instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitja Christian Andre Pettersen avaldas nii võistluse rahvusvahelise korralduskomitee juhile Regis Marconile kui ka kohtunikele muljet oma pühendumuse, toidu kvaliteedi ja maitsetega. "Nad tõesti mõistavad, kuidas toitu valmistada," kommenteeris kohtunikekogu president Philip Tessier.
Võitjale jäid alla 15 ülejäänud võistlejat, kelle hulgast sai teise koha Taani ja kolmanda Rootsi. Kokku pääsevad 29. maist 2. juunini Prantsusmaal Lyonis Sirha toidumessi ajal toimuvasse lõppfinaali kümme kokka:
1. Norra - Christian Andre Pettersen
2. Taani - Ronni Vexoe Mortensen
3. Rootsi – Sebastian Gibrand
4. Island - Sigurdur Laufdal
5. Soome– Mikko Kaukonen
6. Prantsusmaa – Davy Tissot
7. Eesti – Artur Kazaritski
8. Šveits – Alessandro Mordassini
9. Ungari - Istvan Veres
10. Itaalia - Alessandro Bergamo
Sel aastal toimus Bocuse d'Or esmakordselt Eestis ja ainulaadsed toorained – Eesti vutt ning angersäga – rikastasid Bocuse d'Ori maailma uute ja huvitavate maitsetega. Kokad pidid palju pingutama, et võita kohtunike poolehoid toorainetega, mis pole veel kulinaariamaailmas laialdast tunnustust kogunud.
Aupresident Clare Smythi sõnul oli kokkade tase märkimisväärne. "Võistlus oli uskumatult tihe. Siin on koos palju erakordseid kokkasid ja õnneks on kohtunikekogu väga kogenud, sest õige otsuse tegemine on vastutusrikas töö," ütles Smyth.
Bocuse d'Or Europe 2020 president Dimitri Demjanov tänas Paul Bocuse'i, kes 30 aastat tagasi võistluse lõi. "Minu jaoks võitis täna maailma gastronoomia!" lisas Demjanov.
Koroonaviiruse leviku tõttu toimus üritus laiemale avalikkusele suletuna Saku Suurhallis.
Bocuse d'Or on maailma prestiižseim kokandusvõistlus, mille lõi 1987. aastal maailmakuulus Prantsuse kokk Paul Bocuse.
Iga kahe aasta tagant toob Bocuse d'Ori suurfinaal Lyoni kokku 24 parimat kokka kogu maailmast, kes sooritavad pealtvaatajate ees oma etteasted. | Eesti pääses Bocuse d'Ori finaali, võitis Norra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitja Christian Andre Pettersen avaldas nii võistluse rahvusvahelise korralduskomitee juhile Regis Marconile kui ka kohtunikele muljet oma pühendumuse, toidu kvaliteedi ja maitsetega. "Nad tõesti mõistavad, kuidas toitu valmistada," kommenteeris kohtunikekogu president Philip Tessier.
Võitjale jäid alla 15 ülejäänud võistlejat, kelle hulgast sai teise koha Taani ja kolmanda Rootsi. Kokku pääsevad 29. maist 2. juunini Prantsusmaal Lyonis Sirha toidumessi ajal toimuvasse lõppfinaali kümme kokka:
1. Norra - Christian Andre Pettersen
2. Taani - Ronni Vexoe Mortensen
3. Rootsi – Sebastian Gibrand
4. Island - Sigurdur Laufdal
5. Soome– Mikko Kaukonen
6. Prantsusmaa – Davy Tissot
7. Eesti – Artur Kazaritski
8. Šveits – Alessandro Mordassini
9. Ungari - Istvan Veres
10. Itaalia - Alessandro Bergamo
Sel aastal toimus Bocuse d'Or esmakordselt Eestis ja ainulaadsed toorained – Eesti vutt ning angersäga – rikastasid Bocuse d'Ori maailma uute ja huvitavate maitsetega. Kokad pidid palju pingutama, et võita kohtunike poolehoid toorainetega, mis pole veel kulinaariamaailmas laialdast tunnustust kogunud.
Aupresident Clare Smythi sõnul oli kokkade tase märkimisväärne. "Võistlus oli uskumatult tihe. Siin on koos palju erakordseid kokkasid ja õnneks on kohtunikekogu väga kogenud, sest õige otsuse tegemine on vastutusrikas töö," ütles Smyth.
Bocuse d'Or Europe 2020 president Dimitri Demjanov tänas Paul Bocuse'i, kes 30 aastat tagasi võistluse lõi. "Minu jaoks võitis täna maailma gastronoomia!" lisas Demjanov.
Koroonaviiruse leviku tõttu toimus üritus laiemale avalikkusele suletuna Saku Suurhallis.
Bocuse d'Or on maailma prestiižseim kokandusvõistlus, mille lõi 1987. aastal maailmakuulus Prantsuse kokk Paul Bocuse.
Iga kahe aasta tagant toob Bocuse d'Ori suurfinaal Lyoni kokku 24 parimat kokka kogu maailmast, kes sooritavad pealtvaatajate ees oma etteasted.
### Response:
Eesti pääses Bocuse d'Ori finaali, võitis Norra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kanepi alistas veerandfinaalis türklanna Cagla Büyükakcay tulemusega 6:3, 6:1. Kohtumine kestis kokku tund aega ja 16 minutit.
Poolfinaalis tuleb eestlannale vastu kas Jodie Anna Burrage (WTA 274.) või Xinyu Wang (WTA 150.). | Kaia Kanepi jõudis Prantsusmaal poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kanepi alistas veerandfinaalis türklanna Cagla Büyükakcay tulemusega 6:3, 6:1. Kohtumine kestis kokku tund aega ja 16 minutit.
Poolfinaalis tuleb eestlannale vastu kas Jodie Anna Burrage (WTA 274.) või Xinyu Wang (WTA 150.).
### Response:
Kaia Kanepi jõudis Prantsusmaal poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Itaalia kuldsesse võistkonda kuulusid Luca Braidot, Eva Lechner, Filippo Agostinacchio, Nicole Pesse, Marika Tovo ja Juri Zanotti. Teise koha pälvisid valitsevad maailmameistrid ehk prantslased, kaotades võitjatele 21 sekundiga ning pronksised medalid said kaela kodupubliku rõõmuks šveitslased. Kaotust itaallastele kogunes 46 sekundit.
Laupäeval asuvad võistlustulle Eesti ratturid. Naiste eliitklassis võistlevatele Janika Lõivule ja Mari-Liis Mõttusele saab kaasa elada ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel alates kella 13.10-st, meeste eliitklassis startivale Martin Loole alates kella 15.20-st. Mullu pälvis Lõiv EM-il üheksanda koha. | Maastikurattasõidu EM-i avapäeval said kuldmedalid kaela itaallased | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Itaalia kuldsesse võistkonda kuulusid Luca Braidot, Eva Lechner, Filippo Agostinacchio, Nicole Pesse, Marika Tovo ja Juri Zanotti. Teise koha pälvisid valitsevad maailmameistrid ehk prantslased, kaotades võitjatele 21 sekundiga ning pronksised medalid said kaela kodupubliku rõõmuks šveitslased. Kaotust itaallastele kogunes 46 sekundit.
Laupäeval asuvad võistlustulle Eesti ratturid. Naiste eliitklassis võistlevatele Janika Lõivule ja Mari-Liis Mõttusele saab kaasa elada ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel alates kella 13.10-st, meeste eliitklassis startivale Martin Loole alates kella 15.20-st. Mullu pälvis Lõiv EM-il üheksanda koha.
### Response:
Maastikurattasõidu EM-i avapäeval said kuldmedalid kaela itaallased |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mukunga Wachiral kulus kümne kilomeetri läbimiseks 30 minutit ja 25,5 sekundit. Talle järgnesid Mark Abner (30.45,1) ja Andry Soo (30.50,5).
Naiste klassis lõpetas Maasik avapäeva ajaga 35.13,1. Teisena jooksis üle finišijoone Pille Hinn (35.20,2) ja kolmandana Marion Tibar (35.47,1).
Laupäeval joostakse Saaremaal 16,195-kilomeetrine etapp ja pühapäeval 16 kilomeetrit. Kolme päevaga saavad osalejad kokku maratonidistantsi ehk 42,195 kilomeetrit. | Saaremaa kolme päeva jooksu avaetapi võitsid Mukunga ja Maasik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mukunga Wachiral kulus kümne kilomeetri läbimiseks 30 minutit ja 25,5 sekundit. Talle järgnesid Mark Abner (30.45,1) ja Andry Soo (30.50,5).
Naiste klassis lõpetas Maasik avapäeva ajaga 35.13,1. Teisena jooksis üle finišijoone Pille Hinn (35.20,2) ja kolmandana Marion Tibar (35.47,1).
Laupäeval joostakse Saaremaal 16,195-kilomeetrine etapp ja pühapäeval 16 kilomeetrit. Kolme päevaga saavad osalejad kokku maratonidistantsi ehk 42,195 kilomeetrit.
### Response:
Saaremaa kolme päeva jooksu avaetapi võitsid Mukunga ja Maasik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selevko sai vabakava eest küll 133,33 punkti, mis andis viienda tulemuse, kuid kahe kava kokkuvõttes teenitud 204,88 silma jätsid eestlase kolmandale kohale.
Esikoha pälvis nii lühi- kui vabakavas parimat etteastet näidanud itaallane Daniel Grassl, kes sai kokku 233,04 punkti. Teisele kohale kerkis lühikava järel neljandal positsioonil olnud türklane Burak Demirboga. Neljapäeval teise tulemuse välja sõitnud austerlane Maurizio Zandron sai vabakava eest vaid 129,02 silma, mis langetas iluuisutaja viiendaks. | Eesti iluuisutaja pälvis Budapest Trophyl kolmanda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selevko sai vabakava eest küll 133,33 punkti, mis andis viienda tulemuse, kuid kahe kava kokkuvõttes teenitud 204,88 silma jätsid eestlase kolmandale kohale.
Esikoha pälvis nii lühi- kui vabakavas parimat etteastet näidanud itaallane Daniel Grassl, kes sai kokku 233,04 punkti. Teisele kohale kerkis lühikava järel neljandal positsioonil olnud türklane Burak Demirboga. Neljapäeval teise tulemuse välja sõitnud austerlane Maurizio Zandron sai vabakava eest vaid 129,02 silma, mis langetas iluuisutaja viiendaks.
### Response:
Eesti iluuisutaja pälvis Budapest Trophyl kolmanda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks Laasile kuuluvad Bora-Hansgrohe meeskonda sakslased Pascal Ackermann, Andreas Schillinger, Michael Schwarzmann ja Rüdiger Selig, austerlane Felix Groschartner, austraallane Jay McCarthy ning hollandlane Ide Schelling.
Laas on tänavu teeninud kaks võitu, pälvides esikohad Slovakkia tuuri esimesel ja kolmandal etapil.
Räime kõrval stardivad Israel Start-Up Nationi värvides iirlane Dan Martin, iisraellane Omer Goldstein, šveitslased Reto Hollenstein ja Matteo Badilatti, kanadalane James Piccoli, prantslane Alexis Renard ning austraallane Rory Sutherland.
Räim on sel aastal võidutsenud korra, kui veebruaris toimunud Türgi tuuri avaetapil ei olnud eestlasele vastaseid.
Hispaania velotuur lõpeb 8. novembril. | Vueltal saab kaasa elada kahele Eesti ratturile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks Laasile kuuluvad Bora-Hansgrohe meeskonda sakslased Pascal Ackermann, Andreas Schillinger, Michael Schwarzmann ja Rüdiger Selig, austerlane Felix Groschartner, austraallane Jay McCarthy ning hollandlane Ide Schelling.
Laas on tänavu teeninud kaks võitu, pälvides esikohad Slovakkia tuuri esimesel ja kolmandal etapil.
Räime kõrval stardivad Israel Start-Up Nationi värvides iirlane Dan Martin, iisraellane Omer Goldstein, šveitslased Reto Hollenstein ja Matteo Badilatti, kanadalane James Piccoli, prantslane Alexis Renard ning austraallane Rory Sutherland.
Räim on sel aastal võidutsenud korra, kui veebruaris toimunud Türgi tuuri avaetapil ei olnud eestlasele vastaseid.
Hispaania velotuur lõpeb 8. novembril.
### Response:
Vueltal saab kaasa elada kahele Eesti ratturile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ilya Kaminsky teise autorikogusse "Kurtide vabariik" on koondatud enamjaolt lüürilise alatooniga luuletused, mis jutustavad loo okupeeritud Vassenka linnast. Sõjavägi tapab nukuetenduse ajal kurdi poisi, kes ei kuule seersandi käsklust, mispeale linnarahvas otsustab ühiselt loobuda kuulmisest ja valida vaikimise. Nõnda on luulekogus korraga vaatluse all poliitiline vastupanu ning armastus, intiimsus ja ühtehoidmine sõja ajal, keele ja vaikimise roll välise surve all.
Katkend:
Meie elasime sõja ajal hästi
Ja kui pommitati teiste maju, siis
protestisime,
aga mitte piisavalt, olime küll vastu, aga mitte
piisavalt. Olin
voodis, voodi ümber varises Ameerika:
üks nähtamatu maja teine nähtamatu maja kolmas nähtamatu maja –
viisin tooli õue ja vaatasin päikest.
Kuus kuud
oli kestnud rahamaja hukatuslik valitsusaeg
rahatänaval rahalinnas rahariigis,
me suures rahariigis, ja meie (andke meile andeks)
elasime sõja ajal hästi.
Püssipauk
Meie riik ongi näitelava.
Kui sõdurid linna sisse marsivad, keelatakse ära kõik avalikud kogunemised. Aga täna tulvavad naabrid keskväljakule, kust kostab Sonja ja Alfonso nukuetenduse klaverimuusikat. Mõned meist ronivad puude otsa, teised peidavad end pinkide ja telegraafipostide taha.
Kui kurt poiss Petja esimeses reas aevastab, kukub nukk-seersant kiljatades pikali. Ta tõuseb jälle püsti, norsatab, raputab naeru lagistava publiku poole rusikat.
Väljakule pöörab sõjaväemaastur ja paiskab välja oma seersandi.
Otsekohe laiali minna!
Otsekohe laiali minna! ahvib nukk järele puise falsetiga.
Kõik tarduvad, välja arvatud Petja, kes ikka veel kihistab naerda. Keegi paneb talle käe suu peale. Seersant pöördub poisi poole ja tõstab sõrme.
Sina!
Sina! tõstab nukk sõrme.
Sonja vaatab oma nukku, nukk vaatab seersanti, seersant vaatab Sonjat ja Alfonsot, kõik teised aga vaatavad, kuidas Petja võtab hoogu, rögistab ja sülgab siis tohutu tatiläraka seersandi poole.
Üks heli, mida meie ei kuule, peletab kajakad vee pealt lendu.
Sõdurid marsivad, Alfonso paneb poisi näole ajalehe
Neliteist inimest, enamik meist võõrad,
vaatab, kuidas Sonja põlvitab Petja kõrval,
kes keset tänavat maha lasti.
Ta korjab üles poisi prillid, mis helgivad nagu kaks münti, sätib need talle ninale.
Pange tähele seda hetke
– seda tõmblemist –
lumi langeb ja koerad tormavad tänavale nagu kiirabiarstid.
Me vaatame neljateistkümnekesi:
Sonja suudleb poisi laupa – tema karje on taevasse
rebitud auk, sellest löövad särama pargipingid, õuelambid.
Sonja lahtisest suust paistab
kogu rahva
alastus.
Ta viskab pikali
väikese lumememme kõrvale, kes tukub keset tänavat.
Riik tõmbab kõhu sisse ja pistab jooksu.
Alfonso, lumes
Sa oled elus, sosistan iseendale, see tähendab, miski kuulatab sinu sees.
Miski jookseb mööda tänavat, kukub ega saa enam püsti.
Ma jooksen janiiedasi käed-jalad mu lapseootel naise
selja taga janiiedasi jooksen mööda Vassenka tänavat ja
kulub ainult paar minutit janiiedasi, et saada meheks.
Algab kurtus, vastuhakk
Meie riik ärkas järgmisel hommikul üles ja polnud enam nõus sõdureid kuulma.
Me tegime seda Petja nimel.
Kell kuus hommikul hüüavad sõdurid kõrvaltänaval tüdrukutele meelitusi, aga tüdrukud libisevad neist mööda ja näitavad näpuga oma kõrvadele. Kell kaheksa lüüakse pagaripoe uks sõdur Ivanovi nina ees kinni, kuigi ta on nende parim kunde. Kell kümme kirjutab emake Galja kasarmu väravale kriidiga KEEGI EI KUULE TEID.
Kell üksteist algavad vahistamised.
Meie kuulmine ei nõrgene, aga üks vaikus meie sees kasvab tugevamaks.
Keelutunnil riputavad vahistatute perekonnad akendest välja isetehtud nukke. Tänavad tühjenevad, on kuulda ainult nööride naginat, puust jalgade ja rusikate kolksumist vastu majaseina.
Linna kõrvades langeb lund. | Loe katkendit Ilya Kaminsky luulekogust "Kurtide vabariik" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ilya Kaminsky teise autorikogusse "Kurtide vabariik" on koondatud enamjaolt lüürilise alatooniga luuletused, mis jutustavad loo okupeeritud Vassenka linnast. Sõjavägi tapab nukuetenduse ajal kurdi poisi, kes ei kuule seersandi käsklust, mispeale linnarahvas otsustab ühiselt loobuda kuulmisest ja valida vaikimise. Nõnda on luulekogus korraga vaatluse all poliitiline vastupanu ning armastus, intiimsus ja ühtehoidmine sõja ajal, keele ja vaikimise roll välise surve all.
Katkend:
Meie elasime sõja ajal hästi
Ja kui pommitati teiste maju, siis
protestisime,
aga mitte piisavalt, olime küll vastu, aga mitte
piisavalt. Olin
voodis, voodi ümber varises Ameerika:
üks nähtamatu maja teine nähtamatu maja kolmas nähtamatu maja –
viisin tooli õue ja vaatasin päikest.
Kuus kuud
oli kestnud rahamaja hukatuslik valitsusaeg
rahatänaval rahalinnas rahariigis,
me suures rahariigis, ja meie (andke meile andeks)
elasime sõja ajal hästi.
Püssipauk
Meie riik ongi näitelava.
Kui sõdurid linna sisse marsivad, keelatakse ära kõik avalikud kogunemised. Aga täna tulvavad naabrid keskväljakule, kust kostab Sonja ja Alfonso nukuetenduse klaverimuusikat. Mõned meist ronivad puude otsa, teised peidavad end pinkide ja telegraafipostide taha.
Kui kurt poiss Petja esimeses reas aevastab, kukub nukk-seersant kiljatades pikali. Ta tõuseb jälle püsti, norsatab, raputab naeru lagistava publiku poole rusikat.
Väljakule pöörab sõjaväemaastur ja paiskab välja oma seersandi.
Otsekohe laiali minna!
Otsekohe laiali minna! ahvib nukk järele puise falsetiga.
Kõik tarduvad, välja arvatud Petja, kes ikka veel kihistab naerda. Keegi paneb talle käe suu peale. Seersant pöördub poisi poole ja tõstab sõrme.
Sina!
Sina! tõstab nukk sõrme.
Sonja vaatab oma nukku, nukk vaatab seersanti, seersant vaatab Sonjat ja Alfonsot, kõik teised aga vaatavad, kuidas Petja võtab hoogu, rögistab ja sülgab siis tohutu tatiläraka seersandi poole.
Üks heli, mida meie ei kuule, peletab kajakad vee pealt lendu.
Sõdurid marsivad, Alfonso paneb poisi näole ajalehe
Neliteist inimest, enamik meist võõrad,
vaatab, kuidas Sonja põlvitab Petja kõrval,
kes keset tänavat maha lasti.
Ta korjab üles poisi prillid, mis helgivad nagu kaks münti, sätib need talle ninale.
Pange tähele seda hetke
– seda tõmblemist –
lumi langeb ja koerad tormavad tänavale nagu kiirabiarstid.
Me vaatame neljateistkümnekesi:
Sonja suudleb poisi laupa – tema karje on taevasse
rebitud auk, sellest löövad särama pargipingid, õuelambid.
Sonja lahtisest suust paistab
kogu rahva
alastus.
Ta viskab pikali
väikese lumememme kõrvale, kes tukub keset tänavat.
Riik tõmbab kõhu sisse ja pistab jooksu.
Alfonso, lumes
Sa oled elus, sosistan iseendale, see tähendab, miski kuulatab sinu sees.
Miski jookseb mööda tänavat, kukub ega saa enam püsti.
Ma jooksen janiiedasi käed-jalad mu lapseootel naise
selja taga janiiedasi jooksen mööda Vassenka tänavat ja
kulub ainult paar minutit janiiedasi, et saada meheks.
Algab kurtus, vastuhakk
Meie riik ärkas järgmisel hommikul üles ja polnud enam nõus sõdureid kuulma.
Me tegime seda Petja nimel.
Kell kuus hommikul hüüavad sõdurid kõrvaltänaval tüdrukutele meelitusi, aga tüdrukud libisevad neist mööda ja näitavad näpuga oma kõrvadele. Kell kaheksa lüüakse pagaripoe uks sõdur Ivanovi nina ees kinni, kuigi ta on nende parim kunde. Kell kümme kirjutab emake Galja kasarmu väravale kriidiga KEEGI EI KUULE TEID.
Kell üksteist algavad vahistamised.
Meie kuulmine ei nõrgene, aga üks vaikus meie sees kasvab tugevamaks.
Keelutunnil riputavad vahistatute perekonnad akendest välja isetehtud nukke. Tänavad tühjenevad, on kuulda ainult nööride naginat, puust jalgade ja rusikate kolksumist vastu majaseina.
Linna kõrvades langeb lund.
### Response:
Loe katkendit Ilya Kaminsky luulekogust "Kurtide vabariik" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates 19. oktoobrist on Eesti liikumisvabaduse piirangute piirmäär 47,8 (Eesti 1,1-kordne nakatumisnäitaja). Eneseisolatsiooni kohustus ei laiene neile inimestele, kes saabuvad Eestisse Euroopa Liidu ja majanduspiirkonna, Schengeni ala ning EL-i ühise nimekirja riigist, mille nakatumisnäitaja on alla 47,8 inimese 100 000 elaniku kohta.
Tuginedes koroonaviiruse nakatunute suhtarvule kehtib alates esmaspäevast kahe nädala pikkune liikumisvabaduse piirang inimestele, kes saabuvad Eestisse järgmistest Euroopa riikidest: Andorra, Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Monaco, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, San Marino, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari, Vatikan ja Ühendkuningriik.
Vastavalt valitsuse korraldusele ei kohaldata aga liikumisvabaduse piirangut haiguse tunnusteta inimestele, kes on viimase 14 päeva jooksul viibinud Leedu, Läti või Soome territooriumil ning saabunud neist riikidest Eestisse, juhtudel kui nad on teinud viimase 48 tunni jooksul enne Eestisse saabumist koroonaviiruse testi, mille tulemus on negatiivne. Eestist nimetatud riikidesse reisides ning Eestisse tagasi tulles võib koroonaviiruse testi teha ka Eestis ja negatiivse tulemuse korral naasta tavapärase elu juurde. Testi tulemuse teada saamiseni peab püsima eneseisolatsioonis.
Samuti ei pea neist kolmest riigist tulijad jääma eneseisolatsiooni, kui nende saabumise eesmärk on töötamine, õppimine, tervishoiuteenuse saamine, perekondlikud sündmused või transiit. Eelpool nimetatud põhjustel ei ole enne Eestisse saabumist kohustust koroonaviiruse testi tegemiseks.
Liikumisvabaduse piirang ei rakendu tulles Küproselt, Kreekast ja Norrast.
Piirmäär vaadatakse üle kord nädalas reedeti ja uus piirmäär jõustub sellele järgnevast esmaspäevast.
Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise soovituses toodud kolmandate riikide nimekirja järgi on võimalik Eestisse reisida Austraaliast, Gruusiast, Jaapanist, Kanadast, Lõuna-Koreast, Rwandast, Taist, Tuneesiast, Uruguayst ja Uus-Meremaalt. Kanadast, Gruusiast ja Tuneesiast reisidest kehtib kahe nädala pikkune liikumisvabaduse piirang. Teistest nimetatud riikidest Eestisse saabudes tulevast nädalast oma liikumisvabadust 14 päevaks piirama ei pea.
1. septembrist saavad COVID-19 riskiriikidest Eestisse naasjad isolatsioonikohustuse lühendamiseks ning tööle naasmiseks lasta end koroonaviiruse suhtes lennujaamas ja sadamas testida.
Koroonaviiruse leviku tõttu soovitab välisministeerium vältimatu vajaduseta hoiduda rahvusvahelisest reisimisest. | Kolmest Euroopa riigist tulijad ei pea jääma Eestis eneseisolatsiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates 19. oktoobrist on Eesti liikumisvabaduse piirangute piirmäär 47,8 (Eesti 1,1-kordne nakatumisnäitaja). Eneseisolatsiooni kohustus ei laiene neile inimestele, kes saabuvad Eestisse Euroopa Liidu ja majanduspiirkonna, Schengeni ala ning EL-i ühise nimekirja riigist, mille nakatumisnäitaja on alla 47,8 inimese 100 000 elaniku kohta.
Tuginedes koroonaviiruse nakatunute suhtarvule kehtib alates esmaspäevast kahe nädala pikkune liikumisvabaduse piirang inimestele, kes saabuvad Eestisse järgmistest Euroopa riikidest: Andorra, Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Monaco, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, San Marino, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari, Vatikan ja Ühendkuningriik.
Vastavalt valitsuse korraldusele ei kohaldata aga liikumisvabaduse piirangut haiguse tunnusteta inimestele, kes on viimase 14 päeva jooksul viibinud Leedu, Läti või Soome territooriumil ning saabunud neist riikidest Eestisse, juhtudel kui nad on teinud viimase 48 tunni jooksul enne Eestisse saabumist koroonaviiruse testi, mille tulemus on negatiivne. Eestist nimetatud riikidesse reisides ning Eestisse tagasi tulles võib koroonaviiruse testi teha ka Eestis ja negatiivse tulemuse korral naasta tavapärase elu juurde. Testi tulemuse teada saamiseni peab püsima eneseisolatsioonis.
Samuti ei pea neist kolmest riigist tulijad jääma eneseisolatsiooni, kui nende saabumise eesmärk on töötamine, õppimine, tervishoiuteenuse saamine, perekondlikud sündmused või transiit. Eelpool nimetatud põhjustel ei ole enne Eestisse saabumist kohustust koroonaviiruse testi tegemiseks.
Liikumisvabaduse piirang ei rakendu tulles Küproselt, Kreekast ja Norrast.
Piirmäär vaadatakse üle kord nädalas reedeti ja uus piirmäär jõustub sellele järgnevast esmaspäevast.
Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise soovituses toodud kolmandate riikide nimekirja järgi on võimalik Eestisse reisida Austraaliast, Gruusiast, Jaapanist, Kanadast, Lõuna-Koreast, Rwandast, Taist, Tuneesiast, Uruguayst ja Uus-Meremaalt. Kanadast, Gruusiast ja Tuneesiast reisidest kehtib kahe nädala pikkune liikumisvabaduse piirang. Teistest nimetatud riikidest Eestisse saabudes tulevast nädalast oma liikumisvabadust 14 päevaks piirama ei pea.
1. septembrist saavad COVID-19 riskiriikidest Eestisse naasjad isolatsioonikohustuse lühendamiseks ning tööle naasmiseks lasta end koroonaviiruse suhtes lennujaamas ja sadamas testida.
Koroonaviiruse leviku tõttu soovitab välisministeerium vältimatu vajaduseta hoiduda rahvusvahelisest reisimisest.
### Response:
Kolmest Euroopa riigist tulijad ei pea jääma Eestis eneseisolatsiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zverev püüab kodumaal kolmandat ATP tenniseturniiri võitu. Varasemalt on ta kahel korral esikoha pälvinud Münchenis. Harrisest sai sakslane jagu ühe tunni ja 45 minutiga. Kohtumise jooksul servis Zverev kaheksa ässa ning tegi kolm topeltviga. Harrise vastavad näitajad olid viis ja üks.
Poolfinaalis kohtub kõrgeima asetusega Zverev kas Dennis Novakiga (ATP 94.) või Alejandro Davidovich Fokinaga (ATP 71.). | Kodus kolmandat ATP turniirivõitu püüdev Zverev jõudis Kölnis poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zverev püüab kodumaal kolmandat ATP tenniseturniiri võitu. Varasemalt on ta kahel korral esikoha pälvinud Münchenis. Harrisest sai sakslane jagu ühe tunni ja 45 minutiga. Kohtumise jooksul servis Zverev kaheksa ässa ning tegi kolm topeltviga. Harrise vastavad näitajad olid viis ja üks.
Poolfinaalis kohtub kõrgeima asetusega Zverev kas Dennis Novakiga (ATP 94.) või Alejandro Davidovich Fokinaga (ATP 71.).
### Response:
Kodus kolmandat ATP turniirivõitu püüdev Zverev jõudis Kölnis poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Senine põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa asus õiguskomisjoni liikmeks, Uno Kaskpeit lahkus õiguskomisjonist riigikaitsekomisjoni ning Alar Laneman riigikaitsekomisjonist põhiseaduskomisjoni.
Teisipäeval valitakse Laneman ilmselt põhiseaduskomisjoni esimeheks, sest koalitsioonilepingu kohaselt kuulub see koht EKRE-le.
Laneman lahkus julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liikme kohalt ja selle liikmeks kinnitati kinnitati Kert Kingo.
Osalised pole soovinud kommenteerida, millest muutused tingitud on. | Paul Puustusmaa lahkus põhiseaduskomisjoni esimehe kohalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Senine põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa asus õiguskomisjoni liikmeks, Uno Kaskpeit lahkus õiguskomisjonist riigikaitsekomisjoni ning Alar Laneman riigikaitsekomisjonist põhiseaduskomisjoni.
Teisipäeval valitakse Laneman ilmselt põhiseaduskomisjoni esimeheks, sest koalitsioonilepingu kohaselt kuulub see koht EKRE-le.
Laneman lahkus julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liikme kohalt ja selle liikmeks kinnitati kinnitati Kert Kingo.
Osalised pole soovinud kommenteerida, millest muutused tingitud on.
### Response:
Paul Puustusmaa lahkus põhiseaduskomisjoni esimehe kohalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Videokonverentsid on keeruliste kompromissideni jõudmiseks vähem tõhusad, kuid pandeemia oludes on need praktilisemad, kui näost näkku kohtumised, ütlevad diplomaadid.
"Jõuti leppeni, et me kohtume nüüd pea iganädalaselt, et konsulteerida üksteisega, mis on parimad meetodid ja lähenemised COVID-19 leviku teise lainega tegelemiseks," ütles Iiri peaminister Micheal Martin pärast reedest ülemkogu.
Itaalia peaminister Giuseppe Conte märkis, et videokonverentsid aitavad koordineerida piiranguid, vaktsineerimist ja koroonaviiruse ravi.
"Viirus levib kahjuks Euroopas taas tempokalt ja olukord on väga murettekitav. Liikmesriikide epidemioloogiline olukord ja viiruse leviku takistamiseks seatavad piirangud on erinevad. Seda enam on meie ja Euroopa Komisjoni koostöö ning koordinatsioon üha vajalikum, et hoida olukord kontrolli all ja vältida sarnast segadust nagu oli kevadel," ütles peaminister Jüri Ratas.
Liikmesriigid jätkavad koos Euroopa Komisjoniga tööd küsimustega, mis puudutavad näiteks eneseisolatsioonireegleid, testimismeetodeid ja testitulemuste vastastikust tunnustamist.
Ülemkogu tervitas EL-i tasandil tehtavat tööd COVID-19 vaktsiinide kindlustamiseks. Ratase sõnul on Euroopa ühine lähenemine vaktsiini puhul hädavajalik.
"Kõige olulisem on loomulikult vaktsiini kvaliteet ja ohutus. Eesti teeb kõik endast oleneva, et olla valmis vaktsiini kasutuselevõtuks niipea, kui see on olemas," ütles ta.
Euroopa Komisjon avaldas liikmesriikidele neljapäeval juhised vaktsiinide kasutuselevõtuks, mis hõlmavad nii kättesaadavust, sihtgruppe, kvaliteeti ja ohutust kui ka liikmesriikide valmisolekut ning kommunikatsiooni.
Praegu toimub vaktsiinide väljatöötamine ja turule toomine kiirendatud korras ning Euroopa Komisjon peab mitme ravimitootjaga eelostuks läbirääkimisi, et kindlustada Euroopa inimestele vaktsiin. | EL-i liidrid kohtuvad koroonaviiruse asjus pea iga nädal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Videokonverentsid on keeruliste kompromissideni jõudmiseks vähem tõhusad, kuid pandeemia oludes on need praktilisemad, kui näost näkku kohtumised, ütlevad diplomaadid.
"Jõuti leppeni, et me kohtume nüüd pea iganädalaselt, et konsulteerida üksteisega, mis on parimad meetodid ja lähenemised COVID-19 leviku teise lainega tegelemiseks," ütles Iiri peaminister Micheal Martin pärast reedest ülemkogu.
Itaalia peaminister Giuseppe Conte märkis, et videokonverentsid aitavad koordineerida piiranguid, vaktsineerimist ja koroonaviiruse ravi.
"Viirus levib kahjuks Euroopas taas tempokalt ja olukord on väga murettekitav. Liikmesriikide epidemioloogiline olukord ja viiruse leviku takistamiseks seatavad piirangud on erinevad. Seda enam on meie ja Euroopa Komisjoni koostöö ning koordinatsioon üha vajalikum, et hoida olukord kontrolli all ja vältida sarnast segadust nagu oli kevadel," ütles peaminister Jüri Ratas.
Liikmesriigid jätkavad koos Euroopa Komisjoniga tööd küsimustega, mis puudutavad näiteks eneseisolatsioonireegleid, testimismeetodeid ja testitulemuste vastastikust tunnustamist.
Ülemkogu tervitas EL-i tasandil tehtavat tööd COVID-19 vaktsiinide kindlustamiseks. Ratase sõnul on Euroopa ühine lähenemine vaktsiini puhul hädavajalik.
"Kõige olulisem on loomulikult vaktsiini kvaliteet ja ohutus. Eesti teeb kõik endast oleneva, et olla valmis vaktsiini kasutuselevõtuks niipea, kui see on olemas," ütles ta.
Euroopa Komisjon avaldas liikmesriikidele neljapäeval juhised vaktsiinide kasutuselevõtuks, mis hõlmavad nii kättesaadavust, sihtgruppe, kvaliteeti ja ohutust kui ka liikmesriikide valmisolekut ning kommunikatsiooni.
Praegu toimub vaktsiinide väljatöötamine ja turule toomine kiirendatud korras ning Euroopa Komisjon peab mitme ravimitootjaga eelostuks läbirääkimisi, et kindlustada Euroopa inimestele vaktsiin.
### Response:
EL-i liidrid kohtuvad koroonaviiruse asjus pea iga nädal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pfizeri sõnul loodetakse vaktsiini kasutama hakata kohe pärast seda, kui novembri kolmandal nädalal saadakse selle ohutuse kohta loodetavasti positiivne vastus.
"Positiivseid andmeid eeldades taotleb Pfizer USA-s erakorralise kasutuse luba varsti pärast seda, kui novembri kolmandal nädalal on saavutatud ohutuse verstapost," ütles firma esimees ja peadirektor Albert Bourla avalikus kirjas.
See tähendab, et Ühendriikidel võib aasta lõpuks olla heaks kiidetud kaks koroonaviiruse vaktsiini, kuivõrd 25. novembriks taotleb oma vaktsiinile heakskiitu ka biotehnoloogiafirma Moderna.
USA toidu- ja ravimiamet (FDA) palus läinud nädalal vaktsiiniarendajatel jälgida kahe kuu vältel, kas uuringus osalejatel tekib pärast teise vaktsiiniannuse saamist tüsistusi.
Pfizer ja Modern, mis saavad mõlemad USA valitsuse rahastust, alustasid kolmanda etapi kliinilisi uuringuid juuli lõpus ja on mõlemad alustanud vaktsiini masstootmist. Eesmärgiks on pakkuda Ühendriikidele juba aasta lõpuks kümneid miljoneid doose.
Bourla sõnul osaleb Pfizeri uuringus 30 000 inimest ja tulemused vaktsiini tõhususe kohta peaks selguma kahe nädala jooksul.
"Ma olen varemgi öelnud: me tegutseme teaduse kiirusel. See tähendab, et me võime teada saada, kas meie vaktsiin on tõhus või mitte oktoobri lõpuks," ütles ta. | Pfizer taotleb novembris oma koroonavaktsiinile kasutusluba | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pfizeri sõnul loodetakse vaktsiini kasutama hakata kohe pärast seda, kui novembri kolmandal nädalal saadakse selle ohutuse kohta loodetavasti positiivne vastus.
"Positiivseid andmeid eeldades taotleb Pfizer USA-s erakorralise kasutuse luba varsti pärast seda, kui novembri kolmandal nädalal on saavutatud ohutuse verstapost," ütles firma esimees ja peadirektor Albert Bourla avalikus kirjas.
See tähendab, et Ühendriikidel võib aasta lõpuks olla heaks kiidetud kaks koroonaviiruse vaktsiini, kuivõrd 25. novembriks taotleb oma vaktsiinile heakskiitu ka biotehnoloogiafirma Moderna.
USA toidu- ja ravimiamet (FDA) palus läinud nädalal vaktsiiniarendajatel jälgida kahe kuu vältel, kas uuringus osalejatel tekib pärast teise vaktsiiniannuse saamist tüsistusi.
Pfizer ja Modern, mis saavad mõlemad USA valitsuse rahastust, alustasid kolmanda etapi kliinilisi uuringuid juuli lõpus ja on mõlemad alustanud vaktsiini masstootmist. Eesmärgiks on pakkuda Ühendriikidele juba aasta lõpuks kümneid miljoneid doose.
Bourla sõnul osaleb Pfizeri uuringus 30 000 inimest ja tulemused vaktsiini tõhususe kohta peaks selguma kahe nädala jooksul.
"Ma olen varemgi öelnud: me tegutseme teaduse kiirusel. See tähendab, et me võime teada saada, kas meie vaktsiin on tõhus või mitte oktoobri lõpuks," ütles ta.
### Response:
Pfizer taotleb novembris oma koroonavaktsiinile kasutusluba |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kauri sõnul otsis ta pärast edukat Rally Estoniat võimalusi tehasemeeskondadega lähemat kontakti luua. "M-Spordi Poola osakonnaga oli mul WRC Academy ajast varasem kontakt olemas ning saime kutse uut Ford Fiesta Rally3 autot testima minna," selgitas ta.
Test toimus Poolas Mikolajki piirkonnas ja katseks oli Kauri hinnangul valitud üsnagi kiire lõik. "Meeskond oli seitsmeliikmeline, kellest kolm oli insenerid. Alustasin enda tööd tavapärases rütmis, nagu varasemalt Proto ja Fabiaga. Minu testirutiin tuli aga inseneridele positiivse üllatusega, sest väidetavalt sõitjad neile nii palju kasulikku tagasisidet testides ei anna," ütles Kaur.
Produktiivse testipäeva lõpus tehti rohkeid muudatusi ja jõuti seadistusega väga mugava autoni. Kaur lisati peale testi ka M-Spordi arendussõitjate nimekirja etteotsa. Rallisõitja sõnul on auto põneva kontseptsiooni ja inseneride väljamõeldud lahendustega. "Sildade puhul on püütud jääda võimalikult originaalauto detailide peale, silladetailid on diagonaalis ees ja taga vahetatavad. Lisaks oli muljetavaldav transmissioonide töö ja ruumiline kompaktsus," ütles Kaur.
Kiiruse poolest ei konkureeri Kauri hinnangul Rally3 auto R5 ega nende Protoga, ent sellel on potentsiaali kujuneda tiheda konkurentsiga vaheklassiks WRC ja ERC sarjades. "Rally3 klassi edukuses mängib kindlasti suurt rolli FIA – hetkel saab parim Rally4 sõitja MM-il teha järgmise garanteeritud sammu edasi Rally2 klassi suunas. Kui sinna lisandub nüüd vahesammuna Rally3, siis tuleb ilmselt Rally4-3-2 sammud auhindade mõttes uuesti läbi mõelda, et kõik klassid oleksid atraktiivsed ja tagaks iga klassi parimatele ka järgmise sammu edasi."
Rally3 klassi sõidukit testinud Kaur kipub arvama, et kohalikus sarjas esimestel aastatel palju neid autosid ei näe. Kuigi baashinnaks on sellel 100 000 eurot, siis sinna lisanduvate tarkvara, velgede, lisatulede ja teiste kulutustega kujuneb lõpphinnaks pigem üle 110 000 euro. "Vaadates tänast Rally4 autode hulka Eesti meistrivõistluste sarjas, siis arvan, et tõsisemaks konkurentsiks peame ootama Rally3 klassi autode lisandumist meie teedele soodsamalt järelturult," ütles Egon Kaur. | Egon Kaur testis M-Spordi arendatud ralliautot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kauri sõnul otsis ta pärast edukat Rally Estoniat võimalusi tehasemeeskondadega lähemat kontakti luua. "M-Spordi Poola osakonnaga oli mul WRC Academy ajast varasem kontakt olemas ning saime kutse uut Ford Fiesta Rally3 autot testima minna," selgitas ta.
Test toimus Poolas Mikolajki piirkonnas ja katseks oli Kauri hinnangul valitud üsnagi kiire lõik. "Meeskond oli seitsmeliikmeline, kellest kolm oli insenerid. Alustasin enda tööd tavapärases rütmis, nagu varasemalt Proto ja Fabiaga. Minu testirutiin tuli aga inseneridele positiivse üllatusega, sest väidetavalt sõitjad neile nii palju kasulikku tagasisidet testides ei anna," ütles Kaur.
Produktiivse testipäeva lõpus tehti rohkeid muudatusi ja jõuti seadistusega väga mugava autoni. Kaur lisati peale testi ka M-Spordi arendussõitjate nimekirja etteotsa. Rallisõitja sõnul on auto põneva kontseptsiooni ja inseneride väljamõeldud lahendustega. "Sildade puhul on püütud jääda võimalikult originaalauto detailide peale, silladetailid on diagonaalis ees ja taga vahetatavad. Lisaks oli muljetavaldav transmissioonide töö ja ruumiline kompaktsus," ütles Kaur.
Kiiruse poolest ei konkureeri Kauri hinnangul Rally3 auto R5 ega nende Protoga, ent sellel on potentsiaali kujuneda tiheda konkurentsiga vaheklassiks WRC ja ERC sarjades. "Rally3 klassi edukuses mängib kindlasti suurt rolli FIA – hetkel saab parim Rally4 sõitja MM-il teha järgmise garanteeritud sammu edasi Rally2 klassi suunas. Kui sinna lisandub nüüd vahesammuna Rally3, siis tuleb ilmselt Rally4-3-2 sammud auhindade mõttes uuesti läbi mõelda, et kõik klassid oleksid atraktiivsed ja tagaks iga klassi parimatele ka järgmise sammu edasi."
Rally3 klassi sõidukit testinud Kaur kipub arvama, et kohalikus sarjas esimestel aastatel palju neid autosid ei näe. Kuigi baashinnaks on sellel 100 000 eurot, siis sinna lisanduvate tarkvara, velgede, lisatulede ja teiste kulutustega kujuneb lõpphinnaks pigem üle 110 000 euro. "Vaadates tänast Rally4 autode hulka Eesti meistrivõistluste sarjas, siis arvan, et tõsisemaks konkurentsiks peame ootama Rally3 klassi autode lisandumist meie teedele soodsamalt järelturult," ütles Egon Kaur.
### Response:
Egon Kaur testis M-Spordi arendatud ralliautot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veiko Märkal ja Valdur Mikital on samasugused initsiaalid. Mõlemad on head humoristid, aga kui Mikita puhul ei tea kunagi, kus tõsine jutt lõpeb ja nali algab, siis Märka puhul on see alati selgelt arusaadav. Aktiivsed ja haritud kultuuritarbijad elavad rõõmuga kaasa, kui Mikita metsast välja tuleb, ja mõtlevad passiivselt, et Märka võiks metsa minna. Mikital on raamat "Lingvistiline mets", mis on bestseller, Märkal on raamat "Lingvistiline mats", mis on lihtsalt seller.
Märka "Lingvistiline mats" (Anu Jalase väga toredas kujunduses) näeb kaugelt vaadatuna üsna "Lingvistilise metsa" moodi välja ning kui pahaaimamatu ja pealiskaudne lugeja just Märka, mitte Mikita teose targemaks saamise lootuses lugeda võtab, siis ei maksa a priori arvata, et seda ei juhtu. Täiesti võimalik, et Mikita teeb lugeja lolliks ja Märka teeb targaks.
Kõige eeltooduga Mikita ja Märka sarnasused ja erinevused piirduvad.
Veiko Märka "Lingvistiline mats" on olemuselt lühivormikogumik, mille pikemadki tekstid veavad vaevu novelleti mõõdu välja. Ühtede kaante vahele on koondatud arvatavasti aastate, kui mitte aastakümnete jooksul valminud tekstid. Nii mõnigi palakene tuli tuttav ette kas siis mõnest Märka kunagisest avalikust esinemisest või ajakirja "Pikker" veergudelt.
Märkalt on lühitekstivalimikke muidugi ilmunud varemgi, näiteks võib "Lingvistilise matsi/u" eelkäijaks pidada raamatuid "Põletada pärast lugemist" ("Jumalikud Ilmutused", 2009) ning "Lendas üle marmortahvli" ("Jutulind Kirjastus", 2016), aga ka kõiki tema ülejäänud teoseid, kui mälestusteraamatud "Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas" ("Petrone Print", 2016) ja "Elu on sõna" ("Hea Lugu", 2019) välja arvata.
Kui arvestada eelviidatud mälestusteraamatuid — mõlemad ladusad ja muhedalt tragikoomilised lugemised — ja ka lasteraamatuid, lühivormikogumikest ning luulekogumikest kõnelemata, on Märka üpris mitmekülgne kirjanik, kes suudab vormistada nii teravmeelse lause kui ka romaani mõõtu jutustuse.
Märka pärisosaks ja hingelähedasemaks žanriks võib aga pidada keelemänge, mida "Lingvistiline mats" on viimse piirini pungil täis. Erinevalt paljudest noorema põlve kalamburistidest, kes enda arvates keelemängu kui žanri on lausa tühja koha pealt leiutanud, on Märka seda põldu kündnud järjekindlalt ja aastast aastasse, ennast liigselt tähtsaks pidamata. Märka puhul pole kalambuuritsemine mitte meeleheitlik naljakiskumine, vaid pigem niisama loomulik orgaaniline tegevus kui hingamine.
"Lingvistilise matsi/u" alapealkiri sedastab, et teoses on "lühikesed, veel lühemad ja peaaegu nähtamatud lood". Ühesõnaga just see, mida ühelt kvaliteetselt märkatamiselt oodata. Raamat on jagatud 11 vormilt ja sisult kompaktseks peatükiks, millest mõni sisaldab lühilugusid ehk humoreske (näiteks peatükid "Lood Eesti kultuuritegelastest" ja "Miks me nii räägime?"), mõni temaatiliselt seotud minitekste ja -luuletusi (peatükid "Lühilühilood" ja "Epitaafid").
Peale eesti keele on Märka suur sõber eesti kultuuriruum, kust ta ammutab rohkelt ainest, mitte kaevudes väga sügavale kultuurikihti, pigem jäädes pealmistesse, üldtuntumatesse sfääridesse. Nõnda seiklevadki tema pseudobiograafiates tuglased, viidingud, tõnismägid ja jaakjoalad ehk tegelased, keda iga eestlane teab une pealt. Seda väidet võiks muidugi püüda katseliselt tõestada, aga võib olla enam kui kindel, et kui keskmine eestlane sügavast unest üles äratada ja paluda tal öelda ühe eesti kirjaniku nimi, ju ta siis ikka Tammsaaret nimetab. Kui küsida eesti luuletajat, siis ilmselt märgib unine eestlane, et Marie Under, ja kui heliloojat, siis et Arvo Pärt. Kõigist neist on Märka ka loo vestnud, aga mitte ainult, ka näiteks Maarja Kangro, Karl Martin Sinijärv ja Albert Gulk on tema tegelaste seas, kuigi neid teab Eestis peale Märka enda veel ligikaudu sada inimest.
Jaburad lood eesti kultuuritegelastest ei evi erilist sidet reaalsusega, kuigi teinekord võivad siiski pakkuda omapoolse vastuse küsimusele "mis tegelikult juhtus?". Näiteks leiame raamatust uudse ja absurdse versiooni, mis põhjustel Johannes Vares-Barbarus end maha lasi. Vastus võib teid üllatada.
Mõnelgi juhul on selge, et autoril on tekkinud (lühi)naljamõte, mille ümber ta hiljem loo on kudunud. Loo "Palgest palgesse Ameerikaga 1" käivitab ilmselgelt uitmõte, et ingliskeelne väljend walk on ski (suuskade peal käimine) kõlab peaaegu umbes nagu Volkonski ja sealt on ainult paar paaristõuget narratiivini sellest, kuidas keegi Peeter Mesilane kogemata murdmaasuusatamise maailmameistrivõistlustel ukerdas, sellega lääne spordikommentaatoritele silma jäi ja kuidas ta lõpuks endale Peeter Volkonski päriselt nimeks võttis. Tähelepanekud, kuidas mõni ingliskeelne või venekeelne nimi kõlab mõne eesti sõna, väljendi või nime moodi, loob puändi päris paljudele Märka lugudele, eriti peatükis "Miks me nii räägime?".
Kui laias laastus on lood, mis kõnelevad eesti kultuuritegelastest ja kirjanduslikest tegelastest, kellest enamik elab mõistagi Paunveres, rohkem või vähem etteaimatava naljaivaga särtsatused, siis vähemalt ühel juhul, palas "Tühi koht looduses", muutub lihtne nali isegi suuremaks, kui ilmselt plaanis oli. Lühidalt teatab Juhan Smuul selles loos Paul Kuusbergile, et "kui on olemas kukkurkurat, siis peab eksisteerima ka kukkurjumal" (lk 33), ja teeb ettepaneku suunduda kukkurjumalat otsima. Vahe dialoog, traagiline lõpp, kõik nagu vanal heal nõukogude ajal, mille pärand mõjub Märkale kui kanakaka rõdulilledele.
Vahva leid on ka loos "Nime vaev", aga sugugi mitte sellepärast, et kokku saavad Aarne Vinkel, Mati Sirkel ja fraas "silm sirkel, nina vinkel", vaid sellepärast, et Märka loeb Hannes Varblase tegelaskuju kaudu justkui iseendale sõnu peale: "Pärast seda ei teinud ta kunagi katset mõnda literaati tema perekonnanime pärast pilgata ning seeläbi labase ja lollaka inimese mainet pälvida." (Lk 47.) Eks neid nimenalju ole Märka raamatus rohkem kui rubla eest.
Suure osa Märka palade puhul ei saa mööda võrdlusest Daniil Harmsi loominguga. Pseudo-Harmsi hingust on tunda tema lugudes eesti kirjanikest-lauljatest-näitlejatest, kokkupuude Harmsi enda loominguga tabab kõige enam peatükis, millesse on koondatud anekdoodid Aleksei Semjonovitši elust ja tegevusest.
"Kord läks Aleksei Semjonovitš kirjatarvete kauplusesse, et osta värvilisi pabereid. Teel aga kukkus. Tõusis küll kohe üles, kuid kukkus uuesti ning enam püsti ei saanudki. Aleksei Semjonovitšile oli üllatuseks, et see ei olnud talle üllatuseks." (Lk 88.)
Omamoodi tore raamatusisene nali seob ühe Aleksei Semjonovitši anekdoodi (lk 89) looga "Arbujate aegu" (lk 11), milles sedasama Aleksei Semjonovitši lugu üritab lõpuni kirjutada Uku Masing, kellel see aga kuidagi ei õnnestu. Veiko Märkal hiljem õnnestub. Eks ta nii ole, et ühele pikk jutt, teisele lühike jutt, ühele Masing, teisele Märka, mõlemale Mikitast rääkimata.
Märka huumor on enamasti soe ja humanistlik, ta ei nääguta ega irise, istub lihtsalt nurgas, parandab priimust ja teravmeelitseb. Leidub siiski seal ka tumedamaid, ehmatavamaid toone: "Köstriemand anti enne hukkamist joobnud vene sõdurite kätte vägistada. Kui naine sellest hoolimata elumärke näitas, peksti ta püssipäradega surnuks." (Lk 74.) Oleks selliseid ekskursse inimolemuse hämaramale poolele rohkem kui vaid paaris-kolmes palas, siis omandanuks need jälgitava telje ja põhjendatuse, praegusel juhul aga jäävad vaid lehmaehmatisteks (ingl jumpscare).
1985. aastal valmis ETV-s kolmeosaline absurdihuumorist pakatav sari "Abistav käsi", mille stsenaariumi üks autoreid oli Priit Pärna kõrval väljapaistev eesti humorist Toomas Kall, kes esineb "Lingvistilises matsis/us" nii tegelase kui ka tagakaane soovitusteksti autorina. Iga "Abistava käe" osa lõpus küsis Hardi Tiidus: "Missugune oli tänane kõige parem nali?"
Oletame, et Tiidus on veel elus ja terve ning küsib: "Missugune oli Veiko Märka viimase raamatu kõige parem nali?" Küsimus pole kergete killast, aga vastaksin nõnda: "Korsika ralli võitis täna kott." (Lk 126.) Selles lauses saavad kokku kõik Märka raamatu põhiteemad: terane keelemäng, päevauudised ja massimeedia, kuulsad inimesed ning lihtsalt armas ja heasüdamlik huumor. | Arvustus. Märka lingvistika | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veiko Märkal ja Valdur Mikital on samasugused initsiaalid. Mõlemad on head humoristid, aga kui Mikita puhul ei tea kunagi, kus tõsine jutt lõpeb ja nali algab, siis Märka puhul on see alati selgelt arusaadav. Aktiivsed ja haritud kultuuritarbijad elavad rõõmuga kaasa, kui Mikita metsast välja tuleb, ja mõtlevad passiivselt, et Märka võiks metsa minna. Mikital on raamat "Lingvistiline mets", mis on bestseller, Märkal on raamat "Lingvistiline mats", mis on lihtsalt seller.
Märka "Lingvistiline mats" (Anu Jalase väga toredas kujunduses) näeb kaugelt vaadatuna üsna "Lingvistilise metsa" moodi välja ning kui pahaaimamatu ja pealiskaudne lugeja just Märka, mitte Mikita teose targemaks saamise lootuses lugeda võtab, siis ei maksa a priori arvata, et seda ei juhtu. Täiesti võimalik, et Mikita teeb lugeja lolliks ja Märka teeb targaks.
Kõige eeltooduga Mikita ja Märka sarnasused ja erinevused piirduvad.
Veiko Märka "Lingvistiline mats" on olemuselt lühivormikogumik, mille pikemadki tekstid veavad vaevu novelleti mõõdu välja. Ühtede kaante vahele on koondatud arvatavasti aastate, kui mitte aastakümnete jooksul valminud tekstid. Nii mõnigi palakene tuli tuttav ette kas siis mõnest Märka kunagisest avalikust esinemisest või ajakirja "Pikker" veergudelt.
Märkalt on lühitekstivalimikke muidugi ilmunud varemgi, näiteks võib "Lingvistilise matsi/u" eelkäijaks pidada raamatuid "Põletada pärast lugemist" ("Jumalikud Ilmutused", 2009) ning "Lendas üle marmortahvli" ("Jutulind Kirjastus", 2016), aga ka kõiki tema ülejäänud teoseid, kui mälestusteraamatud "Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas" ("Petrone Print", 2016) ja "Elu on sõna" ("Hea Lugu", 2019) välja arvata.
Kui arvestada eelviidatud mälestusteraamatuid — mõlemad ladusad ja muhedalt tragikoomilised lugemised — ja ka lasteraamatuid, lühivormikogumikest ning luulekogumikest kõnelemata, on Märka üpris mitmekülgne kirjanik, kes suudab vormistada nii teravmeelse lause kui ka romaani mõõtu jutustuse.
Märka pärisosaks ja hingelähedasemaks žanriks võib aga pidada keelemänge, mida "Lingvistiline mats" on viimse piirini pungil täis. Erinevalt paljudest noorema põlve kalamburistidest, kes enda arvates keelemängu kui žanri on lausa tühja koha pealt leiutanud, on Märka seda põldu kündnud järjekindlalt ja aastast aastasse, ennast liigselt tähtsaks pidamata. Märka puhul pole kalambuuritsemine mitte meeleheitlik naljakiskumine, vaid pigem niisama loomulik orgaaniline tegevus kui hingamine.
"Lingvistilise matsi/u" alapealkiri sedastab, et teoses on "lühikesed, veel lühemad ja peaaegu nähtamatud lood". Ühesõnaga just see, mida ühelt kvaliteetselt märkatamiselt oodata. Raamat on jagatud 11 vormilt ja sisult kompaktseks peatükiks, millest mõni sisaldab lühilugusid ehk humoreske (näiteks peatükid "Lood Eesti kultuuritegelastest" ja "Miks me nii räägime?"), mõni temaatiliselt seotud minitekste ja -luuletusi (peatükid "Lühilühilood" ja "Epitaafid").
Peale eesti keele on Märka suur sõber eesti kultuuriruum, kust ta ammutab rohkelt ainest, mitte kaevudes väga sügavale kultuurikihti, pigem jäädes pealmistesse, üldtuntumatesse sfääridesse. Nõnda seiklevadki tema pseudobiograafiates tuglased, viidingud, tõnismägid ja jaakjoalad ehk tegelased, keda iga eestlane teab une pealt. Seda väidet võiks muidugi püüda katseliselt tõestada, aga võib olla enam kui kindel, et kui keskmine eestlane sügavast unest üles äratada ja paluda tal öelda ühe eesti kirjaniku nimi, ju ta siis ikka Tammsaaret nimetab. Kui küsida eesti luuletajat, siis ilmselt märgib unine eestlane, et Marie Under, ja kui heliloojat, siis et Arvo Pärt. Kõigist neist on Märka ka loo vestnud, aga mitte ainult, ka näiteks Maarja Kangro, Karl Martin Sinijärv ja Albert Gulk on tema tegelaste seas, kuigi neid teab Eestis peale Märka enda veel ligikaudu sada inimest.
Jaburad lood eesti kultuuritegelastest ei evi erilist sidet reaalsusega, kuigi teinekord võivad siiski pakkuda omapoolse vastuse küsimusele "mis tegelikult juhtus?". Näiteks leiame raamatust uudse ja absurdse versiooni, mis põhjustel Johannes Vares-Barbarus end maha lasi. Vastus võib teid üllatada.
Mõnelgi juhul on selge, et autoril on tekkinud (lühi)naljamõte, mille ümber ta hiljem loo on kudunud. Loo "Palgest palgesse Ameerikaga 1" käivitab ilmselgelt uitmõte, et ingliskeelne väljend walk on ski (suuskade peal käimine) kõlab peaaegu umbes nagu Volkonski ja sealt on ainult paar paaristõuget narratiivini sellest, kuidas keegi Peeter Mesilane kogemata murdmaasuusatamise maailmameistrivõistlustel ukerdas, sellega lääne spordikommentaatoritele silma jäi ja kuidas ta lõpuks endale Peeter Volkonski päriselt nimeks võttis. Tähelepanekud, kuidas mõni ingliskeelne või venekeelne nimi kõlab mõne eesti sõna, väljendi või nime moodi, loob puändi päris paljudele Märka lugudele, eriti peatükis "Miks me nii räägime?".
Kui laias laastus on lood, mis kõnelevad eesti kultuuritegelastest ja kirjanduslikest tegelastest, kellest enamik elab mõistagi Paunveres, rohkem või vähem etteaimatava naljaivaga särtsatused, siis vähemalt ühel juhul, palas "Tühi koht looduses", muutub lihtne nali isegi suuremaks, kui ilmselt plaanis oli. Lühidalt teatab Juhan Smuul selles loos Paul Kuusbergile, et "kui on olemas kukkurkurat, siis peab eksisteerima ka kukkurjumal" (lk 33), ja teeb ettepaneku suunduda kukkurjumalat otsima. Vahe dialoog, traagiline lõpp, kõik nagu vanal heal nõukogude ajal, mille pärand mõjub Märkale kui kanakaka rõdulilledele.
Vahva leid on ka loos "Nime vaev", aga sugugi mitte sellepärast, et kokku saavad Aarne Vinkel, Mati Sirkel ja fraas "silm sirkel, nina vinkel", vaid sellepärast, et Märka loeb Hannes Varblase tegelaskuju kaudu justkui iseendale sõnu peale: "Pärast seda ei teinud ta kunagi katset mõnda literaati tema perekonnanime pärast pilgata ning seeläbi labase ja lollaka inimese mainet pälvida." (Lk 47.) Eks neid nimenalju ole Märka raamatus rohkem kui rubla eest.
Suure osa Märka palade puhul ei saa mööda võrdlusest Daniil Harmsi loominguga. Pseudo-Harmsi hingust on tunda tema lugudes eesti kirjanikest-lauljatest-näitlejatest, kokkupuude Harmsi enda loominguga tabab kõige enam peatükis, millesse on koondatud anekdoodid Aleksei Semjonovitši elust ja tegevusest.
"Kord läks Aleksei Semjonovitš kirjatarvete kauplusesse, et osta värvilisi pabereid. Teel aga kukkus. Tõusis küll kohe üles, kuid kukkus uuesti ning enam püsti ei saanudki. Aleksei Semjonovitšile oli üllatuseks, et see ei olnud talle üllatuseks." (Lk 88.)
Omamoodi tore raamatusisene nali seob ühe Aleksei Semjonovitši anekdoodi (lk 89) looga "Arbujate aegu" (lk 11), milles sedasama Aleksei Semjonovitši lugu üritab lõpuni kirjutada Uku Masing, kellel see aga kuidagi ei õnnestu. Veiko Märkal hiljem õnnestub. Eks ta nii ole, et ühele pikk jutt, teisele lühike jutt, ühele Masing, teisele Märka, mõlemale Mikitast rääkimata.
Märka huumor on enamasti soe ja humanistlik, ta ei nääguta ega irise, istub lihtsalt nurgas, parandab priimust ja teravmeelitseb. Leidub siiski seal ka tumedamaid, ehmatavamaid toone: "Köstriemand anti enne hukkamist joobnud vene sõdurite kätte vägistada. Kui naine sellest hoolimata elumärke näitas, peksti ta püssipäradega surnuks." (Lk 74.) Oleks selliseid ekskursse inimolemuse hämaramale poolele rohkem kui vaid paaris-kolmes palas, siis omandanuks need jälgitava telje ja põhjendatuse, praegusel juhul aga jäävad vaid lehmaehmatisteks (ingl jumpscare).
1985. aastal valmis ETV-s kolmeosaline absurdihuumorist pakatav sari "Abistav käsi", mille stsenaariumi üks autoreid oli Priit Pärna kõrval väljapaistev eesti humorist Toomas Kall, kes esineb "Lingvistilises matsis/us" nii tegelase kui ka tagakaane soovitusteksti autorina. Iga "Abistava käe" osa lõpus küsis Hardi Tiidus: "Missugune oli tänane kõige parem nali?"
Oletame, et Tiidus on veel elus ja terve ning küsib: "Missugune oli Veiko Märka viimase raamatu kõige parem nali?" Küsimus pole kergete killast, aga vastaksin nõnda: "Korsika ralli võitis täna kott." (Lk 126.) Selles lauses saavad kokku kõik Märka raamatu põhiteemad: terane keelemäng, päevauudised ja massimeedia, kuulsad inimesed ning lihtsalt armas ja heasüdamlik huumor.
### Response:
Arvustus. Märka lingvistika |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) andmebaasi järgi on Teder enim annetanud Reformierakonnale - kokku 651 000 eurot. Tõsi, suuremad Reformierakonnale tehtud annetused on jäänud aastatesse 2013-2015, mil Teder annetas kahel korral 250 000 eurot ja korra 130 000 eurot. Neil aastatel kandis Reformierakond peaministrivastutust.
2016. ja 2017. aastal Teder Reformierakonnale ei annetanud. Uuesti tegi ta seda 2018. aastal, kui toetas Reformierakonda 15 000 euroga. Mullu toetas ta parteid 6000 euroga, kuid tänavu pole annetust teinud.
Suuruselt teise summa on saanud Tederilt erakond Isamaa ja seda kogusummas 308 000 eurot. Suurim summa tuli 2013. aastal - 103 000 eurot. Mullu toetas Teder Isamaad 50 000 euro ja tänavu 30 000 euroga.
Keskerakonda on Teder toetanud kokku 110 000 euroga, millest 50 000 eurot andis ta erakonnale eelmisel ja 60 000 eurot sel aastal.
Teder on toetanud ka Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kokku 40 000 euroga. 2014. aastal annetas ta 20 000 eurot, 2015. aastal 15 000 eurot ning 2018. aastal 5000 eurot.
Kui võtta alates 2013. aastast tehtud annetuste kõrvale see, kes olid neil aegadel võimul, on Tederi annetused läinud esmajoones võimu- ja peaministriparteidele. Tederi annetatud 1,109 miljonit on ka suurem summa, kui näiteks ettevõtja Urmas Sõõrumaa poolt samal perioodil erakondadele annetatud 989 500 eurot.
Ettevõtja Hillar Teder toetas kolmandas kvartalis Keskerakonda 60 000 euroga, mida seostati tema poja juhitavale Porto Franco arendusele tugilaenu andmisega. Tederi sõnul on ta erinevatele erakondadele annetanud kaheksa aastat ning Keskerakonda otsustas ta toetada valitsuse julgete otsuste tõttu. | Hillar Teder on annetanud erakondadele üle miljoni euro | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) andmebaasi järgi on Teder enim annetanud Reformierakonnale - kokku 651 000 eurot. Tõsi, suuremad Reformierakonnale tehtud annetused on jäänud aastatesse 2013-2015, mil Teder annetas kahel korral 250 000 eurot ja korra 130 000 eurot. Neil aastatel kandis Reformierakond peaministrivastutust.
2016. ja 2017. aastal Teder Reformierakonnale ei annetanud. Uuesti tegi ta seda 2018. aastal, kui toetas Reformierakonda 15 000 euroga. Mullu toetas ta parteid 6000 euroga, kuid tänavu pole annetust teinud.
Suuruselt teise summa on saanud Tederilt erakond Isamaa ja seda kogusummas 308 000 eurot. Suurim summa tuli 2013. aastal - 103 000 eurot. Mullu toetas Teder Isamaad 50 000 euro ja tänavu 30 000 euroga.
Keskerakonda on Teder toetanud kokku 110 000 euroga, millest 50 000 eurot andis ta erakonnale eelmisel ja 60 000 eurot sel aastal.
Teder on toetanud ka Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kokku 40 000 euroga. 2014. aastal annetas ta 20 000 eurot, 2015. aastal 15 000 eurot ning 2018. aastal 5000 eurot.
Kui võtta alates 2013. aastast tehtud annetuste kõrvale see, kes olid neil aegadel võimul, on Tederi annetused läinud esmajoones võimu- ja peaministriparteidele. Tederi annetatud 1,109 miljonit on ka suurem summa, kui näiteks ettevõtja Urmas Sõõrumaa poolt samal perioodil erakondadele annetatud 989 500 eurot.
Ettevõtja Hillar Teder toetas kolmandas kvartalis Keskerakonda 60 000 euroga, mida seostati tema poja juhitavale Porto Franco arendusele tugilaenu andmisega. Tederi sõnul on ta erinevatele erakondadele annetanud kaheksa aastat ning Keskerakonda otsustas ta toetada valitsuse julgete otsuste tõttu.
### Response:
Hillar Teder on annetanud erakondadele üle miljoni euro |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riist- ja tarkvara kiire areng muutnud tehnoloogiaseadmed viimasel kümnendil oluliselt odavamaks ja kättesaadavamaks. Seetõttu kogub üha enam populaarsust ka asjade internet (Internet of Things), mis oma olemuselt tähendab tuhandeid inimesi ümbritsevaid ja neid igapäevaelus abistavaid miniatuurseid arvuteid. IoT seadmete-sensorite arv kasvab plahvatuslikult, olles jõudnud tänaseks hinnanguliselt 20 miljardi seadmeni. Ennustuste põhjal ületab nende arv juba lähitulevikus 50 miljardi piiri.
See seab aga teadlaste ette üha kasvava väljakutse – kuidas kõiki neid arvukaid tarku seadmeid ja sensoreid võimalikult efektiivselt inimese kasuks tööle panna. Suurim väljakutse on seejuures kujunemas nutikate seadmete koondamine ja koos tööle panemine ehk teisisõnu nende efektiivne koostöö.
Iga selline nutiseade on sisuliselt autonoomne. Nende koostööks ja ühiseks toimimiseks on hädavajalikud sätestada ühised reeglid, nn ühiskultuur, kus koos töötamise põhimõtted on täpselt kokku lepitud. Just nende küsimustega tarkvarateaduse instituudi nooremteadur Jaanus Kaugerand oma doktoritöö raames tegeleski.
"IoT seadmete sensorite ühistöös on kaks olulist faktorit: aeg ja ruum. Keskendusin oma uurimuses sensorite ajafaktorile – kuidas ühildada erinevates aegruumides asuvaid seadmeid eelkõige nende olukorrateadlikkuse tõhustamise teel. Olukorrateadlikkuse rakendused erinevad tavapärasest andmekogumisest oma selektiivse ja dünaamiliselt uuendatava teabe poolest," selgitas Kaugerand
Koostöös Eesti kaitseväe ja Euroopa kaitseagentuuriga ning teiste TalTechi teadlastega täiustas ta oluliste komponentidega vajaliku tarkvara. Intelligentse vahendajaagendi tarkvara ProWare. ProWare tehnoloogiat on rakendatud eksperimentaalse ISR-lahenduse (Intelligence, Surveillance, Reconnaissance) loomisel. Doktoritöö käigus katsetati seda omakorda nii Tartus kui ka Hollandis koos rahvusvahelise lennunduse, sõjanduse ja transpordi valdkonnas tegutseva kontserniga THALES.
"Tänu doktoritöö käigus täiustatud ProWare vahevarale jõudsime tulemuseni, kus asjade interneti kasutatavate seadmete jaoks tehtavaid nn ajas selektiivseid arvutusi teostatakse otse võrgus, pilveteenust kasutamata. See omakorda teeb selle protsessi tunduvalt kiiremaks ja täpsemaks," selgitas Jürgo-Sören Preden, doktoritöö juhendaja, endine tehnikaülikooli automaatikainstituudi teadlane, ja nüüdne kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtte Thinnecti juht.
Täiustuste toel saab edastada mitte ainult toorandmeid, nagu seni, vaid juba eelnevalt sünteesitud informatsiooni. See võimaldab ajakaota välja valida ja edastada selle otse õigele tarbijale, kes seda just sellel ajahetkel vajab. Nii võiks muutuda nutikate seadmete koostöö oluliselt kiiremaks ja tõhusamaks.
Predeni sõnul plaanib ettevõte Thinnect lähiajal sellist nn võrgusisest sensorandmete rakendamist hakata kasutama näiteks nende loodavatel siseruumide positsioneerimise rakendustes. Näiteks saab tuua olukorra haiglaseadmete jälgimises, kus meditsiinitöötaja vajaliku EKG või elustamismasina leidmise kiirusest sõltub otseselt inimeste elu, kuid samuti ka haiglaseadmete kasutamise efektiivsus.
Kui haiglatöötajad teavad, kus kriitilised seadmed asuvad, saab olla vajalike seadmete koguhulk väiksem, kuna nad on kasutuses, mitte ei seisa kasutult laos või patsiendi juures, kes seda parajasti ei vaja.
Lisaks seadmete asukohtade jälgimisele võimaldavad IoT-tehnoloogial põhinevad rakendused jälgida ka ruumide kasutatavust ning sisekliimat, mis on oluline nii patsientidele kui ka haigla töötajatele. Tehnoloogiad ja printsiibid on rakendatavad ka muudes valdkondades, näiteks hariduses ja äris. Tehnoloogia rakendamiseks on algamas pilootprojektid Tallinna Tehnikaülikoolis ning Gustav Adolfi gümnaasiumis.
Doktoritöö juhendaja oli Jürgo-Sören Preden. Oponendid olid Michael Henshaw Loughborough Ülikoolist ja vanemteadur Gabriel Jakobson ettevõttest CyberGem Consulting. Doktoritöö on avaldatud Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus. | TTÜ teadlane pani nutiseadmed omavahel tõhusamalt rääkima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riist- ja tarkvara kiire areng muutnud tehnoloogiaseadmed viimasel kümnendil oluliselt odavamaks ja kättesaadavamaks. Seetõttu kogub üha enam populaarsust ka asjade internet (Internet of Things), mis oma olemuselt tähendab tuhandeid inimesi ümbritsevaid ja neid igapäevaelus abistavaid miniatuurseid arvuteid. IoT seadmete-sensorite arv kasvab plahvatuslikult, olles jõudnud tänaseks hinnanguliselt 20 miljardi seadmeni. Ennustuste põhjal ületab nende arv juba lähitulevikus 50 miljardi piiri.
See seab aga teadlaste ette üha kasvava väljakutse – kuidas kõiki neid arvukaid tarku seadmeid ja sensoreid võimalikult efektiivselt inimese kasuks tööle panna. Suurim väljakutse on seejuures kujunemas nutikate seadmete koondamine ja koos tööle panemine ehk teisisõnu nende efektiivne koostöö.
Iga selline nutiseade on sisuliselt autonoomne. Nende koostööks ja ühiseks toimimiseks on hädavajalikud sätestada ühised reeglid, nn ühiskultuur, kus koos töötamise põhimõtted on täpselt kokku lepitud. Just nende küsimustega tarkvarateaduse instituudi nooremteadur Jaanus Kaugerand oma doktoritöö raames tegeleski.
"IoT seadmete sensorite ühistöös on kaks olulist faktorit: aeg ja ruum. Keskendusin oma uurimuses sensorite ajafaktorile – kuidas ühildada erinevates aegruumides asuvaid seadmeid eelkõige nende olukorrateadlikkuse tõhustamise teel. Olukorrateadlikkuse rakendused erinevad tavapärasest andmekogumisest oma selektiivse ja dünaamiliselt uuendatava teabe poolest," selgitas Kaugerand
Koostöös Eesti kaitseväe ja Euroopa kaitseagentuuriga ning teiste TalTechi teadlastega täiustas ta oluliste komponentidega vajaliku tarkvara. Intelligentse vahendajaagendi tarkvara ProWare. ProWare tehnoloogiat on rakendatud eksperimentaalse ISR-lahenduse (Intelligence, Surveillance, Reconnaissance) loomisel. Doktoritöö käigus katsetati seda omakorda nii Tartus kui ka Hollandis koos rahvusvahelise lennunduse, sõjanduse ja transpordi valdkonnas tegutseva kontserniga THALES.
"Tänu doktoritöö käigus täiustatud ProWare vahevarale jõudsime tulemuseni, kus asjade interneti kasutatavate seadmete jaoks tehtavaid nn ajas selektiivseid arvutusi teostatakse otse võrgus, pilveteenust kasutamata. See omakorda teeb selle protsessi tunduvalt kiiremaks ja täpsemaks," selgitas Jürgo-Sören Preden, doktoritöö juhendaja, endine tehnikaülikooli automaatikainstituudi teadlane, ja nüüdne kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtte Thinnecti juht.
Täiustuste toel saab edastada mitte ainult toorandmeid, nagu seni, vaid juba eelnevalt sünteesitud informatsiooni. See võimaldab ajakaota välja valida ja edastada selle otse õigele tarbijale, kes seda just sellel ajahetkel vajab. Nii võiks muutuda nutikate seadmete koostöö oluliselt kiiremaks ja tõhusamaks.
Predeni sõnul plaanib ettevõte Thinnect lähiajal sellist nn võrgusisest sensorandmete rakendamist hakata kasutama näiteks nende loodavatel siseruumide positsioneerimise rakendustes. Näiteks saab tuua olukorra haiglaseadmete jälgimises, kus meditsiinitöötaja vajaliku EKG või elustamismasina leidmise kiirusest sõltub otseselt inimeste elu, kuid samuti ka haiglaseadmete kasutamise efektiivsus.
Kui haiglatöötajad teavad, kus kriitilised seadmed asuvad, saab olla vajalike seadmete koguhulk väiksem, kuna nad on kasutuses, mitte ei seisa kasutult laos või patsiendi juures, kes seda parajasti ei vaja.
Lisaks seadmete asukohtade jälgimisele võimaldavad IoT-tehnoloogial põhinevad rakendused jälgida ka ruumide kasutatavust ning sisekliimat, mis on oluline nii patsientidele kui ka haigla töötajatele. Tehnoloogiad ja printsiibid on rakendatavad ka muudes valdkondades, näiteks hariduses ja äris. Tehnoloogia rakendamiseks on algamas pilootprojektid Tallinna Tehnikaülikoolis ning Gustav Adolfi gümnaasiumis.
Doktoritöö juhendaja oli Jürgo-Sören Preden. Oponendid olid Michael Henshaw Loughborough Ülikoolist ja vanemteadur Gabriel Jakobson ettevõttest CyberGem Consulting. Doktoritöö on avaldatud Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus.
### Response:
TTÜ teadlane pani nutiseadmed omavahel tõhusamalt rääkima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on esimese looga tema peagi ilmuvalt albumilt "Chemtrails Over the Country Club", kirjutab Consequence of sound.
Uus album pidi esialgse plaani järgi ilmuma septembris, ent nüüd plaanib laulja albumi avaldada ka 10. detsembril või 7. jaanuaril. | Lana Del Rey avaldas uue singli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on esimese looga tema peagi ilmuvalt albumilt "Chemtrails Over the Country Club", kirjutab Consequence of sound.
Uus album pidi esialgse plaani järgi ilmuma septembris, ent nüüd plaanib laulja albumi avaldada ka 10. detsembril või 7. jaanuaril.
### Response:
Lana Del Rey avaldas uue singli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Crystal Palace'i kaudu tippvutti tõusnud ning Wigani särgis Inglise kõrgliigas debüteerinud Moses liitus Chelseaga 2012. aastal. Väga kandvasse rolli ta klubis aga ei suutnudki tõusta, käies laenul Liverpoolis, Stoke Citys, West Hamis ning seejärel Türgis Fenerbahces. Pärast Türgist lahkumist mängis ta selle aasta esimese poole laenul Itaalias Milano Interis Antonio Conte käe all, saades kirja 20 matši, vahendab Soccernet.ee.
22-kordne Venemaa (ja Nõukogude Liidu) meister Spartak lõpetas mullu koduses konkurentsis alles seitsmendana. Tänavu ollakse kümne vooru järel aga teisel kohal, omades võrdseid punkte liidri Zenitiga.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Chelsea pallur siirdus Venemaale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Crystal Palace'i kaudu tippvutti tõusnud ning Wigani särgis Inglise kõrgliigas debüteerinud Moses liitus Chelseaga 2012. aastal. Väga kandvasse rolli ta klubis aga ei suutnudki tõusta, käies laenul Liverpoolis, Stoke Citys, West Hamis ning seejärel Türgis Fenerbahces. Pärast Türgist lahkumist mängis ta selle aasta esimese poole laenul Itaalias Milano Interis Antonio Conte käe all, saades kirja 20 matši, vahendab Soccernet.ee.
22-kordne Venemaa (ja Nõukogude Liidu) meister Spartak lõpetas mullu koduses konkurentsis alles seitsmendana. Tänavu ollakse kümne vooru järel aga teisel kohal, omades võrdseid punkte liidri Zenitiga.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Chelsea pallur siirdus Venemaale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Abstraktse ambientpopi ja futuristliku funki patjadel heljuva ballaadi tugevuseks peab selle looja sulgkerget nõtkust. "Kerge raskekaalu legendi tsiteerides – hõlju nagu liblikas, nõela nagu mesilane," kommenteerib Avi löögivalmilt.
"Featheri" voolavate gruuvide lõhutud variatsoone saab kuulda kahe alternatiiv-versiooni kujul.
Koos põhisingliga ilmus PlayStation 4 mängumootori "Dreams" abil valminud video. Avi ja Ivar Murdi koostöös loodud visuaalis võimendavad loo kaaluta laengut sürrealistlikel 3D maastikel kerkivad ja varisevad maailmad, mille vahekihtides heiastuvad jungilikud siseilma tegelased.
"Feather" on kolmas singel Mart Avi viiendalt pikalt plaadilt "Vega Never Sets", mis ilmub 27. novembril plaadifirma Porridge Bullet alt vinüülil ja digis.
Tulevast albumit kevadel sisse juhatanud topeltsingli "Spark" / "Soul ReaVer" valisid rahvusvahelised muusikaajakirjad nagu briti MOJO ja saksa Rolling Stone kuu kümne parima singli hulka ning mõjukas muusikakriitik Simon Reynolds kirjeldas seda kui "luksusliku nüüdispopi esteetika tähelepanelikku tõlgendust". | Mart Avi avaldas tulevase albumi uue singli "Feather" virtuaalse videoga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Abstraktse ambientpopi ja futuristliku funki patjadel heljuva ballaadi tugevuseks peab selle looja sulgkerget nõtkust. "Kerge raskekaalu legendi tsiteerides – hõlju nagu liblikas, nõela nagu mesilane," kommenteerib Avi löögivalmilt.
"Featheri" voolavate gruuvide lõhutud variatsoone saab kuulda kahe alternatiiv-versiooni kujul.
Koos põhisingliga ilmus PlayStation 4 mängumootori "Dreams" abil valminud video. Avi ja Ivar Murdi koostöös loodud visuaalis võimendavad loo kaaluta laengut sürrealistlikel 3D maastikel kerkivad ja varisevad maailmad, mille vahekihtides heiastuvad jungilikud siseilma tegelased.
"Feather" on kolmas singel Mart Avi viiendalt pikalt plaadilt "Vega Never Sets", mis ilmub 27. novembril plaadifirma Porridge Bullet alt vinüülil ja digis.
Tulevast albumit kevadel sisse juhatanud topeltsingli "Spark" / "Soul ReaVer" valisid rahvusvahelised muusikaajakirjad nagu briti MOJO ja saksa Rolling Stone kuu kümne parima singli hulka ning mõjukas muusikakriitik Simon Reynolds kirjeldas seda kui "luksusliku nüüdispopi esteetika tähelepanelikku tõlgendust".
### Response:
Mart Avi avaldas tulevase albumi uue singli "Feather" virtuaalse videoga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Andmekaitse Inspektsioon (AKI) alustas mitme kaebuse peale tänavu märtsis järelevalvemenetlust nii Kuressaare haigla kui ka ametis oleva ravijuht Edward Laane suhtes, kes tegi juhtkonna korraldusel auditi läbiviimiseks õigusvastaselt tervise infosüsteemi päringuid.
"Kuid arvestades kevadist eriolukorda ning seda, et tegu ei olnud uudishimu päringutega, ei karistanud andmekaitse inspektsioon ravijuhti väärteokorras," teatas AKI avalike suhete nõunik Signe Heiberg.
Läbiviidud järelevalvemenetluse käigus tuvastas AKI, et Kuressaare haigla juhatuse käskkirjaga kohustati ravijuht Edward Laanet läbi viima eriolukorras audit haigla infosüsteemis LIISA põhjusel, et COVID-19 proovide vastused ei olnud õigeks ajaks haiglasse saabunud ning vaja oli saada ülevaadet Saaremaa valla COVID haigetest.
Haigla selgituste kohaselt on Kuressaare haigla elutähtsa teenuse osutaja, kes peab tagama Saaremaal hädaolukorras nii kiirabiteenuse kui ka haigla teenuse osutamise. Seetõttu oli haiglal vaja teada, kui palju oli Saaremaal positiivse koroonaproovi andnud isikud, et tagada võimekus osutada neile vajadusel meditsiinilist abi.
AKI selgitas, et iga vajadus ei anna veel õigust minna tegema päringuid tervise infosüsteemist. Seadused (tervishoiuteenuste korraldamise seadus ja selle määrused) sätestavad väga selgelt, kellel ja millisel juhul on õigus tervise infosüsteemist andmeid vaadata, märkis inspektsioon.
AKI hinnangul vajab nii haigla juhtkond kui ka personal koolitust terviseandmete töötlemise osas. Haigla peab tervishoiuteenuse osutajana olema suuteline õigesti rakendama õigusaktidest tulenevaid reegleid terviseandmete töötlemisel ning tagama, et ka haigla töötajad (juhtorganid) oleksid teadlikud neist reeglitest ja järgiksid neid.
"Selles menetluses paraku tekitas inspektsioonile vägagi muret, et haigla vajas andmekaitse inspektsiooni küsimustele vastamiseks advokaadibüroo abi ning vastustes on välja toodud palju väärarusaamu terviseandmete töötlemise kohta. Jääb teadmata, kuivõrd Edward Laane isiklikult mõistab terviseandmete ja tervise infosüsteemi kasutamise reegleid," teatas Heiberg
Kuna terviseandmete vaatamine toimus eriolukorras ja tol hetkel oli segadust, siis sel korral tegi inspektsioon Kuressaare haiglale ning Edward Laanele hoiatuse tervise infosüsteemis ilma õigusliku aluseta päringute tegemise osas ning lõpetas menetluse.
Haigla: päringuid ei tehtud uudishimust
Kuressaare haigla selgitas sotsiaalmeedia vahendusel, et haigla juhtkond viis läbi auditi eriolukorras tingituna põhjusest, et haigla tagaks elutähtsad teenused koroonapandeemia tingimustes võimalikult ohutult.
"Kriisi olukorras esines tõrge andmebaaside infovahetuses, mis oli ka läbiviidud auditi põhjuseks. Kuressaare haigla kinnitab, et tegu ei olnud uudishimu päringutega. Suhtume andmekaitsesse ja patsientide isikuandmetesse äärmise tõsidusega," kirjutab haigla.
"Me oleme koolitanud oma personali andmekaitsest ja patsientide isikuandmete kaitse tähtsusest. Kuressaare haigla viib vastavad koolitused oma personalile regulaarseks iga-aastaselt," lisas haigla.
"Käesolev juhtum näitab, et kriisiolukorra tingimustes, kus võib esineda tõrkeid andmete liikumises, on ohutuks meditsiiniteenuste tagamiseks hea omada täiendavaid juhiseid." | AKI tegi Kuressaare haigla juhile hoiatuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) alustas mitme kaebuse peale tänavu märtsis järelevalvemenetlust nii Kuressaare haigla kui ka ametis oleva ravijuht Edward Laane suhtes, kes tegi juhtkonna korraldusel auditi läbiviimiseks õigusvastaselt tervise infosüsteemi päringuid.
"Kuid arvestades kevadist eriolukorda ning seda, et tegu ei olnud uudishimu päringutega, ei karistanud andmekaitse inspektsioon ravijuhti väärteokorras," teatas AKI avalike suhete nõunik Signe Heiberg.
Läbiviidud järelevalvemenetluse käigus tuvastas AKI, et Kuressaare haigla juhatuse käskkirjaga kohustati ravijuht Edward Laanet läbi viima eriolukorras audit haigla infosüsteemis LIISA põhjusel, et COVID-19 proovide vastused ei olnud õigeks ajaks haiglasse saabunud ning vaja oli saada ülevaadet Saaremaa valla COVID haigetest.
Haigla selgituste kohaselt on Kuressaare haigla elutähtsa teenuse osutaja, kes peab tagama Saaremaal hädaolukorras nii kiirabiteenuse kui ka haigla teenuse osutamise. Seetõttu oli haiglal vaja teada, kui palju oli Saaremaal positiivse koroonaproovi andnud isikud, et tagada võimekus osutada neile vajadusel meditsiinilist abi.
AKI selgitas, et iga vajadus ei anna veel õigust minna tegema päringuid tervise infosüsteemist. Seadused (tervishoiuteenuste korraldamise seadus ja selle määrused) sätestavad väga selgelt, kellel ja millisel juhul on õigus tervise infosüsteemist andmeid vaadata, märkis inspektsioon.
AKI hinnangul vajab nii haigla juhtkond kui ka personal koolitust terviseandmete töötlemise osas. Haigla peab tervishoiuteenuse osutajana olema suuteline õigesti rakendama õigusaktidest tulenevaid reegleid terviseandmete töötlemisel ning tagama, et ka haigla töötajad (juhtorganid) oleksid teadlikud neist reeglitest ja järgiksid neid.
"Selles menetluses paraku tekitas inspektsioonile vägagi muret, et haigla vajas andmekaitse inspektsiooni küsimustele vastamiseks advokaadibüroo abi ning vastustes on välja toodud palju väärarusaamu terviseandmete töötlemise kohta. Jääb teadmata, kuivõrd Edward Laane isiklikult mõistab terviseandmete ja tervise infosüsteemi kasutamise reegleid," teatas Heiberg
Kuna terviseandmete vaatamine toimus eriolukorras ja tol hetkel oli segadust, siis sel korral tegi inspektsioon Kuressaare haiglale ning Edward Laanele hoiatuse tervise infosüsteemis ilma õigusliku aluseta päringute tegemise osas ning lõpetas menetluse.
Haigla: päringuid ei tehtud uudishimust
Kuressaare haigla selgitas sotsiaalmeedia vahendusel, et haigla juhtkond viis läbi auditi eriolukorras tingituna põhjusest, et haigla tagaks elutähtsad teenused koroonapandeemia tingimustes võimalikult ohutult.
"Kriisi olukorras esines tõrge andmebaaside infovahetuses, mis oli ka läbiviidud auditi põhjuseks. Kuressaare haigla kinnitab, et tegu ei olnud uudishimu päringutega. Suhtume andmekaitsesse ja patsientide isikuandmetesse äärmise tõsidusega," kirjutab haigla.
"Me oleme koolitanud oma personali andmekaitsest ja patsientide isikuandmete kaitse tähtsusest. Kuressaare haigla viib vastavad koolitused oma personalile regulaarseks iga-aastaselt," lisas haigla.
"Käesolev juhtum näitab, et kriisiolukorra tingimustes, kus võib esineda tõrkeid andmete liikumises, on ohutuks meditsiiniteenuste tagamiseks hea omada täiendavaid juhiseid."
### Response:
AKI tegi Kuressaare haigla juhile hoiatuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängus, kus kohtusid kõrgliiga vaieldamatu eliitnaiskond ja igapäevaselt kaks liigataset madalamal mängiv klubi, põnevaks ei läinudki. Esimesel poolajal 28 punkti visanud võõrustajad said teisel poolajal vaid 11 silma juurde ja mäng lõppes pea 70-punktilise vahega, kirjutab Korvpall24.ee.
Võiduka külalisnaiskonna suurimaks punktitoojaks oli Krystal Vaughn 22 silmaga. Emmanuella Mayombo lisas 15 ja Janne Pulk 14 punkti. Eesti koondislase saagiks langes ka neli lauapalli. Teine Eesti rahvuskoondise mängija Mailis Pokk abistas koduklubi viie silmaga. | Janne Pulk oli Saksamaal taas resultatiivne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängus, kus kohtusid kõrgliiga vaieldamatu eliitnaiskond ja igapäevaselt kaks liigataset madalamal mängiv klubi, põnevaks ei läinudki. Esimesel poolajal 28 punkti visanud võõrustajad said teisel poolajal vaid 11 silma juurde ja mäng lõppes pea 70-punktilise vahega, kirjutab Korvpall24.ee.
Võiduka külalisnaiskonna suurimaks punktitoojaks oli Krystal Vaughn 22 silmaga. Emmanuella Mayombo lisas 15 ja Janne Pulk 14 punkti. Eesti koondislase saagiks langes ka neli lauapalli. Teine Eesti rahvuskoondise mängija Mailis Pokk abistas koduklubi viie silmaga.
### Response:
Janne Pulk oli Saksamaal taas resultatiivne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedel, 16. oktoobril tuleb väljakule eelmises voorus meistritiitli kindlustanud FC Flora naiskond, kes läheb vastamisi Tallinna Kaleviga. Kohtumine peetakse Kalevi Keskstaadioni kunstmuruväljakul algusega kell 19.00. Senistes omavahelistes liigamängudes on võiduga lahkunud Flora (4:0 ja 6:0). Tabelis edestab Flora teisel kohal olevat, kuid ühe mängu vähem pidanud Saku Sportingut 14 punktiga. Kalev on kolmandal tabelireal ning jääb Sportingust maha viie punktiga.
Kalevi peatreener Maksim Rõtškov: ,,Sellel hooajal oleme lasknud Floral liiga lihtsalt endale väravaid lüüa, tahan näha paremat keskendumist."
Mängija Evelyn Šilina: ,,Ees ootab järjekordne mäng Floraga. Mäng tuleb raske, kuid oluline on see, et meie võitleme lõpuni ja näitame head mängu. Loodame et jääme endiga rahule."
Flora abitreener Magnus Rosen: "Eesootav kesklinna derbi annab võimaluse rakendada nelja olulist verstaposti. Mõtlema selgesti, kiirustamata ja segadusse sattumata leida söödud ja söödukoridorid, toetama südamest kõiki oma võistkonnakaaslasi ning tegutsema kõrgetel motiividel ühise eesmärgi nimel."
Reede õhtul pannakse pall mängu ka Tartus, kus Tammeka võõrustab Nõmme Kaljut. Mängu avavile kõlab kell 19.00 Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljakul. Naiskonnad on sel hooajal vastamisi läinud kolmel korral. Esimeses kahes mängus noppis Tartu naiskond 2:0 ja 3:1 võidud. Viimases kohtumises sai Kalju kirja oma hooaja esimesed punktid, kui koduväljakul alistati Tammeka 85. minuti penaltist 1:0. Liigatabelis hoiavad võistkonnad järjestikkuseid kohti, kui Tammeka on kaheksa punktiga seitsmendal kohal ning Kalju nende järel kolme punktiga.
Tammeka peatreener Sirje Roops: "Õhtul kodus on alati hea mängida. Eelmist mängu alustasime väga hästi, kuid ei suutnud oma olukordasid ära realiseerida ja sattusime paanikasse. Sel korral olema stabiilsemad ning tahame punktid koju jätta."
Mängija Eva-Maria Niit: "Kalju sai maitse suhu, aga maitseained on meie käes."
Kalju mängija Mari Teppan: "Eelmine mäng Tammekaga näitas, et suudame Meistriliigas punkte võita küll. Reedel lähme kõva lahingut pakkuma ja võidab see, kes rohkem tahab."
Laupäeval on kavas samuti kaks kohtumist. Esmalt on Saku staadionil vastamisi kohalik Sporting ja Pärnu Vaprus. Mäng algab kell 14.00 ning otsepildis saab vastasseisu vaadata Soccernet.ee portaalist. Seni on omavahelistes mängudes rohkem punkte kogunud Sporting. Esimeses kohtumises saadi koduväljakul kirja veenev 4:0 võit ning teises mängus tehti Rannastaadionil põnev 3:3 viik. Sporting on endale kindlustanud juba medalid, kui neljandal positsioonil paiknevat Vaprust edestatakse 13 punktiga.
Sportingu kaitsja Heleri Saar: ,,Selleks aastaks tõmbame muruhooajale kriipsu peale. Mis oleks parem, kui pealtvaatajaid kostitada võiduga ja 3 punkti koju jätta."
Põlva Lootospargis lähevad kell 16.00 vastamisi tabelinaabrid Põlva Lootos - Tuleviku ja Suure-Jaani ühendnaiskond. Mõlemad naiskonnad on kindlustanud liigasse püsimajäämise, kui Lootos hoiab 26 punktiga viiendat positsiooni ja ühendnaiskond paikneb 21 punktiga kuuendal tabelireal. Senistes omavahelistes kohtumistes on punkte jagunud mõlemale poolele. Esimeses mängus võttis Lootos 3:1 võidu, kuid teises vastasseisus võttis ühendnaiskond omakorda 3:0 võiduga revanši. Septembri lõpus toimunud kohtumises sai Põlva kirja 4:2 võidu.
Lootose peatreener Kaido Kukli: "Võimalik, et tuleb kõva mäng viienda koha peale."
Mängija Katrin Piirimaa: "Ühendnaiskonnaga mängides võiks öelda, et oleme kui võrdne võrdsega. Kunagi ei tea, kes võitmas on, enne kui lõpuvile kõlanud. Lähme koduväljakule eesmärgiga anda endast igas situatsioonis parim ning tunda mängust rõõmu. Samuti loodan, et näha saaks palju väravaid, et elu ikka põnev oleks."
Ühendnaiskonna peatreener Sergei Vassiljev: "Nii meie naiskond kui ka Põlva FC Lootos on Meistriliigasse püsimajäämise juba kindlustanud. See aga ei tähenda, et kumbki võidupunkte ei ihkaks. Oodata on põnevat lahingut, kuid kes sellest võitjana väljub, selgub juba laupäeval."
Mängija Teisi Toomsalu: "Eesootav kohtumine Põlva FC Lootosega nende koduväljakul tuleb kindlasti raske. Meie mängime seal kindlasti oma mängu ning ei anna vastastele midagi lihtsalt. Kas ka kolm punkti saame, seda näitab mäng!"
Naiste Meistriliiga kohtumised sel nädalal:
Reede, 16. oktoober
kell 19.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Flora (Kalevi Keskstaadioni kunstmuruväljak)
kell 19.00 Tartu JK Tammeka – Nõmme Kalju FC (Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak)
Laupäev, 17. oktoober
kell 14.00 Saku Sporting – Pärnu JK Vaprus (Saku staadion)
kell 16.00 Põlva FC Lootos – JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN (Põlva Lootospark) | Naiste Meistriliigas astuvad võistlustulle kõik kaheksa naiskonda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel, 16. oktoobril tuleb väljakule eelmises voorus meistritiitli kindlustanud FC Flora naiskond, kes läheb vastamisi Tallinna Kaleviga. Kohtumine peetakse Kalevi Keskstaadioni kunstmuruväljakul algusega kell 19.00. Senistes omavahelistes liigamängudes on võiduga lahkunud Flora (4:0 ja 6:0). Tabelis edestab Flora teisel kohal olevat, kuid ühe mängu vähem pidanud Saku Sportingut 14 punktiga. Kalev on kolmandal tabelireal ning jääb Sportingust maha viie punktiga.
Kalevi peatreener Maksim Rõtškov: ,,Sellel hooajal oleme lasknud Floral liiga lihtsalt endale väravaid lüüa, tahan näha paremat keskendumist."
Mängija Evelyn Šilina: ,,Ees ootab järjekordne mäng Floraga. Mäng tuleb raske, kuid oluline on see, et meie võitleme lõpuni ja näitame head mängu. Loodame et jääme endiga rahule."
Flora abitreener Magnus Rosen: "Eesootav kesklinna derbi annab võimaluse rakendada nelja olulist verstaposti. Mõtlema selgesti, kiirustamata ja segadusse sattumata leida söödud ja söödukoridorid, toetama südamest kõiki oma võistkonnakaaslasi ning tegutsema kõrgetel motiividel ühise eesmärgi nimel."
Reede õhtul pannakse pall mängu ka Tartus, kus Tammeka võõrustab Nõmme Kaljut. Mängu avavile kõlab kell 19.00 Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljakul. Naiskonnad on sel hooajal vastamisi läinud kolmel korral. Esimeses kahes mängus noppis Tartu naiskond 2:0 ja 3:1 võidud. Viimases kohtumises sai Kalju kirja oma hooaja esimesed punktid, kui koduväljakul alistati Tammeka 85. minuti penaltist 1:0. Liigatabelis hoiavad võistkonnad järjestikkuseid kohti, kui Tammeka on kaheksa punktiga seitsmendal kohal ning Kalju nende järel kolme punktiga.
Tammeka peatreener Sirje Roops: "Õhtul kodus on alati hea mängida. Eelmist mängu alustasime väga hästi, kuid ei suutnud oma olukordasid ära realiseerida ja sattusime paanikasse. Sel korral olema stabiilsemad ning tahame punktid koju jätta."
Mängija Eva-Maria Niit: "Kalju sai maitse suhu, aga maitseained on meie käes."
Kalju mängija Mari Teppan: "Eelmine mäng Tammekaga näitas, et suudame Meistriliigas punkte võita küll. Reedel lähme kõva lahingut pakkuma ja võidab see, kes rohkem tahab."
Laupäeval on kavas samuti kaks kohtumist. Esmalt on Saku staadionil vastamisi kohalik Sporting ja Pärnu Vaprus. Mäng algab kell 14.00 ning otsepildis saab vastasseisu vaadata Soccernet.ee portaalist. Seni on omavahelistes mängudes rohkem punkte kogunud Sporting. Esimeses kohtumises saadi koduväljakul kirja veenev 4:0 võit ning teises mängus tehti Rannastaadionil põnev 3:3 viik. Sporting on endale kindlustanud juba medalid, kui neljandal positsioonil paiknevat Vaprust edestatakse 13 punktiga.
Sportingu kaitsja Heleri Saar: ,,Selleks aastaks tõmbame muruhooajale kriipsu peale. Mis oleks parem, kui pealtvaatajaid kostitada võiduga ja 3 punkti koju jätta."
Põlva Lootospargis lähevad kell 16.00 vastamisi tabelinaabrid Põlva Lootos - Tuleviku ja Suure-Jaani ühendnaiskond. Mõlemad naiskonnad on kindlustanud liigasse püsimajäämise, kui Lootos hoiab 26 punktiga viiendat positsiooni ja ühendnaiskond paikneb 21 punktiga kuuendal tabelireal. Senistes omavahelistes kohtumistes on punkte jagunud mõlemale poolele. Esimeses mängus võttis Lootos 3:1 võidu, kuid teises vastasseisus võttis ühendnaiskond omakorda 3:0 võiduga revanši. Septembri lõpus toimunud kohtumises sai Põlva kirja 4:2 võidu.
Lootose peatreener Kaido Kukli: "Võimalik, et tuleb kõva mäng viienda koha peale."
Mängija Katrin Piirimaa: "Ühendnaiskonnaga mängides võiks öelda, et oleme kui võrdne võrdsega. Kunagi ei tea, kes võitmas on, enne kui lõpuvile kõlanud. Lähme koduväljakule eesmärgiga anda endast igas situatsioonis parim ning tunda mängust rõõmu. Samuti loodan, et näha saaks palju väravaid, et elu ikka põnev oleks."
Ühendnaiskonna peatreener Sergei Vassiljev: "Nii meie naiskond kui ka Põlva FC Lootos on Meistriliigasse püsimajäämise juba kindlustanud. See aga ei tähenda, et kumbki võidupunkte ei ihkaks. Oodata on põnevat lahingut, kuid kes sellest võitjana väljub, selgub juba laupäeval."
Mängija Teisi Toomsalu: "Eesootav kohtumine Põlva FC Lootosega nende koduväljakul tuleb kindlasti raske. Meie mängime seal kindlasti oma mängu ning ei anna vastastele midagi lihtsalt. Kas ka kolm punkti saame, seda näitab mäng!"
Naiste Meistriliiga kohtumised sel nädalal:
Reede, 16. oktoober
kell 19.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Flora (Kalevi Keskstaadioni kunstmuruväljak)
kell 19.00 Tartu JK Tammeka – Nõmme Kalju FC (Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak)
Laupäev, 17. oktoober
kell 14.00 Saku Sporting – Pärnu JK Vaprus (Saku staadion)
kell 16.00 Põlva FC Lootos – JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN (Põlva Lootospark)
### Response:
Naiste Meistriliigas astuvad võistlustulle kõik kaheksa naiskonda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kajuks on nii, et ilmselt tekitab sõnapaar "Ukraina sari" paljudes mõningase tõrke. Ei saa salata, et olin ka ise sarja suhtes esmalt skeptiline, kuid täiesti asjata. Õnneks on Jupiteri vaatajad eelarvamustest vabad ning sari on meil kiirelt nädala vaadatuimaks sarjaks tõusnud," rääkis Jupiteri toimetaja Raul Lobanov.
Lugu saab alguse, kui kuueaastane Alina läheb isaga peitust mängides jäljetult kaduma, ehkki korteri uks on seestpoolt lukus. Peagi kaob veel lapsi. Juhtumit asuvad lahendama uurijad Varta ja Maks, kelle isiklikud minevikutaagad saavad juhtumi käigus uue tähenduse.
"Sarja võiks liigitada žanri nordic noir alla, mille tuntumad esindajad on ka Eesti publikule tuttavad "Sild", "Lohetätoveeringuga tüdruk" ja "Kuritegu". Lood, mis oma stiilse külma visuaali ja pingestatud vaoshoitusega loovad erilise atmosfääri ja põnevuse. Seda kõike pakub väga kõrgel tasemel ka "Peitusemäng". Ukraina noir 'iks ristitud sarja on edu saatnud juba mitmes Euroopa riigis," lisas Lobanov.
Sarja kõik kaheksa osa on nüüd nähtavad Jupiteris. | Jupiter soovitab stiilset ja põnevat krimisarja "Peitusemäng" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kajuks on nii, et ilmselt tekitab sõnapaar "Ukraina sari" paljudes mõningase tõrke. Ei saa salata, et olin ka ise sarja suhtes esmalt skeptiline, kuid täiesti asjata. Õnneks on Jupiteri vaatajad eelarvamustest vabad ning sari on meil kiirelt nädala vaadatuimaks sarjaks tõusnud," rääkis Jupiteri toimetaja Raul Lobanov.
Lugu saab alguse, kui kuueaastane Alina läheb isaga peitust mängides jäljetult kaduma, ehkki korteri uks on seestpoolt lukus. Peagi kaob veel lapsi. Juhtumit asuvad lahendama uurijad Varta ja Maks, kelle isiklikud minevikutaagad saavad juhtumi käigus uue tähenduse.
"Sarja võiks liigitada žanri nordic noir alla, mille tuntumad esindajad on ka Eesti publikule tuttavad "Sild", "Lohetätoveeringuga tüdruk" ja "Kuritegu". Lood, mis oma stiilse külma visuaali ja pingestatud vaoshoitusega loovad erilise atmosfääri ja põnevuse. Seda kõike pakub väga kõrgel tasemel ka "Peitusemäng". Ukraina noir 'iks ristitud sarja on edu saatnud juba mitmes Euroopa riigis," lisas Lobanov.
Sarja kõik kaheksa osa on nüüd nähtavad Jupiteris.
### Response:
Jupiter soovitab stiilset ja põnevat krimisarja "Peitusemäng" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Selles filmis kujutatakse erinevaid kultuure negatiivselt ja/või ebaõiglaselt. Need stereotüübid olid valed siis ja on valed ka praegu. Selle asemel, et sisu eemaldada, tunnistame me hoopis, et teguviis on vale, õpime sellest ja tekitame arutelu, et tulevikus oleksid erinevad rühmad rohkem kaasatud," seisab BBC andmetel ilmuvas teates.
1953. aastal ilmunud "Peeter Paanis" nimetatakse Ameerika põliselanikke punanahkadeks ning Peeter Paan ja ta sõbrad asetavad pähe indiaanlaste peakatted. Filmistuudio esindaja sõnul on tegemist indiaanlaste ja nende kultuuri mõnitamisega.
1970. aastal ilmunud filmis "Aristokassid" mõjub stereotüübina aga ühe pilukil silmadega kassi tegelaskuju, kes söögipulkadega trumme ja klaverit mängib ning kelle inglise keel on kehv. Lisaks on kassile hääle andnud valge näitleja.
Varasemalt on rassismihoiatus lisatud ka 1955. aasta filmile "Leedi ja Lontu", kus sarnaselt "Aristokassidele" on rassistlikult kujutatud Aasia päritolu Siiami kasse Si ja Am. Lisaks on stereotüüpe kasutatud nii Mehhikost kui ka Venemaalt pärit koerte puhul.
Siiami kass filmis "Leedi ja Lontu" Autor/allikas: outnow.ch/Studio / Produzent
Elevandilapsest jutustavas filmis "Dumbo" (1941) on vareste tegelaskujudele antud justkui tumedate inimeste hääl, aga seda on teinud valge näitleja. Lisaks kannab üks varestest nime Jim Crow, mis vihjab tol ajal Lõuna-Ameerikas kehtinud Jim Crow seadustele.
Vares Jim Crow filmis "Dumbo" Autor/allikas: outnow.ch/Walt Disney Studios Home Entertainment
"Džungliraamatu" (1968) tegelane kuningas Louie on aga rassistlik karikatuur afroameeriklastest. Ahvi on filmis kujutatud laisana ja kehva keeleoskusega.
Kuningas Louie filmis "Džungliraamat" Autor/allikas: outnow.ch/Studio / Produzent | Mitmete Disney filmide ette lisati rassismi eest hoiatav teave | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Selles filmis kujutatakse erinevaid kultuure negatiivselt ja/või ebaõiglaselt. Need stereotüübid olid valed siis ja on valed ka praegu. Selle asemel, et sisu eemaldada, tunnistame me hoopis, et teguviis on vale, õpime sellest ja tekitame arutelu, et tulevikus oleksid erinevad rühmad rohkem kaasatud," seisab BBC andmetel ilmuvas teates.
1953. aastal ilmunud "Peeter Paanis" nimetatakse Ameerika põliselanikke punanahkadeks ning Peeter Paan ja ta sõbrad asetavad pähe indiaanlaste peakatted. Filmistuudio esindaja sõnul on tegemist indiaanlaste ja nende kultuuri mõnitamisega.
1970. aastal ilmunud filmis "Aristokassid" mõjub stereotüübina aga ühe pilukil silmadega kassi tegelaskuju, kes söögipulkadega trumme ja klaverit mängib ning kelle inglise keel on kehv. Lisaks on kassile hääle andnud valge näitleja.
Varasemalt on rassismihoiatus lisatud ka 1955. aasta filmile "Leedi ja Lontu", kus sarnaselt "Aristokassidele" on rassistlikult kujutatud Aasia päritolu Siiami kasse Si ja Am. Lisaks on stereotüüpe kasutatud nii Mehhikost kui ka Venemaalt pärit koerte puhul.
Siiami kass filmis "Leedi ja Lontu" Autor/allikas: outnow.ch/Studio / Produzent
Elevandilapsest jutustavas filmis "Dumbo" (1941) on vareste tegelaskujudele antud justkui tumedate inimeste hääl, aga seda on teinud valge näitleja. Lisaks kannab üks varestest nime Jim Crow, mis vihjab tol ajal Lõuna-Ameerikas kehtinud Jim Crow seadustele.
Vares Jim Crow filmis "Dumbo" Autor/allikas: outnow.ch/Walt Disney Studios Home Entertainment
"Džungliraamatu" (1968) tegelane kuningas Louie on aga rassistlik karikatuur afroameeriklastest. Ahvi on filmis kujutatud laisana ja kehva keeleoskusega.
Kuningas Louie filmis "Džungliraamat" Autor/allikas: outnow.ch/Studio / Produzent
### Response:
Mitmete Disney filmide ette lisati rassismi eest hoiatav teave |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Helsingin Sanomate veebilehel avaldatud Soome terviseameti võrdlusnumbrite järgi on Euroopa suurima nakatumisnäitajaga riik praegu Vatikan. Nädala eest oli linnriigi näitaja 0, nüüd 1697. Pisiriigi statistika kuulub siiski statistiliste kurioosumite hulka, sest pärast nelja Šveitsi kaardiväelase nakatumist on alla 1000 elanikuga Vatikan kohe nakatumisnäitajalt Euroopa tipus.
Kui Vatikan kõrvale jätta, on Euroopa nakatumise tipus Andorra (nakatumisnäit viimase kahe nädala jooksul 100 000 elaniku kohta 1480,5), Tšehhi (698,1) ja Belgia (611,7).
Eesti naabrite näitajad on kõik meist kõrgemad - Rootsil 87,1, Leedul 72,6, Lätil 63,0 ja Soomel 52,1. Neist Läti trend on olnud viimastel nädalatel kõige nukram - veel septembri keskel raporteerisid Läti poliitikud uhkelt, et on Euroopa madalaimate nakatumisnäitajatega riikide seas.
Nende näitajate puhul peab arvestama, et Soome terviseameti numbrid on ca ööpäeva jagu operatiivsemad kui Euroopa Haiguste Ennetamise ja Kontrolli Keskuse ECDC veebilehel avaldatu, mis on ka Eesti otsuste tegemise aluseks.
Eesti on koos Hispaania ja Taaniga nende kolme riigi seas, kelle viimase 14 päeva näitaja on langenud võrdluses enne seda olnud kahe nädala näitajaga. | Koroonagraafika: Eesti on Euroopas ühe madalama nakatumisnäitajaga riike | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Helsingin Sanomate veebilehel avaldatud Soome terviseameti võrdlusnumbrite järgi on Euroopa suurima nakatumisnäitajaga riik praegu Vatikan. Nädala eest oli linnriigi näitaja 0, nüüd 1697. Pisiriigi statistika kuulub siiski statistiliste kurioosumite hulka, sest pärast nelja Šveitsi kaardiväelase nakatumist on alla 1000 elanikuga Vatikan kohe nakatumisnäitajalt Euroopa tipus.
Kui Vatikan kõrvale jätta, on Euroopa nakatumise tipus Andorra (nakatumisnäit viimase kahe nädala jooksul 100 000 elaniku kohta 1480,5), Tšehhi (698,1) ja Belgia (611,7).
Eesti naabrite näitajad on kõik meist kõrgemad - Rootsil 87,1, Leedul 72,6, Lätil 63,0 ja Soomel 52,1. Neist Läti trend on olnud viimastel nädalatel kõige nukram - veel septembri keskel raporteerisid Läti poliitikud uhkelt, et on Euroopa madalaimate nakatumisnäitajatega riikide seas.
Nende näitajate puhul peab arvestama, et Soome terviseameti numbrid on ca ööpäeva jagu operatiivsemad kui Euroopa Haiguste Ennetamise ja Kontrolli Keskuse ECDC veebilehel avaldatu, mis on ka Eesti otsuste tegemise aluseks.
Eesti on koos Hispaania ja Taaniga nende kolme riigi seas, kelle viimase 14 päeva näitaja on langenud võrdluses enne seda olnud kahe nädala näitajaga.
### Response:
Koroonagraafika: Eesti on Euroopas ühe madalama nakatumisnäitajaga riike |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suvel, kui meedias valitses sügav hapukurgihooaeg, lahvatasid Tartus mitmed nakkuskolded. Napilt oleks juba üleriigiline komandanditund kehtestatud, aga näe, otsustajatel jätkus kainet mõistust ja külma kõhtu sellele tungile vastu panna. Mis siis vahepeal juhtunud on?
Müstilise reisikeelu piirarvu vaidlus
Kõva vaidlus on käinud selle üle, millal lugeda mingit piirkonda kriitiliseks. Kui mäletate, siis alustati kümne piirimailt, vaikselt nihutati seda ülespoole ja ennäe, ka 50 ei ole enam probleem. Kui strateegiline juhtimine appi võtta ja küsida, miks me just seda KPI mõõdikut jälgime, siis mina jään küll nõutuks.
Niisiis, Eestis on 14 päeva keskmine 50 diagnoosi 100 000 inimese kohta. Kui ma oleksin Soome kriisijuht, mida ma selle tarkusega peale hakkaksin? Ma tahaks teada, kui tõenäoline on, et keegi Eestist viiruse Soome toob.
Septembris vedas Tallink 243 000 reisijat, st ca 122 000 inimest Eestist Soome. Aga mitu nendest võiks kanda viirust? Terviseameti lehelt ei leia kuskilt infot selle kohta, mitu aktiivset haigusjuhtumit meil hetkel on. Seega tuleb endal veidi nuputada.
Kui eeldame, et haigus kestab keskmiselt 14 päeva ja meil on viimase 14 päeva keskmine haigestumine 40 inimest päevas, siis peaks meil olema 560 haiget 100 000 elaniku kohta. Kui septembris liikus üle lahe 122 tuhat inimest ja eeldame, et need 560 haiget ühtlaselt reisisid Soome, siis võiks oletada, et iga päev sõitis Soome 23 haiget.
Aga oot, need 560 olid ju positiivse testi andnud! Üle kogu Eesti sealjuures. Mitu positiivse testi andnut tegelikult võtab ette Soome reisi? Pooled diagnoosid on Harjumaalt. Oletame, et kümme protsenti nendest käis haiguse ajal Soomes (väga julge oletus), saame ühe haige iga päev Soome laevas, kahenädalase perioodi vältel (sest me arvutame 14-päevase keskmise alusel) umbes 17 haiget. Ja samal ajal on Soomes ca 2500 haiget. Ehk Eesti panus on 0,7 protsenti.
Kuidas selle 0,7 protsendi kinnikeeramine kriisi leevendab, kui Soomes panus on 99,3 protsenti. Okei, teistpidi veel ehk kuidagi, kui Soome poolt siia tuleb ca 75 haiget meie 560 lisaks, see on ca 13 protsenti.
Mida sellest järeldada? Tegelikult ei tea keegi, kas ja kui palju haigeid riikide vahel liigub. Keskmist diagnooside arvu 14 päeva kohta on küll lihtne mõõta, aga selle mõõdiku väärtus kriisi leevendamiseks enam kui küsitav. Umbes sama kui peaarst korraldaks ravi haigete keskmise kehatemperatuuri järgi.
Terviseametil kontroll käpas
"Keskmist diagnooside arvu 14 päeva kohta on küll lihtne mõõta, aga selle mõõdiku väärtus kriisi leevendamiseks enam kui küsitav."
Märtsis sai päris mitu korda kirjutatud Aasia riikide kogemusest ja strateegiast varasemate SARS-i ja MERS-i puhangute ohjeldamiseks. Näiteks Lõuna-Korea strateegiline kriisijuhtimine tugines peamiselt ühel kriitilisel eduteguril, test-trace-isolate. Sellega hoiti kevadel COVID-19 kenasti kontrolli all.
Hea meel on tõdeda, et terviseameti strateegiline kriisijuhtimine on nüüd sama relva kasutusele võtnud. Ja nagu näha, väga edukalt. Paraku pole HOIA äpist eriti tolku, aga sama (negatiivne) kogemus on enamikul maailma riikidest. Rakendust lihtsalt ei laadita piisavalt alla.
Mis on kriisi strateegilise juhtimise suur eesmärk, visioon?
Heakene küll, terviseametil on kriis ohjamine kenasti käpas, aga mis on selle tegevuse suur eesmärk? Kuidas hinnata, kas kriisi strateegiline juhtimine on eeskujulik või kesine?
Jah, diagnooside arv päevas langeb juba mitu nädalat. Haiglates paanikat pole, haiglaravi vajajate arv väike, ICU patsientide arv veel väiksem, surnuid alates 20. juulist neli. Mis puutub tervisekriisi strateegilist juhtimist, siis hinne on "väga hea". Aga mis ikkagi on siis kriisi juhtimise eesmärk?
Kõrvalt vaadates näib, et püütakse saavutada "null koroonasurma". Olgu, miks mitte. Jätame korraks kõrvale tõsiasjad, et see läheb meile maksma miljardeid, et 13 000 inimest on töö kaotanud, et ühiskond tervikuna on kõvasti vaesemaks jäänud. Vaatame surmasid ja suremist laiemalt.
Teaduses on üks tore võte, mille abil mingi väite, põhimõtte või meetodi loogikat kontrollida, reductio ad absurdum, ehk absurdini vähendamine/suurendamine. Seega, kui COVID-i tervisekriisi juhtimise eesmärk on "null surma koroona läbi", siis sama loogikaga peaks olema kogu tervishoiusüsteemi strateegilise juhtimise eesmärk "null surma, mistahes haiguse läbi".
Aga oot, meil on ju veel surmasid õnnetuste läbi, uppumiste, sissepõlemiste, mürgistuste, liiklussurmade. Miks need surmad on aktsepteeritavad, aga koroonasurmad ei ole?
Suures pildis on COVID surma põhjustajana tühine putukas
Weforum avaldas mõni aeg tagasi põhjaliku ülevaate erinevatest surmapõhjustest ja nende mõjust majandusele. Südamehaigustesse sureb maailmas igal aastal 17 miljonit inimest. Diabeeti 1,3 miljonit, liikluses 1,2 miljonit, AIDS-i ligi miljon.
Neid surmasid saaks ju kõiki vältida. Ilmselt väiksema kuluga kui koroonaviirust. Aga meediast me ei kuule ega näe ühtegi diabeedi või infarktisurma. Keegi ei loe iga päev ette, mitu inimest eile infarkti suri. Eelmisel aastal suri Eestis 7821 inimest kõrgvererõhktõve tõttu. Kakskümmend üks inimest iga päev. Ei mingit kriisijuhtimist, ühtegi härra Popovi ei ole võitlemas meie vanurite südamete ja veresoonte tervise eest. Ei ole mingit kurba statistikat uudistes.
Sellised me oleme, targad inimloomad.
Kuidas siis kriisiga läheb?
Irja Lutsar märkis mõni päev tagasi, et kriis hakkab ehk taanduma. No mis ta tühi taandub, kriisi haripunktist on juba kaks nädalat möödas. Palun vaadake alumisel joonisel punast punktiirjoont. See keskmistab nädala ebaühtlused, nagu näiteks nädalavahetusel tehtavate testide ilmumise statistikasse nädala keskel.
Murdepunkt, kust edasi keskmine on kiiresti langenud, oli 1. oktoobril, täpselt kaks nädalat tagasi. Nädal hiljem oli sama näitaja vajunud juba ülemisest veapiirist allapoole ja sealt edasi on pole ükski päevane diagnooside arv veapiiri ületanud.
See tähendab, et on toimunud statistiliselt ebaoluline kõikumine. Kuna samal ajal seitse päeva keskmine järjekindlalt langeb ja järgmisel nädalal on juba alla pikaajalise libiseva keskmise, võime lugeda selleks korraks tervisekriisi jälle lõppenuks.
Kuidas majandusel läheb?
Üllatavalt hästi. Töötus meie ekspordipartnerite juures küll kasvab jätkuvalt, aga meeleolud on positiivsed ja juhtide ootused majanduse väljavaadetele on taastumas kriisieelsele ajale, täpsem info ja graafikud siin.
Impordipartnerite juures on töötus hakanud langema. Tarbijate kindlustunne kasvab, kuigi pole kriisieelsele tasemele taastunud. See tähendab, et majanduskriis veel läbi pole. Eesti ja Läti tarbijad paistavad endiselt Euroopas silma eriti musta tulevikunägemusega. Selle põhjuseid pole vaja kaugelt otsida – poliitikud, kes jätkuvalt kriisiga hirmutavad ja meedia, mis seda hirmu laiali kannab.
Millal see jama läbi saab?
Üks meem, mis ringi liigub, vastab tabavalt: "Ega ma poliitik ole, et tean, millal kriis läbi saab".
Ei ole välistatud, et "külmetushaiguste" perioodil saab koroonaviirus taas tuult tiibadesse, aga terviseamet on sügisest puhangut väga hästi ohjes hoidnud ja küllap hoiab edaspidigi. Iseküsimus, kas nii tublisti peaks.
Äkki vajaksid teised surmapõhjused ka sellist tähelepanu. Või siis tuleks teadvustada, et meditsiin ja teadus ei ole kõikvõimsad ega suuda meie elu lõpmatuseni pikendada. Maksumaksjad ei jaksa ega peagi päev-päeva haaval iga elunatukest pikendama. Surm on paratamatu, nagu taoistid tõdevad: " death happens".
Ettevaatlikud uudised vaktsiinirindelt räägivad, et esimesed doosid on juba aasta lõpus saadaval, aga samas pole kindel, kas ikka on. Pigem on järgmisel suvel igaühel võimalus ennast vaktsineerida.
Aga seniks, nagu ikka, püsigem rõõmsad ja terved!
Kommentaar ilmus algselt Indrek Sauli koduleheküljel. | Indrek Saul: mis on koroonakriisi strateegilise juhtimise eesmärk? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suvel, kui meedias valitses sügav hapukurgihooaeg, lahvatasid Tartus mitmed nakkuskolded. Napilt oleks juba üleriigiline komandanditund kehtestatud, aga näe, otsustajatel jätkus kainet mõistust ja külma kõhtu sellele tungile vastu panna. Mis siis vahepeal juhtunud on?
Müstilise reisikeelu piirarvu vaidlus
Kõva vaidlus on käinud selle üle, millal lugeda mingit piirkonda kriitiliseks. Kui mäletate, siis alustati kümne piirimailt, vaikselt nihutati seda ülespoole ja ennäe, ka 50 ei ole enam probleem. Kui strateegiline juhtimine appi võtta ja küsida, miks me just seda KPI mõõdikut jälgime, siis mina jään küll nõutuks.
Niisiis, Eestis on 14 päeva keskmine 50 diagnoosi 100 000 inimese kohta. Kui ma oleksin Soome kriisijuht, mida ma selle tarkusega peale hakkaksin? Ma tahaks teada, kui tõenäoline on, et keegi Eestist viiruse Soome toob.
Septembris vedas Tallink 243 000 reisijat, st ca 122 000 inimest Eestist Soome. Aga mitu nendest võiks kanda viirust? Terviseameti lehelt ei leia kuskilt infot selle kohta, mitu aktiivset haigusjuhtumit meil hetkel on. Seega tuleb endal veidi nuputada.
Kui eeldame, et haigus kestab keskmiselt 14 päeva ja meil on viimase 14 päeva keskmine haigestumine 40 inimest päevas, siis peaks meil olema 560 haiget 100 000 elaniku kohta. Kui septembris liikus üle lahe 122 tuhat inimest ja eeldame, et need 560 haiget ühtlaselt reisisid Soome, siis võiks oletada, et iga päev sõitis Soome 23 haiget.
Aga oot, need 560 olid ju positiivse testi andnud! Üle kogu Eesti sealjuures. Mitu positiivse testi andnut tegelikult võtab ette Soome reisi? Pooled diagnoosid on Harjumaalt. Oletame, et kümme protsenti nendest käis haiguse ajal Soomes (väga julge oletus), saame ühe haige iga päev Soome laevas, kahenädalase perioodi vältel (sest me arvutame 14-päevase keskmise alusel) umbes 17 haiget. Ja samal ajal on Soomes ca 2500 haiget. Ehk Eesti panus on 0,7 protsenti.
Kuidas selle 0,7 protsendi kinnikeeramine kriisi leevendab, kui Soomes panus on 99,3 protsenti. Okei, teistpidi veel ehk kuidagi, kui Soome poolt siia tuleb ca 75 haiget meie 560 lisaks, see on ca 13 protsenti.
Mida sellest järeldada? Tegelikult ei tea keegi, kas ja kui palju haigeid riikide vahel liigub. Keskmist diagnooside arvu 14 päeva kohta on küll lihtne mõõta, aga selle mõõdiku väärtus kriisi leevendamiseks enam kui küsitav. Umbes sama kui peaarst korraldaks ravi haigete keskmise kehatemperatuuri järgi.
Terviseametil kontroll käpas
"Keskmist diagnooside arvu 14 päeva kohta on küll lihtne mõõta, aga selle mõõdiku väärtus kriisi leevendamiseks enam kui küsitav."
Märtsis sai päris mitu korda kirjutatud Aasia riikide kogemusest ja strateegiast varasemate SARS-i ja MERS-i puhangute ohjeldamiseks. Näiteks Lõuna-Korea strateegiline kriisijuhtimine tugines peamiselt ühel kriitilisel eduteguril, test-trace-isolate. Sellega hoiti kevadel COVID-19 kenasti kontrolli all.
Hea meel on tõdeda, et terviseameti strateegiline kriisijuhtimine on nüüd sama relva kasutusele võtnud. Ja nagu näha, väga edukalt. Paraku pole HOIA äpist eriti tolku, aga sama (negatiivne) kogemus on enamikul maailma riikidest. Rakendust lihtsalt ei laadita piisavalt alla.
Mis on kriisi strateegilise juhtimise suur eesmärk, visioon?
Heakene küll, terviseametil on kriis ohjamine kenasti käpas, aga mis on selle tegevuse suur eesmärk? Kuidas hinnata, kas kriisi strateegiline juhtimine on eeskujulik või kesine?
Jah, diagnooside arv päevas langeb juba mitu nädalat. Haiglates paanikat pole, haiglaravi vajajate arv väike, ICU patsientide arv veel väiksem, surnuid alates 20. juulist neli. Mis puutub tervisekriisi strateegilist juhtimist, siis hinne on "väga hea". Aga mis ikkagi on siis kriisi juhtimise eesmärk?
Kõrvalt vaadates näib, et püütakse saavutada "null koroonasurma". Olgu, miks mitte. Jätame korraks kõrvale tõsiasjad, et see läheb meile maksma miljardeid, et 13 000 inimest on töö kaotanud, et ühiskond tervikuna on kõvasti vaesemaks jäänud. Vaatame surmasid ja suremist laiemalt.
Teaduses on üks tore võte, mille abil mingi väite, põhimõtte või meetodi loogikat kontrollida, reductio ad absurdum, ehk absurdini vähendamine/suurendamine. Seega, kui COVID-i tervisekriisi juhtimise eesmärk on "null surma koroona läbi", siis sama loogikaga peaks olema kogu tervishoiusüsteemi strateegilise juhtimise eesmärk "null surma, mistahes haiguse läbi".
Aga oot, meil on ju veel surmasid õnnetuste läbi, uppumiste, sissepõlemiste, mürgistuste, liiklussurmade. Miks need surmad on aktsepteeritavad, aga koroonasurmad ei ole?
Suures pildis on COVID surma põhjustajana tühine putukas
Weforum avaldas mõni aeg tagasi põhjaliku ülevaate erinevatest surmapõhjustest ja nende mõjust majandusele. Südamehaigustesse sureb maailmas igal aastal 17 miljonit inimest. Diabeeti 1,3 miljonit, liikluses 1,2 miljonit, AIDS-i ligi miljon.
Neid surmasid saaks ju kõiki vältida. Ilmselt väiksema kuluga kui koroonaviirust. Aga meediast me ei kuule ega näe ühtegi diabeedi või infarktisurma. Keegi ei loe iga päev ette, mitu inimest eile infarkti suri. Eelmisel aastal suri Eestis 7821 inimest kõrgvererõhktõve tõttu. Kakskümmend üks inimest iga päev. Ei mingit kriisijuhtimist, ühtegi härra Popovi ei ole võitlemas meie vanurite südamete ja veresoonte tervise eest. Ei ole mingit kurba statistikat uudistes.
Sellised me oleme, targad inimloomad.
Kuidas siis kriisiga läheb?
Irja Lutsar märkis mõni päev tagasi, et kriis hakkab ehk taanduma. No mis ta tühi taandub, kriisi haripunktist on juba kaks nädalat möödas. Palun vaadake alumisel joonisel punast punktiirjoont. See keskmistab nädala ebaühtlused, nagu näiteks nädalavahetusel tehtavate testide ilmumise statistikasse nädala keskel.
Murdepunkt, kust edasi keskmine on kiiresti langenud, oli 1. oktoobril, täpselt kaks nädalat tagasi. Nädal hiljem oli sama näitaja vajunud juba ülemisest veapiirist allapoole ja sealt edasi on pole ükski päevane diagnooside arv veapiiri ületanud.
See tähendab, et on toimunud statistiliselt ebaoluline kõikumine. Kuna samal ajal seitse päeva keskmine järjekindlalt langeb ja järgmisel nädalal on juba alla pikaajalise libiseva keskmise, võime lugeda selleks korraks tervisekriisi jälle lõppenuks.
Kuidas majandusel läheb?
Üllatavalt hästi. Töötus meie ekspordipartnerite juures küll kasvab jätkuvalt, aga meeleolud on positiivsed ja juhtide ootused majanduse väljavaadetele on taastumas kriisieelsele ajale, täpsem info ja graafikud siin.
Impordipartnerite juures on töötus hakanud langema. Tarbijate kindlustunne kasvab, kuigi pole kriisieelsele tasemele taastunud. See tähendab, et majanduskriis veel läbi pole. Eesti ja Läti tarbijad paistavad endiselt Euroopas silma eriti musta tulevikunägemusega. Selle põhjuseid pole vaja kaugelt otsida – poliitikud, kes jätkuvalt kriisiga hirmutavad ja meedia, mis seda hirmu laiali kannab.
Millal see jama läbi saab?
Üks meem, mis ringi liigub, vastab tabavalt: "Ega ma poliitik ole, et tean, millal kriis läbi saab".
Ei ole välistatud, et "külmetushaiguste" perioodil saab koroonaviirus taas tuult tiibadesse, aga terviseamet on sügisest puhangut väga hästi ohjes hoidnud ja küllap hoiab edaspidigi. Iseküsimus, kas nii tublisti peaks.
Äkki vajaksid teised surmapõhjused ka sellist tähelepanu. Või siis tuleks teadvustada, et meditsiin ja teadus ei ole kõikvõimsad ega suuda meie elu lõpmatuseni pikendada. Maksumaksjad ei jaksa ega peagi päev-päeva haaval iga elunatukest pikendama. Surm on paratamatu, nagu taoistid tõdevad: " death happens".
Ettevaatlikud uudised vaktsiinirindelt räägivad, et esimesed doosid on juba aasta lõpus saadaval, aga samas pole kindel, kas ikka on. Pigem on järgmisel suvel igaühel võimalus ennast vaktsineerida.
Aga seniks, nagu ikka, püsigem rõõmsad ja terved!
Kommentaar ilmus algselt Indrek Sauli koduleheküljel.
### Response:
Indrek Saul: mis on koroonakriisi strateegilise juhtimise eesmärk? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saalihokiliigas selgitatakse kaheksa meeskonna vahel meister, medalistid ja viienda koha ehk "väikese karika" omanik. Meistrivõistlustel löövad uuel hooajal kaasa Bändidos, Saalihokivarustus.ee, Sparta Team Automaailm I, Sparta Team Automaailm II, Viimsi Kepp, Eesti Maaülikool, SK LINK/Saku ja tiitlikaitsja Jõgeva SK Tähe/Olivia.
Naiste meistriliigas osaleb kolm naiskonda, kelleks on Sparta, tiitlikaitsja SK Link/Saku ja Eesti Maaülikool.
Meeste teises liigas mängib kaheksa meeskonda: Jõgeva SK Tähe/Olivia 05, Pärnu Bullet, SHK Drinkgeld, Vana Hea Puur, Viljandi Metall, Valga Välk, Spordipalavik ja SK Sinimäe.
Hooaja esimeses mängus lähevad laupäevall kell 18.00 Jõgeva spordihoones vastamisi Jõgeva SK Tähe/Olivia ja Bändidos. | Laupäeval tehakse algust saalihoki meistrivõistluste uue hooajaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saalihokiliigas selgitatakse kaheksa meeskonna vahel meister, medalistid ja viienda koha ehk "väikese karika" omanik. Meistrivõistlustel löövad uuel hooajal kaasa Bändidos, Saalihokivarustus.ee, Sparta Team Automaailm I, Sparta Team Automaailm II, Viimsi Kepp, Eesti Maaülikool, SK LINK/Saku ja tiitlikaitsja Jõgeva SK Tähe/Olivia.
Naiste meistriliigas osaleb kolm naiskonda, kelleks on Sparta, tiitlikaitsja SK Link/Saku ja Eesti Maaülikool.
Meeste teises liigas mängib kaheksa meeskonda: Jõgeva SK Tähe/Olivia 05, Pärnu Bullet, SHK Drinkgeld, Vana Hea Puur, Viljandi Metall, Valga Välk, Spordipalavik ja SK Sinimäe.
Hooaja esimeses mängus lähevad laupäevall kell 18.00 Jõgeva spordihoones vastamisi Jõgeva SK Tähe/Olivia ja Bändidos.
### Response:
Laupäeval tehakse algust saalihoki meistrivõistluste uue hooajaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängufilm "O2" (Eesti-Soome-Läti Leedu 2020, 100 min), režissöör Margus Paju, stsenaristid Tiit Aleksejev, Tom Abrams, Eriikka Etholen-Paju ja Olle Mirme, operaator Meelis Veeremets, kunstnik Jaagup Roomet, heliloojad Rihards Zaļupe ja Eriks Ešenvalds. Osades Priit Võigemast, Kaspars Znotiņš, Agnese Cīrule, Elmo Nüganen, Rein Oja, Tambet Tuisk, Doris Tislar, Johan Kristjan Aimla, Indrek Ojari, Ieva Andrejevaite jt.
"Spioonipõneviku" peale kinno läinud inimest võib muidugi tabada mõningane üllatus, sest Margus Paju teine täispikk mängufilm on omajagu eksistentsialistlikum, kui see määratlus näikse vihjavat. Küll vahest mitte nii suur üllatus, kui mõnda John Wayne'i fänni, kes läheb paljalt žanrimääratluse "põhjamaine vestern" najal kaema Veiko Õunpuu "Viimaseid" (2020). "O2" on ikkagi selgelt peavoolufilm, milles põnevuski ei puudu. Aga siiski.
Paju debüütfilmist "Supilinna Salaselts" (2015) on see igatahes tonaalsuselt erinev, kuigi eks leiab sarnaseidki jooni, nagu pastelsete värvide lembus. Kui tahta "O2" tingimata mingi sildi alla suruda, siis tuleb kohe meelde film noir. Seda USAs 1930ndatel, mõne meelest alles 1940. aastal alguse saanud žanri, mille olemasoluski kõik teoreetikud kindlad pole, on aastakümnete jooksul peegeldatud sellisel hulgal ja selliste nurkade alt, et praeguseks pole eriti mõtetki püüda liiga hoolikalt arutada, milline selle esindaja on olnud täpsemalt "O2" mõjutaja. Ent filmi üks stsenariste Olle Mirme on Postimehele maininud 1, et nii tema kui Paju üks lemmikuid on John le Carré samanimelise romaani põhjal valminud "Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk" 2. Tõepoolest, see võrdlus kerkis mulle endalegi juba enne artikli lugemist vist esimesena pähe. Nii piirdun sellega ja jätan ülejäänud mainimata.
Igal juhul pole tegu sirgjoonelise ja tempoka märuli, vaid märksa mõtlikumaga, kus 1939. aasta olevik vaheldub tagasivaadetega paar aastat varasemasse aega. Vahest on filmi suhe keskmise nüüdisaja spioonipõnevikuga pigem midagi sellist, nagu on Georges Simenoni Maigret-lugude suhe keskmise detektiivromaaniga. "Ma pean end impressionistiks, sest ma töötan väikeste puudutuste haaval," ütles Simenon intervjuus New York Timesile 3. "Ma usun, et päikesekiir ninal on sama oluline kui sügav mõte."
Peategelane, Eesti sõjaväeluure kapten Feliks Kangur (Priit Võigemast) on igatahes klassikaline noir'i-kangelane. Mingis mõttes täiuslik, kuid ometi täiesti vigane. Kõva mees, keda vaevab südametunnistus. Kes tahaks unustada, aga hoiab mälestustest kramplikult kinni. Kes pidevalt joob ja suitsetab. Kes alkoholivabas kohvikus istudes nõuab, et tema limonaad olgu kraadiga. Heeros, kes on iseenda eest pakku läinud ja keda häda korral appi kutsutakse, sest ta on parim.
Põnevikule kohaselt on tal kaaslane, noorem ja kogenematum (vähemalt mõnes asjas), kelle ta saab endale appi täitma äärmiselt salajast ülesannet. Selleks on nooremleitnant Toomas Otsing (Johan Kristjan Aimla), kelle erialaks on "varjatud sisenemine, jälgimine, pealtkuulamine". Nimelt on 1939. aastal pargitrepil surnuks kukkunud (vaataja saab kohe teada, et tapetud) sõjaväeluure Nõukogude Liidu vastase osakonna juht kapten Paul Parik (Alo Kõrve). Nõukogude Liidu saatkonnas töötava allika andmeil tegutseb sõjaväeluures äraandja, üks Pariku viiest alluvast. Kes, selle peabki välja selgitama Pariku eelkäija, end ise sisuliselt pagendusse, Helsingisse residendiks üle viia palunud Kangur.
Sellisest klassikalisest põnevusloo alguspunktist lähebki lugu käima. Viiest kahtlusalusest jääb kohe järele neli, kui vaataja tunneb ühe ohvitseri, Jakob Jegorovi osatäitjas ära Eesti kirjanike liidu esimehe ja filmi teise stsenaristi Tiit Aleksejevi (stsenaariumi autoriteks on veel ka ameeriklane Tom Abrams ja soomlanna Eriikka Etholén-Paju) – oleks ju tõeline üllatus, kui kandvaim roll selles viisikus jäänuks temale. Ilmselt ei reeda ma suurt saladust, kui mainin, et episoodiliseks jääb ka Tiit Suka roll Mattias Karitsana. Tuleb tunnistada, et ka rohkem ekraaniaega saavad tegelaskujud on suhteliselt klišeelikud, visandlikud. Mõni saab veel teise plaani juurde, kuid suurt enamaks aega ei jää. Aga mis seal ikka, tegemist on laiatarbefilmiga. Kui nüüd klassikute kallale minna, kas püüab keegi väita, et "Viimne reliikvia" 4 paistab silma karakterite mitmekihilisuse ja sügavusega?
Filmist leiab ka hipsterihuumori killukesi. Otsing on oma varjatud sisenemise ja jälitustegevuse oskused omandanud otse tänaval, Kalamajas, tollal kahtlasevõitu kandis – asub see ju vangla ja raudteejaama vahel, kuhu ikka kõiksugu karvaseid kogunema kipub. Suitsetavat major Kurge (Elmo Nüganen) silmav poeg aga hõikab "Issi, sa tegid tossu!", mis nüüdisaja slängis tähendab hoopis kanepi tõmbamist.
"O2" kui tervik on kaunilt üles võetud ja hoolikalt kokku pandud. Ja see pole tühi kiitus. Kuidagi märkamatult on kätte jõudnud aeg, mil eesti filmi ei peagi enam kiitma paljalt selle eest, et see pole otsast lõpuni piinlik – muidu veel tegija äkki solvub ega tulegi talt enam midagi.
Alustame juba sellest, et "O2" vaadates ei teki tahtmist näitlejate etteasteid vaadates karjatada: "No ei tundu usutav!" Kõik nad mõjuvad inimestena, kes räägivad seda, mida neil on vaja öelda, ka siis, kui kasutavad mõnd teist keelt peale emakeele. Prantsuse keelt ma küll ei jaga, kuid ülejäänud võõrkeeltes rääkivad osatäitjad tunduvad aru saavat, millest pajatavad. Ehk on nende jutt kohati omajagu deklaratiivne, aga eks muidu olekski keeruline filmi sisust aru saada – ja peavoolu linateos peab ometi selgesti mõistetav olema.
Kostüümid ja rekvisiidid on hoolikalt valitud, nagu ka võtteplatsid. Süžeepöörded pole tingimata etteaimatavad – las mõni pealegi tunneb rõõmu sellest, kuidas "ta sai ju kohe aru, et …" Mina ei saanud, nii mõnestki.
Kriitika poolelt jääb vahest kõige rohkem painama lennuväljal hargnev lõpustseen, mis on, kuidas seda nüüd öeldagi, üsna ajuvaba. Võib-olla tulnuks see mingil muul moel lavastada. Või kokku monteerida. Või ehk ei saagi selline lahendus olla arusaadav. Aga taas – mis seal ikka, tegu on ju filmiga! Tegijatel on õigus lõpetada oma teos nagu veider unenägu, olgu sellele eelnev nii realistlik kui tahes.
Peale selle saab muidugi viriseda pisiasjade pärast. Jah, kohati andnuks ehk montaažiga veel enamat korda saata – Kanguri ja Ivan Kostrovi (Kaspars Znotiņš) tennisemängu stseeni juures tekkis vägisi mulje, et kumbki näitleja tegelikult tennist ei mänginud.
Ei imestaks, kui leidub inimesi, kes teavad suurepäraselt, et tol aastal olid mingil mundril teistmoodi lõkmed, või näevad mõnda relva, mida sel ajal ei kasutatud. Eesti luurajate hiilgav tehniline võimekus paneb kohati kulmu kergitama ja kahtlevalt pead vangutama. Nagu aru saada, on see kõik üks tühi-tähi. Tegemist on lõppude lõpuks filmiga. Palju õnne neile, kes filmidest luubiga ajaloolist tõde taga ajavad! Ajastu vaimu tabamine on esmane eesmärk, mida loota saab. "O2" edastab seda nostalgilisest vaatenurgast, mõne meelest ehk ilustatult. Aga seegi on tegijate õigus.
Tolleaegne elu oli, kas nüüd igavam, aga igatahes teistsugune, proosalisem. Eesti Sõjavägede Staabis tegeles luurega tõepoolest teine osakond, mille C-jaoskonna ülesandeks oli Nõukogude Liidu kohta sõjaliste ja majanduslike andmete kogumine ning analüüs. Soomlasi Nõukogude armee sõnumite dešifreerimisel aidanud kapteneid oli suisa kaks, Andre(a)s Kalmus ja Olev Õun, kuid nemad polnud superagendid, vaid koodimurdjad, kes kuulusid raadioluurega tegelnud D-jaoskonna alla. Sõjaväeluure ülemaks oli tõepoolest kolonel, kuid mitte Saar (Rein Oja), vaid Villem Maasing. Too oli nii osav mees, et suutis 1939. aasta sügisel Eestist põgenedes isegi oma raamatukogu Stockholmi toimetada, nagu on kadedusega märkinud tema järeltulija kolonel Villem Saarsen, kes küll endki perega läände päästis, aga oma armastatud lugemisvara maha jätma pidi. "O2" lõpplahendus tekitas küsimuse, kas ehk on järge loota. Või ka eellugu?
1 Hendrik Alla, Luurajad ajaloo ja fantaasia vahel. – Postimees 7. X 2020.
2"Tinker, Tailor, Soldier, Spy", Tomas Alfredson, 2011.
3 Leslie Gelb, Simenon's Last Case. – New York Times 22. IV 1984.
4"Viimne reliikvia", Grigori Kromanov, 1969. | Arvustus. Kangur, reetur, sõber, nuhk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängufilm "O2" (Eesti-Soome-Läti Leedu 2020, 100 min), režissöör Margus Paju, stsenaristid Tiit Aleksejev, Tom Abrams, Eriikka Etholen-Paju ja Olle Mirme, operaator Meelis Veeremets, kunstnik Jaagup Roomet, heliloojad Rihards Zaļupe ja Eriks Ešenvalds. Osades Priit Võigemast, Kaspars Znotiņš, Agnese Cīrule, Elmo Nüganen, Rein Oja, Tambet Tuisk, Doris Tislar, Johan Kristjan Aimla, Indrek Ojari, Ieva Andrejevaite jt.
"Spioonipõneviku" peale kinno läinud inimest võib muidugi tabada mõningane üllatus, sest Margus Paju teine täispikk mängufilm on omajagu eksistentsialistlikum, kui see määratlus näikse vihjavat. Küll vahest mitte nii suur üllatus, kui mõnda John Wayne'i fänni, kes läheb paljalt žanrimääratluse "põhjamaine vestern" najal kaema Veiko Õunpuu "Viimaseid" (2020). "O2" on ikkagi selgelt peavoolufilm, milles põnevuski ei puudu. Aga siiski.
Paju debüütfilmist "Supilinna Salaselts" (2015) on see igatahes tonaalsuselt erinev, kuigi eks leiab sarnaseidki jooni, nagu pastelsete värvide lembus. Kui tahta "O2" tingimata mingi sildi alla suruda, siis tuleb kohe meelde film noir. Seda USAs 1930ndatel, mõne meelest alles 1940. aastal alguse saanud žanri, mille olemasoluski kõik teoreetikud kindlad pole, on aastakümnete jooksul peegeldatud sellisel hulgal ja selliste nurkade alt, et praeguseks pole eriti mõtetki püüda liiga hoolikalt arutada, milline selle esindaja on olnud täpsemalt "O2" mõjutaja. Ent filmi üks stsenariste Olle Mirme on Postimehele maininud 1, et nii tema kui Paju üks lemmikuid on John le Carré samanimelise romaani põhjal valminud "Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk" 2. Tõepoolest, see võrdlus kerkis mulle endalegi juba enne artikli lugemist vist esimesena pähe. Nii piirdun sellega ja jätan ülejäänud mainimata.
Igal juhul pole tegu sirgjoonelise ja tempoka märuli, vaid märksa mõtlikumaga, kus 1939. aasta olevik vaheldub tagasivaadetega paar aastat varasemasse aega. Vahest on filmi suhe keskmise nüüdisaja spioonipõnevikuga pigem midagi sellist, nagu on Georges Simenoni Maigret-lugude suhe keskmise detektiivromaaniga. "Ma pean end impressionistiks, sest ma töötan väikeste puudutuste haaval," ütles Simenon intervjuus New York Timesile 3. "Ma usun, et päikesekiir ninal on sama oluline kui sügav mõte."
Peategelane, Eesti sõjaväeluure kapten Feliks Kangur (Priit Võigemast) on igatahes klassikaline noir'i-kangelane. Mingis mõttes täiuslik, kuid ometi täiesti vigane. Kõva mees, keda vaevab südametunnistus. Kes tahaks unustada, aga hoiab mälestustest kramplikult kinni. Kes pidevalt joob ja suitsetab. Kes alkoholivabas kohvikus istudes nõuab, et tema limonaad olgu kraadiga. Heeros, kes on iseenda eest pakku läinud ja keda häda korral appi kutsutakse, sest ta on parim.
Põnevikule kohaselt on tal kaaslane, noorem ja kogenematum (vähemalt mõnes asjas), kelle ta saab endale appi täitma äärmiselt salajast ülesannet. Selleks on nooremleitnant Toomas Otsing (Johan Kristjan Aimla), kelle erialaks on "varjatud sisenemine, jälgimine, pealtkuulamine". Nimelt on 1939. aastal pargitrepil surnuks kukkunud (vaataja saab kohe teada, et tapetud) sõjaväeluure Nõukogude Liidu vastase osakonna juht kapten Paul Parik (Alo Kõrve). Nõukogude Liidu saatkonnas töötava allika andmeil tegutseb sõjaväeluures äraandja, üks Pariku viiest alluvast. Kes, selle peabki välja selgitama Pariku eelkäija, end ise sisuliselt pagendusse, Helsingisse residendiks üle viia palunud Kangur.
Sellisest klassikalisest põnevusloo alguspunktist lähebki lugu käima. Viiest kahtlusalusest jääb kohe järele neli, kui vaataja tunneb ühe ohvitseri, Jakob Jegorovi osatäitjas ära Eesti kirjanike liidu esimehe ja filmi teise stsenaristi Tiit Aleksejevi (stsenaariumi autoriteks on veel ka ameeriklane Tom Abrams ja soomlanna Eriikka Etholén-Paju) – oleks ju tõeline üllatus, kui kandvaim roll selles viisikus jäänuks temale. Ilmselt ei reeda ma suurt saladust, kui mainin, et episoodiliseks jääb ka Tiit Suka roll Mattias Karitsana. Tuleb tunnistada, et ka rohkem ekraaniaega saavad tegelaskujud on suhteliselt klišeelikud, visandlikud. Mõni saab veel teise plaani juurde, kuid suurt enamaks aega ei jää. Aga mis seal ikka, tegemist on laiatarbefilmiga. Kui nüüd klassikute kallale minna, kas püüab keegi väita, et "Viimne reliikvia" 4 paistab silma karakterite mitmekihilisuse ja sügavusega?
Filmist leiab ka hipsterihuumori killukesi. Otsing on oma varjatud sisenemise ja jälitustegevuse oskused omandanud otse tänaval, Kalamajas, tollal kahtlasevõitu kandis – asub see ju vangla ja raudteejaama vahel, kuhu ikka kõiksugu karvaseid kogunema kipub. Suitsetavat major Kurge (Elmo Nüganen) silmav poeg aga hõikab "Issi, sa tegid tossu!", mis nüüdisaja slängis tähendab hoopis kanepi tõmbamist.
"O2" kui tervik on kaunilt üles võetud ja hoolikalt kokku pandud. Ja see pole tühi kiitus. Kuidagi märkamatult on kätte jõudnud aeg, mil eesti filmi ei peagi enam kiitma paljalt selle eest, et see pole otsast lõpuni piinlik – muidu veel tegija äkki solvub ega tulegi talt enam midagi.
Alustame juba sellest, et "O2" vaadates ei teki tahtmist näitlejate etteasteid vaadates karjatada: "No ei tundu usutav!" Kõik nad mõjuvad inimestena, kes räägivad seda, mida neil on vaja öelda, ka siis, kui kasutavad mõnd teist keelt peale emakeele. Prantsuse keelt ma küll ei jaga, kuid ülejäänud võõrkeeltes rääkivad osatäitjad tunduvad aru saavat, millest pajatavad. Ehk on nende jutt kohati omajagu deklaratiivne, aga eks muidu olekski keeruline filmi sisust aru saada – ja peavoolu linateos peab ometi selgesti mõistetav olema.
Kostüümid ja rekvisiidid on hoolikalt valitud, nagu ka võtteplatsid. Süžeepöörded pole tingimata etteaimatavad – las mõni pealegi tunneb rõõmu sellest, kuidas "ta sai ju kohe aru, et …" Mina ei saanud, nii mõnestki.
Kriitika poolelt jääb vahest kõige rohkem painama lennuväljal hargnev lõpustseen, mis on, kuidas seda nüüd öeldagi, üsna ajuvaba. Võib-olla tulnuks see mingil muul moel lavastada. Või kokku monteerida. Või ehk ei saagi selline lahendus olla arusaadav. Aga taas – mis seal ikka, tegu on ju filmiga! Tegijatel on õigus lõpetada oma teos nagu veider unenägu, olgu sellele eelnev nii realistlik kui tahes.
Peale selle saab muidugi viriseda pisiasjade pärast. Jah, kohati andnuks ehk montaažiga veel enamat korda saata – Kanguri ja Ivan Kostrovi (Kaspars Znotiņš) tennisemängu stseeni juures tekkis vägisi mulje, et kumbki näitleja tegelikult tennist ei mänginud.
Ei imestaks, kui leidub inimesi, kes teavad suurepäraselt, et tol aastal olid mingil mundril teistmoodi lõkmed, või näevad mõnda relva, mida sel ajal ei kasutatud. Eesti luurajate hiilgav tehniline võimekus paneb kohati kulmu kergitama ja kahtlevalt pead vangutama. Nagu aru saada, on see kõik üks tühi-tähi. Tegemist on lõppude lõpuks filmiga. Palju õnne neile, kes filmidest luubiga ajaloolist tõde taga ajavad! Ajastu vaimu tabamine on esmane eesmärk, mida loota saab. "O2" edastab seda nostalgilisest vaatenurgast, mõne meelest ehk ilustatult. Aga seegi on tegijate õigus.
Tolleaegne elu oli, kas nüüd igavam, aga igatahes teistsugune, proosalisem. Eesti Sõjavägede Staabis tegeles luurega tõepoolest teine osakond, mille C-jaoskonna ülesandeks oli Nõukogude Liidu kohta sõjaliste ja majanduslike andmete kogumine ning analüüs. Soomlasi Nõukogude armee sõnumite dešifreerimisel aidanud kapteneid oli suisa kaks, Andre(a)s Kalmus ja Olev Õun, kuid nemad polnud superagendid, vaid koodimurdjad, kes kuulusid raadioluurega tegelnud D-jaoskonna alla. Sõjaväeluure ülemaks oli tõepoolest kolonel, kuid mitte Saar (Rein Oja), vaid Villem Maasing. Too oli nii osav mees, et suutis 1939. aasta sügisel Eestist põgenedes isegi oma raamatukogu Stockholmi toimetada, nagu on kadedusega märkinud tema järeltulija kolonel Villem Saarsen, kes küll endki perega läände päästis, aga oma armastatud lugemisvara maha jätma pidi. "O2" lõpplahendus tekitas küsimuse, kas ehk on järge loota. Või ka eellugu?
1 Hendrik Alla, Luurajad ajaloo ja fantaasia vahel. – Postimees 7. X 2020.
2"Tinker, Tailor, Soldier, Spy", Tomas Alfredson, 2011.
3 Leslie Gelb, Simenon's Last Case. – New York Times 22. IV 1984.
4"Viimne reliikvia", Grigori Kromanov, 1969.
### Response:
Arvustus. Kangur, reetur, sõber, nuhk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ryanair teatas äsja oma talviste lendude suurest piiramisest, talvegraafikust on näiteks kadunud lennud Tallinnast Saksamaale. Kui suur löök on see Talllinna lennujaamale?
Lennupiirangud ja veelgi rohkem eneseisolatsiooni nõuded on lennuplaanid niigi suhteliselt õhukeseks viilinud. Tegelikult on kõik lennufirmad (Ryanair, Wizz Air, Air Baltic) oma lennuplaani revideerinud ja talveks jäävad vaid need liinid, kus on oodata vähegi mõistlikku täituvust.
Ryanair jätab talveks alles Bergamo (Itaalia), Paphose (Küpros) ja Londoni liini. Teiste puhul on nad öelnud, et nõudluse korral on nad valmis liinid taaskäivitama.
Sellist olukorda ei teki, et peamised sõlmjaamad jäävad katmata?
Praegu on Tallinnast avatud 14 liini, vaatamata sellele, et viimastel nädalatel on koroonaviiruse levik Euroopas jõudsalt kasvanud ja mõnes kohas on olukord muutunud ettearvamatuks.
Julgen arvata, et minimaalne maht liine jääb meil alles terveks talveks. Ärilistel või perekondlikel põhjustel lennata soovivad inimesed saavad oma lennud ära teha.
Kui palju on sel talvel vähem reisijaid kui möödunud aastal?
Kõik sõltub riikide piirangutest. Viimastel nädalatel on võrreldes möödunud aasta sama ajaga Tallinna lennujaamas reisijaid vähem 90 protsenti. Eelmisel aastal lendas meil 70 000 inimest nädalas, nüüd umbes 7000.
Läti lennufirma Air Baltic on teatanud väga suurtest kahjuminumbritest. Esimesel poolaastal ulatus see 185 miljoni euroni. Kas nemad suudavad Tallinnast otselende jätkata, hoolimata paisuvast kahjumist?
Nad on juba oktoobri lõpust algavat lennuplaani hõrendanud, nad jätavad alles ainult kõige olulisemad liinid.
Aga lätlased on kinnitanud, et nende äriplaan näeb ette põhiliselt Riiast otse lendamist, kuid ka Tallinnast ja Vilniusest. Ja nad on lubanud selle äriplaaniga edasi minna.
Kas Air Baltic on suurendanud ka trikitamist, kus väheste reisijate korral lennutatakse inimesed otselennu asemel esmalt Riiga ja sealt edasi sihtkohta?
Praegu on lennuplaani muutused olnud seotud lennupiirangutega. Lennureisijate vähesuse tõttu lende ära jäetud pole.
Meie oma Nordica on lubanud oma kaubamärgi all Tallinnast lendama hakata siis kui teised lennufirmad pillid kotti panevad ja Nordica jaoks muutub siit lendamine majanduslikult tasuvaks. Praegu pole veel see hetk käes?
Selleni on veel aega. Tuleb veel oodata ja vaadata kuidas see talv läheb.
Praegu on meil 10 regulaarvedajat olemas, kes sooviks lendamist võimaluse korral taastada. Aga mõne sihtkohaga võib tekkida küsimusi, näiteks ärireisjatele oluline Vilniuse liin läheb talveks ilmselt kinni. Sinna võib tekkida vajadus aselennufirma järgi.
Praegu on ülikeeruline aeg lennunduses, lennufirmad kinnitavad oma lennuplaane meile neli korda nädalas, loodetavasti ikka põhisihtkohad jäävad talve lõpuks lennuplaani alles.
Kui meil ei kehtiks valitsuse lennukeeld mitmesse riiki, millised liinid kohe taastuks?
Kõige suurem vajadus on Amsterdami liini järele. Lennufirmal KLM on Amsterdamist praegusel hetkel kõige suurem lennuvõrgustik. Me ei räägi Hollandisse lendamisest, 80 protsenti seda liini kasutavatest inimestest lendaks edasi neile vajalikesse sihtkohtadesse.
Teised liinid Tallinnast kõrge nakatumistasemega sihtkohtadesse pole nii suureks probleemiks.
Kas lennujaamal endal on ka veel mingi mänguruum meelitada lennufirmasid liine avama. Saate pakkuda madalamaid lennujaama tasusid?
Meil on oma liinitoetusprogramm täiesti olemas. Kuid praegu on selline kummaline olekord, kus läbi odava pakkumise pole võimalik nõudlust stimuleerida. Kõik on seotud koroonaviiruse taandumisega. Kui ka väga odavad piletid on olemas, siis ikkagi reisijaid ei leidu, sest inimesed ei pea lendamist mõistlikuks. Praegu suuri rahalisi soodustusi lennujaamal teha pole mõistlik.
Kas lennujaama mitmed arendusprojektid, ärilinnaku ehitamine näiteks, on ikka kavas?
Airport City ja mitmed muud arendused seoses lennukaubanduse ja lennukite hoolduse kasvamisega jätkuvad, osa asju on veel projekteerimise staadiumis ja detailplaneeringute tegemise tasemel. | Lennufirmad hõrendavad talveks järsult Tallinnast lendamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ryanair teatas äsja oma talviste lendude suurest piiramisest, talvegraafikust on näiteks kadunud lennud Tallinnast Saksamaale. Kui suur löök on see Talllinna lennujaamale?
Lennupiirangud ja veelgi rohkem eneseisolatsiooni nõuded on lennuplaanid niigi suhteliselt õhukeseks viilinud. Tegelikult on kõik lennufirmad (Ryanair, Wizz Air, Air Baltic) oma lennuplaani revideerinud ja talveks jäävad vaid need liinid, kus on oodata vähegi mõistlikku täituvust.
Ryanair jätab talveks alles Bergamo (Itaalia), Paphose (Küpros) ja Londoni liini. Teiste puhul on nad öelnud, et nõudluse korral on nad valmis liinid taaskäivitama.
Sellist olukorda ei teki, et peamised sõlmjaamad jäävad katmata?
Praegu on Tallinnast avatud 14 liini, vaatamata sellele, et viimastel nädalatel on koroonaviiruse levik Euroopas jõudsalt kasvanud ja mõnes kohas on olukord muutunud ettearvamatuks.
Julgen arvata, et minimaalne maht liine jääb meil alles terveks talveks. Ärilistel või perekondlikel põhjustel lennata soovivad inimesed saavad oma lennud ära teha.
Kui palju on sel talvel vähem reisijaid kui möödunud aastal?
Kõik sõltub riikide piirangutest. Viimastel nädalatel on võrreldes möödunud aasta sama ajaga Tallinna lennujaamas reisijaid vähem 90 protsenti. Eelmisel aastal lendas meil 70 000 inimest nädalas, nüüd umbes 7000.
Läti lennufirma Air Baltic on teatanud väga suurtest kahjuminumbritest. Esimesel poolaastal ulatus see 185 miljoni euroni. Kas nemad suudavad Tallinnast otselende jätkata, hoolimata paisuvast kahjumist?
Nad on juba oktoobri lõpust algavat lennuplaani hõrendanud, nad jätavad alles ainult kõige olulisemad liinid.
Aga lätlased on kinnitanud, et nende äriplaan näeb ette põhiliselt Riiast otse lendamist, kuid ka Tallinnast ja Vilniusest. Ja nad on lubanud selle äriplaaniga edasi minna.
Kas Air Baltic on suurendanud ka trikitamist, kus väheste reisijate korral lennutatakse inimesed otselennu asemel esmalt Riiga ja sealt edasi sihtkohta?
Praegu on lennuplaani muutused olnud seotud lennupiirangutega. Lennureisijate vähesuse tõttu lende ära jäetud pole.
Meie oma Nordica on lubanud oma kaubamärgi all Tallinnast lendama hakata siis kui teised lennufirmad pillid kotti panevad ja Nordica jaoks muutub siit lendamine majanduslikult tasuvaks. Praegu pole veel see hetk käes?
Selleni on veel aega. Tuleb veel oodata ja vaadata kuidas see talv läheb.
Praegu on meil 10 regulaarvedajat olemas, kes sooviks lendamist võimaluse korral taastada. Aga mõne sihtkohaga võib tekkida küsimusi, näiteks ärireisjatele oluline Vilniuse liin läheb talveks ilmselt kinni. Sinna võib tekkida vajadus aselennufirma järgi.
Praegu on ülikeeruline aeg lennunduses, lennufirmad kinnitavad oma lennuplaane meile neli korda nädalas, loodetavasti ikka põhisihtkohad jäävad talve lõpuks lennuplaani alles.
Kui meil ei kehtiks valitsuse lennukeeld mitmesse riiki, millised liinid kohe taastuks?
Kõige suurem vajadus on Amsterdami liini järele. Lennufirmal KLM on Amsterdamist praegusel hetkel kõige suurem lennuvõrgustik. Me ei räägi Hollandisse lendamisest, 80 protsenti seda liini kasutavatest inimestest lendaks edasi neile vajalikesse sihtkohtadesse.
Teised liinid Tallinnast kõrge nakatumistasemega sihtkohtadesse pole nii suureks probleemiks.
Kas lennujaamal endal on ka veel mingi mänguruum meelitada lennufirmasid liine avama. Saate pakkuda madalamaid lennujaama tasusid?
Meil on oma liinitoetusprogramm täiesti olemas. Kuid praegu on selline kummaline olekord, kus läbi odava pakkumise pole võimalik nõudlust stimuleerida. Kõik on seotud koroonaviiruse taandumisega. Kui ka väga odavad piletid on olemas, siis ikkagi reisijaid ei leidu, sest inimesed ei pea lendamist mõistlikuks. Praegu suuri rahalisi soodustusi lennujaamal teha pole mõistlik.
Kas lennujaama mitmed arendusprojektid, ärilinnaku ehitamine näiteks, on ikka kavas?
Airport City ja mitmed muud arendused seoses lennukaubanduse ja lennukite hoolduse kasvamisega jätkuvad, osa asju on veel projekteerimise staadiumis ja detailplaneeringute tegemise tasemel.
### Response:
Lennufirmad hõrendavad talveks järsult Tallinnast lendamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nominendid: Britta Benno, Jaan Elken, Kadi Estland, Merike Estna, Dénes Kalev Farkas, Albert Gulk, Ehalill Halliste, Anu Hint, Mihkel Ilus, Kai Kaljo, Edith Karlson, Juta Keevallik, Kristi Kongi, Toomas Kuusing, Marco Laimre, Krista Leesi, Kris Lemsalu, Tamara Luuk, Urmas Lüüs, Mihkel Maripuu, Mall Nukke, Maret Olvet, Matti Pärk, Ede Raadik, Rein Raamat, Tanel Rander, Liina Siib, Indrek Sirkel, Indrek Sirkel ja Anu Vahtra, Regina-Mareta Soonsein, Ketli Tiitsar, Helen Tago, Elnara Taidre, Jaan Toomik, Airi Triisberg, Anne Türn, Helle Vahersalu, Sigrid Viir, Raili Vinn.
Kristjan Raua nimeline aastapreemia on vanim kunstipreemia Eestis – preemiat annavad alates 1973. aastast ühiselt välja Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna Linnavalitsus. Kristjan Raua preemia omistatakse eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud loomingu, kunstiprojekti või -sündmuse eest kunstnikule, kunstiteadlasele või loomingulisele rühmale; erandina võidakse preemia määrata ka varem valminud teoste või elutöö eest.
Neli preemiat ja Enn Johannese kujundatud ning Margus Kadariku teostatud medalid antakse laureaatidele üle pidulikul tseremoonial Tallinna Raekojas neljapäeval, 22. oktoober kell 17.00. Laureaatide nimed avalikustatakse 21. oktoobri pärastlõunal. | Selgusid Kristjan Raua preemia kandidaadid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nominendid: Britta Benno, Jaan Elken, Kadi Estland, Merike Estna, Dénes Kalev Farkas, Albert Gulk, Ehalill Halliste, Anu Hint, Mihkel Ilus, Kai Kaljo, Edith Karlson, Juta Keevallik, Kristi Kongi, Toomas Kuusing, Marco Laimre, Krista Leesi, Kris Lemsalu, Tamara Luuk, Urmas Lüüs, Mihkel Maripuu, Mall Nukke, Maret Olvet, Matti Pärk, Ede Raadik, Rein Raamat, Tanel Rander, Liina Siib, Indrek Sirkel, Indrek Sirkel ja Anu Vahtra, Regina-Mareta Soonsein, Ketli Tiitsar, Helen Tago, Elnara Taidre, Jaan Toomik, Airi Triisberg, Anne Türn, Helle Vahersalu, Sigrid Viir, Raili Vinn.
Kristjan Raua nimeline aastapreemia on vanim kunstipreemia Eestis – preemiat annavad alates 1973. aastast ühiselt välja Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna Linnavalitsus. Kristjan Raua preemia omistatakse eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud loomingu, kunstiprojekti või -sündmuse eest kunstnikule, kunstiteadlasele või loomingulisele rühmale; erandina võidakse preemia määrata ka varem valminud teoste või elutöö eest.
Neli preemiat ja Enn Johannese kujundatud ning Margus Kadariku teostatud medalid antakse laureaatidele üle pidulikul tseremoonial Tallinna Raekojas neljapäeval, 22. oktoober kell 17.00. Laureaatide nimed avalikustatakse 21. oktoobri pärastlõunal.
### Response:
Selgusid Kristjan Raua preemia kandidaadid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ferencvaros läks võõrsil DVTK vastu juba 14. minutil juhtima ja võitis avapoolaja 2:0. Lõppseis vormistati alles minut enne kohtumise lõppu, vahendab Soccernet.ee.
Zlidnis tegi külaliste keskkaitses kaasa terve kohtumise. 84. minutil sai ta ka kollase kaardi.
Liigatabelis tõusis sponsornime FTC-Telekom kandev eestlanna tööandja esimiseks, olles kogunud 17 punkti. Diosgyöri on 13 punktiga kolmas. Nende vahele mahub ühe matši vähem pidanud ja 15 silma kogunud MTK Hungaria.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee. | Zlidnis sai lähikonkurendi üle olulise võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ferencvaros läks võõrsil DVTK vastu juba 14. minutil juhtima ja võitis avapoolaja 2:0. Lõppseis vormistati alles minut enne kohtumise lõppu, vahendab Soccernet.ee.
Zlidnis tegi külaliste keskkaitses kaasa terve kohtumise. 84. minutil sai ta ka kollase kaardi.
Liigatabelis tõusis sponsornime FTC-Telekom kandev eestlanna tööandja esimiseks, olles kogunud 17 punkti. Diosgyöri on 13 punktiga kolmas. Nende vahele mahub ühe matši vähem pidanud ja 15 silma kogunud MTK Hungaria.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Zlidnis sai lähikonkurendi üle olulise võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sarimõrvar Dexter Morgani rollis astub taas üles näitleja Michael C. Hall, kirjutab Reuters.
USA telekanali Showtime juhataja Gary Levine ütles, et sari taaselustatakse seetõttu, et produtsent Clyde Phillips ja Michael C. Hall tulid lagedale ideega, mis on suurepärane ja sarja varasemate osade vääriline.
Filmimisega tahetakse alustada selle aasta jooksul ja loodetavasti jõuab sari teleekraanidele järgmise aasta sügisel.
Sisu osas täpseid detaile ei jagatud.
"Dexteri" esimene hooaeg toodi vaatajateni 2006. aastal, viimane ehk kaheksas hooaeg aga 2013. aastal. Sari võitis ka mitmeid auhindu. | Krimisari "Dexter" saab kümme uut osa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sarimõrvar Dexter Morgani rollis astub taas üles näitleja Michael C. Hall, kirjutab Reuters.
USA telekanali Showtime juhataja Gary Levine ütles, et sari taaselustatakse seetõttu, et produtsent Clyde Phillips ja Michael C. Hall tulid lagedale ideega, mis on suurepärane ja sarja varasemate osade vääriline.
Filmimisega tahetakse alustada selle aasta jooksul ja loodetavasti jõuab sari teleekraanidele järgmise aasta sügisel.
Sisu osas täpseid detaile ei jagatud.
"Dexteri" esimene hooaeg toodi vaatajateni 2006. aastal, viimane ehk kaheksas hooaeg aga 2013. aastal. Sari võitis ka mitmeid auhindu.
### Response:
Krimisari "Dexter" saab kümme uut osa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leedus on koroonaviiruse diagnoosi saanud ühtekokku 7041 inimest. Viiruse tagajärjel on surnud 112 inimest.
Riigis on praegu 3862 aktiivset koroonanakkust. Tervenenud on 3035 inimest. Isolatsioonis viibib 34 269 inimest. Leedus on seni tehtud 877 398 COVID-19 testi, neist 8628 viimase ööpäeva jooksul.
Lätis tehti viimase ööpäeva jooksul 4759 testi ning neist 3,1 protsenti olid positiivsed.
Lätis suri ka üks inimene, kes oli vanusegrupis 30-35 eluaastat. Läti ajakirjanduse teatel ei olnud sel inimesel kaasuvaid haigusi. Tal olid alul kergemad haigestumise tunnused, kuid tema olukord halvenes järsult ja tema elu ei õnnestunud päästa. | Leedus tuvastati ööpäevaga rekordilised 281 koroonanakkust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leedus on koroonaviiruse diagnoosi saanud ühtekokku 7041 inimest. Viiruse tagajärjel on surnud 112 inimest.
Riigis on praegu 3862 aktiivset koroonanakkust. Tervenenud on 3035 inimest. Isolatsioonis viibib 34 269 inimest. Leedus on seni tehtud 877 398 COVID-19 testi, neist 8628 viimase ööpäeva jooksul.
Lätis tehti viimase ööpäeva jooksul 4759 testi ning neist 3,1 protsenti olid positiivsed.
Lätis suri ka üks inimene, kes oli vanusegrupis 30-35 eluaastat. Läti ajakirjanduse teatel ei olnud sel inimesel kaasuvaid haigusi. Tal olid alul kergemad haigestumise tunnused, kuid tema olukord halvenes järsult ja tema elu ei õnnestunud päästa.
### Response:
Leedus tuvastati ööpäevaga rekordilised 281 koroonanakkust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kõige levinum peavalu Eesti elanike seas on episoodiline pingetüüpi peavalu ning episoodiline migreen," ütleb Kati Braschinsky. Migreen ja pingest tingitud valud on tema sõnul esmased peavalud ehk iseseisvad haigused. "Näiteks peavalu, mis kaasneb gripiga, ei ole esmane peavalu, sest seda põhjustab viirusinfektsioon. Sama lugu on näiteks traumajärgse peavaluga – siis on peavalu traumast tingitud," selgitab ta.
"Näiteks peavalu, mis kaasneb gripiga, ei ole esmane peavalu, sest seda põhjustab viirusinfektsioon."
Kuna esmaste peavalude diagnoos on kulukas ja võtab aega, valmistas Braschinsky nende avastamiseks uue tööriista: veebipõhise küsimustiku. Ühtlasi uuris ta esmaste peavalude esinemist Eesti 20–64-aastaste elanike seas ja katsetas seejärel, kas veebitööriist annab samaväärseid tulemusi.
Kui valusad on meie pead?
Uurides peavalude sagedust Eesti elanike hulgas leidis Kati Braschinsky, et üksikjuhtudel esinevat pingest tingitud peavalu tundis ühe aasta jooksul 16,5 protsenti ja üksikjuhtudel esinevat migreeni 16,8 protsenti elanikkonnast.
"Kui inimeselt küsida, et kas sul pea valutas eelmise aasta jooksul, siis leebemate ja harvade peavaluvormide puhul inimene lihtsalt ei pruugigi enam mäletada, et tõesti, kuus kuud tagasi üks kord valutas."
Ta oletab, et episoodilist pingetüüpi peavalu esineb tegelikult veel rohkem. "Kui inimeselt küsida, et kas sul pea valutas eelmise aasta jooksul, siis leebemate ja harvade peavaluvormide puhul inimene lihtsalt ei pruugigi enam mäletada, et tõesti, kuus kuud tagasi üks kord valutas," seletab ta.
Lisaks episoodilistele pingetüüpi valudele ja migreenile kimbutasid ühe aasta jooksul 0,4 protsenti elanikest ka trigeminaalautonoomsed tsefalalgiad (ühel peapoolel esinev peavalu – toim).Muude harvemate haiguste üle kurtis aasta jooksul 2,5 protsenti Eesti inimestest.
Brascinsky sõnul on esmaste peavalude levimus Eestis sarnane nende levimusega Lääne-Euroopa riikides. Ainus suurem erinevus ilmnes episoodilise pingest tingitud peavalu esinemuses. Kui Euroopas esineb seda aastas keskmiselt 63 protsendil inimestest, siis Eestis kurtis neid alla viiendiku inimestest. "Samas arvan, et ka meie uuringus on tegemist pigem metoodikast johtuva alahinnanguga, see tähendab, et ilmselt on levimus ka meil veidi suurem," tõdeb värske doktor.
Uus abimees arstile ja patsiendile
Oma töös koostas Kati Braschinsky peavalude diagnoosimist hõlbustava veebipõhise küsimustiku. Selles on küsimused peavalu sageduse, peavaluepisoodide kestuse, peavalu iseloomu, lokalisatsiooni, kaasuvate sümptomite ning tarvitatud ravi kohta. "Koostasime algoritmi, mis küsimustele saadud vastuste alusel pakkus uuritavale võimaliku peavaludiagnoosi," kirjeldab neuroloog.
Võrreldes elanikkonna uuringus ja veebipõhise küsimustikuga tulemusi, tulid peavalude erinevad tüübid Braschinsky sõnul üsna hästi esile. Vajaka jäi pigem esinduslikkusest, sest veebiküsimustikku täitnud 5347 inimesest kurtis mingit tüüpi peavalu ainult 27,1 protsenti vastajaid. Võrdluseks osales elanikkonna uuringus 2162 inimest, kellest 41 protsendil oli aasta jooksul esinenud peavalusid.
"Kindlasti ei asenda küsimustik arstlikku konsultatsiooni, uuringuid või diagnoosi."
"Esinduslik valim on levimusuuringute puhul väga oluline, muidu ei peegelda uuringus saadud levimuse näitajad tegelikku olukorda uuritavas rahvastikus," tõdeb värske doktor. Praegu väikeseks jäänud valimi tõttu peavad tulevased esinduslikuma valimiga uuringud näitama, kuivõrd on veebiuuring aja- ja ressursisäästlik alternatiiv klassikalistele populatiooniuuringutele.
Praeguses seisus saaks uut lahendust Braschinsky sõnul kasutada näiteks patsiendi või ka perearsti otsustustoena. Tööriista saaks appi võtta peavalude sõeluuringus, sest klassikalise migreeni või pingetüüpi peavalu ära tundmisega küsimustik ja algoritm neuroloogi sõnul hätta ei jääks.
"Samas tuleb meeles pidada, et küsimustik on ehitatud epidemioloogilise uurimuse tarvis ehk kindlasti ei asenda küsimustik arstlikku konsultatsiooni, uuringuid või diagnoosi," ütleb ta. Samas plaanib ta küsimustikku uurimistöös saadud teadmiste valguses veel kasutuskindlamaks kohandada ja täiendada.
Kati Braschinsky kaitses doktoriväitekirja" Epidemiology of primary headaches in Estonia and applicability of web-based solutions in headache epidemiology research" ("Esmaste peavalude levimus Eestis ning internetipõhise lahenduse kohaldatavus peavalude epidemioloogia alases uurimistöös") 13. oktoobril Tartu Ülikoolis biomeedikumis. | Esmased peavalud vaevavad pooli Eesti elanikke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kõige levinum peavalu Eesti elanike seas on episoodiline pingetüüpi peavalu ning episoodiline migreen," ütleb Kati Braschinsky. Migreen ja pingest tingitud valud on tema sõnul esmased peavalud ehk iseseisvad haigused. "Näiteks peavalu, mis kaasneb gripiga, ei ole esmane peavalu, sest seda põhjustab viirusinfektsioon. Sama lugu on näiteks traumajärgse peavaluga – siis on peavalu traumast tingitud," selgitab ta.
"Näiteks peavalu, mis kaasneb gripiga, ei ole esmane peavalu, sest seda põhjustab viirusinfektsioon."
Kuna esmaste peavalude diagnoos on kulukas ja võtab aega, valmistas Braschinsky nende avastamiseks uue tööriista: veebipõhise küsimustiku. Ühtlasi uuris ta esmaste peavalude esinemist Eesti 20–64-aastaste elanike seas ja katsetas seejärel, kas veebitööriist annab samaväärseid tulemusi.
Kui valusad on meie pead?
Uurides peavalude sagedust Eesti elanike hulgas leidis Kati Braschinsky, et üksikjuhtudel esinevat pingest tingitud peavalu tundis ühe aasta jooksul 16,5 protsenti ja üksikjuhtudel esinevat migreeni 16,8 protsenti elanikkonnast.
"Kui inimeselt küsida, et kas sul pea valutas eelmise aasta jooksul, siis leebemate ja harvade peavaluvormide puhul inimene lihtsalt ei pruugigi enam mäletada, et tõesti, kuus kuud tagasi üks kord valutas."
Ta oletab, et episoodilist pingetüüpi peavalu esineb tegelikult veel rohkem. "Kui inimeselt küsida, et kas sul pea valutas eelmise aasta jooksul, siis leebemate ja harvade peavaluvormide puhul inimene lihtsalt ei pruugigi enam mäletada, et tõesti, kuus kuud tagasi üks kord valutas," seletab ta.
Lisaks episoodilistele pingetüüpi valudele ja migreenile kimbutasid ühe aasta jooksul 0,4 protsenti elanikest ka trigeminaalautonoomsed tsefalalgiad (ühel peapoolel esinev peavalu – toim).Muude harvemate haiguste üle kurtis aasta jooksul 2,5 protsenti Eesti inimestest.
Brascinsky sõnul on esmaste peavalude levimus Eestis sarnane nende levimusega Lääne-Euroopa riikides. Ainus suurem erinevus ilmnes episoodilise pingest tingitud peavalu esinemuses. Kui Euroopas esineb seda aastas keskmiselt 63 protsendil inimestest, siis Eestis kurtis neid alla viiendiku inimestest. "Samas arvan, et ka meie uuringus on tegemist pigem metoodikast johtuva alahinnanguga, see tähendab, et ilmselt on levimus ka meil veidi suurem," tõdeb värske doktor.
Uus abimees arstile ja patsiendile
Oma töös koostas Kati Braschinsky peavalude diagnoosimist hõlbustava veebipõhise küsimustiku. Selles on küsimused peavalu sageduse, peavaluepisoodide kestuse, peavalu iseloomu, lokalisatsiooni, kaasuvate sümptomite ning tarvitatud ravi kohta. "Koostasime algoritmi, mis küsimustele saadud vastuste alusel pakkus uuritavale võimaliku peavaludiagnoosi," kirjeldab neuroloog.
Võrreldes elanikkonna uuringus ja veebipõhise küsimustikuga tulemusi, tulid peavalude erinevad tüübid Braschinsky sõnul üsna hästi esile. Vajaka jäi pigem esinduslikkusest, sest veebiküsimustikku täitnud 5347 inimesest kurtis mingit tüüpi peavalu ainult 27,1 protsenti vastajaid. Võrdluseks osales elanikkonna uuringus 2162 inimest, kellest 41 protsendil oli aasta jooksul esinenud peavalusid.
"Kindlasti ei asenda küsimustik arstlikku konsultatsiooni, uuringuid või diagnoosi."
"Esinduslik valim on levimusuuringute puhul väga oluline, muidu ei peegelda uuringus saadud levimuse näitajad tegelikku olukorda uuritavas rahvastikus," tõdeb värske doktor. Praegu väikeseks jäänud valimi tõttu peavad tulevased esinduslikuma valimiga uuringud näitama, kuivõrd on veebiuuring aja- ja ressursisäästlik alternatiiv klassikalistele populatiooniuuringutele.
Praeguses seisus saaks uut lahendust Braschinsky sõnul kasutada näiteks patsiendi või ka perearsti otsustustoena. Tööriista saaks appi võtta peavalude sõeluuringus, sest klassikalise migreeni või pingetüüpi peavalu ära tundmisega küsimustik ja algoritm neuroloogi sõnul hätta ei jääks.
"Samas tuleb meeles pidada, et küsimustik on ehitatud epidemioloogilise uurimuse tarvis ehk kindlasti ei asenda küsimustik arstlikku konsultatsiooni, uuringuid või diagnoosi," ütleb ta. Samas plaanib ta küsimustikku uurimistöös saadud teadmiste valguses veel kasutuskindlamaks kohandada ja täiendada.
Kati Braschinsky kaitses doktoriväitekirja" Epidemiology of primary headaches in Estonia and applicability of web-based solutions in headache epidemiology research" ("Esmaste peavalude levimus Eestis ning internetipõhise lahenduse kohaldatavus peavalude epidemioloogia alases uurimistöös") 13. oktoobril Tartu Ülikoolis biomeedikumis.
### Response:
Esmased peavalud vaevavad pooli Eesti elanikke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eks munitsipaalajalehti olegi väga erisuguse tasemega, kusjuures sõltub see ennekõike sellest, kes on lehe toimetaja (või isik, kes on pandud munitsipaalmasinavärgis selle eest vastutama), aga ka sellest, kui palju sekkuvad omavalitsusjuhid ajalehe kokkupanemisse. Kohalike omavalitsuste valimised ei ole enam mägede taga ning seetõttu üha kasvab võimulolijate ahvatlus kasutada neid lehti mõnusaks massikommunikatsiooniks ja enesenäitamiseks.
Tallinna linnaosalehtede puhul on pilt arusaadavatel põhjustel mõnevõrra professionaalsem, ent seejuures pole oskused rakendatud sugugi alati üksnes üllaste eesmärkide saani ette. Üks näide, et rüselus lehepinna nimel üha ägeneb. Pirita linnaosakogu koosolekul kõlas hiljuti etteheide, et kord kuus ilmuv linnaosa leht keeldub avaldamast opositsioonipoliitikute kriitilisi artikleid. Reformierakondlase Ülle Rajasalu sõnul olla pärast eelmisi kohalikke valimisi lepitud kokku, et linnaosakogu iga liige saab aastas avaldada Pirita lehes ühe arvamusartikli, kuid nüüd on tema ja veel mõne opositsioonipoliitiku kaastööd tagasi lükatud. *
Pirita keskerakondlasest linnaosavanema Tõnis Liinati põhjendusega, et leht on mõeldud Pirita info avaldamiseks ja mitte poliitika tegemiseks, võiks nõussegi jääda – poliitikute leelo-leelot ei ole seal tõesti kellelegi vaja –, kui igas lehenumbris ei ilmuks tema enda valmis nikerdatud juhtkiri (mõistagi koos fotoga). Jah, Tõnis Liinat tõesti ei rõhuta neis kirjatükkides, et ta on keskerakonna liige ning et üks või teine linnaosa saavutus on seotud tema erakonnaga, nii palju ollakse õppinud küll, aga selge on ka see, et kuust kuusse oma nime ja näoga kõige magusamal ajalehepinnal figureerimine toob tuntuse, mida on valimistel tulus häälteks konverteerida – selge eelis konkurentide ees. Ja kust selline bojaarilik arusaam, et Pirita linnaosa elanikud ootavad pikisilmi neid küllalt kesiselt kirjutatud lugulaule?
Muidugi pole linnaosavanema (või mõne tema palgalise sulase) sulest tulnud juhtkirjalaadne toode üksnes Pirita ja sealse lehe eripära, vaid linnaosavanema veerg ilmestab kõigi Tallinna linnaosade paberhäälekandjaid. Ilmselt veel Edgar Savisaare valitsemise ajast on sügavalt juurdunud arusaam, et nii ongi normaalne ning poliitik oleks loll, kui ta seda eelist ära ei kasutaks. Tõsi, Savisaare ajaga võrreldes on olukord paranenud (on selle põhjuseks siis erakondade rahastamise järelevalve komisjoni hea töö, mis keskerakondlased hellaks teinud, või midagi muud): enam ei kohta igas lehenumbris linnaosavanema nelja-viit fotot (linnaosavanem linti lõikamas, linnaosavanem koos pensionäridega kepikõndi tegemas jne). Nagu öeldud, üht-teist on õpitud.
Teistest ehk mõnevõrra agaram fotodele sattuja on Nõmme linnaosavanem Grete Šillis (tõsi, Nõmme Sõnumid ilmub kaks korda kuus), ka Kristiine linnaosa vanemast Jaanus Riibest võib leida lehepilte, mille ajakirjanduslik otstarve jääb ähmaseks, ent üldiselt on olukord parem. Silmatorkavalt agara kirjasaatja-kaastöölisena torkab vaid silma Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats, kes lisaks priskele juhtkirjaveerule avaldab igas lehes ka pika heietuse päevakajalistel või välispoliitilistel teemadel (Estonia hukk, Mägi-Karabahhi sõjaline konflikt, USA presidendivalimised, koroonakriis jne), mille seos Mustamäe eluga ei pruugi olla alati vastavuses sellele kulutatud avara lehepinnaga. Seejuures ei saa aga üldse välistada võimalust, et linnaosavanema hing tõepoolest pakitsebki kirjapanemata sõnadest ning tema eesmärgid on eranditult üllad ja head.
* Uwe Gnadenteich, Tsensuur? Pirita ajaleht keeldub poliitikute kaastööst. – Postimees 7. X 2020. | Tambet Kaugema. Mõnus massikommunikatsioon | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eks munitsipaalajalehti olegi väga erisuguse tasemega, kusjuures sõltub see ennekõike sellest, kes on lehe toimetaja (või isik, kes on pandud munitsipaalmasinavärgis selle eest vastutama), aga ka sellest, kui palju sekkuvad omavalitsusjuhid ajalehe kokkupanemisse. Kohalike omavalitsuste valimised ei ole enam mägede taga ning seetõttu üha kasvab võimulolijate ahvatlus kasutada neid lehti mõnusaks massikommunikatsiooniks ja enesenäitamiseks.
Tallinna linnaosalehtede puhul on pilt arusaadavatel põhjustel mõnevõrra professionaalsem, ent seejuures pole oskused rakendatud sugugi alati üksnes üllaste eesmärkide saani ette. Üks näide, et rüselus lehepinna nimel üha ägeneb. Pirita linnaosakogu koosolekul kõlas hiljuti etteheide, et kord kuus ilmuv linnaosa leht keeldub avaldamast opositsioonipoliitikute kriitilisi artikleid. Reformierakondlase Ülle Rajasalu sõnul olla pärast eelmisi kohalikke valimisi lepitud kokku, et linnaosakogu iga liige saab aastas avaldada Pirita lehes ühe arvamusartikli, kuid nüüd on tema ja veel mõne opositsioonipoliitiku kaastööd tagasi lükatud. *
Pirita keskerakondlasest linnaosavanema Tõnis Liinati põhjendusega, et leht on mõeldud Pirita info avaldamiseks ja mitte poliitika tegemiseks, võiks nõussegi jääda – poliitikute leelo-leelot ei ole seal tõesti kellelegi vaja –, kui igas lehenumbris ei ilmuks tema enda valmis nikerdatud juhtkiri (mõistagi koos fotoga). Jah, Tõnis Liinat tõesti ei rõhuta neis kirjatükkides, et ta on keskerakonna liige ning et üks või teine linnaosa saavutus on seotud tema erakonnaga, nii palju ollakse õppinud küll, aga selge on ka see, et kuust kuusse oma nime ja näoga kõige magusamal ajalehepinnal figureerimine toob tuntuse, mida on valimistel tulus häälteks konverteerida – selge eelis konkurentide ees. Ja kust selline bojaarilik arusaam, et Pirita linnaosa elanikud ootavad pikisilmi neid küllalt kesiselt kirjutatud lugulaule?
Muidugi pole linnaosavanema (või mõne tema palgalise sulase) sulest tulnud juhtkirjalaadne toode üksnes Pirita ja sealse lehe eripära, vaid linnaosavanema veerg ilmestab kõigi Tallinna linnaosade paberhäälekandjaid. Ilmselt veel Edgar Savisaare valitsemise ajast on sügavalt juurdunud arusaam, et nii ongi normaalne ning poliitik oleks loll, kui ta seda eelist ära ei kasutaks. Tõsi, Savisaare ajaga võrreldes on olukord paranenud (on selle põhjuseks siis erakondade rahastamise järelevalve komisjoni hea töö, mis keskerakondlased hellaks teinud, või midagi muud): enam ei kohta igas lehenumbris linnaosavanema nelja-viit fotot (linnaosavanem linti lõikamas, linnaosavanem koos pensionäridega kepikõndi tegemas jne). Nagu öeldud, üht-teist on õpitud.
Teistest ehk mõnevõrra agaram fotodele sattuja on Nõmme linnaosavanem Grete Šillis (tõsi, Nõmme Sõnumid ilmub kaks korda kuus), ka Kristiine linnaosa vanemast Jaanus Riibest võib leida lehepilte, mille ajakirjanduslik otstarve jääb ähmaseks, ent üldiselt on olukord parem. Silmatorkavalt agara kirjasaatja-kaastöölisena torkab vaid silma Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats, kes lisaks priskele juhtkirjaveerule avaldab igas lehes ka pika heietuse päevakajalistel või välispoliitilistel teemadel (Estonia hukk, Mägi-Karabahhi sõjaline konflikt, USA presidendivalimised, koroonakriis jne), mille seos Mustamäe eluga ei pruugi olla alati vastavuses sellele kulutatud avara lehepinnaga. Seejuures ei saa aga üldse välistada võimalust, et linnaosavanema hing tõepoolest pakitsebki kirjapanemata sõnadest ning tema eesmärgid on eranditult üllad ja head.
* Uwe Gnadenteich, Tsensuur? Pirita ajaleht keeldub poliitikute kaastööst. – Postimees 7. X 2020.
### Response:
Tambet Kaugema. Mõnus massikommunikatsioon |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 72-aastasele Boricicile pakkus presidendivalimistel konkurentsi Eesti Võrkpalli Liidu president ja Riigikogu liige Hanno Pevkur, kes teenis 19 CEV-i liikme poolehoiu. Alates 2015. aastast presidendi ametit pidavat Aleksandar Boricicit toetas 36 valijat.
"Valimistel peab alati keegi võitma ja keegi kaotama ja seekord, tuleb tunnistada, ei olnud hommik õhtust targem. Eile õhtul olid lootused veel päris suured, aga hommikul selgus, et väga paljud neist, kes eile õhtul lubasid toetust, olid tänaseks ümber mõelnud ja eks see nii ole iga valimise puhul. Valimised otsustatakse sel hetkel, kui tulemused on lukku löödud," kommenteeris Pevkur tulemusi ERR-ile.
"Tõsi ta on, et see ametikoht, kuhu ma kandideerisin, oleks tähendanud sada protsenti võrkpallile pühendumist ja muudest kohustustest kõrvale astumist. Hetkel läheb elu edasi nii, et tulen Viinist tagasi ja esmaspäeval on Riigikogu istung ja jätkan oma tööd Riigikogu liikmena, panustamaks Eesti elu arengusse. Järgmisel nädalal on ka Eesti Võrkpalli Liidu üldkoosolek, selleks, et valida juhtkond ja eks siis ole näha, kas Eesti võrkpalliklubid toetavad mind ka edasi presidendina või mismoodi edasi läheme."
Pevkur on hetkel CEV-i asepresident ja kuulub ka Rahvusvahelise Võrkpalliliidu (FIVB-i) juhatusse. | Hanno Pevkurist Euroopa Võrkpalliliidu presidenti ei saanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
72-aastasele Boricicile pakkus presidendivalimistel konkurentsi Eesti Võrkpalli Liidu president ja Riigikogu liige Hanno Pevkur, kes teenis 19 CEV-i liikme poolehoiu. Alates 2015. aastast presidendi ametit pidavat Aleksandar Boricicit toetas 36 valijat.
"Valimistel peab alati keegi võitma ja keegi kaotama ja seekord, tuleb tunnistada, ei olnud hommik õhtust targem. Eile õhtul olid lootused veel päris suured, aga hommikul selgus, et väga paljud neist, kes eile õhtul lubasid toetust, olid tänaseks ümber mõelnud ja eks see nii ole iga valimise puhul. Valimised otsustatakse sel hetkel, kui tulemused on lukku löödud," kommenteeris Pevkur tulemusi ERR-ile.
"Tõsi ta on, et see ametikoht, kuhu ma kandideerisin, oleks tähendanud sada protsenti võrkpallile pühendumist ja muudest kohustustest kõrvale astumist. Hetkel läheb elu edasi nii, et tulen Viinist tagasi ja esmaspäeval on Riigikogu istung ja jätkan oma tööd Riigikogu liikmena, panustamaks Eesti elu arengusse. Järgmisel nädalal on ka Eesti Võrkpalli Liidu üldkoosolek, selleks, et valida juhtkond ja eks siis ole näha, kas Eesti võrkpalliklubid toetavad mind ka edasi presidendina või mismoodi edasi läheme."
Pevkur on hetkel CEV-i asepresident ja kuulub ka Rahvusvahelise Võrkpalliliidu (FIVB-i) juhatusse.
### Response:
Hanno Pevkurist Euroopa Võrkpalliliidu presidenti ei saanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Chicago, Tel Aviv, Ascona, Dessau, Kaliningrad. Paul Klee, Vassili Kandinsky, Anni Albers, Laszlo Moholy-Nagy, Iwao Yamawaki. Walter Gropiuse ja tema sõprade poolt Weimaris 1919. aastal asutatud Bauhaus (ametlikult Staatliches Bauhaus) muutus kiiresti rahvusvaheliseks liikumiseks arhitektuuri, kunsti ja disaini valdkonnas.
See on mõjutanud loovat mõtlemist, mööblidisaini ja linnamaastikku kogu maailmas enam kui saja aasta jooksul. Kunsti ja praktilisust ühendades aitasid Bauhausi geniaalsed teerajajad sõna otseses mõttes kujundada sotsiaalset ja majanduslikku üleminekut tööstusühiskonnale ja 20. sajandisse.
Sada aastat hiljem seisame silmitsi uute üleilmsete väljakutsetega: kliimamuutus, reostus, digiüleminek ja demograafiline plahvatus, mille tulemusel peaks maailma elanikkond ennustuse kohaselt suurenema sajandi keskpaigaks kuni kümne miljardi inimeseni. Need muudatused toimuvad käsikäes näiliselt piiramatu majanduskasvuga, mis kahjustab meie heaolu, meie planeeti ja meie piiratud loodusvarasid.
Hooned ja taristud tekitavad vähemalt 40 protsenti kasvuhoonegaaside heitest. Moodsad ehitised põhinevad suures osas tsemendil ja terasel, mille mõlema tootmiseks kulub tohutul hulgal energiat ja mis isegi eraldavad keemiliste reaktsioonide kaudu süsinikdioksiidi.
Kõik märgid näitavad ühes suunas: me peame oma mõtteviisi ja plaane muutma. Euroopa saab etendada selles muutuses juhtrolli ja ta peab seda tegema. Seepärast oleme seadnud Euroopa rohelise kokkuleppe oma prioriteediks. See avab hulga uusi võimalusi ja on meie uus majanduskasvu strateegia.
Euroopa peamine eesmärk on saada aastaks 2050 esimeseks kliimaneutraalseks piirkonnaks. Selleks ei piisa ainult heitkoguste vähendamisest. Vajame majandusmudelit, mis annab planeedile taastuvenergial põhineva ringmajanduse kaudu tagasi selle, mis temalt võetakse.
Kuid tahan, et see oleks midagi enamat kui keskkonna- või majandusprojekt. Euroopa roheline kokkulepe peab olema eelkõige Euroopa uus kultuuriprojekt. Igal liikumisel on oma pale ja oma iseloom. See süsteemne muutus vajab oma esteetikat, milles ühendatakse disain ja kestlikkus.
Seepärast käivitame uue "Euroopa Bauhausi" liikumise, disaini-ja loomekeskkonna, kus arhitektid, kunstnikud, tudengid, teadlased, insenerid ja disainerid teevad koostööd, et see visioon teoks teha.
Uus "Euroopa Bauhaus" on liikumapanev jõud, et muuta Euroopa roheline kokkulepe atraktiivseks, uuenduslikuks ja inimkeskseks. See liikumine põhineb kestlikkusel, juurdepääsetavusel ja esteetikal, selle eesmärk on tuua Euroopa roheline kokkulepe inimestele lähemale ning muuta ringlussevõtt, taastuvenergia ja bioloogiline mitmekesisus loomulikuks.
Inimesed peaksid saama Euroopa rohelist kokkulepet tunda, näha ja kogeda. Selle saab muuta võimalikuks ehitustööstus, kus kasutatakse looduslikke materjale, nagu puit või bambus. Või arhitektuur, kus kasutatakse looduslähedasi vorme ja ehituspõhimõtteid, võetakse algusest peale arvesse ökosüsteeme ning mis lähtub kestlikkuse ja taaskasutuse põhimõtetest.
"Eesmärk on kliimaneutraalsed linnad, kus on parem elada."
Uus "Euroopa Bauhaus" peaks ära kasutama ka sajandi teist revolutsioonilist suundumust. Digiteerimine muudab üha enam seda, kuidas me mõtleme ja tegutseme. Tulevikus toimivad majad, asulad ja linnad paremini tänu oma digiteisikule. Arvutisimulatsioonid võimaldavad teha paremaid disainiotsuseid ning seega suurendada ressursitõhusust ja taaskasutust ning vähendada mõju keskkonnale ja kohalikule kliimale. Eesmärk on kliimaneutraalsed linnad, kus on parem elada.
Uue "Euroopa Bauhausi" eesmärk on sama, mis Weimarist pärit ja kogu maailmas levinud ajaloolisel Bauhausi liikumisel: olla midagi enamat kui ainult arhitektuurikool, kus kasutatakse uusi tehnoloogiaid ja tehnikaid. Bauhausi murranguline edu ei oleks olnud mõeldav ilma ühenduseta kunsti- ja kultuurimaailmaga ega ajastu sotsiaalsete väljakutseteta.
Vana Bauhaus tõestas, et tööstus ja hea disain võivad parandada miljonite inimeste igapäevaelu. Uus "Euroopa Bauhaus" peaks käivitama samalaadse dünaamika. See peaks näitama, et vajalik võib samal ajal olla kaunis, et stiil ja kestlikkus sobivad kokku. Peame jätma tuttavad teed ja muutma oma vaatenurka. Uus "Euroopa Bauhaus" loob selleks võimaluse.
Järgmise kahe aasta jooksul algatatakse liidu eri liikmesriikides esimesed viis "Euroopa Bauhausi" projekti. Nende kõigi ühine nimetaja on kestlikkus, kuid erineva rõhuasetusega. Olgu projekti teemaks looduslikud ehitusmaterjalid ja energiatõhusus, demograafia, tuleviku liikuvus või ressursitõhus digiinnovatsioon – alati on need ühendatud kultuuri ja kunstiga.
Need on Euroopa ettevõtete loovuse katselaborid ja sõlmpunktid, kust saab alguse Euroopa ja üleilmne võrgustik, mis suurendab võimalikult palju iga üksiku Bauhausi majanduslikku, ökoloogilist ja sotsiaalset mõju.
Tahan, et uus "Euroopa Bauhaus" käivitaks loova ja interdistsiplinaarse liikumise, mis arendaks välja nii esteetilised kui ka funktsionaalsed standardid koostoimes tipptehnoloogia, keskkonna ja kliimaga.
Kui suudame ühendada kestlikkuse hea disainiga, saab Euroopa roheline kokkulepe hea hoo – ja seda ka Euroopa Liidust kaugemal. See peaks elavdama arutelu uute ehitusmeetodite ja disainilahenduste üle. See peaks aitama eksperimenteerida ja andma praktilisi vastuseid sotsiaalsele küsimusele selle kohta, milline võiks olla eurooplaste tänapäevane elu kooskõlas loodusega. See aitab muuta meie 21. sajandi kaunimaks ja humaansemaks. | Ursula von der Leyen: uus "Euroopa Bauhaus" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Chicago, Tel Aviv, Ascona, Dessau, Kaliningrad. Paul Klee, Vassili Kandinsky, Anni Albers, Laszlo Moholy-Nagy, Iwao Yamawaki. Walter Gropiuse ja tema sõprade poolt Weimaris 1919. aastal asutatud Bauhaus (ametlikult Staatliches Bauhaus) muutus kiiresti rahvusvaheliseks liikumiseks arhitektuuri, kunsti ja disaini valdkonnas.
See on mõjutanud loovat mõtlemist, mööblidisaini ja linnamaastikku kogu maailmas enam kui saja aasta jooksul. Kunsti ja praktilisust ühendades aitasid Bauhausi geniaalsed teerajajad sõna otseses mõttes kujundada sotsiaalset ja majanduslikku üleminekut tööstusühiskonnale ja 20. sajandisse.
Sada aastat hiljem seisame silmitsi uute üleilmsete väljakutsetega: kliimamuutus, reostus, digiüleminek ja demograafiline plahvatus, mille tulemusel peaks maailma elanikkond ennustuse kohaselt suurenema sajandi keskpaigaks kuni kümne miljardi inimeseni. Need muudatused toimuvad käsikäes näiliselt piiramatu majanduskasvuga, mis kahjustab meie heaolu, meie planeeti ja meie piiratud loodusvarasid.
Hooned ja taristud tekitavad vähemalt 40 protsenti kasvuhoonegaaside heitest. Moodsad ehitised põhinevad suures osas tsemendil ja terasel, mille mõlema tootmiseks kulub tohutul hulgal energiat ja mis isegi eraldavad keemiliste reaktsioonide kaudu süsinikdioksiidi.
Kõik märgid näitavad ühes suunas: me peame oma mõtteviisi ja plaane muutma. Euroopa saab etendada selles muutuses juhtrolli ja ta peab seda tegema. Seepärast oleme seadnud Euroopa rohelise kokkuleppe oma prioriteediks. See avab hulga uusi võimalusi ja on meie uus majanduskasvu strateegia.
Euroopa peamine eesmärk on saada aastaks 2050 esimeseks kliimaneutraalseks piirkonnaks. Selleks ei piisa ainult heitkoguste vähendamisest. Vajame majandusmudelit, mis annab planeedile taastuvenergial põhineva ringmajanduse kaudu tagasi selle, mis temalt võetakse.
Kuid tahan, et see oleks midagi enamat kui keskkonna- või majandusprojekt. Euroopa roheline kokkulepe peab olema eelkõige Euroopa uus kultuuriprojekt. Igal liikumisel on oma pale ja oma iseloom. See süsteemne muutus vajab oma esteetikat, milles ühendatakse disain ja kestlikkus.
Seepärast käivitame uue "Euroopa Bauhausi" liikumise, disaini-ja loomekeskkonna, kus arhitektid, kunstnikud, tudengid, teadlased, insenerid ja disainerid teevad koostööd, et see visioon teoks teha.
Uus "Euroopa Bauhaus" on liikumapanev jõud, et muuta Euroopa roheline kokkulepe atraktiivseks, uuenduslikuks ja inimkeskseks. See liikumine põhineb kestlikkusel, juurdepääsetavusel ja esteetikal, selle eesmärk on tuua Euroopa roheline kokkulepe inimestele lähemale ning muuta ringlussevõtt, taastuvenergia ja bioloogiline mitmekesisus loomulikuks.
Inimesed peaksid saama Euroopa rohelist kokkulepet tunda, näha ja kogeda. Selle saab muuta võimalikuks ehitustööstus, kus kasutatakse looduslikke materjale, nagu puit või bambus. Või arhitektuur, kus kasutatakse looduslähedasi vorme ja ehituspõhimõtteid, võetakse algusest peale arvesse ökosüsteeme ning mis lähtub kestlikkuse ja taaskasutuse põhimõtetest.
"Eesmärk on kliimaneutraalsed linnad, kus on parem elada."
Uus "Euroopa Bauhaus" peaks ära kasutama ka sajandi teist revolutsioonilist suundumust. Digiteerimine muudab üha enam seda, kuidas me mõtleme ja tegutseme. Tulevikus toimivad majad, asulad ja linnad paremini tänu oma digiteisikule. Arvutisimulatsioonid võimaldavad teha paremaid disainiotsuseid ning seega suurendada ressursitõhusust ja taaskasutust ning vähendada mõju keskkonnale ja kohalikule kliimale. Eesmärk on kliimaneutraalsed linnad, kus on parem elada.
Uue "Euroopa Bauhausi" eesmärk on sama, mis Weimarist pärit ja kogu maailmas levinud ajaloolisel Bauhausi liikumisel: olla midagi enamat kui ainult arhitektuurikool, kus kasutatakse uusi tehnoloogiaid ja tehnikaid. Bauhausi murranguline edu ei oleks olnud mõeldav ilma ühenduseta kunsti- ja kultuurimaailmaga ega ajastu sotsiaalsete väljakutseteta.
Vana Bauhaus tõestas, et tööstus ja hea disain võivad parandada miljonite inimeste igapäevaelu. Uus "Euroopa Bauhaus" peaks käivitama samalaadse dünaamika. See peaks näitama, et vajalik võib samal ajal olla kaunis, et stiil ja kestlikkus sobivad kokku. Peame jätma tuttavad teed ja muutma oma vaatenurka. Uus "Euroopa Bauhaus" loob selleks võimaluse.
Järgmise kahe aasta jooksul algatatakse liidu eri liikmesriikides esimesed viis "Euroopa Bauhausi" projekti. Nende kõigi ühine nimetaja on kestlikkus, kuid erineva rõhuasetusega. Olgu projekti teemaks looduslikud ehitusmaterjalid ja energiatõhusus, demograafia, tuleviku liikuvus või ressursitõhus digiinnovatsioon – alati on need ühendatud kultuuri ja kunstiga.
Need on Euroopa ettevõtete loovuse katselaborid ja sõlmpunktid, kust saab alguse Euroopa ja üleilmne võrgustik, mis suurendab võimalikult palju iga üksiku Bauhausi majanduslikku, ökoloogilist ja sotsiaalset mõju.
Tahan, et uus "Euroopa Bauhaus" käivitaks loova ja interdistsiplinaarse liikumise, mis arendaks välja nii esteetilised kui ka funktsionaalsed standardid koostoimes tipptehnoloogia, keskkonna ja kliimaga.
Kui suudame ühendada kestlikkuse hea disainiga, saab Euroopa roheline kokkulepe hea hoo – ja seda ka Euroopa Liidust kaugemal. See peaks elavdama arutelu uute ehitusmeetodite ja disainilahenduste üle. See peaks aitama eksperimenteerida ja andma praktilisi vastuseid sotsiaalsele küsimusele selle kohta, milline võiks olla eurooplaste tänapäevane elu kooskõlas loodusega. See aitab muuta meie 21. sajandi kaunimaks ja humaansemaks.
### Response:
Ursula von der Leyen: uus "Euroopa Bauhaus" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seni Eestis CFC võistkonda esindanud Tuisk krooniti tänavu naiste grupisõidu Eesti meistriks. Märtsis 19. sünnipäeva tähistav rattur võidutses ka naisjuunioride temposõidus.
"Leping tuli mulle üllatusena, klubi võttis ise minuga ühendust. Tingimused, mida pakuti olid väga head ja peale veel väikest uurimist klubi tausta kohta ja arupidamist treenerite ning lähedastega sai tegelikult otsus tehtud üsna kiiresti. Teadsin, et kui tahan rattaspordis edasi jõuda, siis tuleb minna," kommenteeris Tuisk ERR-ile.
"Muidugi on praegu käsil ka keskkooli lõpetamine, aga ka selles osas tuli klubi vastu ja arvestab sellega, et saaksin kevadel eksamid ära teha. Õppimine ise hakkab toimuma distantsilt ja iseseisvalt, aga nagu öeldakse – kes teeb, see jõuab. Emotsioonid on mõistagi vägagi positiivsed, sain veel indu juurde teha seda, mida naudin."
Maanteeratturitest on Eesti naistest varasemalt proffidena tegutsenud Liisi Alamaa (Rist) ja Grete Treier. Maastikuratturitest on profileping hetkel Maaris Meieril. | Noor Eesti rattur sõlmis esimese profilepingu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seni Eestis CFC võistkonda esindanud Tuisk krooniti tänavu naiste grupisõidu Eesti meistriks. Märtsis 19. sünnipäeva tähistav rattur võidutses ka naisjuunioride temposõidus.
"Leping tuli mulle üllatusena, klubi võttis ise minuga ühendust. Tingimused, mida pakuti olid väga head ja peale veel väikest uurimist klubi tausta kohta ja arupidamist treenerite ning lähedastega sai tegelikult otsus tehtud üsna kiiresti. Teadsin, et kui tahan rattaspordis edasi jõuda, siis tuleb minna," kommenteeris Tuisk ERR-ile.
"Muidugi on praegu käsil ka keskkooli lõpetamine, aga ka selles osas tuli klubi vastu ja arvestab sellega, et saaksin kevadel eksamid ära teha. Õppimine ise hakkab toimuma distantsilt ja iseseisvalt, aga nagu öeldakse – kes teeb, see jõuab. Emotsioonid on mõistagi vägagi positiivsed, sain veel indu juurde teha seda, mida naudin."
Maanteeratturitest on Eesti naistest varasemalt proffidena tegutsenud Liisi Alamaa (Rist) ja Grete Treier. Maastikuratturitest on profileping hetkel Maaris Meieril.
### Response:
Noor Eesti rattur sõlmis esimese profilepingu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kumu senine külastusrekord nii avanädala kui kogu näituseperioodi külastajanumbrite osas kuulus Michel Sittowi isikunäitusele 2018. aastal. "Egiptuse hiilguse" esimene nädal ületas seda nüüd tuhande külastaja võrra.
"Loomulikult on meil hea meel, et Vana-Egiptuse teema nii paljusid kõnetab," ütles Kumu direktor Kadi Polli. "Sellise suurejoonelise rahvusvahelise näituse korraldamine on olnud paras väljakutse, sest praegune aeg on ju ettearvamatu."
Rekord püstitati vaatamata sellele, et Egiptuse näituse puhul on saalis kehtestatud maksimaalne inimeste arv, mida loendavad äsja paigaldatud sissepääsuväravad. E-piletiga külastajad saavad tänu väravatele minna näitusele ilma piletikassat läbimata.
Teise tähtsa uuendusena võivad kooligrupid muuseumitunde broneerida ka esmaspäevadeks, mil muuseum on muidu suletud ja programmi saab läbi viia tühjas saalis.
"Egiptuse hiilgus. Niiluse oru kunst" on Eesti esimene Vana-Egiptuse kunsti suurnäitus. Kumu kunstimuuseumi näitusesaalis on eksponeeritud tuhandete aastate vanused esemed ühest maailma olulisemast Vana-Egiptuse kollektsioonist – Museo Egiziost (Egiptuse Muuseum) Itaalias Torinost.
Kumu näitusega samal ajal saab Egiptuse Muuseumi aardeid näha ka Amos Rexi kunstimuuseumis Helsingis. Kolme muuseumi mastaapne ühisprojekt on ainukordne võimalus avastada Vana-Egiptuse muistset maailma kaugele reisimata. | Vana-Egiptuse avanädal lõi Kumus külastajarekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kumu senine külastusrekord nii avanädala kui kogu näituseperioodi külastajanumbrite osas kuulus Michel Sittowi isikunäitusele 2018. aastal. "Egiptuse hiilguse" esimene nädal ületas seda nüüd tuhande külastaja võrra.
"Loomulikult on meil hea meel, et Vana-Egiptuse teema nii paljusid kõnetab," ütles Kumu direktor Kadi Polli. "Sellise suurejoonelise rahvusvahelise näituse korraldamine on olnud paras väljakutse, sest praegune aeg on ju ettearvamatu."
Rekord püstitati vaatamata sellele, et Egiptuse näituse puhul on saalis kehtestatud maksimaalne inimeste arv, mida loendavad äsja paigaldatud sissepääsuväravad. E-piletiga külastajad saavad tänu väravatele minna näitusele ilma piletikassat läbimata.
Teise tähtsa uuendusena võivad kooligrupid muuseumitunde broneerida ka esmaspäevadeks, mil muuseum on muidu suletud ja programmi saab läbi viia tühjas saalis.
"Egiptuse hiilgus. Niiluse oru kunst" on Eesti esimene Vana-Egiptuse kunsti suurnäitus. Kumu kunstimuuseumi näitusesaalis on eksponeeritud tuhandete aastate vanused esemed ühest maailma olulisemast Vana-Egiptuse kollektsioonist – Museo Egiziost (Egiptuse Muuseum) Itaalias Torinost.
Kumu näitusega samal ajal saab Egiptuse Muuseumi aardeid näha ka Amos Rexi kunstimuuseumis Helsingis. Kolme muuseumi mastaapne ühisprojekt on ainukordne võimalus avastada Vana-Egiptuse muistset maailma kaugele reisimata.
### Response:
Vana-Egiptuse avanädal lõi Kumus külastajarekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koondise peatreeneriks on Dmitri Skiperski, abitreeneriteks Andrei Arhipov ning Oleksandr Sorokin.
"Koondist on ees ootamas väga huvitavad järgmised kuud. Nüüd algab treeningtegevus, et esineda võimalikult hästi talvises valiksarjas," sõnas Eesti Jalgpalli Liidu tehniline direktor Janno Kivisild.
"Mul on ääretult hea meel, et noortekoondiste saalijalgpallis on esimene samm astutud. See annab võimaluse tutvuda saalijalgpalliga noortekoondiste tasemel ning populariseerib saalijalgpalli noorte hulgas," lisas Kivisild.
"Ma arvan, et see on alustala tulevikuks," sõnas koondise peatreener Dmitri Skiperski. "Püramiidi alumine osa peab olema lai. Ma leian, et tegu on suurepärase väljundiga mängijate jaoks, kellel on mingil põhjusel läbilöök suures jalgpallis tegemata jäänud. Ootan põnevusega esimest laagrit ja usun, et koondise esindamine on mängijate jaoks suur motivatsioon ja au."
Esimene koondiselaager toimub juba tuleval nädalal, kui meeskond treenib Raasikul.
Alagruppide loosimine toimub 23. oktoobril. Eelringi kohtumised peetakse 12.–17. jaanuarini, valiksarja matšid 23.–28. märtsini.
U-19 vanuseklassi saalijalgpalli EM-valiksarjast võtavad osa mängijad sünniaastaga 2002 ja nooremad.
U-19 koondiste finaalturniir toimub 2021. aastal teist korda. Esmakordselt 2019. aastal aset leidnud finaalturniiri võõrustas Läti, kui finaalis, mida teenindas Eesti kohtunik Grigori Ošomkov, alistas Hispaania tulemusega 6:1 Horvaatia. | Eesti lööb esmakordselt kaasa saalijalgpalli U-19 vanuseklassi valiksarjas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koondise peatreeneriks on Dmitri Skiperski, abitreeneriteks Andrei Arhipov ning Oleksandr Sorokin.
"Koondist on ees ootamas väga huvitavad järgmised kuud. Nüüd algab treeningtegevus, et esineda võimalikult hästi talvises valiksarjas," sõnas Eesti Jalgpalli Liidu tehniline direktor Janno Kivisild.
"Mul on ääretult hea meel, et noortekoondiste saalijalgpallis on esimene samm astutud. See annab võimaluse tutvuda saalijalgpalliga noortekoondiste tasemel ning populariseerib saalijalgpalli noorte hulgas," lisas Kivisild.
"Ma arvan, et see on alustala tulevikuks," sõnas koondise peatreener Dmitri Skiperski. "Püramiidi alumine osa peab olema lai. Ma leian, et tegu on suurepärase väljundiga mängijate jaoks, kellel on mingil põhjusel läbilöök suures jalgpallis tegemata jäänud. Ootan põnevusega esimest laagrit ja usun, et koondise esindamine on mängijate jaoks suur motivatsioon ja au."
Esimene koondiselaager toimub juba tuleval nädalal, kui meeskond treenib Raasikul.
Alagruppide loosimine toimub 23. oktoobril. Eelringi kohtumised peetakse 12.–17. jaanuarini, valiksarja matšid 23.–28. märtsini.
U-19 vanuseklassi saalijalgpalli EM-valiksarjast võtavad osa mängijad sünniaastaga 2002 ja nooremad.
U-19 koondiste finaalturniir toimub 2021. aastal teist korda. Esmakordselt 2019. aastal aset leidnud finaalturniiri võõrustas Läti, kui finaalis, mida teenindas Eesti kohtunik Grigori Ošomkov, alistas Hispaania tulemusega 6:1 Horvaatia.
### Response:
Eesti lööb esmakordselt kaasa saalijalgpalli U-19 vanuseklassi valiksarjas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuulajate seas osutusid populaarsemateks ja pälvisid enam kui 500 häält järgnevad laulud:
Jaak Joala "Naer"
Urmas Alender "Võta mind lehtede varju"
Eesti Raadio meeskvartett "Rohelised niidud" ja "Sügisesed kirjad"
Apelsin "Sügistuuled"
Ivo Linna "Taas punab pihlapuid"
Tõnis Mägi ja Ultima Thule "Aed"
Vikerraadio muusikaspetsialistid lähenesid 45 sügisteemalise laulu leidmisele väga erinevalt. Jaan Elgula lvaatas lugusid ajaloolisest aspektist, Owe Petersell tõlgendas laule aga emotsionaalsel tasandil. Maian Kärmas nägi just sõnades võlu: "Kord vahtrad õitsevad, kord langetavad lehti"; "Kuidas kaanetavad lombid"; "On päevad ja ööd juba külmad, kuid uksed jäetakse ikka lahti".
Sügislaulude paremusjärjestus jõuab Vikerraadio kuulajateni reede pärastlõunal Owe Peterselli, Mihkel Mattiseni ja Helin-Mari Arderi vahendusel algusega kell 16.15.
Juunis oli Vikerraadio kuulajatel võimalus valida parimad eesti tantsulood läbi saja aasta, mille saatel jaaniõhtut veeta. Üleskutse peale saadeti Vikerraadiole üle 700 laulu. Hääletusel sai kuuljate lemmikuks ansambel Fixi " Jaanipäev". | Vikerraadio populaarseimad sügislaulud on selgunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuulajate seas osutusid populaarsemateks ja pälvisid enam kui 500 häält järgnevad laulud:
Jaak Joala "Naer"
Urmas Alender "Võta mind lehtede varju"
Eesti Raadio meeskvartett "Rohelised niidud" ja "Sügisesed kirjad"
Apelsin "Sügistuuled"
Ivo Linna "Taas punab pihlapuid"
Tõnis Mägi ja Ultima Thule "Aed"
Vikerraadio muusikaspetsialistid lähenesid 45 sügisteemalise laulu leidmisele väga erinevalt. Jaan Elgula lvaatas lugusid ajaloolisest aspektist, Owe Petersell tõlgendas laule aga emotsionaalsel tasandil. Maian Kärmas nägi just sõnades võlu: "Kord vahtrad õitsevad, kord langetavad lehti"; "Kuidas kaanetavad lombid"; "On päevad ja ööd juba külmad, kuid uksed jäetakse ikka lahti".
Sügislaulude paremusjärjestus jõuab Vikerraadio kuulajateni reede pärastlõunal Owe Peterselli, Mihkel Mattiseni ja Helin-Mari Arderi vahendusel algusega kell 16.15.
Juunis oli Vikerraadio kuulajatel võimalus valida parimad eesti tantsulood läbi saja aasta, mille saatel jaaniõhtut veeta. Üleskutse peale saadeti Vikerraadiole üle 700 laulu. Hääletusel sai kuuljate lemmikuks ansambel Fixi " Jaanipäev".
### Response:
Vikerraadio populaarseimad sügislaulud on selgunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimasel ajal on minult korduvalt küsitud, kui suur peaks õigupoolest olema aastane raiemaht Eestis. Kahjuks olen jäänud vastuse võlgu täpsete numbrite osas, aga see, kuidas tegelik raiemaht kujuneb, on mulle täiesti selge.
Raiemahu suurusele on omistatud suisa maagiline tähendus ja selle numbri ümber käib üks trall ja tagaajamine. Kas aga need arvajad on endale asja sisu ja tähenduse päriselt ka selgeks teinud, see jääb seda seosetut filosofeerimist kuulates selgusetuks. Katsume seda asja koos vaadata!
Praegu kehtivas arengukavas on raiemahu number 12 – 15 miljonit tihumeetrit (tm) aastas. Tegelikkuses on see number kõikunud viimase kahekümne aasta jooksul 4,6 ja 12,7 miljoni tm vahel. 1
Siinkohal juhin tähelepanu, et reaalsuses on viimase kümne aasta keskmine raiemaht olnud ligikaudu 10,5 miljonit tm aastas ning seega pole jõutud ammu kokkulepitud arengukavamahtude minimaalse realiseerimisenigi. Kusjuures tänavune raiemaht võib tegelikkuses langeda taas alla üheksa miljoni tm piiri.
Äsja sai keskkonnaminister Rene Kokk riigikogus mööda päid ja jalgu, kui tuli sinna ettepanekuga pikendada vana arengukava veel aasta võrra. Ehkki möll selle ümber on kõva, ei tähenda reaalses elus need arengukava numbrid aga kuigi palju – paraku pole vahet, kas pikendada arengukava vanade raiemahu numbritega või mitte, sest olgem ausad – lehmakauplemise teel koostatud plaanist, ei sõltuks praktiliselt midagi.
Rohkem kui arengukavas pikalt arutatut ja vaidluste teel isegi mingil määral kokkulepitut, kuulab üldsus kahjuks pigem hoopis Võru Instituudi direktor Rainer Kuuba süüdimatut ettepanekut tuua aastane raiemaht alla – nelja miljoni tihumeetrini aastas (see juhtus Kanal 2 saates "Kirves Eesti metsa kohal").
Tahaks küsida, et millisele teaduspõhisele uuringule Rainer Kuuba arvamus küll tugines? Kas ütleja mitte ei pea publikut rumalaks, lootes, et see ei taipa oma palgast suuremate numbrite tähendust?
Kuidas raiemaht tegelikult kujuneb?
Raiemaht sõltub väga paljudest asjaoludest – metsade olemist, kaitsealuste metsade hulgast, metsaseadusest, mis määrab raietingimused, turusituatsioonist, ilmastikust, raievõimsustest ja paljust muust eeldusel, et meie demokraatlikus riigis turumajandus ikka kehtib.
Lisaks on selles protsessis osalisteks kaks absoluutselt erineva metsa omandivormiga subjekti – need on riigi omanduses olev RMK ning teisalt üle saja tuhande erametsaomaniku, kes omakorda jagunevad veel kaheks – suurteks ja väikesteks metsaomanikeks.
Suurmetsaomanike otsuseid määravad paljuski finantskohustused (laenud või investeeringud), väikeomanik aga tahab metsa realiseerida tuluks jooksvalt vastavalt vajaduse tekkimisele.
Otsuseid RMK raiemahtude kohta teeb eranditult vabariigi valitsus ja ei keegi teine. Seega, kui valitsev koalitsioon võtab parlamendi enamuse toel vastu otsuse lubada RMK-l raiuda nelja miljoni asemel kolm või kaks miljonit tm aastas, siis ongi asi klaar.
Aga mida see riigi majandusele tervikuna kaasa tooks? Audiitorfirma Ernst ja Young Eesti AS poolt läbi viidud Eesti metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi kohaselt 2 luuakse ühe miljoni tihumeetri puidu töötlemisel ligikaudu 150 miljonit eurot lisaväärtust.
Võrrelgem seda näiteks kõigile tuttava episoodiga alkoholipoliitikas, kus kaotasime 2017. aasta alkoholiaktsiisi võrreldes 2016. aastaga 29 miljonit eurot – vahe oleks viiekordne. Kui alkoholiafääriga said pihta Lõuna-Eesti poed ja baarid, siis RMK ja erametsaomanike raiemahte järsult vähendades tuleb lisaks sulgeda nii mõnigi metsaettevõte näiteks Võrus, Suure-Jaanis või Tõrvas ja mujalgi.
Tehas pole mingi viinapood, mida võib paari kuuga Lätis avada, et kaotatud töökohad peredele tagasi tuua. Kõigil rohelistel oleks juba praegu aeg minna oma valimiskoosolekuid tegema nende maakohtade tehaste väravaisse ja selgitada kujundlikult, kuidas sealne rahvas värskest õhust, seentest ja marjadest edaspidi ära elama peaks.
"Kui RMK metsades VEP-ide moodustamine raiemahtudele erilist mõju ei avalda, siis väikemetsaomanikule on see väga oluline."
Erametsade raiepiiranguid saab hetkel siiski peamiselt suurendada vaid läbi kaitsealade ja vääriselupaikade (VEP) moodustamise. Kui RMK metsades VEP-ide moodustamine raiemahtudele erilist mõju ei avalda, siis väikemetsaomanikule on see väga oluline. Eriti veel sel juhul, kui ammu raieküpset metsa pole puudutatud aastakümneid, sest seda on tahetud hoida säästudeks.
Ühtäkki võib aga sellisesse metsa elama asuda kaitsealune liik, mis võib koguni panna piiri igasugusele majandustegevusele. Lisaks sellele on Eestimaa Looduse Fond viimasel ajal väga agar maksumaksjalt saadud rahade toel käima mööda valdasid, et neid õpetada, kuidas erametsaomanike põhiseaduslikele õigustele piiranguid seada.
"Polegi meile neid tulusid meie metsa arvelt vaja!" kõlab sageli humanitaarvaldkonna esindajate südantlõhestav manifest. Ent juba on praeguse eelarveprotsessi jooksul näiteks haridustöötajate esindajad tõstnud häält, et lubatud palgatõus jääb olemata. Siinkohal tahan viidata ka ühele metsapealinna Kilingi-Nõmme õpetajale, kes Facebookis väitis, et tema "seisab ka metsa eest" ja saab "palka Riigikassast".
Kahjuks väga paljud head inimesed, kes nii-öelda seisavad "metsa eest" ei adu, kust raha sinna "riigikassasse" tuleb. Järsku jõuab ta sinna hoopis seina seest? (Vabandatagu minu iroonia).
Covid-19 pandeemia näitas selgelt, et meditsiini valdkonnas on oi kui palju raha puudu! Kas edaspidi jätkamegi palkade ja toetuste väljamaksmist laenurahaga ning mööname, et Covid-19 on toonud õnne meie õuele – lahendab eelarveprobleemid ja päästab ökosüsteemi veel pealekauba.
Kuidas kollaps siis toimuks?
Aga olgu. Võtame tuure maha. Ehkki olen pea viiekümneaastase staažiga tegevmetsamees ja oman kogemusi nii metsakasvatuses kui ka loodushoiuvaldkonnas, olen korduvalt saanud süüdistusi nagu ei teaks midagi ökoloogiast ning et minu ja mu mõttekaaslaste "materiaalne" mõttelaad viivat kogu ökosüsteemi kokkuvarisemiseni Eestimaal ja elurikkus kaduvat maamuna pealt meie "genotsiidsete" raiemahtude tõttu sootuks.
Üldiste rahulolematute tiraadide asemel palun ma konkreetsust – kuidas täpselt see kardetav kollaps siis toimuks?
Tuletame meelde, et muuhulgas on Eestimaal ligi 400 tuhat hektarit noort metsa, mis on juba mitmendat tiiru korduvalt läbi sajandite istutatud või ise kasvanud Eestimaa raielankidele. Sellest kasvab n-ö värske põlismets meie lastelastele ja jõuline õhupuhastaja vanade ja raieküpsete metsade asemele, mis suudab parandada ka kliimamuutustest tingitud probleeme nii Eestis kui kogu maailmas tervikuna!
1 Statistiline mets: 20 aastat statistilist metsainventeerimist Eestis Keskkonnaagentuur 2019 lk 144.
2 Metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüs Ernst & Young Baltic AS 2019. | Mart Erik: sellest müstilisest raiemahust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimasel ajal on minult korduvalt küsitud, kui suur peaks õigupoolest olema aastane raiemaht Eestis. Kahjuks olen jäänud vastuse võlgu täpsete numbrite osas, aga see, kuidas tegelik raiemaht kujuneb, on mulle täiesti selge.
Raiemahu suurusele on omistatud suisa maagiline tähendus ja selle numbri ümber käib üks trall ja tagaajamine. Kas aga need arvajad on endale asja sisu ja tähenduse päriselt ka selgeks teinud, see jääb seda seosetut filosofeerimist kuulates selgusetuks. Katsume seda asja koos vaadata!
Praegu kehtivas arengukavas on raiemahu number 12 – 15 miljonit tihumeetrit (tm) aastas. Tegelikkuses on see number kõikunud viimase kahekümne aasta jooksul 4,6 ja 12,7 miljoni tm vahel. 1
Siinkohal juhin tähelepanu, et reaalsuses on viimase kümne aasta keskmine raiemaht olnud ligikaudu 10,5 miljonit tm aastas ning seega pole jõutud ammu kokkulepitud arengukavamahtude minimaalse realiseerimisenigi. Kusjuures tänavune raiemaht võib tegelikkuses langeda taas alla üheksa miljoni tm piiri.
Äsja sai keskkonnaminister Rene Kokk riigikogus mööda päid ja jalgu, kui tuli sinna ettepanekuga pikendada vana arengukava veel aasta võrra. Ehkki möll selle ümber on kõva, ei tähenda reaalses elus need arengukava numbrid aga kuigi palju – paraku pole vahet, kas pikendada arengukava vanade raiemahu numbritega või mitte, sest olgem ausad – lehmakauplemise teel koostatud plaanist, ei sõltuks praktiliselt midagi.
Rohkem kui arengukavas pikalt arutatut ja vaidluste teel isegi mingil määral kokkulepitut, kuulab üldsus kahjuks pigem hoopis Võru Instituudi direktor Rainer Kuuba süüdimatut ettepanekut tuua aastane raiemaht alla – nelja miljoni tihumeetrini aastas (see juhtus Kanal 2 saates "Kirves Eesti metsa kohal").
Tahaks küsida, et millisele teaduspõhisele uuringule Rainer Kuuba arvamus küll tugines? Kas ütleja mitte ei pea publikut rumalaks, lootes, et see ei taipa oma palgast suuremate numbrite tähendust?
Kuidas raiemaht tegelikult kujuneb?
Raiemaht sõltub väga paljudest asjaoludest – metsade olemist, kaitsealuste metsade hulgast, metsaseadusest, mis määrab raietingimused, turusituatsioonist, ilmastikust, raievõimsustest ja paljust muust eeldusel, et meie demokraatlikus riigis turumajandus ikka kehtib.
Lisaks on selles protsessis osalisteks kaks absoluutselt erineva metsa omandivormiga subjekti – need on riigi omanduses olev RMK ning teisalt üle saja tuhande erametsaomaniku, kes omakorda jagunevad veel kaheks – suurteks ja väikesteks metsaomanikeks.
Suurmetsaomanike otsuseid määravad paljuski finantskohustused (laenud või investeeringud), väikeomanik aga tahab metsa realiseerida tuluks jooksvalt vastavalt vajaduse tekkimisele.
Otsuseid RMK raiemahtude kohta teeb eranditult vabariigi valitsus ja ei keegi teine. Seega, kui valitsev koalitsioon võtab parlamendi enamuse toel vastu otsuse lubada RMK-l raiuda nelja miljoni asemel kolm või kaks miljonit tm aastas, siis ongi asi klaar.
Aga mida see riigi majandusele tervikuna kaasa tooks? Audiitorfirma Ernst ja Young Eesti AS poolt läbi viidud Eesti metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi kohaselt 2 luuakse ühe miljoni tihumeetri puidu töötlemisel ligikaudu 150 miljonit eurot lisaväärtust.
Võrrelgem seda näiteks kõigile tuttava episoodiga alkoholipoliitikas, kus kaotasime 2017. aasta alkoholiaktsiisi võrreldes 2016. aastaga 29 miljonit eurot – vahe oleks viiekordne. Kui alkoholiafääriga said pihta Lõuna-Eesti poed ja baarid, siis RMK ja erametsaomanike raiemahte järsult vähendades tuleb lisaks sulgeda nii mõnigi metsaettevõte näiteks Võrus, Suure-Jaanis või Tõrvas ja mujalgi.
Tehas pole mingi viinapood, mida võib paari kuuga Lätis avada, et kaotatud töökohad peredele tagasi tuua. Kõigil rohelistel oleks juba praegu aeg minna oma valimiskoosolekuid tegema nende maakohtade tehaste väravaisse ja selgitada kujundlikult, kuidas sealne rahvas värskest õhust, seentest ja marjadest edaspidi ära elama peaks.
"Kui RMK metsades VEP-ide moodustamine raiemahtudele erilist mõju ei avalda, siis väikemetsaomanikule on see väga oluline."
Erametsade raiepiiranguid saab hetkel siiski peamiselt suurendada vaid läbi kaitsealade ja vääriselupaikade (VEP) moodustamise. Kui RMK metsades VEP-ide moodustamine raiemahtudele erilist mõju ei avalda, siis väikemetsaomanikule on see väga oluline. Eriti veel sel juhul, kui ammu raieküpset metsa pole puudutatud aastakümneid, sest seda on tahetud hoida säästudeks.
Ühtäkki võib aga sellisesse metsa elama asuda kaitsealune liik, mis võib koguni panna piiri igasugusele majandustegevusele. Lisaks sellele on Eestimaa Looduse Fond viimasel ajal väga agar maksumaksjalt saadud rahade toel käima mööda valdasid, et neid õpetada, kuidas erametsaomanike põhiseaduslikele õigustele piiranguid seada.
"Polegi meile neid tulusid meie metsa arvelt vaja!" kõlab sageli humanitaarvaldkonna esindajate südantlõhestav manifest. Ent juba on praeguse eelarveprotsessi jooksul näiteks haridustöötajate esindajad tõstnud häält, et lubatud palgatõus jääb olemata. Siinkohal tahan viidata ka ühele metsapealinna Kilingi-Nõmme õpetajale, kes Facebookis väitis, et tema "seisab ka metsa eest" ja saab "palka Riigikassast".
Kahjuks väga paljud head inimesed, kes nii-öelda seisavad "metsa eest" ei adu, kust raha sinna "riigikassasse" tuleb. Järsku jõuab ta sinna hoopis seina seest? (Vabandatagu minu iroonia).
Covid-19 pandeemia näitas selgelt, et meditsiini valdkonnas on oi kui palju raha puudu! Kas edaspidi jätkamegi palkade ja toetuste väljamaksmist laenurahaga ning mööname, et Covid-19 on toonud õnne meie õuele – lahendab eelarveprobleemid ja päästab ökosüsteemi veel pealekauba.
Kuidas kollaps siis toimuks?
Aga olgu. Võtame tuure maha. Ehkki olen pea viiekümneaastase staažiga tegevmetsamees ja oman kogemusi nii metsakasvatuses kui ka loodushoiuvaldkonnas, olen korduvalt saanud süüdistusi nagu ei teaks midagi ökoloogiast ning et minu ja mu mõttekaaslaste "materiaalne" mõttelaad viivat kogu ökosüsteemi kokkuvarisemiseni Eestimaal ja elurikkus kaduvat maamuna pealt meie "genotsiidsete" raiemahtude tõttu sootuks.
Üldiste rahulolematute tiraadide asemel palun ma konkreetsust – kuidas täpselt see kardetav kollaps siis toimuks?
Tuletame meelde, et muuhulgas on Eestimaal ligi 400 tuhat hektarit noort metsa, mis on juba mitmendat tiiru korduvalt läbi sajandite istutatud või ise kasvanud Eestimaa raielankidele. Sellest kasvab n-ö värske põlismets meie lastelastele ja jõuline õhupuhastaja vanade ja raieküpsete metsade asemele, mis suudab parandada ka kliimamuutustest tingitud probleeme nii Eestis kui kogu maailmas tervikuna!
1 Statistiline mets: 20 aastat statistilist metsainventeerimist Eestis Keskkonnaagentuur 2019 lk 144.
2 Metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüs Ernst & Young Baltic AS 2019.
### Response:
Mart Erik: sellest müstilisest raiemahust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 9. oktoobril käis Saksamaa meediast läbi uudis, et Eesti valitsus otsustas tõsta riiki sisenemise piirarvu 100 000 elaniku kohta 50-le. Eelnevalt oli see arv kuude viisi olnud 16 peal, muutes peaaegu kõik Euroopa Liidu riigid riskipiirkondadeks, kust saabujatele rakendusid sisenemispiirangud ning testimise ja eneseisolatsiooni nõuded.
Samaaegselt tõusis Saksamaa koroonaviirusesse nakatunute arv 4 500-le. 1 Loogikaviga on ilmne: Eesti lõdvendas riiki sisenemise piiranguid, olgugi et Euroopa riikides on tõusuteel koroona teine laine.
Estravel tegi avaliku pöördumise, kritiseerimaks reisipiiranguid nii Eestist väljumisel kui Eestisse sisenemisel. See on ka mõistetav, sest näiteks Eestisse reisimine oli selle nädala alguseni problemaatiline väga madala piirarvu tõttu. Tasulise testi ja 14-päevase karantiini nõue välismaalastele (mis hiljem kohendati seitsmepäevaseks kontaktipiiranguks) põhjustas olukorra, kus Eesti ei olnud puhkuste ajal teistes Euroopa riikides esmaste reisisihtide hulgas.
Loomulikult oleks piirarvu pidanud tõstma juba mitu kuud varem, nimelt suvel, kui koroonaviirus oli enamikes Euroopa riikides taandumas. Estraveli kriitika riigist väljumise korra kohta on samuti õige, sest otselendude paaniline ärajätmine põhjustab olukorra, kus inimesed reisivad läbi mitme lennujaama, mis omakorda suurendab nakatumise riski, see on loogikaviga number kaks.
Kolmas loogikaviga, mis on mind juba alates suvest pannud kulmu kergitama, on piirarvu stoiline sidumine Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetega riigiti nakatunute arvu 100 000 elaniku kohta. Ometi peaks olema selge, et riigil ja riigil on vahe ja riigisiseselt võib regionaalne levik näidata väga erinevat pilti.
Näiteks lõi Eesti meedias mõni nädal tagasi laineid uudis, et Saksamaa oli riskipiirkondade hulka lisanud Ida-Virumaa sealse positiivsete testide kiire kasvu tõttu. Samas oli Saksamaa välisministeeriumi lehel selgelt öeldud, et risk on üksnes sellest piirkonnast saabujatel. Oleks Saksa kriisiametnikud tegutsenud Eesti loogika järgi, oleks terve Eesti sattunud riskipiirkondade nimekirja.
Arvan, et ei ole palju paluda Eesti välisministeeriumi ametnikelt võtta eeskujuks saksa lähenemine ning vaadelda regionaalset levikut Euroopa riikides – eriti, kui need on nähtavad sellesama ECDC leheküljel – ning hoiatada reisimise eest vastavasse riskipiirkonda. Selline dünaamiline lähenemine teeks Eestist reisimise võimalused palju avaramaks.
Samuti on minu arvates problemaatiline piirarvu määramine nädalate kaupa. Selle tõstmine möödunud nädala reedel põhjustas Saksamaalt saabujatele järgmise situatsiooni: nädalavahetusel Eestisse reisinutele kehtis veel eelneval reedel avaldatud madalam piirarv (mida Saksamaa ületas näitajaga üle 30) ning sellega kaasnes testi- ja kontaktipiirangu kohustus. Juba esmaspäeval samast sihtkohast tulles ei laienenud Saksamaalt saabujatele enam mainitud piirangud, sest uus piirarv tõsteti teatavasti 50-le.
"Oleks loogiline teha järeldus, et päevapealt võib positiivseid juhtumeid olla juba topelt eelneva päevaga võrreldes ja seega on piirarvu iganädalane kehtestamine kontraproduktiivne."
Nüüdseks on piirarv Saksamaal tõusnud juba üle 50, kuid kehtimas on veel eelmise nädala seis. Võttes arvesse ülalpool toodud piirarvu problemaatikat ja samaaegset nakatumiste kasvu ja teades, et koroona puhul on tegemist eksponentsiaalse epideemilise kasvuga, oleks loogiline teha järeldus, et päevapealt võib positiivseid juhtumeid olla juba topelt eelneva päevaga võrreldes ja seega on piirarvu iganädalane kehtestamine kontraproduktiivne.
Piirarvu peaks jälgima iga päev, selle asemel, et kangekaelselt kasutada eelneva nädala seisu ning kehtestama reisipiiranguid ka siinkohal viiruse dünaamikat jälgides.
Maskidest
Eestis ei ole siiani kehtestatud maskikandmise kohustust. Tallinna linnapilt ei erine kriisieelsest ning suvel soojade ilmadega olid meelelahutusasutused, mereäärsed söögi- ja joogikohad ja ka rannad rahvast täis. Suvekuudel tundus, nagu ei oleks viirust ega eriolukorda olnudki.
Saksamaal peab seevastu juba alates aprillikuust kauplustes ja suletud avalikes ruumides kandma maski, restoranidel ja kohvikutel tuleb istekohti osaliselt vähendada, suurendamaks vahemaad külaliste vahel ning teenindavale personalile on maskikandmine kohustuslik. Samuti peavad kohvikute ja restoranide külastajad jätma oma kontaktandmed, et puhangu korral saaks nakatusketti järgida.
Saksamaal kehtib ühistranspordis maskikandmise kohustus, Eestis tegi minu küsimus, kas ma pean bussis maski ette panema, sõpradele nalja. Terviseameti direktori kohuseid täitev Mari-Anne Härma kirjeldas suvist olukorda Eestis sõnaga "ilus". 2 Ja nüüd sügisel, kui olukord tõsisemaks muutub, ei pea ei terviseameti ametnikud ega valitsus maskikandmise kohustust vajalikuks.
Huvitav on siinjuures võrdlus eriolukorra kehtestamise alguspäevadega, mil inimestele sisestatud surmahirmust lähtuvalt lõpetasid paljud isegi poeskäimise, tellides toiduaineid koju kulleriga ja jättes need paariks päevaks ukse ette seisma "et viirus sureks".
Eesti uudiseid jälgides jäi mulle mulje, et lockdown i alguspäevil külvas Eesti valitsuse läbimõtlematu ja lühinägelik tegevus kaost ja paanikat. Inimestele tehti selgeks, et esiteks on nad ise enda eest vastutavad ja juhul kui keegi peaksid koroonaviirusesse nakatuma, on täiesti võimalik, et temale ei jätku haiglakohta ja arst peab otsustama, kas jätta ta hingamisaparaati kasutades ellu või mitte.
Nagu kirjeldasin ERR-i portaalis ilmunud artiklites märtsis ja aprillis, ei olnud sellisest paanikast ja surmahirmust Saksamaal jälgegi, pigem tehti koroona peatamiseks vajalikke otsuseid järk-järgult ning toetudes teadlaste hinnangule. Samaaegselt valmistati kiiresti ja efektiivselt ette tervishoiusüsteem, mis oli paari nädalaga niivõrd heas seisus, et tühjadele intensiivravi kohtadele paigutati raskes seisus patsiendid Itaaliast ja Pranstusmaalt.
Siinkohal tuletan meelde, et tervishoiusüsteem kuulub riigi poolt hallatava tuumteenuse hulka. Näiteks lubas Angela Merkel järgneva viie aasta jooksul investeerida tervishoiusüsteemi kokku neli miljardit eurot. 3
Riigis, kus kehtib tervisekindlustus, peaks meditsiiniline abi olema nii heal tasemel, et kodanikud saaksid seda vajadusel piiramatult ja tasuta kasutada ega peaks kartma kriisiolukorras haigla ukse taha jääda.
Vaadates Eesti süsteemi tuleb tahes-tahtmata silme ette võrdlus USA-ga, kus inimesed ei saa endale arsti juures käimist lubada ja käivad palaviku ja ka koroonaga tööl, mitte Lääne-Euroopa riikidega, kus inimesed saavad täiesti tasuta käia arsti juures kasvõi iga päev.
Sellist diskrepantsi nähes huvitab mind küsimus mis saab nüüd, kui on juba tekkimas viiruse korduv levik. Kas siis pöördub riigi infopoliitika jälle surmahirmu sisestamise ja paanika levitamise juurde?
Majanduslikud aspektid
Probleemi ei näe ma ainult inimeste käitumise suunamises, vaid ka majanduslikke aspekte vaadeldes.
"Eesti valitsus ei olnud suuteline kehtestama kõigile ilu- ja isikuteenuste osutajatele ühtseid kehtivaid norme klientide teenindamiseks kriisi ajal."
Tuttav juuksur kurtis, et Eesti valitsus ei olnud suuteline kehtestama kõigile ilu- ja isikuteenuste osutajatele ühtseid kehtivaid norme klientide teenindamiseks kriisi ajal, jättes juuksurite ja kosmeetikute õlule otsuse, kas ja kuidas kliente teenindada.
Valitsuse poolt oli ülimalt vastutustundetu kanda otsustamise kohustus eluohtliku viiruse puhul ettevõtjale, kes peab valima ettevõtte majandusliku kasumi ja halvimal juhul enda ja kliendi elu ja tervise vahel. Selle asemel, et sisse viia kindel reeglistik ja majanduslikult abistada ettevõtteid, valiti laissez faire taktika, mis on eluohtliku viiruse leviku puhul pehmelt öeldes poliitiline saamatus.
Jällegi toon võrdluseks Saksamaa, kus juuksuritele ja kosmeetikutele oli kindlalt ette öeldud, millal nad peavad oma salongid sulgema ja millal võivad need jälle avada. Määrati maskikandmise, käte- ja peapesu kohustused ning mõningatele protseduuride esialgne keeld (näiteks kulmude ja habeme hooldus). 4
Otsuseid põhjendati hoolitsusega nii kliendi kui ka teenuse osutaja tervise eest, mis ongi riigi üks peamistest kohustustest. Olen veendunud, et see ei ole ainuke näide koroonaga seotud selgusetusest Eesti majanduslikus igapäevaelus.
Pöördudes tagasi reisipiirangute juurde, toon jällegi võrdluseks Saksamaa ja isikliku kogemuse, mille käigus naasesin septembri lõpus Frankfurdi lennujaama Itaaliast. Peale maskikandmise kohustuse jälgimise vähese turvapersonali poolt, mida niigi kõik järgivad, ei palunud mul keegi lennujaamas teha testi ega kontrollinud dokumenti, rääkimata allkirjastatud kohustusest jääda eneseisolatsiooni trahvisaamise ähvardusel.
Sellest järeldan, et Saksamaa üldiselt usaldab oma riigi elanikke ja kodanikke ning eelduseks on, et inimene annab endale olukorrast aru ja need isikud, kellel on sümptomid, lähevad end ise testima. Loomulikult on ka Saksamaal oma siseriiklikud probleemid, kuid üldine valitsuse strateegia saab siiski laialdase poolehoiu osaliseks.
Ehk panebki mind imestama Eesti nn strateegia puhul asjaolu, et riigi kodanikke ja elanikke justkui ei usaldata ja koheldakse väikelastele sarnaselt. Ühelt poolt keelatakse reisimine ja sunnitakse naasjad testimisele ja eneseisolatsioonile ja teiselt poolt kardetakse jonnimist, kui peaks kehtestatama maskikandmise kohustus.
Võib-olla oleks mõtet lähtuda vähem paanikast ja rohkem teaduspõhisusest ja nii seletada tehtavaid samme, mida mõistaks iga täiskasvanud ja loogiliselt mõtlev Eesti elanik.
1 Coronavirus Disease 2019 (COVID-19). Daily Situation Report of the Robert Koch Institute.
2 https://www.err.ee/1113065/terviseamet-pisikesi-koldeid-tuleb-suve-jooksul-toenaoliselt-veel
3 https://www.spiegel.de/politik/deutschland/merkel-wir-stehen-vor-einer-schwierigen-phase-a-9f92cde3-5b44-4618-b683-a06cd641ed78
4 https://www.baden-wuerttemberg.de/de/service/aktuelle-infos-zu-corona/verordnung-koerpernahe-dienstleistungen/ | Anne Jürgens: koroona siin ja seal ehk olukorrast Eestis ja Saksamaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
9. oktoobril käis Saksamaa meediast läbi uudis, et Eesti valitsus otsustas tõsta riiki sisenemise piirarvu 100 000 elaniku kohta 50-le. Eelnevalt oli see arv kuude viisi olnud 16 peal, muutes peaaegu kõik Euroopa Liidu riigid riskipiirkondadeks, kust saabujatele rakendusid sisenemispiirangud ning testimise ja eneseisolatsiooni nõuded.
Samaaegselt tõusis Saksamaa koroonaviirusesse nakatunute arv 4 500-le. 1 Loogikaviga on ilmne: Eesti lõdvendas riiki sisenemise piiranguid, olgugi et Euroopa riikides on tõusuteel koroona teine laine.
Estravel tegi avaliku pöördumise, kritiseerimaks reisipiiranguid nii Eestist väljumisel kui Eestisse sisenemisel. See on ka mõistetav, sest näiteks Eestisse reisimine oli selle nädala alguseni problemaatiline väga madala piirarvu tõttu. Tasulise testi ja 14-päevase karantiini nõue välismaalastele (mis hiljem kohendati seitsmepäevaseks kontaktipiiranguks) põhjustas olukorra, kus Eesti ei olnud puhkuste ajal teistes Euroopa riikides esmaste reisisihtide hulgas.
Loomulikult oleks piirarvu pidanud tõstma juba mitu kuud varem, nimelt suvel, kui koroonaviirus oli enamikes Euroopa riikides taandumas. Estraveli kriitika riigist väljumise korra kohta on samuti õige, sest otselendude paaniline ärajätmine põhjustab olukorra, kus inimesed reisivad läbi mitme lennujaama, mis omakorda suurendab nakatumise riski, see on loogikaviga number kaks.
Kolmas loogikaviga, mis on mind juba alates suvest pannud kulmu kergitama, on piirarvu stoiline sidumine Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetega riigiti nakatunute arvu 100 000 elaniku kohta. Ometi peaks olema selge, et riigil ja riigil on vahe ja riigisiseselt võib regionaalne levik näidata väga erinevat pilti.
Näiteks lõi Eesti meedias mõni nädal tagasi laineid uudis, et Saksamaa oli riskipiirkondade hulka lisanud Ida-Virumaa sealse positiivsete testide kiire kasvu tõttu. Samas oli Saksamaa välisministeeriumi lehel selgelt öeldud, et risk on üksnes sellest piirkonnast saabujatel. Oleks Saksa kriisiametnikud tegutsenud Eesti loogika järgi, oleks terve Eesti sattunud riskipiirkondade nimekirja.
Arvan, et ei ole palju paluda Eesti välisministeeriumi ametnikelt võtta eeskujuks saksa lähenemine ning vaadelda regionaalset levikut Euroopa riikides – eriti, kui need on nähtavad sellesama ECDC leheküljel – ning hoiatada reisimise eest vastavasse riskipiirkonda. Selline dünaamiline lähenemine teeks Eestist reisimise võimalused palju avaramaks.
Samuti on minu arvates problemaatiline piirarvu määramine nädalate kaupa. Selle tõstmine möödunud nädala reedel põhjustas Saksamaalt saabujatele järgmise situatsiooni: nädalavahetusel Eestisse reisinutele kehtis veel eelneval reedel avaldatud madalam piirarv (mida Saksamaa ületas näitajaga üle 30) ning sellega kaasnes testi- ja kontaktipiirangu kohustus. Juba esmaspäeval samast sihtkohast tulles ei laienenud Saksamaalt saabujatele enam mainitud piirangud, sest uus piirarv tõsteti teatavasti 50-le.
"Oleks loogiline teha järeldus, et päevapealt võib positiivseid juhtumeid olla juba topelt eelneva päevaga võrreldes ja seega on piirarvu iganädalane kehtestamine kontraproduktiivne."
Nüüdseks on piirarv Saksamaal tõusnud juba üle 50, kuid kehtimas on veel eelmise nädala seis. Võttes arvesse ülalpool toodud piirarvu problemaatikat ja samaaegset nakatumiste kasvu ja teades, et koroona puhul on tegemist eksponentsiaalse epideemilise kasvuga, oleks loogiline teha järeldus, et päevapealt võib positiivseid juhtumeid olla juba topelt eelneva päevaga võrreldes ja seega on piirarvu iganädalane kehtestamine kontraproduktiivne.
Piirarvu peaks jälgima iga päev, selle asemel, et kangekaelselt kasutada eelneva nädala seisu ning kehtestama reisipiiranguid ka siinkohal viiruse dünaamikat jälgides.
Maskidest
Eestis ei ole siiani kehtestatud maskikandmise kohustust. Tallinna linnapilt ei erine kriisieelsest ning suvel soojade ilmadega olid meelelahutusasutused, mereäärsed söögi- ja joogikohad ja ka rannad rahvast täis. Suvekuudel tundus, nagu ei oleks viirust ega eriolukorda olnudki.
Saksamaal peab seevastu juba alates aprillikuust kauplustes ja suletud avalikes ruumides kandma maski, restoranidel ja kohvikutel tuleb istekohti osaliselt vähendada, suurendamaks vahemaad külaliste vahel ning teenindavale personalile on maskikandmine kohustuslik. Samuti peavad kohvikute ja restoranide külastajad jätma oma kontaktandmed, et puhangu korral saaks nakatusketti järgida.
Saksamaal kehtib ühistranspordis maskikandmise kohustus, Eestis tegi minu küsimus, kas ma pean bussis maski ette panema, sõpradele nalja. Terviseameti direktori kohuseid täitev Mari-Anne Härma kirjeldas suvist olukorda Eestis sõnaga "ilus". 2 Ja nüüd sügisel, kui olukord tõsisemaks muutub, ei pea ei terviseameti ametnikud ega valitsus maskikandmise kohustust vajalikuks.
Huvitav on siinjuures võrdlus eriolukorra kehtestamise alguspäevadega, mil inimestele sisestatud surmahirmust lähtuvalt lõpetasid paljud isegi poeskäimise, tellides toiduaineid koju kulleriga ja jättes need paariks päevaks ukse ette seisma "et viirus sureks".
Eesti uudiseid jälgides jäi mulle mulje, et lockdown i alguspäevil külvas Eesti valitsuse läbimõtlematu ja lühinägelik tegevus kaost ja paanikat. Inimestele tehti selgeks, et esiteks on nad ise enda eest vastutavad ja juhul kui keegi peaksid koroonaviirusesse nakatuma, on täiesti võimalik, et temale ei jätku haiglakohta ja arst peab otsustama, kas jätta ta hingamisaparaati kasutades ellu või mitte.
Nagu kirjeldasin ERR-i portaalis ilmunud artiklites märtsis ja aprillis, ei olnud sellisest paanikast ja surmahirmust Saksamaal jälgegi, pigem tehti koroona peatamiseks vajalikke otsuseid järk-järgult ning toetudes teadlaste hinnangule. Samaaegselt valmistati kiiresti ja efektiivselt ette tervishoiusüsteem, mis oli paari nädalaga niivõrd heas seisus, et tühjadele intensiivravi kohtadele paigutati raskes seisus patsiendid Itaaliast ja Pranstusmaalt.
Siinkohal tuletan meelde, et tervishoiusüsteem kuulub riigi poolt hallatava tuumteenuse hulka. Näiteks lubas Angela Merkel järgneva viie aasta jooksul investeerida tervishoiusüsteemi kokku neli miljardit eurot. 3
Riigis, kus kehtib tervisekindlustus, peaks meditsiiniline abi olema nii heal tasemel, et kodanikud saaksid seda vajadusel piiramatult ja tasuta kasutada ega peaks kartma kriisiolukorras haigla ukse taha jääda.
Vaadates Eesti süsteemi tuleb tahes-tahtmata silme ette võrdlus USA-ga, kus inimesed ei saa endale arsti juures käimist lubada ja käivad palaviku ja ka koroonaga tööl, mitte Lääne-Euroopa riikidega, kus inimesed saavad täiesti tasuta käia arsti juures kasvõi iga päev.
Sellist diskrepantsi nähes huvitab mind küsimus mis saab nüüd, kui on juba tekkimas viiruse korduv levik. Kas siis pöördub riigi infopoliitika jälle surmahirmu sisestamise ja paanika levitamise juurde?
Majanduslikud aspektid
Probleemi ei näe ma ainult inimeste käitumise suunamises, vaid ka majanduslikke aspekte vaadeldes.
"Eesti valitsus ei olnud suuteline kehtestama kõigile ilu- ja isikuteenuste osutajatele ühtseid kehtivaid norme klientide teenindamiseks kriisi ajal."
Tuttav juuksur kurtis, et Eesti valitsus ei olnud suuteline kehtestama kõigile ilu- ja isikuteenuste osutajatele ühtseid kehtivaid norme klientide teenindamiseks kriisi ajal, jättes juuksurite ja kosmeetikute õlule otsuse, kas ja kuidas kliente teenindada.
Valitsuse poolt oli ülimalt vastutustundetu kanda otsustamise kohustus eluohtliku viiruse puhul ettevõtjale, kes peab valima ettevõtte majandusliku kasumi ja halvimal juhul enda ja kliendi elu ja tervise vahel. Selle asemel, et sisse viia kindel reeglistik ja majanduslikult abistada ettevõtteid, valiti laissez faire taktika, mis on eluohtliku viiruse leviku puhul pehmelt öeldes poliitiline saamatus.
Jällegi toon võrdluseks Saksamaa, kus juuksuritele ja kosmeetikutele oli kindlalt ette öeldud, millal nad peavad oma salongid sulgema ja millal võivad need jälle avada. Määrati maskikandmise, käte- ja peapesu kohustused ning mõningatele protseduuride esialgne keeld (näiteks kulmude ja habeme hooldus). 4
Otsuseid põhjendati hoolitsusega nii kliendi kui ka teenuse osutaja tervise eest, mis ongi riigi üks peamistest kohustustest. Olen veendunud, et see ei ole ainuke näide koroonaga seotud selgusetusest Eesti majanduslikus igapäevaelus.
Pöördudes tagasi reisipiirangute juurde, toon jällegi võrdluseks Saksamaa ja isikliku kogemuse, mille käigus naasesin septembri lõpus Frankfurdi lennujaama Itaaliast. Peale maskikandmise kohustuse jälgimise vähese turvapersonali poolt, mida niigi kõik järgivad, ei palunud mul keegi lennujaamas teha testi ega kontrollinud dokumenti, rääkimata allkirjastatud kohustusest jääda eneseisolatsiooni trahvisaamise ähvardusel.
Sellest järeldan, et Saksamaa üldiselt usaldab oma riigi elanikke ja kodanikke ning eelduseks on, et inimene annab endale olukorrast aru ja need isikud, kellel on sümptomid, lähevad end ise testima. Loomulikult on ka Saksamaal oma siseriiklikud probleemid, kuid üldine valitsuse strateegia saab siiski laialdase poolehoiu osaliseks.
Ehk panebki mind imestama Eesti nn strateegia puhul asjaolu, et riigi kodanikke ja elanikke justkui ei usaldata ja koheldakse väikelastele sarnaselt. Ühelt poolt keelatakse reisimine ja sunnitakse naasjad testimisele ja eneseisolatsioonile ja teiselt poolt kardetakse jonnimist, kui peaks kehtestatama maskikandmise kohustus.
Võib-olla oleks mõtet lähtuda vähem paanikast ja rohkem teaduspõhisusest ja nii seletada tehtavaid samme, mida mõistaks iga täiskasvanud ja loogiliselt mõtlev Eesti elanik.
1 Coronavirus Disease 2019 (COVID-19). Daily Situation Report of the Robert Koch Institute.
2 https://www.err.ee/1113065/terviseamet-pisikesi-koldeid-tuleb-suve-jooksul-toenaoliselt-veel
3 https://www.spiegel.de/politik/deutschland/merkel-wir-stehen-vor-einer-schwierigen-phase-a-9f92cde3-5b44-4618-b683-a06cd641ed78
4 https://www.baden-wuerttemberg.de/de/service/aktuelle-infos-zu-corona/verordnung-koerpernahe-dienstleistungen/
### Response:
Anne Jürgens: koroona siin ja seal ehk olukorrast Eestis ja Saksamaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MK-sari koosneb viiest etapist, mis toimuvad kahe kuu jooksul. Avastart on 29. novembril Taboris (Tšehhimaa), millele järgnevad osavõistlused Namuris (Belgia), Dendermondes (Belgia), Hulstis (Holland) ja punkt pannakse 24. jaanuaril Overijses (Belgia), vahendab Spordipartner.ee.
Kui Tabor ja Namur on cyclo-crossi sõpradele tuttavad kohad, siis Dendermonde, Hulst ja Overijse on uued paigad. UCI ja MK-sarja korraldav ettevõte Flanders Classics täpsustasid, et etappide toimumist võivad mõjutada koroonaviiruse levik ja riigis kehtivad piirangud.
???? Update - 2020/21 UCI Cyclo-cross World Cup
29 November 2020: Tabor ????????
20 December 2020: Namur ????????
27 December 2020: Dendermonde ????????
3 January 2021: Hulst ????????
24 January 2021: Overijse ????????
More info ???? https://t.co/NebanY8tjE #CXWorldCup @FlandersClassic pic.twitter.com/HvdR95QFB4
— UCI Cyclocross (@UCI_CX) October 15, 2020 | UCI avaldas uue cyclo-crossi MK-sarja kalendri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MK-sari koosneb viiest etapist, mis toimuvad kahe kuu jooksul. Avastart on 29. novembril Taboris (Tšehhimaa), millele järgnevad osavõistlused Namuris (Belgia), Dendermondes (Belgia), Hulstis (Holland) ja punkt pannakse 24. jaanuaril Overijses (Belgia), vahendab Spordipartner.ee.
Kui Tabor ja Namur on cyclo-crossi sõpradele tuttavad kohad, siis Dendermonde, Hulst ja Overijse on uued paigad. UCI ja MK-sarja korraldav ettevõte Flanders Classics täpsustasid, et etappide toimumist võivad mõjutada koroonaviiruse levik ja riigis kehtivad piirangud.
???? Update - 2020/21 UCI Cyclo-cross World Cup
29 November 2020: Tabor ????????
20 December 2020: Namur ????????
27 December 2020: Dendermonde ????????
3 January 2021: Hulst ????????
24 January 2021: Overijse ????????
More info ???? https://t.co/NebanY8tjE #CXWorldCup @FlandersClassic pic.twitter.com/HvdR95QFB4
— UCI Cyclocross (@UCI_CX) October 15, 2020
### Response:
UCI avaldas uue cyclo-crossi MK-sarja kalendri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laulu muusika on kirjutatud koos produtsent Karl-Ander Reismanniga. Sõnade autorid on Jana Hallas ja Karl-Ander Reismann.
Suviste sõnul räägib laul ohtlikust teekonnast ja riskide võtmisest elus.
"Mäletan hästi, kui Karl mulle ühel salvestusel loo esialgset tausta mängis. Selle kaasahaarav sündikäik ja eriti 80ndate atmosfäär jäi mul koheselt kummitama. Kuna olen ka ise 80ndatel sündinud, siis suudab see lugu oma saundiga mind mõtetes tagasi viia oma lapsepõlve. Samas suutis Karl-Ander produtseerida loo nii, et 80ndate elemendid on toodud 2020 aasta võtmesse ja väga raadiosõbralikku formaati," rääkis Suviste. | Uku Suviste avaldas singli, mis viib ta mõtetes tagasi lapsepõlve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laulu muusika on kirjutatud koos produtsent Karl-Ander Reismanniga. Sõnade autorid on Jana Hallas ja Karl-Ander Reismann.
Suviste sõnul räägib laul ohtlikust teekonnast ja riskide võtmisest elus.
"Mäletan hästi, kui Karl mulle ühel salvestusel loo esialgset tausta mängis. Selle kaasahaarav sündikäik ja eriti 80ndate atmosfäär jäi mul koheselt kummitama. Kuna olen ka ise 80ndatel sündinud, siis suudab see lugu oma saundiga mind mõtetes tagasi viia oma lapsepõlve. Samas suutis Karl-Ander produtseerida loo nii, et 80ndate elemendid on toodud 2020 aasta võtmesse ja väga raadiosõbralikku formaati," rääkis Suviste.
### Response:
Uku Suviste avaldas singli, mis viib ta mõtetes tagasi lapsepõlve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1267 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest 37 testi tulemus osutus positiivseks.
Enim tuli uusi nakatumisi juurde Harjumaale (15), Ida-Virumaale (10) ja Jõgevamaale (9). Üks nakatunu lisandus Pärnumaale ja Võrumaale ning ühe nakatunu puhul on rahvastikuregistris elukoht märkimata.
Haiglaravil on 35 inimest, neist üks juhitaval hingamisel. Uusi COVID-19 surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandund, kokku on Eestis surnud 68 koroonaviirusesse nakatunud inimest. Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on reedese seisuga 38,45 (neljapäeval 39,88).
Koroonakaardi andmetel on Eestis praegu 511 aktiivset haigusjuhtu, mida on 19 võrra varem kui neljapäeval.
Ida regioonis on seitse aktiivset kollet
Ida-Virumaa uutest juhtumitest neljal juhul saadi nakkus pereliikmete kaudu, kolmel juhul töökohas, ühel juhul hooldekodus ning ühel juhul nakatuti koolis. Ühel nakatumise asjaolud on selgitamisel.
Kokku on ida regiooni tööpiirkonnas seitse aktiivset kollet: Kohtla-Järve kooli koldega on seotud 11 ja Ida-Virumaa pereliikmete ja tuttavate koldega kaheksa inimest. Jõhvi kooli koldega on seotud üheksa ja Jõhvi hooldekeskuse koldega 19 haigestunut. Sillamäe kooli koldega on seotud 34 ja nii-öelda meelelahutusasutuse koldega on kokku seotud kümme Kohtla-Järve ja Sillamäe haigusjuhtu. Narva töökoldes on seitse inimest.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on 983 inimest, kellest on haigestunud 188.
Tallinna lisandus 13 uut nakatunut
Harjumaa uute juhtumite puhul on kolmel juhul tegemist varasemate haigestunute kontaktsetega, ülejäänud nakatumiste asjaolud on selgitamisel. Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada nelja kollet, esimese töökoha koldega on seotud 39, teise töökoha koldega kaheksa ning kolmandas töökoha koldes on seitse haigestunut. Reede hommikuga lisandus uus perekonna kolle viie inimesega. Põhja regionaalosakonna inspektorite jälgimisel on 1245 inimest, kellest 225 on haigestunud.
Jõgevamaale lisandunud üheksajuhtumi puhul on tegemist nakatumisega töökohal. Võrumaa juhtumi nakatumise asjaolud on täpsustamisel. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on 565 inimest, kellest 59 on haigestunud. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on kaks kollet – töökoha kolle Võrus 24 inimesega ja Jõgevamaa töökoha kolle 18 inimesega.
Rahvastikuregistri järgi Pärnumaale tulnud uus nakatunu elab tegelikult Harjumaal ning juhtum on üle antud põhja regionaalosakonnale. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on 47 inimest, kellest 17 on haigestunud. Regionaalosakonna jälgimisel on üks perekondlik kolle Saaremaal (kuus nakatunut).
Uus testimispunkt Sillamäel
Reedel avatakse Ida-Virumaal uus, kolmas testimispunkt. Sillamäel, Kesk 28 (ujula juures) saavad anda saatekirjaga inimesed eelnevalt aja broneerides koroonaviiruse ninaneelu proovi. Peale saatekirja saamist saab endale ka ise aja panna koroonatestimine.ee "Patsiendile" alt.
Kokku on Eestis Medicumi ja SYNLAB-i eestvedamisel 18 testimispunkti. Koroonatestimine.ee leheküljel saab ka kõikidesse teistesse testimispunktidesse saatekirja olemasolul samuti aegu broneerida ning infot testimise, tulemuste jm seotu kohta eesti ja vene keeles.
Eestis on kokku tehtud üle 240 000 esmase testi, nendest 4017 ehk 1,67 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed. | Ööpäevaga lisandus 37 koroonapositiivset | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1267 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest 37 testi tulemus osutus positiivseks.
Enim tuli uusi nakatumisi juurde Harjumaale (15), Ida-Virumaale (10) ja Jõgevamaale (9). Üks nakatunu lisandus Pärnumaale ja Võrumaale ning ühe nakatunu puhul on rahvastikuregistris elukoht märkimata.
Haiglaravil on 35 inimest, neist üks juhitaval hingamisel. Uusi COVID-19 surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandund, kokku on Eestis surnud 68 koroonaviirusesse nakatunud inimest. Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on reedese seisuga 38,45 (neljapäeval 39,88).
Koroonakaardi andmetel on Eestis praegu 511 aktiivset haigusjuhtu, mida on 19 võrra varem kui neljapäeval.
Ida regioonis on seitse aktiivset kollet
Ida-Virumaa uutest juhtumitest neljal juhul saadi nakkus pereliikmete kaudu, kolmel juhul töökohas, ühel juhul hooldekodus ning ühel juhul nakatuti koolis. Ühel nakatumise asjaolud on selgitamisel.
Kokku on ida regiooni tööpiirkonnas seitse aktiivset kollet: Kohtla-Järve kooli koldega on seotud 11 ja Ida-Virumaa pereliikmete ja tuttavate koldega kaheksa inimest. Jõhvi kooli koldega on seotud üheksa ja Jõhvi hooldekeskuse koldega 19 haigestunut. Sillamäe kooli koldega on seotud 34 ja nii-öelda meelelahutusasutuse koldega on kokku seotud kümme Kohtla-Järve ja Sillamäe haigusjuhtu. Narva töökoldes on seitse inimest.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on 983 inimest, kellest on haigestunud 188.
Tallinna lisandus 13 uut nakatunut
Harjumaa uute juhtumite puhul on kolmel juhul tegemist varasemate haigestunute kontaktsetega, ülejäänud nakatumiste asjaolud on selgitamisel. Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada nelja kollet, esimese töökoha koldega on seotud 39, teise töökoha koldega kaheksa ning kolmandas töökoha koldes on seitse haigestunut. Reede hommikuga lisandus uus perekonna kolle viie inimesega. Põhja regionaalosakonna inspektorite jälgimisel on 1245 inimest, kellest 225 on haigestunud.
Jõgevamaale lisandunud üheksajuhtumi puhul on tegemist nakatumisega töökohal. Võrumaa juhtumi nakatumise asjaolud on täpsustamisel. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on 565 inimest, kellest 59 on haigestunud. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on kaks kollet – töökoha kolle Võrus 24 inimesega ja Jõgevamaa töökoha kolle 18 inimesega.
Rahvastikuregistri järgi Pärnumaale tulnud uus nakatunu elab tegelikult Harjumaal ning juhtum on üle antud põhja regionaalosakonnale. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on 47 inimest, kellest 17 on haigestunud. Regionaalosakonna jälgimisel on üks perekondlik kolle Saaremaal (kuus nakatunut).
Uus testimispunkt Sillamäel
Reedel avatakse Ida-Virumaal uus, kolmas testimispunkt. Sillamäel, Kesk 28 (ujula juures) saavad anda saatekirjaga inimesed eelnevalt aja broneerides koroonaviiruse ninaneelu proovi. Peale saatekirja saamist saab endale ka ise aja panna koroonatestimine.ee "Patsiendile" alt.
Kokku on Eestis Medicumi ja SYNLAB-i eestvedamisel 18 testimispunkti. Koroonatestimine.ee leheküljel saab ka kõikidesse teistesse testimispunktidesse saatekirja olemasolul samuti aegu broneerida ning infot testimise, tulemuste jm seotu kohta eesti ja vene keeles.
Eestis on kokku tehtud üle 240 000 esmase testi, nendest 4017 ehk 1,67 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.
### Response:
Ööpäevaga lisandus 37 koroonapositiivset |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti filmidest jõudis rahvusvahelisse võistlusprogrammi Helen Takkini psühholoogiline draama "Kuidas me ärkame" ("How We Wake Up"), milles peategelane Maria (Henessi Schmidt) hakkab uue suhte valguses kahtlema oma terves mõistuses. Vaimset tervist ja lähisuhtevägivalda käsitlev film teeb PÖFF Shortsil maailmaesilinastuse.
New Talents võistlusprogramm keskendub noorte filmitegijate loomingule. Selles linastub German Golubi lühifilm "Minu kallid laibad" (My Dear Corpses), mis võitis septembris tudengifilmide Oscari. Tallinna Ülikooli BFMi tudengi tragikoomiline linateos jutustab loo maalt pärit poisist, kes järsku koduta jääb ning raha teenimiseks asub tööle laibavedajana.
"Selleaastase võistlusprogrammi filmid on täiuslikud näited kunsti ja kultuuri väest keerulistel aegadel," võttis rahvusvahelise lühifilmivõistluse kokku programmi juht Laurence Boyce. "Kuigi enamus neist ei tegele käesoleva pandeemiaga, käsitlevad filmid päevakajalisi probleeme, mis on seotud seksuaalsuse, sooidentiteedi, rassismi ja migratsiooniga."
Rahvusvahelises animatsiooni võistluskavas võistlevad esimest korda kümme teost eraldi lasteanima kategoorias, nende hulgas Eesti Kunstiakadeemia animatsiooniosakonna tudengi Maria Saveleva lõpufilm "Sa ei ole kiivi" ("You Are Not a Kiwi"). Kokku jõudis anima võistlusprogrammi tänavu 57 lühifilmi, mille seas on tugevalt esindatud animadokumentaalid ja sotsiaalpoliitilised teemad.
"Palju on teekonnafilme: pandeemia ajal tunduvad need peegeldavat vajadust animeeritud filmikunstis kogeda midagi äärmuslikumat ja põhjalikumat, kui oma ukselävel võimalik," kirjeldas filmisaaki animaprogrammi juht Vassilis Kroustallis.
Lühifilmide ja animatsiooni festival PÖFF Shorts koosneb kolmest võistlusprogrammist: rahvusvahelised võistlused lühifilmidele ja animatsioonidele ning üks rahvuslik võistlusprogramm.
Alates 2020. aastast kvalifitseeruvad PÖFF Shortsi parim lühi-, parim lühianima- ja parim Eesti film Ameerika filmiakadeemia auhinnale. PÖFF Shortsil on õigus esitada kandidaat ka Euroopa filmiakadeemia parima lühifilmi auhinnale, samuti kuulub PÖFF Shorts Briti filmiakadeemia kvalifitseeritud festivalide sekka, mille võistlusprogrammis näidatud Briti filmid võivad kandideerida sealse akadeemia auhinnale.
PÖFF Shorts rahvusliku võistlusprogrammi filmid kuulutatakse välja tuleval nädalal.
Kogu festivali kava avalikustatakse 6. novembril.
Rahvusvaheline lühifilmide ja animatsiooni festival PÖFF Shorts leiab aset 17.-25. novembrini. Filme saab tänavu vaadata nii kinosaalis kui virtuaalselt. | PÖFF Shorts avalikustas rahvusvahelise võistlusprogrammi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti filmidest jõudis rahvusvahelisse võistlusprogrammi Helen Takkini psühholoogiline draama "Kuidas me ärkame" ("How We Wake Up"), milles peategelane Maria (Henessi Schmidt) hakkab uue suhte valguses kahtlema oma terves mõistuses. Vaimset tervist ja lähisuhtevägivalda käsitlev film teeb PÖFF Shortsil maailmaesilinastuse.
New Talents võistlusprogramm keskendub noorte filmitegijate loomingule. Selles linastub German Golubi lühifilm "Minu kallid laibad" (My Dear Corpses), mis võitis septembris tudengifilmide Oscari. Tallinna Ülikooli BFMi tudengi tragikoomiline linateos jutustab loo maalt pärit poisist, kes järsku koduta jääb ning raha teenimiseks asub tööle laibavedajana.
"Selleaastase võistlusprogrammi filmid on täiuslikud näited kunsti ja kultuuri väest keerulistel aegadel," võttis rahvusvahelise lühifilmivõistluse kokku programmi juht Laurence Boyce. "Kuigi enamus neist ei tegele käesoleva pandeemiaga, käsitlevad filmid päevakajalisi probleeme, mis on seotud seksuaalsuse, sooidentiteedi, rassismi ja migratsiooniga."
Rahvusvahelises animatsiooni võistluskavas võistlevad esimest korda kümme teost eraldi lasteanima kategoorias, nende hulgas Eesti Kunstiakadeemia animatsiooniosakonna tudengi Maria Saveleva lõpufilm "Sa ei ole kiivi" ("You Are Not a Kiwi"). Kokku jõudis anima võistlusprogrammi tänavu 57 lühifilmi, mille seas on tugevalt esindatud animadokumentaalid ja sotsiaalpoliitilised teemad.
"Palju on teekonnafilme: pandeemia ajal tunduvad need peegeldavat vajadust animeeritud filmikunstis kogeda midagi äärmuslikumat ja põhjalikumat, kui oma ukselävel võimalik," kirjeldas filmisaaki animaprogrammi juht Vassilis Kroustallis.
Lühifilmide ja animatsiooni festival PÖFF Shorts koosneb kolmest võistlusprogrammist: rahvusvahelised võistlused lühifilmidele ja animatsioonidele ning üks rahvuslik võistlusprogramm.
Alates 2020. aastast kvalifitseeruvad PÖFF Shortsi parim lühi-, parim lühianima- ja parim Eesti film Ameerika filmiakadeemia auhinnale. PÖFF Shortsil on õigus esitada kandidaat ka Euroopa filmiakadeemia parima lühifilmi auhinnale, samuti kuulub PÖFF Shorts Briti filmiakadeemia kvalifitseeritud festivalide sekka, mille võistlusprogrammis näidatud Briti filmid võivad kandideerida sealse akadeemia auhinnale.
PÖFF Shorts rahvusliku võistlusprogrammi filmid kuulutatakse välja tuleval nädalal.
Kogu festivali kava avalikustatakse 6. novembril.
Rahvusvaheline lühifilmide ja animatsiooni festival PÖFF Shorts leiab aset 17.-25. novembrini. Filme saab tänavu vaadata nii kinosaalis kui virtuaalselt.
### Response:
PÖFF Shorts avalikustas rahvusvahelise võistlusprogrammi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Veel täpselt mõtleme, aga oleme tegelikult pikka aega otsinud endale võimalikku uut kontorihoonet, tänastel pindadel on Tallinnas kitsaks jäänud," ütles Bigbanki tegevjuht Martin Länts ERR-ile.
Mullu oktoobris sõlmisid Danske Bank A/S ja Seli Kek Arendus Tallinnas Narva maantee 11 hoone ehk endise Danske Banki peahoone müügiks. Seli teatas toona, et plaanib bürooruumid välja üürida.
Aasta varem ostis ka Seli kinnisvarafirma Rondam Toomas Lumanilt Luminori peahoone aadressil Liivalaia 45.
Kinnistusraamatu andmete kohaselt ostis Bigbankile kuuluv OÜ Rüütli Majad hoone Selilt käesoleval nädalal.
"Eks me tegelikult oleme palju turu peal ringi vaadanud ja eks me siin erinevaid võimalikke variante oleme kaalunud," sõnas Länts.
Läntsi sõnul läheb panga kolimisega veel aega, kuna tegemist ei ole uusarendusega ning kontoriruume on vaja kaasajastada.
"Kõigepealt teeme selgeks selle, et milliseid konkreetseid töid on vaja hoonega teha, tegemist ei ole uusarendusega, selleks on vaja teatud renoveerimist teha. Kui me kunagi vaatame seda, kui me Tartus kolisime Kvartali keskusesse. Keskus oli valmis, aga need ruumid, kuhu ise kolisime, olid tühjad," rääkis ta.
Praegu tegutseb Bigbank Tallinnas suuresti rendipindadel, Läntsi sõnul on küsimus selles, kui palju ja missuguseid lepinguid pank pikendab. "Osad on meie enda ruumid, nende osas meil lõplikku otsust ei ole, kas rendime pinnad ise välja," lisas ta.
Hoone müügitehingu hinda osapooled ei avalikusta. | Seli müüs Danske peahoone Bigbankile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Veel täpselt mõtleme, aga oleme tegelikult pikka aega otsinud endale võimalikku uut kontorihoonet, tänastel pindadel on Tallinnas kitsaks jäänud," ütles Bigbanki tegevjuht Martin Länts ERR-ile.
Mullu oktoobris sõlmisid Danske Bank A/S ja Seli Kek Arendus Tallinnas Narva maantee 11 hoone ehk endise Danske Banki peahoone müügiks. Seli teatas toona, et plaanib bürooruumid välja üürida.
Aasta varem ostis ka Seli kinnisvarafirma Rondam Toomas Lumanilt Luminori peahoone aadressil Liivalaia 45.
Kinnistusraamatu andmete kohaselt ostis Bigbankile kuuluv OÜ Rüütli Majad hoone Selilt käesoleval nädalal.
"Eks me tegelikult oleme palju turu peal ringi vaadanud ja eks me siin erinevaid võimalikke variante oleme kaalunud," sõnas Länts.
Läntsi sõnul läheb panga kolimisega veel aega, kuna tegemist ei ole uusarendusega ning kontoriruume on vaja kaasajastada.
"Kõigepealt teeme selgeks selle, et milliseid konkreetseid töid on vaja hoonega teha, tegemist ei ole uusarendusega, selleks on vaja teatud renoveerimist teha. Kui me kunagi vaatame seda, kui me Tartus kolisime Kvartali keskusesse. Keskus oli valmis, aga need ruumid, kuhu ise kolisime, olid tühjad," rääkis ta.
Praegu tegutseb Bigbank Tallinnas suuresti rendipindadel, Läntsi sõnul on küsimus selles, kui palju ja missuguseid lepinguid pank pikendab. "Osad on meie enda ruumid, nende osas meil lõplikku otsust ei ole, kas rendime pinnad ise välja," lisas ta.
Hoone müügitehingu hinda osapooled ei avalikusta.
### Response:
Seli müüs Danske peahoone Bigbankile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate eest skooris kahel korral meeskonnaga alles eelmisel nädalal liitunud 31-aastane Eric Maxim Choupo-Moting (24.,75.), 36. minutil sai jala valgeks ka Thomas Müller.
2017. aastal loodud Düreni jaoks oli mäng Bayerniga klubi ajaloo esimene kohtumine Saksamaa karikavõistlustel, kuhu kindlustati pääse võiduga regionaalsarjas.
Bayerni eest debüteeris neljapäevases kohtumises teiste seas Läti koondise 20-aastane Daniels Ontužans, sekkudes mängu 87. minutil. Poolkaitsjast sai sellega esimene Bayernit esindanud Baltimaade jalgpallur. | Värske täiendus aitas Bayerni karikasarjas edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate eest skooris kahel korral meeskonnaga alles eelmisel nädalal liitunud 31-aastane Eric Maxim Choupo-Moting (24.,75.), 36. minutil sai jala valgeks ka Thomas Müller.
2017. aastal loodud Düreni jaoks oli mäng Bayerniga klubi ajaloo esimene kohtumine Saksamaa karikavõistlustel, kuhu kindlustati pääse võiduga regionaalsarjas.
Bayerni eest debüteeris neljapäevases kohtumises teiste seas Läti koondise 20-aastane Daniels Ontužans, sekkudes mängu 87. minutil. Poolkaitsjast sai sellega esimene Bayernit esindanud Baltimaade jalgpallur.
### Response:
Värske täiendus aitas Bayerni karikasarjas edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks jäetakse 100 km/h piirang kehtima kõigil 2+1 teede lõikudel, ütles maanteeameti teehoiudirektor Raido Randmaa.
2+2 teedest jääb 100 km/h kehtima Tallinna ringteel, Tallinna–Tartu ja Tallinna–Narva maantee osal lõikudel . Suurem kiirus kehtestatakse neis kohtades, kus liikluskeskkond on selleks valmis. Neil lõikudel, kus on suurem oht metsloomade ja jalakäijate õnnetuseks, jäetakse talveks kiirus 90 km/h.
Samuti jääb valgel ajal heade sõidutingimuste korral maanteeametile õigus talveperioodil Tallinna–Pärnu maantee Laagri–Ääsmäe lõigul ja Tallinna–Tartu maanteel Kose–Võõbu lõigul tõsta muutteabega liiklusmärkidega lubatud sõidukiirus kuni 110 km/h.
Kuigi eesolevatel öödel on oodata temperatuuri langemist 0-kraadini ning teedele võib tekkida must jää, siis maanteeamet suviseid piirkiiruseid veel ei alanda. Need kehtivad niikaua, kuni ilma- ja teeolud seda võimaldavad.
"Anname liiklejatele vastutust juurde talvistes oludes liiklemisel. Kindlasti tuletame ka meelde, et suurim piirkiirus ei ole kohustuslik ja alati tuleb sõidukiiruse valikul jälgida ilma- ja teeolusid," märkis Randmaa.
Randmaa lisas, et kõikidel nendel teedel kehtivad kõrgemad nõuded talihooldele (kehtib 3+ tase), mis on sarnased Põhjamaades kehtivatele. "Oleme Põhjamaade kogemustest näinud, et liiklejad arvestavad teeoludega ning mõistetakse, et suurim lubatud kiirus ei ole kohustus vaid võimalus. Loodame, et ka meie liiklejad järgivad seda," lausus ta.
Naastrehvid on lubatud alates 15. oktoobrist, talverehvid peavad kõikidel sõiduautodel all olema hiljemalt 1. detsembriks. | Tänavu talvel saab mõnel maanteel sõita 100 ja 110 km/h | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks jäetakse 100 km/h piirang kehtima kõigil 2+1 teede lõikudel, ütles maanteeameti teehoiudirektor Raido Randmaa.
2+2 teedest jääb 100 km/h kehtima Tallinna ringteel, Tallinna–Tartu ja Tallinna–Narva maantee osal lõikudel . Suurem kiirus kehtestatakse neis kohtades, kus liikluskeskkond on selleks valmis. Neil lõikudel, kus on suurem oht metsloomade ja jalakäijate õnnetuseks, jäetakse talveks kiirus 90 km/h.
Samuti jääb valgel ajal heade sõidutingimuste korral maanteeametile õigus talveperioodil Tallinna–Pärnu maantee Laagri–Ääsmäe lõigul ja Tallinna–Tartu maanteel Kose–Võõbu lõigul tõsta muutteabega liiklusmärkidega lubatud sõidukiirus kuni 110 km/h.
Kuigi eesolevatel öödel on oodata temperatuuri langemist 0-kraadini ning teedele võib tekkida must jää, siis maanteeamet suviseid piirkiiruseid veel ei alanda. Need kehtivad niikaua, kuni ilma- ja teeolud seda võimaldavad.
"Anname liiklejatele vastutust juurde talvistes oludes liiklemisel. Kindlasti tuletame ka meelde, et suurim piirkiirus ei ole kohustuslik ja alati tuleb sõidukiiruse valikul jälgida ilma- ja teeolusid," märkis Randmaa.
Randmaa lisas, et kõikidel nendel teedel kehtivad kõrgemad nõuded talihooldele (kehtib 3+ tase), mis on sarnased Põhjamaades kehtivatele. "Oleme Põhjamaade kogemustest näinud, et liiklejad arvestavad teeoludega ning mõistetakse, et suurim lubatud kiirus ei ole kohustus vaid võimalus. Loodame, et ka meie liiklejad järgivad seda," lausus ta.
Naastrehvid on lubatud alates 15. oktoobrist, talverehvid peavad kõikidel sõiduautodel all olema hiljemalt 1. detsembriks.
### Response:
Tänavu talvel saab mõnel maanteel sõita 100 ja 110 km/h |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Freedom House hindas kümnendat aastat järjest 65 riigi internetivabadust. Raporti kohaselt on kümme aastat järjest toimunud üldine kasutajaõiguste halvenemine, mis aitab maailmas kaasa demokraatia laiemale kriisi süvenemisele.
Kõige paremini suudetakse kaitsta raporti põhjal internetivabadust Islandil, mida näitab kogutud 95 punkti sajast. Eesti jäi Islandile alla ühe punktiga.
Eesti sai 94 punkti sajast neljal põhjusel.
Riik võib interneti avaldatavat sisu blokeerida või filtreerida või sunnib teenusepakkujaid seda tegema. Siin on peamine põhjus faktis, et Maksu- ja Tolliamet teostab järelevalvet, sealhulgas peab nimekirja illegaalsete hasartmängu-saitide kohta, mida Eesti teenusepakkujad on kohustatud blokeerima.
Riigi või teised institutsioonid (sealhulgas kohus) saavad sundida väljaandeid ja veebiplatvormide haldajaid veebi laetud sisu teatud tingimustel kustutama.
Valitsus või teised mõju omavad grupid saavad mõjutada veebis avaldatavat infot enda huvide edendamiseks. Ajakirjanduse vabadus sattus kahtluse alla. Näiteks käsitleti hinnangu andmisel Postimehe toimetuses kerkinud enesetsensuuri juhtumeid. Neile on tähelepanu juhtinud ka Reporters Without Borders.
Veebiteenuse pakkujad, sealhulgas telekommunikatsioonifirmad on seadusega kohustatud võimaldama riigiasutustel nende kasutajaid jälgida
Kõige kehvemal järjel on internetivabadus Hiinas ja Iraanis. Hiina on kuuendat aastat järjest kõige väiksema internetivabadusega riik. Internet on Hiinas tugeva kontrolli all – automaatne tsenseerimine, kõrgtehnoloogiline järelevalve ja mastaapsed arestimised rikkumiste korral on tavapärane.
Meetmeid ei kasutata ainult viirusepuhangu peatamiseks, vaid ka mitteametliku teabe ja valitsusevastase kriitika tõkestamiseks. Riigiametnikud ja meediakanalid, mida toetavad robotid ja trollid, levitasid valeinformatsiooni nii riigisiseselt kui ka kampaania korras kogu maailmas.
Freedom House on märganud viimasel aastal kolme märkimisväärset trendi:
Esiteks, poliitilised liidrid tõid koroonaviiruse pandeemiat ettekäändeks, et vähendada inimeste ligipääsu informatsioonile. Võimud on sageli blokeerinud sõltumatuid uudisteportaale ja arreteerinud inimesi, süüdistades neid valeinfo levitamises. Valitsused üle maailma kukkusid läbi elava ja mõistliku veebipõhise avalikku sfääri edendamisel.
Teiseks, koroonaviiruse pandeemia on tekitanud lihtsustanud ligipääsu inimeste isiklikele andmetele. Seega on neid hõlpsam koguda, digiteerida ja analüüsida. Ametivõimud on koroonapandeemiat ära kasutanud õigustusena, et anda kergekäeliselt luba kasutada tehnoloogiate kasutamiseks, mida on peetud varem liigselt eraellu tungivaks. Nii saavad valitsused ja eraettevõtted teha hõlpsamalt otsuseid, mis piiravad inimeste majanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi õigusi.
Kolmandaks on võtnud interneti aeglase killustumise asemel maad liikumine tõelise kübersuveräänsuse poole. Valitsused kehtestavad määrusi, mis piiravad info liikumist üle riigipiiride.
Täismahus raportiga saab tutvuda siin. | Raport: koroonapandeemia kiirendab internetivabaduse vähenemist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Freedom House hindas kümnendat aastat järjest 65 riigi internetivabadust. Raporti kohaselt on kümme aastat järjest toimunud üldine kasutajaõiguste halvenemine, mis aitab maailmas kaasa demokraatia laiemale kriisi süvenemisele.
Kõige paremini suudetakse kaitsta raporti põhjal internetivabadust Islandil, mida näitab kogutud 95 punkti sajast. Eesti jäi Islandile alla ühe punktiga.
Eesti sai 94 punkti sajast neljal põhjusel.
Riik võib interneti avaldatavat sisu blokeerida või filtreerida või sunnib teenusepakkujaid seda tegema. Siin on peamine põhjus faktis, et Maksu- ja Tolliamet teostab järelevalvet, sealhulgas peab nimekirja illegaalsete hasartmängu-saitide kohta, mida Eesti teenusepakkujad on kohustatud blokeerima.
Riigi või teised institutsioonid (sealhulgas kohus) saavad sundida väljaandeid ja veebiplatvormide haldajaid veebi laetud sisu teatud tingimustel kustutama.
Valitsus või teised mõju omavad grupid saavad mõjutada veebis avaldatavat infot enda huvide edendamiseks. Ajakirjanduse vabadus sattus kahtluse alla. Näiteks käsitleti hinnangu andmisel Postimehe toimetuses kerkinud enesetsensuuri juhtumeid. Neile on tähelepanu juhtinud ka Reporters Without Borders.
Veebiteenuse pakkujad, sealhulgas telekommunikatsioonifirmad on seadusega kohustatud võimaldama riigiasutustel nende kasutajaid jälgida
Kõige kehvemal järjel on internetivabadus Hiinas ja Iraanis. Hiina on kuuendat aastat järjest kõige väiksema internetivabadusega riik. Internet on Hiinas tugeva kontrolli all – automaatne tsenseerimine, kõrgtehnoloogiline järelevalve ja mastaapsed arestimised rikkumiste korral on tavapärane.
Meetmeid ei kasutata ainult viirusepuhangu peatamiseks, vaid ka mitteametliku teabe ja valitsusevastase kriitika tõkestamiseks. Riigiametnikud ja meediakanalid, mida toetavad robotid ja trollid, levitasid valeinformatsiooni nii riigisiseselt kui ka kampaania korras kogu maailmas.
Freedom House on märganud viimasel aastal kolme märkimisväärset trendi:
Esiteks, poliitilised liidrid tõid koroonaviiruse pandeemiat ettekäändeks, et vähendada inimeste ligipääsu informatsioonile. Võimud on sageli blokeerinud sõltumatuid uudisteportaale ja arreteerinud inimesi, süüdistades neid valeinfo levitamises. Valitsused üle maailma kukkusid läbi elava ja mõistliku veebipõhise avalikku sfääri edendamisel.
Teiseks, koroonaviiruse pandeemia on tekitanud lihtsustanud ligipääsu inimeste isiklikele andmetele. Seega on neid hõlpsam koguda, digiteerida ja analüüsida. Ametivõimud on koroonapandeemiat ära kasutanud õigustusena, et anda kergekäeliselt luba kasutada tehnoloogiate kasutamiseks, mida on peetud varem liigselt eraellu tungivaks. Nii saavad valitsused ja eraettevõtted teha hõlpsamalt otsuseid, mis piiravad inimeste majanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi õigusi.
Kolmandaks on võtnud interneti aeglase killustumise asemel maad liikumine tõelise kübersuveräänsuse poole. Valitsused kehtestavad määrusi, mis piiravad info liikumist üle riigipiiride.
Täismahus raportiga saab tutvuda siin.
### Response:
Raport: koroonapandeemia kiirendab internetivabaduse vähenemist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bengals ei ole hooaega alustanud hästi ning järjekordne vigastus nende kaitseliinirühmas on kohustanud tiimi otsima lahendusi vabaagentide seast, kus Hunt neljandat korda oma karjääri jooksul on.
Bengals, kes valis Hundi 2013. aasta NFL drafti teises ringis, oli Hundi koduklubi neli aastat, aga neli aastat Cincinnatis möödusid üsna vaikselt ning ei tiimil ega Hundil endal suurt edu ei olnud.
Hunt ühines seejärel Indianapolis Coltsi meeskonnaga ning tegi oma lepingu teisel aastal oma senise karjääri parima hooaja, kogudes hooaja lõpuks viis sack' i ja 30 mahamurdmist. Hunt jäi veel hooajaks Indianapolisse, sõlmides tiimiga kaheaastase lepingupikenduse väärtuses üheksa miljonit eurot. Colts lasi eestlase lepingust lahti selle aasta märtsis, aasta enne lepingu lõppu.
Hunt sõlmis selleks hooajaks lepingu New Orleans Saintsiga, kelle eest mängis väikeses rollis hästi, kogudes mõned mahamurdmised ja blokeerides ühe väravalöögi. Saints aga otsustas Hundi ööl vastu teisipäeva vallandada, tehes põhikoosseisus ruumi Ken Crawleyle. | Hunt kutsuti endise koduklubi Cincinnati Bengalsi juurde katsetele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bengals ei ole hooaega alustanud hästi ning järjekordne vigastus nende kaitseliinirühmas on kohustanud tiimi otsima lahendusi vabaagentide seast, kus Hunt neljandat korda oma karjääri jooksul on.
Bengals, kes valis Hundi 2013. aasta NFL drafti teises ringis, oli Hundi koduklubi neli aastat, aga neli aastat Cincinnatis möödusid üsna vaikselt ning ei tiimil ega Hundil endal suurt edu ei olnud.
Hunt ühines seejärel Indianapolis Coltsi meeskonnaga ning tegi oma lepingu teisel aastal oma senise karjääri parima hooaja, kogudes hooaja lõpuks viis sack' i ja 30 mahamurdmist. Hunt jäi veel hooajaks Indianapolisse, sõlmides tiimiga kaheaastase lepingupikenduse väärtuses üheksa miljonit eurot. Colts lasi eestlase lepingust lahti selle aasta märtsis, aasta enne lepingu lõppu.
Hunt sõlmis selleks hooajaks lepingu New Orleans Saintsiga, kelle eest mängis väikeses rollis hästi, kogudes mõned mahamurdmised ja blokeerides ühe väravalöögi. Saints aga otsustas Hundi ööl vastu teisipäeva vallandada, tehes põhikoosseisus ruumi Ken Crawleyle.
### Response:
Hunt kutsuti endise koduklubi Cincinnati Bengalsi juurde katsetele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sarja kõigi aegade esimene Vietnami GP pidanuks peetama Hanoi tänavatel juba tänavu aprillis, kuid keeruliste olude tõttu lükati võistlus teadmata ajaks edasi. Algselt märtsis algama pidanud vormel-1 hooaeg sai stardi juulis, kui 22 etappi vähendati 17-le.
Hanoi linnavõimud olid lootnud GP korraldada novembris, kuid võistluse peakorraldaja teatas reedel, et etapi tühistamine oli kõigi osaliste turvalisust silmas pidades ainuvõimalik valik.
Vietnamis on koroonapositiivse testi andnud 1110 inimest, elu on haiguse tõttu jätnud 35.
Vormel-1 MM-sarja sõidetakse tänavu veel kuus etappi. Vietnami GP oli viimane algselt edasi lükatud, kuid hiljem tühistatud 13 etapist. | Esimene Vietnami GP jääb tänavu nägemata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sarja kõigi aegade esimene Vietnami GP pidanuks peetama Hanoi tänavatel juba tänavu aprillis, kuid keeruliste olude tõttu lükati võistlus teadmata ajaks edasi. Algselt märtsis algama pidanud vormel-1 hooaeg sai stardi juulis, kui 22 etappi vähendati 17-le.
Hanoi linnavõimud olid lootnud GP korraldada novembris, kuid võistluse peakorraldaja teatas reedel, et etapi tühistamine oli kõigi osaliste turvalisust silmas pidades ainuvõimalik valik.
Vietnamis on koroonapositiivse testi andnud 1110 inimest, elu on haiguse tõttu jätnud 35.
Vormel-1 MM-sarja sõidetakse tänavu veel kuus etappi. Vietnami GP oli viimane algselt edasi lükatud, kuid hiljem tühistatud 13 etapist.
### Response:
Esimene Vietnami GP jääb tänavu nägemata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kataloonia suurklubi kaotas kodusaalis peetud mängu avaveerandi viie silmaga, ent haaras poolajaks minimaalse edu. Kohtumise teine poolaeg jätkus äärmiselt tasavägiselt, kus kumbki pool enda paremust lõplikult maksma panna ei suutnud. Lisaajal jäid võõrustajad peale kaheksa punktiga, visates Panathinaikose 14 silma vastu 22.
Cory Higgins tõi Barcelona parimana meeskonnale 24 punkti ja seitse lauapalli. Brandon Davies panustas 20 silma ja viie lauapalliga, Kyle Kuric ja Nick Calathes lisasid kumbki 14 punkti. Külaliste poolelt viskas Marcus Foster Panathinaikose eest 24 punkti.
Liigatabelis jätkab neljast mängust kolm võitnud Barcelona kolmandal kohal. Panathinaikos on ühe võidu ja kahe kaotusega 13. positsioonil. | Euroliiga: Barcelona alistas lisaajal Panathinaikose | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kataloonia suurklubi kaotas kodusaalis peetud mängu avaveerandi viie silmaga, ent haaras poolajaks minimaalse edu. Kohtumise teine poolaeg jätkus äärmiselt tasavägiselt, kus kumbki pool enda paremust lõplikult maksma panna ei suutnud. Lisaajal jäid võõrustajad peale kaheksa punktiga, visates Panathinaikose 14 silma vastu 22.
Cory Higgins tõi Barcelona parimana meeskonnale 24 punkti ja seitse lauapalli. Brandon Davies panustas 20 silma ja viie lauapalliga, Kyle Kuric ja Nick Calathes lisasid kumbki 14 punkti. Külaliste poolelt viskas Marcus Foster Panathinaikose eest 24 punkti.
Liigatabelis jätkab neljast mängust kolm võitnud Barcelona kolmandal kohal. Panathinaikos on ühe võidu ja kahe kaotusega 13. positsioonil.
### Response:
Euroliiga: Barcelona alistas lisaajal Panathinaikose |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Päev hiljem toimub pealinnas Tallinna Kultuuriameti toetatud tasuta kontsert. 2. ja 3. detsembril tähistatakse mõlemas linnas Beethoveni suurteose "Missa solemnise" kontsertidega helilooja peagi kulminatsioonini jõudvat 250. sünniaastapäeva.
Kontsertidel teeb kaasa rahvusvaheliselt kõrgetasemeline solistideansambel. Mozarti "Requiemi" laulavad solistidena Yena Choi (sopran), Helen Lepalaan (metsosopran), Oliver Kuusik (tenor) ja Olari Viikholm (bariton).
Beethoveni "Missa Solemnises" teevad kaasa Yena Choi (sopran) ja Helen Lepalaan (metsosopran) ning esmakordselt liituvad solistideansambliga Lothar Odinius (tenor) ja Lisandro Abadie (bass-bariton).
Tõnu Kaljuste, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester on aastaid ühiselt kontserte andnud. Neid on kutsutud esinema paljudele lavadele Austraaliast Põhja-Ameerikani, sh New Yorgi Carnegie Halli, Pariisi Filharmooniasse ning viimati Hamburgi Elbphilharmonie'sse.
Mõlema kollektiivi asutaja Tõnu Kaljuste on rahvusvaheliselt hinnatud koori- ja orkestridirigent. Tema tööd on korduvalt esitatud Grammy nominendiks ning ta on pälvinud 2014. aastal Grammy auhinna.
Kontserdid toimuvad:
1. novembril kell 19 Mozarti "Requiem" Tartu Pauluse kirikus
2. novembril kell 22 Mozarti "Requiem" Tallinna Kaarli kirikus kirikus
2. detsembril kell 19 Beethoveni "Missa solemnis" Tallinna Kaarli kirikus kirikus
3. detsembril kell 19 Beethoveni "Missa solemnis" Tartu Pauluse kirikus kirikus | Novembrist jõuavad kontserdisaali Mozarti "Requiem" ja Beethoveni "Missa solemnis" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Päev hiljem toimub pealinnas Tallinna Kultuuriameti toetatud tasuta kontsert. 2. ja 3. detsembril tähistatakse mõlemas linnas Beethoveni suurteose "Missa solemnise" kontsertidega helilooja peagi kulminatsioonini jõudvat 250. sünniaastapäeva.
Kontsertidel teeb kaasa rahvusvaheliselt kõrgetasemeline solistideansambel. Mozarti "Requiemi" laulavad solistidena Yena Choi (sopran), Helen Lepalaan (metsosopran), Oliver Kuusik (tenor) ja Olari Viikholm (bariton).
Beethoveni "Missa Solemnises" teevad kaasa Yena Choi (sopran) ja Helen Lepalaan (metsosopran) ning esmakordselt liituvad solistideansambliga Lothar Odinius (tenor) ja Lisandro Abadie (bass-bariton).
Tõnu Kaljuste, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester on aastaid ühiselt kontserte andnud. Neid on kutsutud esinema paljudele lavadele Austraaliast Põhja-Ameerikani, sh New Yorgi Carnegie Halli, Pariisi Filharmooniasse ning viimati Hamburgi Elbphilharmonie'sse.
Mõlema kollektiivi asutaja Tõnu Kaljuste on rahvusvaheliselt hinnatud koori- ja orkestridirigent. Tema tööd on korduvalt esitatud Grammy nominendiks ning ta on pälvinud 2014. aastal Grammy auhinna.
Kontserdid toimuvad:
1. novembril kell 19 Mozarti "Requiem" Tartu Pauluse kirikus
2. novembril kell 22 Mozarti "Requiem" Tallinna Kaarli kirikus kirikus
2. detsembril kell 19 Beethoveni "Missa solemnis" Tallinna Kaarli kirikus kirikus
3. detsembril kell 19 Beethoveni "Missa solemnis" Tartu Pauluse kirikus kirikus
### Response:
Novembrist jõuavad kontserdisaali Mozarti "Requiem" ja Beethoveni "Missa solemnis" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Film jutustab kahest astronoomist, kes üritavad maailma hoiatada lähenevast asteroidist, mis Maa hävitaks, kirjutab Deadline.
Lisaks DiCapriole ja Streepile teevad kaasa Cate Blanchett, Jonah Hill, Timothee Chalamet, Jennifer Lawrence, Himesh Patel, Matthew Perry, Rob Morgan, Kid Cudi ja Tomer Sisley.
DiCaprio jaoks on tegemist esimese Netflixi filmiga.
Filmimisega alustatakse selle aasta lõpus.
The cast of Adam McKay's DON'T LOOK UP is absolutely iconic:
????Leonardo DiCaprio joins
????Jennifer Lawrence &
????Rob Morgan alongside
????Meryl Streep
????Cate Blanchett
????Jonah Hill
????Himesh Patel
????Timothée Chalamet
????Ariana Grande
????Kid Cudi
????Matthew Perry
????Tomer Sisley pic.twitter.com/UODRd7r2t8
— NetflixFilm (@NetflixFilm) October 14, 2020 | Adam McKay uues Netflixi filmis teevad kaasa mitmed maailmatuntud staarid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Film jutustab kahest astronoomist, kes üritavad maailma hoiatada lähenevast asteroidist, mis Maa hävitaks, kirjutab Deadline.
Lisaks DiCapriole ja Streepile teevad kaasa Cate Blanchett, Jonah Hill, Timothee Chalamet, Jennifer Lawrence, Himesh Patel, Matthew Perry, Rob Morgan, Kid Cudi ja Tomer Sisley.
DiCaprio jaoks on tegemist esimese Netflixi filmiga.
Filmimisega alustatakse selle aasta lõpus.
The cast of Adam McKay's DON'T LOOK UP is absolutely iconic:
????Leonardo DiCaprio joins
????Jennifer Lawrence &
????Rob Morgan alongside
????Meryl Streep
????Cate Blanchett
????Jonah Hill
????Himesh Patel
????Timothée Chalamet
????Ariana Grande
????Kid Cudi
????Matthew Perry
????Tomer Sisley pic.twitter.com/UODRd7r2t8
— NetflixFilm (@NetflixFilm) October 14, 2020
### Response:
Adam McKay uues Netflixi filmis teevad kaasa mitmed maailmatuntud staarid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 27-aastane Podholjuzin on FCI Levadia kasvandik ehk KTM ning kannab klubi särki alates 2006. aastast. Premium Liigas on tema arvel hetkeseisuga 306 mängu ja 14 väravat.
"Mul on väga hea meel oma kasvatajaklubis mängijateed jätkata. Annan endast parima, et käimasolev hooaeg lõpeks meeskonna jaoks võimalikult hästi ning järgmistel aastatel võidaksime tiitleid," ütles Podholjuzin lepingu sõlmimise järel Levadia kodulehele.
"Maksim on üks meie võtmemängijatest ja meeskonna nurgakividest, tema head esitused, pühendumus ja silmapaistev tahe olid uue lepingu sõlmimisel kaaluka tähtsusega. Samuti on Maksimi näol tegemist klubile ja meeskonnale lojaalse, sõbraliku inimesega, mistõttu valmistab koostöö jätkumine meile kõigile siirast heameelt," lisas Levadia spordidirektor Sergei Pareiko. | Levadia raudvara pikendas klubiga lepingut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
27-aastane Podholjuzin on FCI Levadia kasvandik ehk KTM ning kannab klubi särki alates 2006. aastast. Premium Liigas on tema arvel hetkeseisuga 306 mängu ja 14 väravat.
"Mul on väga hea meel oma kasvatajaklubis mängijateed jätkata. Annan endast parima, et käimasolev hooaeg lõpeks meeskonna jaoks võimalikult hästi ning järgmistel aastatel võidaksime tiitleid," ütles Podholjuzin lepingu sõlmimise järel Levadia kodulehele.
"Maksim on üks meie võtmemängijatest ja meeskonna nurgakividest, tema head esitused, pühendumus ja silmapaistev tahe olid uue lepingu sõlmimisel kaaluka tähtsusega. Samuti on Maksimi näol tegemist klubile ja meeskonnale lojaalse, sõbraliku inimesega, mistõttu valmistab koostöö jätkumine meile kõigile siirast heameelt," lisas Levadia spordidirektor Sergei Pareiko.
### Response:
Levadia raudvara pikendas klubiga lepingut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Maskikandmise kohustuseks alust seadustes Eestis ei ole," ütles Jõks saatejuhtide küsimusele vastates.
"Vaatame numbreid, maskikohustuse puudumisele vaatamata on meil hästi läinud. Maskikohustus võib tekitada võltsturvatunde ja haiguse hoopis suurema leviku, samuti hüsteeria ja pealekaebamise hoogustumise. Neid näiteid on," tõdes Jõks välismaa kogemustele viidates.
Näiteks Läti kehtestas alates 14. oktoobrist avalikes ruumides maskikandmise kohustuse.
"Tuleks eristada, kas see on õiguslikult lubatav ja kas on see meditsiiniliselt põhjendatud. Mure on, et nii Eestis kui ka üle maailma arstide seas puudub maskide kasu osas konsensus. Kui ei ole meditsiiiniliselt põhjendatud, siis pole ka õiguslikku alust selliseks kohustuseks," märkis Jõks.
"Lätis võib maski mittekandmise eest saada ühistranspordist välja tõstetud või hoiatuse. Siin palju õiguslikke probleeme. Ei oska hinnata, kas kohustus on seaduslik või mitte," lisas ta.
Jõks ütles, et märtsis tulid viirus ja eriolukord ootamatult ning valitsus kasutas meetmeid, näiteks kaubanduskeskuste sulgemine, milleks seaduslik alus puudus. "Oli alus seada liikumispiirang, aga mitte teenuse osutamist keelata."
"Oli ka [seadusevastane] erameditsiini teenuse keelamine. Inimesed andsid selle andeks, said aru, keegi kohtusse ei läinud," märkis Jõks.
"Nüüd uus pikaajaline reaalsus ja miks peaksime pikaajaliselt piiranguid igapäevases elus taluma, kui see toob kaasa inimväärikuse kao või alandamise," jätkas advokaat.
"Saan valitsustest aru, neil on surve näidata, et nad teevad midagi," tõdes Jõks. "Kodanik ei peaks iga rumala asja pärast kohtusse pöörduma, meil on põhiseaduse valvurid, kes oma rolli hästi täidavad, näiteks õiguskantsler. Oma arvamust peab avalikult avaldama ja see loobki õhkkonna, kus Eesti ei muutu pealekaebamisriigiks." | Jõks: Eesti liberaalne hoiak on võitluses koroonaviirusega olnud tulemuslik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Maskikandmise kohustuseks alust seadustes Eestis ei ole," ütles Jõks saatejuhtide küsimusele vastates.
"Vaatame numbreid, maskikohustuse puudumisele vaatamata on meil hästi läinud. Maskikohustus võib tekitada võltsturvatunde ja haiguse hoopis suurema leviku, samuti hüsteeria ja pealekaebamise hoogustumise. Neid näiteid on," tõdes Jõks välismaa kogemustele viidates.
Näiteks Läti kehtestas alates 14. oktoobrist avalikes ruumides maskikandmise kohustuse.
"Tuleks eristada, kas see on õiguslikult lubatav ja kas on see meditsiiniliselt põhjendatud. Mure on, et nii Eestis kui ka üle maailma arstide seas puudub maskide kasu osas konsensus. Kui ei ole meditsiiiniliselt põhjendatud, siis pole ka õiguslikku alust selliseks kohustuseks," märkis Jõks.
"Lätis võib maski mittekandmise eest saada ühistranspordist välja tõstetud või hoiatuse. Siin palju õiguslikke probleeme. Ei oska hinnata, kas kohustus on seaduslik või mitte," lisas ta.
Jõks ütles, et märtsis tulid viirus ja eriolukord ootamatult ning valitsus kasutas meetmeid, näiteks kaubanduskeskuste sulgemine, milleks seaduslik alus puudus. "Oli alus seada liikumispiirang, aga mitte teenuse osutamist keelata."
"Oli ka [seadusevastane] erameditsiini teenuse keelamine. Inimesed andsid selle andeks, said aru, keegi kohtusse ei läinud," märkis Jõks.
"Nüüd uus pikaajaline reaalsus ja miks peaksime pikaajaliselt piiranguid igapäevases elus taluma, kui see toob kaasa inimväärikuse kao või alandamise," jätkas advokaat.
"Saan valitsustest aru, neil on surve näidata, et nad teevad midagi," tõdes Jõks. "Kodanik ei peaks iga rumala asja pärast kohtusse pöörduma, meil on põhiseaduse valvurid, kes oma rolli hästi täidavad, näiteks õiguskantsler. Oma arvamust peab avalikult avaldama ja see loobki õhkkonna, kus Eesti ei muutu pealekaebamisriigiks."
### Response:
Jõks: Eesti liberaalne hoiak on võitluses koroonaviirusega olnud tulemuslik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EKsL-i tegevjuhi Mart Jesse hinnangul on huvi elukindlustuse vastu küll tänavu kasvanud, kuid lepingute arvu kasvu on hakanud mõjutama inimeste majanduslik ebakindlus tuleviku ees.
"Ebastabiilsel ajal, mil töökoht on ohus või sissetulek väheneb, on mõistetav, et inimesed hakkavad kahtlema, kas kulutus elukindlustusele on vajalik. Tegelikult just raskel ajal annab elukindlustus kindlustunde, et haiguse või õnnetuse korral saate hüvitise toel end terveks ravida või surma korral saavad lähedased rahalise toe kohustuste jätkuvaks täitmiseks või elukorralduse muutmiseks," ütles Jesse.
Jesse sõnul on Eestis ligi viiendikul tööealistest elukindlustus, aga Lääne-Euroopas keskmiselt 60 protsendil.
Kõige rohkem soovitakse elukindlustusele lisaks valida õnnetusjuhtumi ja kriitiliste haiguste kaitset.
Compensa Elukindlustuse müügi- ja kliendihaldusjuhi Merle Kollomi sõnul makstakse õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitist siis, kui inimene on saanud trauma. "Kõige sagedasemad vigastused on erinevad venitused, lahtised haavad ja kukkumistega seotud põrutused, mis paranevad mõne nädalaga. Kui olukord on tõsine ja vigastus jätab jälje, siis on abi püsiva puude hüvitisest. Sellega saab tasuda kasvõi elukohaga seotud arveid või muid kulutusi, näiteks maksta taastusravi eest," ütles Kollom.
Mandatum Life Eesti filiaali juhi Erkki Sadama sõnul on kriitiliste haiguste kindlustuse populaarsus üha kasvamas. "Vähi, infarkti, insuldi või muu eluohtliku haiguse korral makstakse inimesele hüvitist, et ta saaks end ravida või kasutada raha muuks otstarbeks," ütles Sadam.
"Viimasel ajal on arvatud, et koroonaviirusesse nakatumine on kriitiline haigus, kuid nii see ei ole. Kui aga peaksite viiruse tagajärjel surema, siis teie lähedased saavad elukindlustuse hüvitist," selgitas Sadam.
EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu. | Ainult viiendikul tööealistest on elukindlustus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EKsL-i tegevjuhi Mart Jesse hinnangul on huvi elukindlustuse vastu küll tänavu kasvanud, kuid lepingute arvu kasvu on hakanud mõjutama inimeste majanduslik ebakindlus tuleviku ees.
"Ebastabiilsel ajal, mil töökoht on ohus või sissetulek väheneb, on mõistetav, et inimesed hakkavad kahtlema, kas kulutus elukindlustusele on vajalik. Tegelikult just raskel ajal annab elukindlustus kindlustunde, et haiguse või õnnetuse korral saate hüvitise toel end terveks ravida või surma korral saavad lähedased rahalise toe kohustuste jätkuvaks täitmiseks või elukorralduse muutmiseks," ütles Jesse.
Jesse sõnul on Eestis ligi viiendikul tööealistest elukindlustus, aga Lääne-Euroopas keskmiselt 60 protsendil.
Kõige rohkem soovitakse elukindlustusele lisaks valida õnnetusjuhtumi ja kriitiliste haiguste kaitset.
Compensa Elukindlustuse müügi- ja kliendihaldusjuhi Merle Kollomi sõnul makstakse õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitist siis, kui inimene on saanud trauma. "Kõige sagedasemad vigastused on erinevad venitused, lahtised haavad ja kukkumistega seotud põrutused, mis paranevad mõne nädalaga. Kui olukord on tõsine ja vigastus jätab jälje, siis on abi püsiva puude hüvitisest. Sellega saab tasuda kasvõi elukohaga seotud arveid või muid kulutusi, näiteks maksta taastusravi eest," ütles Kollom.
Mandatum Life Eesti filiaali juhi Erkki Sadama sõnul on kriitiliste haiguste kindlustuse populaarsus üha kasvamas. "Vähi, infarkti, insuldi või muu eluohtliku haiguse korral makstakse inimesele hüvitist, et ta saaks end ravida või kasutada raha muuks otstarbeks," ütles Sadam.
"Viimasel ajal on arvatud, et koroonaviirusesse nakatumine on kriitiline haigus, kuid nii see ei ole. Kui aga peaksite viiruse tagajärjel surema, siis teie lähedased saavad elukindlustuse hüvitist," selgitas Sadam.
EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.
### Response:
Ainult viiendikul tööealistest on elukindlustus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kandidaatide ülesastumised erinevates telejaamades parima vaadatavuse ajal otsustati korralda pärast seda, kui kahe rivaali neljapäevaks kavandatud silmast-silma väitlus Trumpi koroonadiagnoosi järel ära jäi. Trump leppis telekanaliga NBC kokku vabaõhuareeni Miamis, Biden korraldas oma ürituse Philadelphias telekanaliga ABC.
Üritused algasid koroonapandeemia teemadel, mis mängib Ühendriikides haiguspuhangu hoogustumist arvestades valimistel olulist rolli.
Biden alustas rünnakuga, et tema hinnangul ei tee president Trump endiselt midagi koroonaviiruse pandeemia ohjeldamiseks.
"Oleme olukorras, kus on surnud 210 000 inimest ja mida ta teeb? Mitte midagi. Ta ei kanna endiselt maske," süüdistas Biden televisioonis edastatud kampaaniakõnes.
Trump kaitses vastuseks raevukalt oma administratsiooni rakendatud meetmeid pandeemia leviku tõkestamiseks ja kinnitas, et see on peaaegu läbi.
"Me oleme selles osas ümber nurga jõudnud," sõnas Trump viiruse teemadel kõneledes.
Trump, kelle arstid koroonaviirusest tervenenuks tunnistasid, lõpetas just oma kampaaniaüritused kaalukeeleosariikides.
USA president ei vastanud neljapäevasel kohtumisel otseselt küsimusele, kas talle tehti koroonatest juba enne eelmist televäitlust Bideniga.
Trump ütles, et ei mäleta, kas talle tehti test debatipäeval või päev varem.
Trump kordas valimisüritusel ühtlasi, tal puuduvad täielikult igasugused haigustunnused. NBC andmetel kinnitas ka riikliku terviseameti juht Anthony Fauci, et võib üsna suure tõenäosusega väita, et Trump ei levita enam viirust.
Biden jätkas valimisüritusel lubadusega, et tühistab Donald Trump kehtestatud maksukärped vaid rikaste osas.
Trumpi ametiajal tehtud maksukärbetest said Bideni sõnul kasu vaid Ühendriikide elanikkonna kõige rikkamad inimesed ehk nii umbes kümnendik protsenti.
Biden lubadusel ei ei suurenda tema maksukava kellegi makse, kes teenivad alla 400 000 dollari aastas, kuid kriitikute hinnangul kasvavad tegelikkuses siiski ka keskklassi maksud.
Valimisüritusel pidi Biden taaskord kaitsma ka oma kunagist väljaütlemist selle kohta, et afroameeriklasest hääletaja ei ole mustanahaline, kui ei oska valida tema ja Trumpi vahel.
Biden kinnitas seekordses mustanahaliste valijate poole pöördumises, et on pühendunud õigussüsteemi puuduste ja majandusliku ebaõigluse parandamisele ja on nendes teemades ametisolevast presidendist tunduvalt parem.
Biden rääkis üritusel pikemalt ka Ameerika poliitilisest lõhestatusest ja avaldas lootust, et suudab rahva sellest hoolimata ühendada.
"Ma kavatsen muuta kogu poliitilist õhustikku. Vihapidamine ei toimi. Peame muutma üksteisega suhtlemise viisi," manitses demokraatide presidendikandidaat. | Trump ja Biden astusid valimisüritusel üles erinevates telejaamades | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kandidaatide ülesastumised erinevates telejaamades parima vaadatavuse ajal otsustati korralda pärast seda, kui kahe rivaali neljapäevaks kavandatud silmast-silma väitlus Trumpi koroonadiagnoosi järel ära jäi. Trump leppis telekanaliga NBC kokku vabaõhuareeni Miamis, Biden korraldas oma ürituse Philadelphias telekanaliga ABC.
Üritused algasid koroonapandeemia teemadel, mis mängib Ühendriikides haiguspuhangu hoogustumist arvestades valimistel olulist rolli.
Biden alustas rünnakuga, et tema hinnangul ei tee president Trump endiselt midagi koroonaviiruse pandeemia ohjeldamiseks.
"Oleme olukorras, kus on surnud 210 000 inimest ja mida ta teeb? Mitte midagi. Ta ei kanna endiselt maske," süüdistas Biden televisioonis edastatud kampaaniakõnes.
Trump kaitses vastuseks raevukalt oma administratsiooni rakendatud meetmeid pandeemia leviku tõkestamiseks ja kinnitas, et see on peaaegu läbi.
"Me oleme selles osas ümber nurga jõudnud," sõnas Trump viiruse teemadel kõneledes.
Trump, kelle arstid koroonaviirusest tervenenuks tunnistasid, lõpetas just oma kampaaniaüritused kaalukeeleosariikides.
USA president ei vastanud neljapäevasel kohtumisel otseselt küsimusele, kas talle tehti koroonatest juba enne eelmist televäitlust Bideniga.
Trump ütles, et ei mäleta, kas talle tehti test debatipäeval või päev varem.
Trump kordas valimisüritusel ühtlasi, tal puuduvad täielikult igasugused haigustunnused. NBC andmetel kinnitas ka riikliku terviseameti juht Anthony Fauci, et võib üsna suure tõenäosusega väita, et Trump ei levita enam viirust.
Biden jätkas valimisüritusel lubadusega, et tühistab Donald Trump kehtestatud maksukärped vaid rikaste osas.
Trumpi ametiajal tehtud maksukärbetest said Bideni sõnul kasu vaid Ühendriikide elanikkonna kõige rikkamad inimesed ehk nii umbes kümnendik protsenti.
Biden lubadusel ei ei suurenda tema maksukava kellegi makse, kes teenivad alla 400 000 dollari aastas, kuid kriitikute hinnangul kasvavad tegelikkuses siiski ka keskklassi maksud.
Valimisüritusel pidi Biden taaskord kaitsma ka oma kunagist väljaütlemist selle kohta, et afroameeriklasest hääletaja ei ole mustanahaline, kui ei oska valida tema ja Trumpi vahel.
Biden kinnitas seekordses mustanahaliste valijate poole pöördumises, et on pühendunud õigussüsteemi puuduste ja majandusliku ebaõigluse parandamisele ja on nendes teemades ametisolevast presidendist tunduvalt parem.
Biden rääkis üritusel pikemalt ka Ameerika poliitilisest lõhestatusest ja avaldas lootust, et suudab rahva sellest hoolimata ühendada.
"Ma kavatsen muuta kogu poliitilist õhustikku. Vihapidamine ei toimi. Peame muutma üksteisega suhtlemise viisi," manitses demokraatide presidendikandidaat.
### Response:
Trump ja Biden astusid valimisüritusel üles erinevates telejaamades |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raudteed pärast elektrifitseerimist õgvendada oleks ekspertide hinnangul oluliselt kulukam.
Nelja aasta pärast loodab Eesti Raudtee Tallinna-Tartu liinil elektrifitseerimisega lõpule jõuda. Seda tärminit ei saa ka väga nihutada, sest teine riigifirma Elron valib juba uusi elektrironge.
Praegu peab Eesti Raudtee läbirääkimisi ühe Soome ja ühe Hispaania firmaga. Hanke võitja peaks koostama elektrifitseerimise eelprojekti.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan ütles, et praegu on veel aega otsustada, kas soovime raudtee sirgemaks ehitada.
"Selleks, et Tallinna-Tartu lõigu kiiruse arenguid tulevikku silmas pidades mitte lukku lüüa, siis koos elektrifitseerimisega oleks ilmselt seda kõige mõislikum teha, sest hiljem ümber ehitades oleks see suurem kulu kui praegu," sõnas Gailan.
Samale järeldusele jõudis ka septembri lõpus valminud analüüs.
EstConsult Rail OÜ koostatud analüüsis tõdevad raudteeinsenerid, et kui trassi ei õgvendata enne selle elektrifitseerimist, on võimalused sõidukiiruse suurendamiseks piiratud järgmised 50 aastat.
"Arvestades trende Euroopas sõidukiiruste suurendamisega raudteel, ei oleks see otsus otstarbekas ning seaks tulevikuks märkimisväärsed piirangud siseriikliku raudteetranspordi arendamiseks Eestis," nentisid eksperdid.
Eesti Raudtee ehitusteenistuse juhi Riho Vjatkini sõnul tellitigi analüüs selleks, et uurida, missugused raudteelõigud tuleb sirgemaks ehitada, et rong saaks sõita kuni 160 km/h.
"Uuring käsitles olemasolevaid kõveraid, millel täna ei ole võimalik sõita kiiremini, kui 120 km/h," selgitas Vjatkin. "Uuring tuvastas, et selliseid kõveraid on 28 tükki kogupikkusega 40 kilomeetrit. Ja nende ümberehitamise maksumuseks kujunes 47 miljonit eurot."
Suurema osa kurvidega poleks eesootavad tööd väga keerulised. Raudteerööpaid tuleks nihutada mõne meetri võra ja ka pärast seda mahuks need senisele raudteemaale ära. Raskem on kolmes kohas, kus maad tuleks juurde osta.
Näiteks Tabivere ja Kärkna jaama vahel on mitu järsku kurvi ja ka maad oleks seal Vjatkini sõnul tarvis päris palju. "See lõik on täna soode vahele ehitatud ja selliste s-kõveratega. Kogupikkusena on seal maksimaalselt kaheksa kilomeetrit trassi õgvendamist," rääkis Vjatkin.
Kahe raudteelõigu ümberehitamine oleks aga nõnda keeruline, et need soovitab analüüs puutumata jätta. Näiteks Aegviidus pööravad rööpad vahetult enne jaamani jõudmist. "Mis tähendab raudteetehniliselt seda, et praktiliselt terve jaam koos pöörmete, ooteplatvormide ja ületuskohtadega, isegi võib-olla hoonetega oleks tulnud piltlikult öeldes uude kohta viia," ütles Vjatkin. "Ja sealt saadav ajavõit oli mingi 10-15 sekundit ja selle maksumus ei ole selle ajavõiduga vastavuses."
Juhul, kui raudteed sirgemaks ei ehitata, saab ka pärast elektrifitseerimist Tallinnast Tartusse maksimaalselt tunni ja 47 minutiga. Kui tööd ikkagi ette võetakse, võiks tulevikus sõita 15 minutit kiiremini. Selleks on vaja uuendada ka liiklusjuhtimissüsteemi, mis Eesti Raudtee hinnangul on veel täiendav investeering 155 miljonit eurot.
Vjatkin lisab sinna nimekirja veel piirdeaiad, kahetasandilised ristmikud ja raudteepeatuste laiemad platvormid.
"Tänased platvormid on ehitatud kiirusele 120 km/h. Suurema kiiruse platvormide standard näeb ette ohuala suurendamist. Aga kuna platvormid on ehitatud olemasolevate teede kõrvale, siis ilmselgelt tuleb nihutada ka jaamateid," rääkis Vjatkin.
Mis see veel kõik maksma läheks, pole keegi kokku arvutanud.
Samas märgivad Eesti Raudteele analüüsi koostanud insenerid, et kõiki tänaseid nõudeid võib-olla ei peakski täitma. Näiteks võib tuua raudtee pöörmed, mida igas jaamas on vähemalt kaks, aga kohati neli või rohkem. Praegused reeglid ütlevad, et kui rong sõidab kiiremini kui 140 km/h, tuleks kõik need pöörmed pisut kallimate ja keerulisemate vastu välja vahetada. Samas nõutakse Rootsis uhkemaid pöörmeid kiirusel üle 250 km/h, Saksamaal on piir 200-kilomeetrise tunnikiiruse juures. Sestap teevad insenerid ettepaneku praeguseid ohutusnõudeid leebemaks muuta. Sellele on mõelnud ka Eesti Raudtee.
"Oleme ka käivitanud oma majas selle protsessi, et vaadata üle kehtiv tehnokasutuseeskiri, ja teha ettepanek selle võimalikuks muutmiseks," ütles Vjatkin.
Suuremat osa kiiremat rongisõitu lubavaid töid saab teha ka siis, kui raudtee on juba elektrifitseeritud. Kõigepealt on vaja otsust, kas ehitada raudtee sirgemaks või mitte.
"Kui me käsitleme neid lõike, kus õgvendamine ei ole suur ja mõju maadevajadusele ei ole samuti suur, siis nende koha pealt pole otsustamine kindlasti nii kiire, kui nendel lõikudel, kus me peaksime alustama sisuliselt täna juba kõikvõimalike planeeringute ja keskkonnamõjude hindamistega," selgitas Vjatkin. "Ehk siis nende lõikude puhul, mis väljuvad raudteemaa piirest, on kindlasti otsustamine tunduvalt kriitilisema tähtsusega."
Seda, et otsustamisaeg hakkab kätte jõudma, tõdes ka Indrek Gailan. "Samal ajal meil on veel otsustamata paljud struktuurifondide vahendid, mis on mõeldud perioodile 2021-2027," märkis Gailan. "Nende vahendite otsustamise ajaraam ongi siin selle aasta lõpp, järgmise aasta algus, kus kohas peaks hakkama investeeringute ja rahakasutamisega pihta." | Eksperdid soovitavad Tallinna-Tartu raudtee laugemaks ehitada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raudteed pärast elektrifitseerimist õgvendada oleks ekspertide hinnangul oluliselt kulukam.
Nelja aasta pärast loodab Eesti Raudtee Tallinna-Tartu liinil elektrifitseerimisega lõpule jõuda. Seda tärminit ei saa ka väga nihutada, sest teine riigifirma Elron valib juba uusi elektrironge.
Praegu peab Eesti Raudtee läbirääkimisi ühe Soome ja ühe Hispaania firmaga. Hanke võitja peaks koostama elektrifitseerimise eelprojekti.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan ütles, et praegu on veel aega otsustada, kas soovime raudtee sirgemaks ehitada.
"Selleks, et Tallinna-Tartu lõigu kiiruse arenguid tulevikku silmas pidades mitte lukku lüüa, siis koos elektrifitseerimisega oleks ilmselt seda kõige mõislikum teha, sest hiljem ümber ehitades oleks see suurem kulu kui praegu," sõnas Gailan.
Samale järeldusele jõudis ka septembri lõpus valminud analüüs.
EstConsult Rail OÜ koostatud analüüsis tõdevad raudteeinsenerid, et kui trassi ei õgvendata enne selle elektrifitseerimist, on võimalused sõidukiiruse suurendamiseks piiratud järgmised 50 aastat.
"Arvestades trende Euroopas sõidukiiruste suurendamisega raudteel, ei oleks see otsus otstarbekas ning seaks tulevikuks märkimisväärsed piirangud siseriikliku raudteetranspordi arendamiseks Eestis," nentisid eksperdid.
Eesti Raudtee ehitusteenistuse juhi Riho Vjatkini sõnul tellitigi analüüs selleks, et uurida, missugused raudteelõigud tuleb sirgemaks ehitada, et rong saaks sõita kuni 160 km/h.
"Uuring käsitles olemasolevaid kõveraid, millel täna ei ole võimalik sõita kiiremini, kui 120 km/h," selgitas Vjatkin. "Uuring tuvastas, et selliseid kõveraid on 28 tükki kogupikkusega 40 kilomeetrit. Ja nende ümberehitamise maksumuseks kujunes 47 miljonit eurot."
Suurema osa kurvidega poleks eesootavad tööd väga keerulised. Raudteerööpaid tuleks nihutada mõne meetri võra ja ka pärast seda mahuks need senisele raudteemaale ära. Raskem on kolmes kohas, kus maad tuleks juurde osta.
Näiteks Tabivere ja Kärkna jaama vahel on mitu järsku kurvi ja ka maad oleks seal Vjatkini sõnul tarvis päris palju. "See lõik on täna soode vahele ehitatud ja selliste s-kõveratega. Kogupikkusena on seal maksimaalselt kaheksa kilomeetrit trassi õgvendamist," rääkis Vjatkin.
Kahe raudteelõigu ümberehitamine oleks aga nõnda keeruline, et need soovitab analüüs puutumata jätta. Näiteks Aegviidus pööravad rööpad vahetult enne jaamani jõudmist. "Mis tähendab raudteetehniliselt seda, et praktiliselt terve jaam koos pöörmete, ooteplatvormide ja ületuskohtadega, isegi võib-olla hoonetega oleks tulnud piltlikult öeldes uude kohta viia," ütles Vjatkin. "Ja sealt saadav ajavõit oli mingi 10-15 sekundit ja selle maksumus ei ole selle ajavõiduga vastavuses."
Juhul, kui raudteed sirgemaks ei ehitata, saab ka pärast elektrifitseerimist Tallinnast Tartusse maksimaalselt tunni ja 47 minutiga. Kui tööd ikkagi ette võetakse, võiks tulevikus sõita 15 minutit kiiremini. Selleks on vaja uuendada ka liiklusjuhtimissüsteemi, mis Eesti Raudtee hinnangul on veel täiendav investeering 155 miljonit eurot.
Vjatkin lisab sinna nimekirja veel piirdeaiad, kahetasandilised ristmikud ja raudteepeatuste laiemad platvormid.
"Tänased platvormid on ehitatud kiirusele 120 km/h. Suurema kiiruse platvormide standard näeb ette ohuala suurendamist. Aga kuna platvormid on ehitatud olemasolevate teede kõrvale, siis ilmselgelt tuleb nihutada ka jaamateid," rääkis Vjatkin.
Mis see veel kõik maksma läheks, pole keegi kokku arvutanud.
Samas märgivad Eesti Raudteele analüüsi koostanud insenerid, et kõiki tänaseid nõudeid võib-olla ei peakski täitma. Näiteks võib tuua raudtee pöörmed, mida igas jaamas on vähemalt kaks, aga kohati neli või rohkem. Praegused reeglid ütlevad, et kui rong sõidab kiiremini kui 140 km/h, tuleks kõik need pöörmed pisut kallimate ja keerulisemate vastu välja vahetada. Samas nõutakse Rootsis uhkemaid pöörmeid kiirusel üle 250 km/h, Saksamaal on piir 200-kilomeetrise tunnikiiruse juures. Sestap teevad insenerid ettepaneku praeguseid ohutusnõudeid leebemaks muuta. Sellele on mõelnud ka Eesti Raudtee.
"Oleme ka käivitanud oma majas selle protsessi, et vaadata üle kehtiv tehnokasutuseeskiri, ja teha ettepanek selle võimalikuks muutmiseks," ütles Vjatkin.
Suuremat osa kiiremat rongisõitu lubavaid töid saab teha ka siis, kui raudtee on juba elektrifitseeritud. Kõigepealt on vaja otsust, kas ehitada raudtee sirgemaks või mitte.
"Kui me käsitleme neid lõike, kus õgvendamine ei ole suur ja mõju maadevajadusele ei ole samuti suur, siis nende koha pealt pole otsustamine kindlasti nii kiire, kui nendel lõikudel, kus me peaksime alustama sisuliselt täna juba kõikvõimalike planeeringute ja keskkonnamõjude hindamistega," selgitas Vjatkin. "Ehk siis nende lõikude puhul, mis väljuvad raudteemaa piirest, on kindlasti otsustamine tunduvalt kriitilisema tähtsusega."
Seda, et otsustamisaeg hakkab kätte jõudma, tõdes ka Indrek Gailan. "Samal ajal meil on veel otsustamata paljud struktuurifondide vahendid, mis on mõeldud perioodile 2021-2027," märkis Gailan. "Nende vahendite otsustamise ajaraam ongi siin selle aasta lõpp, järgmise aasta algus, kus kohas peaks hakkama investeeringute ja rahakasutamisega pihta."
### Response:
Eksperdid soovitavad Tallinna-Tartu raudtee laugemaks ehitada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tegemist on valimissekkumisega ja me oleme valimistest 19 päeva kaugusel," ütles senaator Ted Cruz päev pärast seda, kui sotsiaalmeediaplatvorm blokeeris New York Posti artikli, milles viidatakse väidetavale Bideniga seotud korruptiivsele tegevusele Ukrainas.
Senati justiitskomitee hääletab teisipäeval Dorsey kutsumise üle, et selgitada välja, miks kasutab Twitter oma ettevõtte mõjuvõimu ajakirjanduse vaigistamiseks, ütles Cruz.
Facebook ja Twitter blokeerisid kolmapäeval ette hoiatamata lingid ajalehe New York Post artiklile, mis paljastas demokraatide presidendikandidaadi Joe Bideni ja tema poja väidetavalt korruptiivset Ukrainaga seotud tegevust. Sotsiaalmeedia hiiud ütlesid, et peatasid linkimise artiklile, kuna seal esitatud info oli küsitav.
New York Post kirjutas, et oli saanud Bideni poja Hunteri kunagise arvuti, milles sisalduv info sidus endise asepresidendi oma poja äritegevusega Ukrainas. Joe Biden on korduvalt eitanud sellise seotuse olemasolu.
Lehe väitel jättis Hunter Biden arvuti 2019. aasta aprillis ühte Delaware' arvutiparandustöökotta. Töökoja omanik ütles ajalehele, et pärast seda, kui arvuti tundus olema unustatud, kopeeris ta kõvaketta ja andis arvuti föderaalvõimudele uurimiseks.
Omanik edastas kõvaketta koopia president Donald Trumpi ihuadvokaadile Rudy Giulianile, kes andis selle ajalehele vaid mõni nädal enne 3. novembri valimisi.
Bideni kampaaniameeskond ei eitanud sellise arvuti olemasolu ega selles sisaldunud e-kirjade ehtsust. | Senati vabariiklased tahavad kutsuda Twitteri juhi aru andma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tegemist on valimissekkumisega ja me oleme valimistest 19 päeva kaugusel," ütles senaator Ted Cruz päev pärast seda, kui sotsiaalmeediaplatvorm blokeeris New York Posti artikli, milles viidatakse väidetavale Bideniga seotud korruptiivsele tegevusele Ukrainas.
Senati justiitskomitee hääletab teisipäeval Dorsey kutsumise üle, et selgitada välja, miks kasutab Twitter oma ettevõtte mõjuvõimu ajakirjanduse vaigistamiseks, ütles Cruz.
Facebook ja Twitter blokeerisid kolmapäeval ette hoiatamata lingid ajalehe New York Post artiklile, mis paljastas demokraatide presidendikandidaadi Joe Bideni ja tema poja väidetavalt korruptiivset Ukrainaga seotud tegevust. Sotsiaalmeedia hiiud ütlesid, et peatasid linkimise artiklile, kuna seal esitatud info oli küsitav.
New York Post kirjutas, et oli saanud Bideni poja Hunteri kunagise arvuti, milles sisalduv info sidus endise asepresidendi oma poja äritegevusega Ukrainas. Joe Biden on korduvalt eitanud sellise seotuse olemasolu.
Lehe väitel jättis Hunter Biden arvuti 2019. aasta aprillis ühte Delaware' arvutiparandustöökotta. Töökoja omanik ütles ajalehele, et pärast seda, kui arvuti tundus olema unustatud, kopeeris ta kõvaketta ja andis arvuti föderaalvõimudele uurimiseks.
Omanik edastas kõvaketta koopia president Donald Trumpi ihuadvokaadile Rudy Giulianile, kes andis selle ajalehele vaid mõni nädal enne 3. novembri valimisi.
Bideni kampaaniameeskond ei eitanud sellise arvuti olemasolu ega selles sisaldunud e-kirjade ehtsust.
### Response:
Senati vabariiklased tahavad kutsuda Twitteri juhi aru andma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Finaali avapoolajal domineeris mängu pigem Prantsusmaa, kuid suurim sündmus oli hoopis Cristiano Ronaldo vigastus. Ta põlv sai vigastada 8. minutil, kui põrkas kokku Dimitri Payetiga. Ronaldo üritas mängu jätkata, kuid pidi siiski 24. minutil mängust lahkuma. Peale Ronaldo vigastust muutus mäng aeglasemaks ja võimalusi palju ei tekkinud.
Teine poolaeg jätkus Prantsusmaa surve, kuid ka Portugalil olid omad võimalused. 80. minutil olid järjest võimalused Nanil ja Ricardo Quaresmal, kuid Hugo Lloris suutis mõlemad löögid tõrjuda. Poolaja parim võimalus oli teisel lisaminutil Andre-Pierre Gignacil, kuid ta löök läks posti.
Lisaaja esimese poole lõpus sai väga hea võimaluse Eder, aga ta suunas palli peaga otse prantsuse väravavahile kätte.
109. minutil lõi Portugali võiduvärava Eder, kui ta lõi kaugelt peale ning löök oli väravavahile püüdmatu. See oli Ederi ainus pealelöök sel EM-il.
See on Portugali esimene suurturniiri tiitel, 2004 EM-il kaotas Portugal kodus toimunud turniiril finaalis Kreekale.
FINAAL, 10. juuli kell 22.00
Stade de France, Saint-Denis
Portugal
1:0
Prantsusmaa
109. Eder
-
Kohtunik: Mark Clattenburg (ENG)
Mängu käik:
4. minut: Nani saab väga hea söödu ja pääseb kastis löögile, kuid löök ebaõnnestub
6. minut: Griezmann saab halva nurga alt löögile, aga ei taba palli korralikult
10. minut: Griezmannil hea võimalus peaga värav lüüa, kuid Patricio teeb hea tõrje
19. minut: Mänguseisak Ronaldo vigastuse tõttu, kokkupõrke ajal sai põlv viga
22. minut: Sissoko saab kaugelt löögile, aga löök läheb napilt üle
24. minut: Ronaldo siiski ei suuda jätkata ja ta vahetatakse välja Quaresma vastu
34. minut: Sissoko pääseb kastis löögile, kuid Patricio tõrjub
39. minut: Fonte saab peaga löögile, aga löök ebaõnnestub
Avapoolaeg on läbi.
Teine poolaeg on alanud.
66. minut: Griezmann saab värava ees täiesti vabalt peaga löögile, kuid lööb mööda
75. minut: Giroud saab hea võimaluse, kuid Patricio tõrjub
80. minut: Portugalil kaks head võimalust, aga Lloris suudab tõrjuda
84. minut: Sissokol taas hea võimalus kaugelt, kuid väravavaht tõrjub
90.+2. minut: Gignacil imeline võimalus, aga pall läheb posti
Normaalaeg on läbi.
Lisaaeg on alanud.
104. minut: Ederil nurgalöögi järel väga hea võimalus, aga Lloris tõrjub
108. minut: Guerreiro tabab karistuslöögist latti
109. minut: Eder põrutab kaugelt peale ja Lloris ei ulatu pallini, Portugal juhib finaali 1:0!!
Mäng on läbi, Portugal on Euroopa meister!!
Enne mängu:
ETV kanalil algab otseülekanne kell 21.35, kohtumine saab avavile kell 22. Ülekannet kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Marek Lemsalu, stuudiovestlust juhib Aet Süvari.
Portugal pidas mäletatavasti viimase turniirieelse soojendusmängu Eesti vastu, mille võitis koguni 7:0. Finaalturniiri alustati sellele vaatamata kesiselt, kui F-alagrupist pääseti edasi kolme viigiga - 1:1 mängiti Islandiga, 0:0 Austriaga ja 3:3 Ungariga. Seejärel saadi kaheksandikfinaalis 1:0 jagu Horvaatiast, veerandfinaalis penaltiseeria järel Poolast (normaal- ja lisaaeg 1:1) ning poolfinaalis mängiti 2:0 üle Wales.
Prantsusmaa teekond finaali on kulgenud palju kindlamalt, kui alagrupis koguti seitse punkti ja saadi esikoht - Rumeeniat võideti 2:1, Albaaniat 2:0 ning Šveitsiga tehti 0:0 viik. Kaheksandikfinaalis saadi 2:1 jagu Iirimaast, veerandfinaalis 5:2 Islandist ja poolfinaalis 2:0 Saksamaast.
Prantsusmaa koondisel on eelmistest koduturniiridest head mälestused, kui 1984 võideti Prantsusmaal peetud EM ning 1998 suudeti karikas pea kohale tõsta kodusel MM-finaalturniiril.
Samuti on prantslaste poolel ka ajalugu mängudes Portugali vastu, kui omavahelisest 24 mängust on võidetud koguni 18 ning kaotatud vaid 5. Seejuures pole prantslased Portugalile kaotanud viimases kümnes kohtumises, viimati juhtus see aastal 1975, kui Parc des Princes'i staadionil jäädi alal 0:2.
Kuuendal järjestikusel EM-finaalturniiril mängiv Portugal jahib koondise esimest suurturniiri võitu. 2004. aastal oldi EM-tiitlile väga lähedal, kuid kodumaal peetud turniiril kaotati finaalis Kreekale 0:1.
Prantsusmaa jaoks on tegemist viienda suurturniiri finaaliga. Esimesed kolm finaali õnnestus prantslastel võita (2:0 Hispaania vastu 1984. aasta EM-il, 3:0 Brasiilia vastu 1998. aasta MM-il ja 2:1 Itaalia vastu 2000. aasta EM-il), kuid viimati tunnistati 2006. aasta MM-i finaalis 1:1 lõppenud normaal- ja lisaaja järel penaltiseerias Itaalia paremust. | Ronaldota Portugal alistas võõrustaja Prantsusmaa ja võitis esimese EM-tiitli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Finaali avapoolajal domineeris mängu pigem Prantsusmaa, kuid suurim sündmus oli hoopis Cristiano Ronaldo vigastus. Ta põlv sai vigastada 8. minutil, kui põrkas kokku Dimitri Payetiga. Ronaldo üritas mängu jätkata, kuid pidi siiski 24. minutil mängust lahkuma. Peale Ronaldo vigastust muutus mäng aeglasemaks ja võimalusi palju ei tekkinud.
Teine poolaeg jätkus Prantsusmaa surve, kuid ka Portugalil olid omad võimalused. 80. minutil olid järjest võimalused Nanil ja Ricardo Quaresmal, kuid Hugo Lloris suutis mõlemad löögid tõrjuda. Poolaja parim võimalus oli teisel lisaminutil Andre-Pierre Gignacil, kuid ta löök läks posti.
Lisaaja esimese poole lõpus sai väga hea võimaluse Eder, aga ta suunas palli peaga otse prantsuse väravavahile kätte.
109. minutil lõi Portugali võiduvärava Eder, kui ta lõi kaugelt peale ning löök oli väravavahile püüdmatu. See oli Ederi ainus pealelöök sel EM-il.
See on Portugali esimene suurturniiri tiitel, 2004 EM-il kaotas Portugal kodus toimunud turniiril finaalis Kreekale.
FINAAL, 10. juuli kell 22.00
Stade de France, Saint-Denis
Portugal
1:0
Prantsusmaa
109. Eder
-
Kohtunik: Mark Clattenburg (ENG)
Mängu käik:
4. minut: Nani saab väga hea söödu ja pääseb kastis löögile, kuid löök ebaõnnestub
6. minut: Griezmann saab halva nurga alt löögile, aga ei taba palli korralikult
10. minut: Griezmannil hea võimalus peaga värav lüüa, kuid Patricio teeb hea tõrje
19. minut: Mänguseisak Ronaldo vigastuse tõttu, kokkupõrke ajal sai põlv viga
22. minut: Sissoko saab kaugelt löögile, aga löök läheb napilt üle
24. minut: Ronaldo siiski ei suuda jätkata ja ta vahetatakse välja Quaresma vastu
34. minut: Sissoko pääseb kastis löögile, kuid Patricio tõrjub
39. minut: Fonte saab peaga löögile, aga löök ebaõnnestub
Avapoolaeg on läbi.
Teine poolaeg on alanud.
66. minut: Griezmann saab värava ees täiesti vabalt peaga löögile, kuid lööb mööda
75. minut: Giroud saab hea võimaluse, kuid Patricio tõrjub
80. minut: Portugalil kaks head võimalust, aga Lloris suudab tõrjuda
84. minut: Sissokol taas hea võimalus kaugelt, kuid väravavaht tõrjub
90.+2. minut: Gignacil imeline võimalus, aga pall läheb posti
Normaalaeg on läbi.
Lisaaeg on alanud.
104. minut: Ederil nurgalöögi järel väga hea võimalus, aga Lloris tõrjub
108. minut: Guerreiro tabab karistuslöögist latti
109. minut: Eder põrutab kaugelt peale ja Lloris ei ulatu pallini, Portugal juhib finaali 1:0!!
Mäng on läbi, Portugal on Euroopa meister!!
Enne mängu:
ETV kanalil algab otseülekanne kell 21.35, kohtumine saab avavile kell 22. Ülekannet kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Marek Lemsalu, stuudiovestlust juhib Aet Süvari.
Portugal pidas mäletatavasti viimase turniirieelse soojendusmängu Eesti vastu, mille võitis koguni 7:0. Finaalturniiri alustati sellele vaatamata kesiselt, kui F-alagrupist pääseti edasi kolme viigiga - 1:1 mängiti Islandiga, 0:0 Austriaga ja 3:3 Ungariga. Seejärel saadi kaheksandikfinaalis 1:0 jagu Horvaatiast, veerandfinaalis penaltiseeria järel Poolast (normaal- ja lisaaeg 1:1) ning poolfinaalis mängiti 2:0 üle Wales.
Prantsusmaa teekond finaali on kulgenud palju kindlamalt, kui alagrupis koguti seitse punkti ja saadi esikoht - Rumeeniat võideti 2:1, Albaaniat 2:0 ning Šveitsiga tehti 0:0 viik. Kaheksandikfinaalis saadi 2:1 jagu Iirimaast, veerandfinaalis 5:2 Islandist ja poolfinaalis 2:0 Saksamaast.
Prantsusmaa koondisel on eelmistest koduturniiridest head mälestused, kui 1984 võideti Prantsusmaal peetud EM ning 1998 suudeti karikas pea kohale tõsta kodusel MM-finaalturniiril.
Samuti on prantslaste poolel ka ajalugu mängudes Portugali vastu, kui omavahelisest 24 mängust on võidetud koguni 18 ning kaotatud vaid 5. Seejuures pole prantslased Portugalile kaotanud viimases kümnes kohtumises, viimati juhtus see aastal 1975, kui Parc des Princes'i staadionil jäädi alal 0:2.
Kuuendal järjestikusel EM-finaalturniiril mängiv Portugal jahib koondise esimest suurturniiri võitu. 2004. aastal oldi EM-tiitlile väga lähedal, kuid kodumaal peetud turniiril kaotati finaalis Kreekale 0:1.
Prantsusmaa jaoks on tegemist viienda suurturniiri finaaliga. Esimesed kolm finaali õnnestus prantslastel võita (2:0 Hispaania vastu 1984. aasta EM-il, 3:0 Brasiilia vastu 1998. aasta MM-il ja 2:1 Itaalia vastu 2000. aasta EM-il), kuid viimati tunnistati 2006. aasta MM-i finaalis 1:1 lõppenud normaal- ja lisaaja järel penaltiseerias Itaalia paremust.
### Response:
Ronaldota Portugal alistas võõrustaja Prantsusmaa ja võitis esimese EM-tiitli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hümni ajal seisis Olga vaid meetri kaugusel Portugali võistkonna staarist Cristiano Ronaldost. „Ma ei usu ikka veel, et see minuga juhtus! Pabistasin veidi enne mängu, aga staadionil läks kõik hästi ja tunne on võimas,” ütles Olga pärast platsilt lahkumist.
Olga Simagina (paremalt kolmas) Pepe ees. Foto: TASS/Scanpix
„Meil on suur heameel, et saime Olgale anda kogemuse, mis jääb talle tõenäoliselt terveks eluks meelde. Kahtlemata muutis see tema suhet jalgpalliga igaveseks ja usume, et Olga kogemus inspireeris ka teisi lapsi jalgpalliga tegelema,” sõnas McDonald’s Baltikumi tegevjuht Vladimir Janevski.
„Suurte jalgpallisõpradena võtame eriti hingega algatusi, mis kasvatavad noorte seas jalgpalliarmastust. Staarisaatja programm on üks sellistest projektidest, mis annab lastele võimaluse kogeda tipptasemel jalgpalli maagiat. Vaid kahe aasta pärast seisab ees juba jalgpalli MM ning McDonald’s plaanib ka siis taas anda ühele Eesti lapsele võimaluse saata üks jalgpallistaar staadionile,” kinnitas ta.
McDonald’s korraldab staarisaatja programmi alates 2002. aastast ja selle aja jooksul on ligemale 4000 last üle maailma saanud võimaluse kohtuda oma jalgpalli-iidolitega. 2014. aastal võitis „Saada staar staadionile!” programmi toona 6-aastane Lukas Elo, kes esindas Eestit Brasiilias Rio de Janeiros toimunud FIFA MM-i poolfinaalis ja saatis staadionile Argentina kaitsja Pablo Zabaleta. | Eesti tüdruk sammus EM-i finaalmängule Pepe kõrval | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hümni ajal seisis Olga vaid meetri kaugusel Portugali võistkonna staarist Cristiano Ronaldost. „Ma ei usu ikka veel, et see minuga juhtus! Pabistasin veidi enne mängu, aga staadionil läks kõik hästi ja tunne on võimas,” ütles Olga pärast platsilt lahkumist.
Olga Simagina (paremalt kolmas) Pepe ees. Foto: TASS/Scanpix
„Meil on suur heameel, et saime Olgale anda kogemuse, mis jääb talle tõenäoliselt terveks eluks meelde. Kahtlemata muutis see tema suhet jalgpalliga igaveseks ja usume, et Olga kogemus inspireeris ka teisi lapsi jalgpalliga tegelema,” sõnas McDonald’s Baltikumi tegevjuht Vladimir Janevski.
„Suurte jalgpallisõpradena võtame eriti hingega algatusi, mis kasvatavad noorte seas jalgpalliarmastust. Staarisaatja programm on üks sellistest projektidest, mis annab lastele võimaluse kogeda tipptasemel jalgpalli maagiat. Vaid kahe aasta pärast seisab ees juba jalgpalli MM ning McDonald’s plaanib ka siis taas anda ühele Eesti lapsele võimaluse saata üks jalgpallistaar staadionile,” kinnitas ta.
McDonald’s korraldab staarisaatja programmi alates 2002. aastast ja selle aja jooksul on ligemale 4000 last üle maailma saanud võimaluse kohtuda oma jalgpalli-iidolitega. 2014. aastal võitis „Saada staar staadionile!” programmi toona 6-aastane Lukas Elo, kes esindas Eestit Brasiilias Rio de Janeiros toimunud FIFA MM-i poolfinaalis ja saatis staadionile Argentina kaitsja Pablo Zabaleta.
### Response:
Eesti tüdruk sammus EM-i finaalmängule Pepe kõrval |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei sulges Prantsusmaa ja Portugali vahelise jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaali avalöögi eel Eiffeli torni jalamil oleva fännitsooni, sest sinna ei mahtunud enam inimesi.
Osad fännitsoonist eemale suunatud inimesed süütasid seepeale prügi ning viskasid olukorda kontrolli alla saada proovinud politseinikke erinevate esemetega.
Märulipolitsei oli inimeste laialiajamiseks sunnitud kasutama pisargaasi ning veekahurit.
Big fire near #EiffelTower in #Paris, but further away from fan zone area #EURO2016 where final #FRAPOR is shown pic.twitter.com/zaoIrPV9tY
— Roeland Roovers (@r0eland) July 10, 2016
Les jets de projectiles en direction des forces de l'ordre (Video - 22H). #TourEiffel #FRAPOR #Euro2016 pic.twitter.com/XdXEbEx2sG
— Remy Buisine (@RemyBuisine) July 10, 2016
Situation très tendue à proximité de la #TourEiffel! #FRAPOR pic.twitter.com/8MCGpPPzlT
— Remy Buisine (@RemyBuisine) July 10, 2016 | VIDEOD | Pariisi fännitsooni lähistel süüdati tulekahjusid, politsei kasutas pisargaasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei sulges Prantsusmaa ja Portugali vahelise jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaali avalöögi eel Eiffeli torni jalamil oleva fännitsooni, sest sinna ei mahtunud enam inimesi.
Osad fännitsoonist eemale suunatud inimesed süütasid seepeale prügi ning viskasid olukorda kontrolli alla saada proovinud politseinikke erinevate esemetega.
Märulipolitsei oli inimeste laialiajamiseks sunnitud kasutama pisargaasi ning veekahurit.
Big fire near #EiffelTower in #Paris, but further away from fan zone area #EURO2016 where final #FRAPOR is shown pic.twitter.com/zaoIrPV9tY
— Roeland Roovers (@r0eland) July 10, 2016
Les jets de projectiles en direction des forces de l'ordre (Video - 22H). #TourEiffel #FRAPOR #Euro2016 pic.twitter.com/XdXEbEx2sG
— Remy Buisine (@RemyBuisine) July 10, 2016
Situation très tendue à proximité de la #TourEiffel! #FRAPOR pic.twitter.com/8MCGpPPzlT
— Remy Buisine (@RemyBuisine) July 10, 2016
### Response:
VIDEOD | Pariisi fännitsooni lähistel süüdati tulekahjusid, politsei kasutas pisargaasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Etapi võitis šveitslane Nino Schurter ajaga 1:27.26. Teisele kohale jäi prantslane Julien Absalon ajaga 1:27.53. Kolmandale kohale platseerus prantslane Maxime Marotte ajaga 1:28.11. Martin Loo kaotas võitjale 7 minutit 15 sekundit.
„Starditõus oli väga pikk ja selle teine osa läks raskeks. Laskumisel oli suur segadus, trügimine ja jooksmine. Peale seda hakkasin oma tempoga sõitma, sest 1500 meetri kõrgusel on väga lihtne ennast kinni sõita. Iga ringiga parandasin oma kohta ja lõpuks olin 40.,“ kommenteeris Loo.
Järgmisel pühapäeval osaleb Loo Eesti meistrivõistlustel Narvas. | Martin Loo sai Šveitsi MK-etapil 40. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Etapi võitis šveitslane Nino Schurter ajaga 1:27.26. Teisele kohale jäi prantslane Julien Absalon ajaga 1:27.53. Kolmandale kohale platseerus prantslane Maxime Marotte ajaga 1:28.11. Martin Loo kaotas võitjale 7 minutit 15 sekundit.
„Starditõus oli väga pikk ja selle teine osa läks raskeks. Laskumisel oli suur segadus, trügimine ja jooksmine. Peale seda hakkasin oma tempoga sõitma, sest 1500 meetri kõrgusel on väga lihtne ennast kinni sõita. Iga ringiga parandasin oma kohta ja lõpuks olin 40.,“ kommenteeris Loo.
Järgmisel pühapäeval osaleb Loo Eesti meistrivõistlustel Narvas.
### Response:
Martin Loo sai Šveitsi MK-etapil 40. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hommikul kell 9 alustati meeste üksikmängude teise ringiga. Veerandfinaali jõudsid Vladimir Ivanov, Anton Pavlov, Mattias Siimar, Morten Ritslaid, Daniil Glinka ning Alan Braschinsky. Kõige üllatuslikum tulemus oli, et kvalifikatsioonist põhiturniirile võidelnud Siim Tuus alistas otsustavas setis Madis Sprenki 4:6, 6:1, 6:2.
Seejärel algas naiste üksikmängude teine ring. Tumedad pilved tiirutasid ähvardavalt väljakute kohal ja keskpäeval lubatud sadu ka hakkas. Mängud peatati. Ühele vihmahoole järgnes teine ja väljakud olid liiga märjad, et võistlustega jätkata. Pooleli jäänud mängudega jätkatakse homme kell 14. Pärast seda toimuvad meespaaride esimese ringi mängud ja päeva lõpetavad segapaaride veerandfinaalid.
Peakohtunik Madis Tarumi otsusel mängiti naispaaride esimene ring Tere Tennisekeskuses. Põnevaim oli ehk juba kevadisest Estonian Junior Openi finaalist tuttav Sofiya Chekhlystova – Carol Plakk (mõlemad 14 aastat vanad) ja Maria Lota Kaul – Maileen Nuudi (mõlemad 16 aastat vanad) vastasseis, mis ka seekord lõppes nooremate võiduga 6:3, 6:1. Kogenud paar Helina Lill – Ene Tuul said otsustavas setis jagu Pärnu noortest Simone ja Yvonne Pärnast 1:6, 6:1, 6:3. Võidukad olid ka Elisa Mai Koonik – Polina Tsernjak, Saara Orav – Katriin Saar ja Kärt-Triin Laagus – Gendra Raag. Veerandfinaalid peetakse teisipäeval, sinna on lisaks eelpool nimetatutele paigutusega koha saanud Anette Mäelt – Julia Skripnik, Tuule ja Teele Tani ning Piret Ilves – Liina Suurvarik.
Täpsema ajakava ja tabeli leiab www.tennis.ee kodulehelt. NB! Vihma korral võib ajakavas ette tulla muudatusi. | Tennise Eesti meistrivõistluste teist päeva segas tugev vihm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hommikul kell 9 alustati meeste üksikmängude teise ringiga. Veerandfinaali jõudsid Vladimir Ivanov, Anton Pavlov, Mattias Siimar, Morten Ritslaid, Daniil Glinka ning Alan Braschinsky. Kõige üllatuslikum tulemus oli, et kvalifikatsioonist põhiturniirile võidelnud Siim Tuus alistas otsustavas setis Madis Sprenki 4:6, 6:1, 6:2.
Seejärel algas naiste üksikmängude teine ring. Tumedad pilved tiirutasid ähvardavalt väljakute kohal ja keskpäeval lubatud sadu ka hakkas. Mängud peatati. Ühele vihmahoole järgnes teine ja väljakud olid liiga märjad, et võistlustega jätkata. Pooleli jäänud mängudega jätkatakse homme kell 14. Pärast seda toimuvad meespaaride esimese ringi mängud ja päeva lõpetavad segapaaride veerandfinaalid.
Peakohtunik Madis Tarumi otsusel mängiti naispaaride esimene ring Tere Tennisekeskuses. Põnevaim oli ehk juba kevadisest Estonian Junior Openi finaalist tuttav Sofiya Chekhlystova – Carol Plakk (mõlemad 14 aastat vanad) ja Maria Lota Kaul – Maileen Nuudi (mõlemad 16 aastat vanad) vastasseis, mis ka seekord lõppes nooremate võiduga 6:3, 6:1. Kogenud paar Helina Lill – Ene Tuul said otsustavas setis jagu Pärnu noortest Simone ja Yvonne Pärnast 1:6, 6:1, 6:3. Võidukad olid ka Elisa Mai Koonik – Polina Tsernjak, Saara Orav – Katriin Saar ja Kärt-Triin Laagus – Gendra Raag. Veerandfinaalid peetakse teisipäeval, sinna on lisaks eelpool nimetatutele paigutusega koha saanud Anette Mäelt – Julia Skripnik, Tuule ja Teele Tani ning Piret Ilves – Liina Suurvarik.
Täpsema ajakava ja tabeli leiab www.tennis.ee kodulehelt. NB! Vihma korral võib ajakavas ette tulla muudatusi.
### Response:
Tennise Eesti meistrivõistluste teist päeva segas tugev vihm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zirk läbis finaalis distantsi ajaga 52,83 ja sai kokkuvõttes kõrge neljanda koha. Ka varasem Eesti täiskasvanute ja juunioride rekord kuulus Zirgi nimele (53,23). “Rekordi üle olen muidugi väga õnnelik ja oma ujumisega jään ka igati rahule,” lausus Zirk. “Pööre ja finiš ei olnud küll ideaalsed ja sinna võis natuke kaotsi minna, aga tegelikult ei ole mul millegi üle nuriseda.”
17-aastane Zirk lisas, et ei tundnud ennast hommikul kõige paremini, kuid õhtuseks finaaliks suutis ennast kokku võtta. “Hommikul ärgates oli mul nohu ja kurk ka veidi valus,” lausus Zirk. “Enesetunne väga hea ei olnud, aga sain sellest enam-vähem jagu ja suutsin ennast ka õhtuks kokku võtta.”
Esmakordselt juunioride Euroopa meistrivõistlustel osalenud Zirk lausus, et jääb oma debüüdiga igati rahule. “Enne võistlust olin seadnud endale eesmärgiks võita üks medal ja selle ma ka saavutasin,” ütles Zirk. “Üllatuslikult võitsin medali aga 50 meetri liblikujumises, sest ise mõtlesin ikka poole pikema distantsi peale.”
100 meetri liblikujumises krooniti juunioride Euroopa meistriks venelane Jegor Kuimov, kes läbis distantsi ajaga 52,39. Hõbemedali sai Kuimovi kaasmaalane Roman Ševliakov (52,70) ning pronksi võitis hispaanlane Alberto Lozano Mateos (52,75). | Eesti rekordi ujunud Zirk saavutas juunioride EM-il neljanda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zirk läbis finaalis distantsi ajaga 52,83 ja sai kokkuvõttes kõrge neljanda koha. Ka varasem Eesti täiskasvanute ja juunioride rekord kuulus Zirgi nimele (53,23). “Rekordi üle olen muidugi väga õnnelik ja oma ujumisega jään ka igati rahule,” lausus Zirk. “Pööre ja finiš ei olnud küll ideaalsed ja sinna võis natuke kaotsi minna, aga tegelikult ei ole mul millegi üle nuriseda.”
17-aastane Zirk lisas, et ei tundnud ennast hommikul kõige paremini, kuid õhtuseks finaaliks suutis ennast kokku võtta. “Hommikul ärgates oli mul nohu ja kurk ka veidi valus,” lausus Zirk. “Enesetunne väga hea ei olnud, aga sain sellest enam-vähem jagu ja suutsin ennast ka õhtuks kokku võtta.”
Esmakordselt juunioride Euroopa meistrivõistlustel osalenud Zirk lausus, et jääb oma debüüdiga igati rahule. “Enne võistlust olin seadnud endale eesmärgiks võita üks medal ja selle ma ka saavutasin,” ütles Zirk. “Üllatuslikult võitsin medali aga 50 meetri liblikujumises, sest ise mõtlesin ikka poole pikema distantsi peale.”
100 meetri liblikujumises krooniti juunioride Euroopa meistriks venelane Jegor Kuimov, kes läbis distantsi ajaga 52,39. Hõbemedali sai Kuimovi kaasmaalane Roman Ševliakov (52,70) ning pronksi võitis hispaanlane Alberto Lozano Mateos (52,75).
### Response:
Eesti rekordi ujunud Zirk saavutas juunioride EM-il neljanda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kreeka peaminister Alexis Tsipras tegi tippkohtumisel katse lõpetada sanktsioone Venemaale, kuid USA president Barack Obama lõpetas selle ürituse otsustavalt, vahendas Financial Times.
Varssavis toimunud NATO tippkohtumine oli esimene täiskogu istung pärast 2014. aastat. Arvamused suhtumises Moskvasse on alliansi liikmete seas hakanud polariseeruma.
Ehkki NATO on sõjaline jõud, mis tegutseb kokkulepitud dokumentide alusel, mõjutab selle 29 liikmesriigi ühtust, mida diplomaadid julgeolekuriskide kasvades koos püüavad hoida, just liikmesriikide endi poliitika.
Seisukohad muutuvad vastavalt publikule
Tippkohtumise eel süüdistas Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier Poolas korraldatud ründeharjutuste tõttu allianssi sõjaõhutamises Venemaaga. Prantsusmaa president François Hollande rõhutas aga vahetult enne tippkohtumist, et Venemaad tuleks kohelda partneri, mitte vastasena.
NATO kõrged ametnikud aga väitsid, et need väljaütlemised olid etendus oma kodupublikule, sest näiteks president Hollande olla suletud uste taga olnud "täiesti teine inimene", nagu väitis üks ametnik.
Samas aga tunnistas teine NATO ametnik, et liikmesriikide sisepoliitika ongi asunud üha enam välispoliitikat mõjutama, nagu juhtus ka Suurbritannia hääletusega.
Ida-Euroopa on kärsitu
NATO idapoolsed riigid, kes on Venemaa suhtes kõige jäigemal positsioonil olnud, on aga muutunud üha rahutumaks.
Ühe NATO-sse kuuluva Ida-Euroopa riigi kaitseminister oli teatanud, et prantslased on kogu protsessis kõige vastalisemad olnud. Anonüümseks jäänud kaitseministri kinnitusel oli Prantsusmaa üritanud vähendada Baltimaadesse ja Poola saadetavate vägede suurust, samuti oli Prantsusmaa väitnud, et puudub vajadus NATO õhuturbeks Poolas.
Ministri väitel on Prantsusmaa seisukohad problemaatilisemadki kui Saksamaa oma, sest prantslased ei püüagi Ida-Euroopa riikidega häid suhteid sisse seada.
Leedu välisminister ja endine kaitseminister Linas Linkevicius tõdes, et püüded mõnede alliansipartnerite silmi Venemaa suunal avada on endiselt päevakorral. "Ma ei tea, mitu äratuskella peab enne tirisema, kui päriselt üles äratakse - küllap on see riigiti erinev, kuid siiani pole ärkamist veel vajalikul määral toimunud," oli Linkevicius kriitiline.
Brexit oli põhiküsimus
Suurbritannia lahkumine EL-ist nõrgestab nende positsioone ka NATO-s, kus nad on olnud ühed Venemaa suhtes jäigema joone hoidjaist.
"Brexiti protsessist ei ole võitjaid," kommenteeris ka Eesti välisminister Marina Kaljurand.
"Kõik kaotavad. Euroopa Liit kaotab, Eesti kaotab, Suurbritannia kaotab. Ja me kaotame selle sõna otseses mõttes. Me kaotame väga lähedase liitlase EL-is, kes jagab meie seisukohti ja vaateid julgeolekuküsimuses suuremal määral kui nii mõnigi teine riik," tõdes Kaljurand.
Briti välisministri Philip Hammondi kinnitusel oli Brexit ainus teema, mis tal teiste partneritega Varssavis jutuks tuli. Ka tema muretses, mis saab EL-i seisukohtadest Venemaa suhtes, kui britid selles mängus enam kaasa ei löö, kuivõrd just Suurbritannia on koos hoidnud EL-i ühtsust Venemaa küsimuses, tasakaalustades Saksamaa ja Prantsusmaa aeg-ajalt äärmustesse kalduvaid seisukohti.
Otsustavat rolli mängis Varssavis USA president Barack Obama, kellele jäi ühtsuse küsimuses viimane sõna.
"Me oleme ühtsed selles, et Venemaa küsimuses ei saa olla "tavapärast lähenemist". Nii headel kui ka halbadel aegadel saab Euroopa toetuda Ameerika Ühendriikidele. Alati," rõhutas Obama. | NATO tippkohtumisel sõnastatud ühtsus ehitati sügavate erimeelsuste peale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kreeka peaminister Alexis Tsipras tegi tippkohtumisel katse lõpetada sanktsioone Venemaale, kuid USA president Barack Obama lõpetas selle ürituse otsustavalt, vahendas Financial Times.
Varssavis toimunud NATO tippkohtumine oli esimene täiskogu istung pärast 2014. aastat. Arvamused suhtumises Moskvasse on alliansi liikmete seas hakanud polariseeruma.
Ehkki NATO on sõjaline jõud, mis tegutseb kokkulepitud dokumentide alusel, mõjutab selle 29 liikmesriigi ühtust, mida diplomaadid julgeolekuriskide kasvades koos püüavad hoida, just liikmesriikide endi poliitika.
Seisukohad muutuvad vastavalt publikule
Tippkohtumise eel süüdistas Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier Poolas korraldatud ründeharjutuste tõttu allianssi sõjaõhutamises Venemaaga. Prantsusmaa president François Hollande rõhutas aga vahetult enne tippkohtumist, et Venemaad tuleks kohelda partneri, mitte vastasena.
NATO kõrged ametnikud aga väitsid, et need väljaütlemised olid etendus oma kodupublikule, sest näiteks president Hollande olla suletud uste taga olnud "täiesti teine inimene", nagu väitis üks ametnik.
Samas aga tunnistas teine NATO ametnik, et liikmesriikide sisepoliitika ongi asunud üha enam välispoliitikat mõjutama, nagu juhtus ka Suurbritannia hääletusega.
Ida-Euroopa on kärsitu
NATO idapoolsed riigid, kes on Venemaa suhtes kõige jäigemal positsioonil olnud, on aga muutunud üha rahutumaks.
Ühe NATO-sse kuuluva Ida-Euroopa riigi kaitseminister oli teatanud, et prantslased on kogu protsessis kõige vastalisemad olnud. Anonüümseks jäänud kaitseministri kinnitusel oli Prantsusmaa üritanud vähendada Baltimaadesse ja Poola saadetavate vägede suurust, samuti oli Prantsusmaa väitnud, et puudub vajadus NATO õhuturbeks Poolas.
Ministri väitel on Prantsusmaa seisukohad problemaatilisemadki kui Saksamaa oma, sest prantslased ei püüagi Ida-Euroopa riikidega häid suhteid sisse seada.
Leedu välisminister ja endine kaitseminister Linas Linkevicius tõdes, et püüded mõnede alliansipartnerite silmi Venemaa suunal avada on endiselt päevakorral. "Ma ei tea, mitu äratuskella peab enne tirisema, kui päriselt üles äratakse - küllap on see riigiti erinev, kuid siiani pole ärkamist veel vajalikul määral toimunud," oli Linkevicius kriitiline.
Brexit oli põhiküsimus
Suurbritannia lahkumine EL-ist nõrgestab nende positsioone ka NATO-s, kus nad on olnud ühed Venemaa suhtes jäigema joone hoidjaist.
"Brexiti protsessist ei ole võitjaid," kommenteeris ka Eesti välisminister Marina Kaljurand.
"Kõik kaotavad. Euroopa Liit kaotab, Eesti kaotab, Suurbritannia kaotab. Ja me kaotame selle sõna otseses mõttes. Me kaotame väga lähedase liitlase EL-is, kes jagab meie seisukohti ja vaateid julgeolekuküsimuses suuremal määral kui nii mõnigi teine riik," tõdes Kaljurand.
Briti välisministri Philip Hammondi kinnitusel oli Brexit ainus teema, mis tal teiste partneritega Varssavis jutuks tuli. Ka tema muretses, mis saab EL-i seisukohtadest Venemaa suhtes, kui britid selles mängus enam kaasa ei löö, kuivõrd just Suurbritannia on koos hoidnud EL-i ühtsust Venemaa küsimuses, tasakaalustades Saksamaa ja Prantsusmaa aeg-ajalt äärmustesse kalduvaid seisukohti.
Otsustavat rolli mängis Varssavis USA president Barack Obama, kellele jäi ühtsuse küsimuses viimane sõna.
"Me oleme ühtsed selles, et Venemaa küsimuses ei saa olla "tavapärast lähenemist". Nii headel kui ka halbadel aegadel saab Euroopa toetuda Ameerika Ühendriikidele. Alati," rõhutas Obama.
### Response:
NATO tippkohtumisel sõnastatud ühtsus ehitati sügavate erimeelsuste peale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rootsi oli lauavõitluses parem 36:29, korvisöödud jäid samuti Rootsi kasuks 12:10. Eesti koondis tegi pallikaotusi 14, Rootsi 19. Kahepunktivisked jäid Rootsi kasuks 46% vs 32%, kolmesed Rootsile 36% vs 35%, vabavisked Eestile 58% vs 50%.
Taavi Jurkatamm tõi Eesti kasuks 13 punkti, Siim-Markus Post ning Mihkel Kirves üheksa punkti. Rootsi edukamad olid Erik Johansson 17 ja Sheriff Drammeh 15 punktiga.
Kordusmäng peetakse esmaspäeval kell 16.30 taas Audentese spordihoones.
B-divisjoni EM-turniiri algab Eesti jaoks reedel, 15. juulil Kreekas Halkidas. Päev hiljem tehakse A-divisjoni turniiriga algust Helsingis. Seal osaleb ka Rootsi koondis. | Eesti U-20 korvpallikoondis kaotas Rootsile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rootsi oli lauavõitluses parem 36:29, korvisöödud jäid samuti Rootsi kasuks 12:10. Eesti koondis tegi pallikaotusi 14, Rootsi 19. Kahepunktivisked jäid Rootsi kasuks 46% vs 32%, kolmesed Rootsile 36% vs 35%, vabavisked Eestile 58% vs 50%.
Taavi Jurkatamm tõi Eesti kasuks 13 punkti, Siim-Markus Post ning Mihkel Kirves üheksa punkti. Rootsi edukamad olid Erik Johansson 17 ja Sheriff Drammeh 15 punktiga.
Kordusmäng peetakse esmaspäeval kell 16.30 taas Audentese spordihoones.
B-divisjoni EM-turniiri algab Eesti jaoks reedel, 15. juulil Kreekas Halkidas. Päev hiljem tehakse A-divisjoni turniiriga algust Helsingis. Seal osaleb ka Rootsi koondis.
### Response:
Eesti U-20 korvpallikoondis kaotas Rootsile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Belgia meeskonnas jooksis avavahetust Julien Watrin ning kolme järgmist etappi vennad Borleed, ankrumeheks oli Kevin Borlee.
Suurbritannia naised jooksid järjestuses Emily Diamond, Anyika Onuora, Eilidh Doyle ja Seren Bundy-Davies.
Tulemused:
Meeste 4 x 400 m
1. Belgia 3.01,10
2. Poola 3.01,18
3. Suurbritannia 3.01,44
4. Tšehhi 3.03,86
5. Iirimaa 3.04,32
6. Ukraina 3.04,45
7. Holland 3.04,52
8. Saksamaa 3.05,67
Naiste 4 x 400
1. Suurbritannia 3.25,05
2. Prantsusmaa 3.25,96
3. Itaalia 3.27,49
4. Poola 3.27,60
5. Saksamaa 3.27,60
6. Ukraina 3.27,64
7. Holland 3.29,23
8. Rumeenia 3.30,63 | EM | Amsterdami EM-ile panid punkti 4x400 meetri teatejooksud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Belgia meeskonnas jooksis avavahetust Julien Watrin ning kolme järgmist etappi vennad Borleed, ankrumeheks oli Kevin Borlee.
Suurbritannia naised jooksid järjestuses Emily Diamond, Anyika Onuora, Eilidh Doyle ja Seren Bundy-Davies.
Tulemused:
Meeste 4 x 400 m
1. Belgia 3.01,10
2. Poola 3.01,18
3. Suurbritannia 3.01,44
4. Tšehhi 3.03,86
5. Iirimaa 3.04,32
6. Ukraina 3.04,45
7. Holland 3.04,52
8. Saksamaa 3.05,67
Naiste 4 x 400
1. Suurbritannia 3.25,05
2. Prantsusmaa 3.25,96
3. Itaalia 3.27,49
4. Poola 3.27,60
5. Saksamaa 3.27,60
6. Ukraina 3.27,64
7. Holland 3.29,23
8. Rumeenia 3.30,63
### Response:
EM | Amsterdami EM-ile panid punkti 4x400 meetri teatejooksud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hamiltoni sakslasest meeskonnakaaslane Nico Rosberg kaotas talle 6,911 sekundit, kuid et Mercedese tiim teatas mehele, et ta peaks hoiduma seitsmenda käigu kasutamisest ning raadioside kaudu pole meeskondadel sõitjate abistamine aga lubatud, lisati Rosbergi lõpuajale hiljem kümme sekundit. Seetõttu sai Suurbritannia GP-lt teise koha kolmandana finišijoone ületanud hollandlane Max Verstappen (Red Bull), kes kaotas Hamiltonile 8,250 sekundit.
Neljandana lõpetas Red Bulli piloot Daniel Ricciardo (+26,211 sekundit), viienda koha sai Ferrari piloot Kimi Räikkönen (+1.09,746) ning kuuenda Force India sõitja Sergio Perez (+1.09,743).
MM-sarja üldarvestuses vähendas Hamilton Rosbergiga vahe kõigest ühe punktini. | Hamilton võitis kolmandat aastat järjest Suurbritannia GP | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hamiltoni sakslasest meeskonnakaaslane Nico Rosberg kaotas talle 6,911 sekundit, kuid et Mercedese tiim teatas mehele, et ta peaks hoiduma seitsmenda käigu kasutamisest ning raadioside kaudu pole meeskondadel sõitjate abistamine aga lubatud, lisati Rosbergi lõpuajale hiljem kümme sekundit. Seetõttu sai Suurbritannia GP-lt teise koha kolmandana finišijoone ületanud hollandlane Max Verstappen (Red Bull), kes kaotas Hamiltonile 8,250 sekundit.
Neljandana lõpetas Red Bulli piloot Daniel Ricciardo (+26,211 sekundit), viienda koha sai Ferrari piloot Kimi Räikkönen (+1.09,746) ning kuuenda Force India sõitja Sergio Perez (+1.09,743).
MM-sarja üldarvestuses vähendas Hamilton Rosbergiga vahe kõigest ühe punktini.
### Response:
Hamilton võitis kolmandat aastat järjest Suurbritannia GP |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 27-aastane Mamona, kelle auhinnakapis oli juba EM-hõbe aastast 2012, oli enne oma viimast hüpet alles neljandal positsioonil, kuid tõusis võitjaks uue rahvusrekordiga.
Tulemused:
1. Patricia Mamona POR 14.58
2. Hanna Minenko ISR 14.51
3. Paraskevi Papahristou GRE 14.47
4. Anna Jagaciak Michalska POL 14.40
5. Susana Costa POR 14.34
6. Olga Saladuhha UKR 14.23
7. Jenny Elbe GER 14.08
8. Kristin Gierisch GER 14.03 | EM | Naiste kolmikhüppe kuld läks viimase katsega Portugali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
27-aastane Mamona, kelle auhinnakapis oli juba EM-hõbe aastast 2012, oli enne oma viimast hüpet alles neljandal positsioonil, kuid tõusis võitjaks uue rahvusrekordiga.
Tulemused:
1. Patricia Mamona POR 14.58
2. Hanna Minenko ISR 14.51
3. Paraskevi Papahristou GRE 14.47
4. Anna Jagaciak Michalska POL 14.40
5. Susana Costa POR 14.34
6. Olga Saladuhha UKR 14.23
7. Jenny Elbe GER 14.08
8. Kristin Gierisch GER 14.03
### Response:
EM | Naiste kolmikhüppe kuld läks viimase katsega Portugali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hõbeda sai 2012. aasta Euroopa meister Robbie Grabarz Suurbritanniast, sama tulemusega jagasid kolmandat kohta Grabarzi kaasmaalane Chris Baker ja sakslane Eike Onnen.
Tulemused:
1. Gianmarco Tamberi ITA 2.32
2. Robbie Grabarz GBR 2.29
=3. Chris Baker GBR 2.29
=3. Eike Onnen GER 2.29
5. Tihomir Ivanov BUL 2.24
6. Konstadinos Baniotis GRE 2.24
=7. Jaroslav Baba CZE 2.24
=7. Dimitrios Hondrokoukis CYP 2.24 | EM | Tamberi viis kõrgushüppe kulla Itaaliasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hõbeda sai 2012. aasta Euroopa meister Robbie Grabarz Suurbritanniast, sama tulemusega jagasid kolmandat kohta Grabarzi kaasmaalane Chris Baker ja sakslane Eike Onnen.
Tulemused:
1. Gianmarco Tamberi ITA 2.32
2. Robbie Grabarz GBR 2.29
=3. Chris Baker GBR 2.29
=3. Eike Onnen GER 2.29
5. Tihomir Ivanov BUL 2.24
6. Konstadinos Baniotis GRE 2.24
=7. Jaroslav Baba CZE 2.24
=7. Dimitrios Hondrokoukis CYP 2.24
### Response:
EM | Tamberi viis kõrgushüppe kulla Itaaliasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võit ei tulnud Storlile siiski kergelt, sest kuigi ta läks võistlust teises voorus 21.03-ga juhtima, sai poolakas Michal Haratyk neljandal katsel kirja 21.19. Viiendas voorus tõukas Storl aga oma selle hooaja parima 21.31, millest piisas võiduks.
Tulemused:
1. David Storl GER 21.31
2. Michal Haratyk POL 21.19
3. Tsanko Arnaudov POR 20.59
4. Konrad Bukowiecki POL 20.58
5. Asmir Kolašinac SRB 20.43
6. Andrei Toader ROM 20.26
7. Tobias Dahm GER 20.25
8. Borja Vivas ESP 20.16 | EM | Meeste kuulitõuke võitis kolmandat EM-i järjest Storl | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võit ei tulnud Storlile siiski kergelt, sest kuigi ta läks võistlust teises voorus 21.03-ga juhtima, sai poolakas Michal Haratyk neljandal katsel kirja 21.19. Viiendas voorus tõukas Storl aga oma selle hooaja parima 21.31, millest piisas võiduks.
Tulemused:
1. David Storl GER 21.31
2. Michal Haratyk POL 21.19
3. Tsanko Arnaudov POR 20.59
4. Konrad Bukowiecki POL 20.58
5. Asmir Kolašinac SRB 20.43
6. Andrei Toader ROM 20.26
7. Tobias Dahm GER 20.25
8. Borja Vivas ESP 20.16
### Response:
EM | Meeste kuulitõuke võitis kolmandat EM-i järjest Storl |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poolakale oleks võidu toonud kõik kuus katset, parimaks jäi viienda vooru 80.93. Hõbedale tõusis viimase heitega peagi 40-aastaseks saav valgevenelane Ivan Tihhon, kes karjääri jooksul mitu korda dopinguskandaalidesse sattunud.
Tulemused:
1. Pawel Fajdek POL 80.93
2. Ivan Tihhon BLR 78.84
3. Wojciech Nowicki POL 77.53
4. Mihail Anastasakis GRE 75.89
5. Marcel Lomnicky SVK 75.84
6. Sergei Kalamojets BLR 74.65
7. David Söderberg FIN 74.22
8. Serghei Marghiev MDA 73.21 | EM | Meeste vasaraheites domineeris Fajdek | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poolakale oleks võidu toonud kõik kuus katset, parimaks jäi viienda vooru 80.93. Hõbedale tõusis viimase heitega peagi 40-aastaseks saav valgevenelane Ivan Tihhon, kes karjääri jooksul mitu korda dopinguskandaalidesse sattunud.
Tulemused:
1. Pawel Fajdek POL 80.93
2. Ivan Tihhon BLR 78.84
3. Wojciech Nowicki POL 77.53
4. Mihail Anastasakis GRE 75.89
5. Marcel Lomnicky SVK 75.84
6. Sergei Kalamojets BLR 74.65
7. David Söderberg FIN 74.22
8. Serghei Marghiev MDA 73.21
### Response:
EM | Meeste vasaraheites domineeris Fajdek |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ööl vastu pühapäeva puhkenud vägivald langeb ajale, mil Berliinis on tõusnud pinged seoses hoonega, mida vasakäärmuslikud noored kasutavad oma koosviibimisteks. Politsei on korraldanud sellesse korduvalt haaranguid.
Politsei sõnul oli läinudöine protest linna kõige agressiivsem ja vägivaldsem meeleavaldus viimase viie aasta jooksul.
Politsei saatis 3500-pealise rahvahulga vastu 1800 korrakaitsjat, kes lasid olukorra halvenedes käiku pisargaasi ja kumminuiad.
Lühiajaliselt peeti kinni 68 protestijat, kolme ootab rahu rikkumises süüdistatuna ees kohtuniku ette ilmumine, sõnas politsei.
Protestid keskenduvad Friedrichshaini linnajaos asuvale hoonele, mis on saanud tõusvate üürihindade ja Berliini keskklassistumise vastaste teisitimõtlejate kantsiks.
Berliini, mis on üheaegselt linn ja liidumaa, julgeolekuminister Frank Henkel mõistis vasakradikaalidest "anarhistide ja tülitekitajate" vägivallaorgia hukka. | Berliinis sai kokkupõrgetes vasakradikaalidega viga 123 politseinikku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ööl vastu pühapäeva puhkenud vägivald langeb ajale, mil Berliinis on tõusnud pinged seoses hoonega, mida vasakäärmuslikud noored kasutavad oma koosviibimisteks. Politsei on korraldanud sellesse korduvalt haaranguid.
Politsei sõnul oli läinudöine protest linna kõige agressiivsem ja vägivaldsem meeleavaldus viimase viie aasta jooksul.
Politsei saatis 3500-pealise rahvahulga vastu 1800 korrakaitsjat, kes lasid olukorra halvenedes käiku pisargaasi ja kumminuiad.
Lühiajaliselt peeti kinni 68 protestijat, kolme ootab rahu rikkumises süüdistatuna ees kohtuniku ette ilmumine, sõnas politsei.
Protestid keskenduvad Friedrichshaini linnajaos asuvale hoonele, mis on saanud tõusvate üürihindade ja Berliini keskklassistumise vastaste teisitimõtlejate kantsiks.
Berliini, mis on üheaegselt linn ja liidumaa, julgeolekuminister Frank Henkel mõistis vasakradikaalidest "anarhistide ja tülitekitajate" vägivallaorgia hukka.
### Response:
Berliinis sai kokkupõrgetes vasakradikaalidega viga 123 politseinikku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hõbemedal läks võitja kaasmaalasele, 2010. aasta Euroopa meistrile Marcin Lewandowskile, kolmanda koha sai üllaja Elliot Giles Suubritanniast.
Tulemused:
1. Adam Kszczot POL 1.45,18
2. Marcin Lewandowski POL 1.45,54
3. Elliot Giles GBR 1.45,54
4. Amel Tuka BIH 1.45,74
5. Pierre-Ambroise Bosse FRA 1.45,79
6. Thijmen Kupers NED 1.46,67
7. Alvaro de Arriba ESP 1.47,58
8. Giordano Benedetti ITA 1.47,64 | EM | Kszczot kaitses tiitlit 800 meetri jooksus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hõbemedal läks võitja kaasmaalasele, 2010. aasta Euroopa meistrile Marcin Lewandowskile, kolmanda koha sai üllaja Elliot Giles Suubritanniast.
Tulemused:
1. Adam Kszczot POL 1.45,18
2. Marcin Lewandowski POL 1.45,54
3. Elliot Giles GBR 1.45,54
4. Amel Tuka BIH 1.45,74
5. Pierre-Ambroise Bosse FRA 1.45,79
6. Thijmen Kupers NED 1.46,67
7. Alvaro de Arriba ESP 1.47,58
8. Giordano Benedetti ITA 1.47,64
### Response:
EM | Kszczot kaitses tiitlit 800 meetri jooksus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Turniiril teist asetust omanud Raisma ja Tsitsipas alistasid esimese asetusega Kanada paari Felix Auger-Aliassime'i - Denis Shapovalovi 4:6, 6:4, 2:6.
18-aastase Raisma partner, 17-aastane Tsitsipas on noorte maailma esinumber, Raisma on maailma edetabelis 22. kohal. ATP edetabelis on Tsitsipas 358. positsioonil, Raisma 853. pügalal. Raisma ja Tsitsipase finaalivastased on meeste tabelis vastavalt 374. ning 599. kohal. | Kenneth Raisma võitis paarismängus Wimbledoni noorteturniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turniiril teist asetust omanud Raisma ja Tsitsipas alistasid esimese asetusega Kanada paari Felix Auger-Aliassime'i - Denis Shapovalovi 4:6, 6:4, 2:6.
18-aastase Raisma partner, 17-aastane Tsitsipas on noorte maailma esinumber, Raisma on maailma edetabelis 22. kohal. ATP edetabelis on Tsitsipas 358. positsioonil, Raisma 853. pügalal. Raisma ja Tsitsipase finaalivastased on meeste tabelis vastavalt 374. ning 599. kohal.
### Response:
Kenneth Raisma võitis paarismängus Wimbledoni noorteturniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hõbeda võitis samuti Hispaaniat esindav Adel Mechaal ning pronksi sakslane Richard Ringer. Kogu esikolmik sai kirja sajandikupealt sama aja. Neljandaks jäänud norralane Henrik Ingebrigtsen kaotas medalistidele vaid ühe sajandikuga.
Tulemused:
1. Ilias Fifa ESP 13.40,85
2. Adel Mechaal ESP 13.40,85
3. Richard Ringer GER 13.40,85
4. Henrik Ingebrigtsen NOR 13.40,86
5. Mourad Amdouni FRA 13.40,94
6. Hayle Ibrahimov AZE 13,42,20
7. Florian Orth GER 13.45,40
8. Yemaneberhan Crippa ITA 13.46,30 | EM | Ülitasavägises meeste 5000 meetri finišiheitluses jäi peale hispaanlane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hõbeda võitis samuti Hispaaniat esindav Adel Mechaal ning pronksi sakslane Richard Ringer. Kogu esikolmik sai kirja sajandikupealt sama aja. Neljandaks jäänud norralane Henrik Ingebrigtsen kaotas medalistidele vaid ühe sajandikuga.
Tulemused:
1. Ilias Fifa ESP 13.40,85
2. Adel Mechaal ESP 13.40,85
3. Richard Ringer GER 13.40,85
4. Henrik Ingebrigtsen NOR 13.40,86
5. Mourad Amdouni FRA 13.40,94
6. Hayle Ibrahimov AZE 13,42,20
7. Florian Orth GER 13.45,40
8. Yemaneberhan Crippa ITA 13.46,30
### Response:
EM | Ülitasavägises meeste 5000 meetri finišiheitluses jäi peale hispaanlane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsusmaa võitis kolm veerandaega neljast, kaotades vaid teise napilt 9:11. Viimasel veerandil tuli Kanada Tyler Ennise korvist järgi 64:67, kuid Tony Parkeri korv ja vabavise tagasid prantslastele taas kuepunktise edu. Ohtlikult lähedale Kanada enam ei saanud.
Kanada võitis laua 35:26, korvisöödud jäid viiki 14:14. Kanada tegi 21 ja Prantsusmaa 16 pallikaotust. Kahepunktivisked Prantsusmaa kasuks 62% vs 57%, kolmesed Kanadale 37% vs 33%.
Tony Parker tõi prantslastele 26 punkti, Nando De Colo lisas 22 silma. Kanada resultatiivseim oli Cory Joseph 20 punktiga, Melvin Ejim toetas teda 19 punktiga.
Nii jõudsid olümpiale Serbia, Horvaatia ja Prantsusmaa. | Prantsusmaa korvpallikoondis kindlustas koha Rio OM-il | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaa võitis kolm veerandaega neljast, kaotades vaid teise napilt 9:11. Viimasel veerandil tuli Kanada Tyler Ennise korvist järgi 64:67, kuid Tony Parkeri korv ja vabavise tagasid prantslastele taas kuepunktise edu. Ohtlikult lähedale Kanada enam ei saanud.
Kanada võitis laua 35:26, korvisöödud jäid viiki 14:14. Kanada tegi 21 ja Prantsusmaa 16 pallikaotust. Kahepunktivisked Prantsusmaa kasuks 62% vs 57%, kolmesed Kanadale 37% vs 33%.
Tony Parker tõi prantslastele 26 punkti, Nando De Colo lisas 22 silma. Kanada resultatiivseim oli Cory Joseph 20 punktiga, Melvin Ejim toetas teda 19 punktiga.
Nii jõudsid olümpiale Serbia, Horvaatia ja Prantsusmaa.
### Response:
Prantsusmaa korvpallikoondis kindlustas koha Rio OM-il |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tanel Kangert (Astana) kaotas esimesena finišijoone ületanud Dumoulinile 13 minutit ja kuus sekundit ning jätkab üldarvestuses 26. kohal. Froomele kaotab Kangert 15 minuti ja 30 sekundiga.
Seis 9/21 etapi järel:
1. Chris Froome GBR 44:36.04
2. Adam Yates GBR + 0.16
3. Daniel Martin IRL + 0.19
4. Nairo Quintana COL + 0.23
5. Joaquin Rodriguez ESP + 0.37
6. Romain Bardet FRA + 0.44
7. Bauke Mollema NED + 0.44
8. Sergio Henao ESP + 0.44
9. Louis Meintjes RSA + 0.55
10. Alejandro Valverde ESP + 1.01
26. Tanel Kangert EST + 15.30 | Touri 9. etapi võitis Dumoulin, Kangert 43. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tanel Kangert (Astana) kaotas esimesena finišijoone ületanud Dumoulinile 13 minutit ja kuus sekundit ning jätkab üldarvestuses 26. kohal. Froomele kaotab Kangert 15 minuti ja 30 sekundiga.
Seis 9/21 etapi järel:
1. Chris Froome GBR 44:36.04
2. Adam Yates GBR + 0.16
3. Daniel Martin IRL + 0.19
4. Nairo Quintana COL + 0.23
5. Joaquin Rodriguez ESP + 0.37
6. Romain Bardet FRA + 0.44
7. Bauke Mollema NED + 0.44
8. Sergio Henao ESP + 0.44
9. Louis Meintjes RSA + 0.55
10. Alejandro Valverde ESP + 1.01
26. Tanel Kangert EST + 15.30
### Response:
Touri 9. etapi võitis Dumoulin, Kangert 43. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimest korda 2013. aastal Wimbledonis võidutsenud Murray alistas tänavuses finaalis kaks tundi ja 48 minutit kestnud mängus 6:4, 7:6 (3), 7:6 (2) kuuendana asetatud Milos Raonici.
„See võit on väga eriline nende paljude valusate kaotuste tõttu, mis olen vahepeal saanud, olen uhke, et nüüd saan jälle karikat käes hoida,” sõnas Murray enda võidukõnes. „Mängisin väga hästi, aga ka Milosel olid suurepärased nädalad murul, ta on saanud uskumatuid võite. Alati, kui tema vastu mängin, on ta nii palju edasi arenenud.”
Raonicil oli kogu kohtumise jooksul Murray servil vaid kaks murdevõimalust ja ta ei suutnud neid ära kasutada, Murray realiseeris seitsmest murdepallist ühe.
Murray jaoks oli see karjääri 11. suure slämmi turniiri finaal ja kolmas võit, Raonicist sai aga esimene Kanada meestennisist, kes suure slämmi turniiril finaali jõudnud. | Murray võidutses teist korda Wimbledonis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimest korda 2013. aastal Wimbledonis võidutsenud Murray alistas tänavuses finaalis kaks tundi ja 48 minutit kestnud mängus 6:4, 7:6 (3), 7:6 (2) kuuendana asetatud Milos Raonici.
„See võit on väga eriline nende paljude valusate kaotuste tõttu, mis olen vahepeal saanud, olen uhke, et nüüd saan jälle karikat käes hoida,” sõnas Murray enda võidukõnes. „Mängisin väga hästi, aga ka Milosel olid suurepärased nädalad murul, ta on saanud uskumatuid võite. Alati, kui tema vastu mängin, on ta nii palju edasi arenenud.”
Raonicil oli kogu kohtumise jooksul Murray servil vaid kaks murdevõimalust ja ta ei suutnud neid ära kasutada, Murray realiseeris seitsmest murdepallist ühe.
Murray jaoks oli see karjääri 11. suure slämmi turniiri finaal ja kolmas võit, Raonicist sai aga esimene Kanada meestennisist, kes suure slämmi turniiril finaali jõudnud.
### Response:
Murray võidutses teist korda Wimbledonis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Cichocka ei andnud lõpusirgel konkurentidele mingit võimalust, tiitlikaitsja Sifan Hassan pidi kodupubliku ees leppima hõbedaga.
EM-il osales ka Liina Tšernov, kes jäi aga eeljooksude kokkuvõttes kindlalt viimaseks.
Tulemused:
1. Angelika Cichocka POL 4.33,00
2. Sifan Hassan NED 4.33,76
3. Ciara Mageean IRL 4.33,78
4. Ingvill Makestad Bovim NOR 4.34,15
5. Marta Pen POR 4.34,41
6. Maren Kock GER 4.34,54
7. Sofia Ennaoui POL 4.34,84
8. Solange Andreia Pereira ESP 4.34,88 | EM | Naiste 1500 meetri kuld läks Poolasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Cichocka ei andnud lõpusirgel konkurentidele mingit võimalust, tiitlikaitsja Sifan Hassan pidi kodupubliku ees leppima hõbedaga.
EM-il osales ka Liina Tšernov, kes jäi aga eeljooksude kokkuvõttes kindlalt viimaseks.
Tulemused:
1. Angelika Cichocka POL 4.33,00
2. Sifan Hassan NED 4.33,76
3. Ciara Mageean IRL 4.33,78
4. Ingvill Makestad Bovim NOR 4.34,15
5. Marta Pen POR 4.34,41
6. Maren Kock GER 4.34,54
7. Sofia Ennaoui POL 4.34,84
8. Solange Andreia Pereira ESP 4.34,88
### Response:
EM | Naiste 1500 meetri kuld läks Poolasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Infonet asus kohtumist esimese 40 minuti jooksul juba kolme väravaga juhtima, 17. minutil lõi esimese värava Dmitri Kruglov ning 29. minutil suurendas Vladimir Voskoboinikov Infoneti eduseisu. 38. minutil viis Nikolai Mašitševi penalti kodumeeskonna 3:0 ette. Äsja peatreener Norbert Hurdast ilma jäänud Flora lõi kaks minutit enne poolaja lõppu Albert Prosa läbi ühe värava tagasi, mees oli taas täpne 64. minutil. 77. minutil taastas Jevgeni Harin Infoneti kaheväravalise eduseisu ning kuigi Joseph Saliste lõi veel viis minutit enne kohtumise lõppu Flora kolmanda värava, ei suutnud külalismeeskond viigini jõuda.
Nõmme Kalju alistas Ats Purje kübaratriki toel kodus mänginud Rakvere Tarva, Purje lõi väravad 56., 61. ning 63. minutil. Kalju 6:1 võidumängus tegid pealinna meeskonna poolt skoori veel Karl Mööl 20. minutil, Hidetoshi Wakui 47. minutil penaltist ning 60. minutil Artjom Dmitrijev. Kodumeeskonna ainsa tabamuse eest hoolitses samuti Kalju mängija, kui Trevor Elhi 51. minutil omavärava lõi.
Pärnu Linnameeskond sai hakkama suurüllatusega, kui 1:0 alistati Tallinna Levadia. Kohtumise ainsa värava lõi 82. minutil Toomas Pent.
Infonet tõusis võiduga liigatabeli liidriks, olles kogunud 42 punkti. Levadia ning Kalju on mõlemad kogunud 40 punkti. | Infonet alistas suureskoorilises mängus Flora, Pärnu oli parem Levadiast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Infonet asus kohtumist esimese 40 minuti jooksul juba kolme väravaga juhtima, 17. minutil lõi esimese värava Dmitri Kruglov ning 29. minutil suurendas Vladimir Voskoboinikov Infoneti eduseisu. 38. minutil viis Nikolai Mašitševi penalti kodumeeskonna 3:0 ette. Äsja peatreener Norbert Hurdast ilma jäänud Flora lõi kaks minutit enne poolaja lõppu Albert Prosa läbi ühe värava tagasi, mees oli taas täpne 64. minutil. 77. minutil taastas Jevgeni Harin Infoneti kaheväravalise eduseisu ning kuigi Joseph Saliste lõi veel viis minutit enne kohtumise lõppu Flora kolmanda värava, ei suutnud külalismeeskond viigini jõuda.
Nõmme Kalju alistas Ats Purje kübaratriki toel kodus mänginud Rakvere Tarva, Purje lõi väravad 56., 61. ning 63. minutil. Kalju 6:1 võidumängus tegid pealinna meeskonna poolt skoori veel Karl Mööl 20. minutil, Hidetoshi Wakui 47. minutil penaltist ning 60. minutil Artjom Dmitrijev. Kodumeeskonna ainsa tabamuse eest hoolitses samuti Kalju mängija, kui Trevor Elhi 51. minutil omavärava lõi.
Pärnu Linnameeskond sai hakkama suurüllatusega, kui 1:0 alistati Tallinna Levadia. Kohtumise ainsa värava lõi 82. minutil Toomas Pent.
Infonet tõusis võiduga liigatabeli liidriks, olles kogunud 42 punkti. Levadia ning Kalju on mõlemad kogunud 40 punkti.
### Response:
Infonet alistas suureskoorilises mängus Flora, Pärnu oli parem Levadiast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullu Pekingi MM-il pronksi võitnud Krause suutis viimasel ringil maha raputada ka albaanlanna Luiza Gega, kes hoidis aga teist kohta kindlalt lõpuni. Albaania polnud varem kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustelt ühtegi medalit võitnud.
Tulemused:
1. Gesa Felicitas Krause GER 9.18,85
2. Luiza Gega ALB 9.28,52
3. Özlem Kaya TUR 9.35,05
4. Maria Šatalova UKR 9.38.17
5. Fabienne Schlumpf SUI 9.40,01
6. Nastasja Puzakova BLR 9.42,91
7. Michele Finn IRL 9.43,19
8. Diana Martin ESP 9.43,65 | EM | Naiste 3000 meetri takistusjooksus sai ajaloo esimese medali Albaania | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu Pekingi MM-il pronksi võitnud Krause suutis viimasel ringil maha raputada ka albaanlanna Luiza Gega, kes hoidis aga teist kohta kindlalt lõpuni. Albaania polnud varem kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustelt ühtegi medalit võitnud.
Tulemused:
1. Gesa Felicitas Krause GER 9.18,85
2. Luiza Gega ALB 9.28,52
3. Özlem Kaya TUR 9.35,05
4. Maria Šatalova UKR 9.38.17
5. Fabienne Schlumpf SUI 9.40,01
6. Nastasja Puzakova BLR 9.42,91
7. Michele Finn IRL 9.43,19
8. Diana Martin ESP 9.43,65
### Response:
EM | Naiste 3000 meetri takistusjooksus sai ajaloo esimese medali Albaania |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Austa võiduaeg 2:04.45 tuli ratturile üllatusena, sportlane arvas, et 48 kilomeetri pikkune rada on läbitav ka alla kahe tunniga. „Samas, kui sõidu kulgu tagantjärele vaadata, siis andmist ei olnud. Alguses oli meid seal ees päris palju, enne Emumäge korra Erkiga kiirendasime, kuid täie gaasiga ei sõitnud. Jälgisime, et tagant kedagi ei tuleks,“ ütles Caspar Austa.
Erki Pütsep kaotas võitjale veidi üle minuti ning talle said saatuslikuks distantsi lõpuosas ette tulnud kukkumised.
Iiris Õunmaa võttis sõitu pigem rahulikult ja sai Greete Steinburgist ette umbes kolm kilomeetrit enne lõppu. „Sain mööda, väike vahe tekkis sisse. Greete tõmbas järgi, kahekesi punnisime, kui ta ühel laskumisel natuke eksis ja sealt tuli uus vahe. Hakkas mind püüdma, kuid kätte enam ei saanud,“ ütles rattur ja rõõmustas, et vaatamata libedatele rajaoludele õnnestus tal trass kukkumisteta läbida.
Kuus parimat meest:
1. Caspar Austa 2:04:45
2. Erki Pütsep 2:06:00
3. Anti Arumägi 02:07:28
4. Riivo Schumann 02:07:35
5. Helmet Tamkõrv 02:07:35
6. Ivar Vaab 02:08:50
Kuus parimat naist:
1. Iiris Õunmaa 2:23:01
2. Greete Steinburg 2:23:28
3. Mari-Liis Mõttus 2:27:58
4. Merili Sirvel 2:31:14
5. Sille Puhu 2:36:54
6. Janika Lõiv 2:40:49 | Rakke rattamaratoni võitsid Caspar Austa ja Iiris Õunmaa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Austa võiduaeg 2:04.45 tuli ratturile üllatusena, sportlane arvas, et 48 kilomeetri pikkune rada on läbitav ka alla kahe tunniga. „Samas, kui sõidu kulgu tagantjärele vaadata, siis andmist ei olnud. Alguses oli meid seal ees päris palju, enne Emumäge korra Erkiga kiirendasime, kuid täie gaasiga ei sõitnud. Jälgisime, et tagant kedagi ei tuleks,“ ütles Caspar Austa.
Erki Pütsep kaotas võitjale veidi üle minuti ning talle said saatuslikuks distantsi lõpuosas ette tulnud kukkumised.
Iiris Õunmaa võttis sõitu pigem rahulikult ja sai Greete Steinburgist ette umbes kolm kilomeetrit enne lõppu. „Sain mööda, väike vahe tekkis sisse. Greete tõmbas järgi, kahekesi punnisime, kui ta ühel laskumisel natuke eksis ja sealt tuli uus vahe. Hakkas mind püüdma, kuid kätte enam ei saanud,“ ütles rattur ja rõõmustas, et vaatamata libedatele rajaoludele õnnestus tal trass kukkumisteta läbida.
Kuus parimat meest:
1. Caspar Austa 2:04:45
2. Erki Pütsep 2:06:00
3. Anti Arumägi 02:07:28
4. Riivo Schumann 02:07:35
5. Helmet Tamkõrv 02:07:35
6. Ivar Vaab 02:08:50
Kuus parimat naist:
1. Iiris Õunmaa 2:23:01
2. Greete Steinburg 2:23:28
3. Mari-Liis Mõttus 2:27:58
4. Merili Sirvel 2:31:14
5. Sille Puhu 2:36:54
6. Janika Lõiv 2:40:49
### Response:
Rakke rattamaratoni võitsid Caspar Austa ja Iiris Õunmaa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullu ka 54 sekundi piiri alistanud Petersenile piisas seekord esikohaks ajast 55,12. Poolatar Joanna Linkiewicz lõpetas teisena ning sarnaselt meeste 400 meetri tõketega läks ka naiste samal distantsil pronks Šveitsi, selle võitis Lea Sprunger.
Tulemused:
1. Sara Slott Petersen DEN 55,12
2. Joanna Linkiewicz POL 55,33
3. Lea Sprunger SUI 55,41
4. Ayomide Folorunso ITA 55,50
5. Katerina Belanovitš BLR 56,10
6. Amalie Hammild Iuel NOR 56,24
7. Stina Troest DEN 56,34
8. Emilia Ankiewicz POL 57,31 | EM | Naiste 400 meetri tõkkejooksu võitis taanlanna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu ka 54 sekundi piiri alistanud Petersenile piisas seekord esikohaks ajast 55,12. Poolatar Joanna Linkiewicz lõpetas teisena ning sarnaselt meeste 400 meetri tõketega läks ka naiste samal distantsil pronks Šveitsi, selle võitis Lea Sprunger.
Tulemused:
1. Sara Slott Petersen DEN 55,12
2. Joanna Linkiewicz POL 55,33
3. Lea Sprunger SUI 55,41
4. Ayomide Folorunso ITA 55,50
5. Katerina Belanovitš BLR 56,10
6. Amalie Hammild Iuel NOR 56,24
7. Stina Troest DEN 56,34
8. Emilia Ankiewicz POL 57,31
### Response:
EM | Naiste 400 meetri tõkkejooksu võitis taanlanna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teatenaiskond koosseisus Laurika Lint, Ilona Maide, Melissa Priidel ja Kertu Kaare läbis distantsi ajaga 8.50,77 ja saavutas sellega neljanda koha, vahendab Eesti Ujumisliidu Facebooki leht. | 4x200 meetri vabaujumise teatenaiskond püstitas uue juunioride Eesti rekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teatenaiskond koosseisus Laurika Lint, Ilona Maide, Melissa Priidel ja Kertu Kaare läbis distantsi ajaga 8.50,77 ja saavutas sellega neljanda koha, vahendab Eesti Ujumisliidu Facebooki leht.
### Response:
4x200 meetri vabaujumise teatenaiskond püstitas uue juunioride Eesti rekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eraisikute annetustena kogus Sotsiaaldemokraatlik erakond 16 617 eurot, erakondadele mõeldud toetusena saadi riigieelarvest 200 966 eurot, liikmemaksudena koguti 6 863 eurot ning tuluna erakonna varalt teeniti 1050 eurot.
Suurima eraisiku annetuse tegi erakonnale selle esindaja europarlamendis Marju Lauristin, kes andis oma erakonnale kahes jaoks kokku 2000 eurot. Suuruselt järgmise annetuse, 1000-eurose annetuse tegi erakonna liige, Tartumaa Põllumeeste Liidu juhatuse esimees Jaan Sõrra. | Sotside tulu II kvartalis oli 225 000 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eraisikute annetustena kogus Sotsiaaldemokraatlik erakond 16 617 eurot, erakondadele mõeldud toetusena saadi riigieelarvest 200 966 eurot, liikmemaksudena koguti 6 863 eurot ning tuluna erakonna varalt teeniti 1050 eurot.
Suurima eraisiku annetuse tegi erakonnale selle esindaja europarlamendis Marju Lauristin, kes andis oma erakonnale kahes jaoks kokku 2000 eurot. Suuruselt järgmise annetuse, 1000-eurose annetuse tegi erakonna liige, Tartumaa Põllumeeste Liidu juhatuse esimees Jaan Sõrra.
### Response:
Sotside tulu II kvartalis oli 225 000 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mätas viskas Audentese staadionil toimunud odaviskevõistlusel oda 83.09, täites OM-i kvalifikatsiooninormi üheksasentimeetrise varuga.
Varem on Eesti odaviskajatest Rio OM-normi täitnud Magnus Kirt, Tanel Laanmäe ja Liina Laasma. | Odaviskaja Risto Mätas täitis olümpianormi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mätas viskas Audentese staadionil toimunud odaviskevõistlusel oda 83.09, täites OM-i kvalifikatsiooninormi üheksasentimeetrise varuga.
Varem on Eesti odaviskajatest Rio OM-normi täitnud Magnus Kirt, Tanel Laanmäe ja Liina Laasma.
### Response:
Odaviskaja Risto Mätas täitis olümpianormi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eraisikute annetustena kogus EKRE 2 849 eurot, erakondadele mõeldud toetusena saadi riigieelarvest 93 784 eurot, liikmemaksudena koguti 5 323 eurot ning tulu erakonna varalt teeniti 1 435.
Suurima eraannetuse tegi erakonnale silmakirurg, KSA Silmakeskuse asutaja ja juhataja Ants Haavel, kes andis kahes järgus kokku 500 eurot. Dr. Haavel on figureerinud eduka arstina ka Äripäeva rikaste TOP-is. | EKRE kogus II kvartalis tuludena 103 000 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eraisikute annetustena kogus EKRE 2 849 eurot, erakondadele mõeldud toetusena saadi riigieelarvest 93 784 eurot, liikmemaksudena koguti 5 323 eurot ning tulu erakonna varalt teeniti 1 435.
Suurima eraannetuse tegi erakonnale silmakirurg, KSA Silmakeskuse asutaja ja juhataja Ants Haavel, kes andis kahes järgus kokku 500 eurot. Dr. Haavel on figureerinud eduka arstina ka Äripäeva rikaste TOP-is.
### Response:
EKRE kogus II kvartalis tuludena 103 000 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eraisikute annetustena kogus Reformierakond 10 622 eurot, erakondadele mõeldud toetusena saadi riigieelarvest 401 931 eurot ning liikmemaksudena koguti 3342 eurot.
Suurima eraisiku annetuse, 10 000 eurot tegi Mercedeseid maale toova ettevõtte Silberauto omanik Väino Kaldoja. Suuruselt järgmise annetuse, 75 eurot tegi riigikogu liige Valdo Randpere. Väikseim eraisiku annetus oli üks euro. | Reformierakond kogus II kvartalis 416 000 euro jagu tulusid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eraisikute annetustena kogus Reformierakond 10 622 eurot, erakondadele mõeldud toetusena saadi riigieelarvest 401 931 eurot ning liikmemaksudena koguti 3342 eurot.
Suurima eraisiku annetuse, 10 000 eurot tegi Mercedeseid maale toova ettevõtte Silberauto omanik Väino Kaldoja. Suuruselt järgmise annetuse, 75 eurot tegi riigikogu liige Valdo Randpere. Väikseim eraisiku annetus oli üks euro.
### Response:
Reformierakond kogus II kvartalis 416 000 euro jagu tulusid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavusel Touril kaks korda kukkunud ja enne tänast favoriitidele kolm minutit kaotanud Contador üritas täna esimesel mäel rünnata, kuid sai õige ruttu aru, et tal pole jalgu ja maandus tagasi peagruppi, vahendab Rattauudised.ee. Varsti pärast seda jäi kahekordne Touri võitja seisma ja istus Tinkoffi saateautosse.
#ICYMI: l'abandon de Contador / Contador's abandon https://t.co/Ffo26bPUBx
— Le Tour de France (@LeTour) July 10, 2016 | VIDEO | Alberto Contador jättis Prantsusmaa velotuuri pooleli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavusel Touril kaks korda kukkunud ja enne tänast favoriitidele kolm minutit kaotanud Contador üritas täna esimesel mäel rünnata, kuid sai õige ruttu aru, et tal pole jalgu ja maandus tagasi peagruppi, vahendab Rattauudised.ee. Varsti pärast seda jäi kahekordne Touri võitja seisma ja istus Tinkoffi saateautosse.
#ICYMI: l'abandon de Contador / Contador's abandon https://t.co/Ffo26bPUBx
— Le Tour de France (@LeTour) July 10, 2016
### Response:
VIDEO | Alberto Contador jättis Prantsusmaa velotuuri pooleli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viktoriin: kui palju tead lõppeva jalgpalli EM-i kohta? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Viktoriin: kui palju tead lõppeva jalgpalli EM-i kohta? | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Novembris langes Pariisis terrorirünnakute ohvriks 130 inimest. Kolm plahvatust toimusid ka Prantsusmaa rahvusstaadioni Stade de France'i läheduses, samal ajal kohtusid staadionil sõprusmängus Prantsusmaa ja Saksamaa koondised.
„Sellised olukorrad toovad inimesi kokku,“ sõnas Henry intervjuus BBC-le. „Kõik toetavad meeskonda ja see aitab väga palju.“
„Inimesed samastuvad praeguse koondisega. Nad on uhked, et on prantslased. Nad kannavad uhkelt Prantsusmaa särki, laulavad hümni, on uhked oma lipu üle. Kui selline ühtekuuluvus on loodud, on raske lõpetada. Ma olen väga uhke, sest me vajame seda.“
Henry sõnul kaotasid koondise fännid 2010. aasta maailmameistrivõistlustel meeskonna vastu usalduse. „Kuue aasta eest naersid kõik meie üle. Nüüd vajame me karikat, et inimestele näidata, kui kaugele me oleme selle aja jooksul jõudnud.“
Henry sõnul on praegune koondis võrreldav 1998. aastal maailmameistriks tulnud meeskonnaga.
„Võitev mentaliteet on sama. Ma muretsesin poolfinaalmatšis Saksamaa vastu. Ma teadsin, et Saksamaa hoiab palli ning et me peame hästi kaitsma, kuid mulle ei tundunud, et Saksamaa võinuks värava lüüa. Me olime kaitses tugevad. Sarnane tunne oli ka 1998. aastal. 2000. aastal olime me ründavam koondis, kuid 1998. aastal pidasime me kaitses vastu ja meid oli väga raske lüüa. Plaan, identiteet – ma näen seda ka praegu. See on see, mida fännid tahavad - meeskonda, kellega nad saavad samastuda.“
„Wales sai Ronaldoga hästi hakkama. Teda ei olnud mängus näha – ja järsku oli seis 1:0," sõnas Henry Portugali koondise ohtlikuima relva, Cristiano Ronaldo kohta. "Sa tead, et tal tekivad mängu jooksul võimalused. Mõnikord on meeskonnas mängijad, kes peavad mängu sisse kasvama ja oma rütmi leidma. Ronaldo võib olla mängus anonüümne, kaotada mitmel korral palli, kuid ta teab ikkagi, et ta võib värava lüüa. Ta jääb keskendunuks.“
ETV otseülekanne jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalkohtumiselt algab kell 21.35. | Thierry Henry: prantslased on taas koondise üle uhked | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Novembris langes Pariisis terrorirünnakute ohvriks 130 inimest. Kolm plahvatust toimusid ka Prantsusmaa rahvusstaadioni Stade de France'i läheduses, samal ajal kohtusid staadionil sõprusmängus Prantsusmaa ja Saksamaa koondised.
„Sellised olukorrad toovad inimesi kokku,“ sõnas Henry intervjuus BBC-le. „Kõik toetavad meeskonda ja see aitab väga palju.“
„Inimesed samastuvad praeguse koondisega. Nad on uhked, et on prantslased. Nad kannavad uhkelt Prantsusmaa särki, laulavad hümni, on uhked oma lipu üle. Kui selline ühtekuuluvus on loodud, on raske lõpetada. Ma olen väga uhke, sest me vajame seda.“
Henry sõnul kaotasid koondise fännid 2010. aasta maailmameistrivõistlustel meeskonna vastu usalduse. „Kuue aasta eest naersid kõik meie üle. Nüüd vajame me karikat, et inimestele näidata, kui kaugele me oleme selle aja jooksul jõudnud.“
Henry sõnul on praegune koondis võrreldav 1998. aastal maailmameistriks tulnud meeskonnaga.
„Võitev mentaliteet on sama. Ma muretsesin poolfinaalmatšis Saksamaa vastu. Ma teadsin, et Saksamaa hoiab palli ning et me peame hästi kaitsma, kuid mulle ei tundunud, et Saksamaa võinuks värava lüüa. Me olime kaitses tugevad. Sarnane tunne oli ka 1998. aastal. 2000. aastal olime me ründavam koondis, kuid 1998. aastal pidasime me kaitses vastu ja meid oli väga raske lüüa. Plaan, identiteet – ma näen seda ka praegu. See on see, mida fännid tahavad - meeskonda, kellega nad saavad samastuda.“
„Wales sai Ronaldoga hästi hakkama. Teda ei olnud mängus näha – ja järsku oli seis 1:0," sõnas Henry Portugali koondise ohtlikuima relva, Cristiano Ronaldo kohta. "Sa tead, et tal tekivad mängu jooksul võimalused. Mõnikord on meeskonnas mängijad, kes peavad mängu sisse kasvama ja oma rütmi leidma. Ronaldo võib olla mängus anonüümne, kaotada mitmel korral palli, kuid ta teab ikkagi, et ta võib värava lüüa. Ta jääb keskendunuks.“
ETV otseülekanne jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalkohtumiselt algab kell 21.35.
### Response:
Thierry Henry: prantslased on taas koondise üle uhked |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 20.00 "Ob-la-di, Ob-la-da: Muusikalavastused lastele" (ETV 2001)
Reet Linna vestluskaaslasteks on hinnatud lastesaadete tegijad Virve Koppel, Tõnis Kõrvits, Ene-Maris Tali, Karin Nurm.
Kell 20.50 "Tuulelohe, luulelohe" (Eesti Telefilm 1983)
Lohesid lennutatakse siin filmis tõesti kõrgele ja kaugele. Taevakõrgustest näeb liivalinnu ja pärislinnu, maad ning merd, metsa ja põlde ning palju toredaid ja rõõmsaid lapsi. Heli Lääts laulab Ülo Vinteri lastelaule Kalju Kanguri sõnadele. Režissöör Virve Koppel.
Kell 21.05 "Pildikastis: Virve Koppel" (ETV 1991)
Tema käe all on valminud paljud lastelavastused ning mitmed telefilmid. Teda mäletatakse ka Rein Karemäe reportaažsaadete režissöörina. Saade tutvustab režissöör Virve Koppeli elu ja teletöö aastaid. Saatejuht Külli Meister, režissöör Norma Jõekalda.
Kell 22.25 "Pööripäev" (Eesti Telefilm 1964)
Film 60ndate noorte elust. Kauni looduse keskel olid seitsmendat kevadet koos 18-aastased noored, et ühiselt tähistada täisealiseks saamist. Lüüriline jutustus kevadest ja noortest - noorte suvepäevadest. Käsikiri Valdo Pant, režissöör Virve Koppel.
Kell 22.45 "Kabinettide kiuste: telerahva lood" (ETV 2005)
Maailm tuleb meile koju kätte - nii kõlab üks hea põhjendus, miks inimesel kodus televiisor võiks olla. Aga veel hiljuti, kaheksakümnendatel aastatelgi pidasid selleks loodud instantsid hoolega valvet, et Eesti inimesed maailma mitte ülearu palju ei näeks ega kuuleks. Telekorüfeed meenutavad (tsensuurivabalt) oma kokkupuuteid Glavliti ja ideoloogiavalvuritega. Stsenarist ja režissöör Vilja Palm, toimetaja Renita Timak.
Kell 23.35 "Reportaaž telefoniraamatu järgi" (Eesti Telefilm 1966)
Telefoniraamat on nii huvitav raamat, et selle põhjal võib teha reportaaži. Kas teate mitu Tamme, Kaske, Seppa on seal kirjas? Nimed on samad, aga inimesed erinevad. Mida võib näiteks leida Sepa nime tagant? Pagar Heino Sepp, kunstnik Aino Tõnisson-Sepp, klaverikunstnik Heljo Sepp jne. Stsenarist Rein Karemäe, režissöör Virve Koppel, operaatorid Mati Põldre, Peep Kasesalu, helilooja Kuldar Sink, helirežissöör Heino Pedusaar.
Kell 00.00 "Maa keset merd" (Eesti Telefilm 1981)
Kihnu ja inimesed, kes püüavad saare käekäigu eest hea seista. Stsenarist Enn Anupõld, operaator Vello Aruoja, režissöör Virve Koppel.
Kell 00.30 "Kodune collage" (Eesti Telefilm 1967)
Põgus kollaažilikus laadis ülevaade sellest, milline on nõukogude Eesti ja mida kujutab endast eestlane. Näeme merd ja kadakaid, vanu linnamüüre ning nägusaid suveniire, inimesi, kes tuntud ka väljaspool Eestimaa piire, nagu Gustav Ernesaks, Hendrik Krumm, Elbert Tuganov... Kuuleme esinemas vokaalansambleid Collage ja Laine. Humoorikat teksti loeb Tõnu Aav (vene keeles). Režissöör Virve Koppel. | ETV2 pühendab teemaõhtu Virve Koppelile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 20.00 "Ob-la-di, Ob-la-da: Muusikalavastused lastele" (ETV 2001)
Reet Linna vestluskaaslasteks on hinnatud lastesaadete tegijad Virve Koppel, Tõnis Kõrvits, Ene-Maris Tali, Karin Nurm.
Kell 20.50 "Tuulelohe, luulelohe" (Eesti Telefilm 1983)
Lohesid lennutatakse siin filmis tõesti kõrgele ja kaugele. Taevakõrgustest näeb liivalinnu ja pärislinnu, maad ning merd, metsa ja põlde ning palju toredaid ja rõõmsaid lapsi. Heli Lääts laulab Ülo Vinteri lastelaule Kalju Kanguri sõnadele. Režissöör Virve Koppel.
Kell 21.05 "Pildikastis: Virve Koppel" (ETV 1991)
Tema käe all on valminud paljud lastelavastused ning mitmed telefilmid. Teda mäletatakse ka Rein Karemäe reportaažsaadete režissöörina. Saade tutvustab režissöör Virve Koppeli elu ja teletöö aastaid. Saatejuht Külli Meister, režissöör Norma Jõekalda.
Kell 22.25 "Pööripäev" (Eesti Telefilm 1964)
Film 60ndate noorte elust. Kauni looduse keskel olid seitsmendat kevadet koos 18-aastased noored, et ühiselt tähistada täisealiseks saamist. Lüüriline jutustus kevadest ja noortest - noorte suvepäevadest. Käsikiri Valdo Pant, režissöör Virve Koppel.
Kell 22.45 "Kabinettide kiuste: telerahva lood" (ETV 2005)
Maailm tuleb meile koju kätte - nii kõlab üks hea põhjendus, miks inimesel kodus televiisor võiks olla. Aga veel hiljuti, kaheksakümnendatel aastatelgi pidasid selleks loodud instantsid hoolega valvet, et Eesti inimesed maailma mitte ülearu palju ei näeks ega kuuleks. Telekorüfeed meenutavad (tsensuurivabalt) oma kokkupuuteid Glavliti ja ideoloogiavalvuritega. Stsenarist ja režissöör Vilja Palm, toimetaja Renita Timak.
Kell 23.35 "Reportaaž telefoniraamatu järgi" (Eesti Telefilm 1966)
Telefoniraamat on nii huvitav raamat, et selle põhjal võib teha reportaaži. Kas teate mitu Tamme, Kaske, Seppa on seal kirjas? Nimed on samad, aga inimesed erinevad. Mida võib näiteks leida Sepa nime tagant? Pagar Heino Sepp, kunstnik Aino Tõnisson-Sepp, klaverikunstnik Heljo Sepp jne. Stsenarist Rein Karemäe, režissöör Virve Koppel, operaatorid Mati Põldre, Peep Kasesalu, helilooja Kuldar Sink, helirežissöör Heino Pedusaar.
Kell 00.00 "Maa keset merd" (Eesti Telefilm 1981)
Kihnu ja inimesed, kes püüavad saare käekäigu eest hea seista. Stsenarist Enn Anupõld, operaator Vello Aruoja, režissöör Virve Koppel.
Kell 00.30 "Kodune collage" (Eesti Telefilm 1967)
Põgus kollaažilikus laadis ülevaade sellest, milline on nõukogude Eesti ja mida kujutab endast eestlane. Näeme merd ja kadakaid, vanu linnamüüre ning nägusaid suveniire, inimesi, kes tuntud ka väljaspool Eestimaa piire, nagu Gustav Ernesaks, Hendrik Krumm, Elbert Tuganov... Kuuleme esinemas vokaalansambleid Collage ja Laine. Humoorikat teksti loeb Tõnu Aav (vene keeles). Režissöör Virve Koppel.
### Response:
ETV2 pühendab teemaõhtu Virve Koppelile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Warriorsiga allkirjastas lepingu mullu miinimumpalga eest San Antonio Spursis pallinud 35-aastane ääremängija David West. Eelmisel nädalal toodi meeskonda ka grusiinist kogenud keskmängija Zaza Pachulia.
13 aastat NBA-s pallinud West kogus eelmisel hooajal 78 põhiturniiri mänguga keskmiselt 7,1 punkti, 4 lauapalli ja 1,8 korvisöötu, kuid tema karjääri keskmised numbrid on 14,8 punkti, 6,9 lauapalli ja 2,2 söötu.
Oma karjääri parimad aastad mängis 206 cm pikkune West New Orleans Hornetsis ning Indiana Pacersis. | Golden State Warriors hankis korvi alla veel ühe kogenud veterani | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Warriorsiga allkirjastas lepingu mullu miinimumpalga eest San Antonio Spursis pallinud 35-aastane ääremängija David West. Eelmisel nädalal toodi meeskonda ka grusiinist kogenud keskmängija Zaza Pachulia.
13 aastat NBA-s pallinud West kogus eelmisel hooajal 78 põhiturniiri mänguga keskmiselt 7,1 punkti, 4 lauapalli ja 1,8 korvisöötu, kuid tema karjääri keskmised numbrid on 14,8 punkti, 6,9 lauapalli ja 2,2 söötu.
Oma karjääri parimad aastad mängis 206 cm pikkune West New Orleans Hornetsis ning Indiana Pacersis.
### Response:
Golden State Warriors hankis korvi alla veel ühe kogenud veterani |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | NATO-Vene nõukogu kohtumisel, mis toimub 13. juulil, soovib Moskva kuulda selgitusi alliansi plaanide kohta, ütles välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova Reutersi teatel.
Venemaa ootab tema sõnul NATOlt selgitusi ka Soome plaani kohta Balti mere kohal õhuturvet suurendada.
Eile lõppenud Varssavi tippkohtumisel kiitsid NATO liidrid heaks nelja umbes tuhandemehelise rahvusvahelise pataljoni paigutamise igasse Balti riiki ja Poolasse. Igal pataljoni hakkab juhtima üks riik.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg rõhutas, et tegu on proportsionaalse kaitsereaktsiooniga Venemaa tegevusele Ukrainas. | Moskva: NATO keskendub olematu Vene-ohuga võitlemisele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
NATO-Vene nõukogu kohtumisel, mis toimub 13. juulil, soovib Moskva kuulda selgitusi alliansi plaanide kohta, ütles välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova Reutersi teatel.
Venemaa ootab tema sõnul NATOlt selgitusi ka Soome plaani kohta Balti mere kohal õhuturvet suurendada.
Eile lõppenud Varssavi tippkohtumisel kiitsid NATO liidrid heaks nelja umbes tuhandemehelise rahvusvahelise pataljoni paigutamise igasse Balti riiki ja Poolasse. Igal pataljoni hakkab juhtima üks riik.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg rõhutas, et tegu on proportsionaalse kaitsereaktsiooniga Venemaa tegevusele Ukrainas.
### Response:
Moskva: NATO keskendub olematu Vene-ohuga võitlemisele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neidudest võitis teist aastat järjest ülekaaluka kulla Simona Aebersold, kelle edu 3,3 kilomeetrisel rajal teise koha saanud venelanna Anna Dvorjanskaja ees oli mäekõrgune – võiduaja 13.13 juures tervelt 51 sekundit. Pronksi teenis soomlanna Anna Haataja, kes kaotas võitjale 55 sekundiga.
Tubli jooksu tegi Marianne Haug, kes vaatamata sellele, et sprint ei ole tema tugevaim külg, kordas oma senist parimat kohta juunioride MM-il ja lõpetas 146 osaleja hulgas 20. kohaga, kaotust võitjale 2.19, vahendas Eesti Orienteerumisliit oma pressiteates.
"Sprindist ma midagi ei lootnud, kuid väga hea tunne jäi, kui tänavusel esimesel sprindivõistlusel suutsin eelmise aasta MMi parimat tulemust korrata. Vigu ei teinud, võib-olla kaotasin sekundeid mõne teevalikuga. Jooksukiirusest jääb sprindi tarvis puudu, kuid usun, et tänane võistlus oli hea lahtijooks homseks tavarajaks," sõnas Haug.
Marie Tammemäe tulemuseks jäi 112. koht, kaotust võitjale kogunes 5.13, Emily Raudkepi tulemus tühistati kontrollpunkti vahelejätmise tõttu.
Noormeeste võistlus medalitele oli tasavägisem ja siingi võitis kulla konkurentidest selgelt tugevam jooksja. Šveitslane Joey Hadorn edestas 3,7 kilomeetrisel rajal 8 sekundiga oma kaasmaalast Thomas Curigeri vaatamata sellele, et tegi rajal mõned mitte just kõige paremad teevalikud. Võitja sai ajaks 12.47. Pronksi teenis rootslane Isac von Krusenstierna, kes kaotas võitjale 17 sekundiga.
Eestit koondise esindajad Heino Ollin ja Janek Piirisild olid 170 osaleja seas vastavalt 121. (+3.04) ja 139. (+3.44).
Kõigi eestlaste eesmärgiks on oma kohti pikematel distantsidel parandada. Esimene võimalus selleks avaneb juba homme, kui võisteldakse tavarajal. Stardi algus on kl 10 eesti aja järgi. Rajameister on planeerinud väga mägised rajad – neidude 6,5 km rajal on ootamas 310 tõusumeetrit ja noormeeste 8,8 km rajal koguni 450 tõusumeetrit. | Marianne Haug oli juunioride MM-il sprindis 20. kohaga Eesti parim | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neidudest võitis teist aastat järjest ülekaaluka kulla Simona Aebersold, kelle edu 3,3 kilomeetrisel rajal teise koha saanud venelanna Anna Dvorjanskaja ees oli mäekõrgune – võiduaja 13.13 juures tervelt 51 sekundit. Pronksi teenis soomlanna Anna Haataja, kes kaotas võitjale 55 sekundiga.
Tubli jooksu tegi Marianne Haug, kes vaatamata sellele, et sprint ei ole tema tugevaim külg, kordas oma senist parimat kohta juunioride MM-il ja lõpetas 146 osaleja hulgas 20. kohaga, kaotust võitjale 2.19, vahendas Eesti Orienteerumisliit oma pressiteates.
"Sprindist ma midagi ei lootnud, kuid väga hea tunne jäi, kui tänavusel esimesel sprindivõistlusel suutsin eelmise aasta MMi parimat tulemust korrata. Vigu ei teinud, võib-olla kaotasin sekundeid mõne teevalikuga. Jooksukiirusest jääb sprindi tarvis puudu, kuid usun, et tänane võistlus oli hea lahtijooks homseks tavarajaks," sõnas Haug.
Marie Tammemäe tulemuseks jäi 112. koht, kaotust võitjale kogunes 5.13, Emily Raudkepi tulemus tühistati kontrollpunkti vahelejätmise tõttu.
Noormeeste võistlus medalitele oli tasavägisem ja siingi võitis kulla konkurentidest selgelt tugevam jooksja. Šveitslane Joey Hadorn edestas 3,7 kilomeetrisel rajal 8 sekundiga oma kaasmaalast Thomas Curigeri vaatamata sellele, et tegi rajal mõned mitte just kõige paremad teevalikud. Võitja sai ajaks 12.47. Pronksi teenis rootslane Isac von Krusenstierna, kes kaotas võitjale 17 sekundiga.
Eestit koondise esindajad Heino Ollin ja Janek Piirisild olid 170 osaleja seas vastavalt 121. (+3.04) ja 139. (+3.44).
Kõigi eestlaste eesmärgiks on oma kohti pikematel distantsidel parandada. Esimene võimalus selleks avaneb juba homme, kui võisteldakse tavarajal. Stardi algus on kl 10 eesti aja järgi. Rajameister on planeerinud väga mägised rajad – neidude 6,5 km rajal on ootamas 310 tõusumeetrit ja noormeeste 8,8 km rajal koguni 450 tõusumeetrit.
### Response:
Marianne Haug oli juunioride MM-il sprindis 20. kohaga Eesti parim |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.