instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arutelu viisid läbi keeleteadlane Liina Lindström ja Tartu Ülikooli psühholingvistika kaasprofessor Virve Vihman.
Vihmani sõnul on hakatud täheldama muutusi noorte eesti keele sõnavaras. "Neli aastat tagasi eesti keele seisundi koostamise käigus tekkis päris mitmes kohas selliseid küsimusi, et mis on eesti keele olukord noorte suus ja kasutuses."
Praeguseks aasta kestnud projekti abil saadakse aimu noorte keelekasutusest neilt endilt. "Teeme seda natuke ebatavalisel moel. Oleme leidnud keelesaadikuid 4.-10. klassidest. Me koolitame neid, jagame neile diktofone ja juhiseid ning nad saadavad meile salvestusi suulistest vestlustest oma eakaaslastega ja ka oma kiirsuhtluse sõnumitest. Nad asuvad neljas erinevas Eesti osas, meil on kindlasti väga põnev andmestik kogunenud," rääkis Vihman.
"Noori iseloomustab avatus uutele suundadele, trendidele, uutele sõnadele, leida uus kasutus vanadele sõnadele," selgitas Vihman. "Mis lisab teravust, on see väga kiire sotsiaalmeedia, tehnoloogia uuenduslikkus, kiire kasv ja areng. Noored kohanevad agaralt platvormidega, nad on kiired vastuvõtjad, nad otsivad uusi kogemusi."
"Peab ütlema, et see tehnoloogia, mille kaudu me edastame sõnumit, mõjutab ka sõnumi vormi. See, kui palju on neti- või kiirsuhtluse vorm erinev suulisest keelest, on meie põhiline küsimus," ütles Vihman.
Ka sotsiaalmeediaplatormid mõjutavad keelekasutust, sest seal on palju sisu inglise keeles. "Võib ka küsida, kas see praegune isolatsiooni ja distantseerumise olukord tähendab, et noored veedavad rohkem aega ingliskeelses keskkonnas ja mida see omakorda tähendab," rääkis Vihman.
Näiteks toodi sõna cringe, mis tähendab eesti keeles piinlikku või ebameeldivat. "Huvitav on see, et cringe 'i inglise keeles kasutatakse eelkõige tegevussõna või nimisõnana, aga vaikselt on see võtnud omadussõna rolli ning eesti keeles kasutatakse enamasti omadussõnana," rääkis Vihman. "See on väga hea vahend hoiaku väljenduseks, mida teismelised kasutavad Eestis üha rohkem."
Noorte suhtumine eesti keelde on huvitav. "Noored ei arva, et eesti keel on halb. Nad lihtsalt suhtuvad sellesse mõnusasse kodukootud asja nagu suvel vanaema juures käimisesse," nentis Vihman.
Liina Lindströmi sõnul eesti keel noorte laialdase slängi- ja võõrkeelsete sõnade kasutuse tõttu hukas pole. "Teismeliste kasutuses kuhjuvad need jooned ja see on kõige tüüpilisem psühholoogiline eraldumine ja vastandumine vanemale generatsioonile, mis toob kaasa ka selle, et saan vastanduda ka keele kaudu," ütles Lindström. "See hüpe toimub teismeliseeas ja hilisemas vanuses vaikselt vaibub. Nii et see ei tähenda, et kõik, mis teismeliste keelekasutuses on, jääks, see võib muutuda." | Keeleteadlased: noored suhtuvad eesti keelde kui mõnusasse kodukootud asja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arutelu viisid läbi keeleteadlane Liina Lindström ja Tartu Ülikooli psühholingvistika kaasprofessor Virve Vihman.
Vihmani sõnul on hakatud täheldama muutusi noorte eesti keele sõnavaras. "Neli aastat tagasi eesti keele seisundi koostamise käigus tekkis päris mitmes kohas selliseid küsimusi, et mis on eesti keele olukord noorte suus ja kasutuses."
Praeguseks aasta kestnud projekti abil saadakse aimu noorte keelekasutusest neilt endilt. "Teeme seda natuke ebatavalisel moel. Oleme leidnud keelesaadikuid 4.-10. klassidest. Me koolitame neid, jagame neile diktofone ja juhiseid ning nad saadavad meile salvestusi suulistest vestlustest oma eakaaslastega ja ka oma kiirsuhtluse sõnumitest. Nad asuvad neljas erinevas Eesti osas, meil on kindlasti väga põnev andmestik kogunenud," rääkis Vihman.
"Noori iseloomustab avatus uutele suundadele, trendidele, uutele sõnadele, leida uus kasutus vanadele sõnadele," selgitas Vihman. "Mis lisab teravust, on see väga kiire sotsiaalmeedia, tehnoloogia uuenduslikkus, kiire kasv ja areng. Noored kohanevad agaralt platvormidega, nad on kiired vastuvõtjad, nad otsivad uusi kogemusi."
"Peab ütlema, et see tehnoloogia, mille kaudu me edastame sõnumit, mõjutab ka sõnumi vormi. See, kui palju on neti- või kiirsuhtluse vorm erinev suulisest keelest, on meie põhiline küsimus," ütles Vihman.
Ka sotsiaalmeediaplatormid mõjutavad keelekasutust, sest seal on palju sisu inglise keeles. "Võib ka küsida, kas see praegune isolatsiooni ja distantseerumise olukord tähendab, et noored veedavad rohkem aega ingliskeelses keskkonnas ja mida see omakorda tähendab," rääkis Vihman.
Näiteks toodi sõna cringe, mis tähendab eesti keeles piinlikku või ebameeldivat. "Huvitav on see, et cringe 'i inglise keeles kasutatakse eelkõige tegevussõna või nimisõnana, aga vaikselt on see võtnud omadussõna rolli ning eesti keeles kasutatakse enamasti omadussõnana," rääkis Vihman. "See on väga hea vahend hoiaku väljenduseks, mida teismelised kasutavad Eestis üha rohkem."
Noorte suhtumine eesti keelde on huvitav. "Noored ei arva, et eesti keel on halb. Nad lihtsalt suhtuvad sellesse mõnusasse kodukootud asja nagu suvel vanaema juures käimisesse," nentis Vihman.
Liina Lindströmi sõnul eesti keel noorte laialdase slängi- ja võõrkeelsete sõnade kasutuse tõttu hukas pole. "Teismeliste kasutuses kuhjuvad need jooned ja see on kõige tüüpilisem psühholoogiline eraldumine ja vastandumine vanemale generatsioonile, mis toob kaasa ka selle, et saan vastanduda ka keele kaudu," ütles Lindström. "See hüpe toimub teismeliseeas ja hilisemas vanuses vaikselt vaibub. Nii et see ei tähenda, et kõik, mis teismeliste keelekasutuses on, jääks, see võib muutuda."
### Response:
Keeleteadlased: noored suhtuvad eesti keelde kui mõnusasse kodukootud asja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaktsineerimise ümber on viimastel nädalatel antud vasturääkivaid sõnumeid ja õhutatud inimestes asjatuid ootusi olukorras, kus vaktsiini on riigis vaid sõrmkübaratäite kaupa ja kõikidele paratamatult ei jagu.
Praeguses segases olukorras peavad olema selged kokkulepped, keda ja kuidas vaktsineeritakse, ja kokkulepetest tuleb ka kinni pidada. Vastupidine käitumine tekitab nördimust nii vaktsineerijates kui ka vaktsineeritavates ja õõnestab usaldust riigi toimimise suhtes.
Vaktsiini on vähe
Vaatame esmalt otsa arvudele. Jätan jaanuari kõrvale, sest siis vaktsineeriti alles meedikuid ja hooldekodusid. Veebruari algusest praeguseni on Eestisse tulnud pisut üle 62 000 doosi Pfizeri vaktsiini (st 31 000 inimese vaktsineerimiseks), 15 600 doosi Moderna vaktsiini (st 7800 inimese vaktsineerimiseks) ning AstraZeneca vaktsiini 72 000 doosi pluss 12. märtsil lisanduv 12 000 doosi. Kokku seega nii palju, et saaks vaktsineerida 110 800 inimest.
Riskigruppidesse kuulub 360 000 inimest ja arstliku otsusega on perearstidel lubatud riskigruppidesse lisada veel inimesi, näiteks kelle haruldasem diagnoos riskigruppide loetelust välja on jäänud.
Seni kehtis AstraZeneca vaktsiini kasutamiseks vanuse ülempiir 70 aastat – seega on meil olnud eakate jaoks vaktsiini vaid 38 800 inimese jagu. Ainuüksi üle 80-aastaseid inimesi on 80 000 ja koos kõrge riski haigustega 70-aastaste inimestega juba kokku üle 147 000. Mitte kuidagi ei mängi välja, ükskõik kuidas jagada.
AstraZeneca vaktsiini oleks justkui rohkem
Otsus, et AstraZeneca vaktsiini kasutamisele tuleb ealine ülempiir, sundis vaktsineerimise korraldust kiiresti ümber orienteerima. Väga arukalt otsustati vaktsiini kasutada eesliinitöötajate ning mõne aja pärast paralleelselt ka alla 70-aastaste riskigruppidesse kuuluvate inimeste vaktsineerimiseks. Mitmed erinevad vaktsineeritavad grupid ja mitmed erinevad vaktsineerivad asutused läbisegi on aga osutunud logistiliseks katastroofiks.
Juba varemgi on räägitud sellest, kuidas perearstid ei saa vaktsiinide tellimiskeskkonda sisse logida või saavad suvaliselt teisele asutusele tellida; kuidas nad võivad saada ühe ja sama vaktsiinitellimuse kohta ühe päeva jooksul neli erineva sisuga vastust; et tellimuste kinnitus on arusaamatu tekstiga ("Teie tellimus on kinnitatud. Sõltuvalt vaktsiini kättesaadavusest võib tarnitav kogus olla väiksem tellitud kogusest"); kuidas vaktsiini saamiseks peab postkasti pingsalt jälgima ka nädalavahetustel, sest teavitus tellimise võimalusest võib saabuda ka nädalavahetusel ja tellimise "aken" on korduvalt olnud suurusjärgus üks-kaks päeva.
Aprilli algusest planeeritakse perearstidele esitleda kolmandat(!) vaktsiinide tellimise e-keskkonda.
Ja ma pole veel jõudnudki selleni, et 72 000 + 12 000 doosi vaktsiini ei saa mingil viisil ära katta üle 200 000 riskigrupi patsienti pluss õpetajad, päästjad ja teised riigi toimimiseks oluliste ametite pidajad.
Riskigrupid peavad olema prioriteetsed
Olukorras, kus vaktsiini on imevähe, peame tegema valikuid arukalt, toetudes parimale olemasolevale teaduslikule tõendusele. Selliste väikeste kogustega pole lootustki mingit kogukonnaimmuunsust saavutada, seega tuleb vaktsineerimise teravik suunata sinna, kus sellest kõige rohkem kasu on.
Riiklikus vaktsineerimisprogrammis on väga täpselt sõnastatud vaktsineerimise eesmärgid: kaitsta riskirühmi, vähendada COVID-19 haigus- ja surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele jm. Suuremat osa neist eesmärkidest aitab täita riskigruppidesse kuuluvate inimeste vaktsineerimine.
Riskigruppidesse kuuluvad inimesed on tavaelanikkonnaga võrreldes vanemaealised, kehvema digivõimekusega ja transpordi osas tihti teistest inimestest sõltuvad. Need on inimesed, kellel on vaktsineerimisega seoses sageli küsimusi vaktsineerimise sobivuse kohta nende isiklike diagnooside, ravimite ja tehtud või planeeritud operatsioonidega.
Mõne patsiendi osas me teame, millise pereliikmega ühendust võtta, et transpordiks sobiv päev kokku leppida. Mõnel on vaja vaktsineerimise ajastamiseks laveerida ajaliselt silmaarsti või haavaravikabineti külastuse, bioloogilise või keemiaravi päevade vahel.
Seega on need inimesed, kelle vaktsineerimist ei saa korraldada kirvemeetodil massvaktsineerimiskeskustes ja kelle vaktsineerima saamine nõuab teiste elanikkonna gruppidega võrreldes rohkem nõustamist ja planeerimist.
Ja mis kõige valusam – riskigruppide patsiendid ei ole need, kes avalikkuses oma õigusi valjuhäälselt nõuavad. See on suuresti märkamatu grupp ühiskonnast, kes tuleb meelde vaid valimiseelseid lubadusi kokku kirjutades. Need inimesed on kannatlikult terve aasta oodanud, et oma lapselastega kohtuda, hooldekodus elavaid sõpru külastada või rahuliku südamega ise poes käia, et mitte pereliikmetest sõltuda.
Reeglite murdmine lõhub usaldust
"Närvilise õhkkonna tõttu on vaktsineerimise korraldajad hakanud logistika süstemaatilise paikapanemise asemel tegelema meeleheitliku rapsimisega."
Ühiskonnas on tekkinud justkui võistlus, et kes suudab ärevust rohkem üles kütta. Iga päev loetakse kollektiivselt kokku õlavartesse jõudnud doose ja kappides omakorda ootavaid viaale. Närvilise õhkkonna tõttu on vaktsineerimise korraldajad hakanud logistika süstemaatilise paikapanemise asemel tegelema meeleheitliku rapsimisega.
Ükskõik millise hinnaga, aga igal nädalal peab raporteerima eelmisest suuremaid numbreid. Nädalavahetustel lihtsalt peab vaktsineerima, et saaks ajalehes edulugusid rääkida, mis sellest, et vaktsiini on nii vähe, et perearstikeskustes saaks sama töö ära tehtud nädala sees.
Sihitu rähklemise tagajärjeks on usalduse kadumine. Riiklik vaktsineerimisprogramm oma mõistlikult sõnastatud eesmärkidega on muutnud formaalseks koltunud paberiks riiulis. Tegelikkuses on vaktsineerimine muutunud olelusvõitluseks, kus omavahel on pandud võistlema nii perearstid (vaktsiine saavad need, kes satuvad õigel ajal e-kirju lugema või kes oma tühistatud tellimuste pärast rohkem lärmi löövad) kui ka teised inimesed (digivõimekamad ja õigel ajal ajalehte lugevad inimesed jõuavad riskigruppidest ette).
Paraku on tagajärjeks ka üha teravam ebaõigluse tajumine ühiskonnas. Minu käest on küsinud nii tuttavad kui ka võõrad inimesed, et kuidas on võimalik, et nende eakad emad või vanaisad on ikka veel vaktsineerimata, samas kui massimeedia kaudu kutsutakse vaktsineerima juba terveid inimesi.
Pereõed peavad pareerima vaprate ja ilusate nõudmisi, et kui nende kogu sõpruskond on vaktsineeritud, siis peaks ju ometi nendel ka olema õigus oma süst kätte saada. Ja paljud perearstid on täiesti raevus, lugedes ajalehest reibast kutset tervete inimeste "nobedate näppude vooru", olles ise saanud just keelduva vastuse oma vaktsiinitellimusele.
Ettepanekud
10. märtsil kaotas immunoprofülaktika ekspertkomisjon AstraZeneca vaktsiinilt vanuse ülempiiri. Kõige loogilisem järeldus on, et vaktsiinist suurem osa tuleb suunata riskigruppide vaktsineerimiseks ja osaliselt jätkata elutähtsate teenuste osutajate vaktsineerimisega.
Tundub mõistlik, et väike osa vaktsiinidest jääb massvaktsineerimise lahenduste testimiseks. Massvaktsineerimine suurtes vaktsineerimiskeskustes kiirelt 24 tunni jooksul pärast vaktsiini Eestisse jõudmist on võimalik alles siis, kui massvaktsineerimine on tagatud masstarnetega. Me peame selleks valmis olema ja nende lahenduste toimimine peab olema testitud veel nüüd, mil vaktsiini on vähe ja tempo võib olla rahulikum.
Vaktsineerimine ei ole sprint, vaid maraton. Meile ühiskonnana tuleks ka kasuks, kui hüsteerilise vaktsiinide pudelikaupa kokku lugemisega tagasi tõmmata. Ebausaldusväärsete tarnete ja lappava logistika tõttu pole perearstid nõus patsiente vaktsineerimisele registreerima enne, kui vaktsiin arstikeskuse külmkappi on jõudnud.
Pandeemia seljatamise mõttes pole vahet, kas mõnisada vaktsiinisüsti on tehtud neli päeva varem või hiljem. Vaktsineerijate mitte ära kurnamise ja ühiskonna usalduse säilitamise mõttes aga on nendel päevadel ülioluline roll. | Piret Rospu: vaktsineerimine on muutunud olelusvõitluseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaktsineerimise ümber on viimastel nädalatel antud vasturääkivaid sõnumeid ja õhutatud inimestes asjatuid ootusi olukorras, kus vaktsiini on riigis vaid sõrmkübaratäite kaupa ja kõikidele paratamatult ei jagu.
Praeguses segases olukorras peavad olema selged kokkulepped, keda ja kuidas vaktsineeritakse, ja kokkulepetest tuleb ka kinni pidada. Vastupidine käitumine tekitab nördimust nii vaktsineerijates kui ka vaktsineeritavates ja õõnestab usaldust riigi toimimise suhtes.
Vaktsiini on vähe
Vaatame esmalt otsa arvudele. Jätan jaanuari kõrvale, sest siis vaktsineeriti alles meedikuid ja hooldekodusid. Veebruari algusest praeguseni on Eestisse tulnud pisut üle 62 000 doosi Pfizeri vaktsiini (st 31 000 inimese vaktsineerimiseks), 15 600 doosi Moderna vaktsiini (st 7800 inimese vaktsineerimiseks) ning AstraZeneca vaktsiini 72 000 doosi pluss 12. märtsil lisanduv 12 000 doosi. Kokku seega nii palju, et saaks vaktsineerida 110 800 inimest.
Riskigruppidesse kuulub 360 000 inimest ja arstliku otsusega on perearstidel lubatud riskigruppidesse lisada veel inimesi, näiteks kelle haruldasem diagnoos riskigruppide loetelust välja on jäänud.
Seni kehtis AstraZeneca vaktsiini kasutamiseks vanuse ülempiir 70 aastat – seega on meil olnud eakate jaoks vaktsiini vaid 38 800 inimese jagu. Ainuüksi üle 80-aastaseid inimesi on 80 000 ja koos kõrge riski haigustega 70-aastaste inimestega juba kokku üle 147 000. Mitte kuidagi ei mängi välja, ükskõik kuidas jagada.
AstraZeneca vaktsiini oleks justkui rohkem
Otsus, et AstraZeneca vaktsiini kasutamisele tuleb ealine ülempiir, sundis vaktsineerimise korraldust kiiresti ümber orienteerima. Väga arukalt otsustati vaktsiini kasutada eesliinitöötajate ning mõne aja pärast paralleelselt ka alla 70-aastaste riskigruppidesse kuuluvate inimeste vaktsineerimiseks. Mitmed erinevad vaktsineeritavad grupid ja mitmed erinevad vaktsineerivad asutused läbisegi on aga osutunud logistiliseks katastroofiks.
Juba varemgi on räägitud sellest, kuidas perearstid ei saa vaktsiinide tellimiskeskkonda sisse logida või saavad suvaliselt teisele asutusele tellida; kuidas nad võivad saada ühe ja sama vaktsiinitellimuse kohta ühe päeva jooksul neli erineva sisuga vastust; et tellimuste kinnitus on arusaamatu tekstiga ("Teie tellimus on kinnitatud. Sõltuvalt vaktsiini kättesaadavusest võib tarnitav kogus olla väiksem tellitud kogusest"); kuidas vaktsiini saamiseks peab postkasti pingsalt jälgima ka nädalavahetustel, sest teavitus tellimise võimalusest võib saabuda ka nädalavahetusel ja tellimise "aken" on korduvalt olnud suurusjärgus üks-kaks päeva.
Aprilli algusest planeeritakse perearstidele esitleda kolmandat(!) vaktsiinide tellimise e-keskkonda.
Ja ma pole veel jõudnudki selleni, et 72 000 + 12 000 doosi vaktsiini ei saa mingil viisil ära katta üle 200 000 riskigrupi patsienti pluss õpetajad, päästjad ja teised riigi toimimiseks oluliste ametite pidajad.
Riskigrupid peavad olema prioriteetsed
Olukorras, kus vaktsiini on imevähe, peame tegema valikuid arukalt, toetudes parimale olemasolevale teaduslikule tõendusele. Selliste väikeste kogustega pole lootustki mingit kogukonnaimmuunsust saavutada, seega tuleb vaktsineerimise teravik suunata sinna, kus sellest kõige rohkem kasu on.
Riiklikus vaktsineerimisprogrammis on väga täpselt sõnastatud vaktsineerimise eesmärgid: kaitsta riskirühmi, vähendada COVID-19 haigus- ja surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele jm. Suuremat osa neist eesmärkidest aitab täita riskigruppidesse kuuluvate inimeste vaktsineerimine.
Riskigruppidesse kuuluvad inimesed on tavaelanikkonnaga võrreldes vanemaealised, kehvema digivõimekusega ja transpordi osas tihti teistest inimestest sõltuvad. Need on inimesed, kellel on vaktsineerimisega seoses sageli küsimusi vaktsineerimise sobivuse kohta nende isiklike diagnooside, ravimite ja tehtud või planeeritud operatsioonidega.
Mõne patsiendi osas me teame, millise pereliikmega ühendust võtta, et transpordiks sobiv päev kokku leppida. Mõnel on vaja vaktsineerimise ajastamiseks laveerida ajaliselt silmaarsti või haavaravikabineti külastuse, bioloogilise või keemiaravi päevade vahel.
Seega on need inimesed, kelle vaktsineerimist ei saa korraldada kirvemeetodil massvaktsineerimiskeskustes ja kelle vaktsineerima saamine nõuab teiste elanikkonna gruppidega võrreldes rohkem nõustamist ja planeerimist.
Ja mis kõige valusam – riskigruppide patsiendid ei ole need, kes avalikkuses oma õigusi valjuhäälselt nõuavad. See on suuresti märkamatu grupp ühiskonnast, kes tuleb meelde vaid valimiseelseid lubadusi kokku kirjutades. Need inimesed on kannatlikult terve aasta oodanud, et oma lapselastega kohtuda, hooldekodus elavaid sõpru külastada või rahuliku südamega ise poes käia, et mitte pereliikmetest sõltuda.
Reeglite murdmine lõhub usaldust
"Närvilise õhkkonna tõttu on vaktsineerimise korraldajad hakanud logistika süstemaatilise paikapanemise asemel tegelema meeleheitliku rapsimisega."
Ühiskonnas on tekkinud justkui võistlus, et kes suudab ärevust rohkem üles kütta. Iga päev loetakse kollektiivselt kokku õlavartesse jõudnud doose ja kappides omakorda ootavaid viaale. Närvilise õhkkonna tõttu on vaktsineerimise korraldajad hakanud logistika süstemaatilise paikapanemise asemel tegelema meeleheitliku rapsimisega.
Ükskõik millise hinnaga, aga igal nädalal peab raporteerima eelmisest suuremaid numbreid. Nädalavahetustel lihtsalt peab vaktsineerima, et saaks ajalehes edulugusid rääkida, mis sellest, et vaktsiini on nii vähe, et perearstikeskustes saaks sama töö ära tehtud nädala sees.
Sihitu rähklemise tagajärjeks on usalduse kadumine. Riiklik vaktsineerimisprogramm oma mõistlikult sõnastatud eesmärkidega on muutnud formaalseks koltunud paberiks riiulis. Tegelikkuses on vaktsineerimine muutunud olelusvõitluseks, kus omavahel on pandud võistlema nii perearstid (vaktsiine saavad need, kes satuvad õigel ajal e-kirju lugema või kes oma tühistatud tellimuste pärast rohkem lärmi löövad) kui ka teised inimesed (digivõimekamad ja õigel ajal ajalehte lugevad inimesed jõuavad riskigruppidest ette).
Paraku on tagajärjeks ka üha teravam ebaõigluse tajumine ühiskonnas. Minu käest on küsinud nii tuttavad kui ka võõrad inimesed, et kuidas on võimalik, et nende eakad emad või vanaisad on ikka veel vaktsineerimata, samas kui massimeedia kaudu kutsutakse vaktsineerima juba terveid inimesi.
Pereõed peavad pareerima vaprate ja ilusate nõudmisi, et kui nende kogu sõpruskond on vaktsineeritud, siis peaks ju ometi nendel ka olema õigus oma süst kätte saada. Ja paljud perearstid on täiesti raevus, lugedes ajalehest reibast kutset tervete inimeste "nobedate näppude vooru", olles ise saanud just keelduva vastuse oma vaktsiinitellimusele.
Ettepanekud
10. märtsil kaotas immunoprofülaktika ekspertkomisjon AstraZeneca vaktsiinilt vanuse ülempiiri. Kõige loogilisem järeldus on, et vaktsiinist suurem osa tuleb suunata riskigruppide vaktsineerimiseks ja osaliselt jätkata elutähtsate teenuste osutajate vaktsineerimisega.
Tundub mõistlik, et väike osa vaktsiinidest jääb massvaktsineerimise lahenduste testimiseks. Massvaktsineerimine suurtes vaktsineerimiskeskustes kiirelt 24 tunni jooksul pärast vaktsiini Eestisse jõudmist on võimalik alles siis, kui massvaktsineerimine on tagatud masstarnetega. Me peame selleks valmis olema ja nende lahenduste toimimine peab olema testitud veel nüüd, mil vaktsiini on vähe ja tempo võib olla rahulikum.
Vaktsineerimine ei ole sprint, vaid maraton. Meile ühiskonnana tuleks ka kasuks, kui hüsteerilise vaktsiinide pudelikaupa kokku lugemisega tagasi tõmmata. Ebausaldusväärsete tarnete ja lappava logistika tõttu pole perearstid nõus patsiente vaktsineerimisele registreerima enne, kui vaktsiin arstikeskuse külmkappi on jõudnud.
Pandeemia seljatamise mõttes pole vahet, kas mõnisada vaktsiinisüsti on tehtud neli päeva varem või hiljem. Vaktsineerijate mitte ära kurnamise ja ühiskonna usalduse säilitamise mõttes aga on nendel päevadel ülioluline roll.
### Response:
Piret Rospu: vaktsineerimine on muutunud olelusvõitluseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meediaettevõtete liidu tegevjuht Merle Viirma-Treifeldt ütles ERR-ile, et tegemist oli liidu ja ministri vahelise esimese kohtumisega, kus toimus liidu seisu- ja murekohtade tutvustamine.
Juttu tuli nii kohtumenetluse avalikustamisest, täitevvõimu sekkumisest meediategevusse kui ka allikakaitse realiseerimisest kohtumenetlusse, selgitas tegevjuht. Lühemalt peatuti ka keelatud riigiabi, digihiidude maksustamise ja kojukande teemadel.
"Meedia(liidu) eesmärk on tagada meediaväljaannetele võimekus käsitleda pooleliolevaid ja lõppenud kohtumenetlusi isikustatult. Mis tähendab seda, et meediaväljaanne võiks saada kohtuotsustest sama palju teavet poolte ja teiste menetlusosaliste kohta kui avalikul kohtuistungil osaledes. Kohtuistungil saab teada nii menetlusosaliste kui tunnistajate isikud. Umbisikustamine tähendab seda, et kohtupidamine ei ole avalik. Mis on selges vastuolus põhiseadusega," selgitas Viirmaa-Treifeldt kohtupidamise avalikustamise kohta räägitut.
Ta sõnas, et täitevvõimu jõuline sekkumine meediategevusse väljendub seeläbi, et andmekaitse inspektsioon (AKI) algatab kaebuste põhjalt järelevalvemenetlusi ning nõuab, et väljaanded põhjendaks oma meediahuvi. Seda nõutakse Viirmaa-Treifeldti sõnul aga kümme aastat vanade meediaväljundite pealt.
"Kusjuures AKI ei kontrolli seda, kas avaldamise hetkel oli tegemist seadusliku avaldamisega, vaid nõuab, et kümne aasta tagune artikkel vastaks täna kehtivale seadusele. Nõuab nimede kustutamist artiklitest, mis on täielikus vastuolus Euroopa inimõiguste kohtu praktikaga. Selline tegevus on vastuolus AKI enda sekkumiskriteeriumitega," lisas ta.
Allikakaitse teemadel on liidu tegevjuhi sõnul meediavaidlusi aasta-aastalt üha rohkem. Ta ütles, et meediateenuste seaduse järgi peab meediaorganisatsioon oma allikat kaitsma ning seaduste järgi võivad ajakirjanikud keelduda tunnistuste andmisest seoses allikaga.
"Riigikohus kinnitab, et tõepoolest, allikakaitse on meedia privileeg. Samas on meediaettevõte tsiviilmenetluses täpselt samasuguses situatsioonis nagu iga teine menetlusosaline, ta on kohustatud tõendama neid asjaolusid, mida ta väidab. Sageli on meediaorganisatsioon vahendaja rollis, ta edastab allikalt saadud teavet. Allikat ei tohi paljastada. Seega on meediaorganisatsiooni võimalused tsiviilmenetluses piiratud," selgitas Viirmaa-Treifeldt.
Erinevalt Euroopa õigusruumist, kus kehtib allikakaitse printsiip ka tsiviilvaidlustes, on Viirmaa-Treifeldti sõnul Eestis see vaid kriminaalmenetluses.
"Võimalik, et anonüümse tunnistaja instituuti oleks vaja ka teistes tsiviilvaidlustes, kus pooled võivad olla ebavõrdses seisundis, näiteks töövaidlustes. Tunnistaja isik võiks olla teada menetlevale kohtunikule, kes saaks veenduda selles, et tunnistaja on heauskne (inimõiguste kohtu seisukoha järgi ei pea pahauskset allikat kaitsma). Anonüümse tunnistaja instituudi sissetoomise võimalus Eesti õigusesse vajaks täiendavat ja põhjalikku analüüsi," lisas ta.
Tegevjuhi sõnul said reedel esialgsed seisukohad ministrile tutvustatud ning töö murekohtade lahendamiseks käib edasi. | Meediaettevõtete liit ja justiitsminister arutasid murekohti meediamaastikul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meediaettevõtete liidu tegevjuht Merle Viirma-Treifeldt ütles ERR-ile, et tegemist oli liidu ja ministri vahelise esimese kohtumisega, kus toimus liidu seisu- ja murekohtade tutvustamine.
Juttu tuli nii kohtumenetluse avalikustamisest, täitevvõimu sekkumisest meediategevusse kui ka allikakaitse realiseerimisest kohtumenetlusse, selgitas tegevjuht. Lühemalt peatuti ka keelatud riigiabi, digihiidude maksustamise ja kojukande teemadel.
"Meedia(liidu) eesmärk on tagada meediaväljaannetele võimekus käsitleda pooleliolevaid ja lõppenud kohtumenetlusi isikustatult. Mis tähendab seda, et meediaväljaanne võiks saada kohtuotsustest sama palju teavet poolte ja teiste menetlusosaliste kohta kui avalikul kohtuistungil osaledes. Kohtuistungil saab teada nii menetlusosaliste kui tunnistajate isikud. Umbisikustamine tähendab seda, et kohtupidamine ei ole avalik. Mis on selges vastuolus põhiseadusega," selgitas Viirmaa-Treifeldt kohtupidamise avalikustamise kohta räägitut.
Ta sõnas, et täitevvõimu jõuline sekkumine meediategevusse väljendub seeläbi, et andmekaitse inspektsioon (AKI) algatab kaebuste põhjalt järelevalvemenetlusi ning nõuab, et väljaanded põhjendaks oma meediahuvi. Seda nõutakse Viirmaa-Treifeldti sõnul aga kümme aastat vanade meediaväljundite pealt.
"Kusjuures AKI ei kontrolli seda, kas avaldamise hetkel oli tegemist seadusliku avaldamisega, vaid nõuab, et kümne aasta tagune artikkel vastaks täna kehtivale seadusele. Nõuab nimede kustutamist artiklitest, mis on täielikus vastuolus Euroopa inimõiguste kohtu praktikaga. Selline tegevus on vastuolus AKI enda sekkumiskriteeriumitega," lisas ta.
Allikakaitse teemadel on liidu tegevjuhi sõnul meediavaidlusi aasta-aastalt üha rohkem. Ta ütles, et meediateenuste seaduse järgi peab meediaorganisatsioon oma allikat kaitsma ning seaduste järgi võivad ajakirjanikud keelduda tunnistuste andmisest seoses allikaga.
"Riigikohus kinnitab, et tõepoolest, allikakaitse on meedia privileeg. Samas on meediaettevõte tsiviilmenetluses täpselt samasuguses situatsioonis nagu iga teine menetlusosaline, ta on kohustatud tõendama neid asjaolusid, mida ta väidab. Sageli on meediaorganisatsioon vahendaja rollis, ta edastab allikalt saadud teavet. Allikat ei tohi paljastada. Seega on meediaorganisatsiooni võimalused tsiviilmenetluses piiratud," selgitas Viirmaa-Treifeldt.
Erinevalt Euroopa õigusruumist, kus kehtib allikakaitse printsiip ka tsiviilvaidlustes, on Viirmaa-Treifeldti sõnul Eestis see vaid kriminaalmenetluses.
"Võimalik, et anonüümse tunnistaja instituuti oleks vaja ka teistes tsiviilvaidlustes, kus pooled võivad olla ebavõrdses seisundis, näiteks töövaidlustes. Tunnistaja isik võiks olla teada menetlevale kohtunikule, kes saaks veenduda selles, et tunnistaja on heauskne (inimõiguste kohtu seisukoha järgi ei pea pahauskset allikat kaitsma). Anonüümse tunnistaja instituudi sissetoomise võimalus Eesti õigusesse vajaks täiendavat ja põhjalikku analüüsi," lisas ta.
Tegevjuhi sõnul said reedel esialgsed seisukohad ministrile tutvustatud ning töö murekohtade lahendamiseks käib edasi.
### Response:
Meediaettevõtete liit ja justiitsminister arutasid murekohti meediamaastikul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väravaterohkes kohtumises skooriti juba avakolmandikul viis korda: Troy Stecher ja Dylan Larkin viisid Detroiti kahel korral juhtima, kuid Mihhal Sergatšjovi ja Steven Stamkose tabamused viigistasid seisu. Lõppsõna jäi siiski Red Wingsile, kui Anthony Mantha viis võõrustajad vaheajale 3:2 eduseisul.
Teisel kolmandikul suurendas Detroit oma edu kolmele väravale, kui skoori tegid Luke Glendening ja Robby Fabbri. Brayden Point ja Ondrej Palat suutsid küll kohtumise lõpuminutitel Tampa Bay eest vahe ühele vähendada, kuid Vladislav Namestnikov vormistas mõnikümmend sekundit enne lõpusireeni Detroiti 6:4 võidu.
Keskdivisjoni liidrina jätkab Carolina Hurricanes, kel on 26 mängust 39 punkti. Tampa Bay, kes on pidanud ühe kohtumise vähem, jääb maha ühe silmaga. Detroit Red Wings on 20 punktiga viimane ehk kaheksas.
Teised tulemused:
Boston – NY Rangers 4:0
Buffalo – Pittsburgh 2:5
Carolina – Nashville 5:1
Columbus – Florida 4:5 la.
NY Islanders – New Jersey 5:3
Philadelphia – Washington 3:5
Toronto – Winnipeg 4:3 la.
Dallas – Chicago 2:4
Calgary – Montreal 2:1 | NHL: Detroit viskas tiitlikaitsjale kuus väravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väravaterohkes kohtumises skooriti juba avakolmandikul viis korda: Troy Stecher ja Dylan Larkin viisid Detroiti kahel korral juhtima, kuid Mihhal Sergatšjovi ja Steven Stamkose tabamused viigistasid seisu. Lõppsõna jäi siiski Red Wingsile, kui Anthony Mantha viis võõrustajad vaheajale 3:2 eduseisul.
Teisel kolmandikul suurendas Detroit oma edu kolmele väravale, kui skoori tegid Luke Glendening ja Robby Fabbri. Brayden Point ja Ondrej Palat suutsid küll kohtumise lõpuminutitel Tampa Bay eest vahe ühele vähendada, kuid Vladislav Namestnikov vormistas mõnikümmend sekundit enne lõpusireeni Detroiti 6:4 võidu.
Keskdivisjoni liidrina jätkab Carolina Hurricanes, kel on 26 mängust 39 punkti. Tampa Bay, kes on pidanud ühe kohtumise vähem, jääb maha ühe silmaga. Detroit Red Wings on 20 punktiga viimane ehk kaheksas.
Teised tulemused:
Boston – NY Rangers 4:0
Buffalo – Pittsburgh 2:5
Carolina – Nashville 5:1
Columbus – Florida 4:5 la.
NY Islanders – New Jersey 5:3
Philadelphia – Washington 3:5
Toronto – Winnipeg 4:3 la.
Dallas – Chicago 2:4
Calgary – Montreal 2:1
### Response:
NHL: Detroit viskas tiitlikaitsjale kuus väravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | BBC kirjutab, et mitmetel kasutajatel ilmub Netflixi sisenedes teade: "Kui sa ei ela selle konto omanikuga koos, on sul Netflixi kasutamiseks vaja oma kontot."
Voogedastusplatvormi pressiesindaja sõnul on tegemist uue testlahendusega, mille abil määratakse kindlaks, kas konto kasutajal on selleks ka kasutamisõigus.
Selleks, et oma kasutusõigust tõestada, peab Netflixi vaataja sisestama koodi, mis saadetakse telefonile või meilile.
Kasutusõiguseta kasutajad plaanib Netflix likvideerida. Praegu ei oma aga voogedastusplatvorm ülevaadet, kui palju selliseid kasutajaid olla võiks. | Netflix soovib piirata kasutajate vahel paroolide jagamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
BBC kirjutab, et mitmetel kasutajatel ilmub Netflixi sisenedes teade: "Kui sa ei ela selle konto omanikuga koos, on sul Netflixi kasutamiseks vaja oma kontot."
Voogedastusplatvormi pressiesindaja sõnul on tegemist uue testlahendusega, mille abil määratakse kindlaks, kas konto kasutajal on selleks ka kasutamisõigus.
Selleks, et oma kasutusõigust tõestada, peab Netflixi vaataja sisestama koodi, mis saadetakse telefonile või meilile.
Kasutusõiguseta kasutajad plaanib Netflix likvideerida. Praegu ei oma aga voogedastusplatvorm ülevaadet, kui palju selliseid kasutajaid olla võiks.
### Response:
Netflix soovib piirata kasutajate vahel paroolide jagamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tulenevalt riigis kehtestatud koroonaviiruse piirangutest viiakse leina- ja matusetalitus läbi vastavalt nõuetele pere ja nende kutsustud lähimate sõprade ringis. Kaitsevägi ja Kaitseliit austavad oma juhti kaitseväe peastaabi territooriumil kinnise ürituse raames.
Matusetalitus algab pühapäeval kell 14 Tallinnas Jaani kirikus suletud leinatalitusega, millele järgneb kaitseväe kalmistul vaid perekonnaliikmete ja lähedaste osalusel toimuv muldasängitamine. Praeguse kava kohaselt kõnelevad kirikus president Kersti Kaljulaid, kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ning Johannes Kerdi tütar Mirjam Kert.
Kindral Kerdi sark liigub suurtükilafetil Jaani kirikust kaitseväe kalmistule. Lafett alustab liikumist Vabaduse väljakult umbes kell 14.55.
Teel kalmistule peatub sark kaitseväe peastaabi territooriumil, kus viiakse läbi kaitseväelised austusavaldused arvestatakse kõikide riigis kehtestatud piirangutega. Lahkunud kaitseväe juhatajale avaldab kaitsevägi austust käsitulirelvadest ja 122-millimeetristest haubitsatest lastavate aupaukudega.
Tulenevalt piirangutest palub kaitsevägi kõigil leinajatel talituspaikadesse mitte koguneda. Alates kella viiest õhtul on kaitseväe kalmistul võimalik kindralleitnant Johannes Kerdiga hüvasti jätta ning hauale lilli viia. Kaitsevägi palub sealjuures kinni pidada koroonaviirusega seotud piirangutest ja nõuetest, kanda maske ning järgida 2+2 reeglit.
3. detsembril 1959. aastal sündinud kindralleitnant Johannes Kert suri tänavu 4. märtsil. Kindral Kert oli Kaitseliidu ülem 1993-1996 ja juhtis kaitseväge 1996-2000 aastani. | Otse pühapäeval kell 14: kindral Johannes Kerdi ärasaatmine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tulenevalt riigis kehtestatud koroonaviiruse piirangutest viiakse leina- ja matusetalitus läbi vastavalt nõuetele pere ja nende kutsustud lähimate sõprade ringis. Kaitsevägi ja Kaitseliit austavad oma juhti kaitseväe peastaabi territooriumil kinnise ürituse raames.
Matusetalitus algab pühapäeval kell 14 Tallinnas Jaani kirikus suletud leinatalitusega, millele järgneb kaitseväe kalmistul vaid perekonnaliikmete ja lähedaste osalusel toimuv muldasängitamine. Praeguse kava kohaselt kõnelevad kirikus president Kersti Kaljulaid, kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ning Johannes Kerdi tütar Mirjam Kert.
Kindral Kerdi sark liigub suurtükilafetil Jaani kirikust kaitseväe kalmistule. Lafett alustab liikumist Vabaduse väljakult umbes kell 14.55.
Teel kalmistule peatub sark kaitseväe peastaabi territooriumil, kus viiakse läbi kaitseväelised austusavaldused arvestatakse kõikide riigis kehtestatud piirangutega. Lahkunud kaitseväe juhatajale avaldab kaitsevägi austust käsitulirelvadest ja 122-millimeetristest haubitsatest lastavate aupaukudega.
Tulenevalt piirangutest palub kaitsevägi kõigil leinajatel talituspaikadesse mitte koguneda. Alates kella viiest õhtul on kaitseväe kalmistul võimalik kindralleitnant Johannes Kerdiga hüvasti jätta ning hauale lilli viia. Kaitsevägi palub sealjuures kinni pidada koroonaviirusega seotud piirangutest ja nõuetest, kanda maske ning järgida 2+2 reeglit.
3. detsembril 1959. aastal sündinud kindralleitnant Johannes Kert suri tänavu 4. märtsil. Kindral Kert oli Kaitseliidu ülem 1993-1996 ja juhtis kaitseväge 1996-2000 aastani.
### Response:
Otse pühapäeval kell 14: kindral Johannes Kerdi ärasaatmine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2020. aasta hooajal Premium liigas seitsmenda koha pälvinud Tallinna JK Legioni ridades 22 mängus kaasa teinud 37-aastane Sidorenkov on karjääri jooksul Eesti klubidest esindanud pikemalt FC Florat, Sillamäe Kalevit, Nõmme Kaljut ja Legioni. Kokku on ta osalenud 279 Premium liiga mängus, kus löönud 29 väravat. Lisaks on ta mänginud Taani, Valgevene ja Norra klubides. Eesti koondist esindas Sidorenkov 23 ametlikus kohtumises, kirjutab Soccernet.ee.
"Loodan oma rahvusvahelise kogemuse tuua Põhja-Tallinna noorteni ja tõsta JK Volta noortetöö kvaliteeti. Enne JK Voltaga liitumist tutvusin klubiga põhjalikult ning on hea meel, et siin on hea vundament, mille pealt noortetööd uuele tasemele viia," ütles Sidorenkov klubi teates. | Legionist lahkunud ekskoondislane asus JK Volta noortetööjuhiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2020. aasta hooajal Premium liigas seitsmenda koha pälvinud Tallinna JK Legioni ridades 22 mängus kaasa teinud 37-aastane Sidorenkov on karjääri jooksul Eesti klubidest esindanud pikemalt FC Florat, Sillamäe Kalevit, Nõmme Kaljut ja Legioni. Kokku on ta osalenud 279 Premium liiga mängus, kus löönud 29 väravat. Lisaks on ta mänginud Taani, Valgevene ja Norra klubides. Eesti koondist esindas Sidorenkov 23 ametlikus kohtumises, kirjutab Soccernet.ee.
"Loodan oma rahvusvahelise kogemuse tuua Põhja-Tallinna noorteni ja tõsta JK Volta noortetöö kvaliteeti. Enne JK Voltaga liitumist tutvusin klubiga põhjalikult ning on hea meel, et siin on hea vundament, mille pealt noortetööd uuele tasemele viia," ütles Sidorenkov klubi teates.
### Response:
Legionist lahkunud ekskoondislane asus JK Volta noortetööjuhiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Skeleton konkureerib akutehnoloogia arendamises Elon Muski tehnoloogiafirma Teslaga, teatas Reuters.
Skeleton on maailmas üks suuremaid superkondensaatoritel põhinevate energiasalvestite tootjaid. Superkondensaator võimaldab elektrisõidukite akudel pakkuda kauem energiat.
"Superkondensaatoritööstus on hetkel samas olukorras nagu liitiumakud 1999. aastal. Kuid meie põhitehnoloogia ja tootmisvõimaluste edenemine aitab kulusid vähendada," ütles Skeletoni tegevjuht Taavi Madiberk.
Skeletoni superkondensaatorite tootmiskulud peaksid pärast viieaastase projekti lõppemist vähenema peaaegu 90 protsenti.
Skeleton teatas, et toetus antakse Saksamaa energeetikaministeeriumilt Euroopa Liidu patareide innovatsiooni rahastamise raamistiku alusel | Saksamaa toetab Eesti tehnoloogiafirmat Skeleton 51 miljoni euroga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Skeleton konkureerib akutehnoloogia arendamises Elon Muski tehnoloogiafirma Teslaga, teatas Reuters.
Skeleton on maailmas üks suuremaid superkondensaatoritel põhinevate energiasalvestite tootjaid. Superkondensaator võimaldab elektrisõidukite akudel pakkuda kauem energiat.
"Superkondensaatoritööstus on hetkel samas olukorras nagu liitiumakud 1999. aastal. Kuid meie põhitehnoloogia ja tootmisvõimaluste edenemine aitab kulusid vähendada," ütles Skeletoni tegevjuht Taavi Madiberk.
Skeletoni superkondensaatorite tootmiskulud peaksid pärast viieaastase projekti lõppemist vähenema peaaegu 90 protsenti.
Skeleton teatas, et toetus antakse Saksamaa energeetikaministeeriumilt Euroopa Liidu patareide innovatsiooni rahastamise raamistiku alusel
### Response:
Saksamaa toetab Eesti tehnoloogiafirmat Skeleton 51 miljoni euroga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ruhnu oli seni viimase omavalitsusüksusena koroonaviirusest puutumata. Nüüd aga registreeriti seal esimene nakatunu.
Terviseameti peadirektor Üllar Lanno ütles, et nakkus viidi väikesaarele Tallinnast. Ta tuletas meelde, et kõik, kel on koroona tuvastatud, peaksid hoiduma ringireisimisest ja püsima isolatsioonis.
"Viimane maatükk on nüüd ka koroonaga kaetud," täheldas Lanno. | Ruhnu avas seni viimse puutumata kantsina oma koroonaskoori | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ruhnu oli seni viimase omavalitsusüksusena koroonaviirusest puutumata. Nüüd aga registreeriti seal esimene nakatunu.
Terviseameti peadirektor Üllar Lanno ütles, et nakkus viidi väikesaarele Tallinnast. Ta tuletas meelde, et kõik, kel on koroona tuvastatud, peaksid hoiduma ringireisimisest ja püsima isolatsioonis.
"Viimane maatükk on nüüd ka koroonaga kaetud," täheldas Lanno.
### Response:
Ruhnu avas seni viimse puutumata kantsina oma koroonaskoori |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | HEMI Music Awards (HMA) on artistidele suunatud programm, mille fookuses on rahvusvahelise karjääri arendamine. HMA korraldajaks on rahvusvaheline artiste ja muusikatööstuse professionaale toetav projekt Hub for the Exchange of Music Innovation (HEMI). Osalejad valiti välja Eesti, Poola, Tšehhi, Sloveenia, Ungari, Rumeenia, Põhja-Makedoonia, Serbia ja Kreeka artistide seast.
Programmis osalevast üheksast riigist valiti esimesse vooru 27 artisti ning neist omakorda teise 9 artisti. Eestit esindab teises etapis põhjamaine elektropop trio I Wear* Experiment. "Me täname züriid ja meil on hea meel esindada Eesti muusikat HEMI Music Awardsil vähemalt sama valjult ja väärikalt, nagu oleme esindanud Eesti muusikat kõikidel välisesinemistel siin- ja sealpool maakera," kommenteeris finaali pääsemist ansambli liige Hando Jaksi. "Ootame huviga järgmise etapi tegevusi ja loodame, et saame varsti esineda ka programmi sihtriikides. Kohvrid on pakitud, aga koguvad tolmu – meeskond on valmis startima, kui luba antakse."
Osalejad valis välja 27-liikmeline rahvusvaheline žürii, kelle seas on festivalikorraldajad, promootorid, ekspordikontorite ja kontserdipaikade esindajad ning muusikaajakirjanikud üheksast HEMI partnerriigist. Eestist on žüriiliikmetena kaasatud Tallinn Music Week festivali kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla, Music Estonia tegevjuht Ave Tölpt ja Intsikurmu festivali korraldaja Mihkel Kübar.
"See protsess on olnud senimaani äärmiselt huvitav ning ka kõrvuavav. Konkursil on seinast seina muusikat, mis mulle isiklikult väga meeldib," rääkis Kübar. "Näiteks kuulates Põhja-Makedoonia erinevaid artiste, püüad silme ette manada kogu nende muusikas toimuva. Usun, et lõppvoorus on esindatud piire ületav ja äge muusika. Soovin kõikidele teises etapis osalejatele palju edu ning loodetavasti näeme neid esimesel võimalusel erinevatel Euroopa lavadel."
HEMI Music Awards 2021 koguväärtus on 36 000 eurot mis jaotub kolme etapi peale. Selle raames saavad valitud artistid osa neile suunatud arenguprogrammist ja kontaktiloomest, konsultatsioonidest rahvusvaheliste muusikatööstuse professionaalidega ning programmi viimases etapis tuge rahvusvahelisest meediakajastusest festivaliesinemisteni.
Tutvu kõigi 9 finalistiga HEMI kodulehel. | I Wear* Experiment valiti uue rahvusvahelise arendusprogrammi finalistiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
HEMI Music Awards (HMA) on artistidele suunatud programm, mille fookuses on rahvusvahelise karjääri arendamine. HMA korraldajaks on rahvusvaheline artiste ja muusikatööstuse professionaale toetav projekt Hub for the Exchange of Music Innovation (HEMI). Osalejad valiti välja Eesti, Poola, Tšehhi, Sloveenia, Ungari, Rumeenia, Põhja-Makedoonia, Serbia ja Kreeka artistide seast.
Programmis osalevast üheksast riigist valiti esimesse vooru 27 artisti ning neist omakorda teise 9 artisti. Eestit esindab teises etapis põhjamaine elektropop trio I Wear* Experiment. "Me täname züriid ja meil on hea meel esindada Eesti muusikat HEMI Music Awardsil vähemalt sama valjult ja väärikalt, nagu oleme esindanud Eesti muusikat kõikidel välisesinemistel siin- ja sealpool maakera," kommenteeris finaali pääsemist ansambli liige Hando Jaksi. "Ootame huviga järgmise etapi tegevusi ja loodame, et saame varsti esineda ka programmi sihtriikides. Kohvrid on pakitud, aga koguvad tolmu – meeskond on valmis startima, kui luba antakse."
Osalejad valis välja 27-liikmeline rahvusvaheline žürii, kelle seas on festivalikorraldajad, promootorid, ekspordikontorite ja kontserdipaikade esindajad ning muusikaajakirjanikud üheksast HEMI partnerriigist. Eestist on žüriiliikmetena kaasatud Tallinn Music Week festivali kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla, Music Estonia tegevjuht Ave Tölpt ja Intsikurmu festivali korraldaja Mihkel Kübar.
"See protsess on olnud senimaani äärmiselt huvitav ning ka kõrvuavav. Konkursil on seinast seina muusikat, mis mulle isiklikult väga meeldib," rääkis Kübar. "Näiteks kuulates Põhja-Makedoonia erinevaid artiste, püüad silme ette manada kogu nende muusikas toimuva. Usun, et lõppvoorus on esindatud piire ületav ja äge muusika. Soovin kõikidele teises etapis osalejatele palju edu ning loodetavasti näeme neid esimesel võimalusel erinevatel Euroopa lavadel."
HEMI Music Awards 2021 koguväärtus on 36 000 eurot mis jaotub kolme etapi peale. Selle raames saavad valitud artistid osa neile suunatud arenguprogrammist ja kontaktiloomest, konsultatsioonidest rahvusvaheliste muusikatööstuse professionaalidega ning programmi viimases etapis tuge rahvusvahelisest meediakajastusest festivaliesinemisteni.
Tutvu kõigi 9 finalistiga HEMI kodulehel.
### Response:
I Wear* Experiment valiti uue rahvusvahelise arendusprogrammi finalistiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EML-i juhatuse liige Merle Viirmaa-Treifeldt kirjutas kultuuriministeeriumile, et peab äärmiselt kahetsusväärseks ministeeriumi otsust mitte anda 200 000 eurot ajakirjanduse teema-aasta tähistamiseks, mille fookuses oleks olnud maakonnalehed.
"Kuna ajakirjandus on üks osa kultuurivaldkonnast, teeb EML ettepaneku toetada maakonnalehtede kojukannet samal põhimõttel, nagu ministeerium tegi seda 2020. aasta keskel: erakorralist perioodika kojukandetoetust saavad taotleda EML-i kuuluvad sõltumatud maakonnalehed," märkis Viirmaa-Treifeldt.
Ta lisas, et peab väga oluliseks, et toetusraha jõuaks kriisiabina maakonnalehtedele, mitte ei lahustuks üldisesse loomevaldkonna toetusesse.
"Tänavu teeb maakonnalehtede olukorra raskemaks lisaks pandeemia tõttu kokku kukkunud reklaamikäibele ka 1. jaanuarist 8,7 protsenti kallinenud perioodika kojukanne."
Viirmaa-Treifeldti sõnul lükkub kultuuriministeeriumi otsusega paberlehtedele alternatiivi pakkuda võinud digitaalse ajalehe jõulisem arendus kaugemasse tulevikku.
"Oleks äärmiselt kahetsusväärne kui Eesti peaks tähistama 200 aasta möödumist O. W. Masingu ajalehe "Marahwa Näddala-Lehe" ilmuma hakkamisest mitme kohaliku lehe pankrotiga. Meie ettepanek on toetada maakonnalehtede kojukandekulude katmist erakorralise kriisiabina 50 protsendi ulatuses esimesel poolaastal," kirjutas Viirmaa-Treifeldt.
ERR-i portaal teatas kolmapäeval, et kultuuriministeerium otsustas koroonaviiruse pandeemia laialdase leviku tõttu suunata ajakirjanduse teema-aastaks mõeldud 200 000 eurot kultuuriministeeriumi kriisiabi reservi, et hoida raha kiireloomulisteks toetusteks.
Kultuuriministeeriumi kommunikatsioonijuht Meelis Kompus täpsustas, et teema-aasta idee väljatöötamisse kaasatud meediaettevõtted loobusid ise sellest võimalusest 2020. aasta lõpus.
Seetõttu oli ministeerium sunnitud kiiresti kaaluma kõiki muid võimalusi selle raha kasutamiseks, sealhulgas regionaalsete väljaannete toetamiseks muude kanalite kaudu.
"Kuna koroonakriis vahepeal süvenes ning selles on enim kannatanud valdkonnad, mis on enda tegevuse pidanud täies mahus peatama, leidis kultuuriministeerium, et ärajäänud teema-aasta eelarve on praeguses rohkem kui ebakindlas olukorras aus suunata kriisireservi. Ajakirjandus on ka koroonakriisis saanud siiski oma tegevust jätkata," ütles Kompus.
Samas lisas ta, et kultuuriministeerium kaalub kindlasti võimalust ajakirjandusväljaandeid toetada, kuid saab seda teha siis, kui lisaeelarve numbrid on selgelt ning saab hakata välja töötama konkreetseid kriisiabi meetmeid.
Meediaettevõtete liitu kuulub 17 maakonnalehte: Harju Elu, Hiiu Leht, Järva Teataja, Lõuna-Eesti Postimees, Lõunaleht, Lääne Elu, Meie Maa, Põhjarannik/Severnoje Poberežje, Pärnu Postimees, Raplamaa Sõnumid, Saarte Hääl, Sakala, Sõnumitooja, Tartu Postimees, Virumaa Teataja, Vooremaa, Võrumaa Teataja. Neist kuus väljaannet kuuluvad Postimees Gruppi. | Meediaettevõtete liit hoiatab mitme maakonnalehe pankroti eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EML-i juhatuse liige Merle Viirmaa-Treifeldt kirjutas kultuuriministeeriumile, et peab äärmiselt kahetsusväärseks ministeeriumi otsust mitte anda 200 000 eurot ajakirjanduse teema-aasta tähistamiseks, mille fookuses oleks olnud maakonnalehed.
"Kuna ajakirjandus on üks osa kultuurivaldkonnast, teeb EML ettepaneku toetada maakonnalehtede kojukannet samal põhimõttel, nagu ministeerium tegi seda 2020. aasta keskel: erakorralist perioodika kojukandetoetust saavad taotleda EML-i kuuluvad sõltumatud maakonnalehed," märkis Viirmaa-Treifeldt.
Ta lisas, et peab väga oluliseks, et toetusraha jõuaks kriisiabina maakonnalehtedele, mitte ei lahustuks üldisesse loomevaldkonna toetusesse.
"Tänavu teeb maakonnalehtede olukorra raskemaks lisaks pandeemia tõttu kokku kukkunud reklaamikäibele ka 1. jaanuarist 8,7 protsenti kallinenud perioodika kojukanne."
Viirmaa-Treifeldti sõnul lükkub kultuuriministeeriumi otsusega paberlehtedele alternatiivi pakkuda võinud digitaalse ajalehe jõulisem arendus kaugemasse tulevikku.
"Oleks äärmiselt kahetsusväärne kui Eesti peaks tähistama 200 aasta möödumist O. W. Masingu ajalehe "Marahwa Näddala-Lehe" ilmuma hakkamisest mitme kohaliku lehe pankrotiga. Meie ettepanek on toetada maakonnalehtede kojukandekulude katmist erakorralise kriisiabina 50 protsendi ulatuses esimesel poolaastal," kirjutas Viirmaa-Treifeldt.
ERR-i portaal teatas kolmapäeval, et kultuuriministeerium otsustas koroonaviiruse pandeemia laialdase leviku tõttu suunata ajakirjanduse teema-aastaks mõeldud 200 000 eurot kultuuriministeeriumi kriisiabi reservi, et hoida raha kiireloomulisteks toetusteks.
Kultuuriministeeriumi kommunikatsioonijuht Meelis Kompus täpsustas, et teema-aasta idee väljatöötamisse kaasatud meediaettevõtted loobusid ise sellest võimalusest 2020. aasta lõpus.
Seetõttu oli ministeerium sunnitud kiiresti kaaluma kõiki muid võimalusi selle raha kasutamiseks, sealhulgas regionaalsete väljaannete toetamiseks muude kanalite kaudu.
"Kuna koroonakriis vahepeal süvenes ning selles on enim kannatanud valdkonnad, mis on enda tegevuse pidanud täies mahus peatama, leidis kultuuriministeerium, et ärajäänud teema-aasta eelarve on praeguses rohkem kui ebakindlas olukorras aus suunata kriisireservi. Ajakirjandus on ka koroonakriisis saanud siiski oma tegevust jätkata," ütles Kompus.
Samas lisas ta, et kultuuriministeerium kaalub kindlasti võimalust ajakirjandusväljaandeid toetada, kuid saab seda teha siis, kui lisaeelarve numbrid on selgelt ning saab hakata välja töötama konkreetseid kriisiabi meetmeid.
Meediaettevõtete liitu kuulub 17 maakonnalehte: Harju Elu, Hiiu Leht, Järva Teataja, Lõuna-Eesti Postimees, Lõunaleht, Lääne Elu, Meie Maa, Põhjarannik/Severnoje Poberežje, Pärnu Postimees, Raplamaa Sõnumid, Saarte Hääl, Sakala, Sõnumitooja, Tartu Postimees, Virumaa Teataja, Vooremaa, Võrumaa Teataja. Neist kuus väljaannet kuuluvad Postimees Gruppi.
### Response:
Meediaettevõtete liit hoiatab mitme maakonnalehe pankroti eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmanda geimi lõpus suutis Eesti meeskond teha uskumatu tagasituleku, jõudes 16:23 kaotusseisust 23:23 viigini ning pööras geimi lõpuks enda kasuks 27:25. Neljandas vaatuses aga enam püssirohtu ei jagunud ja Ukraina teenis võidu, vahendab volley.ee.
Eesti meeskonna resultatiivseimatena tõid Tristan Täht ja Mati Juus kumbki kümme punkti (+2 ja -2), Ranel Rahuoja lisas kaheksa punkti (+6). Eesti vastuvõtt oli 41%, rünnakuid lahendati 31-protsendiliselt, blokipunkte saadi viis ning servipunkte teeniti kaks (eksiti 15 pallingul). | U-17 koondis andis Ukrainale kõva lahingu, ent pidi vastu võtma kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmanda geimi lõpus suutis Eesti meeskond teha uskumatu tagasituleku, jõudes 16:23 kaotusseisust 23:23 viigini ning pööras geimi lõpuks enda kasuks 27:25. Neljandas vaatuses aga enam püssirohtu ei jagunud ja Ukraina teenis võidu, vahendab volley.ee.
Eesti meeskonna resultatiivseimatena tõid Tristan Täht ja Mati Juus kumbki kümme punkti (+2 ja -2), Ranel Rahuoja lisas kaheksa punkti (+6). Eesti vastuvõtt oli 41%, rünnakuid lahendati 31-protsendiliselt, blokipunkte saadi viis ning servipunkte teeniti kaks (eksiti 15 pallingul).
### Response:
U-17 koondis andis Ukrainale kõva lahingu, ent pidi vastu võtma kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konverentsil esinenud president Toomas Hendrik Ilves sõnas, et eesti keel on pidevas muutumises ja meie kohus on ise luua uusi sõnu, kuna vastasel juhul laename me need tuleviku tarbeks võõrkeeltest.
Keele järjepidevuse erinevatele tahkudele keskenduvad virtuaalkonverentsil lisaks presidendile ka Eesti Keele Instituudi leksikograaf ja Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss, Gustav Adolfi Gümnaasiumi abiturient Calista Krass, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi kaasprofessor Tiit Hennoste ning kirjanikud Andra Teede, Justin Petrone ja Karl Martin Sinijärv.
Kava:
11.00—11.10 Eesti Rahvusraamatukogu peadirektori Janne Andresoo avasõna
11.10—11.40 Sõnaustamine
Toomas Hendrik Ilves, Eesti Vabariigi president aastatel 2006–2016
Sõnause ehk sõnaloomevõistluse ellu kutsunud president Toomas Hendrik Ilves kõneleb sõnast ja selle austamisest ehk sõnaustamisest. Keskendudes keele loomulikule tekkimisele ja tarvilikule tekitamisele Aavikust arvutikeelteni, ladinast libelobani. Eeskätt sellele, kuidas me kõik alateadlikult keelt loome – ja kuidas me tohime seda ka teadlikult teha. Muutuv aeg ja uued asjad tahavad muutuvat keelt ja uusi sõnu. Eesti keeles on seda alati tehtud – juba Aaviku-isand tõi meile "relva", "mõrva" ja "armastuse" – lisagem meiegi keelele oma kihistuse.
11.40—12.10 Limukas või Kuningas? Eesti perekonnanimede püsivusest
Fred Puss, Eesti Keele Instituudi leksikograaf, Eesti Isikuloo Keskuse juhataja
Eestis on olnud ilusaid ja vähem ilusaid perekonnanimesid, kuna nimede valik pole ajalooliselt olnud nimekandjate enda teha. Ettekandes uuritakse positiivse ja negatiivse varjundiga perekonnanimede püsivust alates nende tekkimisest kuni 1940. aastani. Kas nimede tonaalsus mõjutas nende muutumist, hääbumist või hoopis kasvu ning mis oli nimede hääbumise põhjus?
12.10—12.40 Kuidas siis normaalsed inimesed üldse räägivad?
Andra Teede, kirjanik
Milliseid valikuid peab tegema autor, kui kirjutab dialoogi eri vanuses, eri elualadelt ning vahel isegi eri aegadel elavate tegelaste suhu.
12.40—13.10 Angloeestlased
Calista Krass, Gustav Adolfi Gümnaasiumi abiturient
Kuna keeled järjepanu arenevad ning seda arengut suunavad eelkõige keelekasutajad, on paslik küsida, milline roll on noortel eesti keele kujundamises. Ettekanne keskendub noortele iseloomuliku keelekasutuse ning seda mõjutavate asjaolude analüüsimisele. Lisaks spekuleeritakse, milline on noorte keelekasutuse mõju eesti keele jätkusuutlikkusele.
13.10—13.40 Inglise keel: sõber või vaenlane?
Sõprus- ja vaenusuhete üle vestlevad kirjanikud Karl Martin Sinijärv ja Justin Petrone.
13.40—14.10 Elame veel!
Tiit Hennoste, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi kaasprofessor
Eesti rahvus on keelerahvus. Keel on keeruline süsteem, mille elujõu annab muutumise ja püsimise ühtsus. Eesti rahvuse elujõu põhjaks on eesti vaimukeelte elujõud. Vaimukeeled on kirjanduse, hariduse, teaduse ja usu keel. Milline on eesti vaimukeelte püsimise ja muutumise seis 21. sajandil?
Emakeelepäeva kõnejuht on kirjanik Karl Martin Sinijärv. | Video | Rahvusraamatukogu emakeelepäeva konverents "Eesti keele elujõust" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konverentsil esinenud president Toomas Hendrik Ilves sõnas, et eesti keel on pidevas muutumises ja meie kohus on ise luua uusi sõnu, kuna vastasel juhul laename me need tuleviku tarbeks võõrkeeltest.
Keele järjepidevuse erinevatele tahkudele keskenduvad virtuaalkonverentsil lisaks presidendile ka Eesti Keele Instituudi leksikograaf ja Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss, Gustav Adolfi Gümnaasiumi abiturient Calista Krass, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi kaasprofessor Tiit Hennoste ning kirjanikud Andra Teede, Justin Petrone ja Karl Martin Sinijärv.
Kava:
11.00—11.10 Eesti Rahvusraamatukogu peadirektori Janne Andresoo avasõna
11.10—11.40 Sõnaustamine
Toomas Hendrik Ilves, Eesti Vabariigi president aastatel 2006–2016
Sõnause ehk sõnaloomevõistluse ellu kutsunud president Toomas Hendrik Ilves kõneleb sõnast ja selle austamisest ehk sõnaustamisest. Keskendudes keele loomulikule tekkimisele ja tarvilikule tekitamisele Aavikust arvutikeelteni, ladinast libelobani. Eeskätt sellele, kuidas me kõik alateadlikult keelt loome – ja kuidas me tohime seda ka teadlikult teha. Muutuv aeg ja uued asjad tahavad muutuvat keelt ja uusi sõnu. Eesti keeles on seda alati tehtud – juba Aaviku-isand tõi meile "relva", "mõrva" ja "armastuse" – lisagem meiegi keelele oma kihistuse.
11.40—12.10 Limukas või Kuningas? Eesti perekonnanimede püsivusest
Fred Puss, Eesti Keele Instituudi leksikograaf, Eesti Isikuloo Keskuse juhataja
Eestis on olnud ilusaid ja vähem ilusaid perekonnanimesid, kuna nimede valik pole ajalooliselt olnud nimekandjate enda teha. Ettekandes uuritakse positiivse ja negatiivse varjundiga perekonnanimede püsivust alates nende tekkimisest kuni 1940. aastani. Kas nimede tonaalsus mõjutas nende muutumist, hääbumist või hoopis kasvu ning mis oli nimede hääbumise põhjus?
12.10—12.40 Kuidas siis normaalsed inimesed üldse räägivad?
Andra Teede, kirjanik
Milliseid valikuid peab tegema autor, kui kirjutab dialoogi eri vanuses, eri elualadelt ning vahel isegi eri aegadel elavate tegelaste suhu.
12.40—13.10 Angloeestlased
Calista Krass, Gustav Adolfi Gümnaasiumi abiturient
Kuna keeled järjepanu arenevad ning seda arengut suunavad eelkõige keelekasutajad, on paslik küsida, milline roll on noortel eesti keele kujundamises. Ettekanne keskendub noortele iseloomuliku keelekasutuse ning seda mõjutavate asjaolude analüüsimisele. Lisaks spekuleeritakse, milline on noorte keelekasutuse mõju eesti keele jätkusuutlikkusele.
13.10—13.40 Inglise keel: sõber või vaenlane?
Sõprus- ja vaenusuhete üle vestlevad kirjanikud Karl Martin Sinijärv ja Justin Petrone.
13.40—14.10 Elame veel!
Tiit Hennoste, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi kaasprofessor
Eesti rahvus on keelerahvus. Keel on keeruline süsteem, mille elujõu annab muutumise ja püsimise ühtsus. Eesti rahvuse elujõu põhjaks on eesti vaimukeelte elujõud. Vaimukeeled on kirjanduse, hariduse, teaduse ja usu keel. Milline on eesti vaimukeelte püsimise ja muutumise seis 21. sajandil?
Emakeelepäeva kõnejuht on kirjanik Karl Martin Sinijärv.
### Response:
Video | Rahvusraamatukogu emakeelepäeva konverents "Eesti keele elujõust" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ilmselt peletab paljud lugejad juba eos eemale liigitus noorteromaaniks, kuid antud juhul ei tasu seda karta. Tinglikult võiks "Halloweenipuud" nimetada isegi lasteraamatuks, kuid napilt üle 100-lehekülje pikkune teos on nii tihe ja hullumeelne, et ajab enamikel lastel-noortel juhtme lootusetult kokku. Seega on romaan igati sobilik kõigile täiskasvanud lugejatele: Ray Bradbury võtab ette sellise metafüüsilise rännaku, mida ei oleks ühegi nurga alt osanud oodata.
Kamp poisse läheb Halloweenil uurima nende linnas asuvat vana maja, kus elab müstiline tegelane nimega Moundshroud. Ootamatult satuvad poisid aga rännakule läbi aja ja ruumi, kus nad tutvuvad Halloweeni ajalooga ja püüavad samal ajal päästa oma sõpra Pipkinit, kelle Surm ära röövis. Mõistan, et see kirjeldus kõlab nagu puder ja kapsad, aga just selline "Halloweenipuu" ongi: sündmustik on sedavõrd rikkalik ja irratsionaalne, mistõttu võib selle raamatu lugemist võrrelda pigem sõiduga Ameerika mägedel.
Kui üldiselt on sarja "Orpheuse Raamatukogu" teosed mõeldud pigem kogenud ulmefännidele, siis Bradbury "Halloweenipuu" võiks olla vabalt ka koolis kohustuslik kirjandus. Siin on hästi näha, mida on võimalik kirjandusega ära teha, kui tekst on tihedalt läbi toimetatud ja sündmustik on nii hästi rütmistatud, et raamatut lihtsalt pole füüsiliselt võimalik käest panna.
Erinevalt paljudest teistest kirjandusklassikutest, mis tekitavad noortes pigem lootusetut igavust, võiks "Halloweenipuu" olla heaks sillaks kirjanduse juurde. Jah, kõigest võib-olla aru ei saa, aga antud juhul ongi vorm sisust olulisem. Raamatu kui tõeline tulevärk: tegelased lendavad läbi ajastute, suuremad ja väiksemad monstrumid vilksatavad korraks läbi, aga kaovad sekund hiljem taas. Üllataval kombel suudab Bradbury selle kõige kaudu avada ka laiemalt Halloweeni traditsioone.
Võib-olla kõige huvitavam tõlketeos, mis 2021. aastal seni ilmunud on. | Kodune kultuurisoovitus | Rikkalik ulmerännak "Halloweenipuu" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ilmselt peletab paljud lugejad juba eos eemale liigitus noorteromaaniks, kuid antud juhul ei tasu seda karta. Tinglikult võiks "Halloweenipuud" nimetada isegi lasteraamatuks, kuid napilt üle 100-lehekülje pikkune teos on nii tihe ja hullumeelne, et ajab enamikel lastel-noortel juhtme lootusetult kokku. Seega on romaan igati sobilik kõigile täiskasvanud lugejatele: Ray Bradbury võtab ette sellise metafüüsilise rännaku, mida ei oleks ühegi nurga alt osanud oodata.
Kamp poisse läheb Halloweenil uurima nende linnas asuvat vana maja, kus elab müstiline tegelane nimega Moundshroud. Ootamatult satuvad poisid aga rännakule läbi aja ja ruumi, kus nad tutvuvad Halloweeni ajalooga ja püüavad samal ajal päästa oma sõpra Pipkinit, kelle Surm ära röövis. Mõistan, et see kirjeldus kõlab nagu puder ja kapsad, aga just selline "Halloweenipuu" ongi: sündmustik on sedavõrd rikkalik ja irratsionaalne, mistõttu võib selle raamatu lugemist võrrelda pigem sõiduga Ameerika mägedel.
Kui üldiselt on sarja "Orpheuse Raamatukogu" teosed mõeldud pigem kogenud ulmefännidele, siis Bradbury "Halloweenipuu" võiks olla vabalt ka koolis kohustuslik kirjandus. Siin on hästi näha, mida on võimalik kirjandusega ära teha, kui tekst on tihedalt läbi toimetatud ja sündmustik on nii hästi rütmistatud, et raamatut lihtsalt pole füüsiliselt võimalik käest panna.
Erinevalt paljudest teistest kirjandusklassikutest, mis tekitavad noortes pigem lootusetut igavust, võiks "Halloweenipuu" olla heaks sillaks kirjanduse juurde. Jah, kõigest võib-olla aru ei saa, aga antud juhul ongi vorm sisust olulisem. Raamatu kui tõeline tulevärk: tegelased lendavad läbi ajastute, suuremad ja väiksemad monstrumid vilksatavad korraks läbi, aga kaovad sekund hiljem taas. Üllataval kombel suudab Bradbury selle kõige kaudu avada ka laiemalt Halloweeni traditsioone.
Võib-olla kõige huvitavam tõlketeos, mis 2021. aastal seni ilmunud on.
### Response:
Kodune kultuurisoovitus | Rikkalik ulmerännak "Halloweenipuu" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ivar Põllu autorilavastus "Anne lahkub Annelinnast" on küll originaalis loodud Tartu Uue Teatri lavale, kuid jõuab piirangute oludes publiku ette Elisa Stage'i platvormi vahendusel ühest Annelinna korterist. Publik oma kodudes saab võimaluse istuda etenduse keskmes ning ise oma vaatepunkt valida.
Draamas mängivad Maarja Mitt-Pichen ja Märt Avandi. Autor ja lavastaja on Ivar Põllu, kunstnik on Kristiina Põllu ja valguskunstnik Rene Liivamägi. Lavastus esietendus Tartu Uue Teatris 22. veebruaril 2020.
Etendus algab laupäeval, 20. märtsil kell 19.00 ja sel puudub hiljem järelvaatamise võimalus. 360-kraadine etendus on teatri sõnul kõige paremini vaadeldav tahvelarvutist, kuid hästi sobivad ka arvuti ja telefoni ekraan. Võimalusel soovitab teater kasutada kõrvaklappe.
"Anne lahkub Annelinnast" on Eesti teatriauhindade nominent kahes kategoorias: eriauhinna ja algupärase dramaturgia auhinna nominent. | "Anne lahkub Annelinnast" jõuab publiku ette 360-kraadise videoetendusena | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ivar Põllu autorilavastus "Anne lahkub Annelinnast" on küll originaalis loodud Tartu Uue Teatri lavale, kuid jõuab piirangute oludes publiku ette Elisa Stage'i platvormi vahendusel ühest Annelinna korterist. Publik oma kodudes saab võimaluse istuda etenduse keskmes ning ise oma vaatepunkt valida.
Draamas mängivad Maarja Mitt-Pichen ja Märt Avandi. Autor ja lavastaja on Ivar Põllu, kunstnik on Kristiina Põllu ja valguskunstnik Rene Liivamägi. Lavastus esietendus Tartu Uue Teatris 22. veebruaril 2020.
Etendus algab laupäeval, 20. märtsil kell 19.00 ja sel puudub hiljem järelvaatamise võimalus. 360-kraadine etendus on teatri sõnul kõige paremini vaadeldav tahvelarvutist, kuid hästi sobivad ka arvuti ja telefoni ekraan. Võimalusel soovitab teater kasutada kõrvaklappe.
"Anne lahkub Annelinnast" on Eesti teatriauhindade nominent kahes kategoorias: eriauhinna ja algupärase dramaturgia auhinna nominent.
### Response:
"Anne lahkub Annelinnast" jõuab publiku ette 360-kraadise videoetendusena |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | PPA kriisijuht Vallo Koppel ütles reedesel pressikonverentsil, et maskikandjate osakaal on praegu ühiskonnas 94,8 protsenti. Neljapäeval, mil uued piirangid kehtima hakkasid oli Koppeli sõnul osakaal koguni 96 protsenti.
"Me peame ümber mängima oma tööd ja tegemisi /---/, suurem järelevalvemaht tähendab seda, et tuleb teha tegevusi, mida PPA muidu ei teeks. Ja see tuleb võtta teiste teenuste arvelt," selgitas kriisijuht.
Ta sõnas, et seetõttu võib minna kauem mõne uurimisega või on vähem liiklusjärelevalvet.
Üldplaanis on reeglite järgimine Koppeli hinnangul heal tasemel. "Terviseametile on PPA märtsis saatnud 33 märgukirja erinevate reegliterikkumiste kohta," ütles Koppel.
Ta lisas, et on väga vähe inimesi, kes kategooriliselt maskist keelduvad.
Siseminister Kristian Jaani tõi välja, et kui riigikogu nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatused heaks kiidab, saab politsei tulevikus viiruse leviku piiramiseks kehtestatud reeglite rikkujaid trahvida maksimaalselt 800 euro suuruse trahviga. | Politsei hinnangul kannab maski ligi 95 protsenti inimestest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
PPA kriisijuht Vallo Koppel ütles reedesel pressikonverentsil, et maskikandjate osakaal on praegu ühiskonnas 94,8 protsenti. Neljapäeval, mil uued piirangid kehtima hakkasid oli Koppeli sõnul osakaal koguni 96 protsenti.
"Me peame ümber mängima oma tööd ja tegemisi /---/, suurem järelevalvemaht tähendab seda, et tuleb teha tegevusi, mida PPA muidu ei teeks. Ja see tuleb võtta teiste teenuste arvelt," selgitas kriisijuht.
Ta sõnas, et seetõttu võib minna kauem mõne uurimisega või on vähem liiklusjärelevalvet.
Üldplaanis on reeglite järgimine Koppeli hinnangul heal tasemel. "Terviseametile on PPA märtsis saatnud 33 märgukirja erinevate reegliterikkumiste kohta," ütles Koppel.
Ta lisas, et on väga vähe inimesi, kes kategooriliselt maskist keelduvad.
Siseminister Kristian Jaani tõi välja, et kui riigikogu nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatused heaks kiidab, saab politsei tulevikus viiruse leviku piiramiseks kehtestatud reeglite rikkujaid trahvida maksimaalselt 800 euro suuruse trahviga.
### Response:
Politsei hinnangul kannab maski ligi 95 protsenti inimestest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Freeman oli sportlaste esituste parandamise eesmärgil tellinud 2011. aastal 30 pakikest testosterooni sisaldavat keelatud ainet Testogel. Samuti oli endine Team Sky arst hävitanud kruvikeerajat kasutades oma sülearvuti, varjamaks asitõendeid ning takistamaks Briti antidopingu uurijate tööd.
Freeman oli varasemalt võtnud 18 22-st talle esitatud süüdistusest omaks, kuid väitis, et teda survestas keelatud ainet tellima endine Briti jalgrattakoondise peatreener Shane Sutton. Sutton on süüdistust eitanud.
Freeman oli üheaegselt nii Team Sky kui Suurbritannia jalgrattaliidu arst aastatel 2009–2015. Viimase juures pani tohter tervislikel põhjustel ameti maha 2017. aasta oktoobris, Team Skyst oli Freeman selleks ajaks juba lahkunud.
Enam kui kaks aastat väldanud ärakuulamine jätkub 17. märtsil, mil otsustakse, kas Freemanil lubatakse arstina edasi praktiseerida. | Endine Team Sky arst mõisteti dopinguaine ostmises süüdi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Freeman oli sportlaste esituste parandamise eesmärgil tellinud 2011. aastal 30 pakikest testosterooni sisaldavat keelatud ainet Testogel. Samuti oli endine Team Sky arst hävitanud kruvikeerajat kasutades oma sülearvuti, varjamaks asitõendeid ning takistamaks Briti antidopingu uurijate tööd.
Freeman oli varasemalt võtnud 18 22-st talle esitatud süüdistusest omaks, kuid väitis, et teda survestas keelatud ainet tellima endine Briti jalgrattakoondise peatreener Shane Sutton. Sutton on süüdistust eitanud.
Freeman oli üheaegselt nii Team Sky kui Suurbritannia jalgrattaliidu arst aastatel 2009–2015. Viimase juures pani tohter tervislikel põhjustel ameti maha 2017. aasta oktoobris, Team Skyst oli Freeman selleks ajaks juba lahkunud.
Enam kui kaks aastat väldanud ärakuulamine jätkub 17. märtsil, mil otsustakse, kas Freemanil lubatakse arstina edasi praktiseerida.
### Response:
Endine Team Sky arst mõisteti dopinguaine ostmises süüdi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi võib tunduda, et mitmekeelsus on iseloomulik just viimasele ajale, pole see nii. Ilmselt on mitmekeelsus sama vana, nagu keel kui selline, sest vajadus suhelda naabritega ja mingil määral osata nende keelt, olgugi, et väga algelisel tasemel, on ülimalt loomulik.
Mitmekeelsus ei tähenda seda, et kõiki keeli osatakse võrdselt või ideaalselt. USA keeleteadlane Joshua Fishman märkis kunagi, et pole teada, kas võrdne oskus on võimalik, ja seda mitte sellepärast, et hiljem omandatud keel on tingimata nõrgem, (see võib olla nii, aga ei pruugi), vaid sellepärast, et inimene ei vaja mitut keelt täpselt samas funktsioonis.
Samuti ei tähenda mitmekeelsus mitme keele omandamist varajases lapsepõlves või et identiteet oleks seotud kõigi keeltega, mida osatakse. Tänapäevased definitsioonid rõhutavad, et mitmekeelsus on võime kasutada mitut keelt, mitte midagi muud.
Väga näitlik on nn kolme kohaliku keele mõiste, mis oli meil levinud enne okupatsioone. See hõlmas oskust suhelda eesti, saksa ja vene keeles. Kirjanik Dagmar Normet meenutab: "Kolme keele nõue kehtis ka kinos. See aga tähendab, et subtiitrid olid nii eesti kui ka saksa ja vene keeles ning asusid mitte ainult pildi all, vaid katsid peaaegu poole ekraani. Filmi jälgimine nõudis teatavat vilumust: tuli lugeda teksti ning samas ära arvata, mis võiks peituda pildil seda katvate subtiitrite taga 1".
Eesti Vabariigis kehtis juba varakult reegel, et kõik õpivad koolis vähemalt kahte keelt lisaks oma emakeelele. Analoogne olukord oli ka Lätis ja Leedus, ja seda kõike ammu enne praegust Euroopa valemit "emakeel pluss kaks". Siin tuleb märkida, et oleks hea, et need "pluss kaks" ei oleksid ainult suure levikuga keeled, nagu inglise, saksa ja vene, kuigi mõne "suurkeele" oskuse olulist ei eita keegi, vaid ka mõni vähem levinud keel.
Tihti arvatakse, et teiste keelte mõju on oht keele kestlikkusele. Siin tuleb eristada kahte tahku. Esiteks, laenud ja teiste keelte mõju ei ohusta keelt. Ajalooliselt vaadates on igas keeles üsna palju võõrast, ainult et tänapäeva kasutaja seda enam ei märka, sest kunagised uuendused on saanud omaks. Igapäevased sõnad nagu "tool" ja "kauss" on laenatud, sama puudutab ka mitmeid püsiväljendeid ("hoidma nagu silmatera", "oma seitsme asjaga") ja konstruktsioone (tegusõnad nagu "üles kirjutama").
Teine asi on aga soov keelt kasutada, mis ei ole kuidagi seotud sellega, mis toimub keele sõnavaras ja struktuuris. Muidugi võib igaüks ise otsustada, kas üks või teine keel on talle oluline. Keelevahetuse põhjused on seega sotsiaalpsühholoogilised, näiteks arvatakse, et pole vaja keelt X, sest seda oskavad vaid vähesed, aga keelt Y oskavad kõik.
Õnneks ei arva sugugi kõik nii. Viimasel ajal lisaks keeleideoloogiatele ja hoiakutele uurivad keeleteadlased ka seda, mis toimub mitmekeelsetes peredes. Sellega tegeleb suhteliselt uus keeleteadusharu, perekonna keelepoliitika uurimine.
Tavaliselt hinnatakse aktiivset ehk produktiivset oskust, s.o võimet rääkida ja kirjutada, samas passiivsest ehk retseptiivsest oskusest räägitakse vähem. Olukord aga muutub, nüüd uurivad mitmed teadlased ka retseptiivset keeleoskust.
On arusaadav, et aktiivne oskus on parem, kuid passiivnegi ei ole täielik null: keelekasutajal on mõningane ettekujutus teise keele süsteemist. Nõnda võidakse avastada, et enese teadmata suudetakse aru saada mõnest sugulaskeelest või juba õpitu keele sugulaskeelest. Näiteks on selgunud, et mitmed eestlased suudavad lugeda ukraina keeles vene keele oskuse baasil.
Ka sellele võiks tähelepanu pöörata ja õpetada nt gümnaasiumis võtteid, kuidas lähedasest sugulaskeelest aru saada. See arendab keelelist teadlikkust ja aitab keelemaailmas paremini orienteeruda.
Keeleteadlane Suzanne Romaine märkis kunagi, et oleks veider, kui ilmuks raamat pealkirjaga "Ükskeelsus", sest vaikimisi arvatakse, et ükskeelsus on tavaline ja mitmekeelsus mitte, kuigi asi on täpselt vastupidi: enamik maailma elanikest on mitmekeelsed.
Hoopis mitmekeelsus on loomulik. See ei tee kedagi paremaks või õnnelikuks, aga annab üsna palju ja mitte ainult praktilises mõttes: õppides või lihtsalt pannes tähele teisi keeli enda ümber, täiustub inimene kognitiivselt, omandab uusi malle ja kombinatsioone. Areneb keeleline loovus, mis toob keelekasutajale rõõmu ja tekitab heaolutunde.
Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorandi ja nooremteaduri Andra Küti juhtimisel valmis teaduse populariseerimise projekt, kus Tallinna ülikooli teadlased räägivad põnevatel keele ja kirjanduse teemadel. Anna Verschiku video:
1 - D. Normet, Avanevad uksed, Tallinn, 2001, lk. 75
!</> | Anna Verschik: mitmekeelsus on sama vana kui keel ise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi võib tunduda, et mitmekeelsus on iseloomulik just viimasele ajale, pole see nii. Ilmselt on mitmekeelsus sama vana, nagu keel kui selline, sest vajadus suhelda naabritega ja mingil määral osata nende keelt, olgugi, et väga algelisel tasemel, on ülimalt loomulik.
Mitmekeelsus ei tähenda seda, et kõiki keeli osatakse võrdselt või ideaalselt. USA keeleteadlane Joshua Fishman märkis kunagi, et pole teada, kas võrdne oskus on võimalik, ja seda mitte sellepärast, et hiljem omandatud keel on tingimata nõrgem, (see võib olla nii, aga ei pruugi), vaid sellepärast, et inimene ei vaja mitut keelt täpselt samas funktsioonis.
Samuti ei tähenda mitmekeelsus mitme keele omandamist varajases lapsepõlves või et identiteet oleks seotud kõigi keeltega, mida osatakse. Tänapäevased definitsioonid rõhutavad, et mitmekeelsus on võime kasutada mitut keelt, mitte midagi muud.
Väga näitlik on nn kolme kohaliku keele mõiste, mis oli meil levinud enne okupatsioone. See hõlmas oskust suhelda eesti, saksa ja vene keeles. Kirjanik Dagmar Normet meenutab: "Kolme keele nõue kehtis ka kinos. See aga tähendab, et subtiitrid olid nii eesti kui ka saksa ja vene keeles ning asusid mitte ainult pildi all, vaid katsid peaaegu poole ekraani. Filmi jälgimine nõudis teatavat vilumust: tuli lugeda teksti ning samas ära arvata, mis võiks peituda pildil seda katvate subtiitrite taga 1".
Eesti Vabariigis kehtis juba varakult reegel, et kõik õpivad koolis vähemalt kahte keelt lisaks oma emakeelele. Analoogne olukord oli ka Lätis ja Leedus, ja seda kõike ammu enne praegust Euroopa valemit "emakeel pluss kaks". Siin tuleb märkida, et oleks hea, et need "pluss kaks" ei oleksid ainult suure levikuga keeled, nagu inglise, saksa ja vene, kuigi mõne "suurkeele" oskuse olulist ei eita keegi, vaid ka mõni vähem levinud keel.
Tihti arvatakse, et teiste keelte mõju on oht keele kestlikkusele. Siin tuleb eristada kahte tahku. Esiteks, laenud ja teiste keelte mõju ei ohusta keelt. Ajalooliselt vaadates on igas keeles üsna palju võõrast, ainult et tänapäeva kasutaja seda enam ei märka, sest kunagised uuendused on saanud omaks. Igapäevased sõnad nagu "tool" ja "kauss" on laenatud, sama puudutab ka mitmeid püsiväljendeid ("hoidma nagu silmatera", "oma seitsme asjaga") ja konstruktsioone (tegusõnad nagu "üles kirjutama").
Teine asi on aga soov keelt kasutada, mis ei ole kuidagi seotud sellega, mis toimub keele sõnavaras ja struktuuris. Muidugi võib igaüks ise otsustada, kas üks või teine keel on talle oluline. Keelevahetuse põhjused on seega sotsiaalpsühholoogilised, näiteks arvatakse, et pole vaja keelt X, sest seda oskavad vaid vähesed, aga keelt Y oskavad kõik.
Õnneks ei arva sugugi kõik nii. Viimasel ajal lisaks keeleideoloogiatele ja hoiakutele uurivad keeleteadlased ka seda, mis toimub mitmekeelsetes peredes. Sellega tegeleb suhteliselt uus keeleteadusharu, perekonna keelepoliitika uurimine.
Tavaliselt hinnatakse aktiivset ehk produktiivset oskust, s.o võimet rääkida ja kirjutada, samas passiivsest ehk retseptiivsest oskusest räägitakse vähem. Olukord aga muutub, nüüd uurivad mitmed teadlased ka retseptiivset keeleoskust.
On arusaadav, et aktiivne oskus on parem, kuid passiivnegi ei ole täielik null: keelekasutajal on mõningane ettekujutus teise keele süsteemist. Nõnda võidakse avastada, et enese teadmata suudetakse aru saada mõnest sugulaskeelest või juba õpitu keele sugulaskeelest. Näiteks on selgunud, et mitmed eestlased suudavad lugeda ukraina keeles vene keele oskuse baasil.
Ka sellele võiks tähelepanu pöörata ja õpetada nt gümnaasiumis võtteid, kuidas lähedasest sugulaskeelest aru saada. See arendab keelelist teadlikkust ja aitab keelemaailmas paremini orienteeruda.
Keeleteadlane Suzanne Romaine märkis kunagi, et oleks veider, kui ilmuks raamat pealkirjaga "Ükskeelsus", sest vaikimisi arvatakse, et ükskeelsus on tavaline ja mitmekeelsus mitte, kuigi asi on täpselt vastupidi: enamik maailma elanikest on mitmekeelsed.
Hoopis mitmekeelsus on loomulik. See ei tee kedagi paremaks või õnnelikuks, aga annab üsna palju ja mitte ainult praktilises mõttes: õppides või lihtsalt pannes tähele teisi keeli enda ümber, täiustub inimene kognitiivselt, omandab uusi malle ja kombinatsioone. Areneb keeleline loovus, mis toob keelekasutajale rõõmu ja tekitab heaolutunde.
Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorandi ja nooremteaduri Andra Küti juhtimisel valmis teaduse populariseerimise projekt, kus Tallinna ülikooli teadlased räägivad põnevatel keele ja kirjanduse teemadel. Anna Verschiku video:
1 - D. Normet, Avanevad uksed, Tallinn, 2001, lk. 75
!</>
### Response:
Anna Verschik: mitmekeelsus on sama vana kui keel ise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Äsjases uuringus märkasid Austraalia teadlased sedagi, et keskkonnavahetus ei mõjuta aju nii selgelt ja üksüheselt, kui varasemate uuringute põhjal arvati, vahendab ScienceAlert.
Teadlasrühm kutsus uuringus osalema 74 vabatahtlikku, kes pidid lahendama virtuaalreaalsuses erinevaid ülesandeid. Vabatahtlikel paluti liikuda läbi kolmemõõtmeliste virtuaalsete ruumide ja liikumise käigus meenutada kindlaid eelmistes ruumides kohatud esemeid, nagu sinist koonust või kollast risti.
Uuringu autori Bondi Ülikooli psühholoogi Oliver Baumanni sõnul ei täheldanud uurijad esialgu üldse mingit ukseefekti. Nad oletasid, et katseisikud on liiga hea mäluga ja peavad kõike meeles. Sestap tegid nad katse keerulisemaks ja palusid osalejatel lugeda liikudes numbreid kahanevas järjekorras, et hoida nende töömälu infot täis.
Baumanni sõnul unustasid inimesed keerulisemas katses rohkem. Sellest said uurijad järeldada, et mälu ülekoormamine teeb inimesed ukseefektile vastuvõtlikumaks. Teisisõnu vaevab ukseefekt inimest ainult siis, kui ta on vaimses mõttes haavatavas seisundis.
Kahe esimese katse järel tuli osalejatel läbida ka jätkukatsed. Neil paluti kõndida piki ehtsaid liigendatud koridore või jälgida, kuidas teised inimesed seda teevad, sooritades samal ajal mäluharjutusi. Nendes katsetes inimestel uurijate sõnul ukseefekti ei nähtud.
Miks oli aga uues uuringus võrreldes varasematega ukseefekt nõrgem? Austraalia uurimisrühma sõnul võis uusi lõpptulemusi mõjutada erinevate ruumide sarnasus nii virtuaalreaalsuses kui ka ehtsas koridoris. Nad oletavad, et asi pole niivõrd ustes endis, kui liikumises ühest keskkonnast teise ja selgelt erinevasse ruumi. Inimaju pühib mälu järsu muutuse korral uue info vastuvõtmiseks justkui puhtaks.
Baumanni sõnul on hea näide ukseefektist olukord, kus inimene sõidab liftiga mitmekorruselises kaubanduskeskuses. Kui kauplusekorruste vahel liikudes ei pruugi inimese mäluga midagi juhtuda, võib tal poekorruselt parklasse sõites mõni oluline ost meelest minna.
Samas, isegi kui uues uuringus koormati osalejate mälu mõne ülesandega, unustasid nad vähem kui varasemate uuringute osalised. Erinevustele vaatamata seostavad teadlased endiselt ukseefekti töise ja võib-olla isegi ülekoormatud ajuga.
Ukseefekti toimimise mõistmine aitab inimestel urijate sõnul seda edaspidi teadlikult vältida või selle mõju vähendada. Kõige parem soovitus on nende sõnul keskenduda pooleli olevale ülesandele seni, kuni see saab tehtud. Baumanni sõnul suudab inimese aju teavet nii-öelda sahtlitesse sorteerida, mis võib unustamisohule vaatamata paljudes olukordades kasuks tulla. Ta lisas, et kui aju satub enda meelest uude keskkonda, sorteerib ta uue koha mälestused lihtsalt nii-öelda teise mälusahtlisse.
Uuring ilmus ajakirjas BMC Psychology. | Uuring avas unustamist põhjustava ukseefekti tagamaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Äsjases uuringus märkasid Austraalia teadlased sedagi, et keskkonnavahetus ei mõjuta aju nii selgelt ja üksüheselt, kui varasemate uuringute põhjal arvati, vahendab ScienceAlert.
Teadlasrühm kutsus uuringus osalema 74 vabatahtlikku, kes pidid lahendama virtuaalreaalsuses erinevaid ülesandeid. Vabatahtlikel paluti liikuda läbi kolmemõõtmeliste virtuaalsete ruumide ja liikumise käigus meenutada kindlaid eelmistes ruumides kohatud esemeid, nagu sinist koonust või kollast risti.
Uuringu autori Bondi Ülikooli psühholoogi Oliver Baumanni sõnul ei täheldanud uurijad esialgu üldse mingit ukseefekti. Nad oletasid, et katseisikud on liiga hea mäluga ja peavad kõike meeles. Sestap tegid nad katse keerulisemaks ja palusid osalejatel lugeda liikudes numbreid kahanevas järjekorras, et hoida nende töömälu infot täis.
Baumanni sõnul unustasid inimesed keerulisemas katses rohkem. Sellest said uurijad järeldada, et mälu ülekoormamine teeb inimesed ukseefektile vastuvõtlikumaks. Teisisõnu vaevab ukseefekt inimest ainult siis, kui ta on vaimses mõttes haavatavas seisundis.
Kahe esimese katse järel tuli osalejatel läbida ka jätkukatsed. Neil paluti kõndida piki ehtsaid liigendatud koridore või jälgida, kuidas teised inimesed seda teevad, sooritades samal ajal mäluharjutusi. Nendes katsetes inimestel uurijate sõnul ukseefekti ei nähtud.
Miks oli aga uues uuringus võrreldes varasematega ukseefekt nõrgem? Austraalia uurimisrühma sõnul võis uusi lõpptulemusi mõjutada erinevate ruumide sarnasus nii virtuaalreaalsuses kui ka ehtsas koridoris. Nad oletavad, et asi pole niivõrd ustes endis, kui liikumises ühest keskkonnast teise ja selgelt erinevasse ruumi. Inimaju pühib mälu järsu muutuse korral uue info vastuvõtmiseks justkui puhtaks.
Baumanni sõnul on hea näide ukseefektist olukord, kus inimene sõidab liftiga mitmekorruselises kaubanduskeskuses. Kui kauplusekorruste vahel liikudes ei pruugi inimese mäluga midagi juhtuda, võib tal poekorruselt parklasse sõites mõni oluline ost meelest minna.
Samas, isegi kui uues uuringus koormati osalejate mälu mõne ülesandega, unustasid nad vähem kui varasemate uuringute osalised. Erinevustele vaatamata seostavad teadlased endiselt ukseefekti töise ja võib-olla isegi ülekoormatud ajuga.
Ukseefekti toimimise mõistmine aitab inimestel urijate sõnul seda edaspidi teadlikult vältida või selle mõju vähendada. Kõige parem soovitus on nende sõnul keskenduda pooleli olevale ülesandele seni, kuni see saab tehtud. Baumanni sõnul suudab inimese aju teavet nii-öelda sahtlitesse sorteerida, mis võib unustamisohule vaatamata paljudes olukordades kasuks tulla. Ta lisas, et kui aju satub enda meelest uude keskkonda, sorteerib ta uue koha mälestused lihtsalt nii-öelda teise mälusahtlisse.
Uuring ilmus ajakirjas BMC Psychology.
### Response:
Uuring avas unustamist põhjustava ukseefekti tagamaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma olen mures Brüsseli kavandatavate süsinikdioksiidi piirimehhanismide pärast. Euroopa Liit peaks enne edasi liikumist ära ootama Glasgow kliimamuutuste konverentsi," ütles Kerry.
"Sellel (süsinikdioksiidi piirimaksul) on tõsiseid tagajärgi majandusele ja kaubandusele. Ma arvan, et see maks peaks olema viimane abinõu," lisas Kerry.
"Süsinikdioksiidi piirimaksu eesmärk on vältida süsinikuleket, mis kaasneb kaupade ja toodete impordiga vähemambitsioonikate kliimapoliitikaga riikidest," teatas Euroopa Parlament.
Eeldatakse, et kavandatav süsinikumaks on esialgu suunatud terase ja tsemendi impordile Euroopa Liidu naaberriikidest, peamiselt Türgist ja Põhja-Aafrikast
Kerry reis Euroopasse oli esimene Bideni administratsiooni tippametniku kliimapoliitkaga seotud rahvusvaheline visiit. Valge Maja on lubanud kliimapoliitika seada oma diplomaatiliste jõupingutuste keskmesse.
Prantsusmaa rahandusminister Bruno Le Maire ütles Kerryle, et USA ja EL peaksid välja töötama ühise maksupoliitika, mis tagaks kliimasõbralikud standardid mõlemal pool Atlandi ookeani.
"See oleks häbi, kui meil oleks päeva lõpuks Euroopas ja USA-s kaks erinevat reeglistikku," ütles Le Maire.
Kerry sõnul on USA ettevaatlik, mis puudutab liigset reguleerimist. USA peaks oma kliimaeesmärgid teatama aprillis. | Kerry hoiatas EL-i süsiniku piirimaksu kehtestamise eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma olen mures Brüsseli kavandatavate süsinikdioksiidi piirimehhanismide pärast. Euroopa Liit peaks enne edasi liikumist ära ootama Glasgow kliimamuutuste konverentsi," ütles Kerry.
"Sellel (süsinikdioksiidi piirimaksul) on tõsiseid tagajärgi majandusele ja kaubandusele. Ma arvan, et see maks peaks olema viimane abinõu," lisas Kerry.
"Süsinikdioksiidi piirimaksu eesmärk on vältida süsinikuleket, mis kaasneb kaupade ja toodete impordiga vähemambitsioonikate kliimapoliitikaga riikidest," teatas Euroopa Parlament.
Eeldatakse, et kavandatav süsinikumaks on esialgu suunatud terase ja tsemendi impordile Euroopa Liidu naaberriikidest, peamiselt Türgist ja Põhja-Aafrikast
Kerry reis Euroopasse oli esimene Bideni administratsiooni tippametniku kliimapoliitkaga seotud rahvusvaheline visiit. Valge Maja on lubanud kliimapoliitika seada oma diplomaatiliste jõupingutuste keskmesse.
Prantsusmaa rahandusminister Bruno Le Maire ütles Kerryle, et USA ja EL peaksid välja töötama ühise maksupoliitika, mis tagaks kliimasõbralikud standardid mõlemal pool Atlandi ookeani.
"See oleks häbi, kui meil oleks päeva lõpuks Euroopas ja USA-s kaks erinevat reeglistikku," ütles Le Maire.
Kerry sõnul on USA ettevaatlik, mis puudutab liigset reguleerimist. USA peaks oma kliimaeesmärgid teatama aprillis.
### Response:
Kerry hoiatas EL-i süsiniku piirimaksu kehtestamise eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ilmselt ei tule ühelegi ettevõtjale ega juhatuse liikmele üllatusena, et äriühingu juhatuse liige peab seadusest ja juhatuse liikme lepingust tulenevaid kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ning olema äriühingule lojaalne. Kui juhatuse liige neid kohustusi tahtlikult rikub, vastutab ta isiklikult kogu äriühingule tekitatud kahju eest.
Seadusest tulenev juhatuse liikme vastu esitatava kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimepanemisest arvates.
Seega isegi siis, kui ebalojaalne juhatuse liige suudab pikema aja vältel enda kahjustavaid tegusid osanike eest varjata, ei saa selliselt juhatuse liikmelt pärast rikkumise toimepanemisest viie aasta möödumist kahju hüvitamist nõuda – äriühingu nõue on selleks ajaks aegunud. Seda ka juhul, kui tuvastatakse, et juhatuse liige on pannud äriühingu vastu toime kuriteo.
Riigikohus on varasemates lahendites selgitanud, et kuigi juhatuse liikmeks olek on tehingulaadne õigussuhe äriühingu ja juhatuse liikme vahel, ei kohaldu sellest suhtest tulenevatele nõuetele tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg, mis on tahtliku rikkumise puhul kümme aastat.
Riigikohus on kinnitanud, et äriseadustikus sätestatud viieaastane aegumistähtaeg on erandiks kümneaastasele aegumistähtajale. Seega ei ole tegemist olnud seaduse lüngaga, vaid kohtupraktika kohaselt ongi seaduse mõte juhatuse liikme usalduse kaitse ja õiguskindluse tagamine.
Riigikohtu üldkogu otsustas 3. märtsi 2021 lahendis kohtuasjas 1-17-2359 senist riigikohtu tsiviilkolleegiumi jäika seisukohta aga oluliselt muuta ja pahatahtlikud juhatuse liikmed võtta vastutusele kuni kümne aasta jooksul senise viie aasta asemel.
Sageli ilmneb juhatuse liikme kohustuste tahtlik rikkumine siis, kui juhatuse liige on ametist lahkunud ja/või äriühing on muutunud maksejõuetuks. Sealjuures on tõenäoline, et pahatahtlik juhatuse liige varjab enda tegusid ning rikkumisest teadasaamise ajaks on äriühingu nõue vähemalt osaliselt aegunud.
Juhatuse liige, kes on enda kohustusi tahtlikult rikkunud, õigusi kuritarvitanud ning tekitanud äriühingule kahju ei vääri aga sellist kaitset. Eeltoodud põhimõtetest ongi riigikohtu üldkogu 3. märtsi lahendi tegemisel lähtunud, otsustades, et teatud erandlikel juhtudel tuleb juhatuse liikme vastu esitatavale nõudele kohaldada kümneaastast aegumistähtaega.
Eelmisel nädalal tehtud lahendi kohaselt on sellisteks erandlikeks juhtudeks olukorrad, kus juhatuse liikme rikkumist saab pidada tahtlikuks heade kommete vastaseks tegevuseks. Juhatuse liiget võib pidada tahtlikult heade kommete vastaselt käituvaks, kui oma tegevuses soovib ta õigusvastase tagajärje saabumist ning käitub tahtlikult heade kommete vastaselt.
Sealjuures ei ole tingimata vajalik juhatuse liikme soov tekitada kahju – piisab ka sellest, kui mõistlikult võib eeldada, et juhatuse liikme tegevuse tulemusel tekib tema esindatavale äriühingule kahju.
"Tavapäraselt tulevad siinkohal kõne alla varavastased kuriteod nagu omastamine või usalduse kuritarvitamine."
Juhatuse liige võib käituda tahtlikult heade kommete vastaselt ka siis, kui juhatuse liikme rikkumises esinevad kuriteo tunnused. Tavapäraselt tulevad siinkohal kõne alla varavastased kuriteod nagu omastamine või usalduse kuritarvitamine.
Küll aga ei ole igal juhul kuriteotunnuste ilmnemisel tegemist ilmtingimata tahtliku heade kommete vastase kahju tekitamisega tsiviilkäibe mõttes – igal üksikjuhul tuleb seda eelkirjeldatud tähenduses eraldi analüüsida.
Tahtlik heade kommete vastane tegu on ka näiteks tahtlik lojaalsuskohustuse rikkumine ja sellega kahju tekitamine, kui juhatuse liige ei ole oma huvide konflikti avaldanud tema tegevust kontrollivatele isikutele.
Seega, kui juhatuse liige soovib käituda läbipaistvalt ja vältida hilisemaid kahju hüvitamise nõudeid, tuleb tal võimalik huvide konflikt ühingusisestele kontrollorganitele kindlasti avaldada. Sealjuures võib juhatuse liikme huvide konflikt avalduda erinevalt.
Viidatud riigikohtu üldkogu lahendis tegi juhatuse liige äriühingu esindajana tehinguid teise äriühingu huvides, olles viimasega isiklikult seotud.
Näiteks ostis juhatuse liige teadlikult endaga seotud ühingult kallimalt materjale, mida oleks saanud turutingimustel teistelt müüjatelt osta palju odavamalt ning müüs teisi kaupu kolmandatest isikutest äriühingute asemel just juhatuse liikmega seotud äriühingule niivõrd odavalt, et viimasel oli võimalik edasimüüki teostades teenida vahendustasu.
Seeläbi sai juhatuse liige kui teise äriühingu tegelik juht ja kasusaaja tehingutest isiklikku kasu, samal ajal kui äriühing, mille juhatuse liikmena ta tegutses, ei olnud sellisest huvide konfliktist teadlik.
See huvide konflikti kataloog ei ole aga lõplik ning võimaldab riigikohtu üldkogu otsust laiendada ka teistele olukordadele, mistõttu tuleb juhatuse liikmetel, kes on samaaegselt seotud mitme äriühinguga, olla ettevaatlik ja tegutseda alati läbipaistvalt.
Mõistagi ei ole igasugune endaga seotud ühinguga tehingute tegemine käsitletav huvide konfliktina selle keelatud tähenduses. Äritegevuses ei ole välistatud, et arvestades juhatuse liikme kohustust toimida ühingule majanduslikult kõige otstarbekamal viisil võibki endaga seotud ühinguga tehingu tegemine olla kõige soodsam.
Sealjuures tuleb arvestada, et näiteks odavama ja kehvema kvaliteediga toote asemel kallima ja parema kvaliteediga toote tarnimine ei ole tingimata soodsam – selliseks valikuks peaks olema objektiivselt mõistlik põhjus, näiteks kliendi soov parema kvaliteediga toote ostmiseks või korduvaks pikaajaliseks tellimuseks kirjaliku kooskõlastuse fikseerimine.
Samuti ei ole ilmselt mõistlik kasutada endaga seotud ühingut vahendajana juhul, kui sarnaselt soodsatel tingimustel on kaupa või teenust võimalik saada otse tootjalt või maaletoojalt.
Läbipaistvuse huvides tuleks igal sellisel juhul juhatuse liikmel avaldada võimaliku huvide konflikti tekkimise oht ühingus enda üle järelevalvet teostavatele isikutele, misjärel on võimalik iga tehingu otstarbekust hinnata eraldi ning seekaudu vähendada tulevikus tekkida võivaid kohtuvaidlusi. Seeläbi saab juhatuse liige vältida hilisemaid kahju hüvitamise nõudeid enda vastu.
Kokkuvõttes tagab riigikohtu üldkogu lahend äriühingutele suurema kaitse pahatahtlike juhatuse liikmete vastu ning paneb juhatuse liikmetele kohustuse hilisemate nõuete vältimiseks teatama äriühingule võimalikust huvide konfliktist.
Lahendist saab teha järelduse, et juhatuse liikme huvi endaga seotud ühingu hea käekäigu vastu ei saa olla eelistatum kui selle ühingu, mille juhatuse liige ta on.
"Riigikohtu üldkogu uue tõlgenduse järgi ei kohaldu viieaastane aegumistähtaeg enam igal juhul."
Kuigi äriseadustikku lugedes võib jääda mulje, et pahauskse juhatuse liikme vastu esitatavad nõuded aeguvad igakordselt viie aasta jooksul rikkumise toimepanemisest, tuleb ühingul ja juhatuse liikmel arvestada, et riigikohtu üldkogu uue tõlgenduse järgi ei kohaldu viieaastane aegumistähtaeg enam igal juhul.
Kui juhatuse liige rikub lojaalsus- ja hoolsuskohustust tahtlikult ning käitub tahtlikult heade kommete vastaselt ja tekitab seeläbi äriühingule kahju, võib varasema viie aasta asemel esitada äriühing juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude lausa kümne aasta jooksul.
Märkimisväärne on kõnealuse lahendi puhul ka see, et riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtunikud Peeter Jerofejev, Ants Kull ja Villu Kõve, kelle valdkonda igapäevaselt kuulub juhatuse liikme vastu esitatavaid nõuete lahendamine, esitasid otsusele eriarvamuse.
Eriarvamuse kohaselt oleks riigikohtu üldkogu pidanud jääma riigikohtu tsiviilkolleegiumi varasema seisukoha juurde, et äriühingu juhatuse liikme vastu esitatava juriidilise isiku kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg (viis aastat kohustuse rikkumisest) on erinormidega ammendavalt reguleeritud ja puudub nii alus kui ka vajadus kohaldada lisaks kümneaastast aegumistähtaega.
Nimetatud kohtunikud leidsid, et tehtud otsuses ei ole arvestatud seaduse süstemaatikat, sätete kujunemislugu ega eesmärki ning kümneaastase aegumistähtaja kohaldumist ei kinnita äriühingu juhatuse liikmete vastu esitatavate nõuete aegumisele ei sätete ajalooline, süstemaatiline ega eesmärgipärane tõlgendus. | Ave-Ly Kõuts: suurem kaitse pahatahtlike juhatuse liikmete vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ilmselt ei tule ühelegi ettevõtjale ega juhatuse liikmele üllatusena, et äriühingu juhatuse liige peab seadusest ja juhatuse liikme lepingust tulenevaid kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ning olema äriühingule lojaalne. Kui juhatuse liige neid kohustusi tahtlikult rikub, vastutab ta isiklikult kogu äriühingule tekitatud kahju eest.
Seadusest tulenev juhatuse liikme vastu esitatava kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimepanemisest arvates.
Seega isegi siis, kui ebalojaalne juhatuse liige suudab pikema aja vältel enda kahjustavaid tegusid osanike eest varjata, ei saa selliselt juhatuse liikmelt pärast rikkumise toimepanemisest viie aasta möödumist kahju hüvitamist nõuda – äriühingu nõue on selleks ajaks aegunud. Seda ka juhul, kui tuvastatakse, et juhatuse liige on pannud äriühingu vastu toime kuriteo.
Riigikohus on varasemates lahendites selgitanud, et kuigi juhatuse liikmeks olek on tehingulaadne õigussuhe äriühingu ja juhatuse liikme vahel, ei kohaldu sellest suhtest tulenevatele nõuetele tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg, mis on tahtliku rikkumise puhul kümme aastat.
Riigikohus on kinnitanud, et äriseadustikus sätestatud viieaastane aegumistähtaeg on erandiks kümneaastasele aegumistähtajale. Seega ei ole tegemist olnud seaduse lüngaga, vaid kohtupraktika kohaselt ongi seaduse mõte juhatuse liikme usalduse kaitse ja õiguskindluse tagamine.
Riigikohtu üldkogu otsustas 3. märtsi 2021 lahendis kohtuasjas 1-17-2359 senist riigikohtu tsiviilkolleegiumi jäika seisukohta aga oluliselt muuta ja pahatahtlikud juhatuse liikmed võtta vastutusele kuni kümne aasta jooksul senise viie aasta asemel.
Sageli ilmneb juhatuse liikme kohustuste tahtlik rikkumine siis, kui juhatuse liige on ametist lahkunud ja/või äriühing on muutunud maksejõuetuks. Sealjuures on tõenäoline, et pahatahtlik juhatuse liige varjab enda tegusid ning rikkumisest teadasaamise ajaks on äriühingu nõue vähemalt osaliselt aegunud.
Juhatuse liige, kes on enda kohustusi tahtlikult rikkunud, õigusi kuritarvitanud ning tekitanud äriühingule kahju ei vääri aga sellist kaitset. Eeltoodud põhimõtetest ongi riigikohtu üldkogu 3. märtsi lahendi tegemisel lähtunud, otsustades, et teatud erandlikel juhtudel tuleb juhatuse liikme vastu esitatavale nõudele kohaldada kümneaastast aegumistähtaega.
Eelmisel nädalal tehtud lahendi kohaselt on sellisteks erandlikeks juhtudeks olukorrad, kus juhatuse liikme rikkumist saab pidada tahtlikuks heade kommete vastaseks tegevuseks. Juhatuse liiget võib pidada tahtlikult heade kommete vastaselt käituvaks, kui oma tegevuses soovib ta õigusvastase tagajärje saabumist ning käitub tahtlikult heade kommete vastaselt.
Sealjuures ei ole tingimata vajalik juhatuse liikme soov tekitada kahju – piisab ka sellest, kui mõistlikult võib eeldada, et juhatuse liikme tegevuse tulemusel tekib tema esindatavale äriühingule kahju.
"Tavapäraselt tulevad siinkohal kõne alla varavastased kuriteod nagu omastamine või usalduse kuritarvitamine."
Juhatuse liige võib käituda tahtlikult heade kommete vastaselt ka siis, kui juhatuse liikme rikkumises esinevad kuriteo tunnused. Tavapäraselt tulevad siinkohal kõne alla varavastased kuriteod nagu omastamine või usalduse kuritarvitamine.
Küll aga ei ole igal juhul kuriteotunnuste ilmnemisel tegemist ilmtingimata tahtliku heade kommete vastase kahju tekitamisega tsiviilkäibe mõttes – igal üksikjuhul tuleb seda eelkirjeldatud tähenduses eraldi analüüsida.
Tahtlik heade kommete vastane tegu on ka näiteks tahtlik lojaalsuskohustuse rikkumine ja sellega kahju tekitamine, kui juhatuse liige ei ole oma huvide konflikti avaldanud tema tegevust kontrollivatele isikutele.
Seega, kui juhatuse liige soovib käituda läbipaistvalt ja vältida hilisemaid kahju hüvitamise nõudeid, tuleb tal võimalik huvide konflikt ühingusisestele kontrollorganitele kindlasti avaldada. Sealjuures võib juhatuse liikme huvide konflikt avalduda erinevalt.
Viidatud riigikohtu üldkogu lahendis tegi juhatuse liige äriühingu esindajana tehinguid teise äriühingu huvides, olles viimasega isiklikult seotud.
Näiteks ostis juhatuse liige teadlikult endaga seotud ühingult kallimalt materjale, mida oleks saanud turutingimustel teistelt müüjatelt osta palju odavamalt ning müüs teisi kaupu kolmandatest isikutest äriühingute asemel just juhatuse liikmega seotud äriühingule niivõrd odavalt, et viimasel oli võimalik edasimüüki teostades teenida vahendustasu.
Seeläbi sai juhatuse liige kui teise äriühingu tegelik juht ja kasusaaja tehingutest isiklikku kasu, samal ajal kui äriühing, mille juhatuse liikmena ta tegutses, ei olnud sellisest huvide konfliktist teadlik.
See huvide konflikti kataloog ei ole aga lõplik ning võimaldab riigikohtu üldkogu otsust laiendada ka teistele olukordadele, mistõttu tuleb juhatuse liikmetel, kes on samaaegselt seotud mitme äriühinguga, olla ettevaatlik ja tegutseda alati läbipaistvalt.
Mõistagi ei ole igasugune endaga seotud ühinguga tehingute tegemine käsitletav huvide konfliktina selle keelatud tähenduses. Äritegevuses ei ole välistatud, et arvestades juhatuse liikme kohustust toimida ühingule majanduslikult kõige otstarbekamal viisil võibki endaga seotud ühinguga tehingu tegemine olla kõige soodsam.
Sealjuures tuleb arvestada, et näiteks odavama ja kehvema kvaliteediga toote asemel kallima ja parema kvaliteediga toote tarnimine ei ole tingimata soodsam – selliseks valikuks peaks olema objektiivselt mõistlik põhjus, näiteks kliendi soov parema kvaliteediga toote ostmiseks või korduvaks pikaajaliseks tellimuseks kirjaliku kooskõlastuse fikseerimine.
Samuti ei ole ilmselt mõistlik kasutada endaga seotud ühingut vahendajana juhul, kui sarnaselt soodsatel tingimustel on kaupa või teenust võimalik saada otse tootjalt või maaletoojalt.
Läbipaistvuse huvides tuleks igal sellisel juhul juhatuse liikmel avaldada võimaliku huvide konflikti tekkimise oht ühingus enda üle järelevalvet teostavatele isikutele, misjärel on võimalik iga tehingu otstarbekust hinnata eraldi ning seekaudu vähendada tulevikus tekkida võivaid kohtuvaidlusi. Seeläbi saab juhatuse liige vältida hilisemaid kahju hüvitamise nõudeid enda vastu.
Kokkuvõttes tagab riigikohtu üldkogu lahend äriühingutele suurema kaitse pahatahtlike juhatuse liikmete vastu ning paneb juhatuse liikmetele kohustuse hilisemate nõuete vältimiseks teatama äriühingule võimalikust huvide konfliktist.
Lahendist saab teha järelduse, et juhatuse liikme huvi endaga seotud ühingu hea käekäigu vastu ei saa olla eelistatum kui selle ühingu, mille juhatuse liige ta on.
"Riigikohtu üldkogu uue tõlgenduse järgi ei kohaldu viieaastane aegumistähtaeg enam igal juhul."
Kuigi äriseadustikku lugedes võib jääda mulje, et pahauskse juhatuse liikme vastu esitatavad nõuded aeguvad igakordselt viie aasta jooksul rikkumise toimepanemisest, tuleb ühingul ja juhatuse liikmel arvestada, et riigikohtu üldkogu uue tõlgenduse järgi ei kohaldu viieaastane aegumistähtaeg enam igal juhul.
Kui juhatuse liige rikub lojaalsus- ja hoolsuskohustust tahtlikult ning käitub tahtlikult heade kommete vastaselt ja tekitab seeläbi äriühingule kahju, võib varasema viie aasta asemel esitada äriühing juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude lausa kümne aasta jooksul.
Märkimisväärne on kõnealuse lahendi puhul ka see, et riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtunikud Peeter Jerofejev, Ants Kull ja Villu Kõve, kelle valdkonda igapäevaselt kuulub juhatuse liikme vastu esitatavaid nõuete lahendamine, esitasid otsusele eriarvamuse.
Eriarvamuse kohaselt oleks riigikohtu üldkogu pidanud jääma riigikohtu tsiviilkolleegiumi varasema seisukoha juurde, et äriühingu juhatuse liikme vastu esitatava juriidilise isiku kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg (viis aastat kohustuse rikkumisest) on erinormidega ammendavalt reguleeritud ja puudub nii alus kui ka vajadus kohaldada lisaks kümneaastast aegumistähtaega.
Nimetatud kohtunikud leidsid, et tehtud otsuses ei ole arvestatud seaduse süstemaatikat, sätete kujunemislugu ega eesmärki ning kümneaastase aegumistähtaja kohaldumist ei kinnita äriühingu juhatuse liikmete vastu esitatavate nõuete aegumisele ei sätete ajalooline, süstemaatiline ega eesmärgipärane tõlgendus.
### Response:
Ave-Ly Kõuts: suurem kaitse pahatahtlike juhatuse liikmete vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Välisministeeriumi meedianõunik Kristina Ots selgitas ERR-ile, et alates esmaspäevast, 15. märtsist kuni pühapäeva, 21. märtsini rakendub liikumisvabaduse piirang Soomele, kuid erandiga.
"Vastavalt vabariigi valitsuse korraldusele 282 ei kohaldata liikumisvabaduse piirangut haiguse tunnusteta isikutele, kes on järjest viimase kümne päeva jooksul viibinud Soome territooriumil ning saabunud Soomest Eestisse, kahel juhul," ütles Ots.
Esiteks peab inimene olema teinud mitte varem kui 72 tundi enne Eestisse saabumist koroonaviiruse testi ja selle tulemus peab olema negatiivne. Testi võib teha ka Eestisse saabumisel ja ka see ei tohi näidata koroonaviirusega nakatumist.
"Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni kehtib liikumisvabaduse piirang," lisas Ots.
Teine juht on Otsa sõnul see, kui inimene on tulnud Eestisse töötamise, õppimise, tervishoiuteenuse saamise, perekondliku sündmuse või transiidi eesmärgil.
"Nimetatud põhjustel Eestisse saabujal ei ole ka koroonaviiruse testimise kohustust," sõnas Ots. | Osale Soomest tulijatele hakkab uuest nädalast kehtima liikumispiirang | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Välisministeeriumi meedianõunik Kristina Ots selgitas ERR-ile, et alates esmaspäevast, 15. märtsist kuni pühapäeva, 21. märtsini rakendub liikumisvabaduse piirang Soomele, kuid erandiga.
"Vastavalt vabariigi valitsuse korraldusele 282 ei kohaldata liikumisvabaduse piirangut haiguse tunnusteta isikutele, kes on järjest viimase kümne päeva jooksul viibinud Soome territooriumil ning saabunud Soomest Eestisse, kahel juhul," ütles Ots.
Esiteks peab inimene olema teinud mitte varem kui 72 tundi enne Eestisse saabumist koroonaviiruse testi ja selle tulemus peab olema negatiivne. Testi võib teha ka Eestisse saabumisel ja ka see ei tohi näidata koroonaviirusega nakatumist.
"Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni kehtib liikumisvabaduse piirang," lisas Ots.
Teine juht on Otsa sõnul see, kui inimene on tulnud Eestisse töötamise, õppimise, tervishoiuteenuse saamise, perekondliku sündmuse või transiidi eesmärgil.
"Nimetatud põhjustel Eestisse saabujal ei ole ka koroonaviiruse testimise kohustust," sõnas Ots.
### Response:
Osale Soomest tulijatele hakkab uuest nädalast kehtima liikumispiirang |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Martti Juhkami ja Friedrichshafen, kes võitsid põhiturniiri, pidasid viimasena play-off 'i pääsenud Bühliga maha põnevusduelli, mis kaotati lõpuks 2:3 (17, -21, -21, 20, -13). Juhkami kuulus Friedrichshafeni algkoosseisu, ent vahetati kolmanda geimi järel välja. Eestlase kontole kanti 12 punkti, kirjutab Võrkpall24.ee.
Netzhoppers ja Karli Allik jäid kodus peetud avamängus 0:3 (16, 21, 20) alla tiitlikaitsjale Berliinile, kes lülitati tänavu mäletatavasti karikasarjas üllatuslikult veerandfinaalis konkurentsist. Allik sekkus vahetusest ja kogus kuus punkti.
Loe pikemalt Võrkpall24.ee -st. | Juhkami ja Allik alustasid veerandfinaalseeriaid eriilmeliste kaotustega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Martti Juhkami ja Friedrichshafen, kes võitsid põhiturniiri, pidasid viimasena play-off 'i pääsenud Bühliga maha põnevusduelli, mis kaotati lõpuks 2:3 (17, -21, -21, 20, -13). Juhkami kuulus Friedrichshafeni algkoosseisu, ent vahetati kolmanda geimi järel välja. Eestlase kontole kanti 12 punkti, kirjutab Võrkpall24.ee.
Netzhoppers ja Karli Allik jäid kodus peetud avamängus 0:3 (16, 21, 20) alla tiitlikaitsjale Berliinile, kes lülitati tänavu mäletatavasti karikasarjas üllatuslikult veerandfinaalis konkurentsist. Allik sekkus vahetusest ja kogus kuus punkti.
Loe pikemalt Võrkpall24.ee -st.
### Response:
Juhkami ja Allik alustasid veerandfinaalseeriaid eriilmeliste kaotustega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Barcelona kirjastuse Universi otsus on teine kord, kui tekib poleemika selle ümber, et 23-aastase mustanahalise Gormani luuletuse "The Hill We Climbi" tõlkimine on antud valgele inimesele, vahendab Washington Post.
Tõlkija Victor Obiols ütles kolmapäeval AFP-le, et Univers tellis möödunud kuul temalt Gormani teose tõlke katalaani keelde, mida räägitakse Hispaanias ja Andorras. Pärast töö lõpetamist teatas kirjastus talle, et ta pole selleks ikkagi õige inimene.
"Nad ütlesid mulle, et ma ei sobi seda tõlkima," ütles Obiols AFP-le. "Nad ei seadnud minu võimeid küll kahtluse alla, kuid andsid mõista, et otsivad teistsuguse profiiliga inimest, mis tähendas, et tõlkija pidi olema naine, noor, aktivist ja eelistatavalt mustanahaline."
"See on väga keeruline teema, mida ei saa võtta pisiasjana," jätkas ta. "Aga kui ma ei saa tõlkida ühe luuletaja tööd, sest ta on naine, noor, must, 21. sajandi ameeriklane, ei saa ma tõlkida ka Homerost, sest ma ei ole 8. sajandil eKr elav kreeklane, või poleks saanud tõlkida Shakespeare'i, sest ma pole 16. sajandi inglane."
Obiols ütles, et ta saab oma töö eest siiski ettenähtud tasu.
Selle kuu alguses loobus 29-aastane 2020. aasta rahvusvahelise Bookeri preemia laureaat Marieke Lucas Rijneveld Gormani luuletuse hollandi keelde tõlkimisest, sest ka tema sellele kohale asumise järel tekkis poleemika, kuna ta pole mustanahaline.
Rijneveld ütles Guardianile, et ta oli põnevil, kui Hollandi kirjastus Meulenhoff ta sellele kohale valis, sest suureneva polariseerumise ajastul näitab Amanda Gorman tema hinnangul oma noore häälega jõudu, mida kätkeb endas kõneldud sõna, leppimine ja noor inimene, kes vaatab mineviku asemel tulevikku.
Kuid mõned kriitikud seadsid kahtluse alla, miks ei olnud see võimalus läinud tõlkijale, kelle kogemused sarnanesid Gormani omadele, kuivõrd tõlkimine tähendab ka tõlgendamist.
Hollandi ajakirjanik ja aktivist Janice Deul küsis väljaandes Volkskrant, kas see pole mitte kasutamata võimalus anda selle luuletuse tõlkimine noorele naissoost ja mustanahalisele luuletajale nagu Gorman ise.
"Ma ei taha öelda, et mustanahaline inimene ei saa tõlkida valge inimese loomingut ja vastupidi," ütles Deul Guardiani vahendusel. "Aga ta ei saa tõlkida selle konkreetse luuletaja konkreetset luuletust, mis puudutab kogu Mustad Elud Loevad liikumise konteksti. Selles on probleem."
Meulenhoff ütles, et Gorman oli ise Rijneveldi ametissenimetamise heaks kiitnud, ehkki BBC väitel ei olnud võimalike valikute hulgas Hollandi mustanahalisi luuletajaid.
Pärast Rijneveldi tagasiastumist märkis kirjastuse peadirektor Maaike le Noble, et ettevõte soovib sellest juhtumist õppida ja edaspidi nende uute teadmiste taustal minna teistsugust teed. | Amanda Gormani luuletuse tõlkija kohalt vabastati poleemika tõttu järjekordne inimene | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Barcelona kirjastuse Universi otsus on teine kord, kui tekib poleemika selle ümber, et 23-aastase mustanahalise Gormani luuletuse "The Hill We Climbi" tõlkimine on antud valgele inimesele, vahendab Washington Post.
Tõlkija Victor Obiols ütles kolmapäeval AFP-le, et Univers tellis möödunud kuul temalt Gormani teose tõlke katalaani keelde, mida räägitakse Hispaanias ja Andorras. Pärast töö lõpetamist teatas kirjastus talle, et ta pole selleks ikkagi õige inimene.
"Nad ütlesid mulle, et ma ei sobi seda tõlkima," ütles Obiols AFP-le. "Nad ei seadnud minu võimeid küll kahtluse alla, kuid andsid mõista, et otsivad teistsuguse profiiliga inimest, mis tähendas, et tõlkija pidi olema naine, noor, aktivist ja eelistatavalt mustanahaline."
"See on väga keeruline teema, mida ei saa võtta pisiasjana," jätkas ta. "Aga kui ma ei saa tõlkida ühe luuletaja tööd, sest ta on naine, noor, must, 21. sajandi ameeriklane, ei saa ma tõlkida ka Homerost, sest ma ei ole 8. sajandil eKr elav kreeklane, või poleks saanud tõlkida Shakespeare'i, sest ma pole 16. sajandi inglane."
Obiols ütles, et ta saab oma töö eest siiski ettenähtud tasu.
Selle kuu alguses loobus 29-aastane 2020. aasta rahvusvahelise Bookeri preemia laureaat Marieke Lucas Rijneveld Gormani luuletuse hollandi keelde tõlkimisest, sest ka tema sellele kohale asumise järel tekkis poleemika, kuna ta pole mustanahaline.
Rijneveld ütles Guardianile, et ta oli põnevil, kui Hollandi kirjastus Meulenhoff ta sellele kohale valis, sest suureneva polariseerumise ajastul näitab Amanda Gorman tema hinnangul oma noore häälega jõudu, mida kätkeb endas kõneldud sõna, leppimine ja noor inimene, kes vaatab mineviku asemel tulevikku.
Kuid mõned kriitikud seadsid kahtluse alla, miks ei olnud see võimalus läinud tõlkijale, kelle kogemused sarnanesid Gormani omadele, kuivõrd tõlkimine tähendab ka tõlgendamist.
Hollandi ajakirjanik ja aktivist Janice Deul küsis väljaandes Volkskrant, kas see pole mitte kasutamata võimalus anda selle luuletuse tõlkimine noorele naissoost ja mustanahalisele luuletajale nagu Gorman ise.
"Ma ei taha öelda, et mustanahaline inimene ei saa tõlkida valge inimese loomingut ja vastupidi," ütles Deul Guardiani vahendusel. "Aga ta ei saa tõlkida selle konkreetse luuletaja konkreetset luuletust, mis puudutab kogu Mustad Elud Loevad liikumise konteksti. Selles on probleem."
Meulenhoff ütles, et Gorman oli ise Rijneveldi ametissenimetamise heaks kiitnud, ehkki BBC väitel ei olnud võimalike valikute hulgas Hollandi mustanahalisi luuletajaid.
Pärast Rijneveldi tagasiastumist märkis kirjastuse peadirektor Maaike le Noble, et ettevõte soovib sellest juhtumist õppida ja edaspidi nende uute teadmiste taustal minna teistsugust teed.
### Response:
Amanda Gormani luuletuse tõlkija kohalt vabastati poleemika tõttu järjekordne inimene |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pöörasime tähelepanu Jaapani meedia teadetele, et Tokyo ja Washington võivad peagi arutada USA maismaarakettide Jaapanisse paigutamise väljavaateid. Nagu selgub kontekstist, kordan, me lähtume Jaapani meedias avaldatust. Tõenäoliselt on jutt maismaal baseeruvatest keskmaa rakettidest, mis olid varem keskmaarakettide piiramise lepinguga (INF) keelatud," ütles Zahharova.
"Sellega seoses tahaks veel kord rõhutada, et USA ükskõik milliste lõhkepeadega kesk- ja lühimaarakettide paigutamisel mitmesugustesse maailma piirkondadesse, seal hulgas Aasia-Vaikse ookeani piirkonda, on rahvusvahelise ja piirkondliku julgeoleku seisukohast äärmiselt õõnestava mõjuga. See kutsuks esile võidurelvastumise uue ringi, mille tagajärjed on ettearvamatud, " lisas Zahharova.
Zahharova kutsus kõiki asjast huvitatud osapooli otsima ühiselt võimalust lahendada olukord diplomaatilis-poliitiliselt. | Moskva: USA maismaaraketid Jaapanis saavad vastumeetme | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pöörasime tähelepanu Jaapani meedia teadetele, et Tokyo ja Washington võivad peagi arutada USA maismaarakettide Jaapanisse paigutamise väljavaateid. Nagu selgub kontekstist, kordan, me lähtume Jaapani meedias avaldatust. Tõenäoliselt on jutt maismaal baseeruvatest keskmaa rakettidest, mis olid varem keskmaarakettide piiramise lepinguga (INF) keelatud," ütles Zahharova.
"Sellega seoses tahaks veel kord rõhutada, et USA ükskõik milliste lõhkepeadega kesk- ja lühimaarakettide paigutamisel mitmesugustesse maailma piirkondadesse, seal hulgas Aasia-Vaikse ookeani piirkonda, on rahvusvahelise ja piirkondliku julgeoleku seisukohast äärmiselt õõnestava mõjuga. See kutsuks esile võidurelvastumise uue ringi, mille tagajärjed on ettearvamatud, " lisas Zahharova.
Zahharova kutsus kõiki asjast huvitatud osapooli otsima ühiselt võimalust lahendada olukord diplomaatilis-poliitiliselt.
### Response:
Moskva: USA maismaaraketid Jaapanis saavad vastumeetme |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ei ole juhus, et kõnekunst ja demokraatia võrsuvad samast hällist, Vana-Kreekast. Nagu ka kirjandusauhinnad.
Olen tõdenud seda korduvalt pärast mõne auhinna väljakuulutamist, mille žüriisse või komisjoni mul on olnud au kuuluda. Kirjandusauhindade statuudid on enamasti üldsõnalised. Need piiritlevad küll ainese, kuid jätavad žüriile oma töö korraldamisel üsna vabad käed. Tavaliselt püüeldakse konsensuse poole, arutletakse teoste üle, püütakse leida parimatest parimat. Teose kunstiväärtuse kõrval sõltub selle saatus seega päris palju asjaolust, kas teosele leidub žüriis eestkõneleja – keegi, kes sõnastab veenvalt selle plussid – või siis halvemal juhul hoopiski põrmustav oponent. Enamasti konsensusele ei jõuta, võitja tuleb välja selgitada hääletamise teel või punkte jagades, kuid eelnev debatt kahtlemata mõjutab tulemust. Otsus ei ole olnud mulle sugugi alati meelepärane, mõnikord on see üllatanud ka avalikkust. "Võitis demokraatia," olen imestavatele küsijatele vastanud.
Mitte kunst. Mitte matemaatika. Demokraatia.
Tekst seest ja väljast
Žüriidelt lausa oodatakse debatte. Just arutelu näiline puudumine oli peamine põhjus, miks 2020. aasta Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade jagamine äratas küllalt laia pahameelt – põhižürii oli otsustanud iga žanri laureaadi valimise omavahel ära jagada. Nurinat tõusis hiljuti ka Taavi Eelmaa pärgamisest Betti Alveri debüüdiauhinnaga. Publikule näis, et žürii ei ole võtnud piisavalt arvesse tekstiväliseid kriteeriume, nagu autori luuletajastaaž. Mõned žürii vaidlused peaksid niisiis olema seotud tekstiväliste küsimustega. Seejuures tasub kujundada varakult seisukoht näiteks nn triibuliste nimekirjade suhtes.
"Mingeid sookvoote me ju rakendama ei hakka." Seda meie-vormis teadaannet olen kuulnud eri žüriides kaks korda, mõlemal juhul kohe koosoleku alguses naissoost kolleegi suust. Nii mõnedki põhimõtted, mida peetakse tänapäeva demokraatlikes riikides normaalseks, ei ole niisiis Eesti kirjandusüldsuses veel levinud. Kuigi kultuur on sageli ühiskondlike muutuste eestvedaja, siis Eesti ühiskonnas selle muutuse puhul paraku mitte. Kvootidega või mitte, kuid mõlemas mainitud žüriis ilmnes, et naised on võimelised kirjutama sama hästi kui mehed.
Kas kunst on puhas või ühiskonna osa?
Merlin Kirikal arutles hiljuti Sirbi veergudel n-ö klaaskuuli- ja süldileeri üle meie praeguses kirjanduslikus mõttevahetuses. Klaaskuulikogukonda iseloomustab tekstikultus – paberil olevad sõnad raputatakse lahti kõigest välisest. "Poliitika kaasatõmbamine kirjanduse uurimisse või selle viljelemisse tähendab selles mõttevaos kauni klaaskuuli kildudeks lõhkumist ning inimestelt selle hea ära võtmist, mida klaaskuul muidu teeks." Teine kogukond vaatleb kirjandust ja kultuuri ühiskonna osana: "Sellisel juhul ei uurita kirjandust mitte klaaskuulina, vaid sültja-viskoosse massina, mis voolab ja hakkab kuhugi kinni, tuleb lahti ja liimub uuesti. Kirjandus on sellisel juhul tugevasti oma loojate ja nautijate külge kleepunud ja vastupidi." Kõige selgemini ilmnes too vastandus mullu ilmselt Eia Uusi "Tüdrukuse" ümber lahvatanud poleemikas, kuid iseloomustab ka žüriides toimuvat.
Missuguse signaali me saadame? Selle küsimuse soovitan endale esitada igal auhindajal.
Samuti soovitan igal žüriil oma töökorralduse hästi läbi mõelda. Statuudid võivad olla ebamäärased, kuid omaenda tegevus peab olema väga selge, protsess osalistele ette teada ja ühtmoodi mõistetav. Kindlasti tuleb varuda aega ning mitte ainult lugemiseks, vaid ka argumenteeritud aruteluks. Demokraatia võtabki teadupärast aega…
Signaalid ja skandaalid
Missuguse signaali me saadame? Mingi signaal saadetakse igal juhul. Demokraatlike riikide demokraatlike auhindade puhul teeb seda žürii, mille liikmetelt eeldatakse asjatundlikkust ja erapooletust. Kirjandusloost leiab ka hulga teistsuguseid näiteid. Meie kontekstis on ilmselt tuntuim Hans Leberechti jutustus "Valgus Koordis" (1949, vene keeles 1948). Nagu "Eesti kirjandusloos" tabavalt märgitakse, ilmus teos eesti proosapilti "kirjanduspoliitilise skandaali saatel": kui romaanivõistluse žürii jättis selle auhindamata, moodustati võimude korraldusel uus žürii, kes määras jutustusele "kuulekalt" esimese auhinna. "Valgus Koordis" pärjati ka Stalini preemiaga, selle järgi vändati film ja lavastati ooper.
Võimalik, et muu hulgas niisuguste kogemuste tõttu on taas iseseisva Eesti kirjandusauhindade puhul üks tundlikemaid küsimusi olnud eestivene kirjanike s(t)aatus. Neil ei olnud pikalt üldse oma auhinda ja kui see Eesti Kultuurkapitali juurde asutati, oli sellega kaasnev rahasumma mõnda aega väiksem kui eesti autoritel ja tõlkijatel (aga suurem kui artiklikirjutajatel). 2015. aastal tõusis kära Andrei Ivanovi romaani "Bizarre" tõlke mittenomineerimisest ("parim jäi välja"), kuid selle põhjus ei olnud sisepoliitiline, vaid takerdus statuutidesse. Sama juhtus mullu tema "Isevärki kalmistu asukatega". Sisepoliitika on kirjanduse puhul õnneks siiski pigem muusa rollis. Veel üks näide, sedapuhku eestieesti kirjanduse vallast: tänavu tõstab sama institutsioon oma aastaauhinnaga esile nii sellise autori kogumiku, kes on "EKREle tükk aega pehmet libestamist teinud", kui ka luuleauhinna kandidaadina teose, milles sama erakonna juhtpoliitikuid nimetatakse m…ideks (igaks juhuks rõhutan, et tegu on kujundiga). Näib, et kuidagiviisi mahuvad nüüdseks parnassile ära ja leiavad austuse mis tahes vaatenurgad, kui vaid teos on hästi kirjutatud (klaaskuul). Kas need on samal ajal ka ühiskondlikult kõnekad (sült)? Jah, on, mõlemad.
Kui parim jääb välja
Mida teha siis, kui ei olda valitsuse, vabandust, žürii otsustega rahul? Kirjandusauhindade pärast keegi tänavale ei lähe, heal juhul protestitakse leheveergudel. Üks võimalus on veel: esita ise oma lemmik mõne auhinna kandidaadiks. Olin paari aasta eest nördinud, kui ei leidnud kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaatide nimekirjast Mehis Heinsaare luulekogu "Pingeväljade aednik". Otsustasin esitada teose kodanikualgatuse korras samuti väärika Gustav Suitsu nimelise auhinna kandidaadiks. Niisugusel taktikal on küll omad kitsaskohad: tuleb uurida statuute ning žürii ei pruugi lõpuks ikkagi olla sama meelt. "Pingeväljade aednikuga" läks aga õnneks!
Kolmas võimalus on asutada omaenda auhind. Tänavu andsingi esimest korda välja kirjanduse armastaja auhinna Berta. Selle pälvis Mudlum raamatuga "Mitte ainult minu tädi Ellen". Berta auhinda iseloomustab muu hulgas tagasihoidlik (puudulik) turundus – sellega ei koormata toimetuste niigi pungil postkaste. Kas ma ainsa žüriiliikmena arutlesin iseendaga? Jah, tuliselt. Ma olin ka sõltumatu ning püüdlesin asjatundlikkuse poole.
Keda huvitavad auhinnanduse ajalugu, statistika, rahvusvaheline preemiaskeene ja laureaadi psühholoogia, lugegu tingimata Maarja Kangro "Minu auhindu". Kangro ei pälvinud raamatu eest küll ühtki auhinda, kuid teose väärtus üha kasvab ajas selletagi. | Pille-Riin Larm: kirjandusdemokraatia süldi ja klaaskuuli vahel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ei ole juhus, et kõnekunst ja demokraatia võrsuvad samast hällist, Vana-Kreekast. Nagu ka kirjandusauhinnad.
Olen tõdenud seda korduvalt pärast mõne auhinna väljakuulutamist, mille žüriisse või komisjoni mul on olnud au kuuluda. Kirjandusauhindade statuudid on enamasti üldsõnalised. Need piiritlevad küll ainese, kuid jätavad žüriile oma töö korraldamisel üsna vabad käed. Tavaliselt püüeldakse konsensuse poole, arutletakse teoste üle, püütakse leida parimatest parimat. Teose kunstiväärtuse kõrval sõltub selle saatus seega päris palju asjaolust, kas teosele leidub žüriis eestkõneleja – keegi, kes sõnastab veenvalt selle plussid – või siis halvemal juhul hoopiski põrmustav oponent. Enamasti konsensusele ei jõuta, võitja tuleb välja selgitada hääletamise teel või punkte jagades, kuid eelnev debatt kahtlemata mõjutab tulemust. Otsus ei ole olnud mulle sugugi alati meelepärane, mõnikord on see üllatanud ka avalikkust. "Võitis demokraatia," olen imestavatele küsijatele vastanud.
Mitte kunst. Mitte matemaatika. Demokraatia.
Tekst seest ja väljast
Žüriidelt lausa oodatakse debatte. Just arutelu näiline puudumine oli peamine põhjus, miks 2020. aasta Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade jagamine äratas küllalt laia pahameelt – põhižürii oli otsustanud iga žanri laureaadi valimise omavahel ära jagada. Nurinat tõusis hiljuti ka Taavi Eelmaa pärgamisest Betti Alveri debüüdiauhinnaga. Publikule näis, et žürii ei ole võtnud piisavalt arvesse tekstiväliseid kriteeriume, nagu autori luuletajastaaž. Mõned žürii vaidlused peaksid niisiis olema seotud tekstiväliste küsimustega. Seejuures tasub kujundada varakult seisukoht näiteks nn triibuliste nimekirjade suhtes.
"Mingeid sookvoote me ju rakendama ei hakka." Seda meie-vormis teadaannet olen kuulnud eri žüriides kaks korda, mõlemal juhul kohe koosoleku alguses naissoost kolleegi suust. Nii mõnedki põhimõtted, mida peetakse tänapäeva demokraatlikes riikides normaalseks, ei ole niisiis Eesti kirjandusüldsuses veel levinud. Kuigi kultuur on sageli ühiskondlike muutuste eestvedaja, siis Eesti ühiskonnas selle muutuse puhul paraku mitte. Kvootidega või mitte, kuid mõlemas mainitud žüriis ilmnes, et naised on võimelised kirjutama sama hästi kui mehed.
Kas kunst on puhas või ühiskonna osa?
Merlin Kirikal arutles hiljuti Sirbi veergudel n-ö klaaskuuli- ja süldileeri üle meie praeguses kirjanduslikus mõttevahetuses. Klaaskuulikogukonda iseloomustab tekstikultus – paberil olevad sõnad raputatakse lahti kõigest välisest. "Poliitika kaasatõmbamine kirjanduse uurimisse või selle viljelemisse tähendab selles mõttevaos kauni klaaskuuli kildudeks lõhkumist ning inimestelt selle hea ära võtmist, mida klaaskuul muidu teeks." Teine kogukond vaatleb kirjandust ja kultuuri ühiskonna osana: "Sellisel juhul ei uurita kirjandust mitte klaaskuulina, vaid sültja-viskoosse massina, mis voolab ja hakkab kuhugi kinni, tuleb lahti ja liimub uuesti. Kirjandus on sellisel juhul tugevasti oma loojate ja nautijate külge kleepunud ja vastupidi." Kõige selgemini ilmnes too vastandus mullu ilmselt Eia Uusi "Tüdrukuse" ümber lahvatanud poleemikas, kuid iseloomustab ka žüriides toimuvat.
Missuguse signaali me saadame? Selle küsimuse soovitan endale esitada igal auhindajal.
Samuti soovitan igal žüriil oma töökorralduse hästi läbi mõelda. Statuudid võivad olla ebamäärased, kuid omaenda tegevus peab olema väga selge, protsess osalistele ette teada ja ühtmoodi mõistetav. Kindlasti tuleb varuda aega ning mitte ainult lugemiseks, vaid ka argumenteeritud aruteluks. Demokraatia võtabki teadupärast aega…
Signaalid ja skandaalid
Missuguse signaali me saadame? Mingi signaal saadetakse igal juhul. Demokraatlike riikide demokraatlike auhindade puhul teeb seda žürii, mille liikmetelt eeldatakse asjatundlikkust ja erapooletust. Kirjandusloost leiab ka hulga teistsuguseid näiteid. Meie kontekstis on ilmselt tuntuim Hans Leberechti jutustus "Valgus Koordis" (1949, vene keeles 1948). Nagu "Eesti kirjandusloos" tabavalt märgitakse, ilmus teos eesti proosapilti "kirjanduspoliitilise skandaali saatel": kui romaanivõistluse žürii jättis selle auhindamata, moodustati võimude korraldusel uus žürii, kes määras jutustusele "kuulekalt" esimese auhinna. "Valgus Koordis" pärjati ka Stalini preemiaga, selle järgi vändati film ja lavastati ooper.
Võimalik, et muu hulgas niisuguste kogemuste tõttu on taas iseseisva Eesti kirjandusauhindade puhul üks tundlikemaid küsimusi olnud eestivene kirjanike s(t)aatus. Neil ei olnud pikalt üldse oma auhinda ja kui see Eesti Kultuurkapitali juurde asutati, oli sellega kaasnev rahasumma mõnda aega väiksem kui eesti autoritel ja tõlkijatel (aga suurem kui artiklikirjutajatel). 2015. aastal tõusis kära Andrei Ivanovi romaani "Bizarre" tõlke mittenomineerimisest ("parim jäi välja"), kuid selle põhjus ei olnud sisepoliitiline, vaid takerdus statuutidesse. Sama juhtus mullu tema "Isevärki kalmistu asukatega". Sisepoliitika on kirjanduse puhul õnneks siiski pigem muusa rollis. Veel üks näide, sedapuhku eestieesti kirjanduse vallast: tänavu tõstab sama institutsioon oma aastaauhinnaga esile nii sellise autori kogumiku, kes on "EKREle tükk aega pehmet libestamist teinud", kui ka luuleauhinna kandidaadina teose, milles sama erakonna juhtpoliitikuid nimetatakse m…ideks (igaks juhuks rõhutan, et tegu on kujundiga). Näib, et kuidagiviisi mahuvad nüüdseks parnassile ära ja leiavad austuse mis tahes vaatenurgad, kui vaid teos on hästi kirjutatud (klaaskuul). Kas need on samal ajal ka ühiskondlikult kõnekad (sült)? Jah, on, mõlemad.
Kui parim jääb välja
Mida teha siis, kui ei olda valitsuse, vabandust, žürii otsustega rahul? Kirjandusauhindade pärast keegi tänavale ei lähe, heal juhul protestitakse leheveergudel. Üks võimalus on veel: esita ise oma lemmik mõne auhinna kandidaadiks. Olin paari aasta eest nördinud, kui ei leidnud kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaatide nimekirjast Mehis Heinsaare luulekogu "Pingeväljade aednik". Otsustasin esitada teose kodanikualgatuse korras samuti väärika Gustav Suitsu nimelise auhinna kandidaadiks. Niisugusel taktikal on küll omad kitsaskohad: tuleb uurida statuute ning žürii ei pruugi lõpuks ikkagi olla sama meelt. "Pingeväljade aednikuga" läks aga õnneks!
Kolmas võimalus on asutada omaenda auhind. Tänavu andsingi esimest korda välja kirjanduse armastaja auhinna Berta. Selle pälvis Mudlum raamatuga "Mitte ainult minu tädi Ellen". Berta auhinda iseloomustab muu hulgas tagasihoidlik (puudulik) turundus – sellega ei koormata toimetuste niigi pungil postkaste. Kas ma ainsa žüriiliikmena arutlesin iseendaga? Jah, tuliselt. Ma olin ka sõltumatu ning püüdlesin asjatundlikkuse poole.
Keda huvitavad auhinnanduse ajalugu, statistika, rahvusvaheline preemiaskeene ja laureaadi psühholoogia, lugegu tingimata Maarja Kangro "Minu auhindu". Kangro ei pälvinud raamatu eest küll ühtki auhinda, kuid teose väärtus üha kasvab ajas selletagi.
### Response:
Pille-Riin Larm: kirjandusdemokraatia süldi ja klaaskuuli vahel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | John Dos Passos "42. laiuskraad. USA triloogia I" (Koolibri)
John Dos Passose "USA triloogia" on Ameerika kirjanduse üks vägevamaid teoseid ja selle eestindamine tõsist kiitu väärt. Saja aasta tagune, just täiskasvanuks saav ja üleilmseks suurriigiks kerkiv USA oma ajaloo murdeaastatel – põnev paik, põnev periood. Samasugune üleminekuaastate ja uue tundmatu maailma ootuse hõng lööb siit vastu, millega meiegi päris hästi oma lähiajaloost peaksime tuttavad olema.
Triloogia üheksakümmend aastat tagasi kirjutatud esimene osa "42. laiuskraad" mõjub vormiliselt tänagi nõtkelt modernsena. Olgu siiski öeldud, et uudset võttestikku on meistrikäega ja jaopärast doseeritud, see toetab ja ergastab aja ja inimeste lugusid, mitte ei muuda jälgimist tüütuks ega püüa sisunõrkust peita. Ajalehepealkirjade kasutamine, tegevusliinide kiire vaheldamine, tihe ja kujundirikas keelekasutus, reaalsete ja väljamõeldud tegelaste kasutamine ning aeg-ajalt ette tulevad "kaamerapilgud", kus mõne lõigu vältel jäetakse kirjavahemärgid ära ning tulistatakse tihedat poeetilist teksti, mis natuke meenutab Allen Ginsbergi, Toomas Liivi või Jürgen Rooste lüroesseistliku luule helgemaid hetki. Kokku selge lugemisrõõm.
Raamatus on ka eestlane, korraks läbi vilksatav tegelane, kes jaurab idas alguse saavast inimkonna uuestisünnist ja eestlaste peatsest iseseisvusest. Iseloomulik lõik: "New Yorki jõudsid nad lumetormis. Doc ütles, et Vabadussammas näeb välja, nagu oleks tal valge öösärk seljas. Eestlane vaatas ringi, ümises "Marseljeesi" ja ütles, et Ameerika linnad pole kunstipärased, sest neil pole viilkatuseid nagu Euroopas Läänemere ääres".
Mõned asjad ei muutu. Ei eestlase maitse ega tõsiasi, et heas raamatus saab alati natuke nalja ka. Isegi klassik – mida Dos Passos tänaseks vaieldamatult on - ei pruugi surmtõsine olla.
Veikko Huovinen "Lambasööjad" (EKSA)
Veikko Huovinen on eesti lugejale tuttav juba üle kuuekümne aasta ja nõnda pole ime, et ka "Lambasööjad" näikse kiiresti leidvat nii tunnustamist kui tutvustamist. Seda enam, et pealt kümne aasta ei ole temalt maakeeles midagi ilmunud. Ja kuna "Lambasööjad" on kiirpilgul vaadates üks lihtne muhe lugu kahe taadi söömisest ja joomisest viiekümne aasta taguses Soomes, siis ma ei imestaks, kui ka rahvalikuma naljaviske sõbrad teose üles leiavad ja omaks võtavad.
Söömine on tõesti isuäratavalt ja inspireerivalt kirja pandud, joomist on pigem tagasihoidlikult ja see on kultuurne, kogused mõõdukad. Eriti kui võrrelda mitmegi uuema aja Soome kirjandusteosega, mis teadlikult ja tahtlikult alkoholikesksed. Huovise puhul on söömajooma maitsekaks raamiks, pildi enese joonistavad sinna sisse tegelaste jutud ja kulgemine läbi Soome.
Poole sajandi eest kirja pandud Soome-kuvand on üsna lähedane tänasele Eestile. Seda nii majanduslike kontrastide, ääremaastumise, piirikaubanduse, naaberriigis tööl käimise kui üldise elulaadi poolest. Nojah, "Lambasööjate" kirjutamise aegu oli ilmasõja lõpust möödunud umbes täpselt sama palju aega kui meil praegu Vene vägede lahkumisest. See pool sajandit jääb meid mõnes mõttes ilmselt igaveseks lahutama. Pole mõtet üritada järele jõuda, pigem keskenduda oma tugevustele ja katsuda mööda minna seal, kus see võimalik on. Egas väiksed rahvad saagi kõik kõiges ühtviisi kõvad olla. See püüdlus viib läbipõlemisele.
"Lambasööjates" mainitakse Eestit vaid kord, nimelt leiab peategelaste moonapauna tee ka Eesti subrovka. Jah, kunagi 60ndate lõpul või 70ndate algul seda algselt Poola päritolu maarjaheinanapsu Eestis tõepoolest toodeti. Aga hea näha, et alkoside oli ka poole sajandi eest vennasrahvaste vahel sama tugev kui sada aastat tagasi või täna.
Soomlase rahulikust ja veidi eriskummalisest mõttelaadist saab siit ettekujutust küll. Ja tõesti, lugedes kõrvuti Dos Passost ja Huovist, tikub vägisi kummitama mõte, et mingil tasandil oleme me Eestis oma mõttemaailmaga just umbes seal, kus ameeriklased saja ja soomlased viiekümne aasta eest. Mis ei ole üldse halvustamisi öeldud – meil on uute sihtideni jõudmiseks teistsugune lähtekoht, kasutagem seda parimal võimalikul moel. Igal trendil ei maksa ka sabas joosta. | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: John Dos Passos ja Veikko Huovinen | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
John Dos Passos "42. laiuskraad. USA triloogia I" (Koolibri)
John Dos Passose "USA triloogia" on Ameerika kirjanduse üks vägevamaid teoseid ja selle eestindamine tõsist kiitu väärt. Saja aasta tagune, just täiskasvanuks saav ja üleilmseks suurriigiks kerkiv USA oma ajaloo murdeaastatel – põnev paik, põnev periood. Samasugune üleminekuaastate ja uue tundmatu maailma ootuse hõng lööb siit vastu, millega meiegi päris hästi oma lähiajaloost peaksime tuttavad olema.
Triloogia üheksakümmend aastat tagasi kirjutatud esimene osa "42. laiuskraad" mõjub vormiliselt tänagi nõtkelt modernsena. Olgu siiski öeldud, et uudset võttestikku on meistrikäega ja jaopärast doseeritud, see toetab ja ergastab aja ja inimeste lugusid, mitte ei muuda jälgimist tüütuks ega püüa sisunõrkust peita. Ajalehepealkirjade kasutamine, tegevusliinide kiire vaheldamine, tihe ja kujundirikas keelekasutus, reaalsete ja väljamõeldud tegelaste kasutamine ning aeg-ajalt ette tulevad "kaamerapilgud", kus mõne lõigu vältel jäetakse kirjavahemärgid ära ning tulistatakse tihedat poeetilist teksti, mis natuke meenutab Allen Ginsbergi, Toomas Liivi või Jürgen Rooste lüroesseistliku luule helgemaid hetki. Kokku selge lugemisrõõm.
Raamatus on ka eestlane, korraks läbi vilksatav tegelane, kes jaurab idas alguse saavast inimkonna uuestisünnist ja eestlaste peatsest iseseisvusest. Iseloomulik lõik: "New Yorki jõudsid nad lumetormis. Doc ütles, et Vabadussammas näeb välja, nagu oleks tal valge öösärk seljas. Eestlane vaatas ringi, ümises "Marseljeesi" ja ütles, et Ameerika linnad pole kunstipärased, sest neil pole viilkatuseid nagu Euroopas Läänemere ääres".
Mõned asjad ei muutu. Ei eestlase maitse ega tõsiasi, et heas raamatus saab alati natuke nalja ka. Isegi klassik – mida Dos Passos tänaseks vaieldamatult on - ei pruugi surmtõsine olla.
Veikko Huovinen "Lambasööjad" (EKSA)
Veikko Huovinen on eesti lugejale tuttav juba üle kuuekümne aasta ja nõnda pole ime, et ka "Lambasööjad" näikse kiiresti leidvat nii tunnustamist kui tutvustamist. Seda enam, et pealt kümne aasta ei ole temalt maakeeles midagi ilmunud. Ja kuna "Lambasööjad" on kiirpilgul vaadates üks lihtne muhe lugu kahe taadi söömisest ja joomisest viiekümne aasta taguses Soomes, siis ma ei imestaks, kui ka rahvalikuma naljaviske sõbrad teose üles leiavad ja omaks võtavad.
Söömine on tõesti isuäratavalt ja inspireerivalt kirja pandud, joomist on pigem tagasihoidlikult ja see on kultuurne, kogused mõõdukad. Eriti kui võrrelda mitmegi uuema aja Soome kirjandusteosega, mis teadlikult ja tahtlikult alkoholikesksed. Huovise puhul on söömajooma maitsekaks raamiks, pildi enese joonistavad sinna sisse tegelaste jutud ja kulgemine läbi Soome.
Poole sajandi eest kirja pandud Soome-kuvand on üsna lähedane tänasele Eestile. Seda nii majanduslike kontrastide, ääremaastumise, piirikaubanduse, naaberriigis tööl käimise kui üldise elulaadi poolest. Nojah, "Lambasööjate" kirjutamise aegu oli ilmasõja lõpust möödunud umbes täpselt sama palju aega kui meil praegu Vene vägede lahkumisest. See pool sajandit jääb meid mõnes mõttes ilmselt igaveseks lahutama. Pole mõtet üritada järele jõuda, pigem keskenduda oma tugevustele ja katsuda mööda minna seal, kus see võimalik on. Egas väiksed rahvad saagi kõik kõiges ühtviisi kõvad olla. See püüdlus viib läbipõlemisele.
"Lambasööjates" mainitakse Eestit vaid kord, nimelt leiab peategelaste moonapauna tee ka Eesti subrovka. Jah, kunagi 60ndate lõpul või 70ndate algul seda algselt Poola päritolu maarjaheinanapsu Eestis tõepoolest toodeti. Aga hea näha, et alkoside oli ka poole sajandi eest vennasrahvaste vahel sama tugev kui sada aastat tagasi või täna.
Soomlase rahulikust ja veidi eriskummalisest mõttelaadist saab siit ettekujutust küll. Ja tõesti, lugedes kõrvuti Dos Passost ja Huovist, tikub vägisi kummitama mõte, et mingil tasandil oleme me Eestis oma mõttemaailmaga just umbes seal, kus ameeriklased saja ja soomlased viiekümne aasta eest. Mis ei ole üldse halvustamisi öeldud – meil on uute sihtideni jõudmiseks teistsugune lähtekoht, kasutagem seda parimal võimalikul moel. Igal trendil ei maksa ka sabas joosta.
### Response:
Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: John Dos Passos ja Veikko Huovinen |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Puhta laskesuusatamise eest tegutsev sõltumatu organisatsioon Biathlon Integrity Unit (BIU) teatas neljapäeval, et lätlane on viimase 12 kuu jooksul jäänud kolmel korral dopinguametnikele kättesaamatuks ja on seetõttu saanud ajutise võistluskeelu.
"Reeglite järgi peab iga sportlane oma andmeid korrektselt täitma, et neid saaks võistlusväliselt testida. Kui seda pole tehtud, on sportlane vastutav," lisas BIU.
Reedel sotsiaalmeedias tehtud postituses avaldas Rastorgujevs tekkinud olukorra pärast kahetsust, ent rõhutas, et pole keelatud meetodeid kasutanud.
"Soovin tekkinud olukorra pärast vabandust paluda. IBU otsus ei tulnud üllatusena, kuid lootsin kuni viimase hetkeni, et nad kuulavad mind ja hindavad kõiki fakte. Tunnistan, et olen teinud inimlikke vigu, kuid need on olnud tehnilist laadi," kirjutas kolmekordne Euroopa meister.
"Ma ei ole kunagi kasutanud keelatud aineid või võtteid. Ma propageerin avalikult puhast ja õiglast sporti. Kahju, et minu ausat suhtumist ei väärtustata ainult tehnilise vea pärast."
"Seda kõike on hetkel väga raske aktsepteerida. Hooaja algusest peale olen püüdnud selgitada fakte ja asjaolusid, mida kahjuks ei arvestata, kui otsustasin kasutada oma õigust end lõpuni tõestada," lisas Rastorgujevs.
32-aastasel Läti laskesuusatähel, kes pole alates sügisest kasutanud Läti olümpiasportlastele mõeldud rahalist toetust, mille peaks dopingukaristuse korral tagasi maksma, on aega kaks nädalat, et jagada BIU-ga omapoolseid selgitusi. | Võistluskeelu saanud Läti laskesuusatäht: ma pole keelatud aineid kasutanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Puhta laskesuusatamise eest tegutsev sõltumatu organisatsioon Biathlon Integrity Unit (BIU) teatas neljapäeval, et lätlane on viimase 12 kuu jooksul jäänud kolmel korral dopinguametnikele kättesaamatuks ja on seetõttu saanud ajutise võistluskeelu.
"Reeglite järgi peab iga sportlane oma andmeid korrektselt täitma, et neid saaks võistlusväliselt testida. Kui seda pole tehtud, on sportlane vastutav," lisas BIU.
Reedel sotsiaalmeedias tehtud postituses avaldas Rastorgujevs tekkinud olukorra pärast kahetsust, ent rõhutas, et pole keelatud meetodeid kasutanud.
"Soovin tekkinud olukorra pärast vabandust paluda. IBU otsus ei tulnud üllatusena, kuid lootsin kuni viimase hetkeni, et nad kuulavad mind ja hindavad kõiki fakte. Tunnistan, et olen teinud inimlikke vigu, kuid need on olnud tehnilist laadi," kirjutas kolmekordne Euroopa meister.
"Ma ei ole kunagi kasutanud keelatud aineid või võtteid. Ma propageerin avalikult puhast ja õiglast sporti. Kahju, et minu ausat suhtumist ei väärtustata ainult tehnilise vea pärast."
"Seda kõike on hetkel väga raske aktsepteerida. Hooaja algusest peale olen püüdnud selgitada fakte ja asjaolusid, mida kahjuks ei arvestata, kui otsustasin kasutada oma õigust end lõpuni tõestada," lisas Rastorgujevs.
32-aastasel Läti laskesuusatähel, kes pole alates sügisest kasutanud Läti olümpiasportlastele mõeldud rahalist toetust, mille peaks dopingukaristuse korral tagasi maksma, on aega kaks nädalat, et jagada BIU-ga omapoolseid selgitusi.
### Response:
Võistluskeelu saanud Läti laskesuusatäht: ma pole keelatud aineid kasutanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Istungi peakõneleja on ÜRO abipeasekretär ja inimõiguste kõrge voliniku New Yorgi esinduse juht Ilze Brands Kehris. Veel võtavad sõna USA Potomaci Fondi president ja sõltumatu vaatleja Phillip Karber ning Krimmi inimõiguste rikkumistele keskenduva Ukraina kodanikuühenduse Media Initiative on Human Rights koordinaator Maria Tomak. Lisaks annab kohapealse tunnetuse ajakirjanik Ukrainast.
Eesti välisministri Eva-Maria Liimetsa sõnul on istungi eesmärk juhtida ÜRO liikmesriikide ja rahvusvahelise üldsuse tähelepanu Vene Föderatsiooni juba seitse aastat kestnud rängale rahvusvahelise õiguse rikkumisele Ukrainas, Krimmi poolsaare ulatuslikule militariseerimisele ning krimmitatarlaste ja Ukraina aktivistide tagakiusamisele.
Ürituse algataja on Eesti, kaaskorraldajaid on sel korral rohkem kui kunagi varem – 22 riiki, sealhulgas mitmed Julgeolekunõukogu liikmed ja teised ÜRO riigid nii Euroopast kui ka kaugematest regioonidest.
Krimmi annekteerimise aastapäeva üritusi on ÜRO Julgeolekunõukogus korraldatud alates 2016. aastast. | Otse kell 16: ÜRO Julgeolekunõukogu olukorrast Krimmis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Istungi peakõneleja on ÜRO abipeasekretär ja inimõiguste kõrge voliniku New Yorgi esinduse juht Ilze Brands Kehris. Veel võtavad sõna USA Potomaci Fondi president ja sõltumatu vaatleja Phillip Karber ning Krimmi inimõiguste rikkumistele keskenduva Ukraina kodanikuühenduse Media Initiative on Human Rights koordinaator Maria Tomak. Lisaks annab kohapealse tunnetuse ajakirjanik Ukrainast.
Eesti välisministri Eva-Maria Liimetsa sõnul on istungi eesmärk juhtida ÜRO liikmesriikide ja rahvusvahelise üldsuse tähelepanu Vene Föderatsiooni juba seitse aastat kestnud rängale rahvusvahelise õiguse rikkumisele Ukrainas, Krimmi poolsaare ulatuslikule militariseerimisele ning krimmitatarlaste ja Ukraina aktivistide tagakiusamisele.
Ürituse algataja on Eesti, kaaskorraldajaid on sel korral rohkem kui kunagi varem – 22 riiki, sealhulgas mitmed Julgeolekunõukogu liikmed ja teised ÜRO riigid nii Euroopast kui ka kaugematest regioonidest.
Krimmi annekteerimise aastapäeva üritusi on ÜRO Julgeolekunõukogus korraldatud alates 2016. aastast.
### Response:
Otse kell 16: ÜRO Julgeolekunõukogu olukorrast Krimmis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olukord Euroopa majanduses on veel üsna keeruline. Endiselt kehtivad erineva karmusega piirangud inimeste liikumisele ja ettevõtete tegevusele. Vaktsineerimise tempo on loodetust aeglasem ja nakatumise langus on peatunud.
Prognoosides majanduse võimalikke arengusuundi on aga juba praegu võimalik öelda, et selgus eeldatava taastumise osas on palju suurem kui mõned kuud tagasi. Isegi kui vaktsineerimise tempo ei ole nii kiire kui soovitud, on meil esiteks rohkem teavet selle kohta, kui kiiresti vaktsiinid inimesteni jõuavad, ja teiseks tekkinud kindlustunne, et vaktsiinid toimivad.
Selgelt on aga paranenud majanduse väljavaade väljaspool Euroopat, eelkõige USA-s, kus valitsus on võtnud ulatuslikke majandust toetavaid meetmeid. Nende mõju saab tõenäoliselt olema tuntav ka Euroopas, väljendudes tugevamas nõudluses Euroopa ettevõtete eksporditavate kaupade ja teenuste järele.
Nüüd on oluline, et ka Euroopa Liidu toetusmeetmed, pean silmas taastekava vahendeid, kiiresti rakenduksid.
Euroopa Keskpanga värske prognoosi kohaselt võib sel aastal oodata euroala majanduse neljaprotsendilist kasvu. Eelmisel aastal oli majanduslangus 6,6 protsenti ja see oli kokkuvõttes väiksem kui veel detsembris kardeti.
Majanduse taastumine toimub eeldatavasti aasta teises pooles ja veel esimeses kvartalis langus jätkub. Koroonakriisi eelse taseme võib euroala majandus tervikuna saavutada pisut varem kui detsembris prognoosisime, ehk umbes järgmise aasta keskpaiku.
Raske on ennustada, kuidas hakkavad inimesed oma raha kulutama pärast piirangute lõppu. Pandeemia ajal kahekordistus euroalal elanike säästumäär, ehk sissetulekute kulutamata jäänud osa.
See tähendab, et inimesed on võrreldes tavaolukorraga säästnud enam kui poole triljoni euro võrra rohkem. Selle põhjuseks on ühelt poolt kindlasti ebakindla ajaga kaasnev ettevaatlikkus kulutuste tegemisel, teisalt aga ka asjaolu, et mitmeid kulutusi, näiteks reisimisele ja meelelahutusele, ei ole ka parima soovi korral olnud võimalik teha.
"Küll aga võib juhtuda, et end rahaliselt kindlamini tundvad inimesed suurendavad kulutusi pärast piirangute lõppu väga tuntavalt."
Mõistagi on kriis mõjunud inimeste majanduslikule olukorrale väga erinevalt ja säästud ei jaotu ühtlaselt. Küll aga võib juhtuda, et end rahaliselt kindlamini tundvad inimesed suurendavad kulutusi pärast piirangute lõppu väga tuntavalt.
Tarbimise tempokam kasv kiirendaks täiendavalt hinnatõusu, mis kallinenud nafta ja mõnede eelkõige Saksamaa hindu mõjutavate ühekordsete statistiliste tegurite tõttu võib aasta lõpuks lühiajaliselt ulatuda lausa kahe protsendini.
Keskpank saab kriisi ajal kõige vahetumalt mõjutada seda, milline on laenuraha hind ettevõtetele, inimestele ja ka valitsustele. Majanduse taastumise toetamiseks oleme keskpanga poolt laenatava raha hinna ehk keskpanga intressimäärad viinud juba ülimadalale.
Tavapärastel aegadel, keskpanga mõistes enne 2008.–2009. aastate finantskriisi, keskpank peamiselt selle kaudu majandust mõjutaski. Viimastel aastatel oleme aga majandusse suunanud täiendavat raha ostes kokku suures mahus võlakirju ning andnud kommertspankadele pikaajalist eriti soodsat laenu, et nende laenud oma klientidele oleksid samuti võimalikult soodsad. Seda kõike selleks, et nõrgas seisus euroala majandusele pisut lisatuge pakkuda.
Euroala keskpankade vaatest on hiljutiseks oluliseks arenguks valitsusvõlakirjade intressimäärade tõus, kuigi pikemat ajalugu silmas pidades on intressimäärad ka valitsustele jätkuvalt väga madalad.
Ei maksa üle tähtsustada pikaajaliste valitsusvõlakirjade intressimäärade tõusu mõju majanduse taastumisele või keskpanga otsustele, eriti kuivõrd laenuintressid nii ettevõtetele kui inimestele on jätkuvalt väga soodsad.
Samal ajal on see siiski üks näitaja mitmete teiste seas, mida me laenuraha hinda ja kättesaadavust hinnates jälgime. Seetõttu tegime eile Euroopa Keskpanga nõukogus otsuse, et suurendame ajutiselt võlakirjade ostutempot, et leevendada pandeemia mõju euroala majandusele.
Kokkuleppele osta täiendavalt suures mahus võlakirju pandeemia mõju leevendamiseks jõuti juba eelmise aasta märtsis ning vastavalt kokkuleppele kestab ostude läbi majandusse täiendava raha suunamine vähemalt järgmise aasta märtsini. Neljapäevase otsusega tõstetakse küll ajutiselt ostude tempot, kuid nende kavandatav kogumaht jääb samaks.
Võrreldes paljude teiste riikidega on viiruse teise laine hari jõudnud meieni hilinemisega ja ka majanduse taastumine võib Eestis seetõttu aset leida mõnevõrra hiljem. Nii nagu teisteski maades, on ka Eestis tootmisettevõtted kriisis vähem kannatada saanud kui erinevate teenuste pakkujad.
Samas on näiteks selliste teenusepakkujate nagu turismi- ja meelelahutuse ning IT- ja telekomiettevõtete käekäik olnud väga erinev. Seetõttu on väga erinev olnud ka kriisi mõju inimeste isiklikule rahakotile.
Keskpankades töötame selle nimel, et soodne laenuraha hind toetaks majanduse taastumist. Sest kokkuvõttes tähendab majanduse taastumine inimeste jaoks rohkemaid ja paremaid töökohti ning suuremaid sissetulekuid.
Kommentaar ilmus algselt Eesti Panga blogis. | Madis Müller: euroala majandus langeb, aga taastumine tuleb oodatust tugevam | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olukord Euroopa majanduses on veel üsna keeruline. Endiselt kehtivad erineva karmusega piirangud inimeste liikumisele ja ettevõtete tegevusele. Vaktsineerimise tempo on loodetust aeglasem ja nakatumise langus on peatunud.
Prognoosides majanduse võimalikke arengusuundi on aga juba praegu võimalik öelda, et selgus eeldatava taastumise osas on palju suurem kui mõned kuud tagasi. Isegi kui vaktsineerimise tempo ei ole nii kiire kui soovitud, on meil esiteks rohkem teavet selle kohta, kui kiiresti vaktsiinid inimesteni jõuavad, ja teiseks tekkinud kindlustunne, et vaktsiinid toimivad.
Selgelt on aga paranenud majanduse väljavaade väljaspool Euroopat, eelkõige USA-s, kus valitsus on võtnud ulatuslikke majandust toetavaid meetmeid. Nende mõju saab tõenäoliselt olema tuntav ka Euroopas, väljendudes tugevamas nõudluses Euroopa ettevõtete eksporditavate kaupade ja teenuste järele.
Nüüd on oluline, et ka Euroopa Liidu toetusmeetmed, pean silmas taastekava vahendeid, kiiresti rakenduksid.
Euroopa Keskpanga värske prognoosi kohaselt võib sel aastal oodata euroala majanduse neljaprotsendilist kasvu. Eelmisel aastal oli majanduslangus 6,6 protsenti ja see oli kokkuvõttes väiksem kui veel detsembris kardeti.
Majanduse taastumine toimub eeldatavasti aasta teises pooles ja veel esimeses kvartalis langus jätkub. Koroonakriisi eelse taseme võib euroala majandus tervikuna saavutada pisut varem kui detsembris prognoosisime, ehk umbes järgmise aasta keskpaiku.
Raske on ennustada, kuidas hakkavad inimesed oma raha kulutama pärast piirangute lõppu. Pandeemia ajal kahekordistus euroalal elanike säästumäär, ehk sissetulekute kulutamata jäänud osa.
See tähendab, et inimesed on võrreldes tavaolukorraga säästnud enam kui poole triljoni euro võrra rohkem. Selle põhjuseks on ühelt poolt kindlasti ebakindla ajaga kaasnev ettevaatlikkus kulutuste tegemisel, teisalt aga ka asjaolu, et mitmeid kulutusi, näiteks reisimisele ja meelelahutusele, ei ole ka parima soovi korral olnud võimalik teha.
"Küll aga võib juhtuda, et end rahaliselt kindlamini tundvad inimesed suurendavad kulutusi pärast piirangute lõppu väga tuntavalt."
Mõistagi on kriis mõjunud inimeste majanduslikule olukorrale väga erinevalt ja säästud ei jaotu ühtlaselt. Küll aga võib juhtuda, et end rahaliselt kindlamini tundvad inimesed suurendavad kulutusi pärast piirangute lõppu väga tuntavalt.
Tarbimise tempokam kasv kiirendaks täiendavalt hinnatõusu, mis kallinenud nafta ja mõnede eelkõige Saksamaa hindu mõjutavate ühekordsete statistiliste tegurite tõttu võib aasta lõpuks lühiajaliselt ulatuda lausa kahe protsendini.
Keskpank saab kriisi ajal kõige vahetumalt mõjutada seda, milline on laenuraha hind ettevõtetele, inimestele ja ka valitsustele. Majanduse taastumise toetamiseks oleme keskpanga poolt laenatava raha hinna ehk keskpanga intressimäärad viinud juba ülimadalale.
Tavapärastel aegadel, keskpanga mõistes enne 2008.–2009. aastate finantskriisi, keskpank peamiselt selle kaudu majandust mõjutaski. Viimastel aastatel oleme aga majandusse suunanud täiendavat raha ostes kokku suures mahus võlakirju ning andnud kommertspankadele pikaajalist eriti soodsat laenu, et nende laenud oma klientidele oleksid samuti võimalikult soodsad. Seda kõike selleks, et nõrgas seisus euroala majandusele pisut lisatuge pakkuda.
Euroala keskpankade vaatest on hiljutiseks oluliseks arenguks valitsusvõlakirjade intressimäärade tõus, kuigi pikemat ajalugu silmas pidades on intressimäärad ka valitsustele jätkuvalt väga madalad.
Ei maksa üle tähtsustada pikaajaliste valitsusvõlakirjade intressimäärade tõusu mõju majanduse taastumisele või keskpanga otsustele, eriti kuivõrd laenuintressid nii ettevõtetele kui inimestele on jätkuvalt väga soodsad.
Samal ajal on see siiski üks näitaja mitmete teiste seas, mida me laenuraha hinda ja kättesaadavust hinnates jälgime. Seetõttu tegime eile Euroopa Keskpanga nõukogus otsuse, et suurendame ajutiselt võlakirjade ostutempot, et leevendada pandeemia mõju euroala majandusele.
Kokkuleppele osta täiendavalt suures mahus võlakirju pandeemia mõju leevendamiseks jõuti juba eelmise aasta märtsis ning vastavalt kokkuleppele kestab ostude läbi majandusse täiendava raha suunamine vähemalt järgmise aasta märtsini. Neljapäevase otsusega tõstetakse küll ajutiselt ostude tempot, kuid nende kavandatav kogumaht jääb samaks.
Võrreldes paljude teiste riikidega on viiruse teise laine hari jõudnud meieni hilinemisega ja ka majanduse taastumine võib Eestis seetõttu aset leida mõnevõrra hiljem. Nii nagu teisteski maades, on ka Eestis tootmisettevõtted kriisis vähem kannatada saanud kui erinevate teenuste pakkujad.
Samas on näiteks selliste teenusepakkujate nagu turismi- ja meelelahutuse ning IT- ja telekomiettevõtete käekäik olnud väga erinev. Seetõttu on väga erinev olnud ka kriisi mõju inimeste isiklikule rahakotile.
Keskpankades töötame selle nimel, et soodne laenuraha hind toetaks majanduse taastumist. Sest kokkuvõttes tähendab majanduse taastumine inimeste jaoks rohkemaid ja paremaid töökohti ning suuremaid sissetulekuid.
Kommentaar ilmus algselt Eesti Panga blogis.
### Response:
Madis Müller: euroala majandus langeb, aga taastumine tuleb oodatust tugevam |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läti peaminister oli pettunud, et koroonavaktsiinid jäid neljapäeval kinni logistikafirma Oribalti lattu.
"Kas pole aeg öelda, et piisab? Meil on olemas relvajõud. Me ei saa riskida teist korda. Kas me ei saa vaktsiinide logistikat üle anda riigile?" ütles Karinš.
Karinši sõnul on ta mures, kui Läti saab lõpuks miljoneid koroonavaktsiine. Neljapäeval oli Karinš veel veendunud, et Läti saab hakkama suurte koroonavaktsiini mahtudega.
"Me ei saa kümmet tuhandet vaktsiini laiali veetud. Oleme nali," ütles Karinš
Kaitseminister Artis Pabriks ütles, et logistikat on võimalik muuta, kuid see võtab umbes ühe kuu jagu aega.
"Kuid kui see juhtub, siis peaksid kõik vaktsiinid olema ainult armee käes, et vältida kaost," teatas Pabriks.
Tervishoiuminister Daniels Pavluts ütles, et praegu käivad läbirääkimised teiste logistikafirmadega.
"Kui see plaan ebaõnnestub, viiakse ellu plaan B. Siis antakse vaktsiinilogistika armeele," teatas Pavluts | Läti kaalub koroonavaktsiinide laialiveol sõjaväe kasutamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läti peaminister oli pettunud, et koroonavaktsiinid jäid neljapäeval kinni logistikafirma Oribalti lattu.
"Kas pole aeg öelda, et piisab? Meil on olemas relvajõud. Me ei saa riskida teist korda. Kas me ei saa vaktsiinide logistikat üle anda riigile?" ütles Karinš.
Karinši sõnul on ta mures, kui Läti saab lõpuks miljoneid koroonavaktsiine. Neljapäeval oli Karinš veel veendunud, et Läti saab hakkama suurte koroonavaktsiini mahtudega.
"Me ei saa kümmet tuhandet vaktsiini laiali veetud. Oleme nali," ütles Karinš
Kaitseminister Artis Pabriks ütles, et logistikat on võimalik muuta, kuid see võtab umbes ühe kuu jagu aega.
"Kuid kui see juhtub, siis peaksid kõik vaktsiinid olema ainult armee käes, et vältida kaost," teatas Pabriks.
Tervishoiuminister Daniels Pavluts ütles, et praegu käivad läbirääkimised teiste logistikafirmadega.
"Kui see plaan ebaõnnestub, viiakse ellu plaan B. Siis antakse vaktsiinilogistika armeele," teatas Pavluts
### Response:
Läti kaalub koroonavaktsiinide laialiveol sõjaväe kasutamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hetkel treenivad Lõiv ja Mõttus Hispaanias Almeeria piirkonnas, Meier Portugalis.
Eesti maastikuratturite koondise selle hooaja peamine eesmärk on, et eestlasest rattur kvalifitseeruks Tokyo olümpiale. Tulenevalt koroonapandeemiast 2020. aasta 3. märtsi seisuga kvalifikatsioon külmutati. Praeguse arvestuse järgi lähevad kvalifitseerumisel arvesse veel sel kevadel toimuvate Saksamaa (8.-9. mai) ja Tšehhi (15.-16. mai) maailmakarikaetappide tulemused ja peale seda lüüakse kvalifikatsioon lukku. Praeguste plaanide kohaselt peaks lõplik kvalifitseerumise tabel olema avalik alates 18. maist.
Olümpiakoha saavad reitingutabeli 21 esimest riiki. 3. märtsi seisuga on Eesti kvalifikatsiooni arvestuses riikidest 18. kohal. Naiste reitingu esikohal on Šveits, teisel Ameerika Ühendriigid ja kolmandal Holland. | Eesti maastikuratturid jätkavad olümpiahooaega Hispaanias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hetkel treenivad Lõiv ja Mõttus Hispaanias Almeeria piirkonnas, Meier Portugalis.
Eesti maastikuratturite koondise selle hooaja peamine eesmärk on, et eestlasest rattur kvalifitseeruks Tokyo olümpiale. Tulenevalt koroonapandeemiast 2020. aasta 3. märtsi seisuga kvalifikatsioon külmutati. Praeguse arvestuse järgi lähevad kvalifitseerumisel arvesse veel sel kevadel toimuvate Saksamaa (8.-9. mai) ja Tšehhi (15.-16. mai) maailmakarikaetappide tulemused ja peale seda lüüakse kvalifikatsioon lukku. Praeguste plaanide kohaselt peaks lõplik kvalifitseerumise tabel olema avalik alates 18. maist.
Olümpiakoha saavad reitingutabeli 21 esimest riiki. 3. märtsi seisuga on Eesti kvalifikatsiooni arvestuses riikidest 18. kohal. Naiste reitingu esikohal on Šveits, teisel Ameerika Ühendriigid ja kolmandal Holland.
### Response:
Eesti maastikuratturid jätkavad olümpiahooaega Hispaanias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on esimese singliga alates Rita Ray edukast debüütalbumist "Old Love Will Rust".
Ühtlasi on "Love Ain't the Same" esimene pilguheit Rita Ray 2021. aasta sügisel ilmuvale teisele albumile. Heliloomes ja salvestustel tegutsetakse tihedas koostöös bändiga, kus kitarril on Kristen Kütner, trummide taga Ott Adamson, klahvidel Artis Boriss ja bassil Jasper Alamaa.
Eesti Raadio I stuudios salvestati Ray juhtimisel 11-liikmelise keelpilliorkestri arranžeeringuid. Singel ilmus digitaalselt plaadifirma Funk Embassy Records alt.
16. märtsil avaldatakse loole ka visuaal, mis on ühtlasi Rita Ray esimene muusikavideo. | Rita Ray avaldas uue singli "Love Ain't the Same" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on esimese singliga alates Rita Ray edukast debüütalbumist "Old Love Will Rust".
Ühtlasi on "Love Ain't the Same" esimene pilguheit Rita Ray 2021. aasta sügisel ilmuvale teisele albumile. Heliloomes ja salvestustel tegutsetakse tihedas koostöös bändiga, kus kitarril on Kristen Kütner, trummide taga Ott Adamson, klahvidel Artis Boriss ja bassil Jasper Alamaa.
Eesti Raadio I stuudios salvestati Ray juhtimisel 11-liikmelise keelpilliorkestri arranžeeringuid. Singel ilmus digitaalselt plaadifirma Funk Embassy Records alt.
16. märtsil avaldatakse loole ka visuaal, mis on ühtlasi Rita Ray esimene muusikavideo.
### Response:
Rita Ray avaldas uue singli "Love Ain't the Same" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Neid juhtumeid oli vähe, kus me võiksime öelda, et kohtuotsus tehti vastsündinu eriliste vajaduste tõttu. Ennekõike ikkagi oli meil probleeme vanematega," ütleb Luhamaa. Ta on üks autor värskes rahvusvahelises uuringus, kus võrreldi vastsündinute perest eraldamise otsuseid kaheksas riigis: Eestis, Soomes, Norras, Saksamaal, Austrias, Inglismaal, Iirimaal ja Hispaanias. Uurimisrühma huvitas, kas ja milliste teenustega iga riigi sotsiaalkaitsesüsteemid lapse loovutama pidanud perekondi toetavad.
"Ennekõike ikkagi oli meil probleeme vanematega."
"Uuring on tehtud kirjalike kohtuotsuste pinnalt ehk me sõltume sellest, mida kohtunik on otsustanud kohtuotsusesse kirjutada," märgib Luhamaa. See tähendab, et riigiti oli otsuste valim nii hulgalt kui ka põhjalikkuselt erinev. Näiteks piirnes Saksamaal valim ühe liidumaaga. Inglismaal ja Iirimaal olid küll võtta avaldatud kohtuotsused, kuid Luhamaa sõnul saab kohtunik seal ise valida, kas otsus üldse kirjutatakse. Norra otsused on pikad ja põhjalikud, samas kui Saksamaa ja Hispaania otsused on lühikesed ning viitavad palju toimiku materjalidele.
Eestis on esil alkoholism ja narkomaania
"Riikides juhtub peredes sarnaseid asju, aga mis hetkel iga riik otsustab lapse perest ära võtta, on erinev," võrdleb Katre Luhamaa. On riike, näiteks Soome, Norra ja Hispaania, kus hätta sattunud pere märgatakse väga varakult ning riik hakkab vanemale teenuseid pakkuma juba enne lapse sündi. On ka riike, näiteks Eesti ja Iirimaa, kes loodavad, et vanem ise üritab ennast aidata ning tegeleb perega siis, kui vanem seda ise paluma tuleb või kui risk lapsele on juba liiga suur.
Luhamaa sõnul tuleks kohtuotsustesse kui allikatesse suhtuda natuke kriitiliselt, sest lapse eraldamise põhjuseks saab kirja see, mis tundus kohtunikule kõige määravam. "Võib-olla näiteks kindlal Eesti emal olid nii alkoholism, vaimse tervise probleemid kui ka vägivald, aga kohtunik otsustas kohtuostuses kirja panna ainult temaks jaoks määravamad kaks asja," selgitab ta.
Kirja läinud põhjuste analüüs näitas, et Norras tuuakse lapse ära võtmise põhjusena enim välja vanemate vaimse tervise muresid. Eestis on lapse äravõtmise taga sageli vanemate alkoholi ja uimastite kuritarvitamine. "Iirimaal on sõltuvusega seotud põhjuseid veel rohkem. Iseasi, kas me peaksime selle üle rõõmsad olema," võrdleb Luhamaa. Norra oli ka ainus riik, kus võib sõltuvuses rasedat naist suunata sundravile.
"Iirimaal on sõltuvusega seotud põhjuseid veel rohkem. Iseasi, kas me peaksime selle üle rõõmsad olema."
Laps võidakse ära võtta ka juhul, kui vanemal on madal intellekt või õpiraskused, mistõttu tekib riigil kahtlusi, kas vanem suudab vastsündinuga hakkama saada. Eestis oli selline põhjus nimetatud kolmandikul juhtudest. Samuti võis lapsel olla füüsiline erivajadus, millega tema vanemad riigi hinnangul toime ei tule. "Siis oli üldine hinnang, et "vanem ei suuda hoolitseda lapse eest". See võib sisaldada ka varem nimetatud riske," nimetab Luhamaa veel.
Osades uuritud riikides, nagu Austrias ja Hispaanias, oli vanemate suutmatus välja toodud kõigis kohtuotsustes, mis tähendab, et riigi seadus nõuab selle näitamist. "Inglismaal on siin teine kriteerium kasutusel ehk kohus peab hindama, kas "on oht lapsele"," võrdleb uurija veel.
Toetused ja riskid kokku ei lähe
"Kui vaatasime, millistele peredele tuge või milliseid sotsiaalteenuseid pakutakse, siis ausalt öeldes see riskidest väga ei sõltunud," ütleb Katre Luhamaa. Tulemus üllatas teda ja kaasuurijaid, kes olid eeldanud, et riik üritab tegeleda iga vanema konkreetse probleemiga ja suunata neile vastavalt toetusi. Kui vaimse tervise muredele isegi määratakse ravi või muu sihitud toetus, siis näiteks vanemlike oskuste probleemidele eraldi toetusi sageli ei pakuta.
"Kasutati väga palju standardlauseid nagu "ei ole teenuseid pakkuda" või et "teenused ei parandanud olukorda". See ei näita mulle, millist teenust siis prooviti."
Laias laastus pakuvad riigid probleemsetele peredele nelja tüüpi teenuseid. Esiteks pakutakse üldiseid teenuseid nagu elamispinda või mingit sorti toetusraha. Teine rühm teenuseid on mõeldud just vanematele, kes võivad vajada näiteks uimasti- või alkoholisõltuvuse võõrutusravi, psühhiaatri abi, aga ka tuge vanemlike oskuste arendamisel. Kolmandaks on olemas vastsündinutele endile mõeldud toetusel. Luhamaa sõnul tähendavad need Eesti kontekstis, et uimastisõltuvusega emal sünnib uimastisõltuvusega laps, kes vajab võõrutusravi. Neljas teenuserühm on mõeldud nii vanemale kui ka lapsele.
"Eestis on seda väga vähe, aga Põhjamaades on näiteks väga levinud, et vastsündinud paigutatakse koos emaga riigi hoole alla. Riik toetab seda ema ja õpetab talle vanemlikke oskuseid. Teisalt riik jälgib teda ja kontrollib, kas ta saab hakkama," kirjeldab Luhamaa viimast teenuserühma.
Põhjamaade kõrval pakub näiteks Hispaania eeskätt noortele üksikemadele teenust, mis lubab neil lapse kõrvalt jätkata haridusteed või tööd. "Erinevates riikides on natukene erinevad tehtud, aga Eestis taolist teenust väga selgelt olemas ei ole," kõrvutab uurija. Meil on küll olemas emadele ja lastele mõeldud turvakodud, kuid sinna pöördutakse pigem turvalisuse kaalutlustel kui vanemlike võimete nappuse tõttu.
Uuringus vaatasid Luhamaa ja kolleegid sedagi, kas vanemad ise soovivad mingeid täiendavaid teenuseid. Siin olenes tulemus paljuski riigi õigussüsteemist. Eestis otsustab kõik lapse perest eraldamisega seonduva kohus. Soomes ei pruugi juhtum üldse kohtusse jõuda, kui vanem ja sotsiaaltöötajad jõuavad kokkuleppele, et laps läheb vabatahtlikule hooldusele. "Kui vabatahtlik see on või kui palju seda vanemat tegelikult on survestatud, me ei tea. Iirimaal samamoodi," tõdeb Luhamaa. Soome süsteemis võib tema sõnul eeldada, et kohtusse jõudvad vanemad küsivad teenuseid rohkem.
"Riik on näinud, et sina oled lapsele ohtlik ja siis riik tahab, et sa teeks koostööd. See võib tunduda emotsionaalselt keeruline, sest riik ju nii-öelda ründab sind."
Teadlased analüüsisid ka probleemsete vanemate koostöötahet sotsiaaltöötajatega. Eesti vanemad paistsid siin silma väikseima koostööhuviga. Kaasa mõeldes võib Luhamaa sõnul vanemate trotsist aru saada. "Riik on näinud, et sina oled lapsele ohtlik ja siis riik tahab, et sa teeks koostööd. See võib tunduda emotsionaalselt keeruline, sest riik ju nii-öelda ründab sind," selgitab ta.
Uurijaid huvitas seegi, kuidas kohus ise teenuste mõju analüüsis. "Vaatasime kohtu seisukohta eriti, sest lapse õiguste konventsioonis on kriteerium, et lapse perest eraldamine peab olema viimane vahend. Ehk riik on enne teinud kõike, mida vähegi võimalik ja siis muud pole enam teha, kui eraldada laps perest," põhjendab Luhamaa. Kohtud olid reeglina nõus sotsiaaltöötajatega, et laps tuleb perest eraldada ning leidsid väga harva, et peredele oleks eraldamisotsuse järel pidanud täiendavaid teenuseid pakkuma.
Eesti eripärad
"Mina olen jurist, seega mind huvitas muu hulgas see, kuidas kohtunikud neid otsuseid kirjutavad," sõnab Katre Luhamaa. Eesti materjali lugedes tekkis tal enda sõnul pidevalt küsimus, miks jäi peredele pakutud teenuseid puudutav jutt väga üldsõnaliseks. "Kasutati väga palju standardlauseid nagu "ei ole teenuseid pakkuda" või et "teenused ei parandanud olukorda". See ei näita mulle, millist teenust siis prooviti," osutab ta. Napiks jäid ka märkmed riigi ja vanemate koostööst.
"Ühesõnaga, Eesti otsuseid lugedes jääb selline natuke lootusetuse tunne, et kõik löövad käega ja keegi väga ei analüüsi."
Üleüldse olid Eesti kohtuotsused väga lühikesed võrreldes näiteks Inglismaa, Norra või Soome otsustega, kus Luhamaa täheldas rohkem tehtu põhjendamist. "Eesti otsustes mulle tihtilugu tundus, et kuna vanem oli käega löönud, siis lõi käega ka kohtunik: kuna sa vanemana alkoholiga pole hakkama saanud, kuna sa narkootikume iga päev tarvitad, siis ei hakka ma isegi analüüsima, kas vanemat toetati piisavalt või olukord võiks tulevikus paraneda," kirjeldab uurija.
Siit paistab välja Eesti, aga ka teiste riikide asendushoolduse suurem probleem ehk perest eraldatud laste nõiaring. Luhamaa sõnul kinnitab statistika, et sageli võetakse lapsed ära just neilt, kes on ise lapsena olnud asendushooldusel ehk lastekodus. "See tähendab, et ka riigihooldusele sattunud noor või laps on tulevikus potentsiaalne riskirühm, kellelt kas puudulike vanemlike võimete tõttu või muul põhjusel laps võetakse," sõnab ta. Asendushooldusel kasvanud laps pole näinud tavapärast pereelu. Samuti ei teki tal tõenäoliselt ümber tugivõrgustikku.
"Ühesõnaga, Eesti otsuseid lugedes jääb selline natuke lootusetuse tunne, et kõik löövad käega ja keegi väga ei analüüsi. Võtame lapsed ära, paneme nad asendushooldusele," ütleb Luhamaa veel. Siin võib aga olla tegemist ka vastsündinute perest eraldamise eripäraga – suure osa vanemate puhul on tegemist pikaajaliste ja jätkuvate probleemidega ning perest on eraldatud ka nende varem sündinud lapsed. Kui vastsündinul on suhteliselt suur lootus asenduskodust lapsendatud saada, siis vanemate laste puhul seda lootust pole.
"Otsuse adressaadiks võiks võtta seda last, kes tahaks tegelikult rohkem teada, miks ta elu kujunes just niimoodi."
Eesti eripära on seegi, et meil ei ole ainult asendushooldusele spetsialiseerunud kohtunikke. Saksamaal on selleks eraldi kohtunikud, Hispaanias otsustab laste hooldamise asju ekspertkomitee nagu ka Norras, kus kohtunik võtab otsustamisel appi sotsiaaltöötaja ja psühholoogi. Eestis Luhamaa säärast ekspertide kaasamist ei kohanud. Kohtunik peab siin otsuse langetama ise ja kiiresti, samuti on eksperdi kaasamine kallis. "Mulle tundub, et Eesti kohtunikul võiks siin olla vaja tuge otsustamisel," tõdeb uurija.
Ta soovitab kohtunikel ja sotsiaaltöötajatel otsuseid tehes ja koostades mõelda sellelegi, et perest eraldatud laps saab suureks saades ennast puudutava kohtuotsuse enda kätte. "Otsuse adressaadiks võiks võtta seda last, kes tahaks tegelikult rohkem teada, miks ta elu kujunes just niimoodi," soovitab Luhamaa.
Katre Luhamaa ja kolleegid kirjutavad oma tööst ajakirjas Children and Youth Services Review. | Eesti kohtunikud on jäänud laste perest eemaldamise otsustes üksi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Neid juhtumeid oli vähe, kus me võiksime öelda, et kohtuotsus tehti vastsündinu eriliste vajaduste tõttu. Ennekõike ikkagi oli meil probleeme vanematega," ütleb Luhamaa. Ta on üks autor värskes rahvusvahelises uuringus, kus võrreldi vastsündinute perest eraldamise otsuseid kaheksas riigis: Eestis, Soomes, Norras, Saksamaal, Austrias, Inglismaal, Iirimaal ja Hispaanias. Uurimisrühma huvitas, kas ja milliste teenustega iga riigi sotsiaalkaitsesüsteemid lapse loovutama pidanud perekondi toetavad.
"Ennekõike ikkagi oli meil probleeme vanematega."
"Uuring on tehtud kirjalike kohtuotsuste pinnalt ehk me sõltume sellest, mida kohtunik on otsustanud kohtuotsusesse kirjutada," märgib Luhamaa. See tähendab, et riigiti oli otsuste valim nii hulgalt kui ka põhjalikkuselt erinev. Näiteks piirnes Saksamaal valim ühe liidumaaga. Inglismaal ja Iirimaal olid küll võtta avaldatud kohtuotsused, kuid Luhamaa sõnul saab kohtunik seal ise valida, kas otsus üldse kirjutatakse. Norra otsused on pikad ja põhjalikud, samas kui Saksamaa ja Hispaania otsused on lühikesed ning viitavad palju toimiku materjalidele.
Eestis on esil alkoholism ja narkomaania
"Riikides juhtub peredes sarnaseid asju, aga mis hetkel iga riik otsustab lapse perest ära võtta, on erinev," võrdleb Katre Luhamaa. On riike, näiteks Soome, Norra ja Hispaania, kus hätta sattunud pere märgatakse väga varakult ning riik hakkab vanemale teenuseid pakkuma juba enne lapse sündi. On ka riike, näiteks Eesti ja Iirimaa, kes loodavad, et vanem ise üritab ennast aidata ning tegeleb perega siis, kui vanem seda ise paluma tuleb või kui risk lapsele on juba liiga suur.
Luhamaa sõnul tuleks kohtuotsustesse kui allikatesse suhtuda natuke kriitiliselt, sest lapse eraldamise põhjuseks saab kirja see, mis tundus kohtunikule kõige määravam. "Võib-olla näiteks kindlal Eesti emal olid nii alkoholism, vaimse tervise probleemid kui ka vägivald, aga kohtunik otsustas kohtuostuses kirja panna ainult temaks jaoks määravamad kaks asja," selgitab ta.
Kirja läinud põhjuste analüüs näitas, et Norras tuuakse lapse ära võtmise põhjusena enim välja vanemate vaimse tervise muresid. Eestis on lapse äravõtmise taga sageli vanemate alkoholi ja uimastite kuritarvitamine. "Iirimaal on sõltuvusega seotud põhjuseid veel rohkem. Iseasi, kas me peaksime selle üle rõõmsad olema," võrdleb Luhamaa. Norra oli ka ainus riik, kus võib sõltuvuses rasedat naist suunata sundravile.
"Iirimaal on sõltuvusega seotud põhjuseid veel rohkem. Iseasi, kas me peaksime selle üle rõõmsad olema."
Laps võidakse ära võtta ka juhul, kui vanemal on madal intellekt või õpiraskused, mistõttu tekib riigil kahtlusi, kas vanem suudab vastsündinuga hakkama saada. Eestis oli selline põhjus nimetatud kolmandikul juhtudest. Samuti võis lapsel olla füüsiline erivajadus, millega tema vanemad riigi hinnangul toime ei tule. "Siis oli üldine hinnang, et "vanem ei suuda hoolitseda lapse eest". See võib sisaldada ka varem nimetatud riske," nimetab Luhamaa veel.
Osades uuritud riikides, nagu Austrias ja Hispaanias, oli vanemate suutmatus välja toodud kõigis kohtuotsustes, mis tähendab, et riigi seadus nõuab selle näitamist. "Inglismaal on siin teine kriteerium kasutusel ehk kohus peab hindama, kas "on oht lapsele"," võrdleb uurija veel.
Toetused ja riskid kokku ei lähe
"Kui vaatasime, millistele peredele tuge või milliseid sotsiaalteenuseid pakutakse, siis ausalt öeldes see riskidest väga ei sõltunud," ütleb Katre Luhamaa. Tulemus üllatas teda ja kaasuurijaid, kes olid eeldanud, et riik üritab tegeleda iga vanema konkreetse probleemiga ja suunata neile vastavalt toetusi. Kui vaimse tervise muredele isegi määratakse ravi või muu sihitud toetus, siis näiteks vanemlike oskuste probleemidele eraldi toetusi sageli ei pakuta.
"Kasutati väga palju standardlauseid nagu "ei ole teenuseid pakkuda" või et "teenused ei parandanud olukorda". See ei näita mulle, millist teenust siis prooviti."
Laias laastus pakuvad riigid probleemsetele peredele nelja tüüpi teenuseid. Esiteks pakutakse üldiseid teenuseid nagu elamispinda või mingit sorti toetusraha. Teine rühm teenuseid on mõeldud just vanematele, kes võivad vajada näiteks uimasti- või alkoholisõltuvuse võõrutusravi, psühhiaatri abi, aga ka tuge vanemlike oskuste arendamisel. Kolmandaks on olemas vastsündinutele endile mõeldud toetusel. Luhamaa sõnul tähendavad need Eesti kontekstis, et uimastisõltuvusega emal sünnib uimastisõltuvusega laps, kes vajab võõrutusravi. Neljas teenuserühm on mõeldud nii vanemale kui ka lapsele.
"Eestis on seda väga vähe, aga Põhjamaades on näiteks väga levinud, et vastsündinud paigutatakse koos emaga riigi hoole alla. Riik toetab seda ema ja õpetab talle vanemlikke oskuseid. Teisalt riik jälgib teda ja kontrollib, kas ta saab hakkama," kirjeldab Luhamaa viimast teenuserühma.
Põhjamaade kõrval pakub näiteks Hispaania eeskätt noortele üksikemadele teenust, mis lubab neil lapse kõrvalt jätkata haridusteed või tööd. "Erinevates riikides on natukene erinevad tehtud, aga Eestis taolist teenust väga selgelt olemas ei ole," kõrvutab uurija. Meil on küll olemas emadele ja lastele mõeldud turvakodud, kuid sinna pöördutakse pigem turvalisuse kaalutlustel kui vanemlike võimete nappuse tõttu.
Uuringus vaatasid Luhamaa ja kolleegid sedagi, kas vanemad ise soovivad mingeid täiendavaid teenuseid. Siin olenes tulemus paljuski riigi õigussüsteemist. Eestis otsustab kõik lapse perest eraldamisega seonduva kohus. Soomes ei pruugi juhtum üldse kohtusse jõuda, kui vanem ja sotsiaaltöötajad jõuavad kokkuleppele, et laps läheb vabatahtlikule hooldusele. "Kui vabatahtlik see on või kui palju seda vanemat tegelikult on survestatud, me ei tea. Iirimaal samamoodi," tõdeb Luhamaa. Soome süsteemis võib tema sõnul eeldada, et kohtusse jõudvad vanemad küsivad teenuseid rohkem.
"Riik on näinud, et sina oled lapsele ohtlik ja siis riik tahab, et sa teeks koostööd. See võib tunduda emotsionaalselt keeruline, sest riik ju nii-öelda ründab sind."
Teadlased analüüsisid ka probleemsete vanemate koostöötahet sotsiaaltöötajatega. Eesti vanemad paistsid siin silma väikseima koostööhuviga. Kaasa mõeldes võib Luhamaa sõnul vanemate trotsist aru saada. "Riik on näinud, et sina oled lapsele ohtlik ja siis riik tahab, et sa teeks koostööd. See võib tunduda emotsionaalselt keeruline, sest riik ju nii-öelda ründab sind," selgitab ta.
Uurijaid huvitas seegi, kuidas kohus ise teenuste mõju analüüsis. "Vaatasime kohtu seisukohta eriti, sest lapse õiguste konventsioonis on kriteerium, et lapse perest eraldamine peab olema viimane vahend. Ehk riik on enne teinud kõike, mida vähegi võimalik ja siis muud pole enam teha, kui eraldada laps perest," põhjendab Luhamaa. Kohtud olid reeglina nõus sotsiaaltöötajatega, et laps tuleb perest eraldada ning leidsid väga harva, et peredele oleks eraldamisotsuse järel pidanud täiendavaid teenuseid pakkuma.
Eesti eripärad
"Mina olen jurist, seega mind huvitas muu hulgas see, kuidas kohtunikud neid otsuseid kirjutavad," sõnab Katre Luhamaa. Eesti materjali lugedes tekkis tal enda sõnul pidevalt küsimus, miks jäi peredele pakutud teenuseid puudutav jutt väga üldsõnaliseks. "Kasutati väga palju standardlauseid nagu "ei ole teenuseid pakkuda" või et "teenused ei parandanud olukorda". See ei näita mulle, millist teenust siis prooviti," osutab ta. Napiks jäid ka märkmed riigi ja vanemate koostööst.
"Ühesõnaga, Eesti otsuseid lugedes jääb selline natuke lootusetuse tunne, et kõik löövad käega ja keegi väga ei analüüsi."
Üleüldse olid Eesti kohtuotsused väga lühikesed võrreldes näiteks Inglismaa, Norra või Soome otsustega, kus Luhamaa täheldas rohkem tehtu põhjendamist. "Eesti otsustes mulle tihtilugu tundus, et kuna vanem oli käega löönud, siis lõi käega ka kohtunik: kuna sa vanemana alkoholiga pole hakkama saanud, kuna sa narkootikume iga päev tarvitad, siis ei hakka ma isegi analüüsima, kas vanemat toetati piisavalt või olukord võiks tulevikus paraneda," kirjeldab uurija.
Siit paistab välja Eesti, aga ka teiste riikide asendushoolduse suurem probleem ehk perest eraldatud laste nõiaring. Luhamaa sõnul kinnitab statistika, et sageli võetakse lapsed ära just neilt, kes on ise lapsena olnud asendushooldusel ehk lastekodus. "See tähendab, et ka riigihooldusele sattunud noor või laps on tulevikus potentsiaalne riskirühm, kellelt kas puudulike vanemlike võimete tõttu või muul põhjusel laps võetakse," sõnab ta. Asendushooldusel kasvanud laps pole näinud tavapärast pereelu. Samuti ei teki tal tõenäoliselt ümber tugivõrgustikku.
"Ühesõnaga, Eesti otsuseid lugedes jääb selline natuke lootusetuse tunne, et kõik löövad käega ja keegi väga ei analüüsi. Võtame lapsed ära, paneme nad asendushooldusele," ütleb Luhamaa veel. Siin võib aga olla tegemist ka vastsündinute perest eraldamise eripäraga – suure osa vanemate puhul on tegemist pikaajaliste ja jätkuvate probleemidega ning perest on eraldatud ka nende varem sündinud lapsed. Kui vastsündinul on suhteliselt suur lootus asenduskodust lapsendatud saada, siis vanemate laste puhul seda lootust pole.
"Otsuse adressaadiks võiks võtta seda last, kes tahaks tegelikult rohkem teada, miks ta elu kujunes just niimoodi."
Eesti eripära on seegi, et meil ei ole ainult asendushooldusele spetsialiseerunud kohtunikke. Saksamaal on selleks eraldi kohtunikud, Hispaanias otsustab laste hooldamise asju ekspertkomitee nagu ka Norras, kus kohtunik võtab otsustamisel appi sotsiaaltöötaja ja psühholoogi. Eestis Luhamaa säärast ekspertide kaasamist ei kohanud. Kohtunik peab siin otsuse langetama ise ja kiiresti, samuti on eksperdi kaasamine kallis. "Mulle tundub, et Eesti kohtunikul võiks siin olla vaja tuge otsustamisel," tõdeb uurija.
Ta soovitab kohtunikel ja sotsiaaltöötajatel otsuseid tehes ja koostades mõelda sellelegi, et perest eraldatud laps saab suureks saades ennast puudutava kohtuotsuse enda kätte. "Otsuse adressaadiks võiks võtta seda last, kes tahaks tegelikult rohkem teada, miks ta elu kujunes just niimoodi," soovitab Luhamaa.
Katre Luhamaa ja kolleegid kirjutavad oma tööst ajakirjas Children and Youth Services Review.
### Response:
Eesti kohtunikud on jäänud laste perest eemaldamise otsustes üksi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teatavasti paistab Eesti Euroopas silma suure soolise palgalõhega. Eesti ühiskonda vaevava palgalõhe põhjuseid, aga ka võimalusi selle sulgemiseks arutati hiljutisel Tallinna Ülikooli korraldatud ümarlaual, kus avaldati ka TLÜ "Soolise palgalõhe vähendamise" uuringu tulemused.
Olles ise palgalõhe sulgemise nimel töötanud juba pikka aega, pean oluliseks jagada virtuaalsel üritusel jagatud tähelepanekuid selle kohta, kuidas ettevõtted võiksid aidata kaasa soolise palgalõhe vähendamisele.
Palgalõhe on struktuurne probleem
TLÜ teaduri Pille Ubakivi-Hadachi sõnul on isegi põhjalikult koostatud statistikast raske välja lugeda, mis täpselt Eesti ühiskonnas nii suurt soolist palgalõhet põhjustab. Siiski tuleneb TLÜ uuringust, et palgalõhe on suuresti struktuurne probleem ning vaid üksikisiku tasandil küsimuse lahendamine jätkusuutlik ei ole.
Kuigi on igati tervitatav, et inimesi julgustatakse kõrgemat palka küsima, siis taolisele komplekssele probleemile on vaja süvitsi otsa vaadata. Nagu ütles ka ümarlaual osalenud sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske: oleme silmitsi justkui paradoksiga, kus teame, et ühiskonnas on sügav probleem, kuid ei soovi tunnistada, et probleem võib olla just meie töökohas.
Kuidas palgalõhet oma organisatsioonis vähendada?
Uuringu kohaselt puudub organisatsioonidel tavaliselt tahe ning kindel raamistik palgalõhe vähendamiseks.
Tean, et palgalõhe välja juurutamine on pikk, kuid vajalik protsess. Ümarlauadiskussioonist selgus – ning võin ka omast kogemusest kinnitada –, et esimeseks sammuks ei pea alati olema kvoodid või tugev raporteerimiskohustus ettevõtetele, vaid palgalõhe teadvustamine ning mõtteviisi muutmine ettevõtete ja juhtide tasemel.
Muudatus juhtub, kui muutub mõtteviis. Mõtteviisi on vaja muuta esmalt selleks, et ettevõtetes loodaks konkreetne raamistik ja vastavad personaliprotsessid, mille abil hakatakse palgalõhet sulgema; see peaks olema järjepidev ja jätkusuutlik ning mitte pelgalt bürokraatlik "linnuke" - tehtud.
"Muudatus peaks olema korraldatud sihipäraselt ja tegeleda tuleb organisatsioonis kaugelt rohkemaga, kui ainult palganumbrid."
Et muutus ei oleks pealiskaudne, peab tööandja mõtteviisi muutma selliselt, et ka uute töötajate tulekul ning palkade muutmisel probleem uuesti esile ei kerkiks. Muudatus peaks olema korraldatud sihipäraselt ja tegeleda tuleb organisatsioonis kaugelt rohkemaga, kui ainult palganumbrid. Lõpuks peaks palgaõiglus kujunema nii ettevõtetes kui ühiskonnas orgaaniliselt.
Aga selle kujunemiseks tuleb alguses astuda kindlaid samme. TLÜ teaduri Ubakivi-Hadachi sõnul on oluline teha palkade analüüs ja luua kindel palgastruktuur. Palgakujundusmeetod tuleb omakorda ette näidata ka töölistele, et ka neil oleks kindel arusaam, kuidas nende palgad kujunevad.
Kindlasti ei saa alahinnata seda, kui pikk protsess on nii organisatsiooni kui ka ühiskonna tasandil palgalõhe sulgemine. Palgalõhet ei ole võimalik kaotada üleöö ning jätkusuutliku palgaraamistiku loomine võtab aega.
Tulemused ei pruugi end näidata lausa paari aasta jooksul, sest isegi palgalõhe avastamisel ning kindla plaani olemasolu korral ei pruugi ettevõttel olla võimalust eelarvekaalutlustel lõhet koheselt sulgeda. Firmal võib võtta aega isegi päriselt tunnistamine, et sooline palgalõhe on tekkinud – isegi kui see ei tekkinud tahtlikult.
Ühiskondlik arutelu annab võrdsele palgale hoogu
Tunnen, et viimase kuue aastaga on Eesti organisatsioonide juhtimiskultuuris toimunud suured muutused – aina rohkem on tahet ja survet tegeleda palgalõhe sulgemisega, võrdsete võimaluste loomisega olenemata inimese soost.
Ühiskonnas võrdsest palgast rääkimisel on kindlasti selles oma osa olnud. Soolise palgalõhe sulgemisel on kõigil oma roll – õiglase palga kujundamisel peavad koos töötama nii tööandja, töötaja, ametiühing kui ka riik. | Ülle Matt: kuidas sulgeda ettevõttes palgalõhe? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teatavasti paistab Eesti Euroopas silma suure soolise palgalõhega. Eesti ühiskonda vaevava palgalõhe põhjuseid, aga ka võimalusi selle sulgemiseks arutati hiljutisel Tallinna Ülikooli korraldatud ümarlaual, kus avaldati ka TLÜ "Soolise palgalõhe vähendamise" uuringu tulemused.
Olles ise palgalõhe sulgemise nimel töötanud juba pikka aega, pean oluliseks jagada virtuaalsel üritusel jagatud tähelepanekuid selle kohta, kuidas ettevõtted võiksid aidata kaasa soolise palgalõhe vähendamisele.
Palgalõhe on struktuurne probleem
TLÜ teaduri Pille Ubakivi-Hadachi sõnul on isegi põhjalikult koostatud statistikast raske välja lugeda, mis täpselt Eesti ühiskonnas nii suurt soolist palgalõhet põhjustab. Siiski tuleneb TLÜ uuringust, et palgalõhe on suuresti struktuurne probleem ning vaid üksikisiku tasandil küsimuse lahendamine jätkusuutlik ei ole.
Kuigi on igati tervitatav, et inimesi julgustatakse kõrgemat palka küsima, siis taolisele komplekssele probleemile on vaja süvitsi otsa vaadata. Nagu ütles ka ümarlaual osalenud sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske: oleme silmitsi justkui paradoksiga, kus teame, et ühiskonnas on sügav probleem, kuid ei soovi tunnistada, et probleem võib olla just meie töökohas.
Kuidas palgalõhet oma organisatsioonis vähendada?
Uuringu kohaselt puudub organisatsioonidel tavaliselt tahe ning kindel raamistik palgalõhe vähendamiseks.
Tean, et palgalõhe välja juurutamine on pikk, kuid vajalik protsess. Ümarlauadiskussioonist selgus – ning võin ka omast kogemusest kinnitada –, et esimeseks sammuks ei pea alati olema kvoodid või tugev raporteerimiskohustus ettevõtetele, vaid palgalõhe teadvustamine ning mõtteviisi muutmine ettevõtete ja juhtide tasemel.
Muudatus juhtub, kui muutub mõtteviis. Mõtteviisi on vaja muuta esmalt selleks, et ettevõtetes loodaks konkreetne raamistik ja vastavad personaliprotsessid, mille abil hakatakse palgalõhet sulgema; see peaks olema järjepidev ja jätkusuutlik ning mitte pelgalt bürokraatlik "linnuke" - tehtud.
"Muudatus peaks olema korraldatud sihipäraselt ja tegeleda tuleb organisatsioonis kaugelt rohkemaga, kui ainult palganumbrid."
Et muutus ei oleks pealiskaudne, peab tööandja mõtteviisi muutma selliselt, et ka uute töötajate tulekul ning palkade muutmisel probleem uuesti esile ei kerkiks. Muudatus peaks olema korraldatud sihipäraselt ja tegeleda tuleb organisatsioonis kaugelt rohkemaga, kui ainult palganumbrid. Lõpuks peaks palgaõiglus kujunema nii ettevõtetes kui ühiskonnas orgaaniliselt.
Aga selle kujunemiseks tuleb alguses astuda kindlaid samme. TLÜ teaduri Ubakivi-Hadachi sõnul on oluline teha palkade analüüs ja luua kindel palgastruktuur. Palgakujundusmeetod tuleb omakorda ette näidata ka töölistele, et ka neil oleks kindel arusaam, kuidas nende palgad kujunevad.
Kindlasti ei saa alahinnata seda, kui pikk protsess on nii organisatsiooni kui ka ühiskonna tasandil palgalõhe sulgemine. Palgalõhet ei ole võimalik kaotada üleöö ning jätkusuutliku palgaraamistiku loomine võtab aega.
Tulemused ei pruugi end näidata lausa paari aasta jooksul, sest isegi palgalõhe avastamisel ning kindla plaani olemasolu korral ei pruugi ettevõttel olla võimalust eelarvekaalutlustel lõhet koheselt sulgeda. Firmal võib võtta aega isegi päriselt tunnistamine, et sooline palgalõhe on tekkinud – isegi kui see ei tekkinud tahtlikult.
Ühiskondlik arutelu annab võrdsele palgale hoogu
Tunnen, et viimase kuue aastaga on Eesti organisatsioonide juhtimiskultuuris toimunud suured muutused – aina rohkem on tahet ja survet tegeleda palgalõhe sulgemisega, võrdsete võimaluste loomisega olenemata inimese soost.
Ühiskonnas võrdsest palgast rääkimisel on kindlasti selles oma osa olnud. Soolise palgalõhe sulgemisel on kõigil oma roll – õiglase palga kujundamisel peavad koos töötama nii tööandja, töötaja, ametiühing kui ka riik.
### Response:
Ülle Matt: kuidas sulgeda ettevõttes palgalõhe? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sulgemine tähendab seda, et teenindusbüroodes ei saa esitada paberil tuludeklaratsioone, samuti ei toimu kliendinõustamisi. Füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide esitamise tähtaeg on 30. aprillil, ent paberil tuludeklaratsioone võtab MTA vastu ka pärast seda, vähemalt maikuu lõpuni.
Teenindusbürood avatakse esialgse plaani järgi uuesti 12. aprillil. Seni jääb avatuks üksnes tolliteenindus. MTA elektroonilised kanalid ja infotelefonid töötavad jätkuvalt.
"Vabariigi valitsus kehtestas alates neljapäevast riigis ranged piirangud, et takistada koroonaviiruse levikut. Selleks, et aidata kontakte vähendada ning kaitsta oma klientide ja töötajate tervist, otsustasime teenindusbürood sulgeda," ütles MTA klienditeeninduse valdkonnajuht Heli Kullamaa.
Kullamaa lisas, et kuigi lõviosa tuludeklaratsioonidest esitatakse elektrooniliselt, siis on alati inimesi, kes eelistavad deklaratsiooni teha paberil.
"Teenindusbüroode sulgemise tõttu võtame paberil deklaratsioone vastu ka pärast tähtaega, ent soovitame siiski esitada deklaratsioon elektrooniliselt, kui vähegi võimalik," ütles ta.
Praeguseks on esitatud 585 000 tuludeklaratsiooni, neist 98,5 protsenti elektrooniliselt.
Esitatud deklaratsioonide põhjal kuulub tagastamisele 175 miljonit eurot enammakstud tulumaksu ning juurdemaksmisele 21 miljonit eurot. Praeguseks on juba tagastatud 110 miljonit eurot. Lisaks on 3100 inimest suunanud enammakstud tulumaksu annetuseks summas 134 000 eurot. | Maksu- ja tolliamet sulges kuuks ajaks kõik teenindusbürood | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sulgemine tähendab seda, et teenindusbüroodes ei saa esitada paberil tuludeklaratsioone, samuti ei toimu kliendinõustamisi. Füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide esitamise tähtaeg on 30. aprillil, ent paberil tuludeklaratsioone võtab MTA vastu ka pärast seda, vähemalt maikuu lõpuni.
Teenindusbürood avatakse esialgse plaani järgi uuesti 12. aprillil. Seni jääb avatuks üksnes tolliteenindus. MTA elektroonilised kanalid ja infotelefonid töötavad jätkuvalt.
"Vabariigi valitsus kehtestas alates neljapäevast riigis ranged piirangud, et takistada koroonaviiruse levikut. Selleks, et aidata kontakte vähendada ning kaitsta oma klientide ja töötajate tervist, otsustasime teenindusbürood sulgeda," ütles MTA klienditeeninduse valdkonnajuht Heli Kullamaa.
Kullamaa lisas, et kuigi lõviosa tuludeklaratsioonidest esitatakse elektrooniliselt, siis on alati inimesi, kes eelistavad deklaratsiooni teha paberil.
"Teenindusbüroode sulgemise tõttu võtame paberil deklaratsioone vastu ka pärast tähtaega, ent soovitame siiski esitada deklaratsioon elektrooniliselt, kui vähegi võimalik," ütles ta.
Praeguseks on esitatud 585 000 tuludeklaratsiooni, neist 98,5 protsenti elektrooniliselt.
Esitatud deklaratsioonide põhjal kuulub tagastamisele 175 miljonit eurot enammakstud tulumaksu ning juurdemaksmisele 21 miljonit eurot. Praeguseks on juba tagastatud 110 miljonit eurot. Lisaks on 3100 inimest suunanud enammakstud tulumaksu annetuseks summas 134 000 eurot.
### Response:
Maksu- ja tolliamet sulges kuuks ajaks kõik teenindusbürood |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi viroloogia kaasprofessor Margus Varjak selgitas, et esimese süsti järel langeb raskelt haigestumise tõenäosus mitu korda ja pärast teist süsti on see praktiliselt olematu. Ta lisas, et pärast esimest süsti läheb paar nädalat aega enne, kui tekib esmane kaitse, ja ka pärast teist süsti tuleb oodata vähemalt nädal või kaks, mil lõplik immuunsus välja kujuneb.
Nakkusohtlikkus langeb märgatavalt pärast teist süsti
Varjak rõhutas, et pärast esimest süsti tasub jääda ettevaatlikuks, sest eksisteerib arvestatav võimalus, et inimene võib endiselt viirust teistele edasi kanda. Seevastu pärast teist süsti nakkusohtlikkus väheneb oluliselt. "Vähemalt Iisraelis ja Suurbritannias läbiviidud uuringud on julgustavad. Tõenäosus, et vaktsineeritud inimene on viiruse kandja, langeb vähemalt 80 protsenti kui mitte rohkem. Vaktsineeritud inimene on seega oluliselt vähem ohtlik," selgitas Varjak
Varjak selgitas, et näiteks Suurbritannia on läinud seda teed, et enamik ühiskonnale tehakse AstraZeneca, Pfizeri või Moderna vaktsiiniga esimene süst. See on piisav, et oluliselt vähendada raskete juhtumite arvu, kuid see ei anna veel kindlustunnet, et vaktsineeritu ei võiks viirust edasi levitada. Niisiis, pärast esimest süsti tuleks kindlasti vältida kontakti vanemate ja riskirühma kuuluvate inimestega.
Arendamisel olev ninasprei vaktsiin ei lase viirusel organismi tungida
Praegu kasutusel olevad vaktsiinid aitavad organismil viirusega kiiremini võitlema hakata, kuid ei takista täielikult viiruse esmast tungimist rakkudesse. "Vaktsiinid kiirendavad immuunvastuse tekkimist. Kui viirusel on aega organismi lõhkuda nädal või kaks, erineb see oluliselt sellest, kui selleks on aega kaks või kolm päeva," selgitas Varjak.
Kaasprofessor lisas, et "vaktsiinide abil loodud immuunsus takistab kiirelt viiruse levikut organismis ja inimene ei pruugigi olla teadlik, et ta on puutunud kokku patogeeniga."
Järgmise paari aasta jooksul on lootust, et turule jõuavad näiteks hetkel Soomes katsetusel olevad ninasprei-tüüpi vaktsiinid. Varjak kommenteeris, et erinevalt süstitavatest vaktsiinidest suudavad need takistada rakkude nakatumist juba hingamisteedes: "Selle vaktsiini toimel erituks spetsiifilised antikehad inimeste limaskestadele, kus nad seovad end koroonaviiruse külge, takistades viiruse sisenemist rakkudesse juba varakult."
Arendamisel olev vaktsiin muudaks vaktsineeritud inimesed vähem nakkusohtlikuks. Seda lihtsal põhjusel, et kuna viirus ei saa enam nii kergelt organismis paljuneda, siis leiduks oluliselt vähem viirusosakesi, mis saavad ühelt inimeselt teisele üle kanduda. Samuti oleks ninasprei vaktsiini manustamine oluliselt lihtsam ja kiirem.
Vaktsineerimine on turvavöö, mis aitab vältida raskeid tagajärgi
Teiste koroonaviiruste käitumuse alusel arvatakse praegu, et vaktsineerimise kaudu saadud tugev immuunsus kestab ligikaudu kuus kuud. Varjaku sõnul ei tähenda see, et seejärel immuunmälu täielikult ära kaob, küll aga võib reageerimisaeg venida pikemaks, mis tähendab, et viirusel on mõnevõrra rohkem aega organismi kahjustada. Varjak ei välistanud seega, et riskirühma kuuluvatele inimestele tuleks sügisel või talvel ka kolmas vaktsineerimine teha.
Varjak rõhutab, et ilma vaktsineerimiseta sureks umbes üks protsent elanikkonnast. Ühiskonda jääksid vaevama ka koroonaviiruse läbipõdemisel tekkida võivad pikaaegsed järelmõjud, nagu näiteks hingamisraskused, südamepuudulikkus, väsimus, harvematel juhtudel närvisüsteemi kahjustused.
"Lisaks tihtipeale inimesed ei tea, millised teised terviseprobleemid neil on juba on, mille viirusega nakatumine tugevalt esile võib tuua. Vaktsiin on nagu turvavöö, mis aitab õnnetuse korral vältida raskeid tagajärgi," arutles Varjak.
Varjak on optimistlik, et kõige hullem saab peagi mööda: "See on kriis, mille lõpp on näha. Teist sellist koroonatalve ei tule. Muidugi lõpp saab tulla ainult siis, kui inimesed osalevad vaktsineerimises. Iisrael on praeguseks ära vaktsineerinud suurema osa riskirühmast ning hakkab ühiskonda vaikselt taasavama, lubades kaitsepoogitud kodanikke näiteks kohvikutesse ja restoranidesse." | Esimese vaktsiinisüsti saanud inimene võib endiselt teisi nakatada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi viroloogia kaasprofessor Margus Varjak selgitas, et esimese süsti järel langeb raskelt haigestumise tõenäosus mitu korda ja pärast teist süsti on see praktiliselt olematu. Ta lisas, et pärast esimest süsti läheb paar nädalat aega enne, kui tekib esmane kaitse, ja ka pärast teist süsti tuleb oodata vähemalt nädal või kaks, mil lõplik immuunsus välja kujuneb.
Nakkusohtlikkus langeb märgatavalt pärast teist süsti
Varjak rõhutas, et pärast esimest süsti tasub jääda ettevaatlikuks, sest eksisteerib arvestatav võimalus, et inimene võib endiselt viirust teistele edasi kanda. Seevastu pärast teist süsti nakkusohtlikkus väheneb oluliselt. "Vähemalt Iisraelis ja Suurbritannias läbiviidud uuringud on julgustavad. Tõenäosus, et vaktsineeritud inimene on viiruse kandja, langeb vähemalt 80 protsenti kui mitte rohkem. Vaktsineeritud inimene on seega oluliselt vähem ohtlik," selgitas Varjak
Varjak selgitas, et näiteks Suurbritannia on läinud seda teed, et enamik ühiskonnale tehakse AstraZeneca, Pfizeri või Moderna vaktsiiniga esimene süst. See on piisav, et oluliselt vähendada raskete juhtumite arvu, kuid see ei anna veel kindlustunnet, et vaktsineeritu ei võiks viirust edasi levitada. Niisiis, pärast esimest süsti tuleks kindlasti vältida kontakti vanemate ja riskirühma kuuluvate inimestega.
Arendamisel olev ninasprei vaktsiin ei lase viirusel organismi tungida
Praegu kasutusel olevad vaktsiinid aitavad organismil viirusega kiiremini võitlema hakata, kuid ei takista täielikult viiruse esmast tungimist rakkudesse. "Vaktsiinid kiirendavad immuunvastuse tekkimist. Kui viirusel on aega organismi lõhkuda nädal või kaks, erineb see oluliselt sellest, kui selleks on aega kaks või kolm päeva," selgitas Varjak.
Kaasprofessor lisas, et "vaktsiinide abil loodud immuunsus takistab kiirelt viiruse levikut organismis ja inimene ei pruugigi olla teadlik, et ta on puutunud kokku patogeeniga."
Järgmise paari aasta jooksul on lootust, et turule jõuavad näiteks hetkel Soomes katsetusel olevad ninasprei-tüüpi vaktsiinid. Varjak kommenteeris, et erinevalt süstitavatest vaktsiinidest suudavad need takistada rakkude nakatumist juba hingamisteedes: "Selle vaktsiini toimel erituks spetsiifilised antikehad inimeste limaskestadele, kus nad seovad end koroonaviiruse külge, takistades viiruse sisenemist rakkudesse juba varakult."
Arendamisel olev vaktsiin muudaks vaktsineeritud inimesed vähem nakkusohtlikuks. Seda lihtsal põhjusel, et kuna viirus ei saa enam nii kergelt organismis paljuneda, siis leiduks oluliselt vähem viirusosakesi, mis saavad ühelt inimeselt teisele üle kanduda. Samuti oleks ninasprei vaktsiini manustamine oluliselt lihtsam ja kiirem.
Vaktsineerimine on turvavöö, mis aitab vältida raskeid tagajärgi
Teiste koroonaviiruste käitumuse alusel arvatakse praegu, et vaktsineerimise kaudu saadud tugev immuunsus kestab ligikaudu kuus kuud. Varjaku sõnul ei tähenda see, et seejärel immuunmälu täielikult ära kaob, küll aga võib reageerimisaeg venida pikemaks, mis tähendab, et viirusel on mõnevõrra rohkem aega organismi kahjustada. Varjak ei välistanud seega, et riskirühma kuuluvatele inimestele tuleks sügisel või talvel ka kolmas vaktsineerimine teha.
Varjak rõhutab, et ilma vaktsineerimiseta sureks umbes üks protsent elanikkonnast. Ühiskonda jääksid vaevama ka koroonaviiruse läbipõdemisel tekkida võivad pikaaegsed järelmõjud, nagu näiteks hingamisraskused, südamepuudulikkus, väsimus, harvematel juhtudel närvisüsteemi kahjustused.
"Lisaks tihtipeale inimesed ei tea, millised teised terviseprobleemid neil on juba on, mille viirusega nakatumine tugevalt esile võib tuua. Vaktsiin on nagu turvavöö, mis aitab õnnetuse korral vältida raskeid tagajärgi," arutles Varjak.
Varjak on optimistlik, et kõige hullem saab peagi mööda: "See on kriis, mille lõpp on näha. Teist sellist koroonatalve ei tule. Muidugi lõpp saab tulla ainult siis, kui inimesed osalevad vaktsineerimises. Iisrael on praeguseks ära vaktsineerinud suurema osa riskirühmast ning hakkab ühiskonda vaikselt taasavama, lubades kaitsepoogitud kodanikke näiteks kohvikutesse ja restoranidesse."
### Response:
Esimese vaktsiinisüsti saanud inimene võib endiselt teisi nakatada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 22-aastaselt mängijakarjäärile punkti pannud Goes jõudis Eestisse 2000. aastal, mil ta määrati Arno Pijpersi kõrval meeste koondise abitreeneriks. Vaid aasta hiljem valiti hollandlane ka Eesti U-21 koondise lootsaks. 2004. aastal võttis Goes kaasmaalase töö rahvuskoondise eesotsas üle ning jõudis eestlasi juhendada 29 mängus, millest võideti viis ning kaotati 18, kirjutab Soccernet.ee.
Seejärel on ta töötanud Moskva CSKA reservmeeskonna, Eindhoveni PSV noorte, Makatškala Anži ja Hollandi koondise juures. Viimased kolm aastat on Goes veetnud Utrechti akadeemias, kuid nüüd palkas mehe Iisraeli koondis. Hollandlane hakkab Loode-Aasias töötama noortekoondise spordidirektoriga ehk tema ülesanne on arendada kohalikku jalgpalli. | Endine Eesti jalgpallikoondise peatreener leidis uue töökoha Iisraelist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
22-aastaselt mängijakarjäärile punkti pannud Goes jõudis Eestisse 2000. aastal, mil ta määrati Arno Pijpersi kõrval meeste koondise abitreeneriks. Vaid aasta hiljem valiti hollandlane ka Eesti U-21 koondise lootsaks. 2004. aastal võttis Goes kaasmaalase töö rahvuskoondise eesotsas üle ning jõudis eestlasi juhendada 29 mängus, millest võideti viis ning kaotati 18, kirjutab Soccernet.ee.
Seejärel on ta töötanud Moskva CSKA reservmeeskonna, Eindhoveni PSV noorte, Makatškala Anži ja Hollandi koondise juures. Viimased kolm aastat on Goes veetnud Utrechti akadeemias, kuid nüüd palkas mehe Iisraeli koondis. Hollandlane hakkab Loode-Aasias töötama noortekoondise spordidirektoriga ehk tema ülesanne on arendada kohalikku jalgpalli.
### Response:
Endine Eesti jalgpallikoondise peatreener leidis uue töökoha Iisraelist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saks on varem töötanud Eesti Standardikeskuse tegevdirektori, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja teenuste direktori, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja, siseturu asekantsleri ning kantslerina.
"Merike Saks on tugev tippjuht, kelle varasemad kogemused ettevõtluskeskkonnast ja avalikust sektorist aitavad vaadata rahandusministeeriumi teemadele värske pilguga. Sama oluline on ka varasem kogemus kantslerina, mis aitab sellesse suure haardega ning vastutusrikkasse ametisse kiiresti sisse elada," ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.
Esmalt esitatakse Saks riigikantseleisse tippjuhtide valikukomisjonile, kes hindab kantslerikandidaadi vastavust avaliku teenistuse seaduse ja valitsuse tippjuhtidele esitatud nõuetele ning kompetentsimudelile.
Kantsleri kinnitab ametisse valitsus lähtuvalt ministrite ettepanekust, kuulates ära tippjuhtide valikukomisjoni arvamuse kandidaadi sobivuse kohta. | Rahandusministeeriumi kantsleriks tõuseb Merike Saks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saks on varem töötanud Eesti Standardikeskuse tegevdirektori, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja teenuste direktori, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja, siseturu asekantsleri ning kantslerina.
"Merike Saks on tugev tippjuht, kelle varasemad kogemused ettevõtluskeskkonnast ja avalikust sektorist aitavad vaadata rahandusministeeriumi teemadele värske pilguga. Sama oluline on ka varasem kogemus kantslerina, mis aitab sellesse suure haardega ning vastutusrikkasse ametisse kiiresti sisse elada," ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.
Esmalt esitatakse Saks riigikantseleisse tippjuhtide valikukomisjonile, kes hindab kantslerikandidaadi vastavust avaliku teenistuse seaduse ja valitsuse tippjuhtidele esitatud nõuetele ning kompetentsimudelile.
Kantsleri kinnitab ametisse valitsus lähtuvalt ministrite ettepanekust, kuulates ära tippjuhtide valikukomisjoni arvamuse kandidaadi sobivuse kohta.
### Response:
Rahandusministeeriumi kantsleriks tõuseb Merike Saks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Märtsi lõpus toimub valitsuse loenduskomisjoni koosolek, kus tuleks kava järgi heaks kiita 2021. aasta rahvaloenduse ankeet. Möödunud aasta oktoobris ei leidnud ankeet heakskiitu, kuna see ei arvestanud piisavalt andmekasutajate vajadusi.
Selle täiendamiseks kutsuti kukku töörühm, kes pidas muu hulgas nõu sotsiaalministeeriumi, kultuuriministeeriumi, maksu- ja tolliameti ja keeleametiga. Töörühm tegi ankeedi parendamiseks novembris mitu ettepanekut, mille statistikaamet aga tagasi lükkas.
Nüüd pöördusid Tartu Ülikooli makroökonoomika professor ja sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets ning Tallinna Ülikooli rahvastikuteaduste professor Allan Puur rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse poole, kes on ühtlasi ka valitsuse loenduskomisjoni juht.
Eamets ja Puur paluvad, et Pentus-Rosimannus võtaks enne valitsuse loenduskomisjoni istungit need muudatusettepanekud siiski arvesse.
Nad toovad välja, et see oleks hea võimaluse käestlaskmine, sest nende peamine ettepanek on ankeeti lisada mõned täiendavad küsimused, mis ei suurendaks vastamiskoormust ega tooks olulist lisakulu.
"Küll aga tooks riigile lisakulu hilisem eriuuringute korraldamine. Tähtis on ka see, et kõnealuste küsimuste loendusse lülitamine annaks oluliselt täpsema tulemuse, kuna tagaks teabe olemasolu kõigi loendusele vastanute kohta. Oluline on ka see, et loenduse kaudu kogutud andmeid saab lõimida statistikaameti teiste registrisüsteemidega ning info oleks seega tulevikus korduvkasutatav," lisavad professorid.
Ettepanekud puudutavad rännet ja keeleoskust
Nimelt tegi töögrupp statistikaametile mitu täiendavat ettepanekut, kuid Eamets ja Puur toovad neist välja kaks kõige olulisemat.
Esmalt tuleks nende hinnangul ankeeti lisada küsimused, mis koguks täiendavat teavet Eestisse sisse- ja tagasirännanute ning Eestis elavate, kuid välismaal töötavate inimeste kohta. Eamets ja Puur kirjutavad, et nende inimeste andmed on registrites kehvema kvaliteediga.
"Mõne täiendava küsimuse ankeeti lisamisega on võimalik neid rühmi puudutavad andmelüngad hästi täita. See ei suurendaks üldist vastamiskoormust, sest lisaküsimustele vastaks vaid need, kes on viimase kümne aasta jooksul Eestisse saabunud või kelle töökoht on loenduse hetkel välismaal (kuus kuni seitse protsenti rahvastikust)," seisab kirjas.
Teiseks peaks professorite hinnangul küsitlusse lisama ka rahvust ja emakeelt puudutavad küsimused, millele on varem tähelepanu juhtinud nii kultuuriministeerium kui ka keeleteadlased.
See aitaks Eametsa ja Puuri sõnul ajakohastada rahvastiku etnokultuurilist identiteeti puudutavat teavet, mis on registrites sageli 10–20 aastat vana.
"Väga oluline oleks teada, millised muust rahvusest inimesed ennast täna rohkem eestlastena tunnevad või kakskeelsete puhul, kumba emakeelt peetakse olulisemaks. Need tunnused võivad ajas muutuda ja ainult läbi enesehinnanguliste küsimuste saab muutuste kohta vastuse," lisavad professorid. | Statistikaamet lükkas tagasi teadlaste parandused rahvaloenduse ankeedis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Märtsi lõpus toimub valitsuse loenduskomisjoni koosolek, kus tuleks kava järgi heaks kiita 2021. aasta rahvaloenduse ankeet. Möödunud aasta oktoobris ei leidnud ankeet heakskiitu, kuna see ei arvestanud piisavalt andmekasutajate vajadusi.
Selle täiendamiseks kutsuti kukku töörühm, kes pidas muu hulgas nõu sotsiaalministeeriumi, kultuuriministeeriumi, maksu- ja tolliameti ja keeleametiga. Töörühm tegi ankeedi parendamiseks novembris mitu ettepanekut, mille statistikaamet aga tagasi lükkas.
Nüüd pöördusid Tartu Ülikooli makroökonoomika professor ja sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets ning Tallinna Ülikooli rahvastikuteaduste professor Allan Puur rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse poole, kes on ühtlasi ka valitsuse loenduskomisjoni juht.
Eamets ja Puur paluvad, et Pentus-Rosimannus võtaks enne valitsuse loenduskomisjoni istungit need muudatusettepanekud siiski arvesse.
Nad toovad välja, et see oleks hea võimaluse käestlaskmine, sest nende peamine ettepanek on ankeeti lisada mõned täiendavad küsimused, mis ei suurendaks vastamiskoormust ega tooks olulist lisakulu.
"Küll aga tooks riigile lisakulu hilisem eriuuringute korraldamine. Tähtis on ka see, et kõnealuste küsimuste loendusse lülitamine annaks oluliselt täpsema tulemuse, kuna tagaks teabe olemasolu kõigi loendusele vastanute kohta. Oluline on ka see, et loenduse kaudu kogutud andmeid saab lõimida statistikaameti teiste registrisüsteemidega ning info oleks seega tulevikus korduvkasutatav," lisavad professorid.
Ettepanekud puudutavad rännet ja keeleoskust
Nimelt tegi töögrupp statistikaametile mitu täiendavat ettepanekut, kuid Eamets ja Puur toovad neist välja kaks kõige olulisemat.
Esmalt tuleks nende hinnangul ankeeti lisada küsimused, mis koguks täiendavat teavet Eestisse sisse- ja tagasirännanute ning Eestis elavate, kuid välismaal töötavate inimeste kohta. Eamets ja Puur kirjutavad, et nende inimeste andmed on registrites kehvema kvaliteediga.
"Mõne täiendava küsimuse ankeeti lisamisega on võimalik neid rühmi puudutavad andmelüngad hästi täita. See ei suurendaks üldist vastamiskoormust, sest lisaküsimustele vastaks vaid need, kes on viimase kümne aasta jooksul Eestisse saabunud või kelle töökoht on loenduse hetkel välismaal (kuus kuni seitse protsenti rahvastikust)," seisab kirjas.
Teiseks peaks professorite hinnangul küsitlusse lisama ka rahvust ja emakeelt puudutavad küsimused, millele on varem tähelepanu juhtinud nii kultuuriministeerium kui ka keeleteadlased.
See aitaks Eametsa ja Puuri sõnul ajakohastada rahvastiku etnokultuurilist identiteeti puudutavat teavet, mis on registrites sageli 10–20 aastat vana.
"Väga oluline oleks teada, millised muust rahvusest inimesed ennast täna rohkem eestlastena tunnevad või kakskeelsete puhul, kumba emakeelt peetakse olulisemaks. Need tunnused võivad ajas muutuda ja ainult läbi enesehinnanguliste küsimuste saab muutuste kohta vastuse," lisavad professorid.
### Response:
Statistikaamet lükkas tagasi teadlaste parandused rahvaloenduse ankeedis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ööpäevaga suri üheksa koroonaviirusega nakatunud inimest. Kokku on Eestis alates pandeemia algusest surnud 695 koroonaviirusesse nakatunud inimest.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 86, haiglaravi vajab 658 patsienti. Seda on 19 patsienti enam kui neljapäeval.
Juhitaval hingamisel on 45 patsienti (neljapäeval 42) ja intensiivravil 62 patsienti (neljapäeval 60).
Eesti nakatumisnäit on Euroopas teine
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 854 inimesel. 642 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 98, Lääne-Virumaale 77, Tartumaale 72, Saaremaale 55 ja Raplamaale 42 uut positiivset testi. Võrumaale lisandus 24, Läänemaale 22, Viljandi- ja Pärnumaale 19, Järvamaale 17, Jõgevamaale 12, Hiiumaale kaheksa, Valga- ja Põlvamaale seitse uut nakkusjuhtu.
25 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 1465,1 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 19,3 protsenti.
Eesti nakatumisnäit 1465,1 on Euroopas teisel kohal, sellest kõrgem on nakatumine vaid Tšehhis (1564,6).
Rekordarv vaktsineerimisi neljapäeval
Viimase ööpäevaga tehti rekordilised 11 128 vaktsineerimist, millest 8197 olid esmased kaitsesüstid.
Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 122 087 inimesele, kaks doosi on saanud 50 691 inimest.
Vähemalt ühe korra on vaktsineeritud 9,2 protsenti elanikest, kaks kaitsesüsti on saanud 3,8 protsenti. | Ööpäevaga lisandus 1358 koroonapositiivset, vaktsineeriti rekordarv inimesi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ööpäevaga suri üheksa koroonaviirusega nakatunud inimest. Kokku on Eestis alates pandeemia algusest surnud 695 koroonaviirusesse nakatunud inimest.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 86, haiglaravi vajab 658 patsienti. Seda on 19 patsienti enam kui neljapäeval.
Juhitaval hingamisel on 45 patsienti (neljapäeval 42) ja intensiivravil 62 patsienti (neljapäeval 60).
Eesti nakatumisnäit on Euroopas teine
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 854 inimesel. 642 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 98, Lääne-Virumaale 77, Tartumaale 72, Saaremaale 55 ja Raplamaale 42 uut positiivset testi. Võrumaale lisandus 24, Läänemaale 22, Viljandi- ja Pärnumaale 19, Järvamaale 17, Jõgevamaale 12, Hiiumaale kaheksa, Valga- ja Põlvamaale seitse uut nakkusjuhtu.
25 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 1465,1 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 19,3 protsenti.
Eesti nakatumisnäit 1465,1 on Euroopas teisel kohal, sellest kõrgem on nakatumine vaid Tšehhis (1564,6).
Rekordarv vaktsineerimisi neljapäeval
Viimase ööpäevaga tehti rekordilised 11 128 vaktsineerimist, millest 8197 olid esmased kaitsesüstid.
Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 122 087 inimesele, kaks doosi on saanud 50 691 inimest.
Vähemalt ühe korra on vaktsineeritud 9,2 protsenti elanikest, kaks kaitsesüsti on saanud 3,8 protsenti.
### Response:
Ööpäevaga lisandus 1358 koroonapositiivset, vaktsineeriti rekordarv inimesi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seda, kas pärast ülestõusmispühi saab Lätis erakorralise seisukorra lõpetada, peaminister Läti Raadio usutluses kinnitada ei osanud.
"Ma tahan, et see juhtuks. Kuid ma ei saa midagi lubada," vastas Karinš.
Läti peaminister kahtleb, kas valitsus kiidab heaks 60-eurose lisatasu kaugtöö toetamiseks. Karinši sõnul leidsid ministrid, et selline toetus ei oleks aus teiste töötajate suhtes.
Karinš lubas, et riik toetab kohalikke omavalitsusi rahaliselt, et tagada turvaline ühistranspordi kasutamine. Tootmisettevõtete tegevuse peatamist ei toeta Karinš mitte ühegi koroonaviiruse leviku arengustsenaariumi korral.
Peaministri sõnul valitsuskabinet toetaks koroonaviiruse epideemiast tingitud piirangute karmistamist, kui sarnaselt Eestile peaks Lätis algama haiguse väga kiire levik. | Läti peaminister: loodan, et pärast lihavõtteid saab piiranguid leevendada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seda, kas pärast ülestõusmispühi saab Lätis erakorralise seisukorra lõpetada, peaminister Läti Raadio usutluses kinnitada ei osanud.
"Ma tahan, et see juhtuks. Kuid ma ei saa midagi lubada," vastas Karinš.
Läti peaminister kahtleb, kas valitsus kiidab heaks 60-eurose lisatasu kaugtöö toetamiseks. Karinši sõnul leidsid ministrid, et selline toetus ei oleks aus teiste töötajate suhtes.
Karinš lubas, et riik toetab kohalikke omavalitsusi rahaliselt, et tagada turvaline ühistranspordi kasutamine. Tootmisettevõtete tegevuse peatamist ei toeta Karinš mitte ühegi koroonaviiruse leviku arengustsenaariumi korral.
Peaministri sõnul valitsuskabinet toetaks koroonaviiruse epideemiast tingitud piirangute karmistamist, kui sarnaselt Eestile peaks Lätis algama haiguse väga kiire levik.
### Response:
Läti peaminister: loodan, et pärast lihavõtteid saab piiranguid leevendada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tüdrukud ja IT-valdkond ei ole nagu sukk ja saabas. IT-valdkonnas on Eestis naisi keskmiselt 25 protsenti ja küberkaitses kaheksa-kümme protsenti. Võime nende osakaaludega olla küll Euroopas edukaimad, aga tegelikkuses on meil ikkagi metsik digilõhe.
Lõhe ülikooli sisseastumisel tähendab mõranemist üldhariduskoolis. Arvatud on, et IT-valdkonnas teevad noored erialavalikud põhikooli lõpus, kuid Küberolümpia projekti uuringute tulemused näitavad tumedamat pilti. Otsus, kas IT-teemad on tüdruku või ka poisi huviorbiidis, tehakse märksa varem.
TalTech uuringutööriistadeks on KüberNööpnõel 1.-6. klassis, KüberPähkel 4.-9. klassis ja KüberPuuringu talendijaht 7.-12. klassis, mis lisaks sisulisele testimisele viskab pilgu peale, mida koolides IT-õpetamisel tehakse ja kas on vahesid poiste ja tüdrukute võimaluses soo või ka rahvuse baasil.
Hetkel käivas uuringus KüberNööpnõel on õpilased teada andnud, et 71 protsenti on osalenud käesoleval aastal arvutitunnis ja 69 protsendile meeldib väga arvuti või mängukonsooliga mängida. Pilguheit vahetulemustele näitab, et tüdrukutest vastajate keskmine tulemus on õige natuke kõrgem poiste omast ja 33 protsendile vastajatest meeldib nuputada keerulisi ülesandeid ning üks kolmandik loob oma vabast ajast IT-alast sisu (veebilehti).
Neljandik tunneb huvi IT vastu sügavamalt ja kaheksa protsenti unistab osalemast suurtel võistlustel. Samas ainult kümme protsenti osaleb robootika või IT ringitunnis ning 40 protsenti ei tunne IT-vastu aga üldse huvi.
Poiste hulgas 36 protsendile meeldib nuputada keerulisi ülesandeid, 46 protsenti loob oma vabast ajast keerulisemat IT-sisu, kolmandik tunneb sügavat huvi IT-valdkonna vastu ning ligi neljandik osaleb IT- või robootikaringis ja 14 protsenti unistab suurtel võistlustel osalemisest, kuid 27 protsenti poistest ei tunne IT-asjade vastu erilist huvi.
2020. aastal eesti ja vene noorte oskustes ja hakkama saamisel testis vahesid väga ei olnud, kui me räägime noorematest õpilastest. Kui räägime aga 4.-5. klassi õpilastest, siis hakkab selguma erinev koolikultuur ja tegevused, mida koolides tehakse, ja ka see, miks poiste ja tüdrukute tulemused testides on erinevad nii soo kui ka rahvuse põhjal.
"Näiteks kaugõppes ja ka IT-õppes tuleb ette, et iseseisvaks kasutuseks kooli tehnikat ei jagata koju kätte mitte igaühele, vaid valituile."
KüberPähkel tõi välja lisaks soolisele lõhele ka piirkondlikud vahed ning vahed perede materiaalsetes võimalustes. Näiteks kaugõppes ja ka IT-õppes tuleb ette, et iseseisvaks kasutuseks kooli tehnikat ei jagata koju kätte mitte igaühele, vaid valituile.
On mõistetav, et tehnika on kallis ja vastutuse võtmine on puberteedieas lapse puhul väljakutse, kuid see loob olukorra, kus õppekavalisi eesmärke ei täideta iga õpilasega. Leidub koole, kus informaatikatund toimub ainult teatud suuna klassidele, ja selliseid, kus näiteks uusi tehnoloogiaid saavad küll kasutada nooremad õpilased, aga mitte vanemad.
Tüdrukute IT-huvi on toetatud küll arvutitunnis, aga ringitundi, IT-teema võistlusele, teabepäevadele või ka ekskursioonidele satub neid kaks kolmandikku vähem kui poisse.
Vanasõna ütleb "Seda, mida inimene õpib, seda ka teab". Kui IT-päike tüdrukute päid kooliajal ei paita, siis infoühiskonnas naistel edasises täiskasvanu elus jäävad rollid on pigem sotsiaalsed kui tehnilised. Valikuvõimalus oma karjääri üle IT-sektorisse sisenemisel otsustada, kitseneb iga klassiga, gümnaasiumi lõpuks on see juba üsna madal.
KüberPuuringu talendijaht andis sügavama ülevaate, et poiste enesehinnang ja arusaam oma oskustest on tüdrukutest kolmandiku võrra kõrgem, samamoodi panustavad IT-teemade selgeks tegemisse tüdrukud üle 50 protsendi ka ise vähem kui poisid.
Kas sinu elu on IT-ga seotud ja huvi, kas soovid lahendada enda ja infoühiskonna keerulisi tehnilisi probleeme, on võtmeküsimused, miks meil ei ole praegu ja ka tulevikus oodata naiste osakaalu kasvu IT-s.
Murekohaks on seegi, et koolides ei julge õpetajad teha eraldi tegevusi ainult tüdrukutele, sest seda võidakse samamoodi pidada diskrimineerimiseks. Seega püütakse hoida üleval illusiooni, et kõigil on võrdsed võimalused, samal ajal kui tüdrukute võimalustes on sihik mööda kalibreeritud juba algklassidest alates.
Kui tüdruk tuleb oma huvist või vanemate nõudel põhikooli astmes kohale IT-ringi teabepäevale, siis on ta põhikoolis vähemuses, sisseelamiseks ei anta palju aega. See tekitab tunde, et ollakse lootusetult juba maha jäänud ja eduvõimalus on väike, halvemal juhul saadakse elamus, et "naised polegi IT-sse oodatud või nad sinna lihtsalt ei sobi".
Uuringute põhjal annan soovituse, et soolise digilõhe vähendamiseks on vaja eraldi toetada nii populariseerimise kui ka sisulisi tegevusprogramme hiljemalt alates neljandast klassist.
Mida varem sellega alustatakse, seda parem, sest ilmselgelt on seitsmendas klassis juba maha tõmmatud jooned, mille mahapesemine ei ole igaühele enam nii lihtne kui näiteks algklassides. Suunda näitavad algatused DigiGirls ja Unicorn Squad, kuid praegu on see veel vaikse pinnavirvenduse tasemel. Käes on aeg võtta ette jõulisemad riiklikud sammud ja diginõelumine igas koolis.
Igaühel on võimalus kaasa mõelda, mida on võimalik teha, et igal väikesel ja suurel tüdrukul oleks võimalus IT-maailmas täisväärtuslikuks ühiskonna liikmeks areneda ja sellest ka hiljem osa võtta, karjääri teha. Loetletud uuringute tulemused on kättesaadavad leheküljel www.kyberpahkel.ee
Viited
KüberPähkel, KüberNööpnõel, KüberPuuring uuringute analüüsid kyberpahkel.ee
Tüdrukute ja naiste jõudmine IKT valdkonda sõltub heast juhusest, Sotsiaalministeerium 12.02.2020
Statistika naisüliõpilastest Eroopas, Informatics Europe, 2020
Tuleviku tegija teekond startup ökosüsteemi, Startup Estonia, 2018 | Birgy Lorenz: tüdrukute osalus koolide IT-tegevustes seisab mõraneval jääl | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tüdrukud ja IT-valdkond ei ole nagu sukk ja saabas. IT-valdkonnas on Eestis naisi keskmiselt 25 protsenti ja küberkaitses kaheksa-kümme protsenti. Võime nende osakaaludega olla küll Euroopas edukaimad, aga tegelikkuses on meil ikkagi metsik digilõhe.
Lõhe ülikooli sisseastumisel tähendab mõranemist üldhariduskoolis. Arvatud on, et IT-valdkonnas teevad noored erialavalikud põhikooli lõpus, kuid Küberolümpia projekti uuringute tulemused näitavad tumedamat pilti. Otsus, kas IT-teemad on tüdruku või ka poisi huviorbiidis, tehakse märksa varem.
TalTech uuringutööriistadeks on KüberNööpnõel 1.-6. klassis, KüberPähkel 4.-9. klassis ja KüberPuuringu talendijaht 7.-12. klassis, mis lisaks sisulisele testimisele viskab pilgu peale, mida koolides IT-õpetamisel tehakse ja kas on vahesid poiste ja tüdrukute võimaluses soo või ka rahvuse baasil.
Hetkel käivas uuringus KüberNööpnõel on õpilased teada andnud, et 71 protsenti on osalenud käesoleval aastal arvutitunnis ja 69 protsendile meeldib väga arvuti või mängukonsooliga mängida. Pilguheit vahetulemustele näitab, et tüdrukutest vastajate keskmine tulemus on õige natuke kõrgem poiste omast ja 33 protsendile vastajatest meeldib nuputada keerulisi ülesandeid ning üks kolmandik loob oma vabast ajast IT-alast sisu (veebilehti).
Neljandik tunneb huvi IT vastu sügavamalt ja kaheksa protsenti unistab osalemast suurtel võistlustel. Samas ainult kümme protsenti osaleb robootika või IT ringitunnis ning 40 protsenti ei tunne IT-vastu aga üldse huvi.
Poiste hulgas 36 protsendile meeldib nuputada keerulisi ülesandeid, 46 protsenti loob oma vabast ajast keerulisemat IT-sisu, kolmandik tunneb sügavat huvi IT-valdkonna vastu ning ligi neljandik osaleb IT- või robootikaringis ja 14 protsenti unistab suurtel võistlustel osalemisest, kuid 27 protsenti poistest ei tunne IT-asjade vastu erilist huvi.
2020. aastal eesti ja vene noorte oskustes ja hakkama saamisel testis vahesid väga ei olnud, kui me räägime noorematest õpilastest. Kui räägime aga 4.-5. klassi õpilastest, siis hakkab selguma erinev koolikultuur ja tegevused, mida koolides tehakse, ja ka see, miks poiste ja tüdrukute tulemused testides on erinevad nii soo kui ka rahvuse põhjal.
"Näiteks kaugõppes ja ka IT-õppes tuleb ette, et iseseisvaks kasutuseks kooli tehnikat ei jagata koju kätte mitte igaühele, vaid valituile."
KüberPähkel tõi välja lisaks soolisele lõhele ka piirkondlikud vahed ning vahed perede materiaalsetes võimalustes. Näiteks kaugõppes ja ka IT-õppes tuleb ette, et iseseisvaks kasutuseks kooli tehnikat ei jagata koju kätte mitte igaühele, vaid valituile.
On mõistetav, et tehnika on kallis ja vastutuse võtmine on puberteedieas lapse puhul väljakutse, kuid see loob olukorra, kus õppekavalisi eesmärke ei täideta iga õpilasega. Leidub koole, kus informaatikatund toimub ainult teatud suuna klassidele, ja selliseid, kus näiteks uusi tehnoloogiaid saavad küll kasutada nooremad õpilased, aga mitte vanemad.
Tüdrukute IT-huvi on toetatud küll arvutitunnis, aga ringitundi, IT-teema võistlusele, teabepäevadele või ka ekskursioonidele satub neid kaks kolmandikku vähem kui poisse.
Vanasõna ütleb "Seda, mida inimene õpib, seda ka teab". Kui IT-päike tüdrukute päid kooliajal ei paita, siis infoühiskonnas naistel edasises täiskasvanu elus jäävad rollid on pigem sotsiaalsed kui tehnilised. Valikuvõimalus oma karjääri üle IT-sektorisse sisenemisel otsustada, kitseneb iga klassiga, gümnaasiumi lõpuks on see juba üsna madal.
KüberPuuringu talendijaht andis sügavama ülevaate, et poiste enesehinnang ja arusaam oma oskustest on tüdrukutest kolmandiku võrra kõrgem, samamoodi panustavad IT-teemade selgeks tegemisse tüdrukud üle 50 protsendi ka ise vähem kui poisid.
Kas sinu elu on IT-ga seotud ja huvi, kas soovid lahendada enda ja infoühiskonna keerulisi tehnilisi probleeme, on võtmeküsimused, miks meil ei ole praegu ja ka tulevikus oodata naiste osakaalu kasvu IT-s.
Murekohaks on seegi, et koolides ei julge õpetajad teha eraldi tegevusi ainult tüdrukutele, sest seda võidakse samamoodi pidada diskrimineerimiseks. Seega püütakse hoida üleval illusiooni, et kõigil on võrdsed võimalused, samal ajal kui tüdrukute võimalustes on sihik mööda kalibreeritud juba algklassidest alates.
Kui tüdruk tuleb oma huvist või vanemate nõudel põhikooli astmes kohale IT-ringi teabepäevale, siis on ta põhikoolis vähemuses, sisseelamiseks ei anta palju aega. See tekitab tunde, et ollakse lootusetult juba maha jäänud ja eduvõimalus on väike, halvemal juhul saadakse elamus, et "naised polegi IT-sse oodatud või nad sinna lihtsalt ei sobi".
Uuringute põhjal annan soovituse, et soolise digilõhe vähendamiseks on vaja eraldi toetada nii populariseerimise kui ka sisulisi tegevusprogramme hiljemalt alates neljandast klassist.
Mida varem sellega alustatakse, seda parem, sest ilmselgelt on seitsmendas klassis juba maha tõmmatud jooned, mille mahapesemine ei ole igaühele enam nii lihtne kui näiteks algklassides. Suunda näitavad algatused DigiGirls ja Unicorn Squad, kuid praegu on see veel vaikse pinnavirvenduse tasemel. Käes on aeg võtta ette jõulisemad riiklikud sammud ja diginõelumine igas koolis.
Igaühel on võimalus kaasa mõelda, mida on võimalik teha, et igal väikesel ja suurel tüdrukul oleks võimalus IT-maailmas täisväärtuslikuks ühiskonna liikmeks areneda ja sellest ka hiljem osa võtta, karjääri teha. Loetletud uuringute tulemused on kättesaadavad leheküljel www.kyberpahkel.ee
Viited
KüberPähkel, KüberNööpnõel, KüberPuuring uuringute analüüsid kyberpahkel.ee
Tüdrukute ja naiste jõudmine IKT valdkonda sõltub heast juhusest, Sotsiaalministeerium 12.02.2020
Statistika naisüliõpilastest Eroopas, Informatics Europe, 2020
Tuleviku tegija teekond startup ökosüsteemi, Startup Estonia, 2018
### Response:
Birgy Lorenz: tüdrukute osalus koolide IT-tegevustes seisab mõraneval jääl |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haigekassa raporteerib iganädalastel pressikonverentsidel, mitu hooldekodu on vaktsineeritud. Sel esmaspäeval oli jõutud 192 hooldekoduni 195-st ehk ring on vähemalt ühe vaktsiinidoosiga sisuliselt peal. Ja need kolm, kus ei ole veel vaktsineerimisega alustatud, on seisnud selle taga, et neis möllab parasjagu koroona.
Ometi on viimased päevad toonud järjest teateid uutest koroonapuhangutest hooldekodudes ning ka koroonapositiivsete hulgas on nakatumine vanemaealiste seas taas tõusuteel.
Nakatunud on üle poole kuni peaaegu kõik elanikud ja sisuliselt kõik töötajad. Põhjus: kõik töötajad ja enamik hooldekodude elanikest keeldus vaktsineerimisest.
Nii on selgunud, et nii Mulgi Häärberi hooldekodus Viljandimaal Hallistes kui ka Kiviõli hooldekodus ei soovinud juhatajast hooldajateni end keegi vaktsineerida ega soovitanud seda ka oma hooldatavatele. Nüüd on enamik neist nakatunud ja mõnedki raskes seisus haiglasse toimetatud.
Seega formaalselt on vaktsineerimised hooldekodudes läbi viidud, ent siiani ei ole esitatud protsente vaktsiiniga hõlmatusest nendes hooldekodudes. Hooldekodu vaktsineerimine ei tähenda automaatselt, et enamik vanakesi on nüüd haiguse vastu kaitse saanud. Kui selle eesotsas on vaktsiinist keelduv personal, on suurema tõenäosusega ka suurem osa hooldatavaist vaktsineerimata.
Haigekassa statistikast nähtub, et kõige madalam on hooldekodude vaktsineerituse protsent Ida-Virumaal, kus nakkus on samas enim levinud.
Vähemalt ühe süstiga on seal vaktsineeritud 40 protsenti hooldatavaist ja 48 protsenti töötajaist.
Ida-Virumaale järgneb Harjumaa, teine nakkuse laia levikuga maakond, kus vähemalt ühe doosiga on vaktsineeritud 51 protsenti hooldatavaist ja 58 protsenti töötajaist.
Hooldekodu elanikest on ühe doosiga vaktsineeritud Tartumaal 61, Järvamaal 65, Põlvamaal 66 ja Viljandimaal 67 protsenti elanikest. Ülejäänud maakondades on elanike vaktsiiniga hõlmatus vähemalt 70 protsenti.
Kõige innukamalt on lasknud end esimese doosiga vaktsineerida Võrumaa (79 protsenti) ja Hiiumaa (78 protsenti) eakad.
Töötajaist on Ida-Virumaa järel kõige vähem vaktsineeritud Saaremaal (ühe doosiga 51 protsenti), järgneb Võrumaa (55 protsenti), juba nimetatud Harjumaa (58 protsenti), Põlvamaa (63 protsenti) ja Pärnumaa (65 protsenti). Ülejäänud hooldekodudes on töötajatest vaktsineeritud vähemalt 70 protsenti.
Kõige innukamad vaktsineerijad on töötajate seas Jõgevamaal (92 protsenti) ja Hiiumaal (117 protsenti). See kotermann Hiiumaa numbri sees tähendab haigekassa selgitusel seda, et alul pandi vaktsineerimisele kirja üksnes hooldajad, ent kui vaktsiinisaamiseks läks, said nad teada, et see õigus laieneb ka hooldekodu abipersonalile, nagu kokad, koristajad jm. Sellega kerkis ka vaktsineerituse tase üle saja protsendi - see on võrdluses end kirja pannute ja tegelikult vaktsiini saanutega.
Eesti keskmine vaktsiiniga hõlmatus ühe doosi järel on hooldekodu elanike seas 63 protsenti ja töötajate seas 64 protsenti.
Ida-Viru hooldekodudest on esimene vaktsineerimisring tehtud peale 84 protsendile, Harjumaal 92 protsendile ja Pärnumaal 95 protsendile. Ülejäänud maakondades on kõigis hooldekodudes esimene ring vaktsiini ära tehtud.
Hiiumaal on ainsana vaktsineerimine lõpule viidud ka teise doosiga. Seega seal on kirjade järgi vaktsineeritud kõik hooldekodude töötajad ja 78 protsenti hooldatavatest. | Kõige madalam on hooldekodude vaktsineeritus Ida-Virumaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haigekassa raporteerib iganädalastel pressikonverentsidel, mitu hooldekodu on vaktsineeritud. Sel esmaspäeval oli jõutud 192 hooldekoduni 195-st ehk ring on vähemalt ühe vaktsiinidoosiga sisuliselt peal. Ja need kolm, kus ei ole veel vaktsineerimisega alustatud, on seisnud selle taga, et neis möllab parasjagu koroona.
Ometi on viimased päevad toonud järjest teateid uutest koroonapuhangutest hooldekodudes ning ka koroonapositiivsete hulgas on nakatumine vanemaealiste seas taas tõusuteel.
Nakatunud on üle poole kuni peaaegu kõik elanikud ja sisuliselt kõik töötajad. Põhjus: kõik töötajad ja enamik hooldekodude elanikest keeldus vaktsineerimisest.
Nii on selgunud, et nii Mulgi Häärberi hooldekodus Viljandimaal Hallistes kui ka Kiviõli hooldekodus ei soovinud juhatajast hooldajateni end keegi vaktsineerida ega soovitanud seda ka oma hooldatavatele. Nüüd on enamik neist nakatunud ja mõnedki raskes seisus haiglasse toimetatud.
Seega formaalselt on vaktsineerimised hooldekodudes läbi viidud, ent siiani ei ole esitatud protsente vaktsiiniga hõlmatusest nendes hooldekodudes. Hooldekodu vaktsineerimine ei tähenda automaatselt, et enamik vanakesi on nüüd haiguse vastu kaitse saanud. Kui selle eesotsas on vaktsiinist keelduv personal, on suurema tõenäosusega ka suurem osa hooldatavaist vaktsineerimata.
Haigekassa statistikast nähtub, et kõige madalam on hooldekodude vaktsineerituse protsent Ida-Virumaal, kus nakkus on samas enim levinud.
Vähemalt ühe süstiga on seal vaktsineeritud 40 protsenti hooldatavaist ja 48 protsenti töötajaist.
Ida-Virumaale järgneb Harjumaa, teine nakkuse laia levikuga maakond, kus vähemalt ühe doosiga on vaktsineeritud 51 protsenti hooldatavaist ja 58 protsenti töötajaist.
Hooldekodu elanikest on ühe doosiga vaktsineeritud Tartumaal 61, Järvamaal 65, Põlvamaal 66 ja Viljandimaal 67 protsenti elanikest. Ülejäänud maakondades on elanike vaktsiiniga hõlmatus vähemalt 70 protsenti.
Kõige innukamalt on lasknud end esimese doosiga vaktsineerida Võrumaa (79 protsenti) ja Hiiumaa (78 protsenti) eakad.
Töötajaist on Ida-Virumaa järel kõige vähem vaktsineeritud Saaremaal (ühe doosiga 51 protsenti), järgneb Võrumaa (55 protsenti), juba nimetatud Harjumaa (58 protsenti), Põlvamaa (63 protsenti) ja Pärnumaa (65 protsenti). Ülejäänud hooldekodudes on töötajatest vaktsineeritud vähemalt 70 protsenti.
Kõige innukamad vaktsineerijad on töötajate seas Jõgevamaal (92 protsenti) ja Hiiumaal (117 protsenti). See kotermann Hiiumaa numbri sees tähendab haigekassa selgitusel seda, et alul pandi vaktsineerimisele kirja üksnes hooldajad, ent kui vaktsiinisaamiseks läks, said nad teada, et see õigus laieneb ka hooldekodu abipersonalile, nagu kokad, koristajad jm. Sellega kerkis ka vaktsineerituse tase üle saja protsendi - see on võrdluses end kirja pannute ja tegelikult vaktsiini saanutega.
Eesti keskmine vaktsiiniga hõlmatus ühe doosi järel on hooldekodu elanike seas 63 protsenti ja töötajate seas 64 protsenti.
Ida-Viru hooldekodudest on esimene vaktsineerimisring tehtud peale 84 protsendile, Harjumaal 92 protsendile ja Pärnumaal 95 protsendile. Ülejäänud maakondades on kõigis hooldekodudes esimene ring vaktsiini ära tehtud.
Hiiumaal on ainsana vaktsineerimine lõpule viidud ka teise doosiga. Seega seal on kirjade järgi vaktsineeritud kõik hooldekodude töötajad ja 78 protsenti hooldatavatest.
### Response:
Kõige madalam on hooldekodude vaktsineeritus Ida-Virumaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Üritame keerulises olukorras võtta parima. Oleme korra üheks päevaks juba kokku saanud, aga nüüd on võimalus veidi pikemalt mängijaid jälgida. Esmaseks eesmärgiks ongi saada pilt, kuidas koondise õhkkonnas pallurite oskused välja näevad ja mida oleks vaja järele aidata," sõnas peatreener Tibar.
"Eesti meistrivõistlustel professionaale pole, seega ei kavatse me kolme päevaga liigset koormust anda. Hindame individuaalseid oskusi ning keskendume miniolukordadele. Vaatame, kuidas erinevate positsioonide koostöö kolm-kolm või neli-neli olukordades töötab," selgitas detsembris rahvuskoondise peatreeneriks nimetatud Tibar.
Eesti naiste koondis toimetas viimati tõsisemalt üle kolme aasta tagasi, mil Martin Noodla juhendamisel mängiti kaks kohtumist Soomega. Põhjanaabritele jäädi toona Tallinnas 20:29 ja 27:33 alla. Eesti parimatena viskasid neis mängudes vastavalt 12 ja 13 väravat Alina Molkova ning Maarja Treiman.
Mõlemad viimatimainitud on endiselt rivis, aga enam kui pooltel koondiseliikmetel algab sünniaasta numbriga kaks. Võistkonna kogenuimad on 31-aastane Janeli Patrail ja järgmisel nädalal kolmekümneseks saav Kerli Jõks, kes mõlemad pallinud ka välisklubides.
"Hea meel, et kogenud pallurid on projektiga innukalt kaasa tulnud. Meil on palju noori ning lisaks teevad Ella Kungurtseva ja Ragnar Põldma head tööd U17 koondisega. Vanemate mängijate osa on väga tähtis ja nad on valmis nii välisklubides kui ka koduliigas omandatud oskusi noortele edasi andma," rõõmustas Tibar.
"Ideaalmaailmas sooviks rohkem ühistreeninguid teha ja lähinaabritega maavõistlusi pidada. Kui olukord paraneb, siis kindlasti teeme suvel mõne pikema laagri ja sügise lähenedes mängime sõprusmänge. Ainult nii saame hinnata, kas oleme valmis ka EM-valiksarjas kaasa lööma. Pikemas perspektiivis just sinna me sihime," kinnitas Tibar.
Eesti naiste koondis treeninglaagriks: Alina Molkova (CHEV Diekirch), Merili Heinla, Heete Kuuskla, Karina Mere (kõik HC Kehra), Kerli Jõks, Teele Utsal (mõl HC Tabasalu), Darja Belokurova, Anastasija Bušina, Polina Gorbatsjova, Kim Ly Hoang, Maria Mironova, Anastasia Nikolaeva, Karina Paju, Janeli Patrail, Mari Pihelgas, Angelika Šalk, Maarja Treiman, Jekaterina Tšerneštšuk, Linda Veski, Anastassia Volkova (kõik SK Reval-Sport) ja Keili Kadak (SK Tapa). Peatreener Taavi Tibar, treener Merit Moro, treener-mentor Ella Kungurtseva. | Naiste käsipallikoondis koguneb uue peatreeneri käe all | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Üritame keerulises olukorras võtta parima. Oleme korra üheks päevaks juba kokku saanud, aga nüüd on võimalus veidi pikemalt mängijaid jälgida. Esmaseks eesmärgiks ongi saada pilt, kuidas koondise õhkkonnas pallurite oskused välja näevad ja mida oleks vaja järele aidata," sõnas peatreener Tibar.
"Eesti meistrivõistlustel professionaale pole, seega ei kavatse me kolme päevaga liigset koormust anda. Hindame individuaalseid oskusi ning keskendume miniolukordadele. Vaatame, kuidas erinevate positsioonide koostöö kolm-kolm või neli-neli olukordades töötab," selgitas detsembris rahvuskoondise peatreeneriks nimetatud Tibar.
Eesti naiste koondis toimetas viimati tõsisemalt üle kolme aasta tagasi, mil Martin Noodla juhendamisel mängiti kaks kohtumist Soomega. Põhjanaabritele jäädi toona Tallinnas 20:29 ja 27:33 alla. Eesti parimatena viskasid neis mängudes vastavalt 12 ja 13 väravat Alina Molkova ning Maarja Treiman.
Mõlemad viimatimainitud on endiselt rivis, aga enam kui pooltel koondiseliikmetel algab sünniaasta numbriga kaks. Võistkonna kogenuimad on 31-aastane Janeli Patrail ja järgmisel nädalal kolmekümneseks saav Kerli Jõks, kes mõlemad pallinud ka välisklubides.
"Hea meel, et kogenud pallurid on projektiga innukalt kaasa tulnud. Meil on palju noori ning lisaks teevad Ella Kungurtseva ja Ragnar Põldma head tööd U17 koondisega. Vanemate mängijate osa on väga tähtis ja nad on valmis nii välisklubides kui ka koduliigas omandatud oskusi noortele edasi andma," rõõmustas Tibar.
"Ideaalmaailmas sooviks rohkem ühistreeninguid teha ja lähinaabritega maavõistlusi pidada. Kui olukord paraneb, siis kindlasti teeme suvel mõne pikema laagri ja sügise lähenedes mängime sõprusmänge. Ainult nii saame hinnata, kas oleme valmis ka EM-valiksarjas kaasa lööma. Pikemas perspektiivis just sinna me sihime," kinnitas Tibar.
Eesti naiste koondis treeninglaagriks: Alina Molkova (CHEV Diekirch), Merili Heinla, Heete Kuuskla, Karina Mere (kõik HC Kehra), Kerli Jõks, Teele Utsal (mõl HC Tabasalu), Darja Belokurova, Anastasija Bušina, Polina Gorbatsjova, Kim Ly Hoang, Maria Mironova, Anastasia Nikolaeva, Karina Paju, Janeli Patrail, Mari Pihelgas, Angelika Šalk, Maarja Treiman, Jekaterina Tšerneštšuk, Linda Veski, Anastassia Volkova (kõik SK Reval-Sport) ja Keili Kadak (SK Tapa). Peatreener Taavi Tibar, treener Merit Moro, treener-mentor Ella Kungurtseva.
### Response:
Naiste käsipallikoondis koguneb uue peatreeneri käe all |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Külaskäigul Stratfordis asuvasse kooli küsis reporter Williamilt Harry ja Meghani intervjuule viidates, kas kuninglik perekond on rassistlik, kirjutab BBC.
"Minu perekond kindlasti ei ole rassistlik," kõlas Williami vastus.
Harry ja Meghan väitsid Oprahile antud intervjuus, et enne nende esiklapse Archie sündi tundis kuninglik perekond muret, kui tumeda nahaga laps sünnib. Paar keeldus avalikustamast, kes nahavärvi pärast muret tundis, kuid ütlesid, et see ei olnud kuninganna Elizabeth ega prints Philip.
Küsimusele, kas William on oma vennaga pärast intervjuud rääkinud, vastas Cambridge'i hertsog, et ei ole seda veel teinud, kuid vestlus Harryga on tal kindlasti plaanis. | Prints William: kuninglik perekond ei ole rassistlik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Külaskäigul Stratfordis asuvasse kooli küsis reporter Williamilt Harry ja Meghani intervjuule viidates, kas kuninglik perekond on rassistlik, kirjutab BBC.
"Minu perekond kindlasti ei ole rassistlik," kõlas Williami vastus.
Harry ja Meghan väitsid Oprahile antud intervjuus, et enne nende esiklapse Archie sündi tundis kuninglik perekond muret, kui tumeda nahaga laps sünnib. Paar keeldus avalikustamast, kes nahavärvi pärast muret tundis, kuid ütlesid, et see ei olnud kuninganna Elizabeth ega prints Philip.
Küsimusele, kas William on oma vennaga pärast intervjuud rääkinud, vastas Cambridge'i hertsog, et ei ole seda veel teinud, kuid vestlus Harryga on tal kindlasti plaanis.
### Response:
Prints William: kuninglik perekond ei ole rassistlik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Veebruari lõpuks oli esimese vaktsiinisüsti saanud 4,7 miljonit venelast. See tähendab, et ainult neli protsenti täiskasvanud elanikkonnast on koroonaviiruse vastu vaktsineeritud," teatas BBC.
Sõltumatu Levada keskuse märtsi alguses avaldatud uuringus ütles 62 protsenti vastanutest, et nad ei kavatse manustada Sputnik V vaktsiini. Samas uuringus ütles 56 protsenti vastanutest, et nad ei karda viirust.
Kõige vähem toetasid uuringu järgi vaktsineerimist nooremad inimesed. 75 protsenti noortest, vanuses 18-24 aastat, teatasid, et nad ei plaani vaktsiini kasutada
Kõige rohkem kardavad venelased Sputnik V vaktsiini kõrvaltoimeid, samuti soovitakse oodata kõiki testitulemusi.
"Osaliselt on süüdi võimude korraldatud propaganda, mis on aastaid levitanud riiklikus meedias vandenõuteooriaid. Riiklik propaganda samuti alahindas eelmisel aastal koroonaviiruse epideemiat. Inimesed on nüüd täiesti segaduses ega tea, mida ja keda uskuda," ütles demograaf Aleksei Rakša.
Venemaa Sputnik V vaktsiin on osutunud III faasi testides ohutuks ja tõhusaks. Seda kinnitas veebruari alguses teadusajakiri The Lancet.
Venemaa lasi Sputnik V vaktsiini käiku kiiresti, enne kui kõik testid olid lõpule viidud. Massilised koroonaviiruse vastased vaktsineerimised algasid Venemaal juba detsembris.
Rakša leiab, et võimud peavad hakkama kasutama erinevaid sunnimeetmeid.
"Need võivad olla näiteks vaktsineerimispassid, ilma milleta näiteks poleks ühistranspordi kasutamine või välismaale sõitmine võimalik," lisas Rakša | Uuring: 62 protsenti venelastest ei usalda Sputnik V vaktsiini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Veebruari lõpuks oli esimese vaktsiinisüsti saanud 4,7 miljonit venelast. See tähendab, et ainult neli protsenti täiskasvanud elanikkonnast on koroonaviiruse vastu vaktsineeritud," teatas BBC.
Sõltumatu Levada keskuse märtsi alguses avaldatud uuringus ütles 62 protsenti vastanutest, et nad ei kavatse manustada Sputnik V vaktsiini. Samas uuringus ütles 56 protsenti vastanutest, et nad ei karda viirust.
Kõige vähem toetasid uuringu järgi vaktsineerimist nooremad inimesed. 75 protsenti noortest, vanuses 18-24 aastat, teatasid, et nad ei plaani vaktsiini kasutada
Kõige rohkem kardavad venelased Sputnik V vaktsiini kõrvaltoimeid, samuti soovitakse oodata kõiki testitulemusi.
"Osaliselt on süüdi võimude korraldatud propaganda, mis on aastaid levitanud riiklikus meedias vandenõuteooriaid. Riiklik propaganda samuti alahindas eelmisel aastal koroonaviiruse epideemiat. Inimesed on nüüd täiesti segaduses ega tea, mida ja keda uskuda," ütles demograaf Aleksei Rakša.
Venemaa Sputnik V vaktsiin on osutunud III faasi testides ohutuks ja tõhusaks. Seda kinnitas veebruari alguses teadusajakiri The Lancet.
Venemaa lasi Sputnik V vaktsiini käiku kiiresti, enne kui kõik testid olid lõpule viidud. Massilised koroonaviiruse vastased vaktsineerimised algasid Venemaal juba detsembris.
Rakša leiab, et võimud peavad hakkama kasutama erinevaid sunnimeetmeid.
"Need võivad olla näiteks vaktsineerimispassid, ilma milleta näiteks poleks ühistranspordi kasutamine või välismaale sõitmine võimalik," lisas Rakša
### Response:
Uuring: 62 protsenti venelastest ei usalda Sputnik V vaktsiini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kruuse sõnul saab Eesti põllumajandussektor valdavalt hakkama oma tööjõuga, kuid teatud osas peab tuginema ka täiendavale tööjõule väljast.
"Eelmise aasta kogemus näitas, et vajalikku hooajalist tööjõudu on kohapealt keeruline leida, millega kaasnes märkimisväärne majanduskahju."
Kruuse selgitas, et viimastel aastatel on Eesti aiandusettevõtetel, aga ka piimatootmises, seakasvatuses ja toidutööstuses kujunenud oma töötajate võrgustik, kuhu kuulub ka palju Ukraina kodanikke, kes käivad Eestis hooajalist tööd tegemas.
"Pandeemia olukorras muutus reisimine keeruliseks. Olen saanud põllumajandussektorist tagasisidet, et viisade järjekorrad on muutunud pikemaks, transiitriigid muudavad ootamatult reegleid ning transpordiühendustes esineb häireid. See seab Eesti aiandussaaduste tootmise tõsisesse ohtu, kuna tegemist on kiiresti riknevate toiduainetega."
Kruuse leiab, et tööjõupuudus intensiivsel tootmisperioodil tähendab majanduslikku kahju ettevõtetele ja vähendab värskest kohalikust toorainest valmistatud toodete kättesaadavust ka Eesti tarbijatele.
"Teen ettepaneku kaaluda võimalust väljastada põllumajandussektorisse töötama suunduvatele Ukraina kodanikele viisad eelisjärjekorras. Suurimat koormust on oodata just kevadel, liikumine intensiivistub aprillis (põldude ettevalmistus), suurim osa tööjõust on planeeritud korjeajaks alates juunist," kirjutas maaeluminister Kruuse välisministrile saadetud kirjas.
Ta lisas, et põllumajandustootjad võtavad pandeemiast tingitud piiranguid täie tõsidusega ning loovad omalt poolt töötingimused, mis igati takistavad viiruse levikut. | Kruuse tahab Ukraina hooajatöölistele eelisjärjekorras viisasid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kruuse sõnul saab Eesti põllumajandussektor valdavalt hakkama oma tööjõuga, kuid teatud osas peab tuginema ka täiendavale tööjõule väljast.
"Eelmise aasta kogemus näitas, et vajalikku hooajalist tööjõudu on kohapealt keeruline leida, millega kaasnes märkimisväärne majanduskahju."
Kruuse selgitas, et viimastel aastatel on Eesti aiandusettevõtetel, aga ka piimatootmises, seakasvatuses ja toidutööstuses kujunenud oma töötajate võrgustik, kuhu kuulub ka palju Ukraina kodanikke, kes käivad Eestis hooajalist tööd tegemas.
"Pandeemia olukorras muutus reisimine keeruliseks. Olen saanud põllumajandussektorist tagasisidet, et viisade järjekorrad on muutunud pikemaks, transiitriigid muudavad ootamatult reegleid ning transpordiühendustes esineb häireid. See seab Eesti aiandussaaduste tootmise tõsisesse ohtu, kuna tegemist on kiiresti riknevate toiduainetega."
Kruuse leiab, et tööjõupuudus intensiivsel tootmisperioodil tähendab majanduslikku kahju ettevõtetele ja vähendab värskest kohalikust toorainest valmistatud toodete kättesaadavust ka Eesti tarbijatele.
"Teen ettepaneku kaaluda võimalust väljastada põllumajandussektorisse töötama suunduvatele Ukraina kodanikele viisad eelisjärjekorras. Suurimat koormust on oodata just kevadel, liikumine intensiivistub aprillis (põldude ettevalmistus), suurim osa tööjõust on planeeritud korjeajaks alates juunist," kirjutas maaeluminister Kruuse välisministrile saadetud kirjas.
Ta lisas, et põllumajandustootjad võtavad pandeemiast tingitud piiranguid täie tõsidusega ning loovad omalt poolt töötingimused, mis igati takistavad viiruse levikut.
### Response:
Kruuse tahab Ukraina hooajatöölistele eelisjärjekorras viisasid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval avanes riigi pilootprojekti korras digiregistratuur, kuhu üle 65-aastased said omale selleks nädalavahetuseks vaktsineerimisaegu broneerida. Süsteem, kuhu riputati 6000 vaktsineerimisaega, sai kiiresti ülekoormatud, viskas veateateid ja oli kohati maas.
Need, kellel õnnestus aeg broneerida, said digiregistratuuri arendajalt tervise ja heaolu infosüsteemide keskuselt (TEHIK) broneeringukinnituse. See asjaolu aga iseenesest veel tegelikku broneeringut tagada ei pruugi.
IT-koolitaja Henn Sarv kirjeldas sotsiaalmeedias oma kogemust: "Panin end kirja vaktsineerimisele. Vend käis mul külas, panime ta kirja vaktsineerimisele. Naine pani end kirja vaktsineerimisele. Panime Raplasse enam-vähem samale ajale - hea koos minna. Workflow selline: lähed digilukku, leiad Raplas pühapäevaks aja; broneerid aja; saad kinnituse; oled rahul. Nii igaühega - kolm inimest, kolm kinnitust. Lepime kokku, kuidas pühapäeval toimetada, ja nüüd õhtul selgub: minul on digiloos broneering, teistel ei ole. Kasutajatugi ütleb: kinnitus ei loe midagi, te peate kohe vaatama, kas broneering on olemas. Ma olen elus mõnegi infosüsteemiga kokku puutunud, aga sellist asja, et tellimuse kinnitus (välja prinditud) tuleb veel üle kontrollida, näen esimest korda."
Ka TEHIK ise hoiatas hilisõhtul oma sotsiaalmeediakontol, et süsteemilt saadud kinnitus ei pruugi tegelikku broneeringut tähendada.
"Tänane digiregistratuuris vaktsineerimise broneerimise pilootprojekt on olnud edukas, kuid meile väga suure koormusega. Meil on hea meel, et tuhanded inimesed on endale ajad leidnud, kuid palume mõista, et uute lahenduste piloteerimisel võib alati ette tulla tehnilisi kitsaskohti. Näiteks praegu on tekkinud olukord, kus osadel puhkudel ei ole broneeringut üleriigilises digiregistratuuris broneeringute all näha. Oleme sellega kursis ja tegeleme lahenduse leidmisega," seisab TEHIK-u postituses.
Kui broneeringukinnitust digiloos pole, siis ei ole ka aega vaktsineerimisele nendel, kes broneerisid aja kas PERH-i, Hiiumaa haiglasse, Läänemaa haiglasse, Järvamaa haiglasse, Viljandi haiglasse või Rapla haiglasse.
Ülejäänud meditsiiniasutustes tehtud broneeringute probleemi pole, kinnitas TEHIK.
"Üksikute broneeringute kuvamise tõrge oli seotud ühe tervishoiuteenuse osutaja tarkvaraveaga, mis tuvastati kohe ja saab tänase jooksul lahenduse. Keegi oma broneeringust ilma ei jää. Haiglad on lubanud broneeringute kinnitamisest ka teavitada neid inimesi, keda see puudutas," kommenteeris TEHIK-u tervisetalituse juht Tõnis Jaagus.
Ta lisas, et digitaalse broneerimislahenduse loomine ja katsetamine on olnud suur üleriiklik koostööprojekt, kus tuleb arvestada erinevate osapoolte tehnilise võimekusega.
"Samuti muutus süsteemi loomise keeruliseks asjaolu, et vaktsiinid on hetkel kättesaadavad vaid ainult osale ühiskonnast. See tähendab, et digiregistratuuri tuli arendada uus funktsionaalsus, mis võimaldab suunata riskipatsiente ja teisi vaktsineeritavaid sihtgruppe õige tervishoiuteenuse osutaja juurde," lisas ta. | Digiregistratuuri vaktsineerimiskinnitus ei pruukinud broneeringut tekitada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval avanes riigi pilootprojekti korras digiregistratuur, kuhu üle 65-aastased said omale selleks nädalavahetuseks vaktsineerimisaegu broneerida. Süsteem, kuhu riputati 6000 vaktsineerimisaega, sai kiiresti ülekoormatud, viskas veateateid ja oli kohati maas.
Need, kellel õnnestus aeg broneerida, said digiregistratuuri arendajalt tervise ja heaolu infosüsteemide keskuselt (TEHIK) broneeringukinnituse. See asjaolu aga iseenesest veel tegelikku broneeringut tagada ei pruugi.
IT-koolitaja Henn Sarv kirjeldas sotsiaalmeedias oma kogemust: "Panin end kirja vaktsineerimisele. Vend käis mul külas, panime ta kirja vaktsineerimisele. Naine pani end kirja vaktsineerimisele. Panime Raplasse enam-vähem samale ajale - hea koos minna. Workflow selline: lähed digilukku, leiad Raplas pühapäevaks aja; broneerid aja; saad kinnituse; oled rahul. Nii igaühega - kolm inimest, kolm kinnitust. Lepime kokku, kuidas pühapäeval toimetada, ja nüüd õhtul selgub: minul on digiloos broneering, teistel ei ole. Kasutajatugi ütleb: kinnitus ei loe midagi, te peate kohe vaatama, kas broneering on olemas. Ma olen elus mõnegi infosüsteemiga kokku puutunud, aga sellist asja, et tellimuse kinnitus (välja prinditud) tuleb veel üle kontrollida, näen esimest korda."
Ka TEHIK ise hoiatas hilisõhtul oma sotsiaalmeediakontol, et süsteemilt saadud kinnitus ei pruugi tegelikku broneeringut tähendada.
"Tänane digiregistratuuris vaktsineerimise broneerimise pilootprojekt on olnud edukas, kuid meile väga suure koormusega. Meil on hea meel, et tuhanded inimesed on endale ajad leidnud, kuid palume mõista, et uute lahenduste piloteerimisel võib alati ette tulla tehnilisi kitsaskohti. Näiteks praegu on tekkinud olukord, kus osadel puhkudel ei ole broneeringut üleriigilises digiregistratuuris broneeringute all näha. Oleme sellega kursis ja tegeleme lahenduse leidmisega," seisab TEHIK-u postituses.
Kui broneeringukinnitust digiloos pole, siis ei ole ka aega vaktsineerimisele nendel, kes broneerisid aja kas PERH-i, Hiiumaa haiglasse, Läänemaa haiglasse, Järvamaa haiglasse, Viljandi haiglasse või Rapla haiglasse.
Ülejäänud meditsiiniasutustes tehtud broneeringute probleemi pole, kinnitas TEHIK.
"Üksikute broneeringute kuvamise tõrge oli seotud ühe tervishoiuteenuse osutaja tarkvaraveaga, mis tuvastati kohe ja saab tänase jooksul lahenduse. Keegi oma broneeringust ilma ei jää. Haiglad on lubanud broneeringute kinnitamisest ka teavitada neid inimesi, keda see puudutas," kommenteeris TEHIK-u tervisetalituse juht Tõnis Jaagus.
Ta lisas, et digitaalse broneerimislahenduse loomine ja katsetamine on olnud suur üleriiklik koostööprojekt, kus tuleb arvestada erinevate osapoolte tehnilise võimekusega.
"Samuti muutus süsteemi loomise keeruliseks asjaolu, et vaktsiinid on hetkel kättesaadavad vaid ainult osale ühiskonnast. See tähendab, et digiregistratuuri tuli arendada uus funktsionaalsus, mis võimaldab suunata riskipatsiente ja teisi vaktsineeritavaid sihtgruppe õige tervishoiuteenuse osutaja juurde," lisas ta.
### Response:
Digiregistratuuri vaktsineerimiskinnitus ei pruukinud broneeringut tekitada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Al-Ettifaq jäi kaotusseisu kaheksandal minutil, kui Damaki nurgalöögi olukorras oli markeerimata Farouk Chafai. Al-Ettifaqi viigivärava lõi teise poolaja esimesel minutil Abdullah Al Salem. Mets kuulus oma koduklubi algkoosseisu, mängis algusest lõpuni ja sai 90. minutil kollase kaardi, vahendab Soccernet.ee.
Viimase kolme mänguga ainult kaks punkti kogunud Al-Ettifaq asub Saudi Araabia kõrgliigas 16 meeskonna konkurentsis kuuendal kohal, aga neljas tabelirida jääb kolme punkti kaugusele. Eelviimasel kohal olev Damak heitleb liigasse püsimajäämise nimel. | Mets sai koduklubi viigimängus kollase kaardi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Al-Ettifaq jäi kaotusseisu kaheksandal minutil, kui Damaki nurgalöögi olukorras oli markeerimata Farouk Chafai. Al-Ettifaqi viigivärava lõi teise poolaja esimesel minutil Abdullah Al Salem. Mets kuulus oma koduklubi algkoosseisu, mängis algusest lõpuni ja sai 90. minutil kollase kaardi, vahendab Soccernet.ee.
Viimase kolme mänguga ainult kaks punkti kogunud Al-Ettifaq asub Saudi Araabia kõrgliigas 16 meeskonna konkurentsis kuuendal kohal, aga neljas tabelirida jääb kolme punkti kaugusele. Eelviimasel kohal olev Damak heitleb liigasse püsimajäämise nimel.
### Response:
Mets sai koduklubi viigimängus kollase kaardi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näidend "Ujuja" annab inimliku sissevaate dopinguteemasse – kuidas see mõjutab eri pooli nii spordis kui elus, puudutades elulisi tahke, mida ajaleheveergudel tavaliselt ei näe.
kui ma võidan,
siis võidad sina ka,
ja kui ma võidan suurelt,
siis võidad sina suurelt
(Lucas Hnath, "Ujuja")
Tippujuja Paul, keda lavastuses mängib Tõnis Niinemets ei räägi palju, ent üritab auga välja tulla olukorrast, kus tema klubi külmkapist leitakse dopingut, millega seoses satuvad ohtu tema kohe algavad olümpia katsevõistlused ning potentsiaalne leping suursponsoriga.
"Ujuja" on Piusi sõnul kaugel muljest, justkui oleks doping üks äge asi. "See teema on selles näidendis päriselt targalt läbi vaieldud. Mis see doping on, mida ta annab ja mida ta teeb. Mis on head ja vead. Ning mida ta inimeste ja inimsuhetega teeb," selgitas ta.
"Samas kui lavastajana näen ma tükis kui sellises üsna palju koomikat, siis minu tipptasemel ujumisega tegeleda üritanud vennapoeg seevastu hoopis traagikat. Noore sportlase seisukohast on see tükk väga kurb," lisas Pius.
"Ujuja" ongi oma põhilises kahe venna lugu, seisab sisukirjelduses. Pauli advokaaditaustaga vanem vend, keda lavastuses mängib Uku Uusberg, üritab spordiagendina seista oma noorema venna õiguste eest, ent põrkub kokku Pauli treeneriga (Alo Kõrve), kes tõelise vana kooli mehena võitleb oma spordi puhtuse eest, tahtmata samas kaotada oma tõenäoliselt elu parimat võimalust õpilane olümpiale viia.
Olukorda ei tee kergemaks Pauli tunded füsioterapeudi vastu (Steffi Pähn), kellel on keelatud ainetega seoses must minevik. Situatsioonis, kus kõigil pooltel on Pauli olümpialepääsust midagi võita ja tema eemalejäämisest kõvasti kaotada, koorub välja spordi karm reaalsus: mis maksavad sellisel hetkel sugulussidemed, lojaalsus, armastus?
Kahe venna loo paneb järgmisel suvel lavale Märt Pius. Lava- ja valguskunstnikuna astub üles Kristjan Suits. Spordiloo on tõlkinud Kinoteatri dramaturg Paavo Piik.
Etendused toimuvad 18. (esietendus), 19., 20., 21., 24., 25., 26., 27., 28., 29., 30. juulil ja 1., 2., 3. augustil 2021 algusega kell 19 Sakala 3 teatrimajas. | Märt Pius toob suvel lavale dopingust rääkiva teatritüki "Ujuja" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näidend "Ujuja" annab inimliku sissevaate dopinguteemasse – kuidas see mõjutab eri pooli nii spordis kui elus, puudutades elulisi tahke, mida ajaleheveergudel tavaliselt ei näe.
kui ma võidan,
siis võidad sina ka,
ja kui ma võidan suurelt,
siis võidad sina suurelt
(Lucas Hnath, "Ujuja")
Tippujuja Paul, keda lavastuses mängib Tõnis Niinemets ei räägi palju, ent üritab auga välja tulla olukorrast, kus tema klubi külmkapist leitakse dopingut, millega seoses satuvad ohtu tema kohe algavad olümpia katsevõistlused ning potentsiaalne leping suursponsoriga.
"Ujuja" on Piusi sõnul kaugel muljest, justkui oleks doping üks äge asi. "See teema on selles näidendis päriselt targalt läbi vaieldud. Mis see doping on, mida ta annab ja mida ta teeb. Mis on head ja vead. Ning mida ta inimeste ja inimsuhetega teeb," selgitas ta.
"Samas kui lavastajana näen ma tükis kui sellises üsna palju koomikat, siis minu tipptasemel ujumisega tegeleda üritanud vennapoeg seevastu hoopis traagikat. Noore sportlase seisukohast on see tükk väga kurb," lisas Pius.
"Ujuja" ongi oma põhilises kahe venna lugu, seisab sisukirjelduses. Pauli advokaaditaustaga vanem vend, keda lavastuses mängib Uku Uusberg, üritab spordiagendina seista oma noorema venna õiguste eest, ent põrkub kokku Pauli treeneriga (Alo Kõrve), kes tõelise vana kooli mehena võitleb oma spordi puhtuse eest, tahtmata samas kaotada oma tõenäoliselt elu parimat võimalust õpilane olümpiale viia.
Olukorda ei tee kergemaks Pauli tunded füsioterapeudi vastu (Steffi Pähn), kellel on keelatud ainetega seoses must minevik. Situatsioonis, kus kõigil pooltel on Pauli olümpialepääsust midagi võita ja tema eemalejäämisest kõvasti kaotada, koorub välja spordi karm reaalsus: mis maksavad sellisel hetkel sugulussidemed, lojaalsus, armastus?
Kahe venna loo paneb järgmisel suvel lavale Märt Pius. Lava- ja valguskunstnikuna astub üles Kristjan Suits. Spordiloo on tõlkinud Kinoteatri dramaturg Paavo Piik.
Etendused toimuvad 18. (esietendus), 19., 20., 21., 24., 25., 26., 27., 28., 29., 30. juulil ja 1., 2., 3. augustil 2021 algusega kell 19 Sakala 3 teatrimajas.
### Response:
Märt Pius toob suvel lavale dopingust rääkiva teatritüki "Ujuja" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | The Weekndi uusim album "After Hours" oli üks 2020. aasta hittalbumeid, jõudes märtsikuus vahetult pärast ilmumist Billboard 200 edetabeli esikohale. Seepärast pidasid paljud austajad ja meediaväljaanded seda tahtlikuks möödavaatamiseks, kui The Weeknd ei saanud 2021. aasta Grammydel ühtegi nominatsiooni. The Weeknd süüdistas Grammysid korruptsioonis ja rõhus läbipaistvuse tagamise vajalikkusele, vahendab Pitchfork.
Grammy salvestusakadeemia esimees ja ajutine president ning tegevjuht Harvey Mason jr märkis novembris vastuseks, et kõik sõltub hääletava organi otsusest. Vastusena The Weekendi teatele Grammysid edaspidi boikottida märkis Mason, et nad on alati pettunud, kui keegi on ärritunud, kuid kinnitas, et arenevad pidevalt.
"Nagu ka eelmistel aastatel nii ka sel aastal vaatame põhjalikult üle võimalused, kuidas oma auhindade määramise protsessi, sealhulgas nominentide ülevaatamise komisjonide tööd parandada."
The Weeknd on üks mitmest muusikust lisaks Drake'ile ja Frank Oceanile, kes on varem Grammysid kritiseerinud ja otsustanud auhindade jagamist boikottida. | The Weeknd lubab Grammysid edaspidi boikottida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
The Weekndi uusim album "After Hours" oli üks 2020. aasta hittalbumeid, jõudes märtsikuus vahetult pärast ilmumist Billboard 200 edetabeli esikohale. Seepärast pidasid paljud austajad ja meediaväljaanded seda tahtlikuks möödavaatamiseks, kui The Weeknd ei saanud 2021. aasta Grammydel ühtegi nominatsiooni. The Weeknd süüdistas Grammysid korruptsioonis ja rõhus läbipaistvuse tagamise vajalikkusele, vahendab Pitchfork.
Grammy salvestusakadeemia esimees ja ajutine president ning tegevjuht Harvey Mason jr märkis novembris vastuseks, et kõik sõltub hääletava organi otsusest. Vastusena The Weekendi teatele Grammysid edaspidi boikottida märkis Mason, et nad on alati pettunud, kui keegi on ärritunud, kuid kinnitas, et arenevad pidevalt.
"Nagu ka eelmistel aastatel nii ka sel aastal vaatame põhjalikult üle võimalused, kuidas oma auhindade määramise protsessi, sealhulgas nominentide ülevaatamise komisjonide tööd parandada."
The Weeknd on üks mitmest muusikust lisaks Drake'ile ja Frank Oceanile, kes on varem Grammysid kritiseerinud ja otsustanud auhindade jagamist boikottida.
### Response:
The Weeknd lubab Grammysid edaspidi boikottida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mäletate veel aabitsast seda juttu, kuidas kass läks hiire juurde, et see talle palitu õmbleks, aga hiir osutus parajaks soss-sepaks, nii et vussis riide ära ja palituks seda ei jätkunud? Hiir siis lubas, et palitu asemel saab püksid, aga kui ikka nihu läks, siis, et mütsi. Aga mütsi ka ei saanud, sest riie sai enne otsa, ja kass sõi hiire kättemaksuks ära.
Nagu aasta aega koroonapraktikat näitab, on Eesti IT-lahendused tervishoiuvaldkonnas sama osavad kui hiir, kes oma rätsepavõimeid üle hindas. See saamatus ja sellest tulenev aeglus aga on toonud kaasa palju kannatusi ja võimalik, et läinud maksma nii mõnedki inimelud. Kes vastutab? Etteastujaid ei ole.
Näiteid ei pea kaugelt otsima.
Haigekassal puudub ülevaade, kui palju on ühe või teise perearsti nimistus eakaid, et Pfizer/BioNTechi ja Moderna vaktsiini proportsionaalselt nimistu vanuritega jagada. See töö tehakse ära käsitsi, mis nõuab palju aega ja vaeva.
Või siis teine näide. Perearstid on pidanud eakaid ja riskigruppi kuulujaid tuimalt läbi helistama, mängides vaktsineerimise müügimeest, sest riigi Digiloos on seni puudunud liides, et inimesed ise saaksid end vaktsineerimisele kirja panna. Selle käigus on aeg-ajalt selgunud, et nimistus olev patsient on juba vaktsineeritud, näiteks eesliinitöötajana kellegi teise poolt.
Seda infot aga perearst ei näe, sest süsteemid ja andmebaasid ei ühildu, ligipääs puudub. Tühja tehtud kõnetunnid, käsitsi Exceli-tabelite täitmine. See kõik nõuab palju aega ja vaeva.
Või siis see näide. Esimene päev digiregistratuuri katsetust lõppes muidugi süsteemi totaalse umbejooksmisega – järelikult polnud sellele kavandatud piisavalt võimekust. Digiregistratuur ise pritsib aga külastuse käigus vasakule ja paremale veateateid nagu mõnes arvutimängus lõkse, kuhu klahvile valesti vajutades sisse võib kukkuda.
Sageli ulatavad oma eakatele vanematele vaktsineerimisjärjekorda panekul abikäe nende digivõimekamad täiskasvanud lapsed, kes ei mõista, kuidas saab eeldada, et keegi sellise kadalipu üldse tulemuslikult läbi suudaks teha.
"Need, kes hakkama saavad, on seda vaktsiini kindlasti väga väärt," kirjutas üks selline hea poeg, kes ülekoormatud süsteemis kõigi vealohede pead maha suutis raiuda ja tõotatud maale ehk vanemate vaktsineerimiseks registreerimiseni läbi murdis. Kes seda ei suuda, jääb vaktsineerimata ja riskib elu ning tervisega?
Ent sellegagi digiregistratuuri pilootprojekti esimene päev ei piirdunud. Nagu südaööks selgus, ei tekkinud kõigile, kes TEHIK-u ehitatud süsteemilt vaktsineerimiseajale kinnituse said, Digilukku tegelikku broneeringut. Seega, aeg justkui õnnestus saada, kinnitus selle kohta tuli, aga broneeringut ennast ei ole! Ei taha mõeldagi nende õnnetute peale, kes õigel ajal lootusrikkalt kohale lähevad, et oma vaktsiin kätte saada, ent siis kohapeal selgub, et aega tegelikult polegi. Nagu Käberlinski lavastuses "Teie majesteet komödiant", kes viis naise teatrisse, ent lille lööduna kohale minnes selgus, et talle olid kingitud piletid etendusele, mis paraku aasta tagasi ära oli toimunud...
"Paludes aga maakondlikku ülevaadet, kui palju hooldekodu elanikest ja töötajatest reaalselt on vaktsineeritud, tuli taas vastuseks, et see töö tehakse ära käsitsi."
Järgmine näide. Haigekassa teeb statistikat vaktsiiniga hõlmatuse kohta. Igal nädalal raporteeritakse meile terviseameti pressikonverentsil, mitu hooldekodu on nüüdseks vaktsineeritud. Paludes aga maakondlikku ülevaadet, kui palju hooldekodu elanikest ja töötajatest reaalselt on vaktsineeritud, tuli taas vastuseks, et see töö tehakse ära käsitsi, mis nõuab palju aega ja vaeva.
Või selline näide. Terviseamet on välja öelnud, et kes on koroona vastu vaktsineeritud, need ei pea koroonahaigega kokku puutudes enam lähikontaktsena karantiini jääma. Ometi aga saadab seesama terviseamet neile inimestele korralduse jääda sellises olukorras karantiini. Vaktsineeritute imestuse peale kostab amet: aga meie ei näe oma andmetest, et just teie vaktsineeritud olete, tõestage seda meile ise oma Digiloo väljavõttega! Kõlab absurdselt? Kahjuks on see tõsi.
Näiteid võiks edasi lugeda nagu Tootsi patte. Paraku on iga sellise Exceli-tabeli põhise riigiüksuse juhtimise taga inimelud, mida poolikute või ammu unarusse jäänud IT-lahenduste tulemusel mõjutatakse ja mis kustuda võivad, kui abi õigel ajal nendeni ei jõua. Riik on oma kodanike suhtes nagu õigusjumalanna - pime. Aga mitte ainult - parem käsi ei tea, mida vasak teeb ja silmi selles veendumiseks pole.
Riigi IT-lahendused on piltlikult nagu kellavärk, kus ükski jubin teisega ei ühildu, mistõttu ei ole mehhanismi ülekanded mitte automaatsed, vaid need tuleb teha käsitsi. Põhjuseks asjaolu, et igaüks on kunagi tellinud oma IT-lahenduse, arvestamata vajadusega neid kunagi mõne teise IT-süsteemiga sünkroniseerida. Omas ajas võisid need kõik omaette vinged lahendused olla, aga neid pole edasi arendatud ega mõeldud terviku loomise vajaduse peale.
Nii istubki iga asutus oma nüüdseks juba aegunud ja vigu täis lahenduse otsas, mis mitte millegagi ei ühildu ja asutused vahetavad omavahel andmeid käsitsi, Exceli-tabelite või pildifailide abil. Mõistagi nõuab see palju aega ja vaeva, nagu korrutati kunagi ühes legendaarses sketšis, mille keskmes oli käsitöölahendustelt üleminek tööstusliku tootmise võimekusele.
Ametlikult on meil olemas justkui kõiki teenuseid ühendav eesti.ee portaal, aga nagu möödunud nädalavahetuse eksperiment eakatega näitas, ei ole enamik inimesi sealset ametlikku meiliaadressigi oma tegeliku meiliaadressiga ära sidunud. Nii lähevad ka kõik teated riigilt kodanikule nagu mutiauku. Neid mutiauke on tänavu eriti rikkalikult.
Järjekordne näide sellest on haigekassa diagnoosikoodide alusel kokku pandud eelisjärjekorras vaktsineeritava riskigrupi nimekiri, mis saadeti perearstidele täitmiseks. Koodide taga aga inimest ei nähta.
Nii on viimastel nädalatel vaktsineeritud palju täies elujõus 40-ndates ja 50-ndates inimesi, kes kunagi on ehk mingi konditsiooni tarbeks ravi saanud, ent kelle tervisel pole praegu häda midagi. Aga kui vaktsiini pakutakse, võtavad nad selle kõhklematult vastu, sest mine tea, millal jälle saab.
"Kui ainult need andmebaasid ühilduksid ja info liiguks..."
Samal ajal aga ei jätku vaktsiini kõigile eakatele, kes seda pikisilmi ootavad. Ehk usaldaks rohkem perearste, kes teavad oma nimistu patsientide tegelikke hädasid paremini kui haigekassa automaatne süsteem? Ja ehk paneks inimeste vaktsineerimisjärjekorda saamiseks püsti mingi toimiva lahenduse, et säästa arstide väärtuslikke töötunde ravimisele, mitte läbirääkimiste pidamisele. Kui ainult need andmebaasid ühilduksid ja info liiguks...
Just selline käsitsi pusimine, mis nõuab palju aega ja vaeva, tähendab seda, et kiireid ja asjakohaseid rätseplahendusi vastavalt vajadusele teha ei saa. Selle eelduseks on hästidisainitud, eelnevalt läbi mõeldud ja teiste süsteemidega arvestavad IT-lahendused. Üksiti eeldab see eelarves rida nende jooksvaks käigushoidmiseks ja arendamiseks. Sest, teadagi, kõik, mis liigub, kulub.
Just sinna ongi see koer maetud. Aastaid on IT-süsteemide investeeringuvajadustest mööda vaadatud. Ja iga asutus on jäetud üksnes oma mätta otsa pusima. Väljakuvaade puudub, süsteemil kui tervikul puudub vastutav omanik. Inimesed, kes neid süsteeme kasutama peavad, on aga agoonias. Meie kunagine uhke e-riik on aastatatega digitaalselt ITioodistunud, meenutades tšehhovlikult vaesunud aadlikku, kelle valdustes ja hoiakutes aimub kunagist hiilgust.
Eriti teravalt on see nii ametiasutuste tööd kui ka selle kasutajate hakkamasaamist hakanud takistama viimase, koroona-aasta jooksul. Kui eelmisel kevadel tulid need puudujäägid paraja šokina, siis nüüdseks on aasta otsa juba põlve otsas pusitud, aga süsteemseid lahendusi ikka veel ei paista, Või siis on need nii toored ja praagid nagu vaktsineerimiseks püsti lükatud digiregistratuur, kus taheti küll teha palitut, aga hea, kui selle asemel mütsigi saaks.
Iga ametnik, kes mõnd IT-süsteemi ehitust juhtima või läbi viima hakkab, peaks silme ette manama Jüri Järveti kurvad silmad, kes Käberlinskina pettunult elamust või ametnike keeles teenust ei saanud. Iga teie vussikeeratud teenus tähendab tuhandeid kurbi silmi - arstid, eakad, raskelt haiged, nende lähedased - inimesi, kes teie peale lootsid, aga keda te vigase või olematu digiteenusega alt vedasite.
Soss-sepast rätsep-hiire asemel võiks riigi IT-süsteem olla pigem nagu vahva rätsep, kes lõi maha seitse kärbest ühe hoobiga. Just selline peaks olema nutikalt kavandatud digilahenduste võimekus: mitte käsitsi ja ühekaupa, vaid seitse digiprobleemi ühe hoobiga. See aga eeldaks Exceli-tabeli abil tehtavate hilpharaka moega käsitöölahenduste asemel hästi disainitud rätseplahendusi, kus kõik kostüümi osad omavahel kokku sobituvad.
Kes vastutab? Keegi võiks lõpuks ette astuda.
Riigi IT-lahendused on sama osavad kui hiir, kes lubas kassile palitu teha, aga lõpuks ei suutnud mütsigi teha. Autor/allikas: ERR | Merilin Pärli: Eesti on digitaalne käsitööriik, mis rätseplahendusi ei paku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mäletate veel aabitsast seda juttu, kuidas kass läks hiire juurde, et see talle palitu õmbleks, aga hiir osutus parajaks soss-sepaks, nii et vussis riide ära ja palituks seda ei jätkunud? Hiir siis lubas, et palitu asemel saab püksid, aga kui ikka nihu läks, siis, et mütsi. Aga mütsi ka ei saanud, sest riie sai enne otsa, ja kass sõi hiire kättemaksuks ära.
Nagu aasta aega koroonapraktikat näitab, on Eesti IT-lahendused tervishoiuvaldkonnas sama osavad kui hiir, kes oma rätsepavõimeid üle hindas. See saamatus ja sellest tulenev aeglus aga on toonud kaasa palju kannatusi ja võimalik, et läinud maksma nii mõnedki inimelud. Kes vastutab? Etteastujaid ei ole.
Näiteid ei pea kaugelt otsima.
Haigekassal puudub ülevaade, kui palju on ühe või teise perearsti nimistus eakaid, et Pfizer/BioNTechi ja Moderna vaktsiini proportsionaalselt nimistu vanuritega jagada. See töö tehakse ära käsitsi, mis nõuab palju aega ja vaeva.
Või siis teine näide. Perearstid on pidanud eakaid ja riskigruppi kuulujaid tuimalt läbi helistama, mängides vaktsineerimise müügimeest, sest riigi Digiloos on seni puudunud liides, et inimesed ise saaksid end vaktsineerimisele kirja panna. Selle käigus on aeg-ajalt selgunud, et nimistus olev patsient on juba vaktsineeritud, näiteks eesliinitöötajana kellegi teise poolt.
Seda infot aga perearst ei näe, sest süsteemid ja andmebaasid ei ühildu, ligipääs puudub. Tühja tehtud kõnetunnid, käsitsi Exceli-tabelite täitmine. See kõik nõuab palju aega ja vaeva.
Või siis see näide. Esimene päev digiregistratuuri katsetust lõppes muidugi süsteemi totaalse umbejooksmisega – järelikult polnud sellele kavandatud piisavalt võimekust. Digiregistratuur ise pritsib aga külastuse käigus vasakule ja paremale veateateid nagu mõnes arvutimängus lõkse, kuhu klahvile valesti vajutades sisse võib kukkuda.
Sageli ulatavad oma eakatele vanematele vaktsineerimisjärjekorda panekul abikäe nende digivõimekamad täiskasvanud lapsed, kes ei mõista, kuidas saab eeldada, et keegi sellise kadalipu üldse tulemuslikult läbi suudaks teha.
"Need, kes hakkama saavad, on seda vaktsiini kindlasti väga väärt," kirjutas üks selline hea poeg, kes ülekoormatud süsteemis kõigi vealohede pead maha suutis raiuda ja tõotatud maale ehk vanemate vaktsineerimiseks registreerimiseni läbi murdis. Kes seda ei suuda, jääb vaktsineerimata ja riskib elu ning tervisega?
Ent sellegagi digiregistratuuri pilootprojekti esimene päev ei piirdunud. Nagu südaööks selgus, ei tekkinud kõigile, kes TEHIK-u ehitatud süsteemilt vaktsineerimiseajale kinnituse said, Digilukku tegelikku broneeringut. Seega, aeg justkui õnnestus saada, kinnitus selle kohta tuli, aga broneeringut ennast ei ole! Ei taha mõeldagi nende õnnetute peale, kes õigel ajal lootusrikkalt kohale lähevad, et oma vaktsiin kätte saada, ent siis kohapeal selgub, et aega tegelikult polegi. Nagu Käberlinski lavastuses "Teie majesteet komödiant", kes viis naise teatrisse, ent lille lööduna kohale minnes selgus, et talle olid kingitud piletid etendusele, mis paraku aasta tagasi ära oli toimunud...
"Paludes aga maakondlikku ülevaadet, kui palju hooldekodu elanikest ja töötajatest reaalselt on vaktsineeritud, tuli taas vastuseks, et see töö tehakse ära käsitsi."
Järgmine näide. Haigekassa teeb statistikat vaktsiiniga hõlmatuse kohta. Igal nädalal raporteeritakse meile terviseameti pressikonverentsil, mitu hooldekodu on nüüdseks vaktsineeritud. Paludes aga maakondlikku ülevaadet, kui palju hooldekodu elanikest ja töötajatest reaalselt on vaktsineeritud, tuli taas vastuseks, et see töö tehakse ära käsitsi, mis nõuab palju aega ja vaeva.
Või selline näide. Terviseamet on välja öelnud, et kes on koroona vastu vaktsineeritud, need ei pea koroonahaigega kokku puutudes enam lähikontaktsena karantiini jääma. Ometi aga saadab seesama terviseamet neile inimestele korralduse jääda sellises olukorras karantiini. Vaktsineeritute imestuse peale kostab amet: aga meie ei näe oma andmetest, et just teie vaktsineeritud olete, tõestage seda meile ise oma Digiloo väljavõttega! Kõlab absurdselt? Kahjuks on see tõsi.
Näiteid võiks edasi lugeda nagu Tootsi patte. Paraku on iga sellise Exceli-tabeli põhise riigiüksuse juhtimise taga inimelud, mida poolikute või ammu unarusse jäänud IT-lahenduste tulemusel mõjutatakse ja mis kustuda võivad, kui abi õigel ajal nendeni ei jõua. Riik on oma kodanike suhtes nagu õigusjumalanna - pime. Aga mitte ainult - parem käsi ei tea, mida vasak teeb ja silmi selles veendumiseks pole.
Riigi IT-lahendused on piltlikult nagu kellavärk, kus ükski jubin teisega ei ühildu, mistõttu ei ole mehhanismi ülekanded mitte automaatsed, vaid need tuleb teha käsitsi. Põhjuseks asjaolu, et igaüks on kunagi tellinud oma IT-lahenduse, arvestamata vajadusega neid kunagi mõne teise IT-süsteemiga sünkroniseerida. Omas ajas võisid need kõik omaette vinged lahendused olla, aga neid pole edasi arendatud ega mõeldud terviku loomise vajaduse peale.
Nii istubki iga asutus oma nüüdseks juba aegunud ja vigu täis lahenduse otsas, mis mitte millegagi ei ühildu ja asutused vahetavad omavahel andmeid käsitsi, Exceli-tabelite või pildifailide abil. Mõistagi nõuab see palju aega ja vaeva, nagu korrutati kunagi ühes legendaarses sketšis, mille keskmes oli käsitöölahendustelt üleminek tööstusliku tootmise võimekusele.
Ametlikult on meil olemas justkui kõiki teenuseid ühendav eesti.ee portaal, aga nagu möödunud nädalavahetuse eksperiment eakatega näitas, ei ole enamik inimesi sealset ametlikku meiliaadressigi oma tegeliku meiliaadressiga ära sidunud. Nii lähevad ka kõik teated riigilt kodanikule nagu mutiauku. Neid mutiauke on tänavu eriti rikkalikult.
Järjekordne näide sellest on haigekassa diagnoosikoodide alusel kokku pandud eelisjärjekorras vaktsineeritava riskigrupi nimekiri, mis saadeti perearstidele täitmiseks. Koodide taga aga inimest ei nähta.
Nii on viimastel nädalatel vaktsineeritud palju täies elujõus 40-ndates ja 50-ndates inimesi, kes kunagi on ehk mingi konditsiooni tarbeks ravi saanud, ent kelle tervisel pole praegu häda midagi. Aga kui vaktsiini pakutakse, võtavad nad selle kõhklematult vastu, sest mine tea, millal jälle saab.
"Kui ainult need andmebaasid ühilduksid ja info liiguks..."
Samal ajal aga ei jätku vaktsiini kõigile eakatele, kes seda pikisilmi ootavad. Ehk usaldaks rohkem perearste, kes teavad oma nimistu patsientide tegelikke hädasid paremini kui haigekassa automaatne süsteem? Ja ehk paneks inimeste vaktsineerimisjärjekorda saamiseks püsti mingi toimiva lahenduse, et säästa arstide väärtuslikke töötunde ravimisele, mitte läbirääkimiste pidamisele. Kui ainult need andmebaasid ühilduksid ja info liiguks...
Just selline käsitsi pusimine, mis nõuab palju aega ja vaeva, tähendab seda, et kiireid ja asjakohaseid rätseplahendusi vastavalt vajadusele teha ei saa. Selle eelduseks on hästidisainitud, eelnevalt läbi mõeldud ja teiste süsteemidega arvestavad IT-lahendused. Üksiti eeldab see eelarves rida nende jooksvaks käigushoidmiseks ja arendamiseks. Sest, teadagi, kõik, mis liigub, kulub.
Just sinna ongi see koer maetud. Aastaid on IT-süsteemide investeeringuvajadustest mööda vaadatud. Ja iga asutus on jäetud üksnes oma mätta otsa pusima. Väljakuvaade puudub, süsteemil kui tervikul puudub vastutav omanik. Inimesed, kes neid süsteeme kasutama peavad, on aga agoonias. Meie kunagine uhke e-riik on aastatatega digitaalselt ITioodistunud, meenutades tšehhovlikult vaesunud aadlikku, kelle valdustes ja hoiakutes aimub kunagist hiilgust.
Eriti teravalt on see nii ametiasutuste tööd kui ka selle kasutajate hakkamasaamist hakanud takistama viimase, koroona-aasta jooksul. Kui eelmisel kevadel tulid need puudujäägid paraja šokina, siis nüüdseks on aasta otsa juba põlve otsas pusitud, aga süsteemseid lahendusi ikka veel ei paista, Või siis on need nii toored ja praagid nagu vaktsineerimiseks püsti lükatud digiregistratuur, kus taheti küll teha palitut, aga hea, kui selle asemel mütsigi saaks.
Iga ametnik, kes mõnd IT-süsteemi ehitust juhtima või läbi viima hakkab, peaks silme ette manama Jüri Järveti kurvad silmad, kes Käberlinskina pettunult elamust või ametnike keeles teenust ei saanud. Iga teie vussikeeratud teenus tähendab tuhandeid kurbi silmi - arstid, eakad, raskelt haiged, nende lähedased - inimesi, kes teie peale lootsid, aga keda te vigase või olematu digiteenusega alt vedasite.
Soss-sepast rätsep-hiire asemel võiks riigi IT-süsteem olla pigem nagu vahva rätsep, kes lõi maha seitse kärbest ühe hoobiga. Just selline peaks olema nutikalt kavandatud digilahenduste võimekus: mitte käsitsi ja ühekaupa, vaid seitse digiprobleemi ühe hoobiga. See aga eeldaks Exceli-tabeli abil tehtavate hilpharaka moega käsitöölahenduste asemel hästi disainitud rätseplahendusi, kus kõik kostüümi osad omavahel kokku sobituvad.
Kes vastutab? Keegi võiks lõpuks ette astuda.
Riigi IT-lahendused on sama osavad kui hiir, kes lubas kassile palitu teha, aga lõpuks ei suutnud mütsigi teha. Autor/allikas: ERR
### Response:
Merilin Pärli: Eesti on digitaalne käsitööriik, mis rätseplahendusi ei paku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Jazzkaar lähtus uute kuupäevade valikul osalejate turvalisusest ja kontsertsaalide saadavusest. Peame väga oluliseks pakkuda muusikutele ning kontsertide korraldusega seotud valdkonnale tööd ning publikule positiivseid emotsioone," märkis festivali kunstiline juht Anne Erm.
"Jazzkaar ei piirdu vaid augustikuise festivaliga, plaanime turvaliselt lõpetada kontserthooaja, tuues mai lõpus publikuni Talvejazzi edasilükkunud kontserdid ning 27. mail rõõmustab Alexela kontserdimajas jazz -sõpru mitmekordne Grammy võitja ja särav jazz -diiva Dee Dee Bridgewater koos Estonian Dream Big Bandiga."
Nagu igal kevadel, nii ka tänavu jagab Jazzkaar koos Eesti Jazzliiduga Eesti jazz -auhindu. "Seega on, mida oodata," lisas Erm.
Kõik ostetud piletid kehtivad automaatselt uutel kuupäevadel. Kui uus aeg ei sobi või kui kontserti ei õnnestu edasi lükata, pakub Jazzkaar võimalust piletid tagastada või vahetada Jazzkaare kinkekaardi vastu.
Jazzkaare meeskond jätkab tööd nii rahvusvaheliste kui ka Eesti muusikute kontsertidele uute toimumisaegade leidmiseks. Jazzkaar avalikustab täpsema teabe hiljemalt 20. mail. | Jazzkaar toimub esimest korda suvel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Jazzkaar lähtus uute kuupäevade valikul osalejate turvalisusest ja kontsertsaalide saadavusest. Peame väga oluliseks pakkuda muusikutele ning kontsertide korraldusega seotud valdkonnale tööd ning publikule positiivseid emotsioone," märkis festivali kunstiline juht Anne Erm.
"Jazzkaar ei piirdu vaid augustikuise festivaliga, plaanime turvaliselt lõpetada kontserthooaja, tuues mai lõpus publikuni Talvejazzi edasilükkunud kontserdid ning 27. mail rõõmustab Alexela kontserdimajas jazz -sõpru mitmekordne Grammy võitja ja särav jazz -diiva Dee Dee Bridgewater koos Estonian Dream Big Bandiga."
Nagu igal kevadel, nii ka tänavu jagab Jazzkaar koos Eesti Jazzliiduga Eesti jazz -auhindu. "Seega on, mida oodata," lisas Erm.
Kõik ostetud piletid kehtivad automaatselt uutel kuupäevadel. Kui uus aeg ei sobi või kui kontserti ei õnnestu edasi lükata, pakub Jazzkaar võimalust piletid tagastada või vahetada Jazzkaare kinkekaardi vastu.
Jazzkaare meeskond jätkab tööd nii rahvusvaheliste kui ka Eesti muusikute kontsertidele uute toimumisaegade leidmiseks. Jazzkaar avalikustab täpsema teabe hiljemalt 20. mail.
### Response:
Jazzkaar toimub esimest korda suvel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pöördumine juhib tähelepanu sellele, et Tartu saab peatselt Euroopa kultuuripealinnaks, kuid iseseisvuse taastamise järel pole linnasüdamesse ehitatud ühtki väärikat kultuurihoonet. "Tartu südalinna kultuurikeskus ühendaks parimal moel tungiva vajaduse ja harukordse võimaluse," seisab pöördumises.
Kirja järgi looks nüüdisaegne kaht erinevat kultuuriinstitutsiooni – kunstimuuseumi ja üldrahvalikku raamatukogu – liitev keskus oma kohtumispaikade, kohvikute, kirjandus- ja kunstisündmusteks sobivate saalidega võimsa sünergia, tuues rohkem kultuuri linnasüdamesse.
Kultuuriesindajad toovad pöördumises välja ka plaanitava kultuurikeskuse suurepärase asukoha Emajõe kaldapealsel, mis on ümbritsetud pargipuudest ning asub linnarahva ja külaliste loomulikul liikumisteekonnal.
Kiri juhib tähelepanu ka sellele, et Tartu on eesti rahvusliku kunstikultuuri sünnikodu, kuid enam kui 20 000 kunstiteost hõlmava kollektsiooniga Tartu kunstimuuseumil pole tänini oma kodu.
"Viltune maja Tartu Raekoja platsil on huvitav maamärk turistidele pildistamiseks, kuid kahjuks ei mahu tänapäevane kunstimuuseum 18. sajandi kitsukesse elumajja," seisab kirjas.
Samuti osutavad kultuuriesindajad kirjas Tartu linnaraamatukogu ruumikitsikusele. "Eestis suuruselt teine rahvaraamatukogu kolis praegusesse majja 1936. aastal. Ajale jalgu jäänud hoone on tehniliselt vananenud ega võimalda täita tänapäevasele raamatukogule seatavaid ülesandeid."
"Tartu kultuurikeskus on meie ühine võimalus kinkida kirjandus- ja kunstilinnale vääriline süda," seisab pöördumises.
Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti kunstnike ja kirjanike liidu esimehed, Eesti kunstiakadeemia rektor, Kumu direktor, Eesti rahvusraamatukogu peadirektor, 18 Eesti Teaduste Akadeemia liiget, ligi 80 professorit ning kümneid eesti kultuuri ja teaduse esindajaid, nagu David Vseviov, Marek Tamm, Mihkel Mutt, Doris Kareva, Rein Raud, Tõnis Mägi, Jaan Kaplinski, Leelo Tungal, Peeter Volkonski, Kaido Ole, Tiit Pääsuke, Jüri Arrak, Kristiina Ehin, Vaiko Eplik, Jarek Kasar jt. Kokku on oma toetust avaldanud 508 inimest.
Tartu linn esitas 2020. aasta augustis riigikogu kultuurikomisjonile ettepaneku toetada riiklikult tähtsa kultuuriobjektina Tartusse südalinna kultuurikeskuse ehitamist, millega luua kaasaegsed tingimused nii Tartu kunstimuuseumile, Tartu linnaraamatukogule kui ka teistele Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurikorraldajatele.
Riigikogu kultuurikomisjon selgitas eelmise aasta lõpus välja 11 riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ettepanekut, mille hulka pääses ka Tartu südalinna kultuurikeskuses. Lõplik valik selgub 2021. aasta esimeses pooles. | Sajad kultuuritegelased tegid riigikogule pöördumise Tartu kultuurikeskuse rajamise toetuseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pöördumine juhib tähelepanu sellele, et Tartu saab peatselt Euroopa kultuuripealinnaks, kuid iseseisvuse taastamise järel pole linnasüdamesse ehitatud ühtki väärikat kultuurihoonet. "Tartu südalinna kultuurikeskus ühendaks parimal moel tungiva vajaduse ja harukordse võimaluse," seisab pöördumises.
Kirja järgi looks nüüdisaegne kaht erinevat kultuuriinstitutsiooni – kunstimuuseumi ja üldrahvalikku raamatukogu – liitev keskus oma kohtumispaikade, kohvikute, kirjandus- ja kunstisündmusteks sobivate saalidega võimsa sünergia, tuues rohkem kultuuri linnasüdamesse.
Kultuuriesindajad toovad pöördumises välja ka plaanitava kultuurikeskuse suurepärase asukoha Emajõe kaldapealsel, mis on ümbritsetud pargipuudest ning asub linnarahva ja külaliste loomulikul liikumisteekonnal.
Kiri juhib tähelepanu ka sellele, et Tartu on eesti rahvusliku kunstikultuuri sünnikodu, kuid enam kui 20 000 kunstiteost hõlmava kollektsiooniga Tartu kunstimuuseumil pole tänini oma kodu.
"Viltune maja Tartu Raekoja platsil on huvitav maamärk turistidele pildistamiseks, kuid kahjuks ei mahu tänapäevane kunstimuuseum 18. sajandi kitsukesse elumajja," seisab kirjas.
Samuti osutavad kultuuriesindajad kirjas Tartu linnaraamatukogu ruumikitsikusele. "Eestis suuruselt teine rahvaraamatukogu kolis praegusesse majja 1936. aastal. Ajale jalgu jäänud hoone on tehniliselt vananenud ega võimalda täita tänapäevasele raamatukogule seatavaid ülesandeid."
"Tartu kultuurikeskus on meie ühine võimalus kinkida kirjandus- ja kunstilinnale vääriline süda," seisab pöördumises.
Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti kunstnike ja kirjanike liidu esimehed, Eesti kunstiakadeemia rektor, Kumu direktor, Eesti rahvusraamatukogu peadirektor, 18 Eesti Teaduste Akadeemia liiget, ligi 80 professorit ning kümneid eesti kultuuri ja teaduse esindajaid, nagu David Vseviov, Marek Tamm, Mihkel Mutt, Doris Kareva, Rein Raud, Tõnis Mägi, Jaan Kaplinski, Leelo Tungal, Peeter Volkonski, Kaido Ole, Tiit Pääsuke, Jüri Arrak, Kristiina Ehin, Vaiko Eplik, Jarek Kasar jt. Kokku on oma toetust avaldanud 508 inimest.
Tartu linn esitas 2020. aasta augustis riigikogu kultuurikomisjonile ettepaneku toetada riiklikult tähtsa kultuuriobjektina Tartusse südalinna kultuurikeskuse ehitamist, millega luua kaasaegsed tingimused nii Tartu kunstimuuseumile, Tartu linnaraamatukogule kui ka teistele Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurikorraldajatele.
Riigikogu kultuurikomisjon selgitas eelmise aasta lõpus välja 11 riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ettepanekut, mille hulka pääses ka Tartu südalinna kultuurikeskuses. Lõplik valik selgub 2021. aasta esimeses pooles.
### Response:
Sajad kultuuritegelased tegid riigikogule pöördumise Tartu kultuurikeskuse rajamise toetuseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiskonnad sihivad esikohta, mis tõstaks nad teise ringi mängudeks A-liigasse, sügisel 19.–25. oktoobrini.
Esimest korda mängib neidude koondis muudetud võistlussüsteemi alusel. Muudetud võistlussüsteem sarnaneb meeste koondise UEFA Rahvuste liigaga. Avahooajal jagatakse riigid vastavalt edetabelile A- ja B-liigasse ning peetakse miniturniire. B-liiga alagrupivõitjad pääsevad teiseks ringiks A-liigasse ning A-liiga alagruppide viimaste kohtade omanikud võtavad ette vastupidise teekonna. Eesti esimene alagrupp on B-liigas.
Teises ringis peetakse taas miniturniire nii A- kui ka B-liigas, kuid kõrgemal tasandil on mängus pääsmed finaalturniirile, mis tähendab, et teise ringi miniturniirid asendavad senist eliitringi. Samuti on teises ringis tähtis hea koht B-liigas, sest alagruppide võitjad pääsevad järgneva hooaja valikturniiriks aste kõrgemale, kui vahetavad taaskord kohad A-liiga nõrgematega.
Uue formaadiga soovitakse võistkondadele tagada ühtlasema tasemega kohtumisi, kui kõik koondised mängivad sarnase asetusega riikide vastu. Lisaks tagatakse naiskondadele suurem arv rahvusvahelisi kohtumisi, kui varasemalt minimaalselt toimunud kolme kohtumise asemel peetakse sõltuvalt alagruppide suurusest vähemalt viis või kuus mängu.
U-19 vanuseklassi EM-finaalturniiri võõrustajaks 2022. aastal on Tšehhi. | U-19 jalgpallikoondis sai teada vastased valikturniiril | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiskonnad sihivad esikohta, mis tõstaks nad teise ringi mängudeks A-liigasse, sügisel 19.–25. oktoobrini.
Esimest korda mängib neidude koondis muudetud võistlussüsteemi alusel. Muudetud võistlussüsteem sarnaneb meeste koondise UEFA Rahvuste liigaga. Avahooajal jagatakse riigid vastavalt edetabelile A- ja B-liigasse ning peetakse miniturniire. B-liiga alagrupivõitjad pääsevad teiseks ringiks A-liigasse ning A-liiga alagruppide viimaste kohtade omanikud võtavad ette vastupidise teekonna. Eesti esimene alagrupp on B-liigas.
Teises ringis peetakse taas miniturniire nii A- kui ka B-liigas, kuid kõrgemal tasandil on mängus pääsmed finaalturniirile, mis tähendab, et teise ringi miniturniirid asendavad senist eliitringi. Samuti on teises ringis tähtis hea koht B-liigas, sest alagruppide võitjad pääsevad järgneva hooaja valikturniiriks aste kõrgemale, kui vahetavad taaskord kohad A-liiga nõrgematega.
Uue formaadiga soovitakse võistkondadele tagada ühtlasema tasemega kohtumisi, kui kõik koondised mängivad sarnase asetusega riikide vastu. Lisaks tagatakse naiskondadele suurem arv rahvusvahelisi kohtumisi, kui varasemalt minimaalselt toimunud kolme kohtumise asemel peetakse sõltuvalt alagruppide suurusest vähemalt viis või kuus mängu.
U-19 vanuseklassi EM-finaalturniiri võõrustajaks 2022. aastal on Tšehhi.
### Response:
U-19 jalgpallikoondis sai teada vastased valikturniiril |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erakorralised laenud ja laenukäendused koroonvaviiruse ja sellest tingitud piirangute tõttu raskustesse sattunud ettevõtetele on olemas juba läinud kevadest. Tänase seisuga on Kredex sõlminud 168 laenu- ja 314 käenduslepingut.
Eelmise aasta lõpus otsustastati taotluste menetlemine ajutiselt peatada. Läinud nädalal andis valitsus Kredexile uuesti rohelise tule ja 180 miljonit eurot. Ühtlasi sai Kredex suunise, et raha tuleks kasutada pigem käendusteks ja vähem laenudeks.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt selgitas, et ühe käenduse euro eest saab mitu eurot laenuraha. "Ja seal on ka mitmeid teisi plusse. Kogu selle laenuprojekti hindamise on ju pank ära teinud. Nemad on hinnanud äririske ja äriplaani elujõulisust. Ja kui see hinnang on positiivne ning takistuseks on tagatis, mis enamasti on väljaspool Tallinna kuldset ringi teema, siis Kredex saabki seda kõige paremini maandada."
Täpset jaotust, kui palju raha tohib kulutada käendusteks ja kui palju laenudeks, valitsus ette ei kirjuta.
Niisugust joont pole maha tõmmanud ka Kredexi juhatuse esimees Ivo Kuldmäe. "Praegu me just tegeleme nende uute teenusetingimuste väljatöötamisega, mis vastaks poliitikakujundaja ootustele," ütles ta.
Nii näiteks ei pruugi tänavused laenuintressid olla enam nõnda madalad, kui need olid läinud aastal. Ka erinevaid laenutooteid tuleb vähem. Eelmisel aastal sai küsida nii investeerimis- kui käibelaenu. Lisaks sellele oli eraldi laenumeede riiklikult oluliste projektide jaoks. Nüüd pakutakse tõenäoliselt ainult käibelaenu.
Riiklikult oluliste projektide laenuotsused tegi varem valitsus. Toonased reeglid nägid ette, et valitsus peab otsustama kõik laenud, mis ületavad kümme miljonit eurot. Niimoodi said raha Tallink ja Alexela aga ka Porto Franco. Kusjuures viimasele ei soovitanud laenu anda Kredexi laenukomitee ega Kredexi juhatus.
Porto Francole on välja makstud pool 39,4 miljoni eurosest laenust. Ülejäänud poole asjus peab Kredex ettevõttega läbirääkimisi, sest vahepeal on asjalood muutunud. Sihtasutuse mure polegi niivõrd selles, et ettevõte korruptsiooniskandaali sattus, pigem selles, et teised veel läinud suvel kindlana paistnud laenuandjad on tagant ära kukkunud.
"Nagu iga projekti puhul, selleks, et ta töötaks, peab olema rahastamise skeem terviklik. Ja kui seal mingid osad ära pudenevad, siis on selged, et algsel kujul ta ei teostu. Siis tulebki leida õigeid lahendusi ja sellega minu teada Porto Franco ka tegeleb. Ja Kredex omakorda tegeleb sellega, et nende huvid ja seeläbi maksumaksjate huvid oleks kõige paremini kaitstud," ütles Sutt.
Kredexi uute laenude ja käenduste puhul enam poliitilist otsustustasandit pole. Selle kaotamiseks on vastav eelnõu juba valmis kirjutatud.
"See otsustuspädevus ja kompetents on tegelikult õige hoida Kredexis. See on läbipaistev, kõigile arusaadav, kõigil on võrdsed võimalused kandideerida," ütles Sutt.
Ivo Kuldmäe selgitas, et Kredexis teeb kuni 1,5 miljoni eurosed laenuotsused finantskomitee. Finantskomitee otsustab ka kuni viie miljoni euroste laenude käendamise.
"Sealt edasi tuleb laiendatud finantskomitee, kus on ministeeriumi eksperdid, kes annavad oma hinnangu ja soovitused nõukogule. Ehk 1,5 miljonist edasi teeb otsuseid Kredexi nõukogu."
Ehkki valitsus otsustas Kredexile raha eraldamise 4. märtsil, praegu veel laenu-, ega käendusetaotlusi esitada ei saa.
"Me paari nädalaga teeme need tingimused valmis ja siis kohe, kui pangainimesed saavad koolitatud ja pankadega uued lepingud sõlmitud, siis saavad need tooted turule. Ehk ma usun, et aprilli alguses peaks need tulema," ütles Kredexi juht. | Kredex loodab valitsuselt saadud 180 miljonit eurot käiku lasta aprillis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erakorralised laenud ja laenukäendused koroonvaviiruse ja sellest tingitud piirangute tõttu raskustesse sattunud ettevõtetele on olemas juba läinud kevadest. Tänase seisuga on Kredex sõlminud 168 laenu- ja 314 käenduslepingut.
Eelmise aasta lõpus otsustastati taotluste menetlemine ajutiselt peatada. Läinud nädalal andis valitsus Kredexile uuesti rohelise tule ja 180 miljonit eurot. Ühtlasi sai Kredex suunise, et raha tuleks kasutada pigem käendusteks ja vähem laenudeks.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt selgitas, et ühe käenduse euro eest saab mitu eurot laenuraha. "Ja seal on ka mitmeid teisi plusse. Kogu selle laenuprojekti hindamise on ju pank ära teinud. Nemad on hinnanud äririske ja äriplaani elujõulisust. Ja kui see hinnang on positiivne ning takistuseks on tagatis, mis enamasti on väljaspool Tallinna kuldset ringi teema, siis Kredex saabki seda kõige paremini maandada."
Täpset jaotust, kui palju raha tohib kulutada käendusteks ja kui palju laenudeks, valitsus ette ei kirjuta.
Niisugust joont pole maha tõmmanud ka Kredexi juhatuse esimees Ivo Kuldmäe. "Praegu me just tegeleme nende uute teenusetingimuste väljatöötamisega, mis vastaks poliitikakujundaja ootustele," ütles ta.
Nii näiteks ei pruugi tänavused laenuintressid olla enam nõnda madalad, kui need olid läinud aastal. Ka erinevaid laenutooteid tuleb vähem. Eelmisel aastal sai küsida nii investeerimis- kui käibelaenu. Lisaks sellele oli eraldi laenumeede riiklikult oluliste projektide jaoks. Nüüd pakutakse tõenäoliselt ainult käibelaenu.
Riiklikult oluliste projektide laenuotsused tegi varem valitsus. Toonased reeglid nägid ette, et valitsus peab otsustama kõik laenud, mis ületavad kümme miljonit eurot. Niimoodi said raha Tallink ja Alexela aga ka Porto Franco. Kusjuures viimasele ei soovitanud laenu anda Kredexi laenukomitee ega Kredexi juhatus.
Porto Francole on välja makstud pool 39,4 miljoni eurosest laenust. Ülejäänud poole asjus peab Kredex ettevõttega läbirääkimisi, sest vahepeal on asjalood muutunud. Sihtasutuse mure polegi niivõrd selles, et ettevõte korruptsiooniskandaali sattus, pigem selles, et teised veel läinud suvel kindlana paistnud laenuandjad on tagant ära kukkunud.
"Nagu iga projekti puhul, selleks, et ta töötaks, peab olema rahastamise skeem terviklik. Ja kui seal mingid osad ära pudenevad, siis on selged, et algsel kujul ta ei teostu. Siis tulebki leida õigeid lahendusi ja sellega minu teada Porto Franco ka tegeleb. Ja Kredex omakorda tegeleb sellega, et nende huvid ja seeläbi maksumaksjate huvid oleks kõige paremini kaitstud," ütles Sutt.
Kredexi uute laenude ja käenduste puhul enam poliitilist otsustustasandit pole. Selle kaotamiseks on vastav eelnõu juba valmis kirjutatud.
"See otsustuspädevus ja kompetents on tegelikult õige hoida Kredexis. See on läbipaistev, kõigile arusaadav, kõigil on võrdsed võimalused kandideerida," ütles Sutt.
Ivo Kuldmäe selgitas, et Kredexis teeb kuni 1,5 miljoni eurosed laenuotsused finantskomitee. Finantskomitee otsustab ka kuni viie miljoni euroste laenude käendamise.
"Sealt edasi tuleb laiendatud finantskomitee, kus on ministeeriumi eksperdid, kes annavad oma hinnangu ja soovitused nõukogule. Ehk 1,5 miljonist edasi teeb otsuseid Kredexi nõukogu."
Ehkki valitsus otsustas Kredexile raha eraldamise 4. märtsil, praegu veel laenu-, ega käendusetaotlusi esitada ei saa.
"Me paari nädalaga teeme need tingimused valmis ja siis kohe, kui pangainimesed saavad koolitatud ja pankadega uued lepingud sõlmitud, siis saavad need tooted turule. Ehk ma usun, et aprilli alguses peaks need tulema," ütles Kredexi juht.
### Response:
Kredex loodab valitsuselt saadud 180 miljonit eurot käiku lasta aprillis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kindlustusseltside liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul ei olnud langus nii suur, kui kardetud ning see tabas vaid mõnda valdkonda.
"Pärast kaheksat aastat kasvu oli mullu kindlustussektoril väike tagasilöök äri rahalise mahu mõttes, mis oli peamiselt tingitud koroonakriisist. Kõige rohkem said pihta liikluskindlustus ja reisikindlustus," ütles Piirsalu.
Liikluskindlustuse maksete kogusumma vähenes mullu 12 protsenti 90 miljonile eurole ja reisikindlustus 37 protsenti 12 miljonile eurole.
Piirsalu hinnangul mõjutavad äsja kehtestatud koroonapiirangud kindlustussektorit erinevalt võrreldes eelmise aastaga.
"Mullu põhjustasid liikluskindlustuse maksete mahu alanemise liiklussageduse langus ning soodsad ilmaolud, millega kaasnes õnnetuste arvu vähenemine ja see omakorda tingis märkimisväärse hinnalanguse. Tänavu enam nii suurt liiklussageduse langust ei ole ette näha," ütles Piirsalu.
"Kui aasta edenedes majandus taastub, siis liiklussagedus suureneb ja liiklusõnnetuste arv kasvab. Ka talvised ilmaolud toovad kaasa rohkem liiklusõnnetusi. Kui majandus elavneb ja liiklusohtlikud ilmaolud on sagedased, võivad need arengud koosmõjus kaasa tuua liikluskindlustuse hinnatõusu," selgitas Piirsalu ning lisas, et reisikindlustuse tulevik sõltub reisipiirangutest ja reisimise taastumisest pärast kriisi.
2020. aastal alanes kahjukindlustuse maksete maht neli protsenti ja elukindlustuse maht 11 protsenti. Samas tööandja ravikindlustus kasvas 135 protsenti.
Piirsalu hinnangul oli elukindlustuse maksete vähenemine tingitud ennekõike eelmise valitsuse läbimõtlematust pensionisüsteemi reformist.
"Pensionikindlustuse maksed langesid ja vähenesid ka investeerimisega seotud kindlustusmaksed, kuna koroonakriis suurendas inimeste ebakindlust tuleviku ees," ütles Piirsalu. "Samas teise samba vabatahtlikuks muutmise kibedaid vilju hakkame maitsma aastate pärast, kui paljud inimesed on oma pensionisäästud ära tarbinud ja riigi pensionikassa on kokku kuivanud."
Piirsalu tõi positiivse trendina esile tööandja ravikindlustuse. "Tööandjad kindlustavad oma töötajaid üha rohkem, sest see maandab nende riske saamata jäänud tulu näol ning on töötajate jaoks hinnatud motivatsioonipakett. Lisaks kompenseerib eraravikindlustus osaliselt tänased puudujäägid riigi raviteenuste kättesaadavuses," märkis Piirsalu.
Kindlustussektori osakaal Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP) oli mullu 1,7 protsenti. | Korooonakriis kahandas Eesti kindlustusturu mahtu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kindlustusseltside liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul ei olnud langus nii suur, kui kardetud ning see tabas vaid mõnda valdkonda.
"Pärast kaheksat aastat kasvu oli mullu kindlustussektoril väike tagasilöök äri rahalise mahu mõttes, mis oli peamiselt tingitud koroonakriisist. Kõige rohkem said pihta liikluskindlustus ja reisikindlustus," ütles Piirsalu.
Liikluskindlustuse maksete kogusumma vähenes mullu 12 protsenti 90 miljonile eurole ja reisikindlustus 37 protsenti 12 miljonile eurole.
Piirsalu hinnangul mõjutavad äsja kehtestatud koroonapiirangud kindlustussektorit erinevalt võrreldes eelmise aastaga.
"Mullu põhjustasid liikluskindlustuse maksete mahu alanemise liiklussageduse langus ning soodsad ilmaolud, millega kaasnes õnnetuste arvu vähenemine ja see omakorda tingis märkimisväärse hinnalanguse. Tänavu enam nii suurt liiklussageduse langust ei ole ette näha," ütles Piirsalu.
"Kui aasta edenedes majandus taastub, siis liiklussagedus suureneb ja liiklusõnnetuste arv kasvab. Ka talvised ilmaolud toovad kaasa rohkem liiklusõnnetusi. Kui majandus elavneb ja liiklusohtlikud ilmaolud on sagedased, võivad need arengud koosmõjus kaasa tuua liikluskindlustuse hinnatõusu," selgitas Piirsalu ning lisas, et reisikindlustuse tulevik sõltub reisipiirangutest ja reisimise taastumisest pärast kriisi.
2020. aastal alanes kahjukindlustuse maksete maht neli protsenti ja elukindlustuse maht 11 protsenti. Samas tööandja ravikindlustus kasvas 135 protsenti.
Piirsalu hinnangul oli elukindlustuse maksete vähenemine tingitud ennekõike eelmise valitsuse läbimõtlematust pensionisüsteemi reformist.
"Pensionikindlustuse maksed langesid ja vähenesid ka investeerimisega seotud kindlustusmaksed, kuna koroonakriis suurendas inimeste ebakindlust tuleviku ees," ütles Piirsalu. "Samas teise samba vabatahtlikuks muutmise kibedaid vilju hakkame maitsma aastate pärast, kui paljud inimesed on oma pensionisäästud ära tarbinud ja riigi pensionikassa on kokku kuivanud."
Piirsalu tõi positiivse trendina esile tööandja ravikindlustuse. "Tööandjad kindlustavad oma töötajaid üha rohkem, sest see maandab nende riske saamata jäänud tulu näol ning on töötajate jaoks hinnatud motivatsioonipakett. Lisaks kompenseerib eraravikindlustus osaliselt tänased puudujäägid riigi raviteenuste kättesaadavuses," märkis Piirsalu.
Kindlustussektori osakaal Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP) oli mullu 1,7 protsenti.
### Response:
Korooonakriis kahandas Eesti kindlustusturu mahtu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pindi Kinnisvara analüütiku Peep Soomani sõnul on praegu kinnisvaraturg umbes sama aktiivne kui 2019. aastal.
Soomani hinnangul teevad inimesed praegu neid tehinguid, mis koroonaviiruse saabudes edasi lükkusid. "Siin võib natuke paralleeli tõmmata veepaisuga, et paisu taha koguneb vesi ja kui pais lahti lasta, siis tuleb nagu lahinal. Meil oli kinnisvaraturul väga sarnane efekt."
Soomani sõnul algasid kinnisvaraturul kiiremad ajad novembris ning nii on see kestnud sisuliselt siiamaani. Edukat müügiturgu võimendab aga ka pakkumiste vähesus.
"Kui me räägime järelturust, siis ülearu uut kaupa peale ei tule ja heas seisus korterit tuleb tikutulega taga ajada. Uusarenduste puhul on defitsiit veel suurem, sest juba eelmise eriolukorra ajal võtsid arendajad hoo kõvasti maha ja nii mõnigi projekt, mis pidi eelmisel aastal kerkima hakkama, nihutati tulevikku. Sellest tulenevalt on uusarenduste jääk langenud aastate kõige madalamale tasemele ja ostjad, kes otsivad uusarendusi, näevad ka seda, et valik läheb aina kitsamaks."
Ka kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik Risto Vähi nõustus, et nõudlus elukondliku kinnisvara järele ületab pakkumist. Tema sõnul on inimesed kriisiga ära harjunud ning optimismi tekitavad nii vaktsiinid kui ka riigipoolsed toetusmeetmed.
"Pigem vaadatakse juba edasi, et me tuleme kriisist varsti välja ja elu läheb edasi. Kindlasti on siin omajagu põhjust ka selles, et inimesed kardavad, et selliste majanduse taastemehhanismidega ehk siis rahatrükiga, tuleb kõrgem inflatsioon ja seetõttu on kasulik oma raha kuhugi ära paigutada. Näeme ka, et börsid liiguvad üles ja nii on ka kinnisvara selline varaklass, kuhu oma raha panna," selgitas Vähi.
Soomani sõnul on muutunud tänu suurele nõudlusele ka see, et kui vahepeal olid ajad, kui hinna dikteeris ostja, siis näiteks uusarenduste puhul on nüüd läinud pall taas müüja kätte. Samas pole järelturul hinnad märkimisväärselt tõusnud.
Vähi toonitas siiski, et kuigi praegu on kinnisvaraturg heas seisus, siis see ei pruugi nii pikaks jääda.
"Ma ise ütleks, et see kõik püsib selle peal praegu, et meil on toetusmehhanism ja muu selline, aga samas, kui peaks midagi juhtuma ja need ära kaovad, siis läheb ikka täiesti teistmoodi. Meil on inimeste optimism, et me läheme üheskoos sellest kriisist läbi, mida näiteks eelmise kriisi ajal üldse polnud ja juhtus, mis juhtus." | Kinnisvaraturg püsib kasvus hoolimata koroonaviiruse laialdasest levikust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pindi Kinnisvara analüütiku Peep Soomani sõnul on praegu kinnisvaraturg umbes sama aktiivne kui 2019. aastal.
Soomani hinnangul teevad inimesed praegu neid tehinguid, mis koroonaviiruse saabudes edasi lükkusid. "Siin võib natuke paralleeli tõmmata veepaisuga, et paisu taha koguneb vesi ja kui pais lahti lasta, siis tuleb nagu lahinal. Meil oli kinnisvaraturul väga sarnane efekt."
Soomani sõnul algasid kinnisvaraturul kiiremad ajad novembris ning nii on see kestnud sisuliselt siiamaani. Edukat müügiturgu võimendab aga ka pakkumiste vähesus.
"Kui me räägime järelturust, siis ülearu uut kaupa peale ei tule ja heas seisus korterit tuleb tikutulega taga ajada. Uusarenduste puhul on defitsiit veel suurem, sest juba eelmise eriolukorra ajal võtsid arendajad hoo kõvasti maha ja nii mõnigi projekt, mis pidi eelmisel aastal kerkima hakkama, nihutati tulevikku. Sellest tulenevalt on uusarenduste jääk langenud aastate kõige madalamale tasemele ja ostjad, kes otsivad uusarendusi, näevad ka seda, et valik läheb aina kitsamaks."
Ka kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik Risto Vähi nõustus, et nõudlus elukondliku kinnisvara järele ületab pakkumist. Tema sõnul on inimesed kriisiga ära harjunud ning optimismi tekitavad nii vaktsiinid kui ka riigipoolsed toetusmeetmed.
"Pigem vaadatakse juba edasi, et me tuleme kriisist varsti välja ja elu läheb edasi. Kindlasti on siin omajagu põhjust ka selles, et inimesed kardavad, et selliste majanduse taastemehhanismidega ehk siis rahatrükiga, tuleb kõrgem inflatsioon ja seetõttu on kasulik oma raha kuhugi ära paigutada. Näeme ka, et börsid liiguvad üles ja nii on ka kinnisvara selline varaklass, kuhu oma raha panna," selgitas Vähi.
Soomani sõnul on muutunud tänu suurele nõudlusele ka see, et kui vahepeal olid ajad, kui hinna dikteeris ostja, siis näiteks uusarenduste puhul on nüüd läinud pall taas müüja kätte. Samas pole järelturul hinnad märkimisväärselt tõusnud.
Vähi toonitas siiski, et kuigi praegu on kinnisvaraturg heas seisus, siis see ei pruugi nii pikaks jääda.
"Ma ise ütleks, et see kõik püsib selle peal praegu, et meil on toetusmehhanism ja muu selline, aga samas, kui peaks midagi juhtuma ja need ära kaovad, siis läheb ikka täiesti teistmoodi. Meil on inimeste optimism, et me läheme üheskoos sellest kriisist läbi, mida näiteks eelmise kriisi ajal üldse polnud ja juhtus, mis juhtus."
### Response:
Kinnisvaraturg püsib kasvus hoolimata koroonaviiruse laialdasest levikust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ettevõte teatas tulemustest neljapäeval pärast kliiniliste uuringute kolmandat etappi. Suurbritannias osales testidel umbes 15 000 inimest.
Vaktsiiniuuringu põhjal osutus Novavax 96,4 protsenti efektiivseks koroonaviiruse algse tüve suhtes. Lõuna-Aafrika viirusevariandi vastu oli tõhusus väiksem, kuid mõlema variandi puhul paistab vaktsiin kaitsvat raske haigestumise eest. | Novavaxi koroonavaktsiin osutus uuringutel tõhusaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ettevõte teatas tulemustest neljapäeval pärast kliiniliste uuringute kolmandat etappi. Suurbritannias osales testidel umbes 15 000 inimest.
Vaktsiiniuuringu põhjal osutus Novavax 96,4 protsenti efektiivseks koroonaviiruse algse tüve suhtes. Lõuna-Aafrika viirusevariandi vastu oli tõhusus väiksem, kuid mõlema variandi puhul paistab vaktsiin kaitsvat raske haigestumise eest.
### Response:
Novavaxi koroonavaktsiin osutus uuringutel tõhusaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Rail Balticu rahastamise lõplik kokkulepe on CEF-i kokkuleppe osana sündinud. Aitäh veelkord kõigile tegijatele!" kirjutas riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats neljapäeva õhtul Twitteris.
Rail Balticu rahastamise lõplik kokkulepe on CEFi kokkuleppe osana sündinud. Aitäh veelkord kõigile tegijatele! https://t.co/lDNJtRvDpf
— Klen Jäärats (@KlenJaarats) March 11, 2021
Rail Balticut rahastatakse EL-i eelarve raames Euroopa ühendamise rahastust (CEF), mille detailide üle Europarlamendi esindus ning liikmesriike esindava Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja Portugal läbirääkimisi pidasid.
"Oleme väga rahul täna saavutatud esialgse kokkuleppega, kuna see on täielikult kooskõlas Euroopa Ülemkogu eelmise aasta juuli järeldustega. Tänane kokkulepe parlamendiga võimaldab käivitada esimesed Euroopa ühendamise rahastu projektikonkursid juba enne suvepuhkust," ütles Portugali taristu- ja elamumajanduse minister Pedro Nuno Santos pressiteate vahendusel.
Kokkulepet tervitas ka kolmanda osapoolena läbirääkimistel (nn triloogidel) osaleva Euroopa Komisjoni transpordivolinik Adina Valean. "Viimane triloog CEF-i teemal ja läbirääkijad jõudsid kokkuleppele! Ma olen väga õnnelik leppe üle, mis avab rohkem kui 25 miljardi euro kasutamise EL-i transporditaristu finantseerimiseks, mida nii väga vajavad Euroopa kodanikud ja ettevõtted," kirjutas Valean Twitteris.
Euroopa Nõukogu teatel eraldatakse Euroopa ühendamise rahastu teise perioodi (CEF 2.0) raames võtmetähtsusega transpordi-, digitaalvaldkonna ja energeetikaprojektidele aastatel 2021–2027 kokku 33,71 miljardit eurot. Sellest 25,81 miljardit läheb transpordiprojektidele, 5,84 miljardit energiaühendustele ning 2,06 miljardit digitaalvaldkonnale.
Rahvusvaheline väljaanne Politico kirjutas jaanuari lõpus, et Eesti, Läti ja Leedu ähvardavad blokeerida koroonakriisist väljatulekuks plaanitud ligi 700 miljardi eurose Euroopa Liidu majanduse taastepaketi, kuni ei saavutata Euroopa Parlamendiga kokkulepet Rail Balticu rahastamise osas. Vaidlus puudutas mullu juulis liikmesriikide juhtide vahel EL-i eelarve ja taasterahastu kokkuleppimise raames saavutatud lepet eraldada Rail Balticule juba varasemalt eraldatud summade kõrval veel täiendavalt 1,4 miljardit eurot CEF-i raames. Parlamendi, mille nõusolekut on eelarveküsimustes vaja, läbirääkijad leidsid aga, et see summa peab olema avatud konkureerimiseks projektidele ükskõik, mis riigist.
Oma riikide huvide kaitsmiseks saatsid ka peaminister Jüri Ratas, Läti peaminister Krišjanis Karinš ja Leedu president Gitanas Nauseda Portugali valitsusjuhile kirja, milles rõhutasid, et kokkulepe Rail Baltica osas on oluline taasterahastu omavahendite otsuse heakskiitmiseks nende riikide parlamentides. Selleks, et Euroopa Komisjon saaks taasterahastu kaudu välja jagatava raha turgudelt kokku laenata, on vaja kõigi liikmesriikide parlamentide heakskiitu. | Rail Balticu rahastamistüli sai lahenduse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Rail Balticu rahastamise lõplik kokkulepe on CEF-i kokkuleppe osana sündinud. Aitäh veelkord kõigile tegijatele!" kirjutas riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats neljapäeva õhtul Twitteris.
Rail Balticu rahastamise lõplik kokkulepe on CEFi kokkuleppe osana sündinud. Aitäh veelkord kõigile tegijatele! https://t.co/lDNJtRvDpf
— Klen Jäärats (@KlenJaarats) March 11, 2021
Rail Balticut rahastatakse EL-i eelarve raames Euroopa ühendamise rahastust (CEF), mille detailide üle Europarlamendi esindus ning liikmesriike esindava Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja Portugal läbirääkimisi pidasid.
"Oleme väga rahul täna saavutatud esialgse kokkuleppega, kuna see on täielikult kooskõlas Euroopa Ülemkogu eelmise aasta juuli järeldustega. Tänane kokkulepe parlamendiga võimaldab käivitada esimesed Euroopa ühendamise rahastu projektikonkursid juba enne suvepuhkust," ütles Portugali taristu- ja elamumajanduse minister Pedro Nuno Santos pressiteate vahendusel.
Kokkulepet tervitas ka kolmanda osapoolena läbirääkimistel (nn triloogidel) osaleva Euroopa Komisjoni transpordivolinik Adina Valean. "Viimane triloog CEF-i teemal ja läbirääkijad jõudsid kokkuleppele! Ma olen väga õnnelik leppe üle, mis avab rohkem kui 25 miljardi euro kasutamise EL-i transporditaristu finantseerimiseks, mida nii väga vajavad Euroopa kodanikud ja ettevõtted," kirjutas Valean Twitteris.
Euroopa Nõukogu teatel eraldatakse Euroopa ühendamise rahastu teise perioodi (CEF 2.0) raames võtmetähtsusega transpordi-, digitaalvaldkonna ja energeetikaprojektidele aastatel 2021–2027 kokku 33,71 miljardit eurot. Sellest 25,81 miljardit läheb transpordiprojektidele, 5,84 miljardit energiaühendustele ning 2,06 miljardit digitaalvaldkonnale.
Rahvusvaheline väljaanne Politico kirjutas jaanuari lõpus, et Eesti, Läti ja Leedu ähvardavad blokeerida koroonakriisist väljatulekuks plaanitud ligi 700 miljardi eurose Euroopa Liidu majanduse taastepaketi, kuni ei saavutata Euroopa Parlamendiga kokkulepet Rail Balticu rahastamise osas. Vaidlus puudutas mullu juulis liikmesriikide juhtide vahel EL-i eelarve ja taasterahastu kokkuleppimise raames saavutatud lepet eraldada Rail Balticule juba varasemalt eraldatud summade kõrval veel täiendavalt 1,4 miljardit eurot CEF-i raames. Parlamendi, mille nõusolekut on eelarveküsimustes vaja, läbirääkijad leidsid aga, et see summa peab olema avatud konkureerimiseks projektidele ükskõik, mis riigist.
Oma riikide huvide kaitsmiseks saatsid ka peaminister Jüri Ratas, Läti peaminister Krišjanis Karinš ja Leedu president Gitanas Nauseda Portugali valitsusjuhile kirja, milles rõhutasid, et kokkulepe Rail Baltica osas on oluline taasterahastu omavahendite otsuse heakskiitmiseks nende riikide parlamentides. Selleks, et Euroopa Komisjon saaks taasterahastu kaudu välja jagatava raha turgudelt kokku laenata, on vaja kõigi liikmesriikide parlamentide heakskiitu.
### Response:
Rail Balticu rahastamistüli sai lahenduse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me oleme käinud pika, raske ja kannatusterohke tee, kuid lootuseks on tõelist põhjust. Inimesed, ma luban teile. Tunneli lõpus on valgus," rääkis Biden.
Asjatundjate hinnangul ei tähendada see, et kõik saavad tähtajal kohe vaktsiinisüsti, kuid vaktsineerimise kuupäeva peaks olema võimalus kõigil kokku leppida.
Bideni sõnul on administratsiooni eesmärgiks ühtlasi lubada ameeriklastel koguneda juuli alguses koos perede ja sõpradega tähistamaks riigi iseseisvuspäeva, kuid siiski väiksemate koosviibimiste näol. Selleks tuleb ameeriklastel aga käituda vastutustundlikult ja jälgida tervishoiuametnike ettekirjutusi ja kehtestatud piiranguid. See avaldus valmistas paljudele pettumust, kuna loodeti laiemat piirangute lõdvendamise sõnumit.
Paljud osariigid on siiski juba tükk aega tagasi erinevaid piiranguid iseseisvalt kaotanud.
President kutsus kõnes ameeriklasi ühtlasi korduvalt üles laskma ennast vaktsineerida.
"See ei ole aeg ennast lõdvemaks lasta. Meil on vaja, et kõik ameeriklased kannaksid maske ja laseksid ennast vaktsineerida" toonitas Biden.
"Ajalugu mäletab, et olime silmitsi selle riigi ajaloo ühe kõige karmima ja pimedama perioodiga ning saime sellest üle," kinnitas riigipea. | Biden: USA lõpetab maist vaktsiinijagamise piirangud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me oleme käinud pika, raske ja kannatusterohke tee, kuid lootuseks on tõelist põhjust. Inimesed, ma luban teile. Tunneli lõpus on valgus," rääkis Biden.
Asjatundjate hinnangul ei tähendada see, et kõik saavad tähtajal kohe vaktsiinisüsti, kuid vaktsineerimise kuupäeva peaks olema võimalus kõigil kokku leppida.
Bideni sõnul on administratsiooni eesmärgiks ühtlasi lubada ameeriklastel koguneda juuli alguses koos perede ja sõpradega tähistamaks riigi iseseisvuspäeva, kuid siiski väiksemate koosviibimiste näol. Selleks tuleb ameeriklastel aga käituda vastutustundlikult ja jälgida tervishoiuametnike ettekirjutusi ja kehtestatud piiranguid. See avaldus valmistas paljudele pettumust, kuna loodeti laiemat piirangute lõdvendamise sõnumit.
Paljud osariigid on siiski juba tükk aega tagasi erinevaid piiranguid iseseisvalt kaotanud.
President kutsus kõnes ameeriklasi ühtlasi korduvalt üles laskma ennast vaktsineerida.
"See ei ole aeg ennast lõdvemaks lasta. Meil on vaja, et kõik ameeriklased kannaksid maske ja laseksid ennast vaktsineerida" toonitas Biden.
"Ajalugu mäletab, et olime silmitsi selle riigi ajaloo ühe kõige karmima ja pimedama perioodiga ning saime sellest üle," kinnitas riigipea.
### Response:
Biden: USA lõpetab maist vaktsiinijagamise piirangud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nakatumiste igapäevane kasv aeglustus 5,6 protsendini, mis on madalaim näitaja alates 21. veebruarist.
"Me näeme aeglustumist," ütles Milano ülikooli viroloog Fabrizio Pregliasco ajalehe Il Corriere della Sera.
Itaalia regionaalminister Francesco Boccia ütles pühapäeval, et valitsus seisab silmitsi mitte küsimusega, kas liikumispiiranguid pikendada, vaid kui pikaks ajaks seda teha tuleb.
Meetmeid, mille tähtaeg on 3. aprill, kindlasti pikendatakse, ütles ta telekanalile Sky TG24.
"Ma arvan, et praegu on rääkimine taasavamisest kohatu ja vastutustundetu."
Lõpliku otsuse langetab valitsus lähipäevil.
"Me kõik tahame tagasi normaalse juurde," lausus Boccia. "Kuid me peame seda tegema pöörates korraga üht lülitit," lisas ta.
Teoreetiliselt võimaldab praegune eriolukord pikendada liikumispiiranguid 31. juulini. | Itaalias on koroonaviirus diagnoositud ligi 100 000 inimesel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nakatumiste igapäevane kasv aeglustus 5,6 protsendini, mis on madalaim näitaja alates 21. veebruarist.
"Me näeme aeglustumist," ütles Milano ülikooli viroloog Fabrizio Pregliasco ajalehe Il Corriere della Sera.
Itaalia regionaalminister Francesco Boccia ütles pühapäeval, et valitsus seisab silmitsi mitte küsimusega, kas liikumispiiranguid pikendada, vaid kui pikaks ajaks seda teha tuleb.
Meetmeid, mille tähtaeg on 3. aprill, kindlasti pikendatakse, ütles ta telekanalile Sky TG24.
"Ma arvan, et praegu on rääkimine taasavamisest kohatu ja vastutustundetu."
Lõpliku otsuse langetab valitsus lähipäevil.
"Me kõik tahame tagasi normaalse juurde," lausus Boccia. "Kuid me peame seda tegema pöörates korraga üht lülitit," lisas ta.
Teoreetiliselt võimaldab praegune eriolukord pikendada liikumispiiranguid 31. juulini.
### Response:
Itaalias on koroonaviirus diagnoositud ligi 100 000 inimesel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vastukaja välisministeeriumi ametnike tehnilisele otsusele teatada Euroopa Nõukogule, et kuna Eestis on eriolukord koos mitmete piirangutega ja seetõttu me sisuliselt taganeme inimõiguste konventsiooni osade punktide täitmisest, näitas, kui tundlik on vabaduste ja õiguste teema. Ka meie aja suurimas kriisis.
Eestis on alates 12. märtsist piiratud liikumist, piir on kinni, Saare maakond lukustatud, koolid, teatrid, muuseumid ja kaubakeskused suletud, haiglatesse ja vanglatesse ei lubata külastajaid, üle kahe inimese ei või koguneda. See kõik ei pruugi kokku käia inimõiguste konventsiooni mõttega ja võib-olla ka sättega. Igatahes on just siin põhjus, miks Eesti suursaadik saatis 20. märtsil Euroopa Nõukogu peasekretärile vastava teavituskirja. Tulevikku vaadates on see oluline ka võimalikele kohtuasjadele, kui need peaksid Eestist jõudma Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
Eestis sellest Euroopa Nõukogu teavitamisest ei räägitud. Kuni väljaanne EU Observer kirjutas, et inimõiguste konventsiooniga tagatud õiguste piiramisest on koroonaviiruse leviku tõkestamiseks teatanud inimõiguste küsitavad järgijad Armeenia ja Moldova, aga ka – üllatus, üllatus – Läti ja Eesti.
Muidugi puhkes Eestis poleemika, kas eriolukorra kehtestanud valitsus hülgab inimõigused ja kodanikuvabadused. Karmid piirangud kehtestanud Soome pole Euroopa Nõukogule sellist teadet saatnud, samuti teised Põhjamaad ja Euroopa Liidu suured – Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia – nagu ka koroonast räsitud Suurbritannia.
Ei tea, võib-olla on õigus neil, kes ütlevad, et Euroopa demokraatlikud riigid ei taha või ei julge seda teha siseriiklikel põhjustel, kuna niisugune otsus mõjuks nende kodanikele isegi liikumiskeeldude ajastul liiga ehmatavalt.
Meie diplomaadid tegelesid samal ajal sajandi konsulaarkriisiga – üle poole tuhande Eesti kodaniku jäid sulguvate piiridega maailmas lõksu ja nende koju aitamine oli ametnikele tähtsam, kui üks tehnilisena näiv küsimus suhtluses Euroopa Nõukoguga. Välisministeeriumi poliitilise tasandi otsustajad olid aga – ilmselt korraks – kaotanud poliitilise lõhnataju ega selgitanud isegi otse peaministrile, mida ja miks nad teevad.
Õiguskantsler Ülle Madise rahustas seepeale, et kuni säilib sõltumatu põhiseaduslikkuse järelevalve, ei ole vaikiva ajastu kehtestamine ega muu põhiseaduserikkumine lubatud.
Hea teada.
Nagu on positiivne lugeda ka statistikaameti pressiteadet, et kavandatav inimeste liikumismustrite analüüs enne ja pärast eriolukorra kehtestamist toetub ainult anonüümsetele andmetele ja sideoperaatorite klientide privaatsus on jätkuvalt tagatud.
Statistikaamet vastas niiviisi siseminister Mart Helme sõnadele valitsuse istungi järgsel pressikonverentsil, et karantiini määratud nakatunuid või nakatumise kahtlusega inimeste asukoha kontrollimiseks saab kasutada nende mobiiltelefonide positsioneerimist ja riigivõim arutab seda telekomifirmadega.
"Me ei kõhkle jõu kasutamisest," ütles siseminister selle järel, pidades silmas sunnimeetmeid ja trahve, "kui inimesed ignoreerivad oma kohustusi ja kuritarvitavad oma õigusi".
Ei kõla hästi. Teeb murelikuks. Sest seadus sellist lõdva randmega tehtud jälitustegevust praegu ei luba.
Nii võib aru saada nendest, kes tundsid muret Eesti teate üle taganeda inimõiguste konventsiooni osade sätete täitmisest.
Me tahame lihtsalt olla kindlad, et kui COVID-19 on seljatatud, läheb Eesti tagasi eriolukorra eelsesse vabaduste ja õiguste olukorda. | Toomas Sildam: vabaduste ja õiguste teema on tundlik ka koroonakriisi ajal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vastukaja välisministeeriumi ametnike tehnilisele otsusele teatada Euroopa Nõukogule, et kuna Eestis on eriolukord koos mitmete piirangutega ja seetõttu me sisuliselt taganeme inimõiguste konventsiooni osade punktide täitmisest, näitas, kui tundlik on vabaduste ja õiguste teema. Ka meie aja suurimas kriisis.
Eestis on alates 12. märtsist piiratud liikumist, piir on kinni, Saare maakond lukustatud, koolid, teatrid, muuseumid ja kaubakeskused suletud, haiglatesse ja vanglatesse ei lubata külastajaid, üle kahe inimese ei või koguneda. See kõik ei pruugi kokku käia inimõiguste konventsiooni mõttega ja võib-olla ka sättega. Igatahes on just siin põhjus, miks Eesti suursaadik saatis 20. märtsil Euroopa Nõukogu peasekretärile vastava teavituskirja. Tulevikku vaadates on see oluline ka võimalikele kohtuasjadele, kui need peaksid Eestist jõudma Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
Eestis sellest Euroopa Nõukogu teavitamisest ei räägitud. Kuni väljaanne EU Observer kirjutas, et inimõiguste konventsiooniga tagatud õiguste piiramisest on koroonaviiruse leviku tõkestamiseks teatanud inimõiguste küsitavad järgijad Armeenia ja Moldova, aga ka – üllatus, üllatus – Läti ja Eesti.
Muidugi puhkes Eestis poleemika, kas eriolukorra kehtestanud valitsus hülgab inimõigused ja kodanikuvabadused. Karmid piirangud kehtestanud Soome pole Euroopa Nõukogule sellist teadet saatnud, samuti teised Põhjamaad ja Euroopa Liidu suured – Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia – nagu ka koroonast räsitud Suurbritannia.
Ei tea, võib-olla on õigus neil, kes ütlevad, et Euroopa demokraatlikud riigid ei taha või ei julge seda teha siseriiklikel põhjustel, kuna niisugune otsus mõjuks nende kodanikele isegi liikumiskeeldude ajastul liiga ehmatavalt.
Meie diplomaadid tegelesid samal ajal sajandi konsulaarkriisiga – üle poole tuhande Eesti kodaniku jäid sulguvate piiridega maailmas lõksu ja nende koju aitamine oli ametnikele tähtsam, kui üks tehnilisena näiv küsimus suhtluses Euroopa Nõukoguga. Välisministeeriumi poliitilise tasandi otsustajad olid aga – ilmselt korraks – kaotanud poliitilise lõhnataju ega selgitanud isegi otse peaministrile, mida ja miks nad teevad.
Õiguskantsler Ülle Madise rahustas seepeale, et kuni säilib sõltumatu põhiseaduslikkuse järelevalve, ei ole vaikiva ajastu kehtestamine ega muu põhiseaduserikkumine lubatud.
Hea teada.
Nagu on positiivne lugeda ka statistikaameti pressiteadet, et kavandatav inimeste liikumismustrite analüüs enne ja pärast eriolukorra kehtestamist toetub ainult anonüümsetele andmetele ja sideoperaatorite klientide privaatsus on jätkuvalt tagatud.
Statistikaamet vastas niiviisi siseminister Mart Helme sõnadele valitsuse istungi järgsel pressikonverentsil, et karantiini määratud nakatunuid või nakatumise kahtlusega inimeste asukoha kontrollimiseks saab kasutada nende mobiiltelefonide positsioneerimist ja riigivõim arutab seda telekomifirmadega.
"Me ei kõhkle jõu kasutamisest," ütles siseminister selle järel, pidades silmas sunnimeetmeid ja trahve, "kui inimesed ignoreerivad oma kohustusi ja kuritarvitavad oma õigusi".
Ei kõla hästi. Teeb murelikuks. Sest seadus sellist lõdva randmega tehtud jälitustegevust praegu ei luba.
Nii võib aru saada nendest, kes tundsid muret Eesti teate üle taganeda inimõiguste konventsiooni osade sätete täitmisest.
Me tahame lihtsalt olla kindlad, et kui COVID-19 on seljatatud, läheb Eesti tagasi eriolukorra eelsesse vabaduste ja õiguste olukorda.
### Response:
Toomas Sildam: vabaduste ja õiguste teema on tundlik ka koroonakriisi ajal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on backyard ultra formaati järgiva võistlusega, kus joostakse igal täistunnil toimuva stardiga 6,7 km. Järgmisesse starti pääsemiseks pead olema selleks ajaks eelneva ringi lõpetanud. Aeg ringi lõpetamise ja uue stardi vahel on vaba. Võistlus kestab niikaua kuni on järgi jäänud ainult üks osaleja. Formaadi reeglite järgi on tema ainuke lõpetaja, ülejäänud kõik on katkestajad.
Virtuaalvõistlusel startisid kõik osalejad üksinda oma valitud kohas ning mõõtsid ise oma aega ja distantsi, mille edastasid iga ringi lõpus korraldajatele, kes siis need kõigile nähtavasse tabelisse sisestasid. Seetõttu oli kõigil vajalik sisse seada staap, kus saaks ringide vahel puhata ning süüa ja juua. Osad olid valinud selleks kodu, mõned auto.
Kell 9.00 oli esimene start, kus osales 36 jooksjat, nende hulgas 12 naist. Osalemas ka mitmed Eesti parimad ultrajooksjad. Paljud olid osalemas lihtsalt selleks, et oma treeningpäeva vaheldust tuua ja seetõttu hakkas varakult katkestama mitmeid osalejaid, keda muidu oleks võinud võitjasoosikuteks pidada. Oli näha, et paljud olid endale võtnud eesmärgiks kas joosta täismaratoni distants või mingi ümmargune ringide arv. Seetõttu oli katkestajaid palju seitsmendal ja kümnendal ringil.
Peale kümnendat ringi oli osalema jäänud veel neli jooksjat: Inger Polding, Reigo Lehtla, Alexander Khalyapin ja Olle Rõuk. Neist Olle katkestas peale 15 ringi läbimist, mis tähistas 100 km täitumist.
Oli saabunud öö ja järelejäänud kolmik jätkas. Backyard ultral on mentaalne tugevus füüsilisest võimekusest tihti isegi natuke olulisem - võidab see, kes soovib seda kõige rohkem.
Seekord oli selleks Reigo Lehtla, kes peale seda, kui Inger Polding ning Alexander Khalyapin olid peale 19 ringi läbimist katkestanud, jooksis veel üksi 20. ringi ja sai sellega ainukeseks lõpetajaks. Kokku läbis ta 134,1 km. Parim naine oli Inger Polding 19 ringiga, Raili Rüütel ja Klarika Kuusk läbisid 10 ringi.
Tulemused on nähtavad siin.
15. augusti hommikul kell 9 stardib Keila Terviseradadel päris "Heavy Metal Ultra" võistlus, seal saavad kõik huvilised proovida ka ise seda formaati joosta. | Laupäeval toimus Eesti esimene virtuaalne ultramaraton | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on backyard ultra formaati järgiva võistlusega, kus joostakse igal täistunnil toimuva stardiga 6,7 km. Järgmisesse starti pääsemiseks pead olema selleks ajaks eelneva ringi lõpetanud. Aeg ringi lõpetamise ja uue stardi vahel on vaba. Võistlus kestab niikaua kuni on järgi jäänud ainult üks osaleja. Formaadi reeglite järgi on tema ainuke lõpetaja, ülejäänud kõik on katkestajad.
Virtuaalvõistlusel startisid kõik osalejad üksinda oma valitud kohas ning mõõtsid ise oma aega ja distantsi, mille edastasid iga ringi lõpus korraldajatele, kes siis need kõigile nähtavasse tabelisse sisestasid. Seetõttu oli kõigil vajalik sisse seada staap, kus saaks ringide vahel puhata ning süüa ja juua. Osad olid valinud selleks kodu, mõned auto.
Kell 9.00 oli esimene start, kus osales 36 jooksjat, nende hulgas 12 naist. Osalemas ka mitmed Eesti parimad ultrajooksjad. Paljud olid osalemas lihtsalt selleks, et oma treeningpäeva vaheldust tuua ja seetõttu hakkas varakult katkestama mitmeid osalejaid, keda muidu oleks võinud võitjasoosikuteks pidada. Oli näha, et paljud olid endale võtnud eesmärgiks kas joosta täismaratoni distants või mingi ümmargune ringide arv. Seetõttu oli katkestajaid palju seitsmendal ja kümnendal ringil.
Peale kümnendat ringi oli osalema jäänud veel neli jooksjat: Inger Polding, Reigo Lehtla, Alexander Khalyapin ja Olle Rõuk. Neist Olle katkestas peale 15 ringi läbimist, mis tähistas 100 km täitumist.
Oli saabunud öö ja järelejäänud kolmik jätkas. Backyard ultral on mentaalne tugevus füüsilisest võimekusest tihti isegi natuke olulisem - võidab see, kes soovib seda kõige rohkem.
Seekord oli selleks Reigo Lehtla, kes peale seda, kui Inger Polding ning Alexander Khalyapin olid peale 19 ringi läbimist katkestanud, jooksis veel üksi 20. ringi ja sai sellega ainukeseks lõpetajaks. Kokku läbis ta 134,1 km. Parim naine oli Inger Polding 19 ringiga, Raili Rüütel ja Klarika Kuusk läbisid 10 ringi.
Tulemused on nähtavad siin.
15. augusti hommikul kell 9 stardib Keila Terviseradadel päris "Heavy Metal Ultra" võistlus, seal saavad kõik huvilised proovida ka ise seda formaati joosta.
### Response:
Laupäeval toimus Eesti esimene virtuaalne ultramaraton |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 37-aastane soomlanna soovis teha koostööd maailmakuulsa lasketreener Siegfried Mazet'ga. "Kui Mazet oleks tulnud Soome treeneriks, siis oleks minu karjäär võinud jätkuda," lausus kolmekordne MK-sarja üldvõitja.
"Mind oleks köitnud mõte töötada aasta parima laskesuusatreneeri ja näha, mida me oleks suutnud saavutada," kiitis ta Prantsusmaa ässa Martin Fourcade'i maailma tippu aidanud ja seejärel norralasi treeninud juhendajat.
Oma tuleviku kohta pärast aktiivse karjääri lõppu ei soovinud Mäkäräinen veel plaane avada. | Ihaldatud treeneri saabumine oleks ehk Mäkäräineni meelt muutnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
37-aastane soomlanna soovis teha koostööd maailmakuulsa lasketreener Siegfried Mazet'ga. "Kui Mazet oleks tulnud Soome treeneriks, siis oleks minu karjäär võinud jätkuda," lausus kolmekordne MK-sarja üldvõitja.
"Mind oleks köitnud mõte töötada aasta parima laskesuusatreneeri ja näha, mida me oleks suutnud saavutada," kiitis ta Prantsusmaa ässa Martin Fourcade'i maailma tippu aidanud ja seejärel norralasi treeninud juhendajat.
Oma tuleviku kohta pärast aktiivse karjääri lõppu ei soovinud Mäkäräinen veel plaane avada.
### Response:
Ihaldatud treeneri saabumine oleks ehk Mäkäräineni meelt muutnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliiniku juhataja dr Piret Veeruse sõnul eraldatakse COVID-19 diagnoosiga sünnitaja teistest ning nakatunud patsiendiga tegelev personal teisi patsiente ei teeninda. Sellega välistatakse tema sõnul kontaktivõimalus teiste sünnitusmajas viibijatega.
Veerus kinnitas, et sünnitusabi andmisel lähtub haigla jätkuvalt iga sünnitaja vajadustest. "Iga sünnitus on erinev ja iga sünnitaja vajab individuaalset lähenemist. Tagame kõrgekvaliteetse sünnitusabi olenemata ema diagnoosist, järgides samal ajal kõiki ohutusnõudeid," selgitas Veerus.
Laupäeval sünnitas Lääne-Tallinna keskhaigla Pelgulinna sünnitusmajas ka esimene haiglas positiivse koroonaviiruse proovi andnud ema. Ema ja laps on sünnitusmajas koos, kuid isoleeritud teistest sünnitusmajas viibijatest. Mõlema tervislik seisund on hea, seda jälgitakse hoolsalt.
Sünnitusmaja paneb südamele, et viiruse leviku tõkestamine on kõigi inimeste kätes. Lapseootel peredel on eriti oluline viibida eneseisolatsioonis ja vältida kõiki kontakte, mis pole hädavajalikud.
Seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib kõigis sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld esialgu 1. maini 2020, kui valitsus ei otsusta teisiti.
Lisainfot viiruse ja eriolukorra meetmete kohta leiab terviseameti temaatiliselt kodulehelt ja ameti Facebookist. Eriolukorda puudutavatele küsimustele leiab vastused valitsuse kodulehelt. | Lääne-Tallinna keskhaigla testib koroonaviiruse suhtes kõiki sünnitajaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliiniku juhataja dr Piret Veeruse sõnul eraldatakse COVID-19 diagnoosiga sünnitaja teistest ning nakatunud patsiendiga tegelev personal teisi patsiente ei teeninda. Sellega välistatakse tema sõnul kontaktivõimalus teiste sünnitusmajas viibijatega.
Veerus kinnitas, et sünnitusabi andmisel lähtub haigla jätkuvalt iga sünnitaja vajadustest. "Iga sünnitus on erinev ja iga sünnitaja vajab individuaalset lähenemist. Tagame kõrgekvaliteetse sünnitusabi olenemata ema diagnoosist, järgides samal ajal kõiki ohutusnõudeid," selgitas Veerus.
Laupäeval sünnitas Lääne-Tallinna keskhaigla Pelgulinna sünnitusmajas ka esimene haiglas positiivse koroonaviiruse proovi andnud ema. Ema ja laps on sünnitusmajas koos, kuid isoleeritud teistest sünnitusmajas viibijatest. Mõlema tervislik seisund on hea, seda jälgitakse hoolsalt.
Sünnitusmaja paneb südamele, et viiruse leviku tõkestamine on kõigi inimeste kätes. Lapseootel peredel on eriti oluline viibida eneseisolatsioonis ja vältida kõiki kontakte, mis pole hädavajalikud.
Seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib kõigis sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld esialgu 1. maini 2020, kui valitsus ei otsusta teisiti.
Lisainfot viiruse ja eriolukorra meetmete kohta leiab terviseameti temaatiliselt kodulehelt ja ameti Facebookist. Eriolukorda puudutavatele küsimustele leiab vastused valitsuse kodulehelt.
### Response:
Lääne-Tallinna keskhaigla testib koroonaviiruse suhtes kõiki sünnitajaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Operatsioonis kasutati kaht erivarustusega TGV süstikrongi, millega toimetati Mulhouse'ist ja Nancyst 36 patsienti riigi lääneossa.
Seda tehti seoses hinnanguga, et lähipäevil vajab intensiivravi üha rohkem patsiente.
Prantsusmaalt on viidud umbes 80 koroonapatsienti ka Saksamaale, Šveitsi ja Luksemburgi, ütles Euroopa asjade minister Amelie de Montchalin raadiojaamale France Inter.
Prantsusmaal vajab praegu intensiivravi ligi 4300 patsienti ja hingamisapraatidest on peatselt puudus.
Peaminister Edouard Philippe ütles, et valitsus kavatseb suurendada intensiivravi voodikohtade arvu 14 000-ni. Enne koroonakriisi algust oli neid 5000.
Pransusmaal on viimase ööpäeva jooksul leidnud kinnitust 4611 inimese nakatumine koroonaviirusesse, nende koguarv on tõusnud 37 575-ni.
Viirus on nõudnud 2314 inimese elu. Selles arvus ei sisaldu umbes 7000 Prantsuse vanade- ja hooldekodus surnud inimesed. | Prantsusmaa saatis osa koroonapatsiente erirongidega riigi lääneossa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Operatsioonis kasutati kaht erivarustusega TGV süstikrongi, millega toimetati Mulhouse'ist ja Nancyst 36 patsienti riigi lääneossa.
Seda tehti seoses hinnanguga, et lähipäevil vajab intensiivravi üha rohkem patsiente.
Prantsusmaalt on viidud umbes 80 koroonapatsienti ka Saksamaale, Šveitsi ja Luksemburgi, ütles Euroopa asjade minister Amelie de Montchalin raadiojaamale France Inter.
Prantsusmaal vajab praegu intensiivravi ligi 4300 patsienti ja hingamisapraatidest on peatselt puudus.
Peaminister Edouard Philippe ütles, et valitsus kavatseb suurendada intensiivravi voodikohtade arvu 14 000-ni. Enne koroonakriisi algust oli neid 5000.
Pransusmaal on viimase ööpäeva jooksul leidnud kinnitust 4611 inimese nakatumine koroonaviirusesse, nende koguarv on tõusnud 37 575-ni.
Viirus on nõudnud 2314 inimese elu. Selles arvus ei sisaldu umbes 7000 Prantsuse vanade- ja hooldekodus surnud inimesed.
### Response:
Prantsusmaa saatis osa koroonapatsiente erirongidega riigi lääneossa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Head inimesed, erakordne aeg nõuab ka erakordset käitumist ja mõistmist! Eelkõige nende piirangute suhtes, mis meid kõiki ümbritsevad. Kõige tähtsam selle juures on püsida kodus, olla enda lähedaste keskel, vältida kontakte võõraste inimestega, eriti vanemate inimestega.
Kui te lähetegi välja kas toiduvarusid täiendama või lihtsalt värskes õhus liikuma, siis hoidke teistest inimestest distantsi vähemalt kaks meetrit. Kui katsutegi ukselinke, liftinuppe või autorooli, siis pärast seda minge desinfitseerige oma käed, võtmed, telefonid.
Kui olete kodus, mida te valdavalt kindlasti tehke, tegelege nende asjadega, milleks teil tavaliselt ei ole aega.
Spordiinimesed, te leiate kindlasti võimaluse hoida enda sportlikku vormi käepäraste vahenditega. Ja mitte-spordiinimesed, hakake tegema sporti. Võimelge, tantsige, selleks annab teile YouTube mitmesuguseid võimalusi.
Üks soovitus – õppige midagi uut selgeks, mida te võib-olla tavaliselt poleks teinud. Kas laul või pillimäng või mõni tants.
Mis on ikkagi kõige tähtsam – hoidke ennast, austage teisi ja püsige kodus! | Urmas Sõõrumaa: võimelge, tantsige, õppige selgeks midagi uut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Head inimesed, erakordne aeg nõuab ka erakordset käitumist ja mõistmist! Eelkõige nende piirangute suhtes, mis meid kõiki ümbritsevad. Kõige tähtsam selle juures on püsida kodus, olla enda lähedaste keskel, vältida kontakte võõraste inimestega, eriti vanemate inimestega.
Kui te lähetegi välja kas toiduvarusid täiendama või lihtsalt värskes õhus liikuma, siis hoidke teistest inimestest distantsi vähemalt kaks meetrit. Kui katsutegi ukselinke, liftinuppe või autorooli, siis pärast seda minge desinfitseerige oma käed, võtmed, telefonid.
Kui olete kodus, mida te valdavalt kindlasti tehke, tegelege nende asjadega, milleks teil tavaliselt ei ole aega.
Spordiinimesed, te leiate kindlasti võimaluse hoida enda sportlikku vormi käepäraste vahenditega. Ja mitte-spordiinimesed, hakake tegema sporti. Võimelge, tantsige, selleks annab teile YouTube mitmesuguseid võimalusi.
Üks soovitus – õppige midagi uut selgeks, mida te võib-olla tavaliselt poleks teinud. Kas laul või pillimäng või mõni tants.
Mis on ikkagi kõige tähtsam – hoidke ennast, austage teisi ja püsige kodus!
### Response:
Urmas Sõõrumaa: võimelge, tantsige, õppige selgeks midagi uut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ööpäeva jooksul on lisandunud 50 nakatumist.
Ligi kaks kolmandikku koroonadiagnoose on pandud Helsingis ja Uusimaa maakonnas.
Soomes on COVID-19 tagajärjel surnud 11 inimest. Haiglaravil on 134 patsienti, neist 41 intensiivravil. | Soomes on tuvastatud üle 1200 koroonajuhtumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ööpäeva jooksul on lisandunud 50 nakatumist.
Ligi kaks kolmandikku koroonadiagnoose on pandud Helsingis ja Uusimaa maakonnas.
Soomes on COVID-19 tagajärjel surnud 11 inimest. Haiglaravil on 134 patsienti, neist 41 intensiivravil.
### Response:
Soomes on tuvastatud üle 1200 koroonajuhtumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See on kohutav," lausus Wilson väljaandele DirtFish. "Lihtsalt kohutav. Ma ei ole veel kedagi koondanud ja see on minu jaoks täiesti viimane valik."
Wilson on suurema osa oma enam kui 200-pealisest töötajaskonnast koju saatnud ja Cockermouthi baasis jätkatakse 54 inimesega. Fookusesse on tõusnud hübriidmootoriga ralliauto arendamine, mis tuleb WRC radadele ülejärgmisel aastal.
"Sellise firma täielik sulgemine pole ausalt öeldes võimalik. Meile tehakse endiselt tellimusi, töö käib R5 masina kerede ja muu sellisega. Aga põhiline tähelepanu koondub 2022. aasta autole ja loomulikult Bentley [GT3 sarja] programmile."
"Kui siit otsida positiivset, siis annab see meile võimaluse töötada 2022. aasta autoga ja kasutame seda ära," jätkas Wilson. M-Spordi tiimijuht Richard Millener täiendas: "Üritame jääda positiivseks, me oleme positiivsed inimesed ja me vaatame, mida saame tulevikku silmas pidades ära teha."
"Nagu Malcolm ütles, siis 2022. aasta auto on praegu fookuses. Töötame ka järgmist etappi, Safari rallit, silmas pidades, aga reaalsus on see, et me praegu ei tea, millal jälle välja pääseme."
Poolas asuv M-Spordi tehas ehitab endiselt Ford Fiesta R2 masinaid. "Peame silmas pidama, et Euroopa teised piirkonnad võivad enne meid toibuda ja peame olema valmis nendega koostööd tegema ja neid vajalikuga varustama," lausus Millener. | M-Sport muutis erilise olukorra tõttu fookust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on kohutav," lausus Wilson väljaandele DirtFish. "Lihtsalt kohutav. Ma ei ole veel kedagi koondanud ja see on minu jaoks täiesti viimane valik."
Wilson on suurema osa oma enam kui 200-pealisest töötajaskonnast koju saatnud ja Cockermouthi baasis jätkatakse 54 inimesega. Fookusesse on tõusnud hübriidmootoriga ralliauto arendamine, mis tuleb WRC radadele ülejärgmisel aastal.
"Sellise firma täielik sulgemine pole ausalt öeldes võimalik. Meile tehakse endiselt tellimusi, töö käib R5 masina kerede ja muu sellisega. Aga põhiline tähelepanu koondub 2022. aasta autole ja loomulikult Bentley [GT3 sarja] programmile."
"Kui siit otsida positiivset, siis annab see meile võimaluse töötada 2022. aasta autoga ja kasutame seda ära," jätkas Wilson. M-Spordi tiimijuht Richard Millener täiendas: "Üritame jääda positiivseks, me oleme positiivsed inimesed ja me vaatame, mida saame tulevikku silmas pidades ära teha."
"Nagu Malcolm ütles, siis 2022. aasta auto on praegu fookuses. Töötame ka järgmist etappi, Safari rallit, silmas pidades, aga reaalsus on see, et me praegu ei tea, millal jälle välja pääseme."
Poolas asuv M-Spordi tehas ehitab endiselt Ford Fiesta R2 masinaid. "Peame silmas pidama, et Euroopa teised piirkonnad võivad enne meid toibuda ja peame olema valmis nendega koostööd tegema ja neid vajalikuga varustama," lausus Millener.
### Response:
M-Sport muutis erilise olukorra tõttu fookust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Nemad ise väljas ei käinud, aga meie personal muidugi liikus ringi, käis nende toas, teenindas ja hooldas neid ja on käinud ka edasi ju teistes tubades. Eks nõudeid me oleme täitnud muidugi - kindad ja desinfitseerimise, kõik sellised asjad, mis ette nähtud, aga ega me ei täitnud ju (nõudeid - toim.) sellisel määral, kui me oleks teadnud, et seal on nakkushaige. Meil ei olnud kasutuses näiteks spetsiaalset riietust, mis peaks olema. Töötajad on küll muidugi oma tööriietes, aga neid ühekordseid riideid nad ei kandnud sel momendil, nii et ega välistada ei saa midagi," rääkis Alutaguse hoolekeskuse juhatuse liige Kristiina Ets ERR-ile.
Etsi sõnul võtab terviseamet veel pühapäeval kogu hoolekeskuse personalilt ja klientidelt viiruseproovi ning loodetavasti juba esmaspäeval saab selle tulemused teada.
"Olukord on praegu muidugi ärev, sellepärast et uudis on ju ebameeldiv ja ega sellist uudist ei taha ega oota keegi. Aga võtsime kohe tarvitusele kõik täiendavad abinõud, mida terviseamet ja sotsiaalkindlustusamet meile soovitanud on. Püüame anda endast endast parima ja loodame ikkagi parimat. Ega midagi muud praegu ei oskagi öelda," tõdes Ets.
Alutaguse hoolekeskuse ühel meeskliendil avastati koroonaviirus ning tema ja ta toanaaber on haiglasse ravile viidud. | Alutaguse hoolekeskuse juhataja: välistada ei saa midagi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Nemad ise väljas ei käinud, aga meie personal muidugi liikus ringi, käis nende toas, teenindas ja hooldas neid ja on käinud ka edasi ju teistes tubades. Eks nõudeid me oleme täitnud muidugi - kindad ja desinfitseerimise, kõik sellised asjad, mis ette nähtud, aga ega me ei täitnud ju (nõudeid - toim.) sellisel määral, kui me oleks teadnud, et seal on nakkushaige. Meil ei olnud kasutuses näiteks spetsiaalset riietust, mis peaks olema. Töötajad on küll muidugi oma tööriietes, aga neid ühekordseid riideid nad ei kandnud sel momendil, nii et ega välistada ei saa midagi," rääkis Alutaguse hoolekeskuse juhatuse liige Kristiina Ets ERR-ile.
Etsi sõnul võtab terviseamet veel pühapäeval kogu hoolekeskuse personalilt ja klientidelt viiruseproovi ning loodetavasti juba esmaspäeval saab selle tulemused teada.
"Olukord on praegu muidugi ärev, sellepärast et uudis on ju ebameeldiv ja ega sellist uudist ei taha ega oota keegi. Aga võtsime kohe tarvitusele kõik täiendavad abinõud, mida terviseamet ja sotsiaalkindlustusamet meile soovitanud on. Püüame anda endast endast parima ja loodame ikkagi parimat. Ega midagi muud praegu ei oskagi öelda," tõdes Ets.
Alutaguse hoolekeskuse ühel meeskliendil avastati koroonaviirus ning tema ja ta toanaaber on haiglasse ravile viidud.
### Response:
Alutaguse hoolekeskuse juhataja: välistada ei saa midagi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suusaliit on teatanud 50 miljoni norra krooni (umbes 4,3 miljonit eurot) suurusest eelarveaugust ja seetõttu saadeti 96 töötajat palgata puhkusele. Lisaks kärbitakse ülejäänute palkasid.
"Olukord NSB-s on väga tõsine ja ma ei saa välistada täiendavad meetmeid, et ühel päeval hädaolukorra lõppedes töö jätkuda saaks," kommenteeris peasekretär Ingvild Bretten Berg.
"See pole raske aeg üksnes meile, vaid ka paljudele meie ümber, nii et oluline on üksteise eest hoolitseda nii hästi kui oskame."
Ka rahvusvahelise suusaliidu (FIS) president Gian-Franco Kasper on sõnanud, et kogu sporditööstuse ebakindlus on lähitulevikus tõsine teema. | Norra suusaliit loobus enamiku töötajate teenetest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suusaliit on teatanud 50 miljoni norra krooni (umbes 4,3 miljonit eurot) suurusest eelarveaugust ja seetõttu saadeti 96 töötajat palgata puhkusele. Lisaks kärbitakse ülejäänute palkasid.
"Olukord NSB-s on väga tõsine ja ma ei saa välistada täiendavad meetmeid, et ühel päeval hädaolukorra lõppedes töö jätkuda saaks," kommenteeris peasekretär Ingvild Bretten Berg.
"See pole raske aeg üksnes meile, vaid ka paljudele meie ümber, nii et oluline on üksteise eest hoolitseda nii hästi kui oskame."
Ka rahvusvahelise suusaliidu (FIS) president Gian-Franco Kasper on sõnanud, et kogu sporditööstuse ebakindlus on lähitulevikus tõsine teema.
### Response:
Norra suusaliit loobus enamiku töötajate teenetest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sellise ettepaneku tegi Saaremaa kriisikomisjonile Südamekodu ise ning komisjon oli sellega nõus.
Kriisikoduna kasutatakse Südamekodu Upal asuvat maja.
Kriisikomisjon võttis pühapäeval üle ka Südamekodu majja rajatava Saaremaa kriisikodu juhtimise eriolukorra ajaks.
Komisjoni ülesandel tegeleb nüüd kõigi Saaremaa vallas asuvate hooldekodude tegevuse korraldamisega vallavalitsus. See võimaldab eriolukorras eakate eest hoolitsemisel tervikuna parimaid lahendusi.
Pühapäeval sõlmisid Saaremaa vallavalitsus ja Saaremaa Südamekodu ka kirjaliku kokkuleppe.
Kriisikomisjoni esimehe, vallavanema Madis Kallase sõnul on praeguses olukorras väga tähtis kiire otsustamine ja tegutsemine. "Oleme väga tänulikud Südamekodule koostöö eest, mis aitab eakate saarlaste eest kriisiolukorras võimalikult hästi hoolt kanda," ütles Kallas.
Vallavanem lisas, et see on suurepärane näide kogukondlikust lähenemisest, mille puhul on esmatähtsad inimesed, mitte hooldekodu omandivorm.
Südamekodu juhatuse liige Martin Kukk kinnitas, et Saaremaa Südamekodu annab kõik oma praegused ressursid kriisi ületamiseks valla kriisikomisjoni käsutusse. "Täiendav abi nii Saaremaa Südamekodus kui ka teistes hooldekodudes elavate inimeste elu ja tervise kaitseks, eriti meditsiinipersonali osas on hädavajalik," lisas Kukk.
Kallas ja Kukk kinnitasid, et nakkuse edasise leviku takistamiseks peetakse Saaremaa Südamekodusse uute inimeste viimisel ülirangelt kinni reeglist, et koroonaviiruse kandjad ja nakatumata inimesed ei tohi omavahel kokku puutuda. | Saaremaa vald rajab kriisikodu hooldekodudes haigestunutele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sellise ettepaneku tegi Saaremaa kriisikomisjonile Südamekodu ise ning komisjon oli sellega nõus.
Kriisikoduna kasutatakse Südamekodu Upal asuvat maja.
Kriisikomisjon võttis pühapäeval üle ka Südamekodu majja rajatava Saaremaa kriisikodu juhtimise eriolukorra ajaks.
Komisjoni ülesandel tegeleb nüüd kõigi Saaremaa vallas asuvate hooldekodude tegevuse korraldamisega vallavalitsus. See võimaldab eriolukorras eakate eest hoolitsemisel tervikuna parimaid lahendusi.
Pühapäeval sõlmisid Saaremaa vallavalitsus ja Saaremaa Südamekodu ka kirjaliku kokkuleppe.
Kriisikomisjoni esimehe, vallavanema Madis Kallase sõnul on praeguses olukorras väga tähtis kiire otsustamine ja tegutsemine. "Oleme väga tänulikud Südamekodule koostöö eest, mis aitab eakate saarlaste eest kriisiolukorras võimalikult hästi hoolt kanda," ütles Kallas.
Vallavanem lisas, et see on suurepärane näide kogukondlikust lähenemisest, mille puhul on esmatähtsad inimesed, mitte hooldekodu omandivorm.
Südamekodu juhatuse liige Martin Kukk kinnitas, et Saaremaa Südamekodu annab kõik oma praegused ressursid kriisi ületamiseks valla kriisikomisjoni käsutusse. "Täiendav abi nii Saaremaa Südamekodus kui ka teistes hooldekodudes elavate inimeste elu ja tervise kaitseks, eriti meditsiinipersonali osas on hädavajalik," lisas Kukk.
Kallas ja Kukk kinnitasid, et nakkuse edasise leviku takistamiseks peetakse Saaremaa Südamekodusse uute inimeste viimisel ülirangelt kinni reeglist, et koroonaviiruse kandjad ja nakatumata inimesed ei tohi omavahel kokku puutuda.
### Response:
Saaremaa vald rajab kriisikodu hooldekodudes haigestunutele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahe aasta eest sai Weirather olümpiamängudel naiste ülisuurslaalomis pronksmedali, mis oli Liechtensteinile ajaloo kümnendaks olümpiamedaliks ja mis kõik on võidetud mäesuusatamises. Seejuures eelmisest pjedestaalikohast oli möödunud 30 aastat.
"Tänase päeva seisuga olen ametlikult erus ja pensionär," lausus Weirather sotsiaalmeedias. "See oli haarav reis, elu seiklus. Kõik, mis ma täna olen, olen tänu suusatamisele. 15 aastat pärast esimest MK-sõitu, ütlen ilma kahetsuseta, et olen andnud endast kõik."
Lisaks olümpiamedalile võitis Weirather 2017. aasta MM-il samuti ülisuurslaalomis hõbeda. 2017. ja 2018. aastal krooniti ta vastavas distsipliinis ka MK-sarja üldvõitjaks.
"Mul on olnud uskumatu karjäär, kuigi see algas üsna raskelt - 21-aastaselt oli mul kirjas juba seitse põlveoperatsiooni," meenutas Liechtensteini sportlane.
MK-sarjas teenis ta kokku üheksa etapivõitu ja pääses koguni 41 korral pjedestaalile. | Liechtensteini spordisangar pani karjäärile punkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahe aasta eest sai Weirather olümpiamängudel naiste ülisuurslaalomis pronksmedali, mis oli Liechtensteinile ajaloo kümnendaks olümpiamedaliks ja mis kõik on võidetud mäesuusatamises. Seejuures eelmisest pjedestaalikohast oli möödunud 30 aastat.
"Tänase päeva seisuga olen ametlikult erus ja pensionär," lausus Weirather sotsiaalmeedias. "See oli haarav reis, elu seiklus. Kõik, mis ma täna olen, olen tänu suusatamisele. 15 aastat pärast esimest MK-sõitu, ütlen ilma kahetsuseta, et olen andnud endast kõik."
Lisaks olümpiamedalile võitis Weirather 2017. aasta MM-il samuti ülisuurslaalomis hõbeda. 2017. ja 2018. aastal krooniti ta vastavas distsipliinis ka MK-sarja üldvõitjaks.
"Mul on olnud uskumatu karjäär, kuigi see algas üsna raskelt - 21-aastaselt oli mul kirjas juba seitse põlveoperatsiooni," meenutas Liechtensteini sportlane.
MK-sarjas teenis ta kokku üheksa etapivõitu ja pääses koguni 41 korral pjedestaalile.
### Response:
Liechtensteini spordisangar pani karjäärile punkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viiruse levikust ja nakatunutest – peame eriolukorrast kinni ja hõime ennekõike eakaid kaasmaalasi
1. Viirus on levinud üle maailma ja nüüdseks on haaratud 199 riiki. Viiruse leviku mõttes on esikohale tõusnud Ameerika Ühendriigid. Siiski on väga kõrge nakatunute ja surnute hulk Euroopas, ennekõike Itaalias, Hispaanias ja Prantsusmaal.
2. Globaalselt on nakatunud on peaaegu 670 000 ja surnud 31 000 inimest.
Aasia
3. Aasia on koroonaviiruse pandeemiaga oluliselt paremini hakkama saanud kui Euroopa. Suuremas osas Aasiast on viiruse levik kestnud alates jaanuarist, kuid suremus ühe miljoni elaniku kohta ei ületa üheski Aasia riigis kümmet. Üheski riigis pole küll nakatumine täielikult kadunud, kuid uute juhtude arv päevas jääb alla 200, sealjuures ka suurtes riikides.
4. Ühtset käitumismustrit, mis Aasias töötanud on, ei ole. Igal riigil on oma taktika, mis neile paremini sobinud on
Hiina ja Lõuna Korea tegid kindlaks haiguse leviku kolded, kehtestasid neis piirkondades väga ranged karantiinimeetmed. Selle tulemuseks oli küll nendes piirkondades kõrge nakatumine, aga samal ajal välditi range karantiiniga haiguse levikut teistesse piirkondadesse. Lõuna-Korea kasutas lisaks karantiinile ka laialdast testimist.
Jaapan, Singapur, Taiwan, Malaisia ja Hong-Kong ranget karantiini kehtestanud pole, aga kõik need riigid kontrollisid riigi sisenevaid isikuid ja tegid ning teevad väga tõhusat kontaktide jälgimist ja eraldamist. Kõik neisse riikidesse sisenejad olid kahenädalases karantiinis. Nakatunud ja potentsiaalsed haiged on hoitud tervetest rangelt lahus. Laialdast testimist nagu Lõuna-Koreas kasutatud pole. Jaapan kasutab testimist ainult tõsisemate haigusjuhtumite puhul, sealjuures Singapuris ja Taiwanis testitakse kõiki, kellel esinevad haigusnähud. Kuigi rangeid piiranguid pole, on kõigis neis riikides kehtestatud mingisugused piirangud, nagu koolide sulgemine Jaapanis, massikogunemiste keeld Singapuris ja kõigis on loomulikult endiselt kehtivad piirangud sissetulijatele.
Singapuris on täheldatud nakatunute arvu kasvu alates märtsi algusest, uute juhtude arv püsib saja ringis päevas ja seda jälgitakse väga hoolega (jaanuaris oli pigem alla kümne juhtumi päevas).
Kõiki neid riike iseloomustab suhteliselt madal vanade inimeste osakaal nakatunute hulgas võrreldes mõnede Euroopa riikidega. Kui vanemate kui 80-aastaste osakaal Itaalias ja Hispaanias on vastavalt 18,1 ja 16,5 protsenti, siis Hiinas ja Lõuna-Koreas veidi üle kolme protsendi ning Jaapanis 8,3 protsenti.
Kõigis ülaltoodud riikides oli maskide kandmine sotsiaalne norm juba enne koroonaviiruse pandeemiat ja see on nende riikide tervisepoliitikute soovitus ka antud epideemia ajal.
Kõigis ülal loetletud Aasia riikides on SARS-i kogemus.
Euroopa
5. Euroopa riigid jagan kolme gruppi lähtudes suremusest ühe miljoni elaniku kohta. Samal ajal tuleb silmas pidada, et mitte kõigis Euroopa riikides ei alanud haigestumise tõus samaaegselt ja seega pole hinnang päris objektiivne.
6. Kõige kõrgem surmajuhtude arv 1 miljoni elaniku kohta on Itaalias ja Hispaanias, vastavalt 166 ja 128. Itaalias, mis on elanike arvult enam vähem võrdne Hubei provintsile, on surnute arv enam kui kolm korda suurem kui Hubeis.
Nagu eelnevalt öeldud, iseloomustab mõlemat riiki suur eakate osakaal nakatunute hulgas.
Nagu ka eelnevates ülevaadetes märgitud, oli Itaalias eriti kõrge nakatunute arv Põhja-Itaalias, kusjuures lõunapoolsed provintsid olid suhteliselt vähe haaratud. Viimastel nädalatel on uute nakatunute arv Põhja-Itaalias stabiliseerumas, kuid Lõuna-Itaalias uute nakatunute arv tõuseb.
Mõlemas riigis (Itaalias viimased kuus-seitse päeva ja Hispaanias viimased neli päeva) on näha uute nakatunute arvu stabiliseerumist – Itaalias umbes 6000 uut juhtu ja Hispaanias 7000-8000 uut juhtu päevas. Kas tipp on saavutatud ja millal algab langus, on veel vara öelda? Itaalias on nakatunute arvu tõus kestnud umbes kolm nädalat ja Hispaanias kaks nädalat, aga enne kui nakatumise kõver allapoole keerab, on raske öelda nakatumiste kõvera tegelikku pikkust.
Surmajuhtude arv mõlemas riigis on endiselt kõrge või väga kõrge.
Nii Itaalias kui ka Hispaanias on kehtestatud mitmeid piiranguid, sealhulgas ka teatud piirkondade või kogu riigi täielikku sulgemist, sotsiaalse distantseerumise nõuet, koolide ja liikluse sulgemist jne.
Põhjused, miks Hubei provintsis nakatumise kõver pööras allapoole vaid mõned päevad pärast rangete piirangute kehtestamist ja miks sarnast kõvera langust ei olnud näha ei Itaalias ega Hispaanias, vajavad detailsemat analüüsi ja on antud momendil liiga spekulatiivsed.
Itaalia, eriti mõned provintsid nagu Veneto, on kasutanud laialdast testimist. Mitte küll nii laialdast nagu Lõuna-Korea, Norra või Island, aga testimiste hulk on olnud provintsiti erinev.
7. Teise grupi moodustavad riigid, kus suremus miljoni elaniku kohta on 30 piires. Sellesse gruppi kuuluvad Prantsusmaa, Šveits, Holland, Belgia ja Luksemburg. Nakatumise tõus algas neis riikides 10. märtsi paiku ja see tundub olevat pigem suurenev kui tasakaalu saavutav. Kõigis neis riikides on rakendatud erinevad sotsiaalse distantseerumise meetmed ja muid meetmeid puhangu pidurdamiseks.
Iraanis algas haigestunute arvu tõus samaaegselt Lõuna-Koreaga. Nüüdseks on uute juhtude arv püsinud stabiilselt kõrgena ja kui üldse, siis viimastel päevadel see pigem tõuseb.
8. Kolmanda grupi moodustavad ülejäänud Euroopa riigid, kus suremus on kümme või vähem juhtumit miljoni elaniku kohta.
Rootsi on ainuke riik, kus on küll kehtestatud mõningad piirangud, kuid riigi täielikku sulgemist rakendatud pole. Siiski pole Rootsi seda meedet kunagi välistanud. Kasutusel on vaid tõsisemate haigusnähtudega isikute testimine, nakatunute arv näitab tõusutendentsi, kuid tõus on aeglasem kui eelnimetatud Euroopa riikides.
Norra on kasutanud laialdast testimist, nakatunute arv on stabiilne, kõikudes 200-300 juhtumi ringis päevas. Norras on kehtestatud ranged piirangud.
Taani kasutab sarnaselt Rootsiga vaid tõsisemate haigusjuhtude testimist ja nakatumise kõver sarnaneb Norrale.
Uute nakatunute arv kõigis Põhjamaades (Norra, Taani, Rootsi, Soome, Island ja Eesti) on viimasel paaril nädalal olnud kümne protsendi piires vaatamata erinevatele meetmetele või testimise strateegiatele – peaaegu kogu rahvastiku testimine Islandil, laialdane testimine Norras või piiratud testimine Taanis ja Rootsis.
Saksamaa hakkab silma madala suremuse poolest. Üheks põhjuseks suhteliselt noorem nakatunute populatsioon - vanemaid kui 60-aastaseid 20 protsendi Saksamaal vs 56 protsenti Itaalias.
Ülejäänud maailm
9. Ameerika Ühendriikides on nakatumine tõusuteel ja juba praeguseks on nakatunute arvu poolest Ameerika Ühendriigid maailmas esikohal.
10. Teised riigid, valdavalt majanduslikult halvemas olukorras olevad kui Euroopa ja Ameerika Ühendriigid, raporteerivad suhteliselt madalat uute nakatunute hulka. Põhjused oleks vaid spekulatsioon.
Huvipakkuvad küsimused
11. Testimine. Laialdaselt on kasutusel PCR-il põhinev testimine, mis nõuab nii testimaterjali kogumist kui ka selle analüüsimist spetsialistide poolt ja vastuse saamine, võtab aega (kolmest-neljast tunnist kuni ööpäevani). Turule on lubatud nn kiirtestid, millega saab vastuse 15 minuti kuni poole tunniga. Need testid nõuavad ka spetsiaalse aparatuuri olemasolu ja on kasutatavad meditsiiniasutustes. Samal ajal on need haigete operatiivseks käsitlemiseks hädavajalikud. Turule on jõudnud kodused testid, millest enamik põhineb antikehade määramisel. Kuigi varased antikehad (IgM tüüpi) tekivad mõnedel haigetel juba teisel sümptomite avaldumise päeval, võtab see keskmiselt aega viis-kuus päeva. Seega sobivad need testid nende isikute kindlaks tegemiseks, kes koronaviirusega on kokku puutunud ja kes ei pruugi sellest olla teadlikud, kuid on ebapiisavad ägedate haigete leidmiseks ja nende varaseks isoleerimiseks. Siiani ECDC ja WHO nende testide kasutamist ei soovita, aga paljud riigid, sealhulgas ka Eesti, mõtlevad tõsiselt, kus nende testide kasutamisest abi võiks olla.
12. Kogu elanikkonna testimine. kogu elanikkonna testimine viiruse kandluse suhtes võib olla eksitav. Esiteks on tegemist väga tundlike meetoditega ning võimalikud valepositiivsed tulemused. Teiseks ei pruugi praegune negatiivne test anda kindlust, et see test homme positiivne poleks. Küll annaks haiguse levikust ülevaate viirusvastaste antikehade hindamine ehk seroepidemioloogilised uuringud. Minule teadaolevalt käib niisugune uuring Hollandis, aga ilmselt teevad seda teisedki riigid.
13. Sotsiaalne distantseerumine. kruiisilaeval Diamond Princess tehtud uuringud, mis valdavalt põhinevad kogute andmetele ja modelleerimisele näitavad, et pärast karantiini kehtestamist oluliselt langes teiste reisijate ja meeskonna nakatamine. Samas aga suurenes ühes kajutis olevate isikute nakatumise tase. See on veelkordne tunnistus, et sotsiaalne distantseerumine on efektiivne meetod nakkushaiguste leviku piiramiseks.
14. Maskid. Suhteliselt lihtne meede, mida ellu viia, aga väga raske on leida teaduspõhist infot. See on ka põhjuseks, miks maailma suured (CDC, Public Health England, WHO ja Aasia riikide tervishoiueksperdid) annavad just tavaelanikkonnale vastandlikke soovitusi. Meditsiiniasutuste ja meditsiiniliste protseduuride tegemiseks on maskide kandmise soovitused selged. Soovituste andmist takistab paratamatult ülemaailmne maskide ja muude kaitsevahendite puudus.
15. Asümptoomsed viiruse kandjad ja nende osa haiguse levitamisel. Kruiisilaeval Diamond Princess oli asümptoomseid viirusekandjaid keskmiselt 17,8 protsenti. Kuna seal oli ka piisavalt sümptomitega isikuid ja esialgu ranget karantiini polnud, siis on raske öelda, kuidas haigus täpselt levis.
16. Viiruse levik. Koroonaviirus on inimeste viirus ja levib ennekõike inimestelt inimesele rääkimisel, aevastamisel või köhimisel väikeste süljepiiskade vahendusel. Koroonaviiruse levik õhu kaudu või nakatunud pindade, sealhulgas riiete kaudu on siiani lõplikult tõestamata. Viiruse RNA-d on leitud, samuti on leitud elusaid viiruseid ülalloetletud materjalidest, kuid kui suur osa nakatunutest on viiruse saanud omamata kontakti nakatunud inimesega, pole selge.
17. I mmuunsuse teke. Kõik uuringud, mis on vaadanud antikehade teket, on leidnud immuunsuse tekke sajal protsendil nakatunutest, sõltumata kas sümptomid olid või mitte. Nagu öeldud, tekivad mõnedel inimestel varased antikehad juba esimestel päevadel. IgG tüüpi antikehad tekivad teisel nädalal nagu oodata võiski.
18. K as nakatuvad vaid vanad inimesed? See väide pole õige. Nakatumine on üsna sarnase sagedusega kõigis eagruppides, aga lapsed põevad suhteliselt kergelt ja kõige raskemate tagajärgedega on COVID-19 just vanuses 70+ ja veelgi enam 80+.
19. Ravimid ja vaktsiinid. Ühtegi ravimit koroonaviirusele registreeritud pole ja erinevas arengufaasis on 44 vaktsiini, millest kolm on jõudnud kliiniliste katsetusteni. Ravimitest on kliinilistes katsetustes remdesiviir, mis esialgu arendati Ebola viiruse raviks; ritonavir/lopinaviir, mida kasutatakse HIV infektsiooni raviks; hüdroksüklorokviinsulfaat, mida on aastaid kasutatud malaaria ja liigespõletike raviks ning tocilizumab (IL-6 retseptori vastane antikeha), mis siiani on näidustatud reumatoid- ja juveniilse artriidi raviks. Arendamisfaasis on spetsiifilised viirusevastased antikehad. Lisaks on arendamisel ja Hiinas ka kasutatud hüperimmuunset plasmat, ehk COVID-19 tervenenutelt saadud plasmat. Arendusfaasis on ka viirusespetsiifilised antikehad.
20. COVID-19. Kuigi suur enamus nakatunutest põeb haigust kergete sümptomitega, vajab 5-25 protsenti haigetest haiglaravi ja nendest omakorda pooled kuni kolmandik intensiivravi. Peamiseks haiguseks on raske kopsupõletik koos täiskasvanute respiratoorse distressi sündroomiga. Ennekõike intensiivravi saavaid haigeid iseloomustab pikk ja raske haiguse kulg. Kui vaadata Hiinat, kus puhang lõppes kuu või enam tagasi ja kus puhangu perioodil oli kriitilises seisundis haigeid üle 10 000, veel ka nüüd, mil uusi haigestunuid lisandub alla saja, on kriitilises seisundis 742 haiget ja iga päev lisandub mõni uus surmajuhtum.
Eesti olukord
21. Praeguseks on Eestis avastatud 679 nakatunut. Nakatumise epitsenter on Saaremaal, kus nakatunud on praegustel andmetel umbes 0,7 protsenti elanikkonnast. Islandi teadlaste andmetele on Islandi populatsioonist massilise PCR testimise tulemusel nakatunud 1 protsent elanikkonnast.
22. Eestis registreeritud juhtude kõver sarnaneb kõige rohkem Taani-Norra kõverale, kasv umbes kümme protsenti ööpäevas. Kas see tähendab, et Eesti on nn lameda nakatumise kasvuga riik, kus puhang kestab kaua (soomlaste andmetel 18 nädalat), on praegu veel vara öelda.
23. Haiglaravi on vajanud 70 inimest, kellest praegu on haiglaravil 56. Kolmanda astme intensiivravil on olnud 12 haiget, kellest kümme viibib praegu kriitilises seisundis.
24. Surnud on kolm inimest, kõik üle 80 aasta vanad.
Kokkuvõte
Koroonaviiruse pandeemia vaibumise märke väljaspool Aasiat veel ei näita. Edukaks on osutunud riigid, mis on suutnud haigestumise vanemaealiste hulgas võimalikult madalamana hoida.
Parimad strateegiad epideemia kontrollimiseks tunduvad olevat sotsiaalse distantseerumise kehtestamine, testimine koos sellele järgneva positiivsete range isoleerimisega, kontaktsete isoleerimine ja nende jälgimine ning eakate haigusest eemale hoidmine.
Karantiinist ja rangest sotsiaalsest distantseerumisest eemaldumise strateegiat ühelgi riigil veel pole, aga sellele mõelda tuleb. | Irja Lutsar: koroonaviiruse pandeemia vaibumise märke ei näita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viiruse levikust ja nakatunutest – peame eriolukorrast kinni ja hõime ennekõike eakaid kaasmaalasi
1. Viirus on levinud üle maailma ja nüüdseks on haaratud 199 riiki. Viiruse leviku mõttes on esikohale tõusnud Ameerika Ühendriigid. Siiski on väga kõrge nakatunute ja surnute hulk Euroopas, ennekõike Itaalias, Hispaanias ja Prantsusmaal.
2. Globaalselt on nakatunud on peaaegu 670 000 ja surnud 31 000 inimest.
Aasia
3. Aasia on koroonaviiruse pandeemiaga oluliselt paremini hakkama saanud kui Euroopa. Suuremas osas Aasiast on viiruse levik kestnud alates jaanuarist, kuid suremus ühe miljoni elaniku kohta ei ületa üheski Aasia riigis kümmet. Üheski riigis pole küll nakatumine täielikult kadunud, kuid uute juhtude arv päevas jääb alla 200, sealjuures ka suurtes riikides.
4. Ühtset käitumismustrit, mis Aasias töötanud on, ei ole. Igal riigil on oma taktika, mis neile paremini sobinud on
Hiina ja Lõuna Korea tegid kindlaks haiguse leviku kolded, kehtestasid neis piirkondades väga ranged karantiinimeetmed. Selle tulemuseks oli küll nendes piirkondades kõrge nakatumine, aga samal ajal välditi range karantiiniga haiguse levikut teistesse piirkondadesse. Lõuna-Korea kasutas lisaks karantiinile ka laialdast testimist.
Jaapan, Singapur, Taiwan, Malaisia ja Hong-Kong ranget karantiini kehtestanud pole, aga kõik need riigid kontrollisid riigi sisenevaid isikuid ja tegid ning teevad väga tõhusat kontaktide jälgimist ja eraldamist. Kõik neisse riikidesse sisenejad olid kahenädalases karantiinis. Nakatunud ja potentsiaalsed haiged on hoitud tervetest rangelt lahus. Laialdast testimist nagu Lõuna-Koreas kasutatud pole. Jaapan kasutab testimist ainult tõsisemate haigusjuhtumite puhul, sealjuures Singapuris ja Taiwanis testitakse kõiki, kellel esinevad haigusnähud. Kuigi rangeid piiranguid pole, on kõigis neis riikides kehtestatud mingisugused piirangud, nagu koolide sulgemine Jaapanis, massikogunemiste keeld Singapuris ja kõigis on loomulikult endiselt kehtivad piirangud sissetulijatele.
Singapuris on täheldatud nakatunute arvu kasvu alates märtsi algusest, uute juhtude arv püsib saja ringis päevas ja seda jälgitakse väga hoolega (jaanuaris oli pigem alla kümne juhtumi päevas).
Kõiki neid riike iseloomustab suhteliselt madal vanade inimeste osakaal nakatunute hulgas võrreldes mõnede Euroopa riikidega. Kui vanemate kui 80-aastaste osakaal Itaalias ja Hispaanias on vastavalt 18,1 ja 16,5 protsenti, siis Hiinas ja Lõuna-Koreas veidi üle kolme protsendi ning Jaapanis 8,3 protsenti.
Kõigis ülaltoodud riikides oli maskide kandmine sotsiaalne norm juba enne koroonaviiruse pandeemiat ja see on nende riikide tervisepoliitikute soovitus ka antud epideemia ajal.
Kõigis ülal loetletud Aasia riikides on SARS-i kogemus.
Euroopa
5. Euroopa riigid jagan kolme gruppi lähtudes suremusest ühe miljoni elaniku kohta. Samal ajal tuleb silmas pidada, et mitte kõigis Euroopa riikides ei alanud haigestumise tõus samaaegselt ja seega pole hinnang päris objektiivne.
6. Kõige kõrgem surmajuhtude arv 1 miljoni elaniku kohta on Itaalias ja Hispaanias, vastavalt 166 ja 128. Itaalias, mis on elanike arvult enam vähem võrdne Hubei provintsile, on surnute arv enam kui kolm korda suurem kui Hubeis.
Nagu eelnevalt öeldud, iseloomustab mõlemat riiki suur eakate osakaal nakatunute hulgas.
Nagu ka eelnevates ülevaadetes märgitud, oli Itaalias eriti kõrge nakatunute arv Põhja-Itaalias, kusjuures lõunapoolsed provintsid olid suhteliselt vähe haaratud. Viimastel nädalatel on uute nakatunute arv Põhja-Itaalias stabiliseerumas, kuid Lõuna-Itaalias uute nakatunute arv tõuseb.
Mõlemas riigis (Itaalias viimased kuus-seitse päeva ja Hispaanias viimased neli päeva) on näha uute nakatunute arvu stabiliseerumist – Itaalias umbes 6000 uut juhtu ja Hispaanias 7000-8000 uut juhtu päevas. Kas tipp on saavutatud ja millal algab langus, on veel vara öelda? Itaalias on nakatunute arvu tõus kestnud umbes kolm nädalat ja Hispaanias kaks nädalat, aga enne kui nakatumise kõver allapoole keerab, on raske öelda nakatumiste kõvera tegelikku pikkust.
Surmajuhtude arv mõlemas riigis on endiselt kõrge või väga kõrge.
Nii Itaalias kui ka Hispaanias on kehtestatud mitmeid piiranguid, sealhulgas ka teatud piirkondade või kogu riigi täielikku sulgemist, sotsiaalse distantseerumise nõuet, koolide ja liikluse sulgemist jne.
Põhjused, miks Hubei provintsis nakatumise kõver pööras allapoole vaid mõned päevad pärast rangete piirangute kehtestamist ja miks sarnast kõvera langust ei olnud näha ei Itaalias ega Hispaanias, vajavad detailsemat analüüsi ja on antud momendil liiga spekulatiivsed.
Itaalia, eriti mõned provintsid nagu Veneto, on kasutanud laialdast testimist. Mitte küll nii laialdast nagu Lõuna-Korea, Norra või Island, aga testimiste hulk on olnud provintsiti erinev.
7. Teise grupi moodustavad riigid, kus suremus miljoni elaniku kohta on 30 piires. Sellesse gruppi kuuluvad Prantsusmaa, Šveits, Holland, Belgia ja Luksemburg. Nakatumise tõus algas neis riikides 10. märtsi paiku ja see tundub olevat pigem suurenev kui tasakaalu saavutav. Kõigis neis riikides on rakendatud erinevad sotsiaalse distantseerumise meetmed ja muid meetmeid puhangu pidurdamiseks.
Iraanis algas haigestunute arvu tõus samaaegselt Lõuna-Koreaga. Nüüdseks on uute juhtude arv püsinud stabiilselt kõrgena ja kui üldse, siis viimastel päevadel see pigem tõuseb.
8. Kolmanda grupi moodustavad ülejäänud Euroopa riigid, kus suremus on kümme või vähem juhtumit miljoni elaniku kohta.
Rootsi on ainuke riik, kus on küll kehtestatud mõningad piirangud, kuid riigi täielikku sulgemist rakendatud pole. Siiski pole Rootsi seda meedet kunagi välistanud. Kasutusel on vaid tõsisemate haigusnähtudega isikute testimine, nakatunute arv näitab tõusutendentsi, kuid tõus on aeglasem kui eelnimetatud Euroopa riikides.
Norra on kasutanud laialdast testimist, nakatunute arv on stabiilne, kõikudes 200-300 juhtumi ringis päevas. Norras on kehtestatud ranged piirangud.
Taani kasutab sarnaselt Rootsiga vaid tõsisemate haigusjuhtude testimist ja nakatumise kõver sarnaneb Norrale.
Uute nakatunute arv kõigis Põhjamaades (Norra, Taani, Rootsi, Soome, Island ja Eesti) on viimasel paaril nädalal olnud kümne protsendi piires vaatamata erinevatele meetmetele või testimise strateegiatele – peaaegu kogu rahvastiku testimine Islandil, laialdane testimine Norras või piiratud testimine Taanis ja Rootsis.
Saksamaa hakkab silma madala suremuse poolest. Üheks põhjuseks suhteliselt noorem nakatunute populatsioon - vanemaid kui 60-aastaseid 20 protsendi Saksamaal vs 56 protsenti Itaalias.
Ülejäänud maailm
9. Ameerika Ühendriikides on nakatumine tõusuteel ja juba praeguseks on nakatunute arvu poolest Ameerika Ühendriigid maailmas esikohal.
10. Teised riigid, valdavalt majanduslikult halvemas olukorras olevad kui Euroopa ja Ameerika Ühendriigid, raporteerivad suhteliselt madalat uute nakatunute hulka. Põhjused oleks vaid spekulatsioon.
Huvipakkuvad küsimused
11. Testimine. Laialdaselt on kasutusel PCR-il põhinev testimine, mis nõuab nii testimaterjali kogumist kui ka selle analüüsimist spetsialistide poolt ja vastuse saamine, võtab aega (kolmest-neljast tunnist kuni ööpäevani). Turule on lubatud nn kiirtestid, millega saab vastuse 15 minuti kuni poole tunniga. Need testid nõuavad ka spetsiaalse aparatuuri olemasolu ja on kasutatavad meditsiiniasutustes. Samal ajal on need haigete operatiivseks käsitlemiseks hädavajalikud. Turule on jõudnud kodused testid, millest enamik põhineb antikehade määramisel. Kuigi varased antikehad (IgM tüüpi) tekivad mõnedel haigetel juba teisel sümptomite avaldumise päeval, võtab see keskmiselt aega viis-kuus päeva. Seega sobivad need testid nende isikute kindlaks tegemiseks, kes koronaviirusega on kokku puutunud ja kes ei pruugi sellest olla teadlikud, kuid on ebapiisavad ägedate haigete leidmiseks ja nende varaseks isoleerimiseks. Siiani ECDC ja WHO nende testide kasutamist ei soovita, aga paljud riigid, sealhulgas ka Eesti, mõtlevad tõsiselt, kus nende testide kasutamisest abi võiks olla.
12. Kogu elanikkonna testimine. kogu elanikkonna testimine viiruse kandluse suhtes võib olla eksitav. Esiteks on tegemist väga tundlike meetoditega ning võimalikud valepositiivsed tulemused. Teiseks ei pruugi praegune negatiivne test anda kindlust, et see test homme positiivne poleks. Küll annaks haiguse levikust ülevaate viirusvastaste antikehade hindamine ehk seroepidemioloogilised uuringud. Minule teadaolevalt käib niisugune uuring Hollandis, aga ilmselt teevad seda teisedki riigid.
13. Sotsiaalne distantseerumine. kruiisilaeval Diamond Princess tehtud uuringud, mis valdavalt põhinevad kogute andmetele ja modelleerimisele näitavad, et pärast karantiini kehtestamist oluliselt langes teiste reisijate ja meeskonna nakatamine. Samas aga suurenes ühes kajutis olevate isikute nakatumise tase. See on veelkordne tunnistus, et sotsiaalne distantseerumine on efektiivne meetod nakkushaiguste leviku piiramiseks.
14. Maskid. Suhteliselt lihtne meede, mida ellu viia, aga väga raske on leida teaduspõhist infot. See on ka põhjuseks, miks maailma suured (CDC, Public Health England, WHO ja Aasia riikide tervishoiueksperdid) annavad just tavaelanikkonnale vastandlikke soovitusi. Meditsiiniasutuste ja meditsiiniliste protseduuride tegemiseks on maskide kandmise soovitused selged. Soovituste andmist takistab paratamatult ülemaailmne maskide ja muude kaitsevahendite puudus.
15. Asümptoomsed viiruse kandjad ja nende osa haiguse levitamisel. Kruiisilaeval Diamond Princess oli asümptoomseid viirusekandjaid keskmiselt 17,8 protsenti. Kuna seal oli ka piisavalt sümptomitega isikuid ja esialgu ranget karantiini polnud, siis on raske öelda, kuidas haigus täpselt levis.
16. Viiruse levik. Koroonaviirus on inimeste viirus ja levib ennekõike inimestelt inimesele rääkimisel, aevastamisel või köhimisel väikeste süljepiiskade vahendusel. Koroonaviiruse levik õhu kaudu või nakatunud pindade, sealhulgas riiete kaudu on siiani lõplikult tõestamata. Viiruse RNA-d on leitud, samuti on leitud elusaid viiruseid ülalloetletud materjalidest, kuid kui suur osa nakatunutest on viiruse saanud omamata kontakti nakatunud inimesega, pole selge.
17. I mmuunsuse teke. Kõik uuringud, mis on vaadanud antikehade teket, on leidnud immuunsuse tekke sajal protsendil nakatunutest, sõltumata kas sümptomid olid või mitte. Nagu öeldud, tekivad mõnedel inimestel varased antikehad juba esimestel päevadel. IgG tüüpi antikehad tekivad teisel nädalal nagu oodata võiski.
18. K as nakatuvad vaid vanad inimesed? See väide pole õige. Nakatumine on üsna sarnase sagedusega kõigis eagruppides, aga lapsed põevad suhteliselt kergelt ja kõige raskemate tagajärgedega on COVID-19 just vanuses 70+ ja veelgi enam 80+.
19. Ravimid ja vaktsiinid. Ühtegi ravimit koroonaviirusele registreeritud pole ja erinevas arengufaasis on 44 vaktsiini, millest kolm on jõudnud kliiniliste katsetusteni. Ravimitest on kliinilistes katsetustes remdesiviir, mis esialgu arendati Ebola viiruse raviks; ritonavir/lopinaviir, mida kasutatakse HIV infektsiooni raviks; hüdroksüklorokviinsulfaat, mida on aastaid kasutatud malaaria ja liigespõletike raviks ning tocilizumab (IL-6 retseptori vastane antikeha), mis siiani on näidustatud reumatoid- ja juveniilse artriidi raviks. Arendamisfaasis on spetsiifilised viirusevastased antikehad. Lisaks on arendamisel ja Hiinas ka kasutatud hüperimmuunset plasmat, ehk COVID-19 tervenenutelt saadud plasmat. Arendusfaasis on ka viirusespetsiifilised antikehad.
20. COVID-19. Kuigi suur enamus nakatunutest põeb haigust kergete sümptomitega, vajab 5-25 protsenti haigetest haiglaravi ja nendest omakorda pooled kuni kolmandik intensiivravi. Peamiseks haiguseks on raske kopsupõletik koos täiskasvanute respiratoorse distressi sündroomiga. Ennekõike intensiivravi saavaid haigeid iseloomustab pikk ja raske haiguse kulg. Kui vaadata Hiinat, kus puhang lõppes kuu või enam tagasi ja kus puhangu perioodil oli kriitilises seisundis haigeid üle 10 000, veel ka nüüd, mil uusi haigestunuid lisandub alla saja, on kriitilises seisundis 742 haiget ja iga päev lisandub mõni uus surmajuhtum.
Eesti olukord
21. Praeguseks on Eestis avastatud 679 nakatunut. Nakatumise epitsenter on Saaremaal, kus nakatunud on praegustel andmetel umbes 0,7 protsenti elanikkonnast. Islandi teadlaste andmetele on Islandi populatsioonist massilise PCR testimise tulemusel nakatunud 1 protsent elanikkonnast.
22. Eestis registreeritud juhtude kõver sarnaneb kõige rohkem Taani-Norra kõverale, kasv umbes kümme protsenti ööpäevas. Kas see tähendab, et Eesti on nn lameda nakatumise kasvuga riik, kus puhang kestab kaua (soomlaste andmetel 18 nädalat), on praegu veel vara öelda.
23. Haiglaravi on vajanud 70 inimest, kellest praegu on haiglaravil 56. Kolmanda astme intensiivravil on olnud 12 haiget, kellest kümme viibib praegu kriitilises seisundis.
24. Surnud on kolm inimest, kõik üle 80 aasta vanad.
Kokkuvõte
Koroonaviiruse pandeemia vaibumise märke väljaspool Aasiat veel ei näita. Edukaks on osutunud riigid, mis on suutnud haigestumise vanemaealiste hulgas võimalikult madalamana hoida.
Parimad strateegiad epideemia kontrollimiseks tunduvad olevat sotsiaalse distantseerumise kehtestamine, testimine koos sellele järgneva positiivsete range isoleerimisega, kontaktsete isoleerimine ja nende jälgimine ning eakate haigusest eemale hoidmine.
Karantiinist ja rangest sotsiaalsest distantseerumisest eemaldumise strateegiat ühelgi riigil veel pole, aga sellele mõelda tuleb.
### Response:
Irja Lutsar: koroonaviiruse pandeemia vaibumise märke ei näita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Täiendavalt külastuskeelule oleme alustanud kõigi Eesti hooldekodude laustestimist koroonaviiruse suhtes. Alustame loomulikult Saaremaalt, mis on põhiosas juba tehtud tegelikult - testi tulemused on pooltes hooldekodudes teada ja teised pool tulevad täna," rääkis Kiik pühapäeval peetud pressikonverentsil.
"Lisaks veel erihoolekandele on prioriteetide seas suuremad hooldekodud ja Võrumaa hooldekodud, kuna me teame, et Võrumaal on samuti keskmisest kõrgem nakatunute osakaal," rääkis minister.
Erisuse tegemise üheks põhjuskes on ka see, et kuna hooldekodudes on inimestel sageli nagunii erinevaid tervisemuresid ja nad on nõrgema tervisega, siis võib juhtuda, et COVID-19 haigust ei avastata kohe sümptomite ilmnemisel, selgitas Kiik.
"Kuna seal on inimesed, kellel võib olla palju muid tervisehädasid ja ei ole ka koha peal võimekust kohe aru saada, välja selgitada, mis põhjusel on patsiendil enesetunne halvenenud, mis põhjusel on tekkinud palavik, köha ja muud sümptomid, siis seetõttu me teeme laustestimise, et saada teada nii töötajaskonnas kui ka klientide suhtes, nii üldhooldekodudes kui ka erihoolekandeasutustes täpse pildi," rääkis Kiik
Lähiajal saab kõigist rohkem kui 200 Eesti hooldekodust tervikpildi maakondade lõikes, ütles Kiik.
"See tähendab seda, et maakondades tuleb tagada võimekus ka hooldekodudel, mis kuuluvad valdavalt kas erasektorile või kohalikele omavalitsustele, väga selgelt isoleerida patsiente, viia COVID-19 haigusega patsiente kas haiglasse või siis eraldi blokkidesse, et ei tekiks olukorda, kus kohapealne nakatumine võib hakata laiaulatuslikult levima, kus see võib jõuda väga paljudeni, kümnete või suuremate hooldekodude puhul me räägime isegi sadadest inimestest," rääkis Kiik.
Seega tuleb veelgi karmimalt rakendada kõiki võimalikke tõkestamismeetodeid, et ära hoida võimalus, et haiguks jõuaks kõige nõrgemate sihtrühmadeni või veel enam, kui ta juba jõudnud on, lõpetas Kiik.
Kiik kinnitas ka, et testimised hooldekodudes ei tähenda Eesti testimisvõimekuse ümberjagamist, vaid uute testide tegemise lisandumist. "Testimise võimekus on Eestis võrdlemisi kõrge. Me näeme, et suudame üheaegselt testida mobiilsete brigaadidega hooldekodudes ja inimeste kodudes ning ka mobiilsetes punktides proove võtta. Testimiste arv hooldekodude testimisel ei jaotu ümber, vaid kasvab üle tuhande päevas," kinnitas minister. | Riik alustab hooldekodudes laustestimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Täiendavalt külastuskeelule oleme alustanud kõigi Eesti hooldekodude laustestimist koroonaviiruse suhtes. Alustame loomulikult Saaremaalt, mis on põhiosas juba tehtud tegelikult - testi tulemused on pooltes hooldekodudes teada ja teised pool tulevad täna," rääkis Kiik pühapäeval peetud pressikonverentsil.
"Lisaks veel erihoolekandele on prioriteetide seas suuremad hooldekodud ja Võrumaa hooldekodud, kuna me teame, et Võrumaal on samuti keskmisest kõrgem nakatunute osakaal," rääkis minister.
Erisuse tegemise üheks põhjuskes on ka see, et kuna hooldekodudes on inimestel sageli nagunii erinevaid tervisemuresid ja nad on nõrgema tervisega, siis võib juhtuda, et COVID-19 haigust ei avastata kohe sümptomite ilmnemisel, selgitas Kiik.
"Kuna seal on inimesed, kellel võib olla palju muid tervisehädasid ja ei ole ka koha peal võimekust kohe aru saada, välja selgitada, mis põhjusel on patsiendil enesetunne halvenenud, mis põhjusel on tekkinud palavik, köha ja muud sümptomid, siis seetõttu me teeme laustestimise, et saada teada nii töötajaskonnas kui ka klientide suhtes, nii üldhooldekodudes kui ka erihoolekandeasutustes täpse pildi," rääkis Kiik
Lähiajal saab kõigist rohkem kui 200 Eesti hooldekodust tervikpildi maakondade lõikes, ütles Kiik.
"See tähendab seda, et maakondades tuleb tagada võimekus ka hooldekodudel, mis kuuluvad valdavalt kas erasektorile või kohalikele omavalitsustele, väga selgelt isoleerida patsiente, viia COVID-19 haigusega patsiente kas haiglasse või siis eraldi blokkidesse, et ei tekiks olukorda, kus kohapealne nakatumine võib hakata laiaulatuslikult levima, kus see võib jõuda väga paljudeni, kümnete või suuremate hooldekodude puhul me räägime isegi sadadest inimestest," rääkis Kiik.
Seega tuleb veelgi karmimalt rakendada kõiki võimalikke tõkestamismeetodeid, et ära hoida võimalus, et haiguks jõuaks kõige nõrgemate sihtrühmadeni või veel enam, kui ta juba jõudnud on, lõpetas Kiik.
Kiik kinnitas ka, et testimised hooldekodudes ei tähenda Eesti testimisvõimekuse ümberjagamist, vaid uute testide tegemise lisandumist. "Testimise võimekus on Eestis võrdlemisi kõrge. Me näeme, et suudame üheaegselt testida mobiilsete brigaadidega hooldekodudes ja inimeste kodudes ning ka mobiilsetes punktides proove võtta. Testimiste arv hooldekodude testimisel ei jaotu ümber, vaid kasvab üle tuhande päevas," kinnitas minister.
### Response:
Riik alustab hooldekodudes laustestimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tallinna lukkupanekut püüame vältida, kuna siin käiakse väga palju tööl väljaspoolt linna ning tallinlased liiguvad ka linnast välja tööle," ütles Kiik pühapäeval peetud pressikonverentsil.
Minister selgitas, et nii kaua kuni järgitakse väljas liikumisel 2+2 reeglit ja inimesed hoiduvad suurematest kogunemistest, mis aitab koroonaviiruse levikut takistada, siis ei pea nii drastilisi meetmeid rakendama.
Kiik kutsus kõiki piirangutest kinni pidama, hoiduma kogunemistest ning isegi võimalusel toit koju tellima, mitte aga seda ise poest ostma minema.
"Meie kõigi käitumine on täna juba andnud tulemusi. Kui suudame seda hoida, siis võib-olla ei tekigi vajadust lisameetmeid rakendada. Aga seda näitab aeg," märkis sotsiaalminister. | Kiik: püüame Tallinna lukkupanekut vältida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tallinna lukkupanekut püüame vältida, kuna siin käiakse väga palju tööl väljaspoolt linna ning tallinlased liiguvad ka linnast välja tööle," ütles Kiik pühapäeval peetud pressikonverentsil.
Minister selgitas, et nii kaua kuni järgitakse väljas liikumisel 2+2 reeglit ja inimesed hoiduvad suurematest kogunemistest, mis aitab koroonaviiruse levikut takistada, siis ei pea nii drastilisi meetmeid rakendama.
Kiik kutsus kõiki piirangutest kinni pidama, hoiduma kogunemistest ning isegi võimalusel toit koju tellima, mitte aga seda ise poest ostma minema.
"Meie kõigi käitumine on täna juba andnud tulemusi. Kui suudame seda hoida, siis võib-olla ei tekigi vajadust lisameetmeid rakendada. Aga seda näitab aeg," märkis sotsiaalminister.
### Response:
Kiik: püüame Tallinna lukkupanekut vältida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhjaranniku andmetel on tegemist 89-aastase mehega.
"Kahjuks tuvastati ühel 28.03 hospitaliseeritud Alutaguse hoolekeskuse elanikul COVID-19 positiivne viiruseproov," teatas Alutaguse hoolekeskus sotsiaalmeedias. "Hoolekeskus jälgib rangelt terviseameti ja teiste ametkondade poolt kehtestatud nõudeid. Elanikud viibivad oma tubades ning püüame kõikvõimalikud majasisesed liikumised viia miinimumini. "
Hoolekeskuse teatel kinnitas terviseamet, et pühapäeva jooksul testitakse kõiki Alutaguse hoolekeskuse elanikke ja töötajaid.
"Kuidas viirus meieni jõudis, hoolimata karantiinist ja hoolikast hügieeninõuete jälgimisest, ei oska me praegu kinnitada," teatas hoolekeskus. "SA Alutaguse Hoolekeskus on olnud alates 12. märtsi pärastlõunast karantiinis. Külastusi ei ole toimunud ja kõik toodud pakid on desinfitseeritud. Vähimategi haigustunnustega töötajad on koheselt koju jäänud ja Covid-19 suhtes testitud, tulemused olid negatiivsed."
Sotsiaalminister Tanel Kiik ja sotsiaalministeeriumi kohalike omavalitsuste toetuste ja teenuste poliitka juht Triin Raag rääkisid pühapäeva lõunal peetud pressikonverentsil, et üle kogu Eesti on testitud sadu hooldekodude töötajaid ja patsiente ning neile teadaolevalt ei ole seni nakatunuid mujalt kui Saaremaalt leitud.
Kiik tunnustas hooldekodude töötajaid, kes on seni karantiini nõuetest hästi kinni pidanud. Ta märkis ka, et töötajatele ei saa ülirangeid piiranguid kehtestada, kuna kõigil on pered ja lähedased ning see läheb ka vastuollu inimeste põhiõigustega. Siiski on need hooldekodude töötajad, kes on tulnud välisreisilt või kellel on olnud haigussümptomeid, ise koju karantiini jäänud, lisas Kiik.
Minister tunnustas hooldekodude töötajaid, kes tema sõnul teevad seda tööd suhteliselt väikse palga eest. Lisaks tasub ka meeles pidada, et hooldekodudes on siiani tööjõupuudus, märkis Kiik.
Sotsiaalminister teatas pühapäeval, et riik alustab kõigis hooldekodudes laustestimist, et avastada võimalikke viirusekoldeid ning isloeerida nakatunud patsiendid.
Kiik kinnitas ka, et testimised hooldekodudes ei tähenda Eesti testimisvõimekuse ümberjagamist, vaid uute testide tegemise lisandumist. "Testimise võimekus on Eestis võrdlemisi kõrge. Me näeme, et suudame üheaegselt testida mobiilsete brigaadidega hooldekodudes ja inimeste kodudes ning ka mobiilsetes punktides proove võtta. Testimiste arv hooldekodude testimisel ei jaotu ümber, vaid kasvab üle tuhande päevas," kinnitas minister. | Koroonaviirus jõudis ka Alutaguse hoolekeskusesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhjaranniku andmetel on tegemist 89-aastase mehega.
"Kahjuks tuvastati ühel 28.03 hospitaliseeritud Alutaguse hoolekeskuse elanikul COVID-19 positiivne viiruseproov," teatas Alutaguse hoolekeskus sotsiaalmeedias. "Hoolekeskus jälgib rangelt terviseameti ja teiste ametkondade poolt kehtestatud nõudeid. Elanikud viibivad oma tubades ning püüame kõikvõimalikud majasisesed liikumised viia miinimumini. "
Hoolekeskuse teatel kinnitas terviseamet, et pühapäeva jooksul testitakse kõiki Alutaguse hoolekeskuse elanikke ja töötajaid.
"Kuidas viirus meieni jõudis, hoolimata karantiinist ja hoolikast hügieeninõuete jälgimisest, ei oska me praegu kinnitada," teatas hoolekeskus. "SA Alutaguse Hoolekeskus on olnud alates 12. märtsi pärastlõunast karantiinis. Külastusi ei ole toimunud ja kõik toodud pakid on desinfitseeritud. Vähimategi haigustunnustega töötajad on koheselt koju jäänud ja Covid-19 suhtes testitud, tulemused olid negatiivsed."
Sotsiaalminister Tanel Kiik ja sotsiaalministeeriumi kohalike omavalitsuste toetuste ja teenuste poliitka juht Triin Raag rääkisid pühapäeva lõunal peetud pressikonverentsil, et üle kogu Eesti on testitud sadu hooldekodude töötajaid ja patsiente ning neile teadaolevalt ei ole seni nakatunuid mujalt kui Saaremaalt leitud.
Kiik tunnustas hooldekodude töötajaid, kes on seni karantiini nõuetest hästi kinni pidanud. Ta märkis ka, et töötajatele ei saa ülirangeid piiranguid kehtestada, kuna kõigil on pered ja lähedased ning see läheb ka vastuollu inimeste põhiõigustega. Siiski on need hooldekodude töötajad, kes on tulnud välisreisilt või kellel on olnud haigussümptomeid, ise koju karantiini jäänud, lisas Kiik.
Minister tunnustas hooldekodude töötajaid, kes tema sõnul teevad seda tööd suhteliselt väikse palga eest. Lisaks tasub ka meeles pidada, et hooldekodudes on siiani tööjõupuudus, märkis Kiik.
Sotsiaalminister teatas pühapäeval, et riik alustab kõigis hooldekodudes laustestimist, et avastada võimalikke viirusekoldeid ning isloeerida nakatunud patsiendid.
Kiik kinnitas ka, et testimised hooldekodudes ei tähenda Eesti testimisvõimekuse ümberjagamist, vaid uute testide tegemise lisandumist. "Testimise võimekus on Eestis võrdlemisi kõrge. Me näeme, et suudame üheaegselt testida mobiilsete brigaadidega hooldekodudes ja inimeste kodudes ning ka mobiilsetes punktides proove võtta. Testimiste arv hooldekodude testimisel ei jaotu ümber, vaid kasvab üle tuhande päevas," kinnitas minister.
### Response:
Koroonaviirus jõudis ka Alutaguse hoolekeskusesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vastavalt siseministri taotlusele kaasaks politsei- ja piirivalveamet (PPA) esmajoones kohalikke kaitseliitlasi koos sunni kasutamise õigusega täiendavate liikumispiirangute kehtestamiseks saartel kuni eriolukorra lõpuni, teatas presidendi kantselei.
Alates esmaspäevast muudetakse Saaremaal ja Muhu vallas inimeste liikumispiirangud rangemaks, et kohapealse koroonaviiruse levikut senisest tugevamalt piirata. Inimesed peavad püsima kodus ning väljas tohib käia vaid üksikutel tingimustel ja kaasas peab olema isikut tõendav dokument.
"Saaremaa on praegu kiireima nakatunute arvu kasvuga piirkond Eestis ning seal kehtestatud täiendavad viibimiskeelud liikumispiirangud on praeguses olukorras kahtlemata vajalikud ja otstarbekad. Liikumispiirangute kehtestamine tähendab ka vajadust suurema arvu politseipatrullide järele. Kohapealseid inimesi ja olusid tundvate kaitseliitlaste kaasamine nendesse patrullidesse on minu arvates vägagi mõistlik ja nutikas lahendus," selgitas president Kaljulaid pressiteate vahendusel.
Riigipea pani kõigile Eesti inimestele südamele, et liikumispiirangud ja soovitused vältida tarbetut ringiliikumist ja kontakte kehtivad kogu riigis. "Oleme mõistlikud ja täidame neid korraldusi, sest kriisi ohjamisel on igaühe panus hädavajalik," rõhutas president Kaljulaid.
Vastavalt hädaolukorra seadusele võib kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata eriolukorra piirkonnas liikluse korraldamiseks ja turvalisuse tagamiseks valitsuse korraldusel ja presidendi nõusolekul. | President nõustus Kaitseliidu kaasamisega Saaremaal ja Muhus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vastavalt siseministri taotlusele kaasaks politsei- ja piirivalveamet (PPA) esmajoones kohalikke kaitseliitlasi koos sunni kasutamise õigusega täiendavate liikumispiirangute kehtestamiseks saartel kuni eriolukorra lõpuni, teatas presidendi kantselei.
Alates esmaspäevast muudetakse Saaremaal ja Muhu vallas inimeste liikumispiirangud rangemaks, et kohapealse koroonaviiruse levikut senisest tugevamalt piirata. Inimesed peavad püsima kodus ning väljas tohib käia vaid üksikutel tingimustel ja kaasas peab olema isikut tõendav dokument.
"Saaremaa on praegu kiireima nakatunute arvu kasvuga piirkond Eestis ning seal kehtestatud täiendavad viibimiskeelud liikumispiirangud on praeguses olukorras kahtlemata vajalikud ja otstarbekad. Liikumispiirangute kehtestamine tähendab ka vajadust suurema arvu politseipatrullide järele. Kohapealseid inimesi ja olusid tundvate kaitseliitlaste kaasamine nendesse patrullidesse on minu arvates vägagi mõistlik ja nutikas lahendus," selgitas president Kaljulaid pressiteate vahendusel.
Riigipea pani kõigile Eesti inimestele südamele, et liikumispiirangud ja soovitused vältida tarbetut ringiliikumist ja kontakte kehtivad kogu riigis. "Oleme mõistlikud ja täidame neid korraldusi, sest kriisi ohjamisel on igaühe panus hädavajalik," rõhutas president Kaljulaid.
Vastavalt hädaolukorra seadusele võib kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata eriolukorra piirkonnas liikluse korraldamiseks ja turvalisuse tagamiseks valitsuse korraldusel ja presidendi nõusolekul.
### Response:
President nõustus Kaitseliidu kaasamisega Saaremaal ja Muhus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koroonaviiruse pandeemia tõttu on väga paljud spordi suursündmused käesolevalt aastalt lükatud järgmisesse, kaasa arvatud Tokyo olümpiamängud ja jalgpalli Euroopa meistrivõistlused, vahendab Baltic Chain Cycling.
Kuna Tour de France toimub igal suvel, siis sarnane edasilükkamise variant kõne alla ei tule. Pigem on kaalumisel võimalus, et korraldada võistlus pealtvaatajateta.
Sellist lähenemist on kaalunud Prantsusmaa spordiminister Roxana Maracineanu, päris mitmete stardi- ja finišipaikade linnapead on aga rahvata suursündmuse vastu.
See ei täidaks eesmärki, telepildi vahendusel jääks üritusest meelde moonutatud ja erilise särata vaatemäng.
Rahvusvahelise jalgratturite liidu (UCI) ekspresident Brian Cookson on välja käinud idee, et kõik suurtuurid võiks olukorra normaliseerudes tänavu ikkagi ära pidada.
Nii Giro d'Italia, Tour de France kui ka Vuelta tuleks lühendada kahele nädalale ning loodetavasti hiljemalt juuli lõpust avaneb võimalus neid järgemööda läbi viia.
Tänavune Tour de France on planeeritud toimuma 27. juunist 19. juulini. | Otsus Tour de France'i osas tehakse hiljemalt mai keskel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koroonaviiruse pandeemia tõttu on väga paljud spordi suursündmused käesolevalt aastalt lükatud järgmisesse, kaasa arvatud Tokyo olümpiamängud ja jalgpalli Euroopa meistrivõistlused, vahendab Baltic Chain Cycling.
Kuna Tour de France toimub igal suvel, siis sarnane edasilükkamise variant kõne alla ei tule. Pigem on kaalumisel võimalus, et korraldada võistlus pealtvaatajateta.
Sellist lähenemist on kaalunud Prantsusmaa spordiminister Roxana Maracineanu, päris mitmete stardi- ja finišipaikade linnapead on aga rahvata suursündmuse vastu.
See ei täidaks eesmärki, telepildi vahendusel jääks üritusest meelde moonutatud ja erilise särata vaatemäng.
Rahvusvahelise jalgratturite liidu (UCI) ekspresident Brian Cookson on välja käinud idee, et kõik suurtuurid võiks olukorra normaliseerudes tänavu ikkagi ära pidada.
Nii Giro d'Italia, Tour de France kui ka Vuelta tuleks lühendada kahele nädalale ning loodetavasti hiljemalt juuli lõpust avaneb võimalus neid järgemööda läbi viia.
Tänavune Tour de France on planeeritud toimuma 27. juunist 19. juulini.
### Response:
Otsus Tour de France'i osas tehakse hiljemalt mai keskel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Lavastaja erialale tuli paberid ja ideed esitada kuidagi liiga ruttu. Nii otsustasingi minna rahulikult vaatama, mis seal näitlejate sisseastumiskatsetel toimub," rääkis Hennessi ajakirjale Anne ja Stiil.
"Ma ei plaaninud üldse Viljandisse päriselt õppima minna... see lihtsalt juhtus," lisas ta. "Kuid soov kunagi oma visioon vormi panna on alles. Kui säde lööb, tuleb kohe ära teha, mitte mõelda, et teen siis, kui olen osavam. "Pärast" ei ole enam sama, tegutsemistahe on väärtuslikum kui perfektsionismi tagaajamine."" | Näitleja Henessi Schmidt soovis saada hoopis lavastajaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Lavastaja erialale tuli paberid ja ideed esitada kuidagi liiga ruttu. Nii otsustasingi minna rahulikult vaatama, mis seal näitlejate sisseastumiskatsetel toimub," rääkis Hennessi ajakirjale Anne ja Stiil.
"Ma ei plaaninud üldse Viljandisse päriselt õppima minna... see lihtsalt juhtus," lisas ta. "Kuid soov kunagi oma visioon vormi panna on alles. Kui säde lööb, tuleb kohe ära teha, mitte mõelda, et teen siis, kui olen osavam. "Pärast" ei ole enam sama, tegutsemistahe on väärtuslikum kui perfektsionismi tagaajamine.""
### Response:
Näitleja Henessi Schmidt soovis saada hoopis lavastajaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Artikkel ilmus algselt portaalis Edasi.
Sellel hoiatusel pole enam suurt tähtsust. Koroonaviirus muutub tõsisemaks ka ilma haigestumiseta, sest meedia hoolitseb liialdamise eest juba esilehtedel. Kes on see, kes kinnitaks, et meedia tähelepanu on asjakohane, või muutub olukord halvemaks alles siis, kui "seda hakatakse põdema"? Poliitika on ministrite igapäevase näitamise ekraanil ju heaks kiitnud.
"Kõike tuleb teha mõistuse piires" – ka see on hea ütlus. Seda mõtet võiks jätkata: pudel päevas. Ent kuidas koroonaviirus sellega seostub?
Tänaseni on ajaloo üks teadaolevalt kõige suuremaid katastroofe, kui sõjad kõrvale jätta, olnud Hispaania gripp. Seni on see veel olnud suurem kui koroona. Hispaania gripp tappis 1918. ja 1919. aastal 50–100 miljonit inimest. Koroona jääb sellest veel palju maha. Aga pole ka ime, sest kaitsemeetmed on olnud karmid.
Soomes viis Hispaania gripp hauda 25 000 inimest. Minu naise isa peres surid sellesse haigusesse mõlemad vanemad. Viis last müüdi oksjonilasteks, nagu oli tavaks. Õnneks elasid nad Kagu-Soomes, rahakal Raisiomaal. Koroona ohvreid on tänaseks vaid mõni.
Nimetus "Hispaania gripp" tulenes sellest, et sõdivates riikides, sh Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal, kehtis sõjatsensuur. Seal ei olnud hukkunute arvu lugemine lubatud. Hispaania ei sõdinud ja seal hakati epideemiast avalikult rääkima. Seega võttis avalikkus ka tol ajal ajast osa.
Milles viib koroonaviirus meid eksiteele? Seda ei saa me veel mitu aastat teada. Kuid ülemaailmne aktsiahindade langus kõneleb siiski millestki.
Koroonast räägitakse valjult vist kõikjal mujal kui Hiinas, kust kõik alguse sai. Samas on Hiina Euroopa avalikus elus kohal. Haiguse mõjud avaldusid Euroopas esmalt vist Hiina restoranides, mille müük langes samas rütmis avalikkuse tähelepanu kasvuga.
"Soomes on juba pankrotiohtu sattunud vallad ja linnad, mis on kaua aega elanud üle oma võimete. Mis neist saab, kui seda segadust hakatakse lõpuks lahendama?"
Helsingis hakkavad Hiina restoranide kõrval pauguga sulguma ka muude restoranide uksed. Turismivaldkond kõigub niikuinii, sest inimesi sunnitakse liikuma üksi. Lende tühistatakse, hotellide uksed pannakse lukku. Eelarved tuleb ümber teha ja pidevates puudujääkides Itaalia pääseb sellest puhta nahaga. Soomes on juba pankrotiohtu sattunud vallad ja linnad, mis on kaua aega elanud üle oma võimete. Mis neist saab, kui seda segadust hakatakse lõpuks lahendama?
Selles ei ole midagi täiesti uut, kuid mõõtkavad on võrreldes varasemaga teised. Minuvanusel, nüüd riskirühma (üle 70-aastased) ja Soome tubastesse tingimustesse mõistetul on siiski mõningaid kogemusi "muistsest" sõdadejärgsest ajast.
1947. aastal sattusin Ulvila rändtaudihaiglasse (rändtaud – see epideemia rahvapärane nimetus on juba unustuse hõlma vajunud!), sest mind tabas difteeria. Olin seal kuu aega ja peamiselt oli lõbus. Jooksime sõpradega haiglast ära maanteekraavidesse ja lähedalasuvasse liivaauku möödujaid hirmutama!
Täna kõigutab koroona riike muul viisil kui ükski varasem mälus olev sündmus. Õudu tekitavad uudised katkestavad selle pika ajaperioodi, mille jooksul on oodatud, et maailmast kujuneb palju parem koht, kui ta eales olnud on.
Me oleme üsna kaua, alates 1970ndate aastate algusest elanud ajastul, mida Samuel Huntington on nimetanud demokraatia "kolmandaks laineks". Sellel ajavahemikul on valimistega valitud liberaalsete demokraatiate arv kasvanud umbes 35-lt rohkem kui 110-ni.
Globaliseerumist toetasid liberaalsed majandusinstitutsioonid, nagu Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), ja seda täiendavad kaubanduslepingud, nagu Euroopa Liit (EL) ja Põhja-Ameerika vabakaubandusleping NAFTA. Globaalsed liberaalid täitsid EL-i organid, eelkõike Euroopa Komisjoni. Rahvusriigid ununesid, peaaegu kogu võim oli muutunud rahvusvaheliseks.
Selle kohta on Francis Fukuyama, keda tuntakse raamatu "Ajaloo lõpp" autorina, kirjutanud analüüsi pealkirjaga "Identiteet". Soovitan lugeda, saadaval inglise ja nüüd ka soome keeles.
Fukuyama sõnul on see liberaalne turumajandus muutunud arengusuunaks, mida ta nimetab "populistlikuks natsionalismiks". Selle kohta on kogemusi nii Soomes kui ka Eestis.
Põliseestlased (EKRE) ja põlissoomlased on saavutanud rahva seas suure toetuse, kuigi eriti Soomes on valitsuse hõivanud liberaalse turumajanduse naised. Rahvusliku suundumuse rahvusvahelised sümbolid on muu hulgas Donald J. Trump, Vladimir Putin, Türgi Erdogan ja Ungari Orban.
Rahvusvahelistel turgudel on Trumpe saatnud edu, osalt koostöös Venemaa ja Hiinaga, keda liberaalid võõristavad.
Nüüd paneb koroona proovile siiski liberaalse demokraatia, mitte populistliku natsionalismi.
Tuleb välja, et natsionalism või isegi religioon ei ole uues geopoliitilises keskkonnas oma jõudu kaotanud. See tähendab probleeme näiteks EL-ile. Me oleme seda juba näinud.
"Tundub, et Eesti pääseb sellest kergemalt, sest riigivõlg on tühine."
Loomulikult on liiga vara öelda, kuhu maailm nüüd minemas on. Viimaste kümnendite liberalistlikku Euroopasse on muutus siiski saabumas. Soome vaatevinklist on üks asi küll selge: pärast koroonat saavad võlgades oleval Soomel olema veelgi suuremad probleemid. Tundub, et Eesti pääseb sellest kergemalt, sest riigivõlg on tühine. Mõlemad vajavad aga üha selgemalt sisserändajaid, sest oma tööjõud väheneb.
Koroonaviiruse eest kaitsmisega alustati iseäranis Soomes liiga hilja, kuid hoo suurenedes on see teema domineerinud kogu poliitilises arutelus. Kindel on, et koroona mõjutab nii Eestis kui ka Soomes viirusejärgset maailmapilti. Soomes on valitsus saanud ainuõiguslikult kontrollida kogu avalikkuses esitatavat pilti. Kriitilisest ajakirjandusest on alles jäänud vaid mälestus. Opositsioongi vannub valitsusele truudust.
Muus osas on Eesti ja Soome erinevad. Eestis on konservatiivsed rõhuasetused olulised. Soomet valitseb seevastu liberalistlik vasakpoolsus, mis 70ndate aastate eelkäijate jaoks kuulus fantaasiavaldkonda. See ei sobi hästi ka tänapäeva, sest geopoliitikas on suured tegijad siiski konservatiivid.
Seepärast ongi valitsusele suureks toeks vabariigi president Sauli Niinistö, kes on võtnud enda kanda olulise rolli nii eriolukordi sätestavas seadusandluses kui ka aruteludes.
Suurim kiitus kuulub siiski suurele Soome rahvale, kes kuuletub lojaalselt oma valitsejatele. See on huvitav seik, tuleviku seisukohalt üsna otsustav. Sanna Marini toetades võib ka sotsiaaldemokraatide toetus selle sööstu tulemuse lendu tõusta. | Jarmo Virmavirta: koroona juhib tuleviku poliitikat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Artikkel ilmus algselt portaalis Edasi.
Sellel hoiatusel pole enam suurt tähtsust. Koroonaviirus muutub tõsisemaks ka ilma haigestumiseta, sest meedia hoolitseb liialdamise eest juba esilehtedel. Kes on see, kes kinnitaks, et meedia tähelepanu on asjakohane, või muutub olukord halvemaks alles siis, kui "seda hakatakse põdema"? Poliitika on ministrite igapäevase näitamise ekraanil ju heaks kiitnud.
"Kõike tuleb teha mõistuse piires" – ka see on hea ütlus. Seda mõtet võiks jätkata: pudel päevas. Ent kuidas koroonaviirus sellega seostub?
Tänaseni on ajaloo üks teadaolevalt kõige suuremaid katastroofe, kui sõjad kõrvale jätta, olnud Hispaania gripp. Seni on see veel olnud suurem kui koroona. Hispaania gripp tappis 1918. ja 1919. aastal 50–100 miljonit inimest. Koroona jääb sellest veel palju maha. Aga pole ka ime, sest kaitsemeetmed on olnud karmid.
Soomes viis Hispaania gripp hauda 25 000 inimest. Minu naise isa peres surid sellesse haigusesse mõlemad vanemad. Viis last müüdi oksjonilasteks, nagu oli tavaks. Õnneks elasid nad Kagu-Soomes, rahakal Raisiomaal. Koroona ohvreid on tänaseks vaid mõni.
Nimetus "Hispaania gripp" tulenes sellest, et sõdivates riikides, sh Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal, kehtis sõjatsensuur. Seal ei olnud hukkunute arvu lugemine lubatud. Hispaania ei sõdinud ja seal hakati epideemiast avalikult rääkima. Seega võttis avalikkus ka tol ajal ajast osa.
Milles viib koroonaviirus meid eksiteele? Seda ei saa me veel mitu aastat teada. Kuid ülemaailmne aktsiahindade langus kõneleb siiski millestki.
Koroonast räägitakse valjult vist kõikjal mujal kui Hiinas, kust kõik alguse sai. Samas on Hiina Euroopa avalikus elus kohal. Haiguse mõjud avaldusid Euroopas esmalt vist Hiina restoranides, mille müük langes samas rütmis avalikkuse tähelepanu kasvuga.
"Soomes on juba pankrotiohtu sattunud vallad ja linnad, mis on kaua aega elanud üle oma võimete. Mis neist saab, kui seda segadust hakatakse lõpuks lahendama?"
Helsingis hakkavad Hiina restoranide kõrval pauguga sulguma ka muude restoranide uksed. Turismivaldkond kõigub niikuinii, sest inimesi sunnitakse liikuma üksi. Lende tühistatakse, hotellide uksed pannakse lukku. Eelarved tuleb ümber teha ja pidevates puudujääkides Itaalia pääseb sellest puhta nahaga. Soomes on juba pankrotiohtu sattunud vallad ja linnad, mis on kaua aega elanud üle oma võimete. Mis neist saab, kui seda segadust hakatakse lõpuks lahendama?
Selles ei ole midagi täiesti uut, kuid mõõtkavad on võrreldes varasemaga teised. Minuvanusel, nüüd riskirühma (üle 70-aastased) ja Soome tubastesse tingimustesse mõistetul on siiski mõningaid kogemusi "muistsest" sõdadejärgsest ajast.
1947. aastal sattusin Ulvila rändtaudihaiglasse (rändtaud – see epideemia rahvapärane nimetus on juba unustuse hõlma vajunud!), sest mind tabas difteeria. Olin seal kuu aega ja peamiselt oli lõbus. Jooksime sõpradega haiglast ära maanteekraavidesse ja lähedalasuvasse liivaauku möödujaid hirmutama!
Täna kõigutab koroona riike muul viisil kui ükski varasem mälus olev sündmus. Õudu tekitavad uudised katkestavad selle pika ajaperioodi, mille jooksul on oodatud, et maailmast kujuneb palju parem koht, kui ta eales olnud on.
Me oleme üsna kaua, alates 1970ndate aastate algusest elanud ajastul, mida Samuel Huntington on nimetanud demokraatia "kolmandaks laineks". Sellel ajavahemikul on valimistega valitud liberaalsete demokraatiate arv kasvanud umbes 35-lt rohkem kui 110-ni.
Globaliseerumist toetasid liberaalsed majandusinstitutsioonid, nagu Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), ja seda täiendavad kaubanduslepingud, nagu Euroopa Liit (EL) ja Põhja-Ameerika vabakaubandusleping NAFTA. Globaalsed liberaalid täitsid EL-i organid, eelkõike Euroopa Komisjoni. Rahvusriigid ununesid, peaaegu kogu võim oli muutunud rahvusvaheliseks.
Selle kohta on Francis Fukuyama, keda tuntakse raamatu "Ajaloo lõpp" autorina, kirjutanud analüüsi pealkirjaga "Identiteet". Soovitan lugeda, saadaval inglise ja nüüd ka soome keeles.
Fukuyama sõnul on see liberaalne turumajandus muutunud arengusuunaks, mida ta nimetab "populistlikuks natsionalismiks". Selle kohta on kogemusi nii Soomes kui ka Eestis.
Põliseestlased (EKRE) ja põlissoomlased on saavutanud rahva seas suure toetuse, kuigi eriti Soomes on valitsuse hõivanud liberaalse turumajanduse naised. Rahvusliku suundumuse rahvusvahelised sümbolid on muu hulgas Donald J. Trump, Vladimir Putin, Türgi Erdogan ja Ungari Orban.
Rahvusvahelistel turgudel on Trumpe saatnud edu, osalt koostöös Venemaa ja Hiinaga, keda liberaalid võõristavad.
Nüüd paneb koroona proovile siiski liberaalse demokraatia, mitte populistliku natsionalismi.
Tuleb välja, et natsionalism või isegi religioon ei ole uues geopoliitilises keskkonnas oma jõudu kaotanud. See tähendab probleeme näiteks EL-ile. Me oleme seda juba näinud.
"Tundub, et Eesti pääseb sellest kergemalt, sest riigivõlg on tühine."
Loomulikult on liiga vara öelda, kuhu maailm nüüd minemas on. Viimaste kümnendite liberalistlikku Euroopasse on muutus siiski saabumas. Soome vaatevinklist on üks asi küll selge: pärast koroonat saavad võlgades oleval Soomel olema veelgi suuremad probleemid. Tundub, et Eesti pääseb sellest kergemalt, sest riigivõlg on tühine. Mõlemad vajavad aga üha selgemalt sisserändajaid, sest oma tööjõud väheneb.
Koroonaviiruse eest kaitsmisega alustati iseäranis Soomes liiga hilja, kuid hoo suurenedes on see teema domineerinud kogu poliitilises arutelus. Kindel on, et koroona mõjutab nii Eestis kui ka Soomes viirusejärgset maailmapilti. Soomes on valitsus saanud ainuõiguslikult kontrollida kogu avalikkuses esitatavat pilti. Kriitilisest ajakirjandusest on alles jäänud vaid mälestus. Opositsioongi vannub valitsusele truudust.
Muus osas on Eesti ja Soome erinevad. Eestis on konservatiivsed rõhuasetused olulised. Soomet valitseb seevastu liberalistlik vasakpoolsus, mis 70ndate aastate eelkäijate jaoks kuulus fantaasiavaldkonda. See ei sobi hästi ka tänapäeva, sest geopoliitikas on suured tegijad siiski konservatiivid.
Seepärast ongi valitsusele suureks toeks vabariigi president Sauli Niinistö, kes on võtnud enda kanda olulise rolli nii eriolukordi sätestavas seadusandluses kui ka aruteludes.
Suurim kiitus kuulub siiski suurele Soome rahvale, kes kuuletub lojaalselt oma valitsejatele. See on huvitav seik, tuleviku seisukohalt üsna otsustav. Sanna Marini toetades võib ka sotsiaaldemokraatide toetus selle sööstu tulemuse lendu tõusta.
### Response:
Jarmo Virmavirta: koroona juhib tuleviku poliitikat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Keerulistel hetkedel, mida praegune eriolukord kahtlemata on, liigub sotsiaalmeedias palju väiteid, mida on keeruline kontrollida. Enamustel juhtudel levitavad inimesed infot, olgu see korrektne või väär, heausklikult. Kriisiolukorras on sõnumitel aga märksa suurem kaal kui tavaolukorras. Eksitava info laialdane levik võib inimeste tervise või isegi elu ohtu seada. Seetõttu on meie peamine soovitus lihtne – ärge jagage edasi infot, milles te kindlad pole," ütles valitsuse kommunikatsioonikeskuse staabijuht Siim Kumpas ERR-ile.
"Usaldusväärseima ja täpseima info COVID-19 ja eriolukorra kohta leiab ametlikest kanalitest (kriis.ee, terviseameti koduleht jt) ning rahvusrinhäälingust. Möödunud nädalal pandi püsti ka kriisiinfotelefon 1247, mis on tasuta ja vastab kõnedele ööpäevaringselt," märkis Kumpas.
Mitmed lääneriikides tegutsevad mõttekojad ja infosõjaga tegelevad uurimisrühmad on tõdenud, et koroonapandeemia vallandumine on suurendanud ka sellega seotud libauudiseid ja vandenõuteooriaid, mille eesmärgiks on sageli valitsuse usaldusväärsuse ja kehtiva ühiskondliku korra õõnestamine. | Valitsuse kommunikatsioonikeskus kutsub hoiduma kahtlase info jagamisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Keerulistel hetkedel, mida praegune eriolukord kahtlemata on, liigub sotsiaalmeedias palju väiteid, mida on keeruline kontrollida. Enamustel juhtudel levitavad inimesed infot, olgu see korrektne või väär, heausklikult. Kriisiolukorras on sõnumitel aga märksa suurem kaal kui tavaolukorras. Eksitava info laialdane levik võib inimeste tervise või isegi elu ohtu seada. Seetõttu on meie peamine soovitus lihtne – ärge jagage edasi infot, milles te kindlad pole," ütles valitsuse kommunikatsioonikeskuse staabijuht Siim Kumpas ERR-ile.
"Usaldusväärseima ja täpseima info COVID-19 ja eriolukorra kohta leiab ametlikest kanalitest (kriis.ee, terviseameti koduleht jt) ning rahvusrinhäälingust. Möödunud nädalal pandi püsti ka kriisiinfotelefon 1247, mis on tasuta ja vastab kõnedele ööpäevaringselt," märkis Kumpas.
Mitmed lääneriikides tegutsevad mõttekojad ja infosõjaga tegelevad uurimisrühmad on tõdenud, et koroonapandeemia vallandumine on suurendanud ka sellega seotud libauudiseid ja vandenõuteooriaid, mille eesmärgiks on sageli valitsuse usaldusväärsuse ja kehtiva ühiskondliku korra õõnestamine.
### Response:
Valitsuse kommunikatsioonikeskus kutsub hoiduma kahtlase info jagamisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 20. märtsil saatis Eesti Vabariik Euroopa Nõukogule teavituse, et ei pruugi kriisi tõttu järgida Euroopa inimõiguste konventsiooni.
Artiklid, mille järgimist riik ei pruugi tagada, on kirja kohaselt õigus isikuvabadusele ja turvalisusele (art 5), õigus õiglasele kohtulikule arutamisele (art 6), õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu (art 8), kogunemiste ja ühingute moodustamise vabadus (art 11), õigus omandile (protokoll 1, art 1), õigus haridusele (protokoll 1, art 2) ning liikumisvabadus riigi sees ja õigus riigist lahkuda (protokoll 3, art 1).
Vaikselt ja põhjalike selgitusteta Strasbourgi saadetud teatis tekitab omajagu küsimusi ja on üsna libe ning ohtudega valik.
Absoluutsed ja piiratud õigused
Inimõigused jagunevad absoluutseteks ja piiratud õigusteks, nii säilib inimesele õigus elule igas olukorras ning piinata ei või kedagi ka eriolukorras. Piiratud inimõiguste alla kuuluvad aga näiteks kogunemis- ja sõnavabadus, õigus privaatsusele ja eraelu puutumatusele. Siiski ei tähenda see, et riik võib nimetatud õigusi piirata kergekäeliselt või lähtuvalt poliitilistest huvidest.
Piirangut kaaludes on avalikul võimul kohustus piirangute sisu, mõju ja alternatiivid põhjalikult läbi kaaluda. Inimõigusi austavas ühiskonnas peab riik konventsiooni artiklite potentsiaalsest mittejärgmisest vaikselt teatamise asemel põhjalikult selgitama oma seisukohta.
Riik ei pea teavitama ainult Euroopa Nõukogu, vaid peab ka rahvale selgitama, miks seda teha oli vaja ja miks ei saa ka kriisiajal jääda inimõiguste konventsiooni piiridesse. Pressikonverentsid, mis igapäevaselt toimuvad, oleksid olnud riigi nägemuse selgitamiseks hea võimalus. 30 aastat tagasi väljavõideldud õiguste ja vabaduste piiramine väärib selgeid ning põhjalikke vastuseid.
Välisministri Urmas Reinsalu selgitus, et tegu on tavalise praktikaga, mis toimub ametnike rutiinse töö tasandil, on kummastav ja tekitab pigem lisaküsimusi. Inimõiguste järgimine ja kaitse on ühe demokraatliku riigi esmane roll, ühiskonna ning selle inimeste rahuliku kooseksisteerimise tuum.
"Kõik sellised fundamentaalsed otsused peaksid sündima riigijuhtide, mitte ametnike tasandil."
Inimõigused ja põhivabadused ei kao ka kriisi ajal ning nende piiramine peab alati jääma viimaseks sammuks, mida astuda vaid siis, kui ühtegi teist võimalust pole. Praeguses olukorras tuleb riigil esmalt kaitsta inimelusid ja seetõttu on tõepoolest juba tekkinud vajadus piirata näiteks inimeste kogunemisvabadus. Kuid kõik sellised fundamentaalsed otsused peaksid sündima riigijuhtide, mitte ametnike tasandil.
Lisaks Eestile on teate teinud Armeenia, Gruusia, Läti, Moldova ja Rumeenia. Selles nimekirjas on riike, mille puhul on inimõiguste olukord problemaatiline.
Riik peaks selgitama, miks on vajalik inimõiguste konventsiooniga oma inimeste ees võetud kohustustest loobumine, sest rahvatervise kaitseks saab vajadusel selletagi inimõigusi piirata, kaaludes esmalt piirangute proportsionaalsust ja vajalikkust. Nüüd aga soovib Eesti konventsiooni mitte rakendada.
On õigustatud küsida, miks pole sarnast teatist Euroopa Nõukogule saatnud näiteks põhjamaad või mitmed teised läänepoolsed Euroopa riigid.
COVID-19 pandeemia on oht inimõigustele?
Väljaandes European Journal of International Law analüüsiti Itaalia poolt rakendatud meetmete vastavust Euroopa inimõiguste konventsioonile ning leiti, et rakendatud meetmed ei ole konventsiooniga vastuolus.
Sotsiaalsete suhete piiramine on hetkel ainus ja tõhus viis selle ülemaailmse kriisi lahendamiseks, seega on tegu proportsionaalsete meetmetega, mida riigid rahva tervise nimel rakendama peavad. Itaalia peaks olema näide, et karmid isolatsiooni reeglid on vajalikud, aga see ei takista riikidel järgida inimõigusi.
Euroopa Liidu riigid käituvadki siiski erinevalt. Näiteks Ungari peaminister Viktor Orban kasutab kriisi ära oma mõjuvõimu suurendamiseks. Orban soovib saada ulatuslikke volitusi ise seadusi vastu võtta ilma selge meetmete lõpptähtajata. See küüniline samm pole mitte ainult kahjulik inimõiguste ja demokraatia jaoks Ungaris, vaid juhib tähelepanu ning ressursse kõrvale viirusega võitlemiselt.
Inimõiguste keskus analüüsib jooksvalt ka Eesti valitsuse poolt vastuvõetud meetmeid ja seni on need olnud proportsionaalsed ning inimelude kaitse ja rahvatervise huvides. Samal ajal ei saa ignoreerida põhiõigustevastast retoorikat mõne koalitsioonipoliitiku suust, mis on praeguses olukorras ebavajalik, inimesi rahvuse järgi stigmatiseeriv ja seeläbi isegi hirmutav.
Inimõigused on ka kriisis igale demokraatlikule riigile kompassiks. Näiteks kaitsevad inimõigused eakate õigusi tervise kaitsele, sh vaimsele tervisele, aga ka üldisele toimetulekule. Ohus on ka paljude, eriti haavatavate gruppide, toimetulek. Eesti inimeste abivalmidus ja hoolimine kriisi ajal, mida näitavad paljud kodanikualgatused, on märk, et inimõigused kui väärtused on inimeste jaoks tähtsad.
Sama sõnumi võiks saata ka riik – iga inimese inimväärikus on oluline ka keerulisel ajal! Seega laialdaste võimalike inimõiguste piirangute asemel peaks riik suunama kogu energia meie oma inimeste hoidmisele, mitte mõtlema, milliseid inimõigusi ja kuidas piirata. | Egert Rünne: kergekäeline loobumine inimõiguste konventsioonist on libe tee | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
20. märtsil saatis Eesti Vabariik Euroopa Nõukogule teavituse, et ei pruugi kriisi tõttu järgida Euroopa inimõiguste konventsiooni.
Artiklid, mille järgimist riik ei pruugi tagada, on kirja kohaselt õigus isikuvabadusele ja turvalisusele (art 5), õigus õiglasele kohtulikule arutamisele (art 6), õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu (art 8), kogunemiste ja ühingute moodustamise vabadus (art 11), õigus omandile (protokoll 1, art 1), õigus haridusele (protokoll 1, art 2) ning liikumisvabadus riigi sees ja õigus riigist lahkuda (protokoll 3, art 1).
Vaikselt ja põhjalike selgitusteta Strasbourgi saadetud teatis tekitab omajagu küsimusi ja on üsna libe ning ohtudega valik.
Absoluutsed ja piiratud õigused
Inimõigused jagunevad absoluutseteks ja piiratud õigusteks, nii säilib inimesele õigus elule igas olukorras ning piinata ei või kedagi ka eriolukorras. Piiratud inimõiguste alla kuuluvad aga näiteks kogunemis- ja sõnavabadus, õigus privaatsusele ja eraelu puutumatusele. Siiski ei tähenda see, et riik võib nimetatud õigusi piirata kergekäeliselt või lähtuvalt poliitilistest huvidest.
Piirangut kaaludes on avalikul võimul kohustus piirangute sisu, mõju ja alternatiivid põhjalikult läbi kaaluda. Inimõigusi austavas ühiskonnas peab riik konventsiooni artiklite potentsiaalsest mittejärgmisest vaikselt teatamise asemel põhjalikult selgitama oma seisukohta.
Riik ei pea teavitama ainult Euroopa Nõukogu, vaid peab ka rahvale selgitama, miks seda teha oli vaja ja miks ei saa ka kriisiajal jääda inimõiguste konventsiooni piiridesse. Pressikonverentsid, mis igapäevaselt toimuvad, oleksid olnud riigi nägemuse selgitamiseks hea võimalus. 30 aastat tagasi väljavõideldud õiguste ja vabaduste piiramine väärib selgeid ning põhjalikke vastuseid.
Välisministri Urmas Reinsalu selgitus, et tegu on tavalise praktikaga, mis toimub ametnike rutiinse töö tasandil, on kummastav ja tekitab pigem lisaküsimusi. Inimõiguste järgimine ja kaitse on ühe demokraatliku riigi esmane roll, ühiskonna ning selle inimeste rahuliku kooseksisteerimise tuum.
"Kõik sellised fundamentaalsed otsused peaksid sündima riigijuhtide, mitte ametnike tasandil."
Inimõigused ja põhivabadused ei kao ka kriisi ajal ning nende piiramine peab alati jääma viimaseks sammuks, mida astuda vaid siis, kui ühtegi teist võimalust pole. Praeguses olukorras tuleb riigil esmalt kaitsta inimelusid ja seetõttu on tõepoolest juba tekkinud vajadus piirata näiteks inimeste kogunemisvabadus. Kuid kõik sellised fundamentaalsed otsused peaksid sündima riigijuhtide, mitte ametnike tasandil.
Lisaks Eestile on teate teinud Armeenia, Gruusia, Läti, Moldova ja Rumeenia. Selles nimekirjas on riike, mille puhul on inimõiguste olukord problemaatiline.
Riik peaks selgitama, miks on vajalik inimõiguste konventsiooniga oma inimeste ees võetud kohustustest loobumine, sest rahvatervise kaitseks saab vajadusel selletagi inimõigusi piirata, kaaludes esmalt piirangute proportsionaalsust ja vajalikkust. Nüüd aga soovib Eesti konventsiooni mitte rakendada.
On õigustatud küsida, miks pole sarnast teatist Euroopa Nõukogule saatnud näiteks põhjamaad või mitmed teised läänepoolsed Euroopa riigid.
COVID-19 pandeemia on oht inimõigustele?
Väljaandes European Journal of International Law analüüsiti Itaalia poolt rakendatud meetmete vastavust Euroopa inimõiguste konventsioonile ning leiti, et rakendatud meetmed ei ole konventsiooniga vastuolus.
Sotsiaalsete suhete piiramine on hetkel ainus ja tõhus viis selle ülemaailmse kriisi lahendamiseks, seega on tegu proportsionaalsete meetmetega, mida riigid rahva tervise nimel rakendama peavad. Itaalia peaks olema näide, et karmid isolatsiooni reeglid on vajalikud, aga see ei takista riikidel järgida inimõigusi.
Euroopa Liidu riigid käituvadki siiski erinevalt. Näiteks Ungari peaminister Viktor Orban kasutab kriisi ära oma mõjuvõimu suurendamiseks. Orban soovib saada ulatuslikke volitusi ise seadusi vastu võtta ilma selge meetmete lõpptähtajata. See küüniline samm pole mitte ainult kahjulik inimõiguste ja demokraatia jaoks Ungaris, vaid juhib tähelepanu ning ressursse kõrvale viirusega võitlemiselt.
Inimõiguste keskus analüüsib jooksvalt ka Eesti valitsuse poolt vastuvõetud meetmeid ja seni on need olnud proportsionaalsed ning inimelude kaitse ja rahvatervise huvides. Samal ajal ei saa ignoreerida põhiõigustevastast retoorikat mõne koalitsioonipoliitiku suust, mis on praeguses olukorras ebavajalik, inimesi rahvuse järgi stigmatiseeriv ja seeläbi isegi hirmutav.
Inimõigused on ka kriisis igale demokraatlikule riigile kompassiks. Näiteks kaitsevad inimõigused eakate õigusi tervise kaitsele, sh vaimsele tervisele, aga ka üldisele toimetulekule. Ohus on ka paljude, eriti haavatavate gruppide, toimetulek. Eesti inimeste abivalmidus ja hoolimine kriisi ajal, mida näitavad paljud kodanikualgatused, on märk, et inimõigused kui väärtused on inimeste jaoks tähtsad.
Sama sõnumi võiks saata ka riik – iga inimese inimväärikus on oluline ka keerulisel ajal! Seega laialdaste võimalike inimõiguste piirangute asemel peaks riik suunama kogu energia meie oma inimeste hoidmisele, mitte mõtlema, milliseid inimõigusi ja kuidas piirata.
### Response:
Egert Rünne: kergekäeline loobumine inimõiguste konventsioonist on libe tee |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siinkohal on meile abiks 1411. aastal Abi Zakaryya al-Dimashqi al-Dumyti kirjutatud bestseller "Jihad", mida seniajani laialdaselt publitseeritakse moslemitele üle maailma.
Ekstremistide nägemuse kohaselt on džihaad nii individuaalne kui ka ühiskondlik ravim, mis ravib indiviidi uskmatusest, tuues ta protsessi käigus islami rüppe. Allahi mitteuskumine on ühiskonnale kõige raskem ja hävitavam haigus.
Seega ravib džihaad ühiskonda, eemaldades korruptsiooni ja rõhumise. Kui aga jätta uskmatud puutumata, suurendatakse seeläbi haiguse levikut, mis on kui vähkkasvaja. Islam ei saa õitseda ja moslemid rahus elada, enne kui see haigus on ravitud.
Ekstremistid väidavad, et džihaadi viljelemine on järgmine suurim tegu peale Allahi uskumist ja üks Allahi poolt armastatumaid tegusid. Seetõttu on džihaadile pühendunud võitleja kõikidest teistest moslemitest parem.
Allah on reserveerinud džihaadi võitlejale paradiisis sada astet ja kuna džihaad on ülim tegevus, omab selles väärtust iga detail. Kõik hirmud ja raskused lahinguväljal tuleb ületada, võitleja iga tegevus džihaadis on ülistatud.
Võitleja viibimisel islami vastasega piirneval territooriumil on oma väärtus. Selline ala kannab nime ribaat ehk maa-ala, eelpost, garnison, mis on pidevalt islami vastaste rünnakuohu all ja kus viibimise üks päev võrdub tuhande päevaga kusagil mujal, näiteks moslemite pühamates paikades nagu Meka, Madina ja Jeruusalemm. Suurim patt on ribaat maha jätta ja põgeneda, kui vastane peaks sind ründama.
Džihaadi käigus haavata saamine on samuti voorus. Kui lahingu ajal põgenetakse ja keeratakse vastasele selg, on oodata karmi karistust. Põgenemine on lubatud vaid siis, kui moslemitele vastanduv armee on kaks korda suurem. Samuti on põgenemine lubatud uue positsiooni valikuks või teiste moslemitega liitumiseks. Lahinguväljalt eemalduda võib ka haiguse korral või kui puudub juurdepääs relvadele.
Surres küllusesse
Sõdima minnakse kas Allahile heameele valmistamiseks, armastusest islami vastu või paradiisi pääsemise võimalust otsima. Viimane on kõige levinum, sest paradiisi jõudmisega välditakse põrgutuld ja tõustakse märtri staatusesse.
Džihaadiga ühinetakse ka enesekaitseks või siis sõjasaagi saamiseks, mis pole vale tegevus, sest on sissetulekuallikaks. Kui aga džihaadiga on ühinetud vaid isikliku tunnustuse saamiseks, ei vääri selline moslem mudžaheedi nime ja kui ta lahingus surma saab, ei saa ta märtriks, vaid visatakse põrgutulle.
Moslem, kes sureb lahinguväljal, saab usumärtriks. Surres Allahi teel, antakse talle andeks kõik patud, mida ei tehta moslemi loomuliku surma puhul. Seega on islami ekstremistidele surm lahinguväljal pääseteeks paradiisi ja ligipääsuks hüvedele.
Mida märter paradiisis teeb, on samuti üksikasjaliselt üles tähendatud. Paradiisis saavad märtrid kokku prohvetitega ja paradiisis ollakse märtritele tänulikud. Arvatakse, et kui märtri hing lahkub kehast, on ta tunnistajaks andamitele, mis Allah on tema jaoks ette valmistanud.
"Märter võib kutsuda paradiisi 70 oma lähisugulast ja tunda rahu viimasel kohtupäeval."
Märtreid õnnistab Allah mitmete voorustega. Näiteks saab märter andeks kõik patud, kaasa arvatud laenatud raha, mis jäi maises elus võlglastele tagasi maksmata. Märtritele pakuvad oma tiibadega varju inglid. Märter võib kutsuda paradiisi 70 oma lähisugulast ja tunda rahu viimasel kohtupäeval.
Võitleja, kes sureb märtrina, on parem kui sõdalane, kes võitleb džihaadis ja tuleb turvaliselt koju tagasi. Märter ei tunne surma korral valu, vaid tajub surma kui väikest nõelatorget. Samuti ootavad paradiisis märtreid silmapimestavad süütud kaaslannad. Koraan ei maini küll nende arvu, kuid Hadithis on kirjas, et Muhamed nimetab selleks arvuks 72.
Kõik eelmainitu peaks aitama meil mõista islami ekstremistide püüet ohverdada ennast Allahi nimel. Demokraatlik läänemaailm ei suuda oma materiaalsete hüvedega Allahi pakutavaid igikestvaid paradiislikke hüvesid kuidagi üle trumbata.
Dimmi staatus kaitseb ja kohustab
Džihaadi puhul tuleb ära märkida üks olulisemaid tagajärgi, mis puudutab moslemite poolt anastatud territooriumil elavate ja islamit usku mitte omaks võtnud rahvaste sotsiaalset staatust. Mittemoslemitele omistavad moslemid dimmi staatuse.
Dimmi staatus tsementeeriti moslemite ühiskonda kaheksandal sajandil Umari II konstitutsiooniga. Alles pärast Umar II ja Abbassiidide kaliifi al-Mutawakkil (847–861) valitsemist hakkas toimuma mittemoslemite massiline pöördumine islami usku.
Dimmi (araabia keeles: !kaitse all" või "süüdi olev") on prohvet Muhamedi väljamõeldud moslemite ja mittemoslemite kooseksisteerimise seadus, mida on rakendatud läbi sajandite šariia seaduses ja mis on mittemoslemiks olemise staatuse ning ka kohustuste seadus.
Dimmi ei tunnista Muhamedi prohvetina, kuid ka ei kritiseeri islamit, sest alistub poliitilisele islamile. Moslemite jaoks ei astu dimmi staatuses inimene vastu poliitilisele islamile ja seetõttu ei satu ta elu ohtu.
"Kaitstud ollakse" kristlaste ja juutidena, sest moslemite arvates kuuluvad nad "raamatu inimeste" hulka: juudid ja kristlased on saanud Allahi käest ilmutuse raamatust ehk Piiblist.
Nii erinevad nn raamatu inimesed oma staatuse poolest näiteks hindudest ja budistidest. "Süüdi" ollakse aga prohvet Muhamedi ja Allahi ilmutuse äratõukamises. Tähelepanu tuleb siinkohal pöörata ühele detailile: "raamatu inimesed" on islami seisukohast need kristlased ja juudid, kes tunnistavad ainujumaluse põhimõtet (st Allahit), kuid ei tunnista prohvet Muhamedi oma prohvetiks.
"Me pole orjad"
Tulles tagasi dimmi mõiste juurde, siis see termin puudutas algselt vaid juute, kristlasi ja saabialasi (sabians), hiljem laienes teistele. Daeshi märgistab praegugi Süürias ja Iraagis kristlaste elamuid tähega N, mis tähendab natsareene ehk kristlasi.
Seega moslemid, kes rakendavad kollektiivselt või individuaalselt siiani dimmi seadust, eeldavad mittemoslemitelt uskmatust ning ignoreerivad teadlikult demokraatiat ja inimõigusi, sest poliitilisele islamile vastupanu mitteosutav dimmi on vaikimisi määratud makse maksva poolorja staatusesse.
Dimmi mõiste ja staatuse säilimise kasutamise tunnistuseks on araabiakeelse telekanali RT (Russia Today) 2015. aastal tehtud intervjuu Süüria Mosuli ortodoksse piiskopi Nicodemus Dawuudiga, kes märkis, et Daesh teostab kristlaste vastu genotsiidi. Intervjuu moslemitest moderaatorid mõistsid Daeshi tegevuse intervjuu ajal hukka, kutsudes samaaegselt üles dimmisid kaitsma, sest see on islami kohustus.
Selline lähenemine näitab, kust probleem tegelikult alguse saab, sest ka piiskopi araabiakeelne intervjueerija kasutas sõna dimmi, mispeale piiskop sõnas: "Me keeldume sellest sõnast, me pole orjad."
Piiskop pidi mõõdukatele moslemitele märku andma, et nad ei kutsuks temasuguseid kristlasi dimmideks. See on tõestuseks, et Daesh ei ole islami ainuke probleem. Siinkohal tekib küsimus, miks Mosulis, kus elab 1,5 miljonit (enamasti sunni) moslemit, ei tuldud appi kristlastele, keda islamiriik ründas, kuigi islam käsib kristlasi kui dimmisid kaitsta?
Džihaad – pilet paradiisi. Autor/allikas: Neil Hester/Flickr
Hiiliv pealetung
Džihaadi ei tohi ära unustada ka rändekriisi valguses. Šariia seaduste kehtestamine moslemite poolt lõimumise loosungi all sisaldab kafiritele ehk uskmatutele sageli nõudmisi ja soove, mille täitmisel ja järeleandmisel hakatakse demokraatlikku ühiskonda islamiseerima.
Kui kafir osutab aga šariia seadusele vastupanu, tembeldatakse ta islamofoobiks või rassistiks, kuigi rassiga pole siin mingit pistmist. Sellised süüdistused tekivad liberaalses demokraatlikus ühiskonnas õpitud kaitserefleksist ja islamistlikule poliitikale ei osutata vastupanu põhjusel, et mittemoslemid ei mõista tavaliselt šariia seadust. Ei mõisteta, et džihaadi viljeletakse nii koraanis kui sunnas südame, tunnete, kavatsuste, käte, relvade ja sõnaga Allahi kasuks.
Demokraatlikud riigid ei pea täitma riigis vähemuse või enamusena elavate moslemite šariia seadusest tulenevaid nõudmisi. Šariia seadus ei ole kooskõlas rahvusvaheliste inimõigustega ja on seega Euroopas keelatud. Islami koostöö organisatsioon (Organization of Islamic Cooperation) tõlgendab aga inimõigusi šariia seadustest lähtudes. See on täielikult vastuolus ÜRO inimõiguste deklaratsiooniga.
Samuti ei mõista mittemoslemid, et šariia seaduses kehtib kergenduse printsiip, kui moslemile on selle täitmine raskendatud ehk tema elukohariigis ei ole šariia seadus jõustunud. Siis rakendub šariia seadust järgida soovivatele moslemitele vajaduse kontseptsioon (darura) – keelatu muutub vajalikuks. Kui moslem on näljane ja halal (lubatud) toit puudub, võib ta süüa iga toitu, ka sealiha, mis on muidu keelatud. Seega põhinevad islamistliku poliitika "vajadused" tahtel, mitte vajadustel.
Šariia seadusega kaasnevate tegevuste keelamine demokraatlikes riikides ei riiva moslemite huve. Moslemitele Euroopa Liidus keelatud šariia seadusest tulenevale erikohtlemisele "ei" öeldes keelatakse islamistlikku poliitikat, mitte religiooni. Mošee mitteehitamisega ei piirata moslemite religioosseid vabadusi, vaid kaitstakse mittemoslemitest kodanikke islamistliku poliitika eest, sest mošees kehtivad šariia seadused.
Sama põhimõte kehtib ka palvetamisele. Kui moslemid ei saa palvetada ettenähtud ajal, siis šariia seadus lubab palvetada hiljem. Palve hilinemine ei tee moslemile halba, nagu ei teinud palve hilinemine halba ka Muhamedile. Kui aga šariia seadusele järele anda, luuakse moslemite valitsussüsteem, mis ei põhine demokraatial.
Näiteks võib tuua halal toidu. Moslemite loomatapmismoodus on dabiha, kus loom tapetakse ilma tuimastuseta ja lastakse verest tühjaks joosta. Näiteks Eestis nõuavad loomakaitseorganisatsioonid eranditult loomade uimastamist enne hukkamist. On otsustatud, et "arvestades avalikku arvamust meie ühiskonnas, ei saa me lubada loomade piinamist, tagamaks teiste riikide kodanike religioosseid õigusi".
Kui seoses kasvava rändekriisiga hakkaks Eesti moslemi kogukonna survel seadust muutma, oleks see šariia seadusele järeleandmine ehk valitsema hakkaks islami seadus.
Kultuuride kokkupõrge
Sageli ei tea mittemoslemid, et šariia seaduse all elades puudub vabadus valida usku, pole sõnavabadust, mõttevabadust, kunstis väljendumise ega pressivabadust. Kafir ei ole kunagi võrdne moslemiga, samuti pole võrdset inimõiguste kaitset. Šariia õiglus on dualistlik, selles kehtivad erinevad seadused moslemitest meestele, naistele ja kafiritele, naised ei oma meestega võrdseid õigusi.
Lääne ühiskonnas väljendub šariia seaduse rakendamine näiteks moslemite nõudmistes eraldi palvetubade avamise, burka või nigabi kandmise kohta. Vastavalt šariia seadustele koheldakse haiglates moslemi naisi teisest naistest erinevalt. Demokraatlikud kirjastused keelduvad avaldamast Muhamedi kujutavat satiiri. Kooliraamatuid ei kasutata enne, kui need on moslemite poolt heaks kiidetud.
Šariia seadus on igas mõttes kultuurilises sõjas demokraatia vastu, sest demokraatias on moslemid ja mittemoslemid võrdses staatuses, šariia seaduses aga mitte. Samuti ei saa šariia seadust muuta ega teistmoodi tõlgendada ning selles puudub kuldne reegel kohelda igaüht nii, nagu sa tahaksid, et koheldakse sind. Selles seisnebki kristluse ja islami religiooni erinevus.
Islami ekstremistidel ei ole alati ühist nägu, kuid nii mõõdukad kui ekstremistlikud moslemid lähtuvad enamasti samadest algallikatest. Šariia seadus seob selle kõik üheks.
Islamistide pilgu läbi on neil küllaga poliitilist manööverdusruumi, sest kafiri suurimaks puuduseks on oma rolli mitteteadvustamine džihaadis, islamismis ja islamis. Teiseks aitab islamiste juba mittemoslemitele sisendatud dimmi mõtlemine, mis aitab kaasa šariia seaduse levikule ja põhjustab demokraatia hävingut.
Eurooplaste kollektiivne ajalooline mälu kristluse ja islamistliku poliitika sajanditepikkusest võitlusest eluruumi ja poliitilise võimu üle on tuhmunud. Ajavahemikus 642–1922 on kristlik tsivilisatsioon pidanud islami vastu 548 lahingut ja vastasseisu käigus on moslemid orjusesse viinud kümneid miljoneid eurooplasi. Džihaadi tõttu on erinevate teadlaste väitel surma saanud 270 miljonit inimest: 60 miljonit kristlast, 80 miljonit hindut, 10 miljonit budisti, 120 miljonit aafriklast.
Näiteks UNICEF püüab võidelda Euroopas islamistliku poliitika vastu, mille üks väljendusi on võitlus nikaabi, mosleminaiste nägu katva rõivaeseme kandmise vastu. Prantslaste sõda nikaabi vastu on vastuhakk islamismile ega ole seotud islami usuga. Koraan ja sunna käsivad moslemi naistel nikaabi kanda šariia seaduse järgi. Prantsusmaal šariia seadus ei kehti. Seega sunnitakse eurooplasi omaenda rumalusest islami kombeid austama.
Nüüdseks on islamistliku poliitika vastane võitlus käimas igal ühiskonnatasandil. Võitlus toimub šariia seaduse, orjapidamise, mitmenaisepidamise, halal toidu, süveneva dimmistaatuse ja dimmimõtlemise poolt või siis vastu.
Rahu ei saabu
Tuleb mõista, et võitlus islami ekstremismi vastu on nõrk, kui võetakse ise üle dimmi mõtteviis. Selle tunnistuseks on 2016. aastal Euroopa Parlamendi välja antud Sahharovi-nimeline mõttevabaduse auhind seksiorjuses jeziidi naiste kaitsjatele, kui täielikult jäi tähelepanuta tegelik probleem, milleks on Daeshi viljeldav islamism.
Islami ekstremistid, olgu nad konvertiidid, teise või kolmanda generatsiooni immigrandid või moslemitest sõjapõgenikud mässutõrjepiirkondadest, on juba praegu kujundamas Euroopas uut reaalsust. Euroopas elavad juudid ja kristlased esitavad aga tulevikus oma õigusi, demokraatiat ja kultuuri kaitstes islamismile järjest tugevama väljakutse, millele vastureaktsioon on džihaad.
Seega võiks üldsus avalikult leppida ajaloopraktikas tõestatud faktidega, et islam on tänu islamistlikule poliitikale olnud läbi sajandite olemuselt sõjaliselt ekspansiivne religioon ja džihaadi doktriin on mänginud selles ajaloo vältel keskset rolli.
Kui küsida, mis on islami ekstremistide eesmärgiks, siis selleks on kafiri tsivilisatsiooni hävitamine, nii nagu seda on tehtud juba 1400 aastat. Rahu nimel läbirääkimised ja sõjast väljumine on kafirile selles võitluses võimatu. | Margus Kuul: džihaad – pilet paradiisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siinkohal on meile abiks 1411. aastal Abi Zakaryya al-Dimashqi al-Dumyti kirjutatud bestseller "Jihad", mida seniajani laialdaselt publitseeritakse moslemitele üle maailma.
Ekstremistide nägemuse kohaselt on džihaad nii individuaalne kui ka ühiskondlik ravim, mis ravib indiviidi uskmatusest, tuues ta protsessi käigus islami rüppe. Allahi mitteuskumine on ühiskonnale kõige raskem ja hävitavam haigus.
Seega ravib džihaad ühiskonda, eemaldades korruptsiooni ja rõhumise. Kui aga jätta uskmatud puutumata, suurendatakse seeläbi haiguse levikut, mis on kui vähkkasvaja. Islam ei saa õitseda ja moslemid rahus elada, enne kui see haigus on ravitud.
Ekstremistid väidavad, et džihaadi viljelemine on järgmine suurim tegu peale Allahi uskumist ja üks Allahi poolt armastatumaid tegusid. Seetõttu on džihaadile pühendunud võitleja kõikidest teistest moslemitest parem.
Allah on reserveerinud džihaadi võitlejale paradiisis sada astet ja kuna džihaad on ülim tegevus, omab selles väärtust iga detail. Kõik hirmud ja raskused lahinguväljal tuleb ületada, võitleja iga tegevus džihaadis on ülistatud.
Võitleja viibimisel islami vastasega piirneval territooriumil on oma väärtus. Selline ala kannab nime ribaat ehk maa-ala, eelpost, garnison, mis on pidevalt islami vastaste rünnakuohu all ja kus viibimise üks päev võrdub tuhande päevaga kusagil mujal, näiteks moslemite pühamates paikades nagu Meka, Madina ja Jeruusalemm. Suurim patt on ribaat maha jätta ja põgeneda, kui vastane peaks sind ründama.
Džihaadi käigus haavata saamine on samuti voorus. Kui lahingu ajal põgenetakse ja keeratakse vastasele selg, on oodata karmi karistust. Põgenemine on lubatud vaid siis, kui moslemitele vastanduv armee on kaks korda suurem. Samuti on põgenemine lubatud uue positsiooni valikuks või teiste moslemitega liitumiseks. Lahinguväljalt eemalduda võib ka haiguse korral või kui puudub juurdepääs relvadele.
Surres küllusesse
Sõdima minnakse kas Allahile heameele valmistamiseks, armastusest islami vastu või paradiisi pääsemise võimalust otsima. Viimane on kõige levinum, sest paradiisi jõudmisega välditakse põrgutuld ja tõustakse märtri staatusesse.
Džihaadiga ühinetakse ka enesekaitseks või siis sõjasaagi saamiseks, mis pole vale tegevus, sest on sissetulekuallikaks. Kui aga džihaadiga on ühinetud vaid isikliku tunnustuse saamiseks, ei vääri selline moslem mudžaheedi nime ja kui ta lahingus surma saab, ei saa ta märtriks, vaid visatakse põrgutulle.
Moslem, kes sureb lahinguväljal, saab usumärtriks. Surres Allahi teel, antakse talle andeks kõik patud, mida ei tehta moslemi loomuliku surma puhul. Seega on islami ekstremistidele surm lahinguväljal pääseteeks paradiisi ja ligipääsuks hüvedele.
Mida märter paradiisis teeb, on samuti üksikasjaliselt üles tähendatud. Paradiisis saavad märtrid kokku prohvetitega ja paradiisis ollakse märtritele tänulikud. Arvatakse, et kui märtri hing lahkub kehast, on ta tunnistajaks andamitele, mis Allah on tema jaoks ette valmistanud.
"Märter võib kutsuda paradiisi 70 oma lähisugulast ja tunda rahu viimasel kohtupäeval."
Märtreid õnnistab Allah mitmete voorustega. Näiteks saab märter andeks kõik patud, kaasa arvatud laenatud raha, mis jäi maises elus võlglastele tagasi maksmata. Märtritele pakuvad oma tiibadega varju inglid. Märter võib kutsuda paradiisi 70 oma lähisugulast ja tunda rahu viimasel kohtupäeval.
Võitleja, kes sureb märtrina, on parem kui sõdalane, kes võitleb džihaadis ja tuleb turvaliselt koju tagasi. Märter ei tunne surma korral valu, vaid tajub surma kui väikest nõelatorget. Samuti ootavad paradiisis märtreid silmapimestavad süütud kaaslannad. Koraan ei maini küll nende arvu, kuid Hadithis on kirjas, et Muhamed nimetab selleks arvuks 72.
Kõik eelmainitu peaks aitama meil mõista islami ekstremistide püüet ohverdada ennast Allahi nimel. Demokraatlik läänemaailm ei suuda oma materiaalsete hüvedega Allahi pakutavaid igikestvaid paradiislikke hüvesid kuidagi üle trumbata.
Dimmi staatus kaitseb ja kohustab
Džihaadi puhul tuleb ära märkida üks olulisemaid tagajärgi, mis puudutab moslemite poolt anastatud territooriumil elavate ja islamit usku mitte omaks võtnud rahvaste sotsiaalset staatust. Mittemoslemitele omistavad moslemid dimmi staatuse.
Dimmi staatus tsementeeriti moslemite ühiskonda kaheksandal sajandil Umari II konstitutsiooniga. Alles pärast Umar II ja Abbassiidide kaliifi al-Mutawakkil (847–861) valitsemist hakkas toimuma mittemoslemite massiline pöördumine islami usku.
Dimmi (araabia keeles: !kaitse all" või "süüdi olev") on prohvet Muhamedi väljamõeldud moslemite ja mittemoslemite kooseksisteerimise seadus, mida on rakendatud läbi sajandite šariia seaduses ja mis on mittemoslemiks olemise staatuse ning ka kohustuste seadus.
Dimmi ei tunnista Muhamedi prohvetina, kuid ka ei kritiseeri islamit, sest alistub poliitilisele islamile. Moslemite jaoks ei astu dimmi staatuses inimene vastu poliitilisele islamile ja seetõttu ei satu ta elu ohtu.
"Kaitstud ollakse" kristlaste ja juutidena, sest moslemite arvates kuuluvad nad "raamatu inimeste" hulka: juudid ja kristlased on saanud Allahi käest ilmutuse raamatust ehk Piiblist.
Nii erinevad nn raamatu inimesed oma staatuse poolest näiteks hindudest ja budistidest. "Süüdi" ollakse aga prohvet Muhamedi ja Allahi ilmutuse äratõukamises. Tähelepanu tuleb siinkohal pöörata ühele detailile: "raamatu inimesed" on islami seisukohast need kristlased ja juudid, kes tunnistavad ainujumaluse põhimõtet (st Allahit), kuid ei tunnista prohvet Muhamedi oma prohvetiks.
"Me pole orjad"
Tulles tagasi dimmi mõiste juurde, siis see termin puudutas algselt vaid juute, kristlasi ja saabialasi (sabians), hiljem laienes teistele. Daeshi märgistab praegugi Süürias ja Iraagis kristlaste elamuid tähega N, mis tähendab natsareene ehk kristlasi.
Seega moslemid, kes rakendavad kollektiivselt või individuaalselt siiani dimmi seadust, eeldavad mittemoslemitelt uskmatust ning ignoreerivad teadlikult demokraatiat ja inimõigusi, sest poliitilisele islamile vastupanu mitteosutav dimmi on vaikimisi määratud makse maksva poolorja staatusesse.
Dimmi mõiste ja staatuse säilimise kasutamise tunnistuseks on araabiakeelse telekanali RT (Russia Today) 2015. aastal tehtud intervjuu Süüria Mosuli ortodoksse piiskopi Nicodemus Dawuudiga, kes märkis, et Daesh teostab kristlaste vastu genotsiidi. Intervjuu moslemitest moderaatorid mõistsid Daeshi tegevuse intervjuu ajal hukka, kutsudes samaaegselt üles dimmisid kaitsma, sest see on islami kohustus.
Selline lähenemine näitab, kust probleem tegelikult alguse saab, sest ka piiskopi araabiakeelne intervjueerija kasutas sõna dimmi, mispeale piiskop sõnas: "Me keeldume sellest sõnast, me pole orjad."
Piiskop pidi mõõdukatele moslemitele märku andma, et nad ei kutsuks temasuguseid kristlasi dimmideks. See on tõestuseks, et Daesh ei ole islami ainuke probleem. Siinkohal tekib küsimus, miks Mosulis, kus elab 1,5 miljonit (enamasti sunni) moslemit, ei tuldud appi kristlastele, keda islamiriik ründas, kuigi islam käsib kristlasi kui dimmisid kaitsta?
Džihaad – pilet paradiisi. Autor/allikas: Neil Hester/Flickr
Hiiliv pealetung
Džihaadi ei tohi ära unustada ka rändekriisi valguses. Šariia seaduste kehtestamine moslemite poolt lõimumise loosungi all sisaldab kafiritele ehk uskmatutele sageli nõudmisi ja soove, mille täitmisel ja järeleandmisel hakatakse demokraatlikku ühiskonda islamiseerima.
Kui kafir osutab aga šariia seadusele vastupanu, tembeldatakse ta islamofoobiks või rassistiks, kuigi rassiga pole siin mingit pistmist. Sellised süüdistused tekivad liberaalses demokraatlikus ühiskonnas õpitud kaitserefleksist ja islamistlikule poliitikale ei osutata vastupanu põhjusel, et mittemoslemid ei mõista tavaliselt šariia seadust. Ei mõisteta, et džihaadi viljeletakse nii koraanis kui sunnas südame, tunnete, kavatsuste, käte, relvade ja sõnaga Allahi kasuks.
Demokraatlikud riigid ei pea täitma riigis vähemuse või enamusena elavate moslemite šariia seadusest tulenevaid nõudmisi. Šariia seadus ei ole kooskõlas rahvusvaheliste inimõigustega ja on seega Euroopas keelatud. Islami koostöö organisatsioon (Organization of Islamic Cooperation) tõlgendab aga inimõigusi šariia seadustest lähtudes. See on täielikult vastuolus ÜRO inimõiguste deklaratsiooniga.
Samuti ei mõista mittemoslemid, et šariia seaduses kehtib kergenduse printsiip, kui moslemile on selle täitmine raskendatud ehk tema elukohariigis ei ole šariia seadus jõustunud. Siis rakendub šariia seadust järgida soovivatele moslemitele vajaduse kontseptsioon (darura) – keelatu muutub vajalikuks. Kui moslem on näljane ja halal (lubatud) toit puudub, võib ta süüa iga toitu, ka sealiha, mis on muidu keelatud. Seega põhinevad islamistliku poliitika "vajadused" tahtel, mitte vajadustel.
Šariia seadusega kaasnevate tegevuste keelamine demokraatlikes riikides ei riiva moslemite huve. Moslemitele Euroopa Liidus keelatud šariia seadusest tulenevale erikohtlemisele "ei" öeldes keelatakse islamistlikku poliitikat, mitte religiooni. Mošee mitteehitamisega ei piirata moslemite religioosseid vabadusi, vaid kaitstakse mittemoslemitest kodanikke islamistliku poliitika eest, sest mošees kehtivad šariia seadused.
Sama põhimõte kehtib ka palvetamisele. Kui moslemid ei saa palvetada ettenähtud ajal, siis šariia seadus lubab palvetada hiljem. Palve hilinemine ei tee moslemile halba, nagu ei teinud palve hilinemine halba ka Muhamedile. Kui aga šariia seadusele järele anda, luuakse moslemite valitsussüsteem, mis ei põhine demokraatial.
Näiteks võib tuua halal toidu. Moslemite loomatapmismoodus on dabiha, kus loom tapetakse ilma tuimastuseta ja lastakse verest tühjaks joosta. Näiteks Eestis nõuavad loomakaitseorganisatsioonid eranditult loomade uimastamist enne hukkamist. On otsustatud, et "arvestades avalikku arvamust meie ühiskonnas, ei saa me lubada loomade piinamist, tagamaks teiste riikide kodanike religioosseid õigusi".
Kui seoses kasvava rändekriisiga hakkaks Eesti moslemi kogukonna survel seadust muutma, oleks see šariia seadusele järeleandmine ehk valitsema hakkaks islami seadus.
Kultuuride kokkupõrge
Sageli ei tea mittemoslemid, et šariia seaduse all elades puudub vabadus valida usku, pole sõnavabadust, mõttevabadust, kunstis väljendumise ega pressivabadust. Kafir ei ole kunagi võrdne moslemiga, samuti pole võrdset inimõiguste kaitset. Šariia õiglus on dualistlik, selles kehtivad erinevad seadused moslemitest meestele, naistele ja kafiritele, naised ei oma meestega võrdseid õigusi.
Lääne ühiskonnas väljendub šariia seaduse rakendamine näiteks moslemite nõudmistes eraldi palvetubade avamise, burka või nigabi kandmise kohta. Vastavalt šariia seadustele koheldakse haiglates moslemi naisi teisest naistest erinevalt. Demokraatlikud kirjastused keelduvad avaldamast Muhamedi kujutavat satiiri. Kooliraamatuid ei kasutata enne, kui need on moslemite poolt heaks kiidetud.
Šariia seadus on igas mõttes kultuurilises sõjas demokraatia vastu, sest demokraatias on moslemid ja mittemoslemid võrdses staatuses, šariia seaduses aga mitte. Samuti ei saa šariia seadust muuta ega teistmoodi tõlgendada ning selles puudub kuldne reegel kohelda igaüht nii, nagu sa tahaksid, et koheldakse sind. Selles seisnebki kristluse ja islami religiooni erinevus.
Islami ekstremistidel ei ole alati ühist nägu, kuid nii mõõdukad kui ekstremistlikud moslemid lähtuvad enamasti samadest algallikatest. Šariia seadus seob selle kõik üheks.
Islamistide pilgu läbi on neil küllaga poliitilist manööverdusruumi, sest kafiri suurimaks puuduseks on oma rolli mitteteadvustamine džihaadis, islamismis ja islamis. Teiseks aitab islamiste juba mittemoslemitele sisendatud dimmi mõtlemine, mis aitab kaasa šariia seaduse levikule ja põhjustab demokraatia hävingut.
Eurooplaste kollektiivne ajalooline mälu kristluse ja islamistliku poliitika sajanditepikkusest võitlusest eluruumi ja poliitilise võimu üle on tuhmunud. Ajavahemikus 642–1922 on kristlik tsivilisatsioon pidanud islami vastu 548 lahingut ja vastasseisu käigus on moslemid orjusesse viinud kümneid miljoneid eurooplasi. Džihaadi tõttu on erinevate teadlaste väitel surma saanud 270 miljonit inimest: 60 miljonit kristlast, 80 miljonit hindut, 10 miljonit budisti, 120 miljonit aafriklast.
Näiteks UNICEF püüab võidelda Euroopas islamistliku poliitika vastu, mille üks väljendusi on võitlus nikaabi, mosleminaiste nägu katva rõivaeseme kandmise vastu. Prantslaste sõda nikaabi vastu on vastuhakk islamismile ega ole seotud islami usuga. Koraan ja sunna käsivad moslemi naistel nikaabi kanda šariia seaduse järgi. Prantsusmaal šariia seadus ei kehti. Seega sunnitakse eurooplasi omaenda rumalusest islami kombeid austama.
Nüüdseks on islamistliku poliitika vastane võitlus käimas igal ühiskonnatasandil. Võitlus toimub šariia seaduse, orjapidamise, mitmenaisepidamise, halal toidu, süveneva dimmistaatuse ja dimmimõtlemise poolt või siis vastu.
Rahu ei saabu
Tuleb mõista, et võitlus islami ekstremismi vastu on nõrk, kui võetakse ise üle dimmi mõtteviis. Selle tunnistuseks on 2016. aastal Euroopa Parlamendi välja antud Sahharovi-nimeline mõttevabaduse auhind seksiorjuses jeziidi naiste kaitsjatele, kui täielikult jäi tähelepanuta tegelik probleem, milleks on Daeshi viljeldav islamism.
Islami ekstremistid, olgu nad konvertiidid, teise või kolmanda generatsiooni immigrandid või moslemitest sõjapõgenikud mässutõrjepiirkondadest, on juba praegu kujundamas Euroopas uut reaalsust. Euroopas elavad juudid ja kristlased esitavad aga tulevikus oma õigusi, demokraatiat ja kultuuri kaitstes islamismile järjest tugevama väljakutse, millele vastureaktsioon on džihaad.
Seega võiks üldsus avalikult leppida ajaloopraktikas tõestatud faktidega, et islam on tänu islamistlikule poliitikale olnud läbi sajandite olemuselt sõjaliselt ekspansiivne religioon ja džihaadi doktriin on mänginud selles ajaloo vältel keskset rolli.
Kui küsida, mis on islami ekstremistide eesmärgiks, siis selleks on kafiri tsivilisatsiooni hävitamine, nii nagu seda on tehtud juba 1400 aastat. Rahu nimel läbirääkimised ja sõjast väljumine on kafirile selles võitluses võimatu.
### Response:
Margus Kuul: džihaad – pilet paradiisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Venemaa valitsuse otsusega sulgeb Venemaa Föderatsioon homsest, 30. märtsil piirid. Sellega seoses soovitab välisministeerium tungivalt lühiajaliselt Venemaal viibivatel Eesti kodanikel ja elanikel Venemaalt tänase päeva jooksul Eestisse naasta," teatas ministeerium.
Samas rõhutas välisministeerium, et alates esmaspäevast võib piiriületusprotsess Venemaalt väljumiseks olla väga komplitseeritud. Venemaa valitsuse otsus puudutab kõiki sõidukite, raudtee ja jalakäijate piiripunkte, sealhulgas Narva-Ivangorodi piiripunkti jalgsi ületamist.
Välisministeeriumile teadaolevalt on alates homsest Venemaale sisenemine ja ka riigist väljumine lubatud vaid erandjuhtudel. Erandite alla kuuluvad:
- Venemaa poolt akrediteeritud diplomaatiliste ja konsulaaresinduste töötajad, rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad ja nende pereliikmed;
- Rahvusvahelise transpordi teenuse osutajad;
- Vene kodanike pereliikmed (abikaasad, vanemad, lapsed, kasulapsed), kellel on selle tõestamiseks vastavad dokumendid (erand kehtib ainult Venemaale sisenemiseks, mitte väljumiseks);
- Riiki sisenemine või väljumine sugulase surma puhul.
Hetkel pole Venemaa ametivõimud avaldanud ametlikku selgitust, kas ja mis alustel saavad Eesti kodanikud ja elanikud alates esmaspäevast riigist lahkuda. Seetõttu palub välisministeerium Venemaal ajutiselt viibivatel Eesti elanikel lähtuda teadmisest, et esmaspäevast ei pruugi neil olla võimalik riigist lahkuda.
Välisministeerium teatas, et on ühenduses Venemaa ametivõimudega ja annab täpsema info selginedes sellest jooksvalt teada.
Reedel, 27. märtsil peatas Venemaa ka liini- ja tellimuslennud välisriikide lennujaamadesse ja vastupidi, välja arvatud lennud Vene kodanike tagasitoomiseks koroonaviiruse levikuga riikidest või lennud, mis toimuvad Venemaa valitsuse erikorralduste alusel. | Välisministeerium kutsub Eesti kodanikke Venemaalt naasmisega kiirustama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Venemaa valitsuse otsusega sulgeb Venemaa Föderatsioon homsest, 30. märtsil piirid. Sellega seoses soovitab välisministeerium tungivalt lühiajaliselt Venemaal viibivatel Eesti kodanikel ja elanikel Venemaalt tänase päeva jooksul Eestisse naasta," teatas ministeerium.
Samas rõhutas välisministeerium, et alates esmaspäevast võib piiriületusprotsess Venemaalt väljumiseks olla väga komplitseeritud. Venemaa valitsuse otsus puudutab kõiki sõidukite, raudtee ja jalakäijate piiripunkte, sealhulgas Narva-Ivangorodi piiripunkti jalgsi ületamist.
Välisministeeriumile teadaolevalt on alates homsest Venemaale sisenemine ja ka riigist väljumine lubatud vaid erandjuhtudel. Erandite alla kuuluvad:
- Venemaa poolt akrediteeritud diplomaatiliste ja konsulaaresinduste töötajad, rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad ja nende pereliikmed;
- Rahvusvahelise transpordi teenuse osutajad;
- Vene kodanike pereliikmed (abikaasad, vanemad, lapsed, kasulapsed), kellel on selle tõestamiseks vastavad dokumendid (erand kehtib ainult Venemaale sisenemiseks, mitte väljumiseks);
- Riiki sisenemine või väljumine sugulase surma puhul.
Hetkel pole Venemaa ametivõimud avaldanud ametlikku selgitust, kas ja mis alustel saavad Eesti kodanikud ja elanikud alates esmaspäevast riigist lahkuda. Seetõttu palub välisministeerium Venemaal ajutiselt viibivatel Eesti elanikel lähtuda teadmisest, et esmaspäevast ei pruugi neil olla võimalik riigist lahkuda.
Välisministeerium teatas, et on ühenduses Venemaa ametivõimudega ja annab täpsema info selginedes sellest jooksvalt teada.
Reedel, 27. märtsil peatas Venemaa ka liini- ja tellimuslennud välisriikide lennujaamadesse ja vastupidi, välja arvatud lennud Vene kodanike tagasitoomiseks koroonaviiruse levikuga riikidest või lennud, mis toimuvad Venemaa valitsuse erikorralduste alusel.
### Response:
Välisministeerium kutsub Eesti kodanikke Venemaalt naasmisega kiirustama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pandeemiat ja ettevalmistusaega arvestades on kõige tõenäolisem alustada olümpiamänge 2021. aasta 23. juulil, ütles NHK korralduskomisjoni allikatele viidates.
Tokyo kuberner Yuriko Koike tegi reedel ettepaneku viia mängud vähem palavale ja niiskele ajale. See võimaldaks viia ka maratoni ja teised jooksud läbi Tokyos Sapporo asemel, kuhu Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on need kavandanud.
Korraldusmeeskond eesotsas Yoshiro Moriga arutab praegu ROK-iga olümpiamängude läbiviimise võimalikke aegu, kirjutas ajaleht Asahi Shimbun.
Mori ütles laupäeval Jaapani televisioonile, et otsusele loodetakse jõuda nädala jooksul.
Olümpiamängud pidanuks algama tänavu 24. juulil ja paraolümpia 25. augustil, kuid Jaapan teatas eelmisel nädalal, et kokkuleppel ROK-iga lükatakse mängud koroonapandeemia tõttu edasi. | Tokyo olümpia korraldajad plaanivad mänge 2021. aasta juuliks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pandeemiat ja ettevalmistusaega arvestades on kõige tõenäolisem alustada olümpiamänge 2021. aasta 23. juulil, ütles NHK korralduskomisjoni allikatele viidates.
Tokyo kuberner Yuriko Koike tegi reedel ettepaneku viia mängud vähem palavale ja niiskele ajale. See võimaldaks viia ka maratoni ja teised jooksud läbi Tokyos Sapporo asemel, kuhu Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on need kavandanud.
Korraldusmeeskond eesotsas Yoshiro Moriga arutab praegu ROK-iga olümpiamängude läbiviimise võimalikke aegu, kirjutas ajaleht Asahi Shimbun.
Mori ütles laupäeval Jaapani televisioonile, et otsusele loodetakse jõuda nädala jooksul.
Olümpiamängud pidanuks algama tänavu 24. juulil ja paraolümpia 25. augustil, kuid Jaapan teatas eelmisel nädalal, et kokkuleppel ROK-iga lükatakse mängud koroonapandeemia tõttu edasi.
### Response:
Tokyo olümpia korraldajad plaanivad mänge 2021. aasta juuliks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Penderecki oli Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige ning mitme ülikooli audoktor. 2010. aastal valiti ta Eesti muusika- ja teatriakadeemia audoktoriks kaaluka panuse eest maailmamuusikasse ning teenete ning mõju eest ka Eesti muusikakultuuri arengule.
2014. aastal pälvis ta Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi.
Krzysztof Penderecki oli Ida-Euroopa kõige tuntum helilooja Arvo Pärdi kõrval. | Suri Poola helilooja ja dirigent Krzysztof Penderecki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Penderecki oli Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige ning mitme ülikooli audoktor. 2010. aastal valiti ta Eesti muusika- ja teatriakadeemia audoktoriks kaaluka panuse eest maailmamuusikasse ning teenete ning mõju eest ka Eesti muusikakultuuri arengule.
2014. aastal pälvis ta Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi.
Krzysztof Penderecki oli Ida-Euroopa kõige tuntum helilooja Arvo Pärdi kõrval.
### Response:
Suri Poola helilooja ja dirigent Krzysztof Penderecki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolm aastat tagasi tegevuse lõpetanud Cartoon andis ühtlasi teada, et tegutsevad taas. "Kuna hetkel ei tohi üle kahe inimese koos viibida ja meid on kolm, siis on ees rasked valikud," sõnasid Ago Teppand, Hugo Martin Maasikas ja Joosep Järvesaar. Siiski lubavad nad käesoleval aastal veel uut muusikat.
Muusikute sõnul sai "Howling" salve paari päevaga ning seejärel keskenduti juba detailidele ja tehnilistele nüanssidele. "Kui see lugu algselt tekkis ja ka vokaali partiid said enam-vähem paika, polnud meil küsimustki, kes sellele hääle võiks anda, sest Asena meeldib meile kõigile - nii laulja, räppari kui ka inimesena," rääkis Ago Teppand.
Cartooni liikmed, kes teevad palju tööd koduses keskkonnas, tõdesid, et praegune olukord on nende jaoks muusika kirjutamise mõttes produktiivne. "Olgugi, et karantiin takistab päris paljude asjade lõpule viimist, annab see võimaluse keskenduda lugude kirjutamisele ja produktsioonile," rääkisid nad.
Cartooni eksklusiivset DJ-seti on võimalik kuulata kolmapäeval, 1. aprillil, mil Beach Grindil esinevad kohalikud artistid teevad aadressil www.beachgrind.ee kaheksa tunni pikkuse live -ülekande. | Cartoon avaldas uue singli "Howling" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolm aastat tagasi tegevuse lõpetanud Cartoon andis ühtlasi teada, et tegutsevad taas. "Kuna hetkel ei tohi üle kahe inimese koos viibida ja meid on kolm, siis on ees rasked valikud," sõnasid Ago Teppand, Hugo Martin Maasikas ja Joosep Järvesaar. Siiski lubavad nad käesoleval aastal veel uut muusikat.
Muusikute sõnul sai "Howling" salve paari päevaga ning seejärel keskenduti juba detailidele ja tehnilistele nüanssidele. "Kui see lugu algselt tekkis ja ka vokaali partiid said enam-vähem paika, polnud meil küsimustki, kes sellele hääle võiks anda, sest Asena meeldib meile kõigile - nii laulja, räppari kui ka inimesena," rääkis Ago Teppand.
Cartooni liikmed, kes teevad palju tööd koduses keskkonnas, tõdesid, et praegune olukord on nende jaoks muusika kirjutamise mõttes produktiivne. "Olgugi, et karantiin takistab päris paljude asjade lõpule viimist, annab see võimaluse keskenduda lugude kirjutamisele ja produktsioonile," rääkisid nad.
Cartooni eksklusiivset DJ-seti on võimalik kuulata kolmapäeval, 1. aprillil, mil Beach Grindil esinevad kohalikud artistid teevad aadressil www.beachgrind.ee kaheksa tunni pikkuse live -ülekande.
### Response:
Cartoon avaldas uue singli "Howling" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keskendudes helile kui esmasele meediumile, loob Chattopadhyay suuremahulisi installatsioone ja live- etendusi, mis käsitlevad laias laastus tänapäevaseid teemasid, näiteks kliimakriis, inimeste sekkumine keskkonda ja ökoloogiasse, linnastumine, ränne, dekoloniseerimine ja rass. Chattopadhyay on Charles Wallace'i stipendiaat ja Prince Clausi stipendiaat. Ta on pälvinud rahvusvahelisi auhindu, stipendiume ja viibinud mitmetes residentuurides. Chattopadhyay teoseid on osalenud paljudel näitustel, kontsertidel, konverentsidel ja festivalidel üle maailma. Chattopadhyay teaduslikud ja loomingulised kirjutised ilmuvad regulaarselt rahvusvahelistes publikatsioonides ja ajakirjades.
Vaskjala residentuuris töötab Budhaditya raamatu "The Auditory Setting" kallal, planeeritud esinemine Tartu Üle Heli festivalil jäi kahjuks ära seoses tekkinud eriolukorraga. Käesolev intervjuu on tehtud üle veebi.
Te käsitlete kunstniku ja kirjanikuna peamiselt teemasid nagu kliimamuutused, keskkond, linnastumine jne. Milline on teie vaatenurk hetkeolukorrale ja nn "viiruseajastule"?
Minu peamine fookus on helile ja selle meediumi abil olen loonud suuremõõtmelisi installatsioone, helilaiendiga skulptuure, lavastanud olukordi ja etendusi. Enamjaolt käsitlen kaasaegseid teemasid või probleeme nagu kliimamuutus, inimtegevuse mõju keskkonnale ja loodusele, linnastumisele, rändele või rassiküsimustele. Hetkel elame veidral ja sürrealistlikul ajal, mille on põhjustanud üleilmne pandeemia. Süvenev sotsiaalne ignorantsus on paljuski seotud erinevate sotsiaalmeediast saadavate infosegude tagajärg, inimesed saavad nii palju vastakat informatsiooni ja selle põhjal tekib palju vastasleere või siis neid, kes ei usu enam midagi, sealhulgas ka tõest infot.
Ühest küljest on hetkel suured füüsilised ja psühholoogilised lahkelid erinevate sotsiaalsete gruppide vahel ja teisest küljest järjest suurenev globaalne vajadus teha koostööd ja olla solidaarne. Kõikide selliste vastuolude ja pandeemia tagajärjel ilmsiks tulnud probleemide valguses on selgeks saanud, et on aeg hinnata ümber paljud väärtused ja suhted. Kapitalismil põhinev maailmakord on läbi kukkunud ja see loob ainult suurenevat ebavõrdsust ning vaesust. Kasumipõhine arengu mudel on surve alla asetanud terve planeedi Maa ja vallandanud kliima katastroofe paljudes kohtades üle planeedi. Lisaks suur ebavõrdsus hariduse ja tervishoiu osas. Kõik need probleemid on tulnud pandeemia valguses teravalt nähtavale ja võimendunud. Isiklikul tasandil võtan samuti tempo maha ja katsun rohkem sisekaemuse abil selgusele jõuda, mida või kuidas edasi.
Mille kallal töötate siin Vaskjala residentuuris ja mis teemale keskendute?
Jätkan siin tööd oma raamatu kallal, projekti pealkiri on "The Auditory Setting". See tutvustab ja uurib narratiivi konstrueerimist filmi ja meediakunstis laiemalt, helide loomise või taasloomise kaudu. Termin "kuulamisseade või -seadistus" on sealjuures mõeldud helilise tausta kontekstis või siis akustilise meditatiivse keskkonnana, kus lugu või sündmus aset leiavad. Siin viibides tegin lühikontserdi 7. märtsil toimunud Vaskjala residentuuri lahtiste uste päeva näituse avamisel. Lisaks oli plaanis esitada ühte uut helitööd Tartus Üle Heli festivalil, aga kahjuks jääb see pandeemia eriolukorra tõttu ära. Katsun lisaks kirjutamisele ka komponeerida ühte uut projekti, aega tegelemiseks tekkis just juurde.
Elate ja töötate peamiselt Berliinis, mida peetakse Euroopa üheks elavaimaks kunsti ja erinevate subkultuuride metropoliks. Mis on praegused kuumad ja trendikat teemad sealses kunstielus?
Kuulun väikesesse meediarühmitusse, mil nimeks SilentFilm. Seda võib isegi nimetada kaastöö üksuseks, mille põhiline mängumaa jääb videotööde, moefilminduse, muusikavideote, lühifilmide ja erineva eksperimentaalvisuaalide loomise valda. Virtuaalreaalsus töötab ja lööb laineid. Meie idee on viia kokku kunstnike ja loovtööstust ning aidata siis ühel osapoolel leida unikaalseid loovlahendusi ja kunstnikel teenida elatist. Berliin on sisserännanud kunstnike linn, kus kõik otsivad viise elamiseks ja loomiseks. Lahedad ja kuumad on just sellist startup -tüüpi ettevõtted, kes leiavad ja vahendavad kunstnikele tasuvaid tööotsi. Sellised uue ajastu ärid loovad viimasel ajal palju ägedaid keskkondi. Teine kuum plahvatus on kõikmõeldavad tantsuklubid, noored jooksevad sellistele kohtadele tormi ja pidutsemine on ülimalt hedonistlik. Sellised naudingutest kantud allhoovused teevad Berliini ööd kuumadeks ja kleepuvateks.
Kes on Teie suurimateks mõjutajateks kunstis, muusikas ja kirjanduses?
Kõige suuremaks mõjutajaks on mu jaoks looduse või laiemalt elu helid – ma loen siia hulka ka inimese poolt tehtud ehitised, sillad, teed ja näiteks lennujaamad on minu mõistes loomuliku heli tekitajad. Siiski kaldun rohkem primitiivse ja ürgsema looduse poole selles osas. Paljud mu tööd on saanud innustust tähelepanekutest, mille olen saanud vaadeldes põlisrahvaste eluviise ja tegemisi. Samuti olen sügavalt liigutatud ürgsete helide maailmast, kuulan palju rahvamuusikat, ambienti aga ka klassikalist muusikat, täpsemalt renessansiajastu ja barokiajastu muusikat. Bach näiteks ja kaasaegsematest heliloojatest György Ligeti loomingut. Kirjandusest on mind noorukieast köitnud Vene ja India kirjandusklassika, katsun tänasel hetkel leida aega, et süveneda Euroopa kirjandusklassikasse laiemalt. Luule on väga hea inspiratsiooni allikas.
Kuidas defineerite kunstnikuks olemist ja miks otsustasite selle tee valida?
Ma usun, et kunst annab mulle ruumi ja legitiimsust selleks, et rääkida tõtt. Ma ei saa kunstnikuna teeselda. Ma ei ole pidanud selles osas võtma vastu mingeid otsuseid, see on olnud kuidagi loomulik elu kulg. Kunstnikuna on mu jaoks tähtis kontseptsioon. Oma tööprotsessis esitan endale tohutult küsimusi, materjali, objektide, kohtade, kogemuste ja tehniliste lahenduste kohta. Vastuste otsimine ja leidmine annab tohutul hulgal infot, nii subjektiivset, filosoofilist, helilist ja muud sellist. Tihti vahetub rõhuasetus objektidelt olukordadele ja teksti kesksuselt helidele. Kunstnikuna pean end ümbritseva maailma tähelepanelikuks kuulajaks, kes püüdleb piiri- ja kultuurideüleste ühenduste loomise poole, propageerides koostööd ja võrdõiguslikkust kaasaegsetes ühiskondades. | India meediakunstnik Budhaditya Chattopadhyay: elame veidral ja sürrealistlikul ajastul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keskendudes helile kui esmasele meediumile, loob Chattopadhyay suuremahulisi installatsioone ja live- etendusi, mis käsitlevad laias laastus tänapäevaseid teemasid, näiteks kliimakriis, inimeste sekkumine keskkonda ja ökoloogiasse, linnastumine, ränne, dekoloniseerimine ja rass. Chattopadhyay on Charles Wallace'i stipendiaat ja Prince Clausi stipendiaat. Ta on pälvinud rahvusvahelisi auhindu, stipendiume ja viibinud mitmetes residentuurides. Chattopadhyay teoseid on osalenud paljudel näitustel, kontsertidel, konverentsidel ja festivalidel üle maailma. Chattopadhyay teaduslikud ja loomingulised kirjutised ilmuvad regulaarselt rahvusvahelistes publikatsioonides ja ajakirjades.
Vaskjala residentuuris töötab Budhaditya raamatu "The Auditory Setting" kallal, planeeritud esinemine Tartu Üle Heli festivalil jäi kahjuks ära seoses tekkinud eriolukorraga. Käesolev intervjuu on tehtud üle veebi.
Te käsitlete kunstniku ja kirjanikuna peamiselt teemasid nagu kliimamuutused, keskkond, linnastumine jne. Milline on teie vaatenurk hetkeolukorrale ja nn "viiruseajastule"?
Minu peamine fookus on helile ja selle meediumi abil olen loonud suuremõõtmelisi installatsioone, helilaiendiga skulptuure, lavastanud olukordi ja etendusi. Enamjaolt käsitlen kaasaegseid teemasid või probleeme nagu kliimamuutus, inimtegevuse mõju keskkonnale ja loodusele, linnastumisele, rändele või rassiküsimustele. Hetkel elame veidral ja sürrealistlikul ajal, mille on põhjustanud üleilmne pandeemia. Süvenev sotsiaalne ignorantsus on paljuski seotud erinevate sotsiaalmeediast saadavate infosegude tagajärg, inimesed saavad nii palju vastakat informatsiooni ja selle põhjal tekib palju vastasleere või siis neid, kes ei usu enam midagi, sealhulgas ka tõest infot.
Ühest küljest on hetkel suured füüsilised ja psühholoogilised lahkelid erinevate sotsiaalsete gruppide vahel ja teisest küljest järjest suurenev globaalne vajadus teha koostööd ja olla solidaarne. Kõikide selliste vastuolude ja pandeemia tagajärjel ilmsiks tulnud probleemide valguses on selgeks saanud, et on aeg hinnata ümber paljud väärtused ja suhted. Kapitalismil põhinev maailmakord on läbi kukkunud ja see loob ainult suurenevat ebavõrdsust ning vaesust. Kasumipõhine arengu mudel on surve alla asetanud terve planeedi Maa ja vallandanud kliima katastroofe paljudes kohtades üle planeedi. Lisaks suur ebavõrdsus hariduse ja tervishoiu osas. Kõik need probleemid on tulnud pandeemia valguses teravalt nähtavale ja võimendunud. Isiklikul tasandil võtan samuti tempo maha ja katsun rohkem sisekaemuse abil selgusele jõuda, mida või kuidas edasi.
Mille kallal töötate siin Vaskjala residentuuris ja mis teemale keskendute?
Jätkan siin tööd oma raamatu kallal, projekti pealkiri on "The Auditory Setting". See tutvustab ja uurib narratiivi konstrueerimist filmi ja meediakunstis laiemalt, helide loomise või taasloomise kaudu. Termin "kuulamisseade või -seadistus" on sealjuures mõeldud helilise tausta kontekstis või siis akustilise meditatiivse keskkonnana, kus lugu või sündmus aset leiavad. Siin viibides tegin lühikontserdi 7. märtsil toimunud Vaskjala residentuuri lahtiste uste päeva näituse avamisel. Lisaks oli plaanis esitada ühte uut helitööd Tartus Üle Heli festivalil, aga kahjuks jääb see pandeemia eriolukorra tõttu ära. Katsun lisaks kirjutamisele ka komponeerida ühte uut projekti, aega tegelemiseks tekkis just juurde.
Elate ja töötate peamiselt Berliinis, mida peetakse Euroopa üheks elavaimaks kunsti ja erinevate subkultuuride metropoliks. Mis on praegused kuumad ja trendikat teemad sealses kunstielus?
Kuulun väikesesse meediarühmitusse, mil nimeks SilentFilm. Seda võib isegi nimetada kaastöö üksuseks, mille põhiline mängumaa jääb videotööde, moefilminduse, muusikavideote, lühifilmide ja erineva eksperimentaalvisuaalide loomise valda. Virtuaalreaalsus töötab ja lööb laineid. Meie idee on viia kokku kunstnike ja loovtööstust ning aidata siis ühel osapoolel leida unikaalseid loovlahendusi ja kunstnikel teenida elatist. Berliin on sisserännanud kunstnike linn, kus kõik otsivad viise elamiseks ja loomiseks. Lahedad ja kuumad on just sellist startup -tüüpi ettevõtted, kes leiavad ja vahendavad kunstnikele tasuvaid tööotsi. Sellised uue ajastu ärid loovad viimasel ajal palju ägedaid keskkondi. Teine kuum plahvatus on kõikmõeldavad tantsuklubid, noored jooksevad sellistele kohtadele tormi ja pidutsemine on ülimalt hedonistlik. Sellised naudingutest kantud allhoovused teevad Berliini ööd kuumadeks ja kleepuvateks.
Kes on Teie suurimateks mõjutajateks kunstis, muusikas ja kirjanduses?
Kõige suuremaks mõjutajaks on mu jaoks looduse või laiemalt elu helid – ma loen siia hulka ka inimese poolt tehtud ehitised, sillad, teed ja näiteks lennujaamad on minu mõistes loomuliku heli tekitajad. Siiski kaldun rohkem primitiivse ja ürgsema looduse poole selles osas. Paljud mu tööd on saanud innustust tähelepanekutest, mille olen saanud vaadeldes põlisrahvaste eluviise ja tegemisi. Samuti olen sügavalt liigutatud ürgsete helide maailmast, kuulan palju rahvamuusikat, ambienti aga ka klassikalist muusikat, täpsemalt renessansiajastu ja barokiajastu muusikat. Bach näiteks ja kaasaegsematest heliloojatest György Ligeti loomingut. Kirjandusest on mind noorukieast köitnud Vene ja India kirjandusklassika, katsun tänasel hetkel leida aega, et süveneda Euroopa kirjandusklassikasse laiemalt. Luule on väga hea inspiratsiooni allikas.
Kuidas defineerite kunstnikuks olemist ja miks otsustasite selle tee valida?
Ma usun, et kunst annab mulle ruumi ja legitiimsust selleks, et rääkida tõtt. Ma ei saa kunstnikuna teeselda. Ma ei ole pidanud selles osas võtma vastu mingeid otsuseid, see on olnud kuidagi loomulik elu kulg. Kunstnikuna on mu jaoks tähtis kontseptsioon. Oma tööprotsessis esitan endale tohutult küsimusi, materjali, objektide, kohtade, kogemuste ja tehniliste lahenduste kohta. Vastuste otsimine ja leidmine annab tohutul hulgal infot, nii subjektiivset, filosoofilist, helilist ja muud sellist. Tihti vahetub rõhuasetus objektidelt olukordadele ja teksti kesksuselt helidele. Kunstnikuna pean end ümbritseva maailma tähelepanelikuks kuulajaks, kes püüdleb piiri- ja kultuurideüleste ühenduste loomise poole, propageerides koostööd ja võrdõiguslikkust kaasaegsetes ühiskondades.
### Response:
India meediakunstnik Budhaditya Chattopadhyay: elame veidral ja sürrealistlikul ajastul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Taastumise kindlustamiseks teeb Komisjon ettepaneku muuta aastate 2021-2027 eelarveraamistiku (MFF) projekti," ütles von der Leyen laupäeva õhtul tehtud avalduses. Muudatused hõlmaksid tema sõnul stiimulite paketti, et tagada EL-i ühtsus solidaarsuse ja vastutustunde kaudu.
Varasemalt oli Prantsuse president Emmanuel Macron just kutsunud usutluses Itaalia ajakirjanikele üles Euroopa suuremale solidaarsusele kroonakriisis, soovitades Euroopa Liidu võlakirju või EL-i eelarvevahendeid kriisis enim kannatada saanud riikide aitamiseks.
Euroopa Komisjon esitas oma ettepaneku MFF-iks juba 2018. aasta mais, kuid riigid ei ole uues eelarves seni kokku suutnud leppida. Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel esitas selle aasta algul oma eelarvekava, kuid veebruari Ülemkogul riigid sellega ei nõustunud.
Von der Leyen ütles laupäeval ka, et Euroopa Komisjon kavatseb osaleda Eurogrupi aruteludes koroonapandeemia mõjudest majandusele ning paralleelselt töötab ka EL-i praeguste fondide nagu näiteks struktuurifondide täieliku paindlikkuse lubamiseks. "Praeguses olukorras ei välista president ühtegi võimalust, mis jääb EL-i aluslepingute raamesse," seisis von der Leyeni laupäevases avalduses. | Euroopa Komisjon muudab koroonakriisi tõttu eelarvekava | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Taastumise kindlustamiseks teeb Komisjon ettepaneku muuta aastate 2021-2027 eelarveraamistiku (MFF) projekti," ütles von der Leyen laupäeva õhtul tehtud avalduses. Muudatused hõlmaksid tema sõnul stiimulite paketti, et tagada EL-i ühtsus solidaarsuse ja vastutustunde kaudu.
Varasemalt oli Prantsuse president Emmanuel Macron just kutsunud usutluses Itaalia ajakirjanikele üles Euroopa suuremale solidaarsusele kroonakriisis, soovitades Euroopa Liidu võlakirju või EL-i eelarvevahendeid kriisis enim kannatada saanud riikide aitamiseks.
Euroopa Komisjon esitas oma ettepaneku MFF-iks juba 2018. aasta mais, kuid riigid ei ole uues eelarves seni kokku suutnud leppida. Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel esitas selle aasta algul oma eelarvekava, kuid veebruari Ülemkogul riigid sellega ei nõustunud.
Von der Leyen ütles laupäeval ka, et Euroopa Komisjon kavatseb osaleda Eurogrupi aruteludes koroonapandeemia mõjudest majandusele ning paralleelselt töötab ka EL-i praeguste fondide nagu näiteks struktuurifondide täieliku paindlikkuse lubamiseks. "Praeguses olukorras ei välista president ühtegi võimalust, mis jääb EL-i aluslepingute raamesse," seisis von der Leyeni laupäevases avalduses.
### Response:
Euroopa Komisjon muudab koroonakriisi tõttu eelarvekava |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Baskonia jäi küll avaveerandi järel kolme punktiga tagaajaja rolli, kuid vähendas vahe poolajapausiks ühele silmale, 35:36-le. Kolmandal veerandil visati vastaste 11 silma vastu 19 ning otsustaval neljandikul ei antud edu enam käest.
Raieste sai mänguaega kaks minutit ja 32 sekundit. Selle aja jooksul eestlasel punktiarvet avada ei õnnestunud. Baskonia resultatiivseimad olid 20 punktiga Rokas Giedraitis ja Achille Polonara. Himki parim oli 17 silma visanud Vjatšeslav Zaitsev.
Üllatuskaotused teenisid reedel Moskva CSKA ja Fenerbache. CSKA jäi kodusaalis alla Berliini Albale tulemusega 88:93 ning Fenerbache alistus kodus Müncheni Bayernile 71:75.
Olympiacos teenis koduväljakul võidu Tel Avivi Maccabi üle tulemusega 85:82 ning Milano Olimpia sai jagu Madridi Realist 78:70.
Tabelis hoiab Baskonia nüüd Kaunase Žalgirise järel teist kohta. Himki on viimasel ehk 18. positsioonil. | Sander Raieste ja Baskonia said Euroliigas jagu Moskva oblasti Himkist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Baskonia jäi küll avaveerandi järel kolme punktiga tagaajaja rolli, kuid vähendas vahe poolajapausiks ühele silmale, 35:36-le. Kolmandal veerandil visati vastaste 11 silma vastu 19 ning otsustaval neljandikul ei antud edu enam käest.
Raieste sai mänguaega kaks minutit ja 32 sekundit. Selle aja jooksul eestlasel punktiarvet avada ei õnnestunud. Baskonia resultatiivseimad olid 20 punktiga Rokas Giedraitis ja Achille Polonara. Himki parim oli 17 silma visanud Vjatšeslav Zaitsev.
Üllatuskaotused teenisid reedel Moskva CSKA ja Fenerbache. CSKA jäi kodusaalis alla Berliini Albale tulemusega 88:93 ning Fenerbache alistus kodus Müncheni Bayernile 71:75.
Olympiacos teenis koduväljakul võidu Tel Avivi Maccabi üle tulemusega 85:82 ning Milano Olimpia sai jagu Madridi Realist 78:70.
Tabelis hoiab Baskonia nüüd Kaunase Žalgirise järel teist kohta. Himki on viimasel ehk 18. positsioonil.
### Response:
Sander Raieste ja Baskonia said Euroliigas jagu Moskva oblasti Himkist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algviisikus alustanud 21-aastane Kullamäe kerkis oma möödunud hooaja koduklubi vastu üleplatsimeheks, tuues 38 minutiga 27 punkti (kahesed 7/8, kolmesed 3/8, vabavisked 4/6). Lisaks hankis Eesti koondise tagamängija kaks lauapalli, andis neli tulemuslikku söötu, tegi ühe vaheltlõike, kolm pallikaotust ja viis isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee.
Palma poolelt toetas eestlast Sean McDonnell, kelle arvele jäi 38 mänguminutiga 22 silma. Võitjate kasuks viskasid enim korve Kevin Richard Bercy ja Ander Martinez de la Orden, kes tõid vastavalt 21 ja 15 punkti.
Järgmises Hispaania esiliiga mängudevoorus, mis toimub 25. oktoobril, kohtub Kullamäe koduklubi Girona Basketiga.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Eelmise koduklubi vastu mänginud Kullamäe kerkis Hispaanias üleplatsimeheks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algviisikus alustanud 21-aastane Kullamäe kerkis oma möödunud hooaja koduklubi vastu üleplatsimeheks, tuues 38 minutiga 27 punkti (kahesed 7/8, kolmesed 3/8, vabavisked 4/6). Lisaks hankis Eesti koondise tagamängija kaks lauapalli, andis neli tulemuslikku söötu, tegi ühe vaheltlõike, kolm pallikaotust ja viis isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee.
Palma poolelt toetas eestlast Sean McDonnell, kelle arvele jäi 38 mänguminutiga 22 silma. Võitjate kasuks viskasid enim korve Kevin Richard Bercy ja Ander Martinez de la Orden, kes tõid vastavalt 21 ja 15 punkti.
Järgmises Hispaania esiliiga mängudevoorus, mis toimub 25. oktoobril, kohtub Kullamäe koduklubi Girona Basketiga.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Eelmise koduklubi vastu mänginud Kullamäe kerkis Hispaanias üleplatsimeheks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 41-aastane Rossi ei ole viimasel kolmel võistlusel tulemust kirja saanud. Seejuures möödunud nädalavahetusel toimunud Prantsusmaa GP-l tuli itaallasel sõit pooleli jätta juba avaringil.
"Esimene kiire test oli negatiivne ja samuti teisipäeval antud test, kuid kahjuks oli täna pealelõunal saabunud testi vastus positiivne," kirjutas Rossi sotsiaalmeedias. "Ma olen väga nördinud, et ma pean Aragoni etapi vahele jätma."
Yamaha meeskond kinnitas, et Rossi sõitis peale Prantsusmaa GP-d tagasi koju Itaaliasse ning tiimi meditsiiniline personal jälgib tema seisundit. | Koroonapositiivne Rossi jääb järgmisest MotoGP sarja etapilt eemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
41-aastane Rossi ei ole viimasel kolmel võistlusel tulemust kirja saanud. Seejuures möödunud nädalavahetusel toimunud Prantsusmaa GP-l tuli itaallasel sõit pooleli jätta juba avaringil.
"Esimene kiire test oli negatiivne ja samuti teisipäeval antud test, kuid kahjuks oli täna pealelõunal saabunud testi vastus positiivne," kirjutas Rossi sotsiaalmeedias. "Ma olen väga nördinud, et ma pean Aragoni etapi vahele jätma."
Yamaha meeskond kinnitas, et Rossi sõitis peale Prantsusmaa GP-d tagasi koju Itaaliasse ning tiimi meditsiiniline personal jälgib tema seisundit.
### Response:
Koroonapositiivne Rossi jääb järgmisest MotoGP sarja etapilt eemale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paarismängus läks eestlasel aga paremini, kui koos venelase Alibek Katšmazoviga alistati poolfinaalis duo Skander Mansouri (Tuneesia) - Jean Thirouin (Prantsusmaa) tulemusega 6:2 6:0.
Finaalis kohtuvad Ivanov ja Katšmazov Leedu duoga Laurynas Grigelis - Lukas Mugevicius. | Ivanov langes üksikmängus konkurentsist, kuid jõudis paarismängus finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paarismängus läks eestlasel aga paremini, kui koos venelase Alibek Katšmazoviga alistati poolfinaalis duo Skander Mansouri (Tuneesia) - Jean Thirouin (Prantsusmaa) tulemusega 6:2 6:0.
Finaalis kohtuvad Ivanov ja Katšmazov Leedu duoga Laurynas Grigelis - Lukas Mugevicius.
### Response:
Ivanov langes üksikmängus konkurentsist, kuid jõudis paarismängus finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Andmekaitse inspektsioon tegi Kuressaare haiglale ning selle juhile Edward Laanele hoiatuse tervise infosüsteemis ilma õigusliku aluseta päringute tegemise osas, kuid lõpetas menetluse, sest tegemist polnud uudishimu päringutega.
Kuressaare haigla selgitas sotsiaalmeedia vahendusel, et haigla juhtkond viis läbi auditi eriolukorras tingituna põhjusest, et haigla tagaks elutähtsad teenused koroonapandeemia tingimustes võimalikult ohutult.
"Kriisi olukorras esines tõrge andmebaaside infovahetuses, mis oli ka läbiviidud auditi põhjuseks. Kuressaare haigla kinnitab, et tegu ei olnud uudishimu päringutega. Suhtume andmekaitsesse ja patsientide isikuandmetesse äärmise tõsidusega," kirjutab haigla.
"Me oleme koolitanud oma personali andmekaitsest ja patsientide isikuandmete kaitse tähtsusest. Kuressaare haigla viib vastavad koolitused oma personalile regulaarseks iga-aastaselt," lisas haigla.
"Käesolev juhtum näitab, et kriisiolukorra tingimustes, kus võib esineda tõrkeid andmete liikumises, on ohutuks meditsiiniteenuste tagamiseks hea omada täiendavaid juhiseid."
Kuressaare haigla kommentaar täismahus:
"Kuressaare Haigla tahab alloleva uudise valguses öelda, et täname omalt poolt Andmekaitse Inspektsiooni menetluse ja soovituste eest! Lisame, et Kuressaare Haigla juhtkond viis läbi auditi eriolukorras tingituna põhjusest, et Haigla tagaks elutähtsad teenused COVID-19 pandeemia tingimustes võimalikult ohutult. Kriisi olukorras esines tõrge andmebaaside infovahetuses, mis oli ka läbiviidud auditi põhjuseks.
Kuressaare Haigla kinnitab, et tegu ei olnud uudishimu päringutega. Suhtume andmekaitsesse ja patsientide isikuandmetesse äärmise tõsidusega. Me oleme koolitanud oma personali andmekaitsest ja patsientide isikuandmete kaitse tähtsusest. Kuressaare Haigla viib vastavad koolitused oma personalile regulaarseks iga-aastaselt.
Käesolev juhtum näitab, et kriisiolukorra tingimustes, kus võib esineda tõrkeid andmete liikumises, on ohutuks meditsiiniteenuste tagamiseks hea omada täiendavaid juhiseid. | Kuressaare haigla: päringuid tervise infosüsteemi ei tehtud uudishimust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Andmekaitse inspektsioon tegi Kuressaare haiglale ning selle juhile Edward Laanele hoiatuse tervise infosüsteemis ilma õigusliku aluseta päringute tegemise osas, kuid lõpetas menetluse, sest tegemist polnud uudishimu päringutega.
Kuressaare haigla selgitas sotsiaalmeedia vahendusel, et haigla juhtkond viis läbi auditi eriolukorras tingituna põhjusest, et haigla tagaks elutähtsad teenused koroonapandeemia tingimustes võimalikult ohutult.
"Kriisi olukorras esines tõrge andmebaaside infovahetuses, mis oli ka läbiviidud auditi põhjuseks. Kuressaare haigla kinnitab, et tegu ei olnud uudishimu päringutega. Suhtume andmekaitsesse ja patsientide isikuandmetesse äärmise tõsidusega," kirjutab haigla.
"Me oleme koolitanud oma personali andmekaitsest ja patsientide isikuandmete kaitse tähtsusest. Kuressaare haigla viib vastavad koolitused oma personalile regulaarseks iga-aastaselt," lisas haigla.
"Käesolev juhtum näitab, et kriisiolukorra tingimustes, kus võib esineda tõrkeid andmete liikumises, on ohutuks meditsiiniteenuste tagamiseks hea omada täiendavaid juhiseid."
Kuressaare haigla kommentaar täismahus:
"Kuressaare Haigla tahab alloleva uudise valguses öelda, et täname omalt poolt Andmekaitse Inspektsiooni menetluse ja soovituste eest! Lisame, et Kuressaare Haigla juhtkond viis läbi auditi eriolukorras tingituna põhjusest, et Haigla tagaks elutähtsad teenused COVID-19 pandeemia tingimustes võimalikult ohutult. Kriisi olukorras esines tõrge andmebaaside infovahetuses, mis oli ka läbiviidud auditi põhjuseks.
Kuressaare Haigla kinnitab, et tegu ei olnud uudishimu päringutega. Suhtume andmekaitsesse ja patsientide isikuandmetesse äärmise tõsidusega. Me oleme koolitanud oma personali andmekaitsest ja patsientide isikuandmete kaitse tähtsusest. Kuressaare Haigla viib vastavad koolitused oma personalile regulaarseks iga-aastaselt.
Käesolev juhtum näitab, et kriisiolukorra tingimustes, kus võib esineda tõrkeid andmete liikumises, on ohutuks meditsiiniteenuste tagamiseks hea omada täiendavaid juhiseid.
### Response:
Kuressaare haigla: päringuid tervise infosüsteemi ei tehtud uudishimust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Järjekordne mudane võistlus sai Sloveenia MK-etapi näol Euroopas tehtud. Esimesel treeningpäeval paistis päike, rada oli kõva pinnasega, kuiv ning kiire. Kvalifikatsioonipäeva hommikul hakkas korralikult vihma sadama ja rada muutus natuke aeglasemaks, aga mitte palju, sest see oli üsna kõva pinnasega. Eelmisel nädalal Leogangis MM-il olnud paksu mudaga ei olnud see siiski võrreldav," kirjeldas Johanson.
"Kvalifikatsioonis sõitsin natuke liiga kindla peale ja lõpetasin 22. kohaga, mis tagas mulle esimest korda pääsu finaali. Finaalipäeval sadas vihma, rada oli märjem ja kurvid olid kõvasti rohkem auku pidurdatud kui seda oli kvalifikatsioonides ning treeningutel," jätkas Johanson. "Finaalsõidu ülemine osa rajast tuli mul suurepäraselt välja, aga ühe sirge peal, kus tahtsin prilliklaasidelt kile eest ära tõmmata, jäi kile ühest äärest kinni ning peale seda ei olnud enam peaaegu midagi läbi prillide näha. Seetõttu tegin paar suuremat viga ja kaotasin mitu sekundit ning lõpetasin 20. kohaga. Vaatamata sellele parandasin enda aega võrreldes kvalifikatsiooniga kuus sekundit ja olen enda sõiduga väga rahul. Sel laupäeval ja pühapäeval toimub juba järgmine maailma karika etapp samas asukohas." | Eesti mäestlaskuja jõudis juunioride MK-etapil 20 parema sekka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Järjekordne mudane võistlus sai Sloveenia MK-etapi näol Euroopas tehtud. Esimesel treeningpäeval paistis päike, rada oli kõva pinnasega, kuiv ning kiire. Kvalifikatsioonipäeva hommikul hakkas korralikult vihma sadama ja rada muutus natuke aeglasemaks, aga mitte palju, sest see oli üsna kõva pinnasega. Eelmisel nädalal Leogangis MM-il olnud paksu mudaga ei olnud see siiski võrreldav," kirjeldas Johanson.
"Kvalifikatsioonis sõitsin natuke liiga kindla peale ja lõpetasin 22. kohaga, mis tagas mulle esimest korda pääsu finaali. Finaalipäeval sadas vihma, rada oli märjem ja kurvid olid kõvasti rohkem auku pidurdatud kui seda oli kvalifikatsioonides ning treeningutel," jätkas Johanson. "Finaalsõidu ülemine osa rajast tuli mul suurepäraselt välja, aga ühe sirge peal, kus tahtsin prilliklaasidelt kile eest ära tõmmata, jäi kile ühest äärest kinni ning peale seda ei olnud enam peaaegu midagi läbi prillide näha. Seetõttu tegin paar suuremat viga ja kaotasin mitu sekundit ning lõpetasin 20. kohaga. Vaatamata sellele parandasin enda aega võrreldes kvalifikatsiooniga kuus sekundit ja olen enda sõiduga väga rahul. Sel laupäeval ja pühapäeval toimub juba järgmine maailma karika etapp samas asukohas."
### Response:
Eesti mäestlaskuja jõudis juunioride MK-etapil 20 parema sekka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedel uisutatud vabakava eest pälvis Levandi 115,04 punkti. Kahe kava kokkuvõttes teenis eestlane 165,69 silma, mis andis Levandile nelja mehe konkurentsis esimese koha.
Teise koha pälvis slovakk Marko Piliar (140,72 punkti) ja kolmanda türklane Alp Eren Özkan (139,98).
Naisjuunioridest teeb võistlusel kaasa Amalia Zelenjak. Reedel sõidetud lühikava järel hoiab eestlanna 45,21 punktiga kolmandat kohta. Tema ees on ukrainlanna Anastasija Šabotova (51,42) ja leedulanna Marija Brejeva (48,21). | Arlet Levandi pälvis Ungaris esimese koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel uisutatud vabakava eest pälvis Levandi 115,04 punkti. Kahe kava kokkuvõttes teenis eestlane 165,69 silma, mis andis Levandile nelja mehe konkurentsis esimese koha.
Teise koha pälvis slovakk Marko Piliar (140,72 punkti) ja kolmanda türklane Alp Eren Özkan (139,98).
Naisjuunioridest teeb võistlusel kaasa Amalia Zelenjak. Reedel sõidetud lühikava järel hoiab eestlanna 45,21 punktiga kolmandat kohta. Tema ees on ukrainlanna Anastasija Šabotova (51,42) ja leedulanna Marija Brejeva (48,21).
### Response:
Arlet Levandi pälvis Ungaris esimese koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | WHO tegi reedel teatavaks kuuekuulise Solidaarsusravi Uuringu kauaoodatud tulemused. Uuringuga püüti välja selgitada, kas olemasolevatel ravimitel on mõju uuele koroonaviirusele.
Uuring näitas, et neli testitud ravimit – remdesiviir, hüdroksüklorokviin, lopinaviir/ritonaviir ja interferoon – mõjutasid vähe või üldse mitte seda, kas patsiendid surid või mitte umbes kuu jooksul või kas haiglaravil olevad patsiendid paranesid.
Enamik neist olid juba varem välistatud, kuid seni malaaria vastu kasutatud remdesiviir on USA-s klassifitseeritud standardseks raviks ning on COVID-19 vastase preparaadina heaks kiidetud ka Ühendkuningriigis ja Euroopa Liidus.
Ravimi varud on piiratud ja Euroopa ravimiamet vaatab nüüd üle, kas remdesiviir põhjustab neeruprobleeme, nagu mõned patsiendid teatasid.
Oxfordi ülikooli meditsiini- ja epidemioloogiaprofessor Martin Landray ütles, et WHO hüdroksüklorokviini ja lopinaviiri uuringute tulemused olid kooskõlas tema varasema uuringuga Suurbritannias.
"Oluline on järeldus, et remdesiviir ei mõjuta oluliselt elulemust," lausus ta, lisades, et seda ravimit soovitatakse nüüd mõnes riigis, kuid pakkumise, hinna ja kättesaadavusega seoses on olnud märkimisväärseid probleeme.
"See on ravim, mida tuleb manustada intravenoosse infusiooni teel 5 kuni 10 päeva," ütles ta, märkides, et see maksab umbes 2550 dollarit ravikuuri kohta. "COVID mõjutab miljoneid inimesi ja nende perekondi kogu maailmas. Me vajame skaleeritavat, taskukohast ja õiglast ravi. "
Koroonaviirusega nakatunud Trumpi ravimikokteil sisaldas ka remdesiviiri.
WHO ütles, et uuring, mis hõlmas enam kui 30 riiki, vaatles ravi mõju üldisele suremusele, olenemata sellest, kas patsiendid vajavad hingamisaparaate või mitte, ja kui pikalt patsiendid haiglates tervenevad. | WHO uuringu kohaselt ei ole remdesiviiril koroonaviirusele suuremat mõju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
WHO tegi reedel teatavaks kuuekuulise Solidaarsusravi Uuringu kauaoodatud tulemused. Uuringuga püüti välja selgitada, kas olemasolevatel ravimitel on mõju uuele koroonaviirusele.
Uuring näitas, et neli testitud ravimit – remdesiviir, hüdroksüklorokviin, lopinaviir/ritonaviir ja interferoon – mõjutasid vähe või üldse mitte seda, kas patsiendid surid või mitte umbes kuu jooksul või kas haiglaravil olevad patsiendid paranesid.
Enamik neist olid juba varem välistatud, kuid seni malaaria vastu kasutatud remdesiviir on USA-s klassifitseeritud standardseks raviks ning on COVID-19 vastase preparaadina heaks kiidetud ka Ühendkuningriigis ja Euroopa Liidus.
Ravimi varud on piiratud ja Euroopa ravimiamet vaatab nüüd üle, kas remdesiviir põhjustab neeruprobleeme, nagu mõned patsiendid teatasid.
Oxfordi ülikooli meditsiini- ja epidemioloogiaprofessor Martin Landray ütles, et WHO hüdroksüklorokviini ja lopinaviiri uuringute tulemused olid kooskõlas tema varasema uuringuga Suurbritannias.
"Oluline on järeldus, et remdesiviir ei mõjuta oluliselt elulemust," lausus ta, lisades, et seda ravimit soovitatakse nüüd mõnes riigis, kuid pakkumise, hinna ja kättesaadavusega seoses on olnud märkimisväärseid probleeme.
"See on ravim, mida tuleb manustada intravenoosse infusiooni teel 5 kuni 10 päeva," ütles ta, märkides, et see maksab umbes 2550 dollarit ravikuuri kohta. "COVID mõjutab miljoneid inimesi ja nende perekondi kogu maailmas. Me vajame skaleeritavat, taskukohast ja õiglast ravi. "
Koroonaviirusega nakatunud Trumpi ravimikokteil sisaldas ka remdesiviiri.
WHO ütles, et uuring, mis hõlmas enam kui 30 riiki, vaatles ravi mõju üldisele suremusele, olenemata sellest, kas patsiendid vajavad hingamisaparaate või mitte, ja kui pikalt patsiendid haiglates tervenevad.
### Response:
WHO uuringu kohaselt ei ole remdesiviiril koroonaviirusele suuremat mõju |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.