instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haridusministeeriumi kõrgharidusosakonna asejuhataja Sigrid Vaheri sõnul ei näita see siiski, et mõnes valdkonnas inimesi n-ö üle toodetakse. Ta ütles, et aastal 2026 peab tööturule sisenejatest olema vähemalt pooltel kõrgharidus ja igal kolmandal kutseharidus. Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA uuring näitab, et kuue aasta pärast on Eestis üle 100 000 töökäe vähem kui praegu.
Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo ütles, et kuigi Eestis on tööhõive väga kõrge, siis peab jälgima seda, kas kõrgharitud inimesed töötavad ka kõrgharidust nõudval töökohal. Tema sõnul seda paljud eelmised ülikoolilõpetajad ei tee.
"Selle tõttu on siis ka palk madalam ja ka selle kõrghariduse kasutegur on ühiskondlikult väike," rääkis ta. Aaviksoo lisas, et võib-olla mingisuguseid erialasid ei ole üldse ülikooli vaja. "Erialad on erinevad ja põhjused on erinevad, aga paljude erialade puhul on ju tegemist ilmselge ületoodanguga," ütles ta.
Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land kriitikaga ei nõustu ning tema sõnul jääb ületootmine 5–10 aasta tagusesse aega, kui toodeti palju avaliku halduse töötajaid, psühholooge ja õigusteadlasi. Samuti ei näe ta probleemi selles, et sama eriala õpetatakse nii Tallinnas kui ka Tartus, sest tudengitel peab olema valikuvõimalus. "Need ei ole ju kallid erialad õpetamise mõttes, näiteks õigusteadus ja ajakirjandus," rääkis Land. "Siin on oluline, et oleks ka kõrgkoolide vahel selline heas mõttes konkurents, sest meil on ka aineid, kus ei ole konkurentsi ja kui konkurents ära kaob, siis see mõjub õppekvaliteedile."
Ületootmisega pole nõus ka Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser. Ta ütles, et tervikuna on ülikooliharidusest tulevikus alati kasu. Asseri sõnul ei maksa erialad, mida õpetatakse praegu mitmes ülikoolis, palju. "Iseküsimus on, et kas dubleeritavatel erialadel saab kvaliteet tänu sellele kannatada, et see on hajutatud mitmesse kohta," rääkis ta.
Töötuid kõrgharitud inimesi on kõigis valdkondades, kuid enim on esindatud endised juhid, tippspetsialistid ja tehnikud. Töötukassa registreerib töötuid ja nende andmeid selle järgi, milline oli nende eelmine töökoht. 67 protsenti kõrgharitutest on 25–54 aastat vanad ning silma torkab ka see, et kõrgharitud töötutest moodustavad pea kaks kolmandikku naised.
Haridus- ja teadusministeerium andis ülevaate oma sektorile n-ö truumatest lõpetajatest. Töö ja õpitu on kõige rohkem seotud info- ja tehnoloogiateenuste, turvateenuste, tervise ja hariduse õppesuuna lõpetanutel. Näiteks kõrghariduseõppe hariduse suuna lõpetanutest töötab 75 protsenti vastaval tegevusalal, terviseõppesuuna lõpetanutest 76 protsenti tervishoiu valdkonnas ning 86 protsenti turvateenuste lõpetanutest avaliku halduse ja riigikaitse vallas. Teiste erialade kohta ministeerium infot ei avaldada ei soovinud.
Turg ootab IT-töötajaid ja -insenere
Ettevõtja Jaak Niguli sõnul saavad kõrghariduse ka inimesed, kelle pealt tulevikus maksulaekumisi väga ei tule. "Kas me vajame rohkem näitlejaid või põllumehi," küsis ta. "Tööjõuturul on teada, et meil on krooniline tööjõupuudus n-ö vajalike erialade järele ja krooniline ületootmine näiteks sotsiaalteadustes."
Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser kriitikaga ei nõustu. "Kui me vaatame OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon - toim) riike ja seal sotsiaalteaduste osakaalu kõrgharitute seas, siis seal on meil veel kasvuruumi," rääkis ta. Asseri sõnul oli sotsiaalteadlaste ületootmine paari aasta tagune probleem.
IT ehk infotehnoloogia teeninduse ettevõtte Tieto Estonia tegevjuhi Anneli Heinsoo sõnul väljub iga aasta kõrgkoolidest IT-valdkonda umbes 1500 tudengit, kuid aastas on vaja umbes 7000 uut töötajat. Ta ütles, et töötajate puuduse tõttu on osa ettevõtteid arenduskeskused Eestist välja viinud. Laienemine ei lahenda tema sõnul Eesti ettevõtete probleemi täielikult. "Kui me räägime digitaliseerimise kaudu mõju saamisest teistesse tööstussektoritesse, siis neid inimesi on igal juhul vaja," rääkis Heinsoo. Ta lisas, et arengus ei saa vähese tööjõu pärast suuri arenguhüppeid teha.
Uuringu "Töö ja oskused 2025" koostaja Ott Pärna sõnul ei saa eeldada, et kõik inimesed tahavad IT-d õppida. Ta rääkis, et IT-d saab põhierialale lisaks õpetada ning nii tekib võimalus saada aimu ka teisest valdkonnast. Mitme eriala sidumist peab Pärna sõnul kõrgharidusse tooma, et erinevate erialade inimesed saaksid üksteisest paremini aru. "Praegu on Eestis kaks äärmust, rohelised ja metsatöösturid, kes on mõlemad ülikooli lõpetanud, aga neil puudub läbirääkimisoskus, et jõuda kuldsele keskteele," ütles ta.
Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas ütles, et ettevõtjad tunnevad puudust reaal- ja loodusvaldkonna inimestest. "Füüsikat ja matemaatikat on raske õppida, aga Eesti majandus vajab neid inimesi väga," rääkis ta. "Kui me tahame oma teenuste ja toodetega saada tipptasemele, siis sellise väga hea kvalifikatsiooniga inimestest on väga puudu".
Sellega nõustus ka haridusministeeriumi esindaja Vaher, kes ütles, et väga tuntakse puudust inseneridest. Samas tõi ta välja, et näiteks IT-valdkonnas on ülikoolide vastuvõtt suurenenud umbes kaks korda.
Endiselt on puudu ka õpetajatest ning Tiit Landi sõnul on keeruline leida aineõpetajaid, tuues näite Tallinna Ülikoolist. "Aineõpetajad jääb puudu alates põhikoolist kuni gümnaasiumini," ütles ta. "Mitte et me ei taha neid koolitada, vaid soov õppida aineõpetajaks on väga väike ja see on probleem."
Palgad erinevad erialati kuni kaks korda
Jaak Aaviksoo sõnul on kõrghariduse juures kõige tähtsam näitaja palk. "Ma arvan, et kõige lihtsam lahendus on selline, et vaadatakse õppeprogrammide kaupa, missugused inimesed missugust palka saavad," ütles ta. "Kui ikka mingi programmi lõpetajad saavad silmapaistvalt madalat palka, siis tõenäoliselt on seal mingi probleem, sest palk on ju seoses tööviljakusega."
Toomas Asseri sõnul ei saa siin aga ainult numbreid vaadata. Nimelt on jätkuvalt suur probleem ka naiste ja meeste palgalõhe. Tema sõnul on ka naiste osakaal kõrgharitute seas Eestis kõrgem. "Kui mingisse võrdlusesse panna, siis enam-vähem on kõrgharitud naiste palk lähedane või enam-vähem võrdne keskharitud meeste palgaga," ütles Asser. "Selles mõttes on tõde, et kõrgharidus, eriti teatud soo, teatud valdkondade juures, ei anna vähemalt karjääri alguses palgaeelist."
Erialaselt tõi Asser välja, et võrreldes teiste valdkondadega on nõrgemad palgad näiteks humanitaarvaldkonnas, kuid kindlasti ei saa väita, et siis kõrgharidusest kasu pole.
2017. aastal erines 2005.‒2016. aastal kõrgharidusõppe lõpetanute palk kuni pea kaks korda. | Kolmandik Eesti töötutest on kõrgharidusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haridusministeeriumi kõrgharidusosakonna asejuhataja Sigrid Vaheri sõnul ei näita see siiski, et mõnes valdkonnas inimesi n-ö üle toodetakse. Ta ütles, et aastal 2026 peab tööturule sisenejatest olema vähemalt pooltel kõrgharidus ja igal kolmandal kutseharidus. Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA uuring näitab, et kuue aasta pärast on Eestis üle 100 000 töökäe vähem kui praegu.
Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo ütles, et kuigi Eestis on tööhõive väga kõrge, siis peab jälgima seda, kas kõrgharitud inimesed töötavad ka kõrgharidust nõudval töökohal. Tema sõnul seda paljud eelmised ülikoolilõpetajad ei tee.
"Selle tõttu on siis ka palk madalam ja ka selle kõrghariduse kasutegur on ühiskondlikult väike," rääkis ta. Aaviksoo lisas, et võib-olla mingisuguseid erialasid ei ole üldse ülikooli vaja. "Erialad on erinevad ja põhjused on erinevad, aga paljude erialade puhul on ju tegemist ilmselge ületoodanguga," ütles ta.
Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land kriitikaga ei nõustu ning tema sõnul jääb ületootmine 5–10 aasta tagusesse aega, kui toodeti palju avaliku halduse töötajaid, psühholooge ja õigusteadlasi. Samuti ei näe ta probleemi selles, et sama eriala õpetatakse nii Tallinnas kui ka Tartus, sest tudengitel peab olema valikuvõimalus. "Need ei ole ju kallid erialad õpetamise mõttes, näiteks õigusteadus ja ajakirjandus," rääkis Land. "Siin on oluline, et oleks ka kõrgkoolide vahel selline heas mõttes konkurents, sest meil on ka aineid, kus ei ole konkurentsi ja kui konkurents ära kaob, siis see mõjub õppekvaliteedile."
Ületootmisega pole nõus ka Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser. Ta ütles, et tervikuna on ülikooliharidusest tulevikus alati kasu. Asseri sõnul ei maksa erialad, mida õpetatakse praegu mitmes ülikoolis, palju. "Iseküsimus on, et kas dubleeritavatel erialadel saab kvaliteet tänu sellele kannatada, et see on hajutatud mitmesse kohta," rääkis ta.
Töötuid kõrgharitud inimesi on kõigis valdkondades, kuid enim on esindatud endised juhid, tippspetsialistid ja tehnikud. Töötukassa registreerib töötuid ja nende andmeid selle järgi, milline oli nende eelmine töökoht. 67 protsenti kõrgharitutest on 25–54 aastat vanad ning silma torkab ka see, et kõrgharitud töötutest moodustavad pea kaks kolmandikku naised.
Haridus- ja teadusministeerium andis ülevaate oma sektorile n-ö truumatest lõpetajatest. Töö ja õpitu on kõige rohkem seotud info- ja tehnoloogiateenuste, turvateenuste, tervise ja hariduse õppesuuna lõpetanutel. Näiteks kõrghariduseõppe hariduse suuna lõpetanutest töötab 75 protsenti vastaval tegevusalal, terviseõppesuuna lõpetanutest 76 protsenti tervishoiu valdkonnas ning 86 protsenti turvateenuste lõpetanutest avaliku halduse ja riigikaitse vallas. Teiste erialade kohta ministeerium infot ei avaldada ei soovinud.
Turg ootab IT-töötajaid ja -insenere
Ettevõtja Jaak Niguli sõnul saavad kõrghariduse ka inimesed, kelle pealt tulevikus maksulaekumisi väga ei tule. "Kas me vajame rohkem näitlejaid või põllumehi," küsis ta. "Tööjõuturul on teada, et meil on krooniline tööjõupuudus n-ö vajalike erialade järele ja krooniline ületootmine näiteks sotsiaalteadustes."
Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser kriitikaga ei nõustu. "Kui me vaatame OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon - toim) riike ja seal sotsiaalteaduste osakaalu kõrgharitute seas, siis seal on meil veel kasvuruumi," rääkis ta. Asseri sõnul oli sotsiaalteadlaste ületootmine paari aasta tagune probleem.
IT ehk infotehnoloogia teeninduse ettevõtte Tieto Estonia tegevjuhi Anneli Heinsoo sõnul väljub iga aasta kõrgkoolidest IT-valdkonda umbes 1500 tudengit, kuid aastas on vaja umbes 7000 uut töötajat. Ta ütles, et töötajate puuduse tõttu on osa ettevõtteid arenduskeskused Eestist välja viinud. Laienemine ei lahenda tema sõnul Eesti ettevõtete probleemi täielikult. "Kui me räägime digitaliseerimise kaudu mõju saamisest teistesse tööstussektoritesse, siis neid inimesi on igal juhul vaja," rääkis Heinsoo. Ta lisas, et arengus ei saa vähese tööjõu pärast suuri arenguhüppeid teha.
Uuringu "Töö ja oskused 2025" koostaja Ott Pärna sõnul ei saa eeldada, et kõik inimesed tahavad IT-d õppida. Ta rääkis, et IT-d saab põhierialale lisaks õpetada ning nii tekib võimalus saada aimu ka teisest valdkonnast. Mitme eriala sidumist peab Pärna sõnul kõrgharidusse tooma, et erinevate erialade inimesed saaksid üksteisest paremini aru. "Praegu on Eestis kaks äärmust, rohelised ja metsatöösturid, kes on mõlemad ülikooli lõpetanud, aga neil puudub läbirääkimisoskus, et jõuda kuldsele keskteele," ütles ta.
Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas ütles, et ettevõtjad tunnevad puudust reaal- ja loodusvaldkonna inimestest. "Füüsikat ja matemaatikat on raske õppida, aga Eesti majandus vajab neid inimesi väga," rääkis ta. "Kui me tahame oma teenuste ja toodetega saada tipptasemele, siis sellise väga hea kvalifikatsiooniga inimestest on väga puudu".
Sellega nõustus ka haridusministeeriumi esindaja Vaher, kes ütles, et väga tuntakse puudust inseneridest. Samas tõi ta välja, et näiteks IT-valdkonnas on ülikoolide vastuvõtt suurenenud umbes kaks korda.
Endiselt on puudu ka õpetajatest ning Tiit Landi sõnul on keeruline leida aineõpetajaid, tuues näite Tallinna Ülikoolist. "Aineõpetajad jääb puudu alates põhikoolist kuni gümnaasiumini," ütles ta. "Mitte et me ei taha neid koolitada, vaid soov õppida aineõpetajaks on väga väike ja see on probleem."
Palgad erinevad erialati kuni kaks korda
Jaak Aaviksoo sõnul on kõrghariduse juures kõige tähtsam näitaja palk. "Ma arvan, et kõige lihtsam lahendus on selline, et vaadatakse õppeprogrammide kaupa, missugused inimesed missugust palka saavad," ütles ta. "Kui ikka mingi programmi lõpetajad saavad silmapaistvalt madalat palka, siis tõenäoliselt on seal mingi probleem, sest palk on ju seoses tööviljakusega."
Toomas Asseri sõnul ei saa siin aga ainult numbreid vaadata. Nimelt on jätkuvalt suur probleem ka naiste ja meeste palgalõhe. Tema sõnul on ka naiste osakaal kõrgharitute seas Eestis kõrgem. "Kui mingisse võrdlusesse panna, siis enam-vähem on kõrgharitud naiste palk lähedane või enam-vähem võrdne keskharitud meeste palgaga," ütles Asser. "Selles mõttes on tõde, et kõrgharidus, eriti teatud soo, teatud valdkondade juures, ei anna vähemalt karjääri alguses palgaeelist."
Erialaselt tõi Asser välja, et võrreldes teiste valdkondadega on nõrgemad palgad näiteks humanitaarvaldkonnas, kuid kindlasti ei saa väita, et siis kõrgharidusest kasu pole.
2017. aastal erines 2005.‒2016. aastal kõrgharidusõppe lõpetanute palk kuni pea kaks korda.
### Response:
Kolmandik Eesti töötutest on kõrgharidusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EI SÕNAGI TIIBETIST
KURT JA TUMM MAAILM
olen sündinud kurdina
keegi mind ei kuule
kuulan mina
maailm on tumm
mu üle taevas punane
õhk kuulivihmast valge
maa all voolab roheline nafta
seda nad näevad seda nad nuusutavad seda nad joovad
aga minu lõhkist südant
mis vaatab üles päikesesse
mu kahekümneühekiirelisse päikesesse
seda nad ei näe
kes küsib kurdilt
minu vabaduseiha lõhna
mis matab kõik vere
mu neljakümnel miljonil vennal ja õel
seda nad ei tunne
kes pärib sandilt
nad joovad ära mu põue rohelise nafta
nad kustutavad mu päikese
mu kahekümneühekiirelise päikese
lasevad nad taevast alla ja
kustutavad ära
nii ütlevad rahvusvahelised konventsioonid
KEVADEHIRM
jordile
punakollased on lehed la ramblal. sügis.
punakollased ja sinise tähenurgaga on laudadel linad. õhtu.
punakollasetriibuline on öö. keegi karjub appi.
ainult kurt ei kuule.
ainult pime ei näe.
ainult südametu ei ulata kätt.
ainult käetu ei ava südant.
seal tänavanurgal nii kummaliselt tömbil ja tagasilõigatul
üks sinimustvalge lill on punakollases peos.
kas seda anda oli palju?
üks lill
ühes peos
mitme miljoni
peo seas.
lill on liiast
sest on seadused
sest on kord ja politsei
sest on piiride puutumatus
sest on siseasjad
sest on territoriaalne
sest on terviklikkus
sest on demokraatia
sest on lennukid ja saapad
sest on hirm | Toomas Kiho. Ei sõnagi Tiibetist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EI SÕNAGI TIIBETIST
KURT JA TUMM MAAILM
olen sündinud kurdina
keegi mind ei kuule
kuulan mina
maailm on tumm
mu üle taevas punane
õhk kuulivihmast valge
maa all voolab roheline nafta
seda nad näevad seda nad nuusutavad seda nad joovad
aga minu lõhkist südant
mis vaatab üles päikesesse
mu kahekümneühekiirelisse päikesesse
seda nad ei näe
kes küsib kurdilt
minu vabaduseiha lõhna
mis matab kõik vere
mu neljakümnel miljonil vennal ja õel
seda nad ei tunne
kes pärib sandilt
nad joovad ära mu põue rohelise nafta
nad kustutavad mu päikese
mu kahekümneühekiirelise päikese
lasevad nad taevast alla ja
kustutavad ära
nii ütlevad rahvusvahelised konventsioonid
KEVADEHIRM
jordile
punakollased on lehed la ramblal. sügis.
punakollased ja sinise tähenurgaga on laudadel linad. õhtu.
punakollasetriibuline on öö. keegi karjub appi.
ainult kurt ei kuule.
ainult pime ei näe.
ainult südametu ei ulata kätt.
ainult käetu ei ava südant.
seal tänavanurgal nii kummaliselt tömbil ja tagasilõigatul
üks sinimustvalge lill on punakollases peos.
kas seda anda oli palju?
üks lill
ühes peos
mitme miljoni
peo seas.
lill on liiast
sest on seadused
sest on kord ja politsei
sest on piiride puutumatus
sest on siseasjad
sest on territoriaalne
sest on terviklikkus
sest on demokraatia
sest on lennukid ja saapad
sest on hirm
### Response:
Toomas Kiho. Ei sõnagi Tiibetist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Me räägime Hiinast liiga vähe ja kui räägime, kipume Hiinat alahindama. Hiinlane on loomult tagasihoidlik, tänulik ja meeletu töövõimega. Sellest annab hiljuti tunnistust kolleegi kogemus, kes pärast pikemat Hiina-visiiti sõnas, et "uskumatu, nad töötavad kuus päeva nädalas, kunagi ei lahkuta enne sind ega küsita palka juurde, vaid päritakse, kas ma saaksin midagi veel ära teha". Kuidas mõjutab hiinlaste ülim agarus ja edukus eestlaste igapäevaelu?
Vaieldamatult on Hiina oma mõjuvõimu saavutamiseks palju vaeva näinud. Hiina rahvaarv ja majandus on üks suurimaid maailmas. Kui vaadata kitsamalt e-kaubanduse sektorit, on Hiina mõju kõige võimsam. Ainuüksi Hiina Postis töötab rohkem inimesi, kui Eestis on eestlasi. Kas suudate ette kujutada ettevõtet, kus töötab miljon inimest?
E-ostlemine Hiinaga kokku puutumata on väga raske. Valdav osa kaupu, mida saab e-osteldes tellida, valmistatakse Hiinas. Ja kui isegi õnnestub Hiinas toodetust pääseda, saadetakse suur hulk kaup otse Hiinast või läbi Hiina.
Kui ka sellest õnnestub hoiduda, siis on tõenäoliselt kas toote valmistaja või saatja ettevõtte seas hiinlasi. Või kui täna ei ole, siis homme juba on.
Hiina laieneb jõudsalt, ostes kokku nii logistika- ja arendusettevõtteid kui ka maailma juhtivaid kaupmehi. Riik on ka üks arenenumaid ja suunanäitajaid e-kaubanduse arenduses.
Ligikaudu 1,4 miljardi elanikuga Hiinas kasutab internetti "kõigest" ligi 50 protsenti elanikest, see tähendab "tühist" 650 miljonit inimest. Hiinlased on väga suured tehnikaarmastajad. Uuringute väitel tehakse riigis 90 protsenti ostudest ja meediatarbimisest mobiiliga, kasutades peamiselt Wechat rakendust (mis koondab enda alla teisi rakendusi). Riigis arendatakse roboteid, pilgumakseid mobiilist ja muudki huvitavat.
Hiinlaste "robotiseeruvust" näitab riigis arendatud sotsiaalne hindamissüsteem, mis lubab kõigil sinu käitumist hinnata.
Näiteks, kui sa ei anna rongis vanemale inimesele istet, saab anda sulle rakenduses selle kohta tagasisidet, või kui jääd tööle hiljaks, langeb su sotsiaalne reiting. Hinnang ei ole vaid meelelahutuslik või üksteise korrale kutsumise tööriist – reitingut jälgivad muuhulgas pangad laenuotsuste tegemisel.
Nii ongi inimene automaatselt seadusekuulelik, pingutab tööl kõigest väest ja tegutseb veel vabatahtlikuna, et parandada oma hinnangut.
Miljoneid saamata maksutulu
Tuleme aga tagasi Eestisse ja Euroopa Liitu. Eestis moodustab e-kaubandus kuus ca 120 miljonit eurot. Sellest poole ehk ligi 60 miljoni euro eest tellivad eestlased kaupu veebipoodidest, mis asuvad Eestist väljaspool. Suure osa sellest Hiinast.
Eestlaste lemmik ostlemiskohtade esikolmikus on lisaks suurtele kodumaistele e-poodidele Aliexpress, esikümnest võib leida ka ameeriklaste favoriidid Amazoni ja eBay. Nimetatud e-poed müüvad peamiselt väga soodsaid tooteid – justnimelt tooteid, mitte brände.
Hiinast tellides on ülilevinud tava kirjutada pakile "gift", mis lubab tellijal toote kätte saada tolli- ja käibemaksuvabalt ning mis kutsub uuesti tellima.
Euroopa Liit on võtnud vastu seaduse, mis 2021. aastast kehtestab kolmandatest riikidest, st väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud saadetistele käibemaksu maksumuse väärtusest olenemata. Euroopa Liit ja ka Eesti valitsus usuvad tõsimeeli, et see lahendus muudab olukorda.
"Tasub tähele panna, et eestlaste, aga ka ülejäänud maailma jaoks on Hiina turg kinni, meie oma nende jaoks aga mitte."
Siiski on hiinlased naeratades ja kummardades mitmel korral öelnud, et firma ja saatja saab ju registreerida ka Euroopa Liitu. Tasub tähele panna, et eestlaste, aga ka ülejäänud maailma jaoks on Hiina turg kinni, meie oma nende jaoks aga mitte.
Miks aga sellest üldse rääkida? Nagu mainitud, e-osteldakse Eestist väljaspool asuvatest e-poodidest iga kuu keskmiselt 50-60 miljoni euro eest. Sellelt summalt hetkel Eesti riik maksutulu ei saa. Kokku tähendab see sadu miljoneid kaotatud maksutulu aastas.
Kahjuks ei saa näidata sõrmega ainult Hiina poole. Eestis on mitmeid edukaid start-up e ja ettevõtteid, mis uhkusega end Eesti ettevõttena esitlevad. Teisalt on suur osa neist registreeritud mõnes muus riigis, peamiselt Suurbritannias.
E-ostlemisest jäävad jäljed – sularahas maksta ei saa ja igast pangatehingust jääb märge. Kui vaadata Eesti Panga kaardimaksete statistikat, selgub, kuhu tegelikult makstud raha laekub. Kõige suurem osa sellest, 30 protsenti, jõuab Suurbritanniasse.
See tähendab, et väga suur osa meie teada Eesti ettevõtteid on tegelikult registreeritud Suurbritanniasse, mis omakorda tähendab, et nende ettevõtete kasumi väljavõtmine ega maksude laekumised Eesti maksutulus ei kajastu.
On teada, et Amazon plaanib Skandinaavias välja tulla ülikiire ja tasuta transporti pakkuva Prime teenusega, avades lao ka Soomes. Selle mõju Eesti e-kaubandusettevõtete on raske alahinnata, sest tarbija seiskohast on loomulik valida võimalus osta soodsamalt. See omakorda tähendab aga väiksemat maksutulu Eesti riigile.
Kas on lahendusi?
Laekumata maksutulu probleemi lahendamine on riigi probleem. Eesti valitsus on Amazoni Soome laienemise peale, mis avaldab ilmselgelt mõju ka siinsele ettevõtlusele, öelnud, et me ei saa sekkuda Soome siseasjadesse, luua uusi makse ega muuta kiiresti Euroopa Liidu suurt masinavärki.
Nagu öeldud, jäävad e-ostlemisest jäljed. Kui ettevõte müüb oma tooted või teenuseid teise riiki, st ekspordib, siis igas riigis on kehtestatud minimaalne käibenõue, mida ületades peab ettevõte end käibemaksukohuslaseks registreerima.
Sellest võiks alustada ka Eesti riik ja maksuamet. Olgu selleks esmalt kasvõi null-käibemaksu kehtestamine, mis annaks meile vähemalt info välisettevõtete käivetest Eestis.
Me teame, et kullerfirmad toovad Eestisse iga kuu 60 miljoni euro eest pakke. Kas maksu- ja tolliamet võiks igakuiselt võtta kokku andmed ja esitada müüjale käibemaksu nõude?
EMTA viimane uudis oli miljoni eurosest arendusest, mis hakkab hindama viiepallisüsteemis iga ettevõte maksukuulekust. Kui välisettevõtetele esitatav käibemaksunõue tundub pöörane, siis teadmiseks, et Prantsusmaa on Facebookile kehtestamas 3-protsendilist maksu.
Hiinlaste kasvavas mõjuvõimus on kaks muret tekitavat aspekti. Esimene neist on sadade miljonite eurode väärtuses maksutulu käest laskmine. Teine aga suurte gigantide rahulik ja sõbralik pealetulek.
Kui paar aastat muutusteta edasi lasta, võtab võimust üks suur Aliexpress, mis võib anda valusa hoobi mitmetele Eesti ettevõtetele. Lisaks maksutulule kaovad töökohad ja unikaalsed tooted. Viimane aeg on Hiina pakid avada! | Tõnu Väät: Hiina mõjuvõim sööb Eesti maksutulu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Me räägime Hiinast liiga vähe ja kui räägime, kipume Hiinat alahindama. Hiinlane on loomult tagasihoidlik, tänulik ja meeletu töövõimega. Sellest annab hiljuti tunnistust kolleegi kogemus, kes pärast pikemat Hiina-visiiti sõnas, et "uskumatu, nad töötavad kuus päeva nädalas, kunagi ei lahkuta enne sind ega küsita palka juurde, vaid päritakse, kas ma saaksin midagi veel ära teha". Kuidas mõjutab hiinlaste ülim agarus ja edukus eestlaste igapäevaelu?
Vaieldamatult on Hiina oma mõjuvõimu saavutamiseks palju vaeva näinud. Hiina rahvaarv ja majandus on üks suurimaid maailmas. Kui vaadata kitsamalt e-kaubanduse sektorit, on Hiina mõju kõige võimsam. Ainuüksi Hiina Postis töötab rohkem inimesi, kui Eestis on eestlasi. Kas suudate ette kujutada ettevõtet, kus töötab miljon inimest?
E-ostlemine Hiinaga kokku puutumata on väga raske. Valdav osa kaupu, mida saab e-osteldes tellida, valmistatakse Hiinas. Ja kui isegi õnnestub Hiinas toodetust pääseda, saadetakse suur hulk kaup otse Hiinast või läbi Hiina.
Kui ka sellest õnnestub hoiduda, siis on tõenäoliselt kas toote valmistaja või saatja ettevõtte seas hiinlasi. Või kui täna ei ole, siis homme juba on.
Hiina laieneb jõudsalt, ostes kokku nii logistika- ja arendusettevõtteid kui ka maailma juhtivaid kaupmehi. Riik on ka üks arenenumaid ja suunanäitajaid e-kaubanduse arenduses.
Ligikaudu 1,4 miljardi elanikuga Hiinas kasutab internetti "kõigest" ligi 50 protsenti elanikest, see tähendab "tühist" 650 miljonit inimest. Hiinlased on väga suured tehnikaarmastajad. Uuringute väitel tehakse riigis 90 protsenti ostudest ja meediatarbimisest mobiiliga, kasutades peamiselt Wechat rakendust (mis koondab enda alla teisi rakendusi). Riigis arendatakse roboteid, pilgumakseid mobiilist ja muudki huvitavat.
Hiinlaste "robotiseeruvust" näitab riigis arendatud sotsiaalne hindamissüsteem, mis lubab kõigil sinu käitumist hinnata.
Näiteks, kui sa ei anna rongis vanemale inimesele istet, saab anda sulle rakenduses selle kohta tagasisidet, või kui jääd tööle hiljaks, langeb su sotsiaalne reiting. Hinnang ei ole vaid meelelahutuslik või üksteise korrale kutsumise tööriist – reitingut jälgivad muuhulgas pangad laenuotsuste tegemisel.
Nii ongi inimene automaatselt seadusekuulelik, pingutab tööl kõigest väest ja tegutseb veel vabatahtlikuna, et parandada oma hinnangut.
Miljoneid saamata maksutulu
Tuleme aga tagasi Eestisse ja Euroopa Liitu. Eestis moodustab e-kaubandus kuus ca 120 miljonit eurot. Sellest poole ehk ligi 60 miljoni euro eest tellivad eestlased kaupu veebipoodidest, mis asuvad Eestist väljaspool. Suure osa sellest Hiinast.
Eestlaste lemmik ostlemiskohtade esikolmikus on lisaks suurtele kodumaistele e-poodidele Aliexpress, esikümnest võib leida ka ameeriklaste favoriidid Amazoni ja eBay. Nimetatud e-poed müüvad peamiselt väga soodsaid tooteid – justnimelt tooteid, mitte brände.
Hiinast tellides on ülilevinud tava kirjutada pakile "gift", mis lubab tellijal toote kätte saada tolli- ja käibemaksuvabalt ning mis kutsub uuesti tellima.
Euroopa Liit on võtnud vastu seaduse, mis 2021. aastast kehtestab kolmandatest riikidest, st väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud saadetistele käibemaksu maksumuse väärtusest olenemata. Euroopa Liit ja ka Eesti valitsus usuvad tõsimeeli, et see lahendus muudab olukorda.
"Tasub tähele panna, et eestlaste, aga ka ülejäänud maailma jaoks on Hiina turg kinni, meie oma nende jaoks aga mitte."
Siiski on hiinlased naeratades ja kummardades mitmel korral öelnud, et firma ja saatja saab ju registreerida ka Euroopa Liitu. Tasub tähele panna, et eestlaste, aga ka ülejäänud maailma jaoks on Hiina turg kinni, meie oma nende jaoks aga mitte.
Miks aga sellest üldse rääkida? Nagu mainitud, e-osteldakse Eestist väljaspool asuvatest e-poodidest iga kuu keskmiselt 50-60 miljoni euro eest. Sellelt summalt hetkel Eesti riik maksutulu ei saa. Kokku tähendab see sadu miljoneid kaotatud maksutulu aastas.
Kahjuks ei saa näidata sõrmega ainult Hiina poole. Eestis on mitmeid edukaid start-up e ja ettevõtteid, mis uhkusega end Eesti ettevõttena esitlevad. Teisalt on suur osa neist registreeritud mõnes muus riigis, peamiselt Suurbritannias.
E-ostlemisest jäävad jäljed – sularahas maksta ei saa ja igast pangatehingust jääb märge. Kui vaadata Eesti Panga kaardimaksete statistikat, selgub, kuhu tegelikult makstud raha laekub. Kõige suurem osa sellest, 30 protsenti, jõuab Suurbritanniasse.
See tähendab, et väga suur osa meie teada Eesti ettevõtteid on tegelikult registreeritud Suurbritanniasse, mis omakorda tähendab, et nende ettevõtete kasumi väljavõtmine ega maksude laekumised Eesti maksutulus ei kajastu.
On teada, et Amazon plaanib Skandinaavias välja tulla ülikiire ja tasuta transporti pakkuva Prime teenusega, avades lao ka Soomes. Selle mõju Eesti e-kaubandusettevõtete on raske alahinnata, sest tarbija seiskohast on loomulik valida võimalus osta soodsamalt. See omakorda tähendab aga väiksemat maksutulu Eesti riigile.
Kas on lahendusi?
Laekumata maksutulu probleemi lahendamine on riigi probleem. Eesti valitsus on Amazoni Soome laienemise peale, mis avaldab ilmselgelt mõju ka siinsele ettevõtlusele, öelnud, et me ei saa sekkuda Soome siseasjadesse, luua uusi makse ega muuta kiiresti Euroopa Liidu suurt masinavärki.
Nagu öeldud, jäävad e-ostlemisest jäljed. Kui ettevõte müüb oma tooted või teenuseid teise riiki, st ekspordib, siis igas riigis on kehtestatud minimaalne käibenõue, mida ületades peab ettevõte end käibemaksukohuslaseks registreerima.
Sellest võiks alustada ka Eesti riik ja maksuamet. Olgu selleks esmalt kasvõi null-käibemaksu kehtestamine, mis annaks meile vähemalt info välisettevõtete käivetest Eestis.
Me teame, et kullerfirmad toovad Eestisse iga kuu 60 miljoni euro eest pakke. Kas maksu- ja tolliamet võiks igakuiselt võtta kokku andmed ja esitada müüjale käibemaksu nõude?
EMTA viimane uudis oli miljoni eurosest arendusest, mis hakkab hindama viiepallisüsteemis iga ettevõte maksukuulekust. Kui välisettevõtetele esitatav käibemaksunõue tundub pöörane, siis teadmiseks, et Prantsusmaa on Facebookile kehtestamas 3-protsendilist maksu.
Hiinlaste kasvavas mõjuvõimus on kaks muret tekitavat aspekti. Esimene neist on sadade miljonite eurode väärtuses maksutulu käest laskmine. Teine aga suurte gigantide rahulik ja sõbralik pealetulek.
Kui paar aastat muutusteta edasi lasta, võtab võimust üks suur Aliexpress, mis võib anda valusa hoobi mitmetele Eesti ettevõtetele. Lisaks maksutulule kaovad töökohad ja unikaalsed tooted. Viimane aeg on Hiina pakid avada!
### Response:
Tõnu Väät: Hiina mõjuvõim sööb Eesti maksutulu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konkreetselt on juttu saadetest "Vaba mõtte klubi" ja "Keskkonnanädal", mida endine Tallinna TV (TTV) juhatuse liige Lepp tootis aastatel 2013–2016. Tallinna TV on Lepa vastu esitanud tsiviilhagi, kuid Savisaar soovib teada, mida siseuurimisega on teada saadud.
TTV nõukogu tegi kahju teadasaaamiseks korralduse juba 2016. aasta detsembris, samamoodi lubas Lepa poolt tekitatud kahju välja uurida toonane linnapea Taavi Aas. Tallinna viis jaanuari 2017 läbi kahjude uurimiseks siseauditi, kuid seda pole avalikustatud.
Savisaar soovis teada, kas ja kui palju tekitas Lepp kahe saate tootmisega TTV-le ning miks ei avalikustatud siseauditi ja TTV endise finantsjuhi Ingrid Maueri tehtud finantskontrolli ning miks üldse esitati hagi Lepa vastu, kui väidetavast kahjust tõendeid ei leitud.
Kõlvart vastas Savisaarele, et kuivõrd tegu on poolelioleva kohtuvaidlusega, siis on tal linnapeana küsimustele vastamise võimalused piiratud. Mis asjaoludel ja kui palju on Lepp TTV-le kahju tekitanud, otsustab tema sõnul kohus.
Taavi Aasa algatatud TTV sisekontrolli tulemusi ei saa Kõlvarti sõnul aga avaldada, sest kriminaalmenetluse tõttu katkestati 2. veebruaril 2017 kontrollimine ning kogu kogutud info edastati politsei- ja piirivalveametile.
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab Leppa TTV juhina aastatel 2013–2016 näiliste tehingute abil enam kui 200 000 euro omastamises.
Süüdistuse järgi kasutas Lepp omastamiseks KVA Telecom OÜ esitatud arveid, mis esitati saadete "Keskkonnanädal" ja "Vaba mõtte klubi" tootmise eest. KVA Telecom OÜ-st kanti raha edasi omakorda juba Toomas Lepa kontrolli all olevasse äriühingusse Videomeedia OÜ.
Süüdistuse järgi puudus KVA Telecomil endal võimekus neid saateid toota, samuti ei toimunud ka alltöövõttu Videomeediast ehk nii "Keskonnanädal" kui ka "Vaba mõtte klubi" toodeti kasutades selleks TTV ruume, seadmeid ning operaatoreid.
Lisaks Toomas Lepale on samas kriminaalasjas saanud süüdistuse ka juriidilise isikuna KVA Telecom ning selle juhatuse liige Valter Kraavi ja raamatupidaja Lea Kraavi, keda süüdistatakse omastamisele kaasaaitamises.
Kohtuprotsess algas Harju maakohtus tänavu märtsis. | Savisaar tahab teada, palju Toomas Lepp linnale kahju põhjustas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konkreetselt on juttu saadetest "Vaba mõtte klubi" ja "Keskkonnanädal", mida endine Tallinna TV (TTV) juhatuse liige Lepp tootis aastatel 2013–2016. Tallinna TV on Lepa vastu esitanud tsiviilhagi, kuid Savisaar soovib teada, mida siseuurimisega on teada saadud.
TTV nõukogu tegi kahju teadasaaamiseks korralduse juba 2016. aasta detsembris, samamoodi lubas Lepa poolt tekitatud kahju välja uurida toonane linnapea Taavi Aas. Tallinna viis jaanuari 2017 läbi kahjude uurimiseks siseauditi, kuid seda pole avalikustatud.
Savisaar soovis teada, kas ja kui palju tekitas Lepp kahe saate tootmisega TTV-le ning miks ei avalikustatud siseauditi ja TTV endise finantsjuhi Ingrid Maueri tehtud finantskontrolli ning miks üldse esitati hagi Lepa vastu, kui väidetavast kahjust tõendeid ei leitud.
Kõlvart vastas Savisaarele, et kuivõrd tegu on poolelioleva kohtuvaidlusega, siis on tal linnapeana küsimustele vastamise võimalused piiratud. Mis asjaoludel ja kui palju on Lepp TTV-le kahju tekitanud, otsustab tema sõnul kohus.
Taavi Aasa algatatud TTV sisekontrolli tulemusi ei saa Kõlvarti sõnul aga avaldada, sest kriminaalmenetluse tõttu katkestati 2. veebruaril 2017 kontrollimine ning kogu kogutud info edastati politsei- ja piirivalveametile.
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab Leppa TTV juhina aastatel 2013–2016 näiliste tehingute abil enam kui 200 000 euro omastamises.
Süüdistuse järgi kasutas Lepp omastamiseks KVA Telecom OÜ esitatud arveid, mis esitati saadete "Keskkonnanädal" ja "Vaba mõtte klubi" tootmise eest. KVA Telecom OÜ-st kanti raha edasi omakorda juba Toomas Lepa kontrolli all olevasse äriühingusse Videomeedia OÜ.
Süüdistuse järgi puudus KVA Telecomil endal võimekus neid saateid toota, samuti ei toimunud ka alltöövõttu Videomeediast ehk nii "Keskonnanädal" kui ka "Vaba mõtte klubi" toodeti kasutades selleks TTV ruume, seadmeid ning operaatoreid.
Lisaks Toomas Lepale on samas kriminaalasjas saanud süüdistuse ka juriidilise isikuna KVA Telecom ning selle juhatuse liige Valter Kraavi ja raamatupidaja Lea Kraavi, keda süüdistatakse omastamisele kaasaaitamises.
Kohtuprotsess algas Harju maakohtus tänavu märtsis.
### Response:
Savisaar tahab teada, palju Toomas Lepp linnale kahju põhjustas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna rattastrateegia näeb ette, et aastaks 2027 peaks Tallinnas kõigist liikumistest 11 protsenti tehtama jalgrattaga.
Kaido Kukk linnavolikogu Isamaa fraktsioonist märkis Klandorfile esitatud arupärimises, et jalgrattakasutajatel on tekkinud küsimus, kui palju linnavalitsus selle strateegiaga praktikas üldse arvestab, ning küsis, milline on selle elluviimise kulu ja kas Tallinn tegeleb ka konkreetsete probleemide, näiteks kõrgete äärekivide kõrvaldamisega.
Klandorfi sõnul on rattastrateegiaga arvestatud kõikide Tallinna tellimusel koostatud tänavate rekonstrueerimisprojektide koostamisel. Kui kogu rattastrateegia seal välja toodud põhimõtete järgi ellu viidaks, läheks see maksma umbes 195 miljonit eurot.
Rattateede murekohtade andmekorjel toodi esile üle 1400 mittevastavuse, millest 280 korral oli probleemiks kõrge äärekivi ja 192 puhul ebatasane tee. Praeguseks on murekohad parandatud 59 asukohas.
"Nende seas on Rohu tänava jalgratta- ja jalgtee laiendamine raudteeviadukti all, Suur-Ameerika tänavale kaldtee rajamine ja teeäärise tasandamine. Paljud murekohad leidsid lahenduse seoses teede renoveerimisega Viljandi maanteel, Gonsiori tänaval ja Kloostrimetsa teel," ütles Klandorf.
Seega ootab umbes 1340 probleemset kohta jätkuvalt lahendust, kuid järgmise aasta plaanide osas nende probleemide kõrvaldamisel jäi abilinnapea üldsõnaliseks.
"Jalgrattateede murekohtade parandustöödega jätkatakse järgmisel aastal vastavalt eelarve võimalustele," sõnas ta.
Lisaks rajatakse Klandorfi sõnul jooksvalt eraldiseisvaid kergliiklusteid, näiteks rajatav Paldiski maantee Haabersti liiklussõlme ja Järveotsa tee vahelisel lõigul ning äsja valminud Kloostrimetsa tee Lükati tee ja Kloostrimetsa tee 29 vahelisel lõigul. Mõlemal puhul sidus loodud ühendus olemasolevad rattateed võrgustikku. Peatselt valmib Reidi tee ja praegu käib Reidi teelt sadamaalale viiva kergliiklustee põhiprojekti koostamise hankemenetlus.
Arupärimises oli küsimus ka selle kohta, kas linn ei ole kaalunud, et eraldada rattarajad sõiduteest postide, eraldusribade või muu sellisega, et eraldus oleks selgem ja märgatavam.
Klandorf ütles, et kesk- ja südalinna kitsastes tingimustes ei ole see alati võimalik ning postide või muude füüsiliste tõkiste paigaldamine sõidutee tasapinnas asuva rattaraja eraldamiseks takistaks talvel lumetõrjet.
"Tänavate rekonstrueerimisel eelistatakse võimaluse korral jalgratturitele eraldatud liiklusruumi. Selle näiteks on Reidi tee ja kavandatav Kunderi tänav. Kui selliseks lahenduseks ruum puudub, siis piiratakse võimalusel parkimist ja antakse vabanenud liiklusruum jalgratturitele. Sellise lahenduse näiteks on Pärnu maantee ja Kaarli puiestee," ütles abilinnapea.
Klandorfi hinnangul seisab Tallinna linn jalgrattaliikluse arendamise eest, tõestusena nimetas ta oktoobri alguses Tallinna linnapea ja majandusministri allkirjastatud koostöömemorandomit, milles on muu hulgas eesmärk arendada ühiselt turvalist jalgrattateede võrgustikku, mis ühendab Tallinna linnaosad Harjumaa jalgrattateedeega. | Tallinna rattastrateegia elluviimiseks kuluks 195 miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna rattastrateegia näeb ette, et aastaks 2027 peaks Tallinnas kõigist liikumistest 11 protsenti tehtama jalgrattaga.
Kaido Kukk linnavolikogu Isamaa fraktsioonist märkis Klandorfile esitatud arupärimises, et jalgrattakasutajatel on tekkinud küsimus, kui palju linnavalitsus selle strateegiaga praktikas üldse arvestab, ning küsis, milline on selle elluviimise kulu ja kas Tallinn tegeleb ka konkreetsete probleemide, näiteks kõrgete äärekivide kõrvaldamisega.
Klandorfi sõnul on rattastrateegiaga arvestatud kõikide Tallinna tellimusel koostatud tänavate rekonstrueerimisprojektide koostamisel. Kui kogu rattastrateegia seal välja toodud põhimõtete järgi ellu viidaks, läheks see maksma umbes 195 miljonit eurot.
Rattateede murekohtade andmekorjel toodi esile üle 1400 mittevastavuse, millest 280 korral oli probleemiks kõrge äärekivi ja 192 puhul ebatasane tee. Praeguseks on murekohad parandatud 59 asukohas.
"Nende seas on Rohu tänava jalgratta- ja jalgtee laiendamine raudteeviadukti all, Suur-Ameerika tänavale kaldtee rajamine ja teeäärise tasandamine. Paljud murekohad leidsid lahenduse seoses teede renoveerimisega Viljandi maanteel, Gonsiori tänaval ja Kloostrimetsa teel," ütles Klandorf.
Seega ootab umbes 1340 probleemset kohta jätkuvalt lahendust, kuid järgmise aasta plaanide osas nende probleemide kõrvaldamisel jäi abilinnapea üldsõnaliseks.
"Jalgrattateede murekohtade parandustöödega jätkatakse järgmisel aastal vastavalt eelarve võimalustele," sõnas ta.
Lisaks rajatakse Klandorfi sõnul jooksvalt eraldiseisvaid kergliiklusteid, näiteks rajatav Paldiski maantee Haabersti liiklussõlme ja Järveotsa tee vahelisel lõigul ning äsja valminud Kloostrimetsa tee Lükati tee ja Kloostrimetsa tee 29 vahelisel lõigul. Mõlemal puhul sidus loodud ühendus olemasolevad rattateed võrgustikku. Peatselt valmib Reidi tee ja praegu käib Reidi teelt sadamaalale viiva kergliiklustee põhiprojekti koostamise hankemenetlus.
Arupärimises oli küsimus ka selle kohta, kas linn ei ole kaalunud, et eraldada rattarajad sõiduteest postide, eraldusribade või muu sellisega, et eraldus oleks selgem ja märgatavam.
Klandorf ütles, et kesk- ja südalinna kitsastes tingimustes ei ole see alati võimalik ning postide või muude füüsiliste tõkiste paigaldamine sõidutee tasapinnas asuva rattaraja eraldamiseks takistaks talvel lumetõrjet.
"Tänavate rekonstrueerimisel eelistatakse võimaluse korral jalgratturitele eraldatud liiklusruumi. Selle näiteks on Reidi tee ja kavandatav Kunderi tänav. Kui selliseks lahenduseks ruum puudub, siis piiratakse võimalusel parkimist ja antakse vabanenud liiklusruum jalgratturitele. Sellise lahenduse näiteks on Pärnu maantee ja Kaarli puiestee," ütles abilinnapea.
Klandorfi hinnangul seisab Tallinna linn jalgrattaliikluse arendamise eest, tõestusena nimetas ta oktoobri alguses Tallinna linnapea ja majandusministri allkirjastatud koostöömemorandomit, milles on muu hulgas eesmärk arendada ühiselt turvalist jalgrattateede võrgustikku, mis ühendab Tallinna linnaosad Harjumaa jalgrattateedeega.
### Response:
Tallinna rattastrateegia elluviimiseks kuluks 195 miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Valla või linna ametiasutuse töölepingulistele töötajatele kehtestatud keeld kuuluda samal ajal volikogusse rikub nende inimeste kandideerimisõigust ning õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Keeld ei toeta demokraatlikku eesmärki tagada kohaliku omavalitsuse volikogu esinduslikkus ja suurendada poliitilist konkurentsi," leiab Madise riigikogule esitatud ettepanekus.
Õiguskantsler nõustus, et huvide konflikti ning volikogu liikme ja linna- või vallavalitsuse võimu teostaja rolli üheaegset täitmist tuleb vältida, kuid ta tõi esile, et töölepingulised töötajad täidavad tehnilisi ja toetavaid ülesandeid, mis ei ole seotud võimu teostamisega, olles näiteks näiteks autojuht, asjaajaja, raamatupidaja või IT-spetsialist ning nende puhul huvide konflikti ei ole.
Madise viitas ka sellele, et samu ülesandeid saab omavalitsus sisse osta ka ettevõtjalt ja sellisel juhul ettevõtjale samal ajal volikogu liikmeks oleku keeld ei kehti. "Volikogu liikmele vallavõi linna ametiasutuses töölepingu alusel töötamise keelamine ei anna mõistlikku tulemust ka seetõttu, et piirangust on võimalik vormiliste võtetega mööda hiilida - vormistada inimene vallale või linnale äriühingu kaudu teenust osutama," lisas Madise.
Kohaliku omavalitsuse ametiasutuse teenistuskohad jagunevad ametnikeks ja töölepingulisteks töötajateks ning selle kehtestab volikogu või tema volitatud valla- või linnavalitsus. Piirang jäänuks kehtima omavalitsuses töötavatele ametnikele.
Kui huvide konflikt siiski esineb, tuleb igaühel end konkreetse otsuse tegemisest volikogus taandada, leidis Madise. Ta tõi välja ka õiguskantsleri 2017. aasta märgukirjas esitatud ettepaneku, mille kohaselt piisab paljudel juhtudel korruptsiooni ennetamiseks toimingupiirangutest ehk reeglitest, mis peavad tagama otsuste läbipaistvuse ja võimaldama huvide konflikti ilmnedes end otsustamisest taandada. Arvestades volikogu liikmete ulatuslikku osalust valla asutuste ja ühingute juhtorganite töös, võiks mõelda ka ameti- ja tegevuskohapiirangute täiendamisele, kus piirangud kehtestatakse ka üksnes volikogus nii-öelda võtmekohtadel olevatele volikogu liikmetele - eelkõige volikogu esimehele ja aseesimeestele ning revisjonikomisjoni liikmetele.
"Taandumisreeglitele tuleb igal juhul väga suurt tähelepanu pöörata," ütles Madise teisipäeval riigikogus oma ettepanekut tuvustades.
Reeglite selgemaks kirjutamisega väheneks silmakirjalikkus ja susserdamise võimalus ning see peaks suurendama usaldust võimude suhtes, lisas õiguskantsler oma ettepanekut riigikogus kaitstes.
Riigikogus leidsid paljud esinenud, et esitatud ettepanek ei täida oma eesmärki ning leidsid muid põhjusi, miks seda ei saa toetada.
Väidetavalt võib ettepanek olla riigikogu liikmetele vastumeelne, kuna sellega kasvaks poliitiline konkurents kohalikes omavalitsustes.
Õiguskantsleri ettepaneku arutelule järgnenud hääletusel oli ettepaneku vastu 37 riigikogu liiget ja seda toetas 31 saadikut.
Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutused on valla- ja linnavolikogu kantselei, valla- ja linnakantselei, valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega, osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena, valla- ja linnavalitsuse amet ning valla või linna ühisamet. Seadus eristab ametiasutust ametiasutuse hallatavast asutusest, milleks võivad olla näiteks munitsipaallasteasutused, munitsipaalkoolid, rahvamajad ja nende põhiülesanne on avalike teenuste osutamine. Vallavalitsuse hallatavates asutustes töölepinguga töötajaid volikogusse kuulumise piirang ei puuduta. | Riigikogu lükkas tagasi Madise ettepaneku vähendada vallavolikogusse kuulumise piiranguid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Valla või linna ametiasutuse töölepingulistele töötajatele kehtestatud keeld kuuluda samal ajal volikogusse rikub nende inimeste kandideerimisõigust ning õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Keeld ei toeta demokraatlikku eesmärki tagada kohaliku omavalitsuse volikogu esinduslikkus ja suurendada poliitilist konkurentsi," leiab Madise riigikogule esitatud ettepanekus.
Õiguskantsler nõustus, et huvide konflikti ning volikogu liikme ja linna- või vallavalitsuse võimu teostaja rolli üheaegset täitmist tuleb vältida, kuid ta tõi esile, et töölepingulised töötajad täidavad tehnilisi ja toetavaid ülesandeid, mis ei ole seotud võimu teostamisega, olles näiteks näiteks autojuht, asjaajaja, raamatupidaja või IT-spetsialist ning nende puhul huvide konflikti ei ole.
Madise viitas ka sellele, et samu ülesandeid saab omavalitsus sisse osta ka ettevõtjalt ja sellisel juhul ettevõtjale samal ajal volikogu liikmeks oleku keeld ei kehti. "Volikogu liikmele vallavõi linna ametiasutuses töölepingu alusel töötamise keelamine ei anna mõistlikku tulemust ka seetõttu, et piirangust on võimalik vormiliste võtetega mööda hiilida - vormistada inimene vallale või linnale äriühingu kaudu teenust osutama," lisas Madise.
Kohaliku omavalitsuse ametiasutuse teenistuskohad jagunevad ametnikeks ja töölepingulisteks töötajateks ning selle kehtestab volikogu või tema volitatud valla- või linnavalitsus. Piirang jäänuks kehtima omavalitsuses töötavatele ametnikele.
Kui huvide konflikt siiski esineb, tuleb igaühel end konkreetse otsuse tegemisest volikogus taandada, leidis Madise. Ta tõi välja ka õiguskantsleri 2017. aasta märgukirjas esitatud ettepaneku, mille kohaselt piisab paljudel juhtudel korruptsiooni ennetamiseks toimingupiirangutest ehk reeglitest, mis peavad tagama otsuste läbipaistvuse ja võimaldama huvide konflikti ilmnedes end otsustamisest taandada. Arvestades volikogu liikmete ulatuslikku osalust valla asutuste ja ühingute juhtorganite töös, võiks mõelda ka ameti- ja tegevuskohapiirangute täiendamisele, kus piirangud kehtestatakse ka üksnes volikogus nii-öelda võtmekohtadel olevatele volikogu liikmetele - eelkõige volikogu esimehele ja aseesimeestele ning revisjonikomisjoni liikmetele.
"Taandumisreeglitele tuleb igal juhul väga suurt tähelepanu pöörata," ütles Madise teisipäeval riigikogus oma ettepanekut tuvustades.
Reeglite selgemaks kirjutamisega väheneks silmakirjalikkus ja susserdamise võimalus ning see peaks suurendama usaldust võimude suhtes, lisas õiguskantsler oma ettepanekut riigikogus kaitstes.
Riigikogus leidsid paljud esinenud, et esitatud ettepanek ei täida oma eesmärki ning leidsid muid põhjusi, miks seda ei saa toetada.
Väidetavalt võib ettepanek olla riigikogu liikmetele vastumeelne, kuna sellega kasvaks poliitiline konkurents kohalikes omavalitsustes.
Õiguskantsleri ettepaneku arutelule järgnenud hääletusel oli ettepaneku vastu 37 riigikogu liiget ja seda toetas 31 saadikut.
Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutused on valla- ja linnavolikogu kantselei, valla- ja linnakantselei, valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega, osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena, valla- ja linnavalitsuse amet ning valla või linna ühisamet. Seadus eristab ametiasutust ametiasutuse hallatavast asutusest, milleks võivad olla näiteks munitsipaallasteasutused, munitsipaalkoolid, rahvamajad ja nende põhiülesanne on avalike teenuste osutamine. Vallavalitsuse hallatavates asutustes töölepinguga töötajaid volikogusse kuulumise piirang ei puuduta.
### Response:
Riigikogu lükkas tagasi Madise ettepaneku vähendada vallavolikogusse kuulumise piiranguid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uue nõukogu ametisse nimetamise tingis Eesti aktsionäri OÜ Rail Baltic Estonia otsus asendada OÜ Rail Baltic Estonia tegevjuht Riia Sillave RB Rail AS nõukogus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) transpordi asekantsler Ahti Kuningaga. Läti äriseaduse kohaselt tuleb uue nõukogu liikme ametisse määramisel nimetada ka uus nõukogu.
RB Rail AS uude nõukogusse kuuluvad järgmised liikmed:
Eestist Ahti Kuningas ning Anti Moppel, kes töötab MKM-i transpordi asekantsleri nõunikuna.
Lätist Ligita Austrupe, kes on Läti transpordiministeeriumi asekantsleri asetäitja ning Anri Leimanis, kes on Latvijas Mobilais Telefons nõukogu aseesimees.
Leedust Karolis Sankovski, kes on RB Rail AS nõukogu esimees ja Rail Baltica Statyba tegevjuht ning Romas Švedas, kes töötab AB Lietuvos Geležinkeliai juhatuse esimehena.
RB Rail AS on Eesti, Läti ja Leedu ühisettevõte, mis loodud selleks, et koordineerida Rail Baltica projekti elluviimist - taristu ehitamist kiirraudteeliinile Tallinnast Leedu-Poola piirini. RB Rail AS on Rail Baltica projekti keskne koordinaator. Ettevõtte tegevusvaldkonnad on raudteeliini projekteerimine, ehitamine ja turustamine. | RB Rail AS-i aktsionärid nimetasid ametisse ettevõtte uue nõukogu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uue nõukogu ametisse nimetamise tingis Eesti aktsionäri OÜ Rail Baltic Estonia otsus asendada OÜ Rail Baltic Estonia tegevjuht Riia Sillave RB Rail AS nõukogus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) transpordi asekantsler Ahti Kuningaga. Läti äriseaduse kohaselt tuleb uue nõukogu liikme ametisse määramisel nimetada ka uus nõukogu.
RB Rail AS uude nõukogusse kuuluvad järgmised liikmed:
Eestist Ahti Kuningas ning Anti Moppel, kes töötab MKM-i transpordi asekantsleri nõunikuna.
Lätist Ligita Austrupe, kes on Läti transpordiministeeriumi asekantsleri asetäitja ning Anri Leimanis, kes on Latvijas Mobilais Telefons nõukogu aseesimees.
Leedust Karolis Sankovski, kes on RB Rail AS nõukogu esimees ja Rail Baltica Statyba tegevjuht ning Romas Švedas, kes töötab AB Lietuvos Geležinkeliai juhatuse esimehena.
RB Rail AS on Eesti, Läti ja Leedu ühisettevõte, mis loodud selleks, et koordineerida Rail Baltica projekti elluviimist - taristu ehitamist kiirraudteeliinile Tallinnast Leedu-Poola piirini. RB Rail AS on Rail Baltica projekti keskne koordinaator. Ettevõtte tegevusvaldkonnad on raudteeliini projekteerimine, ehitamine ja turustamine.
### Response:
RB Rail AS-i aktsionärid nimetasid ametisse ettevõtte uue nõukogu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei pressiesindaja andis teada, et autojuht võttis teisipäeval ise politseiga ühendust. Politsei pidas 50-aastase mehe väärteokorras kinni. Õnnetuse täpsemad asjaolud selguvad uurimise käigus.
Esmaspäeva hommikul sõitis Tallinnas Nõmmel Rohelisel tänaval sõiduauto elumajja, kus viibinud kaheksa-aastane laps sai vigastada. Autojuht jättis sõiduki sündmuskohale ning lahkus ise. Teda asus otsima politsei. | Politsei pidas kinni esmaspäeval Nõmmel majja sõitnud auto juhi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei pressiesindaja andis teada, et autojuht võttis teisipäeval ise politseiga ühendust. Politsei pidas 50-aastase mehe väärteokorras kinni. Õnnetuse täpsemad asjaolud selguvad uurimise käigus.
Esmaspäeva hommikul sõitis Tallinnas Nõmmel Rohelisel tänaval sõiduauto elumajja, kus viibinud kaheksa-aastane laps sai vigastada. Autojuht jättis sõiduki sündmuskohale ning lahkus ise. Teda asus otsima politsei.
### Response:
Politsei pidas kinni esmaspäeval Nõmmel majja sõitnud auto juhi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pastrnak skoori korra esimesel ja korra teisel kolmandikul, viimasel perioodil viskas ta kaks väravat. Ducksi eest oli teisel kolmandikul täpne Rickard Rakell ja lõppseisu vormistas Adam Henrique.
Pastrnak on nüüd nelja mänguga visanud kuus väravat, olles NHL-i väravaküttide edetabelis praegu teisel kohal. Temast rohkem on senistes mängudes visanud vaid Edmonton Oilersi mängija James Neal, kel on kirjas kaheksa väravat.
Tulemused:
Boston – Anaheim 4:2
New Jersey – Florida 4:6
NY Islanders – St. Louis 3:2 la.
Ottawa – Minnesota 0:2
Buffalo – Dallas 4:0
Washington – Colorado 3:6
Chicago – Edmonton 3:1 | Pastrnaki neli väravat aitasid Bruinsi võidule Ducksi üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pastrnak skoori korra esimesel ja korra teisel kolmandikul, viimasel perioodil viskas ta kaks väravat. Ducksi eest oli teisel kolmandikul täpne Rickard Rakell ja lõppseisu vormistas Adam Henrique.
Pastrnak on nüüd nelja mänguga visanud kuus väravat, olles NHL-i väravaküttide edetabelis praegu teisel kohal. Temast rohkem on senistes mängudes visanud vaid Edmonton Oilersi mängija James Neal, kel on kirjas kaheksa väravat.
Tulemused:
Boston – Anaheim 4:2
New Jersey – Florida 4:6
NY Islanders – St. Louis 3:2 la.
Ottawa – Minnesota 0:2
Buffalo – Dallas 4:0
Washington – Colorado 3:6
Chicago – Edmonton 3:1
### Response:
Pastrnaki neli väravat aitasid Bruinsi võidule Ducksi üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi Tänakul olevat väidetavalt laual pakkumine nii M-Spordilt kui Hyundailt, ei ole ta nende võimalustega väga arvestamas – M-Sport vajaks selleks suuremat rahalist tuge ja ka Fordi toetust, Hyundais peaks ta aga ühes meeskonnas sõitma suure rivaali Thierry Neuville'iga, kes on samas tiimis sõitnud alates 2014. aastast, vahendab Delfi.
Kuigi Toyota auto on mitmel puhul Tänakut riketega alt vedanud, olevat tiimi mehaanikud kogu MM-sarja parimad ning seetõttu on Tänak ja teda kõnelustes aitav Markko Märtin Tommi Mäkineni asemel otse Jaapaniga läbirääkimistesse asunud.
Taust olevat lihtne: kuigi Tänak on MM-sarjas hetkel selgelt kiireim sõitja, saab ta Sebastien Ogier'st ja Thierry Neuville'ist tunduvalt vähem palka ning seda soovivad eestlased muuta. | Hispaania väljaanne: Tänak ja Märtin alustasid läbirääkimisi otse jaapanlastega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi Tänakul olevat väidetavalt laual pakkumine nii M-Spordilt kui Hyundailt, ei ole ta nende võimalustega väga arvestamas – M-Sport vajaks selleks suuremat rahalist tuge ja ka Fordi toetust, Hyundais peaks ta aga ühes meeskonnas sõitma suure rivaali Thierry Neuville'iga, kes on samas tiimis sõitnud alates 2014. aastast, vahendab Delfi.
Kuigi Toyota auto on mitmel puhul Tänakut riketega alt vedanud, olevat tiimi mehaanikud kogu MM-sarja parimad ning seetõttu on Tänak ja teda kõnelustes aitav Markko Märtin Tommi Mäkineni asemel otse Jaapaniga läbirääkimistesse asunud.
Taust olevat lihtne: kuigi Tänak on MM-sarjas hetkel selgelt kiireim sõitja, saab ta Sebastien Ogier'st ja Thierry Neuville'ist tunduvalt vähem palka ning seda soovivad eestlased muuta.
### Response:
Hispaania väljaanne: Tänak ja Märtin alustasid läbirääkimisi otse jaapanlastega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Abilinnapeadest vabanemise soov ilmnes pärast uue juhatuse valimist paari nädala eest. Abilinnapea Monica Rand ütles kohe, et tema ametist vabatahtlikult ei lahku. Teine Keskerakonda kuuluv abilinnapea Madis Lepajõe pole otsust veel langetanud. Kuna Keskerakond ise abilinnapeadele umbusaldust algatada ei saa, siis peab seda volikogu tegema. Sellega ei taha aga opositsioonierakonnad kaasa minna.
"Täna meil ei ole küll mingisugust põhjust abilinnapäid umbusaldada. Tartu kultuurivaldkonna abilinnapea juhtimise all on Tartu saanud Euroopa kultuuripealinna tiitli. Et täna umbusaldada neid abilinnapäid, on poliitiline mäng, millest Tartu kindlasti ei võida. Selles mõttes on natuke kahju, et üks koalitsioonipartner on hakanud oma sisehuvide arvelt linna stabiilset juhtimist lõhkuma," ütles Tartu Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimees Lemmit Kaplinski.
Tartu EKRE fraktsiooni esimees Indrek Särg ütles, et ta ei näe põhjust umbusaldada Tartu linnavolikogu esimeest Aadu Musta ega ka abilinnapeasid.
"Me küll ei arutanud, kas abilinnapeade umbusaldamisest me osa võtaksime või mitte, aga minu hinnangul Madis Lepajõe on igati pädev abilinnapea. Monica Randa me tunneme vähem, aga neid küsimusi, mida ta on käinud siin volikogu ees tutvustamas, on ta seda teinud põhjalikult ja igatahes suuri pretensioone pole ma kuskilt kuulnud," rääkis Särg.
"Selles mõttes, selline lähenemisviis, et kui ma nüüd olen saanud ringkonna etteotsa, siis ma hakkan platsi puhastama, minu arust tasuks enne natuke mõelda, et mis mulje see avalikkusele jätab ja kes on kedagi paremat siis asemele panna."
Isamaa fraktsioon pole seda teemat veel arutanud. Tartu linnapea ning Reformierakonna liige Urmas Klaas ütles eelmisel nädalal samuti, et tema on abilinnapeade tööga rahul. | Opositsioon Tartu Keskerakonna abilinnapeasid umbusaldada ei kavatse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Abilinnapeadest vabanemise soov ilmnes pärast uue juhatuse valimist paari nädala eest. Abilinnapea Monica Rand ütles kohe, et tema ametist vabatahtlikult ei lahku. Teine Keskerakonda kuuluv abilinnapea Madis Lepajõe pole otsust veel langetanud. Kuna Keskerakond ise abilinnapeadele umbusaldust algatada ei saa, siis peab seda volikogu tegema. Sellega ei taha aga opositsioonierakonnad kaasa minna.
"Täna meil ei ole küll mingisugust põhjust abilinnapäid umbusaldada. Tartu kultuurivaldkonna abilinnapea juhtimise all on Tartu saanud Euroopa kultuuripealinna tiitli. Et täna umbusaldada neid abilinnapäid, on poliitiline mäng, millest Tartu kindlasti ei võida. Selles mõttes on natuke kahju, et üks koalitsioonipartner on hakanud oma sisehuvide arvelt linna stabiilset juhtimist lõhkuma," ütles Tartu Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimees Lemmit Kaplinski.
Tartu EKRE fraktsiooni esimees Indrek Särg ütles, et ta ei näe põhjust umbusaldada Tartu linnavolikogu esimeest Aadu Musta ega ka abilinnapeasid.
"Me küll ei arutanud, kas abilinnapeade umbusaldamisest me osa võtaksime või mitte, aga minu hinnangul Madis Lepajõe on igati pädev abilinnapea. Monica Randa me tunneme vähem, aga neid küsimusi, mida ta on käinud siin volikogu ees tutvustamas, on ta seda teinud põhjalikult ja igatahes suuri pretensioone pole ma kuskilt kuulnud," rääkis Särg.
"Selles mõttes, selline lähenemisviis, et kui ma nüüd olen saanud ringkonna etteotsa, siis ma hakkan platsi puhastama, minu arust tasuks enne natuke mõelda, et mis mulje see avalikkusele jätab ja kes on kedagi paremat siis asemele panna."
Isamaa fraktsioon pole seda teemat veel arutanud. Tartu linnapea ning Reformierakonna liige Urmas Klaas ütles eelmisel nädalal samuti, et tema on abilinnapeade tööga rahul.
### Response:
Opositsioon Tartu Keskerakonna abilinnapeasid umbusaldada ei kavatse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Küsimus, kuidas me lahendame looduskasutuse komplekskriisi, on tegelikult küsimus sellest, kuidas ülepea saavutada soovitud poliitilisi muudatusi.
Poliitika on ühiskondliku võimu küsimus ja poliitiline võim ei võrsu mujalt kui koostööst – ka poliitilised parteid, ametkonnad ning äriringkonnad ei ole oma positsioonidel mitte seetõttu, et nad kujutaksid endast enamust või esindaksid seda mingil moel, vaid seetõttu, et neis organisatsioonides toimub kõrgetasemeline omavaheline koostöö.
Enamus on enamasti killustunud ning väga suured rahvahulgad ei saagi omavahel ilma vahemeesteta ühendatud olla, kuna kellelgi pole võhma kõneleda saja tuhande inimesega või mäletada nende kõigi nimesid. Igal juhul võib olla kindel, et kümme inimest, kes kaitsevad süsteemselt oma huvisid, jõuavad sellega kaugemale kui kümme tuhat, kes seda ei tee 1.
Lisaks sellele, et arvukusel ei ole seda jõudu, mis tal arvatakse olevat, pole seda ka ressurssidel. Kui see oleks teisiti, siis poleks väiksem riik ennast kunagi suurema vastu ära kaitsnud või seda muul moel ületanud. Siis oleks meil täieliku domineerimise maailm, kus puuduks mõtegi minna ja proovida jõustruktuuride suunda muuta.
Muidugi on omajagu ka neid, kes arvavad, et nad sellises maailmas elavadki, nagu neidki, kes leiavad, et polegi vaja midagi teha, küll otsustajad teavad, millal ja kuidas.
Sellised suhtumised, näikse, ei ole oma olemuselt küll analüütilised, vaid pigem emotsionaalsed – rünnatakse konkureerivat "täisvereline kodanik" olemise viisi, kuna selle võidutsemine tähendaks nende eneste staatuse langust, ning emotsionaalse dispositsiooniga inimestel on raske uskuda, et teiste inimeste motiivid võiksid nende omadest erineda.
Ehk siis, eelkõige ning esmalt võib eeldada, et muutus saavutatakse kodanikuühiskonna vahenditega. See on paindlik ning pea igaühele jõukohane formaat. Inimeste võimed ja võimalused on mõistagi erinevad, aga vähe on seda, millest sugugi kasu poleks.
Siin saab muidugi ütelda: "Me juba teeme seda, ja oleme juba mõnda aega teinud, ent tulu pole sellest tõusnud, ei midagi käegakatsutavat." Tõsi ta on. Samas on tegu ka seniolematu ulatusega probleemiga. 80-ndate tiirus olevat me probleemide lahendama hakkamisele juba õige lähedal olnud, aga toona töötasid tööstuse aktorid välja tolle aja tingimuste jaoks väga efektiivse vastustrateegia.
Tänapäeval on paljud võimalused teised. Palju sellest, mis täna tehakse, on hea, kuid mitte piisav. Ongi raske öelda, kas lähenemisnurgad on ammendatud ning edasi tuleb lihtsalt samas vaimus jätkata, või on veel midagi kriitilist puudu.
On selge, et paljut, mida juba tehakse, saaks ka paremini või suuremalt teha.
Rahvusvaheline koostöö võiks olla intensiivsem, kommunikatsioonivahendid kaasaegsemad, Ida-Euroopa regioonil võiks olla ühine keskkonnaalane meediaplatvorm, erinevate teemade kohta käiv informatsioon võiks olla korrastatud ja kergesti leitav, samuti oleks abi tihedamast koostööst teiste huvigruppidega, samuti võiks kliima kõrval – mis puudutab peaasjalikult kütuseid – olla sarnase võimsusega esindatud ka elurikkuse kao kriis, mis puudutab konkreetselt maakasutust ehk kinnisvara.
Kuhu oma energiat panustada?
Enamik neist ja muudest probleemidest hakkaks edenema, kui rohkem inimesi sellesse tegevusse panustaks. Eesti raames teeks seegi tuntava vahe sisse, kui üks või kaks inimest lisaks leiaksid, et keskkonnakriis on piisavalt tähtis asi, et sellega tuntav osa oma aktiivsest ajast mõtestatult tegeleda.
Teod ühiskonnas ei ole lineaarsed, need kajavad vastu, võivad tekitada ahelreaktsioone, need on määramatud, ning sellepärast ei salligi need, kes tahavad, et ühiskond töötaks nagu kellavärk, iseseisvat ühiskondlikku tegevust.
Iseasi on, kuhu täpselt just inimene oma energiat panustama peaks. Kas sinna, kus on, või sinna, kus ei ole teps. Eesti kohta näiteks on üks kohalik pikaajalise staažiga aktiivne teadlane märkinud, et konkreetselt kliima osas ei ole siin läbimurret oodata, kuna meie näol on tegu liidu kõige kliimaskeptilisema riigiga.
Looduse või keskkonna osas käegakatsutavamas mõttes on jälle vähem kaksipidi mõtlemist. Et siin on kõigil huvilistel mõistlik kaaluda, mida konkreetselt soovitakse oma tegevusega saavutada; kui tõenäolisteks saab eesmärkide saavutamist pidada; millisel ajaskaalal.
Täna tehtud teod on tuleviku vundament, aga see, kui hästi see on laotud ning kui kiiresti tulevik ehitub, sõltub konkreetsetest valikutest, liitudest, käsitlusnurkadest, strateegiast.
Need, kes ütlevad, et inimesed ei taha mingit muutust, teevad tegelikult midagi ebaharilikku. Tavaliselt me ei küsi inimestelt: "Millist muutust te sooviksite?" Või: "Meil on üks muutus plaanis, olete te sellega ikka nõus?"
Muutused toimuvad kogu aeg. Enamiku ajast inimesed aktsepteerivad neid. Tihtilugu pole neil muud valikut, või ei näe nad seda, mis teeb sama välja. Siin teostatakse retooriline võte, mille kohaselt me mitte ainult ei ole oma praegust reaalsust ise valinud, vaid me ei saa seda ka ümber valida. Justkui oleks ainult see, mis juba on, võimalik.
See on samaaegu tõde ja ei ole ka. Tõde on see selles mõttes, et inimeste elus on mingid parameetrid, mis on tuvastatavad nii meie kui ka Egiptuse impeeriumi juures. Selles mõttes ei ole muutust isegi mõtet karta. See on selline kogujalik vaade.
Lähemas vaates on muidugi äärmiselt tõenäoline, et XXI sajandil toimub vähemalt paar sama pöördelist sündmust, nagu viimased sajandid toonud on.
Ja mitte ainult sellepärast, et mingid protsessid on juba kunagi käima lükatud ning jõuavad omadega mingil hetkel täiendavat reageerimist vajavatesse punktidesse, vaid ka seetõttu, et vastupidiselt levinud arvamusele ei taha inimesed ainult tsirkust ja leiba, vaid ka mõndagi muud – näiteks teha suuri tegusid või osaleda suurtes protsessides ning seda sugugi mitte alati selleks ette nähtud ja vastavalt märgistatud paigas.
Riigid hakaku ise aktivistideks
Viimaks on nende inimeste hirmud, kes kardavad "totaalset muutust", üle võimendatud. Väga totaalse muutuse jaoks napib meil nii organisatoorset võimekust kui kujutlusvõimet, isegi need, kelle reaalseks eesmärgiks on olnud ühiskonna radikaalne transformeerimine, on lõpetanud üsna traditsioonilise institutsioonide komplekti ja elukorraldusega.
Võimude tasakaalu mõningane nihutamine suurkapitali huvide kahjuks ei peaks keskmikku häirima – hetkel kehtib talle viimasest kõvasti kangem keskmine maksumäär ning ka muidu on riik palju sügavamalt näppepidi tema asjades.
"Täiesti võimalik on, et samas ühiskonnas on mingites asjades liiga palju kontrolli ja teistes liiga palju vabadust."
Vaadata ühiskonnakorraldusi lihtsustatud, lineaarsete võimalustena, kus ühel pool on "rohkem kontrolli" ja teisel pool "rohkem vabadust" või siis "rohkem heaolu/vähem heaolu", ei ole eriti täpne – tegelikult on ühiskonnas trobikond eraldi vaadeldavaid vabadusi ja vajadusi, mis tihti ka grupiti erinevad, ning täiesti võimalik on, et samas ühiskonnas on mingites asjades liiga palju kontrolli ja teistes liiga palju vabadust, või siis on jälle kõigil kõhud täis, aga vaimsed häired lokkavad, inimesed on üksildased ja nende elu tundub neile mõttetu.
Kui probleemi hakata lahendama mitte tarbija, vaid tootja tasandil, saaks rahvas ilmselt paremini aru. Ka kollavestide protestid ei lähtunud mitte ainuüksi kütuseaktsiisi tõstmisest, vaid ka sellest, et Emmanuel Macron oli enne seda rikaste makse kärpinud – see riivas rahva õiglustunnet, eriti kui seda tunnetati üldise trendina, ning kliimaspetsialistid olid ka enne spetsiifiliselt hoiatanud selliste meetmete võimalike tagasilöökide eest.
Põhimõtteliselt on sotsiaalsete ja majanduslike mõjude hindamine tänapäeval vähemalt sõnades saanud igasuguse poliitika osaks, veelgi enam peaks ta seda olema põhimõtteliste suunamuutuste puhul.
Ja muidugi on igasuguseid muudatusi mõttekas läbi viia nii, et need tooksid kaasa võimalikult vähe rahulolematust, virelemist ja sotsiaalset kaost, ning kui inimestelt tahetakse võtta midagi ära (vähemalt on juba tekkinud kuvand, et just midagi sellist käimas on), oleks viisakas ka midagi vastu pakkuda.
Rahvas muidugi võib ka higi, vere ning pisarate suhtes entusiastlik olla, kui neid neile õigesti pakkuda – et seda pole seni tehtud, lähtub pigem poliitikute subkultuuris levivatest eelarvamustest.
Probleemsete piirkondade survestamiseks tuleks hakata tegelema niinimetatud eetilise väliskaubandusega, mis ei rikuks vaba turu mantraid enam, kui praegune mood poliitiliselt ebameeldivaid piirkondi majanduslikult karistada.
See muidugi tähendab, et riigidki peaksid mingis mõttes aktivistideks hakkama (nagu Austraalia hakkas osooniaukude aktivistiks ning näib, nagu Sloveenia oleks nüüd hakanud puidulise biomassi problemaatika aktivistiks, mitmedki saareriigid on kliima-aktivistideks hakanud jne) ning toetama ka senisest teistsugust kultuuri.
Praegu armastavad inimesed joana tarbida, sest neilt eeldatakse seda – neile on ka õpetatud, et see ongi ainuke tõeline väärtus. Iseenesest saaks ka teisiti. Kapitalistlik majandus ei pea rangelt selline olema nagu täna. Ka ajalooliselt on tegu olnud üsna paindliku konstruktsiooniga.
Kui suurkapitali tiibu kärpida, hakkab see muidugi karjuma, et "kommunism" ja "tapetakse" ning levitab seda sõnumit üle maa, aga see on harilik tundeinimese hüsteeria, paariprotsendise maksumuudatuse plaani puhul kuuleb täpselt sedasama.
Keskkonnakriisi lahendamine ei nõua, et sellised armsad asjad nagu raha, turud ja ettevõtlus kuhugi kaoksid. Keegi ei ajagi sellist poliitikat ning õigupoolest puudub meil täna ka tõsiseltvõetav kapitalismijärgsuse visioon.
Seega on tegelik praegune mõõduvõtmine oligarhilise võimukoondumise pooldajate ja vastaste vahel, ning ka koondumise pooldajad on "heaoluriigi" siin-seal enda asjaks võtnud, mis näitab, et neoliberaalsele konsensusele truudust vanduda on kliimapoliitika osas ka taktikaliselt juba liiga hilja.
Iseasi, kas aina kiirenev tarbimine on ainus, mis on hea – selle kõrval levib ju mitmeid suuresti adresseerimata ühiskondlikke ebakohti nagu vähene turvalisus, vaimse tervise probleemid, üksindus, ilmajäetus poliitilisest võimust, vaba aja puudus ja teisigi pahesid.
1 Vt Arendt, H. 1958. The Human Condition. Või Weil, S. 1958. Oppression and Liberty.
Artikkel baseerub Vikerkaare Ökovisioonide numbri Tallinna esitlusel "Mida teha, et midagi tehtaks (kliimakriisiga?)" peetud ettekandel. | Martin Luiga: kuidas jõuame looduskriiside lahendamiseni? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Küsimus, kuidas me lahendame looduskasutuse komplekskriisi, on tegelikult küsimus sellest, kuidas ülepea saavutada soovitud poliitilisi muudatusi.
Poliitika on ühiskondliku võimu küsimus ja poliitiline võim ei võrsu mujalt kui koostööst – ka poliitilised parteid, ametkonnad ning äriringkonnad ei ole oma positsioonidel mitte seetõttu, et nad kujutaksid endast enamust või esindaksid seda mingil moel, vaid seetõttu, et neis organisatsioonides toimub kõrgetasemeline omavaheline koostöö.
Enamus on enamasti killustunud ning väga suured rahvahulgad ei saagi omavahel ilma vahemeesteta ühendatud olla, kuna kellelgi pole võhma kõneleda saja tuhande inimesega või mäletada nende kõigi nimesid. Igal juhul võib olla kindel, et kümme inimest, kes kaitsevad süsteemselt oma huvisid, jõuavad sellega kaugemale kui kümme tuhat, kes seda ei tee 1.
Lisaks sellele, et arvukusel ei ole seda jõudu, mis tal arvatakse olevat, pole seda ka ressurssidel. Kui see oleks teisiti, siis poleks väiksem riik ennast kunagi suurema vastu ära kaitsnud või seda muul moel ületanud. Siis oleks meil täieliku domineerimise maailm, kus puuduks mõtegi minna ja proovida jõustruktuuride suunda muuta.
Muidugi on omajagu ka neid, kes arvavad, et nad sellises maailmas elavadki, nagu neidki, kes leiavad, et polegi vaja midagi teha, küll otsustajad teavad, millal ja kuidas.
Sellised suhtumised, näikse, ei ole oma olemuselt küll analüütilised, vaid pigem emotsionaalsed – rünnatakse konkureerivat "täisvereline kodanik" olemise viisi, kuna selle võidutsemine tähendaks nende eneste staatuse langust, ning emotsionaalse dispositsiooniga inimestel on raske uskuda, et teiste inimeste motiivid võiksid nende omadest erineda.
Ehk siis, eelkõige ning esmalt võib eeldada, et muutus saavutatakse kodanikuühiskonna vahenditega. See on paindlik ning pea igaühele jõukohane formaat. Inimeste võimed ja võimalused on mõistagi erinevad, aga vähe on seda, millest sugugi kasu poleks.
Siin saab muidugi ütelda: "Me juba teeme seda, ja oleme juba mõnda aega teinud, ent tulu pole sellest tõusnud, ei midagi käegakatsutavat." Tõsi ta on. Samas on tegu ka seniolematu ulatusega probleemiga. 80-ndate tiirus olevat me probleemide lahendama hakkamisele juba õige lähedal olnud, aga toona töötasid tööstuse aktorid välja tolle aja tingimuste jaoks väga efektiivse vastustrateegia.
Tänapäeval on paljud võimalused teised. Palju sellest, mis täna tehakse, on hea, kuid mitte piisav. Ongi raske öelda, kas lähenemisnurgad on ammendatud ning edasi tuleb lihtsalt samas vaimus jätkata, või on veel midagi kriitilist puudu.
On selge, et paljut, mida juba tehakse, saaks ka paremini või suuremalt teha.
Rahvusvaheline koostöö võiks olla intensiivsem, kommunikatsioonivahendid kaasaegsemad, Ida-Euroopa regioonil võiks olla ühine keskkonnaalane meediaplatvorm, erinevate teemade kohta käiv informatsioon võiks olla korrastatud ja kergesti leitav, samuti oleks abi tihedamast koostööst teiste huvigruppidega, samuti võiks kliima kõrval – mis puudutab peaasjalikult kütuseid – olla sarnase võimsusega esindatud ka elurikkuse kao kriis, mis puudutab konkreetselt maakasutust ehk kinnisvara.
Kuhu oma energiat panustada?
Enamik neist ja muudest probleemidest hakkaks edenema, kui rohkem inimesi sellesse tegevusse panustaks. Eesti raames teeks seegi tuntava vahe sisse, kui üks või kaks inimest lisaks leiaksid, et keskkonnakriis on piisavalt tähtis asi, et sellega tuntav osa oma aktiivsest ajast mõtestatult tegeleda.
Teod ühiskonnas ei ole lineaarsed, need kajavad vastu, võivad tekitada ahelreaktsioone, need on määramatud, ning sellepärast ei salligi need, kes tahavad, et ühiskond töötaks nagu kellavärk, iseseisvat ühiskondlikku tegevust.
Iseasi on, kuhu täpselt just inimene oma energiat panustama peaks. Kas sinna, kus on, või sinna, kus ei ole teps. Eesti kohta näiteks on üks kohalik pikaajalise staažiga aktiivne teadlane märkinud, et konkreetselt kliima osas ei ole siin läbimurret oodata, kuna meie näol on tegu liidu kõige kliimaskeptilisema riigiga.
Looduse või keskkonna osas käegakatsutavamas mõttes on jälle vähem kaksipidi mõtlemist. Et siin on kõigil huvilistel mõistlik kaaluda, mida konkreetselt soovitakse oma tegevusega saavutada; kui tõenäolisteks saab eesmärkide saavutamist pidada; millisel ajaskaalal.
Täna tehtud teod on tuleviku vundament, aga see, kui hästi see on laotud ning kui kiiresti tulevik ehitub, sõltub konkreetsetest valikutest, liitudest, käsitlusnurkadest, strateegiast.
Need, kes ütlevad, et inimesed ei taha mingit muutust, teevad tegelikult midagi ebaharilikku. Tavaliselt me ei küsi inimestelt: "Millist muutust te sooviksite?" Või: "Meil on üks muutus plaanis, olete te sellega ikka nõus?"
Muutused toimuvad kogu aeg. Enamiku ajast inimesed aktsepteerivad neid. Tihtilugu pole neil muud valikut, või ei näe nad seda, mis teeb sama välja. Siin teostatakse retooriline võte, mille kohaselt me mitte ainult ei ole oma praegust reaalsust ise valinud, vaid me ei saa seda ka ümber valida. Justkui oleks ainult see, mis juba on, võimalik.
See on samaaegu tõde ja ei ole ka. Tõde on see selles mõttes, et inimeste elus on mingid parameetrid, mis on tuvastatavad nii meie kui ka Egiptuse impeeriumi juures. Selles mõttes ei ole muutust isegi mõtet karta. See on selline kogujalik vaade.
Lähemas vaates on muidugi äärmiselt tõenäoline, et XXI sajandil toimub vähemalt paar sama pöördelist sündmust, nagu viimased sajandid toonud on.
Ja mitte ainult sellepärast, et mingid protsessid on juba kunagi käima lükatud ning jõuavad omadega mingil hetkel täiendavat reageerimist vajavatesse punktidesse, vaid ka seetõttu, et vastupidiselt levinud arvamusele ei taha inimesed ainult tsirkust ja leiba, vaid ka mõndagi muud – näiteks teha suuri tegusid või osaleda suurtes protsessides ning seda sugugi mitte alati selleks ette nähtud ja vastavalt märgistatud paigas.
Riigid hakaku ise aktivistideks
Viimaks on nende inimeste hirmud, kes kardavad "totaalset muutust", üle võimendatud. Väga totaalse muutuse jaoks napib meil nii organisatoorset võimekust kui kujutlusvõimet, isegi need, kelle reaalseks eesmärgiks on olnud ühiskonna radikaalne transformeerimine, on lõpetanud üsna traditsioonilise institutsioonide komplekti ja elukorraldusega.
Võimude tasakaalu mõningane nihutamine suurkapitali huvide kahjuks ei peaks keskmikku häirima – hetkel kehtib talle viimasest kõvasti kangem keskmine maksumäär ning ka muidu on riik palju sügavamalt näppepidi tema asjades.
"Täiesti võimalik on, et samas ühiskonnas on mingites asjades liiga palju kontrolli ja teistes liiga palju vabadust."
Vaadata ühiskonnakorraldusi lihtsustatud, lineaarsete võimalustena, kus ühel pool on "rohkem kontrolli" ja teisel pool "rohkem vabadust" või siis "rohkem heaolu/vähem heaolu", ei ole eriti täpne – tegelikult on ühiskonnas trobikond eraldi vaadeldavaid vabadusi ja vajadusi, mis tihti ka grupiti erinevad, ning täiesti võimalik on, et samas ühiskonnas on mingites asjades liiga palju kontrolli ja teistes liiga palju vabadust, või siis on jälle kõigil kõhud täis, aga vaimsed häired lokkavad, inimesed on üksildased ja nende elu tundub neile mõttetu.
Kui probleemi hakata lahendama mitte tarbija, vaid tootja tasandil, saaks rahvas ilmselt paremini aru. Ka kollavestide protestid ei lähtunud mitte ainuüksi kütuseaktsiisi tõstmisest, vaid ka sellest, et Emmanuel Macron oli enne seda rikaste makse kärpinud – see riivas rahva õiglustunnet, eriti kui seda tunnetati üldise trendina, ning kliimaspetsialistid olid ka enne spetsiifiliselt hoiatanud selliste meetmete võimalike tagasilöökide eest.
Põhimõtteliselt on sotsiaalsete ja majanduslike mõjude hindamine tänapäeval vähemalt sõnades saanud igasuguse poliitika osaks, veelgi enam peaks ta seda olema põhimõtteliste suunamuutuste puhul.
Ja muidugi on igasuguseid muudatusi mõttekas läbi viia nii, et need tooksid kaasa võimalikult vähe rahulolematust, virelemist ja sotsiaalset kaost, ning kui inimestelt tahetakse võtta midagi ära (vähemalt on juba tekkinud kuvand, et just midagi sellist käimas on), oleks viisakas ka midagi vastu pakkuda.
Rahvas muidugi võib ka higi, vere ning pisarate suhtes entusiastlik olla, kui neid neile õigesti pakkuda – et seda pole seni tehtud, lähtub pigem poliitikute subkultuuris levivatest eelarvamustest.
Probleemsete piirkondade survestamiseks tuleks hakata tegelema niinimetatud eetilise väliskaubandusega, mis ei rikuks vaba turu mantraid enam, kui praegune mood poliitiliselt ebameeldivaid piirkondi majanduslikult karistada.
See muidugi tähendab, et riigidki peaksid mingis mõttes aktivistideks hakkama (nagu Austraalia hakkas osooniaukude aktivistiks ning näib, nagu Sloveenia oleks nüüd hakanud puidulise biomassi problemaatika aktivistiks, mitmedki saareriigid on kliima-aktivistideks hakanud jne) ning toetama ka senisest teistsugust kultuuri.
Praegu armastavad inimesed joana tarbida, sest neilt eeldatakse seda – neile on ka õpetatud, et see ongi ainuke tõeline väärtus. Iseenesest saaks ka teisiti. Kapitalistlik majandus ei pea rangelt selline olema nagu täna. Ka ajalooliselt on tegu olnud üsna paindliku konstruktsiooniga.
Kui suurkapitali tiibu kärpida, hakkab see muidugi karjuma, et "kommunism" ja "tapetakse" ning levitab seda sõnumit üle maa, aga see on harilik tundeinimese hüsteeria, paariprotsendise maksumuudatuse plaani puhul kuuleb täpselt sedasama.
Keskkonnakriisi lahendamine ei nõua, et sellised armsad asjad nagu raha, turud ja ettevõtlus kuhugi kaoksid. Keegi ei ajagi sellist poliitikat ning õigupoolest puudub meil täna ka tõsiseltvõetav kapitalismijärgsuse visioon.
Seega on tegelik praegune mõõduvõtmine oligarhilise võimukoondumise pooldajate ja vastaste vahel, ning ka koondumise pooldajad on "heaoluriigi" siin-seal enda asjaks võtnud, mis näitab, et neoliberaalsele konsensusele truudust vanduda on kliimapoliitika osas ka taktikaliselt juba liiga hilja.
Iseasi, kas aina kiirenev tarbimine on ainus, mis on hea – selle kõrval levib ju mitmeid suuresti adresseerimata ühiskondlikke ebakohti nagu vähene turvalisus, vaimse tervise probleemid, üksindus, ilmajäetus poliitilisest võimust, vaba aja puudus ja teisigi pahesid.
1 Vt Arendt, H. 1958. The Human Condition. Või Weil, S. 1958. Oppression and Liberty.
Artikkel baseerub Vikerkaare Ökovisioonide numbri Tallinna esitlusel "Mida teha, et midagi tehtaks (kliimakriisiga?)" peetud ettekandel.
### Response:
Martin Luiga: kuidas jõuame looduskriiside lahendamiseni? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mis siis" räägib suhtumisest - vaatenurgast, muretusest, "las minna" mõttemustrist ja asjade rahulikult võtmisest.
"See lugu on keskmine sõrm kõikidele muredele ja probleemidele. See on nendele inimestele, keda huvitab sinu välimus ja arvamused rohkem kui ta enda omad," kommenteeris Clicherik.
""Mis siis" on ideaalne laul selle olukorra päästmiseks, kui mõndapuhku tunned, et olukord on ikka viimase peal s...t ja justkui midagi selle parandamiseks teha ei saagi. Vahel ongi kergem öelda taolisele olukorrale lihtsalt "Mis siis?". Päriselt ka, so what? Mis siis on, et mingi punnsilm endast liiga heal arvamusel on? Ei tasu end lasta häirida kellegi peenest arvamusest. Mis siis," lisas Mäx.
Clicheriku & Mäxi 15. novembril ilmuv debüütalbum kannab nime "Häng" ja plaati esitletakse samal õhtul Helitehases toimuval kontserdil. | Clicherik & Mäx tulid välja uue singliga "Mis siis" novembris ilmuvalt debüütalbumilt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mis siis" räägib suhtumisest - vaatenurgast, muretusest, "las minna" mõttemustrist ja asjade rahulikult võtmisest.
"See lugu on keskmine sõrm kõikidele muredele ja probleemidele. See on nendele inimestele, keda huvitab sinu välimus ja arvamused rohkem kui ta enda omad," kommenteeris Clicherik.
""Mis siis" on ideaalne laul selle olukorra päästmiseks, kui mõndapuhku tunned, et olukord on ikka viimase peal s...t ja justkui midagi selle parandamiseks teha ei saagi. Vahel ongi kergem öelda taolisele olukorrale lihtsalt "Mis siis?". Päriselt ka, so what? Mis siis on, et mingi punnsilm endast liiga heal arvamusel on? Ei tasu end lasta häirida kellegi peenest arvamusest. Mis siis," lisas Mäx.
Clicheriku & Mäxi 15. novembril ilmuv debüütalbum kannab nime "Häng" ja plaati esitletakse samal õhtul Helitehases toimuval kontserdil.
### Response:
Clicherik & Mäx tulid välja uue singliga "Mis siis" novembris ilmuvalt debüütalbumilt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Merit Award" on Rahvusvahelise Akordioniliidu kõrgeim erialane tunnustus, mida antakse välja üks kord aastas. Auhinna üle otsustab rahvusvaheline nõukogu.
Varasemalt on tunnustuse pälvinud Friedrich Lips (Venemaa), Matti Rantanen (Soome), Joan Sommers (USA), Anthony Galla-Rani (USA), Andre Astier (Prantsusmaa) jt.
Tiit Kalluste oli Eesti Akordioniliidu president aastatel 1999–2011. Erialase arendustegevuse eest valiti ta 2014. aastal Eesti Akordioniliidu auliikmeks.
Eesti Akordioniliit on Rahvusvahelise Akordioniliidu täisliige 2004. aastast, organisatsiooni talvekongress toimus 2019. aasta märtsis Tallinnas.
Rahvusvaheline Akordioniliit ühendab akordioniorganisatsioone 40 riigist ja on üks vanimaid muusikaorganisatsioone aastast 1935 ning UNESCO ametliku partneri Rahvusvahelise Muusikanõukogu liige. | Tiit Kalluste pälvis rahvusvahelise akordioniliidu teenete auhinna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Merit Award" on Rahvusvahelise Akordioniliidu kõrgeim erialane tunnustus, mida antakse välja üks kord aastas. Auhinna üle otsustab rahvusvaheline nõukogu.
Varasemalt on tunnustuse pälvinud Friedrich Lips (Venemaa), Matti Rantanen (Soome), Joan Sommers (USA), Anthony Galla-Rani (USA), Andre Astier (Prantsusmaa) jt.
Tiit Kalluste oli Eesti Akordioniliidu president aastatel 1999–2011. Erialase arendustegevuse eest valiti ta 2014. aastal Eesti Akordioniliidu auliikmeks.
Eesti Akordioniliit on Rahvusvahelise Akordioniliidu täisliige 2004. aastast, organisatsiooni talvekongress toimus 2019. aasta märtsis Tallinnas.
Rahvusvaheline Akordioniliit ühendab akordioniorganisatsioone 40 riigist ja on üks vanimaid muusikaorganisatsioone aastast 1935 ning UNESCO ametliku partneri Rahvusvahelise Muusikanõukogu liige.
### Response:
Tiit Kalluste pälvis rahvusvahelise akordioniliidu teenete auhinna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paljud ehk ei teagi, et Rootsis, Lundis asuvas Rootsi rahvuslikus MAX IV laboratooriumis on Tartu Ülikooli teadlaste rajatud "oma" Eesti kiirekanal. Mõned aastad tagasi valminud ja 2018. aastal uuringuteks avatud FinEstBeAMS on osa välismaal paiknevast Eesti teadustaristust ning nagu selle nimestki aru saada, rajasime me selle koos soomlastega. Ligi 7 miljonit eurot maksnud FinEstBeAMS oli esimene riikidevahelise koostöö tulemusena valminud kiirekanal MAX IV laboratooriumis.
Kui senised Tartu Ülikooli füüsikute tegevused olid seotud kiirekanali disainimise, ehitamise ja testimisega, siis praeguseks on esimesed teaduslikud eksperimendid toimunud ning olulise teetähisena ilmus ka neil eksperimentidel põhinev teaduspublikatsioon.
Ioonsed vedelikud on sisuliselt vedelad soolad ning nende üks perspektiivikamaid rakendusvaldkondi on kasutamine superkondensaatorites, mis suudavad talletada märkimisväärselt energiat ja väljastada väga suuri elektrilisi võimsusi.
Teadustöö käsitleb kolme ioonse vedeliku [EMIM][TFSI], [DEME][TFSI] ja [PYR 1,4 ][TFSI] keerukat elektronstruktuuri, mida uuriti fotoelektronspektroskoopia meetoditega gaasfaasis. Ioonsed vedelikud on sisuliselt vedelad soolad ning nende üks perspektiivikamaid rakendusvaldkondi on kasutamine superkondensaatorites, mis suudavad talletada märkimisväärselt energiat ja väljastada väga suuri elektrilisi võimsusi. Kahjuks pole veel lõpuni selge, miks osad ioonsed vedelikud sobivad superkondensaatorite elektrolüütideks paremini kui teised. Uuritud ning seni veel uurimata ioonsete vedelike rakendustega seotud probleemide paremaks mõistmiseks on muu hulgas tarvis välja selgitada nende elektronstruktuur, et fundamentaalsel tasemel paremini aru saada erinevate ioonsete vedelike omadustest kasutades selleks nii tipptasemel eksperimentaalseid kui ka modelleerimis- ja arvutusmeetodeid.
"Kiirekanal üllatas meid meeldivalt oma tugeva footonite vooga, mis võimaldas uuringuid läbi viia ülihea spektraalse lahutusega ja lühikeste mõõtmisaegadega. Saadud kvaliteetsed andmed olid suurepäraseks võrdlusmaterjaliks meie uurimisgrupis läbi viidud ioonsete vedelike omaduste modelleerimisele," märkis TÜ füüsika instituudi laborijuhataja Vambola Kisand.
Sentimeetrise diameetriga roostevabast terasest torus kiirendatakse elektronide kimp 528 meetri pikkusel kogujaringil kuni 99,9999999985 protsendini valguse kiirusest.
MAX IV kiirendi on maailma eredaim valgusallikas
MAX IV kiirendi korrektne nimetus on sünkrotron. Kiirendis ringlev imepisikene elektronide kimp kiirgab eredat lühilainelist kiirgust, mis võimaldab teha nähtavaks ainete sisestruktuuri (mõne nanomeetri suurused fragmendid), olgu selleks siis bioloogilised molekulid või nanomõõtmetes materjalid. Samuti on see väga sobilik erinevate ainete elektronstruktuuri uurimiseks. Sentimeetrise diameetriga roostevabast terasest torus kiirendatakse ülikõrgvaakumis asuv elektronide kimp 528 meetri pikkusel kogujaringil kuni 99,9999999985 protsendini valguse kiirusest. MAX IV on esimene neljanda põlvkonna sünkrotron ja nii on tegemist hetkel maailma ühe moodsaima kiirendiga ning kõige eredama valguse allikaga. Magnetvälja abil "taltsutatud" elektronid ringlevad 24/7 ning nende poolt kiiratud valgus suundub kiirekanalitesse, kus toimuvadki teaduslikud uuringud.
MAX IV sünkrotron linnulennult.
Avaliku teadustaristuna on sünkrotron mõeldud ühiskasutuseks kõigile huvilistele, teadusgruppidest ettevõtjateni. 2018. aastal oli MAX IV laboratooriumi kuuel avatud kiirekanalil kasutajaid ligi 500 inimest aastas; aastaks 2025 loodetakse järjest valmivate uute kiirekanalite kasutuselevõtmise tulemusena tõsta see arv 2500 kasutajani aastas. Loomulikult on oodata ka eestlaste kasvavat huvi selle ainult 1,5 lennutunni kaugusel asuva uurimiskeskuse vastu.
Samal ajal kerkib MAX IV kiirendi kõrvale ka Euroopa neutronkiirguse allikas ESS (European Spallation Source). Valminuna moodustavad MAX IV ja ESS ühiselt Põhja-Euroopa suurima teadustaristu.
Kiirekanal on avatud ka Eesti ettevõtjatele
Kiirekanal on varustatud kolme uurimisjaamaga, gaasfaas-, pinnafüüsika- ja luminestsentsi uuringuteks, kasutades sünkrotronkiirgust vahemikus 5-1400 eV. FinEstBeAMS pakub nii teadlastele kui ka kõrgtehnoloogia ettevõtetele teadus-arendustegevuse läbiviimiseks kõrge kvaliteediga lühilainelist VUV-XUV kiirgust, mis võimaldab uurida üksikute aatomite, molekulide, klastrite ja nanoosakeste elektronstruktuuri nii gaasilises olekus kui pindadel, osakeste interaktsiooni pindadega, mitmekihilisi struktuure ning erinevate materjalide pinna omadusi, samuti ka materjalide luminestsentskiirgust.
Avaliku teadustaristuna on sünkrotron mõeldud ühiskasutuseks kõigile huvilistele, teadusgruppidest ettevõtjateni.
Praeguseks on MAX laboratooriumi võimekust kasutanud Eesti ettevõtetest varasemalt näiteks Clifton ja Lumifor: kellest esimene analüüsis pooljuhtmaterjalide omadusi mikroelektroonika tarbeks ning teine uurib uusi dosimeetrilisi materjale senisest efektiivsemate kiirgusandurite jaoks, mida rakendatakse ioniseeriva kiirguse mõõtmiseks meid ümbritsevas keskkonnas, nt. meditsiiniliste röntgenülesvõtete kiirgustaseme monitoorimiseks.
FinEstBeAMS on Tartu Ülikooli teadlaste disainitud, ehitatud ja testitud kiirekanal.
"Tänu FinEstBeAMSi tehtud investeeringule on Eesti teadlastel ja inseneridel juurdepääs mistahes MAX IV Lab-i kiirekanalile. See võimaldab rakendada 4. põlvkonna sünkrotronkeskuse kogu potentsiaali erinevate teadusvaldkondade – inseneeriast eluteadusteni, keskkonnateadustest füüsikani – inimkonna ees seisvate globaalsete väljakutsete lahendamisel, aga ka kaasaegse tehnoloogia ja säästliku arengu tagamisel," täpsustas professor Marco Kirm.
---
FinEstBeAMS kiirekanali ehitamises osalesid Eestist Tartu Ülikooli ning Soomest Oulu Ülikooli, Turu Ülikooli ja Tampere Tehnoloogiaülikooli teadlased tihedas koostöös MAX-IV Laboratooriumi töötajatega. Kiirekanali valmimist on toetanud Euroopa Regionaalarengu Fond, Tartu Ülikool, Soome Akadeemia, Oulu Ülikool, Tampere Ülikool, Turu Ülikool ja MAX IV labor. | Esimesed teadustulemused Eesti-Soome FinEstBeAMS kiirekanalilt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paljud ehk ei teagi, et Rootsis, Lundis asuvas Rootsi rahvuslikus MAX IV laboratooriumis on Tartu Ülikooli teadlaste rajatud "oma" Eesti kiirekanal. Mõned aastad tagasi valminud ja 2018. aastal uuringuteks avatud FinEstBeAMS on osa välismaal paiknevast Eesti teadustaristust ning nagu selle nimestki aru saada, rajasime me selle koos soomlastega. Ligi 7 miljonit eurot maksnud FinEstBeAMS oli esimene riikidevahelise koostöö tulemusena valminud kiirekanal MAX IV laboratooriumis.
Kui senised Tartu Ülikooli füüsikute tegevused olid seotud kiirekanali disainimise, ehitamise ja testimisega, siis praeguseks on esimesed teaduslikud eksperimendid toimunud ning olulise teetähisena ilmus ka neil eksperimentidel põhinev teaduspublikatsioon.
Ioonsed vedelikud on sisuliselt vedelad soolad ning nende üks perspektiivikamaid rakendusvaldkondi on kasutamine superkondensaatorites, mis suudavad talletada märkimisväärselt energiat ja väljastada väga suuri elektrilisi võimsusi.
Teadustöö käsitleb kolme ioonse vedeliku [EMIM][TFSI], [DEME][TFSI] ja [PYR 1,4 ][TFSI] keerukat elektronstruktuuri, mida uuriti fotoelektronspektroskoopia meetoditega gaasfaasis. Ioonsed vedelikud on sisuliselt vedelad soolad ning nende üks perspektiivikamaid rakendusvaldkondi on kasutamine superkondensaatorites, mis suudavad talletada märkimisväärselt energiat ja väljastada väga suuri elektrilisi võimsusi. Kahjuks pole veel lõpuni selge, miks osad ioonsed vedelikud sobivad superkondensaatorite elektrolüütideks paremini kui teised. Uuritud ning seni veel uurimata ioonsete vedelike rakendustega seotud probleemide paremaks mõistmiseks on muu hulgas tarvis välja selgitada nende elektronstruktuur, et fundamentaalsel tasemel paremini aru saada erinevate ioonsete vedelike omadustest kasutades selleks nii tipptasemel eksperimentaalseid kui ka modelleerimis- ja arvutusmeetodeid.
"Kiirekanal üllatas meid meeldivalt oma tugeva footonite vooga, mis võimaldas uuringuid läbi viia ülihea spektraalse lahutusega ja lühikeste mõõtmisaegadega. Saadud kvaliteetsed andmed olid suurepäraseks võrdlusmaterjaliks meie uurimisgrupis läbi viidud ioonsete vedelike omaduste modelleerimisele," märkis TÜ füüsika instituudi laborijuhataja Vambola Kisand.
Sentimeetrise diameetriga roostevabast terasest torus kiirendatakse elektronide kimp 528 meetri pikkusel kogujaringil kuni 99,9999999985 protsendini valguse kiirusest.
MAX IV kiirendi on maailma eredaim valgusallikas
MAX IV kiirendi korrektne nimetus on sünkrotron. Kiirendis ringlev imepisikene elektronide kimp kiirgab eredat lühilainelist kiirgust, mis võimaldab teha nähtavaks ainete sisestruktuuri (mõne nanomeetri suurused fragmendid), olgu selleks siis bioloogilised molekulid või nanomõõtmetes materjalid. Samuti on see väga sobilik erinevate ainete elektronstruktuuri uurimiseks. Sentimeetrise diameetriga roostevabast terasest torus kiirendatakse ülikõrgvaakumis asuv elektronide kimp 528 meetri pikkusel kogujaringil kuni 99,9999999985 protsendini valguse kiirusest. MAX IV on esimene neljanda põlvkonna sünkrotron ja nii on tegemist hetkel maailma ühe moodsaima kiirendiga ning kõige eredama valguse allikaga. Magnetvälja abil "taltsutatud" elektronid ringlevad 24/7 ning nende poolt kiiratud valgus suundub kiirekanalitesse, kus toimuvadki teaduslikud uuringud.
MAX IV sünkrotron linnulennult.
Avaliku teadustaristuna on sünkrotron mõeldud ühiskasutuseks kõigile huvilistele, teadusgruppidest ettevõtjateni. 2018. aastal oli MAX IV laboratooriumi kuuel avatud kiirekanalil kasutajaid ligi 500 inimest aastas; aastaks 2025 loodetakse järjest valmivate uute kiirekanalite kasutuselevõtmise tulemusena tõsta see arv 2500 kasutajani aastas. Loomulikult on oodata ka eestlaste kasvavat huvi selle ainult 1,5 lennutunni kaugusel asuva uurimiskeskuse vastu.
Samal ajal kerkib MAX IV kiirendi kõrvale ka Euroopa neutronkiirguse allikas ESS (European Spallation Source). Valminuna moodustavad MAX IV ja ESS ühiselt Põhja-Euroopa suurima teadustaristu.
Kiirekanal on avatud ka Eesti ettevõtjatele
Kiirekanal on varustatud kolme uurimisjaamaga, gaasfaas-, pinnafüüsika- ja luminestsentsi uuringuteks, kasutades sünkrotronkiirgust vahemikus 5-1400 eV. FinEstBeAMS pakub nii teadlastele kui ka kõrgtehnoloogia ettevõtetele teadus-arendustegevuse läbiviimiseks kõrge kvaliteediga lühilainelist VUV-XUV kiirgust, mis võimaldab uurida üksikute aatomite, molekulide, klastrite ja nanoosakeste elektronstruktuuri nii gaasilises olekus kui pindadel, osakeste interaktsiooni pindadega, mitmekihilisi struktuure ning erinevate materjalide pinna omadusi, samuti ka materjalide luminestsentskiirgust.
Avaliku teadustaristuna on sünkrotron mõeldud ühiskasutuseks kõigile huvilistele, teadusgruppidest ettevõtjateni.
Praeguseks on MAX laboratooriumi võimekust kasutanud Eesti ettevõtetest varasemalt näiteks Clifton ja Lumifor: kellest esimene analüüsis pooljuhtmaterjalide omadusi mikroelektroonika tarbeks ning teine uurib uusi dosimeetrilisi materjale senisest efektiivsemate kiirgusandurite jaoks, mida rakendatakse ioniseeriva kiirguse mõõtmiseks meid ümbritsevas keskkonnas, nt. meditsiiniliste röntgenülesvõtete kiirgustaseme monitoorimiseks.
FinEstBeAMS on Tartu Ülikooli teadlaste disainitud, ehitatud ja testitud kiirekanal.
"Tänu FinEstBeAMSi tehtud investeeringule on Eesti teadlastel ja inseneridel juurdepääs mistahes MAX IV Lab-i kiirekanalile. See võimaldab rakendada 4. põlvkonna sünkrotronkeskuse kogu potentsiaali erinevate teadusvaldkondade – inseneeriast eluteadusteni, keskkonnateadustest füüsikani – inimkonna ees seisvate globaalsete väljakutsete lahendamisel, aga ka kaasaegse tehnoloogia ja säästliku arengu tagamisel," täpsustas professor Marco Kirm.
---
FinEstBeAMS kiirekanali ehitamises osalesid Eestist Tartu Ülikooli ning Soomest Oulu Ülikooli, Turu Ülikooli ja Tampere Tehnoloogiaülikooli teadlased tihedas koostöös MAX-IV Laboratooriumi töötajatega. Kiirekanali valmimist on toetanud Euroopa Regionaalarengu Fond, Tartu Ülikool, Soome Akadeemia, Oulu Ülikool, Tampere Ülikool, Turu Ülikool ja MAX IV labor.
### Response:
Esimesed teadustulemused Eesti-Soome FinEstBeAMS kiirekanalilt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loomingu Raamatukogu, omamoodi Eesti kultuuri fenomen, on 63 tegevusaasta jooksul välja andnud ligi 1600 raamatut. Riigikord on vahetunud, LR on jäänud ja saanud tuua igal ajal lugejateni nii vanemat kui uuemat väärtkirjandust maailma eri paigust, avaldada Eesti autorite teoseid ja tõlkeid rohkem kui 50st keelest.
Loomingu Raamatukogu on olnud läbi aegade kvaliteedimärk, mis aidanud lugejal valikuis orienteeruda. "Loomingu Raamatukogu kuldsari" soovib sama – tuua lugejateni raamatud, millel on vaieldamatu koht meie kultuuriloos, mis esmakordsel ilmumisel eesti lugejate poolt soojalt vastu võeti ja mis mõjuvad värskelt ka nüüd. Uus kena kujundus annab võimaluse vana head tutvust uuendada või mõni tutvus alles sõlmida.
Aastas ilmub kuus raamatut. Valikust leiab teoseid eri aastakäikudest, nii ilukirjandust kui esseistikat. Mõni raamat saab värske saatesõna, mõni kogumik täiendust varem ilmumata tekstidega.
2020. aasta valik:
Jaroslav Hašek, "Huumori kool. Geniaalne idioot". Tšehhi keelest tõlkinud Lembit Remmelgas ja Leo Metsar. Uustrüki saatesõna Toomas Kall. (jaanuar)
Ingmar Bergman, "Fanny ja Alexander". Rootsi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Ülev Aaloe. (märts)
Tommaso Campanella, "Päikeselinn". Itaalia keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Kristiina Rebane. (mai)
Milan Kundera, "Veidrad armastuslood". Tšehhi keelest tõlkinud Küllike Tohver. (juuli)
Pierre Bayard, "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?" Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Tanel Lepsoo. (september)
Doris Lessing, "Imerohi ei ole müüdav" (täiendatud väljaanne). Inglise keelest tõlkinud Valda Raud ja Krista Kaer. Uustrüki saatesõna Krista Kaer. (november)
Kuldsarja on kujundanud Maris Kaskmann.
Sarja ja esimest raamatut esitletakse 17. jaanuaril, Loomingu Raamatukogu 63. sünnipäeval raamatupoes Puänt. Avateost esitlevad Toomas Kall, Andrus Kivirähk ja Mart Juur.
Kuldsarja ilmumist toetab"Eesti novell" – uus raamatusari, mis paneb kord aastas kokku põneva kogumiku parimatest novellidest. | Ilmuma hakkab "Loomingu Raamatukogu kuldsari" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loomingu Raamatukogu, omamoodi Eesti kultuuri fenomen, on 63 tegevusaasta jooksul välja andnud ligi 1600 raamatut. Riigikord on vahetunud, LR on jäänud ja saanud tuua igal ajal lugejateni nii vanemat kui uuemat väärtkirjandust maailma eri paigust, avaldada Eesti autorite teoseid ja tõlkeid rohkem kui 50st keelest.
Loomingu Raamatukogu on olnud läbi aegade kvaliteedimärk, mis aidanud lugejal valikuis orienteeruda. "Loomingu Raamatukogu kuldsari" soovib sama – tuua lugejateni raamatud, millel on vaieldamatu koht meie kultuuriloos, mis esmakordsel ilmumisel eesti lugejate poolt soojalt vastu võeti ja mis mõjuvad värskelt ka nüüd. Uus kena kujundus annab võimaluse vana head tutvust uuendada või mõni tutvus alles sõlmida.
Aastas ilmub kuus raamatut. Valikust leiab teoseid eri aastakäikudest, nii ilukirjandust kui esseistikat. Mõni raamat saab värske saatesõna, mõni kogumik täiendust varem ilmumata tekstidega.
2020. aasta valik:
Jaroslav Hašek, "Huumori kool. Geniaalne idioot". Tšehhi keelest tõlkinud Lembit Remmelgas ja Leo Metsar. Uustrüki saatesõna Toomas Kall. (jaanuar)
Ingmar Bergman, "Fanny ja Alexander". Rootsi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Ülev Aaloe. (märts)
Tommaso Campanella, "Päikeselinn". Itaalia keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Kristiina Rebane. (mai)
Milan Kundera, "Veidrad armastuslood". Tšehhi keelest tõlkinud Küllike Tohver. (juuli)
Pierre Bayard, "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?" Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Tanel Lepsoo. (september)
Doris Lessing, "Imerohi ei ole müüdav" (täiendatud väljaanne). Inglise keelest tõlkinud Valda Raud ja Krista Kaer. Uustrüki saatesõna Krista Kaer. (november)
Kuldsarja on kujundanud Maris Kaskmann.
Sarja ja esimest raamatut esitletakse 17. jaanuaril, Loomingu Raamatukogu 63. sünnipäeval raamatupoes Puänt. Avateost esitlevad Toomas Kall, Andrus Kivirähk ja Mart Juur.
Kuldsarja ilmumist toetab"Eesti novell" – uus raamatusari, mis paneb kord aastas kokku põneva kogumiku parimatest novellidest.
### Response:
Ilmuma hakkab "Loomingu Raamatukogu kuldsari" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks sündis tänavu ka A. Le Coq Arenal peetud koondisemängude publikurekord, kui Eesti – Saksamaa EM-valikmängu külastas 12 062 pealtvaatajat.
Tänavu septembris käis Eesti – Holland matšile kaasa elamas 11 006 ja Eesti – Valgevene mängule 7314 pealtvaatajat. Juunis toimunud Eesti – Põhja-Iirimaa kohtumist väisas 8378 huvilist.
Kokku külastas Eesti meeste koondise kodumänge EM-valiksarja 38 760 pealtvaatajat.
"Suur tänu kõigile, kes on selle aasta jooksul tribüünid siniseks teinud! Meil on väga meel, et koondise kodumängust on arenenud välja üritus, kus festivaliala näol olemas võimas avang, staadionil toimuvad tegevused ja tseremooniad loovad õige meeleolu ning kulminatsiooniks lahing jalgpallimurul," lausus Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei. | Eesti meeste jalgpallikoondis püstitas publikurekordid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks sündis tänavu ka A. Le Coq Arenal peetud koondisemängude publikurekord, kui Eesti – Saksamaa EM-valikmängu külastas 12 062 pealtvaatajat.
Tänavu septembris käis Eesti – Holland matšile kaasa elamas 11 006 ja Eesti – Valgevene mängule 7314 pealtvaatajat. Juunis toimunud Eesti – Põhja-Iirimaa kohtumist väisas 8378 huvilist.
Kokku külastas Eesti meeste koondise kodumänge EM-valiksarja 38 760 pealtvaatajat.
"Suur tänu kõigile, kes on selle aasta jooksul tribüünid siniseks teinud! Meil on väga meel, et koondise kodumängust on arenenud välja üritus, kus festivaliala näol olemas võimas avang, staadionil toimuvad tegevused ja tseremooniad loovad õige meeleolu ning kulminatsiooniks lahing jalgpallimurul," lausus Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei.
### Response:
Eesti meeste jalgpallikoondis püstitas publikurekordid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2017. aasta suvel, valitsuskabineti nõupidamisel esines toonane siseminister Andres Anvelt (SDE) ambitsioonika plaaniga. Vähem kui kolme aastaga loodeti valmis ehitada automaatne biomeetrilise identifitseerimise süsteem. 2020. aasta maikuuks pidid masinloetavad sõrmejäljed ja näokujutised jõudma ühte andmebaasi, mille abil võiks isikuid tuvastada nii erinevad riigiasutused kui ettevõtted. Teiste seas haiglad, relvapoed, sideoperaatorid ja pangad.
Valitsus andis enam kui 20 miljoni eurosele projektile rohelise tule. Toonaste plaanide järgi peaks projekti valmimiseni jääma pisut üle poole aasta. Siseministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Tarmo Olgo tõdes, et tegelikult hakkab lõppema alles esimene ehk analüüsietapp.
"Eeldati, et idee on olemas, natuke on veel vaja üht-teist täpsustada ja saame paari-kolme kuu pärast minna hankima. Tegelikult selliste suurte IT-lahenduste poole pealt tuleb enne lõplikku hankima minekut väga palju asju eelnevalt kaalutleda," rääkis Olgo.
Politsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuste büroo juhataja Margit Ratnik ütles, et muu hulgas vaieldi liiga kaua selle üle, kas uues infosüsteemis on kõik või ainult biomeetrilised isikuandmed. Esialgu, valitsusele tutvustatud memorandumis olid ambitsioonid suuremad.
"Biomeetriliste andmete kõrval nägi memorandum ette ka biograafiat. Ehk memorandumi skoobi kohaselt tuleks riigil luua selline keskne isikuandmete baas, mis on liiga ambitsioonikas ja mis võib-olla ka andmekaitse mõttes ei ole väga ratsionaalne. Kogu selle loogika ümber arutlemine ja vaidlemine on üsna palju põhjendamatut aega võtnud," selgitas Ratnik.
Vajalike, kuid pikaleveninud analüüside tõttu kaotab projekt esialgsele graafikule kaks ja pool aastat. See tähendab, et biomeetrilise identifitseerimise süsteem peaks valmima 2022. aastal.
20 miljoni asemel 27 miljonit eurot
Hiljuti on tulnud teha ka teisi raskeid otsuseid, seda peamiselt rahakoti pärast. Nimelt oli algul plaan, et pea pool projekti rahast tuleb Euroopa Liidult.
"Välisvahendeid planeeriti taaskord valesti. Küsiti väga palju sealt, kuid tingimused näitasid, et mingeid komponente on võimalik välisvahenditest saada, mingeid komponente ei ole," ütles Ratnik.
Kõige tipuks tegi siseministeerium aasta algul turu-uuringu, kus selgus, et süsteemi loomine ei maksa 20 miljonit, vaid enam kui 27 miljonit eurot. Kevadel küsis PPA riigieelarvest 9,2 miljonit lisaraha, kuid sai pisut üle miljoni. See tähendab, et koos eurorahaga on PPA-l nüüd 17 miljonit eurot ja algselt plaanitud projekt tuleb koomale tõmmata.
"Selle summa eest on võimalik võtta kasutusele lahendus, millega saavad õigustatud asutused teha päringuid sõrmejäljepõhiseks võrdluseks. Selle raha sees hetkel ei ole näomodaalsust."
Lisaks näotuvastusele ootab lisaraha ka oluline töö sõrmejälgede kasutamiseks. Nimelt on senised sõrmejäljekogud erinevate riigiasutuste käes ja üsna erineva kvaliteediga.
"Näiteks kohtuekspertiisi tööriista vahendusel kasutatavad sõrmejäljed ulatuvad aastasse 1960 ja on täna paberkandjatel. Need kõik tuleb kuidagi digitaliseerida, kui me näeme, et see on mõistlik ja vajalik ja kanda üle kesksesse infosüsteemi. Ja need andmed, mis täna juba on digitaalsed, tuleb üle hinnata, kas nad on piisava kvaliteediga, kas ka nemad vajavad üledigitaliseerimist. Ja need otsused tuleb teha kellegi poolt ja see maksab paraku päris palju," tõdes Ratnik.
Esialgu tehakse väike pilootprojekt
Ratniku sõnul hakkab PPA lisaraha otsima juba siis, kui esimene etapp käima läheb. Esimesed riigihanked loodetakse välja kuulutada juba sellel aastal. Samas ei ehitata süsteemi korraga valmis. Tarmo Olgo ütles, et esmalt tehakse väike pilootprojekt.
"Ostetakse üsna väikese raha eest väike koopia tulevasest kesksüsteemist, kus vähema hulga andmete pealt saab katsetada ära kõik tööpõhimõtted, vajadused ja ka selle, kas liidesed teiste süsteemidega toimivad. Kui ta hakkab tööle, on väga lihtne seda IT-süsteemina rakendada kõigile kasusaajatele. Aga juhul, kui midagi ei toimi, oleme me üsna vähe raha kulutanud ja saame hästi kiiresti tagasiside sellest, mis ei toimi," rääkis Olgo.
Järgmisel sügisel peaks riigil pilt ees olema. Siis koguneb siseministeeriumi juures projekti nõukogu ja otsustab, kas ja kuidas tööga edasi minnakse. Tarmo Olgo sõnul soovitab siseministeeriumi auditiosakond projekti uuesti ka valitsuse ette viia.
"Täna on meil teadmine, et päris sellist süsteemi, nagu toona 2017. aastal arvati, tõenäoliselt selle raha eest teha ei saa. Pigem tuleb ministeeriumil ennast kurssi viia, mida me saame ja mida me ei saa teha ja siis tõesti minna uuesti valitsusse ja küsida üle, kas nüüd selle idee elluviimiseks on jätkuvalt huvi ja kui selgub, et oleks vaja täiendavalt panustada, siis kas me oleme selleks valmis. Võib-olla tasub õppida nendest õppetundidest, mis me eelnevatetest suurprojektidest oleme saanud." | Sõrmejälgede ja näotuvastuse andmebaas valmib hiljem, kallimalt ja osaliselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2017. aasta suvel, valitsuskabineti nõupidamisel esines toonane siseminister Andres Anvelt (SDE) ambitsioonika plaaniga. Vähem kui kolme aastaga loodeti valmis ehitada automaatne biomeetrilise identifitseerimise süsteem. 2020. aasta maikuuks pidid masinloetavad sõrmejäljed ja näokujutised jõudma ühte andmebaasi, mille abil võiks isikuid tuvastada nii erinevad riigiasutused kui ettevõtted. Teiste seas haiglad, relvapoed, sideoperaatorid ja pangad.
Valitsus andis enam kui 20 miljoni eurosele projektile rohelise tule. Toonaste plaanide järgi peaks projekti valmimiseni jääma pisut üle poole aasta. Siseministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Tarmo Olgo tõdes, et tegelikult hakkab lõppema alles esimene ehk analüüsietapp.
"Eeldati, et idee on olemas, natuke on veel vaja üht-teist täpsustada ja saame paari-kolme kuu pärast minna hankima. Tegelikult selliste suurte IT-lahenduste poole pealt tuleb enne lõplikku hankima minekut väga palju asju eelnevalt kaalutleda," rääkis Olgo.
Politsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuste büroo juhataja Margit Ratnik ütles, et muu hulgas vaieldi liiga kaua selle üle, kas uues infosüsteemis on kõik või ainult biomeetrilised isikuandmed. Esialgu, valitsusele tutvustatud memorandumis olid ambitsioonid suuremad.
"Biomeetriliste andmete kõrval nägi memorandum ette ka biograafiat. Ehk memorandumi skoobi kohaselt tuleks riigil luua selline keskne isikuandmete baas, mis on liiga ambitsioonikas ja mis võib-olla ka andmekaitse mõttes ei ole väga ratsionaalne. Kogu selle loogika ümber arutlemine ja vaidlemine on üsna palju põhjendamatut aega võtnud," selgitas Ratnik.
Vajalike, kuid pikaleveninud analüüside tõttu kaotab projekt esialgsele graafikule kaks ja pool aastat. See tähendab, et biomeetrilise identifitseerimise süsteem peaks valmima 2022. aastal.
20 miljoni asemel 27 miljonit eurot
Hiljuti on tulnud teha ka teisi raskeid otsuseid, seda peamiselt rahakoti pärast. Nimelt oli algul plaan, et pea pool projekti rahast tuleb Euroopa Liidult.
"Välisvahendeid planeeriti taaskord valesti. Küsiti väga palju sealt, kuid tingimused näitasid, et mingeid komponente on võimalik välisvahenditest saada, mingeid komponente ei ole," ütles Ratnik.
Kõige tipuks tegi siseministeerium aasta algul turu-uuringu, kus selgus, et süsteemi loomine ei maksa 20 miljonit, vaid enam kui 27 miljonit eurot. Kevadel küsis PPA riigieelarvest 9,2 miljonit lisaraha, kuid sai pisut üle miljoni. See tähendab, et koos eurorahaga on PPA-l nüüd 17 miljonit eurot ja algselt plaanitud projekt tuleb koomale tõmmata.
"Selle summa eest on võimalik võtta kasutusele lahendus, millega saavad õigustatud asutused teha päringuid sõrmejäljepõhiseks võrdluseks. Selle raha sees hetkel ei ole näomodaalsust."
Lisaks näotuvastusele ootab lisaraha ka oluline töö sõrmejälgede kasutamiseks. Nimelt on senised sõrmejäljekogud erinevate riigiasutuste käes ja üsna erineva kvaliteediga.
"Näiteks kohtuekspertiisi tööriista vahendusel kasutatavad sõrmejäljed ulatuvad aastasse 1960 ja on täna paberkandjatel. Need kõik tuleb kuidagi digitaliseerida, kui me näeme, et see on mõistlik ja vajalik ja kanda üle kesksesse infosüsteemi. Ja need andmed, mis täna juba on digitaalsed, tuleb üle hinnata, kas nad on piisava kvaliteediga, kas ka nemad vajavad üledigitaliseerimist. Ja need otsused tuleb teha kellegi poolt ja see maksab paraku päris palju," tõdes Ratnik.
Esialgu tehakse väike pilootprojekt
Ratniku sõnul hakkab PPA lisaraha otsima juba siis, kui esimene etapp käima läheb. Esimesed riigihanked loodetakse välja kuulutada juba sellel aastal. Samas ei ehitata süsteemi korraga valmis. Tarmo Olgo ütles, et esmalt tehakse väike pilootprojekt.
"Ostetakse üsna väikese raha eest väike koopia tulevasest kesksüsteemist, kus vähema hulga andmete pealt saab katsetada ära kõik tööpõhimõtted, vajadused ja ka selle, kas liidesed teiste süsteemidega toimivad. Kui ta hakkab tööle, on väga lihtne seda IT-süsteemina rakendada kõigile kasusaajatele. Aga juhul, kui midagi ei toimi, oleme me üsna vähe raha kulutanud ja saame hästi kiiresti tagasiside sellest, mis ei toimi," rääkis Olgo.
Järgmisel sügisel peaks riigil pilt ees olema. Siis koguneb siseministeeriumi juures projekti nõukogu ja otsustab, kas ja kuidas tööga edasi minnakse. Tarmo Olgo sõnul soovitab siseministeeriumi auditiosakond projekti uuesti ka valitsuse ette viia.
"Täna on meil teadmine, et päris sellist süsteemi, nagu toona 2017. aastal arvati, tõenäoliselt selle raha eest teha ei saa. Pigem tuleb ministeeriumil ennast kurssi viia, mida me saame ja mida me ei saa teha ja siis tõesti minna uuesti valitsusse ja küsida üle, kas nüüd selle idee elluviimiseks on jätkuvalt huvi ja kui selgub, et oleks vaja täiendavalt panustada, siis kas me oleme selleks valmis. Võib-olla tasub õppida nendest õppetundidest, mis me eelnevatetest suurprojektidest oleme saanud."
### Response:
Sõrmejälgede ja näotuvastuse andmebaas valmib hiljem, kallimalt ja osaliselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimasel ajal on ilmunud rida silmapaistvalt arukaid ja arukusele kutsuvaid kirjutisi. Näiteks Mihkel Mutt selgitas Postimehes kannatlikult, mis mõte on rahvastepallil või teistel sarnastel sportmängudel, kuidas need isiksuse arengule kaasa aitavad ja inimest eluks ette valmistavad. Rahvastepalli keelamine tähendaks sisuliselt vähemuse diktatuuri enamuse üle, mis on veel halvem kui enamuse diktatuur vähemuse üle.
Kristina Herodes, samuti Postimehes, kirjutas aga sellest, et sooneutraalsus on vägivald, laste loomuliku arengu takistamine ja solkimine, "süvalollus" ja "ajuvaba konstruktsioon". Mida samuti surub peale tühine, kuid väga võitlushimuline ja võimujanune vähemus.
Selliste mõtteavalduste ilmumine on nagu sõõm värsket õhku ja seda oli tunda ka mõlema eelmainitud kirjutise kommentaariumitest ning järgnevast käekäigust Facebookis ja mujal.
Nii mõnigi vastukaja meenutas tonaalsuselt lausa fosforiidisõja või loomeliitude ühispleenumi päevi ja selle meeleolu võiks võtta kokku sõnadesse "lõpuks ometi!" või "jää hakkas liikuma".
Söövitav vaimne terror
Lumehelbekestel, sooneutraalidel ja võitlevatel vikerkaarlastel pole ilmselt aimugi, kui pingule on nad oma rumaluses ja eneseimetluses tõmmanud teatud ühiskondlikud vedrud ning kui painavaks on tuhandetele inimestele muutunud nende vaikne – aga sageli ka kärarikas –, kuid igal juhul söövitav vaimne terror. Mis mõnikord polegi enam vaimne, vaid lõpeb inimeste tümakstampimise, nende isikliku elu ja karjääri hävitamisega.
Tookord, laulva revolutsiooni künnisel, hakkas jää tõesti liikuma. Seda me teame praegu, tagantjärele. Me ei tea, kas jää liigub ka seekord või on tegemist kõigest praksatusega, millele ei järgne suurt midagi. See on küsimuste küsimus. Ka Rooma riigi lõpuaegadel oli inimesi, kes mõistsid, "kuhu see kõik viib" ja hoiatasid, aga kokku varises see sellegipoolest.
Kui tugev on süvalolluste inerts, kui sügavale on nad juurdunud, kui tugevaks on neid tootev majandusharu muutunud, kui paljudele leiba annab?
Selle küsimuse vastusest sõltub, kas tervemõistuslikud mõtteavaldused suudavad midagi muuta või mitte. Vastaspoolel seisavad terved instituudid, uurimissuunad ja oivakeskused, mis elatuvad sellesama süvalollusi ja ajuvabasid konstruktsioone sünnitava ideoloogia tootmisest.
Mida suudab teha üks Mihkel Mutt või üks Kristina Herodes ära kalapilguga etableerunud lumehelbekeste vastu, kes diskvalifitseerivad nad üheainsa sõrmeliigutusega: üks on "valge keskealine mees, kes väriseb oma võimu pärast", teine võimu pärast värisevate valgete keskealiste meeste võrku langenud tagurlane, naissoo reetur. Ning instituudid ja oivakeskused töötavad meedia kiidukoori saatel edasi.
Kõik on kõigega seotud
Jah, meedia. See on kõige hellem punkt, sest ajakirjanikud on väga hella hingega inimesed ja kuna nad pidevalt õpetavad teisi, siis ei salli nad silma otsaski, kui keegi neid püüab õpetada.
Selge pilguga inimesed näevad paraku juba ammu, et meedias on "süvalolluste" aktiivsete või passiivsete toetajate osakaal tunduvalt kõrgem kui ühiskonnas läbilõikeliselt. Seda võiks muuseas kontrollida. Korraldada näiteks küsitlus "kas homoparaadid on kiiduväärsed?" kahes kategoorias: ajakirjanike hulgas ja ühiskonda kui tervikut modelleerivas valimis.
Usun, et tulemused erinevad oluliselt. Aga ajakirjanike arvamust muidugi "reguleerima" hakata ei saa, seda teab iga selge pilguga inimene samuti.
Pealegi on meedia vaid üks osa meie avalikust ruumist ja kõige muuga tugevalt seotud. Ajakirjanikud ei lange taevast, vaid kasvavad üles sellesama ühiskonna rüpes. Mistõttu pole konservatiividel mõtet nii väga näpuga näidatagi. Kõik on kõigega seotud.
"Päris vastuvoolu ei saa ujuda isegi terve riik, sest me oleme maailma ja iseäranis läänemaailma osa. Kuid mingi otsustusõigus meil siiski on."
Lõpuks otsustab riik rahva valitud esindajate läbi, keda või mida toetada, millises suunas liikuda. Muidugi, ka siin võib öelda, et päris vastuvoolu ei saa ujuda isegi terve riik, sest me oleme maailma ja iseäranis läänemaailma osa. Kuid mingi otsustusõigus meil siiski on.
Näiteks tõstatati hiljuti küsimus, kas riik peaks toetama LGBT Ühingut. Otsekohe tõusis pahameeletorm "vähemuste õiguste" rikkumise pärast. Kuid see on demagoogia. Eestis on palju vähemusi, kellest lõviosa ei saa mingit toetust. Need vähemused on kõik lubatud ja legaalsed, kuid mitte ühtviisi kiiduväärsed. Riik aga peaks toetama vaid kiiduväärseid.
Kui keegi asutaks Viina- ja Õllesõprade Ühingu, siis kahtlemata oleks tegu millegi legaalsega (viina ja õlle joomine ei ole keelatud), teiseks esindaks see teatud vähemust, aga kas riigi toetus sellisele ühingule oleks sobiv? Usutavasti mitte.
Öeldakse, et juua võib, aga seda propageerida mitte. Nõus. Aga miks sama põhimõtet ei võiks rakendada ka homoseksuaalsuse suhtes? Miks nemad võivad paraade pidada, aga õlle- ja viinasõbrad ei või?
Sama arusaamatu on, miks riik peab rahva raha eest üleval pseudoakadeemilisi asutusi, kus koolitatakse õpetajaid, õppejõude ning literaate, et need siis kuulutaksid süvalollusi nagu "sugu on konstruktsioon", "lapsed segavad eneseteostust", "multikultuursus rikastab", "teksti tähenduse loob lugeja", "iga vähemus on väärtus" või "kõik tõed on võrdsed". See pole mitte üksnes ängistav, vaid ka hukatuslik, süvendades ühiskonna lõhestumist.
Koolitagu ja kuulutagu, aga oma raha eest, ütleb mõõdukas, tolerantne konservatiiv, siis näeme, kui palju neil tegelikku poolehoidu on; kohelgem neid nagu lamemaalasi – rääkigu oma mõttetusi, kuid professoritiitleid selle eest ei jagata.
Aga ei lähe läbi. Selline hoiak tembeldataks lennult tagurlikuks ja konservatiiv peab arvestama "kodanliku hukkamisega". Nagu korduvalt nähtud, tehakse temast pimedusejünger, kes tahab keelata vaba sõna ja vaba mõtet.
Poola valimised näitavad seda hästi. Mitte midagi pole juhtunud, kuid juba maalib ajakirjandus tulevikust õuduspilte. Seda nimetatakse hoiatamiseks. Kui aga konservatiiv ütleb, et see teie suur armastus immigrantide vastu viib ükskord selleni, et teie tütred vägistatakse linnaväljakul, siis on tegemist hirmutamise ja rassismiga.
Niisiis seisavad meie ees klassikasse kalduvad küsimused: Mida teha? Olla või mitte olla? Kas tõrvikurongkäigud on õige vahend süvalolluste keskpõrandalt natukenegi eemale peletamiseks (sest päriselt ei kao nad kunagi)? Küllap on ka tõrvikurongkäigud millekski head, nagu laulev revolutsioon tõestas.
Aga probleemi, millist osa Tallinna ülikoolist võib auga nimetada hobusevaraste kooliks ja millise osa suhtes oleks see karjuvalt ebaõiglane, seda tõrvikurongkäiguga ei lahenda. Vähe sellest, rahvahulga ovatsioonide saatel võib legaliseerida igasugu nõmedusi, nagu tõestavad süsihappegaasi vastased meeleavaldused.
On üks asjaolu, mis sisendab lootust. Nõukogude ajal oli kogu teadus, kõrgharidus ja ajakirjandus kommunistliku partei mõttetute dogmade raudses haardes. Ja ometi elasid selle surve all vaba mõttega inimesed, vabalt mõtlevate inimeste sõpruskonnad ja lõpuks (taas)sündis neist sõpruskondadest vaba ühiskond.
Ehk läheb seegi kord nii. Selleks on tarvis vaid säilitada kaine mõistus ja – ma kordan – nimetada lollusi julgelt lollusteks. Seda võiks võtta koguni moraalse kohusena.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Lauri Vahtre: süvalollusele tuleb vastu hakata. Aga kuidas? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimasel ajal on ilmunud rida silmapaistvalt arukaid ja arukusele kutsuvaid kirjutisi. Näiteks Mihkel Mutt selgitas Postimehes kannatlikult, mis mõte on rahvastepallil või teistel sarnastel sportmängudel, kuidas need isiksuse arengule kaasa aitavad ja inimest eluks ette valmistavad. Rahvastepalli keelamine tähendaks sisuliselt vähemuse diktatuuri enamuse üle, mis on veel halvem kui enamuse diktatuur vähemuse üle.
Kristina Herodes, samuti Postimehes, kirjutas aga sellest, et sooneutraalsus on vägivald, laste loomuliku arengu takistamine ja solkimine, "süvalollus" ja "ajuvaba konstruktsioon". Mida samuti surub peale tühine, kuid väga võitlushimuline ja võimujanune vähemus.
Selliste mõtteavalduste ilmumine on nagu sõõm värsket õhku ja seda oli tunda ka mõlema eelmainitud kirjutise kommentaariumitest ning järgnevast käekäigust Facebookis ja mujal.
Nii mõnigi vastukaja meenutas tonaalsuselt lausa fosforiidisõja või loomeliitude ühispleenumi päevi ja selle meeleolu võiks võtta kokku sõnadesse "lõpuks ometi!" või "jää hakkas liikuma".
Söövitav vaimne terror
Lumehelbekestel, sooneutraalidel ja võitlevatel vikerkaarlastel pole ilmselt aimugi, kui pingule on nad oma rumaluses ja eneseimetluses tõmmanud teatud ühiskondlikud vedrud ning kui painavaks on tuhandetele inimestele muutunud nende vaikne – aga sageli ka kärarikas –, kuid igal juhul söövitav vaimne terror. Mis mõnikord polegi enam vaimne, vaid lõpeb inimeste tümakstampimise, nende isikliku elu ja karjääri hävitamisega.
Tookord, laulva revolutsiooni künnisel, hakkas jää tõesti liikuma. Seda me teame praegu, tagantjärele. Me ei tea, kas jää liigub ka seekord või on tegemist kõigest praksatusega, millele ei järgne suurt midagi. See on küsimuste küsimus. Ka Rooma riigi lõpuaegadel oli inimesi, kes mõistsid, "kuhu see kõik viib" ja hoiatasid, aga kokku varises see sellegipoolest.
Kui tugev on süvalolluste inerts, kui sügavale on nad juurdunud, kui tugevaks on neid tootev majandusharu muutunud, kui paljudele leiba annab?
Selle küsimuse vastusest sõltub, kas tervemõistuslikud mõtteavaldused suudavad midagi muuta või mitte. Vastaspoolel seisavad terved instituudid, uurimissuunad ja oivakeskused, mis elatuvad sellesama süvalollusi ja ajuvabasid konstruktsioone sünnitava ideoloogia tootmisest.
Mida suudab teha üks Mihkel Mutt või üks Kristina Herodes ära kalapilguga etableerunud lumehelbekeste vastu, kes diskvalifitseerivad nad üheainsa sõrmeliigutusega: üks on "valge keskealine mees, kes väriseb oma võimu pärast", teine võimu pärast värisevate valgete keskealiste meeste võrku langenud tagurlane, naissoo reetur. Ning instituudid ja oivakeskused töötavad meedia kiidukoori saatel edasi.
Kõik on kõigega seotud
Jah, meedia. See on kõige hellem punkt, sest ajakirjanikud on väga hella hingega inimesed ja kuna nad pidevalt õpetavad teisi, siis ei salli nad silma otsaski, kui keegi neid püüab õpetada.
Selge pilguga inimesed näevad paraku juba ammu, et meedias on "süvalolluste" aktiivsete või passiivsete toetajate osakaal tunduvalt kõrgem kui ühiskonnas läbilõikeliselt. Seda võiks muuseas kontrollida. Korraldada näiteks küsitlus "kas homoparaadid on kiiduväärsed?" kahes kategoorias: ajakirjanike hulgas ja ühiskonda kui tervikut modelleerivas valimis.
Usun, et tulemused erinevad oluliselt. Aga ajakirjanike arvamust muidugi "reguleerima" hakata ei saa, seda teab iga selge pilguga inimene samuti.
Pealegi on meedia vaid üks osa meie avalikust ruumist ja kõige muuga tugevalt seotud. Ajakirjanikud ei lange taevast, vaid kasvavad üles sellesama ühiskonna rüpes. Mistõttu pole konservatiividel mõtet nii väga näpuga näidatagi. Kõik on kõigega seotud.
"Päris vastuvoolu ei saa ujuda isegi terve riik, sest me oleme maailma ja iseäranis läänemaailma osa. Kuid mingi otsustusõigus meil siiski on."
Lõpuks otsustab riik rahva valitud esindajate läbi, keda või mida toetada, millises suunas liikuda. Muidugi, ka siin võib öelda, et päris vastuvoolu ei saa ujuda isegi terve riik, sest me oleme maailma ja iseäranis läänemaailma osa. Kuid mingi otsustusõigus meil siiski on.
Näiteks tõstatati hiljuti küsimus, kas riik peaks toetama LGBT Ühingut. Otsekohe tõusis pahameeletorm "vähemuste õiguste" rikkumise pärast. Kuid see on demagoogia. Eestis on palju vähemusi, kellest lõviosa ei saa mingit toetust. Need vähemused on kõik lubatud ja legaalsed, kuid mitte ühtviisi kiiduväärsed. Riik aga peaks toetama vaid kiiduväärseid.
Kui keegi asutaks Viina- ja Õllesõprade Ühingu, siis kahtlemata oleks tegu millegi legaalsega (viina ja õlle joomine ei ole keelatud), teiseks esindaks see teatud vähemust, aga kas riigi toetus sellisele ühingule oleks sobiv? Usutavasti mitte.
Öeldakse, et juua võib, aga seda propageerida mitte. Nõus. Aga miks sama põhimõtet ei võiks rakendada ka homoseksuaalsuse suhtes? Miks nemad võivad paraade pidada, aga õlle- ja viinasõbrad ei või?
Sama arusaamatu on, miks riik peab rahva raha eest üleval pseudoakadeemilisi asutusi, kus koolitatakse õpetajaid, õppejõude ning literaate, et need siis kuulutaksid süvalollusi nagu "sugu on konstruktsioon", "lapsed segavad eneseteostust", "multikultuursus rikastab", "teksti tähenduse loob lugeja", "iga vähemus on väärtus" või "kõik tõed on võrdsed". See pole mitte üksnes ängistav, vaid ka hukatuslik, süvendades ühiskonna lõhestumist.
Koolitagu ja kuulutagu, aga oma raha eest, ütleb mõõdukas, tolerantne konservatiiv, siis näeme, kui palju neil tegelikku poolehoidu on; kohelgem neid nagu lamemaalasi – rääkigu oma mõttetusi, kuid professoritiitleid selle eest ei jagata.
Aga ei lähe läbi. Selline hoiak tembeldataks lennult tagurlikuks ja konservatiiv peab arvestama "kodanliku hukkamisega". Nagu korduvalt nähtud, tehakse temast pimedusejünger, kes tahab keelata vaba sõna ja vaba mõtet.
Poola valimised näitavad seda hästi. Mitte midagi pole juhtunud, kuid juba maalib ajakirjandus tulevikust õuduspilte. Seda nimetatakse hoiatamiseks. Kui aga konservatiiv ütleb, et see teie suur armastus immigrantide vastu viib ükskord selleni, et teie tütred vägistatakse linnaväljakul, siis on tegemist hirmutamise ja rassismiga.
Niisiis seisavad meie ees klassikasse kalduvad küsimused: Mida teha? Olla või mitte olla? Kas tõrvikurongkäigud on õige vahend süvalolluste keskpõrandalt natukenegi eemale peletamiseks (sest päriselt ei kao nad kunagi)? Küllap on ka tõrvikurongkäigud millekski head, nagu laulev revolutsioon tõestas.
Aga probleemi, millist osa Tallinna ülikoolist võib auga nimetada hobusevaraste kooliks ja millise osa suhtes oleks see karjuvalt ebaõiglane, seda tõrvikurongkäiguga ei lahenda. Vähe sellest, rahvahulga ovatsioonide saatel võib legaliseerida igasugu nõmedusi, nagu tõestavad süsihappegaasi vastased meeleavaldused.
On üks asjaolu, mis sisendab lootust. Nõukogude ajal oli kogu teadus, kõrgharidus ja ajakirjandus kommunistliku partei mõttetute dogmade raudses haardes. Ja ometi elasid selle surve all vaba mõttega inimesed, vabalt mõtlevate inimeste sõpruskonnad ja lõpuks (taas)sündis neist sõpruskondadest vaba ühiskond.
Ehk läheb seegi kord nii. Selleks on tarvis vaid säilitada kaine mõistus ja – ma kordan – nimetada lollusi julgelt lollusteks. Seda võiks võtta koguni moraalse kohusena.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Lauri Vahtre: süvalollusele tuleb vastu hakata. Aga kuidas? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nimelt on Ronaldo nüüd enda karjääri jooksul nii klubide kui koondise eest löönud kokku koguni 700 väravat, jõudes sellise numbrini 973 mänguga. Ühtlasi oli see tema 95. värav Portugali koondise eest.
Seitsmest mängust kuus võitu ja ühe viigi saanud Ukraina on kogunud 19 punkti ja kindlustas endale pääsu EM-finaalturniirile. Teisena püüavad B-alagrupist edasipääsu ühe mängu vähem pidanud Portugal ja Serbia, praegu on portugallastel 11 ja serblastel kümme punkti. Portugalil on jäänud veel mängida kodus Leeduga ja võõrsil Luksemburgiga, Serbia võõrustab eelviimases mängus Luksemburgi ja seejärel viimases voorus Ukrainat. | Cristiano Ronaldo lõi kaotusmängus enda 700. värava | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nimelt on Ronaldo nüüd enda karjääri jooksul nii klubide kui koondise eest löönud kokku koguni 700 väravat, jõudes sellise numbrini 973 mänguga. Ühtlasi oli see tema 95. värav Portugali koondise eest.
Seitsmest mängust kuus võitu ja ühe viigi saanud Ukraina on kogunud 19 punkti ja kindlustas endale pääsu EM-finaalturniirile. Teisena püüavad B-alagrupist edasipääsu ühe mängu vähem pidanud Portugal ja Serbia, praegu on portugallastel 11 ja serblastel kümme punkti. Portugalil on jäänud veel mängida kodus Leeduga ja võõrsil Luksemburgiga, Serbia võõrustab eelviimases mängus Luksemburgi ja seejärel viimases voorus Ukrainat.
### Response:
Cristiano Ronaldo lõi kaotusmängus enda 700. värava |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuus aastat kestnud DNA-põhise uuringu tulemusena tuvastati Jaapani põhjaosas asuvast Ohhoota merest 43 toksiine ehk mürke tootvat mikrovetikaliiki, millest üle poole registreeriti selles piirkonnas esmakordselt. Need tulemused on olulised kohalikele kalameestele ja keskkonnaametnikele, kuna piirkond on oluline lõhe noorjärkude kasvuala ning tuntud kalapüügi ja kammkarbi kasvatuse poolest.
Paljud mikrovetikaliigid on veekeskkonnas olulised, sest tegu on fotosünteesivate organismidega. Ühtlasi on nad toiduks väikestele veeloomadele, millest omakorda toituvad kalade noorjärgud.
Mõned mikrovetikaliigid toodavad oma elutegevuse käigus toksiine, mis võivad akumuleeruda merekarpides ja teistes organismides. Lisaks sellele võib mikrovetikate arvukus jõuda miljoni või rohkema rakuni milliliitris, mis võib ummistada ja kahjustada meres kasvatatavate kalade lõpuseid ja/või tekitada hapnikuvaegust. Nõnda võivad nad mõjutada negatiivselt merepõhjas elavaid organisme.
Kahjulike vetikaõitsengute hukkuvad kalad ja merekarbid muutuvad toksiliseks. See on kogu maailmas kalandussektorile tekitanud miljarditesse eurodesse ulatuvaid kahjusid.
Mida rohkem toksiinid toiduahelas kuhjuvad, seda tõenäolisemalt jõuavad need ka inimeste toidulauale ning võivad põhjustada erinevaid tervisehäireid, mõningatel juhtudel isegi surma.
Seetõttu on oluline teada, millised toksiine tootvad liigid mingis piirkonnas esinevad ning millised keskkonnatingimused nende esinemist soosivad.
Mikrovetikaid tuvastatakse tavaliselt valgusmikroskoobi abil, kuid see meetod ei pruugi olla piisav kõikide liikide usaldusväärseks tuvastamiseks. Näiteks on mõni liik liiga väike (< 20 µm), nende välimus muutub või on teiste liikidega väga sarnane.
DNA-põhiste meetodite abil saab eelmainitud probleeme vältida.
Meie uurimuses kasutati veeproove, mis koguti Jaapani põhjaosas asuva Ohhoota mere rannikuvetest kuue aasta jooksul iganädalaselt. Neist eraldati DNA. Liikide tuvastamiseks võrreldi proovidest pärinevaid DNA järjestusi andmebaasides leiduvate DNA järjestustega.
Saadud tulemuste põhjal tuvastati 43 toksiine tootvat mikrovetikaliiki, millest 26 liigi olemasolu Ohhoota meres varem ei teatudki.
Peaaegu pool tuvastatud liikidest esines kindlatel aastaaegadel, enamus suvel ja sügisel. Lisaks oli liikide esinemine seotud ka vees leiduvate toitainete nagu lämmastiku, fosfori ja räni kontsentratsioonidega. Saadud teave on oluline kohalikele keskkonnaametnikele toksiine tootvate liikide paremaks tuvastamiseks ja jälgimiseks, ennetamaks või vähendamaks vetikaõitsengute poolt tekitatavat kahju kalandusele.
Teadusartikkel ilmus ajakirjas Harmful Algae. Sirje Sildever on ka järeldoktor Jaapani Riiklikus Kalandusuuringute instituudis ning oli uuringu esimene autor. | DNA aitab tuvastada mürkaineid tootvaid mikrovetikaliike | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuus aastat kestnud DNA-põhise uuringu tulemusena tuvastati Jaapani põhjaosas asuvast Ohhoota merest 43 toksiine ehk mürke tootvat mikrovetikaliiki, millest üle poole registreeriti selles piirkonnas esmakordselt. Need tulemused on olulised kohalikele kalameestele ja keskkonnaametnikele, kuna piirkond on oluline lõhe noorjärkude kasvuala ning tuntud kalapüügi ja kammkarbi kasvatuse poolest.
Paljud mikrovetikaliigid on veekeskkonnas olulised, sest tegu on fotosünteesivate organismidega. Ühtlasi on nad toiduks väikestele veeloomadele, millest omakorda toituvad kalade noorjärgud.
Mõned mikrovetikaliigid toodavad oma elutegevuse käigus toksiine, mis võivad akumuleeruda merekarpides ja teistes organismides. Lisaks sellele võib mikrovetikate arvukus jõuda miljoni või rohkema rakuni milliliitris, mis võib ummistada ja kahjustada meres kasvatatavate kalade lõpuseid ja/või tekitada hapnikuvaegust. Nõnda võivad nad mõjutada negatiivselt merepõhjas elavaid organisme.
Kahjulike vetikaõitsengute hukkuvad kalad ja merekarbid muutuvad toksiliseks. See on kogu maailmas kalandussektorile tekitanud miljarditesse eurodesse ulatuvaid kahjusid.
Mida rohkem toksiinid toiduahelas kuhjuvad, seda tõenäolisemalt jõuavad need ka inimeste toidulauale ning võivad põhjustada erinevaid tervisehäireid, mõningatel juhtudel isegi surma.
Seetõttu on oluline teada, millised toksiine tootvad liigid mingis piirkonnas esinevad ning millised keskkonnatingimused nende esinemist soosivad.
Mikrovetikaid tuvastatakse tavaliselt valgusmikroskoobi abil, kuid see meetod ei pruugi olla piisav kõikide liikide usaldusväärseks tuvastamiseks. Näiteks on mõni liik liiga väike (< 20 µm), nende välimus muutub või on teiste liikidega väga sarnane.
DNA-põhiste meetodite abil saab eelmainitud probleeme vältida.
Meie uurimuses kasutati veeproove, mis koguti Jaapani põhjaosas asuva Ohhoota mere rannikuvetest kuue aasta jooksul iganädalaselt. Neist eraldati DNA. Liikide tuvastamiseks võrreldi proovidest pärinevaid DNA järjestusi andmebaasides leiduvate DNA järjestustega.
Saadud tulemuste põhjal tuvastati 43 toksiine tootvat mikrovetikaliiki, millest 26 liigi olemasolu Ohhoota meres varem ei teatudki.
Peaaegu pool tuvastatud liikidest esines kindlatel aastaaegadel, enamus suvel ja sügisel. Lisaks oli liikide esinemine seotud ka vees leiduvate toitainete nagu lämmastiku, fosfori ja räni kontsentratsioonidega. Saadud teave on oluline kohalikele keskkonnaametnikele toksiine tootvate liikide paremaks tuvastamiseks ja jälgimiseks, ennetamaks või vähendamaks vetikaõitsengute poolt tekitatavat kahju kalandusele.
Teadusartikkel ilmus ajakirjas Harmful Algae. Sirje Sildever on ka järeldoktor Jaapani Riiklikus Kalandusuuringute instituudis ning oli uuringu esimene autor.
### Response:
DNA aitab tuvastada mürkaineid tootvaid mikrovetikaliike |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Solidaarsus on Euroopas oluline. Kui me tahame, et meie põllumajandustoetusi tõstetaks, siis nad (ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriigid – EPL) peavad aru saama, et me aitame neid siis, kui tuleb laevatäis sõjapõgenikke. Me ei pea palju võtma, aga me peame näitama mingitki huvi – kui me teisi ei mõista, siis ei saa ka oodata, et meid mõistetakse," rääkis Kokk, kes esindab Eestit EL-i siseturu teemades, usutluses Eesti Päevalehele (EPL).
"Arvata, et me saame tohutut kasu, kui seisame ainult Eesti huvide eest, pole päris adekvaatne. Peame vaatama suuremat pilti: EL on tegelikult üks sõbrameeste klubi ja kui keegi hakkab oma asja ajama, siis külmutatakse ta varem või hiljem sealt ühel või teisel viisil välja. Selles mõttes tuleb olla mõistlik," tõdes ta.
Koka sõnul vaadatakse Eestit kui Põhjamaad ning selle maine hoidmiseks tasub pingutada. "See on olnud siiani Eesti edu võti ja on edaspidi – need on maailma kõige edukamad ühiskonnad. Me peame püüdma olla rohkem nagu Põhjamaad, mitte vähem. Kui Soome eesistumise prioriteet on kliimaküsimused, siis me peame üritama neid selles aidata," rääkis kunagine välisministeeriumi kantsler Kokk. | Eesti suursaadik räägib vajadusest näidata EL-is üles solidaarsust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Solidaarsus on Euroopas oluline. Kui me tahame, et meie põllumajandustoetusi tõstetaks, siis nad (ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriigid – EPL) peavad aru saama, et me aitame neid siis, kui tuleb laevatäis sõjapõgenikke. Me ei pea palju võtma, aga me peame näitama mingitki huvi – kui me teisi ei mõista, siis ei saa ka oodata, et meid mõistetakse," rääkis Kokk, kes esindab Eestit EL-i siseturu teemades, usutluses Eesti Päevalehele (EPL).
"Arvata, et me saame tohutut kasu, kui seisame ainult Eesti huvide eest, pole päris adekvaatne. Peame vaatama suuremat pilti: EL on tegelikult üks sõbrameeste klubi ja kui keegi hakkab oma asja ajama, siis külmutatakse ta varem või hiljem sealt ühel või teisel viisil välja. Selles mõttes tuleb olla mõistlik," tõdes ta.
Koka sõnul vaadatakse Eestit kui Põhjamaad ning selle maine hoidmiseks tasub pingutada. "See on olnud siiani Eesti edu võti ja on edaspidi – need on maailma kõige edukamad ühiskonnad. Me peame püüdma olla rohkem nagu Põhjamaad, mitte vähem. Kui Soome eesistumise prioriteet on kliimaküsimused, siis me peame üritama neid selles aidata," rääkis kunagine välisministeeriumi kantsler Kokk.
### Response:
Eesti suursaadik räägib vajadusest näidata EL-is üles solidaarsust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naistest oli kiireim Annemarie Worst (777), teiseks tuli klubikaaslane Yara Kastelijn ja kolmandaks Ceylin del Carmen Alvarado (Corendon-Circus). Kolmel viimasel aastal maailmameistriks kroonitud Sanne Cant (IKO-Crelan) katkestas, vahendab Spordipartner.ee.
Iserbyt näitas võimast minekut ka pühapäeval Gietenis toimunud Superprestige'i avaetapil. 21-aastane belglane edestas Hermansit ja Corne van Kesselit (Telenet-Baloise Lions). Naistest oli klass omaette Alvarado, Cant kaotas ligi minuti ja poodiumi madalaimale astmele tõusis Kastelijn.
Iserbyti hooaja algus on olnud muljetavaldav – ta on võitnud kuuest stardist neli, mille hulka kuulub kaks USA-s sõidetud MK-etappi. Samas on Iserbyt pidanud korduvalt vastama küsimusele, mis juhtuks siis, kui stardis oleksid ka valitsev Euroopa ja maailmameister Mathieu van der Poel (Corendon-Circus) ning kolmekordne maailmameister Wout van Aert (Jumbo-Visma).
"Mathieu vastu ei oleks nagunii midagi teha, vähemalt eelmise aasta Mathieu vastu," lausus Iserbyt. "Wouti vastu läheks ka raskeks, kuid temaga suudaksin ilmselt kauem koos sõita. Toon Aerts pingutas vist hooaja ettevalmistusega üle ja ta ei ole praegu piisavalt värske." | Eli Iserbyt on tõusmas uueks cyclo-crossi täheks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naistest oli kiireim Annemarie Worst (777), teiseks tuli klubikaaslane Yara Kastelijn ja kolmandaks Ceylin del Carmen Alvarado (Corendon-Circus). Kolmel viimasel aastal maailmameistriks kroonitud Sanne Cant (IKO-Crelan) katkestas, vahendab Spordipartner.ee.
Iserbyt näitas võimast minekut ka pühapäeval Gietenis toimunud Superprestige'i avaetapil. 21-aastane belglane edestas Hermansit ja Corne van Kesselit (Telenet-Baloise Lions). Naistest oli klass omaette Alvarado, Cant kaotas ligi minuti ja poodiumi madalaimale astmele tõusis Kastelijn.
Iserbyti hooaja algus on olnud muljetavaldav – ta on võitnud kuuest stardist neli, mille hulka kuulub kaks USA-s sõidetud MK-etappi. Samas on Iserbyt pidanud korduvalt vastama küsimusele, mis juhtuks siis, kui stardis oleksid ka valitsev Euroopa ja maailmameister Mathieu van der Poel (Corendon-Circus) ning kolmekordne maailmameister Wout van Aert (Jumbo-Visma).
"Mathieu vastu ei oleks nagunii midagi teha, vähemalt eelmise aasta Mathieu vastu," lausus Iserbyt. "Wouti vastu läheks ka raskeks, kuid temaga suudaksin ilmselt kauem koos sõita. Toon Aerts pingutas vist hooaja ettevalmistusega üle ja ta ei ole praegu piisavalt värske."
### Response:
Eli Iserbyt on tõusmas uueks cyclo-crossi täheks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See oli esimene kord, kui Prantsusmaal rängimaid kuritegusid menetleva vandekohtu ette astusid islamiterrorismis süüdistatavad naised.
Ines Madani peab vanglas veetma 30 ja Ornella Gilligmann 25 aastat.
Prokuröride sõnul parkisid Madani ja Gilligmann auto kiriku ette ööl vastu 4. septembrit ning saatsid äärmusrühmituse Islamiriik (IS) kurikuulsale prantslasest liikmele Rachid Kassimile video, kus nad plaanitava rünnaku omaks võtsid.
Kassimi kahtlustati politseinikest abielupaari võikas mõrvamises nende kodus 2016. aasta juunis. Samuti kahtlustati teda ühe preestri mõrvas. Arvatavalt hukkus Kassim 2017. aasta veebruaris koalitsioonivägede õhulöögis Mosuli lähistel.
Madani ja kolme lapse ema Gilligmann valasid kiriku ette pargitud auto üle diisliga ning proovisid seda läita sigaretiga, kuid see ei läinud korda, sest diisel süttib raskelt.
"Ainult vale kütuse valik viis selle katse nurjumiseni," ütlesid asja uurinud magistraadid.
Gilligmann vahistati 6. septembril Lõuna-Prantsusmaal, kui ta üritas riigist põgeneda. Madani leiti Pariisi Essonne'i eeslinnas korterist, mis kuulus Amel Sakaoule, kes on samuti kohtu all.
Teda juhendas Samia Chalel, kes oli Madani ja Kassimi vahendaja. Nende sepitsusega oli seotud ka Sarah Hervouet', kes suhtles Kassimiga läbi krüpteeritud sõnumirakenduse Telegram.
Nad vahistati paar päeva hiljem, kui nad üritasid korterist kööginugadega relvastatult lahkuda. Hervouet pussitas üht politseinikku õlga ja Madani tulistati jalga. | Prantsuse kohus mõistis pikaks ajaks vangi kaks naisterroristi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See oli esimene kord, kui Prantsusmaal rängimaid kuritegusid menetleva vandekohtu ette astusid islamiterrorismis süüdistatavad naised.
Ines Madani peab vanglas veetma 30 ja Ornella Gilligmann 25 aastat.
Prokuröride sõnul parkisid Madani ja Gilligmann auto kiriku ette ööl vastu 4. septembrit ning saatsid äärmusrühmituse Islamiriik (IS) kurikuulsale prantslasest liikmele Rachid Kassimile video, kus nad plaanitava rünnaku omaks võtsid.
Kassimi kahtlustati politseinikest abielupaari võikas mõrvamises nende kodus 2016. aasta juunis. Samuti kahtlustati teda ühe preestri mõrvas. Arvatavalt hukkus Kassim 2017. aasta veebruaris koalitsioonivägede õhulöögis Mosuli lähistel.
Madani ja kolme lapse ema Gilligmann valasid kiriku ette pargitud auto üle diisliga ning proovisid seda läita sigaretiga, kuid see ei läinud korda, sest diisel süttib raskelt.
"Ainult vale kütuse valik viis selle katse nurjumiseni," ütlesid asja uurinud magistraadid.
Gilligmann vahistati 6. septembril Lõuna-Prantsusmaal, kui ta üritas riigist põgeneda. Madani leiti Pariisi Essonne'i eeslinnas korterist, mis kuulus Amel Sakaoule, kes on samuti kohtu all.
Teda juhendas Samia Chalel, kes oli Madani ja Kassimi vahendaja. Nende sepitsusega oli seotud ka Sarah Hervouet', kes suhtles Kassimiga läbi krüpteeritud sõnumirakenduse Telegram.
Nad vahistati paar päeva hiljem, kui nad üritasid korterist kööginugadega relvastatult lahkuda. Hervouet pussitas üht politseinikku õlga ja Madani tulistati jalga.
### Response:
Prantsuse kohus mõistis pikaks ajaks vangi kaks naisterroristi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti kalurid saavad 2020. aastal Liivi lahest püüda 15 907 tonni räime. Sellel aastal sai seal piirkonnas püüda 14 336 tonni. Seega suurenes räimekvoot 11 protsendi võrra, teatas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja.
Kui Euroopa Komisjon tegi ettepaneku vähendada kilu väljapüügi kvooti 25 protsendi võrra, siis läbirääkimiste järel vähenes see 22 protsendini. Eesti leidis, et kilukvoodi suuremaks vähendamiseks ei olnud põhjust, sest varu on bioloogiliselt heas seisus. Eesti saab järgmisel aastal kilu püüda kokku 24 072 tonni.
Eelmisel aastal välja võidetud suuremad lõhepüügivõimalused Soome lahel kehtivad ka järgmisel aastal. 2020. aastal saab Soome lahest püüda 995 lõhekala, millele lisandub 364 kala Läänemere avaosast.
Teistest Eesti puudutavatest kvootidest võeti vastu järgmised otsused: väljaspool Liivi lahte saavad Eesti kalurid järgmisel aastal püüda 17 232 tonni räime ning turska saab Eesti Läänemeres kaaspüügina püüda 45 tonni jagu. Sealjuures on oluline märkida, et tursa kaaspüügi kvoodi täitumist ei hakata jälgima kaameratega, nagu oli Euroopa Komisjoni ettepanekus, tõdes keskkonnaministeerium,
Tänavusel kalanduse ja põllumajandusnõukogul avaldasid riigid arvamust ka Euroopa Liidu metsastrateegia ning maailma metsade kaitse kohta. Eesti keskkonnaminister ütles, et Eesti toetab metsastrateegia uuendamist, arvestades maailmas toimuvat ning ka uute teadmiste lisandumist. "Kuna mets on peamine süsinikku siduv ökosüsteem ja taastuvressursi pakkuja, on metsal süsinikuheite vähendamises üha suurenev roll. Just tolle tõttu on Euroopa Liidu metsi ja nende kasutamist puudutava lähenemise uuendamine igati põhjendatud. Samas tuleb arvesse võtta ka seda, et igas riigis on metsasus ning metsade majandamine erinev, mistõttu peab riikidele jääma siiski iseseisvus," lisas keskkonnaminister Rene Kokk. | Eesti räimekvoot järgmiseks aastaks suureneb, kilu püügivõimalus väheneb | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti kalurid saavad 2020. aastal Liivi lahest püüda 15 907 tonni räime. Sellel aastal sai seal piirkonnas püüda 14 336 tonni. Seega suurenes räimekvoot 11 protsendi võrra, teatas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja.
Kui Euroopa Komisjon tegi ettepaneku vähendada kilu väljapüügi kvooti 25 protsendi võrra, siis läbirääkimiste järel vähenes see 22 protsendini. Eesti leidis, et kilukvoodi suuremaks vähendamiseks ei olnud põhjust, sest varu on bioloogiliselt heas seisus. Eesti saab järgmisel aastal kilu püüda kokku 24 072 tonni.
Eelmisel aastal välja võidetud suuremad lõhepüügivõimalused Soome lahel kehtivad ka järgmisel aastal. 2020. aastal saab Soome lahest püüda 995 lõhekala, millele lisandub 364 kala Läänemere avaosast.
Teistest Eesti puudutavatest kvootidest võeti vastu järgmised otsused: väljaspool Liivi lahte saavad Eesti kalurid järgmisel aastal püüda 17 232 tonni räime ning turska saab Eesti Läänemeres kaaspüügina püüda 45 tonni jagu. Sealjuures on oluline märkida, et tursa kaaspüügi kvoodi täitumist ei hakata jälgima kaameratega, nagu oli Euroopa Komisjoni ettepanekus, tõdes keskkonnaministeerium,
Tänavusel kalanduse ja põllumajandusnõukogul avaldasid riigid arvamust ka Euroopa Liidu metsastrateegia ning maailma metsade kaitse kohta. Eesti keskkonnaminister ütles, et Eesti toetab metsastrateegia uuendamist, arvestades maailmas toimuvat ning ka uute teadmiste lisandumist. "Kuna mets on peamine süsinikku siduv ökosüsteem ja taastuvressursi pakkuja, on metsal süsinikuheite vähendamises üha suurenev roll. Just tolle tõttu on Euroopa Liidu metsi ja nende kasutamist puudutava lähenemise uuendamine igati põhjendatud. Samas tuleb arvesse võtta ka seda, et igas riigis on metsasus ning metsade majandamine erinev, mistõttu peab riikidele jääma siiski iseseisvus," lisas keskkonnaminister Rene Kokk.
### Response:
Eesti räimekvoot järgmiseks aastaks suureneb, kilu püügivõimalus väheneb |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mulle oli ehitatud neljanda korruse akna ette kilest ruum. Kui aknast alla vaatasin, paistis mulle inimtühi Raekoja plats, kust jalutas mu ülesastumise jooksul läbi maksimaalselt 2–3 inimest läbi. See kõik oli nii sürr, hulljulge ja inspireeriv. Kindlasti üks lahedamaid ja outside the box (ing k kastist välja lahendusi – toim.) asju, millest olen viimasel ajal osa saanud," rääkis jonas.f.k ehk Jonas Kaarnamets.
Bisweedi etteaste toimus korrus kõrgemal, 5. korruse katusel. Muusiku 3-tunnine DJ- set toimus kilesse mähitud kuubikus, mis õhtupimedus saabudes valgusega värviliseks maaliti. "Järgmised 3 tundi möödusid hästi kiiresti, ma nautisin igat hetke ja set 'i lõpu poole tekkis tunne, et oleks pidanud varem alustama, et oleks saanud teha 4- või 5-tunnise set 'i, sest oleksin hea meelega jätkanud," meenutas Bisweed, kodanikunimega Maksim Adel.
Uue muusikakanali taga seisab 14-liikmeline tiim. Kolm neist, Sten Õitspuu, Rain Tettermann ja Liisa Lahtmets selgitasid ERR Menule lähemalt, miks ja kuidas +372 idee sündis.
Kust tuli mõte selliseks projektiks?
Sten: Kuna keerulistel aegadel pöörduvad tihti inimesed kunsti poole, et meel värskena hoida, siis see uus olukord, kuhu sattunud oleme ja võimalus rohkem muusikat ja kunsti digitaalses keskkonnas kogeda, viis ka esialgse +372 idee sünnini.
Rain: Olen aastaid keerelnud ja mängelnud ideedega uue meedia ümber - kuidas võiksid välja näha erinevad platvormid, kuidas inimesed uut meediat tarbivad, mis on need lahendused? Kui Sten mulle helistas ja ütles, et võiks midagi tuusa teha, siis teadsin kohe, et see on see koht ja aeg, kui neid küsimusi taas avastada.
Projekt ise on terve planeerimise aja pidevas muutumises olnud. Mulle meeldib mõelda, et täpselt selline projekt on saavutanud oma keha tänu mitmete inimeste panustatud ideedele ning ärategemisele.
Olete maininud mõjutajana legendaarset Boiler Roomi. Kas üritate teha Eestis midagi sarnast?
Liisa: Boiler Room on hea näide sellest, kuidas Londonist alguse saanud muusikakanal on kümne aastaga kasvanud üleilmseks projektiks ja ka žanriliselt laienenud. Ses mõttes leiab kindlasti paralleele nende tegemistes ja meie visioonis.
Sten: Jah, see on mitmetele meist suureks inspiratsiooniks. +372 toob kokku inimesi selleks, et saaksime hoolikalt valitud kohtades luua muusikaliselt ja visuaalselt ilusaid rännakuid, mis peegeldavad aktuaalseid ühiskonnaprobleeme.
Rain: Kindlasti on Boiler Room üks uue meedia pioneeridest ning näidanud, et hea idee, õige ajastus ja kvaliteetne sisu võimaldab tuua kokku tuua peolised peosaalis ning kodus. See on ära kaotanud peo ajalise määratluse ja annab võimaluse nautida pidu ja muusikat millal iganes.
Küll aga usun et +372 community on valmis astuma sellest lahendusest sammu, paar edasi, et mängida rohkem erinevate võimaluste, ideede ja vormidega, kuidas midagi sellist tarbitakse ning ka valmistatakse. Sooviksin avastada ka teisi, dünaamilisemaid võimalusi ja uusi vägevaid audiovisuaalseid kujundeid.
Millisele muusikale digipeosarjas keskendute? Või hoiate kõik võimalused lahti?
Sten: Keskendume hinge, pea ja oskustega asja juures olevatele artistidele. Žanrilisi piire hetkel ei tunneta.
Rain: Olenemata žanrist võib muusika olla väga hea ja maitsekalt tehtud. Sama tõenäoline on ka vastupidine olukord. Pigem tuleks panna rõhku värske ja kvaliteetse sisu peale. Otsida neid muusikuid, kelle kunst sinu ideedega kokku hakkab. Seekordne artist Bisweed kindlasti on oma žanris värske käekirjaga ning puhtjuhuslikult on tema plaadifirma nimi Bass372. Lisaks on ta artistina väga kaasatulev ning aitab panustada igal võimalikul viisil. Tuleb otsida neid koostöid, mis toimivad.
Esimene pidu toimub vanalinna katustel. Kas on juba teisigi põnevaid kohti mõttes?
Sten: Nii loova tiimiga on neid mõtteid kindlasti rohkem, kui kahe nädalaga jõuab ellu viia ehk siis, jah on ikka ka tulevikuks ideid läbi käinud.
Rain: Kindlasti on asukoht selle projekti juures võtmetähtsusega, aga sellest veel olulisem on idee, miks seal konkreetses asukohas selline asi teha. Sel korral oleme seadnud probleemi distantsi hoidmise peale ning proovime seda pildiliselt edasi kanda, samas lahendusena inimesi kokku tuues.
Liisa: Ma olen väga pikalt unistanud, et kõrgustes, õigemini katusel midagi cool 'i teha, ses mõttes on mul hea meel, et esimene ülekanne läheb eetrisse vanalinna kõrgustest ja hoiame silmad lahti tuleviku tarbeks.
Voogedastuspidu ei asenda tavalist pidu või vaidlete vastu? Miks peaks DJ-d jälgima läbi video?
Sten: Ei vaidle, see on väga õige tähelepanek.
Liisa: Eks sellega ole samamoodi nagu helikandjad ei asenda kontserti, aga ikka tarbitakse mõlemat.
Sten: Samas mul on tunne, et üks ei välista teist, välja arvatud juhul, kui mõni globaalne pandeemia inimkonda parajasti ei kimbuta. Kindlasti ollakse pärast tänast ilmaolukorda videoformaadile natukene rohkem avatud kui lähiminevikus, aga asendamisest ei saa rääkida.
Rain: Meie üllitis on pigem audiovisuaalne kunstiprojekt, avastus ennekõike – otsime, mida on võimalik kõik teha, kuhu see asi edasi areneb ning millisel kujul me võime üldse tulevikus näha selliseid virtuaalseid lahendusi. Ma usun et käesolev olukord annab nendele küsimustele lähitulevikus suuresti vastused.
Sellises vormis on ka DJ-l vabamad käed ennast väljendada ning võib tekkida midagi ennekuulmatut. Kui lisada sinna ka kõik teised osad: sõnum, asukoht, visuaalne pilt ja tehniline lahendus, siis saame hoopis uue kompositsiooni.
Liisa: Raini vastuse jätkuks tooksin siinkohal ülekande plussina veel lisaks välja, et ülekande vahendusel näeb publik seda kõike oluliselt lähemalt kui tavapärases peoformaadis.
Teie platvormi nimi on +372. Millest selline nimevalik?
Rain: Projekti üks idee on tekitada kommuun huvitatud asjalikest inimestest, kes sooviksid enda aega ja jaksu panustada. +372 on natukene selline mineviku tehniline jäänuk, millega suudab iga eestlane ennast seostada. See tundus mõnus katus, kuhu selline kommuun kokku koguda.
Sten: +372 viitab ühendatusele, mis tekib inimese ja kunsti vahel.
Liisa: Eesti suunakood massidesse!
Keda näete oma publikuna? Kes võiks teie platvormi kuulama-vaatama tulla?
Rain: Ma siiralt loodan et igaüks leiab endale midagi mida sellest kaasa võtta. Kas see on siis muusika, erinevad kõlapildid, ilusad vaated, kontseptsiooniline kunst, videotöö, probleemitõstatus või üleskutse neid asju enneolematul moel kombineerida ja lahendada. | Video: uus muusikakanal +372 viis Tallinna vanalinna katusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mulle oli ehitatud neljanda korruse akna ette kilest ruum. Kui aknast alla vaatasin, paistis mulle inimtühi Raekoja plats, kust jalutas mu ülesastumise jooksul läbi maksimaalselt 2–3 inimest läbi. See kõik oli nii sürr, hulljulge ja inspireeriv. Kindlasti üks lahedamaid ja outside the box (ing k kastist välja lahendusi – toim.) asju, millest olen viimasel ajal osa saanud," rääkis jonas.f.k ehk Jonas Kaarnamets.
Bisweedi etteaste toimus korrus kõrgemal, 5. korruse katusel. Muusiku 3-tunnine DJ- set toimus kilesse mähitud kuubikus, mis õhtupimedus saabudes valgusega värviliseks maaliti. "Järgmised 3 tundi möödusid hästi kiiresti, ma nautisin igat hetke ja set 'i lõpu poole tekkis tunne, et oleks pidanud varem alustama, et oleks saanud teha 4- või 5-tunnise set 'i, sest oleksin hea meelega jätkanud," meenutas Bisweed, kodanikunimega Maksim Adel.
Uue muusikakanali taga seisab 14-liikmeline tiim. Kolm neist, Sten Õitspuu, Rain Tettermann ja Liisa Lahtmets selgitasid ERR Menule lähemalt, miks ja kuidas +372 idee sündis.
Kust tuli mõte selliseks projektiks?
Sten: Kuna keerulistel aegadel pöörduvad tihti inimesed kunsti poole, et meel värskena hoida, siis see uus olukord, kuhu sattunud oleme ja võimalus rohkem muusikat ja kunsti digitaalses keskkonnas kogeda, viis ka esialgse +372 idee sünnini.
Rain: Olen aastaid keerelnud ja mängelnud ideedega uue meedia ümber - kuidas võiksid välja näha erinevad platvormid, kuidas inimesed uut meediat tarbivad, mis on need lahendused? Kui Sten mulle helistas ja ütles, et võiks midagi tuusa teha, siis teadsin kohe, et see on see koht ja aeg, kui neid küsimusi taas avastada.
Projekt ise on terve planeerimise aja pidevas muutumises olnud. Mulle meeldib mõelda, et täpselt selline projekt on saavutanud oma keha tänu mitmete inimeste panustatud ideedele ning ärategemisele.
Olete maininud mõjutajana legendaarset Boiler Roomi. Kas üritate teha Eestis midagi sarnast?
Liisa: Boiler Room on hea näide sellest, kuidas Londonist alguse saanud muusikakanal on kümne aastaga kasvanud üleilmseks projektiks ja ka žanriliselt laienenud. Ses mõttes leiab kindlasti paralleele nende tegemistes ja meie visioonis.
Sten: Jah, see on mitmetele meist suureks inspiratsiooniks. +372 toob kokku inimesi selleks, et saaksime hoolikalt valitud kohtades luua muusikaliselt ja visuaalselt ilusaid rännakuid, mis peegeldavad aktuaalseid ühiskonnaprobleeme.
Rain: Kindlasti on Boiler Room üks uue meedia pioneeridest ning näidanud, et hea idee, õige ajastus ja kvaliteetne sisu võimaldab tuua kokku tuua peolised peosaalis ning kodus. See on ära kaotanud peo ajalise määratluse ja annab võimaluse nautida pidu ja muusikat millal iganes.
Küll aga usun et +372 community on valmis astuma sellest lahendusest sammu, paar edasi, et mängida rohkem erinevate võimaluste, ideede ja vormidega, kuidas midagi sellist tarbitakse ning ka valmistatakse. Sooviksin avastada ka teisi, dünaamilisemaid võimalusi ja uusi vägevaid audiovisuaalseid kujundeid.
Millisele muusikale digipeosarjas keskendute? Või hoiate kõik võimalused lahti?
Sten: Keskendume hinge, pea ja oskustega asja juures olevatele artistidele. Žanrilisi piire hetkel ei tunneta.
Rain: Olenemata žanrist võib muusika olla väga hea ja maitsekalt tehtud. Sama tõenäoline on ka vastupidine olukord. Pigem tuleks panna rõhku värske ja kvaliteetse sisu peale. Otsida neid muusikuid, kelle kunst sinu ideedega kokku hakkab. Seekordne artist Bisweed kindlasti on oma žanris värske käekirjaga ning puhtjuhuslikult on tema plaadifirma nimi Bass372. Lisaks on ta artistina väga kaasatulev ning aitab panustada igal võimalikul viisil. Tuleb otsida neid koostöid, mis toimivad.
Esimene pidu toimub vanalinna katustel. Kas on juba teisigi põnevaid kohti mõttes?
Sten: Nii loova tiimiga on neid mõtteid kindlasti rohkem, kui kahe nädalaga jõuab ellu viia ehk siis, jah on ikka ka tulevikuks ideid läbi käinud.
Rain: Kindlasti on asukoht selle projekti juures võtmetähtsusega, aga sellest veel olulisem on idee, miks seal konkreetses asukohas selline asi teha. Sel korral oleme seadnud probleemi distantsi hoidmise peale ning proovime seda pildiliselt edasi kanda, samas lahendusena inimesi kokku tuues.
Liisa: Ma olen väga pikalt unistanud, et kõrgustes, õigemini katusel midagi cool 'i teha, ses mõttes on mul hea meel, et esimene ülekanne läheb eetrisse vanalinna kõrgustest ja hoiame silmad lahti tuleviku tarbeks.
Voogedastuspidu ei asenda tavalist pidu või vaidlete vastu? Miks peaks DJ-d jälgima läbi video?
Sten: Ei vaidle, see on väga õige tähelepanek.
Liisa: Eks sellega ole samamoodi nagu helikandjad ei asenda kontserti, aga ikka tarbitakse mõlemat.
Sten: Samas mul on tunne, et üks ei välista teist, välja arvatud juhul, kui mõni globaalne pandeemia inimkonda parajasti ei kimbuta. Kindlasti ollakse pärast tänast ilmaolukorda videoformaadile natukene rohkem avatud kui lähiminevikus, aga asendamisest ei saa rääkida.
Rain: Meie üllitis on pigem audiovisuaalne kunstiprojekt, avastus ennekõike – otsime, mida on võimalik kõik teha, kuhu see asi edasi areneb ning millisel kujul me võime üldse tulevikus näha selliseid virtuaalseid lahendusi. Ma usun et käesolev olukord annab nendele küsimustele lähitulevikus suuresti vastused.
Sellises vormis on ka DJ-l vabamad käed ennast väljendada ning võib tekkida midagi ennekuulmatut. Kui lisada sinna ka kõik teised osad: sõnum, asukoht, visuaalne pilt ja tehniline lahendus, siis saame hoopis uue kompositsiooni.
Liisa: Raini vastuse jätkuks tooksin siinkohal ülekande plussina veel lisaks välja, et ülekande vahendusel näeb publik seda kõike oluliselt lähemalt kui tavapärases peoformaadis.
Teie platvormi nimi on +372. Millest selline nimevalik?
Rain: Projekti üks idee on tekitada kommuun huvitatud asjalikest inimestest, kes sooviksid enda aega ja jaksu panustada. +372 on natukene selline mineviku tehniline jäänuk, millega suudab iga eestlane ennast seostada. See tundus mõnus katus, kuhu selline kommuun kokku koguda.
Sten: +372 viitab ühendatusele, mis tekib inimese ja kunsti vahel.
Liisa: Eesti suunakood massidesse!
Keda näete oma publikuna? Kes võiks teie platvormi kuulama-vaatama tulla?
Rain: Ma siiralt loodan et igaüks leiab endale midagi mida sellest kaasa võtta. Kas see on siis muusika, erinevad kõlapildid, ilusad vaated, kontseptsiooniline kunst, videotöö, probleemitõstatus või üleskutse neid asju enneolematul moel kombineerida ja lahendada.
### Response:
Video: uus muusikakanal +372 viis Tallinna vanalinna katusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neile lähikontaktsetele, kes on olnud liikumispiirangu all juba kaks nädalat ja neil ei ole ilmnenud COVID-19 sümptomeid, kehtivad edaspidi ainult tervetele inimestele kehtestatud üleriigilised liikumispiirangud.
Isiku suhtes, kes on 29. aprillil või hiljem kokku puutunud koroonaviiruse positiivse proovi andnud inimesega, hakkavad edaspidi kehtima eriolukorra juhi korralduse nr 52 punktis 4 loetletud üldised tingimused lähikontaktsetele.
Samuti ei ole enam vajalik punkt, mis kohustab kohaldata liikumispiirangut nende Raatuse 22 elanike osas, kes ootavad testitulemust, kuna kõik isikud on tänaseks päevaks testitud.
Ühiselamu terved elanikud saavad edaspidi suhelda teiste inimestega, jälgides ainult üleriigilisi piiranguid, lisaks loobutakse nõudest kehtestada ühiselamu ümber õueala, kus saavad liikuda positiivse proovi andnud isikutega lähikontaktis olnud inimesed, sest edaspidi neile nii rangeid liikumisvabaduse piirangud ette ei nähta.
Varasemat Raatuse 22 kohta kehtestatud korraldust muudetakse seetõttu, et valdav enamus ühiselamu elanikest on terved, kuid endiselt on vajalik piirangute rakendamine isikute osas, kelle 29. aprillil või hiljem läbi viidud kordustestimise tulemus on olnud positiivne.
Korraldusega kehtestatud meetmed kehtivad kuni selle korralduse muutmiseni ning nende vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala järel. Korraldus jõustub allakirjutamisel. | Valitsus leevendas Raatuse ühiselamu suhtes kehtestatud meetmeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neile lähikontaktsetele, kes on olnud liikumispiirangu all juba kaks nädalat ja neil ei ole ilmnenud COVID-19 sümptomeid, kehtivad edaspidi ainult tervetele inimestele kehtestatud üleriigilised liikumispiirangud.
Isiku suhtes, kes on 29. aprillil või hiljem kokku puutunud koroonaviiruse positiivse proovi andnud inimesega, hakkavad edaspidi kehtima eriolukorra juhi korralduse nr 52 punktis 4 loetletud üldised tingimused lähikontaktsetele.
Samuti ei ole enam vajalik punkt, mis kohustab kohaldata liikumispiirangut nende Raatuse 22 elanike osas, kes ootavad testitulemust, kuna kõik isikud on tänaseks päevaks testitud.
Ühiselamu terved elanikud saavad edaspidi suhelda teiste inimestega, jälgides ainult üleriigilisi piiranguid, lisaks loobutakse nõudest kehtestada ühiselamu ümber õueala, kus saavad liikuda positiivse proovi andnud isikutega lähikontaktis olnud inimesed, sest edaspidi neile nii rangeid liikumisvabaduse piirangud ette ei nähta.
Varasemat Raatuse 22 kohta kehtestatud korraldust muudetakse seetõttu, et valdav enamus ühiselamu elanikest on terved, kuid endiselt on vajalik piirangute rakendamine isikute osas, kelle 29. aprillil või hiljem läbi viidud kordustestimise tulemus on olnud positiivne.
Korraldusega kehtestatud meetmed kehtivad kuni selle korralduse muutmiseni ning nende vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala järel. Korraldus jõustub allakirjutamisel.
### Response:
Valitsus leevendas Raatuse ühiselamu suhtes kehtestatud meetmeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Spordiarst Mark Schmidt arreteeriti aasta aega tagasi, kuna usuti, et ta on teadaolevalt kõige suurema dopingusüsteemi keskne inimene. Müncheni prokurör esitas sakslase vastu süüdistuse juba eelmise aasta detsembris, kuid kuna dopinguvõrgustik on väga suur, siis läheb asjade uurimisega rohkem aega. Tõenäoliselt kestab see protsess septembrini ja alles seejärel valitakse välja kohus, kus dopinguarst üle kuulatakse. Seni tuleb Schmidtil vahi all istuda ja lihtsalt oodata.
Uurimise käigus on välja tulnud, et Schmidt tegi koostööd Austria murdmaasuusatamise koondise treeneri Walter Mayeriga, kes on igasuguseid sidemeid sakslasega eitanud. Mayer oli osaline ka 2002. aasta Salt Lake City ja 2006. aasta Torino olümpiamängude ajal lahvatanud Austria dopinguskandaalides. Teadaolevalt kandis dopingusüsteemis tähtsat rolli veel ka Horvaatia kergejõustikutreener Dario Nemec, kes teadis väga hästi, kuidas asjad mustal turul töötavad ning millises koguses tuleb keelatuid aineid tarbida, et dopinguproovidest valemäng välja ei tuleks. | Vahi all olev dopinguarst Schmidt palub end vabastada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Spordiarst Mark Schmidt arreteeriti aasta aega tagasi, kuna usuti, et ta on teadaolevalt kõige suurema dopingusüsteemi keskne inimene. Müncheni prokurör esitas sakslase vastu süüdistuse juba eelmise aasta detsembris, kuid kuna dopinguvõrgustik on väga suur, siis läheb asjade uurimisega rohkem aega. Tõenäoliselt kestab see protsess septembrini ja alles seejärel valitakse välja kohus, kus dopinguarst üle kuulatakse. Seni tuleb Schmidtil vahi all istuda ja lihtsalt oodata.
Uurimise käigus on välja tulnud, et Schmidt tegi koostööd Austria murdmaasuusatamise koondise treeneri Walter Mayeriga, kes on igasuguseid sidemeid sakslasega eitanud. Mayer oli osaline ka 2002. aasta Salt Lake City ja 2006. aasta Torino olümpiamängude ajal lahvatanud Austria dopinguskandaalides. Teadaolevalt kandis dopingusüsteemis tähtsat rolli veel ka Horvaatia kergejõustikutreener Dario Nemec, kes teadis väga hästi, kuidas asjad mustal turul töötavad ning millises koguses tuleb keelatuid aineid tarbida, et dopinguproovidest valemäng välja ei tuleks.
### Response:
Vahi all olev dopinguarst Schmidt palub end vabastada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paaritumine toimus jaanuaris ning 1. mail sündinud pandakutsikas kuulub Pekingile, nagu ta ema ja isa Xing Ya.
Nii ema kui vastsündinu seisund on hea ning Rheneni kesklinnas asuva Ouwehandsi loomaaia omanik Marcel Boekhoorn on kinnitanud, et pandapoeg sündis loomulikul teel. Ta lisas, et esialgu jääb vastsündinud pandabeebi sugu veel saladuseks.
"Praegu jätavad hooldajad Wu Weni ja pisipanda kahekesi. Kui kutsikas mõne kuu pärast emakoopast välja poeb, siis näeme, mis soost ta on. Ja kui see on juhtunud, siis pannakse väiksele hiidpandale ka nimi," kinnitas Boekhoorn.
Nelja-aastasena saadetakse noor bambuskaru Hiinasse, kus ta osaleb aretusprogrammis. Tema ema ja isa laenati Hollandisse 2017. aastal ja nad on seal viisteist aastat.
Hiidpandasid ehk bambuskarusid esineb looduses vaid Hiinas, kus nende asuala üha aheneb. Alates 2016. aastast ei peeta hiidpandasid enam hävimisohus olevaiks, kuid tegemist on haavatava liigiga. | Hollandis sündis esimene hiidpanda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paaritumine toimus jaanuaris ning 1. mail sündinud pandakutsikas kuulub Pekingile, nagu ta ema ja isa Xing Ya.
Nii ema kui vastsündinu seisund on hea ning Rheneni kesklinnas asuva Ouwehandsi loomaaia omanik Marcel Boekhoorn on kinnitanud, et pandapoeg sündis loomulikul teel. Ta lisas, et esialgu jääb vastsündinud pandabeebi sugu veel saladuseks.
"Praegu jätavad hooldajad Wu Weni ja pisipanda kahekesi. Kui kutsikas mõne kuu pärast emakoopast välja poeb, siis näeme, mis soost ta on. Ja kui see on juhtunud, siis pannakse väiksele hiidpandale ka nimi," kinnitas Boekhoorn.
Nelja-aastasena saadetakse noor bambuskaru Hiinasse, kus ta osaleb aretusprogrammis. Tema ema ja isa laenati Hollandisse 2017. aastal ja nad on seal viisteist aastat.
Hiidpandasid ehk bambuskarusid esineb looduses vaid Hiinas, kus nende asuala üha aheneb. Alates 2016. aastast ei peeta hiidpandasid enam hävimisohus olevaiks, kuid tegemist on haavatava liigiga.
### Response:
Hollandis sündis esimene hiidpanda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ITA valib nn All-American Team 'i 20 üksikmängijat ja kümme paari, mis võiks Eesti mõistes olla nagu üliõpilastennisistide sümboolne koondis. Michigani jaoks oli see valimine suur sündmus, sest viimati oli selle ülikooli paar pääsenud prestiižikasse nimistusse 1995. aastal, vahendab Tennisnet.ee.
Siimar ja Fenty said ülikoolide võistlustel koos 13 võitu ja kaks kaotust, aga kahe peale (mängiti ka teiste partneritega) oli nende kogutulemus paarismängus 25-4. Siimari ja Fenty head paarismänguoskust tõestas ka jaanuaris nende ülikoolilinnas Ann Arboris peetud Challenger-turniir, kus nad jõudsid poolfinaali, ehkki vastaste seas oli ka maailma paarismängu edetabeli esisaja mängijaid. Lisame, et Fenty kuulus All-American Team 'i ka üksikmängus. | Mattias Siimar teenis USA üliõpilastennise kõrge tunnustuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ITA valib nn All-American Team 'i 20 üksikmängijat ja kümme paari, mis võiks Eesti mõistes olla nagu üliõpilastennisistide sümboolne koondis. Michigani jaoks oli see valimine suur sündmus, sest viimati oli selle ülikooli paar pääsenud prestiižikasse nimistusse 1995. aastal, vahendab Tennisnet.ee.
Siimar ja Fenty said ülikoolide võistlustel koos 13 võitu ja kaks kaotust, aga kahe peale (mängiti ka teiste partneritega) oli nende kogutulemus paarismängus 25-4. Siimari ja Fenty head paarismänguoskust tõestas ka jaanuaris nende ülikoolilinnas Ann Arboris peetud Challenger-turniir, kus nad jõudsid poolfinaali, ehkki vastaste seas oli ka maailma paarismängu edetabeli esisaja mängijaid. Lisame, et Fenty kuulus All-American Team 'i ka üksikmängus.
### Response:
Mattias Siimar teenis USA üliõpilastennise kõrge tunnustuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuressaare haigla kirjutas Facebookis, et laupäeval läksid COVID-4 osakonnast järelravile või koju viimased patsiendid ja algas põhjalik ruumide puhastus.
Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane ütles ERR-ile, et eesmärk on paari nädala jooksul sulgeda ka COVID-1 osakond.
Kuna kaitsevägi pani välihaigla kokku ja viis mandrile ning COVID-3 osakonda koroonahaigeid ei pandudki, siis jääb koroonapatsientide ravi jaoks alles COVID-2 osakond, kuhu mahub 14 inimest.
Laane sõnul on praegu Kuressaare haiglas 16 koroonapatsienti, aga olukord läheb pidevalt paremaks. "Olukord on rahuldav, sees on peamiselt kaasuvate haigustega vanemad inimesed. Intensiivravi keegi koroonapatsientidest hetkel ei vaja," ütles Laane.
Laane sõnul on Kuressaare haigla patsientide keskmine vanus 80,6 aastat. Vanim patsient on 98-aastane ja noorim 55-aastane. Üheksa inimest on üle 80-aastased. | Kuressaare haiglas suleti üks koroonaviiruse osakond | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuressaare haigla kirjutas Facebookis, et laupäeval läksid COVID-4 osakonnast järelravile või koju viimased patsiendid ja algas põhjalik ruumide puhastus.
Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane ütles ERR-ile, et eesmärk on paari nädala jooksul sulgeda ka COVID-1 osakond.
Kuna kaitsevägi pani välihaigla kokku ja viis mandrile ning COVID-3 osakonda koroonahaigeid ei pandudki, siis jääb koroonapatsientide ravi jaoks alles COVID-2 osakond, kuhu mahub 14 inimest.
Laane sõnul on praegu Kuressaare haiglas 16 koroonapatsienti, aga olukord läheb pidevalt paremaks. "Olukord on rahuldav, sees on peamiselt kaasuvate haigustega vanemad inimesed. Intensiivravi keegi koroonapatsientidest hetkel ei vaja," ütles Laane.
Laane sõnul on Kuressaare haigla patsientide keskmine vanus 80,6 aastat. Vanim patsient on 98-aastane ja noorim 55-aastane. Üheksa inimest on üle 80-aastased.
### Response:
Kuressaare haiglas suleti üks koroonaviiruse osakond |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmekordne olümpiavõitja Kläbo ei avaldanud sotsiaalmeedias, kuidas seekordne vigastus tekkis. Veebruari alguses oli trauma põhjuseks poksimasinal tehtud ebaõnnestunud löök, kui 23-aastase suusataja käsi libises poksikotilt vastu rauast aparaati.
View this post on Instagram
Oops... I did it again ????????
A post shared by Johannes Høsflot Klæbo (@johanneshk) on May 1, 2020 at 9:13am PDT | Norra sprinditäht murdis aasta jooksul teist korda sõrmeluu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmekordne olümpiavõitja Kläbo ei avaldanud sotsiaalmeedias, kuidas seekordne vigastus tekkis. Veebruari alguses oli trauma põhjuseks poksimasinal tehtud ebaõnnestunud löök, kui 23-aastase suusataja käsi libises poksikotilt vastu rauast aparaati.
View this post on Instagram
Oops... I did it again ????????
A post shared by Johannes Høsflot Klæbo (@johanneshk) on May 1, 2020 at 9:13am PDT
### Response:
Norra sprinditäht murdis aasta jooksul teist korda sõrmeluu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks "Kollanokkadele" tegi Lloyd kaasa kümnetes teistes seriaalides, kirjutab TV Line.
Möödunud aastal diagnoositi näitlejal ajukasvaja.
"Kollanokkade" looja ja näitlejad on avaldanud Twitteris kaastunnet. "Puhka rahus, üks naljakamaid näitlejaid, kellega mul on elus olnud rõõm koos töötada," kirjutas Zach Braff, seriaali peaosatäitja. | "Kollanokkadest" tuntud näitleja Sam Lloyd suri vaid 56-aastasena | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks "Kollanokkadele" tegi Lloyd kaasa kümnetes teistes seriaalides, kirjutab TV Line.
Möödunud aastal diagnoositi näitlejal ajukasvaja.
"Kollanokkade" looja ja näitlejad on avaldanud Twitteris kaastunnet. "Puhka rahus, üks naljakamaid näitlejaid, kellega mul on elus olnud rõõm koos töötada," kirjutas Zach Braff, seriaali peaosatäitja.
### Response:
"Kollanokkadest" tuntud näitleja Sam Lloyd suri vaid 56-aastasena |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lepistu usub, et ta on füüsiliselt heas vormis ning on suutnud vahepealseid nädalaid hästi realiseerida. "Mul on uus meeskond ja ma pidin vaimselt iseendaga korrektuure tegema, kuna Floras olin ma ikkagi kapten. Ma arvan, et mulle oli vahepealne periood väga heaks ajaks ennast ette valmistada loodetavasti algavaks uueks hooajaks," rääkis Lepistu intervjuus ERR-ile.
Levadia mängija tunnistas, et isegi pigem nautis koroonaviiruse pandeemia tõttu karantiinis veedetud aega. "Mul oli palju aega iseendale ja otsisin erinevaid võimalusi, kuidas end paremasse vormi viia nii vaimselt kui füüsiliselt," jätkas Lepistu. "Mul ei olnud probleeme vaimselt auku kukkumisega, pigem tekkis lihtsalt suur igatsus jalgpalli vastu, et saaks poistega koos mängida."
Lepistu ei usu, et uus hooaeg peaks kuidagi varasematest erinema. "Ma arvan, et jalgpall jääb üldjoontes samaks. Kindlasti näeme emotsionaalset jalgpalli. Ma arvan, et kõik meeskonnad on vaimselt puhanud. Ettevalmistusperiood on alati pikk ning sealt välja tulemine võtab alati vaimselt ja füüsiliselt aega. See aeg on nüüd kunstlikult tekitatud. Ma arvan, et me saame näha väga huvitavat hooaja jätku," kinnitas Lepistu, kellel koroonaviiruse ees hirmu pole. "Ma arvan, et sportlastel on natuke teine mentaliteet." | Brent Lepistu: näeme sel hooajal emotsionaalset jalgpalli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lepistu usub, et ta on füüsiliselt heas vormis ning on suutnud vahepealseid nädalaid hästi realiseerida. "Mul on uus meeskond ja ma pidin vaimselt iseendaga korrektuure tegema, kuna Floras olin ma ikkagi kapten. Ma arvan, et mulle oli vahepealne periood väga heaks ajaks ennast ette valmistada loodetavasti algavaks uueks hooajaks," rääkis Lepistu intervjuus ERR-ile.
Levadia mängija tunnistas, et isegi pigem nautis koroonaviiruse pandeemia tõttu karantiinis veedetud aega. "Mul oli palju aega iseendale ja otsisin erinevaid võimalusi, kuidas end paremasse vormi viia nii vaimselt kui füüsiliselt," jätkas Lepistu. "Mul ei olnud probleeme vaimselt auku kukkumisega, pigem tekkis lihtsalt suur igatsus jalgpalli vastu, et saaks poistega koos mängida."
Lepistu ei usu, et uus hooaeg peaks kuidagi varasematest erinema. "Ma arvan, et jalgpall jääb üldjoontes samaks. Kindlasti näeme emotsionaalset jalgpalli. Ma arvan, et kõik meeskonnad on vaimselt puhanud. Ettevalmistusperiood on alati pikk ning sealt välja tulemine võtab alati vaimselt ja füüsiliselt aega. See aeg on nüüd kunstlikult tekitatud. Ma arvan, et me saame näha väga huvitavat hooaja jätku," kinnitas Lepistu, kellel koroonaviiruse ees hirmu pole. "Ma arvan, et sportlastel on natuke teine mentaliteet."
### Response:
Brent Lepistu: näeme sel hooajal emotsionaalset jalgpalli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Treeningu ajal on väga hea kontrollida mängijate liikumist ja panna nad eraldi tsooni," kirjeldas FCI Levadia peatreener Martin Reim intervjuus ERR-ile, kuidas on uute reeglite järgi treeninguid pidada. "Pigem kõike seda, mis on enne ja pärast trenni ning muus elus, on raske kontrollida. Eriti võistkonnaaladele on see päris suur katsumus, sest sa ei tohi teregi nii öelda nagu sportlasena harjunud oled. Seda peab kogu aeg neile meelde tuletama ja silma peal hoidma."
Reimi sõnul on sportlastel mängulises plaanis kindlasti väga suur auk. "Eks me näeme seda esimese nädala jooksul täpsemalt, aga see on loomulik," kinnitas Reim. "Kuni märtsi alguseni tegime kolm kuud treeninguid selle sihiga, et märtsi alguses hakkab hooaeg pihta. Nüüd on sellest kaks kuud möödas. See ei ole võimalik, et hoiad kogu aeg samamoodi treeningkoormust ja taset. Eks seal on kindlasti mingi tagasilöök. Mul ei ole sellist kogemust, et täna teada, mis olukord praegu täpselt on. Vaatame ja jälgime ning loodame võimalikult kiirelt saada heasse vormi."
Viimase kahe kuu jooksul täitsid sportlased Reimi sõnul kenasti treeningplaani. Harjutati nii individuaalselt kui ka kõik koos videokõne vahendusel. "Tegutsesime nii nagu muu maailm. Püüdsime hoida taset ja koormust, et täitsa vormist välja ei läheks ja nüüd, kui saab muru peal saapa ja jalgpalliga mõne söödu lükata, siis võib-olla on poistel jälle natuke lõbusam," ütles Reim, kelle sõnul tulevad meeskonna jaoks esimesed kuud kindlasti pigem heitlikud.
"Võib oodata kõike - heast mängust kuni väga halvani. Selleks peab valmis olema ja püüdma vältida suuri languseid," jätkas Reim. "Kõik oleneb ka sellest, millal hooaeg pihta hakkab. Tänasel päeval valmistume selle järgi, et kuupäevaks on umbes 20. mai, aga see võib olla ka 1. juuni, mine tea. Treeneri jaoks on see päris hea väljakutse, kuhu mängulist vormi täpselt timmida. See peab olema kuskil vahepeal. Osadel võistkondadel on kindlasti keerulisem see hooaeg, kui teistel." | Martin Reim: Levadialt võib oodata kõike, püüame vältida suuri languseid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Treeningu ajal on väga hea kontrollida mängijate liikumist ja panna nad eraldi tsooni," kirjeldas FCI Levadia peatreener Martin Reim intervjuus ERR-ile, kuidas on uute reeglite järgi treeninguid pidada. "Pigem kõike seda, mis on enne ja pärast trenni ning muus elus, on raske kontrollida. Eriti võistkonnaaladele on see päris suur katsumus, sest sa ei tohi teregi nii öelda nagu sportlasena harjunud oled. Seda peab kogu aeg neile meelde tuletama ja silma peal hoidma."
Reimi sõnul on sportlastel mängulises plaanis kindlasti väga suur auk. "Eks me näeme seda esimese nädala jooksul täpsemalt, aga see on loomulik," kinnitas Reim. "Kuni märtsi alguseni tegime kolm kuud treeninguid selle sihiga, et märtsi alguses hakkab hooaeg pihta. Nüüd on sellest kaks kuud möödas. See ei ole võimalik, et hoiad kogu aeg samamoodi treeningkoormust ja taset. Eks seal on kindlasti mingi tagasilöök. Mul ei ole sellist kogemust, et täna teada, mis olukord praegu täpselt on. Vaatame ja jälgime ning loodame võimalikult kiirelt saada heasse vormi."
Viimase kahe kuu jooksul täitsid sportlased Reimi sõnul kenasti treeningplaani. Harjutati nii individuaalselt kui ka kõik koos videokõne vahendusel. "Tegutsesime nii nagu muu maailm. Püüdsime hoida taset ja koormust, et täitsa vormist välja ei läheks ja nüüd, kui saab muru peal saapa ja jalgpalliga mõne söödu lükata, siis võib-olla on poistel jälle natuke lõbusam," ütles Reim, kelle sõnul tulevad meeskonna jaoks esimesed kuud kindlasti pigem heitlikud.
"Võib oodata kõike - heast mängust kuni väga halvani. Selleks peab valmis olema ja püüdma vältida suuri languseid," jätkas Reim. "Kõik oleneb ka sellest, millal hooaeg pihta hakkab. Tänasel päeval valmistume selle järgi, et kuupäevaks on umbes 20. mai, aga see võib olla ka 1. juuni, mine tea. Treeneri jaoks on see päris hea väljakutse, kuhu mängulist vormi täpselt timmida. See peab olema kuskil vahepeal. Osadel võistkondadel on kindlasti keerulisem see hooaeg, kui teistel."
### Response:
Martin Reim: Levadialt võib oodata kõike, püüame vältida suuri languseid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tegemist on tavapärase praktikaga, mille eesmärgiks on pakkuda pilootidele treeningvõimalust. Ilmselt on meie kõigi sooviks, et kui istume reisilennukisse, siis teame, et lennuki kokpitis istuvad piloodid on läbinud hulga treeninglende ja mitte ainult lennukisimulaatoris," kirjutas lennujaam Facebookis.
"Lennunduses on esikohal alati turvalisus ja ohutus ja selle tagamiseks on vaja harjutada ja treeninglende," seisis postituses.
Treeninglennud toimuvad laupäeval kella 17.00ni ja pühapäeval kella 09.00-15.00 ajal.
Lennuplaani kooskõlastab Lennuliiklusteeninduse AS, kes korraldab
ja vastutab õhuruumis lennukite juhtimise eest. | Smartlynx teeb Tallinnas treeninglende | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tegemist on tavapärase praktikaga, mille eesmärgiks on pakkuda pilootidele treeningvõimalust. Ilmselt on meie kõigi sooviks, et kui istume reisilennukisse, siis teame, et lennuki kokpitis istuvad piloodid on läbinud hulga treeninglende ja mitte ainult lennukisimulaatoris," kirjutas lennujaam Facebookis.
"Lennunduses on esikohal alati turvalisus ja ohutus ja selle tagamiseks on vaja harjutada ja treeninglende," seisis postituses.
Treeninglennud toimuvad laupäeval kella 17.00ni ja pühapäeval kella 09.00-15.00 ajal.
Lennuplaani kooskõlastab Lennuliiklusteeninduse AS, kes korraldab
ja vastutab õhuruumis lennukite juhtimise eest.
### Response:
Smartlynx teeb Tallinnas treeninglende |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Flora peatreener Jürgen Henn tunnistas intervjuus ERR-ile, et vahepealne aeg oli üsna keeruline, sest ka treenerid olid harjunud omavahel silmast-silma suhtlema ning interneti teel oli treeningülesannete jagamine omamoodi väljakutseks. "Lisaks pidime mõtlema kõikide võimalike kitsaskohtade peale ning veenduma, et kõik treeningud ja harjutused oleksid sportlastele võimalikult ohutud," rääkis Henn.
Peatreeneri sõnul on esimese treeningu pealt raske öelda, millises seisus mängijad on. "Tehniline pool vajab kindlasti järeleaitamist, füüsilise poole pealt tunduvad kõik terved ja rõõmsad ning see on peamine," jätkas Henn, kelle sõnul anti sportlastele viimase kahe kuu jooksul ette pigem detailsed treeningkavad. "Andsime neile videona harjutused ette, mille olime ise ette filminud, lisaks kasutasime ka live -treenimise võimalust. Proovisime erinevaid variante, et suudaksime treeneritena mängijatele oma ideid võimalikult hästi edasi anda."
Henn lisas, et praegu ei ole Flora kindlasti veel mänguvalmis. "Me ei ole saanud kontaksete treeningutega alustada ja seegi nõuab omamoodi kohanemise aega enne, kui saame päris jalgpalli mängima," jätkas Henn. "Esimesed mängud saavad olema tõenäoliselt väga krobelised. Puhkuselt tulekuga on kõik ilmselt vähemalt füüsiliselt pigem heas seisus."
Kas koroonaviiruse pandeemia tõttu võib tänavune hooaeg tulla teistsugune? "Raske öelda. Meistriks tullakse see aasta kindlasti teiste eelduste pealt, millega muidu ollakse harjutud. Hakkavad mängima võib-olla mingid teised asjaolud. Kindlasti see mõjutab omajagu hooaega ja mängijad, kuid raske öelda, kuidas täpselt," rääkis Henn. | Jürgen Henn: Flora ei ole hetkel veel kindlasti mänguvalmis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Flora peatreener Jürgen Henn tunnistas intervjuus ERR-ile, et vahepealne aeg oli üsna keeruline, sest ka treenerid olid harjunud omavahel silmast-silma suhtlema ning interneti teel oli treeningülesannete jagamine omamoodi väljakutseks. "Lisaks pidime mõtlema kõikide võimalike kitsaskohtade peale ning veenduma, et kõik treeningud ja harjutused oleksid sportlastele võimalikult ohutud," rääkis Henn.
Peatreeneri sõnul on esimese treeningu pealt raske öelda, millises seisus mängijad on. "Tehniline pool vajab kindlasti järeleaitamist, füüsilise poole pealt tunduvad kõik terved ja rõõmsad ning see on peamine," jätkas Henn, kelle sõnul anti sportlastele viimase kahe kuu jooksul ette pigem detailsed treeningkavad. "Andsime neile videona harjutused ette, mille olime ise ette filminud, lisaks kasutasime ka live -treenimise võimalust. Proovisime erinevaid variante, et suudaksime treeneritena mängijatele oma ideid võimalikult hästi edasi anda."
Henn lisas, et praegu ei ole Flora kindlasti veel mänguvalmis. "Me ei ole saanud kontaksete treeningutega alustada ja seegi nõuab omamoodi kohanemise aega enne, kui saame päris jalgpalli mängima," jätkas Henn. "Esimesed mängud saavad olema tõenäoliselt väga krobelised. Puhkuselt tulekuga on kõik ilmselt vähemalt füüsiliselt pigem heas seisus."
Kas koroonaviiruse pandeemia tõttu võib tänavune hooaeg tulla teistsugune? "Raske öelda. Meistriks tullakse see aasta kindlasti teiste eelduste pealt, millega muidu ollakse harjutud. Hakkavad mängima võib-olla mingid teised asjaolud. Kindlasti see mõjutab omajagu hooaega ja mängijad, kuid raske öelda, kuidas täpselt," rääkis Henn.
### Response:
Jürgen Henn: Flora ei ole hetkel veel kindlasti mänguvalmis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eriolukorras on ka lastehommik saanud erilahenduse ja nii on kolitud internetti.
Esimese erakordse lastehommiku juhatavad muinasjutumaa-unistuse ja pillilugudega sisse Siim Aimla ja Jürgen Rooste. | Video: Jürgen Rooste ja Siim Aimla ekskursioon #muinasjutumaale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eriolukorras on ka lastehommik saanud erilahenduse ja nii on kolitud internetti.
Esimese erakordse lastehommiku juhatavad muinasjutumaa-unistuse ja pillilugudega sisse Siim Aimla ja Jürgen Rooste.
### Response:
Video: Jürgen Rooste ja Siim Aimla ekskursioon #muinasjutumaale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Aastate pärast, kui ajaloolased vaatavad tagasi 2020. aasta sündmustele, leiavad nad tõenäoliselt, et COVID-19 vallandas suured muutused," rääkis koolijuht Simon Henderson ajalehele The Times. "See võib põhjustada kiire ühiskondliku ja majandusliku transformatsiooni, mis järgnes kahele maailmasõjale," märkis ta. "Ebaõiglus muutub läbipaistvaks," tõdes Henderson.
Kui Esimese maailmasõja ajal jäid tehased rindele läinud meeste tõttu tühjaks, asendasid neid tootmises naised, kes jäid ka pärast sõja lõppu tööturule ja said ka Ühendkuningriigis valimisõiguse. Teise maailmasõja järel käivitas Suurbritannia riikliku tervishoiusüsteemi ning juurdus heaoluriik oma sotsiaalsete tagatistega.
Hendersoni sõnul paljastas koroonakriis, et paljud neist inimestest, kes praegu on haiglates eesliinil ja päästavad inimelusid, on alamakstud ja seni olnud madalalt väärtustatud.
1440. aastal asutatud Etoni kolledž on Inglismaa kõige prestiižsem üldhariduskool, milles on õppinud 20 Briti peaministrit, sealhulgas praegune valitsusjuht Boris Johnson. Etoni on lõpetanud ka troonijärjekorras teisel ja kuuendal kohal asuvad printsid William ja Harry, nagu ka kirjanik George Orwell ja majandusteadlane John Maynard Keynes. Etoni aastamaks on 42 5000 naelsterlingit (umbes 49 000 eurot). | Koroonakriis toob ühiskondliku muudatuse, usub Etoni kolledži direktor | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Aastate pärast, kui ajaloolased vaatavad tagasi 2020. aasta sündmustele, leiavad nad tõenäoliselt, et COVID-19 vallandas suured muutused," rääkis koolijuht Simon Henderson ajalehele The Times. "See võib põhjustada kiire ühiskondliku ja majandusliku transformatsiooni, mis järgnes kahele maailmasõjale," märkis ta. "Ebaõiglus muutub läbipaistvaks," tõdes Henderson.
Kui Esimese maailmasõja ajal jäid tehased rindele läinud meeste tõttu tühjaks, asendasid neid tootmises naised, kes jäid ka pärast sõja lõppu tööturule ja said ka Ühendkuningriigis valimisõiguse. Teise maailmasõja järel käivitas Suurbritannia riikliku tervishoiusüsteemi ning juurdus heaoluriik oma sotsiaalsete tagatistega.
Hendersoni sõnul paljastas koroonakriis, et paljud neist inimestest, kes praegu on haiglates eesliinil ja päästavad inimelusid, on alamakstud ja seni olnud madalalt väärtustatud.
1440. aastal asutatud Etoni kolledž on Inglismaa kõige prestiižsem üldhariduskool, milles on õppinud 20 Briti peaministrit, sealhulgas praegune valitsusjuht Boris Johnson. Etoni on lõpetanud ka troonijärjekorras teisel ja kuuendal kohal asuvad printsid William ja Harry, nagu ka kirjanik George Orwell ja majandusteadlane John Maynard Keynes. Etoni aastamaks on 42 5000 naelsterlingit (umbes 49 000 eurot).
### Response:
Koroonakriis toob ühiskondliku muudatuse, usub Etoni kolledži direktor |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Restless" on järg bändi eelmise aasta juunis ilmunud singlile "Playful", mis saavutas toona Raadio 2 edetabelis kuu mängituma loo tiitli. "Mulle tundub, et me oleme "Playfuli" ja "Restlessiga" kätte saanud suuna, kuhu poole soovime kogu albumiga muusikaliselt liikuda. Veidi popilik, nostalgiahõnguline ja meie kolme nägu. Tunnen, et side meie kolme vahel on ka üha tugevam ja selle võrra on muusika ka terviklikum," rääkis kitarrist Jonas Kaarnamets.
Loo kirjutas bändi bassist Jan Soovik koos Jaanika Eigoga. Jaanika on bändi jaoks alati väga lähedane inimene olnud ning loos võib lisaks Marie Vaigla vokaalidele ka tema häält kuulda. ""Restless" räägib suhetest. Küllap on paljudel pikka aega koosolnutel tekkinud tunne, et ei oska olla koos ja ei saa ka ilma. Olla tupikus, mis teeb rahutuks," selgitab Marie loo sisu.
Noortebändist välja kasvanud Frankie Animal sai üldsusele tuntuks Eesti Laulul, kus 2018. aastal osaleti looga "(Can't Keep Calling) Misty". | Frankie Animal avaldas nostalgiahõngulise singli ''Restless'' | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Restless" on järg bändi eelmise aasta juunis ilmunud singlile "Playful", mis saavutas toona Raadio 2 edetabelis kuu mängituma loo tiitli. "Mulle tundub, et me oleme "Playfuli" ja "Restlessiga" kätte saanud suuna, kuhu poole soovime kogu albumiga muusikaliselt liikuda. Veidi popilik, nostalgiahõnguline ja meie kolme nägu. Tunnen, et side meie kolme vahel on ka üha tugevam ja selle võrra on muusika ka terviklikum," rääkis kitarrist Jonas Kaarnamets.
Loo kirjutas bändi bassist Jan Soovik koos Jaanika Eigoga. Jaanika on bändi jaoks alati väga lähedane inimene olnud ning loos võib lisaks Marie Vaigla vokaalidele ka tema häält kuulda. ""Restless" räägib suhetest. Küllap on paljudel pikka aega koosolnutel tekkinud tunne, et ei oska olla koos ja ei saa ka ilma. Olla tupikus, mis teeb rahutuks," selgitab Marie loo sisu.
Noortebändist välja kasvanud Frankie Animal sai üldsusele tuntuks Eesti Laulul, kus 2018. aastal osaleti looga "(Can't Keep Calling) Misty".
### Response:
Frankie Animal avaldas nostalgiahõngulise singli ''Restless'' |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Liiga alustamine 29. mail on hädavajalik," ütles Taani jalgpalliliidu esindaja Jesper Moller. "Arusaadavalt tuleb seejuures arvesse võtta kõikide mängijate tervist."
Euroopa jalgpalliliit UEFA andis erinevate riikide alaliitudele aega 25. maini, et otsustada kas liigadega jätkata või mitte ning tutvustada seejärel oma plaane. | Taanlased loodavad jalgpalli kõrgliigaga jätkata mai lõpus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Liiga alustamine 29. mail on hädavajalik," ütles Taani jalgpalliliidu esindaja Jesper Moller. "Arusaadavalt tuleb seejuures arvesse võtta kõikide mängijate tervist."
Euroopa jalgpalliliit UEFA andis erinevate riikide alaliitudele aega 25. maini, et otsustada kas liigadega jätkata või mitte ning tutvustada seejärel oma plaane.
### Response:
Taanlased loodavad jalgpalli kõrgliigaga jätkata mai lõpus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Keerulise olukorra tõttu, mis hõlmab kogu maailma, otsustasime lükata Trentinos toimuva pidanud Euroopa meistrivõistlused 2021. aastasse," seisis Euroopa Jalgrattaliidu avalduses.
Rahvusvaheline Jalgrattaliit on varasemalt öelnud, et kuni 1. augustini ühtki UCI kategooriaga võistlust ei toimu. Rattaspordi suursündmus Tour de France lükati edasi 29. augustist 20. septembrini. Kuigi Itaalias EM-i ei toimu, siis otsib UEC siiski võitluse korraldamiseks alternatiivi ning loodab kõikidele rattaspordi distsipliinidele siiski tiitlivõistluseid tänavu korraldada.
Mullu krooniti Hollandis Alkmaaris grupisõidu Euroopa meistriteks Elia Viviani ja Amy Pieters. | Itaalias toimuma pidanud maanteeratturite EM lükati aasta võrra edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Keerulise olukorra tõttu, mis hõlmab kogu maailma, otsustasime lükata Trentinos toimuva pidanud Euroopa meistrivõistlused 2021. aastasse," seisis Euroopa Jalgrattaliidu avalduses.
Rahvusvaheline Jalgrattaliit on varasemalt öelnud, et kuni 1. augustini ühtki UCI kategooriaga võistlust ei toimu. Rattaspordi suursündmus Tour de France lükati edasi 29. augustist 20. septembrini. Kuigi Itaalias EM-i ei toimu, siis otsib UEC siiski võitluse korraldamiseks alternatiivi ning loodab kõikidele rattaspordi distsipliinidele siiski tiitlivõistluseid tänavu korraldada.
Mullu krooniti Hollandis Alkmaaris grupisõidu Euroopa meistriteks Elia Viviani ja Amy Pieters.
### Response:
Itaalias toimuma pidanud maanteeratturite EM lükati aasta võrra edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui seni kehtis jalgpallurite Inglismaale siirdumisel Euroopa Liidu üks aluspõhimõte ehk tööjõu vaba liikumine, siis pärast Brexiti üleminekuperioodi lõppu (31. detsember 2020) enam mitte. Siis peavad Euroopa Liidu liikmesriikidest Inglismaale siirduvad jalgpallurid täitma tööloa saamiseks samad kriteeriumid, mis kehtivad praegu muule maailmale, vahendab Soccernet.ee.
Premier League soovis, et Brexiti järel säiliks status quo ehk praegune kord, aga teisipäeval avaldatud Inglismaa jalgpalliliidu iga-aastasest finantsaruandest ilmneb, et kõrgliiga oma tahtmist ei saa. Nimelt kavatsetakse kasutusele võtta punktisüsteem, kus jalgpallur peab koguma erinevates kategooriates piisava summa, et ületada nö kvalifikatsiooninorm, mis on tööloa eelduseks.
Punkte antakse koondisemängude arvu ja jalgpalluri kodumaa koha eest FIFA edetabelis. Samuti arvestatakse üleminekusummat ja lepingusse kirja pandud töötasu.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Brexit toob tagasi süsteemi, mis nurjas Zelinski ülemineku Inglismaale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui seni kehtis jalgpallurite Inglismaale siirdumisel Euroopa Liidu üks aluspõhimõte ehk tööjõu vaba liikumine, siis pärast Brexiti üleminekuperioodi lõppu (31. detsember 2020) enam mitte. Siis peavad Euroopa Liidu liikmesriikidest Inglismaale siirduvad jalgpallurid täitma tööloa saamiseks samad kriteeriumid, mis kehtivad praegu muule maailmale, vahendab Soccernet.ee.
Premier League soovis, et Brexiti järel säiliks status quo ehk praegune kord, aga teisipäeval avaldatud Inglismaa jalgpalliliidu iga-aastasest finantsaruandest ilmneb, et kõrgliiga oma tahtmist ei saa. Nimelt kavatsetakse kasutusele võtta punktisüsteem, kus jalgpallur peab koguma erinevates kategooriates piisava summa, et ületada nö kvalifikatsiooninorm, mis on tööloa eelduseks.
Punkte antakse koondisemängude arvu ja jalgpalluri kodumaa koha eest FIFA edetabelis. Samuti arvestatakse üleminekusummat ja lepingusse kirja pandud töötasu.
Loe rohkem Soccernet.ee-st.
### Response:
Brexit toob tagasi süsteemi, mis nurjas Zelinski ülemineku Inglismaale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Olen teinud otsuse helistada algava nädala esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kell 12 ja kell 15 kirikukelli. Kirikukellade meelavaldusega anname märku, et kogudused üle Eestimaa on valmis inimeste jumalateenistustele kutsumiseks ja selleks helisevad kirikute kellad – Jumalale tänu ja ülistusest lauldes või otsustajatele oma meelsusest häälekalt märku andes," teatas EELK peapiiskop Urmas Viilma laupäeval sotsiaalmeedia vahendusel.
"Juba viiskümmend päeva on kestnud koroonaviiruse haiguse COVID-19 tõttu Eesti Vabariigis välja kuulutatud eriolukorra tingimustes meie kirikutes jumalateenistuste ja armulauasakramendi paast," tõdes Viilma. "Olukorras, kus mitmetes eluvaldkondades on hakatud eriolukorra tarvis kehtestatud rangeid reegleid ametlikult leevendama, on küsimus, millal võiks võimaldada kristliku usu mõistes näljas viibinud kristlastele armulaua sakramendist osa saamist ja jumalateenistustel osalemist," lisas ta.
Kellahelistamine peaks kestma viis kuni kümme minutit.
Pikemalt põhjendas Viilma oma üleskutses ajakirjas Kirik. | Luteri kirikud hakkavad kellahelistamisega meelt avaldama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Olen teinud otsuse helistada algava nädala esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kell 12 ja kell 15 kirikukelli. Kirikukellade meelavaldusega anname märku, et kogudused üle Eestimaa on valmis inimeste jumalateenistustele kutsumiseks ja selleks helisevad kirikute kellad – Jumalale tänu ja ülistusest lauldes või otsustajatele oma meelsusest häälekalt märku andes," teatas EELK peapiiskop Urmas Viilma laupäeval sotsiaalmeedia vahendusel.
"Juba viiskümmend päeva on kestnud koroonaviiruse haiguse COVID-19 tõttu Eesti Vabariigis välja kuulutatud eriolukorra tingimustes meie kirikutes jumalateenistuste ja armulauasakramendi paast," tõdes Viilma. "Olukorras, kus mitmetes eluvaldkondades on hakatud eriolukorra tarvis kehtestatud rangeid reegleid ametlikult leevendama, on küsimus, millal võiks võimaldada kristliku usu mõistes näljas viibinud kristlastele armulaua sakramendist osa saamist ja jumalateenistustel osalemist," lisas ta.
Kellahelistamine peaks kestma viis kuni kümme minutit.
Pikemalt põhjendas Viilma oma üleskutses ajakirjas Kirik.
### Response:
Luteri kirikud hakkavad kellahelistamisega meelt avaldama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mis on Eesti Filmitööstuse Klaster, millega tegeleb ja kelle huvisid kaitseb?
Eesti Filmitööstuse Klaster (EFK) esindab 20 filmitööstuse ettevõtet, sh nii mängu-, anima- kui ka dokumentaalfilmide tootjat, meie piirkonna suurimat filmifestivali PÖFF ja filmitööstuse platvormi Industry@Tallinn & Baltic Event. Klaster on ka üks plaanitava filmistuudio Tallinn Film Wonderland osanikest.
8. aprillil esitasid klastri esindajad virtuaalselt oma ettepanekud kultuuriministrile. Millised ettepanekud?
Kohtumise eel koostasime põhjaliku dokumendi, selgitades meie valdkonna peamisi toimimisprintsiipe, mida on vaja mõista COVID-19 kriisis. Millegipärast on levinud arvamus, et filmitootja saab kogu rahastuse riigilt. Nii kodumaiste kui rahvusvaheliste filmiprojektide tootmise üheks alustalaks on tõepoolest riiklik finantseerimine Eesti Filmi Instituudi (EFI) ja Eesti Kultuurkapitali kaudu, ent keskmiselt moodustab riigi toetus filmidele umbes 40% filmi kogueelarvest ning harvad pole juhud, kui riigieelarveline toetus on sellest väiksemgi, nt "Novembri" (35%), "Supilinna Salaseltsi" (35%) jt puhul. 1 Ülejäänud rahastusallikateks on piletitulu, ettemüük telekanalitele, välismaise kaastootja ja välisfondide panus, erainvestorite investeeringud, ent suures mahus ka filmitootmisettevõtete omapanus, mida teenitakse peamiselt rahvusvahelist filmiteenust pakkudes.
Hetkeseisuga on kõik filmivõtted peatatud, kinod suletud, 2 välismaiste kaastootjate panused küsimärgi all ning rahvusvahelise filmiteenuse osutamine ehk teenuste eksport täielikult peatunud. Seejuures on teenuste eksport majanduslikult kõige kiirema raharinglusega tootmisvõimalus, kus tootja osaleb teenusepakkujana välisriigile, kaasates sageli ka eesti talente väga mitmest valdkonnast (peale võttemeeskonna näitlejad, heliloojad, interpreedid, kirjanikud).
13 rahvusvahelist tootmisteenust pakkuva ettevõtte seas korraldatud küsitluse järgi oli 2020. a prognoositud turumaht enne COVID-19 kriisi 16,6 miljonit eurot. Eriolukorra tagajärjel ainuüksi märtsist maini tühistatud tööde maht oli 3,2 miljonit eurot ja mõjuprognoos 2020. a turumahule kokku 10,7 miljonit eurot. Need on ainult 13 ettevõtte andmed.
EFK viis ettepanekut kultuuriministrile
• Kuna teadmata ajaks on seiskunud välisraha kaasamise võimalus, siis on massilise tööpuuduse, tippkompetentsi kadumise ja filmitööstuse hävimise vältimiseks vajalik säilitada kodumaine tootmine. Seoses sellega tegime ettepaneku EFI maikuise tootmistoetuste vooru taastamiseks ning lisavahendite leidmiseks summas 2 miljonit eurot, mis suunatakse kodumaise filmitootmise eri etappide toetamisse sel aastal.
Aprilli lõpus on selle otsuse tegemine juba ülimalt ajakriitiline – eelkõige filmitootmise sesoonsusest 3 tulenevalt, sest halva ilmaga filmida pole filmivõtte paviljoni puudumise tõttu võimalik.
• Kuna kodumaiste filmide tootmine on ainus viis piirata tööpuudust ja spetsialistide äravoolu valdkonnast, peame ajakriitiliseks otsuseks Film Estonia varasemate perioodide kasutamata vahendite (629 000 eurot) suunamist kultuuriministeeriumi eelarvesse.
• Film Estonia tagasimaksesüsteemi avamine kodumaistele filmidele ja erainvesteeringutele, mis annaks tootjatele võimaluse katta äralangenud rahastusallikad. Peame oluliseks tagasimakse määra tõstmist 35–40%-le, et rahvusvahelise koostöö taastudes ja peagi algavas COVID-19 võidujooksus oleks Eesti tootmisteenuse sihtriigina teistest atraktiivsem ja/või poleks naaberriikidega võrreldes kehvemas seisus.
• Eraldada telekanalitele (ERR) vahendid sõltumatutelt tootjatelt vanemate filmide litsentside uuesti omandamiseks konkurentsivõimelisema summa eest, mis eriti lähiperioodil võib olla tootjatele üks väheseid sissetulekuallikaid.
• PÖFFi toetuse muutmine alates aastast 2015 kehtivast kultuurkapitali toetusskeemist (50% toetust audiovisuaalsest sihtkapitalist, 50% valdkondade vahelisest sihtkapitalist ehk nõukogust) tagasi varem kehtinud 20–80% skeemile (20% AV sihtkapital, 80% valdkondade vaheline) vabastamaks audiovisuaalse sihtkapitali summad filmide tootmise toetamiseks.
Diana Mikita: "Mõistame, et eriolukord toob iga päev kaasa uudiseid ning nii oleme ka meie saanud ühel päeval musta, teisel päeval valget ning kolmandal punast värvi uudiseid" Foto: Sohvi Viik
Kuidas teie ideed vastu võeti ja kas midagi ka otsustati?
Kohtumine oli asjalik ning jäi kostma seisukoht, et filmitööstusele esialgu plaanitud toetus on tõepoolest ebaproportsionaalselt väike võrreldes teiste valdkondadega. Minister näitas head tahet toetusmeetmete jaotus uuesti läbi vaadata. Mõistame, et eriolukord toob iga päev kaasa uudiseid ning nii oleme ka meie saanud ühel päeval musta, teisel päeval valget ning kolmandal punast värvi uudiseid, aga paraku pole EFK seniajani saanud ühtegi selget vastust. Tundub, et filmitööstuse toetusmeetmete jaotamine on lükatud viimaseks, nagu ka kinode taasavamine.
Mõistame, et tasakaalustatud kultuurivaldkondade edendamine-toetamine on eriolukorras kõrgemal tasemel žongleerimine. Ometi on valitsus selgelt väljendanud, et prioriteet kuulub majandust elavdavatele valdkondadele. Filmitööstusse investeeritud summad liiguvad kiiresti edasi teistesse filmivõtteid teenindavatesse sektoritesse, aidates nii kogu majandust. Ent praegu me ei arva, et sellest põhimõttest kinni hoitakse – toetused liiguvad sinna, kuhu nad alati on liikunud. Eesti rahvas on kahtlemata teatrirahvas, aga kas pole aeg hakata ka filmi nägema objektiivses proportsioonis? 2019. aastal kogusid eesti filmid kinodes rekordarvu vaatajaid – kokku 847 960 vaatajat. Üldine kinokülastuste arv oli 3 685 922, mis teeb meie filmi turuosaks vaatajaskonnast 23%. 4 Skandinaavia maades, aga ka Leedus ja Poolas, on tavaline, et kodumaise filmi turuosa on veerand kogu kinokülastajate arvust. Ainuüksi ühe eduka kodumaise filmi vaatajaarv olid suurem kui ühe eduka teatri kogu aasta külastusnumbrid. Kui aegade hämarusest oleme olnud laulu-, tantsu- ja teatrirahvas, siis on õigustatud öelda, et oleme ka filmirahvas, kes armastab kodumaiseid linateoseid.
Kuidas on teie vaates tootjate seis pärast mõnenädalast kriisiaega ja aktiivse tootmistegevuse seiskumist?
Esimene šokk on möödunud. Otsime viise, kuidas eriolukorras filme näidata ja filmiteenust pakkuda. Marianne Ostrati initsiatiivil ja koostöös Netikinoga korraldasime viiele lühifilmile pealkirjaga "Värske veri" esmakordse online -esilinastuse, mis õnnestus väga hästi. Testime n-ö distantsilt filmimist ning leiutame koostöös partneritega uusi innovaatilisi tehnilisi lahendusi. Vähendame töötajate palkasid ja vaatame nukrusega esimeste tublide ja pikaajaliste tegijate lahkumist turult isegi kiiremini, kui arvasime.
Filmitootjad on loomult peaaegu eluohtlikult positiivsed – oleme õppinud looma väga efektiivselt ja piiratud tingimustes juba väga pikki aastaid. Meie positiivsus püsiks, kui ei oleks puudu 50–70% filmide finantseerimisallikatest (s.o filmitootmisettevõtete iseseisvalt teenitav kapital) ja saaksime hinnata, millal võiks taastuda rahvusvaheliste projektide tootmine. Oleme seisukohal, et sel aastal on rahvusvahelised projektid pigem välistatud – seda tulenevalt nii võtete ettevalmistusperioodi pikkusest (minimaalselt 3–6 kuud) kui ka tootmist piiravast hooajalisusest. Realistlikult peame välisprojektide naasmist Eestisse võimalikuks alles 2021. aastal. 5 Kui peale toetuste väiksuse ei mõista riik ka seda, et Eesti filmitööstusel on viimaste aastatega tekkinud tugev positsioon teenusepakkujana maailma tipptegijatele nii filmitootjate (Christopher Nolani "Tenet" jt) seas kui ka reklaamitööstuses ning meil ei aidata luua isolatsioonijärgses võidujooksus häid võimalusi nende siia meelitamiseks, võime järgmiseks paarikümneks aastaks kaotada oma positsiooni konkurentidele Lätile, Leedule, Poolale, Sloveeniale, Rumeeniale jt. Võin liialdamata öelda, et tipptegijate Eestisse meelitamiseks on kogu valdkond ühiselt pingutanud pea kümme aastat ning südamest kahju oleks taas näha järgmise tippdraamaseriaali tootmise ja sellega kaasnevate mahukate lisavahendite liikumist naabrite juurde (nt "Tšernobõl" ja "Stranger Things" on end sidunud Leeduga). Oleme esitanud oma ettepanekud, kuidas muuta tagasimaksesüsteem ahvatlevamaks ning seeläbi saavutada suurem konkurentsieelis naabrite ees.
Kas midagi on ka jäävalt läinud ja millisena tuleb eesti film sellest kriisiseisust lõpuks välja? Mis jääbki teisiti?
Loodame, et kriis ühendab meid ja õpetab koostööd tegema. Loodame, et väljume siit üksteisega inimlikuks ja hoolivaks jäädes. Loodame, et lisavahendid kodumaise tootmise jaoks leitakse, et suvel saaksid võttesse minna filmivõtted katkestanud Ove Mustingu spordidraama "Kalev", Ilmar Raagi uus lastefilm "Erik Kivisüda" ning maikuist tootmisvooru ootavad ja samuti suvel võtteid planeerivad Elmo Nüganeni "Apteeker Melchior", Triin Ruumeti uus film "Tume paradiis" jt.
Loodame, et filmide kvaliteet ei lange tasemele, millest oleme viimaste aastatega välja rabelenud. Loodame, et publik leiab taas kinod üles. Kinod on väga põhjalikult valmistunud oma saale turvaliseks seades ning on välja pakutud meetmeid, et kinokülastus jääks turvaliseks. Kinod ei ole ohtlikumad kui sageli kitsastes tingimustes töötavad kohvikud, restoranid, muuseumid jt. Enne kui otsustatakse kinod lükata viimaseks, tuleb põhjalikud analüüsida, kas see on otstarbekas.
Ja viimaks loodame, et toetuse jagajad ei unusta, et filmide tootmine kestab keskmisest pikemat aega ning otsustega viivitades märgatakse filmitootjate kadumist alles siis, kui ekraanilt tulevad küll ainult head, aga väga vanad filmid.
Peame vajalikuks veel kord rõhutada, et filmivaldkond ei paku tööd mitte ainult valdkonnas tegutsevatele erialafirmadele (filmitootjad ja järeltootjad, võttetehnika rendifirmad jt) ning loominguliste- ja tehniliste oskustega vabakutselistele erialaspetsialistidele nagu režissöörid, kunstnikud, operaatorid jt, vaid see on kogu ühiskonda ühendav süsteem, kuhu on kaasatud näitlejad, muusikud, kirjanikud, heliloojad, aga ka sellised sektorid nagu ehitus, majutusasutused, restoranid, toitlustus- ja transporditeenused, võttekohtade omanikud jne. Filmitööstuse tegevuse peatumine mõjutab vähemal või suuremal määral kõiki valdkondi. Filmitootmise taaskäivitamisega saame aidata ka neid.
Toetusmeetmeid vaadates tundub, et abivajajatele on otsustatud anda kala (loomeliitude toetused), mitte õng, mida filmide tootmine võimaldaks. Kala saajad tulevad varsti uut kala küsima, sest õng on üle jõe visatud.
Mida toob tulevik ja millised oleksid järgmised sammud?
Tulevik tundub habras ning eluohtlikke optimiste jääb iga nädalaga vähemaks. Kui filmitootmisse veel sel kevadel lisavahendeid ei suunata, pole kindel, kas tootmisettevõtted sügisel elus on.
Toetusmeetmete jagamine ei tohi jääda selleks loodud ministeeriumi erikomisjoni kanda, vaid seda peaks koordineerima audiovisuaalvaldkonda esindav Eesti Filmi Instituut. Neil on vajalik kompetents ning ülevaade turuolukorrast, valdkonna ühe tugevaima esindajana on Eesti Filmitööstuse Klaster EFIga püsivas kontaktis. Riik peab silmas pidama, et viirusejärgses võidujooksus oleksid meie valdkonnal kõik vahendid, et esimesel võimalusel taastada välisteenuse pakkumine. Eesti kvaliteetne filmilooming ei saa eksisteerida ilma tootmisfirmade teenuste ekspordita.
Rahvas vajab filme, kuna film on hetke jäädvustaja ja meelsuse kandja, meelelahutaja ja lohutaja nii headel kui keerulistel aegadel.
1 2020. aastal eri tootmisfaasis oleva mängufilmi 15,2 miljoni euro suurusest eelarvest moodustab EFI toetus 4,3 miljonit eurot (28,3%).
2 Perioodil märts–mai 2020 on realistlik Eesti filmide vaatajate puudujääk ca 200 000 ehk üle miljoni euro kassatulu.
3 Eesti filmitööstus on ajakohase filmistuudio puudumise tõttu sesoonne, võtteperioodid jäävad valdavalt ajavahemikku juuni–september.
4 http://filmi.ee/uudised/#a-record-breaking-year-for-estonian-cinema
5 60% ettevõtetest usub, et sektori taastumine saab alata 2020. a IV kvartalis. 50% ettevõtetest arvab, et turumahu taastumine COVID-19 eelsele tasemele võtab aega 3–5 aastat, seda juhul, kui õnnestub säilitada tootmine ja tootmisettevõtted. | Filmitootmine uuel ajal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mis on Eesti Filmitööstuse Klaster, millega tegeleb ja kelle huvisid kaitseb?
Eesti Filmitööstuse Klaster (EFK) esindab 20 filmitööstuse ettevõtet, sh nii mängu-, anima- kui ka dokumentaalfilmide tootjat, meie piirkonna suurimat filmifestivali PÖFF ja filmitööstuse platvormi Industry@Tallinn & Baltic Event. Klaster on ka üks plaanitava filmistuudio Tallinn Film Wonderland osanikest.
8. aprillil esitasid klastri esindajad virtuaalselt oma ettepanekud kultuuriministrile. Millised ettepanekud?
Kohtumise eel koostasime põhjaliku dokumendi, selgitades meie valdkonna peamisi toimimisprintsiipe, mida on vaja mõista COVID-19 kriisis. Millegipärast on levinud arvamus, et filmitootja saab kogu rahastuse riigilt. Nii kodumaiste kui rahvusvaheliste filmiprojektide tootmise üheks alustalaks on tõepoolest riiklik finantseerimine Eesti Filmi Instituudi (EFI) ja Eesti Kultuurkapitali kaudu, ent keskmiselt moodustab riigi toetus filmidele umbes 40% filmi kogueelarvest ning harvad pole juhud, kui riigieelarveline toetus on sellest väiksemgi, nt "Novembri" (35%), "Supilinna Salaseltsi" (35%) jt puhul. 1 Ülejäänud rahastusallikateks on piletitulu, ettemüük telekanalitele, välismaise kaastootja ja välisfondide panus, erainvestorite investeeringud, ent suures mahus ka filmitootmisettevõtete omapanus, mida teenitakse peamiselt rahvusvahelist filmiteenust pakkudes.
Hetkeseisuga on kõik filmivõtted peatatud, kinod suletud, 2 välismaiste kaastootjate panused küsimärgi all ning rahvusvahelise filmiteenuse osutamine ehk teenuste eksport täielikult peatunud. Seejuures on teenuste eksport majanduslikult kõige kiirema raharinglusega tootmisvõimalus, kus tootja osaleb teenusepakkujana välisriigile, kaasates sageli ka eesti talente väga mitmest valdkonnast (peale võttemeeskonna näitlejad, heliloojad, interpreedid, kirjanikud).
13 rahvusvahelist tootmisteenust pakkuva ettevõtte seas korraldatud küsitluse järgi oli 2020. a prognoositud turumaht enne COVID-19 kriisi 16,6 miljonit eurot. Eriolukorra tagajärjel ainuüksi märtsist maini tühistatud tööde maht oli 3,2 miljonit eurot ja mõjuprognoos 2020. a turumahule kokku 10,7 miljonit eurot. Need on ainult 13 ettevõtte andmed.
EFK viis ettepanekut kultuuriministrile
• Kuna teadmata ajaks on seiskunud välisraha kaasamise võimalus, siis on massilise tööpuuduse, tippkompetentsi kadumise ja filmitööstuse hävimise vältimiseks vajalik säilitada kodumaine tootmine. Seoses sellega tegime ettepaneku EFI maikuise tootmistoetuste vooru taastamiseks ning lisavahendite leidmiseks summas 2 miljonit eurot, mis suunatakse kodumaise filmitootmise eri etappide toetamisse sel aastal.
Aprilli lõpus on selle otsuse tegemine juba ülimalt ajakriitiline – eelkõige filmitootmise sesoonsusest 3 tulenevalt, sest halva ilmaga filmida pole filmivõtte paviljoni puudumise tõttu võimalik.
• Kuna kodumaiste filmide tootmine on ainus viis piirata tööpuudust ja spetsialistide äravoolu valdkonnast, peame ajakriitiliseks otsuseks Film Estonia varasemate perioodide kasutamata vahendite (629 000 eurot) suunamist kultuuriministeeriumi eelarvesse.
• Film Estonia tagasimaksesüsteemi avamine kodumaistele filmidele ja erainvesteeringutele, mis annaks tootjatele võimaluse katta äralangenud rahastusallikad. Peame oluliseks tagasimakse määra tõstmist 35–40%-le, et rahvusvahelise koostöö taastudes ja peagi algavas COVID-19 võidujooksus oleks Eesti tootmisteenuse sihtriigina teistest atraktiivsem ja/või poleks naaberriikidega võrreldes kehvemas seisus.
• Eraldada telekanalitele (ERR) vahendid sõltumatutelt tootjatelt vanemate filmide litsentside uuesti omandamiseks konkurentsivõimelisema summa eest, mis eriti lähiperioodil võib olla tootjatele üks väheseid sissetulekuallikaid.
• PÖFFi toetuse muutmine alates aastast 2015 kehtivast kultuurkapitali toetusskeemist (50% toetust audiovisuaalsest sihtkapitalist, 50% valdkondade vahelisest sihtkapitalist ehk nõukogust) tagasi varem kehtinud 20–80% skeemile (20% AV sihtkapital, 80% valdkondade vaheline) vabastamaks audiovisuaalse sihtkapitali summad filmide tootmise toetamiseks.
Diana Mikita: "Mõistame, et eriolukord toob iga päev kaasa uudiseid ning nii oleme ka meie saanud ühel päeval musta, teisel päeval valget ning kolmandal punast värvi uudiseid" Foto: Sohvi Viik
Kuidas teie ideed vastu võeti ja kas midagi ka otsustati?
Kohtumine oli asjalik ning jäi kostma seisukoht, et filmitööstusele esialgu plaanitud toetus on tõepoolest ebaproportsionaalselt väike võrreldes teiste valdkondadega. Minister näitas head tahet toetusmeetmete jaotus uuesti läbi vaadata. Mõistame, et eriolukord toob iga päev kaasa uudiseid ning nii oleme ka meie saanud ühel päeval musta, teisel päeval valget ning kolmandal punast värvi uudiseid, aga paraku pole EFK seniajani saanud ühtegi selget vastust. Tundub, et filmitööstuse toetusmeetmete jaotamine on lükatud viimaseks, nagu ka kinode taasavamine.
Mõistame, et tasakaalustatud kultuurivaldkondade edendamine-toetamine on eriolukorras kõrgemal tasemel žongleerimine. Ometi on valitsus selgelt väljendanud, et prioriteet kuulub majandust elavdavatele valdkondadele. Filmitööstusse investeeritud summad liiguvad kiiresti edasi teistesse filmivõtteid teenindavatesse sektoritesse, aidates nii kogu majandust. Ent praegu me ei arva, et sellest põhimõttest kinni hoitakse – toetused liiguvad sinna, kuhu nad alati on liikunud. Eesti rahvas on kahtlemata teatrirahvas, aga kas pole aeg hakata ka filmi nägema objektiivses proportsioonis? 2019. aastal kogusid eesti filmid kinodes rekordarvu vaatajaid – kokku 847 960 vaatajat. Üldine kinokülastuste arv oli 3 685 922, mis teeb meie filmi turuosaks vaatajaskonnast 23%. 4 Skandinaavia maades, aga ka Leedus ja Poolas, on tavaline, et kodumaise filmi turuosa on veerand kogu kinokülastajate arvust. Ainuüksi ühe eduka kodumaise filmi vaatajaarv olid suurem kui ühe eduka teatri kogu aasta külastusnumbrid. Kui aegade hämarusest oleme olnud laulu-, tantsu- ja teatrirahvas, siis on õigustatud öelda, et oleme ka filmirahvas, kes armastab kodumaiseid linateoseid.
Kuidas on teie vaates tootjate seis pärast mõnenädalast kriisiaega ja aktiivse tootmistegevuse seiskumist?
Esimene šokk on möödunud. Otsime viise, kuidas eriolukorras filme näidata ja filmiteenust pakkuda. Marianne Ostrati initsiatiivil ja koostöös Netikinoga korraldasime viiele lühifilmile pealkirjaga "Värske veri" esmakordse online -esilinastuse, mis õnnestus väga hästi. Testime n-ö distantsilt filmimist ning leiutame koostöös partneritega uusi innovaatilisi tehnilisi lahendusi. Vähendame töötajate palkasid ja vaatame nukrusega esimeste tublide ja pikaajaliste tegijate lahkumist turult isegi kiiremini, kui arvasime.
Filmitootjad on loomult peaaegu eluohtlikult positiivsed – oleme õppinud looma väga efektiivselt ja piiratud tingimustes juba väga pikki aastaid. Meie positiivsus püsiks, kui ei oleks puudu 50–70% filmide finantseerimisallikatest (s.o filmitootmisettevõtete iseseisvalt teenitav kapital) ja saaksime hinnata, millal võiks taastuda rahvusvaheliste projektide tootmine. Oleme seisukohal, et sel aastal on rahvusvahelised projektid pigem välistatud – seda tulenevalt nii võtete ettevalmistusperioodi pikkusest (minimaalselt 3–6 kuud) kui ka tootmist piiravast hooajalisusest. Realistlikult peame välisprojektide naasmist Eestisse võimalikuks alles 2021. aastal. 5 Kui peale toetuste väiksuse ei mõista riik ka seda, et Eesti filmitööstusel on viimaste aastatega tekkinud tugev positsioon teenusepakkujana maailma tipptegijatele nii filmitootjate (Christopher Nolani "Tenet" jt) seas kui ka reklaamitööstuses ning meil ei aidata luua isolatsioonijärgses võidujooksus häid võimalusi nende siia meelitamiseks, võime järgmiseks paarikümneks aastaks kaotada oma positsiooni konkurentidele Lätile, Leedule, Poolale, Sloveeniale, Rumeeniale jt. Võin liialdamata öelda, et tipptegijate Eestisse meelitamiseks on kogu valdkond ühiselt pingutanud pea kümme aastat ning südamest kahju oleks taas näha järgmise tippdraamaseriaali tootmise ja sellega kaasnevate mahukate lisavahendite liikumist naabrite juurde (nt "Tšernobõl" ja "Stranger Things" on end sidunud Leeduga). Oleme esitanud oma ettepanekud, kuidas muuta tagasimaksesüsteem ahvatlevamaks ning seeläbi saavutada suurem konkurentsieelis naabrite ees.
Kas midagi on ka jäävalt läinud ja millisena tuleb eesti film sellest kriisiseisust lõpuks välja? Mis jääbki teisiti?
Loodame, et kriis ühendab meid ja õpetab koostööd tegema. Loodame, et väljume siit üksteisega inimlikuks ja hoolivaks jäädes. Loodame, et lisavahendid kodumaise tootmise jaoks leitakse, et suvel saaksid võttesse minna filmivõtted katkestanud Ove Mustingu spordidraama "Kalev", Ilmar Raagi uus lastefilm "Erik Kivisüda" ning maikuist tootmisvooru ootavad ja samuti suvel võtteid planeerivad Elmo Nüganeni "Apteeker Melchior", Triin Ruumeti uus film "Tume paradiis" jt.
Loodame, et filmide kvaliteet ei lange tasemele, millest oleme viimaste aastatega välja rabelenud. Loodame, et publik leiab taas kinod üles. Kinod on väga põhjalikult valmistunud oma saale turvaliseks seades ning on välja pakutud meetmeid, et kinokülastus jääks turvaliseks. Kinod ei ole ohtlikumad kui sageli kitsastes tingimustes töötavad kohvikud, restoranid, muuseumid jt. Enne kui otsustatakse kinod lükata viimaseks, tuleb põhjalikud analüüsida, kas see on otstarbekas.
Ja viimaks loodame, et toetuse jagajad ei unusta, et filmide tootmine kestab keskmisest pikemat aega ning otsustega viivitades märgatakse filmitootjate kadumist alles siis, kui ekraanilt tulevad küll ainult head, aga väga vanad filmid.
Peame vajalikuks veel kord rõhutada, et filmivaldkond ei paku tööd mitte ainult valdkonnas tegutsevatele erialafirmadele (filmitootjad ja järeltootjad, võttetehnika rendifirmad jt) ning loominguliste- ja tehniliste oskustega vabakutselistele erialaspetsialistidele nagu režissöörid, kunstnikud, operaatorid jt, vaid see on kogu ühiskonda ühendav süsteem, kuhu on kaasatud näitlejad, muusikud, kirjanikud, heliloojad, aga ka sellised sektorid nagu ehitus, majutusasutused, restoranid, toitlustus- ja transporditeenused, võttekohtade omanikud jne. Filmitööstuse tegevuse peatumine mõjutab vähemal või suuremal määral kõiki valdkondi. Filmitootmise taaskäivitamisega saame aidata ka neid.
Toetusmeetmeid vaadates tundub, et abivajajatele on otsustatud anda kala (loomeliitude toetused), mitte õng, mida filmide tootmine võimaldaks. Kala saajad tulevad varsti uut kala küsima, sest õng on üle jõe visatud.
Mida toob tulevik ja millised oleksid järgmised sammud?
Tulevik tundub habras ning eluohtlikke optimiste jääb iga nädalaga vähemaks. Kui filmitootmisse veel sel kevadel lisavahendeid ei suunata, pole kindel, kas tootmisettevõtted sügisel elus on.
Toetusmeetmete jagamine ei tohi jääda selleks loodud ministeeriumi erikomisjoni kanda, vaid seda peaks koordineerima audiovisuaalvaldkonda esindav Eesti Filmi Instituut. Neil on vajalik kompetents ning ülevaade turuolukorrast, valdkonna ühe tugevaima esindajana on Eesti Filmitööstuse Klaster EFIga püsivas kontaktis. Riik peab silmas pidama, et viirusejärgses võidujooksus oleksid meie valdkonnal kõik vahendid, et esimesel võimalusel taastada välisteenuse pakkumine. Eesti kvaliteetne filmilooming ei saa eksisteerida ilma tootmisfirmade teenuste ekspordita.
Rahvas vajab filme, kuna film on hetke jäädvustaja ja meelsuse kandja, meelelahutaja ja lohutaja nii headel kui keerulistel aegadel.
1 2020. aastal eri tootmisfaasis oleva mängufilmi 15,2 miljoni euro suurusest eelarvest moodustab EFI toetus 4,3 miljonit eurot (28,3%).
2 Perioodil märts–mai 2020 on realistlik Eesti filmide vaatajate puudujääk ca 200 000 ehk üle miljoni euro kassatulu.
3 Eesti filmitööstus on ajakohase filmistuudio puudumise tõttu sesoonne, võtteperioodid jäävad valdavalt ajavahemikku juuni–september.
4 http://filmi.ee/uudised/#a-record-breaking-year-for-estonian-cinema
5 60% ettevõtetest usub, et sektori taastumine saab alata 2020. a IV kvartalis. 50% ettevõtetest arvab, et turumahu taastumine COVID-19 eelsele tasemele võtab aega 3–5 aastat, seda juhul, kui õnnestub säilitada tootmine ja tootmisettevõtted.
### Response:
Filmitootmine uuel ajal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelarves on eraldi rida veel rattatreeningute ja ajutiste parkimiskohtade jaoks. Statistika järgi on Prantsusmaal 60 protsenti reisidest vähem kui kolm miili pikad ning ökoloogilise ülemineku minister Elisabeth Borne tahab oma välja käidud plaaniga suunata inimesi neid lühikesi vahemaid läbima kas jalgsi või rattaga, kirjutab Spordipartner.ee.
Plaani kohaselt luuakse 3000 mehaanikust koosnev võrgustik, kelle tööst hüvitab valitsus 50 eurot. Raha laekub tehtud töö eest ettevõtte arvele. Tegemist on rattasõidule panustamises järgmise etapiga. Alustuseks eraldati 300 miljonit üheksa vaid ratturitele mõeldud kiirtee ehitamiseks, mis ühendaksid Pariisi kesklinna võtmepiirkondadega.
Alates 11. maist võivad prantslased tänavatel jälle rattaga sõita. Seltskonnas ei tohi olla üle kümne inimese ja omavahel tuleb hoida vähemalt kümme meetrit vahet. | Prantsusmaal loodi ratturitele õhusaaste vähendamiseks huvitav programm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelarves on eraldi rida veel rattatreeningute ja ajutiste parkimiskohtade jaoks. Statistika järgi on Prantsusmaal 60 protsenti reisidest vähem kui kolm miili pikad ning ökoloogilise ülemineku minister Elisabeth Borne tahab oma välja käidud plaaniga suunata inimesi neid lühikesi vahemaid läbima kas jalgsi või rattaga, kirjutab Spordipartner.ee.
Plaani kohaselt luuakse 3000 mehaanikust koosnev võrgustik, kelle tööst hüvitab valitsus 50 eurot. Raha laekub tehtud töö eest ettevõtte arvele. Tegemist on rattasõidule panustamises järgmise etapiga. Alustuseks eraldati 300 miljonit üheksa vaid ratturitele mõeldud kiirtee ehitamiseks, mis ühendaksid Pariisi kesklinna võtmepiirkondadega.
Alates 11. maist võivad prantslased tänavatel jälle rattaga sõita. Seltskonnas ei tohi olla üle kümne inimese ja omavahel tuleb hoida vähemalt kümme meetrit vahet.
### Response:
Prantsusmaal loodi ratturitele õhusaaste vähendamiseks huvitav programm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Usbekistan viis reedel järgi andnud tammi vallandunud tulvavete eest eemale 70 000 inimest, teatas riigi valitsus. Tammi purunemise tõttu sai surma kaks last ja veel 56 inimest vigastada, edastas Interfax BNS-i vahendusel.
Kasahstan evakueeris Lõuna-Turkestani oblastist 5400 inimest, teatas kohalik võimujuht.
Tammi järeleandmine tekitas ühtlasi ümberkaudsetes asulates ja põllumaadel suurt ainelist kahju. | Usbekistan ja Kasahstan evakueerisid tammipurunemise tõttu kümneid tuhandeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Usbekistan viis reedel järgi andnud tammi vallandunud tulvavete eest eemale 70 000 inimest, teatas riigi valitsus. Tammi purunemise tõttu sai surma kaks last ja veel 56 inimest vigastada, edastas Interfax BNS-i vahendusel.
Kasahstan evakueeris Lõuna-Turkestani oblastist 5400 inimest, teatas kohalik võimujuht.
Tammi järeleandmine tekitas ühtlasi ümberkaudsetes asulates ja põllumaadel suurt ainelist kahju.
### Response:
Usbekistan ja Kasahstan evakueerisid tammipurunemise tõttu kümneid tuhandeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teiste seas osaleb võistlusel ka Suurbritannia meister Sophie McKinna, kes on karantiini ajal treeninud peamiselt oma koduaias. "Mul on kaasaskantav võistlusring, mille ma saan maha panna ja siis kuuli tõugata," kirjeldas McKinna, kelle isiklik rekord on 17,97 meetrit. "Ma olen ka vaimselt päris heas seisus, sest ma olen saanud vaatamata kõigele treenida. Kui poleks, siis oleks lood muidugi teisiti."
Sel nädalavahetusel toimuval võistlusest saab McKinna mõõtu võtta koos Suurbritannia parima meeskuulitõukaja Scott Lincolniga, kellega koos minnakse vastamisi kuni 20-aastastele sportlastele Lewis Byngile ja Serena Vincentile. Sellele duellile saab kaasa elada ka otseülekande vahendusel.
Lisaks Suurbritannia kuulitõukajatele osalevad võistlusel ka sportlased Uus-Meremaalt, Lõuna-Aafrika Vabariigist ja Costa Ricalt. Võistlejate vanus jääb vahemikku 13-70 aastat. Need, kellel varustus puudub, võivad kasutada erinevaid alternatiive. Näiteks kive või oakotte. | Kuulitõukajad leidsid võistlemiseks lahenduse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teiste seas osaleb võistlusel ka Suurbritannia meister Sophie McKinna, kes on karantiini ajal treeninud peamiselt oma koduaias. "Mul on kaasaskantav võistlusring, mille ma saan maha panna ja siis kuuli tõugata," kirjeldas McKinna, kelle isiklik rekord on 17,97 meetrit. "Ma olen ka vaimselt päris heas seisus, sest ma olen saanud vaatamata kõigele treenida. Kui poleks, siis oleks lood muidugi teisiti."
Sel nädalavahetusel toimuval võistlusest saab McKinna mõõtu võtta koos Suurbritannia parima meeskuulitõukaja Scott Lincolniga, kellega koos minnakse vastamisi kuni 20-aastastele sportlastele Lewis Byngile ja Serena Vincentile. Sellele duellile saab kaasa elada ka otseülekande vahendusel.
Lisaks Suurbritannia kuulitõukajatele osalevad võistlusel ka sportlased Uus-Meremaalt, Lõuna-Aafrika Vabariigist ja Costa Ricalt. Võistlejate vanus jääb vahemikku 13-70 aastat. Need, kellel varustus puudub, võivad kasutada erinevaid alternatiive. Näiteks kive või oakotte.
### Response:
Kuulitõukajad leidsid võistlemiseks lahenduse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma karjääri kõige hirmutavamaks hetkeks peab Järveoja ühel 2018. aasta hommikul sissemagamist, mille järel ei jõudnud ta õigeks ajaks lennukile, mis viis Monte Carlo rallile. "Olime uues tiimis (Toyotas) ja see oli hooaja avaralli," kirjeldas Järveoja. "Ei olnud tore tunne."
Järveoja tunnistas veel, et on karjääri jooksul ülesõidul ära eksinud. "Aga oleme alati õigeks ajaks katse starti jõudnud, seega pole suurt draamat olnud," lisas maailmameister. Judomatši kõige raskemaks vastaseks peab Järveoja aga tiimijuhti Andrea Adamot tema võitlusvaimu pärast.
Oma lemmikriigiks peab Järveoja Eestit ja selle järel Itaaliat. Küsimusele, mis oli kaardilugeja esimene auto, jääb Järveoja vastuse võlgu. "Vastan sellele siis, kui saan oma esimese auto," ütles ta. | Järveoja peab karjääri hirmutaivamaks hetkeks sissemagamise tõttu lennult maha jäämist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma karjääri kõige hirmutavamaks hetkeks peab Järveoja ühel 2018. aasta hommikul sissemagamist, mille järel ei jõudnud ta õigeks ajaks lennukile, mis viis Monte Carlo rallile. "Olime uues tiimis (Toyotas) ja see oli hooaja avaralli," kirjeldas Järveoja. "Ei olnud tore tunne."
Järveoja tunnistas veel, et on karjääri jooksul ülesõidul ära eksinud. "Aga oleme alati õigeks ajaks katse starti jõudnud, seega pole suurt draamat olnud," lisas maailmameister. Judomatši kõige raskemaks vastaseks peab Järveoja aga tiimijuhti Andrea Adamot tema võitlusvaimu pärast.
Oma lemmikriigiks peab Järveoja Eestit ja selle järel Itaaliat. Küsimusele, mis oli kaardilugeja esimene auto, jääb Järveoja vastuse võlgu. "Vastan sellele siis, kui saan oma esimese auto," ütles ta.
### Response:
Järveoja peab karjääri hirmutaivamaks hetkeks sissemagamise tõttu lennult maha jäämist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Dagopeni asutas 1992. aastal arhitekt Jüri Kuusemets. Praegu veab ettevõtet tema poeg Jaan Kuusemets, kellega räägime eespool nimetatud arhitektuurivõistlustest ja rahvusvahelisel turul jala ukse vahele saamisest.
Räägi palun Soome rahvusmuuseumi, Vilniuse kontserdimaja ja Hispaania võistlustest pisut lähemalt.
Kuusemets: Need olid avatud rahvusvahelised arhitektuurivõistlused, mille kohta jagati infot mitmel pool nii erialaliidu veebisaidil kui ka rahvusvahelistes veebiportaalides. Rahvusvahelisest võistlusest osavõtmise määrab paljuski ka see, kas lähtetingimused on inglise keeles. Mõne võistluse puhul, näiteks Vilniuse kontserdimaja, oli kõik vajalik info inglise keeles olemas ning võistlustöö võis esitada ingliskeelsena. Soome rahvusmuuseumi võistlusel oli osa materjalidest vaid soome keeles ning ka töö tuli tõlkida.
Soome rahvusmuuseumi juurdeehitise võistlus oli võrdlemisi omapärane. Juba lähteülesandega oli seatud, et suurem osa hoonest peab asuma maa all. Ära tuli lahendada neli uut näitusesaali, mida saaks nii omavahel ühendada kui ka üksteisest eraldada. Üks suur saal pidi olema esinduslikum ning täitma ühtlasi fuajee-aatriumi funktsiooni, et seal saaks korraldada kontserte, moeetendusi jms. Muuseum asub historitsistlikus muinsuskaitse all olevas muuseumile projekteeritud hoones. See on soomlastele tähtis avalik ruum Helsingi kesklinnas, muusikamaja ja uue keskraamatukogu vahetus läheduses. Juurdeehitis pidi sobima muuseumihoone ja suure haljastatud hooviga, mitte sellega võistlema. See oli ka üks põhjus, miks ei lubatud teha klassikalist juurdeehitist ehk vana hoone kõrvale sama suurt maapealset mahtu. Vaja oli säilitada rahvusmuuseumi vaadeldavus, mitte projekteerida uus dominant. Soome võistlusest võtsime osa Hispaania Bakpaki bürooga. Nendega oleme juba aastaid koos töötanud.
Jaan Kuusemets: "Rahvusvahelisel võistlusel edukaks osalemiseks peavad planeedid sinu taha reastuma. Ära tuleb tabada ülesande tuum, žürii eelistused, lahendus peab olema ajatu, nutikas, funktsionaalne, poeetiline ja hingega." Foto: Erakogu
Vilniuse kontserdimaja võistlusel selliseid piiranguid polnud. Kontserdimajale valitud asukoht künka otsas on eelmisele võistlusele pigem vastandlik. Kõrgemale tõstetud kontserdimaja jääb linnast hästi nähtav ja vaadeldav. Sellest saab ilmselt Vilniuse uus maamärk. Lähtetingimustes oli kirjeldatud linnaehituslikult tähtsamad vaatesuunad ning need vaated tuli ka tõetruult visualiseerida. Üks keeruline ülesanne oli mitmest küljest mugava juurdepääsu tagamine looduslikult ja linnaehituslikult mõnevõrra ära lõigatud hooneni. Kontserdimaja asukohaks valitud künkale praegu head ligipääsu pole, eriti ühissõidukiga tulijatele. Lihtsam oli tagada juurdepääs oma sõiduki, takso või turismibussiga, aga lahendada tuli ka see, kuidas tullakse kontserdimajja jala või ühissõidukiga, sest peoriietega ei soovi mäe otsa isegi noored ronida. Kavandasime mäe järsemale nõlvale ühissõidukite peatuse lähedusse eraldi välilifti.
Hispaania Malaga võistlusel otsiti arhitektuurilist lahendust ühele uuele ärihoonele kesklinna peatänava ääres ning selle lahenduse kallal töötasime samuti koos Bakpakiga, kes meid osalema kutsus. Võistluse materjalid olid ainult hispaania keeles ning ilma kohaliku büroo abita oleks olnud väga keeruline võistluse tingimustes ja kohalikes oludes orienteeruda. Selle võistluse tulemused pidid selguma aprillikuu jooksul, aga praeguseks pole uut infot tulnud. Võimalik, et tulemuste viibimine on seotud Hispaaniat tabanud viiruselainega.
Mida peaks üks väike arhitektuuribüroo tegema, et välisturul jalg ukse vahele saada?
Küsima peab, mis on eesmärk. Mõni väike büroo võib koos puitmajade tootja või ehitajaga jõuda Skandinaavia maade turule. Mõni suurem büroo on püüdnud osaleda riigihangetel Soomes või Norras. Väikesele või alustavale büroole on arhitektuurivõistlus alati hea võimalus. Arhitektuurivõistlus on ka kõige tõenäolisem võimalus pälvida tähelepanu ja saada mõne tähtsa objekti projekteerimisõigus. Silmad tuleb hoida lahti, peab olema arenemisvõimeline ja avatud. Kui ei riski ega ürita, siis ei tule kindlasti ka mingit võimalust. Väiksematel büroodel tekivad ikka tööde vahele pausid: mõned projektid on valmis saanud ja järgmisi alles oodatakse ning kui pole otsest vajadust või survet, siis igasugust tööd iga hinna eest pole mõtet ka sisse võtta. Kui pole suuri püsikulusid, näiteks üür või paljude töötajate palgad, ei pea ilmtingimata stabiilset käivet hoidma. Selle pausi ajal ongi hea välja valida mõni rahvusvaheline võistlus ja sellest osa võtta. Suurematel välismaa võistlustel osalemine ning ka koostöö teiste riikide büroodega tuleb ehk kasuks ka arengule ja annab kogemusi. Väikse toetuse saamine erialaliidult loomestipendiumina on sellisel puhul väga motiveeriv ja sellest on palju abi välismaa võistlustega seotud riskide maandamiseks. Mõne suurema objekti lahenduse kallal töötatakse näiteks nelja-viiekesi kuu-poolteist. Osalemine ise ei garanteeri ju mingit tasu. Kui žürii leiab, et töö pole preemiat väärt, on tegelikult tulutult töötatud. Mingid püsikulud siiski on: programmide litsentsitasud, võib-olla on vaja laenu või liisingut maksta, süüa on ju ikka vaja osta.
Välisvõistlustega on tihti seotud suuremad kulud kui siinsetega. Levinud on see, et graafilise materjali juurde küsitakse maketti. Näiteks Vilniuse kontserdimaja võistlusele tuli valmistada kindlatele tingimustele ja mõõtudele vastav makett. Lisanduvad transpordi-, kulleri- ja materjalide tõlkimise kulud.
Eesti arhitektuuri tase on hea, aga millegipärast ei ole me veel maailmaareenile jõudnud. Eesti on noor riik ja meie majandus on, hoolimata tagasilöökidest, siiski pidevalt kasvanud. Mulle tundub mõnikord, et arhitektidel on järjepidevalt olnud päris palju tööd. Suuremad ja paremad arhitektuuribürood on natuke ehk mugavustsoonis. Siin on piisavalt palju häid tellimusi, avalikke ja kutsutud võistlusi. See hoiab meie väikesed tippbürood pidevalt tegevuses. Tuntud büroodel on tõenäoliselt käsil mitu võistlust korraga: mõni kutsutud korterelamu, hotell või kontorihoone, aga näiteks ka mõni riigigümnaasium või mõni muu avalik hoone. Kui büroo osaleb kinnisel kutsutud võistlusel, siis võiduvõimalus on mitu korda suurem kui mõnel avatud võistlusel, kuhu esitatakse töid kümnest kahesajani. Rahvusvahelistele avatud arhitektuurivõistlustele esitatakse sadu, mõnikord ka tuhandeid töid. Näiteks Helsingi Guggenheimi võistlusele esitati 1715 tööd. Sellest tööde massist pinnale kerkida või järgmistesse etappidesse jõuda on küllaltki keeruline.
Rahvusvahelisel võistlusel edukaks osalemiseks, liiati veel võitmiseks peavad planeedid sinu taha reastuma ehk siis peale pingutuse, väga hea töö peab olema ka õnne. Ära tuleb tabada ülesande ja asukoha tuum, žürii võimalikud eelistused. Peale suurepärase idee on vaja head meeskonda, et lahendus põhjalikult läbi töötada ning professionaalselt esitada. Kui on näiteks keerulisem ühiskondlik hoone või linnaehituslik situatsioon, siis peab ka ruumilahendus olema veenev – innovaatiline või ajatu, nutikas ja funktsionaalne, poeetiline ja hingega. Siin on nii palju nüansse.
Arhitektuuri alal tegutsevadki Eestis enamasti väikesed ja väga väikesed bürood, kus töötajaid on alla kümne. Mingil põhjusel me nende mikrobüroode koostööd palju ei näe. Mis võiks seda takistada? Suurel võitlusel osalemine eeldab tihtipeale ka võimekust, mida meie büroodel pole. Näiteks toodi Rail Balticu Ülemiste terminali võitja Zaha Hadid Architectsi puhul välja, et nad on varem keerulisi transpordisõlmi lahendanud ja teavad, kuidas see masinavärk sujuvalt tööle panna.
Eks sellistel suurtel büroodel on ikkagi koostööpartnerid ja kõik projekti osad ühes büroos ei sünni. Suurtel rahvusvahelistel büroodel on tohutu inim- ja tehniline ressurss. Tihti osalevad sellised kollektiivid suurtel rahvusvahelistel võistlustel võidu nimel mitme tööga. Pole harvad juhud, kui viis viieliikmelist meeskonda ühe büroo sees võtab ühest ja samast võistlusest osa. Samuti on neil eraldi visualiseerimise osakond, mis on spetsialiseerunud renderduste, visuaalide ja vajaduse korral ka animatsioonide tegemisele. Ometi ei ole nii, et võidavad ainult suured ja veel suuremad. Selsamal Vilniuse kontserdimaja võistlusel osalesid ka Zaha Hadidi arhitektid, kuid jäid meist tahapoole ja pääsesid vaid kolmandasse vooru.
Hiljuti oli Saksamaal Müncheni uue kontserdimaja võistlus. Selle võitis suhteliselt tundmatu ja Euroopa kohta väike Austria büroo Cukrowicz Nachbaur Architekten kõigi suurte maailmakuulsate arhitektide ees. Neid näiteid on sadu, et suured teedrajavad avalikud hooned on väikeste tundmatute tegijate kavandatud. Tihti kasvataksegi suureks sellise objekti projekteerimisega. Näiteks meie Eesti Rahva Muuseumi uus hoonegi. Kolm Pariisis töötavat arhitekti olid enne ERMi projekteerimist suhteliselt kogenematud. ERMiga said nad tuule tiibadesse, aga meeskonnana lagunesid ja igaüks asutas oma ettevõtte.
Sinu Dagopeni büroos on projekteeritud eri tüpoloogiaga hooneid: haigla, kaubamaja, kontserdimaja, bürood, eramud ja suvilad. Ruumi mõttes on igaüks neist täiesti erinev. Mõnda neist, näiteks IT-agentuuri peahoonet ja Viljandi haiglat, saabki ilmselt projekteerida ainult ühe korra. Kuivõrd te iga projektiga alustate nullist, kui palju saate toetuda varasematele kogemustele?
Ühest küljest on see hea vaheldus ja põnev väljakutse, kui saab teha midagi, mida iga päev ei tee. Maailmas pole ilmselt büroosid, kes elavad ära vaid kontserdihoonete projekteerimisest. Samal ajal on palju büroosid, kes on spetsialiseerunud näiteks haiglatele, laboritele ja meditsiinikeskustele. Eestis selliseid büroosid pole. Teisest küljest tuleb ikkagi kasuks, kui mõne funktsiooni või tüpoloogiaga on varem kokku puututud. Näiteks Vilniuse kontserdimaja puhul oli abiks see, et olin ülikoolis kontserdimaja projekteerimist juhendanud. Üle-eelmisel aastal juhendasin Tallinna tehnikaülikooli arhitektuuriõppe stuudioprojektina Kaunase uue kontserdimaja projekteerimist vastavalt samal ajal toimunud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse lähteülesandele ning eelmisel aastal juhendasin koos arhitekt Üllar Ambosega rahvusooperi Estonia uue hoone projekteerimist. Põhilised aspektid olid seega juba tuttavad ning tudengite juhendamine eeldab õppejõult eeltööd ja ka ise koos tudengitega õppimist. Paralleelselt nimetatud stuudioprojektiga luges samale kursusele samal päeval akustika loenguid legendaarne akustik Linda Madalik, kellega samuti konsulteerisime kontserdisaalile parima tüpoloogia ja akustika kavandamiseks.
Dagopenis projekteeritakse praegu Viljandi haiglat. Selle töö saite arhitektuurivõistlusega. Haigla on hoopis midagi muud kui kontserdi- või kaubamaja. Kui palju pidite selle töö puhul nullist alustama ja enese haigla tööspetsiifikaga kurssi viima?
Viljandi haigla on unikaalne juba selles mõttes, et sinna kavandatakse ka tervise- ja taastusravikeskust ning polikliinikut. Arhitektuurivõitlusel osalemise üks tingimus oli, et meeskonnas peab olema kogenud meditsiinitehnoloog. Dagopen koos Bakpakiga kaasas selleks Hispaaniast Planho Consultorese, kes on spetsialiseerunud meditsiinitehnoloogia ja haiglate projekteerimisele. Meie tegelesime linnaehitusliku lahenduse, arhitektuuridisaini ja ruumilise poolega, nemad aga jälgisid, et meditsiinitehnoloogiliselt oleks kõik loogiline, funktsionaalne ja nüüdisaegne. Haiglad on pidevas muutumises: vajadused ja ravimeetodid muutuvad, tehnoloogia areneb, teadmisi tuleb juurde. Haigla projekteerimisel peab endale aru andma, et see on nagu ajas muutuv masin. Ka neid haiglaid, mis meil praegu on, ehitatakse pidevalt ringi, sest vajadused muutuvad. Haigla peab olema võimalikult paindlik ja modulaarne, et seda saaks vajaduse korral ümber organiseerida – laiendada või kokku tõmmata. Haigla jaguneb laias laastus kolmeks tsooniks: kliiniline, poolkliiniline ja avatud. Seal on näiteks selliseid ruume, koridore ja lifte, mida võib kasutada ainult meditsiinipersonal, kellel on sinna asja. Ka nendesse ruumidesse sisenemine ning nendes viibimine on reguleeritud. Need alad tuleb avalikest eraldada nii juurdepääsetavuse kui ka steriilsuse mõttes.
Tänapäeva meditsiin on protsessipõhine, arhitektuur ja korruse plaanid peaksid seda toetama ja võimaldama. Arhitektuurivõistlus toimus 2019. aasta lõpus, praegu, aastal 2020 tegeleme hoone projekteerimisega ning tööprojekt peab valmima augusti lõpuks. Hoone valmib kõigi eelduste kohaselt 2023. aastal. On selge, et kolme aasta jooksul muutub meditsiinis väga palju. Praegu elame unikaalses eriolukorras, COVID-19 pandeemia tingimustes. Juba sellest tulenevalt oleme pidanud projekti jooksvalt muutma. Varem nõuti, et taastusraviplokki peab saama hõlpsalt kohandada erakorralise meditsiini osakonnaks, et sinna näiteks suurema looduskatastroofi puhul haiglaravi vajavad patsiendid mahutada. Selline vajadus võib tekkida aga ka siis, kui EMOs midagi juhtub, näiteks tulekahju. Sellest tulenevalt on taastusravi plokki projekteeritud ravigaaside torustikud. Viirusepuhang tõi projekti täiendava muudatuse: ringi tuli projekteerida taastusravi ventilatsioon ning lisada lüüsid osakonna ja ülejäänud haigla vahele, et olla valmis ka nakkuskliiniku loomiseks.
Arhitektuuribüroosid pole koroonaviiruse põhjustatud majanduse vabalangemine praegu nii palju mõjutanud kui mõnda teist valdkonda. Sõlmitud lepingud on jõus ja riigihankeid pole tühistatud. Võib oletada, et kriis tabab seda sektorit poole või kolmveerand aasta pärast, kui praegused tellimused on täidetud. Kuidas saaks riik arhitektuurisektorit toetada?
Üks võimalus majanduse paratamatu tsüklilisuse tasakaalustamiseks või juba saabunud kriisi leevendamiseks on riigi kontratsükliline lähenemine, et leevendada kõikumisi. Vajalik on ka riigi investeeringute suurendamine ehitusse ja taristusse ehk siis investeeringute suurendamine ehitatud keskkonda. Investeeringuid tuleks suurendada majandustsükli languse ajal ning vähendamine majandustsükli tõusufaasis. Kui kriis süveneb, siis erasektor tõmbub ju niikuinii kokku ning võib oodata koondamisi ja pankrotilaineid. Kui ka riik oma kulutused kriisiajal kokku tõmbab, siis seda hullemaks kujuneb kogu majanduse langus ning sellest taastumine. | Areng algab seal, kus lõpeb mugavustsoon | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dagopeni asutas 1992. aastal arhitekt Jüri Kuusemets. Praegu veab ettevõtet tema poeg Jaan Kuusemets, kellega räägime eespool nimetatud arhitektuurivõistlustest ja rahvusvahelisel turul jala ukse vahele saamisest.
Räägi palun Soome rahvusmuuseumi, Vilniuse kontserdimaja ja Hispaania võistlustest pisut lähemalt.
Kuusemets: Need olid avatud rahvusvahelised arhitektuurivõistlused, mille kohta jagati infot mitmel pool nii erialaliidu veebisaidil kui ka rahvusvahelistes veebiportaalides. Rahvusvahelisest võistlusest osavõtmise määrab paljuski ka see, kas lähtetingimused on inglise keeles. Mõne võistluse puhul, näiteks Vilniuse kontserdimaja, oli kõik vajalik info inglise keeles olemas ning võistlustöö võis esitada ingliskeelsena. Soome rahvusmuuseumi võistlusel oli osa materjalidest vaid soome keeles ning ka töö tuli tõlkida.
Soome rahvusmuuseumi juurdeehitise võistlus oli võrdlemisi omapärane. Juba lähteülesandega oli seatud, et suurem osa hoonest peab asuma maa all. Ära tuli lahendada neli uut näitusesaali, mida saaks nii omavahel ühendada kui ka üksteisest eraldada. Üks suur saal pidi olema esinduslikum ning täitma ühtlasi fuajee-aatriumi funktsiooni, et seal saaks korraldada kontserte, moeetendusi jms. Muuseum asub historitsistlikus muinsuskaitse all olevas muuseumile projekteeritud hoones. See on soomlastele tähtis avalik ruum Helsingi kesklinnas, muusikamaja ja uue keskraamatukogu vahetus läheduses. Juurdeehitis pidi sobima muuseumihoone ja suure haljastatud hooviga, mitte sellega võistlema. See oli ka üks põhjus, miks ei lubatud teha klassikalist juurdeehitist ehk vana hoone kõrvale sama suurt maapealset mahtu. Vaja oli säilitada rahvusmuuseumi vaadeldavus, mitte projekteerida uus dominant. Soome võistlusest võtsime osa Hispaania Bakpaki bürooga. Nendega oleme juba aastaid koos töötanud.
Jaan Kuusemets: "Rahvusvahelisel võistlusel edukaks osalemiseks peavad planeedid sinu taha reastuma. Ära tuleb tabada ülesande tuum, žürii eelistused, lahendus peab olema ajatu, nutikas, funktsionaalne, poeetiline ja hingega." Foto: Erakogu
Vilniuse kontserdimaja võistlusel selliseid piiranguid polnud. Kontserdimajale valitud asukoht künka otsas on eelmisele võistlusele pigem vastandlik. Kõrgemale tõstetud kontserdimaja jääb linnast hästi nähtav ja vaadeldav. Sellest saab ilmselt Vilniuse uus maamärk. Lähtetingimustes oli kirjeldatud linnaehituslikult tähtsamad vaatesuunad ning need vaated tuli ka tõetruult visualiseerida. Üks keeruline ülesanne oli mitmest küljest mugava juurdepääsu tagamine looduslikult ja linnaehituslikult mõnevõrra ära lõigatud hooneni. Kontserdimaja asukohaks valitud künkale praegu head ligipääsu pole, eriti ühissõidukiga tulijatele. Lihtsam oli tagada juurdepääs oma sõiduki, takso või turismibussiga, aga lahendada tuli ka see, kuidas tullakse kontserdimajja jala või ühissõidukiga, sest peoriietega ei soovi mäe otsa isegi noored ronida. Kavandasime mäe järsemale nõlvale ühissõidukite peatuse lähedusse eraldi välilifti.
Hispaania Malaga võistlusel otsiti arhitektuurilist lahendust ühele uuele ärihoonele kesklinna peatänava ääres ning selle lahenduse kallal töötasime samuti koos Bakpakiga, kes meid osalema kutsus. Võistluse materjalid olid ainult hispaania keeles ning ilma kohaliku büroo abita oleks olnud väga keeruline võistluse tingimustes ja kohalikes oludes orienteeruda. Selle võistluse tulemused pidid selguma aprillikuu jooksul, aga praeguseks pole uut infot tulnud. Võimalik, et tulemuste viibimine on seotud Hispaaniat tabanud viiruselainega.
Mida peaks üks väike arhitektuuribüroo tegema, et välisturul jalg ukse vahele saada?
Küsima peab, mis on eesmärk. Mõni väike büroo võib koos puitmajade tootja või ehitajaga jõuda Skandinaavia maade turule. Mõni suurem büroo on püüdnud osaleda riigihangetel Soomes või Norras. Väikesele või alustavale büroole on arhitektuurivõistlus alati hea võimalus. Arhitektuurivõistlus on ka kõige tõenäolisem võimalus pälvida tähelepanu ja saada mõne tähtsa objekti projekteerimisõigus. Silmad tuleb hoida lahti, peab olema arenemisvõimeline ja avatud. Kui ei riski ega ürita, siis ei tule kindlasti ka mingit võimalust. Väiksematel büroodel tekivad ikka tööde vahele pausid: mõned projektid on valmis saanud ja järgmisi alles oodatakse ning kui pole otsest vajadust või survet, siis igasugust tööd iga hinna eest pole mõtet ka sisse võtta. Kui pole suuri püsikulusid, näiteks üür või paljude töötajate palgad, ei pea ilmtingimata stabiilset käivet hoidma. Selle pausi ajal ongi hea välja valida mõni rahvusvaheline võistlus ja sellest osa võtta. Suurematel välismaa võistlustel osalemine ning ka koostöö teiste riikide büroodega tuleb ehk kasuks ka arengule ja annab kogemusi. Väikse toetuse saamine erialaliidult loomestipendiumina on sellisel puhul väga motiveeriv ja sellest on palju abi välismaa võistlustega seotud riskide maandamiseks. Mõne suurema objekti lahenduse kallal töötatakse näiteks nelja-viiekesi kuu-poolteist. Osalemine ise ei garanteeri ju mingit tasu. Kui žürii leiab, et töö pole preemiat väärt, on tegelikult tulutult töötatud. Mingid püsikulud siiski on: programmide litsentsitasud, võib-olla on vaja laenu või liisingut maksta, süüa on ju ikka vaja osta.
Välisvõistlustega on tihti seotud suuremad kulud kui siinsetega. Levinud on see, et graafilise materjali juurde küsitakse maketti. Näiteks Vilniuse kontserdimaja võistlusele tuli valmistada kindlatele tingimustele ja mõõtudele vastav makett. Lisanduvad transpordi-, kulleri- ja materjalide tõlkimise kulud.
Eesti arhitektuuri tase on hea, aga millegipärast ei ole me veel maailmaareenile jõudnud. Eesti on noor riik ja meie majandus on, hoolimata tagasilöökidest, siiski pidevalt kasvanud. Mulle tundub mõnikord, et arhitektidel on järjepidevalt olnud päris palju tööd. Suuremad ja paremad arhitektuuribürood on natuke ehk mugavustsoonis. Siin on piisavalt palju häid tellimusi, avalikke ja kutsutud võistlusi. See hoiab meie väikesed tippbürood pidevalt tegevuses. Tuntud büroodel on tõenäoliselt käsil mitu võistlust korraga: mõni kutsutud korterelamu, hotell või kontorihoone, aga näiteks ka mõni riigigümnaasium või mõni muu avalik hoone. Kui büroo osaleb kinnisel kutsutud võistlusel, siis võiduvõimalus on mitu korda suurem kui mõnel avatud võistlusel, kuhu esitatakse töid kümnest kahesajani. Rahvusvahelistele avatud arhitektuurivõistlustele esitatakse sadu, mõnikord ka tuhandeid töid. Näiteks Helsingi Guggenheimi võistlusele esitati 1715 tööd. Sellest tööde massist pinnale kerkida või järgmistesse etappidesse jõuda on küllaltki keeruline.
Rahvusvahelisel võistlusel edukaks osalemiseks, liiati veel võitmiseks peavad planeedid sinu taha reastuma ehk siis peale pingutuse, väga hea töö peab olema ka õnne. Ära tuleb tabada ülesande ja asukoha tuum, žürii võimalikud eelistused. Peale suurepärase idee on vaja head meeskonda, et lahendus põhjalikult läbi töötada ning professionaalselt esitada. Kui on näiteks keerulisem ühiskondlik hoone või linnaehituslik situatsioon, siis peab ka ruumilahendus olema veenev – innovaatiline või ajatu, nutikas ja funktsionaalne, poeetiline ja hingega. Siin on nii palju nüansse.
Arhitektuuri alal tegutsevadki Eestis enamasti väikesed ja väga väikesed bürood, kus töötajaid on alla kümne. Mingil põhjusel me nende mikrobüroode koostööd palju ei näe. Mis võiks seda takistada? Suurel võitlusel osalemine eeldab tihtipeale ka võimekust, mida meie büroodel pole. Näiteks toodi Rail Balticu Ülemiste terminali võitja Zaha Hadid Architectsi puhul välja, et nad on varem keerulisi transpordisõlmi lahendanud ja teavad, kuidas see masinavärk sujuvalt tööle panna.
Eks sellistel suurtel büroodel on ikkagi koostööpartnerid ja kõik projekti osad ühes büroos ei sünni. Suurtel rahvusvahelistel büroodel on tohutu inim- ja tehniline ressurss. Tihti osalevad sellised kollektiivid suurtel rahvusvahelistel võistlustel võidu nimel mitme tööga. Pole harvad juhud, kui viis viieliikmelist meeskonda ühe büroo sees võtab ühest ja samast võistlusest osa. Samuti on neil eraldi visualiseerimise osakond, mis on spetsialiseerunud renderduste, visuaalide ja vajaduse korral ka animatsioonide tegemisele. Ometi ei ole nii, et võidavad ainult suured ja veel suuremad. Selsamal Vilniuse kontserdimaja võistlusel osalesid ka Zaha Hadidi arhitektid, kuid jäid meist tahapoole ja pääsesid vaid kolmandasse vooru.
Hiljuti oli Saksamaal Müncheni uue kontserdimaja võistlus. Selle võitis suhteliselt tundmatu ja Euroopa kohta väike Austria büroo Cukrowicz Nachbaur Architekten kõigi suurte maailmakuulsate arhitektide ees. Neid näiteid on sadu, et suured teedrajavad avalikud hooned on väikeste tundmatute tegijate kavandatud. Tihti kasvataksegi suureks sellise objekti projekteerimisega. Näiteks meie Eesti Rahva Muuseumi uus hoonegi. Kolm Pariisis töötavat arhitekti olid enne ERMi projekteerimist suhteliselt kogenematud. ERMiga said nad tuule tiibadesse, aga meeskonnana lagunesid ja igaüks asutas oma ettevõtte.
Sinu Dagopeni büroos on projekteeritud eri tüpoloogiaga hooneid: haigla, kaubamaja, kontserdimaja, bürood, eramud ja suvilad. Ruumi mõttes on igaüks neist täiesti erinev. Mõnda neist, näiteks IT-agentuuri peahoonet ja Viljandi haiglat, saabki ilmselt projekteerida ainult ühe korra. Kuivõrd te iga projektiga alustate nullist, kui palju saate toetuda varasematele kogemustele?
Ühest küljest on see hea vaheldus ja põnev väljakutse, kui saab teha midagi, mida iga päev ei tee. Maailmas pole ilmselt büroosid, kes elavad ära vaid kontserdihoonete projekteerimisest. Samal ajal on palju büroosid, kes on spetsialiseerunud näiteks haiglatele, laboritele ja meditsiinikeskustele. Eestis selliseid büroosid pole. Teisest küljest tuleb ikkagi kasuks, kui mõne funktsiooni või tüpoloogiaga on varem kokku puututud. Näiteks Vilniuse kontserdimaja puhul oli abiks see, et olin ülikoolis kontserdimaja projekteerimist juhendanud. Üle-eelmisel aastal juhendasin Tallinna tehnikaülikooli arhitektuuriõppe stuudioprojektina Kaunase uue kontserdimaja projekteerimist vastavalt samal ajal toimunud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse lähteülesandele ning eelmisel aastal juhendasin koos arhitekt Üllar Ambosega rahvusooperi Estonia uue hoone projekteerimist. Põhilised aspektid olid seega juba tuttavad ning tudengite juhendamine eeldab õppejõult eeltööd ja ka ise koos tudengitega õppimist. Paralleelselt nimetatud stuudioprojektiga luges samale kursusele samal päeval akustika loenguid legendaarne akustik Linda Madalik, kellega samuti konsulteerisime kontserdisaalile parima tüpoloogia ja akustika kavandamiseks.
Dagopenis projekteeritakse praegu Viljandi haiglat. Selle töö saite arhitektuurivõistlusega. Haigla on hoopis midagi muud kui kontserdi- või kaubamaja. Kui palju pidite selle töö puhul nullist alustama ja enese haigla tööspetsiifikaga kurssi viima?
Viljandi haigla on unikaalne juba selles mõttes, et sinna kavandatakse ka tervise- ja taastusravikeskust ning polikliinikut. Arhitektuurivõitlusel osalemise üks tingimus oli, et meeskonnas peab olema kogenud meditsiinitehnoloog. Dagopen koos Bakpakiga kaasas selleks Hispaaniast Planho Consultorese, kes on spetsialiseerunud meditsiinitehnoloogia ja haiglate projekteerimisele. Meie tegelesime linnaehitusliku lahenduse, arhitektuuridisaini ja ruumilise poolega, nemad aga jälgisid, et meditsiinitehnoloogiliselt oleks kõik loogiline, funktsionaalne ja nüüdisaegne. Haiglad on pidevas muutumises: vajadused ja ravimeetodid muutuvad, tehnoloogia areneb, teadmisi tuleb juurde. Haigla projekteerimisel peab endale aru andma, et see on nagu ajas muutuv masin. Ka neid haiglaid, mis meil praegu on, ehitatakse pidevalt ringi, sest vajadused muutuvad. Haigla peab olema võimalikult paindlik ja modulaarne, et seda saaks vajaduse korral ümber organiseerida – laiendada või kokku tõmmata. Haigla jaguneb laias laastus kolmeks tsooniks: kliiniline, poolkliiniline ja avatud. Seal on näiteks selliseid ruume, koridore ja lifte, mida võib kasutada ainult meditsiinipersonal, kellel on sinna asja. Ka nendesse ruumidesse sisenemine ning nendes viibimine on reguleeritud. Need alad tuleb avalikest eraldada nii juurdepääsetavuse kui ka steriilsuse mõttes.
Tänapäeva meditsiin on protsessipõhine, arhitektuur ja korruse plaanid peaksid seda toetama ja võimaldama. Arhitektuurivõistlus toimus 2019. aasta lõpus, praegu, aastal 2020 tegeleme hoone projekteerimisega ning tööprojekt peab valmima augusti lõpuks. Hoone valmib kõigi eelduste kohaselt 2023. aastal. On selge, et kolme aasta jooksul muutub meditsiinis väga palju. Praegu elame unikaalses eriolukorras, COVID-19 pandeemia tingimustes. Juba sellest tulenevalt oleme pidanud projekti jooksvalt muutma. Varem nõuti, et taastusraviplokki peab saama hõlpsalt kohandada erakorralise meditsiini osakonnaks, et sinna näiteks suurema looduskatastroofi puhul haiglaravi vajavad patsiendid mahutada. Selline vajadus võib tekkida aga ka siis, kui EMOs midagi juhtub, näiteks tulekahju. Sellest tulenevalt on taastusravi plokki projekteeritud ravigaaside torustikud. Viirusepuhang tõi projekti täiendava muudatuse: ringi tuli projekteerida taastusravi ventilatsioon ning lisada lüüsid osakonna ja ülejäänud haigla vahele, et olla valmis ka nakkuskliiniku loomiseks.
Arhitektuuribüroosid pole koroonaviiruse põhjustatud majanduse vabalangemine praegu nii palju mõjutanud kui mõnda teist valdkonda. Sõlmitud lepingud on jõus ja riigihankeid pole tühistatud. Võib oletada, et kriis tabab seda sektorit poole või kolmveerand aasta pärast, kui praegused tellimused on täidetud. Kuidas saaks riik arhitektuurisektorit toetada?
Üks võimalus majanduse paratamatu tsüklilisuse tasakaalustamiseks või juba saabunud kriisi leevendamiseks on riigi kontratsükliline lähenemine, et leevendada kõikumisi. Vajalik on ka riigi investeeringute suurendamine ehitusse ja taristusse ehk siis investeeringute suurendamine ehitatud keskkonda. Investeeringuid tuleks suurendada majandustsükli languse ajal ning vähendamine majandustsükli tõusufaasis. Kui kriis süveneb, siis erasektor tõmbub ju niikuinii kokku ning võib oodata koondamisi ja pankrotilaineid. Kui ka riik oma kulutused kriisiajal kokku tõmbab, siis seda hullemaks kujuneb kogu majanduse langus ning sellest taastumine.
### Response:
Areng algab seal, kus lõpeb mugavustsoon |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ago Samosoni arvamusloos on muude teemade ja küsimuste kõrval lühidalt käsitletud ka Tallinna tehnikaülikooli teadus- ja arendustegevust. Üleüldise kriitika foonil väärivad tähelepanu mõned olulised autori valeväited ja neil põhinevad järeldused.
Nimelt väidab Samoson, et TalTechi teadlaste artiklite viidatavus jääb kaks korda alla Eesti keskmise. See ei ole tõsi. On eraldi küsimus, kui suures ulatuses ja kas üldse on mõistlik viidatavust Eesti ülikoolide headuse võrdlemiseks kasutada, silmas pidades, kui erinevad on Eesti ülikoolid oma teadus-arendustegevuse profiilide poolest.
Kuid jättes kõrvale, et erinevate teadusvaldkondade puhul on n-ö keskmine viidatavus kordades erinev, on see väide ikkagi eksitav: TalTechi teadustööde keskmine viidatavus ei jää kindlasti kaks korda alla Eesti keskmise, vaid on sõltuvalt teadusvaldkonnast kas pisut kõrgem või natuke madalam mõne teise Eesti ülikooli vastava valdkonna keskmisest.
Kindlalt võib aga öelda, et TalTechi teadlaste viidatavust iseloomustav näitaja on kasvanud võrdluses 2014. aastaga ligikaudu 25 protsenti (vt joonist). Kasvanud on ka nende artiklite osakaal, mis on avaldatud oma valdkonna 10 protsendi enimviidatud ajakirjades.
Tuleb märkida, et viidatavus on kahtlemata oluline, kuid kahjuks kvalitatiivsetele muutustele üsna aeglaselt reageeriv näitaja. Ka juhul, kui homme leiaksid meie teadlaste tööd avaldamist ainult maailma kõige paremates ja mõjukamates ajakirjades, võiksime muutust näha alles siis, kui on avaldatud järgmised artiklid, milles kõnealustele artiklitele viidatud. Seepärast on viidatavuse uurimisel mõistlik vaadelda pikemat perioodi (näiteks viite aastat).
Märgatav tõus tehnikaülikooli teaduspublikatsioonide absoluutarvus oli 2019. aastal, kui Scopuses (mis on suurim rahvusvaheliselt tunnustatud teaduspublikatsioonide referaat- ja tsiteerimisandmebaas) indekseeritud publikatsioonide arv kerkis esmakordselt ajaloos üle tuhande (+16% võrreldes 2018. aastaga). See muutus peegeldab päris hästi neid sisulisi muutusi ja valikuid, mida on viimastel aastatel ülikoolis tehtud.
Ago Samosoni väidet, et "valdkonna juhtivate tööde hulka panustab tehnikaülikool pelgalt kahekümnendiku" ei ole võimalik isegi kritiseerida, sest ei ole aru saada, millisest valdkonnast on jutt ja mis on täisosa. Kas terviku moodustavad Euroopa 4000 ülikooli?
Sel juhul ei räägi me kahekümnendikust, ei räägi isegi tervest protsendist, siis kardetavasti tuleb TalTechi panust mõõta parimal juhul protsendi murdosades. Kui aga TalTech suudaks panustada kahekümnendiku maailma teadusesse kasvõi ühes kitsas teadusvaldkonnas (olgu kasvõi näiteks terahertsspektroskoopia valdkonnas), võime saavutust pidada tubliks või vähemalt nimetamisväärseks.
Ettevõtluskoostöö on tehnikaülikooli keskne tegevussuund. Selle tegevuse mõõduks TalTechis on teadus-arendustöö lepingute rahaline maht. Viimase kümne aasta jooksul on see kasvanud ligi kolm korda ja viimase viie aasta võrdluses ligikaudu kaks korda, küündides 10,7 miljoni euroni ja moodustab ligi 10 protsenti ülikooli tegevustulust. Selle näitaja poolest on TalTech Eestis esikohal ja kindlalt eespool ka meile eeskujuks olevatest Läänemere riikide tehnikaülikoolidest.
Sestap jätab kriitilisena väljahõigatud väide, et "välismaise erasektori tellimuste osa teadustöö eelarves ongi ainult üks miljon eurot ehk kaks protsenti" otsad lahti.
"Ennekõike peame hea seisma Eesti ettevõtetega tehtava teaduskoostöö ja oma Eesti partnerite rahulolu eest."
Olen nõus, et välismaiste ettevõtetega tehtava teadus-arenduskoostöö maht võib olla üheks indikaatoriks meie teadus- ja arendustöö konkurentsivõime iseloomustamisel, kuid ennekõike peame hea seisma Eesti ettevõtetega tehtava teaduskoostöö ja oma Eesti partnerite rahulolu eest.
Kahtlemata on Ago Samoson oma terava sule ja sõnaga olnud abiks ühiskonna ja akadeemia valupunktide avamisel. Käesolevas arvamusloos on kolleeg siiski "lati maha ajanud" - kontekstist väljakistud faktidel põhinevad väited ja neil põhinevad järeldused on pandud kahjuks isiklike (teadus)huvide vankri ette.
Olen õigupoolest üsna kindel, et Ago Samoson on tuttav bibliomeetrilistel meetoditel põhinevate akadeemilise töö juhtimise eeliste ja puudustega. Kui mitte, soovitan tutvuda akadeemik Raimund Ubari kirjutistega, kasvõi mulluse Eesti Teaduste Akadeemia "Teadusmõte Eestis" vahendusel.
Tahan kutsuda kolleegi üles aktiivselt osalema käimasolevas rektorikandidaatide debatis ja vältida avalikkuse edasist eksitamist kirjatöödega, milles on ühte patta pandud asjalik mure rahva tervise pärast koos ettepanekutega korraldada ülikoolide juhtimine Academia Gustaviana eeskujul.
Me kõik oleme väärt paremat. Eriti nüüd, kui põhjalikult ümberkorraldatud ülikoolis on kolm aastat tagasi ellu kutsutud uus tenuuril põhinev karjäärikorraldus stabiilsesse olekusse jõudmas ning akadeemiliste töötajate teadusviljakus on kasvanud. | Renno Veinthal: tehnikaülikooli teadustöö viljakus on suurenenud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ago Samosoni arvamusloos on muude teemade ja küsimuste kõrval lühidalt käsitletud ka Tallinna tehnikaülikooli teadus- ja arendustegevust. Üleüldise kriitika foonil väärivad tähelepanu mõned olulised autori valeväited ja neil põhinevad järeldused.
Nimelt väidab Samoson, et TalTechi teadlaste artiklite viidatavus jääb kaks korda alla Eesti keskmise. See ei ole tõsi. On eraldi küsimus, kui suures ulatuses ja kas üldse on mõistlik viidatavust Eesti ülikoolide headuse võrdlemiseks kasutada, silmas pidades, kui erinevad on Eesti ülikoolid oma teadus-arendustegevuse profiilide poolest.
Kuid jättes kõrvale, et erinevate teadusvaldkondade puhul on n-ö keskmine viidatavus kordades erinev, on see väide ikkagi eksitav: TalTechi teadustööde keskmine viidatavus ei jää kindlasti kaks korda alla Eesti keskmise, vaid on sõltuvalt teadusvaldkonnast kas pisut kõrgem või natuke madalam mõne teise Eesti ülikooli vastava valdkonna keskmisest.
Kindlalt võib aga öelda, et TalTechi teadlaste viidatavust iseloomustav näitaja on kasvanud võrdluses 2014. aastaga ligikaudu 25 protsenti (vt joonist). Kasvanud on ka nende artiklite osakaal, mis on avaldatud oma valdkonna 10 protsendi enimviidatud ajakirjades.
Tuleb märkida, et viidatavus on kahtlemata oluline, kuid kahjuks kvalitatiivsetele muutustele üsna aeglaselt reageeriv näitaja. Ka juhul, kui homme leiaksid meie teadlaste tööd avaldamist ainult maailma kõige paremates ja mõjukamates ajakirjades, võiksime muutust näha alles siis, kui on avaldatud järgmised artiklid, milles kõnealustele artiklitele viidatud. Seepärast on viidatavuse uurimisel mõistlik vaadelda pikemat perioodi (näiteks viite aastat).
Märgatav tõus tehnikaülikooli teaduspublikatsioonide absoluutarvus oli 2019. aastal, kui Scopuses (mis on suurim rahvusvaheliselt tunnustatud teaduspublikatsioonide referaat- ja tsiteerimisandmebaas) indekseeritud publikatsioonide arv kerkis esmakordselt ajaloos üle tuhande (+16% võrreldes 2018. aastaga). See muutus peegeldab päris hästi neid sisulisi muutusi ja valikuid, mida on viimastel aastatel ülikoolis tehtud.
Ago Samosoni väidet, et "valdkonna juhtivate tööde hulka panustab tehnikaülikool pelgalt kahekümnendiku" ei ole võimalik isegi kritiseerida, sest ei ole aru saada, millisest valdkonnast on jutt ja mis on täisosa. Kas terviku moodustavad Euroopa 4000 ülikooli?
Sel juhul ei räägi me kahekümnendikust, ei räägi isegi tervest protsendist, siis kardetavasti tuleb TalTechi panust mõõta parimal juhul protsendi murdosades. Kui aga TalTech suudaks panustada kahekümnendiku maailma teadusesse kasvõi ühes kitsas teadusvaldkonnas (olgu kasvõi näiteks terahertsspektroskoopia valdkonnas), võime saavutust pidada tubliks või vähemalt nimetamisväärseks.
Ettevõtluskoostöö on tehnikaülikooli keskne tegevussuund. Selle tegevuse mõõduks TalTechis on teadus-arendustöö lepingute rahaline maht. Viimase kümne aasta jooksul on see kasvanud ligi kolm korda ja viimase viie aasta võrdluses ligikaudu kaks korda, küündides 10,7 miljoni euroni ja moodustab ligi 10 protsenti ülikooli tegevustulust. Selle näitaja poolest on TalTech Eestis esikohal ja kindlalt eespool ka meile eeskujuks olevatest Läänemere riikide tehnikaülikoolidest.
Sestap jätab kriitilisena väljahõigatud väide, et "välismaise erasektori tellimuste osa teadustöö eelarves ongi ainult üks miljon eurot ehk kaks protsenti" otsad lahti.
"Ennekõike peame hea seisma Eesti ettevõtetega tehtava teaduskoostöö ja oma Eesti partnerite rahulolu eest."
Olen nõus, et välismaiste ettevõtetega tehtava teadus-arenduskoostöö maht võib olla üheks indikaatoriks meie teadus- ja arendustöö konkurentsivõime iseloomustamisel, kuid ennekõike peame hea seisma Eesti ettevõtetega tehtava teaduskoostöö ja oma Eesti partnerite rahulolu eest.
Kahtlemata on Ago Samoson oma terava sule ja sõnaga olnud abiks ühiskonna ja akadeemia valupunktide avamisel. Käesolevas arvamusloos on kolleeg siiski "lati maha ajanud" - kontekstist väljakistud faktidel põhinevad väited ja neil põhinevad järeldused on pandud kahjuks isiklike (teadus)huvide vankri ette.
Olen õigupoolest üsna kindel, et Ago Samoson on tuttav bibliomeetrilistel meetoditel põhinevate akadeemilise töö juhtimise eeliste ja puudustega. Kui mitte, soovitan tutvuda akadeemik Raimund Ubari kirjutistega, kasvõi mulluse Eesti Teaduste Akadeemia "Teadusmõte Eestis" vahendusel.
Tahan kutsuda kolleegi üles aktiivselt osalema käimasolevas rektorikandidaatide debatis ja vältida avalikkuse edasist eksitamist kirjatöödega, milles on ühte patta pandud asjalik mure rahva tervise pärast koos ettepanekutega korraldada ülikoolide juhtimine Academia Gustaviana eeskujul.
Me kõik oleme väärt paremat. Eriti nüüd, kui põhjalikult ümberkorraldatud ülikoolis on kolm aastat tagasi ellu kutsutud uus tenuuril põhinev karjäärikorraldus stabiilsesse olekusse jõudmas ning akadeemiliste töötajate teadusviljakus on kasvanud.
### Response:
Renno Veinthal: tehnikaülikooli teadustöö viljakus on suurenenud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kõigil kolmel positiivse proovi andnud inimesel puuduvad koroonaviiruse sümptomid," seisis jalgpalliklubi avalduses. "Kõik positiivse proovi andnud isikud püsivad järgmise 14 päeva jooksul kodus."
Kölni meeskond ei olnud nõus avaldama ühtki nime, et austada ja kaitsta iga isiku privaatsust. Veel tõi meeskond välja, et juhtum ei sega grupitreeningute edasist läbiviimist, kuna treeningkeskuses on jälgitud kõiki hügieeninõuded alates aprilli algusest. | Kolm Saksamaa kõrgliigaklubi liiget andsid positiivse koroonaproovi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kõigil kolmel positiivse proovi andnud inimesel puuduvad koroonaviiruse sümptomid," seisis jalgpalliklubi avalduses. "Kõik positiivse proovi andnud isikud püsivad järgmise 14 päeva jooksul kodus."
Kölni meeskond ei olnud nõus avaldama ühtki nime, et austada ja kaitsta iga isiku privaatsust. Veel tõi meeskond välja, et juhtum ei sega grupitreeningute edasist läbiviimist, kuna treeningkeskuses on jälgitud kõiki hügieeninõuded alates aprilli algusest.
### Response:
Kolm Saksamaa kõrgliigaklubi liiget andsid positiivse koroonaproovi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie eesmärk pole rõhutada, et kõik unega seotud sümptomid on geneetilised. Meeles tuleb pidada, et neist paljud tulenevad elustiilist – halvast unehügieenist, alkoholi tarvitamisest, suitsetamisest ja vähesest spordi tegemisest. Nende riskiteguritega tegeledes võib paraneda unekvaliteet väga palju. Enne vanemate süüdistamist tuleks vaadata oma käitumist," laiendas Bergeni Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi doktorant.
Kui uneprobleemid ka seepeale ei kao, võib uuringu tulemuste valguses uneprobleemidega inimsed siiski veidi kergemalt hingata. Geenide vastu veel ei saa. Vähemalt ei pruugi olla tegu märgiga mõnest tõsisemast tervisehädast.
Unehäireid on seostatud pärilikkusega varemgi. Hinnanguliselt saab kanda geenivariatsioonide arvele kanda nende avaldumisega seotud riskist umbes 20–30 protsenti. Seejuures on olulised paljud geenid, kuigi nende üksikmõju on väike. Varasemalt on keskendutud aga eeskätt une pikkusele ja unetusele ning kaksikute võrdlemisele. Jõgi ja ta kolleegide töös vaadati laiemat unehäirete spektrit ning nende esinemisest põlvkondade lõikes.
Alusandmed pärinesid varem läbiviidud uuringutest RHINE ja RHINESSA, milles osales ligi 6000 Põhjamaades, sh Eestis elavat inimest. Vanemad olid nende läbiviimise ajal keskmiselt 54-aastased, järeltulijad paarkümmend aastat nooremad. Lisaks unekvaliteedile uuriti vastanutelt uuringute käigus muu hulgas hingamisprobleemide, astma ja allergiate esinemise kohta. "Une- ja hingamisteede uuringud käivad sageli koos, sest astmasümptomid võivad esineda sageli ka une ajal," selgitas Jõgi.
Jälgi pärilikkuse mõjust nähti nii unetuse, uinumisraskuste, une säilitamise, norskamise, kui ka päevase unisuse puhul. Eriti tugev oli seos geneetilise tausta ja päevas vähem kui kuus tundi magamise vahel. Võrreldes rohkem magavate vanematega magasid lühikese unega vanemate lapsed alla kuue tunni 2,5 korda sagedamini. Kokku tegid seda nooremast põlvkonnast vaid kuus protsenti. Vanemate seas kasvas nende osakaal kaheksa protsendini.
Jõgi märkis, et teiste sümptomite või haiguste puudumisel ei pruugi olla see nende jaoks probleem. "Alla kuue tunni magamine pole ilmtingimata kahjulik. Seda on aga hea teadvustada, sest lühema unega inimestel võb tekkida pidevalt soovitatust vähem magamise tõttu ärevus," viitas doktorant. Tervisehädasid võib tekitada ka pikajaline stress.
Töörühm loodab, et uuringust saavad eeskätt kasu lõigata uneprobleemide taga olevaid alusmehhanisme uurivad teadlased. Teadlased on ka uurinud varem osade uuringus osalejate genoomi ja epigenoomi.
"Lõppkokkuvõttes võiksime jõuda sellega mehhanismideni, miks tekivad unehäired ja teised sellega seotud haigused, nagu madalatasemeline põletik või diabeet. Hea uni on kõikide asjade alus. Kehva kvaliteediga uni võib olla paljude haiguste esmane sümptom või algne põhjus," ütles Jõgi.
RHINE-i ja RHINESSA uuringu põhjal on unehäired Euroopas laialt levinud. Sõltuvalt sümptomist kaebas nende üle 10–20 protsenti küsitletutest. "See sõltub vanusest, kuid keskmiselt kannatab mingisuguse uneprobleemi all kolmandik inimestest. Kuna me kõik magame, annab see kokku päris suure hulga," tõdes doktorant.
Uuring ilmus ajakirjas Sleep Medicine. | Vanemate uneprobleemid päranduvad tihti ka lastele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie eesmärk pole rõhutada, et kõik unega seotud sümptomid on geneetilised. Meeles tuleb pidada, et neist paljud tulenevad elustiilist – halvast unehügieenist, alkoholi tarvitamisest, suitsetamisest ja vähesest spordi tegemisest. Nende riskiteguritega tegeledes võib paraneda unekvaliteet väga palju. Enne vanemate süüdistamist tuleks vaadata oma käitumist," laiendas Bergeni Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi doktorant.
Kui uneprobleemid ka seepeale ei kao, võib uuringu tulemuste valguses uneprobleemidega inimsed siiski veidi kergemalt hingata. Geenide vastu veel ei saa. Vähemalt ei pruugi olla tegu märgiga mõnest tõsisemast tervisehädast.
Unehäireid on seostatud pärilikkusega varemgi. Hinnanguliselt saab kanda geenivariatsioonide arvele kanda nende avaldumisega seotud riskist umbes 20–30 protsenti. Seejuures on olulised paljud geenid, kuigi nende üksikmõju on väike. Varasemalt on keskendutud aga eeskätt une pikkusele ja unetusele ning kaksikute võrdlemisele. Jõgi ja ta kolleegide töös vaadati laiemat unehäirete spektrit ning nende esinemisest põlvkondade lõikes.
Alusandmed pärinesid varem läbiviidud uuringutest RHINE ja RHINESSA, milles osales ligi 6000 Põhjamaades, sh Eestis elavat inimest. Vanemad olid nende läbiviimise ajal keskmiselt 54-aastased, järeltulijad paarkümmend aastat nooremad. Lisaks unekvaliteedile uuriti vastanutelt uuringute käigus muu hulgas hingamisprobleemide, astma ja allergiate esinemise kohta. "Une- ja hingamisteede uuringud käivad sageli koos, sest astmasümptomid võivad esineda sageli ka une ajal," selgitas Jõgi.
Jälgi pärilikkuse mõjust nähti nii unetuse, uinumisraskuste, une säilitamise, norskamise, kui ka päevase unisuse puhul. Eriti tugev oli seos geneetilise tausta ja päevas vähem kui kuus tundi magamise vahel. Võrreldes rohkem magavate vanematega magasid lühikese unega vanemate lapsed alla kuue tunni 2,5 korda sagedamini. Kokku tegid seda nooremast põlvkonnast vaid kuus protsenti. Vanemate seas kasvas nende osakaal kaheksa protsendini.
Jõgi märkis, et teiste sümptomite või haiguste puudumisel ei pruugi olla see nende jaoks probleem. "Alla kuue tunni magamine pole ilmtingimata kahjulik. Seda on aga hea teadvustada, sest lühema unega inimestel võb tekkida pidevalt soovitatust vähem magamise tõttu ärevus," viitas doktorant. Tervisehädasid võib tekitada ka pikajaline stress.
Töörühm loodab, et uuringust saavad eeskätt kasu lõigata uneprobleemide taga olevaid alusmehhanisme uurivad teadlased. Teadlased on ka uurinud varem osade uuringus osalejate genoomi ja epigenoomi.
"Lõppkokkuvõttes võiksime jõuda sellega mehhanismideni, miks tekivad unehäired ja teised sellega seotud haigused, nagu madalatasemeline põletik või diabeet. Hea uni on kõikide asjade alus. Kehva kvaliteediga uni võib olla paljude haiguste esmane sümptom või algne põhjus," ütles Jõgi.
RHINE-i ja RHINESSA uuringu põhjal on unehäired Euroopas laialt levinud. Sõltuvalt sümptomist kaebas nende üle 10–20 protsenti küsitletutest. "See sõltub vanusest, kuid keskmiselt kannatab mingisuguse uneprobleemi all kolmandik inimestest. Kuna me kõik magame, annab see kokku päris suure hulga," tõdes doktorant.
Uuring ilmus ajakirjas Sleep Medicine.
### Response:
Vanemate uneprobleemid päranduvad tihti ka lastele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Hakkan saama ravi ühes pealinna haiglas. Hoian sidet," teatas Jakušev laupäeval. Lisaks on nakatunud ka aseminister Dmitri Volkov.
Peaminister Mišustin teavitas neljapäeval president Vladimir Putinit, et tema koroonaviiruse test osutus positiivseks. "Just sain teada, et minu koroonaviiruse test andis positiivse tulemuse," ütles Mišustin president Vladimir Putinile videokõnes, vahendas Tass.
Mišustin esitas valitsuskabineti juhataja kohusetäitjaks haiguse ajaks oma esimese asetäitja Andrei Beloussovi. Putin määraski seejärel Beloussovi peaministri kohusetäitjaks.
Peaministri sõnul kavatseb ta ka ise telefoni ja video vahendusel osaleda kõigi oluliste küsimuste arutamisel.
Putin rõhutas, et lõplikke otsuseid valitsuse majandusabi suhtes ilma Mišustini osavõtuta ei tehta. | Teine Vene minister sai koroonanakkuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Hakkan saama ravi ühes pealinna haiglas. Hoian sidet," teatas Jakušev laupäeval. Lisaks on nakatunud ka aseminister Dmitri Volkov.
Peaminister Mišustin teavitas neljapäeval president Vladimir Putinit, et tema koroonaviiruse test osutus positiivseks. "Just sain teada, et minu koroonaviiruse test andis positiivse tulemuse," ütles Mišustin president Vladimir Putinile videokõnes, vahendas Tass.
Mišustin esitas valitsuskabineti juhataja kohusetäitjaks haiguse ajaks oma esimese asetäitja Andrei Beloussovi. Putin määraski seejärel Beloussovi peaministri kohusetäitjaks.
Peaministri sõnul kavatseb ta ka ise telefoni ja video vahendusel osaleda kõigi oluliste küsimuste arutamisel.
Putin rõhutas, et lõplikke otsuseid valitsuse majandusabi suhtes ilma Mišustini osavõtuta ei tehta.
### Response:
Teine Vene minister sai koroonanakkuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | D raft ei saa toimuda enne, kui 2019/20 NBA hooaeg on ametlikult lõppenuks kuulutatud. NBA aga loodab veel mingil moel mängudega naasta ning hetkel on liiga justkui pausile pandud, vahendab Korvpall24.ee.
Spekuleeritakse sellega, et kui hooaeg ametlikult ikkagi lähiajal katkestatakse, siis võidakse draft toimuda siiski ametlikul kuupäeval ehk 25. juunil.
Tänavune draft saab olema keeruline nii meeskondade kui mängijate jaoks, kuna treeninglaagreid pole võimalik teha ja palluritel jäi ära võimalus hooaja otsustavatel hetkedel ennast klubide silmis lõplikult tõestada.
Eestlastest on draft'is kirjas 23-aastane Maik-Kalev Kotsar, 20-aastane Henri Drell ja 21-aastane Sander Raieste.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Eestlaste huviorbiiti tõusnud NBAdraft'i toimumisaeg on küsimärgi all | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
D raft ei saa toimuda enne, kui 2019/20 NBA hooaeg on ametlikult lõppenuks kuulutatud. NBA aga loodab veel mingil moel mängudega naasta ning hetkel on liiga justkui pausile pandud, vahendab Korvpall24.ee.
Spekuleeritakse sellega, et kui hooaeg ametlikult ikkagi lähiajal katkestatakse, siis võidakse draft toimuda siiski ametlikul kuupäeval ehk 25. juunil.
Tänavune draft saab olema keeruline nii meeskondade kui mängijate jaoks, kuna treeninglaagreid pole võimalik teha ja palluritel jäi ära võimalus hooaja otsustavatel hetkedel ennast klubide silmis lõplikult tõestada.
Eestlastest on draft'is kirjas 23-aastane Maik-Kalev Kotsar, 20-aastane Henri Drell ja 21-aastane Sander Raieste.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Eestlaste huviorbiiti tõusnud NBAdraft'i toimumisaeg on küsimärgi all |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Californias asuva USA ringkonnakohtu kohtunik R. Gary Klausner ei nõustunud mängijate väitega, et naised on võrreldes meestega alamakstud. Küll aga vaadatakse kohtumenetluses üle kaebused, mis puudutavad meditsiini, reisimist ja treeningvõimalusi.
"USA jalgpalli naiskond on saanud vaadeldaval perioodil meeste koondisega võrreldes isegi rohkem tasusid," andis kohus otsuses teada.
Mängijate pressiesindaja Molly Levinson ütles selle peale, et nad ei lepi otsusega ning võitlevad võrdse kohtlemise nimel edasi. "Me oleme šokeeritud ja pettunud," lisas Levinson. "Aga me ei anna alla!"
USA naiskond taotles kohtus jalgpalliliidult võrdse palga seaduse alusel 66 miljonit dollarit kahjutasu. Vaatamata sellele, et taotlus jäeti rahuldamata, lubas ka koondise üks kaptenitest, Megan Rapinoe, et võrdse kohtlemise nimel jätkatakse võitlemist. | Võrdset kohtlemist nõudev USA jalgpallinaiskond kaotas kohtus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Californias asuva USA ringkonnakohtu kohtunik R. Gary Klausner ei nõustunud mängijate väitega, et naised on võrreldes meestega alamakstud. Küll aga vaadatakse kohtumenetluses üle kaebused, mis puudutavad meditsiini, reisimist ja treeningvõimalusi.
"USA jalgpalli naiskond on saanud vaadeldaval perioodil meeste koondisega võrreldes isegi rohkem tasusid," andis kohus otsuses teada.
Mängijate pressiesindaja Molly Levinson ütles selle peale, et nad ei lepi otsusega ning võitlevad võrdse kohtlemise nimel edasi. "Me oleme šokeeritud ja pettunud," lisas Levinson. "Aga me ei anna alla!"
USA naiskond taotles kohtus jalgpalliliidult võrdse palga seaduse alusel 66 miljonit dollarit kahjutasu. Vaatamata sellele, et taotlus jäeti rahuldamata, lubas ka koondise üks kaptenitest, Megan Rapinoe, et võrdse kohtlemise nimel jätkatakse võitlemist.
### Response:
Võrdset kohtlemist nõudev USA jalgpallinaiskond kaotas kohtus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvastikuregistri andmetele tuginedes lisandus neli positiivset testi tulemust Tallinnasse, tänasega kokku on Tallinnas 454 positiivset testi tulemust. Üks positiivne testi vastus laekus Lääne maakonda, teatas terviseamet laupäeval.
Laupäevahommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 74 inimest, neist seitse on juhitaval hingamisel.
Eelmise ööpäeva jooksul suri Pärnu haiglas ravil olnud suri 82 aastane mees. Kokku on koroonaviirus Eestis nõudnud 53 inimese elu.
Laupäevase seisuga on haiglast koju saadetud 244 inimest, lõpetatud 256 haigusjuhtu. Reedese seisuga oli koju saadetud 240 inimest, lõpetatud 252 haigusjuhtu.
Eestis on kokku tehtud 54 464 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 esmast testi, nendest 1 699 ehk 3,1 protsenti on olnud viiruse suhtes positiivsed. Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata www.terviseamet.ee/koroonakaart.
Eriolukord seoses koroonaviiruse leviku piiramisega kestab Eestis 17. maini. Eriolukorra ajal kehtib avalikus kohas viibimisel 2+2 reegel: üheskoos tohib liikuda kuni kaks inimest ning teistega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad.
Keelatud on kõik avalikud kogunemised, kinoseansid, üritused ööklubides, etendused, kontserdid ja konverentsid ning spordi- ja liikumisüritused. Samuti on keelatud muuseumide ja muude näitusasutuste külastamine.
Viibimiskeeld kehtib avalikuks kasutamiseks mõeldud spordisaalides, jõusaalides, saunades, spaades, spordiklubides, basseinides, veekeskustes, ujulates, päevakeskustes, kasiinodes ja mänguautomaatide saalides, vesipiibukohvikutes, meelelahutus- ja lõbustusasutustes ja laste mängutubades.
Välijõusaalid ja vabaõhumuuseumid avatakse 2. mail, mil hakatakse lubama ka spordiürituste korraldamist õues. | Ööpäevaga lisandus viis positiivset koroonatesti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvastikuregistri andmetele tuginedes lisandus neli positiivset testi tulemust Tallinnasse, tänasega kokku on Tallinnas 454 positiivset testi tulemust. Üks positiivne testi vastus laekus Lääne maakonda, teatas terviseamet laupäeval.
Laupäevahommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 74 inimest, neist seitse on juhitaval hingamisel.
Eelmise ööpäeva jooksul suri Pärnu haiglas ravil olnud suri 82 aastane mees. Kokku on koroonaviirus Eestis nõudnud 53 inimese elu.
Laupäevase seisuga on haiglast koju saadetud 244 inimest, lõpetatud 256 haigusjuhtu. Reedese seisuga oli koju saadetud 240 inimest, lõpetatud 252 haigusjuhtu.
Eestis on kokku tehtud 54 464 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 esmast testi, nendest 1 699 ehk 3,1 protsenti on olnud viiruse suhtes positiivsed. Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata www.terviseamet.ee/koroonakaart.
Eriolukord seoses koroonaviiruse leviku piiramisega kestab Eestis 17. maini. Eriolukorra ajal kehtib avalikus kohas viibimisel 2+2 reegel: üheskoos tohib liikuda kuni kaks inimest ning teistega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad.
Keelatud on kõik avalikud kogunemised, kinoseansid, üritused ööklubides, etendused, kontserdid ja konverentsid ning spordi- ja liikumisüritused. Samuti on keelatud muuseumide ja muude näitusasutuste külastamine.
Viibimiskeeld kehtib avalikuks kasutamiseks mõeldud spordisaalides, jõusaalides, saunades, spaades, spordiklubides, basseinides, veekeskustes, ujulates, päevakeskustes, kasiinodes ja mänguautomaatide saalides, vesipiibukohvikutes, meelelahutus- ja lõbustusasutustes ja laste mängutubades.
Välijõusaalid ja vabaõhumuuseumid avatakse 2. mail, mil hakatakse lubama ka spordiürituste korraldamist õues.
### Response:
Ööpäevaga lisandus viis positiivset koroonatesti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiljuti võis lugeda uudist, kuidas USA toornafta hind sattus ületootmise ja alatarbimise tulemusena vabalangusesse ning maandus lõpuks miinus 37 dollaril barreli kohta. Hea küll, Eesti piirkonna hind sõltub teisest, Brenti toornafta väärtusest, mis antud arvamusloo sissejuhatuse kirjutamise hetkel ei ole veel läbi põranda kukkunud, kuid selgelt liigub sarnases suunas.
Ühiskonnas laineid löönud uut Eesti Energia õlitehast kiidetakse jätkuvalt kui lollikindlat plaani Ida-Virumaa tulevase õitsengu tagamiseks. Arvestades, et õli hindade volatiilsust tunnistab ka põlevkivisektor ise, siis keda täpsemalt lollitatakse?
Üllatus puudub
Tundub, et kohalikud kütuseeksperdid kas ei loe rahvusvahelisi raporteid või nopivad sealt välja vaid endale meelepärase info. Hetkeolukord maailma õliturul ei saa olla üllatus, sest seda võimalust kajastati juba ÜRO osalusel koostatud 2019. aasta raportis isegi enne igasugust koroonakriisi: mitmed suurriigid panustavad oma toodangu ekspordi kasvamise, samal ajal kui teised sihivad importkütuste vähendamist.
Tulemuseks on loogiliselt üleinvesteerimine, hüljatud varad, töölised ning kogukonnad. Sel põhjusel näemegi täna osades piirkondades negatiivseid kütusehindu. Vabaühendused on aastaid rõhutanud, et puhtama ja kliimasõbralikuma tuleviku kontekstis ei ole tarbijatel seda õli vaja.
Praegu näeme, et isegi tootjatel endal ei ole seda õli vaja! Eesti Energia panustab pikaaegsetele trendidele, mis näitavad stabiilset ja kõrget õli hinda - selle varjus loodab meie riigiettevõte aga sisuliselt, et Euroopa kliimapoliitika põrub täielikult.
Kes aga süsinikuemissiooni hinna kujunemist vähegi uurinud on, teab hästi, et see hind kujundatakse sihilike poliitikatega, mis on juba korduvalt ja ilma erilise etteteatamiseta karmistunud.
Lisaks õõnestab Eesti Energia iseenda jalgealust (nii piltlikult kui ka ülekantud tähenduses), müües Enefit tehnoloogiat ka välismaale, et seejärel nende uute tootmisüksustega ise konkureerima asuda. Muidugi võib Eesti riik otsustada õlitootmisele senisest veel rohkem hakata peale maksma, aga kusagil peab ju olema piir?
Ida-Virumaa tulevik
Kui tuleb õlitehas, peab mõistagi tulema ka eelrafineerimistehas: esimese toodang on ilma teiseta alla standardite ja teise jaoks ei ole piisavalt toorainet ilma esimeseta. On arusaamatu, miks valitsus selle osas jätkuvalt hämab.
"Samas on kopp sisuliselt juba maha löödud - kuidas saab selles valguses enam sisulist arutelu arendada?"
Eesti Energia juht Hando Sutter on pärast positiivset rahastusotsust öelnud, et avalik dialoog õlitehase ümber on väga tervitatav. Samas on kopp sisuliselt juba maha löödud - kuidas saab selles valguses enam sisulist arutelu arendada?
Diskussioon muidugi toimub edasi. Samal päeval, kui USA-s otsiti lolli, kes õli ostaks, toimus Eesti riigikogus arutelu Ida-Virumaa tuleviku ümber. Jüri Ratas kirjeldas õlitehase rolli regiooni õiglase ülemineku rahastamisel kui tegevust, mis "ei anna juurde ega ei halvenda".
Tegemist on seega null-summa mänguga, mida on otsustatud teha lihtsalt tegemise rõõmu pärast. Lisaks selgub, et puudub info konkreetse õlitehase mõjust rahva tervisele. Kui info olekski olemas, võib-olla salastatakse igaks juhuks seegi sarnaselt õlitehase majandusliku tasuvuse analüüsiga?
Nõustun Jevgeni Ossinovski arvamusega riigikogu saalis: loota, et mida rohkem me sellesse valdkonda investeerime, seda paremini läheb Ida-Viru maakonnal - kogemus seda kahjuks ei kinnita ei meil ega üheski teises riigis, kus on olnud sarnane mure.
Ühiskondlik dialoog Ida-Virumaa tuleviku üle ei saa olla test, kus ette on antud vaid üks õline vastusevariant. Erinevatel osapooltel on muidugi omad eesmärgid, teistsugune arusaam probleemist, omamoodi lahendused ja viis nende saavutamiseks. Praegu on meil aga reaalne võimalus need teemad selgeks rääkida, mitte üksteist ühiskondlikult distantseerida. | Madis Vasser: uut õlitehast ei vaja isegi Eesti Energia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiljuti võis lugeda uudist, kuidas USA toornafta hind sattus ületootmise ja alatarbimise tulemusena vabalangusesse ning maandus lõpuks miinus 37 dollaril barreli kohta. Hea küll, Eesti piirkonna hind sõltub teisest, Brenti toornafta väärtusest, mis antud arvamusloo sissejuhatuse kirjutamise hetkel ei ole veel läbi põranda kukkunud, kuid selgelt liigub sarnases suunas.
Ühiskonnas laineid löönud uut Eesti Energia õlitehast kiidetakse jätkuvalt kui lollikindlat plaani Ida-Virumaa tulevase õitsengu tagamiseks. Arvestades, et õli hindade volatiilsust tunnistab ka põlevkivisektor ise, siis keda täpsemalt lollitatakse?
Üllatus puudub
Tundub, et kohalikud kütuseeksperdid kas ei loe rahvusvahelisi raporteid või nopivad sealt välja vaid endale meelepärase info. Hetkeolukord maailma õliturul ei saa olla üllatus, sest seda võimalust kajastati juba ÜRO osalusel koostatud 2019. aasta raportis isegi enne igasugust koroonakriisi: mitmed suurriigid panustavad oma toodangu ekspordi kasvamise, samal ajal kui teised sihivad importkütuste vähendamist.
Tulemuseks on loogiliselt üleinvesteerimine, hüljatud varad, töölised ning kogukonnad. Sel põhjusel näemegi täna osades piirkondades negatiivseid kütusehindu. Vabaühendused on aastaid rõhutanud, et puhtama ja kliimasõbralikuma tuleviku kontekstis ei ole tarbijatel seda õli vaja.
Praegu näeme, et isegi tootjatel endal ei ole seda õli vaja! Eesti Energia panustab pikaaegsetele trendidele, mis näitavad stabiilset ja kõrget õli hinda - selle varjus loodab meie riigiettevõte aga sisuliselt, et Euroopa kliimapoliitika põrub täielikult.
Kes aga süsinikuemissiooni hinna kujunemist vähegi uurinud on, teab hästi, et see hind kujundatakse sihilike poliitikatega, mis on juba korduvalt ja ilma erilise etteteatamiseta karmistunud.
Lisaks õõnestab Eesti Energia iseenda jalgealust (nii piltlikult kui ka ülekantud tähenduses), müües Enefit tehnoloogiat ka välismaale, et seejärel nende uute tootmisüksustega ise konkureerima asuda. Muidugi võib Eesti riik otsustada õlitootmisele senisest veel rohkem hakata peale maksma, aga kusagil peab ju olema piir?
Ida-Virumaa tulevik
Kui tuleb õlitehas, peab mõistagi tulema ka eelrafineerimistehas: esimese toodang on ilma teiseta alla standardite ja teise jaoks ei ole piisavalt toorainet ilma esimeseta. On arusaamatu, miks valitsus selle osas jätkuvalt hämab.
"Samas on kopp sisuliselt juba maha löödud - kuidas saab selles valguses enam sisulist arutelu arendada?"
Eesti Energia juht Hando Sutter on pärast positiivset rahastusotsust öelnud, et avalik dialoog õlitehase ümber on väga tervitatav. Samas on kopp sisuliselt juba maha löödud - kuidas saab selles valguses enam sisulist arutelu arendada?
Diskussioon muidugi toimub edasi. Samal päeval, kui USA-s otsiti lolli, kes õli ostaks, toimus Eesti riigikogus arutelu Ida-Virumaa tuleviku ümber. Jüri Ratas kirjeldas õlitehase rolli regiooni õiglase ülemineku rahastamisel kui tegevust, mis "ei anna juurde ega ei halvenda".
Tegemist on seega null-summa mänguga, mida on otsustatud teha lihtsalt tegemise rõõmu pärast. Lisaks selgub, et puudub info konkreetse õlitehase mõjust rahva tervisele. Kui info olekski olemas, võib-olla salastatakse igaks juhuks seegi sarnaselt õlitehase majandusliku tasuvuse analüüsiga?
Nõustun Jevgeni Ossinovski arvamusega riigikogu saalis: loota, et mida rohkem me sellesse valdkonda investeerime, seda paremini läheb Ida-Viru maakonnal - kogemus seda kahjuks ei kinnita ei meil ega üheski teises riigis, kus on olnud sarnane mure.
Ühiskondlik dialoog Ida-Virumaa tuleviku üle ei saa olla test, kus ette on antud vaid üks õline vastusevariant. Erinevatel osapooltel on muidugi omad eesmärgid, teistsugune arusaam probleemist, omamoodi lahendused ja viis nende saavutamiseks. Praegu on meil aga reaalne võimalus need teemad selgeks rääkida, mitte üksteist ühiskondlikult distantseerida.
### Response:
Madis Vasser: uut õlitehast ei vaja isegi Eesti Energia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeleolukas sõit sai alguse neljapäeva hommikul kell 7.10 Kuressaare kesklinnast pärast "Terevisioonile" antud intervjuud ja sõit lõpetati kell 17.50 Kuressaare haigla peasissekäigu ees, kuhu oli kahest kiirabiautost moodustatud finišivärav. Mehed startisid ja finišeerusid sümboolselt Kuressaare kiirabiautode saatel. Heategevusliku sõidu jooksul läbiti järgmised vahefinišid: Sandla, Tornimäe, Orissaare, Leisi, Võhma, Mustjala, Kaugatoma, Sääre, Salme.
Kogu sõidu jooksul oli võimalik toetada Kuressaare haiglat annetusliinide numbritele helistades või pangaülekannet tehes.
"Sõit oli väga vinge ja emotsionaalne," võttis Räim sõidu kokku. "Eriti lahedaks tegi asja see, et inimesed olid raja ääres korralike vahedega kaasa elamas ning lehvitasid meile sinimustvalgete lippudega. Arvasin tegelikult sõitu planeerides, et tuleb raskem päev. Õnneks vedas meil ilmaga. Kruusateedel samuti äpardusi ei juhtunud ja kõik kulges plaanipäraselt. Ma ise tundsin jalgades väsimust 270 km peal, aga tegelikult polnud hullu midagi. Võimalik, et olin selleks pikaks sõiduks psühholoogiliselt hästi valmistunud. Kõige olulisem, et suutsime lõpuni sõita, toetajatele loodetavasti häid emotsioone pakkuda ning Kuressaare haiglale toetust avaldada ja annetusi koguda. See emotsioon, millega haigla ja kiirabi töötajad meid vastu võtsid, on unustamatu ja jääb kindlasti eluks ajaks meelde."
Kalf lisas: "Ma olen üllatunud, kui kiiresti see sõit tegelikult läks. Suur abi oli loomulikult meie esimese treeneri Indrek Rannama liitumisest. Üle 200 km kaasa sõitnud Rannamata me ilmselt saavutatud kiirust poleks suutnud hoida. Nii hea seltskonna ja suurepärase ilmata olnuks ettevõtmine kindlasti palju piinarikkam."
Heategevusliku sõidu alguse ja lõpu tegi ise rattal kaasa ka Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane. "See oli meie haiglale ajalooline päev ja väga hea päev ka saare kogukonnale. Viimased kaks aastat on haigla püüdnud luua endale fondi, mille abil arendada teenuseid, mida ei rahasta haigekassa, pakkuda personalile rahvusvaheliste tippspetsialistide koolitusi ja leida võimalusi töötajate koolitamiseks välismaistes tipphaiglates. Juba enne koroonakriisi soovis Kuressaare haigla tõsta kogukonna teadlikkust haigustest ja tervisest ning areneda üha enam Tervisemajaks," rääkis Laane.
"Mihkel Räim ja Steven Kalf tõestasid oma ettevõtmisega, et nii toetus haiglale kui ka tervislike eluviiside edendamine on saavutatav," jätkas Laane. "Loodame, et meie kogukond üle kogu Saaremaa nakatus kohalike profiratturite toodud heast pisikust, aidates haiglat raskel hetkel ning samal ajal edendades tervislikke eluviise ja füüsilist aktiivsust. Terves kehas on terve vaim! Terve keha suudab paremini vastu seista haigustele, sealhulgas ka koroonaviirusele. Kuressaare haigla tänab Mihkel Räime, Steven Kalfi ja kogu jalgrattasõidu toetusmeeskonda. Sügav kummardus kõigile, te olete meie kangelased ja eeskujud! Loodame, et 30. aprilli sündmus sisendab meile ja ka teistele usku organiseerida haigla terviseüritust, olgu see siis matkamine, kõndimine või jalgrattasõit. Saaremaa on heade tegude saar." | Heategevusliku rattasõiduga koguti Kuressaare haigla toetuseks üle 11 000 euro | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeleolukas sõit sai alguse neljapäeva hommikul kell 7.10 Kuressaare kesklinnast pärast "Terevisioonile" antud intervjuud ja sõit lõpetati kell 17.50 Kuressaare haigla peasissekäigu ees, kuhu oli kahest kiirabiautost moodustatud finišivärav. Mehed startisid ja finišeerusid sümboolselt Kuressaare kiirabiautode saatel. Heategevusliku sõidu jooksul läbiti järgmised vahefinišid: Sandla, Tornimäe, Orissaare, Leisi, Võhma, Mustjala, Kaugatoma, Sääre, Salme.
Kogu sõidu jooksul oli võimalik toetada Kuressaare haiglat annetusliinide numbritele helistades või pangaülekannet tehes.
"Sõit oli väga vinge ja emotsionaalne," võttis Räim sõidu kokku. "Eriti lahedaks tegi asja see, et inimesed olid raja ääres korralike vahedega kaasa elamas ning lehvitasid meile sinimustvalgete lippudega. Arvasin tegelikult sõitu planeerides, et tuleb raskem päev. Õnneks vedas meil ilmaga. Kruusateedel samuti äpardusi ei juhtunud ja kõik kulges plaanipäraselt. Ma ise tundsin jalgades väsimust 270 km peal, aga tegelikult polnud hullu midagi. Võimalik, et olin selleks pikaks sõiduks psühholoogiliselt hästi valmistunud. Kõige olulisem, et suutsime lõpuni sõita, toetajatele loodetavasti häid emotsioone pakkuda ning Kuressaare haiglale toetust avaldada ja annetusi koguda. See emotsioon, millega haigla ja kiirabi töötajad meid vastu võtsid, on unustamatu ja jääb kindlasti eluks ajaks meelde."
Kalf lisas: "Ma olen üllatunud, kui kiiresti see sõit tegelikult läks. Suur abi oli loomulikult meie esimese treeneri Indrek Rannama liitumisest. Üle 200 km kaasa sõitnud Rannamata me ilmselt saavutatud kiirust poleks suutnud hoida. Nii hea seltskonna ja suurepärase ilmata olnuks ettevõtmine kindlasti palju piinarikkam."
Heategevusliku sõidu alguse ja lõpu tegi ise rattal kaasa ka Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane. "See oli meie haiglale ajalooline päev ja väga hea päev ka saare kogukonnale. Viimased kaks aastat on haigla püüdnud luua endale fondi, mille abil arendada teenuseid, mida ei rahasta haigekassa, pakkuda personalile rahvusvaheliste tippspetsialistide koolitusi ja leida võimalusi töötajate koolitamiseks välismaistes tipphaiglates. Juba enne koroonakriisi soovis Kuressaare haigla tõsta kogukonna teadlikkust haigustest ja tervisest ning areneda üha enam Tervisemajaks," rääkis Laane.
"Mihkel Räim ja Steven Kalf tõestasid oma ettevõtmisega, et nii toetus haiglale kui ka tervislike eluviiside edendamine on saavutatav," jätkas Laane. "Loodame, et meie kogukond üle kogu Saaremaa nakatus kohalike profiratturite toodud heast pisikust, aidates haiglat raskel hetkel ning samal ajal edendades tervislikke eluviise ja füüsilist aktiivsust. Terves kehas on terve vaim! Terve keha suudab paremini vastu seista haigustele, sealhulgas ka koroonaviirusele. Kuressaare haigla tänab Mihkel Räime, Steven Kalfi ja kogu jalgrattasõidu toetusmeeskonda. Sügav kummardus kõigile, te olete meie kangelased ja eeskujud! Loodame, et 30. aprilli sündmus sisendab meile ja ka teistele usku organiseerida haigla terviseüritust, olgu see siis matkamine, kõndimine või jalgrattasõit. Saaremaa on heade tegude saar."
### Response:
Heategevusliku rattasõiduga koguti Kuressaare haigla toetuseks üle 11 000 euro |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muuseumi mullused tulud olid 1 930 470 eurot ehk pea kaks korda suuremad kui aasta varem. Kolmveerandi tuludest andsid toetused (1 444 558 eurot) ja veerandi majandustegevus (485 552 eurot), kirjutab Saarte Hääl.
Sihtasutuse nõukogu esimees Jaanis Prii selgitas, et eelmise aasta toetuste suure numbri taga on projektiraha, millest suure osa moodustas EAS-i projekt "Kuressaare kindluse kui turismiobjekti arendamine". Valmisid mänguväljak ja õppeklass, sissepääsuteed said uue munakivikatendi, markeeriti keskaegne ringmüür, restaureeriti eskarpmüür jne.
Suuremate tulude kõrval kasvasid mullu ka muuseumi kulud. Tööjõule kulus 639 311 eurot, mis on 78 285 euro võrra rohkem kui aasta varem. Nõukogule ja juhatusele kulus sellest 32 610 eurot, millest 23 800 eurot moodustas juhatuse liikme Rita Valge tasu. Prii sõnul on tööjõukulude kasv seotud asutuse struktuurimuudatustega.
Kokkuvõttes jäi muuseum 759 951 euroga plussi võrreldes 144 952-eurose miinusega 2018. aastal. Prii täpsustas, et lisaks suurele projektiraha mahule aitas positiivset majandustulemust saavutada ka amortisatsiooniarvestuse muutmine.
Käesoleva aasta võtmetegevused on uue püsiekspositsiooni ettevalmistamine, 2021. a toimuva näituse ja rahvusvahelise konverentsi "Viikingid enne viikingeid – Salme laevmatused" ettevalmistamine ja muud tegevused mahus, mida võimaldab COVID-19 puhangust tingitud finantsolukord. Tänavu on plaanitud lõpule viia EAS-i projekti "Kuressaare kindluse kui turismiobjekti arendamine" teine etapp. | Saaremaa muuseumi majandusnäitajad on miinusest jõudnud korralikule plusspoolele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muuseumi mullused tulud olid 1 930 470 eurot ehk pea kaks korda suuremad kui aasta varem. Kolmveerandi tuludest andsid toetused (1 444 558 eurot) ja veerandi majandustegevus (485 552 eurot), kirjutab Saarte Hääl.
Sihtasutuse nõukogu esimees Jaanis Prii selgitas, et eelmise aasta toetuste suure numbri taga on projektiraha, millest suure osa moodustas EAS-i projekt "Kuressaare kindluse kui turismiobjekti arendamine". Valmisid mänguväljak ja õppeklass, sissepääsuteed said uue munakivikatendi, markeeriti keskaegne ringmüür, restaureeriti eskarpmüür jne.
Suuremate tulude kõrval kasvasid mullu ka muuseumi kulud. Tööjõule kulus 639 311 eurot, mis on 78 285 euro võrra rohkem kui aasta varem. Nõukogule ja juhatusele kulus sellest 32 610 eurot, millest 23 800 eurot moodustas juhatuse liikme Rita Valge tasu. Prii sõnul on tööjõukulude kasv seotud asutuse struktuurimuudatustega.
Kokkuvõttes jäi muuseum 759 951 euroga plussi võrreldes 144 952-eurose miinusega 2018. aastal. Prii täpsustas, et lisaks suurele projektiraha mahule aitas positiivset majandustulemust saavutada ka amortisatsiooniarvestuse muutmine.
Käesoleva aasta võtmetegevused on uue püsiekspositsiooni ettevalmistamine, 2021. a toimuva näituse ja rahvusvahelise konverentsi "Viikingid enne viikingeid – Salme laevmatused" ettevalmistamine ja muud tegevused mahus, mida võimaldab COVID-19 puhangust tingitud finantsolukord. Tänavu on plaanitud lõpule viia EAS-i projekti "Kuressaare kindluse kui turismiobjekti arendamine" teine etapp.
### Response:
Saaremaa muuseumi majandusnäitajad on miinusest jõudnud korralikule plusspoolele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otsuseni jõuti erakorralisel videokonverentsil, kust võtsid osa kõikide klubide esindajad, mängijate ühendus, kohalik jalgpalliliit ning treenerite ja kohtunike liit. Kuulujuttude järgi olid varasemalt hooaja jätkumise vastu Torino ning Brescia, kes asuvad momendil 15. ja 20. positsioonil liigatabelis, kirjutab Soccernet.ee.
Samas otsus jätkata vajab ka riigi valitsuse kinnitust. Momendil on valitsus väidetavalt valmis tühistama hooaega, kui Itaalia jalgpalliliit ei mõtle välja meetodi, kuidas mängijaid ja teisi jalgpalliga seotud inimesi ohutult platsile saada.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Itaalia kõrgliigaklubid otsustasid ühehäälselt meistrivõistlustega jätkata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Otsuseni jõuti erakorralisel videokonverentsil, kust võtsid osa kõikide klubide esindajad, mängijate ühendus, kohalik jalgpalliliit ning treenerite ja kohtunike liit. Kuulujuttude järgi olid varasemalt hooaja jätkumise vastu Torino ning Brescia, kes asuvad momendil 15. ja 20. positsioonil liigatabelis, kirjutab Soccernet.ee.
Samas otsus jätkata vajab ka riigi valitsuse kinnitust. Momendil on valitsus väidetavalt valmis tühistama hooaega, kui Itaalia jalgpalliliit ei mõtle välja meetodi, kuidas mängijaid ja teisi jalgpalliga seotud inimesi ohutult platsile saada.
Loe rohkem Soccernet.ee-st.
### Response:
Itaalia kõrgliigaklubid otsustasid ühehäälselt meistrivõistlustega jätkata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vaatamata erakorralisele ajale riigis, algab uus põllutöödega tegelemise ja pindalatoetuste taotlemise aeg nagu tavaliselt ikka kevadel. PRIA teenindusbürood on küll suletud, kuid kõik taotlused saab nagu eelnevatel aastatelgi esitada läbi e-kanali e-PRIAs," ütles PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell pressiteate vahendusel. Ta lisas, et kui taotlemisega seoses tekib küsimusi, tasuks PRIA-ga ühendust võtta, et taotlused saaks võimalikult varakult esitatud
Toetusi on kokku ligi paarkümmend ja pindala- ning loomapõhiste toetuste maksmiseks on 2020. aasta eelarves kokku 240 miljonit eurot.
Taotlusi saab e-PRIAs esitada 2.-21. maini ja pärast seda hilinenult veel 15. juunini. PRIA palub taotluse esitada võimalikult varakult.
"Eriolukorrast tulenevalt on PRIA teenindusbürood suletud kuni eriolukorra lõpuni. Eriolukorra lõppedes teenindame teenindusbüroodes ainult eelregistreeritud kliente. Enne teenindusbüroosse tulemist palume tutvuda PRIA veebilehel avaldatud infoga ja broneerida aeg taotluse esitamiseks," teatas ameti pressiesindaja laupäeval.
Tänavu saab taotleda järgmisi toetusi
Otsetoetused:
- ühtne pindalatoetus (ÜPT) ning kliimat- ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (ROH);
- noore põllumajandustootja toetus (NPT);
- puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus (PKV);
- jätkata saab väikepõllumajandustootjate toetuse (VPT) kavas osalemisega.
Üleminekutoetused:
· põllumajanduskultuuri üleminekutoetus (PTO);
· heinaseemne üleminekutoetus (SEL).
Maaelu arengukava 2014-2020 toetused:
1. Keskkonna- ja kliimameede ehk põllumajanduslik keskkonnatoetus:
· keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM);
· keskkonnasõbraliku aianduse köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetus (KSK);
· keskkonnasõbraliku aianduse puuvilja- ja marjakasvatuse toetus (KSA);
· piirkondlik mullakaitse toetus (MULD);
· piirkondlik veekaitse toetus (VESI);
· kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (SORT);
· ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL);
· poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (PLK).
2. Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus (MAH).
3. Loomade heaolu toetus (LHT).
4. Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus (NAT).
PRIA palub kõigil taotlejatel tutvuda soovitud toetuste saamise täpsemate tingimustega meetmete määrustest, tutvustustest ning "Abiks taotlejale" juhenditest, mis avaldatakse PRIA kodulehel www.pria.ee.
Toetuste ja e-PRIA kasutamise kohta saab infot ja abi küsida PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Pindalatoetuste osas saab lisaks abi ka pöördudes MES nõuandeteenistuse konsulentide poole. Täpsem info on leitav www.pikk.ee.
MES pakub toetuste taotlejatele abi
Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) nõuandeteenistuse konsulendid juhendavad e-PRIA keskkonnas toetuste taotlejaid pea kõigis Eesti maakondades. Juhendajateks on kogenud põllu- ja maamajanduse kutsetunnistusega konsulendid ning neilt saab abi erinevates küsimustes, seal hulgas kliendiks registreerimisel, põldude elektroonilisele kaardile joonistamisel ja põllumassiivide piiride muutmisel, teatas MES-i pressiesindaja laupäeval.
"Seoses koroonaviiruse jätkuva levikuga soovitame sel aastal juhendamine võimaluse korral planeerida nii, et suurema osa juhendamisest saaks läbi viia elektrooniliste kanalite kaudu – kas siis suheldes konsulendiga interneti või telefoni teel. Kui on siiski vajadus konsulendi juurde kohapeale tulla, siis palume rangelt kinni pidada ohutusnõuetest ning kanda kaitsemaski," märkis MES nõuandeteenistuse juht Leho Verk pressiteate vahendusel. Ta lisas, et konsulendid juhendavad ainult eelregistreerimise alusel, seega palume juhendamise aeg varakult broneerida.
Tasuta juhendamist on võimalik saada põllumajandusega tegeleval füüsilisel isikul või eraõiguslikul juriidilisel isikul, kelle omandis on või kes kasutab muul õiguslikul alusel vähemalt 0,3 ha maatulundusmaad ning on registreeritud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris.
Rohkem infot pindalatoetuste taotluste nõustamise kohta ja konsulentide kontaktid leiab MES nõuandeteenistuse kodulehelt.
e-PRIA tugiteenust rahastatakse Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 vahenditest ja see on kuni 2 tunni ulatusel ülalpool toodud tingimustele vastavale taotlejale tasuta. Tugiteenuse osutamist korraldab MES nõuandeteenistus. | PRIA alustas e-keskkonnas toetusetaotluste vastuvõtmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vaatamata erakorralisele ajale riigis, algab uus põllutöödega tegelemise ja pindalatoetuste taotlemise aeg nagu tavaliselt ikka kevadel. PRIA teenindusbürood on küll suletud, kuid kõik taotlused saab nagu eelnevatel aastatelgi esitada läbi e-kanali e-PRIAs," ütles PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell pressiteate vahendusel. Ta lisas, et kui taotlemisega seoses tekib küsimusi, tasuks PRIA-ga ühendust võtta, et taotlused saaks võimalikult varakult esitatud
Toetusi on kokku ligi paarkümmend ja pindala- ning loomapõhiste toetuste maksmiseks on 2020. aasta eelarves kokku 240 miljonit eurot.
Taotlusi saab e-PRIAs esitada 2.-21. maini ja pärast seda hilinenult veel 15. juunini. PRIA palub taotluse esitada võimalikult varakult.
"Eriolukorrast tulenevalt on PRIA teenindusbürood suletud kuni eriolukorra lõpuni. Eriolukorra lõppedes teenindame teenindusbüroodes ainult eelregistreeritud kliente. Enne teenindusbüroosse tulemist palume tutvuda PRIA veebilehel avaldatud infoga ja broneerida aeg taotluse esitamiseks," teatas ameti pressiesindaja laupäeval.
Tänavu saab taotleda järgmisi toetusi
Otsetoetused:
- ühtne pindalatoetus (ÜPT) ning kliimat- ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (ROH);
- noore põllumajandustootja toetus (NPT);
- puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus (PKV);
- jätkata saab väikepõllumajandustootjate toetuse (VPT) kavas osalemisega.
Üleminekutoetused:
· põllumajanduskultuuri üleminekutoetus (PTO);
· heinaseemne üleminekutoetus (SEL).
Maaelu arengukava 2014-2020 toetused:
1. Keskkonna- ja kliimameede ehk põllumajanduslik keskkonnatoetus:
· keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM);
· keskkonnasõbraliku aianduse köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetus (KSK);
· keskkonnasõbraliku aianduse puuvilja- ja marjakasvatuse toetus (KSA);
· piirkondlik mullakaitse toetus (MULD);
· piirkondlik veekaitse toetus (VESI);
· kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (SORT);
· ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL);
· poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (PLK).
2. Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus (MAH).
3. Loomade heaolu toetus (LHT).
4. Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus (NAT).
PRIA palub kõigil taotlejatel tutvuda soovitud toetuste saamise täpsemate tingimustega meetmete määrustest, tutvustustest ning "Abiks taotlejale" juhenditest, mis avaldatakse PRIA kodulehel www.pria.ee.
Toetuste ja e-PRIA kasutamise kohta saab infot ja abi küsida PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Pindalatoetuste osas saab lisaks abi ka pöördudes MES nõuandeteenistuse konsulentide poole. Täpsem info on leitav www.pikk.ee.
MES pakub toetuste taotlejatele abi
Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) nõuandeteenistuse konsulendid juhendavad e-PRIA keskkonnas toetuste taotlejaid pea kõigis Eesti maakondades. Juhendajateks on kogenud põllu- ja maamajanduse kutsetunnistusega konsulendid ning neilt saab abi erinevates küsimustes, seal hulgas kliendiks registreerimisel, põldude elektroonilisele kaardile joonistamisel ja põllumassiivide piiride muutmisel, teatas MES-i pressiesindaja laupäeval.
"Seoses koroonaviiruse jätkuva levikuga soovitame sel aastal juhendamine võimaluse korral planeerida nii, et suurema osa juhendamisest saaks läbi viia elektrooniliste kanalite kaudu – kas siis suheldes konsulendiga interneti või telefoni teel. Kui on siiski vajadus konsulendi juurde kohapeale tulla, siis palume rangelt kinni pidada ohutusnõuetest ning kanda kaitsemaski," märkis MES nõuandeteenistuse juht Leho Verk pressiteate vahendusel. Ta lisas, et konsulendid juhendavad ainult eelregistreerimise alusel, seega palume juhendamise aeg varakult broneerida.
Tasuta juhendamist on võimalik saada põllumajandusega tegeleval füüsilisel isikul või eraõiguslikul juriidilisel isikul, kelle omandis on või kes kasutab muul õiguslikul alusel vähemalt 0,3 ha maatulundusmaad ning on registreeritud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris.
Rohkem infot pindalatoetuste taotluste nõustamise kohta ja konsulentide kontaktid leiab MES nõuandeteenistuse kodulehelt.
e-PRIA tugiteenust rahastatakse Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 vahenditest ja see on kuni 2 tunni ulatusel ülalpool toodud tingimustele vastavale taotlejale tasuta. Tugiteenuse osutamist korraldab MES nõuandeteenistus.
### Response:
PRIA alustas e-keskkonnas toetusetaotluste vastuvõtmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tesla aktsia hind on minu arvates liiga kõrge," kirjutas Musk Twitteris ühes mitmest kommentaarist, milles ta muuhulgas lubas ka oma osaluse müüa.
Tesla stock price is too high imo
— Elon Musk (@elonmusk) May 1, 2020
Samas kirjutas Musk ka mitu segase sõnumiga säutsu.
Musk sai 2018. aastal 20 miljonit dollari trahvi, kui kirjutas säutsu Tesla tuleviku kohta New Yorgi börsil ning pärast seda kohustati teda kõik oma säutsud eelnevalt juristidega kooskõlastama, märkis BBC.
Ajaleht The Wall Street Journal kirjutas, et küsis Muskilt, kas ta tegi aktsiahinna kohta nalja, mille peale sai miljardärilt vastuse "Ei".
Tesla väärtus on sel aastal hoogsalt kasvanud ja jõudnud 100 miljardini, mis oleks piiriks, mis vallandaks sadade miljonite ulatuses boonuse maksmise omanikule. | Elon Muski säuts kahandas Tesla väärtust 14 miljardi võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tesla aktsia hind on minu arvates liiga kõrge," kirjutas Musk Twitteris ühes mitmest kommentaarist, milles ta muuhulgas lubas ka oma osaluse müüa.
Tesla stock price is too high imo
— Elon Musk (@elonmusk) May 1, 2020
Samas kirjutas Musk ka mitu segase sõnumiga säutsu.
Musk sai 2018. aastal 20 miljonit dollari trahvi, kui kirjutas säutsu Tesla tuleviku kohta New Yorgi börsil ning pärast seda kohustati teda kõik oma säutsud eelnevalt juristidega kooskõlastama, märkis BBC.
Ajaleht The Wall Street Journal kirjutas, et küsis Muskilt, kas ta tegi aktsiahinna kohta nalja, mille peale sai miljardärilt vastuse "Ei".
Tesla väärtus on sel aastal hoogsalt kasvanud ja jõudnud 100 miljardini, mis oleks piiriks, mis vallandaks sadade miljonite ulatuses boonuse maksmise omanikule.
### Response:
Elon Muski säuts kahandas Tesla väärtust 14 miljardi võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA meditsiiniametnikud on juba varem teatanud, et ravimist on abi olnud raskelt haigestunud koroonaviiruse patsientide ravimisel. Ka president Donald Trump on olnud ravimi häälekas toetaja.
Ühendriikide nakkushaiguste tippekspert Anthony Fauci kolmapäeval, et värske uuringu kohaselt on ravimil selge mõju raskes seisundis COVID-19 patsientidele.
"Andmed näitavad, et remdesiviiril on selge, märkimisväärne, positiivne mõju tervenemisperioodi vähendamisel," ütles ta Valges Majas.
"See tõestab, et ravim suudab seda viirust blokeerida," lisas Fauci.
USA riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut ütles, et kaugelearenenud COVID-19 ja hingamisprobleemidega hospitaliseeritud inimesed paranesid remdesiviiriga kiiremini kui sarnased patsiendid, kes said platseebot.
Remdesiviiriga ravitud patsientidel toimus paranemine 31 protsenti kiiremini.
Remdesiviiri arendas välja USA ettevõte Gilead Sciences. | Remdesiviir sai Ühendriikides heakskiidu koroonaravimina kasutamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA meditsiiniametnikud on juba varem teatanud, et ravimist on abi olnud raskelt haigestunud koroonaviiruse patsientide ravimisel. Ka president Donald Trump on olnud ravimi häälekas toetaja.
Ühendriikide nakkushaiguste tippekspert Anthony Fauci kolmapäeval, et värske uuringu kohaselt on ravimil selge mõju raskes seisundis COVID-19 patsientidele.
"Andmed näitavad, et remdesiviiril on selge, märkimisväärne, positiivne mõju tervenemisperioodi vähendamisel," ütles ta Valges Majas.
"See tõestab, et ravim suudab seda viirust blokeerida," lisas Fauci.
USA riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut ütles, et kaugelearenenud COVID-19 ja hingamisprobleemidega hospitaliseeritud inimesed paranesid remdesiviiriga kiiremini kui sarnased patsiendid, kes said platseebot.
Remdesiviiriga ravitud patsientidel toimus paranemine 31 protsenti kiiremini.
Remdesiviiri arendas välja USA ettevõte Gilead Sciences.
### Response:
Remdesiviir sai Ühendriikides heakskiidu koroonaravimina kasutamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ärkamise märke ilmutab kevadel Prantsusmaa meistriks tulnud Pariisi Volley, alistades koduväljakul paljukordse maa meistri Tours´i 3:0 (25, 23, 28). Ardo Kreek aitas võidule kaasa kaheksa punktiga. St Raphaeli naiskond võitis Terville´i Florange 3:0 (21, 16, 27). Anna Kajalina võitjate ridades väljakul ei käinud, Eliise Hollas tõi kaotajatele seitse punkti. Kert Toobal tegi kaks punti Rennes´i 3:0 (27, 19, 23) võidumängus Strasbourgi meeskonnaga. Väga hea oli Andri Aganitsa saak – 12 punkti – 3:2 (20, -23, -21, 15, 13) võidumängus Nantes Rezega. Timo Tammemaa koduklubi jäi 1:3 (-18, -19, 26, -23) alla Setele, kirjutab volley.ee.
Andrus Raadik tegi Soome kõrgliigas oma normi (24 p, rünnakul 63% 35-st 22) ära Pielavesi Sampo – Team Lakkapää mängus. Martti Keel võitjate poolel väljakul ei käinud. Sampo võitis 3:0 (14, 19, 15) ja tõusis tabelis veel ühe korra – kolmandaks. Sampol on kaks mängu vähem peetud, reaalne on tõus veel ühe koha võrra.
Rovaniemi WoVo jäi eile 1:3 (-16, -14, 26, -18) alla Orivesi Ponnistusele. Kristiine Miilen oli 18 punktiga kaotajate resultatiivseim. | Eesti võrkpallurid Prantsusmaal ja Soomes: võite tuli kaotustest enam | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ärkamise märke ilmutab kevadel Prantsusmaa meistriks tulnud Pariisi Volley, alistades koduväljakul paljukordse maa meistri Tours´i 3:0 (25, 23, 28). Ardo Kreek aitas võidule kaasa kaheksa punktiga. St Raphaeli naiskond võitis Terville´i Florange 3:0 (21, 16, 27). Anna Kajalina võitjate ridades väljakul ei käinud, Eliise Hollas tõi kaotajatele seitse punkti. Kert Toobal tegi kaks punti Rennes´i 3:0 (27, 19, 23) võidumängus Strasbourgi meeskonnaga. Väga hea oli Andri Aganitsa saak – 12 punkti – 3:2 (20, -23, -21, 15, 13) võidumängus Nantes Rezega. Timo Tammemaa koduklubi jäi 1:3 (-18, -19, 26, -23) alla Setele, kirjutab volley.ee.
Andrus Raadik tegi Soome kõrgliigas oma normi (24 p, rünnakul 63% 35-st 22) ära Pielavesi Sampo – Team Lakkapää mängus. Martti Keel võitjate poolel väljakul ei käinud. Sampo võitis 3:0 (14, 19, 15) ja tõusis tabelis veel ühe korra – kolmandaks. Sampol on kaks mängu vähem peetud, reaalne on tõus veel ühe koha võrra.
Rovaniemi WoVo jäi eile 1:3 (-16, -14, 26, -18) alla Orivesi Ponnistusele. Kristiine Miilen oli 18 punktiga kaotajate resultatiivseim.
### Response:
Eesti võrkpallurid Prantsusmaal ja Soomes: võite tuli kaotustest enam |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teise koha saanud norralane Daniel Andre Tande jäi maha kõigest 0,2 punktiga, kui avavoorus kukkus maha 136,5 meetri peal ning teises voorus lendas päeva pikimad 143 meetrit. Kolmas oli austerlane Stefan Kraft 284, 8 punktiga - tema sooritused jäid 138 ja 140 meetri peale.
Tulemused: 1. Domen Prevc SLO 286,9 2. Daniel Andre Tande NOR 286,7 3. Stefan Kraft AUT 284,8 4. Kamil Stoch POL 284,5 5. Maciej Kot POL 280,9 6. Markus Eisenbichler GER 278,5 7. Andreas Stjernen NOR 261,8 8. Andreas Kofler AUT 260,2 | Prevc võitis Klingenthali mäel napilt teises voorus hiilanud norralase ees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teise koha saanud norralane Daniel Andre Tande jäi maha kõigest 0,2 punktiga, kui avavoorus kukkus maha 136,5 meetri peal ning teises voorus lendas päeva pikimad 143 meetrit. Kolmas oli austerlane Stefan Kraft 284, 8 punktiga - tema sooritused jäid 138 ja 140 meetri peale.
Tulemused: 1. Domen Prevc SLO 286,9 2. Daniel Andre Tande NOR 286,7 3. Stefan Kraft AUT 284,8 4. Kamil Stoch POL 284,5 5. Maciej Kot POL 280,9 6. Markus Eisenbichler GER 278,5 7. Andreas Stjernen NOR 261,8 8. Andreas Kofler AUT 260,2
### Response:
Prevc võitis Klingenthali mäel napilt teises voorus hiilanud norralase ees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kalle Sepp võitis televaatajate südamed, esitades Georg Otsa poolt kuulsaks lauldud "Mõtiskluse".
Eelmisel aastal võitis telesaate Juss Haasma, 2014. aastal Mart Müürisepp. | Saate "Su nägu kõlab tuttavalt" võitis Kalle Sepp | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kalle Sepp võitis televaatajate südamed, esitades Georg Otsa poolt kuulsaks lauldud "Mõtiskluse".
Eelmisel aastal võitis telesaate Juss Haasma, 2014. aastal Mart Müürisepp.
### Response:
Saate "Su nägu kõlab tuttavalt" võitis Kalle Sepp |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liigat juhib Pärnu, kes on kümne mänguga kogunud 28 punkti. Täna oli suvepealinna võistkond võõrsil 3:0 (25:18, 25:16, 25:19) üle Daugavpilsi klubist. Edu vormistamiseks vajas Pärnu vaid tundi ja veerandit. Eile kõik tõsted realiseerimata jätnud Sander Rätsep oli kuraditosina punktiga tänase kohtumise edukaim. Rünnakul lõi ta maha tosinast tõstest kaks kolmandikku, lisaks kolm serviässa ja kaks edukat sulustamist. Puhkepäeva teenisid nii Edgar Järvekülg, Taavet Leppik kui Hindrek Pulk, kirjutab volley.ee.
Ainsana kaotuseta püsiv Bigbank Tartu sai tabelisse üheksanda võidu 3:1 (21:25, 25:15, 25:22, 25:18) eduga Poliurs/Ozolnieki üle. Tartu kogus blokis kaheksa ja serviga neli enampunkti, rünnakul oli nende protsent 12,5 võrra parem ja vastuvõtul 12,7. Kohtumise jooksul 47 tõstet saanud Bradley Robert Gunter kogus 22 punkti, Kevin Soo oli aga parima efektiivsusnäitajaga (+11). Punkte kogunes temporündajale kuraditosin, millest kuus tulid sulustamisega ja kaks serviga. Seejuures ei eksinud Soo 16st pallingust ainsalgi.
Kolmapäevaseks euromänguks valmistuv Selver Tallinn alistas ASK/Kuldīga 3:0 (25:16, 25:20, 25:21). Seejuures oli kaotanutel vastuvõtul kümneprotsendiline edu, ent rünnakul jäädi alla tosinaga ja blokiga teeniti kaheksa vähempunkti. Võimsa mängu tegi vaid 17-aastane Albert Hurt, kes kogus 15 punkti ja jäi 11ga plussi. Rünnakul lõi ta 20 tõstest punktiks 60 protsenti ehk kaksteist. Oliver Oravi saldoks kogunes 17 punkti (+13). Eurosarjas läheb Selver kolmapäeval võõrsil vastamisi Henri Treiali koduklubi ČEZ Karlovarskoga.
Meistriliigas on Selveril 26 punkti kümnest mängust, Bigbank Tartul on sama saldo ühe vähempeetud kohtumise juures.
Teist päeva järjest teenis punktilisa TTÜ, kes pidi paraku Haapsalus toimunud matšis Jelgavale 2:3 (25:27, 26:24, 25:22, 19:25, 9:15) alla vanduma. Eile alistati Kuldīga 3:0 (25:21, 25:18, 25:20). „Nädalvahetusel teenitud nelja punktiga peab rahule jääma. Liigas pole palju võistkondi, kus mängiksid noored vanuses 19 eluaastat ja nädalavahetusel teenitaks neli punkti,” lausus TTÜ peatreener Janis Sirelpuu. Küll oleks võinud matš TTÜ jaoks parema tulemusega lõppeda, ent avageimis jäi realiseerimata kaks geimpalli ning lõpuks said saatuslikuks kaks omaviga. „Aga kokkuvõttes oli täna võrkpall kindlasti loogilisem kui kuu aega tagasi,” lisas juhendaja. Oscar Leemets tõi TTÜ-le 19 punkti, Tamur Viidalepp lisas 18. Kuus blokipunkti kogunud Jörgen Vanamõisa kogusummaks kujunes 11.
Nädalavahetusel põhisidemängija Keiro Vantsi ja libero Johan Vahterita mänginud Järvamaa Võrkpalliklubi teenis samuti mõlemast kohtumisest punkte. Eile alistati võõrsil 3:2 (17:25, 27:25, 23:25, 25:22, 15:10) Daugavpilsi klubi, täna jäädi sama seisuga alla Jēkabpilsile. Kohtumise geimid lõppesid lätlaste poolt vaadatuna 3:2 (24:26, 27:25, 25:21, 22:25, 15:11). Linas Petravicius kogus 23 punkti, Virko Vantsi lisas 19 ja Martti Rosenblatt 15 (neist kolmandik blokiga). Ilmar Mõttus jõudis samuti kahekohalise saldoni (10), ent rünnakul lõi ta 22 tõstest punktiks vaid viis.
Õnnetult lõppes nädalavahetus aga Rakvere Võrkpalliklubile, kes ei suutnud endast tabelis tagapool oleva RTU/Robežsardze vastu punktiarvet suurendada. Avageim küll võideti, ent kohtumise lõpuks särasid tablool kodumeeskonna 1:3 (25:19, 23:25, 21:25, 18:25) kaotusnumbrid. Seejuures oli Rakvere vastuvõtt koguni 20 protsenti parem, ent rünnakul jäädi ühe võrra alla. Siim Põlluäär, Kevin Saar ja Kaupo Kivisild kogusid küll kolme peale 44 punkti, ent nende kumulatiivseks efektiivsusnäitajaks jäi +10. | Credit24 Meistriliigas jätkub Eesti klubide kolmikvõim | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liigat juhib Pärnu, kes on kümne mänguga kogunud 28 punkti. Täna oli suvepealinna võistkond võõrsil 3:0 (25:18, 25:16, 25:19) üle Daugavpilsi klubist. Edu vormistamiseks vajas Pärnu vaid tundi ja veerandit. Eile kõik tõsted realiseerimata jätnud Sander Rätsep oli kuraditosina punktiga tänase kohtumise edukaim. Rünnakul lõi ta maha tosinast tõstest kaks kolmandikku, lisaks kolm serviässa ja kaks edukat sulustamist. Puhkepäeva teenisid nii Edgar Järvekülg, Taavet Leppik kui Hindrek Pulk, kirjutab volley.ee.
Ainsana kaotuseta püsiv Bigbank Tartu sai tabelisse üheksanda võidu 3:1 (21:25, 25:15, 25:22, 25:18) eduga Poliurs/Ozolnieki üle. Tartu kogus blokis kaheksa ja serviga neli enampunkti, rünnakul oli nende protsent 12,5 võrra parem ja vastuvõtul 12,7. Kohtumise jooksul 47 tõstet saanud Bradley Robert Gunter kogus 22 punkti, Kevin Soo oli aga parima efektiivsusnäitajaga (+11). Punkte kogunes temporündajale kuraditosin, millest kuus tulid sulustamisega ja kaks serviga. Seejuures ei eksinud Soo 16st pallingust ainsalgi.
Kolmapäevaseks euromänguks valmistuv Selver Tallinn alistas ASK/Kuldīga 3:0 (25:16, 25:20, 25:21). Seejuures oli kaotanutel vastuvõtul kümneprotsendiline edu, ent rünnakul jäädi alla tosinaga ja blokiga teeniti kaheksa vähempunkti. Võimsa mängu tegi vaid 17-aastane Albert Hurt, kes kogus 15 punkti ja jäi 11ga plussi. Rünnakul lõi ta 20 tõstest punktiks 60 protsenti ehk kaksteist. Oliver Oravi saldoks kogunes 17 punkti (+13). Eurosarjas läheb Selver kolmapäeval võõrsil vastamisi Henri Treiali koduklubi ČEZ Karlovarskoga.
Meistriliigas on Selveril 26 punkti kümnest mängust, Bigbank Tartul on sama saldo ühe vähempeetud kohtumise juures.
Teist päeva järjest teenis punktilisa TTÜ, kes pidi paraku Haapsalus toimunud matšis Jelgavale 2:3 (25:27, 26:24, 25:22, 19:25, 9:15) alla vanduma. Eile alistati Kuldīga 3:0 (25:21, 25:18, 25:20). „Nädalvahetusel teenitud nelja punktiga peab rahule jääma. Liigas pole palju võistkondi, kus mängiksid noored vanuses 19 eluaastat ja nädalavahetusel teenitaks neli punkti,” lausus TTÜ peatreener Janis Sirelpuu. Küll oleks võinud matš TTÜ jaoks parema tulemusega lõppeda, ent avageimis jäi realiseerimata kaks geimpalli ning lõpuks said saatuslikuks kaks omaviga. „Aga kokkuvõttes oli täna võrkpall kindlasti loogilisem kui kuu aega tagasi,” lisas juhendaja. Oscar Leemets tõi TTÜ-le 19 punkti, Tamur Viidalepp lisas 18. Kuus blokipunkti kogunud Jörgen Vanamõisa kogusummaks kujunes 11.
Nädalavahetusel põhisidemängija Keiro Vantsi ja libero Johan Vahterita mänginud Järvamaa Võrkpalliklubi teenis samuti mõlemast kohtumisest punkte. Eile alistati võõrsil 3:2 (17:25, 27:25, 23:25, 25:22, 15:10) Daugavpilsi klubi, täna jäädi sama seisuga alla Jēkabpilsile. Kohtumise geimid lõppesid lätlaste poolt vaadatuna 3:2 (24:26, 27:25, 25:21, 22:25, 15:11). Linas Petravicius kogus 23 punkti, Virko Vantsi lisas 19 ja Martti Rosenblatt 15 (neist kolmandik blokiga). Ilmar Mõttus jõudis samuti kahekohalise saldoni (10), ent rünnakul lõi ta 22 tõstest punktiks vaid viis.
Õnnetult lõppes nädalavahetus aga Rakvere Võrkpalliklubile, kes ei suutnud endast tabelis tagapool oleva RTU/Robežsardze vastu punktiarvet suurendada. Avageim küll võideti, ent kohtumise lõpuks särasid tablool kodumeeskonna 1:3 (25:19, 23:25, 21:25, 18:25) kaotusnumbrid. Seejuures oli Rakvere vastuvõtt koguni 20 protsenti parem, ent rünnakul jäädi ühe võrra alla. Siim Põlluäär, Kevin Saar ja Kaupo Kivisild kogusid küll kolme peale 44 punkti, ent nende kumulatiivseks efektiivsusnäitajaks jäi +10.
### Response:
Credit24 Meistriliigas jätkub Eesti klubide kolmikvõim |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate poolel viskasid värava Derek Roy, Paul Szczechura, Aleksei Krutšinin ja Maksim Jakutsenja. Riia klubi poolel said tabamuse kirja Lauris Darzins ja Miks Indrašis.
Riia Dinamo on 37 mänguga kogunud 31 punkti ja asub läänekonverentsis kindlalt viimasel ehk 14. kohal. Traktori klubi on 63 silmaga idakonverentsis 5. real. | Riia Dinamo lahkub Tallinnast kaotusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate poolel viskasid värava Derek Roy, Paul Szczechura, Aleksei Krutšinin ja Maksim Jakutsenja. Riia klubi poolel said tabamuse kirja Lauris Darzins ja Miks Indrašis.
Riia Dinamo on 37 mänguga kogunud 31 punkti ja asub läänekonverentsis kindlalt viimasel ehk 14. kohal. Traktori klubi on 63 silmaga idakonverentsis 5. real.
### Response:
Riia Dinamo lahkub Tallinnast kaotusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne tänast ainsana kaotuseta püsinud Kohila Võrkpalliklubi/E-Service võttis vastu esimese kaotuse, tunnistades Leedus koduvõistkonna Achema 3:1 (23, 23, -17, 21) paremust. 18 punktiga tõusis külaliste resultatiivseimaks Anastasiia Gorina. Kertu Laak ja Eliisa Peit toetasid omasid 10 punktiga, kirjutab volley.ee.
Läti turneele võiduka punkti pannud TTÜ/Tradehouse kogus nädalavahetusel maksimaalsed kuus punkti, kui täna oldi võõrsil peetud vastasseisus 3:1 (-19, 20, 19, 19) tulemusega üle SK Babitest. Erle Püvi panustas võitu 18, Reelika Raap 17, Mari Loorman 13 ja Triin Veideman 10 punkti. Kaisa Õunpuu assisteeris 9 punktiga. TTÜ naiskond realiseeris 72-protsendilise pallingu vastuvõtu juures rünnakuid 49-protsendiliselt. Babite samad näitajad olid vastavalt 68% ja 39%. Blokis lätlannadele punktidega 8-10 alla jäänud TTÜ kogus pallingul 13 ja Babite 9 punkti.
Viiendat järjestikust kaotust ei suutnud vältida Famila/Võru Võrkpalliklubi, kes jäi kodupubliku ees kindlalt 0:3 (-15, -19, -13) resultaadiga alla eelmise hooaja finalist Kaunasele. Võõrustajate poolel jõudis ainsana kahekohalise punktisummani Heleene Hollas, kelle arvele märgiti 11 punkti. Leedu naiskond oli selgelt edukam rünnakul (40%-25%) ja pallingu vastuvõtul (57%-42%). Samuti lõid võitjad koguni 17 pallinguässa, võrulannad suutsid sama kolmel korral.
Tallinna Ülikool võitis Läti naiskonna RSU/MVS-i vastu ühe geimi, kuid 1:3 (-24, -22, 27, -22) kaotusest võõrsil mänginud TLÜ-l siiski pääsu ei olnud. Kaheksanda järjestikuse kaotusega leppinud TLÜ ridades kogus Raili Kont-Kontson 19, Dorit Heinastu 14 ja Silja Ostrov 12 punkti. Kui pallingu vastuvõtul (58%) ja rünnakul (TLÜ 35% ja RSU 36%) olid võistkonnad sisuliselt võrdsed, siis mäekõrgune erinevus tekkis blokis, kus lätlannad kogusid TLÜ kuue punkti vastu koguni neliteist punkti.
Kolme kaotuse järel naasis taaskord võitude teele Tartu Ülikool/Eeden, olles koduseinte toetusel 3:0 (21, 20, 22) parem Leedu võistkonnast Alytus Prekyba-Paramast. Ingris Suvi tõi võitjatele 15 ja Kertti Külm 12 punkti, kes mõlemad jäid kaheksa punktiga plusspoolele. Emajõelinna esindus ületas vastast nii rünnakul (41%-34%), pallingu vastuvõtul (61%-44%) kui pallinguässade arvestuses (9-4).
28 punkti kogunud Kohila Võrkpalliklubi/E-Service langes turniiritabelis teiseks, lastes endast mööda 30 punkti kogunud Kaunase. Tartu Ülikool/Eeden hoiab 23 punktiga kolmandat ja TTÜ/Tradehouse 19 punktiga neljandat kohta. Seitse punkti saavutanud Famila/Võru Võrkpalliklubi langes üheteistkümnendaks, viis silma kogunud Tallinna Ülikool hoiab kaheteistkümnendat positsiooni. Tänasega on mängitud pooled põhiturniiri mängud. | Esimese kaotuse saanud Kohila langes tabelis teiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne tänast ainsana kaotuseta püsinud Kohila Võrkpalliklubi/E-Service võttis vastu esimese kaotuse, tunnistades Leedus koduvõistkonna Achema 3:1 (23, 23, -17, 21) paremust. 18 punktiga tõusis külaliste resultatiivseimaks Anastasiia Gorina. Kertu Laak ja Eliisa Peit toetasid omasid 10 punktiga, kirjutab volley.ee.
Läti turneele võiduka punkti pannud TTÜ/Tradehouse kogus nädalavahetusel maksimaalsed kuus punkti, kui täna oldi võõrsil peetud vastasseisus 3:1 (-19, 20, 19, 19) tulemusega üle SK Babitest. Erle Püvi panustas võitu 18, Reelika Raap 17, Mari Loorman 13 ja Triin Veideman 10 punkti. Kaisa Õunpuu assisteeris 9 punktiga. TTÜ naiskond realiseeris 72-protsendilise pallingu vastuvõtu juures rünnakuid 49-protsendiliselt. Babite samad näitajad olid vastavalt 68% ja 39%. Blokis lätlannadele punktidega 8-10 alla jäänud TTÜ kogus pallingul 13 ja Babite 9 punkti.
Viiendat järjestikust kaotust ei suutnud vältida Famila/Võru Võrkpalliklubi, kes jäi kodupubliku ees kindlalt 0:3 (-15, -19, -13) resultaadiga alla eelmise hooaja finalist Kaunasele. Võõrustajate poolel jõudis ainsana kahekohalise punktisummani Heleene Hollas, kelle arvele märgiti 11 punkti. Leedu naiskond oli selgelt edukam rünnakul (40%-25%) ja pallingu vastuvõtul (57%-42%). Samuti lõid võitjad koguni 17 pallinguässa, võrulannad suutsid sama kolmel korral.
Tallinna Ülikool võitis Läti naiskonna RSU/MVS-i vastu ühe geimi, kuid 1:3 (-24, -22, 27, -22) kaotusest võõrsil mänginud TLÜ-l siiski pääsu ei olnud. Kaheksanda järjestikuse kaotusega leppinud TLÜ ridades kogus Raili Kont-Kontson 19, Dorit Heinastu 14 ja Silja Ostrov 12 punkti. Kui pallingu vastuvõtul (58%) ja rünnakul (TLÜ 35% ja RSU 36%) olid võistkonnad sisuliselt võrdsed, siis mäekõrgune erinevus tekkis blokis, kus lätlannad kogusid TLÜ kuue punkti vastu koguni neliteist punkti.
Kolme kaotuse järel naasis taaskord võitude teele Tartu Ülikool/Eeden, olles koduseinte toetusel 3:0 (21, 20, 22) parem Leedu võistkonnast Alytus Prekyba-Paramast. Ingris Suvi tõi võitjatele 15 ja Kertti Külm 12 punkti, kes mõlemad jäid kaheksa punktiga plusspoolele. Emajõelinna esindus ületas vastast nii rünnakul (41%-34%), pallingu vastuvõtul (61%-44%) kui pallinguässade arvestuses (9-4).
28 punkti kogunud Kohila Võrkpalliklubi/E-Service langes turniiritabelis teiseks, lastes endast mööda 30 punkti kogunud Kaunase. Tartu Ülikool/Eeden hoiab 23 punktiga kolmandat ja TTÜ/Tradehouse 19 punktiga neljandat kohta. Seitse punkti saavutanud Famila/Võru Võrkpalliklubi langes üheteistkümnendaks, viis silma kogunud Tallinna Ülikool hoiab kaheteistkümnendat positsiooni. Tänasega on mängitud pooled põhiturniiri mängud.
### Response:
Esimese kaotuse saanud Kohila langes tabelis teiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Chapecoense meeskond oli teel Kolumbia linna Medellini, et seal pidada Lõuna-Ameerika tugevuselt teise rahvusvahelise klubisarja finaali avamäng Atletico Nacionaliga, kirjutab Soccernet.ee.
Õnnetuse järel kutsus Nacional Lõuna-Ameerika jalgpalliliitu CONMEBOL-I Copa Sudamericana tiitlit hukkunute auks Chapecoensele andma ning Brasiilia kõrgliigas eelmisel hooajal 14. koha saanud meeskonna ajutine president Ivan Tozzo kinnitas, et see saab ka tõeks.
"CONMEBOL on tunnistanud, et nad kroonivad Chapecoense Copa Sudamericana meistriks," ütles Tozzo Globole. "Me saame toetust kõikidelt föderatsioonidelt CBF-ilt (Brasiilia jalgpalliliit), CONMEBOL-ilt, FIFA-lt ning eriti Chapeco elanikelt."
"Praegu me alustame meeskonna uuesti ülesehitamist. Inimesed tahavad jalgpalli, inimesed Chapecos armastavad jalgpalli. Seetõttu me peame seda jätkama. Räägime ja teeme hästi, laseme tolmul settida ning hakkame meeskonda järgmiseks aastaks ümber ehitama."
Kokku hukkus lennukatastroofis 71 inimest, kuue ellujääja seas oli ka kolm Chapecoense mängijat. | Chapecoense kroonitakse lennukatastroofis hukkunute auks Copa Sudamericana meistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Chapecoense meeskond oli teel Kolumbia linna Medellini, et seal pidada Lõuna-Ameerika tugevuselt teise rahvusvahelise klubisarja finaali avamäng Atletico Nacionaliga, kirjutab Soccernet.ee.
Õnnetuse järel kutsus Nacional Lõuna-Ameerika jalgpalliliitu CONMEBOL-I Copa Sudamericana tiitlit hukkunute auks Chapecoensele andma ning Brasiilia kõrgliigas eelmisel hooajal 14. koha saanud meeskonna ajutine president Ivan Tozzo kinnitas, et see saab ka tõeks.
"CONMEBOL on tunnistanud, et nad kroonivad Chapecoense Copa Sudamericana meistriks," ütles Tozzo Globole. "Me saame toetust kõikidelt föderatsioonidelt CBF-ilt (Brasiilia jalgpalliliit), CONMEBOL-ilt, FIFA-lt ning eriti Chapeco elanikelt."
"Praegu me alustame meeskonna uuesti ülesehitamist. Inimesed tahavad jalgpalli, inimesed Chapecos armastavad jalgpalli. Seetõttu me peame seda jätkama. Räägime ja teeme hästi, laseme tolmul settida ning hakkame meeskonda järgmiseks aastaks ümber ehitama."
Kokku hukkus lennukatastroofis 71 inimest, kuue ellujääja seas oli ka kolm Chapecoense mängijat.
### Response:
Chapecoense kroonitakse lennukatastroofis hukkunute auks Copa Sudamericana meistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ManU läks kohtumist 42. minutil juhtima, kui väravani jõudis Rootsi koondislane Zlatan Ibrahomivic. Võitu aga kätte ei saadud, sest 89. minutil põhjustas Marouane Fellaini penalti, mille Leighton Baines ka realiseeris.
United on 14 vooruga kogunud 21 punkti ning hoiab sellega liigatabelis 6. kohta. Liiga liidrist Londoni Chelseast jäädakse maha juba 13 silmaga. | Manchester United lasi viimastel minutitel Evertoni vastu võidu käest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ManU läks kohtumist 42. minutil juhtima, kui väravani jõudis Rootsi koondislane Zlatan Ibrahomivic. Võitu aga kätte ei saadud, sest 89. minutil põhjustas Marouane Fellaini penalti, mille Leighton Baines ka realiseeris.
United on 14 vooruga kogunud 21 punkti ning hoiab sellega liigatabelis 6. kohta. Liiga liidrist Londoni Chelseast jäädakse maha juba 13 silmaga.
### Response:
Manchester United lasi viimastel minutitel Evertoni vastu võidu käest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | U-18 neidudest osutus parimaks Marjette Maie Müntser ning U-18 poistest Markus Viitkar. Parimaks treeneriks hinnati Elmu Koppelmann ning parimaks kohtunikeks Martin Lillepea ja Marion Kull.
Klubidest olid hääletusel parim Põlva Käsipalliklubi, suurimaks elamuseks hindasid inimesed Eesti naiste käsipalli meistriliiga ning parimaks ürituseks HC Tallase korraldatud Tallinn Handball Cup noorteturniiri. | Eesti aastas parimaks meeskäsipalluriks valiti Dener Jaanimaa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
U-18 neidudest osutus parimaks Marjette Maie Müntser ning U-18 poistest Markus Viitkar. Parimaks treeneriks hinnati Elmu Koppelmann ning parimaks kohtunikeks Martin Lillepea ja Marion Kull.
Klubidest olid hääletusel parim Põlva Käsipalliklubi, suurimaks elamuseks hindasid inimesed Eesti naiste käsipalli meistriliiga ning parimaks ürituseks HC Tallase korraldatud Tallinn Handball Cup noorteturniiri.
### Response:
Eesti aastas parimaks meeskäsipalluriks valiti Dener Jaanimaa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Serviti parim oli Henri Hiiend, kes viskas 7 väravat. Sander Sarapuu lisas 6 ning Hendrik Varul, Henri Sillaste ja uus leegionär Anatoli Chezlov 4 väravat.
Kehra mängu vedas 10 tabamusega üleplatsimeheks kerkinud Marko Slastinovski. Kapar Lees lisas 7 ja Dmytro Yankovskyi 5 väravat.
Pronksikohtumises alistas Viljandi HC 27:22 (12:13) HC Tallase.
Medalistide koosseisud:
Põlva Serviti
Jürgen Lepasson, Sander Sarapuu, Tõnis Kase, Andreas Rikken, Kristjan Muuga, Hendrik Varul, Martin Grištsuk, Raiko Rudissaar, Eston Varusk, Henri Sillaste, Roman Aizatullov, Sergii Liubchenko, Denis Lõokene, Siivo Sokk, Indrek Neeme, Henri Hiiend, Mario Karuse, Anatolii Cheslov peatreener Kalmer Musting, treener Rein Suvi, esindajad Sten Siitam, Andres Neeme, Kaupo Kolsar
HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
Rainer Seermann, Jaan Kauge, Antti Rogenbaum, Siimo Tänavots, Martin Nerut, Indrek Normak, Uku- Tanel Laast, Kaupo Liiva, Siim Normak, Jorma Käsper, Ingmar Kasuk, Mikola Naum, Marko Slastinovski, Dmytro Yankovskyi, Kaspar Lees, Mikita Yermashevich peatreener Indrek Lillsoo, esindajad Rene Kaalo, Priit Pajus, Merit Pülse, Tiit Pajus
Viljandi HC
Joel Urbel, Ott Varik, Kristjan Koovit, Vitali Vorobjov, Kristo Voika, Mikk Varik, Sten Maasalu, Rasmus Ots, Sander Aasmäe, Robert Lõpp, Peeter Parik, Madis Parik, Mark Lõpp, Kristo Järve, Sergei Rodjukov peatreener Marko Koks, esindaja Ave Puru. | Põlva Serviti lõpetas kodusaalis neli aastat kestnud karikapõua | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Serviti parim oli Henri Hiiend, kes viskas 7 väravat. Sander Sarapuu lisas 6 ning Hendrik Varul, Henri Sillaste ja uus leegionär Anatoli Chezlov 4 väravat.
Kehra mängu vedas 10 tabamusega üleplatsimeheks kerkinud Marko Slastinovski. Kapar Lees lisas 7 ja Dmytro Yankovskyi 5 väravat.
Pronksikohtumises alistas Viljandi HC 27:22 (12:13) HC Tallase.
Medalistide koosseisud:
Põlva Serviti
Jürgen Lepasson, Sander Sarapuu, Tõnis Kase, Andreas Rikken, Kristjan Muuga, Hendrik Varul, Martin Grištsuk, Raiko Rudissaar, Eston Varusk, Henri Sillaste, Roman Aizatullov, Sergii Liubchenko, Denis Lõokene, Siivo Sokk, Indrek Neeme, Henri Hiiend, Mario Karuse, Anatolii Cheslov peatreener Kalmer Musting, treener Rein Suvi, esindajad Sten Siitam, Andres Neeme, Kaupo Kolsar
HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
Rainer Seermann, Jaan Kauge, Antti Rogenbaum, Siimo Tänavots, Martin Nerut, Indrek Normak, Uku- Tanel Laast, Kaupo Liiva, Siim Normak, Jorma Käsper, Ingmar Kasuk, Mikola Naum, Marko Slastinovski, Dmytro Yankovskyi, Kaspar Lees, Mikita Yermashevich peatreener Indrek Lillsoo, esindajad Rene Kaalo, Priit Pajus, Merit Pülse, Tiit Pajus
Viljandi HC
Joel Urbel, Ott Varik, Kristjan Koovit, Vitali Vorobjov, Kristo Voika, Mikk Varik, Sten Maasalu, Rasmus Ots, Sander Aasmäe, Robert Lõpp, Peeter Parik, Madis Parik, Mark Lõpp, Kristo Järve, Sergei Rodjukov peatreener Marko Koks, esindaja Ave Puru.
### Response:
Põlva Serviti lõpetas kodusaalis neli aastat kestnud karikapõua |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmel vargal õnnestus esialgu kuriteopaigalt põgeneda ajal, mil kaks politseinike rühma üksteiste pihta tulistasid. Vargad peeti siiski hiljem kinni.
"Läinud ööl leidis aset vapustav tragöödia, milles hukkus viis politseiohvitseri," kirjutas Ukraina siseministeeriumi nõunik ja parlamendisaadik Anton Geraštšenko Facebookis.
Oblastipolitsei kinnitas vahejuhtumit. President Petro Porošenko kirjutas Twitteris, et "selle valusa tragöödia põhjusi tuleb põhjalikult uurida ja kõik süüdlased peavad saama karistuse".
Vahejuhtum leidis aset Kiievis 30 kilomeetrit idas Knjazõtši väikelinnas, sõnas Geraštšenko, lisades, et kaks kriminaalpolitsei salaagenti jälgis varaste tegevust ajal, kui politsei eriüksus valmistus neid kinni pidama.
Tema sõnul rikkus plaani traagiline sündmuste jada. Ühes lähedalasuvas majas hakkas tööle signalisatsioon, millele reageerides saabusid sündmuskohale kinnisvara kaitsva riikliku valveteenistuse töötajad.
Valveteenistuse ametnikud pidasid kaks salaagenti kinni ning politsei eriüksuslased arvasid seejärel ekslikult, et vargad olid nende kolleegid kinni pidanud ja avasid tule.
Eripolitsei ja valveteenistuse töötajate tulevahetus kestis vaid paar minutit, ent lõppes viie korrakaitsja surmaga.
Geraštšenko sõnul hukkus kaks valveteenistuse töötajat, kaks politsei salaagenti ja üks politsei eriüksuslane.
Ukraina peaprokuratuur on alustanud juhtumi suhtes uurimist. | Ukrainas tapsid politseinikud eksikombel viis ametivenda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmel vargal õnnestus esialgu kuriteopaigalt põgeneda ajal, mil kaks politseinike rühma üksteiste pihta tulistasid. Vargad peeti siiski hiljem kinni.
"Läinud ööl leidis aset vapustav tragöödia, milles hukkus viis politseiohvitseri," kirjutas Ukraina siseministeeriumi nõunik ja parlamendisaadik Anton Geraštšenko Facebookis.
Oblastipolitsei kinnitas vahejuhtumit. President Petro Porošenko kirjutas Twitteris, et "selle valusa tragöödia põhjusi tuleb põhjalikult uurida ja kõik süüdlased peavad saama karistuse".
Vahejuhtum leidis aset Kiievis 30 kilomeetrit idas Knjazõtši väikelinnas, sõnas Geraštšenko, lisades, et kaks kriminaalpolitsei salaagenti jälgis varaste tegevust ajal, kui politsei eriüksus valmistus neid kinni pidama.
Tema sõnul rikkus plaani traagiline sündmuste jada. Ühes lähedalasuvas majas hakkas tööle signalisatsioon, millele reageerides saabusid sündmuskohale kinnisvara kaitsva riikliku valveteenistuse töötajad.
Valveteenistuse ametnikud pidasid kaks salaagenti kinni ning politsei eriüksuslased arvasid seejärel ekslikult, et vargad olid nende kolleegid kinni pidanud ja avasid tule.
Eripolitsei ja valveteenistuse töötajate tulevahetus kestis vaid paar minutit, ent lõppes viie korrakaitsja surmaga.
Geraštšenko sõnul hukkus kaks valveteenistuse töötajat, kaks politsei salaagenti ja üks politsei eriüksuslane.
Ukraina peaprokuratuur on alustanud juhtumi suhtes uurimist.
### Response:
Ukrainas tapsid politseinikud eksikombel viis ametivenda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algviisikus alustanud eestlane sai mänguaega 26 minutit ning viskas selle ajaga 4 punkti (kahesed 0/1, kolmesed 1/5, vabavisked 1/2) ja jagas 3 korvisöötu, kuid kogus miinuspoolele ka koguni 6 pallikaotust ja 4 isiklikku viga.
Ethnikose poolel kogus Kostas Macheras 18 punkti ja 12 lauapalli ning Paraskeva Martzos tõi 19 silma. Farose kasuks viskasid Kostas Kakaroudis ja Nikos Liakopoulos mõlemad 18 silma.
Faros (6-3) tõusis selle võiduga Ethnikosest (5-4) mööda ja liigatabelis asutakse nüüd vastavalt 4. ja 5. positsioonil. | Rait-Riivo Laane mäng Kreeka esiliigas lähirivaali vastu ebaõnnestus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algviisikus alustanud eestlane sai mänguaega 26 minutit ning viskas selle ajaga 4 punkti (kahesed 0/1, kolmesed 1/5, vabavisked 1/2) ja jagas 3 korvisöötu, kuid kogus miinuspoolele ka koguni 6 pallikaotust ja 4 isiklikku viga.
Ethnikose poolel kogus Kostas Macheras 18 punkti ja 12 lauapalli ning Paraskeva Martzos tõi 19 silma. Farose kasuks viskasid Kostas Kakaroudis ja Nikos Liakopoulos mõlemad 18 silma.
Faros (6-3) tõusis selle võiduga Ethnikosest (5-4) mööda ja liigatabelis asutakse nüüd vastavalt 4. ja 5. positsioonil.
### Response:
Rait-Riivo Laane mäng Kreeka esiliigas lähirivaali vastu ebaõnnestus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kiivikase jaoks oli tegu hooaja viimase võistlusega. 2016. aasta on 39-aastasele mehele toonud elu parimad tiitlid - EM-i kuldmedal, MM-i neljas koht, Ben Weider Legacy Cupi ja Arnold Classicu hõbemedal. Lisaks veel paljude turniiride medalid ning nüüd ka Mr. Olympia kuld. | Ott Kiivikas võitis amatööride Mr. Olympial kulla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kiivikase jaoks oli tegu hooaja viimase võistlusega. 2016. aasta on 39-aastasele mehele toonud elu parimad tiitlid - EM-i kuldmedal, MM-i neljas koht, Ben Weider Legacy Cupi ja Arnold Classicu hõbemedal. Lisaks veel paljude turniiride medalid ning nüüd ka Mr. Olympia kuld.
### Response:
Ott Kiivikas võitis amatööride Mr. Olympial kulla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Santiago de Cuba on linn, kust Castro 1959. aastal kommunistlikku revolutsiooni alustas. Tema surmaga sai Kuubal läbi üks ajajärk.
USAs elavate kuubalaste jaoks oli see rõõmusõnum. Ühendriigid on Kuubaga küll suhted normaliseerinud, kuid USA järgmine president Donald Trump ütles, et ta võib selle leppe tühistada, kui Kuuba ei järgi inimõigusi ja rahva elujärge ei parandata. | Kuubas maeti Fidel Castro | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Santiago de Cuba on linn, kust Castro 1959. aastal kommunistlikku revolutsiooni alustas. Tema surmaga sai Kuubal läbi üks ajajärk.
USAs elavate kuubalaste jaoks oli see rõõmusõnum. Ühendriigid on Kuubaga küll suhted normaliseerinud, kuid USA järgmine president Donald Trump ütles, et ta võib selle leppe tühistada, kui Kuuba ei järgi inimõigusi ja rahva elujärge ei parandata.
### Response:
Kuubas maeti Fidel Castro |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval poolfinaalis Põlva Servitile alla jäänud Viljandi peatreener Marko Koks tunnistas, et 3. koha kohtumiseks oli tema hoolealustel keeruline motivatsiooni leida.
"Tahtsime ju ikkagi finaalis mängida. Tallas esitas väga südi partii. Lõpus nad pisut väsisid ja suutsime kogemustega mängu enda kasuks kallutada," lisas Koks.
Meistriliiga debütandi Tallase peatreener Jüri Lepp kiitis hoolealuseid. "Eks meie ülesanne oligi sel turniiril 3. koha mängus anda endast kõik ja peaaegu see ka õnnestus. Kui laupäeval kestsime 20 minutit, siis nüüd kestsime juba 50 minutit. Loodetavasti kestame varsti tugevate vastu mängides kohtumise lõpuni."
Viljandi edukaimad olid Sergei Rodjukov ja Kristo Voika 6 tabamusega. Tallase poolel oli üleplatsimees 7 väravat visanud Mihkel-Matteus Luik. Markus Viitkar lisas 5 väravat.
Kell 17:30 Mesikäpa hallis alganud finaalkohtumises kohtuvad Põlva Serviti ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper. | Käsipalli karikavõistluste pronksi võitis Viljandi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval poolfinaalis Põlva Servitile alla jäänud Viljandi peatreener Marko Koks tunnistas, et 3. koha kohtumiseks oli tema hoolealustel keeruline motivatsiooni leida.
"Tahtsime ju ikkagi finaalis mängida. Tallas esitas väga südi partii. Lõpus nad pisut väsisid ja suutsime kogemustega mängu enda kasuks kallutada," lisas Koks.
Meistriliiga debütandi Tallase peatreener Jüri Lepp kiitis hoolealuseid. "Eks meie ülesanne oligi sel turniiril 3. koha mängus anda endast kõik ja peaaegu see ka õnnestus. Kui laupäeval kestsime 20 minutit, siis nüüd kestsime juba 50 minutit. Loodetavasti kestame varsti tugevate vastu mängides kohtumise lõpuni."
Viljandi edukaimad olid Sergei Rodjukov ja Kristo Voika 6 tabamusega. Tallase poolel oli üleplatsimees 7 väravat visanud Mihkel-Matteus Luik. Markus Viitkar lisas 5 väravat.
Kell 17:30 Mesikäpa hallis alganud finaalkohtumises kohtuvad Põlva Serviti ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper.
### Response:
Käsipalli karikavõistluste pronksi võitis Viljandi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peaminister Ratas külastas ka kaitseväe vigastatud veteranide spordilaagrit, mis sel aastal toimus Võrus.
PM Ratas: Eesti riigikaitsesüsteem töötab - alates valitsusest lõpetades Võru maleva 433. lahingkompanii lahingpaarini. pic.twitter.com/ITnqRuchKy
— Valitsuse uudised (@StenbockiMaja) December 4, 2016 | Foto: peaminister tänas äkkõppusel osalenud kaitseliitlasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peaminister Ratas külastas ka kaitseväe vigastatud veteranide spordilaagrit, mis sel aastal toimus Võrus.
PM Ratas: Eesti riigikaitsesüsteem töötab - alates valitsusest lõpetades Võru maleva 433. lahingkompanii lahingpaarini. pic.twitter.com/ITnqRuchKy
— Valitsuse uudised (@StenbockiMaja) December 4, 2016
### Response:
Foto: peaminister tänas äkkõppusel osalenud kaitseliitlasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaks esimest geimi võitnud, kuid kolmes järgnevas Ziraat Bankasi paremust tunnistanud Maliye Milli Piyango leppis valusa 2:3 (22, 25, -23, -20, -7) kaotusega, millega kirjutati tabelisse üks lisapunkt. 53 tõstega mängu suurima koormuse saanud Oliver Venno lõi punktiks 22 rünnakut (42%) ja lisas neli blokipunkti. Lisaks üldisele punktisummale oli kohtumise parim ka eestlase kasutegur +13, kirjutab volley.ee.
Ziraat Bankasi võidus oli suurim roll Rootsi koondise liidril Marcus Nilssonil, kes kahes esimeses geimis sekkus mängu vahetusest, kuid alates kolmandast geimist tuli väljakule juba algkoosseisus, panustades võitu 20 punkti.
Kaheksast mängust kolm võitnud Maliye Milli Piyango hoiab turniiritabelis seitsmendat kohta, eilne vastane Ziraat Bankasi on teine. Individuaalses edetabelis on Venno 194 punktiga Türgi kõrgliiga kolmas punktitooja, jäädes esikohast maha vaid nelja silmaga. 19 ässa löönud eestlane on selle näitajaga liiga parim servija. | Oliver Venno kostitas Türgis eelmist koduklubi 26 punktiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks esimest geimi võitnud, kuid kolmes järgnevas Ziraat Bankasi paremust tunnistanud Maliye Milli Piyango leppis valusa 2:3 (22, 25, -23, -20, -7) kaotusega, millega kirjutati tabelisse üks lisapunkt. 53 tõstega mängu suurima koormuse saanud Oliver Venno lõi punktiks 22 rünnakut (42%) ja lisas neli blokipunkti. Lisaks üldisele punktisummale oli kohtumise parim ka eestlase kasutegur +13, kirjutab volley.ee.
Ziraat Bankasi võidus oli suurim roll Rootsi koondise liidril Marcus Nilssonil, kes kahes esimeses geimis sekkus mängu vahetusest, kuid alates kolmandast geimist tuli väljakule juba algkoosseisus, panustades võitu 20 punkti.
Kaheksast mängust kolm võitnud Maliye Milli Piyango hoiab turniiritabelis seitsmendat kohta, eilne vastane Ziraat Bankasi on teine. Individuaalses edetabelis on Venno 194 punktiga Türgi kõrgliiga kolmas punktitooja, jäädes esikohast maha vaid nelja silmaga. 19 ässa löönud eestlane on selle näitajaga liiga parim servija.
### Response:
Oliver Venno kostitas Türgis eelmist koduklubi 26 punktiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õnnetus juhtus Hantõ-Mansiiski ja Tjumeni vahelisel maanteel ja sellesse sattusid sportvõimlejaid vedanud buss, veok ja kaks autot.
"Esialgsetel andmetel hukkus lapsi vedanud bussi, kahe auto ja veoki kokkupõrkes 12 inimest," teatas Handi-Mansimaa ringkonna prokuratuur. Politsei pressiesindaja ütles varem, et kuus ohvrit on lapsed vanuses 12-14.
"Bussijuht oli teel Hantõ-Mansiiskist Neftejuganskisse. Seni teadmata põhjustel keeras buss külje ette ja veok sõitis sellele külje pealt sisse," lausus ta.
Ringkonna siseministeeriumi teatel sai viga 25 inimest.
Vene juurdluskomitee ei osanud veel õnnetuse põhjust öelda, ent uurib erinevate faktorite, sealhulgas halva nähtavuse ja ilmaolude mõju. | Venemaal sai liiklusõnnetuses surma 12 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õnnetus juhtus Hantõ-Mansiiski ja Tjumeni vahelisel maanteel ja sellesse sattusid sportvõimlejaid vedanud buss, veok ja kaks autot.
"Esialgsetel andmetel hukkus lapsi vedanud bussi, kahe auto ja veoki kokkupõrkes 12 inimest," teatas Handi-Mansimaa ringkonna prokuratuur. Politsei pressiesindaja ütles varem, et kuus ohvrit on lapsed vanuses 12-14.
"Bussijuht oli teel Hantõ-Mansiiskist Neftejuganskisse. Seni teadmata põhjustel keeras buss külje ette ja veok sõitis sellele külje pealt sisse," lausus ta.
Ringkonna siseministeeriumi teatel sai viga 25 inimest.
Vene juurdluskomitee ei osanud veel õnnetuse põhjust öelda, ent uurib erinevate faktorite, sealhulgas halva nähtavuse ja ilmaolude mõju.
### Response:
Venemaal sai liiklusõnnetuses surma 12 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Käisin täna Kuremäel ja kohtusin ka iguumenja Filarettaga. Vabandasin isiklikult veelkord iguumenja Filareta ees aastatetaguse juhtumi pärast," teatas Repinski sotsiaalmeedias.
ERR.ee tõi reedel avalikkuse ette, et Repinski on Ida-Viru maakohtult saanud alaealisena kelmuse katse eest tingimisi vanglakaristuse.
Ida-Viru maakohus mõistis Repinski 2002. aasta 12. augustil lihtmenetluse kokkuleppega süüdi kelmuse katses ja karistas teda tingimisi kolme kuu pikkuse vangistusega üheaastase katseajaga.
Süüdistuse järgi avaldas 2001. aasta oktoobris toona veel 15-aastane Repinski ajalehes Infopress kuulutuse, milles kutsus inimesi annetama Kuremäe kloostrile rüvetatud haudade taastamiseks ja lisas kuulutusele oma isikliku arveldusarve Ühispangas.
Repinski sõnul tingis rahaliselt raske aeg selle, et vanematel polnud võimalik lastele talveriideidki osta ning sellest tingituna pani ta ajalehte kuulutuse annetuste kogumiseks Kuremäe kloostrile, kuid enda pangakonto numbri. "Väga rumal tegu, mille eest vabandan," ütles Repinski reedel ERR-ile.
"Ükski annetus küll kohale ei jõudnud ning klooster pöördus igati õigustatult politsei poole asjaolude välja selgitamiseks. Kui kloostris teada saadi, et tegemist on lapse rumala teoga, soovisid nad avaldust tagasi võtta, kuid selleks oli juba liiga hilja," nentis ta.
Peaminister Jüri Ratas ütles seepeale, et maaeluministri Martin Repinskiga seoses on kogunenud väga palju küsimusi ning ta peab langetama selge otsuse.
Ratas lubas, et kohtub ministriga uue nädala alguses ning annab seejärel teada, kas Repinski jätkab ministrina või mitte. | Repinski käis Kuremäe kloostris vabandust palumas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Käisin täna Kuremäel ja kohtusin ka iguumenja Filarettaga. Vabandasin isiklikult veelkord iguumenja Filareta ees aastatetaguse juhtumi pärast," teatas Repinski sotsiaalmeedias.
ERR.ee tõi reedel avalikkuse ette, et Repinski on Ida-Viru maakohtult saanud alaealisena kelmuse katse eest tingimisi vanglakaristuse.
Ida-Viru maakohus mõistis Repinski 2002. aasta 12. augustil lihtmenetluse kokkuleppega süüdi kelmuse katses ja karistas teda tingimisi kolme kuu pikkuse vangistusega üheaastase katseajaga.
Süüdistuse järgi avaldas 2001. aasta oktoobris toona veel 15-aastane Repinski ajalehes Infopress kuulutuse, milles kutsus inimesi annetama Kuremäe kloostrile rüvetatud haudade taastamiseks ja lisas kuulutusele oma isikliku arveldusarve Ühispangas.
Repinski sõnul tingis rahaliselt raske aeg selle, et vanematel polnud võimalik lastele talveriideidki osta ning sellest tingituna pani ta ajalehte kuulutuse annetuste kogumiseks Kuremäe kloostrile, kuid enda pangakonto numbri. "Väga rumal tegu, mille eest vabandan," ütles Repinski reedel ERR-ile.
"Ükski annetus küll kohale ei jõudnud ning klooster pöördus igati õigustatult politsei poole asjaolude välja selgitamiseks. Kui kloostris teada saadi, et tegemist on lapse rumala teoga, soovisid nad avaldust tagasi võtta, kuid selleks oli juba liiga hilja," nentis ta.
Peaminister Jüri Ratas ütles seepeale, et maaeluministri Martin Repinskiga seoses on kogunenud väga palju küsimusi ning ta peab langetama selge otsuse.
Ratas lubas, et kohtub ministriga uue nädala alguses ning annab seejärel teada, kas Repinski jätkab ministrina või mitte.
### Response:
Repinski käis Kuremäe kloostris vabandust palumas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaid paar minutit enne intsidenti oli Metz tänu Gauthier Heini väravale juhtima asunud. Värava järel lendas Metzi fännide poolt väljakule ilutulestikurakett, mille tagajärjel Lyoni portugallasest väravavaht väljakule langes. Kui Lyoni meditsiiniline personal ning osad mängijad Lopesi ümber kogunesid, lendas nende suunas veel üks rakett, kirjutab Soccernet.ee.
Breaking | Metz vs Lyon sees play suspended after firecracker exploded next to goalkeeper Anthony Lopes. pic.twitter.com/491XBlttgQ
— Get French Football (@GFFN) December 3, 2016
Mängu peakohtunik palus seejärel meeskondadel riietusruumidesse koguneda ning 45-minutilise pausi järel otsustati mängu mitte jätkata. Lopes ise viidi mängu järel haiglasse uuringutele.
Lyoni president Jean-Michel Aulas lausus Twitteris: "See on väga tõsine, need raketid vigastasid meie väravavahti Anthony Lopesi ning samuti arsti."
Täna hommikul kinnitas Metz, et süüdlased on tänu videomaterjalile identifitseeritud.
Dramatic AFP photo of the incident that saw a firecracker explode next to goalkeeper Anthony Lopes. pic.twitter.com/MSu7XqlANV
— Get French Football (@GFFN) December 3, 2016 | VIDEO ja FOTO | Fännid vigastasid Prantsusmaal vastaste väravavahti ja mäng peatati | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaid paar minutit enne intsidenti oli Metz tänu Gauthier Heini väravale juhtima asunud. Värava järel lendas Metzi fännide poolt väljakule ilutulestikurakett, mille tagajärjel Lyoni portugallasest väravavaht väljakule langes. Kui Lyoni meditsiiniline personal ning osad mängijad Lopesi ümber kogunesid, lendas nende suunas veel üks rakett, kirjutab Soccernet.ee.
Breaking | Metz vs Lyon sees play suspended after firecracker exploded next to goalkeeper Anthony Lopes. pic.twitter.com/491XBlttgQ
— Get French Football (@GFFN) December 3, 2016
Mängu peakohtunik palus seejärel meeskondadel riietusruumidesse koguneda ning 45-minutilise pausi järel otsustati mängu mitte jätkata. Lopes ise viidi mängu järel haiglasse uuringutele.
Lyoni president Jean-Michel Aulas lausus Twitteris: "See on väga tõsine, need raketid vigastasid meie väravavahti Anthony Lopesi ning samuti arsti."
Täna hommikul kinnitas Metz, et süüdlased on tänu videomaterjalile identifitseeritud.
Dramatic AFP photo of the incident that saw a firecracker explode next to goalkeeper Anthony Lopes. pic.twitter.com/MSu7XqlANV
— Get French Football (@GFFN) December 3, 2016
### Response:
VIDEO ja FOTO | Fännid vigastasid Prantsusmaal vastaste väravavahti ja mäng peatati |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avapoolaeg ennustas eestlase klubile rutiinseid võidupunkte, kui Sadio Mane 20. ja Divock Origi 22. minuti tabamustest juhiti vaheajaks 2:0.
Teisel poolajal tuli kodumeeskond 56. minutil mängu tagasi, kui James Milner tegi karistusalas rumala vea ning Callum Wilson realiseeris teenitud penalti.
Emre Can viis Liverpooli 64. minutil uuesti kahe väravaga juhtima ning taas tundus, et võidupunktid on taskus.
Bournemouthi lõpuspurt oli aga vägev, kui esmalt 76. minutil oli täpne Ryan Fraser, Steve Cook viigistas seisu 79. minutil ning üleajal lõi võiduvärava Nathan Ake.
Täna kohtuvad veel Everton ja Manchester United.
Liverpool jätkab nüüd 14 vooru järel liigatabelis kolmandal kohal, kui kogutud on 30 punkti. Londoni Chelseal on neli ja Londoni Arsenalil üks punkt rohkem. Bournemouth on 18 silmaga 10. real. | Kahel korral kaheväravalise eduseisu maha mänginud Liverpool sai valusa kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avapoolaeg ennustas eestlase klubile rutiinseid võidupunkte, kui Sadio Mane 20. ja Divock Origi 22. minuti tabamustest juhiti vaheajaks 2:0.
Teisel poolajal tuli kodumeeskond 56. minutil mängu tagasi, kui James Milner tegi karistusalas rumala vea ning Callum Wilson realiseeris teenitud penalti.
Emre Can viis Liverpooli 64. minutil uuesti kahe väravaga juhtima ning taas tundus, et võidupunktid on taskus.
Bournemouthi lõpuspurt oli aga vägev, kui esmalt 76. minutil oli täpne Ryan Fraser, Steve Cook viigistas seisu 79. minutil ning üleajal lõi võiduvärava Nathan Ake.
Täna kohtuvad veel Everton ja Manchester United.
Liverpool jätkab nüüd 14 vooru järel liigatabelis kolmandal kohal, kui kogutud on 30 punkti. Londoni Chelseal on neli ja Londoni Arsenalil üks punkt rohkem. Bournemouth on 18 silmaga 10. real.
### Response:
Kahel korral kaheväravalise eduseisu maha mänginud Liverpool sai valusa kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ''Pidev sotsiaalse positsiooniga seonduv stress võib mõjutada seda, kuidas meie keha töötab. Kuid samal ajal näitab uurimus, et vähemalt täiskasvanueas ei tekita see organismis püsivaid muutusi. Olukorra paranedes ei pea kartma, et mineviku vari jääb sind saatma igavesti,'' mõtiskles Jenny Tung, Duke'i ülikooli evolutsioonigeneetik ja hiljuti ajakirjas Science ilmunud töö vanemautor
Järeldused põhinevad 45 emase reesusmakaagiga tehtud katsetel ja nende geenide avaldumise uurimisel. Kuigi tähelepanekuid pole võimalik inimestele otseselt üle kanda, aitavad need lahti harutada ühiskondliku staatuse ja tervise vahelisi seoseid. Uurimus vihjab taaskord, et sotsiaalse tõrjutuse vähendamine on ühiskonna standardite alusel või kontekstist lähtuvalt madalama staatusega elanikkonna olukorra parandamisel olulisel kohal.
Sarnaselt inimühiskondadele on makaagikarjade ülesehitus hierarhiline. Tõsi, võrreldes inimkogumitega on alluvussuhted tunduvalt lihtsakoelisemad ja sirgjoonelisemad. Sotsiaalse staatuse ja immuunsüsteemi vaheliste seoste uurimiseks jagas Tungi töörühm 45 emasmakaaki viiest liikmest koosnevatesse rühmadesse. Karjade käitumist jälgiti aasta vältel. Seejärel jagati rühmad ümber vastavalt selle liikmete sotsiaalsele staatusele. Kõik alfaemased sattusid ühte ja kõige madalamal positsioonil olnud makaagid teise rühma. Sama tehti kõige vahepealsete astmetega.
Töörühm leidis mõlemal juhul, et madalama sotsiaalse staatuse ja sagedamini kiusatavate loomade genoomis avaldusid bakteriaalset päritolu valkude registreerimisel põletikulisusega seonduvad geenid tugevamalt. ''Kuigi põletik on haigustekitajate vastu võitlemisel keha loomulik reaktsioon, võib olla head asja liiga palju. Lisaks sissetungijatest bakteritele hakkab immuunsüsteem ohustama ka keha enda rakke,'' selgitas Tung. Kõrgema sotsiaalse staatusega loomade immuunsüsteem reageeris seevastu tugevamalt viirustele.
Tegu on järjekordse näitega sellest, kuidas immuunsüsteemist rääkides on eksitav kasutada mõisteid tugev ja nõrk. Inimeste puhul on pidevat põletikulisust seostatud kõrgenenud riskiga haigestuda mitmesse teistesse haigustesse alates Alzheimeri tõvest lõpetades südame-veresoonkonnahaigustega. ''Tegelikult on eelneval näidatud, et mitmed kõige tugevamalt sotsiaalse staatusega seostuvad haigused seostuvad omakorda põletikuga,'' kinnitas Tung.
Täpsemalt näitas geenianalüüs, et sotsiaalne staatus mõjutab eeskätt T-abistajarakkudes ja loomulikes tappurrakkudes avalduvaid geene. Esimesed aitavad nakkuse korral signaalmolekulide vabastamisega reguleerida immuunsüsteemi tööd, mil teised hävitavad otseselt vähi- ja haigustekitaja poolt üle võetud rakke. Kokku seostati sotsiaalset positsiooni pea 1700 geeniga.
Seejuures sai T-abistajarakkude puhul kanda 17 protsenti geenide erinevas avaldumises nähtavast vahest kiusamise mõju arvele. Ligikaudu 34 protsenti aga sellele, kui sageli makaaki teiste karjaliikmete poolt soeti. ''Teatud tasandil võib seeläbi öelda, et sotsiaalse kontakti puudumine on kiusamisest isegi hullem,'' mõtiskles professor. Immuunsüsteemi ja sotsiaalse suhtluse, sh puudutuste vahelistele seostele on viidanud ka eelnevad tööd.
Uurimus ilmus ajakirjas Science. | Sotsiaalne staatus mõjutab immuunsüsteemi tööd | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
''Pidev sotsiaalse positsiooniga seonduv stress võib mõjutada seda, kuidas meie keha töötab. Kuid samal ajal näitab uurimus, et vähemalt täiskasvanueas ei tekita see organismis püsivaid muutusi. Olukorra paranedes ei pea kartma, et mineviku vari jääb sind saatma igavesti,'' mõtiskles Jenny Tung, Duke'i ülikooli evolutsioonigeneetik ja hiljuti ajakirjas Science ilmunud töö vanemautor
Järeldused põhinevad 45 emase reesusmakaagiga tehtud katsetel ja nende geenide avaldumise uurimisel. Kuigi tähelepanekuid pole võimalik inimestele otseselt üle kanda, aitavad need lahti harutada ühiskondliku staatuse ja tervise vahelisi seoseid. Uurimus vihjab taaskord, et sotsiaalse tõrjutuse vähendamine on ühiskonna standardite alusel või kontekstist lähtuvalt madalama staatusega elanikkonna olukorra parandamisel olulisel kohal.
Sarnaselt inimühiskondadele on makaagikarjade ülesehitus hierarhiline. Tõsi, võrreldes inimkogumitega on alluvussuhted tunduvalt lihtsakoelisemad ja sirgjoonelisemad. Sotsiaalse staatuse ja immuunsüsteemi vaheliste seoste uurimiseks jagas Tungi töörühm 45 emasmakaaki viiest liikmest koosnevatesse rühmadesse. Karjade käitumist jälgiti aasta vältel. Seejärel jagati rühmad ümber vastavalt selle liikmete sotsiaalsele staatusele. Kõik alfaemased sattusid ühte ja kõige madalamal positsioonil olnud makaagid teise rühma. Sama tehti kõige vahepealsete astmetega.
Töörühm leidis mõlemal juhul, et madalama sotsiaalse staatuse ja sagedamini kiusatavate loomade genoomis avaldusid bakteriaalset päritolu valkude registreerimisel põletikulisusega seonduvad geenid tugevamalt. ''Kuigi põletik on haigustekitajate vastu võitlemisel keha loomulik reaktsioon, võib olla head asja liiga palju. Lisaks sissetungijatest bakteritele hakkab immuunsüsteem ohustama ka keha enda rakke,'' selgitas Tung. Kõrgema sotsiaalse staatusega loomade immuunsüsteem reageeris seevastu tugevamalt viirustele.
Tegu on järjekordse näitega sellest, kuidas immuunsüsteemist rääkides on eksitav kasutada mõisteid tugev ja nõrk. Inimeste puhul on pidevat põletikulisust seostatud kõrgenenud riskiga haigestuda mitmesse teistesse haigustesse alates Alzheimeri tõvest lõpetades südame-veresoonkonnahaigustega. ''Tegelikult on eelneval näidatud, et mitmed kõige tugevamalt sotsiaalse staatusega seostuvad haigused seostuvad omakorda põletikuga,'' kinnitas Tung.
Täpsemalt näitas geenianalüüs, et sotsiaalne staatus mõjutab eeskätt T-abistajarakkudes ja loomulikes tappurrakkudes avalduvaid geene. Esimesed aitavad nakkuse korral signaalmolekulide vabastamisega reguleerida immuunsüsteemi tööd, mil teised hävitavad otseselt vähi- ja haigustekitaja poolt üle võetud rakke. Kokku seostati sotsiaalset positsiooni pea 1700 geeniga.
Seejuures sai T-abistajarakkude puhul kanda 17 protsenti geenide erinevas avaldumises nähtavast vahest kiusamise mõju arvele. Ligikaudu 34 protsenti aga sellele, kui sageli makaaki teiste karjaliikmete poolt soeti. ''Teatud tasandil võib seeläbi öelda, et sotsiaalse kontakti puudumine on kiusamisest isegi hullem,'' mõtiskles professor. Immuunsüsteemi ja sotsiaalse suhtluse, sh puudutuste vahelistele seostele on viidanud ka eelnevad tööd.
Uurimus ilmus ajakirjas Science.
### Response:
Sotsiaalne staatus mõjutab immuunsüsteemi tööd |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuse näitus „Südamepekslemine“ Tallinna Kunstihoones, Kunstihoone galeriis ja Tallinna Linnagaleriis kuni 4. XII. Kuraator Kęstutis Kuizinas, kuraatori abi Edgaras Gerasimovičius, kunstnikud Nina Beier (Taani), Jos de Gruyter ja Harald Thys (Belgia), Pakui Hardware (Leedu), Vytenis Jankūnas (USA), Žilvinas Landzbergas (Leedu), David Maljkovič (Horvaatia), Sebastian Diaz Morales (Argentiina/Holland) ja Emilija Škarnulytė (Leedu).
Kõige lihtsam ja ilmselt ka loomulikum on „Südamepekslemise“ näitust vaadata vastukülaskäiguna Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuses (VKKK) 2015. aasta märtsis vaadata olnud Maria Arusoo kuraatoriprojektile „Meel. Vahtra. Farkas_idealistlik funktsioon“.
Arusoo oli võtnud kolm üsnagi erineva tausta ja lähenemisega Eesti kunstnikku ning tekitanud neist uues kontekstis uue koosluse, toonud välja ühisosa, mida varem ei olnud osatud (või tahetud) näha. Vahest seetõttu ka midagi kaotanud, kui uskuda VKKK kuraatorit Julija Fominat. 1 Midagi samalaadset on teinud ju ka Kęstutis Kuizinas. Ta ei ole lähtunud küll ühe maa kunstist – tema puhul võiks see olla Leedu –, vaid ühest institutsioonist, selle eelistustest ning piiranud institutsiooni näo (ja arengu) kolme viimase aastaga. Tegelikult on piiranguid veelgi. Tallinna valiku aluseks on olnud ainult isikunäitused ja nendestki vaid need, mis olid produtseeritud spetsiaalselt VKKK ruumide tarvis. Kohaspetsiifilisust rõhutatakse ka näituse kataloogis. 2 Isikunäitustest on tulnud kõne alla ainult need, mille installeerimine ei ole liiga keeruline, et seda Tallinnas ehk siis teises kontekstis korrata ja sellega kohaspetsiifilisus ja teatud mõttes ka tähendus tühistada, ent luua uus kooslus ja tuua välja ühisosa. Ja paratamatult seetõttu ka midagi kaotada.
Arusoo ja Kuizinase kuraatoriprojekti võrdlust võiks jätkata ja ilmselt kooruks sellest midagi huvitavat välja, kui „Südamepekslemise“ väljapanekust rääkimisel ei korduks üks tähelepanek. Sellele viidatakse pressitekstis: „Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskus kutsuti Tallinna oma viimase aja tegevust tutvustama eesmärgiga vahetada kogemusi ja jagada loomestiimuleid“. Sellele osutavad möödunud nädala Sirbi intervjuus näituse osalised, rühmituse Pakui Hardware’i liikmed: „Praegusel juhul on vahetus olulisem Tallinna Kunstihoonele, sest „Südamepekslemisega“ osutatakse oma programmi uutele suundadele.“ 3 Kõige avalikumalt, lausa vanema venna patroneeriva üleolekuga räägib sellest kuraator, VKKK juhataja Kęstutis Kuizinas ise: „Mis aga puutub sellesse, et mis on siinse näituse mõte, siis selle kõrval, et näitame erakordselt heade kunstnike töid, tutvustame ka VKKK näituseprogrammi: millega ja kuidas töötame. See on eneserepresentatsioon. Loodan, et see inspireerib Eesti kunstivälja, eriti meid vastu võtvat Tallinna Kunstihoonet oma tulevikuprogrammi ja tööpõhimõtete koostamisel.“ 4 Tundub, et see pole ainult enesepresentatsioon, vaid kipub lausa ego trip ’iks üle kasvama.
Musterinstitutsioon. Vilniuse KKK on 1990ndate keskpaigast olnud Baltimaade nüüdiskunsti institutsiooni näidis, omamoodi ideaal. Mingil ajal laiemaltki. 1990ndate lõpu ühe tähtsama Ida-Euroopa kunsti näituse „After the wall“ ehk „Raudse eesriide langemise järel“ avamisel Stockholmi Moderna Museetis pidas üks kuraatoritest Bojana Pejić vajalikuks VKKK esile tõsta kui Ida-Euroopa kõige eesrindlikumat, avatumat ja mobiilsemat institutsiooni.
Usun, et Eestis ei leidu ühtegi nüüdiskunsti väljal tegutsenud inimest, kes ei oleks vaadanud VKKK peale imetluse ja kadedusega. Keskuse hoone loodi 1970ndatel Leedu kunstnike liidu (kunstifondi) näitusemajaks, 1992. aastal asutatud kaasaegse kunsti keskus suutis ennast aga iseseisva institutsioonina maksma panna: VKKK programm ei olenenud ei traditsioonidest, kunstnike või kunstnike liidu alaliitude soovidest, selle panid kokku keskuse kuraatorid eesotsas juhataja Kęstutis Kuizinasega.
Üsna samasugune saatus nagu Tallinna Kunstihoonel, vaid selle vahega, et Tallinna Kunstihoone loodi juba 1934. aastal, nõukogude ajal läks maja kunstnike liidu käsutusse ja iseseisvast institutsioonist sai kunstnike liidu näituste osakond. Tollal oli see parim variant, aga kui Kunstihoone institutsioonina 1990ndate algul taastati, oli hoone kunstnike liidu omanduses ning Kunstihoone nõukogu kaudu otseselt seotud kunstnike liidu ideaalide ja nõudmistega.
Kuid suuremat rolli kui hoone omandivorm või ka nõukogu koosseis on mänginud inimsuhted ehk see, kes on sattunud ühe või teise institutsiooni etteotsa. Iseseisva programmi ja oma näoga Tallinna Kunstihoonest, nagu on Vilniuse KKK olnud juba üle 25 aasta, saab rääkida alles paari viimase aasta jooksul ehk ajal, kui seda on juhtinud Taaniel Raudsepp.
Baltimaade nüüdiskunsti musterinstitutsioon on aga seekord valinud end Tallinnas esitlema turvalised ja esteetilised projektid. Pole mingit kahtlust, et tegemist on tõesti heade kunstnikega, kelle kunst kuulub vaieldamatult nüüdiskunsti alla. Samuti on selge, et kõik on hästi professionaalselt kujundatud ja installeeritud, et mitte midagi ei ole jäetud juhuse hooleks. Kuid Tallinna Kunstihoones, iseäranis II korruse näituseruumides see näitus ei toimi: teosed mõjuvad anonüümsete, steriilsete ja kohati lausa igavatena.
Hillitsetud üldpilt vs. teos. Õnneks on see siiski vaid pealispind, sest kui unustada üldmulje (loe: institutsiooni üliviisakas ja täiuslikuks lihvitud pale) ja süveneda projektidesse, on pilt siiski teine. Ilmselt oli see nii ka Vilniuses, kui Tallinna toodu oli eksponeeritud kõrvuti millegagi, mis ei olnud nii lõplikult läbi ja välja mängitud, kus võis arvatavasti leida mingigi inimliku eksimuse.
„Südamepekslemisele“ natukesegi adrenaliini süstimiseks võiks selle käsitlemist alustada Amsterdamis elava argentiinlase Sebastian Diaz Moralese ja New Yorgis elava leeduka Vytenis Jankūnase tööga, s.o vaadata väljapanekut just nende kahe teose ehk oma ja võõra, kodustatud ja võõrandatud maailma vastanduses, aga ka raamistuses.
Jankūnase foto- ja videoinstallatsioon on hõlmanud Tallinna Kunstihoone galerii ning täitnud selle maast laeni fotodega suurlinna metroos kohatud inimestest. Jankūnas ei ole ei flanöör ega ka mitte friikide või muidu põnevate tüüpide jahtija. Ta on suutnud lihtsate, isegi banaalsete võtete, aga ka mingi kummalise nihkega teha võõrast oma, anda anonüümsetele tüüpidele nii-öelda naabripoisi või -tüdruku kuvand, panna vaataja tundma ennast ühena sellest seltskonnast.
Kunstihoone II korruse trepimademel ja mustas kastis eksponeeritud Moralese videos „Pasajes“ ehk „Reisid“ ei juhtu iseenesest midagi põnevat, seal pole isegi suurlinna veidraid tüüpe, ainult üks mees kõnnib mööda lõppematuid treppe ja koridore, jõuab mahajäetud tualettruumidest elegantsetesse fuajeedesse. Vahel harva satub ta vaatevälja mõni inimene, keegi aga ei kõneta peategelast ja temalgi ei ole kellegagi asja. Liikumist saatev heligi on peaaegu olematu. Ainult nikerdatud trepikäsipuud ning fassaadi- ja seinakaunistused moodustavad kauneid ornamente ja rütme. Näiliselt ei ole Morales mitte midagi teinud vaataja tähelepanu köitmiseks, võib isegi öelda, et kunstnik on jätnud oma vaataja unarusse. Kõndija isik jääb lõpuni saladuseks: ta ilmub kusagilt ja kaob kusagile, mõned paigad korduvad, kuid need ei ava teda ning ta oli, on ja jääb anonüümseks. Kuid ometi ei kao (olematu) pinge, assotsiatsioonid kerkivad kas vaataja isiklikust või kultuurilisest alateadvusest, neist kujunevad lood. Kõik on nagu painajalikus unenäos, kust ei saa ja vahest ei tahagi ärgata.
Vähem krüptilisust. Nende vahele mahuvad kenasti vaiksed ja hillitsetud, isegi hõrgud teosed, nagu on Nina Beieri meediumide sees ja vahel mängiv ruumitundlik installatsioon või Emilija Škarnulytė videoekskurss gigantsete objektidega kõhedust tekitavasse veealusesse maailma, kus ei puudu (vähemalt pealkirjas) otsene viide millelegi veelgi tundmatumale ja seetõttu ohtlikule, nagu on Andromeeda udukogu või ka belgia kunstnike Jos de Gruyteri ja Harald Thysi ruumiinstallatsioon „Valge suprematism“. Neis kõigis on mitmed tähenduskihid ning ei puudu ka sügavam, ebamugav, isegi kriitiline sõnum ning seetõttu kontakt kõige sellega, mis praegu maailmas toimub. Malevitš ja suprematism ning sellest tulenevad tähenduskihid on praegu taas rambivalgusesse tõusnud ning pole ime, et vene tuntud politoloog ja opositsionäär Stanislav Belkovski pakkus küll naljaga pooleks Venemaa Föderatsiooni uueks vapiks Malevitši „Musta ruutu“ – sinna mahuks ära ka Putin.
Ega kunstiteost ei peagi hoobilt mõistma, intellektuaalne pingutus on alati asjakohane, kuid Kuizinase valiku krüptilisus teeb tibake nõutuks. Ei saa salata, et armastan ka ise metafoorile üles ehitatud kunsti ning olen ka oma kuraatoritöös kasutanud seda laadi lähenemist. Kuid näitusel „Südamepekslemine“ oleksin igatsenud näha, vähemalt nende teoste sekka (antud juhul ilmselt mõne asemele), lahtiste kaartidega mängimist, otsest aktivismi ja teravat poliitilist sekkumist, iseäranis praegusel posttõdede ajal.
Kui küsida, kas VKKK või vähemalt see nägu, mille keskuse staažikas juht Kęstutis Kuizinas on Tallinna toonud, peaks olema Tallinna Kunstihoone ideaal ja eeskuju, siis esimene vastus on ei. Järele mõelnud, vastaksin diplomaatilisemalt, et ikka jaa, kuid mööndustega, et teravad nurgad ikka metafooride sudu alt paistma jääksid.
1 Julija Fomina, Nüüdisaegsuse mosaiik. – Sirp 20. III 2015.
2 Random rapid heartbreaks. Selected projects from the CAC Vilnius programme. Contemporary Art Center Vilnius, 2016.
3 Keiu Krikmann, Jooksja metafüüsika. Intervjuu Pakui Hardware’iga. – Sirp 25. XI 2016.
4 Maria Arusoo, Eduka institutsiooni tugev juht. Intervjuu Kęstutis Kuizinasega. – Sirp 2. XII 2016. | Arvustus. Vanema venna õlalepatsutus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuse näitus „Südamepekslemine“ Tallinna Kunstihoones, Kunstihoone galeriis ja Tallinna Linnagaleriis kuni 4. XII. Kuraator Kęstutis Kuizinas, kuraatori abi Edgaras Gerasimovičius, kunstnikud Nina Beier (Taani), Jos de Gruyter ja Harald Thys (Belgia), Pakui Hardware (Leedu), Vytenis Jankūnas (USA), Žilvinas Landzbergas (Leedu), David Maljkovič (Horvaatia), Sebastian Diaz Morales (Argentiina/Holland) ja Emilija Škarnulytė (Leedu).
Kõige lihtsam ja ilmselt ka loomulikum on „Südamepekslemise“ näitust vaadata vastukülaskäiguna Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuses (VKKK) 2015. aasta märtsis vaadata olnud Maria Arusoo kuraatoriprojektile „Meel. Vahtra. Farkas_idealistlik funktsioon“.
Arusoo oli võtnud kolm üsnagi erineva tausta ja lähenemisega Eesti kunstnikku ning tekitanud neist uues kontekstis uue koosluse, toonud välja ühisosa, mida varem ei olnud osatud (või tahetud) näha. Vahest seetõttu ka midagi kaotanud, kui uskuda VKKK kuraatorit Julija Fominat. 1 Midagi samalaadset on teinud ju ka Kęstutis Kuizinas. Ta ei ole lähtunud küll ühe maa kunstist – tema puhul võiks see olla Leedu –, vaid ühest institutsioonist, selle eelistustest ning piiranud institutsiooni näo (ja arengu) kolme viimase aastaga. Tegelikult on piiranguid veelgi. Tallinna valiku aluseks on olnud ainult isikunäitused ja nendestki vaid need, mis olid produtseeritud spetsiaalselt VKKK ruumide tarvis. Kohaspetsiifilisust rõhutatakse ka näituse kataloogis. 2 Isikunäitustest on tulnud kõne alla ainult need, mille installeerimine ei ole liiga keeruline, et seda Tallinnas ehk siis teises kontekstis korrata ja sellega kohaspetsiifilisus ja teatud mõttes ka tähendus tühistada, ent luua uus kooslus ja tuua välja ühisosa. Ja paratamatult seetõttu ka midagi kaotada.
Arusoo ja Kuizinase kuraatoriprojekti võrdlust võiks jätkata ja ilmselt kooruks sellest midagi huvitavat välja, kui „Südamepekslemise“ väljapanekust rääkimisel ei korduks üks tähelepanek. Sellele viidatakse pressitekstis: „Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskus kutsuti Tallinna oma viimase aja tegevust tutvustama eesmärgiga vahetada kogemusi ja jagada loomestiimuleid“. Sellele osutavad möödunud nädala Sirbi intervjuus näituse osalised, rühmituse Pakui Hardware’i liikmed: „Praegusel juhul on vahetus olulisem Tallinna Kunstihoonele, sest „Südamepekslemisega“ osutatakse oma programmi uutele suundadele.“ 3 Kõige avalikumalt, lausa vanema venna patroneeriva üleolekuga räägib sellest kuraator, VKKK juhataja Kęstutis Kuizinas ise: „Mis aga puutub sellesse, et mis on siinse näituse mõte, siis selle kõrval, et näitame erakordselt heade kunstnike töid, tutvustame ka VKKK näituseprogrammi: millega ja kuidas töötame. See on eneserepresentatsioon. Loodan, et see inspireerib Eesti kunstivälja, eriti meid vastu võtvat Tallinna Kunstihoonet oma tulevikuprogrammi ja tööpõhimõtete koostamisel.“ 4 Tundub, et see pole ainult enesepresentatsioon, vaid kipub lausa ego trip ’iks üle kasvama.
Musterinstitutsioon. Vilniuse KKK on 1990ndate keskpaigast olnud Baltimaade nüüdiskunsti institutsiooni näidis, omamoodi ideaal. Mingil ajal laiemaltki. 1990ndate lõpu ühe tähtsama Ida-Euroopa kunsti näituse „After the wall“ ehk „Raudse eesriide langemise järel“ avamisel Stockholmi Moderna Museetis pidas üks kuraatoritest Bojana Pejić vajalikuks VKKK esile tõsta kui Ida-Euroopa kõige eesrindlikumat, avatumat ja mobiilsemat institutsiooni.
Usun, et Eestis ei leidu ühtegi nüüdiskunsti väljal tegutsenud inimest, kes ei oleks vaadanud VKKK peale imetluse ja kadedusega. Keskuse hoone loodi 1970ndatel Leedu kunstnike liidu (kunstifondi) näitusemajaks, 1992. aastal asutatud kaasaegse kunsti keskus suutis ennast aga iseseisva institutsioonina maksma panna: VKKK programm ei olenenud ei traditsioonidest, kunstnike või kunstnike liidu alaliitude soovidest, selle panid kokku keskuse kuraatorid eesotsas juhataja Kęstutis Kuizinasega.
Üsna samasugune saatus nagu Tallinna Kunstihoonel, vaid selle vahega, et Tallinna Kunstihoone loodi juba 1934. aastal, nõukogude ajal läks maja kunstnike liidu käsutusse ja iseseisvast institutsioonist sai kunstnike liidu näituste osakond. Tollal oli see parim variant, aga kui Kunstihoone institutsioonina 1990ndate algul taastati, oli hoone kunstnike liidu omanduses ning Kunstihoone nõukogu kaudu otseselt seotud kunstnike liidu ideaalide ja nõudmistega.
Kuid suuremat rolli kui hoone omandivorm või ka nõukogu koosseis on mänginud inimsuhted ehk see, kes on sattunud ühe või teise institutsiooni etteotsa. Iseseisva programmi ja oma näoga Tallinna Kunstihoonest, nagu on Vilniuse KKK olnud juba üle 25 aasta, saab rääkida alles paari viimase aasta jooksul ehk ajal, kui seda on juhtinud Taaniel Raudsepp.
Baltimaade nüüdiskunsti musterinstitutsioon on aga seekord valinud end Tallinnas esitlema turvalised ja esteetilised projektid. Pole mingit kahtlust, et tegemist on tõesti heade kunstnikega, kelle kunst kuulub vaieldamatult nüüdiskunsti alla. Samuti on selge, et kõik on hästi professionaalselt kujundatud ja installeeritud, et mitte midagi ei ole jäetud juhuse hooleks. Kuid Tallinna Kunstihoones, iseäranis II korruse näituseruumides see näitus ei toimi: teosed mõjuvad anonüümsete, steriilsete ja kohati lausa igavatena.
Hillitsetud üldpilt vs. teos. Õnneks on see siiski vaid pealispind, sest kui unustada üldmulje (loe: institutsiooni üliviisakas ja täiuslikuks lihvitud pale) ja süveneda projektidesse, on pilt siiski teine. Ilmselt oli see nii ka Vilniuses, kui Tallinna toodu oli eksponeeritud kõrvuti millegagi, mis ei olnud nii lõplikult läbi ja välja mängitud, kus võis arvatavasti leida mingigi inimliku eksimuse.
„Südamepekslemisele“ natukesegi adrenaliini süstimiseks võiks selle käsitlemist alustada Amsterdamis elava argentiinlase Sebastian Diaz Moralese ja New Yorgis elava leeduka Vytenis Jankūnase tööga, s.o vaadata väljapanekut just nende kahe teose ehk oma ja võõra, kodustatud ja võõrandatud maailma vastanduses, aga ka raamistuses.
Jankūnase foto- ja videoinstallatsioon on hõlmanud Tallinna Kunstihoone galerii ning täitnud selle maast laeni fotodega suurlinna metroos kohatud inimestest. Jankūnas ei ole ei flanöör ega ka mitte friikide või muidu põnevate tüüpide jahtija. Ta on suutnud lihtsate, isegi banaalsete võtete, aga ka mingi kummalise nihkega teha võõrast oma, anda anonüümsetele tüüpidele nii-öelda naabripoisi või -tüdruku kuvand, panna vaataja tundma ennast ühena sellest seltskonnast.
Kunstihoone II korruse trepimademel ja mustas kastis eksponeeritud Moralese videos „Pasajes“ ehk „Reisid“ ei juhtu iseenesest midagi põnevat, seal pole isegi suurlinna veidraid tüüpe, ainult üks mees kõnnib mööda lõppematuid treppe ja koridore, jõuab mahajäetud tualettruumidest elegantsetesse fuajeedesse. Vahel harva satub ta vaatevälja mõni inimene, keegi aga ei kõneta peategelast ja temalgi ei ole kellegagi asja. Liikumist saatev heligi on peaaegu olematu. Ainult nikerdatud trepikäsipuud ning fassaadi- ja seinakaunistused moodustavad kauneid ornamente ja rütme. Näiliselt ei ole Morales mitte midagi teinud vaataja tähelepanu köitmiseks, võib isegi öelda, et kunstnik on jätnud oma vaataja unarusse. Kõndija isik jääb lõpuni saladuseks: ta ilmub kusagilt ja kaob kusagile, mõned paigad korduvad, kuid need ei ava teda ning ta oli, on ja jääb anonüümseks. Kuid ometi ei kao (olematu) pinge, assotsiatsioonid kerkivad kas vaataja isiklikust või kultuurilisest alateadvusest, neist kujunevad lood. Kõik on nagu painajalikus unenäos, kust ei saa ja vahest ei tahagi ärgata.
Vähem krüptilisust. Nende vahele mahuvad kenasti vaiksed ja hillitsetud, isegi hõrgud teosed, nagu on Nina Beieri meediumide sees ja vahel mängiv ruumitundlik installatsioon või Emilija Škarnulytė videoekskurss gigantsete objektidega kõhedust tekitavasse veealusesse maailma, kus ei puudu (vähemalt pealkirjas) otsene viide millelegi veelgi tundmatumale ja seetõttu ohtlikule, nagu on Andromeeda udukogu või ka belgia kunstnike Jos de Gruyteri ja Harald Thysi ruumiinstallatsioon „Valge suprematism“. Neis kõigis on mitmed tähenduskihid ning ei puudu ka sügavam, ebamugav, isegi kriitiline sõnum ning seetõttu kontakt kõige sellega, mis praegu maailmas toimub. Malevitš ja suprematism ning sellest tulenevad tähenduskihid on praegu taas rambivalgusesse tõusnud ning pole ime, et vene tuntud politoloog ja opositsionäär Stanislav Belkovski pakkus küll naljaga pooleks Venemaa Föderatsiooni uueks vapiks Malevitši „Musta ruutu“ – sinna mahuks ära ka Putin.
Ega kunstiteost ei peagi hoobilt mõistma, intellektuaalne pingutus on alati asjakohane, kuid Kuizinase valiku krüptilisus teeb tibake nõutuks. Ei saa salata, et armastan ka ise metafoorile üles ehitatud kunsti ning olen ka oma kuraatoritöös kasutanud seda laadi lähenemist. Kuid näitusel „Südamepekslemine“ oleksin igatsenud näha, vähemalt nende teoste sekka (antud juhul ilmselt mõne asemele), lahtiste kaartidega mängimist, otsest aktivismi ja teravat poliitilist sekkumist, iseäranis praegusel posttõdede ajal.
Kui küsida, kas VKKK või vähemalt see nägu, mille keskuse staažikas juht Kęstutis Kuizinas on Tallinna toonud, peaks olema Tallinna Kunstihoone ideaal ja eeskuju, siis esimene vastus on ei. Järele mõelnud, vastaksin diplomaatilisemalt, et ikka jaa, kuid mööndustega, et teravad nurgad ikka metafooride sudu alt paistma jääksid.
1 Julija Fomina, Nüüdisaegsuse mosaiik. – Sirp 20. III 2015.
2 Random rapid heartbreaks. Selected projects from the CAC Vilnius programme. Contemporary Art Center Vilnius, 2016.
3 Keiu Krikmann, Jooksja metafüüsika. Intervjuu Pakui Hardware’iga. – Sirp 25. XI 2016.
4 Maria Arusoo, Eduka institutsiooni tugev juht. Intervjuu Kęstutis Kuizinasega. – Sirp 2. XII 2016.
### Response:
Arvustus. Vanema venna õlalepatsutus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tšehhi esindajale järgnesid sprindi neljas, sakslanna Laura Dahlmeier 8,4 (0+1+1+0) ja 19. kohalt kolmandaks kerkinud itaallanna Dorothea Wierer 21,4 (0+0+0+0) sekundi suuruse kaotusega. Sprindi parim, prantslanna Marie Dorin Habert tegi kuus möödalasku ja langes seitsmendaks.
Kadri Lehtla kerkis 13 positsiooni võrra 44. kohale. Koukalovale kaotas ta 4.21,6 (0+1+0+0). Johanna Talihärm säilitas oma positsiooni, saades 55. (+6.07,8; 1+2+1+0) koha. | VAATA UUESTI | Koukalova kerkis naiste jälitussõidu võitjaks, Lehtla 44. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tšehhi esindajale järgnesid sprindi neljas, sakslanna Laura Dahlmeier 8,4 (0+1+1+0) ja 19. kohalt kolmandaks kerkinud itaallanna Dorothea Wierer 21,4 (0+0+0+0) sekundi suuruse kaotusega. Sprindi parim, prantslanna Marie Dorin Habert tegi kuus möödalasku ja langes seitsmendaks.
Kadri Lehtla kerkis 13 positsiooni võrra 44. kohale. Koukalovale kaotas ta 4.21,6 (0+1+0+0). Johanna Talihärm säilitas oma positsiooni, saades 55. (+6.07,8; 1+2+1+0) koha.
### Response:
VAATA UUESTI | Koukalova kerkis naiste jälitussõidu võitjaks, Lehtla 44. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esikoht läks ajaga 31.22,3 (0+0+1+0) Anton Babikovile, kes edestas Maksim Tsvetkovi 10,5 (0+0+0+0) sekundiga. Enne viimast tiiru võidus kinni olnud prantslane Martin Fourcade taandus lõpuks kolmandaks, Babikovile kaotas ta 15,2 (2+0+0+2) sekundiga. Kogu esikuuik mahtus küll ühe minuti sisse, kuid sakslane Arnd Peiffer jäi võitjast kolmandana maha 52,7 (2+0+1+0) sekundiga.
Babikov alustas võistlust 7. ning Tsvetkov 11. positsioonilt. Ühtlasi suutsid venelased lõpetada tänavu seni võitmatuna püsinud Fourcade'i valitsemise.
Eestlasi täna stardis ei olnud. | VAATA UUESTI | Venelased võtsid jälitussõidus kaksikvõidu, Fourcade langes kolmandaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esikoht läks ajaga 31.22,3 (0+0+1+0) Anton Babikovile, kes edestas Maksim Tsvetkovi 10,5 (0+0+0+0) sekundiga. Enne viimast tiiru võidus kinni olnud prantslane Martin Fourcade taandus lõpuks kolmandaks, Babikovile kaotas ta 15,2 (2+0+0+2) sekundiga. Kogu esikuuik mahtus küll ühe minuti sisse, kuid sakslane Arnd Peiffer jäi võitjast kolmandana maha 52,7 (2+0+1+0) sekundiga.
Babikov alustas võistlust 7. ning Tsvetkov 11. positsioonilt. Ühtlasi suutsid venelased lõpetada tänavu seni võitmatuna püsinud Fourcade'i valitsemise.
Eestlasi täna stardis ei olnud.
### Response:
VAATA UUESTI | Venelased võtsid jälitussõidus kaksikvõidu, Fourcade langes kolmandaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Toetame Martin Repinski algatusi ja ideid põllumajanduse valdkonna arendamisel ja peame oluliseks, et nende mõtete elluviimisel tuleks anda talle 100 kriitikavaba päeva ennast tõestada," seisab pöördumises.
Allakirjutanud tõdevad, et põllumajandus on sügavas kriisis ning sellest väljatulemiseks on vaja ministrit, kes tunneb valdkonda läbi ja lõhki, kes saab aru kriisi olemusest ning kellel on ideid ja hoobasid, et kriisi lahendada. Maaeluminister Martin Repinski on allakirjutanute sõnul oma sõnavõttudes näidanud, et ta mõistab põllumeeste probleeme.
"Liialt kaua on meie riigis valitsenud poliitika, mis on jätnud põllumajanduse vaeslapse ossa ja tänu millele on sektor kandnud osalt korvamatut kahju.Tegelikult on põllumajandusel suur potentsiaal anda oma panus riigi majanduskasvu ning suurendada eksporti. Uus valitsuskoalitsioon on teinud, mida on lubanud ja on pööranud oma näo põllumeeste poole. Kutsume üles mitte kaotama inimlikkust ning andma maaeluministrile aega, et ta saaks põllumajandussektoris nii pikka aega oodatud positiivseid muutusi hakata ellu viima," seisab pöördumises.
Kirjale on alla kirjutanud Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel Bulitko, Mahepõllumajanduse Koostöökogu juhatuse liige Jaan Kiider, E-piima juhatuse esimees Jaanus Murakas, Saaremaa Talupidajate Liidu juhatuse liige Janek Mägi, Nopri Talumeierei peremees Tiit Niilo, Hellema talu peremees Ivo Eenpalu, Pajumäe talu peremees Arvo Veidenberg, Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige ja Aaviku talu peremees Ants Aaman, Eestimaa Piimatootjate Ühistu juhatuse esimees Märt Riisenberg, Võrumaa Talupidajate Liidu tegevjuht ja Kriguli talu perenaine Marika Parv, samuti Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees ja talupidaja Kalle Hamburg. | Põllumajandusühingud soovivad Repinski jätkamist ministri ametis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Toetame Martin Repinski algatusi ja ideid põllumajanduse valdkonna arendamisel ja peame oluliseks, et nende mõtete elluviimisel tuleks anda talle 100 kriitikavaba päeva ennast tõestada," seisab pöördumises.
Allakirjutanud tõdevad, et põllumajandus on sügavas kriisis ning sellest väljatulemiseks on vaja ministrit, kes tunneb valdkonda läbi ja lõhki, kes saab aru kriisi olemusest ning kellel on ideid ja hoobasid, et kriisi lahendada. Maaeluminister Martin Repinski on allakirjutanute sõnul oma sõnavõttudes näidanud, et ta mõistab põllumeeste probleeme.
"Liialt kaua on meie riigis valitsenud poliitika, mis on jätnud põllumajanduse vaeslapse ossa ja tänu millele on sektor kandnud osalt korvamatut kahju.Tegelikult on põllumajandusel suur potentsiaal anda oma panus riigi majanduskasvu ning suurendada eksporti. Uus valitsuskoalitsioon on teinud, mida on lubanud ja on pööranud oma näo põllumeeste poole. Kutsume üles mitte kaotama inimlikkust ning andma maaeluministrile aega, et ta saaks põllumajandussektoris nii pikka aega oodatud positiivseid muutusi hakata ellu viima," seisab pöördumises.
Kirjale on alla kirjutanud Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel Bulitko, Mahepõllumajanduse Koostöökogu juhatuse liige Jaan Kiider, E-piima juhatuse esimees Jaanus Murakas, Saaremaa Talupidajate Liidu juhatuse liige Janek Mägi, Nopri Talumeierei peremees Tiit Niilo, Hellema talu peremees Ivo Eenpalu, Pajumäe talu peremees Arvo Veidenberg, Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige ja Aaviku talu peremees Ants Aaman, Eestimaa Piimatootjate Ühistu juhatuse esimees Märt Riisenberg, Võrumaa Talupidajate Liidu tegevjuht ja Kriguli talu perenaine Marika Parv, samuti Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees ja talupidaja Kalle Hamburg.
### Response:
Põllumajandusühingud soovivad Repinski jätkamist ministri ametis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jenissei kangelaseks tõusis tsenter Suleiman Braimoh, kes sai võimaluse tänu sellele, et endine Kalev/Cramo mängumees Frank Elegar kaasa ei löönud. Braimoh suutis 25 minutiga koguda 30 punkti ja hankis 6 lauapalli. Vladislav Truškin toetas teda 18 silma ja 10 lauapalliga.
Kalev/Cramo poolel tegid mängu ameeriklased Mark Tollefsen ja Demonte Harper. Tollefseni kontole kogunes 28 silma ja 7 lauapalli ning Harper tõi 26 punkti, 11 korvisöötu, kuid tegi ka 6 pallikaotust.
Positiivse poole pealt võib märkida selle, et oma Ühisliiga debüüdi tegi noormängija Matthias Tass, kes sai väljakul olla koguni 15,5 minutit ning hankis selle ajaga 5 lauapalli ja pani ühe kulbi.
Kalev/Cramo on liigatabelis 2 võidu ja 6 kaotusega 10. kohal, Jenissei on võitnud 4 ja kaotanud 5 kohtumist ning see annab hetkel 7. positsiooni. | Matthias Tass tegi Ühisliigas korraliku debüüdi, kuid Cramo võitu ei saanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jenissei kangelaseks tõusis tsenter Suleiman Braimoh, kes sai võimaluse tänu sellele, et endine Kalev/Cramo mängumees Frank Elegar kaasa ei löönud. Braimoh suutis 25 minutiga koguda 30 punkti ja hankis 6 lauapalli. Vladislav Truškin toetas teda 18 silma ja 10 lauapalliga.
Kalev/Cramo poolel tegid mängu ameeriklased Mark Tollefsen ja Demonte Harper. Tollefseni kontole kogunes 28 silma ja 7 lauapalli ning Harper tõi 26 punkti, 11 korvisöötu, kuid tegi ka 6 pallikaotust.
Positiivse poole pealt võib märkida selle, et oma Ühisliiga debüüdi tegi noormängija Matthias Tass, kes sai väljakul olla koguni 15,5 minutit ning hankis selle ajaga 5 lauapalli ja pani ühe kulbi.
Kalev/Cramo on liigatabelis 2 võidu ja 6 kaotusega 10. kohal, Jenissei on võitnud 4 ja kaotanud 5 kohtumist ning see annab hetkel 7. positsiooni.
### Response:
Matthias Tass tegi Ühisliigas korraliku debüüdi, kuid Cramo võitu ei saanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hüppevooru järel 28. kohal olnud eestlane kaotas suusarjal ühe positsiooni ning jõudis finišisse 2.34,2 võitjast hiljem.
Teiselt kohalt sõitis ennast etapivõitjaks sakslane Eric Frenzel, kes edestas koondisekaaslast Björn Kircheisenit 10,8 sekundiga ning norralast Jörgen Graabaki 23,4 sekundiga.
Hüpete järel liidrikohal olnud jaapanlane Takehiro Watanabe suusarajal parimate tempos sõita ei jaksanud ja langes lõpuks 12. kohale.
Ilves on nüüd MK-sarjas alanud hooajal kahe esimese nädalavahetusega kogunud punkte kõigilt neljalt individuaaletapilt - Rukal jäi talle näppude vahele 17. ja 25. koht ning laupäeval Lillehammeris samuti 25. koha punktid. | Kristjan Ilves langes murdmaarajal ühe koha, kuid jõudis taas punktidele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hüppevooru järel 28. kohal olnud eestlane kaotas suusarjal ühe positsiooni ning jõudis finišisse 2.34,2 võitjast hiljem.
Teiselt kohalt sõitis ennast etapivõitjaks sakslane Eric Frenzel, kes edestas koondisekaaslast Björn Kircheisenit 10,8 sekundiga ning norralast Jörgen Graabaki 23,4 sekundiga.
Hüpete järel liidrikohal olnud jaapanlane Takehiro Watanabe suusarajal parimate tempos sõita ei jaksanud ja langes lõpuks 12. kohale.
Ilves on nüüd MK-sarjas alanud hooajal kahe esimese nädalavahetusega kogunud punkte kõigilt neljalt individuaaletapilt - Rukal jäi talle näppude vahele 17. ja 25. koht ning laupäeval Lillehammeris samuti 25. koha punktid.
### Response:
Kristjan Ilves langes murdmaarajal ühe koha, kuid jõudis taas punktidele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Finaalis haaras tasavägise alguse järel ohjad Reval-Sport/Mella, kes 4:3 eduseisul tegi Aleksandra Romanenko kolme tabamuse toel 5:1 vahespurdi ning juhtis 12. minutiks 9:3. Kohtumine jätkus tallinlannade taktikepi all, kes võitsid poolaja 18:12 ning kogu matši 34:26. Reval-Sport/Mella resultatiivseimad olid Jekaterina Tšerneštšuk 8, Romanenko 5 ning Kristina Zgurskaja ja eilne sünnipäevalaps Jelena Mihailova 4 väravaga. Mullu samuti finaalis kaotanud Padisele tõid Marie Urvik ja turniiri parimaks mängijaks tunnistatud Maarja Põldver parimatena 5 ning Inna Baranova 4 tabamust.
Reval-Sport/Mella peatreeneri Ella Kungurtseva sõnul valmistusid nad finaaliks tõsiselt. „Teadsime mõlema naiskonna nõrkusi ning seda, et Padise on mänguks valmis,“ lausus Kungurtseva, kes tõi välja edu saladuse. „Me tahame võita!“
Padise juhendaja Siiri Uusküla meelest ei tulnud nad toime vastase ühe kauaaegse liidri Mihailova ohjeldamisega. „Jelena pani palli hästi käima,“ tõdes Uusküla. „Rünnakul tegutsesime normaalselt, kuid kaitses jäime hätta. Nüüd tahaks meistrivõistlustel Mellalt vähemalt ühe võidu kätte saada.“
Pronksikohtumist valitses Tallinn, kes asus 3:4 kaotusseisust 5:0 vahespurdi abil juhtima 8:4, võitis avapoolaja 14:9 ja kogu mängu 27:21, revanšeerides sellega meistrivõistlustel saadud kaotuse. Tallinna suurimateks skooritegijateks osutusid Kerli Jõks 11 ja Merit Moro 7 tabamusega. Tapa edukaimad olid Marjette Maie Müntser 8 ning Keili Kadak 4 väravaga.
Tapa peatreeneri Mare Nepsi hinnangul olid tema hoolealused liimist lahti. „Tegutsesime kaitses nõrgalt ja viskasime kehvalt,“ analüüsis Neps. „Teisipäeval kohtume Tallinnaga meistrivõistlustel uuesti ja seal tahame paremini mängida.“
Tallinna juhendaja Ainar Estra kiitis naiskonda, kes oli meistrivõistlustel Tapalt saadud kaotusest õppinud. „Täna sai otsustavaks see, et suutsime säilitada külma närvi,“ rõõmustas Estra. „Lisaks sellele hoidsime oma mängujoonisest kinni, ega tormanud. Seega olime oma vigadest õppust võtnud.“
Eesti naiste karikavõistlused 2016
Finaal:
04.12. (kell 13.00) Põlva, Mesikäpa Hall: Padise – Reval-Sport/Mella 26:34
Pronksimäng:
04.12. (kell 11.00) Põlva, Mesikäpa Hall: SK Tapa – HC Tallinn 21:27
Poolfinaalid:
19.10. (kell 17.30) Kristiine Sport: Reval-Sport/Mella – SK Tapa 35:18
25.10. (kell 20.30) Kristiine Sport: HC Tallinn – Padise 20:29
29.10. (kell 12.00) Aruküla Spordihoone: Padise – HC Tallinn 23:24
01.11. (kell 18.00) Tapa Spordikeskus: SK Tapa – Reval-Sport/Mella 27:28 | Reval-Sport/Mella krooniti üheksandat korda järjest Eesti naiste käsipallikarikavõitjaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Finaalis haaras tasavägise alguse järel ohjad Reval-Sport/Mella, kes 4:3 eduseisul tegi Aleksandra Romanenko kolme tabamuse toel 5:1 vahespurdi ning juhtis 12. minutiks 9:3. Kohtumine jätkus tallinlannade taktikepi all, kes võitsid poolaja 18:12 ning kogu matši 34:26. Reval-Sport/Mella resultatiivseimad olid Jekaterina Tšerneštšuk 8, Romanenko 5 ning Kristina Zgurskaja ja eilne sünnipäevalaps Jelena Mihailova 4 väravaga. Mullu samuti finaalis kaotanud Padisele tõid Marie Urvik ja turniiri parimaks mängijaks tunnistatud Maarja Põldver parimatena 5 ning Inna Baranova 4 tabamust.
Reval-Sport/Mella peatreeneri Ella Kungurtseva sõnul valmistusid nad finaaliks tõsiselt. „Teadsime mõlema naiskonna nõrkusi ning seda, et Padise on mänguks valmis,“ lausus Kungurtseva, kes tõi välja edu saladuse. „Me tahame võita!“
Padise juhendaja Siiri Uusküla meelest ei tulnud nad toime vastase ühe kauaaegse liidri Mihailova ohjeldamisega. „Jelena pani palli hästi käima,“ tõdes Uusküla. „Rünnakul tegutsesime normaalselt, kuid kaitses jäime hätta. Nüüd tahaks meistrivõistlustel Mellalt vähemalt ühe võidu kätte saada.“
Pronksikohtumist valitses Tallinn, kes asus 3:4 kaotusseisust 5:0 vahespurdi abil juhtima 8:4, võitis avapoolaja 14:9 ja kogu mängu 27:21, revanšeerides sellega meistrivõistlustel saadud kaotuse. Tallinna suurimateks skooritegijateks osutusid Kerli Jõks 11 ja Merit Moro 7 tabamusega. Tapa edukaimad olid Marjette Maie Müntser 8 ning Keili Kadak 4 väravaga.
Tapa peatreeneri Mare Nepsi hinnangul olid tema hoolealused liimist lahti. „Tegutsesime kaitses nõrgalt ja viskasime kehvalt,“ analüüsis Neps. „Teisipäeval kohtume Tallinnaga meistrivõistlustel uuesti ja seal tahame paremini mängida.“
Tallinna juhendaja Ainar Estra kiitis naiskonda, kes oli meistrivõistlustel Tapalt saadud kaotusest õppinud. „Täna sai otsustavaks see, et suutsime säilitada külma närvi,“ rõõmustas Estra. „Lisaks sellele hoidsime oma mängujoonisest kinni, ega tormanud. Seega olime oma vigadest õppust võtnud.“
Eesti naiste karikavõistlused 2016
Finaal:
04.12. (kell 13.00) Põlva, Mesikäpa Hall: Padise – Reval-Sport/Mella 26:34
Pronksimäng:
04.12. (kell 11.00) Põlva, Mesikäpa Hall: SK Tapa – HC Tallinn 21:27
Poolfinaalid:
19.10. (kell 17.30) Kristiine Sport: Reval-Sport/Mella – SK Tapa 35:18
25.10. (kell 20.30) Kristiine Sport: HC Tallinn – Padise 20:29
29.10. (kell 12.00) Aruküla Spordihoone: Padise – HC Tallinn 23:24
01.11. (kell 18.00) Tapa Spordikeskus: SK Tapa – Reval-Sport/Mella 27:28
### Response:
Reval-Sport/Mella krooniti üheksandat korda järjest Eesti naiste käsipallikarikavõitjaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel aastal on riigikontroll koostanud tühjade majade kohta kaks olulist auditit, kus lühidalt öeldakse järgmist: ohtlikke hooneid on palju ja omavalitsused ei jõua nendega tegeleda, 1 omavalitsustel endil on liiga palju maju ja üha enam jääb neid pärast haldusreformi üle. 2
Kasutuseta hoonete koguhulka Eestis ei tea keegi. Muinsuskaitsealadel on hinnatud tühjade hoonete hulka ja osakaalu kolmes linnas: Rakveres, Haapsalus ja Valgas. Uuritud vanalinnades on kasutuseta maju vastavalt 8% (12 tk), 10% (19 tk) ja 18% (21 tk). 3 Ehitismälestiste kasutamist kontrollitakse alates 2013. a säästva arengu näitajana. 4 Alates jälgima hakkamisest on see näitaja liikunud küll positiivses suunas, kuid siiski on neljandik ehitismälestistest kasutuseta.
Üleriigiline teave on ainult tühjade eluruumide kohta: vastavalt 2011. a rahvaloendusele oli Eesti tavaeluruumidest kasutuseta 16% (üle 93 000 kodu). Seejuures on piirkondlikud erinevused muidugi päris suured, ääremaal pole midagi tavatut ka selles, et tühjade eluruumide osakaal on 30–40%. Mida sellisel juhul arvata muude tühjade ehitiste hulga kohta? Iga tühja taluelamu juures on tavaliselt terve hoovitäis lagunevaid abihooneid, igas pooltühjas asulas peale elaniketa elamute ka hulk kasutuseta tööstus- ja ärihooneid. Praeguse vähese teabe alusel hinnates võib kasutuseta hoonete hulk Eestis olla julgelt üle 100 000. 5
Rohelised ehitised
Olemasolevad hooned on ressurss, mille jätkuv ja taaskasutamine on igati säästlik, sest kui hoone ehitamisse on juba kord paigutatud tonnide kaupa ehitusmaterjali, on selle renoveerimine ja edasi kasutamine üldjuhul väiksema ökoloogilise jalajäljega tegevus kui uue maja ehitamine, isegi kui uus on energiasäästlikum. 6 „Kõige rohelisem on ehitis, mis on juba ehitatud,“ 7 on teadmine, milleni on jõutud, arvestades peale küttekulude ka ehitistesse kuluvate materjalide olelusringi. 500 aastat sama maja kasutada, seda remontida ja ajakohastada on kokkuvõttes säästlikum kui iga 50 aasta järel lammutada ja uuesti ehitada.
Kui need kõige rohelisemad ehitised asuvad kohtades, kus elanikke enam eriti ei ole, kipuvad need tühjaks jääma, lagunema ja lõpuks ohtlikuks muutuma. Suur osa neist amortiseerub või lammutatakse ammu enne võimaliku eluea lõppu hooldamatuse ja kasutajate puudumise tõttu, elavama kinnisvaraturuga linnades ka uusarendustele ette jäädes. Selles olukorras peab valima, missuguste ehitiste alleshoidmine on teistest olulisem. Väärtuslikumate ehitiste ja komplekside esiletõstmise tööd on seni tehtud neid muinsuskaitse alla võttes, lisaks on kohalikel omavalitsustel võimalus määrata miljööalasid ning alates eelmisest aastast ka väärtuslikke üksikobjekte.
Riigi kinnisvarapoliitika
Millegi väärtuslikuks nimetamise kõrval on tähtsamgi jõuda riikliku kinnisvarapoliitikani, millega suunata ehitamist ja lammutamist, hoonete korrastamist ja hülgamist. Kõikvõimalike toetuste jagamisel ehitamisse peaks olema eelisseisus kõige keskkonnasäästlikum valik ehk juba ehitatud hoonete korrastamine ja nüüdisajastamine – valides võimaluse korral just sellise hoone, mille pikaaegne säilimine on prioriteetne. Ja kui tõesti vajalikule funktsioonile sobiv ehitis piirkonnas puudub, siis uue hoone asukoha planeerimine peaks olema nagu ruumiline akupunktuur, millega tuuakse uut elu just neisse piirkondadesse, mida soovitakse taaselavdada.
Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ järgi peaks eesmärk olema linnade sisestruktuuri tihendamine. Kultuuripärandi hoidmise huvist lähtuvalt saab teraviku veel täpsemalt suunata vanalinnadesse ja miljööväärtuslikele aladele.
Praegune riiklik tühjade hoonete probleemiga tegelemine piirdub lammutustoetuste väljajagamisega Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Kredexi kaudu. Ohtlike ja keskkonda reostavate hoonete lammutamine on loomulikult õigustatud, kui aitab loodusest eemaldada keskkonnaohtlikud materjalid ning linnaruumist varinguohtlikud majad. Samas praktika näitab, et see tõukab lammutama ka selliseid hooneid, mis sugugi kiirkorras likvideerimist ei vaja. Näiteks lammutatakse peagi sajandivanused Jägala puupapivabriku tööliselamud, mida veel mõni kuu tagasi suvilana kasutati. Oleks omanik ja olud teised, saaks need majad suurema vaevata uue kasutuse – korda on tehtud ka nendest palju halvemas seisus ja asukohas ajaloolisi hooneid. Aga hoonete korrastamiseks ole mingit toetusmeedet, lammutamiseks praegu on: järelikult tuleb kähku lammutada, kuni raha jaotatakse.
Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas kaitstud magistritöös „Lammutada või mitte“ 8 on analüüsitud hoonete lammutamise põhjendatust ja materjali taaskasutamise võimalusi. Juhtumeil, kui nt maakivivare seisab maastikus, peab töö koostaja lammutamist mõttetuks, kuna materjal ladestub kõige paremini olemasolevas kohas ja kivide kuhugi mujale tassimine oleks tarbetu energiakulu. Õnneks on juhtumeid, kus lammutustoetusega on õnnestunud lammutada vaid hoone ohtlikud osad ning stabiilsed müürid konserveerida võimalikuks edaspidiseks taaskasutuseks või siis lihtsalt maastikus vaikselt hääbumiseks. Looduslikust kivist või puidust ehitis saab loodusega üheks ka ilma energiat raiskamata. Ka lammutamine on tegevus, milles peaks arvestama säästlikkust – lammutada ja mujale vedada nii palju kui vajalik, kohapeal säilitamiseks ja võib-olla tulevikus taaskasutamiseks jätta nii palju materjali kui võimalik.
Kallis vs. odav
Ma ei ole põhimõtteliselt lammutustoetuse vastu, aga kui on riiklik lammutustoetus, peab olema ka rekonstrueerimistoetus, mis soodustaks olemasoleva hoonestuse potentsiaali ärakasutamist selle äraviskamise asemel. Eelkõige peaks rekonstrueerimistoetus soodustama ajalooliste linnakeskuste hoonestuse korrastamist ja kohandamist uutele funktsioonidele, et ka väikelinnade kesklinnad saaksid atraktiivsemaks, elavamaks ja tihedamaks. Ainult kavandatavatest ilusatest keskväljakutest ei piisa, ka väljaku ümber peavad majad korras ja kasutuses olema, et linnakeskus oleks kutsuv ja toimiv.
EV 100 arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ keskväljakute uuendamiseks ja kinnisvara-projekte riigi üürimajade, riigimajade jms ehitamiseks ei ole võimalik vaadelda täiesti eraldiseisvate nähtustena – justkui oleks esimene olemuselt ebaratsionaalne kunstitegemine ja teine läbinisti ratsionaalne ökonoomne ehitamine. Ehitatud keskkonnas mõjuvad kõik investeeringud ruumilise tervikuna või ei mõju üldse. Kuidas toimiks nt Valga ajaloolises linnasüdames moodne keskväljak kallite valgustite, pinkide ja lipumastidega, kui selle ümber on tühjad majad, mille pimedatest aknaavadest õhkub kogu selle pidulikkuse peale rõskust ja lootusetust? Isegi kui keskväljakuäärse hoone rekonstrueerimise ruutmeetri hind on kallim kui uue hoone ehitamisel äärelinna krundile, on see täiesti ratsionaalne, kuna toob rohkem kasu linnaruumile ja keskuse arengule.
Valga linn on aeganõudvate menetlustega saanud mitme vanalinna kasutuseta hoone omanikuks. Loodetavasti antakse neile riigi üürmajade programmiga võimalus mõni neist hädasti korrastamist vajavatest hoonetest üürimajana rekonstrueerida, mitte ei nõuta tingimata uusehitise kavandamist. Kui linnad kahanevad, tuleb eelkõige valida, mida korrastada ja kust otsast linna lammutada, mitte ehitada juurde maju, mida on niigi praegusele elanikkonnale liiga palju.
Kahtlused, kas nüüdisajal tahetakse elada vanades majades, tunduvad seejuures lausa naljakana: Tallinna vanalinna, Kadrioru ja Kalamaja kinnisvarahinnad annavad tunnistust väga suurest nõudlusest. Veel kümmekond aastat tagasi olid ka Tallinna puitasumid väga kahtlases seisukorras ja tagasihoidlike mugavustega, hoonestuse korrastamine ning keskklassile ihaldusväärseks elukeskkonnaks muutmine on toimunud uskumatu kiirusega. Väheneva rahvastiku ja jaheda kinnisvaraturuga väikelinnades gentrifikatsiooni ei toimu, riigi investeeringud aitaksid selle tõenäoliselt käima lükata.
Peale linnakeskuste oleks rekonstrueerimistoetust hädasti vaja ka rehielamutele, mis on meie rahvusliku arhitektuuri kõige vanem ja unikaalsem kihistus. Meenutagem juba legendiks saanud Kaur Alttoa ütlust: „Kui Eestil on midagi anda Euroopa arhitektuurilukku, siis on need Tartu Jaani kirik ja rehielamu.“ Isegi rahvusparkidel, mis peaksid kirjade järgi hoidma nii loodus- kui ka kultuuripärandit, ei ole seni mingeid toetusmeetmeid maaehituspärandi korrastamiseks. Kui oleks minu valik, võiks kilomeetrite kaupa kiviaedade taastamise asemel hakata abistama taluomanikke, kes soovivad oma rehemaja korrastada – kiviaedu võib ka saja aasta pärast ümber laduda, aga paljud rehielamud ilma abita enam kuigi kaua vastu ei pea (nõukogudeaegse eterniidi eluiga hakkab läbi saama).
Hoonete lammutamise, aga mitte korrastamise toetamisega innustame olemasolevate ehitiste kui ressursi raiskamist. Me muretseme raiskamise pärast kilekottidesse ja teksapükstesse, kuid samal ajal oleme valmis lammutama maju, mille konstruktsioonide taaskasutamine võiks säästa tuhandete tonnide kaupa CO 2. „Kõige jätkusuutlikum asi, mida me teha saame, on mitte ehitada uusi asju,“ 9 kõlab Eesti kontekstis nii radikaalselt, et julgen selle kirja panna vaid tsitaadina ja rõhutan, et seda on öelnud arhitekt, mitte mõni hullunud muinsuskaitsja. Samas, miks peaks olemasolevate majade võimalikult pikaaegne kasutamine olema raskemini mõistetav kui üleskutse raisata vähem toitu, kasutada kilekotte korduvalt ja kanda oma riided lõpuni? Sisult on see kõik ressursside ülemäärase kulutamise piiramine ja tarbimise optimeerimine.
Peale ohtlike ja tühjade majade teema on riigikontroll auditeerinud hiljuti ka Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi tegevust, mis pole toonud oodatud optimeerimist kinnisvara haldamises. 10 Kuni RKAS toimib äriühinguna, mille eesmärk on eelkõige tulu teenimine, ei saagi esiplaanil olla keskkonnasäästlikkus, sh olemasoleva hoonestuse võimalikult ökonoomne ärakasutamine ja linnakeskuste tihendamine. Muudatused RKASi toimimises on tõenäoliselt tulekul. 11 Riigi kinnisvaraalase tegevuse uuesti mõtestamisel ei saa unustada asjaolu, et pea kõik Eesti linnad on väheneva rahvastikuga ja enam-vähem igal pool peale Tallinna ja selle lähivaldade on maju liiga palju ning nende potentsiaal kasutamata. Kui ehitatakse mõnda väikelinna uus riigimaja, jääb tühjaks mitu riigiasutuste hoonet; kui riigimaja ehitatakse liiga suur, hakatakse ruume eraklientidele välja üürima ja nii tühjenevad ärimajad. Uute majade ehitamisega peab olema ettevaatlik, et sellega mitte tühje ja ohtlikke maju juurde tekitada.
Tondilossiprobleemi lahendamiseks saab palju teha ka selle teemaga pealtnäha sugugi mitte seotud seadusandlikke samme astudes. Hiljuti „Pealtnägijas“ avalikkuse ette toodud firmade pahatahtlik võlgadesse jätmine ja tankistide abil likvideerimine 12 on kindlasti üks Eesti õigussüsteemi kitsaskohti, mille lahendamine aitaks tegeleda ka tühjade ja ohtlike majadega. Praegu on lihtne hoida oma probleemset kinnisvara riiulifirmas, mille juhatuse liikmeid on peaaegu võimatu kätte saada. Ja kui muinsuskaitse- või kohaliku omavalitsuse ametnik ongi firmale kuidagiviisi ettekirjutuse hoone korrastamise nõudega kätte suutnud toimetada, on see pahatihti peagi juba mingi teise nimega ettevõttele kantud ning kõik algab otsast peale. Juhtub sedagi, et kui hoone korrastamiseks on antud ettevõttele restaureerimistoetust, hakatakse firmat ootamatult likvideerima ja sel ajal kui toetuse andja peab koos teiste võlausaldajatega oma raha tagasi nõutama, laguneb hoone muudkui edasi … Fiktiivsete firmade ja tankistide tagaajamine on väga aeganõudev ja tulemusvaene töö – selle segaduse saab lahendada ainult seaduse tasandil, mitte haldusmenetlustega.
Teine samm, mida tasub tõsiselt kaaluda, on kinnisvaramaks. Praegu on kinnisvara liialt lihtne omada ja hoida seda aastakümneid kasutuseta, sest leiba see ei küsi. Kui oleks kinnisvaramaks, saaks sel alal teha ka erisusi ja soodustusi. Näiteks saab Lätis hoone fassaadi korda teinud omanik maksusoodustust. Muidugi on oht, et maksustamine võib omakorda soodustada kinnisvara kantimist variisikute nimele, kuid mõistlikud lahendused peaksid hea tahtmise korral siiski leitavad olema.
1 Riigikontrolli aruanne riigikogule, Järelevalve ohtlike ehitiste üle valdades ja linnades. Tallinn, 29. I 2016.
2 Riigikontrolli aruanne riigikogule, Ülevaade omavalitsuste hoonestatud kinnisvarast ja selle haldamisest. Tallinn, 26. X 2016.
3 Kristo Kooskora, Kihavad või kiratsevad? Muinsuskaitsealal paiknevate hoonete kasutuse ja seisukorra võrdlev analüüs Valga, Rakvere ja Haapsalu näitel. Magistritöö. Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond. 2016. Töö on kättesaadav https://issuu.com/joonis/docs/magistrit_____2016_kkooskora__17.06
4 Eesti Statistikaamet, Säästva arengu näitajad. 2015. Kättesaadav: http://www.stat.ee/151234
5 Ehitisregistri andmestikuga see hinnang ei ühti, kuna pikalt kasutuseta hooned on tihti ehitisregistrisse kandmata ning kui mõni hoone langeb kasutusest välja, ei ole üldiselt põhjust sellest teatada.
6 Vt nt uuringute aruandeid: Arne Reinar and Frederica Miller Sustainable Historic Towns: Urban Heritage – Good for the Climate! Kättesaadav http://www.raa.se/app/uploads/2013/05/SuHiTo-Project-Report-Eng.pdf) ja Preservation Green Lab, the Greenest building:Quantifying the environmental Value of building reuse (kättesaadav: http://www.preservationnation.org/information-center/sustainable-communities/green-lab/lca/The_Greenest_Building_lowres.pdf
7 Carl Elefante, The Greenest Building is … One That is Already Built – Forum Journal. No 4, suvi 2007.
8 Liina-Liis Pihu, Lammutada või mitte? Tühjade hoonete analüüs ja materjalide taaskasutamise potentsiaal. Magistritöö. Eesti kunstiakadeemia arhitektuuri osakond. Tallinn 2016.
9 Clarissa Sebag-Montefiore, Preserving historical buildings: the most sustainable thing is not to build new stuff – The Guardian 12.X 2016.
10 Riigikontrolli aruanne riigikogule, Riigi tegevus riigi kinnisvara haldamise tsentraliseerimisel. Tallinn, 18. X 2016.
11 Veronika Ilsjan, Riigi kinnisvarareformi käigus tuleks analüüsida ka RKAS-i rolli – Riigivalitsemise reformi infokiri nr 6, 22. XI 2016. Kättesaadav: http://www.fin.ee/public/Riigireform/rahandusministeeriumi_infokiri_22_11_16.pdf
12 Pealtnägija: riik kaotab pahatahtlike likvideerijate tõttu sadu miljoneid eurosid. Postimees 16. XI 2016. | Triin Talk: kõige kestlikum on panustada olemasolevatesse majadesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel aastal on riigikontroll koostanud tühjade majade kohta kaks olulist auditit, kus lühidalt öeldakse järgmist: ohtlikke hooneid on palju ja omavalitsused ei jõua nendega tegeleda, 1 omavalitsustel endil on liiga palju maju ja üha enam jääb neid pärast haldusreformi üle. 2
Kasutuseta hoonete koguhulka Eestis ei tea keegi. Muinsuskaitsealadel on hinnatud tühjade hoonete hulka ja osakaalu kolmes linnas: Rakveres, Haapsalus ja Valgas. Uuritud vanalinnades on kasutuseta maju vastavalt 8% (12 tk), 10% (19 tk) ja 18% (21 tk). 3 Ehitismälestiste kasutamist kontrollitakse alates 2013. a säästva arengu näitajana. 4 Alates jälgima hakkamisest on see näitaja liikunud küll positiivses suunas, kuid siiski on neljandik ehitismälestistest kasutuseta.
Üleriigiline teave on ainult tühjade eluruumide kohta: vastavalt 2011. a rahvaloendusele oli Eesti tavaeluruumidest kasutuseta 16% (üle 93 000 kodu). Seejuures on piirkondlikud erinevused muidugi päris suured, ääremaal pole midagi tavatut ka selles, et tühjade eluruumide osakaal on 30–40%. Mida sellisel juhul arvata muude tühjade ehitiste hulga kohta? Iga tühja taluelamu juures on tavaliselt terve hoovitäis lagunevaid abihooneid, igas pooltühjas asulas peale elaniketa elamute ka hulk kasutuseta tööstus- ja ärihooneid. Praeguse vähese teabe alusel hinnates võib kasutuseta hoonete hulk Eestis olla julgelt üle 100 000. 5
Rohelised ehitised
Olemasolevad hooned on ressurss, mille jätkuv ja taaskasutamine on igati säästlik, sest kui hoone ehitamisse on juba kord paigutatud tonnide kaupa ehitusmaterjali, on selle renoveerimine ja edasi kasutamine üldjuhul väiksema ökoloogilise jalajäljega tegevus kui uue maja ehitamine, isegi kui uus on energiasäästlikum. 6 „Kõige rohelisem on ehitis, mis on juba ehitatud,“ 7 on teadmine, milleni on jõutud, arvestades peale küttekulude ka ehitistesse kuluvate materjalide olelusringi. 500 aastat sama maja kasutada, seda remontida ja ajakohastada on kokkuvõttes säästlikum kui iga 50 aasta järel lammutada ja uuesti ehitada.
Kui need kõige rohelisemad ehitised asuvad kohtades, kus elanikke enam eriti ei ole, kipuvad need tühjaks jääma, lagunema ja lõpuks ohtlikuks muutuma. Suur osa neist amortiseerub või lammutatakse ammu enne võimaliku eluea lõppu hooldamatuse ja kasutajate puudumise tõttu, elavama kinnisvaraturuga linnades ka uusarendustele ette jäädes. Selles olukorras peab valima, missuguste ehitiste alleshoidmine on teistest olulisem. Väärtuslikumate ehitiste ja komplekside esiletõstmise tööd on seni tehtud neid muinsuskaitse alla võttes, lisaks on kohalikel omavalitsustel võimalus määrata miljööalasid ning alates eelmisest aastast ka väärtuslikke üksikobjekte.
Riigi kinnisvarapoliitika
Millegi väärtuslikuks nimetamise kõrval on tähtsamgi jõuda riikliku kinnisvarapoliitikani, millega suunata ehitamist ja lammutamist, hoonete korrastamist ja hülgamist. Kõikvõimalike toetuste jagamisel ehitamisse peaks olema eelisseisus kõige keskkonnasäästlikum valik ehk juba ehitatud hoonete korrastamine ja nüüdisajastamine – valides võimaluse korral just sellise hoone, mille pikaaegne säilimine on prioriteetne. Ja kui tõesti vajalikule funktsioonile sobiv ehitis piirkonnas puudub, siis uue hoone asukoha planeerimine peaks olema nagu ruumiline akupunktuur, millega tuuakse uut elu just neisse piirkondadesse, mida soovitakse taaselavdada.
Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ järgi peaks eesmärk olema linnade sisestruktuuri tihendamine. Kultuuripärandi hoidmise huvist lähtuvalt saab teraviku veel täpsemalt suunata vanalinnadesse ja miljööväärtuslikele aladele.
Praegune riiklik tühjade hoonete probleemiga tegelemine piirdub lammutustoetuste väljajagamisega Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Kredexi kaudu. Ohtlike ja keskkonda reostavate hoonete lammutamine on loomulikult õigustatud, kui aitab loodusest eemaldada keskkonnaohtlikud materjalid ning linnaruumist varinguohtlikud majad. Samas praktika näitab, et see tõukab lammutama ka selliseid hooneid, mis sugugi kiirkorras likvideerimist ei vaja. Näiteks lammutatakse peagi sajandivanused Jägala puupapivabriku tööliselamud, mida veel mõni kuu tagasi suvilana kasutati. Oleks omanik ja olud teised, saaks need majad suurema vaevata uue kasutuse – korda on tehtud ka nendest palju halvemas seisus ja asukohas ajaloolisi hooneid. Aga hoonete korrastamiseks ole mingit toetusmeedet, lammutamiseks praegu on: järelikult tuleb kähku lammutada, kuni raha jaotatakse.
Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas kaitstud magistritöös „Lammutada või mitte“ 8 on analüüsitud hoonete lammutamise põhjendatust ja materjali taaskasutamise võimalusi. Juhtumeil, kui nt maakivivare seisab maastikus, peab töö koostaja lammutamist mõttetuks, kuna materjal ladestub kõige paremini olemasolevas kohas ja kivide kuhugi mujale tassimine oleks tarbetu energiakulu. Õnneks on juhtumeid, kus lammutustoetusega on õnnestunud lammutada vaid hoone ohtlikud osad ning stabiilsed müürid konserveerida võimalikuks edaspidiseks taaskasutuseks või siis lihtsalt maastikus vaikselt hääbumiseks. Looduslikust kivist või puidust ehitis saab loodusega üheks ka ilma energiat raiskamata. Ka lammutamine on tegevus, milles peaks arvestama säästlikkust – lammutada ja mujale vedada nii palju kui vajalik, kohapeal säilitamiseks ja võib-olla tulevikus taaskasutamiseks jätta nii palju materjali kui võimalik.
Kallis vs. odav
Ma ei ole põhimõtteliselt lammutustoetuse vastu, aga kui on riiklik lammutustoetus, peab olema ka rekonstrueerimistoetus, mis soodustaks olemasoleva hoonestuse potentsiaali ärakasutamist selle äraviskamise asemel. Eelkõige peaks rekonstrueerimistoetus soodustama ajalooliste linnakeskuste hoonestuse korrastamist ja kohandamist uutele funktsioonidele, et ka väikelinnade kesklinnad saaksid atraktiivsemaks, elavamaks ja tihedamaks. Ainult kavandatavatest ilusatest keskväljakutest ei piisa, ka väljaku ümber peavad majad korras ja kasutuses olema, et linnakeskus oleks kutsuv ja toimiv.
EV 100 arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ keskväljakute uuendamiseks ja kinnisvara-projekte riigi üürimajade, riigimajade jms ehitamiseks ei ole võimalik vaadelda täiesti eraldiseisvate nähtustena – justkui oleks esimene olemuselt ebaratsionaalne kunstitegemine ja teine läbinisti ratsionaalne ökonoomne ehitamine. Ehitatud keskkonnas mõjuvad kõik investeeringud ruumilise tervikuna või ei mõju üldse. Kuidas toimiks nt Valga ajaloolises linnasüdames moodne keskväljak kallite valgustite, pinkide ja lipumastidega, kui selle ümber on tühjad majad, mille pimedatest aknaavadest õhkub kogu selle pidulikkuse peale rõskust ja lootusetust? Isegi kui keskväljakuäärse hoone rekonstrueerimise ruutmeetri hind on kallim kui uue hoone ehitamisel äärelinna krundile, on see täiesti ratsionaalne, kuna toob rohkem kasu linnaruumile ja keskuse arengule.
Valga linn on aeganõudvate menetlustega saanud mitme vanalinna kasutuseta hoone omanikuks. Loodetavasti antakse neile riigi üürmajade programmiga võimalus mõni neist hädasti korrastamist vajavatest hoonetest üürimajana rekonstrueerida, mitte ei nõuta tingimata uusehitise kavandamist. Kui linnad kahanevad, tuleb eelkõige valida, mida korrastada ja kust otsast linna lammutada, mitte ehitada juurde maju, mida on niigi praegusele elanikkonnale liiga palju.
Kahtlused, kas nüüdisajal tahetakse elada vanades majades, tunduvad seejuures lausa naljakana: Tallinna vanalinna, Kadrioru ja Kalamaja kinnisvarahinnad annavad tunnistust väga suurest nõudlusest. Veel kümmekond aastat tagasi olid ka Tallinna puitasumid väga kahtlases seisukorras ja tagasihoidlike mugavustega, hoonestuse korrastamine ning keskklassile ihaldusväärseks elukeskkonnaks muutmine on toimunud uskumatu kiirusega. Väheneva rahvastiku ja jaheda kinnisvaraturuga väikelinnades gentrifikatsiooni ei toimu, riigi investeeringud aitaksid selle tõenäoliselt käima lükata.
Peale linnakeskuste oleks rekonstrueerimistoetust hädasti vaja ka rehielamutele, mis on meie rahvusliku arhitektuuri kõige vanem ja unikaalsem kihistus. Meenutagem juba legendiks saanud Kaur Alttoa ütlust: „Kui Eestil on midagi anda Euroopa arhitektuurilukku, siis on need Tartu Jaani kirik ja rehielamu.“ Isegi rahvusparkidel, mis peaksid kirjade järgi hoidma nii loodus- kui ka kultuuripärandit, ei ole seni mingeid toetusmeetmeid maaehituspärandi korrastamiseks. Kui oleks minu valik, võiks kilomeetrite kaupa kiviaedade taastamise asemel hakata abistama taluomanikke, kes soovivad oma rehemaja korrastada – kiviaedu võib ka saja aasta pärast ümber laduda, aga paljud rehielamud ilma abita enam kuigi kaua vastu ei pea (nõukogudeaegse eterniidi eluiga hakkab läbi saama).
Hoonete lammutamise, aga mitte korrastamise toetamisega innustame olemasolevate ehitiste kui ressursi raiskamist. Me muretseme raiskamise pärast kilekottidesse ja teksapükstesse, kuid samal ajal oleme valmis lammutama maju, mille konstruktsioonide taaskasutamine võiks säästa tuhandete tonnide kaupa CO 2. „Kõige jätkusuutlikum asi, mida me teha saame, on mitte ehitada uusi asju,“ 9 kõlab Eesti kontekstis nii radikaalselt, et julgen selle kirja panna vaid tsitaadina ja rõhutan, et seda on öelnud arhitekt, mitte mõni hullunud muinsuskaitsja. Samas, miks peaks olemasolevate majade võimalikult pikaaegne kasutamine olema raskemini mõistetav kui üleskutse raisata vähem toitu, kasutada kilekotte korduvalt ja kanda oma riided lõpuni? Sisult on see kõik ressursside ülemäärase kulutamise piiramine ja tarbimise optimeerimine.
Peale ohtlike ja tühjade majade teema on riigikontroll auditeerinud hiljuti ka Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi tegevust, mis pole toonud oodatud optimeerimist kinnisvara haldamises. 10 Kuni RKAS toimib äriühinguna, mille eesmärk on eelkõige tulu teenimine, ei saagi esiplaanil olla keskkonnasäästlikkus, sh olemasoleva hoonestuse võimalikult ökonoomne ärakasutamine ja linnakeskuste tihendamine. Muudatused RKASi toimimises on tõenäoliselt tulekul. 11 Riigi kinnisvaraalase tegevuse uuesti mõtestamisel ei saa unustada asjaolu, et pea kõik Eesti linnad on väheneva rahvastikuga ja enam-vähem igal pool peale Tallinna ja selle lähivaldade on maju liiga palju ning nende potentsiaal kasutamata. Kui ehitatakse mõnda väikelinna uus riigimaja, jääb tühjaks mitu riigiasutuste hoonet; kui riigimaja ehitatakse liiga suur, hakatakse ruume eraklientidele välja üürima ja nii tühjenevad ärimajad. Uute majade ehitamisega peab olema ettevaatlik, et sellega mitte tühje ja ohtlikke maju juurde tekitada.
Tondilossiprobleemi lahendamiseks saab palju teha ka selle teemaga pealtnäha sugugi mitte seotud seadusandlikke samme astudes. Hiljuti „Pealtnägijas“ avalikkuse ette toodud firmade pahatahtlik võlgadesse jätmine ja tankistide abil likvideerimine 12 on kindlasti üks Eesti õigussüsteemi kitsaskohti, mille lahendamine aitaks tegeleda ka tühjade ja ohtlike majadega. Praegu on lihtne hoida oma probleemset kinnisvara riiulifirmas, mille juhatuse liikmeid on peaaegu võimatu kätte saada. Ja kui muinsuskaitse- või kohaliku omavalitsuse ametnik ongi firmale kuidagiviisi ettekirjutuse hoone korrastamise nõudega kätte suutnud toimetada, on see pahatihti peagi juba mingi teise nimega ettevõttele kantud ning kõik algab otsast peale. Juhtub sedagi, et kui hoone korrastamiseks on antud ettevõttele restaureerimistoetust, hakatakse firmat ootamatult likvideerima ja sel ajal kui toetuse andja peab koos teiste võlausaldajatega oma raha tagasi nõutama, laguneb hoone muudkui edasi … Fiktiivsete firmade ja tankistide tagaajamine on väga aeganõudev ja tulemusvaene töö – selle segaduse saab lahendada ainult seaduse tasandil, mitte haldusmenetlustega.
Teine samm, mida tasub tõsiselt kaaluda, on kinnisvaramaks. Praegu on kinnisvara liialt lihtne omada ja hoida seda aastakümneid kasutuseta, sest leiba see ei küsi. Kui oleks kinnisvaramaks, saaks sel alal teha ka erisusi ja soodustusi. Näiteks saab Lätis hoone fassaadi korda teinud omanik maksusoodustust. Muidugi on oht, et maksustamine võib omakorda soodustada kinnisvara kantimist variisikute nimele, kuid mõistlikud lahendused peaksid hea tahtmise korral siiski leitavad olema.
1 Riigikontrolli aruanne riigikogule, Järelevalve ohtlike ehitiste üle valdades ja linnades. Tallinn, 29. I 2016.
2 Riigikontrolli aruanne riigikogule, Ülevaade omavalitsuste hoonestatud kinnisvarast ja selle haldamisest. Tallinn, 26. X 2016.
3 Kristo Kooskora, Kihavad või kiratsevad? Muinsuskaitsealal paiknevate hoonete kasutuse ja seisukorra võrdlev analüüs Valga, Rakvere ja Haapsalu näitel. Magistritöö. Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond. 2016. Töö on kättesaadav https://issuu.com/joonis/docs/magistrit_____2016_kkooskora__17.06
4 Eesti Statistikaamet, Säästva arengu näitajad. 2015. Kättesaadav: http://www.stat.ee/151234
5 Ehitisregistri andmestikuga see hinnang ei ühti, kuna pikalt kasutuseta hooned on tihti ehitisregistrisse kandmata ning kui mõni hoone langeb kasutusest välja, ei ole üldiselt põhjust sellest teatada.
6 Vt nt uuringute aruandeid: Arne Reinar and Frederica Miller Sustainable Historic Towns: Urban Heritage – Good for the Climate! Kättesaadav http://www.raa.se/app/uploads/2013/05/SuHiTo-Project-Report-Eng.pdf) ja Preservation Green Lab, the Greenest building:Quantifying the environmental Value of building reuse (kättesaadav: http://www.preservationnation.org/information-center/sustainable-communities/green-lab/lca/The_Greenest_Building_lowres.pdf
7 Carl Elefante, The Greenest Building is … One That is Already Built – Forum Journal. No 4, suvi 2007.
8 Liina-Liis Pihu, Lammutada või mitte? Tühjade hoonete analüüs ja materjalide taaskasutamise potentsiaal. Magistritöö. Eesti kunstiakadeemia arhitektuuri osakond. Tallinn 2016.
9 Clarissa Sebag-Montefiore, Preserving historical buildings: the most sustainable thing is not to build new stuff – The Guardian 12.X 2016.
10 Riigikontrolli aruanne riigikogule, Riigi tegevus riigi kinnisvara haldamise tsentraliseerimisel. Tallinn, 18. X 2016.
11 Veronika Ilsjan, Riigi kinnisvarareformi käigus tuleks analüüsida ka RKAS-i rolli – Riigivalitsemise reformi infokiri nr 6, 22. XI 2016. Kättesaadav: http://www.fin.ee/public/Riigireform/rahandusministeeriumi_infokiri_22_11_16.pdf
12 Pealtnägija: riik kaotab pahatahtlike likvideerijate tõttu sadu miljoneid eurosid. Postimees 16. XI 2016.
### Response:
Triin Talk: kõige kestlikum on panustada olemasolevatesse majadesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokku peeti 12 võistlussõitu, millest Lenny tiim võitis ühe ning ülejäänud lõpetas resultaatidega 16, 17, 16, 26, 15, 22, 14, 21, 22, 24 ja 26. Üldarvestuses saavutati sellega 19. tulemus.
Amatööride hulgas toimub võistlussõitudes eraldi tulemusarvestus ning Lenny seeriaks kujunes 2, 4, 2, 6, 1, 5, 1, 1, 4, 4, 5 ja 6. Sellega kuulub meie tiimile amatööride konkurentsis 2. lõppkoht.
Lenny on varasemalt tulnud amatööride maailmameistriks 2006. ja 2015. aastal ning amatööride Euroopa meistriks 2007., 2011. ja 2014. aastal.
Melges 24 tänavune maailmameister on jaht Embarr Iirimaalt Conor Clarkega roolis. Hõbedase tulemuse saavutas jaht Maidollis 3 Gian Luca Perego juhtimisel Itaaliast ning pronksile tuli Brian Porteri juhitud jaht Full Throttle Ameerika Ühendriikidest.
Amatööridest said esikoha itaallased jahil Taki 4 Marco Zammarchiga roolis ning kolmanda koha ameeriklaste jaht Decorum Megan Ratliffi juhtimisel. | Jaht Lenny saavutas Melges 24 MM-il amatööride seas 2. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokku peeti 12 võistlussõitu, millest Lenny tiim võitis ühe ning ülejäänud lõpetas resultaatidega 16, 17, 16, 26, 15, 22, 14, 21, 22, 24 ja 26. Üldarvestuses saavutati sellega 19. tulemus.
Amatööride hulgas toimub võistlussõitudes eraldi tulemusarvestus ning Lenny seeriaks kujunes 2, 4, 2, 6, 1, 5, 1, 1, 4, 4, 5 ja 6. Sellega kuulub meie tiimile amatööride konkurentsis 2. lõppkoht.
Lenny on varasemalt tulnud amatööride maailmameistriks 2006. ja 2015. aastal ning amatööride Euroopa meistriks 2007., 2011. ja 2014. aastal.
Melges 24 tänavune maailmameister on jaht Embarr Iirimaalt Conor Clarkega roolis. Hõbedase tulemuse saavutas jaht Maidollis 3 Gian Luca Perego juhtimisel Itaaliast ning pronksile tuli Brian Porteri juhitud jaht Full Throttle Ameerika Ühendriikidest.
Amatööridest said esikoha itaallased jahil Taki 4 Marco Zammarchiga roolis ning kolmanda koha ameeriklaste jaht Decorum Megan Ratliffi juhtimisel.
### Response:
Jaht Lenny saavutas Melges 24 MM-il amatööride seas 2. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õnnetus juhtus kell 18 Tallinna-Narva maantee 193. kilomeetril, kus 42-aastane mees tegi Chrysler Grand Voyageriga lumisel ja libedal maanteel möödasõitu, kuid kaotas sõiduki üle juhitavuse, mistõttu auto pööras keset teed ümber ja põrkas kokku Audi A4-ga, mida juhtis 51-aastane mees.
Kokkupõrke tagajärjel sõitsid autod kraavi, kus Chrysler rullus katusele.
Chrysleris olnud kaasreisija, 64-aastane naine, toimetati Narva haiglasse. | Kahe auto kokkupõrkes sai naine vigastada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õnnetus juhtus kell 18 Tallinna-Narva maantee 193. kilomeetril, kus 42-aastane mees tegi Chrysler Grand Voyageriga lumisel ja libedal maanteel möödasõitu, kuid kaotas sõiduki üle juhitavuse, mistõttu auto pööras keset teed ümber ja põrkas kokku Audi A4-ga, mida juhtis 51-aastane mees.
Kokkupõrke tagajärjel sõitsid autod kraavi, kus Chrysler rullus katusele.
Chrysleris olnud kaasreisija, 64-aastane naine, toimetati Narva haiglasse.
### Response:
Kahe auto kokkupõrkes sai naine vigastada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänaselt 15 km klassikadistantsilt jõudis ajaga 39.36,8 esimesena finišisse kuuendana alustanud Martin Johnsrud Sundby, kes edestas kaasmaalast Johannes Kläbot 2,3 ja Heikkineni 2,7 sekundiga. Norralane Emil Iversen kaotas võitjale neljandana 3,6 sekundit.
Esikuuiku lõpetasid rootslased, eilse päeva järel tuuri juhtinud Calle Halfvarsson 6,3 ning Marcus Hellner 6,8 sekundi suuruse allajäämisega Sundbyle.
Eestlastest sai Karel Tammjärv 84 lõpetaja seas 63. ja Raido Ränkel 82. koha. 64. positsioonilt alustanud Tammjärv kaotas võitjale 2.42,4 ning 72. rajale pääsenud Ränkel 5.03,4. Marko Kilp, nagu ka norralane Petter Northug, starti ei tulnud. | Soomlane rikkus Lillehammeris ka Norra meeste kolmikvõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänaselt 15 km klassikadistantsilt jõudis ajaga 39.36,8 esimesena finišisse kuuendana alustanud Martin Johnsrud Sundby, kes edestas kaasmaalast Johannes Kläbot 2,3 ja Heikkineni 2,7 sekundiga. Norralane Emil Iversen kaotas võitjale neljandana 3,6 sekundit.
Esikuuiku lõpetasid rootslased, eilse päeva järel tuuri juhtinud Calle Halfvarsson 6,3 ning Marcus Hellner 6,8 sekundi suuruse allajäämisega Sundbyle.
Eestlastest sai Karel Tammjärv 84 lõpetaja seas 63. ja Raido Ränkel 82. koha. 64. positsioonilt alustanud Tammjärv kaotas võitjale 2.42,4 ning 72. rajale pääsenud Ränkel 5.03,4. Marko Kilp, nagu ka norralane Petter Northug, starti ei tulnud.
### Response:
Soomlane rikkus Lillehammeris ka Norra meeste kolmikvõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei kinnitas pühapäeval, et tulistamises hukkus kolm naist, kes olid juhuslikud ohvrid, vahendas Yle.
Ohvriteks olid Imatra linnavolikogu esimees Tiina Wilén-Jäppinen ja kaks kohalikku ajakirjanikku.
Ohvrid olid sündinud aastatel 1963, 1964 ja 1980 ning olid kuriteo toimumise ajal koos.
Tulistamises kahtlustatuna on kinni võetud kohalik 23-aastane mees, kes on vägivallakuritegude tõttu varem karistatud.
Politsei kinnitusel oli kuriteos kahtlustatav kaine. Samas pole tema motiiv seni teada, kuid see ei ole poliitiline, samuti ei ole kahtlustatava puhul tegemist äärmuslasega.
Politsei kinnitusel kasutas kurjategija seaduslikku jahipüssi, mis ei kuulunud aga talle.
Esmaspäeval võetakse mees vahi alla.
Politsei sai väljakutse restorani juurde keskööl ning selleks hetkeks oli ka teada, et restorani juures on inimene tulirelvaga.
Väljakutse saamise hetkel oli lähim politseipatrull umbes 300 meetri kaugusel kuriteopaigast.
Restorani juures olnud inimesed näitasid patrullile kätte tulistamises kahtlustatava mehe, kes allus politseinike korraldustele ja ta peeti kinni.
Restorani ees oli kolme naise surnukehad. Ohvreid oli tulistatud pähe ja kehasse.
Soome politsei kavatseb uut infot juhtumi kohta anda esmaspäeval. | Soomes tulistas kurjategija surnuks kolm naist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei kinnitas pühapäeval, et tulistamises hukkus kolm naist, kes olid juhuslikud ohvrid, vahendas Yle.
Ohvriteks olid Imatra linnavolikogu esimees Tiina Wilén-Jäppinen ja kaks kohalikku ajakirjanikku.
Ohvrid olid sündinud aastatel 1963, 1964 ja 1980 ning olid kuriteo toimumise ajal koos.
Tulistamises kahtlustatuna on kinni võetud kohalik 23-aastane mees, kes on vägivallakuritegude tõttu varem karistatud.
Politsei kinnitusel oli kuriteos kahtlustatav kaine. Samas pole tema motiiv seni teada, kuid see ei ole poliitiline, samuti ei ole kahtlustatava puhul tegemist äärmuslasega.
Politsei kinnitusel kasutas kurjategija seaduslikku jahipüssi, mis ei kuulunud aga talle.
Esmaspäeval võetakse mees vahi alla.
Politsei sai väljakutse restorani juurde keskööl ning selleks hetkeks oli ka teada, et restorani juures on inimene tulirelvaga.
Väljakutse saamise hetkel oli lähim politseipatrull umbes 300 meetri kaugusel kuriteopaigast.
Restorani juures olnud inimesed näitasid patrullile kätte tulistamises kahtlustatava mehe, kes allus politseinike korraldustele ja ta peeti kinni.
Restorani ees oli kolme naise surnukehad. Ohvreid oli tulistatud pähe ja kehasse.
Soome politsei kavatseb uut infot juhtumi kohta anda esmaspäeval.
### Response:
Soomes tulistas kurjategija surnuks kolm naist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samosti sõnul on olulisem, kui 15 aaasta tagune kriminaalasi, et Martin Repinski saades valitsuse liikmeks ei rääkinud peaministrile ja Keskerakonna esimehele Jüri Ratasele, et tal on selline episood minevikus olemas.
"Mina kindlasti ei taha ühtegi inimest 15-aastasena tehtud lolluse eest maa sisse tampida, aga see, et 30-aastane inimene saades valitsuse liikmeks ei ütle peaministrile, et tal on 15-aastasena olnud selline asi ja palun kaalu nüüd, kas sellega on mõistlik riskida, on nüüd küll koht, kus peaministri ja Martin Repinski vahel on tõsine usaldusküsimus," nentis Samost.
Samosti hinnangul oleks selle episoodi ennetav avalikustamine Repinski poolt lahendanud mitmeid taktikalisi küsimusi, eriti kui arvestada, et ka Jüri Ratas ise on öelnud, et see oli teada mitu päeva enne selle avalikkuse ette jõudmist.
"Keskerakond või Jüri Ratas või kes iganes seal otsustajate ringis oli, otsustasid seda mitte avalikuks teha," nentis Samost.
Rumm leidis, et kui see episood Repinski minevikust oleks avaldatud sel samal pressikonverentsil, kus Repinski rääkis pikalt ja põhjalikult oma kitsedest, oleks ta ennetanud pingeid.
Rummi arvates ei teatanud Ratas Repinski vabastamisest juba reedel ilmselt seetõttu, et ta tahtis ennast turvata erakonna sees, esmaspäeval erakonna juhatuse või vähemalt riigikogu fraktsiooniga asjad läbi rääkida, et olla kindel, et Repinski ametist vabastamine pärast meedia tohutut turmtuld ei maksaks talle tagasilöökidega riigikogu fraktsiooni koosseisus, kus mõned liikmed teatavad, et pole Ratasele enam 100 protsenti lojaalsed.
"Teine seletus on see - õppides kogemusest Repinskiga, kasutab ta laupäeva ja pühapäeva, et leida uus ja usaldusväärne maaeluministri kandidaat ning teha temaga korralik tööintervjuu, kus käia läbi küsimused - kas te olete kriminaalkorras karistatud, milline on teie majapidamise seis kui te olete juhuslikult ettevõtja, kas teil on lubatus sõidukiiruse ületamisi ehk kõiki selliseid asju, mida tavaliselt tööandja ei tee aga mida on mõistlik teha peaministril nagu näitab ka varasem kogemus Ken-Marti Vaheriga," märkis Rumm.
Samosti sõnul on Jüri Ratasel igal juhul hulk tuliseid kivisid peos ja esmaspäevaks on ta lubanud avalikkusele Martin Repinski suhtes uuesti jõuda otsusele, kas ta saab jätkata valitsuse liikme ja maaeluministrina.
Rumm märkis, et Ratas on lubanud teha "selge otsuse". "Tema teine lemmiksõna on "kindlasti". Kui ta oleks veel öelnud "kindlasti selge otsuse", siis see oleks olnud veel tugevam avaldus," leidis Rumm. | "Samost ja Rumm": peaministri ja Repinski vahel on tõsine usaldusküsimus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samosti sõnul on olulisem, kui 15 aaasta tagune kriminaalasi, et Martin Repinski saades valitsuse liikmeks ei rääkinud peaministrile ja Keskerakonna esimehele Jüri Ratasele, et tal on selline episood minevikus olemas.
"Mina kindlasti ei taha ühtegi inimest 15-aastasena tehtud lolluse eest maa sisse tampida, aga see, et 30-aastane inimene saades valitsuse liikmeks ei ütle peaministrile, et tal on 15-aastasena olnud selline asi ja palun kaalu nüüd, kas sellega on mõistlik riskida, on nüüd küll koht, kus peaministri ja Martin Repinski vahel on tõsine usaldusküsimus," nentis Samost.
Samosti hinnangul oleks selle episoodi ennetav avalikustamine Repinski poolt lahendanud mitmeid taktikalisi küsimusi, eriti kui arvestada, et ka Jüri Ratas ise on öelnud, et see oli teada mitu päeva enne selle avalikkuse ette jõudmist.
"Keskerakond või Jüri Ratas või kes iganes seal otsustajate ringis oli, otsustasid seda mitte avalikuks teha," nentis Samost.
Rumm leidis, et kui see episood Repinski minevikust oleks avaldatud sel samal pressikonverentsil, kus Repinski rääkis pikalt ja põhjalikult oma kitsedest, oleks ta ennetanud pingeid.
Rummi arvates ei teatanud Ratas Repinski vabastamisest juba reedel ilmselt seetõttu, et ta tahtis ennast turvata erakonna sees, esmaspäeval erakonna juhatuse või vähemalt riigikogu fraktsiooniga asjad läbi rääkida, et olla kindel, et Repinski ametist vabastamine pärast meedia tohutut turmtuld ei maksaks talle tagasilöökidega riigikogu fraktsiooni koosseisus, kus mõned liikmed teatavad, et pole Ratasele enam 100 protsenti lojaalsed.
"Teine seletus on see - õppides kogemusest Repinskiga, kasutab ta laupäeva ja pühapäeva, et leida uus ja usaldusväärne maaeluministri kandidaat ning teha temaga korralik tööintervjuu, kus käia läbi küsimused - kas te olete kriminaalkorras karistatud, milline on teie majapidamise seis kui te olete juhuslikult ettevõtja, kas teil on lubatus sõidukiiruse ületamisi ehk kõiki selliseid asju, mida tavaliselt tööandja ei tee aga mida on mõistlik teha peaministril nagu näitab ka varasem kogemus Ken-Marti Vaheriga," märkis Rumm.
Samosti sõnul on Jüri Ratasel igal juhul hulk tuliseid kivisid peos ja esmaspäevaks on ta lubanud avalikkusele Martin Repinski suhtes uuesti jõuda otsusele, kas ta saab jätkata valitsuse liikme ja maaeluministrina.
Rumm märkis, et Ratas on lubanud teha "selge otsuse". "Tema teine lemmiksõna on "kindlasti". Kui ta oleks veel öelnud "kindlasti selge otsuse", siis see oleks olnud veel tugevam avaldus," leidis Rumm.
### Response:
"Samost ja Rumm": peaministri ja Repinski vahel on tõsine usaldusküsimus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saate esimeses pooles pakume muljeid Rootsist. Sellest hooajast Eesti laskesuusakoondise laskmistreeneri kohuseid kandev Indrek Tobreluts teeb tagasivaate hooaja avaetapile Östersundis. Lisaks uurime, miks legendaarne laskesuusataja vastutusrikka ameti enda kanda võttis ja millised on tema sihid.
Eelmisel nädalavahetusel said põneva lõpu vormel-1 klassi maailmameistrivõistlused. Tiitli pälvis esimest korda sakslane Nico Rosberg, kes seejärel raputas spordimaailma teatega, et on otsustanud oma vormel-1 karjäärile joone alla tõmmata. Saates analüüsib toimunut autospordi ekspert Tarmo Klaar.
“Spordipühapäev” on Vikerraadio eetris 4. detsembril kell 18.15. Saatejuht on Johannes Vedru. | "Spordipühapäevas" on vaatluse all laskesuusatamine ja vormel-1 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saate esimeses pooles pakume muljeid Rootsist. Sellest hooajast Eesti laskesuusakoondise laskmistreeneri kohuseid kandev Indrek Tobreluts teeb tagasivaate hooaja avaetapile Östersundis. Lisaks uurime, miks legendaarne laskesuusataja vastutusrikka ameti enda kanda võttis ja millised on tema sihid.
Eelmisel nädalavahetusel said põneva lõpu vormel-1 klassi maailmameistrivõistlused. Tiitli pälvis esimest korda sakslane Nico Rosberg, kes seejärel raputas spordimaailma teatega, et on otsustanud oma vormel-1 karjäärile joone alla tõmmata. Saates analüüsib toimunut autospordi ekspert Tarmo Klaar.
“Spordipühapäev” on Vikerraadio eetris 4. detsembril kell 18.15. Saatejuht on Johannes Vedru.
### Response:
"Spordipühapäevas" on vaatluse all laskesuusatamine ja vormel-1 |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.