instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keskliidud alustasid järgmise kahe aasta alampalga määrade osas läbirääkimsi augusti alguses, vahendasid ERR-i teleuudised.
Ametiühingud on varasemalt välja käinud ettepanekud, et miinimumpalga võiks tõsta pooleni Eesti keskmisest palgast ning kolme aastaga 620 euroni kuus.
Aastast 2001 on tööturu osapooled töötasu alammääras läbi rääkinud ja selle laiendatud kollektiivlepinguga kokku leppinud. Käesoleval aastal on kehtiv tunnitasu alammäär 2,78 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga ehk 40 tundi nädalas töötamise korral 470 eurot.
Töötasu alammäärast madalamat tasu töötajale ei või maksta. | Ametiühingute ja tööandjate esindajad lepivad kokku alampalgas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keskliidud alustasid järgmise kahe aasta alampalga määrade osas läbirääkimsi augusti alguses, vahendasid ERR-i teleuudised.
Ametiühingud on varasemalt välja käinud ettepanekud, et miinimumpalga võiks tõsta pooleni Eesti keskmisest palgast ning kolme aastaga 620 euroni kuus.
Aastast 2001 on tööturu osapooled töötasu alammääras läbi rääkinud ja selle laiendatud kollektiivlepinguga kokku leppinud. Käesoleval aastal on kehtiv tunnitasu alammäär 2,78 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga ehk 40 tundi nädalas töötamise korral 470 eurot.
Töötasu alammäärast madalamat tasu töötajale ei või maksta.
### Response:
Ametiühingute ja tööandjate esindajad lepivad kokku alampalgas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 14.28 juhtus liiklusõnnetus Viljandimaal Viljandi vallas Imavere –Viljandi-Karksi-Nuia maantee 44. kilomeetril, kus 36-aastane mees sõitis Volkswagen Multivaniga tagant otsa vasakpööret teinud Alfa Romeole, mida juhtis 41-aastane naine. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Volkswagen teelt välja. Alfa Romeo juht toimetati Viljandi haiglasse kontrolli.
Kell 19.15 juhtus liiklusõnnetus Keilas Luha tänaval, kus purjus 57-aastane mees tagurdas BMW-ga vastu trepikoja varikatuse metallposti. Juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. | Liikluses sai viga kaks inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 14.28 juhtus liiklusõnnetus Viljandimaal Viljandi vallas Imavere –Viljandi-Karksi-Nuia maantee 44. kilomeetril, kus 36-aastane mees sõitis Volkswagen Multivaniga tagant otsa vasakpööret teinud Alfa Romeole, mida juhtis 41-aastane naine. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Volkswagen teelt välja. Alfa Romeo juht toimetati Viljandi haiglasse kontrolli.
Kell 19.15 juhtus liiklusõnnetus Keilas Luha tänaval, kus purjus 57-aastane mees tagurdas BMW-ga vastu trepikoja varikatuse metallposti. Juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
### Response:
Liikluses sai viga kaks inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toimik sisaldas süüdistusi presidendiks valitud Donald Trumpi kampaania seotusest Venemaaga.
Eelmisel nädalal andis Trump suhtlusvõrgustikus Twitter mõista, et peab uurimise rahastajaks muu hulgas Föderaalset Juurdlusbürood (FBI).
USA senati luurekomitee kuulas möödunud nädalal Venemaa arvatava sekkumise asjas 2016. aasta presidendivalimistesse üle president Donald Trumpi valimisstaabi endise juhtivtegelase Corey Lewandowski. Lewandowski lahkus valimisstaabist juunis 2016 põhjuseid selgitamata.
Trump ei võta väiteid Venemaa sekkumisest eelmise aasta presidendivalimistesse tõsiselt ning leiab, et samasse rubriiki kuuluvad Facebooki väited venelaste ostetud reklaamist. "Venemaa-pettus jätkub, nüüd on selleks reklaam Facebookis," kuulutas Trump möödunud kuul Twitteris ja ründas valimisvastast Clintonit.
"Aga mida arvata täiesti erapoolikust ja ebaausast meediakajastusest petise Hillary kasuks?" küsis Trump. | Clintoni kampaania rahastas ajalehe andmetel Venemaa mõjude uurimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toimik sisaldas süüdistusi presidendiks valitud Donald Trumpi kampaania seotusest Venemaaga.
Eelmisel nädalal andis Trump suhtlusvõrgustikus Twitter mõista, et peab uurimise rahastajaks muu hulgas Föderaalset Juurdlusbürood (FBI).
USA senati luurekomitee kuulas möödunud nädalal Venemaa arvatava sekkumise asjas 2016. aasta presidendivalimistesse üle president Donald Trumpi valimisstaabi endise juhtivtegelase Corey Lewandowski. Lewandowski lahkus valimisstaabist juunis 2016 põhjuseid selgitamata.
Trump ei võta väiteid Venemaa sekkumisest eelmise aasta presidendivalimistesse tõsiselt ning leiab, et samasse rubriiki kuuluvad Facebooki väited venelaste ostetud reklaamist. "Venemaa-pettus jätkub, nüüd on selleks reklaam Facebookis," kuulutas Trump möödunud kuul Twitteris ja ründas valimisvastast Clintonit.
"Aga mida arvata täiesti erapoolikust ja ebaausast meediakajastusest petise Hillary kasuks?" küsis Trump.
### Response:
Clintoni kampaania rahastas ajalehe andmetel Venemaa mõjude uurimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tasavägise esimese veerandi võitsid punktiga rootslased ning võrdsete heitlus jätkus teiselgi mänguperioodil. Pikale pausile mindi Rootsi 41:39 eduseisus. Teist poolaega kaitses agressiivse pressinguga alustanud rootslased tegid kiire 5:0 spurdi ning haarasid initsiatiivi. Kui neljandiku lõpuni jäi viis minutit, kasvatasid külalised eduseisu üheksale punktile (53:44). Eesti tuli Joonas Riismaa korvidest tagasi viie peale ning teravusega teenitud vabavisked vähendasid kaotusseisu enne otsustavat veerandaega tagasi kahele punktile (57:59).
Pärast kahte järjestikust pallikaotust keskväljal viis minutit enne normaalaja lõppu, kasvatas Rootsi edu taas üheksale punktile (65:74). Riismaa ja Hugo Toomi kiired korvid tõid valgesärgid viie punkti kaugusele ja 40 sekundit enne lõpuvilet korraks ka nelja silma peale (73:77), ent ohtlikult lähedale enam ei jõutud ja turniirivõidu teenisid rootslased.
Kenny Pohto kerkis finaalmängus võitjate parimaks 21 punkti ja kaheksa lauapalliga. Ali Dibba lisas 15, David Jolinder 12 ja Hugo Bergström kümme punkti. Joonas Riismaa oli eestlaste resultatiivseim 18 punkti, üheksa lauapalli ja viie resultatiivse sööduga. Kasper Suurorg lisas 17 silma ja üheksa lauapalli ning Hugo Toomi kontosse kanti 16 punkti ja kaheksa lauapalli.
Pronksikohtumises pakkusid tõelise põnevusetenduse Soome ja Island. Poolajaks 45:51 kaotusseisu jäänud soomlased tulid mängu tagasi alles päris viimastel sekunditel ja viigistasid kümme sekundit enne normaalaja lõppu seisu 80:80. Lahtise palli olukorras patustasid soomlased aga veaga ning Astthor Svalasoni tabavad vabavisked tõid Islandile pronksmedalid. Lõppskoor 82:80 (19:24, 32:21, 19:14, 21:12). Islandil ei teinud kolmanda koha mängus vigastuse tõttu kaasa Tallinna turniiril selgeks liidriks tõusnud Styrmir Snaer Thrastarson. | Eesti U-20 koondis kaotas võitluslikus Nordic Cupi finaalis Rootsile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tasavägise esimese veerandi võitsid punktiga rootslased ning võrdsete heitlus jätkus teiselgi mänguperioodil. Pikale pausile mindi Rootsi 41:39 eduseisus. Teist poolaega kaitses agressiivse pressinguga alustanud rootslased tegid kiire 5:0 spurdi ning haarasid initsiatiivi. Kui neljandiku lõpuni jäi viis minutit, kasvatasid külalised eduseisu üheksale punktile (53:44). Eesti tuli Joonas Riismaa korvidest tagasi viie peale ning teravusega teenitud vabavisked vähendasid kaotusseisu enne otsustavat veerandaega tagasi kahele punktile (57:59).
Pärast kahte järjestikust pallikaotust keskväljal viis minutit enne normaalaja lõppu, kasvatas Rootsi edu taas üheksale punktile (65:74). Riismaa ja Hugo Toomi kiired korvid tõid valgesärgid viie punkti kaugusele ja 40 sekundit enne lõpuvilet korraks ka nelja silma peale (73:77), ent ohtlikult lähedale enam ei jõutud ja turniirivõidu teenisid rootslased.
Kenny Pohto kerkis finaalmängus võitjate parimaks 21 punkti ja kaheksa lauapalliga. Ali Dibba lisas 15, David Jolinder 12 ja Hugo Bergström kümme punkti. Joonas Riismaa oli eestlaste resultatiivseim 18 punkti, üheksa lauapalli ja viie resultatiivse sööduga. Kasper Suurorg lisas 17 silma ja üheksa lauapalli ning Hugo Toomi kontosse kanti 16 punkti ja kaheksa lauapalli.
Pronksikohtumises pakkusid tõelise põnevusetenduse Soome ja Island. Poolajaks 45:51 kaotusseisu jäänud soomlased tulid mängu tagasi alles päris viimastel sekunditel ja viigistasid kümme sekundit enne normaalaja lõppu seisu 80:80. Lahtise palli olukorras patustasid soomlased aga veaga ning Astthor Svalasoni tabavad vabavisked tõid Islandile pronksmedalid. Lõppskoor 82:80 (19:24, 32:21, 19:14, 21:12). Islandil ei teinud kolmanda koha mängus vigastuse tõttu kaasa Tallinna turniiril selgeks liidriks tõusnud Styrmir Snaer Thrastarson.
### Response:
Eesti U-20 koondis kaotas võitluslikus Nordic Cupi finaalis Rootsile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimati sõideti Kanadas MM-tiitlite peale võidu 2003. aastal. Toona võidutsesid eliitklasside grupisõitudes hispaanlane Igor Askasibar ja rootslanna Susanne Ljungskog.
Montreal on tuntud rikkaliku kultuuri, ajaloo ja munakivitänavate poolest. Selles Kanada linnas on juba aastaid korraldatud maailmaklassi kuuluvat võistlust GP Cycliste de Montreal. Lisaks võõrustati 1974. aastal maailmameistrivõistluseid, kus vikerkaarevärvides särgid said selga Eddy Merckx ja Genevieve Gambillon. Tegemist oli esimese MM-iga, mis väljaspool Euroopat peeti.
Montrealis jagatakse välja kuus temposõidu medalikomplekti ja viis grupisõidu MM-tiitlit. Võistlema oodatakse üle tuhande sportlase.
Tänavu toimub MM 19.-24. septembril Belgias. | Montreal avaldas soovi korraldada 2026. aasta maanteesõidu MM-i | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimati sõideti Kanadas MM-tiitlite peale võidu 2003. aastal. Toona võidutsesid eliitklasside grupisõitudes hispaanlane Igor Askasibar ja rootslanna Susanne Ljungskog.
Montreal on tuntud rikkaliku kultuuri, ajaloo ja munakivitänavate poolest. Selles Kanada linnas on juba aastaid korraldatud maailmaklassi kuuluvat võistlust GP Cycliste de Montreal. Lisaks võõrustati 1974. aastal maailmameistrivõistluseid, kus vikerkaarevärvides särgid said selga Eddy Merckx ja Genevieve Gambillon. Tegemist oli esimese MM-iga, mis väljaspool Euroopat peeti.
Montrealis jagatakse välja kuus temposõidu medalikomplekti ja viis grupisõidu MM-tiitlit. Võistlema oodatakse üle tuhande sportlase.
Tänavu toimub MM 19.-24. septembril Belgias.
### Response:
Montreal avaldas soovi korraldada 2026. aasta maanteesõidu MM-i |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nädalavahetusel on oodata taas paduvihma ning Saksa ilmateenistused on kutsunud üles valvsusele.
Tormides enim kannatada saanud Rheinland-Pfalzi liidumaal on nüüd kinnitust leidnud 132 inimese surm, märkis politsei, lisades, et vigastatuid on 766.
Kuigi seni on piirkonnas teadmata 149 inimese asukoht, ei eelda kohalikud võimud, et ohvrite arv samavõrra kasvab, sest osa nimekirjas olevaist inimestest on puhkusel.
Politsei otsib kadunuid helikopterite ja 30 koera abil.
"Ma ei saa kuidagi teada, kas meil õnnestub leida kõik hukkunud," ütles liidumaa siseminister Roger Lewentz.
Naaberliidumaal Nordrhein-Westfalenis on tulvad nõudnud vähemalt 47 inimese elu.
Üks inimene on hukkunud Baierimaal ja 36 Belgias, mis tähendab, et Euroopas tervikuna on tulvaohvreid 216. | Saksamaa tulvaohvrite arv on kasvanud 180-ni, kadunuid on 150 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nädalavahetusel on oodata taas paduvihma ning Saksa ilmateenistused on kutsunud üles valvsusele.
Tormides enim kannatada saanud Rheinland-Pfalzi liidumaal on nüüd kinnitust leidnud 132 inimese surm, märkis politsei, lisades, et vigastatuid on 766.
Kuigi seni on piirkonnas teadmata 149 inimese asukoht, ei eelda kohalikud võimud, et ohvrite arv samavõrra kasvab, sest osa nimekirjas olevaist inimestest on puhkusel.
Politsei otsib kadunuid helikopterite ja 30 koera abil.
"Ma ei saa kuidagi teada, kas meil õnnestub leida kõik hukkunud," ütles liidumaa siseminister Roger Lewentz.
Naaberliidumaal Nordrhein-Westfalenis on tulvad nõudnud vähemalt 47 inimese elu.
Üks inimene on hukkunud Baierimaal ja 36 Belgias, mis tähendab, et Euroopas tervikuna on tulvaohvreid 216.
### Response:
Saksamaa tulvaohvrite arv on kasvanud 180-ni, kadunuid on 150 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui meestekoondise peatreenerina jätkab Jussi Tupamäki, läheb U-20 koondis aga algavale hooajale vastu uue peatreeneri juhendamisel.
U-20 koondise etteotsa asub Aleksandr Barkov, kel koondisetasemel treenerikogemus Soome noorte ning Hiina noorte- ja meestekoondise juures. Samuti on 56-aastane Barkov juhendanud Tappara esindus- kui U-18 võistkonda, aastail 2010-2015 treeninud KHL-i meeskondi ning 2017-2020 olnud seotud nii MHL-is kui VHL-is osalevate klubidega. Lõppenud hooajal juhendas Barkov VHL-is osalevat Lada Togliatti meeskonda.
Kuna A-koondise loots Jussi Tupamäki on oma uue koduklubi, KH Energa Torun, tegemistega hõivatud ja sel korral laagris osaleda ei saa, avaneb Barkovil võimalus kogu laagritegevust juhtida. | Jäähokikoondised kogunesid suvisesse treeninglaagrisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui meestekoondise peatreenerina jätkab Jussi Tupamäki, läheb U-20 koondis aga algavale hooajale vastu uue peatreeneri juhendamisel.
U-20 koondise etteotsa asub Aleksandr Barkov, kel koondisetasemel treenerikogemus Soome noorte ning Hiina noorte- ja meestekoondise juures. Samuti on 56-aastane Barkov juhendanud Tappara esindus- kui U-18 võistkonda, aastail 2010-2015 treeninud KHL-i meeskondi ning 2017-2020 olnud seotud nii MHL-is kui VHL-is osalevate klubidega. Lõppenud hooajal juhendas Barkov VHL-is osalevat Lada Togliatti meeskonda.
Kuna A-koondise loots Jussi Tupamäki on oma uue koduklubi, KH Energa Torun, tegemistega hõivatud ja sel korral laagris osaleda ei saa, avaneb Barkovil võimalus kogu laagritegevust juhtida.
### Response:
Jäähokikoondised kogunesid suvisesse treeninglaagrisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esialgu sõlmitakse Karpiniga leping vaid 2021. aasta lõpuni. Karpin on enne Rostovit juhendanud Moskva Spartakit, Mallorcat ja Armaviri Torpedot.
Venemaa jalgpalliliit vallandas eelmise peatreeneri Stanislav Tšerštšovi juulikuu alguses, sest tema juhitud meeskond lõpetas Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri oma alagrupis viimase kohaga.
Pärast tagasihoidlikku esinemist Euroopa meistrivõistlustel on Venemaa jalgpallikoondisel eesmärgiks pääseda 2022. aasta maailmakarika finaalturniirile. | Venemaa jalgpallikoondise peatreeneriks sai Eestis sündinud Valeri Karpin | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esialgu sõlmitakse Karpiniga leping vaid 2021. aasta lõpuni. Karpin on enne Rostovit juhendanud Moskva Spartakit, Mallorcat ja Armaviri Torpedot.
Venemaa jalgpalliliit vallandas eelmise peatreeneri Stanislav Tšerštšovi juulikuu alguses, sest tema juhitud meeskond lõpetas Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri oma alagrupis viimase kohaga.
Pärast tagasihoidlikku esinemist Euroopa meistrivõistlustel on Venemaa jalgpallikoondisel eesmärgiks pääseda 2022. aasta maailmakarika finaalturniirile.
### Response:
Venemaa jalgpallikoondise peatreeneriks sai Eestis sündinud Valeri Karpin |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsuse kaitseminister Florence Parly ütles, et USA-ga koordineeritult rünnati ööl vastu neljapäeva Menaka piirkonnas asuvat laagrit.
Surma said ISGS-i "logistika ja finantskoordinaator" Issa al-Sahraoui ja Abu Abderahman al-Sahraoui, kes vastutas kohtuotsuste langetamise eest, lisas ta.
Issa al-Sahraoui osales 2019. aasta detsembris Nigeri lääneosas korraldatud rünnakus, milles sai surma 71 Nigeeria sõjaväelast.
Parly lisas, et rünnak laagrile, kus kaks ISGS-i juhtliiget elasid, anti luureinfo põhjal.
Prantsuse kaitseministeeriumi teatel näitas rünnak Pariisi kindlameelsust võidelda terrorirühmituste vastu, kuigi Pariis plaanib vähendada oma sõjalist kohalolekut Saheli piirkonnas. | Prantsuse üksused tapsid Malis kaks Islamiriigi juhtliiget | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsuse kaitseminister Florence Parly ütles, et USA-ga koordineeritult rünnati ööl vastu neljapäeva Menaka piirkonnas asuvat laagrit.
Surma said ISGS-i "logistika ja finantskoordinaator" Issa al-Sahraoui ja Abu Abderahman al-Sahraoui, kes vastutas kohtuotsuste langetamise eest, lisas ta.
Issa al-Sahraoui osales 2019. aasta detsembris Nigeri lääneosas korraldatud rünnakus, milles sai surma 71 Nigeeria sõjaväelast.
Parly lisas, et rünnak laagrile, kus kaks ISGS-i juhtliiget elasid, anti luureinfo põhjal.
Prantsuse kaitseministeeriumi teatel näitas rünnak Pariisi kindlameelsust võidelda terrorirühmituste vastu, kuigi Pariis plaanib vähendada oma sõjalist kohalolekut Saheli piirkonnas.
### Response:
Prantsuse üksused tapsid Malis kaks Islamiriigi juhtliiget |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaks klubi olid jõudnud selle kuu alguses kokkuleppele ülemineku osas, kusjuures Dortmundi esindajad ütlesid, et United maksab 21-aastase Sancho eest 85 miljonit eurot.
"Võimalus liituda Manchester Unitediga on unistuse täitumine ja ma lihtsalt ei jõua oodata meistriliigas esinemist," ütles Sancho.
Manchester United jõudis Sancho endise koduklubiga mängija üleminekus kokkuleppele juba varem, kuid üleminekuprotsess võttis aega.
Sanchoga sõlmitud lepingu pikkuseks on viis aastat. Dortmundis mängis Sancho neli hooaega ja tuli viimasel hooajal ka Saksamaa karikavõitjaks. Dortmundi eest käis ta väljakul 137 mängus ja lõi 50 väravat. | Sanchost sai ametlikult Manchester Unitedi mängija | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks klubi olid jõudnud selle kuu alguses kokkuleppele ülemineku osas, kusjuures Dortmundi esindajad ütlesid, et United maksab 21-aastase Sancho eest 85 miljonit eurot.
"Võimalus liituda Manchester Unitediga on unistuse täitumine ja ma lihtsalt ei jõua oodata meistriliigas esinemist," ütles Sancho.
Manchester United jõudis Sancho endise koduklubiga mängija üleminekus kokkuleppele juba varem, kuid üleminekuprotsess võttis aega.
Sanchoga sõlmitud lepingu pikkuseks on viis aastat. Dortmundis mängis Sancho neli hooaega ja tuli viimasel hooajal ka Saksamaa karikavõitjaks. Dortmundi eest käis ta väljakul 137 mängus ja lõi 50 väravat.
### Response:
Sanchost sai ametlikult Manchester Unitedi mängija |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks Eesti esindajatele jõudsid kaheksa parema hulka ka Poola, Itaalia, Soome ja Leedu sportlased.
Laupäeval kell 11.00 tehakse Tallinnas Hill Hill Piljardiklubis algust veerandfinaalidega. Finaal algab kell 15.30.
Turniiri auhinnafond on 10 000 eurot, millest võitjale läheb 2800 eurot. Kokku osaleb turniiril 75 piljardisportlast kaheksast riigist. | Grabe ja Mägi pääsesid rahvusvahelisel piljardi suurturniiril veerandfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks Eesti esindajatele jõudsid kaheksa parema hulka ka Poola, Itaalia, Soome ja Leedu sportlased.
Laupäeval kell 11.00 tehakse Tallinnas Hill Hill Piljardiklubis algust veerandfinaalidega. Finaal algab kell 15.30.
Turniiri auhinnafond on 10 000 eurot, millest võitjale läheb 2800 eurot. Kokku osaleb turniiril 75 piljardisportlast kaheksast riigist.
### Response:
Grabe ja Mägi pääsesid rahvusvahelisel piljardi suurturniiril veerandfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisainformatsiooni Benzemal tervisliku seisundi kohta Real ei avaldanud. Äsja EM-finaalturniiri järgselt puhkuselt naasnud Prantsusmaa koondislane peab nüüd püsima eneseisolatsioonis, kuniks annab negatiivse testi.
Real Madrid alustab pühapäeval hooajaeelseid treeningmänge Glasgow Rangersi vastu. | Benzema andis positiivse koroonaproovi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisainformatsiooni Benzemal tervisliku seisundi kohta Real ei avaldanud. Äsja EM-finaalturniiri järgselt puhkuselt naasnud Prantsusmaa koondislane peab nüüd püsima eneseisolatsioonis, kuniks annab negatiivse testi.
Real Madrid alustab pühapäeval hooajaeelseid treeningmänge Glasgow Rangersi vastu.
### Response:
Benzema andis positiivse koroonaproovi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Augustis 19-aastaseks saav 187 cm pikkune tagamängija alustas korvpallitreeningutega Tiit Soku Korvpallikoolis ja jätkas sportlasteed Spordiklubis Nord. 2019. aastal allkirjastasid Kalev/Cramo ja Spordiklubi Nord koostöökokkuleppe, mille eesmärgiks on kõrgetasemelise püramiidi loomine.
Georg Kask oligi eelmisel hooajal üks esimesi noori korvpallureid, kes Nordi noortemeeskondadest esindusklubisse edutati ning kellele esimesed mänguminutid sellel tasemel osaks said. Kuigi VTB Ühisliigas jäi noormehel debüüt tegemata, siis hooaja lõpufaasis Paf Eesti-Läti korvpalliliigas sai Kask väljakule neljas matšis. Kirja läks keskmise näitajana 2,7 minutit, mille jooksul kahjuks punktiarve jäi avamata.
Küll tegi mängumees tublisti skoori ja panustas ka teistes valdkondades aste madalamal ehk Saku I liigas SK Nord Aid/Cramo särgis mängides.
"Meil on väga hea meel, et, meie noortesüsteemist SK Nord üles kasvanud mängija liitub BC Kalev/Cramo esindusmeeskonnaga. Georg näitas eelmisel hooajal lühikese aja jooksul häid omadusi nii treeningutel kui ka võistkonda sulandumisel ning on näha, et ta tahab õppida parimatelt ja töötada paremaks saamise nimel," kommenteeris klubi mänedžer Ramo Kask. | Noortesüsteemi SK Nord mängija liitub BC Kalev/Cramoga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Augustis 19-aastaseks saav 187 cm pikkune tagamängija alustas korvpallitreeningutega Tiit Soku Korvpallikoolis ja jätkas sportlasteed Spordiklubis Nord. 2019. aastal allkirjastasid Kalev/Cramo ja Spordiklubi Nord koostöökokkuleppe, mille eesmärgiks on kõrgetasemelise püramiidi loomine.
Georg Kask oligi eelmisel hooajal üks esimesi noori korvpallureid, kes Nordi noortemeeskondadest esindusklubisse edutati ning kellele esimesed mänguminutid sellel tasemel osaks said. Kuigi VTB Ühisliigas jäi noormehel debüüt tegemata, siis hooaja lõpufaasis Paf Eesti-Läti korvpalliliigas sai Kask väljakule neljas matšis. Kirja läks keskmise näitajana 2,7 minutit, mille jooksul kahjuks punktiarve jäi avamata.
Küll tegi mängumees tublisti skoori ja panustas ka teistes valdkondades aste madalamal ehk Saku I liigas SK Nord Aid/Cramo särgis mängides.
"Meil on väga hea meel, et, meie noortesüsteemist SK Nord üles kasvanud mängija liitub BC Kalev/Cramo esindusmeeskonnaga. Georg näitas eelmisel hooajal lühikese aja jooksul häid omadusi nii treeningutel kui ka võistkonda sulandumisel ning on näha, et ta tahab õppida parimatelt ja töötada paremaks saamise nimel," kommenteeris klubi mänedžer Ramo Kask.
### Response:
Noortesüsteemi SK Nord mängija liitub BC Kalev/Cramoga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Moderna vaktsiinist sai Pfizeri/BioNTechi koroonavaktsiini kõrval teine vaktsiin, mida Euroopas noortele manustada tohib.
"Spikevaxi vaktsiini kasutamine 12 kuni 17 aastaste noorte peal toimub samamoodi nagu 18-aastaste ja vanemate inimeste peal," ütles EMA.
EMA teatel on vaktsiini mõjusid uuritud 3732 12- kuni 17-aastase nooruki peal.
"Uuringutest selgus, et Spikevax tõi 12–17-aastaste hulgas kaasa võrreldava antikehade reaktsiooni 18–25-aastastega," ütles EMA.
Moderna vaktsiin kasutab Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga sarnast mRNA tehnoloogiat, kasutades geneetilist materjali info saatmiseks inimese rakkudesse tootmaks koroonaviiruse ogavalku.
Nii treenitakse organismi immuunust, puutumata kokku tõelise viirusega.
EMA teatel esines noorukitel täiskasvanutega sarnaseid kõrvalmõjusid.
Nende hulgas oli süstimiskoha valulikkus ja paistetus, väsimus, peavalu, lihas- ja liigesvalu, suurenenud lümfisõlmed, külmavärinad, iiveldus, oksendamine ja palavik.
"Need kõrvaltoimed olid tavaliselt leebed, kuni mõõdukad ning kadusid mõned päevad pärast vaktsineerimist," ütles EMA.
Kuid EMA lisas, et tänu uuringus osalenud laste ja noorukite piiratud arvule polnud võimalik tuvastada uusi ebatavalisi kõrvalmõjusid.
Lisaks ei suudetud hinnata ka teadaolevate kõrvalmõjude, nagu südamelihasepõletiku ja südamepaunapõletiku ohtu.
"Kuid Spikevax üldine ohutus täiskasvanutele leidis kinnitust ka noorte hulgas." kinnitas EMA. "Spikevaxi kasu 12–17-aastastele noorukitele kaalub üles selle võimalikud ohud, eriti neil, kelle terviseseisund suurendab raskekujulise koroonaviiruse põdemise ohtu."
EMA kiitis mai lõpus heaks Pfizer/BioNTechi koroonaviiruse vaktsiini 12- kuni 15-aastastele.
Euroopa Liit teatas neljapäeval, et 200 miljonit eurooplast ehk üle poole täiskasvanud elanikkonnast on täielikult vaktsineeritud, kuid see on siiski vähem kui suveks eesmärgiks seatud 70 protsenti. | Euroopa ravimiamet lubab Moderna vaktsiini manustada ka noortele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Moderna vaktsiinist sai Pfizeri/BioNTechi koroonavaktsiini kõrval teine vaktsiin, mida Euroopas noortele manustada tohib.
"Spikevaxi vaktsiini kasutamine 12 kuni 17 aastaste noorte peal toimub samamoodi nagu 18-aastaste ja vanemate inimeste peal," ütles EMA.
EMA teatel on vaktsiini mõjusid uuritud 3732 12- kuni 17-aastase nooruki peal.
"Uuringutest selgus, et Spikevax tõi 12–17-aastaste hulgas kaasa võrreldava antikehade reaktsiooni 18–25-aastastega," ütles EMA.
Moderna vaktsiin kasutab Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga sarnast mRNA tehnoloogiat, kasutades geneetilist materjali info saatmiseks inimese rakkudesse tootmaks koroonaviiruse ogavalku.
Nii treenitakse organismi immuunust, puutumata kokku tõelise viirusega.
EMA teatel esines noorukitel täiskasvanutega sarnaseid kõrvalmõjusid.
Nende hulgas oli süstimiskoha valulikkus ja paistetus, väsimus, peavalu, lihas- ja liigesvalu, suurenenud lümfisõlmed, külmavärinad, iiveldus, oksendamine ja palavik.
"Need kõrvaltoimed olid tavaliselt leebed, kuni mõõdukad ning kadusid mõned päevad pärast vaktsineerimist," ütles EMA.
Kuid EMA lisas, et tänu uuringus osalenud laste ja noorukite piiratud arvule polnud võimalik tuvastada uusi ebatavalisi kõrvalmõjusid.
Lisaks ei suudetud hinnata ka teadaolevate kõrvalmõjude, nagu südamelihasepõletiku ja südamepaunapõletiku ohtu.
"Kuid Spikevax üldine ohutus täiskasvanutele leidis kinnitust ka noorte hulgas." kinnitas EMA. "Spikevaxi kasu 12–17-aastastele noorukitele kaalub üles selle võimalikud ohud, eriti neil, kelle terviseseisund suurendab raskekujulise koroonaviiruse põdemise ohtu."
EMA kiitis mai lõpus heaks Pfizer/BioNTechi koroonaviiruse vaktsiini 12- kuni 15-aastastele.
Euroopa Liit teatas neljapäeval, et 200 miljonit eurooplast ehk üle poole täiskasvanud elanikkonnast on täielikult vaktsineeritud, kuid see on siiski vähem kui suveks eesmärgiks seatud 70 protsenti.
### Response:
Euroopa ravimiamet lubab Moderna vaktsiini manustada ka noortele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Indoneesia kandideeris 2032. aasta olümpiamängude korraldajaks koos Põhja- ja Lõuna-Korea, Katari, Saksamaa ja Indiaga.
"Me ei tagane ja jätkame võitlust 2036. aasta olümpiamängude nimel," ütles Indoneesia olümpiakomitee juht Raja Sapta Oktohari.
Indoneesia on rahvaarvult maailma neljas riik, kus elab rohkem kui 270 miljonit inimest. Nüüd üritab Indoneesia Jaapani, Hiina ja Lõuna-Korea järel saada neljandaks Aasia riigiks, kes olümpiamänge korraldanud.
Kagu-Aasia suurim riik esitas oma pakkumise pärast 2018. aasta Aasia mängude edukat korraldamist, kus osales umbes 13 000 sportlast 45 riigist.
"Teeme rohkem tööd ja teeme kõik, mis võimalik, et saavutada unistus olümpia korraldamisest," ütles Sapta Oktohari.
Indoneesia spordiministeeriumi ametnik Gatot Dewa Broto ütles, et riik on kindlalt uue pakkumise taga ja lisas, et pärast Aasia mängude korraldamist on olümpiamängude infrastruktuur suures osas olemas. | Indoneesia avaldab soovi korraldada 2036. aasta olümpiamängud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Indoneesia kandideeris 2032. aasta olümpiamängude korraldajaks koos Põhja- ja Lõuna-Korea, Katari, Saksamaa ja Indiaga.
"Me ei tagane ja jätkame võitlust 2036. aasta olümpiamängude nimel," ütles Indoneesia olümpiakomitee juht Raja Sapta Oktohari.
Indoneesia on rahvaarvult maailma neljas riik, kus elab rohkem kui 270 miljonit inimest. Nüüd üritab Indoneesia Jaapani, Hiina ja Lõuna-Korea järel saada neljandaks Aasia riigiks, kes olümpiamänge korraldanud.
Kagu-Aasia suurim riik esitas oma pakkumise pärast 2018. aasta Aasia mängude edukat korraldamist, kus osales umbes 13 000 sportlast 45 riigist.
"Teeme rohkem tööd ja teeme kõik, mis võimalik, et saavutada unistus olümpia korraldamisest," ütles Sapta Oktohari.
Indoneesia spordiministeeriumi ametnik Gatot Dewa Broto ütles, et riik on kindlalt uue pakkumise taga ja lisas, et pärast Aasia mängude korraldamist on olümpiamängude infrastruktuur suures osas olemas.
### Response:
Indoneesia avaldab soovi korraldada 2036. aasta olümpiamängud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates Põhja-Londoni klubiga liitumisest 2015. aastal on Son mänginud Tottenhami eest 280 mängu ja löönud 107 väravat.
29-aastane mees on koos ründaja Harry Kane'iga eelmisel Premier League'i hooajal meeskonna eest löönud 68-st kokku 40 väravat. Hooaja lõpetas klubi seitsmenda kohaga.
"Kuus aastat siin mängida oli juba suur au, klubi on mulle üles näidanud tohutut austust ning ilmselgelt on mul väga hea meel siin olla," ütles Son.
"See on nagu kodus, eriti fännide, mängijate, töötajate puhul. Otsustada ei olnud raske. Mul on nii hea meel siin olla ja mul on nii hea meel varsti jälle fänne näha," lisas Son.
Tottenham alustab 2021/22 hooaega augustis kodumänguga tiitlikaitsja Manchester City vastu. Uuel hooajal mängib Tottenham Hotspur Nuno Espirito Santo käe all. | Tottenhami ründaja Son jätkab klubiga lepingut 2025. aastani | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates Põhja-Londoni klubiga liitumisest 2015. aastal on Son mänginud Tottenhami eest 280 mängu ja löönud 107 väravat.
29-aastane mees on koos ründaja Harry Kane'iga eelmisel Premier League'i hooajal meeskonna eest löönud 68-st kokku 40 väravat. Hooaja lõpetas klubi seitsmenda kohaga.
"Kuus aastat siin mängida oli juba suur au, klubi on mulle üles näidanud tohutut austust ning ilmselgelt on mul väga hea meel siin olla," ütles Son.
"See on nagu kodus, eriti fännide, mängijate, töötajate puhul. Otsustada ei olnud raske. Mul on nii hea meel siin olla ja mul on nii hea meel varsti jälle fänne näha," lisas Son.
Tottenham alustab 2021/22 hooaega augustis kodumänguga tiitlikaitsja Manchester City vastu. Uuel hooajal mängib Tottenham Hotspur Nuno Espirito Santo käe all.
### Response:
Tottenhami ründaja Son jätkab klubiga lepingut 2025. aastani |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste arvestuses liidripositsiooni haaranud, aastatel 2015 ja 2017 pronksi teeninud, Mattias Varjun (Niitvälja Golfiklubi) mängis täna 69 lööki (-3), mis annab lähimate jälitajate ees edu kolm lööki.
Teist-kolmandat kohta jagavad Richard Teder ja kahe viimase aasta pronksmedali omanik Ken-Marten Soo (mõlemad EGCC), kes mängisid mõlemad täna 72 lööki (par). Neljanda koha edetabelis haaras aga ilmselt kõige kogenum meesmängija väljakul – Egert Põldma (EGCC), kel auhinnakapis Eesti löögimängu meistrivõistlustelt üks kuld, viis hõbedat ja kaks pronksi. Eelmise aasta hõbemedali omaniku Põldma mänguring täna oli +1 (73). Viies on Markus Varjun (Niitvälja Golfiklubi), kes sai väga hea avapoole järel (-2), kirja lõpuks +4 (76). Tiitlikaitsja Kevin Christopher Jegersi (Niitvälja Golfiklubi) avaring piirdus tulemusega +5, mis annab kuuenda koha jagamise koos Rauno Pikkaga (EGCC).
Kahjuks ei tulnud haiguse tõttu starti üks turniiri eeldatavaid favoriite Carl Hellat (Niitvälja Golfiklubi), kes sel aastal võitis rajamängu meistrivõistlused.
Naiste seas näitas avapäeval parimat resultaati Liis Kuuli Niitvälja Golfiklubist. 2016. aasta Eesti meistri esimese päeva ring sisaldas päeva ainsat naiste poolt tehtud eaglet ning andis kokku tulemuseks 74 lööki (+2). Teisel kohal avapäeva järel on 2019. aasta meister Anete Liis Adul (EGCC), kes mängis täna 77 lööki ehk +5. Kolmandal positsioonil on pärast avaringi viiekordne Eesti meister Annika Koitmaa (Niitvälja Golfiklubi) ning tiitlikaitsja Karola Soe (Saaremaa Golf & Country Club), kes mõlemad mängisid täna 79 lööki (+7).
Meeste ainsa eaglega sai täna hakkama Otepää Golfiklubi kapten Viljar Pärnamäe, kes lõi Niitvälja signature rajal (saaregriiniga rada nr 15) palli auku kolmandal löögil. Täpne löök tuli välja 87 meetri pealt. | Golfi Eesti meistrivõistluste avapäeva järel on liidrid Varjun ja Kuuli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste arvestuses liidripositsiooni haaranud, aastatel 2015 ja 2017 pronksi teeninud, Mattias Varjun (Niitvälja Golfiklubi) mängis täna 69 lööki (-3), mis annab lähimate jälitajate ees edu kolm lööki.
Teist-kolmandat kohta jagavad Richard Teder ja kahe viimase aasta pronksmedali omanik Ken-Marten Soo (mõlemad EGCC), kes mängisid mõlemad täna 72 lööki (par). Neljanda koha edetabelis haaras aga ilmselt kõige kogenum meesmängija väljakul – Egert Põldma (EGCC), kel auhinnakapis Eesti löögimängu meistrivõistlustelt üks kuld, viis hõbedat ja kaks pronksi. Eelmise aasta hõbemedali omaniku Põldma mänguring täna oli +1 (73). Viies on Markus Varjun (Niitvälja Golfiklubi), kes sai väga hea avapoole järel (-2), kirja lõpuks +4 (76). Tiitlikaitsja Kevin Christopher Jegersi (Niitvälja Golfiklubi) avaring piirdus tulemusega +5, mis annab kuuenda koha jagamise koos Rauno Pikkaga (EGCC).
Kahjuks ei tulnud haiguse tõttu starti üks turniiri eeldatavaid favoriite Carl Hellat (Niitvälja Golfiklubi), kes sel aastal võitis rajamängu meistrivõistlused.
Naiste seas näitas avapäeval parimat resultaati Liis Kuuli Niitvälja Golfiklubist. 2016. aasta Eesti meistri esimese päeva ring sisaldas päeva ainsat naiste poolt tehtud eaglet ning andis kokku tulemuseks 74 lööki (+2). Teisel kohal avapäeva järel on 2019. aasta meister Anete Liis Adul (EGCC), kes mängis täna 77 lööki ehk +5. Kolmandal positsioonil on pärast avaringi viiekordne Eesti meister Annika Koitmaa (Niitvälja Golfiklubi) ning tiitlikaitsja Karola Soe (Saaremaa Golf & Country Club), kes mõlemad mängisid täna 79 lööki (+7).
Meeste ainsa eaglega sai täna hakkama Otepää Golfiklubi kapten Viljar Pärnamäe, kes lõi Niitvälja signature rajal (saaregriiniga rada nr 15) palli auku kolmandal löögil. Täpne löök tuli välja 87 meetri pealt.
### Response:
Golfi Eesti meistrivõistluste avapäeva järel on liidrid Varjun ja Kuuli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolonelleitnant Otsalainen alustas kaitseväeteenistust 1999. aastal Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijana. Aastatel 2004–2009 teenis Otsalainen Tapa väljaõppekeskuse ja Kirde kaitseringkonna staabis.
Sideeriala ametikohtadel on Otsalainen teeninud veel kaitseväe ja kaitseliidu peastaapides. Ta on olnud staabi- ja sidepataljoni staabiülem ning enne pataljoni ülemaks asumist teenis ta küberväejuhatuse staabiülemana.
Otsalainen on lõpetanud ka kõrgema sõjakooli põhi- ja keskastmekursuse ning Balti kaitsekolledži. 2006. aastal osales välisoperatsioonil Kosovos.
Kolonelleitnant Priit Averkin alustas ajateenistust 1996. aastal Tallinna üksik-päästekompaniis, pärast mida jätkas teenistust erinevatel ametikohtadel piirivalves. 2005. aastal asus ta teenima rühmaülemana üksik-sidepataljonis. Ta on lõpetanud kõrgema sõjakooli põhi- ja keskastmekursuse ning Balti kaitsekolledži. Ajavahemikul 2015–2018 teenis Averkin vanemstaabiohvitserina Eesti sõjalises esinduses NATO ja ELi juures. 2019. aastal osales ta välisoperatsioonil Iraagis.
Averkin jätkab edasist teenistust kaitseliidu peastaabi side- ja infotehnoloogia osakonna ülemana.
Staabi- ja sidepataljon kuulub küberväejuhatuse koosseisu ülesandega korraldada kaitseväe juhtimistoetust ja selle väljaõpet. | Staabi- ja sidepataljoni asus juhtima Taavi Otsalainen | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolonelleitnant Otsalainen alustas kaitseväeteenistust 1999. aastal Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijana. Aastatel 2004–2009 teenis Otsalainen Tapa väljaõppekeskuse ja Kirde kaitseringkonna staabis.
Sideeriala ametikohtadel on Otsalainen teeninud veel kaitseväe ja kaitseliidu peastaapides. Ta on olnud staabi- ja sidepataljoni staabiülem ning enne pataljoni ülemaks asumist teenis ta küberväejuhatuse staabiülemana.
Otsalainen on lõpetanud ka kõrgema sõjakooli põhi- ja keskastmekursuse ning Balti kaitsekolledži. 2006. aastal osales välisoperatsioonil Kosovos.
Kolonelleitnant Priit Averkin alustas ajateenistust 1996. aastal Tallinna üksik-päästekompaniis, pärast mida jätkas teenistust erinevatel ametikohtadel piirivalves. 2005. aastal asus ta teenima rühmaülemana üksik-sidepataljonis. Ta on lõpetanud kõrgema sõjakooli põhi- ja keskastmekursuse ning Balti kaitsekolledži. Ajavahemikul 2015–2018 teenis Averkin vanemstaabiohvitserina Eesti sõjalises esinduses NATO ja ELi juures. 2019. aastal osales ta välisoperatsioonil Iraagis.
Averkin jätkab edasist teenistust kaitseliidu peastaabi side- ja infotehnoloogia osakonna ülemana.
Staabi- ja sidepataljon kuulub küberväejuhatuse koosseisu ülesandega korraldada kaitseväe juhtimistoetust ja selle väljaõpet.
### Response:
Staabi- ja sidepataljoni asus juhtima Taavi Otsalainen |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval, 24. juulil teevad vooruga algust Tallinna FC Flora ja Tartu JK Tammeka. Naiskonnad kohtusid omavahel ka maikuu keskel, kui Floral õnnestus võõrsil kirja saada 3:0 võit. Flora läheb kohtumisele vastu 31 punkti ja tabeliliidrina, seitse punkti kogunud Tammekale kuulub tabelis seitsmes koht. Lilleküla harjutusväljakul kõlab avavile kell 14.00.
Flora abitreener Magnus Rosen: "Kogemustest ei ole muud rõõmu kui rõõm nende edasiandmisest ja jagamisest teistega. Tahamegi laupäeval omavahel ohtralt kogemusi ja rõõmu jagada ning loodetavasti kulmineerub see kõik kokku millekski väga ilusaks."
Flora väravavaht Getriin Strigin: "Iga mäng on meie jaoks oluline, võimalus eelmise mängu ja nädala trennide õpetused praktikasse panna. Sammume päris kiires tempos juba meie CL-i mängude poole, ka selleks valmistumisel on igal koduliiga mängul suur roll."
Tammeka abitreener Kristel Vidaja: "Teine ring ja seekord murul. Flora on viimastes mängudes selgelt oma jõudu näidanud. Peame kohe algusest olema mängus sees ja võitlema lõpuni igas olukorras."
Tammeka väravavaht Maria Sootak: "Erinevalt vastastest pole meil mitte midagi kaotada, ainult võita ja õppida. Senine hooaeg on näidanud, et suudame kõikide vastastega nii hästi kui ka kehvemini mängida. Kogu võistkond töötab selle nimel, et laupäeval realiseeruks esimene variant."
Ka päeva teine kohtumine mängitakse Tallinnas, kui Kalevi Keskstaadioni kunstmuruväljakul lähevad vastamisi Tallinna JK Kalev ja Lasnamäe FC Ajax. Viimases omavahelises kohtumises teenis Kalev Evelyn Šilina ja Žanna Smirnova teise poolaja tabamustest 3:0 võidu. Kalev on senistest voorudest kirja saanud 24 punkti ning asub tabelis kolmandal kohal, Ajaxi punktiarve on avamata ning asutakse viimasel tabelireal. Kohtumine algab kell 16.00.
Kalevi abitreener Mattias Traublum: "Viimases omavahelises mängus suutsime Ajaxi vastu mängu täielikult kontrollida. Tahame seda teha ka seekord ning vajalikud kolm punkti koju jätta."
Kalevi kaitsja Birjo Rasmussen: "Oleme hooaja vältel liiga palju iseendale raskeid olukordi tekitanud. Mängud on näidanud, et eksimused karistatakse kohe ära. Peame olema Ajaxi vastu valvsad, keskenduma oma mängule ning võtma maksimumi."
Ajaxi peatreener Oleg Timofejev: "Pool hooaega on juba möödas. On mängitud 11 mängu, kuid meil punkte pole. Ausalt öeldes ei kujutanud ette, et minu võistkond näitab selliseid tulemusi. Meil on jäänud üle ainult väärikalt mängida hooaja lõpuni ning teoreetiliselt on veel võimalus võidelda vähemalt seitsmenda koha eest."
24. juuli mängupäeva lõpetab esineliku naiskondade vastasseis, kui kohtuvad Pärnu JK Vaprus ja Saku Sporting. Viimane omavaheline mäng peeti aprillis Saku kunstmuruväljakul, kus Sporting alistas Vapruse seisuga 4:1. Kohtumise eel asub Vaprus 19 punktiga neljandal, Sporting 27 punktiga teisel kohal. Pärnu Rannastaadionil kõlab avavile kell 18.00.
Vapruse abitreener Ruslan Mironov: "Laupäeval mäng kodus, kus võime pingevabalt nautida mängu ja pakkuda rõõmu kodupublikule."
Vapruse poolkaitsja Liisa Kalista Sapas: "On tulemas raske mäng. Meie eeliseks on see, et mäng toimub koduväljakul. Anname kodupublikule vägeva lahingu ja jätame võidu koju."
Sportingu ründaja Katriin Saulus: "Eesootaval mängul midagi kergelt kätte ei tule. Anname ühe kõva lahingu ja naudime jalgpalli ilusal Rannastaadionil."
12. vooru otseülekande mäng peetakse pühapäeval, 25. juulil, kui JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ühendnaiskond võõrustab Põlva FC Lootost. Viimases kümnes omavahelises kohtumises on mõlemad naiskonnad kirja saanud neli võitu ning kahel korral on mängitud ka viiki. Tänavu mängiti omavahel ka aprillis, kui ühendnaiskond sai võõrsil kirja 2:0 võidu. Liigatabelis asuvad naiskonnad teineteise järel: Lootos asub kümne punktiga kuuendal kohal, viiendal real asuv ühendnaiskond edestab neid kahe punktiga. Kohtumine Viljandi linnastaadionil algab kell 18.00, otsepilti vahendab Soccernet.ee.
Lootose peatreener Kaido Kukli: "Ühendnaiskond lööb palju väravaid. Tuleb kaitses tähelepanelik olla. Kui punktivahe jääb samaks, siis võib rahule jääda."
Lootose poolkaitsja Helene Lumi: "Varasemaid tulemusi arvesse võttes on ees ootamas põnev mäng. Meie eesmärk on saada enda mäng käima ning loodetavasti ka suurendada punktiarvet." | Naiste meistriliiga pakub nädalavahetusel põnevaid vastasseise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval, 24. juulil teevad vooruga algust Tallinna FC Flora ja Tartu JK Tammeka. Naiskonnad kohtusid omavahel ka maikuu keskel, kui Floral õnnestus võõrsil kirja saada 3:0 võit. Flora läheb kohtumisele vastu 31 punkti ja tabeliliidrina, seitse punkti kogunud Tammekale kuulub tabelis seitsmes koht. Lilleküla harjutusväljakul kõlab avavile kell 14.00.
Flora abitreener Magnus Rosen: "Kogemustest ei ole muud rõõmu kui rõõm nende edasiandmisest ja jagamisest teistega. Tahamegi laupäeval omavahel ohtralt kogemusi ja rõõmu jagada ning loodetavasti kulmineerub see kõik kokku millekski väga ilusaks."
Flora väravavaht Getriin Strigin: "Iga mäng on meie jaoks oluline, võimalus eelmise mängu ja nädala trennide õpetused praktikasse panna. Sammume päris kiires tempos juba meie CL-i mängude poole, ka selleks valmistumisel on igal koduliiga mängul suur roll."
Tammeka abitreener Kristel Vidaja: "Teine ring ja seekord murul. Flora on viimastes mängudes selgelt oma jõudu näidanud. Peame kohe algusest olema mängus sees ja võitlema lõpuni igas olukorras."
Tammeka väravavaht Maria Sootak: "Erinevalt vastastest pole meil mitte midagi kaotada, ainult võita ja õppida. Senine hooaeg on näidanud, et suudame kõikide vastastega nii hästi kui ka kehvemini mängida. Kogu võistkond töötab selle nimel, et laupäeval realiseeruks esimene variant."
Ka päeva teine kohtumine mängitakse Tallinnas, kui Kalevi Keskstaadioni kunstmuruväljakul lähevad vastamisi Tallinna JK Kalev ja Lasnamäe FC Ajax. Viimases omavahelises kohtumises teenis Kalev Evelyn Šilina ja Žanna Smirnova teise poolaja tabamustest 3:0 võidu. Kalev on senistest voorudest kirja saanud 24 punkti ning asub tabelis kolmandal kohal, Ajaxi punktiarve on avamata ning asutakse viimasel tabelireal. Kohtumine algab kell 16.00.
Kalevi abitreener Mattias Traublum: "Viimases omavahelises mängus suutsime Ajaxi vastu mängu täielikult kontrollida. Tahame seda teha ka seekord ning vajalikud kolm punkti koju jätta."
Kalevi kaitsja Birjo Rasmussen: "Oleme hooaja vältel liiga palju iseendale raskeid olukordi tekitanud. Mängud on näidanud, et eksimused karistatakse kohe ära. Peame olema Ajaxi vastu valvsad, keskenduma oma mängule ning võtma maksimumi."
Ajaxi peatreener Oleg Timofejev: "Pool hooaega on juba möödas. On mängitud 11 mängu, kuid meil punkte pole. Ausalt öeldes ei kujutanud ette, et minu võistkond näitab selliseid tulemusi. Meil on jäänud üle ainult väärikalt mängida hooaja lõpuni ning teoreetiliselt on veel võimalus võidelda vähemalt seitsmenda koha eest."
24. juuli mängupäeva lõpetab esineliku naiskondade vastasseis, kui kohtuvad Pärnu JK Vaprus ja Saku Sporting. Viimane omavaheline mäng peeti aprillis Saku kunstmuruväljakul, kus Sporting alistas Vapruse seisuga 4:1. Kohtumise eel asub Vaprus 19 punktiga neljandal, Sporting 27 punktiga teisel kohal. Pärnu Rannastaadionil kõlab avavile kell 18.00.
Vapruse abitreener Ruslan Mironov: "Laupäeval mäng kodus, kus võime pingevabalt nautida mängu ja pakkuda rõõmu kodupublikule."
Vapruse poolkaitsja Liisa Kalista Sapas: "On tulemas raske mäng. Meie eeliseks on see, et mäng toimub koduväljakul. Anname kodupublikule vägeva lahingu ja jätame võidu koju."
Sportingu ründaja Katriin Saulus: "Eesootaval mängul midagi kergelt kätte ei tule. Anname ühe kõva lahingu ja naudime jalgpalli ilusal Rannastaadionil."
12. vooru otseülekande mäng peetakse pühapäeval, 25. juulil, kui JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ühendnaiskond võõrustab Põlva FC Lootost. Viimases kümnes omavahelises kohtumises on mõlemad naiskonnad kirja saanud neli võitu ning kahel korral on mängitud ka viiki. Tänavu mängiti omavahel ka aprillis, kui ühendnaiskond sai võõrsil kirja 2:0 võidu. Liigatabelis asuvad naiskonnad teineteise järel: Lootos asub kümne punktiga kuuendal kohal, viiendal real asuv ühendnaiskond edestab neid kahe punktiga. Kohtumine Viljandi linnastaadionil algab kell 18.00, otsepilti vahendab Soccernet.ee.
Lootose peatreener Kaido Kukli: "Ühendnaiskond lööb palju väravaid. Tuleb kaitses tähelepanelik olla. Kui punktivahe jääb samaks, siis võib rahule jääda."
Lootose poolkaitsja Helene Lumi: "Varasemaid tulemusi arvesse võttes on ees ootamas põnev mäng. Meie eesmärk on saada enda mäng käima ning loodetavasti ka suurendada punktiarvet."
### Response:
Naiste meistriliiga pakub nädalavahetusel põnevaid vastasseise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 15-aastane tagamängija teenis juunis toimunud prooviperioodiga Urspring Basketball Academy nelja-aastase stipendiumi ja liitumise nende koolisüsteemiga. Mängima hakkab ta esialgu NBBL meeskonnas Saksamaa noorteliigat.
Urspring korvpalliakadeemia peatreeneri Johannes Hübneri sõnul oodatakse Jorke liitumist. "Meil on väga hea meel ja ootame Jorkega töötamist. Mulle on algusest peale meeldinud tema oskused, anne ning võitluslikkus. Ka platsiväliselt sobib ta meie Urspringi perekonda väga hästi," sõnas Hüber Tartu klubi pressiteate vahendusel.
Tartu Ülikooli korvpallikooli juhil Joosep Toomel on Jorke üle hea meel: "Mul on väga hea meel, et meie korvpallikooli õpilane teeb suure sammu oma unistuste poole. Soovime talle Saksamaal edu ja loodame, et Tartust on sirgumas järjekordne talent."
Lõuna-Saksamaal, Ehingenis, Münchenist paarisaja kilomeetri kaugusel asuv Urspring Basketball Academy on ühendanud juba 25 aastat korvpalli ja gümnaasiumi tasemel koolihariduse omandamise. Akadeemias treenivad igapäevaselt Saksamaa noorteliigade JBBL & NBBL pallurid, kellest mitmed on Saksamaa, Tsehhi, Luksemburgi jt riikide noortekoondislased.
Süsteemi esindusmeeskond on ProA meeskond Urspring Ehningen, mille värske peatreener on Urspringi kasvandik ja endine DBB mängija Felix Czerny. Czerny on tuttav mees Kristian Kullamäele ja Henri Drellile, nimelt oli just tema Brose Bamberg duubelmeeskonna Baunach Young Pikes peatreener ning Kullamäe ja Drell mängisid tema käe all mõned aastad tagasi.
Urspring basketball Academy noortesüsteemist on sirgunud erinevate kõrgliigade mängijad ja koondislased: Kenneth Ogbe (Berliini Alba, Euroliiga), Lucca Staiger (Braunschweig, Bundesliga), Christian Sengfelder (Bamberg, Bundesliga), Akeem Vargas (Frankfurt, Bundesliga), Mahir Agva (Darüssafaka, Türgi), Malik Müller (Hamburg, Bundesliga), Justin Raffington (Vechta, Bundesliga) Bogdan Radosavljevic (Hamburg, Bundesliga), Sid Marlon Theis (Bremerhaven, ProA), Julius Wolf (Jena, ProA), Gavin Schilling (Ulm, Bundesliga). | Tartu Ülikooli korvpallikooli kasvandik siirdub Saksamaa korvpalliakadeemiasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
15-aastane tagamängija teenis juunis toimunud prooviperioodiga Urspring Basketball Academy nelja-aastase stipendiumi ja liitumise nende koolisüsteemiga. Mängima hakkab ta esialgu NBBL meeskonnas Saksamaa noorteliigat.
Urspring korvpalliakadeemia peatreeneri Johannes Hübneri sõnul oodatakse Jorke liitumist. "Meil on väga hea meel ja ootame Jorkega töötamist. Mulle on algusest peale meeldinud tema oskused, anne ning võitluslikkus. Ka platsiväliselt sobib ta meie Urspringi perekonda väga hästi," sõnas Hüber Tartu klubi pressiteate vahendusel.
Tartu Ülikooli korvpallikooli juhil Joosep Toomel on Jorke üle hea meel: "Mul on väga hea meel, et meie korvpallikooli õpilane teeb suure sammu oma unistuste poole. Soovime talle Saksamaal edu ja loodame, et Tartust on sirgumas järjekordne talent."
Lõuna-Saksamaal, Ehingenis, Münchenist paarisaja kilomeetri kaugusel asuv Urspring Basketball Academy on ühendanud juba 25 aastat korvpalli ja gümnaasiumi tasemel koolihariduse omandamise. Akadeemias treenivad igapäevaselt Saksamaa noorteliigade JBBL & NBBL pallurid, kellest mitmed on Saksamaa, Tsehhi, Luksemburgi jt riikide noortekoondislased.
Süsteemi esindusmeeskond on ProA meeskond Urspring Ehningen, mille värske peatreener on Urspringi kasvandik ja endine DBB mängija Felix Czerny. Czerny on tuttav mees Kristian Kullamäele ja Henri Drellile, nimelt oli just tema Brose Bamberg duubelmeeskonna Baunach Young Pikes peatreener ning Kullamäe ja Drell mängisid tema käe all mõned aastad tagasi.
Urspring basketball Academy noortesüsteemist on sirgunud erinevate kõrgliigade mängijad ja koondislased: Kenneth Ogbe (Berliini Alba, Euroliiga), Lucca Staiger (Braunschweig, Bundesliga), Christian Sengfelder (Bamberg, Bundesliga), Akeem Vargas (Frankfurt, Bundesliga), Mahir Agva (Darüssafaka, Türgi), Malik Müller (Hamburg, Bundesliga), Justin Raffington (Vechta, Bundesliga) Bogdan Radosavljevic (Hamburg, Bundesliga), Sid Marlon Theis (Bremerhaven, ProA), Julius Wolf (Jena, ProA), Gavin Schilling (Ulm, Bundesliga).
### Response:
Tartu Ülikooli korvpallikooli kasvandik siirdub Saksamaa korvpalliakadeemiasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võrreldes varasema repertuaariga on uus lugu artisti sõnul kindlasti hoogsam.
"Mis läänes moes, see paar kuud hiljem ka Eestis. Praegune muusikamaastik vajab kindlasti hoogsamat ning rütmikamat meeleolu juurde," kommenteerib säm huvitavat valikut.
Loole tegi muusikavideo režissöör Markus Mikk.
"Minu ja Sämi kolmanda koostööna tundus mõlemale loogiline võtta eelmistest natukene erinev suund. Sellest kasvas välja idee teha valmis lihtne kuid mõjuv visuaal, mis kannaks hästi lugu ennast, ega rööviks meilt kõige mõnusamaid ja soojemaid suvetunde. Loodan, et tulemus annab edasi neid lõputuid suvepäevi, kus päevad venivad ööks ja ööst saab hommik, mil 24 tunnist ööpäevas jääb ilmselgelt väheks ning hommikuti ärkad lootuses, et suvi ei lõppeks kunagi," ütles Mikk. | Räppar Säm avaldas uue loo "Sa ei tea mitte kedagi" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võrreldes varasema repertuaariga on uus lugu artisti sõnul kindlasti hoogsam.
"Mis läänes moes, see paar kuud hiljem ka Eestis. Praegune muusikamaastik vajab kindlasti hoogsamat ning rütmikamat meeleolu juurde," kommenteerib säm huvitavat valikut.
Loole tegi muusikavideo režissöör Markus Mikk.
"Minu ja Sämi kolmanda koostööna tundus mõlemale loogiline võtta eelmistest natukene erinev suund. Sellest kasvas välja idee teha valmis lihtne kuid mõjuv visuaal, mis kannaks hästi lugu ennast, ega rööviks meilt kõige mõnusamaid ja soojemaid suvetunde. Loodan, et tulemus annab edasi neid lõputuid suvepäevi, kus päevad venivad ööks ja ööst saab hommik, mil 24 tunnist ööpäevas jääb ilmselgelt väheks ning hommikuti ärkad lootuses, et suvi ei lõppeks kunagi," ütles Mikk.
### Response:
Räppar Säm avaldas uue loo "Sa ei tea mitte kedagi" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaid üks Kõrgõzstani riigi sportlastest kattis oma nägu, ülejäänud väikese delegatsiooni liikmed, sealhulgas kaks lipukandjat, lehvitasid ja naeratasid, kui nad staadionile astusid. Veidi hiljem marssisid ka Tadžikistani koondislased ilma maskita staadionile.
Teiste rahvuskoondistega võrreldes oli Kõrgõzstani ja Tadžikistani rikkumine kontrastne, sest teised koondised osalesid avatseremoonial maskides. | Kõrgõzstani ja Tadžikistani koondislased ei kandnud avatseremoonial maski | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaid üks Kõrgõzstani riigi sportlastest kattis oma nägu, ülejäänud väikese delegatsiooni liikmed, sealhulgas kaks lipukandjat, lehvitasid ja naeratasid, kui nad staadionile astusid. Veidi hiljem marssisid ka Tadžikistani koondislased ilma maskita staadionile.
Teiste rahvuskoondistega võrreldes oli Kõrgõzstani ja Tadžikistani rikkumine kontrastne, sest teised koondised osalesid avatseremoonial maskides.
### Response:
Kõrgõzstani ja Tadžikistani koondislased ei kandnud avatseremoonial maski |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avaringis osalevad Meistriliiga naiskonnad Tartu JK Tammeka, Põlva FC Lootos ning JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ühendnaiskond. Esiliiga naiskondadest on võistlustules JK Tallinna Kalev II, FC Kuressaare, Tallinna FC Flora II, FC Elva, Jõhvi FC Phoenix, JK Tabasalu ja Saku Sporting II. Karikasarjast võtavad osa ka rahvaliiga naiskonnad FC Jõgeva Wolves/Oshee, Viimsi MRJK naised, Põhja-Tallinna JK Volta ja Lootose Vutid.
Möödunud hooaja Meistriliiga esinelik, Tallinna FC Flora, JK Tallinna Kalev, Saku Sporting ja Pärnu JK Vaprus alustavad karikamänge veerandfinaalidest. | Esmaspäeval loositakse naiste karikavõistluste avaringi paarid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avaringis osalevad Meistriliiga naiskonnad Tartu JK Tammeka, Põlva FC Lootos ning JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ühendnaiskond. Esiliiga naiskondadest on võistlustules JK Tallinna Kalev II, FC Kuressaare, Tallinna FC Flora II, FC Elva, Jõhvi FC Phoenix, JK Tabasalu ja Saku Sporting II. Karikasarjast võtavad osa ka rahvaliiga naiskonnad FC Jõgeva Wolves/Oshee, Viimsi MRJK naised, Põhja-Tallinna JK Volta ja Lootose Vutid.
Möödunud hooaja Meistriliiga esinelik, Tallinna FC Flora, JK Tallinna Kalev, Saku Sporting ja Pärnu JK Vaprus alustavad karikamänge veerandfinaalidest.
### Response:
Esmaspäeval loositakse naiste karikavõistluste avaringi paarid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Imatra Elekter pakub energiateenuseid enam kui 25 000 kliendile Lääne-Eestis ja Viimsis.
Tehing sai heakskiidu ka konkurentsiametilt. Esialgu jätkab firma tegutsemist Elektrilevi tütarettevõttena.
Enne koondumisloa saamist tuli Imatra Elektril lõpuni viia elektrimüügi äritegevuse portfelli müük, kuna Elektrilevi võrguettevõtjana ise elektrimüügiga ei tegele. Protsess jõudis lõpule juuni keskel ja elektrimüügi äri omandas konkurentsiameti loal Latvenergo Gruppi kuuluv Elektrum Eesti.
"Kahe ettevõtte ühendamine ja süsteemide täielik integreerimine võtab praeguse parima teadmise juures aega ligi kaks aastat ehk Imatra Elektri võrguteenuse klientidele jätkub sinnamaani kõik vanaviisi," sõnas Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.
Imatra Elektri uueks juhatuse esimeheks kinnitati Elektrilevi senine regulaator- ja õigusvaldkonna juht Rudolf Penu.
Kahe ettevõtte ühinemisel kasvab Elektrilevi osakaal üle-eestilisest jaotusvõrgust 95 protsendini. Elektrilevi hallata on nüüdsest 63 000 kilomeetrit elektriliine ja 25 300 alajaama. Kliente on võrguettevõttel üle 533 000. | Elektrilevi ostis Imatra Elektri ligi 30 miljoni euroga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Imatra Elekter pakub energiateenuseid enam kui 25 000 kliendile Lääne-Eestis ja Viimsis.
Tehing sai heakskiidu ka konkurentsiametilt. Esialgu jätkab firma tegutsemist Elektrilevi tütarettevõttena.
Enne koondumisloa saamist tuli Imatra Elektril lõpuni viia elektrimüügi äritegevuse portfelli müük, kuna Elektrilevi võrguettevõtjana ise elektrimüügiga ei tegele. Protsess jõudis lõpule juuni keskel ja elektrimüügi äri omandas konkurentsiameti loal Latvenergo Gruppi kuuluv Elektrum Eesti.
"Kahe ettevõtte ühendamine ja süsteemide täielik integreerimine võtab praeguse parima teadmise juures aega ligi kaks aastat ehk Imatra Elektri võrguteenuse klientidele jätkub sinnamaani kõik vanaviisi," sõnas Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.
Imatra Elektri uueks juhatuse esimeheks kinnitati Elektrilevi senine regulaator- ja õigusvaldkonna juht Rudolf Penu.
Kahe ettevõtte ühinemisel kasvab Elektrilevi osakaal üle-eestilisest jaotusvõrgust 95 protsendini. Elektrilevi hallata on nüüdsest 63 000 kilomeetrit elektriliine ja 25 300 alajaama. Kliente on võrguettevõttel üle 533 000.
### Response:
Elektrilevi ostis Imatra Elektri ligi 30 miljoni euroga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sünoptik Taimi Paljak ütles ERR-ile, et alates pühapäevast hakkab ilm taas soojemaks minema ja temperatuurid tõusevad kuni 28 kraadini. Esmaspäeval ja teisipäeval tõuseb temperatuur kuni 32 kraadini, ilm on kuiv ja enamasti päikeseline.
Paljak lisas, et kolmapäeval tõenäoliselt lisandub niiskust ning suureneb äikesevihma tõenäosus, eriti pärastlõunal. Sellisel juhul tõuseb õhutemperatuur mandril 30 kraadi lähedale.
"Kui aga sajupilved juba ennelõunasel ajal jõuavad, siis tõuseb kuumus 30 kraadi lähedale vaid Eesti äärmises idaservas," ütles ta.
Nädala teisel poolel hakkab temperatuur taas langema ja püsib 25 kraadi ümbruses. "Vihm peaks nädala teisel poolel samuti igasse maanurka jõudma, mõnesse kohta rohkem, mõnesse vähem – nii et kõikjal taimed piisavalt kastetud veel ei saa," sõnas Paljak.
Paljak tõdes, et eesootav kuumalaine jääb eelnevatega võrreldes lühemaks ja selle aja jooksul ei jõua kuumus ümbritsevat keskkonda nii üles kütta ega tekita organismile kurnavat mõju.
Riigi ilmateenistuse andmetel on Eestis sellel suvel olnud juba kaks kuumalainet ja peaaegu kuu aega järjest valitses Eestis kuum ilm. Alates suve algusest on olnud sademetevaene periood ja tuleoht on väga kõrge.
Teine kuumalaine oli esimesest umbes nädala võrra pikem, kahe kuumalaine jooksul oli Eestis keskmisena 18 päeva, kui õhutemperatuur oli 27 kraadi ja enam. Kõige enam oli selliseid päevi Kuusikul. Seitsmel päeval kerkis temperatuur Eestis 30 kraadini või rohkem.
Kuumalained tõid endaga kaasa ka troopilised ööd, sel suvel on ilmateenistuse andmetel troopiliste ööde arv suurem rannikul ja saartel. Kõige rohkem oli troopilisi öid Pärnus, Ruhnus ja Sõrves. | Järgmine nädal toob kaasa mõnepäevase kuumalaine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sünoptik Taimi Paljak ütles ERR-ile, et alates pühapäevast hakkab ilm taas soojemaks minema ja temperatuurid tõusevad kuni 28 kraadini. Esmaspäeval ja teisipäeval tõuseb temperatuur kuni 32 kraadini, ilm on kuiv ja enamasti päikeseline.
Paljak lisas, et kolmapäeval tõenäoliselt lisandub niiskust ning suureneb äikesevihma tõenäosus, eriti pärastlõunal. Sellisel juhul tõuseb õhutemperatuur mandril 30 kraadi lähedale.
"Kui aga sajupilved juba ennelõunasel ajal jõuavad, siis tõuseb kuumus 30 kraadi lähedale vaid Eesti äärmises idaservas," ütles ta.
Nädala teisel poolel hakkab temperatuur taas langema ja püsib 25 kraadi ümbruses. "Vihm peaks nädala teisel poolel samuti igasse maanurka jõudma, mõnesse kohta rohkem, mõnesse vähem – nii et kõikjal taimed piisavalt kastetud veel ei saa," sõnas Paljak.
Paljak tõdes, et eesootav kuumalaine jääb eelnevatega võrreldes lühemaks ja selle aja jooksul ei jõua kuumus ümbritsevat keskkonda nii üles kütta ega tekita organismile kurnavat mõju.
Riigi ilmateenistuse andmetel on Eestis sellel suvel olnud juba kaks kuumalainet ja peaaegu kuu aega järjest valitses Eestis kuum ilm. Alates suve algusest on olnud sademetevaene periood ja tuleoht on väga kõrge.
Teine kuumalaine oli esimesest umbes nädala võrra pikem, kahe kuumalaine jooksul oli Eestis keskmisena 18 päeva, kui õhutemperatuur oli 27 kraadi ja enam. Kõige enam oli selliseid päevi Kuusikul. Seitsmel päeval kerkis temperatuur Eestis 30 kraadini või rohkem.
Kuumalained tõid endaga kaasa ka troopilised ööd, sel suvel on ilmateenistuse andmetel troopiliste ööde arv suurem rannikul ja saartel. Kõige rohkem oli troopilisi öid Pärnus, Ruhnus ja Sõrves.
### Response:
Järgmine nädal toob kaasa mõnepäevase kuumalaine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokku osales üle Eesti 18 kohta: Tallinn Pirita, Paide, Tartu, Võru, Jõhvi, Kohila, Hiiumaa, Põltsamaa, Kääriku, Kloogaranna, Taebla, Põlva, Pärnu, Rakvere, Tõrva, Kuressaare, Viljandi ja uue tulijana Rapla. Suve vältel osales turniiril 737 meest ja 408 naist ehk kokku 1146 osalejat, vahendab volley.ee.
Enim osalejaid oli suve jooksul Pirital, kus käis mängimas ligi 200 inimest. Teisel etapil sündis ka rekord, kui korraga oli kohal 110 mängijat. Väga populaarseks osutus ka Kloogaranna, kus selle suve alguses avati uus rannavollekompleks. Suure osalejate arvuga särasid veel Taebla, Viljandi, Võru, Kuressaare ja Paide. Kõigil kaheksal etapil mängis kaasa 133 inimest.
Nii naiste kui ka meeste esikolmiku selgitamisel oli konkurents väga tihe. Naiste üldvõidu saavutas Kuressaares mänginud Cristin Lepp, kes võitis kaheksast etapist seitse. Lepa kaheksa etapi kogusaldoks kujunes 108 punkti, mida oli kahe võrra enam kui Tartus mänginud Helerin Hansmanil ja nelja võrra enam kui Võrus mänginud Hanna-Liisa Ilvesel.
Meeste seas kogus Raplas mänginud Markus Poomann 110 punkti, mis tagas ka üldvõidu. 108 punktiga tuli teiseks Põlvas osalenud Kristjan Kuldmets ja 104 punktiga kolmandaks Jõhvis võistelnud Karl Liiva. | Suvevolle tõi rannaliivale 1146 võrkpallisõpra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokku osales üle Eesti 18 kohta: Tallinn Pirita, Paide, Tartu, Võru, Jõhvi, Kohila, Hiiumaa, Põltsamaa, Kääriku, Kloogaranna, Taebla, Põlva, Pärnu, Rakvere, Tõrva, Kuressaare, Viljandi ja uue tulijana Rapla. Suve vältel osales turniiril 737 meest ja 408 naist ehk kokku 1146 osalejat, vahendab volley.ee.
Enim osalejaid oli suve jooksul Pirital, kus käis mängimas ligi 200 inimest. Teisel etapil sündis ka rekord, kui korraga oli kohal 110 mängijat. Väga populaarseks osutus ka Kloogaranna, kus selle suve alguses avati uus rannavollekompleks. Suure osalejate arvuga särasid veel Taebla, Viljandi, Võru, Kuressaare ja Paide. Kõigil kaheksal etapil mängis kaasa 133 inimest.
Nii naiste kui ka meeste esikolmiku selgitamisel oli konkurents väga tihe. Naiste üldvõidu saavutas Kuressaares mänginud Cristin Lepp, kes võitis kaheksast etapist seitse. Lepa kaheksa etapi kogusaldoks kujunes 108 punkti, mida oli kahe võrra enam kui Tartus mänginud Helerin Hansmanil ja nelja võrra enam kui Võrus mänginud Hanna-Liisa Ilvesel.
Meeste seas kogus Raplas mänginud Markus Poomann 110 punkti, mis tagas ka üldvõidu. 108 punktiga tuli teiseks Põlvas osalenud Kristjan Kuldmets ja 104 punktiga kolmandaks Jõhvis võistelnud Karl Liiva.
### Response:
Suvevolle tõi rannaliivale 1146 võrkpallisõpra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rannikuvalve hakkas kadunud alust otsima vihje peale, et see uppus Kasi kuurortlinnast 260 kilomeetri kaugusel, ütles ministeerium.
Migrantide päritolu kohta andmeid ei ole.
Illegaalsed immigrandid rändavad sageli Türgi kaudu Euroopa Liitu, milleks tuleb sõita paadiga üle Egeuse mere Kreekasse, andes oma elu inimkaubitsejate meelevalda.
Türgi sõlmis 2016. aastal EL-iga kokkuleppe, milles lubas rahalise toetuse eest tõkestada rändevoo Euroopasse.
Praegu on Türgis 3,7 miljonit Süüria põgenikku.
President Recep Tayyip Erdogan on nõudnud ammu EL-ilt suuremat abi põgenikega tegelemiseks ja ähvardanud avada neile piirid, kui EL lisaraha ei anna.
EL-i liidrid kiitsid juunis heaks plaani anda Türgile paari järgmise aasta jooksul veel 3 miljardit eurot tema territooriumil paiknevate Süüria põgenike abistamiseks ja piirikontrolli tõhustamiseks. | Türgi rannikul läks põhja paat 45 migrandiga pardal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rannikuvalve hakkas kadunud alust otsima vihje peale, et see uppus Kasi kuurortlinnast 260 kilomeetri kaugusel, ütles ministeerium.
Migrantide päritolu kohta andmeid ei ole.
Illegaalsed immigrandid rändavad sageli Türgi kaudu Euroopa Liitu, milleks tuleb sõita paadiga üle Egeuse mere Kreekasse, andes oma elu inimkaubitsejate meelevalda.
Türgi sõlmis 2016. aastal EL-iga kokkuleppe, milles lubas rahalise toetuse eest tõkestada rändevoo Euroopasse.
Praegu on Türgis 3,7 miljonit Süüria põgenikku.
President Recep Tayyip Erdogan on nõudnud ammu EL-ilt suuremat abi põgenikega tegelemiseks ja ähvardanud avada neile piirid, kui EL lisaraha ei anna.
EL-i liidrid kiitsid juunis heaks plaani anda Türgile paari järgmise aasta jooksul veel 3 miljardit eurot tema territooriumil paiknevate Süüria põgenike abistamiseks ja piirikontrolli tõhustamiseks.
### Response:
Türgi rannikul läks põhja paat 45 migrandiga pardal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tänavuse riikliku poliitika esmatähtis küsimus on edukas põllumajandus," teatas partei ajalehe juhtkiri.
Ajaleht kutsus inimesi rohkem pingutama.
"Kõik selles riigis elavad kodanikud peavad pakkuma tuge, hea põllumajandus on elu ja surma küsimus. See määrab meie kõigi saatuse," teatas ajaleht.
Suure osa eelmise aasta saagist hävitasid taifuunid ja üleujutused. Kardetakse, et selle aasta kehv saak võib riigis põhjustada tõsise näljahäda, teatas The Times.
Riigi juht Kim Jong-un tunnistas eelmisel kuul samuti, et riik seisab silmitsi tõsise toidupuudusega.
Koroonaviiruse epideemia hirmus sulges režiim riigipiirid täielikult. Selle käigus katkes kaubandus ka Hiinaga. Hiina on riigi peamine majanduspartner.
Aastatel 1994-1998 tabas Põhja-Koread karm näljahäda, kus surid miljonid inimesed. | Põhja-Korea režiimi ajaleht: selle aasta riisisaak on elu ja surma küsimus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tänavuse riikliku poliitika esmatähtis küsimus on edukas põllumajandus," teatas partei ajalehe juhtkiri.
Ajaleht kutsus inimesi rohkem pingutama.
"Kõik selles riigis elavad kodanikud peavad pakkuma tuge, hea põllumajandus on elu ja surma küsimus. See määrab meie kõigi saatuse," teatas ajaleht.
Suure osa eelmise aasta saagist hävitasid taifuunid ja üleujutused. Kardetakse, et selle aasta kehv saak võib riigis põhjustada tõsise näljahäda, teatas The Times.
Riigi juht Kim Jong-un tunnistas eelmisel kuul samuti, et riik seisab silmitsi tõsise toidupuudusega.
Koroonaviiruse epideemia hirmus sulges režiim riigipiirid täielikult. Selle käigus katkes kaubandus ka Hiinaga. Hiina on riigi peamine majanduspartner.
Aastatel 1994-1998 tabas Põhja-Koread karm näljahäda, kus surid miljonid inimesed.
### Response:
Põhja-Korea režiimi ajaleht: selle aasta riisisaak on elu ja surma küsimus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mul on suur heameel jätkata oma teist hooaega Raplas. Süües kasvab isu ning kindlasti on nii meeskondlikus kui ka isiklikus plaanis soov aina kõrgemale pürgida ja ma leian, et Rapla on selleks väga hea koht," kommenteeris Kaldre Raplas jätkamist.
Möödunud hooajal olid Kaldre keskmised näitajad korvpalli meistriliigas 6,6 punkti, 3,9 resultatiivset söötu ja 2,6 lauapalli. Eesti-Läti liigas tõi ta keskmiselt viis punkti, kaks söötu ja kaks lauapalli mängu kohta. | Tom Kaldre jätkab ka uuel hooajal Rapla ridades | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mul on suur heameel jätkata oma teist hooaega Raplas. Süües kasvab isu ning kindlasti on nii meeskondlikus kui ka isiklikus plaanis soov aina kõrgemale pürgida ja ma leian, et Rapla on selleks väga hea koht," kommenteeris Kaldre Raplas jätkamist.
Möödunud hooajal olid Kaldre keskmised näitajad korvpalli meistriliigas 6,6 punkti, 3,9 resultatiivset söötu ja 2,6 lauapalli. Eesti-Läti liigas tõi ta keskmiselt viis punkti, kaks söötu ja kaks lauapalli mängu kohta.
### Response:
Tom Kaldre jätkab ka uuel hooajal Rapla ridades |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seni on kaitseväe orkestrit ülal pidanud kaitsevägi. Orkester jääb ka edaspidi oma praegusesse koju Tatari tänavale, aga stuktuuri mõttes liigub ta Eesti sõjamuuseumi katuse alla.
"Tuleb meie struktuurimuudatus, millega me loome kaitseväe orkestri, või see nimi tegelikult pole veel päris kindel, osakonna," rääkis sõjamuuseumi direktor Hellar Lill.
Kaitsevägi on orkestri ülalpidamiseks kulutanud 1,15 miljonit eurot aastas. Muudatuse järel väheneb orkestrile antav riigi toetus poole võrra. Praegu on orkestril 42 liiget, tulevikus jääb neist alles 33, kellest 30 on orkestrandid, kaks dirigendid ning üks logistik-asjaajaja.
"Puhkpillimuusika asjatundjad on öelnud, et see on selline minimaalne vajalik orkestri suurus, et olulistel tseremooniatel esineda, et seda oleks riviplatsi ühest servast teise kuulda, et saaks teha nii pärgade asetamise tseremooniaid Vabadussõja võidusamba juures kui mängida presidendi kantselei juures Kadriorus," rääkis Lill.
Ta lisas, et suurem osa orkestrantidest jätkab vähemalt esialgu osakoormusega.
"Eks seal loomulikult on mitmed ohukohad," tõdes Lill, kuid lubas, et muuseum püüab orkestri liikmeid piisavalt motiveerida. "Usun, et selle pillimängu tase ei lange."
Hellar Lill loodab, et edaspidi saab muusikutele ka lisatasu maksta. Nimelt tekib orkestril võimalus riigi toetuse kõrval omatulu teenida.
"Kõik need esinemised, mis olid nii tseremooniatena kui ka meelelahutuslikel eesmärkidel, need olid seni tasuta," rääkis Lill, kelle sõnul ei küsita riiklike tseremooniate publikult ka edaspidi raha. "Aga muuseumid ju saavad teenida omatulu ja nii saab ka kaitseväe orkester edaspidi teenida omatulu."
Lill märkis, et orkester on viimaste kuude jooksul saanud palju reklaami. "Loodame, et huvi puhkpillimuusika vastu on ka edaspidi kõrge ja inimesed on valmis selle kuulamiseks ka pileti ostma," ütles Lill.
2018. aastal oli kaitseväe orkestril kokku 214 esinemist. Neist 139 olid kaitseväe üritustel, neli korda esineti kaitseministeeriumi palvel ning 46 korda välisministeeriumi või presidendi kantselei soovil. Nii-öelda tsiviilesinemisi oli neil toona 25.
Aasta hiljem oli orkestril kokku 276 esinemist, kusjuures kaitseväe üritustel esineti 175 korda, kaitseministeeriumi heaks üks kord, välisministeeriumi või presidendi kantselei soovil 48 korda. Muid esinemisi oli 2019. aastal 52.
"Samas on ka kaitsevägi öelnud, et tegelikult selliseid päris olulisi ja väga vajalikke esinemisi, mida neil on vaja, on tegelikult aastas kümme," rääkis Lill, kelle sõnul nõuavad mõned asjad veel täpsustamist.
"Kaitseministeerium on küsinud välisministeeriumilt ja presidendi kantseleilt, et nüüd uues olukorras, kui palju neid esinemisi oleks ja kas nad oleksid ja mil moel valmis neid ka oma eelarvest tasuma."
Kaitsevägi annab orkestrile kasutada vormiriietuse, katab ruumide rendi Tatari tänaval ning annab kollektiivile üle instrumendid. | Kaitseväe orkester jääb väiksemaks, aga saab edaspidi omatulu teenida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seni on kaitseväe orkestrit ülal pidanud kaitsevägi. Orkester jääb ka edaspidi oma praegusesse koju Tatari tänavale, aga stuktuuri mõttes liigub ta Eesti sõjamuuseumi katuse alla.
"Tuleb meie struktuurimuudatus, millega me loome kaitseväe orkestri, või see nimi tegelikult pole veel päris kindel, osakonna," rääkis sõjamuuseumi direktor Hellar Lill.
Kaitsevägi on orkestri ülalpidamiseks kulutanud 1,15 miljonit eurot aastas. Muudatuse järel väheneb orkestrile antav riigi toetus poole võrra. Praegu on orkestril 42 liiget, tulevikus jääb neist alles 33, kellest 30 on orkestrandid, kaks dirigendid ning üks logistik-asjaajaja.
"Puhkpillimuusika asjatundjad on öelnud, et see on selline minimaalne vajalik orkestri suurus, et olulistel tseremooniatel esineda, et seda oleks riviplatsi ühest servast teise kuulda, et saaks teha nii pärgade asetamise tseremooniaid Vabadussõja võidusamba juures kui mängida presidendi kantselei juures Kadriorus," rääkis Lill.
Ta lisas, et suurem osa orkestrantidest jätkab vähemalt esialgu osakoormusega.
"Eks seal loomulikult on mitmed ohukohad," tõdes Lill, kuid lubas, et muuseum püüab orkestri liikmeid piisavalt motiveerida. "Usun, et selle pillimängu tase ei lange."
Hellar Lill loodab, et edaspidi saab muusikutele ka lisatasu maksta. Nimelt tekib orkestril võimalus riigi toetuse kõrval omatulu teenida.
"Kõik need esinemised, mis olid nii tseremooniatena kui ka meelelahutuslikel eesmärkidel, need olid seni tasuta," rääkis Lill, kelle sõnul ei küsita riiklike tseremooniate publikult ka edaspidi raha. "Aga muuseumid ju saavad teenida omatulu ja nii saab ka kaitseväe orkester edaspidi teenida omatulu."
Lill märkis, et orkester on viimaste kuude jooksul saanud palju reklaami. "Loodame, et huvi puhkpillimuusika vastu on ka edaspidi kõrge ja inimesed on valmis selle kuulamiseks ka pileti ostma," ütles Lill.
2018. aastal oli kaitseväe orkestril kokku 214 esinemist. Neist 139 olid kaitseväe üritustel, neli korda esineti kaitseministeeriumi palvel ning 46 korda välisministeeriumi või presidendi kantselei soovil. Nii-öelda tsiviilesinemisi oli neil toona 25.
Aasta hiljem oli orkestril kokku 276 esinemist, kusjuures kaitseväe üritustel esineti 175 korda, kaitseministeeriumi heaks üks kord, välisministeeriumi või presidendi kantselei soovil 48 korda. Muid esinemisi oli 2019. aastal 52.
"Samas on ka kaitsevägi öelnud, et tegelikult selliseid päris olulisi ja väga vajalikke esinemisi, mida neil on vaja, on tegelikult aastas kümme," rääkis Lill, kelle sõnul nõuavad mõned asjad veel täpsustamist.
"Kaitseministeerium on küsinud välisministeeriumilt ja presidendi kantseleilt, et nüüd uues olukorras, kui palju neid esinemisi oleks ja kas nad oleksid ja mil moel valmis neid ka oma eelarvest tasuma."
Kaitsevägi annab orkestrile kasutada vormiriietuse, katab ruumide rendi Tatari tänaval ning annab kollektiivile üle instrumendid.
### Response:
Kaitseväe orkester jääb väiksemaks, aga saab edaspidi omatulu teenida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See, et e-CODEX-i asukohaks saab Eesti, on väga rõõmustav, sest justiitsvaldkonna digitaliseerimine on selle valitsuse prioriteete. Otsus on märgiline ka selles vaates, et see platvorm võimaldab lihtsamini ja mugavamalt vahetada erinevate liikmesriikidega andmeid nii tsiviil- kui kriminaalasjades. See omakorda toob õiguslikud võimalused lähemale nii kodanikele, ettevõtjatele, juristidele kui riigiametnikele," ütles justiitsminister Maris Lauri pressiteate vahendusel.
Süsteemi edasine arendamine ja haldamine hakkab selle Tallinnasse paigutamise järel toimuma Eestis asuvas eu-LISA-s. See toob kaasa eu-LISA laienemise Tallinnas, hõlmates muuhulgas ka täiendavate ametikohtade loomist, teatas justiitsmnisteeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik. Tema kinnitusel kaasnevad uue platvormi loomisega praeguse hinnangu kohaselt ka täiendavad serverid ja need hakkavad e-CODEX-i jaoks paiknema Tallinnas.
Kui juuni alguses võtsid liikmesmaade alalised esindajad Brüsselis vastu üldise lähenemisviisi e-CODEX-i küsimuses, siis neljapäeval otsustasid nad, et e-CODEX-i asukohaks saab Tallinnas paiknev eu-LISA, mis on sise- ja justiitsvaldkonna IT-süsteemide haldamiseks loodud Euroopa Liidu amet. Riikide otsusega peab nõustuma ka Euroopa Parlament, milleks algavad eurosaadikutega läbirääkimised (triloogid), milles osaleb ka Euroopa Komisjon.
Tallinnas 2012. aasta detsembris tööd alustanud Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti (eu-LISA) praegused serverid asuvad Prantsusmaal Strasbourgis ning see tehniline asukoht jääb paika ka tulevikus muude IT-süsteemide osas, mida eu-LISA juba praegu haldab, märkis justiitsministeeriumi pressiesindaja. Lisaks on olemas ka serverite varuasukoht, mis asub Austrias, Sankt Johann im Pongaus. Tallinnasse pole senini olnud veel ühtegi süsteemi majutatud, üksnes ameti enda igapäevaseks tegevuseks vajalikud IT-süsteemid. | Tallinnas asuv Euroopa Liidu IT-agentuur saab ülesandeid juurde | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See, et e-CODEX-i asukohaks saab Eesti, on väga rõõmustav, sest justiitsvaldkonna digitaliseerimine on selle valitsuse prioriteete. Otsus on märgiline ka selles vaates, et see platvorm võimaldab lihtsamini ja mugavamalt vahetada erinevate liikmesriikidega andmeid nii tsiviil- kui kriminaalasjades. See omakorda toob õiguslikud võimalused lähemale nii kodanikele, ettevõtjatele, juristidele kui riigiametnikele," ütles justiitsminister Maris Lauri pressiteate vahendusel.
Süsteemi edasine arendamine ja haldamine hakkab selle Tallinnasse paigutamise järel toimuma Eestis asuvas eu-LISA-s. See toob kaasa eu-LISA laienemise Tallinnas, hõlmates muuhulgas ka täiendavate ametikohtade loomist, teatas justiitsmnisteeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik. Tema kinnitusel kaasnevad uue platvormi loomisega praeguse hinnangu kohaselt ka täiendavad serverid ja need hakkavad e-CODEX-i jaoks paiknema Tallinnas.
Kui juuni alguses võtsid liikmesmaade alalised esindajad Brüsselis vastu üldise lähenemisviisi e-CODEX-i küsimuses, siis neljapäeval otsustasid nad, et e-CODEX-i asukohaks saab Tallinnas paiknev eu-LISA, mis on sise- ja justiitsvaldkonna IT-süsteemide haldamiseks loodud Euroopa Liidu amet. Riikide otsusega peab nõustuma ka Euroopa Parlament, milleks algavad eurosaadikutega läbirääkimised (triloogid), milles osaleb ka Euroopa Komisjon.
Tallinnas 2012. aasta detsembris tööd alustanud Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti (eu-LISA) praegused serverid asuvad Prantsusmaal Strasbourgis ning see tehniline asukoht jääb paika ka tulevikus muude IT-süsteemide osas, mida eu-LISA juba praegu haldab, märkis justiitsministeeriumi pressiesindaja. Lisaks on olemas ka serverite varuasukoht, mis asub Austrias, Sankt Johann im Pongaus. Tallinnasse pole senini olnud veel ühtegi süsteemi majutatud, üksnes ameti enda igapäevaseks tegevuseks vajalikud IT-süsteemid.
### Response:
Tallinnas asuv Euroopa Liidu IT-agentuur saab ülesandeid juurde |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | J.G.Ballard "Koleduste väljapanek"
Kummaline raamat kummalistest aegadest. Omal kombel õõvastav ja omal kombel koomiline. Aga väga sümpaatne oma ülesehituse poolest. Olen alati olnud suur ees- ja järelsõnade austaja ning seega jäi muidugi esimese asjana silma, et raamatul on nii autori saatemärkus kui ülevaatlik järelsõna Tõnis Kahult, lisaks iseloomustuslikud kaanetekstid Ene-Liis Semperilt ja Jaak Tombergilt. Väga uhke. Tutvustuslike autoriseeritud kaanetekstide aeg näikse Eestis kätte jõudnud olevat.
Natuke jääb mulje, justkui sooviks iga lisatekst, ka autori enese tehtu, raamatut kuidagi väheke välja vabandada. Pole siin vabandada midagi, on hullemat nähtud. Õigupoolest on see ju 1970. aasta raamat (mida küll on hiljem täiendatud ja siinne on tõlgitud 1990. aasta väljaandest) ning kõneleb tänaseks klassikaks muutunud koledustest. Turvalistest vana hea 20. sajandi (keskpaiga) koledustest, mida miksitakse populaarkultuuri ja meediaga ning küllastatakse vere, tule ja eriomase seksiga, kui nüüd korraks kodumaist koleklassikut meenutada. See perversioonide ja transgressiooni piiril kõlkuv seksuaalpatoloogia, mida järjekindlalt siia-sinna põimitakse, mõjub omalaadse ironiseerimisena toonase ol-lal-laa lillelaste seksuaalkultuuri kallal. Tänaseks on mõlemad laadid mõnusasti ajaloo alumisse sahtlisse vajunud ja head teed neil minna.
Sisuliselt on tekstistik tegelikult päris tüütu, võiks lühemgi olla ja hea, et pikem ei ole; eks sellist nalja saabki teha täpselt ühe korra. Aga päeva päästab asjaolu, millele autor oma juhtnuudlis viitab – raamatut võiks lugeda nõnda, nagu teda kirjutati – nimelt siit ja sealt vaheldumisi. Ja alles siis vaadata, kuidas pilt kokku jooksma hakkab. Või juhe. Nojah, ega ka ajalehte pea kaanest kaaneni läbi lugema. Kuigi võib. Ma olen päris elus kohanud päris inimesi, kelle jaoks on ka Cormac McCarthy või Bret Easton Ellise looming piisavalt kirjandus ja mis seal ikka, kindlasti on ka Ballardil omad fännid olemas. Minu jaoks jääb ta üheks omapäraseks läinud sajandi kurioosumiks, aga, parafraseerides laulusalmi – usu mind, sul tasub temaga tutvuda.
Sven-Olav Paavel "Sure, koer! Eesti poiste mängurelvad 20. sajandil"
Läheme siis 20. sajandiga rõõmsasti edasi ja üldse mitte ilukirjanduslikul lainel. Suts lustakamal vast küll, kuigi egas relvandus nüüd liig lustakas teema ka ole. Mängurelvadest on muidugi lapsinimestel alati rõõmu olnud ning on tänagi, ehk küll nood relvad suuresti ekraanide maailma kolinud on. Me nendest paikadest praegu ei kõnele, kus toimuvad jätkuvalt koledused ning mängurelvadeks on pärisrelvad, eks. Ärgem siinkohal unustagem, et veel põlvkonnakest kaks tagasi oli ka Eesti niisugune paik. Suur sõda ja sellele järgnev oli võpsikusse jätnud kõikvõimalikku militaarkola ning leida võis kõike. Hea õnne(tuse) korral võib tänagi, kuigi eks rooste tee oma töö.
Igatahes mängurelvakultuuri muutumisest möödunud sajandil pakub "Sure, koer!" suurepärase ja pildirohke ülevaate. Usutavasti leiab igaüks, kes tol sajandil poiss olnud, siit mõne vidina, mis tuttav ette tuleb ja mis endalgi olemas olnud. Mina leidsin päris mitu ja mu isa leidis samuti. No tema leidis lausa ühe tikupüssi, mäherdust ise valmistanud on. Kui kusagilt õnnestub mõni puust tehtud vanakooli pesulõks leida, siis saab järele vaadata, kas noorepõlve oskused püsivad. No ja isetegemisest rääkides on siin ohtralt igasugu kartulipüsse ja sutspüsse ja… Viimaste nahka läks muidugi hulka noori silmi ja näppe ja elusidki, nii et päris kõike ei maksaks kodustes tingimustes järele proovima hakata.
Ega see nüüd ainult nostalgialainetel purjetamine ei ole, ikka pigem täiesti eluterve ja mõnusa huviga loetav raamat, mis teeb mõnedki aegadetaguse poisiksolemise telgitagused lõbusasti lahti ning usun, et on maitsvaks lugemiseks ka tänapäeva lastele sõltumata nende soost või huvialadest. Jajaa, mäletan küll, et omal ajal koolis oli enamvähem kõige igavam, kui seletati midagi vana aja mänguasjadest ja sellest, kuidas tuli puust lehmasid ja põrsikuid voolida. Ent usutavasti oli asi tädilikus manitsevas esitlusstiilis. Kõigest siin maailmas on võimalik rääkida ja kirjutada kaasakiskuvalt ning kasulikult. "Sure, koer!" on sellise teadusejagamise rõõmustavaks näiteks. Lisaks võib vaadata ka tootedisaini arengut ja taandarengut mänguasjanduse vallas – pildimaterjal annab selleks hea võimaluse.
Hea raamat, kuigi koer muidugi ei sure. Seega teda ka ei lohistata. | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: J.G.Ballard ja Sven-Olav Paavel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
J.G.Ballard "Koleduste väljapanek"
Kummaline raamat kummalistest aegadest. Omal kombel õõvastav ja omal kombel koomiline. Aga väga sümpaatne oma ülesehituse poolest. Olen alati olnud suur ees- ja järelsõnade austaja ning seega jäi muidugi esimese asjana silma, et raamatul on nii autori saatemärkus kui ülevaatlik järelsõna Tõnis Kahult, lisaks iseloomustuslikud kaanetekstid Ene-Liis Semperilt ja Jaak Tombergilt. Väga uhke. Tutvustuslike autoriseeritud kaanetekstide aeg näikse Eestis kätte jõudnud olevat.
Natuke jääb mulje, justkui sooviks iga lisatekst, ka autori enese tehtu, raamatut kuidagi väheke välja vabandada. Pole siin vabandada midagi, on hullemat nähtud. Õigupoolest on see ju 1970. aasta raamat (mida küll on hiljem täiendatud ja siinne on tõlgitud 1990. aasta väljaandest) ning kõneleb tänaseks klassikaks muutunud koledustest. Turvalistest vana hea 20. sajandi (keskpaiga) koledustest, mida miksitakse populaarkultuuri ja meediaga ning küllastatakse vere, tule ja eriomase seksiga, kui nüüd korraks kodumaist koleklassikut meenutada. See perversioonide ja transgressiooni piiril kõlkuv seksuaalpatoloogia, mida järjekindlalt siia-sinna põimitakse, mõjub omalaadse ironiseerimisena toonase ol-lal-laa lillelaste seksuaalkultuuri kallal. Tänaseks on mõlemad laadid mõnusasti ajaloo alumisse sahtlisse vajunud ja head teed neil minna.
Sisuliselt on tekstistik tegelikult päris tüütu, võiks lühemgi olla ja hea, et pikem ei ole; eks sellist nalja saabki teha täpselt ühe korra. Aga päeva päästab asjaolu, millele autor oma juhtnuudlis viitab – raamatut võiks lugeda nõnda, nagu teda kirjutati – nimelt siit ja sealt vaheldumisi. Ja alles siis vaadata, kuidas pilt kokku jooksma hakkab. Või juhe. Nojah, ega ka ajalehte pea kaanest kaaneni läbi lugema. Kuigi võib. Ma olen päris elus kohanud päris inimesi, kelle jaoks on ka Cormac McCarthy või Bret Easton Ellise looming piisavalt kirjandus ja mis seal ikka, kindlasti on ka Ballardil omad fännid olemas. Minu jaoks jääb ta üheks omapäraseks läinud sajandi kurioosumiks, aga, parafraseerides laulusalmi – usu mind, sul tasub temaga tutvuda.
Sven-Olav Paavel "Sure, koer! Eesti poiste mängurelvad 20. sajandil"
Läheme siis 20. sajandiga rõõmsasti edasi ja üldse mitte ilukirjanduslikul lainel. Suts lustakamal vast küll, kuigi egas relvandus nüüd liig lustakas teema ka ole. Mängurelvadest on muidugi lapsinimestel alati rõõmu olnud ning on tänagi, ehk küll nood relvad suuresti ekraanide maailma kolinud on. Me nendest paikadest praegu ei kõnele, kus toimuvad jätkuvalt koledused ning mängurelvadeks on pärisrelvad, eks. Ärgem siinkohal unustagem, et veel põlvkonnakest kaks tagasi oli ka Eesti niisugune paik. Suur sõda ja sellele järgnev oli võpsikusse jätnud kõikvõimalikku militaarkola ning leida võis kõike. Hea õnne(tuse) korral võib tänagi, kuigi eks rooste tee oma töö.
Igatahes mängurelvakultuuri muutumisest möödunud sajandil pakub "Sure, koer!" suurepärase ja pildirohke ülevaate. Usutavasti leiab igaüks, kes tol sajandil poiss olnud, siit mõne vidina, mis tuttav ette tuleb ja mis endalgi olemas olnud. Mina leidsin päris mitu ja mu isa leidis samuti. No tema leidis lausa ühe tikupüssi, mäherdust ise valmistanud on. Kui kusagilt õnnestub mõni puust tehtud vanakooli pesulõks leida, siis saab järele vaadata, kas noorepõlve oskused püsivad. No ja isetegemisest rääkides on siin ohtralt igasugu kartulipüsse ja sutspüsse ja… Viimaste nahka läks muidugi hulka noori silmi ja näppe ja elusidki, nii et päris kõike ei maksaks kodustes tingimustes järele proovima hakata.
Ega see nüüd ainult nostalgialainetel purjetamine ei ole, ikka pigem täiesti eluterve ja mõnusa huviga loetav raamat, mis teeb mõnedki aegadetaguse poisiksolemise telgitagused lõbusasti lahti ning usun, et on maitsvaks lugemiseks ka tänapäeva lastele sõltumata nende soost või huvialadest. Jajaa, mäletan küll, et omal ajal koolis oli enamvähem kõige igavam, kui seletati midagi vana aja mänguasjadest ja sellest, kuidas tuli puust lehmasid ja põrsikuid voolida. Ent usutavasti oli asi tädilikus manitsevas esitlusstiilis. Kõigest siin maailmas on võimalik rääkida ja kirjutada kaasakiskuvalt ning kasulikult. "Sure, koer!" on sellise teadusejagamise rõõmustavaks näiteks. Lisaks võib vaadata ka tootedisaini arengut ja taandarengut mänguasjanduse vallas – pildimaterjal annab selleks hea võimaluse.
Hea raamat, kuigi koer muidugi ei sure. Seega teda ka ei lohistata.
### Response:
Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: J.G.Ballard ja Sven-Olav Paavel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiina riigitelevisioonis CCTV avaldatud ülesvõte näitas Xi-d punast vaipa mööda lennukist väljumas, kui teda tervitasid kohalikud tantsijad ja rahvariietes inimhulk Hiina lippudega.
Hiina juht külastas Tiibetit esmakordselt enam kui kolme aastakümne jooksul. Viimati tegi seda Jiang Zemin 1990. aastal.
Xi on varem Tiibetis käinud vaid kahel korral, 1998. aastal Fujiani provintsi parteijuhina ning 2011. aastal Hiina asepresidendina.
Ehkki Xi maandus Nyingchi Mainlingi lennuväljal Tiibeti kaguosas juba kolmapäeval, ilmus teade visiidi kohta alles kaks päeva hiljem.
International Campaign for Tibet kinnitas neljapäeval, et Tiibeti pealinnas Lhasas täheldati viimastel päevadel enne Xi visiiti Hiina julgeolekuametnike ebatavalist agarust, mille käigus blokeeriti teid ning kontrolliti paljusid üksikisikuid.
Tiibeti ajaloos on iseseisvusperioodid sajandeid vaheldunud Hiina kontrolliga. Hiina väitel "vabastas" ta 1951. aastal Tiibeti rahumeelselt, tuues mahajäänud piirkonda kaasaegse taristu ja hariduse.
Tiibeti pagulased seevastu süüdistavad Hiina keskvalitsust usulises tagakiusamises ja tiibeti budistliku kultuuri hävitamises.
Suuremad rahutused puhkesid Tiibetis viimati 2008. aastal. | Hiina president Xi Jinping käis haruldasel visiidil Tiibetis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiina riigitelevisioonis CCTV avaldatud ülesvõte näitas Xi-d punast vaipa mööda lennukist väljumas, kui teda tervitasid kohalikud tantsijad ja rahvariietes inimhulk Hiina lippudega.
Hiina juht külastas Tiibetit esmakordselt enam kui kolme aastakümne jooksul. Viimati tegi seda Jiang Zemin 1990. aastal.
Xi on varem Tiibetis käinud vaid kahel korral, 1998. aastal Fujiani provintsi parteijuhina ning 2011. aastal Hiina asepresidendina.
Ehkki Xi maandus Nyingchi Mainlingi lennuväljal Tiibeti kaguosas juba kolmapäeval, ilmus teade visiidi kohta alles kaks päeva hiljem.
International Campaign for Tibet kinnitas neljapäeval, et Tiibeti pealinnas Lhasas täheldati viimastel päevadel enne Xi visiiti Hiina julgeolekuametnike ebatavalist agarust, mille käigus blokeeriti teid ning kontrolliti paljusid üksikisikuid.
Tiibeti ajaloos on iseseisvusperioodid sajandeid vaheldunud Hiina kontrolliga. Hiina väitel "vabastas" ta 1951. aastal Tiibeti rahumeelselt, tuues mahajäänud piirkonda kaasaegse taristu ja hariduse.
Tiibeti pagulased seevastu süüdistavad Hiina keskvalitsust usulises tagakiusamises ja tiibeti budistliku kultuuri hävitamises.
Suuremad rahutused puhkesid Tiibetis viimati 2008. aastal.
### Response:
Hiina president Xi Jinping käis haruldasel visiidil Tiibetis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Töid teostatakse Tallinna-Pärnu-Ikla maantee kilomeetritel 13,612-15,959, Jälgimäe tee lõigul 3,95-3,994 kilomeetrit ning Urda tee lõigul 0,3-0,8 kilomeetrit.
Teeremont Pärnu maanteel on kavas 27. ja 28. juulil. Tööde ajal on kiirus piiratud ning pärisuunaline liiklus on suunatud ühele sõidurajale. Ristmike piirkonnas kasutatakse vajadusel ka liiklusreguleerijaid.
Töid teostab KMG OÜ. | Teetööd Tallinna-Pärnu maanteel häirivad järgmisel nädalal liiklust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Töid teostatakse Tallinna-Pärnu-Ikla maantee kilomeetritel 13,612-15,959, Jälgimäe tee lõigul 3,95-3,994 kilomeetrit ning Urda tee lõigul 0,3-0,8 kilomeetrit.
Teeremont Pärnu maanteel on kavas 27. ja 28. juulil. Tööde ajal on kiirus piiratud ning pärisuunaline liiklus on suunatud ühele sõidurajale. Ristmike piirkonnas kasutatakse vajadusel ka liiklusreguleerijaid.
Töid teostab KMG OÜ.
### Response:
Teetööd Tallinna-Pärnu maanteel häirivad järgmisel nädalal liiklust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast kaasmaalase Martin Paasoja rasket põlvevigastust 2020. aasta lõpus otsustas Hispaania tiim asenduse tuua samuti Eestist ning otsus langes Puideti kasuks. Kohe esimestes kohtumistes kerkis eestlane klubi jaoks olulisse rolli, kui avakohtumistes viskas ühel pool väljakut keskmiselt kahekohalise arvu punkte ja teisel pool platsi panustas võimsalt kaitses, vahendab Korvpall24.ee.
Kuigi Puideti hoogu rikkus vahepealne näputrauma, siis sai ta lõpuks Real Valladolidi särgis 14 kohtumisega kirja keskmiselt 21,5 minutit, 6,7 punkti (viskeprotsendid kahestel 70,4 ja kolmestel 41,7), 2,5 lauapalli ja ühe resultatiivse söödu.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Jaan Puidet jätkab Valladolidi Realis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast kaasmaalase Martin Paasoja rasket põlvevigastust 2020. aasta lõpus otsustas Hispaania tiim asenduse tuua samuti Eestist ning otsus langes Puideti kasuks. Kohe esimestes kohtumistes kerkis eestlane klubi jaoks olulisse rolli, kui avakohtumistes viskas ühel pool väljakut keskmiselt kahekohalise arvu punkte ja teisel pool platsi panustas võimsalt kaitses, vahendab Korvpall24.ee.
Kuigi Puideti hoogu rikkus vahepealne näputrauma, siis sai ta lõpuks Real Valladolidi särgis 14 kohtumisega kirja keskmiselt 21,5 minutit, 6,7 punkti (viskeprotsendid kahestel 70,4 ja kolmestel 41,7), 2,5 lauapalli ja ühe resultatiivse söödu.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Jaan Puidet jätkab Valladolidi Realis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusvahelises uuringus vaatlesid teadlased suremuse ja temperatuuri andmeid maailmas aastatel 2000–2019, mil üleilmne temperatuur tõusis mõlemal kümnendil 0,26 kraadi. Uuringu põhjal selgus, et 9,4 protsenti kõigist surmadest on seotud äärmuslikult külma ja kuuma õhutemperatuuriga. Viimane halvendab eeskätt krooniliste haigete seisundit ja põhjustab varajast surma.
Vaadeldaval perioodil kahanes külmast temperatuurist tingitud suremus 0,51 protsenti, sest talved on muutunud pehmemaks. Samas suri kuuma temperatuuri tõttu inimesi 0,21 protsenti rohkem, kuna kuumalained on sagenenud. Seega vähenes kokkuvõttes äärmuslikust külmast ja kuumast tingitud surmade arv. Selline muutus on teadlaste hinnangul siiski ajutine, sest kliimamuutuste tõttu hakkab suremus edaspidi suurenema.
Uuringutulemustest selgus veel, et geograafiliselt on äärmusliku temperatuuri tõttu surnud inimeste arv erinev. Kõrgeimad näitajad on Ida-Euroopa ja Sahara-taguse Aafrika riikides. Suremus vähenes kõige rohkem Kagu-Aasias, ent Euroopas ja Lõuna-Aasias see hoopis kasvas.
Uuringu ühe autori, Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu kaasprofessori Hans Orru sõnul mõjutavad äärmuslik külm ja kuum õhutemperatuur suremust ka Eestis. "Kuigi selles uuringus ei vaadeldud Eestit eraldi, on meie varasemad uuringud näidanud suremuse märgatavat suurenemist talvel vähemalt –9 külmakraadi korral ja suvel +27 kuumakraadi korral. Sel aastal on selliseid kuumasid ilmasid olnud lausa mitu nädalat ning uuel nädalal on oodata uut kuumalainet," selgitas Orru.
Tegemist on esimese uuringuga, milles vaadeldakse äärmuslikust temperatuurist tingitud surmasid kogu maailmas ning võrreldakse seda külma ja kuuma aja andmetega. Varem on uuritud külma või kuuma temperatuuri tõttu surijate arvu ühes riigis või kindlas piirkonnas. Temperatuurist tingitud üleilmset suremust on oluline mõsita, et parendada rahvusvahelist koostööd kliimamuutuste leevendamiseks, nendega kohanemiseks ja tervisekaitseks.
Uurimus ilmus ajakirjas The Lancet Planetary Health. | Äärmuslikud ilmastikutingimused surmavad aastas viis miljonit inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusvahelises uuringus vaatlesid teadlased suremuse ja temperatuuri andmeid maailmas aastatel 2000–2019, mil üleilmne temperatuur tõusis mõlemal kümnendil 0,26 kraadi. Uuringu põhjal selgus, et 9,4 protsenti kõigist surmadest on seotud äärmuslikult külma ja kuuma õhutemperatuuriga. Viimane halvendab eeskätt krooniliste haigete seisundit ja põhjustab varajast surma.
Vaadeldaval perioodil kahanes külmast temperatuurist tingitud suremus 0,51 protsenti, sest talved on muutunud pehmemaks. Samas suri kuuma temperatuuri tõttu inimesi 0,21 protsenti rohkem, kuna kuumalained on sagenenud. Seega vähenes kokkuvõttes äärmuslikust külmast ja kuumast tingitud surmade arv. Selline muutus on teadlaste hinnangul siiski ajutine, sest kliimamuutuste tõttu hakkab suremus edaspidi suurenema.
Uuringutulemustest selgus veel, et geograafiliselt on äärmusliku temperatuuri tõttu surnud inimeste arv erinev. Kõrgeimad näitajad on Ida-Euroopa ja Sahara-taguse Aafrika riikides. Suremus vähenes kõige rohkem Kagu-Aasias, ent Euroopas ja Lõuna-Aasias see hoopis kasvas.
Uuringu ühe autori, Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu kaasprofessori Hans Orru sõnul mõjutavad äärmuslik külm ja kuum õhutemperatuur suremust ka Eestis. "Kuigi selles uuringus ei vaadeldud Eestit eraldi, on meie varasemad uuringud näidanud suremuse märgatavat suurenemist talvel vähemalt –9 külmakraadi korral ja suvel +27 kuumakraadi korral. Sel aastal on selliseid kuumasid ilmasid olnud lausa mitu nädalat ning uuel nädalal on oodata uut kuumalainet," selgitas Orru.
Tegemist on esimese uuringuga, milles vaadeldakse äärmuslikust temperatuurist tingitud surmasid kogu maailmas ning võrreldakse seda külma ja kuuma aja andmetega. Varem on uuritud külma või kuuma temperatuuri tõttu surijate arvu ühes riigis või kindlas piirkonnas. Temperatuurist tingitud üleilmset suremust on oluline mõsita, et parendada rahvusvahelist koostööd kliimamuutuste leevendamiseks, nendega kohanemiseks ja tervisekaitseks.
Uurimus ilmus ajakirjas The Lancet Planetary Health.
### Response:
Äärmuslikud ilmastikutingimused surmavad aastas viis miljonit inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Burnsi sõnul tegi agentuur hiljuti jõupingutusi, et välja selgitada salapärase sündroomi põhjused. Agentuuris moodustati seetõttu ka spetsiaalne töörühm. Rühma juhib kogenud agentuuri töötaja, kes pidas jahti ka Osama bin Ladenile.
"Ma arvan, et iga juht peab oma inimeste eest hoolitsema ja seda ma olen otsustanud ka teha," ütles Burns.
Havanna sündroomi sümptomid on pearinglus, migreen, mälukaotus ja iiveldus. Esimest korda teatasid sündroomist 2016. aastal USA ametnikud, kes asusid saatkonnas Kuubal, teatas Guardian.
"Usutav teooria on see, et sündroomi põhjustasid "suunatud energia" kiired," ütles Burns.
"Väga suur on võimalus, et sündroom põhjustati tahtlikult. Selle taga võib olla Venemaa," lisas Burns.
Burns keeldus siiski lõplike järelduste tegemisest ja tahab ära oodata edasised uurimise tulemused.
Moskva eitab oma seotust Havanna sündroomiga.
2017. aastal andis toonane CIA direktor Mike Pompeo käsu, et enamik Kuuba saatkonna töötajatest peab naasma kodumaale. Saatkonna hoone suleti.
USA siseministeeriumi ametniku sõnul tahtis Pompeo täielikku uurimist.
"Pompeo tahtis teada saada, kas see on lihtsalt haigus või midagi hullemat," ütles ametnik.
Sündroomi põhjust siiski välja ei selgitatud. Aastatel 2017 ja 2018 ilmnesid Hiinas, Londonis, Süürias ja Venemaal uued sündroomijuhud.
Sündroomi ohvriks oli näiteks ka Moskvas komandeeringus olnud CIA ametnik Marc Polymeropoulos.
"Ma ärkasin üles uskumatu peapööritusega. Mu pea pöörles ja valutas, mul iiveldas. See oli lihtsalt kohutav. Kõik oli kurnav ja ma ei saanud üldse aru, mis toimub. Ma ei suutnud isegi püsti tõusta," ütles Polymeropoulos. | CIA juht: Havanna sündroom on tuvastatud sajal luurajal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Burnsi sõnul tegi agentuur hiljuti jõupingutusi, et välja selgitada salapärase sündroomi põhjused. Agentuuris moodustati seetõttu ka spetsiaalne töörühm. Rühma juhib kogenud agentuuri töötaja, kes pidas jahti ka Osama bin Ladenile.
"Ma arvan, et iga juht peab oma inimeste eest hoolitsema ja seda ma olen otsustanud ka teha," ütles Burns.
Havanna sündroomi sümptomid on pearinglus, migreen, mälukaotus ja iiveldus. Esimest korda teatasid sündroomist 2016. aastal USA ametnikud, kes asusid saatkonnas Kuubal, teatas Guardian.
"Usutav teooria on see, et sündroomi põhjustasid "suunatud energia" kiired," ütles Burns.
"Väga suur on võimalus, et sündroom põhjustati tahtlikult. Selle taga võib olla Venemaa," lisas Burns.
Burns keeldus siiski lõplike järelduste tegemisest ja tahab ära oodata edasised uurimise tulemused.
Moskva eitab oma seotust Havanna sündroomiga.
2017. aastal andis toonane CIA direktor Mike Pompeo käsu, et enamik Kuuba saatkonna töötajatest peab naasma kodumaale. Saatkonna hoone suleti.
USA siseministeeriumi ametniku sõnul tahtis Pompeo täielikku uurimist.
"Pompeo tahtis teada saada, kas see on lihtsalt haigus või midagi hullemat," ütles ametnik.
Sündroomi põhjust siiski välja ei selgitatud. Aastatel 2017 ja 2018 ilmnesid Hiinas, Londonis, Süürias ja Venemaal uued sündroomijuhud.
Sündroomi ohvriks oli näiteks ka Moskvas komandeeringus olnud CIA ametnik Marc Polymeropoulos.
"Ma ärkasin üles uskumatu peapööritusega. Mu pea pöörles ja valutas, mul iiveldas. See oli lihtsalt kohutav. Kõik oli kurnav ja ma ei saanud üldse aru, mis toimub. Ma ei suutnud isegi püsti tõusta," ütles Polymeropoulos.
### Response:
CIA juht: Havanna sündroom on tuvastatud sajal luurajal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üks rallil osalenud inimene nakatas omakorda elukaasast, teine käis nakkusohtlikul ajal 16. juulil vastu 17. juulit Tartus asuvas klubis Shooters, kus on praeguseks teada kuus nakatunut ja terviseamet loeb seda eraldiseisvaks koldeks. Osal juhtudest sai juba kinnitust, et tegemist on koroonaviiruse delta tüvega.
Terviseamet palub rallikülalistel jälgida oma tervist ning haigustunnuste tekkimisel tuleb pöörduda perearsti või 1220 poole, kes saavad teid suunata koroonaviiruse testile.
Terviseameti Lõuna regionaalosakonna juhataja Tiia Luht kutsub inimesi üles vältima rahvarikkaid kohti.
"Värsked juhtumid näitavad, et koroonaviiruse uued tüved võivad vabas õhus väga kergesti edasi kanduda. Endiselt on kõige suurem oht nakatuda paikades, kus on korraga koos palju inimesi," ütles Luht, lisades, et kindlasti tuleb kinni pidada eneseisolatsiooni reeglitest, sest inimene võib olla nakkusohtlik ka siis, kui selged sümptomid puuduvad.
Rally Estonia korraldajad teavitavad eraldiseisvalt kõiki külastajaid, kes võisid nakatunutega ühel rallipassi alal kokku puutuda.
Eelmisel nädalal avalikuks tulnud Pärnumaa lastelaagri koldes on tuvastatud 33 nakatumist ja sinna pole viimastel päevadel uusi haigusjuhte lisandunud.
Pärnus peetud muusikafestivali Beach Grind koldes on reede hommiku seisuga 58 nakatunut ja kolle laieneb. | Rally Estonia pealtvaatajate seast leiti 13 koroonaviirusega nakatunut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üks rallil osalenud inimene nakatas omakorda elukaasast, teine käis nakkusohtlikul ajal 16. juulil vastu 17. juulit Tartus asuvas klubis Shooters, kus on praeguseks teada kuus nakatunut ja terviseamet loeb seda eraldiseisvaks koldeks. Osal juhtudest sai juba kinnitust, et tegemist on koroonaviiruse delta tüvega.
Terviseamet palub rallikülalistel jälgida oma tervist ning haigustunnuste tekkimisel tuleb pöörduda perearsti või 1220 poole, kes saavad teid suunata koroonaviiruse testile.
Terviseameti Lõuna regionaalosakonna juhataja Tiia Luht kutsub inimesi üles vältima rahvarikkaid kohti.
"Värsked juhtumid näitavad, et koroonaviiruse uued tüved võivad vabas õhus väga kergesti edasi kanduda. Endiselt on kõige suurem oht nakatuda paikades, kus on korraga koos palju inimesi," ütles Luht, lisades, et kindlasti tuleb kinni pidada eneseisolatsiooni reeglitest, sest inimene võib olla nakkusohtlik ka siis, kui selged sümptomid puuduvad.
Rally Estonia korraldajad teavitavad eraldiseisvalt kõiki külastajaid, kes võisid nakatunutega ühel rallipassi alal kokku puutuda.
Eelmisel nädalal avalikuks tulnud Pärnumaa lastelaagri koldes on tuvastatud 33 nakatumist ja sinna pole viimastel päevadel uusi haigusjuhte lisandunud.
Pärnus peetud muusikafestivali Beach Grind koldes on reede hommiku seisuga 58 nakatunut ja kolle laieneb.
### Response:
Rally Estonia pealtvaatajate seast leiti 13 koroonaviirusega nakatunut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedel alanud põhiturniiril kuuluvad eestlannad C-alagruppi, kus lisaks mängib Uus-Meremaa paar Alice Zeimann – Shaunna Marie Polley, Bulgaaria paar Slavina Koleva – Asya Dinova ning Küprose duo Erika Nyström – Daria Gusarova, kirjutab volley.ee.
Alagrupist pääseb edasi kaks esimest, esikoha saaja teenib koha otse veerandfinaalis, teiseks jääv paar edeneb teise ringi.
Avamängus kohtusid Hollas – Soomets Nyströmi – Gusarovaga ning said 2:1 (15:21, 21:16, 15:10) võidu. Ühtlasi tähendab see, et jõuti alagrupist edasi.
Seejärel läks Eesti esiduo mängus alagrupi esikohale ja pääsu eest veerandfinaali vastamisi uus-meremaalannade Zeimanni – Polley´ga, kes alistasid avamängus samuti 2:1 Dinova – Koleva. Selle kohtumise suutsid Hollas – Soomets võita tulemusega 2:0 (21:19, 21:13), tagades seega koha otse laupäevases veerandfinaalis. | Hollas ja Soomets pääsesid MK-etapil põhiturniirile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel alanud põhiturniiril kuuluvad eestlannad C-alagruppi, kus lisaks mängib Uus-Meremaa paar Alice Zeimann – Shaunna Marie Polley, Bulgaaria paar Slavina Koleva – Asya Dinova ning Küprose duo Erika Nyström – Daria Gusarova, kirjutab volley.ee.
Alagrupist pääseb edasi kaks esimest, esikoha saaja teenib koha otse veerandfinaalis, teiseks jääv paar edeneb teise ringi.
Avamängus kohtusid Hollas – Soomets Nyströmi – Gusarovaga ning said 2:1 (15:21, 21:16, 15:10) võidu. Ühtlasi tähendab see, et jõuti alagrupist edasi.
Seejärel läks Eesti esiduo mängus alagrupi esikohale ja pääsu eest veerandfinaali vastamisi uus-meremaalannade Zeimanni – Polley´ga, kes alistasid avamängus samuti 2:1 Dinova – Koleva. Selle kohtumise suutsid Hollas – Soomets võita tulemusega 2:0 (21:19, 21:13), tagades seega koha otse laupäevases veerandfinaalis.
### Response:
Hollas ja Soomets pääsesid MK-etapil põhiturniirile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kiik rääkis intervjuus, et ürituste piirarvude loogika põhineb potentsiaalsete nakkuskandjate arvus.
"Kogu see piirarvude loogika on arvutatud terviseameti riskihinnangute põhjal. Tõesti, vahe on selles, et kui me räägime kümne või saja osalejaga üritustest, siis tõenäoliselt seal ei olegi ühtegi nakatunut, aga 1000 või 5000, siis see tõenäosus kasvab kordades. Ja siin ongi selge arvutus, kui palju ühel või teisel üritusel on potentsiaal nakatuda," selgitas Kiik.
Kiik toonitas ka, et on oluline, et ürituste korraldajad mõtleksid ohutusele ja usaldusmeetmetele. Ta ütles, et järgmisel nädala jätkatakse aruteludega, kas piiranguid laiendada ka muudele elualadele.
Kiige sõnul saavad ürituste korraldajad valida, kas lasta sisse vähem inimesi ilma usaldusmeetmeteta või lasta usaldusmeetmetega sisse rohkem inimesi.
"Tegemist on selge sõnumiga avalikkusele, et kõik, kes on mistahes põhjusel lükanud edasi vaktsineerimist, siis praegu on viimane aeg see terviseteadlik valik teha, ennast kaitsesüstida," ütles Kiik.
Ministri sõnul olenevad septembri nakatumisnumbrid vaktsineerimisest, valitsuse otsustest ja rahvapoolsest reeglitest kinnipidamisest.
Ta ütles, et kõik peaksid keskenduma vaktsineerimisele, sest testimine pole jätkusuutlik lahendus ning testid ei anna inimesele ka kindlust nakatumise ning halvimal juhul surma vastu.
Kiik sõnas, et meelelahutus ning muud mitte elutähtsad kohad on esimesed, kus hakatakse rakendama koroonatõendit. Kiik lisas siiski, et elutähtsate teenustega, näiteks haridus või toidupoed, päris nii ilmselt ei tehta.
Kiik ütles, et uus vaktsineerimisplaan on olemas, kuid saadud tagasiside tõttu tehakse seda enne ümber ning siis pannakse avalikuks. | Kiik: piirangute arutamine jätkub järgmisel nädalal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kiik rääkis intervjuus, et ürituste piirarvude loogika põhineb potentsiaalsete nakkuskandjate arvus.
"Kogu see piirarvude loogika on arvutatud terviseameti riskihinnangute põhjal. Tõesti, vahe on selles, et kui me räägime kümne või saja osalejaga üritustest, siis tõenäoliselt seal ei olegi ühtegi nakatunut, aga 1000 või 5000, siis see tõenäosus kasvab kordades. Ja siin ongi selge arvutus, kui palju ühel või teisel üritusel on potentsiaal nakatuda," selgitas Kiik.
Kiik toonitas ka, et on oluline, et ürituste korraldajad mõtleksid ohutusele ja usaldusmeetmetele. Ta ütles, et järgmisel nädala jätkatakse aruteludega, kas piiranguid laiendada ka muudele elualadele.
Kiige sõnul saavad ürituste korraldajad valida, kas lasta sisse vähem inimesi ilma usaldusmeetmeteta või lasta usaldusmeetmetega sisse rohkem inimesi.
"Tegemist on selge sõnumiga avalikkusele, et kõik, kes on mistahes põhjusel lükanud edasi vaktsineerimist, siis praegu on viimane aeg see terviseteadlik valik teha, ennast kaitsesüstida," ütles Kiik.
Ministri sõnul olenevad septembri nakatumisnumbrid vaktsineerimisest, valitsuse otsustest ja rahvapoolsest reeglitest kinnipidamisest.
Ta ütles, et kõik peaksid keskenduma vaktsineerimisele, sest testimine pole jätkusuutlik lahendus ning testid ei anna inimesele ka kindlust nakatumise ning halvimal juhul surma vastu.
Kiik sõnas, et meelelahutus ning muud mitte elutähtsad kohad on esimesed, kus hakatakse rakendama koroonatõendit. Kiik lisas siiski, et elutähtsate teenustega, näiteks haridus või toidupoed, päris nii ilmselt ei tehta.
Kiik ütles, et uus vaktsineerimisplaan on olemas, kuid saadud tagasiside tõttu tehakse seda enne ümber ning siis pannakse avalikuks.
### Response:
Kiik: piirangute arutamine jätkub järgmisel nädalal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kapustka lõi juba kolmandal minutil kohtumise avavärava, kui pikalt palliga purjetas ja seejärel selle värava alanurka läkitas. Väravat tähistas ta võimsa üleshüppega, mille järel kohe põlvest kinni haaras ja lonkama hakkas. Juba seitsmendal minutil vahetati poolkaitsja ka välja, kirjutab Soccernet.ee.
Neljapäeva õhtul käis mängumees uuringutel ning tulemused kinnitasid sisuliselt halvimat, mida oodata oli – Kapustka rebestas parema põlve ristatisideme. Väljaanne teatab, et 14 korral Poola koondist esindanud keskväljamees jääb platsi kõrvale mitmeks kuuks – tavapäraselt on antud vigastuse taastumisperiood ligi pool aastat.
Meistrite liiga teise eelringi korduskohtumine Floraga toimub teisipäeval, 27. juulil Tallinnas. Avamängu võitis Legia 2:1. | Flora vastu skoorinud Legia mängumeest ootab ees pikk vigastuspaus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kapustka lõi juba kolmandal minutil kohtumise avavärava, kui pikalt palliga purjetas ja seejärel selle värava alanurka läkitas. Väravat tähistas ta võimsa üleshüppega, mille järel kohe põlvest kinni haaras ja lonkama hakkas. Juba seitsmendal minutil vahetati poolkaitsja ka välja, kirjutab Soccernet.ee.
Neljapäeva õhtul käis mängumees uuringutel ning tulemused kinnitasid sisuliselt halvimat, mida oodata oli – Kapustka rebestas parema põlve ristatisideme. Väljaanne teatab, et 14 korral Poola koondist esindanud keskväljamees jääb platsi kõrvale mitmeks kuuks – tavapäraselt on antud vigastuse taastumisperiood ligi pool aastat.
Meistrite liiga teise eelringi korduskohtumine Floraga toimub teisipäeval, 27. juulil Tallinnas. Avamängu võitis Legia 2:1.
### Response:
Flora vastu skoorinud Legia mängumeest ootab ees pikk vigastuspaus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Presidendi kantselei sõnul tellis Macron ka täieliku turvaprotokollide ülevaatamise, teatas BBC.
Sel nädalal teatas Prantsuse ajaleht Le Monde, et Maroko kasutas NSO nuhkimisvara Pegasus, et luurata Macroni ja veel 14 riigi ministri järele. Maroko võimud eitavad kõiki süüdistusi.
NSO on müünud autoritaarsetele valitsustele telefonipahavara, mille abil on jälitatud kümneid tuhandeid inimõigusaktiviste, ajakirjanikke, poliitikuid ja juriste mitmel pool maailmas, selgub lekkinud andmetest, mida ajalehe Guardian ja veel 16 väljaande osalusel on uuritud.
Lekkinud andmete seas on ka rohkem kui 50 000 inimese telefoninumbrid.
NSO kinnitusel on tarkvara Pegasus mõeldud kasutamiseks ainult kurjategijate ja terroristide vastu. | Macron vahetas NSO nuhkimisvara pärast telefoni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Presidendi kantselei sõnul tellis Macron ka täieliku turvaprotokollide ülevaatamise, teatas BBC.
Sel nädalal teatas Prantsuse ajaleht Le Monde, et Maroko kasutas NSO nuhkimisvara Pegasus, et luurata Macroni ja veel 14 riigi ministri järele. Maroko võimud eitavad kõiki süüdistusi.
NSO on müünud autoritaarsetele valitsustele telefonipahavara, mille abil on jälitatud kümneid tuhandeid inimõigusaktiviste, ajakirjanikke, poliitikuid ja juriste mitmel pool maailmas, selgub lekkinud andmetest, mida ajalehe Guardian ja veel 16 väljaande osalusel on uuritud.
Lekkinud andmete seas on ka rohkem kui 50 000 inimese telefoninumbrid.
NSO kinnitusel on tarkvara Pegasus mõeldud kasutamiseks ainult kurjategijate ja terroristide vastu.
### Response:
Macron vahetas NSO nuhkimisvara pärast telefoni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigi äriühingute koondaruandes antakse ülevaade 29 riigi osalusega äriühingu kohta. Nende seas on ka riigi vähemusosalusega AS Ökosil ja tänavu võõrandatud Eesti Teed.
Käive suurenes 14 ja vähenes 14 äriühingus. Riigi äriühingute varade kogumaht oli mullu 7,77 miljardit eurot, mis on 4,7 protsenti enam kui aasta varem. Viie suurima äriühingu varad moodustasid kogumahust 82 protsenti.
Riigile kuuluvate ettevõtete puhaskasumid kokku moodustasid 2020. aastal 119 miljonit eurot, mis tähendab varasema aastaga võrreldes 35-protsendilist vähenemist.
Riigi äriühingute käibe kogumaht ulatus mullu 1,74 miljardi euroni, mis on 203 miljonit eurot kui aasta varem. Müügitulu kasvas 14 ja langes samuti 14 äriühingul. Nende hulka ei arvestatud Rail Balticut, mis pole veel müügitulu teeninud.
Viis suurima netokäibega äriühingut andsid 2020. aastal 77 protsenti riigi äriühingute käibest.
Suurima käibega oli jätkuvalt Eesti Energia, mille müügitulu vähenes aastaga 9,9 protsenti. Absoluutsummas oli Eesti Energia kontserni käibe muutus ka riigi osalusega äriühingutest suurim – langus oli 92,1 miljonit eurot. Käive langes peamiselt väiksema elektrienergia müügitulu tõttu.
Käive kasvas kõige rohkem Eesti Lotol, mille müügile mõjus positiivselt puhkenud koroonakriis.
Suurim kahjum on 11,9 miljoni euroga Transpordi Varahaldusel, sellele järgneb 10,5 miljoniga Nordic Aviation Group. 6,5 miljoniga on kahjumis Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts, 5,4 miljoniga Eesti Liinirongid ja kahe miljoni euroga Tallinna Lennujaam. Lennundussektori kahjumite taga on koroonakriisist tingitud liikumispiirangute mõju rahvusvahelisele õhutranspordile.
2020. aastal laekus riigile äriühingutelt dividende kokku 112,1 miljonit eurot, mis oli 13,5 protsenti vähem kui aasta varem. Kinnitatud kasumijaotusotsuste kohaselt laekub 2021. aastal riigile kokku 91,6 miljonit eurot. Riigile makstavad dividendid vähenevad 2021. aastal kolmandat aastat järjest, seekord 18 protsenti ehk 20,4 miljoni euro võrra.
Vähenemise peamine põhjus on samuti koroonakriis ja selle mõju transpordisektorile, aga ka regulaarse dividendimaksja AS-i Eesti Teed võõrandamine.
Dividendidena maksti mullu välja 61 protsenti eelmisel majandusaastal teenitud puhaskasumitest. 2021. aasta kasumijaotuste kohaselt makstakse dividendidena välja 62 protsenti aasta positiivsete kasumite kogusummast. | Riigi äriühingute käive pööras peale kolme aastat langusesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigi äriühingute koondaruandes antakse ülevaade 29 riigi osalusega äriühingu kohta. Nende seas on ka riigi vähemusosalusega AS Ökosil ja tänavu võõrandatud Eesti Teed.
Käive suurenes 14 ja vähenes 14 äriühingus. Riigi äriühingute varade kogumaht oli mullu 7,77 miljardit eurot, mis on 4,7 protsenti enam kui aasta varem. Viie suurima äriühingu varad moodustasid kogumahust 82 protsenti.
Riigile kuuluvate ettevõtete puhaskasumid kokku moodustasid 2020. aastal 119 miljonit eurot, mis tähendab varasema aastaga võrreldes 35-protsendilist vähenemist.
Riigi äriühingute käibe kogumaht ulatus mullu 1,74 miljardi euroni, mis on 203 miljonit eurot kui aasta varem. Müügitulu kasvas 14 ja langes samuti 14 äriühingul. Nende hulka ei arvestatud Rail Balticut, mis pole veel müügitulu teeninud.
Viis suurima netokäibega äriühingut andsid 2020. aastal 77 protsenti riigi äriühingute käibest.
Suurima käibega oli jätkuvalt Eesti Energia, mille müügitulu vähenes aastaga 9,9 protsenti. Absoluutsummas oli Eesti Energia kontserni käibe muutus ka riigi osalusega äriühingutest suurim – langus oli 92,1 miljonit eurot. Käive langes peamiselt väiksema elektrienergia müügitulu tõttu.
Käive kasvas kõige rohkem Eesti Lotol, mille müügile mõjus positiivselt puhkenud koroonakriis.
Suurim kahjum on 11,9 miljoni euroga Transpordi Varahaldusel, sellele järgneb 10,5 miljoniga Nordic Aviation Group. 6,5 miljoniga on kahjumis Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts, 5,4 miljoniga Eesti Liinirongid ja kahe miljoni euroga Tallinna Lennujaam. Lennundussektori kahjumite taga on koroonakriisist tingitud liikumispiirangute mõju rahvusvahelisele õhutranspordile.
2020. aastal laekus riigile äriühingutelt dividende kokku 112,1 miljonit eurot, mis oli 13,5 protsenti vähem kui aasta varem. Kinnitatud kasumijaotusotsuste kohaselt laekub 2021. aastal riigile kokku 91,6 miljonit eurot. Riigile makstavad dividendid vähenevad 2021. aastal kolmandat aastat järjest, seekord 18 protsenti ehk 20,4 miljoni euro võrra.
Vähenemise peamine põhjus on samuti koroonakriis ja selle mõju transpordisektorile, aga ka regulaarse dividendimaksja AS-i Eesti Teed võõrandamine.
Dividendidena maksti mullu välja 61 protsenti eelmisel majandusaastal teenitud puhaskasumitest. 2021. aasta kasumijaotuste kohaselt makstakse dividendidena välja 62 protsenti aasta positiivsete kasumite kogusummast.
### Response:
Riigi äriühingute käive pööras peale kolme aastat langusesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna JK Legioni noortesüsteemis jalgpalliteed alustanud Demidov mängis noorteklassides veel ka Tallinna JK Auguri eest, kuni liitus seejärel 2017. aastal püsivalt Nõmme Kaljuga. Samal aastal tegi ta Nõmme klubi eest debüüdi Tipneri karikasarjas ja sai kirja esimese mängu Premium liigas. Kokku on Jevgeni Demidovil Premium liiga kogemust 15 mängu jagu.
Viljandi Tuleviku spordidirektori Sander Posti sõnul on Demidovi näol tegemist heade füüsiliste omadustega, korraliku tehnikapagasiga ning tööka jalgpalluriga. "On hea meel, et saime oma meeskonda juurde mehe, kes tahab siin olla, on kõrgelt motiveeritud, ja mis kõige tähtsam, tahab tööd rabada," kõneles Post. "Usun, et Ženja kasutab talle antud võimaluse Viljandis suurepäraselt ära ning toob siin oma parimad küljed esile. Soovin talle selleks edu."
Esimene võimalus Demidovit kollamustas särgis mängimas näha võib avaneda juba 28. juulil, kui Tulevik võõrustab Tipneri karika 1/32-finaalis neljanda liiga klubi Tallinna FC Olympic Olybeti; või 31. juulil, kui Premium liiga Lõuna-Eesti derbi matšiks sõidab Viljandisse Tartu Tammeka. | Nõmme Kalju äärepoolik liitus Viljandi Tulevikuga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna JK Legioni noortesüsteemis jalgpalliteed alustanud Demidov mängis noorteklassides veel ka Tallinna JK Auguri eest, kuni liitus seejärel 2017. aastal püsivalt Nõmme Kaljuga. Samal aastal tegi ta Nõmme klubi eest debüüdi Tipneri karikasarjas ja sai kirja esimese mängu Premium liigas. Kokku on Jevgeni Demidovil Premium liiga kogemust 15 mängu jagu.
Viljandi Tuleviku spordidirektori Sander Posti sõnul on Demidovi näol tegemist heade füüsiliste omadustega, korraliku tehnikapagasiga ning tööka jalgpalluriga. "On hea meel, et saime oma meeskonda juurde mehe, kes tahab siin olla, on kõrgelt motiveeritud, ja mis kõige tähtsam, tahab tööd rabada," kõneles Post. "Usun, et Ženja kasutab talle antud võimaluse Viljandis suurepäraselt ära ning toob siin oma parimad küljed esile. Soovin talle selleks edu."
Esimene võimalus Demidovit kollamustas särgis mängimas näha võib avaneda juba 28. juulil, kui Tulevik võõrustab Tipneri karika 1/32-finaalis neljanda liiga klubi Tallinna FC Olympic Olybeti; või 31. juulil, kui Premium liiga Lõuna-Eesti derbi matšiks sõidab Viljandisse Tartu Tammeka.
### Response:
Nõmme Kalju äärepoolik liitus Viljandi Tulevikuga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma tahan riigi uuesti korda teha. Aastal 2022 peab Prantsusmaa uuesti alustama. Alustan sel suvel riigis ringreisi, et kohtuda prantslastega," ütles parempoolne poliitik Pecresse.
Pecresse teadaanne ei olnud üllatus. Tema kandideerimine tekitab aga paremtsentristide seas veelgi suuremat konkurentsi. Paremtsentristidena positsioneerivad ennast ka president Emmanuel Macron ja Xavier Bertrand.
Politico andmetel võib Bertrand esimeses voorus koguda 17 protsenti häältest. Percesse toetus oleks 14 protsenti. Kõige populaarsemad on Macron ja Marine Le Pen. Mõlema toetus on umbes 25 protsenti.
Percesse valiti juunis tagasi Pariisi piirkonna juhiks. "Macron saatis valimistel minu vastu kandideerima viis ministrit. Olen valmis olema esimene vabariigi naispresident," ütles Percesse. | Pariisi piirkonna juht kandideerib Prantsusmaa presidendiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma tahan riigi uuesti korda teha. Aastal 2022 peab Prantsusmaa uuesti alustama. Alustan sel suvel riigis ringreisi, et kohtuda prantslastega," ütles parempoolne poliitik Pecresse.
Pecresse teadaanne ei olnud üllatus. Tema kandideerimine tekitab aga paremtsentristide seas veelgi suuremat konkurentsi. Paremtsentristidena positsioneerivad ennast ka president Emmanuel Macron ja Xavier Bertrand.
Politico andmetel võib Bertrand esimeses voorus koguda 17 protsenti häältest. Percesse toetus oleks 14 protsenti. Kõige populaarsemad on Macron ja Marine Le Pen. Mõlema toetus on umbes 25 protsenti.
Percesse valiti juunis tagasi Pariisi piirkonna juhiks. "Macron saatis valimistel minu vastu kandideerima viis ministrit. Olen valmis olema esimene vabariigi naispresident," ütles Percesse.
### Response:
Pariisi piirkonna juht kandideerib Prantsusmaa presidendiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna linnavalitsus kehtestas 21. juunil Tuulenurga 1 kinnistu detailplaneeringu, mille järgi võib Maarjamäele kommunismiohvrite memoriaali kõrvale kerkida jalgpalliklubi FC Levadia spordihall.
Otsus pahandas kohalikke elanikke, aga ka represseeritute ühendust Memento ning justiitsminister Maris Lauri on öelnud, et otsib võimalusi halli ehitamine piirkonda ära hoida.
Advokaadibüroo peaks aitama justiitsministeeriumil nõuda detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist. Siiski, esimese asjana ootab ministeerium büroolt õiguslikku hinnangut, kas niisugusel vaidlusel on üldse perspektiivi.
Lepingu järgi maksab ministeerium advokaadibüroole 175 eurot tunnis ja kogu lepingu eest maksimaalselt 20 000 eurot.
Maarjamäe jalgpallihall on plaanitud riigi maale. Kui linn küsis, teatas Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS), et neil jalgpallihalli ehitamisele vastuväiteid pole, mistõttu algas selle planeerimine juba enne, kui kõrvale rajati kommunismiohvrite memoriaal. Kommunismiohvrite memoriaali konkurss kuulutati välja 2016. aastal, kui jalgpallihalli ehitamiseks oli detailplaneering juba menetluses ja avatud jalgpallistaadion selles kohas tegutses.
Riigihaldusminister Jaak Aab märkis hiljuti, et ka tema ei suutnud juba käimalükatud protsessi pidurdada.
Riigihalduse ministri nõuniku Risto Kase kommentaar: vaja on läbirääkimisi, mitte advokaati
Justiitsministeerium palkas advokaadibüroo, et selgitada välja Maarjamäe jalgpallihalli detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise perspektiiv, jättes mulje nagu oleks muud võimalused jalgpallihalli küsimuses lahenduse leidmiseks ammendunud. See ei vasta tõele.
Senised läbirääkimised jalgpallihalli asukoha osas on olnud pigem paljulubavad. Riigi esindajad, FC Levadia, memoriaali ja jalgpallihalli arhitektid ning huvigrupid on kohtunud nii ühiselt kui eraldi. 2020. aasta oktoobris, kui kõik osapooled ühise laua taga istusid, lepiti kokku esialgses suusõnalises kompromissis, mille kohaselt leitakse jalgpallihallile asenduspind ning Maarjamäele rajatakse jalgpallihalli asemel jalgpalliklubi administratsioonhoone. Selle lahendusega olid kõik osapooled nõus.
Asenduspinda otsiti nii riigimaade, munitsipaliseerimata maade kui ka Tallinna linnale kuuluvate maade hulgast. Eelistus võimalike alternatiivsete asukohtade osas oli, et pakutavad paigad oleksid praeguse asukoha vahetus läheduses. Riigimaade hulgas sobivat pinda ei olnud, kuid Tallinna linn ühe võimaliku krundi leidis – Maarjamäe jalgpalliväljakust ca kaheksaminutilise autosõidu kaugusel Lasnamäe veerel.
Siiski jäi lõplikult kokku leppimata, mis tingimustel asukohavahetus toimuks ning millised saavad olema erinevate osapoolte panused. Teadupärast ei olnud tegemist enam ainult riigi ja Levadia jalgpalliklubi, vaid ka Tallinna linna vahelise küsimusega. Läbirääkimiste ajal muutus valitsus ja seoses sellega jäi teema ajutiselt pausile.
Vahepeal jõudis kehtestamiseni jalgpallihalli ehitust võimaldav detailplaneering ning mõni osapool hakkas nägema ohtu, et jalgpallihalli ehitusele pannakse hääled sisse. Seda ei saa pidada kuigivõrd tõsiseltvõetavaks, sest Levadia jalgpalliklubi on kinnitanud, et nemad on jätkuvalt kompromissiks valmis. Lahendus on leitav ja seda tuleks otsida pooltevahelise kokkuleppe teel, mitte juriidiliste sammudega ähvardades. Nüüd on pall läbirääkijate väravas.
Kindlasti jalgpalli harrastamine Maarjamäel jätkub, sest jalgpalli väliväljakud ei ole sealt kuhugi kolimas. Kuhu rajatakse sinna planeeritud jalgpallihall, selgub loodetavasti lähiajal sõbralike läbirääkimiste teel. Kõiki osapooli ja huvigruppe rahuldav lahendus on kindlasti saavutatav. | Riik palkas Maarjamäele jalgpallihalli ehitamise peatamiseks advokaadibüroo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna linnavalitsus kehtestas 21. juunil Tuulenurga 1 kinnistu detailplaneeringu, mille järgi võib Maarjamäele kommunismiohvrite memoriaali kõrvale kerkida jalgpalliklubi FC Levadia spordihall.
Otsus pahandas kohalikke elanikke, aga ka represseeritute ühendust Memento ning justiitsminister Maris Lauri on öelnud, et otsib võimalusi halli ehitamine piirkonda ära hoida.
Advokaadibüroo peaks aitama justiitsministeeriumil nõuda detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist. Siiski, esimese asjana ootab ministeerium büroolt õiguslikku hinnangut, kas niisugusel vaidlusel on üldse perspektiivi.
Lepingu järgi maksab ministeerium advokaadibüroole 175 eurot tunnis ja kogu lepingu eest maksimaalselt 20 000 eurot.
Maarjamäe jalgpallihall on plaanitud riigi maale. Kui linn küsis, teatas Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS), et neil jalgpallihalli ehitamisele vastuväiteid pole, mistõttu algas selle planeerimine juba enne, kui kõrvale rajati kommunismiohvrite memoriaal. Kommunismiohvrite memoriaali konkurss kuulutati välja 2016. aastal, kui jalgpallihalli ehitamiseks oli detailplaneering juba menetluses ja avatud jalgpallistaadion selles kohas tegutses.
Riigihaldusminister Jaak Aab märkis hiljuti, et ka tema ei suutnud juba käimalükatud protsessi pidurdada.
Riigihalduse ministri nõuniku Risto Kase kommentaar: vaja on läbirääkimisi, mitte advokaati
Justiitsministeerium palkas advokaadibüroo, et selgitada välja Maarjamäe jalgpallihalli detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise perspektiiv, jättes mulje nagu oleks muud võimalused jalgpallihalli küsimuses lahenduse leidmiseks ammendunud. See ei vasta tõele.
Senised läbirääkimised jalgpallihalli asukoha osas on olnud pigem paljulubavad. Riigi esindajad, FC Levadia, memoriaali ja jalgpallihalli arhitektid ning huvigrupid on kohtunud nii ühiselt kui eraldi. 2020. aasta oktoobris, kui kõik osapooled ühise laua taga istusid, lepiti kokku esialgses suusõnalises kompromissis, mille kohaselt leitakse jalgpallihallile asenduspind ning Maarjamäele rajatakse jalgpallihalli asemel jalgpalliklubi administratsioonhoone. Selle lahendusega olid kõik osapooled nõus.
Asenduspinda otsiti nii riigimaade, munitsipaliseerimata maade kui ka Tallinna linnale kuuluvate maade hulgast. Eelistus võimalike alternatiivsete asukohtade osas oli, et pakutavad paigad oleksid praeguse asukoha vahetus läheduses. Riigimaade hulgas sobivat pinda ei olnud, kuid Tallinna linn ühe võimaliku krundi leidis – Maarjamäe jalgpalliväljakust ca kaheksaminutilise autosõidu kaugusel Lasnamäe veerel.
Siiski jäi lõplikult kokku leppimata, mis tingimustel asukohavahetus toimuks ning millised saavad olema erinevate osapoolte panused. Teadupärast ei olnud tegemist enam ainult riigi ja Levadia jalgpalliklubi, vaid ka Tallinna linna vahelise küsimusega. Läbirääkimiste ajal muutus valitsus ja seoses sellega jäi teema ajutiselt pausile.
Vahepeal jõudis kehtestamiseni jalgpallihalli ehitust võimaldav detailplaneering ning mõni osapool hakkas nägema ohtu, et jalgpallihalli ehitusele pannakse hääled sisse. Seda ei saa pidada kuigivõrd tõsiseltvõetavaks, sest Levadia jalgpalliklubi on kinnitanud, et nemad on jätkuvalt kompromissiks valmis. Lahendus on leitav ja seda tuleks otsida pooltevahelise kokkuleppe teel, mitte juriidiliste sammudega ähvardades. Nüüd on pall läbirääkijate väravas.
Kindlasti jalgpalli harrastamine Maarjamäel jätkub, sest jalgpalli väliväljakud ei ole sealt kuhugi kolimas. Kuhu rajatakse sinna planeeritud jalgpallihall, selgub loodetavasti lähiajal sõbralike läbirääkimiste teel. Kõiki osapooli ja huvigruppe rahuldav lahendus on kindlasti saavutatav.
### Response:
Riik palkas Maarjamäele jalgpallihalli ehitamise peatamiseks advokaadibüroo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimase kahe aasta jooksul on üks kirgikütvamaid teemasid olnud vaktsineerimine. Aga mitte sellest ei taha ma kirjutada. Vaktsineerimine on siinkohal pelgalt illustratsiooniks palju ohtlikumale nähtusele, mis aastate jooksul on hiilinud üsna sügavale me ühiskonda.
Esimese hooga tahtnuks ma seda nimetada poliitiliseks korrektsuseks, mis pärsib inimest oma tõelisi (põhi)mõtteid eiravale enesetsensuurile, kuid see väljend pole täpne. Sama nähtus võib avalduda ka üldtunnustatud mõtteviisi vastu suunatult.
Ma pole kaugeltki esimene, kes sellest kirjutab, kuid nimetatud tendents vohab häirimatult edasi. See on emotsioonidest, aga mõnikord ka omakasupüüdlikest (näiteks poliitilist profiiti lõikavatest) kaalutlustest tõukuv "tõe" monopoliseerimine, mis võtab pahatihti ründava äärmusluse vormi. See on vastutustundetu prohvetlus, millel pole katet.
Siinkohal tulevadki näitlikustamiseks mängu covid (kasutan lihtsuse huvides viiruse ebatäpset rahvapärast nimetust) ja vaktsineerimine.
Ma ei kuulu vandenõuteoreetikute ridadesse, kelle arvates on pandeemia kulgemise stsenaarium kõigi oma laineharjadega kirjutatud parteide või globaalsete saatanlike organisatsioonide poolt.
Muude argumentide kõrval räägib minus selle vastu ka veendumus, et loodus – isegi kui see ilmneb näiteks laborist putku pääsenud vormis - on võimsam kui inimene ega ole seega üdini hallatav. Küll aga tunnistan, et haiguse levik või taandumine võib mõjutada nii poliitiliste kui ka ärihuvidega gruppide käekäiku ning marginaalsel tasandil üritatakse seega sobivat protsessi soodustada.
Loomulikult ei pea ma silmas, et kellegi kuri käsi külvaks viirust lausa juurde, vaid manipuleerimist avaliku arvamusega. Näiteks pole ükski tootja huvitatud lattu seisma jäävatest maskihunnikutest, seega on näokaitse kohustus väärt propageerimist. Sama kehtib ka vastassuunaliselt: eks piirangute kaotamise eestki seistakse muuhulgas ärihuvidest lähtudes.
Äsjakirjeldatut ei maksa üle dramatiseerida, sest taoline lähenemine käib majandustava juurde ja on ühiskonnas normaalne nähtus, meeldib see meile või mitte. Iseasi on aga taolise avaliku suhtluse tonaalsusega. Sellega, kas üksikisiku vabaduse ja enamuse huvide vahelisel libedal rajal trambitakse naelsaabastes üle teele ette jäänutest või mitte.
Üks masside meelsuskujunduse vahendeist on prohveteerimine, sealhulgas taunitud käitumise tõttu maailmalõpuga hirmutamine.
Kindlasti ei pea ma põhjendamatuks spekulatsiooniks Krista Fischeri prognoose, mis lähtuvad statistikast, matemaatilisest loogikast ja tõenäosuspritsiibist. Nii on teadust tehtud juba sajandeid, nii jõudis katoliku vaimulikust füüsik Lemaitre paisuva Universumi mudelini, sillutades seega teed Hubble'le ja Einsteinile.
Kuid tuleb silmas pidada, et oluliste järeldusteni jõudmisel oli võtmekohaks üldises loogilises jadas esineva hälbe tunnistamine. Just selle statistilises tõenäosuses esineva kõrvalekalde, ratsionalismis ootamatult pinnale tõusva mõistusega haaramatu kübemekese tõttu ei suudagi inimene maailma valitseda ega tõde monopoliseerida.
Vanajumal võib millal ja kus iganes vimka sisse visata. Miks ma mainisin preester-teadlast Lemaitre`i? Sest nimetatud füüsik aitab hästi mõista, et materialistlikult mõistuspärane ning irratsionaalselt ilmutuslik võivad koostoimes viia suurepäraste tulemusteni.
Meie ühiskonnas olen seevastu kogenud kummagi maailmavaate teineteisest lootusetut kaugenemist, sealjuures on mõlema puhul häälekamad just äärmuslikud värdvormid. Just see sama tendents tõuseb esile ka vaktsineerimisega seoses.
Elulisi pildikesi
Jõuangi nüüd sissejuhatuses mainitud illustratsioonini, milleks kasutan isiklikku kogemust, enda lugu.
Möödunud aasta kevadel esimeste karmide piirangute, üldise suure hirmu ja teadmatuse perioodil ootasin minagi pikisilmi vaktsiini kui päästerõngast ning vaatasin lootusrikkalt teadlaste poole.
Detsembri alguses saabus tõotatud tund. Tolleks ajaks oli koroona jõudnud mulle koju kätte. Olin haige pereliikmega – piinlik, aga aus – lausa samast kausist söömiseni lähikontaktne ega võtnud ka pärast covidi diagnoosimist koos isolatsioonis viibides erilisi turvameetmeid kasutusele.
Mitu korda antud proovid minu nakatumist ei näidanud, ehkki olin salamisi lootnud ühe valuga ise samuti haigus läbi põdeda ja immuunsus saada, sest hilissügisel polnud veel teada, millal vaktsiin tavaeestlaseni jõuab. Olin aastavahetuse paiku üsna kindel, et ehkki testimine näitas muud, olin tõve siiski asümptomaatiliselt läbi teinud.
"Läbimõtlematut, sahmiv-survestavat propagandat paiskus ühiskonda, tekitades vastumeelsust neiski, kes polnud põhimõttelised vaktsiinivastased."
Veebruaris, mil mul olnuks õigus eelisjärjekorras vaktsineerida, ringles liiga palju vastuolulist, üle öö muutuvat ja/või heidutavat infot. Läbimõtlematut, sahmiv-survestavat propagandat paiskus ühiskonda, tekitades vastumeelsust neiski, kes polnud põhimõttelised vaktsiinivastased.
Näiteks kutsus minus esile tõrke asjaolu, et pidin oma süstisoovist teatama napi ööpäeva jooksul, nii, et mul polnuks võimalik teha enne seda antikehade test. Tuletan siinkohal meelde, et liiga suure antikehade hulga puhul pole täiendav vaktsineerimine näidustatud. Ma ei peatu sel teemal pikemalt, sest toonasest (ja puhanguliselt siiani avalduvast) olukorrast kirjutas väga hästi perearst Triinu-Mari Ots oma tööreportaažis "Õed kui müügimehed".
Et viimase poole aasta jooksul on mul olnud kaks operatsiooni, olen perioodiliselt igatpidi analüüsitud, rohkem kui eelneva elu jooksul kokku. Tean, et kõrgendatud nakatumisriskiga ametist hoolimata pole ma covidit külge saanud, sest antikehade hulk veres on üliväike.
Küll aga on mulle tulnud suure üllatusena, et tromboosiohu näit seisab mul piltlikult öeldes punases. Seisis ka talvel, mil valitses suur segadus tromboosi ja AstraZeneca vahelises seoses ning mil minult sama vaktsiiniga süstimise osas kiiret otsust nõuti. Vere parandamine ei käi üksnes tilgutitest lahust soonde uhades või sõrmi nipsutades. See võtab aega ja nõuab tööd.
Ütlen ausalt, et praeguses seisus vaktsineerima minna ei tundu mulle mõistlik. Väidetavalt kaasneb haigestumisega suurem trombi tekkimise oht kui vaktsiiniga. Võimalik, et ma pole pädev ses osas sõna võtma, kuid kahtlen ülimalt enesekindlate kõiketeadjategi ilmeksimatuses. Liiga vähe on inimkond tuttav nii tõve kui ka rohuga.
Olen näinud õõvastavat pilti oma lähedase õlavarrest, millele on kerkinud suur punetav kupp. Aga mitte äsjase vaktsiinisüsti jälje ümber, vaid tükk maad allpool, täpselt paarikümne aasta taguse rõugearmi kohal. Võimalik, et sel on lihtne meditsiiniline seletus, kuid minus kui võhikus kerkib küsimusi nii üllatusi pakkuva inimorganismi kui ka vaktsiin pikaajalise mõju kohta.
Kahtlused ja hirm on inimlikud, vastuseid napib. Meenub ka, kuidas teave talvel pidevalt muutus ja millise süüdimatu veendumusega samad isikud ühel nädalal üht, teisel aga vastupidist kinnitasid. On mõistetav ja hea, et uusi avastusi tuleb järjest juurde, kuid eelmises lauses on minu rõhk sõnal "veendumusega".
Loomulik kadu
"Mõistusega hoomamatut intuitiivset momenti ei tasu isegi mitte suures teaduses alahinnata, tavainimese elukesest rääkimata."
Inimlik on ka see, et kui mul on valida kahe halva – haiguse ja vaktsiini võimalike fataalsete kõrvalmõjude vahel –, on psühholoogiliselt raskem otsustada viimase kasuks, kui et loota oma jätkuvale õnnele. See ei pruugi olla ratsionaalne mõtteviis, aga nagu eespool mainisin – mõistusega hoomamatut intuitiivset momenti ei tasu isegi mitte suures teaduses alahinnata, tavainimese elukesest rääkimata.
Olen üsna kindel, et kui tahan samas ametis jätkata, pean ma varem või hiljem end kaitsesüstima ning ma töötan selle nimel, et oma tervis tolleks ajaks korda saada. Seni aga tuleb mul taluda hurjutamist, lamemaalaseks pidamist, kuulda väiteid, et pisike protsent, kes vaktsiini tagajärjel kannatavad, on loomulik kadu, lausa kohustuslik ohver inimkonna heaolu altarile.
Võimalik, et pean leppima karmide piirangutega, sest festivalivärava või mõne avaliku asutuse kontrolli jätaks mu vereproov või vaktsineerimisriski kinnitav arstitõend külmaks, seni kuni puudub neid aktsepteeriv ühiskondlik lepe. (Tuletan meelde, et mitte ainult covidi, vaid mistahes tõve vastu vaktsineerimise tingimuseks on süstitava terve olemine.)
Vaevalt, et mulle palju kiirtestimise võimalusigi avaneks. Viimase puhul tuleb mõelda ka pideva testimise kulukusele, tulgu see siis riigi või otsesemat teed pidi inimese enda rahakotist.
Olgu, minu olukord on ajutine, kuid mis saab neist, kelle paneb samasse situatsiooni püsiv või väga pikaajaline tervislik seisund? Oleme me üldse mõelnud, kuidas lahendada nende olukorda? Kas me puksime nad vaikimisi ühiskonna äärealadele, kus nad häbenedes proovivad jõudumööda toimida? Kas nad peavad tundma pidevat süümepiina võimalike ohuallikatena, ehkki nüüdseks on teada, et haigestuda võivad ka vaktsineeritud ning mingi (ehkki tõenäoliselt palju lühema) perioodi vältel viirust ka edasi kanda.
Kõige veenvam argument vaktsiinipooldajate poolt on mulle asjaolu, et kaitsesüstitud inimesed põevad nakatumise korral kergemalt, ega koorma meditsiinisüsteemi. Õige ja üllas. Samal ajal aga ka ohtlik mõtteviis. Kohustuslikku vaktsineerimist, millest üha enam kõneldakse, lahutab sundabordist või –steriliseerimisest vaid märkamatu vahesein, sest külmalt kalkuleerides koormavad ju lootusetult haiged või väärarenguga inimesed samuti meditsiini- ja sotsiaalsüsteemi.
See on utreeritud näide, mis kuulub totalitaarsete režiimide või ulmekirjanduse valdkonda. Kuid kas oleks keegi meist kolm aastat tagasi uskunud seda, mida me praegu peame uueks normaalsuseks?
Kujutleme korraks, et mõni poliitik oleks pandeemia-eelsel helgel eluperioodil maininud kodanike kohustuslikku pookimist. Me harjume muutunud mõtteviisidega märkamatult. Mustvalge maailmataju on pime nende suhtes, kes jäävad pooltoonide alale.
Peame olema valvsad, et õilsatel eesmärkidel, näiteks säästes inimelusid, ei teeks me seda inimeseks olemise arvelt. Et me oskaks vahet teha ajalisel ja ajatul ning peaksime meeles, et tõe monopol ei kuulu inimesele. | Katrin Johanson: mitte vaktsiinist, vaid mõtteviisist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimase kahe aasta jooksul on üks kirgikütvamaid teemasid olnud vaktsineerimine. Aga mitte sellest ei taha ma kirjutada. Vaktsineerimine on siinkohal pelgalt illustratsiooniks palju ohtlikumale nähtusele, mis aastate jooksul on hiilinud üsna sügavale me ühiskonda.
Esimese hooga tahtnuks ma seda nimetada poliitiliseks korrektsuseks, mis pärsib inimest oma tõelisi (põhi)mõtteid eiravale enesetsensuurile, kuid see väljend pole täpne. Sama nähtus võib avalduda ka üldtunnustatud mõtteviisi vastu suunatult.
Ma pole kaugeltki esimene, kes sellest kirjutab, kuid nimetatud tendents vohab häirimatult edasi. See on emotsioonidest, aga mõnikord ka omakasupüüdlikest (näiteks poliitilist profiiti lõikavatest) kaalutlustest tõukuv "tõe" monopoliseerimine, mis võtab pahatihti ründava äärmusluse vormi. See on vastutustundetu prohvetlus, millel pole katet.
Siinkohal tulevadki näitlikustamiseks mängu covid (kasutan lihtsuse huvides viiruse ebatäpset rahvapärast nimetust) ja vaktsineerimine.
Ma ei kuulu vandenõuteoreetikute ridadesse, kelle arvates on pandeemia kulgemise stsenaarium kõigi oma laineharjadega kirjutatud parteide või globaalsete saatanlike organisatsioonide poolt.
Muude argumentide kõrval räägib minus selle vastu ka veendumus, et loodus – isegi kui see ilmneb näiteks laborist putku pääsenud vormis - on võimsam kui inimene ega ole seega üdini hallatav. Küll aga tunnistan, et haiguse levik või taandumine võib mõjutada nii poliitiliste kui ka ärihuvidega gruppide käekäiku ning marginaalsel tasandil üritatakse seega sobivat protsessi soodustada.
Loomulikult ei pea ma silmas, et kellegi kuri käsi külvaks viirust lausa juurde, vaid manipuleerimist avaliku arvamusega. Näiteks pole ükski tootja huvitatud lattu seisma jäävatest maskihunnikutest, seega on näokaitse kohustus väärt propageerimist. Sama kehtib ka vastassuunaliselt: eks piirangute kaotamise eestki seistakse muuhulgas ärihuvidest lähtudes.
Äsjakirjeldatut ei maksa üle dramatiseerida, sest taoline lähenemine käib majandustava juurde ja on ühiskonnas normaalne nähtus, meeldib see meile või mitte. Iseasi on aga taolise avaliku suhtluse tonaalsusega. Sellega, kas üksikisiku vabaduse ja enamuse huvide vahelisel libedal rajal trambitakse naelsaabastes üle teele ette jäänutest või mitte.
Üks masside meelsuskujunduse vahendeist on prohveteerimine, sealhulgas taunitud käitumise tõttu maailmalõpuga hirmutamine.
Kindlasti ei pea ma põhjendamatuks spekulatsiooniks Krista Fischeri prognoose, mis lähtuvad statistikast, matemaatilisest loogikast ja tõenäosuspritsiibist. Nii on teadust tehtud juba sajandeid, nii jõudis katoliku vaimulikust füüsik Lemaitre paisuva Universumi mudelini, sillutades seega teed Hubble'le ja Einsteinile.
Kuid tuleb silmas pidada, et oluliste järeldusteni jõudmisel oli võtmekohaks üldises loogilises jadas esineva hälbe tunnistamine. Just selle statistilises tõenäosuses esineva kõrvalekalde, ratsionalismis ootamatult pinnale tõusva mõistusega haaramatu kübemekese tõttu ei suudagi inimene maailma valitseda ega tõde monopoliseerida.
Vanajumal võib millal ja kus iganes vimka sisse visata. Miks ma mainisin preester-teadlast Lemaitre`i? Sest nimetatud füüsik aitab hästi mõista, et materialistlikult mõistuspärane ning irratsionaalselt ilmutuslik võivad koostoimes viia suurepäraste tulemusteni.
Meie ühiskonnas olen seevastu kogenud kummagi maailmavaate teineteisest lootusetut kaugenemist, sealjuures on mõlema puhul häälekamad just äärmuslikud värdvormid. Just see sama tendents tõuseb esile ka vaktsineerimisega seoses.
Elulisi pildikesi
Jõuangi nüüd sissejuhatuses mainitud illustratsioonini, milleks kasutan isiklikku kogemust, enda lugu.
Möödunud aasta kevadel esimeste karmide piirangute, üldise suure hirmu ja teadmatuse perioodil ootasin minagi pikisilmi vaktsiini kui päästerõngast ning vaatasin lootusrikkalt teadlaste poole.
Detsembri alguses saabus tõotatud tund. Tolleks ajaks oli koroona jõudnud mulle koju kätte. Olin haige pereliikmega – piinlik, aga aus – lausa samast kausist söömiseni lähikontaktne ega võtnud ka pärast covidi diagnoosimist koos isolatsioonis viibides erilisi turvameetmeid kasutusele.
Mitu korda antud proovid minu nakatumist ei näidanud, ehkki olin salamisi lootnud ühe valuga ise samuti haigus läbi põdeda ja immuunsus saada, sest hilissügisel polnud veel teada, millal vaktsiin tavaeestlaseni jõuab. Olin aastavahetuse paiku üsna kindel, et ehkki testimine näitas muud, olin tõve siiski asümptomaatiliselt läbi teinud.
"Läbimõtlematut, sahmiv-survestavat propagandat paiskus ühiskonda, tekitades vastumeelsust neiski, kes polnud põhimõttelised vaktsiinivastased."
Veebruaris, mil mul olnuks õigus eelisjärjekorras vaktsineerida, ringles liiga palju vastuolulist, üle öö muutuvat ja/või heidutavat infot. Läbimõtlematut, sahmiv-survestavat propagandat paiskus ühiskonda, tekitades vastumeelsust neiski, kes polnud põhimõttelised vaktsiinivastased.
Näiteks kutsus minus esile tõrke asjaolu, et pidin oma süstisoovist teatama napi ööpäeva jooksul, nii, et mul polnuks võimalik teha enne seda antikehade test. Tuletan siinkohal meelde, et liiga suure antikehade hulga puhul pole täiendav vaktsineerimine näidustatud. Ma ei peatu sel teemal pikemalt, sest toonasest (ja puhanguliselt siiani avalduvast) olukorrast kirjutas väga hästi perearst Triinu-Mari Ots oma tööreportaažis "Õed kui müügimehed".
Et viimase poole aasta jooksul on mul olnud kaks operatsiooni, olen perioodiliselt igatpidi analüüsitud, rohkem kui eelneva elu jooksul kokku. Tean, et kõrgendatud nakatumisriskiga ametist hoolimata pole ma covidit külge saanud, sest antikehade hulk veres on üliväike.
Küll aga on mulle tulnud suure üllatusena, et tromboosiohu näit seisab mul piltlikult öeldes punases. Seisis ka talvel, mil valitses suur segadus tromboosi ja AstraZeneca vahelises seoses ning mil minult sama vaktsiiniga süstimise osas kiiret otsust nõuti. Vere parandamine ei käi üksnes tilgutitest lahust soonde uhades või sõrmi nipsutades. See võtab aega ja nõuab tööd.
Ütlen ausalt, et praeguses seisus vaktsineerima minna ei tundu mulle mõistlik. Väidetavalt kaasneb haigestumisega suurem trombi tekkimise oht kui vaktsiiniga. Võimalik, et ma pole pädev ses osas sõna võtma, kuid kahtlen ülimalt enesekindlate kõiketeadjategi ilmeksimatuses. Liiga vähe on inimkond tuttav nii tõve kui ka rohuga.
Olen näinud õõvastavat pilti oma lähedase õlavarrest, millele on kerkinud suur punetav kupp. Aga mitte äsjase vaktsiinisüsti jälje ümber, vaid tükk maad allpool, täpselt paarikümne aasta taguse rõugearmi kohal. Võimalik, et sel on lihtne meditsiiniline seletus, kuid minus kui võhikus kerkib küsimusi nii üllatusi pakkuva inimorganismi kui ka vaktsiin pikaajalise mõju kohta.
Kahtlused ja hirm on inimlikud, vastuseid napib. Meenub ka, kuidas teave talvel pidevalt muutus ja millise süüdimatu veendumusega samad isikud ühel nädalal üht, teisel aga vastupidist kinnitasid. On mõistetav ja hea, et uusi avastusi tuleb järjest juurde, kuid eelmises lauses on minu rõhk sõnal "veendumusega".
Loomulik kadu
"Mõistusega hoomamatut intuitiivset momenti ei tasu isegi mitte suures teaduses alahinnata, tavainimese elukesest rääkimata."
Inimlik on ka see, et kui mul on valida kahe halva – haiguse ja vaktsiini võimalike fataalsete kõrvalmõjude vahel –, on psühholoogiliselt raskem otsustada viimase kasuks, kui et loota oma jätkuvale õnnele. See ei pruugi olla ratsionaalne mõtteviis, aga nagu eespool mainisin – mõistusega hoomamatut intuitiivset momenti ei tasu isegi mitte suures teaduses alahinnata, tavainimese elukesest rääkimata.
Olen üsna kindel, et kui tahan samas ametis jätkata, pean ma varem või hiljem end kaitsesüstima ning ma töötan selle nimel, et oma tervis tolleks ajaks korda saada. Seni aga tuleb mul taluda hurjutamist, lamemaalaseks pidamist, kuulda väiteid, et pisike protsent, kes vaktsiini tagajärjel kannatavad, on loomulik kadu, lausa kohustuslik ohver inimkonna heaolu altarile.
Võimalik, et pean leppima karmide piirangutega, sest festivalivärava või mõne avaliku asutuse kontrolli jätaks mu vereproov või vaktsineerimisriski kinnitav arstitõend külmaks, seni kuni puudub neid aktsepteeriv ühiskondlik lepe. (Tuletan meelde, et mitte ainult covidi, vaid mistahes tõve vastu vaktsineerimise tingimuseks on süstitava terve olemine.)
Vaevalt, et mulle palju kiirtestimise võimalusigi avaneks. Viimase puhul tuleb mõelda ka pideva testimise kulukusele, tulgu see siis riigi või otsesemat teed pidi inimese enda rahakotist.
Olgu, minu olukord on ajutine, kuid mis saab neist, kelle paneb samasse situatsiooni püsiv või väga pikaajaline tervislik seisund? Oleme me üldse mõelnud, kuidas lahendada nende olukorda? Kas me puksime nad vaikimisi ühiskonna äärealadele, kus nad häbenedes proovivad jõudumööda toimida? Kas nad peavad tundma pidevat süümepiina võimalike ohuallikatena, ehkki nüüdseks on teada, et haigestuda võivad ka vaktsineeritud ning mingi (ehkki tõenäoliselt palju lühema) perioodi vältel viirust ka edasi kanda.
Kõige veenvam argument vaktsiinipooldajate poolt on mulle asjaolu, et kaitsesüstitud inimesed põevad nakatumise korral kergemalt, ega koorma meditsiinisüsteemi. Õige ja üllas. Samal ajal aga ka ohtlik mõtteviis. Kohustuslikku vaktsineerimist, millest üha enam kõneldakse, lahutab sundabordist või –steriliseerimisest vaid märkamatu vahesein, sest külmalt kalkuleerides koormavad ju lootusetult haiged või väärarenguga inimesed samuti meditsiini- ja sotsiaalsüsteemi.
See on utreeritud näide, mis kuulub totalitaarsete režiimide või ulmekirjanduse valdkonda. Kuid kas oleks keegi meist kolm aastat tagasi uskunud seda, mida me praegu peame uueks normaalsuseks?
Kujutleme korraks, et mõni poliitik oleks pandeemia-eelsel helgel eluperioodil maininud kodanike kohustuslikku pookimist. Me harjume muutunud mõtteviisidega märkamatult. Mustvalge maailmataju on pime nende suhtes, kes jäävad pooltoonide alale.
Peame olema valvsad, et õilsatel eesmärkidel, näiteks säästes inimelusid, ei teeks me seda inimeseks olemise arvelt. Et me oskaks vahet teha ajalisel ja ajatul ning peaksime meeles, et tõe monopol ei kuulu inimesele.
### Response:
Katrin Johanson: mitte vaktsiinist, vaid mõtteviisist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Klassis Superbike lähevad eestlastest esikohta püüdma Andry Blank, vennad Mait ja Madis Vestel, Arti Prees ja loodetavasti jõuab Hispaaniast starti ka tänavusel hooajal taas rajale tulnud Hanno Velt. Eesti meistrivõistluste arvestust juhib pärast Lätis ja Leedus toimunud avaetappe kogenud Leedu sõitja Šarunas Pladas (50 p), kellele 31 punktiga järgneb Velt. Kindlasti on oma sõna sekka öelda ka soomlasel Ville Valtonenil, kes Audruringil alati kiiret aega näitab.
Ka Superstock 600 klassis on Jaanus Saarmaa ja Mairon Meius, kes hetkel on punktitabelis vastavalt viiendal ja kuuendal kohal, kindlasti kõrges mängus. Arvestust juhib lätlane Gints Apinis, kes on samuti Pärnus stardis.
Supersport 300 klassis tulevad starti noored tulevikulootused ja oodata on väga tasavägist lahingut. Riia etapi võitis Hugo-Brent Freimann, kuid kindlasti pakuvad talle Audruringil konkurentsi nii tütarlapsed Selyn Kazakova ja Maria Saluste kui teised noored võidusõitjad.
Eesti meistrivõistluste arvestuses osalevad veel külgvankrid, kus tiitli püüdmise soov on Eero Pärmil-Lauri Lipstokil, kuid stardis on ka mitu uut ekipaaži.
Eesti karikavõistluste kõige rohkearvulisem klass on B1200, kus hetkel esikohal leedulane Vitalijus Parakininkas (36 p), kuid nii neljanda punktiskooriga Rannus Ervin kui kõik ülejäänud eestlased soovivad koduraja eelist kindlasti maksma panna.
Kahe päeva jooksul võistlevad veel klassid C600 ja C1200, Biker 24 Rahvaliiga ning Retro.
Laupäeval algavad treeningsõidud kell 17.20, võistlussõidud kell 19. Pühapäeval on treeningute algus kell 10, võistlussõidud algavad kell 15. | Balti riikide kiireimad motoringrajasõitjad kogunevad Audrusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klassis Superbike lähevad eestlastest esikohta püüdma Andry Blank, vennad Mait ja Madis Vestel, Arti Prees ja loodetavasti jõuab Hispaaniast starti ka tänavusel hooajal taas rajale tulnud Hanno Velt. Eesti meistrivõistluste arvestust juhib pärast Lätis ja Leedus toimunud avaetappe kogenud Leedu sõitja Šarunas Pladas (50 p), kellele 31 punktiga järgneb Velt. Kindlasti on oma sõna sekka öelda ka soomlasel Ville Valtonenil, kes Audruringil alati kiiret aega näitab.
Ka Superstock 600 klassis on Jaanus Saarmaa ja Mairon Meius, kes hetkel on punktitabelis vastavalt viiendal ja kuuendal kohal, kindlasti kõrges mängus. Arvestust juhib lätlane Gints Apinis, kes on samuti Pärnus stardis.
Supersport 300 klassis tulevad starti noored tulevikulootused ja oodata on väga tasavägist lahingut. Riia etapi võitis Hugo-Brent Freimann, kuid kindlasti pakuvad talle Audruringil konkurentsi nii tütarlapsed Selyn Kazakova ja Maria Saluste kui teised noored võidusõitjad.
Eesti meistrivõistluste arvestuses osalevad veel külgvankrid, kus tiitli püüdmise soov on Eero Pärmil-Lauri Lipstokil, kuid stardis on ka mitu uut ekipaaži.
Eesti karikavõistluste kõige rohkearvulisem klass on B1200, kus hetkel esikohal leedulane Vitalijus Parakininkas (36 p), kuid nii neljanda punktiskooriga Rannus Ervin kui kõik ülejäänud eestlased soovivad koduraja eelist kindlasti maksma panna.
Kahe päeva jooksul võistlevad veel klassid C600 ja C1200, Biker 24 Rahvaliiga ning Retro.
Laupäeval algavad treeningsõidud kell 17.20, võistlussõidud kell 19. Pühapäeval on treeningute algus kell 10, võistlussõidud algavad kell 15.
### Response:
Balti riikide kiireimad motoringrajasõitjad kogunevad Audrusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meil on väga hea meel alates 9. juulist taasalustada Tallinna-Stockholmi liiniga. See on väga hästi vastu võetud ja seda nii Eesti kui ka Rootsi poole pealt. Rahvast on piisavalt," ütles Tallinki juhatuse liige Piret Mürk-Dubout ERR-ile.
Tallinki kommunikatsioonijuhi edastatud andmete kohaselt oli Tallinna-Stockholmi liini uuesti töölehakkamise esimesel nädalal reisijate arv keskmiselt veidi alla tuhande, kuid juuli kahe viimase nädala reisijate hulk on tõusnud juba umbes 1500 inimeseni väljumise kohta.
Mürk-Dubout sõnul on praeguseks Tallinna-Stockholmi laevaliinil reisivate eestlaste ja rootslaste arv tasakaalustunud, mis tähendab, et Rootsis on huvi ka Eestit külastada.
"Sõnumid meie turismisektorist on jõudnud kenasti rootslasteni. Oleme teinud väga head koostööd nii EAS-iga kui ka saatkondadega. Eesti on piisavalt atraktiivne ja ma rõhutan, et 16 kuud ei ole see liin ju toiminud. Nii et täna, kui me reisijanumbreid vaatame, siis on nii jalgsi kui ka autoga reisijate numbrid mõlemal pool praktiliselt võrdsed," rääkis Tallinki juhatuse liige.
Mürk-Dubout rõhutas korduvalt, et Tallink on kõvasti pingutanud terviseohutuse tagamiseks oma laevadel, reisijaid piisavalt hajutanud. "Me ei ole pardatoitlustuses, laste tegevustes, meelelahutuses ja ostlemisel teinud mingeid järeleandmisi. Näiteks programme on laevas ühe õhtu jooksul kaks korda, et tagada piisav hajutatus. Tahaks, et võimalikult paljud inimesed saaksid sellisel minipuhkusel oma elamused ja naudingud kätte," rääkis ta.
Tallinki juhatuse liige tõi välja ka selle, et Rootsi sisenemiseks peab olema tervisetõend – kas negatiivne testitulemus, mis ei ole vanem kui 48 tundi, täieliku vaktsineerimise tõend, tõend COVID-19 läbipõdemisest viimase kuue kuu jooksul, kuid riiki saab sisse ka ühe vaktsiinisüstiga, kui esimesest süstist on möödas vähemalt 14 päeva. Nooremad kui 17-aastased pääsevat Rootsi ilma tõendita.
Kui praegu sõidab Tallinna ja Stockholmi vahel üks laev, mis tähendab väljumisi ülepäeviti, siis võimaliku teise laeva liinile toomine oleneb nii reisijate huvist kui ka koroonaviiruse olukorrast, ütles Mürk-Dubout. "Praegu oleme otsustanud ainult ühe laevaga seda liini teenindada. Aga kui inimeste huvi suureneb, siis kindlasti saab ka laevu lisada. Aga eks peagi algab sügisperiood ja eks kõik on veidikene ärevad koroonaviiruse delta tüve suhtes. Hetkel on kõik kontrolli all, aga eks me näeme huvi ja viiruse arengut ning siis teeme jooksvalt oma otsused," rääkis ta.
Mürk-Dubout sõnul Riia ja Stockholmi vahelist liini Tallink enne järgmise aasta kevadet taastada ei plaani. | Tallink on Rootsi reiside täitumusega rahul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meil on väga hea meel alates 9. juulist taasalustada Tallinna-Stockholmi liiniga. See on väga hästi vastu võetud ja seda nii Eesti kui ka Rootsi poole pealt. Rahvast on piisavalt," ütles Tallinki juhatuse liige Piret Mürk-Dubout ERR-ile.
Tallinki kommunikatsioonijuhi edastatud andmete kohaselt oli Tallinna-Stockholmi liini uuesti töölehakkamise esimesel nädalal reisijate arv keskmiselt veidi alla tuhande, kuid juuli kahe viimase nädala reisijate hulk on tõusnud juba umbes 1500 inimeseni väljumise kohta.
Mürk-Dubout sõnul on praeguseks Tallinna-Stockholmi laevaliinil reisivate eestlaste ja rootslaste arv tasakaalustunud, mis tähendab, et Rootsis on huvi ka Eestit külastada.
"Sõnumid meie turismisektorist on jõudnud kenasti rootslasteni. Oleme teinud väga head koostööd nii EAS-iga kui ka saatkondadega. Eesti on piisavalt atraktiivne ja ma rõhutan, et 16 kuud ei ole see liin ju toiminud. Nii et täna, kui me reisijanumbreid vaatame, siis on nii jalgsi kui ka autoga reisijate numbrid mõlemal pool praktiliselt võrdsed," rääkis Tallinki juhatuse liige.
Mürk-Dubout rõhutas korduvalt, et Tallink on kõvasti pingutanud terviseohutuse tagamiseks oma laevadel, reisijaid piisavalt hajutanud. "Me ei ole pardatoitlustuses, laste tegevustes, meelelahutuses ja ostlemisel teinud mingeid järeleandmisi. Näiteks programme on laevas ühe õhtu jooksul kaks korda, et tagada piisav hajutatus. Tahaks, et võimalikult paljud inimesed saaksid sellisel minipuhkusel oma elamused ja naudingud kätte," rääkis ta.
Tallinki juhatuse liige tõi välja ka selle, et Rootsi sisenemiseks peab olema tervisetõend – kas negatiivne testitulemus, mis ei ole vanem kui 48 tundi, täieliku vaktsineerimise tõend, tõend COVID-19 läbipõdemisest viimase kuue kuu jooksul, kuid riiki saab sisse ka ühe vaktsiinisüstiga, kui esimesest süstist on möödas vähemalt 14 päeva. Nooremad kui 17-aastased pääsevat Rootsi ilma tõendita.
Kui praegu sõidab Tallinna ja Stockholmi vahel üks laev, mis tähendab väljumisi ülepäeviti, siis võimaliku teise laeva liinile toomine oleneb nii reisijate huvist kui ka koroonaviiruse olukorrast, ütles Mürk-Dubout. "Praegu oleme otsustanud ainult ühe laevaga seda liini teenindada. Aga kui inimeste huvi suureneb, siis kindlasti saab ka laevu lisada. Aga eks peagi algab sügisperiood ja eks kõik on veidikene ärevad koroonaviiruse delta tüve suhtes. Hetkel on kõik kontrolli all, aga eks me näeme huvi ja viiruse arengut ning siis teeme jooksvalt oma otsused," rääkis ta.
Mürk-Dubout sõnul Riia ja Stockholmi vahelist liini Tallink enne järgmise aasta kevadet taastada ei plaani.
### Response:
Tallink on Rootsi reiside täitumusega rahul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juuli alguses alustas rahandusministeerium kampaaniat, mis kutsus inimesi teisest sambast lahkumise avaldust tagasi võtma. Kampaania kõlas erinevates raadiokanalites ja ETV-s, lisaks ka sotsiaalmeedias.
Rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirch ütles "Vikerhommikus", et meelemuutjate arv on veel üsna väike, kuid nädal on jäänud tühistamise avaldust esitada. "Selle kampaania eesmärk oli püüda inimesi, kes olid jäänud kõhklevale seisukohale," sõnas ta.
Kirchi sõnul peab riik andma inimestele suuniseid nende valikuvõimalustest ja järelemõtlemine on siinkohal väga oluline märksõna.
Ta lisas, et järgmise nädalaga proovitakse veel jõuda inimesteni, kes on kõhklejate seas ja kellel pole kindlat sihti, mida väljavõetud rahaga ette võtta. Kirchi sõnul on Kantar Emori uuringust välja tulnud väga konkreetsed sihtgrupid, kes soovivad teisest sambast raha välja võtta – kõrgharidusega naised ja keskealised mehed.
Kirch sõnas, et tühistamise avalduse esitanud inimestelt pole küsitud, miks nad otsustasid lahkumise avalduse tagasi võtta. Ta toob üheks mõjusaks põhjuseks välja aga selle, et sambast lahkumise järel pole võimalik sellega kümne aasta jooksul uuesti liituda.
"Kantar Emori uuringust tuli välja, et inimesed kaalusid seda kui olulist põhjust, et kümme aastat ei saa süsteemis jätkata ja seda enam on vastutus sinu enda õlgadel, kuidas koguda selleks hetkeks, kui enam ei saa või ei soovi töötada," ütles ta.
Kirch lisas, et kuigi teisest sambast lahkumise avalduse on esitanud 159 000 inimest, on sambasse jääjate arv siiski kõrge. "80 protsenti inimestest, kes on teise pensionisambaga liitunud, jätkavad seal kogumist," ütles ta.
Ta sõnas, et kiirustama ei pea ja läbimõtlemise aega jagub, sest teisest sambast lahkuda saab ka järgnevatel aastatel, kuni ei tehta vastavat seadusemuudatust. Lisaks ütles ta, et tulemas on uus kampaania, mis keskendub suures osas venekeelsele elanikkonnale.
"Nende puhul on märgata seda, et rahatarkuse tase võrreldes eesti keelt kõnelevate inimestega on pisut madalam," ütles Kirch.
Kirch lisas, et kampaania on tulemas augusti teises pooles ja septembris ning kutsub üles sellele, et inimesed ei langeks pettuste ohvriteks, kui teise samba raha kätte saavad. Lisaks on tema sõnul kampaania eesmärk juhtida tähelepanu sellele, kuidas raha kasutada ja investeerida. | Teisest sambast lahkumise asjus on ümber mõelnud 3600 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juuli alguses alustas rahandusministeerium kampaaniat, mis kutsus inimesi teisest sambast lahkumise avaldust tagasi võtma. Kampaania kõlas erinevates raadiokanalites ja ETV-s, lisaks ka sotsiaalmeedias.
Rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirch ütles "Vikerhommikus", et meelemuutjate arv on veel üsna väike, kuid nädal on jäänud tühistamise avaldust esitada. "Selle kampaania eesmärk oli püüda inimesi, kes olid jäänud kõhklevale seisukohale," sõnas ta.
Kirchi sõnul peab riik andma inimestele suuniseid nende valikuvõimalustest ja järelemõtlemine on siinkohal väga oluline märksõna.
Ta lisas, et järgmise nädalaga proovitakse veel jõuda inimesteni, kes on kõhklejate seas ja kellel pole kindlat sihti, mida väljavõetud rahaga ette võtta. Kirchi sõnul on Kantar Emori uuringust välja tulnud väga konkreetsed sihtgrupid, kes soovivad teisest sambast raha välja võtta – kõrgharidusega naised ja keskealised mehed.
Kirch sõnas, et tühistamise avalduse esitanud inimestelt pole küsitud, miks nad otsustasid lahkumise avalduse tagasi võtta. Ta toob üheks mõjusaks põhjuseks välja aga selle, et sambast lahkumise järel pole võimalik sellega kümne aasta jooksul uuesti liituda.
"Kantar Emori uuringust tuli välja, et inimesed kaalusid seda kui olulist põhjust, et kümme aastat ei saa süsteemis jätkata ja seda enam on vastutus sinu enda õlgadel, kuidas koguda selleks hetkeks, kui enam ei saa või ei soovi töötada," ütles ta.
Kirch lisas, et kuigi teisest sambast lahkumise avalduse on esitanud 159 000 inimest, on sambasse jääjate arv siiski kõrge. "80 protsenti inimestest, kes on teise pensionisambaga liitunud, jätkavad seal kogumist," ütles ta.
Ta sõnas, et kiirustama ei pea ja läbimõtlemise aega jagub, sest teisest sambast lahkuda saab ka järgnevatel aastatel, kuni ei tehta vastavat seadusemuudatust. Lisaks ütles ta, et tulemas on uus kampaania, mis keskendub suures osas venekeelsele elanikkonnale.
"Nende puhul on märgata seda, et rahatarkuse tase võrreldes eesti keelt kõnelevate inimestega on pisut madalam," ütles Kirch.
Kirch lisas, et kampaania on tulemas augusti teises pooles ja septembris ning kutsub üles sellele, et inimesed ei langeks pettuste ohvriteks, kui teise samba raha kätte saavad. Lisaks on tema sõnul kampaania eesmärk juhtida tähelepanu sellele, kuidas raha kasutada ja investeerida.
### Response:
Teisest sambast lahkumise asjus on ümber mõelnud 3600 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Talibani võitlejad tegutsevad juba Kandahari äärelinnades, teatas The Times.
"Võitlus on intensiivistunud. Taliban on lähedal ja olukord on halb," ütles kohalik Afganistani valitsusametnik Abduljalil Amin.
"Neljapäeva õhtul oli Talibani tagasitõrjumiseks vaja seitset õhurünnakut. Inimesed põgenevad teistesse provintsidesse. Paljud on siiski oma kodudes lõksus ja neil puudub juurdepääs toidule ja veele," lisas Amin.
USA sõjavägi kinnitas, et korraldas Kandahari provintsi ümbruses Talibani vastu mitu õhurünnakut. Siiski on suur osa USA õhujõududest juba Afganistanist välja viidud. Pentagon ei avaldanud samuti, milliseid relvi rünnakutes kasutati.
Kandahari kaitse tagamiseks, on Afganistani valitsus saatnud juurde lisajõude. Valitsuse peamine prioriteet on kontrollida lennujaama. See võimaldab jätkata Talibani vastaseid õhurünnakuid.
Afganistani valitsuse kõrge ametniku sõnul oleks Kandahari langus märkimisväärne kaotus. "See annaks Talibanile mitte ainult geograafilise eelise, vaid ka suurema legitiimsuse Afganistanis, "ütles ametnik.
Lisaks strateegilisele tähtsusele on Kandaharil Talibani jaoks ka sümboolne tähendus. Kandahari provintsis asutati Talibani organisatsioon.
1994. aastal vallutas Taliban oma endise liidri Muhammad Omari juhtimisel Kandahari. Linnas kehtestati range islamistlik kord. Pärast linna vallutamist kingiti Omarile Kandahari kuulsaim reliikvia-mantel, mis kuulus väidetavalt prohvet Muhamedile.
Pärast Kandahari hõivamist, vallutas Taliban paar aastat hiljem ka riigi pealinna Kabuli. Samal aastal pakkus Omar peavarju ka Osama bin Ladenile, teatas The Times. | Times: Taliban valmistub Kandahari ründamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Talibani võitlejad tegutsevad juba Kandahari äärelinnades, teatas The Times.
"Võitlus on intensiivistunud. Taliban on lähedal ja olukord on halb," ütles kohalik Afganistani valitsusametnik Abduljalil Amin.
"Neljapäeva õhtul oli Talibani tagasitõrjumiseks vaja seitset õhurünnakut. Inimesed põgenevad teistesse provintsidesse. Paljud on siiski oma kodudes lõksus ja neil puudub juurdepääs toidule ja veele," lisas Amin.
USA sõjavägi kinnitas, et korraldas Kandahari provintsi ümbruses Talibani vastu mitu õhurünnakut. Siiski on suur osa USA õhujõududest juba Afganistanist välja viidud. Pentagon ei avaldanud samuti, milliseid relvi rünnakutes kasutati.
Kandahari kaitse tagamiseks, on Afganistani valitsus saatnud juurde lisajõude. Valitsuse peamine prioriteet on kontrollida lennujaama. See võimaldab jätkata Talibani vastaseid õhurünnakuid.
Afganistani valitsuse kõrge ametniku sõnul oleks Kandahari langus märkimisväärne kaotus. "See annaks Talibanile mitte ainult geograafilise eelise, vaid ka suurema legitiimsuse Afganistanis, "ütles ametnik.
Lisaks strateegilisele tähtsusele on Kandaharil Talibani jaoks ka sümboolne tähendus. Kandahari provintsis asutati Talibani organisatsioon.
1994. aastal vallutas Taliban oma endise liidri Muhammad Omari juhtimisel Kandahari. Linnas kehtestati range islamistlik kord. Pärast linna vallutamist kingiti Omarile Kandahari kuulsaim reliikvia-mantel, mis kuulus väidetavalt prohvet Muhamedile.
Pärast Kandahari hõivamist, vallutas Taliban paar aastat hiljem ka riigi pealinna Kabuli. Samal aastal pakkus Omar peavarju ka Osama bin Ladenile, teatas The Times.
### Response:
Times: Taliban valmistub Kandahari ründamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | TS Laevade juhatuse esimees Indrek Randveer ütles ERR-ile, et neljapäevaõhtuste järjekordade lahendamine läks "tip-topilt." Tema sõnul saadi mõlemad kaid tühjaks pärast keskööd, Kuivastu kell 00.14 ja Virtsu kell 00.44.
Randveer ütles, et kindlasti on ka täna järjekorrad, sest on reede ning nii Hiiumaal kui Saaremaal on sellel nädalavahetusel üritused. Ta ütles, et praamid sõidavad vabagraafikuga ning ka broneeringud on üldjärjekorras.
"Palume klientidel varem välja tulla. Arvestada tuleb kolme- kuni neljatunniste järjekordadega," ütles Randveer.
Ta soovitas klientidel kaaluda ka teisi transpordiliike, sest bussid lastakse laevale eelisjärjekorras ning ka lennureise on juurde pandud.
Randveeri sõnul läheb Regula öösel vastu laupäeva Saaremaalt Hiiumaale. Ta ütles, et neil on esmaspäeval transpordiameti ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerumiga koosolek, kus otsustatakse, mis saab järgmisel nädalal.
Randveer nentis, et Hiiumaal on nüüd väiksema laeva tõttu uus olukord. Ta ütles, et raskeimad on ilmselt reedel mandrilt saarele minemine ning pühapäeval saarelt mandrile tulemine.
"Soovitame hajutada reisiplaane, kasutada näiteks esmaspäeva," ütles Randveer.
Tallinna ja Kuressaare vahel lendava NyxAiri juhataja Jaanus Ojamets ütles, et nad on lisanud ühe lennu päevas reedeks, laupäevaks ja pühapäevaks.
Tema sõnul on plaanipärased lennud välja müüdud, kuid lisalendudele veel pileteid on.
Ojamets ütles, et praegu on neilt ainult need kolm lisalendu palutud. | Saaremaale soovijad ei pääse ka reedel tundidepikkusest ootamisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
TS Laevade juhatuse esimees Indrek Randveer ütles ERR-ile, et neljapäevaõhtuste järjekordade lahendamine läks "tip-topilt." Tema sõnul saadi mõlemad kaid tühjaks pärast keskööd, Kuivastu kell 00.14 ja Virtsu kell 00.44.
Randveer ütles, et kindlasti on ka täna järjekorrad, sest on reede ning nii Hiiumaal kui Saaremaal on sellel nädalavahetusel üritused. Ta ütles, et praamid sõidavad vabagraafikuga ning ka broneeringud on üldjärjekorras.
"Palume klientidel varem välja tulla. Arvestada tuleb kolme- kuni neljatunniste järjekordadega," ütles Randveer.
Ta soovitas klientidel kaaluda ka teisi transpordiliike, sest bussid lastakse laevale eelisjärjekorras ning ka lennureise on juurde pandud.
Randveeri sõnul läheb Regula öösel vastu laupäeva Saaremaalt Hiiumaale. Ta ütles, et neil on esmaspäeval transpordiameti ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerumiga koosolek, kus otsustatakse, mis saab järgmisel nädalal.
Randveer nentis, et Hiiumaal on nüüd väiksema laeva tõttu uus olukord. Ta ütles, et raskeimad on ilmselt reedel mandrilt saarele minemine ning pühapäeval saarelt mandrile tulemine.
"Soovitame hajutada reisiplaane, kasutada näiteks esmaspäeva," ütles Randveer.
Tallinna ja Kuressaare vahel lendava NyxAiri juhataja Jaanus Ojamets ütles, et nad on lisanud ühe lennu päevas reedeks, laupäevaks ja pühapäevaks.
Tema sõnul on plaanipärased lennud välja müüdud, kuid lisalendudele veel pileteid on.
Ojamets ütles, et praegu on neilt ainult need kolm lisalendu palutud.
### Response:
Saaremaale soovijad ei pääse ka reedel tundidepikkusest ootamisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nõunikuna jätkamise eesmärk on tagada sujuvam üleminek ühelt asekantslerilt teisele, ütles Priske Delfile.
Priske kommenteeris, et sotsiaalministeeriumis on teemad laiad ning Maris Jessel on neis olnud suur roll. "Selle rolli peab uus inimene üle võtma. Ei tahaks, et tekiks infokadu või segadust," põhjendas Priske Jesse jätkamist tema nõunikuna.
Siiski tõi kantsler välja, et Jesse koht nõunikuna võib jääda ajutiseks. Jesse amet vaadatakse üle pärast seda, kui uus terviseala asekantsler Heidi Alasepp saab ametis töörütmi ja teemadega sina peale. | Maris Jesse jätkab sotsiaalministeeriumis nõunikuna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nõunikuna jätkamise eesmärk on tagada sujuvam üleminek ühelt asekantslerilt teisele, ütles Priske Delfile.
Priske kommenteeris, et sotsiaalministeeriumis on teemad laiad ning Maris Jessel on neis olnud suur roll. "Selle rolli peab uus inimene üle võtma. Ei tahaks, et tekiks infokadu või segadust," põhjendas Priske Jesse jätkamist tema nõunikuna.
Siiski tõi kantsler välja, et Jesse koht nõunikuna võib jääda ajutiseks. Jesse amet vaadatakse üle pärast seda, kui uus terviseala asekantsler Heidi Alasepp saab ametis töörütmi ja teemadega sina peale.
### Response:
Maris Jesse jätkab sotsiaalministeeriumis nõunikuna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui keskmise palga nõude kehtestamise eesmärgiks on suunata ettevõtted värbama välisriikidest kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste, eeskätt ITK valdkonna jaoks, siis nende spetsialistide palgatase on kõikjal kõrgem kui praegune Eesti keskmine palk ning globaalne turg reguleerib palgataset riigi sekkumiseta ka ise.
Teisalt on keskmise palga nõue tekitanud ranged piirangud lihtsama töö tegijate hankimiseks, milleks meil Eestis inimesi lihtsalt enam ei jagu.
Töötukassa värske tööjõubaromeeter osutab taas suurele tööjõupuudusele ning seniselt jätkates kasvab lumepall hoogsalt edasi. Nii ei oska mina küll öelda, kes remondib Eestis kümne aasta pärast torud, põrandad ja autod, sest eestlasi meil selleks tööks enam ei jagu.
Võrdne kohtlemine ja sotsiaalsed garantiid
"Teisalt, kui ettevõtja tõstab kõigi laomeeste palgad samale tasemele ning kui kõik teisedki ettevõtted talitavad samamoodi, siis see ei lahenda probleemi."
Keskmise palga nõue on tekitanud olukorra, et ettevõtja peab ukrainlasest laomehele maksma 1500 eurot, kuigi eestlastest ametikaaslaste palgatase sinna ei küüni. Ühelt poolt on ettevõtte moraalne kohustus tagada töötajate võrdne kohtlemine, "moraalne" just seepärast, et tegelikkuses keegi seda ei kontrolli. Teisalt, kui ettevõtja tõstab kõigi laomeeste palgad samale tasemele ning kui kõik teisedki ettevõtted talitavad samamoodi, siis see ei lahenda probleemi.
Vastupidi, murekoht hoopis süveneb, sest võrdsuse eesmärgil töötajate tasude tõstmisega tõuseb omakorda ka keskmine palk ning turumoonutusest tekkinud fiaskos pole ettevõtjale palju variante. Nii ongi lihtsam hankida tööjõudu kolmandate osapoolte kaudu, ise pead vaevamata, ega pole mööda hiilitud keskmise palga nõudest või kas töötajatel on olemas sotsiaalsed garantiid, sealhulgas vajadusel tasuta arstiabi.
Keskmise palga nõue moonutab tegelikku palgataset
Keskmise palga nõue moonutab lihtsamate ametite palgataset ning paneb ebaõiglasesse olukorda need ettevõtted, kellel pole tööjõuvajaduse katmiseks välistööjõu hankimisel alternatiive. Selline nõue vähendab ettevõtete konkurentsivõimet ning Eesti majanduse atraktiivsust ja investeerimiskeskkonna väljavaateid.
Kui kardetakse, et tööjõu sisseränne Eestisse toob kaasa madalad palgad, siis tegelikult praegune omamoodi sundseisus tööjõu sissetoomisega skeemitamine hoiabki palgad madalal.
Palganõude eiramiseks tulevad välistöötajad Eestisse teise Euroopa Liidu riigi töölepinguga (näiteks Poolast) või tavalise turistina, kellel pole ühegi riigi töölepingut. Eestis pakuvad aga teenust paljud vahendajad, kes ei vastuta selle eest, kuhu ja kuidas maksud makstakse või kas need üldse ära makstakse.
Ukraina laomehe toimetuleku pärast, kes teeniks Eestis kõrgemat palka kui samal ametikohal töötavad eestlased, tunneb riik justkui hirmsasti muret. Aga miks näiteks igapäevaselt oma eluga riskivate päästjate puhul sama ei tehta? | Heikki Mäki: riik paneb keskmise palga nõudega vastutuse ettevõtja õlule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui keskmise palga nõude kehtestamise eesmärgiks on suunata ettevõtted värbama välisriikidest kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste, eeskätt ITK valdkonna jaoks, siis nende spetsialistide palgatase on kõikjal kõrgem kui praegune Eesti keskmine palk ning globaalne turg reguleerib palgataset riigi sekkumiseta ka ise.
Teisalt on keskmise palga nõue tekitanud ranged piirangud lihtsama töö tegijate hankimiseks, milleks meil Eestis inimesi lihtsalt enam ei jagu.
Töötukassa värske tööjõubaromeeter osutab taas suurele tööjõupuudusele ning seniselt jätkates kasvab lumepall hoogsalt edasi. Nii ei oska mina küll öelda, kes remondib Eestis kümne aasta pärast torud, põrandad ja autod, sest eestlasi meil selleks tööks enam ei jagu.
Võrdne kohtlemine ja sotsiaalsed garantiid
"Teisalt, kui ettevõtja tõstab kõigi laomeeste palgad samale tasemele ning kui kõik teisedki ettevõtted talitavad samamoodi, siis see ei lahenda probleemi."
Keskmise palga nõue on tekitanud olukorra, et ettevõtja peab ukrainlasest laomehele maksma 1500 eurot, kuigi eestlastest ametikaaslaste palgatase sinna ei küüni. Ühelt poolt on ettevõtte moraalne kohustus tagada töötajate võrdne kohtlemine, "moraalne" just seepärast, et tegelikkuses keegi seda ei kontrolli. Teisalt, kui ettevõtja tõstab kõigi laomeeste palgad samale tasemele ning kui kõik teisedki ettevõtted talitavad samamoodi, siis see ei lahenda probleemi.
Vastupidi, murekoht hoopis süveneb, sest võrdsuse eesmärgil töötajate tasude tõstmisega tõuseb omakorda ka keskmine palk ning turumoonutusest tekkinud fiaskos pole ettevõtjale palju variante. Nii ongi lihtsam hankida tööjõudu kolmandate osapoolte kaudu, ise pead vaevamata, ega pole mööda hiilitud keskmise palga nõudest või kas töötajatel on olemas sotsiaalsed garantiid, sealhulgas vajadusel tasuta arstiabi.
Keskmise palga nõue moonutab tegelikku palgataset
Keskmise palga nõue moonutab lihtsamate ametite palgataset ning paneb ebaõiglasesse olukorda need ettevõtted, kellel pole tööjõuvajaduse katmiseks välistööjõu hankimisel alternatiive. Selline nõue vähendab ettevõtete konkurentsivõimet ning Eesti majanduse atraktiivsust ja investeerimiskeskkonna väljavaateid.
Kui kardetakse, et tööjõu sisseränne Eestisse toob kaasa madalad palgad, siis tegelikult praegune omamoodi sundseisus tööjõu sissetoomisega skeemitamine hoiabki palgad madalal.
Palganõude eiramiseks tulevad välistöötajad Eestisse teise Euroopa Liidu riigi töölepinguga (näiteks Poolast) või tavalise turistina, kellel pole ühegi riigi töölepingut. Eestis pakuvad aga teenust paljud vahendajad, kes ei vastuta selle eest, kuhu ja kuidas maksud makstakse või kas need üldse ära makstakse.
Ukraina laomehe toimetuleku pärast, kes teeniks Eestis kõrgemat palka kui samal ametikohal töötavad eestlased, tunneb riik justkui hirmsasti muret. Aga miks näiteks igapäevaselt oma eluga riskivate päästjate puhul sama ei tehta?
### Response:
Heikki Mäki: riik paneb keskmise palga nõudega vastutuse ettevõtja õlule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selle aasta märsist juunini moodustasid elektriautod 7,5 protsenti kõigist Euroopas müüdud uutest autodest. Eelmise aasta teises kvartalis oli elektriautode müügi osakaal 3,5 protsenti. | Autotootjate liit : elektriautode müügi osakaal Euroopas kahekordistus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selle aasta märsist juunini moodustasid elektriautod 7,5 protsenti kõigist Euroopas müüdud uutest autodest. Eelmise aasta teises kvartalis oli elektriautode müügi osakaal 3,5 protsenti.
### Response:
Autotootjate liit : elektriautode müügi osakaal Euroopas kahekordistus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näituse kuraator Andra Orni sõnul on väljapanekul esitletud looming kunstnikule iseloomulikult ühiskonnakriitiline ning tõstab esile aktuaalsed ja igavikulised teemad nutika ning humoorika pildi- ja sõnamängu kaudu.
"Peenekoeliste ja detailiküllaste ofortide poolest rahvusvaheliselt tunnustatud Vello Vinna nime teab iga kunstiteadlikum inimene, seda eriti pärast tegusat 2020. aastat. Siis sai Vinna loomingut vaadata ülevaatenäitusel Kumus ning Tartu kunstimajas leidis aset tema meistriteoste popilik uustõlgendus koostöös Kiwaga," lausus Orn. Lisaks valmis Tartus Vinna teosest inspireeritud seinamaaling kortermaja otsaseinale, mis on tema loomingut tutvustanud ka laiemale publikule.
Vello Vinna näituse "Kaksipidine" väljapanek koosneb ligi 60 teosest ning keskendub eelkõige kunstniku uuemale, 2000. aastatel valminud loomingule. Aastal 1994 tegi Vello Vinn oma loomingus olulise pöörde ja liikus detailirohketest ofortidest edasi kuivnõela tehnika juurde. Tööde valmimisel muutusid oluliseks erinevatest detailidest koostatud, trükkimisel sügavat reljeefi andev tehnika ja intensiivne värvilahendus.
Varasemate töödele omasest tohutust sümbolikeelest on alles jäänud puhastatud elemendid, küllusest ning täidetud ruumist õhuline ja selge sõnum. Näitusel on eksponeeritud mitmeid rahvusvahelisi auhindu võitnud graafikateosed, mis on kodumaisele publikule vähem teada, nende seas 2001. aastal Uzice 5. rahvusvahelisel graafikabiennaalil Kuldnõela auhinna pälvinud "Käsijalgne" ja 2003. aastal Kuldnõela pälvinud "Kiviaeg".
"Valdav osa uusloomingust on Vinn loonud seeriatena, mis toimivad tugevas dialoogis ja loovad kindlas järgnevuses visuaalse terviku. Vinna kujutised on sageli mitmetasandilised, kus üks kujutis võib omakorda osutuda suurema kujutise osaks ning sõna ja pilt on omavahel seotud ja kasvavad teineteisest välja," lisas Orn. "Kunstniku kujundikeel on aastatega muutunud dekoratiivsemaks ja värvilisemaks, kuid autorile omane keelemänguliste uperpallide ning sürrealistlike assotsiatsioonide mõttetihe maailm on jäänud samaks. Kunstniku omailma loomise allikaks on jätkuvalt keskkond, tehnika, tsivilisatsioon ja inimkonna globaalsed arengud."
Vello Vinn (s 1939) on lõpetanud 1968. aastal klaasikunstnikuna Eesti NSV riikliku kunstiinstituudi, kuid on tuntud graafiku ja illustraatorina. Tema lemmiktehnikateks kujunesid ofort ja kuivnõel. Oma esimese preemia sai ta 1971. aastal Ljubljana graafikabiennaalil ning seni viimase suurema tunnustuse Kristjan Raua preemia näol 2015. aastal ja 2020. aasta Kulka kujutava ja rakenduskunsti elutööpreemia. | Endla teatris avatakse Vello Vinna näitus "Kaksipidine" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näituse kuraator Andra Orni sõnul on väljapanekul esitletud looming kunstnikule iseloomulikult ühiskonnakriitiline ning tõstab esile aktuaalsed ja igavikulised teemad nutika ning humoorika pildi- ja sõnamängu kaudu.
"Peenekoeliste ja detailiküllaste ofortide poolest rahvusvaheliselt tunnustatud Vello Vinna nime teab iga kunstiteadlikum inimene, seda eriti pärast tegusat 2020. aastat. Siis sai Vinna loomingut vaadata ülevaatenäitusel Kumus ning Tartu kunstimajas leidis aset tema meistriteoste popilik uustõlgendus koostöös Kiwaga," lausus Orn. Lisaks valmis Tartus Vinna teosest inspireeritud seinamaaling kortermaja otsaseinale, mis on tema loomingut tutvustanud ka laiemale publikule.
Vello Vinna näituse "Kaksipidine" väljapanek koosneb ligi 60 teosest ning keskendub eelkõige kunstniku uuemale, 2000. aastatel valminud loomingule. Aastal 1994 tegi Vello Vinn oma loomingus olulise pöörde ja liikus detailirohketest ofortidest edasi kuivnõela tehnika juurde. Tööde valmimisel muutusid oluliseks erinevatest detailidest koostatud, trükkimisel sügavat reljeefi andev tehnika ja intensiivne värvilahendus.
Varasemate töödele omasest tohutust sümbolikeelest on alles jäänud puhastatud elemendid, küllusest ning täidetud ruumist õhuline ja selge sõnum. Näitusel on eksponeeritud mitmeid rahvusvahelisi auhindu võitnud graafikateosed, mis on kodumaisele publikule vähem teada, nende seas 2001. aastal Uzice 5. rahvusvahelisel graafikabiennaalil Kuldnõela auhinna pälvinud "Käsijalgne" ja 2003. aastal Kuldnõela pälvinud "Kiviaeg".
"Valdav osa uusloomingust on Vinn loonud seeriatena, mis toimivad tugevas dialoogis ja loovad kindlas järgnevuses visuaalse terviku. Vinna kujutised on sageli mitmetasandilised, kus üks kujutis võib omakorda osutuda suurema kujutise osaks ning sõna ja pilt on omavahel seotud ja kasvavad teineteisest välja," lisas Orn. "Kunstniku kujundikeel on aastatega muutunud dekoratiivsemaks ja värvilisemaks, kuid autorile omane keelemänguliste uperpallide ning sürrealistlike assotsiatsioonide mõttetihe maailm on jäänud samaks. Kunstniku omailma loomise allikaks on jätkuvalt keskkond, tehnika, tsivilisatsioon ja inimkonna globaalsed arengud."
Vello Vinn (s 1939) on lõpetanud 1968. aastal klaasikunstnikuna Eesti NSV riikliku kunstiinstituudi, kuid on tuntud graafiku ja illustraatorina. Tema lemmiktehnikateks kujunesid ofort ja kuivnõel. Oma esimese preemia sai ta 1971. aastal Ljubljana graafikabiennaalil ning seni viimase suurema tunnustuse Kristjan Raua preemia näol 2015. aastal ja 2020. aasta Kulka kujutava ja rakenduskunsti elutööpreemia.
### Response:
Endla teatris avatakse Vello Vinna näitus "Kaksipidine" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 65,4 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 1,8 protsenti, teatas terviseamet.
Ööpäeva jooksul uusi COVID-19 haigusjuhtumeid ei avatud, haiglaravi vajab 18 patsienti. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 59 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased kümme inimest (55 protsenti).
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 48 inimesel. 35 uutest Harjumaa haigusjuhtumitest on Tallinnas.
Tartumaale lisandus 11, Pärnumaale neli, Viljandimaale kolm, Ida-Viru-, Lääne-, Valga- ja Võrumaale kaks, Hiiu-, Jõgeva-, Põlva-, Rapla- ja Saaremaale üks uus nakkusjuht. Teistesse maakondadesse uusi nakkusjuhte ei lisandunud. Viiel juhul rahvastikuregistrijärgne elukoht puudus.
Ööpäeva jooksul manustati 7753 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 612 683 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 538 011 inimesel. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 55,4 protsenti. | Ööpäevaga tuvastati 84 uut koroonapositiivset | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 65,4 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 1,8 protsenti, teatas terviseamet.
Ööpäeva jooksul uusi COVID-19 haigusjuhtumeid ei avatud, haiglaravi vajab 18 patsienti. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 59 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased kümme inimest (55 protsenti).
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 48 inimesel. 35 uutest Harjumaa haigusjuhtumitest on Tallinnas.
Tartumaale lisandus 11, Pärnumaale neli, Viljandimaale kolm, Ida-Viru-, Lääne-, Valga- ja Võrumaale kaks, Hiiu-, Jõgeva-, Põlva-, Rapla- ja Saaremaale üks uus nakkusjuht. Teistesse maakondadesse uusi nakkusjuhte ei lisandunud. Viiel juhul rahvastikuregistrijärgne elukoht puudus.
Ööpäeva jooksul manustati 7753 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 612 683 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 538 011 inimesel. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 55,4 protsenti.
### Response:
Ööpäevaga tuvastati 84 uut koroonapositiivset |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nord Stream 2 alustab tööd aasta lõpus. Selle käigus saab Venemaa gaasifirma Gazprom jõuda Euroopa klientideni ilma Ukrainat läbivaid torustikke kasutamata, teatas Financial Times.
Ukraina, Poola ja teised Ida-Euroopa riigid kardavad, et Moskva mõju Euroopa energiavarustusele kasvab. Kardetakse samuti, et Kiiev jääb aastas ilma kahe miljardi dollari suurusest transiiditasust.
USA presidendi Joe Bideni administratsioon tahab suhteid Saksamaaga parandada. USA loobus seetõttu vastuseisust torujuhtme projektile. Berliin lubas vastutasuks kaitsta Ukrainat ja Euroopat võimalike Venemaa ohtude eest. Samuti toetab Saksamaa rahaliselt Ukraina energiaprojekte.
Berliini lubadused siiski ei veennud torujuhtme vastaseid kriitikuid. Ukraina ja Poola välisministrid ütlesid ühisavalduses, et Berliini lubadused olid pealiskaudsed.
"Kutsume USA-d ja Saksamaad üles adekvaatselt adresseerima meie regiooni julgeolekukriisi, millest Venemaa on ainus kasusaaja. Kiiev ja Varssavi jätkavad koostööd liitlastega, et võidelda torujuhtme vastu," teatasid ministrid.
"Saksamaa ja USA kokkulepe loob tohutu julgeolekulünga NATO idapoolsele küljele," ütles Poola riigi toetatud rahvusvaheliste suhete instituudi juht Slawomir Debski.
Ukraina ametnikud ütlesid, et nad ei toeta USA sanktsioonide vahetamist Saksamaa teoreetiliste lubaduste vastu.
"Ukraina riiklik suveräänsus vajab konkreetseid garantiisid. USA sanktsioonid on peamine hoiatav vahend Venemaa käimasoleva agressiooni vastu Ukrainas," ütles Ukraina riikliku gaasiettevõtte Naftogaz tegevjuht Juri Vitrenko.
USA välisministeerium leiab samuti endiselt, et Nord Stream 2 projekt on Euroopa jaoks halb tehing.
Merkel väitis siiski neljapäeval, et Saksamaa on vajaduse korral valmis kehtestama Venemaa vastaseid sanktsioone. | Nord Stream 2 kriitikud: Kreml võib kasutada torujuhet poliitilise relvana | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nord Stream 2 alustab tööd aasta lõpus. Selle käigus saab Venemaa gaasifirma Gazprom jõuda Euroopa klientideni ilma Ukrainat läbivaid torustikke kasutamata, teatas Financial Times.
Ukraina, Poola ja teised Ida-Euroopa riigid kardavad, et Moskva mõju Euroopa energiavarustusele kasvab. Kardetakse samuti, et Kiiev jääb aastas ilma kahe miljardi dollari suurusest transiiditasust.
USA presidendi Joe Bideni administratsioon tahab suhteid Saksamaaga parandada. USA loobus seetõttu vastuseisust torujuhtme projektile. Berliin lubas vastutasuks kaitsta Ukrainat ja Euroopat võimalike Venemaa ohtude eest. Samuti toetab Saksamaa rahaliselt Ukraina energiaprojekte.
Berliini lubadused siiski ei veennud torujuhtme vastaseid kriitikuid. Ukraina ja Poola välisministrid ütlesid ühisavalduses, et Berliini lubadused olid pealiskaudsed.
"Kutsume USA-d ja Saksamaad üles adekvaatselt adresseerima meie regiooni julgeolekukriisi, millest Venemaa on ainus kasusaaja. Kiiev ja Varssavi jätkavad koostööd liitlastega, et võidelda torujuhtme vastu," teatasid ministrid.
"Saksamaa ja USA kokkulepe loob tohutu julgeolekulünga NATO idapoolsele küljele," ütles Poola riigi toetatud rahvusvaheliste suhete instituudi juht Slawomir Debski.
Ukraina ametnikud ütlesid, et nad ei toeta USA sanktsioonide vahetamist Saksamaa teoreetiliste lubaduste vastu.
"Ukraina riiklik suveräänsus vajab konkreetseid garantiisid. USA sanktsioonid on peamine hoiatav vahend Venemaa käimasoleva agressiooni vastu Ukrainas," ütles Ukraina riikliku gaasiettevõtte Naftogaz tegevjuht Juri Vitrenko.
USA välisministeerium leiab samuti endiselt, et Nord Stream 2 projekt on Euroopa jaoks halb tehing.
Merkel väitis siiski neljapäeval, et Saksamaa on vajaduse korral valmis kehtestama Venemaa vastaseid sanktsioone.
### Response:
Nord Stream 2 kriitikud: Kreml võib kasutada torujuhet poliitilise relvana |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimasena tagasid edasipääsu FC Tallinn ja FCI Tallinn, kes alistasid vastavalt JK Loo ja Tallinna FC Hell Hundi.
Reedel, 23. juulil võõrustab Tartu FC Helios teises ringis kell 19.00 Rakvere JK Tarvast. Laupäeval kell 19.00 kohtuvad Raeküla staadionil III liiga klubi Pärnu JK Poseidon ja Premium liiga meeskond FC Kuressaare.
Üks mäng 32 parema seas on juba ka peetud, kui Tallinna FC Ararat alistas 6:0 FC EstHam Unitedi. Pärnu Jalgpalliklubi ja Tallinna JK Legion U-21 vaheline kohtumine on Pärnu meeskonna koroonajuhtumi tõttu edasi lükatud, uus toimumisaeg teatatakse esimesel võimalusel.
Euromängudes osalevad klubid FC Flora, Paide Linnameeskond ja FCI Levadia alustavad karikavõistlustega 1/16-finaalidest. | Tipneri karikavõistlustel on selgunud teise ringi pääsejad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimasena tagasid edasipääsu FC Tallinn ja FCI Tallinn, kes alistasid vastavalt JK Loo ja Tallinna FC Hell Hundi.
Reedel, 23. juulil võõrustab Tartu FC Helios teises ringis kell 19.00 Rakvere JK Tarvast. Laupäeval kell 19.00 kohtuvad Raeküla staadionil III liiga klubi Pärnu JK Poseidon ja Premium liiga meeskond FC Kuressaare.
Üks mäng 32 parema seas on juba ka peetud, kui Tallinna FC Ararat alistas 6:0 FC EstHam Unitedi. Pärnu Jalgpalliklubi ja Tallinna JK Legion U-21 vaheline kohtumine on Pärnu meeskonna koroonajuhtumi tõttu edasi lükatud, uus toimumisaeg teatatakse esimesel võimalusel.
Euromängudes osalevad klubid FC Flora, Paide Linnameeskond ja FCI Levadia alustavad karikavõistlustega 1/16-finaalidest.
### Response:
Tipneri karikavõistlustel on selgunud teise ringi pääsejad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 32-aastase Husseini dopinguproovist leiti keelatud ainete niketamiidi ja metaboliidi jälgi.
"Šveitsi olümpiakomitee distsiplinaarkomisjon määras Husseinile üheksa kuu pikkuse võistluskeelu, mis hakkas kehtima 16. juulist," teatas Šveitsi olümpiakomitee reedeses pressiteates.
"Minu unistus Tokyo olümpiamängudest on läbi. Sain üheksa kuu pikkuse võistluskeelu," kirjutas Hussein ühismeedias. "Üks tablett (Gly-Coramin) sisaldas keelatud ainet. Tegin vea, millel on tõsised tagajärjed."
Šveitsi tõkkejooksja isiklik tippmark on 48,45, mille Hussein on jooksnud nii 2015. kui 2017. aastal. Seitse aastat tagasi Euroopa meistriks tulles edestas ta hõbedale tulnud Rasmus Mägi ja pronksi võitnud venelast Denis Kudrjavtsevit. 2016. aasta EM-il sai Hussein kaela pronksmedali. | Mägi konkurent jääb positiivse dopinguproovi tõttu olümpialt kõrvale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
32-aastase Husseini dopinguproovist leiti keelatud ainete niketamiidi ja metaboliidi jälgi.
"Šveitsi olümpiakomitee distsiplinaarkomisjon määras Husseinile üheksa kuu pikkuse võistluskeelu, mis hakkas kehtima 16. juulist," teatas Šveitsi olümpiakomitee reedeses pressiteates.
"Minu unistus Tokyo olümpiamängudest on läbi. Sain üheksa kuu pikkuse võistluskeelu," kirjutas Hussein ühismeedias. "Üks tablett (Gly-Coramin) sisaldas keelatud ainet. Tegin vea, millel on tõsised tagajärjed."
Šveitsi tõkkejooksja isiklik tippmark on 48,45, mille Hussein on jooksnud nii 2015. kui 2017. aastal. Seitse aastat tagasi Euroopa meistriks tulles edestas ta hõbedale tulnud Rasmus Mägi ja pronksi võitnud venelast Denis Kudrjavtsevit. 2016. aasta EM-il sai Hussein kaela pronksmedali.
### Response:
Mägi konkurent jääb positiivse dopinguproovi tõttu olümpialt kõrvale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kas rahandusministeeriumil on plaanis Euroopa Liidu kliimapoliitika ettepanekute valguses esitada Vabariigi Valitsusele ülevaatamiseks õlitehase investeeringu uuendatud tasuvusarvutused, mis võtavad arvesse olukorra dünaamikat ja erinevaid arengustsenaariume? Kas ministeeriumil on kavas uuendada vajaduse korral otsuseid AS-i Eesti Energia aktsiakapitali asjus?" küsib Holm oma kirjas, mis on adresseeritud praegu ka rahandusministri ülesandeid täitvale justiitsministrile Maris Laurile.
Riigikontrolör viitab sellele, et kui valitsus 27. märtsil 2020 volitas rahandusministrit suurendama Eesti Energia aktsiakapitali 125 miljoni euro võrra, et sellega muu hulgas uus põlevkiviõlitehas rajada, siis öeldi otsuses, et hiljemalt 1. juunil 2020 esitab rahandusministeerium valitsusele investeeringuga seotud uued tasuvusarvutused. "Riigikontrollile teadaolevalt ei ole valitsusele selliseid arvutusi esitatud," tõdeb Holm.
Teiseks toob Holm välja Eesti toetuse Euroopa Komisjoni pakutud roheleppele ning valitsuse tegevusprogrammi punkti, mis seab eesmärgiks loobuda täielikult põlevkivi kasutamisest aastaks 2040. Sellega seoses viitab riigikontrolör ka Euroopa Komisjoni äsja avaldatud kliimapaketile, mille algatused võivad veelgi suurendada niigi juba järsult tõusnud süsinikukvootide hinda.
"Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise otsuse tegemisest kuni tänaseni on Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise süsteemis kaubeldavate ühikute (LHÜ) hind tõusnud 17 eurolt enam kui 50 eurole ühe ühiku kohta. Lisaks sellele on Euroopa Komisjon oma 14. juuli 2021. aasta teatises "Eesmärk 55 – 2030. a kliimaeesmärgi saavutamine" väljendanud soovi piirata teatud sektorite ettevõtetele tasuta jagatavate LHÜ-de koguseid," märgib Holm.
Eeltoodust lähtuvalt küsib Holm, kas, ja kui, siis kuidas on rahandusministeeriumil kui Eesti Energia ainuaktsionäri esindajal plaanis üle vaadata ja muuta äriühingule seatud omaniku ootusi põlevkiviõli tootmise suhtes.
Lisaks toob Holm esile, et ministrid on valitsuse otsust kommenteerides selgitanud, et aktsiakapitali laiendamine põlevkiviõlitehase loomiseks aitab muu hulgas luua ja säilitada töökohti Ida-Virumaal ning teenida riigile maksutulu. Ehkki see on sotsiaal-majanduslikust ja riigi tulude vaatenurgast mõistetav püüd, siis võib see minna vastuollu Euroopa Liidu riigiabi reeglitega, leiab riigikontrolör.
"Euroopa Liidu riigiabi reegleid – täpsemalt niinimetatud turumajandusliku investori testi – võib tõlgendada selliselt, et kui riik teeb ettevõtte rahastamise otsuse lisaks ärilistele kaalutlustele ka muudel põhjustel, võib tõusta küsimus otsuse kooskõlast Euroopa Liidu riigiabi reeglitega. Kas rahandusministeerium on selleks, et välistada tulevikus pärast õlitehase valmimist võimalikke riigiabi pinnalt tekkivaid vaidlusi ning võimalikke tagasinõudeid, igakülgselt analüüsinud kõigi aktsiakapitali suurendamise kaalutluste kooskõla Euroopa Liidu riigiabi reeglitega ning konsulteerinud Euroopa Komisjoniga?" küsib riigikontrolör Janar Holm. | Riigikontrolör esitab valitsusele õlitehase kohta raskeid küsimusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kas rahandusministeeriumil on plaanis Euroopa Liidu kliimapoliitika ettepanekute valguses esitada Vabariigi Valitsusele ülevaatamiseks õlitehase investeeringu uuendatud tasuvusarvutused, mis võtavad arvesse olukorra dünaamikat ja erinevaid arengustsenaariume? Kas ministeeriumil on kavas uuendada vajaduse korral otsuseid AS-i Eesti Energia aktsiakapitali asjus?" küsib Holm oma kirjas, mis on adresseeritud praegu ka rahandusministri ülesandeid täitvale justiitsministrile Maris Laurile.
Riigikontrolör viitab sellele, et kui valitsus 27. märtsil 2020 volitas rahandusministrit suurendama Eesti Energia aktsiakapitali 125 miljoni euro võrra, et sellega muu hulgas uus põlevkiviõlitehas rajada, siis öeldi otsuses, et hiljemalt 1. juunil 2020 esitab rahandusministeerium valitsusele investeeringuga seotud uued tasuvusarvutused. "Riigikontrollile teadaolevalt ei ole valitsusele selliseid arvutusi esitatud," tõdeb Holm.
Teiseks toob Holm välja Eesti toetuse Euroopa Komisjoni pakutud roheleppele ning valitsuse tegevusprogrammi punkti, mis seab eesmärgiks loobuda täielikult põlevkivi kasutamisest aastaks 2040. Sellega seoses viitab riigikontrolör ka Euroopa Komisjoni äsja avaldatud kliimapaketile, mille algatused võivad veelgi suurendada niigi juba järsult tõusnud süsinikukvootide hinda.
"Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise otsuse tegemisest kuni tänaseni on Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise süsteemis kaubeldavate ühikute (LHÜ) hind tõusnud 17 eurolt enam kui 50 eurole ühe ühiku kohta. Lisaks sellele on Euroopa Komisjon oma 14. juuli 2021. aasta teatises "Eesmärk 55 – 2030. a kliimaeesmärgi saavutamine" väljendanud soovi piirata teatud sektorite ettevõtetele tasuta jagatavate LHÜ-de koguseid," märgib Holm.
Eeltoodust lähtuvalt küsib Holm, kas, ja kui, siis kuidas on rahandusministeeriumil kui Eesti Energia ainuaktsionäri esindajal plaanis üle vaadata ja muuta äriühingule seatud omaniku ootusi põlevkiviõli tootmise suhtes.
Lisaks toob Holm esile, et ministrid on valitsuse otsust kommenteerides selgitanud, et aktsiakapitali laiendamine põlevkiviõlitehase loomiseks aitab muu hulgas luua ja säilitada töökohti Ida-Virumaal ning teenida riigile maksutulu. Ehkki see on sotsiaal-majanduslikust ja riigi tulude vaatenurgast mõistetav püüd, siis võib see minna vastuollu Euroopa Liidu riigiabi reeglitega, leiab riigikontrolör.
"Euroopa Liidu riigiabi reegleid – täpsemalt niinimetatud turumajandusliku investori testi – võib tõlgendada selliselt, et kui riik teeb ettevõtte rahastamise otsuse lisaks ärilistele kaalutlustele ka muudel põhjustel, võib tõusta küsimus otsuse kooskõlast Euroopa Liidu riigiabi reeglitega. Kas rahandusministeerium on selleks, et välistada tulevikus pärast õlitehase valmimist võimalikke riigiabi pinnalt tekkivaid vaidlusi ning võimalikke tagasinõudeid, igakülgselt analüüsinud kõigi aktsiakapitali suurendamise kaalutluste kooskõla Euroopa Liidu riigiabi reeglitega ning konsulteerinud Euroopa Komisjoniga?" küsib riigikontrolör Janar Holm.
### Response:
Riigikontrolör esitab valitsusele õlitehase kohta raskeid küsimusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | President Kersti Kaljulaid allkirjastas 15. juulil otsuse, millega nimetas Eesti suursaadikuks Tšehhis Gita Kalmeti. Ta asub ametisse 8. augustist.
Gita Kalmet on sündinud 1959. aastal Tallinnas, lõpetanud 1984. aastal Tallinna riikliku konservatooriumi, õppinud Eesti diplomaatide koolis ja Oxfordi ülikoolis. Välisministeeriumi teenistuses on Kalmet olnud alates 1993. aastast.
Aastatel 1999–2002 töötas ta Eesti saatkonnas Pariisis. Seejärel töötas ta Euroopa Liidu osakonnas üldasjade büroo direktorina ning alates 2006. aastast suursaadikuna Hollandis. 2013. aastal sai Kalmetist esimene Kanadas resideeriv Eesti suursaadik.
Eva-Maria Liimets oli Eesti suursaadik Tšehhis 2018. aastast kuni tänavu jaanuarini. | Eesti nimetas suursaadikuks Tšehhis teeneka diplomaadi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
President Kersti Kaljulaid allkirjastas 15. juulil otsuse, millega nimetas Eesti suursaadikuks Tšehhis Gita Kalmeti. Ta asub ametisse 8. augustist.
Gita Kalmet on sündinud 1959. aastal Tallinnas, lõpetanud 1984. aastal Tallinna riikliku konservatooriumi, õppinud Eesti diplomaatide koolis ja Oxfordi ülikoolis. Välisministeeriumi teenistuses on Kalmet olnud alates 1993. aastast.
Aastatel 1999–2002 töötas ta Eesti saatkonnas Pariisis. Seejärel töötas ta Euroopa Liidu osakonnas üldasjade büroo direktorina ning alates 2006. aastast suursaadikuna Hollandis. 2013. aastal sai Kalmetist esimene Kanadas resideeriv Eesti suursaadik.
Eva-Maria Liimets oli Eesti suursaadik Tšehhis 2018. aastast kuni tänavu jaanuarini.
### Response:
Eesti nimetas suursaadikuks Tšehhis teeneka diplomaadi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seoses koroonaviiruse olukorraga Euroopas on mitmed MM-etapid ära jäänud ja Langel pidi sõidetama lõppude lõpuks selle hooaja esimene MM-etapp. Kuna 25.-26. septembril jääb ära ka teine Saksamaa etapp, siis otsustasid MM-promootor ja Lange etapi korraldajad, et Eesti etapp tõstetakse just ära jäetava Saksa etapi asemele septembri lõppu. Ühtekokku on hetkel MM-kalendrisse jäänud 4 etappi, kaks neist peetakse Tšehhis ning üks Hollandis ja Eestis.
Quadide EM-kalendris on samuti neli etappi, millest kolm sõidetakse koos Tšehhis ja Langel peetavate külgkorvide MM-etappidega ja üks eraldi võistlusena Horvaatias Mladina rajal.
FIM ja FIM Europe muutsid täna tänavuseks hooajaks seoses kahanenud kalendriga reegleid ja 2021 hooajal sõidetakse igal kolm võistlussõitu (25 minutit + 2 ringi) traditsioonilise kahe asemel. Esimene sõit peetakse laupäeval, mis asendab kvalifikatsioonisõidu ja selle stardipositsioonid määratakse laupäeva hommikuste ajatreeningute põhjal. Pühapäev on sarnane eelmistele aastatele, kus hommikul sõidetakse soojendussõit ja seejärel kaks võistlussõitu. Etapi paremusjärjestus selgitatakse kolme sõidu koondpunktide tulemusena ja võrdsete punktide korral on otsustav viimane sõit. Maailma- ja Eurooa meistriks kroonitakse need sõitjad, kes koguvad hooaja jooksul suurima arvu punkte, hoolimata osaletud etappide arvust.
Külgkorvide MM-kalender
21.-22. august Jinin, Tšehhi
18.-19. september Oss, Holland
25.-26. september Lange, Eesti
9.-10. oktoober Kramolin, Tšehhi
Quadide EM-kalender
21.-22. august Jinin, Tšehhi
18.-19. september Oss, Holland
4.-5. september Mladina, Horvaatia
9.-10. oktoober Kramolin, Tšehhi | Lange MM- ja EM-etapid peetakse septembri lõpus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seoses koroonaviiruse olukorraga Euroopas on mitmed MM-etapid ära jäänud ja Langel pidi sõidetama lõppude lõpuks selle hooaja esimene MM-etapp. Kuna 25.-26. septembril jääb ära ka teine Saksamaa etapp, siis otsustasid MM-promootor ja Lange etapi korraldajad, et Eesti etapp tõstetakse just ära jäetava Saksa etapi asemele septembri lõppu. Ühtekokku on hetkel MM-kalendrisse jäänud 4 etappi, kaks neist peetakse Tšehhis ning üks Hollandis ja Eestis.
Quadide EM-kalendris on samuti neli etappi, millest kolm sõidetakse koos Tšehhis ja Langel peetavate külgkorvide MM-etappidega ja üks eraldi võistlusena Horvaatias Mladina rajal.
FIM ja FIM Europe muutsid täna tänavuseks hooajaks seoses kahanenud kalendriga reegleid ja 2021 hooajal sõidetakse igal kolm võistlussõitu (25 minutit + 2 ringi) traditsioonilise kahe asemel. Esimene sõit peetakse laupäeval, mis asendab kvalifikatsioonisõidu ja selle stardipositsioonid määratakse laupäeva hommikuste ajatreeningute põhjal. Pühapäev on sarnane eelmistele aastatele, kus hommikul sõidetakse soojendussõit ja seejärel kaks võistlussõitu. Etapi paremusjärjestus selgitatakse kolme sõidu koondpunktide tulemusena ja võrdsete punktide korral on otsustav viimane sõit. Maailma- ja Eurooa meistriks kroonitakse need sõitjad, kes koguvad hooaja jooksul suurima arvu punkte, hoolimata osaletud etappide arvust.
Külgkorvide MM-kalender
21.-22. august Jinin, Tšehhi
18.-19. september Oss, Holland
25.-26. september Lange, Eesti
9.-10. oktoober Kramolin, Tšehhi
Quadide EM-kalender
21.-22. august Jinin, Tšehhi
18.-19. september Oss, Holland
4.-5. september Mladina, Horvaatia
9.-10. oktoober Kramolin, Tšehhi
### Response:
Lange MM- ja EM-etapid peetakse septembri lõpus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Värsked sanktsioonid on esimene Bideni samm, et avaldada Kuuba kommunistlikule valitsusele survet, mis on seotud hiljutiste meeleavaldustega, teatas The Times.
Sanktsioonide nimekirjas on Kuuba kaitseminister Alvaro Lopez Miera ja mitmed siseministeeriumi ametnikud.
"See on alles algus. USA jätkab Kuuba rahva rõhumise eest vastutavate isikute karistamist," ütles Biden.
Kuubal puhkesid 11. juulil valitsusvastased protestid. Riiki räsib majanduskriis ja koroonaviiruse epideemia. Sajad protestijad arreteeriti.
Kuuba valitsus süüdistab meeleavaldustes USA-d. Havanna hinnangul on meeleavaldajad USA toetatud "kontrrevolutsionäärid". USA väidab, et toetab Kuuba rahva õigust protestida.
USA ja Kuuba suhted on viimastel aastatel olnud tormilised.
Barack Obama administratsioon taastas 2015. aastal diplomaatilised suhted Havannaga. Donald Trumpi ajal kehtestas USA aga Kuubale mitmed reisi- ja majanduspiirangud.
Valge Maja uurib ka viise, kuidas hoida internetiühendus Kuubal avatuna.
"Sanktsioonid on algus, tuleb teha rohkem. USA peab tegema tööd, et pakkuda viivitamatut, tsenseerimata internetiühendust Kuuba inimestele. Inimesi tapetakse kuna nad nõuavad vabadust," teatas kongressisaadik Maria Elvira Salazar. | USA kehtestas Kuuba ametnike vastu sanktsioonid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Värsked sanktsioonid on esimene Bideni samm, et avaldada Kuuba kommunistlikule valitsusele survet, mis on seotud hiljutiste meeleavaldustega, teatas The Times.
Sanktsioonide nimekirjas on Kuuba kaitseminister Alvaro Lopez Miera ja mitmed siseministeeriumi ametnikud.
"See on alles algus. USA jätkab Kuuba rahva rõhumise eest vastutavate isikute karistamist," ütles Biden.
Kuubal puhkesid 11. juulil valitsusvastased protestid. Riiki räsib majanduskriis ja koroonaviiruse epideemia. Sajad protestijad arreteeriti.
Kuuba valitsus süüdistab meeleavaldustes USA-d. Havanna hinnangul on meeleavaldajad USA toetatud "kontrrevolutsionäärid". USA väidab, et toetab Kuuba rahva õigust protestida.
USA ja Kuuba suhted on viimastel aastatel olnud tormilised.
Barack Obama administratsioon taastas 2015. aastal diplomaatilised suhted Havannaga. Donald Trumpi ajal kehtestas USA aga Kuubale mitmed reisi- ja majanduspiirangud.
Valge Maja uurib ka viise, kuidas hoida internetiühendus Kuubal avatuna.
"Sanktsioonid on algus, tuleb teha rohkem. USA peab tegema tööd, et pakkuda viivitamatut, tsenseerimata internetiühendust Kuuba inimestele. Inimesi tapetakse kuna nad nõuavad vabadust," teatas kongressisaadik Maria Elvira Salazar.
### Response:
USA kehtestas Kuuba ametnike vastu sanktsioonid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Marveli hästi õlitatud Kinouniversumi neljanda faasi avafilm "Must Lesk" on sedavõrd kalkuleeritult konstrueeritud, et ka seda lahkavad arvustused näivad jälgivat kindlat valemit. Kõigepealt kurdetakse, kuidas Marvelil on läinud nii kaua, et teha ühele oma staarkangelastest, Scarlett Johanssoni mängitud Natasha Romanoffile ehk Mustale Lesele, enda nime kandev film, samal ajal kui ta kolleegid Raudmees, Kapten Ameerika ja Thor on saanud neid juba kolm. Siis nenditakse, kuidas linateos on pidanud pandeemia tõttu edasi lükkuma ning kindlasti puudutatakse ka logisevalt kokku klopsitud poliitilist alatooni, mis põhineb sooliste võimusuhete murdmisel.
Nende hästi müüvate jutupunktide taga on siiski üks keskpärane Cate Shortlandi ("Lore", "Somersault") lavastatud ja Eric Pearsoni ("Thor: Ragnarok", "Godzilla vs. Kong") kirjutatud superkangelase film, millel ei õnnestu sobitada erinevaid žanre ja toone kokku Marveli valemiga, mis massiivsete märulistseenide, strateegiliselt rütmistatud huumori ja mõõdukalt annustatud metanaljade kõrval püüab hoida hõõgumas vaatajate armastust superkangelaste tegelaskujude vastu. Nimelt liigub Natasha Romanoffi tausta avades sünge spioonipõnevikuna alustav film järjest helgema draamakomöödia suunas ning lõpetab viimases kolmandikus standardse superkangelasmölluna.
Selline tonaalne ja žanriline areng aga nullib igasuguse temaatilise ja loolise tõsiseltvõetavuse, mida film püüab justkui esimeses kolmandikus arendada. Pärast efektset algust, kus tehakse selgeks, kuidas Natashast ja paljudest teistest röövitud naistest sai võimuhimulise ja julma pahalase Dreykovi (Ray Winstone) ülemaailmselt tegutsev palgamõrvarvitearmee, jätkab film ajaliselt "Kapten Ameerika: Kodusõda" järgsest perioodist, mil Natasha on sunnitud hoidma madalat profiili. Kuniks muidugi hoogsama sündmustiku käivitav tegelane minevikust ilmub ta ellu. Selleks on Natasha "õde" Jelena Belova (Florence Pugh), kellega ta asub ühisele missioonile. Dreykovi süngete, kõnekate ja brutaalsete mõõtmetega Mustade Leskede programm ehk Red Room jääb küllaltki igava missioonipõhise märulisüžee tagaplaanile ja seda avatakse vaid pisut kummalise huumori saatel, mis satub vastuollu seda ümbritsevate tõsiste teemadega.
Neist aga film ei näi huvituvat. Fookuses on teemana taas perekond ja selle erinevate nüansside avaldumine Natasha kompleksse mineviku näitel. Nii viib film Natasha kokku oma kentsaka teise "perekonnaga", millest püütakse igal võimalusel kas kõikuvalt töötavat huumorit või melodraamat välja pigistada. Tegelaste kokkusaamisega kulmineeruval missioonil (lisaks õdedele ka endisest vene supersõdurist isa (David Harbour) ja Red Roomi julmast teadlasest ema (Rachel Weisz)) aga särab Johanssoni tegelaskujust eredamalt Pughi Jelena, kes on Natashast naljatlevam ja avatum. See paljastab "Musta Lese" põhifunktsiooni, milleks pole Natashale võimsa ja põneva taustaloo andmine, vaid uute kangelaste ja järgmiste osade ettevalmistamine.
Kuigi on muljetavaldav, kuidas MCU on suutnud hoida taset ja koherentsust oma transmediaalse loo maailma ülesehitamisel, mõjub taoline tarbimisisu ülalhoidev Kinouniversiumi funktsionaalne konstrueerimine üsna tülgastavalt. Kui sellele juurde lisada sel korral vaid mõnel üksikul juhul (Pughi ja Harbouri hea koomilise tunnetuse puhul) toimiv marvellik huumor, siis tülgastus võimendub veelgi. Spioonifilmidelt (sh "Võimatu missioon: Tagajärjed" ja "Bourne'i" triloogia) šnitti võtvat "Musta Leske" hoiab siiski pinnal Johanssoni ja Pughi sümpaatne karakterite vaheline keemia, mida väga ebaühtlane ja -loogiline vene aktsendiga inglise keel ei suuda ära rikkuda. Muus osas on film tüüpiline MCU vahefilm, mis sihib Kinouniversumi sisemise loogika lõhkumise hirmus pigem keskpärasust kui midagi uut ja huvitavat. | Arvustus. "Must Lesk": liiga hilja ja pisut mööda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Marveli hästi õlitatud Kinouniversumi neljanda faasi avafilm "Must Lesk" on sedavõrd kalkuleeritult konstrueeritud, et ka seda lahkavad arvustused näivad jälgivat kindlat valemit. Kõigepealt kurdetakse, kuidas Marvelil on läinud nii kaua, et teha ühele oma staarkangelastest, Scarlett Johanssoni mängitud Natasha Romanoffile ehk Mustale Lesele, enda nime kandev film, samal ajal kui ta kolleegid Raudmees, Kapten Ameerika ja Thor on saanud neid juba kolm. Siis nenditakse, kuidas linateos on pidanud pandeemia tõttu edasi lükkuma ning kindlasti puudutatakse ka logisevalt kokku klopsitud poliitilist alatooni, mis põhineb sooliste võimusuhete murdmisel.
Nende hästi müüvate jutupunktide taga on siiski üks keskpärane Cate Shortlandi ("Lore", "Somersault") lavastatud ja Eric Pearsoni ("Thor: Ragnarok", "Godzilla vs. Kong") kirjutatud superkangelase film, millel ei õnnestu sobitada erinevaid žanre ja toone kokku Marveli valemiga, mis massiivsete märulistseenide, strateegiliselt rütmistatud huumori ja mõõdukalt annustatud metanaljade kõrval püüab hoida hõõgumas vaatajate armastust superkangelaste tegelaskujude vastu. Nimelt liigub Natasha Romanoffi tausta avades sünge spioonipõnevikuna alustav film järjest helgema draamakomöödia suunas ning lõpetab viimases kolmandikus standardse superkangelasmölluna.
Selline tonaalne ja žanriline areng aga nullib igasuguse temaatilise ja loolise tõsiseltvõetavuse, mida film püüab justkui esimeses kolmandikus arendada. Pärast efektset algust, kus tehakse selgeks, kuidas Natashast ja paljudest teistest röövitud naistest sai võimuhimulise ja julma pahalase Dreykovi (Ray Winstone) ülemaailmselt tegutsev palgamõrvarvitearmee, jätkab film ajaliselt "Kapten Ameerika: Kodusõda" järgsest perioodist, mil Natasha on sunnitud hoidma madalat profiili. Kuniks muidugi hoogsama sündmustiku käivitav tegelane minevikust ilmub ta ellu. Selleks on Natasha "õde" Jelena Belova (Florence Pugh), kellega ta asub ühisele missioonile. Dreykovi süngete, kõnekate ja brutaalsete mõõtmetega Mustade Leskede programm ehk Red Room jääb küllaltki igava missioonipõhise märulisüžee tagaplaanile ja seda avatakse vaid pisut kummalise huumori saatel, mis satub vastuollu seda ümbritsevate tõsiste teemadega.
Neist aga film ei näi huvituvat. Fookuses on teemana taas perekond ja selle erinevate nüansside avaldumine Natasha kompleksse mineviku näitel. Nii viib film Natasha kokku oma kentsaka teise "perekonnaga", millest püütakse igal võimalusel kas kõikuvalt töötavat huumorit või melodraamat välja pigistada. Tegelaste kokkusaamisega kulmineeruval missioonil (lisaks õdedele ka endisest vene supersõdurist isa (David Harbour) ja Red Roomi julmast teadlasest ema (Rachel Weisz)) aga särab Johanssoni tegelaskujust eredamalt Pughi Jelena, kes on Natashast naljatlevam ja avatum. See paljastab "Musta Lese" põhifunktsiooni, milleks pole Natashale võimsa ja põneva taustaloo andmine, vaid uute kangelaste ja järgmiste osade ettevalmistamine.
Kuigi on muljetavaldav, kuidas MCU on suutnud hoida taset ja koherentsust oma transmediaalse loo maailma ülesehitamisel, mõjub taoline tarbimisisu ülalhoidev Kinouniversiumi funktsionaalne konstrueerimine üsna tülgastavalt. Kui sellele juurde lisada sel korral vaid mõnel üksikul juhul (Pughi ja Harbouri hea koomilise tunnetuse puhul) toimiv marvellik huumor, siis tülgastus võimendub veelgi. Spioonifilmidelt (sh "Võimatu missioon: Tagajärjed" ja "Bourne'i" triloogia) šnitti võtvat "Musta Leske" hoiab siiski pinnal Johanssoni ja Pughi sümpaatne karakterite vaheline keemia, mida väga ebaühtlane ja -loogiline vene aktsendiga inglise keel ei suuda ära rikkuda. Muus osas on film tüüpiline MCU vahefilm, mis sihib Kinouniversumi sisemise loogika lõhkumise hirmus pigem keskpärasust kui midagi uut ja huvitavat.
### Response:
Arvustus. "Must Lesk": liiga hilja ja pisut mööda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui eelmine singel, pimedal Covidi-talvel välja tulnud "Kesköö", oli hoogne space-disco, siis selle loo puhul on esiplaanil suviselt laisavõitu käega mängitud kitarrid.
"Lugu ise on ka sõnadelt suvise sisuga ja kantud pisut nostalgilistest laisklemis- ja vedelemisteemadest, kuigi see, kus asub see "seal", mida loo pealkirjas mainitakse, jäägu iga kuulaja enda otsustada," selgitas bändi ninamees Madis Aesma.
Ühtlasi on nii "Kõik mu sõbrad olid seal" kui ka eelmine singel "Kesköö" leidmas kohta veel nimeta Ans. Anduri albumil, mis saab olema järjekorras üheksas. Plaat on peaaegu sisse mängitud-lauldud ja peaks soodsate tuulte puhumise jätkudes ilmuma hilissügisel.
Loo salvestasid ja miksisid Martin Kikas ja Gert Pajuväli. | Ans. Andur avaldas värske pala "Kõik mu sõbrad olid seal" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui eelmine singel, pimedal Covidi-talvel välja tulnud "Kesköö", oli hoogne space-disco, siis selle loo puhul on esiplaanil suviselt laisavõitu käega mängitud kitarrid.
"Lugu ise on ka sõnadelt suvise sisuga ja kantud pisut nostalgilistest laisklemis- ja vedelemisteemadest, kuigi see, kus asub see "seal", mida loo pealkirjas mainitakse, jäägu iga kuulaja enda otsustada," selgitas bändi ninamees Madis Aesma.
Ühtlasi on nii "Kõik mu sõbrad olid seal" kui ka eelmine singel "Kesköö" leidmas kohta veel nimeta Ans. Anduri albumil, mis saab olema järjekorras üheksas. Plaat on peaaegu sisse mängitud-lauldud ja peaks soodsate tuulte puhumise jätkudes ilmuma hilissügisel.
Loo salvestasid ja miksisid Martin Kikas ja Gert Pajuväli.
### Response:
Ans. Andur avaldas värske pala "Kõik mu sõbrad olid seal" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Järsk kliimamuutus on on meile kõigile selgelt tajutav. Olenemata sellest, kas tegemist on looduslike või inimtekkeliste muutustega, nõustub enamus teemal kaasarääkijatest faktiga, et atmosfääri CO2 kontsentratsioon ja temperatuurimuutused on omavahel selges seoses.
Seega on süsinikuheite vähendamine üks peamisi inimkonna ees seisvaid eksistentsiaalseid probleeme, ent samal ajal otsitakse teid, kuidas atmosfääri juba praeguseni paisatud süsiniku kontsentratsiooni vähendada.
Teatavasti moodustab süsinik umbes poole puu tüvemahust. Sellele baasteadmisele ongi üles ehitatud EL-i metsastrateegia 2030.
Erinevate eluvaldkondade vaheline tasakaal
Enne kui analüüsime strateegiat lähemalt, tuletame pisut meelde puu elutsüklit.
Pole raske ette kujutada ühe puu kasvamise protsessi, mil seemnest või juurevõsust alguse saanud taim kasvab teatud kõrguse ja jämeduseni ning mingil hetkel (varem või hiljem) ka sureb. Tema kasvukiirus on elutsüklite vältel erinev ja enim kogub puu dimensioone (kasvatab mahtu) siis, kui ta on suhteliselt noor ja terve. Interpoleerides puu elukäiku süsiniku neelamise aspektist peaks olema siililegi selge, et puu talletab atmosfäärist endasse süsinikku parimal viisil just kasvueas.
Aga mets pole ainult puu ja üks puu pole mets. Metsas kui "sootsiumis" toimuva olelusvõitluse käigus jäävad ellu tugevamad puud ja nõrgemad surevad. Eksistentsiaalne võitlus toimub ka erinevate puuliikide vahel, nagu olelusvõitlus looduses tervikuna ja siingi kehtivad üldjoontes samad reeglid – nooremad puistud kasvatavad tüvepuitu kiiremini kui vanemad ning eelpool kirjeldatud loomuliku protsessi tõttu jääb mingil hetkel selle juurdekasv ja seega ka süsiniku sidumine atmosfäärist, seisma.
Tulles nüüd konkreetselt EL-i metsastrateegia 2030 juurde näeme, et selle dokumendi sotsiaal-majanduslik aspekt pole sugugi mitte vähem tähtis kui ökoloogiline ning üks selle eesmärke on leida erinevate eluvaldkondade vaheline tasakaal.
Leian, et selle dokumendi tõlgendamisel tuleb esmajoones selgeks teha kasutatud terminoloogia, selle kontekst ja defineerimine vastavalt meie kliimavöötme ning piirkonna tingimustele.
Toon näiteks dokumendis leheküljel 11 oleva lause: "… immediate need to map the primary and old-growth forests and establish their protection regime." Antud lause võiks tõlkida eesti keelde järgmiselt: "koheselt kaardistada ürgmets ja põlismets ning paika panna nende kaitserežiim". Ja juba kuulengi kõrgete ametnike kommentaarides korduvalt sõna primaarmets ja kuidas ikka sealt ei tohi raiuda ja sealset puitu "ahju ajada".
Meie riigis on nende kaitserežiimidega juba niigi liiale mindud. Lisaks metsa loodusliku eluringi kõverpeeglisse seadmisele ja majandamise vastu arulageda võitlemisele, on maad võtmas veel üks ohtlik tendents, mida 80 aastat tagasi natsionaliseerimiseks nimetati.
Käisin hiljuti Ida-Virumaal vaatamas neid metsi, mis keskkonnaministeeriumi uue kava kohaselt Alutaguse rahvuspargi laiendamise alla lähevad. Ühe sealse maaomaniku poolt aegade jooksul ostetud ja hoolega majandatud pea 40 hektarit metsa sisuliselt rekvireeritakse.
"Isegi vihatud parunid said maade natsionaliseerimise vastu Eesti Vabariigilt kompensatsiooni raielankide näol."
See on 20 aastat tühjaläinud tööd, mida võiks isegi võrrelda kuritegeliku olukorraga, mil Eesti riigi asutamisel saadud maa võeti inimestelt kulakuks tegemise käigus 1941. aastal lihtsalt ära. Tõsi küll, praegu seda metsakasvatajat Siberisse ei saadeta, kuid riigi poolt antav "kompensatsioon" ligi 13 tuhande tihumeetri küpse metsa eest poolest (sic!) maamaksust vabastamise näol, on inimeste üle irvitamine. Isegi vihatud parunid said maade natsionaliseerimise vastu Eesti Vabariigilt kompensatsiooni raielankide näol.
Aga 20 aasta töö tulemusel üles ehitatud "süsinikupump" töötab neis Alutaguse metsades võimsalt, parimale osale neist lisandub pea kaks tonni aastas juba praegu kogutud 220 tonnile hektari kohta.
Tahame või ei taha, aga aastaks 2050 on see puistu oma kogumised kogunud. Ja vaatamata sellele, et juba praegu saaks sellest metsast veel mõnda aega ideaalset vineeripakku, millest kestvustooteid valmistada, saab sellest 30 aasta pärast küttepuu, mida isegi põletada ei tohi. Seega jäetakse Euroopas kokkulepitud strateegia sotsiaal-majanduslik aspekt aga meil Eestis täielikult mängust välja.
Tselluloositehase rajamisest
Hiljutine uudis Viru Keemia Grupi (VKG) eriplaneeringu alustamise kohta tselluloositehase rajamiseks on minu arvates suurepärane. Tulevase biotootmiskompleksi loojate poolt esitatud selgitused on kenasti läbi mõeldud ja argumenteeritud.
Vaatamata sellele võib sotsiaalmeedias kohata pealtnäha arukate inimeste poolt kirjutatud kommentaare näiteks sellest, et "EL-i metsandusstrateegia kohaselt ei tohiks kuni 2050. aastani kasutada metsa sellistele lühiajalistele toodetele nagu tselluloos ja küte". Selle peale ei oska muud teha kui ohata...
Metsi majandatakse muuhulgas ka selleks, et saada paremat puidutooki või siis teiste sõnadega – suurendada tüvepuidu juurdekasvu, mis omakorda tähendab suuremat võimekust atmosfäärist süsinikku neelata.
Viimaste kümnendite suhteliselt suur raiemaht oli tingitud lühikese aja jooksul nii Teine maailmasõja kui ka sõjajärgsete kommunistlike repressioonide tõttu mahajäetud põllumajanduslike maade metsastumisest ja nende korraga raieküpseks saamisest.
Nüüd on meil harvendusraieealist, kuni 30-40 aastast majandusmetsa üle poole miljoni hektari. Planeeritava tehase toorainevajaduse tõttu suurenev hinnakonkurents aitab harvendusraiete tegemisele kahtlemata kaasa. Sealt saadav sortiment on ju enamuses paberipuu, mida me välismaale ekspordime.
Eesti Looduskaitse Fond (ELF) eksib väites, et paberipuu maht edaspidi väheneb. Vastupidi, üldise raiemahu vähenedes suureneb just harvendusraiete tõttu peenema puidusortimendi osatähtsus. Metsakaitsjate rahustuseks soovitan harvendusraiet võtta kui niinimetatud "püsimetsanduse" üht vormi, nii oleks neil üks mure metsa pärast vähem.
Samal ajal on pärast harvendusraiet lõppraiesse jääv mets just see, millest teha pikka aega kasutuses olevaid ja süsinikku siduvaid puidutooteid.
VKG rajatava tehase teemal rääkides hakatakse kohe väitma, et metsavedu Ida-Virumaale ei tasu end ära ja ikka viiakse enamus paberipuud Soome või Rootsi ning sealsed metsad raiutakse kõik maha.
Selle peale tahaks öelda: "Võtke ikka talupojamõistus appi!" Kui tasub paberipuud sadamasse transportida, laeva peale ja sealt maha laadida ning siis veel tehasesse sõidutada, siis on puidu Lüganuse matk ükskõik millisest Eestimaa otsast lihtsalt kukepea. Lisaks on meil veel ka raudtee, millega Eesti Energia kaevandustest killustikku Lõuna- ja Lääne-Eestisse vedada saaks ning vagunid puidukoormatega tagasi tuua võiks. Kes veel ei tea, siis Kagu-Eesti paberipuu liigubki Paldiski sadamasse ja Kehrasse just mööda raudteed.
Kui saartelt tasub paberipuud Rootsi ja Soome viia, siis tasub seda teha Kunda või Sillamäe kaudu uude tehasesse samuti.
Kahjuks võib Põhja-Läti puit, mis oli üsna suurtes mahtudes Lõuna-Eestisse ehitamata jäänud tselluloositehase tooraineks planeeritud, VKG tehasesse tulemata jääda. Aga võimatu pole seegi.
Olen optimist – näen metsamehena meie maa metsanduse tulevikku vaatamata ajutisele metsasõjale positiivsetes värvides. Jõudu ja vastupidavust tegijatele! Mustikas männipalki ei võida. | Mart Erik: tselluloositehase ehitamise kava sobib uue metsastrateegiaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Järsk kliimamuutus on on meile kõigile selgelt tajutav. Olenemata sellest, kas tegemist on looduslike või inimtekkeliste muutustega, nõustub enamus teemal kaasarääkijatest faktiga, et atmosfääri CO2 kontsentratsioon ja temperatuurimuutused on omavahel selges seoses.
Seega on süsinikuheite vähendamine üks peamisi inimkonna ees seisvaid eksistentsiaalseid probleeme, ent samal ajal otsitakse teid, kuidas atmosfääri juba praeguseni paisatud süsiniku kontsentratsiooni vähendada.
Teatavasti moodustab süsinik umbes poole puu tüvemahust. Sellele baasteadmisele ongi üles ehitatud EL-i metsastrateegia 2030.
Erinevate eluvaldkondade vaheline tasakaal
Enne kui analüüsime strateegiat lähemalt, tuletame pisut meelde puu elutsüklit.
Pole raske ette kujutada ühe puu kasvamise protsessi, mil seemnest või juurevõsust alguse saanud taim kasvab teatud kõrguse ja jämeduseni ning mingil hetkel (varem või hiljem) ka sureb. Tema kasvukiirus on elutsüklite vältel erinev ja enim kogub puu dimensioone (kasvatab mahtu) siis, kui ta on suhteliselt noor ja terve. Interpoleerides puu elukäiku süsiniku neelamise aspektist peaks olema siililegi selge, et puu talletab atmosfäärist endasse süsinikku parimal viisil just kasvueas.
Aga mets pole ainult puu ja üks puu pole mets. Metsas kui "sootsiumis" toimuva olelusvõitluse käigus jäävad ellu tugevamad puud ja nõrgemad surevad. Eksistentsiaalne võitlus toimub ka erinevate puuliikide vahel, nagu olelusvõitlus looduses tervikuna ja siingi kehtivad üldjoontes samad reeglid – nooremad puistud kasvatavad tüvepuitu kiiremini kui vanemad ning eelpool kirjeldatud loomuliku protsessi tõttu jääb mingil hetkel selle juurdekasv ja seega ka süsiniku sidumine atmosfäärist, seisma.
Tulles nüüd konkreetselt EL-i metsastrateegia 2030 juurde näeme, et selle dokumendi sotsiaal-majanduslik aspekt pole sugugi mitte vähem tähtis kui ökoloogiline ning üks selle eesmärke on leida erinevate eluvaldkondade vaheline tasakaal.
Leian, et selle dokumendi tõlgendamisel tuleb esmajoones selgeks teha kasutatud terminoloogia, selle kontekst ja defineerimine vastavalt meie kliimavöötme ning piirkonna tingimustele.
Toon näiteks dokumendis leheküljel 11 oleva lause: "… immediate need to map the primary and old-growth forests and establish their protection regime." Antud lause võiks tõlkida eesti keelde järgmiselt: "koheselt kaardistada ürgmets ja põlismets ning paika panna nende kaitserežiim". Ja juba kuulengi kõrgete ametnike kommentaarides korduvalt sõna primaarmets ja kuidas ikka sealt ei tohi raiuda ja sealset puitu "ahju ajada".
Meie riigis on nende kaitserežiimidega juba niigi liiale mindud. Lisaks metsa loodusliku eluringi kõverpeeglisse seadmisele ja majandamise vastu arulageda võitlemisele, on maad võtmas veel üks ohtlik tendents, mida 80 aastat tagasi natsionaliseerimiseks nimetati.
Käisin hiljuti Ida-Virumaal vaatamas neid metsi, mis keskkonnaministeeriumi uue kava kohaselt Alutaguse rahvuspargi laiendamise alla lähevad. Ühe sealse maaomaniku poolt aegade jooksul ostetud ja hoolega majandatud pea 40 hektarit metsa sisuliselt rekvireeritakse.
"Isegi vihatud parunid said maade natsionaliseerimise vastu Eesti Vabariigilt kompensatsiooni raielankide näol."
See on 20 aastat tühjaläinud tööd, mida võiks isegi võrrelda kuritegeliku olukorraga, mil Eesti riigi asutamisel saadud maa võeti inimestelt kulakuks tegemise käigus 1941. aastal lihtsalt ära. Tõsi küll, praegu seda metsakasvatajat Siberisse ei saadeta, kuid riigi poolt antav "kompensatsioon" ligi 13 tuhande tihumeetri küpse metsa eest poolest (sic!) maamaksust vabastamise näol, on inimeste üle irvitamine. Isegi vihatud parunid said maade natsionaliseerimise vastu Eesti Vabariigilt kompensatsiooni raielankide näol.
Aga 20 aasta töö tulemusel üles ehitatud "süsinikupump" töötab neis Alutaguse metsades võimsalt, parimale osale neist lisandub pea kaks tonni aastas juba praegu kogutud 220 tonnile hektari kohta.
Tahame või ei taha, aga aastaks 2050 on see puistu oma kogumised kogunud. Ja vaatamata sellele, et juba praegu saaks sellest metsast veel mõnda aega ideaalset vineeripakku, millest kestvustooteid valmistada, saab sellest 30 aasta pärast küttepuu, mida isegi põletada ei tohi. Seega jäetakse Euroopas kokkulepitud strateegia sotsiaal-majanduslik aspekt aga meil Eestis täielikult mängust välja.
Tselluloositehase rajamisest
Hiljutine uudis Viru Keemia Grupi (VKG) eriplaneeringu alustamise kohta tselluloositehase rajamiseks on minu arvates suurepärane. Tulevase biotootmiskompleksi loojate poolt esitatud selgitused on kenasti läbi mõeldud ja argumenteeritud.
Vaatamata sellele võib sotsiaalmeedias kohata pealtnäha arukate inimeste poolt kirjutatud kommentaare näiteks sellest, et "EL-i metsandusstrateegia kohaselt ei tohiks kuni 2050. aastani kasutada metsa sellistele lühiajalistele toodetele nagu tselluloos ja küte". Selle peale ei oska muud teha kui ohata...
Metsi majandatakse muuhulgas ka selleks, et saada paremat puidutooki või siis teiste sõnadega – suurendada tüvepuidu juurdekasvu, mis omakorda tähendab suuremat võimekust atmosfäärist süsinikku neelata.
Viimaste kümnendite suhteliselt suur raiemaht oli tingitud lühikese aja jooksul nii Teine maailmasõja kui ka sõjajärgsete kommunistlike repressioonide tõttu mahajäetud põllumajanduslike maade metsastumisest ja nende korraga raieküpseks saamisest.
Nüüd on meil harvendusraieealist, kuni 30-40 aastast majandusmetsa üle poole miljoni hektari. Planeeritava tehase toorainevajaduse tõttu suurenev hinnakonkurents aitab harvendusraiete tegemisele kahtlemata kaasa. Sealt saadav sortiment on ju enamuses paberipuu, mida me välismaale ekspordime.
Eesti Looduskaitse Fond (ELF) eksib väites, et paberipuu maht edaspidi väheneb. Vastupidi, üldise raiemahu vähenedes suureneb just harvendusraiete tõttu peenema puidusortimendi osatähtsus. Metsakaitsjate rahustuseks soovitan harvendusraiet võtta kui niinimetatud "püsimetsanduse" üht vormi, nii oleks neil üks mure metsa pärast vähem.
Samal ajal on pärast harvendusraiet lõppraiesse jääv mets just see, millest teha pikka aega kasutuses olevaid ja süsinikku siduvaid puidutooteid.
VKG rajatava tehase teemal rääkides hakatakse kohe väitma, et metsavedu Ida-Virumaale ei tasu end ära ja ikka viiakse enamus paberipuud Soome või Rootsi ning sealsed metsad raiutakse kõik maha.
Selle peale tahaks öelda: "Võtke ikka talupojamõistus appi!" Kui tasub paberipuud sadamasse transportida, laeva peale ja sealt maha laadida ning siis veel tehasesse sõidutada, siis on puidu Lüganuse matk ükskõik millisest Eestimaa otsast lihtsalt kukepea. Lisaks on meil veel ka raudtee, millega Eesti Energia kaevandustest killustikku Lõuna- ja Lääne-Eestisse vedada saaks ning vagunid puidukoormatega tagasi tuua võiks. Kes veel ei tea, siis Kagu-Eesti paberipuu liigubki Paldiski sadamasse ja Kehrasse just mööda raudteed.
Kui saartelt tasub paberipuud Rootsi ja Soome viia, siis tasub seda teha Kunda või Sillamäe kaudu uude tehasesse samuti.
Kahjuks võib Põhja-Läti puit, mis oli üsna suurtes mahtudes Lõuna-Eestisse ehitamata jäänud tselluloositehase tooraineks planeeritud, VKG tehasesse tulemata jääda. Aga võimatu pole seegi.
Olen optimist – näen metsamehena meie maa metsanduse tulevikku vaatamata ajutisele metsasõjale positiivsetes värvides. Jõudu ja vastupidavust tegijatele! Mustikas männipalki ei võida.
### Response:
Mart Erik: tselluloositehase ehitamise kava sobib uue metsastrateegiaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pikk on küll UEFA kodulehel Riia klubi nimekirja üles seatud, aga täna veel meeskonna koosseisu ei kuulunud. Õigupoolest pole RFS veel oma kanalites isegi Pikka välja hõiganud. Korduskohtumine toimub nädala pärast Ungaris, kirjutab Soccernet.ee.
Samal ajal pidas oma hooaja esimese euromängu ka Joonas Tamme uus tööandja Poltava Vorskla, kes viigistas Soomes Kuopio Palloseuraga 2:2. Tamm ei saanud kaasa teha, sest eelmisel hooajal teenis ta Desna eest euromängus Wolfsburgi vastu punase kaardi. Ka seal peetakse kordusmäng nädala pärast ja seda juba Ukraina pinnal. | Pika uus Läti koduklubi teenis ungarlaste üle suure võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pikk on küll UEFA kodulehel Riia klubi nimekirja üles seatud, aga täna veel meeskonna koosseisu ei kuulunud. Õigupoolest pole RFS veel oma kanalites isegi Pikka välja hõiganud. Korduskohtumine toimub nädala pärast Ungaris, kirjutab Soccernet.ee.
Samal ajal pidas oma hooaja esimese euromängu ka Joonas Tamme uus tööandja Poltava Vorskla, kes viigistas Soomes Kuopio Palloseuraga 2:2. Tamm ei saanud kaasa teha, sest eelmisel hooajal teenis ta Desna eest euromängus Wolfsburgi vastu punase kaardi. Ka seal peetakse kordusmäng nädala pärast ja seda juba Ukraina pinnal.
### Response:
Pika uus Läti koduklubi teenis ungarlaste üle suure võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haigus on varjupaigas teise ilma viinud kaks kassipoega, kirjutab Tartu Postimees. Kolmanda surma põhjus on veel teadmata, selleks tuleb ära oodata vereanalüüsi vastus.
Tõsise probleemi esimene märk on kassipoegade kõhulahtisus. Kuna kassipojad saabuvad varjupaika eri paigust ja on tihti elanud tänaval, on nad viirustele eriti vastuvõtlikud.
Nüüd elavad kassipojad eraldi, uued elanikud suunatakse haiguse taandumiseni varjupaiga laatsaretti.
Kassikatku väga nakkav tekitaja võib soodsates tingimustes elus püsida aastaid. Viirust võivad ühelt kassilt teisele levitada ka inimesed. Peamine abi on vaktsineerimine. | Tartu loomade varjupaigas avastati kassikatk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haigus on varjupaigas teise ilma viinud kaks kassipoega, kirjutab Tartu Postimees. Kolmanda surma põhjus on veel teadmata, selleks tuleb ära oodata vereanalüüsi vastus.
Tõsise probleemi esimene märk on kassipoegade kõhulahtisus. Kuna kassipojad saabuvad varjupaika eri paigust ja on tihti elanud tänaval, on nad viirustele eriti vastuvõtlikud.
Nüüd elavad kassipojad eraldi, uued elanikud suunatakse haiguse taandumiseni varjupaiga laatsaretti.
Kassikatku väga nakkav tekitaja võib soodsates tingimustes elus püsida aastaid. Viirust võivad ühelt kassilt teisele levitada ka inimesed. Peamine abi on vaktsineerimine.
### Response:
Tartu loomade varjupaigas avastati kassikatk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Metsatöllu lugudele lisandub ka näiteks akordion ja Riffarrica lugudele elektrikitarr. Lisaks on laval kaks trummikomplekti ja kaks torupilli, rääkimata basskitarrist, viledest ja kandlest. Heli keeratakse pigem juurde kui maha, et ühisjõud kõigi kuulajateni jõuaks.
"Oleme teinud isekeskis nalja, et sündinud on uus bänd: Rifftöllica. See tähendab, et jagub mõlemat punti ja veel veidi peale. Rifftöllica kava muusika ise on muidugi juuripidi kinni eesti rahvamuusikas - vähemalt aastatuhande vanustes lauludes kui ka pilliviisides, mis kõlasid eestimaal siis, kui põldu künti veel härgadega ja mehed olid tahumata terasest," rääkis Lauri Õunapuu ansamblist Metsatöll.
Et see arhailine maailmatunnetus on olnud mõlema bändi liikumapanev jõud, pole ime, et need jõud nüüd kokku said. "Idee mängida ühes pundis ühe kavaga koos Riffarricaga jääb Metsatöllu jaoks sinna aega, kui toimusid Metsatöllu viimase albumi "Katk kutsariks" tutvustuskontserdid ja nende kontsertide erikülaliseks oli soojendamas Riffarrica. Üks asi viib teiseni ning kui Viljandi pärimusmuusika festivali programmi kokkuseadja Tarmo Noormaa pani ette teha Metsatöllul kava, mis põhineks rahvaluulel ja kuhu kaasata üks eesti artist või muusik, kellega meil oleks ühine asi ajada, ja mis ka kontserdikülastaja suu lahti kukutaks, polnud Metsatöllul lavakaaslast vaja kaua otsida. Siin me siis nüüd oleme, põhjamaa pojad. Metsatöll ja Riffarrica," täiendas ta.
Tarmo Noormaa sõnul loodab festival, et paljud Metsatöllu fännid leiavad enda jaoks folgi ja paljud folgifännid Metsatöllu ning et kontsert pakuks publikule muusika kuulamiseks inspiratsiooni. "Ma mõtlesin, et see oleks väga kihvt, kui kaks sellist mõnes mõttes hardcore stiili esindajat kokku panna. Metali vibe ja folgi v ibe kuidagi nagu klapivad, sarnast on seal hästi palju. Metal i juurest folgini jõudmine tundub parem variant kui näiteks klassikalise muusika taustast, kus tekib natuke reserveeritum vibe. Metal i metsikus sobib hästi folgi metsikusega," kinnitas Noormaa.
Lavale tulevad Raivo Piirsalu, Tõnis Noevere, Markus Teeäär, Lauri Õunapuu, Kulno Malva ja Kristjan Priks.
Metsik kontsert algab Viljandi pärimusmuusika festivalil reedel, 23. juulil kell 21.30. | Viljandi folgil annavad ühiskontserdi Metsatöll ja Riffarica | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Metsatöllu lugudele lisandub ka näiteks akordion ja Riffarrica lugudele elektrikitarr. Lisaks on laval kaks trummikomplekti ja kaks torupilli, rääkimata basskitarrist, viledest ja kandlest. Heli keeratakse pigem juurde kui maha, et ühisjõud kõigi kuulajateni jõuaks.
"Oleme teinud isekeskis nalja, et sündinud on uus bänd: Rifftöllica. See tähendab, et jagub mõlemat punti ja veel veidi peale. Rifftöllica kava muusika ise on muidugi juuripidi kinni eesti rahvamuusikas - vähemalt aastatuhande vanustes lauludes kui ka pilliviisides, mis kõlasid eestimaal siis, kui põldu künti veel härgadega ja mehed olid tahumata terasest," rääkis Lauri Õunapuu ansamblist Metsatöll.
Et see arhailine maailmatunnetus on olnud mõlema bändi liikumapanev jõud, pole ime, et need jõud nüüd kokku said. "Idee mängida ühes pundis ühe kavaga koos Riffarricaga jääb Metsatöllu jaoks sinna aega, kui toimusid Metsatöllu viimase albumi "Katk kutsariks" tutvustuskontserdid ja nende kontsertide erikülaliseks oli soojendamas Riffarrica. Üks asi viib teiseni ning kui Viljandi pärimusmuusika festivali programmi kokkuseadja Tarmo Noormaa pani ette teha Metsatöllul kava, mis põhineks rahvaluulel ja kuhu kaasata üks eesti artist või muusik, kellega meil oleks ühine asi ajada, ja mis ka kontserdikülastaja suu lahti kukutaks, polnud Metsatöllul lavakaaslast vaja kaua otsida. Siin me siis nüüd oleme, põhjamaa pojad. Metsatöll ja Riffarrica," täiendas ta.
Tarmo Noormaa sõnul loodab festival, et paljud Metsatöllu fännid leiavad enda jaoks folgi ja paljud folgifännid Metsatöllu ning et kontsert pakuks publikule muusika kuulamiseks inspiratsiooni. "Ma mõtlesin, et see oleks väga kihvt, kui kaks sellist mõnes mõttes hardcore stiili esindajat kokku panna. Metali vibe ja folgi v ibe kuidagi nagu klapivad, sarnast on seal hästi palju. Metal i juurest folgini jõudmine tundub parem variant kui näiteks klassikalise muusika taustast, kus tekib natuke reserveeritum vibe. Metal i metsikus sobib hästi folgi metsikusega," kinnitas Noormaa.
Lavale tulevad Raivo Piirsalu, Tõnis Noevere, Markus Teeäär, Lauri Õunapuu, Kulno Malva ja Kristjan Priks.
Metsik kontsert algab Viljandi pärimusmuusika festivalil reedel, 23. juulil kell 21.30.
### Response:
Viljandi folgil annavad ühiskontserdi Metsatöll ja Riffarica |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Komisjoni asepresident, euroopaliku eluviisi edendamise volinik Margaritis Schinas ja praeguse eesistujariigi Sloveenia peaminister Janez Janša tegid ettepaneku, et Sloveenia sportlased võiksid oma riigilipu kõrval kanda reedel toimuval avamistseremoonial ka EL-i sinikollast tähelippu, kuid ROK lükkas palve tagasi, kirjutas väljaanne Politico.
"Iga olümpiavõistkond võib kasutada ainult ühte lippu, ühte embleemi ja ühte hümni, mille on kinnitanud selle riigi olümpiakomitee ja kooskõlastanud Rahvusvahelise Olümpiakomitee tegevnõukogu," ütles ROK-i pressiesindaja oma vastuses Janša ja Schinase saadetud kirjale, mis oli adresseeritud ROK-i presidendile Thomas Bachile.
"Arusaadavatel põhjustel ei lubata erandeid, kuna siis peaks ROK hakkama tegelema paljude taotlustega institutsioonidelt, mis sarnaselt Euroopa Liiduga kannavad väärtusi, mis on olümpiamängude keskmes," ütles pressiesindaja.
Janša ja Schinas ütlesid pühapäeval saadetud kirjas, et Euroopa Liidu lippu kandvad Sloveenia sportlased oleksid sellega Euroopa ühtsuse ja väärtuste saadikud, mis ühtivad olümpialiikumise põhimõtetega.
ROK vastas sellele aga viitega, et kõik mängudel osalevad spordiinimesed viitaksid oma taotluses samadele väärtustele. "Kui 205 rahvusliku olümpiadelegatsiooni sportlased ja ROK-i pagulasvõistkond tulevad Tokyosse, edastavad nad sellega maailmale rahu ja solidaarsuse sõnumi. ROK jagab solidaarsuse ja rahu väärtusi Euroopa Liiduga," märkis pressiesindaja.
Tokyo olümpiamängud, mis lükati koroonapandeemia tõttu aasta võrra edasi, algavad ametlikult 23. juulil ning kestavad 8. augustini. | ROK keelas Euroopa Liidu lipu kandmise olümpiamängude avatseremoonial | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Komisjoni asepresident, euroopaliku eluviisi edendamise volinik Margaritis Schinas ja praeguse eesistujariigi Sloveenia peaminister Janez Janša tegid ettepaneku, et Sloveenia sportlased võiksid oma riigilipu kõrval kanda reedel toimuval avamistseremoonial ka EL-i sinikollast tähelippu, kuid ROK lükkas palve tagasi, kirjutas väljaanne Politico.
"Iga olümpiavõistkond võib kasutada ainult ühte lippu, ühte embleemi ja ühte hümni, mille on kinnitanud selle riigi olümpiakomitee ja kooskõlastanud Rahvusvahelise Olümpiakomitee tegevnõukogu," ütles ROK-i pressiesindaja oma vastuses Janša ja Schinase saadetud kirjale, mis oli adresseeritud ROK-i presidendile Thomas Bachile.
"Arusaadavatel põhjustel ei lubata erandeid, kuna siis peaks ROK hakkama tegelema paljude taotlustega institutsioonidelt, mis sarnaselt Euroopa Liiduga kannavad väärtusi, mis on olümpiamängude keskmes," ütles pressiesindaja.
Janša ja Schinas ütlesid pühapäeval saadetud kirjas, et Euroopa Liidu lippu kandvad Sloveenia sportlased oleksid sellega Euroopa ühtsuse ja väärtuste saadikud, mis ühtivad olümpialiikumise põhimõtetega.
ROK vastas sellele aga viitega, et kõik mängudel osalevad spordiinimesed viitaksid oma taotluses samadele väärtustele. "Kui 205 rahvusliku olümpiadelegatsiooni sportlased ja ROK-i pagulasvõistkond tulevad Tokyosse, edastavad nad sellega maailmale rahu ja solidaarsuse sõnumi. ROK jagab solidaarsuse ja rahu väärtusi Euroopa Liiduga," märkis pressiesindaja.
Tokyo olümpiamängud, mis lükati koroonapandeemia tõttu aasta võrra edasi, algavad ametlikult 23. juulil ning kestavad 8. augustini.
### Response:
ROK keelas Euroopa Liidu lipu kandmise olümpiamängude avatseremoonial |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paraku tühistasid viimasel hetkel oma osaluse ligikaudu 30 piljardisportlast – põhjuseks segadus erinevate reisimiseks vajalike dokumentidega ning üleüldine hirm reisimise ees. Sellest hoolimata on tegemist selle aasta Skandinaavia suurima ja Euroopa ühe suurima piljarditurniiriga, kuna sarnaselt eelmisele aastale on enamus rahvusvahelised Euroopas toimuvad turniirid ära jäetud.
"Turniiri toimumine viirusest räsitud ajal on just sportlastele äärmiselt vajalik kuna ilma võistlemata langeb paratamatult ka motivatsioon treenida. Mitmed mängijad on tulnud personaalselt ja tänanud selle eest, et ka praeguses keerulises olukorras on keegi kellel jõudu ja tahtmist sellist suurvõistlust korraldada. See tagasiside annab jõudu ja ütleb, et teeme õiget asja", ütles peale võistluste avapäeva turniiri peakorraldaja Kristjan Kuusik.
Lisaks mitmetele Euroopa tippmängijatele osaleb turniiril ka kogu Eesti piljardispordi paremik – paarismängu MM-ilt pronksi võitnud Denis Grabele ja Mark Mägile ning samuti ka Mihkel Rehepapp ja Karl Gnadeberg.
Esimese päeva õhtuks on lisaks Grabele ja Mägile taganud endale koha play-off `i ehk 32 parema hulka Mihkel Rehepapp, Karl Gnadeberg, Revo Maimre, Joonas Saska, Stanislav Saiov, Rainer Laar ja Rafig Adigazalov. Miinusringi kvalifikatsioonist on 32 parema hulka võimalik jõuda veel ligi kümnel Eesti sportlasel.
Turniiri teise päeva (reede) õhtuks selgub turniiri kaheksa parimat sportlast.
Turniir lõppeb laupäeval kui peetakse veerand- ning poolfinaalid ja finaalkohtumine. | Tallinnas algas rahvusvaheline piljarditurniir | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paraku tühistasid viimasel hetkel oma osaluse ligikaudu 30 piljardisportlast – põhjuseks segadus erinevate reisimiseks vajalike dokumentidega ning üleüldine hirm reisimise ees. Sellest hoolimata on tegemist selle aasta Skandinaavia suurima ja Euroopa ühe suurima piljarditurniiriga, kuna sarnaselt eelmisele aastale on enamus rahvusvahelised Euroopas toimuvad turniirid ära jäetud.
"Turniiri toimumine viirusest räsitud ajal on just sportlastele äärmiselt vajalik kuna ilma võistlemata langeb paratamatult ka motivatsioon treenida. Mitmed mängijad on tulnud personaalselt ja tänanud selle eest, et ka praeguses keerulises olukorras on keegi kellel jõudu ja tahtmist sellist suurvõistlust korraldada. See tagasiside annab jõudu ja ütleb, et teeme õiget asja", ütles peale võistluste avapäeva turniiri peakorraldaja Kristjan Kuusik.
Lisaks mitmetele Euroopa tippmängijatele osaleb turniiril ka kogu Eesti piljardispordi paremik – paarismängu MM-ilt pronksi võitnud Denis Grabele ja Mark Mägile ning samuti ka Mihkel Rehepapp ja Karl Gnadeberg.
Esimese päeva õhtuks on lisaks Grabele ja Mägile taganud endale koha play-off `i ehk 32 parema hulka Mihkel Rehepapp, Karl Gnadeberg, Revo Maimre, Joonas Saska, Stanislav Saiov, Rainer Laar ja Rafig Adigazalov. Miinusringi kvalifikatsioonist on 32 parema hulka võimalik jõuda veel ligi kümnel Eesti sportlasel.
Turniiri teise päeva (reede) õhtuks selgub turniiri kaheksa parimat sportlast.
Turniir lõppeb laupäeval kui peetakse veerand- ning poolfinaalid ja finaalkohtumine.
### Response:
Tallinnas algas rahvusvaheline piljarditurniir |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ekspertide hinnangul erilist muret uute mutatsioonide leviku pärast siiski tundma ei pea, sest vaktsiinid peaksid nende vastu aitama, samuti pole näha, et gamma- ja lambdamutatsioon suudaksid deltamutatsiooni välja tõrjuda, ehkki ka need nakatuvad sarnaselt delta tüvega varasematest mutatsioonidest hoopis kiiremini.
Peruust levima hakanud lambdamutatsiooni esimene juhtum USA Texase osariigis tuvastati Houstoni metodistihaiglate võrgustiku ühes raviasutuses. Millises võrgustiku haiglas täpselt uue mutatsiooni otsa sattuti, pole seni avalikkusele teatavaks tehtud.
Kuigi USA Haigustõrje ja Ennetuse keskus lambda tüve esialgu ohtlikuks mutatsiooniks ei pea, on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kandnud lambda huvipakkuvate mutatsioonide nimekirja.
Peruus põhjustabki lambdamutatsioon juba üle 80 protsendi kõigist koroonaviirusega nakatumistest ning muud maailma vallutav deltamutatsioon talle konkurentsi pakkuda ei suuda.
Hoolimata oma nakkavusest ei ole lambdamutatsioon deltamutatsiooni lähisugulane, kõige lähemaks lambdale peetakse hoopis varasemat alfamutatsiooni.
Lambda on levinud ka teistes Lõuna-Ameerika riikides, näiteks Tšiilis, Ecuadoris ja Argentinas. USA-s on lambdat tuvastatud kokku 730 korral.
Lambdamutatsiooni tegelik levik võib aga olla palju ulatuslikum, sest USA on seni sekveneerinud vaid tühise osa kõigist koroonat põhjustanud viirustest.
Maailma Terviseorganisatsiooni hinnang "huvipakkuv mutatsioon" tähendab, et lambda tüves on palju geenimutatsioone, mis mõjutavad koroonaviiruse ogavalku ja muudavadki sellega mutatsiooni väga kergesti nakkavaks. Kuidas see kõik täpselt käib, nõuab WHO hinnangul veel täiendavat uurimist, samuti seegi, milliseid vastumeetmeid mutatsiooni leviku piiramiseks rakendada saab.
Ameerika Ühendriikide levinuim mutatsioon on aga sarnaselt pea kogu maailmaga delta tüvi, väga nakkav koroonaviiruse mutatsioon, mis aga vaktsineerituile seni suuremaid probleeme pole põhjustanud.
Kõige tõhusamaks vahendiks nii delta-, kui ka lambda- ja gammamutatsiooni vastu peavad meditsiinieksperdid endiselt täielikku vaktsineerimist. Ehkki kõigi kolme mutatsiooni puhul on täheldatud, et viirus suudab varasematest tüvedest hoopis tõsisemalt eirata inimorganismi tekkinud antikehi, ei tähenda see veel katastroofi, sest antikehade teke pole kaitsesüstimise ainuke kasu.
Kaitsesüstimise tagajärjel aktiveeruvad inimorganismis ka nõndanimetatud t-rakud, mis seni on suutnud edukalt vastu hakata peale vanade tüvede ka kõigile kolmele uuele tüvele. Kaitsepookimisest nähakse aga tõusvat veel üht kasu – massiline vaktsineeritute hulk muudab viirusele paljunemise raskemaks ning hoiab seega ära veel tõsisemate mutatsioonide tekke tulevikus. | Koroonaviiruse delta tüve kõrvale on kerkinud kaks uut mutatsiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ekspertide hinnangul erilist muret uute mutatsioonide leviku pärast siiski tundma ei pea, sest vaktsiinid peaksid nende vastu aitama, samuti pole näha, et gamma- ja lambdamutatsioon suudaksid deltamutatsiooni välja tõrjuda, ehkki ka need nakatuvad sarnaselt delta tüvega varasematest mutatsioonidest hoopis kiiremini.
Peruust levima hakanud lambdamutatsiooni esimene juhtum USA Texase osariigis tuvastati Houstoni metodistihaiglate võrgustiku ühes raviasutuses. Millises võrgustiku haiglas täpselt uue mutatsiooni otsa sattuti, pole seni avalikkusele teatavaks tehtud.
Kuigi USA Haigustõrje ja Ennetuse keskus lambda tüve esialgu ohtlikuks mutatsiooniks ei pea, on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kandnud lambda huvipakkuvate mutatsioonide nimekirja.
Peruus põhjustabki lambdamutatsioon juba üle 80 protsendi kõigist koroonaviirusega nakatumistest ning muud maailma vallutav deltamutatsioon talle konkurentsi pakkuda ei suuda.
Hoolimata oma nakkavusest ei ole lambdamutatsioon deltamutatsiooni lähisugulane, kõige lähemaks lambdale peetakse hoopis varasemat alfamutatsiooni.
Lambda on levinud ka teistes Lõuna-Ameerika riikides, näiteks Tšiilis, Ecuadoris ja Argentinas. USA-s on lambdat tuvastatud kokku 730 korral.
Lambdamutatsiooni tegelik levik võib aga olla palju ulatuslikum, sest USA on seni sekveneerinud vaid tühise osa kõigist koroonat põhjustanud viirustest.
Maailma Terviseorganisatsiooni hinnang "huvipakkuv mutatsioon" tähendab, et lambda tüves on palju geenimutatsioone, mis mõjutavad koroonaviiruse ogavalku ja muudavadki sellega mutatsiooni väga kergesti nakkavaks. Kuidas see kõik täpselt käib, nõuab WHO hinnangul veel täiendavat uurimist, samuti seegi, milliseid vastumeetmeid mutatsiooni leviku piiramiseks rakendada saab.
Ameerika Ühendriikide levinuim mutatsioon on aga sarnaselt pea kogu maailmaga delta tüvi, väga nakkav koroonaviiruse mutatsioon, mis aga vaktsineerituile seni suuremaid probleeme pole põhjustanud.
Kõige tõhusamaks vahendiks nii delta-, kui ka lambda- ja gammamutatsiooni vastu peavad meditsiinieksperdid endiselt täielikku vaktsineerimist. Ehkki kõigi kolme mutatsiooni puhul on täheldatud, et viirus suudab varasematest tüvedest hoopis tõsisemalt eirata inimorganismi tekkinud antikehi, ei tähenda see veel katastroofi, sest antikehade teke pole kaitsesüstimise ainuke kasu.
Kaitsesüstimise tagajärjel aktiveeruvad inimorganismis ka nõndanimetatud t-rakud, mis seni on suutnud edukalt vastu hakata peale vanade tüvede ka kõigile kolmele uuele tüvele. Kaitsepookimisest nähakse aga tõusvat veel üht kasu – massiline vaktsineeritute hulk muudab viirusele paljunemise raskemaks ning hoiab seega ära veel tõsisemate mutatsioonide tekke tulevikus.
### Response:
Koroonaviiruse delta tüve kõrvale on kerkinud kaks uut mutatsiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti nelik koosseisus Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Jüri-Mikk Udam lõpetas enda eelsõidu kindla kolmanda kohaga, otse pääsesid sellest sõidust finaali Poola ja Itaalia.
"Ei läinud nii, nagu oleksin tahtnud, kuna me ei saanud otse edasi," nentis Sinisalo Eesti ajakirjanikega vesteldes. "Peame maha istuma ja arutama, tegema plaani, kuidas vahesõidust finaali pääseda."
"Peamine põhjus oli, et mehed ei liikunud täielikult korraga. Polnud piisavalt lõõgastust ja taastumist, paat ei liikunud piisavalt hästi," lisas ta.
Küsimusele, kas on põhjust Eesti paadi seisu pärast muretseda, vastas Sinisalo: "Hea küsimus. Kui aus olla, siis ei. Kui leiame enda rütmi, pole põhjust muretseda. Aga muidugi peame selle võistluse ajal leidma. Ja tänane sõit aitab meil seda leida."
Kas Tokyo palavusega pole see meestele raske, et nad peavad ka ühe lisasõidu tegema? "Rio olümpial läbis ka Saksamaa vahesõidu ja tuli lõpuks võitjaks, see pole probleem," arvas Sinisalo.
Õhtul kannab Endrekson avatseremoonial lippu, teised sõudjad staadionile kohapeale ei lähe. "Tõnul tuleb kell 21 buss tagasi, see pole probleem. Aga teised tseremooniale ei lähe. Leppisime enne kokku, et kui pääseme otse edasi, siis need, kes tahavad, lähevad avatseremooniale. Aga kui ei pääse, siis ei lähe," sõnas Sinisalo.
Laupäeval on kavas trennipäev, vahesõit peetakse pühapäeval ja selle kaks paremat pääsevad A-finaali. "Teeme natuke kiirendusi, et biomehaanika toimiks, rütm oleks pühapäevaks olemas," ütles Sinisalo. | Sõudjate treener: pole põhjust muretseda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti nelik koosseisus Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Jüri-Mikk Udam lõpetas enda eelsõidu kindla kolmanda kohaga, otse pääsesid sellest sõidust finaali Poola ja Itaalia.
"Ei läinud nii, nagu oleksin tahtnud, kuna me ei saanud otse edasi," nentis Sinisalo Eesti ajakirjanikega vesteldes. "Peame maha istuma ja arutama, tegema plaani, kuidas vahesõidust finaali pääseda."
"Peamine põhjus oli, et mehed ei liikunud täielikult korraga. Polnud piisavalt lõõgastust ja taastumist, paat ei liikunud piisavalt hästi," lisas ta.
Küsimusele, kas on põhjust Eesti paadi seisu pärast muretseda, vastas Sinisalo: "Hea küsimus. Kui aus olla, siis ei. Kui leiame enda rütmi, pole põhjust muretseda. Aga muidugi peame selle võistluse ajal leidma. Ja tänane sõit aitab meil seda leida."
Kas Tokyo palavusega pole see meestele raske, et nad peavad ka ühe lisasõidu tegema? "Rio olümpial läbis ka Saksamaa vahesõidu ja tuli lõpuks võitjaks, see pole probleem," arvas Sinisalo.
Õhtul kannab Endrekson avatseremoonial lippu, teised sõudjad staadionile kohapeale ei lähe. "Tõnul tuleb kell 21 buss tagasi, see pole probleem. Aga teised tseremooniale ei lähe. Leppisime enne kokku, et kui pääseme otse edasi, siis need, kes tahavad, lähevad avatseremooniale. Aga kui ei pääse, siis ei lähe," sõnas Sinisalo.
Laupäeval on kavas trennipäev, vahesõit peetakse pühapäeval ja selle kaks paremat pääsevad A-finaali. "Teeme natuke kiirendusi, et biomehaanika toimiks, rütm oleks pühapäevaks olemas," ütles Sinisalo.
### Response:
Sõudjate treener: pole põhjust muretseda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates 6. augustist pääsevad massiüritustele, staadionitele, muuseumitesse, teatritesse, kinodesse, basseinidesse, spordisaalidesse, baaridesse ja restoranidesse ainult vaktsineerimisprotsessi lõpetanud Itaalia elanikud, kel on selle kohta tõend.
Ööklubid jäävad Itaalias esialgu suletuks.
Niinimetatud rohelisi pääsmeid ei nõuta ühistranspordis, koolides ega töökohtadel.
Meedia andmetel rakendatakse piiranguid vaktsineerimise määra suurendamiseks. Varem oli vaktsineerimistõend nõutav ainult välismaale reisimiseks, samuti suurüritustel, nagu kontserdid, jalgpallivõistlused või pulmad.
Roheline tõend on dokument, mis kinnitab, et selle omanik on vaktsineeritud, andnud negatiivse koroonaproovi või paranenud haigusest. Seda on Itaalias kasutatud alates juunist. | Itaalias ei pääse vaktsineerimata inimesed augustis enam üritustele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates 6. augustist pääsevad massiüritustele, staadionitele, muuseumitesse, teatritesse, kinodesse, basseinidesse, spordisaalidesse, baaridesse ja restoranidesse ainult vaktsineerimisprotsessi lõpetanud Itaalia elanikud, kel on selle kohta tõend.
Ööklubid jäävad Itaalias esialgu suletuks.
Niinimetatud rohelisi pääsmeid ei nõuta ühistranspordis, koolides ega töökohtadel.
Meedia andmetel rakendatakse piiranguid vaktsineerimise määra suurendamiseks. Varem oli vaktsineerimistõend nõutav ainult välismaale reisimiseks, samuti suurüritustel, nagu kontserdid, jalgpallivõistlused või pulmad.
Roheline tõend on dokument, mis kinnitab, et selle omanik on vaktsineeritud, andnud negatiivse koroonaproovi või paranenud haigusest. Seda on Itaalias kasutatud alates juunist.
### Response:
Itaalias ei pääse vaktsineerimata inimesed augustis enam üritustele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oodatakse, et alus osaleb Vene laevastiku peaparaadil 25. juulil Peterburis. Markani kiiluvees saabus Läänemerele veel ka Iraani fregatt Sahand.
Makran on Iraani suurim ja uusim sõjalaev veeväljasurvega 121 000 tonni. Alus on 228 meetrit pikk, 21,5 meetrit kõrge ja 42 meetrit lai, suutes kanda kuut helikopterit, kiirkaatreid, väikeallveelaeva ja merejalaväe eriüksuse rühmi. Sel on seniitraketid ja suurtükid ning alus liigub kiirsega kuni 15 sõlme (ligi 28 km/h).
Taani väinade läbimisel saatis Iraani sõjalaevu Taani Kuningliku laevastiku patrull-laev.
Maailma laevaliiklust jälgiva veebikülje MarineTraffic andmetel olid laevad südaööl Läänemere edelanurgas ehk Rootsi ja Saksamaa ranniku vahel. Alused liikusid ida suunas.
Ühendriikide kaitseministeerium on laevu jälginud juba umbes kaks kuud. Esialgu oletati, et laevad on teel Venezuelasse. See tegi USA murelikuks, sest kardeti, et Iraan võib saata Venezuelale relvi. | Läänemerele saabus kaks Iraani sõjalaeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oodatakse, et alus osaleb Vene laevastiku peaparaadil 25. juulil Peterburis. Markani kiiluvees saabus Läänemerele veel ka Iraani fregatt Sahand.
Makran on Iraani suurim ja uusim sõjalaev veeväljasurvega 121 000 tonni. Alus on 228 meetrit pikk, 21,5 meetrit kõrge ja 42 meetrit lai, suutes kanda kuut helikopterit, kiirkaatreid, väikeallveelaeva ja merejalaväe eriüksuse rühmi. Sel on seniitraketid ja suurtükid ning alus liigub kiirsega kuni 15 sõlme (ligi 28 km/h).
Taani väinade läbimisel saatis Iraani sõjalaevu Taani Kuningliku laevastiku patrull-laev.
Maailma laevaliiklust jälgiva veebikülje MarineTraffic andmetel olid laevad südaööl Läänemere edelanurgas ehk Rootsi ja Saksamaa ranniku vahel. Alused liikusid ida suunas.
Ühendriikide kaitseministeerium on laevu jälginud juba umbes kaks kuud. Esialgu oletati, et laevad on teel Venezuelasse. See tegi USA murelikuks, sest kardeti, et Iraan võib saata Venezuelale relvi.
### Response:
Läänemerele saabus kaks Iraani sõjalaeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelvõistlusel lasid kõik 64 osalejat 72 noolt ja nende tulemuste põhjal pandi paika duell-laskmiste paarid. 1/32-finaalis on Pärnati vastaseks Denisa Barankova Slovakkiast, kes lasi reedel isikliku rekordi 655 silma.
Pärnati võistlus algas keeruliselt ning esimese vooru tulemus 47 punkti jäigi tema võistluse kõige kehvemaks. Kokku lasti 12 vooru, igas voorus kuus noolt.
"Kuumus ja higistamine segas väga palju. Kui ma oleksin eile siia tulnud, siis ma oleksin hädas, aga kuna ma sain viis päeva juba trenni teha, siis paari noolega oli raskusi, aga üldjoontes oli hästi. Tundub, et täna oli veel palavam ja niiskem kui varem, aga võib-olla oli see võistlusnärvist," rääkis Pärnat kohe pärast võistlust.
Teises voorus parandaski Pärnat ennast ja tegi 56 silmaga oma päeva parima tulemuse. Edaspidi näitas eestlanna stabiilset laskmist, voorude tulemused jäid 50-54 silma vahele.
"Ma arvan, et ma jään enda laskmisega väga rahule. Ma ütleks, et ma tegin 98 protsenti ära. Lõpus oli hästi keerutav tuul ja mul on siin üks nõrgemaid vibusid ehk minu noolt kannab natuke rohkem ära. Ma pidin tuulega palju vaeva nägema ja see võttis palju energiat. Üldjoontes olen ma laskmisega rahul. Võib-olla ühte noolt natuke kahetsen, oleks võinud paremini olukorraga tööd teha, aga muidu oli kõik hästi," viitas Pärnat üheksandas voorus lastud noolele, mis tõi vaid neli punkti.
Naiste vibulaskmise eelvõistlus oli olümpiaajaloo kõige kõrgema tasemega. Koguni neli naist ületasid senise olümpiarekordi 673 punkti, mis oli püsitatud ukrainlanna Lina Gerassimenko poolt Atlantas 1996. Esimese asetusega pääses duell-laskmisele korealanna San An, kelle uut olümpiarekordit tähistavaks tulemuseks oli 680. Pärnati sõnul on tulemus eriti silmapaistev ka seetõttu, et ilmastikuolud olid väga keerulised.
"Kui tuul on vaikne, siis saad keskele, aga ühel noolel on tuul kõvasti vasakule, teisel paremale. Nii keeruline on seda kõike jälgida ja samas pead oma sooritust tegema ning enda asjade peale mõtlema. Siin on väga teistmoodi olud. Tavaliselt muutub tuul seeria kaupa, aga siin võib isegi sama noole ajal tuul muutuda," sõnas eestlanna.
Laupäeval võtab Pärnat puhkepäeva, kuid siis hakkab järgmiseks etteasteks valmistuma. Duell-laskmised algavad Tokyos 27. juulil. | Pärnat: ühte noolt natuke kahetsen, aga üldjoontes olen rahul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelvõistlusel lasid kõik 64 osalejat 72 noolt ja nende tulemuste põhjal pandi paika duell-laskmiste paarid. 1/32-finaalis on Pärnati vastaseks Denisa Barankova Slovakkiast, kes lasi reedel isikliku rekordi 655 silma.
Pärnati võistlus algas keeruliselt ning esimese vooru tulemus 47 punkti jäigi tema võistluse kõige kehvemaks. Kokku lasti 12 vooru, igas voorus kuus noolt.
"Kuumus ja higistamine segas väga palju. Kui ma oleksin eile siia tulnud, siis ma oleksin hädas, aga kuna ma sain viis päeva juba trenni teha, siis paari noolega oli raskusi, aga üldjoontes oli hästi. Tundub, et täna oli veel palavam ja niiskem kui varem, aga võib-olla oli see võistlusnärvist," rääkis Pärnat kohe pärast võistlust.
Teises voorus parandaski Pärnat ennast ja tegi 56 silmaga oma päeva parima tulemuse. Edaspidi näitas eestlanna stabiilset laskmist, voorude tulemused jäid 50-54 silma vahele.
"Ma arvan, et ma jään enda laskmisega väga rahule. Ma ütleks, et ma tegin 98 protsenti ära. Lõpus oli hästi keerutav tuul ja mul on siin üks nõrgemaid vibusid ehk minu noolt kannab natuke rohkem ära. Ma pidin tuulega palju vaeva nägema ja see võttis palju energiat. Üldjoontes olen ma laskmisega rahul. Võib-olla ühte noolt natuke kahetsen, oleks võinud paremini olukorraga tööd teha, aga muidu oli kõik hästi," viitas Pärnat üheksandas voorus lastud noolele, mis tõi vaid neli punkti.
Naiste vibulaskmise eelvõistlus oli olümpiaajaloo kõige kõrgema tasemega. Koguni neli naist ületasid senise olümpiarekordi 673 punkti, mis oli püsitatud ukrainlanna Lina Gerassimenko poolt Atlantas 1996. Esimese asetusega pääses duell-laskmisele korealanna San An, kelle uut olümpiarekordit tähistavaks tulemuseks oli 680. Pärnati sõnul on tulemus eriti silmapaistev ka seetõttu, et ilmastikuolud olid väga keerulised.
"Kui tuul on vaikne, siis saad keskele, aga ühel noolel on tuul kõvasti vasakule, teisel paremale. Nii keeruline on seda kõike jälgida ja samas pead oma sooritust tegema ning enda asjade peale mõtlema. Siin on väga teistmoodi olud. Tavaliselt muutub tuul seeria kaupa, aga siin võib isegi sama noole ajal tuul muutuda," sõnas eestlanna.
Laupäeval võtab Pärnat puhkepäeva, kuid siis hakkab järgmiseks etteasteks valmistuma. Duell-laskmised algavad Tokyos 27. juulil.
### Response:
Pärnat: ühte noolt natuke kahetsen, aga üldjoontes olen rahul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti aja järgi reede varahommikul toimunud eelringis lasid kõik olümpiale kvalifitseerunud 64 sportlast 70 meetri kauguselt kuueste seeriatena 72 noolt.
Pärnat alustas ebalevalt, kui tabas esimeses seerias kaks korda kuut ning oli seejärel 64 naise konkurentsis 60. kohal, kuid jätkas hästi ja tõusis esimese poole ehk 36 noole laskmise järel 313 silmaga 49. kohale.
Võistluse teist poolt alustas Pärnat kahe 54-se seeriaga, aga siis tuli sisse ka üks neli. Kokku lasi Pärnat 17 kümmet ja 34 üheksat, mis andis talle 626 silma ja 53. koha. Tema enda nimel olevaks Eesti rekordiks on 660 silma.
Pärnati seeriad eelringis: 47, 56, 52, 53, 55, 50; 54, 54, 50, 51, 52, 52.
53. koht tähendab, et eestlanna läheb esimeses ringis vastamisi 12. koha saanud slovakitari Denisa Barankovaga (655 silma). Duelli kaotaja jaoks võistlus lõppeb ja võitja liigub järgmisesse ringi.
Eelringis jagasid kolm parimat kohta Lõuna-Korea naised. An Sani võidutulemus 680 nihutas seitsme silmaga ka alates 1996. aastast ukrainlanna Lina Gerassimenko nimel olnud olümpiarekordit, talle järgnesid kaasmaalannad Min-hee Jang (677) ja Chae-young Kang (675).
Duell-laskmised algavad Tokyos 27. juulil. | Pärnat alustas OM-i 53. kohaga, eelringi parim nihutas olümpiarekordit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti aja järgi reede varahommikul toimunud eelringis lasid kõik olümpiale kvalifitseerunud 64 sportlast 70 meetri kauguselt kuueste seeriatena 72 noolt.
Pärnat alustas ebalevalt, kui tabas esimeses seerias kaks korda kuut ning oli seejärel 64 naise konkurentsis 60. kohal, kuid jätkas hästi ja tõusis esimese poole ehk 36 noole laskmise järel 313 silmaga 49. kohale.
Võistluse teist poolt alustas Pärnat kahe 54-se seeriaga, aga siis tuli sisse ka üks neli. Kokku lasi Pärnat 17 kümmet ja 34 üheksat, mis andis talle 626 silma ja 53. koha. Tema enda nimel olevaks Eesti rekordiks on 660 silma.
Pärnati seeriad eelringis: 47, 56, 52, 53, 55, 50; 54, 54, 50, 51, 52, 52.
53. koht tähendab, et eestlanna läheb esimeses ringis vastamisi 12. koha saanud slovakitari Denisa Barankovaga (655 silma). Duelli kaotaja jaoks võistlus lõppeb ja võitja liigub järgmisesse ringi.
Eelringis jagasid kolm parimat kohta Lõuna-Korea naised. An Sani võidutulemus 680 nihutas seitsme silmaga ka alates 1996. aastast ukrainlanna Lina Gerassimenko nimel olnud olümpiarekordit, talle järgnesid kaasmaalannad Min-hee Jang (677) ja Chae-young Kang (675).
Duell-laskmised algavad Tokyos 27. juulil.
### Response:
Pärnat alustas OM-i 53. kohaga, eelringi parim nihutas olümpiarekordit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 25-aastane Coppell, kes viis mullu septembris Suurbritannia rekordi 5.85 peale, ajas treeningul lati rinnaga maha ja see kukkus talle õnnetult näkku.
Coppell postitas juhtumist oma sotsiaalmeediasse video, kirjutades juurde: "loodan, et olümpiamängudel on häid hambaarste".
Meeste teivashüppe kvalifikatsioon toimub Tokyos juuli viimasel päeval.
pic.twitter.com/0tB6nxsjC0
— Harry Coppell (@Harry_Coppell) July 21, 2021 | VIDEO | Briti teivashüppaja vajas Tokyos treeningõnnetuse järel hambaarsti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
25-aastane Coppell, kes viis mullu septembris Suurbritannia rekordi 5.85 peale, ajas treeningul lati rinnaga maha ja see kukkus talle õnnetult näkku.
Coppell postitas juhtumist oma sotsiaalmeediasse video, kirjutades juurde: "loodan, et olümpiamängudel on häid hambaarste".
Meeste teivashüppe kvalifikatsioon toimub Tokyos juuli viimasel päeval.
pic.twitter.com/0tB6nxsjC0
— Harry Coppell (@Harry_Coppell) July 21, 2021
### Response:
VIDEO | Briti teivashüppaja vajas Tokyos treeningõnnetuse järel hambaarsti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ümmarguse tähiseni jõuti viimatises Premium liiga voorus, kui Kadrioru staadionil alistati reede õhtul tulemusega 3:0 Tallinna Kalev.
Valitsev Eesti meister ja praegune Premium liiga liider FC Flora on tänavu Eesti kõrgliigas mängimas 30. hooaega ning reedese kohtumise näol oli tegu klubi ajaloo 888. mänguga siinses tippliigas.
Võit Kalevi üle oli Florale ajaloo 616. liigamängu võiduks, viike on tehtud 152 ning kaotusega on tulnud neil leppida 120 puhul. FC Flora väravate vahe läbi 30 hooaja on hetkeseisuga 2359:720.
Eesti kõrgliiga läbi aegade punktitabel (klubi järel punktide arv ning sulgudes kõrgliigas mängitud hooaegu):
1. Tallinna FC Flora - 2000 punkti (30 hooaega kõrgliigas)
2. Tallinna FCI Levadia - 1690 punkti (22 hooaega)
3. JK Narva Trans - 1412 punkti (30 hooaega)
4. Nõmme Kalju FC - 924 punkti (16 hooaega)
5. Tallinna FC TVMK - 903 punkti (18 hooaega)
6. Viljandi JK Tulevik - 636 punkti (21 hooaega)
7. Sillamäe JK Kalev - 614 punkti (13 hooaega)
8. Tartu JK Tammeka - 565 punkti (16 hooaega)
9. Paide Linnameeskond - 487 punkti (12 hooaega)
10. JK Tallinna Kalev - 392 punkti (27 hooaega)
...
13. FC Kuressaare - 246 punkti (13 hooaega)
...
43. Tallinna JK Legion - 10 punkti (1 hooaeg)
*Hooaegade arvestuses on sisse loetud ka klubide eelnevad nimetused (nt FCI Levadia puhul ka Maardu Levadia nime all mängitud hooajad, Nõmme Kalju FC puhul SS Nõmme Kalju jne.) | FC Flora jõudis Eesti kõrgliigas esimese klubina 2000 punktini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ümmarguse tähiseni jõuti viimatises Premium liiga voorus, kui Kadrioru staadionil alistati reede õhtul tulemusega 3:0 Tallinna Kalev.
Valitsev Eesti meister ja praegune Premium liiga liider FC Flora on tänavu Eesti kõrgliigas mängimas 30. hooaega ning reedese kohtumise näol oli tegu klubi ajaloo 888. mänguga siinses tippliigas.
Võit Kalevi üle oli Florale ajaloo 616. liigamängu võiduks, viike on tehtud 152 ning kaotusega on tulnud neil leppida 120 puhul. FC Flora väravate vahe läbi 30 hooaja on hetkeseisuga 2359:720.
Eesti kõrgliiga läbi aegade punktitabel (klubi järel punktide arv ning sulgudes kõrgliigas mängitud hooaegu):
1. Tallinna FC Flora - 2000 punkti (30 hooaega kõrgliigas)
2. Tallinna FCI Levadia - 1690 punkti (22 hooaega)
3. JK Narva Trans - 1412 punkti (30 hooaega)
4. Nõmme Kalju FC - 924 punkti (16 hooaega)
5. Tallinna FC TVMK - 903 punkti (18 hooaega)
6. Viljandi JK Tulevik - 636 punkti (21 hooaega)
7. Sillamäe JK Kalev - 614 punkti (13 hooaega)
8. Tartu JK Tammeka - 565 punkti (16 hooaega)
9. Paide Linnameeskond - 487 punkti (12 hooaega)
10. JK Tallinna Kalev - 392 punkti (27 hooaega)
...
13. FC Kuressaare - 246 punkti (13 hooaega)
...
43. Tallinna JK Legion - 10 punkti (1 hooaeg)
*Hooaegade arvestuses on sisse loetud ka klubide eelnevad nimetused (nt FCI Levadia puhul ka Maardu Levadia nime all mängitud hooajad, Nõmme Kalju FC puhul SS Nõmme Kalju jne.)
### Response:
FC Flora jõudis Eesti kõrgliigas esimese klubina 2000 punktini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 27-aastane hispaanlane kukkus hooaja avaetapil ja sai löögi omaenda rattalt. Murdunud käeluu tõttu tuli heita operatsioonilauale, kus katkine koht titaanplaadiga ühendati.
Optimistlik motosportlane lootis juba nädal hiljem toimunud hooaja teisel etapil kaasa sõita ja osaleski Andaluusia GP vabatreeningul, kuid loobus 28 ringi järel, sest tundis küünarnukis väsimust.
Hiljem selgus, et titaanplaat on surve all purunenud ja seetõttu käis Marquez esmaspäeval veel teistkordseltki operatsioonil, kus katkine plaat eemaldati ja asendati uuega.
Uus lõikus seadis ohtu Marquezi võimaliku osalemise sel nädalal Brnos sõidetaval etapil. "Ta jälgis alati meditsiinilisi nõuandeid ja tunnetas oma keha. Kahjuks põhjustas liigne pinge probleeme. Nüüd peame ootama 48 tundi, misjärel selgub paranemisele kuluv aeg," kommenteeris sportlast opereerinud doktor Xavier Mir Honda tiimi teate vahendusel.
Kui Marquez Brnos osaleda ei saa, läheb vahe konkurentidega MM-i punktitabelis veelgi suuremaks ja tuleb ka arvestada, et tänavu sõidetakse vaid 14 etappi.
MM-sarja juhib kaks esimest etappi võitnud prantslane Fabio Quartararo (Yamaha), kel kirjas täisedu 50 punkti. Järgnevad hispaanlane Maverick Vinales (Yamaha) 40 ja itaallane Andrea Dovizioso (Ducati) 26 silmaga. | Marquez käis uuesti käeoperatsioonil, järgmine etapp küsimärgi all | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
27-aastane hispaanlane kukkus hooaja avaetapil ja sai löögi omaenda rattalt. Murdunud käeluu tõttu tuli heita operatsioonilauale, kus katkine koht titaanplaadiga ühendati.
Optimistlik motosportlane lootis juba nädal hiljem toimunud hooaja teisel etapil kaasa sõita ja osaleski Andaluusia GP vabatreeningul, kuid loobus 28 ringi järel, sest tundis küünarnukis väsimust.
Hiljem selgus, et titaanplaat on surve all purunenud ja seetõttu käis Marquez esmaspäeval veel teistkordseltki operatsioonil, kus katkine plaat eemaldati ja asendati uuega.
Uus lõikus seadis ohtu Marquezi võimaliku osalemise sel nädalal Brnos sõidetaval etapil. "Ta jälgis alati meditsiinilisi nõuandeid ja tunnetas oma keha. Kahjuks põhjustas liigne pinge probleeme. Nüüd peame ootama 48 tundi, misjärel selgub paranemisele kuluv aeg," kommenteeris sportlast opereerinud doktor Xavier Mir Honda tiimi teate vahendusel.
Kui Marquez Brnos osaleda ei saa, läheb vahe konkurentidega MM-i punktitabelis veelgi suuremaks ja tuleb ka arvestada, et tänavu sõidetakse vaid 14 etappi.
MM-sarja juhib kaks esimest etappi võitnud prantslane Fabio Quartararo (Yamaha), kel kirjas täisedu 50 punkti. Järgnevad hispaanlane Maverick Vinales (Yamaha) 40 ja itaallane Andrea Dovizioso (Ducati) 26 silmaga.
### Response:
Marquez käis uuesti käeoperatsioonil, järgmine etapp küsimärgi all |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusvaheline konsultatsioonifirma AlixPartners teatas esmaspäeval, et omandas riskijuhtimise ettevõtte Freeh Group International Solutions LLC (FGIS).
Tehingu tulemusel liituvad FGIS-i meeskonna liikmed AlixPartnersiga. Louis Freeh lahkub tehingu tulemusel advokaadibüroost Freeh Sporkin & Sullivan ning ei tegutse enam advokaadina.
Freeh liitub koos oma 24-liikmelise meeskonnaga konsultatsioonifirmaga AlixPartners, vahendas "Aktuaalne kaamera".
AlixPartnersi tegevdirektor Simon Freakley ütles pressiteate vahendusel, et ettevõttes saab Freeh'st aseesimees ning juhtivkomitee liige.
Freeh ütles, et kõik FGIS-is on AlixPartnersiga liitumise pärast elevil. Freeh märkis, et AlixPartnersi ja FGIS-i liitumine võimaldab teenindada üha rohkem kliente ajal, mil nende teenused on väga nõutud.
"Kui me lõpuks väljume COVID-19 kriisist, siis nõudlus meie uurimisekspertiisi järele kasvab kindlasti märkimisväärselt. Me ootame, et saame koos jätkuvalt aidata oma kliente nende kõige keerulisemate ja kriitilisemate juurdlustega," ütles Freeh.
Freeh' koostöö Eestiga jätkub
Advokaadibüroo Freeh Sporkin & Sullivan jätkab koostööd Eesti riigiga. Samuti ei lõppe Freeh' sõnul tema koostöö Eestiga.
"See juriidiliselt ei muuda lepingut. Freeh Sporkin & Sullivan ja nende advokaadid jätkavad lepingust tulenevate kohustustega (Eesti riigi ees - toim) ning mul on lubatud jätkata koostööd koos nendega (Freeh Sporkin & Sullivan - toim) ka AlixPartnersist," rääkis Freeh Postimehele.
Helme sõlmis 27. juunil lepingu USA advokaadibürooga Freeh Sporkin & Sullivan LLP Eesti riigile õigusteenuse osutamiseks rahvusvahelise rahapesuga seotud uurimises. Eesti Päevaleht kirjutas möödunud nädalal, et advokaadibürool on seos Venemaa rahapesuskeemiga, kuna advokaadibüroo esindas ka ettevõtet Prevezon, mille raha liikus muu hulgas Danske Banki Eesti filiaali kaudu. Helme on nimetanud artiklit libauudiseks ja laimuks. | Louis Freeh lahkub Helme palgatud advokaadibüroost | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusvaheline konsultatsioonifirma AlixPartners teatas esmaspäeval, et omandas riskijuhtimise ettevõtte Freeh Group International Solutions LLC (FGIS).
Tehingu tulemusel liituvad FGIS-i meeskonna liikmed AlixPartnersiga. Louis Freeh lahkub tehingu tulemusel advokaadibüroost Freeh Sporkin & Sullivan ning ei tegutse enam advokaadina.
Freeh liitub koos oma 24-liikmelise meeskonnaga konsultatsioonifirmaga AlixPartners, vahendas "Aktuaalne kaamera".
AlixPartnersi tegevdirektor Simon Freakley ütles pressiteate vahendusel, et ettevõttes saab Freeh'st aseesimees ning juhtivkomitee liige.
Freeh ütles, et kõik FGIS-is on AlixPartnersiga liitumise pärast elevil. Freeh märkis, et AlixPartnersi ja FGIS-i liitumine võimaldab teenindada üha rohkem kliente ajal, mil nende teenused on väga nõutud.
"Kui me lõpuks väljume COVID-19 kriisist, siis nõudlus meie uurimisekspertiisi järele kasvab kindlasti märkimisväärselt. Me ootame, et saame koos jätkuvalt aidata oma kliente nende kõige keerulisemate ja kriitilisemate juurdlustega," ütles Freeh.
Freeh' koostöö Eestiga jätkub
Advokaadibüroo Freeh Sporkin & Sullivan jätkab koostööd Eesti riigiga. Samuti ei lõppe Freeh' sõnul tema koostöö Eestiga.
"See juriidiliselt ei muuda lepingut. Freeh Sporkin & Sullivan ja nende advokaadid jätkavad lepingust tulenevate kohustustega (Eesti riigi ees - toim) ning mul on lubatud jätkata koostööd koos nendega (Freeh Sporkin & Sullivan - toim) ka AlixPartnersist," rääkis Freeh Postimehele.
Helme sõlmis 27. juunil lepingu USA advokaadibürooga Freeh Sporkin & Sullivan LLP Eesti riigile õigusteenuse osutamiseks rahvusvahelise rahapesuga seotud uurimises. Eesti Päevaleht kirjutas möödunud nädalal, et advokaadibürool on seos Venemaa rahapesuskeemiga, kuna advokaadibüroo esindas ka ettevõtet Prevezon, mille raha liikus muu hulgas Danske Banki Eesti filiaali kaudu. Helme on nimetanud artiklit libauudiseks ja laimuks.
### Response:
Louis Freeh lahkub Helme palgatud advokaadibüroost |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Juhindudes veendumusest teenida kõige paremini Hispaania rahvast, selle institutsioone ja teid kui kuningat, teavitan teid oma otsusest minna praegu Hispaaniast välja eksiili," märkis ta kirjas oma pojale kuningas Felipe VI-le.
"See on väga valus otsus, kuid teen selle meelerahus," lisas endine monarh.
Hispaania prokuratuur uurib, kas Juan Carlos sai Ar-Riyadilt miljonite dollarite ulatuses pistist ajal, kui Hispaania konsortsium rajas Saudi Araabiasse kiirraudteed.
Peaprokuratuur on nimetanud uurimist "tehniliselt vaieldamatult keeruliseks".
Ülemkohtu uurimine keskendub sündmustele pärast 2014. aasta keskpaika seoses 2011. aastal sõlmitud leppega süstikrongiühenduse rajamiseks Meka ja Mediina vahel.
2014. aasta keskel loovutas skandaalidest räsitud Hispaania kuningas trooni oma pojale ja kaotas seetõttu riigipea põhiseadusliku puutumatuse. | Korruptsioonis kahtlustatav Hispaania endine kuningas läheb eksiili | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Juhindudes veendumusest teenida kõige paremini Hispaania rahvast, selle institutsioone ja teid kui kuningat, teavitan teid oma otsusest minna praegu Hispaaniast välja eksiili," märkis ta kirjas oma pojale kuningas Felipe VI-le.
"See on väga valus otsus, kuid teen selle meelerahus," lisas endine monarh.
Hispaania prokuratuur uurib, kas Juan Carlos sai Ar-Riyadilt miljonite dollarite ulatuses pistist ajal, kui Hispaania konsortsium rajas Saudi Araabiasse kiirraudteed.
Peaprokuratuur on nimetanud uurimist "tehniliselt vaieldamatult keeruliseks".
Ülemkohtu uurimine keskendub sündmustele pärast 2014. aasta keskpaika seoses 2011. aastal sõlmitud leppega süstikrongiühenduse rajamiseks Meka ja Mediina vahel.
2014. aasta keskel loovutas skandaalidest räsitud Hispaania kuningas trooni oma pojale ja kaotas seetõttu riigipea põhiseadusliku puutumatuse.
### Response:
Korruptsioonis kahtlustatav Hispaania endine kuningas läheb eksiili |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Risto Kauniste viis pärnakad kümnendal minutil juhtima ja karikakaitsja Markus Poom jõudis tabamusteni alles pooltunni möödudes.
34. minutil skooris Markus Poom ja kohe minut hiljem Henrik Pürg. Avapoolaja lõpetas Andreas Kiivit tabamuseks külaliste eduseisuks 3:1. Pärast vaheaega skooris Poom veel korra (61. minutil). | Kaotusseisu jäänud Flora alustas karikakaitsmist edukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Risto Kauniste viis pärnakad kümnendal minutil juhtima ja karikakaitsja Markus Poom jõudis tabamusteni alles pooltunni möödudes.
34. minutil skooris Markus Poom ja kohe minut hiljem Henrik Pürg. Avapoolaja lõpetas Andreas Kiivit tabamuseks külaliste eduseisuks 3:1. Pärast vaheaega skooris Poom veel korra (61. minutil).
### Response:
Kaotusseisu jäänud Flora alustas karikakaitsmist edukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2018. aastal tippspordiga hüvasti jätnud Kanter tuli Eesti meistrivõistluste starti ka mullu ja teenis 58.60-ga esikoha.
Tänavu on eestlastest üle 60 meetri heitnud Martin Kupper (60.35), väga kaugele pole temast jäänud ka Priidu Niit (58.17).
Kadrioru staadionil toimuvate Eesti meistrivõistluste meeste kettaheide algab pühapäeval, 9. augustil kell 16.10. | Gerd Kanter heidab taas Eesti meistrivõistlustel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2018. aastal tippspordiga hüvasti jätnud Kanter tuli Eesti meistrivõistluste starti ka mullu ja teenis 58.60-ga esikoha.
Tänavu on eestlastest üle 60 meetri heitnud Martin Kupper (60.35), väga kaugele pole temast jäänud ka Priidu Niit (58.17).
Kadrioru staadionil toimuvate Eesti meistrivõistluste meeste kettaheide algab pühapäeval, 9. augustil kell 16.10.
### Response:
Gerd Kanter heidab taas Eesti meistrivõistlustel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopas viibides Itaalia linnas Gemonas elav van Niekerk andis hiljuti positiivse proovi ja jäi seetõttu eemale nädalalõpul Triestesse planeeritud hooaja avastardist.
400 meetri maailmarekordiomaniku agendi Peet van Zyli sõnul olid tema hoolealuse kolm esimest testi negatiivsed, neljas positiivne ja viies uuesti negatiivne, kuid praegu jälgitakse kehtivaid reegleid.
"Oleme isolatsioonis, ei käi läbi teiste inimestega ja elame erinevatel korrustel," lausus van Zyl väljaandele Independent Media. "Me isegi sööme eraldi. Jälgime protokolli ja siis otsustame, kus Wayde järgmisena võistleb."
Van Niekerk püstitas 400 meetri maailmarekordi 2016. aasta Rio de Janeiro olümpia finaalis, kui läbi staadioniringi 43,03-ga.
Ta on ka esimene inimene ajaloos, kes läbinud 100 meetrit kiiremini 10 sekundist, 200 meetrit kiiremini 20 sekundist ja 400 meetrit kiiremini 44 sekundist. | Van Niekerki agendi sõnul ei pruugi jooksjal tegelikult koroonat olla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopas viibides Itaalia linnas Gemonas elav van Niekerk andis hiljuti positiivse proovi ja jäi seetõttu eemale nädalalõpul Triestesse planeeritud hooaja avastardist.
400 meetri maailmarekordiomaniku agendi Peet van Zyli sõnul olid tema hoolealuse kolm esimest testi negatiivsed, neljas positiivne ja viies uuesti negatiivne, kuid praegu jälgitakse kehtivaid reegleid.
"Oleme isolatsioonis, ei käi läbi teiste inimestega ja elame erinevatel korrustel," lausus van Zyl väljaandele Independent Media. "Me isegi sööme eraldi. Jälgime protokolli ja siis otsustame, kus Wayde järgmisena võistleb."
Van Niekerk püstitas 400 meetri maailmarekordi 2016. aasta Rio de Janeiro olümpia finaalis, kui läbi staadioniringi 43,03-ga.
Ta on ka esimene inimene ajaloos, kes läbinud 100 meetrit kiiremini 10 sekundist, 200 meetrit kiiremini 20 sekundist ja 400 meetrit kiiremini 44 sekundist.
### Response:
Van Niekerki agendi sõnul ei pruugi jooksjal tegelikult koroonat olla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teenistuse teatel kahtlustatakse teda ametivõimu kuritarvitamises ja volituste ületamises, millega seoses võis riik suurt kahju kannatada.
Aseministrile kehtestati tõkendmeetmena riigist lahkumise keeld.
Kahtlustus esitati kokku kuuele inimesele. | Leedu asetervishoiuminister sai kiirtestide hankega seoses kahtlustuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teenistuse teatel kahtlustatakse teda ametivõimu kuritarvitamises ja volituste ületamises, millega seoses võis riik suurt kahju kannatada.
Aseministrile kehtestati tõkendmeetmena riigist lahkumise keeld.
Kahtlustus esitati kokku kuuele inimesele.
### Response:
Leedu asetervishoiuminister sai kiirtestide hankega seoses kahtlustuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Adamo on ise ralli toimumispaigaks olnud Piemonte maakonnast pärit, aga viibis kevadel koroonakriisi ajal Hyundai tehase lähedal Frankfurdi eeslinnas. Sealt pidi ta jälgima kodukandis toimuvat.
"Ma tean, mida see piirkond läbi elas. Ma jälgisin seda. Ma vaatasin pealt, kuidas see juhtub ja ma kaotasin pereliikmeid," tunnistas Põhja-Itaalias viibinud Adamo intervjuus väljaandele DirtFish.
"Siin viibida ja näha seda kohta nüüd pärast seda, kus see oli omadega mõni kuu tagasi, on emotsionaalne. Me tahtsime teha midagi head ja arvan, et saime sellega hakkama."
"Minu jaoks oli oluline pakkuda midagi inimesetele, kes elasid hiljuti läbi nii raskeid aegu," jätkas tiimijuht. "See on minu koht, minu kodu ja valus oli seda vaadata. Nüüd näeme, et normaalne elu taastub."
Hyundai jaoks oli Alba ralli ka sportlikult edukas, sest nii WRC kui ka R5 arvestuses saadi neli kõrgemat kohta. | Adamo: ma tean, mida see piirkond läbi elas ja kaotasin pereliikmeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Adamo on ise ralli toimumispaigaks olnud Piemonte maakonnast pärit, aga viibis kevadel koroonakriisi ajal Hyundai tehase lähedal Frankfurdi eeslinnas. Sealt pidi ta jälgima kodukandis toimuvat.
"Ma tean, mida see piirkond läbi elas. Ma jälgisin seda. Ma vaatasin pealt, kuidas see juhtub ja ma kaotasin pereliikmeid," tunnistas Põhja-Itaalias viibinud Adamo intervjuus väljaandele DirtFish.
"Siin viibida ja näha seda kohta nüüd pärast seda, kus see oli omadega mõni kuu tagasi, on emotsionaalne. Me tahtsime teha midagi head ja arvan, et saime sellega hakkama."
"Minu jaoks oli oluline pakkuda midagi inimesetele, kes elasid hiljuti läbi nii raskeid aegu," jätkas tiimijuht. "See on minu koht, minu kodu ja valus oli seda vaadata. Nüüd näeme, et normaalne elu taastub."
Hyundai jaoks oli Alba ralli ka sportlikult edukas, sest nii WRC kui ka R5 arvestuses saadi neli kõrgemat kohta.
### Response:
Adamo: ma tean, mida see piirkond läbi elas ja kaotasin pereliikmeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui selline konkurss tuli, mõtlesin tükk aega ja otsustasin avalduse saata," rääkis Kitt Postimehele.
Kiti sõnul on ta Eesti käest nii palju saanud ning nüüd on aeg tagasi anda.
Oma eelisteks TÜ kliinikumi juhiks kandideerimisel peab Kitt Swedbanki ajast saadud unikaalset juhtimiskogemust ja loodusteaduste doktorikraadi. | Robert Kitt kandideerib Tartu ülikooli kliinikumi juhiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui selline konkurss tuli, mõtlesin tükk aega ja otsustasin avalduse saata," rääkis Kitt Postimehele.
Kiti sõnul on ta Eesti käest nii palju saanud ning nüüd on aeg tagasi anda.
Oma eelisteks TÜ kliinikumi juhiks kandideerimisel peab Kitt Swedbanki ajast saadud unikaalset juhtimiskogemust ja loodusteaduste doktorikraadi.
### Response:
Robert Kitt kandideerib Tartu ülikooli kliinikumi juhiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Varasem kokkupuude Selveriga on olnud palliplatsil. Oleme aastaid võidelnud samade tiitlite eest ja uue hooaja seisukohalt ootan sujuvat koostööd Raineriga, anda võimalikult palju kogemusi noorematele kolleegidele ja kindlasti ka tõsist võitlust kolme tiitli eest. Näeme saalis!" lausus 30-aastane mängumees klubi Facebooki tervituses.
Lisaks saalivõrkpallile aastaid end ka rannas proovile pannud Kollo esindas eelmisel hooajal Rumeenia klubi Galati Arcadat. Varem on nurgaründaja kandnud ka Šveitsi klubi TV Schönenwerdi ja Itaalia meeskonna VBC Mondovi särke.
Eesti meeskondadest on Kollo mänginud Tartu tiimis (Pere Leib 2007-2012, Bigbank 2013-2015). | Tallinna Selver palkas Eesti koondise nurgaründaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Varasem kokkupuude Selveriga on olnud palliplatsil. Oleme aastaid võidelnud samade tiitlite eest ja uue hooaja seisukohalt ootan sujuvat koostööd Raineriga, anda võimalikult palju kogemusi noorematele kolleegidele ja kindlasti ka tõsist võitlust kolme tiitli eest. Näeme saalis!" lausus 30-aastane mängumees klubi Facebooki tervituses.
Lisaks saalivõrkpallile aastaid end ka rannas proovile pannud Kollo esindas eelmisel hooajal Rumeenia klubi Galati Arcadat. Varem on nurgaründaja kandnud ka Šveitsi klubi TV Schönenwerdi ja Itaalia meeskonna VBC Mondovi särke.
Eesti meeskondadest on Kollo mänginud Tartu tiimis (Pere Leib 2007-2012, Bigbank 2013-2015).
### Response:
Tallinna Selver palkas Eesti koondise nurgaründaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juuni lõpus vabasurma läbinud Choi ja tema vanemate sõnul väärkohtlesid teda nii peksu ja sõimuga nii Gyeongju klubi treener kui ka mitmed teised liikmed.
Choi lindistas vastavaid juhtumeid ja telekanal YTN lasi need ka hiljuti eetrisse. Ühelt salvestuselt on koosta treeneri sõimu ja sellele järgnenud korduvaid lakse.
Choi isa sõnul sunniti tema 2015. aasta Aasia juunioride meistrivõistlustel pronksi võitnud tütart karistuseks kaalutõusu eest korraga ära sööma 200 000 woni ehk ca 150 euro väärtuses leiba.
Oma päevikus kirjutas sportlane sellest, kuidas ta soovis "pigem surra" pärast seda, kui "teda peksti läbi nagu koera". Samuti lisas ta, et nuttis igapäevaselt.
Choi oli karjääri jooksul esitanud ka mitmeid kaebusi, mida aga arutlusele ei võetud. Pärast sportlase surma määras Lõuna-Korea triatloniliit Kimile ja Jangile eluaegsed karistused.
Mõlemad pidasid end aga süütuks ja kaebasid otsuse edasi rahvuslikku olümpiakomiteesse, kes seda ei muutnud. Olümpiakomitee sõnul ei tulnud kaebajad ise asja arutamisele ega saatnud sinna ka oma õiguslikke esindajaid.
"Meie komisjoni liikmed leidsid, et mitte ükski vägivallaakt pole tolereeritav," teatas Lõuna-Korea olümpiakomitee distsiplinaarkomisjoni juht Kim Byung-cheol.
"Oleme rääkinud olümpiakomiteele põletavast vajadusest sarnaseid intsidente tulevikus vältida ja sportlasi kaitsta."
Pärast Choi surma on ka mitmed teised Gyeongju võistkonna liikmed esinenud treenerite ja taustajõudude suunal sarnaste süüdistustega. | Korea triatlonitreener ja tiimi kapten said eluaegsed keelud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juuni lõpus vabasurma läbinud Choi ja tema vanemate sõnul väärkohtlesid teda nii peksu ja sõimuga nii Gyeongju klubi treener kui ka mitmed teised liikmed.
Choi lindistas vastavaid juhtumeid ja telekanal YTN lasi need ka hiljuti eetrisse. Ühelt salvestuselt on koosta treeneri sõimu ja sellele järgnenud korduvaid lakse.
Choi isa sõnul sunniti tema 2015. aasta Aasia juunioride meistrivõistlustel pronksi võitnud tütart karistuseks kaalutõusu eest korraga ära sööma 200 000 woni ehk ca 150 euro väärtuses leiba.
Oma päevikus kirjutas sportlane sellest, kuidas ta soovis "pigem surra" pärast seda, kui "teda peksti läbi nagu koera". Samuti lisas ta, et nuttis igapäevaselt.
Choi oli karjääri jooksul esitanud ka mitmeid kaebusi, mida aga arutlusele ei võetud. Pärast sportlase surma määras Lõuna-Korea triatloniliit Kimile ja Jangile eluaegsed karistused.
Mõlemad pidasid end aga süütuks ja kaebasid otsuse edasi rahvuslikku olümpiakomiteesse, kes seda ei muutnud. Olümpiakomitee sõnul ei tulnud kaebajad ise asja arutamisele ega saatnud sinna ka oma õiguslikke esindajaid.
"Meie komisjoni liikmed leidsid, et mitte ükski vägivallaakt pole tolereeritav," teatas Lõuna-Korea olümpiakomitee distsiplinaarkomisjoni juht Kim Byung-cheol.
"Oleme rääkinud olümpiakomiteele põletavast vajadusest sarnaseid intsidente tulevikus vältida ja sportlasi kaitsta."
Pärast Choi surma on ka mitmed teised Gyeongju võistkonna liikmed esinenud treenerite ja taustajõudude suunal sarnaste süüdistustega.
### Response:
Korea triatlonitreener ja tiimi kapten said eluaegsed keelud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma edetabelis 24. kohta hoidev Vekic oli avaringis üle hollandlannast Arantxa Rusist (WTA 70.) 6:1, 6:2 ning pääses edasi 16 parema hulka ühe tunni ja 17 minutiga.
Eelmised WTA turniirid toimusid märtsi alguses, kui Lyonis võidutses ameeriklanna Sofia Kenin ja Monterreys ukrainlanna Elina Svitolina.
Palermo turniiril osaleb ka eestlanna Anett Kontaveit (WTA 22.), kes kohtub teisipäeval rumeenlanna Patricia Maria Tigiga (WTA 85.). | Pea viis kuud kestnud paus sai läbi: WTA karussell jätkub | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma edetabelis 24. kohta hoidev Vekic oli avaringis üle hollandlannast Arantxa Rusist (WTA 70.) 6:1, 6:2 ning pääses edasi 16 parema hulka ühe tunni ja 17 minutiga.
Eelmised WTA turniirid toimusid märtsi alguses, kui Lyonis võidutses ameeriklanna Sofia Kenin ja Monterreys ukrainlanna Elina Svitolina.
Palermo turniiril osaleb ka eestlanna Anett Kontaveit (WTA 22.), kes kohtub teisipäeval rumeenlanna Patricia Maria Tigiga (WTA 85.).
### Response:
Pea viis kuud kestnud paus sai läbi: WTA karussell jätkub |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval, 30. juulil saabus Eestisse Pärnu JK koosseisus esiliigas mängima hakkav ukrainlane, keda pole veel võistkonda registreeritud. Ukrainlane kandis lennujaamast alates pidevalt näomaski, siirdudes autoga Pärnusse, kus talle üüritud korteris oli planeeritud veeta 14 päeva pikkune karantiiniperiood, mida tuleb riiki sisenedes niikuinii läbida, vahendab EJL-i pressiteade.
Tema sõidutamisel Tallinnast Pärnusse ning Pärnus koroonaviiruse testile puutusid temaga kokku kaks Pärnu JK treenerit. Ukrainlane kandis mõlema kokkupuute ajal näomaski.
Laupäeval, 1. augustil sai ukrainlane teada koroonaviiruse testi positiivsest tulemusest, millest Pärnu JK informeeris Eesti Jalgpalli Liitu. Haigusnähud ukrainlasel puudusid. Mõlemad temaga kohtunud treenerid on alates laupäevast kahenädalases karantiinis, kummalgi haigusnähte pole. Ukrainlasele tehti täna, 3. augustil kordustest, mis osutus samuti positiivseks.
Eesti Jalgpalli Liit konsulteeris seoses tekkinud olukorraga Premium liiga kriisikomisjoni liikme doktor Kaspar Rõivassepa ja Pärnu JK tegevjuhi Aivar Kuningaga, vaatas üle terviseameti juhised ning informeeris olukorrast Pärnu JK tänast vastast FC Florat.
Tänaõhtuses Tipneri karikasarja mängus Pärnu JK – Tallinna FC Flora juhendavad Pärnu JK meeskonda Mart Paumäe ja Henri Rüütli. Mäng algab Pärnu Rannastaadionil kell 19. | Pärnu treenerid jäävad koroonaohu tõttu karikamängust eemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval, 30. juulil saabus Eestisse Pärnu JK koosseisus esiliigas mängima hakkav ukrainlane, keda pole veel võistkonda registreeritud. Ukrainlane kandis lennujaamast alates pidevalt näomaski, siirdudes autoga Pärnusse, kus talle üüritud korteris oli planeeritud veeta 14 päeva pikkune karantiiniperiood, mida tuleb riiki sisenedes niikuinii läbida, vahendab EJL-i pressiteade.
Tema sõidutamisel Tallinnast Pärnusse ning Pärnus koroonaviiruse testile puutusid temaga kokku kaks Pärnu JK treenerit. Ukrainlane kandis mõlema kokkupuute ajal näomaski.
Laupäeval, 1. augustil sai ukrainlane teada koroonaviiruse testi positiivsest tulemusest, millest Pärnu JK informeeris Eesti Jalgpalli Liitu. Haigusnähud ukrainlasel puudusid. Mõlemad temaga kohtunud treenerid on alates laupäevast kahenädalases karantiinis, kummalgi haigusnähte pole. Ukrainlasele tehti täna, 3. augustil kordustest, mis osutus samuti positiivseks.
Eesti Jalgpalli Liit konsulteeris seoses tekkinud olukorraga Premium liiga kriisikomisjoni liikme doktor Kaspar Rõivassepa ja Pärnu JK tegevjuhi Aivar Kuningaga, vaatas üle terviseameti juhised ning informeeris olukorrast Pärnu JK tänast vastast FC Florat.
Tänaõhtuses Tipneri karikasarja mängus Pärnu JK – Tallinna FC Flora juhendavad Pärnu JK meeskonda Mart Paumäe ja Henri Rüütli. Mäng algab Pärnu Rannastaadionil kell 19.
### Response:
Pärnu treenerid jäävad koroonaohu tõttu karikamängust eemale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Hetkel hõbekuuli ei ole ning seda ei pruugigi tulla," ütles WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus Genfis ajakirjanikele.
WHO kutsus valitsusi ja inimesi keskenduma põhilisele nagu testimine, kontaktide avastamine, vahemaa hoidmine ja maski kandmine.
"Me kõik loodame saada hulga tõhusaid vaktsiine, mis aitaks vältida nakatumist, kuid hetkel on puhangute peatamisel peamised nakkushaiguste kontrolli ja rahvatervise põhitõed," ütles WHO juht.
WHO teatas ka, et lõpetas Hiinas missiooni, millega tehti ettevalmistusi koroonaviiruse pandeemia loomse päritolu uurimiseks.
"WHO eelrühm Hiinas on oma missiooni lõpetanud," ütles Ghebreyesus pressikonverentsil. "Wuhanis algavad epidemioloogilised uuringud esimeste nakatumiste võimaliku allika väljaselgitamiseks."
Uus koroonaviirus on maailmas nõudnud ligi 690 000 inimelu, nakatunud on vähemalt 18,1 miljonit inimest. | WHO: hõbekuuli koroonaviiruse vastu ei pruugi kunagi tulla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Hetkel hõbekuuli ei ole ning seda ei pruugigi tulla," ütles WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus Genfis ajakirjanikele.
WHO kutsus valitsusi ja inimesi keskenduma põhilisele nagu testimine, kontaktide avastamine, vahemaa hoidmine ja maski kandmine.
"Me kõik loodame saada hulga tõhusaid vaktsiine, mis aitaks vältida nakatumist, kuid hetkel on puhangute peatamisel peamised nakkushaiguste kontrolli ja rahvatervise põhitõed," ütles WHO juht.
WHO teatas ka, et lõpetas Hiinas missiooni, millega tehti ettevalmistusi koroonaviiruse pandeemia loomse päritolu uurimiseks.
"WHO eelrühm Hiinas on oma missiooni lõpetanud," ütles Ghebreyesus pressikonverentsil. "Wuhanis algavad epidemioloogilised uuringud esimeste nakatumiste võimaliku allika väljaselgitamiseks."
Uus koroonaviirus on maailmas nõudnud ligi 690 000 inimelu, nakatunud on vähemalt 18,1 miljonit inimest.
### Response:
WHO: hõbekuuli koroonaviiruse vastu ei pruugi kunagi tulla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 21. juulil saabusid erilennukiga Eestisse tööle ukrainlased, kuid selle tingimus oli, et tööandja on kohustatud korraldama nende eneseisolatsiooni, tagades nii eneseisolatsioonist kinnipidamise kui ka mittetöötamise.
30. juulil tehtud PPA ja terviseameti ühiskontrolli tulemusel selgus, et eneseisolatsiooni reegleid on erineval moel rikutud 46 korral, sealhulgas on põhjendatud kahtlustus, et 17 inimest eneseisolatsiooni ajal ka töötas.
"See on nii tööandja kui töötaja vastutus, et seatud tingimustest kinni peetaks. On äärmiselt kahetsusväärne, et tööandjad on suhtunud endale võetud kohustustesse kergekäeliselt. Ühelt poolt on nad rikkunud reegleid, kuid teiselt poolt on tegu kogu meie ühiskonna vastu suunatud hoolimatu suhtumisega. Osade tööandjate ja välistöötajate käitumine on seda vastutustundetum, et see võib kaasa tuua nende valdkonnaga üldse mitte seotud ettevõtjatele ja kogu rahvale suuri kahjusid, kui peaksime hakkama jälle piiranguid kehtestama," kommenteeris siseminister Mart Helme.
"COVID-19 viirus on taas pead tõstmas ning me peame tegema kõik, et vähendada võimalusi selle edasikandmiseks," lisas ta.
Minister tuletas meelde, et eneseisolatsiooni reeglite rikkumise korral saab rikkujad vastutusele võtta.
"Eestisse saabunud välismaalase suhtes on politsei- ja piirivalveametil võimalik eneseisolatsiooni nõuete rikkumise ja eneseisolatsiooni ajal töötamise võimaldamise eest rakendada erinevaid sanktsioneerivaid meetmeid. Rahva tervise ohu tõttu on võimalik lõpetada välismaalase Eestis viibimine, mille tulemusel on tal kohustus pöörduda tagasi kodumaale, karistada tööandjat rahatrahviga kuni 32 000 eurot või algatada kriminaalmenetlus nakkushaiguse leviku ohu ja nakkushaiguse leviku põhjustamise eest. Riik ei tolereeri selliseid rikkumisi ja vastutustundetut käitumist," ütles Helme.
PPA on selles osas tegevusi alustanud.
Eesti elanike ja Eestisse saabuvate välismaalaste suhtes on terviseametil võimalik eneseisolatsiooni nõuete rikkumise eest määrata sunniraha kuni 9600 eurot kohustuse nõuetekohaselt mittetäitmise eest ja algatada väärteomenetlus karantiininõuete rikkumise eest. "Ootan, et terviseamet astuks siin jõulisi samme," ütles siseminister.
21. juulil saabus erilennukiga Eestisse 145 ukrainlast, kellel oli kohustus olla 14 päeva pärast saabumist eneseisolatsioonis oma elukohas, mille peab korraldama tööandja. | Siseminister: karantiininõudeid rikkunud ukrainlased ja tööandjad peavad vastutama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
21. juulil saabusid erilennukiga Eestisse tööle ukrainlased, kuid selle tingimus oli, et tööandja on kohustatud korraldama nende eneseisolatsiooni, tagades nii eneseisolatsioonist kinnipidamise kui ka mittetöötamise.
30. juulil tehtud PPA ja terviseameti ühiskontrolli tulemusel selgus, et eneseisolatsiooni reegleid on erineval moel rikutud 46 korral, sealhulgas on põhjendatud kahtlustus, et 17 inimest eneseisolatsiooni ajal ka töötas.
"See on nii tööandja kui töötaja vastutus, et seatud tingimustest kinni peetaks. On äärmiselt kahetsusväärne, et tööandjad on suhtunud endale võetud kohustustesse kergekäeliselt. Ühelt poolt on nad rikkunud reegleid, kuid teiselt poolt on tegu kogu meie ühiskonna vastu suunatud hoolimatu suhtumisega. Osade tööandjate ja välistöötajate käitumine on seda vastutustundetum, et see võib kaasa tuua nende valdkonnaga üldse mitte seotud ettevõtjatele ja kogu rahvale suuri kahjusid, kui peaksime hakkama jälle piiranguid kehtestama," kommenteeris siseminister Mart Helme.
"COVID-19 viirus on taas pead tõstmas ning me peame tegema kõik, et vähendada võimalusi selle edasikandmiseks," lisas ta.
Minister tuletas meelde, et eneseisolatsiooni reeglite rikkumise korral saab rikkujad vastutusele võtta.
"Eestisse saabunud välismaalase suhtes on politsei- ja piirivalveametil võimalik eneseisolatsiooni nõuete rikkumise ja eneseisolatsiooni ajal töötamise võimaldamise eest rakendada erinevaid sanktsioneerivaid meetmeid. Rahva tervise ohu tõttu on võimalik lõpetada välismaalase Eestis viibimine, mille tulemusel on tal kohustus pöörduda tagasi kodumaale, karistada tööandjat rahatrahviga kuni 32 000 eurot või algatada kriminaalmenetlus nakkushaiguse leviku ohu ja nakkushaiguse leviku põhjustamise eest. Riik ei tolereeri selliseid rikkumisi ja vastutustundetut käitumist," ütles Helme.
PPA on selles osas tegevusi alustanud.
Eesti elanike ja Eestisse saabuvate välismaalaste suhtes on terviseametil võimalik eneseisolatsiooni nõuete rikkumise eest määrata sunniraha kuni 9600 eurot kohustuse nõuetekohaselt mittetäitmise eest ja algatada väärteomenetlus karantiininõuete rikkumise eest. "Ootan, et terviseamet astuks siin jõulisi samme," ütles siseminister.
21. juulil saabus erilennukiga Eestisse 145 ukrainlast, kellel oli kohustus olla 14 päeva pärast saabumist eneseisolatsioonis oma elukohas, mille peab korraldama tööandja.
### Response:
Siseminister: karantiininõudeid rikkunud ukrainlased ja tööandjad peavad vastutama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 29-aastase Alejeva dopinguproov näitas keelatud aine dehüdrokloormetüültestosterooni kasutamist ja alaliit hakkab nüüd juhtunut lähemalt uurima, misjärel selgub, kas ja kuidas Alejevat karistada.
Alejeva võitis hõbemedalid 2017. ja 2019. aasta Euroopa meistrivõistlustelt, osaledes kuni 63 kg kaaluvate naiste kategoorias. Venemaa meistrivõistlustelt on tal aastate jooksul kogutud kolm hõbedat. | Tiitlivõistluste medalitega pärjatud vene tõstja andis positiivse dopinguproovi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
29-aastase Alejeva dopinguproov näitas keelatud aine dehüdrokloormetüültestosterooni kasutamist ja alaliit hakkab nüüd juhtunut lähemalt uurima, misjärel selgub, kas ja kuidas Alejevat karistada.
Alejeva võitis hõbemedalid 2017. ja 2019. aasta Euroopa meistrivõistlustelt, osaledes kuni 63 kg kaaluvate naiste kategoorias. Venemaa meistrivõistlustelt on tal aastate jooksul kogutud kolm hõbedat.
### Response:
Tiitlivõistluste medalitega pärjatud vene tõstja andis positiivse dopinguproovi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Analüüsi viis riigikantselei tellimusel läbi Tartu ülikooli õigusteaduskonna Euroopa õiguse õppejõud Carri Ginter.
Ginter selgitas ERR-ile, et analüüsi eesmärk oli selgitada, kas Euroopa Liidu taaskäivitamise kava praegusel kujul on kooskõlas EL-i aluslepingutega.
"Põhimõtteliselt me jõudsime oma analüüsiga sinnamaani, et EL-i õigus sellise lahenduse korral takistusi ette ei näe, et seal väljapakutud viisid, kuidas EL võtab laenu otse eelarvevälistele projektidele, mida liikmesriikides edasi rakendatakse, põhimõtteliselt on EL-i pädevuses," rääkis Ginter.
Eraldi küsimus oli selles, kas liikmesriigid on andnud EL-ile õiguse selles valdkonnas tegutseda. Ginteri kinnitusel on aluslepingutes sellised sätted olemas.
Ginter rõhutas aga, et tähtis on see, et käesolev lahendus oleks ajutine. "Et EL ei hakkagi tulevikus lihtsalt oma sissetulekuid niimoodi dünaamiliselt kasvatama ja oma pädevusi laiendama. Täna selle olemasoleva paketi puhul, kui liikmesriigid, rahvusparlamendid, europarlament on nõus, siis ei tohiks tekkida seal takistusi," ütles ta.
Ginteri sõnul on üks praeguse lahenduse murekoht see, et säte, millele taaskäivitamise plaan rajatakse, on väga üldsõnaline.
"Selles sättes, mille peale rajatakse see mehhanism, on justkui sõnastus selline, et Nõukogu võib võtta vastu majanduslikule olukorrale vastavaid meetmeid. Aga see säte on niivõrd üldsõnaline, et kindlasti peaksid liikmesriigid täpsustama seda, kuidas on sellel sätte rakendamisel piirid - mida Nõukogu tohib teha, kas ta peab olema ajutine, kui suur see võib olla, millistes olukordades neid meetmeid võib võtta. Vastasel juhul, kui seda sätet laiendavalt tõlgendada, siis võib tekkida selline küsimus, et EL saab teha majanduspoliitika valdkonnas mida iganes. Liikmesriikide huvi on kindlasti seda ühel või teisel viisil kitsendada või selgitada, et see ei ole põhjatu kaev EL-i pädevuste suurendamiseks," selgitas Ginter.
Teise kitsaskohana tõi Ginter välja, et praegune majanduse taastamise lahendus on varasemast erinev.
"Teine teema, mis on huvitav, on see, et kuidas eelarvetehniliselt EL võtab justkui laenu, aga see laen ei kajastu EL-i eelarves, sest see suunatakse otse välisprojektidele. Selline kolmnurksuhe tekib justkui, et laenu võetakse, aga laenu ei saada, vaid laenu saavad need projektid otse. See on mõnevõrra teistsugune lahendus kui varem on kasutatud," rääkis ta.
"Aga küsimus on selles, et EL-i lepingud nõuavad, et EL-i eelarve peaks jääma tasakaalu ja eelarvetehniliselt, formaalselt niisugust lahendust kasutades see eelarve ka tasakaalu jääb," lisas ta.
Ginter rõhutas, et niisugune ajalooline samm, mida EL teeb, on õigusteaduslikult küll väga põnev, kuid seal on kindlasti omad riskid. "Eelkõige risk on see, et Nõukogu pädevus vastu võtta majanduslikule olukorrale vastavaid meetmeid peab olema selgemate piiridega kui leping praegu ütleb," kordas ta.
"EL-i õiguses on tavaline, et on üldsõnaline säte ja Euroopa Kohus annab sellele sisu, aga antud juhul selle sätte sisu kohta on praegu 1973. aasta kohtulahend ehk see on 50 aastat vana. Ma eelistaksin kindlasti konstitutsiooniõiguse ja Euroopa õiguse huvilisena, et oleks aru saada, mida Nõukogu tohib ja ei tohi teha. Neid piire täna selgelt veel ei ole."
Euroopa Komisjon tahab majanduse taaskäivitamiseks laenata 750 miljardit eurot, millest 500 miljardit antakse riikidele toetustena ja 250 miljardit laenudena. Ühisel laenul põhinev fond täiendab Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta 1,1 triljoni euro suurust eelarvet.
Pikemalt loe allolevast dokumendist:
Arvamus EL Taasterahastu 2020 08 3 LõPlik (PDF)
Arvamus EL Taasterahastu 2020 08 3 LõPlik (Text) | Tartu ülikooli analüüs hindab EL-i ühislaenu aluslepingutele vastavaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Analüüsi viis riigikantselei tellimusel läbi Tartu ülikooli õigusteaduskonna Euroopa õiguse õppejõud Carri Ginter.
Ginter selgitas ERR-ile, et analüüsi eesmärk oli selgitada, kas Euroopa Liidu taaskäivitamise kava praegusel kujul on kooskõlas EL-i aluslepingutega.
"Põhimõtteliselt me jõudsime oma analüüsiga sinnamaani, et EL-i õigus sellise lahenduse korral takistusi ette ei näe, et seal väljapakutud viisid, kuidas EL võtab laenu otse eelarvevälistele projektidele, mida liikmesriikides edasi rakendatakse, põhimõtteliselt on EL-i pädevuses," rääkis Ginter.
Eraldi küsimus oli selles, kas liikmesriigid on andnud EL-ile õiguse selles valdkonnas tegutseda. Ginteri kinnitusel on aluslepingutes sellised sätted olemas.
Ginter rõhutas aga, et tähtis on see, et käesolev lahendus oleks ajutine. "Et EL ei hakkagi tulevikus lihtsalt oma sissetulekuid niimoodi dünaamiliselt kasvatama ja oma pädevusi laiendama. Täna selle olemasoleva paketi puhul, kui liikmesriigid, rahvusparlamendid, europarlament on nõus, siis ei tohiks tekkida seal takistusi," ütles ta.
Ginteri sõnul on üks praeguse lahenduse murekoht see, et säte, millele taaskäivitamise plaan rajatakse, on väga üldsõnaline.
"Selles sättes, mille peale rajatakse see mehhanism, on justkui sõnastus selline, et Nõukogu võib võtta vastu majanduslikule olukorrale vastavaid meetmeid. Aga see säte on niivõrd üldsõnaline, et kindlasti peaksid liikmesriigid täpsustama seda, kuidas on sellel sätte rakendamisel piirid - mida Nõukogu tohib teha, kas ta peab olema ajutine, kui suur see võib olla, millistes olukordades neid meetmeid võib võtta. Vastasel juhul, kui seda sätet laiendavalt tõlgendada, siis võib tekkida selline küsimus, et EL saab teha majanduspoliitika valdkonnas mida iganes. Liikmesriikide huvi on kindlasti seda ühel või teisel viisil kitsendada või selgitada, et see ei ole põhjatu kaev EL-i pädevuste suurendamiseks," selgitas Ginter.
Teise kitsaskohana tõi Ginter välja, et praegune majanduse taastamise lahendus on varasemast erinev.
"Teine teema, mis on huvitav, on see, et kuidas eelarvetehniliselt EL võtab justkui laenu, aga see laen ei kajastu EL-i eelarves, sest see suunatakse otse välisprojektidele. Selline kolmnurksuhe tekib justkui, et laenu võetakse, aga laenu ei saada, vaid laenu saavad need projektid otse. See on mõnevõrra teistsugune lahendus kui varem on kasutatud," rääkis ta.
"Aga küsimus on selles, et EL-i lepingud nõuavad, et EL-i eelarve peaks jääma tasakaalu ja eelarvetehniliselt, formaalselt niisugust lahendust kasutades see eelarve ka tasakaalu jääb," lisas ta.
Ginter rõhutas, et niisugune ajalooline samm, mida EL teeb, on õigusteaduslikult küll väga põnev, kuid seal on kindlasti omad riskid. "Eelkõige risk on see, et Nõukogu pädevus vastu võtta majanduslikule olukorrale vastavaid meetmeid peab olema selgemate piiridega kui leping praegu ütleb," kordas ta.
"EL-i õiguses on tavaline, et on üldsõnaline säte ja Euroopa Kohus annab sellele sisu, aga antud juhul selle sätte sisu kohta on praegu 1973. aasta kohtulahend ehk see on 50 aastat vana. Ma eelistaksin kindlasti konstitutsiooniõiguse ja Euroopa õiguse huvilisena, et oleks aru saada, mida Nõukogu tohib ja ei tohi teha. Neid piire täna selgelt veel ei ole."
Euroopa Komisjon tahab majanduse taaskäivitamiseks laenata 750 miljardit eurot, millest 500 miljardit antakse riikidele toetustena ja 250 miljardit laenudena. Ühisel laenul põhinev fond täiendab Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta 1,1 triljoni euro suurust eelarvet.
Pikemalt loe allolevast dokumendist:
Arvamus EL Taasterahastu 2020 08 3 LõPlik (PDF)
Arvamus EL Taasterahastu 2020 08 3 LõPlik (Text)
### Response:
Tartu ülikooli analüüs hindab EL-i ühislaenu aluslepingutele vastavaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konverentsil esinevad Soome juhtimisekspert Ben Nothnagel ja muusikaettevõtja Tapio Korjus, kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp ning mitmed kultuurivaldkonna juhid.
"Juhtimiskvaliteet kultuurivaldkonnas on teema, millele peaksime palju tõsisemalt tähelepanu pöörama. Muutuste ja ebakindluse aegadel on juhi roll eriti oluline," sõnas TMW juht Helen Sildna.
"Turbulentsed ajad nõuavad, et kaasajastaksime oma tiimide kompetentse ja toetaksime kunstilise sisu arengut uute oskustega nii juhtimises, finantsis, õigusküsimustes, turunduses, kommunikatsioonis kui ka uute tehnoloogiate kasutuses. Juhtimiskvaliteedi tõus ja kompetentside mitmekesisus tugevdaks kultuurisektori rolli ühiskonnas," lisas ta.
Konverentsi raames toimuvat juhtimise meistriklassi korraldab Aalto ülikooli juhtimisprogrammi vanemnõunik ja Shanghai Jiaotongi ülikooli Kedge ärikooli külalislektor Ben Nothnagel. Juhtimisstiilide mõju eksperdina keskendub Nothnagel võtmenäitajatele, mis aitavad välja selgitada juhtimise potentsiaali ja mõju üksikisikute ning meeskondade sooritustele, heaolule ja tulemuslikkusele.
Meistriklassile järgneb paneelarutelu, milles osalevad põhjanaabrite muusikaagentuuri Fullsteam tegevjuht Tuomo Tähtinen ja muusikaekspordi kontori Music Finland tegevjuht Kaisa Rönkkö, Taani riikliku džässmuusika organisatsiooni JazzDanmark direktor Eva Frost ja Vanemuise teatri juht Kristiina Alliksaar. Oma kogemusi Music Estonia eesotsas jagab Virgo Sillamaa, kes peagi annab Eesti muusikaekspordi kontori juhtimise teatepulga üle uuele tegevjuhile.
Helen Sildna intervjueerib konverentsil Rockadillo kontserni asutajat ja juhti Tapio Korjust. Pool sajandit kestnud karjääri jooksul on Tapio Rockadillos olnud nii mänedžeri, agendi, plaadifirma juhi, kirjastaja kui ka promootori rollis ning koostöös TMW-iga on ta ka üks Soome ja Eesti muusikat Jaapanis tutvustava projekti Finest Sounds algatajaid. Mees ütles oma tänavuse 70. aasta juubeli puhul antud intervjuus, et muusikasektoris ratsa rikkaks ei saa. vaid siin on vaja järjepidevust ja pikaajalist keskendunud tööd, aga ka kiiret reageerimist võimaluste tabamisel.
Kriisileevenduse strateegiad ning tervikliku ökosüsteemi targem toetamine tuleviku muusika- ja loomevaldkondades on teemad, mille üle arutlevad kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp ning rahvusvahelise muusikatööstuse nõustamisettevõtte Sound Diplomacy asutaja ja tegevjuht Shain Shapiro.
Eeskätt muusikaettevõtjatele suunatud praktilist sisuturunduse töötuba juhendab TMW konverentsi raames Soome kultuuriturunduse ekspert, Storyboard Oy asutaja ja juht Elli Mäkilä.
Lisaks konverentsile toimuvad 27.–30. augustini kestva TMW 2020 raames uue muusika festival ja erinevad linnafestivali üritused kunstinäitustest avalike vestlusteni. | TMW konverents keskendub juhtimisele kultuurivaldkonnas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konverentsil esinevad Soome juhtimisekspert Ben Nothnagel ja muusikaettevõtja Tapio Korjus, kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp ning mitmed kultuurivaldkonna juhid.
"Juhtimiskvaliteet kultuurivaldkonnas on teema, millele peaksime palju tõsisemalt tähelepanu pöörama. Muutuste ja ebakindluse aegadel on juhi roll eriti oluline," sõnas TMW juht Helen Sildna.
"Turbulentsed ajad nõuavad, et kaasajastaksime oma tiimide kompetentse ja toetaksime kunstilise sisu arengut uute oskustega nii juhtimises, finantsis, õigusküsimustes, turunduses, kommunikatsioonis kui ka uute tehnoloogiate kasutuses. Juhtimiskvaliteedi tõus ja kompetentside mitmekesisus tugevdaks kultuurisektori rolli ühiskonnas," lisas ta.
Konverentsi raames toimuvat juhtimise meistriklassi korraldab Aalto ülikooli juhtimisprogrammi vanemnõunik ja Shanghai Jiaotongi ülikooli Kedge ärikooli külalislektor Ben Nothnagel. Juhtimisstiilide mõju eksperdina keskendub Nothnagel võtmenäitajatele, mis aitavad välja selgitada juhtimise potentsiaali ja mõju üksikisikute ning meeskondade sooritustele, heaolule ja tulemuslikkusele.
Meistriklassile järgneb paneelarutelu, milles osalevad põhjanaabrite muusikaagentuuri Fullsteam tegevjuht Tuomo Tähtinen ja muusikaekspordi kontori Music Finland tegevjuht Kaisa Rönkkö, Taani riikliku džässmuusika organisatsiooni JazzDanmark direktor Eva Frost ja Vanemuise teatri juht Kristiina Alliksaar. Oma kogemusi Music Estonia eesotsas jagab Virgo Sillamaa, kes peagi annab Eesti muusikaekspordi kontori juhtimise teatepulga üle uuele tegevjuhile.
Helen Sildna intervjueerib konverentsil Rockadillo kontserni asutajat ja juhti Tapio Korjust. Pool sajandit kestnud karjääri jooksul on Tapio Rockadillos olnud nii mänedžeri, agendi, plaadifirma juhi, kirjastaja kui ka promootori rollis ning koostöös TMW-iga on ta ka üks Soome ja Eesti muusikat Jaapanis tutvustava projekti Finest Sounds algatajaid. Mees ütles oma tänavuse 70. aasta juubeli puhul antud intervjuus, et muusikasektoris ratsa rikkaks ei saa. vaid siin on vaja järjepidevust ja pikaajalist keskendunud tööd, aga ka kiiret reageerimist võimaluste tabamisel.
Kriisileevenduse strateegiad ning tervikliku ökosüsteemi targem toetamine tuleviku muusika- ja loomevaldkondades on teemad, mille üle arutlevad kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp ning rahvusvahelise muusikatööstuse nõustamisettevõtte Sound Diplomacy asutaja ja tegevjuht Shain Shapiro.
Eeskätt muusikaettevõtjatele suunatud praktilist sisuturunduse töötuba juhendab TMW konverentsi raames Soome kultuuriturunduse ekspert, Storyboard Oy asutaja ja juht Elli Mäkilä.
Lisaks konverentsile toimuvad 27.–30. augustini kestva TMW 2020 raames uue muusika festival ja erinevad linnafestivali üritused kunstinäitustest avalike vestlusteni.
### Response:
TMW konverents keskendub juhtimisele kultuurivaldkonnas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Endine Itaalia koondise mängija Di Francesco asus treeneritööle eelmise kümnendi lõpus ja juhendas aastatel 2017-2019 suurklubi AS Romat. Tema viimane töökoht oli mullu Sampdoria klubis.
Peatreenerina kuuluvad tema saavutuste hulka Sassuolo tõstmine Itaalia kõrgliigasse 2013. aastal. Samuti teenis ta 2018. aastal Enzo Bearzoti auhinna, mille Itaalia spordiajakirjanikud annavad aasta parimale treenerile. | Cagliari nimetas ametisse uue peatreeneri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Endine Itaalia koondise mängija Di Francesco asus treeneritööle eelmise kümnendi lõpus ja juhendas aastatel 2017-2019 suurklubi AS Romat. Tema viimane töökoht oli mullu Sampdoria klubis.
Peatreenerina kuuluvad tema saavutuste hulka Sassuolo tõstmine Itaalia kõrgliigasse 2013. aastal. Samuti teenis ta 2018. aastal Enzo Bearzoti auhinna, mille Itaalia spordiajakirjanikud annavad aasta parimale treenerile.
### Response:
Cagliari nimetas ametisse uue peatreeneri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | O'Sullivanil kulus vastase alistamiseks üksnes 108 minutit ja sellega ületas ta Shaun Murphy nimel olnud eelmise tippmargi lausa 41 minutiga. O'Sullivanil läks igale löögile keskmiselt vaid 14 sekundit aega.
Ala suurkuju tunnistas, et pooltühjade tribüünide ees mängimine talle sobis. "Nii ei pea ma saama hakkama surve ja publiku ootustega, areenile ja sellest lahkumisega kaasnevaga. Mu õlul on palju vähem pinget," lausus ta BBC-le.
"See tundub kui puhkus ja saan jääda võistluspaiga lähedale hotelli. Eelnevalt on mul olnud raskusi rahu ja vaikuse leidmisega. Ma olen väga privaatne inimene ega suhtle palju."
Järgmises ringis läheb O'Sullivan vastamisi hiinlase Ding Junhuiga, kes oli märksa raskemas matšis üle inglasest Mark Kingist 10:9. O'Sullivanil on omavahelistes mängudes rohkem võite, aga viimane vastasseis mullu UK Championshipil lõppes hästi hiinlasele. | Ronnie O'Sullivan alustas MM-il rekordiliselt kiire võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
O'Sullivanil kulus vastase alistamiseks üksnes 108 minutit ja sellega ületas ta Shaun Murphy nimel olnud eelmise tippmargi lausa 41 minutiga. O'Sullivanil läks igale löögile keskmiselt vaid 14 sekundit aega.
Ala suurkuju tunnistas, et pooltühjade tribüünide ees mängimine talle sobis. "Nii ei pea ma saama hakkama surve ja publiku ootustega, areenile ja sellest lahkumisega kaasnevaga. Mu õlul on palju vähem pinget," lausus ta BBC-le.
"See tundub kui puhkus ja saan jääda võistluspaiga lähedale hotelli. Eelnevalt on mul olnud raskusi rahu ja vaikuse leidmisega. Ma olen väga privaatne inimene ega suhtle palju."
Järgmises ringis läheb O'Sullivan vastamisi hiinlase Ding Junhuiga, kes oli märksa raskemas matšis üle inglasest Mark Kingist 10:9. O'Sullivanil on omavahelistes mängudes rohkem võite, aga viimane vastasseis mullu UK Championshipil lõppes hästi hiinlasele.
### Response:
Ronnie O'Sullivan alustas MM-il rekordiliselt kiire võiduga |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.