instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jurkatamme koduvõistkond San Francisco Dons jäi Connecticutis Uncasville'is toimuval "Bubbleville" turniiril 68:76 (30:24) alla UMass Lowell River Hawksile, vahendab Korvpall24.ee.
Tänavu neljandat ja ühtlasi viimast ülikooliaastat alustav Jurkatamm kuulus San Francisco algrivistusse ning rassis väljakul 25 minutit. Selle ajaga viskas 23-aastane ääremängija viis punkti (kahesed 1/3, kolmesed 1/2), võttis kolm lauapalli, tegi ühe vaheltlõike, ühe pallikaotuse ja neli isiklikku viga.
Jürgensi kodumeeskond Oral Roberts Golden Eagles kaotas võõrsil Missouri Tigersile 64:91 (32:42).
Kolmandat aastat Oral Robertsi ülikoolis õppiv, kuid eelmise hooaja vahele jätnud Jürgens pääses platsile kümneks mänguminutiks, mille jooksul jäi tal punktiarve avamata (kolmesed 0/1).
22-aastane tagamängija võttis ühe lauapalli, blokeeris ühe vastaste pealeviske, tegi ühe pallikaotuse ning sai kirja kaks isiklikku viga.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Algviisiklane Jurkatamm ja naasnud Jürgens alustasid NCAA hooaega kaotustega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jurkatamme koduvõistkond San Francisco Dons jäi Connecticutis Uncasville'is toimuval "Bubbleville" turniiril 68:76 (30:24) alla UMass Lowell River Hawksile, vahendab Korvpall24.ee.
Tänavu neljandat ja ühtlasi viimast ülikooliaastat alustav Jurkatamm kuulus San Francisco algrivistusse ning rassis väljakul 25 minutit. Selle ajaga viskas 23-aastane ääremängija viis punkti (kahesed 1/3, kolmesed 1/2), võttis kolm lauapalli, tegi ühe vaheltlõike, ühe pallikaotuse ja neli isiklikku viga.
Jürgensi kodumeeskond Oral Roberts Golden Eagles kaotas võõrsil Missouri Tigersile 64:91 (32:42).
Kolmandat aastat Oral Robertsi ülikoolis õppiv, kuid eelmise hooaja vahele jätnud Jürgens pääses platsile kümneks mänguminutiks, mille jooksul jäi tal punktiarve avamata (kolmesed 0/1).
22-aastane tagamängija võttis ühe lauapalli, blokeeris ühe vastaste pealeviske, tegi ühe pallikaotuse ning sai kirja kaks isiklikku viga.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Algviisiklane Jurkatamm ja naasnud Jürgens alustasid NCAA hooaega kaotustega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmine rekord püstitati 21. novembril 642 nakkusjuhtumiga.
Viimase 24 tunni jooksul suri neli COVID-19 patsienti. Neist kaks olid vanusegrupis 70-75, üks oli vanusegrupis 55-60 ja üks 80-85.
Lätis on sellega koos koroonaviirusega surnud 188 inimest.
Kokku võeti viimase 24 tunni jooksul 8024 koroonaproovi, millest 11,2 protsenti andsid positiivse tulemuse. Kui see näitaja on enam kui neli protsenti, siis hinnatakse viiruse levikut kontrollimatuks ja kiireks.
Praeguse seisuga on Lätis koroonaviirus diagnoositud kokku 15 171 inimesel. Aktiivseid haigusjuhtumeid on 12 403.
Leedus 2104 nakatunut, 17 surma
Leedus tuvastati möödunud ööpäevaga koroonaviirus 2104 inimesel, viiruse tõttu suri 17 inimest.
Leedu rahvusringhääling LRT teatas, et koroonaviirus on alates pandeemia algusest nõudnud riigis 449 inimese elu.
Haiglaravil on Leedus 1704 patsienti, neist raskes seisus 121.
Leedu ligi 16 000 haiglakohast on hõivatud üle 9000. Koroonaviirusega patsiente on Leedus kokku 40 500.
Leedu viimase 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta kerkis 859,4-le.
Soomes ligi 570 nakatumist
Helsingin Sanomate teatel lisandus Soomes ööpäevaga ligi 570 uut koroonaviirusesse nakatumist.
Soome tervishoiuameti juht Mika Salminen ütles, et kahjuks on olukord Soomes märkimisväärselt halvemaks läinud.
Soome viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on 83,1.
Rootsis nakatus üle 5800 inimese, suri 67
Rootsis registreeriti viimase ööpäevaga 67 koroonaviirusest tingitud surmajuhtumit, teatas neljapäeval tervishoiuamet. Uusi nakkusjuhte tuvastati 5841.
Pandeemia jooksul on kümne miljoni elanikuga Rootsis koroonaviirusse nakatunud 236 355 inimest ja 6622 neist on surnud.
Riigi peaepidemioloog Anders Tegnell ütles, et tõenäoliselt kasvab nakatumine lähinädalatel veelgi. Vaktsineerimine algab tema sõnul Rootsis kõige varem jaanuaris.
Rootsi kuningakoda teatas neljapäeval, et prints Carl Philip ja tema abikaasa printsess Sofia andsid positiivse koroonaproovi ja lähevad eneseisolatsiooni.
Koroonaproov võeti ka teistelt kuningliku perekonna liikmetelt. | Lätis tuvastati rekordilised 898 uut koroonanakatunut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmine rekord püstitati 21. novembril 642 nakkusjuhtumiga.
Viimase 24 tunni jooksul suri neli COVID-19 patsienti. Neist kaks olid vanusegrupis 70-75, üks oli vanusegrupis 55-60 ja üks 80-85.
Lätis on sellega koos koroonaviirusega surnud 188 inimest.
Kokku võeti viimase 24 tunni jooksul 8024 koroonaproovi, millest 11,2 protsenti andsid positiivse tulemuse. Kui see näitaja on enam kui neli protsenti, siis hinnatakse viiruse levikut kontrollimatuks ja kiireks.
Praeguse seisuga on Lätis koroonaviirus diagnoositud kokku 15 171 inimesel. Aktiivseid haigusjuhtumeid on 12 403.
Leedus 2104 nakatunut, 17 surma
Leedus tuvastati möödunud ööpäevaga koroonaviirus 2104 inimesel, viiruse tõttu suri 17 inimest.
Leedu rahvusringhääling LRT teatas, et koroonaviirus on alates pandeemia algusest nõudnud riigis 449 inimese elu.
Haiglaravil on Leedus 1704 patsienti, neist raskes seisus 121.
Leedu ligi 16 000 haiglakohast on hõivatud üle 9000. Koroonaviirusega patsiente on Leedus kokku 40 500.
Leedu viimase 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta kerkis 859,4-le.
Soomes ligi 570 nakatumist
Helsingin Sanomate teatel lisandus Soomes ööpäevaga ligi 570 uut koroonaviirusesse nakatumist.
Soome tervishoiuameti juht Mika Salminen ütles, et kahjuks on olukord Soomes märkimisväärselt halvemaks läinud.
Soome viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on 83,1.
Rootsis nakatus üle 5800 inimese, suri 67
Rootsis registreeriti viimase ööpäevaga 67 koroonaviirusest tingitud surmajuhtumit, teatas neljapäeval tervishoiuamet. Uusi nakkusjuhte tuvastati 5841.
Pandeemia jooksul on kümne miljoni elanikuga Rootsis koroonaviirusse nakatunud 236 355 inimest ja 6622 neist on surnud.
Riigi peaepidemioloog Anders Tegnell ütles, et tõenäoliselt kasvab nakatumine lähinädalatel veelgi. Vaktsineerimine algab tema sõnul Rootsis kõige varem jaanuaris.
Rootsi kuningakoda teatas neljapäeval, et prints Carl Philip ja tema abikaasa printsess Sofia andsid positiivse koroonaproovi ja lähevad eneseisolatsiooni.
Koroonaproov võeti ka teistelt kuningliku perekonna liikmetelt.
### Response:
Lätis tuvastati rekordilised 898 uut koroonanakatunut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestis antud esimesel testiringil osutus positiivseks ühe mängija proov. Järgnenud testiringil jäi nii tema kui ka ühe teise delegatsiooniliikme test konkreetse vastuseta, mis vastavalt Eesti ja rahvusvahelise alaliidu reeglitele loetakse positiivseks, kirjutab Russiabasket.ru.
Kodumaal üksnes negatiivsed proovid andnud meeskond pääses pärast eriloa saamist neljapäeval esimest korda Saku Suurhalli treenima, kuigi esialgse plaani kohaselt pidid venelased tegema esimese ühistrenni päev varem.
Euroopa meistrivõistluste valikturniiri "mulli" raames mängitakse laupäeval, 28. novembril Eestiga ja kaks päeva hiljem Itaaliaga. | Kaks Eestisse jõudnud Venemaa korvpallikoondise liiget jäeti karantiini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestis antud esimesel testiringil osutus positiivseks ühe mängija proov. Järgnenud testiringil jäi nii tema kui ka ühe teise delegatsiooniliikme test konkreetse vastuseta, mis vastavalt Eesti ja rahvusvahelise alaliidu reeglitele loetakse positiivseks, kirjutab Russiabasket.ru.
Kodumaal üksnes negatiivsed proovid andnud meeskond pääses pärast eriloa saamist neljapäeval esimest korda Saku Suurhalli treenima, kuigi esialgse plaani kohaselt pidid venelased tegema esimese ühistrenni päev varem.
Euroopa meistrivõistluste valikturniiri "mulli" raames mängitakse laupäeval, 28. novembril Eestiga ja kaks päeva hiljem Itaaliaga.
### Response:
Kaks Eestisse jõudnud Venemaa korvpallikoondise liiget jäeti karantiini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma olen väga rõõmus ja saan teatada, et Kylie Moore-Gilbert on vanglast vabastatud ja saab naasta oma perekonna juurde," teatas Austraalia välisminister Marise Payne.
Rahvusvaheline surve Moore-Gilberti vabastamiseks kasvas pärast teateid, et tema tervis üksikvangistuses on halvenenud, teatas RadioFreeEurope.
Iraani riigitelevisioon teatas 25. novembril, et Teheran vabastas Kylie Moore-Gilberti vahetustehingus kolme välismaal vangis oleva iraanlase vastu.
"Alusetult süüdimõistetud kolm iraanlast vabastati Iisraeli luure jaoks töötava spiooni vastu," teatas Iraani ametlik uudistekanal Iirbnews.
Iraani ringhäälingu kodulehel näidati videot, kuidas kolm vabastatud iraanlast kohtuvad Iraani ametnikega, nende seas ka asevälisminister Abbas Araghi.
Iraani riigitelevisioon ei avaldanud kolme iraanlase isikut, kuid mitmed Lääne riikide meediaväljaanded teatasid, et need on Saeid Moradi, Mohammad Khazaei ja Masud Sedaghat Zadeh, keda kahtlustati kaheksa aastat tagasi Iisraeli ametniku mõrva planeerimises.
Moore-Gilbert, kes on Melbourne'i ülikooli islamiuuringute lektor, tänas kõiki, kes töötasid tema vabastamise nimel ja ütles, et Iraanist lahkumine on kibemagus, teatas BBC. | Iraan vabastas vangide vahetuse käigus Austraalia akadeemiku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma olen väga rõõmus ja saan teatada, et Kylie Moore-Gilbert on vanglast vabastatud ja saab naasta oma perekonna juurde," teatas Austraalia välisminister Marise Payne.
Rahvusvaheline surve Moore-Gilberti vabastamiseks kasvas pärast teateid, et tema tervis üksikvangistuses on halvenenud, teatas RadioFreeEurope.
Iraani riigitelevisioon teatas 25. novembril, et Teheran vabastas Kylie Moore-Gilberti vahetustehingus kolme välismaal vangis oleva iraanlase vastu.
"Alusetult süüdimõistetud kolm iraanlast vabastati Iisraeli luure jaoks töötava spiooni vastu," teatas Iraani ametlik uudistekanal Iirbnews.
Iraani ringhäälingu kodulehel näidati videot, kuidas kolm vabastatud iraanlast kohtuvad Iraani ametnikega, nende seas ka asevälisminister Abbas Araghi.
Iraani riigitelevisioon ei avaldanud kolme iraanlase isikut, kuid mitmed Lääne riikide meediaväljaanded teatasid, et need on Saeid Moradi, Mohammad Khazaei ja Masud Sedaghat Zadeh, keda kahtlustati kaheksa aastat tagasi Iisraeli ametniku mõrva planeerimises.
Moore-Gilbert, kes on Melbourne'i ülikooli islamiuuringute lektor, tänas kõiki, kes töötasid tema vabastamise nimel ja ütles, et Iraanist lahkumine on kibemagus, teatas BBC.
### Response:
Iraan vabastas vangide vahetuse käigus Austraalia akadeemiku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peaminister ütles, et sõjavägi püüab tsiviilelanikele mitte kurja teha ning kutsus elanikke kodudes püsima. Mek'ele linnas elab 500 000 inimest, vahendas BBC.
Ta kutsus Mek'ele ja selle ümbruse inimesi ka relvadest loobuma ning sihtmärkidest eemale hoidma.
Abiy ütles ka, et sõjavägi annab endast kõik, et mitte tekitada suurt kahju Mek'ele linnale. Tema sõnul ei rünnata religioosseid ning ajaloolisi asupaiku, asutusi ning elupiirkondi.
Peaministri hoiatus tuli pärast seda, kui kolmapäeval sai täis Tigray võitlejatele antud tähtaeg alla anda.
Partei TPLF, mille kontrolli all Mek'ele on, on lubanud võitlemist jätkata. TPLF-i juht Debretsion Gebremichael ütles, et Tigray jõud on valmis surema oma õiguse eest piirkonda juhtida.
ÜRO hoiatas, et kui Etioopia armee Mek'elet ründab, siis tekib oht sõjakuritegude toimepanemiseks.
Etioopia jõud on juba hõivanud Tigray regioonis TPLF-i käest mitu linna.
Väidetavalt on sajad inimesed saanud konfliktis surma ja tuhanded sunnitud kodudest lahkuma.
Samas pole infot konflikti kohta lihtne kinnitada, kuna kogu telefoni-, mobiili- ja internetiühendus on Tigray piirkonnas katkenud.
TPLF-i võitlejaid on hinnanguliselt kokku umbes 250 000. Diplomaatiline allikas ütlesid Reutersile, et TPLF on mobiliseerinud väga palju inimesi Mek'eles. "Nad kaevavad kaevikuid ning kõigil on AK-47 relv," lisas allikas.
Etioopia riiklik inimõiguste komisjon süüdistab Tigray noorterühmitust novembris toimunud veresaunas, milles tapeti üle 600 tsiviilinimese. Komisjoni sõnul pussitas, peksis ja põletas rühmitus kohalike jõududega sõlmitud salajase kokkumängu tulemusel surnuks Mai-Kadra linnas inimesi, kes ei ole kohalikud Tigraya elanikud. TPLF on aga eitanud igasugust seost sellega ning on kutsunud üles algatama sõltumatut rahvusvahelist uurimist.
Etioopia keskvõimu ja TPLF-i konflikt on pikaajaline. TPLF oli domineeriv poliitiline jõud kogu riigis, kuni Abiy 2018. aastal võimule tuli ning rea ulatuslikke reforme algatas.
Kui Abiy tänavu juunis koroonaviiruse tõttu üldvalimised edasi lükkas, siis suhted halvenesid veelgi. TPLF-i hinnangul on keskvalitsuse mandaat valitseda aegunud ning Abiyt pole üldvalimistel testitud.
Septembris korraldas TPLF oma valimised, mille keskvalitsus ebaseaduslikuks kuulutas.
4. novembril kuulutas peaminister välja operatsiooni TPLF-i vastu, süüdistades viimase jõude Mek'eles asuva sõjaväestaabi ründamises. | Etioopia peaminister kuulutas välja rünnaku Tigray pealinnale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peaminister ütles, et sõjavägi püüab tsiviilelanikele mitte kurja teha ning kutsus elanikke kodudes püsima. Mek'ele linnas elab 500 000 inimest, vahendas BBC.
Ta kutsus Mek'ele ja selle ümbruse inimesi ka relvadest loobuma ning sihtmärkidest eemale hoidma.
Abiy ütles ka, et sõjavägi annab endast kõik, et mitte tekitada suurt kahju Mek'ele linnale. Tema sõnul ei rünnata religioosseid ning ajaloolisi asupaiku, asutusi ning elupiirkondi.
Peaministri hoiatus tuli pärast seda, kui kolmapäeval sai täis Tigray võitlejatele antud tähtaeg alla anda.
Partei TPLF, mille kontrolli all Mek'ele on, on lubanud võitlemist jätkata. TPLF-i juht Debretsion Gebremichael ütles, et Tigray jõud on valmis surema oma õiguse eest piirkonda juhtida.
ÜRO hoiatas, et kui Etioopia armee Mek'elet ründab, siis tekib oht sõjakuritegude toimepanemiseks.
Etioopia jõud on juba hõivanud Tigray regioonis TPLF-i käest mitu linna.
Väidetavalt on sajad inimesed saanud konfliktis surma ja tuhanded sunnitud kodudest lahkuma.
Samas pole infot konflikti kohta lihtne kinnitada, kuna kogu telefoni-, mobiili- ja internetiühendus on Tigray piirkonnas katkenud.
TPLF-i võitlejaid on hinnanguliselt kokku umbes 250 000. Diplomaatiline allikas ütlesid Reutersile, et TPLF on mobiliseerinud väga palju inimesi Mek'eles. "Nad kaevavad kaevikuid ning kõigil on AK-47 relv," lisas allikas.
Etioopia riiklik inimõiguste komisjon süüdistab Tigray noorterühmitust novembris toimunud veresaunas, milles tapeti üle 600 tsiviilinimese. Komisjoni sõnul pussitas, peksis ja põletas rühmitus kohalike jõududega sõlmitud salajase kokkumängu tulemusel surnuks Mai-Kadra linnas inimesi, kes ei ole kohalikud Tigraya elanikud. TPLF on aga eitanud igasugust seost sellega ning on kutsunud üles algatama sõltumatut rahvusvahelist uurimist.
Etioopia keskvõimu ja TPLF-i konflikt on pikaajaline. TPLF oli domineeriv poliitiline jõud kogu riigis, kuni Abiy 2018. aastal võimule tuli ning rea ulatuslikke reforme algatas.
Kui Abiy tänavu juunis koroonaviiruse tõttu üldvalimised edasi lükkas, siis suhted halvenesid veelgi. TPLF-i hinnangul on keskvalitsuse mandaat valitseda aegunud ning Abiyt pole üldvalimistel testitud.
Septembris korraldas TPLF oma valimised, mille keskvalitsus ebaseaduslikuks kuulutas.
4. novembril kuulutas peaminister välja operatsiooni TPLF-i vastu, süüdistades viimase jõude Mek'eles asuva sõjaväestaabi ründamises.
### Response:
Etioopia peaminister kuulutas välja rünnaku Tigray pealinnale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | CD peateose – 9. sümfoonia "Mythos" – kirjutas helilooja Eesti festivaliorkestri Euroopa-turnee jaoks, mis oli pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. Plaadile jõudis kontsertsalvestus teose esmaettekandest, mis toimus Estonia kontserdisaalis 2018. aasta jaanuaris. Ülejäänud kaks teost auhinnatud plaadil on Tüüri "Tormiloits" ja "Külva tuult …". Ka nende puhul on tegemist kontsertsalvestustega Pärnu Muusikafestivalilt.
CD arvustuses kirjutas Diapason, et " ... Nende tormiliste freskodega kinnitab eestlane Erkki-Sven Tüür oma kohta Põhjamaade suurte sümfonistide hulgas ... Paavo Järvi ja tema ülimalt täpne ning pühendunud Eesti festivaliorkester toovad esile selle suure sümfoonia, mis on nii narratiivne kui ka abstraktne, lugematuid tahke."
Paavo Järvi kommenteeris, et tugev suhe, mis tal Erkki-Sven Tüüriga on kestnud juba üle neljakümne aasta, on olnud tema muusikaelu üks oluline telg.
"Pean teda üheks suurimaks elavaks heliloojaks ja mul on eriti hea meel, et see CD, mille ilmumine langes kokku Erkki-Sveni 60. sünnipäevaga, on võitnud nii olulise auhinna," sõnas ta.
"See, et Erkki-Sven oli meie kõrval kõikides proovides, salvestustel ja kontsertidel, tegi iga kontserdi veelgi erilisemaks ja tagas, et meie ettekanded vastaksid täpselt helilooja soovidele. "
"Diapason d'or de l'année" ("Aasta kuldne helihark") on klassikalise muusika maailmas oluline auhind ja selle aasta võitjaid esitleb Radio France oma erisaates esmaspäeval, 30. novembril. | Erkki-Sven Tüüri "Mythos" võitis Prantsuse muusikaajakirja Diapason peapreemia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
CD peateose – 9. sümfoonia "Mythos" – kirjutas helilooja Eesti festivaliorkestri Euroopa-turnee jaoks, mis oli pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. Plaadile jõudis kontsertsalvestus teose esmaettekandest, mis toimus Estonia kontserdisaalis 2018. aasta jaanuaris. Ülejäänud kaks teost auhinnatud plaadil on Tüüri "Tormiloits" ja "Külva tuult …". Ka nende puhul on tegemist kontsertsalvestustega Pärnu Muusikafestivalilt.
CD arvustuses kirjutas Diapason, et " ... Nende tormiliste freskodega kinnitab eestlane Erkki-Sven Tüür oma kohta Põhjamaade suurte sümfonistide hulgas ... Paavo Järvi ja tema ülimalt täpne ning pühendunud Eesti festivaliorkester toovad esile selle suure sümfoonia, mis on nii narratiivne kui ka abstraktne, lugematuid tahke."
Paavo Järvi kommenteeris, et tugev suhe, mis tal Erkki-Sven Tüüriga on kestnud juba üle neljakümne aasta, on olnud tema muusikaelu üks oluline telg.
"Pean teda üheks suurimaks elavaks heliloojaks ja mul on eriti hea meel, et see CD, mille ilmumine langes kokku Erkki-Sveni 60. sünnipäevaga, on võitnud nii olulise auhinna," sõnas ta.
"See, et Erkki-Sven oli meie kõrval kõikides proovides, salvestustel ja kontsertidel, tegi iga kontserdi veelgi erilisemaks ja tagas, et meie ettekanded vastaksid täpselt helilooja soovidele. "
"Diapason d'or de l'année" ("Aasta kuldne helihark") on klassikalise muusika maailmas oluline auhind ja selle aasta võitjaid esitleb Radio France oma erisaates esmaspäeval, 30. novembril.
### Response:
Erkki-Sven Tüüri "Mythos" võitis Prantsuse muusikaajakirja Diapason peapreemia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Komisjoni esimehe ja aseesimehe erakorralised valimised toimuvad reedesel komisjoni istungil. Euroopa Liidu asjade juhi esimehe koht kuulub Keskerakonnale.
Mailis Reps teatas oma tagasiastumisest eelmisel reedel. Laupäeval vabastas president Kersti Kaljulaid Repsi ametist. Seejärel otsustas Reps naasta tööle riigikokku. | Reps kinnitati Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmeks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Komisjoni esimehe ja aseesimehe erakorralised valimised toimuvad reedesel komisjoni istungil. Euroopa Liidu asjade juhi esimehe koht kuulub Keskerakonnale.
Mailis Reps teatas oma tagasiastumisest eelmisel reedel. Laupäeval vabastas president Kersti Kaljulaid Repsi ametist. Seejärel otsustas Reps naasta tööle riigikokku.
### Response:
Reps kinnitati Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmeks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arbeiteri senine assistent Ossi Virta võttis vastu Kakkoneni tõusnud Käpylän Pallo peatreeneritöö ja seega vajas KTP kõrgliigasse tõstnud juhendaja uut abimeest, vahendab Soccernet.ee.
Varasemalt ses rollis ka Indrek Zelinskit kasutanud Arbeiter vaatas taas Eesti poole ja nii jõuti kokkuleppele Leetmaga, kes aastatel 2005-2006 ise KTP ridades mängis.
Klubi juhatuse liikme Jukka Vilkki sõnul valis Arbeiter ise Leetma välja. Koos töötati ka aastal 2018, kui Arbeiter oli Tallinna Kalevi pea- ja Leetma abitreener. "Kotkasse on lihtne tulla, sest tunnen linna ja peatreener on tuttav," selgitas Leetma uue klubi kodulehele.
Arbeiter lisas: "Liivo rõhub minust rohkem taktikale ja tunnen teda juba pikka aega, see ainult soodustab koostööd."
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Soome kõrgliigasse kerkinud Argo Arbeiter toob endale abilise Eestist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arbeiteri senine assistent Ossi Virta võttis vastu Kakkoneni tõusnud Käpylän Pallo peatreeneritöö ja seega vajas KTP kõrgliigasse tõstnud juhendaja uut abimeest, vahendab Soccernet.ee.
Varasemalt ses rollis ka Indrek Zelinskit kasutanud Arbeiter vaatas taas Eesti poole ja nii jõuti kokkuleppele Leetmaga, kes aastatel 2005-2006 ise KTP ridades mängis.
Klubi juhatuse liikme Jukka Vilkki sõnul valis Arbeiter ise Leetma välja. Koos töötati ka aastal 2018, kui Arbeiter oli Tallinna Kalevi pea- ja Leetma abitreener. "Kotkasse on lihtne tulla, sest tunnen linna ja peatreener on tuttav," selgitas Leetma uue klubi kodulehele.
Arbeiter lisas: "Liivo rõhub minust rohkem taktikale ja tunnen teda juba pikka aega, see ainult soodustab koostööd."
Loe edasi Soccernet.ee portaalist.
### Response:
Soome kõrgliigasse kerkinud Argo Arbeiter toob endale abilise Eestist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nazarbajeva isa Nursultan Nazarbajev on siiamaani Kasahstani üks mõjuvõimsamaid poliitikuid. Peale presidendiametist loobumist jätkas Nazarbajev valitseva partei Nur Otani juhtimist, lisaks on ta julgeolekunõukogu eluaegne esimees, teatas Rferl.
Selle aasta mais eemaldati Nazarbajeva ametisoleva presidendi Kasõm-Žomart Tokajevi käsul senati spiikri ametikohalt. Tegemist on Kasahstanis presidendiameti järel tähtsuselt teise poliitilise ametikohaga.
Nazarbajeva vallandamist pidasid paljud võimuvõitluseks rikkas Kesk-Aasia naftariigis, kus omavahel rivaalitsevad erinevad äriga seotud ja poliitilised grupeeringud.
Peale Nazarbajevi taandumist presidendi ametist nimetati Kasahstani pealinn Astana ümber tema auks Nur-Sultaniks. Käsu nime muutmiseks andis uus president Tokajev isiklikult. | Kasahstani ekspresidendi tütar kandideerib parlamendivalimistel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nazarbajeva isa Nursultan Nazarbajev on siiamaani Kasahstani üks mõjuvõimsamaid poliitikuid. Peale presidendiametist loobumist jätkas Nazarbajev valitseva partei Nur Otani juhtimist, lisaks on ta julgeolekunõukogu eluaegne esimees, teatas Rferl.
Selle aasta mais eemaldati Nazarbajeva ametisoleva presidendi Kasõm-Žomart Tokajevi käsul senati spiikri ametikohalt. Tegemist on Kasahstanis presidendiameti järel tähtsuselt teise poliitilise ametikohaga.
Nazarbajeva vallandamist pidasid paljud võimuvõitluseks rikkas Kesk-Aasia naftariigis, kus omavahel rivaalitsevad erinevad äriga seotud ja poliitilised grupeeringud.
Peale Nazarbajevi taandumist presidendi ametist nimetati Kasahstani pealinn Astana ümber tema auks Nur-Sultaniks. Käsu nime muutmiseks andis uus president Tokajev isiklikult.
### Response:
Kasahstani ekspresidendi tütar kandideerib parlamendivalimistel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teates öeldi, et Carl Philip ja Sofia on kolmapäevast saati koos lastega karantiinis, sest siis ilmnesid neil kerged külmetuse sümptomid, vahendab Independent.
Mõlemad andsid seejärel koroonatesti ja selgus, et nad ongi viirusega nakatunud. Kuningakoja andmetel kummalgi raskeid sümptomeid ei ole ning mõlemad tunnevad ennast hästi.
Neljapäeva jooksul annavad koroonatesti ka kuningas Karl XIV Gustaf, kuninganna Silvia, kroonprintsess Victoria ja tema abikaasa prints Daniel. | Rootsi prints Carl Philip ja tema abikaasa Sofia nakatusid koroonaviirusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teates öeldi, et Carl Philip ja Sofia on kolmapäevast saati koos lastega karantiinis, sest siis ilmnesid neil kerged külmetuse sümptomid, vahendab Independent.
Mõlemad andsid seejärel koroonatesti ja selgus, et nad ongi viirusega nakatunud. Kuningakoja andmetel kummalgi raskeid sümptomeid ei ole ning mõlemad tunnevad ennast hästi.
Neljapäeva jooksul annavad koroonatesti ka kuningas Karl XIV Gustaf, kuninganna Silvia, kroonprintsess Victoria ja tema abikaasa prints Daniel.
### Response:
Rootsi prints Carl Philip ja tema abikaasa Sofia nakatusid koroonaviirusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ungari moodne klassik Péter Esterházy (1950–2016) on eesti lugejale tuttav juba mitme teosega, Loomingu Raamatukogus on ilmunud tema "Hrabali raamat" (LR 18–20/2017). Ilukirjandust unarusse jätmata kirjutas Esterházy kogu loometee vältel ka publitsistikat, millest eesti keeles on ilmunud jalgpallikirjutiste kogumik "Teekond karistusala sügavusse".
Katkend 1. Esterházy keelest
Sõnade mineviku tundmine ei ole mitte kirjaniku erialane ülesanne, vaid öeldavasti patriootlik kohustus või vähemalt tarvilik (isegi kui mitte piisav) eeldus euroopalikuks lävimiseks. Kui üht sõna on määritud või on seda kasutanud räpane meestekari, siis kuulub ka see kasutus sõna juurde. Kas tahame või mitte. Siin pole midagi arutada.
Kui väljendit eluruum kasutab insener või sisearhitekt, ei juhtu midagi. Kui me aga kõneleksime "ungarlaste eluruumist", siis ükskõik kui õilsad meie eesmärgid ka poleks, röögib selle sõna tagant kogu natside virtsahvt. Nagu ei ole ka romade korteriprobleemide lõplikust lahendamisest kõnelemine pehmelt öeldes õnnestunud tegu, sest ühelt poolt oleks see ilmselge vale, teisalt aga kataks meid paugupealt Endlösung 'i lämmatav vari.
Vältimaks vähimatki vääritimõistmist – see pole poliitiline, vaid keeleline küsimus. (Ehkki see on jällegi poliitiline küsimus…) Keel on tugevam. Omal ajal me ei mõistnud, miks tekkis rahvusvaheline skandaal, kui Fradi ja Ajaxi mängu ajal tehti ahvihäälitsusi (nimelt kui üks tumedama nahaga mängija palli puudutas). Me arvasime, et see on ainult upsakate hollandlaste ülbitsemine. Hollandlased tõepoolest ülbitsesid upsakalt, aga ahvihäälitsused, mis on või olid lääne jalgpalliväljakutel palju sagedasemad kui meil, tähendasid umbes midagi sellist kui "närune neeger". Selle mõistmiseks tuleb lihtsalt lehitseda olematut sõnaraamatut. Ning pole mingit mõtet öelda, et meie ei saanud sellest niimoodi aru. Et me ei tahtnud öelda midagi sellist. See võib olla tõsi, aga siis tuleb keel ära õppida, miski ei õigusta seda, kui me solvumise pärast keelt ei õpi, ja kui me oleme seda teinud, saame öelda, mida mõtleme. Enam-vähem.
Aga kas see pole siis absurd? Et mina ei või neid sõnu kasutada ainult seetõttu, et mõni armetu nats või njilaš 1 on neid kasutanud? – Aga nii see on. – Aga ma kasutan sõna selle algses tähenduses! – Algset tähendust ei ole olemas, on vaid see, mis on. – Aga see piirab mu vabadust! – Nii ongi. Kui kõik toimunu ei oleks toimunud, siis ei oleks me sattunud ka sellisesse olukorda. Kas pärast XX sajandi absurdsusi – jäägem selle sõna juurde – pole see tähelepanelikkus, ettevaatlikkus ja enesepiiramine siis vähim, mida teha tuleks? Me ei tee mitte teistele žesti, juttu pole mitte teiste ajaloost, vaid meie enda omast, meie tundlikkus ei ole mitte viisakus, vaid vooruslikkus.
See ei ole juhus, et mu näitevara pärineb fašistlikust diktatuurist, see ei ole näide palju mainitud topeltstandardist, vaid see tuleneb sellest, et rassismis olid natsid ja njilašid lihtsalt paremad, nende keel oli selles rikkalikum, sest nende elu oli selles koha pealt rikkam, nad lubasid, et hävitavad osa inimkonnast, ja nad hävitasidki osa inimkonnast, kommunistid aga lubasid, et kõik saavad võrdseks, ja hävitasid osa inimkonnast. Nagu näeme, ei ole need kaks päris üks ja seesama, siit tulenebki näitevara ühekülgsus.
1 Nn noolristlased, Ungari fašistliku partei liikmed enne II maailmasõda ja selle ajal.
Katkend 2. Esterházy kirjandusest
Hea raamat seega kõneleb, aga teeb seda keerukalt. Nüüd siis sellest kõnelebist ja seejärel sellest keerukaltist.
Kuigi vastab tõele, et Paabeli torn on meie pidev kaaslane, keeleline kaos meie igapäevane kogemus ning kirjanduse keel on kaotanud oma erirolli ja on nüüd kõigest üks paljude seast, mitte esimene ja kõike kokku võttev keel, vaid marginaalne dialekt, mida mõistab ja kõneleb üha vähem inimesi – see kõik on tõsi, aga kirjandus on ikkagi säilitanud midagi oma universaalsusest. Matemaatikas on kohe näha, kui suur asi see universaalsus on: pole ühtki pimeäärmuslikust islamistist matemaatikut, kes suudaks minna tülli sõgeusklikust katoliiklasest kolleegiga selles, et kaks korda kaks on neli. Küsimuses, kas see on neli. Äärmisel juhul võiks ta umbusklikult küsida, millisest arvusüsteemist me räägime.
Kirjandus – jättes kõrvale keelelised probleemid, mida küll kõrvale jätta ei saa – on universaalne. Ühine arusaam näiteks proua Bovaryst ei ole küll samasuguses vormis kui kaks korda kahest, vaid teatavas mõttes on see vorm vastupidine, otsekui "teisest otsast", selline, et romaaniga ei ole võimalik olla ühel arvamusel ja nõnda ei ole ka võimalik mitte olla ühel arvamusel. See on tõesti suur asi. Ja mida suurem on romaan, seda rohkem see paika peab. Ka mäega ei ole võimalik olla ühel arvamusel. Ja vastupidi: mida viletsam on romaan, seda rohkem on selles väiteid, millele noogutame nõusolevalt kaasa. Sellistel juhtudel astub lause kuidagi romaanist välja ning laguneb kooskõla, ja kui seda ei ole, tuleb meil hakata rääkima vormist ja sisust, hommikumantlist ja sõnumist.
Pole pääsu, peab nõustuma suure nõukogude mõtlejaga: "Kirjanikud, looge suurteoseid!" 1
1 Ungaris lööknaljaks saanud lause, mille olevat eri andmetel öelnud kas Stalin, Beria või Ždanov. | Loe katkendeid Peter Esterhazy loenguvalimikust "Sõnade imelisest elust" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ungari moodne klassik Péter Esterházy (1950–2016) on eesti lugejale tuttav juba mitme teosega, Loomingu Raamatukogus on ilmunud tema "Hrabali raamat" (LR 18–20/2017). Ilukirjandust unarusse jätmata kirjutas Esterházy kogu loometee vältel ka publitsistikat, millest eesti keeles on ilmunud jalgpallikirjutiste kogumik "Teekond karistusala sügavusse".
Katkend 1. Esterházy keelest
Sõnade mineviku tundmine ei ole mitte kirjaniku erialane ülesanne, vaid öeldavasti patriootlik kohustus või vähemalt tarvilik (isegi kui mitte piisav) eeldus euroopalikuks lävimiseks. Kui üht sõna on määritud või on seda kasutanud räpane meestekari, siis kuulub ka see kasutus sõna juurde. Kas tahame või mitte. Siin pole midagi arutada.
Kui väljendit eluruum kasutab insener või sisearhitekt, ei juhtu midagi. Kui me aga kõneleksime "ungarlaste eluruumist", siis ükskõik kui õilsad meie eesmärgid ka poleks, röögib selle sõna tagant kogu natside virtsahvt. Nagu ei ole ka romade korteriprobleemide lõplikust lahendamisest kõnelemine pehmelt öeldes õnnestunud tegu, sest ühelt poolt oleks see ilmselge vale, teisalt aga kataks meid paugupealt Endlösung 'i lämmatav vari.
Vältimaks vähimatki vääritimõistmist – see pole poliitiline, vaid keeleline küsimus. (Ehkki see on jällegi poliitiline küsimus…) Keel on tugevam. Omal ajal me ei mõistnud, miks tekkis rahvusvaheline skandaal, kui Fradi ja Ajaxi mängu ajal tehti ahvihäälitsusi (nimelt kui üks tumedama nahaga mängija palli puudutas). Me arvasime, et see on ainult upsakate hollandlaste ülbitsemine. Hollandlased tõepoolest ülbitsesid upsakalt, aga ahvihäälitsused, mis on või olid lääne jalgpalliväljakutel palju sagedasemad kui meil, tähendasid umbes midagi sellist kui "närune neeger". Selle mõistmiseks tuleb lihtsalt lehitseda olematut sõnaraamatut. Ning pole mingit mõtet öelda, et meie ei saanud sellest niimoodi aru. Et me ei tahtnud öelda midagi sellist. See võib olla tõsi, aga siis tuleb keel ära õppida, miski ei õigusta seda, kui me solvumise pärast keelt ei õpi, ja kui me oleme seda teinud, saame öelda, mida mõtleme. Enam-vähem.
Aga kas see pole siis absurd? Et mina ei või neid sõnu kasutada ainult seetõttu, et mõni armetu nats või njilaš 1 on neid kasutanud? – Aga nii see on. – Aga ma kasutan sõna selle algses tähenduses! – Algset tähendust ei ole olemas, on vaid see, mis on. – Aga see piirab mu vabadust! – Nii ongi. Kui kõik toimunu ei oleks toimunud, siis ei oleks me sattunud ka sellisesse olukorda. Kas pärast XX sajandi absurdsusi – jäägem selle sõna juurde – pole see tähelepanelikkus, ettevaatlikkus ja enesepiiramine siis vähim, mida teha tuleks? Me ei tee mitte teistele žesti, juttu pole mitte teiste ajaloost, vaid meie enda omast, meie tundlikkus ei ole mitte viisakus, vaid vooruslikkus.
See ei ole juhus, et mu näitevara pärineb fašistlikust diktatuurist, see ei ole näide palju mainitud topeltstandardist, vaid see tuleneb sellest, et rassismis olid natsid ja njilašid lihtsalt paremad, nende keel oli selles rikkalikum, sest nende elu oli selles koha pealt rikkam, nad lubasid, et hävitavad osa inimkonnast, ja nad hävitasidki osa inimkonnast, kommunistid aga lubasid, et kõik saavad võrdseks, ja hävitasid osa inimkonnast. Nagu näeme, ei ole need kaks päris üks ja seesama, siit tulenebki näitevara ühekülgsus.
1 Nn noolristlased, Ungari fašistliku partei liikmed enne II maailmasõda ja selle ajal.
Katkend 2. Esterházy kirjandusest
Hea raamat seega kõneleb, aga teeb seda keerukalt. Nüüd siis sellest kõnelebist ja seejärel sellest keerukaltist.
Kuigi vastab tõele, et Paabeli torn on meie pidev kaaslane, keeleline kaos meie igapäevane kogemus ning kirjanduse keel on kaotanud oma erirolli ja on nüüd kõigest üks paljude seast, mitte esimene ja kõike kokku võttev keel, vaid marginaalne dialekt, mida mõistab ja kõneleb üha vähem inimesi – see kõik on tõsi, aga kirjandus on ikkagi säilitanud midagi oma universaalsusest. Matemaatikas on kohe näha, kui suur asi see universaalsus on: pole ühtki pimeäärmuslikust islamistist matemaatikut, kes suudaks minna tülli sõgeusklikust katoliiklasest kolleegiga selles, et kaks korda kaks on neli. Küsimuses, kas see on neli. Äärmisel juhul võiks ta umbusklikult küsida, millisest arvusüsteemist me räägime.
Kirjandus – jättes kõrvale keelelised probleemid, mida küll kõrvale jätta ei saa – on universaalne. Ühine arusaam näiteks proua Bovaryst ei ole küll samasuguses vormis kui kaks korda kahest, vaid teatavas mõttes on see vorm vastupidine, otsekui "teisest otsast", selline, et romaaniga ei ole võimalik olla ühel arvamusel ja nõnda ei ole ka võimalik mitte olla ühel arvamusel. See on tõesti suur asi. Ja mida suurem on romaan, seda rohkem see paika peab. Ka mäega ei ole võimalik olla ühel arvamusel. Ja vastupidi: mida viletsam on romaan, seda rohkem on selles väiteid, millele noogutame nõusolevalt kaasa. Sellistel juhtudel astub lause kuidagi romaanist välja ning laguneb kooskõla, ja kui seda ei ole, tuleb meil hakata rääkima vormist ja sisust, hommikumantlist ja sõnumist.
Pole pääsu, peab nõustuma suure nõukogude mõtlejaga: "Kirjanikud, looge suurteoseid!" 1
1 Ungaris lööknaljaks saanud lause, mille olevat eri andmetel öelnud kas Stalin, Beria või Ždanov.
### Response:
Loe katkendeid Peter Esterhazy loenguvalimikust "Sõnade imelisest elust" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui inimene maksab sada eurot tulumaksu, saab tema koduomavalitsus sellest umbes 60 eurot. Juba mõnda aega võib rahvastikuregistisse kirja panna ka teise elukoha, näiteks valla, kus elatakse suviti, aga maksude jaotamine sellest ei sõltu.
Maaeluminister Arvo Alleri (EKRE) hinnangul tuleks avada arutelu, kas ja kuidas saaks füüsilise isiku tulumaksu jagada mitme omavalitsuse vahel.
"Paljud inimesed olid COVID-i ajal maapiirkonnas oma juurte juures, näiteks esivanemate talus või suvekodus. Ja sealt töö tegemine on seotud ka kohaliku taristu kasutamisega," märkis Aller.
Rahandusministeeriumile saadetud kirjas pakus Aller, et osa tulumaksu teise elukohta suunatamine võiks olla inimese enda otsustada.
"Ja sellega oleks võimalik leevendada Tallinnast kaugemal asuvate omavalitsuste tulubaasi," selgitas Aller. "See annab ka võimaluse kohalikul omavalitsusel näidata seda, et nad on valmis tegema selle tulumaksu saamise nimel teatud tegevusi."
Ehk kui omavalitsusel tekiks võimalus ajutiste elanike pealt lisatulu teenida, saaksid nad panustada sellesse, et elukeskkond paraneks. See omakorda võiks nii püsivaid kui ajutisi elanikke juurde meelitada.
"Maakauplused jääksid alles, jäävad piirkondade teenuseosutamise punktid alles, see on laialdasem regionaalne võimalik meede," rääkis Aller.
Aller usub, et kui tema ettepanekut põhjalikumalt analüüsida, saab selgeks ka asja tehniline külg – muu hulgas see, kui suure tulumaksuosa jaotamise üle inimene otsustada võiks.
Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk ütles, et talle maaeluministri mõte meeldib.
"Kui varasemalt võib-olla see suveelanik oli kolm kuud, siis tänased trendid näitavad, et inimeste kohalolu oma teises kodus on pikenenud. Pigem tullakse juba aprilli lõpus ja minnakse ära oktoobri lõpus," rääkis Habakukk.
Kes osutab teenuseid?
Linnade ja valdade liidu juht Tiit Terik ütles, et Alleri soov maaomavalitsuste eelarvet kasvatada on üllas. "Aga see mõte, mis on välja käidud, meile tundub, et ega sellel väga head teokssaamise lootust ei ole"
Terik selgitas, et koos maksude maksmisega tekib inimesel õigus erinevaid teenuseid saada.
"Kokkupõrge tekib selles, et kui ma olen näiteks suvehiidlane, kas siis sealne omavalitsus tagab mulle kõik need samad teenused, mida ma oma põhielukohas saan?" küsis Terik. "See on üks selline kõige suurem murekoht, mis täna nendesse aruteludesse on sisse põimitud."
Aller ütles, et seda, kuidas teenused omavalitsuste vahel jaotuks, tuleb veel arutada. Rahandusministeeriumile saadetud kirjas märkis ta siiski, et kogu arutelu oluline lähtekoht on, et põhielukohas pakutavad teenused nagu lasteaed või transport peaks inimese jaoks alles jääma.
Tiit Terik tõi näiteks Tallinna lähivallad, mis lisanduvate elanike jaoks üha uusi koole ja lasteaedu ehitavad.
"Ja kui suveperioodiks nende maksumaksja kolib oma rahakoti kuhugi Rõuge valda, siis nemad jäävad selle võrra vaesemaks. Aga investeeringuid inimese muuks eluperioodiks peavad nad endiselt tegema," ütles Terik.
Krista Habakukk sõnas seepeale, et ka teises kodus vajab inimene omavalitsuse tuge, ilma et ta seda võib-olla ise märkakski.
"Inimesed kasutavad kohalikke teid. Ja kohalike teede korrashoid on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Ja mitte ainult suvel, vaid ka talvel. Ja kui me ütleme, et võib-olla inimene talvel ei ela seal, siis teede korrasolek ja lahtihoid on ikka vajalik nende kinnistute juurde, kui tekivad mingisugused ohuolukorrad. Või ka näiteks keskkonna seisukohast prügivedu. See on jälle kohaliku omavalitsuse korraldada," loetles Habakukk.
Tiit Terik oponeeris: "Tallinna linn ju maksab nii või naa kinni need Harku, Tabasalu, Viimsi, Maardu, Saue ja Saku inimeste naastrehvide kulutatud teed Ja lambivalguse, mida nemad siin Tallinnas tööl käies kasutavad, maksab ka Tallinn kinni."
Krista Habakukk jätkas aga loetelu ja märkis, et spekter teenustest, mida inimene vajab isegi siis, kui ta end omavalitsusse sisse ei kirjuta, on väga lai.
"Näiteks kultuuritarbimine. Kui ma juba piirkonnas olen, ma vajan sotsiaalseid suhteid, ma vajan kultuuritarbimist ja ka seda kohalik omavalitsus pakub. Ja need on olulised asjad, miks inimene võib ühel päeval otsustada, et ma tegelikult jäängi maale, sest elukvaliteet on hea," sõnas Habakukk.
Aab: lihtsam oleks muuta tasandusfondi
Endine riigihaldusminister Jaak Aab tõdes sarnaselt Tiit Terikule, et ehkki maaeluministri mõte on ilus, tekib kohe keeruline küsimus, kes peaks osutama erinevaid teenuseid. "Ja kõik muu, eksole, kuidas on prognoositavad omavalitsuse tulud, kuidas nad saaksid oma eelarvet planeerida."
Aab märkis, et viimastel aastatel on kohalike omavalitsuste tulubaas suurenenud, kuid lisas kohe, et sellest veel ei piisa – maapiirkonda tuleb kindlasti rohkem toetada.
"Pigem mina näen sellist ühtlasemat, prognoositavat varianti selles, et finantsiliselt vähemvõimekamad vallad saavad tasandusfondist veidi suurema koefitsiendiga raha," pakkus Aab.
Tasandusfond on tänagi põhiline meede, millega maksuraha eri piirkondade vahel ümber jaotatakse. Krista Habakukk ütles, et tasandusfondi reegleid muuta oleks tõesti lihtsam, aga inimese valikuvabadust oma maksude üle otsustada see ei asenda.
"Kui ma ise väga selgelt panen sinna käe alla, et osa minu tulumaksust läheb väiksema valla toetuseks, siis mul tekib ka kontakt selle omavalitsusega. Ehk ma ei ole ka nii anonüümne kohapeal elaja," rääkis Habakukk.
Tiit Terik tõi välja veel ühe võimaluse omavalitsusi aidata. Ta tuletas meelde, et pragu ei saa omavalitsused oma tulubaasi eriti mõjutada.
"Seda oleme me omavalitsusliidu poolt päris mitmel korral ka öelnud nii valitsusele kui parlamendile, et antagu omavalitsustele rohkem õigust kohalikke makse kehtestada," rääkis Terik.
Ta märgis, et turismimaksu peale praeguses kriisis keegi ilmselt ei mõtle, aga üks kord saab kriis läbi. "Ja tegelikult mõtleme siin tagasi ka müügimaksu peale, mida päris mitmed omavalitsused juba enne Tallinna linna kasutasid." | Aller: kaaluda võiks inimese võimalust tulumaksu omavalitsuste vahel jagada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui inimene maksab sada eurot tulumaksu, saab tema koduomavalitsus sellest umbes 60 eurot. Juba mõnda aega võib rahvastikuregistisse kirja panna ka teise elukoha, näiteks valla, kus elatakse suviti, aga maksude jaotamine sellest ei sõltu.
Maaeluminister Arvo Alleri (EKRE) hinnangul tuleks avada arutelu, kas ja kuidas saaks füüsilise isiku tulumaksu jagada mitme omavalitsuse vahel.
"Paljud inimesed olid COVID-i ajal maapiirkonnas oma juurte juures, näiteks esivanemate talus või suvekodus. Ja sealt töö tegemine on seotud ka kohaliku taristu kasutamisega," märkis Aller.
Rahandusministeeriumile saadetud kirjas pakus Aller, et osa tulumaksu teise elukohta suunatamine võiks olla inimese enda otsustada.
"Ja sellega oleks võimalik leevendada Tallinnast kaugemal asuvate omavalitsuste tulubaasi," selgitas Aller. "See annab ka võimaluse kohalikul omavalitsusel näidata seda, et nad on valmis tegema selle tulumaksu saamise nimel teatud tegevusi."
Ehk kui omavalitsusel tekiks võimalus ajutiste elanike pealt lisatulu teenida, saaksid nad panustada sellesse, et elukeskkond paraneks. See omakorda võiks nii püsivaid kui ajutisi elanikke juurde meelitada.
"Maakauplused jääksid alles, jäävad piirkondade teenuseosutamise punktid alles, see on laialdasem regionaalne võimalik meede," rääkis Aller.
Aller usub, et kui tema ettepanekut põhjalikumalt analüüsida, saab selgeks ka asja tehniline külg – muu hulgas see, kui suure tulumaksuosa jaotamise üle inimene otsustada võiks.
Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk ütles, et talle maaeluministri mõte meeldib.
"Kui varasemalt võib-olla see suveelanik oli kolm kuud, siis tänased trendid näitavad, et inimeste kohalolu oma teises kodus on pikenenud. Pigem tullakse juba aprilli lõpus ja minnakse ära oktoobri lõpus," rääkis Habakukk.
Kes osutab teenuseid?
Linnade ja valdade liidu juht Tiit Terik ütles, et Alleri soov maaomavalitsuste eelarvet kasvatada on üllas. "Aga see mõte, mis on välja käidud, meile tundub, et ega sellel väga head teokssaamise lootust ei ole"
Terik selgitas, et koos maksude maksmisega tekib inimesel õigus erinevaid teenuseid saada.
"Kokkupõrge tekib selles, et kui ma olen näiteks suvehiidlane, kas siis sealne omavalitsus tagab mulle kõik need samad teenused, mida ma oma põhielukohas saan?" küsis Terik. "See on üks selline kõige suurem murekoht, mis täna nendesse aruteludesse on sisse põimitud."
Aller ütles, et seda, kuidas teenused omavalitsuste vahel jaotuks, tuleb veel arutada. Rahandusministeeriumile saadetud kirjas märkis ta siiski, et kogu arutelu oluline lähtekoht on, et põhielukohas pakutavad teenused nagu lasteaed või transport peaks inimese jaoks alles jääma.
Tiit Terik tõi näiteks Tallinna lähivallad, mis lisanduvate elanike jaoks üha uusi koole ja lasteaedu ehitavad.
"Ja kui suveperioodiks nende maksumaksja kolib oma rahakoti kuhugi Rõuge valda, siis nemad jäävad selle võrra vaesemaks. Aga investeeringuid inimese muuks eluperioodiks peavad nad endiselt tegema," ütles Terik.
Krista Habakukk sõnas seepeale, et ka teises kodus vajab inimene omavalitsuse tuge, ilma et ta seda võib-olla ise märkakski.
"Inimesed kasutavad kohalikke teid. Ja kohalike teede korrashoid on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Ja mitte ainult suvel, vaid ka talvel. Ja kui me ütleme, et võib-olla inimene talvel ei ela seal, siis teede korrasolek ja lahtihoid on ikka vajalik nende kinnistute juurde, kui tekivad mingisugused ohuolukorrad. Või ka näiteks keskkonna seisukohast prügivedu. See on jälle kohaliku omavalitsuse korraldada," loetles Habakukk.
Tiit Terik oponeeris: "Tallinna linn ju maksab nii või naa kinni need Harku, Tabasalu, Viimsi, Maardu, Saue ja Saku inimeste naastrehvide kulutatud teed Ja lambivalguse, mida nemad siin Tallinnas tööl käies kasutavad, maksab ka Tallinn kinni."
Krista Habakukk jätkas aga loetelu ja märkis, et spekter teenustest, mida inimene vajab isegi siis, kui ta end omavalitsusse sisse ei kirjuta, on väga lai.
"Näiteks kultuuritarbimine. Kui ma juba piirkonnas olen, ma vajan sotsiaalseid suhteid, ma vajan kultuuritarbimist ja ka seda kohalik omavalitsus pakub. Ja need on olulised asjad, miks inimene võib ühel päeval otsustada, et ma tegelikult jäängi maale, sest elukvaliteet on hea," sõnas Habakukk.
Aab: lihtsam oleks muuta tasandusfondi
Endine riigihaldusminister Jaak Aab tõdes sarnaselt Tiit Terikule, et ehkki maaeluministri mõte on ilus, tekib kohe keeruline küsimus, kes peaks osutama erinevaid teenuseid. "Ja kõik muu, eksole, kuidas on prognoositavad omavalitsuse tulud, kuidas nad saaksid oma eelarvet planeerida."
Aab märkis, et viimastel aastatel on kohalike omavalitsuste tulubaas suurenenud, kuid lisas kohe, et sellest veel ei piisa – maapiirkonda tuleb kindlasti rohkem toetada.
"Pigem mina näen sellist ühtlasemat, prognoositavat varianti selles, et finantsiliselt vähemvõimekamad vallad saavad tasandusfondist veidi suurema koefitsiendiga raha," pakkus Aab.
Tasandusfond on tänagi põhiline meede, millega maksuraha eri piirkondade vahel ümber jaotatakse. Krista Habakukk ütles, et tasandusfondi reegleid muuta oleks tõesti lihtsam, aga inimese valikuvabadust oma maksude üle otsustada see ei asenda.
"Kui ma ise väga selgelt panen sinna käe alla, et osa minu tulumaksust läheb väiksema valla toetuseks, siis mul tekib ka kontakt selle omavalitsusega. Ehk ma ei ole ka nii anonüümne kohapeal elaja," rääkis Habakukk.
Tiit Terik tõi välja veel ühe võimaluse omavalitsusi aidata. Ta tuletas meelde, et pragu ei saa omavalitsused oma tulubaasi eriti mõjutada.
"Seda oleme me omavalitsusliidu poolt päris mitmel korral ka öelnud nii valitsusele kui parlamendile, et antagu omavalitsustele rohkem õigust kohalikke makse kehtestada," rääkis Terik.
Ta märgis, et turismimaksu peale praeguses kriisis keegi ilmselt ei mõtle, aga üks kord saab kriis läbi. "Ja tegelikult mõtleme siin tagasi ka müügimaksu peale, mida päris mitmed omavalitsused juba enne Tallinna linna kasutasid."
### Response:
Aller: kaaluda võiks inimese võimalust tulumaksu omavalitsuste vahel jagada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poolajaks oli Reval-Sport Kehra vastu juhtimas seisuga 15:8. Võitjate suurimaks skoorijaks oli Polina Gorbatsjova, kes viskas 13 väravat. Janeli Patraili arvele jäi viis tabamust, kolm lisasid Kim-Ly Hoang, Samoylova Angelina ning Maarja Treiman, kaks väravat said kirja Anastasia Londak ja Mari Pihelgas, ühe viskasid Veronika Londak, Valeria Pavlenko ja Anna Mändmaa.
Kehra väravaviskajateks olid Karina Adissova (5), Milana Leoke-Bosenko (4), Kristi Vaino (2), Kristin Tasane (2), Karoliine Vijard (2), Marili Alle (1) ning Heete Kuuskla (1). | Reval-Sport alistas käsipalli karikavõistlustel suureskooriliselt Kehra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poolajaks oli Reval-Sport Kehra vastu juhtimas seisuga 15:8. Võitjate suurimaks skoorijaks oli Polina Gorbatsjova, kes viskas 13 väravat. Janeli Patraili arvele jäi viis tabamust, kolm lisasid Kim-Ly Hoang, Samoylova Angelina ning Maarja Treiman, kaks väravat said kirja Anastasia Londak ja Mari Pihelgas, ühe viskasid Veronika Londak, Valeria Pavlenko ja Anna Mändmaa.
Kehra väravaviskajateks olid Karina Adissova (5), Milana Leoke-Bosenko (4), Kristi Vaino (2), Kristin Tasane (2), Karoliine Vijard (2), Marili Alle (1) ning Heete Kuuskla (1).
### Response:
Reval-Sport alistas käsipalli karikavõistlustel suureskooriliselt Kehra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iirimaa 2018. aasta film vaatleb seksuaalvägivalla rünnaku üle elanud naise taaskohtumist toimepanijaga ligi kümme aastat pärast juhtunut.
"See tõsielusündmustel tuginev film on hea näide taastava õiguse meetodi mõjust raske kuritöö lahendamisel," selgitas justiitsministeeriumi projektijuht Laidi Surva.
"Vaatajate ees rullub lahti pingeline kohtumine, mille tulemusena sõlmib toimunuga rahu vägivalla ohver, sest saab vastused teda aastaid painanud küsimustele. Samavõrd suurt mõju avaldab kogu protsess ka toimepanijale, kes saab aru toimunu tõsidusest ja mõistab selle mõju kannatanule," lisas ta.
Sotsiaalkindlustusameti taastava õiguse teenusejuhi Annegrete Johansoni sõnul on terve novembri kestnud taastava õiguse kuu toonud fookusesse taastava õiguse võimalused erinevate konfliktide lahendamisel, alates kergematest väärtegudest, lõpetades raskete vägivallajuhtumitega.
"Taastav õigus on Eestis veel suhteliselt uus praktika ning mõistame, et iga juhtumi puhul see polegi kõige õigem valik, kuid see on alati võimalus ohvrile toimunuga rahu teha," usub Johanson meetodi mõjusse.
Sel neljapäeval toimub ka konverents "Kelle õigus on taastav õigus?", mis vaatleb taastava õiguse võimalusi väga erinevate olukordade lahendamisel – mis juhtudel see töötab, millal mitte ja mida rakendamisel arvesse tuleb võtta.
Filmi saab ERR-i veebikanalis Jupiter vaadata kuni detsembri lõpuni aadressil jupiter.err.ee/1162330/kohtumine. | Veebikanalis Jupiter linastuv film jutustab taastava õiguse kasutamisest rasketes juhtumites | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iirimaa 2018. aasta film vaatleb seksuaalvägivalla rünnaku üle elanud naise taaskohtumist toimepanijaga ligi kümme aastat pärast juhtunut.
"See tõsielusündmustel tuginev film on hea näide taastava õiguse meetodi mõjust raske kuritöö lahendamisel," selgitas justiitsministeeriumi projektijuht Laidi Surva.
"Vaatajate ees rullub lahti pingeline kohtumine, mille tulemusena sõlmib toimunuga rahu vägivalla ohver, sest saab vastused teda aastaid painanud küsimustele. Samavõrd suurt mõju avaldab kogu protsess ka toimepanijale, kes saab aru toimunu tõsidusest ja mõistab selle mõju kannatanule," lisas ta.
Sotsiaalkindlustusameti taastava õiguse teenusejuhi Annegrete Johansoni sõnul on terve novembri kestnud taastava õiguse kuu toonud fookusesse taastava õiguse võimalused erinevate konfliktide lahendamisel, alates kergematest väärtegudest, lõpetades raskete vägivallajuhtumitega.
"Taastav õigus on Eestis veel suhteliselt uus praktika ning mõistame, et iga juhtumi puhul see polegi kõige õigem valik, kuid see on alati võimalus ohvrile toimunuga rahu teha," usub Johanson meetodi mõjusse.
Sel neljapäeval toimub ka konverents "Kelle õigus on taastav õigus?", mis vaatleb taastava õiguse võimalusi väga erinevate olukordade lahendamisel – mis juhtudel see töötab, millal mitte ja mida rakendamisel arvesse tuleb võtta.
Filmi saab ERR-i veebikanalis Jupiter vaadata kuni detsembri lõpuni aadressil jupiter.err.ee/1162330/kohtumine.
### Response:
Veebikanalis Jupiter linastuv film jutustab taastava õiguse kasutamisest rasketes juhtumites |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumine kestis kokku ühe tunni ja 52 minutit. Selle jooksul servis Raisma neli ässa ja tegi kolm topeltviga vastase kolme ja ühe vastu. Kuuest murdepallist realiseeris eestlane kolm, prantslane aga kuuest ühe.
Järgmises ringis kohtub kvalifikatsiooniturniirilt alustanud Raisma kas Eliakim Coulibaly (ATP 1714.) või Michal Dembekiga (ATP 664.).
Kristjan Tamm (ATP 723.) kohtus põhitabeli avaringis viienda asetusega sakslase Mats Rosenkranziga (ATP 569.), kellele kaotas tulemusega 4:6, 4:6. Kohtumine kestis ühe tunni ja 35 minutit.
Õhtul mängivad Raisma ja Tamm koos veel paarismängu, mille avaringis minnakse vastamisi teisena asetatud Tuneesia-Šveitsi duoga Skander Mansouri ja Mirko Martinez. | Raisma võitis Tuneesias kuuenda asetusega prantslast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumine kestis kokku ühe tunni ja 52 minutit. Selle jooksul servis Raisma neli ässa ja tegi kolm topeltviga vastase kolme ja ühe vastu. Kuuest murdepallist realiseeris eestlane kolm, prantslane aga kuuest ühe.
Järgmises ringis kohtub kvalifikatsiooniturniirilt alustanud Raisma kas Eliakim Coulibaly (ATP 1714.) või Michal Dembekiga (ATP 664.).
Kristjan Tamm (ATP 723.) kohtus põhitabeli avaringis viienda asetusega sakslase Mats Rosenkranziga (ATP 569.), kellele kaotas tulemusega 4:6, 4:6. Kohtumine kestis ühe tunni ja 35 minutit.
Õhtul mängivad Raisma ja Tamm koos veel paarismängu, mille avaringis minnakse vastamisi teisena asetatud Tuneesia-Šveitsi duoga Skander Mansouri ja Mirko Martinez.
### Response:
Raisma võitis Tuneesias kuuenda asetusega prantslast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juhatuse esimehe ülesanne on AS Eesti Raudtee üldjuhtimine, äriprotsesside arendamine ja elluviimine, rahvusvahelise suhtluse korraldamine ja raudteetaristu tõrgeteta töö kindlustamine.
Eesti Raudtee nõukogu ja Laidvee sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt lahkub ta ettevõttest selle aasta lõpus. Juhivahetuse põhjusena tõi Eesti Raudtee välja omaniku ootustele mittevastamise.
Konkursil osalejalt eeldatakse kõrgharidust, ettevõtte juhtimise ja välissuhtluse kogemust ning vastavust raudteeseaduses äriühingu juhatuse liikmele toodud nõuetele.
Raudteefirma tulevane juht peab oskama eesti, inglise ja vene keelt ning tundma nii eesti kui vene kultuuri- ja äriruumi.
Kandidaatide esitamise tähtaeg on 14. detsember. | Eesti Raudtee kuulutas välja konkursi uue juhatuse esimehe leidmiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juhatuse esimehe ülesanne on AS Eesti Raudtee üldjuhtimine, äriprotsesside arendamine ja elluviimine, rahvusvahelise suhtluse korraldamine ja raudteetaristu tõrgeteta töö kindlustamine.
Eesti Raudtee nõukogu ja Laidvee sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt lahkub ta ettevõttest selle aasta lõpus. Juhivahetuse põhjusena tõi Eesti Raudtee välja omaniku ootustele mittevastamise.
Konkursil osalejalt eeldatakse kõrgharidust, ettevõtte juhtimise ja välissuhtluse kogemust ning vastavust raudteeseaduses äriühingu juhatuse liikmele toodud nõuetele.
Raudteefirma tulevane juht peab oskama eesti, inglise ja vene keelt ning tundma nii eesti kui vene kultuuri- ja äriruumi.
Kandidaatide esitamise tähtaeg on 14. detsember.
### Response:
Eesti Raudtee kuulutas välja konkursi uue juhatuse esimehe leidmiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Hõige" ("Holler")
Režissöör: Nicole Riegel
On isegi veidi kahju, et tänaseks on PÖFF-ilt kadunud Ameerika indie -kino eriprogramm, sest üllataval kombel on Eesti vaatajatel nende lugudega väga lihtne samastuda. Enamasti toimub seal tegevus mõned hääbuvas väikelinnas, kus päike ei paista kunagi, inimesed on mornid ning kogu eluolu katab ühtlane hallus. Keskkond ja meeleolu on seega täpselt sama nagu ürgpimedas sügiseses Eestis: lõputu vihm, pimedus ja äng.
Režissöör Nicole Riegeli debüütfilm "Hõige" jälgib ühe noore tüdruku üleskasvamist, kes on paljuski nurka surutud: tema narkomaanist ema istub vangis ja kahekesi vennaga peavad nad kõvasti vaeva nägema, et ots-otsaga kokku tulla. Kuigi peategelane Ruth on intelligentne ja sooviks igati koolis käia, siis elu tuleb vahele. Ta peab õpingutele eelistama tööd kahtlaste metallivaraste juures, kes käivad öösiti tehastest ja tööstushoonetest väärt kraami röövimas.
Paljuski sarnaneb "Hõige" aasta ühe suurima filmiga "Nomaadimaa": mõlemad lood jälgivad moodsat Ameerika ühiskonda, täpsemalt neid äärealadele jäänud inimesi, kes on riigi poolt otsekui ära unustatud. Väikelinnad voolavad rahvast tühjaks ja need vähesed, kes sinna paigale jäävad, ei saa hetkekski tulevikus kindlad olla. Tehaseid suletakse, inimesed kaotavad töökohti, kuid elu peab edasi minema.
"Hõige" ei too klassikalisesse Ameerika indie -kino mudelisse midagi uut, kuid selles tuttavlikkuses on midagi sümpaatset. Lisaks teeb Jessica Barden, kes tuntud ennekõike sarjast "It's Only the End of The F***ing World", filmis imelise ja liigutava rolli. Ilus lugu meelekindlatest inimestest, kes ei lähe lihtsama vastupanu teed.
"Hõige" linastub alates 15. novembrist veebikinos ja 26. novembril kell 20.45 Tartus Elektriteatris.
"50 või kaks vaala kohtuvad rannal" ("50 o Dos Ballenas se Encuentran en la Playa")
Režissöör: Jorge Cuchi
Laste- ja noortefilmide festivalile Justfilm on alati jõudnud ka mõni selline linateos, mis näitab noorte elu pahupoolt: kõik ei ole ainult lilled ja liblikad, vaid liigagi tihti on noored inimesed hoopis ülbed, egoistlikud ja enesehävitajalikud tõprad. Mehhiko režissööri Jorge Cuchi film "50 või kaks vaala kohtuvad rannal" on selles niššis ehk isegi kõige julgem käsitlus, mida näinud olen.
Filmis ei näidata noorte klassikalisi pahesid nagu narkosõltuvus või muul moel elupõletamine, vaid fookuses on kaks noort inimest, kes mängivad kurikuulsat Vene sotsiaalmeediamängu "Sinivaal". Mängu lõpp on fataalne: viimase ülesandena tuleb sooritada enesetapp. Režissööri käsitlus on julge, kuna "Sinivaala" üha ekstreemsemaks muutuvaid ülesandeid ning noorte nurkasurutust jälgib ta täiesti objektiivselt, kohati isegi dokumentaalfilmilikult. Sellest ka filmi reiting: Justfilm ei oota saali alla 18-aastaseid vaatajaid.
Ühest küljest on filmi seetõttu lihtne kritiseerida: kuidas sa saad ilma halvakspanevate hinnanguteta näidata seda, kuidas kaks inimest päev-päevalt tüürivad enesetapule lähemale? Teisalt ei ole täiskasvanuna võimalik noorte inimeste mõttemaailma ratsionaliseerida, sest igaüks meist on teismeeas teinud vigu. Pigem näitab "50 või kaks vaala kohtuvad rannal" seda, millest sellised probleemid tekkida võivad: noori ei panda tähele, neisse suhtutakse ükskõikselt ja käegalöövalt.
Erakordselt tume ja raske vaatamine, mille eel peaks endalt küsima: kas olen valmis vaatama kahetunnist linateost, kus pole ühtki positiivset sündmust ning lõpplahendus on ka juba paraku ette teada? Selliseid filme on maailma vaja, oluline on aga see, et keegi Jorge Cuchi sõnumit vääriti ei mõistaks...
"50 või kaks vaala kohtuvad rannal" linastub alates 14. novembrist veebikinos, 26. novembril kell 20.15 Tartus Athena keskuses ja 28. novembril kell 19.00 Solaris keskuse Apollo kinos. | Kaspar Viilupi PÖFFi-minutid: tume Ameerika indie ja veel tumedam Mehhiko noortefilm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Hõige" ("Holler")
Režissöör: Nicole Riegel
On isegi veidi kahju, et tänaseks on PÖFF-ilt kadunud Ameerika indie -kino eriprogramm, sest üllataval kombel on Eesti vaatajatel nende lugudega väga lihtne samastuda. Enamasti toimub seal tegevus mõned hääbuvas väikelinnas, kus päike ei paista kunagi, inimesed on mornid ning kogu eluolu katab ühtlane hallus. Keskkond ja meeleolu on seega täpselt sama nagu ürgpimedas sügiseses Eestis: lõputu vihm, pimedus ja äng.
Režissöör Nicole Riegeli debüütfilm "Hõige" jälgib ühe noore tüdruku üleskasvamist, kes on paljuski nurka surutud: tema narkomaanist ema istub vangis ja kahekesi vennaga peavad nad kõvasti vaeva nägema, et ots-otsaga kokku tulla. Kuigi peategelane Ruth on intelligentne ja sooviks igati koolis käia, siis elu tuleb vahele. Ta peab õpingutele eelistama tööd kahtlaste metallivaraste juures, kes käivad öösiti tehastest ja tööstushoonetest väärt kraami röövimas.
Paljuski sarnaneb "Hõige" aasta ühe suurima filmiga "Nomaadimaa": mõlemad lood jälgivad moodsat Ameerika ühiskonda, täpsemalt neid äärealadele jäänud inimesi, kes on riigi poolt otsekui ära unustatud. Väikelinnad voolavad rahvast tühjaks ja need vähesed, kes sinna paigale jäävad, ei saa hetkekski tulevikus kindlad olla. Tehaseid suletakse, inimesed kaotavad töökohti, kuid elu peab edasi minema.
"Hõige" ei too klassikalisesse Ameerika indie -kino mudelisse midagi uut, kuid selles tuttavlikkuses on midagi sümpaatset. Lisaks teeb Jessica Barden, kes tuntud ennekõike sarjast "It's Only the End of The F***ing World", filmis imelise ja liigutava rolli. Ilus lugu meelekindlatest inimestest, kes ei lähe lihtsama vastupanu teed.
"Hõige" linastub alates 15. novembrist veebikinos ja 26. novembril kell 20.45 Tartus Elektriteatris.
"50 või kaks vaala kohtuvad rannal" ("50 o Dos Ballenas se Encuentran en la Playa")
Režissöör: Jorge Cuchi
Laste- ja noortefilmide festivalile Justfilm on alati jõudnud ka mõni selline linateos, mis näitab noorte elu pahupoolt: kõik ei ole ainult lilled ja liblikad, vaid liigagi tihti on noored inimesed hoopis ülbed, egoistlikud ja enesehävitajalikud tõprad. Mehhiko režissööri Jorge Cuchi film "50 või kaks vaala kohtuvad rannal" on selles niššis ehk isegi kõige julgem käsitlus, mida näinud olen.
Filmis ei näidata noorte klassikalisi pahesid nagu narkosõltuvus või muul moel elupõletamine, vaid fookuses on kaks noort inimest, kes mängivad kurikuulsat Vene sotsiaalmeediamängu "Sinivaal". Mängu lõpp on fataalne: viimase ülesandena tuleb sooritada enesetapp. Režissööri käsitlus on julge, kuna "Sinivaala" üha ekstreemsemaks muutuvaid ülesandeid ning noorte nurkasurutust jälgib ta täiesti objektiivselt, kohati isegi dokumentaalfilmilikult. Sellest ka filmi reiting: Justfilm ei oota saali alla 18-aastaseid vaatajaid.
Ühest küljest on filmi seetõttu lihtne kritiseerida: kuidas sa saad ilma halvakspanevate hinnanguteta näidata seda, kuidas kaks inimest päev-päevalt tüürivad enesetapule lähemale? Teisalt ei ole täiskasvanuna võimalik noorte inimeste mõttemaailma ratsionaliseerida, sest igaüks meist on teismeeas teinud vigu. Pigem näitab "50 või kaks vaala kohtuvad rannal" seda, millest sellised probleemid tekkida võivad: noori ei panda tähele, neisse suhtutakse ükskõikselt ja käegalöövalt.
Erakordselt tume ja raske vaatamine, mille eel peaks endalt küsima: kas olen valmis vaatama kahetunnist linateost, kus pole ühtki positiivset sündmust ning lõpplahendus on ka juba paraku ette teada? Selliseid filme on maailma vaja, oluline on aga see, et keegi Jorge Cuchi sõnumit vääriti ei mõistaks...
"50 või kaks vaala kohtuvad rannal" linastub alates 14. novembrist veebikinos, 26. novembril kell 20.15 Tartus Athena keskuses ja 28. novembril kell 19.00 Solaris keskuse Apollo kinos.
### Response:
Kaspar Viilupi PÖFFi-minutid: tume Ameerika indie ja veel tumedam Mehhiko noortefilm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teetööd on valdavalt valmis ning praegu toimub muutuvteabega liiklusmärkide ja foorisüsteemide paigaldus ja seadistamine, ütles ERR-ile Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Reio Vesiallik.
Tööd peavad valmis olema 1. detsembriks ning seni on kõik liikunud graafikujärgselt, kinnitas Vesiallik. Maksma läks bussiraja ehitamine 2,56 miljonit eurot.
Vesialliku sõnul on pärast tööde valmimist lõigul uus liikluskorraldus. "Kogu lõik varustati kaasaegse foorisüsteemiga ning muutuvteabega liiklusmärkidega, seega hakkab endise liikluskorralduse asemel Pirita teel kehtima muudetud liikluslahendus," lausus ta.
Koos bussiraja ehitusega alanud valgustuse rekonstrueerimine Kose tee-Pirita silla lõigul veel jätkub, ütles Vesiallik.
Pirita tee ühistranspordiraja tööd algasid tänavu augusti lõpus. Ehitustöid tegi AS Tref Nord. | Pirita tee bussirada saab 1. detsembriks valmis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teetööd on valdavalt valmis ning praegu toimub muutuvteabega liiklusmärkide ja foorisüsteemide paigaldus ja seadistamine, ütles ERR-ile Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Reio Vesiallik.
Tööd peavad valmis olema 1. detsembriks ning seni on kõik liikunud graafikujärgselt, kinnitas Vesiallik. Maksma läks bussiraja ehitamine 2,56 miljonit eurot.
Vesialliku sõnul on pärast tööde valmimist lõigul uus liikluskorraldus. "Kogu lõik varustati kaasaegse foorisüsteemiga ning muutuvteabega liiklusmärkidega, seega hakkab endise liikluskorralduse asemel Pirita teel kehtima muudetud liikluslahendus," lausus ta.
Koos bussiraja ehitusega alanud valgustuse rekonstrueerimine Kose tee-Pirita silla lõigul veel jätkub, ütles Vesiallik.
Pirita tee ühistranspordiraja tööd algasid tänavu augusti lõpus. Ehitustöid tegi AS Tref Nord.
### Response:
Pirita tee bussirada saab 1. detsembriks valmis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui Eesti koondise koosseis oli juba varem teada, siis nüüd on selgunud Tallinnasse sõitev Türgi koondise rivistus. Kogenuim on Didem Karagenci, kelle jaoks võib tegu olla 48. mänguga naiste koondises, millega tõuseks ta A-koondise mängude arvestuses jagama kolmandat kohta. Samas tabelis on kümne sekka tõusnud 24-aastane Ebru Topcu, kes on A-koondise ja noortekoondiste särgis käinud väljakul 103 korda ja löönud lausa 49 väravat. A-koondises on tal seni kirjas 44 kohtumist. Eestis on ka Türgi koondise läbi aegade suurim väravakütt Yagmur Uraz, kes on 35 matšiga kirja saanud lausa 19 tabamust.
Mängu kohtunik on valgevenelane Volha Tsiareška, keda abistavad Moldova kohtunik Natalia Ceban ja kaasmaalanna Anastasija Dantšenko (BLR). Neljas kohtunik on samuti valgevenelanna Aljona Kanaplianikava.
Pärast kohtumist Türgiga jätkub Eesti naiste koondise jaoks EM-valiksari järgmisel teisipäeval võõrsil Sloveenia vastu.
Türgi naiste koondis:
Väravavahid
Fatma Sahin (15.12.1990) – Besiktas A.S. 23/0
Ezgi Caglar (3.07.1991) – ALG Spor 23/0
Gamze Nur Yaman (25.04.1999) – Zhilstroy-1 3/0
Kaitsjad
Didem Karagenc (16.10.1993) – Beciktac A.S. 47/3
Dilan Yesim Taskin (17.10.2001) – SV Horn 1/0
Ipek Kaya (28.10.1994) – Stade Brestois 29 28/0
Yasam Göksu (25.09.1995) – Konak Belediye Spor 6/0
Gülbin Hiz (11.06.1994) – ALG Spor 14/1
Berna Yeniceri (26.01.1996) – Konak Belediye Spor 26/0
Poolkaitsjad
Emine Ecem Esen (03.05.1994) – ALG Spor 18/0
Ebru Topcu (27.08.1996) – ALG Spor 44/8
Jessica Carmikli (03.01.1986) – Besiktas A.S. 1/0
Elif Keskin (12.01.2002) – Besiktas A.S. 1/0
Cansu Nur Kaya (28.02.2000) – Pendik Camlik Spor 1/0
Ece Türkoglu (14.04.1999) – Old Dominion University 12/3
Ilayda Civelek (06.07.1998) – ALG Spor 3/0
Seda Nur Incik (06.10.2000) – Konak Belediye Spor 0/0
Ecem Cumert (07.02.1998) – MSV Duisburg 17/1
Arzu Karabulut (30.01.1991) – SC Fortuna Koln 34/4
Derya Arhan (25.01.1999) – ALG Spor 7/2
Irem Eren (17.08.2000) – Kdz. Eregli Belediye Spor 0/0
Ründajad
Yagmur Uraz (19.02.1990) – Besiktas A.S. 35/19
Gizem Kilic (12.06.2000) – VfL Bochum 0/0
Birgül Sadikoglu (23.03.2000) – Konak Belediye Spor 2/0
Melike Öztürk (01.04.2001) – Atasehir Belediye Spor 2/0
Peatreener: Necla Güngör Kiragasi
Eesti naiste koondise koosseis:
Väravavahid
Karina Kork (23.02.1995) – HJK (FIN) 12/0
Maria Sootak (29.10.1990) – Tartu JK Tammeka 1/0
Jonna Soomets (12.02.2002) – JK Tallinna Kalev 0/0
Kaitsjad
Inna Zlidnis (18.04.1990) – Ferencvaros (HUN) 83/0
Pille Raadik (12.02.1987) – Aland United (FIN) 83/0
Kelly Rosen (23.11.1995) – Tallinna FC Flora 50/1
Kristiina Tullus (12.09.1998) – Tallinna FC Flora 8/0
Maria Orav (07.04.1996) – JK Tallinna Kalev 7/0
Rahel Repkin (17.06.1998) – Tartu JK Tammeka 1/0
Sandra Liir (26.07.2003) – JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN 0/0
Anastasija Fjodorova (02.08.2003) – Tallinna FC Ajaxi ja Paide LN ÜN 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Signy Aarna (04.10.1990) – Aland United (FIN) 92/26
Kristina Bannikova (15.06.1991) – Pärnu JK Vaprus 72/6
Kairi Himanen (11.11.1992) – Saku Sporting 45/1
Vlada Kubassova (23.08.1995) – Napoli CF (ITA) 44/5
Lisette Tammik (14.10.1998) – Santa Teresa (ESP) 42/2
Emma Treiberg (19.11.2000) – JK Tallinna Kalev 13/0
Liisa Merisalu (15.01.2002) – FC Espoo (FIN) 8/1
Maarja Saulep (09.05.1991) – Tallinna FC Flora 7/1
Renate-Ly Mehevets (02.03.1999) – Sporting de Charleroi (BEL) 7/0
Grete Daut (04.01.2000) – Saku Sporting 5/0
Evelyn Šilina (05.04.2001) – JK Tallinna Kalev (laenul KSK Štrommist) 4/0
Eva-Maria Niit (05.02.2002) – Tartu JK Tammeka 0/0
Marie Heleen Lisette Kikkas (17.06.1996) – JK Tallinna Kalev (laenul Tallinna FC Florast) 0/0
Peatreener: Jarmo Matikainen
Abitreener: Kaidi Jekimova
Kehalise ettevalmistuse treener: Hendrik Nälk
Füsioterapeudid: Daria Narõškina, Liisa Veerla
Mänedžer: Raili Ellermaa
Videoanalüütik: Egon-Eret Rinaldo | Eesti naiste jalgpallikoondis alustab mängu leinaseisakuga Maradona auks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Eesti koondise koosseis oli juba varem teada, siis nüüd on selgunud Tallinnasse sõitev Türgi koondise rivistus. Kogenuim on Didem Karagenci, kelle jaoks võib tegu olla 48. mänguga naiste koondises, millega tõuseks ta A-koondise mängude arvestuses jagama kolmandat kohta. Samas tabelis on kümne sekka tõusnud 24-aastane Ebru Topcu, kes on A-koondise ja noortekoondiste särgis käinud väljakul 103 korda ja löönud lausa 49 väravat. A-koondises on tal seni kirjas 44 kohtumist. Eestis on ka Türgi koondise läbi aegade suurim väravakütt Yagmur Uraz, kes on 35 matšiga kirja saanud lausa 19 tabamust.
Mängu kohtunik on valgevenelane Volha Tsiareška, keda abistavad Moldova kohtunik Natalia Ceban ja kaasmaalanna Anastasija Dantšenko (BLR). Neljas kohtunik on samuti valgevenelanna Aljona Kanaplianikava.
Pärast kohtumist Türgiga jätkub Eesti naiste koondise jaoks EM-valiksari järgmisel teisipäeval võõrsil Sloveenia vastu.
Türgi naiste koondis:
Väravavahid
Fatma Sahin (15.12.1990) – Besiktas A.S. 23/0
Ezgi Caglar (3.07.1991) – ALG Spor 23/0
Gamze Nur Yaman (25.04.1999) – Zhilstroy-1 3/0
Kaitsjad
Didem Karagenc (16.10.1993) – Beciktac A.S. 47/3
Dilan Yesim Taskin (17.10.2001) – SV Horn 1/0
Ipek Kaya (28.10.1994) – Stade Brestois 29 28/0
Yasam Göksu (25.09.1995) – Konak Belediye Spor 6/0
Gülbin Hiz (11.06.1994) – ALG Spor 14/1
Berna Yeniceri (26.01.1996) – Konak Belediye Spor 26/0
Poolkaitsjad
Emine Ecem Esen (03.05.1994) – ALG Spor 18/0
Ebru Topcu (27.08.1996) – ALG Spor 44/8
Jessica Carmikli (03.01.1986) – Besiktas A.S. 1/0
Elif Keskin (12.01.2002) – Besiktas A.S. 1/0
Cansu Nur Kaya (28.02.2000) – Pendik Camlik Spor 1/0
Ece Türkoglu (14.04.1999) – Old Dominion University 12/3
Ilayda Civelek (06.07.1998) – ALG Spor 3/0
Seda Nur Incik (06.10.2000) – Konak Belediye Spor 0/0
Ecem Cumert (07.02.1998) – MSV Duisburg 17/1
Arzu Karabulut (30.01.1991) – SC Fortuna Koln 34/4
Derya Arhan (25.01.1999) – ALG Spor 7/2
Irem Eren (17.08.2000) – Kdz. Eregli Belediye Spor 0/0
Ründajad
Yagmur Uraz (19.02.1990) – Besiktas A.S. 35/19
Gizem Kilic (12.06.2000) – VfL Bochum 0/0
Birgül Sadikoglu (23.03.2000) – Konak Belediye Spor 2/0
Melike Öztürk (01.04.2001) – Atasehir Belediye Spor 2/0
Peatreener: Necla Güngör Kiragasi
Eesti naiste koondise koosseis:
Väravavahid
Karina Kork (23.02.1995) – HJK (FIN) 12/0
Maria Sootak (29.10.1990) – Tartu JK Tammeka 1/0
Jonna Soomets (12.02.2002) – JK Tallinna Kalev 0/0
Kaitsjad
Inna Zlidnis (18.04.1990) – Ferencvaros (HUN) 83/0
Pille Raadik (12.02.1987) – Aland United (FIN) 83/0
Kelly Rosen (23.11.1995) – Tallinna FC Flora 50/1
Kristiina Tullus (12.09.1998) – Tallinna FC Flora 8/0
Maria Orav (07.04.1996) – JK Tallinna Kalev 7/0
Rahel Repkin (17.06.1998) – Tartu JK Tammeka 1/0
Sandra Liir (26.07.2003) – JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN 0/0
Anastasija Fjodorova (02.08.2003) – Tallinna FC Ajaxi ja Paide LN ÜN 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Signy Aarna (04.10.1990) – Aland United (FIN) 92/26
Kristina Bannikova (15.06.1991) – Pärnu JK Vaprus 72/6
Kairi Himanen (11.11.1992) – Saku Sporting 45/1
Vlada Kubassova (23.08.1995) – Napoli CF (ITA) 44/5
Lisette Tammik (14.10.1998) – Santa Teresa (ESP) 42/2
Emma Treiberg (19.11.2000) – JK Tallinna Kalev 13/0
Liisa Merisalu (15.01.2002) – FC Espoo (FIN) 8/1
Maarja Saulep (09.05.1991) – Tallinna FC Flora 7/1
Renate-Ly Mehevets (02.03.1999) – Sporting de Charleroi (BEL) 7/0
Grete Daut (04.01.2000) – Saku Sporting 5/0
Evelyn Šilina (05.04.2001) – JK Tallinna Kalev (laenul KSK Štrommist) 4/0
Eva-Maria Niit (05.02.2002) – Tartu JK Tammeka 0/0
Marie Heleen Lisette Kikkas (17.06.1996) – JK Tallinna Kalev (laenul Tallinna FC Florast) 0/0
Peatreener: Jarmo Matikainen
Abitreener: Kaidi Jekimova
Kehalise ettevalmistuse treener: Hendrik Nälk
Füsioterapeudid: Daria Narõškina, Liisa Veerla
Mänedžer: Raili Ellermaa
Videoanalüütik: Egon-Eret Rinaldo
### Response:
Eesti naiste jalgpallikoondis alustab mängu leinaseisakuga Maradona auks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üheksanda ja 12. klassi õpilastel on sellel aastal eksamid ja et nad saaksid paremini eksamiteks valmistuda, loodetakse nende naasmist jaanuaris tavaõppele, teatas Läti Rahvusringhääling LSM.
Üheksanda klassi eksamid võivad sel õppeaastal ära jääda, kui puudub võimalus neid kohapeal ohutult teha. Haridusministeerium otsustab selle hiljem.
12. klassi eksamid plaanitakse korraldada kohapeal koolis ning eksamite käigus arvestatakse kõikide koroonaviirusega seotud ohutusmeetmetega.
Läti Rahvusringhääling teatas, et valitsus otsustas sellel teisipäeval kehtestada koolides karmid koroonaviirusega seotud ohutusreeglid. Kui toimub tavaõpe, siis õpilased peavad hoidma kolmemeetrist distantsi ja kõik õpetajad peavad kandma maske. Õpetajate ametiühingu sõnul on Läti valitsuse kehtestatud reeglid ebareaalsed ja tõenäoliselt lähevad paljud koolid kaugõppele | Osa Läti õpilasi võib jaanuaris kooli pääseda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üheksanda ja 12. klassi õpilastel on sellel aastal eksamid ja et nad saaksid paremini eksamiteks valmistuda, loodetakse nende naasmist jaanuaris tavaõppele, teatas Läti Rahvusringhääling LSM.
Üheksanda klassi eksamid võivad sel õppeaastal ära jääda, kui puudub võimalus neid kohapeal ohutult teha. Haridusministeerium otsustab selle hiljem.
12. klassi eksamid plaanitakse korraldada kohapeal koolis ning eksamite käigus arvestatakse kõikide koroonaviirusega seotud ohutusmeetmetega.
Läti Rahvusringhääling teatas, et valitsus otsustas sellel teisipäeval kehtestada koolides karmid koroonaviirusega seotud ohutusreeglid. Kui toimub tavaõpe, siis õpilased peavad hoidma kolmemeetrist distantsi ja kõik õpetajad peavad kandma maske. Õpetajate ametiühingu sõnul on Läti valitsuse kehtestatud reeglid ebareaalsed ja tõenäoliselt lähevad paljud koolid kaugõppele
### Response:
Osa Läti õpilasi võib jaanuaris kooli pääseda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 415 uut nakatumist on ühe võrra enam kui varasem Eesti kõrgeim ööpäevane nakatumine - 19. novembril teatas terviseamet 414 nakatumisest.
Positiivsete testide osakaal oli ligi 7,4 protsenti.
Ööpäevaga suri kaks koroonaviiruse saanud inimest. Eestis on alates pandeemia algusest koroonaviirus nõudnud 99 inimese elu.
Haiglates on koroonaviirusega praegu ravil 183 inimest, mis on samuti kõrgeim näitaja alates pandeemia algusest. Ööpäev varem oli haiglaravil 163 koroonaviirusega patsienti. Juhitaval hingamisel on seitse patsienti ja intensiivravil 19.
Enim uusi nakatumisi lisandus Harjumaale, kus koroonaviirus tuvastati 223 inimesel, neist Tallinnas 178. Ida-Virumaale lisandus 101 ja Tartumaale 32 nakatumist.
Lääne-Virumaale lisandus kuus ning Põlva- ja Raplamaale mõlemasse viis nakatumist. Lääne-, Pärnu-, Viljandi- ja Võrumaale lisandus neli ning Jõgevamaale kolm nakatumist. Saare- ja Valgamaale lisandus kaks ning Järvamaale üks nakatunu. Üheksa positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta on 305,95 (ööpäev varem 303,09).
Ööpäeva jooksul Harju-, Järva- ja Raplamaale laekunud kaheksal juhul nakatuti perekonnas, ühel juhul töökohas ja ühel juhul tuttava kaudu. Viie nakatunu nakkusallikas on teadmata ja ülejäänud juhtumite asjaolud on täpsustamisel.
Esmaspäevast kolmapäevani põhja regionaalosakonnas lisandunud koroonaviiruse nakkusjuhtudest 102 juhul saadi nakkus pereliikmelt, 77 juhul sai inimene viiruse tuttavalt. 41 juhul nakatus inimene töökohal. Välismaalt toodi viirus sisse kaheksal juhul: Rootsist, Itaaliast, Ameerika Ühendriikidest ja kolmel juhul Soomest ning kahel juhul Venemaa Föderatsioonist. 141 juhtumi nakkusallikas jäi selgusetuks, 86 juhtumi asjaolud on selgitamisel.
Põhja regionaalosakonna jälgimisel on üle 15 500 inimese, kellest 2144 on nakatunud. Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada 26 kollet. Kooli koldeid on neli, töökoha koldeid kaheksa, ürituste koldeid kaks ja tutvusringkonna koldeid kaheksa. Lisanduvad veel kaks hooldekeskuse kollet, haiglakolle ning Tallinna vangla kolle.
Neljapäeval ida regionaalosakonnale laekunud 107 juhtumi asjaolud on selgitamisel.
25. novembril Ida-Virumaale laekunud nakkusjuhtudest 28 juhul sai inimene viiruse tervishoiuasutuses, kümnel juhul pereliikmelt ning kümme nakatus inimene töökohas. Viiel juhul nakatuti hoolekandeasutuses, kahel juhul koolis ning kahel juhul tuttavate kaudu. Lääne-Virumaale 25. novembril lisandunud juhtumitest kahel korral saadi nakkus pereliikmelt, ühel juhul töökohalt ning ühel juhul tervishoiuasutusest.
Ida regiooni tööpiirkonnas on 17 aktiivset kollet. Koolikoldeid on neli, lasteaiakoldeid kaks, töökohakoldeid neli. Narvas on kaks asutuse kollet ning tervishoiuasutuse kolle. Sillamäel on huvitegevuse kolle. Viru Vangla koldes on 250 inimest, Kohtla-Järve tervishoiuasutuse koldes on 92 inimest, Narva jäähoki koldes on 76 inimest.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on ligi 5100 inimest, kellest nakatunud on 939.
Tartumaale lisandunud viis nakatunut said viiruse töökohalt, kolmel juhul nakatus inimene perekonnas. Võrumaale lisandunud kolm nakatunut said viiruse huvitegevuse käigus, kolmel juhul saadi viirus pereliikmelt ning ühel juhul töökohalt. Jõgevamaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse töökohalt. Põlvamaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse pereliikmelt. Valgamaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse pereliikmelt, kaks nakatunut said viiruse tuttavalt. Viljandimaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse pereliikmelt.
Ülejäänud lõuna regiooni laekunud nakatunute asjaolud on täpsustamisel.
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 4500 inimese, kellest 504 on nakatunud (haigestunute number sisaldab ka põhja regionaalosakonna jälgitavaid). Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üheksa aktiivset kollet, kolletest suurim on 59 inimesega hooldekodu kolle.
Pärnumaale lisandunud kaks nakatunut said viiruse pereliikmelt, üks nakatus töökohal ja ühe nakkusallikas on selgitamisel. Kaks Läänemaale lisandunud nakatunut said viiruse pereliikmelt.
Ülejäänud lääne regiooni lisandunud nakatunute asjaolud on selgitamisel.
Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 1400 inimese, kellest 197 on haigestunud. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üks 11 nakatunuga Pärnumaa kooli kolle, teine koolikolle on seitsme nakatunuga ning hooldekodu kolle, kus on 14 nakatunut. Läänemaal on jälgimisel ettevõtte kolle, kus on kuus nakatunut. Lisaks on lääne regiooni jälgimisel üks Tallinnas asuv ettevõtte kolle, kus on viis haiget.
Neljapäevaks on haiglates lõpetatud 718 COVID-19 haigusjuhtumit 701 inimesega.
26. novembri seisuga on tervenenud 6497 inimest.
Eestis on kevadest saadik tehtud ligi 458 700 koroonaviiruse testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 10 955 (2,4 protsenti testide koguarvust) | Uus rekord - ööpäevaga lisandus 415 positiivset koroonatesti, suri kaks inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
415 uut nakatumist on ühe võrra enam kui varasem Eesti kõrgeim ööpäevane nakatumine - 19. novembril teatas terviseamet 414 nakatumisest.
Positiivsete testide osakaal oli ligi 7,4 protsenti.
Ööpäevaga suri kaks koroonaviiruse saanud inimest. Eestis on alates pandeemia algusest koroonaviirus nõudnud 99 inimese elu.
Haiglates on koroonaviirusega praegu ravil 183 inimest, mis on samuti kõrgeim näitaja alates pandeemia algusest. Ööpäev varem oli haiglaravil 163 koroonaviirusega patsienti. Juhitaval hingamisel on seitse patsienti ja intensiivravil 19.
Enim uusi nakatumisi lisandus Harjumaale, kus koroonaviirus tuvastati 223 inimesel, neist Tallinnas 178. Ida-Virumaale lisandus 101 ja Tartumaale 32 nakatumist.
Lääne-Virumaale lisandus kuus ning Põlva- ja Raplamaale mõlemasse viis nakatumist. Lääne-, Pärnu-, Viljandi- ja Võrumaale lisandus neli ning Jõgevamaale kolm nakatumist. Saare- ja Valgamaale lisandus kaks ning Järvamaale üks nakatunu. Üheksa positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta on 305,95 (ööpäev varem 303,09).
Ööpäeva jooksul Harju-, Järva- ja Raplamaale laekunud kaheksal juhul nakatuti perekonnas, ühel juhul töökohas ja ühel juhul tuttava kaudu. Viie nakatunu nakkusallikas on teadmata ja ülejäänud juhtumite asjaolud on täpsustamisel.
Esmaspäevast kolmapäevani põhja regionaalosakonnas lisandunud koroonaviiruse nakkusjuhtudest 102 juhul saadi nakkus pereliikmelt, 77 juhul sai inimene viiruse tuttavalt. 41 juhul nakatus inimene töökohal. Välismaalt toodi viirus sisse kaheksal juhul: Rootsist, Itaaliast, Ameerika Ühendriikidest ja kolmel juhul Soomest ning kahel juhul Venemaa Föderatsioonist. 141 juhtumi nakkusallikas jäi selgusetuks, 86 juhtumi asjaolud on selgitamisel.
Põhja regionaalosakonna jälgimisel on üle 15 500 inimese, kellest 2144 on nakatunud. Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada 26 kollet. Kooli koldeid on neli, töökoha koldeid kaheksa, ürituste koldeid kaks ja tutvusringkonna koldeid kaheksa. Lisanduvad veel kaks hooldekeskuse kollet, haiglakolle ning Tallinna vangla kolle.
Neljapäeval ida regionaalosakonnale laekunud 107 juhtumi asjaolud on selgitamisel.
25. novembril Ida-Virumaale laekunud nakkusjuhtudest 28 juhul sai inimene viiruse tervishoiuasutuses, kümnel juhul pereliikmelt ning kümme nakatus inimene töökohas. Viiel juhul nakatuti hoolekandeasutuses, kahel juhul koolis ning kahel juhul tuttavate kaudu. Lääne-Virumaale 25. novembril lisandunud juhtumitest kahel korral saadi nakkus pereliikmelt, ühel juhul töökohalt ning ühel juhul tervishoiuasutusest.
Ida regiooni tööpiirkonnas on 17 aktiivset kollet. Koolikoldeid on neli, lasteaiakoldeid kaks, töökohakoldeid neli. Narvas on kaks asutuse kollet ning tervishoiuasutuse kolle. Sillamäel on huvitegevuse kolle. Viru Vangla koldes on 250 inimest, Kohtla-Järve tervishoiuasutuse koldes on 92 inimest, Narva jäähoki koldes on 76 inimest.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on ligi 5100 inimest, kellest nakatunud on 939.
Tartumaale lisandunud viis nakatunut said viiruse töökohalt, kolmel juhul nakatus inimene perekonnas. Võrumaale lisandunud kolm nakatunut said viiruse huvitegevuse käigus, kolmel juhul saadi viirus pereliikmelt ning ühel juhul töökohalt. Jõgevamaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse töökohalt. Põlvamaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse pereliikmelt. Valgamaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse pereliikmelt, kaks nakatunut said viiruse tuttavalt. Viljandimaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse pereliikmelt.
Ülejäänud lõuna regiooni laekunud nakatunute asjaolud on täpsustamisel.
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 4500 inimese, kellest 504 on nakatunud (haigestunute number sisaldab ka põhja regionaalosakonna jälgitavaid). Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üheksa aktiivset kollet, kolletest suurim on 59 inimesega hooldekodu kolle.
Pärnumaale lisandunud kaks nakatunut said viiruse pereliikmelt, üks nakatus töökohal ja ühe nakkusallikas on selgitamisel. Kaks Läänemaale lisandunud nakatunut said viiruse pereliikmelt.
Ülejäänud lääne regiooni lisandunud nakatunute asjaolud on selgitamisel.
Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 1400 inimese, kellest 197 on haigestunud. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üks 11 nakatunuga Pärnumaa kooli kolle, teine koolikolle on seitsme nakatunuga ning hooldekodu kolle, kus on 14 nakatunut. Läänemaal on jälgimisel ettevõtte kolle, kus on kuus nakatunut. Lisaks on lääne regiooni jälgimisel üks Tallinnas asuv ettevõtte kolle, kus on viis haiget.
Neljapäevaks on haiglates lõpetatud 718 COVID-19 haigusjuhtumit 701 inimesega.
26. novembri seisuga on tervenenud 6497 inimest.
Eestis on kevadest saadik tehtud ligi 458 700 koroonaviiruse testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 10 955 (2,4 protsenti testide koguarvust)
### Response:
Uus rekord - ööpäevaga lisandus 415 positiivset koroonatesti, suri kaks inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks tuleb tagada, et rühmad ei puutuks üksteisega kokku. Huvitegevuse ja huvihariduse puhul tuleb kanda siseruumides maski, mis ei ole kohustuslik alla 12-aastastele lastele ja olukorras, kus maski kandmine ei ole tegevuse iseloomu tõttu võimalik.
Terviseameti lõuna regionaalosakond kehtestas piirangud Tartu linnavalitsuse ettepanekul. "Viimase 14 päeva maakondlikest andmetest COVID-19 nakatumiste kohta nähtub, et Tartu linnas on kinnitatud haigusjuhtude arv 100 000 elaniku kohta tõusnud oluliselt kiiremini kui Eesti keskmine," ütles terviseameti lõuna regionaalosakonna juht Tiia Luht.
Kõige rohkem on Tartus nakatunuid vanusegruppides 10 kuni 19 eluaastat ja 30 kuni 39 eluaastat ning tõusmas on ka alla 10-aastaste grupis nakatunute hulk. Alaealistega seotud nakatumisjuhtumid on peamiselt seotud huvi- ja sporditegevusega. Sealt on viirus jõudnud Tartu linna koolidesse ja ka lastevanemateni.
Praegu on Tartu linna huvitegevusega seotud üks aktiivne kolle, kust on viirus jõudnud paljudesse Tartu linna üldhariduskoolidesse.
25. novembri seisuga on koolide õpilaste või töötajate COVID-19 nakatumise või nakatunuga lähikontakti tõttu osaliselt või täielikult distantsõppel 28 Tartu linna kooli. Distantsõppel või eneseisolatsioonis on üle 2100 õpilase, nii-öelda suletud klasse on 67 ja lisaks on eneseisolatsioonis enam kui 150 õpetajat.
Tartu linna koolides on 25. novembri seisuga kaks enam kui viie nakatuga aktiivset kollet. Lisaks on mitmeid koolidega seotud nakatumise juhtumeid, kus on nakatunuid alla viie, teatas Tartu linnavalitsus.
Alates 30. novembrist on Tartu linna haldusterritooriumil on siseruumides toimuv huvitegevus ja huviharidus lubatud ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:
on tagatud osalejate arv rühmas kuni 10 inimest ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega;
siseruumides kantakse maski. See kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise terviseameti juhiste kohaselt.
Tartu linna haldusterritooriumil on sisetingimustes sportimine ja treenimine lubatud vaid siis, kui on tagatud osalejate arv rühmas kuni 10 inimest ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega.
Piirangud kehtivad 10. jaanuarini 2021 või kuni kehtetuks tunnistamiseni. | Tartu linnas hakkavad huvitegevusele kehtima uued piirangud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks tuleb tagada, et rühmad ei puutuks üksteisega kokku. Huvitegevuse ja huvihariduse puhul tuleb kanda siseruumides maski, mis ei ole kohustuslik alla 12-aastastele lastele ja olukorras, kus maski kandmine ei ole tegevuse iseloomu tõttu võimalik.
Terviseameti lõuna regionaalosakond kehtestas piirangud Tartu linnavalitsuse ettepanekul. "Viimase 14 päeva maakondlikest andmetest COVID-19 nakatumiste kohta nähtub, et Tartu linnas on kinnitatud haigusjuhtude arv 100 000 elaniku kohta tõusnud oluliselt kiiremini kui Eesti keskmine," ütles terviseameti lõuna regionaalosakonna juht Tiia Luht.
Kõige rohkem on Tartus nakatunuid vanusegruppides 10 kuni 19 eluaastat ja 30 kuni 39 eluaastat ning tõusmas on ka alla 10-aastaste grupis nakatunute hulk. Alaealistega seotud nakatumisjuhtumid on peamiselt seotud huvi- ja sporditegevusega. Sealt on viirus jõudnud Tartu linna koolidesse ja ka lastevanemateni.
Praegu on Tartu linna huvitegevusega seotud üks aktiivne kolle, kust on viirus jõudnud paljudesse Tartu linna üldhariduskoolidesse.
25. novembri seisuga on koolide õpilaste või töötajate COVID-19 nakatumise või nakatunuga lähikontakti tõttu osaliselt või täielikult distantsõppel 28 Tartu linna kooli. Distantsõppel või eneseisolatsioonis on üle 2100 õpilase, nii-öelda suletud klasse on 67 ja lisaks on eneseisolatsioonis enam kui 150 õpetajat.
Tartu linna koolides on 25. novembri seisuga kaks enam kui viie nakatuga aktiivset kollet. Lisaks on mitmeid koolidega seotud nakatumise juhtumeid, kus on nakatunuid alla viie, teatas Tartu linnavalitsus.
Alates 30. novembrist on Tartu linna haldusterritooriumil on siseruumides toimuv huvitegevus ja huviharidus lubatud ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:
on tagatud osalejate arv rühmas kuni 10 inimest ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega;
siseruumides kantakse maski. See kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise terviseameti juhiste kohaselt.
Tartu linna haldusterritooriumil on sisetingimustes sportimine ja treenimine lubatud vaid siis, kui on tagatud osalejate arv rühmas kuni 10 inimest ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega.
Piirangud kehtivad 10. jaanuarini 2021 või kuni kehtetuks tunnistamiseni.
### Response:
Tartu linnas hakkavad huvitegevusele kehtima uued piirangud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kodust liigat täiseduga juhtival Põlva Servitil on võimalus tõusta ka Balti liiga liidriks. Hetkel ollakse kehvema väravate vahe tõttu Läti meistri Dobele ZRHK Tenaxi selja taga, ehkki punkte on mõlemal kümme. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ja Viljandi HC paiknevad 7.-8. kohal kuue silmaga ning SK Tapa/N.R. Energy on kuue mänguga saanud ühe võidu.
Tapa ja Viljandi ihkavad punktilisa
Tapa meeskond pole kalendri iseärasuse tõttu juba kaks kuud kodusaalis mänginud. Vahepealsest viiest kohtumisest võõrsil on kaks võidetud ja kolm kaotatud, sealhulgas Balti liiga raames Kehrale ja Viljandile, kes sel nädalavahetusel külla tulevad. Tapa peatreener Elmu Koppelmann tunnistas, et mõnes mõttes on meeskonnal selg vastu seina.
"Vajame punkte nii Balti kui meistriliigas, aga pärast 38-päevast mängupausi oli tegutsemine nii karikasarjas Arcwoodi alistades kui ka kolmapäeval Tallinnale kaotades väga krobeline. Põlvas toimis vähemalt kaitse hästi, pealinnas polnud seda ollagi," põrutas Tapa juhendaja.
"Kõige tähtsam on koostöö toimima saada ja kokkulepitud plaanidest kinni pidada. Kui seda ei suudeta, siis läheb meil väga raskeks. Oma mängu mängides pole ei Kehra ega Viljandi alistamine ületamatu ülesanne," lisas Koppelmann.
Viimati kohtus Tapa Viljandiga septembri algul, kui mulgid said kodus minimaalse paremusega 29:28 võidu. Kehraga on Tapa viimase kolme ja poole hooaja jooksul mänginud üheksa korda ja alati pidanud tunnistama vastase paremust.
Viljandi võõrustab pühapäeval Servitit, kellega vaid nädal tagasi kohtuti juba neljandat korda sel hooajal. Põlvas sai kodumeeskond kindla 28:16 võidu ja kokku on Servitil nüüd mulkide vastu tosinamänguline võiduseeria. Viljandi peatreener Marko Koks rõhutas, et kahte sarja punktide kogumine on suureks lisamotivaatoriks.
"Jäime Servitile selgelt alla peamiselt häälestatuse tõttu. Seda peame parandama, sest vahel kipuvad noortel kaotusseisus pead norgu vajuma. Tahame nii Tapa kui ka Serviti vastu maksimumpunkte, alla selle pole mõtet eesmärki seada, aga peame oskama vastaste vead enda kasuks pöörata," lausus Koks.
Kehra võõrustab klassikalises vastasseisus Servitit
Balti liiga nädalavahetuse avab laupäeval kell 14 algav Eesti käsipalli klassikaline vastasseis Kehras. Viimati kaotas Serviti põlisele konkurendile peaaegu kaks aastat tagasi, kuid kui eelmisel korral Kehra spordihoones mängiti ehk mullu 5. detsembril, siis tehti 28:28 viik.
"Serviti on hetkel väga tugev, ilmselgelt on euromängude ja karikasarja finaalturniiri eel vorm tõusuteel. Tavaliselt tuleb meil pärast kehva mängu hea päev, nii et loodan võitluslikku esitust. Saab olema raske, aga tore oleks uut kodusaalijada alustada," sõnas Kehra peatreener Mart Raudsepp.
Kehral lõppes eelmisel nädalal Tallinnale kaotades 19-mänguline kaotuseta kodumängude seeria Eesti tiimide vastu. "Võrdses mängus kaotasime teisel poolajal ühe perioodi 0:6 ja kõik, mida katsetasime, 5-1 kaitse ja 7-6 rünnak, ebaõnnestus. Janar Mägi ja Vladislav Naumenko olid vigastustega eemal, aga selle taha pugeda ei tahaks," lisas Raudsepp.
"Pole Kehraga mitu kuud mänginud ja toona kaht Venemaalt lisandunud meest veel polnud. Tuleb kindlasti põnev võimete võrdlemine, kus tulemust raske ennustada. Euromängud on ukse ees ja me polegi ammu saanud peaaegu täiskoosseisus esineda," rõhutas nädalavahetuse tähtsust Serviti peatreener Kalmer Musting, kes saab jälle väravasuule saata kahekuulise vigastuspausi järel naasva Eston Varuski. | Nelja Eesti käsipalliklubi ootab topeltoluline nädalavahetus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kodust liigat täiseduga juhtival Põlva Servitil on võimalus tõusta ka Balti liiga liidriks. Hetkel ollakse kehvema väravate vahe tõttu Läti meistri Dobele ZRHK Tenaxi selja taga, ehkki punkte on mõlemal kümme. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ja Viljandi HC paiknevad 7.-8. kohal kuue silmaga ning SK Tapa/N.R. Energy on kuue mänguga saanud ühe võidu.
Tapa ja Viljandi ihkavad punktilisa
Tapa meeskond pole kalendri iseärasuse tõttu juba kaks kuud kodusaalis mänginud. Vahepealsest viiest kohtumisest võõrsil on kaks võidetud ja kolm kaotatud, sealhulgas Balti liiga raames Kehrale ja Viljandile, kes sel nädalavahetusel külla tulevad. Tapa peatreener Elmu Koppelmann tunnistas, et mõnes mõttes on meeskonnal selg vastu seina.
"Vajame punkte nii Balti kui meistriliigas, aga pärast 38-päevast mängupausi oli tegutsemine nii karikasarjas Arcwoodi alistades kui ka kolmapäeval Tallinnale kaotades väga krobeline. Põlvas toimis vähemalt kaitse hästi, pealinnas polnud seda ollagi," põrutas Tapa juhendaja.
"Kõige tähtsam on koostöö toimima saada ja kokkulepitud plaanidest kinni pidada. Kui seda ei suudeta, siis läheb meil väga raskeks. Oma mängu mängides pole ei Kehra ega Viljandi alistamine ületamatu ülesanne," lisas Koppelmann.
Viimati kohtus Tapa Viljandiga septembri algul, kui mulgid said kodus minimaalse paremusega 29:28 võidu. Kehraga on Tapa viimase kolme ja poole hooaja jooksul mänginud üheksa korda ja alati pidanud tunnistama vastase paremust.
Viljandi võõrustab pühapäeval Servitit, kellega vaid nädal tagasi kohtuti juba neljandat korda sel hooajal. Põlvas sai kodumeeskond kindla 28:16 võidu ja kokku on Servitil nüüd mulkide vastu tosinamänguline võiduseeria. Viljandi peatreener Marko Koks rõhutas, et kahte sarja punktide kogumine on suureks lisamotivaatoriks.
"Jäime Servitile selgelt alla peamiselt häälestatuse tõttu. Seda peame parandama, sest vahel kipuvad noortel kaotusseisus pead norgu vajuma. Tahame nii Tapa kui ka Serviti vastu maksimumpunkte, alla selle pole mõtet eesmärki seada, aga peame oskama vastaste vead enda kasuks pöörata," lausus Koks.
Kehra võõrustab klassikalises vastasseisus Servitit
Balti liiga nädalavahetuse avab laupäeval kell 14 algav Eesti käsipalli klassikaline vastasseis Kehras. Viimati kaotas Serviti põlisele konkurendile peaaegu kaks aastat tagasi, kuid kui eelmisel korral Kehra spordihoones mängiti ehk mullu 5. detsembril, siis tehti 28:28 viik.
"Serviti on hetkel väga tugev, ilmselgelt on euromängude ja karikasarja finaalturniiri eel vorm tõusuteel. Tavaliselt tuleb meil pärast kehva mängu hea päev, nii et loodan võitluslikku esitust. Saab olema raske, aga tore oleks uut kodusaalijada alustada," sõnas Kehra peatreener Mart Raudsepp.
Kehral lõppes eelmisel nädalal Tallinnale kaotades 19-mänguline kaotuseta kodumängude seeria Eesti tiimide vastu. "Võrdses mängus kaotasime teisel poolajal ühe perioodi 0:6 ja kõik, mida katsetasime, 5-1 kaitse ja 7-6 rünnak, ebaõnnestus. Janar Mägi ja Vladislav Naumenko olid vigastustega eemal, aga selle taha pugeda ei tahaks," lisas Raudsepp.
"Pole Kehraga mitu kuud mänginud ja toona kaht Venemaalt lisandunud meest veel polnud. Tuleb kindlasti põnev võimete võrdlemine, kus tulemust raske ennustada. Euromängud on ukse ees ja me polegi ammu saanud peaaegu täiskoosseisus esineda," rõhutas nädalavahetuse tähtsust Serviti peatreener Kalmer Musting, kes saab jälle väravasuule saata kahekuulise vigastuspausi järel naasva Eston Varuski.
### Response:
Nelja Eesti käsipalliklubi ootab topeltoluline nädalavahetus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsus kavatseb lähiajal keelustada kõrge riskiga tehnoloogia kasutamise sidevõrkudes. Eeskätt puudutab see Huawei seadmeid, millel rajaneb praegu Elisa sidevõrk. Elisa juht Sami Seppänen on öelnud, et ettevõte on valmis kulude võrguseadmete väljavahetamise kompenseerimiseks pöörduma riigi vastu kohtusse.
Majandusministeeriumis koostatud eelnõu ei näe ette kompensatsioonimehhanismi, seega saabki sideettevõte hüvitist taotleda vaid kohtu kaudu. Elisa hindab seadmete kiire väljavahetamise hinnaks umbes 80 miljonit eurot, riigi arvestuste kohaselt peaks hakkama saama umbes 50 miljoniga. Martin Helme (EKRE) sõnul pole määruse eelnõus sõnagi sellest, mis saab siis, kui riik peab hakkama ettevõtjatele kompensatsiooni maksma.
Helme juhtis erakonnakaaslasest IT-minister Raul Siemile saadetud kirjas tähelepanu asjaolule, et määrusega kaasnevaid kulusid on olulises mahus alahinnatud ning kirja pole pandud ka võimalike kulude katteallikaid.
"Seletuskirjas ei ole antud ülevaadet sellest, kas ning mis ulatuses võib sideettevõtetel olla õigus nõuda riigilt hüvitist pärast määruse rakendamist selle eest, et osa nende senistest investeeringutest n-ö luhtuvad ja nad peavad oma teenuse osutamiseks kasutatavaid seadmeid välja vahetama. Samuti pole käsitletud võimalikke nõudeid seoses võimaliku äritegevuse takistumise ja konkurentsipositsiooni halvenemisega," kirjutas Helme.
Helme hinnangul on hädavajalik lisada seletuskirja võimalikud kulud riigile ja nende katteallikad.
Riigi küberturvalisuse poliitika juht Raul Rikk on öelnud "Aktuaalsele kaamerale", et riigi seisukohast oleks parem kohtuteed vältida ning Elisaga peetakse läbirääkimisi.
Valitsusse jõuab eelnõu detsembris
Määruse eelnõus oli algselt määruse jõustumise ajaks märgitud 1. november, kuid kuivõrd eelnõu avalik konsultatsioon lõppes alles oktoobri lõpus, jõuab eelnõu valitsuse lauale alles detsembris, ütles ERR-ile majandusministeeriumi pressiesindaja Laura Laaster.
"Praegu teeme vastavalt laekunud ettepanekutele täiendusi määruse eelnõus ja seletuskirjas. Seejärel arutame seda korra veel ettevõtjatega ning peale seda esitame valitsusele – loodame detsembri esimeses pooles," ütles Laaster.
Määrus jõustub pärast valitsuse heakskiitu.
Eelnõu järgi jõustuvad sidevõrkude kasutatava tehnoloogia piirangud 1. jaanuaril 2024. Olemasolevas 4G võrgus võiks Huawei seadmeid kasutada 2030. aastani, kuid arendatavas 5G võrgus neid kolme aasta pärast kasutada ei või. Elisa sooviks selle tähtaja pikendamist või kümnetesse miljonitesse ulatuvate kulude hüvitamist. | Helme hoiatas Huawei määrusega kaasnevate miljonikulude eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsus kavatseb lähiajal keelustada kõrge riskiga tehnoloogia kasutamise sidevõrkudes. Eeskätt puudutab see Huawei seadmeid, millel rajaneb praegu Elisa sidevõrk. Elisa juht Sami Seppänen on öelnud, et ettevõte on valmis kulude võrguseadmete väljavahetamise kompenseerimiseks pöörduma riigi vastu kohtusse.
Majandusministeeriumis koostatud eelnõu ei näe ette kompensatsioonimehhanismi, seega saabki sideettevõte hüvitist taotleda vaid kohtu kaudu. Elisa hindab seadmete kiire väljavahetamise hinnaks umbes 80 miljonit eurot, riigi arvestuste kohaselt peaks hakkama saama umbes 50 miljoniga. Martin Helme (EKRE) sõnul pole määruse eelnõus sõnagi sellest, mis saab siis, kui riik peab hakkama ettevõtjatele kompensatsiooni maksma.
Helme juhtis erakonnakaaslasest IT-minister Raul Siemile saadetud kirjas tähelepanu asjaolule, et määrusega kaasnevaid kulusid on olulises mahus alahinnatud ning kirja pole pandud ka võimalike kulude katteallikaid.
"Seletuskirjas ei ole antud ülevaadet sellest, kas ning mis ulatuses võib sideettevõtetel olla õigus nõuda riigilt hüvitist pärast määruse rakendamist selle eest, et osa nende senistest investeeringutest n-ö luhtuvad ja nad peavad oma teenuse osutamiseks kasutatavaid seadmeid välja vahetama. Samuti pole käsitletud võimalikke nõudeid seoses võimaliku äritegevuse takistumise ja konkurentsipositsiooni halvenemisega," kirjutas Helme.
Helme hinnangul on hädavajalik lisada seletuskirja võimalikud kulud riigile ja nende katteallikad.
Riigi küberturvalisuse poliitika juht Raul Rikk on öelnud "Aktuaalsele kaamerale", et riigi seisukohast oleks parem kohtuteed vältida ning Elisaga peetakse läbirääkimisi.
Valitsusse jõuab eelnõu detsembris
Määruse eelnõus oli algselt määruse jõustumise ajaks märgitud 1. november, kuid kuivõrd eelnõu avalik konsultatsioon lõppes alles oktoobri lõpus, jõuab eelnõu valitsuse lauale alles detsembris, ütles ERR-ile majandusministeeriumi pressiesindaja Laura Laaster.
"Praegu teeme vastavalt laekunud ettepanekutele täiendusi määruse eelnõus ja seletuskirjas. Seejärel arutame seda korra veel ettevõtjatega ning peale seda esitame valitsusele – loodame detsembri esimeses pooles," ütles Laaster.
Määrus jõustub pärast valitsuse heakskiitu.
Eelnõu järgi jõustuvad sidevõrkude kasutatava tehnoloogia piirangud 1. jaanuaril 2024. Olemasolevas 4G võrgus võiks Huawei seadmeid kasutada 2030. aastani, kuid arendatavas 5G võrgus neid kolme aasta pärast kasutada ei või. Elisa sooviks selle tähtaja pikendamist või kümnetesse miljonitesse ulatuvate kulude hüvitamist.
### Response:
Helme hoiatas Huawei määrusega kaasnevate miljonikulude eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusvaheline Laseksuusaliit (IBU) kinnitas, et Prantsusmaa ja Rumeenia koondises on antud positiivsed koroonaproovid. Nakatunud sportlaseid ja personaliliikmeid on teavitatud ning nad siirduvad eneseisolatsiooni.
Prantsusmaa koondise puhul andis Soome terviseamet teada, et nende liikmed ei pea karantiini jääma. Täpsem informatsioon saabub lähiajal. | Veel kahe laskesuusakoondise liikmed nakatusid MK-etapi eel koroonaviirusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusvaheline Laseksuusaliit (IBU) kinnitas, et Prantsusmaa ja Rumeenia koondises on antud positiivsed koroonaproovid. Nakatunud sportlaseid ja personaliliikmeid on teavitatud ning nad siirduvad eneseisolatsiooni.
Prantsusmaa koondise puhul andis Soome terviseamet teada, et nende liikmed ei pea karantiini jääma. Täpsem informatsioon saabub lähiajal.
### Response:
Veel kahe laskesuusakoondise liikmed nakatusid MK-etapi eel koroonaviirusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Piltlikult on sattunud teadlased raamatu "Nõks-22" tegelasteks. Enne vereplasma värskelt haigestunutele andmist tuleb näidata, et raviviis aitab neil kiiremini terveneda. Meetodi eksperimentaalsuse ja sellega seonduvate riskide tõttu pole eetiline manustada plasmat ilma katseid läbiviimata haigust kergelt põdevate inimestega. Ajaks, mil haigus raskeks muutub, on tekkinud patsientidel harilikult juba endal antikehad. Neile pole mõtet enam vereplasmat manustada. Sümptomite raskuse taga on hoopis nende enda immuunsüsteem
"Juba kevadel saime eetikakomitee kooskõlastuse kätte. Praeguseks on meil mõningane kogus plasmat, aga nüüd ei ole meil sobivaid haigeid."
"Juba kevadel saime eetikakomitee kooskõlastuse kätte. Praeguseks on meil mõningane kogus plasmat, aga nüüd ei ole meil sobivaid haigeid. Meil pole mõtet anda plasmat patsientidele, kes haigestusid 2–3 nädalat tagasi," nentis uuringut eestvedav Juri Karjagin, Tartu Ülikooli vanemarst-õppejõud. Esimese sobiva kandidaadi said teadlased uuringusse alles kolmapäeval.
Täpselt samaga peavad rinda pistma teadlased üle kogu maailma. Ilmunud teadustöödes on jäänud seetõttu ebaselgeks, kui hästi doonorite plasma koroonaviiruse vastu aitab. "See on ka põhjus, miks pole plasma kasutamine koroonaviiruse vastu maailmas levinud. Meil ei ole selget tugevat positiivset signaali, et selle saaks kuulutada standardraviks," lisas anestesioloog.
Plasma siirdamist kui sellist on tehtud juba sadakond aastat. Meetodi kandev idee on sirgjooneline. Haiguse läbipõdenud doonori vereplasmas leiduvad antikehad aitavad haige organismis viiruse kahjutuks muuta juba enne, kui tal endal antikehad tekivad. Muu hulgas võeti see appi enne leetrivaktsiini väljatöötamist.
Samas seonduvad protseduuriga ka omad riskid. "Need ei ole väga suured, aga on ikkagi nullist suuremad ja võimalikud," sõnas Karjagin. Hakatuseks tekitab plasma manustamine organismile täiendava vedelikukoormuse. Vähem kui 0,1 protsendil patsientidel võib tekkida selle tõttu liigveresus ja halvimal juhul kopsuturse. Kuigi plasma sisaldab inimese valke, on tegu keha jaoks ka võõraste valkudega. Ligikaudu 0,11–0,2 protsendil tekib allergiline reaktsioon, enamasti nahalööve, väga harva vererõhu langus.
Doonorite eripära
Päris iga Covid-19 läbipõdenu plasmadoonoriks ei sobi. Esimesest 30–40 plasmat loovutanud vabatahtlikust pääses sõelast läbi vaid kolm. Verekeskuse toona kehtinud reeglite alusel pääsesid plasmat loovutama inimesed, kellel oli möödunud negatiivse koroonaproovi andmisest 28 päeva. Paraku oli selleks ajaks langenud doonorite veres antikehade hulk enamasti alla sobiliku piiri.
Eelnevate teadusuuringute põhjal võisid vähesed valitute sekka sattunud haiguse raskemini läbi põdeda. "Doonorite sekka sattunud neljal haiglaravi vajanud inimesel olid keskmisest kõrgemad või oluliselt kõrgemad tiitrid," kinnitas Juri Karjagin. Hiljem oli jõudnud Verekeskus juba oma reegleid muuta. Plasmat pääsesid loovutama ka need, kellel oli möödunud negatiivse koroonaproovi andmisest 14 päeva. Doonorite ring laienes sellega märkimisväärselt.
Igalt doonorilt võetakse tavaliselt kolmes võrdses koguses kokku ligi 700 milliliitri jagu plasmat. Arstile teadaolevalt pole ühelgi juhul afereesi poole pealt katki jäetud. Normaalkaalus haigele piisab ühest 240-milliliitrisest kotikesest. Teoreetiliselt võiks lõigata ühe doonori annetusest seega kasu kolm inimest.
Üks tibusamm korraga
Eesti teadlased ei koba kogutud plasma toime osas siiski täielikus pimeduses. Plasmas leidunud antikehade tõhusus on pandud proovile katseklaasis, kuhu lisati lisaks plasmale ka rakke ja elusat koroonaviirust. Teadlased ennustasid, et kõige paremini toimib kõrgema tiitriga plasma, sest seda rohkem peaks leiduma selles anikehi.
Katsetest tuli siiski välja, et seos antikehade arvu ja neutraliseeriva toime vahel oli vaid mõõdukas. "Meie jaoks tähendab, et ainult tiitrist me lähtuda ei saa ja peame tegema ka neutralisatsioonikatse. Me ei tea, millised neist antikehadest ka tegelikult viirust neutraliseerivad, kuigi need võivad olla väga sarnased," selgitas Juri Karjagin.
"Meie jaoks jääks see osalevate inimeste arvu tõttu ressursside poolest kättesaamatuks. Loodame selles osas teiste maade uuringute peale ja panustame ise raskematele haigetele."
Esialgsetele kividele-kändudele vaatamata jäi ta tuleviku suhtes lootusrikkaks. Teoreetilise võimalusena oleks kõige parem teha plasmat ennetavalt nendele patsientidele, kellel on riskifaktorid nagu diabeet või kõrge vanus, et vältida haiguse rasket läbipõdemist. "Katsefaasis tähendaks see uuringu ülesehituse olulist muutmist. Meie jaoks jääks see osalevate inimeste arvu tõttu ressursside poolest kättesaamatuks. Loodame selles osas teiste maade uuringute peale ja panustame ise raskematele haigetele," sõnas anestesioloog.
Samuti pole mõtet doonoritel karta, et nende plasma lihtsalt raisku läheb. Sügavkülmas säilib see kuni kaks aastat. Kui seda ei kasutata COVID-19 raviks, kulub see ära muude näidustuste korral, näiteks verejooksude ravis.
Juri Karjagin esitles oma teadlasrühma tulemusi Tartus toimuval koroonakonverentsil. | Nõks-22: koroonast tervenenute vereplasma ootab külmikus õigeid patsiente | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Piltlikult on sattunud teadlased raamatu "Nõks-22" tegelasteks. Enne vereplasma värskelt haigestunutele andmist tuleb näidata, et raviviis aitab neil kiiremini terveneda. Meetodi eksperimentaalsuse ja sellega seonduvate riskide tõttu pole eetiline manustada plasmat ilma katseid läbiviimata haigust kergelt põdevate inimestega. Ajaks, mil haigus raskeks muutub, on tekkinud patsientidel harilikult juba endal antikehad. Neile pole mõtet enam vereplasmat manustada. Sümptomite raskuse taga on hoopis nende enda immuunsüsteem
"Juba kevadel saime eetikakomitee kooskõlastuse kätte. Praeguseks on meil mõningane kogus plasmat, aga nüüd ei ole meil sobivaid haigeid."
"Juba kevadel saime eetikakomitee kooskõlastuse kätte. Praeguseks on meil mõningane kogus plasmat, aga nüüd ei ole meil sobivaid haigeid. Meil pole mõtet anda plasmat patsientidele, kes haigestusid 2–3 nädalat tagasi," nentis uuringut eestvedav Juri Karjagin, Tartu Ülikooli vanemarst-õppejõud. Esimese sobiva kandidaadi said teadlased uuringusse alles kolmapäeval.
Täpselt samaga peavad rinda pistma teadlased üle kogu maailma. Ilmunud teadustöödes on jäänud seetõttu ebaselgeks, kui hästi doonorite plasma koroonaviiruse vastu aitab. "See on ka põhjus, miks pole plasma kasutamine koroonaviiruse vastu maailmas levinud. Meil ei ole selget tugevat positiivset signaali, et selle saaks kuulutada standardraviks," lisas anestesioloog.
Plasma siirdamist kui sellist on tehtud juba sadakond aastat. Meetodi kandev idee on sirgjooneline. Haiguse läbipõdenud doonori vereplasmas leiduvad antikehad aitavad haige organismis viiruse kahjutuks muuta juba enne, kui tal endal antikehad tekivad. Muu hulgas võeti see appi enne leetrivaktsiini väljatöötamist.
Samas seonduvad protseduuriga ka omad riskid. "Need ei ole väga suured, aga on ikkagi nullist suuremad ja võimalikud," sõnas Karjagin. Hakatuseks tekitab plasma manustamine organismile täiendava vedelikukoormuse. Vähem kui 0,1 protsendil patsientidel võib tekkida selle tõttu liigveresus ja halvimal juhul kopsuturse. Kuigi plasma sisaldab inimese valke, on tegu keha jaoks ka võõraste valkudega. Ligikaudu 0,11–0,2 protsendil tekib allergiline reaktsioon, enamasti nahalööve, väga harva vererõhu langus.
Doonorite eripära
Päris iga Covid-19 läbipõdenu plasmadoonoriks ei sobi. Esimesest 30–40 plasmat loovutanud vabatahtlikust pääses sõelast läbi vaid kolm. Verekeskuse toona kehtinud reeglite alusel pääsesid plasmat loovutama inimesed, kellel oli möödunud negatiivse koroonaproovi andmisest 28 päeva. Paraku oli selleks ajaks langenud doonorite veres antikehade hulk enamasti alla sobiliku piiri.
Eelnevate teadusuuringute põhjal võisid vähesed valitute sekka sattunud haiguse raskemini läbi põdeda. "Doonorite sekka sattunud neljal haiglaravi vajanud inimesel olid keskmisest kõrgemad või oluliselt kõrgemad tiitrid," kinnitas Juri Karjagin. Hiljem oli jõudnud Verekeskus juba oma reegleid muuta. Plasmat pääsesid loovutama ka need, kellel oli möödunud negatiivse koroonaproovi andmisest 14 päeva. Doonorite ring laienes sellega märkimisväärselt.
Igalt doonorilt võetakse tavaliselt kolmes võrdses koguses kokku ligi 700 milliliitri jagu plasmat. Arstile teadaolevalt pole ühelgi juhul afereesi poole pealt katki jäetud. Normaalkaalus haigele piisab ühest 240-milliliitrisest kotikesest. Teoreetiliselt võiks lõigata ühe doonori annetusest seega kasu kolm inimest.
Üks tibusamm korraga
Eesti teadlased ei koba kogutud plasma toime osas siiski täielikus pimeduses. Plasmas leidunud antikehade tõhusus on pandud proovile katseklaasis, kuhu lisati lisaks plasmale ka rakke ja elusat koroonaviirust. Teadlased ennustasid, et kõige paremini toimib kõrgema tiitriga plasma, sest seda rohkem peaks leiduma selles anikehi.
Katsetest tuli siiski välja, et seos antikehade arvu ja neutraliseeriva toime vahel oli vaid mõõdukas. "Meie jaoks tähendab, et ainult tiitrist me lähtuda ei saa ja peame tegema ka neutralisatsioonikatse. Me ei tea, millised neist antikehadest ka tegelikult viirust neutraliseerivad, kuigi need võivad olla väga sarnased," selgitas Juri Karjagin.
"Meie jaoks jääks see osalevate inimeste arvu tõttu ressursside poolest kättesaamatuks. Loodame selles osas teiste maade uuringute peale ja panustame ise raskematele haigetele."
Esialgsetele kividele-kändudele vaatamata jäi ta tuleviku suhtes lootusrikkaks. Teoreetilise võimalusena oleks kõige parem teha plasmat ennetavalt nendele patsientidele, kellel on riskifaktorid nagu diabeet või kõrge vanus, et vältida haiguse rasket läbipõdemist. "Katsefaasis tähendaks see uuringu ülesehituse olulist muutmist. Meie jaoks jääks see osalevate inimeste arvu tõttu ressursside poolest kättesaamatuks. Loodame selles osas teiste maade uuringute peale ja panustame ise raskematele haigetele," sõnas anestesioloog.
Samuti pole mõtet doonoritel karta, et nende plasma lihtsalt raisku läheb. Sügavkülmas säilib see kuni kaks aastat. Kui seda ei kasutata COVID-19 raviks, kulub see ära muude näidustuste korral, näiteks verejooksude ravis.
Juri Karjagin esitles oma teadlasrühma tulemusi Tartus toimuval koroonakonverentsil.
### Response:
Nõks-22: koroonast tervenenute vereplasma ootab külmikus õigeid patsiente |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Statistikakaubandus lubab ühel riigil, kes toodab üle enda eesmärkide taastuvenergiat, müüa paberil roheenergia koguse riigile, kes oma eesmärke ei täida.
Iirimaa jääb oma taastuveneria eesmärkidest kolme-nelja protsendi kaugusele, riigi kogu energiatootmisest peaks taastuvenergia tootmine moodustama 16 protsenti, kuid tootmine jääb sellele alla, kirjutab The Irish Times.
Tehing on optsiooniga veel 500 kuni 1000 gigavatt-tunnile statistilisele roheenergiale. Eestilt ostab riik 37,5 miljoni euro väärtuses statistilist energiat ja Taanilt 12,5 miljoni euro väärtuses. | Iirimaa ostab Eestilt 37,5 miljoni euro eest statistilist taastuvenergiat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Statistikakaubandus lubab ühel riigil, kes toodab üle enda eesmärkide taastuvenergiat, müüa paberil roheenergia koguse riigile, kes oma eesmärke ei täida.
Iirimaa jääb oma taastuveneria eesmärkidest kolme-nelja protsendi kaugusele, riigi kogu energiatootmisest peaks taastuvenergia tootmine moodustama 16 protsenti, kuid tootmine jääb sellele alla, kirjutab The Irish Times.
Tehing on optsiooniga veel 500 kuni 1000 gigavatt-tunnile statistilisele roheenergiale. Eestilt ostab riik 37,5 miljoni euro väärtuses statistilist energiat ja Taanilt 12,5 miljoni euro väärtuses.
### Response:
Iirimaa ostab Eestilt 37,5 miljoni euro eest statistilist taastuvenergiat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ameerika energiajulgeoleku ekspert Alan Riley ütles, et Bideni administratsioon laiendab sanktsioone Nord Stream 2-ga seotud kindlustus- ja sertifitseerimisasutuste vastu, teatas Saksa ajaleht Bild.
Biden ütles juba 2015. aastal Müncheni julgeolekukonverentsil, et ükski riik ei tohi oma energiakandjaid kasutada poliitilise relvana
Ameerika Ühendriigid on ajalooliselt alati vastu olnud Euroopa ja Venemaa ühistele majanduslikele projektidele, pidades neid strateegilisteks julgeolekuriskideks, märkis Bloomberg.
Kuigi Saksamaal ja USA-l on olnud varemgi geopoliitilisi erimeelsusi, siis liitlasriigi ähvardamine sanktsioonidega on esmakordne.
Euroopa ja USA ettevõtted teevad omavahel tihedat koostööd ja uued sanktsioonid ei võimalda neil enam osaleda Nord Stream 2 ehitamises. Heaks näiteks on Austria ettevõte Voestalpine AG, kes gaasitorude tootmisel tegi koostööd Texases asuva ettevõttega.
Saksamaa valitsus teatas esmaspäeval, et teeb koostööd teiste Euroopa Liidu riikidega, et vastata USA sanktsioonidele.
Nord Streami projekt on olnud Ida-Euroopa riikide pideva kriitika objektiks. | USA jätkab Nord Stream 2 sanktsioone ka Bideni ajal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ameerika energiajulgeoleku ekspert Alan Riley ütles, et Bideni administratsioon laiendab sanktsioone Nord Stream 2-ga seotud kindlustus- ja sertifitseerimisasutuste vastu, teatas Saksa ajaleht Bild.
Biden ütles juba 2015. aastal Müncheni julgeolekukonverentsil, et ükski riik ei tohi oma energiakandjaid kasutada poliitilise relvana
Ameerika Ühendriigid on ajalooliselt alati vastu olnud Euroopa ja Venemaa ühistele majanduslikele projektidele, pidades neid strateegilisteks julgeolekuriskideks, märkis Bloomberg.
Kuigi Saksamaal ja USA-l on olnud varemgi geopoliitilisi erimeelsusi, siis liitlasriigi ähvardamine sanktsioonidega on esmakordne.
Euroopa ja USA ettevõtted teevad omavahel tihedat koostööd ja uued sanktsioonid ei võimalda neil enam osaleda Nord Stream 2 ehitamises. Heaks näiteks on Austria ettevõte Voestalpine AG, kes gaasitorude tootmisel tegi koostööd Texases asuva ettevõttega.
Saksamaa valitsus teatas esmaspäeval, et teeb koostööd teiste Euroopa Liidu riikidega, et vastata USA sanktsioonidele.
Nord Streami projekt on olnud Ida-Euroopa riikide pideva kriitika objektiks.
### Response:
USA jätkab Nord Stream 2 sanktsioone ka Bideni ajal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Norra meestekoondise treener Eirik Myhr Nossum, kellel haigussümptomeid polnud, andis positiivse kooronaproovi võistlusele saabumisel. Test tehti kolmapäeva pärastlõunal. Seejärel testiti proovi uuesti ning vastus osutus negatiivseks. Kui teist korda oleks proov samuti positiivne olnud, siis võinuks kogu Norra murdmaasuusakoondis jääda Rukal toimuvalt MK-etapilt eemale.
"See on murdmaasuusatamise jaoks väga hea uudis," ütles FIS-i direktor Pierre Mignerey Norra meediale.
Kõikide teiste Norra koondise liikmete koroonaproovid olid juba saabumisel negatiivsed. Vaatamata sellele kasutas Norra koondise arst Öystein Andersen võistkonna juures karme piiranguid, mis tähendas, et kõik sportlased ja tugipersonal pidid jääma eraldi tubadesse. Edasi lükati ka suusatreening.
Lisaks murdmaasuusatamise MK-etapile toimub Rukal kahevõistluse MK-hooaja esimene etapp. | Norra murdmaasuusakoondis võib siiski MK-avaetapi eel kergemalt hingata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Norra meestekoondise treener Eirik Myhr Nossum, kellel haigussümptomeid polnud, andis positiivse kooronaproovi võistlusele saabumisel. Test tehti kolmapäeva pärastlõunal. Seejärel testiti proovi uuesti ning vastus osutus negatiivseks. Kui teist korda oleks proov samuti positiivne olnud, siis võinuks kogu Norra murdmaasuusakoondis jääda Rukal toimuvalt MK-etapilt eemale.
"See on murdmaasuusatamise jaoks väga hea uudis," ütles FIS-i direktor Pierre Mignerey Norra meediale.
Kõikide teiste Norra koondise liikmete koroonaproovid olid juba saabumisel negatiivsed. Vaatamata sellele kasutas Norra koondise arst Öystein Andersen võistkonna juures karme piiranguid, mis tähendas, et kõik sportlased ja tugipersonal pidid jääma eraldi tubadesse. Edasi lükati ka suusatreening.
Lisaks murdmaasuusatamise MK-etapile toimub Rukal kahevõistluse MK-hooaja esimene etapp.
### Response:
Norra murdmaasuusakoondis võib siiski MK-avaetapi eel kergemalt hingata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rumeenia tiimiga, kelle hingekirja endisel kuulub ka Eesti koondise mängujuht Rait-Riivo Laane, on Raadikul leping nüüdseks lõpetatud ja 30-aastane ning 202 cm pikkune suur äär on uuteks väljakutseteks valmis. "Klubi polnud rahul minu esitustega pärast meie esimest turniiri, mind kutsuti vaibale ja pakuti välja variant, et vähendatakse palka 40% või lõpetatakse leping," sõnas Raadik Korvpall24.ee portaalile.
"Hetkel Eestis veel klubi pole, aga Frederik Ross (endine Tallinna Tehnikaülikooli korvpallimeeskonna füsioterapeut – toim.) kutsus rahvaliigasse," muigas Raadik.
Raadik ei jäänud Rumeenias puutumata ka koroonaviirusest ning põdes selle võõral maal läbi. Küsimuse peale, miks Raadik oma mängu korralikult Rumeenias käima ei saanud, vastas pärnakas nii: "Ründes ei saanud viskeid sisse. Usun, et see võis olla tingitud just sellest koroonapausist."
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Raadik lõpetas Rumeenia klubiga lepingu ja tuli Eestisse tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rumeenia tiimiga, kelle hingekirja endisel kuulub ka Eesti koondise mängujuht Rait-Riivo Laane, on Raadikul leping nüüdseks lõpetatud ja 30-aastane ning 202 cm pikkune suur äär on uuteks väljakutseteks valmis. "Klubi polnud rahul minu esitustega pärast meie esimest turniiri, mind kutsuti vaibale ja pakuti välja variant, et vähendatakse palka 40% või lõpetatakse leping," sõnas Raadik Korvpall24.ee portaalile.
"Hetkel Eestis veel klubi pole, aga Frederik Ross (endine Tallinna Tehnikaülikooli korvpallimeeskonna füsioterapeut – toim.) kutsus rahvaliigasse," muigas Raadik.
Raadik ei jäänud Rumeenias puutumata ka koroonaviirusest ning põdes selle võõral maal läbi. Küsimuse peale, miks Raadik oma mängu korralikult Rumeenias käima ei saanud, vastas pärnakas nii: "Ründes ei saanud viskeid sisse. Usun, et see võis olla tingitud just sellest koroonapausist."
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Raadik lõpetas Rumeenia klubiga lepingu ja tuli Eestisse tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gaussi sõnul ei ole teist rahasüsti tarvis juhul, kui lennuaktiivsus hakkab kevadel kasvama ja suvel jõuab tavapärasesse rütmi.
Kui koroonaviiruse pandeemia ei ole selleks ajaks kuskile kadunud, on firma sunnitud taaskord valitsuse poole pöörduma, kirjutab Läti rahvusringhääling.
Air Baltic opereerib praegusel ajal nädalas ligikaudu 300 lendu, vedades 10 kuni 15 000 reisijat. Gauss ütles LETA-le, et praeguses olukorras suudab lennufirma veel lendude kulusid katta, kuid sissetulekuteks kõikide lennufirma kulude katmiseks ei piisa.
Gaussi sõnul loodab firma, et kevadel on lennunduses juba tunda vaktsiini mõju ning lennundus võib jätkuda. Air Baltic veel jaanuaris ja veebruaris lendude taastumist ei oota, kuid loodab, et märtsis ja aprillis hakkavad riigid piiranguid lõdvendama.
Läti valitsus otsustas suvel investeerida Air Balticu aktsiakapitali erakorralise abina 250 miljonit eurot ja muuta 36 miljoni eurone valitsuse laen firma aktsiateks. Meetmete tulemusel suureneb riigi osalus Air Balticus 80,05 protsendilt 91 protsendile. | Air Baltic: kui olukord kevadeks ei parane, vajame lisaraha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gaussi sõnul ei ole teist rahasüsti tarvis juhul, kui lennuaktiivsus hakkab kevadel kasvama ja suvel jõuab tavapärasesse rütmi.
Kui koroonaviiruse pandeemia ei ole selleks ajaks kuskile kadunud, on firma sunnitud taaskord valitsuse poole pöörduma, kirjutab Läti rahvusringhääling.
Air Baltic opereerib praegusel ajal nädalas ligikaudu 300 lendu, vedades 10 kuni 15 000 reisijat. Gauss ütles LETA-le, et praeguses olukorras suudab lennufirma veel lendude kulusid katta, kuid sissetulekuteks kõikide lennufirma kulude katmiseks ei piisa.
Gaussi sõnul loodab firma, et kevadel on lennunduses juba tunda vaktsiini mõju ning lennundus võib jätkuda. Air Baltic veel jaanuaris ja veebruaris lendude taastumist ei oota, kuid loodab, et märtsis ja aprillis hakkavad riigid piiranguid lõdvendama.
Läti valitsus otsustas suvel investeerida Air Balticu aktsiakapitali erakorralise abina 250 miljonit eurot ja muuta 36 miljoni eurone valitsuse laen firma aktsiateks. Meetmete tulemusel suureneb riigi osalus Air Balticus 80,05 protsendilt 91 protsendile.
### Response:
Air Baltic: kui olukord kevadeks ei parane, vajame lisaraha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmaspäeval jõustunud valitsuse korralduse järgi peavad avalikus siseruumis viibijad kandma kaitsemaski või katma suu ja nina. Neljapäeva lõuna seisuga oli õiguskantslerile laekunud mitukümmend kaebust, avaldust või muud läkitust, milles vaidlustati esmaspäeval jõustunud piiranguid ja kohustusi, ütles ERR-ile õiguskantsleri kantselei direktor Olari Koppel.
Õigiskantsler on vastustes viidanud valitsuse korraldusele, kus on kirjas, et korraldust saab vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest. "Valitsuse üldkorralduse õiguspärasuse kontroll kuulub halduskohtu pädevusse," ütles Koppel.
Seega peaksid kõik, kes soovivad vaidlustada valitsuse korralduses esitatud piiranguid ja kohustusi, pöörduma halduskohtusse.
Endine õiguskantsler, vandeadvokaat Allar Jõks teatas teisipäeval, et tema hinnangul on valitsuse korraldus avalikes siseruumides maske kanda tühine. Samuti ei ole tema hinnangul kedagi võimalik trahvida maskide mittekandmise eest. Jõks tõi välja, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus ei võimalda selgesõnaliselt kohustada inimesi maske kandma.
Reede pärastlõunal Tallinnas Vabaduse väljakul toimuva maskivastaste meeleavalduse korraldaja, advokaat Andrei Vesterinen ütles kolmapäeval ETV+ saates "Kes võidab?", et ta on valmis maski kandmise kohustuse vastu pöörduma kohtusse kas eraisikuna või loomisel oleva mittetulundusühingu nimel. "Inimõigus on Eesti vabariigi valitsuse otsuse peale edasi kaevata," ütles Vesterinen, kelle sõnul tekitab valitsuse korraldus topelttõlgendusi ja kaost ühiskonnas.
Valitsuse korraldusega saab tutvuda SIIN | Õiguskantsler: maskikohustuse õiguspärasuse kontrolliga tegeleb halduskohus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäeval jõustunud valitsuse korralduse järgi peavad avalikus siseruumis viibijad kandma kaitsemaski või katma suu ja nina. Neljapäeva lõuna seisuga oli õiguskantslerile laekunud mitukümmend kaebust, avaldust või muud läkitust, milles vaidlustati esmaspäeval jõustunud piiranguid ja kohustusi, ütles ERR-ile õiguskantsleri kantselei direktor Olari Koppel.
Õigiskantsler on vastustes viidanud valitsuse korraldusele, kus on kirjas, et korraldust saab vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest. "Valitsuse üldkorralduse õiguspärasuse kontroll kuulub halduskohtu pädevusse," ütles Koppel.
Seega peaksid kõik, kes soovivad vaidlustada valitsuse korralduses esitatud piiranguid ja kohustusi, pöörduma halduskohtusse.
Endine õiguskantsler, vandeadvokaat Allar Jõks teatas teisipäeval, et tema hinnangul on valitsuse korraldus avalikes siseruumides maske kanda tühine. Samuti ei ole tema hinnangul kedagi võimalik trahvida maskide mittekandmise eest. Jõks tõi välja, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus ei võimalda selgesõnaliselt kohustada inimesi maske kandma.
Reede pärastlõunal Tallinnas Vabaduse väljakul toimuva maskivastaste meeleavalduse korraldaja, advokaat Andrei Vesterinen ütles kolmapäeval ETV+ saates "Kes võidab?", et ta on valmis maski kandmise kohustuse vastu pöörduma kohtusse kas eraisikuna või loomisel oleva mittetulundusühingu nimel. "Inimõigus on Eesti vabariigi valitsuse otsuse peale edasi kaevata," ütles Vesterinen, kelle sõnul tekitab valitsuse korraldus topelttõlgendusi ja kaost ühiskonnas.
Valitsuse korraldusega saab tutvuda SIIN
### Response:
Õiguskantsler: maskikohustuse õiguspärasuse kontrolliga tegeleb halduskohus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | PÖFF-i veebikino pakub laia valikut ka kodust lahkumata
Pimedate Ööde filmifestivali kavas on tänavu küll umbes 200 täispikka mängufilmi, kuid esmakordselt saab suurt osa neist vaadata ka virtuaalkinos: spetsiaalsel platvormil on üleval sadakond mängufilmi, mille seas on ka väga häid pärle. Tõsi, mõned suuremad filmid ("Nomaadimaa", "Supernoova", "Isa") linastuvad siiski vaid kinodes, kuid ka veebikinost leiab piisavalt palju huvitavat, et festivalielamus kätte saada. Seda, kas kodus diivanil istudes tekib n-ö festivalimeeleolu, peab igaüks ise otsustama...
Eriti soovitaks veebikinost ära vaadata German Golubi lühifilm "Minu kallid laibad", mis pärjati hiljuti tudengi-Oscaritel peapreemiaga. Kes teab, millal seda filmi üldse veel näha saab, sest vaevalt see üldse kunagi Eesti kinodes linastub. PÖFF-i veebikinos linastub film kogumikus, kuhu kuulub ka Golubi 9-minutiline dokk "-44%" ja lühiõudukas "Värvid must-valgel". Arvestades, et German Golub hakkab tõenäoliselt lähiajal suuri asju tegema, tasuks seda võimalust kasutada.
Aga kui uued Eesti filmid huvi pakuvad, siis näiteks on veebikinost võimalik vaadata ka Lauri Randla värsket filmi "Hüvasti, NSVL", mis jõuab alles tulevast nädalast Eesti kinodesse. Vaadake film ära enne, kui sellest kõigis kanalites rääkima hakatakse!
Aasta lõpus ilmub meeletult palju Eesti muusikat
Eesti muusikutel on komme, et oma uued albumid sihitakse aasta viimastele kuudele: mida muud ikka oma lähedastele kinkida kui head Eesti muusikat. Seetõttu on ka praegu novembris ilmunud umbes kümmekond tähelepanuväärset Eesti albumit, millest soovitaks hetkel kolme.
Kosmikute värske plaat "Morbiit" on üllatavalt pehme ja leebe. Vaatamata sellele, et bändi bassist Kõmmari hukkus traagiliselt, on Kosmikud otsustanud jätkata ning kurvad sündmused on andnud neile hoopis uue hingamise. Nad teevad ikka depresiivrocki selle žanri parimas mõttes, kuid nende loomingust on kadunud ülemäärane tumedus. Ehk leiavad nad uue plaadiga uusi fänne, teisalt ei tohiks ka ammused austajad pettuda.
Kui üldiselt tehakse Eestis RnB-muusikat pigem vähe, siis Anett Kulbin on võtnud eesmärgiks selle nišši täita. Tema albumil "Morning After" on ühelt poolt pehmet kohviku- soul 'i, kuid samas ei karda ta ka moodsat popmuusikat. Albumi parimad lood on aga kahtlemata need, kus hoog on maha keeratud ja esile tuleb Aneti eriti särav vokaal. Ka albumi kaasautorid on märkimisväärsed: produtsendina saab kuulda Sander Möldrit, vokalistidena löövad kaasa Yasmyn ja Rita Ray.
Leslie Da Bass andis välja oma järjekorras seitsmenda stuudialbumi "20 L", kus ta on pööranud pilgu eemale tantsupopist ja keskendunud rohkem ambientsematele kompositsioonidele. Tantsubiidid, trummimasinad ja sillerdav pop-produktsioon on ikka tema muusikas olemas, uus materjal on lihtsalt otsingulisem ja eksperimentaalsem. Üllataval kombel on fookuses kitarrid: see aga ei tähenda, et "20 L" oleks rock-album, pigem veiderdab Leslie kitarridega ootamatul moel. | ERR Menu soovitab PÖFF-i veebikino ja uusi Eesti albumeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
PÖFF-i veebikino pakub laia valikut ka kodust lahkumata
Pimedate Ööde filmifestivali kavas on tänavu küll umbes 200 täispikka mängufilmi, kuid esmakordselt saab suurt osa neist vaadata ka virtuaalkinos: spetsiaalsel platvormil on üleval sadakond mängufilmi, mille seas on ka väga häid pärle. Tõsi, mõned suuremad filmid ("Nomaadimaa", "Supernoova", "Isa") linastuvad siiski vaid kinodes, kuid ka veebikinost leiab piisavalt palju huvitavat, et festivalielamus kätte saada. Seda, kas kodus diivanil istudes tekib n-ö festivalimeeleolu, peab igaüks ise otsustama...
Eriti soovitaks veebikinost ära vaadata German Golubi lühifilm "Minu kallid laibad", mis pärjati hiljuti tudengi-Oscaritel peapreemiaga. Kes teab, millal seda filmi üldse veel näha saab, sest vaevalt see üldse kunagi Eesti kinodes linastub. PÖFF-i veebikinos linastub film kogumikus, kuhu kuulub ka Golubi 9-minutiline dokk "-44%" ja lühiõudukas "Värvid must-valgel". Arvestades, et German Golub hakkab tõenäoliselt lähiajal suuri asju tegema, tasuks seda võimalust kasutada.
Aga kui uued Eesti filmid huvi pakuvad, siis näiteks on veebikinost võimalik vaadata ka Lauri Randla värsket filmi "Hüvasti, NSVL", mis jõuab alles tulevast nädalast Eesti kinodesse. Vaadake film ära enne, kui sellest kõigis kanalites rääkima hakatakse!
Aasta lõpus ilmub meeletult palju Eesti muusikat
Eesti muusikutel on komme, et oma uued albumid sihitakse aasta viimastele kuudele: mida muud ikka oma lähedastele kinkida kui head Eesti muusikat. Seetõttu on ka praegu novembris ilmunud umbes kümmekond tähelepanuväärset Eesti albumit, millest soovitaks hetkel kolme.
Kosmikute värske plaat "Morbiit" on üllatavalt pehme ja leebe. Vaatamata sellele, et bändi bassist Kõmmari hukkus traagiliselt, on Kosmikud otsustanud jätkata ning kurvad sündmused on andnud neile hoopis uue hingamise. Nad teevad ikka depresiivrocki selle žanri parimas mõttes, kuid nende loomingust on kadunud ülemäärane tumedus. Ehk leiavad nad uue plaadiga uusi fänne, teisalt ei tohiks ka ammused austajad pettuda.
Kui üldiselt tehakse Eestis RnB-muusikat pigem vähe, siis Anett Kulbin on võtnud eesmärgiks selle nišši täita. Tema albumil "Morning After" on ühelt poolt pehmet kohviku- soul 'i, kuid samas ei karda ta ka moodsat popmuusikat. Albumi parimad lood on aga kahtlemata need, kus hoog on maha keeratud ja esile tuleb Aneti eriti särav vokaal. Ka albumi kaasautorid on märkimisväärsed: produtsendina saab kuulda Sander Möldrit, vokalistidena löövad kaasa Yasmyn ja Rita Ray.
Leslie Da Bass andis välja oma järjekorras seitsmenda stuudialbumi "20 L", kus ta on pööranud pilgu eemale tantsupopist ja keskendunud rohkem ambientsematele kompositsioonidele. Tantsubiidid, trummimasinad ja sillerdav pop-produktsioon on ikka tema muusikas olemas, uus materjal on lihtsalt otsingulisem ja eksperimentaalsem. Üllataval kombel on fookuses kitarrid: see aga ei tähenda, et "20 L" oleks rock-album, pigem veiderdab Leslie kitarridega ootamatul moel.
### Response:
ERR Menu soovitab PÖFF-i veebikino ja uusi Eesti albumeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erisuse järgi tohivad positiivse koroonatesti andnud isikuga lähikontaktis olnud teised delegatsiooni liikmed pärast täiendavat testimist ja negatiivse testitulemuse saamist jätkata treeningute korraldamise ja võistlemisega.
Peaminister Jüri Ratase sõnul on Euroopa korvpalli meistrivõistluste korraldajad teinud väga suuri pingutusi spordiürituse nakkusohutuks läbiviimiseks. "Valitsuse eesmärk on hoida Eesti elu avatuna nii palju kui võimalik, et meil saaks koroonaviiruse levikule vaatamata jätkuda võimalikult normaalne elu," ütles ta. "Euroopa meistrivõistluste toimumine Eestis on meie spordi tulevikku mõjutav sündmus. Euroopa tipptasemega spordiürituse organiseerimine aitab Eestil ka hiljem saada kõrgetasemeliste rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamise õigusi. Mõeldes Eesti spordi tulevikule ja usaldades korraldajate professionaalsust ning koostööd terviseametiga, otsustas valitsus täna selle erisuse anda."
"Turniiri korraldamine annab meie rahvuskoondisele koduväljaku eelise ja seega ka ehk võimaluse saavutada pääs 2022. aastal toimuvale Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Seda muidugi siis, kui koondis head korvpalli mängib," ütles kultuuriminister Tõnis Lukas. "Käesolev muudatus ongi tehtud selleks, et üksiku sportlase juhuslik haigestumine ei saaks kogu turniirile kriipsu peale tõmmata. Praeguse korra järgi see juhtuks, kuna Tallinnast peaks automaatselt lahkuma kogu koondis," märkis ta. Lukas lisas, et turniiri toimumisel oleks ka laiem mõju - COVID-19 leviku tõttu on Eestis ära jäänud mitmed rahvusvahelised võistlused alates märtsist ning sel põhjusel on iga rahvusvaheline võistlus, mida õnnestub Eestis korraldada, riigi majandusele positiivne.
Euroopa meistrivõistluste valikturniiril osalevad Eesti, Venemaa, Põhja-Makedoonia ja Itaalia meeste koondised. Mängud toimuvad 28. ja 30. novembril Saku Suurhallis. Võistkonnad viibivad Eestis 24. novembrist kuni 1. detsembrini, mille jooksul tagatakse ka nende regulaarne testimine ja järelevalve. Turniiri korraldamisel jälgitakse Maailma Korvpalli Föderatsiooni COVID-19 protokolli ja Eestis kehtestatud viiruse leviku piiranguid. Üritus korraldatakse ilma pealtvaatajateta, juba müüdud piletid ostetakse tagasi. | Valitsus tegi Tallinnas peetavatele korvpalli EM-valikmängudele erisuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erisuse järgi tohivad positiivse koroonatesti andnud isikuga lähikontaktis olnud teised delegatsiooni liikmed pärast täiendavat testimist ja negatiivse testitulemuse saamist jätkata treeningute korraldamise ja võistlemisega.
Peaminister Jüri Ratase sõnul on Euroopa korvpalli meistrivõistluste korraldajad teinud väga suuri pingutusi spordiürituse nakkusohutuks läbiviimiseks. "Valitsuse eesmärk on hoida Eesti elu avatuna nii palju kui võimalik, et meil saaks koroonaviiruse levikule vaatamata jätkuda võimalikult normaalne elu," ütles ta. "Euroopa meistrivõistluste toimumine Eestis on meie spordi tulevikku mõjutav sündmus. Euroopa tipptasemega spordiürituse organiseerimine aitab Eestil ka hiljem saada kõrgetasemeliste rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamise õigusi. Mõeldes Eesti spordi tulevikule ja usaldades korraldajate professionaalsust ning koostööd terviseametiga, otsustas valitsus täna selle erisuse anda."
"Turniiri korraldamine annab meie rahvuskoondisele koduväljaku eelise ja seega ka ehk võimaluse saavutada pääs 2022. aastal toimuvale Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Seda muidugi siis, kui koondis head korvpalli mängib," ütles kultuuriminister Tõnis Lukas. "Käesolev muudatus ongi tehtud selleks, et üksiku sportlase juhuslik haigestumine ei saaks kogu turniirile kriipsu peale tõmmata. Praeguse korra järgi see juhtuks, kuna Tallinnast peaks automaatselt lahkuma kogu koondis," märkis ta. Lukas lisas, et turniiri toimumisel oleks ka laiem mõju - COVID-19 leviku tõttu on Eestis ära jäänud mitmed rahvusvahelised võistlused alates märtsist ning sel põhjusel on iga rahvusvaheline võistlus, mida õnnestub Eestis korraldada, riigi majandusele positiivne.
Euroopa meistrivõistluste valikturniiril osalevad Eesti, Venemaa, Põhja-Makedoonia ja Itaalia meeste koondised. Mängud toimuvad 28. ja 30. novembril Saku Suurhallis. Võistkonnad viibivad Eestis 24. novembrist kuni 1. detsembrini, mille jooksul tagatakse ka nende regulaarne testimine ja järelevalve. Turniiri korraldamisel jälgitakse Maailma Korvpalli Föderatsiooni COVID-19 protokolli ja Eestis kehtestatud viiruse leviku piiranguid. Üritus korraldatakse ilma pealtvaatajateta, juba müüdud piletid ostetakse tagasi.
### Response:
Valitsus tegi Tallinnas peetavatele korvpalli EM-valikmängudele erisuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raisma, kes oli kvalifikatsiooni avaringis vaba, võitis teises ringis itaallast Pietro Marinot (ATP -) numbritega 7:6, 6:1 ning kolmandas ringis 11. asetatud peruulase Pedro Iamachkine (ATP -) tulemusega 6:4, 6:2.
Põhiturniiril läheb 22-aastane Raisma avaringis kokku kuuendana asetatud prantslase Jean Thirouiniga (ATP 607.).
Monastiri turniiril lööb kaasa ka Kristjan Tamm (ATP 723.), kes kohtub põhitabeli avaringis viienda asetusega sakslase Mats Rosenkranziga (ATP 569.).
Raisma ja Tamm osalevad Monastiris ka paarismänguturniiril, kus nende avaringi vastaseks on teisena asetatud Tuneesia-Šveitsi duo Skander Mansouri ja Mirko Martinez. | Kenneth Raisma pääses Tuneesias põhiturniirile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raisma, kes oli kvalifikatsiooni avaringis vaba, võitis teises ringis itaallast Pietro Marinot (ATP -) numbritega 7:6, 6:1 ning kolmandas ringis 11. asetatud peruulase Pedro Iamachkine (ATP -) tulemusega 6:4, 6:2.
Põhiturniiril läheb 22-aastane Raisma avaringis kokku kuuendana asetatud prantslase Jean Thirouiniga (ATP 607.).
Monastiri turniiril lööb kaasa ka Kristjan Tamm (ATP 723.), kes kohtub põhitabeli avaringis viienda asetusega sakslase Mats Rosenkranziga (ATP 569.).
Raisma ja Tamm osalevad Monastiris ka paarismänguturniiril, kus nende avaringi vastaseks on teisena asetatud Tuneesia-Šveitsi duo Skander Mansouri ja Mirko Martinez.
### Response:
Kenneth Raisma pääses Tuneesias põhiturniirile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Börs otsustas võtta alternatiivturul kauplemisele kuni 2,125 miljonit AS Imepilt aktsiat nimiväärtusega 0,1 eurot. Alternatiivturg First North on suunatud väikestele ja alustavatele ettevõtetele.
Olemasoleva 1,75 miljoni aktsia osas on tingimuseks, et pakkumine on toimunud vastavalt ettevõtte kirjelduses kirjeldatud tingimustele ja pakkumistulemused on avalikustatud. Pakkumise õnnestumise korral peavad pakutavad aktsiad olema kantud investorite väärtpaberikontodele Eesti Väärtpaberite Registris.
Kuni 375 000 uue emiteeritava aktsia osas peab pakkumise õnnestumise ja sellele järgneva aktsiakapitali suurendamise korral olema aktsiakapitali tingimuslik suurendamine äriregistris registreeritud. Aktsiad peavad olema Eesti Väärtpaberite Registris registreeritud sama ISIN koodiga.
Emitent esitama börsile tingimuste täitmise kohta aruande. Kui ettevõte on tingimused täitnud võetakse Imepildi aktsiad Tallinna börsil kauplemisele 17. detsembril.
Animatsioonistuudio Imepilt toodab nii animeeritud filme, sarju kui ka mänge.
Eestis tegutsev maailmaturule suunatud stuudio asutati 2016. aastal. Stuudio valmistab praegu rahvusvahelisele turule animafilmi "Ohtude saar", mis valmib järgmise aasta kolmandas kvartalis. | Tallinna börs võtab kauplemisele animatsioonistuudio aktsiad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Börs otsustas võtta alternatiivturul kauplemisele kuni 2,125 miljonit AS Imepilt aktsiat nimiväärtusega 0,1 eurot. Alternatiivturg First North on suunatud väikestele ja alustavatele ettevõtetele.
Olemasoleva 1,75 miljoni aktsia osas on tingimuseks, et pakkumine on toimunud vastavalt ettevõtte kirjelduses kirjeldatud tingimustele ja pakkumistulemused on avalikustatud. Pakkumise õnnestumise korral peavad pakutavad aktsiad olema kantud investorite väärtpaberikontodele Eesti Väärtpaberite Registris.
Kuni 375 000 uue emiteeritava aktsia osas peab pakkumise õnnestumise ja sellele järgneva aktsiakapitali suurendamise korral olema aktsiakapitali tingimuslik suurendamine äriregistris registreeritud. Aktsiad peavad olema Eesti Väärtpaberite Registris registreeritud sama ISIN koodiga.
Emitent esitama börsile tingimuste täitmise kohta aruande. Kui ettevõte on tingimused täitnud võetakse Imepildi aktsiad Tallinna börsil kauplemisele 17. detsembril.
Animatsioonistuudio Imepilt toodab nii animeeritud filme, sarju kui ka mänge.
Eestis tegutsev maailmaturule suunatud stuudio asutati 2016. aastal. Stuudio valmistab praegu rahvusvahelisele turule animafilmi "Ohtude saar", mis valmib järgmise aasta kolmandas kvartalis.
### Response:
Tallinna börs võtab kauplemisele animatsioonistuudio aktsiad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haridusuuringud kinnitavad, et rahulolev ja enesekindel õpetaja jagab lastega õppimiseks üliolulist turvatunnet. Kui õpilasel on õpetajaga soe usalduslik suhe, siis ta ka õpib paremini. Kui õpetaja on stressis, on ka lapsed stressis. Sel juhul vaid mängitakse ühelt poolt hariduse andmist ja teisalt hariduse omandamist.
Mida me saaksime teha, et õpetaja oleks koolis õnnelik, tunneks end ja oma tööd väärtustatuna?
Lisaks palkade tõstmisele on oluline nüüdisajastada ka õpetajate töökeskkonda ning -tingimusi. Oleme pannud õpetajatele väga palju ülesandeid, kuid töötingimused ei ole neile nõudmistele tihtipeale järele tulnud. Tuletame meelde, et kool annab tööd tippspetsialistidele, kes tegelevad iga päev meie laste arengu toetamisega.
Määrava tähtsusega on pedagoogi professionaalse otsustusõiguse väärtustamine koolis. Kui õpetaja ütleb, et vajab nii- või naasugust tuge või aega ettevalmistuseks, peaks kooli juhtkond teda usaldama ja seda talle ka pakkuma.
Kindlasti tasub üle vaadata ka bürokraatia, millega oleme oma õpetajaid koormanud. Kas õpetaja ikka peab iga aasta esitama tööplaane ja aruandeid, kui teda usaldame? Laseme õpetajad vabaks tegelema lastega, mitte aruannetega.
OECD andmetel teeb õpetajaid õnnelikuks ka sisuline koostöö kolleegidega. Õpetajad tunnevad end paremini koolides, kus teadlikult arendatakse õpetajate omavahelist koostööd, planeerides selleks spetsiaalselt aega, luues koostööd soodustava töökeskkonna, innustades külastama üksteise tunde, jagama praktikaid ning andma kolleegidele tagasisidet. Eriti tähtis on see nüüd, mil paljud koolid peavad olema distantsõppel.
Pedagoogide töökoormus ja vastutus on kohati ebainimlikult suured. Õpetajate tunnikoormust tuleb vähendada ja see peaks jääma maksimaalselt 18 kontakttunni piiridesse.
Professor Margus Pedaste pakkus riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul välja 15 kontakttundi, aineühenduste esindajad 16. Praegu on õpetaja palga alammäära aluseks vaikimisi 21 kontakttundi.
Aineühenduste esindaja Madis Somelari hinnangul kulub juba praegu õpetaja tööajast 1/3 ainetundideks ja 2/3 muudeks ülesanneteks.
Me ei tohi jätta õpetajaid oma murega üksinda
OECD andmetel on hariduslikult edukates riikides klassid pigem suured, aga õpetajaid on seal laste kohta rohkem. Kui klassis on 37 õpilast, võiks selles klassiruumis ideaalis olla kolm täiskasvanut.
"Ilmselgelt on meie klassides abiõpetajast puudu."
Õpetajal peab olema võimalus last märgata ning reageerida. Ilmselgelt on meie klassides abiõpetajast puudu. Ja mis veel oluline – abiõpetajad peavad olema läbinud pedagoogilise koolituse. Muidu on nii, et lisaks õpilastele, peab õpetaja õpetama ka abiõpetajat.
Vajaliku tugipersonali olemasolu on õpetaja rahulolu üks olulisemaid eeldusi. Mõelgem end õpetaja rolli, kes seisab kolmekümne lapse ees. Teame, et keskmiselt viiendik, osade hinnangute järgi lausa kolmandik, õpilastest vajab ühel või teisel moel koolis erituge. Hariduslike erivajadustega laste õpetamisel on pedagoogi vastutus ka eriliselt suurem, sest teadmatusest tehtud vigadel võivad olla last tõsiselt kahjustavad tagajärjed.
Erivajadustega laste õpetamine nõuab spetsiifilisi teadmisi ja oskusi, mida paljudele tänastele õpetajatele õpetatud ei ole. Mõne aasta taguses uuringus ütles ligi 75 protsenti tavakooli õpetajatest, et nad tunnevad puudust täiendkoolitustest.
Paljudes koolides ei ole õpetajal abi kusagilt küsida, sest tugipersonali ei ole. Haridusasutustes on jätkuvalt puudus eripedagoogidest, psühholoogidest, sotsiaalpedagoogidest ning logopeedidest. Need vähesed tugispetsialistid, kes on koolides tööl, on ülekoormatud.
Näiteks on statistika järgi vaid 36 protsendil koolides koolipsühholoog ning ühe psühholoogi kohta on 820 õpilast. Ideaalis oleks ühe koolipsühholoogi kohta 200-300 last.
Ja koolis ei vaja psühholoogilist nõustamist mitte ainult õpilased. Vajadusel peavad saama psühholoogilist nõustamist ka õpetajad. Sest – nagu alguses sai öeldud – vaid rahulolev ja motiveeritud õpetaja suudab luua õppimiseks vajaliku usaldusliku suhte.
Rahast
OECD uuringu järgi kaalub 40 protsenti Eesti õpetajatest lähima viie aasta jooksul ametist lahkumist eeskätt just seetõttu, et nende palk ei ole konkurentsivõimeline teiste kõrghariduse spetsialistide töötasuga. Meie õpetajate palk on OECD riikide seas küll kõige kiiremini kasvanud, kuid siiski oleme tagantpoolt teised pärast Lätit.
Riigi ülesanne on tagada õpetajatele motiveeriv palgasüsteemi, mis innustaks õpetajaid panustama ka valdkonna arengusse laiemalt. Me ootame õpetajalt head tundide ettevalmistustööd, uute meetoditega tutvumist ja eneseharimist, ainevaldkonna arendamist ja koostööd kolleegidega, aga palka maksame ikka eelkõige kontakttundide alusel.
Siin ei lähe riigi sõnad ja teod kokku. Ja seda, kui sõnad ja teod ei lähe kokku, nimetatakse silmakirjalikkuseks.
Kui tahame, et meie lapsed oleksid nutikad ja õnnelikud, peame väärtustama ja hoidma õpetajaid. Me ei tohiks küsida, kas õpetaja tass on pooltühi või pooltäis. Õpetaja tass peab olema täis. Siis tahavad õpetajad kooli jääda ja noored õpetajad ka kooli tulla. | Liina Kersna: õpetaja tass peab olema täis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haridusuuringud kinnitavad, et rahulolev ja enesekindel õpetaja jagab lastega õppimiseks üliolulist turvatunnet. Kui õpilasel on õpetajaga soe usalduslik suhe, siis ta ka õpib paremini. Kui õpetaja on stressis, on ka lapsed stressis. Sel juhul vaid mängitakse ühelt poolt hariduse andmist ja teisalt hariduse omandamist.
Mida me saaksime teha, et õpetaja oleks koolis õnnelik, tunneks end ja oma tööd väärtustatuna?
Lisaks palkade tõstmisele on oluline nüüdisajastada ka õpetajate töökeskkonda ning -tingimusi. Oleme pannud õpetajatele väga palju ülesandeid, kuid töötingimused ei ole neile nõudmistele tihtipeale järele tulnud. Tuletame meelde, et kool annab tööd tippspetsialistidele, kes tegelevad iga päev meie laste arengu toetamisega.
Määrava tähtsusega on pedagoogi professionaalse otsustusõiguse väärtustamine koolis. Kui õpetaja ütleb, et vajab nii- või naasugust tuge või aega ettevalmistuseks, peaks kooli juhtkond teda usaldama ja seda talle ka pakkuma.
Kindlasti tasub üle vaadata ka bürokraatia, millega oleme oma õpetajaid koormanud. Kas õpetaja ikka peab iga aasta esitama tööplaane ja aruandeid, kui teda usaldame? Laseme õpetajad vabaks tegelema lastega, mitte aruannetega.
OECD andmetel teeb õpetajaid õnnelikuks ka sisuline koostöö kolleegidega. Õpetajad tunnevad end paremini koolides, kus teadlikult arendatakse õpetajate omavahelist koostööd, planeerides selleks spetsiaalselt aega, luues koostööd soodustava töökeskkonna, innustades külastama üksteise tunde, jagama praktikaid ning andma kolleegidele tagasisidet. Eriti tähtis on see nüüd, mil paljud koolid peavad olema distantsõppel.
Pedagoogide töökoormus ja vastutus on kohati ebainimlikult suured. Õpetajate tunnikoormust tuleb vähendada ja see peaks jääma maksimaalselt 18 kontakttunni piiridesse.
Professor Margus Pedaste pakkus riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul välja 15 kontakttundi, aineühenduste esindajad 16. Praegu on õpetaja palga alammäära aluseks vaikimisi 21 kontakttundi.
Aineühenduste esindaja Madis Somelari hinnangul kulub juba praegu õpetaja tööajast 1/3 ainetundideks ja 2/3 muudeks ülesanneteks.
Me ei tohi jätta õpetajaid oma murega üksinda
OECD andmetel on hariduslikult edukates riikides klassid pigem suured, aga õpetajaid on seal laste kohta rohkem. Kui klassis on 37 õpilast, võiks selles klassiruumis ideaalis olla kolm täiskasvanut.
"Ilmselgelt on meie klassides abiõpetajast puudu."
Õpetajal peab olema võimalus last märgata ning reageerida. Ilmselgelt on meie klassides abiõpetajast puudu. Ja mis veel oluline – abiõpetajad peavad olema läbinud pedagoogilise koolituse. Muidu on nii, et lisaks õpilastele, peab õpetaja õpetama ka abiõpetajat.
Vajaliku tugipersonali olemasolu on õpetaja rahulolu üks olulisemaid eeldusi. Mõelgem end õpetaja rolli, kes seisab kolmekümne lapse ees. Teame, et keskmiselt viiendik, osade hinnangute järgi lausa kolmandik, õpilastest vajab ühel või teisel moel koolis erituge. Hariduslike erivajadustega laste õpetamisel on pedagoogi vastutus ka eriliselt suurem, sest teadmatusest tehtud vigadel võivad olla last tõsiselt kahjustavad tagajärjed.
Erivajadustega laste õpetamine nõuab spetsiifilisi teadmisi ja oskusi, mida paljudele tänastele õpetajatele õpetatud ei ole. Mõne aasta taguses uuringus ütles ligi 75 protsenti tavakooli õpetajatest, et nad tunnevad puudust täiendkoolitustest.
Paljudes koolides ei ole õpetajal abi kusagilt küsida, sest tugipersonali ei ole. Haridusasutustes on jätkuvalt puudus eripedagoogidest, psühholoogidest, sotsiaalpedagoogidest ning logopeedidest. Need vähesed tugispetsialistid, kes on koolides tööl, on ülekoormatud.
Näiteks on statistika järgi vaid 36 protsendil koolides koolipsühholoog ning ühe psühholoogi kohta on 820 õpilast. Ideaalis oleks ühe koolipsühholoogi kohta 200-300 last.
Ja koolis ei vaja psühholoogilist nõustamist mitte ainult õpilased. Vajadusel peavad saama psühholoogilist nõustamist ka õpetajad. Sest – nagu alguses sai öeldud – vaid rahulolev ja motiveeritud õpetaja suudab luua õppimiseks vajaliku usaldusliku suhte.
Rahast
OECD uuringu järgi kaalub 40 protsenti Eesti õpetajatest lähima viie aasta jooksul ametist lahkumist eeskätt just seetõttu, et nende palk ei ole konkurentsivõimeline teiste kõrghariduse spetsialistide töötasuga. Meie õpetajate palk on OECD riikide seas küll kõige kiiremini kasvanud, kuid siiski oleme tagantpoolt teised pärast Lätit.
Riigi ülesanne on tagada õpetajatele motiveeriv palgasüsteemi, mis innustaks õpetajaid panustama ka valdkonna arengusse laiemalt. Me ootame õpetajalt head tundide ettevalmistustööd, uute meetoditega tutvumist ja eneseharimist, ainevaldkonna arendamist ja koostööd kolleegidega, aga palka maksame ikka eelkõige kontakttundide alusel.
Siin ei lähe riigi sõnad ja teod kokku. Ja seda, kui sõnad ja teod ei lähe kokku, nimetatakse silmakirjalikkuseks.
Kui tahame, et meie lapsed oleksid nutikad ja õnnelikud, peame väärtustama ja hoidma õpetajaid. Me ei tohiks küsida, kas õpetaja tass on pooltühi või pooltäis. Õpetaja tass peab olema täis. Siis tahavad õpetajad kooli jääda ja noored õpetajad ka kooli tulla.
### Response:
Liina Kersna: õpetaja tass peab olema täis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa Laskesuusatamise Föderatsioon andis teada, et nende koondises andsid positiivse koroonaviiruse proovi võistleja Anton Babikov, kes krooniti 2017. aastal teatesõidus maailmameistriks, arstid Roman Leifer ja Jevgeni Šutov ning massöör Valeri Lašin. Nakatunud sportlased ja personaliliikmed on siirdunud eneseisolatsiooni.
Läti koondises oli eelnevalt COVID-19-sse nakatunud lõunanaabrite praegune edukaim naislaskesuusataja Baiba Bendika, kellel jääb hooaja esimene MK-etapp vahele. Lisaks Bendikale diagnoositi koroonaviirus ka Läti koondise peatreeneril Ilmars Bricisel.
Need kolm laskesuusakoondist jäävad nüüd ootama IBU meditsiinikomisjoni koosolekut, kus tehakse otsus, kas teised võistkonnaliikmed pääsevad MK-avaetapil starti või mitte. Koosolekul vaadatakse üle koondiste liikmete varasemad koroonaviiruse testide tulemused. Vastavalt reeglitele püsivad sportlased otsuse vastuvõtmiseni hotellitubades karantiinis. Uued testid tehakse koondistele 27. ja 28. novembril.
Laskesuusatamise MK-sarja uus hooaeg algab 27. novembril. Soomes Kontiolahtis plaanitakse pidada kaks järjestikust etappi. | Venemaa teatenelikus maailmameistriks kroonitud laskesuusataja nakatus koroonaviirusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa Laskesuusatamise Föderatsioon andis teada, et nende koondises andsid positiivse koroonaviiruse proovi võistleja Anton Babikov, kes krooniti 2017. aastal teatesõidus maailmameistriks, arstid Roman Leifer ja Jevgeni Šutov ning massöör Valeri Lašin. Nakatunud sportlased ja personaliliikmed on siirdunud eneseisolatsiooni.
Läti koondises oli eelnevalt COVID-19-sse nakatunud lõunanaabrite praegune edukaim naislaskesuusataja Baiba Bendika, kellel jääb hooaja esimene MK-etapp vahele. Lisaks Bendikale diagnoositi koroonaviirus ka Läti koondise peatreeneril Ilmars Bricisel.
Need kolm laskesuusakoondist jäävad nüüd ootama IBU meditsiinikomisjoni koosolekut, kus tehakse otsus, kas teised võistkonnaliikmed pääsevad MK-avaetapil starti või mitte. Koosolekul vaadatakse üle koondiste liikmete varasemad koroonaviiruse testide tulemused. Vastavalt reeglitele püsivad sportlased otsuse vastuvõtmiseni hotellitubades karantiinis. Uued testid tehakse koondistele 27. ja 28. novembril.
Laskesuusatamise MK-sarja uus hooaeg algab 27. novembril. Soomes Kontiolahtis plaanitakse pidada kaks järjestikust etappi.
### Response:
Venemaa teatenelikus maailmameistriks kroonitud laskesuusataja nakatus koroonaviirusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Uuest aastast liitun sellise toreda ettevõttega nagu Eften Capital. Eftenil on väga suur ambitsioon ja eesmärk tuua kõrge kvaliteediga investeerimine inimestele lähemale kui see on," rääkis Tamla ERR-ile. "See kuidas Eften kinnisvara investeeringutele läheneb, millise professionaalsusega, millised tulemused Eftenil on, Baltikumis teist sellist ei ole," märkis ta.
Tamla sõnul on teda Efteni senine töö kõnetanud ning kui seni pidi Efteni eduloost osa saamiseks olema jõukas inimene või professionaalne investor, siis edaspidi on ettevõttel ambitsioon teha kinnisvarainvesteeringud kättesaadavaks kõigile, kes seda soovivad.
"Esimene käegakatsutav asi on proovida luua Baltikumis kinnisvarafondid, kuhu kõik rahasummast sõltumata investeerida saavad," kirjeldas Tamla plaane uues ametis.
Tamla sõnul on ka inimestel, kellel pole sadu tuhandeid eurosid investeerimiseks, vaja kvaliteetset võimalust kinnisvarasse investeerimisel ning praegu on alternatiiviks vaid ühisrahastuskampaaniad, mis on aga kõrge riskiga.
Ta märkis, et Eesti turule on investeerimisfonde vaja ka selleks, et kui järgmisel aastal käivitub investeerimiskonto süsteem, oleks turul läbipaistvaid ja tugevaid fonde.
Praeguseks on Swedbank kuulutatud välja ka konkursi Swedbank Investeerimisfondide juhi kohale. | Swedbanki investeerimisfondide juht asub Efteni jaeäri juhtima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Uuest aastast liitun sellise toreda ettevõttega nagu Eften Capital. Eftenil on väga suur ambitsioon ja eesmärk tuua kõrge kvaliteediga investeerimine inimestele lähemale kui see on," rääkis Tamla ERR-ile. "See kuidas Eften kinnisvara investeeringutele läheneb, millise professionaalsusega, millised tulemused Eftenil on, Baltikumis teist sellist ei ole," märkis ta.
Tamla sõnul on teda Efteni senine töö kõnetanud ning kui seni pidi Efteni eduloost osa saamiseks olema jõukas inimene või professionaalne investor, siis edaspidi on ettevõttel ambitsioon teha kinnisvarainvesteeringud kättesaadavaks kõigile, kes seda soovivad.
"Esimene käegakatsutav asi on proovida luua Baltikumis kinnisvarafondid, kuhu kõik rahasummast sõltumata investeerida saavad," kirjeldas Tamla plaane uues ametis.
Tamla sõnul on ka inimestel, kellel pole sadu tuhandeid eurosid investeerimiseks, vaja kvaliteetset võimalust kinnisvarasse investeerimisel ning praegu on alternatiiviks vaid ühisrahastuskampaaniad, mis on aga kõrge riskiga.
Ta märkis, et Eesti turule on investeerimisfonde vaja ka selleks, et kui järgmisel aastal käivitub investeerimiskonto süsteem, oleks turul läbipaistvaid ja tugevaid fonde.
Praeguseks on Swedbank kuulutatud välja ka konkursi Swedbank Investeerimisfondide juhi kohale.
### Response:
Swedbanki investeerimisfondide juht asub Efteni jaeäri juhtima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avastusega seotud Dr. Paula Spaeth Anich pakub, et tegemist võiks olla kaitsestrateegiaga. Nokkloomad tegutsevad peamiselt öösel ning pimedas jahtivad kiskjad ei pruugi UV-kiirgust osaliselt neelava kasukaga saaki nii hõlpsalt märgata.
Ökoloog Josh Griffithsi sõnul pole peale krokodillide just palju neid, kes nokklooma püüda üritaks. Seetõttu pakub ta välja, et ehk aitab fluorestseeruv karv nokkloomadel endil üksteist paremini silmata.
Kindlasti on uus avastus abiks teadlastele, kes saavad edaspidi neid salapäraseid ja raskesti silmatavaid olevusi looduses hõlpsamini üles leida.
Nokaga elektrilaenguid aistiv, järglasi munev ja hiljem imetav, tugevate lestade ja mürgiste kandadega nokkloom pole ainus, kelle kasukas UV-valgusele reageerib. Anichi sõnul võib olla tegemist kaugest minevikust pärit omadusega, mis omakorda lubab oletada, et ehk oli kunagi aeg, mil kõik tänapäeva imetajate esivanemad sarnaselt hõõgusid.
Wisconsini Northland College'is tehtud avastusega seotud detailidest kirjutas portaal ScienceNews. | Avastus: nokklooma kasukas helendab | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avastusega seotud Dr. Paula Spaeth Anich pakub, et tegemist võiks olla kaitsestrateegiaga. Nokkloomad tegutsevad peamiselt öösel ning pimedas jahtivad kiskjad ei pruugi UV-kiirgust osaliselt neelava kasukaga saaki nii hõlpsalt märgata.
Ökoloog Josh Griffithsi sõnul pole peale krokodillide just palju neid, kes nokklooma püüda üritaks. Seetõttu pakub ta välja, et ehk aitab fluorestseeruv karv nokkloomadel endil üksteist paremini silmata.
Kindlasti on uus avastus abiks teadlastele, kes saavad edaspidi neid salapäraseid ja raskesti silmatavaid olevusi looduses hõlpsamini üles leida.
Nokaga elektrilaenguid aistiv, järglasi munev ja hiljem imetav, tugevate lestade ja mürgiste kandadega nokkloom pole ainus, kelle kasukas UV-valgusele reageerib. Anichi sõnul võib olla tegemist kaugest minevikust pärit omadusega, mis omakorda lubab oletada, et ehk oli kunagi aeg, mil kõik tänapäeva imetajate esivanemad sarnaselt hõõgusid.
Wisconsini Northland College'is tehtud avastusega seotud detailidest kirjutas portaal ScienceNews.
### Response:
Avastus: nokklooma kasukas helendab |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Napoli krooniti Itaalia meistriks hooaegadel 1986–87 ja 1989–90. "Diego Maradona, kõigi aegade parim jalgpallur, on surnud," avaldas Luigi de Magistris kolmapäeva õhtul sotsiaalmeedias. "Ta pani meie rahva unistama, ta lunastas Napoli inimesed oma geniaalsusega. Nimetame Stadio San Paolo tema auks ümber."
Napoli ei ole teadaannet veel ametlikult kinnitanud. Jalgpallimeeskond peab Maradona surma järel esimese kohtumise neljapäeva õhtul Euroopa liiga mängus Rijeka vastu. | Napoli nimetab oma staadioni Maradona auks ümber | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Napoli krooniti Itaalia meistriks hooaegadel 1986–87 ja 1989–90. "Diego Maradona, kõigi aegade parim jalgpallur, on surnud," avaldas Luigi de Magistris kolmapäeva õhtul sotsiaalmeedias. "Ta pani meie rahva unistama, ta lunastas Napoli inimesed oma geniaalsusega. Nimetame Stadio San Paolo tema auks ümber."
Napoli ei ole teadaannet veel ametlikult kinnitanud. Jalgpallimeeskond peab Maradona surma järel esimese kohtumise neljapäeva õhtul Euroopa liiga mängus Rijeka vastu.
### Response:
Napoli nimetab oma staadioni Maradona auks ümber |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viiruse 250 genoomi järjestamisel saadud tulemused viitavad, et kevadel levinud viirusevariandid on ilmselt Eestist kadunud. "Kevadised puhangud saadi suhteliselt hästi kontrolli alla ja Eestis on tõenäoliselt tegu viiruse teise lainega. Sügisesed kolded on põhjustatud uutest sissetoodud viirustest," selgitas Radko Avi, Tartu Ülikooli meditsiinilise viroloogia vanemteadur ja KoroGeno projekti üks eestvedajatest leidu tutvustaval pressikonverentsil.
Tulemusteni jõudmiseks võeti appi molekulaarne epidemioloogia. Sarnaselt teistele viirustele muutub uus koroonaviirus aeglaselt, kuid järjekindlalt. Kuu kohta tekib sellel keskmiselt kaks uut mutatsiooni.
Nõnda saab eri mutatsioonidega viirusevariantide osakaalu põhjal välja selgitada, millised neist on olnud aja jooksul edukamad. Samuti saab põhjalikuma analüüsiga välja selgitada, kuidas on need levinud üle terve maailma. Kuna Eestis kevadel ringelnud variandid on sisuliselt kadunud, saabki väita, et teise laine taga on välismaalt sisse toodud viirused.
Suurem osa, ligikaudu 77 protsenti järjestatud genoomiga viirustest kuulub ühte kolmest enim levinud genotüübist. Neile lisaks leidub aga veel terve hulk neist eristatavaid SARS-Cov-2 viirusi. "See genotüüpide jaotus on võrreldav kui mitte just maailma, siis Euroopa genotüüpide mitmekesisuse või jaotusega," lisas Avi. Keskmiselt erinevad need üksteisest 20–30 nukleotiidi võrra.
Vanemteadur nentis, et uuring ei anna Eesti kohta täiuslikku ülevaadet. Selleks oleks muuta uuringut esinduslikumaks. Praegu uuritud 250 genoomist valiti osad välja juhuslikult, teised sekveneeriti jooksvalt uute positiivsete koroonaproovide lisandumisel. "Mingist hetkest tuli uusi nakkusi peale sedavõrd palju, et me ei suutnud kõiki genoome sekveneerida, nii et töötlesime terviseametile nakkuskollete seisukohalt sügavamat huvi pakkuvaid proove," selgitas Radko Avi ERR Novaatorile.
Viimases peitub üks molekulaarse epidemioloogia praktilisi väljundeid. Juhuslikus Eesti paigas tekkinud kolde puhul on võimalik kontrollida, kas see on seotud juba mõne varasema puhanguga või levib viirus Eestis ka varjatult. Näiteks tekkis terviseametil küsimus, kust oli pärit Jõgeva kolde tekitanud viirus. Analüüsil leiti seos ühe Tallinna viirusega, mistõttu Jõgevamaal varjatud levikut siiski ilmselt polnud.
Teise näitena tõi Avi välja seose Ukrainast tulnud liinibussi ja Nõos tekkinud kolde vahel. "Kolde analüüsil sai põhimõtteliselt öelda, et molekulaarselt on need kaks kollet üks kolle, kuigi klassikaliste epidemioloogiliste meetoditega oleks olnud need kaks kollet," selgitas vanemteadur.
Tulemuste põhjal hakkasid otsima koroonadetektiivid kahe kolde vahelist ühenduslüli ja sellega kokku puutunud inimesi. Samas nentis ta, et vähemalt praegu on taoline analüüs veel aeganõudev ja võtab kuni kaks nädalat.
Radko Avi kinnitas, et pärast koroonaviiruse laiemat levikut Tallinnas on kasvanud ka võimalus selle jõudmiseks Eesti teistesse osadesse. "Inimeste liikumine väljendub ka viiruse levikuteedes. Kui mõnes maakonnas või linnas tekib välise juhu tõttu klaster, on see kõige tõenäolisemalt pärit Tallinnast," tõdes vanemteadur.
Radko Avi esitleb oma teadlasrühma tulemusi Tartus toimuval koroonakonverentsil. | Genoomid osutavad: sügisese koroonalaine taga on välismaalt pärit viirused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viiruse 250 genoomi järjestamisel saadud tulemused viitavad, et kevadel levinud viirusevariandid on ilmselt Eestist kadunud. "Kevadised puhangud saadi suhteliselt hästi kontrolli alla ja Eestis on tõenäoliselt tegu viiruse teise lainega. Sügisesed kolded on põhjustatud uutest sissetoodud viirustest," selgitas Radko Avi, Tartu Ülikooli meditsiinilise viroloogia vanemteadur ja KoroGeno projekti üks eestvedajatest leidu tutvustaval pressikonverentsil.
Tulemusteni jõudmiseks võeti appi molekulaarne epidemioloogia. Sarnaselt teistele viirustele muutub uus koroonaviirus aeglaselt, kuid järjekindlalt. Kuu kohta tekib sellel keskmiselt kaks uut mutatsiooni.
Nõnda saab eri mutatsioonidega viirusevariantide osakaalu põhjal välja selgitada, millised neist on olnud aja jooksul edukamad. Samuti saab põhjalikuma analüüsiga välja selgitada, kuidas on need levinud üle terve maailma. Kuna Eestis kevadel ringelnud variandid on sisuliselt kadunud, saabki väita, et teise laine taga on välismaalt sisse toodud viirused.
Suurem osa, ligikaudu 77 protsenti järjestatud genoomiga viirustest kuulub ühte kolmest enim levinud genotüübist. Neile lisaks leidub aga veel terve hulk neist eristatavaid SARS-Cov-2 viirusi. "See genotüüpide jaotus on võrreldav kui mitte just maailma, siis Euroopa genotüüpide mitmekesisuse või jaotusega," lisas Avi. Keskmiselt erinevad need üksteisest 20–30 nukleotiidi võrra.
Vanemteadur nentis, et uuring ei anna Eesti kohta täiuslikku ülevaadet. Selleks oleks muuta uuringut esinduslikumaks. Praegu uuritud 250 genoomist valiti osad välja juhuslikult, teised sekveneeriti jooksvalt uute positiivsete koroonaproovide lisandumisel. "Mingist hetkest tuli uusi nakkusi peale sedavõrd palju, et me ei suutnud kõiki genoome sekveneerida, nii et töötlesime terviseametile nakkuskollete seisukohalt sügavamat huvi pakkuvaid proove," selgitas Radko Avi ERR Novaatorile.
Viimases peitub üks molekulaarse epidemioloogia praktilisi väljundeid. Juhuslikus Eesti paigas tekkinud kolde puhul on võimalik kontrollida, kas see on seotud juba mõne varasema puhanguga või levib viirus Eestis ka varjatult. Näiteks tekkis terviseametil küsimus, kust oli pärit Jõgeva kolde tekitanud viirus. Analüüsil leiti seos ühe Tallinna viirusega, mistõttu Jõgevamaal varjatud levikut siiski ilmselt polnud.
Teise näitena tõi Avi välja seose Ukrainast tulnud liinibussi ja Nõos tekkinud kolde vahel. "Kolde analüüsil sai põhimõtteliselt öelda, et molekulaarselt on need kaks kollet üks kolle, kuigi klassikaliste epidemioloogiliste meetoditega oleks olnud need kaks kollet," selgitas vanemteadur.
Tulemuste põhjal hakkasid otsima koroonadetektiivid kahe kolde vahelist ühenduslüli ja sellega kokku puutunud inimesi. Samas nentis ta, et vähemalt praegu on taoline analüüs veel aeganõudev ja võtab kuni kaks nädalat.
Radko Avi kinnitas, et pärast koroonaviiruse laiemat levikut Tallinnas on kasvanud ka võimalus selle jõudmiseks Eesti teistesse osadesse. "Inimeste liikumine väljendub ka viiruse levikuteedes. Kui mõnes maakonnas või linnas tekib välise juhu tõttu klaster, on see kõige tõenäolisemalt pärit Tallinnast," tõdes vanemteadur.
Radko Avi esitleb oma teadlasrühma tulemusi Tartus toimuval koroonakonverentsil.
### Response:
Genoomid osutavad: sügisese koroonalaine taga on välismaalt pärit viirused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel nädalal toimuma pidanud kohtumine jäi ära, sest mitu Ukraina koondislast andis pärast Šveitsi saabumist positiivse koroonatesti ning kohalik terviseamet määras kogu meeskonna karantiini. Ukrainlased apelleerisid sellele, et koju Kiievisse naasmise järel olevat kõigi mängijate proov olnud negatiivne, kuid UEFA ei võtnud nende kaebust kuulda, kirjutab Soccernet.ee.
Šveits kerkis tänu kolmele lisapunktile A-divisjonis kuuele punktile ja ehkki ukrainlastel on punkte sama palju, tähendas 0:3 tehniline kaotus, et šveitslased läksid neist mööda. Seega lõpetas Šveits ametlikus tabelis kolmanda ja Ukraina neljandana, mis tähendab, et järgmist Rahvuste liiga hooaega peavad nad alustama B-divisjonis.
Säärast otsust võis oodata, sest ühe samasuguse sammu on UEFA juba hiljuti teinud. Norra koondis sai kirja tehnilise kaotuse, sest Norra terviseametnikud olid meeskonna karantiini määranud ning seetõttu jäi neil Rumeeniasse sõitmata.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Ametlik: UEFA otsus kukutas Ukraina Rahvuste liigas madalamale tasemele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel nädalal toimuma pidanud kohtumine jäi ära, sest mitu Ukraina koondislast andis pärast Šveitsi saabumist positiivse koroonatesti ning kohalik terviseamet määras kogu meeskonna karantiini. Ukrainlased apelleerisid sellele, et koju Kiievisse naasmise järel olevat kõigi mängijate proov olnud negatiivne, kuid UEFA ei võtnud nende kaebust kuulda, kirjutab Soccernet.ee.
Šveits kerkis tänu kolmele lisapunktile A-divisjonis kuuele punktile ja ehkki ukrainlastel on punkte sama palju, tähendas 0:3 tehniline kaotus, et šveitslased läksid neist mööda. Seega lõpetas Šveits ametlikus tabelis kolmanda ja Ukraina neljandana, mis tähendab, et järgmist Rahvuste liiga hooaega peavad nad alustama B-divisjonis.
Säärast otsust võis oodata, sest ühe samasuguse sammu on UEFA juba hiljuti teinud. Norra koondis sai kirja tehnilise kaotuse, sest Norra terviseametnikud olid meeskonna karantiini määranud ning seetõttu jäi neil Rumeeniasse sõitmata.
Loe rohkem Soccernet.ee-st.
### Response:
Ametlik: UEFA otsus kukutas Ukraina Rahvuste liigas madalamale tasemele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Räpiduo liige Mäx kinnitas, et "Maakas" on juba mõni kuu väljas olnud ning tal on täitsa kenasti läinud. "Nii tekkis mõte, et võiks kuulajatele pakkuda ka mingit muud sorti "Maakat", mida keegi oodata ei oskaks, mõtlesin, et küll oleks naljakas ja samas väga huvitav, kui seda teeks pisut vanemad, kuid väga-väga sarnase välimuse ja olekuga kollektiiv nimega Kõrsikud," tõdes ta.
"Võtsime meestega ühendust ning nad olid sellega kohe nõus," kinnitas muusik ja tõi välja, et nad istusid produtsent Bert Prikenfeldiga stuudios ja arutasid Kõrsikutega läbi, kuidas ja mida teha võiks. "See oli üks väga muhe koostöö."
Kõrsikute jaoks tuli pakkumine samuti positiivse üllatusena. "Oleme alati maailma asjade vastu huvi tundnud ja seega väga uudishimulikud, kuna laulu "Maakas" puhul me paljudest sõnadest ja tähendustest aru ei saanud, tundus hea mõte nooremate muusikutega üks tore koostöö teha," selgitasid Kõrsikud.
Kuula lugu: | Clicheriku & Mäxi loost "Maakas" valmis Kõrsikute abil kantriversioon | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Räpiduo liige Mäx kinnitas, et "Maakas" on juba mõni kuu väljas olnud ning tal on täitsa kenasti läinud. "Nii tekkis mõte, et võiks kuulajatele pakkuda ka mingit muud sorti "Maakat", mida keegi oodata ei oskaks, mõtlesin, et küll oleks naljakas ja samas väga huvitav, kui seda teeks pisut vanemad, kuid väga-väga sarnase välimuse ja olekuga kollektiiv nimega Kõrsikud," tõdes ta.
"Võtsime meestega ühendust ning nad olid sellega kohe nõus," kinnitas muusik ja tõi välja, et nad istusid produtsent Bert Prikenfeldiga stuudios ja arutasid Kõrsikutega läbi, kuidas ja mida teha võiks. "See oli üks väga muhe koostöö."
Kõrsikute jaoks tuli pakkumine samuti positiivse üllatusena. "Oleme alati maailma asjade vastu huvi tundnud ja seega väga uudishimulikud, kuna laulu "Maakas" puhul me paljudest sõnadest ja tähendustest aru ei saanud, tundus hea mõte nooremate muusikutega üks tore koostöö teha," selgitasid Kõrsikud.
Kuula lugu:
### Response:
Clicheriku & Mäxi loost "Maakas" valmis Kõrsikute abil kantriversioon |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | PILLE-RIIN LARM: Esimene vasikas
Iga Betti Alveri auhinna žürii on dilemma ees: kas tõsta esile konkreetse teose kvaliteeti just praegu või proovida lugeda autori veel kirjutamata teist ja kolmandat teost?
Osalesin Betti Alveri debüüdiauhinna väljaandmises. Auhinna tänavused kandidaadid olid luuletajad Taavi Eelmaa ("Electraumur"), Kristiine Kikas ("Sees"), Teele Lember ("Süstemaatiline unistaja"), Piret Põldver ("Alati nii järsku") ja Joosep Vesselov ("Linna laul") ning prosaistid Ester Urbala ("Jumalik märk") ja Tauno Vahter ("Pikaajaline kokkusaamine"). Nad ei olnud mõistagi ainsad kandidaadid – võrdsed väljavaated olid kõigil 67 kahe hingedepäeva vahelisel ajal oma esikteose avaldanud autoril.
See ei ole žüriiliikme kommentaar ega selgitus, vaid lihtsalt lugeja tähelepanekud. Žüriis on kahtlemata ka teistsuguseid arvamusi.
MIHHAIL TRUNIN: "Tuul" ja "Nõges", kümnendi pärlid
Kord ülikooli teisel kursusel otsustasime koos sõpradega lõplikult selgeks teha, milline on hea luule. Ja leidsime kindla kriteeriumi: kui poeetilises tekstis esineb kas või korragi sõna "perse", siis on tegu tõeliselt hea luulega. Kui seal juhtub aga leiduma ka vängemaid vene sõnu, siis on tegemist vaata et geniaalse poeesiaga.
Soome kirjandusauhind Finlandia
Kirjanduskriitikaauhinna kandidaadid 2020
Aino Kallase auhind
MADLI VITISMANN: Ettevaatust, kaup liigub!
Riigikogu ilmutas eksliku tõlkevaste tõrjumisel keeletunnet ja jättis transpordivaldkondade ühendameti Liikuvusametiks nimetamata.
Juhtub, et mõni moesõna või muidu vales kohas kasutatud sõna juurdub. On juhtunud ka inglise keelest tõlkimisel sõnadega, mida algseski tekstis on ehk valesti kasutatud või tõlkimisel leitud vale vaste. Hiljuti ilmutas riigikogu eksliku tõlkevaste tõrjumisel keeletunnet ja jättis transpordivaldkondade ühendameti Liikuvusametiks nimetamata.
MARINA RICHTER: Andke mulle mu elevandipoeg!
Vaatan ringi ja näen, et asja võetakse väga rahulikult, ega saa enam aru, kas peaksin tundma end süüdi või olema hirmul. Minu tegelikkus on täiesti teistsugune – ja ma pole üksi.
Kui COVID-19 uudised aasta alguses meediasse paiskusid, raputati need kõik endalt maha, sest need tundusid rääkivat järjekordsest viirusest "seal". Osalt seetõttu, et sellistest ohtudest oli Euroopat juba tükk aega justkui võluväel säästetud, ja osalt seetõttu, et ka parima tahtmise juures poleks osanud ette näha, mis tegelikult ees ootab.
Tervitusi toome hullusaarelt. Tristan Priimägi intervjuu režisöör Boris Baumiga. BORIS BAUM: "Töötasime šamaani tekitatud transis ja see aitas meil ajust eemaldada teadvuse pandud piirangud."
PÖFFi kõrvalprogramm "Põhjusega mässaja" on ellu kutsutud selleks, et heita valgust filmikunsti äärealadele jäävatele teostele. Belgia filmitegija Boris Baumi film "Bula" on avangardteos, mis ajab kas närvi või tõmbab endaga kaasa. Pean tunnistama, et esimese pooltunni vältel oli mul raske alla suruda tungivat soovi filmi juurest lahkuda, sest esimese kolmandiku vältel kallatakse vaataja üle rabistamise, meeletu rahvateaterliku ülemängimise ja kõikevaldava anarhiaga, milles on raske teed leida
KARIN PAULUS: A-klassi postindustriaalne Tartu
Emajõe kallastel toimuv näitab, et arusaam majade mõjust keskkonnale on veel kehvapoolne ja alaliste hoonete rajamist saaks targemalt suunata.
Tartus on viimastel aastatel Emajõe kallastele hakatud uskumatu julgusega ehitama. Senine omalaadne vaherahu, mille kehtestas oma mõttekaaslastega Teise maailmasõja järel linnaarhitekt Arnold Matteus, on selgelt otsa saanud ja otsustajate hulgas valitseb nüüd arusaam, et rohelus on küll veetlev, aga oleme vaimult nii suureks saanud, et julgeme jõe äärde uue kesklinna ehitada. On ju korüfeest arhitektuuriteadlane Mart Kalmgi raiunud nagu mantrat, et grüüne asemel võiks juba maju ehitada. Kõik on ka piltidelt näinud, kui pitoreskne oli jõeni ulatuv linn enne sõda ja kuidas vilgast tegevust jätkus ka vee peale.
Ruumiabsurdi tekkepõhjused. Merle Karro-Kalbergi iIntervjuu planeerija Heiki Kalbergiga. HEIKI KALBERG: "Planeerimises on riigi roll vastuoluline, otsustatakse oma mullis, mis võib luua olukorra, kus uue maantee loomade ülepääsud asuvad keset kaevandusala."
Novembri alguses toimus Tartus VI planeerimiskonverents. Seekordne kokkusaamine oli pühendatud planeerimisõigusele ja ühtlasi tähistati planeerimisseaduse 25. sünnipäeva. Kui palju juletakse kavandada kahanevat asustust? Kas maaomanikul peaks olema voli oma maaga teha, mida iganes tahab? Millised on riigi prioriteedid keskkonna kavandamisel? Sellest ja veel muustki räägime järgnevalt konverentsi nõukogu liikme, planeerija Heiki Kalbergiga.
OLIVER ISSAK: Vanemuise võimalik nägu
Tartus on puudu selge kunstilise taotlusega teater, kus huvitutaks peale lavastuste ka kunstikeele arendamisest, teooriast, teatri rolli ja olemuse mõtestamisest.
Vanemuise teatris puhuvad praegu muutuste tuuled: üle aasta on ametis olnud uus teatrijuht Kristiina Alliksaar, mõne kuu uus muusikajuht Risto Joost, Vanemuise draamatrupiga on liitunud viis uut lavakunstikooli lõpetanut. Seega on ehk paslik heita (taas) pilk Vanemuise draamaosa minevikku, kõneleda olevikust ja mõtiskleda tuleviku üle.
Oktoobris avalikustatud 2019. aasta teatristatistika järgi oli Vanemuine Eesti teine kõige külastatum teater (152 601 külastust, millest 64 453 sõnateatris), kelle repertuaaris oli 52 lavastust (sh 23 sõnalavastust), millega anti 514 etendust (neist 282 kuuluvad sõnateatri alla).
VAHUR AABRAMS: Kooselu eesmärgist vanemas traditsioonilises abieludiskursuses
Vaidlustades laste sigitamise kui abielu peaeesmärgi astub Hupel ühtlasi välja naiste kaitseks, keda valitsev arusaam sunnib sünnitusmasinaks.
Abielust ja perekonnast räägitakse viimasel ajal jälle tavatult palju. Räägitakse ka traditsioonidest, mida tulevat hoida. Ja meie, Eesti jt Baltimaade traditsioonid olevat teadagi väga konservatiivsed. Millised täpselt, jääb tavaliselt täpsustamata. Ja vähe on neid, kellele meeldib möönda, et nii mõndagi sellest konservatiivsusest on vististi ka nõukogudeaegset päritolu. Mäletan, kuidas mu Kesk-Euroopa riigist pärit tuttav, kelle kodumaa kuulus vanasti samuti "sotsialismileeri", nentis: too režiim oli halb, kuid mõned asjad hoidis õnneks vaos, näiteks feminismi ja homoseksuaalsuse, mis läänes vohama hakanud ja nüüd siiagi tungivat.
Aga kuidas siis on lugu siinsete traditsioonide ja arusaamadega abielust? Milliseid mõtteid leidub selle maa vanemas abieludiskursuses, mis võiksid huvi pakkuda veel nüüdki?
ALARI PURJU: Koroonakriisi mõju majandusele
Kaua on jätkusuutlik selline tulu- ja maksupoliitika, kui solidaarsust eeldavas piirangute, kasvanud ravikindluskulude ja rahanappuse juures ei maksustata osa tuludest üldse?
Koroonapandeemia mõju majandusele on mitmekihiline ja selle kestust on üsna raske hinnata. Vaktsiini(de) võimalik kasutuselevõtt lähiajal annab lootust, et haigestumisele suudetakse piir panna ning aja jooksul taastub normaalne elu. Küsimus on, kas pandeemia on muutnud elukorraldust jäädavalt ning ühiskonna ja majanduse sulgemise tõttu võimendatud suundumused on teistsugused kui need, mis on leidnud aset viimasest kriisist sõltumata. Sellele püütakse vastata intellektuaalsest huvist, aga vastusest sõltuvad ka riikides, ettevõtetes ja kodumajapidamistes langetatavad otsused kulutamise, säästmise ja investeeringute kohta ning majanduskeskkonna kujundamine nendeks otsusteks.
MARKO MÄGI: Salakarid teaduse populariseerija teel
Populaarteaduslike tekstide korrektsus ja sisu peab olema kvaliteetne ning selle tagamisel on eriala teadlastel tähtis osa.
Kirjutasin hiljuti loo inkade impeeriumi nurgakiviks olnud linnusõnnikust. Agronoomia taustaga lugeja, kes oli võtnud vaevaks tutvuda ka loo allikaks olnud teadusartikliga, juhtis tähelepanu ühele mu tõlkeapsule ja et olen eksinud ühe termini kasutamisel. Parandasin vead ja tundsin rahulolu, et lisan alati viite algallikale. Kui lugejal ei oleks olnud võimalust teavet kontrollida, oleks väike vale võinud omapäi uitama sattuda.
AIJA SAKOVA, MARTIN BRISTOL: Kuidas tõlkida teadusinnovatsiooni humanitaaria keelde?
Innovatsiooni või teadus- ja arendustegevuse puhul kerkib esimesena silme ette midagi tehnoloogia või meditsiini vallast. Ka teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusi sätestab innovatsiooni kui toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni- või personalijuhtimise alase uuenduse. Arendustegevuse all mõistetakse sellessamas seaduses uuringute ja kogemuste kaudu saadud teadmiste rakendamist uute materjalide, toodete ja seadmete tootmiseks, protsesside, süsteemide ja teenuste juurutamiseks või nende täiustamiseks.
KURMO KONSA: Krüptodetektiiv saab lõpuks aru, kui reetlik on reaalsus
Järgmise taseme, mida krüptodetektiiv kutsub ka Gödeli maailmaks, struktuuride ehitusüksusteks on inimeste üksikud mõtted. Sarnasuse tõttu Leibnizi monaadidega nimetab krüptodetektiiv neid mõtteid monaadideks.
Arvustamisel
Veiko Märka "Lingvistiline mats"
Tallinna illustratsioonitriennaal "Pildi jõud"
näitused: Tiit Pääsukese "Nostalgiata", Jaan Elkeni "Koha mälu III" ja "Valgevene. Protest. Kunst"
festivalid "Miniafekt" ja "Sound Plasma"
Ugala teatri, Vanemuise ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia "Peer Gynt" ja Musta Kasti "Memm" | Reedel Sirbis Betti Alveri auhind, hea luule ja muutuste tuules Vanemuine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
PILLE-RIIN LARM: Esimene vasikas
Iga Betti Alveri auhinna žürii on dilemma ees: kas tõsta esile konkreetse teose kvaliteeti just praegu või proovida lugeda autori veel kirjutamata teist ja kolmandat teost?
Osalesin Betti Alveri debüüdiauhinna väljaandmises. Auhinna tänavused kandidaadid olid luuletajad Taavi Eelmaa ("Electraumur"), Kristiine Kikas ("Sees"), Teele Lember ("Süstemaatiline unistaja"), Piret Põldver ("Alati nii järsku") ja Joosep Vesselov ("Linna laul") ning prosaistid Ester Urbala ("Jumalik märk") ja Tauno Vahter ("Pikaajaline kokkusaamine"). Nad ei olnud mõistagi ainsad kandidaadid – võrdsed väljavaated olid kõigil 67 kahe hingedepäeva vahelisel ajal oma esikteose avaldanud autoril.
See ei ole žüriiliikme kommentaar ega selgitus, vaid lihtsalt lugeja tähelepanekud. Žüriis on kahtlemata ka teistsuguseid arvamusi.
MIHHAIL TRUNIN: "Tuul" ja "Nõges", kümnendi pärlid
Kord ülikooli teisel kursusel otsustasime koos sõpradega lõplikult selgeks teha, milline on hea luule. Ja leidsime kindla kriteeriumi: kui poeetilises tekstis esineb kas või korragi sõna "perse", siis on tegu tõeliselt hea luulega. Kui seal juhtub aga leiduma ka vängemaid vene sõnu, siis on tegemist vaata et geniaalse poeesiaga.
Soome kirjandusauhind Finlandia
Kirjanduskriitikaauhinna kandidaadid 2020
Aino Kallase auhind
MADLI VITISMANN: Ettevaatust, kaup liigub!
Riigikogu ilmutas eksliku tõlkevaste tõrjumisel keeletunnet ja jättis transpordivaldkondade ühendameti Liikuvusametiks nimetamata.
Juhtub, et mõni moesõna või muidu vales kohas kasutatud sõna juurdub. On juhtunud ka inglise keelest tõlkimisel sõnadega, mida algseski tekstis on ehk valesti kasutatud või tõlkimisel leitud vale vaste. Hiljuti ilmutas riigikogu eksliku tõlkevaste tõrjumisel keeletunnet ja jättis transpordivaldkondade ühendameti Liikuvusametiks nimetamata.
MARINA RICHTER: Andke mulle mu elevandipoeg!
Vaatan ringi ja näen, et asja võetakse väga rahulikult, ega saa enam aru, kas peaksin tundma end süüdi või olema hirmul. Minu tegelikkus on täiesti teistsugune – ja ma pole üksi.
Kui COVID-19 uudised aasta alguses meediasse paiskusid, raputati need kõik endalt maha, sest need tundusid rääkivat järjekordsest viirusest "seal". Osalt seetõttu, et sellistest ohtudest oli Euroopat juba tükk aega justkui võluväel säästetud, ja osalt seetõttu, et ka parima tahtmise juures poleks osanud ette näha, mis tegelikult ees ootab.
Tervitusi toome hullusaarelt. Tristan Priimägi intervjuu režisöör Boris Baumiga. BORIS BAUM: "Töötasime šamaani tekitatud transis ja see aitas meil ajust eemaldada teadvuse pandud piirangud."
PÖFFi kõrvalprogramm "Põhjusega mässaja" on ellu kutsutud selleks, et heita valgust filmikunsti äärealadele jäävatele teostele. Belgia filmitegija Boris Baumi film "Bula" on avangardteos, mis ajab kas närvi või tõmbab endaga kaasa. Pean tunnistama, et esimese pooltunni vältel oli mul raske alla suruda tungivat soovi filmi juurest lahkuda, sest esimese kolmandiku vältel kallatakse vaataja üle rabistamise, meeletu rahvateaterliku ülemängimise ja kõikevaldava anarhiaga, milles on raske teed leida
KARIN PAULUS: A-klassi postindustriaalne Tartu
Emajõe kallastel toimuv näitab, et arusaam majade mõjust keskkonnale on veel kehvapoolne ja alaliste hoonete rajamist saaks targemalt suunata.
Tartus on viimastel aastatel Emajõe kallastele hakatud uskumatu julgusega ehitama. Senine omalaadne vaherahu, mille kehtestas oma mõttekaaslastega Teise maailmasõja järel linnaarhitekt Arnold Matteus, on selgelt otsa saanud ja otsustajate hulgas valitseb nüüd arusaam, et rohelus on küll veetlev, aga oleme vaimult nii suureks saanud, et julgeme jõe äärde uue kesklinna ehitada. On ju korüfeest arhitektuuriteadlane Mart Kalmgi raiunud nagu mantrat, et grüüne asemel võiks juba maju ehitada. Kõik on ka piltidelt näinud, kui pitoreskne oli jõeni ulatuv linn enne sõda ja kuidas vilgast tegevust jätkus ka vee peale.
Ruumiabsurdi tekkepõhjused. Merle Karro-Kalbergi iIntervjuu planeerija Heiki Kalbergiga. HEIKI KALBERG: "Planeerimises on riigi roll vastuoluline, otsustatakse oma mullis, mis võib luua olukorra, kus uue maantee loomade ülepääsud asuvad keset kaevandusala."
Novembri alguses toimus Tartus VI planeerimiskonverents. Seekordne kokkusaamine oli pühendatud planeerimisõigusele ja ühtlasi tähistati planeerimisseaduse 25. sünnipäeva. Kui palju juletakse kavandada kahanevat asustust? Kas maaomanikul peaks olema voli oma maaga teha, mida iganes tahab? Millised on riigi prioriteedid keskkonna kavandamisel? Sellest ja veel muustki räägime järgnevalt konverentsi nõukogu liikme, planeerija Heiki Kalbergiga.
OLIVER ISSAK: Vanemuise võimalik nägu
Tartus on puudu selge kunstilise taotlusega teater, kus huvitutaks peale lavastuste ka kunstikeele arendamisest, teooriast, teatri rolli ja olemuse mõtestamisest.
Vanemuise teatris puhuvad praegu muutuste tuuled: üle aasta on ametis olnud uus teatrijuht Kristiina Alliksaar, mõne kuu uus muusikajuht Risto Joost, Vanemuise draamatrupiga on liitunud viis uut lavakunstikooli lõpetanut. Seega on ehk paslik heita (taas) pilk Vanemuise draamaosa minevikku, kõneleda olevikust ja mõtiskleda tuleviku üle.
Oktoobris avalikustatud 2019. aasta teatristatistika järgi oli Vanemuine Eesti teine kõige külastatum teater (152 601 külastust, millest 64 453 sõnateatris), kelle repertuaaris oli 52 lavastust (sh 23 sõnalavastust), millega anti 514 etendust (neist 282 kuuluvad sõnateatri alla).
VAHUR AABRAMS: Kooselu eesmärgist vanemas traditsioonilises abieludiskursuses
Vaidlustades laste sigitamise kui abielu peaeesmärgi astub Hupel ühtlasi välja naiste kaitseks, keda valitsev arusaam sunnib sünnitusmasinaks.
Abielust ja perekonnast räägitakse viimasel ajal jälle tavatult palju. Räägitakse ka traditsioonidest, mida tulevat hoida. Ja meie, Eesti jt Baltimaade traditsioonid olevat teadagi väga konservatiivsed. Millised täpselt, jääb tavaliselt täpsustamata. Ja vähe on neid, kellele meeldib möönda, et nii mõndagi sellest konservatiivsusest on vististi ka nõukogudeaegset päritolu. Mäletan, kuidas mu Kesk-Euroopa riigist pärit tuttav, kelle kodumaa kuulus vanasti samuti "sotsialismileeri", nentis: too režiim oli halb, kuid mõned asjad hoidis õnneks vaos, näiteks feminismi ja homoseksuaalsuse, mis läänes vohama hakanud ja nüüd siiagi tungivat.
Aga kuidas siis on lugu siinsete traditsioonide ja arusaamadega abielust? Milliseid mõtteid leidub selle maa vanemas abieludiskursuses, mis võiksid huvi pakkuda veel nüüdki?
ALARI PURJU: Koroonakriisi mõju majandusele
Kaua on jätkusuutlik selline tulu- ja maksupoliitika, kui solidaarsust eeldavas piirangute, kasvanud ravikindluskulude ja rahanappuse juures ei maksustata osa tuludest üldse?
Koroonapandeemia mõju majandusele on mitmekihiline ja selle kestust on üsna raske hinnata. Vaktsiini(de) võimalik kasutuselevõtt lähiajal annab lootust, et haigestumisele suudetakse piir panna ning aja jooksul taastub normaalne elu. Küsimus on, kas pandeemia on muutnud elukorraldust jäädavalt ning ühiskonna ja majanduse sulgemise tõttu võimendatud suundumused on teistsugused kui need, mis on leidnud aset viimasest kriisist sõltumata. Sellele püütakse vastata intellektuaalsest huvist, aga vastusest sõltuvad ka riikides, ettevõtetes ja kodumajapidamistes langetatavad otsused kulutamise, säästmise ja investeeringute kohta ning majanduskeskkonna kujundamine nendeks otsusteks.
MARKO MÄGI: Salakarid teaduse populariseerija teel
Populaarteaduslike tekstide korrektsus ja sisu peab olema kvaliteetne ning selle tagamisel on eriala teadlastel tähtis osa.
Kirjutasin hiljuti loo inkade impeeriumi nurgakiviks olnud linnusõnnikust. Agronoomia taustaga lugeja, kes oli võtnud vaevaks tutvuda ka loo allikaks olnud teadusartikliga, juhtis tähelepanu ühele mu tõlkeapsule ja et olen eksinud ühe termini kasutamisel. Parandasin vead ja tundsin rahulolu, et lisan alati viite algallikale. Kui lugejal ei oleks olnud võimalust teavet kontrollida, oleks väike vale võinud omapäi uitama sattuda.
AIJA SAKOVA, MARTIN BRISTOL: Kuidas tõlkida teadusinnovatsiooni humanitaaria keelde?
Innovatsiooni või teadus- ja arendustegevuse puhul kerkib esimesena silme ette midagi tehnoloogia või meditsiini vallast. Ka teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusi sätestab innovatsiooni kui toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni- või personalijuhtimise alase uuenduse. Arendustegevuse all mõistetakse sellessamas seaduses uuringute ja kogemuste kaudu saadud teadmiste rakendamist uute materjalide, toodete ja seadmete tootmiseks, protsesside, süsteemide ja teenuste juurutamiseks või nende täiustamiseks.
KURMO KONSA: Krüptodetektiiv saab lõpuks aru, kui reetlik on reaalsus
Järgmise taseme, mida krüptodetektiiv kutsub ka Gödeli maailmaks, struktuuride ehitusüksusteks on inimeste üksikud mõtted. Sarnasuse tõttu Leibnizi monaadidega nimetab krüptodetektiiv neid mõtteid monaadideks.
Arvustamisel
Veiko Märka "Lingvistiline mats"
Tallinna illustratsioonitriennaal "Pildi jõud"
näitused: Tiit Pääsukese "Nostalgiata", Jaan Elkeni "Koha mälu III" ja "Valgevene. Protest. Kunst"
festivalid "Miniafekt" ja "Sound Plasma"
Ugala teatri, Vanemuise ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia "Peer Gynt" ja Musta Kasti "Memm"
### Response:
Reedel Sirbis Betti Alveri auhind, hea luule ja muutuste tuules Vanemuine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Põlengu järgselt viisime emeriitprofessor Karl Õigeri eestvedamisel läbi põhjaliku ekspertiisi, millest selgus, et kahju oli suurem kui esmalt arvata võis," ütles Lauluväljaku juht Urmo Saareoja. "Ekspertiisist lähtub, et kõlaekraani puitpinnal on tulekahjustused üle 150 ruutmeetri suurusel alal ning põlengueelse olukorra taastamiseks tuleb eemaldada katusekate, katuse roovid, aluskate, sarikad ja kolmekihiline puitkoorik ning asendada need endisel kujul, õnneks ei ole kahjustada saanud kandetrossid ega kandevõime."
Taastamistöid teostama asuva Aruna Ehituse juht Arunas Buga nentis, et objekt on keeruline ja töömahukas. "Tegemist ei ole tavapärase ehitustööga, laulukaare ehitusel on kasutatud keerukaid lahendusi ning taastamisel tuleb kõike seda silmas pidada." | Laulukaare taastamisele kulub pea 160 000 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Põlengu järgselt viisime emeriitprofessor Karl Õigeri eestvedamisel läbi põhjaliku ekspertiisi, millest selgus, et kahju oli suurem kui esmalt arvata võis," ütles Lauluväljaku juht Urmo Saareoja. "Ekspertiisist lähtub, et kõlaekraani puitpinnal on tulekahjustused üle 150 ruutmeetri suurusel alal ning põlengueelse olukorra taastamiseks tuleb eemaldada katusekate, katuse roovid, aluskate, sarikad ja kolmekihiline puitkoorik ning asendada need endisel kujul, õnneks ei ole kahjustada saanud kandetrossid ega kandevõime."
Taastamistöid teostama asuva Aruna Ehituse juht Arunas Buga nentis, et objekt on keeruline ja töömahukas. "Tegemist ei ole tavapärase ehitustööga, laulukaare ehitusel on kasutatud keerukaid lahendusi ning taastamisel tuleb kõike seda silmas pidada."
### Response:
Laulukaare taastamisele kulub pea 160 000 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kabajeva on varasemalt osalenud telesaates, kuid varasem meediaettevõtte juhtimise kogemus tal puudus.
Kabajeva on olnud ka kuus aastat Venemaa duumas Ühtse Venemaa fraktsiooni liige.
Venemaa president Vladimir Putin ja Alina Kabajeva kohtusid 2011. aastal, kui Kabajeva oli 18-aastane.
Kabajeva olevat eelmisel aastal sünnitanud kaksikud, Kreml pole neid väiteid kommenteerinud.
Putinil on väidetavalt illegaalne laps veel Svetlana Krivonogihhinaga, kes oli tema koristaja.
Krivonogihhina tütar Jelizaveta sündis 2003. aastal ja tema patronüümiks on Vladimirovna.
Krivonogikhina on pärast tütre sündi saanud ootamatult osanikuks Kremliga seotud pangas, tema vara suuruseks hinnatakse selle alusel 84 miljonit eurot.
Kriitikud on Kremlit sageli süüdistanud kõrgelt tasustatud ametikohtade jagamises poliitilise eliidiga tihedalt seotud inimestele. | Meedia: Putini oletatava tüdruksõbra aastapalk on 8,6 miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kabajeva on varasemalt osalenud telesaates, kuid varasem meediaettevõtte juhtimise kogemus tal puudus.
Kabajeva on olnud ka kuus aastat Venemaa duumas Ühtse Venemaa fraktsiooni liige.
Venemaa president Vladimir Putin ja Alina Kabajeva kohtusid 2011. aastal, kui Kabajeva oli 18-aastane.
Kabajeva olevat eelmisel aastal sünnitanud kaksikud, Kreml pole neid väiteid kommenteerinud.
Putinil on väidetavalt illegaalne laps veel Svetlana Krivonogihhinaga, kes oli tema koristaja.
Krivonogihhina tütar Jelizaveta sündis 2003. aastal ja tema patronüümiks on Vladimirovna.
Krivonogikhina on pärast tütre sündi saanud ootamatult osanikuks Kremliga seotud pangas, tema vara suuruseks hinnatakse selle alusel 84 miljonit eurot.
Kriitikud on Kremlit sageli süüdistanud kõrgelt tasustatud ametikohtade jagamises poliitilise eliidiga tihedalt seotud inimestele.
### Response:
Meedia: Putini oletatava tüdruksõbra aastapalk on 8,6 miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mul on hea meel, et see konverents aset leiab – eks seegi näitab meie arukat kohanemisvõimet kroonviirusega koos elamiseks.
Kohanemine oleks keerukas igal juhul. Inimkonnal ongi keeruline kohaneda. Alati on olnud neid, kes katkupisiku vastu ikooni suudlema tormavad või usuvad, et kroonviiruse vaktsiini saanutele kasvab lont, mistap tulebki meid kõigepealt maski kandma õpetada, sest siis ei paista tekkivad muudatused kohe välja ja jõuab ära vaktsineerida suurema osa populatsioonist.
Ääremõtetel on oma roll ka teadusajaloos. Osa neist, kes suudavad mõelda mõeldamatut või märgata midagi, mille kohta inimkonnal teadmine puudub, on teinud olulisi avastusi. Mõelgem kasvõi penitsilliini avastamisele, mis ei olnud just järjekindla ehitava laboratoorse töö tulemus.
Kunagi tegi keegi küla jutukamatest ja kõiketeadjatest ka selle olulise järelduse, et õlut on ohutum juua kui vett ja nii joodigi sajandeid siinkandis õlut, et haigusi vältida. Ja nagu me nüüdsete teadmiste pealt väga hästi mõistame, sel külajutul oli tegelikult tugev teaduslik alus.
Niisiis püüdkem mõista neid, kelles vohab võime teha leviva info pealt nina järgi või istmikutundele tuginedes järeldusi. Mõistkem lihtsalt, et tegu on atavismiga – inimese ürgse loomusega, mis aitas baasteadmiste puudumisel, tuhandete aastate pikkuse teadustegevuse puudumisel paremini ellu jääda ja panna aluse muuhulgas ka inimkonna teadmiste kogunemisele.
"Tänapäevased trendid võimaldavad leida alati üles samamoodi mõtlevad ja samadele ideedele tulnud liigikaaslased."
See, et targem on lähtuda sellest tuhandete aastate teaduskultuurikihist ja teaduse jaoks nii lihtsate asjade seletamisest nagu viiruse ülekandumine loomadelt inimestele, nende plahvatuslik levik ja võimalused nende vastu vaktsiine luua, ei muuda paraku inimese ürgset olemust. Tänapäevased trendid võimaldavad leida alati üles samamoodi mõtlevad ja samadele ideedele tulnud liigikaaslased. Ja see võimendab ka kõiki ääremõtlejaid, aga mitte ainult.
Ka see on akadeemilises mõttes hea – nii sünteesime üksteist toetades ka teadusmaailmas järjest kiiremini uut teadust. Turbokiirendus tuleb muidugi sellest, kui mingil põhjusel moodustub ühiskondlik ja poliitiline konsensus, et väga on vaja miskit uurida.
Sedasi saime lennud kosmosesse ja Kuule, sest võistlevatel osapooltel oli eelarvevahendeid tekitav huvi. Sedasi saame enneolematu kiirusega enneolematu hulga erinevatel mehhanismidel põhinevaid vaktsiine selle kroonviiruse vastu.
Ja nüüd, kui inimkond on selle quadzillion dollarit vaktsiiniloomesse pannud ja hakkab kohe panema vaktsiini tootmise ja jaotamise võrgustikku, oleme ilmselt lähemal kui kunagi varem ka paljude kümnendeid vähehaaval lahenenud meditsiiniteaduse probleemide ületamisele.
Olgu selleks individualiseeritud vähiravi või suutlikkus pakkuda mõnd muud teraapiat, mis eeldab lõigutud infokandeahelate organismi viimist ja niimoodi kohale toimetatud geenide ekspressiooni.
Siin on teadlastel jätkuvalt väga suur roll õhutajate ja vajadusel pidurdajatena. Kiusatus on nüüd võib-olla meeletu kiirusega edasi tormata, pakkuda välja palju ravivaid või vaktsineerivaid matriitse, mille abil organismi oma valgutehas meid parandada suudaks. Sest kui kord juba on saavutatud see julgus sellist sammu suurel skaalal astuda, siis see ka jätkub. Samuti võib tekkida tunne, et me ei pea enam üle hüppavate või olemasolevate viiruste vaktsiinide pärast üldse muretsema – järgmise teeme kolme kuuga valmis!
Mulle meeldib see praegune maailm
Teadlastel on kahtlemata suur kiusatus öelda, et jah, piisavate vahendite olemasolul arenebki see kiiresti edasi. Aga tegelikult vajab ka see avastuste rada kogu aeg enda kõrvale kontrollivaid ja parandavaid ahelaid.
Kas me võiksime, oletades et kroonviiruse vaktsiinist saab meie iga-aastane kaaslane, kujutada ette, et meie rakkudes ei teki mingit muud suurt segadust, näiteks mõne vajaliku valgu tootmise puudujääki, kui samal meetodil valmistatud vaktsiine tuleb manustada ka mõne järgmise viiruse vastu?
Kui jutt käib vähivastasest võitlusest, on otsuseid teha mõnevõrra kergem – tegemist on lootusetu kuluga haigusega, kui me riske, muuhulgas ka ravimitega seotud riske, ei võta. Ja siis ei võta me ka neid kogu populatsioonis. Aga tänapäeva teadus ja meditsiin on allutatud inimelude suhtes ülimalt säästlikule humanistlikule mõtteviisile, vähemasti selles osas inimühiskonnast, kuhu meie tahame kuuluda.
Muide, selles ei ole midagi teadusespetsiifilist – kogu arenenud maailm arvestab kõigis inimtegevuse valdkondades järjest kõrgema inimelu hinnaga, kuni sõjategevuseni välja, kus viimase sajandiga on toimunud revolutsioon suhtumises sõduri elu hinda – justnimelt põhjusel, et inimese elu on pikk, läänemaailmas on sündimusnäitajad madalad, ehk inimelu kaotamise hind on ühiskonna jaoks talumatult kõrge.
Siin on teadusajalooliselt minu arust üldse huvitav mõelda, kumb on põhjus ja kumb tagajärg. Kas me võitleme inimkonna jaoks enneolematult kulukal viisil kroonviirusega sellepärast, et me oskame või sellepärast, et iga inimelu on meile palju kallim kui varem? Kas sajand tagasi, isegi kui meil oleks olnud teoreetilised teadmised selleks, et ära hoida Hispaania gripi pandeemia, oleks inimkond siis olnud valmis panustama niimoodi selleks, et säästa iga inimelu? Esimese maailmasõja väljadel langes neid ju loogu nagunii?
Nii I kui II maailmasõja ajal oleks olnud võimalik paljudes kasarmutes levinud nakkushaigusi vältida küll ja seega vähendada suremust inimkonna hulgas, aga seda kulutust ei peetud lihtsalt mõttekaks. Sest surm oli normaalne, surdud oli alati, nii sõdades kui ka haiguste kätte ja ühiskonna valulävi oli nii palju kõrgem kui meil praegu.
On järjekordne atavismi ilming, kui osa ühiskonnast tahab vanemate inimeste elude hinnaga tavalisel kombel edasi elada, raatsimata loovutada osa oma ellu 18 kuuks planeeritud toredast. Umbes nii kaua meil see pandeemia seljatamine paistab võtvat. Ka see on inimlik, et leidub neid inimesi, kes nii mõtlevad.
Mulle meeldib see praegune maailm. Meeldib ka see, et veel kolmaski atavistlik instinkt, tugev tarve tõrjuda kõike erinevat ja kauget, on samamoodi alla surutud.
Sellelegi ju leidub selgitus – kui me teadsime maailmast väga palju vähem võrreldes nüüdsega, saidki inimkonna esimesed epidemioloogid toetuda vaid sellele teadmisele, et kes kaugelt tuli või teistmoodi oli, seda tuleb karta. Saime Ameerikast süüfilise, viisime sinna mitmeid neile ohtlikke, aga meile enam ammu mitte ohtlikke haigusi.
Teadmised ja usk
Kõike eeltoodut arvesse võttes on tänapäeva teadlastel keeruline ülesanne – kuidas tagada, et ühiskond püsiks teadlaste arvamusele, nende tööle ja selle tulemustele, see tähendab siis teadmistele vastuvõtlik?
Sotsiaalmeedia ehk kiire kuulujutu sajand, see meie 21. sajand, võimaldab kiirelt koonduda mitte ainult teadusmõttel, vaid ka ebateadusmõttel.
Ei ole enam haruldane, kui teleprogrammis tegeletaksegi absurdsete väidete ümberlükkamisega. Näiteks olen ma näinud dokumentaalfilmi, kus käidi ringi USA-Mehhiko piiril ja otsitigi neid inimesi, kellele George Soros oli maksnud 25 dollarit, et nad USA-sse tuleks.
Ma veel ei ole näinud dokki, mis püüaks tõestada, et maakera lapik ei ole, aga ma olen ka erakordselt vähe ekraani vaatav inimene. Kindlasti on see dokk olemas. Ometigi kukkus üks maakera lamedust uurima läinud Vesipruul hiljaaegu oma isetehtud lennumasinaga alla.
"MMS-i usku on kõrgharitud inimesi ja lausa arste. Lõputute lahjenduste suhkruterakestel serveerimise usku samuti."
Järelikult – meie tavapärane meetod, haridus, ei suuda miskil põhjusel oma tööd ära teha. MMS-i usku on kõrgharitud inimesi ja lausa arste. Lõputute lahjenduste suhkruterakestel serveerimise usku samuti.
Teadus on keeruline ja teadlased on omavahel tihti eriarvamustel. Aeg-ajalt hinnatakse mõni peaaegu aksioomina tundunud seisukoht ka ümber, kuigi praeguseks, tuhandete aastate paksuse kultuurikihiga teadusmaailmas ei saa need ümberhindamised olla enam nii suured nagu Giordano Bruno või Kopernikuse ajal. Aga väiksemaid ikka toimub.
Kui palju kasvõi kroonviiruse kohta antud infokilde on edasisel uurimisel osutunud siiski mitte vettpidavaks, kuigi neid järeldusi teinud inimesed tegid seda parimas usus ja oma teadustaustast lähtudes. Eks igaüks näeb naela seal, kuhu tema isiklik haamer sobib virutama, ja see pole kindlasti pahatahtlik tegevus.
Osa teadusprismasid, mille läbi seda viirust uuriti, ei sobinud tema uurimiseks ja tuli kõrvale heita. See on normaalne teaduslik töö. See kõik on arusaadav, kui teaduslik maailmapilt on Sulle arusaadav.
Aga miks nii paljudele ei ole? Inimene on selline. Kahtle kõiges, see on ju nii teadlaste kui ratsionaalse maailmakäsituse suhtes skeptiliste inimeste loosung – kahtle kõiges. Kuidas siis teha vahet?
Ja peaküsimus – kui teeme selge vahe, siis äkki jääb ikkagi ka midagi head avastamata? Äkki on mõnel ääremõtlejal vaatlusandmete põhjal tehtud järeldustes ka õigus, aga me ei kuula teda, ei uuri tema vaatlusandmete põhjust, mis võib erineda tema enda arvamusest?
Muidugi me kõik teame, et sellele peaküsimusele, ja järelikult ka mitte tema tuletisele – kuidas teha nii, et kõik inimesed mõtleks ratsionaalselt ja tugineks teadmistele, mitte usule?
Aga teadlastena olete te harjunud elama vastusteta küsimuste maailmas ja ka maailmas, kus üha uued pealetulevad vastused suudavad taasluua uusi vastamata küsimusi suurusjärkudes rohkem, kui enne vastuste leidmist oli.
Soovin teadlastele selleks jõudu ja ülejäänud maailmale kannatlikkust neid välja kannatada. Nii nagu praegu, ei ole inimkond püüdnud teadlasi mõista pikka aega. Ja vastupidi – kannatust siis, olgu haridussüsteemis või muu populaarteaduse kaudu või lihtsalt hetkevajadusest nagu täna, kroonviiruskriisi ajel, oma asja ikka seletada ja seletada.
Ja vajadusel oma öeldut ümber lükata ja seletada, miks te olete seda teinud. Ja jõudu ühiskonnale nende paradokside mõistmisel, nii nagu meie seda ratsionaalsel maailmapildis mõistame. Kahtle kõiges!
Kuni teema akuutsus lahtub, mitte kuni selgeks saab. Sest ka selgeks saanu võib hiljem osutuda kahtlusaluseks. Maailm ongi keeruline. | Kersti Kaljulaid: kuidas tagada, et ühiskond püsiks teadmistele vastuvõtlik? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mul on hea meel, et see konverents aset leiab – eks seegi näitab meie arukat kohanemisvõimet kroonviirusega koos elamiseks.
Kohanemine oleks keerukas igal juhul. Inimkonnal ongi keeruline kohaneda. Alati on olnud neid, kes katkupisiku vastu ikooni suudlema tormavad või usuvad, et kroonviiruse vaktsiini saanutele kasvab lont, mistap tulebki meid kõigepealt maski kandma õpetada, sest siis ei paista tekkivad muudatused kohe välja ja jõuab ära vaktsineerida suurema osa populatsioonist.
Ääremõtetel on oma roll ka teadusajaloos. Osa neist, kes suudavad mõelda mõeldamatut või märgata midagi, mille kohta inimkonnal teadmine puudub, on teinud olulisi avastusi. Mõelgem kasvõi penitsilliini avastamisele, mis ei olnud just järjekindla ehitava laboratoorse töö tulemus.
Kunagi tegi keegi küla jutukamatest ja kõiketeadjatest ka selle olulise järelduse, et õlut on ohutum juua kui vett ja nii joodigi sajandeid siinkandis õlut, et haigusi vältida. Ja nagu me nüüdsete teadmiste pealt väga hästi mõistame, sel külajutul oli tegelikult tugev teaduslik alus.
Niisiis püüdkem mõista neid, kelles vohab võime teha leviva info pealt nina järgi või istmikutundele tuginedes järeldusi. Mõistkem lihtsalt, et tegu on atavismiga – inimese ürgse loomusega, mis aitas baasteadmiste puudumisel, tuhandete aastate pikkuse teadustegevuse puudumisel paremini ellu jääda ja panna aluse muuhulgas ka inimkonna teadmiste kogunemisele.
"Tänapäevased trendid võimaldavad leida alati üles samamoodi mõtlevad ja samadele ideedele tulnud liigikaaslased."
See, et targem on lähtuda sellest tuhandete aastate teaduskultuurikihist ja teaduse jaoks nii lihtsate asjade seletamisest nagu viiruse ülekandumine loomadelt inimestele, nende plahvatuslik levik ja võimalused nende vastu vaktsiine luua, ei muuda paraku inimese ürgset olemust. Tänapäevased trendid võimaldavad leida alati üles samamoodi mõtlevad ja samadele ideedele tulnud liigikaaslased. Ja see võimendab ka kõiki ääremõtlejaid, aga mitte ainult.
Ka see on akadeemilises mõttes hea – nii sünteesime üksteist toetades ka teadusmaailmas järjest kiiremini uut teadust. Turbokiirendus tuleb muidugi sellest, kui mingil põhjusel moodustub ühiskondlik ja poliitiline konsensus, et väga on vaja miskit uurida.
Sedasi saime lennud kosmosesse ja Kuule, sest võistlevatel osapooltel oli eelarvevahendeid tekitav huvi. Sedasi saame enneolematu kiirusega enneolematu hulga erinevatel mehhanismidel põhinevaid vaktsiine selle kroonviiruse vastu.
Ja nüüd, kui inimkond on selle quadzillion dollarit vaktsiiniloomesse pannud ja hakkab kohe panema vaktsiini tootmise ja jaotamise võrgustikku, oleme ilmselt lähemal kui kunagi varem ka paljude kümnendeid vähehaaval lahenenud meditsiiniteaduse probleemide ületamisele.
Olgu selleks individualiseeritud vähiravi või suutlikkus pakkuda mõnd muud teraapiat, mis eeldab lõigutud infokandeahelate organismi viimist ja niimoodi kohale toimetatud geenide ekspressiooni.
Siin on teadlastel jätkuvalt väga suur roll õhutajate ja vajadusel pidurdajatena. Kiusatus on nüüd võib-olla meeletu kiirusega edasi tormata, pakkuda välja palju ravivaid või vaktsineerivaid matriitse, mille abil organismi oma valgutehas meid parandada suudaks. Sest kui kord juba on saavutatud see julgus sellist sammu suurel skaalal astuda, siis see ka jätkub. Samuti võib tekkida tunne, et me ei pea enam üle hüppavate või olemasolevate viiruste vaktsiinide pärast üldse muretsema – järgmise teeme kolme kuuga valmis!
Mulle meeldib see praegune maailm
Teadlastel on kahtlemata suur kiusatus öelda, et jah, piisavate vahendite olemasolul arenebki see kiiresti edasi. Aga tegelikult vajab ka see avastuste rada kogu aeg enda kõrvale kontrollivaid ja parandavaid ahelaid.
Kas me võiksime, oletades et kroonviiruse vaktsiinist saab meie iga-aastane kaaslane, kujutada ette, et meie rakkudes ei teki mingit muud suurt segadust, näiteks mõne vajaliku valgu tootmise puudujääki, kui samal meetodil valmistatud vaktsiine tuleb manustada ka mõne järgmise viiruse vastu?
Kui jutt käib vähivastasest võitlusest, on otsuseid teha mõnevõrra kergem – tegemist on lootusetu kuluga haigusega, kui me riske, muuhulgas ka ravimitega seotud riske, ei võta. Ja siis ei võta me ka neid kogu populatsioonis. Aga tänapäeva teadus ja meditsiin on allutatud inimelude suhtes ülimalt säästlikule humanistlikule mõtteviisile, vähemasti selles osas inimühiskonnast, kuhu meie tahame kuuluda.
Muide, selles ei ole midagi teadusespetsiifilist – kogu arenenud maailm arvestab kõigis inimtegevuse valdkondades järjest kõrgema inimelu hinnaga, kuni sõjategevuseni välja, kus viimase sajandiga on toimunud revolutsioon suhtumises sõduri elu hinda – justnimelt põhjusel, et inimese elu on pikk, läänemaailmas on sündimusnäitajad madalad, ehk inimelu kaotamise hind on ühiskonna jaoks talumatult kõrge.
Siin on teadusajalooliselt minu arust üldse huvitav mõelda, kumb on põhjus ja kumb tagajärg. Kas me võitleme inimkonna jaoks enneolematult kulukal viisil kroonviirusega sellepärast, et me oskame või sellepärast, et iga inimelu on meile palju kallim kui varem? Kas sajand tagasi, isegi kui meil oleks olnud teoreetilised teadmised selleks, et ära hoida Hispaania gripi pandeemia, oleks inimkond siis olnud valmis panustama niimoodi selleks, et säästa iga inimelu? Esimese maailmasõja väljadel langes neid ju loogu nagunii?
Nii I kui II maailmasõja ajal oleks olnud võimalik paljudes kasarmutes levinud nakkushaigusi vältida küll ja seega vähendada suremust inimkonna hulgas, aga seda kulutust ei peetud lihtsalt mõttekaks. Sest surm oli normaalne, surdud oli alati, nii sõdades kui ka haiguste kätte ja ühiskonna valulävi oli nii palju kõrgem kui meil praegu.
On järjekordne atavismi ilming, kui osa ühiskonnast tahab vanemate inimeste elude hinnaga tavalisel kombel edasi elada, raatsimata loovutada osa oma ellu 18 kuuks planeeritud toredast. Umbes nii kaua meil see pandeemia seljatamine paistab võtvat. Ka see on inimlik, et leidub neid inimesi, kes nii mõtlevad.
Mulle meeldib see praegune maailm. Meeldib ka see, et veel kolmaski atavistlik instinkt, tugev tarve tõrjuda kõike erinevat ja kauget, on samamoodi alla surutud.
Sellelegi ju leidub selgitus – kui me teadsime maailmast väga palju vähem võrreldes nüüdsega, saidki inimkonna esimesed epidemioloogid toetuda vaid sellele teadmisele, et kes kaugelt tuli või teistmoodi oli, seda tuleb karta. Saime Ameerikast süüfilise, viisime sinna mitmeid neile ohtlikke, aga meile enam ammu mitte ohtlikke haigusi.
Teadmised ja usk
Kõike eeltoodut arvesse võttes on tänapäeva teadlastel keeruline ülesanne – kuidas tagada, et ühiskond püsiks teadlaste arvamusele, nende tööle ja selle tulemustele, see tähendab siis teadmistele vastuvõtlik?
Sotsiaalmeedia ehk kiire kuulujutu sajand, see meie 21. sajand, võimaldab kiirelt koonduda mitte ainult teadusmõttel, vaid ka ebateadusmõttel.
Ei ole enam haruldane, kui teleprogrammis tegeletaksegi absurdsete väidete ümberlükkamisega. Näiteks olen ma näinud dokumentaalfilmi, kus käidi ringi USA-Mehhiko piiril ja otsitigi neid inimesi, kellele George Soros oli maksnud 25 dollarit, et nad USA-sse tuleks.
Ma veel ei ole näinud dokki, mis püüaks tõestada, et maakera lapik ei ole, aga ma olen ka erakordselt vähe ekraani vaatav inimene. Kindlasti on see dokk olemas. Ometigi kukkus üks maakera lamedust uurima läinud Vesipruul hiljaaegu oma isetehtud lennumasinaga alla.
"MMS-i usku on kõrgharitud inimesi ja lausa arste. Lõputute lahjenduste suhkruterakestel serveerimise usku samuti."
Järelikult – meie tavapärane meetod, haridus, ei suuda miskil põhjusel oma tööd ära teha. MMS-i usku on kõrgharitud inimesi ja lausa arste. Lõputute lahjenduste suhkruterakestel serveerimise usku samuti.
Teadus on keeruline ja teadlased on omavahel tihti eriarvamustel. Aeg-ajalt hinnatakse mõni peaaegu aksioomina tundunud seisukoht ka ümber, kuigi praeguseks, tuhandete aastate paksuse kultuurikihiga teadusmaailmas ei saa need ümberhindamised olla enam nii suured nagu Giordano Bruno või Kopernikuse ajal. Aga väiksemaid ikka toimub.
Kui palju kasvõi kroonviiruse kohta antud infokilde on edasisel uurimisel osutunud siiski mitte vettpidavaks, kuigi neid järeldusi teinud inimesed tegid seda parimas usus ja oma teadustaustast lähtudes. Eks igaüks näeb naela seal, kuhu tema isiklik haamer sobib virutama, ja see pole kindlasti pahatahtlik tegevus.
Osa teadusprismasid, mille läbi seda viirust uuriti, ei sobinud tema uurimiseks ja tuli kõrvale heita. See on normaalne teaduslik töö. See kõik on arusaadav, kui teaduslik maailmapilt on Sulle arusaadav.
Aga miks nii paljudele ei ole? Inimene on selline. Kahtle kõiges, see on ju nii teadlaste kui ratsionaalse maailmakäsituse suhtes skeptiliste inimeste loosung – kahtle kõiges. Kuidas siis teha vahet?
Ja peaküsimus – kui teeme selge vahe, siis äkki jääb ikkagi ka midagi head avastamata? Äkki on mõnel ääremõtlejal vaatlusandmete põhjal tehtud järeldustes ka õigus, aga me ei kuula teda, ei uuri tema vaatlusandmete põhjust, mis võib erineda tema enda arvamusest?
Muidugi me kõik teame, et sellele peaküsimusele, ja järelikult ka mitte tema tuletisele – kuidas teha nii, et kõik inimesed mõtleks ratsionaalselt ja tugineks teadmistele, mitte usule?
Aga teadlastena olete te harjunud elama vastusteta küsimuste maailmas ja ka maailmas, kus üha uued pealetulevad vastused suudavad taasluua uusi vastamata küsimusi suurusjärkudes rohkem, kui enne vastuste leidmist oli.
Soovin teadlastele selleks jõudu ja ülejäänud maailmale kannatlikkust neid välja kannatada. Nii nagu praegu, ei ole inimkond püüdnud teadlasi mõista pikka aega. Ja vastupidi – kannatust siis, olgu haridussüsteemis või muu populaarteaduse kaudu või lihtsalt hetkevajadusest nagu täna, kroonviiruskriisi ajel, oma asja ikka seletada ja seletada.
Ja vajadusel oma öeldut ümber lükata ja seletada, miks te olete seda teinud. Ja jõudu ühiskonnale nende paradokside mõistmisel, nii nagu meie seda ratsionaalsel maailmapildis mõistame. Kahtle kõiges!
Kuni teema akuutsus lahtub, mitte kuni selgeks saab. Sest ka selgeks saanu võib hiljem osutuda kahtlusaluseks. Maailm ongi keeruline.
### Response:
Kersti Kaljulaid: kuidas tagada, et ühiskond püsiks teadmistele vastuvõtlik? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Täna on spordimaailmas tühi tunne. Ja eriti jalgpallis," kirjutas 20-kordne suure slämmi turniiride võitja Rafael Nadal sotsiaalmeedias. "Üks ajaloo suurim sportlane on meie hulgast lahkunud. See, mida Maradona jalgpallis korda saatis, jääb igavesti alles. Minu sügavaim kaastunne perele, jalgpallirahvale ja Argentinale."
Meeste tennise katuseorganisatsioon ATP avaldas Maradonale austust piltpostitusega, mille peal oli jalgpallilegend koos Roger Federeriga. Foto pealkirjaks oli "meister ja kõigi poolt armastatud ikoon."
A champion and icon loved by all
Rest In Peace, Diego Maradona. pic.twitter.com/3YVdxBjfxg
— ATP Tour (@atptour) November 25, 2020
Argentina tennisist Diego Schwartzman avaldas hiljuti, et on oma nime saanud just jalgpallilegendi Maradona järgi. "Kuidas saaks sulle keegi mitte nimeks panna Diego. Ma armastan sind igavesti, D10S (tõlkes "jumal")," kirjutas maailma üheksas reket.
Ka endine US Openi võitja Juan Martin Del Potro ühines kaastundeavaldustega. "Ma tunnen, et sa läksid tagasi sinna, kuhu sa kuulud. Taevasse. Minu jaoks ei sure sa iial," avaldas Del Potro. | Tennisemaailm mälestab Maradonat: meister ja kõigi poolt armastatud ikoon | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Täna on spordimaailmas tühi tunne. Ja eriti jalgpallis," kirjutas 20-kordne suure slämmi turniiride võitja Rafael Nadal sotsiaalmeedias. "Üks ajaloo suurim sportlane on meie hulgast lahkunud. See, mida Maradona jalgpallis korda saatis, jääb igavesti alles. Minu sügavaim kaastunne perele, jalgpallirahvale ja Argentinale."
Meeste tennise katuseorganisatsioon ATP avaldas Maradonale austust piltpostitusega, mille peal oli jalgpallilegend koos Roger Federeriga. Foto pealkirjaks oli "meister ja kõigi poolt armastatud ikoon."
A champion and icon loved by all
Rest In Peace, Diego Maradona. pic.twitter.com/3YVdxBjfxg
— ATP Tour (@atptour) November 25, 2020
Argentina tennisist Diego Schwartzman avaldas hiljuti, et on oma nime saanud just jalgpallilegendi Maradona järgi. "Kuidas saaks sulle keegi mitte nimeks panna Diego. Ma armastan sind igavesti, D10S (tõlkes "jumal")," kirjutas maailma üheksas reket.
Ka endine US Openi võitja Juan Martin Del Potro ühines kaastundeavaldustega. "Ma tunnen, et sa läksid tagasi sinna, kuhu sa kuulud. Taevasse. Minu jaoks ei sure sa iial," avaldas Del Potro.
### Response:
Tennisemaailm mälestab Maradonat: meister ja kõigi poolt armastatud ikoon |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Matthias Tassi ja Leemet Böckleri kodumeeskond Saint Mary's Gaels kaotas Crossover Classic nimelisel miniturniiril Memphis Tigersile 56:73. Kolmandat aastat Saint Mary'se ülikoolis õppiv Tass kuulus algviisikusse ning mängis 31 minutit, mille jooksul viskas meeskonna parimana 15 punkti (kahesed 6/11, vabavisked 3/5), hankis kuus lauapalli, andis kolm resultatiivset söötu ja blokeeris ühe vastaste pealeviske. Üliõpilasliigas debüüdi teinud Böckler sekkus mängu pingilt ning veetis platsil kuus minutit, mille jooksul sai kirja kaks punkti (kahesed 1/1, kolmesed 0/4) ja ühe lauapalli, kirjutab Korvpall24.ee.
Jurkatamme koduvõistkond San Francisco Dons jäi Connecticutis Uncasville'is toimuval "Bubbleville" turniiril 68:76 (30:24) alla UMass Lowell River Hawksile. Tänavu neljandat ja ühtlasi viimast ülikooliaastat alustav Jurkatamm kuulus San Francisco algrivistusse ning rassis väljakul 25 minutit, vahendab Korvpall24.ee.
Jürgensi kodumeeskond Oral Roberts Golden Eagles kaotas võõrsil Missouri Tigersile 64:91 (32:42). Kolmandat aastat Oral Robertsi ülikoolis õppiv, kuid eelmise hooaja vahele jätnud Jürgens pääses platsile kümneks mänguminutiks, mille jooksul jäi tal punktiarve avamata (kolmesed 0/1). | Tass oli Böckleri debüütmängus meeskonna parim, kuid Saint Mary's kaotas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Matthias Tassi ja Leemet Böckleri kodumeeskond Saint Mary's Gaels kaotas Crossover Classic nimelisel miniturniiril Memphis Tigersile 56:73. Kolmandat aastat Saint Mary'se ülikoolis õppiv Tass kuulus algviisikusse ning mängis 31 minutit, mille jooksul viskas meeskonna parimana 15 punkti (kahesed 6/11, vabavisked 3/5), hankis kuus lauapalli, andis kolm resultatiivset söötu ja blokeeris ühe vastaste pealeviske. Üliõpilasliigas debüüdi teinud Böckler sekkus mängu pingilt ning veetis platsil kuus minutit, mille jooksul sai kirja kaks punkti (kahesed 1/1, kolmesed 0/4) ja ühe lauapalli, kirjutab Korvpall24.ee.
Jurkatamme koduvõistkond San Francisco Dons jäi Connecticutis Uncasville'is toimuval "Bubbleville" turniiril 68:76 (30:24) alla UMass Lowell River Hawksile. Tänavu neljandat ja ühtlasi viimast ülikooliaastat alustav Jurkatamm kuulus San Francisco algrivistusse ning rassis väljakul 25 minutit, vahendab Korvpall24.ee.
Jürgensi kodumeeskond Oral Roberts Golden Eagles kaotas võõrsil Missouri Tigersile 64:91 (32:42). Kolmandat aastat Oral Robertsi ülikoolis õppiv, kuid eelmise hooaja vahele jätnud Jürgens pääses platsile kümneks mänguminutiks, mille jooksul jäi tal punktiarve avamata (kolmesed 0/1).
### Response:
Tass oli Böckleri debüütmängus meeskonna parim, kuid Saint Mary's kaotas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leedu majutusasutuste statistika järgi külastas neid juulis 14 606 Eestist pärit turisti, eelmise aasta juulis oli eestlasi 11 619.
Augustis külastas Leedut 9894 Eesti turisti, mis on veidi rohkem kui eelmisel aastal, mil see arv oli 9612.
Juulis oli eestlaste Leedu avastamise huvi silmatorkav, eestlastest rohkem käis Leedus vaid lätlasi. Eestlastest veidi vähem oli külalisi Saksamaalt ja Poolast. Välisturiste oli kokku üle 87 000.
Sügavaimasse auku langes turism sel aastal Leedus aprillis, mil riigis ööbis kokku vaid veidi üle 6000 välisturisti. Aasta varem aprillis ulatus see arv üle 132 000. | Eesti turistid jäid suvel arvult Leedus alla vaid lätlastele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leedu majutusasutuste statistika järgi külastas neid juulis 14 606 Eestist pärit turisti, eelmise aasta juulis oli eestlasi 11 619.
Augustis külastas Leedut 9894 Eesti turisti, mis on veidi rohkem kui eelmisel aastal, mil see arv oli 9612.
Juulis oli eestlaste Leedu avastamise huvi silmatorkav, eestlastest rohkem käis Leedus vaid lätlasi. Eestlastest veidi vähem oli külalisi Saksamaalt ja Poolast. Välisturiste oli kokku üle 87 000.
Sügavaimasse auku langes turism sel aastal Leedus aprillis, mil riigis ööbis kokku vaid veidi üle 6000 välisturisti. Aasta varem aprillis ulatus see arv üle 132 000.
### Response:
Eesti turistid jäid suvel arvult Leedus alla vaid lätlastele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ristisõdade puhul uuritakse pingsalt, mis oli nende "tegelik" põhjus (vaeste aadlike üleküllus, kaupmeeste kaukahuvid vms), unustades, et väga paljud ristisõdijad läksid sõtta just selle nimel, mis oli öeldud: Kristuse hauda vabastama või paganaid pöörama. Sest see oli neile oluline. Kui me tänapäeval aru ei saa, kuidas võiks selline asi kellelegi oluline olla, siis on see kõigest meie viga.
Filmis "1944" kinnitatakse ühe peategelase puhul rõhutatult, et ta on seal kaevikus, püssiots Venemaa poole, üksnes seetõttu, et tema perekond küüditati. Otsekui ei võinuks eesti mees tulla kaevikusse isamaa pärast, nagu see enamasti just oli. Hoopis raske on meil aru saada, kuidas võis 17. sajandi algul tuhandeid inimesi surma leida võitluses selle üle, kas armulauaveini joob vaimulik üksi või antakse Kristuse verd ka armulaualistele.
Enamasti on kultuurisõjad siiski (peaaegu) veretud, vähemalt on see nii olnud viimastel sajanditel, ja "sõda" taandub üksnes metafooriks. Termin ise pärineb Bismarcki-aegselt Saksamaalt, kui vastamisi läksid katoliiklik ja protestantlik Saksamaa (lihtsustatult öeldes Baieri ja Preisi). Eriti teravaks kujunes vaidlus tsiviilabielu ja koolikorralduse küsimustes.
Üheks kuulsaimaks kultuurisõjaks võib pidada ka Dreyfusi protsessi Prantsusmaal 19.-20. sajandi vahetusel, mille tuumaks oli antisemitism.
Teise kultuuritausta või teiste väärtushinnangutega inimene võib kõigi kultuurisõdade puhul imestada, miks nad sellise kõrvalise küsimuse üle nii leili lähevad. Mis vahet seal on, kas vaimulik üksi või ka armulaualised? Aga kaasaegsete jaoks on vahe suur, sest konkreetse vaidlusküsimuse taga seisab alati midagi suuremat.
Armualuapeekri puhul oli selleks võimas paradigmaatiline muutus – kas inimhing võib kõrgemate sfääride poole püüelda üksnes paavstile alluva usuorganisatsiooni vahendusel või on see võimalik ka n-ö isetegevuslikus korras? Dreyfusi kohtuprotsess aga testis, kas uusaja püha tõde, et "kõik on seaduse ees võrdsed" ka päriselt maksab.
Lihtne on näha, et kultuurisõja valla päästnud konflikt on iseenesest pooljuhuslik, päästikule võinuks vajutada ka miski muu. Just see asjaolu tekitabki petliku kujutelma, et tüli on tõstetud tühjast.
Nõnda on see ka käimasolevas kultuurisõjas, kus alatihti väidetakse, et abielu definitsioon ei ole asi, mille pärast närve kaotada, aga ometi kaotatakse, kusjuures suurtel kiirustel ja hulgakaupa. Põhimõtteliselt võinuks kultuurisõja käivitada ka mingi muu seik, mis on sügavama põhjusega samal määral seotud. Näiteks kas vastutulekuna geipaaridele tuleks kalendrist kustutada emadepäev või kas lasteaias tuleb lastele nokulaule laulda või mitte.
Viimane küsimus ongi tegelikult mõistusekaotust põhjustanud. Nii kirjutab Valle-Sten Maiste mingist kummalisest "literaatide, muuseumitöötajate ja hampelmannide pesakonnast", kes inimesi hämmastades tahavad "kirglikult reguleerida lasteaia seksuaalkasvatust", selle asemel et tegelda millegi tõeliselt tähtsaga, nagu näiteks kurjade kapitalistide kiusamine rõhutud töörahva huvides.
Eelnevast nähtub, kui raske on sotsialistil, isegi kui ta on kultuuritoimetaja, mõista kultuurisõja olemust. Inimestele läheb peale kõhumurede siiski ka muud korda ja kultuur pole üksnes neljahäälne koorilaul või PÖFF, vaid seegi, kui keegi püüab lasteaedadesse kirglikult sisse viia õpetust, et igast plikatirtsust võib sirguda mees, igast poisiklutist neiu. Või nagu Ivan Makarov märkis – asendada patriotism onanismiga.
"Algpõhjus on aga sügavam ja selleks on küsimus kultuurikonstantide püsimisest ülepea."
Ühesõnaga, mitmesuguste asjaolude koos- ja ristmõjul on käesoleva kultuurisõja "armulauaveiniks" saanud siiski abielu definitsioon. Vähemasti on ta seda praegu. Niisiis tasuks küsimuse tühiseks tembeldamise asemel mõelda, miks ta ei ole tühine – mis peitub selle küsimuse taga. Loomulikult mitte "meediakloaakide" soov klikke koguda, nagu arvab ekslikult Valle-Sten Maiste. See põhjus on ilmselgelt sekundaarne. Algpõhjus on aga sügavam ja selleks on küsimus kultuurikonstantide püsimisest ülepea.
Sõna "kultuurikonstant" võib ühe tõsimeelse sallija kõrvus kõlada üsna koledalt, umbes nagu "rahvuskonservatiiv" või "isamaaline kasvatus". Ta vihkab neid kõiki ja püüab kõiki hävitada. Tal on selleks omad põhjused, õieti küll viirastused, mis sunnivad arvama, et kogu ühiskondlik kord, kaasa arvatud inimeste jaotamine meesteks ja naisteks, samuti kõik sotsiaalsed hierarhiad on konstrueeritud üksnes rõhumiseks.
Rõhumise hävitamiseks ning "tõelise vabaduse" saavutamiseks tuleb nad minema pühkida, kasutades selleks väidetavalt õigustatud vägivalda, Herbert Marcuse sõnutsi "repressiivset tolerantsi". Tegemist on täiesti infantiilse teooriaga – või, nagu öeldud, viirastustega –, aga paraku on maailmas liigagi palju neid, kes on varmalt nõus uskuma, et neile on liiga tehtud. Neid võlub see teooria vastupandamatu jõuga.
Meil Eestis, siin ja täna, tähendab see kõik, et vastamisi seisavad poole sajandi jooksul välja arendatud ning peentesse terminitesse rüütatud teooria ja teiselt poolt poolstiihiline arusaam, et "kuulge, see on juba liig".
Arusaam on kaunikesti tervemõistuslik ja võrsub inimkonna miljonite aastate pikkusest kogemusest, ainult et teoreetilise baasi rajamine on algusjärgus. Teoreetikutele lihtsalt ei torganud pähe tõestada, et vesi on märg ning et ühiskonna toimimiseks on otstarbekas inimesed jagada meesteks ja naisteks.
Pole tarvidust lisada, kumb neist kahest (pseudo)teaduslikus dispuudis peale jääb, kas teooria või terve mõistus. Kindlasti teooria, sest see on ikkagi teooria, mis sest et tegelikult ideoloogia.
Ent rahvaküsitlus on teine asi. Seal võib inimene lähtuda ka oma südamehäälest, kultuurivaistust, mis on tal nii sageli aidanud otsustada, mis on õige ja mis vale. See omakorda on peapõhjus, miks Marcuse jüngrid on hetkel oma võitluse teraviku suunanud rahvaküsitluse vastu. Rahva arvamust ei tohi küsida, sest esiteks on küsimus tühine, teiseks võib rahvas arvata valesti, kolmandaks on see lõhestamine.
Kui küsitlus siiski peaks rohelise tule saama, lahvatab muidugi täiemõõduline propagandasõda. Selles sõjas ei tunta halastust ja mõlemad pooled maalivad oponendist koletise. Mis on täiesti paratamatu ja äärmiselt ebameeldiv.
Ühtegi paremat stsenaariumi pole aga samuti võtta. Pole ju lootust, et ükskõik kumb pool teataks, et "ah, olgu peale, saagu siis teie tahtmist mööda ja oleme jälle sõbrad". Kui juba on kultuurisõda, siis tulebki lahinguid lüüa, kuni vaenupooled väsivad või kuni elutegelikkus ise ära näitab, kummal õigus oli. | Lauri Vahtre: kultuurisõjad eile ja täna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ristisõdade puhul uuritakse pingsalt, mis oli nende "tegelik" põhjus (vaeste aadlike üleküllus, kaupmeeste kaukahuvid vms), unustades, et väga paljud ristisõdijad läksid sõtta just selle nimel, mis oli öeldud: Kristuse hauda vabastama või paganaid pöörama. Sest see oli neile oluline. Kui me tänapäeval aru ei saa, kuidas võiks selline asi kellelegi oluline olla, siis on see kõigest meie viga.
Filmis "1944" kinnitatakse ühe peategelase puhul rõhutatult, et ta on seal kaevikus, püssiots Venemaa poole, üksnes seetõttu, et tema perekond küüditati. Otsekui ei võinuks eesti mees tulla kaevikusse isamaa pärast, nagu see enamasti just oli. Hoopis raske on meil aru saada, kuidas võis 17. sajandi algul tuhandeid inimesi surma leida võitluses selle üle, kas armulauaveini joob vaimulik üksi või antakse Kristuse verd ka armulaualistele.
Enamasti on kultuurisõjad siiski (peaaegu) veretud, vähemalt on see nii olnud viimastel sajanditel, ja "sõda" taandub üksnes metafooriks. Termin ise pärineb Bismarcki-aegselt Saksamaalt, kui vastamisi läksid katoliiklik ja protestantlik Saksamaa (lihtsustatult öeldes Baieri ja Preisi). Eriti teravaks kujunes vaidlus tsiviilabielu ja koolikorralduse küsimustes.
Üheks kuulsaimaks kultuurisõjaks võib pidada ka Dreyfusi protsessi Prantsusmaal 19.-20. sajandi vahetusel, mille tuumaks oli antisemitism.
Teise kultuuritausta või teiste väärtushinnangutega inimene võib kõigi kultuurisõdade puhul imestada, miks nad sellise kõrvalise küsimuse üle nii leili lähevad. Mis vahet seal on, kas vaimulik üksi või ka armulaualised? Aga kaasaegsete jaoks on vahe suur, sest konkreetse vaidlusküsimuse taga seisab alati midagi suuremat.
Armualuapeekri puhul oli selleks võimas paradigmaatiline muutus – kas inimhing võib kõrgemate sfääride poole püüelda üksnes paavstile alluva usuorganisatsiooni vahendusel või on see võimalik ka n-ö isetegevuslikus korras? Dreyfusi kohtuprotsess aga testis, kas uusaja püha tõde, et "kõik on seaduse ees võrdsed" ka päriselt maksab.
Lihtne on näha, et kultuurisõja valla päästnud konflikt on iseenesest pooljuhuslik, päästikule võinuks vajutada ka miski muu. Just see asjaolu tekitabki petliku kujutelma, et tüli on tõstetud tühjast.
Nõnda on see ka käimasolevas kultuurisõjas, kus alatihti väidetakse, et abielu definitsioon ei ole asi, mille pärast närve kaotada, aga ometi kaotatakse, kusjuures suurtel kiirustel ja hulgakaupa. Põhimõtteliselt võinuks kultuurisõja käivitada ka mingi muu seik, mis on sügavama põhjusega samal määral seotud. Näiteks kas vastutulekuna geipaaridele tuleks kalendrist kustutada emadepäev või kas lasteaias tuleb lastele nokulaule laulda või mitte.
Viimane küsimus ongi tegelikult mõistusekaotust põhjustanud. Nii kirjutab Valle-Sten Maiste mingist kummalisest "literaatide, muuseumitöötajate ja hampelmannide pesakonnast", kes inimesi hämmastades tahavad "kirglikult reguleerida lasteaia seksuaalkasvatust", selle asemel et tegelda millegi tõeliselt tähtsaga, nagu näiteks kurjade kapitalistide kiusamine rõhutud töörahva huvides.
Eelnevast nähtub, kui raske on sotsialistil, isegi kui ta on kultuuritoimetaja, mõista kultuurisõja olemust. Inimestele läheb peale kõhumurede siiski ka muud korda ja kultuur pole üksnes neljahäälne koorilaul või PÖFF, vaid seegi, kui keegi püüab lasteaedadesse kirglikult sisse viia õpetust, et igast plikatirtsust võib sirguda mees, igast poisiklutist neiu. Või nagu Ivan Makarov märkis – asendada patriotism onanismiga.
"Algpõhjus on aga sügavam ja selleks on küsimus kultuurikonstantide püsimisest ülepea."
Ühesõnaga, mitmesuguste asjaolude koos- ja ristmõjul on käesoleva kultuurisõja "armulauaveiniks" saanud siiski abielu definitsioon. Vähemasti on ta seda praegu. Niisiis tasuks küsimuse tühiseks tembeldamise asemel mõelda, miks ta ei ole tühine – mis peitub selle küsimuse taga. Loomulikult mitte "meediakloaakide" soov klikke koguda, nagu arvab ekslikult Valle-Sten Maiste. See põhjus on ilmselgelt sekundaarne. Algpõhjus on aga sügavam ja selleks on küsimus kultuurikonstantide püsimisest ülepea.
Sõna "kultuurikonstant" võib ühe tõsimeelse sallija kõrvus kõlada üsna koledalt, umbes nagu "rahvuskonservatiiv" või "isamaaline kasvatus". Ta vihkab neid kõiki ja püüab kõiki hävitada. Tal on selleks omad põhjused, õieti küll viirastused, mis sunnivad arvama, et kogu ühiskondlik kord, kaasa arvatud inimeste jaotamine meesteks ja naisteks, samuti kõik sotsiaalsed hierarhiad on konstrueeritud üksnes rõhumiseks.
Rõhumise hävitamiseks ning "tõelise vabaduse" saavutamiseks tuleb nad minema pühkida, kasutades selleks väidetavalt õigustatud vägivalda, Herbert Marcuse sõnutsi "repressiivset tolerantsi". Tegemist on täiesti infantiilse teooriaga – või, nagu öeldud, viirastustega –, aga paraku on maailmas liigagi palju neid, kes on varmalt nõus uskuma, et neile on liiga tehtud. Neid võlub see teooria vastupandamatu jõuga.
Meil Eestis, siin ja täna, tähendab see kõik, et vastamisi seisavad poole sajandi jooksul välja arendatud ning peentesse terminitesse rüütatud teooria ja teiselt poolt poolstiihiline arusaam, et "kuulge, see on juba liig".
Arusaam on kaunikesti tervemõistuslik ja võrsub inimkonna miljonite aastate pikkusest kogemusest, ainult et teoreetilise baasi rajamine on algusjärgus. Teoreetikutele lihtsalt ei torganud pähe tõestada, et vesi on märg ning et ühiskonna toimimiseks on otstarbekas inimesed jagada meesteks ja naisteks.
Pole tarvidust lisada, kumb neist kahest (pseudo)teaduslikus dispuudis peale jääb, kas teooria või terve mõistus. Kindlasti teooria, sest see on ikkagi teooria, mis sest et tegelikult ideoloogia.
Ent rahvaküsitlus on teine asi. Seal võib inimene lähtuda ka oma südamehäälest, kultuurivaistust, mis on tal nii sageli aidanud otsustada, mis on õige ja mis vale. See omakorda on peapõhjus, miks Marcuse jüngrid on hetkel oma võitluse teraviku suunanud rahvaküsitluse vastu. Rahva arvamust ei tohi küsida, sest esiteks on küsimus tühine, teiseks võib rahvas arvata valesti, kolmandaks on see lõhestamine.
Kui küsitlus siiski peaks rohelise tule saama, lahvatab muidugi täiemõõduline propagandasõda. Selles sõjas ei tunta halastust ja mõlemad pooled maalivad oponendist koletise. Mis on täiesti paratamatu ja äärmiselt ebameeldiv.
Ühtegi paremat stsenaariumi pole aga samuti võtta. Pole ju lootust, et ükskõik kumb pool teataks, et "ah, olgu peale, saagu siis teie tahtmist mööda ja oleme jälle sõbrad". Kui juba on kultuurisõda, siis tulebki lahinguid lüüa, kuni vaenupooled väsivad või kuni elutegelikkus ise ära näitab, kummal õigus oli.
### Response:
Lauri Vahtre: kultuurisõjad eile ja täna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muusik kinnitas sotsiaalmeedias, et "20 L" on tema järjekorras seitsmes kauamängiv. "Album sai esialgu duubel, millel 20 rada," kirjutas ta ja lisas, et hetkel mahtuas aga albumile 12 lugu ning ülejäänud 8 pala annab ta järgmisel aastal eraldi välja. "Kes jaksaks kuulata tänapäeval duubelalbumit?"
"Sellel albumil said palju sõna erinevad kitarrid, peksin ka trummimasinat ja maadlesin erinevate bassidega, tegin mingit häält juurde," selgitas ta.
Kuula albumit "20 L": | Leslie Da Bass avaldas uue albumi "20 L" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muusik kinnitas sotsiaalmeedias, et "20 L" on tema järjekorras seitsmes kauamängiv. "Album sai esialgu duubel, millel 20 rada," kirjutas ta ja lisas, et hetkel mahtuas aga albumile 12 lugu ning ülejäänud 8 pala annab ta järgmisel aastal eraldi välja. "Kes jaksaks kuulata tänapäeval duubelalbumit?"
"Sellel albumil said palju sõna erinevad kitarrid, peksin ka trummimasinat ja maadlesin erinevate bassidega, tegin mingit häält juurde," selgitas ta.
Kuula albumit "20 L":
### Response:
Leslie Da Bass avaldas uue albumi "20 L" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Misha Panfilovi pidevalt ilmuvad uued heliteosed ei üllata kohalikke ja piiritaguseid melomaane oma headuses enam ammu. Album albumi järel on Panfilov tõestanud end multiinstrumentalisti, helilooja ja produtsendina. Ta on suutnud luua oma helimaailma, mis on ühtaegu värske ja nostalgiline. Tema avangardistlikest eksperimentidest puudub üleolek või liialdane püüdlikkus. Viimastel aastatel on härra leidnud muusikalise hingesuguluse näiteks tunnustatud USA muusiku Shawn Lee ning Detroiti iseseisva plaadifirma Funk Night Records vedajatega, kes suudavad Panfilovi metsiku loometempoga sammu pidada ning avaldavad kuulajate rõõmuks järjest uusi palasid. Kõige värskem koostöö viis Panfilovi aga hoopis filmimuusika radadele linateosele "Rain" heliriba looma. Jutuajamiseks kohtume Panfiloviga Terminali plaadipoes – see on sobiv olustik keskusteluks mehega, kes tundub muusikat hingavat ning igas mõttes sellest elavat.
Muusika pole olnud alati sinu ainus loominguline väljund. Sulle on pakkunud pinget ka kunsti teised valdkonnad. Mis sind ikkagi muusika juurde viis?
Tõepoolest algas kõik hoopis maalimisest. See meeldis mulle tohutult ning käisin lapsena mõned aastad ka kunstistuudios. Kindlasti suunas mind selles mingil määral minu kunstnikust ema. Huvi muusika vastu sai alguse väga lihtsatel ja primitiivsetel põhjustel. Nagu paljudel teistelgi teismelistel tüüpidel, tekkis soov muusikat teha, sest see tundus äge. Õppisin selgeks mõned akordid ja tundsin end mängides hästi. Tüdrukute tähelepanu oli ka tore. Olin siiski muusikast väga sisse võetud ning aja möödudes hakkasin sellesse aina tõsisemalt suhtuma.
Sinu muusikaline haridus on iseseisvalt omandatud ning peamiselt oled õppinud mängima tohutul hulgal muusikat kuulates. Mis olid sinu esialgsed mõjutused, mis sind muusikuna vormisid?
See on raske küsimus, millele on peaaegu võimatu vastata. Neid on lihtsalt nii palju. Alustades näiteks, usu või ära usu, Spice Girlsist (naerab). Olin nendest teismelisena üsna suures vaimustuses. Sellel polnud muusikaga suurt seost, kuid mind kõnetas nende eetos. Isegi nüüd, kui kuskil mõnd nende lugu kuulma juhtun, tekitab see positiivseid assotsiatsioone ja sooja nostalgiat. Kui aga tõsisematest mõjutajatest rääkida, on oma jälje jätnud kindlasti 60ndate helid, eriti biitlid, kes olid minu jaoks pöördelise mõjuga, ning minu isa, kes seda muusikat mängis. Ta alustas keskkoolis trumme mängides ning asutas 60ndate lõpus Haapsalus oma esimese bändi. Kui elad koos inimesega, kelle elu on seotud muusikaga, ei jää külge ainult helid, mida mängitakse, vaid ka innukus ja kirg selle vastu, seega sai minu "muusikatõbi" alguse isast. Ta on märkinud, et tal oli rõõm näha minu liikumist Spice Girlsi juurest Miles Daviseni.
Mainisid Siim Nestorile mõne aasta taguses intervjuus, et sinu pillimänguõpinguid tiivustas huvi avastada ja mõista, kuidas erinevad helid tekivad. Mis on sinu lemmikhelid praegu?
Armastan endiselt igasuguseid erinevaid helisid ja ka looduse hääled võivad lõputult inspireerida. Viimasel ajal meeldib mulle väga lap-steel-kitarr ehk süles mängitav kitarr, mis loob lainetavaid hawaiilikke kõlasid. Minu hinnangul on see üks parimaid instrumente, mis on kunagi loodud… Peale vibrafoni loomulikult (naerab).
Sinu muusika on eksperimentaalne – iga uue väljalaske helipildis on midagi uut ja varasemast erinevat, kuid samas on alati siiski tajutav sulle omane läbiv joon. Mis on sinu loomingut tervikuna iseloomustav visioon?
Endal on raske seda kirjeldada, pigem lasen seda teha kuulajatel. Olen seda ka enne kuulnud, et minu loomingus on ühel ajal uut ja läbivat, kuid see jätkuv joon pole otseselt taotluslik, vaid miski, mis tekib väga orgaaniliselt. Võib-olla sarnaneb see pisut maalikunstnikega, kellel on alati oma käekiri, mis on tajutav vaatamata sellele, kas tegeletakse parasjagu kubismi, minimalismi või mõne muu suunaga.
Mis eesmärkidel sa muusikat lood?
Minu jaoks on peamine oma ideed ellu viia. Kui mul tuleb pähe mõne kompositsiooni või albumi kontseptsioon, ei taha ma midagi enamat kui seda saavutada. See on parim tunne, kui oled raja või albumi valmis saanud. Sellest satub justkui sõltuvusse. Mõnikord, kui projektide vahele jääb liiga palju ruumi ja aega, tekib teatud allatulemine, aga ma proovin seda vältida ja loomingu kaudu pidevalt n-ö kõrgendatud olekus olla (naerab). See on ilmselt ka üks põhjus, miks ma nii palju muusikat teen ja välja annan.
Iga uus helikandja on ka justkui osa minu enda eluloost. Iga album on lugu minust ja minu arengust muusiku ja inimesena ning kuigi peidan end loomingus erinevate n-ö maskide taha, peegeldab minu muusika lõpuks siiski mind ennast.
Kunstnikul on tihti soov saavutada oma töö kaudu teatud surematus. Kui oluline see sinu jaoks on?
Ma proovin sellele mitte mõelda ning viibida muusikat tehes hetkes. Viimaste aastate jooksul olen õppinud nägema ja järgima kindlat visiooni sellest, milline peab olema parasjagu tegemisel oleva muusika lõplik vorm ja tulem. Visiooni leidmine ja selle poole liikumine on mind muusiku ja produtsendina palju aidanud. Varem oli minu üks põhiline probleem see, et jätsin asju pooleli. Alustasin mitmete maalimise või muusikaga seotud projektidega, kuid väsisin poolel teel ära ning tahtsin millelegi muule keskenduda. Proovin taolist tähelepanu killustatust nüüd vältida ning iga uue loo juures kohalolemine ning eesmärgi poole liikumine aitavad mul seda teha.
Ütlesid just, et oled pigem hetkes elav inimene, aga muusikuna liigud mõnes mõttes siiski minevikus. Ühed märksõnad sinu muusika puhul on tolmune ja krabisev helikeel ning nostalgia. Kasutad tihti ka instrumente ja aparatuuri minevikust. Mis sind sinna tõmbab?
Ma ise seda päris nii ei näe. Minu jaoks on see, mida loon, tänapäeva, mitte mineviku muusika. Rääkisin just hiljuti kellegagi sellest, kuidas viimased kümme aastat on olnud muusika jaoks parim aeg, parem kui ükskõik milline kuldajastu, sest ligipääs erinevatele mõjutustele on nii hea. Inimesed leiavad minevikust midagi, millest luuakse oma tõlgendus ja see on midagi hoopis uut. Mingil määral muutub minevik seeläbi olevikuks. Ma ei proovi möödunut taasluua, vaid lihtsalt sünteesida seda, mis mulle meeldib. Vaatan minevikku tagasi, sest seal on lihtsalt nii palju fantastilist pärandit, mida avastada ning millest midagi uut luua. Viimase kahekümne aasta peavoolu muusika ei paku minu jaoks isiklikult piisavalt variatsioone ega erguta kujutlusvõimet. Liialt palju analüüsitakse ja prognoositakse, mida mõni sihtrühm võiks tahta, ning selle valemi järgi siis ka toodetakse. See ei jäta ruumi spontaansusele ja siirusele, mis on minu jaoks olulised.
Enda loomingule sa millegipärast ei taha eriti tagasi vaadata. Mainisid ühes paari aasta taguses intervjuus, et oma diskograafiast suudad sa ise uuesti kuulata vaid väljalaset "Kallaste elektrooniline muusika" ja ülejäänute puhul on see võimatu. Miks see nii on või oli? Kas see on muutunud?
Jah, see on ajaga pisut muutunud küll. Suudan nüüd ka enda varasemaid asju kuulata, sest need kõlavad taas värskelt. Põhjus, miks mul on oma loomingu uuesti külastamiseks aega vaja, seisneb selles, et olen muusika loomisel justkui diktaator (naerab). Proovin loomise ja salvestamise protsessi kõiki etappe kontrollida ning iga projekti lõpuks olen üle küllastunud ja kurnatud ega suuda seda mõneks ajaks kätte võtta. Uue väljalaske puhul kuulan selle vinüülil korra läbi, asetan siis kõrvale ning liigun edasi. Aja möödudes võin mõne plaadi juurde tagasi tulla ja isegi üllatada end nende veidrate ideedega, mis mul tollal olid ning mille peale enam ei tuleks.
Tavaliselt ei möödu eriti kaua, kui märkan, et oled taas midagi uut meisterdanud ja välja andnud. Olgu selleks miski näiteks nime Dead End Boogie, Penza Penza, Hanz Mambo & His Cigarettes või Misha Panfilov Sound Combo alt. Kui sa parasjagu ise oma mitmete projektide alt midagi uut ei reliisi, oled kambas produtsendina. Oled siiski öelnud, et mulje sinust kui töönarkomaanist on pigem müüt. Mis sinu ellu muusika kõrvale veel mahub?
Lihtsalt olemine ja laisklemine. Mulle meeldib argipäevast inspiratsiooni koguda ning tavalised asjad, nagu pere ja lähedaste ning ka uute inimestega ajaveetmine, on olulised ja innustavad. Ka rändamine on tähtis. Sel aastal sattusin spontaanselt Norrat külastama. Võtsime auto, sõitsime põhja poole ning jõudsime lõpuks Norrasse. Kogesin seal kummalist kokkusattumust. Sealsed maastikud peegeldasid täpselt minu reisile eelnenud plaadi "Days As Echoes" kaanekujundust ja see oli nii veider tunne. Ma pole ebausklik inimene, kuid selliste seoste tajumisel leian vahel endast vaimse ja justkui paganliku poole.
Sinu muusika, eriti MPSC helid ja septembris ilmunud "Raini" soundtrack, on justkui loodud nii muusikasse endasse kui ka ümbritsevasse süvenemiseks ning jälgimiseks ja rahunemiseks. Need tegevused on tänapäeva tempos pigem luksus. Ka sinu tempo muusikategemisel on hoogne. Kui palju jääb selle kõrvalt aega hingerahu leidmiseks ja hoidmiseks? Kui oluline see sulle on?
See on kindlasti oluline ning ma pole veel tajunud, et selle aja leidmine oleks raske. Loodan, et see on ka tulevikus nii. Tean, et näib, justkui teeksin väga palju, ning tegelikult ju teengi, kuid samas mulle tundub, et taoline loominguline tempo on muusiku jaoks tavaline. Rääkisime sellest kunagi Vaiko Eplikuga ning arutasime, et kui oled loovisikust muusik, pead vähemalt kord aastas midagi välja andma, sest aja möödudes inimene muutub. Loovisikuna on mulle oluline enda arengut inimese ja muusikuna tabada ning sellest märgid maha jätta. Looming toob mulle nii kaost kui ka meelerahu. Kunagi ei tea ette, kuidas protsess kulgema hakkab – vahel liigub kõik sujuvalt, kuid vahel nõuab tulemus pingutust ja rabelemist, mis on ka väga normaalne. Kõik ei saagi lihtsalt tulla, või isegi kui saab, siis ma ei tea, kui huvitav ja arendav see minu jaoks oleks. Õppimine on üks loomise olulisimaid elemente ning naudin uute helide tekitamise avastamist väga.
Kuigi sinu muusikas on tabatud ka varem filmimuusika elemente, oli "Rain" sinu jaoks esimene filmile heliriba kirjutamise kogemus. Kuidas see pakkumine sinuni jõudis ja kuidas sa uuele formaadile lähenesid?
Režissöör Janno Jürgensiga viis mind kokku minu hea sõber Ahto Külvet, kes peab Tartus Psühhoteegi plaadipoodi. Kohtusime Ahtoga ning ta mainis, et teab üht režissööri, kes on oma peagi ilmuva filmi jaoks helilooja otsinguil. Film oli produktsiooni viimastes etappides ning ma ei saa kindlalt öelda, kas asjad olid päris nii, kuid jutud käisid, et soundtrack oli filmi jaoks tegelikult juba planeeritud. Nad soovisid kasutada juba olemasolevat muusikat 60ndatest ja 70ndatest, kuid polnud arvestanud tohutute litsentsitasudega, mis sellega kaasnenud oleksid. Mingil hetkel otsustati, et parem oleks leida keegi, kes ise heliriba kirjutab. Ahto teadis, et suudaksin luua taolise heliolustiku, nagu filmi jaoks sooviti, ning viis meid kokku. Saatsin Jannole mõned palad, kuid ta polnud esialgu erilises vaimustuses. Lõpuks jõudsin temani pungiliku atmosfääriga rajaga "Rain (Full Stop)". Ta selgitas, et soovib väljendada kõnealuses stseenis agressiooni, mida motiveerib hirm ehk justkui mentaliteet "parim kaitse on rünnak", ning palus, et looksin vastava helifooni. Läksin stuudiosse, rahmeldasin eri instrumentidega, isegi laulsin üle mitme aasta ning sessiooni lõpuks olin higist märg. See oli meeletu kogemus! Kui salvestuse Jannole toimetasin ning ta seda kuulas, oli see täpselt see, mida ta tahtis, ning sellest peale olime samal lainel. Üldiselt polnud heliriba tegemine minu jaoks võõras, sest filmimuusika on mind palju mõjutanud ning, nagu sa ka ise ütlesid, seda peegeldub ka minu varasemast loomingust.
Mida sa sellest kogemusest muusikuna kaasa võtsid? Kas sooviksid seda veel teha?
See oli minu jaoks esimene kord teha koostööd kellegagi, kes teostab projekti suurt visiooni visuaalselt samal ajal, kui mina teen seda muusika kaudu, olles väike osa suurest tervikust. Taolised kogemused on mulle olulised, sest võin muusikat luues vahel liialt egotsentriline olla. Tajusin, et mulle meeldib ka see, kui on keegi teine, kes suunda näitab. See oli väga meeldiv kogemus ning kindlasti jätkan selle formaadiga tulevikus. Mõned pakkumised on ka juba õhus ning hiljuti võttis minuga ühendust HBO, et kasutada ühes oma sarjas juppi albumilt "Heli maagia".
Milline muusika sinu elu heliribal joosta võiks?
Mõnes mõttes elangi heliriba sees ning see on väga rikkalik. Kõik helid mu ümber, ka muusika, mida ise loon, on osa sellest. Ka vaikus on mulle oluline ja hindan seda väga.
Sinu eelmisel aastal välja antud, mitmetes aasta albumi edetabelites figureerinud ning, nagu tuleb välja, ka välismaistele agentidele kõrva jäänud albumi pealkiri oli "Heli maagia". Milles seisneb heli maagia sinu jaoks?
Seda on jube keeruline kirjeldada, sest see maagia on nii tunnetuslik. See on justkui tabamatu hetk, kus toimub klõpsatus, tekib ühendus ning tunned end kindlalt, et said otsitule pihta. Vahel võib selle klõpsu tekkimine võtta aega nädalaid ning see võib toimuda keset ööd, kui magad. See lihtsalt juhtub. Usun, et iga loovisik tajub omal moel selle hetke ära.
Kuulajana imponeerivad mulle üldiselt privaatsed kuulamised, seega oleks minu jaoks ideaalne kuulata mõnd head kollektiivi näiteks kellegi korteris või mõnele peole järgneval öisel musitseerimisel. Nendes olemistes on alati rohkem vabadust. Ka MIMstuudio live'id meeldisid väga. Mis mulle kuulajana eriti ei istu, on staadionikontserdid, kuid ise olen kogenud suure publiku, mitte küll päris staadionitäie, ees mängides erilist eufooriat, kui ei näe publikus inimesi, vaid pigem võimsat energiat. Sellest kandub lavale teatud minnalaskmist ja positiivset hullumeelsust.
Mis suunad on sinu muusikas veel avastamata ning millistele heliekspeditsioonidele sa veel kindlasti rändama soovid minna?
Žanriliselt olen viimasel ajal vaimustunud kantrist. Pean silmas kantri alternatiivset suunda, mida kutsutakse ka psühhedeelseks kantriks, kosmiliseks folgiks või kosmiliseks ameerika muusikaks (psychedelic country, cosmic folk, cosmic American music – J.M.M.). Kes pole sellega tuttav, võiks kuulata näiteks järgmisi uue kooli kosmokantri artiste: James Matthew VII, Tim Hill, Mapache, North Americans, Rose City Band ja Jeffrey Silverstein. See on üsna veider ja värske ning ma ei taju selles klišeesid, vaid hoopis teatud orgaanilisust, mis paneb tahtma seda aina rohkem avastada ja kuulata. Järgmine Misha Panfilov Sound Combo väljalase on ilmselt paljuski sellest inspireeritud. Lisaks minu muusikat läbivale kõlale, millest enne rääkisime, saab seal olema palju akustilisi helisid, suupilli ja lap-steel -kitarri. Ka järgmisel Centre El Muusa albumil on lisaks krautrock 'i rajal jätkamisele kuulda kantri mõjutusi. See on nii värske ja elevust tekitav ning ma poleks kunagi arvanud, et kantri võiks olla minu jaoks nii inspireeriv.
Suuremas pildis on mul olnud mõnda aega ka plaan rajada oma leibel ning oleksin selle juba ette võtnud, kui COVID-19 kriis poleks peale tulnud. Praegu tajun, et järgmine aasta on selle jaoks küpsem aeg. Tahaksin ise produtseerida ja välja anda nii enda kui ka teiste artistide muusikat, mis mulle istub. Selle ettevõtmise juures on kõige keerulisem leida heliline suund, millele keskenduda. Paratamatult eeldab plaadifirma loomine ka mingite raamide tekitamist, mille kaudu inimesed oskaksid leibelit teatud muusikaga seostada. Ma pole veel žanrilisi piire kehtestanud, kuid leibelilt võiks oodata iselaadi eksperimentaalset ja ekstsentrilist, sooja ja tahumatut mid-fi -saundi.
Rain (Original Motion Picture Soundtrack) by Misha Panfilov | Misha Panfilov: mõnes mõttes elangi heliriba sees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Misha Panfilovi pidevalt ilmuvad uued heliteosed ei üllata kohalikke ja piiritaguseid melomaane oma headuses enam ammu. Album albumi järel on Panfilov tõestanud end multiinstrumentalisti, helilooja ja produtsendina. Ta on suutnud luua oma helimaailma, mis on ühtaegu värske ja nostalgiline. Tema avangardistlikest eksperimentidest puudub üleolek või liialdane püüdlikkus. Viimastel aastatel on härra leidnud muusikalise hingesuguluse näiteks tunnustatud USA muusiku Shawn Lee ning Detroiti iseseisva plaadifirma Funk Night Records vedajatega, kes suudavad Panfilovi metsiku loometempoga sammu pidada ning avaldavad kuulajate rõõmuks järjest uusi palasid. Kõige värskem koostöö viis Panfilovi aga hoopis filmimuusika radadele linateosele "Rain" heliriba looma. Jutuajamiseks kohtume Panfiloviga Terminali plaadipoes – see on sobiv olustik keskusteluks mehega, kes tundub muusikat hingavat ning igas mõttes sellest elavat.
Muusika pole olnud alati sinu ainus loominguline väljund. Sulle on pakkunud pinget ka kunsti teised valdkonnad. Mis sind ikkagi muusika juurde viis?
Tõepoolest algas kõik hoopis maalimisest. See meeldis mulle tohutult ning käisin lapsena mõned aastad ka kunstistuudios. Kindlasti suunas mind selles mingil määral minu kunstnikust ema. Huvi muusika vastu sai alguse väga lihtsatel ja primitiivsetel põhjustel. Nagu paljudel teistelgi teismelistel tüüpidel, tekkis soov muusikat teha, sest see tundus äge. Õppisin selgeks mõned akordid ja tundsin end mängides hästi. Tüdrukute tähelepanu oli ka tore. Olin siiski muusikast väga sisse võetud ning aja möödudes hakkasin sellesse aina tõsisemalt suhtuma.
Sinu muusikaline haridus on iseseisvalt omandatud ning peamiselt oled õppinud mängima tohutul hulgal muusikat kuulates. Mis olid sinu esialgsed mõjutused, mis sind muusikuna vormisid?
See on raske küsimus, millele on peaaegu võimatu vastata. Neid on lihtsalt nii palju. Alustades näiteks, usu või ära usu, Spice Girlsist (naerab). Olin nendest teismelisena üsna suures vaimustuses. Sellel polnud muusikaga suurt seost, kuid mind kõnetas nende eetos. Isegi nüüd, kui kuskil mõnd nende lugu kuulma juhtun, tekitab see positiivseid assotsiatsioone ja sooja nostalgiat. Kui aga tõsisematest mõjutajatest rääkida, on oma jälje jätnud kindlasti 60ndate helid, eriti biitlid, kes olid minu jaoks pöördelise mõjuga, ning minu isa, kes seda muusikat mängis. Ta alustas keskkoolis trumme mängides ning asutas 60ndate lõpus Haapsalus oma esimese bändi. Kui elad koos inimesega, kelle elu on seotud muusikaga, ei jää külge ainult helid, mida mängitakse, vaid ka innukus ja kirg selle vastu, seega sai minu "muusikatõbi" alguse isast. Ta on märkinud, et tal oli rõõm näha minu liikumist Spice Girlsi juurest Miles Daviseni.
Mainisid Siim Nestorile mõne aasta taguses intervjuus, et sinu pillimänguõpinguid tiivustas huvi avastada ja mõista, kuidas erinevad helid tekivad. Mis on sinu lemmikhelid praegu?
Armastan endiselt igasuguseid erinevaid helisid ja ka looduse hääled võivad lõputult inspireerida. Viimasel ajal meeldib mulle väga lap-steel-kitarr ehk süles mängitav kitarr, mis loob lainetavaid hawaiilikke kõlasid. Minu hinnangul on see üks parimaid instrumente, mis on kunagi loodud… Peale vibrafoni loomulikult (naerab).
Sinu muusika on eksperimentaalne – iga uue väljalaske helipildis on midagi uut ja varasemast erinevat, kuid samas on alati siiski tajutav sulle omane läbiv joon. Mis on sinu loomingut tervikuna iseloomustav visioon?
Endal on raske seda kirjeldada, pigem lasen seda teha kuulajatel. Olen seda ka enne kuulnud, et minu loomingus on ühel ajal uut ja läbivat, kuid see jätkuv joon pole otseselt taotluslik, vaid miski, mis tekib väga orgaaniliselt. Võib-olla sarnaneb see pisut maalikunstnikega, kellel on alati oma käekiri, mis on tajutav vaatamata sellele, kas tegeletakse parasjagu kubismi, minimalismi või mõne muu suunaga.
Mis eesmärkidel sa muusikat lood?
Minu jaoks on peamine oma ideed ellu viia. Kui mul tuleb pähe mõne kompositsiooni või albumi kontseptsioon, ei taha ma midagi enamat kui seda saavutada. See on parim tunne, kui oled raja või albumi valmis saanud. Sellest satub justkui sõltuvusse. Mõnikord, kui projektide vahele jääb liiga palju ruumi ja aega, tekib teatud allatulemine, aga ma proovin seda vältida ja loomingu kaudu pidevalt n-ö kõrgendatud olekus olla (naerab). See on ilmselt ka üks põhjus, miks ma nii palju muusikat teen ja välja annan.
Iga uus helikandja on ka justkui osa minu enda eluloost. Iga album on lugu minust ja minu arengust muusiku ja inimesena ning kuigi peidan end loomingus erinevate n-ö maskide taha, peegeldab minu muusika lõpuks siiski mind ennast.
Kunstnikul on tihti soov saavutada oma töö kaudu teatud surematus. Kui oluline see sinu jaoks on?
Ma proovin sellele mitte mõelda ning viibida muusikat tehes hetkes. Viimaste aastate jooksul olen õppinud nägema ja järgima kindlat visiooni sellest, milline peab olema parasjagu tegemisel oleva muusika lõplik vorm ja tulem. Visiooni leidmine ja selle poole liikumine on mind muusiku ja produtsendina palju aidanud. Varem oli minu üks põhiline probleem see, et jätsin asju pooleli. Alustasin mitmete maalimise või muusikaga seotud projektidega, kuid väsisin poolel teel ära ning tahtsin millelegi muule keskenduda. Proovin taolist tähelepanu killustatust nüüd vältida ning iga uue loo juures kohalolemine ning eesmärgi poole liikumine aitavad mul seda teha.
Ütlesid just, et oled pigem hetkes elav inimene, aga muusikuna liigud mõnes mõttes siiski minevikus. Ühed märksõnad sinu muusika puhul on tolmune ja krabisev helikeel ning nostalgia. Kasutad tihti ka instrumente ja aparatuuri minevikust. Mis sind sinna tõmbab?
Ma ise seda päris nii ei näe. Minu jaoks on see, mida loon, tänapäeva, mitte mineviku muusika. Rääkisin just hiljuti kellegagi sellest, kuidas viimased kümme aastat on olnud muusika jaoks parim aeg, parem kui ükskõik milline kuldajastu, sest ligipääs erinevatele mõjutustele on nii hea. Inimesed leiavad minevikust midagi, millest luuakse oma tõlgendus ja see on midagi hoopis uut. Mingil määral muutub minevik seeläbi olevikuks. Ma ei proovi möödunut taasluua, vaid lihtsalt sünteesida seda, mis mulle meeldib. Vaatan minevikku tagasi, sest seal on lihtsalt nii palju fantastilist pärandit, mida avastada ning millest midagi uut luua. Viimase kahekümne aasta peavoolu muusika ei paku minu jaoks isiklikult piisavalt variatsioone ega erguta kujutlusvõimet. Liialt palju analüüsitakse ja prognoositakse, mida mõni sihtrühm võiks tahta, ning selle valemi järgi siis ka toodetakse. See ei jäta ruumi spontaansusele ja siirusele, mis on minu jaoks olulised.
Enda loomingule sa millegipärast ei taha eriti tagasi vaadata. Mainisid ühes paari aasta taguses intervjuus, et oma diskograafiast suudad sa ise uuesti kuulata vaid väljalaset "Kallaste elektrooniline muusika" ja ülejäänute puhul on see võimatu. Miks see nii on või oli? Kas see on muutunud?
Jah, see on ajaga pisut muutunud küll. Suudan nüüd ka enda varasemaid asju kuulata, sest need kõlavad taas värskelt. Põhjus, miks mul on oma loomingu uuesti külastamiseks aega vaja, seisneb selles, et olen muusika loomisel justkui diktaator (naerab). Proovin loomise ja salvestamise protsessi kõiki etappe kontrollida ning iga projekti lõpuks olen üle küllastunud ja kurnatud ega suuda seda mõneks ajaks kätte võtta. Uue väljalaske puhul kuulan selle vinüülil korra läbi, asetan siis kõrvale ning liigun edasi. Aja möödudes võin mõne plaadi juurde tagasi tulla ja isegi üllatada end nende veidrate ideedega, mis mul tollal olid ning mille peale enam ei tuleks.
Tavaliselt ei möödu eriti kaua, kui märkan, et oled taas midagi uut meisterdanud ja välja andnud. Olgu selleks miski näiteks nime Dead End Boogie, Penza Penza, Hanz Mambo & His Cigarettes või Misha Panfilov Sound Combo alt. Kui sa parasjagu ise oma mitmete projektide alt midagi uut ei reliisi, oled kambas produtsendina. Oled siiski öelnud, et mulje sinust kui töönarkomaanist on pigem müüt. Mis sinu ellu muusika kõrvale veel mahub?
Lihtsalt olemine ja laisklemine. Mulle meeldib argipäevast inspiratsiooni koguda ning tavalised asjad, nagu pere ja lähedaste ning ka uute inimestega ajaveetmine, on olulised ja innustavad. Ka rändamine on tähtis. Sel aastal sattusin spontaanselt Norrat külastama. Võtsime auto, sõitsime põhja poole ning jõudsime lõpuks Norrasse. Kogesin seal kummalist kokkusattumust. Sealsed maastikud peegeldasid täpselt minu reisile eelnenud plaadi "Days As Echoes" kaanekujundust ja see oli nii veider tunne. Ma pole ebausklik inimene, kuid selliste seoste tajumisel leian vahel endast vaimse ja justkui paganliku poole.
Sinu muusika, eriti MPSC helid ja septembris ilmunud "Raini" soundtrack, on justkui loodud nii muusikasse endasse kui ka ümbritsevasse süvenemiseks ning jälgimiseks ja rahunemiseks. Need tegevused on tänapäeva tempos pigem luksus. Ka sinu tempo muusikategemisel on hoogne. Kui palju jääb selle kõrvalt aega hingerahu leidmiseks ja hoidmiseks? Kui oluline see sulle on?
See on kindlasti oluline ning ma pole veel tajunud, et selle aja leidmine oleks raske. Loodan, et see on ka tulevikus nii. Tean, et näib, justkui teeksin väga palju, ning tegelikult ju teengi, kuid samas mulle tundub, et taoline loominguline tempo on muusiku jaoks tavaline. Rääkisime sellest kunagi Vaiko Eplikuga ning arutasime, et kui oled loovisikust muusik, pead vähemalt kord aastas midagi välja andma, sest aja möödudes inimene muutub. Loovisikuna on mulle oluline enda arengut inimese ja muusikuna tabada ning sellest märgid maha jätta. Looming toob mulle nii kaost kui ka meelerahu. Kunagi ei tea ette, kuidas protsess kulgema hakkab – vahel liigub kõik sujuvalt, kuid vahel nõuab tulemus pingutust ja rabelemist, mis on ka väga normaalne. Kõik ei saagi lihtsalt tulla, või isegi kui saab, siis ma ei tea, kui huvitav ja arendav see minu jaoks oleks. Õppimine on üks loomise olulisimaid elemente ning naudin uute helide tekitamise avastamist väga.
Kuigi sinu muusikas on tabatud ka varem filmimuusika elemente, oli "Rain" sinu jaoks esimene filmile heliriba kirjutamise kogemus. Kuidas see pakkumine sinuni jõudis ja kuidas sa uuele formaadile lähenesid?
Režissöör Janno Jürgensiga viis mind kokku minu hea sõber Ahto Külvet, kes peab Tartus Psühhoteegi plaadipoodi. Kohtusime Ahtoga ning ta mainis, et teab üht režissööri, kes on oma peagi ilmuva filmi jaoks helilooja otsinguil. Film oli produktsiooni viimastes etappides ning ma ei saa kindlalt öelda, kas asjad olid päris nii, kuid jutud käisid, et soundtrack oli filmi jaoks tegelikult juba planeeritud. Nad soovisid kasutada juba olemasolevat muusikat 60ndatest ja 70ndatest, kuid polnud arvestanud tohutute litsentsitasudega, mis sellega kaasnenud oleksid. Mingil hetkel otsustati, et parem oleks leida keegi, kes ise heliriba kirjutab. Ahto teadis, et suudaksin luua taolise heliolustiku, nagu filmi jaoks sooviti, ning viis meid kokku. Saatsin Jannole mõned palad, kuid ta polnud esialgu erilises vaimustuses. Lõpuks jõudsin temani pungiliku atmosfääriga rajaga "Rain (Full Stop)". Ta selgitas, et soovib väljendada kõnealuses stseenis agressiooni, mida motiveerib hirm ehk justkui mentaliteet "parim kaitse on rünnak", ning palus, et looksin vastava helifooni. Läksin stuudiosse, rahmeldasin eri instrumentidega, isegi laulsin üle mitme aasta ning sessiooni lõpuks olin higist märg. See oli meeletu kogemus! Kui salvestuse Jannole toimetasin ning ta seda kuulas, oli see täpselt see, mida ta tahtis, ning sellest peale olime samal lainel. Üldiselt polnud heliriba tegemine minu jaoks võõras, sest filmimuusika on mind palju mõjutanud ning, nagu sa ka ise ütlesid, seda peegeldub ka minu varasemast loomingust.
Mida sa sellest kogemusest muusikuna kaasa võtsid? Kas sooviksid seda veel teha?
See oli minu jaoks esimene kord teha koostööd kellegagi, kes teostab projekti suurt visiooni visuaalselt samal ajal, kui mina teen seda muusika kaudu, olles väike osa suurest tervikust. Taolised kogemused on mulle olulised, sest võin muusikat luues vahel liialt egotsentriline olla. Tajusin, et mulle meeldib ka see, kui on keegi teine, kes suunda näitab. See oli väga meeldiv kogemus ning kindlasti jätkan selle formaadiga tulevikus. Mõned pakkumised on ka juba õhus ning hiljuti võttis minuga ühendust HBO, et kasutada ühes oma sarjas juppi albumilt "Heli maagia".
Milline muusika sinu elu heliribal joosta võiks?
Mõnes mõttes elangi heliriba sees ning see on väga rikkalik. Kõik helid mu ümber, ka muusika, mida ise loon, on osa sellest. Ka vaikus on mulle oluline ja hindan seda väga.
Sinu eelmisel aastal välja antud, mitmetes aasta albumi edetabelites figureerinud ning, nagu tuleb välja, ka välismaistele agentidele kõrva jäänud albumi pealkiri oli "Heli maagia". Milles seisneb heli maagia sinu jaoks?
Seda on jube keeruline kirjeldada, sest see maagia on nii tunnetuslik. See on justkui tabamatu hetk, kus toimub klõpsatus, tekib ühendus ning tunned end kindlalt, et said otsitule pihta. Vahel võib selle klõpsu tekkimine võtta aega nädalaid ning see võib toimuda keset ööd, kui magad. See lihtsalt juhtub. Usun, et iga loovisik tajub omal moel selle hetke ära.
Kuulajana imponeerivad mulle üldiselt privaatsed kuulamised, seega oleks minu jaoks ideaalne kuulata mõnd head kollektiivi näiteks kellegi korteris või mõnele peole järgneval öisel musitseerimisel. Nendes olemistes on alati rohkem vabadust. Ka MIMstuudio live'id meeldisid väga. Mis mulle kuulajana eriti ei istu, on staadionikontserdid, kuid ise olen kogenud suure publiku, mitte küll päris staadionitäie, ees mängides erilist eufooriat, kui ei näe publikus inimesi, vaid pigem võimsat energiat. Sellest kandub lavale teatud minnalaskmist ja positiivset hullumeelsust.
Mis suunad on sinu muusikas veel avastamata ning millistele heliekspeditsioonidele sa veel kindlasti rändama soovid minna?
Žanriliselt olen viimasel ajal vaimustunud kantrist. Pean silmas kantri alternatiivset suunda, mida kutsutakse ka psühhedeelseks kantriks, kosmiliseks folgiks või kosmiliseks ameerika muusikaks (psychedelic country, cosmic folk, cosmic American music – J.M.M.). Kes pole sellega tuttav, võiks kuulata näiteks järgmisi uue kooli kosmokantri artiste: James Matthew VII, Tim Hill, Mapache, North Americans, Rose City Band ja Jeffrey Silverstein. See on üsna veider ja värske ning ma ei taju selles klišeesid, vaid hoopis teatud orgaanilisust, mis paneb tahtma seda aina rohkem avastada ja kuulata. Järgmine Misha Panfilov Sound Combo väljalase on ilmselt paljuski sellest inspireeritud. Lisaks minu muusikat läbivale kõlale, millest enne rääkisime, saab seal olema palju akustilisi helisid, suupilli ja lap-steel -kitarri. Ka järgmisel Centre El Muusa albumil on lisaks krautrock 'i rajal jätkamisele kuulda kantri mõjutusi. See on nii värske ja elevust tekitav ning ma poleks kunagi arvanud, et kantri võiks olla minu jaoks nii inspireeriv.
Suuremas pildis on mul olnud mõnda aega ka plaan rajada oma leibel ning oleksin selle juba ette võtnud, kui COVID-19 kriis poleks peale tulnud. Praegu tajun, et järgmine aasta on selle jaoks küpsem aeg. Tahaksin ise produtseerida ja välja anda nii enda kui ka teiste artistide muusikat, mis mulle istub. Selle ettevõtmise juures on kõige keerulisem leida heliline suund, millele keskenduda. Paratamatult eeldab plaadifirma loomine ka mingite raamide tekitamist, mille kaudu inimesed oskaksid leibelit teatud muusikaga seostada. Ma pole veel žanrilisi piire kehtestanud, kuid leibelilt võiks oodata iselaadi eksperimentaalset ja ekstsentrilist, sooja ja tahumatut mid-fi -saundi.
Rain (Original Motion Picture Soundtrack) by Misha Panfilov
### Response:
Misha Panfilov: mõnes mõttes elangi heliriba sees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR.ee näitab pressikonverentsi otseülekandes. | Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Ratas, Epler, Reinsalu, Kiik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR.ee näitab pressikonverentsi otseülekandes.
### Response:
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Ratas, Epler, Reinsalu, Kiik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rühm teadlasi eesotsas Tom Freemaniga analüüsis 80 000 tänaval müüdava kanepi proovi, mis koguti 50 aasta jooksul USA-st, Suurbritanniast, Hollandist, Prantsusmaalt, Taanist, Itaaliast ja Uus-Meremaalt.
Täpsemalt uurisid teadlased, kuidas on erinevat tüüpi kanepis muutunud THC ja CBD sisaldus. Uuringust selgus, et taimses kanepis on THC kontsentratsioon kasvanud 1970. aastast kuni 2017. aastani 14 protsenti.
Autorid peavad peamiseks põhjuseks tugevamate kanepisortide, nagu sinsemilla, turuosa suurenemist võrreldes traditsioonilise seemneid sisaldava taimse kanepiga, milles on vähem THC-d.
THC-l on psühhotroopne mõju. Eesti seaduste kohaselt kuulub THC narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. CBD-kanepil psühhotroopset mõju pole ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja see Eestis ei kuulu.
Uuringurühm on varem tõestanud, et kõrgema THC kontsentratsiooniga kanepi pidev tarvitamine suurendab sõltuvuse ja psühhootiliste häirete riske. Uuringu juhtivautor Tom Freeman lausus pressiteate vahendusel, et kanepi tugevuse suurenemise tõttu vajab kanepitarvitamise tõttu ravi üha rohkem inimesi.
Teadlased märkasid THC sisalduse kasvu ka hašišis ehk kanepivaigus, kus suurenes see aastatel 1975–2017 lausa 24 protsenti.
Uuringu kaasautor Sam Craft ütles pressiteate vahendusel, et kanepivaiku ehk hašišit peetakse sageli ohutumaks, kuid uuringus leitu näitab, et nüüd on see tugevam kui taimne kanep. CBD sisalduse muutumisest teadlased tõendeid ei leidnud.
Kanep on maailmas enim kasutatav keelatud uimasti. Hiljuti legaliseeriti kanep Kanadas, Uruguais ja mitmetes USA osariikides.
Autorid kirjutavad uuringu tulemustest ajakirjas Addiction. | Uuring: kanep on 50 aasta jooksul oluliselt kangemaks muutunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rühm teadlasi eesotsas Tom Freemaniga analüüsis 80 000 tänaval müüdava kanepi proovi, mis koguti 50 aasta jooksul USA-st, Suurbritanniast, Hollandist, Prantsusmaalt, Taanist, Itaaliast ja Uus-Meremaalt.
Täpsemalt uurisid teadlased, kuidas on erinevat tüüpi kanepis muutunud THC ja CBD sisaldus. Uuringust selgus, et taimses kanepis on THC kontsentratsioon kasvanud 1970. aastast kuni 2017. aastani 14 protsenti.
Autorid peavad peamiseks põhjuseks tugevamate kanepisortide, nagu sinsemilla, turuosa suurenemist võrreldes traditsioonilise seemneid sisaldava taimse kanepiga, milles on vähem THC-d.
THC-l on psühhotroopne mõju. Eesti seaduste kohaselt kuulub THC narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. CBD-kanepil psühhotroopset mõju pole ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja see Eestis ei kuulu.
Uuringurühm on varem tõestanud, et kõrgema THC kontsentratsiooniga kanepi pidev tarvitamine suurendab sõltuvuse ja psühhootiliste häirete riske. Uuringu juhtivautor Tom Freeman lausus pressiteate vahendusel, et kanepi tugevuse suurenemise tõttu vajab kanepitarvitamise tõttu ravi üha rohkem inimesi.
Teadlased märkasid THC sisalduse kasvu ka hašišis ehk kanepivaigus, kus suurenes see aastatel 1975–2017 lausa 24 protsenti.
Uuringu kaasautor Sam Craft ütles pressiteate vahendusel, et kanepivaiku ehk hašišit peetakse sageli ohutumaks, kuid uuringus leitu näitab, et nüüd on see tugevam kui taimne kanep. CBD sisalduse muutumisest teadlased tõendeid ei leidnud.
Kanep on maailmas enim kasutatav keelatud uimasti. Hiljuti legaliseeriti kanep Kanadas, Uruguais ja mitmetes USA osariikides.
Autorid kirjutavad uuringu tulemustest ajakirjas Addiction.
### Response:
Uuring: kanep on 50 aasta jooksul oluliselt kangemaks muutunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuna Maardu Linnameeskond leppis samal ajal kodus 2:2 viiki Tartu Tammeka U-21-ga, tähendab see ühtlasi, et Vaprus kindlustas voor enne hooaja lõppu uueks hooajaks tõusu Premium liigasse. Maardut edestatakse viimase vooru omavahelise kohtumise eel nelja punktiga, kirjutab Soccernet.ee.
Vaprus peab seejuures tänama 16-aastast Tartu Tammeka U-21 varumeest Henri Hurta, kes lõi Maardus viigivärava neljandal üleminutil. Tammeka oli selleks ajaks juba üle kümne minuti vähemuses mänginud, sest 79. minutil eemaldati teise kollase kaardi järel Karl Läänelaid. Seejuures tegi varumeestepingilt mängu pääsenud Hurt täna esiliigas debüüdi.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Tammeka duubli üleminutite tabamus aitas Vapruse meistriliigasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuna Maardu Linnameeskond leppis samal ajal kodus 2:2 viiki Tartu Tammeka U-21-ga, tähendab see ühtlasi, et Vaprus kindlustas voor enne hooaja lõppu uueks hooajaks tõusu Premium liigasse. Maardut edestatakse viimase vooru omavahelise kohtumise eel nelja punktiga, kirjutab Soccernet.ee.
Vaprus peab seejuures tänama 16-aastast Tartu Tammeka U-21 varumeest Henri Hurta, kes lõi Maardus viigivärava neljandal üleminutil. Tammeka oli selleks ajaks juba üle kümne minuti vähemuses mänginud, sest 79. minutil eemaldati teise kollase kaardi järel Karl Läänelaid. Seejuures tegi varumeestepingilt mängu pääsenud Hurt täna esiliigas debüüdi.
Loe rohkem Soccernet.ee-st.
### Response:
Tammeka duubli üleminutite tabamus aitas Vapruse meistriliigasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Cooke'i sõnul ei ole koroonavaktsiinide menetlemist teostatud ohutuse arvelt ja turule tulevad vaktsiinid peavad täitma kõik tavapärased ohutusnõuded.
"Ohutusnõuded neile vaktsiinidele on samad kui ükskõik millisele vaktsiinile," lausus Cooke.
"EMA ei saa soovitada (vaktsiini) Euroopa elanikele enne, kui on näinud kõiki andmeid ja teinud kindlaks, et vaktsiin tõepoolest teeb seda, mida pakendis öeldakse," lisas ta.
Cooke'i sõnul on amet seni nähtud tõendite põhjal optimistlik.
EMA juht märkis, et jõuludeks võib heakskiidu saada rohkem kui üks vaktsiin, kui see on "turvaline, kvaliteetne ja tõhus".
Kolme peakandidaadi arendajad on ravimifirma Astra Zeneca ja Oxfordi ülikool, ravimifirma Pfizer ja biotehnoloogiaettevõte BioNTech ning ravimifirma Moderna. | Esimesed koroonavaktsiinid võivad Euroopas heakskiidu saada enne jõule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Cooke'i sõnul ei ole koroonavaktsiinide menetlemist teostatud ohutuse arvelt ja turule tulevad vaktsiinid peavad täitma kõik tavapärased ohutusnõuded.
"Ohutusnõuded neile vaktsiinidele on samad kui ükskõik millisele vaktsiinile," lausus Cooke.
"EMA ei saa soovitada (vaktsiini) Euroopa elanikele enne, kui on näinud kõiki andmeid ja teinud kindlaks, et vaktsiin tõepoolest teeb seda, mida pakendis öeldakse," lisas ta.
Cooke'i sõnul on amet seni nähtud tõendite põhjal optimistlik.
EMA juht märkis, et jõuludeks võib heakskiidu saada rohkem kui üks vaktsiin, kui see on "turvaline, kvaliteetne ja tõhus".
Kolme peakandidaadi arendajad on ravimifirma Astra Zeneca ja Oxfordi ülikool, ravimifirma Pfizer ja biotehnoloogiaettevõte BioNTech ning ravimifirma Moderna.
### Response:
Esimesed koroonavaktsiinid võivad Euroopas heakskiidu saada enne jõule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Postimehe küsimusele, miks Popov senisel meditsiinijuhi kohal ei jätka, vastas Lanno: "Arkadi Popov kandideeris Lääne-Tallinna keskhaigla juhiks. Ühelt poolt tuli see mulle üllatusena. Samas, olles keskastme juht regionaalhaiglas, on see väga loogiline samm tema arengus. Soovin talle palju edu ja jõudu uues ametis ja aitan igati talle kaasa. Meie suhted Arkadi Popoviga olid väga head, superhead."
Lanno vihjab, et uue töö kõrvalt senises ametis jätkamisel sai Popovile takistuseks Lääne-Tallinna keskhaigla nõukogu vastuseis. Tema sõnul pöördus terviseamet Lääne-Tallinna keskhaigla nõukogu poole sooviga näha Arkadi Popovi endiselt meditsiinistaabi juhina jätkamas. "Samas tekkis meil ka endal arusaam, et kui inimene asub uude ametisse, siis ei pruugi meie soov täituda," rääkis Lanno.
Seepärast alustas terviseamet nende inimeste kaardistamist, kes võiksid Popovi töö üle võtta. "Valik Urmas Sule kasuks langes seetõttu, et ta on haiglate liidu juht ja kõik Eesti haiglad on temaga regulaarselt kontaktis," põhjendas Lanno. | Terviseameti juht: tahtsime Popovi haiglaga jagada, aga nõukogu oli vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Postimehe küsimusele, miks Popov senisel meditsiinijuhi kohal ei jätka, vastas Lanno: "Arkadi Popov kandideeris Lääne-Tallinna keskhaigla juhiks. Ühelt poolt tuli see mulle üllatusena. Samas, olles keskastme juht regionaalhaiglas, on see väga loogiline samm tema arengus. Soovin talle palju edu ja jõudu uues ametis ja aitan igati talle kaasa. Meie suhted Arkadi Popoviga olid väga head, superhead."
Lanno vihjab, et uue töö kõrvalt senises ametis jätkamisel sai Popovile takistuseks Lääne-Tallinna keskhaigla nõukogu vastuseis. Tema sõnul pöördus terviseamet Lääne-Tallinna keskhaigla nõukogu poole sooviga näha Arkadi Popovi endiselt meditsiinistaabi juhina jätkamas. "Samas tekkis meil ka endal arusaam, et kui inimene asub uude ametisse, siis ei pruugi meie soov täituda," rääkis Lanno.
Seepärast alustas terviseamet nende inimeste kaardistamist, kes võiksid Popovi töö üle võtta. "Valik Urmas Sule kasuks langes seetõttu, et ta on haiglate liidu juht ja kõik Eesti haiglad on temaga regulaarselt kontaktis," põhjendas Lanno.
### Response:
Terviseameti juht: tahtsime Popovi haiglaga jagada, aga nõukogu oli vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahandusministeeriumi Euroopa territoriaalse koostöö talituse nõunik Helena Musthallik ütles ERR-ile, et esitatavates projektides planeeritud tegevustel peab olema piiriülene mõju, mida on kõige lihtsam selgitada keskkonnategevuste näitel.
"Kui näiteks rajada mõlemale poole Peipsi järve reoveepuhastid, siis on piiriülene mõju ilmne," selgitas Musthallik. Ta lisas, et nii Eesti kui ka Vene partneritel peab olema ühine probleem, mida soovitakse koostöös lahendada.
Musthallik täpsustas, et programmeerimiskomitee kiitis septembris heaks seitse võimalikku Eesti-Vene programmi tegevussuunda, millega projektid peavad sobima.
Nendeks on näiteks säästva veemajanduse edendamine, ringmajandusele ülemineku soodustamine, teaduspotentsiaali ja innovaatilisuse ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu suurendamine. Lisaks on tegevussuunaks ka kultuuri ja turismi rolli suurendamine majandusarengus, sotsiaalses kaasatuses ja sotsiaalses innovatsioonis.
"Seda ei oskagi ette ennustada, millised need projektid tulevad. Oleme äraootaval seisukohal," ütles Musthallik.
Maksimaalne toetussumma saab olla kuni seitse miljonit eurot, selgitas Musthallik. Ta lisas, et minimaalne summa, mida saab kasutada infrastruktuuri omandamiseks, ehitamiseks või ajakohastamiseks, on 2,5 miljonit eurot.
Lisaks peab projektis osalema vähemalt kaks partnerit, kellest üks on Eestist ja teine Venemaalt, projekt peab olema jätkusuutlik ning maa- või taristuobjekt peab olema avalikus omandis.
Eelnevalt on programmiga toetatud näiteks väikesadamate ehitust Peipsi järve ja Emajõe ääres, reoveetaristu ehitust ja rekonstrueerimist Pihkva oblastis, promenaadide ehitust ning kindluste rekonstrueerimist Narvas ja Ivangorodis, tee-ehitust Setomaal ja Pihkva oblastis ning Narva ja Ivangorodi piiripunktide rekonstrueerimist. | Rahandusministeerium ootab Eesti-Vene ühiste taristuprojektide ideid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahandusministeeriumi Euroopa territoriaalse koostöö talituse nõunik Helena Musthallik ütles ERR-ile, et esitatavates projektides planeeritud tegevustel peab olema piiriülene mõju, mida on kõige lihtsam selgitada keskkonnategevuste näitel.
"Kui näiteks rajada mõlemale poole Peipsi järve reoveepuhastid, siis on piiriülene mõju ilmne," selgitas Musthallik. Ta lisas, et nii Eesti kui ka Vene partneritel peab olema ühine probleem, mida soovitakse koostöös lahendada.
Musthallik täpsustas, et programmeerimiskomitee kiitis septembris heaks seitse võimalikku Eesti-Vene programmi tegevussuunda, millega projektid peavad sobima.
Nendeks on näiteks säästva veemajanduse edendamine, ringmajandusele ülemineku soodustamine, teaduspotentsiaali ja innovaatilisuse ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu suurendamine. Lisaks on tegevussuunaks ka kultuuri ja turismi rolli suurendamine majandusarengus, sotsiaalses kaasatuses ja sotsiaalses innovatsioonis.
"Seda ei oskagi ette ennustada, millised need projektid tulevad. Oleme äraootaval seisukohal," ütles Musthallik.
Maksimaalne toetussumma saab olla kuni seitse miljonit eurot, selgitas Musthallik. Ta lisas, et minimaalne summa, mida saab kasutada infrastruktuuri omandamiseks, ehitamiseks või ajakohastamiseks, on 2,5 miljonit eurot.
Lisaks peab projektis osalema vähemalt kaks partnerit, kellest üks on Eestist ja teine Venemaalt, projekt peab olema jätkusuutlik ning maa- või taristuobjekt peab olema avalikus omandis.
Eelnevalt on programmiga toetatud näiteks väikesadamate ehitust Peipsi järve ja Emajõe ääres, reoveetaristu ehitust ja rekonstrueerimist Pihkva oblastis, promenaadide ehitust ning kindluste rekonstrueerimist Narvas ja Ivangorodis, tee-ehitust Setomaal ja Pihkva oblastis ning Narva ja Ivangorodi piiripunktide rekonstrueerimist.
### Response:
Rahandusministeerium ootab Eesti-Vene ühiste taristuprojektide ideid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Plaan on endiselt olemas ning teemaga on edasi liigutud. Kinnistu kuulub täna siseministeeriumile ning praegu teeme koostöös ministeeriumiga ettevalmistusi arhitektuurivõistluse väljakuulutamise osas," ütles RKAS-i kommunikatsioonijuht Mariliis Sepper ERR-ile.
Sepperi sõnul ei ole veel teada, millal täpselt arhitektuurivõistlus välja kuulutatakse, kuid pigem jääb selle korraldamine järgmise poole aasta sisse.
2018. aasta alguses teatas siseministeerium, et praegune hoone on ministeeriumile jäänud liiga suureks ning ühtlasi ei vasta see tänapäevastele turvanõuetele, samuti on vanalinnas raske leida parkimiskohti.
Toona anti arhitektuurkonkursile küll roheline tuli, kuid hoone ehitamiseks raha ei määratud. 2018. aasta teises pooles andis ministeerium teada, et ümberkolimise plaanid pandi pausile, kuna uue hoone ehitamine pole esmatähtis.
Ministeeriumile kuuluv krunt asub Põhja-Tallinnas aadressil Vesilennuki tänav 9, mis on vahetult Lennusadama kõrval. Krundi vahetus läheduses asub ka 2018. aastal valminud Euroopa Liidu IT-agentuuri eu-LISA peakontor. | Siseministeerium pole loobunud plaanist Lennusadama kõrvale kolida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Plaan on endiselt olemas ning teemaga on edasi liigutud. Kinnistu kuulub täna siseministeeriumile ning praegu teeme koostöös ministeeriumiga ettevalmistusi arhitektuurivõistluse väljakuulutamise osas," ütles RKAS-i kommunikatsioonijuht Mariliis Sepper ERR-ile.
Sepperi sõnul ei ole veel teada, millal täpselt arhitektuurivõistlus välja kuulutatakse, kuid pigem jääb selle korraldamine järgmise poole aasta sisse.
2018. aasta alguses teatas siseministeerium, et praegune hoone on ministeeriumile jäänud liiga suureks ning ühtlasi ei vasta see tänapäevastele turvanõuetele, samuti on vanalinnas raske leida parkimiskohti.
Toona anti arhitektuurkonkursile küll roheline tuli, kuid hoone ehitamiseks raha ei määratud. 2018. aasta teises pooles andis ministeerium teada, et ümberkolimise plaanid pandi pausile, kuna uue hoone ehitamine pole esmatähtis.
Ministeeriumile kuuluv krunt asub Põhja-Tallinnas aadressil Vesilennuki tänav 9, mis on vahetult Lennusadama kõrval. Krundi vahetus läheduses asub ka 2018. aastal valminud Euroopa Liidu IT-agentuuri eu-LISA peakontor.
### Response:
Siseministeerium pole loobunud plaanist Lennusadama kõrvale kolida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Iganädalased parkimisandmed on hea liikuvuse ja ka äritegevuse, nagu teenindus ja meelelahutus, indikaator," ütles EuroPark Estonia tegevjuht Karol Kovanen ERR-ile.
Kovanen selgitas, et parkimine ei ole kliendile teenus omaette, kuna keegi ei tule parkima parkimise pärast, vaid pargib oma sõiduki, et mõnda muud teenust tarbida. See tähendab ka seda, et parkimine on väga asukohapõhine teenus.
"Parkla kasutatavus sõltub sellest, mis tüüpi teenused või asutused on vahetult parkla läheduses ja mis üritused toimuvad. Inimene ei tule parklasse, vaid kusagile, kuhu tal tulla vaja on ja pargib lähimasse parklasse. Seetõttu on parklatel väga erinevad iseloomud ja täituvus sõltub otseselt sellest, mis ümberringi toimub," rääkis EuroParki juht.
"Kui büroohoonest lähevad inimesed kodukontorisse ja teenindussaal suletakse, siis jääb parkla tühjaks. Kui Alexela kontserdimajas üritust ei toimu, siis parkla on tühi. Kui kõrval kinnistul ehitatakse, on parklas palju ehitajate autosid," tõi ta näiteid. "Kuna vanalinnas on paljud ärid ja tegevused suletud, siis on see kohe nähtav ka parkimise statistikas."
Seetõttu saab järeldusi teha ka ümbruskonna muude ettevõtete käekäigu kohta, leidis Kovanen: "Kui parklad on tühjad, siis ilmselt kiratsevad samas ulatuses ka ümbruse teenindusasutused."
Eriolukorra ajal tuli järsk kukkumine
EuroParki lühiajalise parkimise iganädalasest statistikast on näha, et kui enne koroonakriisi oli ettevõtte parklates üle 45 000 parkimiskorra nädalas, siis pärast 12. märtsi, kui valitsus eriolukorra kehtestas, kukkus parkimiste arv nädalas isegi alla kümne tuhande. Mõnel nädalal oli parkimiste arv 30 000 korra võrra väiksem kui eelmisel aastal samal ajal.
Lühiajalise parkimise muutumine 2020. ja 2019. aastal EuroParki parklates. Autor/allikas: EuroPark
Eriolukorra lõppedes parkimiste arv taastus, kuid kukkus uuesti oktoobri alguses, 41. nädalal, kui Eestis hakkas taas kiiremini kasvama koroonaviirusega nakatumine.
Kovaneni sõnul on ka lühiajalise parkimise keskmine kestvus pisut lühenenud. "Võib arvata, et põhjuseks on ära jäänud üle kahe tunni kestvad üritused ja kogunemised. Ilmselt üritavad inimesed ka oma asjad kiiremini ära ajada, väldivad pikki koosolekuid," arutles ta.
EuroPark opereerib Tallinnas rohkem kui 200 avalikku tasulist parklat kokku umbes 24 000 parkimiskohaga. Iganädalaselt pargitakse ettevõtte parklates lühiajaliselt keskmiselt 40 000 korda ja aastas üle 2 miljoni korra. Sellele lisanduvad üle 6000 igapäevaselt parkiva lepingulise kliendi.
"Kuna meil on lai parklavõrgustik ja kohti oluliselt rohkem kui linna tänavatel, annab meie parkimisstatistika hea ülevaate inimeste liikuvusest," rõhutas Kovanen.
Ta tunnistas, et kuna parklate kulud – maa rent, tööjõud, kommunaalkulud – on fikseeritud, siis langenud tulud äralangemine on ka neile raskusi tekitanud.
"Meie tegevuse kulustruktuur on üles ehitatud tavaolude tulubaasile. Selge, et kui tulud langevad alla kriitilise piiri, oleme raskustes. Samas poleks hetkel vastutustundlik teha kampaaniaid, mis inimesi ohtralt ringi liikuma kutsuks," märkis Kovanen. "Oleme otsustanud omalt poolt pigem kaasa aidata ja äriliselt kohaneda." | Koroonakriis kajastub ka Tallinna parkimises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Iganädalased parkimisandmed on hea liikuvuse ja ka äritegevuse, nagu teenindus ja meelelahutus, indikaator," ütles EuroPark Estonia tegevjuht Karol Kovanen ERR-ile.
Kovanen selgitas, et parkimine ei ole kliendile teenus omaette, kuna keegi ei tule parkima parkimise pärast, vaid pargib oma sõiduki, et mõnda muud teenust tarbida. See tähendab ka seda, et parkimine on väga asukohapõhine teenus.
"Parkla kasutatavus sõltub sellest, mis tüüpi teenused või asutused on vahetult parkla läheduses ja mis üritused toimuvad. Inimene ei tule parklasse, vaid kusagile, kuhu tal tulla vaja on ja pargib lähimasse parklasse. Seetõttu on parklatel väga erinevad iseloomud ja täituvus sõltub otseselt sellest, mis ümberringi toimub," rääkis EuroParki juht.
"Kui büroohoonest lähevad inimesed kodukontorisse ja teenindussaal suletakse, siis jääb parkla tühjaks. Kui Alexela kontserdimajas üritust ei toimu, siis parkla on tühi. Kui kõrval kinnistul ehitatakse, on parklas palju ehitajate autosid," tõi ta näiteid. "Kuna vanalinnas on paljud ärid ja tegevused suletud, siis on see kohe nähtav ka parkimise statistikas."
Seetõttu saab järeldusi teha ka ümbruskonna muude ettevõtete käekäigu kohta, leidis Kovanen: "Kui parklad on tühjad, siis ilmselt kiratsevad samas ulatuses ka ümbruse teenindusasutused."
Eriolukorra ajal tuli järsk kukkumine
EuroParki lühiajalise parkimise iganädalasest statistikast on näha, et kui enne koroonakriisi oli ettevõtte parklates üle 45 000 parkimiskorra nädalas, siis pärast 12. märtsi, kui valitsus eriolukorra kehtestas, kukkus parkimiste arv nädalas isegi alla kümne tuhande. Mõnel nädalal oli parkimiste arv 30 000 korra võrra väiksem kui eelmisel aastal samal ajal.
Lühiajalise parkimise muutumine 2020. ja 2019. aastal EuroParki parklates. Autor/allikas: EuroPark
Eriolukorra lõppedes parkimiste arv taastus, kuid kukkus uuesti oktoobri alguses, 41. nädalal, kui Eestis hakkas taas kiiremini kasvama koroonaviirusega nakatumine.
Kovaneni sõnul on ka lühiajalise parkimise keskmine kestvus pisut lühenenud. "Võib arvata, et põhjuseks on ära jäänud üle kahe tunni kestvad üritused ja kogunemised. Ilmselt üritavad inimesed ka oma asjad kiiremini ära ajada, väldivad pikki koosolekuid," arutles ta.
EuroPark opereerib Tallinnas rohkem kui 200 avalikku tasulist parklat kokku umbes 24 000 parkimiskohaga. Iganädalaselt pargitakse ettevõtte parklates lühiajaliselt keskmiselt 40 000 korda ja aastas üle 2 miljoni korra. Sellele lisanduvad üle 6000 igapäevaselt parkiva lepingulise kliendi.
"Kuna meil on lai parklavõrgustik ja kohti oluliselt rohkem kui linna tänavatel, annab meie parkimisstatistika hea ülevaate inimeste liikuvusest," rõhutas Kovanen.
Ta tunnistas, et kuna parklate kulud – maa rent, tööjõud, kommunaalkulud – on fikseeritud, siis langenud tulud äralangemine on ka neile raskusi tekitanud.
"Meie tegevuse kulustruktuur on üles ehitatud tavaolude tulubaasile. Selge, et kui tulud langevad alla kriitilise piiri, oleme raskustes. Samas poleks hetkel vastutustundlik teha kampaaniaid, mis inimesi ohtralt ringi liikuma kutsuks," märkis Kovanen. "Oleme otsustanud omalt poolt pigem kaasa aidata ja äriliselt kohaneda."
### Response:
Koroonakriis kajastub ka Tallinna parkimises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | New Yorgis kerkis toornafta jaanuaritehingute hind 80 senti 45,71 dollarini barrelist.
Londonis tõusis Põhjamere brendi jaanuaritehingute hind 75 senti 48,61 dollarini barrelist. | Nafta hinnad maailmaturul jätkasid kasvutrendi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
New Yorgis kerkis toornafta jaanuaritehingute hind 80 senti 45,71 dollarini barrelist.
Londonis tõusis Põhjamere brendi jaanuaritehingute hind 75 senti 48,61 dollarini barrelist.
### Response:
Nafta hinnad maailmaturul jätkasid kasvutrendi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mul on suur au teatada, et kindral Michael T. Flynnile on täielikult armu antud," kirjutas Trump Twitteris, soovides endisele riikliku julgeoleku nõunikule "tõeliselt fantastilist Tänupüha!".
Flynn tunnistas end 2017. aastal süüdi FBI-le oma Venemaa kontaktide kohta valetamises. Trump vallandas Flynni vaid 22 päeva pärast ametisseasumist.
President on alati väitnud, et juurdlus oli poliitiline nõiajaht ja endine armeekindral ning kaitseluureagentuuri (DIA) juht Flynn on "hea mees".
Tänavu mais loobus justiitsministeerium kohtuasjast Flynni vastu.
Trump, kes pidi valimistel alla vanduma demokraat Joe Bidenile, lahkub ametist 20. jaanuaril. Axios ja New York Times kirjutasid viitega anonüümsetele allikatele, et Flynn on üks mitmest inimesest, kellele Trump ametiaja viimastel päevadel armu plaanib anda.
Flynn tunnistas end 2018. aasta detsembris süüdi valetamises FBI-le küsimuses, kas ta arutas üleminekuperioodil Venemaa tollase suursaadikuga sanktsiooniteemat. Tänavu avalikuks tehtud dokumentidest selgus aga, et FBI kõrged ametnikud arutasid 2017. aasta alguses, kuidas Flynnile nii läheneda, et talle saaks valetamist inkrimineerida ja tegelikult nad teda mingis koostöös Venemaaga ei kahtlustanud.
Flynn tegi hiljem koostööd eriprokurör Robert Muelleri juhitava juurdlusega võimalikust kokkumängust Venemaa ja Trumpi kampaaniameeskonna vahel.
Flynni kontaktid Venemaa suursaadikuga olid Muelleri uurimise keskpunktiks.
Eriprokuröri juurdlus Venemaa ja Trumpi meeskonna kokkumängu ei tuvastanud. | Trump andis armu oma endisele nõunikule Michael Flynnile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mul on suur au teatada, et kindral Michael T. Flynnile on täielikult armu antud," kirjutas Trump Twitteris, soovides endisele riikliku julgeoleku nõunikule "tõeliselt fantastilist Tänupüha!".
Flynn tunnistas end 2017. aastal süüdi FBI-le oma Venemaa kontaktide kohta valetamises. Trump vallandas Flynni vaid 22 päeva pärast ametisseasumist.
President on alati väitnud, et juurdlus oli poliitiline nõiajaht ja endine armeekindral ning kaitseluureagentuuri (DIA) juht Flynn on "hea mees".
Tänavu mais loobus justiitsministeerium kohtuasjast Flynni vastu.
Trump, kes pidi valimistel alla vanduma demokraat Joe Bidenile, lahkub ametist 20. jaanuaril. Axios ja New York Times kirjutasid viitega anonüümsetele allikatele, et Flynn on üks mitmest inimesest, kellele Trump ametiaja viimastel päevadel armu plaanib anda.
Flynn tunnistas end 2018. aasta detsembris süüdi valetamises FBI-le küsimuses, kas ta arutas üleminekuperioodil Venemaa tollase suursaadikuga sanktsiooniteemat. Tänavu avalikuks tehtud dokumentidest selgus aga, et FBI kõrged ametnikud arutasid 2017. aasta alguses, kuidas Flynnile nii läheneda, et talle saaks valetamist inkrimineerida ja tegelikult nad teda mingis koostöös Venemaaga ei kahtlustanud.
Flynn tegi hiljem koostööd eriprokurör Robert Muelleri juhitava juurdlusega võimalikust kokkumängust Venemaa ja Trumpi kampaaniameeskonna vahel.
Flynni kontaktid Venemaa suursaadikuga olid Muelleri uurimise keskpunktiks.
Eriprokuröri juurdlus Venemaa ja Trumpi meeskonna kokkumängu ei tuvastanud.
### Response:
Trump andis armu oma endisele nõunikule Michael Flynnile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 29-aastase Dennise ja võistkonna leping pidi kehtima veel ka järgmisel aastal, aga Bahrain Merida otsustas kontrahti peatada juba tänavu 13. septembril. Tiimi teatel on Dennis otsuse rahvusvahelises jalgrattaliidus vaidlustanud.
Must kass jooksis ratturi ja Bahrain Merida vahelt läbi tänavu juulis, kui austraallane otsustas vahetult enne individuaalset temposõitu velotuuri pooleli jätta. Kuuldavasti polnud Dennis rahul oma võistlusriietusega.
Pärast seda pole ta Bahrain Merida särgis velotuuridel osalenud ning sõitis eelmisel nädalal Harrogate'is maailmameistriks tulles BMC jalgrattal, kus olid logod kinni kaetud, mitte aga oma võistkonna Merida rattal. Samamoodi käitus austraallane pühapäevases grupisõidus.
Kuigi Dennise ja Bahrain Merida vaheline leping oli lõpetatud 13. septembril, siis otsustati võistkond seda teadet enne maailmameistrivõistlusi mitte avaldada, et mitte segada ratturi ettevalmistust.
Veel enne MM-i antud intervjuus sõnas Dennis, et loodab Bahrain Meridas sõita ka 2020. aastal, aga praeguse seisuga näib tema karjäär jätkuvat pigem CCC, Trek-Segafredo või Ineose võistkonnas. | Bahrain Merida otsustas värske maailmameistri teenetest loobuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
29-aastase Dennise ja võistkonna leping pidi kehtima veel ka järgmisel aastal, aga Bahrain Merida otsustas kontrahti peatada juba tänavu 13. septembril. Tiimi teatel on Dennis otsuse rahvusvahelises jalgrattaliidus vaidlustanud.
Must kass jooksis ratturi ja Bahrain Merida vahelt läbi tänavu juulis, kui austraallane otsustas vahetult enne individuaalset temposõitu velotuuri pooleli jätta. Kuuldavasti polnud Dennis rahul oma võistlusriietusega.
Pärast seda pole ta Bahrain Merida särgis velotuuridel osalenud ning sõitis eelmisel nädalal Harrogate'is maailmameistriks tulles BMC jalgrattal, kus olid logod kinni kaetud, mitte aga oma võistkonna Merida rattal. Samamoodi käitus austraallane pühapäevases grupisõidus.
Kuigi Dennise ja Bahrain Merida vaheline leping oli lõpetatud 13. septembril, siis otsustati võistkond seda teadet enne maailmameistrivõistlusi mitte avaldada, et mitte segada ratturi ettevalmistust.
Veel enne MM-i antud intervjuus sõnas Dennis, et loodab Bahrain Meridas sõita ka 2020. aastal, aga praeguse seisuga näib tema karjäär jätkuvat pigem CCC, Trek-Segafredo või Ineose võistkonnas.
### Response:
Bahrain Merida otsustas värske maailmameistri teenetest loobuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ministeeriumi välisinvesteeringute seireamet (OFAC) kehtestas sanktsioonid 2018. aasta novembris toimunud kongressi valimistesse sekkumise eest.
Valimiste eel paiskas Prigožinile kuuluv ja Peterburis asuv trollivabrik Internet Research Agency (IRA) sotsiaalmeediakontodega USA avalikku ruumi palju valeinfot, milles mustas Venemaasse vaenulikult suhtuvaid kandidaate.
Sanktsioonid said firmad Autolex Transport Ltd., Beratex Group Limited ja Linburg Industries Ltd.
Lisaks kanti sanktsioonide nimistusse kuus IRA töötajat: Džeikhun Nasimi Ogli Aslanov, Mihhail Leonidovitš Burtšik, Vadim Vladimirovitš Podkopaev, Vladimir Dmitrijevitš Venkov, Igor Vladimirovitš Newsterov ja Deniss Igorevitš Kuzmin.
Sanktsioonide alla läks ka Beratexiga seotud jaht St. Vitamin ja kolm lennukit: Autolexiga seotud M-Saan, Beratexiga seotud RA-02791 ja Linburgiga seotud VP-CSP.
Ühendriikide sõnul kasutab Prigožin neid sõidukeid maailmas reisimiseks ning varjab riiulifirmade taha. Uued sanktsioonid tähendavad, et USA ja paljud välismaa sadamad saavad nende firmade ja sõidukitega tehinguid tehes trahvi.
USA arvates üritas Prigožin õõnestada Ameerika demokraatlikke protsesse, kuigi pole tõendeid, et IRA või muu välistegutseja suutis takistada kellegi hääleandmist, muutis kellegi häält või segas häältelugemist, ütles rahandusminister Steven Mnuchin.
"Olgu see hoiatus: kõiki toimijaid, kes jätkavad nende üksikisikute, firmade, lennukite või laevadega lävimist, ootavad samuti sanktsioonid," lausus välisminister Mike Pompeo. "Oleme selgelt öelnud: me ei kavatse taluda meie valimistesse sekkumist väljaspoolt."
USA võimud süüdistavad IRA-d ulatuslikus valeinfokampaanias 2016. aasta presidendivalimiste ajal, et kallutada tulemus praeguse presidendi Donald Trumpi kasuks. Prigožinile juba kehtivad Ühendriikide sanktsioonid nendesse valimistesse sekkumise eest.
Washington tegutseb ka 2020. aasta presidendivalimiste kaitsmiseks välissekkumise eest. USA rahandusministeerium tõi eraldi välja valimiste kaitsmise Venemaa, Iraani ja Hiina eest.
Moskva lubas vastata uutele USA sanktsioonidele
USA uued sanktsioonid on kummastavad ning rünnak Venemaa vastu, teatas Vene välisministeerium ja lubas vastata.
"Ärgitame Ameerika poliitikuid lõpetama seda kasutut sanktsioonide mängu, mille tulemus on null, ning naasma terve mõistuse seisukohale," lisas ministeerium avalduses.
Ministeeriumi hinnangul on sanktsioonid osa USA sisepoliitilisest kriisist, kus "Washingtoni võimuladvik kasutab Venemaa asju omaenda oportunistlike eesmärkide saavutamise vahendina". | USA kehtestas sanktsioonid Putini liitlasega seotud firmadele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ministeeriumi välisinvesteeringute seireamet (OFAC) kehtestas sanktsioonid 2018. aasta novembris toimunud kongressi valimistesse sekkumise eest.
Valimiste eel paiskas Prigožinile kuuluv ja Peterburis asuv trollivabrik Internet Research Agency (IRA) sotsiaalmeediakontodega USA avalikku ruumi palju valeinfot, milles mustas Venemaasse vaenulikult suhtuvaid kandidaate.
Sanktsioonid said firmad Autolex Transport Ltd., Beratex Group Limited ja Linburg Industries Ltd.
Lisaks kanti sanktsioonide nimistusse kuus IRA töötajat: Džeikhun Nasimi Ogli Aslanov, Mihhail Leonidovitš Burtšik, Vadim Vladimirovitš Podkopaev, Vladimir Dmitrijevitš Venkov, Igor Vladimirovitš Newsterov ja Deniss Igorevitš Kuzmin.
Sanktsioonide alla läks ka Beratexiga seotud jaht St. Vitamin ja kolm lennukit: Autolexiga seotud M-Saan, Beratexiga seotud RA-02791 ja Linburgiga seotud VP-CSP.
Ühendriikide sõnul kasutab Prigožin neid sõidukeid maailmas reisimiseks ning varjab riiulifirmade taha. Uued sanktsioonid tähendavad, et USA ja paljud välismaa sadamad saavad nende firmade ja sõidukitega tehinguid tehes trahvi.
USA arvates üritas Prigožin õõnestada Ameerika demokraatlikke protsesse, kuigi pole tõendeid, et IRA või muu välistegutseja suutis takistada kellegi hääleandmist, muutis kellegi häält või segas häältelugemist, ütles rahandusminister Steven Mnuchin.
"Olgu see hoiatus: kõiki toimijaid, kes jätkavad nende üksikisikute, firmade, lennukite või laevadega lävimist, ootavad samuti sanktsioonid," lausus välisminister Mike Pompeo. "Oleme selgelt öelnud: me ei kavatse taluda meie valimistesse sekkumist väljaspoolt."
USA võimud süüdistavad IRA-d ulatuslikus valeinfokampaanias 2016. aasta presidendivalimiste ajal, et kallutada tulemus praeguse presidendi Donald Trumpi kasuks. Prigožinile juba kehtivad Ühendriikide sanktsioonid nendesse valimistesse sekkumise eest.
Washington tegutseb ka 2020. aasta presidendivalimiste kaitsmiseks välissekkumise eest. USA rahandusministeerium tõi eraldi välja valimiste kaitsmise Venemaa, Iraani ja Hiina eest.
Moskva lubas vastata uutele USA sanktsioonidele
USA uued sanktsioonid on kummastavad ning rünnak Venemaa vastu, teatas Vene välisministeerium ja lubas vastata.
"Ärgitame Ameerika poliitikuid lõpetama seda kasutut sanktsioonide mängu, mille tulemus on null, ning naasma terve mõistuse seisukohale," lisas ministeerium avalduses.
Ministeeriumi hinnangul on sanktsioonid osa USA sisepoliitilisest kriisist, kus "Washingtoni võimuladvik kasutab Venemaa asju omaenda oportunistlike eesmärkide saavutamise vahendina".
### Response:
USA kehtestas sanktsioonid Putini liitlasega seotud firmadele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ka kaks aastat tagasi Londonis maailmameistriks tulnud 23-aastasele norralasele järgnes ameeriklane Rai Benjamin ajaga 47,66. Pronksi võitis Abderrahman Samba (48,03), esimesena jäi pjedestaalilt välja Briti Neitsisaari esindav Kyron McMaster, kes püstitas ajaga 48,10 enda hooaja tippmargi.
Viienda koha sai isikliku rekordi püstitanud ameeriklane TJ Holmes (48,20), järgnesid türklane Yasmani Copello (48,25), brasiillane Alison Dos Santos (48,28) ja alžeerlane Abdelmalik Lahoulou (49,46). | Karsten Warholm kaitses edukalt maailmameistritiitlit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ka kaks aastat tagasi Londonis maailmameistriks tulnud 23-aastasele norralasele järgnes ameeriklane Rai Benjamin ajaga 47,66. Pronksi võitis Abderrahman Samba (48,03), esimesena jäi pjedestaalilt välja Briti Neitsisaari esindav Kyron McMaster, kes püstitas ajaga 48,10 enda hooaja tippmargi.
Viienda koha sai isikliku rekordi püstitanud ameeriklane TJ Holmes (48,20), järgnesid türklane Yasmani Copello (48,25), brasiillane Alison Dos Santos (48,28) ja alžeerlane Abdelmalik Lahoulou (49,46).
### Response:
Karsten Warholm kaitses edukalt maailmameistritiitlit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 26-aastane Lasitskene ületas kõrguse 2.04 ning läks üritama ka kõrgust 2.08, ent see jäi neutraalse lipu all võistelnud Venemaa kõrgushüppajal ületamata.
Lasitskene järel sai teise koha naiste U-20 maailmarekordi püstitanud 18-aastane Jaroslava Mahutšihh, kes ületas samuti kõrguse 2.04. Kõrgusest 2.08 noor ukrainlanna loobus.
Pronksmedali võitis isikliku rekordi püstitanud ameeriklanna Vashti Cunningham (2.00). Esimesena jäi pjedestaalilt välja Ukraina kõrgushüppaja Julia Levtšenko (2.00). | Naiste kõrgushüppe valitsejannast sai kolmekordne maailmameister | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
26-aastane Lasitskene ületas kõrguse 2.04 ning läks üritama ka kõrgust 2.08, ent see jäi neutraalse lipu all võistelnud Venemaa kõrgushüppajal ületamata.
Lasitskene järel sai teise koha naiste U-20 maailmarekordi püstitanud 18-aastane Jaroslava Mahutšihh, kes ületas samuti kõrguse 2.04. Kõrgusest 2.08 noor ukrainlanna loobus.
Pronksmedali võitis isikliku rekordi püstitanud ameeriklanna Vashti Cunningham (2.00). Esimesena jäi pjedestaalilt välja Ukraina kõrgushüppaja Julia Levtšenko (2.00).
### Response:
Naiste kõrgushüppe valitsejannast sai kolmekordne maailmameister |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 27-aastase Stahli, kes kaks aastat tagasi võitis Londoni MM-il hõbeda, seeriaks kujunes 66.59 – 67.18 – 67.59 – 65.83 – x – 67.05.
Stahli järel sai hõbemedali kaela Jamaica kettaheitja Fedrick Dacres, kes heitis enda parimal katsel ketast 66.94 meetrit. Pronksmedali võitis austerlane Lukas Weisshaidinger tulemusega 66.82.
Leedulasest tiitlikaitsja Andrius Gudžius, kes käis kevadel operatsioonil, sai enda esimesest kolmest katsest tulemuse kirja vaid ühel, heites ketast 61.55 meetrit. Sellega sai leedulane lõppkokkuvõttes 12. koha. | Daniel Stahl krooniti esimest korda kettaheite maailmameistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
27-aastase Stahli, kes kaks aastat tagasi võitis Londoni MM-il hõbeda, seeriaks kujunes 66.59 – 67.18 – 67.59 – 65.83 – x – 67.05.
Stahli järel sai hõbemedali kaela Jamaica kettaheitja Fedrick Dacres, kes heitis enda parimal katsel ketast 66.94 meetrit. Pronksmedali võitis austerlane Lukas Weisshaidinger tulemusega 66.82.
Leedulasest tiitlikaitsja Andrius Gudžius, kes käis kevadel operatsioonil, sai enda esimesest kolmest katsest tulemuse kirja vaid ühel, heites ketast 61.55 meetrit. Sellega sai leedulane lõppkokkuvõttes 12. koha.
### Response:
Daniel Stahl krooniti esimest korda kettaheite maailmameistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nakaayi järel tuli teiseks enda hooaja tippmargi jooksnud ameeriklanna Raevyn Rogers ajaga 1.58,18. Pronksi võitis Rogersi kaasmaalane Ajee Wilson (1.58,54).
Esimesena jäi pjedestaalilt välja ugandalanna Winnie Nanyondo, järgnesid Eunice Jepkoech Sum (Keenia), Natoya Goule (Jamaica), Rababe Arafi (Maroko) ja Ce'Aira Brown (USA). | Naiste 800 m jooksu kuldmedal läks Ugandasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nakaayi järel tuli teiseks enda hooaja tippmargi jooksnud ameeriklanna Raevyn Rogers ajaga 1.58,18. Pronksi võitis Rogersi kaasmaalane Ajee Wilson (1.58,54).
Esimesena jäi pjedestaalilt välja ugandalanna Winnie Nanyondo, järgnesid Eunice Jepkoech Sum (Keenia), Natoya Goule (Jamaica), Rababe Arafi (Maroko) ja Ce'Aira Brown (USA).
### Response:
Naiste 800 m jooksu kuldmedal läks Ugandasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 28-aastase Chepkoechi järel sai teise koha kahe aasta tagune võitja ameeriklanna Emma Coburn, kes püstitas ajaga 9.02,35 enda isikliku rekordi.
Pronksmedali võitis sakslanna Gesa Felicitas Krause ajaga 9.03,30. | Naiste takistusjooksu MM-tiitel võideti rekordilise ajaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
28-aastase Chepkoechi järel sai teise koha kahe aasta tagune võitja ameeriklanna Emma Coburn, kes püstitas ajaga 9.02,35 enda isikliku rekordi.
Pronksmedali võitis sakslanna Gesa Felicitas Krause ajaga 9.03,30.
### Response:
Naiste takistusjooksu MM-tiitel võideti rekordilise ajaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hooaja tippmargi püstitanud Edrise järel sai teise koha samuti Etioopiat esindav Selemon Barega (12.59,70). Pronksmedali võitis Kanada jooksja Mohammed Ahmed (13.01,11).
Kolmest Norra jooksjast, vendadest Ingebrigtsenist, jooksis parima aja Jakob Ingebrigtsen, kes sai ajaga 13.02,93 viienda koha. Mullu 5000 m jooksu Euroopa meistriks tulnud Jakob Ingebrigtsen jooksis pikalt juhtgrupis ning läks ka viimasel ringil juhtima, kuid lõpusirgel norralase jõud rauges.
Henrik Ingebrigtsen sai kirja 13. koha (13.36,25), Filip Ingebrigtsen katkestas. | Etiooplased teenisid 5000 m jooksus kaksikvõidu, Ingebrigtsenid jäid medaliteta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hooaja tippmargi püstitanud Edrise järel sai teise koha samuti Etioopiat esindav Selemon Barega (12.59,70). Pronksmedali võitis Kanada jooksja Mohammed Ahmed (13.01,11).
Kolmest Norra jooksjast, vendadest Ingebrigtsenist, jooksis parima aja Jakob Ingebrigtsen, kes sai ajaga 13.02,93 viienda koha. Mullu 5000 m jooksu Euroopa meistriks tulnud Jakob Ingebrigtsen jooksis pikalt juhtgrupis ning läks ka viimasel ringil juhtima, kuid lõpusirgel norralase jõud rauges.
Henrik Ingebrigtsen sai kirja 13. koha (13.36,25), Filip Ingebrigtsen katkestas.
### Response:
Etiooplased teenisid 5000 m jooksus kaksikvõidu, Ingebrigtsenid jäid medaliteta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Murdmaasuusatamine moodustab suure osa erialasest treeningust laskesuusatajatelgi, seega oodatakse laskesuusatajaid osalema EKR3, EKR4 ja EKR5 ühiskoolitustele, mille raames toimuvad ka laskesuusatajate erialaspetsiifilised tunnid.
EKR3 koolitust viib läbi Kaarel Zilmer, EKR4 ja EKR5 koolitusi Jaanus Teppan ja Allar Kivil. Laskesuusatamise erialaspetsiifilise osa koolitajaks on Mihkel Joosing.
Murdmaasuusatamise ja laskesuusatamise koolituste toimumisajad hooajal 19/20:
EKR3 koolituse toimumisaeg (maht 30 tundi)
3. veebruar-7. veebruar 2020 Tehvandil, Otepääl
Koolitajad: Kaarel Zilmer, Mihkel Joosing
EKR4 toimumisaeg (maht 50 tundi)
2.-3. november 2019 Tartus
7.-8. detsember 2019 Tartus
3. jaanuar 2020 Otepääl (ainult laskesuusatajad!)
4.-5. jaanuar 2020 Otepääl
Laskesuusatajad võtavad osa igast murdmaasuusatamise blokist + täiendavad laskesuusatamise eriala koolituspäevad toimuvad 3. jaanuaril ja 5. jaanuaril 2020 Otepääl.
Koolitajad: Jaanus Teppan, Allar Kivil, Mihkel Joosing
EKR5 (maht 70 tundi) eeldatavad toimumisajad (asukoht täpsustamisel)
8.-9. veebruar 2020
29. veebruar-1. märts 2020
28.-29. märts 2020
25.-26. aprill 2020
Koolitajad: Jaanus Teppan, Allar Kivil, Mihkel Joosing | Eesti Suusaliit ja Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon alustavad koostööd | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Murdmaasuusatamine moodustab suure osa erialasest treeningust laskesuusatajatelgi, seega oodatakse laskesuusatajaid osalema EKR3, EKR4 ja EKR5 ühiskoolitustele, mille raames toimuvad ka laskesuusatajate erialaspetsiifilised tunnid.
EKR3 koolitust viib läbi Kaarel Zilmer, EKR4 ja EKR5 koolitusi Jaanus Teppan ja Allar Kivil. Laskesuusatamise erialaspetsiifilise osa koolitajaks on Mihkel Joosing.
Murdmaasuusatamise ja laskesuusatamise koolituste toimumisajad hooajal 19/20:
EKR3 koolituse toimumisaeg (maht 30 tundi)
3. veebruar-7. veebruar 2020 Tehvandil, Otepääl
Koolitajad: Kaarel Zilmer, Mihkel Joosing
EKR4 toimumisaeg (maht 50 tundi)
2.-3. november 2019 Tartus
7.-8. detsember 2019 Tartus
3. jaanuar 2020 Otepääl (ainult laskesuusatajad!)
4.-5. jaanuar 2020 Otepääl
Laskesuusatajad võtavad osa igast murdmaasuusatamise blokist + täiendavad laskesuusatamise eriala koolituspäevad toimuvad 3. jaanuaril ja 5. jaanuaril 2020 Otepääl.
Koolitajad: Jaanus Teppan, Allar Kivil, Mihkel Joosing
EKR5 (maht 70 tundi) eeldatavad toimumisajad (asukoht täpsustamisel)
8.-9. veebruar 2020
29. veebruar-1. märts 2020
28.-29. märts 2020
25.-26. aprill 2020
Koolitajad: Jaanus Teppan, Allar Kivil, Mihkel Joosing
### Response:
Eesti Suusaliit ja Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon alustavad koostööd |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Finaalist jäid teiste seas välja Jamaica sprinter Yohan Blake (20,37) ja suvel hooaja kolmanda tulemuse jooksnud nigeerlane Divine Oduduru (20,84).
Kolmandas jooksus, kus jooksid nii Blake kui Oduduru, näitas parimat aega kanadalane Andre De Grasse, kes läbis 200 m 20,08 sekundiga. Teisena pääses sellest jooksust edasi Kyle Greaux (20,24).
Finaali pääsesid veel Alex Quinonez (19,95), Zhenye Xie (20,03), Adam Gemili (20,03), Ramil Guliyev (20,16), Aaron Brown (20,20). | Yohan Blake jäi 200 m jooksu finaali ukse taha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Finaalist jäid teiste seas välja Jamaica sprinter Yohan Blake (20,37) ja suvel hooaja kolmanda tulemuse jooksnud nigeerlane Divine Oduduru (20,84).
Kolmandas jooksus, kus jooksid nii Blake kui Oduduru, näitas parimat aega kanadalane Andre De Grasse, kes läbis 200 m 20,08 sekundiga. Teisena pääses sellest jooksust edasi Kyle Greaux (20,24).
Finaali pääsesid veel Alex Quinonez (19,95), Zhenye Xie (20,03), Adam Gemili (20,03), Ramil Guliyev (20,16), Aaron Brown (20,20).
### Response:
Yohan Blake jäi 200 m jooksu finaali ukse taha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Freiburgi U-17 meeskond kaotas koduväljakul Wiesbadeni Weheni meeskonnale 0:2, kirjutab Soccernet.ee. Aleksandr Šapovalov tegi kaasa kõik 90 minutit. Enamikest konkurentidest ühe mängu vähem pidanud Freiburg on 14 meeskonna seas 11. kohal, seitsme mänguga on kogutud viis punkti.
U-19 kõrgliiga põhjatsoonis sekkus Mattias Männilaan platsile 74. minutil ja sai seitse minutit hiljem kollase kaardi. Markkus Seppik mänguaega ei teeninud. Florast laenul olevate eestlaste koduklubi Kieli Holstein alistas võõrsil 3:2 Leipzigi eakaaslased. Kiel on 14 meeskonna eas üheksas, Leipzig seitsmes. | Koondise juurest naasnud Šapovalov sai Saksamaal kirja 90 minutit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Freiburgi U-17 meeskond kaotas koduväljakul Wiesbadeni Weheni meeskonnale 0:2, kirjutab Soccernet.ee. Aleksandr Šapovalov tegi kaasa kõik 90 minutit. Enamikest konkurentidest ühe mängu vähem pidanud Freiburg on 14 meeskonna seas 11. kohal, seitsme mänguga on kogutud viis punkti.
U-19 kõrgliiga põhjatsoonis sekkus Mattias Männilaan platsile 74. minutil ja sai seitse minutit hiljem kollase kaardi. Markkus Seppik mänguaega ei teeninud. Florast laenul olevate eestlaste koduklubi Kieli Holstein alistas võõrsil 3:2 Leipzigi eakaaslased. Kiel on 14 meeskonna eas üheksas, Leipzig seitsmes.
### Response:
Koondise juurest naasnud Šapovalov sai Saksamaal kirja 90 minutit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viiendas eeljooksus jooksnud bahamalanna Miller-Uibo võidutses ajaga 51,30. Teiseks tuli prantslanna Deborah Sananes (51,76) ja kolmandaks Keenia jooksja Mary Moraa (51,85).
Eeljooksude kiireima aja jooksis ameeriklanna Wadelina Jonathas, kes läbis distantsi 50,57 sekundiga. Isikliku rekordi püstitas teise tulemuse teinud Botswana jooksja Galefele Moroko (50,59), kolmandat aega näitas Bahreini sprinter Salwa Eid Naser (50,74).
400 m poolfinaalid joostakse teisipäeval, finaal on kavas neljapäeval. | Miller-Uibo pääses 400 m jooksus kindlalt edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viiendas eeljooksus jooksnud bahamalanna Miller-Uibo võidutses ajaga 51,30. Teiseks tuli prantslanna Deborah Sananes (51,76) ja kolmandaks Keenia jooksja Mary Moraa (51,85).
Eeljooksude kiireima aja jooksis ameeriklanna Wadelina Jonathas, kes läbis distantsi 50,57 sekundiga. Isikliku rekordi püstitas teise tulemuse teinud Botswana jooksja Galefele Moroko (50,59), kolmandat aega näitas Bahreini sprinter Salwa Eid Naser (50,74).
400 m poolfinaalid joostakse teisipäeval, finaal on kavas neljapäeval.
### Response:
Miller-Uibo pääses 400 m jooksus kindlalt edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täiskasvanute seas tõi ameeriklastele ainsa kulla naiste temposõidus Chloe Dygert Owen, aga juunioride grupisõidus võidutses meestest Quinn Simmons ja naistest Megan Jastrab.
Enim medaleid sai Harrogate'ist aga Hollandi koondis, kes võitis kaks kulda, neli hõbedat ja kaks pronksi ehk kokku kaheksa autasu. Kullad tõid Hollandile Annemiek van Vleuten naiste grupisõidus ja segavõistkondade temposõidu koondis.
Korraldaja Suurbritannia saagiks jäi kolm pronksi. Kokku jõudis medalini kümme koondist, kuid ala suurriikidest ei jagunud ühtki auraha Prantsusmaa ega Hispaania jalgratturitele. | Maanteesõidu MM-il säras USA, Prantsusmaa ja Hispaania jäid medalita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täiskasvanute seas tõi ameeriklastele ainsa kulla naiste temposõidus Chloe Dygert Owen, aga juunioride grupisõidus võidutses meestest Quinn Simmons ja naistest Megan Jastrab.
Enim medaleid sai Harrogate'ist aga Hollandi koondis, kes võitis kaks kulda, neli hõbedat ja kaks pronksi ehk kokku kaheksa autasu. Kullad tõid Hollandile Annemiek van Vleuten naiste grupisõidus ja segavõistkondade temposõidu koondis.
Korraldaja Suurbritannia saagiks jäi kolm pronksi. Kokku jõudis medalini kümme koondist, kuid ala suurriikidest ei jagunud ühtki auraha Prantsusmaa ega Hispaania jalgratturitele.
### Response:
Maanteesõidu MM-il säras USA, Prantsusmaa ja Hispaania jäid medalita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Argentiinlane Sala lõi 2018/19 hooaja esimeses pooles Prantsusmaa kõrgliigas 19 mänguga 12 väravat ja Cardiff ostis ta 19. jaanuaril Nantes'ilt ära. Üleminekusummaks oli 17 miljonit eurot, mille esimeseks sissemakseks pidi olema kuus miljonit.
Kaks päeva hiljem kadus Salad ja pilooti David Ibbotsoni kandnud lennuk Alderney lähistel radarilt, argentiinlase surnukeha leiti 7. veebruaril. Cardiff keeldus seejärel Nantes'ile üleminekusummat maksmast, sest nende sõnul ei olnud Sala surma hetkel veel ametlikult klubi mängijaks.
FIFA andis esmaspäeval teada, et Cardiff peab Prantsusmaa klubile tasuma kokku lepitud esimese sissemakse. Kuigi Walesi võistkonnal on kümme päeva aega apelleerida, tähendab FIFA otsus tõenäoliselt, et Cardiff peab hiljem Nantes'ile tasuma üleminekusumma täies ehk 17 miljoni ulatuses.
Cardiff langes möödunud hooaja järel kõrgliigast välja ja on praegu esiliigas üheksa vooru järel 12. kohal. | Cardiff peab hukkunud jalgpalluri eest esialgu maksma kuus miljonit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Argentiinlane Sala lõi 2018/19 hooaja esimeses pooles Prantsusmaa kõrgliigas 19 mänguga 12 väravat ja Cardiff ostis ta 19. jaanuaril Nantes'ilt ära. Üleminekusummaks oli 17 miljonit eurot, mille esimeseks sissemakseks pidi olema kuus miljonit.
Kaks päeva hiljem kadus Salad ja pilooti David Ibbotsoni kandnud lennuk Alderney lähistel radarilt, argentiinlase surnukeha leiti 7. veebruaril. Cardiff keeldus seejärel Nantes'ile üleminekusummat maksmast, sest nende sõnul ei olnud Sala surma hetkel veel ametlikult klubi mängijaks.
FIFA andis esmaspäeval teada, et Cardiff peab Prantsusmaa klubile tasuma kokku lepitud esimese sissemakse. Kuigi Walesi võistkonnal on kümme päeva aega apelleerida, tähendab FIFA otsus tõenäoliselt, et Cardiff peab hiljem Nantes'ile tasuma üleminekusumma täies ehk 17 miljoni ulatuses.
Cardiff langes möödunud hooaja järel kõrgliigast välja ja on praegu esiliigas üheksa vooru järel 12. kohal.
### Response:
Cardiff peab hukkunud jalgpalluri eest esialgu maksma kuus miljonit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samuti otsustas Swedbank Eesti nõukogu lõpetada lepingud kolme senise juhatuse liikmega, teatas pank pressiteate vahendusel.
"Muudatused Swedbank Eesti juhtkonnas on langetatud tulevikuvaatest lähtuvalt. Olavi Lepp ja Anna Kõuts on kogenud pangajuhid, kes on Swedbanki arendamisse väga palju panustanud," ütles Swedbank Eesti nõukogu esimees Björn Elfstrand.
"Keskendume Eestis hetkel sellele, et tugevdada Swedbanki klientide ja ühiskonna vahelist sidusust ja usaldust. Lisaks oleme täielikult pühendunud rahapesuvastase võitluse tugevdamisele," ütles Swedbanki Balti panganduse juht Charlotte Elsnitz.
Töösuhe otsustati lõpetada Swedbank Eesti endise juhatuse esimehe Robert Kiti ja finantsjuhi Vaiko Tammeväljaga, kelle tegevus oli peatatud alates 17. juunist. Samuti otsustati töösuhe lõpetada senise eraisikute panganduse juhi Kaie Metslaga.
"Kolme tugeva ja hinnatud juhiga töösuhte lõpetamine oli raske otsus. Otsus baseerub panga sisejuurdlusel, mis tõi välja vajakajäämised varasemas rahapesutõkestamise alases töös," lausus Björn Elfstrand.
Pank ei ole tänaseks kriminaalset tegevust tuvastanud ega raporteerinud, märgiti pressiteates.
Uueks Swedbank Eesti eraisikute divisjoni juhiks saab Tarmo Ulla, kes töötas Swedbanki Balti panganduse erakliendi finantseerimise divisjoni direktorina.
Robert Kitt: minu tegevuses pole leitud midagi kriminaalset
Swedbank Eesti nõukogu peatas Rober Kiti volitused panga juhina 17. juunil. Põhjuseks märgiti toona käimasolev sisejuurdlus.
Kitt teatas esmaspäeval sotsiaalmeedias, et tema tegevuses pole seni leitud midagi kriminaalset.
"Swedbank ütleb, et põhjused on minevikus ning uurimine ei ole seni leidnud minu tegevuses midagi kriminaalset. Mul on selle üle hea meel. Nii ongi. Nagu ma suvel märkisin, on omanikul alati õigus teha juhatuses muutusi ning seda võimalust omanik kasutas," kirjutas Kitt Facebookis.
Kitt märkis, et mõtleb praegu, millega edaspidi tegelda.
"Mis minust edasi saab? Suvi on toonud palju uusi mõtteid, ideid ja värskeid rekordeid spordiradadelt. Olen aja maha võtnud, ja mõtlen: kuidas oma 25-aastast panganduskogemust kõige paremini kasutada? Ma ei välista riigi-, akadeemilist ega erasektorit ei kodu- ega välismaal - ühtegi võimalust, kus saab väärtust luua ning Eesti elu edendada. Teeme seda koos, sõbrad, ikka edasi!" kirjutas Kitt. | Swedbank Eesti juhiks sai Olavi Lepp | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samuti otsustas Swedbank Eesti nõukogu lõpetada lepingud kolme senise juhatuse liikmega, teatas pank pressiteate vahendusel.
"Muudatused Swedbank Eesti juhtkonnas on langetatud tulevikuvaatest lähtuvalt. Olavi Lepp ja Anna Kõuts on kogenud pangajuhid, kes on Swedbanki arendamisse väga palju panustanud," ütles Swedbank Eesti nõukogu esimees Björn Elfstrand.
"Keskendume Eestis hetkel sellele, et tugevdada Swedbanki klientide ja ühiskonna vahelist sidusust ja usaldust. Lisaks oleme täielikult pühendunud rahapesuvastase võitluse tugevdamisele," ütles Swedbanki Balti panganduse juht Charlotte Elsnitz.
Töösuhe otsustati lõpetada Swedbank Eesti endise juhatuse esimehe Robert Kiti ja finantsjuhi Vaiko Tammeväljaga, kelle tegevus oli peatatud alates 17. juunist. Samuti otsustati töösuhe lõpetada senise eraisikute panganduse juhi Kaie Metslaga.
"Kolme tugeva ja hinnatud juhiga töösuhte lõpetamine oli raske otsus. Otsus baseerub panga sisejuurdlusel, mis tõi välja vajakajäämised varasemas rahapesutõkestamise alases töös," lausus Björn Elfstrand.
Pank ei ole tänaseks kriminaalset tegevust tuvastanud ega raporteerinud, märgiti pressiteates.
Uueks Swedbank Eesti eraisikute divisjoni juhiks saab Tarmo Ulla, kes töötas Swedbanki Balti panganduse erakliendi finantseerimise divisjoni direktorina.
Robert Kitt: minu tegevuses pole leitud midagi kriminaalset
Swedbank Eesti nõukogu peatas Rober Kiti volitused panga juhina 17. juunil. Põhjuseks märgiti toona käimasolev sisejuurdlus.
Kitt teatas esmaspäeval sotsiaalmeedias, et tema tegevuses pole seni leitud midagi kriminaalset.
"Swedbank ütleb, et põhjused on minevikus ning uurimine ei ole seni leidnud minu tegevuses midagi kriminaalset. Mul on selle üle hea meel. Nii ongi. Nagu ma suvel märkisin, on omanikul alati õigus teha juhatuses muutusi ning seda võimalust omanik kasutas," kirjutas Kitt Facebookis.
Kitt märkis, et mõtleb praegu, millega edaspidi tegelda.
"Mis minust edasi saab? Suvi on toonud palju uusi mõtteid, ideid ja värskeid rekordeid spordiradadelt. Olen aja maha võtnud, ja mõtlen: kuidas oma 25-aastast panganduskogemust kõige paremini kasutada? Ma ei välista riigi-, akadeemilist ega erasektorit ei kodu- ega välismaal - ühtegi võimalust, kus saab väärtust luua ning Eesti elu edendada. Teeme seda koos, sõbrad, ikka edasi!" kirjutas Kitt.
### Response:
Swedbank Eesti juhiks sai Olavi Lepp |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Adria Airways esitas esmaspäeval Kranji kohtule taotluse alustada pankrotimenetlust," teatas lennufirma ja lisas, et käigu taga on rahanappus. Kohtul on taotluse kaalumiseks aega kolm päeva.
Sloveenia lennundusamet teatas, et tühistas Adria tegevusloa ja maandas ettevõtte lennupargi.
Läinud nädal andis ametkond Adriale nädal aega restruktureerimisplaani esitamiseks, mille tegemata jätmisel ähvardati firma tegevusloa tühistamisega.
Sloveenia valitsus välistas esmaspäeval lennufirma päästmise, sest Adria finantsolukord oli oodatust halvem ja pankrotti nähti ainsa abinõuna.
Sloveenia riik müüs Lääne-Balkanil ja mujal Euroopas regionaalseid lende tegeva firma 2016. aastal Saksa investeerimisfondile 4K. Uue omaniku all on lennufirma aga jätkanud kahjumi teenimist.
Adria Airwaysi juht on eestlane, varem Nordica juhatusse kuulunud Sven Kukemelk. Sloveenia firma on Nordicale 7,8 miljonit eurot võlgu. | Sloveenia lennufirma Adria Airways läks pankrotti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Adria Airways esitas esmaspäeval Kranji kohtule taotluse alustada pankrotimenetlust," teatas lennufirma ja lisas, et käigu taga on rahanappus. Kohtul on taotluse kaalumiseks aega kolm päeva.
Sloveenia lennundusamet teatas, et tühistas Adria tegevusloa ja maandas ettevõtte lennupargi.
Läinud nädal andis ametkond Adriale nädal aega restruktureerimisplaani esitamiseks, mille tegemata jätmisel ähvardati firma tegevusloa tühistamisega.
Sloveenia valitsus välistas esmaspäeval lennufirma päästmise, sest Adria finantsolukord oli oodatust halvem ja pankrotti nähti ainsa abinõuna.
Sloveenia riik müüs Lääne-Balkanil ja mujal Euroopas regionaalseid lende tegeva firma 2016. aastal Saksa investeerimisfondile 4K. Uue omaniku all on lennufirma aga jätkanud kahjumi teenimist.
Adria Airwaysi juht on eestlane, varem Nordica juhatusse kuulunud Sven Kukemelk. Sloveenia firma on Nordicale 7,8 miljonit eurot võlgu.
### Response:
Sloveenia lennufirma Adria Airways läks pankrotti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lahkumas on ka mõlemad tsentrid, kui Dwight Coleby teenetest loobutakse ning Zach Smith läheb katkise käega USA-sse operatsioonile, kirjutab Korvpall24.ee.
"Jackson oli tubli poiss, aga treeneritele jäänud mulje kohaselt polnud ta veel valmis sellisel tasemel meid mängujuhina aitama," rääkis Kalev/Cramo abitreener Indrek Reinbok meeskonnast lahkuva noormehe kohta.
Kyle Vinalese näol on tegu kunagise eduka kolledžikorvpalluriga, keda edasine karjäär on viinud erinevatesse eksootilistesse liigadesse. 2015. aastal valiti tagamees Tuneesia liiga kõige väärtuslikumaks mängijaks, kui kogus keskmiselt 22,4 punkti ja kuus söötu. Mullu pallis Vinales 14 mängu Küprose meeskonnas Larnaca AEK, kus kogus keskmiselt 27 minutiga 17,1 punkti, 2,6 lauapalli ja kaks söötu.
"Ootame, et ta suudaks skoori teha ning vajalikel hetkedel ka mängujuhtimise üle võtta," selgitas Reinbok.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Vangerdusi teinud Kalev/Cramo lõi käed endise Tuneesia liiga staariga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lahkumas on ka mõlemad tsentrid, kui Dwight Coleby teenetest loobutakse ning Zach Smith läheb katkise käega USA-sse operatsioonile, kirjutab Korvpall24.ee.
"Jackson oli tubli poiss, aga treeneritele jäänud mulje kohaselt polnud ta veel valmis sellisel tasemel meid mängujuhina aitama," rääkis Kalev/Cramo abitreener Indrek Reinbok meeskonnast lahkuva noormehe kohta.
Kyle Vinalese näol on tegu kunagise eduka kolledžikorvpalluriga, keda edasine karjäär on viinud erinevatesse eksootilistesse liigadesse. 2015. aastal valiti tagamees Tuneesia liiga kõige väärtuslikumaks mängijaks, kui kogus keskmiselt 22,4 punkti ja kuus söötu. Mullu pallis Vinales 14 mängu Küprose meeskonnas Larnaca AEK, kus kogus keskmiselt 27 minutiga 17,1 punkti, 2,6 lauapalli ja kaks söötu.
"Ootame, et ta suudaks skoori teha ning vajalikel hetkedel ka mängujuhtimise üle võtta," selgitas Reinbok.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Vangerdusi teinud Kalev/Cramo lõi käed endise Tuneesia liiga staariga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimati 2017. aasta märtsis reitinguturniiri võitnud Murphy juhtis pausiks 5:4 ja alustas uut sessiooni nelja frame 'i võiduga järjest, aga selg-vastu-seina olukorras Williams vastas sellele samaga.
Otsustav frame kuulus siiski 2005. aasta maailmameistrile Murphyle, kes sai nii hakata tähistama karjääri kaheksandat reitinguturniiri võitu. Finaalis tegid mõlemad kaks century break 'i ehk saja või enamapunktilist seeriat.
Valitsev maailmameister ja maailma edetabelijuht Judd Trump alustas turniiri kindlate 5:0 võitudega Mike Dunni ja Zhou Yuelongi üle, aga kaotas kaheksandikfinaalis Joe Perryle 2:5. | Suure edu maha mänginud Shaun Murphy sai siiski turniirivõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimati 2017. aasta märtsis reitinguturniiri võitnud Murphy juhtis pausiks 5:4 ja alustas uut sessiooni nelja frame 'i võiduga järjest, aga selg-vastu-seina olukorras Williams vastas sellele samaga.
Otsustav frame kuulus siiski 2005. aasta maailmameistrile Murphyle, kes sai nii hakata tähistama karjääri kaheksandat reitinguturniiri võitu. Finaalis tegid mõlemad kaks century break 'i ehk saja või enamapunktilist seeriat.
Valitsev maailmameister ja maailma edetabelijuht Judd Trump alustas turniiri kindlate 5:0 võitudega Mike Dunni ja Zhou Yuelongi üle, aga kaotas kaheksandikfinaalis Joe Perryle 2:5.
### Response:
Suure edu maha mänginud Shaun Murphy sai siiski turniirivõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saate "OP+" möödunud hooaja saatepea eest vastutasid animaatorid Maido Hollo, Joosep Volk ja Karri Kaljend. Saatepea lahenduse eest vastutas agentuur Tolm, kes võitis animatsiooni kategoorias ka hõbeda (Bondora Superhero) ja pronski (MeetFrank).
Saatepea muusika autor on Janek Murd, kes on loonud ka "Aktuaalse kaamera" signatuuri. Muusika kategoorias pälvis kulla reklaam "Palju õnne, Eesti" ja hõbeda reklaam "Vurtsvasser". | "OP+" saatepea võitis Eesti disainiauhindadel kaks preemiat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saate "OP+" möödunud hooaja saatepea eest vastutasid animaatorid Maido Hollo, Joosep Volk ja Karri Kaljend. Saatepea lahenduse eest vastutas agentuur Tolm, kes võitis animatsiooni kategoorias ka hõbeda (Bondora Superhero) ja pronski (MeetFrank).
Saatepea muusika autor on Janek Murd, kes on loonud ka "Aktuaalse kaamera" signatuuri. Muusika kategoorias pälvis kulla reklaam "Palju õnne, Eesti" ja hõbeda reklaam "Vurtsvasser".
### Response:
"OP+" saatepea võitis Eesti disainiauhindadel kaks preemiat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõlemad Eesti koondislased tegid kaasa kogu kohtumise, kui Warta jättis avapoolajal penalti kasutamata ning kõik väravad löödi viimase kümnekonna minuti sees, vahendab Soccernet.ee.
Selle võiduga Poola esiliiga liidriks tõusnud Warta läks 83. ja 85. minuti väravatest oma teed, enne kui Ojamaa 89. minutil vahe minimaalseks vähendas.
Kui võidu korral tõusnuks Miedz teist kohta jagama, liidrist kolme punkti kaugusele, siis nüüd jagatakse tihedas liigatabelis hoopis kuuendat kuni üheksandat positsiooni.
Karl Mets puudus mängukeelu tõttu, kui Stockholmi AIK tegi võõrsil 1:1 viigi Elfsborgiga. AIK-i tiitlilootustele oli see löögiks - liidrist Djurgardenist jäädakse ühe enampeetud mängu juures kolme punkti kaugusele.
Silver Grauberg tegi kaasa kogu kohtumise, kui tema koduklubi Mjölner kaotas võõrsil 1:4 Askerile ja jätkab Norra tugevuselt kolmandas liigas oma tsoonis viimasel kohal.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Ojamaa hilisest väravast jäi Miedzile väheks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõlemad Eesti koondislased tegid kaasa kogu kohtumise, kui Warta jättis avapoolajal penalti kasutamata ning kõik väravad löödi viimase kümnekonna minuti sees, vahendab Soccernet.ee.
Selle võiduga Poola esiliiga liidriks tõusnud Warta läks 83. ja 85. minuti väravatest oma teed, enne kui Ojamaa 89. minutil vahe minimaalseks vähendas.
Kui võidu korral tõusnuks Miedz teist kohta jagama, liidrist kolme punkti kaugusele, siis nüüd jagatakse tihedas liigatabelis hoopis kuuendat kuni üheksandat positsiooni.
Karl Mets puudus mängukeelu tõttu, kui Stockholmi AIK tegi võõrsil 1:1 viigi Elfsborgiga. AIK-i tiitlilootustele oli see löögiks - liidrist Djurgardenist jäädakse ühe enampeetud mängu juures kolme punkti kaugusele.
Silver Grauberg tegi kaasa kogu kohtumise, kui tema koduklubi Mjölner kaotas võõrsil 1:4 Askerile ja jätkab Norra tugevuselt kolmandas liigas oma tsoonis viimasel kohal.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist.
### Response:
Ojamaa hilisest väravast jäi Miedzile väheks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna Televisiooni juhatuse liige Taavi Pukk ütles ERR-ile, et nimeliselt ei soovi ta koondatuid üles lugeda. "Seal olid inimesed, kes olid seotud programmi toimetamisega, välishangetega, kaks päevatoimetaja ametikohta, üks tugiteenuste inimene, üks finantsspetsialist ja kaks ametikohta saatejuht-toimetaja ametikohalt," rääkis Pukk.
Eelmisel nädalal toimunud pressikonverentsil räägiti, et töö kaotavad Tallinna Televisiooni 30 töötajast pooled. Taavi Puki sõnul on selle puhul tegemist kõige mustema stsenaariumiga ning on võimalik, et rohkem inimesi ei pea koondama.
"See esmane valik on meil tehtud ja me loodame, et ehk õnnestub meil nii, et me saame alles jäänud meeskonnaga jätkata," ütles ta.
Taavi Pukk rääkis, et konkreetne pilt Tallinna Televisiooni sulgemise maksumusest peaks kujunema 21. oktoobriks. | Tallinna TV koondas kaheksa töötajat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna Televisiooni juhatuse liige Taavi Pukk ütles ERR-ile, et nimeliselt ei soovi ta koondatuid üles lugeda. "Seal olid inimesed, kes olid seotud programmi toimetamisega, välishangetega, kaks päevatoimetaja ametikohta, üks tugiteenuste inimene, üks finantsspetsialist ja kaks ametikohta saatejuht-toimetaja ametikohalt," rääkis Pukk.
Eelmisel nädalal toimunud pressikonverentsil räägiti, et töö kaotavad Tallinna Televisiooni 30 töötajast pooled. Taavi Puki sõnul on selle puhul tegemist kõige mustema stsenaariumiga ning on võimalik, et rohkem inimesi ei pea koondama.
"See esmane valik on meil tehtud ja me loodame, et ehk õnnestub meil nii, et me saame alles jäänud meeskonnaga jätkata," ütles ta.
Taavi Pukk rääkis, et konkreetne pilt Tallinna Televisiooni sulgemise maksumusest peaks kujunema 21. oktoobriks.
### Response:
Tallinna TV koondas kaheksa töötajat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegu on Saksamaa esimese ühishagiga, mille muutis võimalikuks mullu tehtud seadusemuudatus.
Kui Volkswagen peaks kohtuasja kaotama, saavad autoomanikud esitada ettevõttele kahjunõude. Kohtuasja arutamine võtab aga tõenäoliselt mitu aastat, autotooja enda hinnangul vähemalt neli aastat, kirjutab BBC.
Juba varem jõudis Volkswagen Saksamaal kokkuleppele riigiga, lubades ajakohastada mootorsõidukite heitkoguste kontrolli tarkvara. See on üks põhjustest, miks autotootja peab ühishagi alusetuks.
Aastal 2015 tunnistas Volkswagen, et kasutas heitgaasi näitudega petmiseks ebaseaduslikku tarkvara. USA keskkonnaamet leidis, et tarkvara abiga oli diiselautode heitgaaside näit tegelikkusest kümneid kordi väiksem.
Nn heitgaasipettus on Volkswagenile läinud maksma juba 30 miljardit eurot. Ameerika Ühendriikides pidi Volkswagen maksma hüvitist rohkem kui 25 miljardit dollarit (22,5 miljardit eurot), Austraalias nõustus ettevõtte maksma autoomanikele 127 miljonit Austraalia dollarit (79 miljonit eurot). | 450 000 diiselauto omanikku läks Volkswageni vastu kohtusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegu on Saksamaa esimese ühishagiga, mille muutis võimalikuks mullu tehtud seadusemuudatus.
Kui Volkswagen peaks kohtuasja kaotama, saavad autoomanikud esitada ettevõttele kahjunõude. Kohtuasja arutamine võtab aga tõenäoliselt mitu aastat, autotooja enda hinnangul vähemalt neli aastat, kirjutab BBC.
Juba varem jõudis Volkswagen Saksamaal kokkuleppele riigiga, lubades ajakohastada mootorsõidukite heitkoguste kontrolli tarkvara. See on üks põhjustest, miks autotootja peab ühishagi alusetuks.
Aastal 2015 tunnistas Volkswagen, et kasutas heitgaasi näitudega petmiseks ebaseaduslikku tarkvara. USA keskkonnaamet leidis, et tarkvara abiga oli diiselautode heitgaaside näit tegelikkusest kümneid kordi väiksem.
Nn heitgaasipettus on Volkswagenile läinud maksma juba 30 miljardit eurot. Ameerika Ühendriikides pidi Volkswagen maksma hüvitist rohkem kui 25 miljardit dollarit (22,5 miljardit eurot), Austraalias nõustus ettevõtte maksma autoomanikele 127 miljonit Austraalia dollarit (79 miljonit eurot).
### Response:
450 000 diiselauto omanikku läks Volkswageni vastu kohtusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Läksin Prantsusmaale kahetiste tunnetega," võttis Biene Ambert'is toimunud võistluse kogemuse kokku. "Ühest küljest olin indu täis, aga keha tundis, et väsimus on sees. Viimane MM-etapp oli mulle juba viies nädalalõpp järjest võistelda ja kõik need on olnud rasked sõidud."
Reedesel proloogil oli tunne Bienel enda sõnul hea ja ta sõitis oma klassis Junior 2 välja 11. ja üldarvestuses 16. aja. Laupäevane päev algas aga paari kukkumisega ja ta sai kohe aru, et seekordne rada on tõesti väga raske ja keha väsinud. Ülesõit oli väga pikk ja eriti kurnav, seal oli sees kaks tõusu, kust ei saanud ilma abita keegi üles. "Pühapäeval võeti pärast teist ringi üks tõus trassist välja ja lõpus veel teinegi tõus," rääkis Biene. "Sõitsime ülesõitu sama rada mööda, mida karikaarvestuse klassi osalejad ja naised."
Oma sõiduga ei jäänud Biene seekord rahule, kuid katkestamisele ei mõelnud ta kordagi ja tulemusel polnud samuti viga – ta oli oma klassis esimesel päeval 14. ja teisel päeval 12.
Hooaja kokkuvõttes sai Biene Junior 2 klassis 12. ja Junioride üldarvestuses 30. koha. | Priit Biene lõpetas enduro MM-sarja 12. kohal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Läksin Prantsusmaale kahetiste tunnetega," võttis Biene Ambert'is toimunud võistluse kogemuse kokku. "Ühest küljest olin indu täis, aga keha tundis, et väsimus on sees. Viimane MM-etapp oli mulle juba viies nädalalõpp järjest võistelda ja kõik need on olnud rasked sõidud."
Reedesel proloogil oli tunne Bienel enda sõnul hea ja ta sõitis oma klassis Junior 2 välja 11. ja üldarvestuses 16. aja. Laupäevane päev algas aga paari kukkumisega ja ta sai kohe aru, et seekordne rada on tõesti väga raske ja keha väsinud. Ülesõit oli väga pikk ja eriti kurnav, seal oli sees kaks tõusu, kust ei saanud ilma abita keegi üles. "Pühapäeval võeti pärast teist ringi üks tõus trassist välja ja lõpus veel teinegi tõus," rääkis Biene. "Sõitsime ülesõitu sama rada mööda, mida karikaarvestuse klassi osalejad ja naised."
Oma sõiduga ei jäänud Biene seekord rahule, kuid katkestamisele ei mõelnud ta kordagi ja tulemusel polnud samuti viga – ta oli oma klassis esimesel päeval 14. ja teisel päeval 12.
Hooaja kokkuvõttes sai Biene Junior 2 klassis 12. ja Junioride üldarvestuses 30. koha.
### Response:
Priit Biene lõpetas enduro MM-sarja 12. kohal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arhavi sai eelmisel hooajal Türgi liigas 11. ehk eelviimase koha, koguti seitse võitu ja 15 kaotust, vahendab volley.ee.
Viimased kolm hooaega mängis Raadik Soome meistriliigas, kuuludes viimati Savo Volley ridadesse ja esindades kahel eelneval aastal Pielavee Sampot. Soome hooaegadel oli Raadik liiga üks resultatiivsemaid mängijaid.
Türgis mängib sel hooajal ka Oliver Venno, kes jätkab Istanbuli Galatasaray ridades. | Andrus Raadik hakkab mängima Türgi kõrgliigas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arhavi sai eelmisel hooajal Türgi liigas 11. ehk eelviimase koha, koguti seitse võitu ja 15 kaotust, vahendab volley.ee.
Viimased kolm hooaega mängis Raadik Soome meistriliigas, kuuludes viimati Savo Volley ridadesse ja esindades kahel eelneval aastal Pielavee Sampot. Soome hooaegadel oli Raadik liiga üks resultatiivsemaid mängijaid.
Türgis mängib sel hooajal ka Oliver Venno, kes jätkab Istanbuli Galatasaray ridades.
### Response:
Andrus Raadik hakkab mängima Türgi kõrgliigas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Selliste rünnakuvahendite ilmumine, mis seaks nende tegevusulatuse tõttu ohtu märkimisväärse osa Venemaa territooriumist, vähemalt selle Euroopa osa, nõuaks meilt kompenseerivaid meetmeid hüpoteetilisel juhul, kui sellised raketid Euroopas kasutusele võetakse," ütles Rjabkov ajakirjale International Affairs.
"Need kompenseerivad meetmed ei pea piirduma samasuguste või sarnaste süsteemide paigutamisega piirkondadesse, kus need ulatuksid Ühendriikide või kellegi teise uute süsteemideni. Neid ei paigutataks tingimata ainult nendele aladele," sõnas ta.
1987. aastal Nõukogude Liidu ja USA vahel sõlmitud kahepoolne INF-lepe keelas maal baseeruvate 500 kuni 5500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiib- ja ballistiliste rakettide, samuti nende stardiseadeldiste ja tugivarustuse tootmise, katsetamise ja paigutamise.
Ühendriigid süüdistasid Venemaad lepingu aastatepikkuses rikkumises, millele Moskva vastas omapoolsete süüdistustega. USA lahkus INF-ist ametlikult 2. augustil.
Kaitseminister Mark Esper ütles augusti alguses, et kuna USA pole enam INF-iga seotud, siis on alustatud juba tööd uute raketisüsteemide arendamisega, mis olid leppega keelatud.
Esperi sõnul tahab USA Hiinale vastu seismiseks paigutada Aasiasse mõne kuu jooksul uued maismaal baseeruvad tavalõhkepeaga keskmaaraketid.
Samas pole Ühendriigid teatanud samalaadsest kavatsusest Euroopas. | Vene asevälisminister: Venemaa vastaks USA rakettide ilmumisele Euroopasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Selliste rünnakuvahendite ilmumine, mis seaks nende tegevusulatuse tõttu ohtu märkimisväärse osa Venemaa territooriumist, vähemalt selle Euroopa osa, nõuaks meilt kompenseerivaid meetmeid hüpoteetilisel juhul, kui sellised raketid Euroopas kasutusele võetakse," ütles Rjabkov ajakirjale International Affairs.
"Need kompenseerivad meetmed ei pea piirduma samasuguste või sarnaste süsteemide paigutamisega piirkondadesse, kus need ulatuksid Ühendriikide või kellegi teise uute süsteemideni. Neid ei paigutataks tingimata ainult nendele aladele," sõnas ta.
1987. aastal Nõukogude Liidu ja USA vahel sõlmitud kahepoolne INF-lepe keelas maal baseeruvate 500 kuni 5500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiib- ja ballistiliste rakettide, samuti nende stardiseadeldiste ja tugivarustuse tootmise, katsetamise ja paigutamise.
Ühendriigid süüdistasid Venemaad lepingu aastatepikkuses rikkumises, millele Moskva vastas omapoolsete süüdistustega. USA lahkus INF-ist ametlikult 2. augustil.
Kaitseminister Mark Esper ütles augusti alguses, et kuna USA pole enam INF-iga seotud, siis on alustatud juba tööd uute raketisüsteemide arendamisega, mis olid leppega keelatud.
Esperi sõnul tahab USA Hiinale vastu seismiseks paigutada Aasiasse mõne kuu jooksul uued maismaal baseeruvad tavalõhkepeaga keskmaaraketid.
Samas pole Ühendriigid teatanud samalaadsest kavatsusest Euroopas.
### Response:
Vene asevälisminister: Venemaa vastaks USA rakettide ilmumisele Euroopasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Endine Hansapanga ja nüüdne Pocopay juht Indrek Neivelt pooldab Isamaa kombel pensioniraha investeerimisel inimestele suurema vabaduse andmist.
Tema sõnul on pensionireformi diskussiooni peamine viga see, et keegi pole esindanud kliendivaadet, vaid fondid on kogu aeg lähtunud vaid omanikuvaatest, püüdes aktsionäridele tulevaste klientide pealt maksimaalset tulu teenida, mistõttu ongi pensionirahad fondides kiratsenud. Teiseks probleemiks peab ta pensionifondide juriidilist ülereguleeritust.
Neivelti sõnul on pensionifondid eksitanud inimesi neile vale signaali välja saates.
"Pensionifondid annavad ühiskonnale vale signaali, nagu saaks need asendada lapsi ja et raha on lahendus kõigele. Probleem on, et me kogume raha, aga meil pole lapsi. Aga rahast üksi ei piisa, inimesi on ka vaja. Raha ja inimeste importimine pole Euroopa Liidu majandusele parim lahendus," ütles Neivelt.
Tegelikkust peegeldab tema sõnul olukord, kus noor kahe lapsega perekond, kes ootab kolmandat last ja tahab seetõttu suuremat korterit osta, jääb pangas laenu küsides pika ninaga, sest pank ei anna lapse sünniga seotud kulude kasvule viidates rohkem laenuraha. Neivelt näeb probleemi II pensionisamba maksetes, mis võtavad sellistelt peredelt ära võimaluse suurem korter osta, sest osa igakuistest sissetulekutest läheb automaatselt pensionirahaks.
"Meie eesmärk on koguda raha, üha enam raha. Aga sellest pole kasu, sul peavad lapsed olema. Me räägime üha rahast, aga unustame, et meid on vaid 1,3 miljonit ja me oleme kahanev rahvastik. Mis on aga Eesti riigi põhiseaduslik eesmärk? Rahakogumine ei ole põhiseaduslik eesmärk," ütles Neivelt.
"Tulevane pension oleks mõistlik, kui see oleks 50-60 protsenti palgast, sõltub muidugi, milline oli palk. 65-aastaselt pensionile minnes on võimalik, et inimene suudab töötada ka 70-aastaseni. Süsteem peab paindlikum olema. Noored ei mõtle, et jäävad pensionile, vaid töötavad sisuliselt oma elu lõpuni," tõdes Neivelt.
Neivelt peab veaks, et pensionifondide tootlusi on võrreldud majanduskasvu, mitte inflatsiooniga.
Tema pakutud lahendus kattub Isamaa ideoloogiaga: pensionisambad peavad olema vabatahtlikud, mitte kohustuslikud ning neid puudutav regulatsioon peab olema lõdvem ja andma inimestele vabamad käed selle raha investeerimisel.
Praegust pensionireformi ei soostu ta nimetama reformiks.
"Ma ei nimeta seda reformiks, reform on palju suurem asi. See on väike-väike muudatus, kus valitsus annab inimestele võimaluse valida, kas osaleda teises sambas või mitte. See on pisimuudatus," ütles Neivelt. "Nagu Gorbatšov ütles, et kommunism on väga hea süsteem, seda tuleb lihtsalt natuke reformida."
Neivelti soovitus on riigil inimesi rohkem usaldada. "Valitsus peaks rohkem selgitama erinevatele sissetulekugrupidele, mis on neile mõistikum, kõige arukam lahendus, kui nad teenivad nii- või niipalju: kes peab juurde maksma, kes mitte. Rääkige inimestega!"
Viisemann: riik ei tea, mida asemele pakub
LHV asutaja Andres Viisemann kaitses praegust pensionisüsteemi, mis on üles ehitatud panganduskeskselt. Tema sõnul on pensionisüsteem just hakanud saavutama mingit suurust ja küpsust, millega on võimalik investeerides kaasa rääkida fondides, kuhu väikestel tegijatel asja pole.
"See on võimalus investeerida säästud ühiskonna jaoks produktiivselt ja sedasi kõigi elu paremaks teha," ütles Viisemann. "Praegune pensionireform on suur tagasilöök."
Tema sõnul ei tea riik ise ka, mida ta praegu ära lõhub ja mida asemele pakub.
Hansson: talvevarusid on mõistlik koguda
Endine Eesti Panga president Ardo Hansson kaitses pensionisüsteemi karme regulatsioone, tõdedes, et just seetõttu ei ole inimesed oma raha pensionifondides kaotanud. Tema hinnangul tuleks valdkonda, mida parandada annab, parandada, selmet lõhkuda. Näiteks saaks pensioni väljamaksete poolt paindlikumaks muuta.
Hansson võrdles pensionisüsteemi talvevarudega: "Kui paned kevadel kartuli maha ja võtad sügisel saagi üles, kas sa siis sööd oma kartulid kohe ära või riskid ikkagi keldrisse salve panemisega, kuigi mõni neist võib ületalve mädanema minna?"
Hansson ütles, et Isamaa nägemus minimalistlikust pensionisüsteemist, kus kõik seisab eraisiku otsustel, on täielik vastand praegusele totaalsele süsteemile.
"Mõlema kaitseks saab rääkida, mõlemale saab esitada poolt- ja vastuargumente," tõdes Hansson.
Ta tõi esile, et uuringute kohaselt toetavad vabaks lastavat teist pensionisammast enim need, kes samal ajal toetavad erakorralist pensionitõusu. Hansson ütles, et ei saa vaadata, käed rüpes, kuidas tulevased pensionid tänaste otsuste tulemusel sulavad, sest 20 aasta pärast, kui tulemused käes, on hilja arutada selle üle, kes selle eest omal ajal vastutas.
Endine keskpanga juht tõdes, et idee, kus pensionist saab inimeste sotsiaalne turvavõrk, millele vanuigi toetuda, ei ole enam reaalne tulevikustsenaarium, sest see pole realistlik.
Hanssoni sõnul oleks neist, kes kõnelevad teise pensionisamba lammutamise nimel, vastutustundlik panna kõrvale võrdlusandmed tulevaste maksude ja maksumääradega, kuid need on andmed, mida täna pole olemas, mistõttu on lammutamise jutt vastutustundetu. | Neivelt: pensionifondid saadavad inimestele vale signaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Endine Hansapanga ja nüüdne Pocopay juht Indrek Neivelt pooldab Isamaa kombel pensioniraha investeerimisel inimestele suurema vabaduse andmist.
Tema sõnul on pensionireformi diskussiooni peamine viga see, et keegi pole esindanud kliendivaadet, vaid fondid on kogu aeg lähtunud vaid omanikuvaatest, püüdes aktsionäridele tulevaste klientide pealt maksimaalset tulu teenida, mistõttu ongi pensionirahad fondides kiratsenud. Teiseks probleemiks peab ta pensionifondide juriidilist ülereguleeritust.
Neivelti sõnul on pensionifondid eksitanud inimesi neile vale signaali välja saates.
"Pensionifondid annavad ühiskonnale vale signaali, nagu saaks need asendada lapsi ja et raha on lahendus kõigele. Probleem on, et me kogume raha, aga meil pole lapsi. Aga rahast üksi ei piisa, inimesi on ka vaja. Raha ja inimeste importimine pole Euroopa Liidu majandusele parim lahendus," ütles Neivelt.
Tegelikkust peegeldab tema sõnul olukord, kus noor kahe lapsega perekond, kes ootab kolmandat last ja tahab seetõttu suuremat korterit osta, jääb pangas laenu küsides pika ninaga, sest pank ei anna lapse sünniga seotud kulude kasvule viidates rohkem laenuraha. Neivelt näeb probleemi II pensionisamba maksetes, mis võtavad sellistelt peredelt ära võimaluse suurem korter osta, sest osa igakuistest sissetulekutest läheb automaatselt pensionirahaks.
"Meie eesmärk on koguda raha, üha enam raha. Aga sellest pole kasu, sul peavad lapsed olema. Me räägime üha rahast, aga unustame, et meid on vaid 1,3 miljonit ja me oleme kahanev rahvastik. Mis on aga Eesti riigi põhiseaduslik eesmärk? Rahakogumine ei ole põhiseaduslik eesmärk," ütles Neivelt.
"Tulevane pension oleks mõistlik, kui see oleks 50-60 protsenti palgast, sõltub muidugi, milline oli palk. 65-aastaselt pensionile minnes on võimalik, et inimene suudab töötada ka 70-aastaseni. Süsteem peab paindlikum olema. Noored ei mõtle, et jäävad pensionile, vaid töötavad sisuliselt oma elu lõpuni," tõdes Neivelt.
Neivelt peab veaks, et pensionifondide tootlusi on võrreldud majanduskasvu, mitte inflatsiooniga.
Tema pakutud lahendus kattub Isamaa ideoloogiaga: pensionisambad peavad olema vabatahtlikud, mitte kohustuslikud ning neid puudutav regulatsioon peab olema lõdvem ja andma inimestele vabamad käed selle raha investeerimisel.
Praegust pensionireformi ei soostu ta nimetama reformiks.
"Ma ei nimeta seda reformiks, reform on palju suurem asi. See on väike-väike muudatus, kus valitsus annab inimestele võimaluse valida, kas osaleda teises sambas või mitte. See on pisimuudatus," ütles Neivelt. "Nagu Gorbatšov ütles, et kommunism on väga hea süsteem, seda tuleb lihtsalt natuke reformida."
Neivelti soovitus on riigil inimesi rohkem usaldada. "Valitsus peaks rohkem selgitama erinevatele sissetulekugrupidele, mis on neile mõistikum, kõige arukam lahendus, kui nad teenivad nii- või niipalju: kes peab juurde maksma, kes mitte. Rääkige inimestega!"
Viisemann: riik ei tea, mida asemele pakub
LHV asutaja Andres Viisemann kaitses praegust pensionisüsteemi, mis on üles ehitatud panganduskeskselt. Tema sõnul on pensionisüsteem just hakanud saavutama mingit suurust ja küpsust, millega on võimalik investeerides kaasa rääkida fondides, kuhu väikestel tegijatel asja pole.
"See on võimalus investeerida säästud ühiskonna jaoks produktiivselt ja sedasi kõigi elu paremaks teha," ütles Viisemann. "Praegune pensionireform on suur tagasilöök."
Tema sõnul ei tea riik ise ka, mida ta praegu ära lõhub ja mida asemele pakub.
Hansson: talvevarusid on mõistlik koguda
Endine Eesti Panga president Ardo Hansson kaitses pensionisüsteemi karme regulatsioone, tõdedes, et just seetõttu ei ole inimesed oma raha pensionifondides kaotanud. Tema hinnangul tuleks valdkonda, mida parandada annab, parandada, selmet lõhkuda. Näiteks saaks pensioni väljamaksete poolt paindlikumaks muuta.
Hansson võrdles pensionisüsteemi talvevarudega: "Kui paned kevadel kartuli maha ja võtad sügisel saagi üles, kas sa siis sööd oma kartulid kohe ära või riskid ikkagi keldrisse salve panemisega, kuigi mõni neist võib ületalve mädanema minna?"
Hansson ütles, et Isamaa nägemus minimalistlikust pensionisüsteemist, kus kõik seisab eraisiku otsustel, on täielik vastand praegusele totaalsele süsteemile.
"Mõlema kaitseks saab rääkida, mõlemale saab esitada poolt- ja vastuargumente," tõdes Hansson.
Ta tõi esile, et uuringute kohaselt toetavad vabaks lastavat teist pensionisammast enim need, kes samal ajal toetavad erakorralist pensionitõusu. Hansson ütles, et ei saa vaadata, käed rüpes, kuidas tulevased pensionid tänaste otsuste tulemusel sulavad, sest 20 aasta pärast, kui tulemused käes, on hilja arutada selle üle, kes selle eest omal ajal vastutas.
Endine keskpanga juht tõdes, et idee, kus pensionist saab inimeste sotsiaalne turvavõrk, millele vanuigi toetuda, ei ole enam reaalne tulevikustsenaarium, sest see pole realistlik.
Hanssoni sõnul oleks neist, kes kõnelevad teise pensionisamba lammutamise nimel, vastutustundlik panna kõrvale võrdlusandmed tulevaste maksude ja maksumääradega, kuid need on andmed, mida täna pole olemas, mistõttu on lammutamise jutt vastutustundetu.
### Response:
Neivelt: pensionifondid saadavad inimestele vale signaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome peaminister Antti Rinne ütles pühapäeval, et ükski Euroopa Liidu liikmesriik, nende seas Ungari ja Poola, ei ole otseselt vastu ühenduse finantsraamistiku sidumisega õigusriigi põhimõtete järgimisega liikmesriikides.
Reinsalu märkis esmaspäeval ERR-ile antud lühiintervjuus, et tema andmetel pole liikmeriigid selles küsimuses veel kokkuleppele jõudnud ning et Euroopa Komisjonis hakatakse seda küsimust koos finantsperspektiividega alles arutama.
Eesti ei ole oma seisukohta selle ettepaneku suhtes veel kujundanud, märkis välisminister. "Eesti seisukoht kujundatakse, kui selgub, milline see ettepanek saab lõplikult disainitud," ütles Reinsalu.
Reinsalu märkis, et varem oli komisjoni taolise ettepaneku osas tõsiseid juriidilisi probleeme, mille tõi välja Euroopa Nõukogu õigusteenistus.
"Seal oli küsimus, kas see pädevusruum, mis seal tekib nende rahaliste kärbetega, raha blokeerimisega, kas seda on võimalik aluslepingust nii tuletada," rääkis minister.
Reinsalu hinnangul tuleks eri valdkondade sidumist hoolikalt kaaluda. "Kas tasub panna raha väljamaksed ja muid küsimusi nii kokku – siin tuleb enne üheksa korda mõõta ja üks kord lõigata. Junckeri komisjoni poolt on omal ajal õhku pandud, et näiteks need riigid, kes ei võta pagulaskvootide alusel endale pagulasi vastu, siis neile peale panna mingid rahalised maksed või koormised – selles osas olen ma küll jäigalt eitaval seisukohal," lausus ta.
Reinsalu ütles, et arutelud ettepaneku üle kestavad ka järgmisel aastal. "Uus komisjon astub ametisse ja eks need arutelud võivad järgmise aasta jooksul kesta," ütles ta. | Reinsalu pole kindel, kas EL-i eelarve peaks siduma õigusriigi põhimõtetega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome peaminister Antti Rinne ütles pühapäeval, et ükski Euroopa Liidu liikmesriik, nende seas Ungari ja Poola, ei ole otseselt vastu ühenduse finantsraamistiku sidumisega õigusriigi põhimõtete järgimisega liikmesriikides.
Reinsalu märkis esmaspäeval ERR-ile antud lühiintervjuus, et tema andmetel pole liikmeriigid selles küsimuses veel kokkuleppele jõudnud ning et Euroopa Komisjonis hakatakse seda küsimust koos finantsperspektiividega alles arutama.
Eesti ei ole oma seisukohta selle ettepaneku suhtes veel kujundanud, märkis välisminister. "Eesti seisukoht kujundatakse, kui selgub, milline see ettepanek saab lõplikult disainitud," ütles Reinsalu.
Reinsalu märkis, et varem oli komisjoni taolise ettepaneku osas tõsiseid juriidilisi probleeme, mille tõi välja Euroopa Nõukogu õigusteenistus.
"Seal oli küsimus, kas see pädevusruum, mis seal tekib nende rahaliste kärbetega, raha blokeerimisega, kas seda on võimalik aluslepingust nii tuletada," rääkis minister.
Reinsalu hinnangul tuleks eri valdkondade sidumist hoolikalt kaaluda. "Kas tasub panna raha väljamaksed ja muid küsimusi nii kokku – siin tuleb enne üheksa korda mõõta ja üks kord lõigata. Junckeri komisjoni poolt on omal ajal õhku pandud, et näiteks need riigid, kes ei võta pagulaskvootide alusel endale pagulasi vastu, siis neile peale panna mingid rahalised maksed või koormised – selles osas olen ma küll jäigalt eitaval seisukohal," lausus ta.
Reinsalu ütles, et arutelud ettepaneku üle kestavad ka järgmisel aastal. "Uus komisjon astub ametisse ja eks need arutelud võivad järgmise aasta jooksul kesta," ütles ta.
### Response:
Reinsalu pole kindel, kas EL-i eelarve peaks siduma õigusriigi põhimõtetega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene Katrin Ehrlichi piltidega lasteraamat "Mari päev" ilmus 2005. aastal ja praeguseks kaunistavad tema illustratsioonid rohkem kui 30 teost. Lastekirjanduse keskuses on võimalik näha valikut raamatuillustratsioonidest, mis pärinevad aastatest 2008–2019. Samuti on väljas teemanäituste ja ajakirjade jaoks valminud pildid.
Illustraator sõnas, et ta püüab joonistada teksti teistmoodi kui enamus inimestest seda ette kujutaks. "Kujutan pigem seda, millest raamatu tegelased mõtlevad ja mida tunnevad. Ma ei jutusta oma piltides peaaegu kunagi teksti ümber, see oleks igav."
Näituse kuraatori Viive Noore sõnul on illustraatori käekiri aastatega rahulikumaks muutunud. "Loometee alguses olid tema pildid erakordselt detailirikkad ja kõik need detailid olid huvitavad või naljakad. Vahel oli kohe kahju, et neid nii ohtralt laiali puistati, see tundus lausa raiskamisena, sest igal pildil jagus materjali mitme jaoks," kinnitas ta ja tõi välja, et nüüd on illustraatori loomelaad muutunud rahulikumaks ja dekoratiivsemaks. "Samas ka kuidagi sügavamaks, tuues välja olulise".
Katrin Ehrlich (1969) on illustraator, vabagraafik, raamatukujundaja ja graafiline disainer. Ta lõpetas 1996. aastal Eesti Kunstiakadeemia vabagraafika eriala. Samuti on Ehrlich õppinud Taani kõrgemas disainikoolis siiditrükki ning pälvinud korduvalt tunnustust konkursil "5 kauneimat Eesti lasteraamatut". Kahel korral on ta saanud Eesti Rahvusraamatukogu eriauhinna Kuldraamat. | Lastekirjanduse keskuses avatakse Katrin Ehrlichi juubelinäitus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene Katrin Ehrlichi piltidega lasteraamat "Mari päev" ilmus 2005. aastal ja praeguseks kaunistavad tema illustratsioonid rohkem kui 30 teost. Lastekirjanduse keskuses on võimalik näha valikut raamatuillustratsioonidest, mis pärinevad aastatest 2008–2019. Samuti on väljas teemanäituste ja ajakirjade jaoks valminud pildid.
Illustraator sõnas, et ta püüab joonistada teksti teistmoodi kui enamus inimestest seda ette kujutaks. "Kujutan pigem seda, millest raamatu tegelased mõtlevad ja mida tunnevad. Ma ei jutusta oma piltides peaaegu kunagi teksti ümber, see oleks igav."
Näituse kuraatori Viive Noore sõnul on illustraatori käekiri aastatega rahulikumaks muutunud. "Loometee alguses olid tema pildid erakordselt detailirikkad ja kõik need detailid olid huvitavad või naljakad. Vahel oli kohe kahju, et neid nii ohtralt laiali puistati, see tundus lausa raiskamisena, sest igal pildil jagus materjali mitme jaoks," kinnitas ta ja tõi välja, et nüüd on illustraatori loomelaad muutunud rahulikumaks ja dekoratiivsemaks. "Samas ka kuidagi sügavamaks, tuues välja olulise".
Katrin Ehrlich (1969) on illustraator, vabagraafik, raamatukujundaja ja graafiline disainer. Ta lõpetas 1996. aastal Eesti Kunstiakadeemia vabagraafika eriala. Samuti on Ehrlich õppinud Taani kõrgemas disainikoolis siiditrükki ning pälvinud korduvalt tunnustust konkursil "5 kauneimat Eesti lasteraamatut". Kahel korral on ta saanud Eesti Rahvusraamatukogu eriauhinna Kuldraamat.
### Response:
Lastekirjanduse keskuses avatakse Katrin Ehrlichi juubelinäitus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kübaratriki tegi Esiliiga B 31. voorus ka Robi Saarma, kelle kolmest väravast kaks sündisid penaltist. Ta aitas liidril Nõmme Unitedil purustada Keila JK 6:1, vahendab Soccernet.ee.
Tabeli punane latern Põhja-Tallinna Volta sai üle hulga aja punktilisa, olles eelnevalt kaotanud viis liigamängu järjest, väravate vahega 4:32. Eile tegi Volta 0:0 viigi Nõmme Kalju duubelmeeskonnaga.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | 15-aastane jalgpallur lõi debüütmängus juba avapoolajal kübaratriki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kübaratriki tegi Esiliiga B 31. voorus ka Robi Saarma, kelle kolmest väravast kaks sündisid penaltist. Ta aitas liidril Nõmme Unitedil purustada Keila JK 6:1, vahendab Soccernet.ee.
Tabeli punane latern Põhja-Tallinna Volta sai üle hulga aja punktilisa, olles eelnevalt kaotanud viis liigamängu järjest, väravate vahega 4:32. Eile tegi Volta 0:0 viigi Nõmme Kalju duubelmeeskonnaga.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist.
### Response:
15-aastane jalgpallur lõi debüütmängus juba avapoolajal kübaratriki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Teatrikeskuse sellisel tegutsemisel puudunuks selge perspektiiv ja vastutuse jaotus, sest töörahu ning motiveeritus saavad tuleneda vaid selgest juhtimispoliitikast ja hierarhiliselt läbipaistvast süsteemist," selgitas Evestus.
"Minu uued, pikaaegse kultuuri- ja teatrivaldkonna kogemusega meeskonnaliikmed tegid oma lahkumisotsused vastavalt välja kujunenud olukorrale ning on loomulik, et ühiste eesmärkide ja arusaamade pinnalt liitununa tabas meid kõiki kriisiolukord."
Märt Meose vastulause:
"Laupäeval andsid avalduse töölt lahkumiseks 3 inimest: produtsent, tehnikajuht ja müügijuht, kes olid asunud tööle augustis endise juhi Steven Hristo Evestuse kutsel," sõnas Meos ja kinnitas, et inimlikult on nende kolme inimese lahkumine arusaadav. "Üks inimene lahkus juba varem."
Samuti rõhutas Meos, et ülejäänud 8 meeskonnaliiget töötavad edasi, kuigi olukord on mõistagi ebameeldiv. "Endise juhataja Evestuse orkestreeritud meediamöll häirib Vaba Lava töörahu," rõhutas ta ja mainis, et endine juhataja pole suutnud kasutada talle antud võimalust lahkuda viisakalt. "Tema lahkumise tegelikuks põhjuseks olid valdkondlik ebakompetentsus ja puudulikud juhivõimed."
"Vaba Lava poliitikaks aga pole endisi töötajaid meedias detailselt kritiseerida, seega loodame, et siinkohal see torm veeklaasis lõpeb," selgitas ta ja selgitas, et kohtun avalduse esitanud inimestega ja kui neist kellegi otsus on lõplik, siis vabanenud töökohad komplekteeritakse lähiajal uute inimestega. "Arutame juba võimalikke kandidaate."
"Ühtlasi kasutan võimalust ja soovitan külastada Vaba Lava etendusi "Elagu elu mis põletab rinda", "Minu eesti vanaema" ja "Lõhe"," sõnas Meos.
Aprillist Vaba Lava tegevjuhina tegutsema asunud Evestuse ülesandeks sai esimestest päevadest uue meeskonna valimine ja kokkupanemine. Uue tegevjuhi kokku pandud meeskond alustas tööd selle aasta augustis ning jõudis koos tegutseda vähem kui paar kuud.
Lahkumise oluliste põhjustena on Evestus välja toonud eelkõige küsitavused juhtimismudelis, mis viisid väliste sekkumisteni igapäevase töö planeerimisel, juhtimisotsuste vastuvõtmisel, rahaliste kohustuste korraldamise osas ja lisapingete tekitamises meeskonnale.
Vaba Lava etenduskunstide platvorm on Eesti kultuuriruumis Evestuse sõnul vajalik, kuid selle ausa ja läbipaistva toimimise säilitamine on tekkinud olukorras seatud küsimärgi alla.
Evestus on viidanud, et teatriühenduse R.A.A.A.M juht Märt Meos on tegelenud jooksvalt Vaba Lava juhtimise vastutusalaga, sealjuures rahaliste kohustuste kokkuleppimise ja tegevussuundade korraldamisega, kuigi ei omanud vastavat pädevust peale oma lahkumist juhatusest selle aasta mai keskel.
Nõukogu, mille koosseisu kuulub kolm R.A.A.A.M-i asutajaliiget, otsus Meose toomise kohta Vaba Lava juhi kohale pärast Evestuse lahkumisotsust kinnitab Evestuse sõnul vaid sellise mõju ja kontrollifunktsiooni fakti.
Ka aprillis lõpetanud Vaba Lava juhatuse liige ja tegevjuht Kristiina Reidolv on kinnitanud, et lahkus koos toonase sisutiimiga samadel põhjustel. | Osa Vaba Lava meeskonnast lahkub koos Evestusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Teatrikeskuse sellisel tegutsemisel puudunuks selge perspektiiv ja vastutuse jaotus, sest töörahu ning motiveeritus saavad tuleneda vaid selgest juhtimispoliitikast ja hierarhiliselt läbipaistvast süsteemist," selgitas Evestus.
"Minu uued, pikaaegse kultuuri- ja teatrivaldkonna kogemusega meeskonnaliikmed tegid oma lahkumisotsused vastavalt välja kujunenud olukorrale ning on loomulik, et ühiste eesmärkide ja arusaamade pinnalt liitununa tabas meid kõiki kriisiolukord."
Märt Meose vastulause:
"Laupäeval andsid avalduse töölt lahkumiseks 3 inimest: produtsent, tehnikajuht ja müügijuht, kes olid asunud tööle augustis endise juhi Steven Hristo Evestuse kutsel," sõnas Meos ja kinnitas, et inimlikult on nende kolme inimese lahkumine arusaadav. "Üks inimene lahkus juba varem."
Samuti rõhutas Meos, et ülejäänud 8 meeskonnaliiget töötavad edasi, kuigi olukord on mõistagi ebameeldiv. "Endise juhataja Evestuse orkestreeritud meediamöll häirib Vaba Lava töörahu," rõhutas ta ja mainis, et endine juhataja pole suutnud kasutada talle antud võimalust lahkuda viisakalt. "Tema lahkumise tegelikuks põhjuseks olid valdkondlik ebakompetentsus ja puudulikud juhivõimed."
"Vaba Lava poliitikaks aga pole endisi töötajaid meedias detailselt kritiseerida, seega loodame, et siinkohal see torm veeklaasis lõpeb," selgitas ta ja selgitas, et kohtun avalduse esitanud inimestega ja kui neist kellegi otsus on lõplik, siis vabanenud töökohad komplekteeritakse lähiajal uute inimestega. "Arutame juba võimalikke kandidaate."
"Ühtlasi kasutan võimalust ja soovitan külastada Vaba Lava etendusi "Elagu elu mis põletab rinda", "Minu eesti vanaema" ja "Lõhe"," sõnas Meos.
Aprillist Vaba Lava tegevjuhina tegutsema asunud Evestuse ülesandeks sai esimestest päevadest uue meeskonna valimine ja kokkupanemine. Uue tegevjuhi kokku pandud meeskond alustas tööd selle aasta augustis ning jõudis koos tegutseda vähem kui paar kuud.
Lahkumise oluliste põhjustena on Evestus välja toonud eelkõige küsitavused juhtimismudelis, mis viisid väliste sekkumisteni igapäevase töö planeerimisel, juhtimisotsuste vastuvõtmisel, rahaliste kohustuste korraldamise osas ja lisapingete tekitamises meeskonnale.
Vaba Lava etenduskunstide platvorm on Eesti kultuuriruumis Evestuse sõnul vajalik, kuid selle ausa ja läbipaistva toimimise säilitamine on tekkinud olukorras seatud küsimärgi alla.
Evestus on viidanud, et teatriühenduse R.A.A.A.M juht Märt Meos on tegelenud jooksvalt Vaba Lava juhtimise vastutusalaga, sealjuures rahaliste kohustuste kokkuleppimise ja tegevussuundade korraldamisega, kuigi ei omanud vastavat pädevust peale oma lahkumist juhatusest selle aasta mai keskel.
Nõukogu, mille koosseisu kuulub kolm R.A.A.A.M-i asutajaliiget, otsus Meose toomise kohta Vaba Lava juhi kohale pärast Evestuse lahkumisotsust kinnitab Evestuse sõnul vaid sellise mõju ja kontrollifunktsiooni fakti.
Ka aprillis lõpetanud Vaba Lava juhatuse liige ja tegevjuht Kristiina Reidolv on kinnitanud, et lahkus koos toonase sisutiimiga samadel põhjustel.
### Response:
Osa Vaba Lava meeskonnast lahkub koos Evestusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seni oli Koitmäe valimisteenistuse asejuht. Uude ametisse nimetati ta avaliku konkursi tulemusena.
Koitmäe on valimiste valdkonnas töötanud alates 1999. aastast, esmalt valimiste korraldajaid nõustava juristi, hiljem valimisteenistuse asejuhina õigusvaldkonnas. Ta omab magistrikraadiga võrdsustatud õigusteaduste kraadi Tartu Ülikoolist ning on osalenud arvukatel valimisteemalistel täiendkoolitustel.
Omal soovil ametist lahkuv senine valimisteenistuse juht Priit Vinkel jätkab kuni selle aasta lõpuni valimisteenistuse nõustajana. Vinkel juhtis valimisteenistust ning selle eelkäijat riigikogu kantselei valimiste osakonda alates 2013. aastast. | Vahetub riigi valimisteenistuse juht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seni oli Koitmäe valimisteenistuse asejuht. Uude ametisse nimetati ta avaliku konkursi tulemusena.
Koitmäe on valimiste valdkonnas töötanud alates 1999. aastast, esmalt valimiste korraldajaid nõustava juristi, hiljem valimisteenistuse asejuhina õigusvaldkonnas. Ta omab magistrikraadiga võrdsustatud õigusteaduste kraadi Tartu Ülikoolist ning on osalenud arvukatel valimisteemalistel täiendkoolitustel.
Omal soovil ametist lahkuv senine valimisteenistuse juht Priit Vinkel jätkab kuni selle aasta lõpuni valimisteenistuse nõustajana. Vinkel juhtis valimisteenistust ning selle eelkäijat riigikogu kantselei valimiste osakonda alates 2013. aastast.
### Response:
Vahetub riigi valimisteenistuse juht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pimedate jalgpalli mängitakse saalis. Mõlemast võistkonnast on väljakul viis pallurit, kusjuures väravavaht on nägija. Kõikidel ülejäänud mängijatel on aga ees ka silmaklapid. Palli sisse on paigaldatud kõristid. Nii on võimalik mänguvahendi asukohta kindlaks teha.
Eesti Jalgpalli Liidu rahvajalgpalli osakonna juhataja Teet Allas räägib, kui palju on pimejalgpalliga siinmail üldse tegeletud. "Oleme ikka täiesti esimesi samme tegemas," lausus ta Vikerraadio saatele Spordipühapäev."
"Eelmisel aastal tegime Pimedate Liidu kaudu üleskutse et võiks tekitada Eestis vaegnägijatest või pimedatest ühe grupi. Kahjuks ei saanud me seda gruppi kokku. Seepärast teeme järgmise sammu."
"Korraldame kõigepealt näidismatši, kus kasutame kuulsaid inimesi ehk 15. oktoobril, kui see mäng Heleni koolis toimub, siis kutsume väga palju erinevatest valdkondadest inimesi, ka vaegnägijaid," lausus Allas.
"Anname neile proovida, julgustame neid mängima ja läbi omategevuse tahame tegelikult julgustada ka oma klubisid, neid koolitada, et see oleks hiljem ka maakondades ja suuremates linnades."
"Tegevust alustades ei aja me väljakult kedagi ära, aga pigem ootame vaegnägijaid ja pimedaid. Aga kindlasti ei aja ära ka mõningaid huvilisi, kes tahavad ka seda mängu proovida. Miks mitte? Jalgpalliliidus on komplekt olemas. Huvi korral saame seda ka välja anda huvilistele, kes tahavad seda proovida."
Toreda ürituse taustal on mõistlik pimedate ja vaegnägijate spordiliikumisest veidi laiemalt kõneleda. Kuhu on selles valdkonnas Eestis tänaseks välja jõutud?
"Pimedate ja vaegnägijate liikumisharrastus on küllalt hästi koordineeritud koolide tasandil, kuna vaegnägijad ja pimedad lapsed õpivad spetsiaalselt vaegnägijatele mõeldud koolides," ütles Eesti Paraolümpiakomitee liikumisharrastuse juht Kaia Kollo
"Seal on nende tegevus küllalt hästi kontrollitud ja organiseeritud. Me teame, kes seal õpivad. Saame neile suunata erinevaid liikumisharrastusi ja sealt tuleks kasvulava ka tulevaste täiskasvanud sportlaste näol."
Mis saab pärast kooli?
"Küll aga on Paraolümpiakomiteel täna mure, mis õpilastest pärast saab. Ma arvan, et see on tänapäeva spordis üldse levinud probleem. Aga nägemispuudega inimeste puhul on see, kui lõpetab kooli, mis siis edasi saab," jätkas Kollo.
"Kui on soov mingit spordiala harrastada, siis täna Eestis võimekus vastu võtta nägemispuudega inimest - võib-olla kardetakse, meie ühiskond ei ole selleks veel nii hästi valmis. Kui tuleb vaegnägija, siis ta tahab ka teha kergejõustikku, ujumist, pallimänge. Meie treenerid ja õpetajad natuke kardavad. Meie ühiskond ei ole nii hästi koolitatud, et nad saaksid nad vastu võtta."
Pimedate ja vaegnägijate spordiliikumise spetsiifilisemal arendamisel omab tähtsat rolli Eesti Pimedate Spordiliit. "Me oleme keskendunud peamiselt individuaalsetele aladele: kergejõustik, ujumine, pimelauatennis ja ka karate. Ajalooliselt on olnud ka suusatamine ja mõned kõrvalalad, aga see on põhiline," lausus Eesti Pimedate Spordiliidu juhatuse esimees Kristo Ringas.
"See [võistkonnaala - toim.] on midagi uut ja see on katsetamise järgus. Anda võimalus pimedatele, vaegnägijatele võimalus mängida jalgpalli. Mujal riikides on see väga populaarne mäng. Paraolümpiamängude ala."
Miks on võistkonnaaladega raskem? "Kindlasti on üks faktor raha, aga veel olulisem see, et ühte treeningrühma kaasata suurem arv kui viis vaegnägijat sportlast, kes on ka füüsilistel eeldustega - ta kipub jääma Tallinna ja Tartu piiridesse."
Kas individuaalaladel on eestlased konkurentsis? "See sõltub. Näiteks karateka on tulnud kahel MM-il kolme hulka. Ujumises on meil tublid tegijad. Kergejõustikus Euroopa noorte pronks sellest suvest. Lauatennisest noorte Euroopa meistrivõistluste hõbe sellest suvest. Töö käib ja kindlasti on arenguruumi kõvasti. Aga ütleks, et keskmine tase."
Kuidas on lood juhendamise ja kompetentsiga? "Sellega on probleem. Sõltub spordialast, aga kindlasti on kohti ja valdkondi, kus tuleb spetsiifiliselt läheneda. Tuleb teada taustu, diagnoose ja reguleerida selle järgi koormusi. Mitte asjadega üle pingutada. Kehalise kasvatuse õpetajate ja treeneride ettevalmistus kõrgkoolide tasemel puuetega inimeste spordi osas on hetkel puudulik."
Kui hea meelega tulevad pimedad spordi juurde? "Entusiast meelitab neid. Eks see on nii nagu tervetel lastelgi. Spordiliikumise juurde peab keegi suunama ja teed näitama. Kui nad juba tee on leidnud, siis läheb juba libedamalt. Aga sinna jõudmine ei ole teps mitte kerge."
Saavutussportlasi on Eesti pimedate seas alla kümne. "Tervisespordi number on 50-60 vahepeal. Kuna nägemispuude liik on Eestis üleüldse puudeliigina kõige väiksemaarvuline, siis siin hiljaaegu just vaatasime numbritele otsa ja selgus, et nägemispuudega noorte kaasatus sporditegemisse on teistest puudeliikidest võrrelduna kõige kõrgem."
Mida oleks vaja tulevikus? "Majanduslik pool on kindlasti faktor, aga peamine on ikkagi inimressurss," jätkas Ringas. "Treenerid, kes on valmis tööd tegema, võtma kaasa või moodustama lausa eraldi treeningrühmi puuetega inimestele. Treenerite ja kehalise kasvatuse õpetajate kompetentsi tõstmine ei teeks paha."
Jalgpall võib anda suure tõuke
Paraolümpiakomitee liikumisharrastuse juht Kaia Kollo toob samuti mitmel puhul välja, et oluline on juurde koolitada kvalifitseeritud abipersonali. 15. oktoobril toimuv pimedate jalgpalli näidismäng võiks anda võistkonnaalade harrastamisele suure impulsi.
"Ma olen ülimalt õnnelik, et Eesti Jalgpalli Liit on võtnud selle üheks sihiks ja nad ajavad seda joont järjekindlalt. Üks tiimiala paraspordis ehk pimedate jalgpall oleks täiesti supertulemus. Saaksime kokku toreda seltskonna ja harrastada pimedate jalgpalli. See oleks hästi-hästi kihvt," ütles Kollo.
"Valmisolekut on täna veel. Judo on täitsa valmis võtma ka vaegnägijaid ja pimedaid. Väga suur osa sõltub entusiasmist, koolitaja, treeneri või õpetaja isiklikust soovist seda asja ajada, teha ja propageerida. Olen ääretult tänulik spordialalliitudele, kes on võtnud enda osaks ka puudega inimeste sportimise." | Pimedate jalgpall võib anda paraspordi võistkonnaalade harrastamisele suure impulsi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pimedate jalgpalli mängitakse saalis. Mõlemast võistkonnast on väljakul viis pallurit, kusjuures väravavaht on nägija. Kõikidel ülejäänud mängijatel on aga ees ka silmaklapid. Palli sisse on paigaldatud kõristid. Nii on võimalik mänguvahendi asukohta kindlaks teha.
Eesti Jalgpalli Liidu rahvajalgpalli osakonna juhataja Teet Allas räägib, kui palju on pimejalgpalliga siinmail üldse tegeletud. "Oleme ikka täiesti esimesi samme tegemas," lausus ta Vikerraadio saatele Spordipühapäev."
"Eelmisel aastal tegime Pimedate Liidu kaudu üleskutse et võiks tekitada Eestis vaegnägijatest või pimedatest ühe grupi. Kahjuks ei saanud me seda gruppi kokku. Seepärast teeme järgmise sammu."
"Korraldame kõigepealt näidismatši, kus kasutame kuulsaid inimesi ehk 15. oktoobril, kui see mäng Heleni koolis toimub, siis kutsume väga palju erinevatest valdkondadest inimesi, ka vaegnägijaid," lausus Allas.
"Anname neile proovida, julgustame neid mängima ja läbi omategevuse tahame tegelikult julgustada ka oma klubisid, neid koolitada, et see oleks hiljem ka maakondades ja suuremates linnades."
"Tegevust alustades ei aja me väljakult kedagi ära, aga pigem ootame vaegnägijaid ja pimedaid. Aga kindlasti ei aja ära ka mõningaid huvilisi, kes tahavad ka seda mängu proovida. Miks mitte? Jalgpalliliidus on komplekt olemas. Huvi korral saame seda ka välja anda huvilistele, kes tahavad seda proovida."
Toreda ürituse taustal on mõistlik pimedate ja vaegnägijate spordiliikumisest veidi laiemalt kõneleda. Kuhu on selles valdkonnas Eestis tänaseks välja jõutud?
"Pimedate ja vaegnägijate liikumisharrastus on küllalt hästi koordineeritud koolide tasandil, kuna vaegnägijad ja pimedad lapsed õpivad spetsiaalselt vaegnägijatele mõeldud koolides," ütles Eesti Paraolümpiakomitee liikumisharrastuse juht Kaia Kollo
"Seal on nende tegevus küllalt hästi kontrollitud ja organiseeritud. Me teame, kes seal õpivad. Saame neile suunata erinevaid liikumisharrastusi ja sealt tuleks kasvulava ka tulevaste täiskasvanud sportlaste näol."
Mis saab pärast kooli?
"Küll aga on Paraolümpiakomiteel täna mure, mis õpilastest pärast saab. Ma arvan, et see on tänapäeva spordis üldse levinud probleem. Aga nägemispuudega inimeste puhul on see, kui lõpetab kooli, mis siis edasi saab," jätkas Kollo.
"Kui on soov mingit spordiala harrastada, siis täna Eestis võimekus vastu võtta nägemispuudega inimest - võib-olla kardetakse, meie ühiskond ei ole selleks veel nii hästi valmis. Kui tuleb vaegnägija, siis ta tahab ka teha kergejõustikku, ujumist, pallimänge. Meie treenerid ja õpetajad natuke kardavad. Meie ühiskond ei ole nii hästi koolitatud, et nad saaksid nad vastu võtta."
Pimedate ja vaegnägijate spordiliikumise spetsiifilisemal arendamisel omab tähtsat rolli Eesti Pimedate Spordiliit. "Me oleme keskendunud peamiselt individuaalsetele aladele: kergejõustik, ujumine, pimelauatennis ja ka karate. Ajalooliselt on olnud ka suusatamine ja mõned kõrvalalad, aga see on põhiline," lausus Eesti Pimedate Spordiliidu juhatuse esimees Kristo Ringas.
"See [võistkonnaala - toim.] on midagi uut ja see on katsetamise järgus. Anda võimalus pimedatele, vaegnägijatele võimalus mängida jalgpalli. Mujal riikides on see väga populaarne mäng. Paraolümpiamängude ala."
Miks on võistkonnaaladega raskem? "Kindlasti on üks faktor raha, aga veel olulisem see, et ühte treeningrühma kaasata suurem arv kui viis vaegnägijat sportlast, kes on ka füüsilistel eeldustega - ta kipub jääma Tallinna ja Tartu piiridesse."
Kas individuaalaladel on eestlased konkurentsis? "See sõltub. Näiteks karateka on tulnud kahel MM-il kolme hulka. Ujumises on meil tublid tegijad. Kergejõustikus Euroopa noorte pronks sellest suvest. Lauatennisest noorte Euroopa meistrivõistluste hõbe sellest suvest. Töö käib ja kindlasti on arenguruumi kõvasti. Aga ütleks, et keskmine tase."
Kuidas on lood juhendamise ja kompetentsiga? "Sellega on probleem. Sõltub spordialast, aga kindlasti on kohti ja valdkondi, kus tuleb spetsiifiliselt läheneda. Tuleb teada taustu, diagnoose ja reguleerida selle järgi koormusi. Mitte asjadega üle pingutada. Kehalise kasvatuse õpetajate ja treeneride ettevalmistus kõrgkoolide tasemel puuetega inimeste spordi osas on hetkel puudulik."
Kui hea meelega tulevad pimedad spordi juurde? "Entusiast meelitab neid. Eks see on nii nagu tervetel lastelgi. Spordiliikumise juurde peab keegi suunama ja teed näitama. Kui nad juba tee on leidnud, siis läheb juba libedamalt. Aga sinna jõudmine ei ole teps mitte kerge."
Saavutussportlasi on Eesti pimedate seas alla kümne. "Tervisespordi number on 50-60 vahepeal. Kuna nägemispuude liik on Eestis üleüldse puudeliigina kõige väiksemaarvuline, siis siin hiljaaegu just vaatasime numbritele otsa ja selgus, et nägemispuudega noorte kaasatus sporditegemisse on teistest puudeliikidest võrrelduna kõige kõrgem."
Mida oleks vaja tulevikus? "Majanduslik pool on kindlasti faktor, aga peamine on ikkagi inimressurss," jätkas Ringas. "Treenerid, kes on valmis tööd tegema, võtma kaasa või moodustama lausa eraldi treeningrühmi puuetega inimestele. Treenerite ja kehalise kasvatuse õpetajate kompetentsi tõstmine ei teeks paha."
Jalgpall võib anda suure tõuke
Paraolümpiakomitee liikumisharrastuse juht Kaia Kollo toob samuti mitmel puhul välja, et oluline on juurde koolitada kvalifitseeritud abipersonali. 15. oktoobril toimuv pimedate jalgpalli näidismäng võiks anda võistkonnaalade harrastamisele suure impulsi.
"Ma olen ülimalt õnnelik, et Eesti Jalgpalli Liit on võtnud selle üheks sihiks ja nad ajavad seda joont järjekindlalt. Üks tiimiala paraspordis ehk pimedate jalgpall oleks täiesti supertulemus. Saaksime kokku toreda seltskonna ja harrastada pimedate jalgpalli. See oleks hästi-hästi kihvt," ütles Kollo.
"Valmisolekut on täna veel. Judo on täitsa valmis võtma ka vaegnägijaid ja pimedaid. Väga suur osa sõltub entusiasmist, koolitaja, treeneri või õpetaja isiklikust soovist seda asja ajada, teha ja propageerida. Olen ääretult tänulik spordialalliitudele, kes on võtnud enda osaks ka puudega inimeste sportimise."
### Response:
Pimedate jalgpall võib anda paraspordi võistkonnaalade harrastamisele suure impulsi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tööandjaid ja nende liite esindav tööandjate keskliit katab oma tegevuskulud liikmemaksudest ja muud kulud ettevõtlusest saadud tulust ja projektirahastusest. Liidul oli 31. märtsi seisuga 146 liiget ja liikmete arv kasvas aastaga 17 võrra.
Keskliit nimetab ettevõtjate esindajaid mitmetesse koostööorganitesse, näiteks haigekassa ja töötukassa nõukokku ning Kutsekotta.
Paljude muude tegevuste hulgas valmis tööandjate keskliidul eelmisel aastal tööandjate manifest, kus kajastati Eesti praegust olukorda ja tehti ettepanekud riigile, töötajatele ja ettevõtjale neljas valdkonnas: töösuhetes, riigi majandusarengus, maksudes ja hariduses.
Keskliidu majandusaasta kestab 1. aprillist 31. märtsini. Viimasel majandusaastal sai liit liikmemaksudest tulu 528 558 eurot ja võrreldes eelnenud majandusaastaga see summa kasvas - toona maksid liikmed üle 463 000 euro liikmemaksu.
Kasvas ka ettevõtlusest saadud tulu, mis oli 270 000 eurot, 2017/2018. majandusaastal aga üle 166 000 euro. Majandusaasta kasum oli 84 000 eurot.
Keskliidus oli keskmiselt 13 töötajat ning juhatus oli üheliikmeline. Tööjõukulud ulatusid üle 494 000 euro. Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestati tasusid üle 84 000 euro. Bilansis oli moodustatud 22 000 euro suurune eraldis juhatusele boonuse maksmiseks.
31. märtsi seisuga ei olnud tööandjate keskliidul laenukohustisi. | Tööandjate keskliit kogus liikmemaksudena 528 000 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tööandjaid ja nende liite esindav tööandjate keskliit katab oma tegevuskulud liikmemaksudest ja muud kulud ettevõtlusest saadud tulust ja projektirahastusest. Liidul oli 31. märtsi seisuga 146 liiget ja liikmete arv kasvas aastaga 17 võrra.
Keskliit nimetab ettevõtjate esindajaid mitmetesse koostööorganitesse, näiteks haigekassa ja töötukassa nõukokku ning Kutsekotta.
Paljude muude tegevuste hulgas valmis tööandjate keskliidul eelmisel aastal tööandjate manifest, kus kajastati Eesti praegust olukorda ja tehti ettepanekud riigile, töötajatele ja ettevõtjale neljas valdkonnas: töösuhetes, riigi majandusarengus, maksudes ja hariduses.
Keskliidu majandusaasta kestab 1. aprillist 31. märtsini. Viimasel majandusaastal sai liit liikmemaksudest tulu 528 558 eurot ja võrreldes eelnenud majandusaastaga see summa kasvas - toona maksid liikmed üle 463 000 euro liikmemaksu.
Kasvas ka ettevõtlusest saadud tulu, mis oli 270 000 eurot, 2017/2018. majandusaastal aga üle 166 000 euro. Majandusaasta kasum oli 84 000 eurot.
Keskliidus oli keskmiselt 13 töötajat ning juhatus oli üheliikmeline. Tööjõukulud ulatusid üle 494 000 euro. Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestati tasusid üle 84 000 euro. Bilansis oli moodustatud 22 000 euro suurune eraldis juhatusele boonuse maksmiseks.
31. märtsi seisuga ei olnud tööandjate keskliidul laenukohustisi.
### Response:
Tööandjate keskliit kogus liikmemaksudena 528 000 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Simson asub uude ametisse 7. oktoobril.
Priit Simson on lõpetanud Tartu Ülikooli riigiteaduste bakalaureuseõppe, on töötanud välisminister Toomas Hendrik Ilvese nõunikuna, korraldades tema infovahetust parlamendiga, olnud üheksa aastat Eesti Päevalehes arvamustoimetaja, koordineerinud haridusministri meediasuhtlust ning viimastel aastatel töötanud Tallinna linnapea meedianõunikuna. Ta on ka reservohvitser (leitnant) ning jooksuentusiast – ta on aastaid olnud Elva jooksusarja korraldaja.
Senine kommunikatsioonijuht Toomas Mattson asub riigikontrolöri nõuniku ametikohale, et "toetada riigikontrolöri tema soovis kujundada võimalikult mitmekülgse info baasil seisukohti jooksvate aktuaalsete teemade suhtes ning tugevdada riigikontrolli võimekust kasutada kiiresti muutuvates riiklikes ja ühiskondlikes oludes oma mandaati otstarbekalt". | Priit Simson alustab tööd riigikontrolli kommunikatsioonijuhina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Simson asub uude ametisse 7. oktoobril.
Priit Simson on lõpetanud Tartu Ülikooli riigiteaduste bakalaureuseõppe, on töötanud välisminister Toomas Hendrik Ilvese nõunikuna, korraldades tema infovahetust parlamendiga, olnud üheksa aastat Eesti Päevalehes arvamustoimetaja, koordineerinud haridusministri meediasuhtlust ning viimastel aastatel töötanud Tallinna linnapea meedianõunikuna. Ta on ka reservohvitser (leitnant) ning jooksuentusiast – ta on aastaid olnud Elva jooksusarja korraldaja.
Senine kommunikatsioonijuht Toomas Mattson asub riigikontrolöri nõuniku ametikohale, et "toetada riigikontrolöri tema soovis kujundada võimalikult mitmekülgse info baasil seisukohti jooksvate aktuaalsete teemade suhtes ning tugevdada riigikontrolli võimekust kasutada kiiresti muutuvates riiklikes ja ühiskondlikes oludes oma mandaati otstarbekalt".
### Response:
Priit Simson alustab tööd riigikontrolli kommunikatsioonijuhina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Politsei ja prokuratuur kinnitavad, et kõik meie käsutuses olevad tõendid ja teave näitavad otseselt, et tegemist oli enesetapuga. Tänaseks on seda kinnitanud ka kohtuarst," öeldakse meediale saadetud lühikeses teates.
"Ka Danske panga kriminaalmenetluse raames viimastel päevadel läbi viidud toimingud ei ole andnud ühtegi viidet, mis annaks aluse Aivar Rehe surma põhjuses kahelda ning kinnitavad, et tegemist oli enesetapuga," lisatakse samas teates.
Siseminister Mart Helme teatas reedel, et ootab politseilt esmaspäeval ülevaadet Rehe kadumise, otsingute ja leidmisega seotud asjaolude ning edasiste tegevuste kohta.
Ühtlasi pidas Helme vajalikuks, et politsei vaataks üle protseduurid, millest lähtuvalt kadunud isikute juhtumite puhul tegutsetakse. Oluline on, et otsingutega kaetakse kõik kadunud isikuga seotud paigad.
Helme: kohtume uuesti pärast ekpertiise ja analüüsi
Siseminister Mart Helme teatas esmaspäeval pärast kohtumist politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori Elmar Varheri ja peaprokuröri Lavly Perlinguga, et sai neilt ülevaate Rehe juhtumist ning kohtub nendega uuesti pärast ekspertiiside tulemuste ja nende esmase analüüsi laekumist.
"Kohtusin täna PPA peadirektori Elmar Varheri ja peaprokuröri Lavly Perlinguga. Sain ülevaate Aivar Rehe kaasuses seni toimunust. Tänase päeva jooksul peaksid saabuma erinevate ekspertiiside tulemused. Peale tulemuste esmast analüüsi kohtume uuesti ja kavandame tulemustele tuginedes järgnevaid samme. Kohtumised veensid mind, et vaatamata kriminaalmenetluse algatamata jätmisele viiakse surma asjaoludega seoses läbi kõikvõimalikke seaduses ettenähtud uurimis- ja muid menetlustoiminguid. Täiendava info selgumisel teavitame sellest ka avalikkust," ütles Helme pressiesindaja vahendusel.
Kolmapäeval oma koduhoovist leitud Danske panga eksjuhi Rehe surnukeha oli seal olnud alates esmaspäevast, kui perekond teatas, et mees läks hommikul jalutama ning koju ei naasnud.
Rehe kadumise, leidmise ja surma asjaolude väljaselgitamist juhtinud Põhja prefektuuri operatiivjuht Valdo Põder tõdes reedeses Postimehes, et Rehe otsimisel tehti vigu. Mehe koduhoov jäeti üle kontrollimata, sest otsustati vastu tulla perekonnale, kes ei soovinud võõraid inimesi oma tagaaeda.
"Muidugi ma tunnen, et oleksin saanud asju paremini lahendada ja oleks võinud olla teatud küsimustes jõulisem, aga sel hetkel tahtsin olla lähedaste vastu empaatilisem. Ja ma võtan selle eest moraalse vastutuse," ütles Põder. | Politsei jääb Rehe surma asjaolude senisele versioonile kindlaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Politsei ja prokuratuur kinnitavad, et kõik meie käsutuses olevad tõendid ja teave näitavad otseselt, et tegemist oli enesetapuga. Tänaseks on seda kinnitanud ka kohtuarst," öeldakse meediale saadetud lühikeses teates.
"Ka Danske panga kriminaalmenetluse raames viimastel päevadel läbi viidud toimingud ei ole andnud ühtegi viidet, mis annaks aluse Aivar Rehe surma põhjuses kahelda ning kinnitavad, et tegemist oli enesetapuga," lisatakse samas teates.
Siseminister Mart Helme teatas reedel, et ootab politseilt esmaspäeval ülevaadet Rehe kadumise, otsingute ja leidmisega seotud asjaolude ning edasiste tegevuste kohta.
Ühtlasi pidas Helme vajalikuks, et politsei vaataks üle protseduurid, millest lähtuvalt kadunud isikute juhtumite puhul tegutsetakse. Oluline on, et otsingutega kaetakse kõik kadunud isikuga seotud paigad.
Helme: kohtume uuesti pärast ekpertiise ja analüüsi
Siseminister Mart Helme teatas esmaspäeval pärast kohtumist politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori Elmar Varheri ja peaprokuröri Lavly Perlinguga, et sai neilt ülevaate Rehe juhtumist ning kohtub nendega uuesti pärast ekspertiiside tulemuste ja nende esmase analüüsi laekumist.
"Kohtusin täna PPA peadirektori Elmar Varheri ja peaprokuröri Lavly Perlinguga. Sain ülevaate Aivar Rehe kaasuses seni toimunust. Tänase päeva jooksul peaksid saabuma erinevate ekspertiiside tulemused. Peale tulemuste esmast analüüsi kohtume uuesti ja kavandame tulemustele tuginedes järgnevaid samme. Kohtumised veensid mind, et vaatamata kriminaalmenetluse algatamata jätmisele viiakse surma asjaoludega seoses läbi kõikvõimalikke seaduses ettenähtud uurimis- ja muid menetlustoiminguid. Täiendava info selgumisel teavitame sellest ka avalikkust," ütles Helme pressiesindaja vahendusel.
Kolmapäeval oma koduhoovist leitud Danske panga eksjuhi Rehe surnukeha oli seal olnud alates esmaspäevast, kui perekond teatas, et mees läks hommikul jalutama ning koju ei naasnud.
Rehe kadumise, leidmise ja surma asjaolude väljaselgitamist juhtinud Põhja prefektuuri operatiivjuht Valdo Põder tõdes reedeses Postimehes, et Rehe otsimisel tehti vigu. Mehe koduhoov jäeti üle kontrollimata, sest otsustati vastu tulla perekonnale, kes ei soovinud võõraid inimesi oma tagaaeda.
"Muidugi ma tunnen, et oleksin saanud asju paremini lahendada ja oleks võinud olla teatud küsimustes jõulisem, aga sel hetkel tahtsin olla lähedaste vastu empaatilisem. Ja ma võtan selle eest moraalse vastutuse," ütles Põder.
### Response:
Politsei jääb Rehe surma asjaolude senisele versioonile kindlaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Hooaeg läks suhteliselt üle kivide-kändude. Vahepeal olid väga head tulemused, samas emotsioonid olid maast laeni ja tagasi. Oli palju huvitavaid momente," lausus Rump intervjuus Vikerraadio saatele "Spordipühapäev".
GT World Challenge Asia sarjas oli kavas kuus nädalalõppu ja tosin võistlussõitu. Hooaeg algas Malaisias, seejärel siirduti Taisse, kaks etappi peeti Jaapanis ning siis sõideti ka Lõuna-Koreas ja Hiinas.
"See on juba minu kolmas aasta ja iga aasta on sama - hooaeg algab, on tunne, et pikk maa on ees ja üks hetk ongi juba viimane etapp ja läbi! Sel aastal siis kaks etapivõitu ja lisaks kaks poodiumikohta. Ütleks, et päris tubli karikatesaak," jätkas Rump.
"Aga samas tõeliseks eesmärgiks - võita terve sari ära - ei piisanud. Oli vaja rohkem punktikohti saada ja oli mitu etappi, kus jäi erinevate asjade taha. Oli kordi, kui jäi tehnika taha. Jäi ka puhta õnne ja mingite otsuste taha, kas sõitjate või tiimi poolt."
"Ei õnnestunud veel ideaalne hooaeg välja pigistada, aga eelmise aastaga võrreldes tublim tulemus - kaks võitu võrreldes eelmise aasta ühe võiduga," lausus 23-aastane eestlane.
Rumbi sõnul on GT World Challenge Asia kindlasti kontinendi kõige tähtsam kereautode sari. "Kõvad rajad ja üritused erinevatel suurtel F1 või MotoGP radadel. Väga huvitavad rajakarakteristikud ja kogu selline organisatoorne pool on väga võimas," lausus ta.
Lisaks Aasia sarjale korraldatakse samasugust sarja ka Euroopas ja Ameerikas ning kolmest sarjast kokku moodustub World Challenge, kus kogutakse punkte igast regioonist.
"Sellega ühendatakse kõikide regioonide tiimid ja autotootjad. See kõige kõigem superautode tootjate tõestamiskoht, kus näidatakse, et nende bränd on kõige kõvem. Suurte brändide vahel käib pidevalt suur hõõrumine," ütles Rump.
"Olla siin Audi ametlik esindaja - ma olen väga huvitavas kohas. Mul on suur privileeg ja samal ajal suur kohustus olla iga nädalavahetus maksimaalselt võiduvalmis ja näidata kõige kõrgemat taset." | Martin Rump aastast Aasias: tublim kui eelmine hooaeg, aga mitte ideaalne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Hooaeg läks suhteliselt üle kivide-kändude. Vahepeal olid väga head tulemused, samas emotsioonid olid maast laeni ja tagasi. Oli palju huvitavaid momente," lausus Rump intervjuus Vikerraadio saatele "Spordipühapäev".
GT World Challenge Asia sarjas oli kavas kuus nädalalõppu ja tosin võistlussõitu. Hooaeg algas Malaisias, seejärel siirduti Taisse, kaks etappi peeti Jaapanis ning siis sõideti ka Lõuna-Koreas ja Hiinas.
"See on juba minu kolmas aasta ja iga aasta on sama - hooaeg algab, on tunne, et pikk maa on ees ja üks hetk ongi juba viimane etapp ja läbi! Sel aastal siis kaks etapivõitu ja lisaks kaks poodiumikohta. Ütleks, et päris tubli karikatesaak," jätkas Rump.
"Aga samas tõeliseks eesmärgiks - võita terve sari ära - ei piisanud. Oli vaja rohkem punktikohti saada ja oli mitu etappi, kus jäi erinevate asjade taha. Oli kordi, kui jäi tehnika taha. Jäi ka puhta õnne ja mingite otsuste taha, kas sõitjate või tiimi poolt."
"Ei õnnestunud veel ideaalne hooaeg välja pigistada, aga eelmise aastaga võrreldes tublim tulemus - kaks võitu võrreldes eelmise aasta ühe võiduga," lausus 23-aastane eestlane.
Rumbi sõnul on GT World Challenge Asia kindlasti kontinendi kõige tähtsam kereautode sari. "Kõvad rajad ja üritused erinevatel suurtel F1 või MotoGP radadel. Väga huvitavad rajakarakteristikud ja kogu selline organisatoorne pool on väga võimas," lausus ta.
Lisaks Aasia sarjale korraldatakse samasugust sarja ka Euroopas ja Ameerikas ning kolmest sarjast kokku moodustub World Challenge, kus kogutakse punkte igast regioonist.
"Sellega ühendatakse kõikide regioonide tiimid ja autotootjad. See kõige kõigem superautode tootjate tõestamiskoht, kus näidatakse, et nende bränd on kõige kõvem. Suurte brändide vahel käib pidevalt suur hõõrumine," ütles Rump.
"Olla siin Audi ametlik esindaja - ma olen väga huvitavas kohas. Mul on suur privileeg ja samal ajal suur kohustus olla iga nädalavahetus maksimaalselt võiduvalmis ja näidata kõige kõrgemat taset."
### Response:
Martin Rump aastast Aasias: tublim kui eelmine hooaeg, aga mitte ideaalne |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.