instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Luminori aktsiate ostutehing sai lõpule viidud pärast finantsinspektsiooni heakskiitu. Tegemist on üleilmselt viimase aastakümne suurima erakapitalifondi investeeringuga universaalpanka ning iseseisvuse taastamise järgse perioodi suuruselt teise finantssektori ostutehinguga Baltikumis.
Nordea ja DNB jätkavad edaspidigi panga nõukogus, pakkudes pikaajalist rahastust ning oskusteavet. Blackstone on leppinud Nordeaga kokku, et ostab lähiaastatel välja ka Nordeale kuuluva 20-protsendise osaluse.
"Oleme pikaajalisest koostööst juhatuse, Nordea ja DNBga elevil ning ootame koos tegutsemist selle nimel, et luua tugevam alus Balti riikide edasise majanduskasvu soodustamiseks. Me jätkame kohalike ettevõtete toetamist ning usume kindlalt, et Luminori suurepärane positsioon võimaldab tal jätkata iseseisva finantsteenuste pakkujana turuliidrina," ütles Nadim El Gabbani Blacstone'ist. | Blackstone sai miljardilise investeeringuga Luminoris enamusosaluse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Luminori aktsiate ostutehing sai lõpule viidud pärast finantsinspektsiooni heakskiitu. Tegemist on üleilmselt viimase aastakümne suurima erakapitalifondi investeeringuga universaalpanka ning iseseisvuse taastamise järgse perioodi suuruselt teise finantssektori ostutehinguga Baltikumis.
Nordea ja DNB jätkavad edaspidigi panga nõukogus, pakkudes pikaajalist rahastust ning oskusteavet. Blackstone on leppinud Nordeaga kokku, et ostab lähiaastatel välja ka Nordeale kuuluva 20-protsendise osaluse.
"Oleme pikaajalisest koostööst juhatuse, Nordea ja DNBga elevil ning ootame koos tegutsemist selle nimel, et luua tugevam alus Balti riikide edasise majanduskasvu soodustamiseks. Me jätkame kohalike ettevõtete toetamist ning usume kindlalt, et Luminori suurepärane positsioon võimaldab tal jätkata iseseisva finantsteenuste pakkujana turuliidrina," ütles Nadim El Gabbani Blacstone'ist.
### Response:
Blackstone sai miljardilise investeeringuga Luminoris enamusosaluse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üürimajade programmi eesmärgina toodi selle loomisel 2017. aastal välja vajadus väiksematesse piirkondadesse riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös kortereid ehitada, et ettevõtted saaksid neid uute töötajate toomiseks välja üürida. Toetust saavad omavalitsused taotleda KredExi vahendusel.
Järgmise aasta riigieelarve eelnõus on üürielamufondi jaoks ette nähtud 3,647 miljonit eurot ja 2021. aastal 9,389 miljonit eurot. 2022 ning 2023. aastal plaanib riik üürimajadele kulutada aastas 1,26 miljonit eurot.
"Juba võetud kohustuste katteks saame kasutada lisaks ka üürielamufondi puhul käesoleval aastal kasutamata jäävaid ja üle kanduvaid vahendeid," ütles Taavi Audo majandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast ERR-ile.
Riigieelarve seletuskirja kohaselt lisandub uusi ja korrastatud elamuid eelkõige Tallinna ja Tartu mõjupiirkonnas ning vähesel määral teistes maakonnakeskustes.
"Elamupoliitikat on vaja riiklikult koordineerida, et vältida segregatsiooni ja ääremaastumist. Eesmärk on tagada elamufondi jätkusuutlikkus üle Eesti," põhjendatakse seletuskirjas plaanitavaid kulutusi.
Omavalitsused saavad toetust taotleda nii uute üürielamute ehitamiseks kui ka olemasolevate hoonete korrastamiseks, juhul kui need üürimajadena kasutusele võetakse.
Toetust saab kuni 50 protsenti ja mitte rohkem kui 2,5 miljonit eurot kohaliku omavalitsuse kohta. | Järgmisel aastal kulutab riik üürimajade rajamisele 3,6 miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üürimajade programmi eesmärgina toodi selle loomisel 2017. aastal välja vajadus väiksematesse piirkondadesse riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös kortereid ehitada, et ettevõtted saaksid neid uute töötajate toomiseks välja üürida. Toetust saavad omavalitsused taotleda KredExi vahendusel.
Järgmise aasta riigieelarve eelnõus on üürielamufondi jaoks ette nähtud 3,647 miljonit eurot ja 2021. aastal 9,389 miljonit eurot. 2022 ning 2023. aastal plaanib riik üürimajadele kulutada aastas 1,26 miljonit eurot.
"Juba võetud kohustuste katteks saame kasutada lisaks ka üürielamufondi puhul käesoleval aastal kasutamata jäävaid ja üle kanduvaid vahendeid," ütles Taavi Audo majandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast ERR-ile.
Riigieelarve seletuskirja kohaselt lisandub uusi ja korrastatud elamuid eelkõige Tallinna ja Tartu mõjupiirkonnas ning vähesel määral teistes maakonnakeskustes.
"Elamupoliitikat on vaja riiklikult koordineerida, et vältida segregatsiooni ja ääremaastumist. Eesmärk on tagada elamufondi jätkusuutlikkus üle Eesti," põhjendatakse seletuskirjas plaanitavaid kulutusi.
Omavalitsused saavad toetust taotleda nii uute üürielamute ehitamiseks kui ka olemasolevate hoonete korrastamiseks, juhul kui need üürimajadena kasutusele võetakse.
Toetust saab kuni 50 protsenti ja mitte rohkem kui 2,5 miljonit eurot kohaliku omavalitsuse kohta.
### Response:
Järgmisel aastal kulutab riik üürimajade rajamisele 3,6 miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veel eelmisel hooajal kõrgliigas (ACB) mänginud klubi on hästi komplekteeritud ning ollakse ühed favoriidid esiliiga võidule. Tau Castello meeskonnale ei jäetud hooaja avamängus mingit võimalust. Viimasel veerandil lasti platsile rohkem vahetusmehi ning see andis võimaluse vastasel vahe viisakamaks mängida, vahendab Korvpall24.ee.
Ühtlase mänguaja juures paistsid Breogani poolelt enim silma 15 punkti visanud Dagoberto Miguel Rincon ja Alexandru Lucian Olah. Nurgeri saagiks jäi 17 minutiga neli punkti (kahesed 2/2), viis lauapalli, üks resultatiivne sööt ning vaheltlõige.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Rauno Nurgeri klubi alustas Hispaanias hooaega suure võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veel eelmisel hooajal kõrgliigas (ACB) mänginud klubi on hästi komplekteeritud ning ollakse ühed favoriidid esiliiga võidule. Tau Castello meeskonnale ei jäetud hooaja avamängus mingit võimalust. Viimasel veerandil lasti platsile rohkem vahetusmehi ning see andis võimaluse vastasel vahe viisakamaks mängida, vahendab Korvpall24.ee.
Ühtlase mänguaja juures paistsid Breogani poolelt enim silma 15 punkti visanud Dagoberto Miguel Rincon ja Alexandru Lucian Olah. Nurgeri saagiks jäi 17 minutiga neli punkti (kahesed 2/2), viis lauapalli, üks resultatiivne sööt ning vaheltlõige.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Rauno Nurgeri klubi alustas Hispaanias hooaega suure võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kujutage ette, te olete teismeline noor, kes õpib muusikakoolis ja laulab kooris. Teile meeldib muusika ja mõtlete, vahest võiks isegi kunagi dirigendiks hakata. See tundub ju nii põnev. Ja kõik need laulupeod...
Siis taipate, et peaksite veel vähemalt kümme aastat seda õppima ning ilusad noorusaastad harjutusklassis veetma. Te loobute. Või kui jätkate, siis põrkute selle küsimusega taas gümnaasiumi lõpus, kui tuleb otsustada, mida edasi teha.
Muusikaõpetaja nukrad ja väsinud silmad
Teile meeldib muusika ja olete laulupeol saanud võimsaid elamusi ning mõtlete, mis oleks, kui läheks koorijuhiks õppima. Te olete laulnud karismaatiliste ning teid mõjutanud dirigentide käe all.
Samal ajal olete ka kõrvalt näinud, kui keeruline see töö on ja uurides, kas selle tööga elab ära, saate aru, et see pole võimalik. Te tahate ju ka perekonda ja turvatunnet. Me kõik tahame. Eriti siis, kui kõik uksed on veel valla. Kuna teil pea lõikab, võitegi õppida midagi mõistlikumat, kindlamat. Te loobute. Või kui jätkate, siis põrkute selle küsimusega taas, kuid hoopis uues valguses, muusikaakadeemiat lõpetades.
Lõpuks ometi saate teha seda tööd, mille nimel olete pikalt vaeva näinud ning lapsena õues puhkamise ja mängimise asemel harjutusklassis higistanud. Jah, teid kutsutakse tööle, sest koorijuhte on vähe ning tööd on palju. Keegi väga teie palgast rääkida ei taha, ometi, et iseseisvat elu alustada, on teil raha vaja.
Võtate julguse kokku ning uurite seda ise tööandjalt. Teile pakutakse palka vahemikus 50-100 eurot kuus. Terve teie senine elu käib silme eest läbi.
Pea 20 aastat muusika õppimist ja enese arendamist, unistus ka kunagi särasilmselt noori innustada ja õpetada, mõelda välja põnevaid kavasid, korraldada lõbusaid laagreid ja reisi, mis jäävad elu lõpuni meelde, uurida kirglikult meie tõeliselt vägevate heliloojate elulugusid ja loomingut...
Nüüd hakkab meenuma, et kuigi su muusikaõpetaja oli alati heatujuline ja nakatav, olid tema silmad alati kuidagi nukrad ja väsinud, kortsud tema näos aina süvenesid. Iga kontserdi lõpus sai ta ju lilled ja kommikarbigi... See oligi siis tema ainus palk... Te loobute. Või kui jätkate, otsige endale mõni teine töö, sest kollektiivi juhtimine on teie hobi.
Kuni 100 euro eest kuus
90 protsenti koori- ja tantsujuhtidest ning orkestridirigentidest teeb kollektiivi juhtimise kõrvalt mõnda muud tööd. See tuli välja Praxise värskest uuringust.
Ei, see ei tähenda, et tööd ei ole või neil oleks hirm, et varsti neil tööd ei ole. Tõtt-öelda nad tunnevad, et nende vaeva ja tegemisi isegi hinnatakse nii osalejate, tööandja kui ka kohaliku omavalitsusegi poolt, aga selle eest lihtsalt ei maksta. Sest sa saad ju lilled ja kommikarbi.
Tõepoolest, kui vaadata kollektiivi juhi kontakttundide arvu, ehk mitu tundi ta reaalselt nädalas proovi teeb, võib see olla vaid kaks-kolm tundi, kuid sellele lisanduvad nootide otsimine ning sageli ise seadete tegemine, kuna koosseis vastab harva ideaalile ja muutub sageli, laagrite korraldamine ning läbiviimine, kontsertide korraldamine ja läbiviimine, reiside korraldamine ning läbiviimine, projektide kirjutamine ja raha taotlemine, proovide ettevalmistamine, vahel ka prooviruumide otsimine ning esinemisriiete hankimine.
"Kes ei saa omavahel läbi, kes pole rahul repertuaariga, kes tahaks kontserdielu teisiti üles ehitada, kellel on laagrite osas omad ettepanekud, kellel on elus praegu keerulised ajad, kes on haige, kellel on lihtsalt paha tuju."
Samuti lisandub eelnevale pidev sotsiaaltöö oma kollektiivi liikmetega: kes ei saa omavahel läbi, kes pole rahul repertuaariga, kes tahaks kontserdielu teisiti üles ehitada, kellel on laagrite osas omad ettepanekud, kellel on elus praegu keerulised ajad, kes on haige, kellel on lihtsalt paha tuju, kes arvab, et ta oleks ise palju parem kollektiivi juht, kes vajaks siin elus natukenegi rohkem tähelepanu, et ta enesehinnang oleks ülalpool nulli.
Ja seda 64 protsenti kollektiivi juhtide puhul kuni 100 euro eest kuus, 90 protsendi muu töö kõrvalt ja enamasti õhtustel aegadel ja nädalavahetustel, mis muudab ühildamise eraeluga väga keeruliseks.
Mina isiklikult ei suuda teha rohkem kui ühte kollektiivi korraga ning sellekski kulub väga suur osa minu ajast. Kui ma poleks ka helilooja, siis ehk suudaksin kahte, aga see on absoluutne maksimum.
Väga paljud kollektiivijuhid teevad olude sunnil mitut kollektiivi. Ei saa loota mingisugustki arengut, kui juhil pole võimalik piisavalt panustada. Ta teeb seda enamasti ka n-ö hobikorras, kuigi on üsna tõenäoliselt sel alal kõrgharitud.
Kui see nii jätkub, ei arene meie muusikakultuur, vaid katsub vaevu praeguselgi tasemel püsida. Samuti laulu- ja tantsupeoliikumine. Uuring näitab selgelt, et mida rohkem on inimesi ühe kollektiivi juures palgal, seda enam areneb ja kasvab kollektiiv.
Väga loogiline. Ainult et oleksime tänulikud, kui meil oleks inimliku palga peal kasvõi dirigentki. Muidu ikka lilled ja kommikarp.
Sädemest süttinuid peab olema palju
See areng ja väärtustamine puudutab laiemalt kogu meie muusikakultuuri arengut, sest tõsiseks muusikuks saamisel peab töö algama juba lapseeas. Siis puutub ta kokku oma muusika- või pilliõpetaja, koori- või tantsujuhiga, kelle sädemest süttib see noor.
Ja et nendest noortest sünniksid meie muusikaelu tipud ja liikumine areneks, peab neid sädemest süttinuid olema võimalikult palju. Mida laiem on püramiidi alumine osa, seda kõrgemal on tipud.
Ühe proovi läbiviimine on sisuliselt monoetendus, kus sa valmistad ühe kava ette ning siis proovist proovi viid seda läbi. Kuid vahe on selles, et kui teatris on vaataja enamasti passiivne kaasaelaja, siis proovisituatsioonis tuleb sul teine pool lisaks kaasamõtlemisele ka aktiivselt tegevusse kaasa haarata ning pärast kooli- või tööpäeva lõppu temast veel parimal juhul midagi ilusat kätte saada ning ta võimeid tõsta.
Sellele proovile eelneb põhjalik eeltöö nagu monoetenduselegi. Aga lisaks lilledele ja kommikarbile oleme nõus vaatajatena selle etenduse eest keskeltläbi 20 eurot maksma. Kui paljud oleksid valmis iga proovi eest oma dirigendile sarnase tasu maksma? Minu meelest oleks see õiglane.
Praegustele orkestri-, koori- või tantsujuhtidele meeldib nende töö ja nad teevad seda heal meelel, aga enamik läheb neist lähema kümne aasta jooksul pensionile ning alla 35-aastaseid juhte on ainult 15 protsenti. Neid ei tule praeguses ühiskonnas peale, sest nad ei ela selle tööga ära. Mäletate juttu püramiidi alumisest osast? Loodan, et me ei pea varsti neid lilli ja kommikarpe selle püramiidi jalamile viima. | Rasmus Puur: lilled ja kommikarp | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kujutage ette, te olete teismeline noor, kes õpib muusikakoolis ja laulab kooris. Teile meeldib muusika ja mõtlete, vahest võiks isegi kunagi dirigendiks hakata. See tundub ju nii põnev. Ja kõik need laulupeod...
Siis taipate, et peaksite veel vähemalt kümme aastat seda õppima ning ilusad noorusaastad harjutusklassis veetma. Te loobute. Või kui jätkate, siis põrkute selle küsimusega taas gümnaasiumi lõpus, kui tuleb otsustada, mida edasi teha.
Muusikaõpetaja nukrad ja väsinud silmad
Teile meeldib muusika ja olete laulupeol saanud võimsaid elamusi ning mõtlete, mis oleks, kui läheks koorijuhiks õppima. Te olete laulnud karismaatiliste ning teid mõjutanud dirigentide käe all.
Samal ajal olete ka kõrvalt näinud, kui keeruline see töö on ja uurides, kas selle tööga elab ära, saate aru, et see pole võimalik. Te tahate ju ka perekonda ja turvatunnet. Me kõik tahame. Eriti siis, kui kõik uksed on veel valla. Kuna teil pea lõikab, võitegi õppida midagi mõistlikumat, kindlamat. Te loobute. Või kui jätkate, siis põrkute selle küsimusega taas, kuid hoopis uues valguses, muusikaakadeemiat lõpetades.
Lõpuks ometi saate teha seda tööd, mille nimel olete pikalt vaeva näinud ning lapsena õues puhkamise ja mängimise asemel harjutusklassis higistanud. Jah, teid kutsutakse tööle, sest koorijuhte on vähe ning tööd on palju. Keegi väga teie palgast rääkida ei taha, ometi, et iseseisvat elu alustada, on teil raha vaja.
Võtate julguse kokku ning uurite seda ise tööandjalt. Teile pakutakse palka vahemikus 50-100 eurot kuus. Terve teie senine elu käib silme eest läbi.
Pea 20 aastat muusika õppimist ja enese arendamist, unistus ka kunagi särasilmselt noori innustada ja õpetada, mõelda välja põnevaid kavasid, korraldada lõbusaid laagreid ja reisi, mis jäävad elu lõpuni meelde, uurida kirglikult meie tõeliselt vägevate heliloojate elulugusid ja loomingut...
Nüüd hakkab meenuma, et kuigi su muusikaõpetaja oli alati heatujuline ja nakatav, olid tema silmad alati kuidagi nukrad ja väsinud, kortsud tema näos aina süvenesid. Iga kontserdi lõpus sai ta ju lilled ja kommikarbigi... See oligi siis tema ainus palk... Te loobute. Või kui jätkate, otsige endale mõni teine töö, sest kollektiivi juhtimine on teie hobi.
Kuni 100 euro eest kuus
90 protsenti koori- ja tantsujuhtidest ning orkestridirigentidest teeb kollektiivi juhtimise kõrvalt mõnda muud tööd. See tuli välja Praxise värskest uuringust.
Ei, see ei tähenda, et tööd ei ole või neil oleks hirm, et varsti neil tööd ei ole. Tõtt-öelda nad tunnevad, et nende vaeva ja tegemisi isegi hinnatakse nii osalejate, tööandja kui ka kohaliku omavalitsusegi poolt, aga selle eest lihtsalt ei maksta. Sest sa saad ju lilled ja kommikarbi.
Tõepoolest, kui vaadata kollektiivi juhi kontakttundide arvu, ehk mitu tundi ta reaalselt nädalas proovi teeb, võib see olla vaid kaks-kolm tundi, kuid sellele lisanduvad nootide otsimine ning sageli ise seadete tegemine, kuna koosseis vastab harva ideaalile ja muutub sageli, laagrite korraldamine ning läbiviimine, kontsertide korraldamine ja läbiviimine, reiside korraldamine ning läbiviimine, projektide kirjutamine ja raha taotlemine, proovide ettevalmistamine, vahel ka prooviruumide otsimine ning esinemisriiete hankimine.
"Kes ei saa omavahel läbi, kes pole rahul repertuaariga, kes tahaks kontserdielu teisiti üles ehitada, kellel on laagrite osas omad ettepanekud, kellel on elus praegu keerulised ajad, kes on haige, kellel on lihtsalt paha tuju."
Samuti lisandub eelnevale pidev sotsiaaltöö oma kollektiivi liikmetega: kes ei saa omavahel läbi, kes pole rahul repertuaariga, kes tahaks kontserdielu teisiti üles ehitada, kellel on laagrite osas omad ettepanekud, kellel on elus praegu keerulised ajad, kes on haige, kellel on lihtsalt paha tuju, kes arvab, et ta oleks ise palju parem kollektiivi juht, kes vajaks siin elus natukenegi rohkem tähelepanu, et ta enesehinnang oleks ülalpool nulli.
Ja seda 64 protsenti kollektiivi juhtide puhul kuni 100 euro eest kuus, 90 protsendi muu töö kõrvalt ja enamasti õhtustel aegadel ja nädalavahetustel, mis muudab ühildamise eraeluga väga keeruliseks.
Mina isiklikult ei suuda teha rohkem kui ühte kollektiivi korraga ning sellekski kulub väga suur osa minu ajast. Kui ma poleks ka helilooja, siis ehk suudaksin kahte, aga see on absoluutne maksimum.
Väga paljud kollektiivijuhid teevad olude sunnil mitut kollektiivi. Ei saa loota mingisugustki arengut, kui juhil pole võimalik piisavalt panustada. Ta teeb seda enamasti ka n-ö hobikorras, kuigi on üsna tõenäoliselt sel alal kõrgharitud.
Kui see nii jätkub, ei arene meie muusikakultuur, vaid katsub vaevu praeguselgi tasemel püsida. Samuti laulu- ja tantsupeoliikumine. Uuring näitab selgelt, et mida rohkem on inimesi ühe kollektiivi juures palgal, seda enam areneb ja kasvab kollektiiv.
Väga loogiline. Ainult et oleksime tänulikud, kui meil oleks inimliku palga peal kasvõi dirigentki. Muidu ikka lilled ja kommikarp.
Sädemest süttinuid peab olema palju
See areng ja väärtustamine puudutab laiemalt kogu meie muusikakultuuri arengut, sest tõsiseks muusikuks saamisel peab töö algama juba lapseeas. Siis puutub ta kokku oma muusika- või pilliõpetaja, koori- või tantsujuhiga, kelle sädemest süttib see noor.
Ja et nendest noortest sünniksid meie muusikaelu tipud ja liikumine areneks, peab neid sädemest süttinuid olema võimalikult palju. Mida laiem on püramiidi alumine osa, seda kõrgemal on tipud.
Ühe proovi läbiviimine on sisuliselt monoetendus, kus sa valmistad ühe kava ette ning siis proovist proovi viid seda läbi. Kuid vahe on selles, et kui teatris on vaataja enamasti passiivne kaasaelaja, siis proovisituatsioonis tuleb sul teine pool lisaks kaasamõtlemisele ka aktiivselt tegevusse kaasa haarata ning pärast kooli- või tööpäeva lõppu temast veel parimal juhul midagi ilusat kätte saada ning ta võimeid tõsta.
Sellele proovile eelneb põhjalik eeltöö nagu monoetenduselegi. Aga lisaks lilledele ja kommikarbile oleme nõus vaatajatena selle etenduse eest keskeltläbi 20 eurot maksma. Kui paljud oleksid valmis iga proovi eest oma dirigendile sarnase tasu maksma? Minu meelest oleks see õiglane.
Praegustele orkestri-, koori- või tantsujuhtidele meeldib nende töö ja nad teevad seda heal meelel, aga enamik läheb neist lähema kümne aasta jooksul pensionile ning alla 35-aastaseid juhte on ainult 15 protsenti. Neid ei tule praeguses ühiskonnas peale, sest nad ei ela selle tööga ära. Mäletate juttu püramiidi alumisest osast? Loodan, et me ei pea varsti neid lilli ja kommikarpe selle püramiidi jalamile viima.
### Response:
Rasmus Puur: lilled ja kommikarp |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusringhäälingu muusikapäeva lükkab 1. oktoobril kell 7 käima Klassikaraadio e-viktoriin. Klassikaraadio kodulehel saab kuni 2. oktoobri kella 10-ni vastata muusikaviktoriinile, kus küsimusi jagub nii klassika, džässi kui ka popmuusika vallast. Kokkuvõttesaade, kus selguvad parimad vastajad ja auhinnasaajad, kõige raskemad küsimused ja õiged vastused, on Klassikaraadio eetris 2. oktoobril kell 13.05.
Muusikapäeval toob Klassikaraadio kuulajateni kolm kontserdiülekannet ja suure soovikontserdi. Raadiokuulajate soovid jõuavad eetrisse kahel korral. Kell 10–12 lahendavad otse-eetris muusikapäeva viktoriini nii muusikud, asjaarmastajad kui ka võhikud. Seda saadab nii üllatusesinejate kaunis muusika kui ka kuulajate soovilood. Saatejuhid on Miina Pärn ja Lisete Velt.
Kell 14–16 võtavad saatejuhi Kersti Inno kõrval mikrofoni taga istet maestro Neeme Järvi ning Islandil elav klarnetist Selvadore Rähni. Saates kuuleb muusikute mõtteid muusikapäevast ning kõlavad maestro valitud soovilood.
Muusikapäeva lõpetab Klassikaraadio eetris hilisõhtune kaaslane "Fantaasia". Erandlikult on saatel kolm autorit – oma lemmikmuusikat tutvustavad Eesti Muusikanõukogu liikmed Henry-David Varema, Endrik Üksvärav ja Märt-Matis Lill.
Klassikaraadios jõuab otseülekandena eetrisse pilguheit rahvusvahelise muusikapäeva kontsertidele. Kell 12 on eetris ülekanne Tallinna Jaani kirikust Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontserdilt. Kell 13 on Klassikaraadio Arvo Pärdi Keskuses, kus soolokontserdi annab pianist Age Juurikas. Muusikapäev kulmineerub muusikaauhindade tseremooniaga, mis toimub seekord Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uues saalis. Otseülekandes saab pidulikku galakontserti jälgida Klassikaraadio ja ERR-i kultuuriportaali vahendusel. ETV toob kell 22.05 vaatajateni kokkuvõtliku erisaate, mille saatejuht-toimetaja on Reet Weidebaum.
ETV alustas muusikapäeva tähistamist juba pühapäeval saates "Hommik Anuga". Nädala jooksul jätkub muusikaline eksperiment, millega seoses saavad paljud saated üheks nädalaks endale uue arranžeeringuga tunnusmuusika. Jarek Kasar, Kadri Voorand, Robert Linna ja paljud teised Eesti muusikud annavad sel nädalal omanäolise kõla järgmistele saadetele: "Terevisioon", "Ringvaade", "Aktuaalne kaamera", "Esimene stuudio", "Osoon", "Suud puhtaks", "Pealtnägija" ja "OP".
ETV2 toob muusikapäeva õhtul esimest korda teleekraanile dokumentaalfilmi varalahkunud Aviicist. 2018. aastal kõigest 28-aastasena surnud Rootsi muusik Tim Bergling vallutas kõik lavad, ent kuulsuse ja edu varjuküljena saatsid noort meest terviseprobleemid, stress ja kurnatus. Kell 23 ETV2-s linastuv dokumentaalfilm "Avicii: Tõestisündinud lood" näitab andekat muusikut läbi originaalsalvestuste ja arhiivimaterjalide. Sõna saavad David Guetta, Wyclef Jean, Nile Rodgers, Tiësto and Chris Martin.
Raadio 4 kutsub samuti kuulajaid teadmisi proovile panema. Kell 8.40 algab hommikuprogrammis viktoriin "Arva ära, mis muusika see on?", kus kuulajad peavad ära tundma klassikalise muusika šedöövreid. Hommikuprogrammi külastab muusikapäeva puhul tuntud muusik Peedu Kass, kes musitseerib otse-eetris. Muusikapäev jätkub Raadio 4 erisaadetega – kell 10.05 on eetris Andrei Sozinovi juhitud saade "Avalikud toimikud. Muusikapäeva eri" ja kell 21.05 "Eetris on klassika! Muusikalood" koos saatejuht Irina Svenssoniga. | Rahvusringhäälingu programmid tähistavad muusikapäeva alates varahommikust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusringhäälingu muusikapäeva lükkab 1. oktoobril kell 7 käima Klassikaraadio e-viktoriin. Klassikaraadio kodulehel saab kuni 2. oktoobri kella 10-ni vastata muusikaviktoriinile, kus küsimusi jagub nii klassika, džässi kui ka popmuusika vallast. Kokkuvõttesaade, kus selguvad parimad vastajad ja auhinnasaajad, kõige raskemad küsimused ja õiged vastused, on Klassikaraadio eetris 2. oktoobril kell 13.05.
Muusikapäeval toob Klassikaraadio kuulajateni kolm kontserdiülekannet ja suure soovikontserdi. Raadiokuulajate soovid jõuavad eetrisse kahel korral. Kell 10–12 lahendavad otse-eetris muusikapäeva viktoriini nii muusikud, asjaarmastajad kui ka võhikud. Seda saadab nii üllatusesinejate kaunis muusika kui ka kuulajate soovilood. Saatejuhid on Miina Pärn ja Lisete Velt.
Kell 14–16 võtavad saatejuhi Kersti Inno kõrval mikrofoni taga istet maestro Neeme Järvi ning Islandil elav klarnetist Selvadore Rähni. Saates kuuleb muusikute mõtteid muusikapäevast ning kõlavad maestro valitud soovilood.
Muusikapäeva lõpetab Klassikaraadio eetris hilisõhtune kaaslane "Fantaasia". Erandlikult on saatel kolm autorit – oma lemmikmuusikat tutvustavad Eesti Muusikanõukogu liikmed Henry-David Varema, Endrik Üksvärav ja Märt-Matis Lill.
Klassikaraadios jõuab otseülekandena eetrisse pilguheit rahvusvahelise muusikapäeva kontsertidele. Kell 12 on eetris ülekanne Tallinna Jaani kirikust Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontserdilt. Kell 13 on Klassikaraadio Arvo Pärdi Keskuses, kus soolokontserdi annab pianist Age Juurikas. Muusikapäev kulmineerub muusikaauhindade tseremooniaga, mis toimub seekord Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uues saalis. Otseülekandes saab pidulikku galakontserti jälgida Klassikaraadio ja ERR-i kultuuriportaali vahendusel. ETV toob kell 22.05 vaatajateni kokkuvõtliku erisaate, mille saatejuht-toimetaja on Reet Weidebaum.
ETV alustas muusikapäeva tähistamist juba pühapäeval saates "Hommik Anuga". Nädala jooksul jätkub muusikaline eksperiment, millega seoses saavad paljud saated üheks nädalaks endale uue arranžeeringuga tunnusmuusika. Jarek Kasar, Kadri Voorand, Robert Linna ja paljud teised Eesti muusikud annavad sel nädalal omanäolise kõla järgmistele saadetele: "Terevisioon", "Ringvaade", "Aktuaalne kaamera", "Esimene stuudio", "Osoon", "Suud puhtaks", "Pealtnägija" ja "OP".
ETV2 toob muusikapäeva õhtul esimest korda teleekraanile dokumentaalfilmi varalahkunud Aviicist. 2018. aastal kõigest 28-aastasena surnud Rootsi muusik Tim Bergling vallutas kõik lavad, ent kuulsuse ja edu varjuküljena saatsid noort meest terviseprobleemid, stress ja kurnatus. Kell 23 ETV2-s linastuv dokumentaalfilm "Avicii: Tõestisündinud lood" näitab andekat muusikut läbi originaalsalvestuste ja arhiivimaterjalide. Sõna saavad David Guetta, Wyclef Jean, Nile Rodgers, Tiësto and Chris Martin.
Raadio 4 kutsub samuti kuulajaid teadmisi proovile panema. Kell 8.40 algab hommikuprogrammis viktoriin "Arva ära, mis muusika see on?", kus kuulajad peavad ära tundma klassikalise muusika šedöövreid. Hommikuprogrammi külastab muusikapäeva puhul tuntud muusik Peedu Kass, kes musitseerib otse-eetris. Muusikapäev jätkub Raadio 4 erisaadetega – kell 10.05 on eetris Andrei Sozinovi juhitud saade "Avalikud toimikud. Muusikapäeva eri" ja kell 21.05 "Eetris on klassika! Muusikalood" koos saatejuht Irina Svenssoniga.
### Response:
Rahvusringhäälingu programmid tähistavad muusikapäeva alates varahommikust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See oli kõigepealt tegelikult ilus lugu, inimlikult kena ja andis kuidagi lootust. Lootust näiteks kõigile idealistidele, kes usuvad, et inimene saab tegelda asjaga, mida armastab või et hobi võib olla töö. Savisaare protsessi ja teiste keeruliste juhtumitega maadelnud konkreetse ütlemisega ja nähtavalt hingega asja juures olnud riigiprokurör Steven-Hristo Evestus leidis töö kõrvalt aega ülisageli külastada kõiki Eesti teatreid ja viimaks nähtu kohta arvustusi kirjutada ning televisioonis soovitusi jagada. Kirge ei saa vaka all hoida ja asjaarmastajast oli saanud asjatundja.
Eelmise aasta lõpus pani Evestus prokuröri ameti maha. Vandenõuteooriaid kedrati selle ümber tavalisest vähem, sest taustal kumas riigiprokuröri teatrihuvi, lisaks oli ka uus amet väärikas: küberturbeettevõtte CybExer Tecnologies õigusvaldkonna juht.
Aprillis sai Evestus aga teatriühenduse Vaba Lava juhiks. Tundus üllatav, kastist väljas, aga tõeliselt lahe valik.
Juunis ütles Evestus Müürilehele, et kuigi ta on teatritegemise seisukohalt alles rohelistes toonides, tahaks ta ühendada endas tulemuslikult tegevjuhi ja loomingulise juhi rollid ning et Vaba Lava võiks olla keskkond, kus austatakse loomeprotsesse ning tegijaid ega unustata hetkekski meeskonnavajadust ja -tunnetust. Täiesti õilis plaan.
Eelmisel nädalal tuli ajakirjanike postkasti aga ootamatu uudis: Steven-Hristo Evestus lahkub Vaba Lava juhi kohalt. Teatel oli kaasas Evestuse lühike üldsõnaline kommentaar, aga ükski asjaosaline sel päeval lisaselgitusi andma ei nõustunud. Kultuuriajakirjanikud raiskasid telefonide küljes aega ja mõnigi arvustus või näituselugu jäi sel päeval eri kanaleis ilmumata.
"Otsustusi nii repertuaari valikul kokkuleppe tegemisel kui rahaliste vahendite kasutamise planeerimisel otsustati suunata ka kõrvalt ehk mitte asutuse töötajate poolt, mitte juhatuse nõukogu poolt, vaid selleks tulid juhised ka endiselt juhatuse liikmelt Märt Meoselt," ütles Evestus põhjenduseks ERRile.
Võibolla veidi sinisilmsete, aga kindlasti õilsate ja kunstiliselt kaalukate mõtetega Vaba Lava ette läinud mees lisas, et Meose kärme määramine Vaba Lava juhiks näitab, et selles teatris ei saanud miskit muuta. Märt Meos kommenteeris ERRile, et on muidugi keeruline tulla valdkonnaväliselt ja hakata tegelema teatriga: teisisõnu teatas ta eri sõnastuses, et Evestus ei saanud hakkama.
Tekib siiski küsimus, aga kui ei lastudki hakkama saada. Peale selle saanuks sellest juhivahetusest kindlasti paremini teavitada.
Laiemalt võttes peab ütlema, et sellised inimeste ja lavalaudade kangutamised - näiteks ka segadus Sakala 3 maja konkursiga - on vesi end konservatiivideks nimetavate moodsa teatri vastaste klikiveskile. | Valner Valme. Mitte päris vaba lava | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See oli kõigepealt tegelikult ilus lugu, inimlikult kena ja andis kuidagi lootust. Lootust näiteks kõigile idealistidele, kes usuvad, et inimene saab tegelda asjaga, mida armastab või et hobi võib olla töö. Savisaare protsessi ja teiste keeruliste juhtumitega maadelnud konkreetse ütlemisega ja nähtavalt hingega asja juures olnud riigiprokurör Steven-Hristo Evestus leidis töö kõrvalt aega ülisageli külastada kõiki Eesti teatreid ja viimaks nähtu kohta arvustusi kirjutada ning televisioonis soovitusi jagada. Kirge ei saa vaka all hoida ja asjaarmastajast oli saanud asjatundja.
Eelmise aasta lõpus pani Evestus prokuröri ameti maha. Vandenõuteooriaid kedrati selle ümber tavalisest vähem, sest taustal kumas riigiprokuröri teatrihuvi, lisaks oli ka uus amet väärikas: küberturbeettevõtte CybExer Tecnologies õigusvaldkonna juht.
Aprillis sai Evestus aga teatriühenduse Vaba Lava juhiks. Tundus üllatav, kastist väljas, aga tõeliselt lahe valik.
Juunis ütles Evestus Müürilehele, et kuigi ta on teatritegemise seisukohalt alles rohelistes toonides, tahaks ta ühendada endas tulemuslikult tegevjuhi ja loomingulise juhi rollid ning et Vaba Lava võiks olla keskkond, kus austatakse loomeprotsesse ning tegijaid ega unustata hetkekski meeskonnavajadust ja -tunnetust. Täiesti õilis plaan.
Eelmisel nädalal tuli ajakirjanike postkasti aga ootamatu uudis: Steven-Hristo Evestus lahkub Vaba Lava juhi kohalt. Teatel oli kaasas Evestuse lühike üldsõnaline kommentaar, aga ükski asjaosaline sel päeval lisaselgitusi andma ei nõustunud. Kultuuriajakirjanikud raiskasid telefonide küljes aega ja mõnigi arvustus või näituselugu jäi sel päeval eri kanaleis ilmumata.
"Otsustusi nii repertuaari valikul kokkuleppe tegemisel kui rahaliste vahendite kasutamise planeerimisel otsustati suunata ka kõrvalt ehk mitte asutuse töötajate poolt, mitte juhatuse nõukogu poolt, vaid selleks tulid juhised ka endiselt juhatuse liikmelt Märt Meoselt," ütles Evestus põhjenduseks ERRile.
Võibolla veidi sinisilmsete, aga kindlasti õilsate ja kunstiliselt kaalukate mõtetega Vaba Lava ette läinud mees lisas, et Meose kärme määramine Vaba Lava juhiks näitab, et selles teatris ei saanud miskit muuta. Märt Meos kommenteeris ERRile, et on muidugi keeruline tulla valdkonnaväliselt ja hakata tegelema teatriga: teisisõnu teatas ta eri sõnastuses, et Evestus ei saanud hakkama.
Tekib siiski küsimus, aga kui ei lastudki hakkama saada. Peale selle saanuks sellest juhivahetusest kindlasti paremini teavitada.
Laiemalt võttes peab ütlema, et sellised inimeste ja lavalaudade kangutamised - näiteks ka segadus Sakala 3 maja konkursiga - on vesi end konservatiivideks nimetavate moodsa teatri vastaste klikiveskile.
### Response:
Valner Valme. Mitte päris vaba lava |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Trammikontserdid on võimalus üsna kogemata muusika sisse sattuda, ilma et seda oleks üldse planeerinud," lausus Eesti muusikanõukogu juhatuse liige ja üks muusikapäeva korraldajatest, Kaisa Lõhmus, kelle sõnul on osa kontserte meelega kavandatud avalikku ruumi, et haarata ka need inimesed, kes spetsiaalselt midagi kuulama minna pole plaaninud.
Rahvusvahelisel muusikapäeval, 1. oktoobril, toimub üle Eesti 108 tasuta kontserti.
Kell 9.26 Koplist liinil nr 1 väljuval Georg Otsa trammil esineb Kolm Musketäri koosseisus Tõnis Sarap (klaver), Silver Piiroja (klaver), Kaur Pennert (klaver).
Kell 16.09 Suur-Paalast liinile nr 2 väljuvas Heino Tartese trammis tõmbab lõõtsa maestro Heino Tartes isiklikult.
Kell 17.29 Tondilt liinile nr 3 sõitvas Raimond Valgre trammis esitab helilooja loomingut ja rõõmustab reisijaid kammerkoor Collegium Musicale dirigent Endrik Üksvärava juhendamisel.
Kell 17.35 väljub Koplist liinile nr 2 tramm Ellerhein, kus muusikat pakub trammile nime andnud koor. | Tallinna trammides kõlab teisipäeval elav muusika | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Trammikontserdid on võimalus üsna kogemata muusika sisse sattuda, ilma et seda oleks üldse planeerinud," lausus Eesti muusikanõukogu juhatuse liige ja üks muusikapäeva korraldajatest, Kaisa Lõhmus, kelle sõnul on osa kontserte meelega kavandatud avalikku ruumi, et haarata ka need inimesed, kes spetsiaalselt midagi kuulama minna pole plaaninud.
Rahvusvahelisel muusikapäeval, 1. oktoobril, toimub üle Eesti 108 tasuta kontserti.
Kell 9.26 Koplist liinil nr 1 väljuval Georg Otsa trammil esineb Kolm Musketäri koosseisus Tõnis Sarap (klaver), Silver Piiroja (klaver), Kaur Pennert (klaver).
Kell 16.09 Suur-Paalast liinile nr 2 väljuvas Heino Tartese trammis tõmbab lõõtsa maestro Heino Tartes isiklikult.
Kell 17.29 Tondilt liinile nr 3 sõitvas Raimond Valgre trammis esitab helilooja loomingut ja rõõmustab reisijaid kammerkoor Collegium Musicale dirigent Endrik Üksvärava juhendamisel.
Kell 17.35 väljub Koplist liinile nr 2 tramm Ellerhein, kus muusikat pakub trammile nime andnud koor.
### Response:
Tallinna trammides kõlab teisipäeval elav muusika |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Filmi üks produtsent Tanel Tatter ütles, et kui film oli valmis saanud, siis teadsid nad kohe, et neil on käes midagi väga originaalset. "Väga populaarseteks osutusid Helsingi linastused, kus Eesti kogukond jooksis filmile tormi, samuti on lavastajad Mikk Mägi ja Oskar Lehemaa teinud omale põhjaliku tuurigraafiku, et kohtuda üle kodumaa oma publikuga nii palju kui võimalik," selgitas ta.
Filmi lavastajata ja stsenarist on Mikk Mägi ja Oskar Lehemaa. Loo autorid on Mikk Mägi, Oskar Lehemaa ja Peeter Ritso. Tegelaskujudele andsid hääled Mikk Mägi, Oskar Lehemaa, Jan Uuspõld, Märt Avandi, Indrek Ojari, Jaagup Kreem ja paljud teised. | "Vanamehe film" kogus avanädalavahetusel ligi 29 000 kinokülastust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Filmi üks produtsent Tanel Tatter ütles, et kui film oli valmis saanud, siis teadsid nad kohe, et neil on käes midagi väga originaalset. "Väga populaarseteks osutusid Helsingi linastused, kus Eesti kogukond jooksis filmile tormi, samuti on lavastajad Mikk Mägi ja Oskar Lehemaa teinud omale põhjaliku tuurigraafiku, et kohtuda üle kodumaa oma publikuga nii palju kui võimalik," selgitas ta.
Filmi lavastajata ja stsenarist on Mikk Mägi ja Oskar Lehemaa. Loo autorid on Mikk Mägi, Oskar Lehemaa ja Peeter Ritso. Tegelaskujudele andsid hääled Mikk Mägi, Oskar Lehemaa, Jan Uuspõld, Märt Avandi, Indrek Ojari, Jaagup Kreem ja paljud teised.
### Response:
"Vanamehe film" kogus avanädalavahetusel ligi 29 000 kinokülastust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Andres Lasn ütles, et surmade registreerimise elektrooniliseks muutmise eesmärk oli vähendada bürokraatiat paberkandjal ja luua patsientidele mugavam võimalus teenuse kasutamiseks. Lasna sõnul on praeguseks küll eesmärgid laias laastus täidetud, aga süsteemi väljaarendamise teekond on olnud valulik ja tegelikkuses läks ka elektrooniline surmateatiste süsteem kasutusse ajal, mil see detailides lõpuni valmis arendatud ei ole.
"Sellise suure reformi puhul tuleks võimalikult palju ette mõelda, kes on kõik need osapooled, keda hakkab muudatus mõjutama ja laskuda ka nii sügavale detaili tasemele kui võimalik. Just nimelt selles, et juba eos, enne seda kui päriselt midagi on valmis arendatud või tehtud, enne seda juba tuleksid võimalikud vead või murekohad välja," rääkis Lasn.
Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna nõunik Taavi Annus ütles, et digilahendusi luues ei olegi võimalik neid lõpuni valmis teha ja kõiki detaile ette analüüsida enne süsteemi tööle rakendumist. Siiski, elektroonilise surmateatiste süsteemi näitel on Annuse sõnul esimene samm ehk kasutajamugavus loodud - inimene ei pea oma lähedase surma registreerimiseks minema enam kohalikku omavalitsusse kohale.
"Teenuse esimestel kuudel on siis digitaalset lahendust kasutades neid surmi registreeritud üle 98 protsendi ja siin septembri algul oli täiesti nädal, kus siis sada protsenti kõik oli tervishoiu poolt registreeritud, et projekt on saanud üsna hea alguse," märkis Annus.
Tõsi, surmateatised siiski veel elektroonilisi kanaleid pidi ei liigu, kuid juba kasutusel olevat süsteemi analüüsides saab Annuse sõnul arendustega jätkata nii, et ka surmateatis on ühel päeval elektroonilisel kujul, mis omakorda vähendab bürokraatiat paberkandjal veelgi.
"No hetkel see surmatõend, mis siis nagu see viimane riiklik dokument, mida varem sai kohalikust omavalitsusest ja nüüd saab haiglast, on veel paberil, aga meie eesmärgiks kindlasti on ka see saada digitaalseks. Üldiselt on seda paberit kõige selgemalt vaja matmise või tuvastamise jaoks, et siis riiklike kanalite kaudu saaks ka need matusebürood ja kalmistud, kellel võib-olla täna veel nii suurt võimekust ei ole neid digitaalselt vaadata," lisas Annus.
Ministeerium teeb Annuse kinnitusel kindlasti analüüsi ja liigub selles suunas, et saada ka viimane samm paberilt digitaalseks, mis peaks arstide töö tegema veel lihtsamaks. | Arstid heidavad surma dokumenteerimise e-lahendusele ette poolikust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Andres Lasn ütles, et surmade registreerimise elektrooniliseks muutmise eesmärk oli vähendada bürokraatiat paberkandjal ja luua patsientidele mugavam võimalus teenuse kasutamiseks. Lasna sõnul on praeguseks küll eesmärgid laias laastus täidetud, aga süsteemi väljaarendamise teekond on olnud valulik ja tegelikkuses läks ka elektrooniline surmateatiste süsteem kasutusse ajal, mil see detailides lõpuni valmis arendatud ei ole.
"Sellise suure reformi puhul tuleks võimalikult palju ette mõelda, kes on kõik need osapooled, keda hakkab muudatus mõjutama ja laskuda ka nii sügavale detaili tasemele kui võimalik. Just nimelt selles, et juba eos, enne seda kui päriselt midagi on valmis arendatud või tehtud, enne seda juba tuleksid võimalikud vead või murekohad välja," rääkis Lasn.
Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna nõunik Taavi Annus ütles, et digilahendusi luues ei olegi võimalik neid lõpuni valmis teha ja kõiki detaile ette analüüsida enne süsteemi tööle rakendumist. Siiski, elektroonilise surmateatiste süsteemi näitel on Annuse sõnul esimene samm ehk kasutajamugavus loodud - inimene ei pea oma lähedase surma registreerimiseks minema enam kohalikku omavalitsusse kohale.
"Teenuse esimestel kuudel on siis digitaalset lahendust kasutades neid surmi registreeritud üle 98 protsendi ja siin septembri algul oli täiesti nädal, kus siis sada protsenti kõik oli tervishoiu poolt registreeritud, et projekt on saanud üsna hea alguse," märkis Annus.
Tõsi, surmateatised siiski veel elektroonilisi kanaleid pidi ei liigu, kuid juba kasutusel olevat süsteemi analüüsides saab Annuse sõnul arendustega jätkata nii, et ka surmateatis on ühel päeval elektroonilisel kujul, mis omakorda vähendab bürokraatiat paberkandjal veelgi.
"No hetkel see surmatõend, mis siis nagu see viimane riiklik dokument, mida varem sai kohalikust omavalitsusest ja nüüd saab haiglast, on veel paberil, aga meie eesmärgiks kindlasti on ka see saada digitaalseks. Üldiselt on seda paberit kõige selgemalt vaja matmise või tuvastamise jaoks, et siis riiklike kanalite kaudu saaks ka need matusebürood ja kalmistud, kellel võib-olla täna veel nii suurt võimekust ei ole neid digitaalselt vaadata," lisas Annus.
Ministeerium teeb Annuse kinnitusel kindlasti analüüsi ja liigub selles suunas, et saada ka viimane samm paberilt digitaalseks, mis peaks arstide töö tegema veel lihtsamaks.
### Response:
Arstid heidavad surma dokumenteerimise e-lahendusele ette poolikust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kanada teadlased panid katses proovile nelja eri tootja teekotid, mis koosnesid plastvõrgust. Keskmiselt vallandus kottidele 95 °C vee valamisel 2,3 miljonit nanoplasti osakest ja 11,6 miljardit nanomõõdus plastitükki. "Võrreldes teiste praeguseks uuritud toiduainetega on seda meie hinnangul palju. Näiteks leidub soolas suhteliselt palju mikroplasti – 0,005 mikrogrammi grammi kohta. Tassitäies tees võib ulatuda selle mass aga 16 mikrogrammini," sõnas Nathalie Tufenkji, uurimuse vanemautor ja McGilli Ülikooli professor ERR Novaatorile.
Tulemuste paikapidavuse korral oleks inimeste toidulauale jõudev plasti hulk seniarvatus oluliselt suurem. Juunis vaid seniseks uuritud toidugruppidele keskendunud töörühma analüüsi kohaselt sattus neist inimorganismi igal aastal keskmiselt 39–52 tuhat väikest plastitükki. Sissehingatava õhu juurde arvamisel lisanduks neile 35–69 tuhat mikroplasti osakest.
Mõni päev hiljem ilmunud Maailma Looduse Fondi raporti koondhinnangu järgi oli plasti oluliselt rohkem. Aastaga sissehingatava ja -söödava plasti hulk võis küündida autorite sõnul 250 grammini.
Tufenkji märkis, et oli värsketest tulemustest mõneti üllatunud. Samas tõi ta välja, et tulemused sõltuvad suuresti kasutatavatest meetoditest. Üleilmseid standardeid pole veel probleemi uudsuse tõttu kehtestatud. McGilli Ülikooli töörühm pingutas tõsisemalt just väiksemate osakeste avastamiseks. Kõige väiksemate usaldusväärselt loetavate osakeste suurus oli 100 nanomeetrit. See on kordades väiksem nähtava valguse lainepikkusest. Sellest olulisemana soodustas tema hinnangul plasti eraldumist vee kõrge temperatuur, isegi kui tegu peaks olema kuumuskindla plastiga.
Uuritavate proovide väikese koguse tõttu on oluline ka saasterisk. Töörühm oli tulemuste õigsuses aga veendunud. Ränialustele püütud mikro- ja nanoplasti koostis vastas täpselt uuritud teekottide omale.
Töörühm nentis, et tulemuste põhjal on raske öelda midagi täiendavat mikro- ja nanoplasti tarbimise võimalike terviseriskide kohta. Võimalike keskkonnamõjude hindamiseks tegid nad katseid vesikirpudega. "Nad ei surnud ära, kuid sõltuvalt teepakivee sisaldusest muutus nende käitumine ja esines arenguhäireid," sõnas Tufenkji. Vesikirpude organismis märkas töörühm mikroplasti, kui teepakivee sisaldus moodustas lahusest poole või viis protsenti.
Maailma Terviseorganisatsiooni septembris avaldatud raporti kohaselt pole mikro- ja nanoplast seniste uuringute põhjal inimestele ohtlik. Samas nenditi ka, et uuringute nappuse ja mikroplasti laia leviku tõttu tuleb teha kiiresti täiendavaid uuringuid.
Isegi kui see pole inimeste ohtlik, soovitas töörühm mõelda looduse ja keskkonna peale. Sisuliselt on plastist teekott ühekordne pakend, mida on raske sorteerida. Lisaks ei jää valdav enamik mikro- ja nanoplasti selle tahtmatul tarbimisel organismi, vaid satub reovee kaudu keskkonda. "Juba ainuüksi USA teejoojate arvelt võib ulatuda selleaastane kogus enam kui kahe tonnini," viitas Tufenkji.
Seal võib see mõjutada omakorda pisiorganisme ja häirida ülejäänud toiduahelat. Seetõttu võiks tema sõnul pigem eelistada paberist teekotte või teesõela.
Uuring ilmus ajakirjas Environmental Science & Technology. | Tassitäies tees võib leiduda miljardeid plastitükke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kanada teadlased panid katses proovile nelja eri tootja teekotid, mis koosnesid plastvõrgust. Keskmiselt vallandus kottidele 95 °C vee valamisel 2,3 miljonit nanoplasti osakest ja 11,6 miljardit nanomõõdus plastitükki. "Võrreldes teiste praeguseks uuritud toiduainetega on seda meie hinnangul palju. Näiteks leidub soolas suhteliselt palju mikroplasti – 0,005 mikrogrammi grammi kohta. Tassitäies tees võib ulatuda selle mass aga 16 mikrogrammini," sõnas Nathalie Tufenkji, uurimuse vanemautor ja McGilli Ülikooli professor ERR Novaatorile.
Tulemuste paikapidavuse korral oleks inimeste toidulauale jõudev plasti hulk seniarvatus oluliselt suurem. Juunis vaid seniseks uuritud toidugruppidele keskendunud töörühma analüüsi kohaselt sattus neist inimorganismi igal aastal keskmiselt 39–52 tuhat väikest plastitükki. Sissehingatava õhu juurde arvamisel lisanduks neile 35–69 tuhat mikroplasti osakest.
Mõni päev hiljem ilmunud Maailma Looduse Fondi raporti koondhinnangu järgi oli plasti oluliselt rohkem. Aastaga sissehingatava ja -söödava plasti hulk võis küündida autorite sõnul 250 grammini.
Tufenkji märkis, et oli värsketest tulemustest mõneti üllatunud. Samas tõi ta välja, et tulemused sõltuvad suuresti kasutatavatest meetoditest. Üleilmseid standardeid pole veel probleemi uudsuse tõttu kehtestatud. McGilli Ülikooli töörühm pingutas tõsisemalt just väiksemate osakeste avastamiseks. Kõige väiksemate usaldusväärselt loetavate osakeste suurus oli 100 nanomeetrit. See on kordades väiksem nähtava valguse lainepikkusest. Sellest olulisemana soodustas tema hinnangul plasti eraldumist vee kõrge temperatuur, isegi kui tegu peaks olema kuumuskindla plastiga.
Uuritavate proovide väikese koguse tõttu on oluline ka saasterisk. Töörühm oli tulemuste õigsuses aga veendunud. Ränialustele püütud mikro- ja nanoplasti koostis vastas täpselt uuritud teekottide omale.
Töörühm nentis, et tulemuste põhjal on raske öelda midagi täiendavat mikro- ja nanoplasti tarbimise võimalike terviseriskide kohta. Võimalike keskkonnamõjude hindamiseks tegid nad katseid vesikirpudega. "Nad ei surnud ära, kuid sõltuvalt teepakivee sisaldusest muutus nende käitumine ja esines arenguhäireid," sõnas Tufenkji. Vesikirpude organismis märkas töörühm mikroplasti, kui teepakivee sisaldus moodustas lahusest poole või viis protsenti.
Maailma Terviseorganisatsiooni septembris avaldatud raporti kohaselt pole mikro- ja nanoplast seniste uuringute põhjal inimestele ohtlik. Samas nenditi ka, et uuringute nappuse ja mikroplasti laia leviku tõttu tuleb teha kiiresti täiendavaid uuringuid.
Isegi kui see pole inimeste ohtlik, soovitas töörühm mõelda looduse ja keskkonna peale. Sisuliselt on plastist teekott ühekordne pakend, mida on raske sorteerida. Lisaks ei jää valdav enamik mikro- ja nanoplasti selle tahtmatul tarbimisel organismi, vaid satub reovee kaudu keskkonda. "Juba ainuüksi USA teejoojate arvelt võib ulatuda selleaastane kogus enam kui kahe tonnini," viitas Tufenkji.
Seal võib see mõjutada omakorda pisiorganisme ja häirida ülejäänud toiduahelat. Seetõttu võiks tema sõnul pigem eelistada paberist teekotte või teesõela.
Uuring ilmus ajakirjas Environmental Science & Technology.
### Response:
Tassitäies tees võib leiduda miljardeid plastitükke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Maja kuulub nüüd Tartu Uuele Teatrile, õigemini meie MTÜ-le, mis on loodud Tartu kultuurielu rikastamiseks. Mis sellest maja väljaostmisest muutub? Nüüd võib Tartu Uus Teater olla kindel, et saab siin majas tegutseda nagu soovib. Ning linlased võivad olla kindlad, et selles majas jätkub kultuuritegevus. Me oleme väga tänulikud kõigile, kes õla alla panid. Me ei vea alt," ütles teatri loovjuht Ivar Põllu.
Teatrimaja ostu sai toetada nimelise istekoha, tellisekujulise juubeliraamatu ja "Kremli ööbikute" piletiostuga. Umbes veerandiga kogusummast toetasid kampaaniat ka Tartu linn ja kultuuriministeerium. Kokku panustas teatrimaja ostu üle 20 000 teatrisõbra.
2019. aasta novembris kuulutab teater välja uue lavastusideede konkursi. Eelmine ideekorje tõi teatrisse mõtteid, millest on lavale jõudnud ja jõudmas lavastused "Sajand armastuskirju", "Unusta/Unista", "Hingede öö", "Fantoomvalu", "Ilusad inimesed" ja "Serafima+Bogdan". Uue ideekorje tähtaeg on 2020. aasta 11. jaanuar ning sisulisi piiranguid teater seadnud ei ole. Esimese vooru läbinud ideede autoritega toimuvad vestlused, mille käigus selgub, mis kujul ja millal võiks idee lavale jõuda.
Sügishooaja uuslavastused
Teatri sügishooaega alustas Jaanus Kaasiku "Fantoomvalu", mis on heliline rännaklavastus ühele vaatajale korraga. Järgmised etendused toimuvad oktoobri lõpus.
Oktoobris esietendub Renate Keerdi viies lavastus Tartu Uues Teatris, pealkirjaga "Lävi". Laval on Kompanii Nii koosseisus Liisa Tetsmann, Gerda-Anette Allikas ja Taavi Rei.
Novembris jõuab lavale kolmas hooaja uuslavastus – Piret Jaaksi autorilavastus "Ilusad inimesed", mille jaoks intervjueeris näidendi autor 2019. aasta kevadtalvel inimesi, kes hoolivad oma välimusest ning tunnevad, et ilu on neid mõjutanud ja saatnud läbi elu. Lavastuses mängivad Katrin Pärn, Henessi Schmidt, Helgur Rosenthal ja Roland Laos.
Suvelavastus "Serafima+Bogdan"
"Serafima+Bogdan". Autor/allikas: Paper Cuts
12. hooaja lõpetab suvelavastus "Serafima+Bogdan", mis esietendub augustis Peipsiveerel. "Serafima+Bogdan" on Vahur Afanasjevi auhinnatud romaanil "Serafima ja Bogdan" põhinev lavastus, mille dramaturg ja lavastaja on Ivar Põllu ning mis leiab aset otse romaani toimumispaigas, vanausuliste külas. Lavastuses mängivad Ilo-Ann Saarepera, Kristel Leesmend, Ingrid Isotamm, Renate Keerd, Andres Mähar, Priit Loog jt. | Tartu Uus Teater alustas 12. hooaega päris oma majas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Maja kuulub nüüd Tartu Uuele Teatrile, õigemini meie MTÜ-le, mis on loodud Tartu kultuurielu rikastamiseks. Mis sellest maja väljaostmisest muutub? Nüüd võib Tartu Uus Teater olla kindel, et saab siin majas tegutseda nagu soovib. Ning linlased võivad olla kindlad, et selles majas jätkub kultuuritegevus. Me oleme väga tänulikud kõigile, kes õla alla panid. Me ei vea alt," ütles teatri loovjuht Ivar Põllu.
Teatrimaja ostu sai toetada nimelise istekoha, tellisekujulise juubeliraamatu ja "Kremli ööbikute" piletiostuga. Umbes veerandiga kogusummast toetasid kampaaniat ka Tartu linn ja kultuuriministeerium. Kokku panustas teatrimaja ostu üle 20 000 teatrisõbra.
2019. aasta novembris kuulutab teater välja uue lavastusideede konkursi. Eelmine ideekorje tõi teatrisse mõtteid, millest on lavale jõudnud ja jõudmas lavastused "Sajand armastuskirju", "Unusta/Unista", "Hingede öö", "Fantoomvalu", "Ilusad inimesed" ja "Serafima+Bogdan". Uue ideekorje tähtaeg on 2020. aasta 11. jaanuar ning sisulisi piiranguid teater seadnud ei ole. Esimese vooru läbinud ideede autoritega toimuvad vestlused, mille käigus selgub, mis kujul ja millal võiks idee lavale jõuda.
Sügishooaja uuslavastused
Teatri sügishooaega alustas Jaanus Kaasiku "Fantoomvalu", mis on heliline rännaklavastus ühele vaatajale korraga. Järgmised etendused toimuvad oktoobri lõpus.
Oktoobris esietendub Renate Keerdi viies lavastus Tartu Uues Teatris, pealkirjaga "Lävi". Laval on Kompanii Nii koosseisus Liisa Tetsmann, Gerda-Anette Allikas ja Taavi Rei.
Novembris jõuab lavale kolmas hooaja uuslavastus – Piret Jaaksi autorilavastus "Ilusad inimesed", mille jaoks intervjueeris näidendi autor 2019. aasta kevadtalvel inimesi, kes hoolivad oma välimusest ning tunnevad, et ilu on neid mõjutanud ja saatnud läbi elu. Lavastuses mängivad Katrin Pärn, Henessi Schmidt, Helgur Rosenthal ja Roland Laos.
Suvelavastus "Serafima+Bogdan"
"Serafima+Bogdan". Autor/allikas: Paper Cuts
12. hooaja lõpetab suvelavastus "Serafima+Bogdan", mis esietendub augustis Peipsiveerel. "Serafima+Bogdan" on Vahur Afanasjevi auhinnatud romaanil "Serafima ja Bogdan" põhinev lavastus, mille dramaturg ja lavastaja on Ivar Põllu ning mis leiab aset otse romaani toimumispaigas, vanausuliste külas. Lavastuses mängivad Ilo-Ann Saarepera, Kristel Leesmend, Ingrid Isotamm, Renate Keerd, Andres Mähar, Priit Loog jt.
### Response:
Tartu Uus Teater alustas 12. hooaega päris oma majas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Colts on tänavu võitnud ja kaotanud kaks kohtumist. Täpselt sama bilansiga jätkab ka Oakland.
Järgmise mängu peab Colts nädala pärast võõrsil Kansas City Chiefsiga, kes on kõik neli senist kohtumist võitnud. | Hundi koduklubi sai hooaja teise kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Colts on tänavu võitnud ja kaotanud kaks kohtumist. Täpselt sama bilansiga jätkab ka Oakland.
Järgmise mängu peab Colts nädala pärast võõrsil Kansas City Chiefsiga, kes on kõik neli senist kohtumist võitnud.
### Response:
Hundi koduklubi sai hooaja teise kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Hetkel pole Adria tuleviku osas selgust, see on valitsuse otsuse taga, mis võiks lähipäevil tulla," ütles Nordica kommunikatsioonijuht Toomas Uibo esmaspäeval ERR-ile.
Adria Airways peatas likviidsusprobleemide tõttu eelmisel nädalal enamuse oma lendudest ning praegu lendavad nad "väga väikeses skaalas", ütles Uibo.
Lendude peatamisest teatades lubas Adria Airways jätkata kõnelusi võimalike investorite ja võlausaldajatega.
Uibo sõnul toob Sloveenia valitsuse otsus loodetavasti selguse ka Nordica nõude osas.
Nordica nõue Adriale pärineb ajast, mil ettevõtted olid strateegilised partnerid. Nordica rentis toona Adrialt rahvusvahelist piletimüügi- ja tulude juhtimise süsteemi ning algselt osteti neilt ka lendude opereerimise teenust. Pärast koostöö lõppemist jäi aga Adrial Nordicale tasumata piletite eest saadud raha ning see konverteeriti ümber laenuks.
Nordica juhatuse esimees Erki Urva ütles eelmisel nädalal ERR-ile, et viimased uudised Adria Airwaysi probleemidest pole temalt võtnud lootust Nordica raha tagasi saada.
"Lootus säilib alati," sõnas ta. "Praegu käivad seal väga tõsised pingutused, et ettevõtet päästa."
Kui aga Adrialt ei peakski õnnestuma võlga kätte saada, ei juhtu Urva sõnul sellest midagi hullu.
"Põhimõtteliselt on meil kõik ammu, mitu aastat tagasi korstnasse kirjutatud (Nordica kandis nõude maha 2017. aastal - toim), nii et jooksvaid majandustulemusi see kuidagi ei mõjuta," ütles Urva, samas tõdedes, et lisaraha on alati vaja.
Nordica asutati 2015. aasta sügisel pärast seda, kui senine rahvuslik lennufirma Estonian Air oli lõpetanud tegevuse Euroopa Komisjoni otsuse tõttu, et nad peavad tagastama riigilt saadud abi.
Koostööd alustades olid nii Nordica kui Adria majanduslikult keerulises olukorras. | Adria Airways ootab Sloveenia valitsuse otsust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Hetkel pole Adria tuleviku osas selgust, see on valitsuse otsuse taga, mis võiks lähipäevil tulla," ütles Nordica kommunikatsioonijuht Toomas Uibo esmaspäeval ERR-ile.
Adria Airways peatas likviidsusprobleemide tõttu eelmisel nädalal enamuse oma lendudest ning praegu lendavad nad "väga väikeses skaalas", ütles Uibo.
Lendude peatamisest teatades lubas Adria Airways jätkata kõnelusi võimalike investorite ja võlausaldajatega.
Uibo sõnul toob Sloveenia valitsuse otsus loodetavasti selguse ka Nordica nõude osas.
Nordica nõue Adriale pärineb ajast, mil ettevõtted olid strateegilised partnerid. Nordica rentis toona Adrialt rahvusvahelist piletimüügi- ja tulude juhtimise süsteemi ning algselt osteti neilt ka lendude opereerimise teenust. Pärast koostöö lõppemist jäi aga Adrial Nordicale tasumata piletite eest saadud raha ning see konverteeriti ümber laenuks.
Nordica juhatuse esimees Erki Urva ütles eelmisel nädalal ERR-ile, et viimased uudised Adria Airwaysi probleemidest pole temalt võtnud lootust Nordica raha tagasi saada.
"Lootus säilib alati," sõnas ta. "Praegu käivad seal väga tõsised pingutused, et ettevõtet päästa."
Kui aga Adrialt ei peakski õnnestuma võlga kätte saada, ei juhtu Urva sõnul sellest midagi hullu.
"Põhimõtteliselt on meil kõik ammu, mitu aastat tagasi korstnasse kirjutatud (Nordica kandis nõude maha 2017. aastal - toim), nii et jooksvaid majandustulemusi see kuidagi ei mõjuta," ütles Urva, samas tõdedes, et lisaraha on alati vaja.
Nordica asutati 2015. aasta sügisel pärast seda, kui senine rahvuslik lennufirma Estonian Air oli lõpetanud tegevuse Euroopa Komisjoni otsuse tõttu, et nad peavad tagastama riigilt saadud abi.
Koostööd alustades olid nii Nordica kui Adria majanduslikult keerulises olukorras.
### Response:
Adria Airways ootab Sloveenia valitsuse otsust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lilleström kaotas Norra kõrgliigas liider Moldele eduseisust 1:2, saatuslikuks sai Tobias Salquisti 90+4. minuti omavärav. Tamm tegi täismängu. Lilleström paikneb kümnendal tabelireal, vahendab Soccernet.ee.
Rende alistus Itaalia Serie C-s Potenzale 0:1, värav löödi juba kolmandal minutil. Soomets kuulus põhikoosseisu ja mängis 60 minutit. Seitsme vooruga vaid ühe punkti teeninud Rende asub oma tsoonitabeli põhjas.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Tamm ja Soomets kaotasid napilt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lilleström kaotas Norra kõrgliigas liider Moldele eduseisust 1:2, saatuslikuks sai Tobias Salquisti 90+4. minuti omavärav. Tamm tegi täismängu. Lilleström paikneb kümnendal tabelireal, vahendab Soccernet.ee.
Rende alistus Itaalia Serie C-s Potenzale 0:1, värav löödi juba kolmandal minutil. Soomets kuulus põhikoosseisu ja mängis 60 minutit. Seitsme vooruga vaid ühe punkti teeninud Rende asub oma tsoonitabeli põhjas.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist.
### Response:
Tamm ja Soomets kaotasid napilt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelarvest leiab investeeringud Väo liiklussõlme Tallinna-Narva maantee liiklussõlmede ehitamise rea alt. Tuleval aastal annab riik ehituseks 8,5 miljonit eurot, 2021. aastal aga 5,1 miljonit eurot.
Varem on maanteeamet öelnud, et loodab alustada ehitustöödega hiljemalt tuleva aasta alguses ning liiklussõlm loodetakse valmis ehitada 2021. aasta lõpuks.
Väo liiklussõlme ümberehitamine läheb maksma ligi 20 miljonit eurot, millest Ühtekuuluvusfondi toetus on 85 protsenti.
Ümberehitusega rajatakse mitmetasandiline liiklussõlm, kus Peterburi tee suund tõuseb Tallinna-Narva suunal üle maapinnal asetseva ringristmiku. Rahu tee ja Tallinna ringtee suund ning pöörded on lahendatud maapinna tasandil asetseva ringristmikuga.
Tallinna ringteelt tulles saab tulevikus Peterburi teele Narva suunda pöörata süvendisse rajatud parempöörderajalt. Narva poolt Rahu teele ning Tallinna poolt tulles Peterburi teelt Tallinna ringteele pööramiseks on parempöörderada.
Praegune Väo liiklussõlm on maanteeameti hinnangul täielikult amortiseerunud ja liiklusohtlik. Näiteks hukkus perioodil 2002–2010 liiklusõnnetustes liiklussõlme piirkonnas viis ja sai vigastada 42 inimest. Valdavalt toimuvad liiklussõlme piirkonnas liiklusõnnetused jalakäijatega, kuna seal puuduvad ohutud teerajatise ületuskohad ning jalgteed ja jalgrattateed.
Liikussõlme rajatakse teede eritasandilised ristumised, väljaarvatud Väo tee fooriristmikul. Lisaks ehitatakse neli maanteeviadukti, rajatakse müratõkkeseinad, bussipeatused, veo-, matka- ja sõiduautode parklad ning parklate ja perspektiivse tankla juurdepääsutee.
Väo liiklussõlm on tähtsaim liiklussõlm Eestis, mida läbib suurem osa rahvusvahelistest ja riigisisestest maantee kaubavedudest. See liiklussõlm ühendab omavahel Tallinna, Muuga ja Paldiski sadamat ning rahvusvahelisi maanteid ja piiripunkte ning on üks suurema liiklussagedusega ristmikke.
2016. aastal läbis seda keskmiselt 29 000 autot ööpäevas Narva suunal, 13 000 autot ööpäevas Tallinna ringtee suunal ja 17 000 autot ööpäevas Rahu tee suunal.
Maanteeameti prognoosi järgi kasvab liikluskoormus Narva suunal 2035. aastaks 48 000 autoni ööpäevas. | Väo liiklussõlme ehitamiseks näeb eelarve tuleval aastal ette 8,5 miljonit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelarvest leiab investeeringud Väo liiklussõlme Tallinna-Narva maantee liiklussõlmede ehitamise rea alt. Tuleval aastal annab riik ehituseks 8,5 miljonit eurot, 2021. aastal aga 5,1 miljonit eurot.
Varem on maanteeamet öelnud, et loodab alustada ehitustöödega hiljemalt tuleva aasta alguses ning liiklussõlm loodetakse valmis ehitada 2021. aasta lõpuks.
Väo liiklussõlme ümberehitamine läheb maksma ligi 20 miljonit eurot, millest Ühtekuuluvusfondi toetus on 85 protsenti.
Ümberehitusega rajatakse mitmetasandiline liiklussõlm, kus Peterburi tee suund tõuseb Tallinna-Narva suunal üle maapinnal asetseva ringristmiku. Rahu tee ja Tallinna ringtee suund ning pöörded on lahendatud maapinna tasandil asetseva ringristmikuga.
Tallinna ringteelt tulles saab tulevikus Peterburi teele Narva suunda pöörata süvendisse rajatud parempöörderajalt. Narva poolt Rahu teele ning Tallinna poolt tulles Peterburi teelt Tallinna ringteele pööramiseks on parempöörderada.
Praegune Väo liiklussõlm on maanteeameti hinnangul täielikult amortiseerunud ja liiklusohtlik. Näiteks hukkus perioodil 2002–2010 liiklusõnnetustes liiklussõlme piirkonnas viis ja sai vigastada 42 inimest. Valdavalt toimuvad liiklussõlme piirkonnas liiklusõnnetused jalakäijatega, kuna seal puuduvad ohutud teerajatise ületuskohad ning jalgteed ja jalgrattateed.
Liikussõlme rajatakse teede eritasandilised ristumised, väljaarvatud Väo tee fooriristmikul. Lisaks ehitatakse neli maanteeviadukti, rajatakse müratõkkeseinad, bussipeatused, veo-, matka- ja sõiduautode parklad ning parklate ja perspektiivse tankla juurdepääsutee.
Väo liiklussõlm on tähtsaim liiklussõlm Eestis, mida läbib suurem osa rahvusvahelistest ja riigisisestest maantee kaubavedudest. See liiklussõlm ühendab omavahel Tallinna, Muuga ja Paldiski sadamat ning rahvusvahelisi maanteid ja piiripunkte ning on üks suurema liiklussagedusega ristmikke.
2016. aastal läbis seda keskmiselt 29 000 autot ööpäevas Narva suunal, 13 000 autot ööpäevas Tallinna ringtee suunal ja 17 000 autot ööpäevas Rahu tee suunal.
Maanteeameti prognoosi järgi kasvab liikluskoormus Narva suunal 2035. aastaks 48 000 autoni ööpäevas.
### Response:
Väo liiklussõlme ehitamiseks näeb eelarve tuleval aastal ette 8,5 miljonit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Teated Vene erivägede väidetavatest operatsioonidest Teravmägedel, mida kajastas 27. septembril uudisteportaal Aldrimer.no, on libauudis. Me ei saa seda kirjeldada teisiti kui jõhkra provokatsioonina," teatas saatkond Facebookis.
Vene diplomaatiline esindus peab artiklit "osaks Norra teatud jõudude süstemaatilisest kampaaniast kujutada Venemaad vaenlasena". "Me ei saa välistada, et lekke näol on tegu kohmaka katsega õigustada lisaeraldisi võitluseks "Vene ohuga"," lisas saatkond.
Skandinaavia kaitse- ja julgeolekupoliitikale keskenduv AldriMer kirjutas viitega Norra luureteenistuste ja NATO liitlaste allikatele, et Teravmägedel on nähtud Vene erivägede sõdureid, kes teostavad piirkonnas luuret. | Vene saatkond Oslos eitab kuuldusi erivägedest Teravmägedel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Teated Vene erivägede väidetavatest operatsioonidest Teravmägedel, mida kajastas 27. septembril uudisteportaal Aldrimer.no, on libauudis. Me ei saa seda kirjeldada teisiti kui jõhkra provokatsioonina," teatas saatkond Facebookis.
Vene diplomaatiline esindus peab artiklit "osaks Norra teatud jõudude süstemaatilisest kampaaniast kujutada Venemaad vaenlasena". "Me ei saa välistada, et lekke näol on tegu kohmaka katsega õigustada lisaeraldisi võitluseks "Vene ohuga"," lisas saatkond.
Skandinaavia kaitse- ja julgeolekupoliitikale keskenduv AldriMer kirjutas viitega Norra luureteenistuste ja NATO liitlaste allikatele, et Teravmägedel on nähtud Vene erivägede sõdureid, kes teostavad piirkonnas luuret.
### Response:
Vene saatkond Oslos eitab kuuldusi erivägedest Teravmägedel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui laupäeval pidid kohalikud noored klassikalisel 2000 meetri distantsil jääma medaliteta, siis teisel päeval võeti end kokku ning võideti mitmeid auhinnalisi kohti, vahendab Eesti Sõudeliidu kodulehekülg.
Poiste roolijata kahepaadil näitasid koduvetel võistelnud viljandlased Rainer Oras ja Arved Rauba kolmandat aega (1.46,4). Kulla võitis Valgevene (1.42,8) Venemaa (1.45,4) ees. Eestile järgnesid tugevad Norra (1.47,6), Saksamaa (1.48,6) ja Leedu (1.59,8) duod.
Noormeeste paarisaeru kahepaadil serveerisid kolmandat kohta võites üllatuse vähetuntud tallinlased Karl Kristofer Orgse ja Artjom Holostõhh (1.39,6). Võit kuulus Poolale (1.37,7) Taani koosseisu (1.38,4) ees. Orgse-Holostõhhi järel finišeerisid Läti (1.40,3), Norra (1.40,6) ja Saksamaa (1.41,7).
Kolmanda auhinnalise tulemusega panustas koondise edusse neidude paarisaerunelik: narvalannad Uljana Safonova, Jelizaveta Petrova, Vlada Deisner ning Pärnu sõudeklubi kasvandik Kelli Järvoja platseerusid Saksamaa (1.45,5) ning Venemaa (1.47,6) järel kolmandaks (1.49,2).
Ülejäänud kaheksa Eesti paatkonda pidid leppima väikese ehk B-finaaliga.
"Meenutasin just eelmist aastat, mil võitsime olulisel 2000 meetri distantsil mitmeid medaleid. Tänavu jäime avapäeval kahvatuks ning suutsime vaid sprindis üht-teist korda saata. Nagu öeldakse, meie tavapärane tase," hindas jõuproovi tulemust sõudeliidu noortekoondiste peatselt ametist lahkuv projektijuht Roman Lutoškin.
Tema sõnul tasub tulevikku vaadata siiski optimistlikult, sest Baltic Cup on järelkasvu jaoks lisamotivatsiooni andev tähtis sündmus. "Järgmisel aastal on taas maailmameistrivõistlused ja nende sõitude pealt arvan, et väga head võimalused sinna pääseda on Leo Muistel, Orgse-Holostõhhi tiimil, Jaan Sander Kleinil, Uku Siim Timmuskil, viljandlastel Raubal ja Orasel, miks mitte Helene Dimitrijevilgi. Märgata on neist nooremategi jõudsat arengut. Nii pole välistatud, et konkurentsi sekkujaid leidub veelgi – uks on kõigile avatud."
Lisaks individuaalsetele parimatele selgus riikidegi pingerida. Eeldatult kogus enim punkte – 195 – võimsa koondise Viljandisse lähetanud Saksamaa. Seejuures kindlustas võitjariik 20-st üheksa alavõitu. Järgnesid Poola 130 ning Valgevene 121 punktiga. Nagu Saksamaagi tagas Valgevene üheksas sõidus kuldmedali.
Poodiumitriole järgnesid Taani (118) ning võrdsete punktidega (111) Leedu ja Norra. Eesti koondise punktisaagiks kogunes 95 silma ning tasuks seitsmes koht. Maarjamaa esindusele järgnesid Rootsi (83), Läti (78), Venemaa (76) ja Soome (19). | Eesti noored sõudjad teenisid Balti karikavõistlustelt kolm kulda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui laupäeval pidid kohalikud noored klassikalisel 2000 meetri distantsil jääma medaliteta, siis teisel päeval võeti end kokku ning võideti mitmeid auhinnalisi kohti, vahendab Eesti Sõudeliidu kodulehekülg.
Poiste roolijata kahepaadil näitasid koduvetel võistelnud viljandlased Rainer Oras ja Arved Rauba kolmandat aega (1.46,4). Kulla võitis Valgevene (1.42,8) Venemaa (1.45,4) ees. Eestile järgnesid tugevad Norra (1.47,6), Saksamaa (1.48,6) ja Leedu (1.59,8) duod.
Noormeeste paarisaeru kahepaadil serveerisid kolmandat kohta võites üllatuse vähetuntud tallinlased Karl Kristofer Orgse ja Artjom Holostõhh (1.39,6). Võit kuulus Poolale (1.37,7) Taani koosseisu (1.38,4) ees. Orgse-Holostõhhi järel finišeerisid Läti (1.40,3), Norra (1.40,6) ja Saksamaa (1.41,7).
Kolmanda auhinnalise tulemusega panustas koondise edusse neidude paarisaerunelik: narvalannad Uljana Safonova, Jelizaveta Petrova, Vlada Deisner ning Pärnu sõudeklubi kasvandik Kelli Järvoja platseerusid Saksamaa (1.45,5) ning Venemaa (1.47,6) järel kolmandaks (1.49,2).
Ülejäänud kaheksa Eesti paatkonda pidid leppima väikese ehk B-finaaliga.
"Meenutasin just eelmist aastat, mil võitsime olulisel 2000 meetri distantsil mitmeid medaleid. Tänavu jäime avapäeval kahvatuks ning suutsime vaid sprindis üht-teist korda saata. Nagu öeldakse, meie tavapärane tase," hindas jõuproovi tulemust sõudeliidu noortekoondiste peatselt ametist lahkuv projektijuht Roman Lutoškin.
Tema sõnul tasub tulevikku vaadata siiski optimistlikult, sest Baltic Cup on järelkasvu jaoks lisamotivatsiooni andev tähtis sündmus. "Järgmisel aastal on taas maailmameistrivõistlused ja nende sõitude pealt arvan, et väga head võimalused sinna pääseda on Leo Muistel, Orgse-Holostõhhi tiimil, Jaan Sander Kleinil, Uku Siim Timmuskil, viljandlastel Raubal ja Orasel, miks mitte Helene Dimitrijevilgi. Märgata on neist nooremategi jõudsat arengut. Nii pole välistatud, et konkurentsi sekkujaid leidub veelgi – uks on kõigile avatud."
Lisaks individuaalsetele parimatele selgus riikidegi pingerida. Eeldatult kogus enim punkte – 195 – võimsa koondise Viljandisse lähetanud Saksamaa. Seejuures kindlustas võitjariik 20-st üheksa alavõitu. Järgnesid Poola 130 ning Valgevene 121 punktiga. Nagu Saksamaagi tagas Valgevene üheksas sõidus kuldmedali.
Poodiumitriole järgnesid Taani (118) ning võrdsete punktidega (111) Leedu ja Norra. Eesti koondise punktisaagiks kogunes 95 silma ning tasuks seitsmes koht. Maarjamaa esindusele järgnesid Rootsi (83), Läti (78), Venemaa (76) ja Soome (19).
### Response:
Eesti noored sõudjad teenisid Balti karikavõistlustelt kolm kulda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR-i portaalis ilmus 19. septembril minu arvamuslugu"Riiklikult toetatud vägivald", milles tõin esile Eesti kohtusüsteemi probleemkohad lähisuhtevägivalla juhtumite menetlemisel nii perekonnavaidlustes, lähenemiskeelu vaidlustes kui ka kriminaalasjades.
Artikkel tõi kaasa oodatud pahameele nii menetlejate kui ka vägivalla õigustajate hulgas, kuid samal ajal ka märgatava toetuse menetlustes väärkoheldud ohvritelt.
26. septembril ilmus ERR-i portaalis justiitsministeeriumi vastus (Kai Härmand: riik toetab nii lepitamist kui ka vägivallatsejate karistamist), milles selgitati, et probleemi ei ole olemas, minu etteheited on valed ja arvamused ekslikud.
Kai Härmandi sõnul "Laasik heidab kohtutele ette kolme asja: nad soodustavad vanemate kompromissi, ei karista vägivallatsejaid ega määra neile lähenemiskeeldu. Neist esimene vastab õnneks tõele, teised etteheited on valed. Vaatame neid lähemalt".
Vaatame siis pealegi.
Lepitus ei sobi vägivaldse suhte lahendamiseks
Esiteks on täiesti vale justiitsministeeriumi arusaam nagu ma heidaksin kohtutele ette vanemate kompromissi soodustamist. Vanematevaheline kompromiss on mõistlik ja kasulik kõigi osapoolte jaoks, kui tegemist on mõistlike normaalsete inimestega. Mul ei ole kohtutele mitte ühtegi etteheidet, et paljud sellised vaidlused lahendatakse kompromissidega. See on mõistlik ja nii peabki olema.
Minu etteheide seisneb selles, et lähisuhtevägivalla ohvreid ei võeta tõsiselt ning kompromisse ja lepitust surutakse valimatult peale ka neile. Härmand selles probleemi ei näe.
Väidetavalt on kohtunikel mingid konkretiseerimata "erilised tööriistad" nende vaidluste lahendamiseks. Just seetõttu, et neid olemas ei ole, surutaksegi peale lepitust ning nimetatakse ohvrit "tülipooleks". Inimene, kes saab lähisuhtes peksa, ei ole "tülipool", vaid ohver. Kahjuks on just probleemi eitamine keskne takistus, millega ohvrid menetlusest menetlusse igapäevaselt võitlevad.
Lepitus ei ole võluvits, mis lahendab kõik keerulised suhted, ometigi seda kasutatakse selliselt ning soovitakse muuta see kõigile kohustuslikuks 1. Erialaspetsialistide seisukoht, mida jagavad nii õiguskirjandus 2 kui ka Eesti Lepitajate Ühing 3, on see, et perelepitus ei sobi perevägivallajuhtumite puhul. Selle lihtsa tõsiasja eiramine toob kaasa väga paljud nendest probleemidest, mida käsitlesin eelmises artiklis.
Teine aspekt, mida on raskem tunnistada, on see, et kohtunikud, politseinikud, prokurörid, lastekaitseametnikud, lepitajad (ning loomulikult ka advokaadid) kujutavad endast vaid üht võimalikku läbilõiget ühiskonnast.
Nagu sotsiaalmeediast leitud kommentaarid selgelt märku annavad, siis mitte kõik minu eelmise artikli lugejad ei pea lähisuhtevägivalda probleemiks, vaid paljude jaoks on probleem hoopis ohvrite käitumine.
Õigusemõistjad ei ole teistsugused kui ühiskond, milles nad õigust mõistavad. Ma ei pea tuginema selles osas enda või mulle kirjutanud ohvrite menetluskogemusele, vaid see on läbi uuritud valdkond 4. Enamiku õiguskaitsjate jaoks on probleem ohver, mitte vägivallatseja. See arusaam väärastab liialt paljusid menetlusi.
Olen igati nõus, et "esmatähtis on aidata ohver tema olukorrast välja, tagada tema turvalisus ja pakkuda tuge". Probleem on selles, et selleks tehakse liialt vähe ning arvatakse, et see vähene on piisav. See, et ohver saab olla mõned päevad varjupaigas või konsulteerida ohvriabiga, ei ole piisav, ning see ei vabasta teda vägivallatseja mõju alt.
Me ei suuda kaitsta ohvrit manipuleerimise ja hirmutamise eest isegi kohtusaalis, rääkimata muudest olukordadest. Õigusemõistmine ei saa olla märkimisväärselt parem, kui on kehtiv õigus.
Siiamaani puudub säte, mis võimaldaks ohvril lähenemiskeelu vaidluses nõuda enda ärakuulamist vägivallatsejast eraldi. Ka perekonnavaidlustes peab kohus poolte ärakuulamise korraldamisel vägivalla esinemist vaid arvesse võtma ilma, et ohver saaks vaidlustada kohtuniku otsust nad ikkagi koos ära kuulata 5.
Sellises kontekstis on väide laialdase tööriistakasti kohta eksitav. Või kui tahta jääda selle metafoori raamidesse, on tööriistakast segamini, roostes ja paljud vajalikud asjad on puudu.
Riik ei karista vägivalda
Väidetavalt on vale ka minu etteheide, et riik ei karista vägivallatsejaid. Härmandi sõnul ei vasta see tõele: "Näiteks lähisuhtes tõendatud kehalise väärkohtlemise juhtumitest jõudis 2018. aastal kohtusse ligi 40 protsenti ja kohtus sai karistuse ligi pooltuhat inimest".
Vaatame lähemalt.
Esmalt väärib tähelepanu, et Härmandi sõnul ei jõua kriminaalasjades üle 60 protsendi tõendatud kehalise väärkohtlemise juhtumitest kohtusse.
Võtame uuesti aluseks justiitsministeeriumi andmed 6. 2018. aastal registreeriti 3607 perevägivallakuritegu. Nendest 83 protsenti ehk 2994 moodustas kehaline väärkohtlemine. Kui karistuse sai 500 inimest, siis see tähendab, et süüdi mõisteti 16,7 protsenti nendest, kelle suhtes alustati kriminaalmenetlus.
Registreeritud perevägivallasündmusi oli samal ajal 14 277 7. Kui me oletame, et ka nende puhul on kehalise väärkohtlemise proportsioon 83 protsenti, siis on meil 11 850 kehalise väärkohtlemise juhtumit aastas, millest menetletakse kriminaalmenetluses 25 protsenti. 500 süüdimõistmise korral on süüdimõistmise protsent seega 4,2. See haakub eelmises artiklis käsitletud riigiprokuratuuri 8 ja Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi 9 hinnangutega.
Kui me eeldame, et kõigi aastas hinnanguliselt toime pandud 53 000 perevägivallateo 10 hulgas on jällegi 83 protsenti ehk 43 990 kehalise väärkohtlemise juhtumit, siis on süüdimõistmise protsent 1,1.
"Ma tõin esile numbrid ning nentisin, et valdav osa lähisuhtevägivallast jääb karistamata. Numbrid ei pea meeldima. Need lihtsalt on."
Minu väide ei seisne selles, et me peaksime mingite kvootide saavutamiseks rohkem karistama. Ma tõin esile numbrid ning nentisin, et valdav osa lähisuhtevägivallast jääb karistamata. Numbrid ei pea meeldima. Need lihtsalt on. Ma ei arva, et need annaks alust eriliseks optimismiks ühelegi ohvrile, kes täna kodus peksa saab.
Riik ei paku lähenemiskeeldu
Ka minu etteheide, et riik ei määra ohvrite kaitseks lähenemiskeeldu, on väidetavalt vale. Seegi on kontrollitav väide.
Tsiviilkohtumenetluses kohaldatud lähenemiskeeldude arv on justiitsministeeriumile teada 11. 2019. aasta esimesel poolaastal taotleti lähenemiskeeldu 31 korda ja rahuldati seitse avaldust ehk jäeti rahuldamata 77 protsenti. Raske on tõsimeeli väita, et see on efektiivne õiguskaitsevahend, mis kaitseb väga paljusid ohvreid.
Kriminaalmenetluses on olukord ehk pisut parem. Täiesti võimalik on, et "kohtud rahuldavad enamiku ajutise lähenemiskeelu taotlusi" 12, kuid kui palju on sellest abi kui kolme aasta keskmine 13 esitatud taotluste arv on kõigest 34 ja ohvrite arv on kümnetes tuhandetes?
Võimalik on seegi, et kohtud rahuldaksid neid taotlusi rohkem, kuid kohtunik saab lahendada vaid taotluse, mis jõuab tema lauale.
Ohver sõltub selles täielikult prokurörist. Kui prokurör ükskõik millisel põhjusel kohtule taotlust ei esita, ei võimalda kriminaalmenetluse seadustik ohvril seda ise teha. Kui kriminaalsüsteem ohvrit ei kaitse, võib ta loomulikult pöörduda tsiviilkohtusse ja arvestada eeltoodud tõenäosusega sealt kaitset saada.
Meil võib olla kriminaalmenetlustes ajutiste taotluste rahuldamisel kõrge suhtarv, kuid see tähendab vähe, sest absoluutarv on sedavõrd väike. Tsiviilkohtumenetluses on nii absoluut- kui suhtarvud ülimadalad.
Lähenemiskeeld kättesaadavamaks
Eeltoodust lähtuvalt ei jaga ma justiitsministeeriumi arvamust, et meil on perfektsed menetlused, mille puhul ohvrit igal sammul mõistetakse ja aidatakse. Kui see nii oleks, võiks arvata, et vägivallatase on langemas, sest me suudame seda märkimisväärsel määral ennetada, ära hoida ja karistada.
Puuduvad mistahes andmed selle kohta, et see nii oleks. Vastupidi, paljude lähisuhtevägivallaga kokku puutuvate spetsialistide hinnangul ühiskonna vägivaldsus hoopis kasvab 14. Seetõttu peame ka ohvreid rohkem kaitsma, sest praegu teeme me seda ebapiisavalt.
Üks osa probleemist on selle eitamine. Üks osa lahendusest oleks see, et me muudame lähenemiskeelu ohvrite jaoks kättesaadavamaks.
Mul on väga hea meel, et justiitsministeerium tegeleb sellega, et kriminaalasjades saaks ajutist lähenemiskeeldu taotleda kiiremini ning et kannatanu saaks ära kuulatud ilma vägivallatseja juuresolekuta. Selline meede on vajalik, aga poolik. Ka tsiviilõiguslik lähenemiskeelu regulatsioon vajab kaasajastamist.
Alustuseks puudub meil analoogne säte Istanbuli Konventsiooni artikli 52 viimase lausega, mis kohustaks kohut seadma esikohale ohvrite ja ohustatud isikute turvalisuse.
Seetõttu on lähenemiskeelu lahendamisel tänasel hetkel prioriteet vales kohas. Selle asemel, et seada esikohale avaldaja/ohvri kaitse, on prioriteediks vältida puudutatud isiku/vägivallatseja õiguste riivet.
Samuti puudub meil kaitsesäte, mis võimaldaks ohvrit vägivallatsejast eraldi ära kuulata ning menetlustes ei toimu ohu sisulist hindamist. Menetluse vale rõhuasetus tingib neljast avaldusest kolme rahuldamata jätmise.
Lähenemiskeeld ei ole karistus, vaid tsiviilõiguslik kohustus jätta teine inimene rahule. Karistada on võimalik vaid siis, kui ohvrit ei jäeta rahule ka pärast seda, kui riik on kohtuvõimu kaudu öelnud, et seda tuleb teha.
Kuna lähenemiskeeluga ei kaasne vägivallatsejale ühtegi muud kohustust ega negatiivset tagajärge kui keeld ohvrit edasi ahistada, peaks lähenemiskeelu kohaldamisel ka eksimisruum olema suurem kui kriminaalmenetluses, mille tulemuseks on karistus.
Teisisõnu, asjaolud, mis annavad aluse lähenemiskeelu kohaldamiseks, ei pea tingimata olema samaväärsed nendega, mis annavad aluse süüdlase karistamiseks. Lähenemiskeelu kohaldamine peaks olema sellest oluliselt lihtsam.
Arusaadavalt ei tohi me kedagi karistada ilmaasjata ja igaks juhuks. Küll aga võime me ohvreid kaitsta lihtsalt selleks, et nad rohkem viga ei saaks.
Hüpoteetiline risk, et me võime kogemata kaitsta mõnda ohvrit ilma tegeliku vajaduseta, kaalub üles tänase olukorra, kus me jätame praktiliselt kõik ohvrid kaitseta. Olemasolevad kaitsesätted on demonstreerinud oma ebapiisavust. Meil on võimalik seda olukorda parandada. See eeldab vaid pisut head tahet.
1 http://www.pealinn.ee/tagid/koik/riik-soovib-linna-ettepanekute-jargi-lastekaitsetood-paremaks-muuta-n230301
2 K. Valma, L. Surva, H. Hääl, Lepitusmenetlus perevaidlustes, Juridica I/2014, lk 100 - 101
3 http://lepitus.ee/perelepitus/
4 https://www.ohtuleht.ee/665862/uuringu-tulemus-spetsialistid-leiavad-et-ohver-on-perevagivallas-enamjaolt-ise-suudi
5 Demonstreerin siinkohal väikest juriidilist trikki: "Kohus, olles võtnud arvesse avaldaja väited puudutatud isiku vägivaldsuse kohta, leidis, et asi on mõistlik lahendada kuulates pooled ära samal istungil. Kohus võtab seisukoha avaldaja väidete suhtes lõpplahendis". Vägivald on arvesse võetud ja kõrvale jäetud – JOKK. Pool võib esitada kohtu tegevusele vastuväite, kuid selle lahendab sama kohtunik.
6 https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/07_perevagivald.pdf
7 Tegelikult isegi rohkem, sest viidatud sotsiaalministeeriumi andmed pärinevad 15. detsembrist 2018. aastast https://www.sm.ee/et/uudised/perevagivald-eestis-politsei-saab-40-konet-paevas-kolmandikul-juhtudel-pealtnagijaks-voi
8 https://www.prokuratuur.ee/sites/www.prokuratuur.ee/files/elfinder/LSV%20anal%C3%BC%C3%BCs%202018.pdf lk 3
9 https://enut.ee/files/perevagivalla_uuring_eestis.pdf lk 5
10 Eesti Avatud Ühiskonna Instituut uuring "Perevägivalla hind Eestis" lk 12
11 2018. a – 14, 2017. a – 18, 2016. a – 12, 2015. a – 9, 2014. a – 11, 2013. a. – 13, 2012. a – 8, 2011. a – 13, 2010. a - 14
12 Kai Härmand räägib vaid ajutistest lähenemiskeeldudest, mis määratakse KrMS § 141 1 alusel menetluse ajaks, kuid ei maini kui paljud neist jäävad püsima ka pärast menetluse lõppu.
13 https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/07_perevagivald.pdf 2016. a - 14 . 2017. a – 25, 2018. a - 63
14 https://ekspress.delfi.ee/kuum/sest-nad-saavad?id=86089669 | Tambet Laasik: riiklikult eiratud probleem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR-i portaalis ilmus 19. septembril minu arvamuslugu"Riiklikult toetatud vägivald", milles tõin esile Eesti kohtusüsteemi probleemkohad lähisuhtevägivalla juhtumite menetlemisel nii perekonnavaidlustes, lähenemiskeelu vaidlustes kui ka kriminaalasjades.
Artikkel tõi kaasa oodatud pahameele nii menetlejate kui ka vägivalla õigustajate hulgas, kuid samal ajal ka märgatava toetuse menetlustes väärkoheldud ohvritelt.
26. septembril ilmus ERR-i portaalis justiitsministeeriumi vastus (Kai Härmand: riik toetab nii lepitamist kui ka vägivallatsejate karistamist), milles selgitati, et probleemi ei ole olemas, minu etteheited on valed ja arvamused ekslikud.
Kai Härmandi sõnul "Laasik heidab kohtutele ette kolme asja: nad soodustavad vanemate kompromissi, ei karista vägivallatsejaid ega määra neile lähenemiskeeldu. Neist esimene vastab õnneks tõele, teised etteheited on valed. Vaatame neid lähemalt".
Vaatame siis pealegi.
Lepitus ei sobi vägivaldse suhte lahendamiseks
Esiteks on täiesti vale justiitsministeeriumi arusaam nagu ma heidaksin kohtutele ette vanemate kompromissi soodustamist. Vanematevaheline kompromiss on mõistlik ja kasulik kõigi osapoolte jaoks, kui tegemist on mõistlike normaalsete inimestega. Mul ei ole kohtutele mitte ühtegi etteheidet, et paljud sellised vaidlused lahendatakse kompromissidega. See on mõistlik ja nii peabki olema.
Minu etteheide seisneb selles, et lähisuhtevägivalla ohvreid ei võeta tõsiselt ning kompromisse ja lepitust surutakse valimatult peale ka neile. Härmand selles probleemi ei näe.
Väidetavalt on kohtunikel mingid konkretiseerimata "erilised tööriistad" nende vaidluste lahendamiseks. Just seetõttu, et neid olemas ei ole, surutaksegi peale lepitust ning nimetatakse ohvrit "tülipooleks". Inimene, kes saab lähisuhtes peksa, ei ole "tülipool", vaid ohver. Kahjuks on just probleemi eitamine keskne takistus, millega ohvrid menetlusest menetlusse igapäevaselt võitlevad.
Lepitus ei ole võluvits, mis lahendab kõik keerulised suhted, ometigi seda kasutatakse selliselt ning soovitakse muuta see kõigile kohustuslikuks 1. Erialaspetsialistide seisukoht, mida jagavad nii õiguskirjandus 2 kui ka Eesti Lepitajate Ühing 3, on see, et perelepitus ei sobi perevägivallajuhtumite puhul. Selle lihtsa tõsiasja eiramine toob kaasa väga paljud nendest probleemidest, mida käsitlesin eelmises artiklis.
Teine aspekt, mida on raskem tunnistada, on see, et kohtunikud, politseinikud, prokurörid, lastekaitseametnikud, lepitajad (ning loomulikult ka advokaadid) kujutavad endast vaid üht võimalikku läbilõiget ühiskonnast.
Nagu sotsiaalmeediast leitud kommentaarid selgelt märku annavad, siis mitte kõik minu eelmise artikli lugejad ei pea lähisuhtevägivalda probleemiks, vaid paljude jaoks on probleem hoopis ohvrite käitumine.
Õigusemõistjad ei ole teistsugused kui ühiskond, milles nad õigust mõistavad. Ma ei pea tuginema selles osas enda või mulle kirjutanud ohvrite menetluskogemusele, vaid see on läbi uuritud valdkond 4. Enamiku õiguskaitsjate jaoks on probleem ohver, mitte vägivallatseja. See arusaam väärastab liialt paljusid menetlusi.
Olen igati nõus, et "esmatähtis on aidata ohver tema olukorrast välja, tagada tema turvalisus ja pakkuda tuge". Probleem on selles, et selleks tehakse liialt vähe ning arvatakse, et see vähene on piisav. See, et ohver saab olla mõned päevad varjupaigas või konsulteerida ohvriabiga, ei ole piisav, ning see ei vabasta teda vägivallatseja mõju alt.
Me ei suuda kaitsta ohvrit manipuleerimise ja hirmutamise eest isegi kohtusaalis, rääkimata muudest olukordadest. Õigusemõistmine ei saa olla märkimisväärselt parem, kui on kehtiv õigus.
Siiamaani puudub säte, mis võimaldaks ohvril lähenemiskeelu vaidluses nõuda enda ärakuulamist vägivallatsejast eraldi. Ka perekonnavaidlustes peab kohus poolte ärakuulamise korraldamisel vägivalla esinemist vaid arvesse võtma ilma, et ohver saaks vaidlustada kohtuniku otsust nad ikkagi koos ära kuulata 5.
Sellises kontekstis on väide laialdase tööriistakasti kohta eksitav. Või kui tahta jääda selle metafoori raamidesse, on tööriistakast segamini, roostes ja paljud vajalikud asjad on puudu.
Riik ei karista vägivalda
Väidetavalt on vale ka minu etteheide, et riik ei karista vägivallatsejaid. Härmandi sõnul ei vasta see tõele: "Näiteks lähisuhtes tõendatud kehalise väärkohtlemise juhtumitest jõudis 2018. aastal kohtusse ligi 40 protsenti ja kohtus sai karistuse ligi pooltuhat inimest".
Vaatame lähemalt.
Esmalt väärib tähelepanu, et Härmandi sõnul ei jõua kriminaalasjades üle 60 protsendi tõendatud kehalise väärkohtlemise juhtumitest kohtusse.
Võtame uuesti aluseks justiitsministeeriumi andmed 6. 2018. aastal registreeriti 3607 perevägivallakuritegu. Nendest 83 protsenti ehk 2994 moodustas kehaline väärkohtlemine. Kui karistuse sai 500 inimest, siis see tähendab, et süüdi mõisteti 16,7 protsenti nendest, kelle suhtes alustati kriminaalmenetlus.
Registreeritud perevägivallasündmusi oli samal ajal 14 277 7. Kui me oletame, et ka nende puhul on kehalise väärkohtlemise proportsioon 83 protsenti, siis on meil 11 850 kehalise väärkohtlemise juhtumit aastas, millest menetletakse kriminaalmenetluses 25 protsenti. 500 süüdimõistmise korral on süüdimõistmise protsent seega 4,2. See haakub eelmises artiklis käsitletud riigiprokuratuuri 8 ja Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi 9 hinnangutega.
Kui me eeldame, et kõigi aastas hinnanguliselt toime pandud 53 000 perevägivallateo 10 hulgas on jällegi 83 protsenti ehk 43 990 kehalise väärkohtlemise juhtumit, siis on süüdimõistmise protsent 1,1.
"Ma tõin esile numbrid ning nentisin, et valdav osa lähisuhtevägivallast jääb karistamata. Numbrid ei pea meeldima. Need lihtsalt on."
Minu väide ei seisne selles, et me peaksime mingite kvootide saavutamiseks rohkem karistama. Ma tõin esile numbrid ning nentisin, et valdav osa lähisuhtevägivallast jääb karistamata. Numbrid ei pea meeldima. Need lihtsalt on. Ma ei arva, et need annaks alust eriliseks optimismiks ühelegi ohvrile, kes täna kodus peksa saab.
Riik ei paku lähenemiskeeldu
Ka minu etteheide, et riik ei määra ohvrite kaitseks lähenemiskeeldu, on väidetavalt vale. Seegi on kontrollitav väide.
Tsiviilkohtumenetluses kohaldatud lähenemiskeeldude arv on justiitsministeeriumile teada 11. 2019. aasta esimesel poolaastal taotleti lähenemiskeeldu 31 korda ja rahuldati seitse avaldust ehk jäeti rahuldamata 77 protsenti. Raske on tõsimeeli väita, et see on efektiivne õiguskaitsevahend, mis kaitseb väga paljusid ohvreid.
Kriminaalmenetluses on olukord ehk pisut parem. Täiesti võimalik on, et "kohtud rahuldavad enamiku ajutise lähenemiskeelu taotlusi" 12, kuid kui palju on sellest abi kui kolme aasta keskmine 13 esitatud taotluste arv on kõigest 34 ja ohvrite arv on kümnetes tuhandetes?
Võimalik on seegi, et kohtud rahuldaksid neid taotlusi rohkem, kuid kohtunik saab lahendada vaid taotluse, mis jõuab tema lauale.
Ohver sõltub selles täielikult prokurörist. Kui prokurör ükskõik millisel põhjusel kohtule taotlust ei esita, ei võimalda kriminaalmenetluse seadustik ohvril seda ise teha. Kui kriminaalsüsteem ohvrit ei kaitse, võib ta loomulikult pöörduda tsiviilkohtusse ja arvestada eeltoodud tõenäosusega sealt kaitset saada.
Meil võib olla kriminaalmenetlustes ajutiste taotluste rahuldamisel kõrge suhtarv, kuid see tähendab vähe, sest absoluutarv on sedavõrd väike. Tsiviilkohtumenetluses on nii absoluut- kui suhtarvud ülimadalad.
Lähenemiskeeld kättesaadavamaks
Eeltoodust lähtuvalt ei jaga ma justiitsministeeriumi arvamust, et meil on perfektsed menetlused, mille puhul ohvrit igal sammul mõistetakse ja aidatakse. Kui see nii oleks, võiks arvata, et vägivallatase on langemas, sest me suudame seda märkimisväärsel määral ennetada, ära hoida ja karistada.
Puuduvad mistahes andmed selle kohta, et see nii oleks. Vastupidi, paljude lähisuhtevägivallaga kokku puutuvate spetsialistide hinnangul ühiskonna vägivaldsus hoopis kasvab 14. Seetõttu peame ka ohvreid rohkem kaitsma, sest praegu teeme me seda ebapiisavalt.
Üks osa probleemist on selle eitamine. Üks osa lahendusest oleks see, et me muudame lähenemiskeelu ohvrite jaoks kättesaadavamaks.
Mul on väga hea meel, et justiitsministeerium tegeleb sellega, et kriminaalasjades saaks ajutist lähenemiskeeldu taotleda kiiremini ning et kannatanu saaks ära kuulatud ilma vägivallatseja juuresolekuta. Selline meede on vajalik, aga poolik. Ka tsiviilõiguslik lähenemiskeelu regulatsioon vajab kaasajastamist.
Alustuseks puudub meil analoogne säte Istanbuli Konventsiooni artikli 52 viimase lausega, mis kohustaks kohut seadma esikohale ohvrite ja ohustatud isikute turvalisuse.
Seetõttu on lähenemiskeelu lahendamisel tänasel hetkel prioriteet vales kohas. Selle asemel, et seada esikohale avaldaja/ohvri kaitse, on prioriteediks vältida puudutatud isiku/vägivallatseja õiguste riivet.
Samuti puudub meil kaitsesäte, mis võimaldaks ohvrit vägivallatsejast eraldi ära kuulata ning menetlustes ei toimu ohu sisulist hindamist. Menetluse vale rõhuasetus tingib neljast avaldusest kolme rahuldamata jätmise.
Lähenemiskeeld ei ole karistus, vaid tsiviilõiguslik kohustus jätta teine inimene rahule. Karistada on võimalik vaid siis, kui ohvrit ei jäeta rahule ka pärast seda, kui riik on kohtuvõimu kaudu öelnud, et seda tuleb teha.
Kuna lähenemiskeeluga ei kaasne vägivallatsejale ühtegi muud kohustust ega negatiivset tagajärge kui keeld ohvrit edasi ahistada, peaks lähenemiskeelu kohaldamisel ka eksimisruum olema suurem kui kriminaalmenetluses, mille tulemuseks on karistus.
Teisisõnu, asjaolud, mis annavad aluse lähenemiskeelu kohaldamiseks, ei pea tingimata olema samaväärsed nendega, mis annavad aluse süüdlase karistamiseks. Lähenemiskeelu kohaldamine peaks olema sellest oluliselt lihtsam.
Arusaadavalt ei tohi me kedagi karistada ilmaasjata ja igaks juhuks. Küll aga võime me ohvreid kaitsta lihtsalt selleks, et nad rohkem viga ei saaks.
Hüpoteetiline risk, et me võime kogemata kaitsta mõnda ohvrit ilma tegeliku vajaduseta, kaalub üles tänase olukorra, kus me jätame praktiliselt kõik ohvrid kaitseta. Olemasolevad kaitsesätted on demonstreerinud oma ebapiisavust. Meil on võimalik seda olukorda parandada. See eeldab vaid pisut head tahet.
1 http://www.pealinn.ee/tagid/koik/riik-soovib-linna-ettepanekute-jargi-lastekaitsetood-paremaks-muuta-n230301
2 K. Valma, L. Surva, H. Hääl, Lepitusmenetlus perevaidlustes, Juridica I/2014, lk 100 - 101
3 http://lepitus.ee/perelepitus/
4 https://www.ohtuleht.ee/665862/uuringu-tulemus-spetsialistid-leiavad-et-ohver-on-perevagivallas-enamjaolt-ise-suudi
5 Demonstreerin siinkohal väikest juriidilist trikki: "Kohus, olles võtnud arvesse avaldaja väited puudutatud isiku vägivaldsuse kohta, leidis, et asi on mõistlik lahendada kuulates pooled ära samal istungil. Kohus võtab seisukoha avaldaja väidete suhtes lõpplahendis". Vägivald on arvesse võetud ja kõrvale jäetud – JOKK. Pool võib esitada kohtu tegevusele vastuväite, kuid selle lahendab sama kohtunik.
6 https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/07_perevagivald.pdf
7 Tegelikult isegi rohkem, sest viidatud sotsiaalministeeriumi andmed pärinevad 15. detsembrist 2018. aastast https://www.sm.ee/et/uudised/perevagivald-eestis-politsei-saab-40-konet-paevas-kolmandikul-juhtudel-pealtnagijaks-voi
8 https://www.prokuratuur.ee/sites/www.prokuratuur.ee/files/elfinder/LSV%20anal%C3%BC%C3%BCs%202018.pdf lk 3
9 https://enut.ee/files/perevagivalla_uuring_eestis.pdf lk 5
10 Eesti Avatud Ühiskonna Instituut uuring "Perevägivalla hind Eestis" lk 12
11 2018. a – 14, 2017. a – 18, 2016. a – 12, 2015. a – 9, 2014. a – 11, 2013. a. – 13, 2012. a – 8, 2011. a – 13, 2010. a - 14
12 Kai Härmand räägib vaid ajutistest lähenemiskeeldudest, mis määratakse KrMS § 141 1 alusel menetluse ajaks, kuid ei maini kui paljud neist jäävad püsima ka pärast menetluse lõppu.
13 https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/07_perevagivald.pdf 2016. a - 14 . 2017. a – 25, 2018. a - 63
14 https://ekspress.delfi.ee/kuum/sest-nad-saavad?id=86089669
### Response:
Tambet Laasik: riiklikult eiratud probleem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Helsingis Vuosaares 2003. aasta oktoobris toimunud Volkan Ünsali palgamõrva uurinud politsei leidis, et Aarnio teadis kavandatavast mõrvast, kuid ei teinud midagi, et seda ära hoida, kirjutas Yle.
Ünsal tapeti kättemaksuna politsei teavitamise eest 2002. aastal Stockholmi Arlanda lennuväljal toimunud sularahaveo röövi kohta. Tema mõrva eest oli juba neljale mehele mõistetud eluaegne vangistus, kuid mõrva uurimine avati uuesti, kuna juhtumi kohta ilmnes uusi üksikasju.
Eeluurimise lõpule viinud politsei seostab mõrvaga Aarniot ja endist kuritegeliku jõugu bossi Keijo Vilhuneni.
Vilhunen arreteeriti 2018. aasta suvel.
Apellatsioonikohus on mõistnud Aarnio kümneks aastaks vangi narkokuritegude eest, kuid süüdistatav on taotlenud luba edasikaebamiseks riigikohtusse. | Helsingi narkopolitsei eksjuhti kahtlustatakse mõrvas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Helsingis Vuosaares 2003. aasta oktoobris toimunud Volkan Ünsali palgamõrva uurinud politsei leidis, et Aarnio teadis kavandatavast mõrvast, kuid ei teinud midagi, et seda ära hoida, kirjutas Yle.
Ünsal tapeti kättemaksuna politsei teavitamise eest 2002. aastal Stockholmi Arlanda lennuväljal toimunud sularahaveo röövi kohta. Tema mõrva eest oli juba neljale mehele mõistetud eluaegne vangistus, kuid mõrva uurimine avati uuesti, kuna juhtumi kohta ilmnes uusi üksikasju.
Eeluurimise lõpule viinud politsei seostab mõrvaga Aarniot ja endist kuritegeliku jõugu bossi Keijo Vilhuneni.
Vilhunen arreteeriti 2018. aasta suvel.
Apellatsioonikohus on mõistnud Aarnio kümneks aastaks vangi narkokuritegude eest, kuid süüdistatav on taotlenud luba edasikaebamiseks riigikohtusse.
### Response:
Helsingi narkopolitsei eksjuhti kahtlustatakse mõrvas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paalme on mitteametlikult olnud kiireim tagurpidi rulluisutaja maailmas juba mitmeid aastaid, kuid rekordi registreerimise keerukuse ja ressursinõudlikkuse tõttu on see pikalt tegemata jäänud.
Paalme läbis Berliini maratoni ajaga 1:38.55 ehk ületas poolaka Tomasz Kwiecieni senise rekordi üle minuti ja nelja sekundiga. Eestlase mitteametlik ehk maailmarekordi tingimustele mittevastav isiklik rekord on aga hetkel koguni 1:23.00.
"Nii rasketes tingimustes ma polegi veel tagurpidi rulluisutanud - tugev vihm enne starti ja ääretult libedad teed," rääkis Paalme oma kogemusest. "Nägime palju kukkumisi ja mõnes kurvis oli ka endal paar napikat aga õnneks suutsin terve aja jalgel püsida! Olen väga õnnelik tänase tulemuse üle."
Paalmega koos sõitnud ja ettevõtmist filminud tiimikaaslane Karl Kristian Alasi on samuti vaimustuses Tõnise võimekusest nii kehvades tingimustes eelnev maailmarekord üle lüüa.
"Berliini tänavad ja teekate on vihmaga üks libedamaid maailmas ja niivõrd märgades tingimustes oli rada väga keeruline ja tehniline sõita. Tõuget jalas oli ikka kõvasti vähem kui kuiva ilmaga."
Ilmastikust tingitud raskusest annab aimu ka see, et selle aasta võitja sakslase Felix Rijhneni aeg oli ligi 14 minutit aeglasem eelmise aasta võiduajast kuivades tingimustes.
"Kokkuvõttes oleme kõik väga õnnelikud ja tulemusega rahul ning tänulikud kõikidele kaasaelajatele!" lisas Paalme. "Ja kuna mul jäi isiklik rekord ületamata, siis tuleb kindlasti leida vōimalus kuivades tingimustes see ära teha. Hakkan selleks juba valmistuma!" | Eestlane püstitas maailmarekordi tagurpidi rulluisutamises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paalme on mitteametlikult olnud kiireim tagurpidi rulluisutaja maailmas juba mitmeid aastaid, kuid rekordi registreerimise keerukuse ja ressursinõudlikkuse tõttu on see pikalt tegemata jäänud.
Paalme läbis Berliini maratoni ajaga 1:38.55 ehk ületas poolaka Tomasz Kwiecieni senise rekordi üle minuti ja nelja sekundiga. Eestlase mitteametlik ehk maailmarekordi tingimustele mittevastav isiklik rekord on aga hetkel koguni 1:23.00.
"Nii rasketes tingimustes ma polegi veel tagurpidi rulluisutanud - tugev vihm enne starti ja ääretult libedad teed," rääkis Paalme oma kogemusest. "Nägime palju kukkumisi ja mõnes kurvis oli ka endal paar napikat aga õnneks suutsin terve aja jalgel püsida! Olen väga õnnelik tänase tulemuse üle."
Paalmega koos sõitnud ja ettevõtmist filminud tiimikaaslane Karl Kristian Alasi on samuti vaimustuses Tõnise võimekusest nii kehvades tingimustes eelnev maailmarekord üle lüüa.
"Berliini tänavad ja teekate on vihmaga üks libedamaid maailmas ja niivõrd märgades tingimustes oli rada väga keeruline ja tehniline sõita. Tõuget jalas oli ikka kõvasti vähem kui kuiva ilmaga."
Ilmastikust tingitud raskusest annab aimu ka see, et selle aasta võitja sakslase Felix Rijhneni aeg oli ligi 14 minutit aeglasem eelmise aasta võiduajast kuivades tingimustes.
"Kokkuvõttes oleme kõik väga õnnelikud ja tulemusega rahul ning tänulikud kõikidele kaasaelajatele!" lisas Paalme. "Ja kuna mul jäi isiklik rekord ületamata, siis tuleb kindlasti leida vōimalus kuivades tingimustes see ära teha. Hakkan selleks juba valmistuma!"
### Response:
Eestlane püstitas maailmarekordi tagurpidi rulluisutamises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvapartei kogus 38,4 protsenti häältest, mis on pea kuus protsendipunkti rohkem kui 2017. aastal.
Rahvapartei endine koalitsioonipartner, paremäärmuslik Vabaduspartei (FPÖ) sai 17,3 protsenti häältest, mis on ligi kümme protsendipunkti vähem kui eelmistel valimistel.
Vasaktsentristlikke sotsiaaldemokraate tundub ootama erakonna kõigi aegade halvim tulemus pärast Teist maailmasõda 21,5 protsendi häältega. Eelmiste valimistega võrreldes on kaotus pea viis protsendipunkti.
Suureks võitjaks on rohelised, kes jäid 2017. aasta valimistel parlamendist välja, kuid nüüd on saamas 12,4 protsenti häältest, mis oleks nende parim tulemus.
Väike liberaalne partei NEOS saab lävepakuküsitluse kohaselt seitse protsenti häältest.
Valimisosaluseks kujunes valimispäeval 60,6 protsenti, kuid seal pole arvestatud eelhääletusel antud hääli.
2017. aasta üldvalimistel sai Rahvapartei 31,5 protsenti, sotsiaaldemokraadid 26,9 protsenti ja Vabaduspartei 26 protsenti häältest.
Kurzil võib partnerite leidmine kujuneda keeruliseks
Hoolimata veenvast edust võib Kurzil kujuneda koalitsioonipartnerite leidmine keeruliseks.
Senise ÖVP-FPÖ koalitsiooni kordumine tundub ebatõenäoline, kuna Vabaduspartei juhid on juba öelnud, et eelistavad lakkuda haavu opositsioonis.
Kurz, kellest sai 2017. aastal Austria noorim kantsler, võib olla sunnitud pöörduma pühapäevaste valimiste teise suurvõitja roheliste poole, kes tegid pühapäeval oma parima tulemuse, saades 14 protsenti häältest. 2017. aastal rohelised parlamenti ei pääsenud. Roheliste juht Werner Kogler ütles aga pühapäeval, et koalitsiooniks oleks vaja "radikaalseid muutusi" ÖVP poolt, mainides lisaks sammudele võitluses kliimamuutustega ka korruptsiooni- ja vaesusevastast võitlust.
Kurz võib kaaluda ka niinimetatud "suurt koalitsiooni" valimistel 22-protsendise toetuse kogunud vasaktsentristlike sotsiaaldemokraatidega (SPÖ).
Kurzi viimane variant oleks vähemusvalitsus, mis on analüütikute hinnangul muutunud ÖVP liidri jaoks "väga ahvatlevaks", kuid sellisel juhul vajaks ta parlamendi võtmehääletuste võitmiseks siiski vähemalt ühe erakonna toetust. | Austria üldvalimised võitis kindlalt Kurzi Rahvapartei | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvapartei kogus 38,4 protsenti häältest, mis on pea kuus protsendipunkti rohkem kui 2017. aastal.
Rahvapartei endine koalitsioonipartner, paremäärmuslik Vabaduspartei (FPÖ) sai 17,3 protsenti häältest, mis on ligi kümme protsendipunkti vähem kui eelmistel valimistel.
Vasaktsentristlikke sotsiaaldemokraate tundub ootama erakonna kõigi aegade halvim tulemus pärast Teist maailmasõda 21,5 protsendi häältega. Eelmiste valimistega võrreldes on kaotus pea viis protsendipunkti.
Suureks võitjaks on rohelised, kes jäid 2017. aasta valimistel parlamendist välja, kuid nüüd on saamas 12,4 protsenti häältest, mis oleks nende parim tulemus.
Väike liberaalne partei NEOS saab lävepakuküsitluse kohaselt seitse protsenti häältest.
Valimisosaluseks kujunes valimispäeval 60,6 protsenti, kuid seal pole arvestatud eelhääletusel antud hääli.
2017. aasta üldvalimistel sai Rahvapartei 31,5 protsenti, sotsiaaldemokraadid 26,9 protsenti ja Vabaduspartei 26 protsenti häältest.
Kurzil võib partnerite leidmine kujuneda keeruliseks
Hoolimata veenvast edust võib Kurzil kujuneda koalitsioonipartnerite leidmine keeruliseks.
Senise ÖVP-FPÖ koalitsiooni kordumine tundub ebatõenäoline, kuna Vabaduspartei juhid on juba öelnud, et eelistavad lakkuda haavu opositsioonis.
Kurz, kellest sai 2017. aastal Austria noorim kantsler, võib olla sunnitud pöörduma pühapäevaste valimiste teise suurvõitja roheliste poole, kes tegid pühapäeval oma parima tulemuse, saades 14 protsenti häältest. 2017. aastal rohelised parlamenti ei pääsenud. Roheliste juht Werner Kogler ütles aga pühapäeval, et koalitsiooniks oleks vaja "radikaalseid muutusi" ÖVP poolt, mainides lisaks sammudele võitluses kliimamuutustega ka korruptsiooni- ja vaesusevastast võitlust.
Kurz võib kaaluda ka niinimetatud "suurt koalitsiooni" valimistel 22-protsendise toetuse kogunud vasaktsentristlike sotsiaaldemokraatidega (SPÖ).
Kurzi viimane variant oleks vähemusvalitsus, mis on analüütikute hinnangul muutunud ÖVP liidri jaoks "väga ahvatlevaks", kuid sellisel juhul vajaks ta parlamendi võtmehääletuste võitmiseks siiski vähemalt ühe erakonna toetust.
### Response:
Austria üldvalimised võitis kindlalt Kurzi Rahvapartei |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me oleme Liidu liikmed ja kavatseme liikmeks jääda," ütles Orban pühapäeval oma partei Fidesz kongressil esinedes, mida vahendas veebiportaal Euractiv. Viidates Ungarit Euroopa Liidus tabanud kriitikale õigusriigi teemadel, teatas Orban: "See on meie maa, meie kodu ja elu ning mitte keegi teine kui ainult ungarlased otsustavad selle üle."
Tema sõnul on Euroopa kahe poole vahel vaja leida kompromiss. "Kuigi Euroopa Liidu lääne- ja idaosa lähevad erinevat teed ja austavad erinevaid väärtusi, võib ühise elukorralduse saavutada ka sellistes oludes," rääkis Orban.
Ungari valitsust juba ligi kümme aastat juhtinud Orbani sõnul peaks "teine pool" loobuma Kesk- ja Ida-Euroopa ekskommunistlike riikide avalikust ründamisest. "Meie ei saada nende juurde palgatud poliitilisi aktiviste, seega võiksid ka nemad enda omad Kesk-Euroopast ära tuua," ütles ta.
"Nad peaksid loobuma Kesk-Euroopa valitsuste vastasest varjatud tegevusest," ütles Orban. "Euroopa Liidu eelarvet ei tohiks kasutada selleks, et rahastada meeskondi ja meediat, mida toetavad liberaalid ja immigrandid," lisas ta.
"Me tõesti tahame hoida Euroopat koos, aga me peame hülgama sellised tegevused," rääkis Orban.
Õigusriigi nõuetest hälbimise tõttu Euroopa Liidus kriitika alla sattunud Ungarit on nähtud kui riiki, mis võib sarnaselt Ühendkuningriigiga soovida EL-ist lahkuda. | Orban: Euroopa Liit võiks lõhest hoolimata kokku jääda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me oleme Liidu liikmed ja kavatseme liikmeks jääda," ütles Orban pühapäeval oma partei Fidesz kongressil esinedes, mida vahendas veebiportaal Euractiv. Viidates Ungarit Euroopa Liidus tabanud kriitikale õigusriigi teemadel, teatas Orban: "See on meie maa, meie kodu ja elu ning mitte keegi teine kui ainult ungarlased otsustavad selle üle."
Tema sõnul on Euroopa kahe poole vahel vaja leida kompromiss. "Kuigi Euroopa Liidu lääne- ja idaosa lähevad erinevat teed ja austavad erinevaid väärtusi, võib ühise elukorralduse saavutada ka sellistes oludes," rääkis Orban.
Ungari valitsust juba ligi kümme aastat juhtinud Orbani sõnul peaks "teine pool" loobuma Kesk- ja Ida-Euroopa ekskommunistlike riikide avalikust ründamisest. "Meie ei saada nende juurde palgatud poliitilisi aktiviste, seega võiksid ka nemad enda omad Kesk-Euroopast ära tuua," ütles ta.
"Nad peaksid loobuma Kesk-Euroopa valitsuste vastasest varjatud tegevusest," ütles Orban. "Euroopa Liidu eelarvet ei tohiks kasutada selleks, et rahastada meeskondi ja meediat, mida toetavad liberaalid ja immigrandid," lisas ta.
"Me tõesti tahame hoida Euroopat koos, aga me peame hülgama sellised tegevused," rääkis Orban.
Õigusriigi nõuetest hälbimise tõttu Euroopa Liidus kriitika alla sattunud Ungarit on nähtud kui riiki, mis võib sarnaselt Ühendkuningriigiga soovida EL-ist lahkuda.
### Response:
Orban: Euroopa Liit võiks lõhest hoolimata kokku jääda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuidas sina tavaliselt kellegagi tutvud? Mitmenda küsimusena sa küsid, kellena su vestluskaaslane töötab? Kui oled juhtumisi olnud elu jooksul mõnda aega töötu, siis mäletad ehk ebamugavustunnet, kui pidid selgitama, et sa hetkel tööl ei käi. Ka lastelt küsime tihtipeale, kelleks nad suureks saades tahavad saada, ning tunneme rõõmu nende kindlameelsetest ja nutikatest vastustest.
On see siis hea või halb, aga meie koduväline elu – töö, amet, eriala – aitab meil elus iseennast defineerida, õigele kohale paigutata. Me samastume väga palju sellega, mis tööd me teeme, ning pikaajaline töötus pärsib meie enesekindlust ja -väärikust.
Pagulastega on asjalood samamoodi. Eestisse jõudes on inimesed enamasti tahtmist täis ja soovivad minna tööle. Ka Eesti riik on seadnud eesmärgiks, et pagulased kohaneksid meie riigis hästi ja panustaksid meie ühiskonda. Kui osavad me oleme, et toetada pagulaste kiiret tööleminekut ning aidata neil saada ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks?
2019. aasta suve seisuga elab Eestis ligikaudu 400 kehtiva elamisloaga rahvusvahelise kaitse saajat. Neist veidi alla pooled on täisealised. Kuigi meil puudub täpne statistika, võib hinnanguliselt öelda, et pooled neist käivad tööl.
Laiemalt vaadates joonistub välja üsna nukker pilt. 2016. aasta üleeuroopalisest ülevaatest pagulaste tööhõive kohta näeme, et pagulastaustaga inimestest töötab vaid 56 protsenti. Samade uuringute kohaselt kulub kuni 20 aastat, et pagulaste tööhõive jõuaks kohaliku elanikkonnaga samale tasemele.
Eriti tugeva löögi alla satuvad pagulasnaised. Oma praktikas oleme näinud mitmeid pagulasnaisi, kelle haridustee on jäänud varakult katki, töökogemust on neil napilt või pole üldse. Seetõttu on naised meestega võrreldes tihtipeale veelgi haavatavamas olukorras.
Ka üleeuroopalised andmed viitavad, et vaid 45 protsenti pagulasnaistest käib tööl. Naiste tööleminekut ei pruugi soosida traditsioonilisemad ja hierarhilisemad peremudelid, mille kohaselt on mees perepea ja leivateenija.
Mida annab töö?
Meie senine kogemus kinnitab, et tööl käimine on hea lõimija. Töö toob kaasa igapäevased kontaktid kohalikega ja õpetab keelt. Tööelu kasvatab ka arusaamist, kuidas me toimime, mida oluliseks peame ja millised on meie väärtushinnangud.
Ometi on esimese töökoha leidmine pagulasel keeruline. Me eeldame vaikimisi, nagu võiksid täiskasvanud enne "ellu astumist" saada justkui valmis. Nad peavad oskama soravalt eesti keelt, tundma sobilikke töövõtteid ja tunnetama õigesti meie komberuumi. Ja alles seejärel võime neid inimesi kaasata – no peaaegu – täieõiguslikena meie tööellu.
Omaette katsumus on kõrgharitud spetsialistide või oskustööliste kaasamine meie tööturule. Näiteks kui inimene on koduriigis töötanud ämmaemanda või arstina, on Eestis tööleasumise eelduseks lisaks väga heale eesti keele oskusele ka kvalifikatsiooni tõendamine.
See eeldab, et pagulasel on alles senist haridusteed tõendavad dokumendid. Tihtipeale tuleb juurde õppida, sest haridusnõuded erinevad riigiti. Selline teekond on aastatepikkune ning eeldab kõvasti sitkust ja visadust. Lisaks, kas selline inimene on valmis alustama lihtsamast tööst näiteks koristajana või hooldajana, et tööharjumus ei kaoks?
Kõik need eeldused panevad inimestele suure koormuse. Suurem osa pagulastest ei ole selliseks vastutuseks valmis. Lisaks on lõimumine kahesuunaline protsess. Ka meie – riigina, kohaliku omavalitsusena ja teenusepakkujana – peame pakkuma vajalikke tugimeetmeid või tööriistu, mille abil pagulane end aidata saab.
Mida teha?
Esiteks peaksime keskenduma riigi tasandil teenuste ja tugimeetmete arendamisel sellele, et pagulane saaks esimese töökoha kiiresti ning tema tööharjumus ei kaoks.
Üks selline võimalus on keeleõppe ja töökogemuse ühildamine. Eesti riik näeb pagulasele ette 300 tundi keeleõpet. Ent kui inimene läheb tööle, muutub tööl käimise ja keeleõppe ühildamine keeruliseks, eriti kui töö toimub graafiku alusel.
Keel hakkaks külge kiiremini, kui pagulane saaks päevas mõned tunnid keeleõpet, mida kohe töökeskkonnas kolleegidega praktiseerida.
"Samal ajal kui õpitakse keelt, omandatakse kohalikul tööturul vajalikke praktilisi oskusi ja teadmisi."
Mitmetes riikides on toodud keeleõpe klassiruumist pärisellu. Näiteks on keeleõpe seotud ümber- või täiendusõppega. Samal ajal kui õpitakse keelt, omandatakse kohalikul tööturul vajalikke praktilisi oskusi ja teadmisi. Kiire tööleidmine ning paralleelne keeleõpe toetab pagulase liikumist karjääriredelil, iseseisvumist ja sõltumatust toimetulekutoetustest.
Samuti peaksime mõtlema sellele, kuidas saaks täiskasvanud pagulane täiendada oma erialaseid teadmisi paralleelselt keeleõppega kutsekoolis või ülikoolis. Eesti on väga väike riik ja seetõttu oleks igati mõistlik süsteemselt toetada spetsiifiliste oskustega spetsialisti kohanemist Eesti tööeluga. Seda enam, et ameteid, kus eesti keele oskuse nõuded on kõrged, on Eestis üksjagu palju.
Kooliealiste rahvusvahelise kaitse saajatega on asjalood märksa lihtsamad. Kool on kõigile kohustuslik ning seega lähevad kooli ka kõik pagulaslapsed. Koolis sätitakse paika individuaalne õppekava. Laps saab esmalt õppida süvendatult eesti keelt ning keskenduda seejärel oskuste kasvades üha enam teistelegi ainetele.
Nii juhtub alatasa, et lapsed kohanevad kiiresti, suhtlevad sujuvalt eesti keeles, leiavad endale sõbrad ja tegevused, kuid vanemate nõutus mõjutab neidki. Näiteks on neil tihtipeale suur koormus aidata oma vanemaid nii igapäevaelu tegemistes kui ka ametkondlikes asjaajamistes.
Me võime olla pagulaste suhtes arusaajad ja heatahtlikud või hoopiski tigedad ja pahased, aga paratamatult on rändetaustaga inimesele nii mõnigi asi Eestis keerukam ja arusaamatum. Et nad oleksid meie ühiskonda sisuliselt kaasatud, tuleb meil ise kõigepealt süsteemi panustada.
Täiskasvanud pagulane ei saa küpseda kuskil toanurgas. Ta vajab suunamist, juhendamist ja toetust. Täiskasvanu, kes ei käi tööl ega ole teisiti Eesti ellu kaasatud, pettub ja kannab oma meeleolud üle ka lastele. Kas meil on vaja Eestis pettunud inimesi või on tulevikku vaadates odavam ja turvalisem, kui siin elavad pagulased leiavad endale väärilise töö? | Anu Viltrop: pagulane kähku tööle!? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuidas sina tavaliselt kellegagi tutvud? Mitmenda küsimusena sa küsid, kellena su vestluskaaslane töötab? Kui oled juhtumisi olnud elu jooksul mõnda aega töötu, siis mäletad ehk ebamugavustunnet, kui pidid selgitama, et sa hetkel tööl ei käi. Ka lastelt küsime tihtipeale, kelleks nad suureks saades tahavad saada, ning tunneme rõõmu nende kindlameelsetest ja nutikatest vastustest.
On see siis hea või halb, aga meie koduväline elu – töö, amet, eriala – aitab meil elus iseennast defineerida, õigele kohale paigutata. Me samastume väga palju sellega, mis tööd me teeme, ning pikaajaline töötus pärsib meie enesekindlust ja -väärikust.
Pagulastega on asjalood samamoodi. Eestisse jõudes on inimesed enamasti tahtmist täis ja soovivad minna tööle. Ka Eesti riik on seadnud eesmärgiks, et pagulased kohaneksid meie riigis hästi ja panustaksid meie ühiskonda. Kui osavad me oleme, et toetada pagulaste kiiret tööleminekut ning aidata neil saada ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks?
2019. aasta suve seisuga elab Eestis ligikaudu 400 kehtiva elamisloaga rahvusvahelise kaitse saajat. Neist veidi alla pooled on täisealised. Kuigi meil puudub täpne statistika, võib hinnanguliselt öelda, et pooled neist käivad tööl.
Laiemalt vaadates joonistub välja üsna nukker pilt. 2016. aasta üleeuroopalisest ülevaatest pagulaste tööhõive kohta näeme, et pagulastaustaga inimestest töötab vaid 56 protsenti. Samade uuringute kohaselt kulub kuni 20 aastat, et pagulaste tööhõive jõuaks kohaliku elanikkonnaga samale tasemele.
Eriti tugeva löögi alla satuvad pagulasnaised. Oma praktikas oleme näinud mitmeid pagulasnaisi, kelle haridustee on jäänud varakult katki, töökogemust on neil napilt või pole üldse. Seetõttu on naised meestega võrreldes tihtipeale veelgi haavatavamas olukorras.
Ka üleeuroopalised andmed viitavad, et vaid 45 protsenti pagulasnaistest käib tööl. Naiste tööleminekut ei pruugi soosida traditsioonilisemad ja hierarhilisemad peremudelid, mille kohaselt on mees perepea ja leivateenija.
Mida annab töö?
Meie senine kogemus kinnitab, et tööl käimine on hea lõimija. Töö toob kaasa igapäevased kontaktid kohalikega ja õpetab keelt. Tööelu kasvatab ka arusaamist, kuidas me toimime, mida oluliseks peame ja millised on meie väärtushinnangud.
Ometi on esimese töökoha leidmine pagulasel keeruline. Me eeldame vaikimisi, nagu võiksid täiskasvanud enne "ellu astumist" saada justkui valmis. Nad peavad oskama soravalt eesti keelt, tundma sobilikke töövõtteid ja tunnetama õigesti meie komberuumi. Ja alles seejärel võime neid inimesi kaasata – no peaaegu – täieõiguslikena meie tööellu.
Omaette katsumus on kõrgharitud spetsialistide või oskustööliste kaasamine meie tööturule. Näiteks kui inimene on koduriigis töötanud ämmaemanda või arstina, on Eestis tööleasumise eelduseks lisaks väga heale eesti keele oskusele ka kvalifikatsiooni tõendamine.
See eeldab, et pagulasel on alles senist haridusteed tõendavad dokumendid. Tihtipeale tuleb juurde õppida, sest haridusnõuded erinevad riigiti. Selline teekond on aastatepikkune ning eeldab kõvasti sitkust ja visadust. Lisaks, kas selline inimene on valmis alustama lihtsamast tööst näiteks koristajana või hooldajana, et tööharjumus ei kaoks?
Kõik need eeldused panevad inimestele suure koormuse. Suurem osa pagulastest ei ole selliseks vastutuseks valmis. Lisaks on lõimumine kahesuunaline protsess. Ka meie – riigina, kohaliku omavalitsusena ja teenusepakkujana – peame pakkuma vajalikke tugimeetmeid või tööriistu, mille abil pagulane end aidata saab.
Mida teha?
Esiteks peaksime keskenduma riigi tasandil teenuste ja tugimeetmete arendamisel sellele, et pagulane saaks esimese töökoha kiiresti ning tema tööharjumus ei kaoks.
Üks selline võimalus on keeleõppe ja töökogemuse ühildamine. Eesti riik näeb pagulasele ette 300 tundi keeleõpet. Ent kui inimene läheb tööle, muutub tööl käimise ja keeleõppe ühildamine keeruliseks, eriti kui töö toimub graafiku alusel.
Keel hakkaks külge kiiremini, kui pagulane saaks päevas mõned tunnid keeleõpet, mida kohe töökeskkonnas kolleegidega praktiseerida.
"Samal ajal kui õpitakse keelt, omandatakse kohalikul tööturul vajalikke praktilisi oskusi ja teadmisi."
Mitmetes riikides on toodud keeleõpe klassiruumist pärisellu. Näiteks on keeleõpe seotud ümber- või täiendusõppega. Samal ajal kui õpitakse keelt, omandatakse kohalikul tööturul vajalikke praktilisi oskusi ja teadmisi. Kiire tööleidmine ning paralleelne keeleõpe toetab pagulase liikumist karjääriredelil, iseseisvumist ja sõltumatust toimetulekutoetustest.
Samuti peaksime mõtlema sellele, kuidas saaks täiskasvanud pagulane täiendada oma erialaseid teadmisi paralleelselt keeleõppega kutsekoolis või ülikoolis. Eesti on väga väike riik ja seetõttu oleks igati mõistlik süsteemselt toetada spetsiifiliste oskustega spetsialisti kohanemist Eesti tööeluga. Seda enam, et ameteid, kus eesti keele oskuse nõuded on kõrged, on Eestis üksjagu palju.
Kooliealiste rahvusvahelise kaitse saajatega on asjalood märksa lihtsamad. Kool on kõigile kohustuslik ning seega lähevad kooli ka kõik pagulaslapsed. Koolis sätitakse paika individuaalne õppekava. Laps saab esmalt õppida süvendatult eesti keelt ning keskenduda seejärel oskuste kasvades üha enam teistelegi ainetele.
Nii juhtub alatasa, et lapsed kohanevad kiiresti, suhtlevad sujuvalt eesti keeles, leiavad endale sõbrad ja tegevused, kuid vanemate nõutus mõjutab neidki. Näiteks on neil tihtipeale suur koormus aidata oma vanemaid nii igapäevaelu tegemistes kui ka ametkondlikes asjaajamistes.
Me võime olla pagulaste suhtes arusaajad ja heatahtlikud või hoopiski tigedad ja pahased, aga paratamatult on rändetaustaga inimesele nii mõnigi asi Eestis keerukam ja arusaamatum. Et nad oleksid meie ühiskonda sisuliselt kaasatud, tuleb meil ise kõigepealt süsteemi panustada.
Täiskasvanud pagulane ei saa küpseda kuskil toanurgas. Ta vajab suunamist, juhendamist ja toetust. Täiskasvanu, kes ei käi tööl ega ole teisiti Eesti ellu kaasatud, pettub ja kannab oma meeleolud üle ka lastele. Kas meil on vaja Eestis pettunud inimesi või on tulevikku vaadates odavam ja turvalisem, kui siin elavad pagulased leiavad endale väärilise töö?
### Response:
Anu Viltrop: pagulane kähku tööle!? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui ma olin noorem, siis tegin palju mitmevõistlust," lausus 25-aastane bahamalanna enne oma Doha maailmameistrivõistluste starte. "Kui ma kohtasin teda [Maicelit - toim.] Georgia ülikoolis ja me saime lähedasemateks, siis lõi vana armastus taas välja."
"Treener andis mulle eelmisel aastal võimaluse seda sisehooajal proovida, aga see šanss lipsas käest," jätkas Miller-Uibo, kes tulevikus kavatseb siiski mitmevõistluses startida. "Kindlasti soovin seda kas sees või väljas teha."
Täna stardib Miller-Uibo naiste 400 meetri eeljooksus. MM-idelt on tal sel alal ette hõbemedal 2015. aastast. | Shaunae Miller-Uibo kaalub mitmevõistluse proovimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui ma olin noorem, siis tegin palju mitmevõistlust," lausus 25-aastane bahamalanna enne oma Doha maailmameistrivõistluste starte. "Kui ma kohtasin teda [Maicelit - toim.] Georgia ülikoolis ja me saime lähedasemateks, siis lõi vana armastus taas välja."
"Treener andis mulle eelmisel aastal võimaluse seda sisehooajal proovida, aga see šanss lipsas käest," jätkas Miller-Uibo, kes tulevikus kavatseb siiski mitmevõistluses startida. "Kindlasti soovin seda kas sees või väljas teha."
Täna stardib Miller-Uibo naiste 400 meetri eeljooksus. MM-idelt on tal sel alal ette hõbemedal 2015. aastast.
### Response:
Shaunae Miller-Uibo kaalub mitmevõistluse proovimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Selleks, et nõukogu oleks otsustusvõimeline, peab sellesse kuuluma vähemalt kolm liiget. Kuna praegu oli nõukogus kaks liiget, siis tegi nõukogu esimees ettepaneku nimetada kolmandaks liikmeks Ovsjannikov. Sellele toetudes nimetasime Ovsjannikovi nõukogu liikmeks, kui hiljem leidsid meie juristid, et praegu ta ei saa nõukogu liige olla. Nii järgnes meie poolt tehniline parandus," rääkis Narva linnapea Aleksei Jevgrafov pühapäeval ERR-i vene toimetusele.
Ovsjannikov määrati Narva Linnaelamu nõukogusse 18. septembril ja kutsuti seal tagasi juba 26. septembril.
Küsimusele, kas Narva linnavõimud tõesti ei teadnud, et Ovsjannikovi karistus ei ole veel kustunud, vastas linnapea Jevgrafov, et neil oli probleeme karistusregistrile ligipääsuga.
"Seepärast jätsid meie juristide selle tähelepanuta. Loodan, et tulevikus see ei kordu. Praegu tegeleme registrile ligipääsuga, et juristid võiksid taoliste olukordade ärahoidmiseks seda kasutada," ütles Narva linnapea.
Äriregistri andmeil kuulusid 29. septembri seisuga Narva Linnaelamu nõukogusse Olev Sillandi, Jekaterina Golubtsova ja Vladimir Tarahtin. Samas kutsus linnavalitsus Sillandi nõukogust tagasi juba septembri alguses.
Seni ei ole teada, kes saab nõukogu kolmandkas liikmeks.
Tänavu mais kutsuti Ovsjannikov tagasi Narva haigla nõukogust. See juhtus pärast seda, kui tema kehtiva karistuse tõttu ei lubatud Narva haiglat riigihankele, milles otsiti alkoholismiravi pakkujat.
Ovsjannikov mõisteti enne 2017. aasta kohalikke valimis lõplikult süüdi mõjuvõimuga kauplemises ja konkurentsialastes kuritegudes. Selle eest võeti talt saadiku mandaat, kuid sellele vaatamata osales ta valimistel Keskerakonna nimekirjas ja valiti uuesti linnavolikogusse, mille liige ta fraktsioonitu saadikuna ka praegu on. Ovsjannikov kuulub äriregistri andmeil jätkuvalt Keskerakonda. | Narva pidi linnaettevõtte nõukogusse nimetatud poliitiku kiirelt tagasi kutsuma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Selleks, et nõukogu oleks otsustusvõimeline, peab sellesse kuuluma vähemalt kolm liiget. Kuna praegu oli nõukogus kaks liiget, siis tegi nõukogu esimees ettepaneku nimetada kolmandaks liikmeks Ovsjannikov. Sellele toetudes nimetasime Ovsjannikovi nõukogu liikmeks, kui hiljem leidsid meie juristid, et praegu ta ei saa nõukogu liige olla. Nii järgnes meie poolt tehniline parandus," rääkis Narva linnapea Aleksei Jevgrafov pühapäeval ERR-i vene toimetusele.
Ovsjannikov määrati Narva Linnaelamu nõukogusse 18. septembril ja kutsuti seal tagasi juba 26. septembril.
Küsimusele, kas Narva linnavõimud tõesti ei teadnud, et Ovsjannikovi karistus ei ole veel kustunud, vastas linnapea Jevgrafov, et neil oli probleeme karistusregistrile ligipääsuga.
"Seepärast jätsid meie juristide selle tähelepanuta. Loodan, et tulevikus see ei kordu. Praegu tegeleme registrile ligipääsuga, et juristid võiksid taoliste olukordade ärahoidmiseks seda kasutada," ütles Narva linnapea.
Äriregistri andmeil kuulusid 29. septembri seisuga Narva Linnaelamu nõukogusse Olev Sillandi, Jekaterina Golubtsova ja Vladimir Tarahtin. Samas kutsus linnavalitsus Sillandi nõukogust tagasi juba septembri alguses.
Seni ei ole teada, kes saab nõukogu kolmandkas liikmeks.
Tänavu mais kutsuti Ovsjannikov tagasi Narva haigla nõukogust. See juhtus pärast seda, kui tema kehtiva karistuse tõttu ei lubatud Narva haiglat riigihankele, milles otsiti alkoholismiravi pakkujat.
Ovsjannikov mõisteti enne 2017. aasta kohalikke valimis lõplikult süüdi mõjuvõimuga kauplemises ja konkurentsialastes kuritegudes. Selle eest võeti talt saadiku mandaat, kuid sellele vaatamata osales ta valimistel Keskerakonna nimekirjas ja valiti uuesti linnavolikogusse, mille liige ta fraktsioonitu saadikuna ka praegu on. Ovsjannikov kuulub äriregistri andmeil jätkuvalt Keskerakonda.
### Response:
Narva pidi linnaettevõtte nõukogusse nimetatud poliitiku kiirelt tagasi kutsuma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siim-Sander Vene kuulus algviisikusse ning tõi 28 mänguminutiga seitse punkti (kahesed 2/3, kolmesed 1/2). Veel võttis ta kaheksa lauapalli, tegi ühe vaheltlõike, andis kolm korvisöötu ja sooritas kolm isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Uskumatu etteaste tegi Varese eest ameeriklasest tagamees Josh Mayo, kes juba esimesel veerandajal sai kirja 20 silma ning mängu lõppedes jäi tema nimele 32 punkti, kuus lauapalli, viis vaheltlõiget, seitse korvisöötu ning tema vastu tehti üheksa viga.
Jeremy Simmons lisas 17 silma ja kümme lauapalli, L.J. Peak tõi 12 ja Matteo Tambone kümme silma. Trieste resultatiivseimad olid Deniele Cavaliero ja DeQuan Jones vastavalt 11 ning kümne punktiga.
Kahe vooruga on Varese kogunud võidu ja kaotuse.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Vene tiimikaaslane tegi hullumeelse etteaste ja Varese sai kindla võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siim-Sander Vene kuulus algviisikusse ning tõi 28 mänguminutiga seitse punkti (kahesed 2/3, kolmesed 1/2). Veel võttis ta kaheksa lauapalli, tegi ühe vaheltlõike, andis kolm korvisöötu ja sooritas kolm isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Uskumatu etteaste tegi Varese eest ameeriklasest tagamees Josh Mayo, kes juba esimesel veerandajal sai kirja 20 silma ning mängu lõppedes jäi tema nimele 32 punkti, kuus lauapalli, viis vaheltlõiget, seitse korvisöötu ning tema vastu tehti üheksa viga.
Jeremy Simmons lisas 17 silma ja kümme lauapalli, L.J. Peak tõi 12 ja Matteo Tambone kümme silma. Trieste resultatiivseimad olid Deniele Cavaliero ja DeQuan Jones vastavalt 11 ning kümne punktiga.
Kahe vooruga on Varese kogunud võidu ja kaotuse.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Vene tiimikaaslane tegi hullumeelse etteaste ja Varese sai kindla võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Amandine Muller Cambridge'i Ülikoolist ja Stephen Montgomery Bristoli Ülikoolist kõrvutasid 142 mere- ja maismaaloomaliigi ajuehitust. Kõrvutatavate seas oli 18 vaalalist, aga ka 43 primaati.
Teadlased tõdevad ajakirjas Journal of Evolutionary Biology, et nii vaalalised kui ka primaadid on paljudest teistest loomadest suurema aju saanud enamasti eriti just kahe ajuosa, suurajukoore ja väikeaju jõudsa kasvu toel.
Need mõlemad ajupiirkonnad korraldavad tähtsaid talitlusi, nagu näiteks tähelepanu ja kehalist liikumist. Ka on nad omavahel tihedalt juhteteedega ühendatud.
Muller ja Montgomery panid muu hulgas tähele, et vaalaliste seas olid suurajukoor ja väikeaju eriti suured tihtilugu neil liikidel, kes toituvad kõige mitmekülgsemalt. See võib nende arvates olla üks võimalikke põhjusi, mis on aju arengut edendanud.
Huvitav on see, et ka inimese puhul on aju arengut mõnigi kord toitumisega seostatud.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25. | Mitmekülgne toit andis vaaladele suure aju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Amandine Muller Cambridge'i Ülikoolist ja Stephen Montgomery Bristoli Ülikoolist kõrvutasid 142 mere- ja maismaaloomaliigi ajuehitust. Kõrvutatavate seas oli 18 vaalalist, aga ka 43 primaati.
Teadlased tõdevad ajakirjas Journal of Evolutionary Biology, et nii vaalalised kui ka primaadid on paljudest teistest loomadest suurema aju saanud enamasti eriti just kahe ajuosa, suurajukoore ja väikeaju jõudsa kasvu toel.
Need mõlemad ajupiirkonnad korraldavad tähtsaid talitlusi, nagu näiteks tähelepanu ja kehalist liikumist. Ka on nad omavahel tihedalt juhteteedega ühendatud.
Muller ja Montgomery panid muu hulgas tähele, et vaalaliste seas olid suurajukoor ja väikeaju eriti suured tihtilugu neil liikidel, kes toituvad kõige mitmekülgsemalt. See võib nende arvates olla üks võimalikke põhjusi, mis on aju arengut edendanud.
Huvitav on see, et ka inimese puhul on aju arengut mõnigi kord toitumisega seostatud.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.
### Response:
Mitmekülgne toit andis vaaladele suure aju |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiste maailma edetabelit juhib jätkuvalt austraallanna Asleigh Barty, kellele järgnevad tšehhitar Karolina Pliškova, ukrainlanna Elina Svitolina, jaapanlanna Naomi Osaka, rumeenlanna Simona Halep ja kanadalanna Bianca Andreescu.
Esikümne lõpetavad tšehhitar Petra Kvitova, hollandlanna Kiki Bertens, ameeriklanna Serena Williams ja šveitslanna Belinda Bencic.
Meeste tennises moodustavad jätkuvalt esikolmiku serblane Novak Djokovic, hispaanlane Rafael Nadal ja šveitslane Roger Federer.
Muudatusi pole ka ülejäänud esikümnes: järgnevad venelane Daniil Medvedev, austerlane Dominic Thiem, sakslane Alexander Zverev, kreeklane Stefanos Tsitsipas, jaapanlane Kei Nishikori, venelane Karen Hatšanov ja hispaanlane Roberto Bautista Agut.
Eestlastest mahub 500 hulka üksnes 430. kohal olev Jürgen Zopp. | Kontaveit langes edetabelis 20 seast välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiste maailma edetabelit juhib jätkuvalt austraallanna Asleigh Barty, kellele järgnevad tšehhitar Karolina Pliškova, ukrainlanna Elina Svitolina, jaapanlanna Naomi Osaka, rumeenlanna Simona Halep ja kanadalanna Bianca Andreescu.
Esikümne lõpetavad tšehhitar Petra Kvitova, hollandlanna Kiki Bertens, ameeriklanna Serena Williams ja šveitslanna Belinda Bencic.
Meeste tennises moodustavad jätkuvalt esikolmiku serblane Novak Djokovic, hispaanlane Rafael Nadal ja šveitslane Roger Federer.
Muudatusi pole ka ülejäänud esikümnes: järgnevad venelane Daniil Medvedev, austerlane Dominic Thiem, sakslane Alexander Zverev, kreeklane Stefanos Tsitsipas, jaapanlane Kei Nishikori, venelane Karen Hatšanov ja hispaanlane Roberto Bautista Agut.
Eestlastest mahub 500 hulka üksnes 430. kohal olev Jürgen Zopp.
### Response:
Kontaveit langes edetabelis 20 seast välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raamat annab meile kõigile arusaadavalt ning kaasaegsetele teadmistele põhineva konspektiivse, näitlikustatud, piisavalt teoreetilist ning praktilist informatsiooni sisaldava ülevaate vananemisest. Kes me ka iganes oma elukutselt ei oleks, kes me elukaare teisel poolel tegutseme – Kai Saksa "Avameelselt vananemisest" annab olulist teoreetilist ning praktilist tarkust vananemiseks, eriti eakate vananemiseks.
Kai Saks on kogemustega eakate arst-geriaater, teadlane-gerontoloog, Tartu ülikooli õppejõud, arstide koolitaja. Sellest tulenevalt on raamat sisutihe, õpetlik, praktilise väärtusega – meid kõiki puudutav ning noorigi, kellede vanemad ja vanavanemad kaasajaga sammu peavad pidama.
Meie, meie vanemad ja vanavanemad on õnnelikumad, kui saavad kaasaegsete teadmiste ning praktiliste soovituste kaasabil kvaliteetseid, tervelt elatud aastaid endale juurde võidelda.
Hõbekandikul mitte keegi meile kvaliteetaastaid juurde ei too, peame pingutama, ennast ise aktiivselt mõjutama, haiguste riskifaktoreid arvestama, tervislikku eluviisi edendama.
Kai Saksa "Avameelselt vananemisest" kolm esimest peatükki annavad selgitust järgmisest:
kõik me vananeme ja geenid, elukombed, keskkond on siin aktiivsed tegijad;
inimese elukaar on ka võimete kaar, mis nooruses edeneb ja eakuse saabudes kahanemise suunas kulgeb ning on tähtis teada, et selle kulgu annab mõjutada, suunata;
edukalt vananemiseks tuleb meeles pidada, et meie keha, psüühika ja sotsiaalsed võimed muutuvad aastatega, muutub ka keskkond. Raamat pakub õpetussõnu-juhiseid, kuidas uute olukordadega ja oludega kohaneda ja toime tulla.
Raamat kinnitab veendumust, et igal inimesel peab olema eesmärk – oodatav eluiga ja tervelt elatud aastad. See peab suurelt seisma päeviku kaanel ja seda tuleb ka teistele tutvustada. Minul on plaan elada 100-aastaseks tervelt ja elujõuliselt ning oma sõpru-tuttavaid kutsun juba praegu juubelile. Kolleeg Kai Saksal on ilmselt eesmärk suuremgi veel.
Seejärel jagab raamatu autor praktilisi juhiseid vanaea hapruse, toitumisese ja keha vananemisega seotud teemade kohta.
Vanaea haprus. Võimed, tegevused, füüsis, psüühika, sotsiaalne toimetulek muutub eakatel nö hapraks. Näiteks, suureneb kurnatus, alaneb vastupidavus, haigusi tuleb juurde jne.
Toitumine. Söömine, joomine, sooletrakti tegevus, vitamiinid, mineraalid – nende roll ja nende kaudu eaka mõjutamine, elu kvaliteedi parandamine.
Keha vananemine. Kuidas mõjutada, et meeleorganid, lihased, luustik, närvisüsteem nö aeglasemalt vananeksid. Mida südame-veresoonkonna osas silmas pidada, muuta. Hormonaalsüsteemi häired. Liikumisvaegus – kõike saab mõjutada.
Need peatükid kinnitavad minu arstipraksise tarkust, et iga tera tervise varasalve tuleb kasuks. Neid teri tuleb noppida. Vajalik on ravimine, harjutamine ja ennetamine – igas eluvaldkonnas.
Vaimne võimekus. Siia alla kuuluvad tunnetusprotsessid ehk olukordadest arusaamine, mälu ja uue omandamine. Siit algab psühhogeriaatria.
Depressioon. Depressioon – tõsine haigus ja raamatus on olemas depressiooni hindamise skaala.
Dementsus. Kirjas on nii dementuse mõiste, levik, tunnused, ravi, turvalisuse tagamine kui ka hooldaja läbipõlemise vältimine.
Psühhogeriaatria valdkond on raamatus rohkelt kajastatud, see on vananemise puhul oluline teema. Kehaline ja psüühiline tervis käivad käsikäes, mõlemad mõjutavad teineteist: ühe paranedes on parem võimalus ka teisel paraneda. Optimistlik ja rõõmus meeleolu on väga hea abiline tervelt elatud aastate rajal.
Lähedase hooldus. Sellega tegelevad perearstid, koduõed, hooldushaiglad, hooldekodud, lähedased kodus. Ilma vajalike teadmisteta saabuvad hooldaja läbipõlemine ja kurnatus ruttu.
Siin on riigi sotsiaalne võimekus oluline, riigi-omavalitsuse osakaal tähtis. Aga lähedaste teadmised ning aktiivsus on samavõrd vajalikud – ainult koostöös saame vältida läbipõlemist, saame juurde tervelt elatud aega.
Vanusega seotud eelarvamused, ealine diskrimineerimine ja väärkohtlemine. Väärkohtlemine ei tähenda mitte ainult halba tegu, vaid ka seda, kui midagi sihilikult tegemata jäetakse.
Siin on päevakorras koostöö juristidega: volitused, kinkelepingud, pärandused, eestkoste jms. Väärkohtlemise ennetamine on tervishoius vältimatu.
Rahvastikuvananemine. Just enneaegse suremuse vähenemine on see, miks rahvastikuvananemist peetkse meie tsivilisatsiooni üheks olulisemaks progressi märgiks.
Oodatav eluiga. Selle peatüki all on juttu ka tervena elatud oodatavast elueast – eks see meid uutmoodi elama stimuleeribki.
Mis saab tulevikus? Neli võimalust, aga seda loete juba ise.
Viimased kolm peatükki koos eelnevatega andsid mulle kinnitust selle kohta, et saame anda abivajajale vaid seda, mis meil on. Käesolev raamat on väga heaks ja vajalikuks abi-andmise vahendiks – loed, õpid, annad.
Dr Kai Saksa juhtmotiiv läbi raamatu "Avameelselt vananemisest. Võidab see, kes oskab vanaks saada" on järgmine: terve elu on ettevalmistus vanaduseks ja seda tuleb vääriliselt hinnata.
Minule see raamat meeldis, soovitan südamest. Võidab see, kes oskab vanaks saada! | Rahvusvaheline eakate päev: võidab see, kes oskab vanaks saada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raamat annab meile kõigile arusaadavalt ning kaasaegsetele teadmistele põhineva konspektiivse, näitlikustatud, piisavalt teoreetilist ning praktilist informatsiooni sisaldava ülevaate vananemisest. Kes me ka iganes oma elukutselt ei oleks, kes me elukaare teisel poolel tegutseme – Kai Saksa "Avameelselt vananemisest" annab olulist teoreetilist ning praktilist tarkust vananemiseks, eriti eakate vananemiseks.
Kai Saks on kogemustega eakate arst-geriaater, teadlane-gerontoloog, Tartu ülikooli õppejõud, arstide koolitaja. Sellest tulenevalt on raamat sisutihe, õpetlik, praktilise väärtusega – meid kõiki puudutav ning noorigi, kellede vanemad ja vanavanemad kaasajaga sammu peavad pidama.
Meie, meie vanemad ja vanavanemad on õnnelikumad, kui saavad kaasaegsete teadmiste ning praktiliste soovituste kaasabil kvaliteetseid, tervelt elatud aastaid endale juurde võidelda.
Hõbekandikul mitte keegi meile kvaliteetaastaid juurde ei too, peame pingutama, ennast ise aktiivselt mõjutama, haiguste riskifaktoreid arvestama, tervislikku eluviisi edendama.
Kai Saksa "Avameelselt vananemisest" kolm esimest peatükki annavad selgitust järgmisest:
kõik me vananeme ja geenid, elukombed, keskkond on siin aktiivsed tegijad;
inimese elukaar on ka võimete kaar, mis nooruses edeneb ja eakuse saabudes kahanemise suunas kulgeb ning on tähtis teada, et selle kulgu annab mõjutada, suunata;
edukalt vananemiseks tuleb meeles pidada, et meie keha, psüühika ja sotsiaalsed võimed muutuvad aastatega, muutub ka keskkond. Raamat pakub õpetussõnu-juhiseid, kuidas uute olukordadega ja oludega kohaneda ja toime tulla.
Raamat kinnitab veendumust, et igal inimesel peab olema eesmärk – oodatav eluiga ja tervelt elatud aastad. See peab suurelt seisma päeviku kaanel ja seda tuleb ka teistele tutvustada. Minul on plaan elada 100-aastaseks tervelt ja elujõuliselt ning oma sõpru-tuttavaid kutsun juba praegu juubelile. Kolleeg Kai Saksal on ilmselt eesmärk suuremgi veel.
Seejärel jagab raamatu autor praktilisi juhiseid vanaea hapruse, toitumisese ja keha vananemisega seotud teemade kohta.
Vanaea haprus. Võimed, tegevused, füüsis, psüühika, sotsiaalne toimetulek muutub eakatel nö hapraks. Näiteks, suureneb kurnatus, alaneb vastupidavus, haigusi tuleb juurde jne.
Toitumine. Söömine, joomine, sooletrakti tegevus, vitamiinid, mineraalid – nende roll ja nende kaudu eaka mõjutamine, elu kvaliteedi parandamine.
Keha vananemine. Kuidas mõjutada, et meeleorganid, lihased, luustik, närvisüsteem nö aeglasemalt vananeksid. Mida südame-veresoonkonna osas silmas pidada, muuta. Hormonaalsüsteemi häired. Liikumisvaegus – kõike saab mõjutada.
Need peatükid kinnitavad minu arstipraksise tarkust, et iga tera tervise varasalve tuleb kasuks. Neid teri tuleb noppida. Vajalik on ravimine, harjutamine ja ennetamine – igas eluvaldkonnas.
Vaimne võimekus. Siia alla kuuluvad tunnetusprotsessid ehk olukordadest arusaamine, mälu ja uue omandamine. Siit algab psühhogeriaatria.
Depressioon. Depressioon – tõsine haigus ja raamatus on olemas depressiooni hindamise skaala.
Dementsus. Kirjas on nii dementuse mõiste, levik, tunnused, ravi, turvalisuse tagamine kui ka hooldaja läbipõlemise vältimine.
Psühhogeriaatria valdkond on raamatus rohkelt kajastatud, see on vananemise puhul oluline teema. Kehaline ja psüühiline tervis käivad käsikäes, mõlemad mõjutavad teineteist: ühe paranedes on parem võimalus ka teisel paraneda. Optimistlik ja rõõmus meeleolu on väga hea abiline tervelt elatud aastate rajal.
Lähedase hooldus. Sellega tegelevad perearstid, koduõed, hooldushaiglad, hooldekodud, lähedased kodus. Ilma vajalike teadmisteta saabuvad hooldaja läbipõlemine ja kurnatus ruttu.
Siin on riigi sotsiaalne võimekus oluline, riigi-omavalitsuse osakaal tähtis. Aga lähedaste teadmised ning aktiivsus on samavõrd vajalikud – ainult koostöös saame vältida läbipõlemist, saame juurde tervelt elatud aega.
Vanusega seotud eelarvamused, ealine diskrimineerimine ja väärkohtlemine. Väärkohtlemine ei tähenda mitte ainult halba tegu, vaid ka seda, kui midagi sihilikult tegemata jäetakse.
Siin on päevakorras koostöö juristidega: volitused, kinkelepingud, pärandused, eestkoste jms. Väärkohtlemise ennetamine on tervishoius vältimatu.
Rahvastikuvananemine. Just enneaegse suremuse vähenemine on see, miks rahvastikuvananemist peetkse meie tsivilisatsiooni üheks olulisemaks progressi märgiks.
Oodatav eluiga. Selle peatüki all on juttu ka tervena elatud oodatavast elueast – eks see meid uutmoodi elama stimuleeribki.
Mis saab tulevikus? Neli võimalust, aga seda loete juba ise.
Viimased kolm peatükki koos eelnevatega andsid mulle kinnitust selle kohta, et saame anda abivajajale vaid seda, mis meil on. Käesolev raamat on väga heaks ja vajalikuks abi-andmise vahendiks – loed, õpid, annad.
Dr Kai Saksa juhtmotiiv läbi raamatu "Avameelselt vananemisest. Võidab see, kes oskab vanaks saada" on järgmine: terve elu on ettevalmistus vanaduseks ja seda tuleb vääriliselt hinnata.
Minule see raamat meeldis, soovitan südamest. Võidab see, kes oskab vanaks saada!
### Response:
Rahvusvaheline eakate päev: võidab see, kes oskab vanaks saada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Debatt on ingliskeelne ja tõlge eesti keelde puudub. | Otse kell 13.30: Hansson, Neivelt, Viisemann jt pensionireformist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Debatt on ingliskeelne ja tõlge eesti keelde puudub.
### Response:
Otse kell 13.30: Hansson, Neivelt, Viisemann jt pensionireformist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pühapäeval said ameeriklased kuldmedalid juurde meeste kolmikhüppes (Christian Taylor) ja 4x400 meetri segateatejooksus, üks kuldmedal läks neutraalse lipu all võistlevale koondisele (Anželika Sidorova naiste teivashüppes), Jamaikale (Shelly-Ann Fraser-Pryce naiste 100 meetri jooksus) ja Hiinale (Hong Liu naiste 20 km käimises).
Medalitabeli tipp:
1. USA 4-4-0
2. Hiina 2-2-2
3. Jamaika 2-1-0
4. Keenia 1-0-1
5. Jaapan 1-0-0
5. Holland 1-0-0
7. Bahrein 0-1-1
8. Etioopia 0-1-0
8. Suurbritannia 0-1-0
8. Poola 0-1-0
8. Portugal 0-1-0
* Neutraalne koondis 1-0-0 | Doha MM-i medalitabelit juhib USA | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pühapäeval said ameeriklased kuldmedalid juurde meeste kolmikhüppes (Christian Taylor) ja 4x400 meetri segateatejooksus, üks kuldmedal läks neutraalse lipu all võistlevale koondisele (Anželika Sidorova naiste teivashüppes), Jamaikale (Shelly-Ann Fraser-Pryce naiste 100 meetri jooksus) ja Hiinale (Hong Liu naiste 20 km käimises).
Medalitabeli tipp:
1. USA 4-4-0
2. Hiina 2-2-2
3. Jamaika 2-1-0
4. Keenia 1-0-1
5. Jaapan 1-0-0
5. Holland 1-0-0
7. Bahrein 0-1-1
8. Etioopia 0-1-0
8. Suurbritannia 0-1-0
8. Poola 0-1-0
8. Portugal 0-1-0
* Neutraalne koondis 1-0-0
### Response:
Doha MM-i medalitabelit juhib USA |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist oli esimese korraga, kui Hiina saab tiitlivõistlustelt käimises kõik kolm medalit.
Esikolmikule järgnesid brasiillanna Erica Rocha de Sena (1:33.36), kolumblanna Sandra Lorena Arenas (1:34.16), jaapanlannad Kumiko Okada (1:34.36) ja Nanako Fujii (1:34.50) ning parima eurooplannana Maria Perez Hispaaniast (1:35.54).
Südaööl startimisest hoolimata pidid sportlased taluma Dohast 32-kraadist kuumust ja 75-protsendist õhuniiskust. | Hiina haaras 20 km käimises kõik medalid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist oli esimese korraga, kui Hiina saab tiitlivõistlustelt käimises kõik kolm medalit.
Esikolmikule järgnesid brasiillanna Erica Rocha de Sena (1:33.36), kolumblanna Sandra Lorena Arenas (1:34.16), jaapanlannad Kumiko Okada (1:34.36) ja Nanako Fujii (1:34.50) ning parima eurooplannana Maria Perez Hispaaniast (1:35.54).
Südaööl startimisest hoolimata pidid sportlased taluma Dohast 32-kraadist kuumust ja 75-protsendist õhuniiskust.
### Response:
Hiina haaras 20 km käimises kõik medalid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nii nagu avavoorus, kuulus ka nüüd Henri Drell Pesaro algkoosseisu ja tõi sel korral kümme punkti (vabavisked 1/2, kahesed 3/5, kolmesed 1/4). Lisaks võttis ta viis lauapalli, andis neli korvisöötu, kaotas neljal korral palli ja tegi kolm isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Pesarol on nüüd kahe vooruga kogunenud kaks kaotust. Sassaril on kaks võitu, kusjuures avavoorus oldi 74:52 paremad Siim-Sander Vene koduklubist Varese Pallacanestrost.
Järgmine Pesaro mäng peaks vastavalt liiga ametlikule kodulehele olema 13. oktoobril, kui võõrustatakse Bologna Virtust.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Henri Drell viskas Itaalia hõbeda vastu kümme punkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nii nagu avavoorus, kuulus ka nüüd Henri Drell Pesaro algkoosseisu ja tõi sel korral kümme punkti (vabavisked 1/2, kahesed 3/5, kolmesed 1/4). Lisaks võttis ta viis lauapalli, andis neli korvisöötu, kaotas neljal korral palli ja tegi kolm isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Pesarol on nüüd kahe vooruga kogunenud kaks kaotust. Sassaril on kaks võitu, kusjuures avavoorus oldi 74:52 paremad Siim-Sander Vene koduklubist Varese Pallacanestrost.
Järgmine Pesaro mäng peaks vastavalt liiga ametlikule kodulehele olema 13. oktoobril, kui võõrustatakse Bologna Virtust.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Henri Drell viskas Itaalia hõbeda vastu kümme punkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Etnoloog Keiu Telve alustas Soome pendeltöö uurimist juba oma magistritöös, millest ERR Novaator kirjutas 2015. aasta alguses.
Toona oli majanduslangus viinud pendeltööga Soome hulga inimesi, kellele Eestis vaadati pigem skeptilise halvakspanuga, näiteks tekkis sildistamine mugavuspagulasteks. Selliseid inimesi oli hinnanguliselt 15 000. Keiu Telve lisab siia juurde, et pendeltöö hõlmab tihedalt ka peresuhteid, mistõttu tuleks pendeltööga seotute hulka arvata ka pereliikmed ning nii on Eestis pendeltöötajaid vahest neli korda rohkem.
Keiu Telve keskendus oma doktoritöös just pendeltöötajate peresuhetele, kuivõrd selle kümnendi jooksul on välja kujunenud arvamus, et kindlasti lõhub taoline elukorraldus perekondi, toob kaasa lahutusi ja üksi jäävaid lapsi. Kahtlemata on neidki peresid, kellele pendeltöö on seda tähendanud, kuid on palju peresid, kes on sellise peresuhte suutnud panna toimima.
"Inimeste lugusid kõrvalt vaadates ei saa öelda, et lahkuminekuid oleks rohkem," sedastab Telve oma antropoloogilistele ja etnograafilistele uuringutele tuginedes. Küll aga on pendeltöö muutnud pere igapäevaseid rütme ja toonud kaasa ka Soomele omaseid pereelu mustreid, kus mehed veedavad vaba aega tegusamalt ja aktiivsemalt just perega.
Pereelu rütmid on sellised, kus mees – sest rohkem käivad Soomes tööl just mehed – veedab näiteks tööl kümme päeva ning kodus puhates viis päeva, või nädal Soomes ja kolm päeva kodus. Soomes töötatakse sageli majanduslikel põhjustel, kuid just parem sissetulek võimaldab kulutada rohkem raha perega koos veedetud ajale.
"Kui varem oli meestel tugev eelarvemure, kuidas leida 4–5 inimese puhkuseks raha ja kas pärast perega koos veedetud aega ka raha jagub, siis paremate majanduslike võimaluste tõttu väljendasid nad, et suudavad rohkem puhkust nautida, mitte mõelda sellest kulust."
Mees kui vabal ajal pere eest hoolitseja
Teine oluline aspekt, mis Soomes pendeltööl käivate meestega kaasa tuleb, on Soome pereelu mustrite omaks võtmine. Need pereelu mustrid väljenduvad töökultuuris, mis soosib perega ajaveetmist. Selle näiteks võib tuua asjaolu, et Soomes töötanud mehed võtavad parema meelega perele mõeldud puhkusi, näiteks isapuhkust ning planeerivad puhkuse aega just perekesksemalt.
Keiu Telve sõnul avardab see arusaamu perekonnas olevatest rollidest ja toob neid ennekõike Eesti maapiirkondadesse, kus on proportsionaalselt rohkem pendeltöötajaid.
Kuna pendeltöötajate perekondades on töö ja vaba aja rütmid tavapärasest erinevad, siis tähendab see, et nendes peredes on ka nädalavahetus pikem: 4–5 päeva. See omakorda muudab peres peamise hoolitseja rolli, kes tavaliselt isa Soomes töötamise ajal on naine. Vabadel päevadel langeb see koormus rohkem isadele ning emad kasutavad seda aega iseendale, näiteks käivad koolis ja omandavad kõrgharidust, kirjeldab Telve.
"Perega koos veedetud aeg muutub hästi oluliseks ja grupisiseselt peetakse seda selliseks uhkusehetkeks, kus räägitakse, mida perega koos tehti ja kuidas aega veedeti."
Lähedasemad suhted perega
Pendeltöötajate lapsed peavad seda iseenesestmõistetavaks. "See on osa suureks saamise rituaalist, eriti noormeeste puhul, kes isade eeskujul sääste teenivad ja selle kaudu iseseisvamaks saavad," märgib Telve. Isaga koos Soomes tööl käimine on mitmel puhul tugevdanud isa ja poja suhet.
Doktoritööst selgub, et vahemaad lähendavad inimesi nende suhtluses. Näiteks Skype'i teel aidatakse lastel kodutöid teha, helistatakse ja räägitakse igal õhtul või mängitakse telefonides koos mänge, samal ajal erinevates riikides olles.
Doktoritöö autor Keiu Telve. Autor/allikas: Mihkel Maripuu/Postimees/Scanpix
Ka Keiu Telve enda suhtlusmustrid oma lähedastega muutusid 4,5 aasta jooksul, mil ta neid uuringuid tegi. "Vanavanemate ning õdede-vendadega rääkisin rohkem kui praegu sünnikodust ja perekonnast kahe tunni kaugusel elades," nendib Telve. Välismaal olemine eraldab inimesed oma tavapärastest suhtlusvõrgustikest ja -viisidest.
Suhtlusviisid asenduvad näiteks telefoni või Skype'iga rääkimisega, mis ühtlasi tähendab, et teise inimesega suhtlemiseks võetakse aega ja pühendumist. Välismaa kontekst toob lähedusvajaduse rohkem esile ja tänapäeva tehnoloogilised võimalused aitavad seda vajadust täita.
Sellest doktoritööst oleks palju õppida just neil, kelle elukorraldus nõuabki lühemat või pikemat aega välismaal olemist. Uuringu tulemustele tuginedes võib välja tuua soovitused, mis aitavad pendeltöötajatel terveid peresuhteid hoida.
Pere sees tasub selgelt läbi rääkida pendeltöö eesmärk, näiteks see, mis kasu pere sellest saab. Kui tegu on sissetuleku kasvuga, tasuks selgelt läbi rääkida ka see, kuidas seda juurde tulevat raha kõigi pereliikmete hüvanguks kasutatakse. Nii on kõigil kergem leppida lahusoleku ja raskemate perioodidega.
Kokku tuleks leppida ka pendeltöö kestvuses – on see ajutine või pikaajaline lahendus? Ajutise pendeltöö puhul on oluline mõelda läbi täpne ajaperiood.
Ajalises korralduses ja lähedastega suhtlemises on arukas läbi arutada omavahelise suhtluse kanalid, ajad ja viisid. Näiteks hommikul n-ö "tere hommikust!" lühisõnum, päeval vestlusrakendused kiirete emotsioonide ja mõtete jagamiseks ning õhtul Skype või telefon pikemateks vestlusteks. See läbirääkimine aitab kõigil pereliikmetel arvestada nii eemalolija lähedusvajaduse kui ka oma tegevuste korraldamisega.
Läbi tasuks arutada ka kõigi pereliikmete ootused vaba aja tegevustele. Emal võib olla soov pühendada isa kodus olemise aeg iseendale, samas kui isa võib soovida hoopis koos perega aega veeta. Kui kõik saavad oma ootused selgelt väljendatud, on lihtsam leida ka kompromissi kõigi ootuste ja vajaduste vahel.
Oluline on meeles pidada, et pendeltöö on üha sagedasem ega ole midagi ebatavalist, millega toime ei tulda. Pendeltööga seonduva läbiarutamine tugevdab lähisuhteid ning loob aluse hästi korraldatud pereeluks ka siis, kui üks või mitu pereliiget välismaal töötavad.
Keiu Telve doktoritööd " Hargmaine perekond Eesti ja Soome vahel" juhendasid Tartu Ülikooli vanemteadur Aimar Ventsel ja professor Tiit Tammaru. Oponendid olid dr Mari Korpela Tampere Ülikoolist ja dr Maarja Kaaristo Manchesteri Metropoli Ülikoolist. | Pendeltöö Soomes on muutnud peremustreid ja isa rolli pere vabal ajal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Etnoloog Keiu Telve alustas Soome pendeltöö uurimist juba oma magistritöös, millest ERR Novaator kirjutas 2015. aasta alguses.
Toona oli majanduslangus viinud pendeltööga Soome hulga inimesi, kellele Eestis vaadati pigem skeptilise halvakspanuga, näiteks tekkis sildistamine mugavuspagulasteks. Selliseid inimesi oli hinnanguliselt 15 000. Keiu Telve lisab siia juurde, et pendeltöö hõlmab tihedalt ka peresuhteid, mistõttu tuleks pendeltööga seotute hulka arvata ka pereliikmed ning nii on Eestis pendeltöötajaid vahest neli korda rohkem.
Keiu Telve keskendus oma doktoritöös just pendeltöötajate peresuhetele, kuivõrd selle kümnendi jooksul on välja kujunenud arvamus, et kindlasti lõhub taoline elukorraldus perekondi, toob kaasa lahutusi ja üksi jäävaid lapsi. Kahtlemata on neidki peresid, kellele pendeltöö on seda tähendanud, kuid on palju peresid, kes on sellise peresuhte suutnud panna toimima.
"Inimeste lugusid kõrvalt vaadates ei saa öelda, et lahkuminekuid oleks rohkem," sedastab Telve oma antropoloogilistele ja etnograafilistele uuringutele tuginedes. Küll aga on pendeltöö muutnud pere igapäevaseid rütme ja toonud kaasa ka Soomele omaseid pereelu mustreid, kus mehed veedavad vaba aega tegusamalt ja aktiivsemalt just perega.
Pereelu rütmid on sellised, kus mees – sest rohkem käivad Soomes tööl just mehed – veedab näiteks tööl kümme päeva ning kodus puhates viis päeva, või nädal Soomes ja kolm päeva kodus. Soomes töötatakse sageli majanduslikel põhjustel, kuid just parem sissetulek võimaldab kulutada rohkem raha perega koos veedetud ajale.
"Kui varem oli meestel tugev eelarvemure, kuidas leida 4–5 inimese puhkuseks raha ja kas pärast perega koos veedetud aega ka raha jagub, siis paremate majanduslike võimaluste tõttu väljendasid nad, et suudavad rohkem puhkust nautida, mitte mõelda sellest kulust."
Mees kui vabal ajal pere eest hoolitseja
Teine oluline aspekt, mis Soomes pendeltööl käivate meestega kaasa tuleb, on Soome pereelu mustrite omaks võtmine. Need pereelu mustrid väljenduvad töökultuuris, mis soosib perega ajaveetmist. Selle näiteks võib tuua asjaolu, et Soomes töötanud mehed võtavad parema meelega perele mõeldud puhkusi, näiteks isapuhkust ning planeerivad puhkuse aega just perekesksemalt.
Keiu Telve sõnul avardab see arusaamu perekonnas olevatest rollidest ja toob neid ennekõike Eesti maapiirkondadesse, kus on proportsionaalselt rohkem pendeltöötajaid.
Kuna pendeltöötajate perekondades on töö ja vaba aja rütmid tavapärasest erinevad, siis tähendab see, et nendes peredes on ka nädalavahetus pikem: 4–5 päeva. See omakorda muudab peres peamise hoolitseja rolli, kes tavaliselt isa Soomes töötamise ajal on naine. Vabadel päevadel langeb see koormus rohkem isadele ning emad kasutavad seda aega iseendale, näiteks käivad koolis ja omandavad kõrgharidust, kirjeldab Telve.
"Perega koos veedetud aeg muutub hästi oluliseks ja grupisiseselt peetakse seda selliseks uhkusehetkeks, kus räägitakse, mida perega koos tehti ja kuidas aega veedeti."
Lähedasemad suhted perega
Pendeltöötajate lapsed peavad seda iseenesestmõistetavaks. "See on osa suureks saamise rituaalist, eriti noormeeste puhul, kes isade eeskujul sääste teenivad ja selle kaudu iseseisvamaks saavad," märgib Telve. Isaga koos Soomes tööl käimine on mitmel puhul tugevdanud isa ja poja suhet.
Doktoritööst selgub, et vahemaad lähendavad inimesi nende suhtluses. Näiteks Skype'i teel aidatakse lastel kodutöid teha, helistatakse ja räägitakse igal õhtul või mängitakse telefonides koos mänge, samal ajal erinevates riikides olles.
Doktoritöö autor Keiu Telve. Autor/allikas: Mihkel Maripuu/Postimees/Scanpix
Ka Keiu Telve enda suhtlusmustrid oma lähedastega muutusid 4,5 aasta jooksul, mil ta neid uuringuid tegi. "Vanavanemate ning õdede-vendadega rääkisin rohkem kui praegu sünnikodust ja perekonnast kahe tunni kaugusel elades," nendib Telve. Välismaal olemine eraldab inimesed oma tavapärastest suhtlusvõrgustikest ja -viisidest.
Suhtlusviisid asenduvad näiteks telefoni või Skype'iga rääkimisega, mis ühtlasi tähendab, et teise inimesega suhtlemiseks võetakse aega ja pühendumist. Välismaa kontekst toob lähedusvajaduse rohkem esile ja tänapäeva tehnoloogilised võimalused aitavad seda vajadust täita.
Sellest doktoritööst oleks palju õppida just neil, kelle elukorraldus nõuabki lühemat või pikemat aega välismaal olemist. Uuringu tulemustele tuginedes võib välja tuua soovitused, mis aitavad pendeltöötajatel terveid peresuhteid hoida.
Pere sees tasub selgelt läbi rääkida pendeltöö eesmärk, näiteks see, mis kasu pere sellest saab. Kui tegu on sissetuleku kasvuga, tasuks selgelt läbi rääkida ka see, kuidas seda juurde tulevat raha kõigi pereliikmete hüvanguks kasutatakse. Nii on kõigil kergem leppida lahusoleku ja raskemate perioodidega.
Kokku tuleks leppida ka pendeltöö kestvuses – on see ajutine või pikaajaline lahendus? Ajutise pendeltöö puhul on oluline mõelda läbi täpne ajaperiood.
Ajalises korralduses ja lähedastega suhtlemises on arukas läbi arutada omavahelise suhtluse kanalid, ajad ja viisid. Näiteks hommikul n-ö "tere hommikust!" lühisõnum, päeval vestlusrakendused kiirete emotsioonide ja mõtete jagamiseks ning õhtul Skype või telefon pikemateks vestlusteks. See läbirääkimine aitab kõigil pereliikmetel arvestada nii eemalolija lähedusvajaduse kui ka oma tegevuste korraldamisega.
Läbi tasuks arutada ka kõigi pereliikmete ootused vaba aja tegevustele. Emal võib olla soov pühendada isa kodus olemise aeg iseendale, samas kui isa võib soovida hoopis koos perega aega veeta. Kui kõik saavad oma ootused selgelt väljendatud, on lihtsam leida ka kompromissi kõigi ootuste ja vajaduste vahel.
Oluline on meeles pidada, et pendeltöö on üha sagedasem ega ole midagi ebatavalist, millega toime ei tulda. Pendeltööga seonduva läbiarutamine tugevdab lähisuhteid ning loob aluse hästi korraldatud pereeluks ka siis, kui üks või mitu pereliiget välismaal töötavad.
Keiu Telve doktoritööd " Hargmaine perekond Eesti ja Soome vahel" juhendasid Tartu Ülikooli vanemteadur Aimar Ventsel ja professor Tiit Tammaru. Oponendid olid dr Mari Korpela Tampere Ülikoolist ja dr Maarja Kaaristo Manchesteri Metropoli Ülikoolist.
### Response:
Pendeltöö Soomes on muutnud peremustreid ja isa rolli pere vabal ajal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti saja jõukama ettevõtja vara kasvas aastaga üle 20 protsendi, esikümnesse kuulujate vara on aga suurenenud üle 60 protsendi, mis on viimaste aastate kõige kiirem kasv, kirjutab Äripäev.
Jõukate edetabelit kommenteerides märkisid Äripäeva ajakirjanikud Aivar Hundimägi ja Raivo Sormunen, et viimasel kahel aastal on Eesti ettevõtjad müünud ära hulgaliselt 1990ndate aastate alguses asutatud edukaid ettevõtteid, lisaks iseloomustab Eesti ettevõtlust idufirmade ehk uute ettevõtjate esiletõus ning väliskapitali pealetung. | Äripäeva hinnangul on Eesti rikkaimad ettevõtjad TransferWise'i loojad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti saja jõukama ettevõtja vara kasvas aastaga üle 20 protsendi, esikümnesse kuulujate vara on aga suurenenud üle 60 protsendi, mis on viimaste aastate kõige kiirem kasv, kirjutab Äripäev.
Jõukate edetabelit kommenteerides märkisid Äripäeva ajakirjanikud Aivar Hundimägi ja Raivo Sormunen, et viimasel kahel aastal on Eesti ettevõtjad müünud ära hulgaliselt 1990ndate aastate alguses asutatud edukaid ettevõtteid, lisaks iseloomustab Eesti ettevõtlust idufirmade ehk uute ettevõtjate esiletõus ning väliskapitali pealetung.
### Response:
Äripäeva hinnangul on Eesti rikkaimad ettevõtjad TransferWise'i loojad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enam kui 600 miljonit eurot maksva tehase ehitamine on kallis ja riskantne ettevõtmine. Riskid on seotud eelkõige kütuse ja tooraine hinnakõikumise ja projekti tasuvusega, samas ka kliimapoliitika ja ühiskonnas valitsevate hoiakutega. Seepärast otsitakse riigilt poliitilist ja rahalist tuge.
"Me oleme täna rääkinud siin 20-30 protsendist riigiabist ja ta võiks tulla kas nii-öelda Euroopast moderniseerimisfondist või millestki muust, see meede ei ole täna veel lõplikult paigas, aga siin on põhimõtteline debatt käimas ja ennem kui selle raha investeerimiseks läheb, on veel tükk maad tööd vaja teha projekteerimisega ja sellega me hakkame pihta niikuinii," ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.
Eesti põlevkiviõli kasutatakse peamiselt laevakütuse segukomponendina. Õli müüki raskendab kõrge väävlisisaldus ja normid muutuvad üha karmimaks. Kui aga õli rafineerimistehases puhastada, siis saaks seda müüa lausa lõpptootena. Suured õlitootjad VKG ja Eesti Energia on rafineerimistehase rajamiseks seljad kokku pannud ja lubavad sellest suurt kasu kogu Eestile, usub Sutter.
"Kui selline investeering Eestisse tuleb, siis see peaks andma juurde ikkagi üle 200 miljoni iga-aastast eksporditulu, tagama otseselt ja kaudselt umbes 15 000 töökohta põlevkiviõli sektoris ja kindlasti ka päris korraliku maksubaasi Eesti riigile, nii et niikaua kui see õlinõudlus ikkagi maailmas püsib, peaks olema hea võimalus Eestile oma põhilist looduslikku rikkust väärindada," rõhutas Eesti Energia juht.
VKG tehnikadirektori Meelis Eldermanni sõnul mahub eelrafineerimistehase rajamine veel paarikümne aasta jooksul ilusti Euroopa ja Eesti keskkonnapoliitika raamistikku ja pehmendab üleminekut fossiilkütuselt teistele energiaallikatele
"Me peame ausalt öeldes leidma ju riigi eelarvesse ja ka investeeringute jaoks piisavalt vahendeid, et see muutus läbi teha ühiskonnas ja selleks üleminekuperioodiks see tehas on täpselt õige võimalus ja vahend, mis aitab tegelikult täita nii riigikassat, võimaldab suurendada eksporti. Ma arvan, et see on parim, mida tänases olukorras ja tänases üleminekuperioodis üldse teha võib," ütles Eldermann.
Praegu tegelevad VKG ja Eesti Energia eelprojekteerimisega. Valitakse tehnoloogiat, selgitatakse välja investeeringu võimalikku maksumust ja rahastamisallikaid. Eesti õlitootjad toodavad praegu veidi üle miljoni tonni põlevkiviõli aastas. Kavandatav tehas suudaks aastas töödelda üle pooleteise miljoni tonni õli. | Valitsuskomisjon kaalub põlevkiviõli eelrafineerimistehase ehituse toetamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enam kui 600 miljonit eurot maksva tehase ehitamine on kallis ja riskantne ettevõtmine. Riskid on seotud eelkõige kütuse ja tooraine hinnakõikumise ja projekti tasuvusega, samas ka kliimapoliitika ja ühiskonnas valitsevate hoiakutega. Seepärast otsitakse riigilt poliitilist ja rahalist tuge.
"Me oleme täna rääkinud siin 20-30 protsendist riigiabist ja ta võiks tulla kas nii-öelda Euroopast moderniseerimisfondist või millestki muust, see meede ei ole täna veel lõplikult paigas, aga siin on põhimõtteline debatt käimas ja ennem kui selle raha investeerimiseks läheb, on veel tükk maad tööd vaja teha projekteerimisega ja sellega me hakkame pihta niikuinii," ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.
Eesti põlevkiviõli kasutatakse peamiselt laevakütuse segukomponendina. Õli müüki raskendab kõrge väävlisisaldus ja normid muutuvad üha karmimaks. Kui aga õli rafineerimistehases puhastada, siis saaks seda müüa lausa lõpptootena. Suured õlitootjad VKG ja Eesti Energia on rafineerimistehase rajamiseks seljad kokku pannud ja lubavad sellest suurt kasu kogu Eestile, usub Sutter.
"Kui selline investeering Eestisse tuleb, siis see peaks andma juurde ikkagi üle 200 miljoni iga-aastast eksporditulu, tagama otseselt ja kaudselt umbes 15 000 töökohta põlevkiviõli sektoris ja kindlasti ka päris korraliku maksubaasi Eesti riigile, nii et niikaua kui see õlinõudlus ikkagi maailmas püsib, peaks olema hea võimalus Eestile oma põhilist looduslikku rikkust väärindada," rõhutas Eesti Energia juht.
VKG tehnikadirektori Meelis Eldermanni sõnul mahub eelrafineerimistehase rajamine veel paarikümne aasta jooksul ilusti Euroopa ja Eesti keskkonnapoliitika raamistikku ja pehmendab üleminekut fossiilkütuselt teistele energiaallikatele
"Me peame ausalt öeldes leidma ju riigi eelarvesse ja ka investeeringute jaoks piisavalt vahendeid, et see muutus läbi teha ühiskonnas ja selleks üleminekuperioodiks see tehas on täpselt õige võimalus ja vahend, mis aitab tegelikult täita nii riigikassat, võimaldab suurendada eksporti. Ma arvan, et see on parim, mida tänases olukorras ja tänases üleminekuperioodis üldse teha võib," ütles Eldermann.
Praegu tegelevad VKG ja Eesti Energia eelprojekteerimisega. Valitakse tehnoloogiat, selgitatakse välja investeeringu võimalikku maksumust ja rahastamisallikaid. Eesti õlitootjad toodavad praegu veidi üle miljoni tonni põlevkiviõli aastas. Kavandatav tehas suudaks aastas töödelda üle pooleteise miljoni tonni õli.
### Response:
Valitsuskomisjon kaalub põlevkiviõli eelrafineerimistehase ehituse toetamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praegu kulub Tartu linnal valgustuse peale aastas umbes 800 000 eurot, kuid kui täielikult üle minna leedvalgustitele, väheneks energiakulu 50–70 protsenti. Seejuures on enam kui kaks kolmandikku tänavavalgustitest naatriumvalgustid, kuigi need tänapäeva valgustusnõuetele ei vasta. Naatriumvalgustites kasutatakse naatriumiga töötavat lampi, mis pole tänapäeva mõistes energiasäästlik ning lambikorpuste eluiga on kuni 25 aastat.
Valgusreostust ehk mingi koha ülevalgustust tekitavad naatriumvalgustite kollaseks pleekinud klaasid ning see, et nende valgus pole suunatud ühte kohta. "Vanemate valgustite valgusvihk valgustab kortermajade akendesse ehk osa valgusest läheb raisku," ütles Tartu linnamajanduse osakonna tänavavalgustuse peaspetsialist Andrus Reinmann.
Lisaks hõõruvad oksad tuule tõttu naatriumvalgustite vahel jooksvaid juhtmeid, mispärast kulub juhtmete sisemust kaitsev kiht. "Kui see on faasijuhe, siis puu kaudu tekib vooluring maa sisse ja seetõttu on võimalik ka süttimine," rääkis Reinmann.
Naatriumvalgustite korpuste vahel on väikesed praod, kust kaudu pääsevad ka linnud pesi ehitama ning see on ohtlik juhtmestikule. Samas ei näe Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi leedvalgustitele üleminekus lindudele probleemi. "See pole linnalinnule tragöödia, sest nemad saavad ka mujal öö veedetud ja linnas on linnule tingimused suhteliselt soodsad," ütles ta.
Lisaks peab naatriumvalgustite lambipirne pidevalt vahetama, sest nende eluiga on ligikaudu kolm kuni viis aastat. Leedvalgustitel pirne vahetama ei pea ning nende eluiga on kuni 25 aastat. Tartu linnas on kokku pea 14 000 valgustit, millest umbes 4000 on leedvalgustid.
Cityntel juhatuse liige Alar Võrk on viimaste aastate jooksul Tartusse leedvalgusteid paigaldanud. Tema sõnul saab leedvalgusteid suunata ühte kohta ning vajadusel ka valguse tugevust reguleerida, et ei tekiks liigset valgust.
Reinmanni sõnul on aga uued süsteemid kallid ning nende ostmine keeruline. Ta ütles, et eesmärk on kogu linn valgustada leedvalgustitega, kuid on raske öelda millal ja kui palju see maksta võib. Järgmisena paigaldatakse Tartus uued leedvalgustid Annelinna, mille jaoks sai linn toetust Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK). 2021. aastaks on plaan panna Annelinna 875 leedvalgustit, mis maksavad kokku veidi üle kahe miljoni euro. Sellest 600 000 eurot maksab Tartu linn ning ülejäänu KIK. | Tartu raha kulub iganenud tänavavalgustusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praegu kulub Tartu linnal valgustuse peale aastas umbes 800 000 eurot, kuid kui täielikult üle minna leedvalgustitele, väheneks energiakulu 50–70 protsenti. Seejuures on enam kui kaks kolmandikku tänavavalgustitest naatriumvalgustid, kuigi need tänapäeva valgustusnõuetele ei vasta. Naatriumvalgustites kasutatakse naatriumiga töötavat lampi, mis pole tänapäeva mõistes energiasäästlik ning lambikorpuste eluiga on kuni 25 aastat.
Valgusreostust ehk mingi koha ülevalgustust tekitavad naatriumvalgustite kollaseks pleekinud klaasid ning see, et nende valgus pole suunatud ühte kohta. "Vanemate valgustite valgusvihk valgustab kortermajade akendesse ehk osa valgusest läheb raisku," ütles Tartu linnamajanduse osakonna tänavavalgustuse peaspetsialist Andrus Reinmann.
Lisaks hõõruvad oksad tuule tõttu naatriumvalgustite vahel jooksvaid juhtmeid, mispärast kulub juhtmete sisemust kaitsev kiht. "Kui see on faasijuhe, siis puu kaudu tekib vooluring maa sisse ja seetõttu on võimalik ka süttimine," rääkis Reinmann.
Naatriumvalgustite korpuste vahel on väikesed praod, kust kaudu pääsevad ka linnud pesi ehitama ning see on ohtlik juhtmestikule. Samas ei näe Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi leedvalgustitele üleminekus lindudele probleemi. "See pole linnalinnule tragöödia, sest nemad saavad ka mujal öö veedetud ja linnas on linnule tingimused suhteliselt soodsad," ütles ta.
Lisaks peab naatriumvalgustite lambipirne pidevalt vahetama, sest nende eluiga on ligikaudu kolm kuni viis aastat. Leedvalgustitel pirne vahetama ei pea ning nende eluiga on kuni 25 aastat. Tartu linnas on kokku pea 14 000 valgustit, millest umbes 4000 on leedvalgustid.
Cityntel juhatuse liige Alar Võrk on viimaste aastate jooksul Tartusse leedvalgusteid paigaldanud. Tema sõnul saab leedvalgusteid suunata ühte kohta ning vajadusel ka valguse tugevust reguleerida, et ei tekiks liigset valgust.
Reinmanni sõnul on aga uued süsteemid kallid ning nende ostmine keeruline. Ta ütles, et eesmärk on kogu linn valgustada leedvalgustitega, kuid on raske öelda millal ja kui palju see maksta võib. Järgmisena paigaldatakse Tartus uued leedvalgustid Annelinna, mille jaoks sai linn toetust Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK). 2021. aastaks on plaan panna Annelinna 875 leedvalgustit, mis maksavad kokku veidi üle kahe miljoni euro. Sellest 600 000 eurot maksab Tartu linn ning ülejäänu KIK.
### Response:
Tartu raha kulub iganenud tänavavalgustusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Nagu iga teinegi ameeriklane väärin ma kohtumist oma süüdistajaga. Eriti veel selle vilepuhujaga, kes kujutas oma ütlustes minu laitmatut telefonivestlust välisriigi juhiga täiesti ebatäpselt ja petturlikul viisil," ütles Trump.
USA luureametnikust vilepuhuja, kelle kaebuse kongressi esindajatekoja komitee neljapäeval avalikustas, süüdistas Trumpi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi survestamises juulikuises telefonivestluses alustama juurdlust oma poliitilise vastase Joe Bideni ja tema poja tegemiste suhtes Ukrainas.
USA esindajatekoja luurekomitee kavatseb kuulata presidendi süüdistaja ehk niinimetatud vilepuhuja tunnistusi, teatas pühapäeval väljaanne Washington Post
Luurekomitee demokraadist juht Adam Schiff kinnitas pühapäeval, et komitee on asjas kokku leppinud.
Schiff ütles telekanali ABC News saates, et komitee loodab Trumpi süüdistajat kuulda õige pea.
"Saame ülesandjalt tsenseerimata ütlused," sõnas Schiff. Poliitiku kinnitusel lastakse ülesandjal tunnistusi anda ilma piiranguteta. | USA president tahab enda süüdistajaga kohtuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Nagu iga teinegi ameeriklane väärin ma kohtumist oma süüdistajaga. Eriti veel selle vilepuhujaga, kes kujutas oma ütlustes minu laitmatut telefonivestlust välisriigi juhiga täiesti ebatäpselt ja petturlikul viisil," ütles Trump.
USA luureametnikust vilepuhuja, kelle kaebuse kongressi esindajatekoja komitee neljapäeval avalikustas, süüdistas Trumpi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi survestamises juulikuises telefonivestluses alustama juurdlust oma poliitilise vastase Joe Bideni ja tema poja tegemiste suhtes Ukrainas.
USA esindajatekoja luurekomitee kavatseb kuulata presidendi süüdistaja ehk niinimetatud vilepuhuja tunnistusi, teatas pühapäeval väljaanne Washington Post
Luurekomitee demokraadist juht Adam Schiff kinnitas pühapäeval, et komitee on asjas kokku leppinud.
Schiff ütles telekanali ABC News saates, et komitee loodab Trumpi süüdistajat kuulda õige pea.
"Saame ülesandjalt tsenseerimata ütlused," sõnas Schiff. Poliitiku kinnitusel lastakse ülesandjal tunnistusi anda ilma piiranguteta.
### Response:
USA president tahab enda süüdistajaga kohtuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hetkel 27-aastane Agüero ütles, et ta kavatseb pärast 2018. aasta MM-i lahkuda Cityst ning taas mängima asuda oma kasvatajaklubi eest. Agüero sõlmis 2014. aastal Manchesteri klubiga viieaastase lepingu, vahendas Soccernet.ee.
"Kõik on valmis seatud. Ma lõpetan oma karjääri Independientes. Mu pere teab seda ning ma naasen kodumaale tagasi niipea, kui ma lõpetan lepingu Manchester Cityga. Nad teavad, et ma tahan naasta Argentiinasse," kommenteeris Agüero konkreetselt oma tulevikuplaane. | Agüero kavatseb pärast MM-i naasta kodumaale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hetkel 27-aastane Agüero ütles, et ta kavatseb pärast 2018. aasta MM-i lahkuda Cityst ning taas mängima asuda oma kasvatajaklubi eest. Agüero sõlmis 2014. aastal Manchesteri klubiga viieaastase lepingu, vahendas Soccernet.ee.
"Kõik on valmis seatud. Ma lõpetan oma karjääri Independientes. Mu pere teab seda ning ma naasen kodumaale tagasi niipea, kui ma lõpetan lepingu Manchester Cityga. Nad teavad, et ma tahan naasta Argentiinasse," kommenteeris Agüero konkreetselt oma tulevikuplaane.
### Response:
Agüero kavatseb pärast MM-i naasta kodumaale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viljandi alistas Viimsi/Tööriistamarketi 30:28 (14:12). Võitjate resultatiivseimad olid Karl Toom 9 ning Kristo Voika ja Kristo Järve 5 väravaga. Kaotajate parimateks osutusid Tarmo Ulla ja Aleksander Oganezov 6 tabamusega.
Viljandi peatreener Marko Koks: „Jäime küll hätta nende puurivahi Siim Patraeliga, kuid kokkuvõttes võib nii rünnaku kui kaitsega rahul olla. Teisel poolajal 22:14 eduseisus lagunesime, sest Viimsi muutis formatsiooni ja vahetas väravavahti. Meil rütm kadus ning vastane teenis kiirrünnakuid. Samuti tundsime lõpus väsimust, kuna pidime palju mängima arvulises vähemuses.“
Viimsi/Tööriistamarketi juhendaja Ain Pinnonen: „Näitasime sisu, sest ei murdunud kaheksaväravalises kaotusseisus, vaid mängisime selle minimaalseks. Rõõmu tegi see, et võitlesime lõpuni.“
Aruküla sai Tapast jagu 27:21 (14:12). Kristjan Järv tõi võitjatele suurima skooritegijana 7 väravat, millele Mihkel Vaher lisas 4 tabamust. Kaotajate resultatiivseimad olid Martin Adamson 8 ja Gert Trofimov 6 väravaga.
Tapa juhendaja Elmu Koppelmann: „Domineerisime sündmuste käiku esimese veerandtunni, kuid siis muutis Aruküla enda mänguskeemi, tugevdas kaitset ja tegi vahespurdi ning meie ei hoidnud oma joonistest kinni. Teise poolaja alguses ei suutnud me üldse skoori teha ning saatsin väljakule B-vanuseklassi poisid. Kahetsusväärsel kombel langes meil erinevatel põhjustel rivist välja kolm mängijat, mida on ühe kohtumise kohta liiga palju.“
Tabeliseisud. 1. vahegrupp: Põlva Serviti 34 (21-st mängust), Viljandi HC 32 (21), HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 32 (21), HC Viimsi/Tööriistamarket 20 (21). 2. vahegrupp: Aruküla SK 15 (20), Audentes SK 6 (20), SK Tapa 5 (20) punkti. | Viljandi püüdis käsipalliliigas Kehra kinni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viljandi alistas Viimsi/Tööriistamarketi 30:28 (14:12). Võitjate resultatiivseimad olid Karl Toom 9 ning Kristo Voika ja Kristo Järve 5 väravaga. Kaotajate parimateks osutusid Tarmo Ulla ja Aleksander Oganezov 6 tabamusega.
Viljandi peatreener Marko Koks: „Jäime küll hätta nende puurivahi Siim Patraeliga, kuid kokkuvõttes võib nii rünnaku kui kaitsega rahul olla. Teisel poolajal 22:14 eduseisus lagunesime, sest Viimsi muutis formatsiooni ja vahetas väravavahti. Meil rütm kadus ning vastane teenis kiirrünnakuid. Samuti tundsime lõpus väsimust, kuna pidime palju mängima arvulises vähemuses.“
Viimsi/Tööriistamarketi juhendaja Ain Pinnonen: „Näitasime sisu, sest ei murdunud kaheksaväravalises kaotusseisus, vaid mängisime selle minimaalseks. Rõõmu tegi see, et võitlesime lõpuni.“
Aruküla sai Tapast jagu 27:21 (14:12). Kristjan Järv tõi võitjatele suurima skooritegijana 7 väravat, millele Mihkel Vaher lisas 4 tabamust. Kaotajate resultatiivseimad olid Martin Adamson 8 ja Gert Trofimov 6 väravaga.
Tapa juhendaja Elmu Koppelmann: „Domineerisime sündmuste käiku esimese veerandtunni, kuid siis muutis Aruküla enda mänguskeemi, tugevdas kaitset ja tegi vahespurdi ning meie ei hoidnud oma joonistest kinni. Teise poolaja alguses ei suutnud me üldse skoori teha ning saatsin väljakule B-vanuseklassi poisid. Kahetsusväärsel kombel langes meil erinevatel põhjustel rivist välja kolm mängijat, mida on ühe kohtumise kohta liiga palju.“
Tabeliseisud. 1. vahegrupp: Põlva Serviti 34 (21-st mängust), Viljandi HC 32 (21), HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 32 (21), HC Viimsi/Tööriistamarket 20 (21). 2. vahegrupp: Aruküla SK 15 (20), Audentes SK 6 (20), SK Tapa 5 (20) punkti.
### Response:
Viljandi püüdis käsipalliliigas Kehra kinni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zika viirust leiti seljaaju vedelikus 81-aastasel mehel, kes võeti jaanuaris ravile Pariisi lähedal asuvasse haiglasse peatselt pärast naasmist kuu aega kestnud lõbusõidult nakkuspiirkonda.
Teadlased teatasid reedel, et on tuvastanud zika viiruse seose mikrotsefaalia ehk ebatavaliselt väikse peaga beebide sünniga. Laboriuuringutest selgus, et viirus ründab aju arenguga seotud rakke ja hävitab või kahjustab neid, ütlesid teadlased.
Muuhulgas on ka üha rohkem tõendeid ka sellest, et Zika tekitab ägedat neuroloogilist hälvet Guillain–Barré sündroomi (GBS).
Zika viirus avastati 1947. aastal Ugandas ja jõudis Ladina-Ameerikasse eelmisel aastal. WHO arvestuste järgi võib aasta lõpuks olla viirusse nakatunud neli miljonit inimest. Lastel tõsist väärarengut põhjustav viirus ohustab rasedaid ja rasestuda kavatsevaid naisi. | Teadlased: Zika viirus võib põhjustada täiskasvanutel ajupõletikku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zika viirust leiti seljaaju vedelikus 81-aastasel mehel, kes võeti jaanuaris ravile Pariisi lähedal asuvasse haiglasse peatselt pärast naasmist kuu aega kestnud lõbusõidult nakkuspiirkonda.
Teadlased teatasid reedel, et on tuvastanud zika viiruse seose mikrotsefaalia ehk ebatavaliselt väikse peaga beebide sünniga. Laboriuuringutest selgus, et viirus ründab aju arenguga seotud rakke ja hävitab või kahjustab neid, ütlesid teadlased.
Muuhulgas on ka üha rohkem tõendeid ka sellest, et Zika tekitab ägedat neuroloogilist hälvet Guillain–Barré sündroomi (GBS).
Zika viirus avastati 1947. aastal Ugandas ja jõudis Ladina-Ameerikasse eelmisel aastal. WHO arvestuste järgi võib aasta lõpuks olla viirusse nakatunud neli miljonit inimest. Lastel tõsist väärarengut põhjustav viirus ohustab rasedaid ja rasestuda kavatsevaid naisi.
### Response:
Teadlased: Zika viirus võib põhjustada täiskasvanutel ajupõletikku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | XV korda toimuva turniiri teeb eriliseks mäng segavõistkondadena. Võimalus on mängida kolmes erinevas liigas, moodustades kooli võistkonna 4 neiust + 2 noormehest või vastupidi. Rahvaliigas võivad mängida vaid nn.puhtad amatöörid, kes ei oma võrkpallis mängija litsentsi. Meistriliigas on oodatud ka noored, kes harjutavd võrkpalli klubides ning osalevad Eesti MV. Mängureeglites on antud eelis neidudele, sest nende ründelööke ei tohi poisid blokeerida. Samuti ei ole lubatud hüppelt palling.
Mängud algavad homme Viljandi Spordihoones kell 11.00. | Homme algab Viljandis rahvusvaheline koolinoorte võrkpalliturniir | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
XV korda toimuva turniiri teeb eriliseks mäng segavõistkondadena. Võimalus on mängida kolmes erinevas liigas, moodustades kooli võistkonna 4 neiust + 2 noormehest või vastupidi. Rahvaliigas võivad mängida vaid nn.puhtad amatöörid, kes ei oma võrkpallis mängija litsentsi. Meistriliigas on oodatud ka noored, kes harjutavd võrkpalli klubides ning osalevad Eesti MV. Mängureeglites on antud eelis neidudele, sest nende ründelööke ei tohi poisid blokeerida. Samuti ei ole lubatud hüppelt palling.
Mängud algavad homme Viljandi Spordihoones kell 11.00.
### Response:
Homme algab Viljandis rahvusvaheline koolinoorte võrkpalliturniir |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Duelli avavärav ja kiire järgmine sündisid esimese poolaja keskel. Kuigi Vitali Gussev eksis 26. minutil penaltiga, siis suutis mees veel samas minutis palli vastaste väravasse toimetada. Juba 2 minutit hiljem kahekordistas Maardu edu Vadim Šalabai, vahendas Soccernet.ee.
Teisel poolajal lisas ühe tabamuse vahetusest sekkunud Rain Aasmäe ja nii jäi lõppskooriks 3:0 Maardu kasuks. | Maardu lõi Vändrale kolm vastuseta väravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Duelli avavärav ja kiire järgmine sündisid esimese poolaja keskel. Kuigi Vitali Gussev eksis 26. minutil penaltiga, siis suutis mees veel samas minutis palli vastaste väravasse toimetada. Juba 2 minutit hiljem kahekordistas Maardu edu Vadim Šalabai, vahendas Soccernet.ee.
Teisel poolajal lisas ühe tabamuse vahetusest sekkunud Rain Aasmäe ja nii jäi lõppskooriks 3:0 Maardu kasuks.
### Response:
Maardu lõi Vändrale kolm vastuseta väravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma arvan, et vähemalt minu sõprusringkonnas oli haruldane see, et keegi väga tahtis koolis käia. Pigem oli see, et vahetund oli kõige lahedam tund. Gümnaasium oli parem, siis olin ma aktiivsem ja enesekindlam," rääkis Pootsmann ETV saates "Kahekõne".
Pootsmann, kes jõudis aastaga Superstaarisaate võidust Eesti Laulu võiduni, tõdes, et põhikool oli tema jaoks pigem selline aeg, kus ta ei tahtnud eriti koolis käia. "Ma olingi selline vaikne poiss. Sõna populaarne on hästi nõme, aga ma ei olnud selline, kes oli kõige populaarsem. Vaikne poiss, keskmine õpilane, sai väga hästi läbi mõnede inimestega," kirjeldas Pootsmann ennast.
Kuigi Pootsmann tahtis solist olla juba enne kooriminekut, ei julgenud ta tegelikult suud lahti teha ka teiste keskel. "Ma olin tõesti arglik inimene," tõdes Pootsmann.
Kõik muutus aga siis, kui ta 17-aastasena vahetusõpilasena Taani sõitis. "Taanis ma ei teadnud kedagi ja ma sain olla keegi teine, ma sain kuidagi julgust. Inimesed minu ümber muutsid mind väga, sest see ühiskond on seal tõesti teistsugune," tõdes muusik.
Taanis olles õppis noormees isegi pilli mängima. "Seal olles minu klassikaaslased oskasid ikka kõike teha. Igaüks mängis klaverit, trompetit, kitarri ja laulsid peale. See inspireeris mind," tõdes ta.
Kuigi nooruses mängis Pootsmann ka viiulit, ei tunne ta nooti siiamaani. "Noodist õppimises ma ei ole selles üldse pädev. Kuulmine on see, mille järgi mina saan loo selgeks," selgitas Pootsmann.
Sellest hoolimata on noormees aga indu täis, et õppida uusi oskusi. "Mul on vaja enda taset tõsta, ma olen hästi enesekriitiline ja hästi harva olen rahul enda esitustega ja mida ma teen. See ajab mind õppima," tõdes ta.
Oma stiili ajab Pootsmann samuti alles taga, kuid usub, et see kõik tuleb siis, kui ta hakkab ise muusikat avaldama. Seni on noormees kirjutanud küll mõned lood, kuid see võtab kaua aega, kui mõni neist avalikkuseni jõuab.
Pootsmann lisas, et tunneb end väga kindlalt ka nende inimeste keskel, kes talle praegu muusikat kirjutavad. Küll aga ei taha ta seejuures kaotada iseennast. "Ma arvan, et see mis seest tuleb, on kõige õigem," lausus ta. | Jüri Pootsmann meenutab kooliaega: ma olin tõesti arglik inimene | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma arvan, et vähemalt minu sõprusringkonnas oli haruldane see, et keegi väga tahtis koolis käia. Pigem oli see, et vahetund oli kõige lahedam tund. Gümnaasium oli parem, siis olin ma aktiivsem ja enesekindlam," rääkis Pootsmann ETV saates "Kahekõne".
Pootsmann, kes jõudis aastaga Superstaarisaate võidust Eesti Laulu võiduni, tõdes, et põhikool oli tema jaoks pigem selline aeg, kus ta ei tahtnud eriti koolis käia. "Ma olingi selline vaikne poiss. Sõna populaarne on hästi nõme, aga ma ei olnud selline, kes oli kõige populaarsem. Vaikne poiss, keskmine õpilane, sai väga hästi läbi mõnede inimestega," kirjeldas Pootsmann ennast.
Kuigi Pootsmann tahtis solist olla juba enne kooriminekut, ei julgenud ta tegelikult suud lahti teha ka teiste keskel. "Ma olin tõesti arglik inimene," tõdes Pootsmann.
Kõik muutus aga siis, kui ta 17-aastasena vahetusõpilasena Taani sõitis. "Taanis ma ei teadnud kedagi ja ma sain olla keegi teine, ma sain kuidagi julgust. Inimesed minu ümber muutsid mind väga, sest see ühiskond on seal tõesti teistsugune," tõdes muusik.
Taanis olles õppis noormees isegi pilli mängima. "Seal olles minu klassikaaslased oskasid ikka kõike teha. Igaüks mängis klaverit, trompetit, kitarri ja laulsid peale. See inspireeris mind," tõdes ta.
Kuigi nooruses mängis Pootsmann ka viiulit, ei tunne ta nooti siiamaani. "Noodist õppimises ma ei ole selles üldse pädev. Kuulmine on see, mille järgi mina saan loo selgeks," selgitas Pootsmann.
Sellest hoolimata on noormees aga indu täis, et õppida uusi oskusi. "Mul on vaja enda taset tõsta, ma olen hästi enesekriitiline ja hästi harva olen rahul enda esitustega ja mida ma teen. See ajab mind õppima," tõdes ta.
Oma stiili ajab Pootsmann samuti alles taga, kuid usub, et see kõik tuleb siis, kui ta hakkab ise muusikat avaldama. Seni on noormees kirjutanud küll mõned lood, kuid see võtab kaua aega, kui mõni neist avalikkuseni jõuab.
Pootsmann lisas, et tunneb end väga kindlalt ka nende inimeste keskel, kes talle praegu muusikat kirjutavad. Küll aga ei taha ta seejuures kaotada iseennast. "Ma arvan, et see mis seest tuleb, on kõige õigem," lausus ta.
### Response:
Jüri Pootsmann meenutab kooliaega: ma olin tõesti arglik inimene |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eks ilmaolud on ka sellised, mis röövivad palju energiat ja lihased on kuidagi valulikud. Kardan, et ees ootavatel mägistel etappidel ma kõige parematega koos tõusude otsa ei jõua. Eks ma teen, mis suudan, aga kõige teravam ma praegu pole," lahkas Kangert hetkeseisu Delfile. | Kangert: mägedes teen, mis suudan, aga kõige parem seis ei ole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eks ilmaolud on ka sellised, mis röövivad palju energiat ja lihased on kuidagi valulikud. Kardan, et ees ootavatel mägistel etappidel ma kõige parematega koos tõusude otsa ei jõua. Eks ma teen, mis suudan, aga kõige teravam ma praegu pole," lahkas Kangert hetkeseisu Delfile.
### Response:
Kangert: mägedes teen, mis suudan, aga kõige parem seis ei ole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EL leppis septembris kokku 160 000 põgeniku ümberpaigutamises aastatel 2016-2018, kuid alates sellest on ainult 885 migranti Itaaliast ja Kreekast teistesse liikmesriikidesse viidud.
Mitu liikmesriiki pole vastu võtnud ühtegi asüülitaotlejat.
Eelmisel nädalal toimetati peamiselt Kreekast teistesse EL-i riikidesse 287 inimest, sõnas volinik.
"Me peame selle positiivse kogemuse pealt jõudma temponi 6000 inimest kuus," ütles Avramopoulos EL-i siseministrite kõnelustel Brüsselis.
Voliniku sõnul oli ta kirjutanud kõigi 28 liikmesriigi siseministrile, ärgitades neid kiirendama põgenike ümberpaigutamist.
"Kui ümberpaigutamine ei tööta, laguneb kogu süsteem," hoiatas ta, lisades, et on kava suhtes siiski "optimistlik". | Avramopoulos: liikmesriigid peavad võtma vastu 6000 põgenikku kuus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EL leppis septembris kokku 160 000 põgeniku ümberpaigutamises aastatel 2016-2018, kuid alates sellest on ainult 885 migranti Itaaliast ja Kreekast teistesse liikmesriikidesse viidud.
Mitu liikmesriiki pole vastu võtnud ühtegi asüülitaotlejat.
Eelmisel nädalal toimetati peamiselt Kreekast teistesse EL-i riikidesse 287 inimest, sõnas volinik.
"Me peame selle positiivse kogemuse pealt jõudma temponi 6000 inimest kuus," ütles Avramopoulos EL-i siseministrite kõnelustel Brüsselis.
Voliniku sõnul oli ta kirjutanud kõigi 28 liikmesriigi siseministrile, ärgitades neid kiirendama põgenike ümberpaigutamist.
"Kui ümberpaigutamine ei tööta, laguneb kogu süsteem," hoiatas ta, lisades, et on kava suhtes siiski "optimistlik".
### Response:
Avramopoulos: liikmesriigid peavad võtma vastu 6000 põgenikku kuus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avaringis oli Zopp saanud 6:1, 5:7, 7:5 jagu rootslasest Daniel Windahlist (ATP 961). | Zopp pidi Rootsis reketid pakkima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avaringis oli Zopp saanud 6:1, 5:7, 7:5 jagu rootslasest Daniel Windahlist (ATP 961).
### Response:
Zopp pidi Rootsis reketid pakkima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sprinterite meeskonnad jätsid jooksikute püüdmise täna viimasele hetkele, kuid umbes 500 meetrit enne 195,5 kilomeetri pikkuse etapi lõppu said kõik jooksikud püütud ning võitja selgus suure grupi finišis, vahendas Rattauudised.ee.
Bouhanni, kes kaks päeva tagasi reeglitevastase sprintimise pärast etapivõidust ilma jäeti, demonstreeris täna eeskujulikku sprintimist ning võttis võidu. Teise koha sai täna Edward Theuns (Trek-Segafredo) ning kolmas oli sakslane Andre Greipel (Lotto-Fixitall). Kangert lõpetas etapi turvaliselt peagrupi keskel ja sai kirja 43. koha.
Tuuri üldliidrina jätkab endiselt austraallane Michael Matthews (Orica-GreenEdge), kes täna viiendana lõpetas. Kangert tõusis kokkuvõttes 30. kohale, kaotades liidrile endiselt 47 sekundit.
Homme on tuuril kavas 198 kilomeetri pikkune etapp, mille jooksul tuleb läbida ka viis kategoriseeritud tõusu. Velotuur lõpeb pühapäeval. | Paris-Nice’i 4. etapi võitis Bouhanni, Kangert peagrupis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sprinterite meeskonnad jätsid jooksikute püüdmise täna viimasele hetkele, kuid umbes 500 meetrit enne 195,5 kilomeetri pikkuse etapi lõppu said kõik jooksikud püütud ning võitja selgus suure grupi finišis, vahendas Rattauudised.ee.
Bouhanni, kes kaks päeva tagasi reeglitevastase sprintimise pärast etapivõidust ilma jäeti, demonstreeris täna eeskujulikku sprintimist ning võttis võidu. Teise koha sai täna Edward Theuns (Trek-Segafredo) ning kolmas oli sakslane Andre Greipel (Lotto-Fixitall). Kangert lõpetas etapi turvaliselt peagrupi keskel ja sai kirja 43. koha.
Tuuri üldliidrina jätkab endiselt austraallane Michael Matthews (Orica-GreenEdge), kes täna viiendana lõpetas. Kangert tõusis kokkuvõttes 30. kohale, kaotades liidrile endiselt 47 sekundit.
Homme on tuuril kavas 198 kilomeetri pikkune etapp, mille jooksul tuleb läbida ka viis kategoriseeritud tõusu. Velotuur lõpeb pühapäeval.
### Response:
Paris-Nice’i 4. etapi võitis Bouhanni, Kangert peagrupis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas täna alandada hoiuseintressi baasintressi 0 protsendini ning hoiuseintressi -0,4 protsendini. Keskpank otsustas ka suurendada varaostuprogrammi ehk rahatrüki mahtu 20 miljardi euro võrra. Lisaks otsustati laiendada varaostuprogrammi raames ostetavate võlakirjade nimekirja, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"See viimane pakett rakendab erinevate meetmete sünergiat ning on suunatud rahastamistingimuste edasisele kergendamisele ja uute krediidivõimaluste stimuleerimisele, et seeläbi kiirendada euroala majanduse taastumist ning tuua inflatsioon tagasi 2 protsendi lähedale, kuid nii, et see jääks siiski 2 protsendist väiksemaks," selgitas Euroopa Keskpanga president Mario Draghi.
"Kui eelmine kord jäid võib-olla analüütikute ootustele need otsused alla, siis seekord pigem Draghi üllatas. Üldiselt ei arvatud, et võlakirjaostuprogrammi laiendamine tuleb niivõrd suur ja kui alguses arvati, et kärbitakse vaid üht intressimäära, siis tegelikult läks kärpele kõik," kommenteeris SEB analüütik Mihkel Nestor.
Sama meelt on ka Avaroni investeeringute juht Peter Priisalm.
"Peaks ütlema, et Draghi on oma hüüdnime vääriline ja Super Mario tiitlit seekord jälle väärt - kolmes punktis Keskpanga otsused ületasid turu ootuseid. Esiteks ei oodanud turg laenuintresside alandamist kommertspankade jaoks, teiseks ei oodatud pankadele 4-aastase finantseerimisprogrammi elluviimist ja kolmandaks ei oodatud võlakirjade kokkuostu programmi laiendamist ettevõtete võlakirjadele," selgitas Priisalm.
Turud võtsid esialgu Keskpanga otsuse vastu positiivselt, kuid tänase päeva lõpuks juba negatiivsemalt.
"Kindlasti analüütikud ja investorid seedivad seda informatsiooni ja ma arvan, et väga oluline lisaks neile otsustele on see, mida Keskpank ütles nii majanduskasvu- kui ka inflatsiooniootuste osas. Seal oli märkimisväärne see, et kui selleks aastaks ootab Keskpankeuroalas inflatsiooni 0,1 protsenti, siis järgmisel aastal juba 1,3 protsenti ja ülejärgmisel aastal 1,6 protsenti, mis tähendab seda, et investorite jaoks on muutumas küsitavaks, kas 0-protsendilise intressimääraga 10-aastaseid valitsuse võlakirju tasub hoida, kui inflatsioon tõesti liigub selle 2 protsendi piirimaile, mida Keskpank silmas peab," rääkis Priisalm.
Võlakirjade ostuprogrammi laiendamise järel mahub Priisalmi sõnul Eleringi kõrval programmi ka Eesti Energia.
"Sinna mahub edaspidi ilmselt Eesti Energia, mis esimeses etapis jäi välja. Kahjuks rohkem Eesti ettevõtetel võlakirju turul väljas pole. Peab olema piisavalt suure mahuga võlakirjaemissioon, et tasuks üldse krediidireitingut reitinguagentuurilt tellida," selgitas ta. | Ekspert: Euroopa Keskpanga võlakirjade ostuprogrammi mahub edaspidi ilmselt ka Eesti Energia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas täna alandada hoiuseintressi baasintressi 0 protsendini ning hoiuseintressi -0,4 protsendini. Keskpank otsustas ka suurendada varaostuprogrammi ehk rahatrüki mahtu 20 miljardi euro võrra. Lisaks otsustati laiendada varaostuprogrammi raames ostetavate võlakirjade nimekirja, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"See viimane pakett rakendab erinevate meetmete sünergiat ning on suunatud rahastamistingimuste edasisele kergendamisele ja uute krediidivõimaluste stimuleerimisele, et seeläbi kiirendada euroala majanduse taastumist ning tuua inflatsioon tagasi 2 protsendi lähedale, kuid nii, et see jääks siiski 2 protsendist väiksemaks," selgitas Euroopa Keskpanga president Mario Draghi.
"Kui eelmine kord jäid võib-olla analüütikute ootustele need otsused alla, siis seekord pigem Draghi üllatas. Üldiselt ei arvatud, et võlakirjaostuprogrammi laiendamine tuleb niivõrd suur ja kui alguses arvati, et kärbitakse vaid üht intressimäära, siis tegelikult läks kärpele kõik," kommenteeris SEB analüütik Mihkel Nestor.
Sama meelt on ka Avaroni investeeringute juht Peter Priisalm.
"Peaks ütlema, et Draghi on oma hüüdnime vääriline ja Super Mario tiitlit seekord jälle väärt - kolmes punktis Keskpanga otsused ületasid turu ootuseid. Esiteks ei oodanud turg laenuintresside alandamist kommertspankade jaoks, teiseks ei oodatud pankadele 4-aastase finantseerimisprogrammi elluviimist ja kolmandaks ei oodatud võlakirjade kokkuostu programmi laiendamist ettevõtete võlakirjadele," selgitas Priisalm.
Turud võtsid esialgu Keskpanga otsuse vastu positiivselt, kuid tänase päeva lõpuks juba negatiivsemalt.
"Kindlasti analüütikud ja investorid seedivad seda informatsiooni ja ma arvan, et väga oluline lisaks neile otsustele on see, mida Keskpank ütles nii majanduskasvu- kui ka inflatsiooniootuste osas. Seal oli märkimisväärne see, et kui selleks aastaks ootab Keskpankeuroalas inflatsiooni 0,1 protsenti, siis järgmisel aastal juba 1,3 protsenti ja ülejärgmisel aastal 1,6 protsenti, mis tähendab seda, et investorite jaoks on muutumas küsitavaks, kas 0-protsendilise intressimääraga 10-aastaseid valitsuse võlakirju tasub hoida, kui inflatsioon tõesti liigub selle 2 protsendi piirimaile, mida Keskpank silmas peab," rääkis Priisalm.
Võlakirjade ostuprogrammi laiendamise järel mahub Priisalmi sõnul Eleringi kõrval programmi ka Eesti Energia.
"Sinna mahub edaspidi ilmselt Eesti Energia, mis esimeses etapis jäi välja. Kahjuks rohkem Eesti ettevõtetel võlakirju turul väljas pole. Peab olema piisavalt suure mahuga võlakirjaemissioon, et tasuks üldse krediidireitingut reitinguagentuurilt tellida," selgitas ta.
### Response:
Ekspert: Euroopa Keskpanga võlakirjade ostuprogrammi mahub edaspidi ilmselt ka Eesti Energia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jorma Tapio & Kaski on tugeva tunnetusega meloodiline free-jazz. Ühel hetkel võib tunda kõrge energiaga helipurskeid ning teisel hetkel helli sosinaid. Koosseis esitab omaloomingut ning Jorma Tapio erinevad instrumendid annavad helile huvitavaid kõlavärve. Bassist Ville Rauhala ning trummar Simo Laihonen on tuntud bändist Black Motor.
Jorma Tapio & Kaski album ilmus 2015. aasta sügisel.
Pauli Lyytinen Machinery on eksperimentaalne sooloprojekt. Kava on üles ehitatud tekstuaalsetele kompositsioonidele, ohtratele saksofonimängutehnikatele, erinevate helimaastike tekitamisele ning efektikihtidele. Muidugi ei puudu sealt pidev improviseerimine.
Kontsert toimub 11. märtsil algusega kell 21.00 Teater NO99 jazzklubis. | NO99 kostitab reedel tõelisi heligurmaane Soome free-jazziga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jorma Tapio & Kaski on tugeva tunnetusega meloodiline free-jazz. Ühel hetkel võib tunda kõrge energiaga helipurskeid ning teisel hetkel helli sosinaid. Koosseis esitab omaloomingut ning Jorma Tapio erinevad instrumendid annavad helile huvitavaid kõlavärve. Bassist Ville Rauhala ning trummar Simo Laihonen on tuntud bändist Black Motor.
Jorma Tapio & Kaski album ilmus 2015. aasta sügisel.
Pauli Lyytinen Machinery on eksperimentaalne sooloprojekt. Kava on üles ehitatud tekstuaalsetele kompositsioonidele, ohtratele saksofonimängutehnikatele, erinevate helimaastike tekitamisele ning efektikihtidele. Muidugi ei puudu sealt pidev improviseerimine.
Kontsert toimub 11. märtsil algusega kell 21.00 Teater NO99 jazzklubis.
### Response:
NO99 kostitab reedel tõelisi heligurmaane Soome free-jazziga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui president ei taha minuga koostööd teha ja tema fraktsioon on põhimõtteliselt selle valitsuse ja peaministri vastu. Kogu lugupidamise juures, palun võtta vastutus, moodustada valitsus, esitada Ukraina rahvale selle programm ja teha uus koalitsioon - toetage mind või saatke erru," ütles Jatsenjuk usutluses Financial Timesile.
Jatsenjuk ütles, et Ukrainal on praegu kolm võimalust: tema valitsuse ümberkorraldamine, uue valitsuse moodustamine või uued valimised. "Pean auks anda peaministri kabinet üle tugevamale valitsusele, tugevamale koalitsioonile ja paremale programmile," märkis peaminister.
Seejuures märkis ta, et ennetähtaegsed valimised oleksid viga, sest uus koalitsioon koosneks kümnest täiesti erineva ideoloogiaga erakonnast. "Pärast ennetähtaegseid valimisi ei suuda keegi neist moodustada reformi- ja läänemeelset valitsust," sõnas ta.
Jatsenjuk märkis, et valitsuskoalitsioon ründab teda pidevalt ja vastu võeti vaid 60 protsenti valitsuse eelnõudest, sealhulgas erastamiseelnõud on ta raadasse saatnud 15 korral. Peaminister ütles, et "on alati püüdnud vältida 2005. aasta stsenaariumi". "Ma ei hakka kunagi oma presidendi peale kaebama. Vaikin kuni lõpuni, kuid lõpp on veel väga kaugel," ütles Jatsenjuk.
Peaminister ei lükanud ümber kuuldust, et rahandusminister Natlja Jaresko ja teised on osalenud läbirääkimistel uueks peaministriks saamiseks, kuid keeldus kommentaaridest. | Jatsenjuk kutsub Porošenkot end toetama või vallandama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui president ei taha minuga koostööd teha ja tema fraktsioon on põhimõtteliselt selle valitsuse ja peaministri vastu. Kogu lugupidamise juures, palun võtta vastutus, moodustada valitsus, esitada Ukraina rahvale selle programm ja teha uus koalitsioon - toetage mind või saatke erru," ütles Jatsenjuk usutluses Financial Timesile.
Jatsenjuk ütles, et Ukrainal on praegu kolm võimalust: tema valitsuse ümberkorraldamine, uue valitsuse moodustamine või uued valimised. "Pean auks anda peaministri kabinet üle tugevamale valitsusele, tugevamale koalitsioonile ja paremale programmile," märkis peaminister.
Seejuures märkis ta, et ennetähtaegsed valimised oleksid viga, sest uus koalitsioon koosneks kümnest täiesti erineva ideoloogiaga erakonnast. "Pärast ennetähtaegseid valimisi ei suuda keegi neist moodustada reformi- ja läänemeelset valitsust," sõnas ta.
Jatsenjuk märkis, et valitsuskoalitsioon ründab teda pidevalt ja vastu võeti vaid 60 protsenti valitsuse eelnõudest, sealhulgas erastamiseelnõud on ta raadasse saatnud 15 korral. Peaminister ütles, et "on alati püüdnud vältida 2005. aasta stsenaariumi". "Ma ei hakka kunagi oma presidendi peale kaebama. Vaikin kuni lõpuni, kuid lõpp on veel väga kaugel," ütles Jatsenjuk.
Peaminister ei lükanud ümber kuuldust, et rahandusminister Natlja Jaresko ja teised on osalenud läbirääkimistel uueks peaministriks saamiseks, kuid keeldus kommentaaridest.
### Response:
Jatsenjuk kutsub Porošenkot end toetama või vallandama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jalgpallifänn Kati: „Hea näide kuidas võimatu teha võimalikuks ja unistused teoks. Väga äge, julge ja põhjendatud aktsioon ja teostus. Eestlased on tuntud üheskoos asjade, ürituste ära tegijad, aga alati on vaja eestvedajaid. Poistel oli soov ja ei jäädud nurka kössitama, vinguma ning soiguma kuidas ei saa, võeti kätte ja tehti ära!“
Jalgpallifänn Triin: „Lahe viis ühisrahastusprojektiks! Osta virtuaalselt tükike väljakust ning toeta staadioni renoveerimist ning paranda sellega treeningutingimusi paljudele lastele!“
Olles ise samuti uhke ruutmeetriomanik, loodab Jalgpallihaigla 10. juulil toimuval EM 2016 finaalmängu ühisvaatamisel kohtuda vastavatud Sepa Jalgpallikeskuses paljude oma liikmete ja sadade teiste ruutmeetriomanikega.
Kus on aga Jalgpallijobu 2015? Jalgpallihaigla juhatus otsustas, et Jalgpallijobu kuulutatakse välja üksnes juhul, kui üks tegu või kandidaat kogub vähemalt pooled jobuhääled. Nii „tublit“ tegijat aga 2015. aastal fännidel õnneks meelel ei mõlkunud ja seepärast jääb ka Jalgpallijobu sel korral välja kuulutamata. Järgmise korrani!
Jalgpallihaigla annab Jalgpalligeeniuse auhinna üle traditsiooniliselt aasta esimesel kodumängul, seekord 24. märtsil, Eesti - Norra sõpruskohtumisel. | Jalgpalligeenius 2015 on Sepa Jalgpallikeskus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jalgpallifänn Kati: „Hea näide kuidas võimatu teha võimalikuks ja unistused teoks. Väga äge, julge ja põhjendatud aktsioon ja teostus. Eestlased on tuntud üheskoos asjade, ürituste ära tegijad, aga alati on vaja eestvedajaid. Poistel oli soov ja ei jäädud nurka kössitama, vinguma ning soiguma kuidas ei saa, võeti kätte ja tehti ära!“
Jalgpallifänn Triin: „Lahe viis ühisrahastusprojektiks! Osta virtuaalselt tükike väljakust ning toeta staadioni renoveerimist ning paranda sellega treeningutingimusi paljudele lastele!“
Olles ise samuti uhke ruutmeetriomanik, loodab Jalgpallihaigla 10. juulil toimuval EM 2016 finaalmängu ühisvaatamisel kohtuda vastavatud Sepa Jalgpallikeskuses paljude oma liikmete ja sadade teiste ruutmeetriomanikega.
Kus on aga Jalgpallijobu 2015? Jalgpallihaigla juhatus otsustas, et Jalgpallijobu kuulutatakse välja üksnes juhul, kui üks tegu või kandidaat kogub vähemalt pooled jobuhääled. Nii „tublit“ tegijat aga 2015. aastal fännidel õnneks meelel ei mõlkunud ja seepärast jääb ka Jalgpallijobu sel korral välja kuulutamata. Järgmise korrani!
Jalgpallihaigla annab Jalgpalligeeniuse auhinna üle traditsiooniliselt aasta esimesel kodumängul, seekord 24. märtsil, Eesti - Norra sõpruskohtumisel.
### Response:
Jalgpalligeenius 2015 on Sepa Jalgpallikeskus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavusel MM-il kõik stardid võitnud prantslasele järgnesid austerlased Dominik Landertinger 5,1 ja Simon Eder 14,4 sekundilise kaotusega. Fourcade teenis ühe trahviminuti, austerlased läbisid tiirud puhaste paberitega.
Eesti meestest sai Kauri Kõiv 99 lõpetaja seas 24. (+3.32,8; 1), Roland Lessing 50. (+5.42,9; 4) ning Rene Zahkna 81. (+9.06,2; 5) koha. | Fourcade jätkab MM-il täiseduga, Kõivule 24. koht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavusel MM-il kõik stardid võitnud prantslasele järgnesid austerlased Dominik Landertinger 5,1 ja Simon Eder 14,4 sekundilise kaotusega. Fourcade teenis ühe trahviminuti, austerlased läbisid tiirud puhaste paberitega.
Eesti meestest sai Kauri Kõiv 99 lõpetaja seas 24. (+3.32,8; 1), Roland Lessing 50. (+5.42,9; 4) ning Rene Zahkna 81. (+9.06,2; 5) koha.
### Response:
Fourcade jätkab MM-il täiseduga, Kõivule 24. koht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sellise küsitluse ajendiks sai riigikogus toimunud riigieelarve erikomisjoni kiire interneti väljaehitamise teemal peetud istung, kus majandus- ja kommunikatsiooniministeerium väljendas seisukohta, et probleemid kiire interneti kättesaamise osas baseeruvad kõhutundel ning ministeeriumini ei ole jõudnud signaalid, et see oleks ettevõtjate jaoks ka tegelikult probleem, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Tõestamaks, et tegemist pole pelgalt vaid emotsioonidel põhinevate väidetega viis Võru maavalitsus kohalike ettevõtjate seas läbi küsitluse. Võrumaal tegutseva joogitootja Linda Nektar AS tegevjuht Kadri Rauba ütles, et ettevõtjatel pole interneti lahenduste osas väga palju valikuvõimalusi.
"Elion (Telia - toim.) paigaldas Kobela külasse valguskaabli, kuid meist jääb see kaugele, mistõttu oleks sellega liitumine olnud suhteliselt kallis lõbu," selgitas Rauba. Ettevõtte pidi hakkama otsima alternatiivseid võimalusi ning lõplik valik jäi õhuteel levivale internetile.
Küsitlusest selgubki, et kõige enam vastanuid kasutas mobiilset internetti võrreldes teiste tehnoloogiliste lahendustega, nentides, et tegu on sunnitud lahendusega ning tegelikult ei olda rahul ei selle kiiruse ega stabiilsusega.
"Meie kasutame Skylive teenuseid, mis on küllaltki stabiilsed, aga kui me soovime rakendada tootmises erinevaid automaatika lahendusi, siis oleks kaabli teel leviv internet kindlam ja usaldusväärsem," leidis Rauba.
Võrumaa maavanema Andres Kõivu sõnul on probleem selles, et kuigi riik ehitab välja valguskaabli võrku, ei ole mõeldud sellele, kuidas see lõpptarbijani jõuaks, eriti et lõpplahenduste väljaehitamine on kallis ning tarbijatele tihtilugu ülejõu käiv.
"Minu hinnangul ei püüta lahendada olukorda nii, et viimase miili pakkumine tekitaks erinevate teenusepakkujate vahel konkurentsi," leidis Kõiv. Ta avaldas lootust, et lahendus sellele probleemile leitakse ja tulevaste investeeringute puhul seda ka silmas peetakse.
Kõiv lisab, et kiire ja kvaliteetse interneti kättesaadavus on aga maapiirkonnas võtmetähtsusega küsimus. "Selle sajandil peaks olemal ettevõtjal ülikiire internet, mis on taskukohase hinnaga, sest kogu tehnoloogia liigub selles suunas, et ettevõtetel on vaja suuri andmemahtusid liigutada," selgitas Kõiv.
Tema sõnul pole vaja kiiret internetti mitte ainult ettevõtjatele, sest ka innovatiivsed "targa maja" kontseptsioonid ja muu tehnika vajavad interneti ühendust. "Kui tahta, et piirkond areneks ja elu siin säiliks, siis ma ütlen, et ülikiire internet ja selle taskukohasus on maapiirkonna edu võti," toonitas maavanem. | Enamus Võrumaa ettevõtjaid pole oma internetiühendusega rahul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sellise küsitluse ajendiks sai riigikogus toimunud riigieelarve erikomisjoni kiire interneti väljaehitamise teemal peetud istung, kus majandus- ja kommunikatsiooniministeerium väljendas seisukohta, et probleemid kiire interneti kättesaamise osas baseeruvad kõhutundel ning ministeeriumini ei ole jõudnud signaalid, et see oleks ettevõtjate jaoks ka tegelikult probleem, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Tõestamaks, et tegemist pole pelgalt vaid emotsioonidel põhinevate väidetega viis Võru maavalitsus kohalike ettevõtjate seas läbi küsitluse. Võrumaal tegutseva joogitootja Linda Nektar AS tegevjuht Kadri Rauba ütles, et ettevõtjatel pole interneti lahenduste osas väga palju valikuvõimalusi.
"Elion (Telia - toim.) paigaldas Kobela külasse valguskaabli, kuid meist jääb see kaugele, mistõttu oleks sellega liitumine olnud suhteliselt kallis lõbu," selgitas Rauba. Ettevõtte pidi hakkama otsima alternatiivseid võimalusi ning lõplik valik jäi õhuteel levivale internetile.
Küsitlusest selgubki, et kõige enam vastanuid kasutas mobiilset internetti võrreldes teiste tehnoloogiliste lahendustega, nentides, et tegu on sunnitud lahendusega ning tegelikult ei olda rahul ei selle kiiruse ega stabiilsusega.
"Meie kasutame Skylive teenuseid, mis on küllaltki stabiilsed, aga kui me soovime rakendada tootmises erinevaid automaatika lahendusi, siis oleks kaabli teel leviv internet kindlam ja usaldusväärsem," leidis Rauba.
Võrumaa maavanema Andres Kõivu sõnul on probleem selles, et kuigi riik ehitab välja valguskaabli võrku, ei ole mõeldud sellele, kuidas see lõpptarbijani jõuaks, eriti et lõpplahenduste väljaehitamine on kallis ning tarbijatele tihtilugu ülejõu käiv.
"Minu hinnangul ei püüta lahendada olukorda nii, et viimase miili pakkumine tekitaks erinevate teenusepakkujate vahel konkurentsi," leidis Kõiv. Ta avaldas lootust, et lahendus sellele probleemile leitakse ja tulevaste investeeringute puhul seda ka silmas peetakse.
Kõiv lisab, et kiire ja kvaliteetse interneti kättesaadavus on aga maapiirkonnas võtmetähtsusega küsimus. "Selle sajandil peaks olemal ettevõtjal ülikiire internet, mis on taskukohase hinnaga, sest kogu tehnoloogia liigub selles suunas, et ettevõtetel on vaja suuri andmemahtusid liigutada," selgitas Kõiv.
Tema sõnul pole vaja kiiret internetti mitte ainult ettevõtjatele, sest ka innovatiivsed "targa maja" kontseptsioonid ja muu tehnika vajavad interneti ühendust. "Kui tahta, et piirkond areneks ja elu siin säiliks, siis ma ütlen, et ülikiire internet ja selle taskukohasus on maapiirkonna edu võti," toonitas maavanem.
### Response:
Enamus Võrumaa ettevõtjaid pole oma internetiühendusega rahul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval, 2. aprillil toimuv elektroonilise muusika ja visuaalkunsti öö pakub TMW raames erakordset võimalust kogeda hüperrealistlikku tööstushoone-reivide atmosfääri Tallinna grandioosseimas muusemis, lennusadama ajaloolises vesilennukite angaaris. Laevavrakkide, meremiinide ja simulaakrumitega militaaresteetilises miljöös loovad vaid sel ööl metalselt pulseeriva helikujunduse regiooni underground tantsumuusika suunanäitajad.
Audiovisuaalne rännak lennusadama müstilises ookeanipõhja meenutavas keskkonnas algab kell 21.00. Esimeseks muusikaliseks etteasteks on kohaliku acid techno produtsendi ja modulaarsüntesaatorite meistri Motobori improkava. Tema järel pakub raudbetoonkoorikust kolossi tööstusliku pulsiga ühilduvat plaadisetti Poola uuekooli tegijaim house ’i DJ ja produtsent Matat Professionals. Peo tipptunnid kuuluvad idanaabritele – pool tundi enne südaööd astub pulti Vene bassimuusika raskekaallane Pixelord, kelle ainuomase kõlaga stiilideülest mash-up toodangut on väljastanud mitmed hinnatud tantsumuusika leiblid nagu Car Crash Set, Civil Music ja Leisure System. Sõna otseses mõttes astub Pixelordi kandadele tema kaasmaalasest spirituaalse techno saadik, helidisainer Moa Pillar, kelle üle mastaapse betoonkonstruktsiooni kaikuva "taevaliku reivi" järel saabub tõhus laadung jõulist muskliteknot Leedu tandemilt Endie&Kameu.
Hommiku eel toob toob peolised audiovisuaalselt allveerännakult taas mandrile ning taastab 21. sajandi helidest raputatud tsaariaegse jäämurdja Suure Tõllu ja 80-aastase allveelaeva Lembitu rahu kassetisahinast ja kosmosetolmust põimitud live-setiga kohalik helivõlur kadajane.
Peo visuaali loob Von Krahli teatri videokunstnik Emer Värk. | TMW finaalakord on elektroonilise muusika ja visuaalkunsti öö lennusadamas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval, 2. aprillil toimuv elektroonilise muusika ja visuaalkunsti öö pakub TMW raames erakordset võimalust kogeda hüperrealistlikku tööstushoone-reivide atmosfääri Tallinna grandioosseimas muusemis, lennusadama ajaloolises vesilennukite angaaris. Laevavrakkide, meremiinide ja simulaakrumitega militaaresteetilises miljöös loovad vaid sel ööl metalselt pulseeriva helikujunduse regiooni underground tantsumuusika suunanäitajad.
Audiovisuaalne rännak lennusadama müstilises ookeanipõhja meenutavas keskkonnas algab kell 21.00. Esimeseks muusikaliseks etteasteks on kohaliku acid techno produtsendi ja modulaarsüntesaatorite meistri Motobori improkava. Tema järel pakub raudbetoonkoorikust kolossi tööstusliku pulsiga ühilduvat plaadisetti Poola uuekooli tegijaim house ’i DJ ja produtsent Matat Professionals. Peo tipptunnid kuuluvad idanaabritele – pool tundi enne südaööd astub pulti Vene bassimuusika raskekaallane Pixelord, kelle ainuomase kõlaga stiilideülest mash-up toodangut on väljastanud mitmed hinnatud tantsumuusika leiblid nagu Car Crash Set, Civil Music ja Leisure System. Sõna otseses mõttes astub Pixelordi kandadele tema kaasmaalasest spirituaalse techno saadik, helidisainer Moa Pillar, kelle üle mastaapse betoonkonstruktsiooni kaikuva "taevaliku reivi" järel saabub tõhus laadung jõulist muskliteknot Leedu tandemilt Endie&Kameu.
Hommiku eel toob toob peolised audiovisuaalselt allveerännakult taas mandrile ning taastab 21. sajandi helidest raputatud tsaariaegse jäämurdja Suure Tõllu ja 80-aastase allveelaeva Lembitu rahu kassetisahinast ja kosmosetolmust põimitud live-setiga kohalik helivõlur kadajane.
Peo visuaali loob Von Krahli teatri videokunstnik Emer Värk.
### Response:
TMW finaalakord on elektroonilise muusika ja visuaalkunsti öö lennusadamas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Di Maria usub, et Real tõestab praegu elavalt, et tema müük Manchester Unitedile oli õige otsus. "Ma ei usu, et Real minusugust mängijat vajab," vahendas Soccernet.ee mehe sõnu.
"Neil on väga kvaliteetsed ja kogenud mängijad. Seal on kallid mängijad, kes on oma hinda väärt. Santiago Bernabeul on fännid väga nõudlikud ja ma loodan, et neil läheb kõik hästi, sest seal on minu sõbrad," teatas 28-aastane poolkaitsja.
Di Maria usub, et just Real ja nende vihaseim konkurent Barcelona on Meistrite liiga peamised favoriidid. | PSG tähtmängija: Madridi Real ei vaja mind | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Di Maria usub, et Real tõestab praegu elavalt, et tema müük Manchester Unitedile oli õige otsus. "Ma ei usu, et Real minusugust mängijat vajab," vahendas Soccernet.ee mehe sõnu.
"Neil on väga kvaliteetsed ja kogenud mängijad. Seal on kallid mängijad, kes on oma hinda väärt. Santiago Bernabeul on fännid väga nõudlikud ja ma loodan, et neil läheb kõik hästi, sest seal on minu sõbrad," teatas 28-aastane poolkaitsja.
Di Maria usub, et just Real ja nende vihaseim konkurent Barcelona on Meistrite liiga peamised favoriidid.
### Response:
PSG tähtmängija: Madridi Real ei vaja mind |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mulle valmistavad muret valitsuselt saadud märgid, mis puudutavad kavatsust sulgeda meie esindus Moskvas," vahendas Reuters Zeidi sõnu UNHRC-le peetud kõnes.
Tema sõnul on vaja Venemaal teha UNHRC-ga pigem rohkem koostööd seoses sellega, et inimõiguste kaitsjate ja valitsusväliste organisatsioonide tegutsemisruum kahaneb. | Venemaa võib sulgeda UNHRC Moskva esinduse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mulle valmistavad muret valitsuselt saadud märgid, mis puudutavad kavatsust sulgeda meie esindus Moskvas," vahendas Reuters Zeidi sõnu UNHRC-le peetud kõnes.
Tema sõnul on vaja Venemaal teha UNHRC-ga pigem rohkem koostööd seoses sellega, et inimõiguste kaitsjate ja valitsusväliste organisatsioonide tegutsemisruum kahaneb.
### Response:
Venemaa võib sulgeda UNHRC Moskva esinduse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ülejäänud kohtumistes Fääri saartele kaotanud ja Belgiaga viiki mänginud Eesti koondis kogus alagrupiturniiril kolm punkti, armeenlannad kaotasid kõik kolm kohtumist.
Eesti edasipääs sõltub täna õhtul toimuvast Fääri saarte ja Belgia naiskondade vahelisest mõõduvõtust. Hetkel on Fääri saartel täisedu neli ning Belgial sarnaselt Eestiga kolm punkti. Poolfinaali pääseb kaks paremat naiskonda. | Avapoolajal endale kaks väravat visata lasknud Eesti tüdrukud võtsid võimsa võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ülejäänud kohtumistes Fääri saartele kaotanud ja Belgiaga viiki mänginud Eesti koondis kogus alagrupiturniiril kolm punkti, armeenlannad kaotasid kõik kolm kohtumist.
Eesti edasipääs sõltub täna õhtul toimuvast Fääri saarte ja Belgia naiskondade vahelisest mõõduvõtust. Hetkel on Fääri saartel täisedu neli ning Belgial sarnaselt Eestiga kolm punkti. Poolfinaali pääseb kaks paremat naiskonda.
### Response:
Avapoolajal endale kaks väravat visata lasknud Eesti tüdrukud võtsid võimsa võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 18.-30. detsembrini (puhkepäevad on 24. ja 25. detsember) leiab A. Le Coq spordimajas aset üle 150 tunni jalgpallilahinguid, kus oma oskusi saavad näidata ligi 5000 jalgpallurit. Turniiril osalevad nii Premium liiga, Esiliiga, naiste Meistriliiga, madalamate liigade, rahvaliiga, fännide, noorte kui ka maakoolide võistkonnad.
„Meil on väga hea meel, et A. Le Coq spordimaja nii suurt turniiri võõrustab. Usume, et see on nii mängijate kui ka pealtvaatajate jaoks hea lahendus, samuti pakub lisaväärtust Tartu linnale,“ märkis Eesti Jalgpalli Liidu peadirektor Tõnu Sirel.
Võistluste ajaks paigaldab jalgpalliliit halli põrandale spetsiaalse kunstmurukatte, mis loob välitingimustes mängitava jalgpalliga võimalikult sarnased tingimused, mistõttu nimetatakse võistlust minijalgpalliks. Turniiri reeglid on atraktiivsed: korraga on ühes võistkonnas platsil 5 väljakumängijat ja väravavaht, väljak on piiratud 90 cm kõrguse piirdega, kollase kaardi puhul on mängija eemaldatud kaheks minutiks jne.
Triobet Aastalõputurniiri mängupäevadel algavad heitlused tavaliselt juba hommikul kell 8 ja vältavad kuni õhtul kella 22-ni, ühe päeva jooksul peetakse tavaliselt kaks turniiri. Seeläbi saab detsembris Tartus näha tõelist jalgpallimaratoni. | Aastalõputurniir toob Tartusse ligi 5000 jalgpallurit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
18.-30. detsembrini (puhkepäevad on 24. ja 25. detsember) leiab A. Le Coq spordimajas aset üle 150 tunni jalgpallilahinguid, kus oma oskusi saavad näidata ligi 5000 jalgpallurit. Turniiril osalevad nii Premium liiga, Esiliiga, naiste Meistriliiga, madalamate liigade, rahvaliiga, fännide, noorte kui ka maakoolide võistkonnad.
„Meil on väga hea meel, et A. Le Coq spordimaja nii suurt turniiri võõrustab. Usume, et see on nii mängijate kui ka pealtvaatajate jaoks hea lahendus, samuti pakub lisaväärtust Tartu linnale,“ märkis Eesti Jalgpalli Liidu peadirektor Tõnu Sirel.
Võistluste ajaks paigaldab jalgpalliliit halli põrandale spetsiaalse kunstmurukatte, mis loob välitingimustes mängitava jalgpalliga võimalikult sarnased tingimused, mistõttu nimetatakse võistlust minijalgpalliks. Turniiri reeglid on atraktiivsed: korraga on ühes võistkonnas platsil 5 väljakumängijat ja väravavaht, väljak on piiratud 90 cm kõrguse piirdega, kollase kaardi puhul on mängija eemaldatud kaheks minutiks jne.
Triobet Aastalõputurniiri mängupäevadel algavad heitlused tavaliselt juba hommikul kell 8 ja vältavad kuni õhtul kella 22-ni, ühe päeva jooksul peetakse tavaliselt kaks turniiri. Seeläbi saab detsembris Tartus näha tõelist jalgpallimaratoni.
### Response:
Aastalõputurniir toob Tartusse ligi 5000 jalgpallurit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me ei leia muud põhjendust. Tundub, et juht käitus tahtlikult," kommenteeris politseiesindaja Independenti vahendusel.
Õnnetuses surid kõik neljaliikmelise bändi muusikud ja mänedžer Craig Tarry. Hukkunute vanus jääb vahemikku 19-35 eluaastat.
Tänaseks pole veel avaldatud, kes seltskonnast autot juhtis, kuid on teada, et tema verest ei leitud alkoholi ega uimastite jälgi.
Õnnetus toimus kohas, kus kanali kohal oli ülestõstetud sild, mida hakati sulgema pärast laeva läbilaskmist. Ohutuled vilkusid ning kaks teetõket takistasid liiklust. Bädi must Nissan QashQai möödus suurel kiirusel kahest tõkke taga seisvast autost ja prantsatas 25 meetri kõrguselt sillalt vette. | Rootsi politsei: Viola Beachi autojuht sõitis kanalisse sihilikult | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me ei leia muud põhjendust. Tundub, et juht käitus tahtlikult," kommenteeris politseiesindaja Independenti vahendusel.
Õnnetuses surid kõik neljaliikmelise bändi muusikud ja mänedžer Craig Tarry. Hukkunute vanus jääb vahemikku 19-35 eluaastat.
Tänaseks pole veel avaldatud, kes seltskonnast autot juhtis, kuid on teada, et tema verest ei leitud alkoholi ega uimastite jälgi.
Õnnetus toimus kohas, kus kanali kohal oli ülestõstetud sild, mida hakati sulgema pärast laeva läbilaskmist. Ohutuled vilkusid ning kaks teetõket takistasid liiklust. Bädi must Nissan QashQai möödus suurel kiirusel kahest tõkke taga seisvast autost ja prantsatas 25 meetri kõrguselt sillalt vette.
### Response:
Rootsi politsei: Viola Beachi autojuht sõitis kanalisse sihilikult |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teates märgitakse, et reisikeelud ja varade külmutamised jäävad kehtima septembri keskpaigani, vahendas Reuters.
Otsus tehti liikmesriikide suursaadikute tasandil (alaliste esindajate komitee ehk COREPER - Toim.) juba eile ning täna kiitsid selle heaks ministrid.
Nimetatud sanktsioonide nimekirja kuuluvad näiteks Ukraina endine president Viktor Janukovitš, Venemaa asepeaminister Dmitri Rogozin, riikliku meediakanali Rossija Segodnja peadirektor Dmitri Kisseljov ning paljud teised.
Euroopa Liidu peamised Venemaa vastu kehtestatud majandussanktsioonid, mis on puudutavad eelkõige energiasektorit, pangandust ja kaitsetööstust, lõppevad käesoleva aasta juulis. Mitmed liikmesriigid on öelnud, et sanktsioone tuleb jätkata seni, kuni Venemaa täidab kõiki Minski rahuleppest lähtuvaid kohustusi. Samas on osa Kremliga häid suhteid omavaid riike - näiteks Kreeka, Ungari ja Slovakkia - teatanud, et sanktsioonide pikendamine ei saa toimuda automaatselt ning enne konsensusliku otsuse tegemist on vaja teemat veel põhjalikult arutada. | Euroopa Liit pikendas Ukraina kriisiga seotud personaalseid sanktsioone | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teates märgitakse, et reisikeelud ja varade külmutamised jäävad kehtima septembri keskpaigani, vahendas Reuters.
Otsus tehti liikmesriikide suursaadikute tasandil (alaliste esindajate komitee ehk COREPER - Toim.) juba eile ning täna kiitsid selle heaks ministrid.
Nimetatud sanktsioonide nimekirja kuuluvad näiteks Ukraina endine president Viktor Janukovitš, Venemaa asepeaminister Dmitri Rogozin, riikliku meediakanali Rossija Segodnja peadirektor Dmitri Kisseljov ning paljud teised.
Euroopa Liidu peamised Venemaa vastu kehtestatud majandussanktsioonid, mis on puudutavad eelkõige energiasektorit, pangandust ja kaitsetööstust, lõppevad käesoleva aasta juulis. Mitmed liikmesriigid on öelnud, et sanktsioone tuleb jätkata seni, kuni Venemaa täidab kõiki Minski rahuleppest lähtuvaid kohustusi. Samas on osa Kremliga häid suhteid omavaid riike - näiteks Kreeka, Ungari ja Slovakkia - teatanud, et sanktsioonide pikendamine ei saa toimuda automaatselt ning enne konsensusliku otsuse tegemist on vaja teemat veel põhjalikult arutada.
### Response:
Euroopa Liit pikendas Ukraina kriisiga seotud personaalseid sanktsioone |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma kardan, et kogu see kriis põhiseadusliku tribunali ümber kestab kuni selle aasta lõpuni, kuna aasta lõpus lahkub ametist praegune tribunali esimees ja tõenäoliselt tema asemele valitakse praeguse valitsuse partei esindaja," ütles Tiido ERR-i raadiouudistele.
"Kohtunik peaks olema sõltumatu, aga praegu on olukord selline, et tribunalis eelmise aasta suvel, eelmise valitsuse ajal muudeti seadust ja selle tulemusel sai sinna viis n-ö eelmise valitsuse poolt määratud kohtunikku. Nüüd on uus valitsus, uus erakond võimul ja nüüd muudeti seda kõike pööramaks tagasi olukorda selle juurde, et saaks ka uue valitsuse meelseid kohtunikke tribunali," märkis ta.
"Minu arvates see olukord ei saagi enne selguda, kui lihtsalt osad inimesed jõuavad oma rotatsiooni lõpuni, tulevad uued asemele ja siis hakkab mingisugune pilt tekkima. Praegu on täielik nullseis, kõik on ennast nurka mänginud," leidis Tiido.
EL algatas jaanuaris menetluse, et teha kindlaks, kas Poola konstitutsioonikohtu reform rikub EL-i demokraatiareegleid.
Varssavi vaidlustab Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni põhiseadusekspertide otsuse, mis puudutab muudatusi Poola konstitutsioonikohtus, teatas täna välisminister Witold Waszczykowski. | Eesti suursaadik Poolas: põhiseaduskriisi vaibumist pole enne aasta lõppu oodata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma kardan, et kogu see kriis põhiseadusliku tribunali ümber kestab kuni selle aasta lõpuni, kuna aasta lõpus lahkub ametist praegune tribunali esimees ja tõenäoliselt tema asemele valitakse praeguse valitsuse partei esindaja," ütles Tiido ERR-i raadiouudistele.
"Kohtunik peaks olema sõltumatu, aga praegu on olukord selline, et tribunalis eelmise aasta suvel, eelmise valitsuse ajal muudeti seadust ja selle tulemusel sai sinna viis n-ö eelmise valitsuse poolt määratud kohtunikku. Nüüd on uus valitsus, uus erakond võimul ja nüüd muudeti seda kõike pööramaks tagasi olukorda selle juurde, et saaks ka uue valitsuse meelseid kohtunikke tribunali," märkis ta.
"Minu arvates see olukord ei saagi enne selguda, kui lihtsalt osad inimesed jõuavad oma rotatsiooni lõpuni, tulevad uued asemele ja siis hakkab mingisugune pilt tekkima. Praegu on täielik nullseis, kõik on ennast nurka mänginud," leidis Tiido.
EL algatas jaanuaris menetluse, et teha kindlaks, kas Poola konstitutsioonikohtu reform rikub EL-i demokraatiareegleid.
Varssavi vaidlustab Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni põhiseadusekspertide otsuse, mis puudutab muudatusi Poola konstitutsioonikohtus, teatas täna välisminister Witold Waszczykowski.
### Response:
Eesti suursaadik Poolas: põhiseaduskriisi vaibumist pole enne aasta lõppu oodata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prokurör Bo Bjerregaard süüdistab nelja kohtualust püüdes "destabiliseerida või hävitada Taani põhilisi poliitilisi, konstutitsioonilisi, majanduslikke või ühiskondlikke struktuure", vahendas thelocal.dk.
Kohus kestab tõenäoliselt septembrini ja keskendub sündmustele, mis toimusid kahe rünnaku vahelisel ajal, kui neli meest - Liban Ahmed Saleban Elmi, Ibrahim Khalil Abbas, Bhostan Khan Hussein ja Mahmoud Rabea - väidetavalt kurjategijat abistasid.
Bjerregaard ütles, et mehed pidid olema kurjategija kavatsustest teadlikud, sest osad neist tundsid teda juba lapsepõlvest alates. Prokuratuuri andmetel andsid nad kurjategijale laskemoona, dressipluusi ja koti, mida kasutati teises rünnakus, samuti maksid nad mehe eest internetikohvikus, kus ta sünagoogi sihtmärgiks välja valis. Abbas ja Elmi aitasid väidetavalt tal ka lahti saada relvast, mida ta kasutas kultuurikeskuse ründamiseks.
Prokuröri sõnul süüdistused viienda kahtlusaluse vastu on tühistatud.
Kui neli meest süüdi mõistetakse, võivad nad saada karistuseks eluaegse vangistuse, mis Taanis tähendab, et nad võivad 12 aasta pärast armu paluda.
22-aastane Taanis sündinud Omar El-Hussein avas 14. veebruaril tule kultuurikeskuse juures, kus toimus kõnevabaduse teemaline üritus ja kus esines ka Rootsi kunstnik Lars Vilks. Viimane on olnud islamiäärmuslaste sihtmärgiks alates 2007. aastast, mil ta kujutas prohvet Muhamedi koerana. Selles rünnakus hukkus 55-aastane filmitegija Finn Nørgaard ja vigastada sai kolm inimest.
Hiljem samal päeval tulistas mees Kopenhaagenis sünagoogi, tappes seda valvanud 37-aastase Dan Uzani ja vigastades kaht inimest.
Politsei lasi kurjategija mitu tundi hiljem maha. | Taanis algas kohus rünnakute korraldaja abistamises kahtlustatavate üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prokurör Bo Bjerregaard süüdistab nelja kohtualust püüdes "destabiliseerida või hävitada Taani põhilisi poliitilisi, konstutitsioonilisi, majanduslikke või ühiskondlikke struktuure", vahendas thelocal.dk.
Kohus kestab tõenäoliselt septembrini ja keskendub sündmustele, mis toimusid kahe rünnaku vahelisel ajal, kui neli meest - Liban Ahmed Saleban Elmi, Ibrahim Khalil Abbas, Bhostan Khan Hussein ja Mahmoud Rabea - väidetavalt kurjategijat abistasid.
Bjerregaard ütles, et mehed pidid olema kurjategija kavatsustest teadlikud, sest osad neist tundsid teda juba lapsepõlvest alates. Prokuratuuri andmetel andsid nad kurjategijale laskemoona, dressipluusi ja koti, mida kasutati teises rünnakus, samuti maksid nad mehe eest internetikohvikus, kus ta sünagoogi sihtmärgiks välja valis. Abbas ja Elmi aitasid väidetavalt tal ka lahti saada relvast, mida ta kasutas kultuurikeskuse ründamiseks.
Prokuröri sõnul süüdistused viienda kahtlusaluse vastu on tühistatud.
Kui neli meest süüdi mõistetakse, võivad nad saada karistuseks eluaegse vangistuse, mis Taanis tähendab, et nad võivad 12 aasta pärast armu paluda.
22-aastane Taanis sündinud Omar El-Hussein avas 14. veebruaril tule kultuurikeskuse juures, kus toimus kõnevabaduse teemaline üritus ja kus esines ka Rootsi kunstnik Lars Vilks. Viimane on olnud islamiäärmuslaste sihtmärgiks alates 2007. aastast, mil ta kujutas prohvet Muhamedi koerana. Selles rünnakus hukkus 55-aastane filmitegija Finn Nørgaard ja vigastada sai kolm inimest.
Hiljem samal päeval tulistas mees Kopenhaagenis sünagoogi, tappes seda valvanud 37-aastase Dan Uzani ja vigastades kaht inimest.
Politsei lasi kurjategija mitu tundi hiljem maha.
### Response:
Taanis algas kohus rünnakute korraldaja abistamises kahtlustatavate üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma sündisin vanana, aga muutun üha nooremaks," ütles Paris Saint-Germaini ja Rootsi koondise ründaja. "Meie jaoks oli tegemist magusa võiduga tugeva vastase üle."
PSG sai mõlemas mängus Chelseast jagu 2:1 ning pääses üldskooriga 4:2 kaheksa parema hulka. | Ibrahimovic: ma muutun üha nooremaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma sündisin vanana, aga muutun üha nooremaks," ütles Paris Saint-Germaini ja Rootsi koondise ründaja. "Meie jaoks oli tegemist magusa võiduga tugeva vastase üle."
PSG sai mõlemas mängus Chelseast jagu 2:1 ning pääses üldskooriga 4:2 kaheksa parema hulka.
### Response:
Ibrahimovic: ma muutun üha nooremaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tudengijazz tõi muusika 9.-12.märtsil Tartusse, Viljandisse, Pärnusse ja lõpetab festivali laupäeval Erinevate Tubade Klubis Tallinnas. Programmis oli kokku 12 noore energiaga koosseisu. Lisaks toimus Eesti muusika- ja teatriakadeemia ning Göteborgi ülikooliga koostöös töötoad, mille käigus sündinud koosseisud astuvad üles uute kontsertkavadega.
Erinevate Tubade Klubis astub üles üheksa koosseisu. Värskeid jazzistandardite arranžeeringuid esitab Linda Kanter Quartet, kes on juba üles astunud ka üle Eesti jazziklubides. Vahetut muusikalist dialoogi ning originaalloomingut pakub Johannes Laas kvintett. "Meie muusika on meie loodud. Iga lugu on oma looja nägu, ent jagades saavad nad suureks osaks igaühest. Vaikses õhus kannab meid omamoodi sünergia ning seda tahamegi teistega jagada," ütles ansambli MIS·MATE liikmed.
Samuti esineb Groove Clinic, kelle eeskujud on John Scofield, Antonio Sanchez ja Pat Metheny. Ansamblit Vibes sundis kokku saama kooli ansamblitund, kuid koostöö sujus nii hästi, et alustati ka oma lugude esitamist.
Trio Joern and The Michaels, kes mängivad enda nimetusega kick jazz' i, on Bremenist ning tuuritanud Tudengijazzi raames igas kontsertpaigas. Kick Jazz on kaasahaarav ja tantsuline, kuid samas ka väljakutset esitav ja eksperimentaalne. Rootsist Göteborgist on tulemas ansambel Elmseld, mis mängib uut ja innovatiivset jazzi ning mis seguneb rootsi folk muusika tugevate elementidega.
Tudengijazzi lõpukontsert toimub 12. märtsil Tallinnas Erinevate Tubade Klubis algusega kell 18.00. Kahel laval astub üles üheksa koosseisu. | Tudengijazz saab laupäeval lõpu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tudengijazz tõi muusika 9.-12.märtsil Tartusse, Viljandisse, Pärnusse ja lõpetab festivali laupäeval Erinevate Tubade Klubis Tallinnas. Programmis oli kokku 12 noore energiaga koosseisu. Lisaks toimus Eesti muusika- ja teatriakadeemia ning Göteborgi ülikooliga koostöös töötoad, mille käigus sündinud koosseisud astuvad üles uute kontsertkavadega.
Erinevate Tubade Klubis astub üles üheksa koosseisu. Värskeid jazzistandardite arranžeeringuid esitab Linda Kanter Quartet, kes on juba üles astunud ka üle Eesti jazziklubides. Vahetut muusikalist dialoogi ning originaalloomingut pakub Johannes Laas kvintett. "Meie muusika on meie loodud. Iga lugu on oma looja nägu, ent jagades saavad nad suureks osaks igaühest. Vaikses õhus kannab meid omamoodi sünergia ning seda tahamegi teistega jagada," ütles ansambli MIS·MATE liikmed.
Samuti esineb Groove Clinic, kelle eeskujud on John Scofield, Antonio Sanchez ja Pat Metheny. Ansamblit Vibes sundis kokku saama kooli ansamblitund, kuid koostöö sujus nii hästi, et alustati ka oma lugude esitamist.
Trio Joern and The Michaels, kes mängivad enda nimetusega kick jazz' i, on Bremenist ning tuuritanud Tudengijazzi raames igas kontsertpaigas. Kick Jazz on kaasahaarav ja tantsuline, kuid samas ka väljakutset esitav ja eksperimentaalne. Rootsist Göteborgist on tulemas ansambel Elmseld, mis mängib uut ja innovatiivset jazzi ning mis seguneb rootsi folk muusika tugevate elementidega.
Tudengijazzi lõpukontsert toimub 12. märtsil Tallinnas Erinevate Tubade Klubis algusega kell 18.00. Kahel laval astub üles üheksa koosseisu.
### Response:
Tudengijazz saab laupäeval lõpu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Põhiline küsimus, mis minu käest on küsitud on see, et kas piirid on juba lahti. Kõik näivad lootvat, et varsti piirid mingil imeväel avanevad," ütles Tralla ERR-i raadiouudistele.
Tralla ütles, et ta ei oska öelda, kas tegemist on ametliku või põgenike endi poolt tekitatud laagriga. "Seda on väga raske öelda, sest siin hetkel ei ole ühtegi ametiisikut. Ma olen küsinud väga paljude põgenike käest, kas on keegi, kes selle eest siin ka vastutab ja keegi ei oska seda öelda. Räägitakse küll, et aeg-ajalt käivad siin Punase risti töötajad, on ÜRO pagulasvoliniku inimesi siin näha olnud. Üldiselt siiski tundub, et tegemist on improviseeritud telklaagriga," hindas Tralla.
Tralla sõnul on sealne vaatepilt muserdav. Ta märkis, et telklaagris on erakordselt palju lapsi, kes jooksevad ringi ja püüavad leida endale meelelahutust. "Inimesed üritavad selles erakordselt muserdavas olukorras säilitada mingit positiivsust, aga ega midagi helget siin ka ei ole. Kogu see piirkond on viimastel päevadel üle kallatud korraliku vihmaga ja kõik platsid, kus kunagi kasvas muru, on muutunud mudaväljaks, mis on tihedalt täis pikitud telkidega," lausus korrespondent.
Tralla sõnul võib laagris olla 1000-2000 inimest ja inimesi tuleb pidevalt juurde. Ta lisas, et tema on rääkinud laagris iraaklaste ja süürlastega. Ta rääkis veel, et inimesed, kellega tema on rääkinud pole andnud kellegile oma sõrmejälgi ja on n-ö illegaalid.
Viimastel nädalatel on nii Austria, Sloveenia, Horvaatia kui ka mitteliikmetest Serbia ja Makedoonia karmistanud oluliselt piirikontrolli, et takistada Kreekasse saabunud migrantide ja põgenike edasiliikumist. Ungari teatas samuti, et saadab lõunapiirile juurde sõdureid ja politseinikke, samuti ollakse 10 päeva jooksul valmis turvatara püstitamiseks Rumeenia piirile. | ERR Kreeka põgenikelaagris: inimesed loodavad endiselt, et piirid avanevad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Põhiline küsimus, mis minu käest on küsitud on see, et kas piirid on juba lahti. Kõik näivad lootvat, et varsti piirid mingil imeväel avanevad," ütles Tralla ERR-i raadiouudistele.
Tralla ütles, et ta ei oska öelda, kas tegemist on ametliku või põgenike endi poolt tekitatud laagriga. "Seda on väga raske öelda, sest siin hetkel ei ole ühtegi ametiisikut. Ma olen küsinud väga paljude põgenike käest, kas on keegi, kes selle eest siin ka vastutab ja keegi ei oska seda öelda. Räägitakse küll, et aeg-ajalt käivad siin Punase risti töötajad, on ÜRO pagulasvoliniku inimesi siin näha olnud. Üldiselt siiski tundub, et tegemist on improviseeritud telklaagriga," hindas Tralla.
Tralla sõnul on sealne vaatepilt muserdav. Ta märkis, et telklaagris on erakordselt palju lapsi, kes jooksevad ringi ja püüavad leida endale meelelahutust. "Inimesed üritavad selles erakordselt muserdavas olukorras säilitada mingit positiivsust, aga ega midagi helget siin ka ei ole. Kogu see piirkond on viimastel päevadel üle kallatud korraliku vihmaga ja kõik platsid, kus kunagi kasvas muru, on muutunud mudaväljaks, mis on tihedalt täis pikitud telkidega," lausus korrespondent.
Tralla sõnul võib laagris olla 1000-2000 inimest ja inimesi tuleb pidevalt juurde. Ta lisas, et tema on rääkinud laagris iraaklaste ja süürlastega. Ta rääkis veel, et inimesed, kellega tema on rääkinud pole andnud kellegile oma sõrmejälgi ja on n-ö illegaalid.
Viimastel nädalatel on nii Austria, Sloveenia, Horvaatia kui ka mitteliikmetest Serbia ja Makedoonia karmistanud oluliselt piirikontrolli, et takistada Kreekasse saabunud migrantide ja põgenike edasiliikumist. Ungari teatas samuti, et saadab lõunapiirile juurde sõdureid ja politseinikke, samuti ollakse 10 päeva jooksul valmis turvatara püstitamiseks Rumeenia piirile.
### Response:
ERR Kreeka põgenikelaagris: inimesed loodavad endiselt, et piirid avanevad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See ei olnud kohe kindlasti viis, kuidas lõpetada MM ja ka tõsisem võistlushooaeg," kirjutas Gaim oma Facebooki kontol. "Kõigepealt kiidan määrdemeeste suurepärast tööd - arvan, et parimad suusad, mis kunagi olnud. Kukkumine toimus esimesel ringil selili relva peale, mille toru käis paraja kolksuga ka vastu pead. Lootsin imele, et pärast sellist asja olen võimeline tiirus siiski nulli laskma, aga kahjuks ei õnnestunud mul aga ühtki lasku teha, sest lumi oli nii kõvasti relvalukus kinni. Olen terve, kuigi muhk on peas ja pea natuke tuikab. Relv on terve, aga olen kurb, pettunud ja vabandan kõigi toetajate ees!"
Gaim lisas, et ei kavatse alla anda. "Võitlen edasi! See on lõpp minu viimastele kehvadele hooaegadele, olen valmis edasi minema muutustega ja jätma selja taha kõik selle negatiivse! Ma armastan laskesuusatamist ning olen võimeline ja valmis andma endast kõik!" | Grete Gaim: see on lõpp minu viimastele kehvadele hooaegadele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See ei olnud kohe kindlasti viis, kuidas lõpetada MM ja ka tõsisem võistlushooaeg," kirjutas Gaim oma Facebooki kontol. "Kõigepealt kiidan määrdemeeste suurepärast tööd - arvan, et parimad suusad, mis kunagi olnud. Kukkumine toimus esimesel ringil selili relva peale, mille toru käis paraja kolksuga ka vastu pead. Lootsin imele, et pärast sellist asja olen võimeline tiirus siiski nulli laskma, aga kahjuks ei õnnestunud mul aga ühtki lasku teha, sest lumi oli nii kõvasti relvalukus kinni. Olen terve, kuigi muhk on peas ja pea natuke tuikab. Relv on terve, aga olen kurb, pettunud ja vabandan kõigi toetajate ees!"
Gaim lisas, et ei kavatse alla anda. "Võitlen edasi! See on lõpp minu viimastele kehvadele hooaegadele, olen valmis edasi minema muutustega ja jätma selja taha kõik selle negatiivse! Ma armastan laskesuusatamist ning olen võimeline ja valmis andma endast kõik!"
### Response:
Grete Gaim: see on lõpp minu viimastele kehvadele hooaegadele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Patience" on pikaajalise töö ja kannatlikkuse vili. Koostöös produtsent Martin Kuudiga valminud plaat koosneb kaheksast loost, mis viivad kuulaja teekonnale eepilistest staadionihümnidest kõige underground ’imate reivipidudeni.
Plaadil teevad kaasa ka bändi head sõbrad ja andekad muusikud Kristel Aaslaid, Taavi Paomets, Robert Linna ja Jaan Varts. Albumi kujunduse autoriteks on Kristjan Oden ning Renee Altrov.
"Patience" esitluskontsert toimub 28. mail Kultuurikatlas, Tallinnas. | I Wear* Experiment valmistub plaadiesitluskontsertideks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Patience" on pikaajalise töö ja kannatlikkuse vili. Koostöös produtsent Martin Kuudiga valminud plaat koosneb kaheksast loost, mis viivad kuulaja teekonnale eepilistest staadionihümnidest kõige underground ’imate reivipidudeni.
Plaadil teevad kaasa ka bändi head sõbrad ja andekad muusikud Kristel Aaslaid, Taavi Paomets, Robert Linna ja Jaan Varts. Albumi kujunduse autoriteks on Kristjan Oden ning Renee Altrov.
"Patience" esitluskontsert toimub 28. mail Kultuurikatlas, Tallinnas.
### Response:
I Wear* Experiment valmistub plaadiesitluskontsertideks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otsusest teatas oma Twitteri-kontol Savtšenko üks advokaatidest Mark Feigin.
"Tulin just Nadia juurest. Ta lõpetas näljastreigi president Petro Porošenko ja oma kaasmaalaste palvel," kirjutas Feigin.
Samuti avaldas advokaat ka Porošenko poolt Savtšenkole saadetud kirja ning Savtšenko avalduse näljastreigi lõpetamise kohta. (NB! Hiljem teatas Feigin, et "Porošenko kirja" näol oli tegu võltsingu ja FSB provokatsiooniga, täpsemalt käsitleb teemat see uudis.)
Nadia Savtšenko avaldus:
Ответ Нади президенту Петру Порошенко и украинцам pic.twitter.com/JVKIo7DKXG
— Mark Feygin (@mark_feygin) March 10, 2016
Savtšenko alustas kuiva näljastreiki 4. märtsil.
Algselt pidi ta viimase sõna ning kohtuotsuse saama juba 3. märtsil, kuid siis lükkas Vene kohus istungi edasi. See asjaolu oli ka põhjuseks, miks Savtšenko nälja- ja janustreigi välja kuulutas.
Viimase sõna õigus anti Savtšenkole eile. Naine teatas, et pole süüdi ega tunnista ka Vene kohtu otsuseid. Samuti lubas ta, et nn Maidan toimub varem või hiljem ka Venemaal, sest Putini režiim ei saa kõiki inimesi "puuri panna".
Venemaa prokuratuur nõuab Savtšenkole 23-aastast vanglakaristust. Lisaks peab ta süüdimõistmise korral maksma 100 000 rubla trahvi. Kohus kuulutab otsuse välja 21. ja 22. märtsil.
Ukraina õhujõudude vanemleitnant, kopteri Mi-24 piloot Nadia Savtšenko langes Ida-Ukraina Kremli-meelsete võitlejate kätte vangi möödunud aasta 17. juunil Luganski lähistel ning viidi hiljem Venemaale. Venemaa uurimiskomitee kinnitab, et Savtšenko ületas valedokumentidega riigipiiri, väites, et on põgenik, ning arreteeriti alles seejärel.
Venemaa võimud süüdistavad Savtšenkot selles, et ta oli 17. juunil Luganski lähistel miinipildujatule korrigeerijana osaline Vene telekanali Rossija-1 töötajate Igor Korneljuki ja Anton Vološini surmas. Lenduri advokaadid väidavad aga, et sel ajal oli ta juba vangistatud.
Nii Savtšenko ise kui ka Ukraina juhid on kõik Kremli süüdistused tagasi lükanud. Piloodi vangistamist ja tema üle peetavat näidisprotsessi on kritiseerinud ka paljud lääneriigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, mille esindajad on kutsunud üles Savtšenkot vabastama.
Viimasel nädalal toimusid mitmel pool maailmas, sealhulgas Eestis meeleavaldused, kus nõuti Venemaalt Savtšenko vabastamist. | Savtšenko lõpetas kuiva näljastreigi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Otsusest teatas oma Twitteri-kontol Savtšenko üks advokaatidest Mark Feigin.
"Tulin just Nadia juurest. Ta lõpetas näljastreigi president Petro Porošenko ja oma kaasmaalaste palvel," kirjutas Feigin.
Samuti avaldas advokaat ka Porošenko poolt Savtšenkole saadetud kirja ning Savtšenko avalduse näljastreigi lõpetamise kohta. (NB! Hiljem teatas Feigin, et "Porošenko kirja" näol oli tegu võltsingu ja FSB provokatsiooniga, täpsemalt käsitleb teemat see uudis.)
Nadia Savtšenko avaldus:
Ответ Нади президенту Петру Порошенко и украинцам pic.twitter.com/JVKIo7DKXG
— Mark Feygin (@mark_feygin) March 10, 2016
Savtšenko alustas kuiva näljastreiki 4. märtsil.
Algselt pidi ta viimase sõna ning kohtuotsuse saama juba 3. märtsil, kuid siis lükkas Vene kohus istungi edasi. See asjaolu oli ka põhjuseks, miks Savtšenko nälja- ja janustreigi välja kuulutas.
Viimase sõna õigus anti Savtšenkole eile. Naine teatas, et pole süüdi ega tunnista ka Vene kohtu otsuseid. Samuti lubas ta, et nn Maidan toimub varem või hiljem ka Venemaal, sest Putini režiim ei saa kõiki inimesi "puuri panna".
Venemaa prokuratuur nõuab Savtšenkole 23-aastast vanglakaristust. Lisaks peab ta süüdimõistmise korral maksma 100 000 rubla trahvi. Kohus kuulutab otsuse välja 21. ja 22. märtsil.
Ukraina õhujõudude vanemleitnant, kopteri Mi-24 piloot Nadia Savtšenko langes Ida-Ukraina Kremli-meelsete võitlejate kätte vangi möödunud aasta 17. juunil Luganski lähistel ning viidi hiljem Venemaale. Venemaa uurimiskomitee kinnitab, et Savtšenko ületas valedokumentidega riigipiiri, väites, et on põgenik, ning arreteeriti alles seejärel.
Venemaa võimud süüdistavad Savtšenkot selles, et ta oli 17. juunil Luganski lähistel miinipildujatule korrigeerijana osaline Vene telekanali Rossija-1 töötajate Igor Korneljuki ja Anton Vološini surmas. Lenduri advokaadid väidavad aga, et sel ajal oli ta juba vangistatud.
Nii Savtšenko ise kui ka Ukraina juhid on kõik Kremli süüdistused tagasi lükanud. Piloodi vangistamist ja tema üle peetavat näidisprotsessi on kritiseerinud ka paljud lääneriigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, mille esindajad on kutsunud üles Savtšenkot vabastama.
Viimasel nädalal toimusid mitmel pool maailmas, sealhulgas Eestis meeleavaldused, kus nõuti Venemaalt Savtšenko vabastamist.
### Response:
Savtšenko lõpetas kuiva näljastreigi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Savtšenko üks advokaatidest Mark Feigin teatas täna varem Twitteris, et andis naislendurile üle president Petro Porošenko kirja, milles avaldati Savtšenkole toetust. Samuti lisas ta Twitterisse ka kirjast tehtud foto, vahendas Unian.
Hiljem aga teatas ta, et paraku oli kiri võltsitud ning tõenäoliselt on tegu Vene eriteenistuste provokatsiooniga.
Advokaat selgitas, et kirja andis talle üle Ukraina peakonsul Rostovi oblastis Vitali Moskalenko ning teatavad kahtlused kirja autentsuse osas olid juba alguses.
"Ma pean kiiremas korras teatama järgnevast. Tänase päeva jooksul langesime koos Ukraina peakonsulaadiga täiesti vastuvõetamatu eriopratsiooni sihtmärkideks. Selleks, et diskrediteerida Nadeždat seoses tema kuiva näljastreigi lõpetamisega, anti üle võltsitud kiri Ukraina presidendilt Nadiale," kirjutas Feigin oma Facebooki kontol.
Kõik olevat saanud alguse, kui eile õhtul helistati peakonsul Moskalenkole justkui Ukraina presidendi administratsioonist ning sooviti, et Feigin annaks Savtšenkole üle kirja Porošenkolt. Selle kirja andis Feigin täna ka Savtšenkole üle.
Feigini hinnangul üritab Kreml iga hinna eest diskrediteerida nii Savtšenkot, tema advokaate kui ka Ukraina võime.
"Selle asemel, et tegutseda vangide vahetamise nimel, mängivad eriteenistused Savtšenko eluga ning tõmbavad oma pettustevõrku ka Ukraina peakonsuli, Ukraina presidendi pressiteenistuse ja minu," nentis ta.
Feigin rõhutas, et oli andnud Savtšenkole juba varem üle pöördumise ja palve näljastreik lõpetada kõigilt toetajatelt, kelle seas oli ka president Porošenko. Seega otsustas Savtšenko näljastreigi lõpetada mitte võltsitud kirja pärast, vaid seetõttu, et talle läks korda kogu see suur toetus, mida talle nii Ukrainas kui ka mujal avaldatakse.
"Üsna sageli küsitakse minult ja advokaat [Nikolai] Polozovilt näiteid selle kohta, kuidas FSB meie tegevusse sekkub. Vot siin üks selline näide ongi," nentis Feigin, kes vabandas kõigi ees, kes tema poolt avaldatud ja hiljem võltsinguks osutunud kirja lugesid.
Ka Ukraina presidendi administratsioonist kinnitati täna Unianile, et seda kirja pole Petro Porošenko kirjutanud ega saatnud.
Savtšenko alustas kuiva näljastreiki 4. märtsil. Algselt pidi ta viimase sõna ning kohtuotsuse saama juba 3. märtsil, kuid siis lükkas Vene kohus istungi edasi. See asjaolu oli ka põhjuseks, miks Savtšenko nälja- ja janustreigi välja kuulutas.
Viimase sõna õigus anti Savtšenkole eile. Naine teatas, et pole süüdi ega tunnista ka Vene kohtu otsuseid. Samuti lubas ta, et nn Maidan toimub varem või hiljem ka Venemaal, sest Putini režiim ei saa kõiki inimesi "puuri panna".
Venemaa prokuratuur nõuab Savtšenkole 23-aastast vanglakaristust. Lisaks peab ta süüdimõistmise korral maksma 100 000 rubla trahvi. Kohus kuulutab otsuse välja 21. ja 22. märtsil.
Ukraina õhujõudude vanemleitnant, kopteri Mi-24 piloot Nadia Savtšenko langes Ida-Ukraina Kremli-meelsete võitlejate kätte vangi möödunud aasta 17. juunil Luganski lähistel ning viidi hiljem Venemaale. Venemaa uurimiskomitee kinnitab, et Savtšenko ületas valedokumentidega riigipiiri, väites, et on põgenik, ning arreteeriti alles seejärel.
Venemaa võimud süüdistavad Savtšenkot selles, et ta oli 17. juunil Luganski lähistel miinipildujatule korrigeerijana osaline Vene telekanali Rossija-1 töötajate Igor Korneljuki ja Anton Vološini surmas. Lenduri advokaadid väidavad aga, et sel ajal oli ta juba vangistatud.
Nii Savtšenko ise kui ka Ukraina juhid on kõik Kremli süüdistused tagasi lükanud. Piloodi vangistamist ja tema üle peetavat näidisprotsessi on kritiseerinud ka paljud lääneriigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, mille esindajad on kutsunud üles Savtšenkot vabastama.
Viimasel nädalal toimusid mitmel pool maailmas, sealhulgas Eestis meeleavaldused, kus nõuti Venemaalt Savtšenko vabastamist. | Advokaat: sattusime FSB provokatsiooni ohvriks, Savtšenkole üle antud kiri oli võltsing | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Savtšenko üks advokaatidest Mark Feigin teatas täna varem Twitteris, et andis naislendurile üle president Petro Porošenko kirja, milles avaldati Savtšenkole toetust. Samuti lisas ta Twitterisse ka kirjast tehtud foto, vahendas Unian.
Hiljem aga teatas ta, et paraku oli kiri võltsitud ning tõenäoliselt on tegu Vene eriteenistuste provokatsiooniga.
Advokaat selgitas, et kirja andis talle üle Ukraina peakonsul Rostovi oblastis Vitali Moskalenko ning teatavad kahtlused kirja autentsuse osas olid juba alguses.
"Ma pean kiiremas korras teatama järgnevast. Tänase päeva jooksul langesime koos Ukraina peakonsulaadiga täiesti vastuvõetamatu eriopratsiooni sihtmärkideks. Selleks, et diskrediteerida Nadeždat seoses tema kuiva näljastreigi lõpetamisega, anti üle võltsitud kiri Ukraina presidendilt Nadiale," kirjutas Feigin oma Facebooki kontol.
Kõik olevat saanud alguse, kui eile õhtul helistati peakonsul Moskalenkole justkui Ukraina presidendi administratsioonist ning sooviti, et Feigin annaks Savtšenkole üle kirja Porošenkolt. Selle kirja andis Feigin täna ka Savtšenkole üle.
Feigini hinnangul üritab Kreml iga hinna eest diskrediteerida nii Savtšenkot, tema advokaate kui ka Ukraina võime.
"Selle asemel, et tegutseda vangide vahetamise nimel, mängivad eriteenistused Savtšenko eluga ning tõmbavad oma pettustevõrku ka Ukraina peakonsuli, Ukraina presidendi pressiteenistuse ja minu," nentis ta.
Feigin rõhutas, et oli andnud Savtšenkole juba varem üle pöördumise ja palve näljastreik lõpetada kõigilt toetajatelt, kelle seas oli ka president Porošenko. Seega otsustas Savtšenko näljastreigi lõpetada mitte võltsitud kirja pärast, vaid seetõttu, et talle läks korda kogu see suur toetus, mida talle nii Ukrainas kui ka mujal avaldatakse.
"Üsna sageli küsitakse minult ja advokaat [Nikolai] Polozovilt näiteid selle kohta, kuidas FSB meie tegevusse sekkub. Vot siin üks selline näide ongi," nentis Feigin, kes vabandas kõigi ees, kes tema poolt avaldatud ja hiljem võltsinguks osutunud kirja lugesid.
Ka Ukraina presidendi administratsioonist kinnitati täna Unianile, et seda kirja pole Petro Porošenko kirjutanud ega saatnud.
Savtšenko alustas kuiva näljastreiki 4. märtsil. Algselt pidi ta viimase sõna ning kohtuotsuse saama juba 3. märtsil, kuid siis lükkas Vene kohus istungi edasi. See asjaolu oli ka põhjuseks, miks Savtšenko nälja- ja janustreigi välja kuulutas.
Viimase sõna õigus anti Savtšenkole eile. Naine teatas, et pole süüdi ega tunnista ka Vene kohtu otsuseid. Samuti lubas ta, et nn Maidan toimub varem või hiljem ka Venemaal, sest Putini režiim ei saa kõiki inimesi "puuri panna".
Venemaa prokuratuur nõuab Savtšenkole 23-aastast vanglakaristust. Lisaks peab ta süüdimõistmise korral maksma 100 000 rubla trahvi. Kohus kuulutab otsuse välja 21. ja 22. märtsil.
Ukraina õhujõudude vanemleitnant, kopteri Mi-24 piloot Nadia Savtšenko langes Ida-Ukraina Kremli-meelsete võitlejate kätte vangi möödunud aasta 17. juunil Luganski lähistel ning viidi hiljem Venemaale. Venemaa uurimiskomitee kinnitab, et Savtšenko ületas valedokumentidega riigipiiri, väites, et on põgenik, ning arreteeriti alles seejärel.
Venemaa võimud süüdistavad Savtšenkot selles, et ta oli 17. juunil Luganski lähistel miinipildujatule korrigeerijana osaline Vene telekanali Rossija-1 töötajate Igor Korneljuki ja Anton Vološini surmas. Lenduri advokaadid väidavad aga, et sel ajal oli ta juba vangistatud.
Nii Savtšenko ise kui ka Ukraina juhid on kõik Kremli süüdistused tagasi lükanud. Piloodi vangistamist ja tema üle peetavat näidisprotsessi on kritiseerinud ka paljud lääneriigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, mille esindajad on kutsunud üles Savtšenkot vabastama.
Viimasel nädalal toimusid mitmel pool maailmas, sealhulgas Eestis meeleavaldused, kus nõuti Venemaalt Savtšenko vabastamist.
### Response:
Advokaat: sattusime FSB provokatsiooni ohvriks, Savtšenkole üle antud kiri oli võltsing |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veneetsia komisjon avaldab oma arvamuse sel nädalal, kuid lekkinud dokumendist selgub, et komisjoni hinnangul ohustab valitsuse kavandatud reform Poola õigusriigi põhimõtteid, vahendas Reuters.
"Me vaidlustame selle otsuse," ütles Waszczykowski Poola raadiole ja lisas, et ministeerium on saanud otsuse mustandi.
Euroopa Komisjon on varem öelnud, et tahab teada Veneetsia komisjoni arvamust, enne kui annab oma hinnangu sellele, kas Poola järgib Euroopa Liidu õigusriigi põhimõtteid.
Põhiseaduskriis Poolas süvenes kolmapäeval, kui konstitutsioonikohus leidis, et valitsuse kavandatud muudatused on ebaseaduslikud.
Novembris võimule tulnud konservatiivne ja euroskeptiline Seaduse ja Õigluse partei (PiS) sai parlamendilt õiguse määrata otse ametisse riiklike meediafirmade juhte ning valitsus muutis ka riigi konstitutsioonikohtu tegevust puudutavaid reegleid ja määras ametisse uusi kohtunikke.
Otsuse rakendamine tõi inimesed tänavale ja põhjustas pahameelt Euroopa liidrite seas.
EL algatas jaanuaris menetluse, et teha kindlaks, kas konstitutsioonikohtu reform rikub EL-i demokraatiareegleid. | Poola vaidlustab Veneetsia komisjoni otsuse kohtureformi kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veneetsia komisjon avaldab oma arvamuse sel nädalal, kuid lekkinud dokumendist selgub, et komisjoni hinnangul ohustab valitsuse kavandatud reform Poola õigusriigi põhimõtteid, vahendas Reuters.
"Me vaidlustame selle otsuse," ütles Waszczykowski Poola raadiole ja lisas, et ministeerium on saanud otsuse mustandi.
Euroopa Komisjon on varem öelnud, et tahab teada Veneetsia komisjoni arvamust, enne kui annab oma hinnangu sellele, kas Poola järgib Euroopa Liidu õigusriigi põhimõtteid.
Põhiseaduskriis Poolas süvenes kolmapäeval, kui konstitutsioonikohus leidis, et valitsuse kavandatud muudatused on ebaseaduslikud.
Novembris võimule tulnud konservatiivne ja euroskeptiline Seaduse ja Õigluse partei (PiS) sai parlamendilt õiguse määrata otse ametisse riiklike meediafirmade juhte ning valitsus muutis ka riigi konstitutsioonikohtu tegevust puudutavaid reegleid ja määras ametisse uusi kohtunikke.
Otsuse rakendamine tõi inimesed tänavale ja põhjustas pahameelt Euroopa liidrite seas.
EL algatas jaanuaris menetluse, et teha kindlaks, kas konstitutsioonikohtu reform rikub EL-i demokraatiareegleid.
### Response:
Poola vaidlustab Veneetsia komisjoni otsuse kohtureformi kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 10.03. (kell 19.00) Viimsi Keskkool: HC Viimsi/Tööriistamarket – Viljandi HC
Omavahelised mängud. 1. ring: 27:30; 2. ring: 28:26; 3. ring: 32:33.
Viimsi/Tööriistamarket alistas eelmises voorus kodus Serviti 27:25 ning vahegrupiturniiri kahe võiduga alustanud Viljandi oli samuti omal väljakul 25:20 üle Kehra/Horizon Pulp&Paperist.
Viimsi/Tööriistamarketi jaoks on tabeliseis selge. Põhihooaeg lõpetatakse neljandana ja veerandfinaalis kohtutakse Arukülaga. „Saame Viljandile vastu minna pingevabalt,“ ei varjanud Viimsi klubi peatreener Ain Pinnonen. „Serviti üle saadud võit näitas, et oleme heas seisus ja tundub, et läheme veelgi paremaks, kuid ka Viljandi on hoos. Meie jaoks on miinuseks see, et käetraumaga on rivist väljas Priit Poks.“
Viljandi, kes jääb liidrist ühe vähempeetud mängu juures maha nelja punktiga, on küll võidusoonel, kuid meeskonna juhendaja Marko Koksi sõnul seistakse silmitsi erinevate koosseisuliste probleemidega. „Haigustelaine pole taandunud ning lisaks sellele käisid Karl Toom ja Karl Roosna Saksamaal testimisel, kuid peaksid nüüd meil taas rivis olema,“ tutvustas Koks meeskonna hetkeseisu. „Viimsi mängus peame hakkama saama nende puurivahi Siim Patraeliga, samuti ei tohi me neil lasta visata lihtsaid väravaid. Me ei tohi punkte kaotada, kui tahame põhihooajal kahe parema hulka jõuda.“
10.03. (kell 19.00) Tapa Spordikeskus: SK Tapa – Aruküla SK
Omavahelised mängud. 1. ring: 27:35; 2. ring: 26:35; 3. ring: 28:26.
Aruküla kindlustas eelmises voorus kodus Audentes SK üle saadud 40:25 võiduga põhihooaja viienda koha, Tapa oli mänguvaba.
Kui Aruküla on viienda koha juba taganud, siis ka Tapa jaoks on seis selge, sest vastavalt reglemendile jääb Audentes play-off’ist eemale. „Ühest küljest tuleb küll treeningmäng, kuid teisalt on tegemist põhimõttelise vastasseisuga,“ ei varjanud Tapa peatreener Elmu Koppelmann. „Meil on tiheda mängugraafiku tõttu tunda nii füüsilist kui vaimset väsimust, aga Aruküla on haavatav. Peame nende kiirrünnakud ära hoidma ja oma tempo peale suruma. Samuti võib tabeliseis neid uinutada.“
Vaatamata selgele tabeliseisule lubas Aruküla juhendaja Toivo Järv Tapale lahingut andma minna. „Kaalul pole eriti midagi, kuid tahaks kõik kolm järelejäänud põhihooaja kohtumist võita,“ teatas Järv. „Siiski mõtleme ka play-off’ile. Peame leidma mehed, kes hakkavad veerandfinaalis Viimsi vastu vedama vankrit kaitses ja rünnakul.“
Tabeliseisud. 1. vahegrupp: Põlva Serviti 34 (21 mängust), HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 32 (21), Viljandi HC 30 (20), HC Viimsi/Tööriistamarket 20 (20). 2. vahegrupp: Aruküla SK 13 (19), Audentes SK 6 (20), SK Tapa 5 (19) punkti. | Liidreid jälitava Viljandi peatreener: me ei tohi Viimsis punkte kaotada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
10.03. (kell 19.00) Viimsi Keskkool: HC Viimsi/Tööriistamarket – Viljandi HC
Omavahelised mängud. 1. ring: 27:30; 2. ring: 28:26; 3. ring: 32:33.
Viimsi/Tööriistamarket alistas eelmises voorus kodus Serviti 27:25 ning vahegrupiturniiri kahe võiduga alustanud Viljandi oli samuti omal väljakul 25:20 üle Kehra/Horizon Pulp&Paperist.
Viimsi/Tööriistamarketi jaoks on tabeliseis selge. Põhihooaeg lõpetatakse neljandana ja veerandfinaalis kohtutakse Arukülaga. „Saame Viljandile vastu minna pingevabalt,“ ei varjanud Viimsi klubi peatreener Ain Pinnonen. „Serviti üle saadud võit näitas, et oleme heas seisus ja tundub, et läheme veelgi paremaks, kuid ka Viljandi on hoos. Meie jaoks on miinuseks see, et käetraumaga on rivist väljas Priit Poks.“
Viljandi, kes jääb liidrist ühe vähempeetud mängu juures maha nelja punktiga, on küll võidusoonel, kuid meeskonna juhendaja Marko Koksi sõnul seistakse silmitsi erinevate koosseisuliste probleemidega. „Haigustelaine pole taandunud ning lisaks sellele käisid Karl Toom ja Karl Roosna Saksamaal testimisel, kuid peaksid nüüd meil taas rivis olema,“ tutvustas Koks meeskonna hetkeseisu. „Viimsi mängus peame hakkama saama nende puurivahi Siim Patraeliga, samuti ei tohi me neil lasta visata lihtsaid väravaid. Me ei tohi punkte kaotada, kui tahame põhihooajal kahe parema hulka jõuda.“
10.03. (kell 19.00) Tapa Spordikeskus: SK Tapa – Aruküla SK
Omavahelised mängud. 1. ring: 27:35; 2. ring: 26:35; 3. ring: 28:26.
Aruküla kindlustas eelmises voorus kodus Audentes SK üle saadud 40:25 võiduga põhihooaja viienda koha, Tapa oli mänguvaba.
Kui Aruküla on viienda koha juba taganud, siis ka Tapa jaoks on seis selge, sest vastavalt reglemendile jääb Audentes play-off’ist eemale. „Ühest küljest tuleb küll treeningmäng, kuid teisalt on tegemist põhimõttelise vastasseisuga,“ ei varjanud Tapa peatreener Elmu Koppelmann. „Meil on tiheda mängugraafiku tõttu tunda nii füüsilist kui vaimset väsimust, aga Aruküla on haavatav. Peame nende kiirrünnakud ära hoidma ja oma tempo peale suruma. Samuti võib tabeliseis neid uinutada.“
Vaatamata selgele tabeliseisule lubas Aruküla juhendaja Toivo Järv Tapale lahingut andma minna. „Kaalul pole eriti midagi, kuid tahaks kõik kolm järelejäänud põhihooaja kohtumist võita,“ teatas Järv. „Siiski mõtleme ka play-off’ile. Peame leidma mehed, kes hakkavad veerandfinaalis Viimsi vastu vedama vankrit kaitses ja rünnakul.“
Tabeliseisud. 1. vahegrupp: Põlva Serviti 34 (21 mängust), HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 32 (21), Viljandi HC 30 (20), HC Viimsi/Tööriistamarket 20 (20). 2. vahegrupp: Aruküla SK 13 (19), Audentes SK 6 (20), SK Tapa 5 (19) punkti.
### Response:
Liidreid jälitava Viljandi peatreener: me ei tohi Viimsis punkte kaotada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elektroonilise muusika ja visuaalkunsti öö pakub Tallinn Music Weeki raames hüperrealistlikku tööstushoonereivide atmosfääri Tallinna grandioosseimas muusemis – Lennusadama ajaloolises vesilennukite angaaris. Laevavrakkide, meremiinide ja simulaakrumitega militaaresteetilises miljöös loovad vaid sel ööl metalselt pulseeriva helikujunduse regiooni underground- tantsumuusika suunanäitajad.
Audiovisuaalne rännak Lennusadama müstilises ookeanipõhja meenutavas keskkonnas algab kell 21. Esimeseks muusikaliseks etteasteks on kohaliku acid techno produtsendi ja modulaarsüntesaatorite meistri Motobori improkava. Tema järel pakub raudbetoonkoorikust kolossi tööstusliku pulsiga ühilduvat plaadisetti Poola uuekooli house’ i DJ ja produtsent Matat Professionals. Peo tipptunnid kuuluvad idanaabritele – pool tundi enne südaööd astub pulti Vene bassimuusika raskekaallane Pixelord, kelle stiilideülest mash-up- toodangut on väljastanud mitmed hinnatud tantsumuusika leiblid nagu Car Crash Set, Civil Music ja Leisure System. Pixelordi kandadele astub tema kaasmaalasest spirituaalse techno saadik, helidisainer Moa Pillar, kelle üle mastaapse betoonkonstruktsiooni kaikuva reivi järel saabub tõhus laadung jõulist muskliteknot Leedu tandemilt Endie&Kameu.
Hommiku eel toob toob peolised audiovisuaalselt allveerännakult taas mandrile ning taastab 21. sajandi helidest raputatud tsaariaegse jäämurdja Suure Tõllu ja 80-aastase allveelaeva Lembitu rahu kassetisahinast ja kosmosetolmust põimitud live -setiga kohalik helivõlur kadajane.
Peo visuaali loob Von Krahli teatri videokunstnik Emer Värk. | Tallinn Music Week tõmbab lõppakordi elektroonilise muusika ja visuaalkunsti ööga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elektroonilise muusika ja visuaalkunsti öö pakub Tallinn Music Weeki raames hüperrealistlikku tööstushoonereivide atmosfääri Tallinna grandioosseimas muusemis – Lennusadama ajaloolises vesilennukite angaaris. Laevavrakkide, meremiinide ja simulaakrumitega militaaresteetilises miljöös loovad vaid sel ööl metalselt pulseeriva helikujunduse regiooni underground- tantsumuusika suunanäitajad.
Audiovisuaalne rännak Lennusadama müstilises ookeanipõhja meenutavas keskkonnas algab kell 21. Esimeseks muusikaliseks etteasteks on kohaliku acid techno produtsendi ja modulaarsüntesaatorite meistri Motobori improkava. Tema järel pakub raudbetoonkoorikust kolossi tööstusliku pulsiga ühilduvat plaadisetti Poola uuekooli house’ i DJ ja produtsent Matat Professionals. Peo tipptunnid kuuluvad idanaabritele – pool tundi enne südaööd astub pulti Vene bassimuusika raskekaallane Pixelord, kelle stiilideülest mash-up- toodangut on väljastanud mitmed hinnatud tantsumuusika leiblid nagu Car Crash Set, Civil Music ja Leisure System. Pixelordi kandadele astub tema kaasmaalasest spirituaalse techno saadik, helidisainer Moa Pillar, kelle üle mastaapse betoonkonstruktsiooni kaikuva reivi järel saabub tõhus laadung jõulist muskliteknot Leedu tandemilt Endie&Kameu.
Hommiku eel toob toob peolised audiovisuaalselt allveerännakult taas mandrile ning taastab 21. sajandi helidest raputatud tsaariaegse jäämurdja Suure Tõllu ja 80-aastase allveelaeva Lembitu rahu kassetisahinast ja kosmosetolmust põimitud live -setiga kohalik helivõlur kadajane.
Peo visuaali loob Von Krahli teatri videokunstnik Emer Värk.
### Response:
Tallinn Music Week tõmbab lõppakordi elektroonilise muusika ja visuaalkunsti ööga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Talihärm tegi kahe tiiru peale ühe möödalasu ja lõpetas 36. kohaga, kaotades võitjale 1.57,5. Jan Treier pidi käima kahel trahviringil ja sai 57. koha, kaotades 3.09,7. Robert Heldna eksis samuti kahel lasul ja sai 101 lõpetanu seas 60. koha, kaotust võitjale kogunes 3.19,6.
Etapivõidu teenis kõik märgid tabanud prantslane Antonin Guigonnat, kes edestas 7,5 sekundiga kolmel trahviringil käinud venelast Aleksei Slepovit. Kolmanda koha sai ühe möödalasu teinud norralane Andreas Dahlö Wärnes, kaotades võitjale 9,1 sekundiga.
Laupäeval on Itaalias samuti kavas sprindid, etapp lõpetatakse pühapäeval segateatesõitudega. | Talihärm jõudis IBU karikaetapil punktikohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Talihärm tegi kahe tiiru peale ühe möödalasu ja lõpetas 36. kohaga, kaotades võitjale 1.57,5. Jan Treier pidi käima kahel trahviringil ja sai 57. koha, kaotades 3.09,7. Robert Heldna eksis samuti kahel lasul ja sai 101 lõpetanu seas 60. koha, kaotust võitjale kogunes 3.19,6.
Etapivõidu teenis kõik märgid tabanud prantslane Antonin Guigonnat, kes edestas 7,5 sekundiga kolmel trahviringil käinud venelast Aleksei Slepovit. Kolmanda koha sai ühe möödalasu teinud norralane Andreas Dahlö Wärnes, kaotades võitjale 9,1 sekundiga.
Laupäeval on Itaalias samuti kavas sprindid, etapp lõpetatakse pühapäeval segateatesõitudega.
### Response:
Talihärm jõudis IBU karikaetapil punktikohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keskuse juht Rami Abdulrahman selgitas, et al-Shishani viidi raskelt haavatuna ISIS-e "pealinnas" Raqqas asuvasse haiglasse, vahendas Yle.
"Ta ei hukkunud," rõhutas Abdulrahman.
USA teatel korraldati eelmisel nädalal Süüria territooriumil õhurünnakute seeria, mille sihtmärgiks oli äärmusrühmituse ISIS üks juhtfiguure Abu Omar al-Shishani.
Esialgsetele andmetele tuginedes väidab Pentagon, et tõenäoliselt sai ISIS-e sõjaministriks kutsutud mees surma. Rünnakute tagajärjel olevat hukkunud kokku ligi 15 ISIS-e võitlejat.
Rünnakuteseeria, mille raames kasutati nii hävituslennukeid kui ka lahingudroone, leidis aset eelmise nädala reedel Süüria kirdeosas Shahhadi linna lähistel. Luureandmete kohaselt oli al-Shishani seal juba pikemat aega oma võitlejad kokku kogunud.
Ametlikku kinnitust mehe surma kohta siiski pole ning USA julgeolekuametnikud jätkavad luureandmete analüüsimist. Al-Shishani hukkumisest pole teatanud ka ükski ISIS-ega seotud allikas.
Tšetšeeni päritolu al-Shishani, kelle kodanikunimeks on Tarkhan Batirašvili, on pärit Gruusiast ning enne islamiäärmuslaseks hakkamist teenis ta ka Gruusia armees. Muuhulgas võttis ta osa 2008. aastal toimunud sõjast Venemaaga.
Mingi aeg pärast reservi arvamist olevat tema maailmavaade aga äärmuslikumaks muutunud ning ta lahkus kodumaalt 2012. aastal. ISIS-es pandi ta esimest korda juhtivale kohale 2013. aasta mais. Tema langemisest on ka varem teatatud, kuid hiljem pole need väited kunagi kinnitust leidnud.
USA on pannud tema tabamise eest välja 5 miljoni dollari suuruse pearaha. | Vaatluskeskus: Gruusiast pärit ISIS-e sõjapealik jäi ellu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keskuse juht Rami Abdulrahman selgitas, et al-Shishani viidi raskelt haavatuna ISIS-e "pealinnas" Raqqas asuvasse haiglasse, vahendas Yle.
"Ta ei hukkunud," rõhutas Abdulrahman.
USA teatel korraldati eelmisel nädalal Süüria territooriumil õhurünnakute seeria, mille sihtmärgiks oli äärmusrühmituse ISIS üks juhtfiguure Abu Omar al-Shishani.
Esialgsetele andmetele tuginedes väidab Pentagon, et tõenäoliselt sai ISIS-e sõjaministriks kutsutud mees surma. Rünnakute tagajärjel olevat hukkunud kokku ligi 15 ISIS-e võitlejat.
Rünnakuteseeria, mille raames kasutati nii hävituslennukeid kui ka lahingudroone, leidis aset eelmise nädala reedel Süüria kirdeosas Shahhadi linna lähistel. Luureandmete kohaselt oli al-Shishani seal juba pikemat aega oma võitlejad kokku kogunud.
Ametlikku kinnitust mehe surma kohta siiski pole ning USA julgeolekuametnikud jätkavad luureandmete analüüsimist. Al-Shishani hukkumisest pole teatanud ka ükski ISIS-ega seotud allikas.
Tšetšeeni päritolu al-Shishani, kelle kodanikunimeks on Tarkhan Batirašvili, on pärit Gruusiast ning enne islamiäärmuslaseks hakkamist teenis ta ka Gruusia armees. Muuhulgas võttis ta osa 2008. aastal toimunud sõjast Venemaaga.
Mingi aeg pärast reservi arvamist olevat tema maailmavaade aga äärmuslikumaks muutunud ning ta lahkus kodumaalt 2012. aastal. ISIS-es pandi ta esimest korda juhtivale kohale 2013. aasta mais. Tema langemisest on ka varem teatatud, kuid hiljem pole need väited kunagi kinnitust leidnud.
USA on pannud tema tabamise eest välja 5 miljoni dollari suuruse pearaha.
### Response:
Vaatluskeskus: Gruusiast pärit ISIS-e sõjapealik jäi ellu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Stipendiumile on praeguseks taotluse esitanud märkimisväärne hulk noormehi ja neide, kellest nii mõnelgi on ette näidata juba ka tiitlivõistluste medaleid. Spordialadest paistavad enim silma judo ning ratsasport. Taotluste põhjal soovivad sportlased stipendiumiraha kasutada ennekõike võistluslaagrites käimisele, sh ka Rio olümpiaks ettevalmistumiseks.
Noorte sportlaste stipendiumile saavad kandideerida sportlased vanusevahemikus 18-25 eluaastat. Stipendiumit võib taotleda sportlane või tema nõusolekul ka treener, juhendaja, kool, spordiklubi või spordialaliit. Taotluse esitamise tähtaeg on 13. märts 2016.
Stipendium võidakse määrata ja jagada ka mitme noore sportlase vahel. Lõpliku otsuse stipendiumi määramise kohta teeb kindlustusseltsi poolt kokku kutsutud hindamiskomisjon.
Lisainfot stipendiumi tingimuste ja taotluse esitamise kohta leiab siit. | Nädala lõpuni saab kandideerida 20 000 euro suurusele noorsportlaste stipendiumile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Stipendiumile on praeguseks taotluse esitanud märkimisväärne hulk noormehi ja neide, kellest nii mõnelgi on ette näidata juba ka tiitlivõistluste medaleid. Spordialadest paistavad enim silma judo ning ratsasport. Taotluste põhjal soovivad sportlased stipendiumiraha kasutada ennekõike võistluslaagrites käimisele, sh ka Rio olümpiaks ettevalmistumiseks.
Noorte sportlaste stipendiumile saavad kandideerida sportlased vanusevahemikus 18-25 eluaastat. Stipendiumit võib taotleda sportlane või tema nõusolekul ka treener, juhendaja, kool, spordiklubi või spordialaliit. Taotluse esitamise tähtaeg on 13. märts 2016.
Stipendium võidakse määrata ja jagada ka mitme noore sportlase vahel. Lõpliku otsuse stipendiumi määramise kohta teeb kindlustusseltsi poolt kokku kutsutud hindamiskomisjon.
Lisainfot stipendiumi tingimuste ja taotluse esitamise kohta leiab siit.
### Response:
Nädala lõpuni saab kandideerida 20 000 euro suurusele noorsportlaste stipendiumile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bändi sõnul sai see natuke liiga suuremahuline EP alguse neljast rajast, millele stuudios lisandus mitmeid versioone lindistatud lugudest.
Uus Energia sündis aastal 2009, kui väike grupp sõpru asus skänkides Eesti dubmuusika maastikku täitma. Bändi algusaastate tahumatu punksound arenes 2012. aasta debüütalbumi ilmumise ajaks ambientseks ja jazzilikuks; praeguseks hetkeks on jõutud oma õpingutes tagasi konventsionaalsema reggae-dub- juurestiku juurde
EP "For The Benefit Of Dub Chapter One" on saanud mõjutusi kaasaegsest elektroonilisest muusikast, bassikultuurist ja dubmuusika klassikutelt. End bändi bossiks nimetav Kristjan ütleb, et "see plaat valmis selleks, et kõigil hea hakkaks".
Stuudios liitusid Uue Energia tavapärase koosseisuga Def Räädust tuntud MC J.O.C., bändi Bombillaz liige Kristjan Jõemägi, mitmed puhkpillimängijad – Marko Kask, Henri Aruküla, Dominic Bienkowski ja Triin Lemba ning Moskva muusik Vladimir "Rebelstepa" Kirichenko meloodikal.
Plaadiesitluspidu peetakse 8. aprillil Telliskivi Loomelinnakus Kivi Paber Käärides, aga ka Viljandi Elektroonilise Pärimusmuusika Festivalil 16. aprillil.
Kuulake PLAATI. | Uus Energia avaldas dub-plaadi, et hakkaks hea | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bändi sõnul sai see natuke liiga suuremahuline EP alguse neljast rajast, millele stuudios lisandus mitmeid versioone lindistatud lugudest.
Uus Energia sündis aastal 2009, kui väike grupp sõpru asus skänkides Eesti dubmuusika maastikku täitma. Bändi algusaastate tahumatu punksound arenes 2012. aasta debüütalbumi ilmumise ajaks ambientseks ja jazzilikuks; praeguseks hetkeks on jõutud oma õpingutes tagasi konventsionaalsema reggae-dub- juurestiku juurde
EP "For The Benefit Of Dub Chapter One" on saanud mõjutusi kaasaegsest elektroonilisest muusikast, bassikultuurist ja dubmuusika klassikutelt. End bändi bossiks nimetav Kristjan ütleb, et "see plaat valmis selleks, et kõigil hea hakkaks".
Stuudios liitusid Uue Energia tavapärase koosseisuga Def Räädust tuntud MC J.O.C., bändi Bombillaz liige Kristjan Jõemägi, mitmed puhkpillimängijad – Marko Kask, Henri Aruküla, Dominic Bienkowski ja Triin Lemba ning Moskva muusik Vladimir "Rebelstepa" Kirichenko meloodikal.
Plaadiesitluspidu peetakse 8. aprillil Telliskivi Loomelinnakus Kivi Paber Käärides, aga ka Viljandi Elektroonilise Pärimusmuusika Festivalil 16. aprillil.
Kuulake PLAATI.
### Response:
Uus Energia avaldas dub-plaadi, et hakkaks hea |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "IRL on haldusreformi teinud alates 1992. aastast. Haldusreform ei tohi olla teeseldud tehing, et valitsus saaks lihtsalt kirja mingi punkti, et me oleme langetanud otsuse nimega haldusreform," märkis ta.
"Me peame meeles pidama, et me teeme seda haldusreformi, mitte tänases olukorras ja mitte tänase päeva jaoks, vaid teeme 20-25 aasta perspektiivis," sõnas ta.
"Täna mul on tõsine lootus, et valitsus ja ka teised poliitilised erakonnad ja ka omavalitsused ning seal elavad inimesed võtavad seda võimalust väga tõsiselt," lausus Tsahkna.
Tsahkna kordas oma mõtet, et selle valitsuse tegelikuks proovikiviks on see, kas haldusreform tehakse ära ja viiakse reaalselt ellu või mitte. "Kui see valitsus ei suuda seda ära teha, siis sellel valitsusel ei ole mõtet," rõhutas ta.
Peaminister Taavi Rõivas (RE) lisas, et valitsuse ühises soovis haldusreform ära teha ei ole põhjust kahelda. | Tsahkna: Ansipi lahkumine Euroopa avarustesse avas tee haldusreformile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"IRL on haldusreformi teinud alates 1992. aastast. Haldusreform ei tohi olla teeseldud tehing, et valitsus saaks lihtsalt kirja mingi punkti, et me oleme langetanud otsuse nimega haldusreform," märkis ta.
"Me peame meeles pidama, et me teeme seda haldusreformi, mitte tänases olukorras ja mitte tänase päeva jaoks, vaid teeme 20-25 aasta perspektiivis," sõnas ta.
"Täna mul on tõsine lootus, et valitsus ja ka teised poliitilised erakonnad ja ka omavalitsused ning seal elavad inimesed võtavad seda võimalust väga tõsiselt," lausus Tsahkna.
Tsahkna kordas oma mõtet, et selle valitsuse tegelikuks proovikiviks on see, kas haldusreform tehakse ära ja viiakse reaalselt ellu või mitte. "Kui see valitsus ei suuda seda ära teha, siis sellel valitsusel ei ole mõtet," rõhutas ta.
Peaminister Taavi Rõivas (RE) lisas, et valitsuse ühises soovis haldusreform ära teha ei ole põhjust kahelda.
### Response:
Tsahkna: Ansipi lahkumine Euroopa avarustesse avas tee haldusreformile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Täna oli halb päev. Kui vaadata neid kahte tüdrukut, kes jõudsid finaali, siis eelmisel võistlusel ma neid võitsin. Täna siis nii,” nentis Mäe intervjuus Postimehele. „Kui tean, et olen tegelikult võimeline neid võitma, on kurb.” | Avamatšis roiet vigastanud Epp Mäe kaotusest: täna oli halb päev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Täna oli halb päev. Kui vaadata neid kahte tüdrukut, kes jõudsid finaali, siis eelmisel võistlusel ma neid võitsin. Täna siis nii,” nentis Mäe intervjuus Postimehele. „Kui tean, et olen tegelikult võimeline neid võitma, on kurb.”
### Response:
Avamatšis roiet vigastanud Epp Mäe kaotusest: täna oli halb päev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Müür" on sõjavastane füüsilise teatri lavastus, kus ühe lihtsa loo ja idee jutustamiseks ei kasutata ühtegi väljaöeldud sõna. Lavale jõuavad kahe rindel viibiva sõduri igatsused ja igapäevaelu teiste väljendusvahendite kaudu: teater seguneb tantsuga, akrobaatika objektiteatriga ning viipekeel muusika ja liikumisega.
Oliver Talleci teosel "Waterloo ja Trafalgar" põhineva näitemängu lavastas Jaanika Tammaru, laval astuvad üles Kaarel Targo, Märt Koik, Birgit Landberg ja Kaija M Kalvet. Teostada aitavad Jari Pärgma, Regina Paabo Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingust ja Kaire Papp Eesti Kurtide Liidust. Kokku on märtsi lõppu ja aprilli algusse on planeeritud kuus etendust. Etendustele on oodatud nii kuuljad kui mittekuuljad alates 12. eluaastast. Pärast iga etendust toimub avatud vestlusring etendusega seotud teemadel.
Jari Pärgma, kes on aidanud trupil viipekeelt õppida, on lavastust kommenteerinud nii: "Lavastus “Müür” on eriline sellepärast, et näitlejad suudavad end väljendada ka muus keeles, mitte ainult eesti keeles. Nad rõhutavad rohkem emotsioonidele ja teevad minuga koostööd, õpivad kurdiga suhtlema." Samas ei pea teatri sõnul kartma ka need, kes viipekeelt ei mõista - jutustatav lugu on emotsioonide ja näitlejate füüsilise tegevuse kaudu arusaadav kõigile.
27. märtsi, oma sünnipäeva, on Must Kast sisustanud juba hommikust saati, mil algab kõigile huvilistele prii "Sünnimissa" Tartu linnaruumis. Õhtusel peol aitavad sünnipäevameeleolu kontserdiga luua Tartu Levimuusika Orkester ja Marten Kuningas.
Lavastust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tartu linn. | Teater Must Kast tähistab sünnipäeva viipekeelse lavastusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Müür" on sõjavastane füüsilise teatri lavastus, kus ühe lihtsa loo ja idee jutustamiseks ei kasutata ühtegi väljaöeldud sõna. Lavale jõuavad kahe rindel viibiva sõduri igatsused ja igapäevaelu teiste väljendusvahendite kaudu: teater seguneb tantsuga, akrobaatika objektiteatriga ning viipekeel muusika ja liikumisega.
Oliver Talleci teosel "Waterloo ja Trafalgar" põhineva näitemängu lavastas Jaanika Tammaru, laval astuvad üles Kaarel Targo, Märt Koik, Birgit Landberg ja Kaija M Kalvet. Teostada aitavad Jari Pärgma, Regina Paabo Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingust ja Kaire Papp Eesti Kurtide Liidust. Kokku on märtsi lõppu ja aprilli algusse on planeeritud kuus etendust. Etendustele on oodatud nii kuuljad kui mittekuuljad alates 12. eluaastast. Pärast iga etendust toimub avatud vestlusring etendusega seotud teemadel.
Jari Pärgma, kes on aidanud trupil viipekeelt õppida, on lavastust kommenteerinud nii: "Lavastus “Müür” on eriline sellepärast, et näitlejad suudavad end väljendada ka muus keeles, mitte ainult eesti keeles. Nad rõhutavad rohkem emotsioonidele ja teevad minuga koostööd, õpivad kurdiga suhtlema." Samas ei pea teatri sõnul kartma ka need, kes viipekeelt ei mõista - jutustatav lugu on emotsioonide ja näitlejate füüsilise tegevuse kaudu arusaadav kõigile.
27. märtsi, oma sünnipäeva, on Must Kast sisustanud juba hommikust saati, mil algab kõigile huvilistele prii "Sünnimissa" Tartu linnaruumis. Õhtusel peol aitavad sünnipäevameeleolu kontserdiga luua Tartu Levimuusika Orkester ja Marten Kuningas.
Lavastust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tartu linn.
### Response:
Teater Must Kast tähistab sünnipäeva viipekeelse lavastusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Haaremid olid Ottomani dünastia liikmete jaoks kool ning naiste haridusasutus, mis valmistas neid eluks ette," rääkis Emine Erdogan sultanite aega käsitleval pidulikul tseremoonial.
Haaremis elasid sultanite naised, liignaised ja lapsed ning sinna ei tohtinud ükski teine vaba mees siseneda. Küll aga täitsid seal ametiülesandeid kohitsetud haaremivalvurid ehk eunuhhid, vahendas Yle.
Haaremisüsteemile tehti lõpp, kui Ottomani impeerium I maailmasõjas saadud kaotuse tõttu 1923. aastal kokku kukkus.
Haaremites koolitati naisi vastavalt nende võimetele. Näiteks õpetati neile tarbekunsti, muusikat, võõrkeeli ja kalligraafiat. Samas pidid nad kogu aeg olema valmis teenima ja lõbustama oma abikaasat.
Proua Erdogani sõnad, mida on tõlgendatud ka kui mitmenaisepidamise propageerimist, pälvisid sotsiaalmeedias teravat vastukaja.
Samas olid sellel teemal pinged üleval juba varem, sest rahvusvahelisel naistepäeval ehk 8. märtsil pidas president Erdogan kõne, kus märkis, et naised on ennekõike emad.
Türgi presidendipaar on ka varem teinud islamit ja Ottomani perioodi väärtusi kiitvaid avaldusi. Näiteks on nad öelnud, et iga naine peaks sünnitama kolm last ning ei tohiks kunagi kasutada rasestumisvastaseid vahendeid. | Türgi presidendi abikaasa: haaremid olid naiste haridusasutused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Haaremid olid Ottomani dünastia liikmete jaoks kool ning naiste haridusasutus, mis valmistas neid eluks ette," rääkis Emine Erdogan sultanite aega käsitleval pidulikul tseremoonial.
Haaremis elasid sultanite naised, liignaised ja lapsed ning sinna ei tohtinud ükski teine vaba mees siseneda. Küll aga täitsid seal ametiülesandeid kohitsetud haaremivalvurid ehk eunuhhid, vahendas Yle.
Haaremisüsteemile tehti lõpp, kui Ottomani impeerium I maailmasõjas saadud kaotuse tõttu 1923. aastal kokku kukkus.
Haaremites koolitati naisi vastavalt nende võimetele. Näiteks õpetati neile tarbekunsti, muusikat, võõrkeeli ja kalligraafiat. Samas pidid nad kogu aeg olema valmis teenima ja lõbustama oma abikaasat.
Proua Erdogani sõnad, mida on tõlgendatud ka kui mitmenaisepidamise propageerimist, pälvisid sotsiaalmeedias teravat vastukaja.
Samas olid sellel teemal pinged üleval juba varem, sest rahvusvahelisel naistepäeval ehk 8. märtsil pidas president Erdogan kõne, kus märkis, et naised on ennekõike emad.
Türgi presidendipaar on ka varem teinud islamit ja Ottomani perioodi väärtusi kiitvaid avaldusi. Näiteks on nad öelnud, et iga naine peaks sünnitama kolm last ning ei tohiks kunagi kasutada rasestumisvastaseid vahendeid.
### Response:
Türgi presidendi abikaasa: haaremid olid naiste haridusasutused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lääne ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Küllike Kask taotles kohtuvaidluses Kruusmaa süüdimõistmist soodustuskelmuses, ametialases võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises ning talle 7431 euro suuruse rahakaristuse mõistmist.
Prokurör selgitas, et kui inimene on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele erinevale süüteo koosseisule, siis mõistetakse karistus ühe seaduse sätte alusel.
Kaitsja Aadu Luberg leidis, et Kruusmaa tuleb kogu süüdistuse ulatuses õigeks mõista ja menetluskulud jätta Eesti riigi kanda.
Kruusmaa ütles oma viimases sõnas, et ta ei tunnista end süüdi ja palus kohtul end õigeks mõista.
Kohus kuulutab kohtuotsuse resolutiivosa 15. aprill.
Süüdistuse kohaselt esitas Kruusmaa 2011. aastal PRIA-lt toetuse saamiseks valeandmetega taotluse ja võltsitud hinnapakkumised, millega lõi tegelikust tervisekeskuse renoveerimistööde maksumusest ebaõige ettekujutuse.
Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo Lääne talitus ja uurimist juhtis Lääne ringkonnaprokuratuur. | Risti endist vallavanemat ähvardab süüdimõistmisel rahaline karistus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lääne ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Küllike Kask taotles kohtuvaidluses Kruusmaa süüdimõistmist soodustuskelmuses, ametialases võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises ning talle 7431 euro suuruse rahakaristuse mõistmist.
Prokurör selgitas, et kui inimene on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele erinevale süüteo koosseisule, siis mõistetakse karistus ühe seaduse sätte alusel.
Kaitsja Aadu Luberg leidis, et Kruusmaa tuleb kogu süüdistuse ulatuses õigeks mõista ja menetluskulud jätta Eesti riigi kanda.
Kruusmaa ütles oma viimases sõnas, et ta ei tunnista end süüdi ja palus kohtul end õigeks mõista.
Kohus kuulutab kohtuotsuse resolutiivosa 15. aprill.
Süüdistuse kohaselt esitas Kruusmaa 2011. aastal PRIA-lt toetuse saamiseks valeandmetega taotluse ja võltsitud hinnapakkumised, millega lõi tegelikust tervisekeskuse renoveerimistööde maksumusest ebaõige ettekujutuse.
Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo Lääne talitus ja uurimist juhtis Lääne ringkonnaprokuratuur.
### Response:
Risti endist vallavanemat ähvardab süüdimõistmisel rahaline karistus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avamängu 2:1 võitnud Gabala jaoks oli kordusmängus kodupubliku ees vaja seetõttu endast kõik välja panna ning seda ka vägeval viisil tehti – üheväravaline eduseis kasvatati kokkuvõttes viieväravaliseks ning 5:1 võit ei jätnud kahtlust, kumb meeskond poolfinaalikohta väärib, vahendab Soccernet.ee.
Zenjov alustas algkoosseisus ning tegi kaasa esimese poolaja, mille Gabala võitis tulemusega 3:1.
Teised poolfinaalidesse jõudnud meeskonnad on Bakuu Inter, Karabahh ja Bakuu Neftši. | Zenjov ja Gabala jõudsid Aserbaidžaani karikavõistlustel poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avamängu 2:1 võitnud Gabala jaoks oli kordusmängus kodupubliku ees vaja seetõttu endast kõik välja panna ning seda ka vägeval viisil tehti – üheväravaline eduseis kasvatati kokkuvõttes viieväravaliseks ning 5:1 võit ei jätnud kahtlust, kumb meeskond poolfinaalikohta väärib, vahendab Soccernet.ee.
Zenjov alustas algkoosseisus ning tegi kaasa esimese poolaja, mille Gabala võitis tulemusega 3:1.
Teised poolfinaalidesse jõudnud meeskonnad on Bakuu Inter, Karabahh ja Bakuu Neftši.
### Response:
Zenjov ja Gabala jõudsid Aserbaidžaani karikavõistlustel poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Urmas Reinsalu tõdes saates "Uudis+", et eelmisel reedel toimunud pereisa peksmine on sümboolse tähendusega juhtum, mis näitab, et paadunud kurjategijate ohtlikkus ühiskonnale on suurem, mistõttu nende taltsutamise jaoks vajab õigussüsteem suuremat jõudu.
"Kindlasti ei saa õigussüsteem tegutseda emotsiooni ajel, mis mingi konkreetse juhtumi põhjal esile tõusevad, kuid kui me vaatame seda kõrgohtlike kurjategijate seltskonda, kes tiirlevad vangla ja vabaduse vahel, siis see isikute ring on üsna kitsas ja nende kõrgohtlikkus on mitmete kuritegude puhul esile tulnud," selgitas Reinsalu.
Sestap leidis justiitsminister, kes toetus rahvusvahelisele kogemusele, et paadunud kurjategijaid tuleb käsitleda jõulisemate vahenditega kui inimest, kes on esmakordselt kuriteo sooritanud. "Korduv rikkujate suhtes peaks ühiskond prioriteediks tõstma ohutõrje, et ausate inimeste elu ja vara oleks kaitstud," leidis Reinsalu.
"Tõenäosus, et need paadunud kurjategijad oma käitumisviise ümberkasvamise teel parandavad on kahtlemata iga inimese puhul olemas aga tuleb arvestada, et see on korduv rikkujate puhul oluliselt väiksem," toonitas minister. Sellest tulenevalt leidis Reinsalu, et usaldust peab taolise seltskonna tegutsemisviise arvestades oluliselt vähem pruukima.
Karistuskataloog on Eestis korralik
Samas ei leia Reinsalu, et karistusi tuleks karmistada. "Meie karistuste kataloog, mis puudutab karistuste ülem- ja alammäärasid, on tegelikkuses Euroopa keskmisel tasemel," märkis minister. Tema sõnul on täna küsimus pigem järelevalves, mida kohaldatakse neile, kes vanglast vabanevad.
"Kui vabanenud kinnipeetavat pole vabastatud kriminaalhoolduse alla, siis puudub järelevalve mehhanism, mis käsitleks neid vange, kes ei pea käima kriminaalhooldaja juures," sõnas Reinsalu.
Justiitsministeeriumi ettepaneku kohaselt peaks kohaldama karistusjärgset käitumiskontrolli nendele isikutele, kelle puhul võib tuvastada märke kõrgretsidiivsusest. "Teine ettepanek on see, et paadunud kurjategija tajuks, et järgnevate kuritegude puhul reageerib ühiskond juba palju jäigemalt ja jõulisemalt," ütles Reinsalu.
Kolmas meede, mida ministeeriumis kaalutakse põhineb ruumilisel eripreventsioonil. "See tähendab, et kui teiste riikide kodanikud, kes on Eesti riigi territooriumil ohtlikke kuritegusid sooritanud, siis tuleks neile ulatuslikumalt kehtestada lisakaristusi ehk nad riigist välja saata. Kui sa oled rikkunud siinseid reegleid ei ole sa siin teretulnud," toonitas minister.
Õigus järelevalveks on olemas
Reinsalu sõnul on tänasesse karistusseadustikku juba lisatud sätted, mille alusel saaks kohaldad vabanenud isikute suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli. "Kui isik on vabastatud, siis ta peab teadma, et riigi silm on tema peal ja ta peab aru andma millega ta tegeleb," sõnas minister.
Praegu kasutatakse Reinsalu väitel taolisi meetmeid vaid paarikümne inimese puhul aastas. "Minu väide on see, et antud järelevalve proportsioonid peavad muutuma ning see isik peab teadma, et teda hoitakse kirbul," toonitas minister.
"Need riigid, kes laiemat järelevalvet on praktiseerinud, on suutnud retsidiivsust ohjeldada," lisas Reinsalu. Seejuures on justiitsminister andnud kriminaalhooldajatele juhise, et nad peavad kohtult taotlema vangistuse reaalset kohaldamist, kui inimene on vangistusest tingimisi vabastatud.
Riiklikud andmebaasid peaksid olema paremini seotud
"Teine süsteem puudutab tagaotsimisi, sest Eestis tõesti sadu isikuid, keda otsitakse kohtuotsuse täitmisest või menetlusest kõrvale hoidmise pärast taga. Siin peab riik mõtlema läbi, kuidas süsteemi paremaks teha," toonitas Reinsalu.
Tema hinnangul pole normaalne olukord, kus tagaotsitav võib saada endale autojuhiload kätte. "Esimene loogiline lahendus peaks e-riigis olema suuremate andmebaaside omavaheline seotus, et kui tagaotsitav isik ilmub kasvõi e-tervisesüsteemi, siis lööb punane tuluke põlema," leidis Reinsalu.
"Tagaotsitaval ei saa olla normaalset elu, kui ta on riigi eest peitu läinud," lisas justiitsminister.
Kohtute sõltumatus ei ole absoluut
Reinsalu märkis, et kuigi Eesti kohtusüsteemi peamine voorus on sõltumatu otsustusõigus, kuid see sõltumatus ei tohiks kuritarvitada ühe või teise osapoole huve. "Kurjategijad ei tohiks pääseda liiga kergelt või vastupidi, et süütud inimesed ei satuks rünnaku alla," märkis Reinsalu.
"Kuid selge on see, et kohtu sõltumatus pole absoluut ehk riik saab retsidiivsete ja paadunud kurjategijate puhul seada kohtule seaduse rakendamise osas jäigemad piirid. Seetõttu me kindlasti justiitsministeeriumis kindlasti arutame seda, mis puudutab nii vangide kriminaalhoolduse alla vabastamist kui ka erinevaid sanktsioonide kohaldamisi," kinnitas Reinsalu.
Seejuures soovib ministeerium luua eraldi muudatusepaketi, mis käsitleb noorukite süütegusid. "Küsimus ei olegi tegelikult trahvimises, sest tegelikkuses maksab trahvi kinni ema või isa, mistõttu ei taju see noor inimene karistust, mis võiks olla hoopis koduaresti või teraapia näol," sõnas Reinsalu.
Justiitsministri arvates peavad noored tunnetama karistusi reaalselt. "Noorte tõsine probleem kuid ka võimalus seisneb selles, et noored on väga kergelt mõjutatavad ehk kui kuritegelik profiil tekib juba noores eas, siis on väga tõenäoline, et ta oma elupäevad lõpetabki kurjategijana, kuid õigeaegse mõjutamisega on võimalik teda ka palju paremini tagasi tuua kui vanemat õigusrikkujat, kelle tegevusviisid on juba välja kujunenud," selgitas Reinsalu. | Reinsalu: korduvalt karistatud inimesi tuleks vähemal määral usaldada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Urmas Reinsalu tõdes saates "Uudis+", et eelmisel reedel toimunud pereisa peksmine on sümboolse tähendusega juhtum, mis näitab, et paadunud kurjategijate ohtlikkus ühiskonnale on suurem, mistõttu nende taltsutamise jaoks vajab õigussüsteem suuremat jõudu.
"Kindlasti ei saa õigussüsteem tegutseda emotsiooni ajel, mis mingi konkreetse juhtumi põhjal esile tõusevad, kuid kui me vaatame seda kõrgohtlike kurjategijate seltskonda, kes tiirlevad vangla ja vabaduse vahel, siis see isikute ring on üsna kitsas ja nende kõrgohtlikkus on mitmete kuritegude puhul esile tulnud," selgitas Reinsalu.
Sestap leidis justiitsminister, kes toetus rahvusvahelisele kogemusele, et paadunud kurjategijaid tuleb käsitleda jõulisemate vahenditega kui inimest, kes on esmakordselt kuriteo sooritanud. "Korduv rikkujate suhtes peaks ühiskond prioriteediks tõstma ohutõrje, et ausate inimeste elu ja vara oleks kaitstud," leidis Reinsalu.
"Tõenäosus, et need paadunud kurjategijad oma käitumisviise ümberkasvamise teel parandavad on kahtlemata iga inimese puhul olemas aga tuleb arvestada, et see on korduv rikkujate puhul oluliselt väiksem," toonitas minister. Sellest tulenevalt leidis Reinsalu, et usaldust peab taolise seltskonna tegutsemisviise arvestades oluliselt vähem pruukima.
Karistuskataloog on Eestis korralik
Samas ei leia Reinsalu, et karistusi tuleks karmistada. "Meie karistuste kataloog, mis puudutab karistuste ülem- ja alammäärasid, on tegelikkuses Euroopa keskmisel tasemel," märkis minister. Tema sõnul on täna küsimus pigem järelevalves, mida kohaldatakse neile, kes vanglast vabanevad.
"Kui vabanenud kinnipeetavat pole vabastatud kriminaalhoolduse alla, siis puudub järelevalve mehhanism, mis käsitleks neid vange, kes ei pea käima kriminaalhooldaja juures," sõnas Reinsalu.
Justiitsministeeriumi ettepaneku kohaselt peaks kohaldama karistusjärgset käitumiskontrolli nendele isikutele, kelle puhul võib tuvastada märke kõrgretsidiivsusest. "Teine ettepanek on see, et paadunud kurjategija tajuks, et järgnevate kuritegude puhul reageerib ühiskond juba palju jäigemalt ja jõulisemalt," ütles Reinsalu.
Kolmas meede, mida ministeeriumis kaalutakse põhineb ruumilisel eripreventsioonil. "See tähendab, et kui teiste riikide kodanikud, kes on Eesti riigi territooriumil ohtlikke kuritegusid sooritanud, siis tuleks neile ulatuslikumalt kehtestada lisakaristusi ehk nad riigist välja saata. Kui sa oled rikkunud siinseid reegleid ei ole sa siin teretulnud," toonitas minister.
Õigus järelevalveks on olemas
Reinsalu sõnul on tänasesse karistusseadustikku juba lisatud sätted, mille alusel saaks kohaldad vabanenud isikute suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli. "Kui isik on vabastatud, siis ta peab teadma, et riigi silm on tema peal ja ta peab aru andma millega ta tegeleb," sõnas minister.
Praegu kasutatakse Reinsalu väitel taolisi meetmeid vaid paarikümne inimese puhul aastas. "Minu väide on see, et antud järelevalve proportsioonid peavad muutuma ning see isik peab teadma, et teda hoitakse kirbul," toonitas minister.
"Need riigid, kes laiemat järelevalvet on praktiseerinud, on suutnud retsidiivsust ohjeldada," lisas Reinsalu. Seejuures on justiitsminister andnud kriminaalhooldajatele juhise, et nad peavad kohtult taotlema vangistuse reaalset kohaldamist, kui inimene on vangistusest tingimisi vabastatud.
Riiklikud andmebaasid peaksid olema paremini seotud
"Teine süsteem puudutab tagaotsimisi, sest Eestis tõesti sadu isikuid, keda otsitakse kohtuotsuse täitmisest või menetlusest kõrvale hoidmise pärast taga. Siin peab riik mõtlema läbi, kuidas süsteemi paremaks teha," toonitas Reinsalu.
Tema hinnangul pole normaalne olukord, kus tagaotsitav võib saada endale autojuhiload kätte. "Esimene loogiline lahendus peaks e-riigis olema suuremate andmebaaside omavaheline seotus, et kui tagaotsitav isik ilmub kasvõi e-tervisesüsteemi, siis lööb punane tuluke põlema," leidis Reinsalu.
"Tagaotsitaval ei saa olla normaalset elu, kui ta on riigi eest peitu läinud," lisas justiitsminister.
Kohtute sõltumatus ei ole absoluut
Reinsalu märkis, et kuigi Eesti kohtusüsteemi peamine voorus on sõltumatu otsustusõigus, kuid see sõltumatus ei tohiks kuritarvitada ühe või teise osapoole huve. "Kurjategijad ei tohiks pääseda liiga kergelt või vastupidi, et süütud inimesed ei satuks rünnaku alla," märkis Reinsalu.
"Kuid selge on see, et kohtu sõltumatus pole absoluut ehk riik saab retsidiivsete ja paadunud kurjategijate puhul seada kohtule seaduse rakendamise osas jäigemad piirid. Seetõttu me kindlasti justiitsministeeriumis kindlasti arutame seda, mis puudutab nii vangide kriminaalhoolduse alla vabastamist kui ka erinevaid sanktsioonide kohaldamisi," kinnitas Reinsalu.
Seejuures soovib ministeerium luua eraldi muudatusepaketi, mis käsitleb noorukite süütegusid. "Küsimus ei olegi tegelikult trahvimises, sest tegelikkuses maksab trahvi kinni ema või isa, mistõttu ei taju see noor inimene karistust, mis võiks olla hoopis koduaresti või teraapia näol," sõnas Reinsalu.
Justiitsministri arvates peavad noored tunnetama karistusi reaalselt. "Noorte tõsine probleem kuid ka võimalus seisneb selles, et noored on väga kergelt mõjutatavad ehk kui kuritegelik profiil tekib juba noores eas, siis on väga tõenäoline, et ta oma elupäevad lõpetabki kurjategijana, kuid õigeaegse mõjutamisega on võimalik teda ka palju paremini tagasi tuua kui vanemat õigusrikkujat, kelle tegevusviisid on juba välja kujunenud," selgitas Reinsalu.
### Response:
Reinsalu: korduvalt karistatud inimesi tuleks vähemal määral usaldada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saaremaal valmivate laevade pikkus on 100 ja laius 18 meetrit ning need mahutavad kuni 80 sõiduautot ja 297 reisijat.
Lepingu kogumaksumus on veidi üle 20 miljoni euro, esimene laev peab olema valmis Lõuna-Rootsis liinile minema 2017. aasta kesksuvel.
Laevade jõuallikateks on neli Volvo Penta D16MH peamasinat koguvõimsusega 1920 kW, mis kahe Rolls-Royce US155 gondelkäituri kaudu tagavad laeva maksimumkiiruseks 11 sõlme.
Laevade korpused ja jõuülekanded on optimeeritud saavutamaks madal kütusekulu ja võimalikult vähene keskkonnasaaste, viimase jaoks on peamasinate väljalaskegaasidel ka täiendav järeltöötlus.
Laevadel kasutatakse moodsaid juhtimisseadmeid, mistõttu on laeva meeskond vaid kaheliikmeline. Laevad ehitatakse vastavalt 1B jääklassi nõuetele, mis tähedab, et laev peab olema võimeline sõitma vähemalt 5-sõlmese kiirusega kuni 80cm paksuses rüsijääs.
Tegu on suurimate laevadega, mis kunagi Saaremaal ehitatud on ja ka kohaliku laevaehituse ajaloos on vaid üksikud siin ehitatud laevad pikemad olnud.
BWB juhatuse esimehe Margus Vanaselja sõnul on see tellimus parim näide, kuidas riik saab reaalsete tegudega arendada ettevõtlust nii, et liigutaks allhanketööstusest suurema lisandväärtusega lõpptooteid pakkuva tootmise suunas.
"Me ei oleks saanud sellel hankel üldse osaleda, kui majandusministeerium ei oleks meid mõne aasta eest usaldanud ning meilt Eesti väikesaartega ühenduse pidamiseks Örmsö-tüüpi parvlaevu tellinud. Nüüd annavad needsamad Eestisse ehitatud laevad meile olulise referentsi sarnaste laevade välishangetel osalemiseks," märkis ta.
Täiendavat kompetentsi nii suurte laevade ehitamisel on lisanud ka Tallinna Sadama uutele parvlaevadele ehitusjärelevalve taegemine Poola ja Türgi laevatehastes.
Vanaselja leiab, et sarnaselt tegutsedes saaks kõige paremini edasi viia ka kodumaist kaitsetööstust, kus arendusprojektidena oleks võimalik eestimaistel ettevõtetel koostöös kaitseväega välja töötada terviktooteid, mida hiljem välisturgudel pakkuda.
Vanaselja tõdes, et kahjuks aga Eestis võrreldes Soome või Rootsiga tõsiseltvõetavad kaitsetööstuse arendusrahad puuduvad.
Baltic Workboats on Saaremaal asuv laevatehas, mille eelmise aasta käive oli 23 miljonit eurot. Ettevõte annab tööd 180-le töötajale. Hetkel ehitab BWB laevu Belgia, Rootsi, Saksamaa, Austria ja Eesti tellijatele. | Saaremaa firma Baltic Workboats ehitab Rootsi liiklusametile kaks parvlaeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saaremaal valmivate laevade pikkus on 100 ja laius 18 meetrit ning need mahutavad kuni 80 sõiduautot ja 297 reisijat.
Lepingu kogumaksumus on veidi üle 20 miljoni euro, esimene laev peab olema valmis Lõuna-Rootsis liinile minema 2017. aasta kesksuvel.
Laevade jõuallikateks on neli Volvo Penta D16MH peamasinat koguvõimsusega 1920 kW, mis kahe Rolls-Royce US155 gondelkäituri kaudu tagavad laeva maksimumkiiruseks 11 sõlme.
Laevade korpused ja jõuülekanded on optimeeritud saavutamaks madal kütusekulu ja võimalikult vähene keskkonnasaaste, viimase jaoks on peamasinate väljalaskegaasidel ka täiendav järeltöötlus.
Laevadel kasutatakse moodsaid juhtimisseadmeid, mistõttu on laeva meeskond vaid kaheliikmeline. Laevad ehitatakse vastavalt 1B jääklassi nõuetele, mis tähedab, et laev peab olema võimeline sõitma vähemalt 5-sõlmese kiirusega kuni 80cm paksuses rüsijääs.
Tegu on suurimate laevadega, mis kunagi Saaremaal ehitatud on ja ka kohaliku laevaehituse ajaloos on vaid üksikud siin ehitatud laevad pikemad olnud.
BWB juhatuse esimehe Margus Vanaselja sõnul on see tellimus parim näide, kuidas riik saab reaalsete tegudega arendada ettevõtlust nii, et liigutaks allhanketööstusest suurema lisandväärtusega lõpptooteid pakkuva tootmise suunas.
"Me ei oleks saanud sellel hankel üldse osaleda, kui majandusministeerium ei oleks meid mõne aasta eest usaldanud ning meilt Eesti väikesaartega ühenduse pidamiseks Örmsö-tüüpi parvlaevu tellinud. Nüüd annavad needsamad Eestisse ehitatud laevad meile olulise referentsi sarnaste laevade välishangetel osalemiseks," märkis ta.
Täiendavat kompetentsi nii suurte laevade ehitamisel on lisanud ka Tallinna Sadama uutele parvlaevadele ehitusjärelevalve taegemine Poola ja Türgi laevatehastes.
Vanaselja leiab, et sarnaselt tegutsedes saaks kõige paremini edasi viia ka kodumaist kaitsetööstust, kus arendusprojektidena oleks võimalik eestimaistel ettevõtetel koostöös kaitseväega välja töötada terviktooteid, mida hiljem välisturgudel pakkuda.
Vanaselja tõdes, et kahjuks aga Eestis võrreldes Soome või Rootsiga tõsiseltvõetavad kaitsetööstuse arendusrahad puuduvad.
Baltic Workboats on Saaremaal asuv laevatehas, mille eelmise aasta käive oli 23 miljonit eurot. Ettevõte annab tööd 180-le töötajale. Hetkel ehitab BWB laevu Belgia, Rootsi, Saksamaa, Austria ja Eesti tellijatele.
### Response:
Saaremaa firma Baltic Workboats ehitab Rootsi liiklusametile kaks parvlaeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 32-aastane Norra rekordiomanik mõisteti süüdi enda endisele elukaaslasele kehavigastuste tekitamises.
Ndure võeti perevägivallas kahtlustatavana vahi alla juba 2014. aasta novembris. Ndure sõnul ilmus endine elukaaslane 2014. aasta 8. novembril tema juurde ja nad tülitsesid. Tüli lõppes sellega, et naine viidi haiglasse ja Ndure veetis öö trellide taga. Kohtus tõestati, et Ndure oli varemgi vähemalt korra naisele viga teinud.
Gambias sündinud sprinter on süüdistusi eitanud ning kaebas kohtuotsuse edasi.
Norra kergejõustikuliidu presidendi Tore Hordnesi sõnul ei mõjuta see kohtuasi kuidagi Saidy Ndure sportlaskarjääri. | Norra sprinter mõisteti 75 päevaks vangi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
32-aastane Norra rekordiomanik mõisteti süüdi enda endisele elukaaslasele kehavigastuste tekitamises.
Ndure võeti perevägivallas kahtlustatavana vahi alla juba 2014. aasta novembris. Ndure sõnul ilmus endine elukaaslane 2014. aasta 8. novembril tema juurde ja nad tülitsesid. Tüli lõppes sellega, et naine viidi haiglasse ja Ndure veetis öö trellide taga. Kohtus tõestati, et Ndure oli varemgi vähemalt korra naisele viga teinud.
Gambias sündinud sprinter on süüdistusi eitanud ning kaebas kohtuotsuse edasi.
Norra kergejõustikuliidu presidendi Tore Hordnesi sõnul ei mõjuta see kohtuasi kuidagi Saidy Ndure sportlaskarjääri.
### Response:
Norra sprinter mõisteti 75 päevaks vangi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Callele määrati nelja-aastane võistluskeeld, mis lõppeb 2019. aasta 18. juulil, vahendab Spordipartner.ee.
2004. aasta olümpiapronks Calle võitis 2006. aastal Bordeaux's peetud treki MM-il scratchis kulla ja sai aasta hiljem Palma de Mallorcal hõbemedali. Pan-Ameerika mängudel on ta võitnud kokku kuus medalit. | 47-aastasele maailmameistrile määrati pikk võistluskeeld | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Callele määrati nelja-aastane võistluskeeld, mis lõppeb 2019. aasta 18. juulil, vahendab Spordipartner.ee.
2004. aasta olümpiapronks Calle võitis 2006. aastal Bordeaux's peetud treki MM-il scratchis kulla ja sai aasta hiljem Palma de Mallorcal hõbemedali. Pan-Ameerika mängudel on ta võitnud kokku kuus medalit.
### Response:
47-aastasele maailmameistrile määrati pikk võistluskeeld |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaus räägib oma žanrivalikust, reaalsetest ja vaimsetest ruumidest, lähedusest ja kaugusest - jutt jõuab vahepeal välja lausa Andromeda galaktikani.
Saadet juhib Peeter Helme.
"Loetud ja kirjutatud" on eetris pühapäeval kell 13.05. | Jan Kaus räägib reaalsetest vaimsetest ruumidest saates "Loetud ja kirjutatud" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaus räägib oma žanrivalikust, reaalsetest ja vaimsetest ruumidest, lähedusest ja kaugusest - jutt jõuab vahepeal välja lausa Andromeda galaktikani.
Saadet juhib Peeter Helme.
"Loetud ja kirjutatud" on eetris pühapäeval kell 13.05.
### Response:
Jan Kaus räägib reaalsetest vaimsetest ruumidest saates "Loetud ja kirjutatud" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neli ohvrit - kolm naist ja mees - surid Pittsburghi eeslinnas Wilkinsburgis sündmuskohal ning veel üks naine suri hiljem haiglas, teatas Allegheny maakonna politsei avalduses.
Veel kaks meest on kriitilises ja üks naine stabiilses seisundis, laususid korrakaitsjad.
"Politseil on ballistikaalaste tõendite põhjal alust arvata, et kaks inimest kasutasid kaht erinevat relva," teatati avalduses. Kedagi seni kinni peetud ei ole ning politsei kutsub võimalikke tunnistajaid politseid abistama.
Politsei sõnul tulistati elamu aias pidu pidavaid inimesi põiktänavalt. Kui peolised üritasid veranda kaudu majja varjuda, tulistati neid külje pealt või naaberelamu aiast. Kõik neli ohvrit hukkus verandal.
"Üritam endiselt tuvastada ohvreid ning nende seost peoga," ütles Allegheny politseiosakonna esindaja Andrew Schurman AFP-le.
Kohalik meedia teatas varem, et kaks kahtlustatavat on jooksus.
Telekanali CBS haru KDKA andmeil kuulsid naabrid vähemalt 30-40 lasku.
Tegemist on järjekordse ohvriterohke massitulistamisega Ühendriikides, kus relvavägivald nõuab aastas 30 000 inimelu. Mullu registreeriti 330 massitulistamise juhtumit. | Videod: USA-s Pennsylvanias sai tulistamises surma viis inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neli ohvrit - kolm naist ja mees - surid Pittsburghi eeslinnas Wilkinsburgis sündmuskohal ning veel üks naine suri hiljem haiglas, teatas Allegheny maakonna politsei avalduses.
Veel kaks meest on kriitilises ja üks naine stabiilses seisundis, laususid korrakaitsjad.
"Politseil on ballistikaalaste tõendite põhjal alust arvata, et kaks inimest kasutasid kaht erinevat relva," teatati avalduses. Kedagi seni kinni peetud ei ole ning politsei kutsub võimalikke tunnistajaid politseid abistama.
Politsei sõnul tulistati elamu aias pidu pidavaid inimesi põiktänavalt. Kui peolised üritasid veranda kaudu majja varjuda, tulistati neid külje pealt või naaberelamu aiast. Kõik neli ohvrit hukkus verandal.
"Üritam endiselt tuvastada ohvreid ning nende seost peoga," ütles Allegheny politseiosakonna esindaja Andrew Schurman AFP-le.
Kohalik meedia teatas varem, et kaks kahtlustatavat on jooksus.
Telekanali CBS haru KDKA andmeil kuulsid naabrid vähemalt 30-40 lasku.
Tegemist on järjekordse ohvriterohke massitulistamisega Ühendriikides, kus relvavägivald nõuab aastas 30 000 inimelu. Mullu registreeriti 330 massitulistamise juhtumit.
### Response:
Videod: USA-s Pennsylvanias sai tulistamises surma viis inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nii kummaline kui see ka ei ole, on Owensi lugu enne ekraniseeritud vaid korra – 1984. aastal, režissööriks Richard Irving ja peaosas peamiselt telesarjades osi teinud Dorian Harewood. Nüüd, veidi enne Filmiakadeemia auhindade ehk Oscari tseremooniat, tuli mustanahalise jooksja looga välja Jamaica režissöör Stephen Hopkins, kes kogus tuntust telesarjaga "24". Teadupärast varjutas tänavust Oscari galat rassiküsimus - mustanahaliste kineastide esindatus nominatsioonides. Kuidas läheb selle inglise keeles ambivalentse pealkirjaga linatööl Oscarite jagamisel, selgub järgmisel aastal, praegu on film alustanud ringlust maailma kinoekraanidel, meile jõuab ta peaaegu kuu aega pärast esilinastust. Filmi valmimisaeg on samuti sümboolne, sest tänavu möödub 80 aastat Berliini olümpiamängudest, viimastest enne Teise Maailmasõja puhkemist.
Stephen Hopkinsi Owensi lugu pole just selline, mis jääks filmiajalukku filmikunstiliste saavutuste poolest – lavastus on üsna keskpärane, operaatoritöö Peter Levylt tavalise Hollywoodi melodraama klišeelikes raames, filmi hoiab ülal ameerika esimese maailmakuulsa mustanahalise jooksja lugu. Peaosa mängiv Kanada näitleja Stephan Jamesil tuleb kehastada ühelt poolt lihtsameelset mustanahalist jooksjat, teisalt peab ta tegelaskuju olema nutikas strateeg ja tegema iseseisvaid otsuseid, mis määravad sisuliselt kogu USA toonase olümpiameeskonna saatuse. Hopkins visandab ka tegevustiku käiku kujundavad kõrvalliinid – Ameerika Olümpiakomitee lõhestatuse Berliini Olümpiamängudel osalemise küsimuses, USA mustanahalise kogukonna surve ning Owensi suhted oma treeneri, armastatu ja Saksa sporditähe Karl Longiga.
"Võidujooks" on poliitilise taustaga spordifilm, mis näitab, et aus sport on üle poliitikast ning ainus, mis tõeliselt loeb, on inimestevaheline sõprus ja armastus. Jesse Owensit näitab film kui sotsiaalsete olude ohvrit, kellest saab neid olusid võitva üksikisiku sümbol. Film keskendubki mustanahalise sportlase läbimurdele natsi-saksa spordimängudel, kus formaalselt demokraatliku riigi esindus võidab mitu korda järjest tõuarendusele suunatud totalitaarsüsteemi esindajaid. Owensi karakter selle käigus ei muutu, ta jääb ikka samasuguseks, veidi kohmetuks ja tagasihoidlikuks maapoisiks, kes on oma eesmärkide saavutamiseks valmis tegema ennastsalgavalt tööd.
Ühe kõrvalliinina jookseb olümpiamängude episoodist läbi ka Leni Riefenstahli tegelaskuju ja tema neljatunnise oopuse "Olympia" (1938) valmimine. Kahjuks ei seo Hopkins Riefenstahli tööd "Võidujooksuga" rohkem kui mõne kehvakvaliteedilise tsitaadiga, ääremärkuseks jääb ka Riefenstahli revolutsiooniline kaameratöö spordivõistluse jäädvustamisel. Samas oleks selle esiletoomine ja ka vormiline tsiteerimine lisanud filmile mõne mõjuvama nurga.
Praegu võibki "Võidujooks" oma keskpärasuse tõttu jääda teiste, aina pealetulevate uute filmide varju ja ununeda. Miski ei takista aga mängimast mõttega, millise filmi oleks Owensist teinud mõni mustanahaline režissöör nagu Spike Lee või kasvõi Antoine Fuqua. | Tõnu Karjatse filmikomm: Owensist võinuks teha filmi mõni mustanahaline režissöör | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nii kummaline kui see ka ei ole, on Owensi lugu enne ekraniseeritud vaid korra – 1984. aastal, režissööriks Richard Irving ja peaosas peamiselt telesarjades osi teinud Dorian Harewood. Nüüd, veidi enne Filmiakadeemia auhindade ehk Oscari tseremooniat, tuli mustanahalise jooksja looga välja Jamaica režissöör Stephen Hopkins, kes kogus tuntust telesarjaga "24". Teadupärast varjutas tänavust Oscari galat rassiküsimus - mustanahaliste kineastide esindatus nominatsioonides. Kuidas läheb selle inglise keeles ambivalentse pealkirjaga linatööl Oscarite jagamisel, selgub järgmisel aastal, praegu on film alustanud ringlust maailma kinoekraanidel, meile jõuab ta peaaegu kuu aega pärast esilinastust. Filmi valmimisaeg on samuti sümboolne, sest tänavu möödub 80 aastat Berliini olümpiamängudest, viimastest enne Teise Maailmasõja puhkemist.
Stephen Hopkinsi Owensi lugu pole just selline, mis jääks filmiajalukku filmikunstiliste saavutuste poolest – lavastus on üsna keskpärane, operaatoritöö Peter Levylt tavalise Hollywoodi melodraama klišeelikes raames, filmi hoiab ülal ameerika esimese maailmakuulsa mustanahalise jooksja lugu. Peaosa mängiv Kanada näitleja Stephan Jamesil tuleb kehastada ühelt poolt lihtsameelset mustanahalist jooksjat, teisalt peab ta tegelaskuju olema nutikas strateeg ja tegema iseseisvaid otsuseid, mis määravad sisuliselt kogu USA toonase olümpiameeskonna saatuse. Hopkins visandab ka tegevustiku käiku kujundavad kõrvalliinid – Ameerika Olümpiakomitee lõhestatuse Berliini Olümpiamängudel osalemise küsimuses, USA mustanahalise kogukonna surve ning Owensi suhted oma treeneri, armastatu ja Saksa sporditähe Karl Longiga.
"Võidujooks" on poliitilise taustaga spordifilm, mis näitab, et aus sport on üle poliitikast ning ainus, mis tõeliselt loeb, on inimestevaheline sõprus ja armastus. Jesse Owensit näitab film kui sotsiaalsete olude ohvrit, kellest saab neid olusid võitva üksikisiku sümbol. Film keskendubki mustanahalise sportlase läbimurdele natsi-saksa spordimängudel, kus formaalselt demokraatliku riigi esindus võidab mitu korda järjest tõuarendusele suunatud totalitaarsüsteemi esindajaid. Owensi karakter selle käigus ei muutu, ta jääb ikka samasuguseks, veidi kohmetuks ja tagasihoidlikuks maapoisiks, kes on oma eesmärkide saavutamiseks valmis tegema ennastsalgavalt tööd.
Ühe kõrvalliinina jookseb olümpiamängude episoodist läbi ka Leni Riefenstahli tegelaskuju ja tema neljatunnise oopuse "Olympia" (1938) valmimine. Kahjuks ei seo Hopkins Riefenstahli tööd "Võidujooksuga" rohkem kui mõne kehvakvaliteedilise tsitaadiga, ääremärkuseks jääb ka Riefenstahli revolutsiooniline kaameratöö spordivõistluse jäädvustamisel. Samas oleks selle esiletoomine ja ka vormiline tsiteerimine lisanud filmile mõne mõjuvama nurga.
Praegu võibki "Võidujooks" oma keskpärasuse tõttu jääda teiste, aina pealetulevate uute filmide varju ja ununeda. Miski ei takista aga mängimast mõttega, millise filmi oleks Owensist teinud mõni mustanahaline režissöör nagu Spike Lee või kasvõi Antoine Fuqua.
### Response:
Tõnu Karjatse filmikomm: Owensist võinuks teha filmi mõni mustanahaline režissöör |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jalgpalliliidu asepresident Ainar Leppänen on delegaat Dortmundis peetaval matšil kohaliku Borussia ja Tottenham Hotspuri vahel. Oleg Harlamov teenindab Lvivis peetavat kohtumist Donetski Šahtar – Anderlecht.
Jalgpalliliidu võistluste osakonna juhataja Kadri Jägel määrati UEFA delegaadiks 5.–10. aprillini Põhja-Iirimaal toimuvale U-19 tüdrukute EM-valiksarja eliitringile, kus lisaks korraldajale osalevad Itaalia, Taani ja Hispaania.
Delegaat on UEFA kõrgeim esindaja vastaval mängul ning tema ülesandeks on tagada matši sujuv läbiviimine vastavalt reeglitele ja koostada ülevaade kõigist korralduslikest asjadest. Vajadusel lahendab delegaat probleeme ja teeb kriitilistes olukordades otsuseid. | Eesti delegaadid on ametis Euroopa liigas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jalgpalliliidu asepresident Ainar Leppänen on delegaat Dortmundis peetaval matšil kohaliku Borussia ja Tottenham Hotspuri vahel. Oleg Harlamov teenindab Lvivis peetavat kohtumist Donetski Šahtar – Anderlecht.
Jalgpalliliidu võistluste osakonna juhataja Kadri Jägel määrati UEFA delegaadiks 5.–10. aprillini Põhja-Iirimaal toimuvale U-19 tüdrukute EM-valiksarja eliitringile, kus lisaks korraldajale osalevad Itaalia, Taani ja Hispaania.
Delegaat on UEFA kõrgeim esindaja vastaval mängul ning tema ülesandeks on tagada matši sujuv läbiviimine vastavalt reeglitele ja koostada ülevaade kõigist korralduslikest asjadest. Vajadusel lahendab delegaat probleeme ja teeb kriitilistes olukordades otsuseid.
### Response:
Eesti delegaadid on ametis Euroopa liigas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel aastal jõustunud ühistranspordiseaduse muudatuste kohaselt peab tänavu 1. aprillist olema taksojuhtidel teenuse osutamiseks teenindajakaart ja selle saamise üheks tingimuseks on eesti keele oskust B1 tasemel tõendav dokument.
Majanduskomisjoni esimehe Toomas Kivimägi sõnul pole selline universaalne nõue otstarbekas ja on põhjendamatult koormav.
„Selle alusel peaksid eesti keele oskust B1 tasemel dokumentaalselt tõendama kõik taksojuhid, sealhulgas tuhanded eesti keelt emakeelena rääkivad kaasmaalased, mis on arusaamatu, et mitte öelda solvav,” ütles Kivimägi.
“Samal ajal ei astu eelnõu sammugi tagasi keeleseaduse nõuetest taksonduses. B1 taseme keeleoskuse nõue on keeleseaduse alusel kehtestatud valitsuse määrusega. Teenindajakaardi andjal nagu ka keeleinspektsioonil on põhjendatud vajadusel jätkuvalt õigus kontrollida taksojuhtide eesti keele oskust,” ütles Kivimägi.
Riigikogu liikmete Urve Palo ja Deniss Boroditši algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu andis algselt teenindajakaardi taotlemiseks täiendava üleminekuaja kuni 1. aprillini 2017.
Majanduskomisjon otsustas jaanuaris, et nõuet teenindajakaardi kasutuselevõttu edasi ei lükata, vaid selle asemel jäetakse kehtivast ühistranspordiseadusest välja keeleseadust dubleerivad sätted.
Majanduskomisjon kavandab ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu teist ja kolmandat lugemist riigikogu täiskogus järgmisel nädalal. Muudatusettepaneku kohaselt jõustub seadus Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. | Kivimägi: Narva taksojuhid saavad tööd jätkata keeleseaduse nõudeid leevendamata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel aastal jõustunud ühistranspordiseaduse muudatuste kohaselt peab tänavu 1. aprillist olema taksojuhtidel teenuse osutamiseks teenindajakaart ja selle saamise üheks tingimuseks on eesti keele oskust B1 tasemel tõendav dokument.
Majanduskomisjoni esimehe Toomas Kivimägi sõnul pole selline universaalne nõue otstarbekas ja on põhjendamatult koormav.
„Selle alusel peaksid eesti keele oskust B1 tasemel dokumentaalselt tõendama kõik taksojuhid, sealhulgas tuhanded eesti keelt emakeelena rääkivad kaasmaalased, mis on arusaamatu, et mitte öelda solvav,” ütles Kivimägi.
“Samal ajal ei astu eelnõu sammugi tagasi keeleseaduse nõuetest taksonduses. B1 taseme keeleoskuse nõue on keeleseaduse alusel kehtestatud valitsuse määrusega. Teenindajakaardi andjal nagu ka keeleinspektsioonil on põhjendatud vajadusel jätkuvalt õigus kontrollida taksojuhtide eesti keele oskust,” ütles Kivimägi.
Riigikogu liikmete Urve Palo ja Deniss Boroditši algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu andis algselt teenindajakaardi taotlemiseks täiendava üleminekuaja kuni 1. aprillini 2017.
Majanduskomisjon otsustas jaanuaris, et nõuet teenindajakaardi kasutuselevõttu edasi ei lükata, vaid selle asemel jäetakse kehtivast ühistranspordiseadusest välja keeleseadust dubleerivad sätted.
Majanduskomisjon kavandab ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu teist ja kolmandat lugemist riigikogu täiskogus järgmisel nädalal. Muudatusettepaneku kohaselt jõustub seadus Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
### Response:
Kivimägi: Narva taksojuhid saavad tööd jätkata keeleseaduse nõudeid leevendamata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Hei loomad ja inimesed," annab Mikk Pärnits teada Nihilist.FM-is.
"Ega siin pikka juttu polegi: lasin kaks oma teksti Mart Kalvetil linti lugeda ning Oudeis pani biidi taha. Kui saan palju meelitusi ja head vastukaja, oleks sooviks välja anda terve album. Minu tekstid erinevate loojate esituses, pluss erinevad zhanrid muusikas. Experimental spoken word stuff, doom’n’bass.
Kuulake pimedas toas." | Mikk Pärnits lasi oma tekstid muusikaks teha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Hei loomad ja inimesed," annab Mikk Pärnits teada Nihilist.FM-is.
"Ega siin pikka juttu polegi: lasin kaks oma teksti Mart Kalvetil linti lugeda ning Oudeis pani biidi taha. Kui saan palju meelitusi ja head vastukaja, oleks sooviks välja anda terve album. Minu tekstid erinevate loojate esituses, pluss erinevad zhanrid muusikas. Experimental spoken word stuff, doom’n’bass.
Kuulake pimedas toas."
### Response:
Mikk Pärnits lasi oma tekstid muusikaks teha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tuleks suvi juba rutem. Mul on jube hea meel, et annan Himmelbjergetiga just Intsikurmus oma selle suve ainukese festivalikontserdi. Au on olla osa sellisest uhkest line-up ’ist - seal metsades hakkab imelisi asju juhtuma," kommenteeris Erki Pärnoja ise. Ühtlasi lubas, et Intsikurmus saab tema esituses peale Himmelbjergeti kuulda ka täiesti uut muusikat.
"Tänavust esinejate listi vaadates võib juba praegu öelda, et tuleb üle aegade ägedaim Intsikurmu ning täna välja hõigatud artistid lisavad kindlasti veel kõvasti kvaliteeti," ütles festivali programmijuht Martin Ruus. "Ja Intsikurmu metsapark aitab muusika kuulamisest teha erakordse elamuse."
Juba varem on festivalile kinnitatud esinejateks Marten Kuningas & Miljardid, I Wear* Experiment, Reket, Lexsoul Dancemachine, Mick Pedaja, Argo Vals Band, Zebra Island, Mooncake Venemaalt ning The Sound Poets Lätist. | Intsikurmu festivali esinejate nimekirja lisandus mitmeid uusi tegijaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tuleks suvi juba rutem. Mul on jube hea meel, et annan Himmelbjergetiga just Intsikurmus oma selle suve ainukese festivalikontserdi. Au on olla osa sellisest uhkest line-up ’ist - seal metsades hakkab imelisi asju juhtuma," kommenteeris Erki Pärnoja ise. Ühtlasi lubas, et Intsikurmus saab tema esituses peale Himmelbjergeti kuulda ka täiesti uut muusikat.
"Tänavust esinejate listi vaadates võib juba praegu öelda, et tuleb üle aegade ägedaim Intsikurmu ning täna välja hõigatud artistid lisavad kindlasti veel kõvasti kvaliteeti," ütles festivali programmijuht Martin Ruus. "Ja Intsikurmu metsapark aitab muusika kuulamisest teha erakordse elamuse."
Juba varem on festivalile kinnitatud esinejateks Marten Kuningas & Miljardid, I Wear* Experiment, Reket, Lexsoul Dancemachine, Mick Pedaja, Argo Vals Band, Zebra Island, Mooncake Venemaalt ning The Sound Poets Lätist.
### Response:
Intsikurmu festivali esinejate nimekirja lisandus mitmeid uusi tegijaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikohus vähendas veidi Pirital tegutsenud bordelli juhtimise ja selle töö korraldamise eest Švedovile (56) mõistetud karistust ja konfiskeerimisele kuuluva kriminaaltulu suurust.
Lõplikuks karistuseks kujunes Švedovil neli aastat vangistust, millest ühe aasta ja neli kuud pidi ta reaalselt ära kandma. Ülejäänud karistuse mõistis kohus talle tingimisi viieaastase katseajaga.
Konfiskeerimise asendamiseks mõistis kohus Švedovilt riigituludesse 226 545 eurot ehk 7000 eurot vähem, kui otsustas maakohus.
Lisaks bordelli juhtidele ja administraatoritele said selles kriminaalasjas karistused ka kümned taksojuhid, kellele maksti bordelli klientide toomise eest vahendustasu. Nende osas jõustus kohtuotsus juba varem.
“Selle juhtumi puhul on oluline, et lisaks bordelli administraatoritele ja tegevjuhile õnnestus välja selgitada ja kohtus süüdi mõista ka bordelliäri peamine organiseerija ja kontrollija," märkis Põhja ringkonnaprokurör Elle-Mai Velling.
Vellingu sõnul tegi Švedov kõik võimaliku, et vältida enda seostamist bordelli tegevusega, kuid sai ikkagi karistada ja peab maksma riigituludesse ka kuriteoga saadud kriminaaltulu. | Nn taksojuhtide bordelliäri juhi süüdimõistmine jõustus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikohus vähendas veidi Pirital tegutsenud bordelli juhtimise ja selle töö korraldamise eest Švedovile (56) mõistetud karistust ja konfiskeerimisele kuuluva kriminaaltulu suurust.
Lõplikuks karistuseks kujunes Švedovil neli aastat vangistust, millest ühe aasta ja neli kuud pidi ta reaalselt ära kandma. Ülejäänud karistuse mõistis kohus talle tingimisi viieaastase katseajaga.
Konfiskeerimise asendamiseks mõistis kohus Švedovilt riigituludesse 226 545 eurot ehk 7000 eurot vähem, kui otsustas maakohus.
Lisaks bordelli juhtidele ja administraatoritele said selles kriminaalasjas karistused ka kümned taksojuhid, kellele maksti bordelli klientide toomise eest vahendustasu. Nende osas jõustus kohtuotsus juba varem.
“Selle juhtumi puhul on oluline, et lisaks bordelli administraatoritele ja tegevjuhile õnnestus välja selgitada ja kohtus süüdi mõista ka bordelliäri peamine organiseerija ja kontrollija," märkis Põhja ringkonnaprokurör Elle-Mai Velling.
Vellingu sõnul tegi Švedov kõik võimaliku, et vältida enda seostamist bordelli tegevusega, kuid sai ikkagi karistada ja peab maksma riigituludesse ka kuriteoga saadud kriminaaltulu.
### Response:
Nn taksojuhtide bordelliäri juhi süüdimõistmine jõustus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Virtuaaalmaailm ja sotsiaalvõrgustikud on muutnud teiste sarnaste huvidega inimeste leidmise kergemaks kui kunagi varem. Nagu uute võimaluste puhul tavaks, on sel nii häid kui ka halbu külgi. Näiteks aidata normaliseerida põhimõtteid, mille järgimine kahjustab otseselt tervist. Muu hulgas on sotsiaalvõrgustikes moodustunud rühmad, mis populariseerivad buliimiat ja anoreksiat. Lisaks enda ja samu põhimõtteid järgivate kuulsuste piltide postitamisele jagatakse nendes näpunäiteid dieedi pidamiseks ja paastumiseks.
2012. aastal otsustas seksi, rassismi ja enesevigastamisega seonduvate otsisõnade keelustamise poolest tuntud Instagram astuda samal viisil võitlusesse ka söömishäiretega. Georgia tehnoloogiainstituudi 2,5 miljonit söömishäiretesse soosivalt suhtunud või neid populariseerinud postituse analüüs näitab, et meetme mõju oli tühine, vaid viis lihtsalt eelnevalt kasutatud märksõnade moondumiseni.
Keskmiselt tekkis igast 17st keelatud sõnast 40 erinevat vormi. Näiteks anoreksia sõnakujude arv ulatus peagi 99ni. Muteerunud märksõnu hakati kasutama ka teistel sotsiaalmeedia platvormidel nagu Tumblr. Instagramis kasvas samal ajal kasutajate haaratus ehk söömishäiretest rääkimine ja postituste nendele viitavate otsisõnadega märgistamine ligikaudu 30 protsendi võrra. Töörühm nendib, et uued mõisted omaks võtnud kasutajate postitustes leidus sagedamini ka ''eraldatusele'', ''üksindusele'' ja ''enesevigastamisele'' viitavaid sõnu.
Nõnda soovitab Mummun de Choudhury kolleegidega sotsiaalmeedia platvormidel võtta nähtusega võitlemiseks appi teised meetmed. Näiteks lubada küll vastavaid otsisõnu kasutada, kuid lisada vastete sekka sisu, mis erineks oluliselt soovitust. Näiteks viiteid rühmadele, mis koondavad söömishäiretest juba võitu saanud inimesi, et pakkuda neile teistsugust perspektiivi ja kasutada sagedamini graafilisele sisule viitavaid hoiatusi.
Samas nendivad nad, et inimesed võivad meelepäraste filtrimullide ja kajakambrite säilitamiseks leida ka selle meetme vastu uusi nupukaid viise. | Tsensuur ajab anorektikud põranda alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Virtuaaalmaailm ja sotsiaalvõrgustikud on muutnud teiste sarnaste huvidega inimeste leidmise kergemaks kui kunagi varem. Nagu uute võimaluste puhul tavaks, on sel nii häid kui ka halbu külgi. Näiteks aidata normaliseerida põhimõtteid, mille järgimine kahjustab otseselt tervist. Muu hulgas on sotsiaalvõrgustikes moodustunud rühmad, mis populariseerivad buliimiat ja anoreksiat. Lisaks enda ja samu põhimõtteid järgivate kuulsuste piltide postitamisele jagatakse nendes näpunäiteid dieedi pidamiseks ja paastumiseks.
2012. aastal otsustas seksi, rassismi ja enesevigastamisega seonduvate otsisõnade keelustamise poolest tuntud Instagram astuda samal viisil võitlusesse ka söömishäiretega. Georgia tehnoloogiainstituudi 2,5 miljonit söömishäiretesse soosivalt suhtunud või neid populariseerinud postituse analüüs näitab, et meetme mõju oli tühine, vaid viis lihtsalt eelnevalt kasutatud märksõnade moondumiseni.
Keskmiselt tekkis igast 17st keelatud sõnast 40 erinevat vormi. Näiteks anoreksia sõnakujude arv ulatus peagi 99ni. Muteerunud märksõnu hakati kasutama ka teistel sotsiaalmeedia platvormidel nagu Tumblr. Instagramis kasvas samal ajal kasutajate haaratus ehk söömishäiretest rääkimine ja postituste nendele viitavate otsisõnadega märgistamine ligikaudu 30 protsendi võrra. Töörühm nendib, et uued mõisted omaks võtnud kasutajate postitustes leidus sagedamini ka ''eraldatusele'', ''üksindusele'' ja ''enesevigastamisele'' viitavaid sõnu.
Nõnda soovitab Mummun de Choudhury kolleegidega sotsiaalmeedia platvormidel võtta nähtusega võitlemiseks appi teised meetmed. Näiteks lubada küll vastavaid otsisõnu kasutada, kuid lisada vastete sekka sisu, mis erineks oluliselt soovitust. Näiteks viiteid rühmadele, mis koondavad söömishäiretest juba võitu saanud inimesi, et pakkuda neile teistsugust perspektiivi ja kasutada sagedamini graafilisele sisule viitavaid hoiatusi.
Samas nendivad nad, et inimesed võivad meelepäraste filtrimullide ja kajakambrite säilitamiseks leida ka selle meetme vastu uusi nupukaid viise.
### Response:
Tsensuur ajab anorektikud põranda alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mäe kaotas avaringis türklannale 1:10. Mäe on maailma edetabelis teine, Adar paikneb 16. kohal. Mäe võitis türklannat hiljuti Rootsi turniiril väga pingelise maadluse järel, lõpuks olid tablool punktid 10:10.
Veerandfinaalis alistas Adar 14:12 ukrainlanna Alla Tšerkassova ning oli poolfinaalis 10:0 üle poolatar Daria Urszula Osockast, seega pääses Mäe lohutusringi, kus läks esimeses matšis vastamisi Tšerkassovaga. Mäe juhtis 5:2, kuid kaotas lõpuks 5:6, mis tähendas, et Tšerkassova heitleb pronksi eest ning Mäe jaoks on võistlus lõppenud.
Kaalukategoorias -55 kg kaotas Anastassia Krasnova avaringis 0:4 mullusele MM-pronksile, ukrainlanna Tatjana Kitile. Ka Krasnova jõudis lohutusringi, kus jäi alla poolatarile Roksana Marta Zasinale 0:10. | Epp Mäe jäi EM-il medalita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mäe kaotas avaringis türklannale 1:10. Mäe on maailma edetabelis teine, Adar paikneb 16. kohal. Mäe võitis türklannat hiljuti Rootsi turniiril väga pingelise maadluse järel, lõpuks olid tablool punktid 10:10.
Veerandfinaalis alistas Adar 14:12 ukrainlanna Alla Tšerkassova ning oli poolfinaalis 10:0 üle poolatar Daria Urszula Osockast, seega pääses Mäe lohutusringi, kus läks esimeses matšis vastamisi Tšerkassovaga. Mäe juhtis 5:2, kuid kaotas lõpuks 5:6, mis tähendas, et Tšerkassova heitleb pronksi eest ning Mäe jaoks on võistlus lõppenud.
Kaalukategoorias -55 kg kaotas Anastassia Krasnova avaringis 0:4 mullusele MM-pronksile, ukrainlanna Tatjana Kitile. Ka Krasnova jõudis lohutusringi, kus jäi alla poolatarile Roksana Marta Zasinale 0:10.
### Response:
Epp Mäe jäi EM-il medalita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänaseks valmis süüdistatavale Väino Pentusele tehtud kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mis ei näe takistusi tema üle kohtupidamiseks.
Kuna delikaatsed terviseandmed avaldamisele ei kuulu, siis saab öelda, et protsess jätkub 5. aprillil kohtuvaidlusega, ütles maakohtu pressiesindaja Kristina Ots ERR.ee-le.
Kohtuprotsessi tuli paus jaanuaris, kui Pentuse kaitsja taotlusel määras kohus talle psühhiaatrilise ekspertiisi.
Mullu detsembris peetud istungil keeldusid Pentus ja Siim Roode ütluste andmisest.
Süüdistus
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab advokaat Siim Roodet ja Väino Pentust OÜ Autorollo maksevõime olulises vähenemises ja püsiva maksejõuetuse süvendamises ning võltsitud dokumentide kasutamises. Pentusele on esitatud süüdistus ka raamatupidamise kohustuse rikkumises ja omastamises.
Väino Pentus oli alates 28. juulist 2008 OÜ Autorollo ainuosanik ja juhatuse liige ning 26. aprillil 2010 sai ettevõtte ainuomanikuks ja sisuliseks juhiks Siim Roode.
Süüdistuse kohaselt oli omanikuvahetuse ajaks ettevõtte majanduslik olukord väga halb ning Roode korraldas koos Pentusega vara väljaviimise ettevõttest, et vältida vara müüki võlausaldajate nõuete katteks ja vabastada Pentus võlgade isiklikust käendusest. Peamiselt puudutasid need tehingud nelja veoki ja 11 haagise väljaviimist OÜ Autorollo põhivara hulgast.
Kokku kaotas OÜ Autorollo omandiõiguse varale väärtusega vähemalt 2,36 miljonit krooni, kuid vabanes kohustustest ainult 0,88 miljoni ulatuses. Seega tekitasid Pentus ja Roode ettevõttele ligi 1,5 miljonit krooni ehk 94 000 eurot kahju.
Samuti kasutasid Roode ja Pentus süüdistuse kohaselt OÜ Autorollo raamatupidamises võltsitud laenulepinguid, et katta näiliselt kassapuudujääki ja vabastada Pentus võimalikest tsiviilõiguslikest nõuetest.
Pentusele esitati süüdistus ka ettevõttele kuulunud sõiduauto Ford Tourneo müügist saadud raha omastamises ning raamatupidamise kohustuse rikkumises. Nimelt oli OÜ Autorollo raamatupidamine eksperdi hinnangul korraldatud ebausaldusväärselt ning seetõttu oli oluliselt raskendatud ülevaate saamine ettevõtte varalisest seisust aastail 2009–2010.
Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo ja uurimist juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur. | Autorollo kriminaalasja protsess jätkub kohtuvaidlusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänaseks valmis süüdistatavale Väino Pentusele tehtud kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mis ei näe takistusi tema üle kohtupidamiseks.
Kuna delikaatsed terviseandmed avaldamisele ei kuulu, siis saab öelda, et protsess jätkub 5. aprillil kohtuvaidlusega, ütles maakohtu pressiesindaja Kristina Ots ERR.ee-le.
Kohtuprotsessi tuli paus jaanuaris, kui Pentuse kaitsja taotlusel määras kohus talle psühhiaatrilise ekspertiisi.
Mullu detsembris peetud istungil keeldusid Pentus ja Siim Roode ütluste andmisest.
Süüdistus
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab advokaat Siim Roodet ja Väino Pentust OÜ Autorollo maksevõime olulises vähenemises ja püsiva maksejõuetuse süvendamises ning võltsitud dokumentide kasutamises. Pentusele on esitatud süüdistus ka raamatupidamise kohustuse rikkumises ja omastamises.
Väino Pentus oli alates 28. juulist 2008 OÜ Autorollo ainuosanik ja juhatuse liige ning 26. aprillil 2010 sai ettevõtte ainuomanikuks ja sisuliseks juhiks Siim Roode.
Süüdistuse kohaselt oli omanikuvahetuse ajaks ettevõtte majanduslik olukord väga halb ning Roode korraldas koos Pentusega vara väljaviimise ettevõttest, et vältida vara müüki võlausaldajate nõuete katteks ja vabastada Pentus võlgade isiklikust käendusest. Peamiselt puudutasid need tehingud nelja veoki ja 11 haagise väljaviimist OÜ Autorollo põhivara hulgast.
Kokku kaotas OÜ Autorollo omandiõiguse varale väärtusega vähemalt 2,36 miljonit krooni, kuid vabanes kohustustest ainult 0,88 miljoni ulatuses. Seega tekitasid Pentus ja Roode ettevõttele ligi 1,5 miljonit krooni ehk 94 000 eurot kahju.
Samuti kasutasid Roode ja Pentus süüdistuse kohaselt OÜ Autorollo raamatupidamises võltsitud laenulepinguid, et katta näiliselt kassapuudujääki ja vabastada Pentus võimalikest tsiviilõiguslikest nõuetest.
Pentusele esitati süüdistus ka ettevõttele kuulunud sõiduauto Ford Tourneo müügist saadud raha omastamises ning raamatupidamise kohustuse rikkumises. Nimelt oli OÜ Autorollo raamatupidamine eksperdi hinnangul korraldatud ebausaldusväärselt ning seetõttu oli oluliselt raskendatud ülevaate saamine ettevõtte varalisest seisust aastail 2009–2010.
Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo ja uurimist juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.
### Response:
Autorollo kriminaalasja protsess jätkub kohtuvaidlusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Autor Timo Steiner, toimetaja Joonas Hellerma, režissöör Ülle Õun.
"MI" on ETV eetris neljapäeval kell 22.10. | "MI" uurib, mis on saanud endistest klassikatähtedest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Autor Timo Steiner, toimetaja Joonas Hellerma, režissöör Ülle Õun.
"MI" on ETV eetris neljapäeval kell 22.10.
### Response:
"MI" uurib, mis on saanud endistest klassikatähtedest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus tunnistas Anastassia Nastavnikova (23) süüdi tapmiskatses ja karistas teda seitsmeaastase vangistusega, ütles maakohtu pressiesindaja Jelena Muttonen ERR.ee-le.
Viru ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt lõi Anastassia mullu 14. aprilli öösel Kohtla-Järvel asuvas korteris kööginoaga oma 25-aastast elukaaslast. Mees sai raskelt viga, arstidel õnnestus tema elu päästa.
Samuti sai Anastassia süüdistuse selles, et mullu 7. juuni hilisõhtul lõi ta samas korteris kööginoaga oma tuttavat 37-aastast naist, kes sai kergelt viga.
Naise karistuse kandmise aja algust arvestatakse tema kinnipidamisest mullu 8. juunil. | Elukaaslast tappa üritanud noor naine pandi vangi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus tunnistas Anastassia Nastavnikova (23) süüdi tapmiskatses ja karistas teda seitsmeaastase vangistusega, ütles maakohtu pressiesindaja Jelena Muttonen ERR.ee-le.
Viru ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt lõi Anastassia mullu 14. aprilli öösel Kohtla-Järvel asuvas korteris kööginoaga oma 25-aastast elukaaslast. Mees sai raskelt viga, arstidel õnnestus tema elu päästa.
Samuti sai Anastassia süüdistuse selles, et mullu 7. juuni hilisõhtul lõi ta samas korteris kööginoaga oma tuttavat 37-aastast naist, kes sai kergelt viga.
Naise karistuse kandmise aja algust arvestatakse tema kinnipidamisest mullu 8. juunil.
### Response:
Elukaaslast tappa üritanud noor naine pandi vangi |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.