instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tulemused:
A-kategooria
I koht – Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakooli naiskoor, dirigent Ksenija Grabova
II koht – Elleri tütarlastekoor, dirigent Külli Lokko
III koht – Kammernaiskoor Sireen, dirigendid Tiiu Ivanova ja Nele Erastus
Parim dirigent: Ksenija Grabova
Parim kohustuslik lugu: Tartu ülikooli kammerkoor
Parim kaasaegse muusika esitamise eripreemia: Tartu ülikooli kammerkoor
B – kategooria
I koht – Kammerkoor Encore, dirigent Karin Kuulpak
II koht – EKA Kammerkoor, dirigent Kristel Marand
III koht – Viljandimaa Kammerkoor, dirigent Killu Rikker
Parim dirigent: Killu Rikker
Parim kohustuslik lugu: Kammerkoor Encore
Parim konkursikava: Eesti Kunstiakadeemia Kammerkoor
Parim Veljo Tormise teose esitus: ITL Segakoor
Parim koorijuht-helilooja: Karin Kuulpak
D-kategooria ehk koolikoorid
I koht – Jakob Westholmi Gümnaasiumi Kammerkoor, dirigent Grete Koik
II koht – Rapla Ühisgümnaasiumi noortekoor Mitte-Riinimanda, dirigent Urve Uusberg
III koht – Tallinna Inglise Kolledži neidudekoor, dirigent Margot Peterson.
Parim dirigent: Grete Koik
Koore hindas rahvusvaheline žürii koosseisus: Tero-Pekka Henell (Soome), Ints Teterovskis (Läti), Aarne Saluveer (Eesti), Pärt Uusberg (Eesti), Allan Vurma (Eesti
XIV Eesti Kammerkooride Festivalil osales kokku 17 kammerkoori üle Eesti. Koorid võistlesid kolmes kategoorias, sh osalesid ka koolikoorid. Kohustuslike lugudena kõlas konkursil ainult eesti heliloojate looming – Ester Mägi “Pietá” ja Erkki-Sven Tüüri “Kui vaikivad päevased tuuled”, lisaks tuli kõikidel kooridel esitada konkursil helilooja Veljo Tormise loomingut.
Vabariikliku Kammerkooride Festivali korraldamisega tehti algust 1986. aastal. Festivali on korraldatud iga kahe aasta järel ning 1998. aastast on festivali korraldajaks Eesti Kooriühingu alaliit Eesti Kammerkooride Liit (EKKL) – tänavu täitus seega liidu jaoks 20 aastat selle vankri vedamisest. Samuti on sümboolne, et Eesti Kammerkooride Festival jõudis tagasi oma sünnilinna Tartusse.
XVI Eesti Kammerkooride Liidu festivali korraldamist toetasid kultuuriministeerium, kultuurkapital ja Eesti Kooriühing. Festivali kauaaegne koostööpartner on ERR Klassikaraadio. Auhinnad panid välja ka Tartu linn, Eesti Kontsert ja Pille Lille Muusikute Fond. | Eesti Kammerkooride Festivali Grand Prix võitis Elleri tütarlastekoor | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tulemused:
A-kategooria
I koht – Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakooli naiskoor, dirigent Ksenija Grabova
II koht – Elleri tütarlastekoor, dirigent Külli Lokko
III koht – Kammernaiskoor Sireen, dirigendid Tiiu Ivanova ja Nele Erastus
Parim dirigent: Ksenija Grabova
Parim kohustuslik lugu: Tartu ülikooli kammerkoor
Parim kaasaegse muusika esitamise eripreemia: Tartu ülikooli kammerkoor
B – kategooria
I koht – Kammerkoor Encore, dirigent Karin Kuulpak
II koht – EKA Kammerkoor, dirigent Kristel Marand
III koht – Viljandimaa Kammerkoor, dirigent Killu Rikker
Parim dirigent: Killu Rikker
Parim kohustuslik lugu: Kammerkoor Encore
Parim konkursikava: Eesti Kunstiakadeemia Kammerkoor
Parim Veljo Tormise teose esitus: ITL Segakoor
Parim koorijuht-helilooja: Karin Kuulpak
D-kategooria ehk koolikoorid
I koht – Jakob Westholmi Gümnaasiumi Kammerkoor, dirigent Grete Koik
II koht – Rapla Ühisgümnaasiumi noortekoor Mitte-Riinimanda, dirigent Urve Uusberg
III koht – Tallinna Inglise Kolledži neidudekoor, dirigent Margot Peterson.
Parim dirigent: Grete Koik
Koore hindas rahvusvaheline žürii koosseisus: Tero-Pekka Henell (Soome), Ints Teterovskis (Läti), Aarne Saluveer (Eesti), Pärt Uusberg (Eesti), Allan Vurma (Eesti
XIV Eesti Kammerkooride Festivalil osales kokku 17 kammerkoori üle Eesti. Koorid võistlesid kolmes kategoorias, sh osalesid ka koolikoorid. Kohustuslike lugudena kõlas konkursil ainult eesti heliloojate looming – Ester Mägi “Pietá” ja Erkki-Sven Tüüri “Kui vaikivad päevased tuuled”, lisaks tuli kõikidel kooridel esitada konkursil helilooja Veljo Tormise loomingut.
Vabariikliku Kammerkooride Festivali korraldamisega tehti algust 1986. aastal. Festivali on korraldatud iga kahe aasta järel ning 1998. aastast on festivali korraldajaks Eesti Kooriühingu alaliit Eesti Kammerkooride Liit (EKKL) – tänavu täitus seega liidu jaoks 20 aastat selle vankri vedamisest. Samuti on sümboolne, et Eesti Kammerkooride Festival jõudis tagasi oma sünnilinna Tartusse.
XVI Eesti Kammerkooride Liidu festivali korraldamist toetasid kultuuriministeerium, kultuurkapital ja Eesti Kooriühing. Festivali kauaaegne koostööpartner on ERR Klassikaraadio. Auhinnad panid välja ka Tartu linn, Eesti Kontsert ja Pille Lille Muusikute Fond.
### Response:
Eesti Kammerkooride Festivali Grand Prix võitis Elleri tütarlastekoor |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Metsas käies olen hakanud otsima varjatud märke. Augud puudes annavad tunnistust, et seal on pesitsenud mõni suleline. Puutüvest eraldunud koore vahel võib olla väikese porri kodu.
Talviste tuulte käes õõtsuv hüljatud pesa püsib puukoore vahel teiste puude armust, mis suuremad iilid kinni püüavad. Pesa omanik porr, kasutab seda talvisel ajal vaid ööbimispaigana.
Kogu valge aja veedab see pisike metsasanitar segasalkades toitu otsides.
Turvalisuse huvides koonduvad segasalkadesse tormakad tihased, võimukad puukoristajad, imepisikesed pöialpoisid ja porrid.
Mõistagi ei saa olla selline salk kõigis küsimustes ühtne ja nii olen märganud, et lindude huvid ja tempo on väga erinevad. Sageli neid salkasid jälgides ei suuda ma lindude tempoga kaasa minna. Õnneks on mahajääjate hulgas ka salapärane porr.
Porri pähklikoorekarva selg on hea peitevärv, nii kaob ta paratamatult silmist, eriti tihedamas okaspuumetsas, kus ta meelsasti tegutseb.
Vastupidiselt seljale tema kreemiasvalge kõhualune mõjub hämaras metsamaastikus heleda laiguna ja reedab porri. Oma välimuse ja liikumise poolest sarnaneb ta rähnile.
Pika ja kõvera nokaga urgitseb ta koorepragudest viimaseidki putukad ja lülijalgsed välja.
Aastatega on mulle selgeks saanud, et porrile tuleb läheneda ettevaatlikult. Inimest märgates võib ta ära lennata või peita end puutüve taha, kust aeg-ajalt huvilist piilub.
Porr alustab oma toiduotsinguid puutüvel üsna madalalt ja liigub spiraalselt, toetudes seejuures sabale puuladva suunas.
Tippu jõudes viskub ta kivina alla ja maandub järgmisel puu, mis võib olla mitmekümne meetri kaugusel.
Kogu porri elu keerleb puude ümber. Maapinnale ei satu ta just eriti sageli, seal tunneb ta end kohmakalt. Harva jääb see pisike värvuline peatuma pikemalt kui paar sekundit, seda võib juhtuda näiteks lume söömisel. Kõik toimetamised, toimuvad silmapilkselt, ka seeditu väljutamine.
Olen märganud, et hämaral ajal on ta pisikeste lindude seas viimane, kes puukoore vahele või puuõõnsusesse ööbima suundub. Porr võib toitu otsida ka pärast päikeseloojangut.
Väikese linnuna peab ta pidevalt sööma ja näljasurma ei saa ta endale lubada. Eriti kevade hakul, mil süveneb huvi teiste porride vastu. Ikka selleks, et anda elu uutele metsasanitaridele.
Vaadake ka teisi "Osooni" lugusid esmaspäeval kell 20 ETVs. | Reportaaž metsast: porrid ja pöialpoisid kogunevad segasalkadesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Metsas käies olen hakanud otsima varjatud märke. Augud puudes annavad tunnistust, et seal on pesitsenud mõni suleline. Puutüvest eraldunud koore vahel võib olla väikese porri kodu.
Talviste tuulte käes õõtsuv hüljatud pesa püsib puukoore vahel teiste puude armust, mis suuremad iilid kinni püüavad. Pesa omanik porr, kasutab seda talvisel ajal vaid ööbimispaigana.
Kogu valge aja veedab see pisike metsasanitar segasalkades toitu otsides.
Turvalisuse huvides koonduvad segasalkadesse tormakad tihased, võimukad puukoristajad, imepisikesed pöialpoisid ja porrid.
Mõistagi ei saa olla selline salk kõigis küsimustes ühtne ja nii olen märganud, et lindude huvid ja tempo on väga erinevad. Sageli neid salkasid jälgides ei suuda ma lindude tempoga kaasa minna. Õnneks on mahajääjate hulgas ka salapärane porr.
Porri pähklikoorekarva selg on hea peitevärv, nii kaob ta paratamatult silmist, eriti tihedamas okaspuumetsas, kus ta meelsasti tegutseb.
Vastupidiselt seljale tema kreemiasvalge kõhualune mõjub hämaras metsamaastikus heleda laiguna ja reedab porri. Oma välimuse ja liikumise poolest sarnaneb ta rähnile.
Pika ja kõvera nokaga urgitseb ta koorepragudest viimaseidki putukad ja lülijalgsed välja.
Aastatega on mulle selgeks saanud, et porrile tuleb läheneda ettevaatlikult. Inimest märgates võib ta ära lennata või peita end puutüve taha, kust aeg-ajalt huvilist piilub.
Porr alustab oma toiduotsinguid puutüvel üsna madalalt ja liigub spiraalselt, toetudes seejuures sabale puuladva suunas.
Tippu jõudes viskub ta kivina alla ja maandub järgmisel puu, mis võib olla mitmekümne meetri kaugusel.
Kogu porri elu keerleb puude ümber. Maapinnale ei satu ta just eriti sageli, seal tunneb ta end kohmakalt. Harva jääb see pisike värvuline peatuma pikemalt kui paar sekundit, seda võib juhtuda näiteks lume söömisel. Kõik toimetamised, toimuvad silmapilkselt, ka seeditu väljutamine.
Olen märganud, et hämaral ajal on ta pisikeste lindude seas viimane, kes puukoore vahele või puuõõnsusesse ööbima suundub. Porr võib toitu otsida ka pärast päikeseloojangut.
Väikese linnuna peab ta pidevalt sööma ja näljasurma ei saa ta endale lubada. Eriti kevade hakul, mil süveneb huvi teiste porride vastu. Ikka selleks, et anda elu uutele metsasanitaridele.
Vaadake ka teisi "Osooni" lugusid esmaspäeval kell 20 ETVs.
### Response:
Reportaaž metsast: porrid ja pöialpoisid kogunevad segasalkadesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leedus toimunud kahel võistlusel saavutas Egert Oiov rannafitnessis (Men’s Physique) 2. ja 3. koha. Kulturistidest olid pühapäeval edukad Ott Kiivikas, kes saavutas 1. koha ning Raigo Kuusnõmm, kes võitles endale välja 3. koha.
Naistest olid edukad Ketlin Tagamets (bodyfitness) 4. kohaga ja Karina Polovnikova (bikiinifitness) 5. kohaga. Naiste avatud fitmodel kategoorias särasid Julia Korotõtš (2. koht) ja Olga Zibanova (3. koht).
Wellness fitnessis saavutas 3. koha Natalja Fetisova.
Venemaal Moskvas peetud võistlusel saavutas Ksenia Egorova tihedas konkurentsis 6. koha. | Ott Kiivikas sai Leedus esikoha, ka teised pjedestaalil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leedus toimunud kahel võistlusel saavutas Egert Oiov rannafitnessis (Men’s Physique) 2. ja 3. koha. Kulturistidest olid pühapäeval edukad Ott Kiivikas, kes saavutas 1. koha ning Raigo Kuusnõmm, kes võitles endale välja 3. koha.
Naistest olid edukad Ketlin Tagamets (bodyfitness) 4. kohaga ja Karina Polovnikova (bikiinifitness) 5. kohaga. Naiste avatud fitmodel kategoorias särasid Julia Korotõtš (2. koht) ja Olga Zibanova (3. koht).
Wellness fitnessis saavutas 3. koha Natalja Fetisova.
Venemaal Moskvas peetud võistlusel saavutas Ksenia Egorova tihedas konkurentsis 6. koha.
### Response:
Ott Kiivikas sai Leedus esikoha, ka teised pjedestaalil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lossihoovis astuvad üles veel Üllar Jörberg, 2 Quick Start, Caater, Nancy, Tuberkuloited, Põhja-Tallinn, Cityflash feat Laura Ly.
Õhtuid juhib Allan Roosileht. | Haapsalu jaanitulel teeb muusikat Scooter | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lossihoovis astuvad üles veel Üllar Jörberg, 2 Quick Start, Caater, Nancy, Tuberkuloited, Põhja-Tallinn, Cityflash feat Laura Ly.
Õhtuid juhib Allan Roosileht.
### Response:
Haapsalu jaanitulel teeb muusikat Scooter |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 32-aastane Andujar alistas Marokos Marrakechis peetud ATP turniiri finaalis 6:2, 6:2 turniiril teisena asetatud 23-aastase briti Kyle Edmundi. Tänavustel Austraalia lahtistel poolfinaali jõudnud Edmundile oli see karjääri esimene ATP finaal.
Andujar alustas turniiri maailma 355. reketina. Viimati võidutses ATP turniiril madalama edetabelikohaga mängijatest Lleyton Hewitt, kes oli 1998. aastal enda esimest turniiri võites 550. kohal.
Andujarile on see karjääri neljas ATP turniirivõit, seejuures juba kolmas Marokos – ta võidutses seal ka 2011. ja 2012. aastal.
Hispaanlase karjääri on seganud küünarnukivigastus, pärast kolme operatsiooni oli ta veebruariks edetabelis langenud 1824. kohale. Nüüd on ta aga võitnud kümme matši järjest, vahetult enne Maroko turniiri triumfeeris ta ATP Challengeril Hispaanias. Marokos tänu kaitstud edetabelikohale põhitabelisse pääsenud Andujar tõusis turniirivõiduga edetabelis 154. kohale ehk tegi nädalaga 201-kohalise tõusu.
USA-s Houstonis peetud ATP turniiril alistas 6. asetatud Steve Johnson 7:6 (2), 2:6, 6:4 tänavuse Austraalia lahtiste veerandfinalisti, 8. asetatud kaasmaalase Tennys Sandgreni.
Sandgrenile oli see alles karjääri esimene ATP turniiri finaal, Johnsonile aga kolmas esikoht, seejuures võidutses ta Houstonis teist aastat järjest.
Maailma edetabelis tõusis Sandgren üheksa kohta, kerkides 47. reale, Johnson aga pidi ühe positsiooni loovutama, langedes 52. kohale. | Kaks kuud tagasi edetabelis 1824. kohal olnud Andujar võidutses Marrakechis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
32-aastane Andujar alistas Marokos Marrakechis peetud ATP turniiri finaalis 6:2, 6:2 turniiril teisena asetatud 23-aastase briti Kyle Edmundi. Tänavustel Austraalia lahtistel poolfinaali jõudnud Edmundile oli see karjääri esimene ATP finaal.
Andujar alustas turniiri maailma 355. reketina. Viimati võidutses ATP turniiril madalama edetabelikohaga mängijatest Lleyton Hewitt, kes oli 1998. aastal enda esimest turniiri võites 550. kohal.
Andujarile on see karjääri neljas ATP turniirivõit, seejuures juba kolmas Marokos – ta võidutses seal ka 2011. ja 2012. aastal.
Hispaanlase karjääri on seganud küünarnukivigastus, pärast kolme operatsiooni oli ta veebruariks edetabelis langenud 1824. kohale. Nüüd on ta aga võitnud kümme matši järjest, vahetult enne Maroko turniiri triumfeeris ta ATP Challengeril Hispaanias. Marokos tänu kaitstud edetabelikohale põhitabelisse pääsenud Andujar tõusis turniirivõiduga edetabelis 154. kohale ehk tegi nädalaga 201-kohalise tõusu.
USA-s Houstonis peetud ATP turniiril alistas 6. asetatud Steve Johnson 7:6 (2), 2:6, 6:4 tänavuse Austraalia lahtiste veerandfinalisti, 8. asetatud kaasmaalase Tennys Sandgreni.
Sandgrenile oli see alles karjääri esimene ATP turniiri finaal, Johnsonile aga kolmas esikoht, seejuures võidutses ta Houstonis teist aastat järjest.
Maailma edetabelis tõusis Sandgren üheksa kohta, kerkides 47. reale, Johnson aga pidi ühe positsiooni loovutama, langedes 52. kohale.
### Response:
Kaks kuud tagasi edetabelis 1824. kohal olnud Andujar võidutses Marrakechis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Panga 2017. aasta aruandest selgub, et keskpangast väljastati 2017. aastal 25,7 miljonit pangatähte. Suurim nõudlus oli 50-euroste pangatähtede järele, mis moodustasid ligi 38 protsenti kõigist väljastatud pangatähtedest.
"50-euroste laialdane kasutamine seostub asjaoluga, et tegemist on sularahaautomaatides laialt kasutatava pangatähega. Seda kasutatakse nii maksete eest tasumiseks kui ka säästmiseks. 2017. aasta aprillist lasti euroalal ringlusesse täiustatud turvaelementidega teise seeria 50-eurosed pangatähed. Eestis on ringlusesse lastud 1,7 miljonit teise seeria 50-eurost pangatähte."
Aruandes kirjutatakse, et võrreldes 2016. aastaga kasvas kõigi nominaalide, v.a 500-euroste pangatähtede väljastamine. 500-eurosed pangatähed on teatud määral asendunud 200-euroste pangatähtedega. Üheks selle põhjuseks on Euroopa Keskpanga nõukogu otsus, mille kohaselt lõpetatakse 500-euroste emiteerimine 2018. aasta lõpus.
"Jätkuvalt tagastatakse Eesti Panka 20-euroseid ja 100-euroseid pangatähti rohkem, kui väljastatakse, mis seostub eelkõige turisminduse ja inimeste piiriülese pendelrändega. Nii väljastatava kui ka tagastatava sularaha kogused on võrreldes eelmise aastaga pisut kasvanud."
Alates euro kasutuselevõtust 1. jaanuaril 2011 on Eesti Pangast ringlusse lastud eurosularaha netokogus kasvanud 1,45 miljardi euroni (sh pangatähed 1,4 miljardit eurot ja mündid 49,1 miljonit eurot). Müntide kogus on viimastel aastatel jäänud stabiilselt 22 ja 25 miljoni mündi vahele.
"Müntidest väljastati koguseliselt kõige enam 1- ja 2-sendiseid euromünte, mis moodustasid 63 protsenti eelmisel aastal ringlusesse lastud müntidest. Väikese nimiväärtusega münte Eesti Panka tagasi ei tule, kuna neid saavad inimesed kauplustest tagasi vaid vahetusrahana ja maksmisel kasutatakse neid väga harva."
Krediidiasutuste kaudu Eesti Panka tagastatud pangatähed sorteeritakse täisautomaatsete sorteerimismasinatega. Samuti kõrvaldatakse ringlusest kulunud, määrdunud, rebenditega või plekkidega pangatähed.
Kokku läbis 2017. aastal Eesti Panga rahatöötluse 19,5 miljonit europangatähte. Töödeldud pangatähtedest käibekõlbmatuks sorteeriti ligi 2,5 miljonit pangatähte.
"Käibekõlbmatuks sorteeritud pangatähtede arvu väike tõus oli tingitud asjaolust, et 20-euroste pangatähtede paralleelemissioon lõpetati ja kõik Eesti Panka tagastatud esimese seeria 20eurosed kõrvaldatakse ringlusest pangatähtede hävitamise teel."
Eesti Pank vahetab ümber rikutud ja kahjustada saanud europangatähti. Kahjustustega pangatähed suunatakse ekspertiisi, mille käigus tuvastatakse, kas pangatähtede ja müntide näol on tegemist ehtsa rahaga, ning seejärel määratletakse kahjustuste ulatus. Ümbervahetamisele kuuluvad pangatähed, millest on säilinud enam kui 50 protsenti. 2017. aastal tehti kahjustatud sularahale kokku 241 ekspertiisi, analüüsiti 17 678 rikutud või vigastatud pangatähte. Ringlusest kõrvaldati 3065 münti.
2017. aastal tuvastati Eestis 604 võltsitud europangatähte. Võltsitud euromünte tuvastati Eestis 74. Eestis avastatud võltsingute arv on olnud läbi aastate euroala riikide võrdluses üks väiksemaid.
Kuigi euro kasutuselevõtust on möödunud juba seitse aastat, on seniajani ringlusest tagasi tulemata muljetavaldav kogus krooni sularaha – ümber vahetamata on veel ligi 45,38 miljoni euro (710,1 miljonit krooni) väärtuses kroone. Eesti Pank vahetab kroone eurodeks tähtajatult ja 2017. aastal kasutati seda võimalust 1942 korral. Ümber vahetati 498 480 euro väärtuses sularaha kroone. | Kõige popim rahatäht Eestis on 50-eurone | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Panga 2017. aasta aruandest selgub, et keskpangast väljastati 2017. aastal 25,7 miljonit pangatähte. Suurim nõudlus oli 50-euroste pangatähtede järele, mis moodustasid ligi 38 protsenti kõigist väljastatud pangatähtedest.
"50-euroste laialdane kasutamine seostub asjaoluga, et tegemist on sularahaautomaatides laialt kasutatava pangatähega. Seda kasutatakse nii maksete eest tasumiseks kui ka säästmiseks. 2017. aasta aprillist lasti euroalal ringlusesse täiustatud turvaelementidega teise seeria 50-eurosed pangatähed. Eestis on ringlusesse lastud 1,7 miljonit teise seeria 50-eurost pangatähte."
Aruandes kirjutatakse, et võrreldes 2016. aastaga kasvas kõigi nominaalide, v.a 500-euroste pangatähtede väljastamine. 500-eurosed pangatähed on teatud määral asendunud 200-euroste pangatähtedega. Üheks selle põhjuseks on Euroopa Keskpanga nõukogu otsus, mille kohaselt lõpetatakse 500-euroste emiteerimine 2018. aasta lõpus.
"Jätkuvalt tagastatakse Eesti Panka 20-euroseid ja 100-euroseid pangatähti rohkem, kui väljastatakse, mis seostub eelkõige turisminduse ja inimeste piiriülese pendelrändega. Nii väljastatava kui ka tagastatava sularaha kogused on võrreldes eelmise aastaga pisut kasvanud."
Alates euro kasutuselevõtust 1. jaanuaril 2011 on Eesti Pangast ringlusse lastud eurosularaha netokogus kasvanud 1,45 miljardi euroni (sh pangatähed 1,4 miljardit eurot ja mündid 49,1 miljonit eurot). Müntide kogus on viimastel aastatel jäänud stabiilselt 22 ja 25 miljoni mündi vahele.
"Müntidest väljastati koguseliselt kõige enam 1- ja 2-sendiseid euromünte, mis moodustasid 63 protsenti eelmisel aastal ringlusesse lastud müntidest. Väikese nimiväärtusega münte Eesti Panka tagasi ei tule, kuna neid saavad inimesed kauplustest tagasi vaid vahetusrahana ja maksmisel kasutatakse neid väga harva."
Krediidiasutuste kaudu Eesti Panka tagastatud pangatähed sorteeritakse täisautomaatsete sorteerimismasinatega. Samuti kõrvaldatakse ringlusest kulunud, määrdunud, rebenditega või plekkidega pangatähed.
Kokku läbis 2017. aastal Eesti Panga rahatöötluse 19,5 miljonit europangatähte. Töödeldud pangatähtedest käibekõlbmatuks sorteeriti ligi 2,5 miljonit pangatähte.
"Käibekõlbmatuks sorteeritud pangatähtede arvu väike tõus oli tingitud asjaolust, et 20-euroste pangatähtede paralleelemissioon lõpetati ja kõik Eesti Panka tagastatud esimese seeria 20eurosed kõrvaldatakse ringlusest pangatähtede hävitamise teel."
Eesti Pank vahetab ümber rikutud ja kahjustada saanud europangatähti. Kahjustustega pangatähed suunatakse ekspertiisi, mille käigus tuvastatakse, kas pangatähtede ja müntide näol on tegemist ehtsa rahaga, ning seejärel määratletakse kahjustuste ulatus. Ümbervahetamisele kuuluvad pangatähed, millest on säilinud enam kui 50 protsenti. 2017. aastal tehti kahjustatud sularahale kokku 241 ekspertiisi, analüüsiti 17 678 rikutud või vigastatud pangatähte. Ringlusest kõrvaldati 3065 münti.
2017. aastal tuvastati Eestis 604 võltsitud europangatähte. Võltsitud euromünte tuvastati Eestis 74. Eestis avastatud võltsingute arv on olnud läbi aastate euroala riikide võrdluses üks väiksemaid.
Kuigi euro kasutuselevõtust on möödunud juba seitse aastat, on seniajani ringlusest tagasi tulemata muljetavaldav kogus krooni sularaha – ümber vahetamata on veel ligi 45,38 miljoni euro (710,1 miljonit krooni) väärtuses kroone. Eesti Pank vahetab kroone eurodeks tähtajatult ja 2017. aastal kasutati seda võimalust 1942 korral. Ümber vahetati 498 480 euro väärtuses sularaha kroone.
### Response:
Kõige popim rahatäht Eestis on 50-eurone |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avamängu kodujääl lisaajal 3:4 kaotanud Capitals asus teist kohtumist Jay Beagle’i ja Aleksandr Ovetškini väravatest 2:0 juhtima ja esimene periood võideti 2:1. Teisel kolmandikul viis Ovetškin Capitalsi 3:1 ette, kuid külalised vastasid kolme tabamusega – esmalt skooris Josh Anderson, seejärel viigistas Cam Atkinson seisu ning Zach Werenski viis Blue Jacketsi 4:3 ette. Kui normaalaega oli veel mängida 3.35, viigistas T.J. Oshie seisu, viies mängu lisaajale.
Lisaajal viskas Blue Jacketsi võiduvärava Matt Calvert.
Blue Jackets juhib nelja võiduni peetavat seeriat 2:0, järgmised kaks kohtumist mängitakse nende kodujääl.
Läänekonverentsis on liiga uustulnuk Vegas Golden Knights võidu kaugusel teisest ringist. Seeria kolmandas mängus alistati Los Angeles Kings võõral jääl 3:2 ning seeriat juhitakse nüüd 3:0. Neljas mäng peetakse samuti Kingsi koduareenil.
Tulemused:
Philadelphia – Pittsburgh 1:5
Pittsburgh juhib seeriat 2:1
Minnesota – Winnipeg 6:2
Winnipeg juhib seeriat 2:1
Washington – Columbus 4:5 la.
Columbus juhib seeriat 2:0
Los Angeles – Las Vegas 2:3
Vegas juhib seeriat 3:0 | Capitals jäi play-off-seerias 0:2 kaotusseisu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avamängu kodujääl lisaajal 3:4 kaotanud Capitals asus teist kohtumist Jay Beagle’i ja Aleksandr Ovetškini väravatest 2:0 juhtima ja esimene periood võideti 2:1. Teisel kolmandikul viis Ovetškin Capitalsi 3:1 ette, kuid külalised vastasid kolme tabamusega – esmalt skooris Josh Anderson, seejärel viigistas Cam Atkinson seisu ning Zach Werenski viis Blue Jacketsi 4:3 ette. Kui normaalaega oli veel mängida 3.35, viigistas T.J. Oshie seisu, viies mängu lisaajale.
Lisaajal viskas Blue Jacketsi võiduvärava Matt Calvert.
Blue Jackets juhib nelja võiduni peetavat seeriat 2:0, järgmised kaks kohtumist mängitakse nende kodujääl.
Läänekonverentsis on liiga uustulnuk Vegas Golden Knights võidu kaugusel teisest ringist. Seeria kolmandas mängus alistati Los Angeles Kings võõral jääl 3:2 ning seeriat juhitakse nüüd 3:0. Neljas mäng peetakse samuti Kingsi koduareenil.
Tulemused:
Philadelphia – Pittsburgh 1:5
Pittsburgh juhib seeriat 2:1
Minnesota – Winnipeg 6:2
Winnipeg juhib seeriat 2:1
Washington – Columbus 4:5 la.
Columbus juhib seeriat 2:0
Los Angeles – Las Vegas 2:3
Vegas juhib seeriat 3:0
### Response:
Capitals jäi play-off-seerias 0:2 kaotusseisu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kord kvartalis hindab Eesti Pank vajadust kehtestada pankadele vastutsükliline kapitalipuhver," märkis keskpank esmaspäeval avaldatud 2017. aasta aruandes. "Kõigil neljal korral otsustati jätta puhvrimäär Eesti residentidele antud laenude ja muude nõuete osas 0 protsendi tasemele."
Vastutsüklilise kapitalipuhvriga nõuab keskpank pankadelt kiire laenukasvu perioodil lisakapitali ja finantstsükli languse korral puhvrinõuet vähendatakse. Finantstsükli kasvu ajal kogutud kapitali lisapuhvri abil saavad pangad katta stressiperioodil tekkida võivaid kahjumeid ja jätkata laenude andmist.
"Otsus puhvri määra mitte muuta tulenes eelkõige sellest, et reaalsektori võlakoormus ehk ettevõtete ja majapidamiste võla ning nominaalse sisemajanduse koguprodukti suhtarv eelneva aastaga võrreldes ei kasvanud. Võlakoormuse vähenemine tulenes peamiselt ettevõtete võlakohustuste tagasihoidlikust kasvust. Kuigi laenamine Eestis tegutsevatest pankadest 2017. aastal kasvas, püsis ettevõtete välismaiste võlakohustuste maht ja valdusfirmade kaudu rahastamine üsna muutumatuna. /.../ Määra mittemuutmist toetas ka see, et pankade laenustandardid ja -tingimused ei olnud leebemaks muutunud ja pankade finantsvõimendus ei suurenenud," selgitas Eesti Pank.
Mullu otsustas Eesti Pank lisada Eesti finantssüsteemi suhtes oluliste krediidiasutuste hulka lisaks Swedbankile ja SEB Pangale ka LHV Panga.
"Võrreldes aastataguse hindamisega LHV Panga turuosa kasvas ja roll finantssüsteemis suurenes. Sellest tulenevalt kehtestas Eesti Pank AS-ile LHV Pank alates 1. jaanuarist 2018 0,5 protsendi suuruse lisapuhvri nõude," märkis keskpank.
Swedbankile ja SEB Pangale otsustas Eesti Pank jätta kehtima kahe protsendi suuruse puhvri määra.
Täiendavad kapitalipuhvrid olulise turuosaga pankadele aitavad suurendada nende toimekindlust, vähendades seeläbi riske finantssüsteemi ja majanduse toimimisele laiemalt. Eesti Pank hindab kehtestatud puhvrimäärade asjakohasust ja täiendavate süsteemselt oluliste krediidiasutuste puhvrite vajadust igal aastal, lähtudes Eesti pangandussüsteemis toimuvast.
2017. aastal hindas Eesti Pank finantsstabiilsust ohustavad riskid sarnaselt eelmise aastaga väikeseks. Riske vähendab pangandussektori suur omakapital ja Eesti ettevõtete ning majapidamiste hea finantsseis.
Kolm peamist riski jäid samaks mis aasta tagasi.
"Suurimaks riskiks kerkis Põhjamaade kinnisvarahindade võimalik järsk langus, millega kaasnevalt võib suureneda Eestis tegutsevate pankade likviidsusrisk ja majanduse rahastamise risk ning väheneda Eesti eksportivate ettevõtete tulud ja sellest tulenevalt halveneda nende laenumaksevõime," selgitas Eesti Pank. "Peamiselt Rootsis, aga ka Norras on kinnisvarahinnad kasvanud laenamise toel tempokalt juba aastaid, kuid 2017. aastal hakkasid need vähehaaval langema. Senise kinnisvarahindade kiire kasvu asendumine mõningase langusega Rootsis on olnud siiski pigem Eesti finantsstabiilsuse riski vähendava mõjuga."
Eesti ettevõtete kasumlikkuse vähenemise ja sellega kaasneva maksevõime halvenemise risk vähenes, kuna väliskeskkond paranes ja majanduskasvu toel ettevõtete müügitulu suurenes. Samas on ettevõtete kasumlikkus suhteliselt väike ja seda piirav palgakasv võib taas kiireneda.
Kolmandaks riskiks oli Eesti kinnisvarahindade ja laenukasvu võimalik kiirenemine.
"Madalate intressimäärade toel võib kinnisvaraturg veelgi elavneda ja tuua kaasa eluasemelaenude ja kinnisvaraettevõtete laenude kasvu ning suurendada pangandussektori haavatavust kinnisvarasektori riskide suhtes," märkis Eesti Pank. "Lisaks Eesti elukondliku kinnisvara hindade kasvu või- malikule kiirenemisele on suurenenud ka ärikinnisvara finantseerimise risk, kuna viimastel aastatel on ehitatud hulgaliselt uusi büroopindu. Kõigile büroopindadele ei pruugi üürilevõtjaid jätkuda ja mõnede kinnisvaraomanike maksevõime võib halveneda. See võib ärikinnisvara investeeringuid rahastavatele pankadele tuua kaasa laenukahjumeid." | Eesti Pank: siinsete pankade riskid ei ole kasvanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kord kvartalis hindab Eesti Pank vajadust kehtestada pankadele vastutsükliline kapitalipuhver," märkis keskpank esmaspäeval avaldatud 2017. aasta aruandes. "Kõigil neljal korral otsustati jätta puhvrimäär Eesti residentidele antud laenude ja muude nõuete osas 0 protsendi tasemele."
Vastutsüklilise kapitalipuhvriga nõuab keskpank pankadelt kiire laenukasvu perioodil lisakapitali ja finantstsükli languse korral puhvrinõuet vähendatakse. Finantstsükli kasvu ajal kogutud kapitali lisapuhvri abil saavad pangad katta stressiperioodil tekkida võivaid kahjumeid ja jätkata laenude andmist.
"Otsus puhvri määra mitte muuta tulenes eelkõige sellest, et reaalsektori võlakoormus ehk ettevõtete ja majapidamiste võla ning nominaalse sisemajanduse koguprodukti suhtarv eelneva aastaga võrreldes ei kasvanud. Võlakoormuse vähenemine tulenes peamiselt ettevõtete võlakohustuste tagasihoidlikust kasvust. Kuigi laenamine Eestis tegutsevatest pankadest 2017. aastal kasvas, püsis ettevõtete välismaiste võlakohustuste maht ja valdusfirmade kaudu rahastamine üsna muutumatuna. /.../ Määra mittemuutmist toetas ka see, et pankade laenustandardid ja -tingimused ei olnud leebemaks muutunud ja pankade finantsvõimendus ei suurenenud," selgitas Eesti Pank.
Mullu otsustas Eesti Pank lisada Eesti finantssüsteemi suhtes oluliste krediidiasutuste hulka lisaks Swedbankile ja SEB Pangale ka LHV Panga.
"Võrreldes aastataguse hindamisega LHV Panga turuosa kasvas ja roll finantssüsteemis suurenes. Sellest tulenevalt kehtestas Eesti Pank AS-ile LHV Pank alates 1. jaanuarist 2018 0,5 protsendi suuruse lisapuhvri nõude," märkis keskpank.
Swedbankile ja SEB Pangale otsustas Eesti Pank jätta kehtima kahe protsendi suuruse puhvri määra.
Täiendavad kapitalipuhvrid olulise turuosaga pankadele aitavad suurendada nende toimekindlust, vähendades seeläbi riske finantssüsteemi ja majanduse toimimisele laiemalt. Eesti Pank hindab kehtestatud puhvrimäärade asjakohasust ja täiendavate süsteemselt oluliste krediidiasutuste puhvrite vajadust igal aastal, lähtudes Eesti pangandussüsteemis toimuvast.
2017. aastal hindas Eesti Pank finantsstabiilsust ohustavad riskid sarnaselt eelmise aastaga väikeseks. Riske vähendab pangandussektori suur omakapital ja Eesti ettevõtete ning majapidamiste hea finantsseis.
Kolm peamist riski jäid samaks mis aasta tagasi.
"Suurimaks riskiks kerkis Põhjamaade kinnisvarahindade võimalik järsk langus, millega kaasnevalt võib suureneda Eestis tegutsevate pankade likviidsusrisk ja majanduse rahastamise risk ning väheneda Eesti eksportivate ettevõtete tulud ja sellest tulenevalt halveneda nende laenumaksevõime," selgitas Eesti Pank. "Peamiselt Rootsis, aga ka Norras on kinnisvarahinnad kasvanud laenamise toel tempokalt juba aastaid, kuid 2017. aastal hakkasid need vähehaaval langema. Senise kinnisvarahindade kiire kasvu asendumine mõningase langusega Rootsis on olnud siiski pigem Eesti finantsstabiilsuse riski vähendava mõjuga."
Eesti ettevõtete kasumlikkuse vähenemise ja sellega kaasneva maksevõime halvenemise risk vähenes, kuna väliskeskkond paranes ja majanduskasvu toel ettevõtete müügitulu suurenes. Samas on ettevõtete kasumlikkus suhteliselt väike ja seda piirav palgakasv võib taas kiireneda.
Kolmandaks riskiks oli Eesti kinnisvarahindade ja laenukasvu võimalik kiirenemine.
"Madalate intressimäärade toel võib kinnisvaraturg veelgi elavneda ja tuua kaasa eluasemelaenude ja kinnisvaraettevõtete laenude kasvu ning suurendada pangandussektori haavatavust kinnisvarasektori riskide suhtes," märkis Eesti Pank. "Lisaks Eesti elukondliku kinnisvara hindade kasvu või- malikule kiirenemisele on suurenenud ka ärikinnisvara finantseerimise risk, kuna viimastel aastatel on ehitatud hulgaliselt uusi büroopindu. Kõigile büroopindadele ei pruugi üürilevõtjaid jätkuda ja mõnede kinnisvaraomanike maksevõime võib halveneda. See võib ärikinnisvara investeeringuid rahastavatele pankadele tuua kaasa laenukahjumeid."
### Response:
Eesti Pank: siinsete pankade riskid ei ole kasvanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See mõjub laastavalt inimestele nagu minu abikaasa - filmirežissööridele. Nad tahavad, et inimesed vaataksid nende filme koos kaaslastega kinos," vahendab BBC Mirreni sõnu.
72-aastane näitlejanna on abielus režissöör Taylor Hackfordiga. Tema sõnul ähvardab kino kui kogukondlikku elamuse pakkujat peagi väljasuremise oht.
"Publik ja film, te olete seal kõik koos," selgitas ta. "Te kardate, naerate ja nutate kõik koos. See on kogukondlik ettevõtmine. Nüüd hakkab see hääbuma."
Oscari-võitja kommentaarid on jätkuks debatile Netflixi ja teiste sarnaste teenusepakkujate üle, kes toodavad filme vaid oma kasutajaskonnale.
Netflixi filmid said tänavu Cannes'i filmifestivalil võistluskeelu, kuna reeglite kohaselt peavad võistlevad linateosed jõudma ka kinolevisse. | Helen Mirreni hinnangul laastavad voogedastuskanalid kinotööstust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See mõjub laastavalt inimestele nagu minu abikaasa - filmirežissööridele. Nad tahavad, et inimesed vaataksid nende filme koos kaaslastega kinos," vahendab BBC Mirreni sõnu.
72-aastane näitlejanna on abielus režissöör Taylor Hackfordiga. Tema sõnul ähvardab kino kui kogukondlikku elamuse pakkujat peagi väljasuremise oht.
"Publik ja film, te olete seal kõik koos," selgitas ta. "Te kardate, naerate ja nutate kõik koos. See on kogukondlik ettevõtmine. Nüüd hakkab see hääbuma."
Oscari-võitja kommentaarid on jätkuks debatile Netflixi ja teiste sarnaste teenusepakkujate üle, kes toodavad filme vaid oma kasutajaskonnale.
Netflixi filmid said tänavu Cannes'i filmifestivalil võistluskeelu, kuna reeglite kohaselt peavad võistlevad linateosed jõudma ka kinolevisse.
### Response:
Helen Mirreni hinnangul laastavad voogedastuskanalid kinotööstust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuidas oleks „piletita sõit“? Tegelikult üsna eksitav, sest piletite asemel ongi juba tänapäeval sõidukaardid, sõidukontod ja muud lahendused. Kuidas oleks aga „ühiskassaga transport“? Sisuliselt juba tabavam, kuid mõiste „ühiskassa“ tekitab eksitavaid seoseid organiseeritud kuritegevusega.
Võib-olla proovida siis moodustada täiesti uus sõna, näiteks nii nagu tekkis mõiste „masu“ ehk „majandussurutis“? „Tasuta ühistranspordist“ saaks moodustada näiteks „tatra“, mis oleks jällegi eksitava tähendusega ja pealegi lähtuks see ikkagi osaliselt sõnast „tasuta“, millest me soovisime ju vabaneda. Võib-olla siis „dotra“ ehk „doteeritud transport“? See sõna kõlab aga kahtlaselt „totralt“.
Äkki aga otsida eesti keele rikkaliku sõnavara seast üks unarusse jäänud sõna ja hakata kasutama seda uues tähenduses? Nii, hakkame mõtlema. Kuidas nimetatakse eesti keeles seda, et sõidu eest maksma ei pea, aga keegi selle eest ometi maksab? Vastus on lihtne – selleks on „küüt“ ja „küütimine“ . Jah, miks ka mitte öelda, et võib-olla hakkavad tulevikus ka maapiirkondade inimesed maksumaksjatelt küüti saama.
Kuulake varasemaid säutse siit. | Keelesäuts. Tasuta ühistransport ehk küütimine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuidas oleks „piletita sõit“? Tegelikult üsna eksitav, sest piletite asemel ongi juba tänapäeval sõidukaardid, sõidukontod ja muud lahendused. Kuidas oleks aga „ühiskassaga transport“? Sisuliselt juba tabavam, kuid mõiste „ühiskassa“ tekitab eksitavaid seoseid organiseeritud kuritegevusega.
Võib-olla proovida siis moodustada täiesti uus sõna, näiteks nii nagu tekkis mõiste „masu“ ehk „majandussurutis“? „Tasuta ühistranspordist“ saaks moodustada näiteks „tatra“, mis oleks jällegi eksitava tähendusega ja pealegi lähtuks see ikkagi osaliselt sõnast „tasuta“, millest me soovisime ju vabaneda. Võib-olla siis „dotra“ ehk „doteeritud transport“? See sõna kõlab aga kahtlaselt „totralt“.
Äkki aga otsida eesti keele rikkaliku sõnavara seast üks unarusse jäänud sõna ja hakata kasutama seda uues tähenduses? Nii, hakkame mõtlema. Kuidas nimetatakse eesti keeles seda, et sõidu eest maksma ei pea, aga keegi selle eest ometi maksab? Vastus on lihtne – selleks on „küüt“ ja „küütimine“ . Jah, miks ka mitte öelda, et võib-olla hakkavad tulevikus ka maapiirkondade inimesed maksumaksjatelt küüti saama.
Kuulake varasemaid säutse siit.
### Response:
Keelesäuts. Tasuta ühistransport ehk küütimine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuue võistluspäeva kestel õnnestus nõrkades ja keskmistes tuultes pidada kokku kaheksa võistlussõitu. Esimesega nelja päevaga seilatud viie kvalifikatsioonisõidu tulemuste põhjal pääsesid finaalsõitudeks kuldgruppi Keith Luur (Pärnu Jahtklubi) ja Henri Silluta (Kalevi Jahtklubi).
Kvalifikatsioonis neljal korral esikümnes finišeerinud, kuid finaalides tagasihoidlikumat minekut näidanud Luur lõpetas võistluse 15. kohal, Silluta sai üldkokkuvõttes 70. koha.
Finaalides hõbegrupis startinud Eesti noortest lõpetas Markus Maalt (Rein Ottosoni Purjespordikool) juunioride EM-i 95., Ardi Bogdanov (Tallinna Jahtklubi) 102., Evo Annus (ROPK) 110. ja Markus Iin (TJK) 119. kohaga.
Juunioride Euroopa meistri tiitlile võistelnud 150 noormehe seas saavutas võidu itaallane Guido Gallinaro. Neidude Euroopa meistriks tuli 53 sportlase konkurentsis tema kaasmaalanna Matilda Talluri. | Keith Luur sai purjetamise juunioride EM-il 15. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuue võistluspäeva kestel õnnestus nõrkades ja keskmistes tuultes pidada kokku kaheksa võistlussõitu. Esimesega nelja päevaga seilatud viie kvalifikatsioonisõidu tulemuste põhjal pääsesid finaalsõitudeks kuldgruppi Keith Luur (Pärnu Jahtklubi) ja Henri Silluta (Kalevi Jahtklubi).
Kvalifikatsioonis neljal korral esikümnes finišeerinud, kuid finaalides tagasihoidlikumat minekut näidanud Luur lõpetas võistluse 15. kohal, Silluta sai üldkokkuvõttes 70. koha.
Finaalides hõbegrupis startinud Eesti noortest lõpetas Markus Maalt (Rein Ottosoni Purjespordikool) juunioride EM-i 95., Ardi Bogdanov (Tallinna Jahtklubi) 102., Evo Annus (ROPK) 110. ja Markus Iin (TJK) 119. kohaga.
Juunioride Euroopa meistri tiitlile võistelnud 150 noormehe seas saavutas võidu itaallane Guido Gallinaro. Neidude Euroopa meistriks tuli 53 sportlase konkurentsis tema kaasmaalanna Matilda Talluri.
### Response:
Keith Luur sai purjetamise juunioride EM-il 15. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaak Jõerüüdi kodu on aastaid olnud diplomaaditöö tõttu erinevates Euroopa suurlinnades. Rooma, Stockholm, Riia, Helsingi on vaid mõned kohad, kuhu töökohustused on teda lühemaks või pikemaks ajaks elama viinud. Ent Jõerüüt on öelnud, et sügaval eneses on siiski nähtamatu tõmme kodumaa, emakeele ja siinsete maastike poole.
Kohtumisõhtul kuulemegi kirjaniku mõtteid kodust, ruumi ja maastiku mõjust kodutundele, Tallinna ja Kadrioru tähendusest viimaste aastate loomeprotsessile.
“Kadrioru korter ehk kirjaniku kodu ja töökoht samaaegselt on mul juba eiteamitmes aadress Tallinnas. Ma olen sellega väga harjunud, ennekõike asukoha ja ümbruse tõttu,” tunnistab Jõerüüt.
Jaak Jõerüüdiga vestleb nendel teemale kirjanik ja publitsist Peeter Helme.
Kadrioru 300. sünnipäeva puhul korraldavad Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare ja Vilde muuseumid kohtumisõhtute sarja Kadriorus elanud ja elavate eesti kirjanikega. Sarja avaõhtul 27. märtsil meenutasid Mati Unti lavastaja Ingo Normet ja Maarja Vaino. | Teine Kadrioru kirjanik on Jaak Jõerüüt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaak Jõerüüdi kodu on aastaid olnud diplomaaditöö tõttu erinevates Euroopa suurlinnades. Rooma, Stockholm, Riia, Helsingi on vaid mõned kohad, kuhu töökohustused on teda lühemaks või pikemaks ajaks elama viinud. Ent Jõerüüt on öelnud, et sügaval eneses on siiski nähtamatu tõmme kodumaa, emakeele ja siinsete maastike poole.
Kohtumisõhtul kuulemegi kirjaniku mõtteid kodust, ruumi ja maastiku mõjust kodutundele, Tallinna ja Kadrioru tähendusest viimaste aastate loomeprotsessile.
“Kadrioru korter ehk kirjaniku kodu ja töökoht samaaegselt on mul juba eiteamitmes aadress Tallinnas. Ma olen sellega väga harjunud, ennekõike asukoha ja ümbruse tõttu,” tunnistab Jõerüüt.
Jaak Jõerüüdiga vestleb nendel teemale kirjanik ja publitsist Peeter Helme.
Kadrioru 300. sünnipäeva puhul korraldavad Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare ja Vilde muuseumid kohtumisõhtute sarja Kadriorus elanud ja elavate eesti kirjanikega. Sarja avaõhtul 27. märtsil meenutasid Mati Unti lavastaja Ingo Normet ja Maarja Vaino.
### Response:
Teine Kadrioru kirjanik on Jaak Jõerüüt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vene arvele kogunes 18 mänguminuti jooksul kuus punkti (vabavisked 2/2, kahesed 2/3). Lisaks võttis ta kolm lauapalli, andis neli korvisöötu ja tegi viis isiklikku viga täis. Meeskonna parimana tõi Aleksa Avramovic 21 punkti, vastaste eest viskas Julian Wright 17 silma, kes kogus ka 9 lauapalli, vahendab Korvpall24.ee.
Liigatabelis jätkab Varese (13-13) üheksandal kohal, olles sellega samal pulgal kaheksandal ehk play-off kohal asuva Sassari meeskonnaga. Põhiturniiri lõpuni on minna veel neli vooru. | Vene ja Varese teenisid vägeva võidu ning liiguvad play-off’i kursil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene arvele kogunes 18 mänguminuti jooksul kuus punkti (vabavisked 2/2, kahesed 2/3). Lisaks võttis ta kolm lauapalli, andis neli korvisöötu ja tegi viis isiklikku viga täis. Meeskonna parimana tõi Aleksa Avramovic 21 punkti, vastaste eest viskas Julian Wright 17 silma, kes kogus ka 9 lauapalli, vahendab Korvpall24.ee.
Liigatabelis jätkab Varese (13-13) üheksandal kohal, olles sellega samal pulgal kaheksandal ehk play-off kohal asuva Sassari meeskonnaga. Põhiturniiri lõpuni on minna veel neli vooru.
### Response:
Vene ja Varese teenisid vägeva võidu ning liiguvad play-off’i kursil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolm kahtlustatavat lubas kohus prokuratuuri taotlusel vahi alla võtta, ütles MTA pressiesindaja Rainer Laurits ERR-ile.
MTA uurimisosakonna talitusejuhataja Terje Langi sõnul tuvastati, et grupp inimesi korraldas 2017. aasta teises pooles diislikütusele sarnase vedela põlevaine soetust Poola aktsiisiladudest nii otse Eesti kui ka läbi Leedu ja Läti äriühingute.
"Kahtlustuse järgi toodi kütusele sarnane vedel põlevaine Eestisse nii Eesti, Soome kui ka Suurbritannia äriühingute nimel kui mitteaktsiisikaup, kuid müüdi juba kütusemüügiluba omavale Eesti ettevõttele edasi diislikütusena. Ostu-müügitehingutega tekkinud maksukohustuse vähendamise eesmärgil esitati MTA-le valeandmeid, millega varjati maksukohustust pea 800 000 euro ulatuses," selgitas Lang.
Kahtlustatavana peeti kriminaalasjas kinni kuus inimest ning lisaks neile on kahtlustus esitatud veel kahele inimesele.
Põhja ringkonnaprokuratuur esitas Harju maakohtule taotlused kolme kahtlustatava vahistamiseks. "Nende puhul oli ühiseks jooneks see, et nad võisid vabadusse jäädes jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu oli vältimatult vajalik taotleda neilt vabaduse võtmist," ütles prokurör Silvia Kruusmaa.
Harju maakohus rahuldas Põhja ringkonnaprokuratuuri taotlused ning kahtlustatavad võeti vahi alla. Neile etteheidetav kuritegu – eriti suures ulatuses maksukohustuse varjamine – on esimese astme kuritegu, mille puhul on võimalik kohtul karistada ühe- kuni seitsmeaastase vangistusega.
Samuti arestis kohus avalik-õigusliku nõude tagamiseks ka mitmele kahtlustatavale kuuluvat vara, kokku ligi 280 000 euro väärtuses.
"Tõhusaim vahend, millega majanduskuritegevuse vastu võidelda, on just kriminaaltulu arestimine ja selle edasine konfiskeerimine. Aasta-aastalt on prokuratuur koostöös uurimisasutustega suutnud konfiskeeritava vara hulka suurendada ning jätkuvalt lähtutakse põhimõttest, et keegi ei tohi kuriteo arvelt rikastuda," märkis Silvia Kruusmaa.
Terje Langi sõnul on kütus jätkuvalt valdkond, kus suuremahuliste maksupettuste korraldamine on aktuaalne, avaldades sellega negatiivset mõju nii ausale konkurentsile kui maksude laekumisele.
"Kütuse valdkonna pettuseid iseloomustab asjaolu, et kütuseturu järelevalveks puudub seni operatiivne ülevaade hoiuteenuse pakkujate rendimahutites liikuva kütuse üle, kus võib toimuda nii kütuse ebaseaduslik tootmine kui ka kauba olemuse muutmine. Seda olukorda aitab aga alates 2019. aasta veebruarist lahendada kütuse käitlemise andmekogu rakendumine, mis võimaldab MTA-l vedelkütuse ostu-müügitehingute andmeid hallata reaalajas ja reageerida aegsasti riskantsetele tehingutele," ütles Lang.
Kriminaalasja uurib maksu- ja tolliameti uurimisosakond ja uurimist juhib Põhja ringkonnaprokuratuur. | Kohus lubas kütusepettuses kahtlustatavad vahistada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolm kahtlustatavat lubas kohus prokuratuuri taotlusel vahi alla võtta, ütles MTA pressiesindaja Rainer Laurits ERR-ile.
MTA uurimisosakonna talitusejuhataja Terje Langi sõnul tuvastati, et grupp inimesi korraldas 2017. aasta teises pooles diislikütusele sarnase vedela põlevaine soetust Poola aktsiisiladudest nii otse Eesti kui ka läbi Leedu ja Läti äriühingute.
"Kahtlustuse järgi toodi kütusele sarnane vedel põlevaine Eestisse nii Eesti, Soome kui ka Suurbritannia äriühingute nimel kui mitteaktsiisikaup, kuid müüdi juba kütusemüügiluba omavale Eesti ettevõttele edasi diislikütusena. Ostu-müügitehingutega tekkinud maksukohustuse vähendamise eesmärgil esitati MTA-le valeandmeid, millega varjati maksukohustust pea 800 000 euro ulatuses," selgitas Lang.
Kahtlustatavana peeti kriminaalasjas kinni kuus inimest ning lisaks neile on kahtlustus esitatud veel kahele inimesele.
Põhja ringkonnaprokuratuur esitas Harju maakohtule taotlused kolme kahtlustatava vahistamiseks. "Nende puhul oli ühiseks jooneks see, et nad võisid vabadusse jäädes jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu oli vältimatult vajalik taotleda neilt vabaduse võtmist," ütles prokurör Silvia Kruusmaa.
Harju maakohus rahuldas Põhja ringkonnaprokuratuuri taotlused ning kahtlustatavad võeti vahi alla. Neile etteheidetav kuritegu – eriti suures ulatuses maksukohustuse varjamine – on esimese astme kuritegu, mille puhul on võimalik kohtul karistada ühe- kuni seitsmeaastase vangistusega.
Samuti arestis kohus avalik-õigusliku nõude tagamiseks ka mitmele kahtlustatavale kuuluvat vara, kokku ligi 280 000 euro väärtuses.
"Tõhusaim vahend, millega majanduskuritegevuse vastu võidelda, on just kriminaaltulu arestimine ja selle edasine konfiskeerimine. Aasta-aastalt on prokuratuur koostöös uurimisasutustega suutnud konfiskeeritava vara hulka suurendada ning jätkuvalt lähtutakse põhimõttest, et keegi ei tohi kuriteo arvelt rikastuda," märkis Silvia Kruusmaa.
Terje Langi sõnul on kütus jätkuvalt valdkond, kus suuremahuliste maksupettuste korraldamine on aktuaalne, avaldades sellega negatiivset mõju nii ausale konkurentsile kui maksude laekumisele.
"Kütuse valdkonna pettuseid iseloomustab asjaolu, et kütuseturu järelevalveks puudub seni operatiivne ülevaade hoiuteenuse pakkujate rendimahutites liikuva kütuse üle, kus võib toimuda nii kütuse ebaseaduslik tootmine kui ka kauba olemuse muutmine. Seda olukorda aitab aga alates 2019. aasta veebruarist lahendada kütuse käitlemise andmekogu rakendumine, mis võimaldab MTA-l vedelkütuse ostu-müügitehingute andmeid hallata reaalajas ja reageerida aegsasti riskantsetele tehingutele," ütles Lang.
Kriminaalasja uurib maksu- ja tolliameti uurimisosakond ja uurimist juhib Põhja ringkonnaprokuratuur.
### Response:
Kohus lubas kütusepettuses kahtlustatavad vahistada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koos Erkki-Sven Tüüri teosega "Questions..." kõlavad Läti ja Leedu heliloojate uudisteosed – Janulyte "Here at the quiet limit" (2018, esiettekanne) ja Vasksi "Musica Appassionata", mis on loodud just vabariigi sünnipäevaks. Nii moodustubki kolme riigi heliloojate loomingust terviklik muusikaline kett.
Esinevad Eesti Rahvusmeeskoor ja Leedu Riiklik Kammerorkester. Solistidena astuvad publiku ette kontratenor Ka Bo Chan, tenor Valter Soosalu ning bariton Ott Indermitte. Kontserdi dirigent on Mikk Üleoja.
Muusikaline Balti kett kõlab 24. aprillil Tartus Vanemuise kontserdimajas, 25. aprillil Jõhvi kontserdimajas, 26. aprillil Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja 27. aprillil Pärnu kontserdimajas. | Eesti, Läti ja Leedu toovad kolme riigi juubeli puhul publikuni muusikalise Balti keti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koos Erkki-Sven Tüüri teosega "Questions..." kõlavad Läti ja Leedu heliloojate uudisteosed – Janulyte "Here at the quiet limit" (2018, esiettekanne) ja Vasksi "Musica Appassionata", mis on loodud just vabariigi sünnipäevaks. Nii moodustubki kolme riigi heliloojate loomingust terviklik muusikaline kett.
Esinevad Eesti Rahvusmeeskoor ja Leedu Riiklik Kammerorkester. Solistidena astuvad publiku ette kontratenor Ka Bo Chan, tenor Valter Soosalu ning bariton Ott Indermitte. Kontserdi dirigent on Mikk Üleoja.
Muusikaline Balti kett kõlab 24. aprillil Tartus Vanemuise kontserdimajas, 25. aprillil Jõhvi kontserdimajas, 26. aprillil Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja 27. aprillil Pärnu kontserdimajas.
### Response:
Eesti, Läti ja Leedu toovad kolme riigi juubeli puhul publikuni muusikalise Balti keti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Skoori avas veerandtunni möödudes Giovani Lo Celso, neli minutit hiljem oli seis juba 3:0, kui täpsed olid ka Edinson Cavani ja Angel Di Maria. 27. minutil viis Lo Celso kodumeeskonna 4:0 ette. 38. minutil avas tiitlikaitsja skoori Rony Lopes.
Teise poolaja alguses lõi Di Maria enda teise värava, 76. minutil sai Radamel Falcao kirja omavärava ning lõppseisu vormistas kümme minutit hiljem Julian Draxler.
Viis vooru enne hooaja lõppu on PSG 87 punktiga liigatabelis esikohal, olles teisel kohal paikneva Monaco jaoks juba püüdmatus kauguses – kahe meeskonna vahe on 17 punkti.
PSG-le on see seitsmendaks Prantsusmaa meistritiitliks, läbi aegade edukaim on kümnel korral meistriks tulnud Saint-Etienne. | Tiitlikaitsja suurelt alistanud PSG tuli Prantsusmaa meistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Skoori avas veerandtunni möödudes Giovani Lo Celso, neli minutit hiljem oli seis juba 3:0, kui täpsed olid ka Edinson Cavani ja Angel Di Maria. 27. minutil viis Lo Celso kodumeeskonna 4:0 ette. 38. minutil avas tiitlikaitsja skoori Rony Lopes.
Teise poolaja alguses lõi Di Maria enda teise värava, 76. minutil sai Radamel Falcao kirja omavärava ning lõppseisu vormistas kümme minutit hiljem Julian Draxler.
Viis vooru enne hooaja lõppu on PSG 87 punktiga liigatabelis esikohal, olles teisel kohal paikneva Monaco jaoks juba püüdmatus kauguses – kahe meeskonna vahe on 17 punkti.
PSG-le on see seitsmendaks Prantsusmaa meistritiitliks, läbi aegade edukaim on kümnel korral meistriks tulnud Saint-Etienne.
### Response:
Tiitlikaitsja suurelt alistanud PSG tuli Prantsusmaa meistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ettevõtte tegevdirektorina vastutab Durejko Ericssoni tegevuse juhtimise ja äriplaanide elluviimise eest Eestis. Lisaks jätkab ta tööd Soome ja Baltimaade digitaalteenuste valdkonnajuhina ning Ericsson Eesti juhatuses, kuhu ta on kuulunud alates 1999. aastast.
Durejko liitus Ericssoniga 1993. aastal. Viimati vastutas Durejko süsteemiintegratsiooniprogrammide eest Eestis, enne seda juhtis mobiilsidevõrkude osakonda Ukrainas.
"Minu eesmärk on veelgi tugevdada meie kui juhtiva info- ja kommunikatsioonitehnoloogia partneri positsiooni 5G väljaarendamisel," sõnas Durejko, rõhutades järgmise mobiilside põlvkonna edendamise olulisust.
Ericsson Eesti endine juht Seth Lackman otsustas ettevõttest lahkuda ja jätkata oma karjääri väljaspool Ericssoni.
Ericssoni Tallinna tehase juhina ja juhatuse liikmena jätkab Lars Ottoson.
Ericsson Eesti Tallinna tehas toodab kõrgtehnoloogiliste seadmete abil sidevõrgu tugijaamu, mis teevad võimalikuks tipptasemel andmeside edastuse maailmas. Ericsson Eestis töötab ligikaudu 1500 inimest. | Ericsson Eesti sai uue juhi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ettevõtte tegevdirektorina vastutab Durejko Ericssoni tegevuse juhtimise ja äriplaanide elluviimise eest Eestis. Lisaks jätkab ta tööd Soome ja Baltimaade digitaalteenuste valdkonnajuhina ning Ericsson Eesti juhatuses, kuhu ta on kuulunud alates 1999. aastast.
Durejko liitus Ericssoniga 1993. aastal. Viimati vastutas Durejko süsteemiintegratsiooniprogrammide eest Eestis, enne seda juhtis mobiilsidevõrkude osakonda Ukrainas.
"Minu eesmärk on veelgi tugevdada meie kui juhtiva info- ja kommunikatsioonitehnoloogia partneri positsiooni 5G väljaarendamisel," sõnas Durejko, rõhutades järgmise mobiilside põlvkonna edendamise olulisust.
Ericsson Eesti endine juht Seth Lackman otsustas ettevõttest lahkuda ja jätkata oma karjääri väljaspool Ericssoni.
Ericssoni Tallinna tehase juhina ja juhatuse liikmena jätkab Lars Ottoson.
Ericsson Eesti Tallinna tehas toodab kõrgtehnoloogiliste seadmete abil sidevõrgu tugijaamu, mis teevad võimalikuks tipptasemel andmeside edastuse maailmas. Ericsson Eestis töötab ligikaudu 1500 inimest.
### Response:
Ericsson Eesti sai uue juhi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soomer alustas võistlust 22. stardiruudust. 20-aastane eestlane tõusis kolmanda ringi lõpuks 20. kohale, kuid pidi siis sõiduvea tõttu palju kohti tagasi andma. Poolel võistlusmaal oli Racedays meeskonna sõitja langenud koguni 26. kohale, kuid sealt edasi kasvas tema tempo ring-ringilt ning finišilipu langedes oli Soomer tõusnud 18. kohale.
Aragoni rajal võttis etapivõidu Sandro Cortese (Yamaha YZF R6), kellele see oli tema karjääri esimeseks selles võistlusklassis. Teise koha teenis Federico Caricasulo (Yamaha YZF R6), kes jäi sakslasest 1,426 sekundi kaugusele. Kolmas koht samuti Yamaha YZF R6 mootorrattal sõitnud Jules Cluzelile, kes kaotas Cortesele finišis 1,639 sekundiga.
"Tegime pühapäeval häid samme edasi ja kuigi tulemus seda ei näidanud, siis kiirus oli parem. Mõned vead sõidu alguses röövisid väga palju aega, aga siis sain rütmi tagasi ja sain hakata mööduma. Kokkuvõttes oli väga raske nädalavahetus, aga saadud info on kasuks ja nädala pärast Assenis saab töö jätkuda ja tehtud vigadest õppida," sõnas Soomer.
Peale kolme sõidetud etappi hoiab Supersport üldarvestuse esikohta Lucas Mahias. Soomer 2018. hooajal veel MM-punkte teeninud pole.
Supersport sarja MM-hooaeg jätkub juba sel nädalavahetusel, kui 20.-22. aprillini sõidetakse Hollandis Asseni ringrajal. Soomer teenis mullu Assenis kolm MM-punkti. | Hannes Soomer oli Aragoni etapil 18. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soomer alustas võistlust 22. stardiruudust. 20-aastane eestlane tõusis kolmanda ringi lõpuks 20. kohale, kuid pidi siis sõiduvea tõttu palju kohti tagasi andma. Poolel võistlusmaal oli Racedays meeskonna sõitja langenud koguni 26. kohale, kuid sealt edasi kasvas tema tempo ring-ringilt ning finišilipu langedes oli Soomer tõusnud 18. kohale.
Aragoni rajal võttis etapivõidu Sandro Cortese (Yamaha YZF R6), kellele see oli tema karjääri esimeseks selles võistlusklassis. Teise koha teenis Federico Caricasulo (Yamaha YZF R6), kes jäi sakslasest 1,426 sekundi kaugusele. Kolmas koht samuti Yamaha YZF R6 mootorrattal sõitnud Jules Cluzelile, kes kaotas Cortesele finišis 1,639 sekundiga.
"Tegime pühapäeval häid samme edasi ja kuigi tulemus seda ei näidanud, siis kiirus oli parem. Mõned vead sõidu alguses röövisid väga palju aega, aga siis sain rütmi tagasi ja sain hakata mööduma. Kokkuvõttes oli väga raske nädalavahetus, aga saadud info on kasuks ja nädala pärast Assenis saab töö jätkuda ja tehtud vigadest õppida," sõnas Soomer.
Peale kolme sõidetud etappi hoiab Supersport üldarvestuse esikohta Lucas Mahias. Soomer 2018. hooajal veel MM-punkte teeninud pole.
Supersport sarja MM-hooaeg jätkub juba sel nädalavahetusel, kui 20.-22. aprillini sõidetakse Hollandis Asseni ringrajal. Soomer teenis mullu Assenis kolm MM-punkti.
### Response:
Hannes Soomer oli Aragoni etapil 18. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast ühe väravaga võidetud avapoolaega pääses kodumeeskond Steaua ette 15:11, vahendab Käsipall24. Viis minutit enne mängu lõppu juhtis Steaua 20:15, viimase minuti alguses 24:20 ning lõpuvile fikseeris võõrustajate kaheväravalise võidu. Johannsoni arvele kogunes üks tabamus.
Kahe võiduni peetava seeria teine kohtumine toimub 19. aprillil Baia Mares. | Johannsoni koduklubi alustas veerandfinaalseeriat võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast ühe väravaga võidetud avapoolaega pääses kodumeeskond Steaua ette 15:11, vahendab Käsipall24. Viis minutit enne mängu lõppu juhtis Steaua 20:15, viimase minuti alguses 24:20 ning lõpuvile fikseeris võõrustajate kaheväravalise võidu. Johannsoni arvele kogunes üks tabamus.
Kahe võiduni peetava seeria teine kohtumine toimub 19. aprillil Baia Mares.
### Response:
Johannsoni koduklubi alustas veerandfinaalseeriat võidukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänast segunenud vormivahenditega teatrikunsti ei kummita õnneks kunsti enesekohaste probleemide käsitlusringi kinnijäämine. Siinnegi teater käib ühiskonnas toimuvaga sammu, hõlmates ka poliitilisi, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid teemasid. Kaasaja hübriidkunstnik liigub ühiskonna eri sfääride vahelisi suhteid uurides ka uute vormivahendite avaral kaardil ja mõistab tähenduse kui uue olulise valuuta väärtust. Selle loomise vahendeid valides võib aeg-ajalt aga ilmneda oht vahendeid omavahel lõputult kombineerides unustada kehalise kujundi kõnevõime.
Kümnenditagune teatrikeele väljendusvahendite kombineerimise ja segamise laine oli tervitatav nähtus sõnavara laiendamiseks, kuid selles otsingulisuses võis etenduskunst halvimal juhul omaenda loodud abstraktsusesse ära lahustuda. Teater on füüsiline, jagatud aegruumis inimeselt inimesele, siin ja praegu koos loodav kunst. Etendaja vahend on esmalt tema ise, idee saab etendaja füüsilises teostuses vormi ning elava tähenduse. Sõna saab lihaks.
Lõppenud ja praegust teatriaastat vaadeldes võib aimata, et nüüdse uue tendentsina pöördutakse taas julgemalt füüsiliste vahendite juurde. Teater ühitab üha enam kujutlust füüsilisusega, publiku aeg, tähelepanu ja kogetud elamus loovad koos etendajaga füüsilise aegruumi, mille sisu jõuab publikuni kogemuslikult. Liikuva keha tajumine lavalt on peale tõlgenduslike tähenduste loomise esmakorras füüsiline vastuvõtt.
Sõna võib olla kontseptuaalselt kergemini tõlgendatav kui kehaline kujund, kuid need ei välista teineteise toetamist ja kombineerimist. Võime lugeda terrorihirmust ühiskonnas, ent sootuks teine kogemus on näha tantsukunstnikke lendamas plahvatuslöögijõuga hiigelsuure terroristikaubikut sümboliseeriva madratsi vastu või koos publikuga hirmu ületades hoojooksul sellest üle hüppamas. Võime rääkida imikute ja väetite vanurite hooldamisest, ent hoopis teisiti mõjub selle füüsiline kujutamine elujõulise täiskasvanud etendaja kehal. Need on kõnekad näited siinselt etenduskunstide väljalt viimase paari kuu jooksul. Kehagi suudab ühiskondlikke suhteid taasmõtestada.
Keha ja liikumine võivad olla sõnatus vahetuses paljuütlevad. Publiku kehaline empaatia ja kogetava füüsiline vastuvõtt viivad läbielatud kogemuse sügavamale kui vaid kontseptuaalsel mõttetasandil ja ideemängudega. Tantsu- ja etenduskunstil on seda potentsiaali rohkelt, mõjumata enam imiteeriva pantomiimina.
Nüüdisteater stimuleerib tähendusloomes mõttevõimet ning loob dialoogi. Vaatamata laieneva virtuaalkeskkonna mõjule on suur osa me jagatud sotsiaalsest aegruumist ja reaalsusest siiski füüsiline. Miks mitte kasutada selles jagatud tähenduste loomiseks just füüsilisi vahendeid kogu nende kõnevõimes. | Marie Pulleritsu kultuurikommentaar. Keha ja liikumise sõnatu kõnekus nüüdisteatris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänast segunenud vormivahenditega teatrikunsti ei kummita õnneks kunsti enesekohaste probleemide käsitlusringi kinnijäämine. Siinnegi teater käib ühiskonnas toimuvaga sammu, hõlmates ka poliitilisi, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid teemasid. Kaasaja hübriidkunstnik liigub ühiskonna eri sfääride vahelisi suhteid uurides ka uute vormivahendite avaral kaardil ja mõistab tähenduse kui uue olulise valuuta väärtust. Selle loomise vahendeid valides võib aeg-ajalt aga ilmneda oht vahendeid omavahel lõputult kombineerides unustada kehalise kujundi kõnevõime.
Kümnenditagune teatrikeele väljendusvahendite kombineerimise ja segamise laine oli tervitatav nähtus sõnavara laiendamiseks, kuid selles otsingulisuses võis etenduskunst halvimal juhul omaenda loodud abstraktsusesse ära lahustuda. Teater on füüsiline, jagatud aegruumis inimeselt inimesele, siin ja praegu koos loodav kunst. Etendaja vahend on esmalt tema ise, idee saab etendaja füüsilises teostuses vormi ning elava tähenduse. Sõna saab lihaks.
Lõppenud ja praegust teatriaastat vaadeldes võib aimata, et nüüdse uue tendentsina pöördutakse taas julgemalt füüsiliste vahendite juurde. Teater ühitab üha enam kujutlust füüsilisusega, publiku aeg, tähelepanu ja kogetud elamus loovad koos etendajaga füüsilise aegruumi, mille sisu jõuab publikuni kogemuslikult. Liikuva keha tajumine lavalt on peale tõlgenduslike tähenduste loomise esmakorras füüsiline vastuvõtt.
Sõna võib olla kontseptuaalselt kergemini tõlgendatav kui kehaline kujund, kuid need ei välista teineteise toetamist ja kombineerimist. Võime lugeda terrorihirmust ühiskonnas, ent sootuks teine kogemus on näha tantsukunstnikke lendamas plahvatuslöögijõuga hiigelsuure terroristikaubikut sümboliseeriva madratsi vastu või koos publikuga hirmu ületades hoojooksul sellest üle hüppamas. Võime rääkida imikute ja väetite vanurite hooldamisest, ent hoopis teisiti mõjub selle füüsiline kujutamine elujõulise täiskasvanud etendaja kehal. Need on kõnekad näited siinselt etenduskunstide väljalt viimase paari kuu jooksul. Kehagi suudab ühiskondlikke suhteid taasmõtestada.
Keha ja liikumine võivad olla sõnatus vahetuses paljuütlevad. Publiku kehaline empaatia ja kogetava füüsiline vastuvõtt viivad läbielatud kogemuse sügavamale kui vaid kontseptuaalsel mõttetasandil ja ideemängudega. Tantsu- ja etenduskunstil on seda potentsiaali rohkelt, mõjumata enam imiteeriva pantomiimina.
Nüüdisteater stimuleerib tähendusloomes mõttevõimet ning loob dialoogi. Vaatamata laieneva virtuaalkeskkonna mõjule on suur osa me jagatud sotsiaalsest aegruumist ja reaalsusest siiski füüsiline. Miks mitte kasutada selles jagatud tähenduste loomiseks just füüsilisi vahendeid kogu nende kõnevõimes.
### Response:
Marie Pulleritsu kultuurikommentaar. Keha ja liikumise sõnatu kõnekus nüüdisteatris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Piia Jõgi ja tema kolleegide uuringud näitavad, et küllalt palju inimesi põeb läkaköha kergemalt või sümptomiteta, mistõttu ei pruugi arst seda läkaköhana diagnoosida. Veelgi olulisem leid doktoritöös on aga see, et läkaköha vastu tehtud vaktsineerimistel on olnud oodatud tulemus.
Nimelt vaktsineeritakse läkaköha vastu lapsi imikueas ning ka kooli ajal, mis tähendab et koolilaste ja hiljaaegu kooli lõpetanute hulgas see haigus nii kergesti ei levi. Kuigi läkaköha vaktsiin ei anna eluaegset kaitset, siis need, kes on kunagi olnud vaktsineeritud, põevad haigust kergemalt.
Aga tuleme korraks tagasi selle väga suure erinevuse juurde läkaköhaga kokku puutumise ja riiklike haigusjuhtude registreerimise vahel. Eestis registreerib taoliste haiguste juhtumid Terviseamet siis, kui arst on konkreetse haiguse diagnoosinud. Kui aga sümptomid on kerged, ei lähe selle köhaga perearstile.
“Inimesed ei lähe arsti juurde, kui ta ühe nädala köhib. Ja kui ta ka läheb, siis on võimalik, et läkaköha proovi ei võetagi,” selgitab Piia Jõgi. Samuti ei pruugi arst esimese hooga pidada seda läkaköhaks.
Seroepidemioloogilise uuringu ehk antikehade testi tulemused aga näitavad, et igal aastal puutub kokku läkaköha tekitava bakteriga (Bordetella pertussis) 5,9 protsenti inimestest, kuid vaid kolmandik neist räägib oma köhast perearstile.
Nii ongi, et vahe riiklikult registreeritud läkaköha avaldumise (0,013%) ja antikehatesti põhjal tehtud uuringu vahel 470 korda. Piia Jõgi nendib, et riiklikus statistikas väljendub läkaköhasse haigestumine madalamates arvudes kui hinnanguline testil põhinev uuring.
Kuidas see uuring valmis?
Piia Jõgi doktoritöö uuringutes osales 5027 inimest, kellest 4478-lt võeti seroepideemioloogilise uuringu jaoks proov ja 549 inimest osales prospektiivses köhivate patsientide uuringus. Seroepidemioloogilises uuringus vaadatakse vastava haiguse antikehade olemasolu inimese veres. See näitab, kas inimene on haigustekitajaga kokku puutunud või mitte.
Huvitav leid selles doktoritöös oli see, et kuigi riikliku statistika järgi ei ole meil üle 80-aastaste inimeste hulgas läkaköha diagnoositud, on antikehatesti põhjal eakad selle bakteriga kokku puutunud sama palju kui nooremad inimesed.
Piia Jõgi selgitab seda võimalusega, et eakatel ei pruugi läkaköha sümptomid esineda või on haigus kulgenud mingisuguste teiste sümptomitega.
Läkaköha kohta on tänu sellele doktoritööle nüüd ülevaade, kui palju tegelikult kogu rahvastikust on kokku puutunud läkaköhaga. Piia Jõgi hinnangul võiks seda uuringut korrata viie või kümne aasta pärast. Küll aga oleks tarvis sarnaseid uuringuid teiste vaktsiinvälditavate haiguste kohta, et saada ülevaade näiteks sellest, kui paljudel meist on teetanuse või difteeria antikehad.
Viis fakti läkaköha kohta:
Läkaköhale on iseloomulik köhimisega seotud oksendamine. Köhahood on kohati nii rasked, et haigel jääb hing kinni ning ta võib lämbuda. Kuid võib juhtuda, et nakatunud inimesel ei esine sellist köha või puuduvad üldse sümptomid, mis viitavad läkaköhale.
Köhahood võivad kesta 5–6 nädalat, raskemal juhul isegi üle kolme kuu.
Läkaköha tekitab Bordetella pertussis, väike kepikujuline bakter, mis kandub inimeselt-inimesele piisknakkuse teel.
Eestis riiklikult registreeritud läkaköha juhtumeid aasta-aastalt järjest vähem. 2010. aastal oli 97 haigestumisjuhtu 100 000 elaniku kohta. 2017. aastal 4,3 haigestumist 100 000 elaniku kohta.
See näitab, et praegu Eestis kasutuses olev läkaköhavastane immuniseerimiskava on piisavalt tõhus, et hoida läkaköha avaldumus madal tasemel.
Praegu kasutatavate vaktsiinidega on võimalik vähendada läkaköha avaldumust, kuid haigust täielikult likvideerida pole tõenäoliselt võimalik.
Piia Jõgi doktoritööd “ Läkaköha epidemioloogia ja sümptomid Eestis ” juhendasid Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar ja TÜ peremeditsiini dotsent Marje Oona. | Läkaköhaga puutub kokku 500 korda rohkem inimesi, kui näitab riiklik statistika | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Piia Jõgi ja tema kolleegide uuringud näitavad, et küllalt palju inimesi põeb läkaköha kergemalt või sümptomiteta, mistõttu ei pruugi arst seda läkaköhana diagnoosida. Veelgi olulisem leid doktoritöös on aga see, et läkaköha vastu tehtud vaktsineerimistel on olnud oodatud tulemus.
Nimelt vaktsineeritakse läkaköha vastu lapsi imikueas ning ka kooli ajal, mis tähendab et koolilaste ja hiljaaegu kooli lõpetanute hulgas see haigus nii kergesti ei levi. Kuigi läkaköha vaktsiin ei anna eluaegset kaitset, siis need, kes on kunagi olnud vaktsineeritud, põevad haigust kergemalt.
Aga tuleme korraks tagasi selle väga suure erinevuse juurde läkaköhaga kokku puutumise ja riiklike haigusjuhtude registreerimise vahel. Eestis registreerib taoliste haiguste juhtumid Terviseamet siis, kui arst on konkreetse haiguse diagnoosinud. Kui aga sümptomid on kerged, ei lähe selle köhaga perearstile.
“Inimesed ei lähe arsti juurde, kui ta ühe nädala köhib. Ja kui ta ka läheb, siis on võimalik, et läkaköha proovi ei võetagi,” selgitab Piia Jõgi. Samuti ei pruugi arst esimese hooga pidada seda läkaköhaks.
Seroepidemioloogilise uuringu ehk antikehade testi tulemused aga näitavad, et igal aastal puutub kokku läkaköha tekitava bakteriga (Bordetella pertussis) 5,9 protsenti inimestest, kuid vaid kolmandik neist räägib oma köhast perearstile.
Nii ongi, et vahe riiklikult registreeritud läkaköha avaldumise (0,013%) ja antikehatesti põhjal tehtud uuringu vahel 470 korda. Piia Jõgi nendib, et riiklikus statistikas väljendub läkaköhasse haigestumine madalamates arvudes kui hinnanguline testil põhinev uuring.
Kuidas see uuring valmis?
Piia Jõgi doktoritöö uuringutes osales 5027 inimest, kellest 4478-lt võeti seroepideemioloogilise uuringu jaoks proov ja 549 inimest osales prospektiivses köhivate patsientide uuringus. Seroepidemioloogilises uuringus vaadatakse vastava haiguse antikehade olemasolu inimese veres. See näitab, kas inimene on haigustekitajaga kokku puutunud või mitte.
Huvitav leid selles doktoritöös oli see, et kuigi riikliku statistika järgi ei ole meil üle 80-aastaste inimeste hulgas läkaköha diagnoositud, on antikehatesti põhjal eakad selle bakteriga kokku puutunud sama palju kui nooremad inimesed.
Piia Jõgi selgitab seda võimalusega, et eakatel ei pruugi läkaköha sümptomid esineda või on haigus kulgenud mingisuguste teiste sümptomitega.
Läkaköha kohta on tänu sellele doktoritööle nüüd ülevaade, kui palju tegelikult kogu rahvastikust on kokku puutunud läkaköhaga. Piia Jõgi hinnangul võiks seda uuringut korrata viie või kümne aasta pärast. Küll aga oleks tarvis sarnaseid uuringuid teiste vaktsiinvälditavate haiguste kohta, et saada ülevaade näiteks sellest, kui paljudel meist on teetanuse või difteeria antikehad.
Viis fakti läkaköha kohta:
Läkaköhale on iseloomulik köhimisega seotud oksendamine. Köhahood on kohati nii rasked, et haigel jääb hing kinni ning ta võib lämbuda. Kuid võib juhtuda, et nakatunud inimesel ei esine sellist köha või puuduvad üldse sümptomid, mis viitavad läkaköhale.
Köhahood võivad kesta 5–6 nädalat, raskemal juhul isegi üle kolme kuu.
Läkaköha tekitab Bordetella pertussis, väike kepikujuline bakter, mis kandub inimeselt-inimesele piisknakkuse teel.
Eestis riiklikult registreeritud läkaköha juhtumeid aasta-aastalt järjest vähem. 2010. aastal oli 97 haigestumisjuhtu 100 000 elaniku kohta. 2017. aastal 4,3 haigestumist 100 000 elaniku kohta.
See näitab, et praegu Eestis kasutuses olev läkaköhavastane immuniseerimiskava on piisavalt tõhus, et hoida läkaköha avaldumus madal tasemel.
Praegu kasutatavate vaktsiinidega on võimalik vähendada läkaköha avaldumust, kuid haigust täielikult likvideerida pole tõenäoliselt võimalik.
Piia Jõgi doktoritööd “ Läkaköha epidemioloogia ja sümptomid Eestis ” juhendasid Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar ja TÜ peremeditsiini dotsent Marje Oona.
### Response:
Läkaköhaga puutub kokku 500 korda rohkem inimesi, kui näitab riiklik statistika |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eestis puudub ülevaade õigusrikkujate vaimsest tervisest. Õiguskaitsetöötajatel napib oskuseid ja teadmisi vaimse tervise häiretega õigusrikkujatega suhtlemiseks – näiteks võivad vaimse tervise häirega inimesed olla impulsiivsemad, ootamatu käitumisega ning nendega suhtlemine eeldab vastavat väljaõpet. Niisamuti tuleb meil põhjalikumalt tegeleda vaimse tervise häiretega inimeste kindlaks tegemisega ehk skriinimisega ja nende oskusliku kohtlemisega kokkupuutel õiguskaitsega,“ ütles justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt.
Lisaks vaimse tervise häirete sageduse välja selgitamisele peab uuring pakkuma teiste riikide kogemustele tuginedes välja lahendused vaimse tervise häiretega õigusrikkujate kohtlemiseks politseis ja vanglas ning õiguskaitsetöötajate vastavaks erialaseks ettevalmistamiseks.
Ühtlasi peab uuring välja tooma võimalikud meetmed vaimse tervise häiretega inimeste kindlaks tegemiseks kokkupuutel õiguskaitsesüsteemiga.
"Uuringu eesmärk on leida lahendusi õigusrikkujate kohtlemiseks selliselt, et tervikuna ühiskonna turvalisus suureneks. USAs on vanglates rohkem psüühikahäiretega inimesi kui haiglas ning nende probleemid üksnes süvenevad vanglas. Vaimse tervise hädad põhjustavad probleeme ühiskonnas hakkamasaamisel ja töötamisel ning selliste inimeste oskuslik kohtlemine õigussüsteemis vähendab korduvkuritegevuse riski," märkis Sööt.
Uuringus analüüsitakse õigusrikkujate andmeid, hinnatakse praeguseid tööprotsesse ja koostöömudeleid õiguskaitse ja tervishoiu vahel.
Uuringu tulemusena antakse õiguskaitseasutustele soovitused vaimse tervise häiretega õigusrikkujate kindlaks tegemiseks ja kohtlemiseks.
Pakkumusi ootab ministeerium digitaalselt allkirjastatuna hiljemalt 4. mail aadressil [email protected].
Uuring peab valmima hiljemalt 1. aprilliks 2019. | Justiitsministeerium tahab uurida õigusrikkujate vaimset tervist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eestis puudub ülevaade õigusrikkujate vaimsest tervisest. Õiguskaitsetöötajatel napib oskuseid ja teadmisi vaimse tervise häiretega õigusrikkujatega suhtlemiseks – näiteks võivad vaimse tervise häirega inimesed olla impulsiivsemad, ootamatu käitumisega ning nendega suhtlemine eeldab vastavat väljaõpet. Niisamuti tuleb meil põhjalikumalt tegeleda vaimse tervise häiretega inimeste kindlaks tegemisega ehk skriinimisega ja nende oskusliku kohtlemisega kokkupuutel õiguskaitsega,“ ütles justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt.
Lisaks vaimse tervise häirete sageduse välja selgitamisele peab uuring pakkuma teiste riikide kogemustele tuginedes välja lahendused vaimse tervise häiretega õigusrikkujate kohtlemiseks politseis ja vanglas ning õiguskaitsetöötajate vastavaks erialaseks ettevalmistamiseks.
Ühtlasi peab uuring välja tooma võimalikud meetmed vaimse tervise häiretega inimeste kindlaks tegemiseks kokkupuutel õiguskaitsesüsteemiga.
"Uuringu eesmärk on leida lahendusi õigusrikkujate kohtlemiseks selliselt, et tervikuna ühiskonna turvalisus suureneks. USAs on vanglates rohkem psüühikahäiretega inimesi kui haiglas ning nende probleemid üksnes süvenevad vanglas. Vaimse tervise hädad põhjustavad probleeme ühiskonnas hakkamasaamisel ja töötamisel ning selliste inimeste oskuslik kohtlemine õigussüsteemis vähendab korduvkuritegevuse riski," märkis Sööt.
Uuringus analüüsitakse õigusrikkujate andmeid, hinnatakse praeguseid tööprotsesse ja koostöömudeleid õiguskaitse ja tervishoiu vahel.
Uuringu tulemusena antakse õiguskaitseasutustele soovitused vaimse tervise häiretega õigusrikkujate kindlaks tegemiseks ja kohtlemiseks.
Pakkumusi ootab ministeerium digitaalselt allkirjastatuna hiljemalt 4. mail aadressil [email protected].
Uuring peab valmima hiljemalt 1. aprilliks 2019.
### Response:
Justiitsministeerium tahab uurida õigusrikkujate vaimset tervist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MXGP klassi avasõidus tegi Leok selle hooaja ühe oma parima stardi MM-sarjas, kui avaringilt tulles oli ta 15. kohal. Sõidu edenedes suutis Leok parimal hetkel juba 11. kohale tõusta. Siis aga pääsesid temast uuesti mööda tema vanad konkurendid Shaun Simpson (Yamaha) ja Maximilian Nagl (TM). Viimastel ringidel suutis Leok ohtlikult lähedale tulnud Maxime Desprey (Kawasaki) rünnakud tõrjuda ning finišisse jõudis ta 13. kohal. See oli Leoki senine parim sõit selles hooajal. Sõitu juhtis algusest lõpuni Herlings. Kehva sõidu alguse järel tõusis lõpuks teiseks Antonio Cairoli (KTM) ja kolmandana lõpetas Tim Gajser (Honda), vahendab MX Mania.
Teises sõidus sai Leok sarnase stardi avasõiduga. Esimestel ringidel ei leidnud ta aga hoogu üles ja mitmed konkurendid said temast mööda, suurema osa sõidust sõitis Leok 18. kohal. Sõidu viimasel ringil püüdis Leok kinni Kawasaki tehasemeeskonna sõitja Julien Lieberi ja möödus temast napilt enne finišit ning sai kirja 17. koha. Kogu sõidu oli taas esikohal Herlings, kes vaatamata ühele kukkumisele võttis kindla võidu. Cairoli lõpetas sõidu teisena ja Clement Desalle (Kawasaki) kolmandana.
Etapi kokkuvõttes sai Leok 12 punktiga 17. koha. Etapivõidu teenis 50 punktiga Herlings. Teise koha sai 44 punktiga Cairoli ning kolmanda koha 36 punktiga Gajser.
Üldarvestuses on Leok 41 punktiga 19. kohal. Liider on 241 punktiga Herlings, teisel kohal on 225 punktiga Cairoli ja kolmandal kohal 169 punktiga Romain Febvre (Yamaha). | Leok sai Portugali MM-etapil 17. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MXGP klassi avasõidus tegi Leok selle hooaja ühe oma parima stardi MM-sarjas, kui avaringilt tulles oli ta 15. kohal. Sõidu edenedes suutis Leok parimal hetkel juba 11. kohale tõusta. Siis aga pääsesid temast uuesti mööda tema vanad konkurendid Shaun Simpson (Yamaha) ja Maximilian Nagl (TM). Viimastel ringidel suutis Leok ohtlikult lähedale tulnud Maxime Desprey (Kawasaki) rünnakud tõrjuda ning finišisse jõudis ta 13. kohal. See oli Leoki senine parim sõit selles hooajal. Sõitu juhtis algusest lõpuni Herlings. Kehva sõidu alguse järel tõusis lõpuks teiseks Antonio Cairoli (KTM) ja kolmandana lõpetas Tim Gajser (Honda), vahendab MX Mania.
Teises sõidus sai Leok sarnase stardi avasõiduga. Esimestel ringidel ei leidnud ta aga hoogu üles ja mitmed konkurendid said temast mööda, suurema osa sõidust sõitis Leok 18. kohal. Sõidu viimasel ringil püüdis Leok kinni Kawasaki tehasemeeskonna sõitja Julien Lieberi ja möödus temast napilt enne finišit ning sai kirja 17. koha. Kogu sõidu oli taas esikohal Herlings, kes vaatamata ühele kukkumisele võttis kindla võidu. Cairoli lõpetas sõidu teisena ja Clement Desalle (Kawasaki) kolmandana.
Etapi kokkuvõttes sai Leok 12 punktiga 17. koha. Etapivõidu teenis 50 punktiga Herlings. Teise koha sai 44 punktiga Cairoli ning kolmanda koha 36 punktiga Gajser.
Üldarvestuses on Leok 41 punktiga 19. kohal. Liider on 241 punktiga Herlings, teisel kohal on 225 punktiga Cairoli ja kolmandal kohal 169 punktiga Romain Febvre (Yamaha).
### Response:
Leok sai Portugali MM-etapil 17. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avapoolajal viisid Gaston Pereiro ja Luuk de Jong PSV 2:0 juhtima, teisel poolajal vormistas lõppseisu Steven Bergwijn.
80. minutil jäi Ajax vähemusse, kui Nicolas Tagliafico teenis teise kollase kaardi ning vaid kolm minutit hiljem näitas kohtunik Siem de Jongile punast kaarti, mis tähendas, et Ajax lõpetas mängu üheksakesi.
Mängida on veel jäänud kolm vooru ja PSV edu teisel kohal paikneva Ajaxi ees on kümme punkti, seega pole Amsterdami klubi enam võimalik neid püüda. PSV-le on see viimase nelja hooaja jooksul kolmas meistritiitel, mullu lõpetati kolmandana.
Enim meistritiitleid on Hollandis Ajaxil, kes on triumfeerinud 33 korral, PSV on oma 24 tiitliga teisel kohal. | Ajaxi alistanud PSV kindlustas 24. Hollandi meistritiitli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avapoolajal viisid Gaston Pereiro ja Luuk de Jong PSV 2:0 juhtima, teisel poolajal vormistas lõppseisu Steven Bergwijn.
80. minutil jäi Ajax vähemusse, kui Nicolas Tagliafico teenis teise kollase kaardi ning vaid kolm minutit hiljem näitas kohtunik Siem de Jongile punast kaarti, mis tähendas, et Ajax lõpetas mängu üheksakesi.
Mängida on veel jäänud kolm vooru ja PSV edu teisel kohal paikneva Ajaxi ees on kümme punkti, seega pole Amsterdami klubi enam võimalik neid püüda. PSV-le on see viimase nelja hooaja jooksul kolmas meistritiitel, mullu lõpetati kolmandana.
Enim meistritiitleid on Hollandis Ajaxil, kes on triumfeerinud 33 korral, PSV on oma 24 tiitliga teisel kohal.
### Response:
Ajaxi alistanud PSV kindlustas 24. Hollandi meistritiitli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast mitmepäevast ootust Lugano turniiril avaringiga piirdunud Kontaveit langes kolm kohta ja paikneb nüüd 31. tabelireal.
Kaia Kanepi kerkis koha võrra, 62. positsioonile.
Edetabeli esikümnes muutusi ei olnud, esikohal jätkab rumeenlanna Simona Halep ja talle järgnevad taanlanna Caroline Wozniacki, hispaanlanna Garbine Muguruza, ukrainlanna Elina Svitolina ning lätlanna Jelena Ostapenko.
Meeste maailma edetabelis tõusis Jürgen Zopp koha võrra ja asub nüüd 137. positsioonil. Vladimir Ivanov langes kaks kohta, 653. reale, Kenneth Raisma aga kerkis seitse kohta ja on nüüd maailma 850. reket.
Ka meeste seas püsis esikümme muutuseta. Maailma esireket on jätkuvalt hispaanlane Rafael Nadal, talle järgnevad šveitslane Roger Federer, horvaat Marin Cilic, sakslane Alexander Zverev ja bulgaarlane Grigor Dimitrov. | Kontaveit langes edetabelis neljandasse kümnesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast mitmepäevast ootust Lugano turniiril avaringiga piirdunud Kontaveit langes kolm kohta ja paikneb nüüd 31. tabelireal.
Kaia Kanepi kerkis koha võrra, 62. positsioonile.
Edetabeli esikümnes muutusi ei olnud, esikohal jätkab rumeenlanna Simona Halep ja talle järgnevad taanlanna Caroline Wozniacki, hispaanlanna Garbine Muguruza, ukrainlanna Elina Svitolina ning lätlanna Jelena Ostapenko.
Meeste maailma edetabelis tõusis Jürgen Zopp koha võrra ja asub nüüd 137. positsioonil. Vladimir Ivanov langes kaks kohta, 653. reale, Kenneth Raisma aga kerkis seitse kohta ja on nüüd maailma 850. reket.
Ka meeste seas püsis esikümme muutuseta. Maailma esireket on jätkuvalt hispaanlane Rafael Nadal, talle järgnevad šveitslane Roger Federer, horvaat Marin Cilic, sakslane Alexander Zverev ja bulgaarlane Grigor Dimitrov.
### Response:
Kontaveit langes edetabelis neljandasse kümnesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks muuseumidele teevad oma uksed viieks tunniks tasuta lahti mitmed näitusepaigad, arhiivid, kirikud, mõisad ning isegi looduskeskused – üht või teistpidi kultuuri, teadmiste, ajaloo ning mäluga tegelevad paigad ja organisatsioonid. Eelmisel aastal tehti muuseumiööl üle terve Eesti rohkem kui 111 000 muuseumikülastust, mis tähistas ka Muuseumiöö rekordit.
Muuseumiöö korraldusmeeskonna liikme Hanna-Liis Kondi sõnul on muuseumiöö peoteema kantud sellest, et Eesti riik tähistab sel aastal oma 100. aastapäeva, ent muuseumid lähenevad sellele küsimusele muidugi igaüks oma vaatenurgast ja räägivad sellest, mida tähendab pidu ja pidutsemine just nende valdkonnast vaadatuna.
"Kuidas on Eestis läbi aja peetud sünnipäevi, lõikus-, sarika- ja pulmapidusid? Milliseid olukordi me veel peokorraldamise vääriliseks peame? Millised on meie peorituaalid ja kuidas on pidutsemine ajas muutunud? Kas loomad peavad ka pidu? Millised meie suurimad spordipeod, millised erinevate usundite pidulikud rituaalid? Kuidas peost puhatakse ja kuidas pidu lõpeb? Üle terve Eesti ootavad muuseumiöö külalisi erilised ekskursioonid, kontserdid, töötoad ja võimalus enda jaoks lõputult uut avastada. Muuseumiöö korraldajad ütlevad igal aastal, et muuseumiöö ongi otsekui üks suur suur muuseumipidu: sel aastal räägimegi siis peoga seotud teemad põhjalikult lahti," rääkis Kont.
Muuseumiöö programmiga on sel korral liitunud uusi paiku, ent programmis on ka iga-aastased suurlemmikud nagu Eesti Bussiajaloo Selts, kes korraldab oma ajalooliste bussidega tasuta ringsõite Tallinna Bussijaamast. Eesti Ajaloomuuseum Tallinnas Maarjamäe lossis ootab külastajaid oma uue näitusega "Minu vaba riik", mis viib inimesed retkele läbi saja aasta, Eesti Vabariigi sünnist tänapäevani; sealsamas on avatud ka Filmimuuseum ning Tallihoonest leiab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi näituse "Vabaduse kõla! Eesti levimuusika lugu".
Eesti Vabaõhumuuseumisse sõidavad üle Eesti kokku laulukoorid: seal on oodata suuremat laulupidu, tegijad lubavad, et lauldakse aida ees ja rehemaja sees, sauna taga ja kõrtsi all. Uute tulijatena on programmis teiste seas Tallinna Rüütliordude Muuseum, mis tutvustab rüütliordude ajalugu, esitledes nende kauneid aumärke ja Balti Astronoomia Klubi, mis korraldab Kadrioru pargis omapärase ekskursiooni astronoomia ja astrofoto maailma, tutvustades teleskoobi konstruktsiooni ning pilvitu taeva puhul tehakse päikese ja kuu vaatlusi.
Tartus ootab külastajaid Eesti Rahva Muuseum oma kõikide näituste ja välialaga: peol on mustkunstnikke, muusikat ja tuleetendus. Hiidlased teevad muuseumiöö puhul taas lahti rea muuseume, kirikuid, tuletorni ning teisi paiku, nii et on hea võimalus viie tunniga tervele Hiiumaale ring peale teha. Mitmel pool on muuseumiöö võimalus rännata tagasi mõne konkreetse aja peoõhtusse: Tallinnas Kadriorus, kirjanik A. H. Tammsaare muuseumis leiab muuseumiööl aset suur sünnipäevapidu, mis viib külalised tagasi aastasse 1938, mil Tammsaare pidas oma 60. juubelit ning teda õnnitlema tulid teised kirjanikud. Kuidas 1938. aastal Tallinnas suurt kultuuritegelaste sünnipäevapidu peeti – just seda saavad teada Tammsaare muuseumi külalised.
Korraldajad panevad muuseumiöö huvilistele südamele, et tehes plaane väiksemate muuseumite külastamiseks, heidaksid huvilised pilgu peale ööprogrammile, sest pisemates muuseumites on muuseumiööks või eriekskursioonideks vaja end sageli ette kirja panna.
Programmis osalevate muuseumide ja teiste organisatsioonide uksed on avatud kell 18–23 ning sel ajal on sissepääs tasuta. Vt lähemalt, mis igas programmis osalevas muuseumis täpselt toimub. | Muuseumiöö avalikustas programmi: külastajaid kutsutakse ligi 200 paika üle Eesti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks muuseumidele teevad oma uksed viieks tunniks tasuta lahti mitmed näitusepaigad, arhiivid, kirikud, mõisad ning isegi looduskeskused – üht või teistpidi kultuuri, teadmiste, ajaloo ning mäluga tegelevad paigad ja organisatsioonid. Eelmisel aastal tehti muuseumiööl üle terve Eesti rohkem kui 111 000 muuseumikülastust, mis tähistas ka Muuseumiöö rekordit.
Muuseumiöö korraldusmeeskonna liikme Hanna-Liis Kondi sõnul on muuseumiöö peoteema kantud sellest, et Eesti riik tähistab sel aastal oma 100. aastapäeva, ent muuseumid lähenevad sellele küsimusele muidugi igaüks oma vaatenurgast ja räägivad sellest, mida tähendab pidu ja pidutsemine just nende valdkonnast vaadatuna.
"Kuidas on Eestis läbi aja peetud sünnipäevi, lõikus-, sarika- ja pulmapidusid? Milliseid olukordi me veel peokorraldamise vääriliseks peame? Millised on meie peorituaalid ja kuidas on pidutsemine ajas muutunud? Kas loomad peavad ka pidu? Millised meie suurimad spordipeod, millised erinevate usundite pidulikud rituaalid? Kuidas peost puhatakse ja kuidas pidu lõpeb? Üle terve Eesti ootavad muuseumiöö külalisi erilised ekskursioonid, kontserdid, töötoad ja võimalus enda jaoks lõputult uut avastada. Muuseumiöö korraldajad ütlevad igal aastal, et muuseumiöö ongi otsekui üks suur suur muuseumipidu: sel aastal räägimegi siis peoga seotud teemad põhjalikult lahti," rääkis Kont.
Muuseumiöö programmiga on sel korral liitunud uusi paiku, ent programmis on ka iga-aastased suurlemmikud nagu Eesti Bussiajaloo Selts, kes korraldab oma ajalooliste bussidega tasuta ringsõite Tallinna Bussijaamast. Eesti Ajaloomuuseum Tallinnas Maarjamäe lossis ootab külastajaid oma uue näitusega "Minu vaba riik", mis viib inimesed retkele läbi saja aasta, Eesti Vabariigi sünnist tänapäevani; sealsamas on avatud ka Filmimuuseum ning Tallihoonest leiab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi näituse "Vabaduse kõla! Eesti levimuusika lugu".
Eesti Vabaõhumuuseumisse sõidavad üle Eesti kokku laulukoorid: seal on oodata suuremat laulupidu, tegijad lubavad, et lauldakse aida ees ja rehemaja sees, sauna taga ja kõrtsi all. Uute tulijatena on programmis teiste seas Tallinna Rüütliordude Muuseum, mis tutvustab rüütliordude ajalugu, esitledes nende kauneid aumärke ja Balti Astronoomia Klubi, mis korraldab Kadrioru pargis omapärase ekskursiooni astronoomia ja astrofoto maailma, tutvustades teleskoobi konstruktsiooni ning pilvitu taeva puhul tehakse päikese ja kuu vaatlusi.
Tartus ootab külastajaid Eesti Rahva Muuseum oma kõikide näituste ja välialaga: peol on mustkunstnikke, muusikat ja tuleetendus. Hiidlased teevad muuseumiöö puhul taas lahti rea muuseume, kirikuid, tuletorni ning teisi paiku, nii et on hea võimalus viie tunniga tervele Hiiumaale ring peale teha. Mitmel pool on muuseumiöö võimalus rännata tagasi mõne konkreetse aja peoõhtusse: Tallinnas Kadriorus, kirjanik A. H. Tammsaare muuseumis leiab muuseumiööl aset suur sünnipäevapidu, mis viib külalised tagasi aastasse 1938, mil Tammsaare pidas oma 60. juubelit ning teda õnnitlema tulid teised kirjanikud. Kuidas 1938. aastal Tallinnas suurt kultuuritegelaste sünnipäevapidu peeti – just seda saavad teada Tammsaare muuseumi külalised.
Korraldajad panevad muuseumiöö huvilistele südamele, et tehes plaane väiksemate muuseumite külastamiseks, heidaksid huvilised pilgu peale ööprogrammile, sest pisemates muuseumites on muuseumiööks või eriekskursioonideks vaja end sageli ette kirja panna.
Programmis osalevate muuseumide ja teiste organisatsioonide uksed on avatud kell 18–23 ning sel ajal on sissepääs tasuta. Vt lähemalt, mis igas programmis osalevas muuseumis täpselt toimub.
### Response:
Muuseumiöö avalikustas programmi: külastajaid kutsutakse ligi 200 paika üle Eesti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tänapäeva loomaaedade ja akvaariumide põhiliseks ülesandeks ongi avalikkuse harimine, liikide säilitamine ja nende teaduslik uurimine. Tänu tehnilistele võimalustele ja rahvusvaheliselt koordineeritud võrgustumisele on loomaaiad muutunud tõelisteks muude elukate saatkondadeks üha enam looduskeskkonnast irduvate inimeste juures," ütles Kaal Postimehe arvamusartiklis.
"Et veekeskkonnal põhinevate loomaaiarajatiste ehitamine ja ekspluatatsioon on väga kulukas ettevõtmine, otsisin juba paarikümne aasta eest võimalust leida rikkamaid partnereid kui pelgalt Tallinna linna eelarvel tegutsev loomaaed, täitmaks seda olulist lünka loodushoiu propageerimisel ja rajada Tallinna loomaaeda tänapäevane akvaariumikompleks," märkis ta.
Kaalu sõnul looks Noarootsi Dirhamisse kavandatav merekeskus Seastar muuhulgas Eestisse uusi võimalusi tutvustada kohalikele inimestele ja turistidele mereelustikuga seotud probleeme ning tavainimestele oluliselt lähemale tuua nii värvilisi kalu kaugetelt meredelt kui siinsamas meie meres elavat rahvuskala räime ja muid kodumaiseid liike. | Mati Kaal toetab Dirhami merekeskuse rajamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tänapäeva loomaaedade ja akvaariumide põhiliseks ülesandeks ongi avalikkuse harimine, liikide säilitamine ja nende teaduslik uurimine. Tänu tehnilistele võimalustele ja rahvusvaheliselt koordineeritud võrgustumisele on loomaaiad muutunud tõelisteks muude elukate saatkondadeks üha enam looduskeskkonnast irduvate inimeste juures," ütles Kaal Postimehe arvamusartiklis.
"Et veekeskkonnal põhinevate loomaaiarajatiste ehitamine ja ekspluatatsioon on väga kulukas ettevõtmine, otsisin juba paarikümne aasta eest võimalust leida rikkamaid partnereid kui pelgalt Tallinna linna eelarvel tegutsev loomaaed, täitmaks seda olulist lünka loodushoiu propageerimisel ja rajada Tallinna loomaaeda tänapäevane akvaariumikompleks," märkis ta.
Kaalu sõnul looks Noarootsi Dirhamisse kavandatav merekeskus Seastar muuhulgas Eestisse uusi võimalusi tutvustada kohalikele inimestele ja turistidele mereelustikuga seotud probleeme ning tavainimestele oluliselt lähemale tuua nii värvilisi kalu kaugetelt meredelt kui siinsamas meie meres elavat rahvuskala räime ja muid kodumaiseid liike.
### Response:
Mati Kaal toetab Dirhami merekeskuse rajamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurema osa mängust domineerinud Pacersile tõi Victor Oladipo 32 punkti, Cavaliersi ridades sai LeBron James kirja kolmikduubli, visates 24 punkti, andes 12 resultatiivset söötu ja võttes kümme lauapalli.
Pacersile allajäämine lõpetas ka Jamesi 21-mängulise võiduseeria play-off ’i avaringis. Viimati sai James play-off ’i avaringis kaotuse 2012. aastal, kui tema toonane koduklubi Miami Heat kaotas New York Knicksile seeria neljanda mängu.
Nelja võiduni peetava seeria teine kohtumine peetakse samuti Cavaliersi kodusaalis.
Teises läinudöises idakonverentsi seeria avamängus alistas Boston Celtics kodupubliku ees lisaajal 113:107 Milwaukee Bucksi. Celticsi parim oli Al Horford 24 punkti ja 12 lauapalliga, Bucksi ridades viskas Giannis Antetokounmpo 35 punkti ja võttis 13 lauapalli.
Läänekonverentsis sai Houston Rockets kodus 104:101 jagu Minnesota Timberwolvesist, võitjatele tõi James Harden koguni 44 punkti ja andis kaheksa korvisöötu.
Oklahoma City Thunder alustas play-off ’i kodusaalis 116:108 võiduga Utah Jazzi üle. Paul George tõi võtijatele 36 punkti, Jazzi parim oli Donovan Mitchell 27 punktiga.
Tulemused:
Boston – Milwaukee 113:107 la.
Boston juhib seeriat 1:0
Cleveland – Indiana 80:98
Indiana juhib seeriat 1:0
Oklahoma City – Utah 116:108
Oklahoma City juhib seeriat 1:0
Houston – Minnesota 104:101
Houston juhib seeriat 1:0 | Cavaliers jäi play-off’i avamängus üllatuslikult Pacersile alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurema osa mängust domineerinud Pacersile tõi Victor Oladipo 32 punkti, Cavaliersi ridades sai LeBron James kirja kolmikduubli, visates 24 punkti, andes 12 resultatiivset söötu ja võttes kümme lauapalli.
Pacersile allajäämine lõpetas ka Jamesi 21-mängulise võiduseeria play-off ’i avaringis. Viimati sai James play-off ’i avaringis kaotuse 2012. aastal, kui tema toonane koduklubi Miami Heat kaotas New York Knicksile seeria neljanda mängu.
Nelja võiduni peetava seeria teine kohtumine peetakse samuti Cavaliersi kodusaalis.
Teises läinudöises idakonverentsi seeria avamängus alistas Boston Celtics kodupubliku ees lisaajal 113:107 Milwaukee Bucksi. Celticsi parim oli Al Horford 24 punkti ja 12 lauapalliga, Bucksi ridades viskas Giannis Antetokounmpo 35 punkti ja võttis 13 lauapalli.
Läänekonverentsis sai Houston Rockets kodus 104:101 jagu Minnesota Timberwolvesist, võitjatele tõi James Harden koguni 44 punkti ja andis kaheksa korvisöötu.
Oklahoma City Thunder alustas play-off ’i kodusaalis 116:108 võiduga Utah Jazzi üle. Paul George tõi võtijatele 36 punkti, Jazzi parim oli Donovan Mitchell 27 punktiga.
Tulemused:
Boston – Milwaukee 113:107 la.
Boston juhib seeriat 1:0
Cleveland – Indiana 80:98
Indiana juhib seeriat 1:0
Oklahoma City – Utah 116:108
Oklahoma City juhib seeriat 1:0
Houston – Minnesota 104:101
Houston juhib seeriat 1:0
### Response:
Cavaliers jäi play-off’i avamängus üllatuslikult Pacersile alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Äripäev kirjutas veebruaris, kuidas Maria Alajõe allkirjastas viimastel riigikogu kantselei direktorina ametis oldud päevadel käskkirja arvutivõrgu kasutamise korra kohta.
Kui seni puudus riigikogu liikmete ja kantselei teenistujate elektronpostkasti sisu varundamisel ja säilitamisel tähtaeg, siis eelmise aasta augusti algusest kehtima hakanud käskkirjaga määrati selleks üks aasta ning lisaks sätestati aastane tähtaeg e-kirjade tehniliste andmete ehk logide kustutamiseks.
Leht märgib, et teema on avalikkuse jaoks oluline, kuna riigikogu kantselei oli enne korra kehtestamist keeldunud täitmast Harju maakohtu 2016. aasta juulis Autorollo pankrotimenetluses tehtud määrust, millega nõuti kantseleilt välja valik riigikogu liikme Keit Pentus-Rosimannuse e-kirjadest aastatest 2008–2011.
Alajõe nõudes lehe vastu väidetakse, et tema allkirjastatud käskkirjaga kustutatakse ainult üle aasta vanused e-kirjade tehnilised andmed ehk logid, mitte e-kirjad, nagu kirjutas Äripäev. | Alajõe nõuab Äripäevalt 10 000 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Äripäev kirjutas veebruaris, kuidas Maria Alajõe allkirjastas viimastel riigikogu kantselei direktorina ametis oldud päevadel käskkirja arvutivõrgu kasutamise korra kohta.
Kui seni puudus riigikogu liikmete ja kantselei teenistujate elektronpostkasti sisu varundamisel ja säilitamisel tähtaeg, siis eelmise aasta augusti algusest kehtima hakanud käskkirjaga määrati selleks üks aasta ning lisaks sätestati aastane tähtaeg e-kirjade tehniliste andmete ehk logide kustutamiseks.
Leht märgib, et teema on avalikkuse jaoks oluline, kuna riigikogu kantselei oli enne korra kehtestamist keeldunud täitmast Harju maakohtu 2016. aasta juulis Autorollo pankrotimenetluses tehtud määrust, millega nõuti kantseleilt välja valik riigikogu liikme Keit Pentus-Rosimannuse e-kirjadest aastatest 2008–2011.
Alajõe nõudes lehe vastu väidetakse, et tema allkirjastatud käskkirjaga kustutatakse ainult üle aasta vanused e-kirjade tehnilised andmed ehk logid, mitte e-kirjad, nagu kirjutas Äripäev.
### Response:
Alajõe nõuab Äripäevalt 10 000 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljast kvalifikatsioonisõidust kahes näitas kiireimat aega kahel esimesel MM-hooajal maailmameistriks tulnud norralane Petter Solberg (Volkswagen Polo R; PSRX Volkswagen Sweden), esimeses sõidus oli parim Ekström (Audi S1; EKS Audi Sport) ja viimases rootslane Timmy Hansen (Peugeot 208; Team Peugeot Total). Nelja eelsõidu kokkuvõttes pääses parimana poolfinaali Solberg, talle järgnesid Hansen, Solbergi tiimikaaslane, rootslane Kristoffersson (Volkswagen Polo R; PSRX Volkswagen Sweden), Ekström ning tänavusest hooajast Ekströmi tiimis sõitev norralane Andreas Bakkerud (Audi S1; EKS Audi Sport).
Solberg jätkas head hoogu ka poolfinaalis, saades enda sõidus esimese koha, veel pääsesid esimesest poolfinaalist finaali Kristoffersson ja Bakkerud. Teise poolfinaali parim oli Ekström, tasavägises heitluses pääsesid finaali ka prantslane Sebastien Loeb (Peugeot 208; Team Peugeot Total) ja soomlane Niclas Grönholm (Hyundai i20; GRX Taneco Team). Seejuures Loeb oli eelsõitude järel 13. kohal ehk esimene, kes jäi poolfinaalidest välja, kuid 12. kohal olnud tiimikaaslane Kevin Hansen pidi mootoriprobleemide tõttu enda kohast loobuma ja nii pääses 12 sekka Loeb.
Hooaja esimene finaalsõit algas aga dramaatiliselt, kui esireast startinud Solberg ja Ekström põrkasid juba esimeses kurvis kokku ja Solberg lõpetas raja ääres olnud kummiseinas. Ekström suutis küll ülejäänud konkurentide rünnakuid tõrjuda ja esimesena finišisse jõuda, kuid kohtunikud otsustasid, et just see esimese kurvi intsident Solbergiga polnud määrustepärane – pärast video ülevaatamist leiti, et Ekström tegi ohtliku manöövri ja takistas konkurenti. Seetõttu tühistati rootslase tulemus finaalis ja finaalsõidu eest läks talle kirja null MM-punkti.
"Mul oli hea start ja tundsin, et olen Petterist eespool, hakkasin enda sõidujoont valima, aga vahetult enne kurvi oli kokkupõrge. See oli väike puudutus, mitte mingi suur pauk. Aga telekas tundub see hirmus selle rehvihunniku tõttu, rada kujundades võib juba palju probleeme tekitada," pahandas Ekström, et kurvi oli rehvihunnik pandud. "Mul on juhtunu pärast kahju."
"Olime kõrvuti, ta oli minust õige pisut ees, aga olin siiski positsioonil. Ja siis ta keeras mulle sisse. Ta ütles, et ei näinud mind, ilmselt on tal siis nägemisega probleeme," kirjeldas Solberg. "Olen õnnelik, et seal kurvis polnud betoon, vaid ainult rehvihunnik."
"Olen tüdinud kaklemast," jätkas Solberg. "Samamoodi juhtus ka eelmisel aastal Lõuna-Aafrikas, kui ta möödus rehvihunnikust teiselt poolt, aga tulemus jäi kehtima ja tänu sellele sai ta MM-sarja üldarvestuses teise koha. Ja nüüd see. Las kohtunikud vaatavad seekordse olukorra üle ja loodetavasti teevad nad õiglase otsuse."
Ekströmi võidu tühistamise järel kerkis võitjaks eelmise aasta maailmameister Kristoffersson, kellele see on karjääri kümnes etapivõit. Teise koha sai Loeb ning pjedestaali madalaimale astmele astus Ekströmi uus tiimikaaslane Bakkerud. "Olin algselt ka teise kohaga rahul," tunnistas Kristoffersson. "Niimoodi võitmine pole kõige toredam, aga loomulikult võtan selle hea meelega vastu."
Neljandana lõpetas karjääri jooksul teist korda MM-etapil finaali jõudnud Grönholm ja viienda koha punktid teenis Solberg.
Johan Kristoffersson Autor: PSRX Volkswagen Sweden Media Office
Kristoffersson on 27 punktiga ka MM-sarja liider, teine on Solberg 24 punktiga ja kolmas Bakkerud 20 punktiga. Järgnevad Ekström 19, Grönholm 18 ja Timmy Hansen 16 punktiga.
MM-sarja järgmine etapp sõidetakse aprilli lõpus Portugalis Montalegres. | Rallikrossi MM-sarja avaetapp sai dramaatilise lõpplahenduse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljast kvalifikatsioonisõidust kahes näitas kiireimat aega kahel esimesel MM-hooajal maailmameistriks tulnud norralane Petter Solberg (Volkswagen Polo R; PSRX Volkswagen Sweden), esimeses sõidus oli parim Ekström (Audi S1; EKS Audi Sport) ja viimases rootslane Timmy Hansen (Peugeot 208; Team Peugeot Total). Nelja eelsõidu kokkuvõttes pääses parimana poolfinaali Solberg, talle järgnesid Hansen, Solbergi tiimikaaslane, rootslane Kristoffersson (Volkswagen Polo R; PSRX Volkswagen Sweden), Ekström ning tänavusest hooajast Ekströmi tiimis sõitev norralane Andreas Bakkerud (Audi S1; EKS Audi Sport).
Solberg jätkas head hoogu ka poolfinaalis, saades enda sõidus esimese koha, veel pääsesid esimesest poolfinaalist finaali Kristoffersson ja Bakkerud. Teise poolfinaali parim oli Ekström, tasavägises heitluses pääsesid finaali ka prantslane Sebastien Loeb (Peugeot 208; Team Peugeot Total) ja soomlane Niclas Grönholm (Hyundai i20; GRX Taneco Team). Seejuures Loeb oli eelsõitude järel 13. kohal ehk esimene, kes jäi poolfinaalidest välja, kuid 12. kohal olnud tiimikaaslane Kevin Hansen pidi mootoriprobleemide tõttu enda kohast loobuma ja nii pääses 12 sekka Loeb.
Hooaja esimene finaalsõit algas aga dramaatiliselt, kui esireast startinud Solberg ja Ekström põrkasid juba esimeses kurvis kokku ja Solberg lõpetas raja ääres olnud kummiseinas. Ekström suutis küll ülejäänud konkurentide rünnakuid tõrjuda ja esimesena finišisse jõuda, kuid kohtunikud otsustasid, et just see esimese kurvi intsident Solbergiga polnud määrustepärane – pärast video ülevaatamist leiti, et Ekström tegi ohtliku manöövri ja takistas konkurenti. Seetõttu tühistati rootslase tulemus finaalis ja finaalsõidu eest läks talle kirja null MM-punkti.
"Mul oli hea start ja tundsin, et olen Petterist eespool, hakkasin enda sõidujoont valima, aga vahetult enne kurvi oli kokkupõrge. See oli väike puudutus, mitte mingi suur pauk. Aga telekas tundub see hirmus selle rehvihunniku tõttu, rada kujundades võib juba palju probleeme tekitada," pahandas Ekström, et kurvi oli rehvihunnik pandud. "Mul on juhtunu pärast kahju."
"Olime kõrvuti, ta oli minust õige pisut ees, aga olin siiski positsioonil. Ja siis ta keeras mulle sisse. Ta ütles, et ei näinud mind, ilmselt on tal siis nägemisega probleeme," kirjeldas Solberg. "Olen õnnelik, et seal kurvis polnud betoon, vaid ainult rehvihunnik."
"Olen tüdinud kaklemast," jätkas Solberg. "Samamoodi juhtus ka eelmisel aastal Lõuna-Aafrikas, kui ta möödus rehvihunnikust teiselt poolt, aga tulemus jäi kehtima ja tänu sellele sai ta MM-sarja üldarvestuses teise koha. Ja nüüd see. Las kohtunikud vaatavad seekordse olukorra üle ja loodetavasti teevad nad õiglase otsuse."
Ekströmi võidu tühistamise järel kerkis võitjaks eelmise aasta maailmameister Kristoffersson, kellele see on karjääri kümnes etapivõit. Teise koha sai Loeb ning pjedestaali madalaimale astmele astus Ekströmi uus tiimikaaslane Bakkerud. "Olin algselt ka teise kohaga rahul," tunnistas Kristoffersson. "Niimoodi võitmine pole kõige toredam, aga loomulikult võtan selle hea meelega vastu."
Neljandana lõpetas karjääri jooksul teist korda MM-etapil finaali jõudnud Grönholm ja viienda koha punktid teenis Solberg.
Johan Kristoffersson Autor: PSRX Volkswagen Sweden Media Office
Kristoffersson on 27 punktiga ka MM-sarja liider, teine on Solberg 24 punktiga ja kolmas Bakkerud 20 punktiga. Järgnevad Ekström 19, Grönholm 18 ja Timmy Hansen 16 punktiga.
MM-sarja järgmine etapp sõidetakse aprilli lõpus Portugalis Montalegres.
### Response:
Rallikrossi MM-sarja avaetapp sai dramaatilise lõpplahenduse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ligur (Škoda Fabia; Ligur Racing) alustas hooaega esimese kvalifikatsioonisõidu kolmanda ajaga, teises sõidus oli ta viies, kolmandas sõidus 13. ning neljandas 16. Kokkuvõttes oli ta nelja sõidu järel kaheksas ja tagas koha poolfinaalis.
Aga just neljandas eelsõidus hakkas Liguri Škodat kimbutama mootoriprobleem ja kuna mootorite arv ühel hooajal on piiratud, ei tahetud kohe mootorit vahetama hakata ja otsustati võistlemisest loobuda. Etapi kokkuvõttes sai Ligur üheksanda koha.
Barcelonas oli üles antud ka Siim Saluri (Renault Twingo; RS Racing Team), kes katkestas esimese kvalifikatsioonisõidu juba esimesel ringil ja ülejäänud sõitudes starti ei tulnud.
Etapivõidu võttis lätlane Artis Baumanis (Škoda Fabia; Volland Racing Kft.) prantslase Jimmy Terpereau (Citroen C2; Jimmy Terpereau) ja ungarlase Gregely Martoni (Škoda Fabia; Volland Racing Kft.) ees.
Võimsaima masinaklassi ehk Supercari EM-etapil triumfeeris tänavu Euroopa meistrisarjale keskenduv lätlane Reinis Nitišs (Ford Fiesta; Set Promotion), kes oli neljast kvalifikatsioonisõidust kiireim kolmes ja võitis ka enda poolfinaali.
Lisaks Nitišsile jõudsid pjedestaalile rootslane Anton Marklund (Volkswagen Polo; Marklund Motorsport) ja prantslane Jean-Baptiste Dubourg (Renault Clio; G-Fors).
Super1600 klassi järgmine etapp sõidetakse aprilli lõpus Portugalis, Supercari järgmine EM-etapp on kavas mai keskel Belgias. | Ligur jõudis rallikrossi EM-etapil poolfinaali, aga seal sõita ei saanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ligur (Škoda Fabia; Ligur Racing) alustas hooaega esimese kvalifikatsioonisõidu kolmanda ajaga, teises sõidus oli ta viies, kolmandas sõidus 13. ning neljandas 16. Kokkuvõttes oli ta nelja sõidu järel kaheksas ja tagas koha poolfinaalis.
Aga just neljandas eelsõidus hakkas Liguri Škodat kimbutama mootoriprobleem ja kuna mootorite arv ühel hooajal on piiratud, ei tahetud kohe mootorit vahetama hakata ja otsustati võistlemisest loobuda. Etapi kokkuvõttes sai Ligur üheksanda koha.
Barcelonas oli üles antud ka Siim Saluri (Renault Twingo; RS Racing Team), kes katkestas esimese kvalifikatsioonisõidu juba esimesel ringil ja ülejäänud sõitudes starti ei tulnud.
Etapivõidu võttis lätlane Artis Baumanis (Škoda Fabia; Volland Racing Kft.) prantslase Jimmy Terpereau (Citroen C2; Jimmy Terpereau) ja ungarlase Gregely Martoni (Škoda Fabia; Volland Racing Kft.) ees.
Võimsaima masinaklassi ehk Supercari EM-etapil triumfeeris tänavu Euroopa meistrisarjale keskenduv lätlane Reinis Nitišs (Ford Fiesta; Set Promotion), kes oli neljast kvalifikatsioonisõidust kiireim kolmes ja võitis ka enda poolfinaali.
Lisaks Nitišsile jõudsid pjedestaalile rootslane Anton Marklund (Volkswagen Polo; Marklund Motorsport) ja prantslane Jean-Baptiste Dubourg (Renault Clio; G-Fors).
Super1600 klassi järgmine etapp sõidetakse aprilli lõpus Portugalis, Supercari järgmine EM-etapp on kavas mai keskel Belgias.
### Response:
Ligur jõudis rallikrossi EM-etapil poolfinaali, aga seal sõita ei saanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maanteeameti püsiloenduspunktide andmetel on suvekuudel kiiruseületajate arv 60 protsenti suurem kui teistel kuudel.
Kiiruseületajate arv ning liiklusõnnetuste hulk on omavahel seotud ehk suvel kui kiirused kasvavad, juhtub rohkem raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi.
Kiirust ületades on ajavõit tühine, kuid kiiruse kasvades pikeneb sõiduki peatumisteekond ning aheneb juhi vaateväli, mistõttu võib midagi olulist märkamata jääda. Näiteks asulas on maksimaalseks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h, et autojuht jõuaks ümbritsevatele muutustele õigeaegselt reageerida.
Politsei- ja piirivalveamet fikseeris möödunud aastal 33 802 kiiruseületamist, kuid lisaks fikseerisid automaatsed kiiruskaamerad 112 989 kiiruseületamist.
Maanteeameti liiklusohutuskampaania "Aga mina olen kiirusjälgija" kestab 16. aprillist 13. maini. Kampaania on üks osa EV100 raames läbiviidavast "Aga mina" eeskujukampaaniate sarjast, mille kaudu Eesti riigiasutused ja eraettevõtted toetavad ja on eeskujuks teadlike ning turvalist elukeskkonda kujundavate valikute tegemisel.
Kampaania eesmärk on liiklejatele teadvustada, millist ohtu kujutab piirkiiruse ületamine asulakeskkonnas, eriti linnas. Kampaaniaga samal ajal toimuvad politsei- ja piirivalveameti liiklustalgud. | Uuring: kiiruspiirangut järgib 21 protsenti juhtidest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maanteeameti püsiloenduspunktide andmetel on suvekuudel kiiruseületajate arv 60 protsenti suurem kui teistel kuudel.
Kiiruseületajate arv ning liiklusõnnetuste hulk on omavahel seotud ehk suvel kui kiirused kasvavad, juhtub rohkem raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi.
Kiirust ületades on ajavõit tühine, kuid kiiruse kasvades pikeneb sõiduki peatumisteekond ning aheneb juhi vaateväli, mistõttu võib midagi olulist märkamata jääda. Näiteks asulas on maksimaalseks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h, et autojuht jõuaks ümbritsevatele muutustele õigeaegselt reageerida.
Politsei- ja piirivalveamet fikseeris möödunud aastal 33 802 kiiruseületamist, kuid lisaks fikseerisid automaatsed kiiruskaamerad 112 989 kiiruseületamist.
Maanteeameti liiklusohutuskampaania "Aga mina olen kiirusjälgija" kestab 16. aprillist 13. maini. Kampaania on üks osa EV100 raames läbiviidavast "Aga mina" eeskujukampaaniate sarjast, mille kaudu Eesti riigiasutused ja eraettevõtted toetavad ja on eeskujuks teadlike ning turvalist elukeskkonda kujundavate valikute tegemisel.
Kampaania eesmärk on liiklejatele teadvustada, millist ohtu kujutab piirkiiruse ületamine asulakeskkonnas, eriti linnas. Kampaaniaga samal ajal toimuvad politsei- ja piirivalveameti liiklustalgud.
### Response:
Uuring: kiiruspiirangut järgib 21 protsenti juhtidest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Päevaleht kirjutab, et inspektsiooni tegevusest jääb selline mulje, kuna inspektsioon asja ei kommenteeri, kuid lehe käsutuses olevad dokumendid sellise pildi tekitavad.
Versobankile oli tehtud varem ettekirjutus, kuid panka polnud trahvitud ning nõutud näiteks juhatuse, nõukogu või aktsionäride vahetamist, samuti ei keelatud pangal mingis valdkonnas tegutseda ega avaldatud sundi panka müüa.
Vaatamata eelnevale otsustasid finantsinspektsioon ja temalt märgukirja saanud Euroopa Keskpank valida kõige radikaalsema tee ja panga päeva pealt kinni panna.
Lehe käsutuses on mullu 28. aprillil koostatud dokument, millest selgub, et finantsinspektsioon tegi ettepaneku pangalt tegevusluba ära võtta juba enne kui uued juhid panka päästma kutsuti.
Samas on selles dokumendis viidatud 2017. aasta septembri ja detsembri kuupäevadele, mis tekitab küsimuse, kas põhidokument koostati varem ja hiljem lisati sinna uusi fakte või on kuupäevadega eksitud.
Segaseks jääb ka see, miks lasi finantsinspektsioon uuel juhil võtta mullu novembris tööle uue juhatuse, kui teadis, et pank peagi suletakse.
Leht nendib, et finantsinspektsioon ja Euroopa Keskpank karistavad oma otsusega praegu inimesi, kes hakkasid Versobankis muudatusi tegema ning pangale probleeme tekitanud või mitte lahendanud juhid olid juba lahkunud ja enamik töötab neist praegu teiste krediidi- ja finantsasutuste juhtivatel ametikohtadel.
Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler ütles lehele, et Versobanki tegevusluba tunnistati kehtetuks oluliste ja pikaaegsete seaduserikkumiste tõttu ning sellele eelnes pidev põhjalik järelevalvemenetlus.
"Iga isiku sobivust reguleeritud ametikohale hinnatakse eraldi, arvestades kogutud tõedeid ja kohalduvat seadust," kinnitas Kessler. | Leht: inspektsioon pani Versobanki probleemide eest vastutama uued juhid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Päevaleht kirjutab, et inspektsiooni tegevusest jääb selline mulje, kuna inspektsioon asja ei kommenteeri, kuid lehe käsutuses olevad dokumendid sellise pildi tekitavad.
Versobankile oli tehtud varem ettekirjutus, kuid panka polnud trahvitud ning nõutud näiteks juhatuse, nõukogu või aktsionäride vahetamist, samuti ei keelatud pangal mingis valdkonnas tegutseda ega avaldatud sundi panka müüa.
Vaatamata eelnevale otsustasid finantsinspektsioon ja temalt märgukirja saanud Euroopa Keskpank valida kõige radikaalsema tee ja panga päeva pealt kinni panna.
Lehe käsutuses on mullu 28. aprillil koostatud dokument, millest selgub, et finantsinspektsioon tegi ettepaneku pangalt tegevusluba ära võtta juba enne kui uued juhid panka päästma kutsuti.
Samas on selles dokumendis viidatud 2017. aasta septembri ja detsembri kuupäevadele, mis tekitab küsimuse, kas põhidokument koostati varem ja hiljem lisati sinna uusi fakte või on kuupäevadega eksitud.
Segaseks jääb ka see, miks lasi finantsinspektsioon uuel juhil võtta mullu novembris tööle uue juhatuse, kui teadis, et pank peagi suletakse.
Leht nendib, et finantsinspektsioon ja Euroopa Keskpank karistavad oma otsusega praegu inimesi, kes hakkasid Versobankis muudatusi tegema ning pangale probleeme tekitanud või mitte lahendanud juhid olid juba lahkunud ja enamik töötab neist praegu teiste krediidi- ja finantsasutuste juhtivatel ametikohtadel.
Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler ütles lehele, et Versobanki tegevusluba tunnistati kehtetuks oluliste ja pikaaegsete seaduserikkumiste tõttu ning sellele eelnes pidev põhjalik järelevalvemenetlus.
"Iga isiku sobivust reguleeritud ametikohale hinnatakse eraldi, arvestades kogutud tõedeid ja kohalduvat seadust," kinnitas Kessler.
### Response:
Leht: inspektsioon pani Versobanki probleemide eest vastutama uued juhid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 18.12 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Pallasti 33 juures, kus Toyota RAV4 peatus ülekäigurajal tema ees peatunud sõiduki tõttu, millest väljus 46-aastane naine, kes mööda ülekäigurada liikus sõiduki Toyota kõrvale ja võttis kinni sõiduki kõrvalistuja ukselingist. Toyota alustas aga liikumist ning naine kukkus. Toyota lahkus sündmuskohalt. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 20 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Suusa ja Männiliiva tänava jalgratta- ja jalgteel, kus jalgrattaga sõitnud 36-aastane mees põrkas kokku 32-aastase naisega. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel. | Liikluses sai viga kaks inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 18.12 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Pallasti 33 juures, kus Toyota RAV4 peatus ülekäigurajal tema ees peatunud sõiduki tõttu, millest väljus 46-aastane naine, kes mööda ülekäigurada liikus sõiduki Toyota kõrvale ja võttis kinni sõiduki kõrvalistuja ukselingist. Toyota alustas aga liikumist ning naine kukkus. Toyota lahkus sündmuskohalt. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 20 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Suusa ja Männiliiva tänava jalgratta- ja jalgteel, kus jalgrattaga sõitnud 36-aastane mees põrkas kokku 32-aastase naisega. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.
### Response:
Liikluses sai viga kaks inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui seni said paljud kliendid LHV-s fondiosakuid ostes või müües teenuse tasuta, siis aprillist kehtestas LHV tehingutasuks ühe protsendi. Hind kehtib võrdselt nii füüsilisele kui juriidilisele isikule. Panga sõnul erines teenustasu varem fonditi, mistõttu sooviti teenuse hinda ühtlustada.
Näiteks kui LHV-s fondiosakuid hoidev klient soovib neid müüa väärtuses 10 000 eurot, peab ta selle pealt tehingutasuks loovutama sada eurot. Siiani ta selle eest maksma ei pidanud.
Tasu tuleb LHV-le maksta nii ostes kui müües, mis tähendab, et kui klient nii ostab kui müüb osakuid, peab ta tasu maksma kaks korda, kokku kaks protsenti tehingu väärtusest. 10 000-eurose tehingu pealt teeb see kokku juba 200 eurot.
Näiteks Swedbank võtab fondide ostul ja müügil tehingutasu 1.50 eurot tehingu kohta.
Fondiosakute hoidmise eest ei küsi tasu kumbki pank.
Seetõttu soovitavad fondivalitsejad vahetada fondide hoiustajat, tehes teise panka väärtpaberikontole teenustasu pealt kokku hoidmiseks makseta tehingu. Sellise teenuse eest küsib LHV kolm eurot ja Swedbank 4.80 eurot.
LHV: siiani kehtisid erikokkulepped
LHV jaepanganduse investeerimisteenuste juht Martin Mets kommenteeris ERR-ile, et siiani sõltusid tehingutasud kokkulepetest fondivalitseja ja fonde vahendavate pankade vahel ning need tasud kõikusid.
"Varasemalt kehtisid noteerimata fondidele fondivalitseja poolt määratud sisenemis- ja väljumistasud suuruses 0-2 protsenti, mis on määratud fondi prospektis ning mille reaalne suurus kliendi jaoks kujunes fondivalitseja ja fonde vahendavate pankade vahelise kokkuleppe tulemusena. See tähendab, et varasemalt pidi klient kuludest täieliku ülevaate saamiseks alati konkreetsest pangast uurima tehingu reaalsete tasude kohta. Selline lahendus võis tekitada segadust ning jätta klientidele mulje, et hinnakirja järgi on fonditehingud tasuta," kommenteeris Mets. "Kõige levinum tasu määr oli üks protsent tehingu mahust."
Seoses finantsinstrumente puudutava direktiivi rakendamisega otsustas LHV, et lõpetab fondivalitsejatega varasemad tulude jagamise kokkulepped.
LHV kinnitab, ei soovi kõrge vahendustasuga fondikliente eemale peletada.
"Muudatuse eesmärk on vähendada võimalikke arusaamatusi ja muuta tehingute maksumus kliendi jaoks läbipaistvamaks, jättes tehingutasu suuruse paljudel fondidel samasse suurusjärku võrreldes vana olukorraga." | LHV kehtestas fondiosakutega kauplemisele kopsaka teenustasu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui seni said paljud kliendid LHV-s fondiosakuid ostes või müües teenuse tasuta, siis aprillist kehtestas LHV tehingutasuks ühe protsendi. Hind kehtib võrdselt nii füüsilisele kui juriidilisele isikule. Panga sõnul erines teenustasu varem fonditi, mistõttu sooviti teenuse hinda ühtlustada.
Näiteks kui LHV-s fondiosakuid hoidev klient soovib neid müüa väärtuses 10 000 eurot, peab ta selle pealt tehingutasuks loovutama sada eurot. Siiani ta selle eest maksma ei pidanud.
Tasu tuleb LHV-le maksta nii ostes kui müües, mis tähendab, et kui klient nii ostab kui müüb osakuid, peab ta tasu maksma kaks korda, kokku kaks protsenti tehingu väärtusest. 10 000-eurose tehingu pealt teeb see kokku juba 200 eurot.
Näiteks Swedbank võtab fondide ostul ja müügil tehingutasu 1.50 eurot tehingu kohta.
Fondiosakute hoidmise eest ei küsi tasu kumbki pank.
Seetõttu soovitavad fondivalitsejad vahetada fondide hoiustajat, tehes teise panka väärtpaberikontole teenustasu pealt kokku hoidmiseks makseta tehingu. Sellise teenuse eest küsib LHV kolm eurot ja Swedbank 4.80 eurot.
LHV: siiani kehtisid erikokkulepped
LHV jaepanganduse investeerimisteenuste juht Martin Mets kommenteeris ERR-ile, et siiani sõltusid tehingutasud kokkulepetest fondivalitseja ja fonde vahendavate pankade vahel ning need tasud kõikusid.
"Varasemalt kehtisid noteerimata fondidele fondivalitseja poolt määratud sisenemis- ja väljumistasud suuruses 0-2 protsenti, mis on määratud fondi prospektis ning mille reaalne suurus kliendi jaoks kujunes fondivalitseja ja fonde vahendavate pankade vahelise kokkuleppe tulemusena. See tähendab, et varasemalt pidi klient kuludest täieliku ülevaate saamiseks alati konkreetsest pangast uurima tehingu reaalsete tasude kohta. Selline lahendus võis tekitada segadust ning jätta klientidele mulje, et hinnakirja järgi on fonditehingud tasuta," kommenteeris Mets. "Kõige levinum tasu määr oli üks protsent tehingu mahust."
Seoses finantsinstrumente puudutava direktiivi rakendamisega otsustas LHV, et lõpetab fondivalitsejatega varasemad tulude jagamise kokkulepped.
LHV kinnitab, ei soovi kõrge vahendustasuga fondikliente eemale peletada.
"Muudatuse eesmärk on vähendada võimalikke arusaamatusi ja muuta tehingute maksumus kliendi jaoks läbipaistvamaks, jättes tehingutasu suuruse paljudel fondidel samasse suurusjärku võrreldes vana olukorraga."
### Response:
LHV kehtestas fondiosakutega kauplemisele kopsaka teenustasu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 8,3 kilomeetri pikkusel distantsil võidutsesid pärnakad, kui esimesena lõpetas spordiklubi Altius esindaja Karl Mäe (28.04,5), teisena Marek Nõmm (28.27, 5) ja kolmandana Teet Kokk (28.40,8).
"Tänane jooks polnud kergete killast. Peale neljandat kilomeetrit hakkasin vahet sisse tegema ja läksin oma teed. Hooaja algus on kenasti alanud," rääkis Mäe.
Naistest oli ajaga 34.05,2 kiireim mullune teine, Täppsportlaste esindaja Liliana Torn. Teine oli Prorunneri jooksja Kadiliis Kuiv (36.49,3) ning kolmandana ületas finišijoone Kaire Matson (36.55,9).
"Muidugi jään tänasega rahule. Jooks kulges meeldivalt ning suutsin mõistlikult jõuvarusid lõpuni jagada," rääkis Torn.
Kaheksandat aastat toimunud 5,4 kilomeetri pikkuse distantsiga koerte Luitekrossi võitja oli ajaga 17.58,2 koos Siberi husky Ellerdona Thalaga raja läbinud Henek Tomson. Teisena finišeerusid Ülari Kais ja Weimari linnukoer Estell (18.44,5) j akolmandana lõpetas Tarvo Siim, kel kulus Beauceroni Frosty Charm Fute Fafniriga raja läbimiseks 20.15.
Naiste võitjaks tuli ajaga 21.37,6 eelmisegi kahel aasta võitnud Astrid Mai Barsegjan koos jooksupartneri Siberi husky Arctic Soul Winner Voyageriga. Teise koha saavutasid teist aastat järjest Merilin Jürisaar ja Siberi husky Suusi resultaadiga 22.40,8 ning kolmandale kohale platseerusid Kaire Matson Siberi Husky Gino ehk Occhilupo Gino Garofanoga. Matsoni puhul on tähelepanuväärne, et 8,3 km Luitejooksul sai ta samuti kolmanda koha.
Pühapäev tõi päikeselist kevadpäeva nautima rohkelt spordirahvast. Esialgsete andmete kohaselt võttis sündmusest osa ühtekokku 1123 spordisõpra: 562 luitejooksul, 120 käijat-kepikõndijat ajavõtuga luiteretkel ja 78 ajavõtuta retkel, 50 koertekrossil, 28 koerte luiteretkel ning 285 Drako lastejooksudel.
Luitejooks on Pärnu Kahe Silla Klubi kolmikürituse sarja avaetapp. Lisaks kuuluvad arvestusse 2. septembril toimuv Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks ning 21. oktoobril Pärnu Rannajooks. Enne seda aga kutsub Klubi kõiki spordisõpru 22. juunil Pärnumaa Võidupüha erisündmusele Maraton Eesti Vabariik 100. | Luitejooksu võitsid Mäe ja Torn | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
8,3 kilomeetri pikkusel distantsil võidutsesid pärnakad, kui esimesena lõpetas spordiklubi Altius esindaja Karl Mäe (28.04,5), teisena Marek Nõmm (28.27, 5) ja kolmandana Teet Kokk (28.40,8).
"Tänane jooks polnud kergete killast. Peale neljandat kilomeetrit hakkasin vahet sisse tegema ja läksin oma teed. Hooaja algus on kenasti alanud," rääkis Mäe.
Naistest oli ajaga 34.05,2 kiireim mullune teine, Täppsportlaste esindaja Liliana Torn. Teine oli Prorunneri jooksja Kadiliis Kuiv (36.49,3) ning kolmandana ületas finišijoone Kaire Matson (36.55,9).
"Muidugi jään tänasega rahule. Jooks kulges meeldivalt ning suutsin mõistlikult jõuvarusid lõpuni jagada," rääkis Torn.
Kaheksandat aastat toimunud 5,4 kilomeetri pikkuse distantsiga koerte Luitekrossi võitja oli ajaga 17.58,2 koos Siberi husky Ellerdona Thalaga raja läbinud Henek Tomson. Teisena finišeerusid Ülari Kais ja Weimari linnukoer Estell (18.44,5) j akolmandana lõpetas Tarvo Siim, kel kulus Beauceroni Frosty Charm Fute Fafniriga raja läbimiseks 20.15.
Naiste võitjaks tuli ajaga 21.37,6 eelmisegi kahel aasta võitnud Astrid Mai Barsegjan koos jooksupartneri Siberi husky Arctic Soul Winner Voyageriga. Teise koha saavutasid teist aastat järjest Merilin Jürisaar ja Siberi husky Suusi resultaadiga 22.40,8 ning kolmandale kohale platseerusid Kaire Matson Siberi Husky Gino ehk Occhilupo Gino Garofanoga. Matsoni puhul on tähelepanuväärne, et 8,3 km Luitejooksul sai ta samuti kolmanda koha.
Pühapäev tõi päikeselist kevadpäeva nautima rohkelt spordirahvast. Esialgsete andmete kohaselt võttis sündmusest osa ühtekokku 1123 spordisõpra: 562 luitejooksul, 120 käijat-kepikõndijat ajavõtuga luiteretkel ja 78 ajavõtuta retkel, 50 koertekrossil, 28 koerte luiteretkel ning 285 Drako lastejooksudel.
Luitejooks on Pärnu Kahe Silla Klubi kolmikürituse sarja avaetapp. Lisaks kuuluvad arvestusse 2. septembril toimuv Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks ning 21. oktoobril Pärnu Rannajooks. Enne seda aga kutsub Klubi kõiki spordisõpru 22. juunil Pärnumaa Võidupüha erisündmusele Maraton Eesti Vabariik 100.
### Response:
Luitejooksu võitsid Mäe ja Torn |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liigatabelis 12. kohta hoidev Barcelona näitas küll südikat mängu ja juhtis teise veerandi järel 44:42, kuid kaotas kolmanda veerandi kümne punktiga. Võidukast neljandast veerandist hoolimata ei suutnud Barcelona enam mängu enda kasuks pöörata ja pidi teisel tabelireal paiknevale Türgi klubile lõppkokkuvõttes 82:86 alla vanduma.
Fenerhbace resultatiivseim mängija oli 24 punkti visanud Brad Wanamaker, temast ühe punkti vähem viskas Nicolo Melli. Kaotajate parim oli 21 punkti visanud Thomas Heurtel.
Teistes reedestes mängudes alistas Moskva CSKA kodus Bambergi 81:72, Piraeuse Olympiacos kaotas võõrsil Belgradi Crvena Zvezdale 78:89, Valencia võitis 85:83 Himkit ning Maccabi oli 111:102 parem Milanost. | VIDEO | Fenerbahce alistas tasavägises mängus Barcelona | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liigatabelis 12. kohta hoidev Barcelona näitas küll südikat mängu ja juhtis teise veerandi järel 44:42, kuid kaotas kolmanda veerandi kümne punktiga. Võidukast neljandast veerandist hoolimata ei suutnud Barcelona enam mängu enda kasuks pöörata ja pidi teisel tabelireal paiknevale Türgi klubile lõppkokkuvõttes 82:86 alla vanduma.
Fenerhbace resultatiivseim mängija oli 24 punkti visanud Brad Wanamaker, temast ühe punkti vähem viskas Nicolo Melli. Kaotajate parim oli 21 punkti visanud Thomas Heurtel.
Teistes reedestes mängudes alistas Moskva CSKA kodus Bambergi 81:72, Piraeuse Olympiacos kaotas võõrsil Belgradi Crvena Zvezdale 78:89, Valencia võitis 85:83 Himkit ning Maccabi oli 111:102 parem Milanost.
### Response:
VIDEO | Fenerbahce alistas tasavägises mängus Barcelona |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses poolfinaalis Prantsusmaa ja Hispaania läks viimane esimese poolaja järel 15:9 juhtima, jättes prantslased keerulisse seisu. Teisel poolajal südikat mängu näidanud prantslased suutsid poolaja küll 14:12 võita, kuid finaaliuks jäi neile sellegipoolest suletuks.
Põhjamaade poolfinaalis Taani ja Rootsi vahel läks mäng lisaajale, kui kaks osapoolt ei suutnud normaalaja järel võitjat välja selgitada. Esimese poolaja võitis Rootsi 16:14, teise aga Taani 14:12. Lisaajal jätkus äärmiselt tasavägine mäng, kui kord oli peal Rootsi ja kord Taani. Pärast kümneminutilist lisaaega väljus aga mängust võitjana neljakordne maailmameister Rootsi, kes on Euroopa meistriks tulnud neljal korral.
Turniiri viienda koha mängus alistas võõrustajamaa Horvaatia tasavägises matšis Tšehhi skooriga 28:27 (16:10).
Käsipalli EM-i finaal Hispaania ja Rootsi vahel leiab aset 28. jaanuaril kell 21:30. Kell 19:00 algab kolmanda koha mäng Prantsusmaa ja Taani vahel. | Viimase minuti võiduvärav viis Rootsi käsipalli EM-i finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses poolfinaalis Prantsusmaa ja Hispaania läks viimane esimese poolaja järel 15:9 juhtima, jättes prantslased keerulisse seisu. Teisel poolajal südikat mängu näidanud prantslased suutsid poolaja küll 14:12 võita, kuid finaaliuks jäi neile sellegipoolest suletuks.
Põhjamaade poolfinaalis Taani ja Rootsi vahel läks mäng lisaajale, kui kaks osapoolt ei suutnud normaalaja järel võitjat välja selgitada. Esimese poolaja võitis Rootsi 16:14, teise aga Taani 14:12. Lisaajal jätkus äärmiselt tasavägine mäng, kui kord oli peal Rootsi ja kord Taani. Pärast kümneminutilist lisaaega väljus aga mängust võitjana neljakordne maailmameister Rootsi, kes on Euroopa meistriks tulnud neljal korral.
Turniiri viienda koha mängus alistas võõrustajamaa Horvaatia tasavägises matšis Tšehhi skooriga 28:27 (16:10).
Käsipalli EM-i finaal Hispaania ja Rootsi vahel leiab aset 28. jaanuaril kell 21:30. Kell 19:00 algab kolmanda koha mäng Prantsusmaa ja Taani vahel.
### Response:
Viimase minuti võiduvärav viis Rootsi käsipalli EM-i finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokku esitati 11 miljoni elanikuga riigis mullu 58 661 asüülitaotlust. Elanike ja taotluste suhtarvu poolest oli Kreeka EL-i liikmesriikidest esimene, ütles amet avalduses.
Ligi pooled taotlused esitati Kreekas viiel Egeuse mere saarel, lisati.
Egeuse meri oli migrantide peamine marsruut EL-i kuni Brüssel ja Ankara sõlmisid 2016. aastal kokkuleppe, millega Türgi nõustus piirama riigist lahkuvate põgenike arvu ja võtma vastu sealt ebaseaduslikult EL-i suundunud migrante.
Egeuse mere saartel eelmisel aastal esitatud 25 814 asüülitaotlusest rahuldati 20 377 ja 5437 mitte.
Suurem osa taotlejatest ehk 16 396 on pärit Süüriast, neile järgnesid pakistanlased 8923, iraaklased 7924 ja afgaanid 7567 taotlusega. | Ateena: Kreekal on kanda ebaproportsionaalne arv asüülitaotlusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokku esitati 11 miljoni elanikuga riigis mullu 58 661 asüülitaotlust. Elanike ja taotluste suhtarvu poolest oli Kreeka EL-i liikmesriikidest esimene, ütles amet avalduses.
Ligi pooled taotlused esitati Kreekas viiel Egeuse mere saarel, lisati.
Egeuse meri oli migrantide peamine marsruut EL-i kuni Brüssel ja Ankara sõlmisid 2016. aastal kokkuleppe, millega Türgi nõustus piirama riigist lahkuvate põgenike arvu ja võtma vastu sealt ebaseaduslikult EL-i suundunud migrante.
Egeuse mere saartel eelmisel aastal esitatud 25 814 asüülitaotlusest rahuldati 20 377 ja 5437 mitte.
Suurem osa taotlejatest ehk 16 396 on pärit Süüriast, neile järgnesid pakistanlased 8923, iraaklased 7924 ja afgaanid 7567 taotlusega.
### Response:
Ateena: Kreekal on kanda ebaproportsionaalne arv asüülitaotlusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lasketiirudes kiiret ja kindlat kätt näidanud Pribõlovskaja näitas head minekut ka suusarajal, tasuks 19. punktikoht. Finišis eestlanna vahe liidriga +1.45,5. Punktikohast jäi napilt välja aga Anneliis Viilukas, kes lõpetas 45. positsioonil (+3.48,8; 2+1). Kerstin Ojavee oli 53. (+4.17,8; 3+2), Lisbeth Liiv 58. (+4.43,6; 1+3) ning Mari Uha 60. (+4.52,7; 3+4).
Esikoha võitnud Lou Jeanmonnot Laurent tegutses tiirudes kindlalt ja lahkus mõlemast lasketiirust puhaste paberitega. Kokkuvõttes läbis prantslanna distantsi ajaga 23.13,1. Teise koha võitles välja samuti puhtalt lasknud sakslanna Hanna Kebinger (+5,4). Kolmanda koha sai koguni neljal trahviringil käinud, kuid suusarajal suurepärast kiirust näidanud prantslanna Myrtille Begue (+46,1; 2+2).
Noormeeste 10 kilomeetri sprindidistantsil näitas eestlastest parimat minekut aga Marten Aolaid, kes lõpetas 27. kohal (+2.18,4; 0+2). Punktikohale sõitis ennast veel ka 31. positsioonil lõpetanud Mart Všivtsev (+2.31,4; 0+1). Jüri Uha oli 46. (+3.27,0; 3+1), Jürgen Koll 49. (+3.29,1; 2+2) ja Klaus Mark Kolpakov 68. (+4.39,6; 2+2). Noormeeste sprindi võitis prantslane Emilien Claude (25.42,5; 0+0). | Eesti laskesuusajuuniorid jõudsid Nove Mestos punktikohtadele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lasketiirudes kiiret ja kindlat kätt näidanud Pribõlovskaja näitas head minekut ka suusarajal, tasuks 19. punktikoht. Finišis eestlanna vahe liidriga +1.45,5. Punktikohast jäi napilt välja aga Anneliis Viilukas, kes lõpetas 45. positsioonil (+3.48,8; 2+1). Kerstin Ojavee oli 53. (+4.17,8; 3+2), Lisbeth Liiv 58. (+4.43,6; 1+3) ning Mari Uha 60. (+4.52,7; 3+4).
Esikoha võitnud Lou Jeanmonnot Laurent tegutses tiirudes kindlalt ja lahkus mõlemast lasketiirust puhaste paberitega. Kokkuvõttes läbis prantslanna distantsi ajaga 23.13,1. Teise koha võitles välja samuti puhtalt lasknud sakslanna Hanna Kebinger (+5,4). Kolmanda koha sai koguni neljal trahviringil käinud, kuid suusarajal suurepärast kiirust näidanud prantslanna Myrtille Begue (+46,1; 2+2).
Noormeeste 10 kilomeetri sprindidistantsil näitas eestlastest parimat minekut aga Marten Aolaid, kes lõpetas 27. kohal (+2.18,4; 0+2). Punktikohale sõitis ennast veel ka 31. positsioonil lõpetanud Mart Všivtsev (+2.31,4; 0+1). Jüri Uha oli 46. (+3.27,0; 3+1), Jürgen Koll 49. (+3.29,1; 2+2) ja Klaus Mark Kolpakov 68. (+4.39,6; 2+2). Noormeeste sprindi võitis prantslane Emilien Claude (25.42,5; 0+0).
### Response:
Eesti laskesuusajuuniorid jõudsid Nove Mestos punktikohtadele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ilves räägib rootslastelt ja soomlastelt kuuldud arusaamast, et NATO-ga saab alati liituda, kui asi tõsiseks läheb.
"Kui see olekski nii lihtne," avaldab Ilves arvamust.
Ilves meenutab, et kõik uued NATO riigid pidid 1999. aastast alates läbima niiöelda MAP-protsessi (Membership Action Plan ). Ilvese hinnangul oli kogu MAP algselt mõeldud ohjeldamaks Balti riikide indu NATO-ga liitumisel.
Ilvese arvates kujutavad rootslased ja soomlased ette, et on nii head, et nad ei pea seda eriprotsessi läbima. Endine riigipea meenutab siiski, et uute liikmete vastuvõtmise otsustab NATO nõukogu, milles on osalised ka need 13 riiki, mis pidid MAP-protsessi läbima.
Ilvese sõnul ei tasuks asja jätta ainuüksi nende riikide heakskiidu hooleks, kes on kõnealuse protsessi läbinud, sest see tähendaks tunnistamist, et nad ise olid mingil moel alaväärtuslikumad kui Soome ja Rootsi. MAP võtab pealegi aega.
President mainib sedagi, et kui ka nõukogus keegi asjale vastu ei oleks, siis liikmesus peab heakskiidu saama veel riikide parlamentides.
"See võtab samuti aega," ennustab Ilves ja võrdleb olukorda põlengukindlustuse võtmisega siis, kui mets ümberringi on juba leekides. | Ilves arutas artiklis Soome ja NATO teemadel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ilves räägib rootslastelt ja soomlastelt kuuldud arusaamast, et NATO-ga saab alati liituda, kui asi tõsiseks läheb.
"Kui see olekski nii lihtne," avaldab Ilves arvamust.
Ilves meenutab, et kõik uued NATO riigid pidid 1999. aastast alates läbima niiöelda MAP-protsessi (Membership Action Plan ). Ilvese hinnangul oli kogu MAP algselt mõeldud ohjeldamaks Balti riikide indu NATO-ga liitumisel.
Ilvese arvates kujutavad rootslased ja soomlased ette, et on nii head, et nad ei pea seda eriprotsessi läbima. Endine riigipea meenutab siiski, et uute liikmete vastuvõtmise otsustab NATO nõukogu, milles on osalised ka need 13 riiki, mis pidid MAP-protsessi läbima.
Ilvese sõnul ei tasuks asja jätta ainuüksi nende riikide heakskiidu hooleks, kes on kõnealuse protsessi läbinud, sest see tähendaks tunnistamist, et nad ise olid mingil moel alaväärtuslikumad kui Soome ja Rootsi. MAP võtab pealegi aega.
President mainib sedagi, et kui ka nõukogus keegi asjale vastu ei oleks, siis liikmesus peab heakskiidu saama veel riikide parlamentides.
"See võtab samuti aega," ennustab Ilves ja võrdleb olukorda põlengukindlustuse võtmisega siis, kui mets ümberringi on juba leekides.
### Response:
Ilves arutas artiklis Soome ja NATO teemadel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nimistusse kanti üheksa firmat ja 21 üksikisikut. Nende seas on 11 venemeelset Ukraina separatisti, kaasa arvatud isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariigis rahandus-, kaubandus-, justiits- ja julgeolekuministri tiitli kandjad, ütles USA rahandusministeerium.
Lisaks on nimistus mitu Venemaa ametnikku, kaasa arvatud energeetikaministri asetäitja Andrei Tšerezov. Turbiinide tarnimise pärast on ta juba Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirjas.
USA lisas oma nimistusse ka mitu Krimmis taristut ehitavat firmat.
Turbiinid pidid minema Venemaale, kuid Vene ametnikud saatsid need hiljem Krimmi, mille Venemaa annekteeris Ukrainalt 2014. aastal.
Siemensi vastu sanktsioone kehtestatud ei ole. Ettevõtte sõnul polnud nad teadlikud, et tehnika suunatakse mujale. Lisaks üritas firma kaevata kohtusse Venemaa riiklikku energiafirmat lepingutingimuste rikkumise eest.
Venemaa nimetas uusi sanktsioone absurdseks
Venemaa välisministeerium nimetas absurdseks USA poolt Moskvale kehtestatud uusi sanktsioone ja lubas neile kohaselt vastata.
"See absurdne sanktsioonidekampaania ei ole siiani õnnestunud ja ei vii mingisuguste tulemusteni. Kui USA võimud eelistavad katkestada majandussidemed Venemaaga, siis on neil see õigus nagu ka meil on õigus sellele kohaselt vastata," kirjutati avalduses. | USA sanktsioneeris Siemensi turbiine Krimmi tarninud Vene ametnikke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nimistusse kanti üheksa firmat ja 21 üksikisikut. Nende seas on 11 venemeelset Ukraina separatisti, kaasa arvatud isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariigis rahandus-, kaubandus-, justiits- ja julgeolekuministri tiitli kandjad, ütles USA rahandusministeerium.
Lisaks on nimistus mitu Venemaa ametnikku, kaasa arvatud energeetikaministri asetäitja Andrei Tšerezov. Turbiinide tarnimise pärast on ta juba Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirjas.
USA lisas oma nimistusse ka mitu Krimmis taristut ehitavat firmat.
Turbiinid pidid minema Venemaale, kuid Vene ametnikud saatsid need hiljem Krimmi, mille Venemaa annekteeris Ukrainalt 2014. aastal.
Siemensi vastu sanktsioone kehtestatud ei ole. Ettevõtte sõnul polnud nad teadlikud, et tehnika suunatakse mujale. Lisaks üritas firma kaevata kohtusse Venemaa riiklikku energiafirmat lepingutingimuste rikkumise eest.
Venemaa nimetas uusi sanktsioone absurdseks
Venemaa välisministeerium nimetas absurdseks USA poolt Moskvale kehtestatud uusi sanktsioone ja lubas neile kohaselt vastata.
"See absurdne sanktsioonidekampaania ei ole siiani õnnestunud ja ei vii mingisuguste tulemusteni. Kui USA võimud eelistavad katkestada majandussidemed Venemaaga, siis on neil see õigus nagu ka meil on õigus sellele kohaselt vastata," kirjutati avalduses.
### Response:
USA sanktsioneeris Siemensi turbiine Krimmi tarninud Vene ametnikke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Joonises tuleks muu hulgas paika panna Euroopa naasmine tehnoloogia teravaimasse tippu, luua ühine kaitsejõud ning seada eesmärgiks "tööpõhine ühiskond, mis sisult näeks ette kogutööhõivet puudutavat klauslit", lausus Orbán.
Orbáni sõnul on Visegrádi grupi riigid ehk Poola, Slovakkia, Tšehhi ja Ungari ühel meelel, et Euroopa huvides on säilitada riikide sõltumatus, mitte luua "Euroopa Ühendriiki".
"Oleme Euroopa-meelsed poliitikud ja meie eesmärk on, et Euroopa oleks tugev... Küsimus on selles, kas Euroopa Liidul saab olema piisavalt hea kvaliteediga juhtimist, mida vajame nende eesmärkide saavutamiseks."
Rändekriis tegi Euroopa uuendamise raskemaks, lisas Orbán.
Peaminister nimetas ÜRO peasekretäri Antonio Guterresi ettepanekut ülemaailmsest rändeleppest ohtlikuks.
"EL-il pole mõtet üritada jõuda ÜRO-s ühisele seisukohale, sest me ei saa olema selles partnerid," lausus Orbán. "Kesk-Euroopa riigid tahavad jääda oma tolerantse, kristliku eluviisi juurde," lisas ta.
Slovakkia peaministri Robert Fico sõnul kuulub ta peaministrite gruppi, kes "ei taha näha moslemikogukondade tekkimist meie riikides, kus on kristlikud juured". | Orbán: Euroopa vajab eduks uut joonist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Joonises tuleks muu hulgas paika panna Euroopa naasmine tehnoloogia teravaimasse tippu, luua ühine kaitsejõud ning seada eesmärgiks "tööpõhine ühiskond, mis sisult näeks ette kogutööhõivet puudutavat klauslit", lausus Orbán.
Orbáni sõnul on Visegrádi grupi riigid ehk Poola, Slovakkia, Tšehhi ja Ungari ühel meelel, et Euroopa huvides on säilitada riikide sõltumatus, mitte luua "Euroopa Ühendriiki".
"Oleme Euroopa-meelsed poliitikud ja meie eesmärk on, et Euroopa oleks tugev... Küsimus on selles, kas Euroopa Liidul saab olema piisavalt hea kvaliteediga juhtimist, mida vajame nende eesmärkide saavutamiseks."
Rändekriis tegi Euroopa uuendamise raskemaks, lisas Orbán.
Peaminister nimetas ÜRO peasekretäri Antonio Guterresi ettepanekut ülemaailmsest rändeleppest ohtlikuks.
"EL-il pole mõtet üritada jõuda ÜRO-s ühisele seisukohale, sest me ei saa olema selles partnerid," lausus Orbán. "Kesk-Euroopa riigid tahavad jääda oma tolerantse, kristliku eluviisi juurde," lisas ta.
Slovakkia peaministri Robert Fico sõnul kuulub ta peaministrite gruppi, kes "ei taha näha moslemikogukondade tekkimist meie riikides, kus on kristlikud juured".
### Response:
Orbán: Euroopa vajab eduks uut joonist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | TLÜ/Kalevi resultatiivseim oli Martin Jurtom, kes viskas 20 punkti. Talle järgnesid 14 punktga Bamba Fall ja Kristo Saage. Kaotajate poole pealt oli 20 punktiga kõige resultatiivsem John Taylor.
TLÜ/Kalev hoiab Balti liiga B-alagrupis 16 punktiga neljandat kohta. Tallinna klubil on 10 mängust kirjas 6 võitu ja neli kaotust.
Valmiera/ORDO alistanud Tartu Ülikooli kasuks tõi 21 punkti Kristjan Kitsing, 18 punkti viskas Janar Talts ja 16 punkti sai kirja Vytenis Cizauskas. Valmiera poole pealt oli resultatiivseim Janis Kaufmanis 20 punktiga.
Tartu Ülikool on B-alagrupis teisel kohal, olles kogunud 10 mängust 17 punkti (7 võitu ja kolm kaotust). | Kalev sai Balti liigas 43-punktilise võidu, Tartu Ülikool alistas Valmiera | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
TLÜ/Kalevi resultatiivseim oli Martin Jurtom, kes viskas 20 punkti. Talle järgnesid 14 punktga Bamba Fall ja Kristo Saage. Kaotajate poole pealt oli 20 punktiga kõige resultatiivsem John Taylor.
TLÜ/Kalev hoiab Balti liiga B-alagrupis 16 punktiga neljandat kohta. Tallinna klubil on 10 mängust kirjas 6 võitu ja neli kaotust.
Valmiera/ORDO alistanud Tartu Ülikooli kasuks tõi 21 punkti Kristjan Kitsing, 18 punkti viskas Janar Talts ja 16 punkti sai kirja Vytenis Cizauskas. Valmiera poole pealt oli resultatiivseim Janis Kaufmanis 20 punktiga.
Tartu Ülikool on B-alagrupis teisel kohal, olles kogunud 10 mängust 17 punkti (7 võitu ja kolm kaotust).
### Response:
Kalev sai Balti liigas 43-punktilise võidu, Tartu Ülikool alistas Valmiera |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kalev/Cramo poole pealt oli kõige resultatiivsem Isaiah Briscoe, kes sai kirja 19 punkti. Talle järgnesid Branko Mirkovic 18 punktiga ning Thomas van der Mars ja Kristjan Kangur, kes mõlemad viskasid 13 punkti. Kaotajate resultatiivseim mängija oli Karl-Johan Lips 22 punktiga.
Tabeliseis: 1. BC Kalev/Cramo 16-0, 2. Tartu Ülikool 10-5, 3. BC Valga-Valka/Maks&Moorits 9-6, 4. Avis Utilitas Rapla 9-7, 5. Tallinna Kalev/TLÜ 6-9, 6. Pärnu Sadam 6-10, 7. TTÜ KK 2-13, 8. G4S Noorteliiga 0-8. | Kalev/Cramo alistas võõrsil Pärnu Sadama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kalev/Cramo poole pealt oli kõige resultatiivsem Isaiah Briscoe, kes sai kirja 19 punkti. Talle järgnesid Branko Mirkovic 18 punktiga ning Thomas van der Mars ja Kristjan Kangur, kes mõlemad viskasid 13 punkti. Kaotajate resultatiivseim mängija oli Karl-Johan Lips 22 punktiga.
Tabeliseis: 1. BC Kalev/Cramo 16-0, 2. Tartu Ülikool 10-5, 3. BC Valga-Valka/Maks&Moorits 9-6, 4. Avis Utilitas Rapla 9-7, 5. Tallinna Kalev/TLÜ 6-9, 6. Pärnu Sadam 6-10, 7. TTÜ KK 2-13, 8. G4S Noorteliiga 0-8.
### Response:
Kalev/Cramo alistas võõrsil Pärnu Sadama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Briti konservatiivid on Brexiti asjus taas lõhenenud. Peaminister Theresa May noomis neljapäeval rahandusministrit Philip Hammondit, kes oli öelnud, et Suurbritannia eelmaldub pärast Brexitit EL-ist vaid pisut.
EL-i liikmesriigid valmistuvad järgmisel nädalal heaks kiitma plaani kõnelusteks kaheaastase üleminekuperioodi üle, mida Suurbritannia on ühendusest lahkumise järgseks ajaks palunud.
Seejärel alustatakse arutelu Suurbritannia ja EL-i tulevaste kaubandussuhete üle. London ei ole oma soove seni veel täpselt teada andnud.
Davis lubab reedel peetavas kõnes: "Iseseisva riigina, mis ei kuulu enam Euroopa Liitu, saab Ühendkuningriik taas kord oma kaubanduspoliitika."
"Esmakordselt rohkem kui 40 aasta järel on meil võimalik allkirjastada uusi kaubandusleppeid vanade sõprade ja uute liitlastega üle kogu maailma."
Davise sõnul on Suurbritannial võimalik pidada kõneluse ja sõlmida kokkuleppeid juba üleminekuperioodil, ehkki jõustuvad need alles hiljem. | Davis: Suurbritannia saab oma kaubanduspoliitika | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Briti konservatiivid on Brexiti asjus taas lõhenenud. Peaminister Theresa May noomis neljapäeval rahandusministrit Philip Hammondit, kes oli öelnud, et Suurbritannia eelmaldub pärast Brexitit EL-ist vaid pisut.
EL-i liikmesriigid valmistuvad järgmisel nädalal heaks kiitma plaani kõnelusteks kaheaastase üleminekuperioodi üle, mida Suurbritannia on ühendusest lahkumise järgseks ajaks palunud.
Seejärel alustatakse arutelu Suurbritannia ja EL-i tulevaste kaubandussuhete üle. London ei ole oma soove seni veel täpselt teada andnud.
Davis lubab reedel peetavas kõnes: "Iseseisva riigina, mis ei kuulu enam Euroopa Liitu, saab Ühendkuningriik taas kord oma kaubanduspoliitika."
"Esmakordselt rohkem kui 40 aasta järel on meil võimalik allkirjastada uusi kaubandusleppeid vanade sõprade ja uute liitlastega üle kogu maailma."
Davise sõnul on Suurbritannial võimalik pidada kõneluse ja sõlmida kokkuleppeid juba üleminekuperioodil, ehkki jõustuvad need alles hiljem.
### Response:
Davis: Suurbritannia saab oma kaubanduspoliitika |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kõige suurem on sel aastal konkurents meeste kaalukategooriates -77,1 kg ja -65,8 kg, kus tiitlit asuvad püüdma viis sportlast. Samas on teravaid vastasseise oodata ka teistes kaalukategooriates, kus küll konkurente arvuliselt vähem, kuid meeste sportlik tase ühtlaselt tugev," kommenteerib eelseisvat nädalavahetust Tartu korraldajaklubi Englas üks eestvedajatest Ott Tõnissaar.
Nimekamatest amatöörsportlastest asub neljandat järjestikust Eesti meistritiitlit jahtima Tartu spordiklubi Englas esindajad Kaupo Kokamägi (-70,3 kg). Kolmandat tiitlit püüavad kindlustada Tallinna spordiklubi 3D Treening võitlejad Ergo Salus (-83,9 kg) ja Pärnu spordiklubi MMAces esindaja Vallo Kappak (-93,0 kg).
Võistlused peetakse rahvusvahelise alaliidu IMMAF-i turniiriformaadi amatöörreeglite järgi, kus matši kestus on 3 x 3 minutit. Uksed pealtvaatajatele avatakse mõlemal päeval kell 11.30, matšid algavad kell 12.00. | Tartus selgitatakse nädalavahetusel välja Eesti meistrid vabavõitluses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kõige suurem on sel aastal konkurents meeste kaalukategooriates -77,1 kg ja -65,8 kg, kus tiitlit asuvad püüdma viis sportlast. Samas on teravaid vastasseise oodata ka teistes kaalukategooriates, kus küll konkurente arvuliselt vähem, kuid meeste sportlik tase ühtlaselt tugev," kommenteerib eelseisvat nädalavahetust Tartu korraldajaklubi Englas üks eestvedajatest Ott Tõnissaar.
Nimekamatest amatöörsportlastest asub neljandat järjestikust Eesti meistritiitlit jahtima Tartu spordiklubi Englas esindajad Kaupo Kokamägi (-70,3 kg). Kolmandat tiitlit püüavad kindlustada Tallinna spordiklubi 3D Treening võitlejad Ergo Salus (-83,9 kg) ja Pärnu spordiklubi MMAces esindaja Vallo Kappak (-93,0 kg).
Võistlused peetakse rahvusvahelise alaliidu IMMAF-i turniiriformaadi amatöörreeglite järgi, kus matši kestus on 3 x 3 minutit. Uksed pealtvaatajatele avatakse mõlemal päeval kell 11.30, matšid algavad kell 12.00.
### Response:
Tartus selgitatakse nädalavahetusel välja Eesti meistrid vabavõitluses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Martti Nõmme hüppas 120,5 meetrit ning teenis hüppe eest 110,7 punkti, mis andis talle kvalifikatsioonis 45. koha.
Põhivõistlusele ehk 50 parema sekka ei mahtunud Artti Aigro, kes sai 106,5-meetrise õhtulennu eest 79,2 punkti ning lõpetas 57 sportlase seas 55. kohaga.
Kvalifikatsiooni parim oli poolakas Kamil Stoch, kes teenis 137-meetrise hüppe eest 160,4 punkti.
Põhivõistlus peetakse pühapäeval, laupäeval on Zakopanes kavas meeskondlik võistlus. | Martti Nõmme jõudis Zakopanes põhivõistlusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Martti Nõmme hüppas 120,5 meetrit ning teenis hüppe eest 110,7 punkti, mis andis talle kvalifikatsioonis 45. koha.
Põhivõistlusele ehk 50 parema sekka ei mahtunud Artti Aigro, kes sai 106,5-meetrise õhtulennu eest 79,2 punkti ning lõpetas 57 sportlase seas 55. kohaga.
Kvalifikatsiooni parim oli poolakas Kamil Stoch, kes teenis 137-meetrise hüppe eest 160,4 punkti.
Põhivõistlus peetakse pühapäeval, laupäeval on Zakopanes kavas meeskondlik võistlus.
### Response:
Martti Nõmme jõudis Zakopanes põhivõistlusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ukraina süüdistab Saakašvilit katses korraldada riigipööret Venemaa toel.
Madalama astme kohus oli andnud korralduse Saakašvili uurimise ajaks vabastada, kuid Kiievi apellatsioonikohus otsustas osaliselt rahuldada prokuratuuri taotluse pidada ta uurimise ajaks kinni.
Saakašvilile kehtestatakse osaline koduarest, mis kestab iga päev kella kümnest õhtul kuni kella seitsmeni hommikul, ütles kohtunik Oleg Prõsjažnjuk otsuses.
Saakašvilil ei lubata ka lahkuda Kiievist ilma kohtu või prokuratuuri loata.
Ukraina meedia andmeil kehtib liikumiskeeld kuni 5. veebruarini.
Ekspresidendi sõnul on otsuse peaeesmärk piirata ta poliitilist tegevust. "Ma ei saa enam Kiievist lahkuda, regioone külastada, inimestega kohtuda, meeleavaldusi organiseerida," ütles ta.
Samas lubas ta jätkata oma protestiliikumist Ukraina presidendi Petro Porošenko "võimult tagandamise nimel". Ta süüdistab Porošenkot korruptsioonis. | Ukraina kohus piiras Saakašvili liikumisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ukraina süüdistab Saakašvilit katses korraldada riigipööret Venemaa toel.
Madalama astme kohus oli andnud korralduse Saakašvili uurimise ajaks vabastada, kuid Kiievi apellatsioonikohus otsustas osaliselt rahuldada prokuratuuri taotluse pidada ta uurimise ajaks kinni.
Saakašvilile kehtestatakse osaline koduarest, mis kestab iga päev kella kümnest õhtul kuni kella seitsmeni hommikul, ütles kohtunik Oleg Prõsjažnjuk otsuses.
Saakašvilil ei lubata ka lahkuda Kiievist ilma kohtu või prokuratuuri loata.
Ukraina meedia andmeil kehtib liikumiskeeld kuni 5. veebruarini.
Ekspresidendi sõnul on otsuse peaeesmärk piirata ta poliitilist tegevust. "Ma ei saa enam Kiievist lahkuda, regioone külastada, inimestega kohtuda, meeleavaldusi organiseerida," ütles ta.
Samas lubas ta jätkata oma protestiliikumist Ukraina presidendi Petro Porošenko "võimult tagandamise nimel". Ta süüdistab Porošenkot korruptsioonis.
### Response:
Ukraina kohus piiras Saakašvili liikumisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juhtum leidis aset teisipäevaõhtuse mängu ajal, mis võideti New York Knicksi vastu. Vaatamata hilisemale vabandusele määras NBA Durantile kohtuniku süüdistamise eest 15 000-dollarilise trahvi.
"Ma vaatasin mängu hiljem järgi ja sain aru, et käitusin valesti. Ma soovin, et ma saaksin Jamesilt isiklikult andeks paluda," ütles Durant.
Duranti trahv ei ole Golden State Warriorsile esimene. Kuu alguses määras NBA rahatrahvi ka Draymond Greenile, kes kritiseeris sarnaselt Durantile kohtunike tööd. | NBA karistas Duranti 15 000-dollarilise trahviga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juhtum leidis aset teisipäevaõhtuse mängu ajal, mis võideti New York Knicksi vastu. Vaatamata hilisemale vabandusele määras NBA Durantile kohtuniku süüdistamise eest 15 000-dollarilise trahvi.
"Ma vaatasin mängu hiljem järgi ja sain aru, et käitusin valesti. Ma soovin, et ma saaksin Jamesilt isiklikult andeks paluda," ütles Durant.
Duranti trahv ei ole Golden State Warriorsile esimene. Kuu alguses määras NBA rahatrahvi ka Draymond Greenile, kes kritiseeris sarnaselt Durantile kohtunike tööd.
### Response:
NBA karistas Duranti 15 000-dollarilise trahviga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Korraldusliku poole pealt vastutame meie puudutud proovi eest, sest algselt ei pidanud Sanchez tol päeval reisima. Tavaliselt anname endast parima, et selliseid olukordi sportlastega ei tekiks," selgitas Wenger pressikonverentsil.
Wenger lisas, et Suurbritannia Antidoping ja Inglismaa Jalgpalliliit pole veel klubiga ühendust võtnud.
"Ma olen selles olukorras rahulik, sest meil ei ole midagi varjata. Sanchezt on Arsenalis veedetud aja jooksul korduvalt testitud. Tegemist oli lihtsalt halbade asjaolude kokkulangemisega." | Arsenal võtab vastutuse Sancheze puudutud dopinguproovi eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Korraldusliku poole pealt vastutame meie puudutud proovi eest, sest algselt ei pidanud Sanchez tol päeval reisima. Tavaliselt anname endast parima, et selliseid olukordi sportlastega ei tekiks," selgitas Wenger pressikonverentsil.
Wenger lisas, et Suurbritannia Antidoping ja Inglismaa Jalgpalliliit pole veel klubiga ühendust võtnud.
"Ma olen selles olukorras rahulik, sest meil ei ole midagi varjata. Sanchezt on Arsenalis veedetud aja jooksul korduvalt testitud. Tegemist oli lihtsalt halbade asjaolude kokkulangemisega."
### Response:
Arsenal võtab vastutuse Sancheze puudutud dopinguproovi eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänases mängueelses pressikonverentsis andis Liverpooli peatreener Jürgen Klopp teada, et 32-aastast Klavanit on vaevanud haigus, mille tõttu on Eesti koondise kapten võtnud kaalust mitu kilo alla. Praeguseks haigusest tervenenud Klavanit vaevab nüüd aga lihasvigastus, mis küll Kloppi sõnul pole midagi liiga tõsist.
Vigastustega jäävad mängust eemale ka Adam Lallana ja James Milner. Vigastuspausilt on aga naasnud horvaadist keskkaitsja Dejan Lovren.
Liverpooli ja West Bromwichi vaheline karikasarja kohtumine leiab aset homme kell 21.45. | Vigastuse käes vaevlev Klavan jääb Liverpooli homsest mängust eemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänases mängueelses pressikonverentsis andis Liverpooli peatreener Jürgen Klopp teada, et 32-aastast Klavanit on vaevanud haigus, mille tõttu on Eesti koondise kapten võtnud kaalust mitu kilo alla. Praeguseks haigusest tervenenud Klavanit vaevab nüüd aga lihasvigastus, mis küll Kloppi sõnul pole midagi liiga tõsist.
Vigastustega jäävad mängust eemale ka Adam Lallana ja James Milner. Vigastuspausilt on aga naasnud horvaadist keskkaitsja Dejan Lovren.
Liverpooli ja West Bromwichi vaheline karikasarja kohtumine leiab aset homme kell 21.45.
### Response:
Vigastuse käes vaevlev Klavan jääb Liverpooli homsest mängust eemale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hüppemäel päeva viiendat tulemust (100,5 m) näidanud Ilves kaotas viiekilomeetrisel suusarajal võitjale 57,6 sekundiga. Võistluse võitis jaapanlane Akito Watabe, kes edastas teise koha saanud norralast Jarl Magnus Riiberit 0,5 sekundiga. Kolmanda koha sai Faiban Riessle, kes kaotas võitjale 32,4 sekundiga.
Eestlase varasem parim koht MK-etapilt pärines novembrist, mil ta jäi Rukal 12. kohale. MK-sarja kokkuvõttes kerkis Ilves 65 punktiga 28. kohale. Teise eestlasena osa võtnud Karl-August Tiirmaa kaotas võitjale ajaga 2.21,6 ning sai sellega 40. koha.
Seefeldi MK-etapi tulemused:
1. Akito Watabe (Jaapan)
2. Jarl Magnus Riiber (Norra) +0,5
3. Fabian Riessle (Saksamaa) +32,4
4. Jan Schmid (Norra) +37,8
5. Yoshito Watabe (Jaapan) +47,2
6. Kristjan Ilves +57,6
7. Vinzenz Geider (Saksamaa) +58,8
8. Lukas Klapfer (Austria) +59,0
9. Espen Andersen (Norra) +59,1
10. Jörgen Graabak (Norra) +59,5 | Elu parima võistluse teinud Ilves saavutas MK-etapil kuuenda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hüppemäel päeva viiendat tulemust (100,5 m) näidanud Ilves kaotas viiekilomeetrisel suusarajal võitjale 57,6 sekundiga. Võistluse võitis jaapanlane Akito Watabe, kes edastas teise koha saanud norralast Jarl Magnus Riiberit 0,5 sekundiga. Kolmanda koha sai Faiban Riessle, kes kaotas võitjale 32,4 sekundiga.
Eestlase varasem parim koht MK-etapilt pärines novembrist, mil ta jäi Rukal 12. kohale. MK-sarja kokkuvõttes kerkis Ilves 65 punktiga 28. kohale. Teise eestlasena osa võtnud Karl-August Tiirmaa kaotas võitjale ajaga 2.21,6 ning sai sellega 40. koha.
Seefeldi MK-etapi tulemused:
1. Akito Watabe (Jaapan)
2. Jarl Magnus Riiber (Norra) +0,5
3. Fabian Riessle (Saksamaa) +32,4
4. Jan Schmid (Norra) +37,8
5. Yoshito Watabe (Jaapan) +47,2
6. Kristjan Ilves +57,6
7. Vinzenz Geider (Saksamaa) +58,8
8. Lukas Klapfer (Austria) +59,0
9. Espen Andersen (Norra) +59,1
10. Jörgen Graabak (Norra) +59,5
### Response:
Elu parima võistluse teinud Ilves saavutas MK-etapil kuuenda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | • kultuurisündmuse kategoorias
1) rahvusvaheline autorilaulufestival "Lehesaju muusika"
2) Tartu Uue Teatri lavastus "Praktiline Eesti ajalugu"
3) Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori algatatud tärkava koorihelilooja programm "Sahtlist saali"
• teose looja kategoorias
1) Aare Pilv luulekogu "Kui vihm saab läbi" eest,
2) Vahur Afanasjev romaani "Serafima ja Bogdan" eest
3) professor Juhan Maiste viieosalise koguteose "Johann Wilhelm Krause" eest
• kutselise koosluse kategoorias
1) väärtfilmikino Elektriteater
2) Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum
3) teatri Vanemuine ooperikoor
• harrastusliku koosluse kategoorias
1) Konrad Mägi Ateljee Selts
2) Tartu Ülikooli kammerkoor
3) Tartu Waldorf Teater
• rahvakultuuri kandja kategoorias
1) E STuudio noortekoori ja neidudekoori dirigent Külli Lokko
2) Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator Kristel Rattus
3) Eesti Rahvaluule Arhiiv
• noore kultuurikandja kategoorias
1) Tartu Kunstikooli 3D-eriala õpilased Egmond Merivee, Iris Allese, Valeria Potjava ja Markus Orgusaare
2) Tartu Kunstimuuseumi kaasaegse kunstikogu hoidja, kuraator ja kultuurikajastaja Julia Polujanenkova
3) foto- ja maalikunstnik Sandra Lepik alias Ruudu Rahumaru;
• kultuurikorraldaja kategoorias
1) rahvusvahelise autorilaulufestivali "Lehesaju muusika" ellukutsuja ja korraldaja Ljudmilla Mesropjan
2) Tartu Uue Teatri produtsent ja Eesti Teatri Festivali DRAAMA tegevjuht Maarja Mänd
3) Tartu Kirjanduse Majas erinevate kirjandussündmuste korraldajad Siim Lill ja Rauno Alliksaar
• kultuurikajastaja kategoorias
1) teatrikriitik Liisa Ojakõiv
2) raadiote Elmar ja KUKU toimetaja-saatejuht ja kultuurikajastaja Tiiu Rööp
3) kirjandusteadlane ja kultuurikriitik Jaak Tomberg
• uustulnuka kategoorias
1) Tartu Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti kuraator ja vabakutseline kultuurikriitik ja -ajakirjanik Joanna Hoffmann
2) fotogalerii Ag47
3) Hiinalinna kultuurilist ja sotsiaalset väärtust esile tõstvate projektide eestvedaja Kerttu Kuslap
• kultuurisõbraliku ettevõtte kategoorias
1) veini- ja kunstiresto Vilde ja Vine
2) restoran Tšehhov
3) idufirma SprayPrinter
Laureaadid avalikustatakse 13. veebruaril toimuval pidulikul tunnustusõhtul.
Kultuurikandja on Tartu linna tänu- ja tunnustuspreemia neile isikutele ja kollektiividele, kes on möödunud kalendriaastal märkimisväärselt edendanud Tartu kultuurielu. | Selgusid Tartu Kultuurikandja nominendid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
• kultuurisündmuse kategoorias
1) rahvusvaheline autorilaulufestival "Lehesaju muusika"
2) Tartu Uue Teatri lavastus "Praktiline Eesti ajalugu"
3) Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori algatatud tärkava koorihelilooja programm "Sahtlist saali"
• teose looja kategoorias
1) Aare Pilv luulekogu "Kui vihm saab läbi" eest,
2) Vahur Afanasjev romaani "Serafima ja Bogdan" eest
3) professor Juhan Maiste viieosalise koguteose "Johann Wilhelm Krause" eest
• kutselise koosluse kategoorias
1) väärtfilmikino Elektriteater
2) Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum
3) teatri Vanemuine ooperikoor
• harrastusliku koosluse kategoorias
1) Konrad Mägi Ateljee Selts
2) Tartu Ülikooli kammerkoor
3) Tartu Waldorf Teater
• rahvakultuuri kandja kategoorias
1) E STuudio noortekoori ja neidudekoori dirigent Külli Lokko
2) Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator Kristel Rattus
3) Eesti Rahvaluule Arhiiv
• noore kultuurikandja kategoorias
1) Tartu Kunstikooli 3D-eriala õpilased Egmond Merivee, Iris Allese, Valeria Potjava ja Markus Orgusaare
2) Tartu Kunstimuuseumi kaasaegse kunstikogu hoidja, kuraator ja kultuurikajastaja Julia Polujanenkova
3) foto- ja maalikunstnik Sandra Lepik alias Ruudu Rahumaru;
• kultuurikorraldaja kategoorias
1) rahvusvahelise autorilaulufestivali "Lehesaju muusika" ellukutsuja ja korraldaja Ljudmilla Mesropjan
2) Tartu Uue Teatri produtsent ja Eesti Teatri Festivali DRAAMA tegevjuht Maarja Mänd
3) Tartu Kirjanduse Majas erinevate kirjandussündmuste korraldajad Siim Lill ja Rauno Alliksaar
• kultuurikajastaja kategoorias
1) teatrikriitik Liisa Ojakõiv
2) raadiote Elmar ja KUKU toimetaja-saatejuht ja kultuurikajastaja Tiiu Rööp
3) kirjandusteadlane ja kultuurikriitik Jaak Tomberg
• uustulnuka kategoorias
1) Tartu Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti kuraator ja vabakutseline kultuurikriitik ja -ajakirjanik Joanna Hoffmann
2) fotogalerii Ag47
3) Hiinalinna kultuurilist ja sotsiaalset väärtust esile tõstvate projektide eestvedaja Kerttu Kuslap
• kultuurisõbraliku ettevõtte kategoorias
1) veini- ja kunstiresto Vilde ja Vine
2) restoran Tšehhov
3) idufirma SprayPrinter
Laureaadid avalikustatakse 13. veebruaril toimuval pidulikul tunnustusõhtul.
Kultuurikandja on Tartu linna tänu- ja tunnustuspreemia neile isikutele ja kollektiividele, kes on möödunud kalendriaastal märkimisväärselt edendanud Tartu kultuurielu.
### Response:
Selgusid Tartu Kultuurikandja nominendid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Luminor Eesti juht Gunnar Toomemets ütles, et heade kavatsuste kokkuleppega on hõlmatud kõik Luminori töötajad.
Toomemetsa sõnul näitab kokkuleppe sõlmimine, et pingutused on vilja kandnud, saavutatud on vastastikune usaldus ning võimalik on koos edasi liikuda.
Eesti Finantssektori Töötajate Liidu Luminor Bank AS-i allühingu peausaldusisik Tiina Kukk ütles, et kokkulepe väärtustab Luminori töötajaid.
"On hea meel, et meie poolteist aastat tehtud töö on kandnud vilja ning olulistes küsimustes saavutati teineteisemõistmine. Allkirjad sai kokkulepe, mis väärtustab Luminori töötajaid ning on heaks vundamendiks usaldusele ning edasisele konstruktiivsele koostööle."
Enne DNB ja Nordea ühinemist Luminori pangaks soovisid Nordea ametiühinguga liitunud töötajad kollektiivlepingu sõlmimist, kuid Nordea juhid ei soovinud kohustusi uuele pangale võtta ning jätsid läbirääkimised Luminori panga juhtidele. | Luminor ja ametiühingu esindajad sõlmisid heade kavatsuste kokkuleppe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Luminor Eesti juht Gunnar Toomemets ütles, et heade kavatsuste kokkuleppega on hõlmatud kõik Luminori töötajad.
Toomemetsa sõnul näitab kokkuleppe sõlmimine, et pingutused on vilja kandnud, saavutatud on vastastikune usaldus ning võimalik on koos edasi liikuda.
Eesti Finantssektori Töötajate Liidu Luminor Bank AS-i allühingu peausaldusisik Tiina Kukk ütles, et kokkulepe väärtustab Luminori töötajaid.
"On hea meel, et meie poolteist aastat tehtud töö on kandnud vilja ning olulistes küsimustes saavutati teineteisemõistmine. Allkirjad sai kokkulepe, mis väärtustab Luminori töötajaid ning on heaks vundamendiks usaldusele ning edasisele konstruktiivsele koostööle."
Enne DNB ja Nordea ühinemist Luminori pangaks soovisid Nordea ametiühinguga liitunud töötajad kollektiivlepingu sõlmimist, kuid Nordea juhid ei soovinud kohustusi uuele pangale võtta ning jätsid läbirääkimised Luminori panga juhtidele.
### Response:
Luminor ja ametiühingu esindajad sõlmisid heade kavatsuste kokkuleppe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärnul on tabelis kogutud 44 punkti, Saaremaal 43 ja Tartul 39. Tallinna Selver hoiab viiendat kohta (33 punkti), Rakvere on kuues (32 punkti), Järvamaa 11. (12 punkti) ja TTÜ 13. (9 punkti).
Laupäeval kell 17 kohtub Pärnu kodus Raseiniai Norvelitaga. Pärnu meeskonna peatreener Avo Keel teab, et nädalavahetuse esimesel vastastel on toimunud mõned muudatused koosseisus. "On mängijaid lahkunud ja uusi mängijaid asemele tulnud," sõnas juhendaja.
Pühapäeval samal ajal mängitakse Šiauliali Elga Masteriga. "Šiauliai meeskonna mäng sõltub suuresti Arnas Rumševičiuse osalusest. Kui ta peaks puuduma, on meil väheke lihtsam," võttis Keel lühidalt kokku. Pärnakate kapten Harri Palmar lisas: "Kindlasti tähtsad mängud meie jaoks enne otsustavat kohtumist Meneniga. Alla kuue punkti tabelisse saamist leedukate vastu kodusaalis lubada ei tohi, kuna põhiturniiri võidu nimel veel võitlus käib."
Saaremaa peab oma mängud sel nädalal võõrsil. Laupäeval kel 17 on vastaseks Jekapbilsi Luši, pühapäeval kell 17 mängitakse Daugavpilsi Ülikooliga. "Eesti ja Läti karikavõitjate omavaheline duell, saab siis näha, kumb karikas kõvem on," sõnas peatreener Urmas Tali Läti karikavõitja Jekapbilsi matši kohta. "Meie ise viimati TTÜ vastu väga head mängu ei näidanud ja püüame eelkõige oma asjadega hakkama saada. Võtame üks kohtumine korraga ja loodan, et suudame trennid väljakul tulemuseks realiseerida," kommenteeris juhendaja.
Laupäeval kell 19 peab Sõle spordikeskuses kodumängu Selver Tallinn, kui kohtub RTU/Robežsardzega. Pühapäeval mängitakse samal kellaajal Audentese spordikeskuses Jelgavaga.
Selveri lätlasest juhendaja Austris Stals tõi välja konkreetsed punktid, millele ta hetkel enim tähelepanu pöörab. "Nädalavahetuse plaan on saada tagasi hea mängutunnetus ja astuda samm edasi kõigis elementides. Võiduks peame suutma paremini keskenduda ja palliga hoolikamalt tegutsema igas olukorras. Samuti tuleb meestel rohkem mängida südamega ja olla plahvatuslikum," sõnas peatreener mängude eel.
TTÜ meeskond peab kaks mängu võõrsil. Esmalt minnakse laupäeval kell 19 vastamisi Daugavpilsi Ülikooliga, pühapäeval kell 16 on vastaseks Jekapbilsi meeskond. TTÜ peatreener Janis Sirelpuu teab, et võõrsil on punkte raske võtta. "Mõlemad võistkonnad mängivad kodus väga hästi, meil saab raske olema. Aga tahaks geimilõppudes mängus sees olla ja ikka geimi võidu peale mängida," rääkis peatreener, kes peab ilmselt hooaja lõpuni hakkama saama Tarvo Täheta, kes käis jalaoperatsioonil.
Laupäeval kell 15 läheb Järvamaa VK kodus vastamisi Jelgava Biolarsiga. Pühapäeval mängib Järvamaa samal ajal RTU/Robežardsega. | Võrkpalli ühisliigas näeb Eesti ja Läti karikavõitjate duelli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärnul on tabelis kogutud 44 punkti, Saaremaal 43 ja Tartul 39. Tallinna Selver hoiab viiendat kohta (33 punkti), Rakvere on kuues (32 punkti), Järvamaa 11. (12 punkti) ja TTÜ 13. (9 punkti).
Laupäeval kell 17 kohtub Pärnu kodus Raseiniai Norvelitaga. Pärnu meeskonna peatreener Avo Keel teab, et nädalavahetuse esimesel vastastel on toimunud mõned muudatused koosseisus. "On mängijaid lahkunud ja uusi mängijaid asemele tulnud," sõnas juhendaja.
Pühapäeval samal ajal mängitakse Šiauliali Elga Masteriga. "Šiauliai meeskonna mäng sõltub suuresti Arnas Rumševičiuse osalusest. Kui ta peaks puuduma, on meil väheke lihtsam," võttis Keel lühidalt kokku. Pärnakate kapten Harri Palmar lisas: "Kindlasti tähtsad mängud meie jaoks enne otsustavat kohtumist Meneniga. Alla kuue punkti tabelisse saamist leedukate vastu kodusaalis lubada ei tohi, kuna põhiturniiri võidu nimel veel võitlus käib."
Saaremaa peab oma mängud sel nädalal võõrsil. Laupäeval kel 17 on vastaseks Jekapbilsi Luši, pühapäeval kell 17 mängitakse Daugavpilsi Ülikooliga. "Eesti ja Läti karikavõitjate omavaheline duell, saab siis näha, kumb karikas kõvem on," sõnas peatreener Urmas Tali Läti karikavõitja Jekapbilsi matši kohta. "Meie ise viimati TTÜ vastu väga head mängu ei näidanud ja püüame eelkõige oma asjadega hakkama saada. Võtame üks kohtumine korraga ja loodan, et suudame trennid väljakul tulemuseks realiseerida," kommenteeris juhendaja.
Laupäeval kell 19 peab Sõle spordikeskuses kodumängu Selver Tallinn, kui kohtub RTU/Robežsardzega. Pühapäeval mängitakse samal kellaajal Audentese spordikeskuses Jelgavaga.
Selveri lätlasest juhendaja Austris Stals tõi välja konkreetsed punktid, millele ta hetkel enim tähelepanu pöörab. "Nädalavahetuse plaan on saada tagasi hea mängutunnetus ja astuda samm edasi kõigis elementides. Võiduks peame suutma paremini keskenduda ja palliga hoolikamalt tegutsema igas olukorras. Samuti tuleb meestel rohkem mängida südamega ja olla plahvatuslikum," sõnas peatreener mängude eel.
TTÜ meeskond peab kaks mängu võõrsil. Esmalt minnakse laupäeval kell 19 vastamisi Daugavpilsi Ülikooliga, pühapäeval kell 16 on vastaseks Jekapbilsi meeskond. TTÜ peatreener Janis Sirelpuu teab, et võõrsil on punkte raske võtta. "Mõlemad võistkonnad mängivad kodus väga hästi, meil saab raske olema. Aga tahaks geimilõppudes mängus sees olla ja ikka geimi võidu peale mängida," rääkis peatreener, kes peab ilmselt hooaja lõpuni hakkama saama Tarvo Täheta, kes käis jalaoperatsioonil.
Laupäeval kell 15 läheb Järvamaa VK kodus vastamisi Jelgava Biolarsiga. Pühapäeval mängib Järvamaa samal ajal RTU/Robežardsega.
### Response:
Võrkpalli ühisliigas näeb Eesti ja Läti karikavõitjate duelli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Floridas toimunud tasavägises kohtumises lõppes esimene kolmandik 1:1 viigiga, kuid teises kolmandikus haaras Capitals kontrolli mängu üle, kui Washingtoni klubi läks 1:2 kaotusseisust tänu Ovetškini ja John Carlsoni tabamustele 3:2 juhtima. Viimases kolmandikus lisas Capitals ka neljanda värava, kui skoori tegi Brett Connolly.
Ovetškinist sai Jaromir Jagri, Marian Hossa ja Patrick Marleau kõrval kõigest neljas tegevmängija, kel on 500 resultatiivset söötu ja 500 väravat. | Ovetškin jõudis olulise tähiseni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Floridas toimunud tasavägises kohtumises lõppes esimene kolmandik 1:1 viigiga, kuid teises kolmandikus haaras Capitals kontrolli mängu üle, kui Washingtoni klubi läks 1:2 kaotusseisust tänu Ovetškini ja John Carlsoni tabamustele 3:2 juhtima. Viimases kolmandikus lisas Capitals ka neljanda värava, kui skoori tegi Brett Connolly.
Ovetškinist sai Jaromir Jagri, Marian Hossa ja Patrick Marleau kõrval kõigest neljas tegevmängija, kel on 500 resultatiivset söötu ja 500 väravat.
### Response:
Ovetškin jõudis olulise tähiseni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Taxify hinnangul lähevad ministeeriumi väljakäidud regulatsioonid vastuollu autoveoseadusega ja ideega, et eraisikud võivad osutada taksoteenuseid.
Juhul kui ministeeriumi ettepanek seimi heakskiidu saab, võib Taxify riigist lahkuda, teatas ettevõte.
Taxify Läti juht Juris Krūmiņš märkis, et eelnõu kohaselt peaksid eraisikud, kes soovivad taksoteenuseid osutada, looma ettevõtte, taotlema litsentsi ja tasuma sotsiaalmaksu. See teeks aga teenuse osutamise oluliselt kallimaks.
"Kui nii juhtub, ei ole vahet taksofirmadel ja eraisikutel, kes pakuvad taksoteenust ning seega seadus kaotab oma tähenduse," sõnas Krūmiņš. | Taxify võib Läti turult lahkuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taxify hinnangul lähevad ministeeriumi väljakäidud regulatsioonid vastuollu autoveoseadusega ja ideega, et eraisikud võivad osutada taksoteenuseid.
Juhul kui ministeeriumi ettepanek seimi heakskiidu saab, võib Taxify riigist lahkuda, teatas ettevõte.
Taxify Läti juht Juris Krūmiņš märkis, et eelnõu kohaselt peaksid eraisikud, kes soovivad taksoteenuseid osutada, looma ettevõtte, taotlema litsentsi ja tasuma sotsiaalmaksu. See teeks aga teenuse osutamise oluliselt kallimaks.
"Kui nii juhtub, ei ole vahet taksofirmadel ja eraisikutel, kes pakuvad taksoteenust ning seega seadus kaotab oma tähenduse," sõnas Krūmiņš.
### Response:
Taxify võib Läti turult lahkuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leedu tarbija nõustamiskeskus teatas Eesti tarbijakaitseametile sealse turismiameti hoiatusest UAB Skrydziai LT suhtes, kes tegutseb lennupiletite vahendusportaalina aadressil www.24fly.com, millel on ka eestikeelne ostukeskkond.
Leedu turismiamet ei soovita sellest portaalist lennupileteid osta.
Leedu turismiameti andmetel ei ole UAB Skrydziai LT reisikorraldusega tegelev emafirma UAB Travelonline Baltics esitanud ametile vajalikke andmeid reisiettevõtja tagatise kohta, mistõttu peatati tema tegevusluba.
Leedu turismiameti hinnangul on praegu ka oht, et lennupileteid vahendav tütarfirma ei suuda täita oma lepingutega võetud kohustusi.
Kohalik turismiamet ei ole saanud ettevõtete juhtkonnaga kontakti, et saada olukorra kohta täpsemat teavet või hajutada ameti kahtlusi.
Kui Eestis on reisijaid, kes on ostnud lennupileteid portaalist www.24fly.com, siis soovitab tarbija nõustamiskeskus ostetud piletite kehtivust kontrollida, võttes otse ühendust lennuvedajaga.
Probleemide korral on tarbijal õigus pöörduda Eesti tarbijakaitseameti juures tegutseva Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskusesse. | Leedu turismiamet hoiatab lennupiletite vahendusportaali 24fly.com eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leedu tarbija nõustamiskeskus teatas Eesti tarbijakaitseametile sealse turismiameti hoiatusest UAB Skrydziai LT suhtes, kes tegutseb lennupiletite vahendusportaalina aadressil www.24fly.com, millel on ka eestikeelne ostukeskkond.
Leedu turismiamet ei soovita sellest portaalist lennupileteid osta.
Leedu turismiameti andmetel ei ole UAB Skrydziai LT reisikorraldusega tegelev emafirma UAB Travelonline Baltics esitanud ametile vajalikke andmeid reisiettevõtja tagatise kohta, mistõttu peatati tema tegevusluba.
Leedu turismiameti hinnangul on praegu ka oht, et lennupileteid vahendav tütarfirma ei suuda täita oma lepingutega võetud kohustusi.
Kohalik turismiamet ei ole saanud ettevõtete juhtkonnaga kontakti, et saada olukorra kohta täpsemat teavet või hajutada ameti kahtlusi.
Kui Eestis on reisijaid, kes on ostnud lennupileteid portaalist www.24fly.com, siis soovitab tarbija nõustamiskeskus ostetud piletite kehtivust kontrollida, võttes otse ühendust lennuvedajaga.
Probleemide korral on tarbijal õigus pöörduda Eesti tarbijakaitseameti juures tegutseva Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskusesse.
### Response:
Leedu turismiamet hoiatab lennupiletite vahendusportaali 24fly.com eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 20. ja 21. jaanuaril Tallinnas toimunud arendusmaratonil "Tark tööstus" rääkis VKG esindaja ideest luua rakendus, mis võimaldaks ettevõttel oma töötajate, eriti kaevurite pulsisagedust ja vererõhku jälgida, et teha kindlaks, ega nad tööajal ei maga, kirjutas ERRi venekeelne uudisteportaal.
Toetust see idee arendusmaratonil ei leidnud, kuid ettevõte ei kavatse seda kõrvale heita.
"Seda ideed ei maksa ainult une aspektist vaadata. Ausalt öeldes on une teema kontekstist välja rebitud. Selle rakenduse keskmes on eelkõige meie töötajate ohutus, see on meie jaoks prioriteet number üks," kommenteeris VKG pressiesindaja Irina Bojenko.
Ta lisas, et ohutuse tagamiseks ja parandamiseks kasutatakse üha enam kõrgtehnoloogilisi lahendusi ja ka VKG püüab selles suunas liikuda.
Bojenko sõnul võivad südame löögisageduse ja vererõhuandurid olla kasulikud näiteks maa all töötavate kaevurite jaoks, sest samal ajal töötab ühes vahetuses sadakond inimest, kes on sageli üksteisest üsna kaugel. Maa all on töötingimused teistsugused nii müra kui vibratsiooni poolest ning ka õhurõhk tõuseb laskumisel. Kõik see mõjutab südame löögisagedust ja vererõhku.
"Selliste andmete kättesaadavus annab võimaluse vajadusel kiiresti reageerida ja kolleegile appi minna," selgitas Bojenko.
Idee on arendusetapis, kuid VKG peab seda perspektiivikaks ja soovib seda katsetada. | VKG tahab jälgida oma töötajate vererõhku ja pulsisagedust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
20. ja 21. jaanuaril Tallinnas toimunud arendusmaratonil "Tark tööstus" rääkis VKG esindaja ideest luua rakendus, mis võimaldaks ettevõttel oma töötajate, eriti kaevurite pulsisagedust ja vererõhku jälgida, et teha kindlaks, ega nad tööajal ei maga, kirjutas ERRi venekeelne uudisteportaal.
Toetust see idee arendusmaratonil ei leidnud, kuid ettevõte ei kavatse seda kõrvale heita.
"Seda ideed ei maksa ainult une aspektist vaadata. Ausalt öeldes on une teema kontekstist välja rebitud. Selle rakenduse keskmes on eelkõige meie töötajate ohutus, see on meie jaoks prioriteet number üks," kommenteeris VKG pressiesindaja Irina Bojenko.
Ta lisas, et ohutuse tagamiseks ja parandamiseks kasutatakse üha enam kõrgtehnoloogilisi lahendusi ja ka VKG püüab selles suunas liikuda.
Bojenko sõnul võivad südame löögisageduse ja vererõhuandurid olla kasulikud näiteks maa all töötavate kaevurite jaoks, sest samal ajal töötab ühes vahetuses sadakond inimest, kes on sageli üksteisest üsna kaugel. Maa all on töötingimused teistsugused nii müra kui vibratsiooni poolest ning ka õhurõhk tõuseb laskumisel. Kõik see mõjutab südame löögisagedust ja vererõhku.
"Selliste andmete kättesaadavus annab võimaluse vajadusel kiiresti reageerida ja kolleegile appi minna," selgitas Bojenko.
Idee on arendusetapis, kuid VKG peab seda perspektiivikaks ja soovib seda katsetada.
### Response:
VKG tahab jälgida oma töötajate vererõhku ja pulsisagedust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meril Beilmann eksis esimeses lasketiirus korra ja lõpetas sõidu 39. kohaga (+1.30,0), Johanna Talihärm oli 57. (2; +1.58,6), Grete Gaim 67. (2; +2.22,8), Kadri Lehtla 80. (2; +3.18,9) ja Tuuli Tomingas 82. (5; +3.31,4).
2015. aastal Otepääl toimunud Euroopa meistrivõistlustel Ukraina teatenaiskonna koosseisus samuti kulla pälvinud Varvõnetsile järgnesid prantslanna Chloe Chevalier (1; +12,5) ja jaapanlanna Fuyuko Tachizaki (0; +15,5).
Homme on kavas nii meeste 12,5 km kui ka naiste 10 km jälitussõidud. Euroopa meistrivõistlused lõppevad pühapäeval teatesõitudega. | Naiste sprindidistantsi Euroopa meistriks tuli Varvõnets, Regina Oja 19. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meril Beilmann eksis esimeses lasketiirus korra ja lõpetas sõidu 39. kohaga (+1.30,0), Johanna Talihärm oli 57. (2; +1.58,6), Grete Gaim 67. (2; +2.22,8), Kadri Lehtla 80. (2; +3.18,9) ja Tuuli Tomingas 82. (5; +3.31,4).
2015. aastal Otepääl toimunud Euroopa meistrivõistlustel Ukraina teatenaiskonna koosseisus samuti kulla pälvinud Varvõnetsile järgnesid prantslanna Chloe Chevalier (1; +12,5) ja jaapanlanna Fuyuko Tachizaki (0; +15,5).
Homme on kavas nii meeste 12,5 km kui ka naiste 10 km jälitussõidud. Euroopa meistrivõistlused lõppevad pühapäeval teatesõitudega.
### Response:
Naiste sprindidistantsi Euroopa meistriks tuli Varvõnets, Regina Oja 19. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | PPA alustas elektrišokirelvade hankimiseks läbirääkimisi tootjat Axon Public Safety esindava ettevõttega, ütles BNS-ile ameti pressiesindaja.
Ta märkis, et politsei soovitud elektrišokirelva tehniliste parameetrite tõttu on praegu võimalik hankelepingut sõlmida ainult ühe pakkujaga ning seetõttu viiakse riigihange läbi väljakuulutamiseta hankemenetlusena. Pakkumuse saab esitada jaanuari lõpuni.
Esimese hankelepingu maht on umbes 230 000 eurot. Lisaks relvadele tellib amet ka kabuurid, patareid, lasukomplektid teenistuseks ja koolitusteks ning muud vajalikud tarvikud. Soetatavate relvade täpne kogus selgub alles pärast hankemenetluse lõppu.
PPA eriettevalmistuse juhtivinstruktor Hannes Haav ütles BNS-ile, et esmareageerivad patrullpolitseinikud läbivad kava kohaselt elektrišokirelva kasutamise koolituse 1. juuliks ning seejärel varustatakse relvadega ligikaudu pool patrullidest.
Haava sõnul peab PPA kehtestatud elektrišokirelva standardi kohaselt relvadel olema kaks lasersihikut. Hangitavad relvad on kahelasulised ehk neile saab korraga kinnitada kaks padrunit. Kahelasuline relv on Haava sõnul parem ka olukorras, kus esimese padruni üks või mõlemad nooled ründajat ei taba. Iga elektrišokirelvast tehtav lask kantakse automaatselt relvas olevasse elektroonilisse logisse, kuhu läheb kirja laskude toimumisaeg ja kestus.
Samuti võimaldab hangitav relv erinevalt teistest elektrišokirelvadest teha sädemetesti nii, et padrunid on juba relva küljes. Tegemist on lasueelse hoiatusega, kus ründaja näeb elektrišokirelva sinist elektrisädet ning saab veel viimase võimaluse rünne lõpetada, sõnas haav.
Elektrišokirelvade ostmine oli juba 2017. aasta relvastuse arengukavas ning nende kasutusele võtmist on arutatud aastaid. | Politsei alustas läbirääkimisi taserite ostmiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
PPA alustas elektrišokirelvade hankimiseks läbirääkimisi tootjat Axon Public Safety esindava ettevõttega, ütles BNS-ile ameti pressiesindaja.
Ta märkis, et politsei soovitud elektrišokirelva tehniliste parameetrite tõttu on praegu võimalik hankelepingut sõlmida ainult ühe pakkujaga ning seetõttu viiakse riigihange läbi väljakuulutamiseta hankemenetlusena. Pakkumuse saab esitada jaanuari lõpuni.
Esimese hankelepingu maht on umbes 230 000 eurot. Lisaks relvadele tellib amet ka kabuurid, patareid, lasukomplektid teenistuseks ja koolitusteks ning muud vajalikud tarvikud. Soetatavate relvade täpne kogus selgub alles pärast hankemenetluse lõppu.
PPA eriettevalmistuse juhtivinstruktor Hannes Haav ütles BNS-ile, et esmareageerivad patrullpolitseinikud läbivad kava kohaselt elektrišokirelva kasutamise koolituse 1. juuliks ning seejärel varustatakse relvadega ligikaudu pool patrullidest.
Haava sõnul peab PPA kehtestatud elektrišokirelva standardi kohaselt relvadel olema kaks lasersihikut. Hangitavad relvad on kahelasulised ehk neile saab korraga kinnitada kaks padrunit. Kahelasuline relv on Haava sõnul parem ka olukorras, kus esimese padruni üks või mõlemad nooled ründajat ei taba. Iga elektrišokirelvast tehtav lask kantakse automaatselt relvas olevasse elektroonilisse logisse, kuhu läheb kirja laskude toimumisaeg ja kestus.
Samuti võimaldab hangitav relv erinevalt teistest elektrišokirelvadest teha sädemetesti nii, et padrunid on juba relva küljes. Tegemist on lasueelse hoiatusega, kus ründaja näeb elektrišokirelva sinist elektrisädet ning saab veel viimase võimaluse rünne lõpetada, sõnas haav.
Elektrišokirelvade ostmine oli juba 2017. aasta relvastuse arengukavas ning nende kasutusele võtmist on arutatud aastaid.
### Response:
Politsei alustas läbirääkimisi taserite ostmiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seda on vähem kui Valge Maja poolt eesmärgiks seatud kolmeprotsendiline majanduskasv ning samuti vähem kui esialgsed prognoosid ennustasid, vahendas Reuters.
Reutersi uuringus osalenud analüütikud prognoosisid varem, et lõppenud aasta viimase kolme kuu jooksul kasvab USA majandus kolm protsenti.
Kolmandas kvartalis kasvas USA majandus 3,2 ja teises kvartalis 3,1 protsenti.
Import kasvas neljandas kvartalis 13,9 protsenti, viimati oli kasv nii suur 2010. aasta kolmandas kvartalis.
Samas tuleneb see ka 4,6 protsenti kasvanud siseriiklikust nõudlusest, mis on kiireim kasv pärast 2014. aasta kolmandat kvartalit ja mis näitab majanduse üldist tugevust, millele omakorda aitab kaasa president Donald Trumpi administratsiooni poolt detsembris ellu kutsutud maksukärbe.
2017. aastal kasvas USA majandus praeguste arvutuste kohaselt 2,3 protsenti, majandusanalüütikud aga usuvad, et alanud aastal õnnestub Ameerika Ühendriikidel jõuda presidendi meeskonna poolt eesmärgiks seatud kolmeportsendilise majanduskasvuni.
Kusjuures maksukärpe mõju selle eesmärgi saavutamisel saab ekspertide hinnangul olema suhteliselt mõõdukas, pigem aitavad kaasa nõrgenev dollar, kasvavad naftahinnad ja globaalse majanduse tugevnemine. | USA majanduskasv oli neljandas kvartalis oodatust aeglasem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seda on vähem kui Valge Maja poolt eesmärgiks seatud kolmeprotsendiline majanduskasv ning samuti vähem kui esialgsed prognoosid ennustasid, vahendas Reuters.
Reutersi uuringus osalenud analüütikud prognoosisid varem, et lõppenud aasta viimase kolme kuu jooksul kasvab USA majandus kolm protsenti.
Kolmandas kvartalis kasvas USA majandus 3,2 ja teises kvartalis 3,1 protsenti.
Import kasvas neljandas kvartalis 13,9 protsenti, viimati oli kasv nii suur 2010. aasta kolmandas kvartalis.
Samas tuleneb see ka 4,6 protsenti kasvanud siseriiklikust nõudlusest, mis on kiireim kasv pärast 2014. aasta kolmandat kvartalit ja mis näitab majanduse üldist tugevust, millele omakorda aitab kaasa president Donald Trumpi administratsiooni poolt detsembris ellu kutsutud maksukärbe.
2017. aastal kasvas USA majandus praeguste arvutuste kohaselt 2,3 protsenti, majandusanalüütikud aga usuvad, et alanud aastal õnnestub Ameerika Ühendriikidel jõuda presidendi meeskonna poolt eesmärgiks seatud kolmeportsendilise majanduskasvuni.
Kusjuures maksukärpe mõju selle eesmärgi saavutamisel saab ekspertide hinnangul olema suhteliselt mõõdukas, pigem aitavad kaasa nõrgenev dollar, kasvavad naftahinnad ja globaalse majanduse tugevnemine.
### Response:
USA majanduskasv oli neljandas kvartalis oodatust aeglasem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Käskkiri teatavaks Järva, Jõgeva, Lääne, Lääne-Viru, Pärnu, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonna jahipiirkonna kasutajatele, keda see muudatus puudutab.
Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Peep Männil ütles ERR-ile, et huntide küttimismahud vaadatakse regulaarselt üle. "Kui tuleb teavet uute pesakondade ja huntide arvukuse kohta, siis kehtestatakse uued jaotused."
Ajaleht Lääne Elu kirjutas neljapäeval, et Läänemaa jahimehed tahaksid küttida rohkem hunte, sest metssigade kadumise tõttu on hakanud hundid murdma üha enam koduloomi.
Männil ütles, et möödunud aastal ei murdnud hundid Läänemaal, küll sai sellega hakkama šaakal. "Huntide poolt murtud koduloomade arv ei ole suur, eks rohkem ole tegemist jahimeeste hirmudega."
Ta selgitas, et ka metssigade arvukus on kasvanud, kuigi piirkonniti on see erinev. | Keskkonnaamet andis jahimeestele hundilaskmislube juurde | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käskkiri teatavaks Järva, Jõgeva, Lääne, Lääne-Viru, Pärnu, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonna jahipiirkonna kasutajatele, keda see muudatus puudutab.
Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Peep Männil ütles ERR-ile, et huntide küttimismahud vaadatakse regulaarselt üle. "Kui tuleb teavet uute pesakondade ja huntide arvukuse kohta, siis kehtestatakse uued jaotused."
Ajaleht Lääne Elu kirjutas neljapäeval, et Läänemaa jahimehed tahaksid küttida rohkem hunte, sest metssigade kadumise tõttu on hakanud hundid murdma üha enam koduloomi.
Männil ütles, et möödunud aastal ei murdnud hundid Läänemaal, küll sai sellega hakkama šaakal. "Huntide poolt murtud koduloomade arv ei ole suur, eks rohkem ole tegemist jahimeeste hirmudega."
Ta selgitas, et ka metssigade arvukus on kasvanud, kuigi piirkonniti on see erinev.
### Response:
Keskkonnaamet andis jahimeestele hundilaskmislube juurde |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | TMW juubelifestivali raames 6. –7. aprillil toimuval konverentsil Creative Impact esinevad ettekannete ja aruteludega nii erinevate loomevaldkondade esindajad ja poliitikakujundajad kui ka valdkondadeülesed visionäärid. Tänavusel konverentsil keskendutakse süvitsi neljale fookusteemale, milleks on muusikatööstuse arengusuunad, uus majandus, inimkesksed linnad ning disainmõtlemine. Läbivateks märksõnadeks on ka tulevikuoskused, sooline võrdõiguslikkus, kodanikuaktivism ja kestlik areng.
Eesti Disainikeskuse endise juhi Jane Oblikase eestvedamisel on TMW kokku pannud disainmõtlemise teemaploki, mis pakub lisaks aruteludele ka mitmesuguseid praktikume, muuhulgas Narva linna tulevikuvisiooni kujundamist. Vastavat musklit treenivad teiste seas DesignThinkers akadeemia asutaja Arne van Oosterom, tervislikumate ja turvalisemate igapäevaotsuste langetamise suunas "müksamise" ehk nudging u ekspert Sille Krukow ja loova ärikooli Hyper Island esindajad.
Sellest, mis teeb linnad konkurentsivõimeliseks ning kuidas mõõta avaliku ruumi kvaliteeti, räägivad Jeruusalemmas ja New Yorgis kohakujunduse ning kogukonna planeerimisega tegelenud Elka Gotfryd mittetulunduslikust organisatsioonist Project for Public Spaces ning urbanist Teele Pehk. Linnade ööelust – klubiskeene õigustest tööhõive, transpordi ja turvalisuseni – kõnelevad mittetulundusühingu Creative Footprint ja Berliini underground muusika klubisid ühendava platvormi Clubcommission rajaja Lutz Leichsenring ning Amsterdami öölinnapea Mirik Milan. Teema juhatab sisse just TMW-l ilmavalgust nägeva ööelu juhendi "A Guide To Managing Your Night Time Economy" esitlus.
Finantsmaailma seninägematute demokraatia-lubadustega turgutanud krüptorahaga seotud vabadustest ja vastutusest ning Estcoini võimalikkusest räägib Forbesi tehnoloogia ja majanduse valdkonna "30 alla 30-aastast" edetabeli tipus trooniv e-residentsuse tegevdirektor Kaspar Korjus.
Muusikatööstuse seni üsna meestekeskse status quo muutmisele pühendunud üleeuroopalise Keychange projekti raames koguneb Tallinna 60 naismuusikut ning -loovtööstuse professionaali, et osaleda konverentsiga paralleelselt kulgevas Creative Lab arenguprogrammis. Programmi juhendajateks on Briti Impeeriumi Ordeni kavalerist ärijuhtimise mentor Remi Harris ning muuhulgas nii Islandi kui ka Soome muusikaekspordi kontoritega koostööd teinud nõustamisspetsialist Tamara Gal-On.
Muusikateemalistel paneelidel lahatakse ka kauaoodatud autoriõiguse reformi hetkeseisu ja Euroopa muusikatööstuse tulevikuperspektiive, analüüsitakse digiajastu tuluallikaid ja kaardistatakse Aasias ning endise sotsialismileeris avanevaid uusi turge.
Tulevikutööstuse suundi lahkavate arutelupaneelide ning tulemuslahendustele orienteeritud praktikumide kõrval pakub TMW konverents ka lugusid loometööd suunavatest jõududest ning kultuuride ja põlvkondade vahelisest suhtlusest.
Tänavu esmakordselt Kultuurikatlas aset leidva konverentsi avab reedel, 6. aprillil tervituskõnega president Kersti Kaljulaid. | Tallinn Music Weeki konverents laiendab teemaderingi ja kolib Kultuurikatlasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
TMW juubelifestivali raames 6. –7. aprillil toimuval konverentsil Creative Impact esinevad ettekannete ja aruteludega nii erinevate loomevaldkondade esindajad ja poliitikakujundajad kui ka valdkondadeülesed visionäärid. Tänavusel konverentsil keskendutakse süvitsi neljale fookusteemale, milleks on muusikatööstuse arengusuunad, uus majandus, inimkesksed linnad ning disainmõtlemine. Läbivateks märksõnadeks on ka tulevikuoskused, sooline võrdõiguslikkus, kodanikuaktivism ja kestlik areng.
Eesti Disainikeskuse endise juhi Jane Oblikase eestvedamisel on TMW kokku pannud disainmõtlemise teemaploki, mis pakub lisaks aruteludele ka mitmesuguseid praktikume, muuhulgas Narva linna tulevikuvisiooni kujundamist. Vastavat musklit treenivad teiste seas DesignThinkers akadeemia asutaja Arne van Oosterom, tervislikumate ja turvalisemate igapäevaotsuste langetamise suunas "müksamise" ehk nudging u ekspert Sille Krukow ja loova ärikooli Hyper Island esindajad.
Sellest, mis teeb linnad konkurentsivõimeliseks ning kuidas mõõta avaliku ruumi kvaliteeti, räägivad Jeruusalemmas ja New Yorgis kohakujunduse ning kogukonna planeerimisega tegelenud Elka Gotfryd mittetulunduslikust organisatsioonist Project for Public Spaces ning urbanist Teele Pehk. Linnade ööelust – klubiskeene õigustest tööhõive, transpordi ja turvalisuseni – kõnelevad mittetulundusühingu Creative Footprint ja Berliini underground muusika klubisid ühendava platvormi Clubcommission rajaja Lutz Leichsenring ning Amsterdami öölinnapea Mirik Milan. Teema juhatab sisse just TMW-l ilmavalgust nägeva ööelu juhendi "A Guide To Managing Your Night Time Economy" esitlus.
Finantsmaailma seninägematute demokraatia-lubadustega turgutanud krüptorahaga seotud vabadustest ja vastutusest ning Estcoini võimalikkusest räägib Forbesi tehnoloogia ja majanduse valdkonna "30 alla 30-aastast" edetabeli tipus trooniv e-residentsuse tegevdirektor Kaspar Korjus.
Muusikatööstuse seni üsna meestekeskse status quo muutmisele pühendunud üleeuroopalise Keychange projekti raames koguneb Tallinna 60 naismuusikut ning -loovtööstuse professionaali, et osaleda konverentsiga paralleelselt kulgevas Creative Lab arenguprogrammis. Programmi juhendajateks on Briti Impeeriumi Ordeni kavalerist ärijuhtimise mentor Remi Harris ning muuhulgas nii Islandi kui ka Soome muusikaekspordi kontoritega koostööd teinud nõustamisspetsialist Tamara Gal-On.
Muusikateemalistel paneelidel lahatakse ka kauaoodatud autoriõiguse reformi hetkeseisu ja Euroopa muusikatööstuse tulevikuperspektiive, analüüsitakse digiajastu tuluallikaid ja kaardistatakse Aasias ning endise sotsialismileeris avanevaid uusi turge.
Tulevikutööstuse suundi lahkavate arutelupaneelide ning tulemuslahendustele orienteeritud praktikumide kõrval pakub TMW konverents ka lugusid loometööd suunavatest jõududest ning kultuuride ja põlvkondade vahelisest suhtlusest.
Tänavu esmakordselt Kultuurikatlas aset leidva konverentsi avab reedel, 6. aprillil tervituskõnega president Kersti Kaljulaid.
### Response:
Tallinn Music Weeki konverents laiendab teemaderingi ja kolib Kultuurikatlasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa ja Suurbritannia suhted on pingelised. Briti peaminister Theresa May süüdistas eelmisel aastal Moskvat sõjalises agressioonis ja detsembris ütles välisminister Boris Johnson, et tõendid näitavad Venemaa sekkumist lääneriikide valimistesse, vahendas Reuters.
Suurbritannia sõjalennukid on viimastel kuudel saatnud ka Vene sõjalennukeid Ühendkuningriikide õhuruumi lähistel.
"Venelaste plaan ei ole maandumislaeva ilmumine South Baysse Scarborough's ja Brighton Beachi," vahendas The Telegraph Williamsoni sõnu.
Tema sõnul tahab Venemaa Suurbritanniale suurt kahju tekitada. "Kahjustada selle majandust, rebida selle infrastruktuuri ribadeks, põhjustada tuhandeid ja tuhandeid ja tuhandeid surmasid, vallandades totaalse kaose riigis," rääkis ta.
Williamsoni hinnangul otsib Venemaa võimalusi, kuidas Suurbritanniat rünnata. "Miks nad pildistavad ja jälgivad elektrijaamu, miks nad jälgivad võrkudevahelisi ühendusi, mis toovad nii palju elektrit ja energiat meie riiki," tsiteeris leht Williamsoni.
"Kujutage ette kaost majapidamistele ja tööstustele, mida see põhjustaks. Nad vallandaksid kaose ja siis taganeksid. See on tõeline oht, millega riik minu hinnangul hetkel silmitsi seisab," sõnas Williamson.
Venemaa kaitseministeerium teatas reedel agentuuri RIA vahendusel, et Williamsoni väited näitavad, et ta on kaotanud arusaama sellest, mis on mõistlik.
Venemaa on eitanud lääneriikides valimistesse sekkumist. Kremli sõnul levib USA-s ja Euroopas Venemaa-vastane hüsteeria. | Briti kaitseministri hinnangul püüab Venemaa Suurbritannias kaost luua | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa ja Suurbritannia suhted on pingelised. Briti peaminister Theresa May süüdistas eelmisel aastal Moskvat sõjalises agressioonis ja detsembris ütles välisminister Boris Johnson, et tõendid näitavad Venemaa sekkumist lääneriikide valimistesse, vahendas Reuters.
Suurbritannia sõjalennukid on viimastel kuudel saatnud ka Vene sõjalennukeid Ühendkuningriikide õhuruumi lähistel.
"Venelaste plaan ei ole maandumislaeva ilmumine South Baysse Scarborough's ja Brighton Beachi," vahendas The Telegraph Williamsoni sõnu.
Tema sõnul tahab Venemaa Suurbritanniale suurt kahju tekitada. "Kahjustada selle majandust, rebida selle infrastruktuuri ribadeks, põhjustada tuhandeid ja tuhandeid ja tuhandeid surmasid, vallandades totaalse kaose riigis," rääkis ta.
Williamsoni hinnangul otsib Venemaa võimalusi, kuidas Suurbritanniat rünnata. "Miks nad pildistavad ja jälgivad elektrijaamu, miks nad jälgivad võrkudevahelisi ühendusi, mis toovad nii palju elektrit ja energiat meie riiki," tsiteeris leht Williamsoni.
"Kujutage ette kaost majapidamistele ja tööstustele, mida see põhjustaks. Nad vallandaksid kaose ja siis taganeksid. See on tõeline oht, millega riik minu hinnangul hetkel silmitsi seisab," sõnas Williamson.
Venemaa kaitseministeerium teatas reedel agentuuri RIA vahendusel, et Williamsoni väited näitavad, et ta on kaotanud arusaama sellest, mis on mõistlik.
Venemaa on eitanud lääneriikides valimistesse sekkumist. Kremli sõnul levib USA-s ja Euroopas Venemaa-vastane hüsteeria.
### Response:
Briti kaitseministri hinnangul püüab Venemaa Suurbritannias kaost luua |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksamaal toodetud tablettide fosforisisaldus oli 1,7 grammi standarddoosi kohta, kuid kodumajapidamises kasutatavates nõudepesumasinate pesuvahendites ei tohi see olla rohkem kui 0,3 grammi standarddoosi kohta.
Toode on keskkonnale ohtlik, sest kui vette satub ülemäärane kogus fosforit, põhjustab see vetikate kasvu muu veekeskkonna arvelt ehk eutrofeerumist.
Inimesed, kes on ostnud Saksamaal valmistatud Mineli nõudepesumasina tablette tootekoodiga 4306188064220 ja partiinumbriga 355216/L12, ei tohiks neid kasutada, vaid neil tuleks pöörduda tagasiostuks maaletooja poole. | Eestis müüdi keskkonda ohustavaid nõudepesutablette | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksamaal toodetud tablettide fosforisisaldus oli 1,7 grammi standarddoosi kohta, kuid kodumajapidamises kasutatavates nõudepesumasinate pesuvahendites ei tohi see olla rohkem kui 0,3 grammi standarddoosi kohta.
Toode on keskkonnale ohtlik, sest kui vette satub ülemäärane kogus fosforit, põhjustab see vetikate kasvu muu veekeskkonna arvelt ehk eutrofeerumist.
Inimesed, kes on ostnud Saksamaal valmistatud Mineli nõudepesumasina tablette tootekoodiga 4306188064220 ja partiinumbriga 355216/L12, ei tohiks neid kasutada, vaid neil tuleks pöörduda tagasiostuks maaletooja poole.
### Response:
Eestis müüdi keskkonda ohustavaid nõudepesutablette |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | B-alagrupi kaks kohtumist peetakse ette ära, sest veebruari lõpus on SKA hõivatud mängudega EHF Cupi alagrupifaasis. B-alagrupi seis on intrigeeriv nii tabelitipus kui neljandat ehk viimast edasipääsukohta silmas pidades: Zaporožje ZTR 12 (7-st mängust), Serviti 11 (6), SKA 11 (7), HC Tallinn 2 (6), Riia Celtnieks ja Kaunase Granitas-Karys 2 (7) punkti.
Jüri Lepp: kui meile võimalus antakse, siis kasutame seda
Valgas peetakse sel nädalavahetusel Eesti A-klassi meistrivõistlusi ja nii avaneb meie lähimal järelkasvul vahetu võimalus tippkäsipalli näha. "Olen ise seal, Kalevi spordihall on hõivatud ning mõtlesime ka ala populariseerimisele," selgitas Tallinna peatreener Jüri Lepp Valga-mängu põhjuseid. "Lisaks on meil Veiko Luik kohaliku käsipalli kasvandik, aga kahjuks pole kindel, kas ta osaleda saab."
Detsembris esmakordselt SKA-ga kohtudes hakkas Balti liiga uustulnuk kolmekordsele võitjale hästi vastu ja kaotas poolaja vaid ühe väravaga. Mäng lõppes siiski valgevenelaste 33:27 võiduga. "Muidugi on SKA meie jaoks kõva pähkel ja isegi kui nad ei võta kaasa EM-finaalturniiril käinud viit pallurit, siis saab ikkagi raske olema. Aga kui meile võimalus antakse, siis loomulikult ei jäta me seda kasutamata," kinnitas Lepp.
Tallinnal on käimas periood, kus 20 päevaga tuleb pidada seitse kohtumist ning kõik tugevate vastastega. "Teadsime seda ette ja valmistusime vastavalt, aga vigastuste ja kaitseväeteenistuste tõttu kujuneb see mängutsükkel siiski eeldatust raskemaks. Peame ka aru andma, et Balti liigas oleme sel hooajal õpipoisid ning peatähelepanu on siiski Eesti meistrivõistlustel," sõnas Lepp.
Kaotuseta Serviti sihib alagrupivõitu
Pühapäeval astub vana tuttava SKA vastu Põlva Serviti, kes pole käimasoleval hooajal ei Eesti ega Balti liigas veel kaotusekibedust tundnud. Ainus viik neis sarjades pärineb just detsembrikuust, kus ülipõnevas mängus SKA-ga 33:33 (17:17) mängiti. Viimati alistas Serviti Valgevene tippklubi enam kui kolm aastat tagasi, viimase viie hooajaga on kirjas kaks võitu, kaks viiki ja kuus kaotust.
"Kahjuks pole me hetkel samasuguses hoos, nagu näiteks novembris-detsembris," tunnistas Serviti peatreener Kalmer Musting. "Aga ega ma nii sinisilmne olegi – selge, et läbi hooaja pole võimalik tippvormis olla. Lisaks räsivad mitmeid mängijaid haigused, mis jätavad jälje nii treeningtöösse kui mängudesse. Kolmapäevalgi tegime Aruküla/Audentese vastu ise elu raskeks, kuid loodan, et läheme päev-päevalt jälle paremaks."
SKA mängis eelmisel nädalavahetusel Lätis ja Leedus, kus pidi kõvasti vaeva nägema, et jagu saada Celtnieksist (25:24) ja Granitasest (32:28). "Kvaliteeti on SKA-s kõvasti ja nad tulevad kindlasti Põlvasse võidu järele. Aga meiegi tahame alagruppi võita! Vastaste näol on tegu füüsiliselt võimsa tiimiga, kes mängib kaasaegset ja kiiret käsipalli," analüüsis Musting. | Põlva Servitile ja HC Tallinnale saabub külla Minski SKA | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
B-alagrupi kaks kohtumist peetakse ette ära, sest veebruari lõpus on SKA hõivatud mängudega EHF Cupi alagrupifaasis. B-alagrupi seis on intrigeeriv nii tabelitipus kui neljandat ehk viimast edasipääsukohta silmas pidades: Zaporožje ZTR 12 (7-st mängust), Serviti 11 (6), SKA 11 (7), HC Tallinn 2 (6), Riia Celtnieks ja Kaunase Granitas-Karys 2 (7) punkti.
Jüri Lepp: kui meile võimalus antakse, siis kasutame seda
Valgas peetakse sel nädalavahetusel Eesti A-klassi meistrivõistlusi ja nii avaneb meie lähimal järelkasvul vahetu võimalus tippkäsipalli näha. "Olen ise seal, Kalevi spordihall on hõivatud ning mõtlesime ka ala populariseerimisele," selgitas Tallinna peatreener Jüri Lepp Valga-mängu põhjuseid. "Lisaks on meil Veiko Luik kohaliku käsipalli kasvandik, aga kahjuks pole kindel, kas ta osaleda saab."
Detsembris esmakordselt SKA-ga kohtudes hakkas Balti liiga uustulnuk kolmekordsele võitjale hästi vastu ja kaotas poolaja vaid ühe väravaga. Mäng lõppes siiski valgevenelaste 33:27 võiduga. "Muidugi on SKA meie jaoks kõva pähkel ja isegi kui nad ei võta kaasa EM-finaalturniiril käinud viit pallurit, siis saab ikkagi raske olema. Aga kui meile võimalus antakse, siis loomulikult ei jäta me seda kasutamata," kinnitas Lepp.
Tallinnal on käimas periood, kus 20 päevaga tuleb pidada seitse kohtumist ning kõik tugevate vastastega. "Teadsime seda ette ja valmistusime vastavalt, aga vigastuste ja kaitseväeteenistuste tõttu kujuneb see mängutsükkel siiski eeldatust raskemaks. Peame ka aru andma, et Balti liigas oleme sel hooajal õpipoisid ning peatähelepanu on siiski Eesti meistrivõistlustel," sõnas Lepp.
Kaotuseta Serviti sihib alagrupivõitu
Pühapäeval astub vana tuttava SKA vastu Põlva Serviti, kes pole käimasoleval hooajal ei Eesti ega Balti liigas veel kaotusekibedust tundnud. Ainus viik neis sarjades pärineb just detsembrikuust, kus ülipõnevas mängus SKA-ga 33:33 (17:17) mängiti. Viimati alistas Serviti Valgevene tippklubi enam kui kolm aastat tagasi, viimase viie hooajaga on kirjas kaks võitu, kaks viiki ja kuus kaotust.
"Kahjuks pole me hetkel samasuguses hoos, nagu näiteks novembris-detsembris," tunnistas Serviti peatreener Kalmer Musting. "Aga ega ma nii sinisilmne olegi – selge, et läbi hooaja pole võimalik tippvormis olla. Lisaks räsivad mitmeid mängijaid haigused, mis jätavad jälje nii treeningtöösse kui mängudesse. Kolmapäevalgi tegime Aruküla/Audentese vastu ise elu raskeks, kuid loodan, et läheme päev-päevalt jälle paremaks."
SKA mängis eelmisel nädalavahetusel Lätis ja Leedus, kus pidi kõvasti vaeva nägema, et jagu saada Celtnieksist (25:24) ja Granitasest (32:28). "Kvaliteeti on SKA-s kõvasti ja nad tulevad kindlasti Põlvasse võidu järele. Aga meiegi tahame alagruppi võita! Vastaste näol on tegu füüsiliselt võimsa tiimiga, kes mängib kaasaegset ja kiiret käsipalli," analüüsis Musting.
### Response:
Põlva Servitile ja HC Tallinnale saabub külla Minski SKA |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Need on küsimused, mida vist ei julgeta küsida. Mõtle, kui juhtivalt positsioonilt lastaksegi mingi naise vigina pärast lahti! Mida tähendaks see riigile? Mida meie julgeolekule? Keegi poleks kaitstud.
Ei saa ju nii olla, et reaalselt võetakse mees vastutusele. Sest... sest see vallandaks ju doominoefekti. Naistevastane vägivald on meie ühiskonnas niivõrd normaliseeritud ühiskondlik kontrollimehhanism, et keegi polekski tõesti kaitstud.
Reaalne vanglakaristus, töökohakaotus – need kõik on meie riigis mõeldamatud. Eestis on piir sõjapõgeniku naisepõletamine, sealtpoolt allapoole on niisama tuupi saava eide kisa.
Las kisab, keegi ei tee välja. Eesti mees on õrn ja väärtuslik nagu Fabergé muna. Eesti mees on lendorav ja riik tema kaitseala, ei saa nii, et lihtsalt saed puid maha. Ja kui katsus naist ilma tema nõusolekuta, siis mis siis? „Vähemalt pole pede!“
Eestis on lubatud naist lüüa, kui sa pole tumedanahaline või pagulane. Või kui sa oled tuntud lavastaja. Või kui sa oled närvihaige. Või kui sa oled president. Selles mõttes peaks eesti naine olema tänulik, et teda võtsid vaevaks peksta või pilastada kõrgharidusega mehed. Näiteks kuskil araabia maades ahistavad naisi täitsa hariduseta mehed. Hästi elame.
Aga mõtle, kui Eesti meeste võimujoobes tegudel, naistevastasel vägivallal oleks reaalsed tagajärjed!
Mõtle, kui omaenese abikaasa vägistanud mees viidaks kodust otse arestikambrisse. Mõtle, kui proovis agressiivseks muutunud dirigendile kutsutaks politsei ja talle politsei kutsunud naist ei visataks hiljem koorist välja. Mõtle, kui Eestis hakataks vägivallatsejaid kohtlema sarnaselt loomapiinajatele ja jagama nendega võrdseid karistusi.
Mõtle, kui Eesti päevalehed ei oleks täis hirmul meeste hüsteerilisi pobisemisi nõiajahi kohta. Proovi kujutada ette olukorda, kus mehe üles andnud naisi ei koheldaks nagu riigireetureid ja ohvrit ei loobitaks sõnadega surnuks selle eest, et ta julges enda eest välja astuda ja mehe paljastada.
Kujuta ette, et paljudel eesti naistel poleks vägivaldsete meeste seas elamisest tekkinud Stockholmi sündroomi. Kujuta ette olukorda, kus naised ei peaks tundma end niivõrd ohustatuna, et võtavad ründaja poole.
Mis riik see oleks, kui naine saaks rääkida tõtt ilma karistust kartmata? Kuhu me nii jõuaksime? Ilma vägivaldse ja ebaterve närvikavata meheta ei suudaks me vastu seista homopropagandale, Kremli propagandale ja muudele hirmudele, mis seda õiget Eesti mehe riiki igast küljest ja igal päeval ähvardavad.
Ei lase siin kedagi lahti ja reaalset karistust ei saa olla, sest see hävitaks meie ilusa, õilsa riigikese. Naine on ohverdatav, kui ta ohverdada riigi heaolu nimel. Selline on Eesti riigi sajanda aastapäeva sõnum, mis saabub paljudele naistele oma kodudes läbi rusika ja sõimu. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Mikk Pärnits: EV100 läbi peksu ja sõimu ehk naine on ohverdatav riigi nimel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Need on küsimused, mida vist ei julgeta küsida. Mõtle, kui juhtivalt positsioonilt lastaksegi mingi naise vigina pärast lahti! Mida tähendaks see riigile? Mida meie julgeolekule? Keegi poleks kaitstud.
Ei saa ju nii olla, et reaalselt võetakse mees vastutusele. Sest... sest see vallandaks ju doominoefekti. Naistevastane vägivald on meie ühiskonnas niivõrd normaliseeritud ühiskondlik kontrollimehhanism, et keegi polekski tõesti kaitstud.
Reaalne vanglakaristus, töökohakaotus – need kõik on meie riigis mõeldamatud. Eestis on piir sõjapõgeniku naisepõletamine, sealtpoolt allapoole on niisama tuupi saava eide kisa.
Las kisab, keegi ei tee välja. Eesti mees on õrn ja väärtuslik nagu Fabergé muna. Eesti mees on lendorav ja riik tema kaitseala, ei saa nii, et lihtsalt saed puid maha. Ja kui katsus naist ilma tema nõusolekuta, siis mis siis? „Vähemalt pole pede!“
Eestis on lubatud naist lüüa, kui sa pole tumedanahaline või pagulane. Või kui sa oled tuntud lavastaja. Või kui sa oled närvihaige. Või kui sa oled president. Selles mõttes peaks eesti naine olema tänulik, et teda võtsid vaevaks peksta või pilastada kõrgharidusega mehed. Näiteks kuskil araabia maades ahistavad naisi täitsa hariduseta mehed. Hästi elame.
Aga mõtle, kui Eesti meeste võimujoobes tegudel, naistevastasel vägivallal oleks reaalsed tagajärjed!
Mõtle, kui omaenese abikaasa vägistanud mees viidaks kodust otse arestikambrisse. Mõtle, kui proovis agressiivseks muutunud dirigendile kutsutaks politsei ja talle politsei kutsunud naist ei visataks hiljem koorist välja. Mõtle, kui Eestis hakataks vägivallatsejaid kohtlema sarnaselt loomapiinajatele ja jagama nendega võrdseid karistusi.
Mõtle, kui Eesti päevalehed ei oleks täis hirmul meeste hüsteerilisi pobisemisi nõiajahi kohta. Proovi kujutada ette olukorda, kus mehe üles andnud naisi ei koheldaks nagu riigireetureid ja ohvrit ei loobitaks sõnadega surnuks selle eest, et ta julges enda eest välja astuda ja mehe paljastada.
Kujuta ette, et paljudel eesti naistel poleks vägivaldsete meeste seas elamisest tekkinud Stockholmi sündroomi. Kujuta ette olukorda, kus naised ei peaks tundma end niivõrd ohustatuna, et võtavad ründaja poole.
Mis riik see oleks, kui naine saaks rääkida tõtt ilma karistust kartmata? Kuhu me nii jõuaksime? Ilma vägivaldse ja ebaterve närvikavata meheta ei suudaks me vastu seista homopropagandale, Kremli propagandale ja muudele hirmudele, mis seda õiget Eesti mehe riiki igast küljest ja igal päeval ähvardavad.
Ei lase siin kedagi lahti ja reaalset karistust ei saa olla, sest see hävitaks meie ilusa, õilsa riigikese. Naine on ohverdatav, kui ta ohverdada riigi heaolu nimel. Selline on Eesti riigi sajanda aastapäeva sõnum, mis saabub paljudele naistele oma kodudes läbi rusika ja sõimu. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Mikk Pärnits: EV100 läbi peksu ja sõimu ehk naine on ohverdatav riigi nimel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liivik tabamus sündis teise kolmandiku alguses seisuks 2:0. Tänavusel hooajal on ta 41 kohtumisega visanud neli väravat ja andnud 12 resultatiivset söötu.
KooKoo asub liigatabelis 15 meeskonna konkurentsis 11. kohal ehk positsiooni võrra kõrgemal kui Hämeenlinna. Viimasena play-off 'i viiv kümnes koht aga jääb juba üheksa punkti kaugusele. | Siim Liivik tegi Soome kõrgliigas skoori | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liivik tabamus sündis teise kolmandiku alguses seisuks 2:0. Tänavusel hooajal on ta 41 kohtumisega visanud neli väravat ja andnud 12 resultatiivset söötu.
KooKoo asub liigatabelis 15 meeskonna konkurentsis 11. kohal ehk positsiooni võrra kõrgemal kui Hämeenlinna. Viimasena play-off 'i viiv kümnes koht aga jääb juba üheksa punkti kaugusele.
### Response:
Siim Liivik tegi Soome kõrgliigas skoori |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kahjuks 15 aastat tagasi otsustati, et venekeelne programm ETV-s pole oluline. Just samal ajal tekkis PBK ehk loodus tühja kohta ei salli. ETV parimad läksid sinna ära. Olga Käo, kes oli siis venekeelsete saadete juhi kohusetäitja, hoiatas, et see on strateegiliselt vale otsus. Ja praegu on välja kujunenud harjumus vaadata PBK-d, sest inimesed on ta aastatega omaks võtnud."
Saare sõnul on alul PBK ja hiljem ETV+ teema tõusetumisel nii positiivset kui ka negatiivset. Hea on tema hinnangul see, et venekeelsest meediast on hakatud üldse rääkima. Negatiivne pool on aga see, et arutelu kvaliteet ei ole alati kõige parem.
"Käib üksteise süüdistamine. Näiteks süüdistused peaministrile, miks ta annab PBK ajakirjanikele intervjuusid. Ajakirjanikud teevad oma tööd. Probleemi tuum on hoopis mujal. Probleem pole see, et Ratas annab intervjuusid, vaid et venekeelset meediat käsitletakse nišimeediana ja vaatajat käsitletakse sihtgrupina, keda mõjutada ning meediat ennast mõjutusvahendina."
"Kui poliitikud räägivad ETV+ restart ist, siis võiks poliitikud muuta oma suhtumist esmalt ise. ETV+ ei ole mõjutusvahend. ETV+ teenindab, mitte ei mõjuta oma auditooriumi," kinnitas Saar.
Eesti venekeelne ajakirjandus on Saare sõnul tänaseks üsna kokku kuivanud ning need professionaalid, kes ei leidnud endale rakendust, läksid poliitikasse. Näitena tõi ta välja Yana Toomi, Viktoria Ladõnskaja ja Vadim Belobrovtsevi. Samas leidis Saar, et venekeelsete väljaannete ajakirjanikud saavad omavahel hästi läbi, mille kinnituseks on ka asjaolu, et ETV+ saateid teevad ka teiste venekeelsete väljaannete inimesed.
Sõnastades ETV+ missiooni nentis Saar, et see on ennekõike avatud platvorm, kus saab avalikult diskuteerida.
"Avalik-õiguslik meedia ülesanne on aidata kaasa, et inimesed saaksid aru, mis toimub nende ümber. Ja aidata ka maailma mõtestada. Aga inimesed ise peavad selle määratlema, mitte keegi Toompeal. Meil ei ole musti nimekirju, kes tohivad saates käia ja kes mitte. Meil võib teha nalja igaühe kohta - poliitikud ei ole pühakud. Aga muidugi hea maitse piirides ja mitte kedagi solvates."
Saare sõnul on ETV+ edasise käekäigu juures lisaks programmi kvaliteedile ja mainele oluline ka selle levi ehk telekanal peaks olema tema hinnangul sama lihtsalt vaatajatele kättesaadav kui ETV ja ETV2. | Darja Saar: PBK edule aitas kaasa venekeelse programmi kadu ETV-st | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kahjuks 15 aastat tagasi otsustati, et venekeelne programm ETV-s pole oluline. Just samal ajal tekkis PBK ehk loodus tühja kohta ei salli. ETV parimad läksid sinna ära. Olga Käo, kes oli siis venekeelsete saadete juhi kohusetäitja, hoiatas, et see on strateegiliselt vale otsus. Ja praegu on välja kujunenud harjumus vaadata PBK-d, sest inimesed on ta aastatega omaks võtnud."
Saare sõnul on alul PBK ja hiljem ETV+ teema tõusetumisel nii positiivset kui ka negatiivset. Hea on tema hinnangul see, et venekeelsest meediast on hakatud üldse rääkima. Negatiivne pool on aga see, et arutelu kvaliteet ei ole alati kõige parem.
"Käib üksteise süüdistamine. Näiteks süüdistused peaministrile, miks ta annab PBK ajakirjanikele intervjuusid. Ajakirjanikud teevad oma tööd. Probleemi tuum on hoopis mujal. Probleem pole see, et Ratas annab intervjuusid, vaid et venekeelset meediat käsitletakse nišimeediana ja vaatajat käsitletakse sihtgrupina, keda mõjutada ning meediat ennast mõjutusvahendina."
"Kui poliitikud räägivad ETV+ restart ist, siis võiks poliitikud muuta oma suhtumist esmalt ise. ETV+ ei ole mõjutusvahend. ETV+ teenindab, mitte ei mõjuta oma auditooriumi," kinnitas Saar.
Eesti venekeelne ajakirjandus on Saare sõnul tänaseks üsna kokku kuivanud ning need professionaalid, kes ei leidnud endale rakendust, läksid poliitikasse. Näitena tõi ta välja Yana Toomi, Viktoria Ladõnskaja ja Vadim Belobrovtsevi. Samas leidis Saar, et venekeelsete väljaannete ajakirjanikud saavad omavahel hästi läbi, mille kinnituseks on ka asjaolu, et ETV+ saateid teevad ka teiste venekeelsete väljaannete inimesed.
Sõnastades ETV+ missiooni nentis Saar, et see on ennekõike avatud platvorm, kus saab avalikult diskuteerida.
"Avalik-õiguslik meedia ülesanne on aidata kaasa, et inimesed saaksid aru, mis toimub nende ümber. Ja aidata ka maailma mõtestada. Aga inimesed ise peavad selle määratlema, mitte keegi Toompeal. Meil ei ole musti nimekirju, kes tohivad saates käia ja kes mitte. Meil võib teha nalja igaühe kohta - poliitikud ei ole pühakud. Aga muidugi hea maitse piirides ja mitte kedagi solvates."
Saare sõnul on ETV+ edasise käekäigu juures lisaks programmi kvaliteedile ja mainele oluline ka selle levi ehk telekanal peaks olema tema hinnangul sama lihtsalt vaatajatele kättesaadav kui ETV ja ETV2.
### Response:
Darja Saar: PBK edule aitas kaasa venekeelse programmi kadu ETV-st |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste võitja selgus sisuliselt alles lõpusirgel ning 200 000 tšekiga kõndis minema 25-aastane etiooplane Mosinet Geremew. Tulemus 2:04.00 on enam kui kaks minutit parem võrreldes septembris Berliinis joostud isikliku rekordiga 2:06.12, vahendab Marathon100.com.
Teiseks tuli Leul Gebresilase, kaotades võitjale vaid kahe sekundiga. Veel neli sekundit hiljem finišeeris mullune Dubai maratoni võitja Tamirat Tola. Neljandana lõpetanud Asefa Mengstu Negewo sai Tolaga täpselt sama aja.
Dubai maraton on maailma suurimate auhinnarahadega jooksuvõistlus, kus nii naiste kui meeste parimad panevad tasku 200 000 dollarit. Ent põhimõte winner takes it all tähendab seda, et näiteks kümnendaks tulnud maratoonar pälvib 10 000 dollarise preemia, mis igal teisel võistlusel oleks priske boonus, kuid Dubais vaid köömes võidupreemiaga võrreldes.
Sprindilik lõpplahendus selliste tulemuste juures on midagi enneolematut, kuid – võitja teenis 200 000, teine koht 80 000 ning kolmas vaid 40 000 dollarit ehk teisisõnu ühe sekundi hind oli enam kui 50 000 dollarit.
Viimased 2,195 km läbis võitja keskmise kiirusega 2.53 min/km.
Kogu meeste esikümme on pärit Etioopiast.
Naiste maratoni lõpplahendus oli sama konkurentsitihe – neli jooksjat lõpetas kiiremini kui 2.20, võidu võttis Roza Bekele (samuti Etioopia). Bekele tulemuseks 2:19.17. Talle kaotas 13 sekundiga tema rahvuskaaslane Feyse Tadese Boru. Kolmandaks tuli Yebrgual Melese Arage (Etioopia, 2:19.36).
Kogu esikümme oli samuti Etioopia päritolu.
Kiireimat naismaratoonarit ümbritseb aga teadmatus – jooksuavalikkus ning avalikud andmebaasid ei tea isegi Bekele vanust.
Analoogiliselt meeste võitjaga tegi ka Bekele Dubais väga pika sammu edasi, tema senine maratoni rekord pärines novembrikuiselt Shanghai maratonilt ja oli 2:22.43.
Naiste võistlusel tuleb välja tuua ka kiireima Soome naismaratoonari, Anne-Mari Hyryläineni uus isiklik rekord 2:28.47. Soome rekordist jäi Hyryläinenil puudu vaid 47 sekundit. | Dubais joosti maailma kõigi aegade kiireim maraton | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste võitja selgus sisuliselt alles lõpusirgel ning 200 000 tšekiga kõndis minema 25-aastane etiooplane Mosinet Geremew. Tulemus 2:04.00 on enam kui kaks minutit parem võrreldes septembris Berliinis joostud isikliku rekordiga 2:06.12, vahendab Marathon100.com.
Teiseks tuli Leul Gebresilase, kaotades võitjale vaid kahe sekundiga. Veel neli sekundit hiljem finišeeris mullune Dubai maratoni võitja Tamirat Tola. Neljandana lõpetanud Asefa Mengstu Negewo sai Tolaga täpselt sama aja.
Dubai maraton on maailma suurimate auhinnarahadega jooksuvõistlus, kus nii naiste kui meeste parimad panevad tasku 200 000 dollarit. Ent põhimõte winner takes it all tähendab seda, et näiteks kümnendaks tulnud maratoonar pälvib 10 000 dollarise preemia, mis igal teisel võistlusel oleks priske boonus, kuid Dubais vaid köömes võidupreemiaga võrreldes.
Sprindilik lõpplahendus selliste tulemuste juures on midagi enneolematut, kuid – võitja teenis 200 000, teine koht 80 000 ning kolmas vaid 40 000 dollarit ehk teisisõnu ühe sekundi hind oli enam kui 50 000 dollarit.
Viimased 2,195 km läbis võitja keskmise kiirusega 2.53 min/km.
Kogu meeste esikümme on pärit Etioopiast.
Naiste maratoni lõpplahendus oli sama konkurentsitihe – neli jooksjat lõpetas kiiremini kui 2.20, võidu võttis Roza Bekele (samuti Etioopia). Bekele tulemuseks 2:19.17. Talle kaotas 13 sekundiga tema rahvuskaaslane Feyse Tadese Boru. Kolmandaks tuli Yebrgual Melese Arage (Etioopia, 2:19.36).
Kogu esikümme oli samuti Etioopia päritolu.
Kiireimat naismaratoonarit ümbritseb aga teadmatus – jooksuavalikkus ning avalikud andmebaasid ei tea isegi Bekele vanust.
Analoogiliselt meeste võitjaga tegi ka Bekele Dubais väga pika sammu edasi, tema senine maratoni rekord pärines novembrikuiselt Shanghai maratonilt ja oli 2:22.43.
Naiste võistlusel tuleb välja tuua ka kiireima Soome naismaratoonari, Anne-Mari Hyryläineni uus isiklik rekord 2:28.47. Soome rekordist jäi Hyryläinenil puudu vaid 47 sekundit.
### Response:
Dubais joosti maailma kõigi aegade kiireim maraton |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on Euroopa kõige põhjalikuma käsitlusega metsade arengu uurimisel, milles kasutatakse aastate jooksul erinevate autorite poolt kogutud andmestikke. Uuringust selgub, et metsade kiire vähenemine Kesk- ja Lääne-Euroopas sai hoo sisse juba 1300 aastat tagasi.
Õietolm aitab seletada metsadega toimunut
Metsade arenguloo rekonstrueerimine ei ole lihtne ülesanne. Nõnda laiaulatusliku teadustöö läbi viimiseks ja aastatuhandete taguse aja uurimiseks ei ole võimalik kasutada inimeste talletatud andmestikke. Kaudsete meetodite kasutamisel tuleb aga arvestada erinevate metoodiliste piirangutega.
Taimkatte arenguloo rekonstrueerimisel on kõige laialdasemat kasutamist leidnud õietolmuanalüüs. See on meetod, mille puhul usaldusväärsetes tingimustes sadestunud setetest eraldatakse õietolmuproovid, mille koosseisu põhjal määratakse settimisala ümbruse taimkatte koosseis.
Küll aga toodab iga taimeliik erinevas koguses õietolmu ning õietolmuteradel on liigispetsiifiline levikuvõime. See tähendab, et kui kaugele õietolmutera alliktaimest levib, sõltub liigi tolmlemisviisist ja õitsemise ajast ning õietolmutera kujust ja suurusest. Seetõttu ei vasta setetes leiduv õietolmukompositsioon kunagi üksüheselt settimisala ümbritsevale taimkattele ning selle seose kirjeldamiseks on vaja leida liigisetsiifiline matemaatiline mudel.
Seetõttu on teadlased parima matemaatilise funktsiooni otsinguil, mis looks seose taimkatte ohtruse ja setteproovis leiduva õietolmu kompositsiooni vahel. Seni kasutatavatest meetoditest on parimaid tulemusi näidanud 2007. aastal Shinya Sugita avaldatud mudel REVEALS (Regional Estimates of Vegetation Abundance from Large Sites), mille abil on võimalik taimkatet rekonstrueerida suure pindalaga (>= 100ha) järvede või soode ümbruses.
Mudeli kehtivust on kontrollitud kaasaegse taimkatte põhjal nii Põhja-Ameerikas, Lõuna-Rootsis kui ka Eestis. Uuringus kombineeritakse REVEALS mudel teiste taimkatte rekonstrueerimiseks loodud matemaatiliste mudelitega, et tõsta tulemuste usaldusväärsust.
Vabatahtlikult kogutud andmed annavad olulisi teadmisi
Õietolmuanalüüs tähistas mullu 100. aastapäeva ning tänu pikaajalisele traditsioonile on Euroopa kontinent kaetud tiheda andmepunktide võrgustikuga, mis teeb võimalikuks ka laiaulatuslikud uuringud. Kõne all olev uuring sai valmida tänu õietolmuteadlastele üle Euroopa, kes on vabatahtlikult sisestanud oma andmed Euroopa õietolmu andmebaasi.
Sealjuures on Eesti selles andmebaasis esindatud Euroopa ühe kõrgeima õietolmuläbilõigete arvuga. Tänu väga paljudele erineva suurusega järvedele ja soodele on sobivaid uurimisalasid Eestis väga palju. Neist väga paljud on ka läbi uuritud, mistõttu antud uuringus on Eesti territoorium rekonstruktsioonidega täielikult kaetud.
Vajadus taimkatte kujunemise andmestike järele suureneb tänapäeval üha enam ning seda mitte ainult kultuuri ja loodusajaloo valdkonnas. Neid andmeid vajavad oma mudelite arendamiseks ka klimatoloogid, arheoloogid, geomorfoloogid, looduskaitsjad, ökoloogid ja paljud teised, kelle tööd taimkate ja tema minevik mõjutab.
Inimtegevus jätab jälje
Üldjoontes näitavad modelleerimise tulemused, et jääaja järgse perioodi (Holotseeni) esimeses pooles on Euroopa kontinendil toimunud metsade kiire levik. Kui Euroopa põhjaosas oli kõige rohkem metsaga kaetud maad ligikaudu 8000 aastat tagasi, siis keskmistel laiuskraadidel saavutasid metsad oma maksimaalse katvuse alles u 6000 aastat tagasi.
8000-6000 aastat tagasi toimus Põhja-Euroopas küll mõningane metsade katvuse vähenemine, kuid teadlastele ei ole üheselt selge, kas tegu on varase inimmõjuga või loodusliku arenguga.
Kui 5000-1700 aasta tagust perioodi iseloomustab Põhja-Euroopa metsade katvuses suhteline stabiilsus, siis selle järel on toimunud kiire metsasuse vähenemine kuni tänapäevani.
Keskmiste laiuskraadide metsade arengulugu on mõnevõrra erinev, sest isegi maksimaalse leviku puhul pole metsasus ilmselt ületanud 70 protsenti territooriumist. Näiteks Prantsusmaa, Suurbritannia ja Iirimaa rannikualad on alati olnud suhteliselt metsavaesed.
Kesk- ja Lääne-Euroopa metsad on hakanud vähenema juba ligikaudu 6000 aastat tagasi ja seda põllumajanduse laiema leviku tõttu. Andmetes esineb mõningasi kõikumisi, mis on seostatavad inimühiskondlike protsessidega, näiteks suure rahvaste rände perioodil toimub mõningane metsasuse taastumine.
Samas näitavad modelleerimise mudelid, et viiendik Kesk- ja Lääne-Euroopa metsadest kadusid juba pronksiajal ning vähenemine jätkus rauaajal. 1700-1300 aasta taguses perioodis on metsade vähenemine küll peatunud, kuid selle järel kuni tänapäevani toimub kiire metsade kadu kogu Kesk- ja Lääne-Euroopas.
Loomulikult esineb sellises skeemis regionaalseid lahknevusi. Looduslikud tingimused määravad nii taimkatte kui ka inimeste leviku ning need näitajad pole olnud kogu kontinendi ulatuses ühtlased. Kõik alad ei ole põllumajanduseks sobivad ja ka rahavastiku tihedus on erinevates kontinendi osades erinev.
Siiski näitavad modelleerimise tulemused selgelt, et inimtegevus on olnud pikaajalise mõjuga Euroopa taimkattele ning sellel on olnud mõju nii regionaalsele kliimale, bioloogilisele mitmekesisusele kui keskkonnatingimustele üldiselt.
Artikkel ilmus 15. jaanuaril 2018 ajakirjas Nature-Scientific. | Eesti teadlaste abiga mudeldati Euroopa metsade arengulugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on Euroopa kõige põhjalikuma käsitlusega metsade arengu uurimisel, milles kasutatakse aastate jooksul erinevate autorite poolt kogutud andmestikke. Uuringust selgub, et metsade kiire vähenemine Kesk- ja Lääne-Euroopas sai hoo sisse juba 1300 aastat tagasi.
Õietolm aitab seletada metsadega toimunut
Metsade arenguloo rekonstrueerimine ei ole lihtne ülesanne. Nõnda laiaulatusliku teadustöö läbi viimiseks ja aastatuhandete taguse aja uurimiseks ei ole võimalik kasutada inimeste talletatud andmestikke. Kaudsete meetodite kasutamisel tuleb aga arvestada erinevate metoodiliste piirangutega.
Taimkatte arenguloo rekonstrueerimisel on kõige laialdasemat kasutamist leidnud õietolmuanalüüs. See on meetod, mille puhul usaldusväärsetes tingimustes sadestunud setetest eraldatakse õietolmuproovid, mille koosseisu põhjal määratakse settimisala ümbruse taimkatte koosseis.
Küll aga toodab iga taimeliik erinevas koguses õietolmu ning õietolmuteradel on liigispetsiifiline levikuvõime. See tähendab, et kui kaugele õietolmutera alliktaimest levib, sõltub liigi tolmlemisviisist ja õitsemise ajast ning õietolmutera kujust ja suurusest. Seetõttu ei vasta setetes leiduv õietolmukompositsioon kunagi üksüheselt settimisala ümbritsevale taimkattele ning selle seose kirjeldamiseks on vaja leida liigisetsiifiline matemaatiline mudel.
Seetõttu on teadlased parima matemaatilise funktsiooni otsinguil, mis looks seose taimkatte ohtruse ja setteproovis leiduva õietolmu kompositsiooni vahel. Seni kasutatavatest meetoditest on parimaid tulemusi näidanud 2007. aastal Shinya Sugita avaldatud mudel REVEALS (Regional Estimates of Vegetation Abundance from Large Sites), mille abil on võimalik taimkatet rekonstrueerida suure pindalaga (>= 100ha) järvede või soode ümbruses.
Mudeli kehtivust on kontrollitud kaasaegse taimkatte põhjal nii Põhja-Ameerikas, Lõuna-Rootsis kui ka Eestis. Uuringus kombineeritakse REVEALS mudel teiste taimkatte rekonstrueerimiseks loodud matemaatiliste mudelitega, et tõsta tulemuste usaldusväärsust.
Vabatahtlikult kogutud andmed annavad olulisi teadmisi
Õietolmuanalüüs tähistas mullu 100. aastapäeva ning tänu pikaajalisele traditsioonile on Euroopa kontinent kaetud tiheda andmepunktide võrgustikuga, mis teeb võimalikuks ka laiaulatuslikud uuringud. Kõne all olev uuring sai valmida tänu õietolmuteadlastele üle Euroopa, kes on vabatahtlikult sisestanud oma andmed Euroopa õietolmu andmebaasi.
Sealjuures on Eesti selles andmebaasis esindatud Euroopa ühe kõrgeima õietolmuläbilõigete arvuga. Tänu väga paljudele erineva suurusega järvedele ja soodele on sobivaid uurimisalasid Eestis väga palju. Neist väga paljud on ka läbi uuritud, mistõttu antud uuringus on Eesti territoorium rekonstruktsioonidega täielikult kaetud.
Vajadus taimkatte kujunemise andmestike järele suureneb tänapäeval üha enam ning seda mitte ainult kultuuri ja loodusajaloo valdkonnas. Neid andmeid vajavad oma mudelite arendamiseks ka klimatoloogid, arheoloogid, geomorfoloogid, looduskaitsjad, ökoloogid ja paljud teised, kelle tööd taimkate ja tema minevik mõjutab.
Inimtegevus jätab jälje
Üldjoontes näitavad modelleerimise tulemused, et jääaja järgse perioodi (Holotseeni) esimeses pooles on Euroopa kontinendil toimunud metsade kiire levik. Kui Euroopa põhjaosas oli kõige rohkem metsaga kaetud maad ligikaudu 8000 aastat tagasi, siis keskmistel laiuskraadidel saavutasid metsad oma maksimaalse katvuse alles u 6000 aastat tagasi.
8000-6000 aastat tagasi toimus Põhja-Euroopas küll mõningane metsade katvuse vähenemine, kuid teadlastele ei ole üheselt selge, kas tegu on varase inimmõjuga või loodusliku arenguga.
Kui 5000-1700 aasta tagust perioodi iseloomustab Põhja-Euroopa metsade katvuses suhteline stabiilsus, siis selle järel on toimunud kiire metsasuse vähenemine kuni tänapäevani.
Keskmiste laiuskraadide metsade arengulugu on mõnevõrra erinev, sest isegi maksimaalse leviku puhul pole metsasus ilmselt ületanud 70 protsenti territooriumist. Näiteks Prantsusmaa, Suurbritannia ja Iirimaa rannikualad on alati olnud suhteliselt metsavaesed.
Kesk- ja Lääne-Euroopa metsad on hakanud vähenema juba ligikaudu 6000 aastat tagasi ja seda põllumajanduse laiema leviku tõttu. Andmetes esineb mõningasi kõikumisi, mis on seostatavad inimühiskondlike protsessidega, näiteks suure rahvaste rände perioodil toimub mõningane metsasuse taastumine.
Samas näitavad modelleerimise mudelid, et viiendik Kesk- ja Lääne-Euroopa metsadest kadusid juba pronksiajal ning vähenemine jätkus rauaajal. 1700-1300 aasta taguses perioodis on metsade vähenemine küll peatunud, kuid selle järel kuni tänapäevani toimub kiire metsade kadu kogu Kesk- ja Lääne-Euroopas.
Loomulikult esineb sellises skeemis regionaalseid lahknevusi. Looduslikud tingimused määravad nii taimkatte kui ka inimeste leviku ning need näitajad pole olnud kogu kontinendi ulatuses ühtlased. Kõik alad ei ole põllumajanduseks sobivad ja ka rahavastiku tihedus on erinevates kontinendi osades erinev.
Siiski näitavad modelleerimise tulemused selgelt, et inimtegevus on olnud pikaajalise mõjuga Euroopa taimkattele ning sellel on olnud mõju nii regionaalsele kliimale, bioloogilisele mitmekesisusele kui keskkonnatingimustele üldiselt.
Artikkel ilmus 15. jaanuaril 2018 ajakirjas Nature-Scientific.
### Response:
Eesti teadlaste abiga mudeldati Euroopa metsade arengulugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | KAHEVÕISTLUS
Kristjan Ilves
Sündinud: 10.06.1996
Treenerid: Andrus Ilves, Anatoli Šmigun
Võistlused OM-il:
14. veebruar kl 8.00 normaalmäe hüpped
14. veebruar kl 10.45 10 km murdmaa - 16. koht
20. veebruar kl 12.00 suure mäe hüpped
20. veebruar 14.45 10 km murdmaa - 28. koht
Karl-August Tiirmaa
Sündinud: 07.07.1989
Treenerid: Tambet Pikkor, Andrus Ilves, Anatoli Šmigun
Võistlused OM-il:
14. veebruar kl 8.00 normaalmäe hüpped
14. veebruar kl 10.45 10 km murdmaa - 43. koht
20. veebruar kl 12.00 suure mäe hüpped
20. veebruar 14.45 10 km murdmaa - 45. koht
KIIRUISUTAMINE
Saskia Alusalu
Sündinud: 14.04.1994
Treener: Tristan Loy
Võistlused OM-il:
24. veebruar kl 13.00 naiste ühisstart - 4. koht
Marten Liiv
Sündinud: 23.12.1996
Treener: Hannes Wolf
Võistlused OM-il:
13. veebruar kl 12.00 meeste 1500 m - 33. koht
23. veebruar kl 12.00 meeste 1000 m - 18. koht
LASKESUUSATAMINE
Kalev Ermits
Sündinud: 19.09.1992
Treener: Ilkka Luttunen
Võistlused OM-il:
11. veebruar kl 13.15 meeste 10 km sprint - 36. koht
12. veebruar kl 14.00 meeste 12,5 km jälitussõit - 41. koht
15. veebruar kl 13.00 meeste 20 km - 32. koht
23. veebruar kl 13.15 meeste 4x7,5 km teatesõit - 13. koht
Kauri Kõiv
Sündinud: 25.07.1983
Treenerid: Kalmer Tramm, Ilkka Luttunen, Indrek Tobreluts
Võistlused OM-il:
11. veebruar kl 13.15 meeste 10 km sprint - 76. koht
15. veebruar kl 13.00 meeste 20 km - 68. koht
23. veebruar kl 13.15 meeste 4x7,5 km teatesõit - 13. koht
Roland Lessing
Sündinud: 14.04.1978
Treenerid: Rein Pedaja, Indrek Tobreluts, Ilkka Luttunen
Võistlused OM-il:
11. veebruar kl 13.15 meeste 10 km sprint - 41. koht
12. veebruar kl 14.00 meeste 12,5 km jälitussõit - 53. koht
15. veebruar kl 13.00 meeste 20 km - 70. koht
23. veebruar kl 13.15 meeste 4x7,5 km teatesõit - 13. koht
Rene Zahkna
Sündinud: 02.10.1994
Treener: Ilkka Luttunen
Võistlused OM-il:
11. veebruar kl 13.15 meeste 10 km sprint - 75. koht
15. veebruar kl 13.00 meeste 20 km - 65. koht
23. veebruar kl 13.15 meeste 4x7,5 km teatesõit - 13. koht
Johan Talihärm
Sündinud: 27.09.1994
Treenerid: Ilkka Luttunen, Indrek Tobreluts
Võistlused OM-il:
-
Johanna Talihärm
Sündinud: 27.06.1993
Treenerid: Ilkka Luttunen, Matthew Johnson
Võistlused OM-il:
10. veebruar kl 13.15 naiste 7,5 km sprint - 22. koht
12. veebruar kl 12.10 naiste 10 km jälitussõit - 26. koht
15. veebruar kl 10.15 naiste 15 km - 50. koht
MURDMAASUUSATAMINE
Marko Kilp
Sündinud: 01.11.1993
Treener: Anti Saarepuu
Võistlused OM-il:
13. veebruar kl 10.30 klassikasprindi kvalifikatsioon
13. veebruar kl 13.00 klassikasprindi finaalid - 18. koht
21. veebruar kl 10.00 vabatehnika sprinditeate poolfinaalid - 14. koht
Algo Kärp
Sündinud: 13.04.1985
Võistlused OM-il:
18. veebruar kl 8.15 meeste 4x10 km teatesõit - 12. koht
24. veebruar kl 7.00 meeste 50 km ühisstardist klassikasõit - 17. koht
Tatjana Mannima
Sündinud: 10.01.1980
Treener: Jaanus Teppan
Võistlused OM-il:
10. veebruar kl 9.15 naiste 7,5x7,5 km suusavahetusega sõit - 56. koht
13. veebruar kl 10.30 klassikasprindi kvalifikatsioon - 39. koht
15. veebruar kl 8.30 naiste 10 km vabatehnika - 50. koht
25. veebruar kl 8.15 naiste 30 km ühisstardist klassikasõit - 28. koht
Raido Ränkel
Sündinud: 13.01.1990
Treener: Anti Saarepuu
Võistlused OM-il:
13. veebruar kl 10.30 klassikasprindi kvalifikatsioon - 31. koht
16. veebruar kl 8.00 meeste 15 km vabatehnika - 59. koht
18. veebruar kl 8.15 meeste 4x10 km teatesõit - 12. koht
Karel Tammjärv
Sündinud: 25.05.1989
Treener: Anti Saarepuu
Võistlused OM-il:
11. veebruar kl 8.15 meeste 15x15 km suusavahetusega sõit - 32. koht
13. veebruar kl 10.30 klassikasprindi kvalifikatsioon - 52. koht
16. veebruar kl 8.00 meeste 15 km vabatehnika - 22. koht
18. veebruar kl 8.15 meeste 4x10 km teatesõit - 12. koht
21. veebruar kl 10.00 vabatehnika sprinditeate poolfinaalid - 14. koht
Andreas Veerpalu
Sündinud: 24.05.1994
Treenerid: Andrus Veerpalu, Stig Rune Kveen
Võistlused OM-il:
11. veebruar kl 8.15 meeste 15x15 km suusavahetusega sõit - 47. koht
16. veebruar kl 8.00 meeste 15 km vabatehnika - 58. koht
18. veebruar kl 8.15 meeste 4x10 km teatesõit - 12. koht
24. veebruar kl 7.00 meeste 50 km ühisstardist klassikasõit - 38. koht
Anette Veerpalu
Sündinud: 24.07.1996
Treener: Andrus Veerpalu
Võistlused OM-il:
-
MÄESUUSATAMINE
Anna Lotta Jõgeva
Sündinud: 04.07.1999
Treenerid: Hallgeir Vognhild, Kenneth Larsen
Võistlused OM-il:
15. veebruar kl 3.00 ja 6.45 naiste suurslaalom (1. ja 2. sõit) - katkestas
16. veebruar naiste slaalom (1. ja 2. sõit) - 48. koht
Tormis Laine
Sündinud: 06.08.2000
Treener: Oliver Nindl
Võistlused OM-il:
18. veebruar kl 3.15 ja 6.45 meeste suurslaalom (1. ja 2. sõit) - 40. koht
22. veebruar kl 3.15 ja 6.45 meeste slaalom (1. ja 2. sõit) - katkestas
SUUSAHÜPPED
Artti Aigro
Sündinud: 29.08.1999
Treenerid: Silver Eljand, Hillar Hein
Võistlused OM-il:
8. veebruar kl 14.30 normaalmäe kvalifikatsioon - 55. koht
16. veebruar kl 14.30 suure mäe kvalifikatsioon - 39. koht
17. veebruar kl 14.30 suure mäe põhivõistlus - 48. koht
Kevin Maltsev
Sündinud: 04.07.2000
Treenerid: Jaan Jüris, Tambet Pikkor
Võistlused OM-il:
8. veebruar kl 14.30 normaalmäe kvalifikatsioon - 56. koht
16. veebruar kl 14.30 suure mäe kvalifikatsioon - diskvalifitseeriti
Martti Nõmme
Sündinud: 07.08.1993
Treener: Jaan Jüris
Võistlused OM-il:
8. veebruar kl 14.30 normaalmäe kvalifikatsioon - 48. koht
10. veebruar kl 14.35 normaalmäe põhivõistlus - 47. koht
16. veebruar kl 14.30 suure mäe kvalifikatsioon - 44. koht
17. veebruar kl 14.30 suure mäe põhivõistlus - 43. koht | Eesti koondis PyeongChangi olümpial | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
KAHEVÕISTLUS
Kristjan Ilves
Sündinud: 10.06.1996
Treenerid: Andrus Ilves, Anatoli Šmigun
Võistlused OM-il:
14. veebruar kl 8.00 normaalmäe hüpped
14. veebruar kl 10.45 10 km murdmaa - 16. koht
20. veebruar kl 12.00 suure mäe hüpped
20. veebruar 14.45 10 km murdmaa - 28. koht
Karl-August Tiirmaa
Sündinud: 07.07.1989
Treenerid: Tambet Pikkor, Andrus Ilves, Anatoli Šmigun
Võistlused OM-il:
14. veebruar kl 8.00 normaalmäe hüpped
14. veebruar kl 10.45 10 km murdmaa - 43. koht
20. veebruar kl 12.00 suure mäe hüpped
20. veebruar 14.45 10 km murdmaa - 45. koht
KIIRUISUTAMINE
Saskia Alusalu
Sündinud: 14.04.1994
Treener: Tristan Loy
Võistlused OM-il:
24. veebruar kl 13.00 naiste ühisstart - 4. koht
Marten Liiv
Sündinud: 23.12.1996
Treener: Hannes Wolf
Võistlused OM-il:
13. veebruar kl 12.00 meeste 1500 m - 33. koht
23. veebruar kl 12.00 meeste 1000 m - 18. koht
LASKESUUSATAMINE
Kalev Ermits
Sündinud: 19.09.1992
Treener: Ilkka Luttunen
Võistlused OM-il:
11. veebruar kl 13.15 meeste 10 km sprint - 36. koht
12. veebruar kl 14.00 meeste 12,5 km jälitussõit - 41. koht
15. veebruar kl 13.00 meeste 20 km - 32. koht
23. veebruar kl 13.15 meeste 4x7,5 km teatesõit - 13. koht
Kauri Kõiv
Sündinud: 25.07.1983
Treenerid: Kalmer Tramm, Ilkka Luttunen, Indrek Tobreluts
Võistlused OM-il:
11. veebruar kl 13.15 meeste 10 km sprint - 76. koht
15. veebruar kl 13.00 meeste 20 km - 68. koht
23. veebruar kl 13.15 meeste 4x7,5 km teatesõit - 13. koht
Roland Lessing
Sündinud: 14.04.1978
Treenerid: Rein Pedaja, Indrek Tobreluts, Ilkka Luttunen
Võistlused OM-il:
11. veebruar kl 13.15 meeste 10 km sprint - 41. koht
12. veebruar kl 14.00 meeste 12,5 km jälitussõit - 53. koht
15. veebruar kl 13.00 meeste 20 km - 70. koht
23. veebruar kl 13.15 meeste 4x7,5 km teatesõit - 13. koht
Rene Zahkna
Sündinud: 02.10.1994
Treener: Ilkka Luttunen
Võistlused OM-il:
11. veebruar kl 13.15 meeste 10 km sprint - 75. koht
15. veebruar kl 13.00 meeste 20 km - 65. koht
23. veebruar kl 13.15 meeste 4x7,5 km teatesõit - 13. koht
Johan Talihärm
Sündinud: 27.09.1994
Treenerid: Ilkka Luttunen, Indrek Tobreluts
Võistlused OM-il:
-
Johanna Talihärm
Sündinud: 27.06.1993
Treenerid: Ilkka Luttunen, Matthew Johnson
Võistlused OM-il:
10. veebruar kl 13.15 naiste 7,5 km sprint - 22. koht
12. veebruar kl 12.10 naiste 10 km jälitussõit - 26. koht
15. veebruar kl 10.15 naiste 15 km - 50. koht
MURDMAASUUSATAMINE
Marko Kilp
Sündinud: 01.11.1993
Treener: Anti Saarepuu
Võistlused OM-il:
13. veebruar kl 10.30 klassikasprindi kvalifikatsioon
13. veebruar kl 13.00 klassikasprindi finaalid - 18. koht
21. veebruar kl 10.00 vabatehnika sprinditeate poolfinaalid - 14. koht
Algo Kärp
Sündinud: 13.04.1985
Võistlused OM-il:
18. veebruar kl 8.15 meeste 4x10 km teatesõit - 12. koht
24. veebruar kl 7.00 meeste 50 km ühisstardist klassikasõit - 17. koht
Tatjana Mannima
Sündinud: 10.01.1980
Treener: Jaanus Teppan
Võistlused OM-il:
10. veebruar kl 9.15 naiste 7,5x7,5 km suusavahetusega sõit - 56. koht
13. veebruar kl 10.30 klassikasprindi kvalifikatsioon - 39. koht
15. veebruar kl 8.30 naiste 10 km vabatehnika - 50. koht
25. veebruar kl 8.15 naiste 30 km ühisstardist klassikasõit - 28. koht
Raido Ränkel
Sündinud: 13.01.1990
Treener: Anti Saarepuu
Võistlused OM-il:
13. veebruar kl 10.30 klassikasprindi kvalifikatsioon - 31. koht
16. veebruar kl 8.00 meeste 15 km vabatehnika - 59. koht
18. veebruar kl 8.15 meeste 4x10 km teatesõit - 12. koht
Karel Tammjärv
Sündinud: 25.05.1989
Treener: Anti Saarepuu
Võistlused OM-il:
11. veebruar kl 8.15 meeste 15x15 km suusavahetusega sõit - 32. koht
13. veebruar kl 10.30 klassikasprindi kvalifikatsioon - 52. koht
16. veebruar kl 8.00 meeste 15 km vabatehnika - 22. koht
18. veebruar kl 8.15 meeste 4x10 km teatesõit - 12. koht
21. veebruar kl 10.00 vabatehnika sprinditeate poolfinaalid - 14. koht
Andreas Veerpalu
Sündinud: 24.05.1994
Treenerid: Andrus Veerpalu, Stig Rune Kveen
Võistlused OM-il:
11. veebruar kl 8.15 meeste 15x15 km suusavahetusega sõit - 47. koht
16. veebruar kl 8.00 meeste 15 km vabatehnika - 58. koht
18. veebruar kl 8.15 meeste 4x10 km teatesõit - 12. koht
24. veebruar kl 7.00 meeste 50 km ühisstardist klassikasõit - 38. koht
Anette Veerpalu
Sündinud: 24.07.1996
Treener: Andrus Veerpalu
Võistlused OM-il:
-
MÄESUUSATAMINE
Anna Lotta Jõgeva
Sündinud: 04.07.1999
Treenerid: Hallgeir Vognhild, Kenneth Larsen
Võistlused OM-il:
15. veebruar kl 3.00 ja 6.45 naiste suurslaalom (1. ja 2. sõit) - katkestas
16. veebruar naiste slaalom (1. ja 2. sõit) - 48. koht
Tormis Laine
Sündinud: 06.08.2000
Treener: Oliver Nindl
Võistlused OM-il:
18. veebruar kl 3.15 ja 6.45 meeste suurslaalom (1. ja 2. sõit) - 40. koht
22. veebruar kl 3.15 ja 6.45 meeste slaalom (1. ja 2. sõit) - katkestas
SUUSAHÜPPED
Artti Aigro
Sündinud: 29.08.1999
Treenerid: Silver Eljand, Hillar Hein
Võistlused OM-il:
8. veebruar kl 14.30 normaalmäe kvalifikatsioon - 55. koht
16. veebruar kl 14.30 suure mäe kvalifikatsioon - 39. koht
17. veebruar kl 14.30 suure mäe põhivõistlus - 48. koht
Kevin Maltsev
Sündinud: 04.07.2000
Treenerid: Jaan Jüris, Tambet Pikkor
Võistlused OM-il:
8. veebruar kl 14.30 normaalmäe kvalifikatsioon - 56. koht
16. veebruar kl 14.30 suure mäe kvalifikatsioon - diskvalifitseeriti
Martti Nõmme
Sündinud: 07.08.1993
Treener: Jaan Jüris
Võistlused OM-il:
8. veebruar kl 14.30 normaalmäe kvalifikatsioon - 48. koht
10. veebruar kl 14.35 normaalmäe põhivõistlus - 47. koht
16. veebruar kl 14.30 suure mäe kvalifikatsioon - 44. koht
17. veebruar kl 14.30 suure mäe põhivõistlus - 43. koht
### Response:
Eesti koondis PyeongChangi olümpial |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 31. detsembriks seatud lõpptähtajaks oli IAAF-ilt eriluba palunud 88 sportlast, ülejäänud 70 avalduse osas pole veel lõplikku otsust tehtud, kuna viimasel ajal on WADA-lt saadud uut informatsiooni.
Rahvusvahelise areenile pääsevad aga Viktor Butenko, Julia Malteseva (mõlemad kettaheitjad), Danila Danilov, Sofia Palkina, Aleksei Sokirski (kõik vasaraheitjad), Aleksei Fjodorov, Viktoria Prokopenko, Irigna Gumenjuk (kõik kolmikhüppajad), Aljona Lutkovskaja, Ilja Mudrov, Olga Mullina, Anželika Sidorova (kõik teivashüppajad), Maria Lasitskene, Daniil Lõssenko (mõlemad kõrgushüppajad), Vjatšeslav Kolesnitšenko, Alaina Mamina, Polina Miller (kõik sprinterid) ja Aleksandr Lesno (kuulitõukaja).
Venemaa on rahvusvahelisest kergejõustikuelust seoses dopinguskandaalidega eemaldatud alates 2015. aasta novembrist. Riigi sportlased ei pääsenud koondisena ka Rio de Janeiro olümpiamängudele.
Järgmine suurvõistlus ehk sisekergejõustiku MM toimub 2.-4. märtsil Birminghamis. | IAAF avaldas nimekirja võistlusloa saanud Venemaa kergejõustiklastest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
31. detsembriks seatud lõpptähtajaks oli IAAF-ilt eriluba palunud 88 sportlast, ülejäänud 70 avalduse osas pole veel lõplikku otsust tehtud, kuna viimasel ajal on WADA-lt saadud uut informatsiooni.
Rahvusvahelise areenile pääsevad aga Viktor Butenko, Julia Malteseva (mõlemad kettaheitjad), Danila Danilov, Sofia Palkina, Aleksei Sokirski (kõik vasaraheitjad), Aleksei Fjodorov, Viktoria Prokopenko, Irigna Gumenjuk (kõik kolmikhüppajad), Aljona Lutkovskaja, Ilja Mudrov, Olga Mullina, Anželika Sidorova (kõik teivashüppajad), Maria Lasitskene, Daniil Lõssenko (mõlemad kõrgushüppajad), Vjatšeslav Kolesnitšenko, Alaina Mamina, Polina Miller (kõik sprinterid) ja Aleksandr Lesno (kuulitõukaja).
Venemaa on rahvusvahelisest kergejõustikuelust seoses dopinguskandaalidega eemaldatud alates 2015. aasta novembrist. Riigi sportlased ei pääsenud koondisena ka Rio de Janeiro olümpiamängudele.
Järgmine suurvõistlus ehk sisekergejõustiku MM toimub 2.-4. märtsil Birminghamis.
### Response:
IAAF avaldas nimekirja võistlusloa saanud Venemaa kergejõustiklastest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ehted on seotud inimese intiimse ruumi, kogukonna sees hinnatud väärtuste ja laiemalt levinud märksüsteemide ja kujutelmadega. Loengus avan eesti ehtekultuuri sügavamat tähendusvälja, mis toetub mütoloogilisele maailmapildile ja põhjamaisele elukogemusele. Vaatleme ka erinevaid ehteid, märke ja sümboleid, mis justkui kõnelevad lugusid ja võiksid meid inspireerida," ütles Summatavet.
Pärast loengut külastatakse ka ERMi kahte näitust – "Külatänavalt punasele vaibale. 100 aastat rahvuslikku moodi" ja "Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal" – ning arutletakse selle üle, millest just nendel näitustel väljapandud esiemade-aegsed ja tänapäevased ehted kõnelevad.
Kolmapäeviti on muuseumi näitused avatud kell 10-20. Üritusel osalemine galeriipiletiga 2 eurot, sooduspilet 1 euro. | Ehtekunstnik Kärt Summatavet kõneleb ERMis eesti ehtekultuurist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ehted on seotud inimese intiimse ruumi, kogukonna sees hinnatud väärtuste ja laiemalt levinud märksüsteemide ja kujutelmadega. Loengus avan eesti ehtekultuuri sügavamat tähendusvälja, mis toetub mütoloogilisele maailmapildile ja põhjamaisele elukogemusele. Vaatleme ka erinevaid ehteid, märke ja sümboleid, mis justkui kõnelevad lugusid ja võiksid meid inspireerida," ütles Summatavet.
Pärast loengut külastatakse ka ERMi kahte näitust – "Külatänavalt punasele vaibale. 100 aastat rahvuslikku moodi" ja "Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal" – ning arutletakse selle üle, millest just nendel näitustel väljapandud esiemade-aegsed ja tänapäevased ehted kõnelevad.
Kolmapäeviti on muuseumi näitused avatud kell 10-20. Üritusel osalemine galeriipiletiga 2 eurot, sooduspilet 1 euro.
### Response:
Ehtekunstnik Kärt Summatavet kõneleb ERMis eesti ehtekultuurist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rastorgujevs on varemgi Euroopa meistrivõistlustel poodiumile pääsenud, võites 2014. aastal Nove Mestos kulla 20 km individuaalsõidus ja ajaloolise pronksmedali 10 km sprindidistantsil, kui esmakordselt Euroopa meistrivõistluste ajaloos jagati välja kaks kolmandat kohta.
Poodiumile jõudsid veel venelane Aleksandr Loginov (1; +5,5) ja bulgaarlane Krasimir Anev (0; +24,5).
Eestlastest said Rene Zahkna 76. (2; +2.40,3), Johan Talihärm 82. (2; +2.54,3), Martin Remmelg 103. (1; +3.32,5), Kristo Siimer 108. (1; 3.40,0), Tarvi Sikk 120. (4; 4.37,9) ja Robert Heldna 129. koha (4; +5.17,1). | Korra ajalugu teinud lätlane tuli taas laskesuusatamises Euroopa meistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rastorgujevs on varemgi Euroopa meistrivõistlustel poodiumile pääsenud, võites 2014. aastal Nove Mestos kulla 20 km individuaalsõidus ja ajaloolise pronksmedali 10 km sprindidistantsil, kui esmakordselt Euroopa meistrivõistluste ajaloos jagati välja kaks kolmandat kohta.
Poodiumile jõudsid veel venelane Aleksandr Loginov (1; +5,5) ja bulgaarlane Krasimir Anev (0; +24,5).
Eestlastest said Rene Zahkna 76. (2; +2.40,3), Johan Talihärm 82. (2; +2.54,3), Martin Remmelg 103. (1; +3.32,5), Kristo Siimer 108. (1; 3.40,0), Tarvi Sikk 120. (4; 4.37,9) ja Robert Heldna 129. koha (4; +5.17,1).
### Response:
Korra ajalugu teinud lätlane tuli taas laskesuusatamises Euroopa meistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muusikakirjastuse Estonian Classics eestvõtmisel on esmakordselt jõudnud trükki Rudolf Tobiase (1873–1918) vaimulikud vokaalteosed.
Hiiumaal Käinas sündinud Tobiase näol on tegu eesti professionaalse muusika juhtfiguuriga, kes esimese eestlasena siirdus Peterburi konservatooriumisse kompositsiooni õppima. Tema õpingud kulgesid prof Nikolai Rimski-Korsakovi ja prof Louis Homiliuse (orel) käe all. Pärast stuudiumi lõpetamist tegutses Eesti esimese oratooriumi “Joona lähetamine” autor mõnda aega Tartus. Kuid tunnetanud Taaralinna kultuurielu tema avaraid loomingulisi suunitlusi pärssivat, siirdus Tobias 1908. aastal Saksamaale, kus ta sada aastat tagasi 1918. aasta novembris 45-aastaselt suri.
Rudolf Tobiase panust Eesti muusikasse on võimatu ülehinnata. Tobiase mõttearendus oma artiklis pealkirjaga “Eesti muusika iseloomulik ilmend”, mis ilmus 1913. aastal Tartus kogumikus “Eesti kultura”, annab tunnistust tema sügavast huvist tuua eesti vaimuliku muusika arengusse sisuküpsust ja kõrgeid kunsti ideaale, samas rahvuslikku koloriiti. Helilooja oli oma koduse saksa keele, vene kultuuriruumis omandatud hariduse ja elu lõpukümnendil Saksamaal saadud kogemustega tõeline kosmopoliit. Ta soovib kogu hingest oma rahvale kunstmuusika õitsengut, sõnades: “olgu meie muusika vanavara salved ääreni täis puistatud” ja “las’ meie tärkavale helikunstile tiivad külge kasvada”. Põnev on selles tähelepanuväärses artiklis jälgida Tobiase mõttearendust eesti muusika iseloomu, tema sõnade kohaselt “vaimuliku ilmendi” teemal. Suurmeistri ja väärtkultuuri tõelise erudiidina toonitab Tobias, et soovib rääkida vaid kõrgkunstist, st muusikast, mida “talent, vaimsus ja intellekt sünnitab”. Vokaalmuusikat luues nendib ta paraku, et meie mail pole “häält varna otsast võtta” ning rahva “psüche” ja temperamendi omadused ei mõju laulude kunstiväljendusele just soodsalt. Ometi jõuab ta järeldusele, et igale eestlasele on tõesisuline külg tähtsam kui paatos või sentimentaalne ilutsemine. Tobias toob eeskujuks Mart Saare laulud, milles põleb “salalik elutuli”, ning on täis lootust, et eestlane hakkab aja jooksul väärtkunsti “moodu maitsest” eristama nõnda, et igaüks suudaks “iluduse ilmutusest ka täiel mõõdul aru saada”!
Eesti vabariigi sajandaks aastapäevaks ilmunud vaimulikud laulud, mis näevad ilmavalgust kolmes vihikus, kuuluvad Tobiase varasemasse loominguperioodi ning on tõelised muusikalised pärlid. Need on varustatud oreli/klaveri saatega ning see iseäralik ambivalentsus on ka nüüd ilmunud väljaandes säilinud. Toimetajatöö üksikasjadest kõneles organist Ines Maidre-Aarvik.
Marju Riisikamp: Lugesin just meie ühist artiklit 2008. aasta Muusikast, kus vaimustusid Süda oreliteostest ja mainisid, et Tobias on tulevikus sama põnev isiksus, keda veel avastada. Kuidas kõrvutaksid neid kaht Eesti suurkuju? Millal su Tobiase oreliteoste CD ilmus? Ehk pajataksid pisut sellest?
Ines Maidre-Aarvik: Rudolf Tobiase CD ilmus 2015. aastal plaadifirmas Toccata Classics. Salvestus sai tehtud 2014. aastal Tallinna toomkirikus, kus Tobias omal ajal tollase saksa koguduse organisti Reinecke juures orelit õppis. Praegusel Sauer-Ladegasti orelil Tobias küll kunagi mänginud ei ole, see ehitati alles 1913/14, kui ta juba Eestist lahkunud oli. Aga siiski on sellel kohal seos Tobiasega. Samuti sobis Tobiase valdavalt vaimulik muusika nii akustiliselt kui sisuliselt toomkiriku pühasse ruumi palju paremini kui Estonia kontserdisaali, mille orelil olin teinud aastatetaguse salvestuse.
Plaadifirma Toccata Classics asutaja Martin Anderson võttis Tobiase CD vastu vaimustusega, lausa kahel käel, sest ta oli varem ka Tobiase “Joona lähetamisega” kokku puutunud. Tema õhutusel tegin muide CD jaoks ka oreliseade “Joona” apoteoosist – Sanctus’est, mis tuli tõesti võimas! Kõrvuti kõigi Tobiase lõpetatud oreliteostega sisaldab salvestis ka “Largo” (“Eks teie tea”) oreliversiooni ja vaimulikku aariat “Agnus Dei” sopran Arete Teemetsa esituses oreli saatel, mis on selle plaadi eriline ehe. Päris palju peamurdmist oli kava ülesehitusega, millest suure osa moodustasid Tobiase koraalieelmängud, keskmiselt 3-4 min pikkused palad. Nuputasin üsna kaua, kuidas järjestada 19 koraaliprelüüdi ja vaid viis vabas vormis loodud teost, nii et asi ei muutuks liiga üksluiseks. Kuigi väga eredad ja individuaalsete karakteritega, sai neist ühtekokku ikkagi üsna suur hulk pisipalu, mis olid irdunud liturgilisest kontekstist – koraalist. Paaril juhul lisasimegi eelmängule ka ühe või kaks koraalisalmi ja sellises koosluses omandasid töötlused kohe funktsionaalse tähenduse.
Tunnistan, et selline programm pole muidugi just kontsertmuusika ja raske on ka loota, et see tänapäeva publikus erilist tähelepanu äratab. Sellest hoolimata pidasin väga vajalikuks, et Toccata Classics need teosed jäädvustaks, arvestades Tobiase erakordset tähendust eesti muusikas ja tema novaatorlikku panust kirikumuusikasse üldse. Kui kedagi see teema huvitab, on see vähemalt dokumenteeritud ja kättesaadav.
Peeter Süda ja Rudolf Tobiast on minu jaoks eesti orelimuusika suurimad klassikud, keda jätkuvalt austan ja imetlen. Kuigi nad elasid ja tegutsesid vaid kümneaastase vahega ja on ka üsna samast kohast pärit – Tobias Hiiumaalt, Süda Saaremaalt –, olid nad äärmiselt erinevad isiksused. Rahutuhingeline, aateline, laia silmaringiga Tobias, kes püüdles alati suurejooneliste ja kõrgete eesmärkide poole versus tasakaalukas ja askeetlik Süda, kes oma talupoegliku vähenõudlikkuse juures seadis kõrgeimaks sihiks põhjalikkuse ja täiusetaotluse kõiges. Kui Tobiase roll oli asju algatada, siis Süda ülesanne oli neid edasi viia. Mõlema isiksus väljendub ilmekalt nende loomingu kvantiteedis ja kvaliteedis. Süda väike peotäis orelimuusikat on sedavõrd vormitäiuslik ja viimistletud, et mõjub juba esimesel kuulamisel oma loogika ja meisterlikkusega. Tobiase improvisatsiooniline ja ideedest pulbitsev muusika ei suuda esimesel kokkupuutel võibolla kuulajasse kuigivõrd muljet jätta. Samas ületab Tobias Südat oma loomingu hulga, laiahaardelisuse, originaalsuse ja ahelaid purustavalt ürgse jõuga, mis siin-seal jõuliselt ja geniaalselt lahvatab. Hinnakem neid ja olgem uhked mõlema üle!
Millal nüüd ilmunud vaimulike lauludega tööle hakkasid? Milliste probleemidega neid toimetades kokku puutusid?
Tobiase vaimulike laulude kirjastamise asjus võttis Vardo Rumessen minuga kontakti juba 2015. aasta paiku, kui ta tahtis koos minuga oreli juures vaadata-kuulata, kuidas ma neid Tobiase laulude saateid orelil mängiksin. Asi on nimelt selles, et need pole kirjutatud otseselt ei orelile ega klaverile ja kummagi instrumendi puhul on tarvis neid mingil määral pillile kohandada. Tol korral tegelesime siis põiliselt “Agnus Dei”, 84. psalmi ning duettidega sopranile ja aldile. Esialgsest kavatsusest need laulud iseseisvalt toimetada ja kirjastada Vardo peagi loobus ja konsulteeris minuga üha enam, paludes minul muu hulgas kirjutada eraldi välja just “Agnus Dei”, milles oli kõige enam kirjastuslikke küsimärke. Vardo surmaga jäi kogu üritus paraku seisma, kuni Reet Marttila Estonian Classics Publishing House’ist asja uuesti ette võttis. Tänavu kevadel õnnestus saada toetust nende haruldaste vokaalteoste väljaandmiseks ja pärast suve hakkasime redaktsiooni ettevalmistamisega intensiivselt tegelema.
Kogu tööprotsess osutus üsna keeruliseks, sest Tobiase käsikirjad on koltunud, nooditekst sageli parandatud ja üle kirjutatud, artikulatsiooni- ja dünaamikamärgid vaid paiguti olemas. Omamoodi väljakutseks olid ka mitmed Tobiase poolt kasutatud saksakeelsed arhailised sõnavormid, mille kirjaviis on tänaseks muutunud. Väljaandmisprotsessi juures arutasime Reet Marttilaga palju erinevaid publitseerimisalaseid küsimusi ning ma õppisin antud kogemusest palju. Kõige raskem oli võtta vastu otsuseid küsimuses, mil määral muuta või täiendada nooditeksti kohtades, mis tõesti orelil hästi ei kõlanud, näisid lausa helilooja poolt pooleli jäetuna, visandlikena. Näiteks küsimus, kuidas suhtuda “Agnus Dei” eriskummalisse helistikku, seitsme bemolliga Ces-duuri, mille lõpp on noteeritud hoopis H-duuris? Või kuidas mõista aaria lõputakti, kus on kirjas etc (jne) ja puudub traditsiooniline topeltjoon? Tõdesin, et pean Tobiase puhul sageli mõistatama, mida helilooja tegelikult on tahtnud öelda ja kogu asjale ise n-ö täpi i-le peale panema. Kokkuvõttes aga kujundas see töö minus kindla seisukoha, et hoolimata väljaandja lisatud häältest, nootidest ja muudest soovitustest, peaks esitaja alati saama täpse info selle kohta, milline on olnud helilooja kavatsus, st mis on originaaltekst. Sellega arvestades võib interpreet soovi korral ka iseseisvalt kujundada ning täiendada Tobiase muusikat omaenese muusikalistest tõekspidamistest lähtuvalt. Igal juhul oleksin ma interpreedina ise väga tänulik sellise info kättesaadavuse eest ning pean seda üheks hea väljaande olulisimaks kriteeriumiks.
Tobiase vaimulikud aariad on nimelt kirjutatud mingis spetsiifilises klaveri-oreli segapartituuris (justkui klaviiriks kokku surutud orkestripartii), mis on noteeritud kahel noodireal, sisaldab aga sageli sedavõrd suuri ulatusi, et neid pole võimalik ainult käte abil mängida. Tundub, et ideaalis kujutas ta ette ka orkestri kõla, millele viitavad mitmed lõigud pikkade tremolo-liinidega. Hea tahtmise korral saab neid teoseid küll klaveril murtud akordidena mängida, kuid suured vahemaad bassi ja ülemiste häälte vahel viitavad väga orelipedaali kasutamisele. Ilmselt hoidis selline kahesüsteemne (või kahetähenduslik) notatsioon kokku nii paberit kui ka kirjutamisaega. Igal juhul kohtame Tobiasel sellist visandlikku kirjaviisi üsna sageli ja arvata võib, et eks ta ise kohandas neid saateid vastavalt vajadusele, kas siis klaveril või orelil mängides.
Mitmetes tema lauludes (eriti nt “Agnus Dei” ja “Eks teie tea”), aga ka oreli soolopalades leiame erakordselt palju mitmesuguseid rõhu- ja dünaamikamärke. Tobias on sisse kirjutanud kahvleid, st paisutusi/ kahanemisi piano’st fortissimo’sse ja tagasi väga lühikese aja, kas takti või paari jooksul. Kuna suur orel on oma loomu poolest küllalt inertne pill ja tohutu kõlalise amplituudiga, siis pole praktiliselt võimalik niipalju pilli dünaamikat üles-alla keerutada, isegi mitte rulli (Walze) abil. Selline rullimine paneb nii oreli kui orelimängija mõttetult lõõtsutama ja mõjub sageli liialdatult. Olen seda ise palju katsetanud ja lõpuks seisukohale jõudnud, et vaevalt Tobias neid märke sedavõrd absoluutselt teostas ja mõtles, eriti orelil mängides. Kuna Tobiase saadete kõlaideaaliks oli arvatavasti orkester, kirjutas ta nendes segapartituurides sisse eelkõige orkestrile mõeldud dünaamika. Mis puutub rõhkudesse, siis neid märgib ta sageli horisontaalse kiilukujulise märgiga ja seda peaks orelil mõistma pigem rõhutatud artikulatsiooni kui otsese kõlatugevusena. Arvestades seda, et tolleaegse kirikumuusika kõlaideaal olid eelkõige sujuv legato ja harras meeleolu, tundis Tobias ilmselt vajadust oma teistsugust tõlgitsussoovi selgelt ja mõneti liialdatult noodiridade vahele kirjutada.
Praktilisest kasutusest lähtuvalt tundus kõige õigem anda need laulud välja siiski puhtas oreliseades. Selle kasuks räägivad esiteks laulude vaimulik tekst ja sisu. Teiseks võimaldab orel tänu mitmele manuaalile esitada sageli ristuvaid soolo- ja saatehääli eritämbriliste registritega nii, et häälte liikumine muutub reljeefsemaks. Orelipedaali olemasolu lisab kõlale bassihääle sügavuse ja iseseisvuse. Selles mõttes on orelisaate eelis saavutada klaverist suuremat orkestraalsust.
Seoses oreliseadega tekkis väljaandesse juurde kolmas noodirida pedaalile. Sellest tulenevalt oli sageli tarvis otsustada, kuhu jätta alumine hääl – kas vasakusse kätte või pedaali. Vabaks jäänud vasakule käele oli siin-seal vaja lisada täitehääli, et faktuur keskelt tühjaks ei jääks.
Kõiki sedalaadi finesse polnud Tobias ilmselt jõudnud läbi mõelda, sest tema loomuses oli pigem uute ideede järele haarata kui vanu asju põhjalikult viimistleda.
Meie muusikamuuseumi fondides leidub nii Tobiase kui muud avaldamata eesti muusikat veel küllaga. Nende esitamiseks ja väljaandmiseks oleks neid vaja üksjagu restaureerida, toimetada, puuduolevat juurde tekitada jne. Vardo Rumessen tegi selle nimel kangelaslikku ja tänuväärset tööd ning suutis palju hinnalisi teoseid eesti muusika varasalvest meie kõigi jaoks kättesaadavaks teha. Nüüd, kus Vardot enam pole, ei tohiks me unustada, et see töö pole kaugeltki veel lõpule viidud.
Nootide sisu:
I vihik: “Agnus Dei” (katoliku liturgia, 1904) metsosopranile ja orelile; vene bassile Konstantin Terentjevitt Serebrjakovile pühendatud “Schaff´in mir Gott ein reines Herz” (“Loo mulle, Jumal, puhas süda”, 1902) bassile ja orelile, tekst 51. psalmist, EC 024.
II vihik: “Bis hierher hat uns der Herr geholfen” (“Siiani on Issand meile appi tulnud”, 1896), tekst 1. Saamueli raamatust 7:12; Jesaja 28:29; “Wie lieblich sind deine Wohnungen” (“Kui armsad on sinu hooned”, 1893), tekst 84. psalmist; “Was ist der Mensch” (“Mis on inimene”, 1899), tekst 8. ja 36. psalmist (8:4, 36:6) – duetid sopranile ja aldile oreli saatel, EC 025.
III vihik: “Ich hebe meine Augen auf zu den Bergen” (“Ma tõstan oma silmad mägede poole, 1891), tekst 121. psalmist; “Wie lieblich sind deine Wohnungen” (“Kui armsad on sinu hooned”, 1893), tekst 84. psalmist, EC 026 (viimase laulu orelisaatega versioon on eraldi vihikus EC 025).
Lugu ilmus algselt ajakirjas Muusika. | Ines Maidre-Aarvik: Rudolf Tobiase loomuses oli pigem uute ideede järele haarata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muusikakirjastuse Estonian Classics eestvõtmisel on esmakordselt jõudnud trükki Rudolf Tobiase (1873–1918) vaimulikud vokaalteosed.
Hiiumaal Käinas sündinud Tobiase näol on tegu eesti professionaalse muusika juhtfiguuriga, kes esimese eestlasena siirdus Peterburi konservatooriumisse kompositsiooni õppima. Tema õpingud kulgesid prof Nikolai Rimski-Korsakovi ja prof Louis Homiliuse (orel) käe all. Pärast stuudiumi lõpetamist tegutses Eesti esimese oratooriumi “Joona lähetamine” autor mõnda aega Tartus. Kuid tunnetanud Taaralinna kultuurielu tema avaraid loomingulisi suunitlusi pärssivat, siirdus Tobias 1908. aastal Saksamaale, kus ta sada aastat tagasi 1918. aasta novembris 45-aastaselt suri.
Rudolf Tobiase panust Eesti muusikasse on võimatu ülehinnata. Tobiase mõttearendus oma artiklis pealkirjaga “Eesti muusika iseloomulik ilmend”, mis ilmus 1913. aastal Tartus kogumikus “Eesti kultura”, annab tunnistust tema sügavast huvist tuua eesti vaimuliku muusika arengusse sisuküpsust ja kõrgeid kunsti ideaale, samas rahvuslikku koloriiti. Helilooja oli oma koduse saksa keele, vene kultuuriruumis omandatud hariduse ja elu lõpukümnendil Saksamaal saadud kogemustega tõeline kosmopoliit. Ta soovib kogu hingest oma rahvale kunstmuusika õitsengut, sõnades: “olgu meie muusika vanavara salved ääreni täis puistatud” ja “las’ meie tärkavale helikunstile tiivad külge kasvada”. Põnev on selles tähelepanuväärses artiklis jälgida Tobiase mõttearendust eesti muusika iseloomu, tema sõnade kohaselt “vaimuliku ilmendi” teemal. Suurmeistri ja väärtkultuuri tõelise erudiidina toonitab Tobias, et soovib rääkida vaid kõrgkunstist, st muusikast, mida “talent, vaimsus ja intellekt sünnitab”. Vokaalmuusikat luues nendib ta paraku, et meie mail pole “häält varna otsast võtta” ning rahva “psüche” ja temperamendi omadused ei mõju laulude kunstiväljendusele just soodsalt. Ometi jõuab ta järeldusele, et igale eestlasele on tõesisuline külg tähtsam kui paatos või sentimentaalne ilutsemine. Tobias toob eeskujuks Mart Saare laulud, milles põleb “salalik elutuli”, ning on täis lootust, et eestlane hakkab aja jooksul väärtkunsti “moodu maitsest” eristama nõnda, et igaüks suudaks “iluduse ilmutusest ka täiel mõõdul aru saada”!
Eesti vabariigi sajandaks aastapäevaks ilmunud vaimulikud laulud, mis näevad ilmavalgust kolmes vihikus, kuuluvad Tobiase varasemasse loominguperioodi ning on tõelised muusikalised pärlid. Need on varustatud oreli/klaveri saatega ning see iseäralik ambivalentsus on ka nüüd ilmunud väljaandes säilinud. Toimetajatöö üksikasjadest kõneles organist Ines Maidre-Aarvik.
Marju Riisikamp: Lugesin just meie ühist artiklit 2008. aasta Muusikast, kus vaimustusid Süda oreliteostest ja mainisid, et Tobias on tulevikus sama põnev isiksus, keda veel avastada. Kuidas kõrvutaksid neid kaht Eesti suurkuju? Millal su Tobiase oreliteoste CD ilmus? Ehk pajataksid pisut sellest?
Ines Maidre-Aarvik: Rudolf Tobiase CD ilmus 2015. aastal plaadifirmas Toccata Classics. Salvestus sai tehtud 2014. aastal Tallinna toomkirikus, kus Tobias omal ajal tollase saksa koguduse organisti Reinecke juures orelit õppis. Praegusel Sauer-Ladegasti orelil Tobias küll kunagi mänginud ei ole, see ehitati alles 1913/14, kui ta juba Eestist lahkunud oli. Aga siiski on sellel kohal seos Tobiasega. Samuti sobis Tobiase valdavalt vaimulik muusika nii akustiliselt kui sisuliselt toomkiriku pühasse ruumi palju paremini kui Estonia kontserdisaali, mille orelil olin teinud aastatetaguse salvestuse.
Plaadifirma Toccata Classics asutaja Martin Anderson võttis Tobiase CD vastu vaimustusega, lausa kahel käel, sest ta oli varem ka Tobiase “Joona lähetamisega” kokku puutunud. Tema õhutusel tegin muide CD jaoks ka oreliseade “Joona” apoteoosist – Sanctus’est, mis tuli tõesti võimas! Kõrvuti kõigi Tobiase lõpetatud oreliteostega sisaldab salvestis ka “Largo” (“Eks teie tea”) oreliversiooni ja vaimulikku aariat “Agnus Dei” sopran Arete Teemetsa esituses oreli saatel, mis on selle plaadi eriline ehe. Päris palju peamurdmist oli kava ülesehitusega, millest suure osa moodustasid Tobiase koraalieelmängud, keskmiselt 3-4 min pikkused palad. Nuputasin üsna kaua, kuidas järjestada 19 koraaliprelüüdi ja vaid viis vabas vormis loodud teost, nii et asi ei muutuks liiga üksluiseks. Kuigi väga eredad ja individuaalsete karakteritega, sai neist ühtekokku ikkagi üsna suur hulk pisipalu, mis olid irdunud liturgilisest kontekstist – koraalist. Paaril juhul lisasimegi eelmängule ka ühe või kaks koraalisalmi ja sellises koosluses omandasid töötlused kohe funktsionaalse tähenduse.
Tunnistan, et selline programm pole muidugi just kontsertmuusika ja raske on ka loota, et see tänapäeva publikus erilist tähelepanu äratab. Sellest hoolimata pidasin väga vajalikuks, et Toccata Classics need teosed jäädvustaks, arvestades Tobiase erakordset tähendust eesti muusikas ja tema novaatorlikku panust kirikumuusikasse üldse. Kui kedagi see teema huvitab, on see vähemalt dokumenteeritud ja kättesaadav.
Peeter Süda ja Rudolf Tobiast on minu jaoks eesti orelimuusika suurimad klassikud, keda jätkuvalt austan ja imetlen. Kuigi nad elasid ja tegutsesid vaid kümneaastase vahega ja on ka üsna samast kohast pärit – Tobias Hiiumaalt, Süda Saaremaalt –, olid nad äärmiselt erinevad isiksused. Rahutuhingeline, aateline, laia silmaringiga Tobias, kes püüdles alati suurejooneliste ja kõrgete eesmärkide poole versus tasakaalukas ja askeetlik Süda, kes oma talupoegliku vähenõudlikkuse juures seadis kõrgeimaks sihiks põhjalikkuse ja täiusetaotluse kõiges. Kui Tobiase roll oli asju algatada, siis Süda ülesanne oli neid edasi viia. Mõlema isiksus väljendub ilmekalt nende loomingu kvantiteedis ja kvaliteedis. Süda väike peotäis orelimuusikat on sedavõrd vormitäiuslik ja viimistletud, et mõjub juba esimesel kuulamisel oma loogika ja meisterlikkusega. Tobiase improvisatsiooniline ja ideedest pulbitsev muusika ei suuda esimesel kokkupuutel võibolla kuulajasse kuigivõrd muljet jätta. Samas ületab Tobias Südat oma loomingu hulga, laiahaardelisuse, originaalsuse ja ahelaid purustavalt ürgse jõuga, mis siin-seal jõuliselt ja geniaalselt lahvatab. Hinnakem neid ja olgem uhked mõlema üle!
Millal nüüd ilmunud vaimulike lauludega tööle hakkasid? Milliste probleemidega neid toimetades kokku puutusid?
Tobiase vaimulike laulude kirjastamise asjus võttis Vardo Rumessen minuga kontakti juba 2015. aasta paiku, kui ta tahtis koos minuga oreli juures vaadata-kuulata, kuidas ma neid Tobiase laulude saateid orelil mängiksin. Asi on nimelt selles, et need pole kirjutatud otseselt ei orelile ega klaverile ja kummagi instrumendi puhul on tarvis neid mingil määral pillile kohandada. Tol korral tegelesime siis põiliselt “Agnus Dei”, 84. psalmi ning duettidega sopranile ja aldile. Esialgsest kavatsusest need laulud iseseisvalt toimetada ja kirjastada Vardo peagi loobus ja konsulteeris minuga üha enam, paludes minul muu hulgas kirjutada eraldi välja just “Agnus Dei”, milles oli kõige enam kirjastuslikke küsimärke. Vardo surmaga jäi kogu üritus paraku seisma, kuni Reet Marttila Estonian Classics Publishing House’ist asja uuesti ette võttis. Tänavu kevadel õnnestus saada toetust nende haruldaste vokaalteoste väljaandmiseks ja pärast suve hakkasime redaktsiooni ettevalmistamisega intensiivselt tegelema.
Kogu tööprotsess osutus üsna keeruliseks, sest Tobiase käsikirjad on koltunud, nooditekst sageli parandatud ja üle kirjutatud, artikulatsiooni- ja dünaamikamärgid vaid paiguti olemas. Omamoodi väljakutseks olid ka mitmed Tobiase poolt kasutatud saksakeelsed arhailised sõnavormid, mille kirjaviis on tänaseks muutunud. Väljaandmisprotsessi juures arutasime Reet Marttilaga palju erinevaid publitseerimisalaseid küsimusi ning ma õppisin antud kogemusest palju. Kõige raskem oli võtta vastu otsuseid küsimuses, mil määral muuta või täiendada nooditeksti kohtades, mis tõesti orelil hästi ei kõlanud, näisid lausa helilooja poolt pooleli jäetuna, visandlikena. Näiteks küsimus, kuidas suhtuda “Agnus Dei” eriskummalisse helistikku, seitsme bemolliga Ces-duuri, mille lõpp on noteeritud hoopis H-duuris? Või kuidas mõista aaria lõputakti, kus on kirjas etc (jne) ja puudub traditsiooniline topeltjoon? Tõdesin, et pean Tobiase puhul sageli mõistatama, mida helilooja tegelikult on tahtnud öelda ja kogu asjale ise n-ö täpi i-le peale panema. Kokkuvõttes aga kujundas see töö minus kindla seisukoha, et hoolimata väljaandja lisatud häältest, nootidest ja muudest soovitustest, peaks esitaja alati saama täpse info selle kohta, milline on olnud helilooja kavatsus, st mis on originaaltekst. Sellega arvestades võib interpreet soovi korral ka iseseisvalt kujundada ning täiendada Tobiase muusikat omaenese muusikalistest tõekspidamistest lähtuvalt. Igal juhul oleksin ma interpreedina ise väga tänulik sellise info kättesaadavuse eest ning pean seda üheks hea väljaande olulisimaks kriteeriumiks.
Tobiase vaimulikud aariad on nimelt kirjutatud mingis spetsiifilises klaveri-oreli segapartituuris (justkui klaviiriks kokku surutud orkestripartii), mis on noteeritud kahel noodireal, sisaldab aga sageli sedavõrd suuri ulatusi, et neid pole võimalik ainult käte abil mängida. Tundub, et ideaalis kujutas ta ette ka orkestri kõla, millele viitavad mitmed lõigud pikkade tremolo-liinidega. Hea tahtmise korral saab neid teoseid küll klaveril murtud akordidena mängida, kuid suured vahemaad bassi ja ülemiste häälte vahel viitavad väga orelipedaali kasutamisele. Ilmselt hoidis selline kahesüsteemne (või kahetähenduslik) notatsioon kokku nii paberit kui ka kirjutamisaega. Igal juhul kohtame Tobiasel sellist visandlikku kirjaviisi üsna sageli ja arvata võib, et eks ta ise kohandas neid saateid vastavalt vajadusele, kas siis klaveril või orelil mängides.
Mitmetes tema lauludes (eriti nt “Agnus Dei” ja “Eks teie tea”), aga ka oreli soolopalades leiame erakordselt palju mitmesuguseid rõhu- ja dünaamikamärke. Tobias on sisse kirjutanud kahvleid, st paisutusi/ kahanemisi piano’st fortissimo’sse ja tagasi väga lühikese aja, kas takti või paari jooksul. Kuna suur orel on oma loomu poolest küllalt inertne pill ja tohutu kõlalise amplituudiga, siis pole praktiliselt võimalik niipalju pilli dünaamikat üles-alla keerutada, isegi mitte rulli (Walze) abil. Selline rullimine paneb nii oreli kui orelimängija mõttetult lõõtsutama ja mõjub sageli liialdatult. Olen seda ise palju katsetanud ja lõpuks seisukohale jõudnud, et vaevalt Tobias neid märke sedavõrd absoluutselt teostas ja mõtles, eriti orelil mängides. Kuna Tobiase saadete kõlaideaaliks oli arvatavasti orkester, kirjutas ta nendes segapartituurides sisse eelkõige orkestrile mõeldud dünaamika. Mis puutub rõhkudesse, siis neid märgib ta sageli horisontaalse kiilukujulise märgiga ja seda peaks orelil mõistma pigem rõhutatud artikulatsiooni kui otsese kõlatugevusena. Arvestades seda, et tolleaegse kirikumuusika kõlaideaal olid eelkõige sujuv legato ja harras meeleolu, tundis Tobias ilmselt vajadust oma teistsugust tõlgitsussoovi selgelt ja mõneti liialdatult noodiridade vahele kirjutada.
Praktilisest kasutusest lähtuvalt tundus kõige õigem anda need laulud välja siiski puhtas oreliseades. Selle kasuks räägivad esiteks laulude vaimulik tekst ja sisu. Teiseks võimaldab orel tänu mitmele manuaalile esitada sageli ristuvaid soolo- ja saatehääli eritämbriliste registritega nii, et häälte liikumine muutub reljeefsemaks. Orelipedaali olemasolu lisab kõlale bassihääle sügavuse ja iseseisvuse. Selles mõttes on orelisaate eelis saavutada klaverist suuremat orkestraalsust.
Seoses oreliseadega tekkis väljaandesse juurde kolmas noodirida pedaalile. Sellest tulenevalt oli sageli tarvis otsustada, kuhu jätta alumine hääl – kas vasakusse kätte või pedaali. Vabaks jäänud vasakule käele oli siin-seal vaja lisada täitehääli, et faktuur keskelt tühjaks ei jääks.
Kõiki sedalaadi finesse polnud Tobias ilmselt jõudnud läbi mõelda, sest tema loomuses oli pigem uute ideede järele haarata kui vanu asju põhjalikult viimistleda.
Meie muusikamuuseumi fondides leidub nii Tobiase kui muud avaldamata eesti muusikat veel küllaga. Nende esitamiseks ja väljaandmiseks oleks neid vaja üksjagu restaureerida, toimetada, puuduolevat juurde tekitada jne. Vardo Rumessen tegi selle nimel kangelaslikku ja tänuväärset tööd ning suutis palju hinnalisi teoseid eesti muusika varasalvest meie kõigi jaoks kättesaadavaks teha. Nüüd, kus Vardot enam pole, ei tohiks me unustada, et see töö pole kaugeltki veel lõpule viidud.
Nootide sisu:
I vihik: “Agnus Dei” (katoliku liturgia, 1904) metsosopranile ja orelile; vene bassile Konstantin Terentjevitt Serebrjakovile pühendatud “Schaff´in mir Gott ein reines Herz” (“Loo mulle, Jumal, puhas süda”, 1902) bassile ja orelile, tekst 51. psalmist, EC 024.
II vihik: “Bis hierher hat uns der Herr geholfen” (“Siiani on Issand meile appi tulnud”, 1896), tekst 1. Saamueli raamatust 7:12; Jesaja 28:29; “Wie lieblich sind deine Wohnungen” (“Kui armsad on sinu hooned”, 1893), tekst 84. psalmist; “Was ist der Mensch” (“Mis on inimene”, 1899), tekst 8. ja 36. psalmist (8:4, 36:6) – duetid sopranile ja aldile oreli saatel, EC 025.
III vihik: “Ich hebe meine Augen auf zu den Bergen” (“Ma tõstan oma silmad mägede poole, 1891), tekst 121. psalmist; “Wie lieblich sind deine Wohnungen” (“Kui armsad on sinu hooned”, 1893), tekst 84. psalmist, EC 026 (viimase laulu orelisaatega versioon on eraldi vihikus EC 025).
Lugu ilmus algselt ajakirjas Muusika.
### Response:
Ines Maidre-Aarvik: Rudolf Tobiase loomuses oli pigem uute ideede järele haarata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ettevõtted teatasid ühinemisest mullu juunis, tuues põhjusena välja soovi tugevdada ettevõtete positsiooni Põhja-Euroopa turgudel.
Tehniliselt liidetakse Lemminkäinen YIT-iga, nii et Lemminkäineni aktsionäridele hakkab kuuluma 40 protsenti ühendfirmast ja YIT aktsionäridele 60 protsenti.
Soome ehitusfirmad YIT ja Lemminkäinen tegutsevad veel Venemaal, Rootsis, Norras, Taanis, Lätis, Leedus, Tšehhis, Slovakkias ja Poolas. | Soome konkurentsiamet kiitis heaks YIT ja Lemminkäineni ühinemise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ettevõtted teatasid ühinemisest mullu juunis, tuues põhjusena välja soovi tugevdada ettevõtete positsiooni Põhja-Euroopa turgudel.
Tehniliselt liidetakse Lemminkäinen YIT-iga, nii et Lemminkäineni aktsionäridele hakkab kuuluma 40 protsenti ühendfirmast ja YIT aktsionäridele 60 protsenti.
Soome ehitusfirmad YIT ja Lemminkäinen tegutsevad veel Venemaal, Rootsis, Norras, Taanis, Lätis, Leedus, Tšehhis, Slovakkias ja Poolas.
### Response:
Soome konkurentsiamet kiitis heaks YIT ja Lemminkäineni ühinemise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Presidendi vastuvõtt ja kontsert toimuvad Tartus, kuid juubelinädala üritused jõuavad ka teistesse Eesti linnadesse.
Nii annab peaminister Jüri Ratas riiklikud kultuuri- ja teaduspreemiad üle Haapsalus Wiedemanni gümnaasiumis.
Riiklike teenetemärkide kätteandmise tseremoonia "Eesti tänab" toimub aga piirilinnas Narvas sealses Tartu Ülikooli kolledžis.
Vabariigi aastapäeva jumalateenistus peetakse Paides. Pärnus loetakse 23. veebruaril ette Iseseisvusmanifest – nagu 100 aastat tagasi.
Traditsiooniline lipuheiskamine ja paraad toimub sel aastal Tallinnas. | President peab aastapäevakõne ikkagi ERM-is | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Presidendi vastuvõtt ja kontsert toimuvad Tartus, kuid juubelinädala üritused jõuavad ka teistesse Eesti linnadesse.
Nii annab peaminister Jüri Ratas riiklikud kultuuri- ja teaduspreemiad üle Haapsalus Wiedemanni gümnaasiumis.
Riiklike teenetemärkide kätteandmise tseremoonia "Eesti tänab" toimub aga piirilinnas Narvas sealses Tartu Ülikooli kolledžis.
Vabariigi aastapäeva jumalateenistus peetakse Paides. Pärnus loetakse 23. veebruaril ette Iseseisvusmanifest – nagu 100 aastat tagasi.
Traditsiooniline lipuheiskamine ja paraad toimub sel aastal Tallinnas.
### Response:
President peab aastapäevakõne ikkagi ERM-is |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Edukat turniiri lootvad araablased soovivad sel moel tõsta oma pallurite taset. Vastav leping sõlmiti sealse kõrgeima spordiorgani, jalgpalliliidu ja Hispaania jalgpalliliiga (La Liga) vahel.
"Jalgpall on Saudi Araabias populaarseim spordiala. Koostöös Saudi jalgpalliliiduga tahame anda noortele võimaluse oma eesmärkideni jõuda ja mängida jalgpalli kõrgeimal võimalikul tasemel," kommenteeris riigi spordiameti juht Turkey Ali Al Sheikh.
Lepingu tulemusel said ühe araablase endale kõrgliigameeskonnad Villarreal (Salman Al Dawsari, 26-aastane, Al Hilali klubist), Levante (Fahad Al Muwallad, 23, Al Ittihad) ja Leganes (Yahia Al Shehri, 27, Al Nasr).
Olukorra suhtes avaldas aga protesti Hispaania jalgpallurite liit (AFE), kelle arvates pärsivad sellised teod kohalike noorte arengut ja on spordi põhimõtete vastu. "Uus ärimudel seab esikohale sportliku poole asemel majandusliku," teatas AFE. "See kokkulepe takistab noorte jalgpallurite arengut ja on takistuseks noorteakadeemia šanssidele, kes ei saa alati sääraseid võimalusi."
Saudi Araabia mängib MM-finaalturniiril A-alagrupis võõrustaja Venemaa, Uruguay ja Egiptusega. | Tavatu tehing araablastega tekitab Hispaania jalgpallurites nördimust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Edukat turniiri lootvad araablased soovivad sel moel tõsta oma pallurite taset. Vastav leping sõlmiti sealse kõrgeima spordiorgani, jalgpalliliidu ja Hispaania jalgpalliliiga (La Liga) vahel.
"Jalgpall on Saudi Araabias populaarseim spordiala. Koostöös Saudi jalgpalliliiduga tahame anda noortele võimaluse oma eesmärkideni jõuda ja mängida jalgpalli kõrgeimal võimalikul tasemel," kommenteeris riigi spordiameti juht Turkey Ali Al Sheikh.
Lepingu tulemusel said ühe araablase endale kõrgliigameeskonnad Villarreal (Salman Al Dawsari, 26-aastane, Al Hilali klubist), Levante (Fahad Al Muwallad, 23, Al Ittihad) ja Leganes (Yahia Al Shehri, 27, Al Nasr).
Olukorra suhtes avaldas aga protesti Hispaania jalgpallurite liit (AFE), kelle arvates pärsivad sellised teod kohalike noorte arengut ja on spordi põhimõtete vastu. "Uus ärimudel seab esikohale sportliku poole asemel majandusliku," teatas AFE. "See kokkulepe takistab noorte jalgpallurite arengut ja on takistuseks noorteakadeemia šanssidele, kes ei saa alati sääraseid võimalusi."
Saudi Araabia mängib MM-finaalturniiril A-alagrupis võõrustaja Venemaa, Uruguay ja Egiptusega.
### Response:
Tavatu tehing araablastega tekitab Hispaania jalgpallurites nördimust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väljaannete De Volkskrant ja Nieuwsuur allikate kinnitusel murdis julgeolekuteenistus häkkerirühmituse Cozy Bear võrgustikku juba 2014. aastal, vahendas Politico.
Hollandi luureametnikud jälgisid ka seda, kuidas nimtatud rühmituse häkkerid tungisid presidendivalimiste eel USa demokraatide rahvuskomitee (DNC) arvutisüsteemi ning varastasid sealt e-kirju ja dokumente, mida hiljem avaldati kandidaat Hillary Clintoni mustamiseks.
AIVD edastas enda poolt kogutud informatsiooni USA kolleegidele. Hollandi luure edastatud andmed olid allikate kinnitusel ka põhjus, miks Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) alustas Venemaa-poolse valimistesse sekkumise asjus juurdlust.
Muuhulgas olevat hollandlased suutnud kätte saada ka valvekaamerate salvestused, mis näitavad, kuidas häkkerirühmitusse kuuluvad isikud Moskvas asuva ülikoolihoone vahet käivad.
AIVD pole Hollandi meedias avaldatud väiteid kommenteerinud. | Hollandi luure jälgis USA valimistesse sekkunud Vene häkkereid juba aastaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väljaannete De Volkskrant ja Nieuwsuur allikate kinnitusel murdis julgeolekuteenistus häkkerirühmituse Cozy Bear võrgustikku juba 2014. aastal, vahendas Politico.
Hollandi luureametnikud jälgisid ka seda, kuidas nimtatud rühmituse häkkerid tungisid presidendivalimiste eel USa demokraatide rahvuskomitee (DNC) arvutisüsteemi ning varastasid sealt e-kirju ja dokumente, mida hiljem avaldati kandidaat Hillary Clintoni mustamiseks.
AIVD edastas enda poolt kogutud informatsiooni USA kolleegidele. Hollandi luure edastatud andmed olid allikate kinnitusel ka põhjus, miks Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) alustas Venemaa-poolse valimistesse sekkumise asjus juurdlust.
Muuhulgas olevat hollandlased suutnud kätte saada ka valvekaamerate salvestused, mis näitavad, kuidas häkkerirühmitusse kuuluvad isikud Moskvas asuva ülikoolihoone vahet käivad.
AIVD pole Hollandi meedias avaldatud väiteid kommenteerinud.
### Response:
Hollandi luure jälgis USA valimistesse sekkunud Vene häkkereid juba aastaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Süüalusteks on kohtuasjas lisaks Kornilovile ka Aleksandr Dorofejev, Vitali Roiko, Natalja Roiko, firma Rona International ja mittetulundusühing Altmedia. Kõiki neid süüdistatakse dokumentide võltsimises ja nende kasutamises, mis uurimisorganite hinnangul andis neile võimaluse maksukohustustest kõrvale hoida, kirjutas ERR-i venekeelne uudisteportaal.
Natalja Roikot süüdistatakse ka võltsitud tööraamatu esitamises.
20. veebruaril toimub Harju maakohtus eelistung, kus pannakse paika ka kohtuasja edasised kuupäevad.
Kornilov end süüdi ei tunnista. "Kogu see lugu on jätk mulle varem avaldatud survele, sealhulgas regulaarsele kontrollile piiriületusel, minu nime nimetamisele kapo aastaraamatutes ja maksukontrollile. Seega võitlevad võimud endale ebamugava ajakirjanduse ja dissidentidega," lausus ta ja võrdles enda kohtuprotsessi Keskerakonna endise esimehe Edgar Savisaare kohtuasjaga.
2015. aastal arestis maksuamet Kornilovile kuuluva MTÜ Altmedia pangaarve, kuna oli alust arvata, et MTÜ-st viidi raha fiktiivsete tehingute varjus maksuvabalt välja. 2016. aastal peeti Kornilov maksukuriteos kahtlustatavana kinni.
Kapo aastaraamatus on Kornilovit nimetatud Vene mõjuagendiks. | Portaali Baltija väljaandja Alexander Kornilov astub kohtu ette | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Süüalusteks on kohtuasjas lisaks Kornilovile ka Aleksandr Dorofejev, Vitali Roiko, Natalja Roiko, firma Rona International ja mittetulundusühing Altmedia. Kõiki neid süüdistatakse dokumentide võltsimises ja nende kasutamises, mis uurimisorganite hinnangul andis neile võimaluse maksukohustustest kõrvale hoida, kirjutas ERR-i venekeelne uudisteportaal.
Natalja Roikot süüdistatakse ka võltsitud tööraamatu esitamises.
20. veebruaril toimub Harju maakohtus eelistung, kus pannakse paika ka kohtuasja edasised kuupäevad.
Kornilov end süüdi ei tunnista. "Kogu see lugu on jätk mulle varem avaldatud survele, sealhulgas regulaarsele kontrollile piiriületusel, minu nime nimetamisele kapo aastaraamatutes ja maksukontrollile. Seega võitlevad võimud endale ebamugava ajakirjanduse ja dissidentidega," lausus ta ja võrdles enda kohtuprotsessi Keskerakonna endise esimehe Edgar Savisaare kohtuasjaga.
2015. aastal arestis maksuamet Kornilovile kuuluva MTÜ Altmedia pangaarve, kuna oli alust arvata, et MTÜ-st viidi raha fiktiivsete tehingute varjus maksuvabalt välja. 2016. aastal peeti Kornilov maksukuriteos kahtlustatavana kinni.
Kapo aastaraamatus on Kornilovit nimetatud Vene mõjuagendiks.
### Response:
Portaali Baltija väljaandja Alexander Kornilov astub kohtu ette |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Babos ja Mladenovic võitsid esmakordselt suure slämmi turniiri koos mängides jättes selja taha valitsevad olümpiavõitjad.
Mladenovicile on see teiseks naiste paarismängus võidetud suure slämmi tiitliks. Viimati triumfeeris prantslanna 2016. aastal Prantuste lahtistel koos kaasmaalase Caroline Garciaga.
Finaalmatš kestis kokku üks tund ja 20 minutit. | Austraalia lahtistel võitsid naispaarismängus Babos ja Mladenovic | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Babos ja Mladenovic võitsid esmakordselt suure slämmi turniiri koos mängides jättes selja taha valitsevad olümpiavõitjad.
Mladenovicile on see teiseks naiste paarismängus võidetud suure slämmi tiitliks. Viimati triumfeeris prantslanna 2016. aastal Prantuste lahtistel koos kaasmaalase Caroline Garciaga.
Finaalmatš kestis kokku üks tund ja 20 minutit.
### Response:
Austraalia lahtistel võitsid naispaarismängus Babos ja Mladenovic |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühel Twitteris postitatud videol on jäädvustatud kliendid, kes trügivad ja karjuvad, püüdes samal ajal haarata nii palju purke kui võimalik.
Ajaleht Le Parisien vahendas, et Põhja-Prantsusmaal asuvas Ostricourti linnas pidi tunglemisse sekkuma ka politsei.
Intermarché ei ole asja veel kommenteerinud, kuid Nutella tootja Ferrero mõistis vahejuhtumid hukka.
"Tahame täpsustada, et allahindluse otsus oli ühepoolselt Intermarche'i oma," teatas Ferrero. "Kahetseme selle otsuse tagajärgi, mis põhjustas tarbijates segadust ja pettumust."
Allahindlus pidi kestma laupäevani, kuid paljudes poodides said varud kiirelt otsa. Mõnes kohas toimus müük aga ladusalt ning paljudest poodidest ei ole rüseluste kohta teateid tulnud.
POUR DU #Nutella MDRRRRRRR ????????????????????????????????
>>> https://t.co/2UaHI8Ovad pic.twitter.com/GFR99t1K0L
— King kdo (@KINGKDOO) January 25, 2018
To get Nutella jars at discounted prices, some consumers in France forget any form of civility. pic.twitter.com/naUqchMlwi
— ???? (@EUniversee) January 25, 2018
"All this for Nutella? Seriously?"
French shoppers fought one another after a supermarket chain reduced the price of Nutella by 70 per cent. pic.twitter.com/Q6XFQfF2Hh
— Channel 4 News (@Channel4News) January 26, 2018 | Videod: Prantsusmaal puhkesid odava Nutella tõttu rüselused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühel Twitteris postitatud videol on jäädvustatud kliendid, kes trügivad ja karjuvad, püüdes samal ajal haarata nii palju purke kui võimalik.
Ajaleht Le Parisien vahendas, et Põhja-Prantsusmaal asuvas Ostricourti linnas pidi tunglemisse sekkuma ka politsei.
Intermarché ei ole asja veel kommenteerinud, kuid Nutella tootja Ferrero mõistis vahejuhtumid hukka.
"Tahame täpsustada, et allahindluse otsus oli ühepoolselt Intermarche'i oma," teatas Ferrero. "Kahetseme selle otsuse tagajärgi, mis põhjustas tarbijates segadust ja pettumust."
Allahindlus pidi kestma laupäevani, kuid paljudes poodides said varud kiirelt otsa. Mõnes kohas toimus müük aga ladusalt ning paljudest poodidest ei ole rüseluste kohta teateid tulnud.
POUR DU #Nutella MDRRRRRRR ????????????????????????????????
>>> https://t.co/2UaHI8Ovad pic.twitter.com/GFR99t1K0L
— King kdo (@KINGKDOO) January 25, 2018
To get Nutella jars at discounted prices, some consumers in France forget any form of civility. pic.twitter.com/naUqchMlwi
— ???? (@EUniversee) January 25, 2018
"All this for Nutella? Seriously?"
French shoppers fought one another after a supermarket chain reduced the price of Nutella by 70 per cent. pic.twitter.com/Q6XFQfF2Hh
— Channel 4 News (@Channel4News) January 26, 2018
### Response:
Videod: Prantsusmaal puhkesid odava Nutella tõttu rüselused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumine toimub neljapäeval, 1. veebruaril kell 11, teatas ametiühing.
Ametiühingute keskliidu organisatsioonisekretäri Artjom Arhangelski sõnul on läbirääkimiste pidamine streigi ajal tavaline praktika ning üks ei välista teist. „Nagu ka varem öelnud oleme, soovivad töötajad tööandjaga kokkuleppele jõuda. Kuni kokkulepet pole sündinud, on ka streik jätkuvalt jõus.“
Teise teemana soovib ametiühing läbirääkimistel saavutada kokkulepped streigi tehniliste detailide üle, et tagada streigi ohtutu kulg. Seadus paneb pooltele kohustuse koostööks ettevõtte vara säilimise ja ohutuse tagamisel. „Samuti loodame kokku leppida, kus streikivad töötajad streigi ajal asuvad,“ ütles Arhangelski.
Vastavalt AS HKScan Estoniale saadetud streigiteatele nõuavad Rakvere lihakombinaadi töötajad tapamaja töötajate põhipalga tõstmist 16 protsendi võrra alates tänavu 1. veebruarist ja lisaks 16 protsenti põhipalga tõstmist 1. juulist 2018.
Lisaks nõutakse, et tulemuspalga arvestamist ei muudeta. Palgaläbirääkimised jooksid ummikusse, kuna tööandja ei nõustunud töötajatele tegema ühtegi konkreetset palgapakkumist. | HKScan nõustus ametiühinguga palgaläbirääkimisi jätkama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumine toimub neljapäeval, 1. veebruaril kell 11, teatas ametiühing.
Ametiühingute keskliidu organisatsioonisekretäri Artjom Arhangelski sõnul on läbirääkimiste pidamine streigi ajal tavaline praktika ning üks ei välista teist. „Nagu ka varem öelnud oleme, soovivad töötajad tööandjaga kokkuleppele jõuda. Kuni kokkulepet pole sündinud, on ka streik jätkuvalt jõus.“
Teise teemana soovib ametiühing läbirääkimistel saavutada kokkulepped streigi tehniliste detailide üle, et tagada streigi ohtutu kulg. Seadus paneb pooltele kohustuse koostööks ettevõtte vara säilimise ja ohutuse tagamisel. „Samuti loodame kokku leppida, kus streikivad töötajad streigi ajal asuvad,“ ütles Arhangelski.
Vastavalt AS HKScan Estoniale saadetud streigiteatele nõuavad Rakvere lihakombinaadi töötajad tapamaja töötajate põhipalga tõstmist 16 protsendi võrra alates tänavu 1. veebruarist ja lisaks 16 protsenti põhipalga tõstmist 1. juulist 2018.
Lisaks nõutakse, et tulemuspalga arvestamist ei muudeta. Palgaläbirääkimised jooksid ummikusse, kuna tööandja ei nõustunud töötajatele tegema ühtegi konkreetset palgapakkumist.
### Response:
HKScan nõustus ametiühinguga palgaläbirääkimisi jätkama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Linnavalitsus kiitis neljapäeval eelnõu Otsa 100. sünnipäevaks mälestusmärk rajada. Belobrovtsev rääkis ERR-ile, et nüüd tuleb kokku kutsuda komisjon, kes hakkab arutama, kuidas kuulutada välja ideekavandi konkurss ja kuhu mälestusmärk võiks tulla.
"Ma oletan, et sellega ei pea venitama, kuigi mälestusmärk tuleb alles aastal 2020 ja aega on. Aga kõik need protseduurid võtavad aega ja arvan, et kuskil veebruaris paneme komisjoni paika, hiljemalt kevadeks, ja siis hakkame sealt edasi liikuma," lausus ta.
Praegu ei ole Belobrovtsevi sõnul monumendi asukohana välja valitud ühtki varianti. Kui komisjon kokku tuleb, küsitakse arvamusi ekspertidelt, vaieldakse need läbi ja kui variandid on laual, saab juba parima koha valida.
"Praegusel hetkel - ka selleks, et mitte kuidagi hakata mõjutama komisjoni liikmeid - ei ole ühtki varianti laua peal, see on meelega nii tehtud," lausus ta.
Abilinnapea lisas, et kavandite ja asukoha valimine hakkavad ilmselt käima paralleelselt.
Monumendi maksumusele ei ole linnavalitsus samuti esialgu piire seadnud ja sedagi hakkab arutama komisjon.
21. märtsil 2020 möödub Georg Otsa sünnist sada aastat. Sama aasta 5. septembril on Georg Otsa 45. surma-aastapäev. | Georg Otsa monumendi maksumus ja asukoht on esialgu teadmata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Linnavalitsus kiitis neljapäeval eelnõu Otsa 100. sünnipäevaks mälestusmärk rajada. Belobrovtsev rääkis ERR-ile, et nüüd tuleb kokku kutsuda komisjon, kes hakkab arutama, kuidas kuulutada välja ideekavandi konkurss ja kuhu mälestusmärk võiks tulla.
"Ma oletan, et sellega ei pea venitama, kuigi mälestusmärk tuleb alles aastal 2020 ja aega on. Aga kõik need protseduurid võtavad aega ja arvan, et kuskil veebruaris paneme komisjoni paika, hiljemalt kevadeks, ja siis hakkame sealt edasi liikuma," lausus ta.
Praegu ei ole Belobrovtsevi sõnul monumendi asukohana välja valitud ühtki varianti. Kui komisjon kokku tuleb, küsitakse arvamusi ekspertidelt, vaieldakse need läbi ja kui variandid on laual, saab juba parima koha valida.
"Praegusel hetkel - ka selleks, et mitte kuidagi hakata mõjutama komisjoni liikmeid - ei ole ühtki varianti laua peal, see on meelega nii tehtud," lausus ta.
Abilinnapea lisas, et kavandite ja asukoha valimine hakkavad ilmselt käima paralleelselt.
Monumendi maksumusele ei ole linnavalitsus samuti esialgu piire seadnud ja sedagi hakkab arutama komisjon.
21. märtsil 2020 möödub Georg Otsa sünnist sada aastat. Sama aasta 5. septembril on Georg Otsa 45. surma-aastapäev.
### Response:
Georg Otsa monumendi maksumus ja asukoht on esialgu teadmata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Praegu ei ole sisse antud, kui hagi esitatakse, siis me teavitame sellest," ütles Nääs ERR-ile.
Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu ja tema perekonnaliikmed nõuavad advokaatide vahendusel Reformierakonna fraktsiooni juhilt Jürgen Ligilt ja EKRE fraktsiooni juhilt Martin Helmelt kahjuraha ja vabandust.
Postimees kirjutas eelmisel nädalal, et advokaadi vahendusel Ligile ja Helmele esitatud paberil on märgitud, et perekond Sarapuu nõuded mittevaralise kahju hüvitamiseks võivad jääda vahemikku 50 000–100 000 eurot.
Muuhulgas nõuab Sarapuu mõlemalt poliitikult ka avalikku vabandamist. | Sarapuu hagi Ligi ja Helme vastu on ettevalmistamisel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Praegu ei ole sisse antud, kui hagi esitatakse, siis me teavitame sellest," ütles Nääs ERR-ile.
Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu ja tema perekonnaliikmed nõuavad advokaatide vahendusel Reformierakonna fraktsiooni juhilt Jürgen Ligilt ja EKRE fraktsiooni juhilt Martin Helmelt kahjuraha ja vabandust.
Postimees kirjutas eelmisel nädalal, et advokaadi vahendusel Ligile ja Helmele esitatud paberil on märgitud, et perekond Sarapuu nõuded mittevaralise kahju hüvitamiseks võivad jääda vahemikku 50 000–100 000 eurot.
Muuhulgas nõuab Sarapuu mõlemalt poliitikult ka avalikku vabandamist.
### Response:
Sarapuu hagi Ligi ja Helme vastu on ettevalmistamisel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rotterdami filmifestival on muutunud – üha enam on filmide näitamise kõrval muid sündmusi ja tegevusi, nagu kohtumised lavastajate ning näitlejatega, kunstiliike nagu muusikat, luulet ja filmi ühendavad õhtud. Festivali trükikataloog on asendunud elektroonilisega, nii polegi ajakirjanikel enam koju vedada pea pool kilo kaaluvat raamatukest, mis kajastab maailmakino praegust seisu. Kõik, mis jääb, on su enda peas. Aeg teeb valiku, mis meenub hiljem ja mis üldse mitte.
Rotterdami plussid Eesti kinosõbrale on tema lähedus ja võimalus kohtuda legendidega, kelle Eestisse toomine läheks PÖFFil näiteks maksma suure osa eelarvest. Rotterdami kohtumistesarja Big Talk avas üks tänapäeva tunnustatumaid näitlejaid Charlotte Rampling, kes mägib ka peaosa festivalil linastuvas mängufilmis „Hannah” (Andrea Pallaoro, 2017). Film räägib naisest, kes peab hakkama saama oma sisemise võitluse ja üksindusega abikaasa vanglasviibimise ajal. Pallaoro jätab toimuva tausta vaatajale välja mõelda, me näeme vaid üksikut vananevat naist, kes püüab toimetada oma igapäevaseid tegevusi, elades sisemiselt läbi raskeid aegu. „Hannah” kordab temaatilises plaanis Francois Ozoni 2000. aasta filmi „Liiva all”, kus Rampling samuti peaosa etendas.
Mõlemas filmis on näitlejannal tegevustikku kandev roll – ta peab miimika ja olemisega andma edasi seda, mida me tegelikult ei näe: mis toimub inimese sees. Rampling on karakternäitleja, ta kehastabki naisi, kes peavad hakkama saama nende ette sattunud keerukate olukordadega ja jääma seejuures endaks, teisiti öeldes – karastudes.
Ramplingit usutlenud Volkskranti filmiajakirjanik Floortje Smit jäi küsimustega sageli hätta, sest üpris vaheda mõtlemisega Ramplingi jaoks olid need liiga naiivsed. Küll aga aitas hea huumorisoonega näitlejanna ajakirjaniku hädast välja, sõnastades ise oma näitlejakreedo. Ramplingile tähendavad rollid eelkõige inimese psühholoogilise olemuse uurimus, seetõttu võtab ta vastu just sellised osatäitmised, mis lähevad nö vastuvoolu, mis esitavad väljakutse kivistunud ehk konservatiivsetele arusaamadele ja näitavad inimlikkuse sügavust.
Nii on Ramplingi üheks lemmikosaks siiani talle kinky queen 'i nime andnud „Night Porter” (Liliana Cavani, 1974), kus Rampling kehastab naist, kes armus natside koonduslaagris oma piinajasse. Rampling leiab, et näitleja on kest, mille läbi inimest avada. Tema jaoks on oluline eelkõige olla, mitte mängida, seetõttu on talle kõik rollid ka ta enda isiksuse tahkude kandjad, need on ta ise.
Festivali esimeseks filmiks oli siinkirjutajale Sean Bakeri „Florida Project” (2017). meil linastus see Tallinnas PÖFFil ja peaks jõudma kõigi eelduste kohaselt ka kinolevvi. „Florida Project” on film, mis lööb jalust oma lihtsuse ja ehtsusega. Kõmu filmi headusest on ennetanud festivali ja kõik seansid siingi on välja müüdud ning film jääb ilmselt ka vaatajaküsitluses üheks populaarsemaks. Relvituks lööb värvikülase filmi peategelane – vaid seitsmeaastane Brooklynn Prince. Režissööri arvates on ta sündinud talent nagu Shirley Temple või Jackie Coogan (The Kid. Charlie Chaplin, 1921). Brooklynni kehastatud Moonee pisarad filmi lõpus on sama hingetungivad nagu filmis „The Kid”. Vapustav on vaadata, kuidas on režissööril õnnestunud tabada lapse maailma helget omapära.
Tragöödia – varjatud kodutus Ameerika Ühendriikides, on taustsüsteemina varjul, tungides üha enam ka Moonee ja ta s õprade päikeselisse argipäeva. „Florida Project” on film elujõust, elujanust ning sotsiaalsest ebaõiglusest ja korraldamatusest, mis nuhtleb neid, kes kõige nõrgemad. | Tõnu Karjatse Rotterdami raport. 1. päev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rotterdami filmifestival on muutunud – üha enam on filmide näitamise kõrval muid sündmusi ja tegevusi, nagu kohtumised lavastajate ning näitlejatega, kunstiliike nagu muusikat, luulet ja filmi ühendavad õhtud. Festivali trükikataloog on asendunud elektroonilisega, nii polegi ajakirjanikel enam koju vedada pea pool kilo kaaluvat raamatukest, mis kajastab maailmakino praegust seisu. Kõik, mis jääb, on su enda peas. Aeg teeb valiku, mis meenub hiljem ja mis üldse mitte.
Rotterdami plussid Eesti kinosõbrale on tema lähedus ja võimalus kohtuda legendidega, kelle Eestisse toomine läheks PÖFFil näiteks maksma suure osa eelarvest. Rotterdami kohtumistesarja Big Talk avas üks tänapäeva tunnustatumaid näitlejaid Charlotte Rampling, kes mägib ka peaosa festivalil linastuvas mängufilmis „Hannah” (Andrea Pallaoro, 2017). Film räägib naisest, kes peab hakkama saama oma sisemise võitluse ja üksindusega abikaasa vanglasviibimise ajal. Pallaoro jätab toimuva tausta vaatajale välja mõelda, me näeme vaid üksikut vananevat naist, kes püüab toimetada oma igapäevaseid tegevusi, elades sisemiselt läbi raskeid aegu. „Hannah” kordab temaatilises plaanis Francois Ozoni 2000. aasta filmi „Liiva all”, kus Rampling samuti peaosa etendas.
Mõlemas filmis on näitlejannal tegevustikku kandev roll – ta peab miimika ja olemisega andma edasi seda, mida me tegelikult ei näe: mis toimub inimese sees. Rampling on karakternäitleja, ta kehastabki naisi, kes peavad hakkama saama nende ette sattunud keerukate olukordadega ja jääma seejuures endaks, teisiti öeldes – karastudes.
Ramplingit usutlenud Volkskranti filmiajakirjanik Floortje Smit jäi küsimustega sageli hätta, sest üpris vaheda mõtlemisega Ramplingi jaoks olid need liiga naiivsed. Küll aga aitas hea huumorisoonega näitlejanna ajakirjaniku hädast välja, sõnastades ise oma näitlejakreedo. Ramplingile tähendavad rollid eelkõige inimese psühholoogilise olemuse uurimus, seetõttu võtab ta vastu just sellised osatäitmised, mis lähevad nö vastuvoolu, mis esitavad väljakutse kivistunud ehk konservatiivsetele arusaamadele ja näitavad inimlikkuse sügavust.
Nii on Ramplingi üheks lemmikosaks siiani talle kinky queen 'i nime andnud „Night Porter” (Liliana Cavani, 1974), kus Rampling kehastab naist, kes armus natside koonduslaagris oma piinajasse. Rampling leiab, et näitleja on kest, mille läbi inimest avada. Tema jaoks on oluline eelkõige olla, mitte mängida, seetõttu on talle kõik rollid ka ta enda isiksuse tahkude kandjad, need on ta ise.
Festivali esimeseks filmiks oli siinkirjutajale Sean Bakeri „Florida Project” (2017). meil linastus see Tallinnas PÖFFil ja peaks jõudma kõigi eelduste kohaselt ka kinolevvi. „Florida Project” on film, mis lööb jalust oma lihtsuse ja ehtsusega. Kõmu filmi headusest on ennetanud festivali ja kõik seansid siingi on välja müüdud ning film jääb ilmselt ka vaatajaküsitluses üheks populaarsemaks. Relvituks lööb värvikülase filmi peategelane – vaid seitsmeaastane Brooklynn Prince. Režissööri arvates on ta sündinud talent nagu Shirley Temple või Jackie Coogan (The Kid. Charlie Chaplin, 1921). Brooklynni kehastatud Moonee pisarad filmi lõpus on sama hingetungivad nagu filmis „The Kid”. Vapustav on vaadata, kuidas on režissööril õnnestunud tabada lapse maailma helget omapära.
Tragöödia – varjatud kodutus Ameerika Ühendriikides, on taustsüsteemina varjul, tungides üha enam ka Moonee ja ta s õprade päikeselisse argipäeva. „Florida Project” on film elujõust, elujanust ning sotsiaalsest ebaõiglusest ja korraldamatusest, mis nuhtleb neid, kes kõige nõrgemad.
### Response:
Tõnu Karjatse Rotterdami raport. 1. päev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljandas kvartalis kiirenes kasv aga hoolimata Brexitist tulenevast ebakindlusest 0,1 protsendipunkti võrra 0,5 protsendini, teatas riigi statistikaamet.
Statistikaamet märkis, et kasvu vedas peamiselt teenuste sektor, mis moodustab ligi 80 protsenti riigi majandustegevusest. Samal ajal hoiatati aga ebaühtlase kasvu eest.
2016. aastal kasvas Briti majandus 1,9 protsenti. | Briti majanduskasv oli mullu viie aasta aeglaseim | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljandas kvartalis kiirenes kasv aga hoolimata Brexitist tulenevast ebakindlusest 0,1 protsendipunkti võrra 0,5 protsendini, teatas riigi statistikaamet.
Statistikaamet märkis, et kasvu vedas peamiselt teenuste sektor, mis moodustab ligi 80 protsenti riigi majandustegevusest. Samal ajal hoiatati aga ebaühtlase kasvu eest.
2016. aastal kasvas Briti majandus 1,9 protsenti.
### Response:
Briti majanduskasv oli mullu viie aasta aeglaseim |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval avaldasid uued enda tellitud uuringud nii ringhääling Yle kui ka ajaleht Helsingin Sanomat (HS).
HS-i arvamusküsitluse kohaselt on Niinistö toetus sulanud 58 protsendi peale ja eelmise uuringuga võrreldes on ta kaotanud kümme protsendipunkti. Yle uuring annab senise presidendi toetuseks 63 protsenti, siin on toetus langenud üheksa protsendipunkti.
Mõlemas uuringus on teisel kohal roheliste esindaja Pekka Haavisto - HS-i uuringu kohaselt toetab teda 13 protsenti valijatest, Yle arvamusküsitluses on toetus 14 protsenti.
Kui HS-i küsitluses on seitsme protsendiga kolmandal kohal iseseisev veteranpoliitik Paavo Väyrynen, siis Yle uuringus jagab ta kolmandat kohta Põlissoomlaste kandidaadi Laura Huhtasaariga - mõlema toetus on kuue protsendi juures.
Kui mõni kandidaatidest kogub pühapäeval toimuvas esimeses voorus rohkem kui pool häältest, on võitja selgunud. Kui aga nii ei lähe, toimub 11. veebruaril kahe tugevama kandidaadi vahel presidendivalimiste teine voor.
Seni on analüütikud ja arvamusküsitlused prognoosinud, et Niinistö võidab juba esimeses voorus. Tema vahepeal 80 protsendini tõusnud toetus on aga valimispäeva lähenedes järjepidevalt langenud. Kui peaks ka toimuma teine voor, saavutaks Niinistö seal prognooside kohaselt ülekaaluka võidu. Tema kõige tõenäolisem teise vooru vastane oleks Pekka Haavisto, keda Niinistö võitis ka 2012. aasta teises voorus. | Niinistö toetus langeb, kuid võit esimeses voorus on endiselt tõenäoline | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval avaldasid uued enda tellitud uuringud nii ringhääling Yle kui ka ajaleht Helsingin Sanomat (HS).
HS-i arvamusküsitluse kohaselt on Niinistö toetus sulanud 58 protsendi peale ja eelmise uuringuga võrreldes on ta kaotanud kümme protsendipunkti. Yle uuring annab senise presidendi toetuseks 63 protsenti, siin on toetus langenud üheksa protsendipunkti.
Mõlemas uuringus on teisel kohal roheliste esindaja Pekka Haavisto - HS-i uuringu kohaselt toetab teda 13 protsenti valijatest, Yle arvamusküsitluses on toetus 14 protsenti.
Kui HS-i küsitluses on seitsme protsendiga kolmandal kohal iseseisev veteranpoliitik Paavo Väyrynen, siis Yle uuringus jagab ta kolmandat kohta Põlissoomlaste kandidaadi Laura Huhtasaariga - mõlema toetus on kuue protsendi juures.
Kui mõni kandidaatidest kogub pühapäeval toimuvas esimeses voorus rohkem kui pool häältest, on võitja selgunud. Kui aga nii ei lähe, toimub 11. veebruaril kahe tugevama kandidaadi vahel presidendivalimiste teine voor.
Seni on analüütikud ja arvamusküsitlused prognoosinud, et Niinistö võidab juba esimeses voorus. Tema vahepeal 80 protsendini tõusnud toetus on aga valimispäeva lähenedes järjepidevalt langenud. Kui peaks ka toimuma teine voor, saavutaks Niinistö seal prognooside kohaselt ülekaaluka võidu. Tema kõige tõenäolisem teise vooru vastane oleks Pekka Haavisto, keda Niinistö võitis ka 2012. aasta teises voorus.
### Response:
Niinistö toetus langeb, kuid võit esimeses voorus on endiselt tõenäoline |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nii Eestis kui mujal arenenud riikides müügil olevad mänguasjad läbivad kontrolli, et need oleksid (väike)lastele ohutud. Kuid mis siis, kui mänguasi on mitu aastat olnud kasutusel – kui ohutu on ta siis?
Plymouthi ülikooli teadlased analüüsisid 200 plastmänguasja, mille said inimeste kodudest, lasteaedadest ning kasutatud asjade poodidest. Autod, rongid, konstruktormänguasjad, kujukesed ja pusled - kriteerium oli, et need võivad sattuda mängides ka lastele suhu.
Selgus, et neist mänguasjadest eraldus suures koguses ohtlikke keemilisi elemente, näiteks antimoni, baariumi, broomi, kaadmiumi, kroomi, pliid ja seleeni.
Tõsi, mõni neist elementidest ei ole inimesele otseselt ohtlik (näiteks kroom), kuid arvesse tuleb võtta seda, et tegu on lastega, kellele kehakaal on väike ning neile mõjuvad oluliselt väiksemad kogused keemilisi elemente tugevamalt, sh ohtlikult.
Eriti ohtlikud olid näiteks mänguasjad, millel oli kollast, punast või musta värvi kivikesi.
Teadlased tahtsid teada, mis juhtub, kui mõni tükike neist mänguasjadest peaks sattuma lapse makku. Selleks tegid nad nendega katseid sarnases keskkonnas nagu on meie maos. Selleks panid nad mänguasjatükikesed lahendatud vesinikkloriidhappesse ehk sellesse, millest koosneb meie maohape.
Päris mitmest mänguasjast eraldus broomi, kaadmiumi või tina, mis ületab Euroopa Nõukogu mänguasjade ohutuse direktiivi norme.
Varasemates uuringutes on näidatud, et ülemäärases koguses pliid või kaadmiumi võib sisalduda ka meie jooginõudes. Samuti on nende ainete ülemäärast kogust täheldatud laste mänguväljakute ronimisvahenditel, eriti värvides.
See uuring pakub ühtlasi välja täienduse Euroopa Komisjoni mänguasjade ohutuse direktiivi täiendamiseks.
Lapsevanematel ja täiskasvanutel, kes lastele mänguasju ostavad ning kes neid saavad n-ö teiselt ringilt, soovitavad uuringu autorid mõelda sellele, et mänguasjades peituvad keemilised ohud. Iseäranis odavate ja arenguriikides toodetud mänguasjade ostmisel tuleks seda silmas pidada. See, et mänguasi on tunnistatud ohutuks uuena, ei tähenda, et see oleks ohutu ka hiljem või siis kui laps peaks sellest tükikese alla neelama. | Teisele ringile minevad plastmänguasjad võivad olla lastele ohtlikud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nii Eestis kui mujal arenenud riikides müügil olevad mänguasjad läbivad kontrolli, et need oleksid (väike)lastele ohutud. Kuid mis siis, kui mänguasi on mitu aastat olnud kasutusel – kui ohutu on ta siis?
Plymouthi ülikooli teadlased analüüsisid 200 plastmänguasja, mille said inimeste kodudest, lasteaedadest ning kasutatud asjade poodidest. Autod, rongid, konstruktormänguasjad, kujukesed ja pusled - kriteerium oli, et need võivad sattuda mängides ka lastele suhu.
Selgus, et neist mänguasjadest eraldus suures koguses ohtlikke keemilisi elemente, näiteks antimoni, baariumi, broomi, kaadmiumi, kroomi, pliid ja seleeni.
Tõsi, mõni neist elementidest ei ole inimesele otseselt ohtlik (näiteks kroom), kuid arvesse tuleb võtta seda, et tegu on lastega, kellele kehakaal on väike ning neile mõjuvad oluliselt väiksemad kogused keemilisi elemente tugevamalt, sh ohtlikult.
Eriti ohtlikud olid näiteks mänguasjad, millel oli kollast, punast või musta värvi kivikesi.
Teadlased tahtsid teada, mis juhtub, kui mõni tükike neist mänguasjadest peaks sattuma lapse makku. Selleks tegid nad nendega katseid sarnases keskkonnas nagu on meie maos. Selleks panid nad mänguasjatükikesed lahendatud vesinikkloriidhappesse ehk sellesse, millest koosneb meie maohape.
Päris mitmest mänguasjast eraldus broomi, kaadmiumi või tina, mis ületab Euroopa Nõukogu mänguasjade ohutuse direktiivi norme.
Varasemates uuringutes on näidatud, et ülemäärases koguses pliid või kaadmiumi võib sisalduda ka meie jooginõudes. Samuti on nende ainete ülemäärast kogust täheldatud laste mänguväljakute ronimisvahenditel, eriti värvides.
See uuring pakub ühtlasi välja täienduse Euroopa Komisjoni mänguasjade ohutuse direktiivi täiendamiseks.
Lapsevanematel ja täiskasvanutel, kes lastele mänguasju ostavad ning kes neid saavad n-ö teiselt ringilt, soovitavad uuringu autorid mõelda sellele, et mänguasjades peituvad keemilised ohud. Iseäranis odavate ja arenguriikides toodetud mänguasjade ostmisel tuleks seda silmas pidada. See, et mänguasi on tunnistatud ohutuks uuena, ei tähenda, et see oleks ohutu ka hiljem või siis kui laps peaks sellest tükikese alla neelama.
### Response:
Teisele ringile minevad plastmänguasjad võivad olla lastele ohtlikud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pariisi Saint-Germaini kaitsemängija läks 1:2 kaotusmängus Lyoni Olympique'iga kohtunikuga peaaegu peadpidi kokku. Eelnevalt oli vilemees Clement Turpin näidanud mängijale punast kaarti.
22. vooru järel on PSG Prantsusmaa kõrgliigas 56 punktiga kindel liider. Järgnevad Lyon 48, Marseille Olympique 47 ja Monaco 46 silmaga. | Vastasseis kohtunikuga jätab Dani Alvese kolmeks mänguks eemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pariisi Saint-Germaini kaitsemängija läks 1:2 kaotusmängus Lyoni Olympique'iga kohtunikuga peaaegu peadpidi kokku. Eelnevalt oli vilemees Clement Turpin näidanud mängijale punast kaarti.
22. vooru järel on PSG Prantsusmaa kõrgliigas 56 punktiga kindel liider. Järgnevad Lyon 48, Marseille Olympique 47 ja Monaco 46 silmaga.
### Response:
Vastasseis kohtunikuga jätab Dani Alvese kolmeks mänguks eemale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Miljardid pälvisid aasta debüütalbumi, rockalbumi ja aasta albumi auhinna.
"Värvimuusikas astuvad nad vastamisi ansambliga Terminaator.
"Värvimuusika" Autor: Remo Tõnismäe/ERR
"Värvimuusika" on ETV eetris reede õhtuti kell 20.00. | Kolme muusikaauhinnaga pärjatud Miljardid astub õhtul üles "Värvimuusikas" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Miljardid pälvisid aasta debüütalbumi, rockalbumi ja aasta albumi auhinna.
"Värvimuusikas astuvad nad vastamisi ansambliga Terminaator.
"Värvimuusika" Autor: Remo Tõnismäe/ERR
"Värvimuusika" on ETV eetris reede õhtuti kell 20.00.
### Response:
Kolme muusikaauhinnaga pärjatud Miljardid astub õhtul üles "Värvimuusikas" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Klubi Facebooki lehekülje teatel on 15-aastase sportlasega kaasas Mart Poom isiklikult, kes saab talle trennide vahel õpetussõnu jagada.
Hein on mänginud kuus kohtumist ka Eesti U-17 koondise eest. | 15-aastane Eesti väravavaht viibib katsetel Inglismaa kõrgliigaklubi juures | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klubi Facebooki lehekülje teatel on 15-aastase sportlasega kaasas Mart Poom isiklikult, kes saab talle trennide vahel õpetussõnu jagada.
Hein on mänginud kuus kohtumist ka Eesti U-17 koondise eest.
### Response:
15-aastane Eesti väravavaht viibib katsetel Inglismaa kõrgliigaklubi juures |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arktika jääb Hiina piirist geograafiliselt kaugele, kuid suurte nafta- ja gaasivarudega ning potentsiaalsete laevateedega piirkond pakub Pekingile strateegilist huvi.
Plaanid on välja joonistatud esimeses Arktika tulevikku käsitlevas dokumendipaketis, mis muu hulgas näeb ette president Xi Jinpingi algatatud taristuprojekti "Üks vöö, üks tee" laiendamist põhja.
Triljoni dollarilises taristuprogrammis on hakatud nägema iidse Siiditee taaselustamist tänapäevaste vahenditega. Teised riigid on projektile reageerinud nii huvi kui ärevusega, selles nähakse ka Hiina ekspansionismi märki.
Sel talvel sõitis esimene rong Soomest Hiina, luues uue kaubatee Põhjamaadesse.
Nüüd tahab Hiina rajada "jääsiiditeed kui suurt strateegilise koostöö algatust", ütles asevälisminister Kong Xuanyou Pekingis ajakirjanikele. | Hiina kavandab "polaarsiiditeed" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arktika jääb Hiina piirist geograafiliselt kaugele, kuid suurte nafta- ja gaasivarudega ning potentsiaalsete laevateedega piirkond pakub Pekingile strateegilist huvi.
Plaanid on välja joonistatud esimeses Arktika tulevikku käsitlevas dokumendipaketis, mis muu hulgas näeb ette president Xi Jinpingi algatatud taristuprojekti "Üks vöö, üks tee" laiendamist põhja.
Triljoni dollarilises taristuprogrammis on hakatud nägema iidse Siiditee taaselustamist tänapäevaste vahenditega. Teised riigid on projektile reageerinud nii huvi kui ärevusega, selles nähakse ka Hiina ekspansionismi märki.
Sel talvel sõitis esimene rong Soomest Hiina, luues uue kaubatee Põhjamaadesse.
Nüüd tahab Hiina rajada "jääsiiditeed kui suurt strateegilise koostöö algatust", ütles asevälisminister Kong Xuanyou Pekingis ajakirjanikele.
### Response:
Hiina kavandab "polaarsiiditeed" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korb ütles ajalehele Lääne Elu, et pensionitõusu suurus oleks umbes 100 eurot ja see saaks teoks 2019. või 2020. aastal.
Enamikule pensioniäridest tähendaks igakuine 100 euro lisamine ligi 25-protsendilist pensionitõusu, viimastel aastatel on vanaduspension kasvanud 5-6 protsenti aastas.
Korb kinnitas, et erakorralise pensionitõusu lubadus on praegu partei poolt veel ametlikult kinnitamata.
Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid kinnitas ERR-ile, et tegemist on programmitoimkonna poolt paika pandud seisukohaga.
Rahandusministeeriumi andmeil on keskmine vanaduspension praegu 416 eurot ning prillis peaks see kasvama 6,3 protsenti 442 euroni. | Keskerakond võib valimistele minna lubadusega tõsta erakorraliselt pensioni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korb ütles ajalehele Lääne Elu, et pensionitõusu suurus oleks umbes 100 eurot ja see saaks teoks 2019. või 2020. aastal.
Enamikule pensioniäridest tähendaks igakuine 100 euro lisamine ligi 25-protsendilist pensionitõusu, viimastel aastatel on vanaduspension kasvanud 5-6 protsenti aastas.
Korb kinnitas, et erakorralise pensionitõusu lubadus on praegu partei poolt veel ametlikult kinnitamata.
Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid kinnitas ERR-ile, et tegemist on programmitoimkonna poolt paika pandud seisukohaga.
Rahandusministeeriumi andmeil on keskmine vanaduspension praegu 416 eurot ning prillis peaks see kasvama 6,3 protsenti 442 euroni.
### Response:
Keskerakond võib valimistele minna lubadusega tõsta erakorraliselt pensioni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Stardis on mitmed meie tipud ja tulevikulootused nagu Jaak-Heinrich Jagor, Kätlin Piirimäe, Hans-Christian Hausenberg, Robin Nool jt. Kokku on võistlema oodata ligi 500 sportlast 44 klubist, samuti külalisvõistlejad Lätist.
Meeste teivashüppes tasub silma peal hoida pidevalt rekordeid nihutaval Robin Noolel (SK Elite Sport), kellele pakuvad teiste seas konkurentsi Kristo Simulask (Tartu SS Kalev) ja suvel mitmevõistluse EM-il pronksile tulnud Karel Tilga (Tartu SS Kalev; osaleb ka kaugushüppes). Nool teeb lisaks kaasa kõrgushüppes, kus esikohta jahib kindlasti Karl Lumi (Tallinna SS Kalev).
Meeste 300 m jooksus osalevad vennad Jaak-Heinrich (Tartu SS kalev) ja Erik Jagor (Audentese SK).
Tihedat konkurentsi võib oodata sprindis. Meeste 60 m jooksus on starti oodata Kaspar Mesilat (Audentese SK) ja äsja Martin Kutmani mälestusvõistlusel samal alal esimeseks tulnud Richard Pulsti (Audentese SK). Stardinimekirjast leiab ka Johannes Treieli (Saare KJK), kes osaleb lisaks 60 m tõkkejooksus. Meeste tõkkesprindis paneb end proovile mitmevõistleja Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev), kes teeb kaasa ka kaugushüppes ja kuulitõukes.
Kohal on ka Igor Syunin (TÜ/ASK), kes võistleb nii meeste kaugushüppes kui kolmikhüppes, naiste kuulitõukes on stardis meie esinumber Kätlin Piirimäe (Koigi KJK). Meeste kuulitõukes jahivad karikavõitu Karl Koha (Audentese SK), Raido Kalbach (Tallinna Kalev) ja Jander Heil (KJS Sakala).
Pikamaajooksjatest stardib heas hoos olev Jekaterina Patjuk (TÜ/ASK), kes võistleb naiste 3000 m jooksus. Deniss Šalkauskas (TÜ/ASK) tuleb rajale meeste 800 m jooksus.
Naiste sprindis on samuti oodata tihedat konkurentsi. 60 m jooksus saavad oma hetkevormi testida Marje Nurk (Individuaalvõistleja), Diana Suumann (TÜ/ASK), Maarja Kalev (TÜ/ASK) ja Õilme Võro (Võru KJK Lõunalõvi). Naiste 60 m tõkkejooksus on samuti stardis Suumann, kellele pakub teiste seas konkurentsi Merilyn Uudmäe (Audentese SK).
U-18 klassis tuleb teiste seas starti suvel noorte olümpiafestivalil kaugushüppes hõbedale tulnud Ken-Mark Minkovski (Audentese SK), kes jahib esikohta nii kaugushüppes kui 60 m jooksus.
Võistluste avamine on pühapäeval, 28. jaanuaril kell 12.00. | Kergejõustiku karikavõistlused toovad starti mitmed tipud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Stardis on mitmed meie tipud ja tulevikulootused nagu Jaak-Heinrich Jagor, Kätlin Piirimäe, Hans-Christian Hausenberg, Robin Nool jt. Kokku on võistlema oodata ligi 500 sportlast 44 klubist, samuti külalisvõistlejad Lätist.
Meeste teivashüppes tasub silma peal hoida pidevalt rekordeid nihutaval Robin Noolel (SK Elite Sport), kellele pakuvad teiste seas konkurentsi Kristo Simulask (Tartu SS Kalev) ja suvel mitmevõistluse EM-il pronksile tulnud Karel Tilga (Tartu SS Kalev; osaleb ka kaugushüppes). Nool teeb lisaks kaasa kõrgushüppes, kus esikohta jahib kindlasti Karl Lumi (Tallinna SS Kalev).
Meeste 300 m jooksus osalevad vennad Jaak-Heinrich (Tartu SS kalev) ja Erik Jagor (Audentese SK).
Tihedat konkurentsi võib oodata sprindis. Meeste 60 m jooksus on starti oodata Kaspar Mesilat (Audentese SK) ja äsja Martin Kutmani mälestusvõistlusel samal alal esimeseks tulnud Richard Pulsti (Audentese SK). Stardinimekirjast leiab ka Johannes Treieli (Saare KJK), kes osaleb lisaks 60 m tõkkejooksus. Meeste tõkkesprindis paneb end proovile mitmevõistleja Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev), kes teeb kaasa ka kaugushüppes ja kuulitõukes.
Kohal on ka Igor Syunin (TÜ/ASK), kes võistleb nii meeste kaugushüppes kui kolmikhüppes, naiste kuulitõukes on stardis meie esinumber Kätlin Piirimäe (Koigi KJK). Meeste kuulitõukes jahivad karikavõitu Karl Koha (Audentese SK), Raido Kalbach (Tallinna Kalev) ja Jander Heil (KJS Sakala).
Pikamaajooksjatest stardib heas hoos olev Jekaterina Patjuk (TÜ/ASK), kes võistleb naiste 3000 m jooksus. Deniss Šalkauskas (TÜ/ASK) tuleb rajale meeste 800 m jooksus.
Naiste sprindis on samuti oodata tihedat konkurentsi. 60 m jooksus saavad oma hetkevormi testida Marje Nurk (Individuaalvõistleja), Diana Suumann (TÜ/ASK), Maarja Kalev (TÜ/ASK) ja Õilme Võro (Võru KJK Lõunalõvi). Naiste 60 m tõkkejooksus on samuti stardis Suumann, kellele pakub teiste seas konkurentsi Merilyn Uudmäe (Audentese SK).
U-18 klassis tuleb teiste seas starti suvel noorte olümpiafestivalil kaugushüppes hõbedale tulnud Ken-Mark Minkovski (Audentese SK), kes jahib esikohta nii kaugushüppes kui 60 m jooksus.
Võistluste avamine on pühapäeval, 28. jaanuaril kell 12.00.
### Response:
Kergejõustiku karikavõistlused toovad starti mitmed tipud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lehe andmetel nõudis Trump Muelleri vallandamist vaid mõni nädal pärast seda, kui justiitsministri asetäitja Rod Rosenstein Muelleri ametisse määras.
McGahn oli Trumpile öelnud, et ei edasta korraldust justiitsministeeriumile, ütles New York Times viitega neljale inimesele, kes oli presidendi nõudmisega kursis.
Trump väitis tookord, et Mueller ei saa olla õiglane, kuna tal oli vaidlus golfiklubi liikmemaksu üle, mis Mueller oli võlgu Trumpi golfiklubile Sterlingis. Presidendi sõnul oli Muelleril ka huvide konflikt, kuna ta töötas sama õigusfirma heaks, mis esindas Trumpi väimeest ja nõunikku Jared Kushneri.
Muelleri kõneisik Peter Carr ei olnud neljapäeva õhtul kommentaariks kättesaadav. Valge Maja jurist Ty Cobb, kes tegeleb reageerimisega Venemaa-uurimisele, ei soostunud neljapäeval samuti kommentaari andma.
Trump teatas kolmapäeval, et on valmis andma oma kampaaniameeskonna ja Venemaa võimalikku kokkumängu presidendivalimistel uurivale Muellerile vande all tunnistusi.
Tegemist on esimese korraga, kui Trump on lubanud sõnaselgelt teha koostööd Muelleriga, kelle juhitavat uurimist ta on korduvalt "libauudiseks" nimetanud.
USA meedia andmeil loodab Mueller presidenti usutleda lähinädalatel. Lisaks võimalikule kokkumängule uurib eriprokurör ka seda, kas Trump püüdis Venemaa-juurdluse läbiviimist takistada.
President kordas kolmapäeval taas oma seisukohta, et tema kampaaniameeskonna ja Venemaa vahel mingit kokkumängu ei olnud. "Pole olnud mingit kokkumängu, pole mingit takistamist," lausus Trump, avaldades lootust, et eriprokurör kohtleb teda õiglaselt.
Trump nimetas NYT artiklit libauudiseks
Šveitsis Davosi majandusfoorumil viibiv Trump lükkas New York Timesi artiklis esitatud väited tagasi.
"Libauudised, rahvas, libauudised," ütles Trump reedel ajakirjanikele, kes temalt teema kohta kommentaari küsisid. | Leht: Trump tahtis Muelleri juunis vallandada, kuid tõmbus tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lehe andmetel nõudis Trump Muelleri vallandamist vaid mõni nädal pärast seda, kui justiitsministri asetäitja Rod Rosenstein Muelleri ametisse määras.
McGahn oli Trumpile öelnud, et ei edasta korraldust justiitsministeeriumile, ütles New York Times viitega neljale inimesele, kes oli presidendi nõudmisega kursis.
Trump väitis tookord, et Mueller ei saa olla õiglane, kuna tal oli vaidlus golfiklubi liikmemaksu üle, mis Mueller oli võlgu Trumpi golfiklubile Sterlingis. Presidendi sõnul oli Muelleril ka huvide konflikt, kuna ta töötas sama õigusfirma heaks, mis esindas Trumpi väimeest ja nõunikku Jared Kushneri.
Muelleri kõneisik Peter Carr ei olnud neljapäeva õhtul kommentaariks kättesaadav. Valge Maja jurist Ty Cobb, kes tegeleb reageerimisega Venemaa-uurimisele, ei soostunud neljapäeval samuti kommentaari andma.
Trump teatas kolmapäeval, et on valmis andma oma kampaaniameeskonna ja Venemaa võimalikku kokkumängu presidendivalimistel uurivale Muellerile vande all tunnistusi.
Tegemist on esimese korraga, kui Trump on lubanud sõnaselgelt teha koostööd Muelleriga, kelle juhitavat uurimist ta on korduvalt "libauudiseks" nimetanud.
USA meedia andmeil loodab Mueller presidenti usutleda lähinädalatel. Lisaks võimalikule kokkumängule uurib eriprokurör ka seda, kas Trump püüdis Venemaa-juurdluse läbiviimist takistada.
President kordas kolmapäeval taas oma seisukohta, et tema kampaaniameeskonna ja Venemaa vahel mingit kokkumängu ei olnud. "Pole olnud mingit kokkumängu, pole mingit takistamist," lausus Trump, avaldades lootust, et eriprokurör kohtleb teda õiglaselt.
Trump nimetas NYT artiklit libauudiseks
Šveitsis Davosi majandusfoorumil viibiv Trump lükkas New York Timesi artiklis esitatud väited tagasi.
"Libauudised, rahvas, libauudised," ütles Trump reedel ajakirjanikele, kes temalt teema kohta kommentaari küsisid.
### Response:
Leht: Trump tahtis Muelleri juunis vallandada, kuid tõmbus tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üleilmsetele julgeoleku ja poliitikaküsimustele keskenduva ajakirja Bulletin of Atomic Scientists juhatus märkis teates, maailma liidrid pole reageerinud piisavalt tugevalt kliimamuutustega seonduvatele ohtudele. Samuti pole maandatud piisavalt võimaliku tuumasõjaga seonduvaid riske. Seetõttu on maailm ekspertkogu hinnangul sama ohtlik kui pärast teist maailmasõda.
Muu hulgas toovad teadlased eraldi välja Põhja-Korea tuumaprogrammi, Venemaa ja USA vahelised lahkhelid, pingelise seisukorra Lõuna-Hiina meres, Pakistani ja India tuumaarsenali kasvu ning Iraani tuumaprogrammi reguleeriva leppega seonduva määramatuse.
Ohutaset tõstis oluliselt ka USA otsus tõmbuda tagasi Pariisi kliimaleppest ja riikide suutmatus vähendada olulisel määral õhkupaisatavate kasvuhoonegaaside hulka. Ajakirjas märgitakse, et Ameerika Ühendriikide käitumist ei suuda enam ette ennustada ei selle liitlased ega vastased, mis muudab maailmas valitseva olukorra veelgi ebakindlamaks.
"Viimsepäeva kella" kontseptsiooni autor on Ameerika Ühendriikide tuumarelvaprogrammis osalenud Alexander Langsdorfi. Tuumafüüsik otsustas hakata maailma 1947. aastal tuumarelvadega seotud ohtudest meeldejäävalt teavitama. Kella visuaalse lahenduse lõi tema kunstnikust abikaasa Martyl Langsdorf ning see hakkas ilmuma tuumarelvaprogrammiga seotud tuumateadlaste asutatud ajakirja Bulletin of Atomic Scientists esikaanel.
Alates 2007. aastast on teadlastest ja tuumaekspertidest koosnev ekspertkogu võtnud ohuhinnangu andmisel arvesse ka kliimamuutustest ja uutest tehnoloogilistest lahendustest tulenevaid ohte. Ekspertkogu nõustab muu hulgas 18 Nobeli preemia laureaati. | Graafik: tuumateadlased keerasid kella, viimnepäev on kahe minuti kaugusel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üleilmsetele julgeoleku ja poliitikaküsimustele keskenduva ajakirja Bulletin of Atomic Scientists juhatus märkis teates, maailma liidrid pole reageerinud piisavalt tugevalt kliimamuutustega seonduvatele ohtudele. Samuti pole maandatud piisavalt võimaliku tuumasõjaga seonduvaid riske. Seetõttu on maailm ekspertkogu hinnangul sama ohtlik kui pärast teist maailmasõda.
Muu hulgas toovad teadlased eraldi välja Põhja-Korea tuumaprogrammi, Venemaa ja USA vahelised lahkhelid, pingelise seisukorra Lõuna-Hiina meres, Pakistani ja India tuumaarsenali kasvu ning Iraani tuumaprogrammi reguleeriva leppega seonduva määramatuse.
Ohutaset tõstis oluliselt ka USA otsus tõmbuda tagasi Pariisi kliimaleppest ja riikide suutmatus vähendada olulisel määral õhkupaisatavate kasvuhoonegaaside hulka. Ajakirjas märgitakse, et Ameerika Ühendriikide käitumist ei suuda enam ette ennustada ei selle liitlased ega vastased, mis muudab maailmas valitseva olukorra veelgi ebakindlamaks.
"Viimsepäeva kella" kontseptsiooni autor on Ameerika Ühendriikide tuumarelvaprogrammis osalenud Alexander Langsdorfi. Tuumafüüsik otsustas hakata maailma 1947. aastal tuumarelvadega seotud ohtudest meeldejäävalt teavitama. Kella visuaalse lahenduse lõi tema kunstnikust abikaasa Martyl Langsdorf ning see hakkas ilmuma tuumarelvaprogrammiga seotud tuumateadlaste asutatud ajakirja Bulletin of Atomic Scientists esikaanel.
Alates 2007. aastast on teadlastest ja tuumaekspertidest koosnev ekspertkogu võtnud ohuhinnangu andmisel arvesse ka kliimamuutustest ja uutest tehnoloogilistest lahendustest tulenevaid ohte. Ekspertkogu nõustab muu hulgas 18 Nobeli preemia laureaati.
### Response:
Graafik: tuumateadlased keerasid kella, viimnepäev on kahe minuti kaugusel |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.