instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teleedetabeli esikümnes leidsid koha üheksa ETV saadet ja üks erakanalilt pärit saade, vahendab Kantar Emor.
Menukaimaks saateks osutus möödunud nädalal "Pealtnägija", mida vaatas 207 000 inimest. Tabeli teisele kohale platseerus "Aktuaalne kaamera" (172 000 vaatajat) ja kolmandale kohale "Aktuaalne kaamera. Nädal." (136 000 vaatajat).
Vaadatuimate telesaadete tabelisse jõudsid veel: "Õnne 13", "Välisilm", "Sport", "Hommik Anuga", "Ringvaade" ja "Kodukäijad/2".
Ainus erakanalilt pärit saade "Ma näen su häält" (Kanal 2) võttis tabelis viienda koha. | Eelmise nädala teleedetabeli esinelikus on ETV saated | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teleedetabeli esikümnes leidsid koha üheksa ETV saadet ja üks erakanalilt pärit saade, vahendab Kantar Emor.
Menukaimaks saateks osutus möödunud nädalal "Pealtnägija", mida vaatas 207 000 inimest. Tabeli teisele kohale platseerus "Aktuaalne kaamera" (172 000 vaatajat) ja kolmandale kohale "Aktuaalne kaamera. Nädal." (136 000 vaatajat).
Vaadatuimate telesaadete tabelisse jõudsid veel: "Õnne 13", "Välisilm", "Sport", "Hommik Anuga", "Ringvaade" ja "Kodukäijad/2".
Ainus erakanalilt pärit saade "Ma näen su häält" (Kanal 2) võttis tabelis viienda koha.
### Response:
Eelmise nädala teleedetabeli esinelikus on ETV saated |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Igal etapil on kavas umbes 50 km pikkune põhisõit, 20 km pikkune poolmaraton ja ilma ajavõtuta lastesõidud. Lisaks on kahel etapil kavas ka nõudlikum ja pikem XXL-sõit, vahendas Marathon100.
"Sarja algusaegadest peale on olnud eesmärgiks huvitavate ja vaheldusrikaste etappidega maastikurattasarja korraldamine, mille radadel kohtuvad nii harrastajad kui ka tipud. Kuna igal sarja etapil on alati nii täispikk kui ka n-ö poolik distants, saab igaüks endale raja pikkuse valida vastavalt võimetele," julgustas sarja peakorraldaja Enno Eilo kõiki huvilisi osa võtma.
"Lisaks on tegu kogupereüritusega, kuna igal etapil toimuvatel lastesõitudel osaleb 100-200 last. Lapsed saavad auhinnaks medali, diplomi ja maiustusi, seega motivatsiooni peaks jaguma," lisas Eilo.
Peakorraldaja sõnul püütakse osalejatele mõeldes põhidistantsidel igal aastal radu natukene uuendada, et kõigile midagi uut pakkuda. Näiteks toimub juba järgmise nädala laupäeval esmakordselt Mulgi rattamaratoni raames XXL-sõit, kus on kasutuses viimati 2014. aastal kasutatud rajalõigud Holstre-Nõmmel.
2022. aasta Bosch Eesti maastikurattasarja maratonid:
7. mai (laupäev) 22. Mulgi Rattamaraton
21. mai (laupäev) 24. Rõuge Rattamaraton
11. juuni (laupäev) 8. Alutaguse Rattamaraton
10. juuli (pühapäev) 20. Rakvere Rattamaraton
31. juuli (pühapäev) Škoda Laagri 22. Rakke Rattamaraton
20. august (laupäev) Kose 7 Järve Rattamaraton
3. september (laupäev) 25. Tallinna Rattamaraton | Mais stardib Eesti maastikurattasarja kaheksas hooaeg | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Igal etapil on kavas umbes 50 km pikkune põhisõit, 20 km pikkune poolmaraton ja ilma ajavõtuta lastesõidud. Lisaks on kahel etapil kavas ka nõudlikum ja pikem XXL-sõit, vahendas Marathon100.
"Sarja algusaegadest peale on olnud eesmärgiks huvitavate ja vaheldusrikaste etappidega maastikurattasarja korraldamine, mille radadel kohtuvad nii harrastajad kui ka tipud. Kuna igal sarja etapil on alati nii täispikk kui ka n-ö poolik distants, saab igaüks endale raja pikkuse valida vastavalt võimetele," julgustas sarja peakorraldaja Enno Eilo kõiki huvilisi osa võtma.
"Lisaks on tegu kogupereüritusega, kuna igal etapil toimuvatel lastesõitudel osaleb 100-200 last. Lapsed saavad auhinnaks medali, diplomi ja maiustusi, seega motivatsiooni peaks jaguma," lisas Eilo.
Peakorraldaja sõnul püütakse osalejatele mõeldes põhidistantsidel igal aastal radu natukene uuendada, et kõigile midagi uut pakkuda. Näiteks toimub juba järgmise nädala laupäeval esmakordselt Mulgi rattamaratoni raames XXL-sõit, kus on kasutuses viimati 2014. aastal kasutatud rajalõigud Holstre-Nõmmel.
2022. aasta Bosch Eesti maastikurattasarja maratonid:
7. mai (laupäev) 22. Mulgi Rattamaraton
21. mai (laupäev) 24. Rõuge Rattamaraton
11. juuni (laupäev) 8. Alutaguse Rattamaraton
10. juuli (pühapäev) 20. Rakvere Rattamaraton
31. juuli (pühapäev) Škoda Laagri 22. Rakke Rattamaraton
20. august (laupäev) Kose 7 Järve Rattamaraton
3. september (laupäev) 25. Tallinna Rattamaraton
### Response:
Mais stardib Eesti maastikurattasarja kaheksas hooaeg |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Finnairi käive kasvas 252 protsenti 400 miljoni euroni. Pandeemia leevenemise tõttu vähendasid riigid piiranguid ja inimesed hakkasid rohkem reisima.
Finnair teatas kolmapäeval, et plaanib kulude vähendamise programmi raames vähendada kulutusi 60 miljoni euro võrra. Finnairi äritegevust häirib ka Venemaa otsus sulgeda lääneriikide firmadele oma õhuruum.
"Valmistume selleks, et Venemaa õhuruum jääb suletuks. Täiendame kulude kokkuhoiu programmi, kui otsustame oma pikaajalise strateegia, mis on seotud Venemaa õhuruumi sulgemisega," teatas Finnair.
Finnair avas märtsi lõpus uue liini Dallasesse ning suvel avab ettevõtte uued liinid Mumbaisse ja Seattle'isse. | Finnairi kahjum oli esimeses kvartalis 133 miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Finnairi käive kasvas 252 protsenti 400 miljoni euroni. Pandeemia leevenemise tõttu vähendasid riigid piiranguid ja inimesed hakkasid rohkem reisima.
Finnair teatas kolmapäeval, et plaanib kulude vähendamise programmi raames vähendada kulutusi 60 miljoni euro võrra. Finnairi äritegevust häirib ka Venemaa otsus sulgeda lääneriikide firmadele oma õhuruum.
"Valmistume selleks, et Venemaa õhuruum jääb suletuks. Täiendame kulude kokkuhoiu programmi, kui otsustame oma pikaajalise strateegia, mis on seotud Venemaa õhuruumi sulgemisega," teatas Finnair.
Finnair avas märtsi lõpus uue liini Dallasesse ning suvel avab ettevõtte uued liinid Mumbaisse ja Seattle'isse.
### Response:
Finnairi kahjum oli esimeses kvartalis 133 miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Swiatek, kes sai Madridis esimese asetuse, pidi oma esimese matši pidama reedel. Nüüd teatas poolatar, et jääb vigastuse tõttu eemale.
Alles pühapäeval võitis 20-aastane Swiatek Saksamaal Stuttgardis toimunud WTA 500 kategooria tenniseturniiri, mis ühtlasi tähistas talle juba neljandat järjestikust turniirivõitu.
"Pärast intensiivseid nädalaid ja nelja järjestikust tiitlivõitu on aeg hoolitseda oma käe eest, mis on peale Miami Openit tunda andnud ning mul pole olnud aega sellega korralikult tegeleda. Selleks vajan nii intensiivsest mängimisest pausi," kirjutas Swiatek Twitteris.
Madridis algab põhiturniir neljapäeval. | Ka maailma esireket Swiatek jääb Madridi turniirist eemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Swiatek, kes sai Madridis esimese asetuse, pidi oma esimese matši pidama reedel. Nüüd teatas poolatar, et jääb vigastuse tõttu eemale.
Alles pühapäeval võitis 20-aastane Swiatek Saksamaal Stuttgardis toimunud WTA 500 kategooria tenniseturniiri, mis ühtlasi tähistas talle juba neljandat järjestikust turniirivõitu.
"Pärast intensiivseid nädalaid ja nelja järjestikust tiitlivõitu on aeg hoolitseda oma käe eest, mis on peale Miami Openit tunda andnud ning mul pole olnud aega sellega korralikult tegeleda. Selleks vajan nii intensiivsest mängimisest pausi," kirjutas Swiatek Twitteris.
Madridis algab põhiturniir neljapäeval.
### Response:
Ka maailma esireket Swiatek jääb Madridi turniirist eemale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelkõige võivad probleemid tagasimaksetega majandussektorites, mida mõjutavad Venemaa agressioon Ukrainas ja sellega kaasnevad sanktsioonid. Ettevõtete ja inimeste rahalist olukorda halvendab samal ajal ka jätkuv hindade tõus, märkis keskpank.
Samas on Eesti Panga hinnangul pankadel Eestis piisavalt puhvreid, et probleemlaenude kasvuga toime tulla, vajadusel maksepuhkuseid pakkuda ning samas jätkata laenude andmist ettevõtetele ja inimestele.
Kui majanduskasv aeglustub tempos, mida ennustati keskpanga märtsiprognoosis, võib sõja tõttu kasvada pankade probleemlaenude tase seniselt 0,2 protsendilt 1,5 protsendile. See jääks siiski märgatavalt alla 2008.–2010. aasta kriisi taset, kui probleemlaenud moodustasid laenumahust üle seitsme protsendi, märkis Eesti Pank. Keskpanga hinnangul suudavad pangad Eestis laenukahjumitega hakkama saada ja majanduse rahastamist laenudega jätkata, sest nende kasumlikkus on olnud suur ja kapitalipuhvrid tugevad.
Kinnisvarahinnad jätkavad kasvu
Eluasemelaenude kasv jääb Eesti Panga hinnangul hoogsaks, sest sissetulekud jätkavad kasvu ja nõudlus eluasemete järele püsib. Kui sõja alguses eluasemelaenude võtmine aeglustus, siis nüüd on laenunõudlus taastumas.
Eelmisel aastal suurenes Eestis eluasemete nõudlus lisaks kiirele palgakasvule ka pensioni teise samba väljamaksete tõttu. Kuigi korteritega tehtud tehingute arv oli selgelt suurim viimase viie aasta lõikes, siis uute eluasemete pakkumine oli piiratud ehitusmaterjalide tarneraskuste ja hinnatõusu tõttu. Ukraina sõja jätkudes taoline olukord püsib.
Suure nõudluse ja vähese pakkumise tõttu tõusid eluasemehinnad keskmiselt 15 protsenti. Eesti Pank märkis, et eluasemeturu ülehinnatus suurenes aastaga, kuigi samas kasvasid ka sissetulekud.
Kinnisvarahindade kasv pigem jätkub, sest uute eluasemete lisandumine turule on ehitusmaterjalide tarneraskuste ja hoogsa hinnatõusu tõttu jätkuvalt piiratud, märkis keskpank.
Kinnisvarahindade ja eluasemelaenude kasv võib tuua kaasa majapidamiste võlakoormuse tõusu ja see suurendab ohtu, et inimestel võib tekkida raskusi laenumaksete tasumisel, kui majandusolud peaksid halvenema ja intressitõus muudab laenumaksed suuremaks.
Kiire laenukasvuga seotud riske peaksid aitama ohjeldada Eesti Panga kehtestatud eluasemelaenude andmisele seatud miinimumnõuded. Keskpank on jätkuvalt valmis eluasemelaenude andmise nõudeid karmistama, kui laenumaht jätkab kiiret kasvu, kuid praegu selleks vajadust ei nähta. Samuti ei näe keskpank praegu vajadust tõsta pankadele kehtivaid kapitalipuhvrite nõudeid.
Samas on laenude kättesaadavus ettevõtetele ja majapidamistele endiselt hea. Laenuvõtjad aga peaksid end valmis panema laenuteeninduskulude tõusuks, sest Euribor on kiirelt liikumas plusspoolele.
Venemaa agressioonist tulenev otsene mõju Eesti finantssektorile on väike, sest seosed on üsna piiratud, märkis Eesti Pank. Venemaaga seotud investeeringud mõjutavad märkimisväärselt vaid üksikuid investeerimisfonde ja -ühinguid, mis moodustavad väga väikese osa Eesti finantssektorist.
Sõja tõttu on suurenenud ebakindlus rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel ja see on teinud pankade jaoks kallimaks enda rahastamise võlakirjade väljaandmise kaudu. Kuna aga valdav ja üha suurem osa rahastamisest põhineb kohalikel hoiustel, vähendab see pankade rahastamisriske. Sarnaselt Eestiga mõjutab sõda ka Läti ja Leedu ettevõtete ja majapidamiste maksevõimet ning sellel on mõju neil turgudel tegutsevate Eesti pankade finantsseisule.
Täispikka ülevaadet saab lugeda siit.
Krediidiasutuste ja liisinguettevõtete statistika. Autor/allikas: Eesti Pank | Eesti Pank: pangalaenude tagasimaksmisel võivad hakata tekkima probleemid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelkõige võivad probleemid tagasimaksetega majandussektorites, mida mõjutavad Venemaa agressioon Ukrainas ja sellega kaasnevad sanktsioonid. Ettevõtete ja inimeste rahalist olukorda halvendab samal ajal ka jätkuv hindade tõus, märkis keskpank.
Samas on Eesti Panga hinnangul pankadel Eestis piisavalt puhvreid, et probleemlaenude kasvuga toime tulla, vajadusel maksepuhkuseid pakkuda ning samas jätkata laenude andmist ettevõtetele ja inimestele.
Kui majanduskasv aeglustub tempos, mida ennustati keskpanga märtsiprognoosis, võib sõja tõttu kasvada pankade probleemlaenude tase seniselt 0,2 protsendilt 1,5 protsendile. See jääks siiski märgatavalt alla 2008.–2010. aasta kriisi taset, kui probleemlaenud moodustasid laenumahust üle seitsme protsendi, märkis Eesti Pank. Keskpanga hinnangul suudavad pangad Eestis laenukahjumitega hakkama saada ja majanduse rahastamist laenudega jätkata, sest nende kasumlikkus on olnud suur ja kapitalipuhvrid tugevad.
Kinnisvarahinnad jätkavad kasvu
Eluasemelaenude kasv jääb Eesti Panga hinnangul hoogsaks, sest sissetulekud jätkavad kasvu ja nõudlus eluasemete järele püsib. Kui sõja alguses eluasemelaenude võtmine aeglustus, siis nüüd on laenunõudlus taastumas.
Eelmisel aastal suurenes Eestis eluasemete nõudlus lisaks kiirele palgakasvule ka pensioni teise samba väljamaksete tõttu. Kuigi korteritega tehtud tehingute arv oli selgelt suurim viimase viie aasta lõikes, siis uute eluasemete pakkumine oli piiratud ehitusmaterjalide tarneraskuste ja hinnatõusu tõttu. Ukraina sõja jätkudes taoline olukord püsib.
Suure nõudluse ja vähese pakkumise tõttu tõusid eluasemehinnad keskmiselt 15 protsenti. Eesti Pank märkis, et eluasemeturu ülehinnatus suurenes aastaga, kuigi samas kasvasid ka sissetulekud.
Kinnisvarahindade kasv pigem jätkub, sest uute eluasemete lisandumine turule on ehitusmaterjalide tarneraskuste ja hoogsa hinnatõusu tõttu jätkuvalt piiratud, märkis keskpank.
Kinnisvarahindade ja eluasemelaenude kasv võib tuua kaasa majapidamiste võlakoormuse tõusu ja see suurendab ohtu, et inimestel võib tekkida raskusi laenumaksete tasumisel, kui majandusolud peaksid halvenema ja intressitõus muudab laenumaksed suuremaks.
Kiire laenukasvuga seotud riske peaksid aitama ohjeldada Eesti Panga kehtestatud eluasemelaenude andmisele seatud miinimumnõuded. Keskpank on jätkuvalt valmis eluasemelaenude andmise nõudeid karmistama, kui laenumaht jätkab kiiret kasvu, kuid praegu selleks vajadust ei nähta. Samuti ei näe keskpank praegu vajadust tõsta pankadele kehtivaid kapitalipuhvrite nõudeid.
Samas on laenude kättesaadavus ettevõtetele ja majapidamistele endiselt hea. Laenuvõtjad aga peaksid end valmis panema laenuteeninduskulude tõusuks, sest Euribor on kiirelt liikumas plusspoolele.
Venemaa agressioonist tulenev otsene mõju Eesti finantssektorile on väike, sest seosed on üsna piiratud, märkis Eesti Pank. Venemaaga seotud investeeringud mõjutavad märkimisväärselt vaid üksikuid investeerimisfonde ja -ühinguid, mis moodustavad väga väikese osa Eesti finantssektorist.
Sõja tõttu on suurenenud ebakindlus rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel ja see on teinud pankade jaoks kallimaks enda rahastamise võlakirjade väljaandmise kaudu. Kuna aga valdav ja üha suurem osa rahastamisest põhineb kohalikel hoiustel, vähendab see pankade rahastamisriske. Sarnaselt Eestiga mõjutab sõda ka Läti ja Leedu ettevõtete ja majapidamiste maksevõimet ning sellel on mõju neil turgudel tegutsevate Eesti pankade finantsseisule.
Täispikka ülevaadet saab lugeda siit.
Krediidiasutuste ja liisinguettevõtete statistika. Autor/allikas: Eesti Pank
### Response:
Eesti Pank: pangalaenude tagasimaksmisel võivad hakata tekkima probleemid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste meistriliiga otsustavate mängudega tehakse pühapäeval algust kell 11.00, kui poolfinaalides lähevad vastamisi TalTech spordiklubi - Viljandi LTK Sakala ning Viimsi Pinx - M&M Maardu/Mustvee. Kell 15.00 algab finaal ja kolmanda koha mäng.
Naiste liigas alustatakse veerandfinaalidega kell 10.00, poolfinaalidega 12.30 ning finaali ja kolmanda koha mänguga samuti kell 15.00
Võistlused toimuvad TalTech spordihoones. | Pühapäeval selguvad Eesti meistrid lauatennises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste meistriliiga otsustavate mängudega tehakse pühapäeval algust kell 11.00, kui poolfinaalides lähevad vastamisi TalTech spordiklubi - Viljandi LTK Sakala ning Viimsi Pinx - M&M Maardu/Mustvee. Kell 15.00 algab finaal ja kolmanda koha mäng.
Naiste liigas alustatakse veerandfinaalidega kell 10.00, poolfinaalidega 12.30 ning finaali ja kolmanda koha mänguga samuti kell 15.00
Võistlused toimuvad TalTech spordihoones.
### Response:
Pühapäeval selguvad Eesti meistrid lauatennises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmaspäeval toimus Haabersti linnaosas Astangul Mäeküla 17 kinnistul ohtlik maapinna vajumine. Maapind vajus suures osas jalutusraja kõrval. Jalutusrada jäi küll alles, kuid raja alune osa varises tühjaks.
3Di ja Hades Geodeesia OÜ tegid enda sõnul heast tahtest varingust reaalsusele vastava mudeli.
Astangu Collapse 2022 - Tallinn - M300 RTK by 3Di on Sketchfab
Seni pole veel teada, mis maapinna vajumise põhjustas. Haabersti linnaosavalitsus teatas, et kinnistu omanik lubas ala ohutuks muutmisega tegelda. Ohuala koos juba varisenud pinnasega võib olla kuni 500 ruutmeetrit. | Vaata: Tallinnas Astangul toimunud varingust valmis 3D- mudel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäeval toimus Haabersti linnaosas Astangul Mäeküla 17 kinnistul ohtlik maapinna vajumine. Maapind vajus suures osas jalutusraja kõrval. Jalutusrada jäi küll alles, kuid raja alune osa varises tühjaks.
3Di ja Hades Geodeesia OÜ tegid enda sõnul heast tahtest varingust reaalsusele vastava mudeli.
Astangu Collapse 2022 - Tallinn - M300 RTK by 3Di on Sketchfab
Seni pole veel teada, mis maapinna vajumise põhjustas. Haabersti linnaosavalitsus teatas, et kinnistu omanik lubas ala ohutuks muutmisega tegelda. Ohuala koos juba varisenud pinnasega võib olla kuni 500 ruutmeetrit.
### Response:
Vaata: Tallinnas Astangul toimunud varingust valmis 3D- mudel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurimad toetussummad läksid kahele tehniliselt kõige nõudlikumale filmile "Väike Teine" (Nukufilm) ja "Schrödinger" (Rebel Frame), vastavalt 160 000 ja 165 000 eurot. 12-minutilise "Väikse Teise" lavastaja on Andres Tenusaar ja filmi kangelasteks müstilised kaksikud, kelle puhul on selge, et pärast nende ilmaletulekut pole miski enam endine. 18-minutilise "Schrödingeri" lavastaja on Sergei Kibus, kelle eelmine film "Teofrastus" osutus väga populaarseks. Tema uues filmis seikleb inimeste maailmas taas üks kass. Mõlemad filmid valmivad 2024. aasta alguseks.
40 000 euroga toetati samuti kassifilmi, 10-minutilist "Miisufy'd", millel lavastaja on Liisi Grünberg ja tootja AAA Creative. Nimikangelane on digi-kiisu, kes mobiili-äpis elades on loodud rahuldama üksikute inimeste hoolitsusinstinkte kuni ühel päeval juhtub see, mis juhtuma ei peaks. Film valmib järgmise aasta suvel.
A Film Eestil on jätkuvalt käsil tervikliku lühifilmiseansi tootmine, kus eri autorite eriilmelisi filme seob ühine algmaterjal – Andrus Kivirähki lastelood. Seekordses voorus sai 75 000 eurose tootmistoetuse selle kasseti viimane lugu, Heiki Ernitsa lavastatav "Frikadellid ja pelmeenid". A Filmi kogupereseanss peaks kinodesse jõudma juba tuleva aasta alguses.
Kristjan Holmi "Homo Scalpens" on 3-minutiline etüüd, kus poeetilise hübriidi moodustavad sügelemine, sõrmed, muusika ja häbi. Filmi toodab Karabana, EFI toetab 18 500 euroga. Film saab valmis aasta lõpuks.
Lisaks tootmistoetustele eraldas seekordne ekspertkomisjon ka 58 000 euro eest arendustoetused neljale projektile, mida hakatakse arendama Eesti Joonisfilmis, Nukufilmis, BOP Animationis ja Rao Heidmetsa Filmistuudios.
EFI tänavune animafilmide arendus- ja tootmisrahastus on kokku 1 065 000 eurot. | Eesti Filmi Instituut toetas animafilme üle poole miljoni euroga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurimad toetussummad läksid kahele tehniliselt kõige nõudlikumale filmile "Väike Teine" (Nukufilm) ja "Schrödinger" (Rebel Frame), vastavalt 160 000 ja 165 000 eurot. 12-minutilise "Väikse Teise" lavastaja on Andres Tenusaar ja filmi kangelasteks müstilised kaksikud, kelle puhul on selge, et pärast nende ilmaletulekut pole miski enam endine. 18-minutilise "Schrödingeri" lavastaja on Sergei Kibus, kelle eelmine film "Teofrastus" osutus väga populaarseks. Tema uues filmis seikleb inimeste maailmas taas üks kass. Mõlemad filmid valmivad 2024. aasta alguseks.
40 000 euroga toetati samuti kassifilmi, 10-minutilist "Miisufy'd", millel lavastaja on Liisi Grünberg ja tootja AAA Creative. Nimikangelane on digi-kiisu, kes mobiili-äpis elades on loodud rahuldama üksikute inimeste hoolitsusinstinkte kuni ühel päeval juhtub see, mis juhtuma ei peaks. Film valmib järgmise aasta suvel.
A Film Eestil on jätkuvalt käsil tervikliku lühifilmiseansi tootmine, kus eri autorite eriilmelisi filme seob ühine algmaterjal – Andrus Kivirähki lastelood. Seekordses voorus sai 75 000 eurose tootmistoetuse selle kasseti viimane lugu, Heiki Ernitsa lavastatav "Frikadellid ja pelmeenid". A Filmi kogupereseanss peaks kinodesse jõudma juba tuleva aasta alguses.
Kristjan Holmi "Homo Scalpens" on 3-minutiline etüüd, kus poeetilise hübriidi moodustavad sügelemine, sõrmed, muusika ja häbi. Filmi toodab Karabana, EFI toetab 18 500 euroga. Film saab valmis aasta lõpuks.
Lisaks tootmistoetustele eraldas seekordne ekspertkomisjon ka 58 000 euro eest arendustoetused neljale projektile, mida hakatakse arendama Eesti Joonisfilmis, Nukufilmis, BOP Animationis ja Rao Heidmetsa Filmistuudios.
EFI tänavune animafilmide arendus- ja tootmisrahastus on kokku 1 065 000 eurot.
### Response:
Eesti Filmi Instituut toetas animafilme üle poole miljoni euroga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Usbekistani kõrgliiga oli karikavõistluste tõttu enam kui kolmenädalasel pausil. Dmitrijev kuulus üheväravalises võidumängus Qizilqumi algkoosseisu ja mängis kõik minutid, vahendas Soccernet.ee.
Eestlase koduklubi on viie mänguga kogunud 13 punkti ja asub liigatabelis liidrikohal, edestades lähimat jälitajat kahe punktiga. Olympic on kolme punktiga 14 meeskonna konkurentsis 11. kohal.
Loe portaalist Soccernet.ee. | Dmitrijevi koduklubi jätkab Usbekistani kõrgliigas liidrikohal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Usbekistani kõrgliiga oli karikavõistluste tõttu enam kui kolmenädalasel pausil. Dmitrijev kuulus üheväravalises võidumängus Qizilqumi algkoosseisu ja mängis kõik minutid, vahendas Soccernet.ee.
Eestlase koduklubi on viie mänguga kogunud 13 punkti ja asub liigatabelis liidrikohal, edestades lähimat jälitajat kahe punktiga. Olympic on kolme punktiga 14 meeskonna konkurentsis 11. kohal.
Loe portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Dmitrijevi koduklubi jätkab Usbekistani kõrgliigas liidrikohal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mul polnud ei pealkirja ega sõnu, kui ma juba teadsin, et seda lugu kutsun laulma Laura. Et siin muusikas on mingi igavikulisus maagilise realismi sugemetega, mis on talle omane nii pop- kui jazz -lauljana. Saatsin Laurale instrumentaaldemo ja nii ta läks," rääkis Niineste.
Põldvere sõnas, et see lugu on justkui mälestuste ja tulevikulootuste kaleidoskoop. "Mulle nii meeldis seda salvestada, sest sain pungilikult suvalt laulda, olla lohakas ning ka paar vimkat visata. Väljendada hetke ajavaimu tunnetust, kuna ka meelelahutussektoris on olnud keerulised ajad."
Loo tekst sündis Niineste sõnul ühel õhtul Kohtla-Nõmme rahvamaja kõrval pargis. "Tiksusin ja mõtlesin, et kõik muutub, kuid miski jääb. Ja see miski jääv, kuid samas muutuv on ajavaim. Lugu ise kirjeldab meie ajavaimu muutumist viimase paari aasta jooksul, kuidas ulmest saab olme."
Ulmena või õigemini ulmana mõjub tema sõnul ka pala video. "Ideest, et videos võiks olla kellad, sai hoopis midagi muud. Kui ma Laurale video tööversiooni näitasin, saatis ta vastu elevil häälsõnumi, et "see on ju crazy shit". Ja kui meie bassimees Georgi tõi võrdluse LSD-rännakuga, siis oli selge, et asi on õige." | Tabloited andis välja videosingli koostöös Laura Põldverega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mul polnud ei pealkirja ega sõnu, kui ma juba teadsin, et seda lugu kutsun laulma Laura. Et siin muusikas on mingi igavikulisus maagilise realismi sugemetega, mis on talle omane nii pop- kui jazz -lauljana. Saatsin Laurale instrumentaaldemo ja nii ta läks," rääkis Niineste.
Põldvere sõnas, et see lugu on justkui mälestuste ja tulevikulootuste kaleidoskoop. "Mulle nii meeldis seda salvestada, sest sain pungilikult suvalt laulda, olla lohakas ning ka paar vimkat visata. Väljendada hetke ajavaimu tunnetust, kuna ka meelelahutussektoris on olnud keerulised ajad."
Loo tekst sündis Niineste sõnul ühel õhtul Kohtla-Nõmme rahvamaja kõrval pargis. "Tiksusin ja mõtlesin, et kõik muutub, kuid miski jääb. Ja see miski jääv, kuid samas muutuv on ajavaim. Lugu ise kirjeldab meie ajavaimu muutumist viimase paari aasta jooksul, kuidas ulmest saab olme."
Ulmena või õigemini ulmana mõjub tema sõnul ka pala video. "Ideest, et videos võiks olla kellad, sai hoopis midagi muud. Kui ma Laurale video tööversiooni näitasin, saatis ta vastu elevil häälsõnumi, et "see on ju crazy shit". Ja kui meie bassimees Georgi tõi võrdluse LSD-rännakuga, siis oli selge, et asi on õige."
### Response:
Tabloited andis välja videosingli koostöös Laura Põldverega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mändla lõpetas 1998. aastal Pärnu Raeküla gümnaasiumi ja 2002. aastal Viljandi Kultuurikolledži lavastusjuhi erialal. Ta on aastatel 2002-03 töötanud lavastusjuhi-tehnilise direktorina Vanalinnastuudios, aastast 2003 Teater NO99-s. Loonud kujundusi lavastustele, töötanud kunstniku assistendina. Mändla oli ka filmi "Rotilõks" rekvisiitor.
Paide Teater on 2018. aastal 1. augustil tööd alustanud teater. Paide Teater juhib aktsioonide sarja PAIDE3000. | Paide Teatri uue juhina asub ametisse teatrikunstnik Kairi Mändla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mändla lõpetas 1998. aastal Pärnu Raeküla gümnaasiumi ja 2002. aastal Viljandi Kultuurikolledži lavastusjuhi erialal. Ta on aastatel 2002-03 töötanud lavastusjuhi-tehnilise direktorina Vanalinnastuudios, aastast 2003 Teater NO99-s. Loonud kujundusi lavastustele, töötanud kunstniku assistendina. Mändla oli ka filmi "Rotilõks" rekvisiitor.
Paide Teater on 2018. aastal 1. augustil tööd alustanud teater. Paide Teater juhib aktsioonide sarja PAIDE3000.
### Response:
Paide Teatri uue juhina asub ametisse teatrikunstnik Kairi Mändla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näituse koostasid Ene Hiio ja Ivar Leimus.
Kõige erilisemaks eksponeeritud esemeks nimetavad näituse koostajad Tallinna raeapteeker Burcharti kollektsiooni kuulunud valitseja Ivan Mazepa väikest laegast arvelaua ja peegliga. "Legendi järgi leiti see hetman Mazepa telgist pärast Poltaava lagingut. Ukraina ajalukku kuuluvad lood vabadest kasakatest, hetman Bogdan Hmelnõtskõist, Zaporižžja kasakaväest ja Hetmanaadist 17. sajandil, mida loetakse Ukraina identiteedi ja riikluse algusajaks. Ukraina iseseisvuse eest võitlejana on tuntud ka hetman Ivan Mazepa, kes valitses kasakate autonoomset riiki Zaporižžja Sitši aastatel 1687–1708," kirjeldasid näituse koostajad erilise artefakti ajalugu.
Näitus "Killuke Ukrainat" jääb avatuks mai lõpuni. | Maarjamäe lossi näitusel "Killuke Ukrainat" on väljas Lennart Meribulava | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näituse koostasid Ene Hiio ja Ivar Leimus.
Kõige erilisemaks eksponeeritud esemeks nimetavad näituse koostajad Tallinna raeapteeker Burcharti kollektsiooni kuulunud valitseja Ivan Mazepa väikest laegast arvelaua ja peegliga. "Legendi järgi leiti see hetman Mazepa telgist pärast Poltaava lagingut. Ukraina ajalukku kuuluvad lood vabadest kasakatest, hetman Bogdan Hmelnõtskõist, Zaporižžja kasakaväest ja Hetmanaadist 17. sajandil, mida loetakse Ukraina identiteedi ja riikluse algusajaks. Ukraina iseseisvuse eest võitlejana on tuntud ka hetman Ivan Mazepa, kes valitses kasakate autonoomset riiki Zaporižžja Sitši aastatel 1687–1708," kirjeldasid näituse koostajad erilise artefakti ajalugu.
Näitus "Killuke Ukrainat" jääb avatuks mai lõpuni.
### Response:
Maarjamäe lossi näitusel "Killuke Ukrainat" on väljas Lennart Meribulava |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 40. Tartu Maastikumaratoni kavas on mitmeid üritusi. Emadepäeval ehk 8. mail on valikus 42, 24, 10 ja 5 km. Nii maratoni kui ka poolmaratoni distantsid algavad Otepäält ning lõppevad Elvas. Lühemad, 10 ja 5 km rajad algavad ja lõppevad Elvas.
Maastikumaratoni rajameister Assar Küti sõnul on rajal pilt juba kevadine – lumi on läinud ning metsavahel üsna ilus. "Võib öelda, et rada on jooksjateks valmis. Mõni koht on veidi porisem, aga suuremalt jaolt on ikkagi kuiv," rääkis ta. Lisaks on kõik neli distantsi looduses tähistatud, et huvilised saaksid minna rajaga tutvuma.
Heateo jooks ja lasteüritused
6. mai õhtul stardib Heateo jooks, kus koostöös Lastefondiga kogutakse annetusi ekspressiivse kõnehäirega Kaspari ning Rett sündroomiga Johanna jaoks. Osalejad saavad läbida 4,5 km pikkuse distantsi kõndides või joostes. Osalustasu kogutakse annetusena, mis on minimaalselt viis eurot, kuid võimalik on teha ka lisaannetus.
Laupäeval, 7. aprillil on Tähtvere spordipargis kavas lastejooksud, kus distantsid vastavalt vanusele 400 m kuni 2 km. Kõik osalejad saavad finišis medali ning jäätist ja limonaadi.
Neil, kellel pole võimalik tulla üritusele kohale, on võimalus võtta osa virtuaalselt. Maastikumaratoni virtuaaljooksul on valikus on 42, 24, 10 ja 5 km ning maratoni kombo. Kombo puhul võib läbida 42 km distantsi osade kaupa, minimaalne distants ühe korraga läbimiseks on 4,2 km. Lastejooksude puhul on minimaalne rajapikkus 400 m. Virtuaalsel Maastikumaratonil saavad täiskasvanud ja lapsed osaleda vahemikus 29.04.–15.05.2022. | Tartu Maastikumaraton toob tervisesportlased taas Lõuna-Eesti metsade vahele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
40. Tartu Maastikumaratoni kavas on mitmeid üritusi. Emadepäeval ehk 8. mail on valikus 42, 24, 10 ja 5 km. Nii maratoni kui ka poolmaratoni distantsid algavad Otepäält ning lõppevad Elvas. Lühemad, 10 ja 5 km rajad algavad ja lõppevad Elvas.
Maastikumaratoni rajameister Assar Küti sõnul on rajal pilt juba kevadine – lumi on läinud ning metsavahel üsna ilus. "Võib öelda, et rada on jooksjateks valmis. Mõni koht on veidi porisem, aga suuremalt jaolt on ikkagi kuiv," rääkis ta. Lisaks on kõik neli distantsi looduses tähistatud, et huvilised saaksid minna rajaga tutvuma.
Heateo jooks ja lasteüritused
6. mai õhtul stardib Heateo jooks, kus koostöös Lastefondiga kogutakse annetusi ekspressiivse kõnehäirega Kaspari ning Rett sündroomiga Johanna jaoks. Osalejad saavad läbida 4,5 km pikkuse distantsi kõndides või joostes. Osalustasu kogutakse annetusena, mis on minimaalselt viis eurot, kuid võimalik on teha ka lisaannetus.
Laupäeval, 7. aprillil on Tähtvere spordipargis kavas lastejooksud, kus distantsid vastavalt vanusele 400 m kuni 2 km. Kõik osalejad saavad finišis medali ning jäätist ja limonaadi.
Neil, kellel pole võimalik tulla üritusele kohale, on võimalus võtta osa virtuaalselt. Maastikumaratoni virtuaaljooksul on valikus on 42, 24, 10 ja 5 km ning maratoni kombo. Kombo puhul võib läbida 42 km distantsi osade kaupa, minimaalne distants ühe korraga läbimiseks on 4,2 km. Lastejooksude puhul on minimaalne rajapikkus 400 m. Virtuaalsel Maastikumaratonil saavad täiskasvanud ja lapsed osaleda vahemikus 29.04.–15.05.2022.
### Response:
Tartu Maastikumaraton toob tervisesportlased taas Lõuna-Eesti metsade vahele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise nädala jooksul lisandus 2760 haigusjuhtu. Esmaspäevase seisuga on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 458,8.
Eelmisel nädalal tehti 18 491 testi, testide arv üle-eelmise nädalaga võrreldes
märgatavalt ei muutunud. 14,9 protsenti testidest osutusid positiivseks (üle-eelmisel nädalal oli see 18,5 protsenti). Võrreldes eelmise nädalaga on
positiivsete testide osakaal vähenenud. Vanuserühmade järgi on kõige rohkem positiivseid teste täiskasvanute seas.
Maist avaldab terviseamet Covid-19 statistikat kord nädalas. "Järgmisest kuust muudetakse senist PCR-testimise korda, mille kohaselt jäävad PCR testimise prioriteediks riskirühmad," ütles terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp.
Kuivõrd PCR-testimise osatähtsus on aja jooksul vähenenud, suletakse maikuust ka HOIA mobiilirakendus, mis teavitas kasutajaid lähikontaktidest viirusekandjatega.
Nakatumine langustrendis
Viimase kahe nädala haigestumus oli langustrendis kõikides maakondades.
Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine.
Seitsme päeva keskmine nakatunute arv on 394,4. Kokku on nädalaga täheldatud ca 21,5-protsendilist langust. 60-aastaste või vanemate inimeste nakatumise tempo langes 27 protsendilt 11,1 protsendile. Nakatumise mõttes on Eesti juba jõudnud rohelisele tasemele.
Uue nädalaga võib oodata üle 2000 nakatunu nädalas ja 300 nakatunut päevas. Haiglanäit peaks langema saja inimeseni.
Haigestumine vähenes kõikides vanusrühmades välja arvatud 70-79-aastased. Suuremat vähenemist täheldati laste seas. Suurem haigestumus 100 000 elaniku kohta on vanusrühmas 35-39 aastat.
Eelmisel nädalal suunati haiglasse 141 inimest, võrreldes üle-eelmise nädalaga hospitaliseerimise arv märgatavalt ei muutunud. Esmaspäevase seisuga on haiglapatsientide keskmine vanus 72 aastat.
Võrreldes üle-eelmise nädalaga on märgatavalt suurenenud haiglaravi vajanud patsientide osakaal vanusrühmas 0–29, 50–59 ja 60–69 aastat. Esmaspäevase seisuga on intensiivravil neli patsienti, sealhulgas sümptomaatilise Covid-19 tõttu üks inimene, kes on vaktsineerimata. Hapnikuaparaadi all on sümptomaatilise Covid-19 tõttu üks inimene, kes on samuti vaktsineerimata.
Reovees mõõdukas hulk viirust
SARS-CoV-2 viiruse sisaldus reovees püsib paljudes Eesti piirkondades mõõdukas. 34 proovist üks proov viitab väga laialdasele SARS-CoV-2 levikule, kolme proovi võrra suurenes proovide arv, mis viitavad viiruse laiemale levikule (kokku 7), 24 proovi mõõdukale levikule (kahe proovi võrra vähem võrreldes eelmise nädalaga) ning vaid üks proov näitab madalat levikut.
Pandeemia algusest on terviseameti operatiivsete andmete alusel surmaga lõppenud 2537 haigusjuhtu ehk 0,4 protsenti Covid-19 juhtudest.
Eelmisel nädalal suri 13 inimest, langustrend võrreldes üle-eelmise nädalaga on 43,5 protsenti. Surijad olid vanuses 49–102 aastat, neist vaktsineerimata oli kaheksa inimest. Kõikidel olid kaasuvad haigused või seisundid.
Pandeemia algusest selle nädala esmaspäevani registreeriti 570 405 laboratoorselt kinnitatud haigusjuhtu, selle perioodi kumulatiivne haigestumus 100 000 elaniku kohta on 42 920,6. | Epiidülevaade: koroonasse haigestumine väheneb üle Eesti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise nädala jooksul lisandus 2760 haigusjuhtu. Esmaspäevase seisuga on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 458,8.
Eelmisel nädalal tehti 18 491 testi, testide arv üle-eelmise nädalaga võrreldes
märgatavalt ei muutunud. 14,9 protsenti testidest osutusid positiivseks (üle-eelmisel nädalal oli see 18,5 protsenti). Võrreldes eelmise nädalaga on
positiivsete testide osakaal vähenenud. Vanuserühmade järgi on kõige rohkem positiivseid teste täiskasvanute seas.
Maist avaldab terviseamet Covid-19 statistikat kord nädalas. "Järgmisest kuust muudetakse senist PCR-testimise korda, mille kohaselt jäävad PCR testimise prioriteediks riskirühmad," ütles terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp.
Kuivõrd PCR-testimise osatähtsus on aja jooksul vähenenud, suletakse maikuust ka HOIA mobiilirakendus, mis teavitas kasutajaid lähikontaktidest viirusekandjatega.
Nakatumine langustrendis
Viimase kahe nädala haigestumus oli langustrendis kõikides maakondades.
Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine.
Seitsme päeva keskmine nakatunute arv on 394,4. Kokku on nädalaga täheldatud ca 21,5-protsendilist langust. 60-aastaste või vanemate inimeste nakatumise tempo langes 27 protsendilt 11,1 protsendile. Nakatumise mõttes on Eesti juba jõudnud rohelisele tasemele.
Uue nädalaga võib oodata üle 2000 nakatunu nädalas ja 300 nakatunut päevas. Haiglanäit peaks langema saja inimeseni.
Haigestumine vähenes kõikides vanusrühmades välja arvatud 70-79-aastased. Suuremat vähenemist täheldati laste seas. Suurem haigestumus 100 000 elaniku kohta on vanusrühmas 35-39 aastat.
Eelmisel nädalal suunati haiglasse 141 inimest, võrreldes üle-eelmise nädalaga hospitaliseerimise arv märgatavalt ei muutunud. Esmaspäevase seisuga on haiglapatsientide keskmine vanus 72 aastat.
Võrreldes üle-eelmise nädalaga on märgatavalt suurenenud haiglaravi vajanud patsientide osakaal vanusrühmas 0–29, 50–59 ja 60–69 aastat. Esmaspäevase seisuga on intensiivravil neli patsienti, sealhulgas sümptomaatilise Covid-19 tõttu üks inimene, kes on vaktsineerimata. Hapnikuaparaadi all on sümptomaatilise Covid-19 tõttu üks inimene, kes on samuti vaktsineerimata.
Reovees mõõdukas hulk viirust
SARS-CoV-2 viiruse sisaldus reovees püsib paljudes Eesti piirkondades mõõdukas. 34 proovist üks proov viitab väga laialdasele SARS-CoV-2 levikule, kolme proovi võrra suurenes proovide arv, mis viitavad viiruse laiemale levikule (kokku 7), 24 proovi mõõdukale levikule (kahe proovi võrra vähem võrreldes eelmise nädalaga) ning vaid üks proov näitab madalat levikut.
Pandeemia algusest on terviseameti operatiivsete andmete alusel surmaga lõppenud 2537 haigusjuhtu ehk 0,4 protsenti Covid-19 juhtudest.
Eelmisel nädalal suri 13 inimest, langustrend võrreldes üle-eelmise nädalaga on 43,5 protsenti. Surijad olid vanuses 49–102 aastat, neist vaktsineerimata oli kaheksa inimest. Kõikidel olid kaasuvad haigused või seisundid.
Pandeemia algusest selle nädala esmaspäevani registreeriti 570 405 laboratoorselt kinnitatud haigusjuhtu, selle perioodi kumulatiivne haigestumus 100 000 elaniku kohta on 42 920,6.
### Response:
Epiidülevaade: koroonasse haigestumine väheneb üle Eesti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nagu paljudel teistel meelelahutustööstuse harudel on ka muusikatööstusel hiiglaslik globaalne jalajälg. Ainuüksi Ühendkuningriigis paiskavad kontserdid atmosfääri 405,000 tonni süsihappegaasi ning keskmise tuuritava DJ tekitatud emissioonid on 35 tonni aastas ehk 17 korda rohkem kui oleks jätkusuutlik ühe inimese kohta.
Probleem on muidugi palju laiem, sest ka kodus muusika kuulamine pole patust prii: nii vinüülplaatide ja CD-de tootmisel kui ka servereid kasutavate striimimisplatformide vahendataval loomingul on arvestatav mõju keskkonnale. Striimimine on üks-ühele võrdluses väiksema jäljega, kuid selle tõttu on inimeste kuulamine muutunud niivõrd massiliseks, et see ületab kõik senised mahud rekordiliselt. Näiteks 4.6 miljardit striimi kogunud Luis Fonsi 2017. aasta hiti "Despacito" kuulamiseks on inimesed kulutanud rohkem elektrit, kui on selliste riikide nagu Chad, Guinea-Bissau, Somaalia, Sierra Leone ja Kesk-Aafrika Vabariigi aastane elektritarbimine kokku.
Õnneks ei istu siiski kogu tööstus käed rüpes ega ürita senises mugavuses edasi toimetada. Näiteks Šotimaal avati ööklubi, mis kasutab kehade soojust elektri tootmiseks, õhu jahutamiseks või hilisemaks ruumi soojendamiseks. Mitmed festivalid on hakanud kohapeal ise taastuvatest ressurssidest elektrit tootma ja loobunud lihatoodetest ning ühekordsetest nõudest. Portugalis toimuva suure, psühhedeelsele elektroonilisele muusikale ja kunstile pühendatud festivali asutaja ning juht Artur Mendes tuleb 28. aprillil Tartus toimuvale Kultuurikompassi konverentsile rääkima sellest, kuidas nende festival juba 2000. aastate algusest alates enda tegevust strateegiliselt järjest jätkusuutlikumaks muutnud on.
Lisaks üritustele on tegevust kriitiliselt üle vaatama asunud ka paljud artistid. Mitmed on asunud oma tuuritamist kas koomale tõmbama, asendanud lendamise rongidega või loobunud suurte tehnikute armaadede ringi sõidutamisest, palgates vajalikud inimesed hoopis kohapeal. Billie Eilish on aga lubanud kontsertidel lõpetada ühekordsete veepudelite kättesaadavuse, mis tähendab iga kontserdi kohta keskmiselt 35 000 vähem raisatud pudelit.
Eilish on üks ligi 6300 artistist, organisatsioonist ja muusikatööstuse professionaalist, kes on alla kirjutanud muusikatööstuse jätkusuutlikumaks muutmise algatusele Music Declare Emergency. Selle liikumise üks algatajaid ning kommunikatsioonijuht Lewis Jamieson tuleb Kultuurikompassile, et rääkida sellest, kuidas neil on õnnestunud enda organisatsiooni nimel sõna võtma arvukalt globaalselt tunnustatud muusikuid ning kuidas nad pingutavad selle nimel, et muusika kui mõjuvõimsa kultuurivormi häält kliimakriisi probleemide teadvustamiseks paremini ära kasutada. Sest nagu ütleb nende organisatsiooni deviis: "surnud planeedil ei ole muusikat!"
Globaalne kliimakriis ühendab paratamatult meid kõik – nii indiviidide kui ka professionaalide tasemel, kõik valdkondi ja sektoreid. Mul on suur rõõm, et Euroopa tipptegijad tulevad Eestisse ja mõtleme ning arutame koos nende lahenduste üle, mis aitavad globaalse väljakutsega toime tulla. Meil on hindamatu võimalus olla suunanäitaja nii Eestis kui Euroopas keskkonnahoidlikus kultuurikorralduses. 28. aprill Tartus on selle ambitsiooni esimene ametlik ühine samm Euroopas.
Kultuurikompass on Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 ja Tartu linna korraldatav üritustesari, mis kutsub kultuurikorraldajaid, loojaid ja ettevõtjaid üksteiselt õppima. Tartu soov on jätkata Kultuurikompassidega ka pärast kultuuripealinna tiitliaastat. See tähendab, et Tartust saab Eesti kultuurivaldkonna oluliste teemade vedur, mõtestaja ja valdkonna kokku tooja. | Triin Pikk: ka kodus muusika kuulamine pole globaalsest jalajäljest puhas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nagu paljudel teistel meelelahutustööstuse harudel on ka muusikatööstusel hiiglaslik globaalne jalajälg. Ainuüksi Ühendkuningriigis paiskavad kontserdid atmosfääri 405,000 tonni süsihappegaasi ning keskmise tuuritava DJ tekitatud emissioonid on 35 tonni aastas ehk 17 korda rohkem kui oleks jätkusuutlik ühe inimese kohta.
Probleem on muidugi palju laiem, sest ka kodus muusika kuulamine pole patust prii: nii vinüülplaatide ja CD-de tootmisel kui ka servereid kasutavate striimimisplatformide vahendataval loomingul on arvestatav mõju keskkonnale. Striimimine on üks-ühele võrdluses väiksema jäljega, kuid selle tõttu on inimeste kuulamine muutunud niivõrd massiliseks, et see ületab kõik senised mahud rekordiliselt. Näiteks 4.6 miljardit striimi kogunud Luis Fonsi 2017. aasta hiti "Despacito" kuulamiseks on inimesed kulutanud rohkem elektrit, kui on selliste riikide nagu Chad, Guinea-Bissau, Somaalia, Sierra Leone ja Kesk-Aafrika Vabariigi aastane elektritarbimine kokku.
Õnneks ei istu siiski kogu tööstus käed rüpes ega ürita senises mugavuses edasi toimetada. Näiteks Šotimaal avati ööklubi, mis kasutab kehade soojust elektri tootmiseks, õhu jahutamiseks või hilisemaks ruumi soojendamiseks. Mitmed festivalid on hakanud kohapeal ise taastuvatest ressurssidest elektrit tootma ja loobunud lihatoodetest ning ühekordsetest nõudest. Portugalis toimuva suure, psühhedeelsele elektroonilisele muusikale ja kunstile pühendatud festivali asutaja ning juht Artur Mendes tuleb 28. aprillil Tartus toimuvale Kultuurikompassi konverentsile rääkima sellest, kuidas nende festival juba 2000. aastate algusest alates enda tegevust strateegiliselt järjest jätkusuutlikumaks muutnud on.
Lisaks üritustele on tegevust kriitiliselt üle vaatama asunud ka paljud artistid. Mitmed on asunud oma tuuritamist kas koomale tõmbama, asendanud lendamise rongidega või loobunud suurte tehnikute armaadede ringi sõidutamisest, palgates vajalikud inimesed hoopis kohapeal. Billie Eilish on aga lubanud kontsertidel lõpetada ühekordsete veepudelite kättesaadavuse, mis tähendab iga kontserdi kohta keskmiselt 35 000 vähem raisatud pudelit.
Eilish on üks ligi 6300 artistist, organisatsioonist ja muusikatööstuse professionaalist, kes on alla kirjutanud muusikatööstuse jätkusuutlikumaks muutmise algatusele Music Declare Emergency. Selle liikumise üks algatajaid ning kommunikatsioonijuht Lewis Jamieson tuleb Kultuurikompassile, et rääkida sellest, kuidas neil on õnnestunud enda organisatsiooni nimel sõna võtma arvukalt globaalselt tunnustatud muusikuid ning kuidas nad pingutavad selle nimel, et muusika kui mõjuvõimsa kultuurivormi häält kliimakriisi probleemide teadvustamiseks paremini ära kasutada. Sest nagu ütleb nende organisatsiooni deviis: "surnud planeedil ei ole muusikat!"
Globaalne kliimakriis ühendab paratamatult meid kõik – nii indiviidide kui ka professionaalide tasemel, kõik valdkondi ja sektoreid. Mul on suur rõõm, et Euroopa tipptegijad tulevad Eestisse ja mõtleme ning arutame koos nende lahenduste üle, mis aitavad globaalse väljakutsega toime tulla. Meil on hindamatu võimalus olla suunanäitaja nii Eestis kui Euroopas keskkonnahoidlikus kultuurikorralduses. 28. aprill Tartus on selle ambitsiooni esimene ametlik ühine samm Euroopas.
Kultuurikompass on Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 ja Tartu linna korraldatav üritustesari, mis kutsub kultuurikorraldajaid, loojaid ja ettevõtjaid üksteiselt õppima. Tartu soov on jätkata Kultuurikompassidega ka pärast kultuuripealinna tiitliaastat. See tähendab, et Tartust saab Eesti kultuurivaldkonna oluliste teemade vedur, mõtestaja ja valdkonna kokku tooja.
### Response:
Triin Pikk: ka kodus muusika kuulamine pole globaalsest jalajäljest puhas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Stroomi rannas oli möödunud suvel merevesi reostunud ja terviseamet ei soovitanud seal supelda. Sel suvel on ujumine lubatud, kuid terviseameti ettepanekul nihkub suplusvee piir põhja poole, mis aitab ujujatel võimaliku lõunapoolse reostusega vähem kokku puutuda.
Supluskoha piir nihkub umbes 300 meetri võrra, ütles Põhja-Tallinna valitsuse avalike suhete nõunik Violetta Lanman ERR-ile.
Tema sõnul on tegemist ettevaatusabinõuga juhuks, kui peaks tekkima episoodiline reostus. Valvatavat suplusala muudatus ei puuduta, see jääb sama suureks, küll aga väheneb ilma valveta suplusala.
Põhja-Tallinna linnaosavanem Manuela Pihlap ütles linnaosakogu koosolekul, et Kopli lahte suubuvatest Mustjõe ojast ja Harku valgalast on võetud reostusallikate kindlaks tegemiseks ligi 600 proovi. Tuvastatud on mitmeid kinnistuid, kust juhiti osa reovett sademeveekanalisatsiooni.
Võrreldes varasemaga on reostus praeguseks kõige enam vähenenud Harku pinnavee väljalasus.
"Senine suurim probleem on mikrobioloogiliste näitajate suur varieeruvus merevees, mistõttu reostajate määramine on keeruline ja ajamahukas," lausus Pihlap, kelle sõnul võetakse tänavusel suplushooajal Stroomi ranna veest proove igal nädalal.
Stroomi rannas on vee kvaliteedi probleemidel pikk ajalugu. Terviseameti andmetel kavandati 1930-ndatel rajada Pelgulinna kanalisatsioonivee puhastusseade, kuid 1940. aasta juunipöörde tõttu ei jõutud seda teha. 1950-ndate lõpuks oli rand juba reostunud ning suplejatele suletud.
1980-ndatel rajati sadevee ja heitvee kogumissüsteemid ning lahe veekvaliteet paranes. 1996. aasta suvel avati rand taas ametlikult.
Võimalike Stroomi ranna reostusallikatena on terviseamet välja toonud sadamaterminalid, tööstuse, reoveepuhasti ja suubuva veekogu. Lisaks võivad sobivad ilmastikuolud tuua randa sinivetikate kolooniaid.
Stroomi ranna kaart. Autor/allikas: Põhja-Tallinna linnaosavalitsus | Stroomi ranna suplusala nihkub reostuse tõttu põhja poole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Stroomi rannas oli möödunud suvel merevesi reostunud ja terviseamet ei soovitanud seal supelda. Sel suvel on ujumine lubatud, kuid terviseameti ettepanekul nihkub suplusvee piir põhja poole, mis aitab ujujatel võimaliku lõunapoolse reostusega vähem kokku puutuda.
Supluskoha piir nihkub umbes 300 meetri võrra, ütles Põhja-Tallinna valitsuse avalike suhete nõunik Violetta Lanman ERR-ile.
Tema sõnul on tegemist ettevaatusabinõuga juhuks, kui peaks tekkima episoodiline reostus. Valvatavat suplusala muudatus ei puuduta, see jääb sama suureks, küll aga väheneb ilma valveta suplusala.
Põhja-Tallinna linnaosavanem Manuela Pihlap ütles linnaosakogu koosolekul, et Kopli lahte suubuvatest Mustjõe ojast ja Harku valgalast on võetud reostusallikate kindlaks tegemiseks ligi 600 proovi. Tuvastatud on mitmeid kinnistuid, kust juhiti osa reovett sademeveekanalisatsiooni.
Võrreldes varasemaga on reostus praeguseks kõige enam vähenenud Harku pinnavee väljalasus.
"Senine suurim probleem on mikrobioloogiliste näitajate suur varieeruvus merevees, mistõttu reostajate määramine on keeruline ja ajamahukas," lausus Pihlap, kelle sõnul võetakse tänavusel suplushooajal Stroomi ranna veest proove igal nädalal.
Stroomi rannas on vee kvaliteedi probleemidel pikk ajalugu. Terviseameti andmetel kavandati 1930-ndatel rajada Pelgulinna kanalisatsioonivee puhastusseade, kuid 1940. aasta juunipöörde tõttu ei jõutud seda teha. 1950-ndate lõpuks oli rand juba reostunud ning suplejatele suletud.
1980-ndatel rajati sadevee ja heitvee kogumissüsteemid ning lahe veekvaliteet paranes. 1996. aasta suvel avati rand taas ametlikult.
Võimalike Stroomi ranna reostusallikatena on terviseamet välja toonud sadamaterminalid, tööstuse, reoveepuhasti ja suubuva veekogu. Lisaks võivad sobivad ilmastikuolud tuua randa sinivetikate kolooniaid.
Stroomi ranna kaart. Autor/allikas: Põhja-Tallinna linnaosavalitsus
### Response:
Stroomi ranna suplusala nihkub reostuse tõttu põhja poole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Filmi kõrvalosades on näitlejad Ryan Gosling, Kate McKinnon, Alexandra Shipp, America Ferrera, Simu Liu, Hari Nef ja Will Ferrell, vahendas Variety. Režissöör Greta Gerwig on oma varasemate filmide "Lady Bird" (2017) ja "Väiksed naised" (2019) eest pälvinud Oscari nominatsiooni.
2021. aastal ütles Barbie rolli täitev Margot Robbie, et armastatud mänguasjaga kaasneb palju nostalgilisi sidemeid. Eile ilmus esimene visuaal Margot Robbie-st Barbie rollis.
View this post on Instagram
A post shared by Warner Bros. Pictures (@wbpictures)
Filmi tootmine algas selle aasta alguses Londonis. | Ilmus "Barbie" filmi esimene reklaampilt Margot Robbie'ga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Filmi kõrvalosades on näitlejad Ryan Gosling, Kate McKinnon, Alexandra Shipp, America Ferrera, Simu Liu, Hari Nef ja Will Ferrell, vahendas Variety. Režissöör Greta Gerwig on oma varasemate filmide "Lady Bird" (2017) ja "Väiksed naised" (2019) eest pälvinud Oscari nominatsiooni.
2021. aastal ütles Barbie rolli täitev Margot Robbie, et armastatud mänguasjaga kaasneb palju nostalgilisi sidemeid. Eile ilmus esimene visuaal Margot Robbie-st Barbie rollis.
View this post on Instagram
A post shared by Warner Bros. Pictures (@wbpictures)
Filmi tootmine algas selle aasta alguses Londonis.
### Response:
Ilmus "Barbie" filmi esimene reklaampilt Margot Robbie'ga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui Venemaa alustas sõjategevust, andis USA Ukraina vägedele üksikasjalikku informatsiooni selle kohta, millal ja kuhu Venemaa oma raketid suunab. See andis Ukrainale võimaluse viia oma lennukid ja õhutõrjesüsteemid ohutusse kohta," ütlesid USA praegused ja endised ametnikud telekanalile NBC News.
USA luureagentuuride ja Pentagoni andmed on olnud oluliseks teguriks, mis aitavad Ukrainal vastu seista Venemaa sissetungile.
"Me anname ukrainlastele regulaarselt üksikasjalikku ja õigeaegset informatsiooni, et aidata neil kaitsta oma riiki Venemaa agressiooni eest, ja me jätkame seda," ütles Valge Maja julgeolekunõukogu pressiesindaja.
Ukraina paigutab USA luure abil oma õhutõrjet ja lennukeid ümber peaaegu iga päev. See on üks peamisi põhjusi, miks Venemaa pole suutnud Ukraina õhuruumis ülekaalu saavutada, vahendas NBC News.
"Venemaa sõjavägi on rünnanud asukohta, kus varem asus Ukraina õhutõrjesüsteem," ütles üks USA ametnik.
"USA on jaganud palju reaalajas luureteavet selle kohta, mida saab kasutada Venemaa vägede tulistamiseks. Informatsioon sisaldab erafirmade satelliidipilte, aga ka palju muud luureteavet. Näiteks selle kohta, kus teatud tüüpi Venemaa üksused tegutsevad," ütles USA endine kõrge luureametnik.
USA endiste ametnike sõnul kogub CIA samuti luureandmeid, mille eesmärk on kaitsta Ukraina presidenti Volodomõr Zelenskit. | USA luureagentuurid aitavad Ukrainal kaitsta õhutõrjesüsteeme ja lennukeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui Venemaa alustas sõjategevust, andis USA Ukraina vägedele üksikasjalikku informatsiooni selle kohta, millal ja kuhu Venemaa oma raketid suunab. See andis Ukrainale võimaluse viia oma lennukid ja õhutõrjesüsteemid ohutusse kohta," ütlesid USA praegused ja endised ametnikud telekanalile NBC News.
USA luureagentuuride ja Pentagoni andmed on olnud oluliseks teguriks, mis aitavad Ukrainal vastu seista Venemaa sissetungile.
"Me anname ukrainlastele regulaarselt üksikasjalikku ja õigeaegset informatsiooni, et aidata neil kaitsta oma riiki Venemaa agressiooni eest, ja me jätkame seda," ütles Valge Maja julgeolekunõukogu pressiesindaja.
Ukraina paigutab USA luure abil oma õhutõrjet ja lennukeid ümber peaaegu iga päev. See on üks peamisi põhjusi, miks Venemaa pole suutnud Ukraina õhuruumis ülekaalu saavutada, vahendas NBC News.
"Venemaa sõjavägi on rünnanud asukohta, kus varem asus Ukraina õhutõrjesüsteem," ütles üks USA ametnik.
"USA on jaganud palju reaalajas luureteavet selle kohta, mida saab kasutada Venemaa vägede tulistamiseks. Informatsioon sisaldab erafirmade satelliidipilte, aga ka palju muud luureteavet. Näiteks selle kohta, kus teatud tüüpi Venemaa üksused tegutsevad," ütles USA endine kõrge luureametnik.
USA endiste ametnike sõnul kogub CIA samuti luureandmeid, mille eesmärk on kaitsta Ukraina presidenti Volodomõr Zelenskit.
### Response:
USA luureagentuurid aitavad Ukrainal kaitsta õhutõrjesüsteeme ja lennukeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Linnahalli projektiga ei ole mõistlik praeguse plaani järgi edasi liikuda, vaid projekti jätkamise üle tuleks otsustada, kui majandus ja poliitiline olukord on stabiliseerunud, investoritel on jälle võimalik teha kaalutletud otsuseid ning oma võimalusi ja riske adekvaatselt hinnata, märkis Tallinna linnavalitsus otsuses.
Tallinn palkas veebruaris ärinõustajaks KPMG Balticsi, kes pidi välja selgitama, kas ja kui palju on võimalikke investoreid, kes oleksid nõus koos Tallinnaga linnahalli renoveerima konverentsi- ja kontserdikeskuseks.
KPMG Balticsi uuringust selgus, et investorid on muutunud ebakindlaks, kuivõrd ehitusettevõtjad ei ole ebakindlas olukorras valmis tegema pikaajalisi prognoose ega sõlmima fikseeritud hinnaga lepinguid. Investorite vähene huvi aga tähendab seda, et et linnale partneri valimisel ei teki piisavat konkurentsi.
Tallinn ei tea praegu ka ise, kui palju on linn võimeline linnahalli renoveerimisse investeerima. "Valitsevas turuolukorras on muutunud võimatuks projekti realiseerimise kulu välja arvestamine, mistõttu on oluliselt suurenenud ka projektiga seotud riskid. Seega on linnapoolse toetuse võimalikkuse ja suuruse üle majanduslikult mõistlikum otsustada ning selles osas potentsiaalsete investorite ootusi täpsemalt kaardistada majandus- ja poliitilise olukorra stabiliseerumisel, et tagada linna vahendite otstarbekas kasutamine," märkis linnavalitsus kolmapäevases otsuses.
Kõlvart: sügisel teeme uue hinnangu
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles ERR-ile, et linnahalli renoveerimise projektiga liigutakse ikkagi edasi ning sügisel vaadatakse uuesti, kas ja millal oleks mõistlik partneri leidmiseks konkurss välja kuulutada.
"Valmistame ette konkurssi, millega püüame partneri leida. Sügisel teeme uue hinnangu, millal võiks konkursi välja kuulutada. Aga konkursi tingimusi hakkame me ette valmistama igal juhul ja läbirääkimisi võimalike investoritega me jätkame igal juhul," lausus Kõlvart, kelle sõnul on huvi ettevõtjatel endiselt olemas ning ka praegu pöördutakse ettepanekutega otse linnavalitsuse poole.
Tallinn tegi mullu sügisel ka ise ettevõtete seas turu-uuringu ning see näitas, et huvi on olemas, konkreetset huvi näitas üles neli ettevõtet, ütles toona Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.
Kõlvarti sõnul on linna eesmärk linnahall renoveerida suure saaliga konverentsikeskuses, samas saalis peaks saama ka kontserte korraldada. | Tallinn pani linnahalli projekti riiulisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Linnahalli projektiga ei ole mõistlik praeguse plaani järgi edasi liikuda, vaid projekti jätkamise üle tuleks otsustada, kui majandus ja poliitiline olukord on stabiliseerunud, investoritel on jälle võimalik teha kaalutletud otsuseid ning oma võimalusi ja riske adekvaatselt hinnata, märkis Tallinna linnavalitsus otsuses.
Tallinn palkas veebruaris ärinõustajaks KPMG Balticsi, kes pidi välja selgitama, kas ja kui palju on võimalikke investoreid, kes oleksid nõus koos Tallinnaga linnahalli renoveerima konverentsi- ja kontserdikeskuseks.
KPMG Balticsi uuringust selgus, et investorid on muutunud ebakindlaks, kuivõrd ehitusettevõtjad ei ole ebakindlas olukorras valmis tegema pikaajalisi prognoose ega sõlmima fikseeritud hinnaga lepinguid. Investorite vähene huvi aga tähendab seda, et et linnale partneri valimisel ei teki piisavat konkurentsi.
Tallinn ei tea praegu ka ise, kui palju on linn võimeline linnahalli renoveerimisse investeerima. "Valitsevas turuolukorras on muutunud võimatuks projekti realiseerimise kulu välja arvestamine, mistõttu on oluliselt suurenenud ka projektiga seotud riskid. Seega on linnapoolse toetuse võimalikkuse ja suuruse üle majanduslikult mõistlikum otsustada ning selles osas potentsiaalsete investorite ootusi täpsemalt kaardistada majandus- ja poliitilise olukorra stabiliseerumisel, et tagada linna vahendite otstarbekas kasutamine," märkis linnavalitsus kolmapäevases otsuses.
Kõlvart: sügisel teeme uue hinnangu
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles ERR-ile, et linnahalli renoveerimise projektiga liigutakse ikkagi edasi ning sügisel vaadatakse uuesti, kas ja millal oleks mõistlik partneri leidmiseks konkurss välja kuulutada.
"Valmistame ette konkurssi, millega püüame partneri leida. Sügisel teeme uue hinnangu, millal võiks konkursi välja kuulutada. Aga konkursi tingimusi hakkame me ette valmistama igal juhul ja läbirääkimisi võimalike investoritega me jätkame igal juhul," lausus Kõlvart, kelle sõnul on huvi ettevõtjatel endiselt olemas ning ka praegu pöördutakse ettepanekutega otse linnavalitsuse poole.
Tallinn tegi mullu sügisel ka ise ettevõtete seas turu-uuringu ning see näitas, et huvi on olemas, konkreetset huvi näitas üles neli ettevõtet, ütles toona Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.
Kõlvarti sõnul on linna eesmärk linnahall renoveerida suure saaliga konverentsikeskuses, samas saalis peaks saama ka kontserte korraldada.
### Response:
Tallinn pani linnahalli projekti riiulisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti asus kohtumist juhtima kümnendal minutil, kui Kaarel Leppsalu tsenderdus leidis karistusalas üles Imre Kartau, kes palli osavalt üle vastaste väravavahi tõstis. Eduseis suurenes 24. minutil, kui Maksim Kalimullin näitas trahvikastis oma oskusi ja saatis madala löögi esimese posti kõrvale. Avapoolajal rohkem tabamusi ei sündinud, kuid teise kolmveerandtunni jooksul pakkusid koondised tõelist väravatesadu.
Kalimullin tegi taaskord skoori 63. minutil, kui pääses väravavahiga silmitsi ning puurivahi musta puute järel palli tühja võrku lõi. Sellele järgnes kiirelt ka neljas värav, kui nurgalöögist tulnud palli lõi peaga sisse Gregor Rõivassepp. Fääri saarte värav sündis 68. minutil, kui keskväljal toimunud pallivõitmise järel lahendati hästi poolkiire rünnak. Eestil oli sellele omakorda kiire vastus olemas, kui kaks minutit hiljem vormistas oma kübaratriki Kalimullin. Fääri saarte teine tabamus tuli 80. minutil, kuid Eestil oli varnast veel väravaid võtta, kui jala sai valgeks Ott Oskar Valdaru.
Mängu lõpuminutid möödusid penaltite tähe all. Esmalt said võimaluse külalised, kui Eesti väravas seisnud Silver Rebane eksis reeglite vastu ja kukutas vastaste mängija. Lööki siiski realiseerida ei õnnestunud, kui see tabas põiklatti. Vaid loetud minutid hiljem tehti teisel pool karistusalas viga Valdarule ning lööma asus Rebane, kelle löök lendas küll vastu väravavahti, kuid tagasipõrkunud palli saatis puurivaht võrku.
Koondise peatreener Ats Sillaste sõnas pärast mängu antud intervjuus, et tunded on kahetised. "Poiste üle on hea meel ja ma arvan, et pingutus oli nii nagu peab. Esimesel poolajal olime kuidagi ettevaatlikud, sest vastane ei survestanud meid kõrgelt ja ootas keskmisel kolmandikul. Palliga mäng oli meile natukene väljakutseks. Teisel poolajal ajasid vahetused natuke rütmi sassi, aga vajalik oli, et kõik saaks mänguaega," lausus Sillaste.
Järgmisena ootab Eesti koondist ees mäng Kasahstaniga, kellega minnakse vastamisi 28. aprillil kell 18.00 Põlva Lootospargis. Peatreener sõnas, et mänguaeg tahetakse kindlasti jagada. "Me mängime sõprusturniiri ja siin saame pildi ette mängijate praegusest seisust. Need, kes täna alustasid, said näidata oma hetketaset ja -vormi. Järgnevate mängudega saavad teised oma võimaluse. Usun, et järgmine mäng on tasavägisem ja ei tasu kohe pilvedesse tõusta," sõnas Sillaste lõpetuseks. | Noormeeste U-17 alustas kodust sõprusturniiri suure võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti asus kohtumist juhtima kümnendal minutil, kui Kaarel Leppsalu tsenderdus leidis karistusalas üles Imre Kartau, kes palli osavalt üle vastaste väravavahi tõstis. Eduseis suurenes 24. minutil, kui Maksim Kalimullin näitas trahvikastis oma oskusi ja saatis madala löögi esimese posti kõrvale. Avapoolajal rohkem tabamusi ei sündinud, kuid teise kolmveerandtunni jooksul pakkusid koondised tõelist väravatesadu.
Kalimullin tegi taaskord skoori 63. minutil, kui pääses väravavahiga silmitsi ning puurivahi musta puute järel palli tühja võrku lõi. Sellele järgnes kiirelt ka neljas värav, kui nurgalöögist tulnud palli lõi peaga sisse Gregor Rõivassepp. Fääri saarte värav sündis 68. minutil, kui keskväljal toimunud pallivõitmise järel lahendati hästi poolkiire rünnak. Eestil oli sellele omakorda kiire vastus olemas, kui kaks minutit hiljem vormistas oma kübaratriki Kalimullin. Fääri saarte teine tabamus tuli 80. minutil, kuid Eestil oli varnast veel väravaid võtta, kui jala sai valgeks Ott Oskar Valdaru.
Mängu lõpuminutid möödusid penaltite tähe all. Esmalt said võimaluse külalised, kui Eesti väravas seisnud Silver Rebane eksis reeglite vastu ja kukutas vastaste mängija. Lööki siiski realiseerida ei õnnestunud, kui see tabas põiklatti. Vaid loetud minutid hiljem tehti teisel pool karistusalas viga Valdarule ning lööma asus Rebane, kelle löök lendas küll vastu väravavahti, kuid tagasipõrkunud palli saatis puurivaht võrku.
Koondise peatreener Ats Sillaste sõnas pärast mängu antud intervjuus, et tunded on kahetised. "Poiste üle on hea meel ja ma arvan, et pingutus oli nii nagu peab. Esimesel poolajal olime kuidagi ettevaatlikud, sest vastane ei survestanud meid kõrgelt ja ootas keskmisel kolmandikul. Palliga mäng oli meile natukene väljakutseks. Teisel poolajal ajasid vahetused natuke rütmi sassi, aga vajalik oli, et kõik saaks mänguaega," lausus Sillaste.
Järgmisena ootab Eesti koondist ees mäng Kasahstaniga, kellega minnakse vastamisi 28. aprillil kell 18.00 Põlva Lootospargis. Peatreener sõnas, et mänguaeg tahetakse kindlasti jagada. "Me mängime sõprusturniiri ja siin saame pildi ette mängijate praegusest seisust. Need, kes täna alustasid, said näidata oma hetketaset ja -vormi. Järgnevate mängudega saavad teised oma võimaluse. Usun, et järgmine mäng on tasavägisem ja ei tasu kohe pilvedesse tõusta," sõnas Sillaste lõpetuseks.
### Response:
Noormeeste U-17 alustas kodust sõprusturniiri suure võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | President Karis andis heakskiidu neljale seadusele, mis puudutavad äriregistrit, riigihankeid, töötingimuste miinimumnõudeid ning agressiooniakti ja rahvusvahelise kuriteo toetamist ning selles osalemist.
Karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse muudatused on seotud agressiooniaktis osalemisega ning rahvusvahelise kuriteo toetamise ja õigustamisega. Seaduse järgi muutub kuriteoks liitumine agressiooniakti toime paneva välisriigi relvajõudude või muu välisriigi agressiooniaktis osaleva relvastatud üksusega, osalemine välisriigi agressiooniakti toimepanemises või ettevalmistamises või teadvalt vahetult välisriigi agressiooniakti toetamine, sealhulgas selle rahastamine. Samuti on keelatud on avalikult eksponeerida agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteoga seotud sümbolit neid tegusid toetaval või õigustaval viisil.
Lisaks kuulutas Karis välja äriregistri seaduse, riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse. | President Karis kuulutas välja vaenusümboleid keelava seaduse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
President Karis andis heakskiidu neljale seadusele, mis puudutavad äriregistrit, riigihankeid, töötingimuste miinimumnõudeid ning agressiooniakti ja rahvusvahelise kuriteo toetamist ning selles osalemist.
Karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse muudatused on seotud agressiooniaktis osalemisega ning rahvusvahelise kuriteo toetamise ja õigustamisega. Seaduse järgi muutub kuriteoks liitumine agressiooniakti toime paneva välisriigi relvajõudude või muu välisriigi agressiooniaktis osaleva relvastatud üksusega, osalemine välisriigi agressiooniakti toimepanemises või ettevalmistamises või teadvalt vahetult välisriigi agressiooniakti toetamine, sealhulgas selle rahastamine. Samuti on keelatud on avalikult eksponeerida agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteoga seotud sümbolit neid tegusid toetaval või õigustaval viisil.
Lisaks kuulutas Karis välja äriregistri seaduse, riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse.
### Response:
President Karis kuulutas välja vaenusümboleid keelava seaduse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti võistkonda kuuluvad kergejõustiklased Inessa Halliste, Marja-Liisa Landar, Tanel Visnap, Simon Teiss ja Rinat Raisp, orienteeruja Martin Viljasaar ning rannavollepaar Martin Sepp - Mihkel Taaber.
Inessa Halliste võistleb 100 m ja 200 m jooksus. Eeljooksud algavad 7. mail ning finaalid on kavas 8. ja 10. mail.
Marja-Liisa Landar võistleb 100 m tõkkejooksus ja kõrgushüppes, mille finaalid toimuvad vastavalt 10. ja 14. mail.
Tanel Visnap võistleb 100 m ja 200 m jooksus, kõrgushüppes ja kaugushüppes, finaalid toimuvad 8.- 13. maini.
Simon Teiss osaleb 100 m ja 200 m jooksus. Eeljooksud algavad 7. mail ning finaalid toimuvad 8. ja 13. mail.
Rinat Raisp võistleb 400 m ja 800 m jooksus ning 400 m tõkkejooksus. Eeljooksud algavad 7. mail ning finaalid toimuvad 9., 13. ja 14. mail.
Martin Viljasaar lööb kaasa orienteerumise sprindis ning lühi- ja tavarajal. Võistlused toimuvad vastavalt 6., 10. ja 12. mail.
Rannavollepaar Martin Sepp - Mihkel Taaber alustab alagrupimängudega 3. mail, turniir jõuab kulminatsioonini 13. mail. | Pühapäeval algavad kurtide olümpiamängud, Eestit esindab kaheksa sportlast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti võistkonda kuuluvad kergejõustiklased Inessa Halliste, Marja-Liisa Landar, Tanel Visnap, Simon Teiss ja Rinat Raisp, orienteeruja Martin Viljasaar ning rannavollepaar Martin Sepp - Mihkel Taaber.
Inessa Halliste võistleb 100 m ja 200 m jooksus. Eeljooksud algavad 7. mail ning finaalid on kavas 8. ja 10. mail.
Marja-Liisa Landar võistleb 100 m tõkkejooksus ja kõrgushüppes, mille finaalid toimuvad vastavalt 10. ja 14. mail.
Tanel Visnap võistleb 100 m ja 200 m jooksus, kõrgushüppes ja kaugushüppes, finaalid toimuvad 8.- 13. maini.
Simon Teiss osaleb 100 m ja 200 m jooksus. Eeljooksud algavad 7. mail ning finaalid toimuvad 8. ja 13. mail.
Rinat Raisp võistleb 400 m ja 800 m jooksus ning 400 m tõkkejooksus. Eeljooksud algavad 7. mail ning finaalid toimuvad 9., 13. ja 14. mail.
Martin Viljasaar lööb kaasa orienteerumise sprindis ning lühi- ja tavarajal. Võistlused toimuvad vastavalt 6., 10. ja 12. mail.
Rannavollepaar Martin Sepp - Mihkel Taaber alustab alagrupimängudega 3. mail, turniir jõuab kulminatsioonini 13. mail.
### Response:
Pühapäeval algavad kurtide olümpiamängud, Eestit esindab kaheksa sportlast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pressikonverentsil osalevad abilinnapead Betina Beškina ja Vadim Belobrovtsev ning Kesklinna vanem Monika Haukanõmm.
Pressikonverentsil räägitakse Ukraina sõjapõgenike laste kooli senisest tegevusest, suvistest noortelaagritest, omastehoolduse koostööprojektist, koduarstibrigaadi tööst ning antakse ülevaade Kesklinna linnaruumi arengutest. | Otse kell 12: Tallinna linnavalitsuse pressikonverents | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pressikonverentsil osalevad abilinnapead Betina Beškina ja Vadim Belobrovtsev ning Kesklinna vanem Monika Haukanõmm.
Pressikonverentsil räägitakse Ukraina sõjapõgenike laste kooli senisest tegevusest, suvistest noortelaagritest, omastehoolduse koostööprojektist, koduarstibrigaadi tööst ning antakse ülevaade Kesklinna linnaruumi arengutest.
### Response:
Otse kell 12: Tallinna linnavalitsuse pressikonverents |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kerajaskoonilise kujuga savianumaid leidub muuseumites üle terve maailma ning nende otstarvet on uuritud varemgi. Anumates hoiti omal ajal näiteks õlut, elavhõbedat, õli või ravimeid, vahendab Phys.org.
Nüüd leidis Griffithi Ülikooli kaasprofessor Carney Mathesoni juhitud töörühm, et mõned Jeruusalemmast pärit anumad sisaldasid tõesti õli ja ravimeid ning lõhnastatud võideid, just nagu varasemad uuringud viitasid. Siiski ilmnes, et mõnedes väiksemates anumates hoiti omal ajal süttivaid ja ilmselt ka plahvatavaid aineid. See viitab, et neid võidi kasutada muistsete käsigranaatidena.
Mathesoni sõnul viitas anumates leidunud plahvatav materjal, et tegu võis olla sealsamas valmistatud muistse lõhkeainega. Töö näitab tema sõnul, kui kirju oli omal ajal keraamikakasutus. Ristisõdade kirjeldustes mainitakse samuti käsigranaate, mida heideti kindluste pihta, et tekitada valju heli ja eredaid valgussähvatusi.
Osa uurijaid pakub Mathesoni sõnul, et anumaid kasutati püssirohu-granaatidena. Püssirohi leiutati muistses Hiinas, kust see levis 13. sajandiks Lähis-Idasse ja Euroopasse. Teisalt oletatakse, et püssirohi võis jõuda Lähis-Idasse juba varem: suisa sama ammu aega tagasi, kui valmisid kõnealused 9.–11. sajandi anumad.
Uus uuring seadis mõlemad oletused kahtluse alla ja näitas, et anumates ei hoitud püssirohtu. Tegu oli tõenäoliselt hoopis kohapeal leiutatud plahvatava ainega. Mathesoni sõnul ilmnes uuringus seegi, et mõnede anumate sulgemiseks oli kasutatud vaiku.
Anumate ja nende plahvatusohtliku sisu edasised uuringud annavad uurijatele Mathesoni sõnul paremat aimdust nii keskaegsest lõhkeainetehnoloogiast kui ka Vahemere idakalda plahvatusrelvade ajaloost.
Uuring ilmus ajakirjas PLOS ONE. | Ristisõdade ajal võidi loopida algelisi käsigranaate | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kerajaskoonilise kujuga savianumaid leidub muuseumites üle terve maailma ning nende otstarvet on uuritud varemgi. Anumates hoiti omal ajal näiteks õlut, elavhõbedat, õli või ravimeid, vahendab Phys.org.
Nüüd leidis Griffithi Ülikooli kaasprofessor Carney Mathesoni juhitud töörühm, et mõned Jeruusalemmast pärit anumad sisaldasid tõesti õli ja ravimeid ning lõhnastatud võideid, just nagu varasemad uuringud viitasid. Siiski ilmnes, et mõnedes väiksemates anumates hoiti omal ajal süttivaid ja ilmselt ka plahvatavaid aineid. See viitab, et neid võidi kasutada muistsete käsigranaatidena.
Mathesoni sõnul viitas anumates leidunud plahvatav materjal, et tegu võis olla sealsamas valmistatud muistse lõhkeainega. Töö näitab tema sõnul, kui kirju oli omal ajal keraamikakasutus. Ristisõdade kirjeldustes mainitakse samuti käsigranaate, mida heideti kindluste pihta, et tekitada valju heli ja eredaid valgussähvatusi.
Osa uurijaid pakub Mathesoni sõnul, et anumaid kasutati püssirohu-granaatidena. Püssirohi leiutati muistses Hiinas, kust see levis 13. sajandiks Lähis-Idasse ja Euroopasse. Teisalt oletatakse, et püssirohi võis jõuda Lähis-Idasse juba varem: suisa sama ammu aega tagasi, kui valmisid kõnealused 9.–11. sajandi anumad.
Uus uuring seadis mõlemad oletused kahtluse alla ja näitas, et anumates ei hoitud püssirohtu. Tegu oli tõenäoliselt hoopis kohapeal leiutatud plahvatava ainega. Mathesoni sõnul ilmnes uuringus seegi, et mõnede anumate sulgemiseks oli kasutatud vaiku.
Anumate ja nende plahvatusohtliku sisu edasised uuringud annavad uurijatele Mathesoni sõnul paremat aimdust nii keskaegsest lõhkeainetehnoloogiast kui ka Vahemere idakalda plahvatusrelvade ajaloost.
Uuring ilmus ajakirjas PLOS ONE.
### Response:
Ristisõdade ajal võidi loopida algelisi käsigranaate |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poolakate väravad viskasid Kamil Walega, Pawel Zygmunt ja Filip Komorski. Eesti koondise väravavavaht Villem-Henrik Koitmaa tõrjus 24 vastase pealeviset. Poola poolel tegi John Murray nullimängu, tehes kahjutuks kõik 36 Pääsukeste üritust.
"Midagi kerget ei olnud. See oli teada, et Poola on selle turniiri üks tugevamaid ja pidime enda kaitsemängu saama sajaprotsendiliseks. Oleks võinud rääkida punktidest, isegi võidust. Kuid ikkagi mõned praagid sisse tulid, aga väravavaht Koitmaa aitas meid ka suurepäraselt - halvemal päeval oleks võinud rohkemgi välja võtta," kommenteeris Parras.
"Ja ründemängust nii palju, et meil olid omad variandid. Oleks üks-kaks ära löönud teisel kolmandikul, kolmanda alguses, oleks see mäng kindlasti poolakate jaoks läinud raskemaks. Neil on kodus väikene favoriidi eelis ja pinged peal," lisas Parras.
Mida võtta kaasa järgmisteks kohtumisteks? "Kaitsemäng tuleb veel natukene paremaks putitada. Teame, et meil tulevad seigad, kus peame natukene pikemalt kaitses olema. Peame need korralikult ära kannatama ja ülekaalus ise suutma kaks-kolm väravat ära realiseerida," sõnas Parras.
Eesti koondise peatreener Jussi Tupamäki usub, et eestlased elasid mängu aina paremini sisse. "Esimesel kolmandikul oli natuke närvilist mängu. Palju on mängijaid, kes ei ole varasemalt meeste MM-i tasemel mänginud. See algus ei olnud kõige parem, aga läksime tasapisi edasi. Meil hakkas ka momente tulema, meil oli võimalusi väravaid visata," rääkis Tupamäki.
Peatreener lisas, et enne järgmist kohtumist tuleb kõigil koondislastel meelde tuletada, millist mängu meeskond mängida tahab. "Vaatame üle need väikesed vead, mis tegime. Peame kõik ühes teadma, mida peab tegema. Vahepeal oli segadust, näiteks lahtivisked. Kõik seda küll teavad, aga kui tuleb kiire mäng, siis võib-olla läheb meelest ära. Lihtsalt tuletame meelde, kuidas tahame mängida, rääkis peatreener.
Päeva esimeses mängus alistas Jaapan suurelt 8:0 Serbia. Neljapäeval kell 17.30 kohtub Eesti koondis Jaapaniga. | Parras: peame kaitsemängu paremaks putitama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poolakate väravad viskasid Kamil Walega, Pawel Zygmunt ja Filip Komorski. Eesti koondise väravavavaht Villem-Henrik Koitmaa tõrjus 24 vastase pealeviset. Poola poolel tegi John Murray nullimängu, tehes kahjutuks kõik 36 Pääsukeste üritust.
"Midagi kerget ei olnud. See oli teada, et Poola on selle turniiri üks tugevamaid ja pidime enda kaitsemängu saama sajaprotsendiliseks. Oleks võinud rääkida punktidest, isegi võidust. Kuid ikkagi mõned praagid sisse tulid, aga väravavaht Koitmaa aitas meid ka suurepäraselt - halvemal päeval oleks võinud rohkemgi välja võtta," kommenteeris Parras.
"Ja ründemängust nii palju, et meil olid omad variandid. Oleks üks-kaks ära löönud teisel kolmandikul, kolmanda alguses, oleks see mäng kindlasti poolakate jaoks läinud raskemaks. Neil on kodus väikene favoriidi eelis ja pinged peal," lisas Parras.
Mida võtta kaasa järgmisteks kohtumisteks? "Kaitsemäng tuleb veel natukene paremaks putitada. Teame, et meil tulevad seigad, kus peame natukene pikemalt kaitses olema. Peame need korralikult ära kannatama ja ülekaalus ise suutma kaks-kolm väravat ära realiseerida," sõnas Parras.
Eesti koondise peatreener Jussi Tupamäki usub, et eestlased elasid mängu aina paremini sisse. "Esimesel kolmandikul oli natuke närvilist mängu. Palju on mängijaid, kes ei ole varasemalt meeste MM-i tasemel mänginud. See algus ei olnud kõige parem, aga läksime tasapisi edasi. Meil hakkas ka momente tulema, meil oli võimalusi väravaid visata," rääkis Tupamäki.
Peatreener lisas, et enne järgmist kohtumist tuleb kõigil koondislastel meelde tuletada, millist mängu meeskond mängida tahab. "Vaatame üle need väikesed vead, mis tegime. Peame kõik ühes teadma, mida peab tegema. Vahepeal oli segadust, näiteks lahtivisked. Kõik seda küll teavad, aga kui tuleb kiire mäng, siis võib-olla läheb meelest ära. Lihtsalt tuletame meelde, kuidas tahame mängida, rääkis peatreener.
Päeva esimeses mängus alistas Jaapan suurelt 8:0 Serbia. Neljapäeval kell 17.30 kohtub Eesti koondis Jaapaniga.
### Response:
Parras: peame kaitsemängu paremaks putitama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA mõttekoja Study Of War (ISW) teaduri Mark Canciani sõnul suutis Venemaa viimaste aastate jooksul toota umbes 250 tanki ja 150 lennukit aastas, vahendas The Times.
"Venemaal kulub aastaid, et taastada oma varud, et olla valmis uuteks sõjalisteks operatsioonideks pärast selle konflikti lõppu," ütles Cancian.
Cancian leiab, et Venemaa peab varsti piirama ka täppisrakettide kasutamist. Uurimiskeskus Bellingcat teatas 24. aprillil, et Venemaa on kasutanud 70 protsenti oma täppisrakettide varudest.
Moskva-vastased sanktsioonid piiravad Venemaa võimekust toota juurde keerulisi relvasüsteeme. "Venemaa tankide T-72 tootmine on märkimisväärselt aeglustunud. Tankide T-90 ja T-14 tootmine on peatunud," väidab Ukraina luure.
Londonis asuva strateegiliste uuringute instituudi analüütiku Henry Boydi sõnul võttis Venemaa Ukrainas kasutusele juba oma nõukogudeaegsed laovarud.
"Neil on palju nõukogudeaegseid tanke, soomusmasinaid ja suurtükke. Nende seadmed on vananenud ja kvaliteet madal," ütles Boyd.
Boydi sõnul räsivad Venemaa sõjalist tootmistegevust ka tarnehäired. "Tootmine sõltub kõige väiksematest komponentidest," nagu kuullaagrid, ütles Boyd. | Eksperdid: Venemaal kulub sõjaeelse militaarvõimekuse taastamiseks aastaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA mõttekoja Study Of War (ISW) teaduri Mark Canciani sõnul suutis Venemaa viimaste aastate jooksul toota umbes 250 tanki ja 150 lennukit aastas, vahendas The Times.
"Venemaal kulub aastaid, et taastada oma varud, et olla valmis uuteks sõjalisteks operatsioonideks pärast selle konflikti lõppu," ütles Cancian.
Cancian leiab, et Venemaa peab varsti piirama ka täppisrakettide kasutamist. Uurimiskeskus Bellingcat teatas 24. aprillil, et Venemaa on kasutanud 70 protsenti oma täppisrakettide varudest.
Moskva-vastased sanktsioonid piiravad Venemaa võimekust toota juurde keerulisi relvasüsteeme. "Venemaa tankide T-72 tootmine on märkimisväärselt aeglustunud. Tankide T-90 ja T-14 tootmine on peatunud," väidab Ukraina luure.
Londonis asuva strateegiliste uuringute instituudi analüütiku Henry Boydi sõnul võttis Venemaa Ukrainas kasutusele juba oma nõukogudeaegsed laovarud.
"Neil on palju nõukogudeaegseid tanke, soomusmasinaid ja suurtükke. Nende seadmed on vananenud ja kvaliteet madal," ütles Boyd.
Boydi sõnul räsivad Venemaa sõjalist tootmistegevust ka tarnehäired. "Tootmine sõltub kõige väiksematest komponentidest," nagu kuullaagrid, ütles Boyd.
### Response:
Eksperdid: Venemaal kulub sõjaeelse militaarvõimekuse taastamiseks aastaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veronika Einberg on tõlkija, kellel on pikk kogemus Andrei Ivanovi romaanide eestindamisega, kokku on neid tema tõlkes ilmunud kümme.
Loomingu Raamatukogu aastaauhind antakse koos ajakirja Looming aastaauhindadega kätte 27. aprillil Adsoni-Underi-Tuglase majas Loomingu sünnipäeva tähistamisel. | Loomingu Raamatukogu aastaauhinna laureaat on Veronika Einberg | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veronika Einberg on tõlkija, kellel on pikk kogemus Andrei Ivanovi romaanide eestindamisega, kokku on neid tema tõlkes ilmunud kümme.
Loomingu Raamatukogu aastaauhind antakse koos ajakirja Looming aastaauhindadega kätte 27. aprillil Adsoni-Underi-Tuglase majas Loomingu sünnipäeva tähistamisel.
### Response:
Loomingu Raamatukogu aastaauhinna laureaat on Veronika Einberg |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Digiteenuste seadusega aidatakse kaasa, et muuta Ränioru (Silicon Valley) internetiplatvormid nii oma disaini kui ka süsteemide poolest inimõigusi austavamaks ja demokraatiat toetavaks keskkonnaks. Edaspidi ei saa tulla kasum meie põhiõiguste arvelt.
Muuhulgas näeb seadus ette reeglid sisu modereerimiseks, platvormide vastutuse tõstmiseks, ebaseaduslike toodete ja süsteemiriskide valdkondades. Seega, nagu ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, mis on illegaalne internetist väljaspool, peab olema illegaalne ka internetis.
Näiteks kui Facebookis levitatakse Venemaa sõjapropagandat, on Euroopas Komisjonil nüüd õigus kohustada Facebooki (või teisi platvorme) selline sisu eemaldada. Sama kehtib ka vaenu ja valeinfo puhul, mille levik on seni olnud laialdane, otseselt kahjuliku mõjuga ning seda on piiratud vaid vähesel määral.
Lisaks sellele, et senisest tõhusamalt tuleb eemaldada ebaseaduslikku sisu, tuleb platvormidel modereerida ka kahjulikku (kuid mitte ebaseaduslikku) sisu. Samuti keelab seadus suunatud reklaamid, mis on analüüsinud alaealiste või eriliigilisi (nt poliitilised vaated) isikuandmeid.
Samuti tuleb platvormidel tuleb luua viis kasutajatele isikupärastatud soovitussüsteemide väljalülitamiseks. Keelustatakse ka n-ö tumemustri disain (inglise keeles dark patterns ehk tehnoloogiline disainilahendus, mis varjatult petab kasutajat tegema seda, mida ettevõte soovib), et kasutajad saaksid teha teadlikke ja informeeritud otsuseid.
Edaspidi peavad platvormid paremini kaitsma kasutajate isikuandmeid, modereerima ebaseaduslikku ning kahjulikku sisu ning tagama süsteemide läbipaistvuse. Samuti on kasutajatel õigus nõuda reegleid mitte järgivalt platvormilt kompensatsiooni neile tekkinud kahju eest.
See on suur võit, mis on olnud kodanikuühiskonna suure töö tulemus. Inimõiguste keskus töötab selle nimel, et meie kõigi põhiõigused oleks kaitstud ka veebis, seega oleme toetanud Euroopa vabaühenduste digiteenuste seadusele suunatud kampaaniaid ning rõõmustame Euroopa ambitsioonika sammu üle. Samal ajal pole töö veel läbi, sest nüüd tuleb digiteenuste seadus ka jõustada ja muudatused ellu viia. | Mari-Liis Vähi: aitab kasumi prioriseerimisest meie põhiõiguste arvelt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Digiteenuste seadusega aidatakse kaasa, et muuta Ränioru (Silicon Valley) internetiplatvormid nii oma disaini kui ka süsteemide poolest inimõigusi austavamaks ja demokraatiat toetavaks keskkonnaks. Edaspidi ei saa tulla kasum meie põhiõiguste arvelt.
Muuhulgas näeb seadus ette reeglid sisu modereerimiseks, platvormide vastutuse tõstmiseks, ebaseaduslike toodete ja süsteemiriskide valdkondades. Seega, nagu ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, mis on illegaalne internetist väljaspool, peab olema illegaalne ka internetis.
Näiteks kui Facebookis levitatakse Venemaa sõjapropagandat, on Euroopas Komisjonil nüüd õigus kohustada Facebooki (või teisi platvorme) selline sisu eemaldada. Sama kehtib ka vaenu ja valeinfo puhul, mille levik on seni olnud laialdane, otseselt kahjuliku mõjuga ning seda on piiratud vaid vähesel määral.
Lisaks sellele, et senisest tõhusamalt tuleb eemaldada ebaseaduslikku sisu, tuleb platvormidel modereerida ka kahjulikku (kuid mitte ebaseaduslikku) sisu. Samuti keelab seadus suunatud reklaamid, mis on analüüsinud alaealiste või eriliigilisi (nt poliitilised vaated) isikuandmeid.
Samuti tuleb platvormidel tuleb luua viis kasutajatele isikupärastatud soovitussüsteemide väljalülitamiseks. Keelustatakse ka n-ö tumemustri disain (inglise keeles dark patterns ehk tehnoloogiline disainilahendus, mis varjatult petab kasutajat tegema seda, mida ettevõte soovib), et kasutajad saaksid teha teadlikke ja informeeritud otsuseid.
Edaspidi peavad platvormid paremini kaitsma kasutajate isikuandmeid, modereerima ebaseaduslikku ning kahjulikku sisu ning tagama süsteemide läbipaistvuse. Samuti on kasutajatel õigus nõuda reegleid mitte järgivalt platvormilt kompensatsiooni neile tekkinud kahju eest.
See on suur võit, mis on olnud kodanikuühiskonna suure töö tulemus. Inimõiguste keskus töötab selle nimel, et meie kõigi põhiõigused oleks kaitstud ka veebis, seega oleme toetanud Euroopa vabaühenduste digiteenuste seadusele suunatud kampaaniaid ning rõõmustame Euroopa ambitsioonika sammu üle. Samal ajal pole töö veel läbi, sest nüüd tuleb digiteenuste seadus ka jõustada ja muudatused ellu viia.
### Response:
Mari-Liis Vähi: aitab kasumi prioriseerimisest meie põhiõiguste arvelt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siig töötas pikki aastaid mitmete jalgpalliklubide ja EJLi heaks, muuhulgas oli aktiivne jalgpalliametnik 1990-ndate aastate alguses Eesti jalgpalli taastamise ajal, osales taastatud Eesti meeste koondise mängude ja traditsioonilise Aastalõputurniiri korraldamises ning mitmete jalgpalliorganisatsioonide pressitöös.
Kirgliku jalgpallisõbrana aitas Siig aluse panna fännide võistkonnale, mis tegutseb praegu JK Jalgpallihaigla nime all, ning mängis ka ise selle koosseisus. Väljaspool jalgpalli töötas Siig muuhulgas spordiajakirjanikuna Top raadios.
Eesti Jalgpalli Liit avaldab kaastunnet Ivar Siigi lähedastele ja kogu jalgpalliperele. | Jalgpalliliit mälestab Ivar Siigi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siig töötas pikki aastaid mitmete jalgpalliklubide ja EJLi heaks, muuhulgas oli aktiivne jalgpalliametnik 1990-ndate aastate alguses Eesti jalgpalli taastamise ajal, osales taastatud Eesti meeste koondise mängude ja traditsioonilise Aastalõputurniiri korraldamises ning mitmete jalgpalliorganisatsioonide pressitöös.
Kirgliku jalgpallisõbrana aitas Siig aluse panna fännide võistkonnale, mis tegutseb praegu JK Jalgpallihaigla nime all, ning mängis ka ise selle koosseisus. Väljaspool jalgpalli töötas Siig muuhulgas spordiajakirjanikuna Top raadios.
Eesti Jalgpalli Liit avaldab kaastunnet Ivar Siigi lähedastele ja kogu jalgpalliperele.
### Response:
Jalgpalliliit mälestab Ivar Siigi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vabaduse väärtust teavad kõige paremini need, kes on vabaduse kaotust tunda saanud. Kaks ja pool aastat tagasi olin sunnitud koos oma raseda naisega meie kodumaalt Türgist lahkuma ning võtma ette eluohtliku teekonna vabaduse nimel.
Meie ja teised paati istunud olime tunnistajateks hirmsatele vaatepiltidele – paljud saatusekaaslased uppusid meie silme all ning pereisad pidid vastu võtma võimatuid otsuseid, kas päästa oma tütar või poeg.
Sarnaselt minuga on aastatel 1997-2021 saanud Eestis kaitse 603 inimest. Selle aasta 24. veebruarist kuni 23. aprillini on Eesti vastu võtnud üle 33 000 Ukraina sõjapõgeniku. Need inimesed on olnud sunnitud oma kodudest lahkuma, sest neil pole seal enam turvaline.
Pika ja raske rännaku läbinud, jõudsime lõpuks Eestisse. Oleme õnnelikud, et meil õnnestus siin uut elu alustada, kuid ainult Eestisse jõudmisest ei piisa. Uues riigis kohanemine on keeruline protsess ning leidub neidki, kes sellega üksi hakkama ei saa.
Uus algus
Otsides turvalist kohta, kus oleksid võimalused oma pere üleval pidamiseks tööd leida, tõi tee meid Eestisse. Saabudes alustasime Vao pagulaskeskuses eesti keele õpingutega ning juba üsna pea leidsin töökoha Pagulasabis.
Algus oli raske, sest tundsin korduvalt, et ma ei saa oma tööga hakkama, kuid töökaaslaste toetavad sõnad kannustasid mind keeleõpingutel pingutama. Mainides oma eesti keele õpetajale soovi saada matemaatikaõpetajaks, kutsus ta mind Laagna gümnaasiumisse tööle. Eestis täitusid minu lapsepõlveunistused, sest saan lõpuks teha seda, mida armastan.
Hea näide positiivsest kogemusest on ka Süüriast pärit Shorokil:
"Alustasin oma põgenemisteekonda 13-aastasena, kui pagesime perega Türki. Oma senise elu olin elanud keset sõda, pommitamise ja surma keskel. Kolm aastat hiljem tulime Eestisse, kus sain alustada oma elu ülesehitamisega. Siin õnnestus mul lõpetada gümnaasium, astuda tervishoiukõrgkooli ning leida meelepärane töö tõlgi ja araabia keele õpetajana. Olen alati soovinud teha tööd, millega saan teisi aidata, ning siin on see unistus täitunud. Kuigi eesti keele ja kultuuri tundmaõppimine on olnud raske, on tehtud pingutused aidanud mul Eestis kergemini kohaneda. Olen tänulik, et saan võika mineviku seljataha jätta ning keskenduda paremale tulevikule."
Väikesed sammud loevad
Nagu Shorok, olen ka mina õnnelik, et kohtasin Eestis mõistvaid ja empaatilisi inimesi. Kahjuks kõigil nii hästi ei lähe. Ei ole harvad juhtumid, et Eestisse saabunud pagulasi koheldakse eelarvamustega ning ei arvestata, et välismaalane ei tunne kohalikku tausta, tavasid ja teenuseid.
Mõistmaks pagulaste muresid võiks püüda panna end välismaalase olukorda. Kujuta ette, et pead ootamatult näiteks Prantsusmaale kolima, aga ei tunne keelt ega inimesi. Millest alustad, et jalad alla saada? Kui lihtne on leida elukoht, töö ning ajada korda paberimajandus?
Olles läbi elanud raskeid traumasid nii vaimselt kui ka füüsiliselt, võivad kohalike jaoks pealtnäha väikesed asjad osutuda pagulaste jaoks suureks takistuseks.
"Seetõttu on ülimalt oluline ka saatusekaaslaste tugi ja kohalolek. Palju abi on sellest, kui saab keelebarjäärita lihtsalt kellegagi rääkida."
Kõige paremini mõistavad meie läbielatut teised pagulased, kes on samuti olnud sunnitud oma kodust lahkuma. Seetõttu on ülimalt oluline ka saatusekaaslaste tugi ja kohalolek. Palju abi on sellest, kui saab keelebarjäärita lihtsalt kellegagi rääkida.
Sisse elanud pagulased saavad jagada oma kogemusi ja juhiseid integreerumiseks, et leida endale töökoht, sest kollektiivis olles on kohanemine suhteliselt kerge. Kvaliteetne ja asjakohane info on oluline alustala, et teha kaalutletud valikuid parema tuleviku hüvanguks ning anda selgemat ülevaadet õigustest ja kohustustest.
Tahan rõhutada, et inimlikus mõttes pole vahet, kas oled kohalik või pagulane, abivajajaid võiks tervitada empaatiliselt ja sooja südamega hoolimata sellest, mis on nende sünnimaa. Ukraina ja teiste riikide pagulased vajavad kvaliteetset infot, psühholoogilist abi ning turvalist keskkonda, nii füüsilist kui ka vaimset.
Kokkuvõtteks
Kirjutasin selle loo kolmel eesmärgil. Soovin teistele pagulastele näidata, et kui sa tõesti tahad ja näed vaeva, võivad kõik su unistused täituda. Tahan olla heaks eeskujuks neile, kellel positiivne kogemus veel puudub.
Teiseks püüan eestlastele näidata, et kui pagulastele enda teostamiseks võimalus anda ja veidikene kaasa aidata, saavad nad siin väga hästi hakkama.
Kolmandaks tahan südamele panna, et kriitilise tähtsusega on ka kohalike pagulaste omavaheline tugi, et uustulnukad saaksid võimalikult kiiresti integreeruda.
Minu soovitus on lihtsalt rääkida siin elavate pagulaste ja välismaalastega. Pakkuge neile tuge ja võimalusi turvaliselt oma elu üles ehitada. Üksteist mõistes ja koos tegutsedes saame muuta Eesti veelgi paremaks elupaigaks meie kõigi jaoks. | Celal Yildirim: vabadus on ilusam kui päike ja magusam kui leib | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vabaduse väärtust teavad kõige paremini need, kes on vabaduse kaotust tunda saanud. Kaks ja pool aastat tagasi olin sunnitud koos oma raseda naisega meie kodumaalt Türgist lahkuma ning võtma ette eluohtliku teekonna vabaduse nimel.
Meie ja teised paati istunud olime tunnistajateks hirmsatele vaatepiltidele – paljud saatusekaaslased uppusid meie silme all ning pereisad pidid vastu võtma võimatuid otsuseid, kas päästa oma tütar või poeg.
Sarnaselt minuga on aastatel 1997-2021 saanud Eestis kaitse 603 inimest. Selle aasta 24. veebruarist kuni 23. aprillini on Eesti vastu võtnud üle 33 000 Ukraina sõjapõgeniku. Need inimesed on olnud sunnitud oma kodudest lahkuma, sest neil pole seal enam turvaline.
Pika ja raske rännaku läbinud, jõudsime lõpuks Eestisse. Oleme õnnelikud, et meil õnnestus siin uut elu alustada, kuid ainult Eestisse jõudmisest ei piisa. Uues riigis kohanemine on keeruline protsess ning leidub neidki, kes sellega üksi hakkama ei saa.
Uus algus
Otsides turvalist kohta, kus oleksid võimalused oma pere üleval pidamiseks tööd leida, tõi tee meid Eestisse. Saabudes alustasime Vao pagulaskeskuses eesti keele õpingutega ning juba üsna pea leidsin töökoha Pagulasabis.
Algus oli raske, sest tundsin korduvalt, et ma ei saa oma tööga hakkama, kuid töökaaslaste toetavad sõnad kannustasid mind keeleõpingutel pingutama. Mainides oma eesti keele õpetajale soovi saada matemaatikaõpetajaks, kutsus ta mind Laagna gümnaasiumisse tööle. Eestis täitusid minu lapsepõlveunistused, sest saan lõpuks teha seda, mida armastan.
Hea näide positiivsest kogemusest on ka Süüriast pärit Shorokil:
"Alustasin oma põgenemisteekonda 13-aastasena, kui pagesime perega Türki. Oma senise elu olin elanud keset sõda, pommitamise ja surma keskel. Kolm aastat hiljem tulime Eestisse, kus sain alustada oma elu ülesehitamisega. Siin õnnestus mul lõpetada gümnaasium, astuda tervishoiukõrgkooli ning leida meelepärane töö tõlgi ja araabia keele õpetajana. Olen alati soovinud teha tööd, millega saan teisi aidata, ning siin on see unistus täitunud. Kuigi eesti keele ja kultuuri tundmaõppimine on olnud raske, on tehtud pingutused aidanud mul Eestis kergemini kohaneda. Olen tänulik, et saan võika mineviku seljataha jätta ning keskenduda paremale tulevikule."
Väikesed sammud loevad
Nagu Shorok, olen ka mina õnnelik, et kohtasin Eestis mõistvaid ja empaatilisi inimesi. Kahjuks kõigil nii hästi ei lähe. Ei ole harvad juhtumid, et Eestisse saabunud pagulasi koheldakse eelarvamustega ning ei arvestata, et välismaalane ei tunne kohalikku tausta, tavasid ja teenuseid.
Mõistmaks pagulaste muresid võiks püüda panna end välismaalase olukorda. Kujuta ette, et pead ootamatult näiteks Prantsusmaale kolima, aga ei tunne keelt ega inimesi. Millest alustad, et jalad alla saada? Kui lihtne on leida elukoht, töö ning ajada korda paberimajandus?
Olles läbi elanud raskeid traumasid nii vaimselt kui ka füüsiliselt, võivad kohalike jaoks pealtnäha väikesed asjad osutuda pagulaste jaoks suureks takistuseks.
"Seetõttu on ülimalt oluline ka saatusekaaslaste tugi ja kohalolek. Palju abi on sellest, kui saab keelebarjäärita lihtsalt kellegagi rääkida."
Kõige paremini mõistavad meie läbielatut teised pagulased, kes on samuti olnud sunnitud oma kodust lahkuma. Seetõttu on ülimalt oluline ka saatusekaaslaste tugi ja kohalolek. Palju abi on sellest, kui saab keelebarjäärita lihtsalt kellegagi rääkida.
Sisse elanud pagulased saavad jagada oma kogemusi ja juhiseid integreerumiseks, et leida endale töökoht, sest kollektiivis olles on kohanemine suhteliselt kerge. Kvaliteetne ja asjakohane info on oluline alustala, et teha kaalutletud valikuid parema tuleviku hüvanguks ning anda selgemat ülevaadet õigustest ja kohustustest.
Tahan rõhutada, et inimlikus mõttes pole vahet, kas oled kohalik või pagulane, abivajajaid võiks tervitada empaatiliselt ja sooja südamega hoolimata sellest, mis on nende sünnimaa. Ukraina ja teiste riikide pagulased vajavad kvaliteetset infot, psühholoogilist abi ning turvalist keskkonda, nii füüsilist kui ka vaimset.
Kokkuvõtteks
Kirjutasin selle loo kolmel eesmärgil. Soovin teistele pagulastele näidata, et kui sa tõesti tahad ja näed vaeva, võivad kõik su unistused täituda. Tahan olla heaks eeskujuks neile, kellel positiivne kogemus veel puudub.
Teiseks püüan eestlastele näidata, et kui pagulastele enda teostamiseks võimalus anda ja veidikene kaasa aidata, saavad nad siin väga hästi hakkama.
Kolmandaks tahan südamele panna, et kriitilise tähtsusega on ka kohalike pagulaste omavaheline tugi, et uustulnukad saaksid võimalikult kiiresti integreeruda.
Minu soovitus on lihtsalt rääkida siin elavate pagulaste ja välismaalastega. Pakkuge neile tuge ja võimalusi turvaliselt oma elu üles ehitada. Üksteist mõistes ja koos tegutsedes saame muuta Eesti veelgi paremaks elupaigaks meie kõigi jaoks.
### Response:
Celal Yildirim: vabadus on ilusam kui päike ja magusam kui leib |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seeria viimaseks jäänud kohtumise võitis Heat kodus 97:94. Võitjate resultatiivseim oli 23 punkti visanud Victor Oladipo, 20 punktiga panustas võitu Bam Adebayo. Atlantale tõi 35 punkti De'Andre Hunter.
Heat läheb järgmisena vastamisi kas Philadelphia 76ersi ja Toronto Raptorsiga. Praegu juhib seda seeriat Philadelphia 3:2.
Läänekoverentsis läks 3:2 seeriat juhtima Memphis Grizzlies, kui kodus alistati 111:109 Minnesota Timberwolves. Võitjate resultatiivseim oli 30 punktiga Ja Morant, Minnesota poolelt viskas 28 punkti Karl Anthony Towns.
Teises läinudöises läänekonverentsi mängus võitis Phoenix Suns 112:97 New Orleans Pelicansi ning asus samuti seeriat 3:2 juhtima.
Sunsi eest viskas 31 punkti Mikal Bridges, Chris Paul lisas 22 punkti. New Orleansi resultatiivseim mängija oli 22 silma teeninud Brandon Ingram, 21 punkti tõi CJ McCollum.
Tulemused:
Miami Heat - Atlanta Hawks 97:94
Heat võitis seeria 4:1
Memphis Grizzlies - Minnesota Timberwolves 111:109
Memphis juhib seeriat 3:2
Phoenix Suns - New Orleans Pelicans 112:97
Phoenix juhib seeriat 3:2 | Heat eemaldas Hawksi konkurentsist ning liigub teise ringi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seeria viimaseks jäänud kohtumise võitis Heat kodus 97:94. Võitjate resultatiivseim oli 23 punkti visanud Victor Oladipo, 20 punktiga panustas võitu Bam Adebayo. Atlantale tõi 35 punkti De'Andre Hunter.
Heat läheb järgmisena vastamisi kas Philadelphia 76ersi ja Toronto Raptorsiga. Praegu juhib seda seeriat Philadelphia 3:2.
Läänekoverentsis läks 3:2 seeriat juhtima Memphis Grizzlies, kui kodus alistati 111:109 Minnesota Timberwolves. Võitjate resultatiivseim oli 30 punktiga Ja Morant, Minnesota poolelt viskas 28 punkti Karl Anthony Towns.
Teises läinudöises läänekonverentsi mängus võitis Phoenix Suns 112:97 New Orleans Pelicansi ning asus samuti seeriat 3:2 juhtima.
Sunsi eest viskas 31 punkti Mikal Bridges, Chris Paul lisas 22 punkti. New Orleansi resultatiivseim mängija oli 22 silma teeninud Brandon Ingram, 21 punkti tõi CJ McCollum.
Tulemused:
Miami Heat - Atlanta Hawks 97:94
Heat võitis seeria 4:1
Memphis Grizzlies - Minnesota Timberwolves 111:109
Memphis juhib seeriat 3:2
Phoenix Suns - New Orleans Pelicans 112:97
Phoenix juhib seeriat 3:2
### Response:
Heat eemaldas Hawksi konkurentsist ning liigub teise ringi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pressikonverentsil räägitakse sellest, kuidas Vene agressioon mõjutab siinsete ettevõtete ja inimeste võimet laene tagasi maksta; milline on Vene agressiooni otsene mõju Eesti finantssektorile nii investeerimise kui ka pankade rahastuse vaatevinklist ning sellest, mis toimub kinnisvara- ja laenuturul ja mis on pankade ja inimeste jaoks suuremad riskid.
Pressikonverentsist teeb ülekande ka ERR.ee. | Otse kell 11: Eesti Pank majanduse ja finantssektori seisust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pressikonverentsil räägitakse sellest, kuidas Vene agressioon mõjutab siinsete ettevõtete ja inimeste võimet laene tagasi maksta; milline on Vene agressiooni otsene mõju Eesti finantssektorile nii investeerimise kui ka pankade rahastuse vaatevinklist ning sellest, mis toimub kinnisvara- ja laenuturul ja mis on pankade ja inimeste jaoks suuremad riskid.
Pressikonverentsist teeb ülekande ka ERR.ee.
### Response:
Otse kell 11: Eesti Pank majanduse ja finantssektori seisust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vahel tekib mul taas tunne, et olen väike – kuue- või seitsmeaastane – ja istun, põlved kägaras lõua all, jalad krõnksus, meie maja ees äärekivi peal ja nokin küüntega asfaldi seest üht suuremat kivi välja. Kivi on seal kinni ja ma tean seda, sest kui ma tahaks lahtist kivi, mille päriselt kätte saab, siis ma nokiks hoopis maja seina küljest paneeli seest pisikesi valgeid ehiskive. Kui sa ühe sellise kätte saad, jääb seina sisse alles kivikujuline lohk ja vahel tulevad naabrimutid riidlema.
Aga mul ei ole vaja midagi kätte saada, ma ei kogu midagi, ma lihtsalt ootan, ja kuna ma ootan kogu aeg – meie viiekordse maja ees Õismäe Kullerkupu ja Järveotsa poe vahel viimase hoovidevahelise tee lõpus –, siis olen harjunud ikkagi midagi näppima. Ema on toas ja paneb viimaseid asju kokku ning isa tuleb varsti ja ajab auto prügikasti kõrvalt kaks meetrit ukse poole ja siis me laadime auto täis ning sõidame ära maale. Mitte suvilasse, sest kellelgi ei ole suvilat, vaid suvilakooperatiivi, ja kuna suurtel inimestel on vaja pakkida, on mind, last, eest ära saadetud. Nii et ma ootan.
"Õismäe hoovis oli täitsa olemas liivakast ja isegi mingid ohtlikud turnikad, aga kõigi laste jaoks oli kõige tähtsam koht hoopis klopikas."
See on muidugi suur erand, et kusagile sõidetakse, sest minu arvates möödus enamik mu lapsepõlvest ja eriti lapsepõlvesuvedest Õismäe majade vahel ikkagi kogu aeg seal. Seal majade vahel. Ja kuna ma olin sotsiaalselt päris koba ja tundsin ennast alati majalaste hulgas võõrelemendina, siis tavaliselt ma passisingi kuskil äärekivi või päris kivi peal ja nokkisin midagi. Ja see tunne, kuidas ma passin ja nokin, on minuga vahel siiamaani kaasas.
Õismäe hoovilapsepõlve kohta võiks ju kirjutada, et see oli ainulaadne kogemus, aga minu arvates oli see just kõigi teiste lastega täpselt sama, sest kõik lapsed ja üldse inimesed, keda ma tundsin, elasid seal. Viiekordsete majade vahel, täpsemalt Kullerkupu ja Järveotsa vahel. Kes elas kaugemal, näiteks mõnes üheksakordses majas või lausa punastes tornmajades trolli lõpp-peatuse juures, oli ikka hoopis teistmoodi inimene.
Ja ühed mu sugulased elasid lausa eramajas Mõigul, aga sinna me läksime külla heal juhul kord aastas ja ma ei suutnud kuidagi ära imestada, kuidas nad saavad elada majas, mis on ainult nende maja moodi. Toas, mis on ainult nende toa moodi. Sest mina teadsin, et minu maja on nagu kõik teised, nii kaugele kui silm seletab, ja meie korter, kõik asjad selle sees ja kõigi tubade paiknemine, oli täpselt nagu kõigil teistel. Kus oli minul aken, oli kõigil aken, ei mingit omaloomingut.
Õismäe hoovis oli täitsa olemas liivakast ja isegi mingid ohtlikud turnikad, aga kõigi laste jaoks oli kõige tähtsam koht hoopis vasakule garaažimäe poole, sest seal seisis – trummipõrin ja säraküünlad paluks – klopikas!
Kui sa ütled Õismäe lapsele "klopikas", siis ta tunneb igasugu asju. Kõige rohkem saavutusvajadust ja konkurentsi, sest klopikale – see on siis vaibakloppimise jaoks püstitatud selline natuke hobusekujuline rauast ese – minemiseks pidi kiitsakas lapsuke seisma klopika keskele, õlad mõlema toru vahel, ja siis ennast ühe tugev-sujuva liigutusega kahe käega üles lükkama. Natuke meenutas see liigutus rööbaspuid, veidike aga ka lõuatõmbamist. Kes oli kõvem mees või naine või tegelikult alla 10-aastane laps või siis lihtsalt jõudis kohale esimesena, see sai istuda klopika äärde ning oma selga vastu toru toetada. Teised ei saanud vastu toru toetada ja kuna me veetsime klopikal meie ajaarvamise järgi päevas seitse miljonit aastat, siis see oli äärmiselt oluline. Mina muidugi ei pääsenud kunagi sinna aukohale.
"Me mängisime ukakat, jalkat ja viit miinust maa-aluse garaaži uste ees ja sinna tulid ka mõlgid. Siis naabrimutid jälle pragasid meiega ja me jooksime, igaüks oma suunas, laiali."
Meie trepikojas, mõni ütles ka "paraadnas", elas seitse enam-vähem ühevanust last ja neile lisandusid igapäevastes mängudes ka mu lugematud tädi-onu-tütred-pojad ning mõned kaugemad lapsed. Mitte küll väga palju kaugemaid, sest isegi maja teise otsa trepikoja poistega oli meil mingi konkurentsi- ja hirmusuhe. Oli kuulda, et seal elas üks poiss, kes mattis kassipoegi liivakasti ja hüppas majaesiste autode katustele mõlke, ja ma olen üpris kindel, et ta on praeguseks vangis.
Me mängisime ukakat, jalkat ja viit miinust maa-aluse garaaži uste ees ja sinna tulid ka mõlgid. Siis naabrimutid jälle pragasid meiega ja me jooksime, igaüks oma suunas, laiali. Me ostsime teiselt poolt Järveotsa kooli pagarist värskeid saiapätse ja sõime neist ära ainult pehme sisu ning maja poisid õpetasid mind pärnalehtedesse nuuskama. Jumal teab miks, aga see oli maailma kõige lahedam asi.
Päris palju istusin ma ka meie teise korruse korteri rõdul maas, nii et mind alla näha polnud, ja kuulasin teiste laste mängimist. Huvitav, miks ma nende hulka minna ei tahtnud? Ma ei mäleta, et meie maja lapsed oleks mind kiusanud või et meil oleks olnud mingeid konflikte, aga ma olin nooruse poolest altpoolt teine ja ju ma siis igasse olemisse ei sobinud.
Mõned minutid üle garaažimäe
Kiusama hakati mind koolis ja minu kool oli põhimõtteliselt meie hoovis, mõned minutid üle garaažimäe minna. Proovisin sobituda ühte ja teise seltskonda, aga see ei tulnud mul kuidagi välja. Tänapäeval vist pannakse sellistele lastele, kes niimoodi üle mõtlevad ja kas päriselt või oma peas asfaldi seest kive nokivad, igasugu diagnoose, aga üheksakümnendatel ei tegelenud sellega keegi. Klassikaaslased loopisid mind tatikuulidega ja ütlesid, et mul on koledad riided, ja ma tulin pärast tunde üle meie garaažimäe koju ja ilmselt nutsin natuke. Ilgelt nadi oli olla. Keegi mind ei kaitsenud, kõik mõnitasid. Siiamaani tuleb sellele mõeldes klomp kurku. Üheksakümnendatel olid lapsed kohutavalt julmad.
"Buss number 28. Ma mäletan siiani peast iga peatust ja mis tunne neis oli, ja mis tunne see oli, kui sa vale bussi peale läksid ja polnud päris kindel, kas sellega saab koju."
Kui ma olin natuke suurem, kolisime perega Mustamäele, aga koolis käisin ma põhikooli lõpuni Õismäel edasi. Bussiga number 28. Ma mäletan siiani peast iga peatust ja mis tunne neis oli, ja mis tunne see oli, kui sa vale bussi peale läksid ja polnud päris kindel, kas sellega saab koju või kusagile kodu lähedale. Lootsid igal ristmikul nii väga, et buss keeraks suunas, kuhu sul on vaja, ja siis ta keeras ikkagi teisele poole ja sa olid eksinud laps. Ma olin lapsena päris tihti eksinud laps. Siis ma küsisin võõrastelt, et vabandage, kus pool asub Magistrali keskus. Ma ei tahtnud neile täpselt öelda, kus ma elan, aga Magistrali juurest oskasin juba ise minna. Siiani on Sõpruse puiesteel Magistralist mööda sõites selline tunne, et siit ma juba tean, kuidas koju saab, kuigi mu kodu on varsti juba kakskümmend aastat mujal.
Maailm ja Mustamäe
Maailm laienes märgatavalt Mustamäele kolides, aga ega mul mingeid päris sõpru ikkagi veel ei olnud. Vahel valetasin emale, et saan kokku mõne lapsega, keda väitsin end tundvat näiteks suvelaagrist. Eks ma tegelikult, jah, olin kohtunud suvelaagrites igasuguste tüdrukute ja poistega, aga ega me hiljem kokku ei saanud. Passisin need mõned tunnid jälle kuskil Mustamäe või Õismäe hoovis. Ma passisin väga palju eri hoovides.
"Oi kui palju on kangialuseid, kus ma ennast koduselt tunnen, see vist on väga omane üheksakümnendate lastele."
Kui olime juba teismelised, hakkasin suhtlema ühe meie klassi tüdrukuga, kes kandis alati musta ja väga veidral kombel oskas süüa teha. Mitte mikros võileibu või kiirnuudleid nagu kõik teised normaalsed lapsed, vaid ta ema jättis talle koju vulgaarseid toore liha käntsakaid. Liisu viskas need ahju ja pärast istus oma köögilaua taga Järveotsa poe kõrval ja näris juba näritud konti nagu maailma kõige lahedam 13-aastane mereröövel. Temast sai hiljem kokk.
Ma olen siiani Liisule väga tänulik, sest ta oli esimene laps, kes minu vastu päriselt hea oli. Me kondasime koos tema lahedate ja palju vanemate sõprade juures ning kuulasime Vennaskonda. Ta õpetas mind lugema Anthony Bourdaini ja Kerouaci ja me kallasime kohvilikööri sisse kohvikoort nagu meie vanaemad, aga irooniliselt.
Kui Õismäe eestlaste ja venelaste vahel oli suur Õismäe eestlaste ja venelaste sõda, hakkasime Liisuga hommikuti enne kooli igaks juhuks kokku saama. Mina sõitsin bussiga Järveotsa peatusesse ja sealt kõndisime koos koolini. Pärast kooli tegime Järveotsa poe taga aega parajaks ja nägime ükskord, kuidas narkodiilerid peksid ühe vanema poisi – no nii 18-aastase – peaaegu surnuks. Mäletan siiani seda tunnet, et seisan seina ääres, proovin ennast võimalikult väikeseks teha ja vaatan, kuidas see kutt on maas pikali ja saab korduvalt raske tanksaapaga suhu. Ta vist jäi kõigist oma hammastest ilma ja pärast oli ilmatuma kaua kuulda, et poiss on ikka veel haiglas. Mis temast sai, äkki ta surigi ära? Mina pole teda rohkem näinud.
"Kui Õismäe eestlaste ja venelaste vahel oli suur Õismäe eestlaste ja venelaste sõda, hakkasime Liisuga hommikuti enne kooli igaks juhuks kokku saama."
Siis ostis Liisu endale libliknoa. Ta õpetas ka mind seda kasutama ja ühtäkki ei olnud enam minu maailmas mitte jalka ja viis miinust, vaid selline imelik uus ohutunne. Liisu kartis, et need diilerid otsivad meid, sest me nägime nende nägusid. Õismäel müüdi palju narkootikume ja mitmed minu klassiõed läksid ikka väga halvale teele. Mõnele neist paras.
Kui põhikool läbi sai, läksime koos Liisuga kesklinna kooli. Ma hakkasin kirjutama ja töötama kauplustes tooteesitlejana ning mulle väga meeldis, et mul oli palju teha. Sain tuttavaks nende tüdrukutega, kes on siiani minu parimad sõbrad, sest ma teadsin, kui haruldane see on, kui sul on sõber. Selline, kes ei loobi sind tatikuulidega ja kes ei ütle, et sul on koledad riided. Kes on päriselt olemas ja, mis veel parem, passib sinuga koos hoovides nii Õismäel kui ka Mustamäel ja siis juba päris Vanalinnas.
Oi kui palju on kangialuseid, kus ma ennast koduselt tunnen, see vist on väga omane üheksakümnendate lastele. Oi kui hea, et need ajad on läbi, mul on nende suhtes väga vähe positiivseid emotsioone. Kui ütlesin oma õele, et kirjutan meie vanast hoovist, siis ta vastas, et oli ju väga ilus hoov, lilled õitsesid. Tõepoolest, lilled seal õitsesid. Seegi hea. | Andra Teede. Kangi all ja koduhoovis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vahel tekib mul taas tunne, et olen väike – kuue- või seitsmeaastane – ja istun, põlved kägaras lõua all, jalad krõnksus, meie maja ees äärekivi peal ja nokin küüntega asfaldi seest üht suuremat kivi välja. Kivi on seal kinni ja ma tean seda, sest kui ma tahaks lahtist kivi, mille päriselt kätte saab, siis ma nokiks hoopis maja seina küljest paneeli seest pisikesi valgeid ehiskive. Kui sa ühe sellise kätte saad, jääb seina sisse alles kivikujuline lohk ja vahel tulevad naabrimutid riidlema.
Aga mul ei ole vaja midagi kätte saada, ma ei kogu midagi, ma lihtsalt ootan, ja kuna ma ootan kogu aeg – meie viiekordse maja ees Õismäe Kullerkupu ja Järveotsa poe vahel viimase hoovidevahelise tee lõpus –, siis olen harjunud ikkagi midagi näppima. Ema on toas ja paneb viimaseid asju kokku ning isa tuleb varsti ja ajab auto prügikasti kõrvalt kaks meetrit ukse poole ja siis me laadime auto täis ning sõidame ära maale. Mitte suvilasse, sest kellelgi ei ole suvilat, vaid suvilakooperatiivi, ja kuna suurtel inimestel on vaja pakkida, on mind, last, eest ära saadetud. Nii et ma ootan.
"Õismäe hoovis oli täitsa olemas liivakast ja isegi mingid ohtlikud turnikad, aga kõigi laste jaoks oli kõige tähtsam koht hoopis klopikas."
See on muidugi suur erand, et kusagile sõidetakse, sest minu arvates möödus enamik mu lapsepõlvest ja eriti lapsepõlvesuvedest Õismäe majade vahel ikkagi kogu aeg seal. Seal majade vahel. Ja kuna ma olin sotsiaalselt päris koba ja tundsin ennast alati majalaste hulgas võõrelemendina, siis tavaliselt ma passisingi kuskil äärekivi või päris kivi peal ja nokkisin midagi. Ja see tunne, kuidas ma passin ja nokin, on minuga vahel siiamaani kaasas.
Õismäe hoovilapsepõlve kohta võiks ju kirjutada, et see oli ainulaadne kogemus, aga minu arvates oli see just kõigi teiste lastega täpselt sama, sest kõik lapsed ja üldse inimesed, keda ma tundsin, elasid seal. Viiekordsete majade vahel, täpsemalt Kullerkupu ja Järveotsa vahel. Kes elas kaugemal, näiteks mõnes üheksakordses majas või lausa punastes tornmajades trolli lõpp-peatuse juures, oli ikka hoopis teistmoodi inimene.
Ja ühed mu sugulased elasid lausa eramajas Mõigul, aga sinna me läksime külla heal juhul kord aastas ja ma ei suutnud kuidagi ära imestada, kuidas nad saavad elada majas, mis on ainult nende maja moodi. Toas, mis on ainult nende toa moodi. Sest mina teadsin, et minu maja on nagu kõik teised, nii kaugele kui silm seletab, ja meie korter, kõik asjad selle sees ja kõigi tubade paiknemine, oli täpselt nagu kõigil teistel. Kus oli minul aken, oli kõigil aken, ei mingit omaloomingut.
Õismäe hoovis oli täitsa olemas liivakast ja isegi mingid ohtlikud turnikad, aga kõigi laste jaoks oli kõige tähtsam koht hoopis vasakule garaažimäe poole, sest seal seisis – trummipõrin ja säraküünlad paluks – klopikas!
Kui sa ütled Õismäe lapsele "klopikas", siis ta tunneb igasugu asju. Kõige rohkem saavutusvajadust ja konkurentsi, sest klopikale – see on siis vaibakloppimise jaoks püstitatud selline natuke hobusekujuline rauast ese – minemiseks pidi kiitsakas lapsuke seisma klopika keskele, õlad mõlema toru vahel, ja siis ennast ühe tugev-sujuva liigutusega kahe käega üles lükkama. Natuke meenutas see liigutus rööbaspuid, veidike aga ka lõuatõmbamist. Kes oli kõvem mees või naine või tegelikult alla 10-aastane laps või siis lihtsalt jõudis kohale esimesena, see sai istuda klopika äärde ning oma selga vastu toru toetada. Teised ei saanud vastu toru toetada ja kuna me veetsime klopikal meie ajaarvamise järgi päevas seitse miljonit aastat, siis see oli äärmiselt oluline. Mina muidugi ei pääsenud kunagi sinna aukohale.
"Me mängisime ukakat, jalkat ja viit miinust maa-aluse garaaži uste ees ja sinna tulid ka mõlgid. Siis naabrimutid jälle pragasid meiega ja me jooksime, igaüks oma suunas, laiali."
Meie trepikojas, mõni ütles ka "paraadnas", elas seitse enam-vähem ühevanust last ja neile lisandusid igapäevastes mängudes ka mu lugematud tädi-onu-tütred-pojad ning mõned kaugemad lapsed. Mitte küll väga palju kaugemaid, sest isegi maja teise otsa trepikoja poistega oli meil mingi konkurentsi- ja hirmusuhe. Oli kuulda, et seal elas üks poiss, kes mattis kassipoegi liivakasti ja hüppas majaesiste autode katustele mõlke, ja ma olen üpris kindel, et ta on praeguseks vangis.
Me mängisime ukakat, jalkat ja viit miinust maa-aluse garaaži uste ees ja sinna tulid ka mõlgid. Siis naabrimutid jälle pragasid meiega ja me jooksime, igaüks oma suunas, laiali. Me ostsime teiselt poolt Järveotsa kooli pagarist värskeid saiapätse ja sõime neist ära ainult pehme sisu ning maja poisid õpetasid mind pärnalehtedesse nuuskama. Jumal teab miks, aga see oli maailma kõige lahedam asi.
Päris palju istusin ma ka meie teise korruse korteri rõdul maas, nii et mind alla näha polnud, ja kuulasin teiste laste mängimist. Huvitav, miks ma nende hulka minna ei tahtnud? Ma ei mäleta, et meie maja lapsed oleks mind kiusanud või et meil oleks olnud mingeid konflikte, aga ma olin nooruse poolest altpoolt teine ja ju ma siis igasse olemisse ei sobinud.
Mõned minutid üle garaažimäe
Kiusama hakati mind koolis ja minu kool oli põhimõtteliselt meie hoovis, mõned minutid üle garaažimäe minna. Proovisin sobituda ühte ja teise seltskonda, aga see ei tulnud mul kuidagi välja. Tänapäeval vist pannakse sellistele lastele, kes niimoodi üle mõtlevad ja kas päriselt või oma peas asfaldi seest kive nokivad, igasugu diagnoose, aga üheksakümnendatel ei tegelenud sellega keegi. Klassikaaslased loopisid mind tatikuulidega ja ütlesid, et mul on koledad riided, ja ma tulin pärast tunde üle meie garaažimäe koju ja ilmselt nutsin natuke. Ilgelt nadi oli olla. Keegi mind ei kaitsenud, kõik mõnitasid. Siiamaani tuleb sellele mõeldes klomp kurku. Üheksakümnendatel olid lapsed kohutavalt julmad.
"Buss number 28. Ma mäletan siiani peast iga peatust ja mis tunne neis oli, ja mis tunne see oli, kui sa vale bussi peale läksid ja polnud päris kindel, kas sellega saab koju."
Kui ma olin natuke suurem, kolisime perega Mustamäele, aga koolis käisin ma põhikooli lõpuni Õismäel edasi. Bussiga number 28. Ma mäletan siiani peast iga peatust ja mis tunne neis oli, ja mis tunne see oli, kui sa vale bussi peale läksid ja polnud päris kindel, kas sellega saab koju või kusagile kodu lähedale. Lootsid igal ristmikul nii väga, et buss keeraks suunas, kuhu sul on vaja, ja siis ta keeras ikkagi teisele poole ja sa olid eksinud laps. Ma olin lapsena päris tihti eksinud laps. Siis ma küsisin võõrastelt, et vabandage, kus pool asub Magistrali keskus. Ma ei tahtnud neile täpselt öelda, kus ma elan, aga Magistrali juurest oskasin juba ise minna. Siiani on Sõpruse puiesteel Magistralist mööda sõites selline tunne, et siit ma juba tean, kuidas koju saab, kuigi mu kodu on varsti juba kakskümmend aastat mujal.
Maailm ja Mustamäe
Maailm laienes märgatavalt Mustamäele kolides, aga ega mul mingeid päris sõpru ikkagi veel ei olnud. Vahel valetasin emale, et saan kokku mõne lapsega, keda väitsin end tundvat näiteks suvelaagrist. Eks ma tegelikult, jah, olin kohtunud suvelaagrites igasuguste tüdrukute ja poistega, aga ega me hiljem kokku ei saanud. Passisin need mõned tunnid jälle kuskil Mustamäe või Õismäe hoovis. Ma passisin väga palju eri hoovides.
"Oi kui palju on kangialuseid, kus ma ennast koduselt tunnen, see vist on väga omane üheksakümnendate lastele."
Kui olime juba teismelised, hakkasin suhtlema ühe meie klassi tüdrukuga, kes kandis alati musta ja väga veidral kombel oskas süüa teha. Mitte mikros võileibu või kiirnuudleid nagu kõik teised normaalsed lapsed, vaid ta ema jättis talle koju vulgaarseid toore liha käntsakaid. Liisu viskas need ahju ja pärast istus oma köögilaua taga Järveotsa poe kõrval ja näris juba näritud konti nagu maailma kõige lahedam 13-aastane mereröövel. Temast sai hiljem kokk.
Ma olen siiani Liisule väga tänulik, sest ta oli esimene laps, kes minu vastu päriselt hea oli. Me kondasime koos tema lahedate ja palju vanemate sõprade juures ning kuulasime Vennaskonda. Ta õpetas mind lugema Anthony Bourdaini ja Kerouaci ja me kallasime kohvilikööri sisse kohvikoort nagu meie vanaemad, aga irooniliselt.
Kui Õismäe eestlaste ja venelaste vahel oli suur Õismäe eestlaste ja venelaste sõda, hakkasime Liisuga hommikuti enne kooli igaks juhuks kokku saama. Mina sõitsin bussiga Järveotsa peatusesse ja sealt kõndisime koos koolini. Pärast kooli tegime Järveotsa poe taga aega parajaks ja nägime ükskord, kuidas narkodiilerid peksid ühe vanema poisi – no nii 18-aastase – peaaegu surnuks. Mäletan siiani seda tunnet, et seisan seina ääres, proovin ennast võimalikult väikeseks teha ja vaatan, kuidas see kutt on maas pikali ja saab korduvalt raske tanksaapaga suhu. Ta vist jäi kõigist oma hammastest ilma ja pärast oli ilmatuma kaua kuulda, et poiss on ikka veel haiglas. Mis temast sai, äkki ta surigi ära? Mina pole teda rohkem näinud.
"Kui Õismäe eestlaste ja venelaste vahel oli suur Õismäe eestlaste ja venelaste sõda, hakkasime Liisuga hommikuti enne kooli igaks juhuks kokku saama."
Siis ostis Liisu endale libliknoa. Ta õpetas ka mind seda kasutama ja ühtäkki ei olnud enam minu maailmas mitte jalka ja viis miinust, vaid selline imelik uus ohutunne. Liisu kartis, et need diilerid otsivad meid, sest me nägime nende nägusid. Õismäel müüdi palju narkootikume ja mitmed minu klassiõed läksid ikka väga halvale teele. Mõnele neist paras.
Kui põhikool läbi sai, läksime koos Liisuga kesklinna kooli. Ma hakkasin kirjutama ja töötama kauplustes tooteesitlejana ning mulle väga meeldis, et mul oli palju teha. Sain tuttavaks nende tüdrukutega, kes on siiani minu parimad sõbrad, sest ma teadsin, kui haruldane see on, kui sul on sõber. Selline, kes ei loobi sind tatikuulidega ja kes ei ütle, et sul on koledad riided. Kes on päriselt olemas ja, mis veel parem, passib sinuga koos hoovides nii Õismäel kui ka Mustamäel ja siis juba päris Vanalinnas.
Oi kui palju on kangialuseid, kus ma ennast koduselt tunnen, see vist on väga omane üheksakümnendate lastele. Oi kui hea, et need ajad on läbi, mul on nende suhtes väga vähe positiivseid emotsioone. Kui ütlesin oma õele, et kirjutan meie vanast hoovist, siis ta vastas, et oli ju väga ilus hoov, lilled õitsesid. Tõepoolest, lilled seal õitsesid. Seegi hea.
### Response:
Andra Teede. Kangi all ja koduhoovis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Usaldusväärsuse tipu moodustavad seega presidendi ametiga otseselt või kaudselt seotud isikud. Marina Kaljurand oli populaarseim presidendikandidaat aastal 2016 ning osa tolleaegsest populaarsusest on tal endiselt veel ka säilinud.
Neljandal kohal on Kaja Kallas, kelle usaldusväärsus on võrreldes selle aasta jaanuariga peaaegu kahekordistunud. "Eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses olid ühiskonnas väga aktuaalsed energiahindade järsu kallinemise ja tervisekriisiga seotud teemad, kus üleüldise kriitika keskpunktis olid valitsuse otsused või paljude jaoks vajalike otsuste puudumine. Süüdistuste kõige suurem koorem ja kriitika langes seejuures peaministrile," kirjutatakse uuringus.
"Kuid peale Venemaa kallaletungi Ukrainale langesid need probleemid rohkem tagaplaanile ning uues süvenevas julgeolekukriisis on Kaja Kallas peaministri rolli täitmisega hästi toime tulnud ning see väljendub ka usalduse kasvus tema suhtes," lisasid uuringu autorid.
Üle kahe kolmandiku eestimaalastest ei usalda Mart Helmet ja Martin Helmet, neid usaldavad jätkuvalt vaid EKRE valijad. Mitteusaldus nende poliitikute vastu, kes ka enne olid mitteusaldamise poolest edetabeli tipus, on võrreldes jaanuarikuuga veelgi kasvanud. Erandiks siin on Kaja Kallas.
Enamikule Eesti elanikest on tegevpoliitikutest praktiliselt tundmatud Tiit Terik, Lauri Läänemets ja Andres Sutt, nemad juhivad nn "ei oska öelda" edetabelit.
Andmed põhinevad Kantar Emori üle-eestilise esindusliku valimiga veebiuuringutel. Aprillis küsitleti 1192 elanikku vanuses 15–84. Uuringus paluti vastajatel hinnata, keda nad (nimetatud) poliitikutest usaldavad, keda ei usalda ning kelle kohta ei oska arvamust avaldada. | Kantar Emor: Eesti elanikud usaldavad kõige enam Alar Karist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Usaldusväärsuse tipu moodustavad seega presidendi ametiga otseselt või kaudselt seotud isikud. Marina Kaljurand oli populaarseim presidendikandidaat aastal 2016 ning osa tolleaegsest populaarsusest on tal endiselt veel ka säilinud.
Neljandal kohal on Kaja Kallas, kelle usaldusväärsus on võrreldes selle aasta jaanuariga peaaegu kahekordistunud. "Eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses olid ühiskonnas väga aktuaalsed energiahindade järsu kallinemise ja tervisekriisiga seotud teemad, kus üleüldise kriitika keskpunktis olid valitsuse otsused või paljude jaoks vajalike otsuste puudumine. Süüdistuste kõige suurem koorem ja kriitika langes seejuures peaministrile," kirjutatakse uuringus.
"Kuid peale Venemaa kallaletungi Ukrainale langesid need probleemid rohkem tagaplaanile ning uues süvenevas julgeolekukriisis on Kaja Kallas peaministri rolli täitmisega hästi toime tulnud ning see väljendub ka usalduse kasvus tema suhtes," lisasid uuringu autorid.
Üle kahe kolmandiku eestimaalastest ei usalda Mart Helmet ja Martin Helmet, neid usaldavad jätkuvalt vaid EKRE valijad. Mitteusaldus nende poliitikute vastu, kes ka enne olid mitteusaldamise poolest edetabeli tipus, on võrreldes jaanuarikuuga veelgi kasvanud. Erandiks siin on Kaja Kallas.
Enamikule Eesti elanikest on tegevpoliitikutest praktiliselt tundmatud Tiit Terik, Lauri Läänemets ja Andres Sutt, nemad juhivad nn "ei oska öelda" edetabelit.
Andmed põhinevad Kantar Emori üle-eestilise esindusliku valimiga veebiuuringutel. Aprillis küsitleti 1192 elanikku vanuses 15–84. Uuringus paluti vastajatel hinnata, keda nad (nimetatud) poliitikutest usaldavad, keda ei usalda ning kelle kohta ei oska arvamust avaldada.
### Response:
Kantar Emor: Eesti elanikud usaldavad kõige enam Alar Karist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Maavarad on majanduse alus ja Venemaa kallaletung Ukrainale jõuab nende maavarade kaudu meie kõikide rahakottidesse. Läbi toidu, aga ka läbi tehnoloogiate," rääkis TTÜ geoloogia instituudi maavarade ja rakendusgeoloogia osakonna juhataja Rutt Hints Terevisioonis.
Tema sõnul võib suurt mõju avaldada neooni nappus. "Maailmamajandust või -turgu mõjutab otseselt, näiteks tehnoloogiavaldkonnas, selline maavara nagu neoon. Ukraina väärindas neooni, mis tuli Vene terasetööstusest," ütles Hints.
Neooni kasutatakse pooljuhtide tootmises, kus see on hädavajalik, tõdes Hints. "Kui juba eelmisel aastal rääkisime mikrokiipide puudusest, siis see defitsiit võib veel enam jõuda tehnoloogiasektorisse," ütles Hints. Sealjuures asus üks neooni väärindav tehas Mariupolis. Nüüd on seal tegevus peatunud, aga sealt tuli pool maailma neoonist.
Vene toorainest puudust veel täiel määral pole. "Tänases olukorras pole Vene kaevandussektor sanktsioneeritud. Selles osas on oldud ettevaatlikud. Sanktsioonid Vene maavaradele ei kehti, küll aga näeme, et Vene kaevandussektori logistiline võimekus on kannatanud. Samuti on Euroopa poolt raske selgitada, miks peaksime jätkama kaubavahetust senisel kujul," rääkis Hints.
Tehnoloogiasektori toormest rääkides on täna maailmas kriitiline nii pallaadiumi- kui ka niklivajadus. "Norilski pallaadiumi- ja niklimaardlate toormed hakkavad väga mõjutama tehnoloogiasektorit. Need on olulised toormed just autotööstusele ja need mõjud jõuavad ka Euroopa autotööstusesse. Pallaadiumit on vaja sisepõlemismootoriga autode tootmiseks ja nikkel on vajalik elektriautode tootmisel," selgitas Hints.
Maavarade puudus võib tema sõnul rohepööret nii pidurdada kui ka hoogustada. "Riigid tajuvad, et energeetilisest sõltuvusest vabanemine on neile kriitiline. Strateegiline komponent rohepöörde elluviimisel võib muutuda nii oluliseks, et riigid hakkavad selles suunas palju rohkem panustama," rääkis Hints.
Euroopa hakkab oma sisemaist ressurssi üle lugema ja vaatama, kus on meie partnerid, et need oleksid usaldusväärsed ja eetiliselt vastuvõetavad.
"Niklivarud on olemas Soomes ja kahtlemata läheb demokraatiatest tulev loodusressurss väga hinda," lisas Hints.
Maailmaturgu mõjutab ka takerdunud kaubavahetus Venemaa liitlase Valgevenega. "Valgevene mõjutab meie turgu väga palju, eriti läbi kaaliumväetiste. Nende hinnatõusuks ennustab maailmapank 70 protsenti ja see mõjutab toiduhinda," ütles Hints.
Iga toorme puhul peab Euroopa leidma alternatiivne, ja neid otsitakse. "Eestis on arutletud, kas võiksime oma liivakiivist eraldada kaaliumi. Kõikide Euroopa riikide maavarad tulevad järjest rohke mängu," sõnas Hints. | Teadlane: Euroopa hakkab oma maavarade ressurssi üle lugema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Maavarad on majanduse alus ja Venemaa kallaletung Ukrainale jõuab nende maavarade kaudu meie kõikide rahakottidesse. Läbi toidu, aga ka läbi tehnoloogiate," rääkis TTÜ geoloogia instituudi maavarade ja rakendusgeoloogia osakonna juhataja Rutt Hints Terevisioonis.
Tema sõnul võib suurt mõju avaldada neooni nappus. "Maailmamajandust või -turgu mõjutab otseselt, näiteks tehnoloogiavaldkonnas, selline maavara nagu neoon. Ukraina väärindas neooni, mis tuli Vene terasetööstusest," ütles Hints.
Neooni kasutatakse pooljuhtide tootmises, kus see on hädavajalik, tõdes Hints. "Kui juba eelmisel aastal rääkisime mikrokiipide puudusest, siis see defitsiit võib veel enam jõuda tehnoloogiasektorisse," ütles Hints. Sealjuures asus üks neooni väärindav tehas Mariupolis. Nüüd on seal tegevus peatunud, aga sealt tuli pool maailma neoonist.
Vene toorainest puudust veel täiel määral pole. "Tänases olukorras pole Vene kaevandussektor sanktsioneeritud. Selles osas on oldud ettevaatlikud. Sanktsioonid Vene maavaradele ei kehti, küll aga näeme, et Vene kaevandussektori logistiline võimekus on kannatanud. Samuti on Euroopa poolt raske selgitada, miks peaksime jätkama kaubavahetust senisel kujul," rääkis Hints.
Tehnoloogiasektori toormest rääkides on täna maailmas kriitiline nii pallaadiumi- kui ka niklivajadus. "Norilski pallaadiumi- ja niklimaardlate toormed hakkavad väga mõjutama tehnoloogiasektorit. Need on olulised toormed just autotööstusele ja need mõjud jõuavad ka Euroopa autotööstusesse. Pallaadiumit on vaja sisepõlemismootoriga autode tootmiseks ja nikkel on vajalik elektriautode tootmisel," selgitas Hints.
Maavarade puudus võib tema sõnul rohepööret nii pidurdada kui ka hoogustada. "Riigid tajuvad, et energeetilisest sõltuvusest vabanemine on neile kriitiline. Strateegiline komponent rohepöörde elluviimisel võib muutuda nii oluliseks, et riigid hakkavad selles suunas palju rohkem panustama," rääkis Hints.
Euroopa hakkab oma sisemaist ressurssi üle lugema ja vaatama, kus on meie partnerid, et need oleksid usaldusväärsed ja eetiliselt vastuvõetavad.
"Niklivarud on olemas Soomes ja kahtlemata läheb demokraatiatest tulev loodusressurss väga hinda," lisas Hints.
Maailmaturgu mõjutab ka takerdunud kaubavahetus Venemaa liitlase Valgevenega. "Valgevene mõjutab meie turgu väga palju, eriti läbi kaaliumväetiste. Nende hinnatõusuks ennustab maailmapank 70 protsenti ja see mõjutab toiduhinda," ütles Hints.
Iga toorme puhul peab Euroopa leidma alternatiivne, ja neid otsitakse. "Eestis on arutletud, kas võiksime oma liivakiivist eraldada kaaliumi. Kõikide Euroopa riikide maavarad tulevad järjest rohke mängu," sõnas Hints.
### Response:
Teadlane: Euroopa hakkab oma maavarade ressurssi üle lugema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | PGNiG toetus seni suuremas osas gaasiimpordist Gazpromile ja ostis selle aasta esimeses kvartalis 53% oma impordist Gazpromilt.
Ettevõte kirjeldas tarnete peatamist lepingu rikkumisena, lisades, et astutakse samme gaasivoolu taastamiseks.
Poola kinnitab ka, et gaasi õnnestub hankida muudest allikatest.
Samamoodi teatas Gazprom ka Bulgaariale gaasitarnete lõpetamisest.
Bulgaaria, kes sõltub enam kui 90% ulatuses gaasitarnetest Gazpromilt, teatas, et otsib samuti alternatiivseid allikaid ja praegu veel ei nõuta gaasitarbimise piiramist.
Riigi energiaministeerium teatas, et Bulgaaria on täitnud oma praegusest lepingust Gazpromiga võetud kohustused ja teinud kõik nõutud maksed.
Ta lisas, et Venemaa pakutud uus maksesüsteem ehk nõue tasuda gaasi eest rublades rikub olemasolevat lepingut.
Poola asevälisminister Marcin Przydacz lisas, et see käik tõestas, et Moskva "ei ole usaldusväärne partner üheski äritegevuses".
Poola plaanis Venemaa gaasi importimise lõpetada aasta lõpuks, kui lõppenuks tema pikaajaline tarneleping Gazpromiga.
PGNiG sõnul on ettevõtte maa-alune gaasihoidla peaaegu 80% täis ja suve lähenedes on nõudlus väiksem.
Poolal on ka alternatiivsed tarneallikad, sealhulgas veeldatud maagaasi (LNG) terminal Swinoujscies.
1. mail avatakse ka uus gaasitoruühendus Leeduga, mis annab Poolale juurdepääsu gaasile Leedu LNG terminalist.
Oktoobris jõuab võrku uus torujuhe, mis tarnib gaasi Norrast. See peaks saavutama täisvõimsuse aasta lõpuks ja võib asendada kõik Venemaa tarned.
Viimastel aastatel on Poola vähendanud oma sõltuvust Vene gaasist ja ostab Katarist LNG-d. | Poola asendab Vene gaasi Katarist ja Leedust ostetava LNG-ga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
PGNiG toetus seni suuremas osas gaasiimpordist Gazpromile ja ostis selle aasta esimeses kvartalis 53% oma impordist Gazpromilt.
Ettevõte kirjeldas tarnete peatamist lepingu rikkumisena, lisades, et astutakse samme gaasivoolu taastamiseks.
Poola kinnitab ka, et gaasi õnnestub hankida muudest allikatest.
Samamoodi teatas Gazprom ka Bulgaariale gaasitarnete lõpetamisest.
Bulgaaria, kes sõltub enam kui 90% ulatuses gaasitarnetest Gazpromilt, teatas, et otsib samuti alternatiivseid allikaid ja praegu veel ei nõuta gaasitarbimise piiramist.
Riigi energiaministeerium teatas, et Bulgaaria on täitnud oma praegusest lepingust Gazpromiga võetud kohustused ja teinud kõik nõutud maksed.
Ta lisas, et Venemaa pakutud uus maksesüsteem ehk nõue tasuda gaasi eest rublades rikub olemasolevat lepingut.
Poola asevälisminister Marcin Przydacz lisas, et see käik tõestas, et Moskva "ei ole usaldusväärne partner üheski äritegevuses".
Poola plaanis Venemaa gaasi importimise lõpetada aasta lõpuks, kui lõppenuks tema pikaajaline tarneleping Gazpromiga.
PGNiG sõnul on ettevõtte maa-alune gaasihoidla peaaegu 80% täis ja suve lähenedes on nõudlus väiksem.
Poolal on ka alternatiivsed tarneallikad, sealhulgas veeldatud maagaasi (LNG) terminal Swinoujscies.
1. mail avatakse ka uus gaasitoruühendus Leeduga, mis annab Poolale juurdepääsu gaasile Leedu LNG terminalist.
Oktoobris jõuab võrku uus torujuhe, mis tarnib gaasi Norrast. See peaks saavutama täisvõimsuse aasta lõpuks ja võib asendada kõik Venemaa tarned.
Viimastel aastatel on Poola vähendanud oma sõltuvust Vene gaasist ja ostab Katarist LNG-d.
### Response:
Poola asendab Vene gaasi Katarist ja Leedust ostetava LNG-ga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisipäeval võitis Real võõrsil Maccabit 87:76 (25:22, 26:19, 22:20, 14:15) ning sai kirja seeria kolmanda võidu. Võitjate poolelt teenis 18 punkti Sergio Llull, Guerschon Yabusele viskas 16 ja Vincent Poirier 14 punkti.
Maccabi resultatiivseim oli 22 punktiga Scottie Wilbekin. James Nunnally sai kirja 17 ja Ante Zizic kümme silma.
Päeva teises kohtumises sai tiitlikaitsja Istanbuli Anadolu Efes 77:65 (25:17, 17:18, 17:21, 18:9) jagu Milano Olimpiast ning juhib seeriat 2:1.
Efesi resultatiivseim oli 20 punkti visanud Vasilije Micic, Tibor Pleiss teenis 17 ja Shane Larkin 16 silma. Vastastest viskas enim punkte Devon Hall, kes sai kirja 16 silma. Seeria neljas kohtumine toimub neljapäeval. | Madridi Real kindlustas Euroliigas esimesena koha nelja parema seas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäeval võitis Real võõrsil Maccabit 87:76 (25:22, 26:19, 22:20, 14:15) ning sai kirja seeria kolmanda võidu. Võitjate poolelt teenis 18 punkti Sergio Llull, Guerschon Yabusele viskas 16 ja Vincent Poirier 14 punkti.
Maccabi resultatiivseim oli 22 punktiga Scottie Wilbekin. James Nunnally sai kirja 17 ja Ante Zizic kümme silma.
Päeva teises kohtumises sai tiitlikaitsja Istanbuli Anadolu Efes 77:65 (25:17, 17:18, 17:21, 18:9) jagu Milano Olimpiast ning juhib seeriat 2:1.
Efesi resultatiivseim oli 20 punkti visanud Vasilije Micic, Tibor Pleiss teenis 17 ja Shane Larkin 16 silma. Vastastest viskas enim punkte Devon Hall, kes sai kirja 16 silma. Seeria neljas kohtumine toimub neljapäeval.
### Response:
Madridi Real kindlustas Euroliigas esimesena koha nelja parema seas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolm tundi kestev superkangelaseiklus "Batman" debüteeris suurel ekraanil märtsis, teenides kodumaal üle 134 miljoni dollari, kirjutab Variety. See piletimüügitulu on endiselt 2022. aasta suurim avanädalavahetus ja teine pandeemiaajastu film, mis ületas ühe nädalavahetusega 100 miljoni dollari piiri ("Ämblikmees: pole koduteed" kõrval).
"Batman" kogus avanädalavahetusel Eestis üle 12 000 kinokülastuse.
Matt Reevesi "Batman" (2022) on praegu 759 miljoni dollari suuruse ülemaailmne piletikassaga aasta kõige tulusam film. | "Batman" saab järje ja Gothami kaitsjana naaseb Robert Pattinson | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolm tundi kestev superkangelaseiklus "Batman" debüteeris suurel ekraanil märtsis, teenides kodumaal üle 134 miljoni dollari, kirjutab Variety. See piletimüügitulu on endiselt 2022. aasta suurim avanädalavahetus ja teine pandeemiaajastu film, mis ületas ühe nädalavahetusega 100 miljoni dollari piiri ("Ämblikmees: pole koduteed" kõrval).
"Batman" kogus avanädalavahetusel Eestis üle 12 000 kinokülastuse.
Matt Reevesi "Batman" (2022) on praegu 759 miljoni dollari suuruse ülemaailmne piletikassaga aasta kõige tulusam film.
### Response:
"Batman" saab järje ja Gothami kaitsjana naaseb Robert Pattinson |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Filmi sündi ja kogu filmigrupi tööd jälgis fotograaf Robert Lang, kes on teinud ca 25 000 fotot. Näituse kuraator on Küllike Tint.
Koos "Apteeker Melchiori" filmimeeskonnaga sündis Tallinna Linnamuuseumis filmikunsti ja teadust siduv publikuprogramm "Apteeker Melchiori radadel". Kavas on keskaegse linna teemalised ekskursioonid ja loengusari Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis. | "Apteeker Melchiorist" sündis jälle üks näitus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Filmi sündi ja kogu filmigrupi tööd jälgis fotograaf Robert Lang, kes on teinud ca 25 000 fotot. Näituse kuraator on Küllike Tint.
Koos "Apteeker Melchiori" filmimeeskonnaga sündis Tallinna Linnamuuseumis filmikunsti ja teadust siduv publikuprogramm "Apteeker Melchiori radadel". Kavas on keskaegse linna teemalised ekskursioonid ja loengusari Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis.
### Response:
"Apteeker Melchiorist" sündis jälle üks näitus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liidrikohal oleva Reformierakonna toetus oli praegusest kõrgem viimati aasta tagasi, eelmise aasta aprilli lõpus. Teisel kohal olev EKRE jääb Reformierakonnast 10,1 protsendipunkti kaugusele ning EKRE ja kolmandal kohal oleva Keskerakonna vahe on 4,6 protsendipunkti.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (15,6 protsenti), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,1 protsenti), Isamaa (5,1 protsenti) ja Eestimaa Rohelised (2,1 protsenti). Eesti 200 toetus langes nädalaga ühe protsendipunkti võrra ning võrreldes märtsi alguses saavutatud tipuga on parlamendivälise erakonna toetus praegu 4,1 protsendipunkti võrra madalam.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 48,5 protsenti ja opositsioonierakondi 32,7 protsenti vastajatest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 28. märtsist 25. aprillini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Erakondade reitingud Autor/allikas: Norstat | Norstat: Eesti 200 langus jätkub | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liidrikohal oleva Reformierakonna toetus oli praegusest kõrgem viimati aasta tagasi, eelmise aasta aprilli lõpus. Teisel kohal olev EKRE jääb Reformierakonnast 10,1 protsendipunkti kaugusele ning EKRE ja kolmandal kohal oleva Keskerakonna vahe on 4,6 protsendipunkti.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (15,6 protsenti), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,1 protsenti), Isamaa (5,1 protsenti) ja Eestimaa Rohelised (2,1 protsenti). Eesti 200 toetus langes nädalaga ühe protsendipunkti võrra ning võrreldes märtsi alguses saavutatud tipuga on parlamendivälise erakonna toetus praegu 4,1 protsendipunkti võrra madalam.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 48,5 protsenti ja opositsioonierakondi 32,7 protsenti vastajatest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 28. märtsist 25. aprillini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Erakondade reitingud Autor/allikas: Norstat
### Response:
Norstat: Eesti 200 langus jätkub |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurbritannia relvajõudude minister James Heappy ütles sel nädalal, et Ukraina jaoks ei ole tingimata probleem kasutada nende tarnitud relvi sõjaliste sihtmärkide vastu Venemaal.
"Ukraina sõjalised löögid varustusliinide katkestamiseks on sõja legitiimne osa," märkis Heappy ja nimetas Venemaa väiteid konfliktist NATO-ga sisutuks.
Venemaa on väitnud, et Ukraina väed on rünnanud sihtmärke tema territooriumil, sealhulgas naftabaasi Belgorodis, kuid Ukraina ei ole rünnakuid kinnitanud.
Uudisteagentuuri Interfax tsiteeritud avalduses ütles Venemaa kaitseministeerium: "Soovime rõhutada, et Kiievi režiimi otsene provotseerimine Londoni poolt sellisele tegevusele [rünnata Venemaa territooriumi], kui seda püütakse realiseerida, toob kohe kaasa meie proportsionaalse vastuse."
Ministeerium teatas ka, et Venemaa relvajõud on valmis andma vastulööke, kasutades suure täpsusega kaugrelvi Ukraina pealinnas Kiievis asjakohaseid otsuseid langetavate keskuste vastu.
Välisminister Sergei Lavrov süüdistas NATO-t ka volitatud sõja korraldamises.
Lavrov väitis, et lääs valas õli tulle, andes Ukrainale relvi ja tulejõudu, ning hoiatas korduvalt, et konflikt võib viia kolmanda maailmasõjani. | Venemaa süüdistab Londonit rünnakute provotseerimises oma territooriumil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurbritannia relvajõudude minister James Heappy ütles sel nädalal, et Ukraina jaoks ei ole tingimata probleem kasutada nende tarnitud relvi sõjaliste sihtmärkide vastu Venemaal.
"Ukraina sõjalised löögid varustusliinide katkestamiseks on sõja legitiimne osa," märkis Heappy ja nimetas Venemaa väiteid konfliktist NATO-ga sisutuks.
Venemaa on väitnud, et Ukraina väed on rünnanud sihtmärke tema territooriumil, sealhulgas naftabaasi Belgorodis, kuid Ukraina ei ole rünnakuid kinnitanud.
Uudisteagentuuri Interfax tsiteeritud avalduses ütles Venemaa kaitseministeerium: "Soovime rõhutada, et Kiievi režiimi otsene provotseerimine Londoni poolt sellisele tegevusele [rünnata Venemaa territooriumi], kui seda püütakse realiseerida, toob kohe kaasa meie proportsionaalse vastuse."
Ministeerium teatas ka, et Venemaa relvajõud on valmis andma vastulööke, kasutades suure täpsusega kaugrelvi Ukraina pealinnas Kiievis asjakohaseid otsuseid langetavate keskuste vastu.
Välisminister Sergei Lavrov süüdistas NATO-t ka volitatud sõja korraldamises.
Lavrov väitis, et lääs valas õli tulle, andes Ukrainale relvi ja tulejõudu, ning hoiatas korduvalt, et konflikt võib viia kolmanda maailmasõjani.
### Response:
Venemaa süüdistab Londonit rünnakute provotseerimises oma territooriumil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates 2015. aastast kuulub Tartu kirjanduslinnana UNESCO loovlinnade võrgustikku ning 1995. aastal kuulutas UNESCO Kataloonia raamatu ja roosi päeva rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks, väärtustamaks raamatu tähtsust ühiskonna ning kultuuri arengus.
Raamatu ja roosi päeva raamatulaat toimub sel aastal kaubamaja I korruse aatriumis kell 10–19. Avatud on kirjandusfestivali infopunkt. Raamatud ja roosid kirjastustelt Ilmamaa, Petrone Print, Koolibri ja Studium.
Kell 11.30–15 jagatakse Tartu kaubamajas roose ning kes roosi Apollo poe müüjale kingib, saab vastukingiks ühe sel päeval tasuta pakutavatest raamatutest. Valikusse kuulub midagi nii täiskasvanutele kui ka lastele ning lisaks eestikeelsetele raamatutele jagatakse roosi vastu võõrkeelseid teoseid. Tartu Kaubamaja Apollo kassas annavad kell 11.30–15 raamatusoovitusi armastatud kirjanikud Heiki Vilep, Contra ja Veiko Belials.
Kell 14 jätkub raamatu ja roosi päev kaubamaja Apollo esises aatriumis Prima Vista ja Tartu kultuurkapitali kirjanduspreemia „Esimene samm“ laureaadi väljakuulutamise ja esinemisega. Preemia antakse välja igal aastal raamatu ja roosi päeval ning seda juba alates 2007. aastast.
Raamatu ja roosi päeva traditsiooni järgitakse Eestis alates 1998. aastast. 23. aprilli tähistamine raamatu ja roosi päevana sai alguse 1930. aastatel Barcelonas, kus ühele raamatukaupmehele tuli idee suurendada kirjanduse mõju rahva hulgas, süvendada inimeste lugemisharjumust ning ühtlasi tõsta raamatumüüki – nimelt võiks sel päeval iga mees kinkida naisele roosi ning naine mehele raamatu. Idee levis ja kogus populaarsust. 23. aprill on kõnekas ka kirjandusajaloo seisukohast, kuna selsamal kuupäeval sündisid Nabokov ja Laxness ning surid Cervantes ja Shakespeare. | Prima Vista tähistab raamatu ja roosi päeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates 2015. aastast kuulub Tartu kirjanduslinnana UNESCO loovlinnade võrgustikku ning 1995. aastal kuulutas UNESCO Kataloonia raamatu ja roosi päeva rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks, väärtustamaks raamatu tähtsust ühiskonna ning kultuuri arengus.
Raamatu ja roosi päeva raamatulaat toimub sel aastal kaubamaja I korruse aatriumis kell 10–19. Avatud on kirjandusfestivali infopunkt. Raamatud ja roosid kirjastustelt Ilmamaa, Petrone Print, Koolibri ja Studium.
Kell 11.30–15 jagatakse Tartu kaubamajas roose ning kes roosi Apollo poe müüjale kingib, saab vastukingiks ühe sel päeval tasuta pakutavatest raamatutest. Valikusse kuulub midagi nii täiskasvanutele kui ka lastele ning lisaks eestikeelsetele raamatutele jagatakse roosi vastu võõrkeelseid teoseid. Tartu Kaubamaja Apollo kassas annavad kell 11.30–15 raamatusoovitusi armastatud kirjanikud Heiki Vilep, Contra ja Veiko Belials.
Kell 14 jätkub raamatu ja roosi päev kaubamaja Apollo esises aatriumis Prima Vista ja Tartu kultuurkapitali kirjanduspreemia „Esimene samm“ laureaadi väljakuulutamise ja esinemisega. Preemia antakse välja igal aastal raamatu ja roosi päeval ning seda juba alates 2007. aastast.
Raamatu ja roosi päeva traditsiooni järgitakse Eestis alates 1998. aastast. 23. aprilli tähistamine raamatu ja roosi päevana sai alguse 1930. aastatel Barcelonas, kus ühele raamatukaupmehele tuli idee suurendada kirjanduse mõju rahva hulgas, süvendada inimeste lugemisharjumust ning ühtlasi tõsta raamatumüüki – nimelt võiks sel päeval iga mees kinkida naisele roosi ning naine mehele raamatu. Idee levis ja kogus populaarsust. 23. aprill on kõnekas ka kirjandusajaloo seisukohast, kuna selsamal kuupäeval sündisid Nabokov ja Laxness ning surid Cervantes ja Shakespeare.
### Response:
Prima Vista tähistab raamatu ja roosi päeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mailis Pokk viibis väljakul 24 minutit ja tõi selle ajaga 14 punkti (kahesed 7/13), kirjutab Korvpall24. Lisaks võttis ta seitse lauapalli, andis ühe korvisöödu ning tegi ühe vaheltlõike, pallikaotuse ja kaks isiklikku viga. Võistkonna parimana viskas 16 punkti Jasmine Thomas. Vastaste resultatiivseim oli Tonisha Vanee Baker 17 punktiga.
Kahe võiduni mängitava seeria teine kohtumine toimub 20. aprillil. | Pokk viskas 14 punkti ning Keltern alustas poolfinaalseeriat võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mailis Pokk viibis väljakul 24 minutit ja tõi selle ajaga 14 punkti (kahesed 7/13), kirjutab Korvpall24. Lisaks võttis ta seitse lauapalli, andis ühe korvisöödu ning tegi ühe vaheltlõike, pallikaotuse ja kaks isiklikku viga. Võistkonna parimana viskas 16 punkti Jasmine Thomas. Vastaste resultatiivseim oli Tonisha Vanee Baker 17 punktiga.
Kahe võiduni mängitava seeria teine kohtumine toimub 20. aprillil.
### Response:
Pokk viskas 14 punkti ning Keltern alustas poolfinaalseeriat võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuuba riigimeedia teatas esmaspäeval, et valitsus tõi ettepoole Rahvusassamblee istungjärgu, kus president Raúl Castro plaanib tagasi astuda ja võimu nooremale mantlipärijale üle anda.
Seadusandjad kogunevad varem kavandatud neljapäeva asemel kolmapäeval.
Castro peaks andma presidendiameti üle 57-aastasele asepresidendile Miguel Díaz-Canelile. Raúl Castro ise asus riiki valitsema 2008. aastal oma venna Fideli asemel, kes oli Kuubat juhtinud 1959. aastast.
87-aastane Raúl Castro plaanib jääda edasi Kuuba kommunistliku partei esimeheks. See ametikoht tagab talle ulatusliku võimu, muu hulgas annab see kontrolli tema ametijärglase määramise üle. | Kuuba alustab ajaloolist üleminekut päev varem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuuba riigimeedia teatas esmaspäeval, et valitsus tõi ettepoole Rahvusassamblee istungjärgu, kus president Raúl Castro plaanib tagasi astuda ja võimu nooremale mantlipärijale üle anda.
Seadusandjad kogunevad varem kavandatud neljapäeva asemel kolmapäeval.
Castro peaks andma presidendiameti üle 57-aastasele asepresidendile Miguel Díaz-Canelile. Raúl Castro ise asus riiki valitsema 2008. aastal oma venna Fideli asemel, kes oli Kuubat juhtinud 1959. aastast.
87-aastane Raúl Castro plaanib jääda edasi Kuuba kommunistliku partei esimeheks. See ametikoht tagab talle ulatusliku võimu, muu hulgas annab see kontrolli tema ametijärglase määramise üle.
### Response:
Kuuba alustab ajaloolist üleminekut päev varem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hoiatuse edastasid Briti Riiklik Küberkaitsekeskus, USA Föderaalne Juurdlusbüroo ja USA sisejulgeolekuministeerium.
"Selle pahatahtliku kübertegevuse peamised sihtmärgid on valitsus ja erasektori organisatsioonid, tähtsad taristupakkujad ja neid sektoreid toetavad internetiteenuste pakkujad," seisab avalduses.
Selles manitseti kõiki alates interneti teenusepakkujatest kuni kodukasutajateni hoiatusele tähelepanu pöörama, viidates tuvastatud küberrünnakutele seadmete, nagu näiteks ruuterid vastu.
USA ja Suurbritannia hoiatasid, et mõjutatud ruutereid kasutatakse seejärel spionaaži toetamiseks ja intellektuaalse omandi varguseks ning luuakse alaline juurdepääs ohvrite võrkudele ja seeläbi alus tulevasteks ründeoperatsioonideks.
Avalduses viidati küberjulgeolekuorganisatsioonidele ja teistele valitsustele, kes on esitanud tõendeid seesuguste rünnakute kohta. Üksikasju rünnakute ajastuse ja ulatuse kohta avalduses ei täpsustatud.
"USA ja Ühendkuningriigi võrguseadmete praegune seisund ühes Vene valitsuse tegevusega nende seadmete ärakasutamiseks ohustab meie julgeolekut ja majanduslikku heaolu," seisis tehnilises hoiatuses. | USA ja Suurbritannia hoiatavad Venemaa küberrünnete eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hoiatuse edastasid Briti Riiklik Küberkaitsekeskus, USA Föderaalne Juurdlusbüroo ja USA sisejulgeolekuministeerium.
"Selle pahatahtliku kübertegevuse peamised sihtmärgid on valitsus ja erasektori organisatsioonid, tähtsad taristupakkujad ja neid sektoreid toetavad internetiteenuste pakkujad," seisab avalduses.
Selles manitseti kõiki alates interneti teenusepakkujatest kuni kodukasutajateni hoiatusele tähelepanu pöörama, viidates tuvastatud küberrünnakutele seadmete, nagu näiteks ruuterid vastu.
USA ja Suurbritannia hoiatasid, et mõjutatud ruutereid kasutatakse seejärel spionaaži toetamiseks ja intellektuaalse omandi varguseks ning luuakse alaline juurdepääs ohvrite võrkudele ja seeläbi alus tulevasteks ründeoperatsioonideks.
Avalduses viidati küberjulgeolekuorganisatsioonidele ja teistele valitsustele, kes on esitanud tõendeid seesuguste rünnakute kohta. Üksikasju rünnakute ajastuse ja ulatuse kohta avalduses ei täpsustatud.
"USA ja Ühendkuningriigi võrguseadmete praegune seisund ühes Vene valitsuse tegevusega nende seadmete ärakasutamiseks ohustab meie julgeolekut ja majanduslikku heaolu," seisis tehnilises hoiatuses.
### Response:
USA ja Suurbritannia hoiatavad Venemaa küberrünnete eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Sanktsioonide tühistamine oleks ilmselgelt vale märk. Peame tagama, et sanktsioonid jäävad jõusse ja võimalik, et neid Venemaa tegevuse pärast isegi tugevdatakse," ütles Volker usutluses Itaalia lehele. Sanktsioonide põhjusena nimetas ta seda, et "Venemaa ei täida Minski lepetega võetud kohustusi".
"Ta on teinud ka muid asju, näiteks viis Suurbritannias läbi närvimürgirünnaku," sõnas Ühendriikide diplomaat.
Lisaks hoiatas ta Itaaliat ühepoolsest Vene-vastastest sanktsioonidest loobumise eest. "Itaalia ei saa Vene-vastastest sanktsioonidest loobuda ilma ränkade tagajärgedeta," ütles Volker.
"Need on Euroopa, mitte Itaalia meetmed. Nende eiramine kutsuks esmajoones esile probleemid Brüsseliga," lisas ta.
Volker avaldas toetust gaasitoruprojekti Nord Stream 2 külmutamisele, märkides, see süvendaks Euroopa sõltuvust Vene gaasist ja kutsus üles mitmekesistama gaasihankeid.
"Tuleb jätkata arengut ja luua ligipääs mitte-Vene gaasiallikatele, st Norra, Aafrika ja Katari gaasile," ütles ta.
Volker pooldas ka lööke Süüriale, öeldes Stampale, et nende eesmärk oli "mitte kahjustada Süüriat või provotseerida Venemaaga tüli, vaid peatada keemiarelva kasutamine ja luua alused sõja lõpetamisele". | USA eriesindaja Ukrainas hoiatas Venemaad ja Itaaliat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sanktsioonide tühistamine oleks ilmselgelt vale märk. Peame tagama, et sanktsioonid jäävad jõusse ja võimalik, et neid Venemaa tegevuse pärast isegi tugevdatakse," ütles Volker usutluses Itaalia lehele. Sanktsioonide põhjusena nimetas ta seda, et "Venemaa ei täida Minski lepetega võetud kohustusi".
"Ta on teinud ka muid asju, näiteks viis Suurbritannias läbi närvimürgirünnaku," sõnas Ühendriikide diplomaat.
Lisaks hoiatas ta Itaaliat ühepoolsest Vene-vastastest sanktsioonidest loobumise eest. "Itaalia ei saa Vene-vastastest sanktsioonidest loobuda ilma ränkade tagajärgedeta," ütles Volker.
"Need on Euroopa, mitte Itaalia meetmed. Nende eiramine kutsuks esmajoones esile probleemid Brüsseliga," lisas ta.
Volker avaldas toetust gaasitoruprojekti Nord Stream 2 külmutamisele, märkides, see süvendaks Euroopa sõltuvust Vene gaasist ja kutsus üles mitmekesistama gaasihankeid.
"Tuleb jätkata arengut ja luua ligipääs mitte-Vene gaasiallikatele, st Norra, Aafrika ja Katari gaasile," ütles ta.
Volker pooldas ka lööke Süüriale, öeldes Stampale, et nende eesmärk oli "mitte kahjustada Süüriat või provotseerida Venemaaga tüli, vaid peatada keemiarelva kasutamine ja luua alused sõja lõpetamisele".
### Response:
USA eriesindaja Ukrainas hoiatas Venemaad ja Itaaliat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Matš algas põhiturniiri võitnud ja eelmisel aastal finaali jõudnud Tartu naiskonnale kurjakuulutavalt, vahendab kohtumise käiku volley.ee. Koduseinte toetust nautinud põhiturniiri kolmas TTÜ spurtis Mari-Liis Graumanni hea pallinguseeria toel, mille sisse mahtus ka kolm ässa, 5:5 seisult koguni 13:5 ette. Emajõelinna esindusel õnnestus seisul 18:19, 19:20 ja 20:21 vahe ka ühepunktiliseks vähendada, ent geimi lõpus kindlamalt tegutsenud võõrustajad jäid peale 25:22 tulemusega. Avageimis oli TTÜ vastuvõtuprotsent kehv (28,6), aga rünnakuid realiseeriti igati rahuldavalt, 40-protsendiliselt. Tartlannade samad näitajad olid vastupidised - pallingu vastuvõtul näidatud head 50-protsendilist täpsust ei suudetud rünnakule edasi kanda, sest punktivõiduga lõppesid vaid 26,1% rünnakutest.
Teist geimi samuti bravuurikalt alustanud TTÜ asus küll 6:1 ja 14:9 juhtima, ent Tartu naiskond ei lasknud ennast heidutada ja jõudis seisul 14:14 viigini ja kohe ka 17:14 juhtima. Tartlannad kaheksapunktilise vahespurdi üheks peaarhitektiks oli Liis Noormets, kelle edukas pallinguseeria valmistas TTÜ-le suurt peavalu. Punkt-punktis kulgenud lõpuheitluses tõmbas pikema kõrre külalisvõistkond, viigistades 25:23 geimivõiduga mänguseisu 1:1-le.
Kolmandas geimis dikteeris sündmusi algusest peale Tartu naiskond, kes asus kindla 25:15 ülekaaluga mängu 2:1 juhtima. Neljanda geimi otsustavad sündmused toimusid seisul 17:17, misjärel noppisid tartlannad kolm vastuseta punkti ja võtsid 25:20 ülekaaluga 3:1 võidu. Seega püsib Tartu naiskond omavahelistes mängudes tänavu kaotuseta, sest võiduni jõuti ka neljas eelnevas vastasseisus.
Tartu naiskonna resultatiivseimad olid kuuega plussi jäänud Ingrid Kiisk, kes tõi 19 punkti, ja Ingris Suvi, kelle saldosse kogunes 10 punkti. Renate Pikk lisas võitu 9 punkti. Koduvõistkonna poolel jõudis Mari-Liis Graumann 15 ning Heleene Hollas ja Kristel Moor 10 punktini.
Tartlannad olid selgelt paremad pallingul, kus löödi TTÜ kuue ässa vastu koguni 15 ässa. Samuti oldi edukamad rünnakul ja pallingu vastuvõtul. Rünnakul olid võitjate edunumbrid 36,4%-29,3% ja pallingu vastuvõtul 43,2%-32,1%.
Seeria suundub nüüd tagasi Tartusse, kus kolmapäeval kell 20 toimub kolmas mäng. Tartu esinduse võidu korral on Eesti meister selgunud, TTÜ võit pikendaks seeria neljamänguliseks. Kolmapäeval saab ka selgeks, kas 1:1 viigiseisult asub pronksiseeriat juhtima Tallinna Ülikool või Kohila Võrkpalliklubi/E-Service. Kohilas toimuv vastasseis saab alguse kell 19. | Tartu Ülikool/Eeden jõudis tiitlist võidu kaugusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Matš algas põhiturniiri võitnud ja eelmisel aastal finaali jõudnud Tartu naiskonnale kurjakuulutavalt, vahendab kohtumise käiku volley.ee. Koduseinte toetust nautinud põhiturniiri kolmas TTÜ spurtis Mari-Liis Graumanni hea pallinguseeria toel, mille sisse mahtus ka kolm ässa, 5:5 seisult koguni 13:5 ette. Emajõelinna esindusel õnnestus seisul 18:19, 19:20 ja 20:21 vahe ka ühepunktiliseks vähendada, ent geimi lõpus kindlamalt tegutsenud võõrustajad jäid peale 25:22 tulemusega. Avageimis oli TTÜ vastuvõtuprotsent kehv (28,6), aga rünnakuid realiseeriti igati rahuldavalt, 40-protsendiliselt. Tartlannade samad näitajad olid vastupidised - pallingu vastuvõtul näidatud head 50-protsendilist täpsust ei suudetud rünnakule edasi kanda, sest punktivõiduga lõppesid vaid 26,1% rünnakutest.
Teist geimi samuti bravuurikalt alustanud TTÜ asus küll 6:1 ja 14:9 juhtima, ent Tartu naiskond ei lasknud ennast heidutada ja jõudis seisul 14:14 viigini ja kohe ka 17:14 juhtima. Tartlannad kaheksapunktilise vahespurdi üheks peaarhitektiks oli Liis Noormets, kelle edukas pallinguseeria valmistas TTÜ-le suurt peavalu. Punkt-punktis kulgenud lõpuheitluses tõmbas pikema kõrre külalisvõistkond, viigistades 25:23 geimivõiduga mänguseisu 1:1-le.
Kolmandas geimis dikteeris sündmusi algusest peale Tartu naiskond, kes asus kindla 25:15 ülekaaluga mängu 2:1 juhtima. Neljanda geimi otsustavad sündmused toimusid seisul 17:17, misjärel noppisid tartlannad kolm vastuseta punkti ja võtsid 25:20 ülekaaluga 3:1 võidu. Seega püsib Tartu naiskond omavahelistes mängudes tänavu kaotuseta, sest võiduni jõuti ka neljas eelnevas vastasseisus.
Tartu naiskonna resultatiivseimad olid kuuega plussi jäänud Ingrid Kiisk, kes tõi 19 punkti, ja Ingris Suvi, kelle saldosse kogunes 10 punkti. Renate Pikk lisas võitu 9 punkti. Koduvõistkonna poolel jõudis Mari-Liis Graumann 15 ning Heleene Hollas ja Kristel Moor 10 punktini.
Tartlannad olid selgelt paremad pallingul, kus löödi TTÜ kuue ässa vastu koguni 15 ässa. Samuti oldi edukamad rünnakul ja pallingu vastuvõtul. Rünnakul olid võitjate edunumbrid 36,4%-29,3% ja pallingu vastuvõtul 43,2%-32,1%.
Seeria suundub nüüd tagasi Tartusse, kus kolmapäeval kell 20 toimub kolmas mäng. Tartu esinduse võidu korral on Eesti meister selgunud, TTÜ võit pikendaks seeria neljamänguliseks. Kolmapäeval saab ka selgeks, kas 1:1 viigiseisult asub pronksiseeriat juhtima Tallinna Ülikool või Kohila Võrkpalliklubi/E-Service. Kohilas toimuv vastasseis saab alguse kell 19.
### Response:
Tartu Ülikool/Eeden jõudis tiitlist võidu kaugusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 64-aastase suurte kogemustega Peeter Nelise määras juhatus eelmisel kuul uueks Eesti epeemeeskonna peatreeneriks, sest viis aastat koondist vedanud Igor Tšikinjov lahkus märtsis ja veab nüüd Tokyo olümpia suunas Usbekistani koondist.
"Ma nii väga ei haaranud seda positsiooni, aga tekkis selline hetk, et ei leidunud sobivat kandidaati," sõnas Nelis ERR-ile. "Tekkis väike vaakum endise peatreeneri lahkumise järel ja kuna see sündis hooaja keskel, siis tuli midagi ette võtta."
Mida olete nüüd meestega kokku leppinud, mis on need eesmärgid ja kuidas nende suunas hakkate liikuma? "Eesmärgid vajavad veel formuleerimist, sest me pole midagi õieti teha saanud, siin gripihooaeg on kõva laastamistööd teinud. Hetkel on põhikoosseisust rivis vaid üks mees ja see on Sten Priinits ning teised on kõik rivist väljas, teevad üksikuid trenne."
Esimesel treeningkogunemisel uue peatreeneri käe all olid meeste read eelmisel nädal Tallinnas seega hõredad, kuid tiitlivõistlusteni on veel aega. Nelise edukaim õpilane on olnud Kaido Kaaberma ning ta juhendas Eesti koondist 1992., 1996. ja 2000. aasta suveolümpiatel.
"Nagu inglise keeles öeldakse, olen ma on and off treeninud teatud perioodil Nikolai Novosjolovit ja Sten Priinitsat, Peeter Turnaud - ma olen treeninud ta isa ja siis nõuandjarollis olnud tema suhtes ka. Jüri Salmiga hakkame tõenäoliselt koostööd tegema."
Sel laupäeval selguvad epees Eesti meistrid ja esmakordselt veheldakse meistrimedalitele Sõle spordikeskuses. | Epeemeeskonna uus peatreener: gripihooaeg on meid kõvasti laastanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
64-aastase suurte kogemustega Peeter Nelise määras juhatus eelmisel kuul uueks Eesti epeemeeskonna peatreeneriks, sest viis aastat koondist vedanud Igor Tšikinjov lahkus märtsis ja veab nüüd Tokyo olümpia suunas Usbekistani koondist.
"Ma nii väga ei haaranud seda positsiooni, aga tekkis selline hetk, et ei leidunud sobivat kandidaati," sõnas Nelis ERR-ile. "Tekkis väike vaakum endise peatreeneri lahkumise järel ja kuna see sündis hooaja keskel, siis tuli midagi ette võtta."
Mida olete nüüd meestega kokku leppinud, mis on need eesmärgid ja kuidas nende suunas hakkate liikuma? "Eesmärgid vajavad veel formuleerimist, sest me pole midagi õieti teha saanud, siin gripihooaeg on kõva laastamistööd teinud. Hetkel on põhikoosseisust rivis vaid üks mees ja see on Sten Priinits ning teised on kõik rivist väljas, teevad üksikuid trenne."
Esimesel treeningkogunemisel uue peatreeneri käe all olid meeste read eelmisel nädal Tallinnas seega hõredad, kuid tiitlivõistlusteni on veel aega. Nelise edukaim õpilane on olnud Kaido Kaaberma ning ta juhendas Eesti koondist 1992., 1996. ja 2000. aasta suveolümpiatel.
"Nagu inglise keeles öeldakse, olen ma on and off treeninud teatud perioodil Nikolai Novosjolovit ja Sten Priinitsat, Peeter Turnaud - ma olen treeninud ta isa ja siis nõuandjarollis olnud tema suhtes ka. Jüri Salmiga hakkame tõenäoliselt koostööd tegema."
Sel laupäeval selguvad epees Eesti meistrid ja esmakordselt veheldakse meistrimedalitele Sõle spordikeskuses.
### Response:
Epeemeeskonna uus peatreener: gripihooaeg on meid kõvasti laastanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kalev/Cramo tugev algus andis neile poolajaks seitsmepunktilise 47:40 eduseisu ning hästi mängiti ka kolmanda veerandaja lõppu - viimasele kümnele minutile mindi vastu Eesti klubi 65:58 juhtimisel.
Zeniit jõudis kahe minutiga aga kahe punkti kaugusele ning neli minutit ja 20 sekundit enne mängu lõppu mindi 71:70 juhtima. Lõpusekunditel oli Kalev/Cramol võimalik kohtumine lisaajale viia, aga Janari Jõesaare kaugvise ei tabanud.
Kalev/Cramot vedasid 24 punktini jõudnud Isaiah Briscoe ja Bojan Subotic, kodumeeskonna parim oli 22 punkti visanud Sergei Karasjov.
Zeniidil on nüüd Ühisliiga tabelis 14 võitu ja 5 kaotust, millega hoitakse kolmandat kohta, Kalev/Cramo 6 võitu ja 17 kaotust asetab nad 12. kohale. | Pikalt juhtinud Kalev/Cramo jäi Ühisliiga kolmandale napilt alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kalev/Cramo tugev algus andis neile poolajaks seitsmepunktilise 47:40 eduseisu ning hästi mängiti ka kolmanda veerandaja lõppu - viimasele kümnele minutile mindi vastu Eesti klubi 65:58 juhtimisel.
Zeniit jõudis kahe minutiga aga kahe punkti kaugusele ning neli minutit ja 20 sekundit enne mängu lõppu mindi 71:70 juhtima. Lõpusekunditel oli Kalev/Cramol võimalik kohtumine lisaajale viia, aga Janari Jõesaare kaugvise ei tabanud.
Kalev/Cramot vedasid 24 punktini jõudnud Isaiah Briscoe ja Bojan Subotic, kodumeeskonna parim oli 22 punkti visanud Sergei Karasjov.
Zeniidil on nüüd Ühisliiga tabelis 14 võitu ja 5 kaotust, millega hoitakse kolmandat kohta, Kalev/Cramo 6 võitu ja 17 kaotust asetab nad 12. kohale.
### Response:
Pikalt juhtinud Kalev/Cramo jäi Ühisliiga kolmandale napilt alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Brann sõitis külla Sarpsborgile ja nii Teniste kui võõrustajate keskkaitsja Joonas Tamm mängisid kaasa täismängu, kirjutab Soccernet. Brann läks tosina minuti möödudes ette, kuid teise poolaja alguses Sarpsborg viigistas - kahe meeskonna vahel sai otsustavaks hiline penalti Branni kasuks.
Penaltiga oli vastamisi ka Matvei Igonen, kelle kolmas täismäng Lilleströmi särgis lõppes valusa 1:2 kaotusega Moldele. Lilleström läks ette, kuid penalti tõi poolajaks tasakaalu ja üleminutite värav andis Moldele kolm punkti. Igoneni väravates süüdistada ei saa.
Omapärane mäng oli Brent Lepistul ja Kristiansundil. Väravad esimese seitsme minuti sees tegid poolajaks seisuks 1:1, 73. minutil juhtis Kristiansund 3:1 ja 86. minutil, kui Lepistu sekkus, 3:2. Taas said määravaks üleminutid, mis teenisid Sandefjordile 3:3 viigi. Kristiansundi pingile jäi Andreas Vaikla, vigastatud on Nikita Baranov. | Teniste oli Norras Tammest üle, Igonenile valus kaotus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Brann sõitis külla Sarpsborgile ja nii Teniste kui võõrustajate keskkaitsja Joonas Tamm mängisid kaasa täismängu, kirjutab Soccernet. Brann läks tosina minuti möödudes ette, kuid teise poolaja alguses Sarpsborg viigistas - kahe meeskonna vahel sai otsustavaks hiline penalti Branni kasuks.
Penaltiga oli vastamisi ka Matvei Igonen, kelle kolmas täismäng Lilleströmi särgis lõppes valusa 1:2 kaotusega Moldele. Lilleström läks ette, kuid penalti tõi poolajaks tasakaalu ja üleminutite värav andis Moldele kolm punkti. Igoneni väravates süüdistada ei saa.
Omapärane mäng oli Brent Lepistul ja Kristiansundil. Väravad esimese seitsme minuti sees tegid poolajaks seisuks 1:1, 73. minutil juhtis Kristiansund 3:1 ja 86. minutil, kui Lepistu sekkus, 3:2. Taas said määravaks üleminutid, mis teenisid Sandefjordile 3:3 viigi. Kristiansundi pingile jäi Andreas Vaikla, vigastatud on Nikita Baranov.
### Response:
Teniste oli Norras Tammest üle, Igonenile valus kaotus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seaduseelnõu, mis puudutab suures osas eel- ja e-valimisi, oli esimesel lugemisel riigikogus eelmise aasta mai ööistungil kell kuus hommikul ja erilist aruetlu esile ei kutsunud, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Selle sisu on ühtlustada eelhääletamise periood ja viia see kolme päeva peale ehk muuta e-hääletamise aeg tunduvalt lühemaks. Nüüd, teise lugemise eel on toinunud kardinaalne muudatus.
Kehtiva seaduse kohaselt kestab hääletusperiood ühe nädala neljapäevast teise nädala pühapäevani.
Eelnõuga soovitati algselt kehtestada, et väljaspool elukohajärgset valimisringkonda saaks kava kohaselt hääletada esmaspäevast neljapäevani, elektrooniliselt esmaspäevast laupäevani ja kodus hääletamise aeg pikeneb reedest pühapäevani.
Põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants ütles ERR-ile, et nüüd otsustas komisjon välja pakkuda variandi, mille kohaselt valimised algavad esmaspäeval, nii eelhääletus jaoskondades kui e-hääletus. Pühapäeval, ehk õigel valimispäeval jääks jätkuvalt võimalus jaoskonnas oma varem antud häält muuta.
Eelnõu teine lugemine täiskogus on 2. mail. | Põhiseaduskomisjon: valimised kestavad edaspidi esmaspäevast pühapäevani | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seaduseelnõu, mis puudutab suures osas eel- ja e-valimisi, oli esimesel lugemisel riigikogus eelmise aasta mai ööistungil kell kuus hommikul ja erilist aruetlu esile ei kutsunud, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Selle sisu on ühtlustada eelhääletamise periood ja viia see kolme päeva peale ehk muuta e-hääletamise aeg tunduvalt lühemaks. Nüüd, teise lugemise eel on toinunud kardinaalne muudatus.
Kehtiva seaduse kohaselt kestab hääletusperiood ühe nädala neljapäevast teise nädala pühapäevani.
Eelnõuga soovitati algselt kehtestada, et väljaspool elukohajärgset valimisringkonda saaks kava kohaselt hääletada esmaspäevast neljapäevani, elektrooniliselt esmaspäevast laupäevani ja kodus hääletamise aeg pikeneb reedest pühapäevani.
Põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants ütles ERR-ile, et nüüd otsustas komisjon välja pakkuda variandi, mille kohaselt valimised algavad esmaspäeval, nii eelhääletus jaoskondades kui e-hääletus. Pühapäeval, ehk õigel valimispäeval jääks jätkuvalt võimalus jaoskonnas oma varem antud häält muuta.
Eelnõu teine lugemine täiskogus on 2. mail.
### Response:
Põhiseaduskomisjon: valimised kestavad edaspidi esmaspäevast pühapäevani |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 34-aastane Linden sai esikoha 2:39.54 kestnud jooksu järel. Enne teda saatis ameeriklannasid edu viimati 1985. aastal, kui võitis Lisa Larsen Weidenbach.
Meeste arvestuses läks esikoht jaapanlasele Yuki Kawauchile (2:15.58), kes edestas eelmisel aastal võitnud Keenia maratoonarit Geoffrey Kiruid. | Desiree Linden lõpetas Bostoni paduvihmas ameeriklannade nukra seeria | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
34-aastane Linden sai esikoha 2:39.54 kestnud jooksu järel. Enne teda saatis ameeriklannasid edu viimati 1985. aastal, kui võitis Lisa Larsen Weidenbach.
Meeste arvestuses läks esikoht jaapanlasele Yuki Kawauchile (2:15.58), kes edestas eelmisel aastal võitnud Keenia maratoonarit Geoffrey Kiruid.
### Response:
Desiree Linden lõpetas Bostoni paduvihmas ameeriklannade nukra seeria |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestseisuse liige Priit Sibul ütles ERR-ile, et volikogu otsuse peaks heaks kiitma ka 2. juunil toimuv IRL-i üldkogu.
"Lõpuks on see erakonna üldkogu otsustada, aga eestseisus selle ettepaneku volikogule tegi. Ja volikogu peab siis vastavalt põhikirjale selle saatma üldkogule," kinnitas Sibul.
Eestseisuse otsusele hääletasid vastu Olle Koop ja Kati Kuusk.
Erakonna esimees Helir-Valdor Seeder rõhutas erakonnakaaslastele saadetud kirjas, et erakonna nimi peaks vastama erakonna poolt tehtava poliitika sisule.
"Sellest lähtuvalt tegin eestseisusele ettepaneku nimetada erakond uue nimega – Erakond Isamaa. Sarnase mõtte on välja käinud ka mitmed teised meie liikmed. Enne ettepaneku tegemist arutasin seda paljude erakonna liikmetega erinevatest piirkondadest, ühendustest ja eestseisusest. Tagasiside oli valdavas enamuses positiivne ning uue nimena sooviti just Isamaad," selgitas Seeder.
Ta lisas veel, et uues nimes kajastub erakonna poliitika olemus täpsemalt, milleks on rahva kestmine Eesti põhiseaduse vaimus. "Olen veendunud, et nime muutmine koos maailmavaateliste aluspõhimõtete heakskiitmisega lisab meile enesekindlust ja selgust," leidis Seeder.
IRL-i volikogu toimub 5. mail. | IRL-i eestseisus teeb volikogule ettepaneku erakonna nime muutmiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestseisuse liige Priit Sibul ütles ERR-ile, et volikogu otsuse peaks heaks kiitma ka 2. juunil toimuv IRL-i üldkogu.
"Lõpuks on see erakonna üldkogu otsustada, aga eestseisus selle ettepaneku volikogule tegi. Ja volikogu peab siis vastavalt põhikirjale selle saatma üldkogule," kinnitas Sibul.
Eestseisuse otsusele hääletasid vastu Olle Koop ja Kati Kuusk.
Erakonna esimees Helir-Valdor Seeder rõhutas erakonnakaaslastele saadetud kirjas, et erakonna nimi peaks vastama erakonna poolt tehtava poliitika sisule.
"Sellest lähtuvalt tegin eestseisusele ettepaneku nimetada erakond uue nimega – Erakond Isamaa. Sarnase mõtte on välja käinud ka mitmed teised meie liikmed. Enne ettepaneku tegemist arutasin seda paljude erakonna liikmetega erinevatest piirkondadest, ühendustest ja eestseisusest. Tagasiside oli valdavas enamuses positiivne ning uue nimena sooviti just Isamaad," selgitas Seeder.
Ta lisas veel, et uues nimes kajastub erakonna poliitika olemus täpsemalt, milleks on rahva kestmine Eesti põhiseaduse vaimus. "Olen veendunud, et nime muutmine koos maailmavaateliste aluspõhimõtete heakskiitmisega lisab meile enesekindlust ja selgust," leidis Seeder.
IRL-i volikogu toimub 5. mail.
### Response:
IRL-i eestseisus teeb volikogule ettepaneku erakonna nime muutmiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene laagrinädal toimub 18.-21. juunini ja teine 30. juulist kuni 3. augustini. Registreerimine juuni laagritesse kestab kuni 3. juunini ja augusti omadesse kuni 15. juulini või seni kuni kohti jätkub. Osalema on oodatud 2006.-2011. aastal sündinud poisid ja tüdrukud, mõnedes laagrites on sünniaastateks 2007-2011.
Juunikuu laagritest on seni populaarseimateks osutunud Keila, Kärdla, Tallinna Nike Arena ja Vinni laagrid ning augustikuus Tallinna Nike Arena ja Pärnu laagrid. | Jalgpalli suvelaagritesse on registreerunud ligi pool tuhat osalejat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene laagrinädal toimub 18.-21. juunini ja teine 30. juulist kuni 3. augustini. Registreerimine juuni laagritesse kestab kuni 3. juunini ja augusti omadesse kuni 15. juulini või seni kuni kohti jätkub. Osalema on oodatud 2006.-2011. aastal sündinud poisid ja tüdrukud, mõnedes laagrites on sünniaastateks 2007-2011.
Juunikuu laagritest on seni populaarseimateks osutunud Keila, Kärdla, Tallinna Nike Arena ja Vinni laagrid ning augustikuus Tallinna Nike Arena ja Pärnu laagrid.
### Response:
Jalgpalli suvelaagritesse on registreerunud ligi pool tuhat osalejat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enim ehk 46,2 miljoni euro võrra 286,5 miljonile eurole vähendas ministeerium alkoholiaktsiisi laekumise prognoosi. Võrreldes eelmise aasta tegelike tuludega kasvab tänavu prognoosi kohaselt laekumine kokku 29,3 protsenti. Aastate vahelist võrdlust mõjutavad oluliselt aktsiisitõusude eelselt soetatud varud, selgub rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi seletuskirjast.
2018. aastal toimub kaks aktsiisitõusueelset varumist, samas kui 2017. aasta varud nihkusid suures osas 2016. aastasse. Lisaks realiseerub laekumistes ka 2017. aasta suvel tõstetud õlle ja muu lahja alkoholi aktsiisitõusude mõju, mis oli mullu suuremahulise varumise tõttu suhteliselt väike.
Aktsiisimäärade tõusude eel varutakse üldjuhul kõige enam kanget alkoholi, mida käesoleval aastal varuti ette kahe keskmise kuu koguse ulatuses. Prognoosis on eeldatud, et kange alkoholi kogused vähenevad tänavu 11,4 protsendi võrra võrreldes eelmise aastaga. Arvestades eratarbimise reaalkasvu, keskmise palga kasvu, muutuseid piirikaubanduses ning hinnaelastsust, prognoosib ministeerium järgmistel aastatel kange alkoholi deklareeritud koguste vähenemist keskmiselt 4,6 protsenti aastas.
Õlle deklareerimine vähenes möödunud aastal 11,6 protsenti, suurem langus toimus aasta teises pooles. Käesolevaks aastaks prognoositakse 27,1 protsenti deklareeritavate koguste langust võrreldes eelmise aastaga. Deklareeritavate koguste languse peamiseks põhjuseks on möödunud aastal pärast suvist aktsiismäärade tõusu hoogustunud piirikaubandus. Järgmiste aastate koguste vähenemine jääb keskmiselt 3,3 protsendi juurde eeldusel, et õlletarbijate piirikaubandus saavutab stabiilse taseme.
Kütuseaktsiisi 2018. aasta laekumiseks oodatakse 546 miljonit eurot, mis on eelarves planeeritust 6 protsenti vähem. Laekumise vähenemine tuleneb eelkõige käesoleva aasta 1. jaanuari bensiini aktsiisimäärade tõusule eelnenud varumisest, mis toimus prognoositust oluliselt suuremas mahus. Tavapäraselt varutakse bensiini veidi alla ühe kuu, kuid seekord varuti ligi kolme keskmise kuu varu.
Bensiini varumist hoogustas diislikütuse aktsiisitõusu ära jätmine. Euroopa Komisjoni andmetel on võrreldes eelmise aastaga tõusnud märtsis bensiini keskmine jaehind lõpptarbijale 3,9 ning diislikütuse keskmine jaehind lõpptarbijale 1,5 protsenti, mis ületavad aktsiisimääradest tingitud hinnatõusu. Selle põhjuseks on muuhulgas nafta maailmaturu hinnatõus. Diislikütuse deklareeritavad kogused vähenesid möödunud aastal 5,1 protsenti, mille põhjusteks olid maanteetranspordi veosekäibe mahtude langus ning piiriülese tankimise kasv.
Käesoleval aastal ootab ministeerium deklareeritavate koguste kasvu 4,9 protsenti tänu üldisele majandusaktiivsuse kasvule. Järgmise nelja aasta koguste kasv on prognoosi kohaselt keskmiselt 3,1 protsenti aastas ning seda toetab makromajanduslikest teguritest hulgi- ja jaekaubanduse reaalkasv ning´keskmise kuupalga tõus.
Bensiini koguste prognoosi on järgmiseks neljaks aastaks korrigeeritud allapoole, kuna pikaajaline trend ning viimased andmed näitavad tarbitavate koguste langust. Sarnast trendi kinnitab ka maanteeameti arvel olevate sõiduautode statistika, mille kohaselt bensiinimootoriga sõiduautode arv kahaneb ning lisaks muutuvad bensiinimootorid järjest ökonoomsemaks, mis samuti tarbimist vähendab.
2018. aasta maagaasi aktsiisi laekumise prognoosi vähendas minsteerium 3 protsenti. Gaasi tarbimise vähenemise taga on 2017. aastal Tallinna piirile rajatud koostootmisjaam, millega asendati tarbitavat gaasi biomassiga, ning aktsiisimäära tõusud. Aastatel 2018-2020 tõuseb gaasi aktsiisimäär 25 protsenti aastas.
Tubakaaktsiisi käesoleva aasta prognoos on 6,6 protsenti väiksem võrreldes eelarvega ning aastaseks laekumiseks oodatakse 208,8 miljonit eurot, mis peamiselt tuleneb deklareeritavate koguste oodatust kiiremast vähenemisest. Väiksem on nii sigarettide suitsetajate arv kui tarbitavad kogused inimese kohta.
Lisaks mõjutavad koguste langust muutused piirikaubanduses. Sigarettide kogused vähenesid võrreldes 2016. aastaga möödunud aastal suveprognoosis oodatud 3,2 protsendi asemel 4,3 protsenti. Laekumist mõjutab ka sigarettide varumise vähenemine. Viimase aktsiisitõusu eelsed varud oli ligi 60 protsenti väiksemad kui aasta varem ning selle tulemusel on korrigeeritud allapoole ka järgmiste perioodide varude ootust.
Käesoleva aasta 8-protsendiline aktsiisimäära tõus toob hinnanguliselt kaasa sigaretipaki kaalutud keskmise hinna 8,2-protsendise tõusu. Edasised aktsiistõusud toimuvad aastatel 2019 ja 2020, mil määrade tõus on 10 protsenti aastas.
Pakendiaktsiisi laekumise 2018. aasta prognoosi vähendas ministeerium tuginedes eelmise aasta laekumisele ning aasta lõpuks oodatakse 190 000 euro suurust laekumist. Eelmise aasta madala pakendiaktsiisi laekumise põhjuseks oli kohtuotsus, millega tagastati 2015. aastal määratud pakendiaktsiisi ligi 200 000 eurot ja mis on samaväärne 2017. aasta laekumise eelarve prognoosiga.
Elektriaktsiisi laekumise prognoosi on käesolevaks aastaks vähendatud 300 000 euro võrra võrreldes eelarvega ning laekumiseks oodatakse 36,9 miljonit eurot. Elektriaktsiisi laekumise prognoosi vähenemine tugineb töötleva tööstuse lisandväärtuse reaalkasvu prognoosi langusele. Lisaks arvestatakse prognoosis eelmiste aastate laekumiste andmetega ja eratarbimise kasvuga.
Rahandusministeerium suurendas 2018. aasta maksuliste tulude laekumise prognoosi võrreldes 2018. aasta riigieelarvega 49,4 miljoni euro võrra 7,32 miljardi euroni.
Füüsilise isiku tulumaksu 2018. aasta laekumise prognoosi suurendati võrreldes riigieelarves oodatuga 60,8 miljoni euro võrra 248 miljoni euroni. See tuleneb eelkõige maksuvaba tulu reformi mõju vähendamisest 30 miljoni euro võrra seoses inimeste väiksema maksuvaba tulu kasutamisega aasta vältel, mis saadakse 2019. aastal tulumaksu tagastusena tagasi.
Juriidilise isiku tulumaksu 2018. aasta laekumise prognoosi vähendati võrreldes riigieelarves oodatuga 500 000 euro võrra 565 miljoni euroni.
Sotsiaalmaksu 2018. aasta tasumise prognoosi suurendati võrreldes riigieelarves oodatuga 95 miljoni euro võrra 3,04 miljardi euroni. See tuleneb 2017. aasta oodatust paremast laekumisest ning hõive ja keskmise palga prognoosi olulisest ülespoole korrigeerimisest 2018. aastal.
Käibemaksu 2018. aasta tulude prognoosi vähendati võrreldes eelarves oodatuga 10 miljoni euro võrra 2,33 miljardile eurole, mille peamiseks põhjuseks oli maksutõusudest tuleneva aktsiisilaekumiste prognoosi väiksemaks korrigeerimine. | Ministeerium: aktsiise laekub prognoositust 95,2 miljonit vähem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enim ehk 46,2 miljoni euro võrra 286,5 miljonile eurole vähendas ministeerium alkoholiaktsiisi laekumise prognoosi. Võrreldes eelmise aasta tegelike tuludega kasvab tänavu prognoosi kohaselt laekumine kokku 29,3 protsenti. Aastate vahelist võrdlust mõjutavad oluliselt aktsiisitõusude eelselt soetatud varud, selgub rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi seletuskirjast.
2018. aastal toimub kaks aktsiisitõusueelset varumist, samas kui 2017. aasta varud nihkusid suures osas 2016. aastasse. Lisaks realiseerub laekumistes ka 2017. aasta suvel tõstetud õlle ja muu lahja alkoholi aktsiisitõusude mõju, mis oli mullu suuremahulise varumise tõttu suhteliselt väike.
Aktsiisimäärade tõusude eel varutakse üldjuhul kõige enam kanget alkoholi, mida käesoleval aastal varuti ette kahe keskmise kuu koguse ulatuses. Prognoosis on eeldatud, et kange alkoholi kogused vähenevad tänavu 11,4 protsendi võrra võrreldes eelmise aastaga. Arvestades eratarbimise reaalkasvu, keskmise palga kasvu, muutuseid piirikaubanduses ning hinnaelastsust, prognoosib ministeerium järgmistel aastatel kange alkoholi deklareeritud koguste vähenemist keskmiselt 4,6 protsenti aastas.
Õlle deklareerimine vähenes möödunud aastal 11,6 protsenti, suurem langus toimus aasta teises pooles. Käesolevaks aastaks prognoositakse 27,1 protsenti deklareeritavate koguste langust võrreldes eelmise aastaga. Deklareeritavate koguste languse peamiseks põhjuseks on möödunud aastal pärast suvist aktsiismäärade tõusu hoogustunud piirikaubandus. Järgmiste aastate koguste vähenemine jääb keskmiselt 3,3 protsendi juurde eeldusel, et õlletarbijate piirikaubandus saavutab stabiilse taseme.
Kütuseaktsiisi 2018. aasta laekumiseks oodatakse 546 miljonit eurot, mis on eelarves planeeritust 6 protsenti vähem. Laekumise vähenemine tuleneb eelkõige käesoleva aasta 1. jaanuari bensiini aktsiisimäärade tõusule eelnenud varumisest, mis toimus prognoositust oluliselt suuremas mahus. Tavapäraselt varutakse bensiini veidi alla ühe kuu, kuid seekord varuti ligi kolme keskmise kuu varu.
Bensiini varumist hoogustas diislikütuse aktsiisitõusu ära jätmine. Euroopa Komisjoni andmetel on võrreldes eelmise aastaga tõusnud märtsis bensiini keskmine jaehind lõpptarbijale 3,9 ning diislikütuse keskmine jaehind lõpptarbijale 1,5 protsenti, mis ületavad aktsiisimääradest tingitud hinnatõusu. Selle põhjuseks on muuhulgas nafta maailmaturu hinnatõus. Diislikütuse deklareeritavad kogused vähenesid möödunud aastal 5,1 protsenti, mille põhjusteks olid maanteetranspordi veosekäibe mahtude langus ning piiriülese tankimise kasv.
Käesoleval aastal ootab ministeerium deklareeritavate koguste kasvu 4,9 protsenti tänu üldisele majandusaktiivsuse kasvule. Järgmise nelja aasta koguste kasv on prognoosi kohaselt keskmiselt 3,1 protsenti aastas ning seda toetab makromajanduslikest teguritest hulgi- ja jaekaubanduse reaalkasv ning´keskmise kuupalga tõus.
Bensiini koguste prognoosi on järgmiseks neljaks aastaks korrigeeritud allapoole, kuna pikaajaline trend ning viimased andmed näitavad tarbitavate koguste langust. Sarnast trendi kinnitab ka maanteeameti arvel olevate sõiduautode statistika, mille kohaselt bensiinimootoriga sõiduautode arv kahaneb ning lisaks muutuvad bensiinimootorid järjest ökonoomsemaks, mis samuti tarbimist vähendab.
2018. aasta maagaasi aktsiisi laekumise prognoosi vähendas minsteerium 3 protsenti. Gaasi tarbimise vähenemise taga on 2017. aastal Tallinna piirile rajatud koostootmisjaam, millega asendati tarbitavat gaasi biomassiga, ning aktsiisimäära tõusud. Aastatel 2018-2020 tõuseb gaasi aktsiisimäär 25 protsenti aastas.
Tubakaaktsiisi käesoleva aasta prognoos on 6,6 protsenti väiksem võrreldes eelarvega ning aastaseks laekumiseks oodatakse 208,8 miljonit eurot, mis peamiselt tuleneb deklareeritavate koguste oodatust kiiremast vähenemisest. Väiksem on nii sigarettide suitsetajate arv kui tarbitavad kogused inimese kohta.
Lisaks mõjutavad koguste langust muutused piirikaubanduses. Sigarettide kogused vähenesid võrreldes 2016. aastaga möödunud aastal suveprognoosis oodatud 3,2 protsendi asemel 4,3 protsenti. Laekumist mõjutab ka sigarettide varumise vähenemine. Viimase aktsiisitõusu eelsed varud oli ligi 60 protsenti väiksemad kui aasta varem ning selle tulemusel on korrigeeritud allapoole ka järgmiste perioodide varude ootust.
Käesoleva aasta 8-protsendiline aktsiisimäära tõus toob hinnanguliselt kaasa sigaretipaki kaalutud keskmise hinna 8,2-protsendise tõusu. Edasised aktsiistõusud toimuvad aastatel 2019 ja 2020, mil määrade tõus on 10 protsenti aastas.
Pakendiaktsiisi laekumise 2018. aasta prognoosi vähendas ministeerium tuginedes eelmise aasta laekumisele ning aasta lõpuks oodatakse 190 000 euro suurust laekumist. Eelmise aasta madala pakendiaktsiisi laekumise põhjuseks oli kohtuotsus, millega tagastati 2015. aastal määratud pakendiaktsiisi ligi 200 000 eurot ja mis on samaväärne 2017. aasta laekumise eelarve prognoosiga.
Elektriaktsiisi laekumise prognoosi on käesolevaks aastaks vähendatud 300 000 euro võrra võrreldes eelarvega ning laekumiseks oodatakse 36,9 miljonit eurot. Elektriaktsiisi laekumise prognoosi vähenemine tugineb töötleva tööstuse lisandväärtuse reaalkasvu prognoosi langusele. Lisaks arvestatakse prognoosis eelmiste aastate laekumiste andmetega ja eratarbimise kasvuga.
Rahandusministeerium suurendas 2018. aasta maksuliste tulude laekumise prognoosi võrreldes 2018. aasta riigieelarvega 49,4 miljoni euro võrra 7,32 miljardi euroni.
Füüsilise isiku tulumaksu 2018. aasta laekumise prognoosi suurendati võrreldes riigieelarves oodatuga 60,8 miljoni euro võrra 248 miljoni euroni. See tuleneb eelkõige maksuvaba tulu reformi mõju vähendamisest 30 miljoni euro võrra seoses inimeste väiksema maksuvaba tulu kasutamisega aasta vältel, mis saadakse 2019. aastal tulumaksu tagastusena tagasi.
Juriidilise isiku tulumaksu 2018. aasta laekumise prognoosi vähendati võrreldes riigieelarves oodatuga 500 000 euro võrra 565 miljoni euroni.
Sotsiaalmaksu 2018. aasta tasumise prognoosi suurendati võrreldes riigieelarves oodatuga 95 miljoni euro võrra 3,04 miljardi euroni. See tuleneb 2017. aasta oodatust paremast laekumisest ning hõive ja keskmise palga prognoosi olulisest ülespoole korrigeerimisest 2018. aastal.
Käibemaksu 2018. aasta tulude prognoosi vähendati võrreldes eelarves oodatuga 10 miljoni euro võrra 2,33 miljardile eurole, mille peamiseks põhjuseks oli maksutõusudest tuleneva aktsiisilaekumiste prognoosi väiksemaks korrigeerimine.
### Response:
Ministeerium: aktsiise laekub prognoositust 95,2 miljonit vähem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me jätkuvalt ei pea neid sanktsioone seaduspärasteks. Meie hinnangul on need vastuolus rahvusvahelise õiguse ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitega," lausus Dmitri Peskov.
Kreml on kindel, et sanktsioonid on katse kallutada konkurentsireegleid enda kasuks, lisas ta.
"Igale ökonomistile on kergelt näha, et need sanktsioonid on avalik katse kehtestada ebaaus konkurents mingite muude kaalutluste varjus ja katse tõrjuda konkurendid, sel juhul Venemaa firmad, rahvusvahelistelt turgudelt," lausus Peskov.
"Kindlasti ei saa see olla seotud ega motiveeritud kaalutlustest Süüria või mõne muu riigi olukorra kohta."
Peskovi sõnul on USA uued sanktsioonid ennekõike "majanduslik haarang".
Ühendriigid kehtestavad Venemaale Süüria režiimi korraldatud keemiarünnakuga seoses uued sanktsioonid, võttes sihikule Damaskust varustanud firmad, teatas USA suursaadik ÜRO-s Nikki Haley pühapäeval.
Viimased USA Vene-vastased sanktsioonid pärinevad 6. aprillist, kui Washington kehtestas piirangud seitsmele Vene oligarhile, kelle seas on ka alumiiniumimagnaat Oleg Deripaska ja riikliku gaasikontserni Gazprom direktor Aleksei Miller, 12 firmale, 17 kõrgele ametnikule, teiste seas julgeolekunõukogu sekretärile Nikolai Patruševile, ning riiklikule relvaekspordifirmale. | Kreml: USA tahab uute sanktsioonidega tõrjuda Vene firmad turgudelt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me jätkuvalt ei pea neid sanktsioone seaduspärasteks. Meie hinnangul on need vastuolus rahvusvahelise õiguse ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitega," lausus Dmitri Peskov.
Kreml on kindel, et sanktsioonid on katse kallutada konkurentsireegleid enda kasuks, lisas ta.
"Igale ökonomistile on kergelt näha, et need sanktsioonid on avalik katse kehtestada ebaaus konkurents mingite muude kaalutluste varjus ja katse tõrjuda konkurendid, sel juhul Venemaa firmad, rahvusvahelistelt turgudelt," lausus Peskov.
"Kindlasti ei saa see olla seotud ega motiveeritud kaalutlustest Süüria või mõne muu riigi olukorra kohta."
Peskovi sõnul on USA uued sanktsioonid ennekõike "majanduslik haarang".
Ühendriigid kehtestavad Venemaale Süüria režiimi korraldatud keemiarünnakuga seoses uued sanktsioonid, võttes sihikule Damaskust varustanud firmad, teatas USA suursaadik ÜRO-s Nikki Haley pühapäeval.
Viimased USA Vene-vastased sanktsioonid pärinevad 6. aprillist, kui Washington kehtestas piirangud seitsmele Vene oligarhile, kelle seas on ka alumiiniumimagnaat Oleg Deripaska ja riikliku gaasikontserni Gazprom direktor Aleksei Miller, 12 firmale, 17 kõrgele ametnikule, teiste seas julgeolekunõukogu sekretärile Nikolai Patruševile, ning riiklikule relvaekspordifirmale.
### Response:
Kreml: USA tahab uute sanktsioonidega tõrjuda Vene firmad turgudelt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühendkuningriik tugineb organisatsiooni analüüsile, mis toob välja Rahvaste Ühenduse riikide vahelise kaubanduse eeliseid nende ühise keele ja õigussüsteemi valguses. Samuti prognoosib ühenduse 2018. aasta kaubandusülevaade, et organisatsioonisisene kaubandus kasvab 2020. aastaks 17 protsenti 700 miljardi dollarini.
"Ühendkuningriigil on võimalus Brexiti järgsel perioodil sõlmida uusi kahepoolseid kaubandusleppeid sellest huvitatud Rahvaste Ühenduse liikmetega," kirjutati raportis.
Briti peaminister Theresa May ütles: "Meie Rahvaste Ühenduse pere moodustab juba viiendiku ülemaailmsest kaubandusest ning peame jätkama koostööd, et sellel tugeval vundamendil arendama olemasolevaid kaubandusühendusi ja rajama ka uusi."
Ühenduse ärijuht Jonathan Marland ütles ajalehele The Times, et Suurbritannia "hülgaks oma kohustusi," kui see ei suurendaks eksporti liikmesriikidesse ja ei veenaks neid vabakaubandust pidama.
Briti ajakiri The Economist kirjutas aga, et Suurbritannia ja Rahvaste Ühenduse vaheline kaubandus on mahult väike ning idee, et see suudab asendada kaubandust Euroopa Liiduga on "luul."
Kaupade ja teenuste mõttes tegi 2016. aastal Ühendkuningriik rohkem äri 15 riigiga – üheksa neist Euroopa Liidust – kui ma oma suurimate kaubanduspartneritega Rahvaste Ühenduses, nimelt Kanada ja India. Seejuures moodustab kaubandus Euroopa Liiduga Briti kaubandusest pea poole, samas kui kaubandus Rahvaste Ühendusega moodustab vaid kümnendiku.
Rahvaste Ühendus koosneb 53 riigist, mis on peamiselt Briti endised asumaad, ning hõlmab umbes kolmandikku maailma elanikkonnast. | Suurbritannia loodab pärast Brexitit kaubandusele Rahvaste Ühendusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühendkuningriik tugineb organisatsiooni analüüsile, mis toob välja Rahvaste Ühenduse riikide vahelise kaubanduse eeliseid nende ühise keele ja õigussüsteemi valguses. Samuti prognoosib ühenduse 2018. aasta kaubandusülevaade, et organisatsioonisisene kaubandus kasvab 2020. aastaks 17 protsenti 700 miljardi dollarini.
"Ühendkuningriigil on võimalus Brexiti järgsel perioodil sõlmida uusi kahepoolseid kaubandusleppeid sellest huvitatud Rahvaste Ühenduse liikmetega," kirjutati raportis.
Briti peaminister Theresa May ütles: "Meie Rahvaste Ühenduse pere moodustab juba viiendiku ülemaailmsest kaubandusest ning peame jätkama koostööd, et sellel tugeval vundamendil arendama olemasolevaid kaubandusühendusi ja rajama ka uusi."
Ühenduse ärijuht Jonathan Marland ütles ajalehele The Times, et Suurbritannia "hülgaks oma kohustusi," kui see ei suurendaks eksporti liikmesriikidesse ja ei veenaks neid vabakaubandust pidama.
Briti ajakiri The Economist kirjutas aga, et Suurbritannia ja Rahvaste Ühenduse vaheline kaubandus on mahult väike ning idee, et see suudab asendada kaubandust Euroopa Liiduga on "luul."
Kaupade ja teenuste mõttes tegi 2016. aastal Ühendkuningriik rohkem äri 15 riigiga – üheksa neist Euroopa Liidust – kui ma oma suurimate kaubanduspartneritega Rahvaste Ühenduses, nimelt Kanada ja India. Seejuures moodustab kaubandus Euroopa Liiduga Briti kaubandusest pea poole, samas kui kaubandus Rahvaste Ühendusega moodustab vaid kümnendiku.
Rahvaste Ühendus koosneb 53 riigist, mis on peamiselt Briti endised asumaad, ning hõlmab umbes kolmandikku maailma elanikkonnast.
### Response:
Suurbritannia loodab pärast Brexitit kaubandusele Rahvaste Ühendusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mehed kohtusid omavahel ka ülemöödunud laupäeval Tere Tennisekeskuses toimunud Davis Cupi Euro-Aafrika tsooni II grupi kohtumise raames. Siis vajas eestlane vastase 6:1, 6:1 alistamiseks kõigest 45 minutit, esmaspäeval kulus aega kaks tundi.
Teises ringis läheb Zopp vastamisi portugallase Pedro Sousaga, kes oli avaringis 6:3, 4:6, 6:2 parem austerlasest Sebastian Ofnerist. Edu korral on võimalik, et Zopp läheb kolmandas ringis vastamisi Tuneesia esinumbri Malek Jaziriga, kelle eestlane alistas Tallinnas kindlalt 6:1, 6:4. | Taas tuneeslast võitnud Zopp vajas seekord rohkem aega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mehed kohtusid omavahel ka ülemöödunud laupäeval Tere Tennisekeskuses toimunud Davis Cupi Euro-Aafrika tsooni II grupi kohtumise raames. Siis vajas eestlane vastase 6:1, 6:1 alistamiseks kõigest 45 minutit, esmaspäeval kulus aega kaks tundi.
Teises ringis läheb Zopp vastamisi portugallase Pedro Sousaga, kes oli avaringis 6:3, 4:6, 6:2 parem austerlasest Sebastian Ofnerist. Edu korral on võimalik, et Zopp läheb kolmandas ringis vastamisi Tuneesia esinumbri Malek Jaziriga, kelle eestlane alistas Tallinnas kindlalt 6:1, 6:4.
### Response:
Taas tuneeslast võitnud Zopp vajas seekord rohkem aega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koondise peatreeneri Matti Killingu sõnul saadi head stardid ning vaatamata sellele, et sportlased on pikale veninud laagrist väsinud, tuleb Croatia Open’i võistlusega rahule jääda. "Nii pikk laager oli meie jaoks uus olukord. Meenutan, et Rio-aastal tegime kahenädalased tsüklid. Võib öelda, et kõik mehed on üsna sarnases konditsioonis ning ka Andrei Jämsä hakkab üha paremini liikuma," rõõmustas Killing sõudeliidu kodulehele.
Eestlaste parima etteastega sai ühepaadil hakkama mullu oma esimese MM-medali võitnud Kaur Kuslap, platseerudes ajaga 7.04,64 viiendaks. Mõnevõrra üllatuslikult jõudis ülejäänud tugevate Eesti sõudjate ees finaali tallinlane Jüri-Mikk Udam, kes sai resultaadiga 7.15,40 kuuenda koha. A-finaali võitis serblane Marko Marjanović Rio olümpia ühepaadi hõbemedalivõitja, horvaat Damir Martini ees. Kaspar Taimsoo sõudis B-finaalis ja oli seal 7.07,83-ga teine, kokkuvõttes aga kaheksas. Vahetult peale viljandlast järgnesid Tõnu Endrekson 7.15,46 ning Andrei Jämsä 7.23,96-ga. Sten-Erik Anderson, Allar Raja ja Oskar Kuzmin lõpetasid oma etteaste C-finaalis.
Pühapäeval moodustati tippudest paarisaeruduod. Parima esitluse tegid Kaur Kuslap ja Allar Raja, platseerudes 6.27,77-ga serblaste Miloši-Nenadi järel (6.25,97) teiseks. Taimsoo ja Anderson olid 6.31,71-ga neljandad ning vanameistrid Jämsä ja Endrekson 6.43,33-ga viiendad.
"Tunnetan, et distantsi on veel vähe ja järgmises treeningfaasis peame hakkama mahtu koguma," rääkis Killing. "Ka Damir Martin kurtis ühepaadil teiseks jäädes, et vee peal on vähe käidud ja ju see ikka mõjutab. Analüüsin olukorda, võtan mehed saabuval kolmapäeval Pärnus kokku ja asume tegutsema." | Killing sõudjate avavõistlusest: meestel on distantsi veel vähe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koondise peatreeneri Matti Killingu sõnul saadi head stardid ning vaatamata sellele, et sportlased on pikale veninud laagrist väsinud, tuleb Croatia Open’i võistlusega rahule jääda. "Nii pikk laager oli meie jaoks uus olukord. Meenutan, et Rio-aastal tegime kahenädalased tsüklid. Võib öelda, et kõik mehed on üsna sarnases konditsioonis ning ka Andrei Jämsä hakkab üha paremini liikuma," rõõmustas Killing sõudeliidu kodulehele.
Eestlaste parima etteastega sai ühepaadil hakkama mullu oma esimese MM-medali võitnud Kaur Kuslap, platseerudes ajaga 7.04,64 viiendaks. Mõnevõrra üllatuslikult jõudis ülejäänud tugevate Eesti sõudjate ees finaali tallinlane Jüri-Mikk Udam, kes sai resultaadiga 7.15,40 kuuenda koha. A-finaali võitis serblane Marko Marjanović Rio olümpia ühepaadi hõbemedalivõitja, horvaat Damir Martini ees. Kaspar Taimsoo sõudis B-finaalis ja oli seal 7.07,83-ga teine, kokkuvõttes aga kaheksas. Vahetult peale viljandlast järgnesid Tõnu Endrekson 7.15,46 ning Andrei Jämsä 7.23,96-ga. Sten-Erik Anderson, Allar Raja ja Oskar Kuzmin lõpetasid oma etteaste C-finaalis.
Pühapäeval moodustati tippudest paarisaeruduod. Parima esitluse tegid Kaur Kuslap ja Allar Raja, platseerudes 6.27,77-ga serblaste Miloši-Nenadi järel (6.25,97) teiseks. Taimsoo ja Anderson olid 6.31,71-ga neljandad ning vanameistrid Jämsä ja Endrekson 6.43,33-ga viiendad.
"Tunnetan, et distantsi on veel vähe ja järgmises treeningfaasis peame hakkama mahtu koguma," rääkis Killing. "Ka Damir Martin kurtis ühepaadil teiseks jäädes, et vee peal on vähe käidud ja ju see ikka mõjutab. Analüüsin olukorda, võtan mehed saabuval kolmapäeval Pärnus kokku ja asume tegutsema."
### Response:
Killing sõudjate avavõistlusest: meestel on distantsi veel vähe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühendkuningriigi maaväe lennukorpus saatis Eestisse neli mitmeotstarbelist kopterit Lynx Wildcat AH1, tegemist on õhukorpuse esimese sarnase missiooniga. Kopterid kuuluvad maaväe lennukorpuse 661. eskadrilli.
Neli kopterit, mis alaliselt paiknevad Somersetis Culdrose õhuväebaasis, saadetakse Eestisse neljaks kuuks, nende ülesandeks on toetada Tapal teenivat NATO lahingugruppi, mille tuumiku moodustab praegu Ühendkuningriigi Walesi rügemendi 1. pataljon. Ka on kopterite ülesanne toetada lahingugrupi ja Eesti kaitseväelaste väljaõpet, samuti võtavad kopterid osa õppusest Siil ning NATO õppuses Sabre Strike.
Kopterid hakkavad paiknema Ämari lennubaasis.
Tuleva aasta aprillis saadab Ühendkuningriigi maavägi Eestisse neljaks kuuks neli kopterit, mis kuuluvad õhukorpuse 659. eskadrilli.
Ettevõtte Leonardo toodetud mitmeotstarbeline kopter Lynx Wildcat AH1 suudab täita nii ründe- kui ka vaatlusülesandeid. Kopteri meeskonda kuulub kaks pilooti, kopteri maksimaalne kiirus on kuni 311 km/h ning lennuulatus 777 kilomeetrit. | Neli Briti maaväe kopterit jõudsid Eestisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühendkuningriigi maaväe lennukorpus saatis Eestisse neli mitmeotstarbelist kopterit Lynx Wildcat AH1, tegemist on õhukorpuse esimese sarnase missiooniga. Kopterid kuuluvad maaväe lennukorpuse 661. eskadrilli.
Neli kopterit, mis alaliselt paiknevad Somersetis Culdrose õhuväebaasis, saadetakse Eestisse neljaks kuuks, nende ülesandeks on toetada Tapal teenivat NATO lahingugruppi, mille tuumiku moodustab praegu Ühendkuningriigi Walesi rügemendi 1. pataljon. Ka on kopterite ülesanne toetada lahingugrupi ja Eesti kaitseväelaste väljaõpet, samuti võtavad kopterid osa õppusest Siil ning NATO õppuses Sabre Strike.
Kopterid hakkavad paiknema Ämari lennubaasis.
Tuleva aasta aprillis saadab Ühendkuningriigi maavägi Eestisse neljaks kuuks neli kopterit, mis kuuluvad õhukorpuse 659. eskadrilli.
Ettevõtte Leonardo toodetud mitmeotstarbeline kopter Lynx Wildcat AH1 suudab täita nii ründe- kui ka vaatlusülesandeid. Kopteri meeskonda kuulub kaks pilooti, kopteri maksimaalne kiirus on kuni 311 km/h ning lennuulatus 777 kilomeetrit.
### Response:
Neli Briti maaväe kopterit jõudsid Eestisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siseminister Andres Anvelt ütles esmaspäeval riigikogus, et riigieelarve strateegias on ette nähtud ka tulevikus päästjate palgatõusu astmeline edasiminek.
"Seda on vaja kindlasti sellepärast, et inimesed püsiksid organisatsioonis ja et inimesed ka tuleksid organisatsiooni. Olen rohkem kui kindel, et selline motivatsioonipaketi suurenemine suurendab noorte inimeste tahet ja motivatsiooni tulla päästjaks," ütles Anvelt arupärimisele vastates.
Siseministri pikem eesmärk on päästeamet eelarvepuudujäägist välja tuua. Kui veel 2016. aastal hindas sõltumatu audit, et Päästeameti jätkusuutlikuks tegutsemiseks on kümne aasta jooksul vaja lisaraha 148,7 miljonit eurot, siis 2017. aastal kahanes puudujääk tänu lisarahastusele 111 miljonile eurole. 2018. aasta arvutusi alles tehakse. | Päästjate palk tõuseb 20 ja politseinike palk kümme protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siseminister Andres Anvelt ütles esmaspäeval riigikogus, et riigieelarve strateegias on ette nähtud ka tulevikus päästjate palgatõusu astmeline edasiminek.
"Seda on vaja kindlasti sellepärast, et inimesed püsiksid organisatsioonis ja et inimesed ka tuleksid organisatsiooni. Olen rohkem kui kindel, et selline motivatsioonipaketi suurenemine suurendab noorte inimeste tahet ja motivatsiooni tulla päästjaks," ütles Anvelt arupärimisele vastates.
Siseministri pikem eesmärk on päästeamet eelarvepuudujäägist välja tuua. Kui veel 2016. aastal hindas sõltumatu audit, et Päästeameti jätkusuutlikuks tegutsemiseks on kümne aasta jooksul vaja lisaraha 148,7 miljonit eurot, siis 2017. aastal kahanes puudujääk tänu lisarahastusele 111 miljonile eurole. 2018. aasta arvutusi alles tehakse.
### Response:
Päästjate palk tõuseb 20 ja politseinike palk kümme protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eesti tantsib, ja selle eest ütleme suur aitäh meie tantsuõpetajatele, kes meile eeskuju näitavad. Sel aastal oli festival Eesti juubeli vääriline. Ma loodan, et noortele ja lastele loovad koreograafid kasutavad edaspidi veelgi rohkem Eesti heliloojate loomingut," ütles festivali peakorraldaja Raido Bergstein.
Koolitants jätkub kevadel Tantsuhulluse konkursiga ning sügisel Koolitantsu Kompanii uuslavastustega. "Samas hakkame valmistuma järgmiseks aastaks, mil Koolitantsul 25 aastat tegevust täitub," lisas Bergstein.
Koolitants 2018 maakondlike tantsupäevade žürii koosseisus Kaja Kreitzberg, Eliisa Sirelpuu ja Aleksandr Žemžurov ning Eesti tantsuhuvihariduse liit andis välja kolm tantsuõpetaja tunnustusauhinda täiusliku koostöö eest õpetaja ja õpilase vahel tantsude loomisel. Tunnustuse pälvisid Julia Koneva, Kärt Tõnisson ja Ahto Pääsik.
Lisaks valis Eesti tantsupublik välja ka selle aasta rahva lemmiku, milleks sai Tähtvere tantsukeskus "Moulin Rouge", tantsu autor ja juhendaja Maarja Pruuli.
Koolitants 2018 finaalikontsertide žürii koosseisus Kai Valtna (kõik žanrid), Raho Aadla (kõik žanrid), Triinu Leppik-Upkin (kõik žanrid), Kerttu Kaldoja (kõik žanrid), Kadi Aare (kõik žanrid), Kaisa Selde (Eesti- ja lastetantsud), Liisi Koikson (Eesti- ja lastetantsud) ning Marko Kiigajaan (show -, tänava-, eesti ja lastetantsud) nimetas laureaatide ja nominentide tiitlid järgmiselt:
KOOLI TANTS
4.-7. klass
Sütevaka, "Taaskohtumine", tantsu autor ja juhendaja Mia Orm - laureaat
Järve gümnaasium, "Läbi loori", kooslooming, juhendaja Ainikki Seppar - nominent
Lihtsalt Poisid, "Kõikide laps", kooslooming, juhendaja Tarmo Alt - nominent
6.-9. klass
Vaida Põhikooli tantsutrupp Hoop-Side, "Suveaeg", ühislooming, juhendaja Deisi Viimne - laureaat
VMG 9. klass, "Vihmaloits", ühislooming, juhendaja Geidi Kruusmann - nominent
Paide gümnaasiumi Zetod "Zetopop", kooslooming, juhendaja Karin Kitt – nominent
10.-12. klass
Pärnu Koidula gümnaasium, "Sürreaalne hingerüü", tantsijad ja juhendaja Annika Viibus - laureaat
Saaremaa Ühisgümnaasiumi 101.lend, "Aita mööda saata öö", tantsu autor ja juhendaja Jutta Loviisa Juht - nominent
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, "Arhee ehk inimestest", tantsu autor ja juhendaja Markus Monak – nominent
VABATANTS
4.-7. klass
PJKtants, "Linnuvaatlejad", tantsu autorid tantsijad ja juhendaja Kärt Tõnisson - laureaat
Võru Kreutzwaldi Kool "Häid lambaid mahub palju!", tantsu autorid tantsijad ja juhendajad Kai Laanemaa ja Andre Laine - nominent
Just tantsukool "Anna aega", kooslooming, juhendaja Anne Tamm-Kivimets – nominent
6.-9. klass
Tantsutrupp LP, "Tähtedelt", tantsu autorid Egely Pruuli ja grupp - laureaat
Tantsuselts Pärliine "Mõttelend", tantsu autorid tantsijad ja juhendaja Leili Väisa - nominent
S-Stuudio "Liiga kaua", tantsu autor ja juhendaja Karoline Suhhov – nominent
10.-12. klass
tantsukool WAF Dance "Rööprähklejad Jõudehetkel", tantsu autor ja juhendaja Annika Viibus - laureaat
Carolina Master, "Unetu", tantsu autor Rauno Zubko , juhendajad Merle Kaare ja Rauno Zubko - nominent
Janne Ristimetsa Tantsustuudio, "Pruudi loomine", tantsu autorid Evelyn Piirak ja grupp – nominent
RAHVASTE TANTSUD
4.-7. klass
Varjud "Lähen õue", tantsu autor Nadežda Sutõrina, juhendajad Jelena Kissin ja Valeria Vetoškina – laureaat
ARABESK "Keegi rääkis", tantsu autor Olga Gorbunova, juhendaja Tatjana Tarakanova - nominent
Tantsuteater Focus "Tarantella", tantsu autor ja juhendaja Ljudmila Verbitska – nominent
6.-9. klass
Flamencostuudio Fiesta "Pühapäev Havannas", tantsu autorid Natalia Meirino ja Anne Anderson, juhendaja Anne Anderson - laureaat
Leesikad "Laupäeva õhtu Louisianas", tantsu autor ja juhendaja Kristiina Siig – nominent
10.-12. klass
Tantsuansambel "Neposedõ" "Mordva tants", tantsu autor Oksana Dokina, juhendaja Natalja Baranova - laureaat
Leesikad "Moldaavia kaja", tantsu autor ja juhendaja Kristiina Siig - nominent
Shaté tantsukool "Indiat meenutades", tantsu autorid ja juhendajad Pille Roosi ja Maris Ootsing – nominent
KAASAEGNE JAZZ
4.-7. klass
Stuudio dotE "Metsasosinad", tantsu autor ja juhendaja Liisa Laine – laureaat
Varjud "Silmad lahti", tantsu autor Valeria Vetoškina, juhendajad Valeria Vetoškina ja Jelena Kissin - nominent
Carolina Tantsustuudio, Jääs", tantsu autor Markus Monak, juhendajad Merle Kaare ja Markus Monak – nominent
6.-9. klass
Dreamstudio "OO", tantsu autor ja juhendaja Julia Koneva - laureaat
Radost "Vabasta mind", tantsu autor ja juhendaja Viktoria Prodanova - nominent
Laine Mägi tantsukool "Sihtides rahu", tantsu autor ja juhendaja Ingrid Jasmin – nominent
10.-12. klass
VK Janika Tantsuline eliitrühm " Külmale maale", tantsu autor ja juhendaja Elina Gorelašvili - laureaat
Laine Mägi tantsukool "Leidmine kadumises", tantsu autor ja juhendaja Ingrid Jasmin - nominent
ETA tantsukool "Uduloss", tantsu autor ja juhendaja Eliisa Sirelpuu – nominent
TÄNAVATANTS
4.-7. klass
Studio Joy (B-boys Squad) "Ettekandjad ", tantsu autor ja juhendaja Alexander Makarov - laureaat
Thug Life "Kommipood", tantsu autor ja juhendaja Viiu Roosi - nominent
Lions "Äikese lapsed", tantsu autor ja juhendaja Elena Loseva – nominent
6.-9. klass
tantsukool WAF Dance "Zombied", tantsu autorid Markus Monak , Meeli Pärna - laureaat
Funny Kids "Tunne biiti", tantsu autor ja juhendaja Oleg Harkov - nominent
Rambo "Tukad tuksis", tantsu autor ja juhendaja Ahto Pääsik – nominent
10.-12. klass
tantsukool Semiir "BS180", tantsu autorid ja juhendajad Kelly Kasjanenko ja Ramon Paukson - laureaat
P.I.P.E. "Ülemäärane summa", tantsu autorid Ramon Paukson, Joseph Tsosh ja Roman Mihhailov, juhendaja Roman Mihhailov - nominent
Tähtvere tantsukeskus "Ugri jõud", tantsu autorid Kerstin Lõhmus, Jaagup Ajaots ja Sten Paluoja, juhendaja Kerstin Lõhmus – nominent
SHOWTANTS
4.-7. klass
FACE Moe- ja tantsukool "Tort", tantsu autor ja juhendaja Maarja Kukumägi - laureaat
Tähtvere tantsukeskus "Emajõe piraadid" tantsu autor ja juhendaja Kerstin Lõhmus - nominent
Stuudio dotE "Sada, sata, simts (ehk mo naabrimutil om ka sajane pidu)", tantsu autor ja juhendaja Kati Ly Koit – nominent
6.-9. klass
Dreamstudio "Baghinja", tantsu autor ja juhendaja Julia Koneva - laureaat
Vaida Põhikooli tantsutrupp Hoop-Side "Tänavalt staariks", tantsu autorid tantsijad ja juhendaja Deisi Viimne - nominent
TantsuGeen "Pseudoprobleem", tantsu autor ja juhendaja Elina Tamm – nominent
10.-12. klass
Tähtvere tantsukeskus "Moulin Rouge", tantsu autor ja juhendaja, Maarja Pruuli - laureaat
Vilistlased "Janu", tantsu autor ja juhendaja Janette Norkko - nominent
VK Janika Tantsuline eliitrühm " Püha õhtusöömaaeg", tantsu autor ja juhendaja Elina Gorelašvili – nominent
LASTETANTSUD
Mudilased
Janne Ristimetsa Tantsustuudio "Sammuke korraga", tantsu autor ja juhendaja Janne Ristimets - laureaat
Shaté tantsukool "Tõeline unenägu", tantsu autor ja juhendaja Maive Mõttus - nominent
VK Sirutus "Vallatused konnatiigis", tantsu autor ja juhendaja Tea Kõrs – nominent
1.-4. klass
Shaté tantsukool, "Minu Supilinn", tantsu autor ja juhendaja Triin Tamm - laureaat
PJKtants2 "Tuulluul" tantsu autorid tantsijad ja juhendaja Kärt Tõnisson - nominent
ETA tantsukool "Lapsepõlve unistused", tantsu autor ja juhendaja Aleksandr Žemžurov – nominent
EESTI TANTS
4.-7. klass
Kuressaare gümnaasiumi huvikool Inspira "Üki, kaki, kommi, nommi...", tantsu autor ja juhendaja Annette Rungi - laureaat
Tantsuteater Polly "Kaksteistkümmend tütart", tantsu autor Kerstin Vnukova ja Polina Žukova-Lazartšuk , juhendaja Polina Žukova-Lazartšuk - nominent
Paide gümnaasiumi Siuh ja Viuh "Lähme maasikille", tantsu autor Andre Laine, juhendajad Helen Trug ja Malle Nööp – nominent
6.-9. klass
Leesikad "Metsavaht", tantsu autor Karel Vähi, juhendajad Kristiina Siig ja Karel Vähi - laureaat
Viis Tähte "Arg Kosilane ", tantsu autor ja juhendaja Ainikki Seppar - nominent
Meie Stuudio "Kaval Ants ja Vanapagan", tantsu autor ja juhendaja Andre Laine – nominent
10.-12. klass
Leisi keskkooli tantsurühm Puntti "Kats sösart", tantsu autorid Juhan Kanemägi ja Kadri Kanemägi - laureaat
Tiina Tantsustuudio (Tt-stuudio) "Pesunaiste polka" tantsu autor ja juhendaja Tiina Kaev - nominent
tantsukool WAF Dance "HÄNGIMINE HÕBE - TANTSIMINE KULD", tantsu autor ja juhendaja Ann-Marii Reiväli – nominent | Koolitantsu rahva lemmikuks valiti Tähtvere tantsukeskuse "Moulin Rouge" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eesti tantsib, ja selle eest ütleme suur aitäh meie tantsuõpetajatele, kes meile eeskuju näitavad. Sel aastal oli festival Eesti juubeli vääriline. Ma loodan, et noortele ja lastele loovad koreograafid kasutavad edaspidi veelgi rohkem Eesti heliloojate loomingut," ütles festivali peakorraldaja Raido Bergstein.
Koolitants jätkub kevadel Tantsuhulluse konkursiga ning sügisel Koolitantsu Kompanii uuslavastustega. "Samas hakkame valmistuma järgmiseks aastaks, mil Koolitantsul 25 aastat tegevust täitub," lisas Bergstein.
Koolitants 2018 maakondlike tantsupäevade žürii koosseisus Kaja Kreitzberg, Eliisa Sirelpuu ja Aleksandr Žemžurov ning Eesti tantsuhuvihariduse liit andis välja kolm tantsuõpetaja tunnustusauhinda täiusliku koostöö eest õpetaja ja õpilase vahel tantsude loomisel. Tunnustuse pälvisid Julia Koneva, Kärt Tõnisson ja Ahto Pääsik.
Lisaks valis Eesti tantsupublik välja ka selle aasta rahva lemmiku, milleks sai Tähtvere tantsukeskus "Moulin Rouge", tantsu autor ja juhendaja Maarja Pruuli.
Koolitants 2018 finaalikontsertide žürii koosseisus Kai Valtna (kõik žanrid), Raho Aadla (kõik žanrid), Triinu Leppik-Upkin (kõik žanrid), Kerttu Kaldoja (kõik žanrid), Kadi Aare (kõik žanrid), Kaisa Selde (Eesti- ja lastetantsud), Liisi Koikson (Eesti- ja lastetantsud) ning Marko Kiigajaan (show -, tänava-, eesti ja lastetantsud) nimetas laureaatide ja nominentide tiitlid järgmiselt:
KOOLI TANTS
4.-7. klass
Sütevaka, "Taaskohtumine", tantsu autor ja juhendaja Mia Orm - laureaat
Järve gümnaasium, "Läbi loori", kooslooming, juhendaja Ainikki Seppar - nominent
Lihtsalt Poisid, "Kõikide laps", kooslooming, juhendaja Tarmo Alt - nominent
6.-9. klass
Vaida Põhikooli tantsutrupp Hoop-Side, "Suveaeg", ühislooming, juhendaja Deisi Viimne - laureaat
VMG 9. klass, "Vihmaloits", ühislooming, juhendaja Geidi Kruusmann - nominent
Paide gümnaasiumi Zetod "Zetopop", kooslooming, juhendaja Karin Kitt – nominent
10.-12. klass
Pärnu Koidula gümnaasium, "Sürreaalne hingerüü", tantsijad ja juhendaja Annika Viibus - laureaat
Saaremaa Ühisgümnaasiumi 101.lend, "Aita mööda saata öö", tantsu autor ja juhendaja Jutta Loviisa Juht - nominent
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, "Arhee ehk inimestest", tantsu autor ja juhendaja Markus Monak – nominent
VABATANTS
4.-7. klass
PJKtants, "Linnuvaatlejad", tantsu autorid tantsijad ja juhendaja Kärt Tõnisson - laureaat
Võru Kreutzwaldi Kool "Häid lambaid mahub palju!", tantsu autorid tantsijad ja juhendajad Kai Laanemaa ja Andre Laine - nominent
Just tantsukool "Anna aega", kooslooming, juhendaja Anne Tamm-Kivimets – nominent
6.-9. klass
Tantsutrupp LP, "Tähtedelt", tantsu autorid Egely Pruuli ja grupp - laureaat
Tantsuselts Pärliine "Mõttelend", tantsu autorid tantsijad ja juhendaja Leili Väisa - nominent
S-Stuudio "Liiga kaua", tantsu autor ja juhendaja Karoline Suhhov – nominent
10.-12. klass
tantsukool WAF Dance "Rööprähklejad Jõudehetkel", tantsu autor ja juhendaja Annika Viibus - laureaat
Carolina Master, "Unetu", tantsu autor Rauno Zubko , juhendajad Merle Kaare ja Rauno Zubko - nominent
Janne Ristimetsa Tantsustuudio, "Pruudi loomine", tantsu autorid Evelyn Piirak ja grupp – nominent
RAHVASTE TANTSUD
4.-7. klass
Varjud "Lähen õue", tantsu autor Nadežda Sutõrina, juhendajad Jelena Kissin ja Valeria Vetoškina – laureaat
ARABESK "Keegi rääkis", tantsu autor Olga Gorbunova, juhendaja Tatjana Tarakanova - nominent
Tantsuteater Focus "Tarantella", tantsu autor ja juhendaja Ljudmila Verbitska – nominent
6.-9. klass
Flamencostuudio Fiesta "Pühapäev Havannas", tantsu autorid Natalia Meirino ja Anne Anderson, juhendaja Anne Anderson - laureaat
Leesikad "Laupäeva õhtu Louisianas", tantsu autor ja juhendaja Kristiina Siig – nominent
10.-12. klass
Tantsuansambel "Neposedõ" "Mordva tants", tantsu autor Oksana Dokina, juhendaja Natalja Baranova - laureaat
Leesikad "Moldaavia kaja", tantsu autor ja juhendaja Kristiina Siig - nominent
Shaté tantsukool "Indiat meenutades", tantsu autorid ja juhendajad Pille Roosi ja Maris Ootsing – nominent
KAASAEGNE JAZZ
4.-7. klass
Stuudio dotE "Metsasosinad", tantsu autor ja juhendaja Liisa Laine – laureaat
Varjud "Silmad lahti", tantsu autor Valeria Vetoškina, juhendajad Valeria Vetoškina ja Jelena Kissin - nominent
Carolina Tantsustuudio, Jääs", tantsu autor Markus Monak, juhendajad Merle Kaare ja Markus Monak – nominent
6.-9. klass
Dreamstudio "OO", tantsu autor ja juhendaja Julia Koneva - laureaat
Radost "Vabasta mind", tantsu autor ja juhendaja Viktoria Prodanova - nominent
Laine Mägi tantsukool "Sihtides rahu", tantsu autor ja juhendaja Ingrid Jasmin – nominent
10.-12. klass
VK Janika Tantsuline eliitrühm " Külmale maale", tantsu autor ja juhendaja Elina Gorelašvili - laureaat
Laine Mägi tantsukool "Leidmine kadumises", tantsu autor ja juhendaja Ingrid Jasmin - nominent
ETA tantsukool "Uduloss", tantsu autor ja juhendaja Eliisa Sirelpuu – nominent
TÄNAVATANTS
4.-7. klass
Studio Joy (B-boys Squad) "Ettekandjad ", tantsu autor ja juhendaja Alexander Makarov - laureaat
Thug Life "Kommipood", tantsu autor ja juhendaja Viiu Roosi - nominent
Lions "Äikese lapsed", tantsu autor ja juhendaja Elena Loseva – nominent
6.-9. klass
tantsukool WAF Dance "Zombied", tantsu autorid Markus Monak , Meeli Pärna - laureaat
Funny Kids "Tunne biiti", tantsu autor ja juhendaja Oleg Harkov - nominent
Rambo "Tukad tuksis", tantsu autor ja juhendaja Ahto Pääsik – nominent
10.-12. klass
tantsukool Semiir "BS180", tantsu autorid ja juhendajad Kelly Kasjanenko ja Ramon Paukson - laureaat
P.I.P.E. "Ülemäärane summa", tantsu autorid Ramon Paukson, Joseph Tsosh ja Roman Mihhailov, juhendaja Roman Mihhailov - nominent
Tähtvere tantsukeskus "Ugri jõud", tantsu autorid Kerstin Lõhmus, Jaagup Ajaots ja Sten Paluoja, juhendaja Kerstin Lõhmus – nominent
SHOWTANTS
4.-7. klass
FACE Moe- ja tantsukool "Tort", tantsu autor ja juhendaja Maarja Kukumägi - laureaat
Tähtvere tantsukeskus "Emajõe piraadid" tantsu autor ja juhendaja Kerstin Lõhmus - nominent
Stuudio dotE "Sada, sata, simts (ehk mo naabrimutil om ka sajane pidu)", tantsu autor ja juhendaja Kati Ly Koit – nominent
6.-9. klass
Dreamstudio "Baghinja", tantsu autor ja juhendaja Julia Koneva - laureaat
Vaida Põhikooli tantsutrupp Hoop-Side "Tänavalt staariks", tantsu autorid tantsijad ja juhendaja Deisi Viimne - nominent
TantsuGeen "Pseudoprobleem", tantsu autor ja juhendaja Elina Tamm – nominent
10.-12. klass
Tähtvere tantsukeskus "Moulin Rouge", tantsu autor ja juhendaja, Maarja Pruuli - laureaat
Vilistlased "Janu", tantsu autor ja juhendaja Janette Norkko - nominent
VK Janika Tantsuline eliitrühm " Püha õhtusöömaaeg", tantsu autor ja juhendaja Elina Gorelašvili – nominent
LASTETANTSUD
Mudilased
Janne Ristimetsa Tantsustuudio "Sammuke korraga", tantsu autor ja juhendaja Janne Ristimets - laureaat
Shaté tantsukool "Tõeline unenägu", tantsu autor ja juhendaja Maive Mõttus - nominent
VK Sirutus "Vallatused konnatiigis", tantsu autor ja juhendaja Tea Kõrs – nominent
1.-4. klass
Shaté tantsukool, "Minu Supilinn", tantsu autor ja juhendaja Triin Tamm - laureaat
PJKtants2 "Tuulluul" tantsu autorid tantsijad ja juhendaja Kärt Tõnisson - nominent
ETA tantsukool "Lapsepõlve unistused", tantsu autor ja juhendaja Aleksandr Žemžurov – nominent
EESTI TANTS
4.-7. klass
Kuressaare gümnaasiumi huvikool Inspira "Üki, kaki, kommi, nommi...", tantsu autor ja juhendaja Annette Rungi - laureaat
Tantsuteater Polly "Kaksteistkümmend tütart", tantsu autor Kerstin Vnukova ja Polina Žukova-Lazartšuk , juhendaja Polina Žukova-Lazartšuk - nominent
Paide gümnaasiumi Siuh ja Viuh "Lähme maasikille", tantsu autor Andre Laine, juhendajad Helen Trug ja Malle Nööp – nominent
6.-9. klass
Leesikad "Metsavaht", tantsu autor Karel Vähi, juhendajad Kristiina Siig ja Karel Vähi - laureaat
Viis Tähte "Arg Kosilane ", tantsu autor ja juhendaja Ainikki Seppar - nominent
Meie Stuudio "Kaval Ants ja Vanapagan", tantsu autor ja juhendaja Andre Laine – nominent
10.-12. klass
Leisi keskkooli tantsurühm Puntti "Kats sösart", tantsu autorid Juhan Kanemägi ja Kadri Kanemägi - laureaat
Tiina Tantsustuudio (Tt-stuudio) "Pesunaiste polka" tantsu autor ja juhendaja Tiina Kaev - nominent
tantsukool WAF Dance "HÄNGIMINE HÕBE - TANTSIMINE KULD", tantsu autor ja juhendaja Ann-Marii Reiväli – nominent
### Response:
Koolitantsu rahva lemmikuks valiti Tähtvere tantsukeskuse "Moulin Rouge" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti meistritiitli võitis esmakordselt Raivo Saarm. Hõbemedali saavutas teist aastat järjest Tõnis Salong ja kolmandaks tõusis väga tubli hooajaga Raul Mihkel Anton.
Ühtlasi sai Raul Mihkel Anton ka noorte meistritiitli. Noortest tuli teiseks Joonas Väär ja kolmandaks Artur Luure. Kõik noored on NYC Purjelauakooli õpilased. | Talisurfi Eesti meistrid on Raivo Saarm ja Raul Mihkel Anton | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti meistritiitli võitis esmakordselt Raivo Saarm. Hõbemedali saavutas teist aastat järjest Tõnis Salong ja kolmandaks tõusis väga tubli hooajaga Raul Mihkel Anton.
Ühtlasi sai Raul Mihkel Anton ka noorte meistritiitli. Noortest tuli teiseks Joonas Väär ja kolmandaks Artur Luure. Kõik noored on NYC Purjelauakooli õpilased.
### Response:
Talisurfi Eesti meistrid on Raivo Saarm ja Raul Mihkel Anton |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma üks juhtivaid triiksärgimüüjaid Eton AB lõpetab alates 1. augustist allhanke tellimused oma pikaajaliselt koostööpartnerilt AS-ilt Sangar. Lepingu lõppemine toob kaasa vajaduse tootmise restruktureerimiseks Sangari Tartu tehases ja umbes 65 töökoha vähendamiseks, teatas AS Sangar.
Muudatuse tulemusena väheneb Sangaris tootmistöökohtade arv umbes 65 võrra. Ettevõte on koostanud esialgse uue tootmise struktuuri ja koondamisele minevate töökohtade nimekirja, mis räägitakse lähinädalatel läbi töötajate esindajatega ja töötukassaga. Maikuu alguseks selgub kaotatavate töökohtade täpne jaotus ja antakse kätte koondamisteatised.
AS-i Sangar juhatuse esimees Vahur Kraft lisas, et Sangar on olnud Etoni üks püsivatest allhankijatest alates 1992. aastast ja tootis aastas umbes 10 protsenti Etoni särkidest. Sangari müügist moodustab allhangete tootmine täna kokku 32 protsenti, Etoni tellimused 16 protsenti.
Initsiatiiv koostöö lõpetamiseks tuli Etonilt, kes teeb muudatusi oma globaalses allhankijate võrgustikus. "Koostöö lõpetamise laiem põhjus on Eesti üldise majanduskeskkonna muutumine: nii nagu muudes tööstusharudes, on ka rõivatööstuses Eesti sunnitud väljuma allhankemaa staatusest. Näeme, et muudatused on pöördumatud ja sellele aitavad kaasa Eesti üleüldine palgatõus ja tööjõunappus, eriti tootmisettevõtetes ," märkis Kraft.
Tema sõnul teeb Sangar omalt poolt jõupingutusi, et aidata lahkuvatel töötajatel tööjõuturul hakkama saada. "Tegu on kogenud ja heade töötajatega. Kui Tartus või Eestis on ettevõtteid, kes otsivad rõivatööstuse kogemustega inimesi, siis Sangar palub ühendust võtta ja on valmis vahendama kontakte," lausus Kraft.
Sangari kontserni kaubamärgi all müüdavate triiksärkide tootmine jätkub Tartus ka pärast 1. augusti. Sangarile kuuluva Oscar of Sweden kaubamärgi särke toodetakse jätkuvalt nii Tartus kui allhanke korras koostööpartnerite juures Ukrainas ja Poolas.
"Oleme Etonile pikaajalise koostöö eest väga tänulikud. See, et Sangar on saanud toota 25 aastat särke maailma absoluutsele tippbrändile, näitab Sangari töötajate ja ettevõtte kõrget professionaalsust ja kvaliteeti, mida pakume nüüdsest edasi Sangarile kuuluvate kaubamärkide alt," lausus Kraft.
"Samas oleme ettevõtte tulevikustrateegiates ette näinud, et majanduskeskkonna muutuste tulemusena ei suuda Eesti rõivatööstuse ettevõtted keskpikas perspektiivis konkureerida suurte Aasia ja Ida-Euroopa riikide tootjatega, kus sarnaste spetsialistide palgatase on kordades Eestist madalam. Seetõttu suurendame edaspidi kõrgema lisandväärtusega toodete ja tegevuste osatähtsust. Näiteks oleme panustanud kontserni kaubamärkide ja müügivõrgu arendamisse ning omandasime 2015. aastal Rootsi kaubamärgi Oscar of Sweden, millega oleme kanda kinnitanud Skandinaavia turul," lisas Kraft.
1956. aastal alguse saanud AS Sangar on Eesti rõivatööstusettevõte, mis annab Tartus asuvas tootmisüksuses ja üle-eestilises müügivõrgus tööd kokku ligi 200 inimesele. Ettevõte on spetsialiseerinud meeste ja naiste triiksärkide tootmisele ja müügile . AS Sangar teenis 2017. aastal 6, 4 miljoni eurose käibe juures 260 000 eurot kasumit. 2015. aasta jaanuaris ostis Sangar Rootsi ettevõtte ja kaubamärgi Oscar of Sweden. 85 protsenti AS-ist Sangar kuulub Eesti erakapitalile. | Sangar koondab lepingupartneri kadumise tõttu 65 töökohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma üks juhtivaid triiksärgimüüjaid Eton AB lõpetab alates 1. augustist allhanke tellimused oma pikaajaliselt koostööpartnerilt AS-ilt Sangar. Lepingu lõppemine toob kaasa vajaduse tootmise restruktureerimiseks Sangari Tartu tehases ja umbes 65 töökoha vähendamiseks, teatas AS Sangar.
Muudatuse tulemusena väheneb Sangaris tootmistöökohtade arv umbes 65 võrra. Ettevõte on koostanud esialgse uue tootmise struktuuri ja koondamisele minevate töökohtade nimekirja, mis räägitakse lähinädalatel läbi töötajate esindajatega ja töötukassaga. Maikuu alguseks selgub kaotatavate töökohtade täpne jaotus ja antakse kätte koondamisteatised.
AS-i Sangar juhatuse esimees Vahur Kraft lisas, et Sangar on olnud Etoni üks püsivatest allhankijatest alates 1992. aastast ja tootis aastas umbes 10 protsenti Etoni särkidest. Sangari müügist moodustab allhangete tootmine täna kokku 32 protsenti, Etoni tellimused 16 protsenti.
Initsiatiiv koostöö lõpetamiseks tuli Etonilt, kes teeb muudatusi oma globaalses allhankijate võrgustikus. "Koostöö lõpetamise laiem põhjus on Eesti üldise majanduskeskkonna muutumine: nii nagu muudes tööstusharudes, on ka rõivatööstuses Eesti sunnitud väljuma allhankemaa staatusest. Näeme, et muudatused on pöördumatud ja sellele aitavad kaasa Eesti üleüldine palgatõus ja tööjõunappus, eriti tootmisettevõtetes ," märkis Kraft.
Tema sõnul teeb Sangar omalt poolt jõupingutusi, et aidata lahkuvatel töötajatel tööjõuturul hakkama saada. "Tegu on kogenud ja heade töötajatega. Kui Tartus või Eestis on ettevõtteid, kes otsivad rõivatööstuse kogemustega inimesi, siis Sangar palub ühendust võtta ja on valmis vahendama kontakte," lausus Kraft.
Sangari kontserni kaubamärgi all müüdavate triiksärkide tootmine jätkub Tartus ka pärast 1. augusti. Sangarile kuuluva Oscar of Sweden kaubamärgi särke toodetakse jätkuvalt nii Tartus kui allhanke korras koostööpartnerite juures Ukrainas ja Poolas.
"Oleme Etonile pikaajalise koostöö eest väga tänulikud. See, et Sangar on saanud toota 25 aastat särke maailma absoluutsele tippbrändile, näitab Sangari töötajate ja ettevõtte kõrget professionaalsust ja kvaliteeti, mida pakume nüüdsest edasi Sangarile kuuluvate kaubamärkide alt," lausus Kraft.
"Samas oleme ettevõtte tulevikustrateegiates ette näinud, et majanduskeskkonna muutuste tulemusena ei suuda Eesti rõivatööstuse ettevõtted keskpikas perspektiivis konkureerida suurte Aasia ja Ida-Euroopa riikide tootjatega, kus sarnaste spetsialistide palgatase on kordades Eestist madalam. Seetõttu suurendame edaspidi kõrgema lisandväärtusega toodete ja tegevuste osatähtsust. Näiteks oleme panustanud kontserni kaubamärkide ja müügivõrgu arendamisse ning omandasime 2015. aastal Rootsi kaubamärgi Oscar of Sweden, millega oleme kanda kinnitanud Skandinaavia turul," lisas Kraft.
1956. aastal alguse saanud AS Sangar on Eesti rõivatööstusettevõte, mis annab Tartus asuvas tootmisüksuses ja üle-eestilises müügivõrgus tööd kokku ligi 200 inimesele. Ettevõte on spetsialiseerinud meeste ja naiste triiksärkide tootmisele ja müügile . AS Sangar teenis 2017. aastal 6, 4 miljoni eurose käibe juures 260 000 eurot kasumit. 2015. aasta jaanuaris ostis Sangar Rootsi ettevõtte ja kaubamärgi Oscar of Sweden. 85 protsenti AS-ist Sangar kuulub Eesti erakapitalile.
### Response:
Sangar koondab lepingupartneri kadumise tõttu 65 töökohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | B36 sõitis pühapäeval külla Fääri saarte kõrgliiga punasele laternale Vestur 07-le ja lahendas olukorra kiiresti: võidu kindlustasid kolm väravat avapoolajal, vahendab Soccernet. Saag lõi 25. minutil mängu esimese ja andis kaks minutit hiljem resultatiivse söödu.
Kuuest voorust kogutud kümne silmaga on B36 tabelis tabelis jagamas kolmandat kuni viiendat kohta, liidrist jäädakse kuue punkti kaugusele. | Saag lõi Fääridel võiduvärava ja andis söödu otsa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
B36 sõitis pühapäeval külla Fääri saarte kõrgliiga punasele laternale Vestur 07-le ja lahendas olukorra kiiresti: võidu kindlustasid kolm väravat avapoolajal, vahendab Soccernet. Saag lõi 25. minutil mängu esimese ja andis kaks minutit hiljem resultatiivse söödu.
Kuuest voorust kogutud kümne silmaga on B36 tabelis tabelis jagamas kolmandat kuni viiendat kohta, liidrist jäädakse kuue punkti kaugusele.
### Response:
Saag lõi Fääridel võiduvärava ja andis söödu otsa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sander Raieste viibis väljakul pea 22 minutit ja tõi selle ajaga oma meeskonna parimana 17 punkti (vabavisked 2/2, kahesed 3/5, kolmesed 3/5), vahendab Korvpall24. Tema arvele jäi veel 2 lauapalli, 2 korvisöötu, 2 vaheltlõiget, 2 pallikaotust ja 3 isiklikku viga.
Liigatabelis jätkab Baskonia (12-17) 16 meeskonna seas kümnendal kohal, Zamorano (9-20) on eelviimane.
Robert Valge teenis Burgose võidumatšis 28 minutit mänguaega ning viskas 14 punkti (vabavisked 2/2, kahesed 6/8, kolmesed 0/4). Lisaks võttis ta 2 lauapalli, andis 3 korvisöötu, tegi ühe vaheltlõike ja 3 pallikaotust ning sooritas 3 isiklikku viga.
Turniiritabelis paikneb Burgose duubelmeeskond (11-17) 16 tiimi seas kümnendal, Banaketak (8-20) 14. kohal. | Raieste tõi Baskonia võidumängus 17 punkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sander Raieste viibis väljakul pea 22 minutit ja tõi selle ajaga oma meeskonna parimana 17 punkti (vabavisked 2/2, kahesed 3/5, kolmesed 3/5), vahendab Korvpall24. Tema arvele jäi veel 2 lauapalli, 2 korvisöötu, 2 vaheltlõiget, 2 pallikaotust ja 3 isiklikku viga.
Liigatabelis jätkab Baskonia (12-17) 16 meeskonna seas kümnendal kohal, Zamorano (9-20) on eelviimane.
Robert Valge teenis Burgose võidumatšis 28 minutit mänguaega ning viskas 14 punkti (vabavisked 2/2, kahesed 6/8, kolmesed 0/4). Lisaks võttis ta 2 lauapalli, andis 3 korvisöötu, tegi ühe vaheltlõike ja 3 pallikaotust ning sooritas 3 isiklikku viga.
Turniiritabelis paikneb Burgose duubelmeeskond (11-17) 16 tiimi seas kümnendal, Banaketak (8-20) 14. kohal.
### Response:
Raieste tõi Baskonia võidumängus 17 punkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinnas asuvates Neste ja Olerexi tanklates maksis kell 16.30 bensiin 95 1,359 eurot ja diislikütus 1,299.
Circle K tanklates maksis bensiin 95 kell 16.15 Tallinnas 1,349 eurot ja diislikütus 1,289 eurot liitri eest.
Viimati oli kütuse hind samal tasemel aprilli alguses.
Alexela juhatuse liige Alan Vaht kirjutas pühapäeval oma blogis, et uue nädala alguses tõusevad kütusehinnad Eesti tanklates kindlasti tagasi nädalatagustele tasemetele. Hinnatõusu põhjuseks nimetas Vaht ka pingete kasvu Süürias.
Vaht rääkis esmaspäeval ERR-ile, et hindade edasine käik sõltub sellest, mis on Süürias ja Lähis-Idas järgmised sündmused.
"Kui olukord natuke stabiliseerum, siis võib eeldada ka väikest hinnalangust, aga pinge ei ole kuhugi kadunud," ütles Vaht. Kütuse hind 16. aprillil Circle K tanklas. Autor: ERR | Suuremad kütusemüüjad tõstsid bensiini hinna üle 1,35 euro | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinnas asuvates Neste ja Olerexi tanklates maksis kell 16.30 bensiin 95 1,359 eurot ja diislikütus 1,299.
Circle K tanklates maksis bensiin 95 kell 16.15 Tallinnas 1,349 eurot ja diislikütus 1,289 eurot liitri eest.
Viimati oli kütuse hind samal tasemel aprilli alguses.
Alexela juhatuse liige Alan Vaht kirjutas pühapäeval oma blogis, et uue nädala alguses tõusevad kütusehinnad Eesti tanklates kindlasti tagasi nädalatagustele tasemetele. Hinnatõusu põhjuseks nimetas Vaht ka pingete kasvu Süürias.
Vaht rääkis esmaspäeval ERR-ile, et hindade edasine käik sõltub sellest, mis on Süürias ja Lähis-Idas järgmised sündmused.
"Kui olukord natuke stabiliseerum, siis võib eeldada ka väikest hinnalangust, aga pinge ei ole kuhugi kadunud," ütles Vaht. Kütuse hind 16. aprillil Circle K tanklas. Autor: ERR
### Response:
Suuremad kütusemüüjad tõstsid bensiini hinna üle 1,35 euro |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2015. aastal ehk nn rändekriisi tippajal taotles Euroopa Liidu riikides varjupaika 96 465 last ehk juriidilise määratluse kohaselt saatjata alaealist. Hiljem on selliste taotluste arv küll vähenenud, vahendas Euractiv.
Euroopa varjupaigaküsimuste tugiameti (EASO) raporti kohaselt on suurem osa saatjata alaealistest pagulastest ja varjupaigataotlejatest pärit Afganistanist. Ligi 200 000 selle riigi kodanikest varjupaigataotlejatest moodustasid saatjata alaealised ühe neljandiku. EASO ametnikud on tunnistanud, et Afganistanis on isegi kombeks, et paljud perekonnad saadavad oma alaealise liikme Euroopa suunas lootuses, et lapsel õnnestub varjupaigastaatus saada ja hiljem perede taasühendamise alusel ka ülejäänud perekond EL-i toimetada.
Mõned liikmesriigid, näiteks Rootsi, registreerisid rändekriisi ajal eriti suure hulga saatjata alaealistest varjupaigataotlejaid.
Euroopa kohtu neljapäevane otsus puudutas juhtumit, kus Hollandi võimud keeldusid rahuldamast Eritreast pärit naissoost pagulase taotlust saada oma perekonnale ajutised elamisload perede taasühendamise alusel.
Hollandi ametnikud olid keeldumise põhjusena välja toonud selle, et naine oli taotluse esitanud pärast oma 18. sünnipäeva ja seetõttu ei tõlgendatud teda enam kui saatjata alaealist.
Euroopa kohus aga leidis, et Hollandi võimud rikkusid EL-i seadust, sest et asjaolusid arvestades ei saa täiel määral eeldada, et alaealine mõistaks alati juriidilist õigust ka oma perekonnale varjupaika taotleda.
Selle asemel leidis Euroopa kohus, et taotlus pere taasühendamiseks tuleks teha kolme kuu jooksul pärast seda, kui saatjata alaealisena varjupaigataotluse esitanud isik ise pagulase staatuse saab - ehk sõltumata sellest, kui vana ta ise sellel hetkel juba on.
Mitmel pool Euroopas võib värske kohtuotsus tekitada vajaduse seniseid seadusi või menetlusi muuta.
Näiteks ajaleht Helsingin Sanomat kirjutab, et ka Soome puhul tuleb ilmselt seadust muuta, sest välismaalaste seaduse senine rakendamine ei ole Euroopa kohtu otsusega kooskõlas.
Nimelt sätestab Soome välismaalaste seadus praegu, et pere taasühendamist taotlev alaealine peab olema alaealine ka sellel päeval, kui nimetatud taotluse kohta otsus tehakse.
Soome migratsiooniameti juhtivametnik Raisa Bernards märkis, et amet hakkab oma menetlustes lähtuma koheselt Euroopa kohtu otsusest ehk ootamata ära Soome välismaalaste seaduse kohaldamist. Põhjuseks on EL-i seaduste ülimuslikkus siseriiklike seadustega võrreldes ning Euroopa kohtu otsust ei saa eirata ei migratsiooniamet ega ka Soome kohtud.
Eelmisel aastal sai Soomes varjupaiga 32 saatjata alaealist. | Euroopa kohus suurendas alaealisena EL-i saabunud pagulaste õigusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2015. aastal ehk nn rändekriisi tippajal taotles Euroopa Liidu riikides varjupaika 96 465 last ehk juriidilise määratluse kohaselt saatjata alaealist. Hiljem on selliste taotluste arv küll vähenenud, vahendas Euractiv.
Euroopa varjupaigaküsimuste tugiameti (EASO) raporti kohaselt on suurem osa saatjata alaealistest pagulastest ja varjupaigataotlejatest pärit Afganistanist. Ligi 200 000 selle riigi kodanikest varjupaigataotlejatest moodustasid saatjata alaealised ühe neljandiku. EASO ametnikud on tunnistanud, et Afganistanis on isegi kombeks, et paljud perekonnad saadavad oma alaealise liikme Euroopa suunas lootuses, et lapsel õnnestub varjupaigastaatus saada ja hiljem perede taasühendamise alusel ka ülejäänud perekond EL-i toimetada.
Mõned liikmesriigid, näiteks Rootsi, registreerisid rändekriisi ajal eriti suure hulga saatjata alaealistest varjupaigataotlejaid.
Euroopa kohtu neljapäevane otsus puudutas juhtumit, kus Hollandi võimud keeldusid rahuldamast Eritreast pärit naissoost pagulase taotlust saada oma perekonnale ajutised elamisload perede taasühendamise alusel.
Hollandi ametnikud olid keeldumise põhjusena välja toonud selle, et naine oli taotluse esitanud pärast oma 18. sünnipäeva ja seetõttu ei tõlgendatud teda enam kui saatjata alaealist.
Euroopa kohus aga leidis, et Hollandi võimud rikkusid EL-i seadust, sest et asjaolusid arvestades ei saa täiel määral eeldada, et alaealine mõistaks alati juriidilist õigust ka oma perekonnale varjupaika taotleda.
Selle asemel leidis Euroopa kohus, et taotlus pere taasühendamiseks tuleks teha kolme kuu jooksul pärast seda, kui saatjata alaealisena varjupaigataotluse esitanud isik ise pagulase staatuse saab - ehk sõltumata sellest, kui vana ta ise sellel hetkel juba on.
Mitmel pool Euroopas võib värske kohtuotsus tekitada vajaduse seniseid seadusi või menetlusi muuta.
Näiteks ajaleht Helsingin Sanomat kirjutab, et ka Soome puhul tuleb ilmselt seadust muuta, sest välismaalaste seaduse senine rakendamine ei ole Euroopa kohtu otsusega kooskõlas.
Nimelt sätestab Soome välismaalaste seadus praegu, et pere taasühendamist taotlev alaealine peab olema alaealine ka sellel päeval, kui nimetatud taotluse kohta otsus tehakse.
Soome migratsiooniameti juhtivametnik Raisa Bernards märkis, et amet hakkab oma menetlustes lähtuma koheselt Euroopa kohtu otsusest ehk ootamata ära Soome välismaalaste seaduse kohaldamist. Põhjuseks on EL-i seaduste ülimuslikkus siseriiklike seadustega võrreldes ning Euroopa kohtu otsust ei saa eirata ei migratsiooniamet ega ka Soome kohtud.
Eelmisel aastal sai Soomes varjupaiga 32 saatjata alaealist.
### Response:
Euroopa kohus suurendas alaealisena EL-i saabunud pagulaste õigusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondis astub kodumurule oma parimas rivistuses. Maroko jaoks on tegemist peaprooviga Venemaal peetavaks finaalturniiriks, kus Aafrika koondis kohtub Iraani, Portugali ja Hispaaniaga. Tegemist on ainsa MM-finaalturniiril mängiva koondisega, kes külastab ettevalmistuse käigus siinse regiooni riike.
Laupäeval, 9. juunil avatakse festivaliala kell 16, staadion kell 17, avavile kõlab kell 19. Jalgpalliliit soovitab osta kõigil huvilistel pilet eelmüügist, sest nii saab pääsme parima hinnaga ning säästab enda ja teiste aega.
Pilet küljetribüünile maksab 16 ja otsatribüünile 14 eurot, sooduspileti hind on 12 eurot. Sooduspilet kehtib 2000.-2011. aastal ja 1954. aastal või varem sündinutele koos soodustust tõendava dokumendiga (nõutav kohapeal). 2012. aastal ja hiljem sündinud pääsevad sisse tasuta, juhul kui istuvad piletiga saatja süles (kui on soov eraldi istekohaks, siis tuleb osta sooduspilet).
Soodushind LHV Jalgpallikaardi omanikule -10% täispiletilt. Staadioni kassas maksavad kõik piletid 16 eurot. | Täna algas piletimüük Eesti - Maroko maavõistlusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondis astub kodumurule oma parimas rivistuses. Maroko jaoks on tegemist peaprooviga Venemaal peetavaks finaalturniiriks, kus Aafrika koondis kohtub Iraani, Portugali ja Hispaaniaga. Tegemist on ainsa MM-finaalturniiril mängiva koondisega, kes külastab ettevalmistuse käigus siinse regiooni riike.
Laupäeval, 9. juunil avatakse festivaliala kell 16, staadion kell 17, avavile kõlab kell 19. Jalgpalliliit soovitab osta kõigil huvilistel pilet eelmüügist, sest nii saab pääsme parima hinnaga ning säästab enda ja teiste aega.
Pilet küljetribüünile maksab 16 ja otsatribüünile 14 eurot, sooduspileti hind on 12 eurot. Sooduspilet kehtib 2000.-2011. aastal ja 1954. aastal või varem sündinutele koos soodustust tõendava dokumendiga (nõutav kohapeal). 2012. aastal ja hiljem sündinud pääsevad sisse tasuta, juhul kui istuvad piletiga saatja süles (kui on soov eraldi istekohaks, siis tuleb osta sooduspilet).
Soodushind LHV Jalgpallikaardi omanikule -10% täispiletilt. Staadioni kassas maksavad kõik piletid 16 eurot.
### Response:
Täna algas piletimüük Eesti - Maroko maavõistlusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Beyoncé pidi festivalil esinema juba eelmisel aastal, kuid loobus sellest kaksikuteootuse tõttu. Sel aastal astus Beyoncé üles kahetunnise kontserdiga, mis oli New York Timesi hinnangul kõige tähenduslikum, jõulisem ja radikaalsem Ameerika artisti esinemine, mida sel aastal näha saab, vahendas Vox.
Kontserdil astus Beyoncé üles orkestriga, esitas mustanahaliste hümniks peetavat pala "Life Every Voice and Sing", laulis duetti õe Solange'iga ja abikaasa Jay-Z-ga ning tõi taas kokku kunagise tüdrukutebändi Destiny’s Child.
Coachella kandis kogu kontserdi otse Youtube'is üle, kuid pole veel ühtki salvestatud videot keskkonda laadinud. Kuigi Beyoncé esineb Coachella laval ka 21. aprillil, ei saa seda etteastet enam otsepildis jälgida. Pole veel avaldatud, kas möödunud nädalavahetuse salvestised kunagi internetipublikuni jõuavad.
A post shared by Beyoncé (@beyonce) on Apr 15, 2018 at 9:31am PDT | Beyoncést sai esimene mustanahaline Coachella peaesineja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Beyoncé pidi festivalil esinema juba eelmisel aastal, kuid loobus sellest kaksikuteootuse tõttu. Sel aastal astus Beyoncé üles kahetunnise kontserdiga, mis oli New York Timesi hinnangul kõige tähenduslikum, jõulisem ja radikaalsem Ameerika artisti esinemine, mida sel aastal näha saab, vahendas Vox.
Kontserdil astus Beyoncé üles orkestriga, esitas mustanahaliste hümniks peetavat pala "Life Every Voice and Sing", laulis duetti õe Solange'iga ja abikaasa Jay-Z-ga ning tõi taas kokku kunagise tüdrukutebändi Destiny’s Child.
Coachella kandis kogu kontserdi otse Youtube'is üle, kuid pole veel ühtki salvestatud videot keskkonda laadinud. Kuigi Beyoncé esineb Coachella laval ka 21. aprillil, ei saa seda etteastet enam otsepildis jälgida. Pole veel avaldatud, kas möödunud nädalavahetuse salvestised kunagi internetipublikuni jõuavad.
A post shared by Beyoncé (@beyonce) on Apr 15, 2018 at 9:31am PDT
### Response:
Beyoncést sai esimene mustanahaline Coachella peaesineja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vastupidi, ma olen ta öelduga suuresti nõus ja poolt ning õigupoolest tahaks lihtsalt seda arutlust jätkata, teha täpsustusi ja avada mõningaid uusi tahke. Iseärnis seetõttu, et Johanna Rossi tasakaalukas ja dialoogiline arutlemislaad ületab mäekõrguselt selle teema all tavapäraselt plärtsuvad paralleelmonoloogid ja neitsihuntide ulgumise. (Ja nii pikki ja süvenevaid tekste päevalehtede paberkandjatel ei avaldatagi).
Kui Johanna Ross ütleb, et minu järeldused on „vastuolus tänapäeva peavoolufeminismi seisukohaga, mille kohaselt on palgalõhe likvideeritav ja tuleb likvideerida,“ siis nõustun, aga teeksin samas mitu täpsustavat märkust.
Esiteks, ma ei arva kohe kindlasti, et palgalõhe iseenesest on mingi tore ja säilitamisväärne asi, küll aga osutan sellele, et selle likvideerimisel on oma hind ja (sõltuvalt põhjustest) tõstatub küsimus, kui suurt hinda oleme valmis selle eest maksma ja mis tingimustel. On ju palk pelgalt üks mõõde inimese ühiskondlikust seotusest, saati olemisest.
Samuti toob Ross oma arutluse lõpus välja selle, et liigne efektiivsuse tagaajamine võib halvasti mõjuda inimarengu harmoonilisusele. Jällegi nõus. See on üks võimalik vastus küsimusele, et millist hinda oleme nõus maksma efektiivsuse eest.
Ross ütleb, et efektiivsuse nui neljaks taga ajamine mõjub halvasti harmoonilisele inimarengule. Ma olen nõus. Ma arvan ka nii. Aga on siiski ka neid inimesi, kes on valmis ohverdama oma isiksuse harmoonilise arengu efektiivsuse nimel, olgu karjääri, rahateenimise, eneseteostuse või muu säärase nimel. Meeste hulgas on selliseid tüüpe rohkem. Samal põhjusel nagu vaimuhaiglates ja vanglateski on mehi rohkem. Kuigi meie kriminaalseadustik on kenasti sooneutraalne ja kõigil on võrdne võimalus vangi jõuda.
Veel ütleb Ross, et „spetsialiseerumist ei tervitata sugugi üksmeelselt, näiteks teadustöös on seda hakatud pidama suureks probleemiks“. Jällegi nõus. Aga rõhutaks üle, et pole mingit spetsialiseerumisideoloogiat, millest kogu teadusmaailm on seestunud. Spetsialiseerumine on vaba konkurentsi kõrvalnähe. Seesama võrdõiguslikkus, mida feministlik liikumine ise lipukirjana kandis, enne kui XXI sajandil tööpuudusest lolliks läks, tähendab ju muu hulgas seda, et karjääriedenemise ja teadusrahad saab ikka see inimene, kes on antud valdkonnas kõige pädevam ja seda sõltumata tema soost, nahavärvist, seksuaalsest orientatsioonist, perekonnaseisust ja NB! sõltumata tema isikusese arengu harmoonilisusest.
Ja siin on nüüd üks koht, kus ma veidi ei ole Rossiga nõus: ta ütleb, et „motiveeritud töötaja, kelle elus töine ja isiklik sfäär on tasakaalus, töötab paremini“. Ma arvan, et see on nii ainult laias laastus keskmise inimesega ja sellistel keskmistel kellaajast kellaajani töökohtadel, aga tüliõunaks kipuvad kujunema ju päris tipud. Ikka veetakse nina vingu ja küsitakse, et miks suurettevõtete juhtkondades on nii vähe naisi, miks valitsuses, miks tippteadlaste hulgas jne. Kui ka päris tippu saaks nii, et töötatakse nelikümmend tundi nädalas ja õhtupoolikutel ja nädalavahetustel mürataks lastega, siis olekski tipus sellised inimesed. Aga on pigem fanaatikud, maniakid ja töönarkomaanid ning selliste isikutüüpide hulgas kipub mehi rohkem olema.
Kui on kaks võrdsete võimalustega inimest ja üks neist on valmis täielikult tööle pühenduma isegi kui peab selleks ohverdama oma harmoonilise arengu, ja teine, kes suunaks osa oma ressursse ka isiklikku ellu, siis on arusaadav, et esimene jääb peale ausas konkurentsis, mis ei diskrimineeri inimesi nende eraelu järgi.
Nii saigi Paul Mirengoff eelmise aasta suvel nentida, et kuuest Euroopa Liidu asutajamaa juhist viis on lastetud. Eurooplaste juhid kipuvad olema lastetud, ütleb ta, lastetu on prantslaste Emmanuel Macron ja sakslaste Angela Merkel, brittide Theresa May ja itaallaste Paolo Gentilon, hollandlaste Mark Rutte ja šotlaste Nicola Sturgeon. Ka Jean-Claude Juncker on lastetu ja Rootsi peaminister Stefan Lofven (kohalikke ma ei hakka ehk nimetama, aga meie võimaluste avarust vähemasti oma konnatiigi piires näitab seegi, et kõrgema klassi poliitikute hulgas – sealhulgas president! – on ka paljude lastega naisi).
2013. aastal Eesti Päevalehele antud intervjuus ütleb Stockholmi ülikooli demograafiaprofessor Livia Sz. Oláh, et 40 protsenti endise Lääne-Saksamaa kõrgharitud naistest on lastetud. „Nad tunnevad, et mõlemat lihtsalt ei saa, tuleb valida, kas hea positsioon või lapsed“. Ma ei tea, kas nad on ka õnnelikud ja harmooniliselt arenenud inimisiksused, aga Saksamaa majandus on Euroopa Liidu kese. Eestile tähendaks selline mudel kiiret hääbumist, sest jõukas ja suure tugeva kultuuriga Saksamaa saab endale lapsi importida, aga Eesti ei saa.
Muidugi ähvardab ka inimkonda tervikuna efektiivsusesse kõngemine (ökoloogilises mõttes on kuritegelik kedagi tänapäeval tootvale tööle saata). Küllap võiks neutraalsemaks kõrvutuseks tuua kõrvale tippsportlased, et näidata, et tippu jõuavad ikka need, kes ohverdavad selle spetsiifilise edu nimel kõik muu, mitte aga oma isiksuse harmoonilised arendajad. Aga sportlased on ses mõttes jällegi halb näide, et nende karjäär lõppeb nii noores eas, et pere saab luua ka pärast seda.
Oluline on ka mõista, et meie kultuur niivõrd ei loo ebavõrdsust, kuivõrd võimaldab seda inimestel ise tekitada. Lühimalt, ebavõrdsuse võimaldaja on meie maailmajao suur aade, see ainus, mis on Prantsuse revolutsiooni lipukirjalt suurema häbistuseta pääsenud – vabadus. Kui inimesed on oma otsustes vabad, siis teevad nad erinevaid valikuid, kes sipelgalikumaid, kes rohutirtsulikumaid, aga selge on see, et erinevatel valikutel on erinevad tagajärjed ja iga iseotsustaja on oma eelnevatest valikutest mõjutatud.
Hannah Arendt, üks 20. sajandi selgepilgulisemaid vaime (kes ei suutnud kordagi teha nii sügavat kükki, et rääkida silmast silma sajandi kaaslannaga, kes samuti oli lastetu ja paraku ka mõjukas – Simone de Beauvoiriga) osutas inimolemise fundamentaalsetele aspektidele, mis marksistlikes kategooriates mõtlejatel vaateväljast välja kipuvad jääma.
Esiteks see, et inimesed sünnivad igas mõttes väga erineva stardipaketiga, alates geneetilisest ja lõpetades selliste ülimalt palju määravate parameetritega nagu sünniaasta, sünnikoht ja sünnikultuur. Ning taga hullemaks, vaba sotsialiseerumise käigus ebavõrdsused võimenduvad, mitte ei ühtlustu, sest sellele, kes jookseb teistest paremini, meeldib jooksmine seda enam ja seda rohkem ta jooksmist harjutab ja seda paremaks ta selles saab ja seda suuremaks kasvab tema „kiiruslõhe“ teistega. Samuti on lugu mis tahes teiste annetega.
Küll aga on poliitiline ja juriidiline ruum selline kunstlik moodustis, kus inimesed saavad kohtuda, nagu nad oleks võrdsed. Ebavõrdsus tekib ise, võrdsuse tekitamine seevastu nõuab pidevat tööd ja vaeva.
Võiks ju öelda, et see Arendti sedastus on triviaalne ja päevselge, aga juhiksin tähelepanu sellele, et igasugused õiguslased ja muud taolised Rousseau lapselapsed lähtuvad diametraalselt vastandikust seisukohast – et võrdsus on (looduslik/loomulik) antus ja ebavõrdsus (kultuuri) tekitatud. Kujundlikult: nad usuvad, et sugu on sotsiaalne konstruktisioon ja inimõigused geenidega kaasa sündinud, nad arvavad, et hierarhilised struktuurid on patriarhaadi leiutis ja raha tekkis kunagi ammu võrdhulgalise sünnikaasavarana kõigile.
See aga ei tähenda, et ebavõrdsus oleks midagi toredat. Ei, vastupidi, ebavõrdsus on väga halb ja ohtlik asi, ja seda hullem, mida suuremaks see paisub: see lõhub ühiskondlikku sidusust, stabiilsust, turvatunnet jne. Aga see pole mingi heteroseksuaalse valge mehe domineerimisleiutis, vaid isetekkeline inimkonna püsisaatja, mis kuulub samasse kategooriasse nagu haigused, vanadushädad, kuritegevus, rumalus ja vägivald, ehk on miski, mis vajab pidevat leevendustööd ning keskne küsimus on ikka see, et kas ravi pole haigusest hullem.
Näiteks paljud põhjalikud erinevates kultuurides läbi viidud longituudkatsed on näidanud, et sotsialism ja kommunism on ebavõrdsuse ravimiseks hullemad kui haigus ise – haigus ehk ebavõrdsus jääb alles, aga kõrvalnähtudena kaob tihti viimanegi perekond, liikumisvabadus, elu jms.
Tavapärane kapitalismikriitika ei lähe piisavalt sügavale, kihistumisprobleem on kaugelt sügavam ja vanem kui kapitalistlik süsteem tänapäevases mõttes (meenutagem tuntuimatest kas või potlatchi kinkimisorgiat või vanade semiidi rahvaste Juubeli-rituaali). Tuletan meelde, et viimane tähendas seda, et iga viiekümne aasta järel tühistati kõik vahepeal kogunenud lootusetud võlad ja vabastati kõik vahepeal võlaorjusesse langenud rahvuskaaslased. See komme aitas neil päris edukalt vältida jõukuse vägivaldsel teel ümberjagamist ja ühiskonna jagunemist vaenutsevateks „klassideks“.
Varanduslik kihistumine on hiljuti päris pööraseks läinud aga seda seetõttu, et omamistehnoloogiad on radikaalselt teisenenud ja seda suhteliselt hiljuti. Näiteks enne kui leiutati raha – palgatöö ja seega ka igasuguste palgalõhede eeldus –, ei saanud ju puhttehniliselt vara kuigi palju kontsentreeruda (nt vilja kokkuvedu oli raske ja keeruline ja sai toimuda ainult suhteliselt lühikese maa tagant). Kui varanduse kokkukuhjamine oli sõna otseses mõttes kuhjamine – olgu vilja, loomanahkade või kulla –, siis oli see paratamatult üsna piiratud. Raha oli see, mis võimaldas varandusel koonduda. Ja tänapäeva täiesti ulmeline ja pretsedenditu raha kokkukoondumine üksikute kätte on võimalik ainult tänu sellele, et infotehnoloogia on n-ö varanduse pea täiesti lahutanud ainelisest kandjast.
Teine asi, mis on lasknud varanduslikul lõhel nii suureks kasvada, on suhteline rahu ja stabiilsus – sõda, katk ja revolutsioon, vägivald ja katastroofid on siiani olnud tõhusaimad, et mitte öelda ainsad tõhusad ebavõrdsuse kaotajad, võtab selle fenomeni mineviku kokku varandusliku kihistumise ajalugu uurinud professor Walter Scheidel (loodetavasti võtab siin inimkond aru pähe ja suudab globaalsel tasandil varamaksudes kokku leppida. Ja just globaalsed kokkulepped on vajalikud, sest muidu lihtsalt kanditakse oma varandus kuhugi maksuparadiisidesse).
Feminism oli kunagi ammu osa liikumisest, mis nõudis kõigile inimestele võrdseid võimalusi. Võrdsete võimaluste ja valikuvabaduste tulemus on erinevused tulemuses. Saamaks võrdseid tulemusi, tuleb muuta võimalused ja vabadused erinevaks, viimast tehakse nn positiivse diskirmineerimise, kvootide ja muude taoliste mentelustega, tähendab, feminism on muutunud oma kunagise oleku vastandiks. Kui kunagi sai vastata küsimusele kas oled feminist: „Jah, olen feminist, sest usun, et kõigil inimestel peavad olema võrdsed võimalused ja valikuvabadused“, siis nüüd tuleb vastata „Ei, olen pigem antifeminist või retrofeminist, sest usun, et kõigil inimestel peavad olema võrdsed võimalused ja valikuvabadused“.
NB! Palgalõhe viitab tulemuste erinevusele. Kui anname võrdsed võimalused kõigile, nii maniakkidele, kes oma firma kasumi nimel on valmis loobuma nii ööunest kui eraelust, kui ka normaalsetele inimestele, kellele palgatöö on vaid osake elutervikust, siis on ju ilmne, et ses rahaliselt mõõdetavas asjas esimene võidab. Aga see pole mingi lollakas ideoloogia, mis siin maniaki harmoonilisest isikust ette poole asetab, vaid hingetu mehhaanika, mis ei vaja toimimiseks mingit ideoloogilist tuge. Küll aga selle pidurdamine.
Tõdemus, et seal, kus on, sinna antakse, on tuhandeid aastaid vana (meie tuntud Piiblist, eks), ja see pole kapitalismi leiutis, vaid printsiip, mis ulatub kaugelt üle liigipiiride. Isend, kes on teistest tugevam, tõrjub väetimad kõrvale ja saab rohkem süüa ja muutub sellest veelgi tugevamaks – see printsiip ei vaja toimimiseks mingit teadvust. Õigupoolest on seda ilmingut võimalik tuvastada väga paljudes valdkondades (selle printsiibi, et seal, kus on, sinna antakse, formuleeris matemaatiliselt Itaalia sotsioloog ja filosoof Vilfredo Pareto ja seda tuntaksegi Pareto printsiibina).
Rahvusvaheliselt tunnustatud pedagoogide koolitaja Godi Keller toob ühe ilmeka näite eesti keeldegi tõlgitud raamatus „Südamega koolis“:
„Tüdruku ettekanne rääkis endale maja ostmisest. Toona oli majaostu puhul realistlik arvestada poole miljoni Norra krooniga. Tüdruk läks panka, rääkis, et peab tegema koolitöö intressidest, ja talle pakuti igakülgset abi. /—/ Viimaks oli tüdruk välja arvutanud, et kõige soodsama laenu korral, arvestades oma tõenäolist maksevõimet, läheb laen talle kahekümne aasta pärast kokku maksma ligi 1,4 miljonit Norra krooni.
Õpetajana olin tüdruku tööga vägagi rahul ja kaasõpilased plaksutasid talle. Aga siis taipasin, et tüdrukul on hoopis midagi muud südamel. Tüdruk lisas, et tal on mõned küsimused.
„Kui nüüd on nii,“ ütles ta, „et minu sõbranna on linna kõige rikkama mehe tütar, ja kui tema tahab samuti endale sellist maja muretseda, siis võib ta pöörduda isa poole ja majaostuks raha küsida. Ja kuna tema isa on nii rikas, otsib ta need pool miljonit võib-olla kohe taskust välja ning sõbrannal tarvitseb vaid minna ja maja ära osta! Aga minul ei ole niisugust raha kuskilt võtta, kas siis tulebki maksta kolmekordset hinda?!“
Õpilane ütles seda kasvava umbusuga hääles ja ma nägin, et tal on tõsi taga. „Kas on tõesti nii,“ lausus ta viimaks, „et vaene peab maksma palju rohkem kui rikas?“
Langesin ka ise natuke näost ära, sest sain aru, et õpilases on hakanud pead tõstma terav ja halastamatult selge intellektuaalse mõtlemise võime, ja et see on viinud ta kohe vastuollu oma tundliku suhtumisega maailma, vastuollu usuga inimestesse ja nende õiglusesse, vastuollu headusega, mida eeldas ümbritsevatelt inimestelt. Sel silmapilgul ei suutnud ta tõesti taibata, et maailmas ongi asjad nii seatud, et vaesemad maksavad rikkamatele peale. Raske on sellesse karmi tõsiasja kuidagi suhtuda, kui võtta seda tervikust lahutatud mõistusliku tõena, samuti heidab see eraldiseisvana varju inimeste või täpsemalt täiskasvanute jutule ligimesearmastusest ja halastusest. Niisugune jutt võib mõjuda lihtsalt võltsilt.
Hetk enne tüdruku küsimusele vastamist jõudsin veel aru pidada: jah, tuleb vastata, aga kuidas ta seda võtab? Mis aitab säilitada inimese usku maailma headusesse hetkel, kui ta näeb kõike uues valguses? Ja jõudsin mõelda: loodetavasti jätkub tal küllaga pilte, mis oma headuse, soojuse ja leplikkusega kaaluvad üles haava, mille lõikab külm analüütiline mõistuslik nuga.“
Väga meeldis mulle ka Johanna Rossi kirjutise lõpp:
„Sõnavõtja peaks tingimata vaatama enesesse. Kas on päris kindel, et ta parimat maailmakorda visandades lähtub tõepoolest ideaalist, olgu efektiivsuse omast või mõnest muust, ja mitte sellest, mis talle enesele mugavam tundub? Kas kellegi sund lastega koju jääda tunduks niisama vältimatu ka John Rawlsi teadmatuse loori tagant? Aga kellegi sund tööle minna? Kogu spetsialiseerumissund – koos palgalõhega?“
Ma ise muidugi oma tekstis parimat maailmakorda ei visandanud. See ülesanne on na raskevõitu. Mu isiklik eelistus oleks laias laastus liberaalne, selline, et riik ei kehtestaks üldist maailmavaadet, vaid pelgalt vaataks, et neist tulisemate esindajad üksteisele liiga ei teeks.
Palgalõhe puudumine sellises maailmas oleks võimalik, aga ülimalt ebatõenäoline, sest ei mina ega Johanna Ross saa ses maailmas kirjutada Penelope Trunkile ette, kuidas ta elama peab ja kuidas oma laste isaga kohustusi jaotama. Samuti on sellises ühiskonnas usuvabadus ja mitte ükski traditssiooniline religioon pole neis asjus sooneutraalne jne. Ning selle ebatõenäolisuse mitterealiseerimise eest ühte sugupoolt stigmatiseerida on lihtsalt lühinägelik ja inimvaenulik, isegi kui seda tehakse õigluse sildi all (no muidugi enamik ajaloo verisemaid sündmusi on tehtud õigluse sildi all).
Oma eelmises tekstis pelgalt visandasin mõned mehhanismide skeemid. Et mõistetaks teatud nähtuste kujunemislugu. Ja lõpus ka pelgalt vihjasin, et efektiivsus ei mõtesta elu. Tore oli näha, et Johanna Ross märkas, et „antud tekstis Kunnus feministidele otsesõnu vaenukinnast ei heidagi“. Ma aga märkasin, et Johanna Rossi tekstis puudus isegi sõna „diskrimineerimine“, tõesti, ilma igasuguse irooniata, tema tekst on tavatult selgepilguline ja tasakaalukas analüüs palgalõhe teemal. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Mihkel Kunnus: palgalõhest, efektiivsusest ja harmoonilisest inimarengust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vastupidi, ma olen ta öelduga suuresti nõus ja poolt ning õigupoolest tahaks lihtsalt seda arutlust jätkata, teha täpsustusi ja avada mõningaid uusi tahke. Iseärnis seetõttu, et Johanna Rossi tasakaalukas ja dialoogiline arutlemislaad ületab mäekõrguselt selle teema all tavapäraselt plärtsuvad paralleelmonoloogid ja neitsihuntide ulgumise. (Ja nii pikki ja süvenevaid tekste päevalehtede paberkandjatel ei avaldatagi).
Kui Johanna Ross ütleb, et minu järeldused on „vastuolus tänapäeva peavoolufeminismi seisukohaga, mille kohaselt on palgalõhe likvideeritav ja tuleb likvideerida,“ siis nõustun, aga teeksin samas mitu täpsustavat märkust.
Esiteks, ma ei arva kohe kindlasti, et palgalõhe iseenesest on mingi tore ja säilitamisväärne asi, küll aga osutan sellele, et selle likvideerimisel on oma hind ja (sõltuvalt põhjustest) tõstatub küsimus, kui suurt hinda oleme valmis selle eest maksma ja mis tingimustel. On ju palk pelgalt üks mõõde inimese ühiskondlikust seotusest, saati olemisest.
Samuti toob Ross oma arutluse lõpus välja selle, et liigne efektiivsuse tagaajamine võib halvasti mõjuda inimarengu harmoonilisusele. Jällegi nõus. See on üks võimalik vastus küsimusele, et millist hinda oleme nõus maksma efektiivsuse eest.
Ross ütleb, et efektiivsuse nui neljaks taga ajamine mõjub halvasti harmoonilisele inimarengule. Ma olen nõus. Ma arvan ka nii. Aga on siiski ka neid inimesi, kes on valmis ohverdama oma isiksuse harmoonilise arengu efektiivsuse nimel, olgu karjääri, rahateenimise, eneseteostuse või muu säärase nimel. Meeste hulgas on selliseid tüüpe rohkem. Samal põhjusel nagu vaimuhaiglates ja vanglateski on mehi rohkem. Kuigi meie kriminaalseadustik on kenasti sooneutraalne ja kõigil on võrdne võimalus vangi jõuda.
Veel ütleb Ross, et „spetsialiseerumist ei tervitata sugugi üksmeelselt, näiteks teadustöös on seda hakatud pidama suureks probleemiks“. Jällegi nõus. Aga rõhutaks üle, et pole mingit spetsialiseerumisideoloogiat, millest kogu teadusmaailm on seestunud. Spetsialiseerumine on vaba konkurentsi kõrvalnähe. Seesama võrdõiguslikkus, mida feministlik liikumine ise lipukirjana kandis, enne kui XXI sajandil tööpuudusest lolliks läks, tähendab ju muu hulgas seda, et karjääriedenemise ja teadusrahad saab ikka see inimene, kes on antud valdkonnas kõige pädevam ja seda sõltumata tema soost, nahavärvist, seksuaalsest orientatsioonist, perekonnaseisust ja NB! sõltumata tema isikusese arengu harmoonilisusest.
Ja siin on nüüd üks koht, kus ma veidi ei ole Rossiga nõus: ta ütleb, et „motiveeritud töötaja, kelle elus töine ja isiklik sfäär on tasakaalus, töötab paremini“. Ma arvan, et see on nii ainult laias laastus keskmise inimesega ja sellistel keskmistel kellaajast kellaajani töökohtadel, aga tüliõunaks kipuvad kujunema ju päris tipud. Ikka veetakse nina vingu ja küsitakse, et miks suurettevõtete juhtkondades on nii vähe naisi, miks valitsuses, miks tippteadlaste hulgas jne. Kui ka päris tippu saaks nii, et töötatakse nelikümmend tundi nädalas ja õhtupoolikutel ja nädalavahetustel mürataks lastega, siis olekski tipus sellised inimesed. Aga on pigem fanaatikud, maniakid ja töönarkomaanid ning selliste isikutüüpide hulgas kipub mehi rohkem olema.
Kui on kaks võrdsete võimalustega inimest ja üks neist on valmis täielikult tööle pühenduma isegi kui peab selleks ohverdama oma harmoonilise arengu, ja teine, kes suunaks osa oma ressursse ka isiklikku ellu, siis on arusaadav, et esimene jääb peale ausas konkurentsis, mis ei diskrimineeri inimesi nende eraelu järgi.
Nii saigi Paul Mirengoff eelmise aasta suvel nentida, et kuuest Euroopa Liidu asutajamaa juhist viis on lastetud. Eurooplaste juhid kipuvad olema lastetud, ütleb ta, lastetu on prantslaste Emmanuel Macron ja sakslaste Angela Merkel, brittide Theresa May ja itaallaste Paolo Gentilon, hollandlaste Mark Rutte ja šotlaste Nicola Sturgeon. Ka Jean-Claude Juncker on lastetu ja Rootsi peaminister Stefan Lofven (kohalikke ma ei hakka ehk nimetama, aga meie võimaluste avarust vähemasti oma konnatiigi piires näitab seegi, et kõrgema klassi poliitikute hulgas – sealhulgas president! – on ka paljude lastega naisi).
2013. aastal Eesti Päevalehele antud intervjuus ütleb Stockholmi ülikooli demograafiaprofessor Livia Sz. Oláh, et 40 protsenti endise Lääne-Saksamaa kõrgharitud naistest on lastetud. „Nad tunnevad, et mõlemat lihtsalt ei saa, tuleb valida, kas hea positsioon või lapsed“. Ma ei tea, kas nad on ka õnnelikud ja harmooniliselt arenenud inimisiksused, aga Saksamaa majandus on Euroopa Liidu kese. Eestile tähendaks selline mudel kiiret hääbumist, sest jõukas ja suure tugeva kultuuriga Saksamaa saab endale lapsi importida, aga Eesti ei saa.
Muidugi ähvardab ka inimkonda tervikuna efektiivsusesse kõngemine (ökoloogilises mõttes on kuritegelik kedagi tänapäeval tootvale tööle saata). Küllap võiks neutraalsemaks kõrvutuseks tuua kõrvale tippsportlased, et näidata, et tippu jõuavad ikka need, kes ohverdavad selle spetsiifilise edu nimel kõik muu, mitte aga oma isiksuse harmoonilised arendajad. Aga sportlased on ses mõttes jällegi halb näide, et nende karjäär lõppeb nii noores eas, et pere saab luua ka pärast seda.
Oluline on ka mõista, et meie kultuur niivõrd ei loo ebavõrdsust, kuivõrd võimaldab seda inimestel ise tekitada. Lühimalt, ebavõrdsuse võimaldaja on meie maailmajao suur aade, see ainus, mis on Prantsuse revolutsiooni lipukirjalt suurema häbistuseta pääsenud – vabadus. Kui inimesed on oma otsustes vabad, siis teevad nad erinevaid valikuid, kes sipelgalikumaid, kes rohutirtsulikumaid, aga selge on see, et erinevatel valikutel on erinevad tagajärjed ja iga iseotsustaja on oma eelnevatest valikutest mõjutatud.
Hannah Arendt, üks 20. sajandi selgepilgulisemaid vaime (kes ei suutnud kordagi teha nii sügavat kükki, et rääkida silmast silma sajandi kaaslannaga, kes samuti oli lastetu ja paraku ka mõjukas – Simone de Beauvoiriga) osutas inimolemise fundamentaalsetele aspektidele, mis marksistlikes kategooriates mõtlejatel vaateväljast välja kipuvad jääma.
Esiteks see, et inimesed sünnivad igas mõttes väga erineva stardipaketiga, alates geneetilisest ja lõpetades selliste ülimalt palju määravate parameetritega nagu sünniaasta, sünnikoht ja sünnikultuur. Ning taga hullemaks, vaba sotsialiseerumise käigus ebavõrdsused võimenduvad, mitte ei ühtlustu, sest sellele, kes jookseb teistest paremini, meeldib jooksmine seda enam ja seda rohkem ta jooksmist harjutab ja seda paremaks ta selles saab ja seda suuremaks kasvab tema „kiiruslõhe“ teistega. Samuti on lugu mis tahes teiste annetega.
Küll aga on poliitiline ja juriidiline ruum selline kunstlik moodustis, kus inimesed saavad kohtuda, nagu nad oleks võrdsed. Ebavõrdsus tekib ise, võrdsuse tekitamine seevastu nõuab pidevat tööd ja vaeva.
Võiks ju öelda, et see Arendti sedastus on triviaalne ja päevselge, aga juhiksin tähelepanu sellele, et igasugused õiguslased ja muud taolised Rousseau lapselapsed lähtuvad diametraalselt vastandikust seisukohast – et võrdsus on (looduslik/loomulik) antus ja ebavõrdsus (kultuuri) tekitatud. Kujundlikult: nad usuvad, et sugu on sotsiaalne konstruktisioon ja inimõigused geenidega kaasa sündinud, nad arvavad, et hierarhilised struktuurid on patriarhaadi leiutis ja raha tekkis kunagi ammu võrdhulgalise sünnikaasavarana kõigile.
See aga ei tähenda, et ebavõrdsus oleks midagi toredat. Ei, vastupidi, ebavõrdsus on väga halb ja ohtlik asi, ja seda hullem, mida suuremaks see paisub: see lõhub ühiskondlikku sidusust, stabiilsust, turvatunnet jne. Aga see pole mingi heteroseksuaalse valge mehe domineerimisleiutis, vaid isetekkeline inimkonna püsisaatja, mis kuulub samasse kategooriasse nagu haigused, vanadushädad, kuritegevus, rumalus ja vägivald, ehk on miski, mis vajab pidevat leevendustööd ning keskne küsimus on ikka see, et kas ravi pole haigusest hullem.
Näiteks paljud põhjalikud erinevates kultuurides läbi viidud longituudkatsed on näidanud, et sotsialism ja kommunism on ebavõrdsuse ravimiseks hullemad kui haigus ise – haigus ehk ebavõrdsus jääb alles, aga kõrvalnähtudena kaob tihti viimanegi perekond, liikumisvabadus, elu jms.
Tavapärane kapitalismikriitika ei lähe piisavalt sügavale, kihistumisprobleem on kaugelt sügavam ja vanem kui kapitalistlik süsteem tänapäevases mõttes (meenutagem tuntuimatest kas või potlatchi kinkimisorgiat või vanade semiidi rahvaste Juubeli-rituaali). Tuletan meelde, et viimane tähendas seda, et iga viiekümne aasta järel tühistati kõik vahepeal kogunenud lootusetud võlad ja vabastati kõik vahepeal võlaorjusesse langenud rahvuskaaslased. See komme aitas neil päris edukalt vältida jõukuse vägivaldsel teel ümberjagamist ja ühiskonna jagunemist vaenutsevateks „klassideks“.
Varanduslik kihistumine on hiljuti päris pööraseks läinud aga seda seetõttu, et omamistehnoloogiad on radikaalselt teisenenud ja seda suhteliselt hiljuti. Näiteks enne kui leiutati raha – palgatöö ja seega ka igasuguste palgalõhede eeldus –, ei saanud ju puhttehniliselt vara kuigi palju kontsentreeruda (nt vilja kokkuvedu oli raske ja keeruline ja sai toimuda ainult suhteliselt lühikese maa tagant). Kui varanduse kokkukuhjamine oli sõna otseses mõttes kuhjamine – olgu vilja, loomanahkade või kulla –, siis oli see paratamatult üsna piiratud. Raha oli see, mis võimaldas varandusel koonduda. Ja tänapäeva täiesti ulmeline ja pretsedenditu raha kokkukoondumine üksikute kätte on võimalik ainult tänu sellele, et infotehnoloogia on n-ö varanduse pea täiesti lahutanud ainelisest kandjast.
Teine asi, mis on lasknud varanduslikul lõhel nii suureks kasvada, on suhteline rahu ja stabiilsus – sõda, katk ja revolutsioon, vägivald ja katastroofid on siiani olnud tõhusaimad, et mitte öelda ainsad tõhusad ebavõrdsuse kaotajad, võtab selle fenomeni mineviku kokku varandusliku kihistumise ajalugu uurinud professor Walter Scheidel (loodetavasti võtab siin inimkond aru pähe ja suudab globaalsel tasandil varamaksudes kokku leppida. Ja just globaalsed kokkulepped on vajalikud, sest muidu lihtsalt kanditakse oma varandus kuhugi maksuparadiisidesse).
Feminism oli kunagi ammu osa liikumisest, mis nõudis kõigile inimestele võrdseid võimalusi. Võrdsete võimaluste ja valikuvabaduste tulemus on erinevused tulemuses. Saamaks võrdseid tulemusi, tuleb muuta võimalused ja vabadused erinevaks, viimast tehakse nn positiivse diskirmineerimise, kvootide ja muude taoliste mentelustega, tähendab, feminism on muutunud oma kunagise oleku vastandiks. Kui kunagi sai vastata küsimusele kas oled feminist: „Jah, olen feminist, sest usun, et kõigil inimestel peavad olema võrdsed võimalused ja valikuvabadused“, siis nüüd tuleb vastata „Ei, olen pigem antifeminist või retrofeminist, sest usun, et kõigil inimestel peavad olema võrdsed võimalused ja valikuvabadused“.
NB! Palgalõhe viitab tulemuste erinevusele. Kui anname võrdsed võimalused kõigile, nii maniakkidele, kes oma firma kasumi nimel on valmis loobuma nii ööunest kui eraelust, kui ka normaalsetele inimestele, kellele palgatöö on vaid osake elutervikust, siis on ju ilmne, et ses rahaliselt mõõdetavas asjas esimene võidab. Aga see pole mingi lollakas ideoloogia, mis siin maniaki harmoonilisest isikust ette poole asetab, vaid hingetu mehhaanika, mis ei vaja toimimiseks mingit ideoloogilist tuge. Küll aga selle pidurdamine.
Tõdemus, et seal, kus on, sinna antakse, on tuhandeid aastaid vana (meie tuntud Piiblist, eks), ja see pole kapitalismi leiutis, vaid printsiip, mis ulatub kaugelt üle liigipiiride. Isend, kes on teistest tugevam, tõrjub väetimad kõrvale ja saab rohkem süüa ja muutub sellest veelgi tugevamaks – see printsiip ei vaja toimimiseks mingit teadvust. Õigupoolest on seda ilmingut võimalik tuvastada väga paljudes valdkondades (selle printsiibi, et seal, kus on, sinna antakse, formuleeris matemaatiliselt Itaalia sotsioloog ja filosoof Vilfredo Pareto ja seda tuntaksegi Pareto printsiibina).
Rahvusvaheliselt tunnustatud pedagoogide koolitaja Godi Keller toob ühe ilmeka näite eesti keeldegi tõlgitud raamatus „Südamega koolis“:
„Tüdruku ettekanne rääkis endale maja ostmisest. Toona oli majaostu puhul realistlik arvestada poole miljoni Norra krooniga. Tüdruk läks panka, rääkis, et peab tegema koolitöö intressidest, ja talle pakuti igakülgset abi. /—/ Viimaks oli tüdruk välja arvutanud, et kõige soodsama laenu korral, arvestades oma tõenäolist maksevõimet, läheb laen talle kahekümne aasta pärast kokku maksma ligi 1,4 miljonit Norra krooni.
Õpetajana olin tüdruku tööga vägagi rahul ja kaasõpilased plaksutasid talle. Aga siis taipasin, et tüdrukul on hoopis midagi muud südamel. Tüdruk lisas, et tal on mõned küsimused.
„Kui nüüd on nii,“ ütles ta, „et minu sõbranna on linna kõige rikkama mehe tütar, ja kui tema tahab samuti endale sellist maja muretseda, siis võib ta pöörduda isa poole ja majaostuks raha küsida. Ja kuna tema isa on nii rikas, otsib ta need pool miljonit võib-olla kohe taskust välja ning sõbrannal tarvitseb vaid minna ja maja ära osta! Aga minul ei ole niisugust raha kuskilt võtta, kas siis tulebki maksta kolmekordset hinda?!“
Õpilane ütles seda kasvava umbusuga hääles ja ma nägin, et tal on tõsi taga. „Kas on tõesti nii,“ lausus ta viimaks, „et vaene peab maksma palju rohkem kui rikas?“
Langesin ka ise natuke näost ära, sest sain aru, et õpilases on hakanud pead tõstma terav ja halastamatult selge intellektuaalse mõtlemise võime, ja et see on viinud ta kohe vastuollu oma tundliku suhtumisega maailma, vastuollu usuga inimestesse ja nende õiglusesse, vastuollu headusega, mida eeldas ümbritsevatelt inimestelt. Sel silmapilgul ei suutnud ta tõesti taibata, et maailmas ongi asjad nii seatud, et vaesemad maksavad rikkamatele peale. Raske on sellesse karmi tõsiasja kuidagi suhtuda, kui võtta seda tervikust lahutatud mõistusliku tõena, samuti heidab see eraldiseisvana varju inimeste või täpsemalt täiskasvanute jutule ligimesearmastusest ja halastusest. Niisugune jutt võib mõjuda lihtsalt võltsilt.
Hetk enne tüdruku küsimusele vastamist jõudsin veel aru pidada: jah, tuleb vastata, aga kuidas ta seda võtab? Mis aitab säilitada inimese usku maailma headusesse hetkel, kui ta näeb kõike uues valguses? Ja jõudsin mõelda: loodetavasti jätkub tal küllaga pilte, mis oma headuse, soojuse ja leplikkusega kaaluvad üles haava, mille lõikab külm analüütiline mõistuslik nuga.“
Väga meeldis mulle ka Johanna Rossi kirjutise lõpp:
„Sõnavõtja peaks tingimata vaatama enesesse. Kas on päris kindel, et ta parimat maailmakorda visandades lähtub tõepoolest ideaalist, olgu efektiivsuse omast või mõnest muust, ja mitte sellest, mis talle enesele mugavam tundub? Kas kellegi sund lastega koju jääda tunduks niisama vältimatu ka John Rawlsi teadmatuse loori tagant? Aga kellegi sund tööle minna? Kogu spetsialiseerumissund – koos palgalõhega?“
Ma ise muidugi oma tekstis parimat maailmakorda ei visandanud. See ülesanne on na raskevõitu. Mu isiklik eelistus oleks laias laastus liberaalne, selline, et riik ei kehtestaks üldist maailmavaadet, vaid pelgalt vaataks, et neist tulisemate esindajad üksteisele liiga ei teeks.
Palgalõhe puudumine sellises maailmas oleks võimalik, aga ülimalt ebatõenäoline, sest ei mina ega Johanna Ross saa ses maailmas kirjutada Penelope Trunkile ette, kuidas ta elama peab ja kuidas oma laste isaga kohustusi jaotama. Samuti on sellises ühiskonnas usuvabadus ja mitte ükski traditssiooniline religioon pole neis asjus sooneutraalne jne. Ning selle ebatõenäolisuse mitterealiseerimise eest ühte sugupoolt stigmatiseerida on lihtsalt lühinägelik ja inimvaenulik, isegi kui seda tehakse õigluse sildi all (no muidugi enamik ajaloo verisemaid sündmusi on tehtud õigluse sildi all).
Oma eelmises tekstis pelgalt visandasin mõned mehhanismide skeemid. Et mõistetaks teatud nähtuste kujunemislugu. Ja lõpus ka pelgalt vihjasin, et efektiivsus ei mõtesta elu. Tore oli näha, et Johanna Ross märkas, et „antud tekstis Kunnus feministidele otsesõnu vaenukinnast ei heidagi“. Ma aga märkasin, et Johanna Rossi tekstis puudus isegi sõna „diskrimineerimine“, tõesti, ilma igasuguse irooniata, tema tekst on tavatult selgepilguline ja tasakaalukas analüüs palgalõhe teemal. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Mihkel Kunnus: palgalõhest, efektiivsusest ja harmoonilisest inimarengust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud nädalal korraldas Austria föderaalpolitsei Salzburgis asuvas IBU peakontoris kolm läbiotsimist, lisaks otsiti läbi ka IBU kauaaegse presidendi Anders Bessebergi kodu. Bessebergi süüdistatakse 65 dopingujuhtumi varjamises.
Norra ringhääling kirjutas esmaspäeval, et uurimise all on 12 inimest, kümmet neist süüdistatakse neist dopingupettuses ja kahte korruptsioonis. Isikute nimed ja nende rahvus on teadmata, kuid NRK sõnul võib nende seas olla ka sportlasi. Uurimine on seotud 2017. aasta Hochfilzeni MM-iga, korruptsioonisüüdistused ulatuvad 2012. aastasse.
"Kahte korruptsioonikahtlusega isikut süüdistatakse tööväliste tasude vastu võtmises," sõnas NRK-le Norra majanduskuritegudega tegeleva üksuse Ökokrim pressiesindaja, kelle sõnul on politsei kogunud nii palju asitõendeid, et haarangute tulemusi peab tõenäoliselt ootama mitu kuud. | IBU skandaalis langes kahtlusevari ka sportlastele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud nädalal korraldas Austria föderaalpolitsei Salzburgis asuvas IBU peakontoris kolm läbiotsimist, lisaks otsiti läbi ka IBU kauaaegse presidendi Anders Bessebergi kodu. Bessebergi süüdistatakse 65 dopingujuhtumi varjamises.
Norra ringhääling kirjutas esmaspäeval, et uurimise all on 12 inimest, kümmet neist süüdistatakse neist dopingupettuses ja kahte korruptsioonis. Isikute nimed ja nende rahvus on teadmata, kuid NRK sõnul võib nende seas olla ka sportlasi. Uurimine on seotud 2017. aasta Hochfilzeni MM-iga, korruptsioonisüüdistused ulatuvad 2012. aastasse.
"Kahte korruptsioonikahtlusega isikut süüdistatakse tööväliste tasude vastu võtmises," sõnas NRK-le Norra majanduskuritegudega tegeleva üksuse Ökokrim pressiesindaja, kelle sõnul on politsei kogunud nii palju asitõendeid, et haarangute tulemusi peab tõenäoliselt ootama mitu kuud.
### Response:
IBU skandaalis langes kahtlusevari ka sportlastele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 97,5 kilomeetri pikkuse etapi võitis grupifinišis britt Matthew Gibson. Nõmmela sai kirja temaga sama aja. Siim Kiskonen lõpetas etapi võitjast 20 sekundit hiljem ja sai 62. koha. Norman Vahtra sai 77. koha (+0.43), Karl Patrick Lauk oli 114. (+4.05). Karl-Arnold Vendelin ei startinud, vahendab Marathon100.com.
Kokkuvõttes võitis velotuuri taanlane Asbjörn Andersen. Nõmmela oli Eesti koondise parimana 14. (+2.22). | Nõmmela lõpetas Prantsusmaal velotuuri seitsmenda kohaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
97,5 kilomeetri pikkuse etapi võitis grupifinišis britt Matthew Gibson. Nõmmela sai kirja temaga sama aja. Siim Kiskonen lõpetas etapi võitjast 20 sekundit hiljem ja sai 62. koha. Norman Vahtra sai 77. koha (+0.43), Karl Patrick Lauk oli 114. (+4.05). Karl-Arnold Vendelin ei startinud, vahendab Marathon100.com.
Kokkuvõttes võitis velotuuri taanlane Asbjörn Andersen. Nõmmela oli Eesti koondise parimana 14. (+2.22).
### Response:
Nõmmela lõpetas Prantsusmaal velotuuri seitsmenda kohaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juba praegu liigub Eesti raudteel umbes miljon tonni ammoniaaki aastas, lisaks muid kemikaale. Pärast uue ammoniaagiterminali valmimist Sillamäel tõuseb see kogus kahekordseks.
Nimelt sai eelmisel nädalal teatavaks, et maailma üks suuremaid väetisetootjaid, Vene ettevõte EuroChem Group plaanib rajada Sillamäele ammoniaagiterminali, mis nõuab lisaturvameetmeid raudteel, kuna tegemist on ülimürgise gaasiga.
"Ammoniaaki veetakse Eestisse ka praegu, siiski on ohtlike kemikaalide kogused meie raudteel mitmeid kordi väiksemad kui kümme aastat tagasi," kommenteeris Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee ERR-ile. "Kemikaalide osa moodustab siiski väikese osa kaubavedudest."
Ühtekokku plaanib EuroChem vedada Kingissepast Sillamäele mööda raudteed umbes miljon tonni ammoniaaki aastas ehk üle 20 000 tsisterni. Ehkki Sillamäele on ammoniaaki veetud juba kaua, on miljon lisatonni, mida läbi Narva linna veetakse, siiski arvestatav kasv, nõudes lisameetmeid.
Eesti Raudtee peab rajama selleks Narva hoiatushäiresüsteemi, mis rakenduks ohu korral ja teavitaks võimalikust lekkest.
Koostöös päästeametiga on Eesti Raudteel koostatud õnnetuste riskianalüüsid ja hädaolukordade lahendamisplaan, milles nähakse ette ühine tegutsemine õnnetusjuhtumite tagajärgede likvideerimiseks.
"Eriti ohtlike kaupade transportimiseks on meil eraldi kokkulepped kaubasaajaga. See tähendab, et ka kaubasaaja on võtnud endale täiendava kohustuse reageerida õnnetuse korral tagajärgede likvideerimiseks," selgitas Laidvee.
Ammoniaak pole ainus ohtlik kemikaal, mida raudteel veetakse. Soomes ümber läinud tsisternis oli kütuselisand. Ka Eestis on analoogseid õnnetusi juhtunud, neist viimatisemaid mullu märtsikuus Sonda kandis toimunud õnnetus, kui tsisternvagunist lekkis solventi.
"Vahetult pärast õnnetusjuhtumit peatas Eesti Raudtee oma raudteetaristul nimetatud ohtliku kauba vedamise kuni meetmete rakendamiseni. Hetkel on antud vedu raudteetaristul lubatud vaid eritingimuste täitmisel," ütles Laidvee.
Lisameetmena on Eesti Raudtee koostöös Narva linnaga soetanud Ida päästekeskusele spetsiaalse vahuaine haagise, ms on mõeldud ohtlike ainetega toimunud õnnetuse tagajärgede likvideerimiseks. Samasugused vahuaine haagised on ka Tartus, Põlvas ja Valgas. | Ammoniaagiterminali rajamine Sillamäele tõstab ohutaset raudteel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juba praegu liigub Eesti raudteel umbes miljon tonni ammoniaaki aastas, lisaks muid kemikaale. Pärast uue ammoniaagiterminali valmimist Sillamäel tõuseb see kogus kahekordseks.
Nimelt sai eelmisel nädalal teatavaks, et maailma üks suuremaid väetisetootjaid, Vene ettevõte EuroChem Group plaanib rajada Sillamäele ammoniaagiterminali, mis nõuab lisaturvameetmeid raudteel, kuna tegemist on ülimürgise gaasiga.
"Ammoniaaki veetakse Eestisse ka praegu, siiski on ohtlike kemikaalide kogused meie raudteel mitmeid kordi väiksemad kui kümme aastat tagasi," kommenteeris Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee ERR-ile. "Kemikaalide osa moodustab siiski väikese osa kaubavedudest."
Ühtekokku plaanib EuroChem vedada Kingissepast Sillamäele mööda raudteed umbes miljon tonni ammoniaaki aastas ehk üle 20 000 tsisterni. Ehkki Sillamäele on ammoniaaki veetud juba kaua, on miljon lisatonni, mida läbi Narva linna veetakse, siiski arvestatav kasv, nõudes lisameetmeid.
Eesti Raudtee peab rajama selleks Narva hoiatushäiresüsteemi, mis rakenduks ohu korral ja teavitaks võimalikust lekkest.
Koostöös päästeametiga on Eesti Raudteel koostatud õnnetuste riskianalüüsid ja hädaolukordade lahendamisplaan, milles nähakse ette ühine tegutsemine õnnetusjuhtumite tagajärgede likvideerimiseks.
"Eriti ohtlike kaupade transportimiseks on meil eraldi kokkulepped kaubasaajaga. See tähendab, et ka kaubasaaja on võtnud endale täiendava kohustuse reageerida õnnetuse korral tagajärgede likvideerimiseks," selgitas Laidvee.
Ammoniaak pole ainus ohtlik kemikaal, mida raudteel veetakse. Soomes ümber läinud tsisternis oli kütuselisand. Ka Eestis on analoogseid õnnetusi juhtunud, neist viimatisemaid mullu märtsikuus Sonda kandis toimunud õnnetus, kui tsisternvagunist lekkis solventi.
"Vahetult pärast õnnetusjuhtumit peatas Eesti Raudtee oma raudteetaristul nimetatud ohtliku kauba vedamise kuni meetmete rakendamiseni. Hetkel on antud vedu raudteetaristul lubatud vaid eritingimuste täitmisel," ütles Laidvee.
Lisameetmena on Eesti Raudtee koostöös Narva linnaga soetanud Ida päästekeskusele spetsiaalse vahuaine haagise, ms on mõeldud ohtlike ainetega toimunud õnnetuse tagajärgede likvideerimiseks. Samasugused vahuaine haagised on ka Tartus, Põlvas ja Valgas.
### Response:
Ammoniaagiterminali rajamine Sillamäele tõstab ohutaset raudteel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kümme päeva tagasi rääkis Trump, et Ühendriikidel on kohustus Süüria konfliktist lahkuda. Me veensime teda, et on vajalik jääda. Ma võin kinnitada, et me veensime teda vajaduses jääda pikaks ajaks," ütles Macron.
Macron kinnitas samas, et Prantsusmaa ei ole kuulutanud sõda president Bashar al-Assadi vastu. Presidendi hinnangul olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA ühised õhulöögid Süüriasse sellest hoolimata õigustatud ja põhjendatud.
Prantsusmaa kutsus pärast laupäevaseid õhurünnakuid Süüria keemiarelvarajatistele Moskvat otsima ühiselt Süüria konfliktile poliitilist lahendust.
Prantsuse välisminister Jean-Yves Le Drian ütles pühapäeval ajalehes Journal du Dimanche ilmunud usutluses, et "maailm peaks ühendama jõud, et edendada Süürias poliitilist protsessi, mis kriisist välja aitaks".
Prantsusmaa on jätkanud Venemaaga regulaarseid kontakte ka ida-lääne pingete kasvades. Prantsuse president Macron vestles Vene riigipea Vladimir Putiniga telefonitsi reedel, mõni tund enne lääneriikide raketirünnakuid.
USA kavatseb sõdurid Süüriast endiselt võimalikult peatselt koju tuua
USA eesmärgid Süürias pole muutunud ja president Donald Trump soovib sõjaväelased võimalikult peatselt koju tuua, teatas pühapäeval Valge Maja.
"USA missioon Süürias pole muutunud ja president on selgelt väljendanud, et soovib Ühendriikide sõjaväelaste kojutoomist nii kiiresti, kui võimalik," ütles Valge Maja eestkõneleja Sarah Sanders.
"Me oleme endiselt eesmärgikindlad Islamiriigi (IS) täieliku purustamise osas ja tingimuste loomises, et see kunagi enam ei naaseks. Sealjuures ootame oma regionaalliitlastelt suuremat panust ja pühendumist nii sõjaliselt ja ka rahaliselt regiooni stabiilsuse ja julgeoleku kindlustamiseks," lisas Sanders.
USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia korraldasid laupäeva varahommikul õhu- ja raketilöökide laine Süüria režiimi keemiarelvaarsenaliga seotud sihtmärkide pihta. Rünnaku eesmärk oli karistada Süüria presidendi Bashar al-Assadi režiimi arvatava keemiarünnaku korraldamise eest Douma linnas 7. aprillil.
Macron: USA ja Prantsusmaa peaeesmärk Süürias on võit IS-i üle
Macron kinnitas esmaspäeval, et pole kunagi öelnud, et USA või Prantsusmaa jääksid sõjalises mõttes Süüriasse pikaajaliselt.
President kinnitas esmaspäeval, et Prantsusmaa ja USA seisukohad on kooskõlas ning peaeesmärk Süürias on sõda äärmusrühmituse ISIS vastu.
Macron lisas, et ühendades laupäevastes raketirünnakutes Süürias jõud Prantsusmaa ja Suurbritanniaga "mõistis USA täielikult, et meie vastutus läheb sõjast Islamiriigi vastu kaugemale ning see hõlmab ka humanitaarolukorda Süürias". | Prantsuse presidendi sõnul veenis ta Trumpi Süürias jätkama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kümme päeva tagasi rääkis Trump, et Ühendriikidel on kohustus Süüria konfliktist lahkuda. Me veensime teda, et on vajalik jääda. Ma võin kinnitada, et me veensime teda vajaduses jääda pikaks ajaks," ütles Macron.
Macron kinnitas samas, et Prantsusmaa ei ole kuulutanud sõda president Bashar al-Assadi vastu. Presidendi hinnangul olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA ühised õhulöögid Süüriasse sellest hoolimata õigustatud ja põhjendatud.
Prantsusmaa kutsus pärast laupäevaseid õhurünnakuid Süüria keemiarelvarajatistele Moskvat otsima ühiselt Süüria konfliktile poliitilist lahendust.
Prantsuse välisminister Jean-Yves Le Drian ütles pühapäeval ajalehes Journal du Dimanche ilmunud usutluses, et "maailm peaks ühendama jõud, et edendada Süürias poliitilist protsessi, mis kriisist välja aitaks".
Prantsusmaa on jätkanud Venemaaga regulaarseid kontakte ka ida-lääne pingete kasvades. Prantsuse president Macron vestles Vene riigipea Vladimir Putiniga telefonitsi reedel, mõni tund enne lääneriikide raketirünnakuid.
USA kavatseb sõdurid Süüriast endiselt võimalikult peatselt koju tuua
USA eesmärgid Süürias pole muutunud ja president Donald Trump soovib sõjaväelased võimalikult peatselt koju tuua, teatas pühapäeval Valge Maja.
"USA missioon Süürias pole muutunud ja president on selgelt väljendanud, et soovib Ühendriikide sõjaväelaste kojutoomist nii kiiresti, kui võimalik," ütles Valge Maja eestkõneleja Sarah Sanders.
"Me oleme endiselt eesmärgikindlad Islamiriigi (IS) täieliku purustamise osas ja tingimuste loomises, et see kunagi enam ei naaseks. Sealjuures ootame oma regionaalliitlastelt suuremat panust ja pühendumist nii sõjaliselt ja ka rahaliselt regiooni stabiilsuse ja julgeoleku kindlustamiseks," lisas Sanders.
USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia korraldasid laupäeva varahommikul õhu- ja raketilöökide laine Süüria režiimi keemiarelvaarsenaliga seotud sihtmärkide pihta. Rünnaku eesmärk oli karistada Süüria presidendi Bashar al-Assadi režiimi arvatava keemiarünnaku korraldamise eest Douma linnas 7. aprillil.
Macron: USA ja Prantsusmaa peaeesmärk Süürias on võit IS-i üle
Macron kinnitas esmaspäeval, et pole kunagi öelnud, et USA või Prantsusmaa jääksid sõjalises mõttes Süüriasse pikaajaliselt.
President kinnitas esmaspäeval, et Prantsusmaa ja USA seisukohad on kooskõlas ning peaeesmärk Süürias on sõda äärmusrühmituse ISIS vastu.
Macron lisas, et ühendades laupäevastes raketirünnakutes Süürias jõud Prantsusmaa ja Suurbritanniaga "mõistis USA täielikult, et meie vastutus läheb sõjast Islamiriigi vastu kaugemale ning see hõlmab ka humanitaarolukorda Süürias".
### Response:
Prantsuse presidendi sõnul veenis ta Trumpi Süürias jätkama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Serie A2 mängudes võib korraga kasutada vaid kahte välismaalast ning sel korral valiti koosseisu ameeriklased ääremängija Kendall Dykes ja uus tagamees Troy Caupain. Just Veidemanile alternatiiviks meeskonda toodud Caupain kogus 43 minutiga 16 punkti. Kyndall Dykes lisas 27 silma, vahendab Korvpall24.ee.
Kuigi Veideman jäi koosseisust välja, hoidis pühapäeval Serie A2 liigas Eesti lippu 18-aastane ääremängija Kaspar Treier, kes sai korralikult mänguminuteid Montegranaro 65:73 kaotuses Imolale.
Eestlane viskas 17 minutiga kuus punkti (kahesed 0/1, kolmesed 2/5).
Põhiturniiri lõpuni on jäänud veel üks voor ning Montegranaro (18-11) on liigatabelis neljandal ja Udine (17-12) viiendal kohal. | Veideman jäi Udine võidumängus koosseisust välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Serie A2 mängudes võib korraga kasutada vaid kahte välismaalast ning sel korral valiti koosseisu ameeriklased ääremängija Kendall Dykes ja uus tagamees Troy Caupain. Just Veidemanile alternatiiviks meeskonda toodud Caupain kogus 43 minutiga 16 punkti. Kyndall Dykes lisas 27 silma, vahendab Korvpall24.ee.
Kuigi Veideman jäi koosseisust välja, hoidis pühapäeval Serie A2 liigas Eesti lippu 18-aastane ääremängija Kaspar Treier, kes sai korralikult mänguminuteid Montegranaro 65:73 kaotuses Imolale.
Eestlane viskas 17 minutiga kuus punkti (kahesed 0/1, kolmesed 2/5).
Põhiturniiri lõpuni on jäänud veel üks voor ning Montegranaro (18-11) on liigatabelis neljandal ja Udine (17-12) viiendal kohal.
### Response:
Veideman jäi Udine võidumängus koosseisust välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pealtnägija" edastas sotsiaalmeedias, et eelmisel nädalal kirjutati Tallinna lastehaiglast ilma suurema kära ja pidulikkuseta välja üks väike patsient ning ühtlasi kanti viimane peatükk uskumatu võitluse loosse.
"See, mida tegi pisike Annabel Sepp, on mitmes mõttes erakordne ja inspireeriv. Vähihaige tüdruk võitles end arstide abil välja peaaegu lootusetust seisust, aga see seitsmeaastane saavutas veel midagi palju enamat," avaldab saatemeeskond kolmapäevase teema tutvustuses.
"Pealtnägija" on eetris kolmapäeval algusega kell 20.
Eelmise aasta oktoobri lõpus kajastas "Pealtnägija" toona seitsmeaastase Annabeli võitlust vähiga. Lugu läks hinge väga paljudele inimestele, nii et saatele järgnenud päeva hommikuks oli tüdruku ravi tarbeks vähiravifondile "Kingitud elu" annetatud kaks korda nii palju raha, kui loodeti.
Poolteist aastat tagasi neuroblastoomi diagnoosi saanud tüdruk vajas selleks, et haigus tagasi ei tuleks, 172 000 eurot maksvat ravi. | "Pealtnägija" rõõmusõnum: raske tõve seljatanud Annabel pääses haiglast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pealtnägija" edastas sotsiaalmeedias, et eelmisel nädalal kirjutati Tallinna lastehaiglast ilma suurema kära ja pidulikkuseta välja üks väike patsient ning ühtlasi kanti viimane peatükk uskumatu võitluse loosse.
"See, mida tegi pisike Annabel Sepp, on mitmes mõttes erakordne ja inspireeriv. Vähihaige tüdruk võitles end arstide abil välja peaaegu lootusetust seisust, aga see seitsmeaastane saavutas veel midagi palju enamat," avaldab saatemeeskond kolmapäevase teema tutvustuses.
"Pealtnägija" on eetris kolmapäeval algusega kell 20.
Eelmise aasta oktoobri lõpus kajastas "Pealtnägija" toona seitsmeaastase Annabeli võitlust vähiga. Lugu läks hinge väga paljudele inimestele, nii et saatele järgnenud päeva hommikuks oli tüdruku ravi tarbeks vähiravifondile "Kingitud elu" annetatud kaks korda nii palju raha, kui loodeti.
Poolteist aastat tagasi neuroblastoomi diagnoosi saanud tüdruk vajas selleks, et haigus tagasi ei tuleks, 172 000 eurot maksvat ravi.
### Response:
"Pealtnägija" rõõmusõnum: raske tõve seljatanud Annabel pääses haiglast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alati, kui mõni arulage prantsuse komöödia meie kinodesse jõuab, mõtlen sellele, et kui prantslased ise välja arvata, kellele niisugune meelelahutus meeldida võiks?
Prantsuse komöödiaid on minu arvates kahte sorti. Osa on peenemad nn kunstkomöödiad, kus on küll palju kohmakaid või piinlikke olukordi, totud peategelased, kuid päris naljakaks nagu ei lähegi, pigem tekitab ekraanil toimub kaastunnet, näiteks meiegi kinodes jooksnud “Kadunud Pariisis” (2016), sinna vahele jääb veidi suhtekomöödiaid, mille ühiseks jooneks on see, et naljad on enamasti väga südamlikud, näiteks “1+1” (2011), veel kunstkomöödiaid, mis on nii kunstilised, et meeldivad pigem niisugusele publikule, keda saab iseloomustada sõnaga: filmifriik. Näiteks “Delikatessid” (1991).
No ja siis muidugi tüüpilised lihtsa nalja komöödiad nagu “Takso”, mille esimene osa jõudis kinodesse 1998. aastal ning tänaseks on jõutud viienda jaoni. Kõiki neid prantslaste komöödiaid iseloomustab üks joon: tehakse klouni, neis on tubli annus mängulisust ja lapsemeelsust. Naljad on enamasti sellised, et igaüks saab aru, et seal nüüd püütakse nalja teha, iseasi, kas ka vaatajat naerma ajab.
Seega võiks ju väita, et prantsuse naljad on lihtsakoelised ja meeldivad neile, kes komöödiast soovivadki seda, et see oleks tsirkuselaadselt meelelahutuslik etendus, et kinosaalis ei peaks pead murdma, kas see nüüd oli nali või mitte. Prantslaste komöödiatele on iseloomulik suur veiderdamine, olgu siis tegemist rahvanaljade või friigifilmiga, veiderdatakse ja liialdatakse ülima mõnuga. See on nagu vahukooretort sefiiri, besee ja vahukommidega, mille seest lendab välja väike ilutulestik.
Kui me räägime viienda filmini jõudnud “Taksost”, siis võiks küll arvata, et eestlastele, kes käisid usinalt vaatamas “Klassikokkutulekut” ning “Kiireid ja vihaseid,” peaks sedalaadi komöödia kenasti sobima. Filmis on ohtralt grimassitamist ja ehtprantslaslikku tsirkust, ülepaisutatud, rõhutatult koomilisi olukordi, tagaajamist ja plahvatusi. See on nagu tavalise Hollywoodi komöödia kangem versioon. Kindlasti sobiks see film ka lastele põhikooliealistele, koolivaheajal vaatamiseks.
Seal on küll mõnevõrra ka paljast ihu ja flirti nagu prantsuse komöödias ikka, aga naljad on kõik üsna süütud, võite oma võsukesed kinno seda filmi vaatama lasta küll. Filmil on märge, et alla 12-aastastele ei soovitata, aga no põhimõtteliselt kõlbab ka 10-aastastele autohuvilistele poistele-tüdrukutele, pole seal midagi nii hullu. Varuge ohtralt popkorni, kinnitage rihmad ja valmistuge peadpööritavaks naljakarusselliks, kus nali on stiilis: tordiga näkku-jalaga makku. See on korralik tsirkus, kust ei puudu ka vinge action -kääbus.
Tegemist on tagaajamislooga, kus üheks peategelaseks lausa muinasjutuline valge takso. See küll ei räägi nagu Michael Knighti K.I.T.T, kuid on vähemalt sama vingeks tuunitud. Selle taksoga hakatakse jälitama pätte, kes kimavad eest ära Ferraridega. Komejanti on iiveldama ajavalt palju, nii et tõepoolest, keskmine Hollywoodi komöödia kahvatab selle krehvtise kraami kõrval, “Klassikokkutulekust” rääkimata.
Kui olete harjunud jälgima kriitikute tabelipunkte või uurima IMDB ja Rotten Tomatoese hindeid, siis selle filmi puhul soovitan need punktid peast visata. Viies osa on eelmisest parem, aga kui te pole varem ühtegi Takso liini kuuluvat jaburdamist näinud, siis kõlbab väga hästi vaadata, juhul kui teie eesmärgiks on lasta end poolteist tundi täieliku ajuvabadusega väntsutada ja te ei hakka juurdlema selle üle, kuidas üks või tegelane oleks pidanud saadud nätaka tõttu juba ammu surnud või heal juhul koomas olema.
See on film, mille motoks on: “Kadugu mõistus!” Kui oled üdini morn eestlane või soovid end näidata peene kultuuriinimesena, siis hoia parem eemale või vaata film ära salaja. Mina siiski ütlen, et tegemist on täiesti fenomenaalse nähtusega, millega saavad hakkama tõesti vaid prantslased, üks komöödia ei saa enam ehedam prantsuse komöödia olla kui see. Ülevoolav, veiderdav tagaajamistsirkus. | Arvustus. Kellele sobivad prantsuse komöödiad? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alati, kui mõni arulage prantsuse komöödia meie kinodesse jõuab, mõtlen sellele, et kui prantslased ise välja arvata, kellele niisugune meelelahutus meeldida võiks?
Prantsuse komöödiaid on minu arvates kahte sorti. Osa on peenemad nn kunstkomöödiad, kus on küll palju kohmakaid või piinlikke olukordi, totud peategelased, kuid päris naljakaks nagu ei lähegi, pigem tekitab ekraanil toimub kaastunnet, näiteks meiegi kinodes jooksnud “Kadunud Pariisis” (2016), sinna vahele jääb veidi suhtekomöödiaid, mille ühiseks jooneks on see, et naljad on enamasti väga südamlikud, näiteks “1+1” (2011), veel kunstkomöödiaid, mis on nii kunstilised, et meeldivad pigem niisugusele publikule, keda saab iseloomustada sõnaga: filmifriik. Näiteks “Delikatessid” (1991).
No ja siis muidugi tüüpilised lihtsa nalja komöödiad nagu “Takso”, mille esimene osa jõudis kinodesse 1998. aastal ning tänaseks on jõutud viienda jaoni. Kõiki neid prantslaste komöödiaid iseloomustab üks joon: tehakse klouni, neis on tubli annus mängulisust ja lapsemeelsust. Naljad on enamasti sellised, et igaüks saab aru, et seal nüüd püütakse nalja teha, iseasi, kas ka vaatajat naerma ajab.
Seega võiks ju väita, et prantsuse naljad on lihtsakoelised ja meeldivad neile, kes komöödiast soovivadki seda, et see oleks tsirkuselaadselt meelelahutuslik etendus, et kinosaalis ei peaks pead murdma, kas see nüüd oli nali või mitte. Prantslaste komöödiatele on iseloomulik suur veiderdamine, olgu siis tegemist rahvanaljade või friigifilmiga, veiderdatakse ja liialdatakse ülima mõnuga. See on nagu vahukooretort sefiiri, besee ja vahukommidega, mille seest lendab välja väike ilutulestik.
Kui me räägime viienda filmini jõudnud “Taksost”, siis võiks küll arvata, et eestlastele, kes käisid usinalt vaatamas “Klassikokkutulekut” ning “Kiireid ja vihaseid,” peaks sedalaadi komöödia kenasti sobima. Filmis on ohtralt grimassitamist ja ehtprantslaslikku tsirkust, ülepaisutatud, rõhutatult koomilisi olukordi, tagaajamist ja plahvatusi. See on nagu tavalise Hollywoodi komöödia kangem versioon. Kindlasti sobiks see film ka lastele põhikooliealistele, koolivaheajal vaatamiseks.
Seal on küll mõnevõrra ka paljast ihu ja flirti nagu prantsuse komöödias ikka, aga naljad on kõik üsna süütud, võite oma võsukesed kinno seda filmi vaatama lasta küll. Filmil on märge, et alla 12-aastastele ei soovitata, aga no põhimõtteliselt kõlbab ka 10-aastastele autohuvilistele poistele-tüdrukutele, pole seal midagi nii hullu. Varuge ohtralt popkorni, kinnitage rihmad ja valmistuge peadpööritavaks naljakarusselliks, kus nali on stiilis: tordiga näkku-jalaga makku. See on korralik tsirkus, kust ei puudu ka vinge action -kääbus.
Tegemist on tagaajamislooga, kus üheks peategelaseks lausa muinasjutuline valge takso. See küll ei räägi nagu Michael Knighti K.I.T.T, kuid on vähemalt sama vingeks tuunitud. Selle taksoga hakatakse jälitama pätte, kes kimavad eest ära Ferraridega. Komejanti on iiveldama ajavalt palju, nii et tõepoolest, keskmine Hollywoodi komöödia kahvatab selle krehvtise kraami kõrval, “Klassikokkutulekust” rääkimata.
Kui olete harjunud jälgima kriitikute tabelipunkte või uurima IMDB ja Rotten Tomatoese hindeid, siis selle filmi puhul soovitan need punktid peast visata. Viies osa on eelmisest parem, aga kui te pole varem ühtegi Takso liini kuuluvat jaburdamist näinud, siis kõlbab väga hästi vaadata, juhul kui teie eesmärgiks on lasta end poolteist tundi täieliku ajuvabadusega väntsutada ja te ei hakka juurdlema selle üle, kuidas üks või tegelane oleks pidanud saadud nätaka tõttu juba ammu surnud või heal juhul koomas olema.
See on film, mille motoks on: “Kadugu mõistus!” Kui oled üdini morn eestlane või soovid end näidata peene kultuuriinimesena, siis hoia parem eemale või vaata film ära salaja. Mina siiski ütlen, et tegemist on täiesti fenomenaalse nähtusega, millega saavad hakkama tõesti vaid prantslased, üks komöödia ei saa enam ehedam prantsuse komöödia olla kui see. Ülevoolav, veiderdav tagaajamistsirkus.
### Response:
Arvustus. Kellele sobivad prantsuse komöödiad? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokku mängisid Eesti mängijad eelmisel nädalal seitsmes riigis 14 kohtumist ning said seitse võitu ja seitse kaotust, väravaid kirjutati meie pallurite arvele 39. Rahvuskoondise kaptenil Martin Johannsonil oli eriti hea nädal, sest Bukaresti Steaua joonemängija sai koguni kaks võitu.
Rumeenia kõrgliiga viimases voorus alistas Steaua tänavuse karikavõitja Constanta AHC Dobrogea Sudi 29:26 (17:13) ning maksis nii kätte karikasarja poolfinaalis saadud kaotuse eest. Põhiturniiri võidu oli Johannsoni klubi kindlustanud juba varem, meie joonemängija jäi viimases kohtumises väravateta.
"Meeskonnale oli põhiturniiri võit meeletuks kordaminekuks!" rõõmustas Johannson. "Olime kindlasti stabiilseim meeskond. Samas võibolla lisab ekstra pinget kuna play-off ’ides on nüüd ootused suured nii juhtkonna kui fännide poolt. Toetume liiga parimale kaitsele ja väravavahtidele, nõrgimaks lüliks pean meie rünnakut, ehkki liiga rahulolematu ei selleski vallas olla."
Johannsonil jätkub just tagaliinide kohta vaid kiidusõnu: "Raamide vahel seisvad mehed on olnud täiesti fenomenaalsed terve hooaja vältel ning see sümbioos nende ja kaitse vahel kannab meid siiani. Ja kui paaril korral ongi veidi kaitses lohisenud, siis õnneks on püss lahti läinud rünnakul."
Kahe võiduni mängitavas veerandfinaalis kohtus Steaua pühapäeval põhiturniiri kaheksanda tiimi, Baia Mare CS Minauriga ning sai kodusaalis 25:23 (12:11) võidu, Johannson panustas ühe tabamusega. "Avamäng käivitus raskelt. Kaitse pidas, kuid ise ei leidnud kuidagi vastaste väravat," sõnas Johannson.
"Poolajaks maadlesime viiki ja oma iseloomuliku taktikaga – kõva kaitse ja kiirrünnak otsa – tõime võidu koju," tegi kolmandat hooaega Steauat esindav mees kokkuvõtte. "Play-off’id on nagu täiesti uus võistlus, enamus meeskondi veidi krampis ja kõike võib juhtuda. Mäng-mängult loodame, et tunne läheb mugavamaks. Ühes teises veerandfinaalpaaris juba nõrgem sats üllatas võõrsil, seega peab olema tähelepanelik – vigu andeks ei anta."
Johannson on küll sel hooajal visanud "vaid" 40 väravat, ent on Steaua nelja joonemängija seas resultatiivseim. "Meie süsteemis jõuab pall joonele vähem, meilt eeldatakse palju õigeid liikumisi, katteid ja muud säärast. Olen enda rolliga rahul! Alati saaks paremini, aga samas ka kõvasti kehvemini. Mänguaega saan kõvasti ja efektiivsus on olnud rahuldav," lisas Johannson.
Saksamaalt kolm võitu ja kolm kaotust
Eestlaste klubidel Bundesligas polnud hea nädal. Mait Patrail ravib endiselt valu tegevat põlve ja TSV Hannover-Burgdorf sai võõrsil HC Erlangeni käest 28:34 (15:16) kaotuse. Dener Jaanimaa tabas kümnest sooritatud pealeviskest neli, kuid tema TuS N-Lübbecke tunnistas medalitele võitleva SC Magdeburgi 34:24 (18:12) paremust.
Tänu võidule Jaanimaa koduklubi üle tõusis Magdeburg liigatabelis mööda ka Patraili meeskonnast. Tabelitipp on hetkel järgmine: Rhein-Neckar Löwen ja SG Flensburg-Handewitt 46, Berliini Füchse 43, Magdeburg 42, Hannover-Burgdorf 41, THW Kiel 39 punkti. TuS N-Lübbecke säilitas küll 16. koha, aga väljalangemistsoon tuli lähemale, sest 17. astmel asuv TV 05/07 Hüttenberg võitis ning mõlemal on nüüd 12 silma.
Teises Bundesligas liiguvad eestlaste klubide vormikõverad vastupidistes suundades. Janar Mägi oli heas hoos kui viskas viis väravat ja andis kaks resultatiivset söötu, ent EHV Aue sai kolmanda järjestikuse kaotuse, jäädes Bundesliga-tõusu suunas liikuvale SG BBM Bietigheimile 29:37 (12:15) kodus alla. 16.-17. kohtadel on HSG Konstanzil ja Auel võrdselt 18 punkti, aga kehvem väravate vahe jätab Mägi meeskonna väljalangemisjoone alla.
Karl Roosna ja Esseni TUSEM noppisid aga juba neljanda võidu järjest, alistades võõrsil 33:29 (16:13) tabeli punase laterna HG Saarlouisi. Roosna jäi seekord nullile ja Essen jätkab 10. kohal 28 punktiga. Tõusta on keeruline, ent mitte võimatu – koht eespool asuv Karl Toomi tulevae hooaja koduklubi TV Emsdetten on kuue silma kaugusel ja Esseni järgmine vastane.
Saksamaa kolmandas liigas olid eestlaste klubid võidukad. Armi Pärt aitas ühe väravaga kaasa Mecklenburger Stiere 35:33 (16:14) edule HG Hamburg-Barmbeki üle ning jätkab põhjatsoonis kolmandana. Vigastatud Karl Toomita esinenud TV 1893 Neuhausen alistas 29:25 (13:11) HG Oftersheim/Schwetzingeni ja on lõunatsoonis ühe punkti kaugusel püsimajäämiseks vajalikust 13. astmest.
Jürgen Rooba tõusis 154 väravaga eestlaste parimaks snaipriks
Põhjamaades on erinevad play-offi faasid täies hoos. Jürgen Rooba kõmmutas üleplatsimehena kaheksa väravat ja tema Amo HK sai Rootsi esiliigasse püsimajäämiseks olulise 29:27 (14:14) võidu Kärra HF-i üle. Rooba tõusis 154 väravaga sel hooajal Eesti "leegionäride" hulgas resultatiivseimaks, möödudes Ott Varikust (150). Kahe võiduni mängitava seeria teine kohtumine peetakse nädala pärast.
Kahe Tallinna Saksa Gümnaasiumi vilistlase omavahelises mõõduvõtus Soome kõrgliigas jäi poolfinaalseeria avamängus igas mõttes peale Valdar Noodla. Veteran viskas viis väravat kui Helsingi Dicken alistas lisaaja järel Karjaa BK-46 34:31 (14:12, 28:28), Janis Selge kaotajate ridades kätt valgeks ei saanud. Finaalipääsuks on vaja kolme võitu.
Islandil lõppes hooaeg Mikk Pinnoneni jaoks. UMF Afturelding ei saanud veerandfinaalis jagu eelmise hooaja hõbedast FH Hafnarfjördurist. Avamäng kaotati võõrsil 32:34 (12:16) ja teine kohtumine kodus 23:27 (10:14). Eesti koondise mängujuht viskas neis mängudes vastavalt kaks ja kaheksa väravat. Kokku jäi Pinnoneni arvele sel hooajal 68 tabamust.
Sloveenia kõrgliigas sai Andris Celminš kirja viis tabamust – kõik teisel poolajal –, kuid RK Maribor Branik kaotas napilt 27:28 MRD Dobovale. Hollandi meistrisarjas naases pärast vigastust platsile Jesper-Bruno Bramanis, ent jäi nullile kui tema HV Kras/Volendam kaotas Aalsmeeri HV FIQAS-ile 29:34. | Johannson: saan kõvasti mänguaega ja olen rolliga rahul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokku mängisid Eesti mängijad eelmisel nädalal seitsmes riigis 14 kohtumist ning said seitse võitu ja seitse kaotust, väravaid kirjutati meie pallurite arvele 39. Rahvuskoondise kaptenil Martin Johannsonil oli eriti hea nädal, sest Bukaresti Steaua joonemängija sai koguni kaks võitu.
Rumeenia kõrgliiga viimases voorus alistas Steaua tänavuse karikavõitja Constanta AHC Dobrogea Sudi 29:26 (17:13) ning maksis nii kätte karikasarja poolfinaalis saadud kaotuse eest. Põhiturniiri võidu oli Johannsoni klubi kindlustanud juba varem, meie joonemängija jäi viimases kohtumises väravateta.
"Meeskonnale oli põhiturniiri võit meeletuks kordaminekuks!" rõõmustas Johannson. "Olime kindlasti stabiilseim meeskond. Samas võibolla lisab ekstra pinget kuna play-off ’ides on nüüd ootused suured nii juhtkonna kui fännide poolt. Toetume liiga parimale kaitsele ja väravavahtidele, nõrgimaks lüliks pean meie rünnakut, ehkki liiga rahulolematu ei selleski vallas olla."
Johannsonil jätkub just tagaliinide kohta vaid kiidusõnu: "Raamide vahel seisvad mehed on olnud täiesti fenomenaalsed terve hooaja vältel ning see sümbioos nende ja kaitse vahel kannab meid siiani. Ja kui paaril korral ongi veidi kaitses lohisenud, siis õnneks on püss lahti läinud rünnakul."
Kahe võiduni mängitavas veerandfinaalis kohtus Steaua pühapäeval põhiturniiri kaheksanda tiimi, Baia Mare CS Minauriga ning sai kodusaalis 25:23 (12:11) võidu, Johannson panustas ühe tabamusega. "Avamäng käivitus raskelt. Kaitse pidas, kuid ise ei leidnud kuidagi vastaste väravat," sõnas Johannson.
"Poolajaks maadlesime viiki ja oma iseloomuliku taktikaga – kõva kaitse ja kiirrünnak otsa – tõime võidu koju," tegi kolmandat hooaega Steauat esindav mees kokkuvõtte. "Play-off’id on nagu täiesti uus võistlus, enamus meeskondi veidi krampis ja kõike võib juhtuda. Mäng-mängult loodame, et tunne läheb mugavamaks. Ühes teises veerandfinaalpaaris juba nõrgem sats üllatas võõrsil, seega peab olema tähelepanelik – vigu andeks ei anta."
Johannson on küll sel hooajal visanud "vaid" 40 väravat, ent on Steaua nelja joonemängija seas resultatiivseim. "Meie süsteemis jõuab pall joonele vähem, meilt eeldatakse palju õigeid liikumisi, katteid ja muud säärast. Olen enda rolliga rahul! Alati saaks paremini, aga samas ka kõvasti kehvemini. Mänguaega saan kõvasti ja efektiivsus on olnud rahuldav," lisas Johannson.
Saksamaalt kolm võitu ja kolm kaotust
Eestlaste klubidel Bundesligas polnud hea nädal. Mait Patrail ravib endiselt valu tegevat põlve ja TSV Hannover-Burgdorf sai võõrsil HC Erlangeni käest 28:34 (15:16) kaotuse. Dener Jaanimaa tabas kümnest sooritatud pealeviskest neli, kuid tema TuS N-Lübbecke tunnistas medalitele võitleva SC Magdeburgi 34:24 (18:12) paremust.
Tänu võidule Jaanimaa koduklubi üle tõusis Magdeburg liigatabelis mööda ka Patraili meeskonnast. Tabelitipp on hetkel järgmine: Rhein-Neckar Löwen ja SG Flensburg-Handewitt 46, Berliini Füchse 43, Magdeburg 42, Hannover-Burgdorf 41, THW Kiel 39 punkti. TuS N-Lübbecke säilitas küll 16. koha, aga väljalangemistsoon tuli lähemale, sest 17. astmel asuv TV 05/07 Hüttenberg võitis ning mõlemal on nüüd 12 silma.
Teises Bundesligas liiguvad eestlaste klubide vormikõverad vastupidistes suundades. Janar Mägi oli heas hoos kui viskas viis väravat ja andis kaks resultatiivset söötu, ent EHV Aue sai kolmanda järjestikuse kaotuse, jäädes Bundesliga-tõusu suunas liikuvale SG BBM Bietigheimile 29:37 (12:15) kodus alla. 16.-17. kohtadel on HSG Konstanzil ja Auel võrdselt 18 punkti, aga kehvem väravate vahe jätab Mägi meeskonna väljalangemisjoone alla.
Karl Roosna ja Esseni TUSEM noppisid aga juba neljanda võidu järjest, alistades võõrsil 33:29 (16:13) tabeli punase laterna HG Saarlouisi. Roosna jäi seekord nullile ja Essen jätkab 10. kohal 28 punktiga. Tõusta on keeruline, ent mitte võimatu – koht eespool asuv Karl Toomi tulevae hooaja koduklubi TV Emsdetten on kuue silma kaugusel ja Esseni järgmine vastane.
Saksamaa kolmandas liigas olid eestlaste klubid võidukad. Armi Pärt aitas ühe väravaga kaasa Mecklenburger Stiere 35:33 (16:14) edule HG Hamburg-Barmbeki üle ning jätkab põhjatsoonis kolmandana. Vigastatud Karl Toomita esinenud TV 1893 Neuhausen alistas 29:25 (13:11) HG Oftersheim/Schwetzingeni ja on lõunatsoonis ühe punkti kaugusel püsimajäämiseks vajalikust 13. astmest.
Jürgen Rooba tõusis 154 väravaga eestlaste parimaks snaipriks
Põhjamaades on erinevad play-offi faasid täies hoos. Jürgen Rooba kõmmutas üleplatsimehena kaheksa väravat ja tema Amo HK sai Rootsi esiliigasse püsimajäämiseks olulise 29:27 (14:14) võidu Kärra HF-i üle. Rooba tõusis 154 väravaga sel hooajal Eesti "leegionäride" hulgas resultatiivseimaks, möödudes Ott Varikust (150). Kahe võiduni mängitava seeria teine kohtumine peetakse nädala pärast.
Kahe Tallinna Saksa Gümnaasiumi vilistlase omavahelises mõõduvõtus Soome kõrgliigas jäi poolfinaalseeria avamängus igas mõttes peale Valdar Noodla. Veteran viskas viis väravat kui Helsingi Dicken alistas lisaaja järel Karjaa BK-46 34:31 (14:12, 28:28), Janis Selge kaotajate ridades kätt valgeks ei saanud. Finaalipääsuks on vaja kolme võitu.
Islandil lõppes hooaeg Mikk Pinnoneni jaoks. UMF Afturelding ei saanud veerandfinaalis jagu eelmise hooaja hõbedast FH Hafnarfjördurist. Avamäng kaotati võõrsil 32:34 (12:16) ja teine kohtumine kodus 23:27 (10:14). Eesti koondise mängujuht viskas neis mängudes vastavalt kaks ja kaheksa väravat. Kokku jäi Pinnoneni arvele sel hooajal 68 tabamust.
Sloveenia kõrgliigas sai Andris Celminš kirja viis tabamust – kõik teisel poolajal –, kuid RK Maribor Branik kaotas napilt 27:28 MRD Dobovale. Hollandi meistrisarjas naases pärast vigastust platsile Jesper-Bruno Bramanis, ent jäi nullile kui tema HV Kras/Volendam kaotas Aalsmeeri HV FIQAS-ile 29:34.
### Response:
Johannson: saan kõvasti mänguaega ja olen rolliga rahul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kongressi juhatab sisse EKRE auesimehe president Arnold Rüütli tervitus, kõnedega astuvad üles esimees Mart Helme, volikogu esimees Paul Puustusmaa ja fraktsiooni esimees Martin Helme.
Lisaks esimehele ja juhatusele valib EKRE kongressil ka kolm aseesimeest, kes ühtlasi saavad juhatuse liikmeks. Samuti toimub erakonna volikogu valimine.
Kui esimehe kohale on vaid üks kandidaat, siis aseesimeeste ja juhatuse liikmete kohale on konkurents. Kolme aseesimehe kohale on näiteks viis kandidaati, kelle nimesid ei soovi EKRE veel avalikult välja öelda.
Praegu on EKRE aseesimeesteks Martin Helme, Henn Põlluaas ja Jaak Madison.
EKRE riigikogu fraktsiooni kommunikatsiooninõunik Holger Berg ütles ERR-ile, et ka juhatusse kandideerijate osas on kavas nimed välja öelda teisipäeval. | EKRE peab nädalavahetusel Estonias kongressi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kongressi juhatab sisse EKRE auesimehe president Arnold Rüütli tervitus, kõnedega astuvad üles esimees Mart Helme, volikogu esimees Paul Puustusmaa ja fraktsiooni esimees Martin Helme.
Lisaks esimehele ja juhatusele valib EKRE kongressil ka kolm aseesimeest, kes ühtlasi saavad juhatuse liikmeks. Samuti toimub erakonna volikogu valimine.
Kui esimehe kohale on vaid üks kandidaat, siis aseesimeeste ja juhatuse liikmete kohale on konkurents. Kolme aseesimehe kohale on näiteks viis kandidaati, kelle nimesid ei soovi EKRE veel avalikult välja öelda.
Praegu on EKRE aseesimeesteks Martin Helme, Henn Põlluaas ja Jaak Madison.
EKRE riigikogu fraktsiooni kommunikatsiooninõunik Holger Berg ütles ERR-ile, et ka juhatusse kandideerijate osas on kavas nimed välja öelda teisipäeval.
### Response:
EKRE peab nädalavahetusel Estonias kongressi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 27-aastane Evans andis positiivse proovi eelmisel aasta Barcelona turniiri ajal. Endise maailma 41. reketi aastane võistluskeeld lõpeb 23. aprillil, seega saab ta kaasa teha 28. aprillil Glasgows algaval ATP Challengeri turniiril.
Briti tenniseliit (LTA) andis Evansile turniirile vabapääsme, kuna noormees täitis kõik alaliidu poolt esitatud tingimused. "Dan aitab meid dopinguvastases võitluses, et noored mängijad saaksid samasuguseid eksimusi vältida," selgitas LTA sooritusjuht Simon Timson.
"Tahan tänada kõiki, kes on mind sel raskel ajal toetanud. Õppisin eemaloleku ajal enda kohta palju, praegu olen täielikult pühendunud treeningutele, et saaksin enda karjääri jätkata ja proovida jõuda tagasi sinna, kus olin. Kuigi ma mõistan, et see võtab ilmselt aega," ütles Evans pressiteate vahendusel. | Kokaiini tarvitamisega vahele jäänud tennisist naaseb võistlustulle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
27-aastane Evans andis positiivse proovi eelmisel aasta Barcelona turniiri ajal. Endise maailma 41. reketi aastane võistluskeeld lõpeb 23. aprillil, seega saab ta kaasa teha 28. aprillil Glasgows algaval ATP Challengeri turniiril.
Briti tenniseliit (LTA) andis Evansile turniirile vabapääsme, kuna noormees täitis kõik alaliidu poolt esitatud tingimused. "Dan aitab meid dopinguvastases võitluses, et noored mängijad saaksid samasuguseid eksimusi vältida," selgitas LTA sooritusjuht Simon Timson.
"Tahan tänada kõiki, kes on mind sel raskel ajal toetanud. Õppisin eemaloleku ajal enda kohta palju, praegu olen täielikult pühendunud treeningutele, et saaksin enda karjääri jätkata ja proovida jõuda tagasi sinna, kus olin. Kuigi ma mõistan, et see võtab ilmselt aega," ütles Evans pressiteate vahendusel.
### Response:
Kokaiini tarvitamisega vahele jäänud tennisist naaseb võistlustulle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teil on igal aastal eri fookus. Esimesel oli kujutav kunst, seejärel muusika. Nüüd olete jõudnud filmikunstini. Mida näha saab?
Oh, hea küsimus! Näha saab ohtralt auhinnatud filmi Cachorro (“Karupoeg”). Toome selle Miguel Albaladejo südamliku, elujaatava ja liigutava loo suurele ekraanile Hispaania saatkonna lahkel toel. See klassikaks saanud film näitab lihtsalt, ausalt ja moraliseerimata, kuidas olenemata seksuaalsusest oleme kõik eelkõige inimesed ning hool lähedaste suhtes on südamesse kirjutatud meile kõigile.
Filmile eelneb vestlusring Talking Bears Artise suures saalis, kus osaleb režissöör Miguel Albaladejoga, kes saabub Tallinnasse kahe teise kineastiga meie kogukonnast. Hollywoodi taustaga Rick Copp on kirjanik, stsenarist, produtsent ja näitleja. Ta on kirjutanud stsenaariume legendaarsele seriaalile Golden Girls (“Kullakesed”), filmile The Brady Bunch Movie, paarile Scooby Doo filmile ning hulgale teleseriaalidele. Meie jaoks on ta aga üks vahvast nelikust veebiseriaalist Where The Bears Are. Artise ekraanile toob Rick kaasa seriaali emadepäeva eriosa.
Kolmas külaline vestlusringis on Juri Linkevitš, kes on Norra Rahvusringhäälingu Moskva korrespondentpunkti operaator. Oma varasemate ülesannete tõttu on ta viibinud maailma kõige erinevamates punktides, ka kriisikolletes. Juri on ka ise dokumentalist, kellele meeldib eriti teha just portreefilme.
Teie festivalil on alati sotsiaalne mõõde. Millele see tänavu osutab?
Tõepoolest, nagu meie festival on pühendatud karukultuurile, on ta samavõrd ka elustiilifestival. Selle juurde käib ka tõsistel teemadel arutlemine. Elu toob ise meieni igal aastal mõne olulise tulipunkti.
Eelmisel aastal olime koos Eesti LGBT Ühinguga vaiksel protestiaktsioonil Vene saatkonna ees, juhtimaks tähelepanu julmale inimjahile Tšetšeenias. Sel aastal on meie suurte sõprade eestvedamisel Norra karude klubist üritusel Bears Can! jutuks kogunnaülene koostöö. Näha ja kuulda saab karude tegemistest klubilisest ühiskondliku tasandini Kiievist, Moskvast, Oslost, Peterburist, Tallinnast, Stockholmist ja mujaltki, kohalikult ja rahvusvaheliselt. Kuidas me seisame selle eest, et võrdsed õigused ja kohtlemine saaksid normaalsuseks. Mida me rahvusvahelises ühistöös selleks teha saame ja tahame. Muuseas, selgi korral kogume aktiivselt annetusi Eesti LGBT Ühingu toetuseks, nii et laiem üldsus võib meiega koos olles siduda meeldiva kasulikuga.
Miks vajavad karud oma festivali? Kuhu karud end üldse vikerkaarespektris paigutavad?
Raske öelda, kus me vikerkaarel oleme. Ühest küljest arvan, et meie endi jaoks on selline festar tähtis minapildi jaoks. Teisest küljest on meie missioon korraldajatena tutvustada laiemale üldsusele meie kogukonna abil LGBT+ maailma laiemalt. Kui me selliste tagasihoidlikena nagu karud looduseski suudame näidata, et meid pole põhjust peljata, siis oleme teinud suure sammu stereotüüpide murdmisel piirdest sõltumata.
Tallinn Bearty kunstiline juht Alvar Ameljushenko: “Karulipp oli esimest korda avalikult nähtav ühel meie üritusel 2001. aasta novembris.”
Kuidas Eesti karud kokku tulid? Millal lehvis esimest korda karulipp Tallinnas?
Eesti karud on tegelikult omavahel arusaadavatel põhjustel väga varjuliselt koos käinud juba 15 aastat. Karulipp oligi esimest korda avalikult nähtav ühel meie üritusel 2001. aasta novembris. Kuna tollal oli interneti sotsiaalne pool alles olematu, võtsime julguse mehi kokku kutsuda lausa avaliku ajalehekuulutusega. Naljakas, eks, kuidas ajad muutuvad.
Kuidas jõudsite oma festivalini?
Festari idee oli mul endal peas tegelikult väga pikka aega. Minu esimestest käikudest Euroopa sarnastele kogunemistele sai selgeks, et ühel või teisel moel peab ka Tallinnas midagi sarnast tulema. Läks rohkem aega kui ise tahtsin, aga eks see oli vist küpsemiseks vajalik. Nüüd on käes juba neljas kord ja Tallinn Bearty nime teatakse igal kontinendil. Seda näitavad selgelt meie veebilehe külastused nagu ka otsene suhtlus.
Kuhu edasi? Kas teate juba, mida toob Tallinn Bearty 2019?
Aga loomulikult teame! Korraldajatena peame vaatama kaks-kolm aastat ette. Järgmisel aastal (11.–14. aprill 2019) toome uuele ringile tagasi kujutava kunsti ja uued programmikülalised. Loodame, et suudame pearõhu asetada moele ning et Tallinnasse tulevad selles valdkonnas tuntud karudest moeloojad. Kindlasti mõni näitus või paar, vestlused, toidukultuur, ühiskondlikult aktiivne tegutsemine – lühidalt, see, milles me parimad oleme! | Karukultuuri entusiast: loodame teha suure sammu stereotüüpide murdmisel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teil on igal aastal eri fookus. Esimesel oli kujutav kunst, seejärel muusika. Nüüd olete jõudnud filmikunstini. Mida näha saab?
Oh, hea küsimus! Näha saab ohtralt auhinnatud filmi Cachorro (“Karupoeg”). Toome selle Miguel Albaladejo südamliku, elujaatava ja liigutava loo suurele ekraanile Hispaania saatkonna lahkel toel. See klassikaks saanud film näitab lihtsalt, ausalt ja moraliseerimata, kuidas olenemata seksuaalsusest oleme kõik eelkõige inimesed ning hool lähedaste suhtes on südamesse kirjutatud meile kõigile.
Filmile eelneb vestlusring Talking Bears Artise suures saalis, kus osaleb režissöör Miguel Albaladejoga, kes saabub Tallinnasse kahe teise kineastiga meie kogukonnast. Hollywoodi taustaga Rick Copp on kirjanik, stsenarist, produtsent ja näitleja. Ta on kirjutanud stsenaariume legendaarsele seriaalile Golden Girls (“Kullakesed”), filmile The Brady Bunch Movie, paarile Scooby Doo filmile ning hulgale teleseriaalidele. Meie jaoks on ta aga üks vahvast nelikust veebiseriaalist Where The Bears Are. Artise ekraanile toob Rick kaasa seriaali emadepäeva eriosa.
Kolmas külaline vestlusringis on Juri Linkevitš, kes on Norra Rahvusringhäälingu Moskva korrespondentpunkti operaator. Oma varasemate ülesannete tõttu on ta viibinud maailma kõige erinevamates punktides, ka kriisikolletes. Juri on ka ise dokumentalist, kellele meeldib eriti teha just portreefilme.
Teie festivalil on alati sotsiaalne mõõde. Millele see tänavu osutab?
Tõepoolest, nagu meie festival on pühendatud karukultuurile, on ta samavõrd ka elustiilifestival. Selle juurde käib ka tõsistel teemadel arutlemine. Elu toob ise meieni igal aastal mõne olulise tulipunkti.
Eelmisel aastal olime koos Eesti LGBT Ühinguga vaiksel protestiaktsioonil Vene saatkonna ees, juhtimaks tähelepanu julmale inimjahile Tšetšeenias. Sel aastal on meie suurte sõprade eestvedamisel Norra karude klubist üritusel Bears Can! jutuks kogunnaülene koostöö. Näha ja kuulda saab karude tegemistest klubilisest ühiskondliku tasandini Kiievist, Moskvast, Oslost, Peterburist, Tallinnast, Stockholmist ja mujaltki, kohalikult ja rahvusvaheliselt. Kuidas me seisame selle eest, et võrdsed õigused ja kohtlemine saaksid normaalsuseks. Mida me rahvusvahelises ühistöös selleks teha saame ja tahame. Muuseas, selgi korral kogume aktiivselt annetusi Eesti LGBT Ühingu toetuseks, nii et laiem üldsus võib meiega koos olles siduda meeldiva kasulikuga.
Miks vajavad karud oma festivali? Kuhu karud end üldse vikerkaarespektris paigutavad?
Raske öelda, kus me vikerkaarel oleme. Ühest küljest arvan, et meie endi jaoks on selline festar tähtis minapildi jaoks. Teisest küljest on meie missioon korraldajatena tutvustada laiemale üldsusele meie kogukonna abil LGBT+ maailma laiemalt. Kui me selliste tagasihoidlikena nagu karud looduseski suudame näidata, et meid pole põhjust peljata, siis oleme teinud suure sammu stereotüüpide murdmisel piirdest sõltumata.
Tallinn Bearty kunstiline juht Alvar Ameljushenko: “Karulipp oli esimest korda avalikult nähtav ühel meie üritusel 2001. aasta novembris.”
Kuidas Eesti karud kokku tulid? Millal lehvis esimest korda karulipp Tallinnas?
Eesti karud on tegelikult omavahel arusaadavatel põhjustel väga varjuliselt koos käinud juba 15 aastat. Karulipp oligi esimest korda avalikult nähtav ühel meie üritusel 2001. aasta novembris. Kuna tollal oli interneti sotsiaalne pool alles olematu, võtsime julguse mehi kokku kutsuda lausa avaliku ajalehekuulutusega. Naljakas, eks, kuidas ajad muutuvad.
Kuidas jõudsite oma festivalini?
Festari idee oli mul endal peas tegelikult väga pikka aega. Minu esimestest käikudest Euroopa sarnastele kogunemistele sai selgeks, et ühel või teisel moel peab ka Tallinnas midagi sarnast tulema. Läks rohkem aega kui ise tahtsin, aga eks see oli vist küpsemiseks vajalik. Nüüd on käes juba neljas kord ja Tallinn Bearty nime teatakse igal kontinendil. Seda näitavad selgelt meie veebilehe külastused nagu ka otsene suhtlus.
Kuhu edasi? Kas teate juba, mida toob Tallinn Bearty 2019?
Aga loomulikult teame! Korraldajatena peame vaatama kaks-kolm aastat ette. Järgmisel aastal (11.–14. aprill 2019) toome uuele ringile tagasi kujutava kunsti ja uued programmikülalised. Loodame, et suudame pearõhu asetada moele ning et Tallinnasse tulevad selles valdkonnas tuntud karudest moeloojad. Kindlasti mõni näitus või paar, vestlused, toidukultuur, ühiskondlikult aktiivne tegutsemine – lühidalt, see, milles me parimad oleme!
### Response:
Karukultuuri entusiast: loodame teha suure sammu stereotüüpide murdmisel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Iga päevas üle soovitatava normi joodud alkoholi ühik vähendab eluiga keskmiselt 15 minuti võrra. See on võrreldav sigareti suitsetamisega," märkis uurimusega mitte seotud David Spiegelhalter, terviseteemadele keskenduv Cambridge'i ülikooli statistikaprofessor. Näiteks päevas järjepidevalt piirnormist kaks klaasi rohkem veini joova 40-aastase oodatav eluiga väheneb kahe aasta võrra.
Eestis peetakse meeste puhul madala riski piiriks nädalas 16 alkoholi ühiku joomist. Naistel on soovitatav juua poole vähem ehk nädalas vähem kui kaheksa alkoholi ühikut.
Värskelt ilmunud uurimuse järeldused põhinevad 19 riigis kokku 600 000 inimese kohta kogutud terviseandmetel. Samade uurimisaluste kohta oli teada ka see, palju nad enda teatel keskmiselt jõid ning milline oli nende haridustee. Keskmiselt jälgiti neid 7,5 aasta jooksul. Samuti uurisid teadlased, kui sageli haigestusid nad selle aja vältel erinevatesse südamehaigustesse. Arvesse võeti näiteks sedagi, kas inimesed suitsetasid või põdesid diabeeti.
Erinevalt levinud müüdist polnud märgata, et vähene alkoholi tarbimine oleks sellest täielikult hoidumisest kasulikum. Pummeldamine seostus väiksema surmaga mitte lõppeva infarktiriskiga. Teisi südame- ja veresoonkonnahaigusi ei hoidnud eemale ükskõik millises koguses alkoholi tarbimine.
"Uurimuse põhisõnum on, et kord juba alkoholi tarbides aitab vähem joomine kauem elada ja langetada mitmete südame-veresoonkonnahaiguste riski," leidis uurimuse esimene autor Angela Wood, Cambridge'i ülikooli epidemioloog.
See toetab vaatenurka, mille kohaselt ei anna üldist suremust alkoholi tarbimisega siduv J-kujuline graafik edasi kogu tõde. Täiskarsklaste suurem suremus võib olla tingitud varasemastest terviseprobleemidest või liigsest alkoholi tarbimisest. Töö autorid nentisid samas, et uuringu ülesehitus antud juhul põhjust ja tagajärge eristada ei võimaldanud. Lisaks tuleksid nende sõnul kasuks pikemat aega kestvad uuringud. Need võimaldaksid midagi öelda ka alkoholi pikaajalise mõju kohta intellektile.
Samal ajal on eelnevad uuringud viidanud, et regulaarselt alkoholi tarbimine ükskõik millisel määral kasvatab näiteks vähki haigestumise riski.
Uurimus ilmus ajakirjas The Lancet. | Eluiga lüheneb juba kahe klaasi viina peale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Iga päevas üle soovitatava normi joodud alkoholi ühik vähendab eluiga keskmiselt 15 minuti võrra. See on võrreldav sigareti suitsetamisega," märkis uurimusega mitte seotud David Spiegelhalter, terviseteemadele keskenduv Cambridge'i ülikooli statistikaprofessor. Näiteks päevas järjepidevalt piirnormist kaks klaasi rohkem veini joova 40-aastase oodatav eluiga väheneb kahe aasta võrra.
Eestis peetakse meeste puhul madala riski piiriks nädalas 16 alkoholi ühiku joomist. Naistel on soovitatav juua poole vähem ehk nädalas vähem kui kaheksa alkoholi ühikut.
Värskelt ilmunud uurimuse järeldused põhinevad 19 riigis kokku 600 000 inimese kohta kogutud terviseandmetel. Samade uurimisaluste kohta oli teada ka see, palju nad enda teatel keskmiselt jõid ning milline oli nende haridustee. Keskmiselt jälgiti neid 7,5 aasta jooksul. Samuti uurisid teadlased, kui sageli haigestusid nad selle aja vältel erinevatesse südamehaigustesse. Arvesse võeti näiteks sedagi, kas inimesed suitsetasid või põdesid diabeeti.
Erinevalt levinud müüdist polnud märgata, et vähene alkoholi tarbimine oleks sellest täielikult hoidumisest kasulikum. Pummeldamine seostus väiksema surmaga mitte lõppeva infarktiriskiga. Teisi südame- ja veresoonkonnahaigusi ei hoidnud eemale ükskõik millises koguses alkoholi tarbimine.
"Uurimuse põhisõnum on, et kord juba alkoholi tarbides aitab vähem joomine kauem elada ja langetada mitmete südame-veresoonkonnahaiguste riski," leidis uurimuse esimene autor Angela Wood, Cambridge'i ülikooli epidemioloog.
See toetab vaatenurka, mille kohaselt ei anna üldist suremust alkoholi tarbimisega siduv J-kujuline graafik edasi kogu tõde. Täiskarsklaste suurem suremus võib olla tingitud varasemastest terviseprobleemidest või liigsest alkoholi tarbimisest. Töö autorid nentisid samas, et uuringu ülesehitus antud juhul põhjust ja tagajärge eristada ei võimaldanud. Lisaks tuleksid nende sõnul kasuks pikemat aega kestvad uuringud. Need võimaldaksid midagi öelda ka alkoholi pikaajalise mõju kohta intellektile.
Samal ajal on eelnevad uuringud viidanud, et regulaarselt alkoholi tarbimine ükskõik millisel määral kasvatab näiteks vähki haigestumise riski.
Uurimus ilmus ajakirjas The Lancet.
### Response:
Eluiga lüheneb juba kahe klaasi viina peale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohaselt on Eesti kaitsetööstus tegemas jõudsaid samme, et muutuda maailma mastaabis tõsiselt võetavaks partneriks erinevatele julgeolekujõududele ja teistele kaitsetööstusettevõtjatele.
Eesti kaitsetööstusettevõtjad on valmis tootma mitmeid kaitsevaldkonna tooteid ning paistab silma tarkade lahenduste arendaja ja valmistajana.
Samas on Eesti sõjalise kaitse seisukohast kriitilise tähtsusega, et kaitsmiseks vajalike sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona valmistamiseks ning sõjarelvade hoolduseks oleks suutlikkus ka Eestis paiknevatel ettevõtjatel.
Eesti õigusruum seda seni ei võimalda või võimaldab suurte piirangutega.
Eestis paiknevatel ettevõtjatel sõjarelvade ja lahingumoona käitlemise võimaluse tekkimine lubab kaitseväel kestlikumalt hallata relvastust ning kaitsetööstusettevõtjatel laiendada oma tegevust ja pakkuda oma tooteid ka väljapoole Eestit.
Kaitseminister Jüri Luik on öelnud, et sõjarelvade ja –moona käitlemise õiguse saamine võimaldaks Eesti kaitsetööstusel luua uusi tegevusharusid ja töökohti.
Eesti kaitsetööstuse liidu hinnangul on muudatuste tulemusena võimalik Eesti ettevõtjate baasilt tulevikus saavutada käibemaht umbes 60 miljonit eurot aastas ja luua 150 uut töökohta.
Samuti avaneks ettevõtjatel võimalus osaleda sõjalise kauba hankekonkurssidel nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. | Eelnõu: ettevõtjad saavad õiguse valmistada ja eksportida sõjarelvi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohaselt on Eesti kaitsetööstus tegemas jõudsaid samme, et muutuda maailma mastaabis tõsiselt võetavaks partneriks erinevatele julgeolekujõududele ja teistele kaitsetööstusettevõtjatele.
Eesti kaitsetööstusettevõtjad on valmis tootma mitmeid kaitsevaldkonna tooteid ning paistab silma tarkade lahenduste arendaja ja valmistajana.
Samas on Eesti sõjalise kaitse seisukohast kriitilise tähtsusega, et kaitsmiseks vajalike sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona valmistamiseks ning sõjarelvade hoolduseks oleks suutlikkus ka Eestis paiknevatel ettevõtjatel.
Eesti õigusruum seda seni ei võimalda või võimaldab suurte piirangutega.
Eestis paiknevatel ettevõtjatel sõjarelvade ja lahingumoona käitlemise võimaluse tekkimine lubab kaitseväel kestlikumalt hallata relvastust ning kaitsetööstusettevõtjatel laiendada oma tegevust ja pakkuda oma tooteid ka väljapoole Eestit.
Kaitseminister Jüri Luik on öelnud, et sõjarelvade ja –moona käitlemise õiguse saamine võimaldaks Eesti kaitsetööstusel luua uusi tegevusharusid ja töökohti.
Eesti kaitsetööstuse liidu hinnangul on muudatuste tulemusena võimalik Eesti ettevõtjate baasilt tulevikus saavutada käibemaht umbes 60 miljonit eurot aastas ja luua 150 uut töökohta.
Samuti avaneks ettevõtjatel võimalus osaleda sõjalise kauba hankekonkurssidel nii Eestis kui ka väljaspool Eestit.
### Response:
Eelnõu: ettevõtjad saavad õiguse valmistada ja eksportida sõjarelvi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aksalu ja SJK-gi jaoks ei tulnud võit võõral väljakul lihtsalt, sest Turu Palloseura võrgud pandi sahisema alles pärast 88 minutit. 2:0 võit on tavapäraselt täismängu teinud Aksalule ja SJK-le ka hooaja esimene, vahendab Soccernet.ee.
Eelmisel nädalal SJK alistanud PS Kemi koos Marek Kaljumäe ja Maksim Lipiniga jäi seekord koduplatsil 2:4 alla Turu Interile. Kemi ei juhtinud mängus kordagi, poolaeg kaotati 1:2 ja viimase kümne minuti sees kindlustasid külalised võidu. Kaljumäe tegi kaasa kogu mängu, Lipin sekkus vahetusest 82. minutil, kui seis oli 1:3.
Kaotusega pidi leppima ka KuPS, kelle eest Ats Purje sai kirja 75 minutit. KuPs läks juhtima ja viigistas poolaja 1:1, kuid neli minutit pärast eestlase vahetust lõi Tampere Ilves kodupubliku rõõmuks võiduvärava. Avavoorus viigistanud KuPS on üks neljast meeskonnast, kel hooaja esimene võit veel võtmata.
Võiduta on ka Espoo Honka, kes nüüd mängis koduplatsil FC Lahtiga 0:0 viiki. Lahti eest tegi Artjom Dmitrijev kaasa 90 minutit, Henri Anier vahetati aga normaalaja viimasel minutil puhkama. Avavoorus võidu kirja saanud Lahti on tabelis nelja silmaga kolmandal real. | Aksalu koduklubi sai magusa võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aksalu ja SJK-gi jaoks ei tulnud võit võõral väljakul lihtsalt, sest Turu Palloseura võrgud pandi sahisema alles pärast 88 minutit. 2:0 võit on tavapäraselt täismängu teinud Aksalule ja SJK-le ka hooaja esimene, vahendab Soccernet.ee.
Eelmisel nädalal SJK alistanud PS Kemi koos Marek Kaljumäe ja Maksim Lipiniga jäi seekord koduplatsil 2:4 alla Turu Interile. Kemi ei juhtinud mängus kordagi, poolaeg kaotati 1:2 ja viimase kümne minuti sees kindlustasid külalised võidu. Kaljumäe tegi kaasa kogu mängu, Lipin sekkus vahetusest 82. minutil, kui seis oli 1:3.
Kaotusega pidi leppima ka KuPS, kelle eest Ats Purje sai kirja 75 minutit. KuPs läks juhtima ja viigistas poolaja 1:1, kuid neli minutit pärast eestlase vahetust lõi Tampere Ilves kodupubliku rõõmuks võiduvärava. Avavoorus viigistanud KuPS on üks neljast meeskonnast, kel hooaja esimene võit veel võtmata.
Võiduta on ka Espoo Honka, kes nüüd mängis koduplatsil FC Lahtiga 0:0 viiki. Lahti eest tegi Artjom Dmitrijev kaasa 90 minutit, Henri Anier vahetati aga normaalaja viimasel minutil puhkama. Avavoorus võidu kirja saanud Lahti on tabelis nelja silmaga kolmandal real.
### Response:
Aksalu koduklubi sai magusa võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teatrifestival MITEM (Madach International Theatre Meeting) sai alguse 2014. aastal ning toimub iga kahe aasta tagant aprillis Ungari Rahvusteatris. Kaks nädalat vältaval rahvusvahelisel teatrifestivalil osaleb keskmiselt umbes 20 lavastust 13–14 erinevast riigist. Sealjuures on esindatud mitmed Euroopa riigid kui ka kaugemad paigad, sealhulgas näiteks India ja Tuneesia.
Elmo Nüganen on esimene Eesti lavastaja, kelle looming MITEM teatrifestivali põhiprogrammi kuulub. "Igatsust" on varasemalt premeeritud kahe auhinnaga: 2015. aastal pälvis Anne Reemann naispeaosa täitmise eest Eesti teatri aastaauhinna ja Tallinna Linnateatri kolleegipreemia.
Kohalik huvi Elmo Nüganeni lavastuse vastu on suur – festivali kodulehe andmetel on etendus välja müüdud.
Ehkki tegemist on alles traditsiooni alustava ning laiemat tuntust koguva festivaliga, on festivali raames jõudnud etenduda nii mõnegi maineka Euroopa lavastaja looming, sealhulgas näiteks Alvis Hermanise ja Valeri Fokini lavastused. Tegutsetud aja jooksul on MITEM festival jõudnud teatriringkonnas pälvida positiivset tähelepanu: eelmisel korral osales teatrifestivalil koguni 450 külalist ja teatrispetsialisti.
Ungari Rahvusteatri Gobbi Hilda nimelisel laval astuvad üles Anne Reemann, Rain Simmul, Peeter Tammearu, Epp Eespäev, Liis Lass, Kristjan Üksküla, Andrus Vaarik, Kalju Orro, Elisabet Reinsalu, Helene Vannari ja Ingrid Noodla.
Lisaks Tallinna Linnateatrile osaleb samal festivalil ka teatriühenduse R.A.A.A.M Jakuutia päritolu Sergei Potapovi lavastus "Libahunt".
Rahvusvaheline teatrifestival MITEM toimub 16.–28. aprillil 2018 Budapestis. Tallinna Linnateatri osalemist festivalil toetavad Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium. Täpsemat infot festivali kohta leiab programmist. | Elmo Nüganeni lavastus osaleb rahvusvahelisel teatrifestivalil Ungaris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teatrifestival MITEM (Madach International Theatre Meeting) sai alguse 2014. aastal ning toimub iga kahe aasta tagant aprillis Ungari Rahvusteatris. Kaks nädalat vältaval rahvusvahelisel teatrifestivalil osaleb keskmiselt umbes 20 lavastust 13–14 erinevast riigist. Sealjuures on esindatud mitmed Euroopa riigid kui ka kaugemad paigad, sealhulgas näiteks India ja Tuneesia.
Elmo Nüganen on esimene Eesti lavastaja, kelle looming MITEM teatrifestivali põhiprogrammi kuulub. "Igatsust" on varasemalt premeeritud kahe auhinnaga: 2015. aastal pälvis Anne Reemann naispeaosa täitmise eest Eesti teatri aastaauhinna ja Tallinna Linnateatri kolleegipreemia.
Kohalik huvi Elmo Nüganeni lavastuse vastu on suur – festivali kodulehe andmetel on etendus välja müüdud.
Ehkki tegemist on alles traditsiooni alustava ning laiemat tuntust koguva festivaliga, on festivali raames jõudnud etenduda nii mõnegi maineka Euroopa lavastaja looming, sealhulgas näiteks Alvis Hermanise ja Valeri Fokini lavastused. Tegutsetud aja jooksul on MITEM festival jõudnud teatriringkonnas pälvida positiivset tähelepanu: eelmisel korral osales teatrifestivalil koguni 450 külalist ja teatrispetsialisti.
Ungari Rahvusteatri Gobbi Hilda nimelisel laval astuvad üles Anne Reemann, Rain Simmul, Peeter Tammearu, Epp Eespäev, Liis Lass, Kristjan Üksküla, Andrus Vaarik, Kalju Orro, Elisabet Reinsalu, Helene Vannari ja Ingrid Noodla.
Lisaks Tallinna Linnateatrile osaleb samal festivalil ka teatriühenduse R.A.A.A.M Jakuutia päritolu Sergei Potapovi lavastus "Libahunt".
Rahvusvaheline teatrifestival MITEM toimub 16.–28. aprillil 2018 Budapestis. Tallinna Linnateatri osalemist festivalil toetavad Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium. Täpsemat infot festivali kohta leiab programmist.
### Response:
Elmo Nüganeni lavastus osaleb rahvusvahelisel teatrifestivalil Ungaris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meistriklassis võistelnud 17 võimleja seas kujunesid juba esimeste kavade järel välja kaks selget liidrit – 2017. aasta Eesti meister Olga Bogdanova ja 2017. aasta juunioride Eesti meister, esimest aastat meistriklassis võistlev Carmen Marii Aesma. Mõlemad esindavad võimlemisklubi Piruetti ja Tallinna Spordikooli.
Kolme kava järel lahutas neid vaid 0,1 punkti. Viimases harjutuses lindiga pani oma suurema kogemuse ja tugevama võistlusnärvi maksma Bogdanova, võites Eesti karika kokku 57,400 punktiga, Aesma tuli teiseks 55,100 punktiga. Kolmanda koha saavutas SK Nord võimleja Nikita Sharkova (47,000), kellest vaid 0,1 punkti allapoole jäi Melany Keler (VK Elegance).
Noorteklassi tihedas konkurentsis võidutses VK Piruett esindaja Maria Muravjova (kolme kava punktisumma 36,550), teiseks tuli Alesja Semko (VK Elegance, 35,530) ning kolmandaks Darja Fetissova (SK Nord 34,390). Noorteklassis osales 40 võimlejat, kelle vanuseks on 10-12 aastat.
Esmaspäeval jätkub võistlus juuniorklassis, kus neljas vahetuses võistlevad 13.-15-aastased iluvõimlejad selgitavad Eesti karika paremiku. Juunioridele lisavad täiendavat võistluspinget eesootavad juunioride Euroopa meistrivõistlused, millele sõitva koondise koosseisu pääsemist mõjutavad ka karikavõistluse tulemused. Võistlus algab kell 11, võitjad selguvad kella 20-ks.
Eesti tiitlivõistluste hooaeg jätkub aprilli lõpus Tartus toimuvatel Eesti meistrivõistlustel, kus võistlustulle astub ligi 100 iluvõimlejat juunioride ja meistriklassis ning ligi 170 rühmvõimlejat neljas vanuse kategoorias. Iluvõimlemise absoluutmeister ja üksikalade finaalide võitjad selguvad 28.-29. aprillil. Rühmvõimlejatega kombineeritud põnevat võistlust näeb 29. aprillil. | Iluvõimlemise Eesti karikavõistlustel lahutas kaht esimest vaid 0,1 punkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meistriklassis võistelnud 17 võimleja seas kujunesid juba esimeste kavade järel välja kaks selget liidrit – 2017. aasta Eesti meister Olga Bogdanova ja 2017. aasta juunioride Eesti meister, esimest aastat meistriklassis võistlev Carmen Marii Aesma. Mõlemad esindavad võimlemisklubi Piruetti ja Tallinna Spordikooli.
Kolme kava järel lahutas neid vaid 0,1 punkti. Viimases harjutuses lindiga pani oma suurema kogemuse ja tugevama võistlusnärvi maksma Bogdanova, võites Eesti karika kokku 57,400 punktiga, Aesma tuli teiseks 55,100 punktiga. Kolmanda koha saavutas SK Nord võimleja Nikita Sharkova (47,000), kellest vaid 0,1 punkti allapoole jäi Melany Keler (VK Elegance).
Noorteklassi tihedas konkurentsis võidutses VK Piruett esindaja Maria Muravjova (kolme kava punktisumma 36,550), teiseks tuli Alesja Semko (VK Elegance, 35,530) ning kolmandaks Darja Fetissova (SK Nord 34,390). Noorteklassis osales 40 võimlejat, kelle vanuseks on 10-12 aastat.
Esmaspäeval jätkub võistlus juuniorklassis, kus neljas vahetuses võistlevad 13.-15-aastased iluvõimlejad selgitavad Eesti karika paremiku. Juunioridele lisavad täiendavat võistluspinget eesootavad juunioride Euroopa meistrivõistlused, millele sõitva koondise koosseisu pääsemist mõjutavad ka karikavõistluse tulemused. Võistlus algab kell 11, võitjad selguvad kella 20-ks.
Eesti tiitlivõistluste hooaeg jätkub aprilli lõpus Tartus toimuvatel Eesti meistrivõistlustel, kus võistlustulle astub ligi 100 iluvõimlejat juunioride ja meistriklassis ning ligi 170 rühmvõimlejat neljas vanuse kategoorias. Iluvõimlemise absoluutmeister ja üksikalade finaalide võitjad selguvad 28.-29. aprillil. Rühmvõimlejatega kombineeritud põnevat võistlust näeb 29. aprillil.
### Response:
Iluvõimlemise Eesti karikavõistlustel lahutas kaht esimest vaid 0,1 punkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uustulnukatest jõudis väiksele Leelole kõige lähemale Dwayne Johnson oma koletistega möllus „Rampage: Purustajad“ ning tabamatut õnne taga ajav Mirtel Pohla Lauri Lagle kirjutatud-lavastatud linaloos „Portugal“.
Kolmanda uue tulijana trügis end seitsme vapra sekka animeeritud nunnu linnupoeg eesti keelde dubleeritud animafilmis „Tinno. Sa pole iial üksi“.
Koht
Originaalpealkiri
Eesti pealkiri
Nädal
Vaatajaid
Vaatajaid kokku
1
Seltsimees laps
Seltsimees laps
4
5932
87907
2
Rampage
Rampage: Purustajad
1
4484
4484
3
Portugal
Portugal
1
3309
3309
4
Blockers
Vändapidurid
2
2865
11688
5
Ploey. You Never Fly Alone
Tinno. Sa pole iial üksi.
1
2544
2544
6
A Quiet Place
Kena vaikne kohake
2
2468
9258
7
Peter Rabbit
Peeter Pikk-kõrv
4
2353
46954 | Eesti kino TOP7: väike Leelo püsib visalt troonil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uustulnukatest jõudis väiksele Leelole kõige lähemale Dwayne Johnson oma koletistega möllus „Rampage: Purustajad“ ning tabamatut õnne taga ajav Mirtel Pohla Lauri Lagle kirjutatud-lavastatud linaloos „Portugal“.
Kolmanda uue tulijana trügis end seitsme vapra sekka animeeritud nunnu linnupoeg eesti keelde dubleeritud animafilmis „Tinno. Sa pole iial üksi“.
Koht
Originaalpealkiri
Eesti pealkiri
Nädal
Vaatajaid
Vaatajaid kokku
1
Seltsimees laps
Seltsimees laps
4
5932
87907
2
Rampage
Rampage: Purustajad
1
4484
4484
3
Portugal
Portugal
1
3309
3309
4
Blockers
Vändapidurid
2
2865
11688
5
Ploey. You Never Fly Alone
Tinno. Sa pole iial üksi.
1
2544
2544
6
A Quiet Place
Kena vaikne kohake
2
2468
9258
7
Peter Rabbit
Peeter Pikk-kõrv
4
2353
46954
### Response:
Eesti kino TOP7: väike Leelo püsib visalt troonil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otsus annaks osalust valitsevale majandusminister Kadri Simsonile volitused hääletada Tallinna Sadama aktsionäride üldkoosolekul dividendipoliitika kinnitamisel selliselt, et äriühing maksaks netodividende perioodil 2019–2020 vähemalt 30 miljonit eurot aastas ning pärast seda vähemalt 70 protsenti puhaskasumist, selgub eelnõu seletuskirjast.
Tegemist on miinimumplaaniga, sest samas on riigi ootus kuni aastani 2022, et ettevõte suudab maksta netodividende vähemalt 35 miljonit eurot aastas.
Dividendipoliitika kinnitamiseks nõusoleku andmine on vajalik seoses aktsiate esmase avaliku pakkumisega (IPO), et tulevastel investoritel oleks võimalik hinnata adekvaatselt AS-i Tallinna Sadam dividendide maksmise perspektiive.
Valitsus andis märtsis Kadri Simsonile volituse Tallinna Sadama aktsiate esmase avaliku pakkumise (IPO) korraldamiseks Nasdaq Tallinna börsil. Tallinna Sadama aktsiakapital suureneb kuni 75,4 miljoni uue üheeurose väärtusega aktsia võrra kokku 263 miljoni euroni.
Tallinna Sadama aktsiate avalik noteerimine on kokku lepitud valitsuse koalitsioonilepingus. Ettevõtte eesmärk on noteerida aktsiad Nasdaq Tallinn börsil hiljemalt 2018. aasta esimese poolaasta lõpuks. | Valitsus ootab Tallinna Sadamalt netodividende 30 miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Otsus annaks osalust valitsevale majandusminister Kadri Simsonile volitused hääletada Tallinna Sadama aktsionäride üldkoosolekul dividendipoliitika kinnitamisel selliselt, et äriühing maksaks netodividende perioodil 2019–2020 vähemalt 30 miljonit eurot aastas ning pärast seda vähemalt 70 protsenti puhaskasumist, selgub eelnõu seletuskirjast.
Tegemist on miinimumplaaniga, sest samas on riigi ootus kuni aastani 2022, et ettevõte suudab maksta netodividende vähemalt 35 miljonit eurot aastas.
Dividendipoliitika kinnitamiseks nõusoleku andmine on vajalik seoses aktsiate esmase avaliku pakkumisega (IPO), et tulevastel investoritel oleks võimalik hinnata adekvaatselt AS-i Tallinna Sadam dividendide maksmise perspektiive.
Valitsus andis märtsis Kadri Simsonile volituse Tallinna Sadama aktsiate esmase avaliku pakkumise (IPO) korraldamiseks Nasdaq Tallinna börsil. Tallinna Sadama aktsiakapital suureneb kuni 75,4 miljoni uue üheeurose väärtusega aktsia võrra kokku 263 miljoni euroni.
Tallinna Sadama aktsiate avalik noteerimine on kokku lepitud valitsuse koalitsioonilepingus. Ettevõtte eesmärk on noteerida aktsiad Nasdaq Tallinn börsil hiljemalt 2018. aasta esimese poolaasta lõpuks.
### Response:
Valitsus ootab Tallinna Sadamalt netodividende 30 miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui hea vormi korral olnuks Räim kruusalõikudega võidusõidul suuteline kõrges mängus kaasa lööma, siis nüüd tuli katkestada, vahendab Marathon100.com. Vigastuspausi ajal sai Räim küll ratta seljas trenni teha, kuid võistlustunnetus on hoopis midagi muud. Esikoha pälvis Christophe Laporte (Cofidis, Solutions Credits), kes edestas nelja sekundiga Damien Gaudini (Direct Energie) ja 16 sekundiga Jelle Mannaertsit (Tarteletto-Isorex).
Järgmise stardi teeb Räim reedel Hispaanias peetaval ühepäevasõidul Vuelta a Castilla y Leon, kus Israel Cycling Academy paneb välja veel Guillaume Boivini, Zakkari Dempsteri, José Manuel Diazi, Ben Perry, Rubén Plaza ja Aviv Yechezkeli.
Alo Jakin (St Michel - Auber93) lõpetas sõidu võitjast ligi neli minutit ja hiljem ja sai oma meeskonna parimana 18. koha. | Võistlustulle naasnud Räim katkestas oma lemmiksõidul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui hea vormi korral olnuks Räim kruusalõikudega võidusõidul suuteline kõrges mängus kaasa lööma, siis nüüd tuli katkestada, vahendab Marathon100.com. Vigastuspausi ajal sai Räim küll ratta seljas trenni teha, kuid võistlustunnetus on hoopis midagi muud. Esikoha pälvis Christophe Laporte (Cofidis, Solutions Credits), kes edestas nelja sekundiga Damien Gaudini (Direct Energie) ja 16 sekundiga Jelle Mannaertsit (Tarteletto-Isorex).
Järgmise stardi teeb Räim reedel Hispaanias peetaval ühepäevasõidul Vuelta a Castilla y Leon, kus Israel Cycling Academy paneb välja veel Guillaume Boivini, Zakkari Dempsteri, José Manuel Diazi, Ben Perry, Rubén Plaza ja Aviv Yechezkeli.
Alo Jakin (St Michel - Auber93) lõpetas sõidu võitjast ligi neli minutit ja hiljem ja sai oma meeskonna parimana 18. koha.
### Response:
Võistlustulle naasnud Räim katkestas oma lemmiksõidul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuringus tuuakse välja, et taimekaitsevahendite jääke esines enam kui pooltes proovides. 137 proovist leiti kokku 49 aine jääke. Üheksa taimekaitsevahendi ja laguaine sisaldus ületas lubatud piirnormi ehk 0,1 µg/l (mikrogrammi liitri kohta), kokku 34 proovis.
Näiteks leiti üle Eesti võetud põhjavee proovidest tuntud taimekaitsevahendi glüfosaadi ja selle laguprodukti AMPA jääke. Kogused on küll imeväikesed, kuid näitavad, et põllumajandus jätab meie põhjaveele oma jälje.
Eesti keskkonnauuringute keskuse peaspetsialist Riin Rebane selgitas “Osoonile”, et selliste taimemürkide laguproduktid võivad põhjavees püsida väga kaua. Näiteks DDT ja teised selletaolised mürgid on ammu keelustatud, kuid jätkuvalt leidub põhjavees ka nende keelatud ühendite jääke.
Erinevad mürgid lagunevad erinevalt – mõnel kulub selleks aastaid, teisel paar päeva.
Leiti ohtlike taimekaitsevahendite jääke, ka selliseid, mida Eesti turul ei tohiks olla
Üheksas uuringupunktis oli pestitsiidide summa üle 0,5 µg/l (kahes allikas, kolmes pinnavee punktis ja neljas kaevus).
Kõige rohkem ehk kokku 26 proovis leiti kloridasoon-desfenüüli, mis on kloridasooni laguaine. 16 proovis oli sisaldus üle 0,1 µg/l. Kloridasooni sisaldavaid taimekaitsevahendeid ei ole Eestis turule registreeritud ja ühtegi toodet Eestis ei müüda, mistõttu pole selge, kust see laguaine loodusesse jõudis.
Järgnev kaart näitab Eesti turul mitte müüdava ja registreerimata taimekaitsevahendi kloridasoon-desfenüüli leiukohti.
Autor: Eesti Keskkonnauuringute Keskuse uuring.
Enamkasutatud taimekaitsevahendite jääkidest leiti glüfosaati (11 korral, lubatud piirväärtus ületatud kolmel korral), glüfosaadi laguainet AMPAt (14 korral, üle 0,1 µg/l 10 korral), metasakloori (15 korral) ja tebukonasooli (13 korral).
Mida sellised jäägid põhjavees inimesele võivad teha?
Riin Rebane rääkis, et kogused on väikesed ja peaksid olema tervisele ohutud, kuid osa ainetest kipub kuhjuma keskkonda ja inimeste organismi.
“Eks nende uute ühenditega on nii, et me ei tea neid mõjusid. Sageli on uuringud väga konfliktsed, üks uuring näitab üht, teine teist. Seda mõju inimesele ma ei oska öelda, aga keskkonnaanalüüsi mõttes on meie eesmärk hoida keskkond puhtana.”
See kuidas taimemürgi jäägid mõjutavad erinevaid muid keskkonnas olevaid elustikke, mis võivad olla palju tundlikumad kui inimene.
Taimekaitsevahendite jäägid võisid põhjavees olla ka aastate eest
Üha tundlikumad on ka mõõtmismeetodid. See tähendab, et iga aastaga suudetakse proovidest leida üha väiksemaid saasteainete sisaldusi.
“Võib-olla kui näiteks kümme aastat tagasi testisime neidsamu ühendeid, ei leidnud neid. Aga nüüd määrame näiteks 100 korda väiksemaid sisaldusi ja ütleme, et nüüd leiame. Kas see tähendab, et neid enne ei olnud või on pigem asi selles, et meie teadmine lihtsalt suureneb,” selgitas Rebane.
Eestis leidub põhjavett kogu territooriumil, erinevates kihtides. Kui kaevata või puurida vett läbilaskvasse pinnasesse auk, siis täitub see teatud sügavuses veega. Vee olukorra kontrollimiseks on üle Eesti rajatud ligi 300 seirekaevu. “Osoon” käis vaatamas ka seda, kuidas põhjavett nendes seirekaevudes mõõdetakse.
Kuidas veeseire käib, saab vaadata “Osoonist” esmaspäeva õhtul kell 20 ETVs.
Praegu saab Eestis suurem osa inimestest oma joogivee põhjaveest. Ainult Tallinnas ja Narvas kasutatakse pinnavett. Põhjavett kasutavad ka paljud suure veetarbimisega tööstused.
Kõige esimesed kambriumi-vendi veekihi puuraugud rajati Tallinnas Koplis juba tsaariajal, siis kui tehti sinna Balti manufaktuur ja laevatehased. Nende veega varustamiseks tehti esimesed puurkaevud ja nende veetase oli toona suisa üle maapinna. Pärast vee kasutamisele võtmist hakkas veetase alanema. Kui puurkaeve veel juurde tehti tekkis probleem: kõigile ei jätku. Siis tuli lasta pumpasid sügavamale, mistõttu hakatigi veetaset mõõtma ja seiret tegema.
Kõige vanemad praegu seires olevate Eesti puurkaevude andmed pärinevad 1947. aastast. Aegrea andmed näitavad veetaseme langust ja ilmestavad seda, kuidas Nõukogude ajal hoogustus põhjavee kasutus olmeveena. Nappi põhjaveevaru rikkus ka reostus.
Põhjavee kvaliteeti mõjutavad looduslikud tingimused. Sügavamate kihtide põhjavesi on rikas keemiliste ühendite poolest, mis kohati võivad ületada joogivee lubatud piirväärtusi. Ülemiste põhjaveekihtide kvaliteeti mõjutab lisaks ka maapinnalt tulenev inimtegevus. Kõige vahetumat ohtu inimesele kujutab mikrobioloogiline reostus, ehk kui kaevu satuvad reoained. Eesti põhjavett mõjutavad ka põlevkivi kaevandamine ja intensiivne põllumajandus.
Põhjavee varud on Eestis suured ja praegu on enamikule Eesti inimestest kättesaadav puhas joogivesi. Kuid meie enda intensiivse looduse reostamise tulemusel on ka põhjavesi tulevikus aina enam ohustatud. | Uuring: põllumaade aluses põhjavees ületavad taimemürgid lubatu piiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuringus tuuakse välja, et taimekaitsevahendite jääke esines enam kui pooltes proovides. 137 proovist leiti kokku 49 aine jääke. Üheksa taimekaitsevahendi ja laguaine sisaldus ületas lubatud piirnormi ehk 0,1 µg/l (mikrogrammi liitri kohta), kokku 34 proovis.
Näiteks leiti üle Eesti võetud põhjavee proovidest tuntud taimekaitsevahendi glüfosaadi ja selle laguprodukti AMPA jääke. Kogused on küll imeväikesed, kuid näitavad, et põllumajandus jätab meie põhjaveele oma jälje.
Eesti keskkonnauuringute keskuse peaspetsialist Riin Rebane selgitas “Osoonile”, et selliste taimemürkide laguproduktid võivad põhjavees püsida väga kaua. Näiteks DDT ja teised selletaolised mürgid on ammu keelustatud, kuid jätkuvalt leidub põhjavees ka nende keelatud ühendite jääke.
Erinevad mürgid lagunevad erinevalt – mõnel kulub selleks aastaid, teisel paar päeva.
Leiti ohtlike taimekaitsevahendite jääke, ka selliseid, mida Eesti turul ei tohiks olla
Üheksas uuringupunktis oli pestitsiidide summa üle 0,5 µg/l (kahes allikas, kolmes pinnavee punktis ja neljas kaevus).
Kõige rohkem ehk kokku 26 proovis leiti kloridasoon-desfenüüli, mis on kloridasooni laguaine. 16 proovis oli sisaldus üle 0,1 µg/l. Kloridasooni sisaldavaid taimekaitsevahendeid ei ole Eestis turule registreeritud ja ühtegi toodet Eestis ei müüda, mistõttu pole selge, kust see laguaine loodusesse jõudis.
Järgnev kaart näitab Eesti turul mitte müüdava ja registreerimata taimekaitsevahendi kloridasoon-desfenüüli leiukohti.
Autor: Eesti Keskkonnauuringute Keskuse uuring.
Enamkasutatud taimekaitsevahendite jääkidest leiti glüfosaati (11 korral, lubatud piirväärtus ületatud kolmel korral), glüfosaadi laguainet AMPAt (14 korral, üle 0,1 µg/l 10 korral), metasakloori (15 korral) ja tebukonasooli (13 korral).
Mida sellised jäägid põhjavees inimesele võivad teha?
Riin Rebane rääkis, et kogused on väikesed ja peaksid olema tervisele ohutud, kuid osa ainetest kipub kuhjuma keskkonda ja inimeste organismi.
“Eks nende uute ühenditega on nii, et me ei tea neid mõjusid. Sageli on uuringud väga konfliktsed, üks uuring näitab üht, teine teist. Seda mõju inimesele ma ei oska öelda, aga keskkonnaanalüüsi mõttes on meie eesmärk hoida keskkond puhtana.”
See kuidas taimemürgi jäägid mõjutavad erinevaid muid keskkonnas olevaid elustikke, mis võivad olla palju tundlikumad kui inimene.
Taimekaitsevahendite jäägid võisid põhjavees olla ka aastate eest
Üha tundlikumad on ka mõõtmismeetodid. See tähendab, et iga aastaga suudetakse proovidest leida üha väiksemaid saasteainete sisaldusi.
“Võib-olla kui näiteks kümme aastat tagasi testisime neidsamu ühendeid, ei leidnud neid. Aga nüüd määrame näiteks 100 korda väiksemaid sisaldusi ja ütleme, et nüüd leiame. Kas see tähendab, et neid enne ei olnud või on pigem asi selles, et meie teadmine lihtsalt suureneb,” selgitas Rebane.
Eestis leidub põhjavett kogu territooriumil, erinevates kihtides. Kui kaevata või puurida vett läbilaskvasse pinnasesse auk, siis täitub see teatud sügavuses veega. Vee olukorra kontrollimiseks on üle Eesti rajatud ligi 300 seirekaevu. “Osoon” käis vaatamas ka seda, kuidas põhjavett nendes seirekaevudes mõõdetakse.
Kuidas veeseire käib, saab vaadata “Osoonist” esmaspäeva õhtul kell 20 ETVs.
Praegu saab Eestis suurem osa inimestest oma joogivee põhjaveest. Ainult Tallinnas ja Narvas kasutatakse pinnavett. Põhjavett kasutavad ka paljud suure veetarbimisega tööstused.
Kõige esimesed kambriumi-vendi veekihi puuraugud rajati Tallinnas Koplis juba tsaariajal, siis kui tehti sinna Balti manufaktuur ja laevatehased. Nende veega varustamiseks tehti esimesed puurkaevud ja nende veetase oli toona suisa üle maapinna. Pärast vee kasutamisele võtmist hakkas veetase alanema. Kui puurkaeve veel juurde tehti tekkis probleem: kõigile ei jätku. Siis tuli lasta pumpasid sügavamale, mistõttu hakatigi veetaset mõõtma ja seiret tegema.
Kõige vanemad praegu seires olevate Eesti puurkaevude andmed pärinevad 1947. aastast. Aegrea andmed näitavad veetaseme langust ja ilmestavad seda, kuidas Nõukogude ajal hoogustus põhjavee kasutus olmeveena. Nappi põhjaveevaru rikkus ka reostus.
Põhjavee kvaliteeti mõjutavad looduslikud tingimused. Sügavamate kihtide põhjavesi on rikas keemiliste ühendite poolest, mis kohati võivad ületada joogivee lubatud piirväärtusi. Ülemiste põhjaveekihtide kvaliteeti mõjutab lisaks ka maapinnalt tulenev inimtegevus. Kõige vahetumat ohtu inimesele kujutab mikrobioloogiline reostus, ehk kui kaevu satuvad reoained. Eesti põhjavett mõjutavad ka põlevkivi kaevandamine ja intensiivne põllumajandus.
Põhjavee varud on Eestis suured ja praegu on enamikule Eesti inimestest kättesaadav puhas joogivesi. Kuid meie enda intensiivse looduse reostamise tulemusel on ka põhjavesi tulevikus aina enam ohustatud.
### Response:
Uuring: põllumaade aluses põhjavees ületavad taimemürgid lubatu piiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See on üks igavene ja lõputu veelahe. Kino vajab ladusa kirjutamisharjumusega kirjutajaid ja neid leiab (vahel) kirjandusest, aga kirjanduslik kirjutamine ei kõlba kinno. Eelkõige seetõttu, et kirjandus on pidev, aeg jookseb enamasti lineaarselt ja karakter areneb (kui areneb) seal teistmoodi, enamasti kronoloogiliselt, kuigi pakutakse ka hüppeid edasi või tagasi. Kinos sõlmub üle aja ja ruumi ulatuv mosaiik, ehkki ta vajab ka ühtset põhja ja läbivat loogikat. Ega kirjanduseski pole selline asi uus. Ameerikas hakati kollaažromaane kirjutama vast pärast teist ilmasõda (näiteks Dos Passos, hiljem Faulkner, Doctorow, Hubert Selby, kui nimetada vaid mõnda) ja võimalik, et osalt filmi mõjul või ekraniseeringule lootes. Meil on pildijada (ilma vaheheietusteta) teinud näiteks Mati Unt ("Kuuvarjutus") ja Mihkel Samarüütel ("3"). Veelahe on ka muus — tegelaste arvus, galerii laiuses, erinevate ühiskonnakihtide kaasahaaramises, pildistamises, simultaansete tegevuste arendamises, kokku- ja lahkuviimises jne, jne.
Sealsamas Ameerikas, mis on ühtaegu nii kinomaa kui uuema naturalistliku romaani maa (Hemingway tõi kirjandusse kõnekeelse dialoogi ja sidus kirjandusega jäädavalt ajakirjanduse reportaažiliku, napi, täpse kirjelduse), on tehtud küllaga üsna literatuurseid filme. Nii pere- kui kohtudraamasid. Filme, mis aristotellikult põhinevad aja-, koha- ja tegevusühtsusel. Filme, kus ebafilmilikult vohab dialoog ja ei uduta euroopakinolikult krüptiline lugu ja pilt. Kriminulle ja olmepildijadasid.
Ameeriklastel on õnnestunud kino ja kirjandust kokku viia rohkem kui teistel, aga neilgi on küllaga lugusid sellest, kuidas kuulsa kirjaniku (nagu kunagi Faulkner) ostab Hollywood üles ja seal ei oska ta midagi peale hakata ega osata temaga midagi peale hakata. Mees makstakse maha ja ta sõidab kurvalt koju. Coenite kurb naljafilm "Barton Fink" on vaid üks näide kirjeldustest, kuidas hea kirjanik kinos hätta jääb.
Samasugused käärid on ka teatri ja kino vahel. Teatrilavastajad lähevad (või ostetakse üles) kinno ja tihti ei oska (või ei taha) nad seal suurt midagi peale hakata. Ameerikas piiratakse nende tööväli enamasti näitlejatega suhtlemisega. Mäletan Hendrik Toompere repliiki, kui ta filmis minu loo järgi oma esimest lühifilmi "Pääsemine" (kus vanglast põgenetakse fekaaliautos ja haisvast tsisternist pääsetakse vaevu eluga, kui auto pärast eksiradu koduvanglasse tagasi jõuab), et nüüd ta teab, kuidas filmida aega. See pani mind mõtlema. Toompere avastas, et kinos voolab aeg teisiti kui teatris. Kas ma ise olen leidnud, kuidas voolab kino aeg kirjanduse ajaga võrreldes?
Aga kui Toompere ütles filmi esikal, et "olukord pole kunagi nii sitt, et ei saaks veel sitemaks minna", siis tundus mulle, et ta jättis oma ülesleiduse ja kinokunsti sinnapaika ja liikus tagasi harjunud teatriliistude juurde. See pani mu uuesti mõtlema. Äkki pean ka mina flirdi stsenaristikaga sinnapaika jätma. Võõra taustaga pruuti võib ju piirata, aga kas tema juures ka edu loota on? Sest lisaks kirjutamispraktikale olen ma teatriharidusega.
Kunstiliikide spetsiifika ületamisel tulevad appi uutmoodi käärid, juurdelõikajad ja kokkutraageldajad. Kirjandusteos lõigatakse tükkideks, sinna kirjutatakse juurde ja vahele visuaale ja liikumisi, panoraame, kihutamisi ja tulistamisi, tantsu, tralli ja suudlusi jne. Et oleks, mida vaadata. Juba alates vendade Lumière’ide 1895. aasta filmist "Rongi saabumine" on selge, et film peab olema eelkõige põnev, sest kui rong ei sõidaks kaadrisse, vaid seisaks paigal, siis mis sa tast ikka vahid — ja sama kehtib ka praegu. Kas ja kuidas need lisandused looga haakuvad, on iseasi. Teatrilavastaja materjal lõigatakse tükkideks, lõhutakse kronoloogiline lineaarsus, monteeritakse kiiremaks, filmitakse juurde plaanivaheldust ja vaheplaane. (Ja muidugi on teatris ja kinos suur vahe ka valgustamisel, kostümeerimisel, grimmil jne.)
Samas on ka tugevaid literatuurse lähenemisega autoreid, kes on ennast kehtestanud. Olgu siis Woody Allen Ameerikas, Mart Kivastik Eestis või Vassili Šukšin Venemaal. Vastupidist liikumist (Bergmanil Rootsis kinost teatrisse ja kirjandusse, Sarnetil Eestis teatrisse või Kuigil kirjandusse) tuleb harvem ette. Kas seetõttu, et kino väljendusvahendid on suuremad-rikkamad, või mõnel muul põhjusel, ei tea.
Ma tean, et põhiline tõlkes kaotsiminek tuleb sellest, et nii kinos kui kirjanduses on oluline teine plaan, autori positsioon, tema ängid ja mittesõnalised sõnumid, aga nende edastamine käib kirjanduses ja kinos erinevalt ja üks tugev autor ei saagi teise kirgi üle võtta ja edastada. Tal on omad. Seetõttu on alati muretum teha filmi keskpärasest kirjandustekstist, kus on selge lugu, millele lavastaja saab ehitada oma maailma ja projekteerida oma emotsioonid. Filmikoolis tehakse vahel harjutuseks ühe ja sama novelli järgi paar filmikest ja need on alati erinevad. Suured eepilised narratiivid ehk nii erinevad ei tule, sest neilt oodatakse tuntud loo ja kangelaste tõetruuna hoidmist, nagu näiteks "Sõjas ja rahus".
Stsenaariumide kirjutamise alguses püüdsin lähtuda õpikutest, kirjutada nii, et iga lehekülg oleks minut ja sees oleks kolm vajaliku turning point ’i ja plot point. Aga peagi sain aru, et see on kunstlik ja kaotab kirjutamisorgaanika. Ja pealegi on teooriaid palju. On viieosaline struktuur ja nüüd on teleseriaalidest üle võetud ka stsenaariumide jada- ja paralleelülesehitus, kus terve film ei peagi enam ühe mütsi alla mahtuma. Iga tugev tegija loob uued reeglid. Jah, kui tal on võimalik neid kehtestada.
Liiga omanäolist originaalstsenaariumi on raske kasutusele võtta, selle peaks puha ümber tegema. Seetõttu kirjutavad lavastaja ja stsenarist koos, aga neid kirjanikke, kes kellegagi koos kirjutada oskavad ja tahavad, on vähe. Kõiv oli, aga Kõiv suri ära ja ega ta igaühega poleks kirjutanud ka. Kivastikul on lihtsam, tema kirjutab koos iseendaga. Maimikud on ainulaadne tandem. Ülejäänud lavastajad pusivad valdavalt üksi, sest ei leia kedagi, kes mõistaks kinokirjutamist. Selleks tuleks minna Ameerikasse või Zentropasse. Ja ma polegi siin irooniline.
Kinokirjutaja näeb mõttes pilti, kirjanik kaevab tegelas(t)e hinges. Kuidas panna hing ennast välja elama pildis, on keeruline. Sest elus kogutakse enne tegutsema hakkamist enese sees kaua aega pingeid. Enne resoluutset tegu või hingelist murdumist püütakse oma kavatsusi enamasti varjata, peita. Nii võib olla ka filmis, aga pika salapära hoidmisega veab harva välja, vähemalt vihjeid ja viiteid on vaja. Kirjanduses on filmi sugulaseks kriminull. Psühholoogilises realismis saab aga fileerida ja grillida tegelase hinge lõputult.
Filmis ei saa näidata, kuidas keegi põrnitseb pool tundi seina, haub mõtteid ja siis ootamatult paugutab. Samas, kui ta varem plõksima hakkab, müüb ta oma suure sisekonflikti või ponnistuse odavalt maha. Seetõttu on kinos vaja veeretada kangelase ette väliseid takistusi, et kannataks vaadata takistustest üle ronimist ja annaks mõistatada, kuhu tüüp teel on. Aga kirjanikule, kes tegeleb psühholoogia lahtiharutamisega, tundub väliste takistuste kuhjamine kunstlik. Takistused peaksid tekkima kangelasest endast lähtuvalt (või tema natuurist tulenevast loomulikust konfliktist ümbrusega), siis on lugu terviklik ja pöörded põhjendatud.
Tõsi, juba antiikdraama vajas väliseid takistusi ja vahel ka jumalat masinast neid lahendama, ja see on kino põhi. Lüüriline kirjandus aga heietas juba antiigis kangelase tunnetest, ja see on kirjanduse põhi. Need kaks lähtepunkti pole iial päriselt kokku saanud või pole neid osatud hästi kokku panna.
Literatuursed kinotegijad, nagu Woody Allen või Ingmar Bergman, toovad kangelase siseilma, unistused või hirmud vahel otse ekraanile, aga see on enamasti naljanumber. Filmis peavad imaginaarne ja n-ö reaalne maailm eraldi jääma (kirjanduses need sulanduvad ja põimuvad ja raske on vahet teha subjektiivsusel ja objektiivsusel).
Miks ma siis kirjanduses lonkamisi võin kuhugi jõuda, aga stsenaristikas alati vääramatult ebaõnnestun? Sest mulle tundub (küllap ma liialdan), et need kaks kirjutamist on olemuslikult peaaegu vastupidised tegevused.
Minu novellide järgi on tehtud peotäis lühifilme ja siis olen ma alati keeldunud oma lugu stsenaariumiks kirjutamast. Minu meelest oleks see mõttetu. Sest lühikese loo puhul pole vaja struktuuri arendada ega dialooge pikemaks lohistada. Pigem tuleks valida ja kärpida. Lavastajal on nagunii juba oma pildiline ja hingeline nägemus olemas ja kui ma kritseldaksin kokku midagi kolmandat (võrreldes algse loo ja lavastaja nägemusega), ajaks see asja segasemaks. Käigupealt ja tükitööna ei kirjutaks ma oma kaua hautud või plahvatuse pealt sündinud lugu tugevamaks.
Valitud on need materjalid ehk dialoogide pärast. Sest dialoog ongi mul enamasti filmilik. Väljajätteline, varjav, pinges, triviaalne tühikõne. Enamasti on protagonistil salamõte, mida ta ei taha või ei oska avada. Tihti ei saa ta ka ise endast lõpuni aru. Film mis film. Aga pikka lugu ei vea selle ühe pinge pealt välja. Vähemalt mina ei vea. Vaja oleks mitut põimuvat lugu, aga ma ei oska korraga mitmes paadis või mitme inimese peas istuda. Ehk just seetõttu kirjutab mitmel pool maailmas kinolugusid koos terve punt kirjutajaid. Meil sellist praktikat pole ja ma ei tea, kuis see käib või kas see on üldse võimalik. Kuidas ma saan kirjutada kellegagi koos, kui minul on oma teema ja saladus ja temal on oma? Kuidas panna luik, haug ja vähk üht vankrit vedama?
Kui ma kukun kirjutama pikka tellitud lugu, ei tee ma seda paraku enda, vaid kellegi teise jaoks ja kipun oma salamõtteid eksponeerima. Püüan lavastajale seletada, mis asja ma ajan, sest kardan, et muidu jääb segaseks. Aga teiste jaoks tegemine ei ole hea lähenemine. See laseb punnitatud salapinged lörinal liiga vara välja. (Ega see, kui keegi peale autori millestki aru ei saa, ka hea ole. Sedagi on ette heidetud.) Stsenaarium on pooltoode, aga pooltootes ei saagi välja tulla see, mille jaoks ta tehtud on. Täismäng on (ehk) minu peas ja sinna ta paraku jääb (erinevalt kirjandusest).
Rewriting’uid olen ka teinud ja seal on asi vahepeal. Olen siis vana asja kõrvale jätnud ja kirjutanud uue, hoides alles loo, kuid kujundanud karakterid pisut oma nägu (kuidas ma neile muidu sõnu suhu saaksin panna). Mult saadakse kätte filmilik dialoog ega lasta lugu hämaraks ajada. Sellega on olnud ka jama, aga kuna lugu on olnud juba töös, olen raha kätte saanud. Õnnetu on siis eelmine kirjutaja, kuna lugu ei ole enam tema oma, ja kuna see ei ole südamest tehtud töö, vaid haltuura, on sinna vaja profilavastajat, kes filmi ära vormistaks.
Originaalstsenaariumide kirjutamisel on mul häda, mis on pärit juba kirjandusest. Ma ei suuda uskuda väljamõeldud stoorit ega konstrueeritud koloriitseid karaktereid. Sest nad pole elus ja on läbinähtavad. Elu on täis ebaloogilisi juhuseid ning karakterid ja nende motivatsioonid pole ühesed. Aga sellist stsenaariumi ei soovita. Sest lugu tundub segane ja hämar. Laias ilmas mõni geenius ehk saab sellist teha, ise kirjutades ja lavastades, ja siis on vahel tore küll. Aga väike kultuur ei saa saa võtta riski, pannes raha hämara taustaga hobusele. Pärast saavad muidu mööda pead nii tegijad kui raha jagajad. (Vaatasin just Aleksei Germani filmi "Raske on olla jumal”. No oli ikka hämar küll, aga samas väga hea, tihe ja ängistav — miks hea, on raske öelda. Siinkohal meenub lause, mida olen korduvalt kuulnud: "Ärge arvake, et me head stsenaariumi ära ei tunne, kui näeme.” Mnjah, tore siis, et Germani erakordselt segane stsenaarium ära tunti. Ja oleks tuntud ka meil. Ma ei tea, kas ma saan kiita, et tunnen hea kirjanduse alati kohe ära. Maailmas pole see tihtipeale küll õnnestunud. Kas või Kafkaga.)
Kirjandus ehitab klotshaaval üles inimlikku sisu, näiteks kogu "Tõde ja õigus” ehitab üles autori alter ego Indrekut. Finaalis võib see kaardimaja kokku kukkuda või selguda, et Sisyphos veereb koos oma kiviga mäest alla tagasi või siis ei olegi tal seal mäe otsas midagi teha ega näha või võimalik kuhugi jõuda. Kino peaks aga algama sealt, kus kirjandus lõpetab, kus inimlik sisu on valmis ehitatud. Nüüd peaks siis tulema lugu, mida too inimlik paatos kannab. Aga kes selle loo sinna otsa keevitab? Kirjanik on ära öelnud, mis tal öelda oli. Lavastajal justkui mingi materjal on, aga kas ta oskab kirjaniku valmis ehitatud tegelastega jätkata? Kirjutada ja filmida "Tõe ja õiguse” coda, kuuenda osa, mis kõike sünteesib ja kokku võtab? Kuidas ta seda teha saaks? (Loodan väga, et Tanel Toom suudab ja mõistab teha midagi uut ja oma, mitte lihtsalt illustreerida.)
Võltsi, seest mäda kaardimajakese hoidmine kokkukukkumisest on olnud kirjanduses minu keskne teema. Lõpus on enamasti fiasko ja selgub, et valet hoiti üleval mõttetult, et seda polnud enam ammu mõtet üleval hoida. Selliseid asju on ka kinos tehtud (liiati siis kirjanduses). Siin on ainult see vigur, et kirjanduses saan ma pinge anda kõrvallausetega, pisidetailidega — dialoog on sõnades sama, kui ta oleks olukorras, kus kõik on hästi, sest inimesed oskavad mängida, teeselda, et kõik on hästi. Aga kui filmistsenaariumis ongi ainult see dialoog, siis ei paista mitte kuidagi, et olemine on mäda ja kokkukukkumise piiril. Siis tuleb mul stsenaristina pea ridade vahele sisse pista ja öelda: "Pst, ärge uskuge, mis nad räägivad, nad valetavad.” Mnjah, ilmselt ei ole ma osanud seda peenelt teha. Ju ma siis ei valda kinovahendeid ja olen lootnud, et jumal masinast on lavastaja, kes need vahendid oma tööriistakastist välja võtab.
Filmis pean ma teadma, kuhu lugu välja jõuab, ja hakkama juba algul andma sellekohaseid vihjeid, mis hiljem joonistavad suure pildi. Kirjanduses ei taha ma midagi sellist teha ega teegi. Ma tahan, et lugu juhiks mind ja et seal olekski sees detaile, mis ei pruugi kuhugi viia. Mõni äraeksinud mööduja või irratsionaalne detail, mis võib tunduda alul arusaamatu ja alles hiljem tähenduslik, aga mis oleks igav, kui ta oleks sinna tähenduse pärast välja mõeldud ja sisse toodud. Ta saab tähenduse loo käigus, lugu ise annab talle tähenduse. Lugu peab mind ennast kirjutamise ajal ka üllatama, kaasa vedama. Ma pean liikuma pastaka või klahviklõbina järel, mitte ees. Siis on mul põnev, siis on pinge sees. Lugu võib pöörata suunda, millest mul polnud aimugi. Ma ei teadnudki, mis järgmise nurga taga on. Filmistsenarist peab justkui teadma. Sest kuidas siis nii, et ei teagi, miks, kuidas ja kuhu lugu liigub?!
Kirjandust tehes panen ma mängu ainult oma aja, kuid filmi kirjutades teie aja ja raha ja see ajab krampi, röövib vaba lähenemise. Mul on vastutus, mis ei lase muretult lennata. Nii nagu lugu, peab ka kirjanduslik karakter (mis siis, et ta on minu sugulane) saama minust sõltumatuks ja vajadusel tegema, mis tal pähe tuleb, näiteks minuga vaidlema või sellest loost üldse lahkuma, kui see talle ei sobi. Kas filmis nii saab? Hästi ei saa, see oleks kaos. (Olgu, maailma kinos on erandeid.)
Filmilavastaja peab olema jumala positsioonis, kirjanduses on autor üks jorss omas maailmas, kes ise ka sellest maailmast ja tegelastest õieti sotti ei saa. (Olen juba maininud Valentin Kuiki, kes teab kirjutama asudes ka romaani viimast lauset, ja mulle on see arusaamatu, aga Kuik ongi eelkõige kirjutav lavastaja.)
Filmi peaks kirjutama tagant ette, lõpust algusse. On isegi filme, mis hakkavadki kronoloogias tagurpidi liikuma. Kirjanduses võib olla aimdus, kuhu võidakse jõuda, aga teed sinna hakatakse alles otsima ja pole võimatu, et sihtmärk osutub teistsuguseks, kui algul arvati. No ei usu mina, et Kafka ette teadis, mis ta maamõõtjaga teel lossi (või romaanides "Protsess” või "Ameerika”) juhtuma hakkab. Ja seetõttu pole seda teadnud ka Kafka lavastajad ja filmidest pole head nahka tulnud.
Filmis peaks asi vähemalt lõpus lahenema ja selgeks saama. Et mille peale ma vaadates aega kulutasin. (Üks markantne positiivne näide on "Tatarlaste kõrb”, kus Buzzati romaan põhineb suure segaduse hoidmisel ja Zurlini film on kirjandustruu, aga ometi ei jäta lahendamatuse tunnet.)
Filmitud ja kirjutatud materjalil on olemuslik erinevus või siis on erinevus selles, kuidas me neid vastu võtame. Filmikaameraga üles võetu on etteantult objektiivsus, tõde. Kirjutatu on alati subjektiivne, inimlik tõde, üks tõde paljude hulgast, mis võib olla illuminatiivne, aga mitte absoluutne. Vaatad ekraanil karu — selge, milline karu. Aga loed "karu” ja midagi pole selge, kuni ei kujutle. Ja kujutlemisel kirjandus põhinebki. Filmis näha olev päris tõde võib paradoksaalselt olla väiksem tõde kui too illuminatsioon. Me teame seda algusest peale. Ja tahaksime neid kaht kokku viia, aga ei saa. Kirjanduses hoiab pinget psühholoogia (hinge liikumine), filmis eelkõige action, väline liikumine. Neid kaht aetakse kokku, aga kokku saavad nad harva.
Paradoksaalselt tehakse tõele pretendeerivat ajakirjandust nii filmides kui ka kirjutades, aga see ei ole hävitanud eelkirjeldatud fenomeni. Lugedes on Anna Karenina igaühe peas oma nägu, filmist me näeme aga, milline oli Anna Karenina "tegelikult” ja ta on meie kõigi jaoks sama. (Järgmises filmis küll uus, aga mis siis.)
Uuringud ütlevad, et telekat (ja filmi) vaadates aju suuremat ei tööta, puhkab, me võtame vastu, mida pakutakse, aga naudime pinget ja pingelõdvendust. Lugedes me loome väsimatult kaasa. Iga lugeja on kaasautor, aga filmivaataja mitte. Tekst ja film on kaks totaalselt erinevat meediumi (mis ei tähenda, et üks oleks parem või halvem kui teine).
Kirjandus peab jätma paljud otsad lahti, laskma meil teha moraalseid otsuseid ja järeldusi. Film, mis finaalis segaseks jääb, on talumatu, nagu oleks ka samasugune elu. Ma loeksin hea meelega romaani oma elust, aga film, mis näitaks kogu mu elu lihtviisil ära ja lõpeks tiitriga "The End”, oleks trööstitu.
Siin olid vaid mõned lahtised mõtted ja ma loodan, et teemat jätkavad nii kino- kui kirjandusinimesed. | Peeter Sauter. Käärid ilukirjanduse ja stsenaristika vahel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See on üks igavene ja lõputu veelahe. Kino vajab ladusa kirjutamisharjumusega kirjutajaid ja neid leiab (vahel) kirjandusest, aga kirjanduslik kirjutamine ei kõlba kinno. Eelkõige seetõttu, et kirjandus on pidev, aeg jookseb enamasti lineaarselt ja karakter areneb (kui areneb) seal teistmoodi, enamasti kronoloogiliselt, kuigi pakutakse ka hüppeid edasi või tagasi. Kinos sõlmub üle aja ja ruumi ulatuv mosaiik, ehkki ta vajab ka ühtset põhja ja läbivat loogikat. Ega kirjanduseski pole selline asi uus. Ameerikas hakati kollaažromaane kirjutama vast pärast teist ilmasõda (näiteks Dos Passos, hiljem Faulkner, Doctorow, Hubert Selby, kui nimetada vaid mõnda) ja võimalik, et osalt filmi mõjul või ekraniseeringule lootes. Meil on pildijada (ilma vaheheietusteta) teinud näiteks Mati Unt ("Kuuvarjutus") ja Mihkel Samarüütel ("3"). Veelahe on ka muus — tegelaste arvus, galerii laiuses, erinevate ühiskonnakihtide kaasahaaramises, pildistamises, simultaansete tegevuste arendamises, kokku- ja lahkuviimises jne, jne.
Sealsamas Ameerikas, mis on ühtaegu nii kinomaa kui uuema naturalistliku romaani maa (Hemingway tõi kirjandusse kõnekeelse dialoogi ja sidus kirjandusega jäädavalt ajakirjanduse reportaažiliku, napi, täpse kirjelduse), on tehtud küllaga üsna literatuurseid filme. Nii pere- kui kohtudraamasid. Filme, mis aristotellikult põhinevad aja-, koha- ja tegevusühtsusel. Filme, kus ebafilmilikult vohab dialoog ja ei uduta euroopakinolikult krüptiline lugu ja pilt. Kriminulle ja olmepildijadasid.
Ameeriklastel on õnnestunud kino ja kirjandust kokku viia rohkem kui teistel, aga neilgi on küllaga lugusid sellest, kuidas kuulsa kirjaniku (nagu kunagi Faulkner) ostab Hollywood üles ja seal ei oska ta midagi peale hakata ega osata temaga midagi peale hakata. Mees makstakse maha ja ta sõidab kurvalt koju. Coenite kurb naljafilm "Barton Fink" on vaid üks näide kirjeldustest, kuidas hea kirjanik kinos hätta jääb.
Samasugused käärid on ka teatri ja kino vahel. Teatrilavastajad lähevad (või ostetakse üles) kinno ja tihti ei oska (või ei taha) nad seal suurt midagi peale hakata. Ameerikas piiratakse nende tööväli enamasti näitlejatega suhtlemisega. Mäletan Hendrik Toompere repliiki, kui ta filmis minu loo järgi oma esimest lühifilmi "Pääsemine" (kus vanglast põgenetakse fekaaliautos ja haisvast tsisternist pääsetakse vaevu eluga, kui auto pärast eksiradu koduvanglasse tagasi jõuab), et nüüd ta teab, kuidas filmida aega. See pani mind mõtlema. Toompere avastas, et kinos voolab aeg teisiti kui teatris. Kas ma ise olen leidnud, kuidas voolab kino aeg kirjanduse ajaga võrreldes?
Aga kui Toompere ütles filmi esikal, et "olukord pole kunagi nii sitt, et ei saaks veel sitemaks minna", siis tundus mulle, et ta jättis oma ülesleiduse ja kinokunsti sinnapaika ja liikus tagasi harjunud teatriliistude juurde. See pani mu uuesti mõtlema. Äkki pean ka mina flirdi stsenaristikaga sinnapaika jätma. Võõra taustaga pruuti võib ju piirata, aga kas tema juures ka edu loota on? Sest lisaks kirjutamispraktikale olen ma teatriharidusega.
Kunstiliikide spetsiifika ületamisel tulevad appi uutmoodi käärid, juurdelõikajad ja kokkutraageldajad. Kirjandusteos lõigatakse tükkideks, sinna kirjutatakse juurde ja vahele visuaale ja liikumisi, panoraame, kihutamisi ja tulistamisi, tantsu, tralli ja suudlusi jne. Et oleks, mida vaadata. Juba alates vendade Lumière’ide 1895. aasta filmist "Rongi saabumine" on selge, et film peab olema eelkõige põnev, sest kui rong ei sõidaks kaadrisse, vaid seisaks paigal, siis mis sa tast ikka vahid — ja sama kehtib ka praegu. Kas ja kuidas need lisandused looga haakuvad, on iseasi. Teatrilavastaja materjal lõigatakse tükkideks, lõhutakse kronoloogiline lineaarsus, monteeritakse kiiremaks, filmitakse juurde plaanivaheldust ja vaheplaane. (Ja muidugi on teatris ja kinos suur vahe ka valgustamisel, kostümeerimisel, grimmil jne.)
Samas on ka tugevaid literatuurse lähenemisega autoreid, kes on ennast kehtestanud. Olgu siis Woody Allen Ameerikas, Mart Kivastik Eestis või Vassili Šukšin Venemaal. Vastupidist liikumist (Bergmanil Rootsis kinost teatrisse ja kirjandusse, Sarnetil Eestis teatrisse või Kuigil kirjandusse) tuleb harvem ette. Kas seetõttu, et kino väljendusvahendid on suuremad-rikkamad, või mõnel muul põhjusel, ei tea.
Ma tean, et põhiline tõlkes kaotsiminek tuleb sellest, et nii kinos kui kirjanduses on oluline teine plaan, autori positsioon, tema ängid ja mittesõnalised sõnumid, aga nende edastamine käib kirjanduses ja kinos erinevalt ja üks tugev autor ei saagi teise kirgi üle võtta ja edastada. Tal on omad. Seetõttu on alati muretum teha filmi keskpärasest kirjandustekstist, kus on selge lugu, millele lavastaja saab ehitada oma maailma ja projekteerida oma emotsioonid. Filmikoolis tehakse vahel harjutuseks ühe ja sama novelli järgi paar filmikest ja need on alati erinevad. Suured eepilised narratiivid ehk nii erinevad ei tule, sest neilt oodatakse tuntud loo ja kangelaste tõetruuna hoidmist, nagu näiteks "Sõjas ja rahus".
Stsenaariumide kirjutamise alguses püüdsin lähtuda õpikutest, kirjutada nii, et iga lehekülg oleks minut ja sees oleks kolm vajaliku turning point ’i ja plot point. Aga peagi sain aru, et see on kunstlik ja kaotab kirjutamisorgaanika. Ja pealegi on teooriaid palju. On viieosaline struktuur ja nüüd on teleseriaalidest üle võetud ka stsenaariumide jada- ja paralleelülesehitus, kus terve film ei peagi enam ühe mütsi alla mahtuma. Iga tugev tegija loob uued reeglid. Jah, kui tal on võimalik neid kehtestada.
Liiga omanäolist originaalstsenaariumi on raske kasutusele võtta, selle peaks puha ümber tegema. Seetõttu kirjutavad lavastaja ja stsenarist koos, aga neid kirjanikke, kes kellegagi koos kirjutada oskavad ja tahavad, on vähe. Kõiv oli, aga Kõiv suri ära ja ega ta igaühega poleks kirjutanud ka. Kivastikul on lihtsam, tema kirjutab koos iseendaga. Maimikud on ainulaadne tandem. Ülejäänud lavastajad pusivad valdavalt üksi, sest ei leia kedagi, kes mõistaks kinokirjutamist. Selleks tuleks minna Ameerikasse või Zentropasse. Ja ma polegi siin irooniline.
Kinokirjutaja näeb mõttes pilti, kirjanik kaevab tegelas(t)e hinges. Kuidas panna hing ennast välja elama pildis, on keeruline. Sest elus kogutakse enne tegutsema hakkamist enese sees kaua aega pingeid. Enne resoluutset tegu või hingelist murdumist püütakse oma kavatsusi enamasti varjata, peita. Nii võib olla ka filmis, aga pika salapära hoidmisega veab harva välja, vähemalt vihjeid ja viiteid on vaja. Kirjanduses on filmi sugulaseks kriminull. Psühholoogilises realismis saab aga fileerida ja grillida tegelase hinge lõputult.
Filmis ei saa näidata, kuidas keegi põrnitseb pool tundi seina, haub mõtteid ja siis ootamatult paugutab. Samas, kui ta varem plõksima hakkab, müüb ta oma suure sisekonflikti või ponnistuse odavalt maha. Seetõttu on kinos vaja veeretada kangelase ette väliseid takistusi, et kannataks vaadata takistustest üle ronimist ja annaks mõistatada, kuhu tüüp teel on. Aga kirjanikule, kes tegeleb psühholoogia lahtiharutamisega, tundub väliste takistuste kuhjamine kunstlik. Takistused peaksid tekkima kangelasest endast lähtuvalt (või tema natuurist tulenevast loomulikust konfliktist ümbrusega), siis on lugu terviklik ja pöörded põhjendatud.
Tõsi, juba antiikdraama vajas väliseid takistusi ja vahel ka jumalat masinast neid lahendama, ja see on kino põhi. Lüüriline kirjandus aga heietas juba antiigis kangelase tunnetest, ja see on kirjanduse põhi. Need kaks lähtepunkti pole iial päriselt kokku saanud või pole neid osatud hästi kokku panna.
Literatuursed kinotegijad, nagu Woody Allen või Ingmar Bergman, toovad kangelase siseilma, unistused või hirmud vahel otse ekraanile, aga see on enamasti naljanumber. Filmis peavad imaginaarne ja n-ö reaalne maailm eraldi jääma (kirjanduses need sulanduvad ja põimuvad ja raske on vahet teha subjektiivsusel ja objektiivsusel).
Miks ma siis kirjanduses lonkamisi võin kuhugi jõuda, aga stsenaristikas alati vääramatult ebaõnnestun? Sest mulle tundub (küllap ma liialdan), et need kaks kirjutamist on olemuslikult peaaegu vastupidised tegevused.
Minu novellide järgi on tehtud peotäis lühifilme ja siis olen ma alati keeldunud oma lugu stsenaariumiks kirjutamast. Minu meelest oleks see mõttetu. Sest lühikese loo puhul pole vaja struktuuri arendada ega dialooge pikemaks lohistada. Pigem tuleks valida ja kärpida. Lavastajal on nagunii juba oma pildiline ja hingeline nägemus olemas ja kui ma kritseldaksin kokku midagi kolmandat (võrreldes algse loo ja lavastaja nägemusega), ajaks see asja segasemaks. Käigupealt ja tükitööna ei kirjutaks ma oma kaua hautud või plahvatuse pealt sündinud lugu tugevamaks.
Valitud on need materjalid ehk dialoogide pärast. Sest dialoog ongi mul enamasti filmilik. Väljajätteline, varjav, pinges, triviaalne tühikõne. Enamasti on protagonistil salamõte, mida ta ei taha või ei oska avada. Tihti ei saa ta ka ise endast lõpuni aru. Film mis film. Aga pikka lugu ei vea selle ühe pinge pealt välja. Vähemalt mina ei vea. Vaja oleks mitut põimuvat lugu, aga ma ei oska korraga mitmes paadis või mitme inimese peas istuda. Ehk just seetõttu kirjutab mitmel pool maailmas kinolugusid koos terve punt kirjutajaid. Meil sellist praktikat pole ja ma ei tea, kuis see käib või kas see on üldse võimalik. Kuidas ma saan kirjutada kellegagi koos, kui minul on oma teema ja saladus ja temal on oma? Kuidas panna luik, haug ja vähk üht vankrit vedama?
Kui ma kukun kirjutama pikka tellitud lugu, ei tee ma seda paraku enda, vaid kellegi teise jaoks ja kipun oma salamõtteid eksponeerima. Püüan lavastajale seletada, mis asja ma ajan, sest kardan, et muidu jääb segaseks. Aga teiste jaoks tegemine ei ole hea lähenemine. See laseb punnitatud salapinged lörinal liiga vara välja. (Ega see, kui keegi peale autori millestki aru ei saa, ka hea ole. Sedagi on ette heidetud.) Stsenaarium on pooltoode, aga pooltootes ei saagi välja tulla see, mille jaoks ta tehtud on. Täismäng on (ehk) minu peas ja sinna ta paraku jääb (erinevalt kirjandusest).
Rewriting’uid olen ka teinud ja seal on asi vahepeal. Olen siis vana asja kõrvale jätnud ja kirjutanud uue, hoides alles loo, kuid kujundanud karakterid pisut oma nägu (kuidas ma neile muidu sõnu suhu saaksin panna). Mult saadakse kätte filmilik dialoog ega lasta lugu hämaraks ajada. Sellega on olnud ka jama, aga kuna lugu on olnud juba töös, olen raha kätte saanud. Õnnetu on siis eelmine kirjutaja, kuna lugu ei ole enam tema oma, ja kuna see ei ole südamest tehtud töö, vaid haltuura, on sinna vaja profilavastajat, kes filmi ära vormistaks.
Originaalstsenaariumide kirjutamisel on mul häda, mis on pärit juba kirjandusest. Ma ei suuda uskuda väljamõeldud stoorit ega konstrueeritud koloriitseid karaktereid. Sest nad pole elus ja on läbinähtavad. Elu on täis ebaloogilisi juhuseid ning karakterid ja nende motivatsioonid pole ühesed. Aga sellist stsenaariumi ei soovita. Sest lugu tundub segane ja hämar. Laias ilmas mõni geenius ehk saab sellist teha, ise kirjutades ja lavastades, ja siis on vahel tore küll. Aga väike kultuur ei saa saa võtta riski, pannes raha hämara taustaga hobusele. Pärast saavad muidu mööda pead nii tegijad kui raha jagajad. (Vaatasin just Aleksei Germani filmi "Raske on olla jumal”. No oli ikka hämar küll, aga samas väga hea, tihe ja ängistav — miks hea, on raske öelda. Siinkohal meenub lause, mida olen korduvalt kuulnud: "Ärge arvake, et me head stsenaariumi ära ei tunne, kui näeme.” Mnjah, tore siis, et Germani erakordselt segane stsenaarium ära tunti. Ja oleks tuntud ka meil. Ma ei tea, kas ma saan kiita, et tunnen hea kirjanduse alati kohe ära. Maailmas pole see tihtipeale küll õnnestunud. Kas või Kafkaga.)
Kirjandus ehitab klotshaaval üles inimlikku sisu, näiteks kogu "Tõde ja õigus” ehitab üles autori alter ego Indrekut. Finaalis võib see kaardimaja kokku kukkuda või selguda, et Sisyphos veereb koos oma kiviga mäest alla tagasi või siis ei olegi tal seal mäe otsas midagi teha ega näha või võimalik kuhugi jõuda. Kino peaks aga algama sealt, kus kirjandus lõpetab, kus inimlik sisu on valmis ehitatud. Nüüd peaks siis tulema lugu, mida too inimlik paatos kannab. Aga kes selle loo sinna otsa keevitab? Kirjanik on ära öelnud, mis tal öelda oli. Lavastajal justkui mingi materjal on, aga kas ta oskab kirjaniku valmis ehitatud tegelastega jätkata? Kirjutada ja filmida "Tõe ja õiguse” coda, kuuenda osa, mis kõike sünteesib ja kokku võtab? Kuidas ta seda teha saaks? (Loodan väga, et Tanel Toom suudab ja mõistab teha midagi uut ja oma, mitte lihtsalt illustreerida.)
Võltsi, seest mäda kaardimajakese hoidmine kokkukukkumisest on olnud kirjanduses minu keskne teema. Lõpus on enamasti fiasko ja selgub, et valet hoiti üleval mõttetult, et seda polnud enam ammu mõtet üleval hoida. Selliseid asju on ka kinos tehtud (liiati siis kirjanduses). Siin on ainult see vigur, et kirjanduses saan ma pinge anda kõrvallausetega, pisidetailidega — dialoog on sõnades sama, kui ta oleks olukorras, kus kõik on hästi, sest inimesed oskavad mängida, teeselda, et kõik on hästi. Aga kui filmistsenaariumis ongi ainult see dialoog, siis ei paista mitte kuidagi, et olemine on mäda ja kokkukukkumise piiril. Siis tuleb mul stsenaristina pea ridade vahele sisse pista ja öelda: "Pst, ärge uskuge, mis nad räägivad, nad valetavad.” Mnjah, ilmselt ei ole ma osanud seda peenelt teha. Ju ma siis ei valda kinovahendeid ja olen lootnud, et jumal masinast on lavastaja, kes need vahendid oma tööriistakastist välja võtab.
Filmis pean ma teadma, kuhu lugu välja jõuab, ja hakkama juba algul andma sellekohaseid vihjeid, mis hiljem joonistavad suure pildi. Kirjanduses ei taha ma midagi sellist teha ega teegi. Ma tahan, et lugu juhiks mind ja et seal olekski sees detaile, mis ei pruugi kuhugi viia. Mõni äraeksinud mööduja või irratsionaalne detail, mis võib tunduda alul arusaamatu ja alles hiljem tähenduslik, aga mis oleks igav, kui ta oleks sinna tähenduse pärast välja mõeldud ja sisse toodud. Ta saab tähenduse loo käigus, lugu ise annab talle tähenduse. Lugu peab mind ennast kirjutamise ajal ka üllatama, kaasa vedama. Ma pean liikuma pastaka või klahviklõbina järel, mitte ees. Siis on mul põnev, siis on pinge sees. Lugu võib pöörata suunda, millest mul polnud aimugi. Ma ei teadnudki, mis järgmise nurga taga on. Filmistsenarist peab justkui teadma. Sest kuidas siis nii, et ei teagi, miks, kuidas ja kuhu lugu liigub?!
Kirjandust tehes panen ma mängu ainult oma aja, kuid filmi kirjutades teie aja ja raha ja see ajab krampi, röövib vaba lähenemise. Mul on vastutus, mis ei lase muretult lennata. Nii nagu lugu, peab ka kirjanduslik karakter (mis siis, et ta on minu sugulane) saama minust sõltumatuks ja vajadusel tegema, mis tal pähe tuleb, näiteks minuga vaidlema või sellest loost üldse lahkuma, kui see talle ei sobi. Kas filmis nii saab? Hästi ei saa, see oleks kaos. (Olgu, maailma kinos on erandeid.)
Filmilavastaja peab olema jumala positsioonis, kirjanduses on autor üks jorss omas maailmas, kes ise ka sellest maailmast ja tegelastest õieti sotti ei saa. (Olen juba maininud Valentin Kuiki, kes teab kirjutama asudes ka romaani viimast lauset, ja mulle on see arusaamatu, aga Kuik ongi eelkõige kirjutav lavastaja.)
Filmi peaks kirjutama tagant ette, lõpust algusse. On isegi filme, mis hakkavadki kronoloogias tagurpidi liikuma. Kirjanduses võib olla aimdus, kuhu võidakse jõuda, aga teed sinna hakatakse alles otsima ja pole võimatu, et sihtmärk osutub teistsuguseks, kui algul arvati. No ei usu mina, et Kafka ette teadis, mis ta maamõõtjaga teel lossi (või romaanides "Protsess” või "Ameerika”) juhtuma hakkab. Ja seetõttu pole seda teadnud ka Kafka lavastajad ja filmidest pole head nahka tulnud.
Filmis peaks asi vähemalt lõpus lahenema ja selgeks saama. Et mille peale ma vaadates aega kulutasin. (Üks markantne positiivne näide on "Tatarlaste kõrb”, kus Buzzati romaan põhineb suure segaduse hoidmisel ja Zurlini film on kirjandustruu, aga ometi ei jäta lahendamatuse tunnet.)
Filmitud ja kirjutatud materjalil on olemuslik erinevus või siis on erinevus selles, kuidas me neid vastu võtame. Filmikaameraga üles võetu on etteantult objektiivsus, tõde. Kirjutatu on alati subjektiivne, inimlik tõde, üks tõde paljude hulgast, mis võib olla illuminatiivne, aga mitte absoluutne. Vaatad ekraanil karu — selge, milline karu. Aga loed "karu” ja midagi pole selge, kuni ei kujutle. Ja kujutlemisel kirjandus põhinebki. Filmis näha olev päris tõde võib paradoksaalselt olla väiksem tõde kui too illuminatsioon. Me teame seda algusest peale. Ja tahaksime neid kaht kokku viia, aga ei saa. Kirjanduses hoiab pinget psühholoogia (hinge liikumine), filmis eelkõige action, väline liikumine. Neid kaht aetakse kokku, aga kokku saavad nad harva.
Paradoksaalselt tehakse tõele pretendeerivat ajakirjandust nii filmides kui ka kirjutades, aga see ei ole hävitanud eelkirjeldatud fenomeni. Lugedes on Anna Karenina igaühe peas oma nägu, filmist me näeme aga, milline oli Anna Karenina "tegelikult” ja ta on meie kõigi jaoks sama. (Järgmises filmis küll uus, aga mis siis.)
Uuringud ütlevad, et telekat (ja filmi) vaadates aju suuremat ei tööta, puhkab, me võtame vastu, mida pakutakse, aga naudime pinget ja pingelõdvendust. Lugedes me loome väsimatult kaasa. Iga lugeja on kaasautor, aga filmivaataja mitte. Tekst ja film on kaks totaalselt erinevat meediumi (mis ei tähenda, et üks oleks parem või halvem kui teine).
Kirjandus peab jätma paljud otsad lahti, laskma meil teha moraalseid otsuseid ja järeldusi. Film, mis finaalis segaseks jääb, on talumatu, nagu oleks ka samasugune elu. Ma loeksin hea meelega romaani oma elust, aga film, mis näitaks kogu mu elu lihtviisil ära ja lõpeks tiitriga "The End”, oleks trööstitu.
Siin olid vaid mõned lahtised mõtted ja ma loodan, et teemat jätkavad nii kino- kui kirjandusinimesed.
### Response:
Peeter Sauter. Käärid ilukirjanduse ja stsenaristika vahel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avapoolaega kontrollis HyPo, olles esimesel veerandajal 24:14 parem ja poolajale mindi sama suures eduseisus. Vastased tegid aga võimsa kolmanda veerandaja, mis võideti 25:7. Neljapunktilises kaotusseisus olnud HyPo suutis peaaegu samaga vastata, visates 22 silma vastaste kümne vastu ja saadi nii napp võit ka kätte, vahendab Korvpall24.ee.
Köster pääses 11,5 minutiks platsile ja tõi omadele ühe punkti (vabavisked 1/2, kahesed 0/1). HyPo parimana tõi 16 punkti Henna Salomaa.
Kolme võiduni peetavas finaalseerias kohtuvad Lappeenranta Catz ning Peli-Karhut. | Annika Köstri koduklubi võitis Soome meistriliigas pronksi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avapoolaega kontrollis HyPo, olles esimesel veerandajal 24:14 parem ja poolajale mindi sama suures eduseisus. Vastased tegid aga võimsa kolmanda veerandaja, mis võideti 25:7. Neljapunktilises kaotusseisus olnud HyPo suutis peaaegu samaga vastata, visates 22 silma vastaste kümne vastu ja saadi nii napp võit ka kätte, vahendab Korvpall24.ee.
Köster pääses 11,5 minutiks platsile ja tõi omadele ühe punkti (vabavisked 1/2, kahesed 0/1). HyPo parimana tõi 16 punkti Henna Salomaa.
Kolme võiduni peetavas finaalseerias kohtuvad Lappeenranta Catz ning Peli-Karhut.
### Response:
Annika Köstri koduklubi võitis Soome meistriliigas pronksi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmaspäeval SDE juhatuse koosolekut ei toimunud, sest polnud kandidaati, kelle üle nõu pidada.
Parteitu Jesse ei soovinud infot kinnitada ega ümber lükata. "Ministrikandidaadi otsimine on poliitiline protsess ja jäägu poliitikute kommenteerida," ütles Jesse ERR-ile.
Ossinovski pole soovinud välja öelda, millal ta oma järglase kohta ministritoolil ettepaneku teeb. "See võib juhtuda paari nädala jooksul, aga võibolla ka varem," ütles ta eelmisel nädalal ERR-ile.
Ajakirjanduses on spekuleeritud Jesse kõrval ka Helmen Küti, Rannar Vassiljevi ja Heljo Pikhofi nimedega, kellest viimane on avaldanud valmisolekut kaaluda ministriametisse asumist juhul, kui talle selline ettepanek erakonna poolt peaks tehtama.
"Aga kindlasti on sotsiaaldemokraatide ridades mitmeid inimesi, kes tunnevad hästi nii tervishoiu kui töö valdkonda ja passiksid hästi ministriametisse. Ja eks me vaata kandidaate ka väljastpoolt erakonda," on Pikhof ERR-ile öelnud.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski teatas laupäeval peetud Sotsiaaldemokraatliku erakonna volikogul, et lahkub lähiajal valitsusest, naaseb parlamenti ning keskendub erakonna juhtimisele. | Maris Jesse on väidetavalt loobunud pakkumisest asuda ministriametisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäeval SDE juhatuse koosolekut ei toimunud, sest polnud kandidaati, kelle üle nõu pidada.
Parteitu Jesse ei soovinud infot kinnitada ega ümber lükata. "Ministrikandidaadi otsimine on poliitiline protsess ja jäägu poliitikute kommenteerida," ütles Jesse ERR-ile.
Ossinovski pole soovinud välja öelda, millal ta oma järglase kohta ministritoolil ettepaneku teeb. "See võib juhtuda paari nädala jooksul, aga võibolla ka varem," ütles ta eelmisel nädalal ERR-ile.
Ajakirjanduses on spekuleeritud Jesse kõrval ka Helmen Küti, Rannar Vassiljevi ja Heljo Pikhofi nimedega, kellest viimane on avaldanud valmisolekut kaaluda ministriametisse asumist juhul, kui talle selline ettepanek erakonna poolt peaks tehtama.
"Aga kindlasti on sotsiaaldemokraatide ridades mitmeid inimesi, kes tunnevad hästi nii tervishoiu kui töö valdkonda ja passiksid hästi ministriametisse. Ja eks me vaata kandidaate ka väljastpoolt erakonda," on Pikhof ERR-ile öelnud.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski teatas laupäeval peetud Sotsiaaldemokraatliku erakonna volikogul, et lahkub lähiajal valitsusest, naaseb parlamenti ning keskendub erakonna juhtimisele.
### Response:
Maris Jesse on väidetavalt loobunud pakkumisest asuda ministriametisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mäletatavasti pidi läbi aegade esimene kahevõistluse Otepää MK-etapp toimuma tänavu jaanuari alguses, kuid kehvade lumeolude tõttu tuli see ära jätta. Otepää on kalendrisse pandud 2019. aasta esimeseks etapiks, 5. ja 6. jaanuari peale, mõlemale päeval on planeeritud normaalmäevõistlus.
Küll aga on Otepää juures märge, et seda pole veel kinnitatud.
Jaanuariks on Otepääle planeeritud ka murdmaasuusatamise MK-etapp, mis peaks toimuma 19. ja 20. jaanuaril, kavas on klassikasprint ja suusavahetusega sõit.
Tehvandi spordikeskuse juhataja Jaak Mae sõnul pole suusaliidult MK-etappide korraldamise osas veel broneeringut tehtud. Samas kinnitati Suusaliidust Postimehele, et "ühel talvel kaks MK-etappi" on plaan, mille järgi praegu töö käib. | Otepääl peaks jaanuaris toimuma kaks MK-etappi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mäletatavasti pidi läbi aegade esimene kahevõistluse Otepää MK-etapp toimuma tänavu jaanuari alguses, kuid kehvade lumeolude tõttu tuli see ära jätta. Otepää on kalendrisse pandud 2019. aasta esimeseks etapiks, 5. ja 6. jaanuari peale, mõlemale päeval on planeeritud normaalmäevõistlus.
Küll aga on Otepää juures märge, et seda pole veel kinnitatud.
Jaanuariks on Otepääle planeeritud ka murdmaasuusatamise MK-etapp, mis peaks toimuma 19. ja 20. jaanuaril, kavas on klassikasprint ja suusavahetusega sõit.
Tehvandi spordikeskuse juhataja Jaak Mae sõnul pole suusaliidult MK-etappide korraldamise osas veel broneeringut tehtud. Samas kinnitati Suusaliidust Postimehele, et "ühel talvel kaks MK-etappi" on plaan, mille järgi praegu töö käib.
### Response:
Otepääl peaks jaanuaris toimuma kaks MK-etappi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maanteeameti piirkondliku liikluskorralduse talituse juhataja Erkki Vaheoja rääkis ERR-i raadiouudistele, et praegu pole plaanis ühtegi uut mõõtekabiini paigaldada, kuna metoodikast pole ka välja tulnud, et oleks väga suur vajadus mingite kindlate kohtade järele, kuhu kaamera paigaldada.
"Küll aga käivitatakse Tallinnas 2018. aasta jooksul Kristiine ristmikul seal olevate kiiruskaamerate lisafunktsioon, mis hakkab mõõtma fooritule eiramist," ütles Vaheoja.
Maanteeamet käivitas kiiruskaamerad Tallinnas Tulika tänava, Endla tänava ja Sõpruse puiestee ristmikul aasta tagasi. Sellele eelnenud testperiood näitas, et Kristiine ristmikul ületab kiirust umbes 50 kuni 60 autojuhti ööpäevas. Kiiruskaamerad pandi tööle Tallinna linna ja maanteeameti koostöös.
Tulevikumuusika on praegu mõõtesüsteemid, mis fikseeriksid rikkumisi sõiduki keskmist kiirust arvestades, nagu seda mõnes Euroopa riigis tehakse. Vaheoja sõnul Eesti seadused praegu sellist mõõtmist ei luba. Ametniku sõnul oleks need aga liiklusohutuse seisukohast kindlasti efektiivsemad ja mõjusamad kui asukohapõhiselt mõõtvad süsteemid. "Aga selleks on vaja seadusi järgi aidata, et selliseid süsteeme kasutusele võtta," nentis ta.
Praegu on Eesti teede ääres püsti kokku 66 mõõtekabiini, linnadest on ainult Tallinnas kaks kabiini. Kiiruskaameraid endid on kokku 47. Kaameraid on vähem, kuna nende soetamine ja ülalpidamine on kulukas. "Sooviks muidugi, et kõikides kappides oleks kaamerad sees, aga tänane seis on selline, et ei ole," tõdes Vaheoja.
Kõik kaamerad mõõdavad ühte sõidurada, küll aga oskavad nad Vaheoja sõnul eristada möödasõitu ja sellepärast ei peaks liiklejad muretsema. Mis puudutab mõlemast suunast mõõtvaid kabiine, siis neid on Eesti teedel praegu neli ja ülejäänud on ühest suunast mõõtvad. | Tallinna ühel ristmikul hakkab kaamera fooritule eirajaid jäädvustama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maanteeameti piirkondliku liikluskorralduse talituse juhataja Erkki Vaheoja rääkis ERR-i raadiouudistele, et praegu pole plaanis ühtegi uut mõõtekabiini paigaldada, kuna metoodikast pole ka välja tulnud, et oleks väga suur vajadus mingite kindlate kohtade järele, kuhu kaamera paigaldada.
"Küll aga käivitatakse Tallinnas 2018. aasta jooksul Kristiine ristmikul seal olevate kiiruskaamerate lisafunktsioon, mis hakkab mõõtma fooritule eiramist," ütles Vaheoja.
Maanteeamet käivitas kiiruskaamerad Tallinnas Tulika tänava, Endla tänava ja Sõpruse puiestee ristmikul aasta tagasi. Sellele eelnenud testperiood näitas, et Kristiine ristmikul ületab kiirust umbes 50 kuni 60 autojuhti ööpäevas. Kiiruskaamerad pandi tööle Tallinna linna ja maanteeameti koostöös.
Tulevikumuusika on praegu mõõtesüsteemid, mis fikseeriksid rikkumisi sõiduki keskmist kiirust arvestades, nagu seda mõnes Euroopa riigis tehakse. Vaheoja sõnul Eesti seadused praegu sellist mõõtmist ei luba. Ametniku sõnul oleks need aga liiklusohutuse seisukohast kindlasti efektiivsemad ja mõjusamad kui asukohapõhiselt mõõtvad süsteemid. "Aga selleks on vaja seadusi järgi aidata, et selliseid süsteeme kasutusele võtta," nentis ta.
Praegu on Eesti teede ääres püsti kokku 66 mõõtekabiini, linnadest on ainult Tallinnas kaks kabiini. Kiiruskaameraid endid on kokku 47. Kaameraid on vähem, kuna nende soetamine ja ülalpidamine on kulukas. "Sooviks muidugi, et kõikides kappides oleks kaamerad sees, aga tänane seis on selline, et ei ole," tõdes Vaheoja.
Kõik kaamerad mõõdavad ühte sõidurada, küll aga oskavad nad Vaheoja sõnul eristada möödasõitu ja sellepärast ei peaks liiklejad muretsema. Mis puudutab mõlemast suunast mõõtvaid kabiine, siis neid on Eesti teedel praegu neli ja ülejäänud on ühest suunast mõõtvad.
### Response:
Tallinna ühel ristmikul hakkab kaamera fooritule eirajaid jäädvustama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus teeb Hansari (42) enne tähtaega vanglast vabastamise või vabastamata jätmise kohta määruse hiljemalt 30. aprillil.
Hansari kuue aasta pikkust karistusaega arvestatakse 2013. aasta 25. septembrist ja see lõppeb 2020. aasta 23. märtsil.
Viru maakohus mõistis Hansari 2014. aasta 14. novembril süüdi kaheksa-aastase tüdrukuga oma sugukire vägivaldses rahuldamises.
Samas mõistis kohus ta tema süü tõendamatuse tõttu õigeks talle esitatud süüdistustes lapsporno hoidmises, vabaduse võtmises seadusliku aluseta, kehalises väärkohtlemises ja vägistamises.
Viru ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi pani Hansar seksuaalkuriteo toime 2013. aasta suvel toona 8-aastase tüdrukuga.
Ida prefektuuri kriminaalpolitseinikud pidasid Hansari kinni sama aasta septembris Narvas.
Hansar kandis alates 2004. aasta 22. juulist kaheksa aasta pikkust vangistust pedofiilia, sugukõlvatuste, alaealise korduva vägistamise ja lapse seksuaalse ahvatlemise eest.
Süüdistuse järgi pani Hansar kuriteod toime aastatel 1997-2004 ning tema kuritegudes olid kannatanuteks 8-13-aastased poisid.
Hansar kandis vanglas kogu karistuse täielikult ära ja vabanes vanglast 2012. aastal. | Vangla ja prokurör on vastu pedofiili vanglast vabastamisele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus teeb Hansari (42) enne tähtaega vanglast vabastamise või vabastamata jätmise kohta määruse hiljemalt 30. aprillil.
Hansari kuue aasta pikkust karistusaega arvestatakse 2013. aasta 25. septembrist ja see lõppeb 2020. aasta 23. märtsil.
Viru maakohus mõistis Hansari 2014. aasta 14. novembril süüdi kaheksa-aastase tüdrukuga oma sugukire vägivaldses rahuldamises.
Samas mõistis kohus ta tema süü tõendamatuse tõttu õigeks talle esitatud süüdistustes lapsporno hoidmises, vabaduse võtmises seadusliku aluseta, kehalises väärkohtlemises ja vägistamises.
Viru ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi pani Hansar seksuaalkuriteo toime 2013. aasta suvel toona 8-aastase tüdrukuga.
Ida prefektuuri kriminaalpolitseinikud pidasid Hansari kinni sama aasta septembris Narvas.
Hansar kandis alates 2004. aasta 22. juulist kaheksa aasta pikkust vangistust pedofiilia, sugukõlvatuste, alaealise korduva vägistamise ja lapse seksuaalse ahvatlemise eest.
Süüdistuse järgi pani Hansar kuriteod toime aastatel 1997-2004 ning tema kuritegudes olid kannatanuteks 8-13-aastased poisid.
Hansar kandis vanglas kogu karistuse täielikult ära ja vabanes vanglast 2012. aastal.
### Response:
Vangla ja prokurör on vastu pedofiili vanglast vabastamisele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaja Kallas ütles Reformierakonna üldkogul peetud "troonikõnes", et nii suurtes võlgades kui praegu pole Reformierakond kunagi olnud. Samal ajal vajab erakond raha järgmiseks valimiskampaaniaks (2019. toimuvad nii riigikogu kui Euroopa Parlamendi valimised).
"On selge, et riigieelarvelistest eraldistest selleks ei jätku. Oleme ausad ja mööngem seda. Mulle on talumatu mõte, et me oleme võlgu," sõnas Kallas, kes valiti erakonna esimeheks Hanno Pevkuri asemele.
ERR-i uudisteportaali käsutuses olevast Reformierakonna mullusest majandusaasta aruandest selgub, et Reformierakonna 2017. aasta omakapitali miinus oli 737 890 eurot ja aruandeaasta tulemi miinus 1 019 286 eurot (aasta varem plussis 688 362 euroga).
Tulud kaks miljonit, kulud kolm miljonit
Reformierakonna kõik kulud kokku 2017. aastal olid 3 053 969 eurot. Erakonna tulud olid samal ajal 2 034 837 eurot. Põhitegevuse tulem oli seega miinuses 1 019 132 euroga ning koos intressitulude ja -kuludega olid aruandeaasta tulemis lõpuks 1 019 286 eurot miinust.
Et eelnevate perioodide akumuleeritud tulem ehk sisuliselt varasemate aastate jaotama kasum oli 281 396 eurot, siis erakonna netovara miinus oli 2017. aasta lõpus 737 890 eurot.
Aruandes öeldakse, et "Reformierakonna 2017. aasta kahjumi katmine ja positiivse netovara taastamine järgmistel perioodidel on oluline, et tagada erakonna kohustuste täitmine, liikmete, toetajate ja võlausaldajate kindlustunne ja erakonna poliitikate jätkuv elluviimine."
Samas märgitakse aruandes, et erakonnal on olemas arusaamine ja teadmine netovara taastamiseks ja tegevuse jätkuvuse tagamiseks. Peamise lahendusena nähakse selles ligi 1,6-miljonilist riigieelarvelist toetust, mis tänu valimiste vahe-aastale peaks aitama miinust tasandada. Samas lubatakse kriitilisemalt hinnata erakonna seniseid kulutusi ja koguda rohkem liikmemaksu.
"Prognooside kohaselt saame järgmist aastat alustada positiivse omakpitaliga ning viia edukalt läbi 2019. aasta riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniad."
Tööjõukulud kasvasid
Aruandest selgub ka, et rahalisi toetusi ja annetusi kogus Reformierakond mullu 1 993 967 eurot, mis on pea 200 000 eurot enam kui 2016. aastal (1 803 181). Sellest riigieelarveline toetus oli 1 607 822 eurot ning eraisikute annetused 386 145 eurot. Liikmemaksu kogus erakond 2017. aastal 21 735 eurot. Erakonna sümboolika müügist sai Reformierakond 19 135 eurot.
Suurim kulurida Reformierakonnal olid tegevuskulud 2 321 722 eurot ulatuses, millest poliitilise tegevuse kulud olid 2 008 396 eurot ning majandamiskulud 313 326 eurot. Poliitilise tegevuse kulud aasta varem olid 381 990 eurot. See suur vahe on tingitud mullu toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimiste ning sellele tehtud kulutustega.
2017. aastal olid Reformierakonna tööjõukulud 693 642 eurot, mis on ligi 200 000 eurot enam kui 2016. aastal (494 087 eurot).
Aasta varasemaga võrreldes kasvasid ka tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused. Kui 2016. aastal kulus sellele 57 017 eurot, siis 2017. aastal 105 529 eurot.
Kui Reformierakonna netovara oli aasta lõpus miinuses ligi 740 000 euroga, olid teised erakonnad valdavalt plussis. Miinuses oli erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni andmetel ka Sotsiaaldemokraatlik erakond (miinus ligi 109 000) ja Rohelised (miinus ligi 24 000 eurot). Vabaerakond oli plussis ligi 508 000, Keskerakond 332 000, IRL 286 000 ja EKRE 154 000 euroga. | Reformierakonna majandusaasta lõppes enam kui miljoni eurose miinusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaja Kallas ütles Reformierakonna üldkogul peetud "troonikõnes", et nii suurtes võlgades kui praegu pole Reformierakond kunagi olnud. Samal ajal vajab erakond raha järgmiseks valimiskampaaniaks (2019. toimuvad nii riigikogu kui Euroopa Parlamendi valimised).
"On selge, et riigieelarvelistest eraldistest selleks ei jätku. Oleme ausad ja mööngem seda. Mulle on talumatu mõte, et me oleme võlgu," sõnas Kallas, kes valiti erakonna esimeheks Hanno Pevkuri asemele.
ERR-i uudisteportaali käsutuses olevast Reformierakonna mullusest majandusaasta aruandest selgub, et Reformierakonna 2017. aasta omakapitali miinus oli 737 890 eurot ja aruandeaasta tulemi miinus 1 019 286 eurot (aasta varem plussis 688 362 euroga).
Tulud kaks miljonit, kulud kolm miljonit
Reformierakonna kõik kulud kokku 2017. aastal olid 3 053 969 eurot. Erakonna tulud olid samal ajal 2 034 837 eurot. Põhitegevuse tulem oli seega miinuses 1 019 132 euroga ning koos intressitulude ja -kuludega olid aruandeaasta tulemis lõpuks 1 019 286 eurot miinust.
Et eelnevate perioodide akumuleeritud tulem ehk sisuliselt varasemate aastate jaotama kasum oli 281 396 eurot, siis erakonna netovara miinus oli 2017. aasta lõpus 737 890 eurot.
Aruandes öeldakse, et "Reformierakonna 2017. aasta kahjumi katmine ja positiivse netovara taastamine järgmistel perioodidel on oluline, et tagada erakonna kohustuste täitmine, liikmete, toetajate ja võlausaldajate kindlustunne ja erakonna poliitikate jätkuv elluviimine."
Samas märgitakse aruandes, et erakonnal on olemas arusaamine ja teadmine netovara taastamiseks ja tegevuse jätkuvuse tagamiseks. Peamise lahendusena nähakse selles ligi 1,6-miljonilist riigieelarvelist toetust, mis tänu valimiste vahe-aastale peaks aitama miinust tasandada. Samas lubatakse kriitilisemalt hinnata erakonna seniseid kulutusi ja koguda rohkem liikmemaksu.
"Prognooside kohaselt saame järgmist aastat alustada positiivse omakpitaliga ning viia edukalt läbi 2019. aasta riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniad."
Tööjõukulud kasvasid
Aruandest selgub ka, et rahalisi toetusi ja annetusi kogus Reformierakond mullu 1 993 967 eurot, mis on pea 200 000 eurot enam kui 2016. aastal (1 803 181). Sellest riigieelarveline toetus oli 1 607 822 eurot ning eraisikute annetused 386 145 eurot. Liikmemaksu kogus erakond 2017. aastal 21 735 eurot. Erakonna sümboolika müügist sai Reformierakond 19 135 eurot.
Suurim kulurida Reformierakonnal olid tegevuskulud 2 321 722 eurot ulatuses, millest poliitilise tegevuse kulud olid 2 008 396 eurot ning majandamiskulud 313 326 eurot. Poliitilise tegevuse kulud aasta varem olid 381 990 eurot. See suur vahe on tingitud mullu toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimiste ning sellele tehtud kulutustega.
2017. aastal olid Reformierakonna tööjõukulud 693 642 eurot, mis on ligi 200 000 eurot enam kui 2016. aastal (494 087 eurot).
Aasta varasemaga võrreldes kasvasid ka tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused. Kui 2016. aastal kulus sellele 57 017 eurot, siis 2017. aastal 105 529 eurot.
Kui Reformierakonna netovara oli aasta lõpus miinuses ligi 740 000 euroga, olid teised erakonnad valdavalt plussis. Miinuses oli erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni andmetel ka Sotsiaaldemokraatlik erakond (miinus ligi 109 000) ja Rohelised (miinus ligi 24 000 eurot). Vabaerakond oli plussis ligi 508 000, Keskerakond 332 000, IRL 286 000 ja EKRE 154 000 euroga.
### Response:
Reformierakonna majandusaasta lõppes enam kui miljoni eurose miinusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavustel Austraalia lahtistel üllatuslikult poolfinaali jõudnud Mertens teenis äsjalõppenud Lugano WTA turniiril hooaja teise võidukarika. Šveitsi turniiril teisena asetatud 22-aastane Mertens alistas finaalis 7:5, 6:2 19-aastase valgevenelanna Arina Sabalenka.
Neljandat korda WTA turniiril finaali jõudnud Mertensile on see karjääri kolmandaks võiduks, tänavu triumfeeris ta ka aasta alguses Hobartis. Sabalenka on finaalis mänginud kahel korral ja võiduarvet pole seni veel avanud.
Võiduga tõusis Mertens maailma edetabelis karjääri kõrgeimale, 17. kohale. Sabalenka tegi 14-kohalise tõusu ja paikneb nüüd 47. real, mis on ka tema karjääri senine parim koht.
Bogotas peetud WTA turniiril võidutses Schmiedlova, alistades finaalis 5. asetatud hispaanlanna Lara Arruabarrena 6:2, 6:4.
Sarnaselt Mertensile oli see ka Schmiedlovale karjääri neljas WTA turniiri finaal ja kolmas esikoht.
Maailma edetabelis tõusis Schmiedlova koguni 48 kohta, kerkides 84. reale. Arruabarrena jätkab 79. real. | Turniirivõit tõi slovakitarile edetabelis 48-kohalise tõusu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavustel Austraalia lahtistel üllatuslikult poolfinaali jõudnud Mertens teenis äsjalõppenud Lugano WTA turniiril hooaja teise võidukarika. Šveitsi turniiril teisena asetatud 22-aastane Mertens alistas finaalis 7:5, 6:2 19-aastase valgevenelanna Arina Sabalenka.
Neljandat korda WTA turniiril finaali jõudnud Mertensile on see karjääri kolmandaks võiduks, tänavu triumfeeris ta ka aasta alguses Hobartis. Sabalenka on finaalis mänginud kahel korral ja võiduarvet pole seni veel avanud.
Võiduga tõusis Mertens maailma edetabelis karjääri kõrgeimale, 17. kohale. Sabalenka tegi 14-kohalise tõusu ja paikneb nüüd 47. real, mis on ka tema karjääri senine parim koht.
Bogotas peetud WTA turniiril võidutses Schmiedlova, alistades finaalis 5. asetatud hispaanlanna Lara Arruabarrena 6:2, 6:4.
Sarnaselt Mertensile oli see ka Schmiedlovale karjääri neljas WTA turniiri finaal ja kolmas esikoht.
Maailma edetabelis tõusis Schmiedlova koguni 48 kohta, kerkides 84. reale. Arruabarrena jätkab 79. real.
### Response:
Turniirivõit tõi slovakitarile edetabelis 48-kohalise tõusu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõigest korra toimuva kontsertetenduse «Saja lugu» taga on mitu aastat, sadu päevi ja kümnete inimeste tuhandeid töötunde. Aga teistmoodi ju südame ja hingega tehes ei saakski, eriti kui sada eesti inimest on rääkinud oma elu isikliku loo, mis üllatusi pakkuval kujul Noblessneri sadamalinnakus ettekandele tulevad.
Seda, mis täpsemalt umbes 1500 pealtvaataja ees 20. aprillil toimuma hakkab, varjutab veel saladuseloor. Nii palju tegijad seda kergitavad, et teatrietendusena unikaalset ettevõtmist pakkuda ei oleks saanud, pigem on see sümbioos inimestest, muusikast, pildist ja videost. Viimane annab suurte plaanidega võimaluse detailide väljamängimiseks. Etendus ei tunne piire ega rahvust, on universaalne ja abstraktne ning selle tervik sünnib iga vaataja peas koha peal.
Ühes erilises mereäärses kohas asuvas ruumis kohtub üle Eesti kokku sõitnud inimenergia ning toimub võimas saatuste ja lugude ristumine, millest omakorda tulevad osa saama teistsuguste elude ja saatustega inimesed – publik.
Kunstis kõik võrdsed
Idee sai alguse mõni aasta tagasi, mil auhinnatud tippfotograaf Kaupo Kikkas koostöös dirigent Jonathan Bloxhamiga tegi Newcastle Gatesheadi linnas muusika- ja fotograafiaprojekti «One Hundred Faces». See põhines mõttel, et kunstis oleme kõik võrdsed. Üles pildistati linnas elavad sada inimest, kes osalesid ettevõtmises vaba tahte alusel, tiivustatuna osalemissoovist. Projekti lõppakordina tuli ettekandele György Ligeti «Sümfooniline poeem sajale metronoomile».
«See õnnestus väga hästi – inimeste kokku tulemine oli väga jõuline ning emotsionaalne. Seetõttu tekkis mõte seda koos Jazzkaarega Eestis proovida, tähtsustades visuaalse poole kõrval võrdselt ka muusikat,» rääkis «Saja loo» eestvedaja Kikkas.
Kaasati heliloojast multiinstrumentalist Erki Pärnoja, kes omakorda tegi ettepaneku võtta ühes lavastaja Jaak Prints. Too arvas, et projekti käigus välja antav fotoraamat peaks sisaldama ka kandvaid tekste ning seetõttu ühines seltskonnaga dramaturg Laur Kaunissaare.
See ei ole autahvel
Järk-järgult selgus, kui palju lavastuse juures veel inimkäsi vaja on ning tänaseks on sellega seotud palju tegijaid, kes kõik leiavad aega oma põhitöö kõrvalt.
«Saja lugu» räägib sajast eesti inimesest, kel vanust 3 kuni 103 eluaastat. Sada inimest valiti välja 350 seast, kes reageerisid tegijate üleskutsele ning andsid end, ja oma elu loo, üles. Valikut nende seast teha oli väga raske, koosolekud olid põhjalikud ja venisid pikaks. Lõplik valik tehti põhimõttel, et see ei ole autahvel, vaid et kaetud oleksid kõik vanusegrupid ning geograafilises mõttes kogu riik.
Näitus on avatud 6. maini. | "Saja lugu": eesti inimeste valusilusad lood | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõigest korra toimuva kontsertetenduse «Saja lugu» taga on mitu aastat, sadu päevi ja kümnete inimeste tuhandeid töötunde. Aga teistmoodi ju südame ja hingega tehes ei saakski, eriti kui sada eesti inimest on rääkinud oma elu isikliku loo, mis üllatusi pakkuval kujul Noblessneri sadamalinnakus ettekandele tulevad.
Seda, mis täpsemalt umbes 1500 pealtvaataja ees 20. aprillil toimuma hakkab, varjutab veel saladuseloor. Nii palju tegijad seda kergitavad, et teatrietendusena unikaalset ettevõtmist pakkuda ei oleks saanud, pigem on see sümbioos inimestest, muusikast, pildist ja videost. Viimane annab suurte plaanidega võimaluse detailide väljamängimiseks. Etendus ei tunne piire ega rahvust, on universaalne ja abstraktne ning selle tervik sünnib iga vaataja peas koha peal.
Ühes erilises mereäärses kohas asuvas ruumis kohtub üle Eesti kokku sõitnud inimenergia ning toimub võimas saatuste ja lugude ristumine, millest omakorda tulevad osa saama teistsuguste elude ja saatustega inimesed – publik.
Kunstis kõik võrdsed
Idee sai alguse mõni aasta tagasi, mil auhinnatud tippfotograaf Kaupo Kikkas koostöös dirigent Jonathan Bloxhamiga tegi Newcastle Gatesheadi linnas muusika- ja fotograafiaprojekti «One Hundred Faces». See põhines mõttel, et kunstis oleme kõik võrdsed. Üles pildistati linnas elavad sada inimest, kes osalesid ettevõtmises vaba tahte alusel, tiivustatuna osalemissoovist. Projekti lõppakordina tuli ettekandele György Ligeti «Sümfooniline poeem sajale metronoomile».
«See õnnestus väga hästi – inimeste kokku tulemine oli väga jõuline ning emotsionaalne. Seetõttu tekkis mõte seda koos Jazzkaarega Eestis proovida, tähtsustades visuaalse poole kõrval võrdselt ka muusikat,» rääkis «Saja loo» eestvedaja Kikkas.
Kaasati heliloojast multiinstrumentalist Erki Pärnoja, kes omakorda tegi ettepaneku võtta ühes lavastaja Jaak Prints. Too arvas, et projekti käigus välja antav fotoraamat peaks sisaldama ka kandvaid tekste ning seetõttu ühines seltskonnaga dramaturg Laur Kaunissaare.
See ei ole autahvel
Järk-järgult selgus, kui palju lavastuse juures veel inimkäsi vaja on ning tänaseks on sellega seotud palju tegijaid, kes kõik leiavad aega oma põhitöö kõrvalt.
«Saja lugu» räägib sajast eesti inimesest, kel vanust 3 kuni 103 eluaastat. Sada inimest valiti välja 350 seast, kes reageerisid tegijate üleskutsele ning andsid end, ja oma elu loo, üles. Valikut nende seast teha oli väga raske, koosolekud olid põhjalikud ja venisid pikaks. Lõplik valik tehti põhimõttel, et see ei ole autahvel, vaid et kaetud oleksid kõik vanusegrupid ning geograafilises mõttes kogu riik.
Näitus on avatud 6. maini.
### Response:
"Saja lugu": eesti inimeste valusilusad lood |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.