instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsuse teadlase Frederic Thomas' juhitud rahvusvaheline uurimisgrupp, mille koosseisus ka Tuul Sepp vähi levikut uuris, leidis juba olemasolevaid teadustöid analüüsides, et vähi kui haiguse esinemissagedus ja olulisus on inimtegevuse võimaliku tagajärjena tugevalt alahinnatud. Teadlased kirjeldasid juba teadaolevaid vähki soodustavaid tegevusi (nagu reostus ja toksilised ained), aga pakkusid ka uusi, seni vähkkasvaja tekkega vaid kaudselt seostatud inimmõjusid, mis teadlaste hinnangul suurendavad loomade vähiriski: nagu valgusreostus, urbaniseerumisega kaasnevad protsessid (näiteks inimestele toodetud toidu söömine metsikute loomade poolt) ja loomapopulatsioonide geneetilise mitmekesisuse vähendamine.
Kõigi nende potentsiaalselt negatiivsete mõjude tulemusena tõuseb looduslikus keskkonnas elavate loomade seas vähki haigestumise tõenäosus. – Jah, inimesed muudavad metsikut loodust viisil, mis tekitab loomades vähki.
Kõigi nende potentsiaalselt negatiivsete mõjude tulemusena tõuseb looduslikus keskkonnas elavate loomade seas vähki haigestumise tõenäosus. – Jah, inimesed muudavad metsikut loodust viisil, mis tekitab loomades vähki.
"Nii nagu osad viirused põhjustavad inimestel vähki, muutes seda keskkonda, milles nad viibivad – nende puhul siis inimese rakkusid – nii teevad ka inimesed, muudavad ümbritsevat keskkonda enda jaoks sobivamaks," selgitab Tuul Sepp. "Nendel muutustel on aga negatiivne, sealhulgas ka vähkitekitav, mõju paljudele liikidele."
Uuringus osalenud teadlased (vasakult): Frederic Thomas, Mathieu Giraudeau ja Tuul Sepp.
Hiljuti avaldatud teadustöös kirjeldavadki autorid, mis on need inimühiskonnas igapäevased tegevused, mis loomadel vähi tõenäosust suurendavad. Inimest võib seega liigina nimetada vähkitekitavaks liigiks. See on seda olulisem, kuna oodata on pigem keskkonnale avalduva inimmõju kasvu, mitte vähenemist – näiteks linnastumisega kaasnevate protsesside (nt ööpäevaringse kunstliku valgustusega piirkondade teke) läbi.
Tuul Sepp toob veelgi paralleele inimeste vähkkasvajatega: "Inimuuringutest on hästi teada, et ülekaalulisus ja väheväärtuslik toitumine on vähkitekitavad, kuid sarnased käitumismallid ja probleemid on seni loomadega seotud analüüsidest kõrvale jäänud. Samal ajal leiab üha enam loomasid oma igapäevase toidu linnatänavatelt. Samuti on inimuuringutest teada seda kuidas öine kunstlik valgustus tekitab inimestes hormonaalseid häireid ja võib samuti viia kasvajate tekkeni. Metsloomadel, kes elavad linnade läheduses, on samad probleemid – sest öine pimedus puudub."
Inimuuringutest on hästi teada, et ülekaalulisus ja väheväärtuslik toitumine on vähkitekitavad, kuid sarnased käitumismallid ja probleemid on seni loomadega seotud analüüsidest kõrvale jäänud.
Üks kahest töögrupis tegutsenud prantslasest, Mathieu Giraudeau, tutvustab, et järgmiste tegevustena tuleks kindlasti mõõta vähktõve levikut metsikutes loomapopulatsioonides: "Selleks üritame me välja töötada mõned uued biomarkerid, mille abil seda levikut mõõta."
Kas probleemi teadvustanuna on võimalik midagi teha, et loomade jaoks vähkitekitavat inimmõju vähendada?
"Minu jaoks on kõige nukram see, et me tegelikult ju teame, mida tuleks teha. Me ei tohi hävitada loomade elupaikasid, reostada keskkonda, ega toita metsloomi ja -lindusid inimestele mõeldud toiduga. Fakt, et kõik teavad, mida tuleks teha, kuid sellegipoolest me seda ei tee, jätab sellest veel eriti lootusetu mulje," kõlab Tuul Sepa suust lootusetuse nooti.
"Samas ma näen õlekõrt inimeste harimises," lisab ta. "Meie lapsed õpivad looduskaitse kohta palju rohkem kui meie vanemad omal ajal. Nii et on lootust, et tuleviku liidrid on inimtegevuste mõjude osas teadlikumad." | Teadlased kirjeldasid inimmõjusid, mis metsloomadel vähki tekitavad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsuse teadlase Frederic Thomas' juhitud rahvusvaheline uurimisgrupp, mille koosseisus ka Tuul Sepp vähi levikut uuris, leidis juba olemasolevaid teadustöid analüüsides, et vähi kui haiguse esinemissagedus ja olulisus on inimtegevuse võimaliku tagajärjena tugevalt alahinnatud. Teadlased kirjeldasid juba teadaolevaid vähki soodustavaid tegevusi (nagu reostus ja toksilised ained), aga pakkusid ka uusi, seni vähkkasvaja tekkega vaid kaudselt seostatud inimmõjusid, mis teadlaste hinnangul suurendavad loomade vähiriski: nagu valgusreostus, urbaniseerumisega kaasnevad protsessid (näiteks inimestele toodetud toidu söömine metsikute loomade poolt) ja loomapopulatsioonide geneetilise mitmekesisuse vähendamine.
Kõigi nende potentsiaalselt negatiivsete mõjude tulemusena tõuseb looduslikus keskkonnas elavate loomade seas vähki haigestumise tõenäosus. – Jah, inimesed muudavad metsikut loodust viisil, mis tekitab loomades vähki.
Kõigi nende potentsiaalselt negatiivsete mõjude tulemusena tõuseb looduslikus keskkonnas elavate loomade seas vähki haigestumise tõenäosus. – Jah, inimesed muudavad metsikut loodust viisil, mis tekitab loomades vähki.
"Nii nagu osad viirused põhjustavad inimestel vähki, muutes seda keskkonda, milles nad viibivad – nende puhul siis inimese rakkusid – nii teevad ka inimesed, muudavad ümbritsevat keskkonda enda jaoks sobivamaks," selgitab Tuul Sepp. "Nendel muutustel on aga negatiivne, sealhulgas ka vähkitekitav, mõju paljudele liikidele."
Uuringus osalenud teadlased (vasakult): Frederic Thomas, Mathieu Giraudeau ja Tuul Sepp.
Hiljuti avaldatud teadustöös kirjeldavadki autorid, mis on need inimühiskonnas igapäevased tegevused, mis loomadel vähi tõenäosust suurendavad. Inimest võib seega liigina nimetada vähkitekitavaks liigiks. See on seda olulisem, kuna oodata on pigem keskkonnale avalduva inimmõju kasvu, mitte vähenemist – näiteks linnastumisega kaasnevate protsesside (nt ööpäevaringse kunstliku valgustusega piirkondade teke) läbi.
Tuul Sepp toob veelgi paralleele inimeste vähkkasvajatega: "Inimuuringutest on hästi teada, et ülekaalulisus ja väheväärtuslik toitumine on vähkitekitavad, kuid sarnased käitumismallid ja probleemid on seni loomadega seotud analüüsidest kõrvale jäänud. Samal ajal leiab üha enam loomasid oma igapäevase toidu linnatänavatelt. Samuti on inimuuringutest teada seda kuidas öine kunstlik valgustus tekitab inimestes hormonaalseid häireid ja võib samuti viia kasvajate tekkeni. Metsloomadel, kes elavad linnade läheduses, on samad probleemid – sest öine pimedus puudub."
Inimuuringutest on hästi teada, et ülekaalulisus ja väheväärtuslik toitumine on vähkitekitavad, kuid sarnased käitumismallid ja probleemid on seni loomadega seotud analüüsidest kõrvale jäänud.
Üks kahest töögrupis tegutsenud prantslasest, Mathieu Giraudeau, tutvustab, et järgmiste tegevustena tuleks kindlasti mõõta vähktõve levikut metsikutes loomapopulatsioonides: "Selleks üritame me välja töötada mõned uued biomarkerid, mille abil seda levikut mõõta."
Kas probleemi teadvustanuna on võimalik midagi teha, et loomade jaoks vähkitekitavat inimmõju vähendada?
"Minu jaoks on kõige nukram see, et me tegelikult ju teame, mida tuleks teha. Me ei tohi hävitada loomade elupaikasid, reostada keskkonda, ega toita metsloomi ja -lindusid inimestele mõeldud toiduga. Fakt, et kõik teavad, mida tuleks teha, kuid sellegipoolest me seda ei tee, jätab sellest veel eriti lootusetu mulje," kõlab Tuul Sepa suust lootusetuse nooti.
"Samas ma näen õlekõrt inimeste harimises," lisab ta. "Meie lapsed õpivad looduskaitse kohta palju rohkem kui meie vanemad omal ajal. Nii et on lootust, et tuleviku liidrid on inimtegevuste mõjude osas teadlikumad."
### Response:
Teadlased kirjeldasid inimmõjusid, mis metsloomadel vähki tekitavad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Nagu teada, on dialoog ja jõud ühe mündi kaks külge. Kui sa soovid dialoogi, aga ei oma jõudu, siis pole võimalik edu saavutada. Kui on ainult jõud, aga puudub dialoog, siis võib sellest saada inimkonna jaoks katastroof. Tähtis on jätkata ühelt poolt heidutust, aga teisalt olla avatud dialoogile Venemaa juhtkonnaga," ütles NATO Parlamentaarse Assamblee president.
Alli sõnul on mitmes liikmesriigis toimunud kaitsekulutuste vähenemine praeguseks peatunud. 2014. aastal seadis allianss eesmärgiks, et kümne aasaga tõuseksid kõikide liikmesriikide kaitsekulutused kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust, nii nagu kokku lepitud.
Varssavis NATO parlamentaarse assamblee kevadistungil osaleb ka Riigikogu delegatsioon. Delegatsiooni esimees Marko Mihkelson peab samuti oluliseks kaitsekulutuste ühtlustamise ja suurendamise teemat, samuti tõstis ta esile atlandiülesed suhted. | NATO parlamentaarne assamblee: NATO peab valmis olema dialoogiks Venemaaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Nagu teada, on dialoog ja jõud ühe mündi kaks külge. Kui sa soovid dialoogi, aga ei oma jõudu, siis pole võimalik edu saavutada. Kui on ainult jõud, aga puudub dialoog, siis võib sellest saada inimkonna jaoks katastroof. Tähtis on jätkata ühelt poolt heidutust, aga teisalt olla avatud dialoogile Venemaa juhtkonnaga," ütles NATO Parlamentaarse Assamblee president.
Alli sõnul on mitmes liikmesriigis toimunud kaitsekulutuste vähenemine praeguseks peatunud. 2014. aastal seadis allianss eesmärgiks, et kümne aasaga tõuseksid kõikide liikmesriikide kaitsekulutused kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust, nii nagu kokku lepitud.
Varssavis NATO parlamentaarse assamblee kevadistungil osaleb ka Riigikogu delegatsioon. Delegatsiooni esimees Marko Mihkelson peab samuti oluliseks kaitsekulutuste ühtlustamise ja suurendamise teemat, samuti tõstis ta esile atlandiülesed suhted.
### Response:
NATO parlamentaarne assamblee: NATO peab valmis olema dialoogiks Venemaaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene võistluspäev oli vägagi suvine. Päikesepaisteline taevas oli praktiliselt pilvitu, temperatuur suveilmale igati kohane ning tuultki oli pigem napilt. Sellele vaatamata said kõik klassid peale Formula avapäeval kenasti kolm sõitu kirja.
77 võistlejaga Optimist klassile peeti kvalifikatsioonisõidud, mille tulemuste põhjal stardivad 45 paremat kuldgrupis ning ülejäänud võistlejad purjetavad edasi hõbegrupis. Kvalifikatsiooni järgselt kuulub siin kaksikjuhtimine lõunanaabritele - esimesel kohal on Emils Amsils ja teisel Eduards Mucins. Parim eestlane on kolmandal positsioonil paiknev Angeliina Maria Isabel Õunap. Uus võistluspäev toob lisaks kuldgrupi tihedale konkurentsile kindlasti kaasa kõva rebimise ka hõbegrupis, kuna sealt pääsevad päeva lõpptulemuste alusel kolm tugevamat purjetajat pühapäevasesse kuldgruppi.
Zoom8 klassis võitis kõik avapäeva sõidud ja läks seega ka juhtima Aleksander Kuusik, kannul Karolin Härm ja Aksel Tamm.
Klassis Laser 4.7 asus juhtima lätlane Eduards Plavins. Parima eestlasena on teisel kohal Mattias-Johan Kangur ning kolmanda positsiooni on võtnud Sten-Markus Andresson.
Ingrid Puusta võitis RS:X purjelauaklassis esimesed kaks sõitu, kuid kolmandas tehtud valestart asetab ta hetkel kokkuvõttes teiseks ning klassis juhib Artur Luure. Kolmandal kohal on Rainer Kasekivi. Alla 19 aastaste seas on esimene Raul Mihkel Anton.
Techno 293 purjelaua alla 17-aastaste klassis juhib avapäeva järel Lola Maria Pärna Joonas Vääri ja Daniel Schneideri ees. Alla 15-aastaste klassis on esikohal Romek Roolaht.
Formula purjelaudadele oli tuult liiga napilt ning kirja saadi vaid üks sõit, mille järel on esikohal Tristen Erik Kivi.
Klasside Zoom8, Laser 4.7 ja RS:X võistlusformaat koosneb reedest pühapäeva lõunani merel purjetatavatest fliidisõitudest ja pühapäeval alates kella 14-st sadama lähedal toimuvatest poolfinaalist ja finaalist. Fliidisõitude tulemuste põhjal pääsevad kolm paremat otse finaalsõitu. Poolfinaalis purjetavad fliidisõitude 4. - 10. paat ja selle sõidu võitja pääseb samuti finaali. Finaalsõidus selgitatakse regati esikolmik.
Klassidele Optimist, Techno 293 ja Formula koosneb võistlusformaat reedest pühapäevani peetavatest fliidisõitudest. Optimist klass sealjuures sõidab laupäevast kuld- ja hõbegruppides.
Purjetamise Eesti meistrivõistlused koosnevad kokku üheksast regatist:
1) 25. - 27. mai Saaremaa Merispordi Seltsi regatt (Roomassaare) – klassid Optimist, Zoom8, Laser 4.7, Techno 293, RS:X, Formula, Foil
2) 8. - 10. juuni Pärnu Purjetamisnädal (Pärnu) – klassid Laser Radial, Laser Standard, F18
3) 15. - 17. juuni NeilPryde Baltic Cup Estonia (Tallinn) – klassid Techno 293, RS:X, Formula, Foil
4) 6. - 8. juuli Haven Kakumäe Karikas (Tallinn) – klassid RS Feva, 29er, F18
5) 13. - 15. juuli Tallinn Race (Tallinn) – klassid RS Feva, 29er, 49er
6) 27. - 29. juuli Kalevi Jahtklubi meistrivõistlused (Tallinn) – klassid Optimist, Zoom8, Laser 4.7, Laser Radial, Laser Standard, 49er
7) 24. - 26. august Tallinna Jahtklubi karikavõistlused (Lohusalu) – klassid Optimist, Zoom8, Laser 4.7, Laser Radial, Laser Standard
8) 14. - 16. september Pärnu Sügisregatt (Pärnu) – klassid Optimist, Zoom8, Laser 4.7
9) 21. - 23. september Tallinna Nädala regatt (Tallinn) – klassid Laser Radial, Laser Standard, RS Feva, 29er, 49er, F18, Techno 293, RS:X, Formula, Foil | Purjetamise Eesti meistrivõistluste sari seilati Saaremaal avatuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene võistluspäev oli vägagi suvine. Päikesepaisteline taevas oli praktiliselt pilvitu, temperatuur suveilmale igati kohane ning tuultki oli pigem napilt. Sellele vaatamata said kõik klassid peale Formula avapäeval kenasti kolm sõitu kirja.
77 võistlejaga Optimist klassile peeti kvalifikatsioonisõidud, mille tulemuste põhjal stardivad 45 paremat kuldgrupis ning ülejäänud võistlejad purjetavad edasi hõbegrupis. Kvalifikatsiooni järgselt kuulub siin kaksikjuhtimine lõunanaabritele - esimesel kohal on Emils Amsils ja teisel Eduards Mucins. Parim eestlane on kolmandal positsioonil paiknev Angeliina Maria Isabel Õunap. Uus võistluspäev toob lisaks kuldgrupi tihedale konkurentsile kindlasti kaasa kõva rebimise ka hõbegrupis, kuna sealt pääsevad päeva lõpptulemuste alusel kolm tugevamat purjetajat pühapäevasesse kuldgruppi.
Zoom8 klassis võitis kõik avapäeva sõidud ja läks seega ka juhtima Aleksander Kuusik, kannul Karolin Härm ja Aksel Tamm.
Klassis Laser 4.7 asus juhtima lätlane Eduards Plavins. Parima eestlasena on teisel kohal Mattias-Johan Kangur ning kolmanda positsiooni on võtnud Sten-Markus Andresson.
Ingrid Puusta võitis RS:X purjelauaklassis esimesed kaks sõitu, kuid kolmandas tehtud valestart asetab ta hetkel kokkuvõttes teiseks ning klassis juhib Artur Luure. Kolmandal kohal on Rainer Kasekivi. Alla 19 aastaste seas on esimene Raul Mihkel Anton.
Techno 293 purjelaua alla 17-aastaste klassis juhib avapäeva järel Lola Maria Pärna Joonas Vääri ja Daniel Schneideri ees. Alla 15-aastaste klassis on esikohal Romek Roolaht.
Formula purjelaudadele oli tuult liiga napilt ning kirja saadi vaid üks sõit, mille järel on esikohal Tristen Erik Kivi.
Klasside Zoom8, Laser 4.7 ja RS:X võistlusformaat koosneb reedest pühapäeva lõunani merel purjetatavatest fliidisõitudest ja pühapäeval alates kella 14-st sadama lähedal toimuvatest poolfinaalist ja finaalist. Fliidisõitude tulemuste põhjal pääsevad kolm paremat otse finaalsõitu. Poolfinaalis purjetavad fliidisõitude 4. - 10. paat ja selle sõidu võitja pääseb samuti finaali. Finaalsõidus selgitatakse regati esikolmik.
Klassidele Optimist, Techno 293 ja Formula koosneb võistlusformaat reedest pühapäevani peetavatest fliidisõitudest. Optimist klass sealjuures sõidab laupäevast kuld- ja hõbegruppides.
Purjetamise Eesti meistrivõistlused koosnevad kokku üheksast regatist:
1) 25. - 27. mai Saaremaa Merispordi Seltsi regatt (Roomassaare) – klassid Optimist, Zoom8, Laser 4.7, Techno 293, RS:X, Formula, Foil
2) 8. - 10. juuni Pärnu Purjetamisnädal (Pärnu) – klassid Laser Radial, Laser Standard, F18
3) 15. - 17. juuni NeilPryde Baltic Cup Estonia (Tallinn) – klassid Techno 293, RS:X, Formula, Foil
4) 6. - 8. juuli Haven Kakumäe Karikas (Tallinn) – klassid RS Feva, 29er, F18
5) 13. - 15. juuli Tallinn Race (Tallinn) – klassid RS Feva, 29er, 49er
6) 27. - 29. juuli Kalevi Jahtklubi meistrivõistlused (Tallinn) – klassid Optimist, Zoom8, Laser 4.7, Laser Radial, Laser Standard, 49er
7) 24. - 26. august Tallinna Jahtklubi karikavõistlused (Lohusalu) – klassid Optimist, Zoom8, Laser 4.7, Laser Radial, Laser Standard
8) 14. - 16. september Pärnu Sügisregatt (Pärnu) – klassid Optimist, Zoom8, Laser 4.7
9) 21. - 23. september Tallinna Nädala regatt (Tallinn) – klassid Laser Radial, Laser Standard, RS Feva, 29er, 49er, F18, Techno 293, RS:X, Formula, Foil
### Response:
Purjetamise Eesti meistrivõistluste sari seilati Saaremaal avatuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siiani on Ronaldo löönud Euroopa prestiižeimas liigas 12 väravat 15 mängu jooksul. Esimese mängijana lõi ta värava kõigis kuues Meistrite liiga alagrupi mängudes detsembris. Hispaania kõrgeimas liigas on Ronaldo löönud tänavu 26 väravat. Rohkem suutis võrku sahistada vaid Lionel Messi, kes oli täone 34 korral.
"Mul on olnud imeline hooaeg Meistrite liigas," ütles Ronaldo, kes on aegade jooksul löönud selles liigas 120 väravat. "Ma tahan laupäeval mängida hästi, lüüa väravaid ja võita. Ei loe, kes väravaid löövad, tähtis on teha ajalugu." | Ronaldo võib teha Meistrite liiga finaalis ajalugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siiani on Ronaldo löönud Euroopa prestiižeimas liigas 12 väravat 15 mängu jooksul. Esimese mängijana lõi ta värava kõigis kuues Meistrite liiga alagrupi mängudes detsembris. Hispaania kõrgeimas liigas on Ronaldo löönud tänavu 26 väravat. Rohkem suutis võrku sahistada vaid Lionel Messi, kes oli täone 34 korral.
"Mul on olnud imeline hooaeg Meistrite liigas," ütles Ronaldo, kes on aegade jooksul löönud selles liigas 120 väravat. "Ma tahan laupäeval mängida hästi, lüüa väravaid ja võita. Ei loe, kes väravaid löövad, tähtis on teha ajalugu."
### Response:
Ronaldo võib teha Meistrite liiga finaalis ajalugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Milline on teie turuväärtus?
Numbriliselt võib seda mõõta kuupalgaga...
Poliitikud mõõdavad oma turuväärtust häältega. 2009, Euroopa Parlamendi valimistel saite üksikkandidaadina rekordilised 102 509 häält ja viis aastat hiljem, 2014, kogusite 43 390 häält. Kuhu kadus ligi 60 000 häält?
Suur osa jäi üldise valimisaktiivsuse taha, mis langes 12 protsenti. 2009 oli ka [minu] selge nõue pöörduda kinnistest nimekirjadest avatud nimekirjade juurde, mis omasid palju laiemat tähendust, kui 2014. aastal esiplaanil olnud Euroopa Liidu arengustsenaariumid, mis jäid inimestele endiselt kaugeks.
Edasi võib vaadata nii, et trend on allapoole ja järgmisel korral ei peaks üle 10 000 hääle tulema. Aga võib ka öelda, et põhjas on ära käidud ja nüüd algab suur kasv.
Katre Väli Tartu Ülikooli semiootika osakonnast asetas teie eduloo aastal 2009 toonasesse ideede ja ideaalide kriisi ning üleüldse rahva väsimisse poliitikast. Inimesed on sellisel ajal valmis uskuma päästjat või uuendajat ja sellise päästja kuju esitas Indrek Tarand, järeldas Katre Väli. Kuivõrd näete praegu samasugust kriisi, nagu 9 aastat tagasi, mida enda huvides kasutada?
2009 oli ehk tõesti laiem kriis ja pettumus, mida on õhus tunda ka praegu. Konkreetselt oli aga vaja päästa lahtised nimekirjad kinniste nimekirjade asemele. Ülesanne sai täidetud, sest riigikogu muutiski seadust. Seda loen ma enda üheks panuseks, mida olen Eesti riikluse arengusse andnud.
2019 on teistmoodi situatsioon, nagu Heinekeni reklaamis, et ostad ühe, saad kaks. Märtsist maini on kahed valimised, mis tahes või tahtmata hakkavad omavahel põimuma. Mis on positiivne, sest maikuus tulevad Euroopa teemad ka Euroopa valimistesse, kuna märtsis lahendatakse riigikogu valimistel siseriiklikke küsimusi.
2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel üheks suuremaks üllatajaks osutunud Tarandi edu võti peitus oskuslikus enesebrändistamises – teadliku minakuvandi ja brändi loomises, kirjutas Katre Väli. Kust see teadlikkus tuli?
Kasutasin ära kogu vaimse kapitali, mis elu jooksul oli tekkinud. Raha ma ju sisse ei pannud, selle laenasin emalt ja kui kautsjoni tagasi sain, andsin selle – nagu lubasin – vanalinna koolile.
Üldiselt valitses ekspertide ja politoloogide seas dogma, et üksinda ei ole võimalik [tulemust] teha. Seda dogmat torkides ja küsimärke asetades saigi tehtud kampaania asümmeetrilise poliitika stiilis. 2014 käitusin juba küllalt ettearvatult ja tegin suhteliselt vähe.
Kui ma vaatan erakondade aruandeid, et kui palju nemad kulutavad valimiskampaaniale, siis selle järgi maksab Reformierakonna liige Euroopa Parlamendis 500 000 eurot, mina maksan ainult 5000 eurot. Siin on 100-kordne vahe. Väga huvitav probleem majanduslikult analüüsida – miks on üks ja sama kohvimasin 100 korda kallim.
Indrek Tarand Autor: Siim Lõvi /ERR
Kuna olete Euroopa Parlamendis roheliste fraktsioonis, peaksite ka Eestis tulema appi siinsetele rohelistele?
(Naerab) Mulle oleks südamelähedane, kui Eesti oleks nende riikide seas, kus rohelised kuuluvad parlamenti. Ma ei julge ennustada, et nad saaksid juba valitsusvastutust maitsta nagu mitmel pool Euroopas, aga tore, kui nad oleksid parlamendis. Kas selleks pean mina sinna appi minema või mitte, ei oska täna öelda.
On aga pisut võõrastav, kuidas kõik suuremad erakonnad on juba aasta varem sööstnud valimiskampaania kivisele rajale, riskides vigastada elutähtsaid autoosi. Selle valestardi risk on inimeste tüdimus poliitikast, kui valimiste ajal lüüakse lihtsalt käega, et ah...
Kas rohelised Tallinna linnavalitsuses on praegu sama, mis Indrek Tarand Keskerakonna presidendikandidaadina 2011?
Päris mitte. Linnavalitsuses on neil mingid omavahelised kokkulepped. Minul Keskerakonnaga mingeid kokkuleppeid ei olnud, peale valmisoleku kandideerida.
Teie loosungiks Euroopa Parlamendi valimistel oli "Vali vaba inimene!" Võib sellest lugeda vihjet, et võiksite kokku minna Vabaerakonnaga?
Kõlaline sarnasus siin ju on... Meenutan aega, mil Vabaerakonda hakati alles looma, sellele eelnes MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik. Üks osa neist tekitas uue erakonna, Vabaerakonna, teised – sealhulgas mina – jäime sellest kõrvale. Sellega on ka juba palju öeldud.
Mind huvitas Vabaerakonna liberaalne hoiak, et nende juures olemiseks ei pea taskusse suruma punast [parteipileti] raamatukest ja siis olema mingile hiearhiale lõputult lojaalne. Ka Euroopa roheliste fraktsioonis on mind koheldud siidkinnastes ja lepitud sellega, et kui ma mõnes küsimuses ei jaga roheliste programmilist vaadet – näiteks riigikaitses, kus nemad on patsifistid ja kõik relvad on saatanast –, siis nad aktsepteerivad seda ega taha mind ukse taha tõsta.
Indrek Tarand Autor: Siim Lõvi /ERR
Vabaerakonna eelmine esimees Artur Talvik ei teinud saladust, et kui tema jätkanuks partei juhina, siis seisnuksite teie tema kõrval, näiteks Vabaerakonna peaministri kandidaadina. Aga nüüd?
Seda viimast ei oska ma täpsustada. Aga Arturiga oleme alates 1979. aastast asju koos teinud, alguses noorte inimese rumalusi ja siis tõsisemaid tegusid. Tema vastu on mul hästi suur usaldus, ta oskab asju teha, on seda näidanud. Aga see, et ta otsustas mitte kandideerida Vabaerakonna juhiks, on mulle veidi arusaamatuks jäänud. Mulle endale meeldib teine lähenemine. Demokraatias on loomulik, et keegi võidab ja keegi tuleb teiseks, keegi saab kolmanda koha. Kui meil teist ja kolmandat valikut ei ole, ei saa ju rääkida täisverelisest demokraatiast.
Olete te Andres Herkeli Vabaerakonnaga juttu rääkinud, et kas ja kuidas võiksid teie teed ühineda?
Andres Herkeliga oleme me väga palju juttu rääkinud, sest 30 aastat tagasi olime koos Eesti Komitees. Olen tema kui poliitiku tegemisi jälginud ja vaadanud – selgelt mõtlev ja kirjutav inimene. Viimati näost näkku rääkisime... ehk kuus nädalat tagasi juhuslikult tänaval kokku saades. Aga me ei süvenenud detailidesse, leidsime, et võiks kokku saada ja arutada selle üle.
Mille üle?
Tema sõnastas selle küsimuse nii, et arutada, mida ma tahaksin tulevikus teha ja kas mul oleks soovi naasta võõrtöölise ameti juurest kodukamarale.
Kuidas praegu tundub, on teis siis selline soov?
Ei saa salata, on küll. Olen üle 20 protsendi oma elust veetnud Euroopa Parlamendis, varsti saab sellest 10 aastat. Selle aja jooksul olen ära proovinud enam-vähem kõik asjad, mis on väkeriigi saadikule kättesaadavad. Koerasaba kergitades – täna olen Eesti kuuest saadikust pika puuga kõige tugevam, kuulun kindlalt [aktiivsuse poolest Euroopa Parlamendis] esimese kümne protsendi hulka, teised pole seal lähedalgi...
Kodukamarale tulles – millal astub Indrek Tarand kapist välja ja ütleb, mida ta siinses poliitikas tegema hakkab?
Esiteks ei meeldi mulle väljend "kapist välja", sel on teistsugune tähendus. Mina ei ole sinna kunagi läinud. Kui aga tõsiselt, see aeg võiks olla varasügisel, siis jõuab kõiki toiminguid veel teha. Enne seda peaks minul oleme selge.
Olen püüdnud mõttega läbi lugeda, ja ühtteist ka meelde jätta, Max Weberi 100 aasta tagust teost "Politik als Beruf", mis mõtiskleb selle üle, kas poliitika on kutsumus või elukutse. Loomulikult tahaksin mina olla pigem kutsumuse teener, mitte mõelda valimistsüklist valimistsüklisse, et milline on minu koht valimisnimekirjas ja edasi saagu mis saab, teen koalitsiooni ükskõik kellega.
Kui ma vastan Weberi esitatud küsimusele jaatavalt, et poliitika on kutsumus, siis olen valmis nagu Hamlet võtma kõik saatuse löögid ja kivid ja odad, minema sellele teele. Me ju mõlemad teame, et see ei ole ainult trall punasel vaibal, kus päike paistab, seal on ka palju pahupoolt.
Te ju saate aru, et koos Artur Talvikuga suudaksite anda Vabaerakonnale kiirenduse, mis viib nad üle 5-protsendilise valimiskünnise tagasi riigikogusse?
See võib olla nii. Artur ei ole seda varianti ka välistanud. Minule on problemaatiline, et Vabaerakonnal on praeguses riigikogus 8 kohta. Nende demokraatia pakett ei leia ilmselgelt teiste erakondade... isegi tähelepanu. Järelikult, kui sul on riigikogus 5-6-8 kohta, siis see rikastab küll demokraatlikku otsustusprotsessi, aga ei vii karvavõrdki lähemale nende tähtsate asjade päevakorda toomisse. Vaja on palju rohkem. Kui tahad olla kaalukeel, on vaja 35 kohta.
No olgu, vaja on kahekohalist saadikute arvu.
Kindlasti. Alla selle ei ole võimalik nende reeglite järgi midagi muuta.
"Vabaerakond on ainsana sõnastanud ja tekitanud midagi erinevat kui komparteilaste loodud Kesk ja Reform." Need on teie sõnad.
Nii on öeldud küll ja isegi kirja pandud.
Seega oleks Vabaerakond teie loogiline valik.
Oleks loogiline, jah. Ma ei eita seda. Seni pole olnud mul enda suhtes kindlust, et erakonnastumine oleks minu elu eesmärk.
Indrek Tarand Autor: Siim Lõvi /ERR
Kas te tahate uuesti pääseda Euroopa Parlamenti?
Ma tahaksin, et järgmised Euroopa Parlamendi valimised, mais 2019... Sellest on sosistatud, aga seda pole veel vormistatud... On [Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude] Junckeri plaan, et Komisjoni volinikud tulevad demokraatliku mandaadi saanud Euroopa Parlamendi liikmete hulgast, mitte enam koduvalitsuste koalitsioonilepete alusel. Kui see nii ka läheb, olen ma muidugi huvitatud, raudselt, et tekitada konkurents ja keeruline olukord Eesti valitsusele, mistahes valitsusele.
Sedapuhku viib teie tee Brüsselisse läbi Eesti riigikogu valimiste, üksikkandidaadina te niisama enam läbi ei löö. Teil on vaja erakonda.
Suure tõenäosusega nii on. Valimised on väga lähestikku. See on nagu kahevõistlusega, et kui sa [suusahüppe]torni ei lähe ja ainult murdmaad teed, siis pingereas kõrgel ei ole.
Igatsete teistsugust parlamenti, kus saadikud mõistavad põhiseaduses sõnastatud vaba mandaati ja ei piira oma horisonti "korralduste" täitmisega, vaid katsuvad oma pead ja südametunnistust tarvitada. Siis peaks riigikogu koosnema ainult üksikkandidaatidest?
No... jah, kui utreeritult läheneda. Mulle on ette heidetud, et ma tahan erakonnad ära kaotada. Mina ei ole seda kunagi nõudnud. Mina tahan saada erakonnad teiste kodanikega võrdsesse seisu. Natuke peab muutma erakonnaseadust ja parteide toetamise korda, tuleb ka mõelda, et kodanike algatused ja valimisliidud oleksid lubatud.
Soovitasite tähele panna, et valimistel 2019 tehakse üsna peent vahet nende kandidaatide vahel, keda peetakse parteilasteks versus erakondlasteks. Selgitage seda vahet.
See on rohkem keelemängu mõnu. Parteilane nõukogude ajal oli spetsiifiliselt laetud sõna. Seltsimehed võibolla tundsid uhkust, enamus elanikkonnast aga kehitas õlgu – ah, parteilane.
Kõikides Eesti erakondades, ka EKRE-s, on inimesi, kes eelduste, hariduse ja kogemuste poolest oleksid võimelised olema rohkemat kui lihtsalt partei sõdurid. Samas on süsteem ise koopeeritud kahjuks Eesti NSV-st: on pioneerid, on noorteorganisatsioon, siis juba plakatikleepimised ja oledki ühel päeval minister. Selline süsteem soosib keskpärasuse esiletõusu, et paneme omasuguse, ärme pane seda kõige võimekamat.
Üldiselt on erakondlane korralik kodanik, kes panustab enda vaba aega ja ressursse erakonna tegevusse, et poliitikat teostada. Parteilane on rohkem selline elukutseline, kes keskmise hinde tõttu jääks ülikoolist välja, aga parteimasin hoiab teda kogu aeg orbiidil.
Prantsusmaa presidendivalimiste eel toetasite Emmanuel Macroni, sest traditsiooniline parteistruktuur, eriti massiparteid, olevat kõikjal ajale jalgu jäänud ja kodanike võrgustikule põhinevatel liikumistel on suurem võimalus. Kui Macron õnnestub, on lootust, et see fakt mõjutab kindlasti 2019. aasta Eesti riigikogu valimisi, kirjutasite toona. Macron õnnestus. Mis on nüüd seetõttu meie parlamendivalimistel teisiti?
See annab võimaluse meie parlamendis enne valimisi samasugust lähenemist katsetada. Pretsedent on loodud, väga suures Euroopa riigis. Mitte millestki tehti alguses liikumine, mis muudeti parteiks või pigem võrgustikuks. On meilgi juba esimesi pungakesi, Eesti200...
Meie EnMarche!...
Nende esimese teksti põhjal ei näinud ma selleks võimalust. Esiteks oli seal viga lauses, et nemad küll võimu ei taha. Nii ei saa. Partokraatia seda ainult ootabki – ärge tahtke, me paneme teid Jääkeldrisse. Teiseks ei olnud seal allakirjutajate seas ühtegi, kelles oleks kasvõi 50 protsenti eeldust olla Macron. Mina teda ei näinud, aga võibolla on ta kusagil peidus.
Indrek Tarand Autor: Siim Lõvi /ERR
Tänu Jääkeldrile tuli siiski Vabaerakond parlamenti, sest erakonna liikmete miinimumarvu alandati tuhandelt 500-le.
Lõpuks saadi osa [Jääkeldri ettepanekutest] tänu Rait Maruste põhjalikule tööle ka seaduseks. (Naerab) Loodan, et Maruste mõistab.
Olete Eesti200 inimestega rääkinud?
Ei ole. Mul ei ole olnud aega ise initsiatiivi võtta.
On üks huvitav luul, mille ümber lükkan, isegi kui mind ei usuta. Alguses sotsiaalmeedias ja nüüd isegi päris-meedias kirjutatakse, et Indrek Tarand käib siin ja seal kompimas. Ei käi. Mina olen rahulik nagu [jalgpallur] Cristiano Ronaldo. Kui helistatakse, et mõni klubi tahab rääkida, siis räägime. Aga et käiksin ise kiibitsemas ja küsimas, see ei ole minu DNA-s. Mõnikord on isegi kahju, et ei suuda mütsi pihku võtta ja kraapsu teha. Aga näed, ei suuda.
Kes oleks praegu Eesti Macron?
Tal peab olema silmaringi, õiget tunnetust, poliitilist kuulmist, külma närvi. Suure tõenäosusega ma tean, kes ei võiks ega suudaks Eesti Macron olla ja siia peab kahetsusega liigitama kõigi registreeritud erakondade juhid. Nendest teda ei tule.
Ütlesite end uskuvat Macroni loosungit "Unustagem parem- ja vasakpoolsus. Vaadakem, mis on parem ja mis halvem!" Aga maailmavaade?
Maailmavaade ei ole mulle jalgpalli-fännlus, et hakkame Liverpoolile pöialt pidama, paneme punased särgid selga ja keda näeme valge särgiga, talle anname nurga taga kere peale. Ka meis teiega on kõik humanistlikud maailmavaated esindatud. Mingis küsimuses oleme konservatiivsed, samas oma lapsega hoopis liberaalsed, samuti kaubandus- ja eelarvepoliitikas ning meis mõlemas – nagu ütles vist George Bernard Shaw – on suur annus sotsialismi või sotsiaaldemokraatiat. Ei saa ju öelda, näe, ta sündis ühe jalaga, lööme ta maha. Ei, me aitame teda. Ta on haige, aga tal pole raha – meil on solidaarne haigekassa. Ammugi ei ole ükski inimene keskkonnavaenulik, vähemalt Eestis ja vähemalt sõnades.
Parem- ja vasakpoolsusel pole tänapäeval tähtsust, sest üha raskem on puhtakujulist poliitilist ideoloogiat sõnastada. Näiteks Eestis teeb ükskõik milline partei konservatiivse eelarve, kuigi nad hüüavad ennast liberaalideks...
Kas Eesti riigieelarve peab iga hinna eest olema tasakaalus?
Minu meelest ei pea. On täiesti arvestatavaid mõtlejaid, kes peavad Saksa tasakaalufetišit halvaks majanduspoliitikaks.
Et võtaks laenu?
Jah. Kuigi teisalt tuleb kokku leppida mõistlik piir, millest üle ei minda, sest siis tulevad juba SMS-laenud.
Mida võiks Eesti laenurahaga teha?
Eelkõige on mõeldud infrastruktuuri objekte, kuid mina nii ei arva. Siia tuleb Euroopa Liidust veel raha peale ja laenuraha pole mõtet kasutada. Mul on ammu olnud üks ketserlik mõte... Majandusteadlased annavad selle eest mulle vitsa, aga mina julgeks laenuraha suunata kohalikku tarbimisse – õpetajate, politseinike ja päästjate palkade kaudu.
Nüüd mõtlevad küll paljud, et Indrek Tarand on sügaval eksiteel.
Aga samas, kui selle teise tee otsas terendab see, et meie väljaõpetatud ja heade oskustega päästeametnikud töötavad Soomes ehitusobjektidel, politseinikke jääb vähemaks, sest nad hakkavad sõitma Uberi taksot... See ei ole ka ideaalilähedane tulemus.
Indrek Tarand Autor: Siim Lõvi /ERR
Lubasite järgida tädipoeg Jaagup Kreemi eeskuju ning lahkuda Facebook'ist, sest siis ei saa ükski Cambridge Analytica te "ajurakke stimuleerida ebameeldivate poliitikeride kasuks". Ongi nii, või?
Arvan küll. Mees lubab, mees peab sõna pidama. Cambridge Analytica on osutanud inimkonnale üpris suure teene, sest nüüd hakatakse küsima: mis siis tegelikult kulisside taga toimub, mida suur raha ostab. Teiseks viib see iga indiviidi puhul mõttele: oot-oot, kas mina olen see loll, kel nagu Pavlovi koeral, nähes mingit pilti, hakkab suu nurgast nõrguma ja teen nii nagu nad tahavad. Ei, mina olen vaba inimene ja mõtlen ka. Tekib kaitsekiht või immuunsus poliitreklaami vastu.
Aga Facebooki puhul vaatan kõrvalt oma venda, kes ei ole sinna sisenenud ja vaatan suu lahti, kui palju tema suudab samal ajal raamatuid ja teadusartikleid lugeda, kui mina Facebookis naljatlen või jagan pilte. Ma ei eita, sotsiaalmeedial on ka hea võime päris-infot jagada, kuigi hea kvaliteetinfo jääb seal vähemusse.
ERR-i Mirko Ojakivi küsis teilt seepeale: "Indrek, kas sa kavatsed Euroopa Parlamenti sotsiaalmeediat kasutamata pääseda?" Toona jätsite talle vastamata, lõõpides, et asümeetrilises poliitikas on ammendamatult variante. Vastake nüüd tõsiselt – kas ilma sotsiaalmeediata on võimalik olla poliitikas nähtav ja edukas?
On raske, jah. Aga mitte võimatu. Eriti sellises riigis, nagu Eesti, kus pool elanikkonda paikneb pealinnas. Tuleb lihtsalt vaadata, kui palju jõuab muude tegevustega inimesteni. Võibolla ma eksin, aga proovida tasub. Kui on ikka avalikult lubatud [Facebookist lahkuda], siis ei saa hakata sõnu sööma.
Kust tuleb teil kindlus öelda, et valimistulemused ei peegelda tänaseid arvamusküsitlusi?
Arvamusküsitlusi ei saa alahinnata ja need on päris täpsed olnud. Kuid nüüd on siin muutus – Trumpi võit USA presidendivalimistel ja lahkumispooldajate võit Inglismaa referendumil. Kumbagi ei ennustatud õigesti.
10 kuud enne parlamendivalimisi ei loe, kas oled 3 või 30 protsendi peal, see kõik võib muutuda. Seda võivad mõjutada sündmused, millest osasid ei oska me oodatagi ega tea, kuidas neid käsitletakse, enda kasuks ja teiste kahjuks pööratakse, vastutusest kõrvale hiilitakse.
Aga üks asi on kindel. Nimelt on Eestis tendents, et mingil hetkel soovivad teatud kodanikkonna hulgad olla võitja poolel. Et me pigem toetame Kalev Cramot, sest tundub, et nad tuuseldavad Tartut, oleme nende poolel. Mis jällegi ei ole minu maitse kohane. Mina toetaks alati nõrgemat, mind on nii õpetatud.
Kes siis võidab riigikogu valimised märtsis 2019?
Ma ei ole Igor Mang. Muide, meie vestlust ei saaks üldse toimuda, sest Igor Mang ütles, et praegu on niisugune planeetide seis, kus mitte midagi ei saa öelda.
Siiski saab öelda, kas on juba ette kindel, et just võitja moodustab ka valitsuse?
Ei ole. Eestis on olnud ka nii, et võitjale tehakse teise, kolmanda ja neljanda koha saanute poolt kambakas. 2015 oli väga selge, et valijad eelistasid Reformierakonda ja Keskerakonda, mis tähendab, et need kaks liberaalset erakonda oleksid pidanud tegema valitsuse. Aga nad ei teinud. Kui täna toimuksid valimised, oleks sama seis – need kaks saaksid moodustada valitsuse.
Kuidas te kujutate seda valitsust ette praegustes Kesk- ja Reformierakonna vahelistes inimsuhetes?
See on küll kujutlematu. Võibolla ongi soov mängida valimiste eel vastandumist, mis mürgitab inimsuhteid nii, et valimiste järgsel päeval ei saa öelda: oh, käsin duši all ära, oleme sõbrad.
Mis vahe on Kesk- ja Reformierakonnal?
Ma ei ole aru saanud. Mõlemad on nagu liberaalsed, tegelikult riigikapitalismi soosivad, väga tugeva parteiliselt mõjutatud toiduahelaga. Ainuke vahe on ehk selles, et Keskerakonnas – tänu Edgar Savisaare isikule – saab ka venekeelne kodanik poliitilist tegevust harrastada. Neid on arvukalt seal liikmeskonnas.
Kas Keskerakond on Jüri Ratasega uuenenud?
Väga visalt. Võibolla saaks uuenemisele kaasa aidata, kui nende ja nende liikmete vastu algatatud [kohtu]protsessid ei kestaks nii kaua, vaid jõuaksid kiiremini lahenduseni. Need on praegu nagu veskikivid Jüri Ratase jalgade küljes.
Indrek Tarand Autor: Siim Lõvi /ERR
Aga Reformierakond Kaja Kallasega?
Kajaga on niisugune probleem, et ta vist ise ka ei usu hästi, et ta on liider. Ei ole näha, vähemalt mina seda kõrvalt ei näe, et tal oleks tohutu tahtmine juhtida erakonda.
Mida te EKRE-st arvate?
EKRE-st saab arvata kahte moodi. Kui vaadata perekond Helme juhtivat rolli ajaloos, siis see on üks mäng. Aga EKRE on Villu Reiljani vana Rahvaliidu uuendatud nimega partei.
Igas Euroopa riigis, ka USA-s ongi selline vihane valgete meeste poliitiline väljund, üle lahe näiteks Põlissoomlased, kes on natuke mures, et jäävad maha eluarengust. Seejuures tuleb ikka näha pinda teise silmas, milles on süüdi soroslased, liberastid, tolerastid, juudid... See on igal pool olemas. Neil peabki olema poliitiline väljund ja EKRE-l, kellel on parlamendis 7 kohta, on niiviisi tänuväärne nišš ja roll.
Kui aga Eesti kodanikkond peaks tõesti hakkama massiliselt toetama 19. sajandi koloniaalimpeeriumitele iseloomulikku poliitikat, võib Eesti-sugusel riigil minna küllalt keeruliseks, et olla arusaadav Euroopa partneritele.
Lihtsad lubadused ja lihtsad lahendused on populaarsed, keerulised argumendid ja tõe otsimine aga ebapopulaarne.
On, jah. Aga kunagi oli Eestis aeg, kui Paul Kerese mõjul mängisid kõik malet, mis on oma loomult keeruline ja mõtlemist nõudev mäng. Kui meil on juba kord nii laiapõhjaline mõtlemise traditsioon, siis võiks seda au sees hoida ja kasutada. Igaüks meist ja rühmaviisi. Muidugi on tore karjuda "Kohtunik seebiks!". Aga kui sellele loosungile mõelda, siis mis see annaks jalgpallimängule, kui teeksime kohtuniku vaheajal seebiks? Mäng ei saaks edasi minna. Ainuke tulemus.
Miks IRL langeb?
(Ohkab) Oli väga suur viga võtta oma rüppe selline asi nagu Res Publica. Ma saan aru parteilis-pragmaatilistest kaalutlustest, kus ühtedel oli raha ja teistel protsent, aga see oli viga. Isamaaliit kui antikommunistlik ja okupatsioonivastane jõud on olnud väga selge rolliga erakond. Justnimelt erakond. Aga nüüd muututi parteiks. Isamaaliitlasi on täna seal ehk viiendik, ülejäänud tulnud Res Publicaga või IRL-i ajal. Kui nüüd teha kosmeetiline muutus ja võtta nende nimest välja ladinakeelne osa [Res Publica], see jääb väheveenvaks. Turg ei usu, et sellest midagi muutub.
Ja mida arvata sotsidest, kes kord tõstsid teie isa Andres Tarandi presidendi kandidaadiks?
Seda nad tegid muidugi omakasupüüdlikes huvides, lootes riigikogu valimistel rohkem hääli saada. Sotsiaaldemokraatiaga on mitte ainult Eestis, vaid laiemalt heaoluühiskondades see häda, et nad on oma missiooni ära täitnud. Meil ei ole sadu tuhandeid autotööstuse töölisi või kaevureid, kes hommikul tehaseväravatest sisse lähevad ja õhtul puruväsinutena välja vanguvad ning kes ametiühingute kaudu ja sotsiaaldemokraatliku poliitika toetusel endale õigusi ja garantiisid välja võitlevad. Need võitlused on võideldud.
Indrek Tarand Autor: Siim Lõvi /ERR
Aga sooline palgalõhe, sotsiaalselt haavatavad elanikegrupid, vaesus...
Tõsi, need asjad on jäänud. Ega sotsiaaldemokraatlik erakond kao Eestis kuhugi.
Kes on teie kolleeg Euroopa Parlamendis Yana Toom? Eesti vaenlane? Oma valijate häälte eest seisja? Vaba mandaadiga isemõtleja?
Ma tean, et Yana Toom ei armasta, kui kirjeldan teda putinistina. Võibolla ma eksin, aga tema mõned tegevussuunad, nagu Süüria ekspeditsioon või Läti koolireformi vastased liigutused paraku viivad mind järeldusele, et mingi seos peab olema. Aga pean ütlema, et ta on töökas, väga kiiresti ja peenelt omandanud Euroopa Parlamendi mängureeglid, ta on efektiivne.
Kas peaks arutama talt eriliste teenete eest saadud Eesti kodakondsuse äravõtmist, võimalust, mis peitub Reformierakonna algatatud seaduseelnõus?
Mind paneb see õlgu kehitama. Selle algatas Reformierakond. Kas nad tunnistavad, et peaminister Ansip tegi [Yana Toomile eriliste teenete eest kodakondsust andes] vale otsuse?
Tegelikult peaksime üha vähem keskenduma sellele, et üks või teine kodanik ei armasta Eesti Vabariiki sel kombel nagu mina või teie või keegi kolmas. Las tal olla õigus väljendada oma seisukohti. Sageli me ei saa nõustuda Yana Toomiga, aga mõnikord ka saame. Mina ei arva, et kodakondsuse peaks Anveltilt või Toomilt ära võtma.
Meil on üha rohkem lapsi, kelle ema on näiteks eestlane, aga isa lätlane või austerlane... Ja tegelikult tekib neil kohe kaks kodakondsust. Last ei tohi täiskasvanuks saades sundida tegema valikut, kumb on armsam – ema riik või isa riik. Jäägugi talle kaks kodakondsust. Meile muidugi lisab oma laengu vene okupatsioonist tulev surve ja traagika. Aeg võiks siin abiks olla. Mida vähem üks pool endale Georgi linte seob ja mida vähem teine pool sellest ärritub, seda kiiremini saame leida lahendusi.
Eesti riik on ju piisavalt tugev, et taluda Yana Toomi Süüria-sõitu või tema toetust Läti koolireformi vastalistele.
Mina arvan sedasama. Jah, see ei pruugi olla meie seisukoht, aga milleks vähendada tema õigust seda esitada. Sõnavabadus on selle nimi.
Olete korduvalt soovinud rahvaküsitlust presidendi asjus, tahtes esitada küsimuse: "Teades, et presidendi võimuvolitust ei suurendata, pooldan ühte alljärgnevat seisukohta – a) presidendi otsevalimist; b) kehtiva valimiskorra jätkamist; c) presidendiameti kui liigse luksusorganismi kaotamist." Milline on teie enda eelistus?
Pigem läheksin kaotamise teed, aga kardan, et minu seisukoht ei muutu enamuse arvamuseks. Prognoosin, et enamus ütleb: las president olla, sest on alati olnud, aga meie tahaksime teda tagatubade asemel ise valida. Rahvaküsitluse tulemused võiksid olla riigikogule abiks vajalike muudatuste tegemisel.
Miks ebaõnnestus Trumpi ja Kimi kohtumine?
Uh-uh-huu...
Kas Trump hakkas kartma?
Ma ei tea, kas ta kartma hakkas. Aga ju ta nägi, kui palju on riske, et tema ei välju sealt võitjana, vaid America comes second. Need ohud olid seal algusest peale olemas.
Kumb on meile nüüd keerulisem ja ettearvamatum partner?
Paistab, et Kim on siiski... jäänud kindlaks oma rööbastele.
Miks juhtus Brexit?
Läks nihu, sest David Cameron riskis liiga suurelt. Oma partei siseprobleemi tõi üldrahvalikuks probleemiks. Ohverdas rahvusvahelise elu siseprobleemidele ja kumbagi ei lahendanud, lõi hoopis suurema segaduse ja siis kadus kuskile ära.
Kas keegi on järgmine Euroopa Liidust lahkuja?
Praegu ei ole. Aga kuna katalaanide ja Madridi vastuolu ei ole lahendusele lähemale nihkunud, siis sealt võib tekkida pingeid, mille tõttu Kataloonia mitte ei lahku, vaid neile öeldakse: kui tahate olla iseseisvad, siis Euroopas Liidus te ei ole. Selline võib olla Euroopa Liidu vastus, mis minu arvates on ebaõiglane, aga nii tundub praegu minevat.
Indrek Tarand Autor: Siim Lõvi /ERR | Kas Indrek Tarand tuleb kapist välja? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Milline on teie turuväärtus?
Numbriliselt võib seda mõõta kuupalgaga...
Poliitikud mõõdavad oma turuväärtust häältega. 2009, Euroopa Parlamendi valimistel saite üksikkandidaadina rekordilised 102 509 häält ja viis aastat hiljem, 2014, kogusite 43 390 häält. Kuhu kadus ligi 60 000 häält?
Suur osa jäi üldise valimisaktiivsuse taha, mis langes 12 protsenti. 2009 oli ka [minu] selge nõue pöörduda kinnistest nimekirjadest avatud nimekirjade juurde, mis omasid palju laiemat tähendust, kui 2014. aastal esiplaanil olnud Euroopa Liidu arengustsenaariumid, mis jäid inimestele endiselt kaugeks.
Edasi võib vaadata nii, et trend on allapoole ja järgmisel korral ei peaks üle 10 000 hääle tulema. Aga võib ka öelda, et põhjas on ära käidud ja nüüd algab suur kasv.
Katre Väli Tartu Ülikooli semiootika osakonnast asetas teie eduloo aastal 2009 toonasesse ideede ja ideaalide kriisi ning üleüldse rahva väsimisse poliitikast. Inimesed on sellisel ajal valmis uskuma päästjat või uuendajat ja sellise päästja kuju esitas Indrek Tarand, järeldas Katre Väli. Kuivõrd näete praegu samasugust kriisi, nagu 9 aastat tagasi, mida enda huvides kasutada?
2009 oli ehk tõesti laiem kriis ja pettumus, mida on õhus tunda ka praegu. Konkreetselt oli aga vaja päästa lahtised nimekirjad kinniste nimekirjade asemele. Ülesanne sai täidetud, sest riigikogu muutiski seadust. Seda loen ma enda üheks panuseks, mida olen Eesti riikluse arengusse andnud.
2019 on teistmoodi situatsioon, nagu Heinekeni reklaamis, et ostad ühe, saad kaks. Märtsist maini on kahed valimised, mis tahes või tahtmata hakkavad omavahel põimuma. Mis on positiivne, sest maikuus tulevad Euroopa teemad ka Euroopa valimistesse, kuna märtsis lahendatakse riigikogu valimistel siseriiklikke küsimusi.
2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel üheks suuremaks üllatajaks osutunud Tarandi edu võti peitus oskuslikus enesebrändistamises – teadliku minakuvandi ja brändi loomises, kirjutas Katre Väli. Kust see teadlikkus tuli?
Kasutasin ära kogu vaimse kapitali, mis elu jooksul oli tekkinud. Raha ma ju sisse ei pannud, selle laenasin emalt ja kui kautsjoni tagasi sain, andsin selle – nagu lubasin – vanalinna koolile.
Üldiselt valitses ekspertide ja politoloogide seas dogma, et üksinda ei ole võimalik [tulemust] teha. Seda dogmat torkides ja küsimärke asetades saigi tehtud kampaania asümmeetrilise poliitika stiilis. 2014 käitusin juba küllalt ettearvatult ja tegin suhteliselt vähe.
Kui ma vaatan erakondade aruandeid, et kui palju nemad kulutavad valimiskampaaniale, siis selle järgi maksab Reformierakonna liige Euroopa Parlamendis 500 000 eurot, mina maksan ainult 5000 eurot. Siin on 100-kordne vahe. Väga huvitav probleem majanduslikult analüüsida – miks on üks ja sama kohvimasin 100 korda kallim.
Indrek Tarand Autor: Siim Lõvi /ERR
Kuna olete Euroopa Parlamendis roheliste fraktsioonis, peaksite ka Eestis tulema appi siinsetele rohelistele?
(Naerab) Mulle oleks südamelähedane, kui Eesti oleks nende riikide seas, kus rohelised kuuluvad parlamenti. Ma ei julge ennustada, et nad saaksid juba valitsusvastutust maitsta nagu mitmel pool Euroopas, aga tore, kui nad oleksid parlamendis. Kas selleks pean mina sinna appi minema või mitte, ei oska täna öelda.
On aga pisut võõrastav, kuidas kõik suuremad erakonnad on juba aasta varem sööstnud valimiskampaania kivisele rajale, riskides vigastada elutähtsaid autoosi. Selle valestardi risk on inimeste tüdimus poliitikast, kui valimiste ajal lüüakse lihtsalt käega, et ah...
Kas rohelised Tallinna linnavalitsuses on praegu sama, mis Indrek Tarand Keskerakonna presidendikandidaadina 2011?
Päris mitte. Linnavalitsuses on neil mingid omavahelised kokkulepped. Minul Keskerakonnaga mingeid kokkuleppeid ei olnud, peale valmisoleku kandideerida.
Teie loosungiks Euroopa Parlamendi valimistel oli "Vali vaba inimene!" Võib sellest lugeda vihjet, et võiksite kokku minna Vabaerakonnaga?
Kõlaline sarnasus siin ju on... Meenutan aega, mil Vabaerakonda hakati alles looma, sellele eelnes MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik. Üks osa neist tekitas uue erakonna, Vabaerakonna, teised – sealhulgas mina – jäime sellest kõrvale. Sellega on ka juba palju öeldud.
Mind huvitas Vabaerakonna liberaalne hoiak, et nende juures olemiseks ei pea taskusse suruma punast [parteipileti] raamatukest ja siis olema mingile hiearhiale lõputult lojaalne. Ka Euroopa roheliste fraktsioonis on mind koheldud siidkinnastes ja lepitud sellega, et kui ma mõnes küsimuses ei jaga roheliste programmilist vaadet – näiteks riigikaitses, kus nemad on patsifistid ja kõik relvad on saatanast –, siis nad aktsepteerivad seda ega taha mind ukse taha tõsta.
Indrek Tarand Autor: Siim Lõvi /ERR
Vabaerakonna eelmine esimees Artur Talvik ei teinud saladust, et kui tema jätkanuks partei juhina, siis seisnuksite teie tema kõrval, näiteks Vabaerakonna peaministri kandidaadina. Aga nüüd?
Seda viimast ei oska ma täpsustada. Aga Arturiga oleme alates 1979. aastast asju koos teinud, alguses noorte inimese rumalusi ja siis tõsisemaid tegusid. Tema vastu on mul hästi suur usaldus, ta oskab asju teha, on seda näidanud. Aga see, et ta otsustas mitte kandideerida Vabaerakonna juhiks, on mulle veidi arusaamatuks jäänud. Mulle endale meeldib teine lähenemine. Demokraatias on loomulik, et keegi võidab ja keegi tuleb teiseks, keegi saab kolmanda koha. Kui meil teist ja kolmandat valikut ei ole, ei saa ju rääkida täisverelisest demokraatiast.
Olete te Andres Herkeli Vabaerakonnaga juttu rääkinud, et kas ja kuidas võiksid teie teed ühineda?
Andres Herkeliga oleme me väga palju juttu rääkinud, sest 30 aastat tagasi olime koos Eesti Komitees. Olen tema kui poliitiku tegemisi jälginud ja vaadanud – selgelt mõtlev ja kirjutav inimene. Viimati näost näkku rääkisime... ehk kuus nädalat tagasi juhuslikult tänaval kokku saades. Aga me ei süvenenud detailidesse, leidsime, et võiks kokku saada ja arutada selle üle.
Mille üle?
Tema sõnastas selle küsimuse nii, et arutada, mida ma tahaksin tulevikus teha ja kas mul oleks soovi naasta võõrtöölise ameti juurest kodukamarale.
Kuidas praegu tundub, on teis siis selline soov?
Ei saa salata, on küll. Olen üle 20 protsendi oma elust veetnud Euroopa Parlamendis, varsti saab sellest 10 aastat. Selle aja jooksul olen ära proovinud enam-vähem kõik asjad, mis on väkeriigi saadikule kättesaadavad. Koerasaba kergitades – täna olen Eesti kuuest saadikust pika puuga kõige tugevam, kuulun kindlalt [aktiivsuse poolest Euroopa Parlamendis] esimese kümne protsendi hulka, teised pole seal lähedalgi...
Kodukamarale tulles – millal astub Indrek Tarand kapist välja ja ütleb, mida ta siinses poliitikas tegema hakkab?
Esiteks ei meeldi mulle väljend "kapist välja", sel on teistsugune tähendus. Mina ei ole sinna kunagi läinud. Kui aga tõsiselt, see aeg võiks olla varasügisel, siis jõuab kõiki toiminguid veel teha. Enne seda peaks minul oleme selge.
Olen püüdnud mõttega läbi lugeda, ja ühtteist ka meelde jätta, Max Weberi 100 aasta tagust teost "Politik als Beruf", mis mõtiskleb selle üle, kas poliitika on kutsumus või elukutse. Loomulikult tahaksin mina olla pigem kutsumuse teener, mitte mõelda valimistsüklist valimistsüklisse, et milline on minu koht valimisnimekirjas ja edasi saagu mis saab, teen koalitsiooni ükskõik kellega.
Kui ma vastan Weberi esitatud küsimusele jaatavalt, et poliitika on kutsumus, siis olen valmis nagu Hamlet võtma kõik saatuse löögid ja kivid ja odad, minema sellele teele. Me ju mõlemad teame, et see ei ole ainult trall punasel vaibal, kus päike paistab, seal on ka palju pahupoolt.
Te ju saate aru, et koos Artur Talvikuga suudaksite anda Vabaerakonnale kiirenduse, mis viib nad üle 5-protsendilise valimiskünnise tagasi riigikogusse?
See võib olla nii. Artur ei ole seda varianti ka välistanud. Minule on problemaatiline, et Vabaerakonnal on praeguses riigikogus 8 kohta. Nende demokraatia pakett ei leia ilmselgelt teiste erakondade... isegi tähelepanu. Järelikult, kui sul on riigikogus 5-6-8 kohta, siis see rikastab küll demokraatlikku otsustusprotsessi, aga ei vii karvavõrdki lähemale nende tähtsate asjade päevakorda toomisse. Vaja on palju rohkem. Kui tahad olla kaalukeel, on vaja 35 kohta.
No olgu, vaja on kahekohalist saadikute arvu.
Kindlasti. Alla selle ei ole võimalik nende reeglite järgi midagi muuta.
"Vabaerakond on ainsana sõnastanud ja tekitanud midagi erinevat kui komparteilaste loodud Kesk ja Reform." Need on teie sõnad.
Nii on öeldud küll ja isegi kirja pandud.
Seega oleks Vabaerakond teie loogiline valik.
Oleks loogiline, jah. Ma ei eita seda. Seni pole olnud mul enda suhtes kindlust, et erakonnastumine oleks minu elu eesmärk.
Indrek Tarand Autor: Siim Lõvi /ERR
Kas te tahate uuesti pääseda Euroopa Parlamenti?
Ma tahaksin, et järgmised Euroopa Parlamendi valimised, mais 2019... Sellest on sosistatud, aga seda pole veel vormistatud... On [Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude] Junckeri plaan, et Komisjoni volinikud tulevad demokraatliku mandaadi saanud Euroopa Parlamendi liikmete hulgast, mitte enam koduvalitsuste koalitsioonilepete alusel. Kui see nii ka läheb, olen ma muidugi huvitatud, raudselt, et tekitada konkurents ja keeruline olukord Eesti valitsusele, mistahes valitsusele.
Sedapuhku viib teie tee Brüsselisse läbi Eesti riigikogu valimiste, üksikkandidaadina te niisama enam läbi ei löö. Teil on vaja erakonda.
Suure tõenäosusega nii on. Valimised on väga lähestikku. See on nagu kahevõistlusega, et kui sa [suusahüppe]torni ei lähe ja ainult murdmaad teed, siis pingereas kõrgel ei ole.
Igatsete teistsugust parlamenti, kus saadikud mõistavad põhiseaduses sõnastatud vaba mandaati ja ei piira oma horisonti "korralduste" täitmisega, vaid katsuvad oma pead ja südametunnistust tarvitada. Siis peaks riigikogu koosnema ainult üksikkandidaatidest?
No... jah, kui utreeritult läheneda. Mulle on ette heidetud, et ma tahan erakonnad ära kaotada. Mina ei ole seda kunagi nõudnud. Mina tahan saada erakonnad teiste kodanikega võrdsesse seisu. Natuke peab muutma erakonnaseadust ja parteide toetamise korda, tuleb ka mõelda, et kodanike algatused ja valimisliidud oleksid lubatud.
Soovitasite tähele panna, et valimistel 2019 tehakse üsna peent vahet nende kandidaatide vahel, keda peetakse parteilasteks versus erakondlasteks. Selgitage seda vahet.
See on rohkem keelemängu mõnu. Parteilane nõukogude ajal oli spetsiifiliselt laetud sõna. Seltsimehed võibolla tundsid uhkust, enamus elanikkonnast aga kehitas õlgu – ah, parteilane.
Kõikides Eesti erakondades, ka EKRE-s, on inimesi, kes eelduste, hariduse ja kogemuste poolest oleksid võimelised olema rohkemat kui lihtsalt partei sõdurid. Samas on süsteem ise koopeeritud kahjuks Eesti NSV-st: on pioneerid, on noorteorganisatsioon, siis juba plakatikleepimised ja oledki ühel päeval minister. Selline süsteem soosib keskpärasuse esiletõusu, et paneme omasuguse, ärme pane seda kõige võimekamat.
Üldiselt on erakondlane korralik kodanik, kes panustab enda vaba aega ja ressursse erakonna tegevusse, et poliitikat teostada. Parteilane on rohkem selline elukutseline, kes keskmise hinde tõttu jääks ülikoolist välja, aga parteimasin hoiab teda kogu aeg orbiidil.
Prantsusmaa presidendivalimiste eel toetasite Emmanuel Macroni, sest traditsiooniline parteistruktuur, eriti massiparteid, olevat kõikjal ajale jalgu jäänud ja kodanike võrgustikule põhinevatel liikumistel on suurem võimalus. Kui Macron õnnestub, on lootust, et see fakt mõjutab kindlasti 2019. aasta Eesti riigikogu valimisi, kirjutasite toona. Macron õnnestus. Mis on nüüd seetõttu meie parlamendivalimistel teisiti?
See annab võimaluse meie parlamendis enne valimisi samasugust lähenemist katsetada. Pretsedent on loodud, väga suures Euroopa riigis. Mitte millestki tehti alguses liikumine, mis muudeti parteiks või pigem võrgustikuks. On meilgi juba esimesi pungakesi, Eesti200...
Meie EnMarche!...
Nende esimese teksti põhjal ei näinud ma selleks võimalust. Esiteks oli seal viga lauses, et nemad küll võimu ei taha. Nii ei saa. Partokraatia seda ainult ootabki – ärge tahtke, me paneme teid Jääkeldrisse. Teiseks ei olnud seal allakirjutajate seas ühtegi, kelles oleks kasvõi 50 protsenti eeldust olla Macron. Mina teda ei näinud, aga võibolla on ta kusagil peidus.
Indrek Tarand Autor: Siim Lõvi /ERR
Tänu Jääkeldrile tuli siiski Vabaerakond parlamenti, sest erakonna liikmete miinimumarvu alandati tuhandelt 500-le.
Lõpuks saadi osa [Jääkeldri ettepanekutest] tänu Rait Maruste põhjalikule tööle ka seaduseks. (Naerab) Loodan, et Maruste mõistab.
Olete Eesti200 inimestega rääkinud?
Ei ole. Mul ei ole olnud aega ise initsiatiivi võtta.
On üks huvitav luul, mille ümber lükkan, isegi kui mind ei usuta. Alguses sotsiaalmeedias ja nüüd isegi päris-meedias kirjutatakse, et Indrek Tarand käib siin ja seal kompimas. Ei käi. Mina olen rahulik nagu [jalgpallur] Cristiano Ronaldo. Kui helistatakse, et mõni klubi tahab rääkida, siis räägime. Aga et käiksin ise kiibitsemas ja küsimas, see ei ole minu DNA-s. Mõnikord on isegi kahju, et ei suuda mütsi pihku võtta ja kraapsu teha. Aga näed, ei suuda.
Kes oleks praegu Eesti Macron?
Tal peab olema silmaringi, õiget tunnetust, poliitilist kuulmist, külma närvi. Suure tõenäosusega ma tean, kes ei võiks ega suudaks Eesti Macron olla ja siia peab kahetsusega liigitama kõigi registreeritud erakondade juhid. Nendest teda ei tule.
Ütlesite end uskuvat Macroni loosungit "Unustagem parem- ja vasakpoolsus. Vaadakem, mis on parem ja mis halvem!" Aga maailmavaade?
Maailmavaade ei ole mulle jalgpalli-fännlus, et hakkame Liverpoolile pöialt pidama, paneme punased särgid selga ja keda näeme valge särgiga, talle anname nurga taga kere peale. Ka meis teiega on kõik humanistlikud maailmavaated esindatud. Mingis küsimuses oleme konservatiivsed, samas oma lapsega hoopis liberaalsed, samuti kaubandus- ja eelarvepoliitikas ning meis mõlemas – nagu ütles vist George Bernard Shaw – on suur annus sotsialismi või sotsiaaldemokraatiat. Ei saa ju öelda, näe, ta sündis ühe jalaga, lööme ta maha. Ei, me aitame teda. Ta on haige, aga tal pole raha – meil on solidaarne haigekassa. Ammugi ei ole ükski inimene keskkonnavaenulik, vähemalt Eestis ja vähemalt sõnades.
Parem- ja vasakpoolsusel pole tänapäeval tähtsust, sest üha raskem on puhtakujulist poliitilist ideoloogiat sõnastada. Näiteks Eestis teeb ükskõik milline partei konservatiivse eelarve, kuigi nad hüüavad ennast liberaalideks...
Kas Eesti riigieelarve peab iga hinna eest olema tasakaalus?
Minu meelest ei pea. On täiesti arvestatavaid mõtlejaid, kes peavad Saksa tasakaalufetišit halvaks majanduspoliitikaks.
Et võtaks laenu?
Jah. Kuigi teisalt tuleb kokku leppida mõistlik piir, millest üle ei minda, sest siis tulevad juba SMS-laenud.
Mida võiks Eesti laenurahaga teha?
Eelkõige on mõeldud infrastruktuuri objekte, kuid mina nii ei arva. Siia tuleb Euroopa Liidust veel raha peale ja laenuraha pole mõtet kasutada. Mul on ammu olnud üks ketserlik mõte... Majandusteadlased annavad selle eest mulle vitsa, aga mina julgeks laenuraha suunata kohalikku tarbimisse – õpetajate, politseinike ja päästjate palkade kaudu.
Nüüd mõtlevad küll paljud, et Indrek Tarand on sügaval eksiteel.
Aga samas, kui selle teise tee otsas terendab see, et meie väljaõpetatud ja heade oskustega päästeametnikud töötavad Soomes ehitusobjektidel, politseinikke jääb vähemaks, sest nad hakkavad sõitma Uberi taksot... See ei ole ka ideaalilähedane tulemus.
Indrek Tarand Autor: Siim Lõvi /ERR
Lubasite järgida tädipoeg Jaagup Kreemi eeskuju ning lahkuda Facebook'ist, sest siis ei saa ükski Cambridge Analytica te "ajurakke stimuleerida ebameeldivate poliitikeride kasuks". Ongi nii, või?
Arvan küll. Mees lubab, mees peab sõna pidama. Cambridge Analytica on osutanud inimkonnale üpris suure teene, sest nüüd hakatakse küsima: mis siis tegelikult kulisside taga toimub, mida suur raha ostab. Teiseks viib see iga indiviidi puhul mõttele: oot-oot, kas mina olen see loll, kel nagu Pavlovi koeral, nähes mingit pilti, hakkab suu nurgast nõrguma ja teen nii nagu nad tahavad. Ei, mina olen vaba inimene ja mõtlen ka. Tekib kaitsekiht või immuunsus poliitreklaami vastu.
Aga Facebooki puhul vaatan kõrvalt oma venda, kes ei ole sinna sisenenud ja vaatan suu lahti, kui palju tema suudab samal ajal raamatuid ja teadusartikleid lugeda, kui mina Facebookis naljatlen või jagan pilte. Ma ei eita, sotsiaalmeedial on ka hea võime päris-infot jagada, kuigi hea kvaliteetinfo jääb seal vähemusse.
ERR-i Mirko Ojakivi küsis teilt seepeale: "Indrek, kas sa kavatsed Euroopa Parlamenti sotsiaalmeediat kasutamata pääseda?" Toona jätsite talle vastamata, lõõpides, et asümeetrilises poliitikas on ammendamatult variante. Vastake nüüd tõsiselt – kas ilma sotsiaalmeediata on võimalik olla poliitikas nähtav ja edukas?
On raske, jah. Aga mitte võimatu. Eriti sellises riigis, nagu Eesti, kus pool elanikkonda paikneb pealinnas. Tuleb lihtsalt vaadata, kui palju jõuab muude tegevustega inimesteni. Võibolla ma eksin, aga proovida tasub. Kui on ikka avalikult lubatud [Facebookist lahkuda], siis ei saa hakata sõnu sööma.
Kust tuleb teil kindlus öelda, et valimistulemused ei peegelda tänaseid arvamusküsitlusi?
Arvamusküsitlusi ei saa alahinnata ja need on päris täpsed olnud. Kuid nüüd on siin muutus – Trumpi võit USA presidendivalimistel ja lahkumispooldajate võit Inglismaa referendumil. Kumbagi ei ennustatud õigesti.
10 kuud enne parlamendivalimisi ei loe, kas oled 3 või 30 protsendi peal, see kõik võib muutuda. Seda võivad mõjutada sündmused, millest osasid ei oska me oodatagi ega tea, kuidas neid käsitletakse, enda kasuks ja teiste kahjuks pööratakse, vastutusest kõrvale hiilitakse.
Aga üks asi on kindel. Nimelt on Eestis tendents, et mingil hetkel soovivad teatud kodanikkonna hulgad olla võitja poolel. Et me pigem toetame Kalev Cramot, sest tundub, et nad tuuseldavad Tartut, oleme nende poolel. Mis jällegi ei ole minu maitse kohane. Mina toetaks alati nõrgemat, mind on nii õpetatud.
Kes siis võidab riigikogu valimised märtsis 2019?
Ma ei ole Igor Mang. Muide, meie vestlust ei saaks üldse toimuda, sest Igor Mang ütles, et praegu on niisugune planeetide seis, kus mitte midagi ei saa öelda.
Siiski saab öelda, kas on juba ette kindel, et just võitja moodustab ka valitsuse?
Ei ole. Eestis on olnud ka nii, et võitjale tehakse teise, kolmanda ja neljanda koha saanute poolt kambakas. 2015 oli väga selge, et valijad eelistasid Reformierakonda ja Keskerakonda, mis tähendab, et need kaks liberaalset erakonda oleksid pidanud tegema valitsuse. Aga nad ei teinud. Kui täna toimuksid valimised, oleks sama seis – need kaks saaksid moodustada valitsuse.
Kuidas te kujutate seda valitsust ette praegustes Kesk- ja Reformierakonna vahelistes inimsuhetes?
See on küll kujutlematu. Võibolla ongi soov mängida valimiste eel vastandumist, mis mürgitab inimsuhteid nii, et valimiste järgsel päeval ei saa öelda: oh, käsin duši all ära, oleme sõbrad.
Mis vahe on Kesk- ja Reformierakonnal?
Ma ei ole aru saanud. Mõlemad on nagu liberaalsed, tegelikult riigikapitalismi soosivad, väga tugeva parteiliselt mõjutatud toiduahelaga. Ainuke vahe on ehk selles, et Keskerakonnas – tänu Edgar Savisaare isikule – saab ka venekeelne kodanik poliitilist tegevust harrastada. Neid on arvukalt seal liikmeskonnas.
Kas Keskerakond on Jüri Ratasega uuenenud?
Väga visalt. Võibolla saaks uuenemisele kaasa aidata, kui nende ja nende liikmete vastu algatatud [kohtu]protsessid ei kestaks nii kaua, vaid jõuaksid kiiremini lahenduseni. Need on praegu nagu veskikivid Jüri Ratase jalgade küljes.
Indrek Tarand Autor: Siim Lõvi /ERR
Aga Reformierakond Kaja Kallasega?
Kajaga on niisugune probleem, et ta vist ise ka ei usu hästi, et ta on liider. Ei ole näha, vähemalt mina seda kõrvalt ei näe, et tal oleks tohutu tahtmine juhtida erakonda.
Mida te EKRE-st arvate?
EKRE-st saab arvata kahte moodi. Kui vaadata perekond Helme juhtivat rolli ajaloos, siis see on üks mäng. Aga EKRE on Villu Reiljani vana Rahvaliidu uuendatud nimega partei.
Igas Euroopa riigis, ka USA-s ongi selline vihane valgete meeste poliitiline väljund, üle lahe näiteks Põlissoomlased, kes on natuke mures, et jäävad maha eluarengust. Seejuures tuleb ikka näha pinda teise silmas, milles on süüdi soroslased, liberastid, tolerastid, juudid... See on igal pool olemas. Neil peabki olema poliitiline väljund ja EKRE-l, kellel on parlamendis 7 kohta, on niiviisi tänuväärne nišš ja roll.
Kui aga Eesti kodanikkond peaks tõesti hakkama massiliselt toetama 19. sajandi koloniaalimpeeriumitele iseloomulikku poliitikat, võib Eesti-sugusel riigil minna küllalt keeruliseks, et olla arusaadav Euroopa partneritele.
Lihtsad lubadused ja lihtsad lahendused on populaarsed, keerulised argumendid ja tõe otsimine aga ebapopulaarne.
On, jah. Aga kunagi oli Eestis aeg, kui Paul Kerese mõjul mängisid kõik malet, mis on oma loomult keeruline ja mõtlemist nõudev mäng. Kui meil on juba kord nii laiapõhjaline mõtlemise traditsioon, siis võiks seda au sees hoida ja kasutada. Igaüks meist ja rühmaviisi. Muidugi on tore karjuda "Kohtunik seebiks!". Aga kui sellele loosungile mõelda, siis mis see annaks jalgpallimängule, kui teeksime kohtuniku vaheajal seebiks? Mäng ei saaks edasi minna. Ainuke tulemus.
Miks IRL langeb?
(Ohkab) Oli väga suur viga võtta oma rüppe selline asi nagu Res Publica. Ma saan aru parteilis-pragmaatilistest kaalutlustest, kus ühtedel oli raha ja teistel protsent, aga see oli viga. Isamaaliit kui antikommunistlik ja okupatsioonivastane jõud on olnud väga selge rolliga erakond. Justnimelt erakond. Aga nüüd muututi parteiks. Isamaaliitlasi on täna seal ehk viiendik, ülejäänud tulnud Res Publicaga või IRL-i ajal. Kui nüüd teha kosmeetiline muutus ja võtta nende nimest välja ladinakeelne osa [Res Publica], see jääb väheveenvaks. Turg ei usu, et sellest midagi muutub.
Ja mida arvata sotsidest, kes kord tõstsid teie isa Andres Tarandi presidendi kandidaadiks?
Seda nad tegid muidugi omakasupüüdlikes huvides, lootes riigikogu valimistel rohkem hääli saada. Sotsiaaldemokraatiaga on mitte ainult Eestis, vaid laiemalt heaoluühiskondades see häda, et nad on oma missiooni ära täitnud. Meil ei ole sadu tuhandeid autotööstuse töölisi või kaevureid, kes hommikul tehaseväravatest sisse lähevad ja õhtul puruväsinutena välja vanguvad ning kes ametiühingute kaudu ja sotsiaaldemokraatliku poliitika toetusel endale õigusi ja garantiisid välja võitlevad. Need võitlused on võideldud.
Indrek Tarand Autor: Siim Lõvi /ERR
Aga sooline palgalõhe, sotsiaalselt haavatavad elanikegrupid, vaesus...
Tõsi, need asjad on jäänud. Ega sotsiaaldemokraatlik erakond kao Eestis kuhugi.
Kes on teie kolleeg Euroopa Parlamendis Yana Toom? Eesti vaenlane? Oma valijate häälte eest seisja? Vaba mandaadiga isemõtleja?
Ma tean, et Yana Toom ei armasta, kui kirjeldan teda putinistina. Võibolla ma eksin, aga tema mõned tegevussuunad, nagu Süüria ekspeditsioon või Läti koolireformi vastased liigutused paraku viivad mind järeldusele, et mingi seos peab olema. Aga pean ütlema, et ta on töökas, väga kiiresti ja peenelt omandanud Euroopa Parlamendi mängureeglid, ta on efektiivne.
Kas peaks arutama talt eriliste teenete eest saadud Eesti kodakondsuse äravõtmist, võimalust, mis peitub Reformierakonna algatatud seaduseelnõus?
Mind paneb see õlgu kehitama. Selle algatas Reformierakond. Kas nad tunnistavad, et peaminister Ansip tegi [Yana Toomile eriliste teenete eest kodakondsust andes] vale otsuse?
Tegelikult peaksime üha vähem keskenduma sellele, et üks või teine kodanik ei armasta Eesti Vabariiki sel kombel nagu mina või teie või keegi kolmas. Las tal olla õigus väljendada oma seisukohti. Sageli me ei saa nõustuda Yana Toomiga, aga mõnikord ka saame. Mina ei arva, et kodakondsuse peaks Anveltilt või Toomilt ära võtma.
Meil on üha rohkem lapsi, kelle ema on näiteks eestlane, aga isa lätlane või austerlane... Ja tegelikult tekib neil kohe kaks kodakondsust. Last ei tohi täiskasvanuks saades sundida tegema valikut, kumb on armsam – ema riik või isa riik. Jäägugi talle kaks kodakondsust. Meile muidugi lisab oma laengu vene okupatsioonist tulev surve ja traagika. Aeg võiks siin abiks olla. Mida vähem üks pool endale Georgi linte seob ja mida vähem teine pool sellest ärritub, seda kiiremini saame leida lahendusi.
Eesti riik on ju piisavalt tugev, et taluda Yana Toomi Süüria-sõitu või tema toetust Läti koolireformi vastalistele.
Mina arvan sedasama. Jah, see ei pruugi olla meie seisukoht, aga milleks vähendada tema õigust seda esitada. Sõnavabadus on selle nimi.
Olete korduvalt soovinud rahvaküsitlust presidendi asjus, tahtes esitada küsimuse: "Teades, et presidendi võimuvolitust ei suurendata, pooldan ühte alljärgnevat seisukohta – a) presidendi otsevalimist; b) kehtiva valimiskorra jätkamist; c) presidendiameti kui liigse luksusorganismi kaotamist." Milline on teie enda eelistus?
Pigem läheksin kaotamise teed, aga kardan, et minu seisukoht ei muutu enamuse arvamuseks. Prognoosin, et enamus ütleb: las president olla, sest on alati olnud, aga meie tahaksime teda tagatubade asemel ise valida. Rahvaküsitluse tulemused võiksid olla riigikogule abiks vajalike muudatuste tegemisel.
Miks ebaõnnestus Trumpi ja Kimi kohtumine?
Uh-uh-huu...
Kas Trump hakkas kartma?
Ma ei tea, kas ta kartma hakkas. Aga ju ta nägi, kui palju on riske, et tema ei välju sealt võitjana, vaid America comes second. Need ohud olid seal algusest peale olemas.
Kumb on meile nüüd keerulisem ja ettearvamatum partner?
Paistab, et Kim on siiski... jäänud kindlaks oma rööbastele.
Miks juhtus Brexit?
Läks nihu, sest David Cameron riskis liiga suurelt. Oma partei siseprobleemi tõi üldrahvalikuks probleemiks. Ohverdas rahvusvahelise elu siseprobleemidele ja kumbagi ei lahendanud, lõi hoopis suurema segaduse ja siis kadus kuskile ära.
Kas keegi on järgmine Euroopa Liidust lahkuja?
Praegu ei ole. Aga kuna katalaanide ja Madridi vastuolu ei ole lahendusele lähemale nihkunud, siis sealt võib tekkida pingeid, mille tõttu Kataloonia mitte ei lahku, vaid neile öeldakse: kui tahate olla iseseisvad, siis Euroopas Liidus te ei ole. Selline võib olla Euroopa Liidu vastus, mis minu arvates on ebaõiglane, aga nii tundub praegu minevat.
Indrek Tarand Autor: Siim Lõvi /ERR
### Response:
Kas Indrek Tarand tuleb kapist välja? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esietendusel astuvad üles Märten Männiste (Buratino), Kadri Kõrvek (Malvina), Mehis Tiits (Pierrot), Väino Puura (Papa Carlo), Mart Laur (Carabas Barabas) jt. Dirigeerib Kaspar Mänd.
Lavastaja Andres Dvinjaninov sõnas, et Carlo Collodi "Pinocchio" muinaslugu on ajatu õpetus inimeseks saamisest, sellest, kuidas meist kõigist võiksid kasvada inimesed, kes elavad õigesti käitudes, teistele haiget tegemata. "Kas jääda eluks ajaks nukuks, kes on kõigile tõmmata-tõugata, või rumalaks ja pahatahtlikuks puupeaks? Kõik põhitõed, mida peaksid teadma nii lapsed kui täiskasvanud, on seal olemas. Tegu on ajatu looga, omamoodi tüviteksti või vundamendiga ja see on ka rohkete lavaliste tõlgenduste põhjus."
Ühel päeval saab vana leierkastimees papa Carlo kingituseks pealtnäha tavalise puuhalu. Kui ta sellest aga endale nuku voolib, ärkab too ellu. Papa Carlo paneb talle nimeks Buratino ja müüb maha oma kuue, et poisi koolisaatmiseks raha hankida. Veidi üleannetu, kuid hea südamega Buratino satub kooli asemel seiklustesse, mis viivad teda läbi Lollidemaa, üle Imede põllu, konnatiigi ja läbi kõrtsi. Teel kohtab ta nukuteatri hirmuäratavat direktorit Carabas Barabasi, kass Basiliot ja rebast Alice'i, röövleid ja politseikoeri.
Kilpkonnatädi Tortila annab talle kuldvõtmekese, mis avab Carlo kambris salaukse… Sõprade Malvina, Pierrot' ja Artemoni abiga takistab ta Carabas Barabasi kuldvõtmekest enda kätte saamast ning päästab nukuteatri nukud. | Rahvusooperis Estonia jõuab lavale Olav Ehala muusikal "Buratino" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esietendusel astuvad üles Märten Männiste (Buratino), Kadri Kõrvek (Malvina), Mehis Tiits (Pierrot), Väino Puura (Papa Carlo), Mart Laur (Carabas Barabas) jt. Dirigeerib Kaspar Mänd.
Lavastaja Andres Dvinjaninov sõnas, et Carlo Collodi "Pinocchio" muinaslugu on ajatu õpetus inimeseks saamisest, sellest, kuidas meist kõigist võiksid kasvada inimesed, kes elavad õigesti käitudes, teistele haiget tegemata. "Kas jääda eluks ajaks nukuks, kes on kõigile tõmmata-tõugata, või rumalaks ja pahatahtlikuks puupeaks? Kõik põhitõed, mida peaksid teadma nii lapsed kui täiskasvanud, on seal olemas. Tegu on ajatu looga, omamoodi tüviteksti või vundamendiga ja see on ka rohkete lavaliste tõlgenduste põhjus."
Ühel päeval saab vana leierkastimees papa Carlo kingituseks pealtnäha tavalise puuhalu. Kui ta sellest aga endale nuku voolib, ärkab too ellu. Papa Carlo paneb talle nimeks Buratino ja müüb maha oma kuue, et poisi koolisaatmiseks raha hankida. Veidi üleannetu, kuid hea südamega Buratino satub kooli asemel seiklustesse, mis viivad teda läbi Lollidemaa, üle Imede põllu, konnatiigi ja läbi kõrtsi. Teel kohtab ta nukuteatri hirmuäratavat direktorit Carabas Barabasi, kass Basiliot ja rebast Alice'i, röövleid ja politseikoeri.
Kilpkonnatädi Tortila annab talle kuldvõtmekese, mis avab Carlo kambris salaukse… Sõprade Malvina, Pierrot' ja Artemoni abiga takistab ta Carabas Barabasi kuldvõtmekest enda kätte saamast ning päästab nukuteatri nukud.
### Response:
Rahvusooperis Estonia jõuab lavale Olav Ehala muusikal "Buratino" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tööd ära karda!" Seda lauset on vist iga eestlane oma esivanematelt kuulnud. Vaevalt on ükski meist pääsenud ka rasket rügamist kirjeldavatest regilauludest. Dogmaga, et töö tagajärjel peaks armastus saabuma (aga lõpuks siiski ei saabu), saame tuttavaks juba põhikoolis.
Selles kontekstis on hiljuti avaldatud OECD uuring, milles eestlased osutusid oma töötundidelt üheks Euroopa kõige vähem töökatest rahvustest (kaotades sealjuures põlastusväärseteks muidusööjateks peetavatele kreeklastele), ilmselt hirmus maksahaak rahvusliku uhkuse pihta.
Oskamata kahelda selles, millist metoodikat uurimistöös kasutati ning kuidas tagati andmete õigsus, tahaksin välja tuua paar nähtust, mis Eesti tööelus valusalt silma torkavad.
Neist esimene, mis ehk võibki subjektiivselt põhjendada pealtnäha otsatut tööhulka, on selge piiri puudumine töö- ja vaba aja vahel. Üks eriti suur stressor, muide.
Ma ei tea midagi kreeklaste töökultuurist, ent mul on olnud õnn (just nimelt õnn, see sõna ei ole siia sattunud juhuslikult) elada aastaid ühes teises Vahemere-äärses riigis. Selles, mille üle irvitades kasutatakse väljendeid siesta ja mañana ning mida majanduskriisi aastail kutsuti üheks PIGS -riigiks üleoleva märkusega: "Ja meie peame selle kõik kinni maksma!"
Enim häiris Hispaanias basseini või mere ääres leiba luusse laskvaid turiste siiski nähtus nimega siesta, sest kui neil tuli suvalisel hetkel keset pärastlõunat pähe sööma või ostlema loivata, siis selgus, et poed ja söögikohad on tol kellaajal rangelt suletud. Isegi lind ei lenda, kui Hispaanias on siesta või dia festivo (püha). Kohalike laiskus, mis muud. PIGS.
Ent kuidas peaks tundma end näiteks 50-kraadises kuumuses asfalti laduv tööline või mäeküljel otse seniidis paistva päikese käes viinamarju korjav põllumees, ei tule kellelegi pähe ette kujutada. Pedantne põhjamaalane nõuab oma reeglite ja kellaaegade järgi toimimist ka kultuurides, kus selleks puuduvad klimaatilised tingimused. Kõik olgu olla, kohe praegu.
Elu võimalikkusest öise lillepotita
Sama isekas mugavus iseloomustab ka nõudmisi Eesti teenindusele. Kui minu hääl oleks pisutki suurema kaalukeelega, sulgeksin otsustavalt igasugused teenindusasutused nii pühadeks kui pühapäevadeks, sest kellegi oskamatus oma aega ja oste planeerida ei kaalu üles teenindajate stressi.
Enamikul neist on pere ja lapsed või sõbrad ning püha(päeva)d on ainus aeg nende seltskonna nautimiseks. Aga ei. Selle asemel lasub hüpermarketi saaliteenindajal ka jõulude ajal käsk ikka oma paarkümmend kilomeetrit täis tuiata ning närvilistelt viimase-minuti-ostlejatelt pragada saada.
Omast käestki mäletan, kui juba ette nördimust tekitav oli teadmine pühapäevasest valvekorrast raadios või lehetoimetuses näiteks rasedana või väikelaste emana. Kui raadios, politseis või haiglas on ebainimlik vahetustega töö vältimatu, siis kaubanduses pole sellele inimlikust vaatevinklist tegelikult mingit õigustust.
Seda veidram on Prisma hiljutine samm sundida oma personal ööpäevaringselt tööle, sest "äkki kellelgi on midagi öösel vaja". Esimesed küsitlused näitasid, et muu hulgas oli kassapidaja öise töö sisu lisaks mähkmete ja kempsupaberi müümisele ka lillepoti kassast läbi laskmine.
Ja siis me ootame, et need äraaetud teenindajad meile naerataksid? Kui te ei kujuta ette, mida bioloogiliselt valel kellaajal toimuv töö teeb inimese unegraafikuga, võiksite huvi pärast mõnes asutuses paar öövahetust kaasa teha.
Arusaamine sellest, et vähemalt ühel päeval nädalas võiks inimene tohtida täielikult end tööelust välja lülitada, ei mahu paraku ka paljude n-ö kontoriülemuste pähe. Minu tööellu on kuulunud otsustusvõimetu peatoimetaja, kes vaatamata sellele, et artikli tähtajani oli aega veel kaks nädalat, helistas 1. mai hommikul murelikult mitte selleks, et head töörahva püha soovida, vaid et abstraktselt küsida: "Mis nüüd saab?". Muu hulgas mäletan ka paari äravalitud riigiametnikku, kes teinekord pühapäeviti pöördusid palvega: "Vaata üle, kas panin need sõnad ja komad õigele kohale – mul on praegu aega selle tekstiga tegeleda."
Tänavusel töörahvapühal tabasin end kaasa tundmast nendele tee-ehitajatele, kelle teerullimürin ja koppade kolistamine hetkekski ei lakanud.
Ja siis saabubki esmaspäev
Ilmselt ei ole juhus, et arvestatav hulk infarkte tabab inimesi just nädala esimesel päeval, nagu samuti ühest uuringust hiljuti selgus. Sest ka siis, kui suure tõenäosusega oled kellegi "pisikest tööalast palvet – mis see siis ära ei ole" pühapäeval täitnud, koondavad kõik ametkonnad ja ülemused esmaspäevale oma erilise hingejõu.
Just esmaspäevad on nii mõneski asutuses kolme koosoleku päevad. Just esmaspäeval saabuvad kõik seni maksmata arved ning müügimehed, keda pureb ilmselt luterlik patukahetsus looderdatud nädalavahetuse pärast, haaravad telefoni järele juba kell kaheksa hommikul, et sulle midagi pähe määrida. Just esmaspäevadeks saavad koolilapsed kaela mitu kontrolltööd (ning pole raske taibata, et õppima nendeks peab nädalavahetusel).
Kõik sellised pisiasjad formeeruvadki viimaks igasuguseks tahtmatuseks üldse teki alt välja pugeda. Ning ometi oleks vähemalt tööandjal või koolil teatud voli asjade niisugust korraldust vähem robotlikuks muuta.
Eestlane on allaheitlik – mõelgem kasvõi eelmainitud regilauludelegi. Hädaldati kupja üle küll, aga vaikse vimmaga tehti sunnitud tegemised ära. Seesama põline kartlikkusega segatud vimm on tõenäoliselt ka põhjus, miks siinsed ametiühingud niimoodi kiratsevad. "Mis ma, väike inimene, ikka hakkan...." Et aga enda ja teiste silmis mitte päris möku näida, kompenseeritakse see argus... uhkeldamisega usinuse üle.
Ilmselt on igaühel meist tuttav või kolleeg, kelle juttudest suure osa moodustab võltstraagilise tooniga ärplemine selle üle, kuidas "kogu aeg on nii kiire ja üldse aega ei ole". Ent hoolikamal vaatlusel selgub, et just nende inimeste tööviljakus on keskmisest väiksem. Küllap annaks kaeblemise arvelt kõvasti efektiivsust juurde näpistada.
Regilaul moodsamas võtmes
Omalaadne moodsam regilaulude jätk on näiteks naabrimees, kelle virgad käed juba pühapäeva varahommikul sügelevad muruniiduki, vaibaklopperi või lehepuhuri järele ega malda haamrit käest panna veel südaöölgi. Tema on enda silmis ilmselgelt parem tollest teisest naabrist, kelle aias sumises lõbus melu terve nädalavahetuse. Samas ei anna ta endale aru, et rikub tegelikult kõige inetumal kombel elementaarseid ühiselureegleid.
Vastakem siiralt: kas kedagi rõõmustavad seltskondlikud koosviibimised, mille kestel pereisale tuleb ootamatult meelde, et tal tahab garaažiuks parandamist ning see ei kannata enam sekunditki ootamist? Või millel pereema terve peo edasi-tagasi köögi vahet saalib, ühes käes taldrikud, teises pajakinnas?
Kutsutud külalistes (kes just ei ole saabunud kindla eesmärgiga end kurguni täis õgida) tekitab selline asjatu (ent rõhutatud) usinus piinlikkust ja süütunnet. Nad tunnevad end ülearustena. Harv võimalus omavahel juttu ajada libisebki niimoodi taas käest. Ja samas on neid otsatu virkuse traditsioone vähemalt sama raske murda kui toda sinise esmaspäeva omagi.
Korraks mõelda siiski võib, eks? Kas kunagi, kui me (töö)elu selja taha jätame, meenutame me parema meelega hetki, mil lõõtsutades ning higist tilkuvana trepist üles järjekordsele koosolekule tormasime? Või hoopis mõnd muretu, rauget pühapäeva pika laua taga kõige kallimate lähedaste seltsis?
Hispaanlase kombel valin mina viimase - ja see õigus peaks meil kõigil olema. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Helen Eelrand | Eestlaslik rähklemine on mõttetu usinusfarss | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tööd ära karda!" Seda lauset on vist iga eestlane oma esivanematelt kuulnud. Vaevalt on ükski meist pääsenud ka rasket rügamist kirjeldavatest regilauludest. Dogmaga, et töö tagajärjel peaks armastus saabuma (aga lõpuks siiski ei saabu), saame tuttavaks juba põhikoolis.
Selles kontekstis on hiljuti avaldatud OECD uuring, milles eestlased osutusid oma töötundidelt üheks Euroopa kõige vähem töökatest rahvustest (kaotades sealjuures põlastusväärseteks muidusööjateks peetavatele kreeklastele), ilmselt hirmus maksahaak rahvusliku uhkuse pihta.
Oskamata kahelda selles, millist metoodikat uurimistöös kasutati ning kuidas tagati andmete õigsus, tahaksin välja tuua paar nähtust, mis Eesti tööelus valusalt silma torkavad.
Neist esimene, mis ehk võibki subjektiivselt põhjendada pealtnäha otsatut tööhulka, on selge piiri puudumine töö- ja vaba aja vahel. Üks eriti suur stressor, muide.
Ma ei tea midagi kreeklaste töökultuurist, ent mul on olnud õnn (just nimelt õnn, see sõna ei ole siia sattunud juhuslikult) elada aastaid ühes teises Vahemere-äärses riigis. Selles, mille üle irvitades kasutatakse väljendeid siesta ja mañana ning mida majanduskriisi aastail kutsuti üheks PIGS -riigiks üleoleva märkusega: "Ja meie peame selle kõik kinni maksma!"
Enim häiris Hispaanias basseini või mere ääres leiba luusse laskvaid turiste siiski nähtus nimega siesta, sest kui neil tuli suvalisel hetkel keset pärastlõunat pähe sööma või ostlema loivata, siis selgus, et poed ja söögikohad on tol kellaajal rangelt suletud. Isegi lind ei lenda, kui Hispaanias on siesta või dia festivo (püha). Kohalike laiskus, mis muud. PIGS.
Ent kuidas peaks tundma end näiteks 50-kraadises kuumuses asfalti laduv tööline või mäeküljel otse seniidis paistva päikese käes viinamarju korjav põllumees, ei tule kellelegi pähe ette kujutada. Pedantne põhjamaalane nõuab oma reeglite ja kellaaegade järgi toimimist ka kultuurides, kus selleks puuduvad klimaatilised tingimused. Kõik olgu olla, kohe praegu.
Elu võimalikkusest öise lillepotita
Sama isekas mugavus iseloomustab ka nõudmisi Eesti teenindusele. Kui minu hääl oleks pisutki suurema kaalukeelega, sulgeksin otsustavalt igasugused teenindusasutused nii pühadeks kui pühapäevadeks, sest kellegi oskamatus oma aega ja oste planeerida ei kaalu üles teenindajate stressi.
Enamikul neist on pere ja lapsed või sõbrad ning püha(päeva)d on ainus aeg nende seltskonna nautimiseks. Aga ei. Selle asemel lasub hüpermarketi saaliteenindajal ka jõulude ajal käsk ikka oma paarkümmend kilomeetrit täis tuiata ning närvilistelt viimase-minuti-ostlejatelt pragada saada.
Omast käestki mäletan, kui juba ette nördimust tekitav oli teadmine pühapäevasest valvekorrast raadios või lehetoimetuses näiteks rasedana või väikelaste emana. Kui raadios, politseis või haiglas on ebainimlik vahetustega töö vältimatu, siis kaubanduses pole sellele inimlikust vaatevinklist tegelikult mingit õigustust.
Seda veidram on Prisma hiljutine samm sundida oma personal ööpäevaringselt tööle, sest "äkki kellelgi on midagi öösel vaja". Esimesed küsitlused näitasid, et muu hulgas oli kassapidaja öise töö sisu lisaks mähkmete ja kempsupaberi müümisele ka lillepoti kassast läbi laskmine.
Ja siis me ootame, et need äraaetud teenindajad meile naerataksid? Kui te ei kujuta ette, mida bioloogiliselt valel kellaajal toimuv töö teeb inimese unegraafikuga, võiksite huvi pärast mõnes asutuses paar öövahetust kaasa teha.
Arusaamine sellest, et vähemalt ühel päeval nädalas võiks inimene tohtida täielikult end tööelust välja lülitada, ei mahu paraku ka paljude n-ö kontoriülemuste pähe. Minu tööellu on kuulunud otsustusvõimetu peatoimetaja, kes vaatamata sellele, et artikli tähtajani oli aega veel kaks nädalat, helistas 1. mai hommikul murelikult mitte selleks, et head töörahva püha soovida, vaid et abstraktselt küsida: "Mis nüüd saab?". Muu hulgas mäletan ka paari äravalitud riigiametnikku, kes teinekord pühapäeviti pöördusid palvega: "Vaata üle, kas panin need sõnad ja komad õigele kohale – mul on praegu aega selle tekstiga tegeleda."
Tänavusel töörahvapühal tabasin end kaasa tundmast nendele tee-ehitajatele, kelle teerullimürin ja koppade kolistamine hetkekski ei lakanud.
Ja siis saabubki esmaspäev
Ilmselt ei ole juhus, et arvestatav hulk infarkte tabab inimesi just nädala esimesel päeval, nagu samuti ühest uuringust hiljuti selgus. Sest ka siis, kui suure tõenäosusega oled kellegi "pisikest tööalast palvet – mis see siis ära ei ole" pühapäeval täitnud, koondavad kõik ametkonnad ja ülemused esmaspäevale oma erilise hingejõu.
Just esmaspäevad on nii mõneski asutuses kolme koosoleku päevad. Just esmaspäeval saabuvad kõik seni maksmata arved ning müügimehed, keda pureb ilmselt luterlik patukahetsus looderdatud nädalavahetuse pärast, haaravad telefoni järele juba kell kaheksa hommikul, et sulle midagi pähe määrida. Just esmaspäevadeks saavad koolilapsed kaela mitu kontrolltööd (ning pole raske taibata, et õppima nendeks peab nädalavahetusel).
Kõik sellised pisiasjad formeeruvadki viimaks igasuguseks tahtmatuseks üldse teki alt välja pugeda. Ning ometi oleks vähemalt tööandjal või koolil teatud voli asjade niisugust korraldust vähem robotlikuks muuta.
Eestlane on allaheitlik – mõelgem kasvõi eelmainitud regilauludelegi. Hädaldati kupja üle küll, aga vaikse vimmaga tehti sunnitud tegemised ära. Seesama põline kartlikkusega segatud vimm on tõenäoliselt ka põhjus, miks siinsed ametiühingud niimoodi kiratsevad. "Mis ma, väike inimene, ikka hakkan...." Et aga enda ja teiste silmis mitte päris möku näida, kompenseeritakse see argus... uhkeldamisega usinuse üle.
Ilmselt on igaühel meist tuttav või kolleeg, kelle juttudest suure osa moodustab võltstraagilise tooniga ärplemine selle üle, kuidas "kogu aeg on nii kiire ja üldse aega ei ole". Ent hoolikamal vaatlusel selgub, et just nende inimeste tööviljakus on keskmisest väiksem. Küllap annaks kaeblemise arvelt kõvasti efektiivsust juurde näpistada.
Regilaul moodsamas võtmes
Omalaadne moodsam regilaulude jätk on näiteks naabrimees, kelle virgad käed juba pühapäeva varahommikul sügelevad muruniiduki, vaibaklopperi või lehepuhuri järele ega malda haamrit käest panna veel südaöölgi. Tema on enda silmis ilmselgelt parem tollest teisest naabrist, kelle aias sumises lõbus melu terve nädalavahetuse. Samas ei anna ta endale aru, et rikub tegelikult kõige inetumal kombel elementaarseid ühiselureegleid.
Vastakem siiralt: kas kedagi rõõmustavad seltskondlikud koosviibimised, mille kestel pereisale tuleb ootamatult meelde, et tal tahab garaažiuks parandamist ning see ei kannata enam sekunditki ootamist? Või millel pereema terve peo edasi-tagasi köögi vahet saalib, ühes käes taldrikud, teises pajakinnas?
Kutsutud külalistes (kes just ei ole saabunud kindla eesmärgiga end kurguni täis õgida) tekitab selline asjatu (ent rõhutatud) usinus piinlikkust ja süütunnet. Nad tunnevad end ülearustena. Harv võimalus omavahel juttu ajada libisebki niimoodi taas käest. Ja samas on neid otsatu virkuse traditsioone vähemalt sama raske murda kui toda sinise esmaspäeva omagi.
Korraks mõelda siiski võib, eks? Kas kunagi, kui me (töö)elu selja taha jätame, meenutame me parema meelega hetki, mil lõõtsutades ning higist tilkuvana trepist üles järjekordsele koosolekule tormasime? Või hoopis mõnd muretu, rauget pühapäeva pika laua taga kõige kallimate lähedaste seltsis?
Hispaanlase kombel valin mina viimase - ja see õigus peaks meil kõigil olema. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Helen Eelrand | Eestlaslik rähklemine on mõttetu usinusfarss |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui seni sai Tallinna Sadama nõukogu esimees kuus 1500 eurot, siis edaspidi on summa 2000 eurot.
Nõukogu liikmete tasu tõusis seniselt 750 eurolt 1000 euroni kuus.
Ettepaneku tasu tõsta tegi majandusministrile kui Tallinna Sadama üldkoosolekule riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee.
Tallinna Sadama nõukokku kuuluvad Aare Tark (esimees), Urmas Kaarlep, Ahti Kuningas, Raigo Uukkivi, Üllar Jaaksoo ja Maarika Liivamägi. | Simson tõstis Tallinna Sadama nõukogu liikmete tasu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui seni sai Tallinna Sadama nõukogu esimees kuus 1500 eurot, siis edaspidi on summa 2000 eurot.
Nõukogu liikmete tasu tõusis seniselt 750 eurolt 1000 euroni kuus.
Ettepaneku tasu tõsta tegi majandusministrile kui Tallinna Sadama üldkoosolekule riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee.
Tallinna Sadama nõukokku kuuluvad Aare Tark (esimees), Urmas Kaarlep, Ahti Kuningas, Raigo Uukkivi, Üllar Jaaksoo ja Maarika Liivamägi.
### Response:
Simson tõstis Tallinna Sadama nõukogu liikmete tasu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koduväljakul näitas väga head mängu LeBron James, kes viskas meeskonna arvele 46 punkti, hankis 11 lauapalli ja andis üheksa resultatiivset söötu. Seitsmest kaugviskest tabas James viis. Omalt poolt panustas Cavaliersi võitu 20 punkti George Hill. Celticksi parim oli 28 punkti visanud Terry Rozier.
Finaalseeria otsustav kohtumine peetakse pühapäeva õhtul Bostonis. | LeBron Jamesi 46 punkti tõid Cavaliersile võidu, mis viigistas finaalseeria | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koduväljakul näitas väga head mängu LeBron James, kes viskas meeskonna arvele 46 punkti, hankis 11 lauapalli ja andis üheksa resultatiivset söötu. Seitsmest kaugviskest tabas James viis. Omalt poolt panustas Cavaliersi võitu 20 punkti George Hill. Celticksi parim oli 28 punkti visanud Terry Rozier.
Finaalseeria otsustav kohtumine peetakse pühapäeva õhtul Bostonis.
### Response:
LeBron Jamesi 46 punkti tõid Cavaliersile võidu, mis viigistas finaalseeria |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tormi keskmes on tuule kiirus 50-55 m/s. Meteoroloogide hinnangute kohaselt võib Salalas tulla paari päeva jooksul üle 200 mm sademeid, mis on selles piirkonnas tavaliselt rohkem kui kahe aasta sademete hulk.
Torm on kaasa toonud ka inimohvreid. Omanis hukkus üks 12-aastane tüdruk ja paljud kalurid on kaduma jäänud.
Mekunu mõjutab ka sõjast räsitud Jeemenit. Jeemeni Socotra saarel põhjustas torm suurt hävingut ja saar on kuulutatud katastroofipiirkonnaks.
Socotra kuulub omapärase looduse tõttu UNESCO maailmapärandi nimekirja. 37% saare taimeliikidest, 90% roomajatest ja 95% tigudest elavad ainult sellel saarel. | Torm Mekunu tõi Araabia kõrbe paduvihma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tormi keskmes on tuule kiirus 50-55 m/s. Meteoroloogide hinnangute kohaselt võib Salalas tulla paari päeva jooksul üle 200 mm sademeid, mis on selles piirkonnas tavaliselt rohkem kui kahe aasta sademete hulk.
Torm on kaasa toonud ka inimohvreid. Omanis hukkus üks 12-aastane tüdruk ja paljud kalurid on kaduma jäänud.
Mekunu mõjutab ka sõjast räsitud Jeemenit. Jeemeni Socotra saarel põhjustas torm suurt hävingut ja saar on kuulutatud katastroofipiirkonnaks.
Socotra kuulub omapärase looduse tõttu UNESCO maailmapärandi nimekirja. 37% saare taimeliikidest, 90% roomajatest ja 95% tigudest elavad ainult sellel saarel.
### Response:
Torm Mekunu tõi Araabia kõrbe paduvihma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Santos, kes võitis 2016. aastal Nobeli rahupreemia pool sajandit kestnud relvakonflikti lõpetamise eest rühmituse FARC vasaksissidega, ütles, et see parandab Colombia kuvandit maailmas.
"Me muudame järgmisel nädalal Brüsselis ametlikuks -- ja see on väga tähtis -- Colombia sisenemise NATO-sse globaalse partneri kategoorias. Meist saab ainus riik Ladina-Ameerikas sellise privileegiga," lausus president telepöördumises.
Lisaks Colombiale on NATO nimekirjas "partneritena kogu maailmas" ("partners across the globe") ehk lihtsalt "globaalsete partneritena" Afganistan, Austraalia, Iraak, Jaapan, Korea Vabariik, Mongoolia, Uus-Meremaa ja Pakistan.
Kõik need riigid on koostanud "individuaalse partnerluskoostöö programmi" 29-liikmelise alliansiga ning mitmed neist panustavad aktiivselt NATO missioonidesse.
Colombia ja NATO leppisid partnerluses kokku 2017. aasta mais pärast rahuleppe allkirjastamist Colombia valitsuse ja praeguseks parteistunud FARC-i vahel.
NATO veebilehe andmeil hõlmab koostöö küberjulgeolekut, meresõidujulgeolekut, võitlust terrorismi ja sellega seotud organiseeritud kuritegevusega, aga ka Colombia relvajõude võime ja võimekuste arendamist. | Colombiast saab NATO globaalne partner Lõuna-Ameerikas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Santos, kes võitis 2016. aastal Nobeli rahupreemia pool sajandit kestnud relvakonflikti lõpetamise eest rühmituse FARC vasaksissidega, ütles, et see parandab Colombia kuvandit maailmas.
"Me muudame järgmisel nädalal Brüsselis ametlikuks -- ja see on väga tähtis -- Colombia sisenemise NATO-sse globaalse partneri kategoorias. Meist saab ainus riik Ladina-Ameerikas sellise privileegiga," lausus president telepöördumises.
Lisaks Colombiale on NATO nimekirjas "partneritena kogu maailmas" ("partners across the globe") ehk lihtsalt "globaalsete partneritena" Afganistan, Austraalia, Iraak, Jaapan, Korea Vabariik, Mongoolia, Uus-Meremaa ja Pakistan.
Kõik need riigid on koostanud "individuaalse partnerluskoostöö programmi" 29-liikmelise alliansiga ning mitmed neist panustavad aktiivselt NATO missioonidesse.
Colombia ja NATO leppisid partnerluses kokku 2017. aasta mais pärast rahuleppe allkirjastamist Colombia valitsuse ja praeguseks parteistunud FARC-i vahel.
NATO veebilehe andmeil hõlmab koostöö küberjulgeolekut, meresõidujulgeolekut, võitlust terrorismi ja sellega seotud organiseeritud kuritegevusega, aga ka Colombia relvajõude võime ja võimekuste arendamist.
### Response:
Colombiast saab NATO globaalne partner Lõuna-Ameerikas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aru sõitis 19. etappi tunnikese, kui sõidu pooleli jättis. Aru kaotas favoriitidele aega igal mägietapil ja leidis end kokkuvõttes 27. kohalt, kaotades19. etapi eel üldliidrile Simon Yatesile (Mitchelton-Scott) rohkem kui 45 minutit. UAE kinnitas Aru katkestamist, kuid ei täpsustanud, kas tiimi liidrit kimbutas vigastus või haigus. Meeskonnal olid Aruga seoses suured lootused, kuid mees oli kaugel 2015. aasta vormist, kui ta lõpetas Giro teisena ja võitis Vuelta, vahendab Spordipartner.ee
Eelviimase etapi eel on Froome'i edu üldarvestuses Dumoulini ees 40 sekundit, kolmandal kohal olev Pinot kaotab 4.17.
Enne reedest etappi Froome'i 3.22-ga edastanud Yates põrus täielikult, jõudes finišisse alles 79. kohal, kaotust Froome'ile kogunes ligi 39 minutit – 38.51. Üldarvestuses langes ta liidrikohalt 18. positsioonile (+35.42). | Fabio Aru jättis Itaalia velotuuri pooleli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aru sõitis 19. etappi tunnikese, kui sõidu pooleli jättis. Aru kaotas favoriitidele aega igal mägietapil ja leidis end kokkuvõttes 27. kohalt, kaotades19. etapi eel üldliidrile Simon Yatesile (Mitchelton-Scott) rohkem kui 45 minutit. UAE kinnitas Aru katkestamist, kuid ei täpsustanud, kas tiimi liidrit kimbutas vigastus või haigus. Meeskonnal olid Aruga seoses suured lootused, kuid mees oli kaugel 2015. aasta vormist, kui ta lõpetas Giro teisena ja võitis Vuelta, vahendab Spordipartner.ee
Eelviimase etapi eel on Froome'i edu üldarvestuses Dumoulini ees 40 sekundit, kolmandal kohal olev Pinot kaotab 4.17.
Enne reedest etappi Froome'i 3.22-ga edastanud Yates põrus täielikult, jõudes finišisse alles 79. kohal, kaotust Froome'ile kogunes ligi 39 minutit – 38.51. Üldarvestuses langes ta liidrikohalt 18. positsioonile (+35.42).
### Response:
Fabio Aru jättis Itaalia velotuuri pooleli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA ja KANADA
Vox: kuidas Harley Davidson maksukärbet kasutas - tehase sulgemine Kansases, aktsiate tagasiostmine ja uus tehas Tais. Ning nad ei ole erand.
Steve Bannon andis BBC-ile pika intervjuu. Spectatori hinnang sellele intervjuule.
Axios, Atlantic ja ABC veel John McCaini uuest raamatust.
Observer: Obama teadis Venemaa süüst MH17 teemal juba aastaid tagasi.
Spectator: Trumpil on avalik raevuhoog ning kõik see on tänu Michael Cohenile.
Vox: Roger Stone tunnistas, et teda ei üllataks, kui temagi süüdistuse saab.
Politico: Rosensteini vastutulek presidendi tujudele hoidis ära kriisi, kuid kauaks? New Yorker samal teemal.
Hill: kuidas peatada Mueller meid kõiki päästmast.
Axios ja New York Times: Coheni äripartner hakkas uurijatega koostööd tegema.
Atlantic Trumpi ja FBI sõja mõjust.
Vox selgitab mõiste "Spygate" tagamaid.
Hill: McConnell teatas pärast salastatud kuulamist, et toetab Muelleri juurdlust.
Politico meenutab, kuidas CIA Barry Goldwateri kampaaniameeskonda imbus.
Bloomberg: lihtsustatud ideede ohtlikkusest Trumpi ja Venemaa puhul.
Observer Heinrich Müllerist ja Robert Muellerist.
Atlantic: Trumpi kunagi edukas ettearvamatus ei pruugi välispoliitikas siiski tulemust anda.
Foreign Affairs: miks Trump ei vaja suurt strateegiat.
Politico: kuidas Trump on muutnud satiiriväljaannet Onion.
Bloomberg: Elon Musk võiks endale oma Pravda asutada. Vox samal teemal.
New Yorker: see diplomaat, kes Trumpi administratsioonist lahkus.
Politico: Bernie Sandersi käsilaste read hõrenevad.
Guardian: loomulikult sündimus USA-s langeb, see on karm koht pere loomiseks.
Bloomberg: uurijate kinnitusel polnud surmaga lõppenud õnnetusse sattunud Uberi iseliikuv auto pidurdama programmeeritud.
New York Times: tsentristid on demokraatia suhtes kõige vaenulikumad.
Vox: 7 asja, mida vulkaanide kohta teada.
Vice News: ei, tüdruk ei põhjustanud Santa Fe tulistamist.
BBC: Oregoni abielupaar avastas, et nende Amazon Alexa "luuras" nende järel.
Associated Press: USA tuumarakettide baasi valvurid tarbisid LSD-d.
BBC: sotsiaalmeedias said staarideks kaks Kanada ilvest.
EUROOPA
Bloomberg: osa USA väljaandeid leiab, et 500 miljoni inimese blokeerimine on lihtsam kui EL-i uute reeglite järgimine.
BBC: GDPR - The great data privacy panic.
Politico: miks pidid tarbijad seda GDPR-i e-kirjade laviini taluma?
Euractiv: Silicon Valley gigante tabasid juba esimesed GDPR-kaebused.
AFP: neli kaebust tuli juurde austerlasest "Facebooki-tapjalt".
BT ja Daily Telegraph: loodi nutirakendus, kus GDPR reegleid loetakse unejutuna.
Vox: Zuckerbergi kuulamine näitas, et see on Euroopa, kelle pärast Facebook peab muretsema. Politico samal teemal. Osa eurosaadikuid leiab, et Zuckerberg pääses liiga kergelt.
Bloomberg: Facebooki vabandusturnee tekitab lihtsalt lisaküsimusi.
IMD konkurentsivõime edetabelis on Eesti koha võrra langenud.
EUobserver: Euroopas oli Venemaa jaoks hea päev.
Foreign Policy: Itaalia vajas valitsust ja sai tsirkuse.
Bloomberg: Euroopa "Itaalia probleem" on suurem jama kui Brexit.
Reuters: pikad võimukõnelused on lapsemäng võrreldes sellega, mis Itaalia valitsusega edasi juhtuma hakkab.
Politico: ametikohad, mida uue Itaalia valitsuse puhul jälgida. AFP samal teemal.
BBC: kas Euroopa peaks Itaalia populistide pärast hirmul olema?
Yle: ära karda, Euroopa! Itaalia suurte valimislubaduste omaduseks pole üldiselt täitumine.
Atlantic: Itaalia populistide võit on korraga tragöödia ja farss.
Politico: Saksa tippametniku sõnul on Itaalia sobivaks näiteks, miks on vaja eurotsooni reformi.
Deutsche Welle ja AFP: sõjaaegse pommi kahjutuks tegemine ei läinud Dresdenis plaanipäraselt.
DPA/The Local: Bremeni asüüliskandaal tekitab muret ka pagulaste seas.
Politico: Prantsusmaa "avokaadopresident" pole oma keskkonnateemalisi eesmärke täitnud.
Scotsman: MI6 otsib taas uusi töötajaid.
Reuters: Brexiti-seadust ootab lähiajal ees vastasseis Briti parlamendis.
Politico: Šotimaa iseseisvuslased üritavad uue majandusanalüüsiga taas hoogu sisse saada.
Scotsman: iseiseisvunud Šotimaa majandus vajaks 25 aastat, et teistele järele jõuda.
Guardian: kuidas "Brexiti-realistid" Rees-Moggile vastulöögi andsid.
Euractiv: Hammondi sõnul töötab Ühendkuningriik kahe tolliliiduplaani kallal.
Politico: Londoni City on juba suremas.
Guardian: Corbyn eitab väidet, et ta toetab Iiri saare ühendamist.
Helsingin Sanomat: Belgias on üha vähem usklikke, ka imaam tunneb muret.
Politico Hispaania sotsialistide ellujäämistaktikast. Nüüdseks on nad juba muidugi Rajoy vastu umbusaldushääletust korraldamas.
The Local: mis edasi? Kas Rajoy võib umbusaldushääletuse kaotada?
Helsingin Sanomat: "Põhjamaades hakkavad kõik aru saama, et kõiki me siia kutsuda ei saa".
Yle ja The Local Rootsi uuest seksuaalse nõusoleku seadusest.
Reuters: Rootsi Demokraatide toetus kerkis septembrikuiste valimiste eel rekordiliselt kõrgeks.
The Local: Taani pass on endiselt maailma kõige "tugevam".
Helsingin Sanomat: soomlasi häirib üha rohkem, et seksuaalkurjategijad pääsevad tingimisi vangistusega.
Yle: uuringu kohaselt on soomlaste meelest eurovalimiste olulisemaks teemaks terrorism.
Yle: ajaloohuvilised otsivad endiselt legendaarse Simo Häyhä püssi.
Politico: Norra armastuskiri Euroopa Liidule.
The Local kirjutab Norra-Venemaa spioonijuhtumist.
NBC: Austria väidetav liikumine Venemaa mõjusfääri teeb Lääne luurele endiselt muret.
Politico Brüsseli võitlusest "Visegradi mässuliste" ohjeldamiseks.
EUobserver: Visegradi nelik kinnitab, et neil pole midagi varjata.
Politico: kuidas Sorose pärand Ungaris kokku variseb.
Yle rääkis kreeklastega majandusnäitajate paranemisest ja nende tegelikust igapäevaelust. Politico samal teemal.
Quartz: paistab, et Lõuna-Euroopa riigid on kuulsat Vahemere dieeti hülgamas.
Raadio Vaba Euroopa ja Meduza: Vilniuses sai Vene saatkonna esine väljak Boriss Nemtsovi nime.
Meduza: Valgevene kohus mõistis Ukraina ajakirjaniku spionaaži eest vangi.
Slate Ukraina teemal: kui viimati üks riik tuumarelvadest loobus, siis head see neile ei toonud.
National Review: Venemaa agressiooni Ukrainas ei ole USA süü.
Hill ja BBC: FBI võis ära hoida Ukraina-vastase Vene küberrünnaku.
Independent: kui Venemaa alustab jalgpalli MM-i, siis Sentsov nälgib. Novaja Gazeta samal teemal.
Meduza: uus absurdne film elust Kremli käsilaste poolt kontrollitud Donbassis.
VENEMAA
Putin Peterburi majandusfoorumil: millisest lennukist jutt käib?
Meduza: no tere, härra Ivannikov.
Bloomberg: Putini põiklemine MH17 teemal on häbiväärne.
Meduza: kuidas Vene riigimeedias MH17 juurdluse teemat kajastati.
MariUver: tuntud ajakirjanik Maksim Ševtšenko nimetas Venemaa keelepoliitikat fašistlikuks. Ja Putin pidigi mõnevõrra sammu tagasi tegema.
Reuters: turundusfirma müüb enne jalgpalli MM-i Vene restoranidele võltsarvustusi.
Moscow Times: kasakaaktivistid ähvardavad paljastajatele kätte maksta.
RBK: Vene ärimehed tegid riigiduumale ettepaneku sanktioonidega arvestamise eest karistamise eelnõu pehmemaks muuta.
Meduza: Roskomnadzor kurdab, et Telegram "kasutab ülejäänud internetti inimkilbina".
Novaja Gazeta: Matvijenko on vastu plaanile, et Vene ametnikud ei tohi enam sanktsioone kehtestanud riikides puhkamas käia.
Guardian: kuidas Ühendkuningriik Venemaa räpasele rahale uksed avas.
Meduza: Kemerovo kaubanduskeskuse põlengu juhtumis on juba kümme kahtlustatavat.
Raadio Vaba Euroopa: tšehhid ei andnud asüüli venelasele, kes mõisteti kodumaal süüdi Teise maailmasõja alguse kohta tõe rääkimise eest.
BBC: kuidas Venemaal "ISIS-e lapsi" otsitakse.
Meduza: võimud panid veel üle Navalnõi aktivisti.
Foreign Policy: tšetšeeni palgamõrvarite kujunemine.
Novaja Gazeta: 65 aastat Norilski ülestõusust. Ja 30 aastat Sahhalini protestidest.
LÄHIS-IDA
New York Times: kuidas kulges veebruarikuine lahing Süürias USA ja Vene palgasõdurite vahel.
BBC: migrandid, kes end tagasi Süüriasse smugeldavad.
Commentary Magazine: "kokkumäng" Venemaaga, mis kedagi ei paista huvitavat.
Associated Press: USA-s Katari-vastast lobitööd teinud meeste dokumentidest tuleb muuhulgas välja, mida Jared Kushnerist tegelikult arvati.
Bloomberg: kuidas Saudi kuningliku perekonna liige eksabikaasaga Californias asuva uhke villa pärast vaidleb.
Reuters: USA on juba kontaktis Moqtada al-Sadri poliitilise liiduga.
BBC: Türgi kohus mõistis eluaegse vangistuse 104 endisele ohvitserile.
Foreign Policy: USA-l on viimaks plaan, kuidas Iraan hambutuks teha.
Reuters: IAEA teatel jätkab Iraani tuumaleppe tingimuste täitmist.
BBC: ajatolla Khameini tegi nimekirja, mida kõike ta Euroopalt tuumaleppe eest tahab.
Jerusalem Post: Iisraeli minister soovitas Euroopa Liidul tuhat korda põrgusse kerida.
Foreign Policy: varsti tahavad kõik Lähis-Idas endale tuumapommi.
Reuters: Jeemenis võib näljasurm ohustada juba ligi 10 miljonit inimest.
BBC: Saudi Araabia võimud laiendavad naisõiguslaste vastaseid samme.
Bloomberg: Araabia Ühendemiraadid tõstavad panuseid, et välismaalased Dubaist ei lahkuks.
AASIA
Vox: Lõuna-Korea juurdleb, et WTF nüüd juhtus.
Daily Beast: allikate sõnul jätsid Põhja-Korea ametnikud nädal enne Trumpi otsust kokkusaamisele ilmumata.
NBC: allikate sõnul jäi Trump Põhja-Korea teemal Pompeo ja Boltoni vahelisse risttulle.
Washington Post: pärast Trumpi loobumist tippkohtumisest pole Lõuna-Korea ja Hiina "maksimaalsest survest" enam eriti huvitatud.
Reuters: Trumpi otsus Kimiga kohtumisest loobuda tuli Lõuna-Korea ametnikele šokina.
USA Today: Põhja-Korea tippkohtumise kokkukukkumine oli Trumpi halva idee kaootiline lõpp.
Axios: Põhja-Koreaga oleme tagasi alguses.
Reuters: Trumpi-Kimi kohtumise läbikukkumine võib USA ja Hiina vahelist lõhet süvendada.
BBC: video näitab Põhja-Korea tuumarajatise plahvatamist, kuid kui veenev see ikka on?
Atlantic: mida Trump ja Kim oma vastasseisu kohta ei tea.
Vox: miks me Trumpi üldse Pühja-Korea teemal tõsiselt võtsime?
Guardian: liitlasi kaotav Taiwan süüdistab Hiinat "dollaridiplomaatias".
BBC: Lääne ajakirjanikele oma emakeele säilimisest rääkinud tiibeti aktivist mõiteti vangi.
Quartz: Jaapanis hakkab peagi sõitma Hello Kitty teemaline kiirrong.
Guardian Jaapani pensionäridest paar, kes on saanud moeikoonideks.
Reuters: juba kolmas India provints kahtlustab haruldase ja ohtliku viiruse levikut.
BBC: uurijate sõnul piloot tahtlikult MH370 alla ei kukutanud.
AAFRIKA
Reuters: Kongo DV-s haiglast põgenenud kaks patsienti külastasid enne surma rahvarohket kirikut.
BBC: miks Kongo DV usub, et nad tulevad Ebola-puhanguga toime.
Euractiv: WHO kinnitusel saab Ebola ohjeldamine olema raske ja kulukas.
Guardian: LAV-i pantvangistajad nõudsid lunaraha bitcoinides.
LADINA-AMEERIKA
Guardian ja BBC: Brasiilia võimud kavatsevad protestivate veokijuhtide vastu jõudu kasutada.
BBC: Barbadose peaministriks sai esimest korda naine.
Associated Press: Colombia ranniku lähistel merepõhjas lebavas vanas Hispaania laevas on tõeline varandus.
AUSTRAALIA/OKEAANIA
AFP: Austraalia luurejuhi sõnul on riigis märgata erakordset välissekkumist.
BBC: Malaisia kohus mõistis narkoveos süüdistatud austraallannale surmanuhtluse.
Guardian: ei saa välistada, et EL saab pärast Brexitit Austraalia ja Uus-Meremaaga paremini läbi kui Ühendkuningriik. | Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (60) | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA ja KANADA
Vox: kuidas Harley Davidson maksukärbet kasutas - tehase sulgemine Kansases, aktsiate tagasiostmine ja uus tehas Tais. Ning nad ei ole erand.
Steve Bannon andis BBC-ile pika intervjuu. Spectatori hinnang sellele intervjuule.
Axios, Atlantic ja ABC veel John McCaini uuest raamatust.
Observer: Obama teadis Venemaa süüst MH17 teemal juba aastaid tagasi.
Spectator: Trumpil on avalik raevuhoog ning kõik see on tänu Michael Cohenile.
Vox: Roger Stone tunnistas, et teda ei üllataks, kui temagi süüdistuse saab.
Politico: Rosensteini vastutulek presidendi tujudele hoidis ära kriisi, kuid kauaks? New Yorker samal teemal.
Hill: kuidas peatada Mueller meid kõiki päästmast.
Axios ja New York Times: Coheni äripartner hakkas uurijatega koostööd tegema.
Atlantic Trumpi ja FBI sõja mõjust.
Vox selgitab mõiste "Spygate" tagamaid.
Hill: McConnell teatas pärast salastatud kuulamist, et toetab Muelleri juurdlust.
Politico meenutab, kuidas CIA Barry Goldwateri kampaaniameeskonda imbus.
Bloomberg: lihtsustatud ideede ohtlikkusest Trumpi ja Venemaa puhul.
Observer Heinrich Müllerist ja Robert Muellerist.
Atlantic: Trumpi kunagi edukas ettearvamatus ei pruugi välispoliitikas siiski tulemust anda.
Foreign Affairs: miks Trump ei vaja suurt strateegiat.
Politico: kuidas Trump on muutnud satiiriväljaannet Onion.
Bloomberg: Elon Musk võiks endale oma Pravda asutada. Vox samal teemal.
New Yorker: see diplomaat, kes Trumpi administratsioonist lahkus.
Politico: Bernie Sandersi käsilaste read hõrenevad.
Guardian: loomulikult sündimus USA-s langeb, see on karm koht pere loomiseks.
Bloomberg: uurijate kinnitusel polnud surmaga lõppenud õnnetusse sattunud Uberi iseliikuv auto pidurdama programmeeritud.
New York Times: tsentristid on demokraatia suhtes kõige vaenulikumad.
Vox: 7 asja, mida vulkaanide kohta teada.
Vice News: ei, tüdruk ei põhjustanud Santa Fe tulistamist.
BBC: Oregoni abielupaar avastas, et nende Amazon Alexa "luuras" nende järel.
Associated Press: USA tuumarakettide baasi valvurid tarbisid LSD-d.
BBC: sotsiaalmeedias said staarideks kaks Kanada ilvest.
EUROOPA
Bloomberg: osa USA väljaandeid leiab, et 500 miljoni inimese blokeerimine on lihtsam kui EL-i uute reeglite järgimine.
BBC: GDPR - The great data privacy panic.
Politico: miks pidid tarbijad seda GDPR-i e-kirjade laviini taluma?
Euractiv: Silicon Valley gigante tabasid juba esimesed GDPR-kaebused.
AFP: neli kaebust tuli juurde austerlasest "Facebooki-tapjalt".
BT ja Daily Telegraph: loodi nutirakendus, kus GDPR reegleid loetakse unejutuna.
Vox: Zuckerbergi kuulamine näitas, et see on Euroopa, kelle pärast Facebook peab muretsema. Politico samal teemal. Osa eurosaadikuid leiab, et Zuckerberg pääses liiga kergelt.
Bloomberg: Facebooki vabandusturnee tekitab lihtsalt lisaküsimusi.
IMD konkurentsivõime edetabelis on Eesti koha võrra langenud.
EUobserver: Euroopas oli Venemaa jaoks hea päev.
Foreign Policy: Itaalia vajas valitsust ja sai tsirkuse.
Bloomberg: Euroopa "Itaalia probleem" on suurem jama kui Brexit.
Reuters: pikad võimukõnelused on lapsemäng võrreldes sellega, mis Itaalia valitsusega edasi juhtuma hakkab.
Politico: ametikohad, mida uue Itaalia valitsuse puhul jälgida. AFP samal teemal.
BBC: kas Euroopa peaks Itaalia populistide pärast hirmul olema?
Yle: ära karda, Euroopa! Itaalia suurte valimislubaduste omaduseks pole üldiselt täitumine.
Atlantic: Itaalia populistide võit on korraga tragöödia ja farss.
Politico: Saksa tippametniku sõnul on Itaalia sobivaks näiteks, miks on vaja eurotsooni reformi.
Deutsche Welle ja AFP: sõjaaegse pommi kahjutuks tegemine ei läinud Dresdenis plaanipäraselt.
DPA/The Local: Bremeni asüüliskandaal tekitab muret ka pagulaste seas.
Politico: Prantsusmaa "avokaadopresident" pole oma keskkonnateemalisi eesmärke täitnud.
Scotsman: MI6 otsib taas uusi töötajaid.
Reuters: Brexiti-seadust ootab lähiajal ees vastasseis Briti parlamendis.
Politico: Šotimaa iseseisvuslased üritavad uue majandusanalüüsiga taas hoogu sisse saada.
Scotsman: iseiseisvunud Šotimaa majandus vajaks 25 aastat, et teistele järele jõuda.
Guardian: kuidas "Brexiti-realistid" Rees-Moggile vastulöögi andsid.
Euractiv: Hammondi sõnul töötab Ühendkuningriik kahe tolliliiduplaani kallal.
Politico: Londoni City on juba suremas.
Guardian: Corbyn eitab väidet, et ta toetab Iiri saare ühendamist.
Helsingin Sanomat: Belgias on üha vähem usklikke, ka imaam tunneb muret.
Politico Hispaania sotsialistide ellujäämistaktikast. Nüüdseks on nad juba muidugi Rajoy vastu umbusaldushääletust korraldamas.
The Local: mis edasi? Kas Rajoy võib umbusaldushääletuse kaotada?
Helsingin Sanomat: "Põhjamaades hakkavad kõik aru saama, et kõiki me siia kutsuda ei saa".
Yle ja The Local Rootsi uuest seksuaalse nõusoleku seadusest.
Reuters: Rootsi Demokraatide toetus kerkis septembrikuiste valimiste eel rekordiliselt kõrgeks.
The Local: Taani pass on endiselt maailma kõige "tugevam".
Helsingin Sanomat: soomlasi häirib üha rohkem, et seksuaalkurjategijad pääsevad tingimisi vangistusega.
Yle: uuringu kohaselt on soomlaste meelest eurovalimiste olulisemaks teemaks terrorism.
Yle: ajaloohuvilised otsivad endiselt legendaarse Simo Häyhä püssi.
Politico: Norra armastuskiri Euroopa Liidule.
The Local kirjutab Norra-Venemaa spioonijuhtumist.
NBC: Austria väidetav liikumine Venemaa mõjusfääri teeb Lääne luurele endiselt muret.
Politico Brüsseli võitlusest "Visegradi mässuliste" ohjeldamiseks.
EUobserver: Visegradi nelik kinnitab, et neil pole midagi varjata.
Politico: kuidas Sorose pärand Ungaris kokku variseb.
Yle rääkis kreeklastega majandusnäitajate paranemisest ja nende tegelikust igapäevaelust. Politico samal teemal.
Quartz: paistab, et Lõuna-Euroopa riigid on kuulsat Vahemere dieeti hülgamas.
Raadio Vaba Euroopa ja Meduza: Vilniuses sai Vene saatkonna esine väljak Boriss Nemtsovi nime.
Meduza: Valgevene kohus mõistis Ukraina ajakirjaniku spionaaži eest vangi.
Slate Ukraina teemal: kui viimati üks riik tuumarelvadest loobus, siis head see neile ei toonud.
National Review: Venemaa agressiooni Ukrainas ei ole USA süü.
Hill ja BBC: FBI võis ära hoida Ukraina-vastase Vene küberrünnaku.
Independent: kui Venemaa alustab jalgpalli MM-i, siis Sentsov nälgib. Novaja Gazeta samal teemal.
Meduza: uus absurdne film elust Kremli käsilaste poolt kontrollitud Donbassis.
VENEMAA
Putin Peterburi majandusfoorumil: millisest lennukist jutt käib?
Meduza: no tere, härra Ivannikov.
Bloomberg: Putini põiklemine MH17 teemal on häbiväärne.
Meduza: kuidas Vene riigimeedias MH17 juurdluse teemat kajastati.
MariUver: tuntud ajakirjanik Maksim Ševtšenko nimetas Venemaa keelepoliitikat fašistlikuks. Ja Putin pidigi mõnevõrra sammu tagasi tegema.
Reuters: turundusfirma müüb enne jalgpalli MM-i Vene restoranidele võltsarvustusi.
Moscow Times: kasakaaktivistid ähvardavad paljastajatele kätte maksta.
RBK: Vene ärimehed tegid riigiduumale ettepaneku sanktioonidega arvestamise eest karistamise eelnõu pehmemaks muuta.
Meduza: Roskomnadzor kurdab, et Telegram "kasutab ülejäänud internetti inimkilbina".
Novaja Gazeta: Matvijenko on vastu plaanile, et Vene ametnikud ei tohi enam sanktsioone kehtestanud riikides puhkamas käia.
Guardian: kuidas Ühendkuningriik Venemaa räpasele rahale uksed avas.
Meduza: Kemerovo kaubanduskeskuse põlengu juhtumis on juba kümme kahtlustatavat.
Raadio Vaba Euroopa: tšehhid ei andnud asüüli venelasele, kes mõisteti kodumaal süüdi Teise maailmasõja alguse kohta tõe rääkimise eest.
BBC: kuidas Venemaal "ISIS-e lapsi" otsitakse.
Meduza: võimud panid veel üle Navalnõi aktivisti.
Foreign Policy: tšetšeeni palgamõrvarite kujunemine.
Novaja Gazeta: 65 aastat Norilski ülestõusust. Ja 30 aastat Sahhalini protestidest.
LÄHIS-IDA
New York Times: kuidas kulges veebruarikuine lahing Süürias USA ja Vene palgasõdurite vahel.
BBC: migrandid, kes end tagasi Süüriasse smugeldavad.
Commentary Magazine: "kokkumäng" Venemaaga, mis kedagi ei paista huvitavat.
Associated Press: USA-s Katari-vastast lobitööd teinud meeste dokumentidest tuleb muuhulgas välja, mida Jared Kushnerist tegelikult arvati.
Bloomberg: kuidas Saudi kuningliku perekonna liige eksabikaasaga Californias asuva uhke villa pärast vaidleb.
Reuters: USA on juba kontaktis Moqtada al-Sadri poliitilise liiduga.
BBC: Türgi kohus mõistis eluaegse vangistuse 104 endisele ohvitserile.
Foreign Policy: USA-l on viimaks plaan, kuidas Iraan hambutuks teha.
Reuters: IAEA teatel jätkab Iraani tuumaleppe tingimuste täitmist.
BBC: ajatolla Khameini tegi nimekirja, mida kõike ta Euroopalt tuumaleppe eest tahab.
Jerusalem Post: Iisraeli minister soovitas Euroopa Liidul tuhat korda põrgusse kerida.
Foreign Policy: varsti tahavad kõik Lähis-Idas endale tuumapommi.
Reuters: Jeemenis võib näljasurm ohustada juba ligi 10 miljonit inimest.
BBC: Saudi Araabia võimud laiendavad naisõiguslaste vastaseid samme.
Bloomberg: Araabia Ühendemiraadid tõstavad panuseid, et välismaalased Dubaist ei lahkuks.
AASIA
Vox: Lõuna-Korea juurdleb, et WTF nüüd juhtus.
Daily Beast: allikate sõnul jätsid Põhja-Korea ametnikud nädal enne Trumpi otsust kokkusaamisele ilmumata.
NBC: allikate sõnul jäi Trump Põhja-Korea teemal Pompeo ja Boltoni vahelisse risttulle.
Washington Post: pärast Trumpi loobumist tippkohtumisest pole Lõuna-Korea ja Hiina "maksimaalsest survest" enam eriti huvitatud.
Reuters: Trumpi otsus Kimiga kohtumisest loobuda tuli Lõuna-Korea ametnikele šokina.
USA Today: Põhja-Korea tippkohtumise kokkukukkumine oli Trumpi halva idee kaootiline lõpp.
Axios: Põhja-Koreaga oleme tagasi alguses.
Reuters: Trumpi-Kimi kohtumise läbikukkumine võib USA ja Hiina vahelist lõhet süvendada.
BBC: video näitab Põhja-Korea tuumarajatise plahvatamist, kuid kui veenev see ikka on?
Atlantic: mida Trump ja Kim oma vastasseisu kohta ei tea.
Vox: miks me Trumpi üldse Pühja-Korea teemal tõsiselt võtsime?
Guardian: liitlasi kaotav Taiwan süüdistab Hiinat "dollaridiplomaatias".
BBC: Lääne ajakirjanikele oma emakeele säilimisest rääkinud tiibeti aktivist mõiteti vangi.
Quartz: Jaapanis hakkab peagi sõitma Hello Kitty teemaline kiirrong.
Guardian Jaapani pensionäridest paar, kes on saanud moeikoonideks.
Reuters: juba kolmas India provints kahtlustab haruldase ja ohtliku viiruse levikut.
BBC: uurijate sõnul piloot tahtlikult MH370 alla ei kukutanud.
AAFRIKA
Reuters: Kongo DV-s haiglast põgenenud kaks patsienti külastasid enne surma rahvarohket kirikut.
BBC: miks Kongo DV usub, et nad tulevad Ebola-puhanguga toime.
Euractiv: WHO kinnitusel saab Ebola ohjeldamine olema raske ja kulukas.
Guardian: LAV-i pantvangistajad nõudsid lunaraha bitcoinides.
LADINA-AMEERIKA
Guardian ja BBC: Brasiilia võimud kavatsevad protestivate veokijuhtide vastu jõudu kasutada.
BBC: Barbadose peaministriks sai esimest korda naine.
Associated Press: Colombia ranniku lähistel merepõhjas lebavas vanas Hispaania laevas on tõeline varandus.
AUSTRAALIA/OKEAANIA
AFP: Austraalia luurejuhi sõnul on riigis märgata erakordset välissekkumist.
BBC: Malaisia kohus mõistis narkoveos süüdistatud austraallannale surmanuhtluse.
Guardian: ei saa välistada, et EL saab pärast Brexitit Austraalia ja Uus-Meremaaga paremini läbi kui Ühendkuningriik.
### Response:
Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (60) |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 17. mail, kell 23.20:
- Prantsusmaa president lubas lähipäevil relvade tarneid Ukrainale intensiivistada;
- Azovstali tehasest evakueeritakse Ukraina kaitsjaid Venemaa kontrollitud aladele, teisipäeval saabus Olenivkasse seitse bussitäit inimesi;
- Ukraina presidendi nõuniku hinnangul muutsid Mariupoli kaitsjad sõja käiku;
- Kreml: Mariupoli kaitsjaid koheldakse vastavalt rahvusvahelisele õigusele;
- Ukraina ametnik: Vene raketid tabasid sõjaväebaasi Lääne-Ukrainas;
- Mõttekoda: Vene väed proovivad Harkivis takistada Ukraina vägede edasiliikumist põhja poole;
- Harkivi juht: Ukraina sõdurid jätkavad pealetungi Harkivi ümbruses;
- Stoltenberg: Türgi muret Soome ja Rootsi pärast tuleb arvesse võtta;
- Kiiev: Ukraina väed tõrjusid Donbassis viimase 24 tunni jooksul tagasi 11 Venemaa rünnakut;
- London: Venemaa hakkab Donbassis rohkem kasutama suurtükiväge;
- Jaapan avaldas Rootsi NATO-otsusele toetust.
Macron lubas kiirendada relvade tarneid Ukrainale
Prantsusmaa president Emmanuel Macron lubas oma Ukraina kolleegile Volodõmõr Zelenskile, et intensiivistab lähipäevil relvatarneid Ukrainasse.
Macron ja Zelenski vestlesid teisipäeval telefoni teel pisut üle tunni aja. Elysee teatel on Prantsusmaa valmis vastama Ukraina täiendavatele abipalvetele.
Macron kinnitas, et Prantsusmaa relvatarned "jätkuvad ja intensiivistuvad lähipäevadel ja -nädalatel, samuti humanitaarabi saatmine".
Macron ütles Zelenskile ka, et Ukraina avaldus Euroopa Liitu astumiseks vaadatakse läbi juunis toimuval Ülemkogul.
Presidendid rääkisid ka Azovstali tehasest Mariupoli kaitsjate evakueerimisest, samuti toidujulgeolekust ning võimalustest, kuidas aidata Ukraina teravilja eksportida, millest suur osa maailmast sõltub.
Zelenski teatas varem sotsiaalmeedias, et tal oli Macroniga pikk ja tähendusrikas vestlus.
Reuters: seitse bussitäit Azovstali kaitsjaid saabus Olenivkasse
Seitse bussi, milles olid Azovstali terasetehase kaitsjad, saabusid Venemaa kontrolli all olevasse Olenivka linna Donetski lähedal, teatas Reuters, tuginedes pealtnägijatele.
Pealtnägija sõnul ei paistnud, et evakueeritud inimesed oleksid haavatud.
Esmaspäeval evakueeriti Azovstali terasetehasest üle 260 Ukraina kaitsja ning nad viidi Venemaa kontrolli all olevatele aladele.
Ukraina valitsus teatas teisipäeval, et tegutseb tehasesse jäänud ülejäänud inimeste evakueerimise nimel.
Uudisteagentuur TASS teatas, et Venemaa uurimiskomitee kavatseb evakueeritud võitlejaid küsitleda uurimise raames, mida Moskva nimetab Ukraina režiimi kuritegude uurimiseks.
Ukraina läbirääkija: Mariupoli kaitsjad muutsid sõja käiku
Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak ütles, et Mariupoli kaitsjad muutsid sõja käiku, suutes 82 päeva vastu pidada.
Podoljak ütles, et sadamalinna kaitsjad suutsid häirida Venemaa kavatsust hõivata territooriumi riigi ida- ja lõunaosas.
Tema sõnul olid läbirääkimised Azovstali terasetehasest inimeste evakueerimiseks keerulised.
Podoljak, kes on üks Ukraina rahuläbirääkijatest, ütles, et üldised rahukõnelused Venemaaga on põhimõtteliselt pausil. Ta rõhutas, et Ukraina ei ole valmis oma territooriumit loovutama. Ta lisas, et iga sõda saab läbirääkimistelaua taga lõpu.
Kreml: Mariupoli kaitsjaid koheldakse vastavalt rahvusvahelisele õigusele
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov keeldus kommenteerimast Azovstali terasetehasest evakueeritud võitlejate olukorda ning ei öelnud, kas Ukraina sõdureid koheldakse sõjakurjategijate või sõjavangidena.
"[President Vladimir] Putin on kinnitanud, et neid koheldakse vastavuses asjakohaste rahvusvaheliste seadustega," sõnas Peskov, aga ei täpsustanud, mis evakueeritud sõduritest saab.
Azovstali tehasest evakueeriti üle 260 Ukraina võitleja Venemaa kontrollitud aladele.
Venemaa riigiduuma spiiker Vjatšeslav Volodin ütles, et evakueerituid ei peaks vahetama Vene vangide vastu, vaid nad tuleks viia kohtu ette.
Vene peaprokurör tahab Aasovi rügemendi nimetamist terroristlikuks organisatsiooniks
Venemaa peaprokurör palus ülemkohtul tunnistada Ukraina Aasovi rügement terroristlikuks organisatsiooniks, vahendas Interfax Venemaa justiitsministeeriumi veebilehel olevat teadet.
Kohus võtab selle küsimuse arutlusele 26. mail.
Azovstali kaitsjate evakueerimine Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/ALEXANDER ERMOCHENKO
Rünnakus Tšernihivi lähistel hukkus kaheksa inimest
Ukraina päästeteenistuse teatel sai Vene vägede rünnakus Tšernihivi lähistel asuvale Desna külale surma kaheksa ja vigastada 12 inimest.
Tšernihivi kuberner Vjatšeslav Tšaus ütles teisipäeva hommikul, et Vene väed tulistasid varahommikul neli raketti küla pihta. Kaks raketti tabasid külas asuvaid hooneid.
Ukraina sõdurid lahkuvad Azovstalist
Asekaitseminister Hanna Maliari sõnul evakueeriti veel 211 sõdurit humanitaarkoridori kaudu Olenivkasse. See linn on Venemaa toetatud separatistide kontrolli all. Maliari sõnul vahetatakse Ukraina sõdurid vangistatud Vene sõdurite vastu, vahendas BBC.
President Volodomõr Zelenski ütles oma igaõhtuses videokõnes, et Ukraina võitleb Azovstali võitlejate elude päästmise nimel. "Nende hulgas on raskelt haavatuid. Nad saavad abi. Ukraina vajab oma kangelasi elusalt," ütles Zelenski.
Vene sõjaväelased Mariupolis Azovstali tehasest välja lastud Ukraina sõdureid läbi otsimas Autor/allikas: Reuters/SCANPIX
Harkivi juht: Ukraina sõdurid jätkavad pealetungi Harkivi ümbruses
Harkivi sõjaväeadministratsiooni juhi sõnul käivad lahingud Vene-Ukraina piiri ääres asuva Vovtšanski linn juures, vahendas CNN.
Vovtšanski on saanud Vene vägede varustuskeskus, kus nad proovivad jätkata pealetungi Donetski ja Luhanski suunal. Selle varustusliini katkestamine võib kahjustada Vene vägede võimet jätkata pealetungi Slovjanski ja Kramatorski suunal.
Ukraina ametnik: Vene raketid tabasid sõjaväebaasi Lääne-Ukrainas
Lvivi oblasti sõjaväeadministratsiooni juhi sõnul ründas Venemaa teisipäeva varahommikul rakettidega Ukraina sõjaväebaasi, mis asub Poola piirist 15 kilomeetri kaugusel, vahendas CNN.
Lvivi kesklinnas kõlasid esmaspäeva öösel ka õhuhäiresireenid, linnas oli kuulda plahvatusi.
Kiiev: Vene rakett tabas Lvivi raudteetaristut
Ukraina õhujõudude teatel tabas Venemaa tiibrakett raudteetaristut väljaspool Lvivi linna. Õhujõudude teatel lasi Ukraina õhutõrje alla veel kolm raketti.
Lvivi kuberneri sõnul sai Venemaa raketirünnaku tõttu kannatada raudteetaristu.
Venemaa ründab Lvivi ümbruse taristut, et takistada nii lääneriikide relvasaadetisi Ukrainasse.
Kiiev: Ukraina väed tõrjusid Donbassis viimase 24 tunni jooksul tagasi 11 Venemaa rünnakut
Ukraina peastaap teatas teisipäeval, et Ukraina väed on viimase 24 tunni jooksul Donetskis ja Luhanskis tagasi tõrjunud 11 Venemaa rünnakut. Selle käigus hävitas Ukraina viis Venemaa tanki ja 12 soomustatud lahingumasinat, vahendas The Guardian.
"Harkivi piirkonnas on vaenlase peamised jõupingutused keskendunud oma positsioonide säilitamisele ja meie vägede edasiliikumise peatamisele," teatas peastaap.
London: Venemaa hakkab Donbassis rohkem kasutama suurtükiväge
Suurbritannia kaitseministeerium teatas teisipäeval, et Vene vägede põhjustatud kahjude ulatus näitab Moskva valmisolekut kasutada suurtükiväge asustatud piirkondades. Ministeeriumi teatel plaanib Moskva kasutada järgmiste nädalate jooksul Donbassis rohkem suurtükiväge, vahendas The Guardian.
"Tõenäoliselt hakkab Venemaa toetuma üha enam valimatule suurtükitule kasutamisele, Moskva ei taha riskida sõjalennukite saatmisega rindejoonest kaugemale," teatas ministeerium.
Mõttekoda: Vene väed proovivad Harkivis takistada Ukraina vägede edasiliikumist põhja poole
USA mõttekoja Study Of War (ISW) teatel proovivad Vene väed säilitada positsioone, et takistada Belgorodi linna sattumist Ukraina suurtükitule löögiulatuse alla. Belgorod on Venemaa suurlinn ja oluline keskus. Mõttekoja hinnangul võivad Vene väed korraldada ka vastupealetungi, kuid selle õnnestumine on ebatõenäoline.
Venemaa blogijad postitavad analüüse, mis on skeptilised Venemaa sõjaliste edusammude suhtes. Blogija Igor Strelkov väitis, et Venemaa pealetung Donbassi vallutamiseks ebaõnnestus. Strelkov kritiseerib teravalt ka Venemaa sõjalist juhtkonda.
Moskva: Ukraina on läbirääkimisprotsessist praktiliselt lahkunud
Venemaa asevälisminister Andrei Rudenko väitis, et praegu rahukõnelusi praktiliselt ei toimu ja süüdistas Ukrainat kõnelustelt lahkumises.
"Läbirääkimised ei jätku. Ukraina on läbirääkimisprotsessist praktiliselt lahkunud," väitis teisipäeval Rudenko.
Stoltenberg: Türgi muret Soome ja Rootsi pärast tuleb arvesse võtta
Jens Stoltenberg kohtus Türgi välisministri Mevlut Cavusogluga. "Türgi on hinnatud liitlane ja mis tahes julgeolekuprobleemidega tuleb tegeleda," teatas pärast kohtumist Stoltenberg.
Türgi liider Recep Tayyip Erdogan ütles esmaspäeval, et ei toeta Soome ja Rootsi NATO liikmeks saamist.
Ankara hinnangul võõrustavad Soome ja Rootsi inimesi, kes on seotud Kurdistani Töölispartei (PKK) sõjalise rühmitusega, mida Türgi peab terroristlikuks, ning Fethullah Güleni järgijaid, keda Ankara süüdistab 2016. aasta riigipöördekatses.
Jaapan avaldas Rootsi NATO otsusele toetust
"Jaapan austab Rootsi otsust taotleda NATO liikmesust," ütles teisipäeval Jaapani valitsuse pressiesindaja.
"Venemaa sõjaline tegevus Ukrainas ei mõjuta mitte ainult Euroopat, vaid ka Vaikse ookeani piirkonda," lisas pressiesindaja.
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 27 900;
- tankid 1235;
- jalaväe lahingumasinad 3009;
- lennukid 201;
- kopterid 167;
- tiibraketid 97;
- suurtükisüsteemid 578;
- õhutõrjesüsteemid 90;
- autod ja muud sõidukid ning kütuseveokid 2109;
- laevad / paadid 13;
- eritehnika 43.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Sõja 83.päev: Osa Azovstali kaitsjaid on Vene kontrolli all olevatel aladel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 17. mail, kell 23.20:
- Prantsusmaa president lubas lähipäevil relvade tarneid Ukrainale intensiivistada;
- Azovstali tehasest evakueeritakse Ukraina kaitsjaid Venemaa kontrollitud aladele, teisipäeval saabus Olenivkasse seitse bussitäit inimesi;
- Ukraina presidendi nõuniku hinnangul muutsid Mariupoli kaitsjad sõja käiku;
- Kreml: Mariupoli kaitsjaid koheldakse vastavalt rahvusvahelisele õigusele;
- Ukraina ametnik: Vene raketid tabasid sõjaväebaasi Lääne-Ukrainas;
- Mõttekoda: Vene väed proovivad Harkivis takistada Ukraina vägede edasiliikumist põhja poole;
- Harkivi juht: Ukraina sõdurid jätkavad pealetungi Harkivi ümbruses;
- Stoltenberg: Türgi muret Soome ja Rootsi pärast tuleb arvesse võtta;
- Kiiev: Ukraina väed tõrjusid Donbassis viimase 24 tunni jooksul tagasi 11 Venemaa rünnakut;
- London: Venemaa hakkab Donbassis rohkem kasutama suurtükiväge;
- Jaapan avaldas Rootsi NATO-otsusele toetust.
Macron lubas kiirendada relvade tarneid Ukrainale
Prantsusmaa president Emmanuel Macron lubas oma Ukraina kolleegile Volodõmõr Zelenskile, et intensiivistab lähipäevil relvatarneid Ukrainasse.
Macron ja Zelenski vestlesid teisipäeval telefoni teel pisut üle tunni aja. Elysee teatel on Prantsusmaa valmis vastama Ukraina täiendavatele abipalvetele.
Macron kinnitas, et Prantsusmaa relvatarned "jätkuvad ja intensiivistuvad lähipäevadel ja -nädalatel, samuti humanitaarabi saatmine".
Macron ütles Zelenskile ka, et Ukraina avaldus Euroopa Liitu astumiseks vaadatakse läbi juunis toimuval Ülemkogul.
Presidendid rääkisid ka Azovstali tehasest Mariupoli kaitsjate evakueerimisest, samuti toidujulgeolekust ning võimalustest, kuidas aidata Ukraina teravilja eksportida, millest suur osa maailmast sõltub.
Zelenski teatas varem sotsiaalmeedias, et tal oli Macroniga pikk ja tähendusrikas vestlus.
Reuters: seitse bussitäit Azovstali kaitsjaid saabus Olenivkasse
Seitse bussi, milles olid Azovstali terasetehase kaitsjad, saabusid Venemaa kontrolli all olevasse Olenivka linna Donetski lähedal, teatas Reuters, tuginedes pealtnägijatele.
Pealtnägija sõnul ei paistnud, et evakueeritud inimesed oleksid haavatud.
Esmaspäeval evakueeriti Azovstali terasetehasest üle 260 Ukraina kaitsja ning nad viidi Venemaa kontrolli all olevatele aladele.
Ukraina valitsus teatas teisipäeval, et tegutseb tehasesse jäänud ülejäänud inimeste evakueerimise nimel.
Uudisteagentuur TASS teatas, et Venemaa uurimiskomitee kavatseb evakueeritud võitlejaid küsitleda uurimise raames, mida Moskva nimetab Ukraina režiimi kuritegude uurimiseks.
Ukraina läbirääkija: Mariupoli kaitsjad muutsid sõja käiku
Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak ütles, et Mariupoli kaitsjad muutsid sõja käiku, suutes 82 päeva vastu pidada.
Podoljak ütles, et sadamalinna kaitsjad suutsid häirida Venemaa kavatsust hõivata territooriumi riigi ida- ja lõunaosas.
Tema sõnul olid läbirääkimised Azovstali terasetehasest inimeste evakueerimiseks keerulised.
Podoljak, kes on üks Ukraina rahuläbirääkijatest, ütles, et üldised rahukõnelused Venemaaga on põhimõtteliselt pausil. Ta rõhutas, et Ukraina ei ole valmis oma territooriumit loovutama. Ta lisas, et iga sõda saab läbirääkimistelaua taga lõpu.
Kreml: Mariupoli kaitsjaid koheldakse vastavalt rahvusvahelisele õigusele
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov keeldus kommenteerimast Azovstali terasetehasest evakueeritud võitlejate olukorda ning ei öelnud, kas Ukraina sõdureid koheldakse sõjakurjategijate või sõjavangidena.
"[President Vladimir] Putin on kinnitanud, et neid koheldakse vastavuses asjakohaste rahvusvaheliste seadustega," sõnas Peskov, aga ei täpsustanud, mis evakueeritud sõduritest saab.
Azovstali tehasest evakueeriti üle 260 Ukraina võitleja Venemaa kontrollitud aladele.
Venemaa riigiduuma spiiker Vjatšeslav Volodin ütles, et evakueerituid ei peaks vahetama Vene vangide vastu, vaid nad tuleks viia kohtu ette.
Vene peaprokurör tahab Aasovi rügemendi nimetamist terroristlikuks organisatsiooniks
Venemaa peaprokurör palus ülemkohtul tunnistada Ukraina Aasovi rügement terroristlikuks organisatsiooniks, vahendas Interfax Venemaa justiitsministeeriumi veebilehel olevat teadet.
Kohus võtab selle küsimuse arutlusele 26. mail.
Azovstali kaitsjate evakueerimine Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/ALEXANDER ERMOCHENKO
Rünnakus Tšernihivi lähistel hukkus kaheksa inimest
Ukraina päästeteenistuse teatel sai Vene vägede rünnakus Tšernihivi lähistel asuvale Desna külale surma kaheksa ja vigastada 12 inimest.
Tšernihivi kuberner Vjatšeslav Tšaus ütles teisipäeva hommikul, et Vene väed tulistasid varahommikul neli raketti küla pihta. Kaks raketti tabasid külas asuvaid hooneid.
Ukraina sõdurid lahkuvad Azovstalist
Asekaitseminister Hanna Maliari sõnul evakueeriti veel 211 sõdurit humanitaarkoridori kaudu Olenivkasse. See linn on Venemaa toetatud separatistide kontrolli all. Maliari sõnul vahetatakse Ukraina sõdurid vangistatud Vene sõdurite vastu, vahendas BBC.
President Volodomõr Zelenski ütles oma igaõhtuses videokõnes, et Ukraina võitleb Azovstali võitlejate elude päästmise nimel. "Nende hulgas on raskelt haavatuid. Nad saavad abi. Ukraina vajab oma kangelasi elusalt," ütles Zelenski.
Vene sõjaväelased Mariupolis Azovstali tehasest välja lastud Ukraina sõdureid läbi otsimas Autor/allikas: Reuters/SCANPIX
Harkivi juht: Ukraina sõdurid jätkavad pealetungi Harkivi ümbruses
Harkivi sõjaväeadministratsiooni juhi sõnul käivad lahingud Vene-Ukraina piiri ääres asuva Vovtšanski linn juures, vahendas CNN.
Vovtšanski on saanud Vene vägede varustuskeskus, kus nad proovivad jätkata pealetungi Donetski ja Luhanski suunal. Selle varustusliini katkestamine võib kahjustada Vene vägede võimet jätkata pealetungi Slovjanski ja Kramatorski suunal.
Ukraina ametnik: Vene raketid tabasid sõjaväebaasi Lääne-Ukrainas
Lvivi oblasti sõjaväeadministratsiooni juhi sõnul ründas Venemaa teisipäeva varahommikul rakettidega Ukraina sõjaväebaasi, mis asub Poola piirist 15 kilomeetri kaugusel, vahendas CNN.
Lvivi kesklinnas kõlasid esmaspäeva öösel ka õhuhäiresireenid, linnas oli kuulda plahvatusi.
Kiiev: Vene rakett tabas Lvivi raudteetaristut
Ukraina õhujõudude teatel tabas Venemaa tiibrakett raudteetaristut väljaspool Lvivi linna. Õhujõudude teatel lasi Ukraina õhutõrje alla veel kolm raketti.
Lvivi kuberneri sõnul sai Venemaa raketirünnaku tõttu kannatada raudteetaristu.
Venemaa ründab Lvivi ümbruse taristut, et takistada nii lääneriikide relvasaadetisi Ukrainasse.
Kiiev: Ukraina väed tõrjusid Donbassis viimase 24 tunni jooksul tagasi 11 Venemaa rünnakut
Ukraina peastaap teatas teisipäeval, et Ukraina väed on viimase 24 tunni jooksul Donetskis ja Luhanskis tagasi tõrjunud 11 Venemaa rünnakut. Selle käigus hävitas Ukraina viis Venemaa tanki ja 12 soomustatud lahingumasinat, vahendas The Guardian.
"Harkivi piirkonnas on vaenlase peamised jõupingutused keskendunud oma positsioonide säilitamisele ja meie vägede edasiliikumise peatamisele," teatas peastaap.
London: Venemaa hakkab Donbassis rohkem kasutama suurtükiväge
Suurbritannia kaitseministeerium teatas teisipäeval, et Vene vägede põhjustatud kahjude ulatus näitab Moskva valmisolekut kasutada suurtükiväge asustatud piirkondades. Ministeeriumi teatel plaanib Moskva kasutada järgmiste nädalate jooksul Donbassis rohkem suurtükiväge, vahendas The Guardian.
"Tõenäoliselt hakkab Venemaa toetuma üha enam valimatule suurtükitule kasutamisele, Moskva ei taha riskida sõjalennukite saatmisega rindejoonest kaugemale," teatas ministeerium.
Mõttekoda: Vene väed proovivad Harkivis takistada Ukraina vägede edasiliikumist põhja poole
USA mõttekoja Study Of War (ISW) teatel proovivad Vene väed säilitada positsioone, et takistada Belgorodi linna sattumist Ukraina suurtükitule löögiulatuse alla. Belgorod on Venemaa suurlinn ja oluline keskus. Mõttekoja hinnangul võivad Vene väed korraldada ka vastupealetungi, kuid selle õnnestumine on ebatõenäoline.
Venemaa blogijad postitavad analüüse, mis on skeptilised Venemaa sõjaliste edusammude suhtes. Blogija Igor Strelkov väitis, et Venemaa pealetung Donbassi vallutamiseks ebaõnnestus. Strelkov kritiseerib teravalt ka Venemaa sõjalist juhtkonda.
Moskva: Ukraina on läbirääkimisprotsessist praktiliselt lahkunud
Venemaa asevälisminister Andrei Rudenko väitis, et praegu rahukõnelusi praktiliselt ei toimu ja süüdistas Ukrainat kõnelustelt lahkumises.
"Läbirääkimised ei jätku. Ukraina on läbirääkimisprotsessist praktiliselt lahkunud," väitis teisipäeval Rudenko.
Stoltenberg: Türgi muret Soome ja Rootsi pärast tuleb arvesse võtta
Jens Stoltenberg kohtus Türgi välisministri Mevlut Cavusogluga. "Türgi on hinnatud liitlane ja mis tahes julgeolekuprobleemidega tuleb tegeleda," teatas pärast kohtumist Stoltenberg.
Türgi liider Recep Tayyip Erdogan ütles esmaspäeval, et ei toeta Soome ja Rootsi NATO liikmeks saamist.
Ankara hinnangul võõrustavad Soome ja Rootsi inimesi, kes on seotud Kurdistani Töölispartei (PKK) sõjalise rühmitusega, mida Türgi peab terroristlikuks, ning Fethullah Güleni järgijaid, keda Ankara süüdistab 2016. aasta riigipöördekatses.
Jaapan avaldas Rootsi NATO otsusele toetust
"Jaapan austab Rootsi otsust taotleda NATO liikmesust," ütles teisipäeval Jaapani valitsuse pressiesindaja.
"Venemaa sõjaline tegevus Ukrainas ei mõjuta mitte ainult Euroopat, vaid ka Vaikse ookeani piirkonda," lisas pressiesindaja.
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 27 900;
- tankid 1235;
- jalaväe lahingumasinad 3009;
- lennukid 201;
- kopterid 167;
- tiibraketid 97;
- suurtükisüsteemid 578;
- õhutõrjesüsteemid 90;
- autod ja muud sõidukid ning kütuseveokid 2109;
- laevad / paadid 13;
- eritehnika 43.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 83.päev: Osa Azovstali kaitsjaid on Vene kontrolli all olevatel aladel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ESPN-i andmetel on veel mõningaid detaile, mis tuleb välja selgitada Mbappe esindaja ning Madridi vahel, kuid seal pole miskit, mis takistaks üleminekut Hispaania klubisse.
PSG oli veel hiljuti kindel, et Mbappe jääb klubisse. Nad tegid kõik endast oleneva, et 23-aastane ründaja, kes valiti liiga parimaks mängijaks kolmandat hooaega järjest, jätkaks PSG ridades.
ESPN kirjutab, et Mbappe ambitsioon on alati olnud mängida Madridi Reali ridades ning see võibki uuel hooajal teoks saada. | Meedia: PSG on Mbappe klubis jätkamise osas alla andnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ESPN-i andmetel on veel mõningaid detaile, mis tuleb välja selgitada Mbappe esindaja ning Madridi vahel, kuid seal pole miskit, mis takistaks üleminekut Hispaania klubisse.
PSG oli veel hiljuti kindel, et Mbappe jääb klubisse. Nad tegid kõik endast oleneva, et 23-aastane ründaja, kes valiti liiga parimaks mängijaks kolmandat hooaega järjest, jätkaks PSG ridades.
ESPN kirjutab, et Mbappe ambitsioon on alati olnud mängida Madridi Reali ridades ning see võibki uuel hooajal teoks saada.
### Response:
Meedia: PSG on Mbappe klubis jätkamise osas alla andnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nõukokku kuuluvad Eesti, Läti, Leedu, Taani, Soome, Saksamaa, Island, Norra, Poola, Rootsi ja Venemaa. Paari kuu eest peatas nõukogu Venemaa liikmesuse, vahendas Reuters.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles teisipäeval, et Moskva otsustas nõukogust lahkuda vastuseks kogu liikmete vaenulikele sammudele. Tõenäoliselt viitas Lavrov nii Venemaa liikmesuse peatamisele nõukogus kui ka hulgale sanktsioonidele, mille riigid on Venemaale kehtestanud.
"CBSS-i liikmesuse lõpetamine ei mõjuta Venemaa kohalolu regioonis," ütles Lavrov, hoiatades, et iga katse ajada Venemaa Läänemere äärest minema on määratud nurjumisele.
Ta süüdistas ka CBSS-i NATO ja Euroopa Liidu liikmeid, et nad on muutnud nõukogu Vene-vastase poliitika tööriistaks. | Venemaa lahkub Läänemeremaade Nõukogust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nõukokku kuuluvad Eesti, Läti, Leedu, Taani, Soome, Saksamaa, Island, Norra, Poola, Rootsi ja Venemaa. Paari kuu eest peatas nõukogu Venemaa liikmesuse, vahendas Reuters.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles teisipäeval, et Moskva otsustas nõukogust lahkuda vastuseks kogu liikmete vaenulikele sammudele. Tõenäoliselt viitas Lavrov nii Venemaa liikmesuse peatamisele nõukogus kui ka hulgale sanktsioonidele, mille riigid on Venemaale kehtestanud.
"CBSS-i liikmesuse lõpetamine ei mõjuta Venemaa kohalolu regioonis," ütles Lavrov, hoiatades, et iga katse ajada Venemaa Läänemere äärest minema on määratud nurjumisele.
Ta süüdistas ka CBSS-i NATO ja Euroopa Liidu liikmeid, et nad on muutnud nõukogu Vene-vastase poliitika tööriistaks.
### Response:
Venemaa lahkub Läänemeremaade Nõukogust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängu esimesel poolajal väravaid ei löödud, kuid teisel poolajal sai Kalev hoo sisse. 60. minutil oli täpne Foday Trawally ning juba viis minutit hiljem skooris ka Ats Purje. Kolmanda tabamuse autor oli Kalevi meeskonna keskkaitsja Kaspar Laur. Tammeka värava lõi esimesel üleminutil Tanel Lang.
Võiduga Tammeka üle tõusis Kalev tabelis kaheksandale kohale Vaprusest mööda. Tammeka asub kuuendal kohal 14 punktiga ning Kalevil on seitse punkti. | Kalev lõi Tammekale kolm väravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängu esimesel poolajal väravaid ei löödud, kuid teisel poolajal sai Kalev hoo sisse. 60. minutil oli täpne Foday Trawally ning juba viis minutit hiljem skooris ka Ats Purje. Kolmanda tabamuse autor oli Kalevi meeskonna keskkaitsja Kaspar Laur. Tammeka värava lõi esimesel üleminutil Tanel Lang.
Võiduga Tammeka üle tõusis Kalev tabelis kaheksandale kohale Vaprusest mööda. Tammeka asub kuuendal kohal 14 punktiga ning Kalevil on seitse punkti.
### Response:
Kalev lõi Tammekale kolm väravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See on väga suur ja tõsine samm, tundub, et jõudsime järeldusele, mis on Rootsi jaoks parim otsus," ütles Linde.
Linde sõnul ta ei tea, kui kaua võtab aega, et Rootsist saab ametlikult NATO liige. Linde hinnangul võib see aega võtta kuni aasta, vahendas CNN.
"Sel nädalal esitatakse see taotlus koos Soomega ja siis hakkab seda menetlema NATO," ütles Linde.
Soome välisminister Pekka Haavisto allkirjastas Soome taotluse teisipäeva õhtul.
"Kiri Brüsselisse on valmis, loodetavasti post liigub," ütles Haavisto allkirjastamisel.
President Sauli Niinistö kinnitas Soome valitsuse ettepaneku NATO-ga liitumise kohta.
Soome ja Rootsi esitavad NATO-le taotlused kolmapäeval koos.
Rootsi peaminister Magdalena Andersson ütles esmaspäeval, et riik peaks koos Soomega ühinema NATO-ga. Selle eesmärk on tagada Rootsi rahva turvalisus.
Soome president Sauli Niinistö külastas teisipäeval Rootsit, kus kohtus ka Rootsi kuningaga.
Niinistö võttis esmaspäeval vastu mõjuka USA senaatori, vabariiklaste juhi Mitch McConnelli, kellega arutati Soome julgeolekupoliitika lahendusi ja USA toetust Soomele.
McConnell lubas, et USA kiidab Soome NATO liikmeks astumise taotluse kiiresti heaks.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov väitis teisipäeval, et Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga ei muudaks midagi, kuna need kaks riiki on juba pikka aega osalenud alliansi sõjalistel õppustel.
"Soome ja Rootsi, aga ka teised neutraalsed riigid on NATO sõjaväeõppustel osalenud juba aastaid. NATO arvestab nende territooriumiga sõjaliste edasitungide kavandamisel itta. Nii, et selles mõttes pole suurt erinevust. Vaatame, kuidas nende territooriumi alliansis praktikas kasutatakse," väitis Lavrov. | Rootsi ja Soome välisministrid allkirjastasid taotluse NATO-ga liitumiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on väga suur ja tõsine samm, tundub, et jõudsime järeldusele, mis on Rootsi jaoks parim otsus," ütles Linde.
Linde sõnul ta ei tea, kui kaua võtab aega, et Rootsist saab ametlikult NATO liige. Linde hinnangul võib see aega võtta kuni aasta, vahendas CNN.
"Sel nädalal esitatakse see taotlus koos Soomega ja siis hakkab seda menetlema NATO," ütles Linde.
Soome välisminister Pekka Haavisto allkirjastas Soome taotluse teisipäeva õhtul.
"Kiri Brüsselisse on valmis, loodetavasti post liigub," ütles Haavisto allkirjastamisel.
President Sauli Niinistö kinnitas Soome valitsuse ettepaneku NATO-ga liitumise kohta.
Soome ja Rootsi esitavad NATO-le taotlused kolmapäeval koos.
Rootsi peaminister Magdalena Andersson ütles esmaspäeval, et riik peaks koos Soomega ühinema NATO-ga. Selle eesmärk on tagada Rootsi rahva turvalisus.
Soome president Sauli Niinistö külastas teisipäeval Rootsit, kus kohtus ka Rootsi kuningaga.
Niinistö võttis esmaspäeval vastu mõjuka USA senaatori, vabariiklaste juhi Mitch McConnelli, kellega arutati Soome julgeolekupoliitika lahendusi ja USA toetust Soomele.
McConnell lubas, et USA kiidab Soome NATO liikmeks astumise taotluse kiiresti heaks.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov väitis teisipäeval, et Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga ei muudaks midagi, kuna need kaks riiki on juba pikka aega osalenud alliansi sõjalistel õppustel.
"Soome ja Rootsi, aga ka teised neutraalsed riigid on NATO sõjaväeõppustel osalenud juba aastaid. NATO arvestab nende territooriumiga sõjaliste edasitungide kavandamisel itta. Nii, et selles mõttes pole suurt erinevust. Vaatame, kuidas nende territooriumi alliansis praktikas kasutatakse," väitis Lavrov.
### Response:
Rootsi ja Soome välisministrid allkirjastasid taotluse NATO-ga liitumiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Turniiril ühe võidu ja nüüdseks kaks kaotust saanud Tšehhi asus kohtumist Austria vastu Roman Cervenka väravast 1:0 juhtima. Viimasel kolmandikul kõigest 38 sekundit enne normaalaja lõppu suutsid austerlased seisu 1:1 viigistada ning mängu lisaajale viia, kus väravat ei tulnud ning mängu võidu otsustasid karistusvisked. Ainsa tabamuse sai kirja Austria koondise ründaja Peter Schneider.
A-grupi kohtumises oleks Itaalia Taani vastu peaaegu oma esimese punkti teeninud. Esimesel kolmandikul kasutasid taanlased arvulise ülekaalu enda kasuks ära ning asusid Nikolaj Ehlersi väravast mängu 1:0 juhtima. Teisel kolmandikul realiseerisid itaallased samuti arvulise ülekaalu ning viigistasid seisu. Siiski suutsid taanlased viimasel kolmandikul võiduvärava visata ning mängu 2:1 võita.
A-grupi tabelis paikneb Taani koondis kolmandal kohal kuue punktiga ning Itaalia eelviimasel ehk seitsmendal kohal. B-grupis on Tšehhi nelja punktiga neljandal kohal ning Austria kolme punktiga viiendal kohal. | Austria sai jäähoki MM-il Tšehhi vastu üllatusvõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turniiril ühe võidu ja nüüdseks kaks kaotust saanud Tšehhi asus kohtumist Austria vastu Roman Cervenka väravast 1:0 juhtima. Viimasel kolmandikul kõigest 38 sekundit enne normaalaja lõppu suutsid austerlased seisu 1:1 viigistada ning mängu lisaajale viia, kus väravat ei tulnud ning mängu võidu otsustasid karistusvisked. Ainsa tabamuse sai kirja Austria koondise ründaja Peter Schneider.
A-grupi kohtumises oleks Itaalia Taani vastu peaaegu oma esimese punkti teeninud. Esimesel kolmandikul kasutasid taanlased arvulise ülekaalu enda kasuks ära ning asusid Nikolaj Ehlersi väravast mängu 1:0 juhtima. Teisel kolmandikul realiseerisid itaallased samuti arvulise ülekaalu ning viigistasid seisu. Siiski suutsid taanlased viimasel kolmandikul võiduvärava visata ning mängu 2:1 võita.
A-grupi tabelis paikneb Taani koondis kolmandal kohal kuue punktiga ning Itaalia eelviimasel ehk seitsmendal kohal. B-grupis on Tšehhi nelja punktiga neljandal kohal ning Austria kolme punktiga viiendal kohal.
### Response:
Austria sai jäähoki MM-il Tšehhi vastu üllatusvõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistluste korraldamiseks paigaldas Eesti Veeremängude Liit Elva Spordihoonesse spetsiaalse kaheksa rajaga keeglisaali. Kahe nädala jooksul astuvad võistlustulle üle 300 sportlase 16 riigist.
Esimesed medalid jagati täna alla 18-aastaste vanuseklassis. Pühapäevani võistlevad alla 23-aastased ning uuel nädalal saabuvad siia maailma absoluutsed tipud. Teiste seas külastavad Eestit valitsev maailmameister Vilmoš Zavarko ja maailmarekordi (738) omanik Csongor Baranj ning Eesti valitsev meister ja Eesti rekordi (655) omanik Markko Abel. Nendele saab kaasa elada alates 23. maist. Uued meistrid kroonitakse pühapäeval, 28 mail.
Eesti keegli ajalugu ulatub üle-eelmise sajandi lõppu. Mustpeade majast alguse saanud spordiala võõrustab maailmameistrivõistluseid, milleni on Eestis jõudnud vähesed spordialad. | Maailmameistrivõistlused keeglis toovad Eestisse oma ala tipud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistluste korraldamiseks paigaldas Eesti Veeremängude Liit Elva Spordihoonesse spetsiaalse kaheksa rajaga keeglisaali. Kahe nädala jooksul astuvad võistlustulle üle 300 sportlase 16 riigist.
Esimesed medalid jagati täna alla 18-aastaste vanuseklassis. Pühapäevani võistlevad alla 23-aastased ning uuel nädalal saabuvad siia maailma absoluutsed tipud. Teiste seas külastavad Eestit valitsev maailmameister Vilmoš Zavarko ja maailmarekordi (738) omanik Csongor Baranj ning Eesti valitsev meister ja Eesti rekordi (655) omanik Markko Abel. Nendele saab kaasa elada alates 23. maist. Uued meistrid kroonitakse pühapäeval, 28 mail.
Eesti keegli ajalugu ulatub üle-eelmise sajandi lõppu. Mustpeade majast alguse saanud spordiala võõrustab maailmameistrivõistluseid, milleni on Eestis jõudnud vähesed spordialad.
### Response:
Maailmameistrivõistlused keeglis toovad Eestisse oma ala tipud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juhatuse esimehe Erik Roose ettepanekul nimetas nõukogu ERR-i juhatuse liikmeteks Tiina Kaalepi, Toomas Luhatsi, Mart Luige ja Joel Sarve.
"Rahvusringhäälingut ja juhatust ootab eest töörohke periood ERR-i missiooni elluviimisel. Lahendamist vajavad nii eelarvelised küsimused kui ka toimepidavuse tagamine. Kõige selle juures on oluline hoida silme ees ülesannet pakkuda jätkuvalt kõige kvaliteetsemat, mõjukamat ja usaldusväärsemat eestikeelset ajakirjanduslikku sisu maailmas," märgib Erik Roose.
"Lahkuv juhtkond on teinud suurepärast tööd ja toonud rahvusringhäälingu auditooriuminumbrid rekordtasemetele, mille eest tuleb kõiki siiralt tunnustada," lisas Roose.
Ta ütles, et kõik uude juhatusse nimetatud inimesed on laiapõhjalise meediakogemusega, sealhulgas on neil kõikidel varasem tööalane kokkupuude ERR-iga.
Tiina Kaalep on pikaajalise ajakirjandusliku ja meediajuhi kogemusega, sealhulgas kuulus ta Eesti Rahvusringhäälingu juhatusse aastatel 2009-2012.
Toomas Luhats töötab praegu rahvusringhäälingu hanketoimetuse ja voogedastusprogrammi Jupiter juhatajana, enne seda tegutses ta juhtivatel kohtadel erasektoris.
Mart Luik on juhtinud mitme meediaorganisatsiooni tööd, aastatel 2012-2017 kuulus ta ERR-i nõukokku.
Joel Sarv on jätkav juhatuse liige.
ERR-i lahkuvasse juhatusse kuuluvad Riina Rõõmus, Urmas Oru, Joel Sarv.
ERR-i uue juhatuse ametiaeg algab 1. juunil. Vastavalt Eesti Rahvusringhäälingu seadusele nimetatakse juhatus ametisse viieks aastaks.
Teisipäeval toimunud koosolekul valis nõukogu endi seast ka nõukogu esimehe. Esimehe kohal jätkab Rein Veidemann. | ERR-i nõukogu kinnitas rahvusringhäälingu uue juhatuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juhatuse esimehe Erik Roose ettepanekul nimetas nõukogu ERR-i juhatuse liikmeteks Tiina Kaalepi, Toomas Luhatsi, Mart Luige ja Joel Sarve.
"Rahvusringhäälingut ja juhatust ootab eest töörohke periood ERR-i missiooni elluviimisel. Lahendamist vajavad nii eelarvelised küsimused kui ka toimepidavuse tagamine. Kõige selle juures on oluline hoida silme ees ülesannet pakkuda jätkuvalt kõige kvaliteetsemat, mõjukamat ja usaldusväärsemat eestikeelset ajakirjanduslikku sisu maailmas," märgib Erik Roose.
"Lahkuv juhtkond on teinud suurepärast tööd ja toonud rahvusringhäälingu auditooriuminumbrid rekordtasemetele, mille eest tuleb kõiki siiralt tunnustada," lisas Roose.
Ta ütles, et kõik uude juhatusse nimetatud inimesed on laiapõhjalise meediakogemusega, sealhulgas on neil kõikidel varasem tööalane kokkupuude ERR-iga.
Tiina Kaalep on pikaajalise ajakirjandusliku ja meediajuhi kogemusega, sealhulgas kuulus ta Eesti Rahvusringhäälingu juhatusse aastatel 2009-2012.
Toomas Luhats töötab praegu rahvusringhäälingu hanketoimetuse ja voogedastusprogrammi Jupiter juhatajana, enne seda tegutses ta juhtivatel kohtadel erasektoris.
Mart Luik on juhtinud mitme meediaorganisatsiooni tööd, aastatel 2012-2017 kuulus ta ERR-i nõukokku.
Joel Sarv on jätkav juhatuse liige.
ERR-i lahkuvasse juhatusse kuuluvad Riina Rõõmus, Urmas Oru, Joel Sarv.
ERR-i uue juhatuse ametiaeg algab 1. juunil. Vastavalt Eesti Rahvusringhäälingu seadusele nimetatakse juhatus ametisse viieks aastaks.
Teisipäeval toimunud koosolekul valis nõukogu endi seast ka nõukogu esimehe. Esimehe kohal jätkab Rein Veidemann.
### Response:
ERR-i nõukogu kinnitas rahvusringhäälingu uue juhatuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 21 suure slämmi turniiri võitnud Nadal on seal võidutsenud viimasel 13 korral 17-st. Kindlasti loodab ta taas võidutseda pärast eelmisel aastal poolfinaalis saadud kaotust Novak Djokovicile.
Nadalil jäi just samal võistlusel saadud jalavigastuse tõttu kogu 2021. aasta hooaja teine pool vahele. Nadal ütles eelmisel nädalal, et igapäevane treenimine oli väljakutse ning ta võtab Pariisi arsti kaasa pärast seda, kui Itaalia lahtistel tema krooniline jalavigastus tunda andis. Hiljuti on tennisestaar kimpus olnud ka ribivigastusega. | Rafael Nadal on tagasi treeningutel ning valmistub Prantsusmaa lahtisteks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
21 suure slämmi turniiri võitnud Nadal on seal võidutsenud viimasel 13 korral 17-st. Kindlasti loodab ta taas võidutseda pärast eelmisel aastal poolfinaalis saadud kaotust Novak Djokovicile.
Nadalil jäi just samal võistlusel saadud jalavigastuse tõttu kogu 2021. aasta hooaja teine pool vahele. Nadal ütles eelmisel nädalal, et igapäevane treenimine oli väljakutse ning ta võtab Pariisi arsti kaasa pärast seda, kui Itaalia lahtistel tema krooniline jalavigastus tunda andis. Hiljuti on tennisestaar kimpus olnud ka ribivigastusega.
### Response:
Rafael Nadal on tagasi treeningutel ning valmistub Prantsusmaa lahtisteks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pipi-Liis Siemann on viimase 20 aasta jooksul töötanud peamiselt kohalikus omavalitsuses, viimased kümme aastat Türi omavalitsusjuhina ning olnud ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse aseesimees.
Pipi-Liis Siemann selgitas, et ta soovib ta edendada maaelu arengut. "Leian, et peame võimaldama inimestele töötamise, hea hariduse saamise ja eneseteostuse võimalused kõikjal Eestis. Mulle on oluline laste ja perede turvatunde suurendamine ning usun, et tugeva ja kvaliteetse hariduse andmine Eestis on võtmetähtsusega meie riigi tulevikuteel."
Siemann kuulus alates 2008. aasta veebruarist kuni eelmise aasta lõpuni erakonda Isamaa. Erakonnast lahkumist põhjendas ta sellega, et partei on tema hinnangul viimasel ajal muutunud ning tema maailmavaade ei ühti enam sellega. "Minus on natuke rohkem liberaalset maailmavaadet," ütles ta. | Türi endine vallavanem Pipi-Liis Siemann liitus Reformierakonnaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pipi-Liis Siemann on viimase 20 aasta jooksul töötanud peamiselt kohalikus omavalitsuses, viimased kümme aastat Türi omavalitsusjuhina ning olnud ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse aseesimees.
Pipi-Liis Siemann selgitas, et ta soovib ta edendada maaelu arengut. "Leian, et peame võimaldama inimestele töötamise, hea hariduse saamise ja eneseteostuse võimalused kõikjal Eestis. Mulle on oluline laste ja perede turvatunde suurendamine ning usun, et tugeva ja kvaliteetse hariduse andmine Eestis on võtmetähtsusega meie riigi tulevikuteel."
Siemann kuulus alates 2008. aasta veebruarist kuni eelmise aasta lõpuni erakonda Isamaa. Erakonnast lahkumist põhjendas ta sellega, et partei on tema hinnangul viimasel ajal muutunud ning tema maailmavaade ei ühti enam sellega. "Minus on natuke rohkem liberaalset maailmavaadet," ütles ta.
### Response:
Türi endine vallavanem Pipi-Liis Siemann liitus Reformierakonnaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Andreas suudab mängida MLS-is. Ta on näidanud, et tal on selleks potentsiaali, kuid oluline on näidata stabiilseid esitusi terve hooaja vältel," vahendab Soccernet.ee meeskonna peatreeneri Alan Kochi väljaandele Edmonton Sun öeldud sõnu.
"Põhjus, miks ta siia tuli, on mängimine. Talle on antud võimalus ja ta haaras sellest kahe käega kinni. Nüüd peab ta lihtsalt nädalast nädalasse näitama, et suudab kõrget taset näidata," lisas Koch. "Tema tegutsemine on seni olnud muljetavaldav ja meil on tema suhtes kõrged ootused ka ülejäänud hooajaks."
Vaikla liitus aasta eest Toronto FC-ga ning asus toona pallima duubelmeeskonna eest. Veebruarikuus siirdus ta laenulepingu alusel Kanada kõrgliigameeskonna FC Edmontoni ridadesse. Seni on Edmonton väljakul käinud seitsmes kõrgliigakohtumises ning punkte on teenitud kolme viigimängu näol. | Peatreener näeb Vaiklas MLS-i taset, kuid märksõnaks on stabiilsus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Andreas suudab mängida MLS-is. Ta on näidanud, et tal on selleks potentsiaali, kuid oluline on näidata stabiilseid esitusi terve hooaja vältel," vahendab Soccernet.ee meeskonna peatreeneri Alan Kochi väljaandele Edmonton Sun öeldud sõnu.
"Põhjus, miks ta siia tuli, on mängimine. Talle on antud võimalus ja ta haaras sellest kahe käega kinni. Nüüd peab ta lihtsalt nädalast nädalasse näitama, et suudab kõrget taset näidata," lisas Koch. "Tema tegutsemine on seni olnud muljetavaldav ja meil on tema suhtes kõrged ootused ka ülejäänud hooajaks."
Vaikla liitus aasta eest Toronto FC-ga ning asus toona pallima duubelmeeskonna eest. Veebruarikuus siirdus ta laenulepingu alusel Kanada kõrgliigameeskonna FC Edmontoni ridadesse. Seni on Edmonton väljakul käinud seitsmes kõrgliigakohtumises ning punkte on teenitud kolme viigimängu näol.
### Response:
Peatreener näeb Vaiklas MLS-i taset, kuid märksõnaks on stabiilsus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praegu hoiab täispika triatloni (3,8 km ujumist, 180 km rattasõitu, 42,2 km jooksu) maailmarekordit enda nimel Norra superstaar Blummenfelt, kes on hetkel ka ala valitsev maailmameister. Rekordaja 7:21.12 püstitas ta 2021. aastal Ironman Cozumel võistlusel. Naiste maailmarekord on kümme aastat vanem kui meeste oma ning aja 8:18.13 püstitas Chrissie Wellington 2011. aastal Challenge Rothil.
Brownlee ja Blummenfelt üritavad juuni algul Ida-Saksamaal purustada seitsme tunni piiri ning Matthews ja Spirig kaheksa tunni piiri. Selleks on tipptriatleetidele loodud kõige optimaalsemad tingimused ning iga sportlane võib võistluse jooksul kasutada kuni kümmet tempomeistrit.
Ujumisdistantsil loodavad mehed alistada 40 minuti piiri, mis tähendab, et iga sada meetrit tuleb ujuda ühe minuti ja kolme sekundiga. Naised üritavad veest välja saada alla 45 minutiga, mis teeb tempoks 1,12 min/100m. Ujumine toimub motoringrajast 16,3 kilomeetri kaugusel asuvas 1300 hektari suuruses tehisjärves Lake Senftenberg ning distants on punktist A punkti B, et vältida liigseid pööramisi, mis tempot alla võtaksid.
Peale ujumist võtavad rekordiüritajad suuna motoringrajale, kus võisteldakse edasi 5,85 kilomeetri pikkusel ovaalil. Mehed üritavad 180 kilomeetrit sõita ajaga 3:45, mis teeb keskmiseks kiiruseks 48 km/h. Naiste rekordikatse jaoks peaks rattadistantsil minema maksimaalselt neli tundi ja 25 minutit, mis teeb keskmiseks kiiruseks 40,75 km/h.
Jooksudistants on motoringraja lähiümbruses siledal trassil. Mehed proovivad joosta maratoni ajaga 2:30, mis teeb keskmiseks tempoks 3,33 min/km ja naised ajaga 2:50 ehk tempoga 4,02 min/km.
Natuke võistlejatest ka. Brownlee on Suurbritannia triatleet, kes alustas profiteekonda 2007. aastal. Ta on 184 cm pikk ja kaalub 70 kilogrammi. Kahekordse olümpiavõitja treenerid on Ian Mitchell, Mark Buckingham ja Coz Tantrum. 2009. ja 2011. aastal krooniti Brownlee olümpiadistantsil maailmameistriks. Lisaks on ta kahel korral võidutsenud Ironmani distantsil. 2010., 2011., 2014. ja 2019. aastal krooniti ta Euroopa meistriks.
Blummenfelt on valitsev täispika triatloni maailmameister, võites alles hiljuti, 8. mail toimunud edasi lükatud MM-il kulla. Tokyos riputati norrakale kaela kuldmedal ning niiviisi sai temast esimene triatleet, kes on ühel aastal olümpiavõitja ja maailmameister. Alates 2013. aastast proffide seltskonnas võistlema hakanud 174 cm pikka ja 77 kg kaaluvat Blummenfelti treenib Arild Tveiten. Lisaks Ironmani maailmarekordile hoiab norralane enda käes ka 70.3 distantsi rekordit, milleks on 3:25.21.
Matthews alustas triatlonitreeningutega 2015. aastal ning asus profileeri neli aastat hiljem. Ta on 165 cm pikk ja kaalub 58 kg. Täispika triatloni maailmameistrivõistlustel tuli ta tänavu teisele kohale. Tema senine Ironmani distantsi rekord on 8:40.50, mis asetab ta Suurbritannia naiste edetabelis kõrgele kolmandale kohale. Matthewsi auhinnakapis on lühikese ajaga juba nii Suurbritannia kui ka Euroopa meistrivõistluste kuldmedaleid.
Spirig on profimaailmas alates 2001. aastast ning 2012. aastal võitis ta Londonis olümpiakulla. Neli aastat hiljem Rio de Janeiros riputati talle kaela hõbemedal. Oma viiendatel olümpiamängudel Tokyos pälvis ta aga viienda koha. 166 cm pikka ja 53 kg kaaluvat šveitslannat treenib Brett Sutton. Kuuel aastal on ta kroonitud Euroopa meistriks. Spirigil on ette näidata ka muljet avaldavaid tulemusi jooksuradadelt. Näiteks on ta jooksnud maratoni ajaga kaks tundi ja 37 minutit. | Saksamaal üritatakse juuni algul purustada triatloni maailmarekordeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praegu hoiab täispika triatloni (3,8 km ujumist, 180 km rattasõitu, 42,2 km jooksu) maailmarekordit enda nimel Norra superstaar Blummenfelt, kes on hetkel ka ala valitsev maailmameister. Rekordaja 7:21.12 püstitas ta 2021. aastal Ironman Cozumel võistlusel. Naiste maailmarekord on kümme aastat vanem kui meeste oma ning aja 8:18.13 püstitas Chrissie Wellington 2011. aastal Challenge Rothil.
Brownlee ja Blummenfelt üritavad juuni algul Ida-Saksamaal purustada seitsme tunni piiri ning Matthews ja Spirig kaheksa tunni piiri. Selleks on tipptriatleetidele loodud kõige optimaalsemad tingimused ning iga sportlane võib võistluse jooksul kasutada kuni kümmet tempomeistrit.
Ujumisdistantsil loodavad mehed alistada 40 minuti piiri, mis tähendab, et iga sada meetrit tuleb ujuda ühe minuti ja kolme sekundiga. Naised üritavad veest välja saada alla 45 minutiga, mis teeb tempoks 1,12 min/100m. Ujumine toimub motoringrajast 16,3 kilomeetri kaugusel asuvas 1300 hektari suuruses tehisjärves Lake Senftenberg ning distants on punktist A punkti B, et vältida liigseid pööramisi, mis tempot alla võtaksid.
Peale ujumist võtavad rekordiüritajad suuna motoringrajale, kus võisteldakse edasi 5,85 kilomeetri pikkusel ovaalil. Mehed üritavad 180 kilomeetrit sõita ajaga 3:45, mis teeb keskmiseks kiiruseks 48 km/h. Naiste rekordikatse jaoks peaks rattadistantsil minema maksimaalselt neli tundi ja 25 minutit, mis teeb keskmiseks kiiruseks 40,75 km/h.
Jooksudistants on motoringraja lähiümbruses siledal trassil. Mehed proovivad joosta maratoni ajaga 2:30, mis teeb keskmiseks tempoks 3,33 min/km ja naised ajaga 2:50 ehk tempoga 4,02 min/km.
Natuke võistlejatest ka. Brownlee on Suurbritannia triatleet, kes alustas profiteekonda 2007. aastal. Ta on 184 cm pikk ja kaalub 70 kilogrammi. Kahekordse olümpiavõitja treenerid on Ian Mitchell, Mark Buckingham ja Coz Tantrum. 2009. ja 2011. aastal krooniti Brownlee olümpiadistantsil maailmameistriks. Lisaks on ta kahel korral võidutsenud Ironmani distantsil. 2010., 2011., 2014. ja 2019. aastal krooniti ta Euroopa meistriks.
Blummenfelt on valitsev täispika triatloni maailmameister, võites alles hiljuti, 8. mail toimunud edasi lükatud MM-il kulla. Tokyos riputati norrakale kaela kuldmedal ning niiviisi sai temast esimene triatleet, kes on ühel aastal olümpiavõitja ja maailmameister. Alates 2013. aastast proffide seltskonnas võistlema hakanud 174 cm pikka ja 77 kg kaaluvat Blummenfelti treenib Arild Tveiten. Lisaks Ironmani maailmarekordile hoiab norralane enda käes ka 70.3 distantsi rekordit, milleks on 3:25.21.
Matthews alustas triatlonitreeningutega 2015. aastal ning asus profileeri neli aastat hiljem. Ta on 165 cm pikk ja kaalub 58 kg. Täispika triatloni maailmameistrivõistlustel tuli ta tänavu teisele kohale. Tema senine Ironmani distantsi rekord on 8:40.50, mis asetab ta Suurbritannia naiste edetabelis kõrgele kolmandale kohale. Matthewsi auhinnakapis on lühikese ajaga juba nii Suurbritannia kui ka Euroopa meistrivõistluste kuldmedaleid.
Spirig on profimaailmas alates 2001. aastast ning 2012. aastal võitis ta Londonis olümpiakulla. Neli aastat hiljem Rio de Janeiros riputati talle kaela hõbemedal. Oma viiendatel olümpiamängudel Tokyos pälvis ta aga viienda koha. 166 cm pikka ja 53 kg kaaluvat šveitslannat treenib Brett Sutton. Kuuel aastal on ta kroonitud Euroopa meistriks. Spirigil on ette näidata ka muljet avaldavaid tulemusi jooksuradadelt. Näiteks on ta jooksnud maratoni ajaga kaks tundi ja 37 minutit.
### Response:
Saksamaal üritatakse juuni algul purustada triatloni maailmarekordeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahandusministri sõnul ei piisa Ukraina sõjajärgseks ülesehitustööks mõeldud fondidest, vaid raha on vaja kohe.
"Ukraina vältimatu rahavajadus on märkimisväärne. Ukraina ametnike ennastsalgavuse ja vapruse tõttu jätkab valitsus tööd, kuid neil kuil, kui makse pole võimalik korralikult koguda, vajab Ukraina raha, et maksta sõdureile, töötajaile ja pensionäridele, samuti selleks, et hoida töös majandust, mis katab kodanike põhivajadused," rääkis Yellen. | Yellen: Ukrainal on kiiresti raha vaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahandusministri sõnul ei piisa Ukraina sõjajärgseks ülesehitustööks mõeldud fondidest, vaid raha on vaja kohe.
"Ukraina vältimatu rahavajadus on märkimisväärne. Ukraina ametnike ennastsalgavuse ja vapruse tõttu jätkab valitsus tööd, kuid neil kuil, kui makse pole võimalik korralikult koguda, vajab Ukraina raha, et maksta sõdureile, töötajaile ja pensionäridele, samuti selleks, et hoida töös majandust, mis katab kodanike põhivajadused," rääkis Yellen.
### Response:
Yellen: Ukrainal on kiiresti raha vaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Xhaka arvates ei olnud nende meeskonnal julgust mängida ning sellise sooritusega ei väärinud nad platsil olemist esimesest mänguminutist peale. Ta ei mõista, miks meeskonnakaaslased ei täitnud treenerite juhiseid ning tema arvates peaksid need mängijad koju jääma, kes ei suuda pinge all parimat sooritust teha.
Arsenal peab nüüd Inglismaa kõrgliigas viimase vooru mängu Evertoni vastu võitma ning lootma, et Tottenham kaotab väljalangemisohus paiknevale Norwichile. Vastasel juhul ei pääse Arsenal liigas nelja parema hulka ning see tähendaks, et nad ei saa järgmisel hooajal Meistrite liigas mängida.
Üks mänguvoor enne liiga lõppu paikneb Arsenal viiendal kohal 66 punktiga ning Tottenham asub neljandal kohal 68 punktiga. Newcastle meeskond asub 12. kohal 46 punktiga. | Granit Xhaka: Arsenal ei vääri jalgpalli Meistrite liigas mängimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Xhaka arvates ei olnud nende meeskonnal julgust mängida ning sellise sooritusega ei väärinud nad platsil olemist esimesest mänguminutist peale. Ta ei mõista, miks meeskonnakaaslased ei täitnud treenerite juhiseid ning tema arvates peaksid need mängijad koju jääma, kes ei suuda pinge all parimat sooritust teha.
Arsenal peab nüüd Inglismaa kõrgliigas viimase vooru mängu Evertoni vastu võitma ning lootma, et Tottenham kaotab väljalangemisohus paiknevale Norwichile. Vastasel juhul ei pääse Arsenal liigas nelja parema hulka ning see tähendaks, et nad ei saa järgmisel hooajal Meistrite liigas mängida.
Üks mänguvoor enne liiga lõppu paikneb Arsenal viiendal kohal 66 punktiga ning Tottenham asub neljandal kohal 68 punktiga. Newcastle meeskond asub 12. kohal 46 punktiga.
### Response:
Granit Xhaka: Arsenal ei vääri jalgpalli Meistrite liigas mängimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pikalt ette valmistatud ja nüüd kehtestatud Eestis mereala planeering annab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile (TTJA) võimaluse viia läbi seni ootel olnud meretuuleparkide rajamise taotluste menetlustoimingud.
Praegu on ameti ja valitsuse poolt juba algatatud nelja meretuulepargi ja ühe üksiku tuuliku hoonestusloa menetlus. Lisaks on eelmise nädala seisuga ametile esitatud 20 taotlust meretuuleparkide rajamiseks.
TTJA ehitus- ja raudteeosakonna juhataja Kati Tamtik ütles ERR-ile, et menetlused kestavad mitu aastat.
"Eelkõige seepärast, et hoonestusloa menetluse käigus viiakse läbi mõju hindamise uuringud. Paar aastat läheb uuringute ja keskkonnamõju hindamise koostamise peale, seejärel saab hoonestusloa välja anda. Siis saab arendaja asuda projekteerima ja taotlema ehitusluba," lausus ta.
Tamtiki sõnul on raske prognoosida, palju see kõik võiks kokku aega võtta, aga varem kui 2028. aastaks Eestisse meretuuleparke ei kerki.
Kuna tegu on konkureerivate taotlustega, siis tuleb riigil hakata arendajate vahel valima või korraldatakse enampakkumine.
Kohalikel inimestel on võimalik sõna sekka öelda hoonestusmenetluse ajal, ütles Tamtik.
"Eelkõige keskkonnamõjude hindamise protsessis. Seal toimub nii kohalike omavalitsuste kaasamine arvamuste küsimiseks kui avalikud arutelud ja avalikud väljapanekud, kus kõigil huvitatutel on võimalik kaasa rääkida," lausus ta.
Eesti Energia ja Utilitas on praegu alustanud oma meretuuleparkide projekteerimist Liivi lahes, Saaremaa läänerannikul teeb sama Saare Wind. Parkide valmimise tähtaeg on aastal 2028. Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuht Terje Talv tõi välja meretuuleparkide suurusjärgud.
"Eesti on hinnanud oma mereala potentsiaaliks 7,3 gigavatti. See on rohkem kui meie enda tarbimine, aga kindlasti kordades vähem, mis need avaldused praegu kokku on. Need on konkureerivad avaldused ja riik valib, kellele annab võimaluse alasid uurida," lausus Talv. | Eesti esimesed meretuulepargid võivad valmida aastal 2028 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pikalt ette valmistatud ja nüüd kehtestatud Eestis mereala planeering annab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile (TTJA) võimaluse viia läbi seni ootel olnud meretuuleparkide rajamise taotluste menetlustoimingud.
Praegu on ameti ja valitsuse poolt juba algatatud nelja meretuulepargi ja ühe üksiku tuuliku hoonestusloa menetlus. Lisaks on eelmise nädala seisuga ametile esitatud 20 taotlust meretuuleparkide rajamiseks.
TTJA ehitus- ja raudteeosakonna juhataja Kati Tamtik ütles ERR-ile, et menetlused kestavad mitu aastat.
"Eelkõige seepärast, et hoonestusloa menetluse käigus viiakse läbi mõju hindamise uuringud. Paar aastat läheb uuringute ja keskkonnamõju hindamise koostamise peale, seejärel saab hoonestusloa välja anda. Siis saab arendaja asuda projekteerima ja taotlema ehitusluba," lausus ta.
Tamtiki sõnul on raske prognoosida, palju see kõik võiks kokku aega võtta, aga varem kui 2028. aastaks Eestisse meretuuleparke ei kerki.
Kuna tegu on konkureerivate taotlustega, siis tuleb riigil hakata arendajate vahel valima või korraldatakse enampakkumine.
Kohalikel inimestel on võimalik sõna sekka öelda hoonestusmenetluse ajal, ütles Tamtik.
"Eelkõige keskkonnamõjude hindamise protsessis. Seal toimub nii kohalike omavalitsuste kaasamine arvamuste küsimiseks kui avalikud arutelud ja avalikud väljapanekud, kus kõigil huvitatutel on võimalik kaasa rääkida," lausus ta.
Eesti Energia ja Utilitas on praegu alustanud oma meretuuleparkide projekteerimist Liivi lahes, Saaremaa läänerannikul teeb sama Saare Wind. Parkide valmimise tähtaeg on aastal 2028. Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuht Terje Talv tõi välja meretuuleparkide suurusjärgud.
"Eesti on hinnanud oma mereala potentsiaaliks 7,3 gigavatti. See on rohkem kui meie enda tarbimine, aga kindlasti kordades vähem, mis need avaldused praegu kokku on. Need on konkureerivad avaldused ja riik valib, kellele annab võimaluse alasid uurida," lausus Talv.
### Response:
Eesti esimesed meretuulepargid võivad valmida aastal 2028 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Majorlilkweeni värske singel "So Toxic" on artisti sõnul glamuurne kummardus ikoonilisele Studio 54 ajastule New Yorgis.
"Laulusõnu kirjutades mõtlesin ma "What would Cher say?" ("Mis Cher ütleks?"), kuna loo sõnum keerleb popdiiva kuldajastus, ümber joovastava peo meeleolu ning ühe inimese story, kes soovib, et teda nähakse rohkem kui lihtsalt lõbustust õhtuks. Lõpuks annab loo peategelane järele ning alistub ümberringi toimuvale," tutvustab Majorlilkween.
Muusikavideos soovis artist edasi anda 1970-ndate teleshow sarnast atmosfääri. Videost leiab viiteid Cheri versioonile hitist "Disco Inferno".
Kuigi Majorlilkween elab New Yorgis, on ta varem ka Eesti lavadele esinema jõudnud ja loodab seda tulevikus veelgi enam teha. "Loodan, et lähitulevikus saan oma muusikat elavas esituses Eesti kuulajateni tuua. Seni teen tööd stuudios ning valan oma fantaasiad ja emotsioonid videotesse," rääkis artist.
Vaata "So Toxic" muusikavideot siit: | Majorlilkween andis välja diskosingli "So Toxic" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Majorlilkweeni värske singel "So Toxic" on artisti sõnul glamuurne kummardus ikoonilisele Studio 54 ajastule New Yorgis.
"Laulusõnu kirjutades mõtlesin ma "What would Cher say?" ("Mis Cher ütleks?"), kuna loo sõnum keerleb popdiiva kuldajastus, ümber joovastava peo meeleolu ning ühe inimese story, kes soovib, et teda nähakse rohkem kui lihtsalt lõbustust õhtuks. Lõpuks annab loo peategelane järele ning alistub ümberringi toimuvale," tutvustab Majorlilkween.
Muusikavideos soovis artist edasi anda 1970-ndate teleshow sarnast atmosfääri. Videost leiab viiteid Cheri versioonile hitist "Disco Inferno".
Kuigi Majorlilkween elab New Yorgis, on ta varem ka Eesti lavadele esinema jõudnud ja loodab seda tulevikus veelgi enam teha. "Loodan, et lähitulevikus saan oma muusikat elavas esituses Eesti kuulajateni tuua. Seni teen tööd stuudios ning valan oma fantaasiad ja emotsioonid videotesse," rääkis artist.
Vaata "So Toxic" muusikavideot siit:
### Response:
Majorlilkween andis välja diskosingli "So Toxic" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eeldame, et Ukraina võidab sõja. Kuidas saab siis lääs hakata taas suhtlema Venemaaga? Millistel tingimustel see oleks võimalik?
Vastus sõltub, millisest Venemaast me räägime. Kui räägime Ukraina võidust nii, et ta taastab territoriaalse terviklikkuse, kuid Putin jääb Venemaal võimule, siis ausalt öelda, on mul raske näha, kuidas suhtlemine Venemaaga saab taastuda. Sama ausalt ütlen, et mul on ka raske näha, et Venemaa kaotab sõja ja sellega ei kaasne poliitilise muutuse kiirendamine, ning me ei tea, mis suuna muutus võtab. Seega tuleb kõigepealt selgeks teha, millisest Venemaast räägime. Kui räägime stsenaariumist, kus Ukraina võidab sõja ja Venemaa kaotab sõja, või mõlemad koos, siis me ei saa nendest lahti ühendada paratamatust, et Venemaal tuleb režiimivahetus. See muutus määrab oluliselt, milline on meie suhe Venemaaga.
Ukraina võit ei tähenda seda, et Venemaal tuleb kiire režiimivahetus demokraatia suunas?
Kindlasti. Aga arvestada tuleb, et see sõda toetub Venemaal ideoloogilisele pinnale. Seda sõda ei peeta julgeolekumurede, NATO laienemise või muu pärast, kuigi need elemendid on seal olemas, aga need pole sõja peamine taganttõukaja. Selleks on ikkagi ideoloogiline projekt. Mul on keeruline näha, et kui ideoloogiline projekt läbi kukub, siis see ei vii mingisuguse kohanduseni, mis võib välja näha kasvõi plahvatusena. Seega, poliitilise muutuse kiirendamine ei tähenda minu jaoks demokraatlikku revolutsiooni. Seepärast ongi raske näha suhet, mida Euroopal võiks Venemaaga olla, sest on raske mõista, millisest Venemaast räägime.
Isegi kui Venemaa režiim muudab presidendi nägu ning vahetab välja juhi, kuid režiim jääb samaks, siis kas lääs võib sanktsioone leevendada ning näidata tahet sellise Venemaaga suhelda?
Keeruline. Ühelt poolt mõistame, et võim on vertikaalne, äärmiselt vertikaalne. Räägime ju ühest sirgest joonest ülevalt alla, mitte püramiidist. Mis juhtub siis, kui sirgjoonelt võtta pea maha? Püramiidi puhul on ülemise kihi eemaldamisel näha järgmine tasand. Suhtlemise taastamine sõltub ka sellest, kas Ukraina võit tuleks koos või selle järel kokkuleppega. Kui sellele ei järgne rahulepet, siis on keeruline eeldada, et naastakse varasema suhtluse juurde. Kui kokkulepe tuleb, siis on taevas piiriks, sest me ei tea ka ju leppe sisu. Seega jõuame tagasi selle juurde, mida Ukraina ise tahab.
Teine pool on see, et millal võit tekib ning milline on olnud Euroopa lahtiühendamine Venemaast energiavaldkonnas. See diskussioon ulaub kaugemale sanktsioonidest. Piiratakse naftat, loodetavasti ka gaasi, kuid lisaks sanktsioonide kehtestamisele alustatakse lahtiühendamist ning selle juurest ei ole tagasiminekut. Küsimus on lepete sõlmimises teiste riikidega ja uute suhete loomises. Isegi nn. parimates tingimustes, kus Venemaal tekib uus maailm, siis ei saa naasta energiasõltuvusse, kuna oleme sõlminud lepingud teiste riikidega. Need on pikaajalised suhted. Me näeme, miks on nii raske kahjustada energiaalast suhet Venemaaga, sest lepingud ongi sellised. Lepingud kestavad aastakümneid. Kui sõlmid lepingu teise riigiga, siis see on pöördumatu muutus.
Aga hind määrab, milline leping tuleb. Kui Venemaa on tulevikus valmis andma energiat väga odavalt, siis võib taas tekkida pööre.
Ei, sest niimoodi asjad ei käi. Võtame gaasi. Eurooplased ostavad gaasi alati sama hinnaga ehk molekul maksab kogu aeg sama palju, ükskõik, kust ta tuleb, aga hinna määrab TTF ehk Euroopa jaotur. Vahe on selles, kui palju tootja, ning Venemaa puhul Vene ettevõte, võidab. Seega, kui sul on väga väikesed tootmiskulud ja sa müüd TTF-hinnaga, siis kasum on suurem. Kuid eurooplased maksavad sama hinda, tulgu gaas Alzeeriast, Venemaalt või Egiptusest. Seega, kui need uued suhted luuakse ja tugevdatakse, siis ei ole naasmist.
Kas EL peaks Venemaaga suhtlema kui strateegilise partneri või vastasega? NATO on muutnud oma suhtumist Venemaasse ja selle ka välja öelnud, kuid kas EL peaks sedasama tegema ja ütlema, et Venemaa on oht?
Põhimõtteliselt küll. Suhetes oli kolm faasi. Alguses oli faas, kui Venemaa oli strateegiline partner. Toona oli ajastu, mil valitses mõtteviis, kus tahtsime luua vaba ruumi Lissabonist Vladivostokini. Meil võttis pisut aega, et mõista, et liigume sellest eesmärgist eemale. Murdepunkt oli 2014. aasta, kui ütlesime, et Venemaa ei ole enam strateegiline partner. Toona polnud see ühehäälne arusaam Euroopas, kuid ikkagi, ka selles faasis ei peetud Venemaad strateegiliseks ohuks. Ütleksin, et 2014. aastal ja 24. veebruaril 2022. aastal vaadati Venemaad kui strateegilist väljakutset. Ta polnud partner, kuid ta ei olnud ka oht, mitte kõigile. Venemaa oli väga raske riik, kellega oli vaja tegeleda nii sanktsioonide kui valikulise suhtluse vormis. See maailm on nüüd kadunud. Alates 24. veebruarist peetakse Venemaad ohuks ja mitte ainult seepärast, mis toimub Ukrainas. Hakkasime nägema mustrit, mida paljud eurooplased ei olnud tabanud kuni invasioonini.
Kas saame siis öelda, et Venemaa mõjutamiskatsed, ka vabaturu reeglitega, oli lepituspoliitika, mida juhtis Saksamaa?
Eesmärk ei olnud lepituspoliitika selles mõttes, et sa näed kedagi ohuna ja sa ei taha agressiivselt temaga suhelda ning siis püüad lepitada. Sellist suhtumist polnud. Toona oli ehtne veendumus, mille puhul tuleks loomulikult küsida, millised olid huvid veendumuse taga, aga usun, et oli ehtne veendumus, et rahu kauplemise kaudu, ja vastastikune sõltuvus ei lahenda ehk konflikti, kuid leevendab konflikti. Sellises maailmanägemuses on oma element, sest just sellisel mõtteviisil põhineb ju Euroopa Liit ehk rahu vastastikuse sõltuvuse kaudu. Järk-järgult hakkasime mõistma, et vastastikuse sõltuvusega kaasnevad riskid ja ohud ning et seda saab kasutada relvana meie vastu.
Sõda on energia relvaks muutmine, mis on tekitanud dramaatilise šoki, kuid arvan, et veendumus oli ehtne, aga selline strateegia kukkus läbi. Aga ma ei läheks nii kaugele, et ütleksin, et see oli esimesest päevast peale lepituspoliitika.
Julgeolekuarhitektuur tähendab leppeid. Kas lepetes peaks tulevikus olema punktid, mis kirjeldavad reeglite rikkumise korral ka karistust? Näiteks, kui ründad teist riiki, siis kas võiks olla kirjas, et kaotad koha ÜRO Julgeolekunõukogu või vähemalt vetoõiguse?
See on raske, väga sügav teema. Kogu multilateraalne süsteem, mida teame, loodi pärast Teist maailmasõda. Süsteem loodi teatud fundamentaalsel printsiipidel. Isegi kui riigid on eriarvamustel, siis territoriaalne terviklikkus oli põhiprintsiip multilateraalses süsteemis, seda vaatamata poliitilistele erimeelsustele ja ideoloogiatele. Nüüd on kõik see purustatud.
Loomulikult on toimunud suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumist ka teise superjõu USA poolt, kes on sisse tunginud ja okupeerinud, kuid mitte selleks, et invasiooni ja okupatsiooni eesmärk tähendanuks oma territooriumi laiendamist. Seda pole meie varem näinud. See tõstatab põhimõttelise küsimuse, kuhu jääb multilateraalne süsteem. Me ei saa eeldada, et neid põhimõtteid austatakse, sest teame, et seda ei tehta. Kui neid ei austata ilma nendesse uskumata, siis kuidas saame tagada, et neid austataks, sest rikkumisega kaasnevad mingid kulutused? Praeguses multilateraalse süsteemi häälestuses selliseid uuendusi ei tehta. Mõelge, milline näeks välja arutelu praeguses ÜRO Julgeolekunõukogus. See aga tõstatab küsimuse, kas liigume rahvusvahelise süsteemi poole, kus üha rohkem tekib, arvestades Teise maailmasõja järgses raamistikus loodud rahvusvahelisi organisatsioone, just selliseid liite, mis jagavad ühesuguseid väärtusi.
Kas Euroopa Liit peaks Ukrainaga alustama kiirendatud liitumisläbirääkimisi? Ja kuidas sellisel juhul jääb Lääne-Balkani riikidega, kes on uksele koputanud mitu aastat?
Sõda ja Ukraina, Moldova ja Gruusia taotlus on laienemise lükanud tagasi poliitilise projekti rajale. Olgem ausad, laienemine oli surnud. On tähtis rõhutada fakti, et laienemine oli alati poliitiline. See oli poliitiline Ida-Euroopa puhul, Euroopa ühendamise puhul ning ka siis, kui laienemine peatati. Lääne-Balkani ja Türgi puhul tekkis järkjärguline aeglustamine ja lõpuks peatamine seepärast, et Euroopa Liidus hajus poliitiline tahe. Meil oli tegemist oma siseprobleemidega: eurotsoonikriis, migratsioonikriis ja Brexit. Laienemine oli poliitiliselt kaardilt kadunud. Nüüd on see kaardil tagasi ja seal ta peakski olema. Küsimus on, et kui see on kaardil tagasi, siis kuidas peaks protsess töötama ja millistel tingimustel tuleks kiirendada ja millistel mitte?
Esiteks, isegi kui toimub kiirendus, siis võtab laienemine igal juhul palju aega. Seda ei saa teha kahe-kolme aastaga. See tekitab küsimuse, mida saame Ukrainale pakkuda, sest sellise toe pakkumine on fundamentaalse tähtsusega. Olgu see liitumisprotsess üks, kaks, kolm aastat või kümme aastat nagu Ida-Euroopa puhul, kuid tuleb mõelda, mida saab pakkuda protsessi ajal.
Võrdselt tähtis on ka see, et kui lähened liitumisprotsessiga nendele riikidele, siis kuidas vaatad läbi sisereeglid Euroopa Liidu sees. Kui on üks hea argument laienemise vastu, siis vaadake, mis on toimunud Ungariga. Kuidas vastu võtta liikmesriik, mis jõuab punkti, kuhu Ungari on jõudnud siseriiklikult ning kuidas ta hoiab kinni Euroopa Liidu integratsiooni nagu ka sanktsioone Ukraina aitamiseks, puudutades nii Euroopa Liidu eksistentsiaalset huvi. Seega on vaja laienemisprotsessi läbivaatamisel kiirendamise ja usaldusväärsuse kõrval sisereeglite uuendamist, et muuta laienemine realistlikuks ja kestlikuks projektiks.
Hoiatav näide on ju Bulgaaria ja Rumeenia. Kas Põhja-Makedoonia ja Bulgaaria lahendavad oma ajalooga seotud takistuse ning Põhja-Makedoonia ja Albaania saavad kutse läbirääkimiste alustamiseks Prantsusmaa eesistumise ajal?
Põhja-Makedoonia ja Albaania puhul oleme oodanud kutset väga kaua. Küsimus on, kas erinev poliitiline õhustik, mis puutub laienemisse, vabastab tõkked, mis oleks tulnud vabastada juba tükk aega tagasi. Oleme Põhja-Makedoonia ja Albaania kohesest kutsest rääkinud aastaid. Bulgaaria ja Põhja-Makedoonia puhul olen lootusrikas. Poliitiline õhustik on teine Bulgaarias, kuna muutus valitsus ja tahaksin uskuda, et see kandub Põhja-Makedooniale üle. | Rahvusvaheliste suhete ekspert demokraatlikule revolutsioonile Venemaal ei panusta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eeldame, et Ukraina võidab sõja. Kuidas saab siis lääs hakata taas suhtlema Venemaaga? Millistel tingimustel see oleks võimalik?
Vastus sõltub, millisest Venemaast me räägime. Kui räägime Ukraina võidust nii, et ta taastab territoriaalse terviklikkuse, kuid Putin jääb Venemaal võimule, siis ausalt öelda, on mul raske näha, kuidas suhtlemine Venemaaga saab taastuda. Sama ausalt ütlen, et mul on ka raske näha, et Venemaa kaotab sõja ja sellega ei kaasne poliitilise muutuse kiirendamine, ning me ei tea, mis suuna muutus võtab. Seega tuleb kõigepealt selgeks teha, millisest Venemaast räägime. Kui räägime stsenaariumist, kus Ukraina võidab sõja ja Venemaa kaotab sõja, või mõlemad koos, siis me ei saa nendest lahti ühendada paratamatust, et Venemaal tuleb režiimivahetus. See muutus määrab oluliselt, milline on meie suhe Venemaaga.
Ukraina võit ei tähenda seda, et Venemaal tuleb kiire režiimivahetus demokraatia suunas?
Kindlasti. Aga arvestada tuleb, et see sõda toetub Venemaal ideoloogilisele pinnale. Seda sõda ei peeta julgeolekumurede, NATO laienemise või muu pärast, kuigi need elemendid on seal olemas, aga need pole sõja peamine taganttõukaja. Selleks on ikkagi ideoloogiline projekt. Mul on keeruline näha, et kui ideoloogiline projekt läbi kukub, siis see ei vii mingisuguse kohanduseni, mis võib välja näha kasvõi plahvatusena. Seega, poliitilise muutuse kiirendamine ei tähenda minu jaoks demokraatlikku revolutsiooni. Seepärast ongi raske näha suhet, mida Euroopal võiks Venemaaga olla, sest on raske mõista, millisest Venemaast räägime.
Isegi kui Venemaa režiim muudab presidendi nägu ning vahetab välja juhi, kuid režiim jääb samaks, siis kas lääs võib sanktsioone leevendada ning näidata tahet sellise Venemaaga suhelda?
Keeruline. Ühelt poolt mõistame, et võim on vertikaalne, äärmiselt vertikaalne. Räägime ju ühest sirgest joonest ülevalt alla, mitte püramiidist. Mis juhtub siis, kui sirgjoonelt võtta pea maha? Püramiidi puhul on ülemise kihi eemaldamisel näha järgmine tasand. Suhtlemise taastamine sõltub ka sellest, kas Ukraina võit tuleks koos või selle järel kokkuleppega. Kui sellele ei järgne rahulepet, siis on keeruline eeldada, et naastakse varasema suhtluse juurde. Kui kokkulepe tuleb, siis on taevas piiriks, sest me ei tea ka ju leppe sisu. Seega jõuame tagasi selle juurde, mida Ukraina ise tahab.
Teine pool on see, et millal võit tekib ning milline on olnud Euroopa lahtiühendamine Venemaast energiavaldkonnas. See diskussioon ulaub kaugemale sanktsioonidest. Piiratakse naftat, loodetavasti ka gaasi, kuid lisaks sanktsioonide kehtestamisele alustatakse lahtiühendamist ning selle juurest ei ole tagasiminekut. Küsimus on lepete sõlmimises teiste riikidega ja uute suhete loomises. Isegi nn. parimates tingimustes, kus Venemaal tekib uus maailm, siis ei saa naasta energiasõltuvusse, kuna oleme sõlminud lepingud teiste riikidega. Need on pikaajalised suhted. Me näeme, miks on nii raske kahjustada energiaalast suhet Venemaaga, sest lepingud ongi sellised. Lepingud kestavad aastakümneid. Kui sõlmid lepingu teise riigiga, siis see on pöördumatu muutus.
Aga hind määrab, milline leping tuleb. Kui Venemaa on tulevikus valmis andma energiat väga odavalt, siis võib taas tekkida pööre.
Ei, sest niimoodi asjad ei käi. Võtame gaasi. Eurooplased ostavad gaasi alati sama hinnaga ehk molekul maksab kogu aeg sama palju, ükskõik, kust ta tuleb, aga hinna määrab TTF ehk Euroopa jaotur. Vahe on selles, kui palju tootja, ning Venemaa puhul Vene ettevõte, võidab. Seega, kui sul on väga väikesed tootmiskulud ja sa müüd TTF-hinnaga, siis kasum on suurem. Kuid eurooplased maksavad sama hinda, tulgu gaas Alzeeriast, Venemaalt või Egiptusest. Seega, kui need uued suhted luuakse ja tugevdatakse, siis ei ole naasmist.
Kas EL peaks Venemaaga suhtlema kui strateegilise partneri või vastasega? NATO on muutnud oma suhtumist Venemaasse ja selle ka välja öelnud, kuid kas EL peaks sedasama tegema ja ütlema, et Venemaa on oht?
Põhimõtteliselt küll. Suhetes oli kolm faasi. Alguses oli faas, kui Venemaa oli strateegiline partner. Toona oli ajastu, mil valitses mõtteviis, kus tahtsime luua vaba ruumi Lissabonist Vladivostokini. Meil võttis pisut aega, et mõista, et liigume sellest eesmärgist eemale. Murdepunkt oli 2014. aasta, kui ütlesime, et Venemaa ei ole enam strateegiline partner. Toona polnud see ühehäälne arusaam Euroopas, kuid ikkagi, ka selles faasis ei peetud Venemaad strateegiliseks ohuks. Ütleksin, et 2014. aastal ja 24. veebruaril 2022. aastal vaadati Venemaad kui strateegilist väljakutset. Ta polnud partner, kuid ta ei olnud ka oht, mitte kõigile. Venemaa oli väga raske riik, kellega oli vaja tegeleda nii sanktsioonide kui valikulise suhtluse vormis. See maailm on nüüd kadunud. Alates 24. veebruarist peetakse Venemaad ohuks ja mitte ainult seepärast, mis toimub Ukrainas. Hakkasime nägema mustrit, mida paljud eurooplased ei olnud tabanud kuni invasioonini.
Kas saame siis öelda, et Venemaa mõjutamiskatsed, ka vabaturu reeglitega, oli lepituspoliitika, mida juhtis Saksamaa?
Eesmärk ei olnud lepituspoliitika selles mõttes, et sa näed kedagi ohuna ja sa ei taha agressiivselt temaga suhelda ning siis püüad lepitada. Sellist suhtumist polnud. Toona oli ehtne veendumus, mille puhul tuleks loomulikult küsida, millised olid huvid veendumuse taga, aga usun, et oli ehtne veendumus, et rahu kauplemise kaudu, ja vastastikune sõltuvus ei lahenda ehk konflikti, kuid leevendab konflikti. Sellises maailmanägemuses on oma element, sest just sellisel mõtteviisil põhineb ju Euroopa Liit ehk rahu vastastikuse sõltuvuse kaudu. Järk-järgult hakkasime mõistma, et vastastikuse sõltuvusega kaasnevad riskid ja ohud ning et seda saab kasutada relvana meie vastu.
Sõda on energia relvaks muutmine, mis on tekitanud dramaatilise šoki, kuid arvan, et veendumus oli ehtne, aga selline strateegia kukkus läbi. Aga ma ei läheks nii kaugele, et ütleksin, et see oli esimesest päevast peale lepituspoliitika.
Julgeolekuarhitektuur tähendab leppeid. Kas lepetes peaks tulevikus olema punktid, mis kirjeldavad reeglite rikkumise korral ka karistust? Näiteks, kui ründad teist riiki, siis kas võiks olla kirjas, et kaotad koha ÜRO Julgeolekunõukogu või vähemalt vetoõiguse?
See on raske, väga sügav teema. Kogu multilateraalne süsteem, mida teame, loodi pärast Teist maailmasõda. Süsteem loodi teatud fundamentaalsel printsiipidel. Isegi kui riigid on eriarvamustel, siis territoriaalne terviklikkus oli põhiprintsiip multilateraalses süsteemis, seda vaatamata poliitilistele erimeelsustele ja ideoloogiatele. Nüüd on kõik see purustatud.
Loomulikult on toimunud suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumist ka teise superjõu USA poolt, kes on sisse tunginud ja okupeerinud, kuid mitte selleks, et invasiooni ja okupatsiooni eesmärk tähendanuks oma territooriumi laiendamist. Seda pole meie varem näinud. See tõstatab põhimõttelise küsimuse, kuhu jääb multilateraalne süsteem. Me ei saa eeldada, et neid põhimõtteid austatakse, sest teame, et seda ei tehta. Kui neid ei austata ilma nendesse uskumata, siis kuidas saame tagada, et neid austataks, sest rikkumisega kaasnevad mingid kulutused? Praeguses multilateraalse süsteemi häälestuses selliseid uuendusi ei tehta. Mõelge, milline näeks välja arutelu praeguses ÜRO Julgeolekunõukogus. See aga tõstatab küsimuse, kas liigume rahvusvahelise süsteemi poole, kus üha rohkem tekib, arvestades Teise maailmasõja järgses raamistikus loodud rahvusvahelisi organisatsioone, just selliseid liite, mis jagavad ühesuguseid väärtusi.
Kas Euroopa Liit peaks Ukrainaga alustama kiirendatud liitumisläbirääkimisi? Ja kuidas sellisel juhul jääb Lääne-Balkani riikidega, kes on uksele koputanud mitu aastat?
Sõda ja Ukraina, Moldova ja Gruusia taotlus on laienemise lükanud tagasi poliitilise projekti rajale. Olgem ausad, laienemine oli surnud. On tähtis rõhutada fakti, et laienemine oli alati poliitiline. See oli poliitiline Ida-Euroopa puhul, Euroopa ühendamise puhul ning ka siis, kui laienemine peatati. Lääne-Balkani ja Türgi puhul tekkis järkjärguline aeglustamine ja lõpuks peatamine seepärast, et Euroopa Liidus hajus poliitiline tahe. Meil oli tegemist oma siseprobleemidega: eurotsoonikriis, migratsioonikriis ja Brexit. Laienemine oli poliitiliselt kaardilt kadunud. Nüüd on see kaardil tagasi ja seal ta peakski olema. Küsimus on, et kui see on kaardil tagasi, siis kuidas peaks protsess töötama ja millistel tingimustel tuleks kiirendada ja millistel mitte?
Esiteks, isegi kui toimub kiirendus, siis võtab laienemine igal juhul palju aega. Seda ei saa teha kahe-kolme aastaga. See tekitab küsimuse, mida saame Ukrainale pakkuda, sest sellise toe pakkumine on fundamentaalse tähtsusega. Olgu see liitumisprotsess üks, kaks, kolm aastat või kümme aastat nagu Ida-Euroopa puhul, kuid tuleb mõelda, mida saab pakkuda protsessi ajal.
Võrdselt tähtis on ka see, et kui lähened liitumisprotsessiga nendele riikidele, siis kuidas vaatad läbi sisereeglid Euroopa Liidu sees. Kui on üks hea argument laienemise vastu, siis vaadake, mis on toimunud Ungariga. Kuidas vastu võtta liikmesriik, mis jõuab punkti, kuhu Ungari on jõudnud siseriiklikult ning kuidas ta hoiab kinni Euroopa Liidu integratsiooni nagu ka sanktsioone Ukraina aitamiseks, puudutades nii Euroopa Liidu eksistentsiaalset huvi. Seega on vaja laienemisprotsessi läbivaatamisel kiirendamise ja usaldusväärsuse kõrval sisereeglite uuendamist, et muuta laienemine realistlikuks ja kestlikuks projektiks.
Hoiatav näide on ju Bulgaaria ja Rumeenia. Kas Põhja-Makedoonia ja Bulgaaria lahendavad oma ajalooga seotud takistuse ning Põhja-Makedoonia ja Albaania saavad kutse läbirääkimiste alustamiseks Prantsusmaa eesistumise ajal?
Põhja-Makedoonia ja Albaania puhul oleme oodanud kutset väga kaua. Küsimus on, kas erinev poliitiline õhustik, mis puutub laienemisse, vabastab tõkked, mis oleks tulnud vabastada juba tükk aega tagasi. Oleme Põhja-Makedoonia ja Albaania kohesest kutsest rääkinud aastaid. Bulgaaria ja Põhja-Makedoonia puhul olen lootusrikas. Poliitiline õhustik on teine Bulgaarias, kuna muutus valitsus ja tahaksin uskuda, et see kandub Põhja-Makedooniale üle.
### Response:
Rahvusvaheliste suhete ekspert demokraatlikule revolutsioonile Venemaal ei panusta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ibiza tervitas jetisportlasi sooja ilma ja mõnusa tuulega. MM-sarja esimesest etapist oli osa võtma tulnud 133 sportlast ja esindatud oli 26 riiki. Eesti sportlasi oli Hispaaniasse sõitnud lausa üheksa.
Ajasõitudes näitas eestlastest parimat minekut Jasmiin Üpraus, kes oli SKI Ladies GP1 klassis teistest naistest mäekõrguselt üle. Tulemuselt teine parim ajasõit oli Mattias Siimannil Runabout GP4 klassis teise ajaga. Eestlannadest parimana sõitis GP4 klassis neljanda aja välja Kätriin Nilbe.
Esimeses sõitude voorus võtsid kindla võidu Üpraus ja GP4 kategoorias Siimann. Teistes klassides ei vastanud eestlastest tiitlikaitsjate tulemused ootustele ja kaldapealne meeskond hakkas tehnikat üle kontrollima, kahtlustades probleeme.
Teiseks sõitude vooruks oli Eesti sportlaste tehnika korralikult tööle saadud ja esikohtade sadu võis alata. Reinaas võitis sõidud SKI GP3 ja SKI GP2 klassides, Siimann võidutses Runabout GP2 klassi sõidus ja oli Runabout GP4 sõidus viies. Üpraus tegi kahest kaks, võites SKI Ladies GP1 klassi teise sõidu.
Pühapäeval ei olnud viimases sõitude voorus Üprausile, Reinaasile ega Siimannile vastaseid. Üpraus viis MM-sarja esimeselt etapilt SKI Ladies GP1 klassis koju etapivõidu, Reinaas võitis etapi klassides SKI GP2 ja SKI GP3, Siimannile kuulusid etapivõidud klassides Runabout GP2 ja Runabout GP4. Lisaks tuli Siimann Runabout GP1 klassis kokkuvõttes 17. kohale.
Runabout GP4 klassis saavutas Henri Koppas etapi kokkuvõttes kuuenda koha ja Mia Carolina Õiemets oli 16. Runabout Ladies GP4 klassis oli parima eestlanna tulemus Kätriin Nilbe neljas koht, Ester Rosin tuli kaheksandaks, Carmen Roosmaa üheksandaks ja Annemarie Randla oli etapi kokkuvõttes 13.
Jetispordi MM-sari läheb suveks puhkusele, andes ruumi Euroopa MV sarja toimumisele. Järgmine MM-sarja etapp toimub septembris Sardiinias Olbia linnas. | Eesti sportlased teenisid jetispordi MM-sarja avaetapil viis esikohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ibiza tervitas jetisportlasi sooja ilma ja mõnusa tuulega. MM-sarja esimesest etapist oli osa võtma tulnud 133 sportlast ja esindatud oli 26 riiki. Eesti sportlasi oli Hispaaniasse sõitnud lausa üheksa.
Ajasõitudes näitas eestlastest parimat minekut Jasmiin Üpraus, kes oli SKI Ladies GP1 klassis teistest naistest mäekõrguselt üle. Tulemuselt teine parim ajasõit oli Mattias Siimannil Runabout GP4 klassis teise ajaga. Eestlannadest parimana sõitis GP4 klassis neljanda aja välja Kätriin Nilbe.
Esimeses sõitude voorus võtsid kindla võidu Üpraus ja GP4 kategoorias Siimann. Teistes klassides ei vastanud eestlastest tiitlikaitsjate tulemused ootustele ja kaldapealne meeskond hakkas tehnikat üle kontrollima, kahtlustades probleeme.
Teiseks sõitude vooruks oli Eesti sportlaste tehnika korralikult tööle saadud ja esikohtade sadu võis alata. Reinaas võitis sõidud SKI GP3 ja SKI GP2 klassides, Siimann võidutses Runabout GP2 klassi sõidus ja oli Runabout GP4 sõidus viies. Üpraus tegi kahest kaks, võites SKI Ladies GP1 klassi teise sõidu.
Pühapäeval ei olnud viimases sõitude voorus Üprausile, Reinaasile ega Siimannile vastaseid. Üpraus viis MM-sarja esimeselt etapilt SKI Ladies GP1 klassis koju etapivõidu, Reinaas võitis etapi klassides SKI GP2 ja SKI GP3, Siimannile kuulusid etapivõidud klassides Runabout GP2 ja Runabout GP4. Lisaks tuli Siimann Runabout GP1 klassis kokkuvõttes 17. kohale.
Runabout GP4 klassis saavutas Henri Koppas etapi kokkuvõttes kuuenda koha ja Mia Carolina Õiemets oli 16. Runabout Ladies GP4 klassis oli parima eestlanna tulemus Kätriin Nilbe neljas koht, Ester Rosin tuli kaheksandaks, Carmen Roosmaa üheksandaks ja Annemarie Randla oli etapi kokkuvõttes 13.
Jetispordi MM-sari läheb suveks puhkusele, andes ruumi Euroopa MV sarja toimumisele. Järgmine MM-sarja etapp toimub septembris Sardiinias Olbia linnas.
### Response:
Eesti sportlased teenisid jetispordi MM-sarja avaetapil viis esikohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mitmete suurkiskjate, nagu hallhundi või pruunkaru, asurkondade arvukus on Balti riikides stabiilses seisus või hariliku ilvese näitel kahanev. Samas pööratakse nende liikide majandamises järjest enam ohjamise kõrval tähelepanu nende kaitsele, mis ei suju sugugi tõrgeteta. Kaitsetegevust muudavad keerukamaks nii nende suured kodupiirkonnad kui ka konkurents inimesega mets- ja koduloomade pärast, kirjutavad Tartu Ülikooli terioloogia teadurid Maris Hindrikson ja Egle Tammeleht
Lisaks taolistele bioloogilistele põhjustele sõltub suurkiskjate kaitsmise edukus ka avalikust arvamusest. Faktidele toetuva avaliku arvamuse kujundamine pole aga lihtne, sest ühiskondlikus arutelus kiputakse keskenduma endiselt emotsionaalsematele teemadele nagu rünnakud kariloomadele või inimese otsene hirm kiskjate ees. Seejuures jäetakse tihti tähelepanuta suurkiskjate olulisus ökosüsteemide terviklikus toimimises.
Ühiskonna taunival suhtumisel suurkiskjatesse võib suureneda võimalus ebaseaduslikuks jahiks ja surve ametlike küttimislimiitide suurendamiseks, kuni selleni välja, et tehakse teaduslikult põhjendamatuid otsuseid. Nende suhtes on eriti tundlikud väikese arvukusega või aeglaselt sigivad liigid, nagu ka meie suurkiskjad.
Viimati tehti ühiskonna suhtumise hindamiseks suuremat sorti võrdlev uuring aastatel 2003–2006. Lisaks Baltimaadele hinnati toona ühtsetel alustel inimeste suhtumist suurkiskjatesse ka Norras ja Poolas.
Baltimaade-üleseid tulemusi tookord ei analüüsitud, aga Eesti ühiskonna suhtumine suurkiskjatesse oli pigem pooldav. Meie maastike tavapärastesse elanikesse – ilvesesse ja karusse – suhtusid eestlased palju tolerantsemalt kui näiteks leedukad, kelle riigis olid need suurkiskjad kas väga haruldased või puudusid sootuks.
Järgnenud 20 aasta jooksul on aga toimunud palju muutusi nii ühiskonnas kui ka metsloomade asurkondades. Baltimaid iseloomustab ulatuslik metsaraie, endisaegne lausaline küttimine on asendumas teaduslikult põhjendatud säästlikuma jahikorraldusega, Eestis on karu leviala laienenud, kuid ilvese arvukus langes aastatel 2011–2013 hüppeliselt langenud.
Suured muutused toovad kaasa ka muutusi inimeste suhtumises ja konfliktegi, mis võivad mõjutada metsloomade asurkondade seisundit. Näiteks pärast 1990. aastate sotsiaalseid arenguid Ida Euroopas toimus mitmete ulukipopulatsioonide, sh suurkiskjate omades laiaulatuslikke kõikumisi, mida põhjustasid salaküttimine ning muutused ulukite ohjamis- ja kaitsmispraktikates kui ka maakasutuses.
Värskema pildi saamiseks on Eesti, Läti ja Leedu terioloogide koostöös taas alanud suur kõiki kolme Baltimaad hõlmav ühisuuring, mille abil soovivad teadlased välja selgitada ühiskonnas hetkel valitsevat suhtumist suurkiskjatesse ning võrrelda käesoleva uuringu tulemusi 2003–2006 aasta uuringu tulemustega.
Kogutud andmete põhjal tehtavad järeldused aitavad kaasa suurkiskjate teaduspõhisele majandamisele ning konfliktide vähendamisele suurkiskjate ja inimese vahel. Need omakorda on aga suurkiskjate kaitse põhialused. Küsitlusele saab vastata veebis. | Avalik arvamus jätab jälje suurkiskjate arvukusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mitmete suurkiskjate, nagu hallhundi või pruunkaru, asurkondade arvukus on Balti riikides stabiilses seisus või hariliku ilvese näitel kahanev. Samas pööratakse nende liikide majandamises järjest enam ohjamise kõrval tähelepanu nende kaitsele, mis ei suju sugugi tõrgeteta. Kaitsetegevust muudavad keerukamaks nii nende suured kodupiirkonnad kui ka konkurents inimesega mets- ja koduloomade pärast, kirjutavad Tartu Ülikooli terioloogia teadurid Maris Hindrikson ja Egle Tammeleht
Lisaks taolistele bioloogilistele põhjustele sõltub suurkiskjate kaitsmise edukus ka avalikust arvamusest. Faktidele toetuva avaliku arvamuse kujundamine pole aga lihtne, sest ühiskondlikus arutelus kiputakse keskenduma endiselt emotsionaalsematele teemadele nagu rünnakud kariloomadele või inimese otsene hirm kiskjate ees. Seejuures jäetakse tihti tähelepanuta suurkiskjate olulisus ökosüsteemide terviklikus toimimises.
Ühiskonna taunival suhtumisel suurkiskjatesse võib suureneda võimalus ebaseaduslikuks jahiks ja surve ametlike küttimislimiitide suurendamiseks, kuni selleni välja, et tehakse teaduslikult põhjendamatuid otsuseid. Nende suhtes on eriti tundlikud väikese arvukusega või aeglaselt sigivad liigid, nagu ka meie suurkiskjad.
Viimati tehti ühiskonna suhtumise hindamiseks suuremat sorti võrdlev uuring aastatel 2003–2006. Lisaks Baltimaadele hinnati toona ühtsetel alustel inimeste suhtumist suurkiskjatesse ka Norras ja Poolas.
Baltimaade-üleseid tulemusi tookord ei analüüsitud, aga Eesti ühiskonna suhtumine suurkiskjatesse oli pigem pooldav. Meie maastike tavapärastesse elanikesse – ilvesesse ja karusse – suhtusid eestlased palju tolerantsemalt kui näiteks leedukad, kelle riigis olid need suurkiskjad kas väga haruldased või puudusid sootuks.
Järgnenud 20 aasta jooksul on aga toimunud palju muutusi nii ühiskonnas kui ka metsloomade asurkondades. Baltimaid iseloomustab ulatuslik metsaraie, endisaegne lausaline küttimine on asendumas teaduslikult põhjendatud säästlikuma jahikorraldusega, Eestis on karu leviala laienenud, kuid ilvese arvukus langes aastatel 2011–2013 hüppeliselt langenud.
Suured muutused toovad kaasa ka muutusi inimeste suhtumises ja konfliktegi, mis võivad mõjutada metsloomade asurkondade seisundit. Näiteks pärast 1990. aastate sotsiaalseid arenguid Ida Euroopas toimus mitmete ulukipopulatsioonide, sh suurkiskjate omades laiaulatuslikke kõikumisi, mida põhjustasid salaküttimine ning muutused ulukite ohjamis- ja kaitsmispraktikates kui ka maakasutuses.
Värskema pildi saamiseks on Eesti, Läti ja Leedu terioloogide koostöös taas alanud suur kõiki kolme Baltimaad hõlmav ühisuuring, mille abil soovivad teadlased välja selgitada ühiskonnas hetkel valitsevat suhtumist suurkiskjatesse ning võrrelda käesoleva uuringu tulemusi 2003–2006 aasta uuringu tulemustega.
Kogutud andmete põhjal tehtavad järeldused aitavad kaasa suurkiskjate teaduspõhisele majandamisele ning konfliktide vähendamisele suurkiskjate ja inimese vahel. Need omakorda on aga suurkiskjate kaitse põhialused. Küsitlusele saab vastata veebis.
### Response:
Avalik arvamus jätab jälje suurkiskjate arvukusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eurovisiooni lauluvõistluse tänavust finaali jälgis ETV vahendusel 231 000 televaatajat. Sellele järgnesid ETV saated "Pealtnägija" (202 000 televaatajaga) ja Eurovisiooni 2. poolfinaal (200 000 televaatajaga). Teises poolfinaalis astus üles ka Eestit esindav Stefan.
Eurovisiooni finaali ajal oli ETV ülekaalukalt vaadatuim telekanal Eestis. Kõikidest televaatajatest veetis 60,7 protsenti sel õhtul finaali vaadates, eestlastest televaatajatest oli see number 75,7 ehk kolmveerandi televaatajate pilgud oli üheaegselt suunatud ETV-le. Tipphetkel vaatas Eurovisiooni finaali samaaegselt 281 000 silmapaari ETV vahendusel. Menukas oli Eurovisioon ka ETV+ kanalil, kus finaali jälgis nelja tunni vältel korraga keskmiselt 31 000 vaatajat.
Teleedetabeli neljandalt kohalt leiab enne Eurovisiooni eetris olnud saate "Kuidas valmistutakse Eurovisiooniks Torinos" (195 000 televaatajaga).
ETV saadetest on eelmise nädala teleedetabelis veel "Aktuaalne kaamera", "Aktuaalne kaamera. Nädal", "Sport" ja "Stefan. Siirusega sihtideni".
Samuti jõudsid edetabelisse kaks Kanal 2 saadet: "Ma näen su häält" ja "Kuldvillak". | Eelmise nädala vaadatuimaks telesaateks osutus Eurovisiooni finaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eurovisiooni lauluvõistluse tänavust finaali jälgis ETV vahendusel 231 000 televaatajat. Sellele järgnesid ETV saated "Pealtnägija" (202 000 televaatajaga) ja Eurovisiooni 2. poolfinaal (200 000 televaatajaga). Teises poolfinaalis astus üles ka Eestit esindav Stefan.
Eurovisiooni finaali ajal oli ETV ülekaalukalt vaadatuim telekanal Eestis. Kõikidest televaatajatest veetis 60,7 protsenti sel õhtul finaali vaadates, eestlastest televaatajatest oli see number 75,7 ehk kolmveerandi televaatajate pilgud oli üheaegselt suunatud ETV-le. Tipphetkel vaatas Eurovisiooni finaali samaaegselt 281 000 silmapaari ETV vahendusel. Menukas oli Eurovisioon ka ETV+ kanalil, kus finaali jälgis nelja tunni vältel korraga keskmiselt 31 000 vaatajat.
Teleedetabeli neljandalt kohalt leiab enne Eurovisiooni eetris olnud saate "Kuidas valmistutakse Eurovisiooniks Torinos" (195 000 televaatajaga).
ETV saadetest on eelmise nädala teleedetabelis veel "Aktuaalne kaamera", "Aktuaalne kaamera. Nädal", "Sport" ja "Stefan. Siirusega sihtideni".
Samuti jõudsid edetabelisse kaks Kanal 2 saadet: "Ma näen su häält" ja "Kuldvillak".
### Response:
Eelmise nädala vaadatuimaks telesaateks osutus Eurovisiooni finaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | NATO-ga liitumise taotlemise poolt hääletas teisipäeval 188 Soome parlamendisaadikut, vastu oli kaheksa ning puudus kolm saadikut, vahendas Yle.
Soome parlamendis algasid arutelud NATO-ga liitumise üle esmaspäeva hommikul. Esmaspäeval kestis arutelu 14 tundi, mille jooksul tehti 212 sõnavõttu.
Soome ühinemist alliansiga toetas ka parlamendi väliskomisjoni aruanne.
Järgmiseks peab parlamendi otsuse kinnitama Soome valitsus, kes koguneb selleks veel teisipäeval.
Soome president Sauli Niinistö ja peaminister Sanna Marin teatasid pühapäeval, et Soome taotleb NATO liikmestaatust. | Soome parlament toetas ülekaalukalt NATO liikmesuse taotlemist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
NATO-ga liitumise taotlemise poolt hääletas teisipäeval 188 Soome parlamendisaadikut, vastu oli kaheksa ning puudus kolm saadikut, vahendas Yle.
Soome parlamendis algasid arutelud NATO-ga liitumise üle esmaspäeva hommikul. Esmaspäeval kestis arutelu 14 tundi, mille jooksul tehti 212 sõnavõttu.
Soome ühinemist alliansiga toetas ka parlamendi väliskomisjoni aruanne.
Järgmiseks peab parlamendi otsuse kinnitama Soome valitsus, kes koguneb selleks veel teisipäeval.
Soome president Sauli Niinistö ja peaminister Sanna Marin teatasid pühapäeval, et Soome taotleb NATO liikmestaatust.
### Response:
Soome parlament toetas ülekaalukalt NATO liikmesuse taotlemist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ulmedraama "Black Mirrori" viies hooaeg esilinastus pea kolm aastat tagasi 5. juunil 2019. aastal ning sellel oli vaid kolm osa. Hooaja viimases osas mängis ka USA superstaar Miley Cyrus.
Uuele, kuuendale hooajale on lubatud teha rohkem osasid kui eelkäijale, kuid detailid on veel selgumisel, vahendas Variety.
"Black Mirrori" episoodid on reeglina teineteisest eraldiseisva süžeega ja tipptasemel produktsiooniga, mis teeb igast osast justkui omaette lühifilmi. | "Black Mirror" naaseb Netflixi kuuenda hooajaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ulmedraama "Black Mirrori" viies hooaeg esilinastus pea kolm aastat tagasi 5. juunil 2019. aastal ning sellel oli vaid kolm osa. Hooaja viimases osas mängis ka USA superstaar Miley Cyrus.
Uuele, kuuendale hooajale on lubatud teha rohkem osasid kui eelkäijale, kuid detailid on veel selgumisel, vahendas Variety.
"Black Mirrori" episoodid on reeglina teineteisest eraldiseisva süžeega ja tipptasemel produktsiooniga, mis teeb igast osast justkui omaette lühifilmi.
### Response:
"Black Mirror" naaseb Netflixi kuuenda hooajaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Martin Rump ja Absolute Racing alustasid Imola nädalavahetust edukalt, sest nii vabatreeningutel kui ka kvalifikatsioonis näidati Porsche 911 RSR autoga head kiirust. Kui vabatreeningutel teenis Absolute Racing esimese ja teise koha, siis kvalifikatsioonisõidus saavutas meeskonna amatöörsõitja Andrew Haryanto kolmanda koha.
Neljatunnise võistlussõidu start ei läinud Indoneesia võidusõitjal küll kõige paremini, ent Haryanto kerkis sõidu edenedes neljandale kohale. Võistkonna esimene boksipeatus õnnestus ajastada üleraja kollaste lippude kestel.
Haryantol oli jäänud kohustuslikust 1,5 tunnist sõita veel 12 minutit, kuid sooritades möödasõitu aeglasemast Ferrarist ei suutnud ta vältida kokkupõrget boksist väljunud LMP3 autoga. Absolute Racingu Porsche sai kokkupõrkest sedavõrd kahjustada, et jätkamine ei olnud paraku võimalik.
"Kahju, et seekord pidime lahkuma katkestamise ja punktideta. Andrew tegi kuni kokkupõrkeni head tööd. Olime liidrist vaid 24 sekundi kaugusel ja poodiumist viis sekundit. Tundsime, et kõik oli võimalik. Alessio Picariello pidi tegema keskmise vahetuse ja minu ülesandeks oli tiim finišisse tuua. Paraku läks nii, et me ei saanudki autosse. Ent me võidame koos ja ka kaotame koos. Usun, et järgmisel etapil saame lõpuks oma potentsiaali näidata," tõdes Martin Rump pärast Imola etappi.
Euroopa Le Mans sari jätkub juuli esimesel nädalalõpul, kui starditakse legendaarsel Monza ringrajal. Kokku koosneb sari kuuest neljatunni sõidust. | Head hoogu näidanud Rump lõpetas Imola etapi katkestamisega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Martin Rump ja Absolute Racing alustasid Imola nädalavahetust edukalt, sest nii vabatreeningutel kui ka kvalifikatsioonis näidati Porsche 911 RSR autoga head kiirust. Kui vabatreeningutel teenis Absolute Racing esimese ja teise koha, siis kvalifikatsioonisõidus saavutas meeskonna amatöörsõitja Andrew Haryanto kolmanda koha.
Neljatunnise võistlussõidu start ei läinud Indoneesia võidusõitjal küll kõige paremini, ent Haryanto kerkis sõidu edenedes neljandale kohale. Võistkonna esimene boksipeatus õnnestus ajastada üleraja kollaste lippude kestel.
Haryantol oli jäänud kohustuslikust 1,5 tunnist sõita veel 12 minutit, kuid sooritades möödasõitu aeglasemast Ferrarist ei suutnud ta vältida kokkupõrget boksist väljunud LMP3 autoga. Absolute Racingu Porsche sai kokkupõrkest sedavõrd kahjustada, et jätkamine ei olnud paraku võimalik.
"Kahju, et seekord pidime lahkuma katkestamise ja punktideta. Andrew tegi kuni kokkupõrkeni head tööd. Olime liidrist vaid 24 sekundi kaugusel ja poodiumist viis sekundit. Tundsime, et kõik oli võimalik. Alessio Picariello pidi tegema keskmise vahetuse ja minu ülesandeks oli tiim finišisse tuua. Paraku läks nii, et me ei saanudki autosse. Ent me võidame koos ja ka kaotame koos. Usun, et järgmisel etapil saame lõpuks oma potentsiaali näidata," tõdes Martin Rump pärast Imola etappi.
Euroopa Le Mans sari jätkub juuli esimesel nädalalõpul, kui starditakse legendaarsel Monza ringrajal. Kokku koosneb sari kuuest neljatunni sõidust.
### Response:
Head hoogu näidanud Rump lõpetas Imola etapi katkestamisega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gasum teatas teisipäeval, et peab võimalikuks, et laupäeval lõpetab Vene riiklik gaasifirma Gazprom gaasitarned Soomele.
Gasumil on Gazpromiga pikaajaline leping ning kaks firmat on omavahel lepingutingimuste üle läbirääkimisi pidanud sügisest saadik. Üheks probleemiks on gaasimaksete nõudmine rublades, millega Gasum pole nõustunud.
"Gasum ei nõustu Gazpromi nõudmisega minna üle rublamaksetele ega hakka seetõttu maksma lepingujärgset tasu rublades või väljapakutud süsteemis. Lisaks on ettevõtetel märkimisväärne erimeelsus muude nõudmiste suhtes," teatas Gasum.
Gasumi sõnul on erimeelsused nii suured, et ettevõte on otsustanud minna asjaga vahekohtusse.
Gazprom on andnud Gasumile nõudmistele vastamiseks aega selle nädala reedeni. Sama tähtaja on Gazprom esitanud ka paljudele teistele Euroopa Liidu riikidele. Aprillis katkestas Venemaa gaasitarned Poolasse ja Bulgaariasse, kes keeldusid uutest tingimustest.
Suurima probleemi põhjustaks gaasitarnete peatumine Soome tööstusele, mille tarbimine moodustab kaks kolmandikku gaasi tarbimisest Soomes. Suurimad gaasitarbijad on keemia- ja metsatööstus.
Gasumi sõnul püüavad nad tagada gaasi kõigile oma klientidele, kuid ettevõte hoiatas, et see võib osutuda keeruliseks.
Samas ei tekiks probleeme kodutarbijatel, kes on Soome seaduste järgi kaitstud tarbijad, mis tähendab, et neile tagab gaasi Soome riik oma varudest.
Maagaas ei ole Soome jaoks sama oluline energiakandja kui Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikidele, moodustades energiatarbimisest umbes viis protsenti.
Eelmise nädala lõpus peatas Venemaa elektritarned Soome. | Venemaa gaasitarned Soome ähvardavad nädala lõpus katkeda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gasum teatas teisipäeval, et peab võimalikuks, et laupäeval lõpetab Vene riiklik gaasifirma Gazprom gaasitarned Soomele.
Gasumil on Gazpromiga pikaajaline leping ning kaks firmat on omavahel lepingutingimuste üle läbirääkimisi pidanud sügisest saadik. Üheks probleemiks on gaasimaksete nõudmine rublades, millega Gasum pole nõustunud.
"Gasum ei nõustu Gazpromi nõudmisega minna üle rublamaksetele ega hakka seetõttu maksma lepingujärgset tasu rublades või väljapakutud süsteemis. Lisaks on ettevõtetel märkimisväärne erimeelsus muude nõudmiste suhtes," teatas Gasum.
Gasumi sõnul on erimeelsused nii suured, et ettevõte on otsustanud minna asjaga vahekohtusse.
Gazprom on andnud Gasumile nõudmistele vastamiseks aega selle nädala reedeni. Sama tähtaja on Gazprom esitanud ka paljudele teistele Euroopa Liidu riikidele. Aprillis katkestas Venemaa gaasitarned Poolasse ja Bulgaariasse, kes keeldusid uutest tingimustest.
Suurima probleemi põhjustaks gaasitarnete peatumine Soome tööstusele, mille tarbimine moodustab kaks kolmandikku gaasi tarbimisest Soomes. Suurimad gaasitarbijad on keemia- ja metsatööstus.
Gasumi sõnul püüavad nad tagada gaasi kõigile oma klientidele, kuid ettevõte hoiatas, et see võib osutuda keeruliseks.
Samas ei tekiks probleeme kodutarbijatel, kes on Soome seaduste järgi kaitstud tarbijad, mis tähendab, et neile tagab gaasi Soome riik oma varudest.
Maagaas ei ole Soome jaoks sama oluline energiakandja kui Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikidele, moodustades energiatarbimisest umbes viis protsenti.
Eelmise nädala lõpus peatas Venemaa elektritarned Soome.
### Response:
Venemaa gaasitarned Soome ähvardavad nädala lõpus katkeda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuenenud reeglite kohaselt saab verd loovutada ka teise mehega seksuaalsuhtes olnud mees, kui viimasest sellisest seksuaalkontaktist on möödas vähemalt neli kuud. Sama pikk piirang kehtib ka naistele, kelle meespartneritel on olnud kontakt teise mehega.
"Kui siiani said verd loovutada vaid need mehed, kel oli seksuaalsuhtest teise mehega möödas vähemalt üks aasta, siis nüüdsest on see aeg asendunud nelja kuuga," sõnas regionaalhaigla verekeskuse doonorluse osakonna juhataja-ülemarst Gulara Khanirzayeva.
Ta märkis, et viimastel aastatel on vereloovutamise piiranguid riskikäitumisega doonoritele paljudes riikides üle vaadatud ja asendatud varem kehtestatud alaline vereloovutuskeeld ajutisega.
Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja doktor Pille Märtin ütles, et doonorilt võetud verd kontrollitakse alati enne patsiendile ülekandmist väga põhjalikult. Tehakse kindlaks, et veri on ohutu ning sellest ei ole tuvastatud haigustekitajaid.
"Meeste puhul, kes on olnud seksuaalkontaktis teise mehega, on teatud piirangud vereloovutamisele, sest neil on suurem risk saada mõni verega leviv haigus," põhjendas ta piirangu vajalikkust.
Nelja kuu möödumine viimasest seksuaalkontaktist on Märtini sõnul oluline seetõttu, et just nii pikk võib olla peiteaeg verega levivate nakkushaiguste puhul.
"Pärast peiteperioodi möödumist verd annetades võib olla kindel, et vere kontrollimise käigus on võimalikud haigustekitajad tuvastatavad ja seega ei ole ohtu, et doonorveri oleks selle saajale ohtlik," lausus ta.
Gulara Khanirzayeva sõnul nüüdisajastati Eestis vereloovutamise piiranguid teaduspõhistele teadmistele ning teiste riikide haigestumise trendidele ja kogemustele tuginedes. Otsust toetasid ka Eesti uuemad epidemioloogilised andmed ning paranenud on ka doonorivere testimiseks kasutatavad tehnoloogiad.
Verd ei tohi ka edaspidi loovutada süstivad narkomaanid ja tasu eest seksuaalteenuste osutajad, HI-viirusega nakatunud või endal HI-viirust kahtlustavad, B- või C-hepatiiti põdenud või nende viirustega nakatunud või neid viiruseid endal kahtlustavad isikud.
Selliste piirangute eesmärk on tagada haigetele ohutud vereülekanded. | Verekeskus leevendas geide piiranguid doonoriks hakata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuenenud reeglite kohaselt saab verd loovutada ka teise mehega seksuaalsuhtes olnud mees, kui viimasest sellisest seksuaalkontaktist on möödas vähemalt neli kuud. Sama pikk piirang kehtib ka naistele, kelle meespartneritel on olnud kontakt teise mehega.
"Kui siiani said verd loovutada vaid need mehed, kel oli seksuaalsuhtest teise mehega möödas vähemalt üks aasta, siis nüüdsest on see aeg asendunud nelja kuuga," sõnas regionaalhaigla verekeskuse doonorluse osakonna juhataja-ülemarst Gulara Khanirzayeva.
Ta märkis, et viimastel aastatel on vereloovutamise piiranguid riskikäitumisega doonoritele paljudes riikides üle vaadatud ja asendatud varem kehtestatud alaline vereloovutuskeeld ajutisega.
Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja doktor Pille Märtin ütles, et doonorilt võetud verd kontrollitakse alati enne patsiendile ülekandmist väga põhjalikult. Tehakse kindlaks, et veri on ohutu ning sellest ei ole tuvastatud haigustekitajaid.
"Meeste puhul, kes on olnud seksuaalkontaktis teise mehega, on teatud piirangud vereloovutamisele, sest neil on suurem risk saada mõni verega leviv haigus," põhjendas ta piirangu vajalikkust.
Nelja kuu möödumine viimasest seksuaalkontaktist on Märtini sõnul oluline seetõttu, et just nii pikk võib olla peiteaeg verega levivate nakkushaiguste puhul.
"Pärast peiteperioodi möödumist verd annetades võib olla kindel, et vere kontrollimise käigus on võimalikud haigustekitajad tuvastatavad ja seega ei ole ohtu, et doonorveri oleks selle saajale ohtlik," lausus ta.
Gulara Khanirzayeva sõnul nüüdisajastati Eestis vereloovutamise piiranguid teaduspõhistele teadmistele ning teiste riikide haigestumise trendidele ja kogemustele tuginedes. Otsust toetasid ka Eesti uuemad epidemioloogilised andmed ning paranenud on ka doonorivere testimiseks kasutatavad tehnoloogiad.
Verd ei tohi ka edaspidi loovutada süstivad narkomaanid ja tasu eest seksuaalteenuste osutajad, HI-viirusega nakatunud või endal HI-viirust kahtlustavad, B- või C-hepatiiti põdenud või nende viirustega nakatunud või neid viiruseid endal kahtlustavad isikud.
Selliste piirangute eesmärk on tagada haigetele ohutud vereülekanded.
### Response:
Verekeskus leevendas geide piiranguid doonoriks hakata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esikolmik on selgelt eraldunud – Põlva Servitil on 34, Viljandi HC-l 30 ja HC Tallinnal 25 punkti. Järgnevad aga HC Kehra / Horizon Pulp & Paper ja Raasiku/Mistra üheksa ning SK Tapa seitsme punktiga. Kui Tapa alistab kodusaalis Kehra ja Raasiku kaotab Viljandile, lõpetab tagumine kolmik võrdsete punktidega.
Kehralased on teadlikud, et võit Tapa üle annab neljanda koha
Surnud ringi korral saab määravaks kolmiku omavaheliste mängude väravate vahe, sest punkte on Raasiku, Kehra ja Tapa sellisel juhul vastastikustes kohtumistes võrdselt kaheksa kogunud. Praegu edestab Kehra ses arvestuses Raasikut viie väravaga, aga Tapale kaotades väheneb ka see edu. Tapalaste praegune -11 jätab neile väikesed võimalused neljandaks tõusta.
Küll võib Kehra pudeneda neljandalt kohalt viimaseks, kui Tapale kaotatakse ja Raasiku mulkidelt vähemalt punkti näppab. Kehra peatreener Mart Raudsepa sõnul on meeskond ja treenerid teadlikud, et võit kindlustab neljanda koha ja seda minnakse ka püüdma.
"Hooaja esimesel poolel saime karikasarjas pronksi ja päris hästi hakkama ka Balti liigas, aga meistriliigas tuli punkte ikka väga visalt. Märtsis-aprillis saadud punktilisaga saame nüüd võidelda neljanda koha nimel, mis oleks ka meie maksimum," sõnas viimasest kuuest mängust kolm võitnud Kehra juhendaja.
"Ootasime keerulist hooaega ning eks noorenenud ja õhukese koosseisuga selline ka kujunes. Samas on rohkelt mänguaega mitmeid pallureid arendanud. David Mamporia kinnitas kanda rahvusmeeskonnas ning Sigmar Seermann ja Sergio-Silver Kreegimaa tegid koondisedebüüdi," leidis Raudsepp mõndagi positiivset.
Jüri Lepp: read on hõredad, aga plaanime võidelda
Hooaja viimane voor algab kolmapäeval, kui Raasiku/Mistra tervitab Arukülas hõbedaga lõpetavat Viljandi HC-d. Viiest varasemast tänavusest kohtumisest Balti ja meistriliigas väljus alati võitjana Viljandi ning kordagi polnud lõppedu väiksem kui viis väravat.
"Viljandi tuleb Arukülasse medaleid kaela saama, vaevalt nad seda kaotusega teha tahavad ja midagi meile lihtsalt ei anta. Aga plaanime võidelda ja hooaja viimase kohtumise soliidselt ära mängida. Kahju, et lõppvooru mängud samal ajal pole, sest lõppkoha saame siis alles neljapäeval teada," lausus Raasiku/Mistra juhendaja Jüri Lepp.
"Pikk hooaeg on muidugi mahlu välja pigistanud ja meie read on vigastuste tõttu hõredad. Olen viimastes mängudes kasutanud terveid mehi, sest saadaval olevad kohad pole päris sellised, et liigselt riske võtta," lisas kogenud treener ning kinnitas, et mõeldakse juba uue hooaja peale ja kuidas siis veel tugevam olla.
Põlva Serviti ja HC Tallinn kohtuvad neljapäeval Mesikäpa hallis ning ehkki punktilisa kumbki ei vaja, tahavad pealinlased kindlasti pärast 28-kuulist pausi Serviti üle võidurõõmu maitsta. Mõlemad meeskonnad on hooaja lõpul suurepärases hoos – Tallinnal on käimas viie-, Servitil neljamänguline võiduseeria.
Meistriliiga viimane voor:
18.05 kell 19 Raasiku/Mistra – Viljandi HC (Arukülas)
19.05 kell 19 Põlva Serviti – HC Tallinn (Põlvas)
19.05 kell 19 SK Tapa – HC Kehra / Horizon Pulp & Paper (Tapal) | Käsipalli meistriliiga saab lõpplahenduse Arukülas, Tapal ja Põlvas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esikolmik on selgelt eraldunud – Põlva Servitil on 34, Viljandi HC-l 30 ja HC Tallinnal 25 punkti. Järgnevad aga HC Kehra / Horizon Pulp & Paper ja Raasiku/Mistra üheksa ning SK Tapa seitsme punktiga. Kui Tapa alistab kodusaalis Kehra ja Raasiku kaotab Viljandile, lõpetab tagumine kolmik võrdsete punktidega.
Kehralased on teadlikud, et võit Tapa üle annab neljanda koha
Surnud ringi korral saab määravaks kolmiku omavaheliste mängude väravate vahe, sest punkte on Raasiku, Kehra ja Tapa sellisel juhul vastastikustes kohtumistes võrdselt kaheksa kogunud. Praegu edestab Kehra ses arvestuses Raasikut viie väravaga, aga Tapale kaotades väheneb ka see edu. Tapalaste praegune -11 jätab neile väikesed võimalused neljandaks tõusta.
Küll võib Kehra pudeneda neljandalt kohalt viimaseks, kui Tapale kaotatakse ja Raasiku mulkidelt vähemalt punkti näppab. Kehra peatreener Mart Raudsepa sõnul on meeskond ja treenerid teadlikud, et võit kindlustab neljanda koha ja seda minnakse ka püüdma.
"Hooaja esimesel poolel saime karikasarjas pronksi ja päris hästi hakkama ka Balti liigas, aga meistriliigas tuli punkte ikka väga visalt. Märtsis-aprillis saadud punktilisaga saame nüüd võidelda neljanda koha nimel, mis oleks ka meie maksimum," sõnas viimasest kuuest mängust kolm võitnud Kehra juhendaja.
"Ootasime keerulist hooaega ning eks noorenenud ja õhukese koosseisuga selline ka kujunes. Samas on rohkelt mänguaega mitmeid pallureid arendanud. David Mamporia kinnitas kanda rahvusmeeskonnas ning Sigmar Seermann ja Sergio-Silver Kreegimaa tegid koondisedebüüdi," leidis Raudsepp mõndagi positiivset.
Jüri Lepp: read on hõredad, aga plaanime võidelda
Hooaja viimane voor algab kolmapäeval, kui Raasiku/Mistra tervitab Arukülas hõbedaga lõpetavat Viljandi HC-d. Viiest varasemast tänavusest kohtumisest Balti ja meistriliigas väljus alati võitjana Viljandi ning kordagi polnud lõppedu väiksem kui viis väravat.
"Viljandi tuleb Arukülasse medaleid kaela saama, vaevalt nad seda kaotusega teha tahavad ja midagi meile lihtsalt ei anta. Aga plaanime võidelda ja hooaja viimase kohtumise soliidselt ära mängida. Kahju, et lõppvooru mängud samal ajal pole, sest lõppkoha saame siis alles neljapäeval teada," lausus Raasiku/Mistra juhendaja Jüri Lepp.
"Pikk hooaeg on muidugi mahlu välja pigistanud ja meie read on vigastuste tõttu hõredad. Olen viimastes mängudes kasutanud terveid mehi, sest saadaval olevad kohad pole päris sellised, et liigselt riske võtta," lisas kogenud treener ning kinnitas, et mõeldakse juba uue hooaja peale ja kuidas siis veel tugevam olla.
Põlva Serviti ja HC Tallinn kohtuvad neljapäeval Mesikäpa hallis ning ehkki punktilisa kumbki ei vaja, tahavad pealinlased kindlasti pärast 28-kuulist pausi Serviti üle võidurõõmu maitsta. Mõlemad meeskonnad on hooaja lõpul suurepärases hoos – Tallinnal on käimas viie-, Servitil neljamänguline võiduseeria.
Meistriliiga viimane voor:
18.05 kell 19 Raasiku/Mistra – Viljandi HC (Arukülas)
19.05 kell 19 Põlva Serviti – HC Tallinn (Põlvas)
19.05 kell 19 SK Tapa – HC Kehra / Horizon Pulp & Paper (Tapal)
### Response:
Käsipalli meistriliiga saab lõpplahenduse Arukülas, Tapal ja Põlvas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siinkohal võivad muidugi kõik filmitootjad ja -levitajad kisa lahti ajada, et olen tegelikult asjast täiesti valesti aru saanud, aga annan hinnangu ikkagi ennekõike tarbijana. Vaadates otsa praegustele kinokavadele, on seis ikka üsna nukker: algaval suvehooajal on küll mõned korduvalt edasi lükatud kassahitid (uus "Top Gun", uus "Jurassic Park", potentsiaalne hittanimatsioon "Käsilased 2") ja üksikud pärlid (Jordan Peele'i õuduslugu "Nope"), ent sellega olukord ka praktiliselt piirdub. Valik on ahtake ning suuremat võimalust midagi valida ei ole. Võib öelda, et nii halba valikut ei näinud me isegi koroona tipp-perioodil, kui kinod olid avatud äärmiselt piiratud kujul.
Ühelt poolt nörritab see muidugi kinokülastajat, kellel on just hakanud uuesti tekkima harjumus kinodesse minna – heaks näitajaks on peagi 100 000 külastaja piiri ületav "Apteeker Melchior" või avanädalaga üle 16 000 külastuse kogunud "Doktor Strange" –, teisalt rebib see samamoodi kinodelt vaiba jalge alt. Võib ju tunduda, et las siis kinod toovad rohkem filme vaatajate ette, aga siinkohal jäävad nende käed paraku lühikeseks: kui nn vahemeestel ehk levitajatel pole midagi uut ja põnevat pakkuda, siis peavad kinod lihtsalt olukorraga leppima. Veidi päästavad retrospektiivlinastused ja muud sorti eriseansid, aga sellega leiba lauale ei too.
Muidugi, mõneti tekitab selle kokkukuivanud valiku tunde ka tohutu ülepakkumine, mis on Eesti kinolevi juba aastaid defineerinud. Ka selle aasta alguses oli mitu nädalat, kus reedel tuli kommertskinodes välja 3-4 olulist ja huvitavat uut A-kategooria linateost, lisaks kõrvale väikekinodest üht-teist arthouse 'i vallast. Kroonilise filmifännina jätad muidugi sellises olukorras oma elu elamata ja istudki siis paar päeva järjest kõik õhtupoolikud kinos, aga n-ö keskmise filmihuviline jaksab heal juhul neist võib-olla üht, parima juhul kaht filmi vaadata. Pooled filmid jäävad aga tahes-tahtmata vaatamata, sest järgmisel nädalal tuleb jälle sama suur laadung värsket kraami peale.
Sellest tulenevadki tulemused, kus täiesti tipptasemel film kogub Eestis mõnisada vaatajat, näiteks kui palju vaatajaid sai selle aasta seni parim film "Kõik, kõikjal ja korraga"? Ilmselt on tulemus ikka piinlikult väike. Põhjuseid on kindlasti rohkem, aga üks on kahtlemata liiga kirju kinokava, kust väiksemad filmid kaovad mõne nädalaga ega saa seetõttu isegi võimalust oma publikut üles leida.
Nüüd on tulemus käes: juunis ja juulis vaatab levigraafikust vastu igaks nädalaks parimal juhul üks uus linateos, kuid on ka nädalaid, kus Eesti kinodesse ei tule nädala jooksul mitte ühtki värsket filmi. Kas suvehooajal ongi meie reaalsus see, et valikus on vaid kolm-neli filmi? Senist kinoreaalsust arvestades lööb see süsteemi täiesti sassi ning on üsna raske ennustada, kuidas kinod selle üle elavad.
Muidugi mängib lisaks olulist rolli ka voogedastusplatvormide üha kasvav roll audiovisuaalse meelelahutuse vallas. Telesarju pudiseb viimasel ajal nii palju, et võikski vabalt filmide vaatamisest loobuda, aga mitte ainult: kui A-kategooria kassahittide koht on pärast koroonaviiruse taandumist ikkagi taas kinosaalides, siis B-filmide ja isegi autorikino puhul riisuvad voogedastused pahatihti koore. Mida see tähendab? Põhimõtteliselt võetakse paljudelt väiksematelt filmidelt igasugune võimalus kunagi kinodesse jõuda ning need suunatakse hoopis suurde voogedastuse masinavärki.
See võib ühelt poolt tähendada filmitegijale suuremat auditooriumit ja priskemat teenistust, teisalt on paljud platvormid konkreetse turu spetsiifilised ning seeläbi võib hoopis juhtuda, et meie vaatajate ette film ei jõuagi. On mitmeid näiteid sellest, kuidas film on esialgu Eesti kinokavades, aga kui see jõuab mujal maailmas kuskile striimplatvormile, siis korjatakse ka siin kavadest. Täpseid põhjuseid ei oska öelda, üks on aga ilmselt paratamatu piraatlus: pärast voogedastusse jõudmist lendab film ka illegaalsetes veebikanalites ringi ja suuremad huvilised vaatavad selle kohe ära.
Samas ei ole aga näiteks Netflixi valik viimastel kuudel kiiduväärt olnud: põhiliselt jõuavad sinna reality -sarjad ja muud sorti rämps, filmide osas ei mäletagi tegelikult, millal sealt midagi märkimis- ja mäletamisväärset vaatasin. Muidugi, saastõudusfilme ja odavad märuleid ikka tilgub sinna, aga selline straight-to-video- materjal ei ole ikkagi päriselt see suund, kuhu voogedastusplatvormid 2022. aastal areneda ja kasvada tahavad. See kõik jätabki vägisi mulje, et 2020. aastal ootamatult kogu maailma seisma pannud koroonapandeemia on viivitusega lõpuks filmimaailma kohale jõudnud.
Suurte filmihuviliste jaoks saab seega olema keeruline suvi, kus värskete linateoste osas tuleb leppida dieediga. Tahaks öelda, et see teeb meele kurvaks, aga tegelikult tunnen kuskil hingesopis pigem sügavat rõõmu, kuna tänu sellele jääbki rohkem aega täita kõik need kümned (tegelikult pigem sajad!) filmilüngad, mis on aastate jooksul sisse jäänud. Kahju on ainult sellest, et enamike nende lünkade täitmiseks peab istuma koduse teleri ees, mitte ei saa minna kinosaali... | Kaspar Viilup: kinodes on kätte jõudnud lootusetu filmivaakum | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siinkohal võivad muidugi kõik filmitootjad ja -levitajad kisa lahti ajada, et olen tegelikult asjast täiesti valesti aru saanud, aga annan hinnangu ikkagi ennekõike tarbijana. Vaadates otsa praegustele kinokavadele, on seis ikka üsna nukker: algaval suvehooajal on küll mõned korduvalt edasi lükatud kassahitid (uus "Top Gun", uus "Jurassic Park", potentsiaalne hittanimatsioon "Käsilased 2") ja üksikud pärlid (Jordan Peele'i õuduslugu "Nope"), ent sellega olukord ka praktiliselt piirdub. Valik on ahtake ning suuremat võimalust midagi valida ei ole. Võib öelda, et nii halba valikut ei näinud me isegi koroona tipp-perioodil, kui kinod olid avatud äärmiselt piiratud kujul.
Ühelt poolt nörritab see muidugi kinokülastajat, kellel on just hakanud uuesti tekkima harjumus kinodesse minna – heaks näitajaks on peagi 100 000 külastaja piiri ületav "Apteeker Melchior" või avanädalaga üle 16 000 külastuse kogunud "Doktor Strange" –, teisalt rebib see samamoodi kinodelt vaiba jalge alt. Võib ju tunduda, et las siis kinod toovad rohkem filme vaatajate ette, aga siinkohal jäävad nende käed paraku lühikeseks: kui nn vahemeestel ehk levitajatel pole midagi uut ja põnevat pakkuda, siis peavad kinod lihtsalt olukorraga leppima. Veidi päästavad retrospektiivlinastused ja muud sorti eriseansid, aga sellega leiba lauale ei too.
Muidugi, mõneti tekitab selle kokkukuivanud valiku tunde ka tohutu ülepakkumine, mis on Eesti kinolevi juba aastaid defineerinud. Ka selle aasta alguses oli mitu nädalat, kus reedel tuli kommertskinodes välja 3-4 olulist ja huvitavat uut A-kategooria linateost, lisaks kõrvale väikekinodest üht-teist arthouse 'i vallast. Kroonilise filmifännina jätad muidugi sellises olukorras oma elu elamata ja istudki siis paar päeva järjest kõik õhtupoolikud kinos, aga n-ö keskmise filmihuviline jaksab heal juhul neist võib-olla üht, parima juhul kaht filmi vaadata. Pooled filmid jäävad aga tahes-tahtmata vaatamata, sest järgmisel nädalal tuleb jälle sama suur laadung värsket kraami peale.
Sellest tulenevadki tulemused, kus täiesti tipptasemel film kogub Eestis mõnisada vaatajat, näiteks kui palju vaatajaid sai selle aasta seni parim film "Kõik, kõikjal ja korraga"? Ilmselt on tulemus ikka piinlikult väike. Põhjuseid on kindlasti rohkem, aga üks on kahtlemata liiga kirju kinokava, kust väiksemad filmid kaovad mõne nädalaga ega saa seetõttu isegi võimalust oma publikut üles leida.
Nüüd on tulemus käes: juunis ja juulis vaatab levigraafikust vastu igaks nädalaks parimal juhul üks uus linateos, kuid on ka nädalaid, kus Eesti kinodesse ei tule nädala jooksul mitte ühtki värsket filmi. Kas suvehooajal ongi meie reaalsus see, et valikus on vaid kolm-neli filmi? Senist kinoreaalsust arvestades lööb see süsteemi täiesti sassi ning on üsna raske ennustada, kuidas kinod selle üle elavad.
Muidugi mängib lisaks olulist rolli ka voogedastusplatvormide üha kasvav roll audiovisuaalse meelelahutuse vallas. Telesarju pudiseb viimasel ajal nii palju, et võikski vabalt filmide vaatamisest loobuda, aga mitte ainult: kui A-kategooria kassahittide koht on pärast koroonaviiruse taandumist ikkagi taas kinosaalides, siis B-filmide ja isegi autorikino puhul riisuvad voogedastused pahatihti koore. Mida see tähendab? Põhimõtteliselt võetakse paljudelt väiksematelt filmidelt igasugune võimalus kunagi kinodesse jõuda ning need suunatakse hoopis suurde voogedastuse masinavärki.
See võib ühelt poolt tähendada filmitegijale suuremat auditooriumit ja priskemat teenistust, teisalt on paljud platvormid konkreetse turu spetsiifilised ning seeläbi võib hoopis juhtuda, et meie vaatajate ette film ei jõuagi. On mitmeid näiteid sellest, kuidas film on esialgu Eesti kinokavades, aga kui see jõuab mujal maailmas kuskile striimplatvormile, siis korjatakse ka siin kavadest. Täpseid põhjuseid ei oska öelda, üks on aga ilmselt paratamatu piraatlus: pärast voogedastusse jõudmist lendab film ka illegaalsetes veebikanalites ringi ja suuremad huvilised vaatavad selle kohe ära.
Samas ei ole aga näiteks Netflixi valik viimastel kuudel kiiduväärt olnud: põhiliselt jõuavad sinna reality -sarjad ja muud sorti rämps, filmide osas ei mäletagi tegelikult, millal sealt midagi märkimis- ja mäletamisväärset vaatasin. Muidugi, saastõudusfilme ja odavad märuleid ikka tilgub sinna, aga selline straight-to-video- materjal ei ole ikkagi päriselt see suund, kuhu voogedastusplatvormid 2022. aastal areneda ja kasvada tahavad. See kõik jätabki vägisi mulje, et 2020. aastal ootamatult kogu maailma seisma pannud koroonapandeemia on viivitusega lõpuks filmimaailma kohale jõudnud.
Suurte filmihuviliste jaoks saab seega olema keeruline suvi, kus värskete linateoste osas tuleb leppida dieediga. Tahaks öelda, et see teeb meele kurvaks, aga tegelikult tunnen kuskil hingesopis pigem sügavat rõõmu, kuna tänu sellele jääbki rohkem aega täita kõik need kümned (tegelikult pigem sajad!) filmilüngad, mis on aastate jooksul sisse jäänud. Kahju on ainult sellest, et enamike nende lünkade täitmiseks peab istuma koduse teleri ees, mitte ei saa minna kinosaali...
### Response:
Kaspar Viilup: kinodes on kätte jõudnud lootusetu filmivaakum |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peetson on mänginud klubi eest 159 kohtumises ja löönud 29 väravat. Tänavusel hooajal on tal kirjas kaheksa liigamängu, millest seitsmes on ta kuulunud algkoosseisu, ning üks tabamus, kirjutab Soccernet.
"Oleme õnnelikud, et oleme saanud pikendada lepingut Eesti koondise mängijaga. Oleme rahul Rasmuse panuse ja professionaalse suhtumisega. Ta on oma etteastetega uue lepingu igati ära teeninud," sõnas FCI Levadia spordidirektor Tarmo Kink pressiteate vahendusel.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Levadia pikendas tagaliini tugitalaga kaheks aastaks lepingut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peetson on mänginud klubi eest 159 kohtumises ja löönud 29 väravat. Tänavusel hooajal on tal kirjas kaheksa liigamängu, millest seitsmes on ta kuulunud algkoosseisu, ning üks tabamus, kirjutab Soccernet.
"Oleme õnnelikud, et oleme saanud pikendada lepingut Eesti koondise mängijaga. Oleme rahul Rasmuse panuse ja professionaalse suhtumisega. Ta on oma etteastetega uue lepingu igati ära teeninud," sõnas FCI Levadia spordidirektor Tarmo Kink pressiteate vahendusel.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Levadia pikendas tagaliini tugitalaga kaheks aastaks lepingut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Laura Laaster ütles, et uue kantsleri valimiseks tuleb ministritel esitada kandidaat valitsusele kinnitamiseks.
"Enne seda annab kantslerikandidaadi osas arvamuse ka tippjuhtide valikukomisjon, kes hindab tema vastavust avaliku teenistuse seaduse ja valitsuse määruse nõuetele ning kompetentsimudelile," ütles ta.
"Minister Taavi Aas ja Andres Sutt tegelevad praegu võimalike kandidaatide otsimisega, mõlemad saavad esitada nimesid ning ühiste arutelude tulemusena tuleb neil mõlemale sobiv kandidaat välja valida. Nii minister Sutt kui Aas peavad oluliseks, et tegemist oleks pädeva inimesega, kes oleks tippjuhi kogemusega tugev meeskonnajuht," lausus Laaster.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kantsler Ando Leppiman asub 9. maist tööle Eesti Varude Keskuse juhatuse esimehena.
Uut kantslerit asub otsima ka maaeluminister Urmas Kruuse (RE), kes senise kantsleri Tiina Saroni ametist lahti laskis. Kruuse väitel ei sujunud neil omavaheline koostöö. | Sutt ja Aas peavad uues kantsleris kokkuleppele jõudma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Laura Laaster ütles, et uue kantsleri valimiseks tuleb ministritel esitada kandidaat valitsusele kinnitamiseks.
"Enne seda annab kantslerikandidaadi osas arvamuse ka tippjuhtide valikukomisjon, kes hindab tema vastavust avaliku teenistuse seaduse ja valitsuse määruse nõuetele ning kompetentsimudelile," ütles ta.
"Minister Taavi Aas ja Andres Sutt tegelevad praegu võimalike kandidaatide otsimisega, mõlemad saavad esitada nimesid ning ühiste arutelude tulemusena tuleb neil mõlemale sobiv kandidaat välja valida. Nii minister Sutt kui Aas peavad oluliseks, et tegemist oleks pädeva inimesega, kes oleks tippjuhi kogemusega tugev meeskonnajuht," lausus Laaster.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kantsler Ando Leppiman asub 9. maist tööle Eesti Varude Keskuse juhatuse esimehena.
Uut kantslerit asub otsima ka maaeluminister Urmas Kruuse (RE), kes senise kantsleri Tiina Saroni ametist lahti laskis. Kruuse väitel ei sujunud neil omavaheline koostöö.
### Response:
Sutt ja Aas peavad uues kantsleris kokkuleppele jõudma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome sõidab koondis 16 mängijaga, ülejäänud laagris olnud mehed jätkavad treeningutega Tartus. Meeskonda juhendab esimest korda uus peatreener Fabio Soli, kes seni oli seotud Top Volley Cisterna klubi mängudega Itaalia kõrgliigas, kus saadi lõpuks kuues koht.
Järgmisel nädalal algab Kuldliiga alagrupiturniir, kus Eesti meeskond kuulub C-alagruppi koos Belgia, Läti ja Tšehhiga. Alagrupis mängitakse iga vastasega kodus-võõrsil süsteemis, iga alagrupi võitja tagab lisaks korraldajale koha finaalturniiril. Kodumängud peab Eesti meeskond Tartu Ülikooli spordihoones.
Soome meeskond valmistub kontrollmängudega Euroopa Hõbeliigaks.
Kontrollmängud Soomega:
19. mail kell 18.30 Soome-Eesti
20. mail kell 18.30 Soome-Eesti
21. mail kell 11.00 Soome-Eesti
Eesti koondise koosseis mängudeks Soome koondisega:
Sidemängijad: Markkus Keel, Robert Viiber, Renet Vanker
Diagonaalründajad: Markus Uuskari, Valentin Kordas
Nurgaründajad: Albert Hurt, Kevin Saar, Stefan Kaibald, Timo Ander Lõhmus, Märt Tammearu
Temporündajad: Alex Saaremaa, Mihkel Varblane, Mart Naaber, Henri Treial
Liberod: Silver Maar, Johan Vahter | Meeste võrkpallikoondis peab võõrsil kolm kontrollmängu Soomega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome sõidab koondis 16 mängijaga, ülejäänud laagris olnud mehed jätkavad treeningutega Tartus. Meeskonda juhendab esimest korda uus peatreener Fabio Soli, kes seni oli seotud Top Volley Cisterna klubi mängudega Itaalia kõrgliigas, kus saadi lõpuks kuues koht.
Järgmisel nädalal algab Kuldliiga alagrupiturniir, kus Eesti meeskond kuulub C-alagruppi koos Belgia, Läti ja Tšehhiga. Alagrupis mängitakse iga vastasega kodus-võõrsil süsteemis, iga alagrupi võitja tagab lisaks korraldajale koha finaalturniiril. Kodumängud peab Eesti meeskond Tartu Ülikooli spordihoones.
Soome meeskond valmistub kontrollmängudega Euroopa Hõbeliigaks.
Kontrollmängud Soomega:
19. mail kell 18.30 Soome-Eesti
20. mail kell 18.30 Soome-Eesti
21. mail kell 11.00 Soome-Eesti
Eesti koondise koosseis mängudeks Soome koondisega:
Sidemängijad: Markkus Keel, Robert Viiber, Renet Vanker
Diagonaalründajad: Markus Uuskari, Valentin Kordas
Nurgaründajad: Albert Hurt, Kevin Saar, Stefan Kaibald, Timo Ander Lõhmus, Märt Tammearu
Temporündajad: Alex Saaremaa, Mihkel Varblane, Mart Naaber, Henri Treial
Liberod: Silver Maar, Johan Vahter
### Response:
Meeste võrkpallikoondis peab võõrsil kolm kontrollmängu Soomega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mida peaks muutma rahvusvahelises julgeolekustruktuuris, et sõda enam ei tuleks ning kuidas oleks võimalik Venemaaga taas suhtlema hakata?
Peamine küsimus on sõja võitmine. Julgeolekuarhitektuuri teema tuleb alles peale seda. Ma ei saa aru, millist kokkulepet me praegu saaksime sõlmida Venemaaga. Meil on palju teemasid, mida Venemaaga arutada, nagu Ukraina, Gruusia, Valgevene, kuid peamine teema on siiski START-lepe, tuumarelva leviku lepe, vägede tasakaal. Kõiki neid asju me peame Venemaaga arutama. Kuid praegu ma ei näe mingit suhtlusviisi, sest Venemaa ähvardab maailma, peab sõda, tapab tuhandeid tsiviilisikuid Ukrainas, mida tegi juba Süürias, Tšetšeenias või Gruusias 2008. aastal, nagu kinnitas Euroopa Inimõiguste Kohus 2021. aastal. Seega arhitektuurist rääkimine on praegu vale.
Alati jääb üles küsimus, kes võiksid ühineda NATO-ga. Leian, et uksed peaksid endiselt avatud olema riikidele, nagu Ukraina, Gruusia, kui too vabaneb, ning võib-olla ka Valgevene ja Moldova. Küsimus julgeoleku arhitektuuri kohta koos Venemaaga võib olla hea idee, kuid vaid siis, kui Putin on kaotanud võimu.
Kas ainus tingimus on sõja kaotamine või režiimivahetus? Või piisab üksnes Venemaa presidendi isikuvahetusest?
Režiimivahetust ei saa me ette ennustada. Seda saame loota, kuid see pole midagi, mida saame aktiivselt teha. Ei USA ega EL saa režiimi vahetada Venemaal, see on ikkagi venelaste teha. Arvan, et kui Putin algatas sõja Gruusias ja Ukrainas, siis tema prestiiž langes nii kodu- kui välismaal. Nii vene rahva kui majandusliku ja julgeoleku eliidi jaoks oleks hea aru saada, et Venemaa ja Putini võim ei vii kuhugi. Kui tahame uut julgeolekut Venemaa jaoks, majanduslikku ja sotsiaalset arengut, kui tahame, et Venemaa jõudu austaks ka Hiina, siis 20 aastat tagasi alustatud Putini viis Venemaa asju ajada ei vii kuhugi. See on tähtis, sest keegi ei taha mingit musta auku Euroopa keskel.
Me näeme ilmselt täielikku Venemaa kollapsit, mis on kindlasti halb uudis mitte ainult Vene rahva jaoks, vaid ka Euroopa jaoks. Me tahame, et Venemaal oleks suurjõud, kuid mitte agressiivne. Kui Venemaa kaob, siis on tagajärjeks must auk, eriti Põhja-Kaukaasias ja Kesk-Aasias ning see ei tagaks stabiilsust Euroopale. See oleks ohtlik. Võib tekkida terroristlik oht Euroopa riikidele. Peame tegelema Venemaaga ettevaatlikult, ja see ei tähenda, et toetame Putini režiimi, kuid peame tegema selge erinevuse Putini režiimil ning riigistruktuuril koos inimestega. Vahel eksivad selle vastu ka Prantsusmaa, Saksamaa ja isegi USA.
Kas sanktsioonidega saavad tavainimesed haiget?
Sanktsioonid erinevad. Esmalt, need sanktsioonid, millest teame, ei ole piisavad. Meil on globaalsed majandussanktsioonid, mis on täielikult vajalikud. Vene inimesed saavad aru, millise tuleviku poole Putin neid juhib. See pole muidugi eriline tulevik. Inimesed saavad paremini aru, mis on kaalul koos sellise režiimiga, sest Putini režiim on toonud vene rahvale ebaõnne. Isegi ilma sanktsioonideta on pensionid väikesed, koole, haiglaid ja infrastruktuuri pole arendatud, koroonaviirus nõudis üks miljon inimelu – seega on juhitud väga halvasti. Kapitali väljavool, ajude väljavool, eliidi lahkumine välismaale – see on Venemaa jaoks katastroof.
Suhtlen paljude vene dissidentidega, kes ütlevad, et sanktsioonide all venelased ei paindu. Seega sanktsioone tuleb hoida. Teiseks on need sanktsioonid, mis on üksikisiku vastu. Julgeoleku-, desinformatsiooni, sõjalise struktuuri vastu. Tuleb teha vahet tavainimeste ja nende inimeste vahel, kes on vene režiimi selgroog. Need inimesed peavad olema sanktsioonide peamine sihtmärk. Me pole Vene rahva vastu. Peame hoidma meeles, et me tegutseme ka Vene rahva hüvanguks.
Propagandastruktuuri lisamine sanktsioonide formaati tundub optimistlik, eriti kui ütleme, et tahame teid aidata, samas kui aastaid on vene rahvale öeldud, et lääs on halb. Jeltsini ajastu turbulentsus on inimeste kuklas.
Me valmistume tulevikuks, sest ma ei arva teisiti kui teie, ja olen nõus, et ajupesu toimub, eriti vanainimeste seas. Ma pole eriti veendunud, kui vaadata Venemaa arvamusküsitlusi, et need täielikult peegeldavad vene arvamuse suurt pilti. Ka teil on siin inimesi, kes toetavad Putini režiimi, kuid ei avalda selle vastu meelt või neil on ükskõik, sest tahavad oma elu kaitsta. Nad ei näe mingit tulevikku ilma Putinita. Pole alternatiivi. Aga mis siis, kui Venemaal oleks alternatiiv? Viimastel parlamendivalimistel Venemaal partei Ühtne Venemaa võitis, kuid häälte arv kahanes. See oleks tõeline signaal, isegi kui teame, et valimisi võltsitakse. Kui neil oleks vaid alternatiivi, sest nad mõistavad väga hästi, et Putin pole ainus viis. Seega Vene rahva toetamise näitamine oleks hea, sest see tõestab, et me ei tegutse nende vastu. Lõppude lõpuks oleks see päris kasulik. Peame valmistuma ajaks, kui Putin pole enam võimul.
Selleks läheb kümme aastat aega.
Võib-olla küll, sest ametlikult on ta võimul ju 2026. aastani. Eks ole näha, kas ta oma mandaadi täidab. Peame kindlasti valmistuma hetkeks, kui muutus toimub, mitte lihtsalt ootama. Kui vestlen paljude vene dissidentidega, kes on muidugi vähemus riigis, kuid kes ütlevad, et lääs peab tegema selgeks erinevuse võimu ja rahva vahel. Jah, ajupesufaktor on olemas, inimesed justkui näitavad end toetavat sõda, kuid enamik inimesi ei tea midagi sõjakuritegudest, inimsuse vastastest kuritegudest, mille on toime pannud Vene väed Ukrainas. Nad ei tea, mida sõdurid tegid Süürias. Muutus võib tulla ja selleks peame valmis olema.
Kui muutus tuleb, siis kas ajaloost on head näidet sellest, kus niivõrd suur julgeolekuaparaadist läbi imbunud riigistruktuur tuleb välja lõigata ja kõrvale jätta? Kuidas seda erisust teha?
Teame, et see võtab aega. Seepärast tulebki sanktsioonide puhul need sihitada süsteemi selgroogu ning see on otsustav faktor. Teame, et peab tulema üleminekuaeg ja kokkulepe süsteemide (uue ja vana) vahel. Moraalselt ei ole see parim viis, et kaotame vana süsteemi täielikult, kuid see võtab aega ja peame selleks üleminekuajaks valmis olema. See idee, mida kuuleme mitmest nurgast Euroopas, et Venemaad ootab ees häving või türannia, pole täielikult korrektne. See pole Venemaa DNA-s olla selline riik.
Varasemate impeeriumite, sealhulgas Ukraina puhul toimus evolutsioon. Ukraina oli ju väga korrumpeerunud riik ja see pole veel täielikult kadunud, kuid seal on viimaste aastatega toimunud suured muutused. Samasugune muutus on Venemaal võimalik, kuid see võtab vähemalt kaks inimpõlve aega. Loomulikult ei toimu see nii, et Putini režiim lõpeb ja vaid kahe aastaga on Venemaa vooruslik, muidugi mitte. Ma pole naiivne. Aga peame selleks valmis olema. Kui räägin Venemaa uue põlvkonnaga, kellest osa on välismaal ja kellest osa on ka Venemaal vangis, siis on tunnetada, et muutus oleks võimalik. Inimesed on kannatanud palju Putini all. Mõelge kasvõi pensionäridele, õpetajatele, õdedele, teadlastele – kõik nad kannatavad süsteemi käes.
Nicolas Tenzer andmas intervjuud Tarmo Maibergile Autor/allikas: Rauno Korju/ERR
Venemaa ja Euroopa suhetega jätkame. Kas saame nimetada Saksamaa suhestumist Venemaaga lepituspoliitikaks?
Lepituspoliitika tähendab sisuliselt enesega rahulolemist. Lepituspoliitika tähendab Venemaaga suhtlemist, silmade sulgemist Vene kuritegudele ja seda on tehtud 20 aastat – Tšetšeenia, Süüria, Ukraina 2014, Gruusia 2008, Aafrika, Valgevene. Lepituspoliitika ei vii kuhugi ja jättes moraalse faktori kõrvale, näitab täielikku mõistmatust Putini režiimi suhtes.
Te olete lugenud Catherine Beltoni raamatut "Putini inimesed", mis näitab selgelt, et pikka aega on olnud seos Putini luure ja julgeolekustruktuuri ning organiseeritud kuritegevuse vahel. See ei ole muutunud. Ka Saksamaal on inimesi, näiteks endise salapolitsei Stasi omi, kes on seotud Putini režiimiga ja on praegu prominentsel kohal ärivaldkonnas Saksamaa ja Venemaa vahel. Lepituspoliitika muudab Euroopa nõrgemaks, mitte ainult Saksamaa, vaid ka Euroopa. Peame demonstreerima sidet teatud vene inimeste, Venemaa organiseeritud korruptsiooni ja mõne inimese vahel Austrias, Prantsusmaal, Itaalias ja mujalgi. Seda peaks tegema selgelt ja valjult. Peaksime vastu astuma inimestele, kes müüvad oma riiki Vene huvidele.
Kas ka nemad tuleks sanktsioonide alla seada?
Jah. Absoluutselt.
Kuidas?
Tuleks rohkem uurida, kuhu Vene raha voolab. Vene rahaga ostetakse inimesi Euroopas. See ei ole kõikjal illegaalne. Kuid kehtestada tuleks uued seadused. Näiteks paljud inimesed on konsultatsioonifirmades, millel on sidemeid Kremliga. Toimub lobistamist Vene firmade hüvanguks. On ka neid eri tasandite saadikuid, rahvaesindajaid, kes proovivad müüa Venemaad oma valitsusele, sest neil on mõjuvõimu kodumaal. See on legaalne, kuid nii ei tohiks see olla. Paljud Euroopa riigid on olnud väga nõrgad selles valdkonnas. Lisaks on algatatud kohtuasjad nende inimeste vastu, kes ütlevad lahti Vene huvide eest seismisest ning nende inimeste kaitseks ei ole Euroopas mingeid seadusi.
Euroopa Komisjon proovib astuda samme ja tegi ettepaneku SLAPP-iks (direktiivi ettepanek, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest), kuid see pole piisav. Meil pole juriidilist raamistikku kehtestada sanktsioone ja aidata vältida nende inimeste tegutsemist Venemaa, Hiina, Aserbaidžaani, Türgi huvides.
Kas Euroopa Liit on Venemaa suhtes ärganud üles ja muutnud oma kurssi lõplikult?
Jah, muidugi. Esiteks, lepituspoliitika ja suhtlemine Putini Venemaaga on eksiteele minek. Kui vaadata suurt pilti 20 aasta vältel, siis Putin on võitnud kõik oma sõjad ilma erilise vastulöögita Euroopa Liidu ja USA poolt. Tuletan meelde, et tuhandeid inimesi tapeti Tšetšeenias. Süürias tappis Assadi režiim koos Vene vägedega rohkem tsiviilisikuid kui ISIS. See on fakt. Paljud Euroopa riigid – Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Austria, Ungari – on tegutsenud nii, nagu neid kuritegusid poleks kunagi eksisteerinud. Siin pole küsimus moraalis, vaid strateegilises arusaamas, sest nende kuritegudega andis Putin märku, mida kavatses teha.
Sõda Ukrainas alates 2014. aastast ei olnud minu jaoks mingi üllatus või nende jaoks, kes olid teadlikud, mida Vene väed varem tegid. Mõned inimesed on öelnud, et selliseid tegusid ei oleks küll oodanud. Loomulikult ei oleks keegi saanud ette teada, kas, millal ja kus kuriteod toimuksid ja kes neid korraldab, kuid minu arvates olid teod ette aimatavad.
Kas on võimalus, et Venemaa võidab sõja?
See sõltub meie käitumisest. Mida tähendab sõja võitmine? Me peame vältima uut külmutatud konflikti Ukrainas. Esiteks, kui meil on külmutatud konflikt, siis see tähendab veel tuhandeid, sadu tuhandeid tapetud, piinatud, kadumaläinud ukrainlasi. Teiseks, see tähendab rasket aega Ukraina majanduslikule arengule, sotsiaalsele sidususele ja tulevikule, isegi siis, kui anname Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse selle aasta juunis. Ukrainal oleks siis väga raske saada täieõiguslikuks liikmeks, sest ükski Euroopa riik ei toetaks riiki, millel pole täielikku territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust. Kui suhtume tõsiselt territoriaalsesse terviklikkusesse, siis peame eeldama, et Vene väed lükatakse Donbassist ja Krimmist välja.
Kolmandaks, see tähendaks suurt ebastabiilsust Ukraina jaoks. Putin teab väga hästi, et ei saa võita sõda nii, kui ei valluta kogu Donbassi, kuid Ukraina osaline halvamine või destabiliseerimine Euroopas oleks teataval määral võit. Ebastabiilsus tähendaks ka uut sõda ja katseid Moldova vastu. On ju Gruusiast haaratud 20 protsenti, Valgevene on Putini režiimiga seotud.
Neljandaks, kujutage ette tagurpidi stsenaariumit, kus Venemaa kaotab täielikult ja radikaalselt. See tähendab meie jaoks väga tähtsat asja, sest Venemaa prestiiž väheneb. Venemaa atraktiivsus kaob. Euroopa Liidu ja USA jaoks oleks see kuldne võimalus tihedamalt suhelda Serbiaga. Toimuval oleks kindlasti hea efekt Aafrikas, Ladina-Ameerikas. Valgevenes tähendaks seda, et Lukašenko ei peaks kaua vastu. Seega tekiks laine, kursimuutus mitte ainult Euroopas, vaid ka Ladina-Ameerikas, Lähis-Idas ja Aafrikas. See signaliseeriks suurt muutust. Seetõttu külmutatud konflikti, mis oleks Venemaale võit, tuleb vältida. Selleks peame väga kiiresti tegutsema ja andma kõik vajaliku, et Ukraina võidaks sõja.
Kuidas aitab võita sõda president Emmanuel Macroni avaldus, et peame Putini režiimiga kuidagi suhtlema?
See on täiesti eksiteele viiv. Macron ju toetab Ukrainat. Prantsusmaa annab ründerelvi ja humanitaarabi. Aitame Ukrainal tõde selgitada sõjakuritegude puhul. Anname Ukrainale kohtumeditsiinilist abi, et uurida sõjakuritegusid ja inimsusvastaseid kuritegusid, mille Vene väed toime panid. Küsimus ei ole Venemaa alandamises. Mida alandamine üldse tähendab, kui Venemaa on alandanud kõiki oma naabreid 22 aastat. Peame Venemaaga suhtlema hakkama pärast režiimi kokkuvarisemist. Me ei tohi suhtlema hakata Putiniga, kuid ühel päeval peame hakkama suhtlema Venemaaga ja see pole probleem, kui on uus režiim.
Meie ei saa, ka Macron või teised riigijuhid, rääkida režiimivahetusest, sest see oleks eksitav kommunikatsiooni mõistes, kuid on ju selge, et seda me ootame. Macron peaks paremini mõistma seda, mida ta siiani ei ole taibanud. Ukrainas on toimunud tõeline muutus. Olin taas kord Ukrainas, kolm nädalat tagasi ning mõistsin, et Euroopa Liidu liikmesus ei ole Ukrainale kingitus, vaid võimalus Euroopale.
Käin igal aastal Ukrainas vähemalt ühe korra ning nüüd näen uusi muutusi Ukrainas. Arvestada tuleb uut põlvkonda ning riigi, kohalike võimude või MTÜ-de tõhusust, inimeste mõttemaailma, siis need inimesed võiksid tegelikult Euroopale õppetunni anda. Õppetund vastuhakust, aga ka tõhususest. Kui mõelda, et liitumisel EL-iga oleks Ukraina viies jõud Euroopas elanikkonna suurust arvestades, siis on näha seda majanduslikku potentsiaali ning see muudaks Euroopa suureks jõuks maailmas. Mõned inimesed Prantsusmaal, Suurbritannias aga ka USA-s põlgavad Ukrainat, kuigi Ukraina oleks palju suurem jõud kui Venemaa. | Prantsuse politoloog: Venemaa kaotus toob muutuse Euroopas ja kaugemalgi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mida peaks muutma rahvusvahelises julgeolekustruktuuris, et sõda enam ei tuleks ning kuidas oleks võimalik Venemaaga taas suhtlema hakata?
Peamine küsimus on sõja võitmine. Julgeolekuarhitektuuri teema tuleb alles peale seda. Ma ei saa aru, millist kokkulepet me praegu saaksime sõlmida Venemaaga. Meil on palju teemasid, mida Venemaaga arutada, nagu Ukraina, Gruusia, Valgevene, kuid peamine teema on siiski START-lepe, tuumarelva leviku lepe, vägede tasakaal. Kõiki neid asju me peame Venemaaga arutama. Kuid praegu ma ei näe mingit suhtlusviisi, sest Venemaa ähvardab maailma, peab sõda, tapab tuhandeid tsiviilisikuid Ukrainas, mida tegi juba Süürias, Tšetšeenias või Gruusias 2008. aastal, nagu kinnitas Euroopa Inimõiguste Kohus 2021. aastal. Seega arhitektuurist rääkimine on praegu vale.
Alati jääb üles küsimus, kes võiksid ühineda NATO-ga. Leian, et uksed peaksid endiselt avatud olema riikidele, nagu Ukraina, Gruusia, kui too vabaneb, ning võib-olla ka Valgevene ja Moldova. Küsimus julgeoleku arhitektuuri kohta koos Venemaaga võib olla hea idee, kuid vaid siis, kui Putin on kaotanud võimu.
Kas ainus tingimus on sõja kaotamine või režiimivahetus? Või piisab üksnes Venemaa presidendi isikuvahetusest?
Režiimivahetust ei saa me ette ennustada. Seda saame loota, kuid see pole midagi, mida saame aktiivselt teha. Ei USA ega EL saa režiimi vahetada Venemaal, see on ikkagi venelaste teha. Arvan, et kui Putin algatas sõja Gruusias ja Ukrainas, siis tema prestiiž langes nii kodu- kui välismaal. Nii vene rahva kui majandusliku ja julgeoleku eliidi jaoks oleks hea aru saada, et Venemaa ja Putini võim ei vii kuhugi. Kui tahame uut julgeolekut Venemaa jaoks, majanduslikku ja sotsiaalset arengut, kui tahame, et Venemaa jõudu austaks ka Hiina, siis 20 aastat tagasi alustatud Putini viis Venemaa asju ajada ei vii kuhugi. See on tähtis, sest keegi ei taha mingit musta auku Euroopa keskel.
Me näeme ilmselt täielikku Venemaa kollapsit, mis on kindlasti halb uudis mitte ainult Vene rahva jaoks, vaid ka Euroopa jaoks. Me tahame, et Venemaal oleks suurjõud, kuid mitte agressiivne. Kui Venemaa kaob, siis on tagajärjeks must auk, eriti Põhja-Kaukaasias ja Kesk-Aasias ning see ei tagaks stabiilsust Euroopale. See oleks ohtlik. Võib tekkida terroristlik oht Euroopa riikidele. Peame tegelema Venemaaga ettevaatlikult, ja see ei tähenda, et toetame Putini režiimi, kuid peame tegema selge erinevuse Putini režiimil ning riigistruktuuril koos inimestega. Vahel eksivad selle vastu ka Prantsusmaa, Saksamaa ja isegi USA.
Kas sanktsioonidega saavad tavainimesed haiget?
Sanktsioonid erinevad. Esmalt, need sanktsioonid, millest teame, ei ole piisavad. Meil on globaalsed majandussanktsioonid, mis on täielikult vajalikud. Vene inimesed saavad aru, millise tuleviku poole Putin neid juhib. See pole muidugi eriline tulevik. Inimesed saavad paremini aru, mis on kaalul koos sellise režiimiga, sest Putini režiim on toonud vene rahvale ebaõnne. Isegi ilma sanktsioonideta on pensionid väikesed, koole, haiglaid ja infrastruktuuri pole arendatud, koroonaviirus nõudis üks miljon inimelu – seega on juhitud väga halvasti. Kapitali väljavool, ajude väljavool, eliidi lahkumine välismaale – see on Venemaa jaoks katastroof.
Suhtlen paljude vene dissidentidega, kes ütlevad, et sanktsioonide all venelased ei paindu. Seega sanktsioone tuleb hoida. Teiseks on need sanktsioonid, mis on üksikisiku vastu. Julgeoleku-, desinformatsiooni, sõjalise struktuuri vastu. Tuleb teha vahet tavainimeste ja nende inimeste vahel, kes on vene režiimi selgroog. Need inimesed peavad olema sanktsioonide peamine sihtmärk. Me pole Vene rahva vastu. Peame hoidma meeles, et me tegutseme ka Vene rahva hüvanguks.
Propagandastruktuuri lisamine sanktsioonide formaati tundub optimistlik, eriti kui ütleme, et tahame teid aidata, samas kui aastaid on vene rahvale öeldud, et lääs on halb. Jeltsini ajastu turbulentsus on inimeste kuklas.
Me valmistume tulevikuks, sest ma ei arva teisiti kui teie, ja olen nõus, et ajupesu toimub, eriti vanainimeste seas. Ma pole eriti veendunud, kui vaadata Venemaa arvamusküsitlusi, et need täielikult peegeldavad vene arvamuse suurt pilti. Ka teil on siin inimesi, kes toetavad Putini režiimi, kuid ei avalda selle vastu meelt või neil on ükskõik, sest tahavad oma elu kaitsta. Nad ei näe mingit tulevikku ilma Putinita. Pole alternatiivi. Aga mis siis, kui Venemaal oleks alternatiiv? Viimastel parlamendivalimistel Venemaal partei Ühtne Venemaa võitis, kuid häälte arv kahanes. See oleks tõeline signaal, isegi kui teame, et valimisi võltsitakse. Kui neil oleks vaid alternatiivi, sest nad mõistavad väga hästi, et Putin pole ainus viis. Seega Vene rahva toetamise näitamine oleks hea, sest see tõestab, et me ei tegutse nende vastu. Lõppude lõpuks oleks see päris kasulik. Peame valmistuma ajaks, kui Putin pole enam võimul.
Selleks läheb kümme aastat aega.
Võib-olla küll, sest ametlikult on ta võimul ju 2026. aastani. Eks ole näha, kas ta oma mandaadi täidab. Peame kindlasti valmistuma hetkeks, kui muutus toimub, mitte lihtsalt ootama. Kui vestlen paljude vene dissidentidega, kes on muidugi vähemus riigis, kuid kes ütlevad, et lääs peab tegema selgeks erinevuse võimu ja rahva vahel. Jah, ajupesufaktor on olemas, inimesed justkui näitavad end toetavat sõda, kuid enamik inimesi ei tea midagi sõjakuritegudest, inimsuse vastastest kuritegudest, mille on toime pannud Vene väed Ukrainas. Nad ei tea, mida sõdurid tegid Süürias. Muutus võib tulla ja selleks peame valmis olema.
Kui muutus tuleb, siis kas ajaloost on head näidet sellest, kus niivõrd suur julgeolekuaparaadist läbi imbunud riigistruktuur tuleb välja lõigata ja kõrvale jätta? Kuidas seda erisust teha?
Teame, et see võtab aega. Seepärast tulebki sanktsioonide puhul need sihitada süsteemi selgroogu ning see on otsustav faktor. Teame, et peab tulema üleminekuaeg ja kokkulepe süsteemide (uue ja vana) vahel. Moraalselt ei ole see parim viis, et kaotame vana süsteemi täielikult, kuid see võtab aega ja peame selleks üleminekuajaks valmis olema. See idee, mida kuuleme mitmest nurgast Euroopas, et Venemaad ootab ees häving või türannia, pole täielikult korrektne. See pole Venemaa DNA-s olla selline riik.
Varasemate impeeriumite, sealhulgas Ukraina puhul toimus evolutsioon. Ukraina oli ju väga korrumpeerunud riik ja see pole veel täielikult kadunud, kuid seal on viimaste aastatega toimunud suured muutused. Samasugune muutus on Venemaal võimalik, kuid see võtab vähemalt kaks inimpõlve aega. Loomulikult ei toimu see nii, et Putini režiim lõpeb ja vaid kahe aastaga on Venemaa vooruslik, muidugi mitte. Ma pole naiivne. Aga peame selleks valmis olema. Kui räägin Venemaa uue põlvkonnaga, kellest osa on välismaal ja kellest osa on ka Venemaal vangis, siis on tunnetada, et muutus oleks võimalik. Inimesed on kannatanud palju Putini all. Mõelge kasvõi pensionäridele, õpetajatele, õdedele, teadlastele – kõik nad kannatavad süsteemi käes.
Nicolas Tenzer andmas intervjuud Tarmo Maibergile Autor/allikas: Rauno Korju/ERR
Venemaa ja Euroopa suhetega jätkame. Kas saame nimetada Saksamaa suhestumist Venemaaga lepituspoliitikaks?
Lepituspoliitika tähendab sisuliselt enesega rahulolemist. Lepituspoliitika tähendab Venemaaga suhtlemist, silmade sulgemist Vene kuritegudele ja seda on tehtud 20 aastat – Tšetšeenia, Süüria, Ukraina 2014, Gruusia 2008, Aafrika, Valgevene. Lepituspoliitika ei vii kuhugi ja jättes moraalse faktori kõrvale, näitab täielikku mõistmatust Putini režiimi suhtes.
Te olete lugenud Catherine Beltoni raamatut "Putini inimesed", mis näitab selgelt, et pikka aega on olnud seos Putini luure ja julgeolekustruktuuri ning organiseeritud kuritegevuse vahel. See ei ole muutunud. Ka Saksamaal on inimesi, näiteks endise salapolitsei Stasi omi, kes on seotud Putini režiimiga ja on praegu prominentsel kohal ärivaldkonnas Saksamaa ja Venemaa vahel. Lepituspoliitika muudab Euroopa nõrgemaks, mitte ainult Saksamaa, vaid ka Euroopa. Peame demonstreerima sidet teatud vene inimeste, Venemaa organiseeritud korruptsiooni ja mõne inimese vahel Austrias, Prantsusmaal, Itaalias ja mujalgi. Seda peaks tegema selgelt ja valjult. Peaksime vastu astuma inimestele, kes müüvad oma riiki Vene huvidele.
Kas ka nemad tuleks sanktsioonide alla seada?
Jah. Absoluutselt.
Kuidas?
Tuleks rohkem uurida, kuhu Vene raha voolab. Vene rahaga ostetakse inimesi Euroopas. See ei ole kõikjal illegaalne. Kuid kehtestada tuleks uued seadused. Näiteks paljud inimesed on konsultatsioonifirmades, millel on sidemeid Kremliga. Toimub lobistamist Vene firmade hüvanguks. On ka neid eri tasandite saadikuid, rahvaesindajaid, kes proovivad müüa Venemaad oma valitsusele, sest neil on mõjuvõimu kodumaal. See on legaalne, kuid nii ei tohiks see olla. Paljud Euroopa riigid on olnud väga nõrgad selles valdkonnas. Lisaks on algatatud kohtuasjad nende inimeste vastu, kes ütlevad lahti Vene huvide eest seismisest ning nende inimeste kaitseks ei ole Euroopas mingeid seadusi.
Euroopa Komisjon proovib astuda samme ja tegi ettepaneku SLAPP-iks (direktiivi ettepanek, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest), kuid see pole piisav. Meil pole juriidilist raamistikku kehtestada sanktsioone ja aidata vältida nende inimeste tegutsemist Venemaa, Hiina, Aserbaidžaani, Türgi huvides.
Kas Euroopa Liit on Venemaa suhtes ärganud üles ja muutnud oma kurssi lõplikult?
Jah, muidugi. Esiteks, lepituspoliitika ja suhtlemine Putini Venemaaga on eksiteele minek. Kui vaadata suurt pilti 20 aasta vältel, siis Putin on võitnud kõik oma sõjad ilma erilise vastulöögita Euroopa Liidu ja USA poolt. Tuletan meelde, et tuhandeid inimesi tapeti Tšetšeenias. Süürias tappis Assadi režiim koos Vene vägedega rohkem tsiviilisikuid kui ISIS. See on fakt. Paljud Euroopa riigid – Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Austria, Ungari – on tegutsenud nii, nagu neid kuritegusid poleks kunagi eksisteerinud. Siin pole küsimus moraalis, vaid strateegilises arusaamas, sest nende kuritegudega andis Putin märku, mida kavatses teha.
Sõda Ukrainas alates 2014. aastast ei olnud minu jaoks mingi üllatus või nende jaoks, kes olid teadlikud, mida Vene väed varem tegid. Mõned inimesed on öelnud, et selliseid tegusid ei oleks küll oodanud. Loomulikult ei oleks keegi saanud ette teada, kas, millal ja kus kuriteod toimuksid ja kes neid korraldab, kuid minu arvates olid teod ette aimatavad.
Kas on võimalus, et Venemaa võidab sõja?
See sõltub meie käitumisest. Mida tähendab sõja võitmine? Me peame vältima uut külmutatud konflikti Ukrainas. Esiteks, kui meil on külmutatud konflikt, siis see tähendab veel tuhandeid, sadu tuhandeid tapetud, piinatud, kadumaläinud ukrainlasi. Teiseks, see tähendab rasket aega Ukraina majanduslikule arengule, sotsiaalsele sidususele ja tulevikule, isegi siis, kui anname Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse selle aasta juunis. Ukrainal oleks siis väga raske saada täieõiguslikuks liikmeks, sest ükski Euroopa riik ei toetaks riiki, millel pole täielikku territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust. Kui suhtume tõsiselt territoriaalsesse terviklikkusesse, siis peame eeldama, et Vene väed lükatakse Donbassist ja Krimmist välja.
Kolmandaks, see tähendaks suurt ebastabiilsust Ukraina jaoks. Putin teab väga hästi, et ei saa võita sõda nii, kui ei valluta kogu Donbassi, kuid Ukraina osaline halvamine või destabiliseerimine Euroopas oleks teataval määral võit. Ebastabiilsus tähendaks ka uut sõda ja katseid Moldova vastu. On ju Gruusiast haaratud 20 protsenti, Valgevene on Putini režiimiga seotud.
Neljandaks, kujutage ette tagurpidi stsenaariumit, kus Venemaa kaotab täielikult ja radikaalselt. See tähendab meie jaoks väga tähtsat asja, sest Venemaa prestiiž väheneb. Venemaa atraktiivsus kaob. Euroopa Liidu ja USA jaoks oleks see kuldne võimalus tihedamalt suhelda Serbiaga. Toimuval oleks kindlasti hea efekt Aafrikas, Ladina-Ameerikas. Valgevenes tähendaks seda, et Lukašenko ei peaks kaua vastu. Seega tekiks laine, kursimuutus mitte ainult Euroopas, vaid ka Ladina-Ameerikas, Lähis-Idas ja Aafrikas. See signaliseeriks suurt muutust. Seetõttu külmutatud konflikti, mis oleks Venemaale võit, tuleb vältida. Selleks peame väga kiiresti tegutsema ja andma kõik vajaliku, et Ukraina võidaks sõja.
Kuidas aitab võita sõda president Emmanuel Macroni avaldus, et peame Putini režiimiga kuidagi suhtlema?
See on täiesti eksiteele viiv. Macron ju toetab Ukrainat. Prantsusmaa annab ründerelvi ja humanitaarabi. Aitame Ukrainal tõde selgitada sõjakuritegude puhul. Anname Ukrainale kohtumeditsiinilist abi, et uurida sõjakuritegusid ja inimsusvastaseid kuritegusid, mille Vene väed toime panid. Küsimus ei ole Venemaa alandamises. Mida alandamine üldse tähendab, kui Venemaa on alandanud kõiki oma naabreid 22 aastat. Peame Venemaaga suhtlema hakkama pärast režiimi kokkuvarisemist. Me ei tohi suhtlema hakata Putiniga, kuid ühel päeval peame hakkama suhtlema Venemaaga ja see pole probleem, kui on uus režiim.
Meie ei saa, ka Macron või teised riigijuhid, rääkida režiimivahetusest, sest see oleks eksitav kommunikatsiooni mõistes, kuid on ju selge, et seda me ootame. Macron peaks paremini mõistma seda, mida ta siiani ei ole taibanud. Ukrainas on toimunud tõeline muutus. Olin taas kord Ukrainas, kolm nädalat tagasi ning mõistsin, et Euroopa Liidu liikmesus ei ole Ukrainale kingitus, vaid võimalus Euroopale.
Käin igal aastal Ukrainas vähemalt ühe korra ning nüüd näen uusi muutusi Ukrainas. Arvestada tuleb uut põlvkonda ning riigi, kohalike võimude või MTÜ-de tõhusust, inimeste mõttemaailma, siis need inimesed võiksid tegelikult Euroopale õppetunni anda. Õppetund vastuhakust, aga ka tõhususest. Kui mõelda, et liitumisel EL-iga oleks Ukraina viies jõud Euroopas elanikkonna suurust arvestades, siis on näha seda majanduslikku potentsiaali ning see muudaks Euroopa suureks jõuks maailmas. Mõned inimesed Prantsusmaal, Suurbritannias aga ka USA-s põlgavad Ukrainat, kuigi Ukraina oleks palju suurem jõud kui Venemaa.
### Response:
Prantsuse politoloog: Venemaa kaotus toob muutuse Euroopas ja kaugemalgi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nädalaga lisandus 1126 haigusjuhtu, teste tehti ligi 12 000. Positiivsete testide osakaal oli üle üheksa protsendi nagu ka eelnenud nädalal ning koroonaviiruse riskitase on keskmine.
Haigestumine kasvas 0-3 ja 10-14-aastaste laste seas, viimases vanuserühmas oli kasv 29 protsenti. Üle 60-aastaste haigestumine aga vähenes, üle 80-aastaste seas oli langus üle 50 protsendi.
Haiglanäit püsib stabiilne ja alanud nädala jooksul võib terviseameti prognoosi järgi oodata umbes 800 nakatunut, haiglanäit peaks minema 100 juurde.
Haiglaravil oli pühapäevase seisuga COVID-19-ga 124 patsienti, kellest neli oli intensiivravil ja üks juhitaval hingamisel. Keskmine haiglasolijate vanus oli 72. Koroonat põdevate haiglapatsientide üldarvust suurem osa on vanemad kui 60 aastat. Omikrontüve osakaal on sada protsenti.
Hooldekodudes on kollete arv samal tasemel nagu nädal varem, koldeid on kokku kuus, nakatunuid 159, neist 24 inimest personali hulgast.
Reovees püsib viirusesisaldus jätkuvalt kollasel ehk mõõdukal tasemel, ükski proov ei viita väga laialdasele viiruselevikule.
Nädala jooksul suri koroonaviirusega kolm inimest, kelle keskmine vanus oli 79. Keskmine päevane surmajuhtude arv langes nädalaga märgatavalt.
Samal ajal langeb ka grippi haigestunute arv. Möödunud nädalal kinnitati 223 A-gripiviirust, haiglaravi vajas 47 inimest.
Sellel hooajal on gripi tüsistuste tõttu surnud kolm inimest, kes kõik olid üle 70-aastased, raskete kaasuvate haigustega ja gripi vastu vaktsineerimata. | Koroonaga haiglasse sattunute arv langes nädalaga veerandi võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nädalaga lisandus 1126 haigusjuhtu, teste tehti ligi 12 000. Positiivsete testide osakaal oli üle üheksa protsendi nagu ka eelnenud nädalal ning koroonaviiruse riskitase on keskmine.
Haigestumine kasvas 0-3 ja 10-14-aastaste laste seas, viimases vanuserühmas oli kasv 29 protsenti. Üle 60-aastaste haigestumine aga vähenes, üle 80-aastaste seas oli langus üle 50 protsendi.
Haiglanäit püsib stabiilne ja alanud nädala jooksul võib terviseameti prognoosi järgi oodata umbes 800 nakatunut, haiglanäit peaks minema 100 juurde.
Haiglaravil oli pühapäevase seisuga COVID-19-ga 124 patsienti, kellest neli oli intensiivravil ja üks juhitaval hingamisel. Keskmine haiglasolijate vanus oli 72. Koroonat põdevate haiglapatsientide üldarvust suurem osa on vanemad kui 60 aastat. Omikrontüve osakaal on sada protsenti.
Hooldekodudes on kollete arv samal tasemel nagu nädal varem, koldeid on kokku kuus, nakatunuid 159, neist 24 inimest personali hulgast.
Reovees püsib viirusesisaldus jätkuvalt kollasel ehk mõõdukal tasemel, ükski proov ei viita väga laialdasele viiruselevikule.
Nädala jooksul suri koroonaviirusega kolm inimest, kelle keskmine vanus oli 79. Keskmine päevane surmajuhtude arv langes nädalaga märgatavalt.
Samal ajal langeb ka grippi haigestunute arv. Möödunud nädalal kinnitati 223 A-gripiviirust, haiglaravi vajas 47 inimest.
Sellel hooajal on gripi tüsistuste tõttu surnud kolm inimest, kes kõik olid üle 70-aastased, raskete kaasuvate haigustega ja gripi vastu vaktsineerimata.
### Response:
Koroonaga haiglasse sattunute arv langes nädalaga veerandi võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Relv vabastati edukalt laupäeval pommituslennuki B-52H pardalt ja saavutas hüperhelikiiruse, teatas esmaspäeval USA õhuvägi. Katsetus toimus California osariigis.
"See oli meie ARRW meeskonna ja õhujõudude jaoks suur saavutus," ütles õhujõudude kindral Heath Collins.
Rakett lendas helikiirusest enam kui viis korda kiiremini ja suudab ka väga hästi õhus manööverdada.
Pentagon investeerib üha rohkem raha, et arendada välja hüperhelirelvasid. USA poliitikud kardavad, et riik jääb selliste relvade väljatöötamisel maha Hiinast ja Venemaast.
Hiina katsetas eelmise aasta augustis edukalt hüperhelikiirusel lendava raketi ründevõimalust, mis tegi ka tiiru ümber maakera.
Hiljuti sai Venemaast esimene riik, mis kasutas sõjas hüperhelirelva. Pentagoni teatel on Venemaa kasutanud Ukrainas 10–12 hüperhelirelva. | USA katsetas edukalt hüperhelikiirusega raketti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Relv vabastati edukalt laupäeval pommituslennuki B-52H pardalt ja saavutas hüperhelikiiruse, teatas esmaspäeval USA õhuvägi. Katsetus toimus California osariigis.
"See oli meie ARRW meeskonna ja õhujõudude jaoks suur saavutus," ütles õhujõudude kindral Heath Collins.
Rakett lendas helikiirusest enam kui viis korda kiiremini ja suudab ka väga hästi õhus manööverdada.
Pentagon investeerib üha rohkem raha, et arendada välja hüperhelirelvasid. USA poliitikud kardavad, et riik jääb selliste relvade väljatöötamisel maha Hiinast ja Venemaast.
Hiina katsetas eelmise aasta augustis edukalt hüperhelikiirusel lendava raketi ründevõimalust, mis tegi ka tiiru ümber maakera.
Hiljuti sai Venemaast esimene riik, mis kasutas sõjas hüperhelirelva. Pentagoni teatel on Venemaa kasutanud Ukrainas 10–12 hüperhelirelva.
### Response:
USA katsetas edukalt hüperhelikiirusega raketti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juba aastaid on kõrgkoolid ja üliõpilasühendused juhtinud tähelepanu kõrghariduse alarahastatusele. Praktiliselt igal aastal on valitsuse vastuseks välja töötanud kõiksugu poolikuid lahendusi, mis tegelikku probleemi mingilgi moel ei lahenda ning pigem kallutavad süsteemi aina enam tasulise kõrghariduse poole.
Selgi aastal pole midagi erilist muutunud ning endiselt tuleb haridusminister Liina Kersna oma kõrgharidusseaduse muutmise eelnõus välja peaasjalikult poolikute lahenduste ja asendustegevustega.
Milles siis seisneb seekordne "päästerõngas"? Lühidalt võib öelda, et minister on võtnud kõrghariduses suunaks deviisi "distsiplineeri ja karista".
Keda? Õpingute katkestajaid, mitmel õppekaval õppijaid ning samal õppeastmel, aga teisel erialal ümberõppijaid.
Miks? Kuna nemad ummistavat ligipääsu kõrgharidusele ning nende eemaldamine peaks väidetavalt võimaldama kõrgharidust suuremale ringile inimestest - ning laiendama kõrgkoolide võimalusi õppemaksu küsida.
Tegemist ei ole mitte ainult mõttetu tudengivaenuliku tegevusega, vaid ka ministri ülestunnistusega enda läbikukkumisest nii konkreetselt kõrgharidussüsteemi kui ka üldiselt haridusvaldkonda haldamisel.
"Mitmel õppekaval korraga õppimise keelustamine puudutab ülivõimekaid tudengeid, kes moodustavad hetkel ainult 0,3 protsenti kõigist tudengitest."
Esiteks on mitu välja käidud ettepanekut sisuliselt mõttetud kasvõi seetõttu, et need puudutavad tühist osa tudengkonnast. Mitmel õppekaval korraga õppimise keelustamine puudutab ülivõimekaid tudengeid, kes moodustavad hetkel ainult 0,3 protsenti kõigist tudengitest ning kelle arv oleks ajapikku nagunii vähenenud, kuna juba aastaid tagasi keelasid suuremad kõrgkoolid selle õppekorralduseeskirjades ära.
Ümberõppijaid on küll märksa rohkem, kogunisti viiendik kõigist vastuvõetutest, ent nende maksustamine ei too ilmselt erilist lisatulu (sest maksmiskohustuse korral nad lihtsalt õppima ei tuleks).
Pigem tulistab riik endale sellega jalga nii oma strateegilises eesmärgis soosida elukestvat õpet kui ka üldiselt elanikkonna laia silmaringi arengut. See ei pruugi isegi mitte võimaldada varasema kõrghariduseta inimestel kõrgharidusse siseneda, vaid õppekavade alatäituvust, kuna paljude õppekavade vastuvõttudel sisuliselt puudub konkurents.
Eriti groteskne on olukord, mis puudutab õpingute katkestajaid. Neid on tõesti päris palju - bakalaureuseõppes umbes viiendik kõigist vastuvõetutest – ja probleem on seega tõsine. Kordagi ei reflekteeri minister eelnõu seletuskirjas aga selle üle, miks nii paljud tudengid, kellest enamik on just äsja seljatanud kolm aastat kestnud gümnaasiumi (ehk ettevalmistuse kõrgkooli astumiseks), ei oska õiget eriala valida.
Et probleem nõuaks mingisuguseid fundamentaalseid ümberkorraldusi seal, keskhariduses, näib olevat mõeldamatu.
Nii jääb vigade ennetamise asemel ainuõigeks lahenduseks nende tegemise eest karistamine. Üliõpilane, kes avastab, et on eriala valimisel teinud vea, on tupikus: ta peab kas hambad ristis, õppima eriala, millest ta pole huvitatud, või maksma selle eest keskmiselt 1500 eurot trahvi.
Veelgi enam, haridusministeeriumil on olemas vajalikud andmed, et iseseisvalt aimata, miks õpingud tegelikult katkestatakse. Osaliselt tuleneb see kindlasti tõesti abiturientide teadmatusest ja oskamatusest õiget eriala valida.
Kui lugeda aga riigikontrolli auditit (lk 33), siis olulisemgi tegur on üliõpilaste ebastabiilne sissetulek. Ministeeriumis on ju kogu aeg teatud, et Eesti tudengid on õpingute kõrvalt töötamise poolest Euroopa tipus, aga alati on üliõpilaste motiiviks soovmõeldud nende tahe ja võimekus õppemaksu maksta (nagu eeldatakse eelnõu seletuskirja leheküljel 17).
Täiesti mõistmatuks jääb ministeeriumile see, et üliõpilased mitte ei tööta sellepärast, et õpingud on liiga lihtsad ja pole midagi muud teha, vaid kuna riik pole jätnud neile sisuliselt ühtegi alternatiivi: ei toetused ega õppelaen ole piisavad ega nii kättesaadavad, et ennast isegi tasuta kõrghariduse tingimustes ära elatada, rääkimata siis tasulisest kõrgharidusest.
Niisiis on eelnõu sihitud ülivõimekate, ümberõppijate ja vähekindlustatute pihta. Nemad olevatki see kurja juur, kelle tõttu on kõrgharidus alarahastatud.
Kõige iroonilisem aga on, et oma pühas sõjas on kõrgharidusse toodav lisaraha isegi kõige optimistlikuma stsenaariumi järgi tühine summa (paar miljonit kõigi kõrgkoolide peale, samas kui vajadus on u 100 miljonit) ja veelgi hullem, isegi ministeerium ise tunnistab seletuskirjas, et seadusemuudatuse tulemus võib olla vastupidine eesmärgile: "Muudatus võib tuua kaasa üliõpilaste arvu vähenemise ja katkestamise suurenemise" (lk 17). Seda kõike peaks HTM-is aga isegi väga hästi teatama, arvestades, et sellele viitas ka selle enda asekantsler alles aasta tagasi.
Kokkuvõttes ei ole seekordnegi eelnõu muud kui järjekordne näide sellest, kuidas riik lükkab vastutuse enda tegemata või lohakalt tehtud töö eest üliõpilase kaela. See ei lahenda ühtegi probleemi, ei täida ühtegi strateegilist eesmärki ning, mis veelgi hullem, võib viia paljud värskelt iseseisvasse ellu astunud noored võlgadesse ning takistada vanemate ümberõpet.
Vormiliselt jääb tasuta kõrgharidus alles, aga sisuliselt astutakse järjekordne samm tasulise kõrghariduse poole. Kui see on viis, kuidas minister kõrghariduse probleeme lahendab, siis parem oleks, kui see juba mitte midagi ei teeks. Kõrgharidus vajab lisaraha, mitte peenhäälestust. | Karl Lembit Laane: kõrgharidus vajab lisaraha, mitte peenhäälestust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juba aastaid on kõrgkoolid ja üliõpilasühendused juhtinud tähelepanu kõrghariduse alarahastatusele. Praktiliselt igal aastal on valitsuse vastuseks välja töötanud kõiksugu poolikuid lahendusi, mis tegelikku probleemi mingilgi moel ei lahenda ning pigem kallutavad süsteemi aina enam tasulise kõrghariduse poole.
Selgi aastal pole midagi erilist muutunud ning endiselt tuleb haridusminister Liina Kersna oma kõrgharidusseaduse muutmise eelnõus välja peaasjalikult poolikute lahenduste ja asendustegevustega.
Milles siis seisneb seekordne "päästerõngas"? Lühidalt võib öelda, et minister on võtnud kõrghariduses suunaks deviisi "distsiplineeri ja karista".
Keda? Õpingute katkestajaid, mitmel õppekaval õppijaid ning samal õppeastmel, aga teisel erialal ümberõppijaid.
Miks? Kuna nemad ummistavat ligipääsu kõrgharidusele ning nende eemaldamine peaks väidetavalt võimaldama kõrgharidust suuremale ringile inimestest - ning laiendama kõrgkoolide võimalusi õppemaksu küsida.
Tegemist ei ole mitte ainult mõttetu tudengivaenuliku tegevusega, vaid ka ministri ülestunnistusega enda läbikukkumisest nii konkreetselt kõrgharidussüsteemi kui ka üldiselt haridusvaldkonda haldamisel.
"Mitmel õppekaval korraga õppimise keelustamine puudutab ülivõimekaid tudengeid, kes moodustavad hetkel ainult 0,3 protsenti kõigist tudengitest."
Esiteks on mitu välja käidud ettepanekut sisuliselt mõttetud kasvõi seetõttu, et need puudutavad tühist osa tudengkonnast. Mitmel õppekaval korraga õppimise keelustamine puudutab ülivõimekaid tudengeid, kes moodustavad hetkel ainult 0,3 protsenti kõigist tudengitest ning kelle arv oleks ajapikku nagunii vähenenud, kuna juba aastaid tagasi keelasid suuremad kõrgkoolid selle õppekorralduseeskirjades ära.
Ümberõppijaid on küll märksa rohkem, kogunisti viiendik kõigist vastuvõetutest, ent nende maksustamine ei too ilmselt erilist lisatulu (sest maksmiskohustuse korral nad lihtsalt õppima ei tuleks).
Pigem tulistab riik endale sellega jalga nii oma strateegilises eesmärgis soosida elukestvat õpet kui ka üldiselt elanikkonna laia silmaringi arengut. See ei pruugi isegi mitte võimaldada varasema kõrghariduseta inimestel kõrgharidusse siseneda, vaid õppekavade alatäituvust, kuna paljude õppekavade vastuvõttudel sisuliselt puudub konkurents.
Eriti groteskne on olukord, mis puudutab õpingute katkestajaid. Neid on tõesti päris palju - bakalaureuseõppes umbes viiendik kõigist vastuvõetutest – ja probleem on seega tõsine. Kordagi ei reflekteeri minister eelnõu seletuskirjas aga selle üle, miks nii paljud tudengid, kellest enamik on just äsja seljatanud kolm aastat kestnud gümnaasiumi (ehk ettevalmistuse kõrgkooli astumiseks), ei oska õiget eriala valida.
Et probleem nõuaks mingisuguseid fundamentaalseid ümberkorraldusi seal, keskhariduses, näib olevat mõeldamatu.
Nii jääb vigade ennetamise asemel ainuõigeks lahenduseks nende tegemise eest karistamine. Üliõpilane, kes avastab, et on eriala valimisel teinud vea, on tupikus: ta peab kas hambad ristis, õppima eriala, millest ta pole huvitatud, või maksma selle eest keskmiselt 1500 eurot trahvi.
Veelgi enam, haridusministeeriumil on olemas vajalikud andmed, et iseseisvalt aimata, miks õpingud tegelikult katkestatakse. Osaliselt tuleneb see kindlasti tõesti abiturientide teadmatusest ja oskamatusest õiget eriala valida.
Kui lugeda aga riigikontrolli auditit (lk 33), siis olulisemgi tegur on üliõpilaste ebastabiilne sissetulek. Ministeeriumis on ju kogu aeg teatud, et Eesti tudengid on õpingute kõrvalt töötamise poolest Euroopa tipus, aga alati on üliõpilaste motiiviks soovmõeldud nende tahe ja võimekus õppemaksu maksta (nagu eeldatakse eelnõu seletuskirja leheküljel 17).
Täiesti mõistmatuks jääb ministeeriumile see, et üliõpilased mitte ei tööta sellepärast, et õpingud on liiga lihtsad ja pole midagi muud teha, vaid kuna riik pole jätnud neile sisuliselt ühtegi alternatiivi: ei toetused ega õppelaen ole piisavad ega nii kättesaadavad, et ennast isegi tasuta kõrghariduse tingimustes ära elatada, rääkimata siis tasulisest kõrgharidusest.
Niisiis on eelnõu sihitud ülivõimekate, ümberõppijate ja vähekindlustatute pihta. Nemad olevatki see kurja juur, kelle tõttu on kõrgharidus alarahastatud.
Kõige iroonilisem aga on, et oma pühas sõjas on kõrgharidusse toodav lisaraha isegi kõige optimistlikuma stsenaariumi järgi tühine summa (paar miljonit kõigi kõrgkoolide peale, samas kui vajadus on u 100 miljonit) ja veelgi hullem, isegi ministeerium ise tunnistab seletuskirjas, et seadusemuudatuse tulemus võib olla vastupidine eesmärgile: "Muudatus võib tuua kaasa üliõpilaste arvu vähenemise ja katkestamise suurenemise" (lk 17). Seda kõike peaks HTM-is aga isegi väga hästi teatama, arvestades, et sellele viitas ka selle enda asekantsler alles aasta tagasi.
Kokkuvõttes ei ole seekordnegi eelnõu muud kui järjekordne näide sellest, kuidas riik lükkab vastutuse enda tegemata või lohakalt tehtud töö eest üliõpilase kaela. See ei lahenda ühtegi probleemi, ei täida ühtegi strateegilist eesmärki ning, mis veelgi hullem, võib viia paljud värskelt iseseisvasse ellu astunud noored võlgadesse ning takistada vanemate ümberõpet.
Vormiliselt jääb tasuta kõrgharidus alles, aga sisuliselt astutakse järjekordne samm tasulise kõrghariduse poole. Kui see on viis, kuidas minister kõrghariduse probleeme lahendab, siis parem oleks, kui see juba mitte midagi ei teeks. Kõrgharidus vajab lisaraha, mitte peenhäälestust.
### Response:
Karl Lembit Laane: kõrgharidus vajab lisaraha, mitte peenhäälestust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Scola lõpetas oma mängijakarjääri eelmisel aastal Varese ridades, misjärel sai temast klubi tegevdirektor. Esmaspäeval teatas Scola Varese juhatuse koosolekul, et soovib kasutada optsiooni, mis teeks temast klubi enamusomaniku.
"Ma olen selle võimaluse üle äärmiselt rahul. Olen kindel, et selline lahendus annab hooaja jooksul alustatud tööle hoogu juurde ja toob tulevikus palju kasu," sõnas Scola, vahendab Eurohoops.
Jaanuari alguses liitus klubiga taas Eesti koondislane Siim-Sander Vene, kelle leping kehtib kuni hooaja lõpuni. Vene kuulus kümnekordse Itaalia meistri hingekirja ka 2017/18 ja 2019/20 hooajal. | Argentina korvpallilegend soovib saada Vene koduklubi enamusomanikuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Scola lõpetas oma mängijakarjääri eelmisel aastal Varese ridades, misjärel sai temast klubi tegevdirektor. Esmaspäeval teatas Scola Varese juhatuse koosolekul, et soovib kasutada optsiooni, mis teeks temast klubi enamusomaniku.
"Ma olen selle võimaluse üle äärmiselt rahul. Olen kindel, et selline lahendus annab hooaja jooksul alustatud tööle hoogu juurde ja toob tulevikus palju kasu," sõnas Scola, vahendab Eurohoops.
Jaanuari alguses liitus klubiga taas Eesti koondislane Siim-Sander Vene, kelle leping kehtib kuni hooaja lõpuni. Vene kuulus kümnekordse Itaalia meistri hingekirja ka 2017/18 ja 2019/20 hooajal.
### Response:
Argentina korvpallilegend soovib saada Vene koduklubi enamusomanikuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valgusfoori kasutatakse lisaks kõigile tuttavast tänavaliiklusest paljudel muudel elualadel ja valdkondades. Valgusfoori värve kasutatakse ka mitteametlikus suhtluses ja kõnes illustreerimaks seda või teist seisundit.
Kõneldes riigikaitsest ning toetudes sõdade õppetundidele võiks juba praegu asetada vastavate ametnike ja ohvitseride silme ette valgusfoori, mis annaks signaale otsuse langetamiseks. Riigikaitselised otsused mõjutavad meid pika aja vältel ning kahjuks kunagised halvad otsused just kõige ebasobilikumal ajal ja kombel. Sõda Ukrainas näitab selles osas nii mõndagi.
Otsustusprotsess ise on mitmekäiguline ning foorid asuvad staapides, ametites jne, kuid ka otsustajate ees, kes peavad tagama riigikaitse juhtimise demokraatlikule riigile kohaselt. Alljärgnevalt mõned akuutsed teemad mõtteaineks.
Juhtimine
Meedias kajastatud soov tuua Eestisse diviis sai hiljem ka täpsustuse, et lisaks üksustele on vaja diviisi staapi. Lätis asub Põhjadiviisi staap ning sinna meie kindralmajor kamandama ei sobi. Kui hästi aga oleme seal mitmerahvuselises seltskonnas hakkama saanud, sellest sõltub meie endi Kaitseväe sõjalise juhtimise tase, sest meile on seda kogemust hädasti vaja.
Selle aastatuhande eelõhtul, 1999. aastal alustati Poolas Kirdekorpuse staabi (MNC NE) loomisega ning mäletan oma esimest visiiti sinna kui ketserlikku toimingut. Nimelt, tollase KJPS ülema arvates polnud see oluline, nagu ka arvati olevat mitte oluliseks korpuse staapi ennast. Ajapikku aga kõik laabus ning NATO sõjalise juhtimisstruktuuri jaoks on nii MNC NE kui ka Põhjadiviisi staabid olulised komponendid.
Kuid millegipärast hakkab selle viimase osas kummitama BALTBAT-i saatus, kui mõelda kõnealusele soovile saada Eestisse liitlaste diviis. Või variandina diviisi jagu liitlaste üksusi eestlasest diviisiülema alluvusse? Kuid on olemas veel NATO kiirreageerimisjõud ning erinevad liitlaste ühised korpusestaabid. Eks valikud sõltuvad ka olukorrast.
Kui õhujõudude juhtimine toimub reaalajas ööpäevaringselt, st sarnaselt sõjaajale, siis maavägede puhul üleminek sõjaaja juhtimisele on teistsugune protseduur. Kaitseväe peastaap (KVPS) peaks koos kaitseväe juhatajaga vaatama peeglisse ning küsima, kuidas ja kui kiiresti on nad valmis üle minema sõjaaja juhtimisele. Sealjuures juhul, kui käivitub NATO sõjaline juhtimisstruktuur, tuleb ka selles osas jõuda otsustava selguseni.
Kõik need detailid pole mingi artikli teema, kuid igal juhul tuleb kaitseväel endal olla valmis nii lahingutegevuseks kui ka selle juhtimiseks iseseisvalt ning koos juurde antud üksustega. Alati peab olema valmis hullemaks.
Alalise mitmetuhandelise väekoondise ja selle staabi ülalpidamine on võimalik, kuid ka siis tuleb lahendada hulga probleeme ja probleemikesi. Viimastest võib tuua ainult ühe süütu näite, et vaja läheb lasteasutusi, kus õpetatakse Eestisse saabunud sõjaväelaste lapsi, tavaliselt inglise keeles.
Ohvitseride roteerumine staabis ei toimu mõne kuu kaupa, sest staap peab olema kokkuharjutatud ning tundma kohalikke olusid peensusteni. Nii et alalist personali tuleb juurde ning neile ja pereliikmetele tuleb luua hädavajalikud tingimused. Pisiasi, kuid võib tekitada omajagu probleeme. Mainin sellest asjaolust, kuna taoline kogemus on teistes riikides olemas.
Enne Teist maailmasõda oli Eestis neli diviisi. Kuid ka täies lahingurivistuses piiri ääres poleks isegi nelja diviisi võimuses tagada Eesti territooriumi absoluutne puutumatus. Sõda on dünaamiline protsess. Igal juhul, siin tuleks diviisi teemal näidata kollast tuld, sest kõik pole veel läbi mõeldud.
Relvastuse ja tehnika hanked
Eesti on läbi viinud mitmeid relvastuse hankeid ning vastavad kogemused, mõnikord koos vitsadega, oleme juba saanud. Esimese suurhanke puhul saime Iisraeli firmalt tüssata, kui õhutõrjekahurid koos laskemoonaga polnud seisundis, mis lepingus ettenähtud. Lisaks ka meie endi asjatundmatus, kui käsiraadiojaamad ja tankitõrjesüsteem jäid vajaliku toetuseta. Müüja oskas samuti neist peensustest vaikida.
"Õhukaitse raketisüsteem jäi pidama lähimaa tasemele, ehkki hange võinuks jõuda hoopiski keskmaa õhutõrje tasemele."
Esimene radarihange läks kordusele ning lõpuks tuli võitjaks teine firma. Kuid viga oli eelkõige meie enda struktuurides ja ebakompetentsed ametiisikud vahetati välja. Õhukaitse raketisüsteem jäi pidama lähimaa tasemele, ehkki hange võinuks jõuda hoopiski keskmaa õhutõrje tasemele.
Tegelikult leidub õpetlikku materjali ka mujal ning teiste riikide radarihanked polnud nii edukad. Põhjusteks võisid olla vähempakkumise piirang ning meist erinev perspektiivitunnetus.
Lähimate sõjakollete kogemusest leidub aga nii mõndagi, mida tuleks kõrva taha panna. Aserbaidžaan soetas mehitamata õhusõidukid Iisraelist, kuid pärast äraütlemist osteti relvastatud droonid hoopis Türgist. Seevastu kohe peale sõda Gruusias tõusis Iisraeli koostöö Venemaaga uuele tasemele.
Pöördprojekteerimine (reverse engineering) võimaldab Venemaal kiiremini arendada mehitamata süsteeme. Nõukogude ja Vene lahingutehnika modifitseerimine Iisraeli firmade poolt on andnud Venemaale nii mõndagi läbi koostöö kolmandate osapooltega ja ka vahetult otse.
Meediast on läbi jooksnud info piirangutest tarkvara Pegasus kohta, mida Iisraeli firma on müünud erinevatele riikidele. Näiteks Eestile ja Ukrainale on (NYT 23.3.2022) Iisraeli kaitseministeerium väidetavalt keelanud litsentsi väljastamise, et mitte kahjustada suhteid Venemaaga. Ukraina soov osta Iisraeli süsteem Raudkuppel oma õhuruumi kaitseks jäi samuti Vene faktori tõttu rahuldamata.
Eesti otsustas ettevaatavalt ja kiiresti, kuid Saksa valitsuse vastuseisu tõttu viibis haubitsate ja laskemoona saatmine Ukraina kaitsjatele. Alles kolm päeva pärast lahingutegevuse algust saabus saksa ja seejärel Soome nõusolek relvastusabi saatmiseks Ukrainasse. Saksamaa on meile ka muu laskemoona tarnija, loodetavasti jäävad liitlaskohustused prioriteediks. Kuid igal juhul mune ühes korvis ei tohi hoida, sest sõjategevuse ajal võivad tekkida ka probleemid varustusteedega ja ette võivad tulla muud raskused.
Rohelist tuld saab näidata eelkõige liitlasriikide firmadele ning riikidele, kel pole siduvaid kohustusi või muid kaalutlusi Venemaaga. Punane tuli peaks aga põlema juba saadud kogemuste alusel.
Logistika
Logistika kui targutamine on unustatud mõiste, kuid ka praegune sõnakasutus taktikalise tasandi toetusüksuste nimetuste puhul pole õige. Logistika on siiski palju ulatuslikum protsess, kui pelgalt taktikalisest tagalast eesliinile veetav kraam või väeosa sees teostatavad teenused ja toimingud. See selleks.
Meie maaväe brigaadid koos toetusüksustega, lisaks ka liitlaste panustatud komponent, vajavad tegelikult brigaadi suurust tagalatoetuse üksust. Toetusväejuhatust tuleb edasi arendada ja kaasata tuleb nii ettevõtteid kui ka reservi. Vähimagi kahtluseta peaks just siin näitama rohelist tuld.
Eesti enda kaitsetööstuse võimalused tuleb maksimaalselt ära kasutada, sh küberkaitseks, elektrooniliseks sõjaks ja ka mehitamata lennuvahendite osas. Ma ei oleks nii tagasihoidlik rohelise tule näitamisega, kui seda on seni tehtud.
Maakaitsevägi
Arengud paistavad liikuvat soodsas suunas, tahaks vaid rõhutada, et kaks olulist tegurit võivad teineteist täiendada. Esiteks, maakaitsevägi, mis on esindatud kaitseliidu üksustega, täieneb vabatahtlikega. Teiseks, kohustusliku kaitseväeteenistuse läbinud reservväelased on määratud sõjaaja üksustesse. Viimaseid on aga toodetud rohkem, kui kaitseväe sõjaaja koosseis on praeguseks kavandanud. Kuid see töö pole olnud asjatu.
Seoses Eesti mõõtmetega on tegemist taktikalise suurusega territooriumiga ning lisaks lahingutegevusele toimub samaaegselt tagalaoperatsioon (r ear operation). Osa reservüksusi peaks suunama maakaitseväkke ning viimase üheks tegevuseks oleks ka osalemine tagalaoperatsioonides. Siinkohal saab näidata ainult rohelist tuld.
Ühe märkusena võiks lisada, et kaitseministeerium ega KVPS ei tohiks ühe käega anda rohkem ülesandeid kaitseliidule ning teise käega kinni pigistada viimase tegutsemisvabadust omaenda rahakoti kasutamisel. Vastupidi, ressursse ning palgalist kaadrit tuleks juurde anda, et moodustuks hädavajalik maakaitse võime.
Kelle käes on valgusfoori lüliti?
Vaatamata seadusega kehtestatud protseduuridele ja isegi nende järgimisele võib tekkida olukord, kus otsuse kujundab väga väike ring inimesi või isegi keegi ainuisikuliselt. Eriti puudutab see valdkondi, kus ekspertiis on piiratud ja kogemus pea olematu. See on olukord, mille kohta räägitakse kalapüüdmisest sogases vees. Võib tuua näite ka mõne aasta tagusest seigast energeetikavaldkonnas, kui lasti põhja LNG projekt Paldiskis. Riigikaitse on paljude tahkudega ning julgeolek nõuab ettevaatamise võimet.
Psalm Taavetist ja Koljatist on ristirahvale ja paljudele teistele teada paar aastatuhandet. Tolles kahevõitluses käis mõistus ja osavus üle toorest jõust. Ukraina võitlus palju suurema vallutaja vastu innustab ka meid. Kuid just meie endi kollektiivne tarkus ja omavaheline koostöö on see tegur, mille abil leitakse vajalikud heidutusvahendid ja rakendatakse mõistusepäraselt. Mitte ainuüksi mõni isehakanud ekspert või kõrge ametiisik, olgu nimeks Palm või Salm.
Mulle tundub, et riigikogu riigikaitsekomisjon ja ka julgeolekuasutuste järelevalve komisjon võivad siin tõhusalt kaasa lüüa, sest pikaajalise mõjuga otsuste puhul see peab nii olema. Hunt Kriimsilm las jääb laste juttudesse, riigikaitselistes küsimustes meil pole veel sellist suurmeest, kes ainuisikuliselt suudaks kõiki probleeme lahendada.
Olukord nõuab, et tuleks rutata riigikaitse tõhustamisega, kuid seda tuleb teha liigse kiirustamiseta. Me kõik teame, et täiendav raha, mis on eraldatud riigikaitselisteks kuludeks, pole laiaks löömiseks ja seda tuleb kasutada efektiivselt kõigi elanike ohutuse tagamiseks. Nii et otsustajad, vältige vähemalt punaseid fooritulesid. | Vello Loemaa: riigikaitse valgusfoor | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valgusfoori kasutatakse lisaks kõigile tuttavast tänavaliiklusest paljudel muudel elualadel ja valdkondades. Valgusfoori värve kasutatakse ka mitteametlikus suhtluses ja kõnes illustreerimaks seda või teist seisundit.
Kõneldes riigikaitsest ning toetudes sõdade õppetundidele võiks juba praegu asetada vastavate ametnike ja ohvitseride silme ette valgusfoori, mis annaks signaale otsuse langetamiseks. Riigikaitselised otsused mõjutavad meid pika aja vältel ning kahjuks kunagised halvad otsused just kõige ebasobilikumal ajal ja kombel. Sõda Ukrainas näitab selles osas nii mõndagi.
Otsustusprotsess ise on mitmekäiguline ning foorid asuvad staapides, ametites jne, kuid ka otsustajate ees, kes peavad tagama riigikaitse juhtimise demokraatlikule riigile kohaselt. Alljärgnevalt mõned akuutsed teemad mõtteaineks.
Juhtimine
Meedias kajastatud soov tuua Eestisse diviis sai hiljem ka täpsustuse, et lisaks üksustele on vaja diviisi staapi. Lätis asub Põhjadiviisi staap ning sinna meie kindralmajor kamandama ei sobi. Kui hästi aga oleme seal mitmerahvuselises seltskonnas hakkama saanud, sellest sõltub meie endi Kaitseväe sõjalise juhtimise tase, sest meile on seda kogemust hädasti vaja.
Selle aastatuhande eelõhtul, 1999. aastal alustati Poolas Kirdekorpuse staabi (MNC NE) loomisega ning mäletan oma esimest visiiti sinna kui ketserlikku toimingut. Nimelt, tollase KJPS ülema arvates polnud see oluline, nagu ka arvati olevat mitte oluliseks korpuse staapi ennast. Ajapikku aga kõik laabus ning NATO sõjalise juhtimisstruktuuri jaoks on nii MNC NE kui ka Põhjadiviisi staabid olulised komponendid.
Kuid millegipärast hakkab selle viimase osas kummitama BALTBAT-i saatus, kui mõelda kõnealusele soovile saada Eestisse liitlaste diviis. Või variandina diviisi jagu liitlaste üksusi eestlasest diviisiülema alluvusse? Kuid on olemas veel NATO kiirreageerimisjõud ning erinevad liitlaste ühised korpusestaabid. Eks valikud sõltuvad ka olukorrast.
Kui õhujõudude juhtimine toimub reaalajas ööpäevaringselt, st sarnaselt sõjaajale, siis maavägede puhul üleminek sõjaaja juhtimisele on teistsugune protseduur. Kaitseväe peastaap (KVPS) peaks koos kaitseväe juhatajaga vaatama peeglisse ning küsima, kuidas ja kui kiiresti on nad valmis üle minema sõjaaja juhtimisele. Sealjuures juhul, kui käivitub NATO sõjaline juhtimisstruktuur, tuleb ka selles osas jõuda otsustava selguseni.
Kõik need detailid pole mingi artikli teema, kuid igal juhul tuleb kaitseväel endal olla valmis nii lahingutegevuseks kui ka selle juhtimiseks iseseisvalt ning koos juurde antud üksustega. Alati peab olema valmis hullemaks.
Alalise mitmetuhandelise väekoondise ja selle staabi ülalpidamine on võimalik, kuid ka siis tuleb lahendada hulga probleeme ja probleemikesi. Viimastest võib tuua ainult ühe süütu näite, et vaja läheb lasteasutusi, kus õpetatakse Eestisse saabunud sõjaväelaste lapsi, tavaliselt inglise keeles.
Ohvitseride roteerumine staabis ei toimu mõne kuu kaupa, sest staap peab olema kokkuharjutatud ning tundma kohalikke olusid peensusteni. Nii et alalist personali tuleb juurde ning neile ja pereliikmetele tuleb luua hädavajalikud tingimused. Pisiasi, kuid võib tekitada omajagu probleeme. Mainin sellest asjaolust, kuna taoline kogemus on teistes riikides olemas.
Enne Teist maailmasõda oli Eestis neli diviisi. Kuid ka täies lahingurivistuses piiri ääres poleks isegi nelja diviisi võimuses tagada Eesti territooriumi absoluutne puutumatus. Sõda on dünaamiline protsess. Igal juhul, siin tuleks diviisi teemal näidata kollast tuld, sest kõik pole veel läbi mõeldud.
Relvastuse ja tehnika hanked
Eesti on läbi viinud mitmeid relvastuse hankeid ning vastavad kogemused, mõnikord koos vitsadega, oleme juba saanud. Esimese suurhanke puhul saime Iisraeli firmalt tüssata, kui õhutõrjekahurid koos laskemoonaga polnud seisundis, mis lepingus ettenähtud. Lisaks ka meie endi asjatundmatus, kui käsiraadiojaamad ja tankitõrjesüsteem jäid vajaliku toetuseta. Müüja oskas samuti neist peensustest vaikida.
"Õhukaitse raketisüsteem jäi pidama lähimaa tasemele, ehkki hange võinuks jõuda hoopiski keskmaa õhutõrje tasemele."
Esimene radarihange läks kordusele ning lõpuks tuli võitjaks teine firma. Kuid viga oli eelkõige meie enda struktuurides ja ebakompetentsed ametiisikud vahetati välja. Õhukaitse raketisüsteem jäi pidama lähimaa tasemele, ehkki hange võinuks jõuda hoopiski keskmaa õhutõrje tasemele.
Tegelikult leidub õpetlikku materjali ka mujal ning teiste riikide radarihanked polnud nii edukad. Põhjusteks võisid olla vähempakkumise piirang ning meist erinev perspektiivitunnetus.
Lähimate sõjakollete kogemusest leidub aga nii mõndagi, mida tuleks kõrva taha panna. Aserbaidžaan soetas mehitamata õhusõidukid Iisraelist, kuid pärast äraütlemist osteti relvastatud droonid hoopis Türgist. Seevastu kohe peale sõda Gruusias tõusis Iisraeli koostöö Venemaaga uuele tasemele.
Pöördprojekteerimine (reverse engineering) võimaldab Venemaal kiiremini arendada mehitamata süsteeme. Nõukogude ja Vene lahingutehnika modifitseerimine Iisraeli firmade poolt on andnud Venemaale nii mõndagi läbi koostöö kolmandate osapooltega ja ka vahetult otse.
Meediast on läbi jooksnud info piirangutest tarkvara Pegasus kohta, mida Iisraeli firma on müünud erinevatele riikidele. Näiteks Eestile ja Ukrainale on (NYT 23.3.2022) Iisraeli kaitseministeerium väidetavalt keelanud litsentsi väljastamise, et mitte kahjustada suhteid Venemaaga. Ukraina soov osta Iisraeli süsteem Raudkuppel oma õhuruumi kaitseks jäi samuti Vene faktori tõttu rahuldamata.
Eesti otsustas ettevaatavalt ja kiiresti, kuid Saksa valitsuse vastuseisu tõttu viibis haubitsate ja laskemoona saatmine Ukraina kaitsjatele. Alles kolm päeva pärast lahingutegevuse algust saabus saksa ja seejärel Soome nõusolek relvastusabi saatmiseks Ukrainasse. Saksamaa on meile ka muu laskemoona tarnija, loodetavasti jäävad liitlaskohustused prioriteediks. Kuid igal juhul mune ühes korvis ei tohi hoida, sest sõjategevuse ajal võivad tekkida ka probleemid varustusteedega ja ette võivad tulla muud raskused.
Rohelist tuld saab näidata eelkõige liitlasriikide firmadele ning riikidele, kel pole siduvaid kohustusi või muid kaalutlusi Venemaaga. Punane tuli peaks aga põlema juba saadud kogemuste alusel.
Logistika
Logistika kui targutamine on unustatud mõiste, kuid ka praegune sõnakasutus taktikalise tasandi toetusüksuste nimetuste puhul pole õige. Logistika on siiski palju ulatuslikum protsess, kui pelgalt taktikalisest tagalast eesliinile veetav kraam või väeosa sees teostatavad teenused ja toimingud. See selleks.
Meie maaväe brigaadid koos toetusüksustega, lisaks ka liitlaste panustatud komponent, vajavad tegelikult brigaadi suurust tagalatoetuse üksust. Toetusväejuhatust tuleb edasi arendada ja kaasata tuleb nii ettevõtteid kui ka reservi. Vähimagi kahtluseta peaks just siin näitama rohelist tuld.
Eesti enda kaitsetööstuse võimalused tuleb maksimaalselt ära kasutada, sh küberkaitseks, elektrooniliseks sõjaks ja ka mehitamata lennuvahendite osas. Ma ei oleks nii tagasihoidlik rohelise tule näitamisega, kui seda on seni tehtud.
Maakaitsevägi
Arengud paistavad liikuvat soodsas suunas, tahaks vaid rõhutada, et kaks olulist tegurit võivad teineteist täiendada. Esiteks, maakaitsevägi, mis on esindatud kaitseliidu üksustega, täieneb vabatahtlikega. Teiseks, kohustusliku kaitseväeteenistuse läbinud reservväelased on määratud sõjaaja üksustesse. Viimaseid on aga toodetud rohkem, kui kaitseväe sõjaaja koosseis on praeguseks kavandanud. Kuid see töö pole olnud asjatu.
Seoses Eesti mõõtmetega on tegemist taktikalise suurusega territooriumiga ning lisaks lahingutegevusele toimub samaaegselt tagalaoperatsioon (r ear operation). Osa reservüksusi peaks suunama maakaitseväkke ning viimase üheks tegevuseks oleks ka osalemine tagalaoperatsioonides. Siinkohal saab näidata ainult rohelist tuld.
Ühe märkusena võiks lisada, et kaitseministeerium ega KVPS ei tohiks ühe käega anda rohkem ülesandeid kaitseliidule ning teise käega kinni pigistada viimase tegutsemisvabadust omaenda rahakoti kasutamisel. Vastupidi, ressursse ning palgalist kaadrit tuleks juurde anda, et moodustuks hädavajalik maakaitse võime.
Kelle käes on valgusfoori lüliti?
Vaatamata seadusega kehtestatud protseduuridele ja isegi nende järgimisele võib tekkida olukord, kus otsuse kujundab väga väike ring inimesi või isegi keegi ainuisikuliselt. Eriti puudutab see valdkondi, kus ekspertiis on piiratud ja kogemus pea olematu. See on olukord, mille kohta räägitakse kalapüüdmisest sogases vees. Võib tuua näite ka mõne aasta tagusest seigast energeetikavaldkonnas, kui lasti põhja LNG projekt Paldiskis. Riigikaitse on paljude tahkudega ning julgeolek nõuab ettevaatamise võimet.
Psalm Taavetist ja Koljatist on ristirahvale ja paljudele teistele teada paar aastatuhandet. Tolles kahevõitluses käis mõistus ja osavus üle toorest jõust. Ukraina võitlus palju suurema vallutaja vastu innustab ka meid. Kuid just meie endi kollektiivne tarkus ja omavaheline koostöö on see tegur, mille abil leitakse vajalikud heidutusvahendid ja rakendatakse mõistusepäraselt. Mitte ainuüksi mõni isehakanud ekspert või kõrge ametiisik, olgu nimeks Palm või Salm.
Mulle tundub, et riigikogu riigikaitsekomisjon ja ka julgeolekuasutuste järelevalve komisjon võivad siin tõhusalt kaasa lüüa, sest pikaajalise mõjuga otsuste puhul see peab nii olema. Hunt Kriimsilm las jääb laste juttudesse, riigikaitselistes küsimustes meil pole veel sellist suurmeest, kes ainuisikuliselt suudaks kõiki probleeme lahendada.
Olukord nõuab, et tuleks rutata riigikaitse tõhustamisega, kuid seda tuleb teha liigse kiirustamiseta. Me kõik teame, et täiendav raha, mis on eraldatud riigikaitselisteks kuludeks, pole laiaks löömiseks ja seda tuleb kasutada efektiivselt kõigi elanike ohutuse tagamiseks. Nii et otsustajad, vältige vähemalt punaseid fooritulesid.
### Response:
Vello Loemaa: riigikaitse valgusfoor |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üheksa aastat tagasi lennutasid tudengid ja teadlased kosmosesse esimese Eesti satelliidi. Esimest korda ajaloos prooviti, kuidas saab orbiidil hakkama elektriline päikesepuri. Loodeti, et sarnase purje abil seilaksid tulevikusatelliidid päikeselt pärit osakeste voos senisest kiiremini ja odavamalt.
Missiooni haripunktiks oligi traadi sarnase purje väljakerimine ja pingestamine. Suuremad Eesti ülikoolid ja nende välispartnerid töötasid selle nimel aastaid ning teadlased ja tudengid olid kihevil.
Vähem kui kaks nädalat pärast kosmosesse lennutamist saabusidki Eesti mustast kosmosekuubikust esimesed satelliitfotod kodumaast ja mujalt. Tollane parlamendispiiker, astrofüüsika taustaga Ene Ergma hõiskas, et Eesti ongi nüüd väike kosmoseriik. "See on minu arvates väga suur asi!" ütles ta uhkelt.
Kaamerad tegid nii selgeid pilte, et eestlastelt hakati neid tänu missioonile ohtralt tellima. Päikesepuri aga ei avanenudki. Kuidas ja miks nii läks, ei tea teadlased siiani. Sarnast tehnoloogiat on katsetanud hiljem teisedki, aga tulemuseta.
See toob välja kaamerate ja valgusallikate olulisuse. Need on kosmoses maa peal uudistajatele silmadeks. Kui silmad ei tööta, võib kogu kallis missioon luhta minna.
Päikesepurje lahtikerimise mehhanismi ei jälginud toona ükski kaamera. "Tihti juhtub kosmoses imelikke asju," selgitas Eesti füüsik ja kosmosetehnoloog Mihkel Pajusalu. Nende imelike asjade mõistmiseks ehitab ta koos Tartus külje all oleva Eesti ettevõttega Crystalspace kaameraid ja nendega kokku sobivaid valgusallikaid. Koostööd teaduse ja ettevõtte vahel toetab Eesti Teadusagentuur sektoritevahelise mobiilsuse toetuse raames.
Kosmosepimeduses tegutsevad sabotöörid
Crystalspace'i klientideks on ettevõtted üle maailma. Kõik küsivad lampe, sest inimsilmale nähtav valgus langeb objektidele kosmoses otse, muutes varjud väga teravaks. Niivõrd sügav pimedus pole lihtsalt ebamugav, vaid võib pärssida teadustööd ja olla isegi ohtlik. Pajusalu sõnul on teateid kosmoses toimunud satelliitide saboteerimisest ja ründamisest, mida on raske eristada niisama riketest või mikrometeoriidi tabamusest.
"Valgusallikad võimaldaks näha, kas ja millal satelliite rünnati," selgitas Mihkel Pajusalu. Pea koheselt Maale jõudev pilt orbiidilt aitaks kiiresti pahalasi märgata. "Kui on teada, millal rünnati, siis saab ka hõlpsalt selgeks teha, kes selle taga olla võis," lisas kaasprofessor. Omavahel kemplevad tema sõnul pigem suuremad jõud, nagu Hiina, Venemaa ja USA.
Valgust on tarvis ka Päikesesüsteemi teiste kehade uurimisel. Ehkki seni on kasutanud kulgurid ringi liikumiseks eeskätt päikeseenergiat, liigub tehnika aga aina enam varjulisematele, seni nägemata aladele. Liikumise ajal tuleb aga tegevust jäädvustada ja pilkases pimeduses seda teha ei saa.
Mihkel Pajusalu tõi kosmosetehnoloogiani mure inimkonna pärast. Autor/allikas: Marian Männi
Varasemalt doktorantuuris alternatiivsete energiaallikate loomiseks bakterite fotosünteesi uurinud Pajusalu liikus kosmosetehnoloogia valdkonda sooviga inimkonda aidata. "Mind huvitab kosmose avastamine," selgitas Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT) järeldoktorantuuri teinud teadlane.
"Tahaksin paremini näha, mis toimub Kuu ja Marsi peal ning seal reaalselt ka ehitada. Kui inimkond tahab pikemas perspektiivis ellu jääda, siis see on meie ainus võimalus," lisas Pajusalu. Maa elukõlblikkusest on kasutatud tema sõnul juba 80-90 protsenti kasutatud. Nimelt tõuseb Päikeselt lähtuv soojuskiirgus ajas.
Tegu on väga pikaajalise protsessiga, millel pole teadaolevalt seost praegu Maal toimuvate kliimamuutustega. Umbes miljardi aasta pärast on Maa temperatuur tema sõnul nii kõrge, et muu hulgas kaob näiteks vedel vesi. "Kõige pessimistlikumate prognooside järgi on Maal veel maksimaalselt 600 miljonit aastat jäänud," ütles Pajusalu.
Samal ajal tarbime piiratud ressursse, nagu heeliumit ja fossiilset kütust, mida oleks kosmosetehnoloogia jaoks tarvis. Pajusalu muretseb, et ühel hetkel võime lihtsalt Maale lõksu jääda. "Kasutame kosmoses ju samu asju nagu Maa peal igapäevaelus," selgitas kaasprofessor.
Kosmoselambi eripära
Tavalist taskulampi siiski orbiidile ei lennuta. See kuumeneks ilmselt lihtsalt üle ja lakkaks toimimast. Tugeva kiirguse pärast peab kosmose valgusallikas olema ülekuumenemise suhtes kindlam ja töötama energianappuse tõttu tõhusamalt. Selles seisnebki ülesande keerukus.
Peale eestlaste on veel väheseid töörühmi, kus sarnaste küsimuste üle pead murtakse, aga seni tulemusteta. Tihti jäävad Pajusalu sõnul kosmosetehnoloogia puhul lahendused tegelikult hoopis bürokraatia taha. Ka valgusallikate puhul veedab Pajusalu umbes pool aastat dokumente kirjutades, lambi saaks teha valmis sellega võrreldes linnulennul, vaid paari nädalaga.
Kuigi see võib paista pealtnäha tühise vidinana, kujutab kosmoselamp olulist abimeest, mille valgel nuputada välja vastuseid märksa suurematele ja olemuslikematele küsimusele. | Eesti füüsik teeb Kuu peale lampe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üheksa aastat tagasi lennutasid tudengid ja teadlased kosmosesse esimese Eesti satelliidi. Esimest korda ajaloos prooviti, kuidas saab orbiidil hakkama elektriline päikesepuri. Loodeti, et sarnase purje abil seilaksid tulevikusatelliidid päikeselt pärit osakeste voos senisest kiiremini ja odavamalt.
Missiooni haripunktiks oligi traadi sarnase purje väljakerimine ja pingestamine. Suuremad Eesti ülikoolid ja nende välispartnerid töötasid selle nimel aastaid ning teadlased ja tudengid olid kihevil.
Vähem kui kaks nädalat pärast kosmosesse lennutamist saabusidki Eesti mustast kosmosekuubikust esimesed satelliitfotod kodumaast ja mujalt. Tollane parlamendispiiker, astrofüüsika taustaga Ene Ergma hõiskas, et Eesti ongi nüüd väike kosmoseriik. "See on minu arvates väga suur asi!" ütles ta uhkelt.
Kaamerad tegid nii selgeid pilte, et eestlastelt hakati neid tänu missioonile ohtralt tellima. Päikesepuri aga ei avanenudki. Kuidas ja miks nii läks, ei tea teadlased siiani. Sarnast tehnoloogiat on katsetanud hiljem teisedki, aga tulemuseta.
See toob välja kaamerate ja valgusallikate olulisuse. Need on kosmoses maa peal uudistajatele silmadeks. Kui silmad ei tööta, võib kogu kallis missioon luhta minna.
Päikesepurje lahtikerimise mehhanismi ei jälginud toona ükski kaamera. "Tihti juhtub kosmoses imelikke asju," selgitas Eesti füüsik ja kosmosetehnoloog Mihkel Pajusalu. Nende imelike asjade mõistmiseks ehitab ta koos Tartus külje all oleva Eesti ettevõttega Crystalspace kaameraid ja nendega kokku sobivaid valgusallikaid. Koostööd teaduse ja ettevõtte vahel toetab Eesti Teadusagentuur sektoritevahelise mobiilsuse toetuse raames.
Kosmosepimeduses tegutsevad sabotöörid
Crystalspace'i klientideks on ettevõtted üle maailma. Kõik küsivad lampe, sest inimsilmale nähtav valgus langeb objektidele kosmoses otse, muutes varjud väga teravaks. Niivõrd sügav pimedus pole lihtsalt ebamugav, vaid võib pärssida teadustööd ja olla isegi ohtlik. Pajusalu sõnul on teateid kosmoses toimunud satelliitide saboteerimisest ja ründamisest, mida on raske eristada niisama riketest või mikrometeoriidi tabamusest.
"Valgusallikad võimaldaks näha, kas ja millal satelliite rünnati," selgitas Mihkel Pajusalu. Pea koheselt Maale jõudev pilt orbiidilt aitaks kiiresti pahalasi märgata. "Kui on teada, millal rünnati, siis saab ka hõlpsalt selgeks teha, kes selle taga olla võis," lisas kaasprofessor. Omavahel kemplevad tema sõnul pigem suuremad jõud, nagu Hiina, Venemaa ja USA.
Valgust on tarvis ka Päikesesüsteemi teiste kehade uurimisel. Ehkki seni on kasutanud kulgurid ringi liikumiseks eeskätt päikeseenergiat, liigub tehnika aga aina enam varjulisematele, seni nägemata aladele. Liikumise ajal tuleb aga tegevust jäädvustada ja pilkases pimeduses seda teha ei saa.
Mihkel Pajusalu tõi kosmosetehnoloogiani mure inimkonna pärast. Autor/allikas: Marian Männi
Varasemalt doktorantuuris alternatiivsete energiaallikate loomiseks bakterite fotosünteesi uurinud Pajusalu liikus kosmosetehnoloogia valdkonda sooviga inimkonda aidata. "Mind huvitab kosmose avastamine," selgitas Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT) järeldoktorantuuri teinud teadlane.
"Tahaksin paremini näha, mis toimub Kuu ja Marsi peal ning seal reaalselt ka ehitada. Kui inimkond tahab pikemas perspektiivis ellu jääda, siis see on meie ainus võimalus," lisas Pajusalu. Maa elukõlblikkusest on kasutatud tema sõnul juba 80-90 protsenti kasutatud. Nimelt tõuseb Päikeselt lähtuv soojuskiirgus ajas.
Tegu on väga pikaajalise protsessiga, millel pole teadaolevalt seost praegu Maal toimuvate kliimamuutustega. Umbes miljardi aasta pärast on Maa temperatuur tema sõnul nii kõrge, et muu hulgas kaob näiteks vedel vesi. "Kõige pessimistlikumate prognooside järgi on Maal veel maksimaalselt 600 miljonit aastat jäänud," ütles Pajusalu.
Samal ajal tarbime piiratud ressursse, nagu heeliumit ja fossiilset kütust, mida oleks kosmosetehnoloogia jaoks tarvis. Pajusalu muretseb, et ühel hetkel võime lihtsalt Maale lõksu jääda. "Kasutame kosmoses ju samu asju nagu Maa peal igapäevaelus," selgitas kaasprofessor.
Kosmoselambi eripära
Tavalist taskulampi siiski orbiidile ei lennuta. See kuumeneks ilmselt lihtsalt üle ja lakkaks toimimast. Tugeva kiirguse pärast peab kosmose valgusallikas olema ülekuumenemise suhtes kindlam ja töötama energianappuse tõttu tõhusamalt. Selles seisnebki ülesande keerukus.
Peale eestlaste on veel väheseid töörühmi, kus sarnaste küsimuste üle pead murtakse, aga seni tulemusteta. Tihti jäävad Pajusalu sõnul kosmosetehnoloogia puhul lahendused tegelikult hoopis bürokraatia taha. Ka valgusallikate puhul veedab Pajusalu umbes pool aastat dokumente kirjutades, lambi saaks teha valmis sellega võrreldes linnulennul, vaid paari nädalaga.
Kuigi see võib paista pealtnäha tühise vidinana, kujutab kosmoselamp olulist abimeest, mille valgel nuputada välja vastuseid märksa suurematele ja olemuslikematele küsimusele.
### Response:
Eesti füüsik teeb Kuu peale lampe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsus otsustas eelmisel neljapäeval keelduda Neugrundi meretuulepargi hoonestusloa menetluse algatamisest, üheks põhjuseks on vastuolu riigi julgeolekuhuvidega. Teiseks ei vastanud arendaja esitatud taotlus nõuetele.
Meretuulepargi rajamisele on alates 2010. aastast, mil arendaja esitas taotluse tuulepargi rajamiseks Osmussaare lähistele Neugrundi madalale, vastu olnud kaitseministeerium, kellel on samas piirkonnas harjutusala.
Neugrundi piirkonna rannikualal nähti ette neli harjutusala, millest kaks on kaitsevägi võtnud laskeharjutuste tegemiseks kasutusse. Kuigi arendaja pakkus läbirääkimistel välja, et harjutusalad võiks ka mujale teha, siis uuringute käigus tuli välja, et võimalikud alternatiivid, kus saaks samas mahus harjutusi korraldada, Eestis puuduvad.
Samuti jääks tuulikud kaitseväe õhuseireradari kattealasse, mis tähendaks radarite töövõime vähenemist. Ka see põhjus välistab piirkonda hoonestusloa andmise.
Arendaja Neugrund OÜ hinnangul on tegu ebavõrdse kohtlemisega, sest Paldiskisse lubati ehitada tuulepark, mis samuti häirib radarite tööd. Kaitseministeerium märkis, et tuulepargid rajati ja planeeriti ajal, mil puudus kooskõlastuskohustus kaitseministeeriumiga. Juba olemasoleva tuulepargi lammutamist ei saa kaitseministeerium aga nõuda.
Samuti ei vasta arendaja ise valitsuse hinnangul nõuetele, kuivõrd meretuulepargi rajamiseks saab seaduse järgi anda loa elektriettevõtjale või elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale. Viimatise majandusaasta aruande järgi pole Neugrund OÜ elektrienergia tootmisega tegelnud.
Arendaja läheb kohtusse
Neugrund OÜ-l on plaanis Osmussaare lähedale rajada kuni 38 tuulikuga meretuulepark. Tuuliute tornid oleksid umbes 80 meetri kõrgused. Ala suuruseks oleks 12 ruutkilomeetrit ja hoonestusluba taotletakse 50 aastaks.
Arendaja Märt Poots ütles ERR-ile, et valitsuse otsus on kavas kohtus vaidlustada. "Ega meil muud üle ei jää," lausus ta.
Pootsi sõnul on meretuulepargi võimsuseks kavandatud 300 megavatti ja sellega kataks umbes neljandiku Eesti tarbimisest.
"See ainuke võimalus kiiresti energiahindasid alla tuua. Meil on kõik uuringud tehtud, keskkonnamõju strateegiline hindamine tehtud. See on olnud nelja-aastane töö, meil on sinna suur raha pandud," lausus Poots.
Pootsi sõnul võtaks hoonestusloa menetlus aega tavapärases tempos umbes aasta, sama palju läheks aega tuulepargi püsti panemiseks.
Poots on varem ERR-ile öeldud, et nende pargi rajamise saaga näitab, kuidas riik on igati otsinud põhjendusi, miks ei saa ehituslikult väga sobivasse kohta meretuuleparki rajada. Projektiga alustati juba 2006. aastal, hoonestusloa taotlus esitati 2010. aastal. | Valitsus ei andnud Neugrundi tuulepargile luba, arendaja läheb kohtusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsus otsustas eelmisel neljapäeval keelduda Neugrundi meretuulepargi hoonestusloa menetluse algatamisest, üheks põhjuseks on vastuolu riigi julgeolekuhuvidega. Teiseks ei vastanud arendaja esitatud taotlus nõuetele.
Meretuulepargi rajamisele on alates 2010. aastast, mil arendaja esitas taotluse tuulepargi rajamiseks Osmussaare lähistele Neugrundi madalale, vastu olnud kaitseministeerium, kellel on samas piirkonnas harjutusala.
Neugrundi piirkonna rannikualal nähti ette neli harjutusala, millest kaks on kaitsevägi võtnud laskeharjutuste tegemiseks kasutusse. Kuigi arendaja pakkus läbirääkimistel välja, et harjutusalad võiks ka mujale teha, siis uuringute käigus tuli välja, et võimalikud alternatiivid, kus saaks samas mahus harjutusi korraldada, Eestis puuduvad.
Samuti jääks tuulikud kaitseväe õhuseireradari kattealasse, mis tähendaks radarite töövõime vähenemist. Ka see põhjus välistab piirkonda hoonestusloa andmise.
Arendaja Neugrund OÜ hinnangul on tegu ebavõrdse kohtlemisega, sest Paldiskisse lubati ehitada tuulepark, mis samuti häirib radarite tööd. Kaitseministeerium märkis, et tuulepargid rajati ja planeeriti ajal, mil puudus kooskõlastuskohustus kaitseministeeriumiga. Juba olemasoleva tuulepargi lammutamist ei saa kaitseministeerium aga nõuda.
Samuti ei vasta arendaja ise valitsuse hinnangul nõuetele, kuivõrd meretuulepargi rajamiseks saab seaduse järgi anda loa elektriettevõtjale või elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale. Viimatise majandusaasta aruande järgi pole Neugrund OÜ elektrienergia tootmisega tegelnud.
Arendaja läheb kohtusse
Neugrund OÜ-l on plaanis Osmussaare lähedale rajada kuni 38 tuulikuga meretuulepark. Tuuliute tornid oleksid umbes 80 meetri kõrgused. Ala suuruseks oleks 12 ruutkilomeetrit ja hoonestusluba taotletakse 50 aastaks.
Arendaja Märt Poots ütles ERR-ile, et valitsuse otsus on kavas kohtus vaidlustada. "Ega meil muud üle ei jää," lausus ta.
Pootsi sõnul on meretuulepargi võimsuseks kavandatud 300 megavatti ja sellega kataks umbes neljandiku Eesti tarbimisest.
"See ainuke võimalus kiiresti energiahindasid alla tuua. Meil on kõik uuringud tehtud, keskkonnamõju strateegiline hindamine tehtud. See on olnud nelja-aastane töö, meil on sinna suur raha pandud," lausus Poots.
Pootsi sõnul võtaks hoonestusloa menetlus aega tavapärases tempos umbes aasta, sama palju läheks aega tuulepargi püsti panemiseks.
Poots on varem ERR-ile öeldud, et nende pargi rajamise saaga näitab, kuidas riik on igati otsinud põhjendusi, miks ei saa ehituslikult väga sobivasse kohta meretuuleparki rajada. Projektiga alustati juba 2006. aastal, hoonestusloa taotlus esitati 2010. aastal.
### Response:
Valitsus ei andnud Neugrundi tuulepargile luba, arendaja läheb kohtusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "On aeg kindad varna riputada. Tunnen end õnnistatuna, et mul on olnud nii hämmastav karjäär, mis kestis üle 27 aasta. Tahan südamest tänada kõiki, kellega olen koos töötanud, ning samuti tänada oma perekonda, sõpru ja fänne armastuse ja toetuse eest, mida nad on mulle näidanud," kirjutas Khan ühismeedias.
It's time to hang up my gloves.
I feel blessed to have had such an amazing career that has spanned over 27 years.
I want to say a heartfelt thanks and to the incredible teams I have worked with and to my family, friends and fans for the love and support they have shown me. pic.twitter.com/VTk0oxVjp2
— Amir Khan (@amirkingkhan) May 13, 2022
35-aastane Khan pidas karjääri jooksul 40 matši, millest ta võitis 34 ja kaotas kuus. 17-aastaselt sai Khanist Suurbritannia noorim poksi olümpiamedalist, kui ta teenis Ateena olümpiamängudel hõbemedali. Kergekaalu finaalis jäi ta alla Mario Kindelanile.
WBA kergekaalu maailmameistritiitli pälvis Khan 2008. aastal, kui ta sai tehnilise nokaudiga jagu Oisin Faganist. Aasta hiljem alistas ta Andreas Kotelniku ning võitis endale ka kergekeskkaalu maailmameistrivöö. Oma viimase matši pidas Khan tänavu veebruaris, kui ta pidi tunnistama Kell Brooki paremust. | Endine poksi maailmameister ja olümpiahõbe pani sportlaskarjäärile punkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"On aeg kindad varna riputada. Tunnen end õnnistatuna, et mul on olnud nii hämmastav karjäär, mis kestis üle 27 aasta. Tahan südamest tänada kõiki, kellega olen koos töötanud, ning samuti tänada oma perekonda, sõpru ja fänne armastuse ja toetuse eest, mida nad on mulle näidanud," kirjutas Khan ühismeedias.
It's time to hang up my gloves.
I feel blessed to have had such an amazing career that has spanned over 27 years.
I want to say a heartfelt thanks and to the incredible teams I have worked with and to my family, friends and fans for the love and support they have shown me. pic.twitter.com/VTk0oxVjp2
— Amir Khan (@amirkingkhan) May 13, 2022
35-aastane Khan pidas karjääri jooksul 40 matši, millest ta võitis 34 ja kaotas kuus. 17-aastaselt sai Khanist Suurbritannia noorim poksi olümpiamedalist, kui ta teenis Ateena olümpiamängudel hõbemedali. Kergekaalu finaalis jäi ta alla Mario Kindelanile.
WBA kergekaalu maailmameistritiitli pälvis Khan 2008. aastal, kui ta sai tehnilise nokaudiga jagu Oisin Faganist. Aasta hiljem alistas ta Andreas Kotelniku ning võitis endale ka kergekeskkaalu maailmameistrivöö. Oma viimase matši pidas Khan tänavu veebruaris, kui ta pidi tunnistama Kell Brooki paremust.
### Response:
Endine poksi maailmameister ja olümpiahõbe pani sportlaskarjäärile punkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läti politsei koostas samuti avaliku korra tagamiseks tegevuskava, mis on seotud monumendi demonteerimist puudutavate tulevaste otsustega, selgub siseministeeriumi aruandest.
"Arvestades, et monumendiga seoses on avalikkuses suurenenud võimalik provokatsioon, on avaliku korra ja turvalisuse tagamiseks kehtestatud alates 11. maist ausamba juures politsei alaline kohalolek," seisab aruandes.
Eelmisel reedel erakorraliselt kogunenud Riia linnavolikogu toetas Võidu pargis asuva punamonumendi lammutamist ning andis Riia monumentide ametile korralduse lammutustööde ettevalmistusteks. Monumendi lammutamist toetas hiljuti ka Läti parlament.
Lätis on tavapäraselt üks suurimaid rahvakogunemisi 9. mail just Riias asuva nõukogudeaegse võidumonumendi juures. Monument on üsna halvas seisukorras ning osaliselt võrkaiaga piiratud. | Läti sulges suve lõpuni pääsu Võidu pargi punamonumendi juurde | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läti politsei koostas samuti avaliku korra tagamiseks tegevuskava, mis on seotud monumendi demonteerimist puudutavate tulevaste otsustega, selgub siseministeeriumi aruandest.
"Arvestades, et monumendiga seoses on avalikkuses suurenenud võimalik provokatsioon, on avaliku korra ja turvalisuse tagamiseks kehtestatud alates 11. maist ausamba juures politsei alaline kohalolek," seisab aruandes.
Eelmisel reedel erakorraliselt kogunenud Riia linnavolikogu toetas Võidu pargis asuva punamonumendi lammutamist ning andis Riia monumentide ametile korralduse lammutustööde ettevalmistusteks. Monumendi lammutamist toetas hiljuti ka Läti parlament.
Lätis on tavapäraselt üks suurimaid rahvakogunemisi 9. mail just Riias asuva nõukogudeaegse võidumonumendi juures. Monument on üsna halvas seisukorras ning osaliselt võrkaiaga piiratud.
### Response:
Läti sulges suve lõpuni pääsu Võidu pargi punamonumendi juurde |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaan Leis, Mati Arulepp ja Anti Perkson töötasid nn kumera grafeeni kallal. Süsinikupõhine materjal suurendab energiat salvestavate ja väljaandvate seadmete, superkondensaatorite vastuvõtu-, salvestus- ja väljaandmisvõimsust ning energiatihedust.
Muu hulgas kasutatakse superkondensaatoreid olukordades, kus on vaja palju kiirlaadimis- ja tühjendamistsükleid, näiteks elektrisõidukite kiirendamisel ja pidurdamisel. Kumera grafeeniga superkondensaatorid laevad energiasalvesti täis 15 sekundiga, peavad vastu enam kui miljonile laadimistsüklile ega sisalda keskkonnaohtlikke materjale. Nõnda võiks olla neist kasu üleminekul fossiilkütustelt puhtamale energiale.
Leiutise turustamiseks loodi Eestis superkondensaatorite tootmisettevõte Skeleton Technologies, mille kaasasutajateks olid ka Leis ja Perkson. Aastal 2018 alustas Skeleton Technologies superkondensaatori jõul töötavate trammide katsetamist Mannheimis, Heidelbergis ja Ludwigshafenis Saksamaal. Pidurdusenergia kogumiseks ja selle vallandamiseks kiirendamisel võimaldasid ettevõtte andmetel superkondensaatorid säästa kuni 30 protsenti elektrienergiat.
Täpsemalt nomineeriti teadlaste trio tööstuse auhinnakategoorias. Kategoorias tunnustatakse silmapaistvaid leiutajaid majanduslikult edukate tehnoloogiate valdkonnas, mille on patenteerinud Euroopa ettevõtted, kus töötab üle 250 töötaja ja mille aastakäive on üle 50 miljoni euro.
Euroopa Patendiameti asutatud Euroopa leiutaja auhind on üks prestiižsemaid innovatsiooniauhindu Euroopas. Selle aasta võitjad selguvad juuni keskpaigas. Lisaks valitakse 13 finalisti hulgast publiku lemmik. | Eesti teadlased jõudsid Euroopa aasta leiutaja auhinna finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaan Leis, Mati Arulepp ja Anti Perkson töötasid nn kumera grafeeni kallal. Süsinikupõhine materjal suurendab energiat salvestavate ja väljaandvate seadmete, superkondensaatorite vastuvõtu-, salvestus- ja väljaandmisvõimsust ning energiatihedust.
Muu hulgas kasutatakse superkondensaatoreid olukordades, kus on vaja palju kiirlaadimis- ja tühjendamistsükleid, näiteks elektrisõidukite kiirendamisel ja pidurdamisel. Kumera grafeeniga superkondensaatorid laevad energiasalvesti täis 15 sekundiga, peavad vastu enam kui miljonile laadimistsüklile ega sisalda keskkonnaohtlikke materjale. Nõnda võiks olla neist kasu üleminekul fossiilkütustelt puhtamale energiale.
Leiutise turustamiseks loodi Eestis superkondensaatorite tootmisettevõte Skeleton Technologies, mille kaasasutajateks olid ka Leis ja Perkson. Aastal 2018 alustas Skeleton Technologies superkondensaatori jõul töötavate trammide katsetamist Mannheimis, Heidelbergis ja Ludwigshafenis Saksamaal. Pidurdusenergia kogumiseks ja selle vallandamiseks kiirendamisel võimaldasid ettevõtte andmetel superkondensaatorid säästa kuni 30 protsenti elektrienergiat.
Täpsemalt nomineeriti teadlaste trio tööstuse auhinnakategoorias. Kategoorias tunnustatakse silmapaistvaid leiutajaid majanduslikult edukate tehnoloogiate valdkonnas, mille on patenteerinud Euroopa ettevõtted, kus töötab üle 250 töötaja ja mille aastakäive on üle 50 miljoni euro.
Euroopa Patendiameti asutatud Euroopa leiutaja auhind on üks prestiižsemaid innovatsiooniauhindu Euroopas. Selle aasta võitjad selguvad juuni keskpaigas. Lisaks valitakse 13 finalisti hulgast publiku lemmik.
### Response:
Eesti teadlased jõudsid Euroopa aasta leiutaja auhinna finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koondise peatreener Aleksei Galkin nimetas Eesti koosseisu 12 mängijat, kellega antakse saabuva Euroliiga etapi eel koosmängule viimane lihv.
"Sõprusturniir on meie jaoks kindlasti väga hea ettevalmistus. Märtsikuus saime end proovile panna maailma tipu Portugali vastu, seekord on aga vastas vanad sõbrad B-divisjonist. Tegemist on väga kõvade vastastega, kelle vastu saame koosseise katsetada ja näha, mis seisus me oleme ja mille kallal veel tööd teha," võttis Galkin eesmärgid kokku.
Eesti koondis teenis ajaloolise koha Euroopa 12 parema koondise seas möödunud aasta septembris, kui B-divisjoni finaalis alistati Türgi 4:3. Euroliiga A-divisjoni põhiturniir peetakse tänavu 30. juunist kuni 3. juulini Portugalis Nazares, Eesti alagrupp selgub sel kuul toimuval loosimisel.
Eesti, Tšehhi, Läti ja Taani koondiseid ootab Pärnus Sportland Beach Arenal toimuval turniiril ees kolm kohtumist, mille sissepääs on kõigile huvilistele tasuta. Kuna Eesti rannajalgpallikoondis mängib A-divisjoni kohtumisi Portugalis, on sõprusturniiri näol tegemist koondise selle aasta esimeste kodumängudega.
Sõprusturniiri ajakava:
Reede, 20. mai
kell 18.30 Eesti-Tšehhi
Laupäev, 21. mai
kell 12.00 Tšehhi-Läti
kell 14.00 Eesti-Taani
kell 18.30 Taani-Läti
Pühapäev, 22. mai
kell 10.30 Tšehhi-Taani
kell 12.30 Eesti-Läti
Eesti rannajalgpallikoondise koosseis:
Väravavahid
Rauno Rahnik (22.03.1990) – SK Augur Enemat
Kaspar Kotter (17.10.1996) – SK Augur Enemat
Väljakumängijad
Kristian Marmor (27.02.1987) – SK Augur Enemat
Sander Lepik (14.02.1993) – SK Augur Enemat
Rauno Nõmmiko (18.12.1991) – SK Augur Enemat
Joonas Laurits (03.08.1995) – SK Augur Enemat
Ragnar Rump (12.09.1991) – SK Augur Enemat
Joosep Juha (05.09.1996) – SK Augur Enemat
Rasmus Munskind (31.08.1989) – SK Augur Enemat
Janek Remmelgas (16.12.1992) – Nõmme BSC OlyBet
Edwin Stüf (30.07.1989) – BSC Thunder Arvutitark
Talis Tamm (26.01.1994) – SK Augur Enemat
Peatreener Aleksei Galkin
Füsioterapeut Siret Kalbus
Mänedžer Kari-Andri Kask | Rannajalgpallikoondis valmistub Euroliigaks kodusel turniiril | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koondise peatreener Aleksei Galkin nimetas Eesti koosseisu 12 mängijat, kellega antakse saabuva Euroliiga etapi eel koosmängule viimane lihv.
"Sõprusturniir on meie jaoks kindlasti väga hea ettevalmistus. Märtsikuus saime end proovile panna maailma tipu Portugali vastu, seekord on aga vastas vanad sõbrad B-divisjonist. Tegemist on väga kõvade vastastega, kelle vastu saame koosseise katsetada ja näha, mis seisus me oleme ja mille kallal veel tööd teha," võttis Galkin eesmärgid kokku.
Eesti koondis teenis ajaloolise koha Euroopa 12 parema koondise seas möödunud aasta septembris, kui B-divisjoni finaalis alistati Türgi 4:3. Euroliiga A-divisjoni põhiturniir peetakse tänavu 30. juunist kuni 3. juulini Portugalis Nazares, Eesti alagrupp selgub sel kuul toimuval loosimisel.
Eesti, Tšehhi, Läti ja Taani koondiseid ootab Pärnus Sportland Beach Arenal toimuval turniiril ees kolm kohtumist, mille sissepääs on kõigile huvilistele tasuta. Kuna Eesti rannajalgpallikoondis mängib A-divisjoni kohtumisi Portugalis, on sõprusturniiri näol tegemist koondise selle aasta esimeste kodumängudega.
Sõprusturniiri ajakava:
Reede, 20. mai
kell 18.30 Eesti-Tšehhi
Laupäev, 21. mai
kell 12.00 Tšehhi-Läti
kell 14.00 Eesti-Taani
kell 18.30 Taani-Läti
Pühapäev, 22. mai
kell 10.30 Tšehhi-Taani
kell 12.30 Eesti-Läti
Eesti rannajalgpallikoondise koosseis:
Väravavahid
Rauno Rahnik (22.03.1990) – SK Augur Enemat
Kaspar Kotter (17.10.1996) – SK Augur Enemat
Väljakumängijad
Kristian Marmor (27.02.1987) – SK Augur Enemat
Sander Lepik (14.02.1993) – SK Augur Enemat
Rauno Nõmmiko (18.12.1991) – SK Augur Enemat
Joonas Laurits (03.08.1995) – SK Augur Enemat
Ragnar Rump (12.09.1991) – SK Augur Enemat
Joosep Juha (05.09.1996) – SK Augur Enemat
Rasmus Munskind (31.08.1989) – SK Augur Enemat
Janek Remmelgas (16.12.1992) – Nõmme BSC OlyBet
Edwin Stüf (30.07.1989) – BSC Thunder Arvutitark
Talis Tamm (26.01.1994) – SK Augur Enemat
Peatreener Aleksei Galkin
Füsioterapeut Siret Kalbus
Mänedžer Kari-Andri Kask
### Response:
Rannajalgpallikoondis valmistub Euroliigaks kodusel turniiril |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ehkki vähem ja rohkem videomänge mänginud laste vaimsed võimed erinesid vaid pisut ning põhjusliku seose kinnitamiseks liiga vähe, väärib leid uurijate sõnul siiski äramärkimist. Nad võtsid töös hoolikalt arvesse erinevaid tegureid, nagu laste geneetilisi erinevusi ja sotsiaalmajanduslikku tausta, kuid seos ei kadunud kuhugi, vahendab ScienceAlert.
Kui mängimise mõju näis olevat hea, siis telerivaatamine ja ühismeediakasutus ei paistnud laste intellekti kuidagi mõjutavat. Uurijad loodavad, et nende tööst tõuseb kasu aruteludes noorele ajule sobiliku ekraaniaja üle.
Nad kirjutavad, et kuigi tänapäevane lapsepõlv on suuresti digimeedia nägu, on selle mõju vaimsele võimekusele ebaselge ja teravad vaidlused selle mõju üle alles käivad. Uurijad usuvad, et geeniandmeid kasutavad uuringud võivad väidetavate põhjuslike seoste vettpidavust tõestada. Samuti arvestaks need sageli tähelepanuta jäävate pärilike eelsoodumuste mõju.
Oma töös vaatasid autorid 9855 lapse ekraaniaja kohta kogutud andmeid, mis pärinesid noore aju kognitiivse arengu (ABCD) uuringust. Kõik uuritud lapsed olid üheksa- või kümne-aastased ja pärit Ameerika Ühendriikidest. Keskmiselt veetsid lapsed päevas 2,5 tundi telerit või videoid vaadates, ühe tunni videomänge mängides ja pool tundi veebi teel suheldes.
Uurijad hindasid lisaks enam kui 5000 lapse kohta kaks aastat hiljem kogutud andmeid. Selle ajaga oli normiga võrreldes rohkem videomänge mänginud lastel IQ tõusnud 2,5 punkti keskmisest enam. IQ-taseme muutust hindasid uurijad selle põhjal, kui hästi said lapsed hakkama tekstimõistmist, visuaalset ja ruumilist mõtlemist ning mälu, paindlikku mõtlemist ja enesevalitsemist nõudvate ülesannetega.
Ehkki uuring kasutas ainult USA päritolu laste andmeid ega teinud vahet näiteks mobiili- ja konsoolimängudel, annab töö ikkagi mängude ja IQ seose kohta uut väärtuslikku teadmist. Ühtlasi toetab see ideed, et intellekt pole mingi kaasasündinud muutumatu suurus.
Uuringu autori ja Karolinska Instituudi neuroteadlase Torkel Klingbergi sõnul toetavad saadud tulemused väidet, et ekraaniaeg kui selline ei kahjusta laste vaimset võimekust, ning näitavad, et videomängude mängimine võib intellekti hoopis tõsta.
Uurijad märgivad, et tegu pole esimese uuringuga, mis vihjaks seosele laste mänguaja ja nende vaimse arengu vahel. Ühtlasi on leitud näiteks viiteid, et videomängud võivad mängijas loomaarmastust kasvatada.
Uue uuringu autorite sõnul on praeguste ekraaniaja mõju vastakate kirjeldusteni viinud seniste uuringute väikesed valimid, erinevad meetodid ning pärilike ja sotsiaalmajanduslike mõjurite tähelepanutajätt. Oma töös püüdsid nad nende asjaoludega võimalikult palju arvestada.
Uuringu mõte oli autorite sõnul näidata, et nii intellekti arengus ja kujunemises kui ka ekraaniaja võimalikus mõjus inimkehadele ja harjumustele osaleb palju mõjureid. Teisisõnu vajab teema täiendavaid uuringuid. Klingbergi sõnul ei uurinud nad seekord näiteks seda, kuidas mõjub ekraaniaeg laste kehalisele aktiivsusele, unele, heaolule või õppeedukusele – ehk videomängude kogumõjust on siiski veel vara rääkida.
Teadustöö ilmus ajakirjas Scientific Reports. | Uuring: videomängud võivad kergitada laste IQ-d | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ehkki vähem ja rohkem videomänge mänginud laste vaimsed võimed erinesid vaid pisut ning põhjusliku seose kinnitamiseks liiga vähe, väärib leid uurijate sõnul siiski äramärkimist. Nad võtsid töös hoolikalt arvesse erinevaid tegureid, nagu laste geneetilisi erinevusi ja sotsiaalmajanduslikku tausta, kuid seos ei kadunud kuhugi, vahendab ScienceAlert.
Kui mängimise mõju näis olevat hea, siis telerivaatamine ja ühismeediakasutus ei paistnud laste intellekti kuidagi mõjutavat. Uurijad loodavad, et nende tööst tõuseb kasu aruteludes noorele ajule sobiliku ekraaniaja üle.
Nad kirjutavad, et kuigi tänapäevane lapsepõlv on suuresti digimeedia nägu, on selle mõju vaimsele võimekusele ebaselge ja teravad vaidlused selle mõju üle alles käivad. Uurijad usuvad, et geeniandmeid kasutavad uuringud võivad väidetavate põhjuslike seoste vettpidavust tõestada. Samuti arvestaks need sageli tähelepanuta jäävate pärilike eelsoodumuste mõju.
Oma töös vaatasid autorid 9855 lapse ekraaniaja kohta kogutud andmeid, mis pärinesid noore aju kognitiivse arengu (ABCD) uuringust. Kõik uuritud lapsed olid üheksa- või kümne-aastased ja pärit Ameerika Ühendriikidest. Keskmiselt veetsid lapsed päevas 2,5 tundi telerit või videoid vaadates, ühe tunni videomänge mängides ja pool tundi veebi teel suheldes.
Uurijad hindasid lisaks enam kui 5000 lapse kohta kaks aastat hiljem kogutud andmeid. Selle ajaga oli normiga võrreldes rohkem videomänge mänginud lastel IQ tõusnud 2,5 punkti keskmisest enam. IQ-taseme muutust hindasid uurijad selle põhjal, kui hästi said lapsed hakkama tekstimõistmist, visuaalset ja ruumilist mõtlemist ning mälu, paindlikku mõtlemist ja enesevalitsemist nõudvate ülesannetega.
Ehkki uuring kasutas ainult USA päritolu laste andmeid ega teinud vahet näiteks mobiili- ja konsoolimängudel, annab töö ikkagi mängude ja IQ seose kohta uut väärtuslikku teadmist. Ühtlasi toetab see ideed, et intellekt pole mingi kaasasündinud muutumatu suurus.
Uuringu autori ja Karolinska Instituudi neuroteadlase Torkel Klingbergi sõnul toetavad saadud tulemused väidet, et ekraaniaeg kui selline ei kahjusta laste vaimset võimekust, ning näitavad, et videomängude mängimine võib intellekti hoopis tõsta.
Uurijad märgivad, et tegu pole esimese uuringuga, mis vihjaks seosele laste mänguaja ja nende vaimse arengu vahel. Ühtlasi on leitud näiteks viiteid, et videomängud võivad mängijas loomaarmastust kasvatada.
Uue uuringu autorite sõnul on praeguste ekraaniaja mõju vastakate kirjeldusteni viinud seniste uuringute väikesed valimid, erinevad meetodid ning pärilike ja sotsiaalmajanduslike mõjurite tähelepanutajätt. Oma töös püüdsid nad nende asjaoludega võimalikult palju arvestada.
Uuringu mõte oli autorite sõnul näidata, et nii intellekti arengus ja kujunemises kui ka ekraaniaja võimalikus mõjus inimkehadele ja harjumustele osaleb palju mõjureid. Teisisõnu vajab teema täiendavaid uuringuid. Klingbergi sõnul ei uurinud nad seekord näiteks seda, kuidas mõjub ekraaniaeg laste kehalisele aktiivsusele, unele, heaolule või õppeedukusele – ehk videomängude kogumõjust on siiski veel vara rääkida.
Teadustöö ilmus ajakirjas Scientific Reports.
### Response:
Uuring: videomängud võivad kergitada laste IQ-d |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Häkatonile sai idee esitada igaüks, kel oli soov kultuuripärandi valdkonnas innovaatilisi lahendusi ellu kutsuda. Lõppvooru pääses 16 ideed, näiteks hakatakse arendama pärandhelide digitaalset andmebaasi, seelikutriibu tuvastamise tehnoloogiat ja traditsioonilise toiduvalmistamise tehnoloogiate platvormi.
Oma panuse ideede teostamiseks annavad teadlased ja eksperdid Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast, TalTechist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, maakondlikest arenduskeskustest ning pärandiga seotud organisatsioonidest. Teise päeva õhtuks valib žürii Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu juhtimisel välja võitjad, kellele antakse üle rahaline auhind.
"Soovime kultuuriakadeemiaga katsetada uusi interdistsiplinaarseid koostöövorme, mis toetavad akadeemia peamist missiooni: tagada omakultuurselt mõtleva loovharitlaskonna järjepidevus 21. sajandil," sõnas TÜ Viljandi kultuuriakadeemia direktor Juko-Mart Kõlar.
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppedirektor Kadri Steinbach lisas, et kultuuripärandit, teadust ja ettevõtlust pole sel viisil kunagi varem kombineeritud. "Jõudsime häkatoni formaadini läbi mõtte, et kultuuripärand vääriks laiemat ning innovatiivsemat lähenemist."
Steinbachi sõnul on häkatonil oluline osa ka teadusel. "Kõik esitatud ideed võiksid panustada teadusloomesse või anda ainest uuteks teadusprojektideks," sõnas ta. "Esitatud ideed on väga põnevad ning potentsiaalikad, loodan, et häkatoni lõpuks oleme Eesti kultuuripärandimaastikule suutnud juurde anda hea hulga innovatiivseid projekte." | Viljandi kultuuriakadeemia korraldab päranditeemalise häkatoni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Häkatonile sai idee esitada igaüks, kel oli soov kultuuripärandi valdkonnas innovaatilisi lahendusi ellu kutsuda. Lõppvooru pääses 16 ideed, näiteks hakatakse arendama pärandhelide digitaalset andmebaasi, seelikutriibu tuvastamise tehnoloogiat ja traditsioonilise toiduvalmistamise tehnoloogiate platvormi.
Oma panuse ideede teostamiseks annavad teadlased ja eksperdid Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast, TalTechist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, maakondlikest arenduskeskustest ning pärandiga seotud organisatsioonidest. Teise päeva õhtuks valib žürii Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu juhtimisel välja võitjad, kellele antakse üle rahaline auhind.
"Soovime kultuuriakadeemiaga katsetada uusi interdistsiplinaarseid koostöövorme, mis toetavad akadeemia peamist missiooni: tagada omakultuurselt mõtleva loovharitlaskonna järjepidevus 21. sajandil," sõnas TÜ Viljandi kultuuriakadeemia direktor Juko-Mart Kõlar.
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppedirektor Kadri Steinbach lisas, et kultuuripärandit, teadust ja ettevõtlust pole sel viisil kunagi varem kombineeritud. "Jõudsime häkatoni formaadini läbi mõtte, et kultuuripärand vääriks laiemat ning innovatiivsemat lähenemist."
Steinbachi sõnul on häkatonil oluline osa ka teadusel. "Kõik esitatud ideed võiksid panustada teadusloomesse või anda ainest uuteks teadusprojektideks," sõnas ta. "Esitatud ideed on väga põnevad ning potentsiaalikad, loodan, et häkatoni lõpuks oleme Eesti kultuuripärandimaastikule suutnud juurde anda hea hulga innovatiivseid projekte."
### Response:
Viljandi kultuuriakadeemia korraldab päranditeemalise häkatoni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Komisjon tegi mullu detsembris ettepanekud muuta hoonete energiatõhususe direktiivi, muu hulgas tahetakse kasutusele võtta kohustuslikud energiatõhususe miinimumstandardid.
Komisjoni ettepaneku järgi peaksid näiteks eluhooned ehk eramajad, ridaelamud ja kortermajad kümmekonna aasta pärast olema vähemalt D-klassi energiatõhususega. Direktiivi kaugem eesmärk on aastaks 2050 jõuda Euroopa Liidus nullheitega hoonefondini.
Eesmärgini peaks jõudma vanemaid hooneid täielikult rekonstrueerides. See tähendab nii riigile kui ka eraomanikele praegusest palju suuremaid ehitusmahtusid ja investeeringuid.
Kuivõrd uue direktiiviga muudetakse ka energiaklasside hindamisskaalat, on keeruline praegu täpselt öelda, palju hooneid tuleks Eestis renoveerida.
"Tõenäoliselt on uue skaala järgi G, F ja E energiaklassis korterelamuid umbes kaheksa miljonit ruutmeetrit ja väikeelamuid kuus miljonit ruutmeetrit. Lisaks kohalduvad nõuded ka teistele hoonetüüpidele," ütles ERR-ile majandusministeeriumi ehitus- ja elamumajanduse osakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Selline hiigelsuur ettevõtmine nõuab ka hiiglaslikke investeeringuid. Näiteks soomlased on välja arvutanud, et Soomes läheks taolise direktiivi elluviimine maksma 13,7 miljardit eurot.
Eesti on väiksem ja hooneid vähem, kuid summa oleks siiski märkimisväärne. Ainuüksi riigil tuleks oma hoonete renoveerimiseks ja toetuste maksmiseks käia välja mitu miljardit eurot.
"Kogu hoonete energiatõhususe miinimumstandardite paketi täitmine läheks riigile käesoleva kümnendi jooksul hinnanguliselt maksma kaks-kolm miljardit eurot tänastes hindades. Sellele lisanduks veel hoonete omanike omafinantseering," ütles Jaanisoo.
Komisjoni välja pakutud kümmekond aastat ning mõnel juhul, näiteks avalike hoonete puhul, veel vähem, pole Eesti jaoks realistlik tähtaeg, märkis ta.
"Eesti esitas oma seisukohad Euroopa Komisjonile märtsis. Eesti ei toeta sellisel kujul direktiivi ettepanekus toodud kohustuslike energiatõhususe miinimumstandardite kasutuselevõttu, sest selles ajakavas ja mahus ei ole see kahjuks realistlik," ütles Jaanisoo.
Jaanisoo sõnul peaks tähtaeg olema ajas kaugemal ja renoveerimine aastate peale ühtlasemalt jagunema, vastasel juhul tähendaks see niigi ülekuumenenud ja tööjõu- ning materjalipuuduses ehitussektorile veel üht lisakäiku hinnatõusuks.
"Ehitusturu ja ka omanike huvides on ühtlane, aga järjepidev rekonstrueerimistempo kasv, et jõutaks mahu kasvuga kohaneda. Siis saame vältida ebamõistlikku hinnatõusu ja tagada, et renoveerimistöid teevad hea võimekusega ettevõtjad," lausus Jaanisoo, ja lisas, et arvestada tuleb ka sellega, et paljud hooned langevad lähikümnenditel kasutusest välja ning see teeb keerukamaks nende energiatõhususse investeerimise.
Praegu toimuvad Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel läbirääkimised. Eeldusel, et direktiivimuudatus jõustub aastal 2023, oleks selle tõenäoline ülevõtmisaeg ja rakendumine Eesti õigusesse 2025. aastal, ütles Jaanisoo.
Akadeemik: plaan ei ole siiski nii radikaalne
Akadeemik ja Tallinna tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski ütles, et komisjoni ettepanekuga ei pea hooneid viima mitte energiatõhususe D-klassi, vaid E-klassi. Energiamärgis saab ettepaneku järgi uue skaala, mis tähendab, et aastaks 2030 peaks hooned viima minimaalselt F-klassi, aga mõistlik oleks kohe viia E-klassi.
Tegu oleks 15 protsendiga hoonetest, mis on kõige kehvema energiatõhususega. "Ühe-kahe energiamärgise klassi võrra energiatõhususe parandamine on samas suhteliselt väike, see ei eelda täisrenoveerimist. Komisjon räägibki järk-järgulisest energiatõhususe parandamisest," ütles Kurnitski saadetud kommentaaris.
Kurnitski märkis, et praeguseid energiahindu vaadates ei ole reaalne, et kõige kehvemas seisus hoonete energiatõhusust ei parandataks, sest elanikud ei saaks enam energiaarvete maksmisega hakkama ning riik peaks jätkuvalt energiahindade kompensatsioone maksma.
"Seetõttu on väikeelamutes hästi põhjendatud ka väiksemate energiaremontide hoogustamine, et suuremas osas hoonefondis energiatõhususe paranemine saaks toimuda," ütles ta.
Kurnitski sõnul on protsesside hoogustamiseks vajalikud riigi toetused. "Komisjoni soovitused just sellele tähelepanu juhivad, direktiivi kavandis on pikk nimekiri rahastusmeetmetest, millele riigid peaksid tähelepanu pöörama, et luua reaalsed võimalused kiireks ja laiaulatuslikuks energiatõhususe paranemiseks," lausus ta.
Korteriühistutel ega eramaja omanikel ei jagu renoveerimiseks raha
Korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi ütles ERR-ile, et suured plaanid hoonete renoveerimiseks talle väga meeldivad, kuid konkreetne Euroopa Komisjoni ettepanek tundub väheke utoopiline.
"Mulle meeldib, kui inimesed mõtlevad suurelt, aga reaalne elu ei toeta seda asja," lausus ta, lisades, et ehitushindade kiire kasv tähendab seda, et eelkõige eramajade omanikel tekib omafinantseeringuga suuri probleeme.
Mardi tõi näiteks, et mullu augustis maksis renoveerimine ühe ruutmeetri kohta 400 eurot, mis võiks tähendada, et praeguseks on ruutmeetri hind kerkinud 500 eurole. "Eramajade renoveerimine maksis 60 000, tõusis 80 000 euroni, täna võib see olla juba 100 000 eurot. Kust võtab üks pere 50 000 eurot omaosaluseks, et maja renoveerida," lausus ta.
Mardi sõnul on ka korteriühistute puhul probleemiks mitte ühistute tahe, vaid riikliku rahastuse nappus. "Rahalised vahendid, mis on mõeldud korterelamute renoveerimiseks, ei ole piisavad," lausus ta.
Mardi märkis, et samas on positiivne sõnum see, et riik suunab viie aastaga kortermajade renoveerimisse 366 miljonit eurot. Riigi toetuse määr on piirkonnast sõltuvalt 30 kuni 50 protsenti.
Samas jääb see summa märkimisväärselt alla sellele, mida oleks vaja Euroopa Komisjoni esitatud plaani elluviimiseks.
Eestil on endal suur plaan aastani 2050
Eestil endal on aastast 2020 olemas riiklik hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia, kus on eesmärgid kirjas aastani 2050. Seal on arvestatud kogu enne 2000. aastat ehitatud hoonete rekonstrueerimisega aastaks 2050, nende hoonete kogupindala on 54 miljonit ruutmeetrit.
See suur arv ruutmeetreid hõlmab ligikaudu 100 000 üksikelamut, 14 000 korterelamut ja 27 000 mitteeluhoonet.
Aastaks 2030 tuleb strateegia järgi rekonstrueerida 22 protsenti, aastaks 2040 64 protsenti ja aastaks 2050 100 protsenti rekonstrueerimata hoonete pindalast.
Eesti oma strateegias esitatud rekonstrueerimiste mahtude pindala jaotus aastani 2050. Autor/allikas: MKM
Aastatel, mil strateegias on ette nähtud kõige suuremad mahud, tähendaks see rohkem kui kahe miljoni ruutmeetri rekonstrueerimist, mis on näiteks 2019. aasta mahtudega võrreldes ligi viis korda rohkem.
Strateegias märgitakse, et rekonstrueerimise aastane rahastuse vajadus tõuseb samuti peaaegu viis korda toonaselt alla 200 miljonilt eurolt aastas kuni 900 miljoni euroni aastas.
Eesti oma strateegias esitatud rekonstrueerimiste mahtude maksumuse jaotus aastani 2050. Summad on miljonites eurodes. Autor/allikas: MKM
Nii nagu Euroopa Liiduhoonete energiatõhususe direktiivil, on ka Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärgiks kliimaeesmärkide saavutamine.
Üksikelamu puhul eeldab energiamärgise klassi C saavutamine:
välisseinte soojustamist (mineraalvilla puhul 15–20 cm soojustust),
katuse või pööningu soojustamist (mineraalvilla puhul 20–30 cm soojustust),
akende vahetust (kolmekordse klaaspaketiga aknad),
küttesüsteemi uuendamist (maa või õhk-vesi soojuspump, pelletkatel vms),
soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldamist (ventilatsooniagregaat koos sissepuhke ja väljatõmbe torustikuga).
Korterelamu puhul eeldab energiamärgise klassi C saavutamine:
välisseinte soojustamist (mineraalvilla puhul 15–20 cm soojustust),
katuse või pööningu soojustamist (30–40 cm soojustust),
akende vahetust (kolmekordse klaaspaketiga aknad),
küttesüsteemi uuendamist (kaugkütte puhul uue kahetorusüsteemi paigaldus koos radiaatorite termostaatventiilidega),
soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldamist (kas tsentraalne agregaat koos torustikuga seina soojustuse sees või väljatõmbeõhu soojuspump).
Allikas: hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia | Eestile ei meeldi Euroopa pakutav elamute renoveerimise kiirplaan | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Komisjon tegi mullu detsembris ettepanekud muuta hoonete energiatõhususe direktiivi, muu hulgas tahetakse kasutusele võtta kohustuslikud energiatõhususe miinimumstandardid.
Komisjoni ettepaneku järgi peaksid näiteks eluhooned ehk eramajad, ridaelamud ja kortermajad kümmekonna aasta pärast olema vähemalt D-klassi energiatõhususega. Direktiivi kaugem eesmärk on aastaks 2050 jõuda Euroopa Liidus nullheitega hoonefondini.
Eesmärgini peaks jõudma vanemaid hooneid täielikult rekonstrueerides. See tähendab nii riigile kui ka eraomanikele praegusest palju suuremaid ehitusmahtusid ja investeeringuid.
Kuivõrd uue direktiiviga muudetakse ka energiaklasside hindamisskaalat, on keeruline praegu täpselt öelda, palju hooneid tuleks Eestis renoveerida.
"Tõenäoliselt on uue skaala järgi G, F ja E energiaklassis korterelamuid umbes kaheksa miljonit ruutmeetrit ja väikeelamuid kuus miljonit ruutmeetrit. Lisaks kohalduvad nõuded ka teistele hoonetüüpidele," ütles ERR-ile majandusministeeriumi ehitus- ja elamumajanduse osakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Selline hiigelsuur ettevõtmine nõuab ka hiiglaslikke investeeringuid. Näiteks soomlased on välja arvutanud, et Soomes läheks taolise direktiivi elluviimine maksma 13,7 miljardit eurot.
Eesti on väiksem ja hooneid vähem, kuid summa oleks siiski märkimisväärne. Ainuüksi riigil tuleks oma hoonete renoveerimiseks ja toetuste maksmiseks käia välja mitu miljardit eurot.
"Kogu hoonete energiatõhususe miinimumstandardite paketi täitmine läheks riigile käesoleva kümnendi jooksul hinnanguliselt maksma kaks-kolm miljardit eurot tänastes hindades. Sellele lisanduks veel hoonete omanike omafinantseering," ütles Jaanisoo.
Komisjoni välja pakutud kümmekond aastat ning mõnel juhul, näiteks avalike hoonete puhul, veel vähem, pole Eesti jaoks realistlik tähtaeg, märkis ta.
"Eesti esitas oma seisukohad Euroopa Komisjonile märtsis. Eesti ei toeta sellisel kujul direktiivi ettepanekus toodud kohustuslike energiatõhususe miinimumstandardite kasutuselevõttu, sest selles ajakavas ja mahus ei ole see kahjuks realistlik," ütles Jaanisoo.
Jaanisoo sõnul peaks tähtaeg olema ajas kaugemal ja renoveerimine aastate peale ühtlasemalt jagunema, vastasel juhul tähendaks see niigi ülekuumenenud ja tööjõu- ning materjalipuuduses ehitussektorile veel üht lisakäiku hinnatõusuks.
"Ehitusturu ja ka omanike huvides on ühtlane, aga järjepidev rekonstrueerimistempo kasv, et jõutaks mahu kasvuga kohaneda. Siis saame vältida ebamõistlikku hinnatõusu ja tagada, et renoveerimistöid teevad hea võimekusega ettevõtjad," lausus Jaanisoo, ja lisas, et arvestada tuleb ka sellega, et paljud hooned langevad lähikümnenditel kasutusest välja ning see teeb keerukamaks nende energiatõhususse investeerimise.
Praegu toimuvad Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel läbirääkimised. Eeldusel, et direktiivimuudatus jõustub aastal 2023, oleks selle tõenäoline ülevõtmisaeg ja rakendumine Eesti õigusesse 2025. aastal, ütles Jaanisoo.
Akadeemik: plaan ei ole siiski nii radikaalne
Akadeemik ja Tallinna tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski ütles, et komisjoni ettepanekuga ei pea hooneid viima mitte energiatõhususe D-klassi, vaid E-klassi. Energiamärgis saab ettepaneku järgi uue skaala, mis tähendab, et aastaks 2030 peaks hooned viima minimaalselt F-klassi, aga mõistlik oleks kohe viia E-klassi.
Tegu oleks 15 protsendiga hoonetest, mis on kõige kehvema energiatõhususega. "Ühe-kahe energiamärgise klassi võrra energiatõhususe parandamine on samas suhteliselt väike, see ei eelda täisrenoveerimist. Komisjon räägibki järk-järgulisest energiatõhususe parandamisest," ütles Kurnitski saadetud kommentaaris.
Kurnitski märkis, et praeguseid energiahindu vaadates ei ole reaalne, et kõige kehvemas seisus hoonete energiatõhusust ei parandataks, sest elanikud ei saaks enam energiaarvete maksmisega hakkama ning riik peaks jätkuvalt energiahindade kompensatsioone maksma.
"Seetõttu on väikeelamutes hästi põhjendatud ka väiksemate energiaremontide hoogustamine, et suuremas osas hoonefondis energiatõhususe paranemine saaks toimuda," ütles ta.
Kurnitski sõnul on protsesside hoogustamiseks vajalikud riigi toetused. "Komisjoni soovitused just sellele tähelepanu juhivad, direktiivi kavandis on pikk nimekiri rahastusmeetmetest, millele riigid peaksid tähelepanu pöörama, et luua reaalsed võimalused kiireks ja laiaulatuslikuks energiatõhususe paranemiseks," lausus ta.
Korteriühistutel ega eramaja omanikel ei jagu renoveerimiseks raha
Korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi ütles ERR-ile, et suured plaanid hoonete renoveerimiseks talle väga meeldivad, kuid konkreetne Euroopa Komisjoni ettepanek tundub väheke utoopiline.
"Mulle meeldib, kui inimesed mõtlevad suurelt, aga reaalne elu ei toeta seda asja," lausus ta, lisades, et ehitushindade kiire kasv tähendab seda, et eelkõige eramajade omanikel tekib omafinantseeringuga suuri probleeme.
Mardi tõi näiteks, et mullu augustis maksis renoveerimine ühe ruutmeetri kohta 400 eurot, mis võiks tähendada, et praeguseks on ruutmeetri hind kerkinud 500 eurole. "Eramajade renoveerimine maksis 60 000, tõusis 80 000 euroni, täna võib see olla juba 100 000 eurot. Kust võtab üks pere 50 000 eurot omaosaluseks, et maja renoveerida," lausus ta.
Mardi sõnul on ka korteriühistute puhul probleemiks mitte ühistute tahe, vaid riikliku rahastuse nappus. "Rahalised vahendid, mis on mõeldud korterelamute renoveerimiseks, ei ole piisavad," lausus ta.
Mardi märkis, et samas on positiivne sõnum see, et riik suunab viie aastaga kortermajade renoveerimisse 366 miljonit eurot. Riigi toetuse määr on piirkonnast sõltuvalt 30 kuni 50 protsenti.
Samas jääb see summa märkimisväärselt alla sellele, mida oleks vaja Euroopa Komisjoni esitatud plaani elluviimiseks.
Eestil on endal suur plaan aastani 2050
Eestil endal on aastast 2020 olemas riiklik hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia, kus on eesmärgid kirjas aastani 2050. Seal on arvestatud kogu enne 2000. aastat ehitatud hoonete rekonstrueerimisega aastaks 2050, nende hoonete kogupindala on 54 miljonit ruutmeetrit.
See suur arv ruutmeetreid hõlmab ligikaudu 100 000 üksikelamut, 14 000 korterelamut ja 27 000 mitteeluhoonet.
Aastaks 2030 tuleb strateegia järgi rekonstrueerida 22 protsenti, aastaks 2040 64 protsenti ja aastaks 2050 100 protsenti rekonstrueerimata hoonete pindalast.
Eesti oma strateegias esitatud rekonstrueerimiste mahtude pindala jaotus aastani 2050. Autor/allikas: MKM
Aastatel, mil strateegias on ette nähtud kõige suuremad mahud, tähendaks see rohkem kui kahe miljoni ruutmeetri rekonstrueerimist, mis on näiteks 2019. aasta mahtudega võrreldes ligi viis korda rohkem.
Strateegias märgitakse, et rekonstrueerimise aastane rahastuse vajadus tõuseb samuti peaaegu viis korda toonaselt alla 200 miljonilt eurolt aastas kuni 900 miljoni euroni aastas.
Eesti oma strateegias esitatud rekonstrueerimiste mahtude maksumuse jaotus aastani 2050. Summad on miljonites eurodes. Autor/allikas: MKM
Nii nagu Euroopa Liiduhoonete energiatõhususe direktiivil, on ka Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärgiks kliimaeesmärkide saavutamine.
Üksikelamu puhul eeldab energiamärgise klassi C saavutamine:
välisseinte soojustamist (mineraalvilla puhul 15–20 cm soojustust),
katuse või pööningu soojustamist (mineraalvilla puhul 20–30 cm soojustust),
akende vahetust (kolmekordse klaaspaketiga aknad),
küttesüsteemi uuendamist (maa või õhk-vesi soojuspump, pelletkatel vms),
soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldamist (ventilatsooniagregaat koos sissepuhke ja väljatõmbe torustikuga).
Korterelamu puhul eeldab energiamärgise klassi C saavutamine:
välisseinte soojustamist (mineraalvilla puhul 15–20 cm soojustust),
katuse või pööningu soojustamist (30–40 cm soojustust),
akende vahetust (kolmekordse klaaspaketiga aknad),
küttesüsteemi uuendamist (kaugkütte puhul uue kahetorusüsteemi paigaldus koos radiaatorite termostaatventiilidega),
soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldamist (kas tsentraalne agregaat koos torustikuga seina soojustuse sees või väljatõmbeõhu soojuspump).
Allikas: hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia
### Response:
Eestile ei meeldi Euroopa pakutav elamute renoveerimise kiirplaan |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ATP otsus on seotud Wimbledoni slämmiturniiri korraldajate (AELTC) ja Inglismaa tenniseliidu (LTA) otsusega keelata Venemaa ja Valgevene tennisistidel aasta kolmandal suure slämmi turniiril osalemine. ATP on otsust kritiseerinud ning ühe võimaliku karistusmeetmena võib katuseorganisatsioon slämmiturniiri eest edetabelipunkte mitte jagada. ATP lõplik otsus on veel selgumisel.
Küll aga kinnitas ATP, et edetabelipunktid jäetakse alles Queensi ja Eastbourne'i turniiridele. Otsus langetati pärast arutelusid mängijate ja turniiride korraldajatega. Naiste katuseorganisatsioon (WTA) peab veel avaldama oma seisukoha enne Nottinghami, Birminghami ja Eastbourne'i turniire.
Wimbledoni osavõtunimekiri on nüüdseks suletud, kuid AELTC ei avalda seda enne 3. juunit, sest nad on lubanud oma keeldu ümber hinnata, juhul kui olukord Ukrainas peaks oluliselt muutuma.
Hetkeseisu põhjal ei saa Wimbledonis osaleda näiteks meeste maailma teine reket Daniil Medvedev ja seitsmes reket Andrei Rubljov ning nimekamatest naismängijatest Arina Sabalenka (WTA 7.) ja Viktoria Azarenka (WTA 15.).
Tänavune Wimbledon algab 27. juunil ja kestab 10. juulini. | ATP jättis Wimbledonile eelnevatele turniiridele edetabelipunktid alles | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ATP otsus on seotud Wimbledoni slämmiturniiri korraldajate (AELTC) ja Inglismaa tenniseliidu (LTA) otsusega keelata Venemaa ja Valgevene tennisistidel aasta kolmandal suure slämmi turniiril osalemine. ATP on otsust kritiseerinud ning ühe võimaliku karistusmeetmena võib katuseorganisatsioon slämmiturniiri eest edetabelipunkte mitte jagada. ATP lõplik otsus on veel selgumisel.
Küll aga kinnitas ATP, et edetabelipunktid jäetakse alles Queensi ja Eastbourne'i turniiridele. Otsus langetati pärast arutelusid mängijate ja turniiride korraldajatega. Naiste katuseorganisatsioon (WTA) peab veel avaldama oma seisukoha enne Nottinghami, Birminghami ja Eastbourne'i turniire.
Wimbledoni osavõtunimekiri on nüüdseks suletud, kuid AELTC ei avalda seda enne 3. juunit, sest nad on lubanud oma keeldu ümber hinnata, juhul kui olukord Ukrainas peaks oluliselt muutuma.
Hetkeseisu põhjal ei saa Wimbledonis osaleda näiteks meeste maailma teine reket Daniil Medvedev ja seitsmes reket Andrei Rubljov ning nimekamatest naismängijatest Arina Sabalenka (WTA 7.) ja Viktoria Azarenka (WTA 15.).
Tänavune Wimbledon algab 27. juunil ja kestab 10. juulini.
### Response:
ATP jättis Wimbledonile eelnevatele turniiridele edetabelipunktid alles |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Heremi hinnangul käib praegu Venemaa hübriidsõda lääne vastu, kus Ukraina on tavapärases sõjas.
"Meie majandus kannatab, hinnad tõusevad, inimesed on natukene hirmul, meil on pagulasi," ütles Herem.
Heremi sõnul on Venemaa eesmärk destabiliseerida lääneriike. "Venemaa ei saa okupeerida Balti riike, nad ei saa okupeerida Ida-Euroopat. Neil pole selleks jõudu. Nad tahavad aga hävitada meie väärtusi, elukorraldust. Nad võivad ajutiselt haarata mõne territooriumi, kuid nad tahavad eksportida oma väärtusi, ütles Herem.
LRT uuris Heremilt, kas NATO-l on olemas korralikud plaanid Baltikumi kaitsmiseks.
"Meil on plaan ja me töötame välja järgmist plaani. Ukraina sõja tõttu pole me olukorraga rahul. Tahame veelgi paremat plaani, mis oleksid praktilisem ja realistlikum. Ja seda me tegelikult NATO-s teemegi," ütles Herem.
Herem rääkis varem avalikult, et Ukrainas on sõda tulemas. LRT uuris Heremilt, miks ta otsustas sellest avalikult rääkida.
"Kõik nägid, et venelased viisid vägesid Ukraina piiride lähedale ja ka Valgevenesse. Ma arvan, et kuni lõpuni oli Venemaa eesmärk ähvardamine, mitte sõja alustamine. Kuid kuna detsembris esitas Putin nõudmised NATO-le, ei olnud kompromiss enam võimalik. Moskva ütles NATO-le, et ärge kaitske Balti riike ja Balti riigid ei tohi korraldada suuri õppusi. Nad teadsid täpselt, et nad ei saa seda, mida küsisid," ütles Herem.
"Venemaa proovib alati leida ettekäänet. Nii et kui nad hakkasid Ukrainat fašismis süüdistama, siis oli see väga selge. See oli siis väga tõenäoline, et puhkeb sõda. 22. veebruaril, kui Putin pidas kõne, siis olin täiesti kindel, et sõja puhkemine on tundide küsimus," lisas Herem.
Heremi sõnul oleks Eestil lihtsam end kaitsta, kui Soome liitub NATO-ga. Selle käigus muutuks Läänemeri põhimõtteliseks NATO sisemereks.
"Loodan, et Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga annab Venemaa ühiskonnale signaali, et see tegevus pole suunatud Venemaa vastu, vaid see liitumine toimub Venemaa pärast," ütles Herem. | Herem: Venemaa proovib lääneriike destabiliseerida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Heremi hinnangul käib praegu Venemaa hübriidsõda lääne vastu, kus Ukraina on tavapärases sõjas.
"Meie majandus kannatab, hinnad tõusevad, inimesed on natukene hirmul, meil on pagulasi," ütles Herem.
Heremi sõnul on Venemaa eesmärk destabiliseerida lääneriike. "Venemaa ei saa okupeerida Balti riike, nad ei saa okupeerida Ida-Euroopat. Neil pole selleks jõudu. Nad tahavad aga hävitada meie väärtusi, elukorraldust. Nad võivad ajutiselt haarata mõne territooriumi, kuid nad tahavad eksportida oma väärtusi, ütles Herem.
LRT uuris Heremilt, kas NATO-l on olemas korralikud plaanid Baltikumi kaitsmiseks.
"Meil on plaan ja me töötame välja järgmist plaani. Ukraina sõja tõttu pole me olukorraga rahul. Tahame veelgi paremat plaani, mis oleksid praktilisem ja realistlikum. Ja seda me tegelikult NATO-s teemegi," ütles Herem.
Herem rääkis varem avalikult, et Ukrainas on sõda tulemas. LRT uuris Heremilt, miks ta otsustas sellest avalikult rääkida.
"Kõik nägid, et venelased viisid vägesid Ukraina piiride lähedale ja ka Valgevenesse. Ma arvan, et kuni lõpuni oli Venemaa eesmärk ähvardamine, mitte sõja alustamine. Kuid kuna detsembris esitas Putin nõudmised NATO-le, ei olnud kompromiss enam võimalik. Moskva ütles NATO-le, et ärge kaitske Balti riike ja Balti riigid ei tohi korraldada suuri õppusi. Nad teadsid täpselt, et nad ei saa seda, mida küsisid," ütles Herem.
"Venemaa proovib alati leida ettekäänet. Nii et kui nad hakkasid Ukrainat fašismis süüdistama, siis oli see väga selge. See oli siis väga tõenäoline, et puhkeb sõda. 22. veebruaril, kui Putin pidas kõne, siis olin täiesti kindel, et sõja puhkemine on tundide küsimus," lisas Herem.
Heremi sõnul oleks Eestil lihtsam end kaitsta, kui Soome liitub NATO-ga. Selle käigus muutuks Läänemeri põhimõtteliseks NATO sisemereks.
"Loodan, et Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga annab Venemaa ühiskonnale signaali, et see tegevus pole suunatud Venemaa vastu, vaid see liitumine toimub Venemaa pärast," ütles Herem.
### Response:
Herem: Venemaa proovib lääneriike destabiliseerida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise aasta oktoobris tegi Rahvusvahelise Sangpommispordi Föderatsioon (IUKL) Eesti Sangpommispordi Liidule ettepaneku korraldada Euroopa meistrivõistlused Tallinnas. Võimalusest haarati ka kohe kinni ning tähtajaks registreerus võistlusele üle 90 sportlase üheksast erinevast riigist.
Võistluste ajakava:
19. mai – kell 17–20 toimub kaalumine ja mandaat Lasnamäe kergejõustikuhallis.
20. mai – kell 10 võistluste avamine ja päeva algus. Programmis kahekäe pikk tõukamine (individuaalselt ja võistkondlikult). Ühekäe pikk tõukamine, 12 min rebimine.
21. mai – kell 10 võistluspäeva algus. Programmis kahekäe tõukamine (individuaalselt ja võistkondlikult). Ühekäe tõukamine, 30 min rebimine.
22. mai – kell 10 võistluspäeva algus. Programmis rebimine (individuaalselt ja võistkondlikult). Võistkondlik rebimine + tõukamine. | Tallinnas toimuvad Euroopa meistrivõistlused sangpommispordis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise aasta oktoobris tegi Rahvusvahelise Sangpommispordi Föderatsioon (IUKL) Eesti Sangpommispordi Liidule ettepaneku korraldada Euroopa meistrivõistlused Tallinnas. Võimalusest haarati ka kohe kinni ning tähtajaks registreerus võistlusele üle 90 sportlase üheksast erinevast riigist.
Võistluste ajakava:
19. mai – kell 17–20 toimub kaalumine ja mandaat Lasnamäe kergejõustikuhallis.
20. mai – kell 10 võistluste avamine ja päeva algus. Programmis kahekäe pikk tõukamine (individuaalselt ja võistkondlikult). Ühekäe pikk tõukamine, 12 min rebimine.
21. mai – kell 10 võistluspäeva algus. Programmis kahekäe tõukamine (individuaalselt ja võistkondlikult). Ühekäe tõukamine, 30 min rebimine.
22. mai – kell 10 võistluspäeva algus. Programmis rebimine (individuaalselt ja võistkondlikult). Võistkondlik rebimine + tõukamine.
### Response:
Tallinnas toimuvad Euroopa meistrivõistlused sangpommispordis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sügisest avatakse Tartu Ülikoolis vastuvõtt kümnel uuel õppekaval, millest kuus on eesti- ja neli ingliskeelsed. Kõik eestikeelsed õppekavad avatakse sotsiaalteaduste valdkonnas. Uutest õppekavadest avaneb ainsana bakalaureuseastmes eestikeelne osakoormuse ja tasulise sessioonõppega disainmõtlemise ja digiturunduse õppekava. Kava eesmärk on anda lõpetajatele teadmised ja oskused, et aidata organisatsioonidel luua konkurentsieelist.
Täiskoormusega tasuta sessioonõppes avaneb kaasaegse majanduse magistriõppekava, mille avamisega lõpetati vastuvõtt turunduse ja finantsjuhtimise ning ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimise õppekavadele.
Ülejäänud neli uut eestikeelset õppekava on kõik magistriastmes ning samuti osakoormusega tasulise sessioonõppe vormis. Sügisest saab õppida inimesekeskset sotsiaalset innovatsiooni, mis pakub juba sotsiaal- või tervishoiuvaldkonnas tööd tegevale inimesele värskeid teadmisi. Samuti avatakse vastuvõtt kaasaegse turunduse, kaasaegse finantsjuhtimise ja rakendusliku käitumisteaduse erialadel.
Inglisekeelsed õppekavad avanevad kõik magistriastmes. Sügisest saab inglise keeles õppida eesti keelt ja soome-ugri keeli, misjuures õppur saab ise valida, kummal teemal süvitsi minna. Õppekava ettevõtlikkus majanduspoliitika kujundamises koolitab lõpetajaid toime tulema muutuva majanduse ja ühiskonna tingimustes. Kliinilise farmaatsia õppekava valmistab ette kliinilisi proviisoreid ja kliinilise toitmise õppekava ainsana Euroopa Liidus patsientide toitmise spetsialiste.
Tallinna Ülikool avab sügisel kaks uut sessioonõppe vormis magistriõppekava humanitaarteaduste instituudis. Varasem kultuuriteooria ja filosoofia magistrikava lüüakse kaheks: nüüdiskultuuri ja võrdleva filosoofia õppekavadeks.
Nüüdiskultuuri õppekavale oodatakse õppima kõiki, kes tunnevad huvi tänapäeva kultuurinähtuste, näiteks interneti, meedia, filmide, tehnoloogia, seriaalide, sotsiaalmeedia või linnaruumi vastu, ja soovivad neid teadlikumalt mõtestada. "Õppekava sobib kõigile humanitaarsete huvidega inimestele, kes tahaksid paremini aru saada omaenda igapäevasest kultuurikeskkonnast ja rikastada oma teadmisi uutest kultuurinähtusest," ütles selle kuraator, kultuuriajaloo professor ja akadeemik Marek Tamm.
Võrdleva filosoofia magistriõppekava pakub tänapäeva olulisimate probleemküsimuste filosoofiliseks analüüsiks laia valiku võrdlevaid vaatenurki Lääne ja Ida traditsioonidest. Ühtlasi on see Tallinna Ülikooli õppevaldkonna juht Helen Joosti sõnul ainuke võimalus maailmas õppida filosoofiat magistritasemel eesti keeles. Õppekava kuraator on poliitilise filosoofia professor Liisi Keedus, kelle sõnul on õppekavale teretulnud kõik filosoofiahuvidega inimesed, keda köidab enese ja ümbritseva analüüsimine.
Eesti Maaülikool avab sel sügisel ühe uue õppekava. Metsandusvaldkonna ingliskeelse päevaõppes õppekava metsanduslik kavandamine ja analüüs eesmärk on valmistada ette vastutustundlikke metsandusliku kavandamise ja analüüsi juhtivspetsialiste, kes suudaks teha jätkusuutlikke strateegilisi otsuseid.
Tallinna Tehnikaülikoolis on uusi õppekavasid tänavu kaks. Loodusteaduskonna eestikeelne statsionaarõppe vormis bakalaureuseõppekava toidu- ja biotehnoloogia keskendub omavahel tihedalt põimunud toidu tehnoloogiale, biotehnoloogiale ja toitumisele. Õppekava programmijuhi Katrin Laose sõnul õpitakse, millest koosneb meie igapäevane toit, kuidas seda töödeldakse ja mis toimub söödud toiduga meie organismis. Ta lisab: "Kõige selle juures on vajalikud seostatud põhiteadmised keemias, füüsikas, mikrobioloogias ja inseneerias."
Magistriastmes avaneb roheliste energiatehnoloogiate eestikeelne päevaõppes magistriõppekava, mis ühendab materjaliteaduse ning päikese-, tuule- ja vesinikutehnoloogiad. Inseneriteaduskonna professori Maarja Grossbergi sõnul on seoses roheleppega kasvanud juba praegu mitmekordseks selle ala ettevõtete osakaal Eestis. Ühtlasi on tema sõnul suurenenud vajadus spetsialistide – materjalitehnoloogide, elektriinseneride, tehnoloogia arendusinseneride ja tootearendajate – järele.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sügisest ühtki päris uut õppekava ei ava, kuid on õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlase sõnul oluliselt uuendanud mitut olemasolevat kava. Kõige rohkem reformiti tema sõnul muusika ja teatrikunsti doktoriõppekava. "Kaheaastase vaheaja järel alustab ingliskeelsel kaasaegsete etenduskunstide magistriõppekaval uus rahvusvaheline kursus," ütles Pärtlas. Samuti toimub tänavu vastuvõtt uuendatud eestikeelsetel lavakunsti bakalaureuse- ja magistriõppekaval, kus erilise tähelepanuga on arendatud lavastajaõpet.
Eesti Kunstiakadeemias sügisest ühtki uut õppekava ei avata, kuid edasi on arendatud kujunduskunsti õppekava, mis nüüd kannab nime disain ja innovatsioon. Sessioonõppe vormis kava koondab enda alla nelja eriala: visuaalset kommunikatsiooni, toote-ja keskkonnadisaini, ruumikujundust ja moedisaini korraldust. Neist viimast tänavu ei avata, sest see on EKA kommunikatsiooniosakonna juhataja Solveig Jahnke sõnul veel uuendamisel.
Sügis toob Estonian Business Schooligi ühe uue õppekava. Ingliskeelset ja sessioonõppes õppekava äriinnovatsioon muutuvas majanduses saab läbida nii ülikooli Tallinna kui ka Helsingi ülikoolilinnakus. Uuel tulevikkuvaataval õppekaval saab õppur valida kas rohemajanduse innovatsiooni võimendamise või digitaliseerumise ja start-up majanduse suuna.
Mikrokraadid kärbete vastu
Kuna kõrghariduse rahastus pole ülikoolide silmis ootuspäraselt kasvanud, keeldusid Eesti avalik-õiguslike ülikoolide rektorid allkirjastamast sügisest vastuvõttu puudutavaid halduslepinguid. Tallinna Ülikool teatas esimesena, et vähendab puuduliku rahastuse tõttu õppekavade mahtu umbes 10 protsendi võrra. "See tähendab, et saabuval sügisel jätab ülikool avamata kuus eestikeelset õppekava ja pakub edaspidi viiel õppekaval tasulist osakoormusega õpet," selgitas Helen Joost.
Bakalaureuseõppes jätab Tallinna Ülikool sügisel avamata infoteaduste, integreeritud käsitöö ja tehnoloogiate ning keskkonnakorralduse erialad. Magistriõppesse ei saa Tallinna Ülikoolis sügisel astuda infoteaduste, keskkonnakorralduse ja rekreatsioonikorralduse erialadele. "Õppekulude katmiseks avab ülikool sügisest ka tasulise osakoormusega õppe viiel õppekaval: reklaami- ja suhtekorralduse, inglise keele ja kultuuri, halduse- ja ärikorralduse ja õiguse bakalaureuse- ja magistriõppekaval," loetles Joost veel.
Õppekava sulgemisest teatab ka Tallinna Tehnikaülikool, kus sügisest ei saa enam õppida Kuressaare kolledži õppekaval ettevõtlus ja elamusmajandus.
Teised kõrgkoolid sügisel õppekavasid sulgeda ei plaani, küll aga nendivad nad lisaraha vajadust. "Ebapiisav rahastamine on sundinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat kontaktõppe mahtu oma õppekavades kriitiliselt üle vaatama ja valikainete pakkumist piirama," sõnas Margus Pärtlas. Ühegi õppekava sulgemist ülikool tema sõnul siiski kaalunud pole, sest pea kõik EMTA õppekavad kuuluvad selle vastutusvaldkonda.
Eesti Kunstiakadeemia ei ava tänavu vastuvõttu magistriastmes tootedisaini ega ingliskeelsele disain ja rakenduskunsti õppekavadele. "Neid uuendatakse ning vaheaastal hoiame ressurssi kokku ja keskendume arendamisele," selgitab Solveig Jahnke.
Eesti Maaülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Risto Metsa sõnul plaanib ülikool sügisest oma õppekavasid pigem rohepöörde ja ÜRO säästva arengu vaatenurgast edasi arendada. "Ülikoolide rahastamisküsimus on kindlasti üha teravam ja eriti raske on kindlasti neis valdkondades, kus ei tegeleta teadusega," toob temagi välja: "Mitte et teadusrahadest peaks finantseerima õppetööd, mida kõik ülikoolid on sunnitud suuremal või väiksemal määral tegema."
Tartu Ülikooli õppeosakonna juhataja Annika Tina sõnul pole ka Tartu Ülikoolil praegu plaanis vastuvõttu vähendada ega erialasid sulgeda. TÜ õppeprorektori Aune Valgu sõnul on ülikooli praegune taktika olnud kasvatada tasulise õppe vastuvõttu, piirates tasuta kohtade arvu ingliskeelses õppes ja suurendades tasuliste õppekohtade osakaalu eestikeelses õppes.
Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ja Eesti Kunstiakadeemia kaasavad sügisest õppetöösse rohkem eraraha, pakkudes ühe või kahe semestri jooksul 12–24 ainepunkti mahus erinevaid tervikliku sisuga täiendusõppekavu ehk mikrokraade. "Õppetöö toimub töötavale inimesele sobivalt sessioon- või veebiõppena ja õpe on tasuline," selgitas TÜ vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma.
Kolm ülikooli avavad koostöös ühise mikrokraadiprogrammi Baltisaksa kultruuripärand. "See koondab erinevate erialade kursused baltisaksa kultuurist, eesmärgiga mõtestada ja käsitleda baltisaksa pärandit kui eesti kultuuri lahutamatut osa," kirjeldab Jahnke. Õppur saab teadmisi tõlkimise, restaureerimise, saksa keele, giidipraktika ning arhiiviandmete otsimise ja kasutamise kohta.
Tartu Ülikoolis oli lõppeval õppeaastal valikud 20 mikrokraadiprogrammi ja tuleva õppeaasta nimekiri selgub juuni alguseks. Kaldma sõnul esialgse kava järgi mikrokraadide valik sügisel laieneb.
Tallinna Ülikool avab sügisest samuti mitu uut mikroraadiprogrammi. Näiteks saab seal õppida seenioritööd. "See on oluline valdkond, sest Eestis on iga viies inimene 65-aastane või vanem ning prognoosi kohaselt aastaks 2050 moodustavad vanemaealised elanikest kolmandiku," põhjendas Joost. Kuna Eestis puudus seni vanemaealiste arendamise ja kaasamise kutseala ning tegijate väljaõpe, pakub TLÜ nüüd Joosti sõnul võimalust seda tühimikku täita. Samuti avab ülikool koostöös Rae vallaga kohaliku valitsemise mikrokraadi.
Veel avab TLÜ näiteks inimese-looma interaktsiooni, sooritus- ja spordipsühholoogia, keskkonnajuhtimise ja -kommunikatsiooni, rohejuhtimise (koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga), sotsiaaltöötaja baaskoolituse, tervise mentori, Baltisaksa kultuuripärandi (koostöös TÜ ja EKA-ga), laste kunstiteraapia, loov- ja kultuuriprojektide toetamise, võimestava kommunikatsiooni koostöövõrgustike toetamiseks, kommunikatsiooni ettevõttes, organisatsiooni kommunikatsioonispetsialisti ning reklaami ja praktilise sisuloome mikrokraadid. | Sügis toob Eesti kõrgkoolidesse tulevikualasid ja mikrokraade | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sügisest avatakse Tartu Ülikoolis vastuvõtt kümnel uuel õppekaval, millest kuus on eesti- ja neli ingliskeelsed. Kõik eestikeelsed õppekavad avatakse sotsiaalteaduste valdkonnas. Uutest õppekavadest avaneb ainsana bakalaureuseastmes eestikeelne osakoormuse ja tasulise sessioonõppega disainmõtlemise ja digiturunduse õppekava. Kava eesmärk on anda lõpetajatele teadmised ja oskused, et aidata organisatsioonidel luua konkurentsieelist.
Täiskoormusega tasuta sessioonõppes avaneb kaasaegse majanduse magistriõppekava, mille avamisega lõpetati vastuvõtt turunduse ja finantsjuhtimise ning ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimise õppekavadele.
Ülejäänud neli uut eestikeelset õppekava on kõik magistriastmes ning samuti osakoormusega tasulise sessioonõppe vormis. Sügisest saab õppida inimesekeskset sotsiaalset innovatsiooni, mis pakub juba sotsiaal- või tervishoiuvaldkonnas tööd tegevale inimesele värskeid teadmisi. Samuti avatakse vastuvõtt kaasaegse turunduse, kaasaegse finantsjuhtimise ja rakendusliku käitumisteaduse erialadel.
Inglisekeelsed õppekavad avanevad kõik magistriastmes. Sügisest saab inglise keeles õppida eesti keelt ja soome-ugri keeli, misjuures õppur saab ise valida, kummal teemal süvitsi minna. Õppekava ettevõtlikkus majanduspoliitika kujundamises koolitab lõpetajaid toime tulema muutuva majanduse ja ühiskonna tingimustes. Kliinilise farmaatsia õppekava valmistab ette kliinilisi proviisoreid ja kliinilise toitmise õppekava ainsana Euroopa Liidus patsientide toitmise spetsialiste.
Tallinna Ülikool avab sügisel kaks uut sessioonõppe vormis magistriõppekava humanitaarteaduste instituudis. Varasem kultuuriteooria ja filosoofia magistrikava lüüakse kaheks: nüüdiskultuuri ja võrdleva filosoofia õppekavadeks.
Nüüdiskultuuri õppekavale oodatakse õppima kõiki, kes tunnevad huvi tänapäeva kultuurinähtuste, näiteks interneti, meedia, filmide, tehnoloogia, seriaalide, sotsiaalmeedia või linnaruumi vastu, ja soovivad neid teadlikumalt mõtestada. "Õppekava sobib kõigile humanitaarsete huvidega inimestele, kes tahaksid paremini aru saada omaenda igapäevasest kultuurikeskkonnast ja rikastada oma teadmisi uutest kultuurinähtusest," ütles selle kuraator, kultuuriajaloo professor ja akadeemik Marek Tamm.
Võrdleva filosoofia magistriõppekava pakub tänapäeva olulisimate probleemküsimuste filosoofiliseks analüüsiks laia valiku võrdlevaid vaatenurki Lääne ja Ida traditsioonidest. Ühtlasi on see Tallinna Ülikooli õppevaldkonna juht Helen Joosti sõnul ainuke võimalus maailmas õppida filosoofiat magistritasemel eesti keeles. Õppekava kuraator on poliitilise filosoofia professor Liisi Keedus, kelle sõnul on õppekavale teretulnud kõik filosoofiahuvidega inimesed, keda köidab enese ja ümbritseva analüüsimine.
Eesti Maaülikool avab sel sügisel ühe uue õppekava. Metsandusvaldkonna ingliskeelse päevaõppes õppekava metsanduslik kavandamine ja analüüs eesmärk on valmistada ette vastutustundlikke metsandusliku kavandamise ja analüüsi juhtivspetsialiste, kes suudaks teha jätkusuutlikke strateegilisi otsuseid.
Tallinna Tehnikaülikoolis on uusi õppekavasid tänavu kaks. Loodusteaduskonna eestikeelne statsionaarõppe vormis bakalaureuseõppekava toidu- ja biotehnoloogia keskendub omavahel tihedalt põimunud toidu tehnoloogiale, biotehnoloogiale ja toitumisele. Õppekava programmijuhi Katrin Laose sõnul õpitakse, millest koosneb meie igapäevane toit, kuidas seda töödeldakse ja mis toimub söödud toiduga meie organismis. Ta lisab: "Kõige selle juures on vajalikud seostatud põhiteadmised keemias, füüsikas, mikrobioloogias ja inseneerias."
Magistriastmes avaneb roheliste energiatehnoloogiate eestikeelne päevaõppes magistriõppekava, mis ühendab materjaliteaduse ning päikese-, tuule- ja vesinikutehnoloogiad. Inseneriteaduskonna professori Maarja Grossbergi sõnul on seoses roheleppega kasvanud juba praegu mitmekordseks selle ala ettevõtete osakaal Eestis. Ühtlasi on tema sõnul suurenenud vajadus spetsialistide – materjalitehnoloogide, elektriinseneride, tehnoloogia arendusinseneride ja tootearendajate – järele.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sügisest ühtki päris uut õppekava ei ava, kuid on õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlase sõnul oluliselt uuendanud mitut olemasolevat kava. Kõige rohkem reformiti tema sõnul muusika ja teatrikunsti doktoriõppekava. "Kaheaastase vaheaja järel alustab ingliskeelsel kaasaegsete etenduskunstide magistriõppekaval uus rahvusvaheline kursus," ütles Pärtlas. Samuti toimub tänavu vastuvõtt uuendatud eestikeelsetel lavakunsti bakalaureuse- ja magistriõppekaval, kus erilise tähelepanuga on arendatud lavastajaõpet.
Eesti Kunstiakadeemias sügisest ühtki uut õppekava ei avata, kuid edasi on arendatud kujunduskunsti õppekava, mis nüüd kannab nime disain ja innovatsioon. Sessioonõppe vormis kava koondab enda alla nelja eriala: visuaalset kommunikatsiooni, toote-ja keskkonnadisaini, ruumikujundust ja moedisaini korraldust. Neist viimast tänavu ei avata, sest see on EKA kommunikatsiooniosakonna juhataja Solveig Jahnke sõnul veel uuendamisel.
Sügis toob Estonian Business Schooligi ühe uue õppekava. Ingliskeelset ja sessioonõppes õppekava äriinnovatsioon muutuvas majanduses saab läbida nii ülikooli Tallinna kui ka Helsingi ülikoolilinnakus. Uuel tulevikkuvaataval õppekaval saab õppur valida kas rohemajanduse innovatsiooni võimendamise või digitaliseerumise ja start-up majanduse suuna.
Mikrokraadid kärbete vastu
Kuna kõrghariduse rahastus pole ülikoolide silmis ootuspäraselt kasvanud, keeldusid Eesti avalik-õiguslike ülikoolide rektorid allkirjastamast sügisest vastuvõttu puudutavaid halduslepinguid. Tallinna Ülikool teatas esimesena, et vähendab puuduliku rahastuse tõttu õppekavade mahtu umbes 10 protsendi võrra. "See tähendab, et saabuval sügisel jätab ülikool avamata kuus eestikeelset õppekava ja pakub edaspidi viiel õppekaval tasulist osakoormusega õpet," selgitas Helen Joost.
Bakalaureuseõppes jätab Tallinna Ülikool sügisel avamata infoteaduste, integreeritud käsitöö ja tehnoloogiate ning keskkonnakorralduse erialad. Magistriõppesse ei saa Tallinna Ülikoolis sügisel astuda infoteaduste, keskkonnakorralduse ja rekreatsioonikorralduse erialadele. "Õppekulude katmiseks avab ülikool sügisest ka tasulise osakoormusega õppe viiel õppekaval: reklaami- ja suhtekorralduse, inglise keele ja kultuuri, halduse- ja ärikorralduse ja õiguse bakalaureuse- ja magistriõppekaval," loetles Joost veel.
Õppekava sulgemisest teatab ka Tallinna Tehnikaülikool, kus sügisest ei saa enam õppida Kuressaare kolledži õppekaval ettevõtlus ja elamusmajandus.
Teised kõrgkoolid sügisel õppekavasid sulgeda ei plaani, küll aga nendivad nad lisaraha vajadust. "Ebapiisav rahastamine on sundinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat kontaktõppe mahtu oma õppekavades kriitiliselt üle vaatama ja valikainete pakkumist piirama," sõnas Margus Pärtlas. Ühegi õppekava sulgemist ülikool tema sõnul siiski kaalunud pole, sest pea kõik EMTA õppekavad kuuluvad selle vastutusvaldkonda.
Eesti Kunstiakadeemia ei ava tänavu vastuvõttu magistriastmes tootedisaini ega ingliskeelsele disain ja rakenduskunsti õppekavadele. "Neid uuendatakse ning vaheaastal hoiame ressurssi kokku ja keskendume arendamisele," selgitab Solveig Jahnke.
Eesti Maaülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Risto Metsa sõnul plaanib ülikool sügisest oma õppekavasid pigem rohepöörde ja ÜRO säästva arengu vaatenurgast edasi arendada. "Ülikoolide rahastamisküsimus on kindlasti üha teravam ja eriti raske on kindlasti neis valdkondades, kus ei tegeleta teadusega," toob temagi välja: "Mitte et teadusrahadest peaks finantseerima õppetööd, mida kõik ülikoolid on sunnitud suuremal või väiksemal määral tegema."
Tartu Ülikooli õppeosakonna juhataja Annika Tina sõnul pole ka Tartu Ülikoolil praegu plaanis vastuvõttu vähendada ega erialasid sulgeda. TÜ õppeprorektori Aune Valgu sõnul on ülikooli praegune taktika olnud kasvatada tasulise õppe vastuvõttu, piirates tasuta kohtade arvu ingliskeelses õppes ja suurendades tasuliste õppekohtade osakaalu eestikeelses õppes.
Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ja Eesti Kunstiakadeemia kaasavad sügisest õppetöösse rohkem eraraha, pakkudes ühe või kahe semestri jooksul 12–24 ainepunkti mahus erinevaid tervikliku sisuga täiendusõppekavu ehk mikrokraade. "Õppetöö toimub töötavale inimesele sobivalt sessioon- või veebiõppena ja õpe on tasuline," selgitas TÜ vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma.
Kolm ülikooli avavad koostöös ühise mikrokraadiprogrammi Baltisaksa kultruuripärand. "See koondab erinevate erialade kursused baltisaksa kultuurist, eesmärgiga mõtestada ja käsitleda baltisaksa pärandit kui eesti kultuuri lahutamatut osa," kirjeldab Jahnke. Õppur saab teadmisi tõlkimise, restaureerimise, saksa keele, giidipraktika ning arhiiviandmete otsimise ja kasutamise kohta.
Tartu Ülikoolis oli lõppeval õppeaastal valikud 20 mikrokraadiprogrammi ja tuleva õppeaasta nimekiri selgub juuni alguseks. Kaldma sõnul esialgse kava järgi mikrokraadide valik sügisel laieneb.
Tallinna Ülikool avab sügisest samuti mitu uut mikroraadiprogrammi. Näiteks saab seal õppida seenioritööd. "See on oluline valdkond, sest Eestis on iga viies inimene 65-aastane või vanem ning prognoosi kohaselt aastaks 2050 moodustavad vanemaealised elanikest kolmandiku," põhjendas Joost. Kuna Eestis puudus seni vanemaealiste arendamise ja kaasamise kutseala ning tegijate väljaõpe, pakub TLÜ nüüd Joosti sõnul võimalust seda tühimikku täita. Samuti avab ülikool koostöös Rae vallaga kohaliku valitsemise mikrokraadi.
Veel avab TLÜ näiteks inimese-looma interaktsiooni, sooritus- ja spordipsühholoogia, keskkonnajuhtimise ja -kommunikatsiooni, rohejuhtimise (koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga), sotsiaaltöötaja baaskoolituse, tervise mentori, Baltisaksa kultuuripärandi (koostöös TÜ ja EKA-ga), laste kunstiteraapia, loov- ja kultuuriprojektide toetamise, võimestava kommunikatsiooni koostöövõrgustike toetamiseks, kommunikatsiooni ettevõttes, organisatsiooni kommunikatsioonispetsialisti ning reklaami ja praktilise sisuloome mikrokraadid.
### Response:
Sügis toob Eesti kõrgkoolidesse tulevikualasid ja mikrokraade |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See tähendab, et rannikumärgalade kogupind on tänapäeval peaaegu terve Harju maakonna pindala jagu väiksem kui sajandivahetusel.
Tegelikult on pilt natuke keerulisem: mõnelt poolt on märgalad kadunud, teisale on neid aga juurde tulnud. Kokku on paarikümne aastaga maailmast kadunud ligi 14 000 ruutkilomeetrit rannikumärgalasid, samal ajal on neid ligi 10 000 ruutkilomeetrit ka juurde tekkinud.
Nicholas Murray Austraaliast Townsville'ist James Cooki Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Science, et otsene inimtegevus on põhjustanud neist pindalamuutustest üle veerandi, 27 protsenti.
Inimesed kahandavad rannikumärgalade pinda peamiselt neid põllumaaks ümber tehes, kasvatavad uuesti aga teadliku taastustööga.
Peale otsese inimtegevuse kujundavad märgalade arengut ka setete liikumine ja kuhjumine ning kliima muutused.
Rannikumärgalasid on mitut tüüpi. Padurand näiteks on madal rand, mis jääb tõusu ajal vee alla, mõõna ajal aga veest välja; mangroov on vesine ja mudane ala, millel laiub rohkete õhujuurtega troopikapuude tihnik.
Kõige rohkem kaob rannikumärgalasid Aasias, eriti Indoneesias, Hiinas ja Myanmaris, kus on ka inimtegevuse mõju osakaal suurem kui mujal maailmas.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25. | Rannikumärgalasid on veidi vähemaks jäänud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See tähendab, et rannikumärgalade kogupind on tänapäeval peaaegu terve Harju maakonna pindala jagu väiksem kui sajandivahetusel.
Tegelikult on pilt natuke keerulisem: mõnelt poolt on märgalad kadunud, teisale on neid aga juurde tulnud. Kokku on paarikümne aastaga maailmast kadunud ligi 14 000 ruutkilomeetrit rannikumärgalasid, samal ajal on neid ligi 10 000 ruutkilomeetrit ka juurde tekkinud.
Nicholas Murray Austraaliast Townsville'ist James Cooki Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Science, et otsene inimtegevus on põhjustanud neist pindalamuutustest üle veerandi, 27 protsenti.
Inimesed kahandavad rannikumärgalade pinda peamiselt neid põllumaaks ümber tehes, kasvatavad uuesti aga teadliku taastustööga.
Peale otsese inimtegevuse kujundavad märgalade arengut ka setete liikumine ja kuhjumine ning kliima muutused.
Rannikumärgalasid on mitut tüüpi. Padurand näiteks on madal rand, mis jääb tõusu ajal vee alla, mõõna ajal aga veest välja; mangroov on vesine ja mudane ala, millel laiub rohkete õhujuurtega troopikapuude tihnik.
Kõige rohkem kaob rannikumärgalasid Aasias, eriti Indoneesias, Hiinas ja Myanmaris, kus on ka inimtegevuse mõju osakaal suurem kui mujal maailmas.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
### Response:
Rannikumärgalasid on veidi vähemaks jäänud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me ei tohi lubada töötajate nii intensiivset jälgimist töökohtadel," ütles tehnoülevaatajate liidu tegevjuht Tarmo Kahem.
"Juba aastast 2018 on kõikides ülevaatuspunktides üleval statsionaarsed kaamerad ning tehnonõuetele vastavuse kontrolli järelevalve võimalused on juba olemas. Need ei taga küll sajaprotsendilist ülevaadet, kuid seda ei tee ka peakaamerad. Täna on transpordiamet loonud kuvandi tehnoülevaatajatest kui ebausaldusväärsest seltskonnast, keda tuleb paaniliselt kontrollida. Selline olukord on aga ülekohtune ning ebaõiglane," lisas Kahem.
Õigusselguse saamiseks on liit pöördunud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, andmekaitseinspektsiooni ja õiguskantsleri poole. Järgmise perioodi haldusleping peaks kehtima hakkama alates selle aasta 1. juulist.
Kahem märkis, et läbirääkimised veel kestavad ning peakaamerate kohta ei ole veel lõpplikku otsust. Järgmine läbirääkimiste voor on maikuu lõpus.
Transpordiameti pressiesindaja Erki Varma ütles, et personaalkaamerate punktis enam läbirääkimisi ei toimu. "Otsus on tehtud. Ühtlasi oleme tulnud Eesti Tehnoülevaatajate Liidu soovidele vastu ning personaalkaameratega tõhustame järelevalvetegevust, et tõsta teenusekvaliteeti nagu eelmise reede pressiteates ka välja tõime," sõnas Varma.
Eesti Tehnoülevaatajate Liidu eesmärk on ühendada Eesti tehnoülevaatusfirmasid, arendada nende koostööd, esindada ja kaitsta nende huve ning väljendada nende ühiseid seisukohti. Praegu kuulub liitu üle poole tehnoülevaatuse ettevõtetest. | Tehnoülevaatajad ei ole nõus ühegi peakaameraga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me ei tohi lubada töötajate nii intensiivset jälgimist töökohtadel," ütles tehnoülevaatajate liidu tegevjuht Tarmo Kahem.
"Juba aastast 2018 on kõikides ülevaatuspunktides üleval statsionaarsed kaamerad ning tehnonõuetele vastavuse kontrolli järelevalve võimalused on juba olemas. Need ei taga küll sajaprotsendilist ülevaadet, kuid seda ei tee ka peakaamerad. Täna on transpordiamet loonud kuvandi tehnoülevaatajatest kui ebausaldusväärsest seltskonnast, keda tuleb paaniliselt kontrollida. Selline olukord on aga ülekohtune ning ebaõiglane," lisas Kahem.
Õigusselguse saamiseks on liit pöördunud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, andmekaitseinspektsiooni ja õiguskantsleri poole. Järgmise perioodi haldusleping peaks kehtima hakkama alates selle aasta 1. juulist.
Kahem märkis, et läbirääkimised veel kestavad ning peakaamerate kohta ei ole veel lõpplikku otsust. Järgmine läbirääkimiste voor on maikuu lõpus.
Transpordiameti pressiesindaja Erki Varma ütles, et personaalkaamerate punktis enam läbirääkimisi ei toimu. "Otsus on tehtud. Ühtlasi oleme tulnud Eesti Tehnoülevaatajate Liidu soovidele vastu ning personaalkaameratega tõhustame järelevalvetegevust, et tõsta teenusekvaliteeti nagu eelmise reede pressiteates ka välja tõime," sõnas Varma.
Eesti Tehnoülevaatajate Liidu eesmärk on ühendada Eesti tehnoülevaatusfirmasid, arendada nende koostööd, esindada ja kaitsta nende huve ning väljendada nende ühiseid seisukohti. Praegu kuulub liitu üle poole tehnoülevaatuse ettevõtetest.
### Response:
Tehnoülevaatajad ei ole nõus ühegi peakaameraga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ukraina peaminister Denõss Šmõgal kirjutas mõni nädal tagasi Economistis, et Euroopa Komisjon soovitab Ukrainat sel aastal kandidaatriigiks ja kahe aasta pärast on Ukraina Euroopa Liidu liige. Venemaa sõda Ukrainas on toonud kaasa kardinaalsed muutused ukrainlaste ja eurooplaste hoiakutes, mis on muutnud Ukraina liitumise Euroopa Liiduga päriselt võimalikuks.
Euroopasse lõimumist toetab 91 protsenti ukrainlastest. Ukrainlased on viimased kümnendid EL-i pürginud, EL assotsiatsioonilepingu allkirjastamine oli ka kaheksa aastat tagasi alanud sõja ajendiks, kuid nii kõrge ei ole toetus kunagi olnud.
Esimest korda ajaloos toetab nüüd Ukraina liitumist ka enamus EL-i kodanikest. Aprilli kolmandal nädalal läbi viidud eurobaromeetri küsitluses nõustus 66 protsenti eurooplastest, et kui valmisolek on saavutatud, peaks Ukrainast saama Euroopa Liidu liige. Vahetult enne sõja algust ei näinud enamus Euroopast ukrainlastele liitumisvõimalusi, sellest teemast ei räägitud. Laienemine oli viimastele küsitlustes kõige ebapopulaarsem Euroopa Liidu poliitika.
Ukrainlastele on avanenud ainulaadne võimaluste aken. Kas seda võimalust suudetakse kasutada, oleneb vaid osaliselt ukrainlastest. Olulisem on see, kas EL ikkagi on Ukraina vastuvõtmiseks valmis.
Euroopa Liiduga liitumine on pikk ja keeruline protsess. Eestil läks liitumisavaldusest liitumiseni üheksa aastat. Sama kiiresti jõudis liitumiseni kõige paremini valmis olnud Lääne-Balkani riik Horvaatia. Teised Lääne-Balkani riigid on seda teed käinud juba pea kakskümmend aastat ja lõppu pole veel näha. Ukraina on sõjas, kõik toimub hoopis teises tempos kui rahuajal ja ootused Euroopa Liidule on väga suured. Seni ongi Ukraina liitumise suunas liikunud maailmarekordilise tempoga, kuid iga järgmine samm on keerulisem.
Millised takistused Ukraina teel seisavad?
Esimese tõkke on Ukraina edukalt ületanud. EL-i liidrid andsid ukrainlastele liitumisperspektiivi, Volodõmõr Zelenski allkirjastas liitumisavalduse ja ülemkogu otsustas küsida Euroopa Komisjoni arvamust, kas Ukraina on liitumiseks põhimõtteliselt valmis.
Ukrainlased ise usuvad, et nad on valmis. Komisjoni saadetud küsimustikud on kiiresti täidetud, komisjoni president on välja öelnud, et hinnang Ukraina valmisoleku kohta avaldatakse juunis.
Kaheksa aastat tagasi allkirjastatud assotsiatsioonilepingust on suudetud rakendada 63 protsenti. Mis kõige tähtsam, ukrainlased võitlevad Euroopa väärtuste ja vabaduse eest ning maksavad selle eest ränka hinda.
Nii on ukrainlastel väga suured lootused juunis toimuvaks Euroopa liidrite kohtumiseks, kus oleks võimalik otsustada Ukrainale kandidaatriigi staatuse andmine. Seda tuleks teha. Kandidaatriigiks saamine ei tähendaks veel liitumist, kuid oleks väga tugev poliitiline sõnum ja mitteotsustamine oleks ukrainlastele tohutuks pettumuseks, aga kindel Ukraina kandidaadistaatus veel pole.
Sellel on mitmeid põhjusi. Lääne-Euroopas on paljudel tunne, et laienemisega on mindud liiga kaugele. Kuna liituvad reeglina EL-i keskmisest vaesemad riigid on eelarves kokku leppida üha keerulisem, nõudmised on suured, aga netomaksjad pole valmis rohkem panustama. Ukraina liitumisega muutuks EL-i sees üsna palju, ka Eestist saaks näiteks kasusaaja riigi asemel netomaksja.
Olulisem põhjus on, et viimased laienemised ei kipu edenema. Suurem osa Lääne-Balkani riike on Euroopaga lõimumise teed käinud juba pea kakskümmend aastat ja lõppu pole veel näha. EL toetab reforme, kuid tulemusi pole piisavalt. Euroopa Liiduga liitumine ongi muutunud koos EL-i arenguga üha keerulisemaks, sest liitumiseks peab riik suutma kogu EL-i seadusandluse rakendada ja latt on nüüdseks väga kõrgele tõstetud.
"Viimase kümne aasta jooksul on välja kujunenud laienemise suhtes eriti skeptilised riigid."
Liitumislepingu peavad ratifitseerima kõik liikmesriigid ja see eeldab, et toetus Ukraina liitumisele peab kõigis riikides olema kõrge. Viimase kümne aasta jooksul on välja kujunenud laienemise suhtes eriti skeptilised riigid. Need on Holland, Austria, Prantsusmaa ja Saksamaa. Kolm neist on ka Euroopa Liidu asutajad.
Hollandis ei toetanud rahvas 2016. aastal soovituslikul rahvahääletusel Ukrainaga assotsiatsioonilepingu sõlmimist. Ka prantslased on EL-i laienemise osas olnud ajalooliselt väga skeptilised. Just nende nelja riigi juhtimisel on otsitud võimalusi, kuidas laienemisprotsessi muuta nii, et see riike liitumiseks paremini ette valmistaks. Eelmisel aastal laienemispoliitika reform ka toimus.
Just need riigid on otsinud ka alternatiivseid mudeleid täisliikme staatusele. Värskeima sellise ettepaneku tegi EL-i eesistuja, Prantsusmaa president Emmanuel Macron hiljuti Euroopa Parlamendi ees esinedes.
Macron pakkus välja Euroopa poliitilise kogukonna idee, millega saaksid liituda riigid, mis pole täisliikmelisuseks veel valmis ja riigid, mis täisliikmestaatust ei soovigi (Ühendkuningriik).
Kui Euroopa kogukonda kuulumine jääks Ukraina Euroopasse lõimumise laeks, oleks see kahtlemata probleem. Mida rohkem oleks sellises kogukonnas riike, seda lõdvem oleks lõimumine. Idee panna ühte patta EL-i tolliliitu kuuluvat ja siseturule soovivat Ukrainat ning neist meeleheitlikult välja tahtnud britte ei kõla toimiva ja tiheda koostööga liiduna.
Tähtis on hoida tempot
Mitmekiiruselise Euroopa ideed on mitmeid kordi ka varem välja pakutud ja asja sellest saanud ei ole. Kui Euroopa poliitiline kogukond peaks olema midagi enamat kui lihtsalt poliitiline silt, mis ühendab kõiki EL-iga koostööd tegevaid riike, ei saa sellest ideest suure tõenäosusega asja ka seekord. Ent see on märk, et kandidaatriigiks saamise arutelu juunis ei pruugi minna lihtsalt.
Ukraina sõbrad ja toetajad EL-is, sh Eestis, peaksid Macroni kõnest kaasa võtma järelduse, et laienemisearutelu fookus tuleb kindlalt hoida Ukraina kandidaatriigiks ja hiljem täisliikmeks saamisel.
Kindlasti ei saa Ukraina EL-i liikmeks paari aasta pärast nagu Ukraina peaminister soovis. Läbirääkimised kõigi EL-i õigusaktide rakendamise üle võtavad aega. Vähemalt aasta võtab ka liitumislepingu heakskiitmine kõigi riikide poolt. Kuid tähtis on hoida tempot nii Ukraina kui ka EL-i poolt.
Kui Ukraina ei ole 2030. aastaks Euroopa Liidu liige, võib võimaluste aken ka sulguda ja üks suuri ukrainlaste unistusi, mille nimel praegu sõditakse, jääbki täitumata.
Keit Kasemets on politoloog ja töötas aastatel 2016–2022 Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhina. | Keit Kasemets: Ukrainal on unikaalne võimalus saada EL-i liikmeks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ukraina peaminister Denõss Šmõgal kirjutas mõni nädal tagasi Economistis, et Euroopa Komisjon soovitab Ukrainat sel aastal kandidaatriigiks ja kahe aasta pärast on Ukraina Euroopa Liidu liige. Venemaa sõda Ukrainas on toonud kaasa kardinaalsed muutused ukrainlaste ja eurooplaste hoiakutes, mis on muutnud Ukraina liitumise Euroopa Liiduga päriselt võimalikuks.
Euroopasse lõimumist toetab 91 protsenti ukrainlastest. Ukrainlased on viimased kümnendid EL-i pürginud, EL assotsiatsioonilepingu allkirjastamine oli ka kaheksa aastat tagasi alanud sõja ajendiks, kuid nii kõrge ei ole toetus kunagi olnud.
Esimest korda ajaloos toetab nüüd Ukraina liitumist ka enamus EL-i kodanikest. Aprilli kolmandal nädalal läbi viidud eurobaromeetri küsitluses nõustus 66 protsenti eurooplastest, et kui valmisolek on saavutatud, peaks Ukrainast saama Euroopa Liidu liige. Vahetult enne sõja algust ei näinud enamus Euroopast ukrainlastele liitumisvõimalusi, sellest teemast ei räägitud. Laienemine oli viimastele küsitlustes kõige ebapopulaarsem Euroopa Liidu poliitika.
Ukrainlastele on avanenud ainulaadne võimaluste aken. Kas seda võimalust suudetakse kasutada, oleneb vaid osaliselt ukrainlastest. Olulisem on see, kas EL ikkagi on Ukraina vastuvõtmiseks valmis.
Euroopa Liiduga liitumine on pikk ja keeruline protsess. Eestil läks liitumisavaldusest liitumiseni üheksa aastat. Sama kiiresti jõudis liitumiseni kõige paremini valmis olnud Lääne-Balkani riik Horvaatia. Teised Lääne-Balkani riigid on seda teed käinud juba pea kakskümmend aastat ja lõppu pole veel näha. Ukraina on sõjas, kõik toimub hoopis teises tempos kui rahuajal ja ootused Euroopa Liidule on väga suured. Seni ongi Ukraina liitumise suunas liikunud maailmarekordilise tempoga, kuid iga järgmine samm on keerulisem.
Millised takistused Ukraina teel seisavad?
Esimese tõkke on Ukraina edukalt ületanud. EL-i liidrid andsid ukrainlastele liitumisperspektiivi, Volodõmõr Zelenski allkirjastas liitumisavalduse ja ülemkogu otsustas küsida Euroopa Komisjoni arvamust, kas Ukraina on liitumiseks põhimõtteliselt valmis.
Ukrainlased ise usuvad, et nad on valmis. Komisjoni saadetud küsimustikud on kiiresti täidetud, komisjoni president on välja öelnud, et hinnang Ukraina valmisoleku kohta avaldatakse juunis.
Kaheksa aastat tagasi allkirjastatud assotsiatsioonilepingust on suudetud rakendada 63 protsenti. Mis kõige tähtsam, ukrainlased võitlevad Euroopa väärtuste ja vabaduse eest ning maksavad selle eest ränka hinda.
Nii on ukrainlastel väga suured lootused juunis toimuvaks Euroopa liidrite kohtumiseks, kus oleks võimalik otsustada Ukrainale kandidaatriigi staatuse andmine. Seda tuleks teha. Kandidaatriigiks saamine ei tähendaks veel liitumist, kuid oleks väga tugev poliitiline sõnum ja mitteotsustamine oleks ukrainlastele tohutuks pettumuseks, aga kindel Ukraina kandidaadistaatus veel pole.
Sellel on mitmeid põhjusi. Lääne-Euroopas on paljudel tunne, et laienemisega on mindud liiga kaugele. Kuna liituvad reeglina EL-i keskmisest vaesemad riigid on eelarves kokku leppida üha keerulisem, nõudmised on suured, aga netomaksjad pole valmis rohkem panustama. Ukraina liitumisega muutuks EL-i sees üsna palju, ka Eestist saaks näiteks kasusaaja riigi asemel netomaksja.
Olulisem põhjus on, et viimased laienemised ei kipu edenema. Suurem osa Lääne-Balkani riike on Euroopaga lõimumise teed käinud juba pea kakskümmend aastat ja lõppu pole veel näha. EL toetab reforme, kuid tulemusi pole piisavalt. Euroopa Liiduga liitumine ongi muutunud koos EL-i arenguga üha keerulisemaks, sest liitumiseks peab riik suutma kogu EL-i seadusandluse rakendada ja latt on nüüdseks väga kõrgele tõstetud.
"Viimase kümne aasta jooksul on välja kujunenud laienemise suhtes eriti skeptilised riigid."
Liitumislepingu peavad ratifitseerima kõik liikmesriigid ja see eeldab, et toetus Ukraina liitumisele peab kõigis riikides olema kõrge. Viimase kümne aasta jooksul on välja kujunenud laienemise suhtes eriti skeptilised riigid. Need on Holland, Austria, Prantsusmaa ja Saksamaa. Kolm neist on ka Euroopa Liidu asutajad.
Hollandis ei toetanud rahvas 2016. aastal soovituslikul rahvahääletusel Ukrainaga assotsiatsioonilepingu sõlmimist. Ka prantslased on EL-i laienemise osas olnud ajalooliselt väga skeptilised. Just nende nelja riigi juhtimisel on otsitud võimalusi, kuidas laienemisprotsessi muuta nii, et see riike liitumiseks paremini ette valmistaks. Eelmisel aastal laienemispoliitika reform ka toimus.
Just need riigid on otsinud ka alternatiivseid mudeleid täisliikme staatusele. Värskeima sellise ettepaneku tegi EL-i eesistuja, Prantsusmaa president Emmanuel Macron hiljuti Euroopa Parlamendi ees esinedes.
Macron pakkus välja Euroopa poliitilise kogukonna idee, millega saaksid liituda riigid, mis pole täisliikmelisuseks veel valmis ja riigid, mis täisliikmestaatust ei soovigi (Ühendkuningriik).
Kui Euroopa kogukonda kuulumine jääks Ukraina Euroopasse lõimumise laeks, oleks see kahtlemata probleem. Mida rohkem oleks sellises kogukonnas riike, seda lõdvem oleks lõimumine. Idee panna ühte patta EL-i tolliliitu kuuluvat ja siseturule soovivat Ukrainat ning neist meeleheitlikult välja tahtnud britte ei kõla toimiva ja tiheda koostööga liiduna.
Tähtis on hoida tempot
Mitmekiiruselise Euroopa ideed on mitmeid kordi ka varem välja pakutud ja asja sellest saanud ei ole. Kui Euroopa poliitiline kogukond peaks olema midagi enamat kui lihtsalt poliitiline silt, mis ühendab kõiki EL-iga koostööd tegevaid riike, ei saa sellest ideest suure tõenäosusega asja ka seekord. Ent see on märk, et kandidaatriigiks saamise arutelu juunis ei pruugi minna lihtsalt.
Ukraina sõbrad ja toetajad EL-is, sh Eestis, peaksid Macroni kõnest kaasa võtma järelduse, et laienemisearutelu fookus tuleb kindlalt hoida Ukraina kandidaatriigiks ja hiljem täisliikmeks saamisel.
Kindlasti ei saa Ukraina EL-i liikmeks paari aasta pärast nagu Ukraina peaminister soovis. Läbirääkimised kõigi EL-i õigusaktide rakendamise üle võtavad aega. Vähemalt aasta võtab ka liitumislepingu heakskiitmine kõigi riikide poolt. Kuid tähtis on hoida tempot nii Ukraina kui ka EL-i poolt.
Kui Ukraina ei ole 2030. aastaks Euroopa Liidu liige, võib võimaluste aken ka sulguda ja üks suuri ukrainlaste unistusi, mille nimel praegu sõditakse, jääbki täitumata.
Keit Kasemets on politoloog ja töötas aastatel 2016–2022 Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhina.
### Response:
Keit Kasemets: Ukrainal on unikaalne võimalus saada EL-i liikmeks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pyongyang teatas esmaspäeval, et viimase 24 tunni jooksul registreeriti 269 510 uut "palavikujuhtu". Võimude teatel suri kuus inimest. Alates aprilli lõpust on viiruse tõttu surnud vähemalt 56 inimest, vahendas Bloomberg.
Põhja-Koreal pole piisavalt meditsiinilist varustust, et inimesi testida koroonaviiruse suhtes. Seetõttu pole täpselt teada, kui kiiresti viirus praegu riigis levib.
Ametlikud andmed siiski näitavad, et riik võib silmitsi seista rahvatervise kriisiga. Riigis on väga halb meditsiinisüsteem. Võimud ei tarni riiki ka vaktsiine. ÜRO hinnangul on 40 protsenti riigi elanikkonnast alatoidetud, see võib riigis viiruse levikut kiirendada veelgi.
"Pandeemia võib olla reaalne oht režiimi stabiilsusele, kui võimud ei suuda viiruse levikut tõhusalt ja kiiresti ohjeldada," ütles Bloombergile Põhja-Korea ekspert Rachel Minyoung Lee.
"Kim Jong-Un on pärast võimuletulekut tegelenud mitmete probleemidega, kuid ükski neist ei ohustanud riiki nii, nagu see kriis seda praegu teeb," lisas Lee. | Koroonaviiruse levik kiireneb Põhja-Koreas, režiim karmistab piiranguid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pyongyang teatas esmaspäeval, et viimase 24 tunni jooksul registreeriti 269 510 uut "palavikujuhtu". Võimude teatel suri kuus inimest. Alates aprilli lõpust on viiruse tõttu surnud vähemalt 56 inimest, vahendas Bloomberg.
Põhja-Koreal pole piisavalt meditsiinilist varustust, et inimesi testida koroonaviiruse suhtes. Seetõttu pole täpselt teada, kui kiiresti viirus praegu riigis levib.
Ametlikud andmed siiski näitavad, et riik võib silmitsi seista rahvatervise kriisiga. Riigis on väga halb meditsiinisüsteem. Võimud ei tarni riiki ka vaktsiine. ÜRO hinnangul on 40 protsenti riigi elanikkonnast alatoidetud, see võib riigis viiruse levikut kiirendada veelgi.
"Pandeemia võib olla reaalne oht režiimi stabiilsusele, kui võimud ei suuda viiruse levikut tõhusalt ja kiiresti ohjeldada," ütles Bloombergile Põhja-Korea ekspert Rachel Minyoung Lee.
"Kim Jong-Un on pärast võimuletulekut tegelenud mitmete probleemidega, kuid ükski neist ei ohustanud riiki nii, nagu see kriis seda praegu teeb," lisas Lee.
### Response:
Koroonaviiruse levik kiireneb Põhja-Koreas, režiim karmistab piiranguid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juventus läks kohtumise 10. minutil juhtima, kui värava lõi Dušan Vlahovic ning 35. minutil suurendas eduseisu Alvaro Morata tabamus. Lazio tagasitulek algas viis minutit pärast teise poolaja algust, kui Alex Sandro lõi omavärava.
Lisaaja kuuendal minutil lõi viigivärava Sergej Milinkovic-Savic ning teenitud viigipunktiga kindlustas pealinnaklubi järgmiseks hooajaks koha Euroopa liigas, sest neil pole enam võimalik kuuendast kohast allapoole langeda.
17 aastat Juventuse ja Itaalia rahvuskoondise kaitseliini tugitalaks olnud Chiellini teatas eelmisel nädalal, et lahkub suvel klubist ning sümboolselt vahetati ta kohtumise 17. minutil välja.
Pühapäeval avaldas ründaja Paulo Dybala ühismeedias, et lahkub samuti lepingu lõppedes 36-kordse Itaalia meistri ridadest. "Raske on leida õigeid sõnu, et sinuga (Juventusega – toim) hüvasti jätta. Arvasin, et oleme veel mitu aastat koos, kuid saatus pani meid erinevatele radadele. Ma ei unusta kunagi kõike, mida sa oled mulle andnud. Selle tähtsa särgi kandmine on olnud üks minu elu suurimaid uhkusi, mida ma loodan ühel päeval oma lastele ja lastelastele näidata. Homme (esmaspäeval – toim) on minu viimane mäng selles särgis, seda on raske ette kujutada, aga see on meie viimane hüvastijätt," kirjutas Dybala. | Chiellini ja Dybala jätsid fännidega hüvasti, Lazio pääses Euroopa liigasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juventus läks kohtumise 10. minutil juhtima, kui värava lõi Dušan Vlahovic ning 35. minutil suurendas eduseisu Alvaro Morata tabamus. Lazio tagasitulek algas viis minutit pärast teise poolaja algust, kui Alex Sandro lõi omavärava.
Lisaaja kuuendal minutil lõi viigivärava Sergej Milinkovic-Savic ning teenitud viigipunktiga kindlustas pealinnaklubi järgmiseks hooajaks koha Euroopa liigas, sest neil pole enam võimalik kuuendast kohast allapoole langeda.
17 aastat Juventuse ja Itaalia rahvuskoondise kaitseliini tugitalaks olnud Chiellini teatas eelmisel nädalal, et lahkub suvel klubist ning sümboolselt vahetati ta kohtumise 17. minutil välja.
Pühapäeval avaldas ründaja Paulo Dybala ühismeedias, et lahkub samuti lepingu lõppedes 36-kordse Itaalia meistri ridadest. "Raske on leida õigeid sõnu, et sinuga (Juventusega – toim) hüvasti jätta. Arvasin, et oleme veel mitu aastat koos, kuid saatus pani meid erinevatele radadele. Ma ei unusta kunagi kõike, mida sa oled mulle andnud. Selle tähtsa särgi kandmine on olnud üks minu elu suurimaid uhkusi, mida ma loodan ühel päeval oma lastele ja lastelastele näidata. Homme (esmaspäeval – toim) on minu viimane mäng selles särgis, seda on raske ette kujutada, aga see on meie viimane hüvastijätt," kirjutas Dybala.
### Response:
Chiellini ja Dybala jätsid fännidega hüvasti, Lazio pääses Euroopa liigasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles, et Eleringi hinnangul on pingeliseks muutunud geopoliitilise olukorra tõttu kasvanud gaasitarnetega seonduvad riskid, mistõttu on riigi varustuskindluse seisukohalt oluline tagada, et oleks võimalikult hea ülevaade turul gaasiga seonduvatest tehingutest.
"Samal ajal jätkame tegevusi riikliku gaasivaru loomiseks ning veeldatud maagaasi (LNG) vastuvõtuvõimekuse loomiseks, et tugevdada riigi varustuskindlust ning loobuda lõplikult Venemaa päritolu gaasi kasutamisest," lisas Aas.
Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud varajane hoiatustase annab gaasisüsteemihaldurile Eleringile lisahoovad Eesti gaasivarustuse kontrollimiseks ja juhtimiseks. Näiteks soovib Elering bilansihalduritelt igakuiseid ülevaateid nende gaasivarudest ja turutehingute mahtudest. Samuti ootab Elering LNG terminali projektis vastutuse võtnud äriühingutelt vajaliku taristu rajamist puudutavat infot, et saada kindlust varustuskindluse jaoks vajaliku taristu valmimise kohta järgmiseks kütteperioodiks.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi sõnas, et kuigi tarbijatele mõeldud gaasitarnete eest vastutavad eelkõige gaasimüüjad, tagavad varajase hoiatuse tasemega kaasnevad võimalused täiendava selguse turuosaliste tarnete ja varude osas tarbijate varustamisel, kui gaasitarnete riskid peaksid suurenema.
"Kindlasti pole lähematel kuudel ühelgi gaasitarbijal põhjust muretsemiseks. Kõige mustemate stsenaariumide realiseerumisel on järgmisel kütteperioodil võimalik muude tegevuste kõrval kasutada riigi strateegilist gaasivaru ning asendada soojuse tootmisel kasutatav gaas suures osas kütteõliga. Need meetmed katavad kaks kolmandikku tavapärasest talvisest gaasitarbimisest," rääkis Veskimägi.
Lisaks katab eratarbijate gaasivarustuse kriisiolukorras Eleringi hangitud kaitstud tarbija varu. See läheks käiku väga ebatõenäolise stsenaariumi korral, kui gaasimüüjad ei suuda oma kohustusi klientide ees enam täita ning ühtlasi oleks ära kasutatud ka riigi strateegiline gaasivaru.
Varajane hoiatustase tuleneb Euroopa Liidu regulatsioonist, mis kirjeldab gaasisektori kriisistsenaariume. Kriisitasemeid on regulatsiooni järgi kolm ning varajane hoiatus on neist kõige madalam.
Eesti naaberriikidest on varajase hoiatuse taseme välja kuulutanud ka Läti ja Soome. | Riik tõstab valmisolekut gaasitarnete kindlustamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles, et Eleringi hinnangul on pingeliseks muutunud geopoliitilise olukorra tõttu kasvanud gaasitarnetega seonduvad riskid, mistõttu on riigi varustuskindluse seisukohalt oluline tagada, et oleks võimalikult hea ülevaade turul gaasiga seonduvatest tehingutest.
"Samal ajal jätkame tegevusi riikliku gaasivaru loomiseks ning veeldatud maagaasi (LNG) vastuvõtuvõimekuse loomiseks, et tugevdada riigi varustuskindlust ning loobuda lõplikult Venemaa päritolu gaasi kasutamisest," lisas Aas.
Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud varajane hoiatustase annab gaasisüsteemihaldurile Eleringile lisahoovad Eesti gaasivarustuse kontrollimiseks ja juhtimiseks. Näiteks soovib Elering bilansihalduritelt igakuiseid ülevaateid nende gaasivarudest ja turutehingute mahtudest. Samuti ootab Elering LNG terminali projektis vastutuse võtnud äriühingutelt vajaliku taristu rajamist puudutavat infot, et saada kindlust varustuskindluse jaoks vajaliku taristu valmimise kohta järgmiseks kütteperioodiks.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi sõnas, et kuigi tarbijatele mõeldud gaasitarnete eest vastutavad eelkõige gaasimüüjad, tagavad varajase hoiatuse tasemega kaasnevad võimalused täiendava selguse turuosaliste tarnete ja varude osas tarbijate varustamisel, kui gaasitarnete riskid peaksid suurenema.
"Kindlasti pole lähematel kuudel ühelgi gaasitarbijal põhjust muretsemiseks. Kõige mustemate stsenaariumide realiseerumisel on järgmisel kütteperioodil võimalik muude tegevuste kõrval kasutada riigi strateegilist gaasivaru ning asendada soojuse tootmisel kasutatav gaas suures osas kütteõliga. Need meetmed katavad kaks kolmandikku tavapärasest talvisest gaasitarbimisest," rääkis Veskimägi.
Lisaks katab eratarbijate gaasivarustuse kriisiolukorras Eleringi hangitud kaitstud tarbija varu. See läheks käiku väga ebatõenäolise stsenaariumi korral, kui gaasimüüjad ei suuda oma kohustusi klientide ees enam täita ning ühtlasi oleks ära kasutatud ka riigi strateegiline gaasivaru.
Varajane hoiatustase tuleneb Euroopa Liidu regulatsioonist, mis kirjeldab gaasisektori kriisistsenaariume. Kriisitasemeid on regulatsiooni järgi kolm ning varajane hoiatus on neist kõige madalam.
Eesti naaberriikidest on varajase hoiatuse taseme välja kuulutanud ka Läti ja Soome.
### Response:
Riik tõstab valmisolekut gaasitarnete kindlustamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | NART alustab sel suvel eksperimenti luua kunstiresidentuuri satelliit Narva Kulgu piirkonda, mida kutsutakse ka Narva Veneetsiaks. Seal asub kitsaste kanalite süsteem, mida ääristavad paadigaraažide rivid. Garaažides toimetab kohalik kogukond. NART-i garaaž hakkab kandma nime Veneetsia saatkond ning selle eesmärk on leida tihedamat kontakti kohaliku kogukonnaga, muuta Kulgu nähtavamaks ja atraktiivsemaks ning anda kahele kunstnikule võimalus sellest inspireeruda ning luua kunstiline sekkumine just Narva Veneetsia jaoks.
Konkurss kahe residendi leidmiseks kestab kaks nädalat ja tähtaeg on 31. mail. Kunstnikud valib välja žürii.
Residentuurid toimuvad Narva Kulgu ehk Veneetsia garaažiboksis, mille NART enne elamiseks valmis seab. Garaaž saab olema küll pigem tagasihoidlike mugavustega, kuid seal saab teha endale süüa, magada, töötada ja nautida veeäärset elamist. Lähedal on välikäimla ning pesemisvõimalused on Narva kunstiresidentuuris pooleteise kilomeetri kaugusel.
Veneetsia kunstiresidentuurid põhinevad konkreetse projekti elluviimisel. Residentuuri ajal töötab kunstiresident välja kunstilise sekkumise, installatsiooni, sündmuse, näituse või muu tulemi, mis on mõeldud ja loodud just Narva Veneetsiat silmas pidades.
Mõlemad väljavalitud residendid saavad stipendiumi 600 eurot, ning mõlemad kunstnikud saavad ka oma kunstilise sekkumise produktsiooni jaoks 2000-eurose eelarve. Konkursi taotluses ootab NART võimalikult täpset plaani töö elluviimisest ja eelarvest. | NART avas konkursi kahele residentuurikohale Narva Veneetsias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
NART alustab sel suvel eksperimenti luua kunstiresidentuuri satelliit Narva Kulgu piirkonda, mida kutsutakse ka Narva Veneetsiaks. Seal asub kitsaste kanalite süsteem, mida ääristavad paadigaraažide rivid. Garaažides toimetab kohalik kogukond. NART-i garaaž hakkab kandma nime Veneetsia saatkond ning selle eesmärk on leida tihedamat kontakti kohaliku kogukonnaga, muuta Kulgu nähtavamaks ja atraktiivsemaks ning anda kahele kunstnikule võimalus sellest inspireeruda ning luua kunstiline sekkumine just Narva Veneetsia jaoks.
Konkurss kahe residendi leidmiseks kestab kaks nädalat ja tähtaeg on 31. mail. Kunstnikud valib välja žürii.
Residentuurid toimuvad Narva Kulgu ehk Veneetsia garaažiboksis, mille NART enne elamiseks valmis seab. Garaaž saab olema küll pigem tagasihoidlike mugavustega, kuid seal saab teha endale süüa, magada, töötada ja nautida veeäärset elamist. Lähedal on välikäimla ning pesemisvõimalused on Narva kunstiresidentuuris pooleteise kilomeetri kaugusel.
Veneetsia kunstiresidentuurid põhinevad konkreetse projekti elluviimisel. Residentuuri ajal töötab kunstiresident välja kunstilise sekkumise, installatsiooni, sündmuse, näituse või muu tulemi, mis on mõeldud ja loodud just Narva Veneetsiat silmas pidades.
Mõlemad väljavalitud residendid saavad stipendiumi 600 eurot, ning mõlemad kunstnikud saavad ka oma kunstilise sekkumise produktsiooni jaoks 2000-eurose eelarve. Konkursi taotluses ootab NART võimalikult täpset plaani töö elluviimisest ja eelarvest.
### Response:
NART avas konkursi kahele residentuurikohale Narva Veneetsias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma edetabelis 22. kohal olev Monfils alustas tänavust hooaega Adelaide'is toimunud ATP 250 kategooria turniiri võiduga ning Austraalia lahtistel jõudis prantslane veerandfinaali, kus ta jäi viiesetilises lahingus alla Matteo Berrettinile (ATP 10.).
35-aastane Monfils jõudis 2008. aasta Prantsusmaa lahtistel nelja parema sekka ja kordas saavutust kaheksa aastat hiljem USA lahtistel, kuid pole kunagi suure slämmi turniiril finaali jõudnud. Tänavu otsustas Monfils kannavigastuse tõttu Prantsusmaa lahtised vahele jätta.
"Tere kõigile, pean kahetsusega teatama, et olen sunnitud loobuma Lyoni turniirist ja järgmisel nädalal algavatest Prantsusmaa lahtistest. Mind on Monte-Carlo turniirist saadik vaevanud kannavigastus, mis takistab mul väljakul korralikult liikuda. Otsustasin sel nädalal teha väikese protseduuri, et seda probleemi ravida, enne kui naasen võistlustulle," kirjutas Monfils ühismeedias.
Hi all, I regret to inform you that I am forced to withdraw from Open Parc de Lyon and the French Open next week. I have been bothered by a calcaneal spur since Monte-Carlo at my right heel which prevents me from moving properly on court.
— Gael Monfils (@Gael_Monfils) May 16, 2022
Prantsusmaa lahtised algavad pühapäeval, 22. mail ja kestavad kuni 5. juunini. Tiitlikaitsja rollis on maailma esireket Novak Djokovic, kes mullu alistas finaalis 6:7, 2:6, 6:3, 6:2, 6:4 tulemusega Stefanos Tsitsipase (ATP 4.). | Prantsusmaa esireket jätab koduse slämmiturniiri vahele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma edetabelis 22. kohal olev Monfils alustas tänavust hooaega Adelaide'is toimunud ATP 250 kategooria turniiri võiduga ning Austraalia lahtistel jõudis prantslane veerandfinaali, kus ta jäi viiesetilises lahingus alla Matteo Berrettinile (ATP 10.).
35-aastane Monfils jõudis 2008. aasta Prantsusmaa lahtistel nelja parema sekka ja kordas saavutust kaheksa aastat hiljem USA lahtistel, kuid pole kunagi suure slämmi turniiril finaali jõudnud. Tänavu otsustas Monfils kannavigastuse tõttu Prantsusmaa lahtised vahele jätta.
"Tere kõigile, pean kahetsusega teatama, et olen sunnitud loobuma Lyoni turniirist ja järgmisel nädalal algavatest Prantsusmaa lahtistest. Mind on Monte-Carlo turniirist saadik vaevanud kannavigastus, mis takistab mul väljakul korralikult liikuda. Otsustasin sel nädalal teha väikese protseduuri, et seda probleemi ravida, enne kui naasen võistlustulle," kirjutas Monfils ühismeedias.
Hi all, I regret to inform you that I am forced to withdraw from Open Parc de Lyon and the French Open next week. I have been bothered by a calcaneal spur since Monte-Carlo at my right heel which prevents me from moving properly on court.
— Gael Monfils (@Gael_Monfils) May 16, 2022
Prantsusmaa lahtised algavad pühapäeval, 22. mail ja kestavad kuni 5. juunini. Tiitlikaitsja rollis on maailma esireket Novak Djokovic, kes mullu alistas finaalis 6:7, 2:6, 6:3, 6:2, 6:4 tulemusega Stefanos Tsitsipase (ATP 4.).
### Response:
Prantsusmaa esireket jätab koduse slämmiturniiri vahele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Rahvusringhäälingu ja Elisa koostöös valminud põnevussari "Reetur" sisenes möödunud aastal rahvusvahelisele teleturule ning tänavu on Eesti originaalsarja näitamisõigused omandanud Disney+Hotstar, üks India suurimaid voogedastusplatvorme.
ETV peatoimetaja Marje Tõemäe usub, et selline edulugu loob võimalusi ka tulevastele Eesti sarjadele.
"Kui varem on meie levifookus olnud pigem Euroopa-keskne ja konkurents sellel turul väga karm, siis koostöö India müügiagendiga GoQuest on näidanud, et meie toodetud sisul on võimalusi kogu maailmas."
Lisaks Indiale on spioonipõnevik äratanud tähelepanu ka mujal maailmas. Sarja näitamisõigused on omandanud Jaapani erameediafirma WOWOW, Leedu Rahvusringhääling LRT ning Austraalia SBS, lisaks on huvi sarja vastu üles näidanud meediafirmad Aasias, Austraalias ja Lõuna-Ameerikas. Sarja levitab maailmaturul distributsioonifirma GoQuest Media.
ERR-i ja Elisa koostöös valminud "Reetur" jõudis esimest korda vaatajate ette 2019. aasta lõpus ning Alfred Vindi rolli eest pärjati Tambet Tuisk Eesti filmi- ja teleauhindade jagamisel parima sarjanäitleja tiitliga. Sarja teine hooaeg esilinastus möödunud sügisel Elisa Huubis, ETV ekraanile jõuab põnevik 2022. aasta sügisel.
Novembri alguses tunnustati "Reeturit" kahe auhinnaga rahvusvaheliste teleprojektide festivalil "Heart of Europe" ja 2020. aastal pälvis Eesti põnevussari žürii eripreemia ka Tšehhis toimunud "Serial Killer" tele- ja veebiseriaalide festivalil. | "Reetur" jõuab 46 miljoni vaatajaga Disney+Hotstari platvormile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Rahvusringhäälingu ja Elisa koostöös valminud põnevussari "Reetur" sisenes möödunud aastal rahvusvahelisele teleturule ning tänavu on Eesti originaalsarja näitamisõigused omandanud Disney+Hotstar, üks India suurimaid voogedastusplatvorme.
ETV peatoimetaja Marje Tõemäe usub, et selline edulugu loob võimalusi ka tulevastele Eesti sarjadele.
"Kui varem on meie levifookus olnud pigem Euroopa-keskne ja konkurents sellel turul väga karm, siis koostöö India müügiagendiga GoQuest on näidanud, et meie toodetud sisul on võimalusi kogu maailmas."
Lisaks Indiale on spioonipõnevik äratanud tähelepanu ka mujal maailmas. Sarja näitamisõigused on omandanud Jaapani erameediafirma WOWOW, Leedu Rahvusringhääling LRT ning Austraalia SBS, lisaks on huvi sarja vastu üles näidanud meediafirmad Aasias, Austraalias ja Lõuna-Ameerikas. Sarja levitab maailmaturul distributsioonifirma GoQuest Media.
ERR-i ja Elisa koostöös valminud "Reetur" jõudis esimest korda vaatajate ette 2019. aasta lõpus ning Alfred Vindi rolli eest pärjati Tambet Tuisk Eesti filmi- ja teleauhindade jagamisel parima sarjanäitleja tiitliga. Sarja teine hooaeg esilinastus möödunud sügisel Elisa Huubis, ETV ekraanile jõuab põnevik 2022. aasta sügisel.
Novembri alguses tunnustati "Reeturit" kahe auhinnaga rahvusvaheliste teleprojektide festivalil "Heart of Europe" ja 2020. aastal pälvis Eesti põnevussari žürii eripreemia ka Tšehhis toimunud "Serial Killer" tele- ja veebiseriaalide festivalil.
### Response:
"Reetur" jõuab 46 miljoni vaatajaga Disney+Hotstari platvormile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | President Joe Bideni administratsiooni poolt heaks kiidetud meetmete kohaselt leevendatakse rahaülekannete ja saarele reisimise piiranguid. Samuti kiirendab USA kuubalaste jaoks viisade menetlemist, vahendas BBC.
Välisministeerium pressiesindaja Ned Price ütles, et see samm võimaldab kuubalastel pääseda oma "valitsuse rõhumisest".
Sanktsioonide leevendamise käigus kaotatakse perekondlike rahaülekannete ülempiir. See on raha, mida USA kuubalased saadavad oma Kuuba pereliikmetele. USA ametnikud siiski rõhutasid, et proovivad tagada, et sellised maksed ei jõuaks nende inimesteni, kes rikuvad inimõigusi.
"Kuubasse hakatakse tegema rohkem kommertslende, saarel laiendatakse USA konsulaarteenuseid ja taaskäivitatakse perekondade taasühendamise programmid," ütles Bideni administratsiooni ametnik telekanalile CBS News.
Vabariiklasest senaator Marco Rubio kritiseeris Bideni plaani ja ütles, et see toob tagasi Barack Obama ajastu ebaõnnestunud Kuuba poliitika.
USA endine president Donald Trump teatas 2017. aastal, et kehtestab Kuuba kommunistliku režiimi vastu karmid sanktsioonid. | USA leevendab Kuuba-vastaseid sanktsioone | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
President Joe Bideni administratsiooni poolt heaks kiidetud meetmete kohaselt leevendatakse rahaülekannete ja saarele reisimise piiranguid. Samuti kiirendab USA kuubalaste jaoks viisade menetlemist, vahendas BBC.
Välisministeerium pressiesindaja Ned Price ütles, et see samm võimaldab kuubalastel pääseda oma "valitsuse rõhumisest".
Sanktsioonide leevendamise käigus kaotatakse perekondlike rahaülekannete ülempiir. See on raha, mida USA kuubalased saadavad oma Kuuba pereliikmetele. USA ametnikud siiski rõhutasid, et proovivad tagada, et sellised maksed ei jõuaks nende inimesteni, kes rikuvad inimõigusi.
"Kuubasse hakatakse tegema rohkem kommertslende, saarel laiendatakse USA konsulaarteenuseid ja taaskäivitatakse perekondade taasühendamise programmid," ütles Bideni administratsiooni ametnik telekanalile CBS News.
Vabariiklasest senaator Marco Rubio kritiseeris Bideni plaani ja ütles, et see toob tagasi Barack Obama ajastu ebaõnnestunud Kuuba poliitika.
USA endine president Donald Trump teatas 2017. aastal, et kehtestab Kuuba kommunistliku režiimi vastu karmid sanktsioonid.
### Response:
USA leevendab Kuuba-vastaseid sanktsioone |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arsenal vajas Newcastle'i vastu võitu, et enne viimast vooru tõusta neljandale ehk viimasele Meistrite liigasse viivale kohale. Paraku ei suutnud Arsenal Newcastle'i kaitset lahti muukida ja kohtumise teisel poolajal tegid skoori hoopis võõrustajad.
Esmalt läks Newcastle 55. minutil Ben White'i omaväravast juhtima ning viis minutit enne normaalaja lõppu vormistas lõpptulemuse Bruno Guimareasi tabamus.
Arsenali kaotuse tõttu kindlustas Meistrite liiga koha kolmandal tabelireal paiknev Londoni Chelsea ning viimase vooru eel kuulub neljas koht Arsenali igipõlisele rivaalile Tottenham Hotspurile, kes edestab Arsenali kahe punktiga. Viimases voorus mängib Arsenal Evertoniga ja Tottenham Norwich Cityga.
Arsenal peab neljanda koha saamiseks võtma Evertoni vastu võidu ja lootma, et liiga punane latern Norwich alistab Tottenhami. Juhul kui Arsenal võidab ja Tottenham teenib vähemalt viigipunkti, lõpetab Tottenham parema väravate vahega neljandal kohal ja mängib järgmisel hooajal Meistrite liigas. | Arsenali lootused Meistrite liiga kohale said valusa hoobi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arsenal vajas Newcastle'i vastu võitu, et enne viimast vooru tõusta neljandale ehk viimasele Meistrite liigasse viivale kohale. Paraku ei suutnud Arsenal Newcastle'i kaitset lahti muukida ja kohtumise teisel poolajal tegid skoori hoopis võõrustajad.
Esmalt läks Newcastle 55. minutil Ben White'i omaväravast juhtima ning viis minutit enne normaalaja lõppu vormistas lõpptulemuse Bruno Guimareasi tabamus.
Arsenali kaotuse tõttu kindlustas Meistrite liiga koha kolmandal tabelireal paiknev Londoni Chelsea ning viimase vooru eel kuulub neljas koht Arsenali igipõlisele rivaalile Tottenham Hotspurile, kes edestab Arsenali kahe punktiga. Viimases voorus mängib Arsenal Evertoniga ja Tottenham Norwich Cityga.
Arsenal peab neljanda koha saamiseks võtma Evertoni vastu võidu ja lootma, et liiga punane latern Norwich alistab Tottenhami. Juhul kui Arsenal võidab ja Tottenham teenib vähemalt viigipunkti, lõpetab Tottenham parema väravate vahega neljandal kohal ja mängib järgmisel hooajal Meistrite liigas.
### Response:
Arsenali lootused Meistrite liiga kohale said valusa hoobi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Borne veetis suure osa oma karjäärist sotsialistide juhitud administratsioonides. Ta liitus Macroni meeskonnaga 2017. aastal. Borne võtab ameti üle Jean Castex'lt, kes lahkub poliitikast, vahendas The Times.
"Borne keskendub loodusele, tervisele, haridusele, tööhõivele, Euroopale ja julgeolekule," ütles Macron. President lubas valimiskampaanias, et nimetab järgmiseks peaministriks naise.
Borne töötas Macroni eelmises valitsuses tööministrina. Tema kriitikud leiavad, et tema juhtimine on liiga tehnokraatlik.
"Ta on külm nagu jääkuubik. Ta võib valijad eemale peletada," ütles üks kõrge ametnik Prantsusmaa meediale.
Mõned Prantsusmaa analüütikud leiavad, et Borne'i tehnokraatlik stiil võis talle isegi kasuks tulla, kuna president ei soovi karismaatilise peaministri varju jääda. Prantsusmaal on olnud ainult üks naispeaminister. Edith Cresson oli ametis vähem kui aasta pärast ametisse nimetamist 1991. aastal.
Borne'i ametisse nimetamist peetakse Prantsusmaal märgiks, et Macron proovib ühiskonda ühendada. Macron proovib tagasi võita vasakpoolseid valijaid.
Borne kinnitas hiljutises intervjuus, et toetab vasakpoolset poliitikat. "Ma olen vasakpoolne naine, sotsiaalne õiglus ja võrdsed võimalused on need, mille eest olen oma elu jooksul võidelnud," ütles Borne. | Macron nimetas Prantsusmaa uueks peaministriks Elisabeth Borne'i | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Borne veetis suure osa oma karjäärist sotsialistide juhitud administratsioonides. Ta liitus Macroni meeskonnaga 2017. aastal. Borne võtab ameti üle Jean Castex'lt, kes lahkub poliitikast, vahendas The Times.
"Borne keskendub loodusele, tervisele, haridusele, tööhõivele, Euroopale ja julgeolekule," ütles Macron. President lubas valimiskampaanias, et nimetab järgmiseks peaministriks naise.
Borne töötas Macroni eelmises valitsuses tööministrina. Tema kriitikud leiavad, et tema juhtimine on liiga tehnokraatlik.
"Ta on külm nagu jääkuubik. Ta võib valijad eemale peletada," ütles üks kõrge ametnik Prantsusmaa meediale.
Mõned Prantsusmaa analüütikud leiavad, et Borne'i tehnokraatlik stiil võis talle isegi kasuks tulla, kuna president ei soovi karismaatilise peaministri varju jääda. Prantsusmaal on olnud ainult üks naispeaminister. Edith Cresson oli ametis vähem kui aasta pärast ametisse nimetamist 1991. aastal.
Borne'i ametisse nimetamist peetakse Prantsusmaal märgiks, et Macron proovib ühiskonda ühendada. Macron proovib tagasi võita vasakpoolseid valijaid.
Borne kinnitas hiljutises intervjuus, et toetab vasakpoolset poliitikat. "Ma olen vasakpoolne naine, sotsiaalne õiglus ja võrdsed võimalused on need, mille eest olen oma elu jooksul võidelnud," ütles Borne.
### Response:
Macron nimetas Prantsusmaa uueks peaministriks Elisabeth Borne'i |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Arvame, et Putin ja kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov osalevad taktikaliste otsuste langetamisel sellisel tasemel, mida me tavaliselt ootaks kolonelilt," ütles üks allikas ajalehele The Times.
Allikas lisas, et Gerassimov jätkab kindralstaabi juhina. Meedias levisid varem väited, et Putin kõrvaldas Gerassimovi ametist.
Teine allikas võrdles Putini tegevust veebikaubamaja Amazon asutajaga. "Jeff Bezos ei toimeta saadetisi kohale, vaid teeb strateegilisi otsuseid," ütles allikas.
Lääne allikad leiavad, et Putini sekkumine võib aidata kaasa Venemaa sõjalistele ebaõnnestumistele Donbassi piirkonnas. Vene väed pole suutnud vallutada ühtegi suuremat linna.
2014. aastal Krimmi annekteerimist korraldanud endine FSB luureohvitser Igor Girkin väidab, et Venemaa operatsioon Donbassis ebaõnnestus. "Rohkem kui kahe nädala kestnud ägeda vaenutegevuse jooksul on saavutatud ainult taktikalisi edusamme," teatas Girkin.
Putin väitis mitu aastat tagasi, et juhtis nõukogude ajal suurtükiväepataljoni. "Sain suurtükiväelasena leitnandi auastme," ütles Putin | Allikad: Putin vastutab Vene vägede halva juhtimise eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Arvame, et Putin ja kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov osalevad taktikaliste otsuste langetamisel sellisel tasemel, mida me tavaliselt ootaks kolonelilt," ütles üks allikas ajalehele The Times.
Allikas lisas, et Gerassimov jätkab kindralstaabi juhina. Meedias levisid varem väited, et Putin kõrvaldas Gerassimovi ametist.
Teine allikas võrdles Putini tegevust veebikaubamaja Amazon asutajaga. "Jeff Bezos ei toimeta saadetisi kohale, vaid teeb strateegilisi otsuseid," ütles allikas.
Lääne allikad leiavad, et Putini sekkumine võib aidata kaasa Venemaa sõjalistele ebaõnnestumistele Donbassi piirkonnas. Vene väed pole suutnud vallutada ühtegi suuremat linna.
2014. aastal Krimmi annekteerimist korraldanud endine FSB luureohvitser Igor Girkin väidab, et Venemaa operatsioon Donbassis ebaõnnestus. "Rohkem kui kahe nädala kestnud ägeda vaenutegevuse jooksul on saavutatud ainult taktikalisi edusamme," teatas Girkin.
Putin väitis mitu aastat tagasi, et juhtis nõukogude ajal suurtükiväepataljoni. "Sain suurtükiväelasena leitnandi auastme," ütles Putin
### Response:
Allikad: Putin vastutab Vene vägede halva juhtimise eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Brescia juhtis teisel perioodil korraks juba 14 punktiga (40:26), aga kolmanda perioodi alguses suutis Sassari vähendada vahe paarile silmale (53:51). Sealtpeale sai kodumeeskond aga uue hoo sisse ning tormas juhtima 64:51, 70:56 ja kolmanda veerandi lõpuks 79:68.
Viimasel kümne minuti jooksul suutis Sassari vähendada korraks vahe neljale silmale (90:86), aga mängu lõpus oli Brescia ikkagi kindlam ja võitis 104:97.
Treier kaheksa mänguminuti jooksul punkte ei visanud, aga võttis kolm lauapalli ja tegi kolm viga. Miro Bilan ja David Logan olid 22 punktiga Sassari parimad, Amedeo Della Valle tõi võitjatele koguni 30 silma.
Itaalia meistriliigas selgitatakse poolfinalistid põhimõttel parem viiest. Seeria teine kohtumine peetakse kolmapäeval, 18. mail samuti Brescias. | Treieri klubi kaotas esimese veerandfinaalmängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Brescia juhtis teisel perioodil korraks juba 14 punktiga (40:26), aga kolmanda perioodi alguses suutis Sassari vähendada vahe paarile silmale (53:51). Sealtpeale sai kodumeeskond aga uue hoo sisse ning tormas juhtima 64:51, 70:56 ja kolmanda veerandi lõpuks 79:68.
Viimasel kümne minuti jooksul suutis Sassari vähendada korraks vahe neljale silmale (90:86), aga mängu lõpus oli Brescia ikkagi kindlam ja võitis 104:97.
Treier kaheksa mänguminuti jooksul punkte ei visanud, aga võttis kolm lauapalli ja tegi kolm viga. Miro Bilan ja David Logan olid 22 punktiga Sassari parimad, Amedeo Della Valle tõi võitjatele koguni 30 silma.
Itaalia meistriliigas selgitatakse poolfinalistid põhimõttel parem viiest. Seeria teine kohtumine peetakse kolmapäeval, 18. mail samuti Brescias.
### Response:
Treieri klubi kaotas esimese veerandfinaalmängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loos viis kokku mitmeid Triobet saaliliiga võistkondi. Juba 1/16-finaalis lähevad kokku Tallinna FC Rinopal ning hetkel kõiki kolme tiitlit enda käes hoidev Tallinna FC Cosmos. Samuti langeb juba avaringis üks favoriitides, kui vastamisi lähevad Nõmme BSC Olybet – Tallinna SK Augur Enemat.
Mängude toimumisajad selguvad hiljemalt 8. novembril. Avaringi mängud peavad olema peetud 20. novembriks, kirjutab jalgpall.ee.
1/16-finaalid:
Tabivere VVP – Viasat Sport
Kiili JK – Kohtla-Järve FC Torsida
FC Jõgeva Wolves – Rõngu City
FC Kehra Anija United – Tori Põrgulised
Narva EE Õlitööstus – Narva United FC
Tallinna FC Cosmos II – Tallinna FC Ararat TTÜ
Nõmme BSC OlyBet – Tallinna SK Augur Enemat
Rõuge Saunamaa – FC Jõgeva Wolves II
Narva United FC II – Maccabi
Tallinna SK Augur Permiso – Narva FC Elifert
Tartu Ravens Futsal EMÜ SK – Sillamäe JK Dina
Tartu JK Maksimum – JK Õismäe Torm
Tallinna FC Rinopal – Tallinna FC Cosmos
Vana Hea Puur – Rummu Dünamo
Tallinna FC Hell Hunt – Rasmus Värki Jalgpallikool
Sillamäe FC Molycorp Silmet – SK Kadrina | Saalijalgpalli karikavõistluste loos viis kokku mitmed favoriidid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loos viis kokku mitmeid Triobet saaliliiga võistkondi. Juba 1/16-finaalis lähevad kokku Tallinna FC Rinopal ning hetkel kõiki kolme tiitlit enda käes hoidev Tallinna FC Cosmos. Samuti langeb juba avaringis üks favoriitides, kui vastamisi lähevad Nõmme BSC Olybet – Tallinna SK Augur Enemat.
Mängude toimumisajad selguvad hiljemalt 8. novembril. Avaringi mängud peavad olema peetud 20. novembriks, kirjutab jalgpall.ee.
1/16-finaalid:
Tabivere VVP – Viasat Sport
Kiili JK – Kohtla-Järve FC Torsida
FC Jõgeva Wolves – Rõngu City
FC Kehra Anija United – Tori Põrgulised
Narva EE Õlitööstus – Narva United FC
Tallinna FC Cosmos II – Tallinna FC Ararat TTÜ
Nõmme BSC OlyBet – Tallinna SK Augur Enemat
Rõuge Saunamaa – FC Jõgeva Wolves II
Narva United FC II – Maccabi
Tallinna SK Augur Permiso – Narva FC Elifert
Tartu Ravens Futsal EMÜ SK – Sillamäe JK Dina
Tartu JK Maksimum – JK Õismäe Torm
Tallinna FC Rinopal – Tallinna FC Cosmos
Vana Hea Puur – Rummu Dünamo
Tallinna FC Hell Hunt – Rasmus Värki Jalgpallikool
Sillamäe FC Molycorp Silmet – SK Kadrina
### Response:
Saalijalgpalli karikavõistluste loos viis kokku mitmed favoriidid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Taaskord tõusis armeeklubi parimaks prantslane Nando De Colo, kelle arvele kirjutati 23 punkti ja 9 lauapalli, Aaron Jackson kogus 15 silma ja 5 korvisöötu ning Kyle Hines 13 punkti. Kodumeeskonna poolel säras Georgios Printezis 26 punkti ja 7 lauapalliga ning Vassilis Spanoulise arvele jäi 14 silma ning 5 söötu, aga samas ka 7 pallikaotust.
Väga tuliseks läks Bamberg Brose Basketsi (2-3) ja Milano EA7 Armani (2-3) vahelises mängus, kus Saksa klubil oli normaalaja lõpus juba võit sisuliselt käes, kuid Bambergi tagamees Fabien Causeur tegi 8 sekundit enne normaalaja lõppu keskjoone lähistel 3-punktilises eduseisus väga rumala vea Ricky Hickmani vastu, kes kasutas olukorra kavalalt ära ning teenis kolm vabaviset, millega ta seisu 91:91 peale viigistas.
Lisaajal suutis Bamberg aga mängu üle uuesti kontrolli haarata ning suutis 106:102 võidu võtta. Darius Miller kogus võitjate edukaimana 27 punkti ja 5 lauapalli, Nicolo Melli sai kirja 15 silma ja 9 lauapalli ning Leon Radosevici kontole jäi 14 punkti. Kaotajate kasuks kogusid Rakim Sanders 25, Alessandro Gentile 18 ning Jamel McLean 17 silma.
Neljapäevases viimases mängus sai koduväljakul võidulisa hispaanlaste Madridi Real (4-1), kui 90:81 alistati türklaste Istanbuli Galatasaray (0-5). Sergio Llull viskas võitjate poolel 23 punkti, Rudy Fernandez lisas 13 silma ja 6 söötu ning Luka Doncic tõi 11 punkti. Kaotajate edukaim oli 17 punkti visanud Vladimir Micov. | Moskva CSKA jätkab Euroliigas ainsana kaotuseta, Bamberg oli võitu maha mängimas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taaskord tõusis armeeklubi parimaks prantslane Nando De Colo, kelle arvele kirjutati 23 punkti ja 9 lauapalli, Aaron Jackson kogus 15 silma ja 5 korvisöötu ning Kyle Hines 13 punkti. Kodumeeskonna poolel säras Georgios Printezis 26 punkti ja 7 lauapalliga ning Vassilis Spanoulise arvele jäi 14 silma ning 5 söötu, aga samas ka 7 pallikaotust.
Väga tuliseks läks Bamberg Brose Basketsi (2-3) ja Milano EA7 Armani (2-3) vahelises mängus, kus Saksa klubil oli normaalaja lõpus juba võit sisuliselt käes, kuid Bambergi tagamees Fabien Causeur tegi 8 sekundit enne normaalaja lõppu keskjoone lähistel 3-punktilises eduseisus väga rumala vea Ricky Hickmani vastu, kes kasutas olukorra kavalalt ära ning teenis kolm vabaviset, millega ta seisu 91:91 peale viigistas.
Lisaajal suutis Bamberg aga mängu üle uuesti kontrolli haarata ning suutis 106:102 võidu võtta. Darius Miller kogus võitjate edukaimana 27 punkti ja 5 lauapalli, Nicolo Melli sai kirja 15 silma ja 9 lauapalli ning Leon Radosevici kontole jäi 14 punkti. Kaotajate kasuks kogusid Rakim Sanders 25, Alessandro Gentile 18 ning Jamel McLean 17 silma.
Neljapäevases viimases mängus sai koduväljakul võidulisa hispaanlaste Madridi Real (4-1), kui 90:81 alistati türklaste Istanbuli Galatasaray (0-5). Sergio Llull viskas võitjate poolel 23 punkti, Rudy Fernandez lisas 13 silma ja 6 söötu ning Luka Doncic tõi 11 punkti. Kaotajate edukaim oli 17 punkti visanud Vladimir Micov.
### Response:
Moskva CSKA jätkab Euroliigas ainsana kaotuseta, Bamberg oli võitu maha mängimas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | FIBA korraldas sel sügisel 41 töötuba 31 Euroopa riigis, sealhulgas Eestis, kirjutab basket.ee.
"Meil on nüüd Euroopas üle 600 litsentseeritud laua-statistiku 32 riigis. Tahame tähelepanu juhtida, et 1. jaanuarist 2017 tohivad lauas tegutseda vaid litsentsiga statistikud ning neid peab olema vähemalt kaks ühe mängu kohta," seisab FIBA kirjas. | 19 Eesti lauakohtunikku-statistikut on praeguseks teeninud FIBA litsentsi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
FIBA korraldas sel sügisel 41 töötuba 31 Euroopa riigis, sealhulgas Eestis, kirjutab basket.ee.
"Meil on nüüd Euroopas üle 600 litsentseeritud laua-statistiku 32 riigis. Tahame tähelepanu juhtida, et 1. jaanuarist 2017 tohivad lauas tegutseda vaid litsentsiga statistikud ning neid peab olema vähemalt kaks ühe mängu kohta," seisab FIBA kirjas.
### Response:
19 Eesti lauakohtunikku-statistikut on praeguseks teeninud FIBA litsentsi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mäng jäi pidamata, kuna Narva Fama staadion oli ette valmistamata. Mis ärajäänud karikasarja mängust saab, teatab Eesti Jalgpalli Liit lähiajal. | Jalgpalli karikavõistlustel jäi ette valmistamata staadioni tõttu mäng ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mäng jäi pidamata, kuna Narva Fama staadion oli ette valmistamata. Mis ärajäänud karikasarja mängust saab, teatab Eesti Jalgpalli Liit lähiajal.
### Response:
Jalgpalli karikavõistlustel jäi ette valmistamata staadioni tõttu mäng ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ruslan Gurbanov viis Aserbaidžaani klubi 39. minutil juhtima, kuid Prantsuse klubi poolel viigistas Oussama Tannane enne vaheajale minekut. Teisel poolajal lõi Robert Beric 53. minutil Saint-Etienne'i võiduvärava.
Eesti koondislasele jagus mänguaega 61 minutit.
C-alagrupis kõik senised neli kohtumist kaotanud Gabala kaotas selle kohtumisega ka teoreetilised edasipääsuvõimalused.
Teises selle alagrupi kohtumises purustas belglaste Brüsseli Anderlecht kodus sakslaste Mainzi koguni 6:1. Anderlecht ja Saint-Etienne jätkavad 8 punktiga ning Mainzil on 5 silma. | Zenjov ja Gabala said Euroopa liigas neljanda järjestikuse kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ruslan Gurbanov viis Aserbaidžaani klubi 39. minutil juhtima, kuid Prantsuse klubi poolel viigistas Oussama Tannane enne vaheajale minekut. Teisel poolajal lõi Robert Beric 53. minutil Saint-Etienne'i võiduvärava.
Eesti koondislasele jagus mänguaega 61 minutit.
C-alagrupis kõik senised neli kohtumist kaotanud Gabala kaotas selle kohtumisega ka teoreetilised edasipääsuvõimalused.
Teises selle alagrupi kohtumises purustas belglaste Brüsseli Anderlecht kodus sakslaste Mainzi koguni 6:1. Anderlecht ja Saint-Etienne jätkavad 8 punktiga ning Mainzil on 5 silma.
### Response:
Zenjov ja Gabala said Euroopa liigas neljanda järjestikuse kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Austria kaitseministeeriumi teatel ei ole sõdurid relvastatud, vaid aitavad tuvastada inimesi, kel on õnnestunud piiritarast kaugemale jõuda.
Inimõiguslased ja teisedki on kritiseerinud Ungarit põgenike halva kohtlemise pärast ja sellepärast, et Budapest keeldub vastu võtmast riigile Euroopa Liidu kvoodiga ette nähtud põgenikke.
Austria sõdurid paigutatakse Kagu-Ungarisse Szegedi lähedale Hódmezővásárhelysse, kuhu jäävad esialgu kuueks kuuks.
Kaitseminister Hans Peter Doskozil ütles, et EL-i riigid peavad piiride kaitseks rohkem ära tegema, sest kokkulepe Türgiga mureneb.
"Minu arvates on selles kokkuleppes hakanud mõrad nähtavale tulema," ütles minister raadiojaamale Ö1.
"Meil on Euroopas veel pisut aega, et end organiseerida, enne kui kokkulepe lõplikult laguneb," lisas ta. "Sellepärast on õige aeg ja viimane aeg, et EL-i liikmesriigid seda tunnistaksid ja sellele katsumusele vastu astuksid, probleemiga ise tegeleksid ja oleksid valmis tegutsema."
Türgi lubas märtsis jõustunud kokkuleppes EL-iga võtta tagasi Kreekasse jõudnud migrandid ja sai loa saata EL-i Türki jõudnud Süüria põgenikud.
Kreekal on aga läinud migrantide tagasisaatmisega arvatust rohkem aega. Ateena põhjendab seda asjaoluga, et paljud taotlevad varjupaika, mistõttu ei saa nendega midagi teha, enne kui taotlus on läbi vaadatud.
Lisaks kurdab Kreeka, et EL-i ole riigile andnud tuhandete migrantide menetlemiseks lubatud abi.
Ateena tahaks toimetada ligi 16 000 Egeuse saartele jõudnud migranti mandrile, kuid sellele on vastu teised EL-i riigid, kes kardavad, et siis hakkavad migrandid hulgakesi põhja poole liikuma, ütles Kreeka migratsiooniminister Yannis Mouzalas esmaspäeval.
Samal ajal on Itaaliasse oktoobris jõudnud rekordiline arv migrante ehk 27 000. Itaalia siseministeeriumi andmeil jõudis oktoobris Lääne-Aafrikast ja Aafrika Sarve regioonist Itaaliasse 26 161 inimest. Ainult kord varem on ühe kuu jooksul Itaaliasse jõudnud üle 25 000 põgeniku.
Sel aastal on riiki saabunud 159 000 migranti. Eelmisel aastal jõudis Itaaliasse 153 000 migranti. | Austria saatis 60 sõdurit Ungari-Serbia piirile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Austria kaitseministeeriumi teatel ei ole sõdurid relvastatud, vaid aitavad tuvastada inimesi, kel on õnnestunud piiritarast kaugemale jõuda.
Inimõiguslased ja teisedki on kritiseerinud Ungarit põgenike halva kohtlemise pärast ja sellepärast, et Budapest keeldub vastu võtmast riigile Euroopa Liidu kvoodiga ette nähtud põgenikke.
Austria sõdurid paigutatakse Kagu-Ungarisse Szegedi lähedale Hódmezővásárhelysse, kuhu jäävad esialgu kuueks kuuks.
Kaitseminister Hans Peter Doskozil ütles, et EL-i riigid peavad piiride kaitseks rohkem ära tegema, sest kokkulepe Türgiga mureneb.
"Minu arvates on selles kokkuleppes hakanud mõrad nähtavale tulema," ütles minister raadiojaamale Ö1.
"Meil on Euroopas veel pisut aega, et end organiseerida, enne kui kokkulepe lõplikult laguneb," lisas ta. "Sellepärast on õige aeg ja viimane aeg, et EL-i liikmesriigid seda tunnistaksid ja sellele katsumusele vastu astuksid, probleemiga ise tegeleksid ja oleksid valmis tegutsema."
Türgi lubas märtsis jõustunud kokkuleppes EL-iga võtta tagasi Kreekasse jõudnud migrandid ja sai loa saata EL-i Türki jõudnud Süüria põgenikud.
Kreekal on aga läinud migrantide tagasisaatmisega arvatust rohkem aega. Ateena põhjendab seda asjaoluga, et paljud taotlevad varjupaika, mistõttu ei saa nendega midagi teha, enne kui taotlus on läbi vaadatud.
Lisaks kurdab Kreeka, et EL-i ole riigile andnud tuhandete migrantide menetlemiseks lubatud abi.
Ateena tahaks toimetada ligi 16 000 Egeuse saartele jõudnud migranti mandrile, kuid sellele on vastu teised EL-i riigid, kes kardavad, et siis hakkavad migrandid hulgakesi põhja poole liikuma, ütles Kreeka migratsiooniminister Yannis Mouzalas esmaspäeval.
Samal ajal on Itaaliasse oktoobris jõudnud rekordiline arv migrante ehk 27 000. Itaalia siseministeeriumi andmeil jõudis oktoobris Lääne-Aafrikast ja Aafrika Sarve regioonist Itaaliasse 26 161 inimest. Ainult kord varem on ühe kuu jooksul Itaaliasse jõudnud üle 25 000 põgeniku.
Sel aastal on riiki saabunud 159 000 migranti. Eelmisel aastal jõudis Itaaliasse 153 000 migranti.
### Response:
Austria saatis 60 sõdurit Ungari-Serbia piirile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tõeline väravasadu toimus Hispaanias, kus läksid omavahel vastamisi Bilbao Athletic ja Genk. Selles kohtumises löödi koguni kaheksa(!) väravat. Võitjana väljus lahingust kodumeeskond tulemusega 5:3, kusjuures kõik viis väravat lõi vanameister Aritz Aduriz, kirjutab Soccernet.ee.
Kaotusekibedust pidi tundma Jose Mourinho juhendatav Manchester United, kes vandus Türgis alla sealsele Fenerbahcele. Türklased asusid kohtumist Moussa Sow ja Jeremain Lensi väravatest 2:0 juhtima. Punaste Kuradite auvärava eest hoolitses minut enne normaalaja lõppu Wayne Rooney.
Kaotus tähendab Unitedi jaoks seda, et pärast nelja vooru paiknetakse tabelis kuue punktiga kolmandal positsioonil. Feyenoord ja Fenerbahce on kogunud võrdselt seitse punkti ja hoiavad edasipääsukohast kinni.
Võimsana jätkab Peterburi Zenit, kes on seni peetud neljast mängust võtnud igast maksimumi. Täna alistati koduväljakul Giuliano kahe värava toel iirlaste Dundalk.
Tulemused:
Anderlecht - Mainz 6:1 (2:1)
9., 41. Nicolae Stanciu, 62. Youri Tielemans, 89., 90+4. pen. Lukasz Teodorczyk, 90+2. Massimo Bruno - 15. Pablo De Blasis
APOEL - Young Boys 1:0 (0:0)
69. Pieros Soteriou
Astra - Plzeni Viktoria 1:1 (1:1)
19. Alexandru Stan - 25. Michael Krmencik
Bilbao Athletic - Genk 5:3 (3:1)
8., 24. pen., 44. pen., 74., 90+4. Aritz Aduriz - 28. Leon Bailey, 51. Wilfred Ndidi, 80. Tino Susic
Viini Austria - Roma 2:4 (1:2)
2. Olarenwaju Kayode, 89. Alexander Grunwald - 5., 65. Edin Dzeko, 18. Daniele De Rossi, 78. Radja Nainggolan
Fenerbahce - Manchester United 2:1 (1:0)
2. Moussa Sow, 59. Jeremain Lens - 89. Wayne Rooney
Tel Avivi Maccabi - AZ 0:0 (0:0)
Sassuolo - Viini Rapid 2:2 (2:0)
34. Gregoire Defrel, 45+3. Antonino Ragusa - 86. Matej Jelic, 90. Giorgi Kvilitaia
Peterburi Zenit - Dundalk 2:1 (1:0)
42., 78. Giuliano - 52. Daryl Horgan
Luhanski Zorja - Feyenoord 1:1 (1:1)
44. Rafael Forster - 15. Nicolai Jorgenson
Eemaldamine: 43. Botteghin (Feyenoord)
Realiseerimata penalti: 44. Rafael Forster | Manchester United kaotas Türgis, Bilbao ründaja säras viie väravaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tõeline väravasadu toimus Hispaanias, kus läksid omavahel vastamisi Bilbao Athletic ja Genk. Selles kohtumises löödi koguni kaheksa(!) väravat. Võitjana väljus lahingust kodumeeskond tulemusega 5:3, kusjuures kõik viis väravat lõi vanameister Aritz Aduriz, kirjutab Soccernet.ee.
Kaotusekibedust pidi tundma Jose Mourinho juhendatav Manchester United, kes vandus Türgis alla sealsele Fenerbahcele. Türklased asusid kohtumist Moussa Sow ja Jeremain Lensi väravatest 2:0 juhtima. Punaste Kuradite auvärava eest hoolitses minut enne normaalaja lõppu Wayne Rooney.
Kaotus tähendab Unitedi jaoks seda, et pärast nelja vooru paiknetakse tabelis kuue punktiga kolmandal positsioonil. Feyenoord ja Fenerbahce on kogunud võrdselt seitse punkti ja hoiavad edasipääsukohast kinni.
Võimsana jätkab Peterburi Zenit, kes on seni peetud neljast mängust võtnud igast maksimumi. Täna alistati koduväljakul Giuliano kahe värava toel iirlaste Dundalk.
Tulemused:
Anderlecht - Mainz 6:1 (2:1)
9., 41. Nicolae Stanciu, 62. Youri Tielemans, 89., 90+4. pen. Lukasz Teodorczyk, 90+2. Massimo Bruno - 15. Pablo De Blasis
APOEL - Young Boys 1:0 (0:0)
69. Pieros Soteriou
Astra - Plzeni Viktoria 1:1 (1:1)
19. Alexandru Stan - 25. Michael Krmencik
Bilbao Athletic - Genk 5:3 (3:1)
8., 24. pen., 44. pen., 74., 90+4. Aritz Aduriz - 28. Leon Bailey, 51. Wilfred Ndidi, 80. Tino Susic
Viini Austria - Roma 2:4 (1:2)
2. Olarenwaju Kayode, 89. Alexander Grunwald - 5., 65. Edin Dzeko, 18. Daniele De Rossi, 78. Radja Nainggolan
Fenerbahce - Manchester United 2:1 (1:0)
2. Moussa Sow, 59. Jeremain Lens - 89. Wayne Rooney
Tel Avivi Maccabi - AZ 0:0 (0:0)
Sassuolo - Viini Rapid 2:2 (2:0)
34. Gregoire Defrel, 45+3. Antonino Ragusa - 86. Matej Jelic, 90. Giorgi Kvilitaia
Peterburi Zenit - Dundalk 2:1 (1:0)
42., 78. Giuliano - 52. Daryl Horgan
Luhanski Zorja - Feyenoord 1:1 (1:1)
44. Rafael Forster - 15. Nicolai Jorgenson
Eemaldamine: 43. Botteghin (Feyenoord)
Realiseerimata penalti: 44. Rafael Forster
### Response:
Manchester United kaotas Türgis, Bilbao ründaja säras viie väravaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome kaitsepolitsei ütles hiljuti parlamendikomisjonile edastatud hinnangus, et välismaalaste kinnistutehingud Soomes võivad olla julgeolekuoht ning selliseid kinnistuid võidakse kriisiolukorras kasutada võõrriikide sõjaväelaste majutamiseks või transpordikoridoride sulgemiseks.
"Ausalt öeldes ma ei mõista, kuidas saab elada pideva hirmu all. See läheneb juba paranoiale," ütles Vene välisministeeriumi kõneisik Maria Zahharova.
Ta märkis, et oma rahva hirmutamine viib lõpuks probleemideni.
"Mingil hetkel saab foobiast maania," sõnas Zahharova. | Vene välisministeerium süüdistas Soome kaitsepolitseid russofoobias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome kaitsepolitsei ütles hiljuti parlamendikomisjonile edastatud hinnangus, et välismaalaste kinnistutehingud Soomes võivad olla julgeolekuoht ning selliseid kinnistuid võidakse kriisiolukorras kasutada võõrriikide sõjaväelaste majutamiseks või transpordikoridoride sulgemiseks.
"Ausalt öeldes ma ei mõista, kuidas saab elada pideva hirmu all. See läheneb juba paranoiale," ütles Vene välisministeeriumi kõneisik Maria Zahharova.
Ta märkis, et oma rahva hirmutamine viib lõpuks probleemideni.
"Mingil hetkel saab foobiast maania," sõnas Zahharova.
### Response:
Vene välisministeerium süüdistas Soome kaitsepolitseid russofoobias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2017. aasta nimisponsori leping sõlmiti ettevõttega Bosch, mis annab oma panuse rahvaspordi arengusse ning võistluste paremaks õnnestumiseks. Uue etapina lisandus võistluskalendrisse Jõelähtme rattamaraton, mille raames on kavas ka 91 km XXL sõit. Kokku on Bosch Eesti maastikurattasarjas kaheksa etappi ning hooaja võtab septembrikuu viimasel päeval pidulikult kokku Kõrvemaal peetav 20. Tallinna rattamaraton.
Eilo sõnul on sarja uue hooaja üheks peamiseks eesmärgiks tuua rattaradadele rohkem peresid. „Peame oluliseks rattaspordi propageerimist maast madalast. Iga meie sarja etapi juurde kuuluvad lastesõidud, mis on kõikidele noortele osalejatele tasuta. Noorte- ja matkasõidud on mõnusaks sportlikuks ettevõtmiseks neile, kes armastavad ilusas Eestimaa looduses liikumist, kuid soovivad distantsi osas pigem piiri pidada. Vingematele rattahuntidele on n-ö menüüs lausa kolm XXL etappi ning uuenenud punktiarvestuse süsteem,“ ütles Enno Eilo ja lisas, et esimest korda proovitakse koostööd ka lätlaste Vivus.lv MTB maratonisarjaga ning selguvad Baltikumi parimad maastikuratturid.
Eesti maastikurattasarjale saab end uueks hooajaks kõige soodsama hinnaga registreerida kuni 12. novembri hilisõhtuni. Sarja tegemistega saab tutvuda selle nädala laupäeval Škoda Laagri esinduses (Pärnu mnt 543, Laagri) peetaval rattalaadal, kus kaupmeeste ja laadaliste päralt on kuni 3000 ruutmeetrit kauplemispinda.
Bosch Eesti maastikurattasarja etapid:
23.04.2017 3. Alutaguse Rattamaraton
20.05.2017 17. Mulgi Rattamaraton
10.06.2017 11. Jõelähtme Rattamaraton
18.06.2017 15. Rakvere Rattamaraton
09.07.2017 Škoda Laagri 17. Rakke Rattamaraton
29.07.2017 17. Elva Rattamaraton
20.08.2017 19. Rõuge Rattamaraton
30.09.2017 20. Tallinna Rattamaraton | Eesti maastikurattasari avaldas järgmise aasta võistluskalendri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2017. aasta nimisponsori leping sõlmiti ettevõttega Bosch, mis annab oma panuse rahvaspordi arengusse ning võistluste paremaks õnnestumiseks. Uue etapina lisandus võistluskalendrisse Jõelähtme rattamaraton, mille raames on kavas ka 91 km XXL sõit. Kokku on Bosch Eesti maastikurattasarjas kaheksa etappi ning hooaja võtab septembrikuu viimasel päeval pidulikult kokku Kõrvemaal peetav 20. Tallinna rattamaraton.
Eilo sõnul on sarja uue hooaja üheks peamiseks eesmärgiks tuua rattaradadele rohkem peresid. „Peame oluliseks rattaspordi propageerimist maast madalast. Iga meie sarja etapi juurde kuuluvad lastesõidud, mis on kõikidele noortele osalejatele tasuta. Noorte- ja matkasõidud on mõnusaks sportlikuks ettevõtmiseks neile, kes armastavad ilusas Eestimaa looduses liikumist, kuid soovivad distantsi osas pigem piiri pidada. Vingematele rattahuntidele on n-ö menüüs lausa kolm XXL etappi ning uuenenud punktiarvestuse süsteem,“ ütles Enno Eilo ja lisas, et esimest korda proovitakse koostööd ka lätlaste Vivus.lv MTB maratonisarjaga ning selguvad Baltikumi parimad maastikuratturid.
Eesti maastikurattasarjale saab end uueks hooajaks kõige soodsama hinnaga registreerida kuni 12. novembri hilisõhtuni. Sarja tegemistega saab tutvuda selle nädala laupäeval Škoda Laagri esinduses (Pärnu mnt 543, Laagri) peetaval rattalaadal, kus kaupmeeste ja laadaliste päralt on kuni 3000 ruutmeetrit kauplemispinda.
Bosch Eesti maastikurattasarja etapid:
23.04.2017 3. Alutaguse Rattamaraton
20.05.2017 17. Mulgi Rattamaraton
10.06.2017 11. Jõelähtme Rattamaraton
18.06.2017 15. Rakvere Rattamaraton
09.07.2017 Škoda Laagri 17. Rakke Rattamaraton
29.07.2017 17. Elva Rattamaraton
20.08.2017 19. Rõuge Rattamaraton
30.09.2017 20. Tallinna Rattamaraton
### Response:
Eesti maastikurattasari avaldas järgmise aasta võistluskalendri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | FIFA toob ametlikus dokumendis karistuse põhjuseks "solvavad hüüded". EJL kinnitas Õhtulehele, et põhjuseks on kohtumise jooksul kahel puhul vähemalt 15 sekundit kestnud skandeerimine, millega Eesti koondise toetajad avaldasid pahameelt Ungari kohtuniku Istvan Vadi aadressil ja mille kohtumise delegaat Volodymyr Geninson (Ukraina) oma raportisse märkis.
FIFA avalikustas täna terve portsu trahve ning Eestile määratud 20 000 franki oli nende seas keskmisest veidi väiksem. Euroopa riikidest said karistada veel Albaania ja Horvaatia 50 000, Kosovo 30 000 ja Ukraina 15 000 frangiga. | Eesti Jalgpalliliit sai fännide käitumise eest FIFA-lt kopsaka trahvi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
FIFA toob ametlikus dokumendis karistuse põhjuseks "solvavad hüüded". EJL kinnitas Õhtulehele, et põhjuseks on kohtumise jooksul kahel puhul vähemalt 15 sekundit kestnud skandeerimine, millega Eesti koondise toetajad avaldasid pahameelt Ungari kohtuniku Istvan Vadi aadressil ja mille kohtumise delegaat Volodymyr Geninson (Ukraina) oma raportisse märkis.
FIFA avalikustas täna terve portsu trahve ning Eestile määratud 20 000 franki oli nende seas keskmisest veidi väiksem. Euroopa riikidest said karistada veel Albaania ja Horvaatia 50 000, Kosovo 30 000 ja Ukraina 15 000 frangiga.
### Response:
Eesti Jalgpalliliit sai fännide käitumise eest FIFA-lt kopsaka trahvi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna linnavolikogu võttis neljapäevasel istungil vastu käesoleva aasta teise lisaeelarve, millega linna eelarve sissetulekute ja väljaminekute maht 1 193 597 euro võrra.
Lisaeelarve vastuvõtmise tulemusena kujuneb Tallinna linna selle aasta eelarves planeeritud sissetulekute ja kavandatud väljaminekute täpsustatud mahuks 597 miljonit eurot. Muu hulgas suurendab Tallinna linn lisaeelarvega miljoni euro suuruse osamaksega osalust Eesti Ühistupangas.
„Pean ümber lükkama linnavolikogu opositsiooni valeväited sellest, kuidas tegevusloata pank jagab linnaametnikele eluasemelaenusid. On ilmselge, et tegevusloa saamiseni pank teenuseid ei paku ning laenutoodete sihtrühmaks saavad eelkõige noored pered ning linnale vajalikud töötajad – olgu need siis näiteks õpetajad või bussijuhid," rääkis Aas volikogu ees.
"Rõhutan, et Ühistupank kavatseb sellega pangandusturul täita segmendi, mille järele on reaalne vajadus,“ rõhutas Aas. „Pealinna kinnisvarahinnad on väga kõrged ning eelkõige noortel peredel on raskusi oma kodu soetamisega. Me leiame, et Tallinna linnal ja Ühistupangal on võimalik abikäsi ulatada ning aidata soovijatel oma kodu soetada. Just seetõttu on ka täiendav sissemakse vajalik.“
"Linna poolt antava sihtfinantseeringu osas on kõige suuremaks ettevõtmiseks trammiteede ehitamine lennujaamani ning rekonstrueerimine Kopli suunal. Nii suurendame sihtfinantseeringut trammiteede ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks suurendatakse lisaeelarvega 4,6 miljoni euro võrra,“ ütles Aas.
„Lisaeelarvega eraldatakse täiendavalt ka 100 000 eurot Tallinna Kultuurikatlale D-korpuse rekonstrueerimistööde ettevalmistustöödeks. Samuti toetab linn 20 000 euro ulatuses ka Mustamäe Kiriku Sihtasutust kiriku ehituse ettevalmistustöödes.“
Teede ja tänavate valdkonnas nähakse teerajatiste korrashoiuks täiendavalt ette miljon eurot, mille arvelt teostatakse täiendavaid remonttöid mitmetel suurtel tänavatel ja ristmikel. Arvestades tegelikku nõudlust, suurendatakse 150 000 euro võrra toetust korteriühistutele õuealade heakorrastamiseks.
"Lisaks määratakse supergraafiliste seinapiltide teostamiseks korterelamutele 40 000 eurodele,“ tõi Aas välja. „Sotsiaalhoolekande valdkonnas suurendatakse puuetega inimeste transporditeenuste kulusid 95 000 euro võrra, et tagada teenuse osutamine ka aasta jooksul lisandunud uutele klientidele. Linnatranspordi valdkonnas nähakse tallinlastele 2016. aasta lõpuni linna piires tasuta sõidu võimaldamiseks Elroni rongides täiendavalt ette 163 000 eurot.“
Lisaeelarve vastuvõtmise poolt hääletas 43 linnavolikogu liiget, vastu oli 19 volinikku. | Taavi Aas: Ühistupank täidab turul segmendi, mille järele on reaalne vajadus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna linnavolikogu võttis neljapäevasel istungil vastu käesoleva aasta teise lisaeelarve, millega linna eelarve sissetulekute ja väljaminekute maht 1 193 597 euro võrra.
Lisaeelarve vastuvõtmise tulemusena kujuneb Tallinna linna selle aasta eelarves planeeritud sissetulekute ja kavandatud väljaminekute täpsustatud mahuks 597 miljonit eurot. Muu hulgas suurendab Tallinna linn lisaeelarvega miljoni euro suuruse osamaksega osalust Eesti Ühistupangas.
„Pean ümber lükkama linnavolikogu opositsiooni valeväited sellest, kuidas tegevusloata pank jagab linnaametnikele eluasemelaenusid. On ilmselge, et tegevusloa saamiseni pank teenuseid ei paku ning laenutoodete sihtrühmaks saavad eelkõige noored pered ning linnale vajalikud töötajad – olgu need siis näiteks õpetajad või bussijuhid," rääkis Aas volikogu ees.
"Rõhutan, et Ühistupank kavatseb sellega pangandusturul täita segmendi, mille järele on reaalne vajadus,“ rõhutas Aas. „Pealinna kinnisvarahinnad on väga kõrged ning eelkõige noortel peredel on raskusi oma kodu soetamisega. Me leiame, et Tallinna linnal ja Ühistupangal on võimalik abikäsi ulatada ning aidata soovijatel oma kodu soetada. Just seetõttu on ka täiendav sissemakse vajalik.“
"Linna poolt antava sihtfinantseeringu osas on kõige suuremaks ettevõtmiseks trammiteede ehitamine lennujaamani ning rekonstrueerimine Kopli suunal. Nii suurendame sihtfinantseeringut trammiteede ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks suurendatakse lisaeelarvega 4,6 miljoni euro võrra,“ ütles Aas.
„Lisaeelarvega eraldatakse täiendavalt ka 100 000 eurot Tallinna Kultuurikatlale D-korpuse rekonstrueerimistööde ettevalmistustöödeks. Samuti toetab linn 20 000 euro ulatuses ka Mustamäe Kiriku Sihtasutust kiriku ehituse ettevalmistustöödes.“
Teede ja tänavate valdkonnas nähakse teerajatiste korrashoiuks täiendavalt ette miljon eurot, mille arvelt teostatakse täiendavaid remonttöid mitmetel suurtel tänavatel ja ristmikel. Arvestades tegelikku nõudlust, suurendatakse 150 000 euro võrra toetust korteriühistutele õuealade heakorrastamiseks.
"Lisaks määratakse supergraafiliste seinapiltide teostamiseks korterelamutele 40 000 eurodele,“ tõi Aas välja. „Sotsiaalhoolekande valdkonnas suurendatakse puuetega inimeste transporditeenuste kulusid 95 000 euro võrra, et tagada teenuse osutamine ka aasta jooksul lisandunud uutele klientidele. Linnatranspordi valdkonnas nähakse tallinlastele 2016. aasta lõpuni linna piires tasuta sõidu võimaldamiseks Elroni rongides täiendavalt ette 163 000 eurot.“
Lisaeelarve vastuvõtmise poolt hääletas 43 linnavolikogu liiget, vastu oli 19 volinikku.
### Response:
Taavi Aas: Ühistupank täidab turul segmendi, mille järele on reaalne vajadus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Päeva esimeses kohtumises kell 14 oli Kenneth Raisma (ATP 898) vastamisi Aleksander Vasilenkoga (ATP 676) Venemaalt, kes esimeses
ringis võitis Mattias Siimarit. Üksikmängus Raisma 21-aastase venelasega kohtunud ei olnud, küll aga kohtusid nad Tartus Paf Openi
paarismängu finaalis (Raisma paariliseks Ivanov ja Vasilenko paariliseks Dmitri Žirmont) ja siis tuli tunnistada vastaste
paremust.
Esimene sett algas tasavägiselt. Kuuendas geimis suutis Raisma vastase servigeimi murda ja pärast enda edukat servigeimi asus juhtima 5:2. Üheksandas geimis õnnestus Vasilenkol palling tagasi murda. Kümnes geim venis pikaks ja Raismal oli kasutada neli murdepalli, aga ühtegi nendest ei õnnestunud realiseerida. Sett lõppes kiires lõppmängus, milles venelasel õnnestus 6:2 ette minna. Raisma küll vähendas vahe minimaalseks, kuid pidi leppima vastase paremusega 7:6(5).
Teine sett kulges tasavägiselt kuni seisuni 3:3, siis läks Raisma oma teed, kasutas ära kaks murdepalli ja võitis seti 6:3. Otsustav sett oli murdepallirohke. Vasilenkol oli kasutada neli murdepalli, millest ta realiseeris kolm. Raismal oli kasutada 6 murdepalli, millest õnnestus realiseerida ainult üks. See määras ka seti tulemuse Vasilenko kasuks 6:3.
Kaks tundi ja 35 minutit kestnud mängus oli võidetud punkte napilt rohkem Raismal 107:106. Raismalt 8 serviässa (vastane 4) ja ta tegi 5 topeltviga (vastane 3).
Järgnevas mängus oli Vladimir Ivanovi (ATP 538) vastaseks Karol Beck. Becki edetabelikoht teise tuhande lõpus ei näita tema tegelikke
oskuseid. 34-aastane slovakk on üle kümne aasta esisajasse kuulunud ja oli 2005. aastal kõrgel 36. kohal.
Ivanov alustas mängu julgelt, murdis esimeses setis kaks korda Becki pallingu ja võitis seti 6:3. Teine sett algas närviliselt. Kohe esimeses geimis oli Beckil kasutada murdepall, aga Ivanov suutis selle kaitsta. Ivanovil õnnestus vastase serv murda kuuendas geimis. Seisul 5:3 asus Ivanov servima, kuid eksis väljakul ja Beck murdis geimi tagasi. Teine murre õnnestus Ivanovil viimases geimis ja ta võitis seti 7:5.
Mäng kestis tund ja 33 minutit. Beck oli servimisel ebastabiilne, ta lõi küll 15 serviässa, aga tegi ka 6 topeltviga (neist 5 teises setis). Ivanov lõi 6 serviässa ja tegi 4 topeltviga. | Ivanov alistas Tallinnas endise maailma 36. reketi ja jõudis veerandfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Päeva esimeses kohtumises kell 14 oli Kenneth Raisma (ATP 898) vastamisi Aleksander Vasilenkoga (ATP 676) Venemaalt, kes esimeses
ringis võitis Mattias Siimarit. Üksikmängus Raisma 21-aastase venelasega kohtunud ei olnud, küll aga kohtusid nad Tartus Paf Openi
paarismängu finaalis (Raisma paariliseks Ivanov ja Vasilenko paariliseks Dmitri Žirmont) ja siis tuli tunnistada vastaste
paremust.
Esimene sett algas tasavägiselt. Kuuendas geimis suutis Raisma vastase servigeimi murda ja pärast enda edukat servigeimi asus juhtima 5:2. Üheksandas geimis õnnestus Vasilenkol palling tagasi murda. Kümnes geim venis pikaks ja Raismal oli kasutada neli murdepalli, aga ühtegi nendest ei õnnestunud realiseerida. Sett lõppes kiires lõppmängus, milles venelasel õnnestus 6:2 ette minna. Raisma küll vähendas vahe minimaalseks, kuid pidi leppima vastase paremusega 7:6(5).
Teine sett kulges tasavägiselt kuni seisuni 3:3, siis läks Raisma oma teed, kasutas ära kaks murdepalli ja võitis seti 6:3. Otsustav sett oli murdepallirohke. Vasilenkol oli kasutada neli murdepalli, millest ta realiseeris kolm. Raismal oli kasutada 6 murdepalli, millest õnnestus realiseerida ainult üks. See määras ka seti tulemuse Vasilenko kasuks 6:3.
Kaks tundi ja 35 minutit kestnud mängus oli võidetud punkte napilt rohkem Raismal 107:106. Raismalt 8 serviässa (vastane 4) ja ta tegi 5 topeltviga (vastane 3).
Järgnevas mängus oli Vladimir Ivanovi (ATP 538) vastaseks Karol Beck. Becki edetabelikoht teise tuhande lõpus ei näita tema tegelikke
oskuseid. 34-aastane slovakk on üle kümne aasta esisajasse kuulunud ja oli 2005. aastal kõrgel 36. kohal.
Ivanov alustas mängu julgelt, murdis esimeses setis kaks korda Becki pallingu ja võitis seti 6:3. Teine sett algas närviliselt. Kohe esimeses geimis oli Beckil kasutada murdepall, aga Ivanov suutis selle kaitsta. Ivanovil õnnestus vastase serv murda kuuendas geimis. Seisul 5:3 asus Ivanov servima, kuid eksis väljakul ja Beck murdis geimi tagasi. Teine murre õnnestus Ivanovil viimases geimis ja ta võitis seti 7:5.
Mäng kestis tund ja 33 minutit. Beck oli servimisel ebastabiilne, ta lõi küll 15 serviässa, aga tegi ka 6 topeltviga (neist 5 teises setis). Ivanov lõi 6 serviässa ja tegi 4 topeltviga.
### Response:
Ivanov alistas Tallinnas endise maailma 36. reketi ja jõudis veerandfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast suureskoorilist kaotust MM-valiksarja avakohtumises Bosnia ja Hertsegoviinale tule sappa saanud rootslasest loots pole seni veel treeneri rolli naasnud. Rootsi meedia spekuleerib, et 40-aastane treener võib siirduda uueks hooajaks Rootsi kõrgliigasse, kirjutab Soccernet.ee.
Väidetavalt on tema palkamisest huvitatud klubi nimega IK Sirius. Voor enne hooaja lõppu hoiab Sirius Rootsi esiliigas esimest positsiooni, kuid pääsme kõrgseltskonda on klubi varasemalt kindlustanud. Siriuse praegune peatreener Kim Bergstrand on meeskonna eesotsast lahkumas ning just Pehrsson on üks kandidaatidest tema asendajaks.
Sirius ei ole Pehrssonile sugugi võõras klubi, sest oma treenerkarjääri ühe aasta veetis ta just seda klubi juhendades.
Aastatel 2013-2016 tegi Pehrsson tööd Eesti koondise juures, kui sai treenerina kirja 34 kohtumist. Võidule suutis rootslane meid viia 11 korral. | Magnus Pehrssonit seostatakse Rootsi kõrgliigasse tõusva klubiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast suureskoorilist kaotust MM-valiksarja avakohtumises Bosnia ja Hertsegoviinale tule sappa saanud rootslasest loots pole seni veel treeneri rolli naasnud. Rootsi meedia spekuleerib, et 40-aastane treener võib siirduda uueks hooajaks Rootsi kõrgliigasse, kirjutab Soccernet.ee.
Väidetavalt on tema palkamisest huvitatud klubi nimega IK Sirius. Voor enne hooaja lõppu hoiab Sirius Rootsi esiliigas esimest positsiooni, kuid pääsme kõrgseltskonda on klubi varasemalt kindlustanud. Siriuse praegune peatreener Kim Bergstrand on meeskonna eesotsast lahkumas ning just Pehrsson on üks kandidaatidest tema asendajaks.
Sirius ei ole Pehrssonile sugugi võõras klubi, sest oma treenerkarjääri ühe aasta veetis ta just seda klubi juhendades.
Aastatel 2013-2016 tegi Pehrsson tööd Eesti koondise juures, kui sai treenerina kirja 34 kohtumist. Võidule suutis rootslane meid viia 11 korral.
### Response:
Magnus Pehrssonit seostatakse Rootsi kõrgliigasse tõusva klubiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | President Kaljulaid nentis kohtumisel, et riikide majandussuhted küll tihedad, kuid arenguruumi on. „See on valdkond, millele saan ja tahan rohkem tähelepanu pöörata,“ ütles riigipea. Poola on hetkel Eesti suuruselt seitsmes väliskaubanduspartner.
Eesti ja Poola presidendid arutasid ka regiooni energiajulgeolekut. Presidendi kantselei teatel nõustusid riigipead, et kriitiliste energiapoliitiliste otsustega ei tohi venitada, sest nii mahukate investeeringute elluviimine võtab aastaid.
„Eesti jaoks on äärmiselt oluline edasi liikuda Balti elektrivõrkude ühendamisega Euroopa sagedusele,“ rõhutas president Kaljulaid. | Kaljulaid näeb majandussuhetes Poolaga suurt potentsiaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
President Kaljulaid nentis kohtumisel, et riikide majandussuhted küll tihedad, kuid arenguruumi on. „See on valdkond, millele saan ja tahan rohkem tähelepanu pöörata,“ ütles riigipea. Poola on hetkel Eesti suuruselt seitsmes väliskaubanduspartner.
Eesti ja Poola presidendid arutasid ka regiooni energiajulgeolekut. Presidendi kantselei teatel nõustusid riigipead, et kriitiliste energiapoliitiliste otsustega ei tohi venitada, sest nii mahukate investeeringute elluviimine võtab aastaid.
„Eesti jaoks on äärmiselt oluline edasi liikuda Balti elektrivõrkude ühendamisega Euroopa sagedusele,“ rõhutas president Kaljulaid.
### Response:
Kaljulaid näeb majandussuhetes Poolaga suurt potentsiaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oktoobrikuu parim mängija kogus neljas Balti liiga kohtumises 60 punkti, mis oli paremuselt kuues tulemus. Enim punkte märgiti Kohila Võrkpalliklubi/E-Service'i nurgaründaja Anastasiia Gorina arvele, kes tõi koduklubile 76 silma, kirjutab volley.ee.
Möödunud hooaja põlvevigastuse tõttu vahele jätnud Külma efektiivsuseks kujunes 60 punkti juures +33, mis oli liiga seitsmes resultaat. Rünnakuid realiseeris oktoobrikuu parim mängija 38%-liselt.
Tartu esindus pidas oktoobris ka ühe Eesti karikavõistluste vastasseisu, milles võõrsil mängiti 3:1 (18, 26, -21, 13) resultaadiga üle Famila/Võru Võrkpalliklubi. Nimetatud mängus kogus Külm 8 (+8) punkti. | Oktoobri parimaks naisvõrkpalluriks valiti Tartu Ülikool/Eedeni nurgaründaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oktoobrikuu parim mängija kogus neljas Balti liiga kohtumises 60 punkti, mis oli paremuselt kuues tulemus. Enim punkte märgiti Kohila Võrkpalliklubi/E-Service'i nurgaründaja Anastasiia Gorina arvele, kes tõi koduklubile 76 silma, kirjutab volley.ee.
Möödunud hooaja põlvevigastuse tõttu vahele jätnud Külma efektiivsuseks kujunes 60 punkti juures +33, mis oli liiga seitsmes resultaat. Rünnakuid realiseeris oktoobrikuu parim mängija 38%-liselt.
Tartu esindus pidas oktoobris ka ühe Eesti karikavõistluste vastasseisu, milles võõrsil mängiti 3:1 (18, 26, -21, 13) resultaadiga üle Famila/Võru Võrkpalliklubi. Nimetatud mängus kogus Külm 8 (+8) punkti.
### Response:
Oktoobri parimaks naisvõrkpalluriks valiti Tartu Ülikool/Eedeni nurgaründaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reimi sõnul kaasati üle nelja aasta taas koondisesse kutsutud Mööl seetõttu, et meie peamise vasakkaitsja Taijo Teniste pole kohtumises Kreeka vastu jalavigastusest veel täielikult taastunud.
"Teniste sai mängus Kreeka vastu vigastada ning pole pärast seda mänginud. Ta on küll treeningutele naasnud ning võib sel pühapäeval klubi eest väljakule joosta. Kuid hetkel me ei tea tema täpset olukorda ning seetõttu kutsusime Mööli koondisesse," rääkis Reim ERR-i venekeelsele uudisteportaalile.
Reimi sõnul võib koondise koosseis veel muutuda, sest väga hoolsalt hoitakse silma peal kohaliku Premium liiga lõpplahendusel, kus laupäeval mängitakse viimase vooru mängud.
"Kindlasti läheb keegi treeneritest Hiiu staadionile Nõmme Kalju ja Infoneti mängule ning keegi vaatab Levadia ja Flora kohtumist. Täpsemalt paneme selle paika reedel." sõnas Reim.
Koondis tuleb kokku teisipäeval, 8. novembril. Belgia – Eesti MM-valikmäng algab 13. novembril kell 21:45 Eesti aja järgi. Otsepilti näitab Eesti Televisioon. | Martin Reim: Mööl sai kutse, kuna Teniste tervislik seisund on kahtlane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reimi sõnul kaasati üle nelja aasta taas koondisesse kutsutud Mööl seetõttu, et meie peamise vasakkaitsja Taijo Teniste pole kohtumises Kreeka vastu jalavigastusest veel täielikult taastunud.
"Teniste sai mängus Kreeka vastu vigastada ning pole pärast seda mänginud. Ta on küll treeningutele naasnud ning võib sel pühapäeval klubi eest väljakule joosta. Kuid hetkel me ei tea tema täpset olukorda ning seetõttu kutsusime Mööli koondisesse," rääkis Reim ERR-i venekeelsele uudisteportaalile.
Reimi sõnul võib koondise koosseis veel muutuda, sest väga hoolsalt hoitakse silma peal kohaliku Premium liiga lõpplahendusel, kus laupäeval mängitakse viimase vooru mängud.
"Kindlasti läheb keegi treeneritest Hiiu staadionile Nõmme Kalju ja Infoneti mängule ning keegi vaatab Levadia ja Flora kohtumist. Täpsemalt paneme selle paika reedel." sõnas Reim.
Koondis tuleb kokku teisipäeval, 8. novembril. Belgia – Eesti MM-valikmäng algab 13. novembril kell 21:45 Eesti aja järgi. Otsepilti näitab Eesti Televisioon.
### Response:
Martin Reim: Mööl sai kutse, kuna Teniste tervislik seisund on kahtlane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene duell toimub juba täna õhtul, kui meeskonnad jooksevad platsile kell 19:00 Tehnikaülikooli spordihoones toimuvas karikavõistluste veerandfinaali korduskohtumises. Avamäng jäi selles paaris teadupärast pidamata, kuna tekkis segadus matši alguskellaajaga, kirjutab volley.ee.
Eesti Võrkpalli Liidu Sporditehniline Toimkond arutas juhtunut ja määras TTÜ-le 3:0 (25:0, 25:0, 25:0) võidu. Seega piisab Tehnikaülikooli võistkonnale karikavõistlustel poolfinaali jõudmiseks kahest geimivõidust. Kui Järvamaa võidab korduskohtumise 3:0 või 3:1, selgitab nelja parema sekka pääseja kuldne geim.
Uuesti kohtuvad meeskonnad pühapäeval, kui punktide pärast asutakse võitlustulle selle nädalavahetuse ainsas Credit24 Meistriliiga kohtumises.
Kindlasti tahab Järvamaa oma hooaja esimeses kodumängus avada ühisliiga punktiarve. Seni on sarjas tunnistatud eelmise hooaja Eesti meistriliiga finalistide paremust. Selverile jäädi avanädalavahetusel kindlalt 0:3 alla, Pärnule anti aga väga korralik lahing, kus oldi ülimalt lähedal vähemalt ühe punkti teenimisele. Olles võitnud avageimi, oli meeskond valitsevalt Balti liiga tšempionilt näpsamas ka kolmandat, ent vormistamata jäi 23:20 eduseis. Matš lõppes siiski Pärnu 3:1 paremusega.
Punktijahile läheb Kesk-Eestisse kindlalt ka TTÜ, kes avas nädalavahetusel Credit24 Meistriliigas võiduarve. Kodusaalis mängiti 3:1 üle Ezerzeme/DU võistkond. | Järvamaa ja TTÜ lähevad nädalalõpul kahel korral vastamisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene duell toimub juba täna õhtul, kui meeskonnad jooksevad platsile kell 19:00 Tehnikaülikooli spordihoones toimuvas karikavõistluste veerandfinaali korduskohtumises. Avamäng jäi selles paaris teadupärast pidamata, kuna tekkis segadus matši alguskellaajaga, kirjutab volley.ee.
Eesti Võrkpalli Liidu Sporditehniline Toimkond arutas juhtunut ja määras TTÜ-le 3:0 (25:0, 25:0, 25:0) võidu. Seega piisab Tehnikaülikooli võistkonnale karikavõistlustel poolfinaali jõudmiseks kahest geimivõidust. Kui Järvamaa võidab korduskohtumise 3:0 või 3:1, selgitab nelja parema sekka pääseja kuldne geim.
Uuesti kohtuvad meeskonnad pühapäeval, kui punktide pärast asutakse võitlustulle selle nädalavahetuse ainsas Credit24 Meistriliiga kohtumises.
Kindlasti tahab Järvamaa oma hooaja esimeses kodumängus avada ühisliiga punktiarve. Seni on sarjas tunnistatud eelmise hooaja Eesti meistriliiga finalistide paremust. Selverile jäädi avanädalavahetusel kindlalt 0:3 alla, Pärnule anti aga väga korralik lahing, kus oldi ülimalt lähedal vähemalt ühe punkti teenimisele. Olles võitnud avageimi, oli meeskond valitsevalt Balti liiga tšempionilt näpsamas ka kolmandat, ent vormistamata jäi 23:20 eduseis. Matš lõppes siiski Pärnu 3:1 paremusega.
Punktijahile läheb Kesk-Eestisse kindlalt ka TTÜ, kes avas nädalavahetusel Credit24 Meistriliigas võiduarve. Kodusaalis mängiti 3:1 üle Ezerzeme/DU võistkond.
### Response:
Järvamaa ja TTÜ lähevad nädalalõpul kahel korral vastamisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kunduzi provintsi kuberneri pressiesindaja Mahmood Danishi sõnul said paljud inimesed surma NATO õhurünnakute tõttu, vahendas BBC.
NATO õhutoetus kutsuti appi pärast seda, kui Talibani võitlejad Afganistani sõdurid ümber piirasid. Talibani võitlejad varjusid seejärel tsiviilelanike kodudesse.
NATO teatas, et uurib juhtunut. "USA jõud viisid läbi õhurünnakuid Kunduzis, et kaitsta liitlaste vägesid. Kõiki väiteid tsiviilohvritest uuritakse," teatas NATO juhitud missioon.
Lahingutes sai surma ka kaks USA sõdurit. | Afganistanis hukkus NATO õhurünnakutes 30 tsiviilelanikku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kunduzi provintsi kuberneri pressiesindaja Mahmood Danishi sõnul said paljud inimesed surma NATO õhurünnakute tõttu, vahendas BBC.
NATO õhutoetus kutsuti appi pärast seda, kui Talibani võitlejad Afganistani sõdurid ümber piirasid. Talibani võitlejad varjusid seejärel tsiviilelanike kodudesse.
NATO teatas, et uurib juhtunut. "USA jõud viisid läbi õhurünnakuid Kunduzis, et kaitsta liitlaste vägesid. Kõiki väiteid tsiviilohvritest uuritakse," teatas NATO juhitud missioon.
Lahingutes sai surma ka kaks USA sõdurit.
### Response:
Afganistanis hukkus NATO õhurünnakutes 30 tsiviilelanikku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Durant lahkus Thunderist üsnagi skandaalsel moel ning tundub, et tema suhted on seetõttu endiste meeskonnakaaslaste, eriti tagamehe Russell Westbrookiga, jäädavalt mõranenud.
ESPN küsis enne suurt mängu Westbrooki käest, kas tema jaoks on nüüd Warriorsiga mängimine kuidagi eriline, kuid nelja mänguga hirmuäratavad keskmised numbrid 37,8 punkti, 10,5 lauapalli ja 10 korvisöötu kogunud Westbrooki sõnul on tegemist tavalise põhiturniiri mänguga.
"Mina mängin iga mängu nagu oma viimast. Suhtun igasse mängu samamoodi, alati. Olen seda juba aastaid rääkinud. Olenemata sellest, kes mulle vastu tuleb, mängin mina sama suhtumisega," sõnas Westbrook.
Duranti puudutavatele küsimustele on Westbrook viimasel ajal keeldunud vastamast.
Thunder, kes viimati alistas kahe punktiga Los Angeles Clippersi, on hooaega alustanud nelja võiduga, Warriorsil on kirjas kolm võitu ja üks kaotus. | Westbrook ja Durant kohtuvad täna NBA-s esmakordselt väljakul vastastena | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Durant lahkus Thunderist üsnagi skandaalsel moel ning tundub, et tema suhted on seetõttu endiste meeskonnakaaslaste, eriti tagamehe Russell Westbrookiga, jäädavalt mõranenud.
ESPN küsis enne suurt mängu Westbrooki käest, kas tema jaoks on nüüd Warriorsiga mängimine kuidagi eriline, kuid nelja mänguga hirmuäratavad keskmised numbrid 37,8 punkti, 10,5 lauapalli ja 10 korvisöötu kogunud Westbrooki sõnul on tegemist tavalise põhiturniiri mänguga.
"Mina mängin iga mängu nagu oma viimast. Suhtun igasse mängu samamoodi, alati. Olen seda juba aastaid rääkinud. Olenemata sellest, kes mulle vastu tuleb, mängin mina sama suhtumisega," sõnas Westbrook.
Duranti puudutavatele küsimustele on Westbrook viimasel ajal keeldunud vastamast.
Thunder, kes viimati alistas kahe punktiga Los Angeles Clippersi, on hooaega alustanud nelja võiduga, Warriorsil on kirjas kolm võitu ja üks kaotus.
### Response:
Westbrook ja Durant kohtuvad täna NBA-s esmakordselt väljakul vastastena |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Eesti Päevaleht avaldas 18. oktoobril anonüümsetel allikatele tuginedes loo, milles süüdistati mind erakonna Tartu büroosse salaja tungimises ning seal toimunud varguses. Tegemist on absurdsete süüdistuste ja selge laimuga. Mul ei jää muud üle kui oma au ja hea nime kaitsmiseks kohtusse pöörduda,“ selgitas Oudekki Loone pressiteates.
Loone sõnul loodab ta, et tema kaasus aitab tulevikus vältida avaliku inforuumi koormamist alusetute süüdistustega, mille ainus eesmärk on sihtmärgi mainet hävitada. | Loone kaebas Päevalehe kohtusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Eesti Päevaleht avaldas 18. oktoobril anonüümsetel allikatele tuginedes loo, milles süüdistati mind erakonna Tartu büroosse salaja tungimises ning seal toimunud varguses. Tegemist on absurdsete süüdistuste ja selge laimuga. Mul ei jää muud üle kui oma au ja hea nime kaitsmiseks kohtusse pöörduda,“ selgitas Oudekki Loone pressiteates.
Loone sõnul loodab ta, et tema kaasus aitab tulevikus vältida avaliku inforuumi koormamist alusetute süüdistustega, mille ainus eesmärk on sihtmärgi mainet hävitada.
### Response:
Loone kaebas Päevalehe kohtusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Noortekoondisesse kuuluvad Premium liiga klubide mängijad, kellest mitmed on pallinud ka A-koondises.
Nelja meeskonnaga International Challenge Trophy turniiril on Eesti tunnistanud võõrsil Slovakkia U-21 koondise 4:0 paremust, viimati tehti septembri alguses A. Le Coq Arenal 3:3 viik Ukraina U-20 koondisega. Inglismaa osaleb turniiril C-koondisega.
Slovakkia ja Ukraina on kõik kolm alagrupifaasi kohtumist juba pidanud. Pääsu finaali on kindlustanud Slovakkia seitsme punktiga, Inglismaa on hetkel kolme punktiga (kahest mängust) teine. Ukraina punktisaldoks jäi kaks, Eestil on enne viimast kohtumist neljandana koos üks punkt. Võidu korral pääseks Eesti finaali, viigi või Inglismaa võidu korral pääseksid finaali külalised.
Eesti – Inglismaa kohtumine toimub teisipäeval, 15. novembril kell 18:00 A. Le Coq Arenal. Inglismaaga kohtuti viimati samal võistlusel 2014. aastal, mil vastased olid paremad tulemusega 4:2.
Piletid hinnaga kolm eurot on müügil Piletilevis.
Eesti U-23 koondis:
Väravavahid
Marko Meerits (26.04.1992) – Rakvere JK Tarvas
Karl Johan Pechter (02.03.1996) – Tartu JK Tammeka
Kaitsjad
Trevor Elhi (11.04.1993) – Nõmme Kalju FC
Märten Kuusk (05.04.1996) – Nõmme Kalju FC
Karl Mööl (04.03.1992) – Nõmme Kalju FC
Hindrek Ojamaa (12.06.1995) – Tallinna FC Levadia
Andre Paju (05.01.1995) – Tartu JK Tammeka
Henrik Pürg (03.06.1996) – Nõmme Kalju FC
Joonas Tamm (02.02.1992) – Tallinna FC Flora
Poolkaitsjad ja ründajad
Mihkel Ainsalu (08.03.1996) – Tallinna FC Flora
Svjatoslav Jakovlev (24.04.1996) – JK Narva Trans
Pavel Dõmov (31.12.1993) - Tallinna FC Infonet
Martin Kase (02.09.1993) – Paide Linnameeskond
Robert Kirss (03.09.1994) – Nõmme Kalju FC
Brent Lepistu (26.03.1993) - Tallinna FC Flora
Martin Miller (25.09.1997) – Tartu JK Tammeka
Andreas Raudsepp (13.12.1993) – Tallinna FC Levadia
Mark Oliver Roosnupp (12.05.1997) – Paide Linnameeskond
Rauno Sappinen (23.01.1996) – Tallinna FC Flora
Peatreeneri kohusetäitja: Urmas Kirs
Abitreeneri kohusetäitja: Indrek Zelinski
Väravavahtide treener: Andrus Lukjanov
Füsioterapeut: Priit Ailt
Arst: Reedik Pääsuke
Mänedžer: Ljubov Lobõševa | Urmas Kirs kutsus mänguks Inglismaaga U-23 koondisesse 19 mängijat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Noortekoondisesse kuuluvad Premium liiga klubide mängijad, kellest mitmed on pallinud ka A-koondises.
Nelja meeskonnaga International Challenge Trophy turniiril on Eesti tunnistanud võõrsil Slovakkia U-21 koondise 4:0 paremust, viimati tehti septembri alguses A. Le Coq Arenal 3:3 viik Ukraina U-20 koondisega. Inglismaa osaleb turniiril C-koondisega.
Slovakkia ja Ukraina on kõik kolm alagrupifaasi kohtumist juba pidanud. Pääsu finaali on kindlustanud Slovakkia seitsme punktiga, Inglismaa on hetkel kolme punktiga (kahest mängust) teine. Ukraina punktisaldoks jäi kaks, Eestil on enne viimast kohtumist neljandana koos üks punkt. Võidu korral pääseks Eesti finaali, viigi või Inglismaa võidu korral pääseksid finaali külalised.
Eesti – Inglismaa kohtumine toimub teisipäeval, 15. novembril kell 18:00 A. Le Coq Arenal. Inglismaaga kohtuti viimati samal võistlusel 2014. aastal, mil vastased olid paremad tulemusega 4:2.
Piletid hinnaga kolm eurot on müügil Piletilevis.
Eesti U-23 koondis:
Väravavahid
Marko Meerits (26.04.1992) – Rakvere JK Tarvas
Karl Johan Pechter (02.03.1996) – Tartu JK Tammeka
Kaitsjad
Trevor Elhi (11.04.1993) – Nõmme Kalju FC
Märten Kuusk (05.04.1996) – Nõmme Kalju FC
Karl Mööl (04.03.1992) – Nõmme Kalju FC
Hindrek Ojamaa (12.06.1995) – Tallinna FC Levadia
Andre Paju (05.01.1995) – Tartu JK Tammeka
Henrik Pürg (03.06.1996) – Nõmme Kalju FC
Joonas Tamm (02.02.1992) – Tallinna FC Flora
Poolkaitsjad ja ründajad
Mihkel Ainsalu (08.03.1996) – Tallinna FC Flora
Svjatoslav Jakovlev (24.04.1996) – JK Narva Trans
Pavel Dõmov (31.12.1993) - Tallinna FC Infonet
Martin Kase (02.09.1993) – Paide Linnameeskond
Robert Kirss (03.09.1994) – Nõmme Kalju FC
Brent Lepistu (26.03.1993) - Tallinna FC Flora
Martin Miller (25.09.1997) – Tartu JK Tammeka
Andreas Raudsepp (13.12.1993) – Tallinna FC Levadia
Mark Oliver Roosnupp (12.05.1997) – Paide Linnameeskond
Rauno Sappinen (23.01.1996) – Tallinna FC Flora
Peatreeneri kohusetäitja: Urmas Kirs
Abitreeneri kohusetäitja: Indrek Zelinski
Väravavahtide treener: Andrus Lukjanov
Füsioterapeut: Priit Ailt
Arst: Reedik Pääsuke
Mänedžer: Ljubov Lobõševa
### Response:
Urmas Kirs kutsus mänguks Inglismaaga U-23 koondisesse 19 mängijat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | President Recep Tayyip Erdoğani kukutamiseks korraldatud riigipöördekatsega seoses ootab vanglas kohut mitu tuhat endist sõjaväelast, õigussüsteemi töötajat ja tsiviilisikut.
Ankara väitel on nurjunud riigipöörde taga USA-s elav islamivaimulik Fethullah Gülen.
"Täpset kuupäeva me ei anna, kuid loodame alustada esimesi kohtuprotsesse 2017. aasta algul," ütles Ankara peaprokurör Harun Kodalak ajakirjanikele.
Ta lisas, et mõni üksik protsess võib alata küll juba selle aasta lõpus, aga 2017. aastal on kavas alustada korraga paljude protsessidega. | Prokurör: kohus Türgi riigipöörajate üle algab 2017. aasta hakul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
President Recep Tayyip Erdoğani kukutamiseks korraldatud riigipöördekatsega seoses ootab vanglas kohut mitu tuhat endist sõjaväelast, õigussüsteemi töötajat ja tsiviilisikut.
Ankara väitel on nurjunud riigipöörde taga USA-s elav islamivaimulik Fethullah Gülen.
"Täpset kuupäeva me ei anna, kuid loodame alustada esimesi kohtuprotsesse 2017. aasta algul," ütles Ankara peaprokurör Harun Kodalak ajakirjanikele.
Ta lisas, et mõni üksik protsess võib alata küll juba selle aasta lõpus, aga 2017. aastal on kavas alustada korraga paljude protsessidega.
### Response:
Prokurör: kohus Türgi riigipöörajate üle algab 2017. aasta hakul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Martinelli märkis, et uus olukord võimaldab seni valdavalt abilise rollile keskendunud ratturitel esile tõusta. „Me vaatame ümber teatud ratturite rollid meeskonnas,“ vahendas Spordipartner.ee Martinelli lubadust.
„Viimastel aastatel on Jakob Fuglsangi kasutatud abilise rollis, kuid Pariis-Nice'il ja Baski tuuril on ta Astana liider. Kangert on teine rattur, kes suudab tulemusi tuua ja tahan näha, mida Moreno Moser suudab teha. Me ei muretse. Oleme kindlad, et meil saab olema supermeeskond Aru ümber.“ | Astana spordidirektor: Kangert on rattur, kes suudab teha tulemusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Martinelli märkis, et uus olukord võimaldab seni valdavalt abilise rollile keskendunud ratturitel esile tõusta. „Me vaatame ümber teatud ratturite rollid meeskonnas,“ vahendas Spordipartner.ee Martinelli lubadust.
„Viimastel aastatel on Jakob Fuglsangi kasutatud abilise rollis, kuid Pariis-Nice'il ja Baski tuuril on ta Astana liider. Kangert on teine rattur, kes suudab tulemusi tuua ja tahan näha, mida Moreno Moser suudab teha. Me ei muretse. Oleme kindlad, et meil saab olema supermeeskond Aru ümber.“
### Response:
Astana spordidirektor: Kangert on rattur, kes suudab teha tulemusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aasta tagasi häbistas kristlik-sotsiaalse liidu (CSU) juht Horst Seehofer Merkelit CSU liikmete ees, öeldes, et kantsler pole suutnud seada piiri Saksamaale saabuvate pagulaste arvule, vahendas Reuters.
CSU on Merkeli Kristlike Demokraatide (CDU) sõsarpartei ning koos moodustavad nad "Liidu". CSU vastuseis suurele migrantide sissevoolule on tekitanud liitlaste vahel aga erimeelsusi. Merkel on korduvalt lükanud tagasi migrantidele piiri seadmise.
Sel aastal on Seehofer ja Merkel leppinud kokku, et hoiavad teineteise parteide konverentsidelt eemale.
Merkel teatab ilmselt peagi, et kandideerib neljandaks ametiajaks kantsleriks.
Baierimaa rahandusminister Markus Söder, keda peetakse Seehoferi järglaseks, keeldus ütlemast, kas CSU toetab Merkelit kantsleri kandidaadina.
"Me teame, milline rahvusvaheliselt tunnustatud kantsler ta on, see on ilmselge. Sellegi poolest, probleeme arutatakse esmalt ja seejärel personali küsimust," ütles Söder Saksa ringhäälingule ARD.
CSU konverents toimub 4. ja 5. novembril. CSU seisab silmitsi regionaalsete valimistega 2018. aastal ning on mures, et kaotab hääli immigratsioonivastasele parteile Alternatiiv Saksamaale (AfD). Osades liidumaades on AfD sel aastal juba CDU-lt hääli võtnud. | Saksa konservatiivid peavad parteikongresse eraldi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aasta tagasi häbistas kristlik-sotsiaalse liidu (CSU) juht Horst Seehofer Merkelit CSU liikmete ees, öeldes, et kantsler pole suutnud seada piiri Saksamaale saabuvate pagulaste arvule, vahendas Reuters.
CSU on Merkeli Kristlike Demokraatide (CDU) sõsarpartei ning koos moodustavad nad "Liidu". CSU vastuseis suurele migrantide sissevoolule on tekitanud liitlaste vahel aga erimeelsusi. Merkel on korduvalt lükanud tagasi migrantidele piiri seadmise.
Sel aastal on Seehofer ja Merkel leppinud kokku, et hoiavad teineteise parteide konverentsidelt eemale.
Merkel teatab ilmselt peagi, et kandideerib neljandaks ametiajaks kantsleriks.
Baierimaa rahandusminister Markus Söder, keda peetakse Seehoferi järglaseks, keeldus ütlemast, kas CSU toetab Merkelit kantsleri kandidaadina.
"Me teame, milline rahvusvaheliselt tunnustatud kantsler ta on, see on ilmselge. Sellegi poolest, probleeme arutatakse esmalt ja seejärel personali küsimust," ütles Söder Saksa ringhäälingule ARD.
CSU konverents toimub 4. ja 5. novembril. CSU seisab silmitsi regionaalsete valimistega 2018. aastal ning on mures, et kaotab hääli immigratsioonivastasele parteile Alternatiiv Saksamaale (AfD). Osades liidumaades on AfD sel aastal juba CDU-lt hääli võtnud.
### Response:
Saksa konservatiivid peavad parteikongresse eraldi |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.