instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sisukas sümfooniline kava tehakse teoks 3. novembri õhtul Valgevene riikliku filharmoonia suures saalis Minskis. Mängib Valgevene Rahvusliku teleraadiokomitee sümfooniaorkester, kellega on Erki Pehk on koostööd teinud juba alates 2009. aastast ning on praegu orkestri peakülalisdirigent.
Kavas on vaid kaks, aga kaalukat suurteost. Mihkel Poll on solistiks Sergei Rahmaninovi kuulsa Klaverikontserdi nr 2 c-moll op. 18 (1901) ettekandel. Alles mõned päevad tagasi mängis Mihkel Poll Rahmaninovi sama kontserti Inglismaal Birminghamis. Õhtu teises pooles kõlab Eduard Tubina Sümfoonia nr 5 h-moll. See on meistri esimene sümfoonia, mille ta kirjutas emigratsioonis Stockholmis 1946. aastal ning mis on ka rahvusvaheliselt enim ette kantud. Neeme Järvi valis selle sümfoonia ka ERSO eelmise, 85. aastapäeva juubelikontserdi kavasse.
Teine kontsert Eesti kultuuri päevade programmis toimub 4. novembril Valgevene Riiklikus ooperi- ja balletiteatris. Solistidena esinevad sopran Heli Veskus ja bariton René Soom, klaveril saadab Tarmo Eespere. Kava pealkiri on „Georg Otsa laulud“, nii kõlavad Minskis aariad ja duetid meie tipplaulja omaaegsest repertuaarist. Ooperi- ja ka operetižanris on ettekandel numbrid lavateostest heliloojatelt, nagu Wolfgang Amadeus Mozart, Imre Kálmán, Ferenc Lehár, George Gershwin, Francesco Cilea.
Erki Pehk on viimastel aastatel esinenud sagedamini Valgevenes ja Ukrainas. Ta on Minskisse ja Polotski festivalile toonud mitmeid teoseid eesti muusikast, meie soliste ning ka Eesti Rahvusmeeskoori Dmitri Šostakovitši 13. sümfoonia ettekandele. Heliloojatest on kohal käinud Mart Siimer ja Monika Mattisen (ka flöödisolistina), Peep Lassmann on seal mänginud Lepo Sumera Klaverikontserti jne. Äsja juhatas Erki Pehk ka Kiievi Solistide ees Erkki-Sven Tüüri marimbakontserti "Ardor“, solistiks meie noor silmapaistev virtuoos Heigo Rosin ning see esitus meelitas korraldajaid ka heliloojat esmakordselt Kiievisse kutsuma ennast tutvustama sealses muusikaakadeemias. | Dirigent Erki Pehk juhatab Eesti kultuuripäevade avaõhtut Minskis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sisukas sümfooniline kava tehakse teoks 3. novembri õhtul Valgevene riikliku filharmoonia suures saalis Minskis. Mängib Valgevene Rahvusliku teleraadiokomitee sümfooniaorkester, kellega on Erki Pehk on koostööd teinud juba alates 2009. aastast ning on praegu orkestri peakülalisdirigent.
Kavas on vaid kaks, aga kaalukat suurteost. Mihkel Poll on solistiks Sergei Rahmaninovi kuulsa Klaverikontserdi nr 2 c-moll op. 18 (1901) ettekandel. Alles mõned päevad tagasi mängis Mihkel Poll Rahmaninovi sama kontserti Inglismaal Birminghamis. Õhtu teises pooles kõlab Eduard Tubina Sümfoonia nr 5 h-moll. See on meistri esimene sümfoonia, mille ta kirjutas emigratsioonis Stockholmis 1946. aastal ning mis on ka rahvusvaheliselt enim ette kantud. Neeme Järvi valis selle sümfoonia ka ERSO eelmise, 85. aastapäeva juubelikontserdi kavasse.
Teine kontsert Eesti kultuuri päevade programmis toimub 4. novembril Valgevene Riiklikus ooperi- ja balletiteatris. Solistidena esinevad sopran Heli Veskus ja bariton René Soom, klaveril saadab Tarmo Eespere. Kava pealkiri on „Georg Otsa laulud“, nii kõlavad Minskis aariad ja duetid meie tipplaulja omaaegsest repertuaarist. Ooperi- ja ka operetižanris on ettekandel numbrid lavateostest heliloojatelt, nagu Wolfgang Amadeus Mozart, Imre Kálmán, Ferenc Lehár, George Gershwin, Francesco Cilea.
Erki Pehk on viimastel aastatel esinenud sagedamini Valgevenes ja Ukrainas. Ta on Minskisse ja Polotski festivalile toonud mitmeid teoseid eesti muusikast, meie soliste ning ka Eesti Rahvusmeeskoori Dmitri Šostakovitši 13. sümfoonia ettekandele. Heliloojatest on kohal käinud Mart Siimer ja Monika Mattisen (ka flöödisolistina), Peep Lassmann on seal mänginud Lepo Sumera Klaverikontserti jne. Äsja juhatas Erki Pehk ka Kiievi Solistide ees Erkki-Sven Tüüri marimbakontserti "Ardor“, solistiks meie noor silmapaistev virtuoos Heigo Rosin ning see esitus meelitas korraldajaid ka heliloojat esmakordselt Kiievisse kutsuma ennast tutvustama sealses muusikaakadeemias.
### Response:
Dirigent Erki Pehk juhatab Eesti kultuuripäevade avaõhtut Minskis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | RÜE kanti registrisse 4. septembril 2014. aastal ja omas seaduse järgi õigust esitada 2014. ja 2015. aasta majandusaasta aruanded ühe aruandena. Hetkel on erakonnal aruanne esitamata.
Registripidaja algatab sundlõpetamismenetluse jaanuaris 2017, kui erakond ei ole selleks ajaks esitanud puuduvat majandusaasta aruannet.
RÜE juhatuse esimees Kristiina Ojuland ütles neljapäeval ERR-ile, et aruanne esitati viimase kuu jooksul. "Aruanne on esitatud, aga see on menetluses. Kuna me vahepeal vahetasime juhatust, siis tekkis segadus juhatuse allkirjadega. Küsimus on selles, et kumb juhatus peab alla kirjutama. Praegu seda täpsustatakse," selgitas Ojuland.
"Meil on juhatusest erinevatel aegadel mitu inimest lahkunud ja sellest see segadus on tekkinud," lisas ta.
Erakonna juhatusel on kohustus esitada majandusaasta aruanne kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõpust. | Kohus ähvardab Rahva Ühtsuse Erakonna tegevuse lõpetada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
RÜE kanti registrisse 4. septembril 2014. aastal ja omas seaduse järgi õigust esitada 2014. ja 2015. aasta majandusaasta aruanded ühe aruandena. Hetkel on erakonnal aruanne esitamata.
Registripidaja algatab sundlõpetamismenetluse jaanuaris 2017, kui erakond ei ole selleks ajaks esitanud puuduvat majandusaasta aruannet.
RÜE juhatuse esimees Kristiina Ojuland ütles neljapäeval ERR-ile, et aruanne esitati viimase kuu jooksul. "Aruanne on esitatud, aga see on menetluses. Kuna me vahepeal vahetasime juhatust, siis tekkis segadus juhatuse allkirjadega. Küsimus on selles, et kumb juhatus peab alla kirjutama. Praegu seda täpsustatakse," selgitas Ojuland.
"Meil on juhatusest erinevatel aegadel mitu inimest lahkunud ja sellest see segadus on tekkinud," lisas ta.
Erakonna juhatusel on kohustus esitada majandusaasta aruanne kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõpust.
### Response:
Kohus ähvardab Rahva Ühtsuse Erakonna tegevuse lõpetada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1. novembril kohtus Kirkop esimese vooru viimases kohtumises oma lähikonkurendi Mgarr Unitediga ning pidi vastu võtma napi 0:1 kaotuse. Viiest mängust on Kirkop nüüd teeninud kaks võitu ja kolm kaotust ning asub kuue naiskonna seas hetkel neljandal kohal.
Pello on oma koduklubi eest kõigis kohtumistes kirja saanud täismängud ning olnud kahel korral ka resultatiivne. “Hetkel olen siin rahul. Tulingi Maltale otsima väljakutset ja selle ma ka sain. Tase on sarnane Eesti liigale. Kaks domineerivat võistkonda, kes võitlevad tiitli nimel ja ülejäänud üritavad sammu pidada,” võttis Pello kokku liiga taseme.
Koondises pigem äärekaitsjana tegutsenud Pello on uues klubis sisse võtnud poolkaitsja koha, mis on talle veidi tuttav juba Flora päevilt ning enda sõnul on ta sellel positsioonil rahul. “Eelmine aasta sain mitu korda asetseda uuel kohal keskpoolikus ja hakkas meeldima. Nii sai selleks ka mu positsioon uues klubis. Mängimine on läinud hetkel tõusvas joones. Olen võistkonnaga harjunud ja tunnen end hästi.”
Pello esindas Eesti koondist viimati suvisel Balti turniiril ning on kokku koondisesärgi selga tõmmanud 25 korral, olles selle aja jooksul löönud ühe värava. Eelmisel hooajal kuulus Pello Tallinna FC Flora koosseisu ning sai kirja 22 mängu ja 18 väravat.
Kirkop Unitedi senised tulemused Malta kõrgliigas: Kirkop United – Raiders 2:0, Birkirkara – Kirkop United 4:0, Kirkop United – Hibernians 1:4, FC Gozo – Kirkop United 1:2, Mgarr United – Kirkop United 1:0. | Maltal debüüthooaega tegev Eesti koondise kaitsja on saanud tublisti mänguminuteid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1. novembril kohtus Kirkop esimese vooru viimases kohtumises oma lähikonkurendi Mgarr Unitediga ning pidi vastu võtma napi 0:1 kaotuse. Viiest mängust on Kirkop nüüd teeninud kaks võitu ja kolm kaotust ning asub kuue naiskonna seas hetkel neljandal kohal.
Pello on oma koduklubi eest kõigis kohtumistes kirja saanud täismängud ning olnud kahel korral ka resultatiivne. “Hetkel olen siin rahul. Tulingi Maltale otsima väljakutset ja selle ma ka sain. Tase on sarnane Eesti liigale. Kaks domineerivat võistkonda, kes võitlevad tiitli nimel ja ülejäänud üritavad sammu pidada,” võttis Pello kokku liiga taseme.
Koondises pigem äärekaitsjana tegutsenud Pello on uues klubis sisse võtnud poolkaitsja koha, mis on talle veidi tuttav juba Flora päevilt ning enda sõnul on ta sellel positsioonil rahul. “Eelmine aasta sain mitu korda asetseda uuel kohal keskpoolikus ja hakkas meeldima. Nii sai selleks ka mu positsioon uues klubis. Mängimine on läinud hetkel tõusvas joones. Olen võistkonnaga harjunud ja tunnen end hästi.”
Pello esindas Eesti koondist viimati suvisel Balti turniiril ning on kokku koondisesärgi selga tõmmanud 25 korral, olles selle aja jooksul löönud ühe värava. Eelmisel hooajal kuulus Pello Tallinna FC Flora koosseisu ning sai kirja 22 mängu ja 18 väravat.
Kirkop Unitedi senised tulemused Malta kõrgliigas: Kirkop United – Raiders 2:0, Birkirkara – Kirkop United 4:0, Kirkop United – Hibernians 1:4, FC Gozo – Kirkop United 1:2, Mgarr United – Kirkop United 1:0.
### Response:
Maltal debüüthooaega tegev Eesti koondise kaitsja on saanud tublisti mänguminuteid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erdogan ütles, et andis Saksa kantslerile Angela Merkelile umbes 4000 toimikut Saksamaal viibivate kahtlustatavate kohta, kuid ei ole mingit tagasisidet saanud, vahendas The Local.
Kui kolmapäeval nimetas Merkel Türgis toimuvat meedia vaigistamist ärevust tekitavaks, siis Erdogan ütles, et Saksamaa on rohkem huvitatud terrorirühmitusi toetavate ajalehtede pärast muretsemisest.
Ankara süüdistab riigipöördekatses USAs elavat islamivaimulikku Fethullah Gülenit, kes juhtivat Fetullahi Terroriorganisatsiooni (FETO). Gülen on oma seotust riigipöördekatsega eitanud.
"Saksamaad jäädakse ajaloos meenutama kui terroristide majutajat," sõnas Erdogan Ankaras peetud kõnes. "Me muretseme, et Saksamaa muutub FETO tagaõueks".
Ta lisas, et ühtlasi leiavad Saksamaal peavarju ka Kurdistani Töölispartei (PKK) ja ultravasakpoolse Revolutsioonilise Rahvavabastuspartei-Rinde (DHKP-C) liikmed.
Erdogan ei täpsustanud, milliste kahtlusaluste välja andmist Türgi Saksamaalt ootab, kuid arvatakse, et paljud riigipöördega seotud isikud on Saksamaale põgenenud. | Erdogan süüdistab Saksamaad terroristidele peavarju pakkumises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erdogan ütles, et andis Saksa kantslerile Angela Merkelile umbes 4000 toimikut Saksamaal viibivate kahtlustatavate kohta, kuid ei ole mingit tagasisidet saanud, vahendas The Local.
Kui kolmapäeval nimetas Merkel Türgis toimuvat meedia vaigistamist ärevust tekitavaks, siis Erdogan ütles, et Saksamaa on rohkem huvitatud terrorirühmitusi toetavate ajalehtede pärast muretsemisest.
Ankara süüdistab riigipöördekatses USAs elavat islamivaimulikku Fethullah Gülenit, kes juhtivat Fetullahi Terroriorganisatsiooni (FETO). Gülen on oma seotust riigipöördekatsega eitanud.
"Saksamaad jäädakse ajaloos meenutama kui terroristide majutajat," sõnas Erdogan Ankaras peetud kõnes. "Me muretseme, et Saksamaa muutub FETO tagaõueks".
Ta lisas, et ühtlasi leiavad Saksamaal peavarju ka Kurdistani Töölispartei (PKK) ja ultravasakpoolse Revolutsioonilise Rahvavabastuspartei-Rinde (DHKP-C) liikmed.
Erdogan ei täpsustanud, milliste kahtlusaluste välja andmist Türgi Saksamaalt ootab, kuid arvatakse, et paljud riigipöördega seotud isikud on Saksamaale põgenenud.
### Response:
Erdogan süüdistab Saksamaad terroristidele peavarju pakkumises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2012. aasta märtsi lõpus EAS-i toonase juhatuse liikme Maria Alajõe allkirjaga välja antud otsuses seisab muu hulgas lause, et tulenevalt haldusmenetluse seadusest võib haldusakti (st tagasinõudeotsust - toim.) hiljem muuta ning täpsustada tagasinõutava summa määra tagasinõude otsuse ajal kehtiva määruse alusel, mis puudutab toetuste tagasimaksmist.
Juristiharidusega minister Liisa Oviir on veendunud, et see punkt toonases otsuses tulnuks võtta aluseks tänavu oktoobris otsuse tegemisel, et 2012. aastal EAS-i juhatuse tehtud viga nüüd ära korrigeerida.
"Minu hinnangul oleks seda otsust saanud muuta ja minu hinnangul oleks seda tulnud muuta," rõhutab Oviir. "Kui seda otsust oleks sellel hetkel muduetud, oleks ära jäänud kogu see trall, mis on nüüd olnud ümber taotleja. Olen väga selgelt seda meelt, et EAS-i praegune juhtkohd kiirustas. Aega oli 1. jaanuarini, aga otsus tehti ära päeva või kahega. Nad väitsid, et neil puudus õigus toonast otsust muuta ja kinnistasid sellega selle situatsiooni," teeb minister EAS-i juhile selge etteheite.
Ettevõtlusminister selgitab, et tema suurim etteheide EAS-ile ongi see, et sama viga on tehtud kaks korda: 2012. aastal ja nüüd, 2016. aastal.
"Mina olen öelnud välja, et organisatsioon on teinud kahel korral tõsise vea, see on mõjutanud kogu organisatsiooni mainet, taotleja mainet, Eesti riigi mainet. Organisatsioon peab võtama väga selge vastutuse," rõhutab Oviir. "Praegune juhatus ja nõukogu peavad väga selgelt olukorrale vaatama – pugeda millegi muu taha pole adekvaatne."
EAS-i nõukogu esimees Erki Mölder ei tõlgenda 2012. aasta otsuse punkti sama iseenesestmõistetavalt kui minister Oviir.
"Kas see oleks olnud alus midagi muuta või mitte, see pole praegu veel lõpuni selge ja oleme tellinud õigushinnangu, kas ja kuidas oleks juhatus 2016. aastal saanud teisiti käituda. Juhatus kiirustas," tõdeb ka Mölder.
"Suur kahju on ära tehtud 2012. aastal, kui valed otsused tehti. Kui tänane juhatus oleks saanud seda teistmoodi menetleda, siis see on oluliselt väiksem rikkumine kui 2012. aastal tehtud otsused," ei pea Mölder praeguse juhtkonna süüd sama suureks kui toonase juhtkonna oma.
EAS-i juhatuse esimees Hanno Tomberg ütleb, et ei saa teemat rohkem kommenteerida. "Seda oli väga raske muuta, juhul kui oleksid täiendavad asjaolud teada olnud. Seda oleks saanud teha juhul, kui oleks teine õiguslik alus olnud. Tol hetkel, kui otsuse tegime, me ei teadnud, et Eesti tutvustamiseks tehtud tööga seotud kulud ei olnud abikõlbikud, nagu nüüd rahandusministeeriumi auditist välja tuli."
Tomberg on selgelt häiritud küsimusest, miks siis sai nüüdne otsus kiirustades ja ministeeriumiga konsulteerimata tehtud, nagu heitis ette ka audit. "Eile said kõik kommentaarid antud ja mul ei ole midagi siia lisada."
Minister aga leiab, et EAS-i roll pole sugugi lõppenud ja asi kaugel selgest. "Kui Euroopa Komisjon nõuab toetust tagasi ja ütleb, et 90 protsenti kuludest pole abikõlblikud, tuleb see 90 protsenti tagasi maksta. Nüüd on küsimsu, kas selle peab tagasi maksma taotleja või tuleb see kulu katta EAS-il. See on vastutuse võtmise koht," rõhutab Oviir. "Ma ei näe, et tehtaks järeldusi ja ei näe, et EASi juhid või nõukogu on valmis võtma vastutust."
OÜ-le Ermamaa ministril etteheiteid protsessis pole. "Kui taotleja on teinud heauskselt omapoolse – ja pole põhjust arvata vastupidist –, siis tuleb vastavalt ka käituda. Tuleb tõmmata pidurit ja vaadata, kes vastatutab, aga see, mida EAS praegu teeb, on mitteaktsepteeritav halduspraktika."
President Ilves eile selgunud audititulemusi, mis 90 protsenti OÜ Ermamaa projekti kuludest mitteabikõlblikuks tunnistas, kommenteerida ei soovinud. "President Ilves on seisukoha varem juba öelnud. President on lähtunud EAS-i otsusest ja seda otsust täitnud," teatas Ilvese nõunik Urve Eslas vaid.
EAS-i juhatuse otsusele 2012. aastal allkirja andnud Maria Alajõe pole kommentaaripalvetele kahe päeva jooksul vastanud. | Minister ja nõukogu esimees: EAS-i otsus Ärma kohta oli tehtud kiirustades | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2012. aasta märtsi lõpus EAS-i toonase juhatuse liikme Maria Alajõe allkirjaga välja antud otsuses seisab muu hulgas lause, et tulenevalt haldusmenetluse seadusest võib haldusakti (st tagasinõudeotsust - toim.) hiljem muuta ning täpsustada tagasinõutava summa määra tagasinõude otsuse ajal kehtiva määruse alusel, mis puudutab toetuste tagasimaksmist.
Juristiharidusega minister Liisa Oviir on veendunud, et see punkt toonases otsuses tulnuks võtta aluseks tänavu oktoobris otsuse tegemisel, et 2012. aastal EAS-i juhatuse tehtud viga nüüd ära korrigeerida.
"Minu hinnangul oleks seda otsust saanud muuta ja minu hinnangul oleks seda tulnud muuta," rõhutab Oviir. "Kui seda otsust oleks sellel hetkel muduetud, oleks ära jäänud kogu see trall, mis on nüüd olnud ümber taotleja. Olen väga selgelt seda meelt, et EAS-i praegune juhtkohd kiirustas. Aega oli 1. jaanuarini, aga otsus tehti ära päeva või kahega. Nad väitsid, et neil puudus õigus toonast otsust muuta ja kinnistasid sellega selle situatsiooni," teeb minister EAS-i juhile selge etteheite.
Ettevõtlusminister selgitab, et tema suurim etteheide EAS-ile ongi see, et sama viga on tehtud kaks korda: 2012. aastal ja nüüd, 2016. aastal.
"Mina olen öelnud välja, et organisatsioon on teinud kahel korral tõsise vea, see on mõjutanud kogu organisatsiooni mainet, taotleja mainet, Eesti riigi mainet. Organisatsioon peab võtama väga selge vastutuse," rõhutab Oviir. "Praegune juhatus ja nõukogu peavad väga selgelt olukorrale vaatama – pugeda millegi muu taha pole adekvaatne."
EAS-i nõukogu esimees Erki Mölder ei tõlgenda 2012. aasta otsuse punkti sama iseenesestmõistetavalt kui minister Oviir.
"Kas see oleks olnud alus midagi muuta või mitte, see pole praegu veel lõpuni selge ja oleme tellinud õigushinnangu, kas ja kuidas oleks juhatus 2016. aastal saanud teisiti käituda. Juhatus kiirustas," tõdeb ka Mölder.
"Suur kahju on ära tehtud 2012. aastal, kui valed otsused tehti. Kui tänane juhatus oleks saanud seda teistmoodi menetleda, siis see on oluliselt väiksem rikkumine kui 2012. aastal tehtud otsused," ei pea Mölder praeguse juhtkonna süüd sama suureks kui toonase juhtkonna oma.
EAS-i juhatuse esimees Hanno Tomberg ütleb, et ei saa teemat rohkem kommenteerida. "Seda oli väga raske muuta, juhul kui oleksid täiendavad asjaolud teada olnud. Seda oleks saanud teha juhul, kui oleks teine õiguslik alus olnud. Tol hetkel, kui otsuse tegime, me ei teadnud, et Eesti tutvustamiseks tehtud tööga seotud kulud ei olnud abikõlbikud, nagu nüüd rahandusministeeriumi auditist välja tuli."
Tomberg on selgelt häiritud küsimusest, miks siis sai nüüdne otsus kiirustades ja ministeeriumiga konsulteerimata tehtud, nagu heitis ette ka audit. "Eile said kõik kommentaarid antud ja mul ei ole midagi siia lisada."
Minister aga leiab, et EAS-i roll pole sugugi lõppenud ja asi kaugel selgest. "Kui Euroopa Komisjon nõuab toetust tagasi ja ütleb, et 90 protsenti kuludest pole abikõlblikud, tuleb see 90 protsenti tagasi maksta. Nüüd on küsimsu, kas selle peab tagasi maksma taotleja või tuleb see kulu katta EAS-il. See on vastutuse võtmise koht," rõhutab Oviir. "Ma ei näe, et tehtaks järeldusi ja ei näe, et EASi juhid või nõukogu on valmis võtma vastutust."
OÜ-le Ermamaa ministril etteheiteid protsessis pole. "Kui taotleja on teinud heauskselt omapoolse – ja pole põhjust arvata vastupidist –, siis tuleb vastavalt ka käituda. Tuleb tõmmata pidurit ja vaadata, kes vastatutab, aga see, mida EAS praegu teeb, on mitteaktsepteeritav halduspraktika."
President Ilves eile selgunud audititulemusi, mis 90 protsenti OÜ Ermamaa projekti kuludest mitteabikõlblikuks tunnistas, kommenteerida ei soovinud. "President Ilves on seisukoha varem juba öelnud. President on lähtunud EAS-i otsusest ja seda otsust täitnud," teatas Ilvese nõunik Urve Eslas vaid.
EAS-i juhatuse otsusele 2012. aastal allkirja andnud Maria Alajõe pole kommentaaripalvetele kahe päeva jooksul vastanud.
### Response:
Minister ja nõukogu esimees: EAS-i otsus Ärma kohta oli tehtud kiirustades |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Arvestatav pensioni suuruse mõjutaja on tööealiste inimeste arv ja nende makstud sotsiaalmaks. Praegune süsteem ei ole rahvastikutrende arvestades jätkusuutlik ja lisaks premeerib aktiivsest tööelust varasemat lahkumist," ütles peaminister Taavi Rõivas pressiteate vahendusel.
Selleks, et pensionisüsteem oleks kooskõlas demograafiliste arengutega ning rahvaarvu vähenedes oleks võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione, otsustas valitsus siduda riiklik vanaduspensioniiga alates 2027. aastast oodatava elueaga, seisab teates.
Koos pensioniea tõusuga otsustati muuta pensionisüsteem ka paindlikumaks. Inimesed saavad tulevikus valida endale ise sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või oma pensioni maksmine soovi korral peatada ilma, et nad kokkuvõttes rahaliselt kaotaksid.
Valitsus leppisi kokku, et sotsiaalministeerium koostöös rahandusministeeriumiga koostavad vastavalt valitsuse otsustele riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse ja esitavad selle valitsusele 2017. aasta esimeses pooles.
Sotsiaalministeeriumi poolt valitsusele esitatud kava kohaselt võiks pensioniiga olla 2027. aastal 65 aastat ja üks kuu, 2037. aastal 66 aastat, 2047. aastal 67 aastat ja 2057. aastal 68 aastat ja neli kuud. | Valitsus toetas 2027. aastast pensioniea sidumist oodatava elueaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Arvestatav pensioni suuruse mõjutaja on tööealiste inimeste arv ja nende makstud sotsiaalmaks. Praegune süsteem ei ole rahvastikutrende arvestades jätkusuutlik ja lisaks premeerib aktiivsest tööelust varasemat lahkumist," ütles peaminister Taavi Rõivas pressiteate vahendusel.
Selleks, et pensionisüsteem oleks kooskõlas demograafiliste arengutega ning rahvaarvu vähenedes oleks võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione, otsustas valitsus siduda riiklik vanaduspensioniiga alates 2027. aastast oodatava elueaga, seisab teates.
Koos pensioniea tõusuga otsustati muuta pensionisüsteem ka paindlikumaks. Inimesed saavad tulevikus valida endale ise sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või oma pensioni maksmine soovi korral peatada ilma, et nad kokkuvõttes rahaliselt kaotaksid.
Valitsus leppisi kokku, et sotsiaalministeerium koostöös rahandusministeeriumiga koostavad vastavalt valitsuse otsustele riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse ja esitavad selle valitsusele 2017. aasta esimeses pooles.
Sotsiaalministeeriumi poolt valitsusele esitatud kava kohaselt võiks pensioniiga olla 2027. aastal 65 aastat ja üks kuu, 2037. aastal 66 aastat, 2047. aastal 67 aastat ja 2057. aastal 68 aastat ja neli kuud.
### Response:
Valitsus toetas 2027. aastast pensioniea sidumist oodatava elueaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soomes tähistatakse järgmisel aastal omariikluse 100. aastapäeva. Saja aastaga on Soomes - nagu ka Eestis - palju juhtunud. Mõlema maa ajaloo võib kokku võtta tõdemusega, et oleme olnud toimetulevad ja edukad rahvad.
Minevikku tuleb hinnata ja austada, aga nüüd on sobiv aeg suunata pilk tulevikku. Soomes arutletakse praegu palju Soome idee üle. Milline on tuleviku Soome ja mida soomlus tulevikus tähendab? Ning milline on sellele vastav lugu?
Rahvad - eriti väikesed - vajavad olemasolemiseks oma lugu. Lool ehk rahvuslikul narratiivil on suur jõud ja võim. Tegelikult on rahvus kui selline olemas peamiselt tugeva eneseteadliku kujutlusena, ideena rahvusest.
Oma lugu annab rahvusele suuna.
Soome ja eesti rahvaste jaoks otsustavatel hetkedel on just oma idee teadvustamine teinud võimalikuks pea võitmatutena näivate raskuste ületamise. Nii võibki öelda, et kuni elab idee, elab rahvus. Lugu juhib rahvuse identiteeti ja eesmärki. Oma lugu annab rahvusele suuna.
Lugusid on inimestel alati vaja läinud. Tuhandeid aastaid on just nimelt lood harjutanud inimesed sünnist saati mõtlema teatud moel, käituma teatud normide kohaselt, tahtma teatud asju ja järgima teatud reegleid. Selle kõige nimi on laias laastus kultuur.
Yuval Noah Harari kirjeldab oma raamatus "Sapiens. Inimkonna lühiajalugu", kuidas inimesed on pununud aastatuhandete jooksul uskumatult keerulise lugude võrgustiku ning kui palju neil lugudel võimu on. Igale kultuurile on tekkinud oma uskumused, normid ja väärtused - ning need on pidevas muutumises.
Kultuur muutub nii sisemiste kui ka väliste sündmuste mõjul, ja lisaks ka interaktiivses suhtes teiste kultuuridega. Majandus, poliitika, religioon(id) - kõik need mõjutavad ka kultuuri. Lugu muutub - nii iseenesest kui ka suunatult.
Rahvad konkureerivad tänapäeval paljude asjade pärast: töökohtade, spetsialistide, investeeringute, majanduskasvu... Isegi õnnelikkuse. Lood on osa sellest konkurentsist.
Lugude jutustamisega on seotud ka mõjutustegevus, mille käigus püütakse meie arusaamu ja tõekspidamisi teadlikult suunata või siis lihtsalt segadust ja ebakindlust külvata. Faktid pole sellel tunnetega mängimise teel ammu enam mingi takistus.
Aga lugu luuakse igatahes - kui me ise seda ei tee, teeb seda meie eest keegi teine. Ja seda me ju ei taha.
Üha kiiretempolisemas infoühiskonnas sellise mõjutustegevuse roll aina kasvab ning meie siin Soomes või Eestis ei ole taoliste arengute eest kaitstud. Parim kaitse infomõjutegevuse vastu on - lisaks haridusele ja usaldusväärsele ajakirjandusele - selge rahvuslik lugu.
Igaüks meist võib, nii üheskoos kui ka eraldi, mõjutada seda, soomlased ja eestlased tahavad rahvastena olla, milline on meie tuleviku lugu. Kui me seda ei tea, pole lugu võimalik ka luua.
Aga lugu luuakse igatahes - kui me ise seda ei tee, teeb seda meie eest keegi teine. Ja seda me ju ei taha. Meil, soomlastel ja eestlastel, peab olema tugev oma lugu. Ka tulevikus.
Küsimus on põhimõtetes, selles, millesse me usume. Loos, millega me tahame samastuda.
See peab olema lugu, mis annab meile võimalused ehitada sellist ühiskonda, nagu me soovime. Lugu, mis määratleb meie positsiooni maailmas. Lugu, mille kaudu võime vaadata tulevikku nii, et see tulevik poleks tume.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Jarno Limnéll: rahvusliku loo jõud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soomes tähistatakse järgmisel aastal omariikluse 100. aastapäeva. Saja aastaga on Soomes - nagu ka Eestis - palju juhtunud. Mõlema maa ajaloo võib kokku võtta tõdemusega, et oleme olnud toimetulevad ja edukad rahvad.
Minevikku tuleb hinnata ja austada, aga nüüd on sobiv aeg suunata pilk tulevikku. Soomes arutletakse praegu palju Soome idee üle. Milline on tuleviku Soome ja mida soomlus tulevikus tähendab? Ning milline on sellele vastav lugu?
Rahvad - eriti väikesed - vajavad olemasolemiseks oma lugu. Lool ehk rahvuslikul narratiivil on suur jõud ja võim. Tegelikult on rahvus kui selline olemas peamiselt tugeva eneseteadliku kujutlusena, ideena rahvusest.
Oma lugu annab rahvusele suuna.
Soome ja eesti rahvaste jaoks otsustavatel hetkedel on just oma idee teadvustamine teinud võimalikuks pea võitmatutena näivate raskuste ületamise. Nii võibki öelda, et kuni elab idee, elab rahvus. Lugu juhib rahvuse identiteeti ja eesmärki. Oma lugu annab rahvusele suuna.
Lugusid on inimestel alati vaja läinud. Tuhandeid aastaid on just nimelt lood harjutanud inimesed sünnist saati mõtlema teatud moel, käituma teatud normide kohaselt, tahtma teatud asju ja järgima teatud reegleid. Selle kõige nimi on laias laastus kultuur.
Yuval Noah Harari kirjeldab oma raamatus "Sapiens. Inimkonna lühiajalugu", kuidas inimesed on pununud aastatuhandete jooksul uskumatult keerulise lugude võrgustiku ning kui palju neil lugudel võimu on. Igale kultuurile on tekkinud oma uskumused, normid ja väärtused - ning need on pidevas muutumises.
Kultuur muutub nii sisemiste kui ka väliste sündmuste mõjul, ja lisaks ka interaktiivses suhtes teiste kultuuridega. Majandus, poliitika, religioon(id) - kõik need mõjutavad ka kultuuri. Lugu muutub - nii iseenesest kui ka suunatult.
Rahvad konkureerivad tänapäeval paljude asjade pärast: töökohtade, spetsialistide, investeeringute, majanduskasvu... Isegi õnnelikkuse. Lood on osa sellest konkurentsist.
Lugude jutustamisega on seotud ka mõjutustegevus, mille käigus püütakse meie arusaamu ja tõekspidamisi teadlikult suunata või siis lihtsalt segadust ja ebakindlust külvata. Faktid pole sellel tunnetega mängimise teel ammu enam mingi takistus.
Aga lugu luuakse igatahes - kui me ise seda ei tee, teeb seda meie eest keegi teine. Ja seda me ju ei taha.
Üha kiiretempolisemas infoühiskonnas sellise mõjutustegevuse roll aina kasvab ning meie siin Soomes või Eestis ei ole taoliste arengute eest kaitstud. Parim kaitse infomõjutegevuse vastu on - lisaks haridusele ja usaldusväärsele ajakirjandusele - selge rahvuslik lugu.
Igaüks meist võib, nii üheskoos kui ka eraldi, mõjutada seda, soomlased ja eestlased tahavad rahvastena olla, milline on meie tuleviku lugu. Kui me seda ei tea, pole lugu võimalik ka luua.
Aga lugu luuakse igatahes - kui me ise seda ei tee, teeb seda meie eest keegi teine. Ja seda me ju ei taha. Meil, soomlastel ja eestlastel, peab olema tugev oma lugu. Ka tulevikus.
Küsimus on põhimõtetes, selles, millesse me usume. Loos, millega me tahame samastuda.
See peab olema lugu, mis annab meile võimalused ehitada sellist ühiskonda, nagu me soovime. Lugu, mis määratleb meie positsiooni maailmas. Lugu, mille kaudu võime vaadata tulevikku nii, et see tulevik poleks tume.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Jarno Limnéll: rahvusliku loo jõud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus tunnistas Sergei Hannolaineni (45) süüdi raske tervisekahjustuse tekitamisega naise surma põhjustamises ja karistas teda seitsmeaastase vangistusega, mida lühimenetluse tõttu vähendati kohe ühe kolmandiku võrra.
Nii kujunes mehe lõplikuks karistuseks nelja aasta ja kaheksa kuu pikkune vangistus.
Süüdistuse järgi tungis Hannolainen tänavu märtsi keskel kodus naisele kallale. Naine suri peksmisel saadud vigastuste tõttu.
Politsei pidas mehe kinni 28. märtsil ning prokuratuuri taotlusel ja kohtu loal ta vahistati. | Elukaaslase surnuks peksnud mees pandi vangi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus tunnistas Sergei Hannolaineni (45) süüdi raske tervisekahjustuse tekitamisega naise surma põhjustamises ja karistas teda seitsmeaastase vangistusega, mida lühimenetluse tõttu vähendati kohe ühe kolmandiku võrra.
Nii kujunes mehe lõplikuks karistuseks nelja aasta ja kaheksa kuu pikkune vangistus.
Süüdistuse järgi tungis Hannolainen tänavu märtsi keskel kodus naisele kallale. Naine suri peksmisel saadud vigastuste tõttu.
Politsei pidas mehe kinni 28. märtsil ning prokuratuuri taotlusel ja kohtu loal ta vahistati.
### Response:
Elukaaslase surnuks peksnud mees pandi vangi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juba segapaarides joostud proloogil õnnestus Sillal, kelle paariliseks oli ungarlanna Ildiko Szerencsi, võita esikoht.
Olümpiapargis joostud lühirajal oli Sild teine. Võitis Frederic Tranchand Prantsusmaalt, olles vaid 9 sekundit eestlasest kiirem.
Pekingi Expo pargis toimunud sprindis oli Sild viies. Võitis Yannick Michiels Belgiast. Kõigi päevade kokkuvõttes võitis Tim Robertson Uus Meremaalt. Sild oli kokkuvõttes kaheksas.
Naistest võitis kõigil päevadel Maja Alm Taanist. | Timo Sild tegi Hiinas mitu edukat starti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juba segapaarides joostud proloogil õnnestus Sillal, kelle paariliseks oli ungarlanna Ildiko Szerencsi, võita esikoht.
Olümpiapargis joostud lühirajal oli Sild teine. Võitis Frederic Tranchand Prantsusmaalt, olles vaid 9 sekundit eestlasest kiirem.
Pekingi Expo pargis toimunud sprindis oli Sild viies. Võitis Yannick Michiels Belgiast. Kõigi päevade kokkuvõttes võitis Tim Robertson Uus Meremaalt. Sild oli kokkuvõttes kaheksas.
Naistest võitis kõigil päevadel Maja Alm Taanist.
### Response:
Timo Sild tegi Hiinas mitu edukat starti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Keskerakond on 25 aastat olnud väga selgetel programmilistel seisukohtadel. Julgeks öelda isegi, et meie programmilised seisukohad on terasraamidest. Arvan, et meie ideoloogia ja platvorm ei muutu," vastas Ratas Vikerraadio saates "Reporteritund" küsimusele, mis muutub Keskerakonna aetavas poliitikas tema juhtimisel sisu mõttes.
Küll aga näeb Ratas vajadust muuta majanduspoliitikat ettevõtlust toetavaks ja julgust proovida maksupoliitilisi erisusi. Samuti näeb Ratas, et Tallinna elamuehitusprogramm võiks laieneda üle kogu riigi.
"Keskerakond julgeb võtta ka laenu investeeringute jaoks. Kakskümmend aastat kestnud jutud, et meil on vaja via Balticat või Tallinna-Tartu maanteed, nendest aitab, need tuleb ära teha," rõhutas Ratas.
Teise külalisena saates osalenud, Ratase vastaskandidaat Yana Toom märkis, et toetab neid Ratase seisukohti "kahesajaprotsendiliselt". Ka Toom viiks Keskerakonda suunas, kuhu erakond on seni liikunud. "Meil on korralik programm, head traditsioonid," märkis Toom.
Küll aga polnud Toom nõus Ratase käsitlusega, milleks üldse erakorralist kongressi vaja on.
Toom tuletas meelde, et Edgar Savisaart üritati esimehe kohalt tõrjuda ka viis aastat tagasi, viimati 11 kuud tagasi. "Pole siin midagi uut. Garantiikirjad on ettekääne, et see nüüd ära teha."
Ratas ütles, et viimase 11 kuu jooksul on välja tulnud juhtimisstiili vead ning juhtimisalaselt ta Edgar Savisaart enam ei usalda. "Erakond püüab ühelt poolt selgitada Eesti elanikele oma poliitilisi seisukohti ja läbi selle teenida usaldust. Aga usaldust saab teenida siis, kui suudame hoida ka organisatsiooni sees asjad korras."
Ratas kinnitas, et erakond ei vaidle absoluutselt ideoloogiliste või programmiliste küsimuste üle. "Oleme 27 fraktsiooni liikmega töötanud riigikogus päris ühtsena. Ei ole olnud tugevaid erimeelsusi sisulistes küsimustes, mis on viimase koosseisu ajal laual olnud."
Ratas rõhutas, et erakond on valimistest valimistesse andnud lubadusi, mida pole suutnud ellu viia, sest partei pole pääsenud valitsuse. "Iga erakonna esimehe või kandidaadi ülesanne on saada opositsioonist välja ja täita valijatele antud lubadusi. See on ka vastutuse küsimus Eesti riigi ja ühiskonna ees. Kui esimees seda ei suuda, peab ta kandma poliitilist vastutust."
Toom luges Ratase sõnavõtust välja, et kuna esimees on Edgar Savisaar siis tuleb Savisaarel vastutust kanda. Ratas täpsustas, et ütles seda tulevikku suunatult. "Kui Jüri Ratasest saab 5. novembril erakonna esimees, siis väga selgelt mõistan, et esimees ei ole ainult käesuruja, vaid peab kandma teatud hetkedel ka poliitilist vastutust," kinnitas Ratas.
Kuula saadet: | Ratas ei hakkaks Keskerakonna "terasraamidest seisukohti" muutma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Keskerakond on 25 aastat olnud väga selgetel programmilistel seisukohtadel. Julgeks öelda isegi, et meie programmilised seisukohad on terasraamidest. Arvan, et meie ideoloogia ja platvorm ei muutu," vastas Ratas Vikerraadio saates "Reporteritund" küsimusele, mis muutub Keskerakonna aetavas poliitikas tema juhtimisel sisu mõttes.
Küll aga näeb Ratas vajadust muuta majanduspoliitikat ettevõtlust toetavaks ja julgust proovida maksupoliitilisi erisusi. Samuti näeb Ratas, et Tallinna elamuehitusprogramm võiks laieneda üle kogu riigi.
"Keskerakond julgeb võtta ka laenu investeeringute jaoks. Kakskümmend aastat kestnud jutud, et meil on vaja via Balticat või Tallinna-Tartu maanteed, nendest aitab, need tuleb ära teha," rõhutas Ratas.
Teise külalisena saates osalenud, Ratase vastaskandidaat Yana Toom märkis, et toetab neid Ratase seisukohti "kahesajaprotsendiliselt". Ka Toom viiks Keskerakonda suunas, kuhu erakond on seni liikunud. "Meil on korralik programm, head traditsioonid," märkis Toom.
Küll aga polnud Toom nõus Ratase käsitlusega, milleks üldse erakorralist kongressi vaja on.
Toom tuletas meelde, et Edgar Savisaart üritati esimehe kohalt tõrjuda ka viis aastat tagasi, viimati 11 kuud tagasi. "Pole siin midagi uut. Garantiikirjad on ettekääne, et see nüüd ära teha."
Ratas ütles, et viimase 11 kuu jooksul on välja tulnud juhtimisstiili vead ning juhtimisalaselt ta Edgar Savisaart enam ei usalda. "Erakond püüab ühelt poolt selgitada Eesti elanikele oma poliitilisi seisukohti ja läbi selle teenida usaldust. Aga usaldust saab teenida siis, kui suudame hoida ka organisatsiooni sees asjad korras."
Ratas kinnitas, et erakond ei vaidle absoluutselt ideoloogiliste või programmiliste küsimuste üle. "Oleme 27 fraktsiooni liikmega töötanud riigikogus päris ühtsena. Ei ole olnud tugevaid erimeelsusi sisulistes küsimustes, mis on viimase koosseisu ajal laual olnud."
Ratas rõhutas, et erakond on valimistest valimistesse andnud lubadusi, mida pole suutnud ellu viia, sest partei pole pääsenud valitsuse. "Iga erakonna esimehe või kandidaadi ülesanne on saada opositsioonist välja ja täita valijatele antud lubadusi. See on ka vastutuse küsimus Eesti riigi ja ühiskonna ees. Kui esimees seda ei suuda, peab ta kandma poliitilist vastutust."
Toom luges Ratase sõnavõtust välja, et kuna esimees on Edgar Savisaar siis tuleb Savisaarel vastutust kanda. Ratas täpsustas, et ütles seda tulevikku suunatult. "Kui Jüri Ratasest saab 5. novembril erakonna esimees, siis väga selgelt mõistan, et esimees ei ole ainult käesuruja, vaid peab kandma teatud hetkedel ka poliitilist vastutust," kinnitas Ratas.
Kuula saadet:
### Response:
Ratas ei hakkaks Keskerakonna "terasraamidest seisukohti" muutma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis usun, et selle aasta lõpuks jõuab kohtueelne menetlus lõpule," ütles riigiprokurör Laura Feldmanis ERR.ee-le.
Feldmanise sõnul teevad uurijad selles kriminaaluurimises koostööd Poola ja Türgi kolleegidega.
Praeguse seisuga on üle kuulatud kolm inimest kahtlustatuna altkäemaksu võtmises, neli inimest altkäemaksu andmises ning neli inimest sellele kaasaaitamises.
Riigiprokuratuuri kinnitusel juriidilistest isikutest kedagi kahtlustatavana üle kuulatud ei ole.
Altkäemaksu võtmises kahtlustatakse Tallinna Sadama juhatuse eksliikmeid Allan Kiili ja Ain Kaljuranda ning Tallinna Sadama hooldusosakonna endist juhatajat Martin Paidet.
Altkäemaksu andmises ja altkäemaksu vahendamises on kahtlustuse saanud transpordi ja logistika sektori ettevõtetega seotud inimesed nii Eestist kui ka välismaalt.
Riigiprokuratuuri kahtlustuse järgi on Tallinna Sadama endine juhatuse liige Allan Kiil võtnud altkäemaksu miljonite eurode ulatuses ning Tallinna Sadama endine juhatuse esimees Ain Kaljurand sadade tuhandete eurode ulatuses.
Kiil ja Kaljurand vahistati mullu 26. augustil, kui prokuratuur oli esitanud mõlemale kahtlustuse suures ulatuses altkäemaksu võtmises. Mõlemad mehed vabastati vahi alt tänavu aasta alguses.
Kriminaalasja uurib kaitsepolitsei ja uurimist juhib riigiprokuratuur. | Riigiprokurör: Tallinna Sadama korruptsiooni uurimine jõuab lõpule aasta lõpuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis usun, et selle aasta lõpuks jõuab kohtueelne menetlus lõpule," ütles riigiprokurör Laura Feldmanis ERR.ee-le.
Feldmanise sõnul teevad uurijad selles kriminaaluurimises koostööd Poola ja Türgi kolleegidega.
Praeguse seisuga on üle kuulatud kolm inimest kahtlustatuna altkäemaksu võtmises, neli inimest altkäemaksu andmises ning neli inimest sellele kaasaaitamises.
Riigiprokuratuuri kinnitusel juriidilistest isikutest kedagi kahtlustatavana üle kuulatud ei ole.
Altkäemaksu võtmises kahtlustatakse Tallinna Sadama juhatuse eksliikmeid Allan Kiili ja Ain Kaljuranda ning Tallinna Sadama hooldusosakonna endist juhatajat Martin Paidet.
Altkäemaksu andmises ja altkäemaksu vahendamises on kahtlustuse saanud transpordi ja logistika sektori ettevõtetega seotud inimesed nii Eestist kui ka välismaalt.
Riigiprokuratuuri kahtlustuse järgi on Tallinna Sadama endine juhatuse liige Allan Kiil võtnud altkäemaksu miljonite eurode ulatuses ning Tallinna Sadama endine juhatuse esimees Ain Kaljurand sadade tuhandete eurode ulatuses.
Kiil ja Kaljurand vahistati mullu 26. augustil, kui prokuratuur oli esitanud mõlemale kahtlustuse suures ulatuses altkäemaksu võtmises. Mõlemad mehed vabastati vahi alt tänavu aasta alguses.
Kriminaalasja uurib kaitsepolitsei ja uurimist juhib riigiprokuratuur.
### Response:
Riigiprokurör: Tallinna Sadama korruptsiooni uurimine jõuab lõpule aasta lõpuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA jaekaubanduskett Walmart on tõeline gigant: nad on maailma suurima käibega jaekaubandusettevõte, kus töötab üle kahe miljoni inimese, ka e-kaubanduse turul on nende tulemus muljetavaldav: üksnes Amazoni käive ületab Walmarti.
E-kaubandus eeldab aga tugevat logistikat ning siinkohal tulebki mängu Eesti ettevõte Cleveron, mille peakontor asub Viljandis. Viljandis ehitatakse valmis ka pakirobotid, mis edaspidi Walmarti kliente teenindama asuvad. Esimene neist on USA-s juba üleval, see teenindab Walmarti kliente Arkansase osariigis, Bentonville'is, kus asub ka kaubamaja peakontor.
Inimesed, kes e-Walmartist ostu sooritavad, saavad oma kauba tellida Cleveroni postirobotisse, kust selle siis kätte saavad.
"Esimene pakirobot on Walmartis septembri keskpaigast. Paeguseks on väga positiivne tagasiside sealt tulnud, kliendid on selle hästi omaks võtnud," kinnitab ettevõtte asutaja ja üks juhte Arno Kütt.
Cleveroni pakirobotite tehnoloogia on samuti Viljandis välja töötatud. Ettevõte peabki oma läbimurdeks võimalust jalg esimese pakiautomaadiga USA turu ukse vahele saada. See saavutati koostöös masinaid hooldava ettevõttega Bell&Howell, kellega sõlmiti koostööleping aasta tagasi, millele järgnes sertifitseerimine ja katsetamine.
"Sellise partneri olemasolu oligi koostöö eelduseks Walmartiga. Bell&Howellis töötab 700 hooldusinimest üle USA, nemad siis hooldavad meie masinaid," selgitas Kütt.
Walmarti kui kasvava e-kaubanduse ettevõtte vajadus on tohutu - kui suur täpsemalt Eesti ettevõtte tööpõld on, keelab leping avaldamast, kuid suur eesmärk kogu Põhja-Ameerikas on toota turule 15 000 pakirobotit. Muist koostest plaanitakse edaspidi teha ka USA-s kohapeal, kuid algus ja suurem töö tehakse ära ikka Viljandis.
Foto: Cleveroni juht Arno Kütt koos Bell&Howelli juhi Ramesh Rataniga eelmisel nädalal Walmartis esimest pakiautomaati üle vaatamas. | Viljandi pakiautomaatide tootja alustas USA vallutamist koostöös Walmartiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA jaekaubanduskett Walmart on tõeline gigant: nad on maailma suurima käibega jaekaubandusettevõte, kus töötab üle kahe miljoni inimese, ka e-kaubanduse turul on nende tulemus muljetavaldav: üksnes Amazoni käive ületab Walmarti.
E-kaubandus eeldab aga tugevat logistikat ning siinkohal tulebki mängu Eesti ettevõte Cleveron, mille peakontor asub Viljandis. Viljandis ehitatakse valmis ka pakirobotid, mis edaspidi Walmarti kliente teenindama asuvad. Esimene neist on USA-s juba üleval, see teenindab Walmarti kliente Arkansase osariigis, Bentonville'is, kus asub ka kaubamaja peakontor.
Inimesed, kes e-Walmartist ostu sooritavad, saavad oma kauba tellida Cleveroni postirobotisse, kust selle siis kätte saavad.
"Esimene pakirobot on Walmartis septembri keskpaigast. Paeguseks on väga positiivne tagasiside sealt tulnud, kliendid on selle hästi omaks võtnud," kinnitab ettevõtte asutaja ja üks juhte Arno Kütt.
Cleveroni pakirobotite tehnoloogia on samuti Viljandis välja töötatud. Ettevõte peabki oma läbimurdeks võimalust jalg esimese pakiautomaadiga USA turu ukse vahele saada. See saavutati koostöös masinaid hooldava ettevõttega Bell&Howell, kellega sõlmiti koostööleping aasta tagasi, millele järgnes sertifitseerimine ja katsetamine.
"Sellise partneri olemasolu oligi koostöö eelduseks Walmartiga. Bell&Howellis töötab 700 hooldusinimest üle USA, nemad siis hooldavad meie masinaid," selgitas Kütt.
Walmarti kui kasvava e-kaubanduse ettevõtte vajadus on tohutu - kui suur täpsemalt Eesti ettevõtte tööpõld on, keelab leping avaldamast, kuid suur eesmärk kogu Põhja-Ameerikas on toota turule 15 000 pakirobotit. Muist koostest plaanitakse edaspidi teha ka USA-s kohapeal, kuid algus ja suurem töö tehakse ära ikka Viljandis.
Foto: Cleveroni juht Arno Kütt koos Bell&Howelli juhi Ramesh Rataniga eelmisel nädalal Walmartis esimest pakiautomaati üle vaatamas.
### Response:
Viljandi pakiautomaatide tootja alustas USA vallutamist koostöös Walmartiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Selline tunnustus on suurepärane ja näitab, et liigun õigel teel. Unistan suurelt ning mu sportlase hing ikhab aina kõrgemale ja kaugemale,” vahendab volley.ee. Miileni sõnu.
Oktoobris pidas Rovaniemi naiskond neli mängu, millest kõigis kuulus rahvusnaiskonna nurgaründaja põhikoosseisu ja kogus igas matšis vähemalt 17 punkti. Kõik kohtumised olid viiegeimilised ja võita õnnestus neist pooled.
Rovaniemi avas liigahooaja 14. oktoobril Kuusamo Pölkky vastu, kus Miilen tõi 21 punkti (efektiivsusnäitaja +12). Järgnes matš Pihtipudase LiigaPloki naiskonna vastu, kus eestlanna saldoks jäi 17 punkti (+4). Möödunud nädalal toimunud kahes kohtumises olid vastaseks Pieksämäki ja uuesti Pihtipudase naiskonnad. Neist esimeses mängus jäi Miileni arvele 22 punkti (+11), millest kuus (!) tulid serviässadest. Kuu lõpetas 25-punktiline (+18) esitus, kus Miilen näitas ka väga head vastuvõtuprotsenti (73).
Kuu saldoks kogunes 20 geimiga 85 punkti, mis teeb keskmiselt 4,25 punkti geimis. Igati korralik oli ka rünnakuprotsent: Miilen realiseeris 148 tõstest 68 ehk 46,57 protsenti.
„Nii sidemängija kui ka peatreener usaldavad mind rasketel hetkedel, mille eest olen ma ääretult tänulik, ning see arendab mind mängijana tohutult. Mul on isegi treeneriga kokkulepe, et võin lüüa blokki või auti, ent peamine, et olen julge ja ei hakka kätt väristama,” rääkis Miilen.
„Võistkond on eelmise aastaga võrreldes veel noorem ja sellist kindlat liidrit pole, seega olen otsustavatel hetkedel katsunud ise kindel olla. Olen siiamaani rahul oma rünnaku ja kaitsemänguga, palju parandamist nõuab blokk,” lisas Viljandist pärit pallur.
Miileni kõrval kuulusid oktoobrikuu sümboolsesse võistkonda HPK pallurid Katja Kylmäaho, Piia Korhonen ja Michaela Madsen. Kuusamo võistkonnast pälvis nominatsiooni Lotta Piesanen, Pihtipudasest Elizabeth Field ja Salo LP Viestist Hillaelina Mäntylä. | Eesti võrkpallur valiti Soome meistriliiga oktoobrikuu sümboolsesse võistkonda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Selline tunnustus on suurepärane ja näitab, et liigun õigel teel. Unistan suurelt ning mu sportlase hing ikhab aina kõrgemale ja kaugemale,” vahendab volley.ee. Miileni sõnu.
Oktoobris pidas Rovaniemi naiskond neli mängu, millest kõigis kuulus rahvusnaiskonna nurgaründaja põhikoosseisu ja kogus igas matšis vähemalt 17 punkti. Kõik kohtumised olid viiegeimilised ja võita õnnestus neist pooled.
Rovaniemi avas liigahooaja 14. oktoobril Kuusamo Pölkky vastu, kus Miilen tõi 21 punkti (efektiivsusnäitaja +12). Järgnes matš Pihtipudase LiigaPloki naiskonna vastu, kus eestlanna saldoks jäi 17 punkti (+4). Möödunud nädalal toimunud kahes kohtumises olid vastaseks Pieksämäki ja uuesti Pihtipudase naiskonnad. Neist esimeses mängus jäi Miileni arvele 22 punkti (+11), millest kuus (!) tulid serviässadest. Kuu lõpetas 25-punktiline (+18) esitus, kus Miilen näitas ka väga head vastuvõtuprotsenti (73).
Kuu saldoks kogunes 20 geimiga 85 punkti, mis teeb keskmiselt 4,25 punkti geimis. Igati korralik oli ka rünnakuprotsent: Miilen realiseeris 148 tõstest 68 ehk 46,57 protsenti.
„Nii sidemängija kui ka peatreener usaldavad mind rasketel hetkedel, mille eest olen ma ääretult tänulik, ning see arendab mind mängijana tohutult. Mul on isegi treeneriga kokkulepe, et võin lüüa blokki või auti, ent peamine, et olen julge ja ei hakka kätt väristama,” rääkis Miilen.
„Võistkond on eelmise aastaga võrreldes veel noorem ja sellist kindlat liidrit pole, seega olen otsustavatel hetkedel katsunud ise kindel olla. Olen siiamaani rahul oma rünnaku ja kaitsemänguga, palju parandamist nõuab blokk,” lisas Viljandist pärit pallur.
Miileni kõrval kuulusid oktoobrikuu sümboolsesse võistkonda HPK pallurid Katja Kylmäaho, Piia Korhonen ja Michaela Madsen. Kuusamo võistkonnast pälvis nominatsiooni Lotta Piesanen, Pihtipudasest Elizabeth Field ja Salo LP Viestist Hillaelina Mäntylä.
### Response:
Eesti võrkpallur valiti Soome meistriliiga oktoobrikuu sümboolsesse võistkonda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedel ja laupäeval toimuvale võistlusele on sõitmas ka mitmed Eesti koondislased. Kahjuks erinevate põhjuste tõttu jäävad esialgselt Riiasse sõitma pidanud Martti Aljand, Martin Allikvee ja Martin Liivamägi võistlustest eemale, kirjutab Priit Aaviku Ujumisblogi.
Eesti krooliujumise hetke valitsejanna Kertu Ly Alnek on üks neljast Eesti ujujast, kes osaleb detsembris lühiraja MM-il ning soovib just seal olla tippvormis. "Ettevalmistus on sujunud päris hästi," rääkis Siiri Põlluveeri hoolealune. "Tulin äsja treeninglaagrist Gran Canarialt kus sai korralikult trenni tehtud ja kilomeetreid kogutud." Alnek stardib Riias 50 ja 100 m vabaltujumises. Pikemal distantsil hoiab ta ajaga 56,70 ka Eesti hooaja tipptulemust. "Riias on peamine eesmärk kontrollida hetkevormi ning näha kuidas laager on mõjunud," ütles 17-aastane ujuja lõpetuseks.
Möödunud hooajal Eestis krooli- ja liblikujumise sprindis domineerinud Daniel Zaitsev sõidab Riiasse eesmärgiga näha millises vormis ta on ja milliseid aegu ta suudab hetkel ujuda. "Oktoobri algusest kuni novembrini on koormused tasapisi tõusnud," ütles Zaitsev. Vahepeal ujusime palju mahtu ning erilist ettevalmistust nendeks võistlusteks ei ole teinud." Kuigi Dmitri Kapelini hoolealusel oleks võimalus sõita ka lühiraja MM-ile, siis seda ta ei tee. "Tippvormis üritan olla Eesti meistrivõistlustel kui ka Venemaal toimuval Salnikov Cupil, mis toimub paar päeva enne Eesti meistrivõistlusi." Zaitsev stardib lõunanaabrite basseinis kõikidel liblikujumise distantsidel.
TOP Ujumisklubi värvides ujuv Kätlin Sepp teeb enda karjääri viimaseid ujumisi tipptasemel. Riiasse sõidab 100 ja 200 m seliliujumise Eesti rekordi omanik eesmärgiga ujuda uued hooaja tippmargid. "Riias soovin hästi ujuda," sõnas Sepp. "Kindlasti tahaksin ujuda hooaja tippmargid ning miks mitte seada eesmärgiks ujuda paremini kui eelmine aastal samal võistlusel." Ettevalmistus on 24-aastase ujuja sõnul olnud korralik. "Ettevalmistus on olnud korralik ning treeningud on sujunud hästi. Oleme treeninud tugevalt nii vees kui ka veest väljas." Sepp hüppab Riias vette kõikidel seliliujumise distantsidel.
Põhjamaade juunioride meistrivõistlusteks valmistuv 16-aastane Margaret Markvardt on hooaja algusega olnud rahul. "Ettevalmistus on sujunud päris hästi," ütles Markvardt. "Tallinna meistrivõistlused näitasid, et seis on hooaja alguse kohta päris hea." Riias 50 ja 100 liblikat ning 100 ja 200 m kompleksi ujuv neiu ei julge midagi oodata. "Riias tahaksin ujuda hästi ikka, aga ei julge midagi oodata."
Riia Sprint algab reede hommikul 9.30 eelujumistega. Õhtul toimuvad A- ja B-finaalid, kuhu pääsevad eelujumiste 12 kõige kiiremat. 200 m distantsidel toimub vaid A-finaal. Finaalidega tehakse algust kell 18.00. | Mitmed Eesti koondislased stardivad rahvusvahelisel ujumisvõistlusel Riias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel ja laupäeval toimuvale võistlusele on sõitmas ka mitmed Eesti koondislased. Kahjuks erinevate põhjuste tõttu jäävad esialgselt Riiasse sõitma pidanud Martti Aljand, Martin Allikvee ja Martin Liivamägi võistlustest eemale, kirjutab Priit Aaviku Ujumisblogi.
Eesti krooliujumise hetke valitsejanna Kertu Ly Alnek on üks neljast Eesti ujujast, kes osaleb detsembris lühiraja MM-il ning soovib just seal olla tippvormis. "Ettevalmistus on sujunud päris hästi," rääkis Siiri Põlluveeri hoolealune. "Tulin äsja treeninglaagrist Gran Canarialt kus sai korralikult trenni tehtud ja kilomeetreid kogutud." Alnek stardib Riias 50 ja 100 m vabaltujumises. Pikemal distantsil hoiab ta ajaga 56,70 ka Eesti hooaja tipptulemust. "Riias on peamine eesmärk kontrollida hetkevormi ning näha kuidas laager on mõjunud," ütles 17-aastane ujuja lõpetuseks.
Möödunud hooajal Eestis krooli- ja liblikujumise sprindis domineerinud Daniel Zaitsev sõidab Riiasse eesmärgiga näha millises vormis ta on ja milliseid aegu ta suudab hetkel ujuda. "Oktoobri algusest kuni novembrini on koormused tasapisi tõusnud," ütles Zaitsev. Vahepeal ujusime palju mahtu ning erilist ettevalmistust nendeks võistlusteks ei ole teinud." Kuigi Dmitri Kapelini hoolealusel oleks võimalus sõita ka lühiraja MM-ile, siis seda ta ei tee. "Tippvormis üritan olla Eesti meistrivõistlustel kui ka Venemaal toimuval Salnikov Cupil, mis toimub paar päeva enne Eesti meistrivõistlusi." Zaitsev stardib lõunanaabrite basseinis kõikidel liblikujumise distantsidel.
TOP Ujumisklubi värvides ujuv Kätlin Sepp teeb enda karjääri viimaseid ujumisi tipptasemel. Riiasse sõidab 100 ja 200 m seliliujumise Eesti rekordi omanik eesmärgiga ujuda uued hooaja tippmargid. "Riias soovin hästi ujuda," sõnas Sepp. "Kindlasti tahaksin ujuda hooaja tippmargid ning miks mitte seada eesmärgiks ujuda paremini kui eelmine aastal samal võistlusel." Ettevalmistus on 24-aastase ujuja sõnul olnud korralik. "Ettevalmistus on olnud korralik ning treeningud on sujunud hästi. Oleme treeninud tugevalt nii vees kui ka veest väljas." Sepp hüppab Riias vette kõikidel seliliujumise distantsidel.
Põhjamaade juunioride meistrivõistlusteks valmistuv 16-aastane Margaret Markvardt on hooaja algusega olnud rahul. "Ettevalmistus on sujunud päris hästi," ütles Markvardt. "Tallinna meistrivõistlused näitasid, et seis on hooaja alguse kohta päris hea." Riias 50 ja 100 liblikat ning 100 ja 200 m kompleksi ujuv neiu ei julge midagi oodata. "Riias tahaksin ujuda hästi ikka, aga ei julge midagi oodata."
Riia Sprint algab reede hommikul 9.30 eelujumistega. Õhtul toimuvad A- ja B-finaalid, kuhu pääsevad eelujumiste 12 kõige kiiremat. 200 m distantsidel toimub vaid A-finaal. Finaalidega tehakse algust kell 18.00.
### Response:
Mitmed Eesti koondislased stardivad rahvusvahelisel ujumisvõistlusel Riias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põgenikeagentuuri info pärineb kahelt pääsenult, kes toodi Itaalias Lampedusa saare juurest kaldale, vahendas BBC.
Paljud kahel laeval uppunuist olid usutavasti pärit Lääne-Aafrikast. UNHRC pressiesindaja Carlotta Sami ütles, et ühelt laevalt pääses eluga 29 inimest, kuid umbes 120 on senini kadunud ja kardetavasti uppunud. Teiselt laevalt on päästetud kaks inimest, kuid kadunud on veel 120 inimese ringis.
Seni pole hukkunute surnukehi leitud.
Smugeldajad saadavad inimesi sageli teele halva ilmaga, kehvas seisukorras laevadel ja laadivad alustele lubatust rohkem inimesi.
Rahvusvahelise migratsiooniorganisatsiooni (IOM) teatel on tänavu Vahemerel uppunud 4220 migranti. | Liibüa ranniku lähistel uppus mitusada migranti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põgenikeagentuuri info pärineb kahelt pääsenult, kes toodi Itaalias Lampedusa saare juurest kaldale, vahendas BBC.
Paljud kahel laeval uppunuist olid usutavasti pärit Lääne-Aafrikast. UNHRC pressiesindaja Carlotta Sami ütles, et ühelt laevalt pääses eluga 29 inimest, kuid umbes 120 on senini kadunud ja kardetavasti uppunud. Teiselt laevalt on päästetud kaks inimest, kuid kadunud on veel 120 inimese ringis.
Seni pole hukkunute surnukehi leitud.
Smugeldajad saadavad inimesi sageli teele halva ilmaga, kehvas seisukorras laevadel ja laadivad alustele lubatust rohkem inimesi.
Rahvusvahelise migratsiooniorganisatsiooni (IOM) teatel on tänavu Vahemerel uppunud 4220 migranti.
### Response:
Liibüa ranniku lähistel uppus mitusada migranti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikohus pikendas kriminaalasjas kohtuotsuse tegemise tähtaega 5. detsembrini.
Kevadel tühistas Tartu ringkonnakohus Narva eksvolikogulase Fjodor Ovsjannikovi ja endise abilinnapea Andrei Filippovi ja ettevõtjate süüdimõistmise konkurentsikuriteos, kuid Viru ringkonnaprokuratuur vaidlustas selle otsuse riigikohtus.
Ringkonnakohus tühistas 8. aprillil Viru maakohtu 2014. aasta 7. aprilli otsuse osas, millega mõisteti Fjodor Ovsjannikov (56), Sergei Hamitski (56), Aleksandr Arsentjev (57) ja Viktor Belsner (63) süüdi konkurentsikuriteos ning Andrei Filippov (57) süüdi altkäemaksu võtmises ametiisikuna ja konkurentsikuriteole kaasaitamises ja Hamitski lisaks ka altkäemaksu andmises.
Ringkonnakohus mõistis süüdistatavad neis süüdistustes õigeks, jättes maakohtu otsuse muus osas muutmata, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR.ee-le toona.
Samuti tühistas ringkonnakohus Filippovilt konfiskeerimise asendamiseks riigi omandisse 459,44 eurot väljamõistmise.
Tartu ringkonnakohus vaatas asja uuesti läbi riigikohtu mullu 15. detsembri otsuse alusel.
Riigikohus saatis asja ringkonnakohtule tagasi 29. oktoobril 2010 antud eeluurimiskohtuniku loa alusel tehtud jälitustoimingute seaduslikkuse kontrollimiseks ja uue otsuse tegemiseks ning seetõttu pidi ringkonnakohus tuvastama, kas jälitustoimingu luba on antud nõuetekohaselt.
29. oktoobril 2010 tegi Viru maakohus määruse, millega andis loa jälitustoiminguteks Filippovi, Hamitski ja Belsneri lauatelefonide ja mobiiltelefonide abonentnumbrite ja numbrite vahetamise korral numbrite kaudu sõnumite ning teabe salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ning salvestamiseks ajavahemikul 29. oktoobrist kuni 28. detsembrini 2010.
Luba hõlmas endas ka Filippovi kasutuses olevat elektronposti ning Filippovi ja Hamitski asukohas tema ja kolmandate isikute vahelise vestluse salajast pealtkuulamist, -vaatamist ning audio- ja videosalvestamist.
Loa viimase punktina anti luba varjatult siseneda Filippovi ja Hamitski töökohtadesse, et antud kohtades paigaldada ja hiljem eemaldada jälitustoiminguks vajalikud tehnilised abivahendid ning kõik load kehtisid sel ajavahemikul.
Jälitustoimingute seaduslikkuse kontrollimisel arvestas ringkonnakohus sellega, et 1. jaanuaril 2013 hakkas kehtima karistusseadustiku uus redaktsioon jälitustoimingute osas, kuid antud load on antud enne seda kuupäeva.
Jälitustoimingu tegemise võimalus veel toime panemata kuriteo suhtes lisati kriminaalmenetluse seadustikku alles 1. jaanuaril 2013 jõustunud seadusemuudatusega.
Enne seda ei olnud ettevalmistatava kuriteo kohta teabe kogumine kriminaalmenetluse esemeks ja kriminaalmenetluse seadustikust ei saanud tuleneda alust alles ettevalmistatava kuriteo kohta teabe salajaseks kogumiseks.
Kui jälitustoimingu luba taotleti 28. oktoobril 2010 ja Viru maakohus andis loa 29. oktoobril 2010, siis selleks ajaks ei ole süüdistusakti järgi tegusid veel toime pandud.
Samas on süüdistusaktis küll üldiselt kirjas, et 2010. aastal leppisid Narva linna ehitusturul tegutsevad isikud kokku osalemise Narva linnavalitsuse hankekonkurssidel, kuid ei süüdistusaktis ega ka muude tõenditega ei ole leidnud kinnitust, et varasemalt kui november 2010 oleks mingit reaalset kuritegelikku tegevust toimunud.
Ka enne 1. jaanuari 2013 kehtinud jälitustegevuse regulatsiooni alusel oli võimalik kriminaalmenetluse välise teabe salajane kogumine, kuid seda reguleeris jälitustegevuse seadus ning kohtu luba nõudvaid jälitustoiminguid võis teha vaid kinnipidamiskohas ja tunnistajakaitse teostamisel. Antud juhul ei ole tegemist kummagi alternatiiviga. Seega on kriminaalasjas tegemist ettevalmistatava kuriteo kohta teabe kogumisega, mis ei ole lubatud.
Kokkuvõtlikult leidis ringkonnakohus, et puudus alus ettevalmistatava kuriteo kohta teabe salajaseks kogumiseks, loa andmiseks, loa taotlemiseks puudus alus ja määrus ei vastanud kriminaalmenetluse seadustiku nõuetele. Seetõttu on see õigusvastane ja õiguspärane ei olnud ka loa alusel läbi viidud jälitustegevus ise.
Kuna kõik süüdistustes nimetatud teod, mille osas riigikohus saatis kriminaalasja ringkonnakohtule uue otsuse tegemiseks, on toime pandud süüdistusakti järgi hiljem kui 29. oktoobril 2010 ehk pärast esimese jälitustoimingu loa väljastamist, siis on kõigi antud lubade puhul tegemist loaga ettevalmistatava kuriteo kohta, sest alusluba tuleneb 29. oktoobri 2010 loast ning seda on pikendatud 23. detsembril 2010 ja 22. veebruaril 2011.
Nii lubades endas kui ka prokuratuuri esitatud taotlustes on kirjas, et saadi teavet eelnevate lubade alusel, kuid vaatamata sellele ei ole jõutud vajalikku lõpule viia.
Seega kogu jälitustoimingutega saadud teave on saadud eelneva jälitustoimingu alusel, mistõttu on ka kõik järgmised jälitustoimingud olnud ebaseaduslikud ja jälitustoimingutega saadud teave tuleb jätta kõrvale, märkis kohus.
Kuna jälitustoimingud olid ebaseaduslikud, võttis ringkonnakohus seisukoha ka selles, kas allesjäänud kogutud tõenditega on süüdistatavate süü tõendatud ning leidis, et ülejäänud tõendusteave ei sisalda kohtu siseveendumuse jaoks konkreetset tõsikindlat tõenduslikku informatsiooni, mis süüdistatavate süüd piisavalt tõendaks.
Süüdimõistev kohtuotsus ei saa rajaneda kahtlusel ja nii tuleb Ovsjannikov, Hamitski, Arsentjev, Belsner ja Filippov konkurentsikuriteo süüdistuses õigeks mõista, märkis kohus.
Samuti leidis ringkonnakohus Filippovi altkäemaksu võtmise ja Hamitski altkäemaksu andmise süüdistuse osas, et kuna tehtud jälitustoimingud olid ebaseaduslikud, siis allesjäänud dokumentaalsetes tõendites ja tunnistajate ütlustes puuduvad konkreetsed tõendid, mis nende süüd kinnitaksid.
Seega asus ringkonnakohus seisukohale, et Viru maakohtu 7. aprilli 2014 otsus tuleb tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja süüdistatavad tuleb kõigis neile esitatud süüdistustes õigeks mõista. | Riigikohus võttis Narva endiste linnajuhtide süüasja otsuseks lisaaega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikohus pikendas kriminaalasjas kohtuotsuse tegemise tähtaega 5. detsembrini.
Kevadel tühistas Tartu ringkonnakohus Narva eksvolikogulase Fjodor Ovsjannikovi ja endise abilinnapea Andrei Filippovi ja ettevõtjate süüdimõistmise konkurentsikuriteos, kuid Viru ringkonnaprokuratuur vaidlustas selle otsuse riigikohtus.
Ringkonnakohus tühistas 8. aprillil Viru maakohtu 2014. aasta 7. aprilli otsuse osas, millega mõisteti Fjodor Ovsjannikov (56), Sergei Hamitski (56), Aleksandr Arsentjev (57) ja Viktor Belsner (63) süüdi konkurentsikuriteos ning Andrei Filippov (57) süüdi altkäemaksu võtmises ametiisikuna ja konkurentsikuriteole kaasaitamises ja Hamitski lisaks ka altkäemaksu andmises.
Ringkonnakohus mõistis süüdistatavad neis süüdistustes õigeks, jättes maakohtu otsuse muus osas muutmata, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR.ee-le toona.
Samuti tühistas ringkonnakohus Filippovilt konfiskeerimise asendamiseks riigi omandisse 459,44 eurot väljamõistmise.
Tartu ringkonnakohus vaatas asja uuesti läbi riigikohtu mullu 15. detsembri otsuse alusel.
Riigikohus saatis asja ringkonnakohtule tagasi 29. oktoobril 2010 antud eeluurimiskohtuniku loa alusel tehtud jälitustoimingute seaduslikkuse kontrollimiseks ja uue otsuse tegemiseks ning seetõttu pidi ringkonnakohus tuvastama, kas jälitustoimingu luba on antud nõuetekohaselt.
29. oktoobril 2010 tegi Viru maakohus määruse, millega andis loa jälitustoiminguteks Filippovi, Hamitski ja Belsneri lauatelefonide ja mobiiltelefonide abonentnumbrite ja numbrite vahetamise korral numbrite kaudu sõnumite ning teabe salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ning salvestamiseks ajavahemikul 29. oktoobrist kuni 28. detsembrini 2010.
Luba hõlmas endas ka Filippovi kasutuses olevat elektronposti ning Filippovi ja Hamitski asukohas tema ja kolmandate isikute vahelise vestluse salajast pealtkuulamist, -vaatamist ning audio- ja videosalvestamist.
Loa viimase punktina anti luba varjatult siseneda Filippovi ja Hamitski töökohtadesse, et antud kohtades paigaldada ja hiljem eemaldada jälitustoiminguks vajalikud tehnilised abivahendid ning kõik load kehtisid sel ajavahemikul.
Jälitustoimingute seaduslikkuse kontrollimisel arvestas ringkonnakohus sellega, et 1. jaanuaril 2013 hakkas kehtima karistusseadustiku uus redaktsioon jälitustoimingute osas, kuid antud load on antud enne seda kuupäeva.
Jälitustoimingu tegemise võimalus veel toime panemata kuriteo suhtes lisati kriminaalmenetluse seadustikku alles 1. jaanuaril 2013 jõustunud seadusemuudatusega.
Enne seda ei olnud ettevalmistatava kuriteo kohta teabe kogumine kriminaalmenetluse esemeks ja kriminaalmenetluse seadustikust ei saanud tuleneda alust alles ettevalmistatava kuriteo kohta teabe salajaseks kogumiseks.
Kui jälitustoimingu luba taotleti 28. oktoobril 2010 ja Viru maakohus andis loa 29. oktoobril 2010, siis selleks ajaks ei ole süüdistusakti järgi tegusid veel toime pandud.
Samas on süüdistusaktis küll üldiselt kirjas, et 2010. aastal leppisid Narva linna ehitusturul tegutsevad isikud kokku osalemise Narva linnavalitsuse hankekonkurssidel, kuid ei süüdistusaktis ega ka muude tõenditega ei ole leidnud kinnitust, et varasemalt kui november 2010 oleks mingit reaalset kuritegelikku tegevust toimunud.
Ka enne 1. jaanuari 2013 kehtinud jälitustegevuse regulatsiooni alusel oli võimalik kriminaalmenetluse välise teabe salajane kogumine, kuid seda reguleeris jälitustegevuse seadus ning kohtu luba nõudvaid jälitustoiminguid võis teha vaid kinnipidamiskohas ja tunnistajakaitse teostamisel. Antud juhul ei ole tegemist kummagi alternatiiviga. Seega on kriminaalasjas tegemist ettevalmistatava kuriteo kohta teabe kogumisega, mis ei ole lubatud.
Kokkuvõtlikult leidis ringkonnakohus, et puudus alus ettevalmistatava kuriteo kohta teabe salajaseks kogumiseks, loa andmiseks, loa taotlemiseks puudus alus ja määrus ei vastanud kriminaalmenetluse seadustiku nõuetele. Seetõttu on see õigusvastane ja õiguspärane ei olnud ka loa alusel läbi viidud jälitustegevus ise.
Kuna kõik süüdistustes nimetatud teod, mille osas riigikohus saatis kriminaalasja ringkonnakohtule uue otsuse tegemiseks, on toime pandud süüdistusakti järgi hiljem kui 29. oktoobril 2010 ehk pärast esimese jälitustoimingu loa väljastamist, siis on kõigi antud lubade puhul tegemist loaga ettevalmistatava kuriteo kohta, sest alusluba tuleneb 29. oktoobri 2010 loast ning seda on pikendatud 23. detsembril 2010 ja 22. veebruaril 2011.
Nii lubades endas kui ka prokuratuuri esitatud taotlustes on kirjas, et saadi teavet eelnevate lubade alusel, kuid vaatamata sellele ei ole jõutud vajalikku lõpule viia.
Seega kogu jälitustoimingutega saadud teave on saadud eelneva jälitustoimingu alusel, mistõttu on ka kõik järgmised jälitustoimingud olnud ebaseaduslikud ja jälitustoimingutega saadud teave tuleb jätta kõrvale, märkis kohus.
Kuna jälitustoimingud olid ebaseaduslikud, võttis ringkonnakohus seisukoha ka selles, kas allesjäänud kogutud tõenditega on süüdistatavate süü tõendatud ning leidis, et ülejäänud tõendusteave ei sisalda kohtu siseveendumuse jaoks konkreetset tõsikindlat tõenduslikku informatsiooni, mis süüdistatavate süüd piisavalt tõendaks.
Süüdimõistev kohtuotsus ei saa rajaneda kahtlusel ja nii tuleb Ovsjannikov, Hamitski, Arsentjev, Belsner ja Filippov konkurentsikuriteo süüdistuses õigeks mõista, märkis kohus.
Samuti leidis ringkonnakohus Filippovi altkäemaksu võtmise ja Hamitski altkäemaksu andmise süüdistuse osas, et kuna tehtud jälitustoimingud olid ebaseaduslikud, siis allesjäänud dokumentaalsetes tõendites ja tunnistajate ütlustes puuduvad konkreetsed tõendid, mis nende süüd kinnitaksid.
Seega asus ringkonnakohus seisukohale, et Viru maakohtu 7. aprilli 2014 otsus tuleb tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja süüdistatavad tuleb kõigis neile esitatud süüdistustes õigeks mõista.
### Response:
Riigikohus võttis Narva endiste linnajuhtide süüasja otsuseks lisaaega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tahaksin vabandust paluda kõigi sõnade eest, mis ei olnud nii lugupidavad, nagu need oleksid pidanud olema," ütles ta neljapäeval BBC teatel.
Oma sõnade eest palju kriitikat saanud Oettinger ütles, et tal on olnud aega oma kõne üle järele mõelda ja nüüd saab ta aru, et sõnad, mida ta kasutas, on tekitanud halbu emotsioone ja võinud isegi inimestele haiget teha.
"See ei olnud minu kavatsus," lausus volinik.
Oettinger pidas eelmisel nädalal Hamburgis kõne, milles nimetas hiinlasi pilusilmadeks (schlitzaugen), mida saksa keeles peetakse rassistlikuks. Lisaks teritas ta keelt ka geiabielude ja naiste suhtes.
Kui üritusel filmitud lõigud Youtube'i riputati, puhkes skandaal ja Oettingeri peale olid pahased nii paljud Saksa poliitikud kui ka europarlamendi saadikud. Volinik ei pidanud aga siis vajalikuks vabandada, sest tema sõnul rebiti ta öeldu kontekstist välja.
Kolmapäeval reageeris juhtunule ka Hiina välisministeerium, kes teatas, et need märkused viitavad mõningate lääne poliitikute jahmatavale üleolekutundele.
Oettingeri teravkeelsus on talle tähelepanu tõmmanud kogu karjääri vältel
Oettingeri on saatnud väiksemad ja suuremad skandaalid seoses normide piire kompavate väljaütlemistega läbi kogu tema poliitkarjääri. 1988. aastal seadis ta Saksa paremtsentristliku kristlik-demokraatliku liidu noorteühenduse juhina kahtluse alla toonase parteijuhi ja kantsleri Helmut Kohli liidrivõimed ja ütles, et Kohli paremad päevad jäävad minevikku.
2000. aastal laulis Oettinger parempoolse tudengikorporatsiooni Ulmia üritusel Saksamaa hümni vastuolulist salmi "Deutschland, Deutschland über alles”, mis on seoste tõttu natsiajastuga ametlikust versioonist kõrvaldatud.
2005. aasta novembris soovitas Oettinger oma partei piirkonna koosolekul, et eakamatele töötajatele tuleks vähem palka maksta, sest näiteks 60-aastane vabrikutööline on vähem produktiivne kui tema 30-aastane kolleeg. "40-aastaselt jõuab kätte inimese jõudluse tipphetk," ütles toona 52-aastane Oettinger, nimetades üle 50-aastaseid laiskadeks koerteks.
2006. aastal pälvis Oettinger Saksamaa keeleühingult auhinna eriti silmapaistvate vigade eest saksa keele kasutamisel.
2011. aasta Fukushima tuumakatastroofi ajal hoiatas toona ELi energiavoliniku ametit pidanud Oettinger kõiki, kel on Jaapaniga seoseid, et tegu on apokalüpsisega ning kõik on kontrolli alt väljas.
2015. aastal, kui Alexis Tsipras oli kuu aega Kreeka peaminister olnud ja käimas olid ELi päästepaketi läbirääkimised Kreekaga, ütles Oettinger, et Kreeka valitsus käitub nagu elevant portselanipoes.
Tänavu septembris nimetas digivolinik Briti endise peaministri David Cameroni kampaaniat roojaseks. Saksamaa paremäärmusliku partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) juhi Frauke Petry kohta ütles ta aga, et kui ta oleks selle veidra Petry-mutiga abielus, laseks ta endale juba täna õhtul kuuli pähe.
Samuti kuuluvad Oettingerile sõnad, et Donald Duck on tema arust etem kui Donald Trump. | Oettinger palus hiinlaste pilusilmadeks nimetamise eest vabandust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tahaksin vabandust paluda kõigi sõnade eest, mis ei olnud nii lugupidavad, nagu need oleksid pidanud olema," ütles ta neljapäeval BBC teatel.
Oma sõnade eest palju kriitikat saanud Oettinger ütles, et tal on olnud aega oma kõne üle järele mõelda ja nüüd saab ta aru, et sõnad, mida ta kasutas, on tekitanud halbu emotsioone ja võinud isegi inimestele haiget teha.
"See ei olnud minu kavatsus," lausus volinik.
Oettinger pidas eelmisel nädalal Hamburgis kõne, milles nimetas hiinlasi pilusilmadeks (schlitzaugen), mida saksa keeles peetakse rassistlikuks. Lisaks teritas ta keelt ka geiabielude ja naiste suhtes.
Kui üritusel filmitud lõigud Youtube'i riputati, puhkes skandaal ja Oettingeri peale olid pahased nii paljud Saksa poliitikud kui ka europarlamendi saadikud. Volinik ei pidanud aga siis vajalikuks vabandada, sest tema sõnul rebiti ta öeldu kontekstist välja.
Kolmapäeval reageeris juhtunule ka Hiina välisministeerium, kes teatas, et need märkused viitavad mõningate lääne poliitikute jahmatavale üleolekutundele.
Oettingeri teravkeelsus on talle tähelepanu tõmmanud kogu karjääri vältel
Oettingeri on saatnud väiksemad ja suuremad skandaalid seoses normide piire kompavate väljaütlemistega läbi kogu tema poliitkarjääri. 1988. aastal seadis ta Saksa paremtsentristliku kristlik-demokraatliku liidu noorteühenduse juhina kahtluse alla toonase parteijuhi ja kantsleri Helmut Kohli liidrivõimed ja ütles, et Kohli paremad päevad jäävad minevikku.
2000. aastal laulis Oettinger parempoolse tudengikorporatsiooni Ulmia üritusel Saksamaa hümni vastuolulist salmi "Deutschland, Deutschland über alles”, mis on seoste tõttu natsiajastuga ametlikust versioonist kõrvaldatud.
2005. aasta novembris soovitas Oettinger oma partei piirkonna koosolekul, et eakamatele töötajatele tuleks vähem palka maksta, sest näiteks 60-aastane vabrikutööline on vähem produktiivne kui tema 30-aastane kolleeg. "40-aastaselt jõuab kätte inimese jõudluse tipphetk," ütles toona 52-aastane Oettinger, nimetades üle 50-aastaseid laiskadeks koerteks.
2006. aastal pälvis Oettinger Saksamaa keeleühingult auhinna eriti silmapaistvate vigade eest saksa keele kasutamisel.
2011. aasta Fukushima tuumakatastroofi ajal hoiatas toona ELi energiavoliniku ametit pidanud Oettinger kõiki, kel on Jaapaniga seoseid, et tegu on apokalüpsisega ning kõik on kontrolli alt väljas.
2015. aastal, kui Alexis Tsipras oli kuu aega Kreeka peaminister olnud ja käimas olid ELi päästepaketi läbirääkimised Kreekaga, ütles Oettinger, et Kreeka valitsus käitub nagu elevant portselanipoes.
Tänavu septembris nimetas digivolinik Briti endise peaministri David Cameroni kampaaniat roojaseks. Saksamaa paremäärmusliku partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) juhi Frauke Petry kohta ütles ta aga, et kui ta oleks selle veidra Petry-mutiga abielus, laseks ta endale juba täna õhtul kuuli pähe.
Samuti kuuluvad Oettingerile sõnad, et Donald Duck on tema arust etem kui Donald Trump.
### Response:
Oettinger palus hiinlaste pilusilmadeks nimetamise eest vabandust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "MI" on ETV eetris täna kell 22.10.
Saatejuht on helilooja Timo Steiner, toimetaja Joonas Hellerma, režissöör Ülle Õun ja produtsent Silja Kala. | "MI" uurib paeluvaimaid otsingusuundi tänapäeva muusikas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"MI" on ETV eetris täna kell 22.10.
Saatejuht on helilooja Timo Steiner, toimetaja Joonas Hellerma, režissöör Ülle Õun ja produtsent Silja Kala.
### Response:
"MI" uurib paeluvaimaid otsingusuundi tänapäeva muusikas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus karistas 25-aastast meest tingimisi ühe aasta ja ühe kuu pikkuse vangistusega ning määras talle sama pika katseaja, ütles maakohtu pressiesindaja Kristina Ots ERR.ee-le.
Süüdistuse järgi salvestas mees DVD plaadile 16 videofaili ja tõmbas arvutisse pildimaterjali, milledel oli kujutatud alaealisi pornograafilistes ja erootilistes olukordades.
Samuti sai mees süüdistuse selles, et ta suhtles mullu suvel Facebookis talle teadaolevalt 13-aastase tüdrukuga ning ahvatles last seksuaalselt.
Politsei pidas mehe tänavu veebruaris kinni.
Kohus lahendas kriminaalasja kokkuleppemenetluses. | Lapspornot kogunud ja last seksuaalselt ahvatlenud mees sai tingimisi vangistuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus karistas 25-aastast meest tingimisi ühe aasta ja ühe kuu pikkuse vangistusega ning määras talle sama pika katseaja, ütles maakohtu pressiesindaja Kristina Ots ERR.ee-le.
Süüdistuse järgi salvestas mees DVD plaadile 16 videofaili ja tõmbas arvutisse pildimaterjali, milledel oli kujutatud alaealisi pornograafilistes ja erootilistes olukordades.
Samuti sai mees süüdistuse selles, et ta suhtles mullu suvel Facebookis talle teadaolevalt 13-aastase tüdrukuga ning ahvatles last seksuaalselt.
Politsei pidas mehe tänavu veebruaris kinni.
Kohus lahendas kriminaalasja kokkuleppemenetluses.
### Response:
Lapspornot kogunud ja last seksuaalselt ahvatlenud mees sai tingimisi vangistuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmises liigamängus Burnley vastu ei olnud Unitedi loots kohtunike tööga rahul ning avaldas valjusti seda õigusemõistjatele endale, kirjutab Soccernet.ee. Teiseks poolajaks saadeti portugallasest treener juhendamisalast minema.
Kohalik jalgpalliliit otsustas Mourinhot karistada ühemängulise juhendamiskeeluga, mis tähendab seda, et järgmist kohtumist Swansea City vastu peab mees vaatama tribüünilt. Tõenäoliselt juhendab väljaku kõrvalt meeskonda praegune abitreener Rui Faria.
Lisaks määrati Mourinhole 50 000 naelsterlingu (56 000 eurot) suurune rahatrahv seoses kohtunike suunas tehtud kommentaaridega vahetult enne liigamängu Liverpooli vastu. | Mourinho sai ühemängulise juhendamiskeelu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmises liigamängus Burnley vastu ei olnud Unitedi loots kohtunike tööga rahul ning avaldas valjusti seda õigusemõistjatele endale, kirjutab Soccernet.ee. Teiseks poolajaks saadeti portugallasest treener juhendamisalast minema.
Kohalik jalgpalliliit otsustas Mourinhot karistada ühemängulise juhendamiskeeluga, mis tähendab seda, et järgmist kohtumist Swansea City vastu peab mees vaatama tribüünilt. Tõenäoliselt juhendab väljaku kõrvalt meeskonda praegune abitreener Rui Faria.
Lisaks määrati Mourinhole 50 000 naelsterlingu (56 000 eurot) suurune rahatrahv seoses kohtunike suunas tehtud kommentaaridega vahetult enne liigamängu Liverpooli vastu.
### Response:
Mourinho sai ühemängulise juhendamiskeelu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Blossoms on Inglismaalt pärit indie-pop bänd, kelle teekond sai alguse 2013. aastal Manchesteris ning kes on kiirelt võitnud kuulajate ja muusikakriitikute südameid. BBC Music Sound Of 2016 edetabelis platseerus Blossoms kõrgele neljandale kohale ning nende selle aasta augustis ilmunud omanimeline debüütalbum veetis kaks nädalat briti albumimüügi edetabeli esikohal. Bändi muusikat on kirjeldatud kui indie ja kergelt psühhedeelilise popi mikstuuri, mille mõjutajateks on olnud The Beatles, Arctic Monkeys, Oasis ja isegi ABBA.
"Pop-muusika on lahe," ütlevad bändiliikmed ise. "See on populaarne põhjusega. Me ei püüagi seda varjata, et tahame kirjutada võimalikult kaasahaaravaid lugusid. Meie eesmärk on see, et inimesed teineteisel ümbert kinni hoiaksid, kaasa laulaksid ning meie muusika järgi tantsiksid," lisasid nad.
Blossoms on enne debüütalbumit välja andnud ka neli EP-d ning nende tuntuimad lood on "Charlemagne", "Getaway" ning "At Most A Kiss".
Blossoms esineb Rock Cafes 21. veebruaril. | Briti bänd Blossoms esineb veebruaris Tallinnas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Blossoms on Inglismaalt pärit indie-pop bänd, kelle teekond sai alguse 2013. aastal Manchesteris ning kes on kiirelt võitnud kuulajate ja muusikakriitikute südameid. BBC Music Sound Of 2016 edetabelis platseerus Blossoms kõrgele neljandale kohale ning nende selle aasta augustis ilmunud omanimeline debüütalbum veetis kaks nädalat briti albumimüügi edetabeli esikohal. Bändi muusikat on kirjeldatud kui indie ja kergelt psühhedeelilise popi mikstuuri, mille mõjutajateks on olnud The Beatles, Arctic Monkeys, Oasis ja isegi ABBA.
"Pop-muusika on lahe," ütlevad bändiliikmed ise. "See on populaarne põhjusega. Me ei püüagi seda varjata, et tahame kirjutada võimalikult kaasahaaravaid lugusid. Meie eesmärk on see, et inimesed teineteisel ümbert kinni hoiaksid, kaasa laulaksid ning meie muusika järgi tantsiksid," lisasid nad.
Blossoms on enne debüütalbumit välja andnud ka neli EP-d ning nende tuntuimad lood on "Charlemagne", "Getaway" ning "At Most A Kiss".
Blossoms esineb Rock Cafes 21. veebruaril.
### Response:
Briti bänd Blossoms esineb veebruaris Tallinnas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Teema kuulub Liisa Oviiri pädevusse. Lasen tal iseseisvalt otsuseid langetada ja ei plaani sellesse sekkuda juhul kui ta just ei peaks minu selles küsimuses vajama. Kui rääkida sellest teemast laiemalt, siis kodaniku ja Eesti patrioodina on mul erakordselt kahju, et see asi selliseks on kujunenud," ütles Rõivas valitsuse pressikonverentsil.
"Ma saan aru, et kritiseeritakse eelmist presidenti. Aga siiski riskides väga suure ebapopulaarsusega ütlen ma, et me ei saa vaadata sellele asjale ainult kõige kitsamalt raamatupidamislikult," lisas ta.
"Jah, struktuuritoetuste maksjad, rahandusministeerium peavad järgima iga punkti ja koma. Aga meil kodanikena on see luksus, et me vaatame ka sisu. Me vaatame nende numbrite ja tegude taha. Me võime olla kinni väga jäigalt meetme määruses ja ilmselt need organisatsioonid peavadki kinni olema ja seda ei saa nendele sugugi ette heita, aga kodanikuna mina ütlen, et sellest, et vabariigi presidendi ametis olnud Toomas Hendrik Ilves on seal nii palju riiklikke külalisi vastu võtnud, on Eestile väga palju kasu olnud," lausus Rõivas.
Rõivas arvas, et ka Abja valla kui sihtkoha tutvutsamiseks oleks raske leida tõhusamat objekti, kui Ärma talu.
"Kindlasti ma ei kavatse sekkuda sellesse, mis on pädevate asutuste otsused, nemad peavad neid langetama iseseisvalt lähtuvalt kõikvõimalikest reeglitest," lubas Rõivas.
"Mul on kodanukuna kahju, et meil on fookus nihkunud sellelt oluliselt, mida Toomas Hendrik Ilves kümne aasta jooksul tegi, liikunud sellele konkreetsele küsimusele," sõnas peaminister.
Rõivas avaldas arvamust , et seda teemat on arutatud kõikides pädevates institutsioonides kui ka Eesti avalikkuses erakordselt palju.
Rõivase sõnul ei saa eeldada, et presidendil on sedavõrd suur ja väärikas elamine, et ta saab seal väliskülalisi vastuvõtta. Samas on tema sõnul teatud formaadid, kus isiklik võõrustamine annab oluliselt suurema efekti, kui aastate pikkune diplomaatiline ponnistus.
Rõivas pakkus välja, et sellisteks puhkudeks kasutatavaks riiklikuks residentsiks võiks olla Liberty suvemõis Rocca Al Mares, mille valitsus on nõus valmis ehitama. | Rõivas: mul on kahju, et fookus nihkus Ilvese tehtult Ärma rahastamise küsimusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Teema kuulub Liisa Oviiri pädevusse. Lasen tal iseseisvalt otsuseid langetada ja ei plaani sellesse sekkuda juhul kui ta just ei peaks minu selles küsimuses vajama. Kui rääkida sellest teemast laiemalt, siis kodaniku ja Eesti patrioodina on mul erakordselt kahju, et see asi selliseks on kujunenud," ütles Rõivas valitsuse pressikonverentsil.
"Ma saan aru, et kritiseeritakse eelmist presidenti. Aga siiski riskides väga suure ebapopulaarsusega ütlen ma, et me ei saa vaadata sellele asjale ainult kõige kitsamalt raamatupidamislikult," lisas ta.
"Jah, struktuuritoetuste maksjad, rahandusministeerium peavad järgima iga punkti ja koma. Aga meil kodanikena on see luksus, et me vaatame ka sisu. Me vaatame nende numbrite ja tegude taha. Me võime olla kinni väga jäigalt meetme määruses ja ilmselt need organisatsioonid peavadki kinni olema ja seda ei saa nendele sugugi ette heita, aga kodanikuna mina ütlen, et sellest, et vabariigi presidendi ametis olnud Toomas Hendrik Ilves on seal nii palju riiklikke külalisi vastu võtnud, on Eestile väga palju kasu olnud," lausus Rõivas.
Rõivas arvas, et ka Abja valla kui sihtkoha tutvutsamiseks oleks raske leida tõhusamat objekti, kui Ärma talu.
"Kindlasti ma ei kavatse sekkuda sellesse, mis on pädevate asutuste otsused, nemad peavad neid langetama iseseisvalt lähtuvalt kõikvõimalikest reeglitest," lubas Rõivas.
"Mul on kodanukuna kahju, et meil on fookus nihkunud sellelt oluliselt, mida Toomas Hendrik Ilves kümne aasta jooksul tegi, liikunud sellele konkreetsele küsimusele," sõnas peaminister.
Rõivas avaldas arvamust , et seda teemat on arutatud kõikides pädevates institutsioonides kui ka Eesti avalikkuses erakordselt palju.
Rõivase sõnul ei saa eeldada, et presidendil on sedavõrd suur ja väärikas elamine, et ta saab seal väliskülalisi vastuvõtta. Samas on tema sõnul teatud formaadid, kus isiklik võõrustamine annab oluliselt suurema efekti, kui aastate pikkune diplomaatiline ponnistus.
Rõivas pakkus välja, et sellisteks puhkudeks kasutatavaks riiklikuks residentsiks võiks olla Liberty suvemõis Rocca Al Mares, mille valitsus on nõus valmis ehitama.
### Response:
Rõivas: mul on kahju, et fookus nihkus Ilvese tehtult Ärma rahastamise küsimusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Euroopa Liidu surve Itaaliale, et nad põgenikke ja migrante karmilt kohtleksid, on viinud ebaseaduslike väljasaatmiste ja väärkohtlemisteni, mis mõnel juhul ulatub piinamiseni," seisis The Locali teatel Amnesty avaldatud raportis.
Itaalia on kohustatud saabujatelt sõrmejäljed võtma, et nad ei saaks mujal asüüli taotleda. Selle käigus on aga väärkoheldud ka alaealisi, selgub üle 170 migrandi tunnistustest. Osa sisserändajaid ei soovi sõrmejälgi anda, sest loodavad mõnda teise riiki suunduda ja seal varjupaika taotleda.
Mullu saabus Euroopasse üle miljoni migrandi ning Amnesty hinnangul on ELi juhid Itaalia võimud oma nõudmistega viimase piirini ja sellest ülegi viinud, nii et vahel pole seadustest kinni peetud.
"Tulemuseks on see, et Itaaliasse saabuvatele traumeeritud inimestele saab pärast ränka teekonda osaks puudulik hindamine ja mõnes instantsis õõvastav väärkohtlemine politsei poolt, nagu ka ebaseaduslik väljasaatmine," ütles Amnesty Itaalia-uurija Matteo de Bellis.
24 väärkohtlemisjuhtumist, mille kohta Amnestyl on andmed, puudutavad 16 peksmist. Mitmel juhul tunnistasid inimesed, et nende peal kasutati elektrišokiaparaati.
"Nad andsid mulle ühe pulgaga elektrit, palju kordi vasakule jalale ja siis paremale jalale, rinnale ja kõhule. Olin liiga nõrk, ei suutnud vastu hakata ja siis võtsid nad mu mõlemad käed ja panid masinasse," kirjeldas 16-aastane Sudaanist pärit poiss.
Amnesty teatel võetakse suurem osa sõrmejälgi ilma vahejuhtumiteta, kuid raportist selgunud juhtumid tekitavad tõsist muret ja olukorda oleks vaja sõltumatult hinnata.
De Bellis ütles AFP-le, et tunnistused olid üksteisega kooskõlas ja kuigi Amnesty ei suuda iga üksikjuhtumit tõendada, on neil piisavalt alust öelda, et politsei liigne jõukasutus on probleemiks. | Amnesty süüdistab Itaalia politseid migrantide piinamises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Euroopa Liidu surve Itaaliale, et nad põgenikke ja migrante karmilt kohtleksid, on viinud ebaseaduslike väljasaatmiste ja väärkohtlemisteni, mis mõnel juhul ulatub piinamiseni," seisis The Locali teatel Amnesty avaldatud raportis.
Itaalia on kohustatud saabujatelt sõrmejäljed võtma, et nad ei saaks mujal asüüli taotleda. Selle käigus on aga väärkoheldud ka alaealisi, selgub üle 170 migrandi tunnistustest. Osa sisserändajaid ei soovi sõrmejälgi anda, sest loodavad mõnda teise riiki suunduda ja seal varjupaika taotleda.
Mullu saabus Euroopasse üle miljoni migrandi ning Amnesty hinnangul on ELi juhid Itaalia võimud oma nõudmistega viimase piirini ja sellest ülegi viinud, nii et vahel pole seadustest kinni peetud.
"Tulemuseks on see, et Itaaliasse saabuvatele traumeeritud inimestele saab pärast ränka teekonda osaks puudulik hindamine ja mõnes instantsis õõvastav väärkohtlemine politsei poolt, nagu ka ebaseaduslik väljasaatmine," ütles Amnesty Itaalia-uurija Matteo de Bellis.
24 väärkohtlemisjuhtumist, mille kohta Amnestyl on andmed, puudutavad 16 peksmist. Mitmel juhul tunnistasid inimesed, et nende peal kasutati elektrišokiaparaati.
"Nad andsid mulle ühe pulgaga elektrit, palju kordi vasakule jalale ja siis paremale jalale, rinnale ja kõhule. Olin liiga nõrk, ei suutnud vastu hakata ja siis võtsid nad mu mõlemad käed ja panid masinasse," kirjeldas 16-aastane Sudaanist pärit poiss.
Amnesty teatel võetakse suurem osa sõrmejälgi ilma vahejuhtumiteta, kuid raportist selgunud juhtumid tekitavad tõsist muret ja olukorda oleks vaja sõltumatult hinnata.
De Bellis ütles AFP-le, et tunnistused olid üksteisega kooskõlas ja kuigi Amnesty ei suuda iga üksikjuhtumit tõendada, on neil piisavalt alust öelda, et politsei liigne jõukasutus on probleemiks.
### Response:
Amnesty süüdistab Itaalia politseid migrantide piinamises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Praegu on koondise nimekirjas 25 meest, kellest kõik Brüsselisse ei sõida. Nimekirjas on ka paar mängijat, kelle tervislik seisund ei ole hetkel 100% kindel. Koguneme koondisega teisipäeval ja meil on piisavalt aega, et olukorda jälgida ja teha lõplik valik," selgitas peatreener Martin Reim.
Võrreldes eelmise koondisenimekirjaga on kutse saanud kaks kaitsjat, Vladimir Avilov Tallinna Infonetist ning Nõmme Kaljut esindav Karl Mööl. Koondisest on välja jäänud Flora ründav poolkaitsja Rauno Sappinen ja Kalju ründaja Tarmo Neemelo.
Belgia – Eesti MM-valikmäng algab 13. novembril kell 21:45 Eesti aja järgi. Otsepilti näitab Eesti Televisioon.
Eesti koondise koosseis mänguks Belgiaga:
Väravavahid
Mihkel Aksalu (07.11.1984) – Seinäjoen Jalkapallokerho (FIN) 28/0
Pavel Londak (14.05.1980) – Rosenborg BK (NOR) 27/0
Andreas Vaikla (19.02.1997) – IFK Norrköping (SWE) 1/0
Kaitsjad
Ragnar Klavan (30.10.1985) – Liverpool FC (ENG) 115/3
Taijo Teniste (31.01.1988) – Sogndal Fotball (NOR) 51/0
Gert Kams (25.05.1985) – Tallinna FC Flora 45/2
Ken Kallaste (31.08.1988) – Korona Kielce (POL) 31/0
Artur Pikk (05.03.1993) – FK BATE Borisov (BLR) 17/1
Nikita Baranov (19.08.1992) – Tallinna FC Flora 13/0
Joonas Tamm (02.02.1992) – Tallinna FC Flora 6/0
Vladimir Avilov (10.03.1995) – Tallinna FC Infonet 2/0
Karl Mööl (04.03.1992) – Nõmme Kalju FC 1/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Dmitri Kruglov (24.05.1984) – Tallinna FC Infonet 106/4
Aleksandr Dmitrijev (18.02.1982) – Tallinna FC Infonet 101/0
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Jagiellonia Białystok (POL) 92/22
Ats Purje (03.08.1985) – Nõmme Kalju FC 58/8
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Gabala FK (AZE) 54/10
Karol Mets (16.05.1993) – Viking Stavanger (NOR) 33/0
Henri Anier (17.12.1990) – Kalmar FF (SWE) 31/6
Siim Luts (12.03.1989) – Bohemians 1905 (CZE) 26/1
Sergei Mošnikov (07.01.1988) – Tallinna FC Infonet 25/1
Henrik Ojamaa (20.05.1991) – Go Ahead Eagles (NED) 24/0
Pavel Marin (14.06.1995) – Tallinna FC Levadia 5/0
Mattias Käit (29.06.1998) – Fulham FC (ENG) 2/2
Brent Lepistu (26.03.1993) – Tallinna FC Flora 2/0 | Sappinen MM-valikmänguks Belgia vastu koondisekutset ei teeninud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Praegu on koondise nimekirjas 25 meest, kellest kõik Brüsselisse ei sõida. Nimekirjas on ka paar mängijat, kelle tervislik seisund ei ole hetkel 100% kindel. Koguneme koondisega teisipäeval ja meil on piisavalt aega, et olukorda jälgida ja teha lõplik valik," selgitas peatreener Martin Reim.
Võrreldes eelmise koondisenimekirjaga on kutse saanud kaks kaitsjat, Vladimir Avilov Tallinna Infonetist ning Nõmme Kaljut esindav Karl Mööl. Koondisest on välja jäänud Flora ründav poolkaitsja Rauno Sappinen ja Kalju ründaja Tarmo Neemelo.
Belgia – Eesti MM-valikmäng algab 13. novembril kell 21:45 Eesti aja järgi. Otsepilti näitab Eesti Televisioon.
Eesti koondise koosseis mänguks Belgiaga:
Väravavahid
Mihkel Aksalu (07.11.1984) – Seinäjoen Jalkapallokerho (FIN) 28/0
Pavel Londak (14.05.1980) – Rosenborg BK (NOR) 27/0
Andreas Vaikla (19.02.1997) – IFK Norrköping (SWE) 1/0
Kaitsjad
Ragnar Klavan (30.10.1985) – Liverpool FC (ENG) 115/3
Taijo Teniste (31.01.1988) – Sogndal Fotball (NOR) 51/0
Gert Kams (25.05.1985) – Tallinna FC Flora 45/2
Ken Kallaste (31.08.1988) – Korona Kielce (POL) 31/0
Artur Pikk (05.03.1993) – FK BATE Borisov (BLR) 17/1
Nikita Baranov (19.08.1992) – Tallinna FC Flora 13/0
Joonas Tamm (02.02.1992) – Tallinna FC Flora 6/0
Vladimir Avilov (10.03.1995) – Tallinna FC Infonet 2/0
Karl Mööl (04.03.1992) – Nõmme Kalju FC 1/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Dmitri Kruglov (24.05.1984) – Tallinna FC Infonet 106/4
Aleksandr Dmitrijev (18.02.1982) – Tallinna FC Infonet 101/0
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Jagiellonia Białystok (POL) 92/22
Ats Purje (03.08.1985) – Nõmme Kalju FC 58/8
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Gabala FK (AZE) 54/10
Karol Mets (16.05.1993) – Viking Stavanger (NOR) 33/0
Henri Anier (17.12.1990) – Kalmar FF (SWE) 31/6
Siim Luts (12.03.1989) – Bohemians 1905 (CZE) 26/1
Sergei Mošnikov (07.01.1988) – Tallinna FC Infonet 25/1
Henrik Ojamaa (20.05.1991) – Go Ahead Eagles (NED) 24/0
Pavel Marin (14.06.1995) – Tallinna FC Levadia 5/0
Mattias Käit (29.06.1998) – Fulham FC (ENG) 2/2
Brent Lepistu (26.03.1993) – Tallinna FC Flora 2/0
### Response:
Sappinen MM-valikmänguks Belgia vastu koondisekutset ei teeninud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politseinikud suhtlesid lähedastega ning kontrollisid tema võimalikke asukohti, kuid neiu asukoht on senini teadmata.
165cm pikk Anastasija eelistab kanda sportlikke riideid ning teksapükse.
Politsei palub kõigil, kes on neiut näinud või kel on infot tema asukoha kohta, anda sellest teada hädaabinumbril 112. | Politsei otsib Tallinna turvakodust lahkunud neiut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politseinikud suhtlesid lähedastega ning kontrollisid tema võimalikke asukohti, kuid neiu asukoht on senini teadmata.
165cm pikk Anastasija eelistab kanda sportlikke riideid ning teksapükse.
Politsei palub kõigil, kes on neiut näinud või kel on infot tema asukoha kohta, anda sellest teada hädaabinumbril 112.
### Response:
Politsei otsib Tallinna turvakodust lahkunud neiut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rally Estonia on kolme viimase aastaga tõusnud FIA ERC Euroopa autoralli meistrivõistluste parimate rallide hulka, mida on kinnitanud sõitjad, sarja promootor Eurosport Events ja Rahvusvahelise Autoliidu FIA vaatlejad. Enne esimest Rally Estoniat, mis sõideti 2010. aasta juulis, seadsid korraldajad endale eesmärgiks viia Eesti meistrivõistluste etapp uuele tasemele, olla Baltikumi suurim autospordisündmus ja tuua Eestisse rahvusvahelise tippsarja etapp. Seitsme aastaga on need eesmärgid täidetud ja korraldusmeeskond on nüüd olukorras, kus soovitakse leida uued ja veel kõrgemad eesmärgid.
2014. aastal oli auto24 Rally Estonia esmakordselt autoralli Euroopa meistrivõistluste etapp ja esimesel aastal tunnistati ralli Eurosport Events ja FIA vaatlejate poolt sarja parimaks. 2016. aasta võistlus oli ralli direktori Urmo Aava hinnangul seni parima tehnilise korraldusega ralli. Rally Estoniat on nende seitsme aasta jooksul iseloomustanud pidev progress, mis on väljendunud uuenduste näol nii sõitjatele kui kümnetele tuhandetele rallifännidele raja ääres. Vaadates tulevikku, on selge, et selline progress peab jätkuma.
Hetkeolukorras on Rally Estonia korraldajate jaoks tarvis seada uued sihid, millisena Baltikumi suurim autospordisündmus tulevikus välja nägema hakkab ja leida võimalused selle realiseerimiseks. Kuna eesmärke ei seata üheks aastaks, siis parema tulemuse saavutamiseks on vajalik selgeks teha, kuhu liigub autoralli maailmas, millised on võimalikud rahvusvahelised sarjad, mille kalendrisse võiks Rally Estonia tulevikus kuuluda, et saaksime kodus sõitmas näha meie autoralli tippe. Selle kõige valguses otsustasid Rally Estonia korraldajad võtta aja maha ning 2017. aastal auto24 Rally Estonia ei toimu.
„Me usume, et kõik osapooled mõistavad seda otsust. Nende seitsme aastaga on loodud suurepärane autospordisündmus ja kokku pandud hästi toimiv meeskond. Nüüd peame seadma uued eesmärgid, sest paigalseis pole meie jaoks lahendus. Me täname omalt poolt erinevaid Eesti riigi ametkondi ja asutusi, kes on meid toetanud, meie toetajaid ja koostööpartnereid läbi nende aastate, kohalikke omavalitsusi ja elanikke, kelle teedel ja maadel oleme saanud oma võistlust korraldada, sõitjaid, kogu meie korraldusmeeskonda läbi aastate ning loomulikult neid kümneid tuhandeid rallifänne, kes seitsme aasta jooksul on juulikuus alati Lõuna-Eestis kohal olnud, et saada osa suurest rallipeost,“ ütlevad ralli korraldajad Urmo Aava, Tarmo Hõbe ja Silver Kütt.
„Rally Estonia meeskond on teinud head tööd, luues kohalikust suurvõistlusest rahvusvahelise tippsündmuse Eestis," sõnab Tarmo Mutso, EAS turismiarenduskeskuse direktor. "Kahjuks näitab antud olukorda jõudmine, et kui me kõik oleme panustanud suure sündmuse ülesehitusse ja teatavale tasemele tõstmist siis selle säiltamiseks ja järgmisele tasemele tõusmiseks kipub tee püsti tõusma. Eesmärkide täitmine on innustuseks seada uued eesmärgid ja me ei saa jätta sarnaste suursündmuste korraldajaid siin üksi vastutama. Põhjuseid, miks asjad nii on, on lihtne leida, meil tuleb aga leida lahendusi. Usun, et see vaheaasta on kõigile heaks võimaluseks peeglisse vaadata ja tulla välja uute lahendustega, et 2018. aastal saaksime taas osa sellest suurtest spordisündmusest Eestis.“
Margus Tomberg, Sanoma Baltics AS juht: „auto24 jaoks on olnud see väga hea koostöö, millest on võitnud mõlemad pooled. See pühendumus luua parimat autospordisündmust ja uute ideede väljapakkumine on väärt eraldi esiletõstmist ja julgustan ka teisi erasektori esindajaid tulevikus sellesse sündmusesse panustama. Ralli mõistes, see on olnud üks vinge sõit ja me täname selle eest!“
Tarvi Pürn, Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler: "auto24 Rally Estonia on Eesti üks silmapaistvaim rahvusvaheline spordisündmus. Tulemusliku poole ja sellega kaasneva üleeuroopalise meediatähelepanu kõrval on oluline läbi turismi tekkiv positiivne majanduslik mõju. Rally Estonia on seetõttu hea näide, miks peaks riik tulevikus rohkem tähelepanu pöörama ühelt poolt spordimaastikku rikastavatele ning teisalt positiivselt majandust toetavatele suurvõistlustele. Loodan, et tegemist on ajutise pausiga ning ka tulevikus on Eesti rallisõpradel võimalik sel tasemel võistlusi kodus nautida!" | Rally Estonia järgmisel aastal ei toimu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rally Estonia on kolme viimase aastaga tõusnud FIA ERC Euroopa autoralli meistrivõistluste parimate rallide hulka, mida on kinnitanud sõitjad, sarja promootor Eurosport Events ja Rahvusvahelise Autoliidu FIA vaatlejad. Enne esimest Rally Estoniat, mis sõideti 2010. aasta juulis, seadsid korraldajad endale eesmärgiks viia Eesti meistrivõistluste etapp uuele tasemele, olla Baltikumi suurim autospordisündmus ja tuua Eestisse rahvusvahelise tippsarja etapp. Seitsme aastaga on need eesmärgid täidetud ja korraldusmeeskond on nüüd olukorras, kus soovitakse leida uued ja veel kõrgemad eesmärgid.
2014. aastal oli auto24 Rally Estonia esmakordselt autoralli Euroopa meistrivõistluste etapp ja esimesel aastal tunnistati ralli Eurosport Events ja FIA vaatlejate poolt sarja parimaks. 2016. aasta võistlus oli ralli direktori Urmo Aava hinnangul seni parima tehnilise korraldusega ralli. Rally Estoniat on nende seitsme aasta jooksul iseloomustanud pidev progress, mis on väljendunud uuenduste näol nii sõitjatele kui kümnetele tuhandetele rallifännidele raja ääres. Vaadates tulevikku, on selge, et selline progress peab jätkuma.
Hetkeolukorras on Rally Estonia korraldajate jaoks tarvis seada uued sihid, millisena Baltikumi suurim autospordisündmus tulevikus välja nägema hakkab ja leida võimalused selle realiseerimiseks. Kuna eesmärke ei seata üheks aastaks, siis parema tulemuse saavutamiseks on vajalik selgeks teha, kuhu liigub autoralli maailmas, millised on võimalikud rahvusvahelised sarjad, mille kalendrisse võiks Rally Estonia tulevikus kuuluda, et saaksime kodus sõitmas näha meie autoralli tippe. Selle kõige valguses otsustasid Rally Estonia korraldajad võtta aja maha ning 2017. aastal auto24 Rally Estonia ei toimu.
„Me usume, et kõik osapooled mõistavad seda otsust. Nende seitsme aastaga on loodud suurepärane autospordisündmus ja kokku pandud hästi toimiv meeskond. Nüüd peame seadma uued eesmärgid, sest paigalseis pole meie jaoks lahendus. Me täname omalt poolt erinevaid Eesti riigi ametkondi ja asutusi, kes on meid toetanud, meie toetajaid ja koostööpartnereid läbi nende aastate, kohalikke omavalitsusi ja elanikke, kelle teedel ja maadel oleme saanud oma võistlust korraldada, sõitjaid, kogu meie korraldusmeeskonda läbi aastate ning loomulikult neid kümneid tuhandeid rallifänne, kes seitsme aasta jooksul on juulikuus alati Lõuna-Eestis kohal olnud, et saada osa suurest rallipeost,“ ütlevad ralli korraldajad Urmo Aava, Tarmo Hõbe ja Silver Kütt.
„Rally Estonia meeskond on teinud head tööd, luues kohalikust suurvõistlusest rahvusvahelise tippsündmuse Eestis," sõnab Tarmo Mutso, EAS turismiarenduskeskuse direktor. "Kahjuks näitab antud olukorda jõudmine, et kui me kõik oleme panustanud suure sündmuse ülesehitusse ja teatavale tasemele tõstmist siis selle säiltamiseks ja järgmisele tasemele tõusmiseks kipub tee püsti tõusma. Eesmärkide täitmine on innustuseks seada uued eesmärgid ja me ei saa jätta sarnaste suursündmuste korraldajaid siin üksi vastutama. Põhjuseid, miks asjad nii on, on lihtne leida, meil tuleb aga leida lahendusi. Usun, et see vaheaasta on kõigile heaks võimaluseks peeglisse vaadata ja tulla välja uute lahendustega, et 2018. aastal saaksime taas osa sellest suurtest spordisündmusest Eestis.“
Margus Tomberg, Sanoma Baltics AS juht: „auto24 jaoks on olnud see väga hea koostöö, millest on võitnud mõlemad pooled. See pühendumus luua parimat autospordisündmust ja uute ideede väljapakkumine on väärt eraldi esiletõstmist ja julgustan ka teisi erasektori esindajaid tulevikus sellesse sündmusesse panustama. Ralli mõistes, see on olnud üks vinge sõit ja me täname selle eest!“
Tarvi Pürn, Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler: "auto24 Rally Estonia on Eesti üks silmapaistvaim rahvusvaheline spordisündmus. Tulemusliku poole ja sellega kaasneva üleeuroopalise meediatähelepanu kõrval on oluline läbi turismi tekkiv positiivne majanduslik mõju. Rally Estonia on seetõttu hea näide, miks peaks riik tulevikus rohkem tähelepanu pöörama ühelt poolt spordimaastikku rikastavatele ning teisalt positiivselt majandust toetavatele suurvõistlustele. Loodan, et tegemist on ajutise pausiga ning ka tulevikus on Eesti rallisõpradel võimalik sel tasemel võistlusi kodus nautida!"
### Response:
Rally Estonia järgmisel aastal ei toimu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ''Mida suuremat muret inimesed tunnevad, seda enam pööravad nad meediaruumis tähelepanu haigust puudutavale sisule. Sellest lähtuvalt tekib ka rohkem vastavat sisu ja kasvab selle haare sotsiaalmeedias. Laiema kajastusega käsikäes aeglustub viiruste levik ja väheneb uute nakatumiste arv. Seos on olemas. Muidugi olen ma hetkel selle põhjuslikuks nimetamisel veel veidi ettevaatlik,'' sõnas Austraalias asuva Sidney ülikooli rakendusmatemaatika professor Lewis Mitchell.
Mitchelli ja ta kaaslaste hiljuti Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes ilmunud uurimus on kõige hiljutisem katse hinnata, millist mõju avaldab haiguste levikule meedia ning kuidas saaks kasutada sotsiaalmeedias jagatavat sisu epideemia ulatuse hindamiseks.
Võti ei peitu vaid suurandmetes. Seda on ehedalt demonstreerinud suurprojektid nagu gripiepideemiate kulgu jälgiv GoogleFluTrends. Kuigi see suudab teha inimeste internetiotsingute põhjal tavaliselt kaks kuni kolm aastat järjest küllaltki täpseid ennustusi, kukub see ikka ja jälle suurejooneliselt läbi. Näiteks hakkas see kergesti gripiga seostama teisi aastaajaga seonduvaid otsisõnu nagu ''keskkooli pesapall''. Otsinguid kallutab ühes või teises suunas Google'i enda poolt soovitatavad otsingud.
''See, milliseid algoritme ja kuidas neid kasutada, muutub sama tähtsaks kui andmed ise. Peame pidevalt mõtlema, kuidas need või andmed ise teatud suunas kiivas on,'' lisas professor. Teisisõnu tuleb pöörata üha rohkem sellele, kuidas andmemassi tõhusamalt filtreerida.
Hiljuti ilmunud töö kombineerib omavahel kaks matemaatilisest epidemioloogias levinud lähenemisviisi. Lisaks interneti poolt genereeritavatele suurandmetele on oluline osa epidemioloogilisel teoorial. ''Kuigi tegu on olemuslikult matemaatilise mudeliga, mis toetub gripi leviku kohta kogutud andmetele, kaasame sellesse uuel viisil suhte haiguse leviku ja meediakajastuse vahel. Inimesed on teinud küll oletusi, kuid kuni viimase ajani pole olnud võimalik kvantitatiivselt uurida, kuidas massimeedia käitub,'' nentis Mitchell.
''Laiemalt viitab mudel, et avalikkuse teadlikkust tõstev meediakajastus ja teavituskampaaniad laiemalt gripihooaja alguses haiguse levikut oluliselt pidurdada, kuigi mõju viivis on paar nädalat,'' märkis matemaatik. Paradoksaalsel kombel või laiamahuline meediakajastus ühel hooajal aga järgmiseks hooajaks eelnevalt olemasolevat immuunsust hoopis vähendada.
Töös kasutatud andmestik hõlmab endas paari miljonit Twitteri säutsu, mis sisaldasid endas otsest viidet gripile. ''Muidugi on meil kiusatus lisada üha rohkem ja rohkem andmeid, et mudelit täpsemaks teha, kuid nagu me tihti leiame, on märksa olulisem nende kvaliteet,'' lisas Mitchell. Mudeli täpsemaks muutmiseks tuleks seega tema hinnangul hoopis oluliste otsisõnade arvu hoopis vähendada ja pöörata rohkem tähelepanu grippi oluliseks pidavate inimeste demograafilistele näitajatele.
Ühe järgmise sammuna plaanib matemaatik kaasata kolleegidega täiendavatest allikatest pärinevaid andmeid. Sealhulgas arvestada perearstide poolt tehtavate tähelepanekutega ja riikliku terviseameti poolt kogutavate epidemioloogiliste andmetega. ''Nende puhul on muidugi alaliseks probleemiks, et ajaks, kui need kätte saad, on need juba vananenud. Sotsiaalmeedia pakub selles suhtes vahetumat pilti,'' tõdes Mitchell. Siinkohal võiks lahenduseks olla elektroonilise haigusloo laiem rakendamine, nagu tehakse seda Eestis. | Ulatuslik meediakajastus pidurdab gripi levikut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
''Mida suuremat muret inimesed tunnevad, seda enam pööravad nad meediaruumis tähelepanu haigust puudutavale sisule. Sellest lähtuvalt tekib ka rohkem vastavat sisu ja kasvab selle haare sotsiaalmeedias. Laiema kajastusega käsikäes aeglustub viiruste levik ja väheneb uute nakatumiste arv. Seos on olemas. Muidugi olen ma hetkel selle põhjuslikuks nimetamisel veel veidi ettevaatlik,'' sõnas Austraalias asuva Sidney ülikooli rakendusmatemaatika professor Lewis Mitchell.
Mitchelli ja ta kaaslaste hiljuti Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes ilmunud uurimus on kõige hiljutisem katse hinnata, millist mõju avaldab haiguste levikule meedia ning kuidas saaks kasutada sotsiaalmeedias jagatavat sisu epideemia ulatuse hindamiseks.
Võti ei peitu vaid suurandmetes. Seda on ehedalt demonstreerinud suurprojektid nagu gripiepideemiate kulgu jälgiv GoogleFluTrends. Kuigi see suudab teha inimeste internetiotsingute põhjal tavaliselt kaks kuni kolm aastat järjest küllaltki täpseid ennustusi, kukub see ikka ja jälle suurejooneliselt läbi. Näiteks hakkas see kergesti gripiga seostama teisi aastaajaga seonduvaid otsisõnu nagu ''keskkooli pesapall''. Otsinguid kallutab ühes või teises suunas Google'i enda poolt soovitatavad otsingud.
''See, milliseid algoritme ja kuidas neid kasutada, muutub sama tähtsaks kui andmed ise. Peame pidevalt mõtlema, kuidas need või andmed ise teatud suunas kiivas on,'' lisas professor. Teisisõnu tuleb pöörata üha rohkem sellele, kuidas andmemassi tõhusamalt filtreerida.
Hiljuti ilmunud töö kombineerib omavahel kaks matemaatilisest epidemioloogias levinud lähenemisviisi. Lisaks interneti poolt genereeritavatele suurandmetele on oluline osa epidemioloogilisel teoorial. ''Kuigi tegu on olemuslikult matemaatilise mudeliga, mis toetub gripi leviku kohta kogutud andmetele, kaasame sellesse uuel viisil suhte haiguse leviku ja meediakajastuse vahel. Inimesed on teinud küll oletusi, kuid kuni viimase ajani pole olnud võimalik kvantitatiivselt uurida, kuidas massimeedia käitub,'' nentis Mitchell.
''Laiemalt viitab mudel, et avalikkuse teadlikkust tõstev meediakajastus ja teavituskampaaniad laiemalt gripihooaja alguses haiguse levikut oluliselt pidurdada, kuigi mõju viivis on paar nädalat,'' märkis matemaatik. Paradoksaalsel kombel või laiamahuline meediakajastus ühel hooajal aga järgmiseks hooajaks eelnevalt olemasolevat immuunsust hoopis vähendada.
Töös kasutatud andmestik hõlmab endas paari miljonit Twitteri säutsu, mis sisaldasid endas otsest viidet gripile. ''Muidugi on meil kiusatus lisada üha rohkem ja rohkem andmeid, et mudelit täpsemaks teha, kuid nagu me tihti leiame, on märksa olulisem nende kvaliteet,'' lisas Mitchell. Mudeli täpsemaks muutmiseks tuleks seega tema hinnangul hoopis oluliste otsisõnade arvu hoopis vähendada ja pöörata rohkem tähelepanu grippi oluliseks pidavate inimeste demograafilistele näitajatele.
Ühe järgmise sammuna plaanib matemaatik kaasata kolleegidega täiendavatest allikatest pärinevaid andmeid. Sealhulgas arvestada perearstide poolt tehtavate tähelepanekutega ja riikliku terviseameti poolt kogutavate epidemioloogiliste andmetega. ''Nende puhul on muidugi alaliseks probleemiks, et ajaks, kui need kätte saad, on need juba vananenud. Sotsiaalmeedia pakub selles suhtes vahetumat pilti,'' tõdes Mitchell. Siinkohal võiks lahenduseks olla elektroonilise haigusloo laiem rakendamine, nagu tehakse seda Eestis.
### Response:
Ulatuslik meediakajastus pidurdab gripi levikut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma kolmanda singli uut videot tutvustav Maria Volmer on Tallinnast pärit lauljatar. Reedel tuleb lisaks uuele singlile esitusele tema originaalmuusika.
Maria esimene videosingel "Suvi saab tulla" kõlas läbi suve erinevates raadiojaamades. Lauljatari septembrikuus välja tulnud singel "Võim olla hea" on saanud meedias palju positiivset vastukaja.
Volmer esines sel suvel Haapsalu piiskopilinnuses, kus ta laulis soojendusbändis Toto Cotugnole 10 000 inimese ees.
Videoesitlus toimub 11. novembril. | Maria Volmer esitleb muusikavideot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma kolmanda singli uut videot tutvustav Maria Volmer on Tallinnast pärit lauljatar. Reedel tuleb lisaks uuele singlile esitusele tema originaalmuusika.
Maria esimene videosingel "Suvi saab tulla" kõlas läbi suve erinevates raadiojaamades. Lauljatari septembrikuus välja tulnud singel "Võim olla hea" on saanud meedias palju positiivset vastukaja.
Volmer esines sel suvel Haapsalu piiskopilinnuses, kus ta laulis soojendusbändis Toto Cotugnole 10 000 inimese ees.
Videoesitlus toimub 11. novembril.
### Response:
Maria Volmer esitleb muusikavideot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Scott Derricksoni Marveli värske koomiksiekraniseeringu "Doctor Strange" võib paigutada nendega samasse ritta nagu ka vendade Wachowskite "Matrixi" (1999). "Doctor Strange" asetubki temaatiliselt "Matrixi" ja võluripoiss Harry Potteri filmide vahele, võttes üle elemente mõlemast. Kui siia lisada veel meisterlik 3D-graafika M.C.Escheri vaimus, saabki esialgse ettekujutuse, mis kinos ees ootab.
Muidugi vaatama peaks "Doctor Strange'i" IMAX- või Scape-ekraanilt, alla nende mõõtmete pole sellisel vaatemängul mõtet. Seni horror 'i žanris katsetanud Derrickson saab maagilise sisuga koomiksi ekraniseerimise väljakutsega hakkama, seda näitavad vaatajanumbrid, mis tõstsid "Doctor Strange'i" avanädalavahetusel vaadatavusnimistute tippu. "Doctor Strange'i" võlu on eelkõige teostuses – raske on tuua näidet, kus 3D ja arvutigraafika oleks paremini mängufilmi sisu edasi andnud, fantaasiafilmide kohalt jääb "Doctor Strange" ilmselt mõneks ajaks ületamatuks tipuks. Siit edasi saab mõelda veel psühhedeelsema sisuga 3D-filmide peale, mille süžee ei pruugi tulla alati koomiksitest.
Siinjuures sähvatab meelde filmi ühes episoodis Aldous Huxley "Taju uksi" lugev Marveli endine boss Stan Lee, kes muigab mitte tema ümber kokku langevate dimensioonide, vaid raamatu üle. Mitte vähe oluline pole ka see, et Lee on üks Dr.Strange'i koomiksi algupärastest kirjutajatest. Derrickson on filmi põiminud mitmeid nutikaid vihjeid psühhedeelsele kultuurile nagu filmi algul korraks kõlav "Interstellar Overdrive" Pink Floydi debüütalbumilt "The Piper At The Gates Of Dawn" (1967) või Doctor Strange'i esimene dimensiooniväline retk, mille kunstiline lahendus on võetud Pink Floydi teise albumi "A Saucerful Of Secrets" (1968) kaanepildilt, mille kunstnik on Storm Thorgerson.
Ometi pole "Doctor Strange" film taimsetest või muudest füüsilistest abivahenditest, mis meeli avardavad ja psüühikas ootamatuid seoseid loovad. Linateose filosoofia on rohkem müstilist, religioosset laadi, põhikonfliktiks hea ja kurja alge igipõline võitlus, kusjuures kurjuse põhiliseks tunnusjooneks on destruktiivsus, mis vastandub õilsa alge alalhoidlikkusele ja jätkuvusele. Samas pakub just Kuri igavest elu oma rahuldamatult ahnes ekspansiivsuses. Hea on seevastu üürike, kuid korduv, ringlev, täienev. Positiivse alge kandjat ja maailmakorra valvajat esindab filmis The Ancient One – eatu ja sootu, välimuselt iginoor munk Tilda Swintoni kehastuses.
Õnnestunud näitlejate valiku, mis on üks selle ekraniseeringu mõjuvaid tegureid. Swintoni karisma võib asetada pea et võrdväärsele kohale filmi õnnestumises graafilise kunstnikutöö kõrval. Võib isegi öelda, et The Ancient One'i kiilaspäine guru sümboliseerib Swintoni näitlejakarakterit – tema ebamaises delikaatsuses ja hapruses on ometi mingi haaramatu sitkus ja visadus, ajaväline nooruslikkus, mis on ühendatud vaimse küpsusega. Doktor Strange'i mängib Benedict Cumberbatch, kes nime teinud muuhulgas Sherlock Holmesina BBC telesarjast (2010-2017). Strange aitab tal detektiivimantli välja vahetada koomiksikangelase purpurkeebi vastu. Doktori karakter on filmis üks neist, millesse on kirjutatud veidigi psühholoogilist sügavust ja sisemist arengut ning Cumberbatch võimeka näitlejana kannab selle kenasti välja, võlukeep istub talle lausa loomulikult. Filmi teised tegelaskujud on koomiksile omaselt üpris üheplaanilised, kui Swintoni kehastatud guru välja jätta, sest Swinton mängib selle karakteri suuremaks kui koomiksi autorid Steve Ditko ja Stan Lee seda kunagi näinud.
Pole kahtlust, et "Doctor Strange" saab järje, sest koomiksit on välja antud 1960ndatest tänini ja seiklusi tal jagub. Vihjena järgmistele Marveli universumi laiendavatele filmidele on "Strange'i" lõputiitritele lisatud paar tiiserit. Marveli universum on piiritu ja seotud, aga mitte kõik filmid, mis neist koomiksitest vändatakse, pole sedavõrd murdelised nagu Derricksoni ekraniseering. Asjatundjad ja koomiksisõbrad paigutavad Derricksoni filmi neist parimate sekka. Iseasi, kas "Doctor Strange'i" järgmised osad suudavad kinopilooti ületada. Ja kes tegelikult viitsib jälgida mingi frantsiisi järgnevaid ja järgnevaid osi? Näiteks "Tähesõdade" sarjaga on juba juhtunud see, et algusest peale segipööratud ajaline järjestus on tekitanud paraja segaduse, nii et seda puslet, mida "Star Warsi" tootjad vaatajaile ette söödavad, on peaaegu võimatu kokku panna. "Doctor Strange" on vaadatav ka eraldiseisva tööna, fantaasiafilmide tänapäevase tipuna. Derricksoni film sobib ka siis, kui enne ega pärast seda koomiksifilme vaadata polegi plaanis. | Tõnu Karjatse filmikomm: fantaasiafilmide alal jääb "Doctor Strange" mõneks ajaks ületamatuks tipuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Scott Derricksoni Marveli värske koomiksiekraniseeringu "Doctor Strange" võib paigutada nendega samasse ritta nagu ka vendade Wachowskite "Matrixi" (1999). "Doctor Strange" asetubki temaatiliselt "Matrixi" ja võluripoiss Harry Potteri filmide vahele, võttes üle elemente mõlemast. Kui siia lisada veel meisterlik 3D-graafika M.C.Escheri vaimus, saabki esialgse ettekujutuse, mis kinos ees ootab.
Muidugi vaatama peaks "Doctor Strange'i" IMAX- või Scape-ekraanilt, alla nende mõõtmete pole sellisel vaatemängul mõtet. Seni horror 'i žanris katsetanud Derrickson saab maagilise sisuga koomiksi ekraniseerimise väljakutsega hakkama, seda näitavad vaatajanumbrid, mis tõstsid "Doctor Strange'i" avanädalavahetusel vaadatavusnimistute tippu. "Doctor Strange'i" võlu on eelkõige teostuses – raske on tuua näidet, kus 3D ja arvutigraafika oleks paremini mängufilmi sisu edasi andnud, fantaasiafilmide kohalt jääb "Doctor Strange" ilmselt mõneks ajaks ületamatuks tipuks. Siit edasi saab mõelda veel psühhedeelsema sisuga 3D-filmide peale, mille süžee ei pruugi tulla alati koomiksitest.
Siinjuures sähvatab meelde filmi ühes episoodis Aldous Huxley "Taju uksi" lugev Marveli endine boss Stan Lee, kes muigab mitte tema ümber kokku langevate dimensioonide, vaid raamatu üle. Mitte vähe oluline pole ka see, et Lee on üks Dr.Strange'i koomiksi algupärastest kirjutajatest. Derrickson on filmi põiminud mitmeid nutikaid vihjeid psühhedeelsele kultuurile nagu filmi algul korraks kõlav "Interstellar Overdrive" Pink Floydi debüütalbumilt "The Piper At The Gates Of Dawn" (1967) või Doctor Strange'i esimene dimensiooniväline retk, mille kunstiline lahendus on võetud Pink Floydi teise albumi "A Saucerful Of Secrets" (1968) kaanepildilt, mille kunstnik on Storm Thorgerson.
Ometi pole "Doctor Strange" film taimsetest või muudest füüsilistest abivahenditest, mis meeli avardavad ja psüühikas ootamatuid seoseid loovad. Linateose filosoofia on rohkem müstilist, religioosset laadi, põhikonfliktiks hea ja kurja alge igipõline võitlus, kusjuures kurjuse põhiliseks tunnusjooneks on destruktiivsus, mis vastandub õilsa alge alalhoidlikkusele ja jätkuvusele. Samas pakub just Kuri igavest elu oma rahuldamatult ahnes ekspansiivsuses. Hea on seevastu üürike, kuid korduv, ringlev, täienev. Positiivse alge kandjat ja maailmakorra valvajat esindab filmis The Ancient One – eatu ja sootu, välimuselt iginoor munk Tilda Swintoni kehastuses.
Õnnestunud näitlejate valiku, mis on üks selle ekraniseeringu mõjuvaid tegureid. Swintoni karisma võib asetada pea et võrdväärsele kohale filmi õnnestumises graafilise kunstnikutöö kõrval. Võib isegi öelda, et The Ancient One'i kiilaspäine guru sümboliseerib Swintoni näitlejakarakterit – tema ebamaises delikaatsuses ja hapruses on ometi mingi haaramatu sitkus ja visadus, ajaväline nooruslikkus, mis on ühendatud vaimse küpsusega. Doktor Strange'i mängib Benedict Cumberbatch, kes nime teinud muuhulgas Sherlock Holmesina BBC telesarjast (2010-2017). Strange aitab tal detektiivimantli välja vahetada koomiksikangelase purpurkeebi vastu. Doktori karakter on filmis üks neist, millesse on kirjutatud veidigi psühholoogilist sügavust ja sisemist arengut ning Cumberbatch võimeka näitlejana kannab selle kenasti välja, võlukeep istub talle lausa loomulikult. Filmi teised tegelaskujud on koomiksile omaselt üpris üheplaanilised, kui Swintoni kehastatud guru välja jätta, sest Swinton mängib selle karakteri suuremaks kui koomiksi autorid Steve Ditko ja Stan Lee seda kunagi näinud.
Pole kahtlust, et "Doctor Strange" saab järje, sest koomiksit on välja antud 1960ndatest tänini ja seiklusi tal jagub. Vihjena järgmistele Marveli universumi laiendavatele filmidele on "Strange'i" lõputiitritele lisatud paar tiiserit. Marveli universum on piiritu ja seotud, aga mitte kõik filmid, mis neist koomiksitest vändatakse, pole sedavõrd murdelised nagu Derricksoni ekraniseering. Asjatundjad ja koomiksisõbrad paigutavad Derricksoni filmi neist parimate sekka. Iseasi, kas "Doctor Strange'i" järgmised osad suudavad kinopilooti ületada. Ja kes tegelikult viitsib jälgida mingi frantsiisi järgnevaid ja järgnevaid osi? Näiteks "Tähesõdade" sarjaga on juba juhtunud see, et algusest peale segipööratud ajaline järjestus on tekitanud paraja segaduse, nii et seda puslet, mida "Star Warsi" tootjad vaatajaile ette söödavad, on peaaegu võimatu kokku panna. "Doctor Strange" on vaadatav ka eraldiseisva tööna, fantaasiafilmide tänapäevase tipuna. Derricksoni film sobib ka siis, kui enne ega pärast seda koomiksifilme vaadata polegi plaanis.
### Response:
Tõnu Karjatse filmikomm: fantaasiafilmide alal jääb "Doctor Strange" mõneks ajaks ületamatuks tipuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Telekanali sünnist läks veel 18 kuud, et eetrisse jõuaks esimene telesaade.
Avasaates astus esmakordselt publiku ette BBC orkester ning kõlas spetsiaalselt televisioonile kirjutatud lugu pealkirjaga "Television". Ilmselt oli see esimene laul, mis üldse teletegemisest kirjutatud.
Telekanali esimest saadet nägi 400 inimest. | BBC tähistab telekanali sündi meeleoluka videoga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Telekanali sünnist läks veel 18 kuud, et eetrisse jõuaks esimene telesaade.
Avasaates astus esmakordselt publiku ette BBC orkester ning kõlas spetsiaalselt televisioonile kirjutatud lugu pealkirjaga "Television". Ilmselt oli see esimene laul, mis üldse teletegemisest kirjutatud.
Telekanali esimest saadet nägi 400 inimest.
### Response:
BBC tähistab telekanali sündi meeleoluka videoga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsuskoalitsioonis pingeid tekitanud teema tõstatas valitsuse pressikonverentsil sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna (IRL) veel enne kui jõudis anda ülevaate oma haldusala heaks kiidetud päevakorrapunktidest.
Tsahkna avaldas lootust, et riigifirmade nõukogudest riigikogulaste tagasi kutsumist saab täna valitsuskabinetis arutada. "Põhiseadus on kõigile, kõik on põhiseaduse ees võrdsed. Ka valitsus. Küsimus pole riigikogulastes, vaid selles, et olukord peab olema selge. Meie seisukoht on siin väga selge - riigikogulased peab sealt ära kutsuma," ütles Tsahkna.
Taavi Rõivas lisas, et kuna teema on väga kuumaks läinud, tuleb see ära lahendada. Peaministri sõnul on pinged selle teema ümber kasvanud ebaproportionaalselt suureks.
"Mul on hea meel, et rahandusminister andis täisvolikirja kolleeg Margusele. Siis on meil võimalik teha selline pretsedent, et me tema esitatud punkti arutame tema puhkuse ajal. Ma olin juba eile valmis ta puhkuse ka erakorraliselt katkestama ja ta Eestisse tagasi kutsuma, aga selgus, et selles kohast, kus ta on ei oleks lennukiga õigeks ajaks kohale jõudnud. Nii, et halastasime rahandusministrile ja võtame selle teema ette, kui vähegi jõuame," kommenteeris peaminister Taavi Rõivas.
Rõivas viitas taas erinevate õiguskantslerite hinnangutele seoses kõnealuse teemaga."Õiguskantsler Jõks oli väga radikaalne ja ütles, et kõik riigikogu liikmed kõikidest nõukogudest välja. Õiguskantsler Teder oli risti-vastupidisel seisukohal, ütles, et võivad olla küll ka riigikogu liikmed, riigi esindajad nõukogudes. Ja nüüd õiguskantsler Madise on välja pakkunud selle, et tuleb lähtuda sellest, et riigikogu liikmeid ei tohi nimetada tulevikus nõukogudesse minister ja sealt tuleb see põhiseaduse vastuolu. Ehk siis ei oleks võimude lahususes ohtu, kus minister saab määrata, kas riigikogu liige tagasi kutsuda ja seda kaudu riigikogu liiget ka teoreetiliselt kuidagi mõjutada," kõneles peaminister.
"Nii, et seda nimetamise korda ja kõiki neid nüansse tuleb kahtlemata arutada. Ma arvan, et meil on siin võimalus ka lahendus leida," lisas ta.
Rõivas märkis, et hetkel on riigiettevõtete nõukogudes kaheksa riigikogu liiget.
Ta ütles, et kaalus ka rahandusminister Sven Sesteri puhkuse katkestamist, kes tegi ettepanku riigikogulased riigifirmadest tagasi kutsuda.
Rõivas märkis, et ka Sven Sester ise on omal ajal riigikogu liikmena olnud riigifirma nõukogus.
IRL-i nimetas Tsahkna valitsuse pressikonverentsil juba Isamaaks. Ta ütles, et Isamaa ei ole rohkem kui kümne aasta jooksul nimetanud mitte ühtegi riigikogu liiget äriühingute nõukogudesse. | Rõivas: riigifirmade nõukogudesse kuuluvate riigikogulaste teema tuleb ära lahendada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsuskoalitsioonis pingeid tekitanud teema tõstatas valitsuse pressikonverentsil sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna (IRL) veel enne kui jõudis anda ülevaate oma haldusala heaks kiidetud päevakorrapunktidest.
Tsahkna avaldas lootust, et riigifirmade nõukogudest riigikogulaste tagasi kutsumist saab täna valitsuskabinetis arutada. "Põhiseadus on kõigile, kõik on põhiseaduse ees võrdsed. Ka valitsus. Küsimus pole riigikogulastes, vaid selles, et olukord peab olema selge. Meie seisukoht on siin väga selge - riigikogulased peab sealt ära kutsuma," ütles Tsahkna.
Taavi Rõivas lisas, et kuna teema on väga kuumaks läinud, tuleb see ära lahendada. Peaministri sõnul on pinged selle teema ümber kasvanud ebaproportionaalselt suureks.
"Mul on hea meel, et rahandusminister andis täisvolikirja kolleeg Margusele. Siis on meil võimalik teha selline pretsedent, et me tema esitatud punkti arutame tema puhkuse ajal. Ma olin juba eile valmis ta puhkuse ka erakorraliselt katkestama ja ta Eestisse tagasi kutsuma, aga selgus, et selles kohast, kus ta on ei oleks lennukiga õigeks ajaks kohale jõudnud. Nii, et halastasime rahandusministrile ja võtame selle teema ette, kui vähegi jõuame," kommenteeris peaminister Taavi Rõivas.
Rõivas viitas taas erinevate õiguskantslerite hinnangutele seoses kõnealuse teemaga."Õiguskantsler Jõks oli väga radikaalne ja ütles, et kõik riigikogu liikmed kõikidest nõukogudest välja. Õiguskantsler Teder oli risti-vastupidisel seisukohal, ütles, et võivad olla küll ka riigikogu liikmed, riigi esindajad nõukogudes. Ja nüüd õiguskantsler Madise on välja pakkunud selle, et tuleb lähtuda sellest, et riigikogu liikmeid ei tohi nimetada tulevikus nõukogudesse minister ja sealt tuleb see põhiseaduse vastuolu. Ehk siis ei oleks võimude lahususes ohtu, kus minister saab määrata, kas riigikogu liige tagasi kutsuda ja seda kaudu riigikogu liiget ka teoreetiliselt kuidagi mõjutada," kõneles peaminister.
"Nii, et seda nimetamise korda ja kõiki neid nüansse tuleb kahtlemata arutada. Ma arvan, et meil on siin võimalus ka lahendus leida," lisas ta.
Rõivas märkis, et hetkel on riigiettevõtete nõukogudes kaheksa riigikogu liiget.
Ta ütles, et kaalus ka rahandusminister Sven Sesteri puhkuse katkestamist, kes tegi ettepanku riigikogulased riigifirmadest tagasi kutsuda.
Rõivas märkis, et ka Sven Sester ise on omal ajal riigikogu liikmena olnud riigifirma nõukogus.
IRL-i nimetas Tsahkna valitsuse pressikonverentsil juba Isamaaks. Ta ütles, et Isamaa ei ole rohkem kui kümne aasta jooksul nimetanud mitte ühtegi riigikogu liiget äriühingute nõukogudesse.
### Response:
Rõivas: riigifirmade nõukogudesse kuuluvate riigikogulaste teema tuleb ära lahendada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuna David Mitov Nilsson sai aprillis tõsiselt vigastada, pääses Vaikla kolmeks kuuks Norrköpingi väravapostide vahele. Suvel liitus aga klubiga uus kindamees Michael Langer, kes tõrjus Eesti U-21 koondislase tagasi varupingile, kirjutab Soccernet.ee.
Norrköpingi lepingud Langeri ja paraneva Nilssoniga kehtivad ka järgmisel aastal, samuti on klubis olemas 19-aastane väravavaht Julius Lindgren. Vaikla väljavaated mänguajale poleks seetõttu järgmisel hooajal head. Pole selge, kus tema karjäär jätkub, aga oma praeguse leivaisa juurest soovib ta lahkuda.
"Ta on teatanud, et ei näe oma tulevikku Norrköpingis. Aktsepteerime seda. Selles pole midagi dramaatilist, kuigi alati on kurb, kui mängijad tahavad lahkuda. Aga me ei veena kedagi, kes ei taha siin olla," rääkis Norrköpingi peatreener Jens Gustafsson nt.se-le.
Rootsi kõrgliigas jääb hooaja lõpuni veel vaid üks voor. Viimasest kuuest kohtumisest kõigest ühe võidu ja ühe viigi teeninud Norrköping on pudenenud tabelis kolmandale kohale. | Andreas Vaikla on Norrköpingist lahkumas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuna David Mitov Nilsson sai aprillis tõsiselt vigastada, pääses Vaikla kolmeks kuuks Norrköpingi väravapostide vahele. Suvel liitus aga klubiga uus kindamees Michael Langer, kes tõrjus Eesti U-21 koondislase tagasi varupingile, kirjutab Soccernet.ee.
Norrköpingi lepingud Langeri ja paraneva Nilssoniga kehtivad ka järgmisel aastal, samuti on klubis olemas 19-aastane väravavaht Julius Lindgren. Vaikla väljavaated mänguajale poleks seetõttu järgmisel hooajal head. Pole selge, kus tema karjäär jätkub, aga oma praeguse leivaisa juurest soovib ta lahkuda.
"Ta on teatanud, et ei näe oma tulevikku Norrköpingis. Aktsepteerime seda. Selles pole midagi dramaatilist, kuigi alati on kurb, kui mängijad tahavad lahkuda. Aga me ei veena kedagi, kes ei taha siin olla," rääkis Norrköpingi peatreener Jens Gustafsson nt.se-le.
Rootsi kõrgliigas jääb hooaja lõpuni veel vaid üks voor. Viimasest kuuest kohtumisest kõigest ühe võidu ja ühe viigi teeninud Norrköping on pudenenud tabelis kolmandale kohale.
### Response:
Andreas Vaikla on Norrköpingist lahkumas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Montrealis sündinud Strollist saab esimene Kanada piloot vormel-1 sarjas pärast 2006. aastal karjääri lõpetanud Jacques Villenueve’i, kes 1997. aastal ka maailmameistriks tuli.
Stroll asendab Williamsis brasiillast Felipe Massat, kes lõpetab käesoleva hooaja järel oma vormel-1 karjääri.
Koos eestlase Ralf Aroniga Prema Powerteami ridades sõitnud ning lõppenud hooajal vormel-3 sarja Euroopa meistriks tulnud Stroll on järgmisel hooajal vormel-1 sarja noorim sõitja. | Ralf Aroni tiimikaaslasest saab Bottase kaaspiloot Williamsis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Montrealis sündinud Strollist saab esimene Kanada piloot vormel-1 sarjas pärast 2006. aastal karjääri lõpetanud Jacques Villenueve’i, kes 1997. aastal ka maailmameistriks tuli.
Stroll asendab Williamsis brasiillast Felipe Massat, kes lõpetab käesoleva hooaja järel oma vormel-1 karjääri.
Koos eestlase Ralf Aroniga Prema Powerteami ridades sõitnud ning lõppenud hooajal vormel-3 sarja Euroopa meistriks tulnud Stroll on järgmisel hooajal vormel-1 sarja noorim sõitja.
### Response:
Ralf Aroni tiimikaaslasest saab Bottase kaaspiloot Williamsis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikohus ei võtnud arutusele vandeadvokaadi abi Henrik Kirsimäe määruskaebust Martin Kattai (33) trahvimisele. Samas on Kirsimäe vaidlustanud ka Kattai süüdimõistmise ähvardamises ja talle selle eest mõistetud vanglakaristuse. Kohtuotsuse kohaselt pidi Kattai vanglas ära kandma reaalselt kolm kuud ning ta vabanes selle kandmiselt septembris.
Harju maakohus määras Kattaile 500 euro suuruse trahvi selle eest, et ta filmis ja pildistas kinniseks kuulutatud kohtuistungit ning avaldas videod ja pildi sotsiaalmeedias. Hiljem jättis selles osas maakohtu otsuse muutmata ka ringkonnakohus.
Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi ähvardas Kattai mullu sügisel korduvalt oma Facebooki lehel peaminister Taavi Rõivast tapmise ja tervisekahjustuste tekitamisega. Süüdistuse kohaselt avaldas Kattai ähvardavaid postitusi mullu 15. ja 25. septembril ning 4. ja 16. oktoobril.
Lisaks postitas Kattai Rõivasele suunatud tapmisähvarduse Reformierakonna toonase peasekretäri Martin Kuke Facebooki lehele, märkis süüdistus.
Seejuures kogus ja avaldas ta erinevat infot peaministri võimaliku elukoha kohta, kirjeldas peaministri isikukaitsjate töötaktikat ning nende kasutatavaid vahendeid.
Kattai on kohtueelses menetluses tunnistanud, et süüdistuses märgitud tekstid ning sõnaavaldused sotsiaalmeediavõrgus Facebook on esitatud tema poolt, kuid leiab, et tema tekstides puuduvad ähvardusele viitavad kuriteotunnused.
Keskkriminaalpolitseinikud pidasid Kattai kuriteos kahtlustatavana kinni mullu oktoobris.
Uurimine tuvastas, et mees kogus ja avaldas erinevat infot peaministri võimaliku elukoha kohta, kirjeldas peaministri isikukaitsjate töötaktikat ning nende kasutatavaid vahendeid.
Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus on ERR.ee-le öelnud, et Kattai käitumises oli selgeid ohumärke, kuna tema avaldused sisaldasid otseseid ähvardusi kõrge riigiametniku suhtes ning ka viiteid konkreetsetele sammudele, mida ta ähvardatava jälgimiseks teinud oli.
Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei ning uurimist juhtis riigiprokuratuur. | Taavi Rõivast tapmisega ähvardanud mehe trahvimist riigikohus ei aruta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikohus ei võtnud arutusele vandeadvokaadi abi Henrik Kirsimäe määruskaebust Martin Kattai (33) trahvimisele. Samas on Kirsimäe vaidlustanud ka Kattai süüdimõistmise ähvardamises ja talle selle eest mõistetud vanglakaristuse. Kohtuotsuse kohaselt pidi Kattai vanglas ära kandma reaalselt kolm kuud ning ta vabanes selle kandmiselt septembris.
Harju maakohus määras Kattaile 500 euro suuruse trahvi selle eest, et ta filmis ja pildistas kinniseks kuulutatud kohtuistungit ning avaldas videod ja pildi sotsiaalmeedias. Hiljem jättis selles osas maakohtu otsuse muutmata ka ringkonnakohus.
Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi ähvardas Kattai mullu sügisel korduvalt oma Facebooki lehel peaminister Taavi Rõivast tapmise ja tervisekahjustuste tekitamisega. Süüdistuse kohaselt avaldas Kattai ähvardavaid postitusi mullu 15. ja 25. septembril ning 4. ja 16. oktoobril.
Lisaks postitas Kattai Rõivasele suunatud tapmisähvarduse Reformierakonna toonase peasekretäri Martin Kuke Facebooki lehele, märkis süüdistus.
Seejuures kogus ja avaldas ta erinevat infot peaministri võimaliku elukoha kohta, kirjeldas peaministri isikukaitsjate töötaktikat ning nende kasutatavaid vahendeid.
Kattai on kohtueelses menetluses tunnistanud, et süüdistuses märgitud tekstid ning sõnaavaldused sotsiaalmeediavõrgus Facebook on esitatud tema poolt, kuid leiab, et tema tekstides puuduvad ähvardusele viitavad kuriteotunnused.
Keskkriminaalpolitseinikud pidasid Kattai kuriteos kahtlustatavana kinni mullu oktoobris.
Uurimine tuvastas, et mees kogus ja avaldas erinevat infot peaministri võimaliku elukoha kohta, kirjeldas peaministri isikukaitsjate töötaktikat ning nende kasutatavaid vahendeid.
Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus on ERR.ee-le öelnud, et Kattai käitumises oli selgeid ohumärke, kuna tema avaldused sisaldasid otseseid ähvardusi kõrge riigiametniku suhtes ning ka viiteid konkreetsetele sammudele, mida ta ähvardatava jälgimiseks teinud oli.
Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei ning uurimist juhtis riigiprokuratuur.
### Response:
Taavi Rõivast tapmisega ähvardanud mehe trahvimist riigikohus ei aruta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kunstmuruväljakutel peetakse ka kõik teised laupäeval mängitavad kohtumised.
Premium liiga viimane voor laupäeval, 5. novembril
kell 13.05 Nõmme Kalju FC - Tallinna FC Infonet, Hiiu staadion
kell 13.05 Tallinna FC Levadia - Tallinna FC Flora, Sportland Arena
kell 13.05 Paide Linnameeskond - JK Narva Trans, Paide kunstmurustaadion
kell 13.05 Pärnu Linnameeskond - Tartu JK Tammeka, Pärnu kunstmurustaadion
kell 13.05 Rakvere JK Tarvas - JK Sillamäe Kalev, Rakvere kunstmurustaadion
ETV ja ERR-i spordiportaal teevad otseülekande Nõmme Kalju ja Infoneti vahelisest matšist. | Levadia ja Flora otsustav kohtumine toimub kunstmuruväljakul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kunstmuruväljakutel peetakse ka kõik teised laupäeval mängitavad kohtumised.
Premium liiga viimane voor laupäeval, 5. novembril
kell 13.05 Nõmme Kalju FC - Tallinna FC Infonet, Hiiu staadion
kell 13.05 Tallinna FC Levadia - Tallinna FC Flora, Sportland Arena
kell 13.05 Paide Linnameeskond - JK Narva Trans, Paide kunstmurustaadion
kell 13.05 Pärnu Linnameeskond - Tartu JK Tammeka, Pärnu kunstmurustaadion
kell 13.05 Rakvere JK Tarvas - JK Sillamäe Kalev, Rakvere kunstmurustaadion
ETV ja ERR-i spordiportaal teevad otseülekande Nõmme Kalju ja Infoneti vahelisest matšist.
### Response:
Levadia ja Flora otsustav kohtumine toimub kunstmuruväljakul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti järel saabus enim taotlusi naaberriikidest Soomest, Venemaalt ja Lätist, ent muljetavaldav kogus esinemissoove laekus ka tuntud muusikamaadest nagu Taani, Ühendkuningriik ning Kanada. Eksootilisematest paikadest on avalduste nimistus esindatud muuhulgas Mali, Tuneesia, Cabo Verde, Taiwan, Indoneesia ja Gröönimaa.
TMW 2017 esinemistaotluste TOP10 riikide kaupa:
Eesti 264
Soome 224
Venemaa 143
Läti 95
Valgevene 86
Taani 71
Poola 59
Ühendkunigriik 48
Iisrael 46
Kanada 41
Laekunud taotluste põhjal paneb TMW programmitiim kokku ligi 200 artistist koosneva ning erinevaid muusikažanreid hõlmava kolmepäevase kontsertkava. TMW programmitoimkonda kuuluvad mitmete muusikaettevõtete ja plaadileiblite esindajad, ürituste korraldajad ning oma skene ja žanri parimad asjatundjad. Programmi kinnitatud artistid kuulutatakse välja veebruari alguses.
TMW muusikaprogrammi juhi Raimond Põldmaa sõnul on kaheksa aastat tagasi eeskätt Eesti muusika tutvustamiseks loodud festivalist saanud oluline väljund rahvusvahelisele muusikakogukonnale. "Välisartistide kasvav huvi Tallinn Music Weeki vastu näitab, et lisaks Eesti artistidele on ka neil siin esinemisest palju võita. Taotluste statistikat nähes joonistuvad selgelt välja riigid, kus oleme eelnevatel aastatel loonud olulisi sidemeid sealsete muusikakogukondadega – näiteks Kanada ja Venemaa. Igal aastal avanevad uued uksed, sest huvi Tallinn Music Weeki ning meie piirkonna muusika vastu aina tõuseb. Sellest võidab kokkuvõttes ka meie muusika, sest uksed avanevad ju mõlemas suunas," ütles ta.
Viimasele, tänavu märtsis toimunud festivalile kinnitati esinejaid enam kui 30 riigist, teiste seas biidiskene maailmanimi Pixelord Venemaalt, Soome thrashi staar Mokoma, Taani-Soome indie-superbänd Liima ning briti postpungi veteran The Membranes. Festivalilt on oma rahvusvahelist eduteed alustanud teiste seas Vene postpunk bänd Motorama, Soome folkbluusi artist Mirel Wagner, Valgevene coldwave grupp Super Besse ning Taani bändid Get Your Gun ja Lowli.
Tallinn Music Week 2017 kuupäevad:
27. märts - 2. aprill: TMW maitsed, TMW jutud, TMW linnaruum
28. märts - 2. aprill: TMW kunst
29. märts - 1. aprill: TMW linnalava (tasuta päevased kontserdid)
30. märts - 1. aprill: TMW muusikafestival (õhtused klubikontserdid)
31. märts - 1. aprill: TMW konverents
1.-2. aprill: disainiturg | TMW-le laekus esinemistaotlusi 59 riigist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti järel saabus enim taotlusi naaberriikidest Soomest, Venemaalt ja Lätist, ent muljetavaldav kogus esinemissoove laekus ka tuntud muusikamaadest nagu Taani, Ühendkuningriik ning Kanada. Eksootilisematest paikadest on avalduste nimistus esindatud muuhulgas Mali, Tuneesia, Cabo Verde, Taiwan, Indoneesia ja Gröönimaa.
TMW 2017 esinemistaotluste TOP10 riikide kaupa:
Eesti 264
Soome 224
Venemaa 143
Läti 95
Valgevene 86
Taani 71
Poola 59
Ühendkunigriik 48
Iisrael 46
Kanada 41
Laekunud taotluste põhjal paneb TMW programmitiim kokku ligi 200 artistist koosneva ning erinevaid muusikažanreid hõlmava kolmepäevase kontsertkava. TMW programmitoimkonda kuuluvad mitmete muusikaettevõtete ja plaadileiblite esindajad, ürituste korraldajad ning oma skene ja žanri parimad asjatundjad. Programmi kinnitatud artistid kuulutatakse välja veebruari alguses.
TMW muusikaprogrammi juhi Raimond Põldmaa sõnul on kaheksa aastat tagasi eeskätt Eesti muusika tutvustamiseks loodud festivalist saanud oluline väljund rahvusvahelisele muusikakogukonnale. "Välisartistide kasvav huvi Tallinn Music Weeki vastu näitab, et lisaks Eesti artistidele on ka neil siin esinemisest palju võita. Taotluste statistikat nähes joonistuvad selgelt välja riigid, kus oleme eelnevatel aastatel loonud olulisi sidemeid sealsete muusikakogukondadega – näiteks Kanada ja Venemaa. Igal aastal avanevad uued uksed, sest huvi Tallinn Music Weeki ning meie piirkonna muusika vastu aina tõuseb. Sellest võidab kokkuvõttes ka meie muusika, sest uksed avanevad ju mõlemas suunas," ütles ta.
Viimasele, tänavu märtsis toimunud festivalile kinnitati esinejaid enam kui 30 riigist, teiste seas biidiskene maailmanimi Pixelord Venemaalt, Soome thrashi staar Mokoma, Taani-Soome indie-superbänd Liima ning briti postpungi veteran The Membranes. Festivalilt on oma rahvusvahelist eduteed alustanud teiste seas Vene postpunk bänd Motorama, Soome folkbluusi artist Mirel Wagner, Valgevene coldwave grupp Super Besse ning Taani bändid Get Your Gun ja Lowli.
Tallinn Music Week 2017 kuupäevad:
27. märts - 2. aprill: TMW maitsed, TMW jutud, TMW linnaruum
28. märts - 2. aprill: TMW kunst
29. märts - 1. aprill: TMW linnalava (tasuta päevased kontserdid)
30. märts - 1. aprill: TMW muusikafestival (õhtused klubikontserdid)
31. märts - 1. aprill: TMW konverents
1.-2. aprill: disainiturg
### Response:
TMW-le laekus esinemistaotlusi 59 riigist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tore uudis oli Vaba Lava otsus laieneda Narva. See on kahtlemata positiivne märk, mis ehk aitab tuua Narva senisest enam Eesti kultuuripildile. Täpsemalt: ehk aitab see tuua Narva tagasi Eesti kultuuripildile. On ju sellel linnal olnud Eesti kultuuriloos tähtis roll, Narvast pärineb terve hulk olulisi kultuuritegelasi. Olgu neist siin nimetatud vaid mõned: Paul Keres, Kersti Merilaas, Artur Rinne või näiteks ka saksa viiuldaja ja helilooja Alexander Ritter. Kuid nimed nimedeks.
Koha olemasolu maailma kultuurikaardil või tema puudumise sealt määrab isikunimedest ilmselt rohkemgi see raskesti määratletav miski, mida võib nimetada mõjuks, tähenduseks või auraks, vanasti oleks vahest öeldud ka kuulsus või väärikus...
Väga selgelt väljendub see mõju või väärikus mingist kohast loodud kunstiteostes. Selles, kui ligitõmbav või inspireeriv konkreetne koht kunstiloojatele on. On kohti, nagu näiteks Rooma või Pariis, millest on loodud lugematul arvul teoseid. On aga kohti, millest on loodud vähem. Samas ei määra seegi veel kõike. Jüri Tuulik näiteks kirjutas üksi Abruka saare Eesti kirjanduses suureks. Või tänu Vaino Vahingule on Tartumaa kagutipus asuv Aravu küla Eesti kultuuriloos olemas.
Kuid midagi näitab siiski ka puhas aritmeetika: kui palju, kui hästi, kui huvitavalt. Ja Narva on inspireerinud väga erinevaid loojaid. Olgu muusikast mainitud Rootsis, Soomes ja Eestis riigipeade ja väejuhtide matustel mängitav "Narva marss" või Raimond Valgre "Narva valss", mida vast kõik teavad.
Muidugi on Narva tormiline ajalugu andnud ainest maalikunstnikele: näiteks kujutab Rootsi ajaloomaalija Gustaf Cederströmi maal "Võit Narva all" oma vägevuse tipul olevat Karl XII võtmas vastu Vene vägede alistumist; vastaspoole triumfe jäädvustas aga Kuramaa päritolu Nikolai Sauerweid, kellelt pärineval maalil takistab Peeter I vastvallutatud Narvas marodööritsevaid vene sõdureid, taustaks barokse linna kaunis arhitektuur.
Narvast on ka kirjutatud. Kirjutatud on palju, kirjutatud on hästi ja kirjutatud on huvitavalt. Aga ei ole kirjutatud viimasel ajal. Mõne erandiga siiski: Märt Lauri mahukas romaanis "Lahustumine" leidub võimas linna pommitamise ja Narvast põgenemise kirjeldus. Aga nagu näha, räägitakse siingi vaid möödanikust. Möödanikuainelisi teoseid leiab teisigi. Näiteks Tiit Aleksejevi 2010. aasta näidendi "Leegionärid" taustaks on Narva langemine Punaarmee kätte 1944. aastal, üks peategelastest on lausa narvalane, kes oma kodulinna meenutamiseks ka sõna saab.
Kaugemale minevikku minnes leiame Eduard Vilde Kreenholmi-romaani "Raudsed käed", mõne aasta eest ilmus ka Adolf Kraani sõjaeelsel ajal kirjutatud "Paul Erikson. Ühe Narva noormehe seiklused I maailmasõja päevil", kus tegelikult Narvast väga ei räägitagi, see on lihtsalt lähtekoht. Või siis Vladimir Beekman, kelle sulest pärineb, noh, mis siin salata, purupunane "Narva kosk", mille tegevus hargneb 1918. aasta kevadel. 1930ndate Narva teismeliste elu ja tegemisi kujutab Adolf Rammo noortetriloogia "Šahh Madan", "Hundipassiga koolipoiss" ja "Kibekäppade küpsetuskojas", mis ilmusid 70ndatel aastatel. Veelgi kaugemale ajalukku – ja mitte ainult Narva, vaid kogu Eesti minevikku – paigutub Enn Kippeli 1937. aasta romaani "Kui Raudpea tuli" tegevus.
Nõnda võttes on Narval kindel ja väärikas koht meie kirjandusloos ja kultuuriloos üldisemalt, kuid kahjuks jääb suur osa sellest ajalukku ning küsimus kõlab: kuidas tuua Narva tagasi?
Kindlasti on Narva suurem kultuuriline suhtlemine ülejäänud Eestiga selleks vajalik ja see ka toimub. Mis lubab loota, et küll ka viljad peagi küpsevad. Tegelikult isegi osaliselt on juba küpsenud: 2013. aastal ilmus toonase Tartu Ülikooli Narva kolledži juhi, praeguse sisekaitseakadeemia rektori Katri Raigi sulest "Minu Narva". See näitab, et Narva inspireerib küll, nagu iga koht, kui suhtuda sellesse heatahtliku huviga. Seda huvi peaks lihtsalt rohkem olema. | Peeter Helme: kuidas tuua Narva tagasi kultuurilukku? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tore uudis oli Vaba Lava otsus laieneda Narva. See on kahtlemata positiivne märk, mis ehk aitab tuua Narva senisest enam Eesti kultuuripildile. Täpsemalt: ehk aitab see tuua Narva tagasi Eesti kultuuripildile. On ju sellel linnal olnud Eesti kultuuriloos tähtis roll, Narvast pärineb terve hulk olulisi kultuuritegelasi. Olgu neist siin nimetatud vaid mõned: Paul Keres, Kersti Merilaas, Artur Rinne või näiteks ka saksa viiuldaja ja helilooja Alexander Ritter. Kuid nimed nimedeks.
Koha olemasolu maailma kultuurikaardil või tema puudumise sealt määrab isikunimedest ilmselt rohkemgi see raskesti määratletav miski, mida võib nimetada mõjuks, tähenduseks või auraks, vanasti oleks vahest öeldud ka kuulsus või väärikus...
Väga selgelt väljendub see mõju või väärikus mingist kohast loodud kunstiteostes. Selles, kui ligitõmbav või inspireeriv konkreetne koht kunstiloojatele on. On kohti, nagu näiteks Rooma või Pariis, millest on loodud lugematul arvul teoseid. On aga kohti, millest on loodud vähem. Samas ei määra seegi veel kõike. Jüri Tuulik näiteks kirjutas üksi Abruka saare Eesti kirjanduses suureks. Või tänu Vaino Vahingule on Tartumaa kagutipus asuv Aravu küla Eesti kultuuriloos olemas.
Kuid midagi näitab siiski ka puhas aritmeetika: kui palju, kui hästi, kui huvitavalt. Ja Narva on inspireerinud väga erinevaid loojaid. Olgu muusikast mainitud Rootsis, Soomes ja Eestis riigipeade ja väejuhtide matustel mängitav "Narva marss" või Raimond Valgre "Narva valss", mida vast kõik teavad.
Muidugi on Narva tormiline ajalugu andnud ainest maalikunstnikele: näiteks kujutab Rootsi ajaloomaalija Gustaf Cederströmi maal "Võit Narva all" oma vägevuse tipul olevat Karl XII võtmas vastu Vene vägede alistumist; vastaspoole triumfe jäädvustas aga Kuramaa päritolu Nikolai Sauerweid, kellelt pärineval maalil takistab Peeter I vastvallutatud Narvas marodööritsevaid vene sõdureid, taustaks barokse linna kaunis arhitektuur.
Narvast on ka kirjutatud. Kirjutatud on palju, kirjutatud on hästi ja kirjutatud on huvitavalt. Aga ei ole kirjutatud viimasel ajal. Mõne erandiga siiski: Märt Lauri mahukas romaanis "Lahustumine" leidub võimas linna pommitamise ja Narvast põgenemise kirjeldus. Aga nagu näha, räägitakse siingi vaid möödanikust. Möödanikuainelisi teoseid leiab teisigi. Näiteks Tiit Aleksejevi 2010. aasta näidendi "Leegionärid" taustaks on Narva langemine Punaarmee kätte 1944. aastal, üks peategelastest on lausa narvalane, kes oma kodulinna meenutamiseks ka sõna saab.
Kaugemale minevikku minnes leiame Eduard Vilde Kreenholmi-romaani "Raudsed käed", mõne aasta eest ilmus ka Adolf Kraani sõjaeelsel ajal kirjutatud "Paul Erikson. Ühe Narva noormehe seiklused I maailmasõja päevil", kus tegelikult Narvast väga ei räägitagi, see on lihtsalt lähtekoht. Või siis Vladimir Beekman, kelle sulest pärineb, noh, mis siin salata, purupunane "Narva kosk", mille tegevus hargneb 1918. aasta kevadel. 1930ndate Narva teismeliste elu ja tegemisi kujutab Adolf Rammo noortetriloogia "Šahh Madan", "Hundipassiga koolipoiss" ja "Kibekäppade küpsetuskojas", mis ilmusid 70ndatel aastatel. Veelgi kaugemale ajalukku – ja mitte ainult Narva, vaid kogu Eesti minevikku – paigutub Enn Kippeli 1937. aasta romaani "Kui Raudpea tuli" tegevus.
Nõnda võttes on Narval kindel ja väärikas koht meie kirjandusloos ja kultuuriloos üldisemalt, kuid kahjuks jääb suur osa sellest ajalukku ning küsimus kõlab: kuidas tuua Narva tagasi?
Kindlasti on Narva suurem kultuuriline suhtlemine ülejäänud Eestiga selleks vajalik ja see ka toimub. Mis lubab loota, et küll ka viljad peagi küpsevad. Tegelikult isegi osaliselt on juba küpsenud: 2013. aastal ilmus toonase Tartu Ülikooli Narva kolledži juhi, praeguse sisekaitseakadeemia rektori Katri Raigi sulest "Minu Narva". See näitab, et Narva inspireerib küll, nagu iga koht, kui suhtuda sellesse heatahtliku huviga. Seda huvi peaks lihtsalt rohkem olema.
### Response:
Peeter Helme: kuidas tuua Narva tagasi kultuurilukku? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ta embab mind, prantsatab siis istuma ning võtab kahe käega peast kinni, mis väljendab, et ta elu on hullupööra kiire. Lisaks tihedale asjaajamisele saadab teda magamatus, sest kodus on neljakuune Artur, kel just hambad tulemas.
Mees haarab lootusrikkalt menüü ja pakub: “Sööme, ah? Kõht on jube tühi!”
Oleg, kirjutad oma Facebookis korduvalt: “Armastan teid kõiki!” Kuidas sa seda tunned, mis sa sellega mõtled, kas kõiki on võimalik päriselt armastada?
Ma tean jah, et mõned mõtlevad, et olen hulluks läinud. Tead, see on selline võimas tunne… loomulikult ma ei suuda kõiki tavapärases mõttes „armastada” või ei mõtle ma, et tahaks kõiki kallistada, aga see suund, positiivse laengu jagamine on oluline. Et ma jagan energeetiliselt head vibratsiooni. Negatiivset on niipalju ümberringi, miks ei võiks jagada häid tundeid? Maailma suhtlus võikski olla selline ja see on minu hoiak, armastav hoiak!
Ma isegi maksan vahel Facebook’ile, et mu sõnum jõuaks maksimaalselt paljude inimesteni. Ja muidugi armastan ma väga oma publikut, seda nüüd küll otseses mõttes!
Festival “IDeeJazz” on ukse ees, alustasid väikese Tartu festivaliga, kus esinesid eesti jazzmuusikud ja jazzitudengid, tänaseks on see paisunud rahvusvaheliseks festivaliks, kus peaesinejateks on maailmanimed – Richard Bona, Dino Saluzzi… kust see julgus tuli nii suurelt ette võtta?
Olen nüüdseks 11 aastat Tartus elanud, alguses sai peamiseks Elleri-kooliga seonduv, avasin pop-jazz osakonna, olin selle juhataja ja kitarriõpetaja, korraldasin tudengitele võimalusi esinemiseks, üle kuue aasta tegutsesin Tartu Jazziklubi programmijuhina, korraldasin festivali, suhtlesin linnaisadega rahalise toetuse asjus – nad on olnud alati toetavad – põhjendasin sponsoritele, miks see muusika on Eesti kultuurile ja Tartule vajalik. Lõpuks sai minu jaoks kõike liiga palju, mul ei jäänud küllalt aega iseenda ja oma muusika jaoks, mõtlemiseks, kirjutamiseks…
Eelmisel aastal otsustasin, et lõpetan õpetamise, sel kevadel korraldasin koos mõne sõbraga oma suurkontserdi Nordeas, juunis sündis meie perre teine laps ja sellega seoses tuli uus elurütm.
Keskendun festivalile, iseenda muusikale ja oma perele. Kõike ei jõua. Klubi kontsertide sarja teeme samuti edasi, aga väiksemas mahus.
Aga tean, et tahan pakkuda publikule nii oma muusika kui ka festivaliga elamust. Õnneks ma pole üksi, kuni selle aastani juhtisime IDeeJazzi kahekesi Eveliniga (Evelin Pissarenko, Olegi abikaasa – toim.) ja nüüdsest on meiega liitunud projektijuhina Ants Johanson, tiimis on koos vabatahtlikega ligi paarkümmend inimest.
Oleg Pissarenko I Foto: Anni Õnneleid
Ütlesid, et sinu tegevus õpetajana on nüüdseks lõppenud. Kuidas on üldse loovmuusikul võimalik olla pühendunud õpetaja, mis nõuab ju suurt vastutust?
Õpetaja peaks olema minu mõistes inimene, kes teab ja õpilane see, kes tahab teada. See oleks ideaalne tingimus õpetamiseks. Aga meil peab õpetaja tegelema õppekava täitmisega, ainepunktidega, praktika võimaldamisega… Ideaalis võiks iga õpetaja olla guru, kelle juurde tullakse. Kui Raun Juurikas teab, mis on improvisatsioon, tullakse tema juurde, kui Lembit Saarsalu teab, mis on saksofon, tullakse tema juurde. Ja ei tulda mitte ainepunkti ja diplomi pärast, vaid tõesti selleks, et saada targemaks.
Ütleme nii, et mulle sai küllalt sellest administratiivsest osakonnajuhataja ametist. Samas olen uhke tehtud töö ja õpilaste üle. Elleri kool minu silmis väga väärikas asutus ja mul on südamest hea meel, et jazziosakond jätkab seal ka ilma minuta!
Üks minu esimesi õpilasi Tartus oli Laur Joamets, kes nüüd USA-s edukas kitarrist. Aga muidugi arvan ma, et lõpuks igaüks ise on oma võimaluste rajaja. Mäletan, kui ise läksin Otsa-kooli õppima, olin ennasttäis Narva kutt, mõtlesin, et kes on Mart Soo! (Olegi kitarriõpetaja) Aga varsti hakkasin rohkem aru saama, kes on kes ja et muusika on midagi enamat, kui see, mida olin arvanud.
Oleg, sa oled väga aktiivne suhtleja ning tihtipeale on su avaldused tehtud suure aplombiga, mõnele isegi tunduvad ehk äärmuslikud. Selline väljaastumine nõuab julgust, kas pole?
Loomulikult. Kui sa annad endast palju, siis pead olema valmis saama palju vastu, nii positiivset kui negatiivset. Siirus ja enda avamine on seotud ikka ka riskiga. Aga samas – kui sa riski ei võta, ei ole ka võimalik kogeda häid emotsioone.
Nii on ka festivaliga, kasvõi rahalises mõttes. Aga eelkõige energeetiliselt. Näiteks: kui ma presidendi valimiste ajal toetasin avalikult Marina Kaljuranda, – juba seepärast, et poliitikas võiks olla rohkem naisi -, oli inimesi, kes tulid mulle tänaval ligi ja ütlesid, Oleg, me väga austame sinu valikuid. Aga oli ka mõni tuttav, kes pärast seda avaldust mind enam ei teretanudki.
Mitmed soovitasid mul poliitikaga mitte tegeleda.
Kuidas sa tunned end Eestis mitteeestlasena, kas näed ka ses osas endal vastutust, rääkida ka muulaste nimel?
Esiteks olen sündinud Eestis ja olen siin terve elu elanud! Püüan rahvusküsimustele mitte liialt keskenduda, samas ei saa sellest päris mööda vaadata. Kõike, mis sul on, saab pöörata kas heaks või halvaks.
Kui sa oled pime, võid hakata näiteks muusikuks! Kui ma olen venelane või ukrainlane, siis võin seda hakata põdema, keerata end üles, istuda nurgas ja tunda, et mind ahistatakse. Või ma saan anda endast parima, pöörata asjad enda ja teiste kasuks, näiteks oma temperamenti muusikasse valada või teatud mõttes kõrvaltvaatajana kohaliku kultuurielu rikastada.
Tegelikult ei ole ju Eestis mingist ahistamisest juttu, kui õpid keele ära ja sulandud Eesti ühiskonda?
Ei, ma ei usu. Jutt on pigem sellest, kui palju Eestis on üldse inimestel võimalusi – kultuuriiinimestel, ärimeestel…
Lisaks muidugi oleneb sellest, kus sa tegutsed – kas Tallinnas, Narvas, Tartus…
Põhjus, miks ma olen otsustanud just Tartus festivali teha on see, et tahan näidata, et Tartu on kihvt koht ja et suur rahvusvaheline muusikafestival on selles linnas võimalik ja vajalik. Isegi kui publikut on siin vähem kui Tallinnas, tahan mina sellessse uskuda ja tallinlased on samuti festivalile väga oodatud!
Mulle meeldib mõte, et kui sa ükskord päriselt ärkad, saad aru, et kõik on võimalik.
“Kas olete lõpetanud?”, küsib ettekandja Olegilt. “Ei ole veel ja palun mulle üks must kohv”, vastab Oleg otsustavalt.
Kevadel toimus Nordea kontserdimajas Sinu bändi suurkontsert “Päriselt”. See oli võimas ettevõtmine, mida muusikud põnevusega jälgisid. Sa tegid ajalugu – keegi eesti instrumentalistidest pole söandanud taolist riski võtta või pole endasse nõnda uskunud. Ometi, see õnnestus väga hästi. Kuhu on edasi minna peale sellist saavutust, see oleks Eestis justkui lagi…kas see bänd jätkab samas koosseisus, mis on su muusikalised plaanid edaspidiseks?
Ma olen mõelnud üks kord nii, teine kord naa. Plaanin vahelduseks teha soolokava ja kohtuda publikuga intiimsemas atmosfääris, luua enda jaoks teistsugune kohtumiste formaat koos muusika ja mõtisklustega. Kava on valmis, aga nõuab aega, et seda viimistleda. Mis edasi? Selge see, et Eestit suuremaks ei tee. Nõukogude Liidu ajal oli eesti artistil võimalus olla see eksootiline, lääne poolt tulnud esineja, aga nüüd… reaalsus on see, et ega eesti artisti Poola või Saksamaa ei oota väga, eks ju? Euroopasse on pigem oodatud USA artistid.
Ma ei taha öelda, et mul poleks rohkem midagi öelda, alati on midagi öelda, on uued lood, uued mõtted…kui aga rääkida turust, siis mul on isegi sel väiksel turul hästi läinud. Ma usun, et see muusika on ajatu. Olgu siis sama bändiga, teiste muusikutega või üksi esitatult. Olen olnud lojaalne oma bändile ja nad – Raun Juurikas, Mihkel Mälgand ja Ahto Abner- on tõepoolest geniaalsed muusikud, kellele olen kõige eest siiralt tänulik! Ses suhtes on praegu mõttehetk, kuidas edasi.
Kas Tartu Jazziklubi jätkab nüüd ilma sinuta? Kas sul on plaanis leida uus koht?
Kuidas ilma minuta??? Olen aastaid koos abikaasaga vedanud klubiasja – arendasime välja tunnuslause “Võtkem tassike jazzi”, 4 aastat järjest andsime välja ajalehte “Jazzipala”, entusiasmiga edendasime Tartu Jazzklubi nägu, mina panin programmi kokku, suhtlesin muusikutega, otsisin toetajaid, Evelin tegeles imagoloogiaga. Nüüdseks on koostöö Ülikooli kohvikuga läbi, seoses erimeelsustega teemal kunst või shnitsel, aga me otsime tõesti uut kohta. Teeme esimese jazziõhtu uues ERM-i muuseumi restoranis. Ja vaatame siis, kuidas jazz sinna sobib.
Vahel on nii, et arendad mingit asja ja ühel hetkel see enam ei arene, edendad ja saad aru, et enam ei edene. Siis on aeg edasi liikuda.
Sinu viimane plaat kannab nime “Point” ja seda point’i sa püüad ka kuulajaile edasi anda. Kas suudad mõne lausega täpsemalt edastada, milles on siis sinu jaoks elamise ja olemise mõte?
Sellele küsimusele saan lühidalt vastata oma plaatide triloogia pealkirjadele toetudes – elamise POINT on selles, et ära tunda ja mõista KES SA tegelikult OLED ja seeläbi jõuda PRII LAPSE ILMA!
IDeeJazz, keda sa ise esinejatest eriliselt siia ootad ja miks?
Olen Richard Bona fänn ja tema uue bändi Tartusse toomine on olnud minu unistus, mis sel aastal IDeeJazzil teoks ka saab – olen juba praegu vaimustuses ja ootan kõiki kontserdile, sest Bona on üks nendest artistidest, kes pakub kindlasti elamust!
“Kuidas maitses?” küsib ettekandja.
“Hästi, palun arve. Mina maksan mõlema eest, nii hästi läheb mul!” naerab Oleg oma rõkatavat naeru.
Positiivsust tasub jagada, mõtlen ma. | Oleg Pissarenko: tahan pakkuda publikule elamust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ta embab mind, prantsatab siis istuma ning võtab kahe käega peast kinni, mis väljendab, et ta elu on hullupööra kiire. Lisaks tihedale asjaajamisele saadab teda magamatus, sest kodus on neljakuune Artur, kel just hambad tulemas.
Mees haarab lootusrikkalt menüü ja pakub: “Sööme, ah? Kõht on jube tühi!”
Oleg, kirjutad oma Facebookis korduvalt: “Armastan teid kõiki!” Kuidas sa seda tunned, mis sa sellega mõtled, kas kõiki on võimalik päriselt armastada?
Ma tean jah, et mõned mõtlevad, et olen hulluks läinud. Tead, see on selline võimas tunne… loomulikult ma ei suuda kõiki tavapärases mõttes „armastada” või ei mõtle ma, et tahaks kõiki kallistada, aga see suund, positiivse laengu jagamine on oluline. Et ma jagan energeetiliselt head vibratsiooni. Negatiivset on niipalju ümberringi, miks ei võiks jagada häid tundeid? Maailma suhtlus võikski olla selline ja see on minu hoiak, armastav hoiak!
Ma isegi maksan vahel Facebook’ile, et mu sõnum jõuaks maksimaalselt paljude inimesteni. Ja muidugi armastan ma väga oma publikut, seda nüüd küll otseses mõttes!
Festival “IDeeJazz” on ukse ees, alustasid väikese Tartu festivaliga, kus esinesid eesti jazzmuusikud ja jazzitudengid, tänaseks on see paisunud rahvusvaheliseks festivaliks, kus peaesinejateks on maailmanimed – Richard Bona, Dino Saluzzi… kust see julgus tuli nii suurelt ette võtta?
Olen nüüdseks 11 aastat Tartus elanud, alguses sai peamiseks Elleri-kooliga seonduv, avasin pop-jazz osakonna, olin selle juhataja ja kitarriõpetaja, korraldasin tudengitele võimalusi esinemiseks, üle kuue aasta tegutsesin Tartu Jazziklubi programmijuhina, korraldasin festivali, suhtlesin linnaisadega rahalise toetuse asjus – nad on olnud alati toetavad – põhjendasin sponsoritele, miks see muusika on Eesti kultuurile ja Tartule vajalik. Lõpuks sai minu jaoks kõike liiga palju, mul ei jäänud küllalt aega iseenda ja oma muusika jaoks, mõtlemiseks, kirjutamiseks…
Eelmisel aastal otsustasin, et lõpetan õpetamise, sel kevadel korraldasin koos mõne sõbraga oma suurkontserdi Nordeas, juunis sündis meie perre teine laps ja sellega seoses tuli uus elurütm.
Keskendun festivalile, iseenda muusikale ja oma perele. Kõike ei jõua. Klubi kontsertide sarja teeme samuti edasi, aga väiksemas mahus.
Aga tean, et tahan pakkuda publikule nii oma muusika kui ka festivaliga elamust. Õnneks ma pole üksi, kuni selle aastani juhtisime IDeeJazzi kahekesi Eveliniga (Evelin Pissarenko, Olegi abikaasa – toim.) ja nüüdsest on meiega liitunud projektijuhina Ants Johanson, tiimis on koos vabatahtlikega ligi paarkümmend inimest.
Oleg Pissarenko I Foto: Anni Õnneleid
Ütlesid, et sinu tegevus õpetajana on nüüdseks lõppenud. Kuidas on üldse loovmuusikul võimalik olla pühendunud õpetaja, mis nõuab ju suurt vastutust?
Õpetaja peaks olema minu mõistes inimene, kes teab ja õpilane see, kes tahab teada. See oleks ideaalne tingimus õpetamiseks. Aga meil peab õpetaja tegelema õppekava täitmisega, ainepunktidega, praktika võimaldamisega… Ideaalis võiks iga õpetaja olla guru, kelle juurde tullakse. Kui Raun Juurikas teab, mis on improvisatsioon, tullakse tema juurde, kui Lembit Saarsalu teab, mis on saksofon, tullakse tema juurde. Ja ei tulda mitte ainepunkti ja diplomi pärast, vaid tõesti selleks, et saada targemaks.
Ütleme nii, et mulle sai küllalt sellest administratiivsest osakonnajuhataja ametist. Samas olen uhke tehtud töö ja õpilaste üle. Elleri kool minu silmis väga väärikas asutus ja mul on südamest hea meel, et jazziosakond jätkab seal ka ilma minuta!
Üks minu esimesi õpilasi Tartus oli Laur Joamets, kes nüüd USA-s edukas kitarrist. Aga muidugi arvan ma, et lõpuks igaüks ise on oma võimaluste rajaja. Mäletan, kui ise läksin Otsa-kooli õppima, olin ennasttäis Narva kutt, mõtlesin, et kes on Mart Soo! (Olegi kitarriõpetaja) Aga varsti hakkasin rohkem aru saama, kes on kes ja et muusika on midagi enamat, kui see, mida olin arvanud.
Oleg, sa oled väga aktiivne suhtleja ning tihtipeale on su avaldused tehtud suure aplombiga, mõnele isegi tunduvad ehk äärmuslikud. Selline väljaastumine nõuab julgust, kas pole?
Loomulikult. Kui sa annad endast palju, siis pead olema valmis saama palju vastu, nii positiivset kui negatiivset. Siirus ja enda avamine on seotud ikka ka riskiga. Aga samas – kui sa riski ei võta, ei ole ka võimalik kogeda häid emotsioone.
Nii on ka festivaliga, kasvõi rahalises mõttes. Aga eelkõige energeetiliselt. Näiteks: kui ma presidendi valimiste ajal toetasin avalikult Marina Kaljuranda, – juba seepärast, et poliitikas võiks olla rohkem naisi -, oli inimesi, kes tulid mulle tänaval ligi ja ütlesid, Oleg, me väga austame sinu valikuid. Aga oli ka mõni tuttav, kes pärast seda avaldust mind enam ei teretanudki.
Mitmed soovitasid mul poliitikaga mitte tegeleda.
Kuidas sa tunned end Eestis mitteeestlasena, kas näed ka ses osas endal vastutust, rääkida ka muulaste nimel?
Esiteks olen sündinud Eestis ja olen siin terve elu elanud! Püüan rahvusküsimustele mitte liialt keskenduda, samas ei saa sellest päris mööda vaadata. Kõike, mis sul on, saab pöörata kas heaks või halvaks.
Kui sa oled pime, võid hakata näiteks muusikuks! Kui ma olen venelane või ukrainlane, siis võin seda hakata põdema, keerata end üles, istuda nurgas ja tunda, et mind ahistatakse. Või ma saan anda endast parima, pöörata asjad enda ja teiste kasuks, näiteks oma temperamenti muusikasse valada või teatud mõttes kõrvaltvaatajana kohaliku kultuurielu rikastada.
Tegelikult ei ole ju Eestis mingist ahistamisest juttu, kui õpid keele ära ja sulandud Eesti ühiskonda?
Ei, ma ei usu. Jutt on pigem sellest, kui palju Eestis on üldse inimestel võimalusi – kultuuriiinimestel, ärimeestel…
Lisaks muidugi oleneb sellest, kus sa tegutsed – kas Tallinnas, Narvas, Tartus…
Põhjus, miks ma olen otsustanud just Tartus festivali teha on see, et tahan näidata, et Tartu on kihvt koht ja et suur rahvusvaheline muusikafestival on selles linnas võimalik ja vajalik. Isegi kui publikut on siin vähem kui Tallinnas, tahan mina sellessse uskuda ja tallinlased on samuti festivalile väga oodatud!
Mulle meeldib mõte, et kui sa ükskord päriselt ärkad, saad aru, et kõik on võimalik.
“Kas olete lõpetanud?”, küsib ettekandja Olegilt. “Ei ole veel ja palun mulle üks must kohv”, vastab Oleg otsustavalt.
Kevadel toimus Nordea kontserdimajas Sinu bändi suurkontsert “Päriselt”. See oli võimas ettevõtmine, mida muusikud põnevusega jälgisid. Sa tegid ajalugu – keegi eesti instrumentalistidest pole söandanud taolist riski võtta või pole endasse nõnda uskunud. Ometi, see õnnestus väga hästi. Kuhu on edasi minna peale sellist saavutust, see oleks Eestis justkui lagi…kas see bänd jätkab samas koosseisus, mis on su muusikalised plaanid edaspidiseks?
Ma olen mõelnud üks kord nii, teine kord naa. Plaanin vahelduseks teha soolokava ja kohtuda publikuga intiimsemas atmosfääris, luua enda jaoks teistsugune kohtumiste formaat koos muusika ja mõtisklustega. Kava on valmis, aga nõuab aega, et seda viimistleda. Mis edasi? Selge see, et Eestit suuremaks ei tee. Nõukogude Liidu ajal oli eesti artistil võimalus olla see eksootiline, lääne poolt tulnud esineja, aga nüüd… reaalsus on see, et ega eesti artisti Poola või Saksamaa ei oota väga, eks ju? Euroopasse on pigem oodatud USA artistid.
Ma ei taha öelda, et mul poleks rohkem midagi öelda, alati on midagi öelda, on uued lood, uued mõtted…kui aga rääkida turust, siis mul on isegi sel väiksel turul hästi läinud. Ma usun, et see muusika on ajatu. Olgu siis sama bändiga, teiste muusikutega või üksi esitatult. Olen olnud lojaalne oma bändile ja nad – Raun Juurikas, Mihkel Mälgand ja Ahto Abner- on tõepoolest geniaalsed muusikud, kellele olen kõige eest siiralt tänulik! Ses suhtes on praegu mõttehetk, kuidas edasi.
Kas Tartu Jazziklubi jätkab nüüd ilma sinuta? Kas sul on plaanis leida uus koht?
Kuidas ilma minuta??? Olen aastaid koos abikaasaga vedanud klubiasja – arendasime välja tunnuslause “Võtkem tassike jazzi”, 4 aastat järjest andsime välja ajalehte “Jazzipala”, entusiasmiga edendasime Tartu Jazzklubi nägu, mina panin programmi kokku, suhtlesin muusikutega, otsisin toetajaid, Evelin tegeles imagoloogiaga. Nüüdseks on koostöö Ülikooli kohvikuga läbi, seoses erimeelsustega teemal kunst või shnitsel, aga me otsime tõesti uut kohta. Teeme esimese jazziõhtu uues ERM-i muuseumi restoranis. Ja vaatame siis, kuidas jazz sinna sobib.
Vahel on nii, et arendad mingit asja ja ühel hetkel see enam ei arene, edendad ja saad aru, et enam ei edene. Siis on aeg edasi liikuda.
Sinu viimane plaat kannab nime “Point” ja seda point’i sa püüad ka kuulajaile edasi anda. Kas suudad mõne lausega täpsemalt edastada, milles on siis sinu jaoks elamise ja olemise mõte?
Sellele küsimusele saan lühidalt vastata oma plaatide triloogia pealkirjadele toetudes – elamise POINT on selles, et ära tunda ja mõista KES SA tegelikult OLED ja seeläbi jõuda PRII LAPSE ILMA!
IDeeJazz, keda sa ise esinejatest eriliselt siia ootad ja miks?
Olen Richard Bona fänn ja tema uue bändi Tartusse toomine on olnud minu unistus, mis sel aastal IDeeJazzil teoks ka saab – olen juba praegu vaimustuses ja ootan kõiki kontserdile, sest Bona on üks nendest artistidest, kes pakub kindlasti elamust!
“Kuidas maitses?” küsib ettekandja.
“Hästi, palun arve. Mina maksan mõlema eest, nii hästi läheb mul!” naerab Oleg oma rõkatavat naeru.
Positiivsust tasub jagada, mõtlen ma.
### Response:
Oleg Pissarenko: tahan pakkuda publikule elamust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pulk tõi mängus esiliigaklubi vastu kuus punkti, jäädes kuuega plussi, kirjutab volley.ee. Rünnakul realiseeris ta kümnest tõstest pooled, lisaks üks sulustamispunkt. Pärnu parim oli 17 punktiga lätlasest diagonaalründaja Edvarts Buivids. Kindlas võidumängus andis peatreener Avo Keel mänguaega kõigile tosinale pallurile.
Pärnu rünnakuprotsent oli 54,8 ja vastuvõtt 66. Blokiga teeniti kümme punkti. TTÜ/Kiili numbrid olid vastavalt 35,4 rünnakul, 48,4 vastuvõtul ja viis sulustamisel. Kaheksa punkti kogusid nii Andres Kärner kui Mihkel Sepp. Korduskohtumise peavad võistkonnad juba reede õhtul Kiili spordihoones. Matš algab kell 19.45.
Naiste karikavõistlustel alistas Tartu Ülikool/Eeden ka koduväljakul Famila/Võru VK 3:1 (25:18, 25:18, 21:25, 27:25) ja jõudis nelja parema sekka. Tartu naiskond oli selgelt parem pallingul. Nemad lõid kümme ässa, võrulannad neli. Omakorda mõjutas see ka vastuvõttu, kus võitjate protsent oli 62,8 ja Võru naiskonnal 44. Tartule tõi Ingris Suvi 15 punkti, teisel pool vastas Heleene Hollas 16-ga.
Poolfinaalis kohtub Tartu naiskond Kohila VK/E-Service’iga. | Vigastuspausilt naasnud Pulk aitas Pärnul karikasarjas esiliigaklubi alistada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pulk tõi mängus esiliigaklubi vastu kuus punkti, jäädes kuuega plussi, kirjutab volley.ee. Rünnakul realiseeris ta kümnest tõstest pooled, lisaks üks sulustamispunkt. Pärnu parim oli 17 punktiga lätlasest diagonaalründaja Edvarts Buivids. Kindlas võidumängus andis peatreener Avo Keel mänguaega kõigile tosinale pallurile.
Pärnu rünnakuprotsent oli 54,8 ja vastuvõtt 66. Blokiga teeniti kümme punkti. TTÜ/Kiili numbrid olid vastavalt 35,4 rünnakul, 48,4 vastuvõtul ja viis sulustamisel. Kaheksa punkti kogusid nii Andres Kärner kui Mihkel Sepp. Korduskohtumise peavad võistkonnad juba reede õhtul Kiili spordihoones. Matš algab kell 19.45.
Naiste karikavõistlustel alistas Tartu Ülikool/Eeden ka koduväljakul Famila/Võru VK 3:1 (25:18, 25:18, 21:25, 27:25) ja jõudis nelja parema sekka. Tartu naiskond oli selgelt parem pallingul. Nemad lõid kümme ässa, võrulannad neli. Omakorda mõjutas see ka vastuvõttu, kus võitjate protsent oli 62,8 ja Võru naiskonnal 44. Tartule tõi Ingris Suvi 15 punkti, teisel pool vastas Heleene Hollas 16-ga.
Poolfinaalis kohtub Tartu naiskond Kohila VK/E-Service’iga.
### Response:
Vigastuspausilt naasnud Pulk aitas Pärnul karikasarjas esiliigaklubi alistada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeskonna võidule aitas suuresti kaasa Canadiensi väravavaht Carey Price, kes tõrjus kõik Canucksi 42 pealeviset. Kolmapäevane kohtumine oli esimeseks, milles Price sellel hooajal oma värava puhtana on suutnud hoida.
Võit tähendab seda, et Canadiens on hooaega alustanud frantsiisi ajaloo parimas hoos. Üheksa võitu ning ühe lisaajal saadud kaotusega on Canadiensil koos 19 punkti, eelmisel hooajal oli neil kümne mängu järel koos 18 punkti ning sama tulemus on meeskonnal ette näidata ka hooajast 1943/44.
Vaatamata eelmise hooaja suurepärasele algusele jäädi siiski play-offist välja. „Me oleme võidu üle uhked,“ tõdes Price, kelle raske vigastuse tõttu Canadiensi eelmisel hooajal ka mõõn tabas. „Kõik olid pettunud selles, kuidas me eelmise hooaja lõpetasime. Me tahtsime sellel aastal alustada tugevalt ja näidata, et me oleme jätkuvalt hea hokitiim. Sellega oleme me ka hakkama saanud.“
Teistes kolmapäevastes mängudes oli Philadelphia Flyers lisaaja järel 4:3 parem Detroit Red Wingsist ning Pittsburgh Penguins 5:1 Anaheim Ducksist. | Carey Price tõrjus 42 viset ja aitas Canadiensil võiduseeriat pikendada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeskonna võidule aitas suuresti kaasa Canadiensi väravavaht Carey Price, kes tõrjus kõik Canucksi 42 pealeviset. Kolmapäevane kohtumine oli esimeseks, milles Price sellel hooajal oma värava puhtana on suutnud hoida.
Võit tähendab seda, et Canadiens on hooaega alustanud frantsiisi ajaloo parimas hoos. Üheksa võitu ning ühe lisaajal saadud kaotusega on Canadiensil koos 19 punkti, eelmisel hooajal oli neil kümne mängu järel koos 18 punkti ning sama tulemus on meeskonnal ette näidata ka hooajast 1943/44.
Vaatamata eelmise hooaja suurepärasele algusele jäädi siiski play-offist välja. „Me oleme võidu üle uhked,“ tõdes Price, kelle raske vigastuse tõttu Canadiensi eelmisel hooajal ka mõõn tabas. „Kõik olid pettunud selles, kuidas me eelmise hooaja lõpetasime. Me tahtsime sellel aastal alustada tugevalt ja näidata, et me oleme jätkuvalt hea hokitiim. Sellega oleme me ka hakkama saanud.“
Teistes kolmapäevastes mängudes oli Philadelphia Flyers lisaaja järel 4:3 parem Detroit Red Wingsist ning Pittsburgh Penguins 5:1 Anaheim Ducksist.
### Response:
Carey Price tõrjus 42 viset ja aitas Canadiensil võiduseeriat pikendada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Schönebergi piirkonnas vahistatud mees on pärit Süüriast ja Saksamaal on ta viibinud alates eelmisest aastast, vahendas The Local.
Die Welti andmetel on kahtlustatava nimi Ashraf al-T, keda politsei on juba pikemat aega jälginud. Politsei ei tea veel, kui konkreetne oli kahtlustatava rünnakuplaan, kuid nad loodavad kinnipeetu sidevahendeid uurides asjas täpsemat selgust saada.
Focus Online kirjutab, et Berliini julgeolekuametnikud võrdlesid kinnipeetut Jaber Albakriga - süürlasega, kes kavandas Berliini lennujaama ründamist ning kes pärast vahistamist endalt tänavu oktoobris vangla haiglas elu võttis.
Albakri kodust leiti sisuliselt kasutusvalmis lõhkeaine TATP, mida pühasõdalased kasutasid ka Pariisi ja Brüsseli rünnakutes.
Saksa võimude arvates olid Albakril sidemed sunniitliku äärmusrühmitusega Islamiriik. | Berliinis vahistati rünnaku kavandamises kahtlustatav süürlane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Schönebergi piirkonnas vahistatud mees on pärit Süüriast ja Saksamaal on ta viibinud alates eelmisest aastast, vahendas The Local.
Die Welti andmetel on kahtlustatava nimi Ashraf al-T, keda politsei on juba pikemat aega jälginud. Politsei ei tea veel, kui konkreetne oli kahtlustatava rünnakuplaan, kuid nad loodavad kinnipeetu sidevahendeid uurides asjas täpsemat selgust saada.
Focus Online kirjutab, et Berliini julgeolekuametnikud võrdlesid kinnipeetut Jaber Albakriga - süürlasega, kes kavandas Berliini lennujaama ründamist ning kes pärast vahistamist endalt tänavu oktoobris vangla haiglas elu võttis.
Albakri kodust leiti sisuliselt kasutusvalmis lõhkeaine TATP, mida pühasõdalased kasutasid ka Pariisi ja Brüsseli rünnakutes.
Saksa võimude arvates olid Albakril sidemed sunniitliku äärmusrühmitusega Islamiriik.
### Response:
Berliinis vahistati rünnaku kavandamises kahtlustatav süürlane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kreml teatas uudisest oma kodulehel, vahendas TASS.
Seagal on tuntud oma venemeelsete väljaütlemiste tõttu, ühtlasi on ta avaldanud suurt poolehoidu president Vladimir Putinile, nimetades teda võimsaimaks maailmaliidriks. Möödunud aastal pälvis Hollywoodi staar Moskva kuulsuste alleel oma tähe.
Steven Seagali puhul on tegemist persooniga, kes tegelenud ligemale 50 aastat muusikaga, kuid kuulsuse saavutanud eelkõige märulinäitlejana, mängides enam kui 120 filmis. 2014. aastal pidi Seagal esinema Haapsalus Augustibluusil, kuid mehe poliitiliste vaadete ja väljaütlemiste tõttu tühistati tema kontsert. | President Putin andis Steven Seagalile Vene kodakondsuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kreml teatas uudisest oma kodulehel, vahendas TASS.
Seagal on tuntud oma venemeelsete väljaütlemiste tõttu, ühtlasi on ta avaldanud suurt poolehoidu president Vladimir Putinile, nimetades teda võimsaimaks maailmaliidriks. Möödunud aastal pälvis Hollywoodi staar Moskva kuulsuste alleel oma tähe.
Steven Seagali puhul on tegemist persooniga, kes tegelenud ligemale 50 aastat muusikaga, kuid kuulsuse saavutanud eelkõige märulinäitlejana, mängides enam kui 120 filmis. 2014. aastal pidi Seagal esinema Haapsalus Augustibluusil, kuid mehe poliitiliste vaadete ja väljaütlemiste tõttu tühistati tema kontsert.
### Response:
President Putin andis Steven Seagalile Vene kodakondsuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohaliku meedia hinnangul teenib 30-aastane jamaikalane Austraalias jooksmise eest üle ühe miljoni USA dollari, vahendab uudisteagentuur Reuters.
Bolt avaldas oktoobris, et lõpetab järgmisel aastal peetavate Londoni maailmameistrivõistluste järel sportlaskarjääri.
Esmakordselt toimuva Nitro Summer Series võistlusel võib osaleda ka Bolti ameeriklasest konkurent Justin Gatlin. | Usain Bolt kavatseb esmakordselt võistelda Austraalias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohaliku meedia hinnangul teenib 30-aastane jamaikalane Austraalias jooksmise eest üle ühe miljoni USA dollari, vahendab uudisteagentuur Reuters.
Bolt avaldas oktoobris, et lõpetab järgmisel aastal peetavate Londoni maailmameistrivõistluste järel sportlaskarjääri.
Esmakordselt toimuva Nitro Summer Series võistlusel võib osaleda ka Bolti ameeriklasest konkurent Justin Gatlin.
### Response:
Usain Bolt kavatseb esmakordselt võistelda Austraalias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Senine regulatsioon ei ole olnud uute liiklusalaste kuritegude ärahoidmisel piisavalt efektiivne ning hoolimata korduvatest kriminaalkaristustest jätkavad juhid uute rikkumiste toimepanemist.
Eelnõuga soovitakse tagada suure riskiga korduvrikkujate suhtes mõjusam reageering.
Eelnõu kohaselt võib edaspidi korduva kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest olla karistuse kohustuslikuks osaks ka osaline reaalne vangistus ning juhtimisõiguse ära võtmine.
Karistuste karmistamise kõrval tehakse ettevalmistusi ka selleks, et igale joobes juhile leida just selline mõjutusvahendite komplekt, mis aitaks uusi rikkumisi ennetada. | Riik tahab karmistada karistusi korduva joobes juhtimise eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Senine regulatsioon ei ole olnud uute liiklusalaste kuritegude ärahoidmisel piisavalt efektiivne ning hoolimata korduvatest kriminaalkaristustest jätkavad juhid uute rikkumiste toimepanemist.
Eelnõuga soovitakse tagada suure riskiga korduvrikkujate suhtes mõjusam reageering.
Eelnõu kohaselt võib edaspidi korduva kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest olla karistuse kohustuslikuks osaks ka osaline reaalne vangistus ning juhtimisõiguse ära võtmine.
Karistuste karmistamise kõrval tehakse ettevalmistusi ka selleks, et igale joobes juhile leida just selline mõjutusvahendite komplekt, mis aitaks uusi rikkumisi ennetada.
### Response:
Riik tahab karmistada karistusi korduva joobes juhtimise eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raasuke ütles ERRi portaalile, et raportis sisaldavaid ettepanekuid ei soovi ta enne kommenteerida, kui töörühm on valitsuskabinetiga kohtunud ja raporti neile üle andnud, seda kuupäeva pole aga veel paika pandud.
Küsimusele, kas ettepanekud paneksid tema hinnangul ellu viiduna ka tegelikult Eesti majanduse kiiremini kasvama, vastas Raasuke, et see tõlgendus jääb iga lugeja ja kaasaarvaja teha, kui raport lähiajal kõigile kättesaadavaks saab. Põhjalikumat tagasisidet ei ole töörühm peaminister Taavi Rõivaselt, kes on raporti sisuga juba tuttav, töörühma juhi sõnul veel saanud.
"Arvan, et kokkuvõttev tagasiside ootab ees. Taavi Rõivas on osalenud umbes pooltel suure grupi kohtumistel, mida me oleme pidanud läinud 11 kuu jooksul kümmekond, ja küll on ta seal osalenud mitte kuidagi töögrupi kujundajana, vaid olnud seal pigem kaasamõtleja ja osades küsimustes ka ekspert ja taustaavaja, miks asjad on hetkel nii ja miks on tehtud niisuguseid valikuid," selgitas Raasuke.
Ta lisas, et kindlasti ei olnud töörühm kõikides küsimustes üksmeelne.
"Kui me oleksime kõikides asjades väga ühte meelt olnud, oleks võinud kohe pärast esimest koosolekut öelda, et meil pole midagi juurde lisada, poleks olnud vaja seda aega kulutada," nentis Raasuke.
Eri majandusvaldkondades edukatest ekspertidest koosnev töörühm alustas peaminister Taavi Rõivase kutsel tööd eelmise aasta 10. novembril, et sõnastada majanduskasvu kiirendamise võimalused.
Töögrupi liikmed on Erkki Raasuke, Ardo Hansson, Ruth Oltjer, Margit Härma, Taavi Veskimägi, Urmas Varblane, Seth Lackmann, Rain Rannu, Maris Lauri ja Väino Kaldoja. Samuti osalevad töögrupis riigikantselei strateegiabüroo ja peaministri nõunikud.
Peaminister Taavi Rõivas ütles neljapäeval Õhtulehes avaldatud intervjuus, et raport on valmis ja ta ei pruugi kõigi seal olevate ideedega kohe sada protsenti nõustuda, kuid talle meeldib mõte lasta inimestel, kes valdkonda väga hästi tunnevad, pakkuda selgeid ja konkreetseid ideid. | Raasuke: lähiajal saab majanduskasvu raport kõigile kättesaadavaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raasuke ütles ERRi portaalile, et raportis sisaldavaid ettepanekuid ei soovi ta enne kommenteerida, kui töörühm on valitsuskabinetiga kohtunud ja raporti neile üle andnud, seda kuupäeva pole aga veel paika pandud.
Küsimusele, kas ettepanekud paneksid tema hinnangul ellu viiduna ka tegelikult Eesti majanduse kiiremini kasvama, vastas Raasuke, et see tõlgendus jääb iga lugeja ja kaasaarvaja teha, kui raport lähiajal kõigile kättesaadavaks saab. Põhjalikumat tagasisidet ei ole töörühm peaminister Taavi Rõivaselt, kes on raporti sisuga juba tuttav, töörühma juhi sõnul veel saanud.
"Arvan, et kokkuvõttev tagasiside ootab ees. Taavi Rõivas on osalenud umbes pooltel suure grupi kohtumistel, mida me oleme pidanud läinud 11 kuu jooksul kümmekond, ja küll on ta seal osalenud mitte kuidagi töögrupi kujundajana, vaid olnud seal pigem kaasamõtleja ja osades küsimustes ka ekspert ja taustaavaja, miks asjad on hetkel nii ja miks on tehtud niisuguseid valikuid," selgitas Raasuke.
Ta lisas, et kindlasti ei olnud töörühm kõikides küsimustes üksmeelne.
"Kui me oleksime kõikides asjades väga ühte meelt olnud, oleks võinud kohe pärast esimest koosolekut öelda, et meil pole midagi juurde lisada, poleks olnud vaja seda aega kulutada," nentis Raasuke.
Eri majandusvaldkondades edukatest ekspertidest koosnev töörühm alustas peaminister Taavi Rõivase kutsel tööd eelmise aasta 10. novembril, et sõnastada majanduskasvu kiirendamise võimalused.
Töögrupi liikmed on Erkki Raasuke, Ardo Hansson, Ruth Oltjer, Margit Härma, Taavi Veskimägi, Urmas Varblane, Seth Lackmann, Rain Rannu, Maris Lauri ja Väino Kaldoja. Samuti osalevad töögrupis riigikantselei strateegiabüroo ja peaministri nõunikud.
Peaminister Taavi Rõivas ütles neljapäeval Õhtulehes avaldatud intervjuus, et raport on valmis ja ta ei pruugi kõigi seal olevate ideedega kohe sada protsenti nõustuda, kuid talle meeldib mõte lasta inimestel, kes valdkonda väga hästi tunnevad, pakkuda selgeid ja konkreetseid ideid.
### Response:
Raasuke: lähiajal saab majanduskasvu raport kõigile kättesaadavaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | A asta on 1985.
Praegu võime öelda, et just see aasta tähistab murranguliste muutuste algust kogu NSV Liidus, sealhulgas Eestis. Aga 1985. aastal on mingeid muutusi veel raske ette näha. Jah, märtsis saab NLKP keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatšov, kuid mida see tähendada võiks, ei oska keegi aimata. On ju riigijuhid viimasel ajal vahetunud silmatorkava sagedusega. Juunis algab joomarlusevastane kampaania, mis saab irvhammaste naljade ja rahva meelepaha sihtmärgiks. Hiljem öeldakse lausa, et just see punaimpeeriumi hukutabki – ühel hetkel jääb inimestele taskusse muidu viinale kulunud raha ning kaine peaga poes ringi vaadates märkab nõukogude kodanik, et osta pole midagi...
Kui muutused mingit eluvaldkonda puudutavad, siis vahest kirjandust. Eelkõige pean silmas Viivi Luige romaani "Seitsmes rahukevad". 60ndatel luuletajana kirjandusse tulnud ning hiljem lasteraamatuid kirjutanud Luik heidab siin lapse silme läbi pilgu sõjajärgsele Viljandimaale. Autobiograafiline romaan on silmatorkavalt avameelne, otsekohene ja aus, kirjeldades Stalini-aegset vaesust, hirmu ja ebakindlust. Kuid Luige kirjeldus ise pole hirmus, sest kõike näeb ju elurõõmus laps. Ega tema oska näiteks pööningul vedelevate raamatute lehekülgedelt vastunaerataval Hitleri- ja Stalini-onul vahet teha – ühed vahvad vuntsid mõlemad.
Tagantjärele tundub lausa hämmastav, et "Seitsmes rahukevad" ilmuda saab. Ja mitte ainult seda – 1986. aastal pärjatakse teost ka Juhan Smuuli nimelise kirjandusauhinna ning Tammsaare-nimelise kolhoosi kirjandusauhinnaga, 1987. aastal järgneb Nõukogude Eesti preemia. Veel 80ndatel ilmub "Seitsmes rahukevad" näiteks soome, vene, ukraina ja rootsi keelde. Hiljem, juba 90ndatel tõlgitakse ja avaldatakse raamatut ohtralt üle terve ilma.
"Seitsmendast rahukevadest" on ka Eestis tehtud uustrükke, kuid mul ei lähe kunagi meelest, kuidas 1985. aastal on selle raamatu pehmete kaantega esmaväljaanne olemas kõigis kodudes ja täiskasvanud omavahel muust ei räägigi.
Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50. | 90 raamatut 90 päevaga. Viivi Luik, "Seitsmes rahukevad" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
A asta on 1985.
Praegu võime öelda, et just see aasta tähistab murranguliste muutuste algust kogu NSV Liidus, sealhulgas Eestis. Aga 1985. aastal on mingeid muutusi veel raske ette näha. Jah, märtsis saab NLKP keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatšov, kuid mida see tähendada võiks, ei oska keegi aimata. On ju riigijuhid viimasel ajal vahetunud silmatorkava sagedusega. Juunis algab joomarlusevastane kampaania, mis saab irvhammaste naljade ja rahva meelepaha sihtmärgiks. Hiljem öeldakse lausa, et just see punaimpeeriumi hukutabki – ühel hetkel jääb inimestele taskusse muidu viinale kulunud raha ning kaine peaga poes ringi vaadates märkab nõukogude kodanik, et osta pole midagi...
Kui muutused mingit eluvaldkonda puudutavad, siis vahest kirjandust. Eelkõige pean silmas Viivi Luige romaani "Seitsmes rahukevad". 60ndatel luuletajana kirjandusse tulnud ning hiljem lasteraamatuid kirjutanud Luik heidab siin lapse silme läbi pilgu sõjajärgsele Viljandimaale. Autobiograafiline romaan on silmatorkavalt avameelne, otsekohene ja aus, kirjeldades Stalini-aegset vaesust, hirmu ja ebakindlust. Kuid Luige kirjeldus ise pole hirmus, sest kõike näeb ju elurõõmus laps. Ega tema oska näiteks pööningul vedelevate raamatute lehekülgedelt vastunaerataval Hitleri- ja Stalini-onul vahet teha – ühed vahvad vuntsid mõlemad.
Tagantjärele tundub lausa hämmastav, et "Seitsmes rahukevad" ilmuda saab. Ja mitte ainult seda – 1986. aastal pärjatakse teost ka Juhan Smuuli nimelise kirjandusauhinna ning Tammsaare-nimelise kolhoosi kirjandusauhinnaga, 1987. aastal järgneb Nõukogude Eesti preemia. Veel 80ndatel ilmub "Seitsmes rahukevad" näiteks soome, vene, ukraina ja rootsi keelde. Hiljem, juba 90ndatel tõlgitakse ja avaldatakse raamatut ohtralt üle terve ilma.
"Seitsmendast rahukevadest" on ka Eestis tehtud uustrükke, kuid mul ei lähe kunagi meelest, kuidas 1985. aastal on selle raamatu pehmete kaantega esmaväljaanne olemas kõigis kodudes ja täiskasvanud omavahel muust ei räägigi.
Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.
### Response:
90 raamatut 90 päevaga. Viivi Luik, "Seitsmes rahukevad" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti noored suutsid siiski prantslaste vastu noppida ühe võidupunkti ning kohtumise lõppeseisuks jäi 1:4. Võidu tõid Eestile naiste paarismängus Kati-Kreet Marran ja Mari Ann Karjus, kes alistasid Margot Lambert ja Vimala Heriau 21:16, 21:16.
Kohtumises Costa Ricaga oli eeldatav soosik Eesti, mis suudeti realiseerida ka 5:0 võiduks. Kati-Kreet Marran ja Karl Kert üksikmängudes, Hannaliina Piho ja Matis Kaart segapaarismängus, Liisa Tannik ja Hannaliina Piho ning Karl Kert ja Marcus Lõo paarismängudes ei andnud oma vastastele geimigi ja kõik mängud võideti kindlalt kahes geimis.
Peale ühte puhkepäeva ootavad Eesti noori ees kohamängud, kus vastamisi minnakse alagrupi teises pooles teise koha saanud võistkonnaga, kes selgub Soome, Bulgaaria ja Hollandi vahel. | Juunioride sulgpallikoondis sai MM-i avapäeval võidu ja kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti noored suutsid siiski prantslaste vastu noppida ühe võidupunkti ning kohtumise lõppeseisuks jäi 1:4. Võidu tõid Eestile naiste paarismängus Kati-Kreet Marran ja Mari Ann Karjus, kes alistasid Margot Lambert ja Vimala Heriau 21:16, 21:16.
Kohtumises Costa Ricaga oli eeldatav soosik Eesti, mis suudeti realiseerida ka 5:0 võiduks. Kati-Kreet Marran ja Karl Kert üksikmängudes, Hannaliina Piho ja Matis Kaart segapaarismängus, Liisa Tannik ja Hannaliina Piho ning Karl Kert ja Marcus Lõo paarismängudes ei andnud oma vastastele geimigi ja kõik mängud võideti kindlalt kahes geimis.
Peale ühte puhkepäeva ootavad Eesti noori ees kohamängud, kus vastamisi minnakse alagrupi teises pooles teise koha saanud võistkonnaga, kes selgub Soome, Bulgaaria ja Hollandi vahel.
### Response:
Juunioride sulgpallikoondis sai MM-i avapäeval võidu ja kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rostovis tsirkusetuuril olnud Popov (86) suri hilisõhtul hotellis tugitoolis istudes südamerabandusse, vahendas Interfax.
Moskva tsirkus korraldab hüvastijätutseremoonia esmaspäeval ning pärast seda maetakse ta Saksamaal Egloffsteinis, kus ta alates 1991. aastast elas.
Popov lõpetas Moskva tsirkusekooli 1949. aastal. Ta alustas klounikarjääri 1951. aastal Saraatovi tsirkuses, tema loodud tegelaskuju sai tuntuks Päikeseklouni nime all.
1981. aastal omistati Popovile Monte Carlo rahvusvahelisel tsirkusefestivalil Kuldse Klouni tiitel.
Pärast Venemaalt Saksamaale ümberasumist 1991. aastal esines ta seal nime all Õnnelik Hans. | Venemaal suri legendaarne kloun Oleg Popov | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rostovis tsirkusetuuril olnud Popov (86) suri hilisõhtul hotellis tugitoolis istudes südamerabandusse, vahendas Interfax.
Moskva tsirkus korraldab hüvastijätutseremoonia esmaspäeval ning pärast seda maetakse ta Saksamaal Egloffsteinis, kus ta alates 1991. aastast elas.
Popov lõpetas Moskva tsirkusekooli 1949. aastal. Ta alustas klounikarjääri 1951. aastal Saraatovi tsirkuses, tema loodud tegelaskuju sai tuntuks Päikeseklouni nime all.
1981. aastal omistati Popovile Monte Carlo rahvusvahelisel tsirkusefestivalil Kuldse Klouni tiitel.
Pärast Venemaalt Saksamaale ümberasumist 1991. aastal esines ta seal nime all Õnnelik Hans.
### Response:
Venemaal suri legendaarne kloun Oleg Popov |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võõrsil peetud mängus ei suutnud Lubini meeskond kahe võidetud geimi järel kolmandas ja neljandas geimis vastast enam üle mängida, vahendab volley.ee. Seega pidi eestlaste koduklubi esimest korda tänavusel hooajal viibima väljakul maksimaalsed viis geimi. Põnevalt kulgenud vastasseisu otsustavas geimis oli taaskord teravamas hoos külalisvõistkond, kes saavutas 15:9 paremusega lõpuks 3:2 (18, 23, -22, -18, 9) võidu Kielce Effectori üle.
Ühtlaselt esinenud Cuprumi ridades kogus Robert Täht 15 punkti, millest üksteist tulid rünnakul (31%), kolm blokis ja üks pallingul. Keith Pupart panustas võitu üheksa rünnaku- (45%), ühe bloki- ja ühe pallingupunkti. Kogu kohtumise väljakul viibinud eestlased olid silmapaistvad ka pallingu vastuvõtul, kui Tähe täpsuseks kujunes 61% ja Pupartil 52%. Võitjate poolel kogus suurima saagi Łukasz Kaczmarek, kelle arvele märgiti 17 silma.
Kuuest mängust viis võitnud ja 14 punkti kogunud Cuprum tõusis turniiritabelis tagasi teisele kohale, jäädes vaid punktiga maha Rzeszowi Asseco Resoviast, keda nädal tagasi kodusaalis kolmes geimis võideti. Tänane vastane Effector hoiab üheksa punktiga seitsmendat kohta. Tõeline maiuspala ootab Cuprumit ees laupäeval, kui kodupubliku ees minnakse vastamisi legendaarse Bełchatowi Skraga. Kaheksakordne Poola meister Skra paikneb 12 punktiga viiendal kohal. | Robert Täht ja Keith Pupart aitasid Cuprumi hooaja raskeima võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võõrsil peetud mängus ei suutnud Lubini meeskond kahe võidetud geimi järel kolmandas ja neljandas geimis vastast enam üle mängida, vahendab volley.ee. Seega pidi eestlaste koduklubi esimest korda tänavusel hooajal viibima väljakul maksimaalsed viis geimi. Põnevalt kulgenud vastasseisu otsustavas geimis oli taaskord teravamas hoos külalisvõistkond, kes saavutas 15:9 paremusega lõpuks 3:2 (18, 23, -22, -18, 9) võidu Kielce Effectori üle.
Ühtlaselt esinenud Cuprumi ridades kogus Robert Täht 15 punkti, millest üksteist tulid rünnakul (31%), kolm blokis ja üks pallingul. Keith Pupart panustas võitu üheksa rünnaku- (45%), ühe bloki- ja ühe pallingupunkti. Kogu kohtumise väljakul viibinud eestlased olid silmapaistvad ka pallingu vastuvõtul, kui Tähe täpsuseks kujunes 61% ja Pupartil 52%. Võitjate poolel kogus suurima saagi Łukasz Kaczmarek, kelle arvele märgiti 17 silma.
Kuuest mängust viis võitnud ja 14 punkti kogunud Cuprum tõusis turniiritabelis tagasi teisele kohale, jäädes vaid punktiga maha Rzeszowi Asseco Resoviast, keda nädal tagasi kodusaalis kolmes geimis võideti. Tänane vastane Effector hoiab üheksa punktiga seitsmendat kohta. Tõeline maiuspala ootab Cuprumit ees laupäeval, kui kodupubliku ees minnakse vastamisi legendaarse Bełchatowi Skraga. Kaheksakordne Poola meister Skra paikneb 12 punktiga viiendal kohal.
### Response:
Robert Täht ja Keith Pupart aitasid Cuprumi hooaja raskeima võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ettekandel osalevad lisaks Svetlanovi nimeline Venemaa riiklik sümfooniaorkester, Jurlovi nimelise Venemaa riikliku koorikapelli naisrühm ja Popovi nimeline lastekoor. Dirigendiks on alates 2007. aasta septembrist Londoni Filharmooniaorkestri peadirigendina tegutsev Vladimir Jurowski. Solistide koosseis on samuti äärmiselt esinduslik - meiegi publikule 2011. aasta Eesti esiettekandest tuttavad kontratenorid Daniel Bubeck, Brian Cummings ja Steven Rickards, kes soleerisid ka teose maailmaesiettekandel. Lisaks teevad kaasa Rosemary Joshua (sopran, Suurbritannia), Michelle de Young (metsosopran, USA), Maksim Mihhailov (bass, Venemaa). Kontsert toimub V rahvusvahelise nüüdismuusika festivali Teine Ruum (Другое пространство) raames.
"El Niño" tellis San Francisco Sümfooniorkester ja Théâtre du Chatelet Pariisis, kus see tuli esiettekandele 15. detsembril 2000 Kent Nagano dirigeerimisel. Partituuri pühendus kuulub Peter Sellarsile, kes oli heliloojale oluliseks kaasaitajaks libreto koostamisel ning kes lavastas teose multimeediaooperina, mille tegevustik kulgeb paralleelselt nii laval kui ekraanil. | Rahvusmeeskoor osaleb John Adamsi "El Niño" Venemaa esiettekandel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ettekandel osalevad lisaks Svetlanovi nimeline Venemaa riiklik sümfooniaorkester, Jurlovi nimelise Venemaa riikliku koorikapelli naisrühm ja Popovi nimeline lastekoor. Dirigendiks on alates 2007. aasta septembrist Londoni Filharmooniaorkestri peadirigendina tegutsev Vladimir Jurowski. Solistide koosseis on samuti äärmiselt esinduslik - meiegi publikule 2011. aasta Eesti esiettekandest tuttavad kontratenorid Daniel Bubeck, Brian Cummings ja Steven Rickards, kes soleerisid ka teose maailmaesiettekandel. Lisaks teevad kaasa Rosemary Joshua (sopran, Suurbritannia), Michelle de Young (metsosopran, USA), Maksim Mihhailov (bass, Venemaa). Kontsert toimub V rahvusvahelise nüüdismuusika festivali Teine Ruum (Другое пространство) raames.
"El Niño" tellis San Francisco Sümfooniorkester ja Théâtre du Chatelet Pariisis, kus see tuli esiettekandele 15. detsembril 2000 Kent Nagano dirigeerimisel. Partituuri pühendus kuulub Peter Sellarsile, kes oli heliloojale oluliseks kaasaitajaks libreto koostamisel ning kes lavastas teose multimeediaooperina, mille tegevustik kulgeb paralleelselt nii laval kui ekraanil.
### Response:
Rahvusmeeskoor osaleb John Adamsi "El Niño" Venemaa esiettekandel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Obama rääkis Põhja-Carolinas peetud kampaaniaüritusel, et vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump ohustab raskelt kätte võideldud kodanikuõigusi, vahendas BBC.
"Riigi saatus on teie kätes," rääkis Obama. "Maailma saatus vangub ja teie, Põhja-Carolina, peate tagama, et me lükkame selle õigesse suunda".
Ta lisas, et valimistel on kaalul õiglus, viisakus, õigus, progress ja kogu demokraatia.
Donald Trump ütles Obama hoiatuste kommentaariks, et praegune president peaks lõpetama Clintonile kampaania tegemise ja keskenduma riigi juhtimisele.
"Põhiline on see, et keegi ei taha Obamat veel neljaks aastaks," lausus Trump ja lisas, et Clinton on viimastel päevadel liimist lahti olnud.
Ameerika presidendivalimised on tuleval teisipäeval ja viimaste arvamusküsitluste kohaselt on kandidaatide toetus üsna tasavägine. | Obama hoiatab USA valimiste eel: kaalul on maailma saatus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Obama rääkis Põhja-Carolinas peetud kampaaniaüritusel, et vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump ohustab raskelt kätte võideldud kodanikuõigusi, vahendas BBC.
"Riigi saatus on teie kätes," rääkis Obama. "Maailma saatus vangub ja teie, Põhja-Carolina, peate tagama, et me lükkame selle õigesse suunda".
Ta lisas, et valimistel on kaalul õiglus, viisakus, õigus, progress ja kogu demokraatia.
Donald Trump ütles Obama hoiatuste kommentaariks, et praegune president peaks lõpetama Clintonile kampaania tegemise ja keskenduma riigi juhtimisele.
"Põhiline on see, et keegi ei taha Obamat veel neljaks aastaks," lausus Trump ja lisas, et Clinton on viimastel päevadel liimist lahti olnud.
Ameerika presidendivalimised on tuleval teisipäeval ja viimaste arvamusküsitluste kohaselt on kandidaatide toetus üsna tasavägine.
### Response:
Obama hoiatab USA valimiste eel: kaalul on maailma saatus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pooled programmis kaasalööjad on fotol näha ning loevad juba stsenaariumi esimest versiooni. Üllatuslikke külalisi tuleb aga rohkem, kuid neid saatetegijad veel ei avalda.
Möödunud aastal lavastas Kinoteatri etteastet Doris Tääker, kes praeguseks siirdunud kinokunsti tudeerima Portugali. Sel korral on vägesid juhtimas režissööriduo Arun Tamm ja Andres Kõpper.
"Aastavahetus Kinoteatriga" on ETV eetris 31. detsembril. | Piltuudis: Kinoteater valmistub juba aastavahetuseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pooled programmis kaasalööjad on fotol näha ning loevad juba stsenaariumi esimest versiooni. Üllatuslikke külalisi tuleb aga rohkem, kuid neid saatetegijad veel ei avalda.
Möödunud aastal lavastas Kinoteatri etteastet Doris Tääker, kes praeguseks siirdunud kinokunsti tudeerima Portugali. Sel korral on vägesid juhtimas režissööriduo Arun Tamm ja Andres Kõpper.
"Aastavahetus Kinoteatriga" on ETV eetris 31. detsembril.
### Response:
Piltuudis: Kinoteater valmistub juba aastavahetuseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mitme miljoni dollarilise käibega ajutreeningutööstus on hädas, kirjutab The Guardian. Üle-eelmise aasta oktoobris kirjutasid enam kui sada tunnustatud neuroteadlast ja psühholoogi avaliku kirja, hoiatades, et väited, nagu mälumängud arendaksid aju, on sageli liialdatud ning mõnikord eksitavad. Selle aasta alguses sai ajutreeningu rakenduste valdkonna üks suuremaid tegijaid, Lumosity, kaks miljonit dollarit trahvi ning käsu tagasi maksta raha klientidele, kes olid läinud valeväidete õnge, nagu edendaksid ettevõtte tooted nende vaimseid võimseid ning aeglustaksid vananemisega kaasnevaid vaimsete võimete kängumist. Ka leidis üks hiljutine ajutreeningu rakenduste kasulikkust lubavaid töid analüüsinud ülevaateartikkel, et on vähe tõendeid selle kohta, et säärane treening parandaks vaimseid võimeid.
Aju treenimise mängud ja programmid ei pruugitäita neile pandud ootusi, kuid on hästi teada, et on olemas muud tegevused ja elustiilivalikud, mis võivad pakkuda neuroloogilisi eeliseid. Need turgutavad üleüldiselt aju tervist ning võivad aidata ka vananedes mõtte vaheda hoida. Üks selliseid vahendeid on muusikaõpingud. Uuringud näitavad, et muusikariista mängima õppimine on kasulik nii lastele kui ka täiskasvanutele ja võib kaasa aidata isegi ajukahjustusega haigete paranemisele.
Ajukahjustusega inimestega tegeleva muusikaterapeut Kaili Inno sõnul haaravad aktiivne musitseerimine, pillimäng ja laulmine ajukahjustusega inimese “siin ja praegu” situatsiooni, kus paraneb orienteerumine, tähelepanu, keskendumine ja reaalsustunne ning väheneb segadus.
Mõne pilli mängimine on mitmekülgne ja keerukas tegevus, mis hõlmab nägemist, kuulmist ja kompamist, samuti peenmotoorseid liigutusi ning sellisel tegevusel võib olla pikaajaline mõju meie ajule. Elukutselised muusikud on äärmiselt vilunud esinejad, kes harjutavad pillimängu aastaid. Nad sobivad hästi uurimisobjektiks neuroteadlastele, kes saavad vaadelda, kuidas muutused – neuroplastilisus – nende elu jooksul tekivad.
Muutused aju struktuuris
Juba esimesed ajuskaneerimised näitasid samas vanuserühmas muusikute ja mittemuusikute aju sehituses märkimisväärseid erinevusi. Näiteks corpus callosum, aju kaht poolkera ühendav valgeainest mõhnkeha muusikutel tunduvalt suurem. Samuti on elukutselistel klahvpillimängijatel suuremad need aju piirkonnad, mis seotud liikumise, kuulmise, visuaal-ruumiliste võimetega. See ala, mis töötleb vasemast käest lähtuvaid kompamissignaale, on suurem aga viiulimängijatel.
Nende uuringutega võrreldi erinevate inimrühmade andmeid ühel kindlal hetkel. Seega polnud võimalik kindlaks teha, kas täheldatud erinevused tulenesid muusikalisest haridusest või olid nende anatoomilised eripärad muusikuks hakkamise eeltingimuseks. Kuid hilisemad pikaajalised uuringud, mis vaatlesid inimesi pika perioodi vältel, on näidanud, et lastel, kes õpivad 14 kuud muusikat, ilmnevad märkimisväärsed struktuurilised ja funktsionaalsed ajumuutused võrreldes muusikat mitteõppinutega.
Nii võib järeldada, et muusikariista mängimine suurendab hallolluse kogust teatud ajupiirkondades ja tugevdab üksiti pikaajaliselt nendevahelist ühendust. Teised uuringud on näidanud, et muusika õppimine parandab ka sõnamälu, ruumilist mõtlemist ja kirjaoskust – elukutselised muusikud on nendes valdkondades mittemuusikutest tavaliselt tugevamad.
Musitseerimise püsivad plussid
Aju skaneerimine on näidanud, et muusiku aju anatoomilise muutuse ulatus on tihedalt seotud sellega, kui vanalt ja intensiivselt muusikat õpiti. Kõige nooremalt õppinutel ilmnesid võrreldes mittemuusikutega kõige suuremad muutused.
Siinjuures piisab isegi lühiajalisest õpingust noores eas, et tekiks pikalt kestev positiivne mõju. Näiteks ühes 2013. aasta uuringu jaoks valiti 44 eakamat täiskasvanut, kes jagati lapsepõlves saadud muusikakoolituse alusel kolme rühma. Ühe rühma liikmed polnud üldse muusikat õppinud, teise rühma liikmed olid natuke õppinud (üks kuni kolm aastat) ja kolmanda rühma liikmed olid keskmisel määral õppinud (neli kuni neliteist aastat).
Teadlased mängisid uuringus osalejatele keerukaid kõnesalvestusi ja mõõtsid peanaha külge kinnitatavaid elektroodide abil aju reaktsioonikiirust ajutüve kuulmiskeskuses. Vananedes selle piirkonna reageerimisaeg halveneb, mis teeb meil kõne mõistmise raskeks, eriti keskkonnas, kus on palju taustamüra. Need osalejad, kes olid vaadeldutest kõige kauem muusikat õppinud, näitasid kõige kiiremat reaktsiooniaega. Sellest võis järeldada, et isegi mõõdukas muusika õppimine lapsepõlves võib aidata säilitada kõne töötlemise oskust ja suurendada vastupanu vananemisega kaasnevale kuulmisvõime vähenemisele.
Värskemad andmed näitavad, et muusika õppimine aitab taastuda rabanduse ja muud ajukahjustused üle elanud haigetel. Mõned teadlased väidavad nüüd, et see võib aidata ka düslektilistel ning muude keele- ja kõneprobleemidega lastel kõnet töödelda ja õppida. Pealekauba paistab, et muusika õppimise tulus mõju kestab aastaid, isegi aastakümneid. Kõigist neist näidetest moodustub tõik, et mõne muusikariista lapsepõlves mängima õppimine kaitseb aju kognitiivsete hädade ja dementsuse eest.
Muusika õppimine arendab enamat kui muusikalisi võimeid
Erinevalt kommertslikest aju treenimise toodetest, mis parandavad vaid selle tegevusega otseselt seotud oskuseid, kaasneb muusika õppimisega nähtus, mida psühholoogid nimetavad ülekandeefektiks. Teisisõnu – pilli mängima õppimisel näib olevat ajule ja vaimsele võimekusele suur mõju ning see parandab teisi oskusi, mis ei paista olevat esmapilgul seotud otseselt musitseerimisega.
Seega võib öelda, et muusikariista mängimine näib olevat kõige tõhusam aju treenimise vahend. Muusika õppimine võib põhjustada mitmeid struktuurilisi ja funktsionaalseid muutusi ajus, olenevalt sellest, millist pilli õpitakse ja kui intensiivselt õpitakse. See on näide sellest, kui tugevalt üks kogemus võib muuta aju, nii et see kohaneb oma omaniku elustiili eripäradega. | Õpi aju treenimiseks arvutiprogrammide ostmise asemel pillimängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mitme miljoni dollarilise käibega ajutreeningutööstus on hädas, kirjutab The Guardian. Üle-eelmise aasta oktoobris kirjutasid enam kui sada tunnustatud neuroteadlast ja psühholoogi avaliku kirja, hoiatades, et väited, nagu mälumängud arendaksid aju, on sageli liialdatud ning mõnikord eksitavad. Selle aasta alguses sai ajutreeningu rakenduste valdkonna üks suuremaid tegijaid, Lumosity, kaks miljonit dollarit trahvi ning käsu tagasi maksta raha klientidele, kes olid läinud valeväidete õnge, nagu edendaksid ettevõtte tooted nende vaimseid võimseid ning aeglustaksid vananemisega kaasnevaid vaimsete võimete kängumist. Ka leidis üks hiljutine ajutreeningu rakenduste kasulikkust lubavaid töid analüüsinud ülevaateartikkel, et on vähe tõendeid selle kohta, et säärane treening parandaks vaimseid võimeid.
Aju treenimise mängud ja programmid ei pruugitäita neile pandud ootusi, kuid on hästi teada, et on olemas muud tegevused ja elustiilivalikud, mis võivad pakkuda neuroloogilisi eeliseid. Need turgutavad üleüldiselt aju tervist ning võivad aidata ka vananedes mõtte vaheda hoida. Üks selliseid vahendeid on muusikaõpingud. Uuringud näitavad, et muusikariista mängima õppimine on kasulik nii lastele kui ka täiskasvanutele ja võib kaasa aidata isegi ajukahjustusega haigete paranemisele.
Ajukahjustusega inimestega tegeleva muusikaterapeut Kaili Inno sõnul haaravad aktiivne musitseerimine, pillimäng ja laulmine ajukahjustusega inimese “siin ja praegu” situatsiooni, kus paraneb orienteerumine, tähelepanu, keskendumine ja reaalsustunne ning väheneb segadus.
Mõne pilli mängimine on mitmekülgne ja keerukas tegevus, mis hõlmab nägemist, kuulmist ja kompamist, samuti peenmotoorseid liigutusi ning sellisel tegevusel võib olla pikaajaline mõju meie ajule. Elukutselised muusikud on äärmiselt vilunud esinejad, kes harjutavad pillimängu aastaid. Nad sobivad hästi uurimisobjektiks neuroteadlastele, kes saavad vaadelda, kuidas muutused – neuroplastilisus – nende elu jooksul tekivad.
Muutused aju struktuuris
Juba esimesed ajuskaneerimised näitasid samas vanuserühmas muusikute ja mittemuusikute aju sehituses märkimisväärseid erinevusi. Näiteks corpus callosum, aju kaht poolkera ühendav valgeainest mõhnkeha muusikutel tunduvalt suurem. Samuti on elukutselistel klahvpillimängijatel suuremad need aju piirkonnad, mis seotud liikumise, kuulmise, visuaal-ruumiliste võimetega. See ala, mis töötleb vasemast käest lähtuvaid kompamissignaale, on suurem aga viiulimängijatel.
Nende uuringutega võrreldi erinevate inimrühmade andmeid ühel kindlal hetkel. Seega polnud võimalik kindlaks teha, kas täheldatud erinevused tulenesid muusikalisest haridusest või olid nende anatoomilised eripärad muusikuks hakkamise eeltingimuseks. Kuid hilisemad pikaajalised uuringud, mis vaatlesid inimesi pika perioodi vältel, on näidanud, et lastel, kes õpivad 14 kuud muusikat, ilmnevad märkimisväärsed struktuurilised ja funktsionaalsed ajumuutused võrreldes muusikat mitteõppinutega.
Nii võib järeldada, et muusikariista mängimine suurendab hallolluse kogust teatud ajupiirkondades ja tugevdab üksiti pikaajaliselt nendevahelist ühendust. Teised uuringud on näidanud, et muusika õppimine parandab ka sõnamälu, ruumilist mõtlemist ja kirjaoskust – elukutselised muusikud on nendes valdkondades mittemuusikutest tavaliselt tugevamad.
Musitseerimise püsivad plussid
Aju skaneerimine on näidanud, et muusiku aju anatoomilise muutuse ulatus on tihedalt seotud sellega, kui vanalt ja intensiivselt muusikat õpiti. Kõige nooremalt õppinutel ilmnesid võrreldes mittemuusikutega kõige suuremad muutused.
Siinjuures piisab isegi lühiajalisest õpingust noores eas, et tekiks pikalt kestev positiivne mõju. Näiteks ühes 2013. aasta uuringu jaoks valiti 44 eakamat täiskasvanut, kes jagati lapsepõlves saadud muusikakoolituse alusel kolme rühma. Ühe rühma liikmed polnud üldse muusikat õppinud, teise rühma liikmed olid natuke õppinud (üks kuni kolm aastat) ja kolmanda rühma liikmed olid keskmisel määral õppinud (neli kuni neliteist aastat).
Teadlased mängisid uuringus osalejatele keerukaid kõnesalvestusi ja mõõtsid peanaha külge kinnitatavaid elektroodide abil aju reaktsioonikiirust ajutüve kuulmiskeskuses. Vananedes selle piirkonna reageerimisaeg halveneb, mis teeb meil kõne mõistmise raskeks, eriti keskkonnas, kus on palju taustamüra. Need osalejad, kes olid vaadeldutest kõige kauem muusikat õppinud, näitasid kõige kiiremat reaktsiooniaega. Sellest võis järeldada, et isegi mõõdukas muusika õppimine lapsepõlves võib aidata säilitada kõne töötlemise oskust ja suurendada vastupanu vananemisega kaasnevale kuulmisvõime vähenemisele.
Värskemad andmed näitavad, et muusika õppimine aitab taastuda rabanduse ja muud ajukahjustused üle elanud haigetel. Mõned teadlased väidavad nüüd, et see võib aidata ka düslektilistel ning muude keele- ja kõneprobleemidega lastel kõnet töödelda ja õppida. Pealekauba paistab, et muusika õppimise tulus mõju kestab aastaid, isegi aastakümneid. Kõigist neist näidetest moodustub tõik, et mõne muusikariista lapsepõlves mängima õppimine kaitseb aju kognitiivsete hädade ja dementsuse eest.
Muusika õppimine arendab enamat kui muusikalisi võimeid
Erinevalt kommertslikest aju treenimise toodetest, mis parandavad vaid selle tegevusega otseselt seotud oskuseid, kaasneb muusika õppimisega nähtus, mida psühholoogid nimetavad ülekandeefektiks. Teisisõnu – pilli mängima õppimisel näib olevat ajule ja vaimsele võimekusele suur mõju ning see parandab teisi oskusi, mis ei paista olevat esmapilgul seotud otseselt musitseerimisega.
Seega võib öelda, et muusikariista mängimine näib olevat kõige tõhusam aju treenimise vahend. Muusika õppimine võib põhjustada mitmeid struktuurilisi ja funktsionaalseid muutusi ajus, olenevalt sellest, millist pilli õpitakse ja kui intensiivselt õpitakse. See on näide sellest, kui tugevalt üks kogemus võib muuta aju, nii et see kohaneb oma omaniku elustiili eripäradega.
### Response:
Õpi aju treenimiseks arvutiprogrammide ostmise asemel pillimängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäeval said tartlased näha omanäolist pilti. Keset tihedat lumesadu laotasid kümmekond oranžides tunkedes meest musta auravat asfalti. Suure tõenäosusega ei jää see tänavu talvel ainsaks korraks, tõdes Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Andres Pool ERRi raadiouudiste teatel.
Talvesse nihkunud ehitustöödest kõige olulisem on Kastani ja Tiigi tänava rekonstrueerimine. Oktoobri jooksul valmima pidanud tänavad loodetakse nüüd avada 22. novembril. Kas tänavad ka uueks tähtajaks valmis saavad, sõltub Pooli sõnul ilmast.
"See ei ole võimatu, aga võib ka juhtuda, et ei saa. Kindlasti nad saavad sõidetavateks. Kui tõesti asfalditehased Eestis oma uksed kinni panevad ja talverahule lähevad, eks siis tuleb tänavad freespuruga ära profileerida ja jäävad ootama kevadet," sõnas ta.
Põhjus, miks Tiigi ja Kastani tänava ehitus viibib, peitub ühelt poolt tänava all. Nimelt ei saa tee-ehitusega enne alustada, kui kõik vajalikud torud ja kaablid paigas. ASi Tartu Veevärk juhataja Toomas Kapp ütles, et selles piirkonnas tuli natuke liiga palju kaevamisi.
"Mitte ainult meil, vaid ka teistel võrguvaldajatel. Samamoodi oli vajadus liikuda, sest vahepeal lihtsalt ei antud tänavate sulgemiseks luba. Mingi viibimine toimus Kastani tänavas, seal oli vist kaks nädalat, aga augustis olid tööd valmis. Tiigi tänavas oli esialgne kava see, et võrguvaldajad asfalteerivad enda katte ära, aga mingil hetkel otsustas linn, et ta vahetab ka ülejäänud asfaldi välja. Tehti hange. Tõenäoliselt seetõttu on seal üks või teine viibimine," selgitas Kapp.
Tiigi ja Kastani tänavat ehitav osaühing Asfaldigrupp võidab tihtilugu riigihankeid just tänu kõige väiksemale hinnapakkumisele. Hulk hankevõite tähendab samas, et kõigi enda kanda võetud töödega ettevõte graafikus ei püsi. Ning Andres Pooli sõnul seab oma prioriteedid ka linn.
"Praktiliselt nädal-kaks oleks saanud alustada varem, aga meil oli üks väga oluline objekt Tartu linnale valmimas. Ehk ettevõte pidi selleks septembriks saama Roosi tänava valmis," lausus ta.
Tõepoolest olid septembri lõpus kohal nii telekaamerad kui linnapea Urmas Klaas ning Roosi tänav sai avatud. Tiigi ja Kastani tänav pole aga ainsad, kus teetööd talvisesse aega jäävad. Toomas Kapp tõdeb, et Tähe tänava üleskaevamine on osa suuremast projektist, mille käigus soovitakse vihmavee äravool linna reoveest lahti siduda. Tähe tänava kasutajatele tähendab see, et kuni uue aastani on tänav kohati suletud. Ise-asi on muidugi see, kuidas Talvel lumega asfalti saab panna. Või kui ka saab, siis kui kaua niimoodi ehitatud tänav vastu peab?
Kapi sõnul on selleks kaks põhilist võimalust. "Kas siis paigaldatakse see kate külmasfaldiga, mis kevadel ümber ehitatakse, ja teise variandina on olemas miniasfalditehas. See tuuakse tagasi ja tegelikult sel tänaval taastatakse kate kuuma asfaldiga. Kevadel hinnatakse tee kvaliteet üle ning kui vaja, freesitakse tehtu üles ning paigaldatakse uuesti. Kui sobib, siis kevadel paigaldatakse kulumiskihid peale," kirjeldas ta.
Ka Pool tõdeb, et kui valida on, kas jätta tänavad kevadeni suletuks või loota, et lumele laotatud asfalt püsib, siis eelistab linn viimast varianti. Koolis küll sellist tee-ehitust ei õpetata, aga vähemalt mõnd aega on hea sõita. Ühtlasi tõdeb Pool, et kuna Tartu Vee suurprojekt jätkub samal suunal, pole sugugi võimatu, et järgmisel talve hakul pannakse asfalti näiteks Soinaste tänavale. | Tartu hakkab lumele asfalti laotama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäeval said tartlased näha omanäolist pilti. Keset tihedat lumesadu laotasid kümmekond oranžides tunkedes meest musta auravat asfalti. Suure tõenäosusega ei jää see tänavu talvel ainsaks korraks, tõdes Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Andres Pool ERRi raadiouudiste teatel.
Talvesse nihkunud ehitustöödest kõige olulisem on Kastani ja Tiigi tänava rekonstrueerimine. Oktoobri jooksul valmima pidanud tänavad loodetakse nüüd avada 22. novembril. Kas tänavad ka uueks tähtajaks valmis saavad, sõltub Pooli sõnul ilmast.
"See ei ole võimatu, aga võib ka juhtuda, et ei saa. Kindlasti nad saavad sõidetavateks. Kui tõesti asfalditehased Eestis oma uksed kinni panevad ja talverahule lähevad, eks siis tuleb tänavad freespuruga ära profileerida ja jäävad ootama kevadet," sõnas ta.
Põhjus, miks Tiigi ja Kastani tänava ehitus viibib, peitub ühelt poolt tänava all. Nimelt ei saa tee-ehitusega enne alustada, kui kõik vajalikud torud ja kaablid paigas. ASi Tartu Veevärk juhataja Toomas Kapp ütles, et selles piirkonnas tuli natuke liiga palju kaevamisi.
"Mitte ainult meil, vaid ka teistel võrguvaldajatel. Samamoodi oli vajadus liikuda, sest vahepeal lihtsalt ei antud tänavate sulgemiseks luba. Mingi viibimine toimus Kastani tänavas, seal oli vist kaks nädalat, aga augustis olid tööd valmis. Tiigi tänavas oli esialgne kava see, et võrguvaldajad asfalteerivad enda katte ära, aga mingil hetkel otsustas linn, et ta vahetab ka ülejäänud asfaldi välja. Tehti hange. Tõenäoliselt seetõttu on seal üks või teine viibimine," selgitas Kapp.
Tiigi ja Kastani tänavat ehitav osaühing Asfaldigrupp võidab tihtilugu riigihankeid just tänu kõige väiksemale hinnapakkumisele. Hulk hankevõite tähendab samas, et kõigi enda kanda võetud töödega ettevõte graafikus ei püsi. Ning Andres Pooli sõnul seab oma prioriteedid ka linn.
"Praktiliselt nädal-kaks oleks saanud alustada varem, aga meil oli üks väga oluline objekt Tartu linnale valmimas. Ehk ettevõte pidi selleks septembriks saama Roosi tänava valmis," lausus ta.
Tõepoolest olid septembri lõpus kohal nii telekaamerad kui linnapea Urmas Klaas ning Roosi tänav sai avatud. Tiigi ja Kastani tänav pole aga ainsad, kus teetööd talvisesse aega jäävad. Toomas Kapp tõdeb, et Tähe tänava üleskaevamine on osa suuremast projektist, mille käigus soovitakse vihmavee äravool linna reoveest lahti siduda. Tähe tänava kasutajatele tähendab see, et kuni uue aastani on tänav kohati suletud. Ise-asi on muidugi see, kuidas Talvel lumega asfalti saab panna. Või kui ka saab, siis kui kaua niimoodi ehitatud tänav vastu peab?
Kapi sõnul on selleks kaks põhilist võimalust. "Kas siis paigaldatakse see kate külmasfaldiga, mis kevadel ümber ehitatakse, ja teise variandina on olemas miniasfalditehas. See tuuakse tagasi ja tegelikult sel tänaval taastatakse kate kuuma asfaldiga. Kevadel hinnatakse tee kvaliteet üle ning kui vaja, freesitakse tehtu üles ning paigaldatakse uuesti. Kui sobib, siis kevadel paigaldatakse kulumiskihid peale," kirjeldas ta.
Ka Pool tõdeb, et kui valida on, kas jätta tänavad kevadeni suletuks või loota, et lumele laotatud asfalt püsib, siis eelistab linn viimast varianti. Koolis küll sellist tee-ehitust ei õpetata, aga vähemalt mõnd aega on hea sõita. Ühtlasi tõdeb Pool, et kuna Tartu Vee suurprojekt jätkub samal suunal, pole sugugi võimatu, et järgmisel talve hakul pannakse asfalti näiteks Soinaste tänavale.
### Response:
Tartu hakkab lumele asfalti laotama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viking Line'i tegevjuht Jan Hanses kinnitas, et uus laev oleks suurem kui samuti Turu-Stockholmi liini teenindav ja kütusena veeldatud maagaasi kasutav Viking Grace, mis on praegu Viking Line'i suurim laev. Lisaks saaks uus laev uudse vööri, mis vähendaks laeva tekitatavate lainete negatiivset mõju randadele.
Uus laev võtaks sisse koha Viking Grace'i kõrval ja asendaks 1988. aastal ehitatud ning oluliselt väiksema Amorella.
Hansese sõnul läheb tellimus tõenäoliselt mõnele välismaa laevatehasele, sest Turus asuv Meyer Turku laevatehas on tellimustega hõivatud kuni aastani 2024. | Viking Line ehitab Turu-Stockholmi liini jaoks uue laeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viking Line'i tegevjuht Jan Hanses kinnitas, et uus laev oleks suurem kui samuti Turu-Stockholmi liini teenindav ja kütusena veeldatud maagaasi kasutav Viking Grace, mis on praegu Viking Line'i suurim laev. Lisaks saaks uus laev uudse vööri, mis vähendaks laeva tekitatavate lainete negatiivset mõju randadele.
Uus laev võtaks sisse koha Viking Grace'i kõrval ja asendaks 1988. aastal ehitatud ning oluliselt väiksema Amorella.
Hansese sõnul läheb tellimus tõenäoliselt mõnele välismaa laevatehasele, sest Turus asuv Meyer Turku laevatehas on tellimustega hõivatud kuni aastani 2024.
### Response:
Viking Line ehitab Turu-Stockholmi liini jaoks uue laeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene uuring (WP2) on võrdlev mõjuanalüüs, mis kätkeb endas põhjalikku taustaanalüüsi, sealhulgas rajatava tunneli mõju nii Eesti, Soome, kui ka kogu Euroopa majandusele, demograafilistele arengutele, samuti sotsiaalsetele, regionaalsetele ning majanduslikele väljavaadetele mõlemas riigis. Samuti antakse hinnang reisi- ning kaubamahtudele ja teostatakse traditsiooniline tasuvusanalüüs.
Teine hangitav uuring (WP3) on tehniline kontseptsioon ja majanduslik hinnang, mis keskendub raudteetunnelile, kuid vaatluse alla võetakse ka alternatiivseid ühendusi ning uuemaid või alternatiivsed tehnoloogiaid. Uuringus kaalutakse erinevaid trassivariante, analüüsitakse muuhulgas tehnilisi lahendusi, halduskulusid, teostatakse riski- ja turvaanalüüs, hinnatakse tunneli mõju keskkonnale ning linnaruumile.
Hankeid rahastatakse Kesk-Läänemere programmi projektist FinEst Link, mis on Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Tallinna linna, Harju maavalitsuse, Soome transpordiagentuuri, Helsingi linna ja peapartnerina Helsinki-Uusimaa Liidu koostööprojekt Tallinna ja Helsingi vahelise püsiühenduse tasuvus- ja teostatavusanalüüsi läbiviimiseks.
Hanked on välja kuulutatud üle-Euroopalises hankesüsteemis Ted. | Soome kuulutas välja Helsingi-Tallinna tunneli tasuvusuuringu hanked | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene uuring (WP2) on võrdlev mõjuanalüüs, mis kätkeb endas põhjalikku taustaanalüüsi, sealhulgas rajatava tunneli mõju nii Eesti, Soome, kui ka kogu Euroopa majandusele, demograafilistele arengutele, samuti sotsiaalsetele, regionaalsetele ning majanduslikele väljavaadetele mõlemas riigis. Samuti antakse hinnang reisi- ning kaubamahtudele ja teostatakse traditsiooniline tasuvusanalüüs.
Teine hangitav uuring (WP3) on tehniline kontseptsioon ja majanduslik hinnang, mis keskendub raudteetunnelile, kuid vaatluse alla võetakse ka alternatiivseid ühendusi ning uuemaid või alternatiivsed tehnoloogiaid. Uuringus kaalutakse erinevaid trassivariante, analüüsitakse muuhulgas tehnilisi lahendusi, halduskulusid, teostatakse riski- ja turvaanalüüs, hinnatakse tunneli mõju keskkonnale ning linnaruumile.
Hankeid rahastatakse Kesk-Läänemere programmi projektist FinEst Link, mis on Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Tallinna linna, Harju maavalitsuse, Soome transpordiagentuuri, Helsingi linna ja peapartnerina Helsinki-Uusimaa Liidu koostööprojekt Tallinna ja Helsingi vahelise püsiühenduse tasuvus- ja teostatavusanalüüsi läbiviimiseks.
Hanked on välja kuulutatud üle-Euroopalises hankesüsteemis Ted.
### Response:
Soome kuulutas välja Helsingi-Tallinna tunneli tasuvusuuringu hanked |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eeloleval hooajal keskendub Mannima kaheksast maratonist koosnevale FIS Marathon Cupile, mille avamaratoniks on 15. jaanuaril Prantsusmaal sõidetav La Foulee Blanchi vabatehnikamaraton. Maratonisarja üldvõidu kõrval on Mannima eesmärgiks ka samasse sarja kuuluva Tartu Maratoni võit ja hea esinemine Lahti maailmameistrivõistlustel, kus tema põhidistantsiks on 30 km vabatehnikasõit.
Esialgu oma teamiga võistelda planeerinud Mannima sai kutse Šveitsi maratoni teami SAS & TG hütten, mis tagab meie sportlasele suuremad taustajõud ja hooldemeeskonna. SAS & TG hütteni peatreeneriks on ka Eesti suusasõpradele tuttav Christoph Schmid. Lisaks Tatjana Mannimale kuuluvad teami šveitslanna Rahel Imoberdorf ja rootslanna Maria Graefnings.
Viimaste aastate Eesti parima naissuusataja sõnul pole viieaastase ja pea aastase tütre kõrvalt tippvormi jõudmine sugugi lihtne. „ Usun, et varasematel aastatel loodud treenituse baas ei ole kadunud ja aktiivsemalt hakkasin ennast juba liigutama kuu aega peale teise tütre sündi. Tõsisemate treeningutega, mis tähendavad kahte harjutuskorda päevas ja märksa suuremaid koormusi, alustasin peale jaanipäeva. Õnneks on mul väga toetav pere, kelle toel ja abil saan viibida treeninglaagrites ja võistlusreisidel,“ selgitas Mannima alaliidu pressiteate vahendusel.
Eeloleval nädalal suundub Mannima Põhja–Soome traditsioonilisse esimese lume laagrisse. Hooaja avastart on 11.–13. novembril Olosel FIS-i võistlustel ja MK-sarja avastardi teeb eestlanna 26.-27. novembril Rukal. | Šveitsi tiimi kutsutud Tatjana Mannima jätkab sportlaskarjääri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eeloleval hooajal keskendub Mannima kaheksast maratonist koosnevale FIS Marathon Cupile, mille avamaratoniks on 15. jaanuaril Prantsusmaal sõidetav La Foulee Blanchi vabatehnikamaraton. Maratonisarja üldvõidu kõrval on Mannima eesmärgiks ka samasse sarja kuuluva Tartu Maratoni võit ja hea esinemine Lahti maailmameistrivõistlustel, kus tema põhidistantsiks on 30 km vabatehnikasõit.
Esialgu oma teamiga võistelda planeerinud Mannima sai kutse Šveitsi maratoni teami SAS & TG hütten, mis tagab meie sportlasele suuremad taustajõud ja hooldemeeskonna. SAS & TG hütteni peatreeneriks on ka Eesti suusasõpradele tuttav Christoph Schmid. Lisaks Tatjana Mannimale kuuluvad teami šveitslanna Rahel Imoberdorf ja rootslanna Maria Graefnings.
Viimaste aastate Eesti parima naissuusataja sõnul pole viieaastase ja pea aastase tütre kõrvalt tippvormi jõudmine sugugi lihtne. „ Usun, et varasematel aastatel loodud treenituse baas ei ole kadunud ja aktiivsemalt hakkasin ennast juba liigutama kuu aega peale teise tütre sündi. Tõsisemate treeningutega, mis tähendavad kahte harjutuskorda päevas ja märksa suuremaid koormusi, alustasin peale jaanipäeva. Õnneks on mul väga toetav pere, kelle toel ja abil saan viibida treeninglaagrites ja võistlusreisidel,“ selgitas Mannima alaliidu pressiteate vahendusel.
Eeloleval nädalal suundub Mannima Põhja–Soome traditsioonilisse esimese lume laagrisse. Hooaja avastart on 11.–13. novembril Olosel FIS-i võistlustel ja MK-sarja avastardi teeb eestlanna 26.-27. novembril Rukal.
### Response:
Šveitsi tiimi kutsutud Tatjana Mannima jätkab sportlaskarjääri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestisse tuleb visiidile Soome peaminister
Eestisse saabub töövisiidile Soome peaminister Juha Sipilä. Kohtumisel peaminister Taavi Rõivasega tulevad jutuks Eesti ja Soome kahepoolsed suhted, ning nii Eesti Vabariigi kui ka Soome Vabariigi sajanda aaastapäeva tähistamine.
Kohtumisel käsitletakse ka Eesti Euroopa Liidu eesistumist. Peaminister Taavi Rõivase sõnul on regulaarsed kohtumised naaberriikide kolleegidega olulised just koostööprojektide seiskohalt.
Näiteks hiljuti Brüsselis allkirjastatud BalticConnectori rahastamisleping oli Soome ja Eesti peaministrite tiheda suhtlemise tulemus, ütles Rõivas. Tänavu mais lepiti kokku esialgses tegevuses Eesti ja Soome vahelise andme-vahetuse ja ka e-teenuste käivitamiseks.
Valgamaal algas ühinemisreferendum
Haldusreform on mõnel pool jõudnud nii kaugele, et on alanud esimsed rahvahääletused ühinemislepingu üle. Täna algab Valga linna ning Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru valdade elanike arvamuse välja selgitamine.
Esmalt saab seda teha elektrooniliselt, nädalavahetusel saab arvamust avaldada ka kodukoha küsitluspunktis.
Esmaspäevaks oli 213st omavalitsusest 186 teada andnud, et osalevad haldusreformis vabatahtlikult. Selleks, et aasta lõpuks oleks selge, kes kellega ühineb, millist nime uus omavalitsus kandma hakkab ja mida kohalikud inimesed sellest arvavad, peaksid ametlikud ühinemisläbirääkimised juba käima.
Praeguseks pole ühinemisotsust langetanud viis omavalitsust ja kaheksa omavalitsust ei osale ühinemisläbirääkimistel.
Süntees: kuhu takerdub innovatsioon Eesti teaduses ja ettevõtuses
Eesti teadlaskond on mõnes mõttes lõksus: kas teha teaduspublikatsioone, mis tagavad rahastuse, või panustada õppetöösse ja ettevõtlusesse, mis sageli raha ei taga.
Tartu ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski avab Eesti olukorda teadmuskolmnurgas, kuhu kuuluvad haridus, teadus ja tehnoloogia ning innovastioon.
Loe rohkem siit!
Itaaliat tabas taas maavärin
Itaalia keskosas registreeriti öösel taas maavärin, mille magnituud oli viis. Määvarina kese oli umbes 50 kilomeetrit Perugiast kagus ja maavärina kolle oli vaid kümne kilomeetri sügavusel.
Suurematest kahjudest esialgu teateid ei ole. Itaalia kesk- ja lõunaosa pühapäeval raputanud maavärinale magnituudiga 6,6 on järgnenud umbes 1100 järeltõuget.
Tegemist oli viimase 36e aasta võimsaima maavärinaga Itaalias, mis jättis peavarjuta üle 22 000 inimese.
Tõuked tekitasid purustusi Norcia linnas ja selle lähedal. Peaminister Matteo Renzi on lubanud, et kogu piirkond ehitatakse uuesti üles.
Chicago pesapalliklubi Cubs murdis 108 aasta pikkuse tiitlipõua
Ookeanitaguse pesapalliliiga finaalseeria World Series võitis esimest korda pärast 108 aasta pikkust ootust Chicago Cubs, kes tuli Cleveland Indiansi vastu välja 1:3 kaotusseisust ning võitis finaalseeria 4:3.
Otsustavas kohtumises alistas Cubs Indiansi kümne inningu järel 8:7, eelmised mängud jäid Cubsi poolt vaadates 0:6, 5:1, 0:1, 2:7, 3:2, 9:3.
Viimati tuli MLB finaalseerias 1:3 kaotusseisust välja Kansas City Royals, tehes seda aastal 1985. Chicago meeskonnale on see kolmandaks World Seriesi tiitliks ning viimati 1948. aastal profiliiga võitnud Indians võttis üle nende koha MLB-s pikimat aega tiitlipõua käes vaevelnud frantsiisina.
Finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks valiti Ben Zobrist.
Ilmateade
Täna on pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab lund ja lörtsi. Rannikul võib sadada ka jäävihma ning olla jäidet. Puhub kirde- ja põhjatuul 4-10, saartel ja rannikul puhanguti 12- 15 m/s, pärastlõunal nõrgeneb. Õhutemperatuur on 0..-3, rannikul kohati +1°C. | 5 uudist, mida täna hommikul teada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestisse tuleb visiidile Soome peaminister
Eestisse saabub töövisiidile Soome peaminister Juha Sipilä. Kohtumisel peaminister Taavi Rõivasega tulevad jutuks Eesti ja Soome kahepoolsed suhted, ning nii Eesti Vabariigi kui ka Soome Vabariigi sajanda aaastapäeva tähistamine.
Kohtumisel käsitletakse ka Eesti Euroopa Liidu eesistumist. Peaminister Taavi Rõivase sõnul on regulaarsed kohtumised naaberriikide kolleegidega olulised just koostööprojektide seiskohalt.
Näiteks hiljuti Brüsselis allkirjastatud BalticConnectori rahastamisleping oli Soome ja Eesti peaministrite tiheda suhtlemise tulemus, ütles Rõivas. Tänavu mais lepiti kokku esialgses tegevuses Eesti ja Soome vahelise andme-vahetuse ja ka e-teenuste käivitamiseks.
Valgamaal algas ühinemisreferendum
Haldusreform on mõnel pool jõudnud nii kaugele, et on alanud esimsed rahvahääletused ühinemislepingu üle. Täna algab Valga linna ning Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru valdade elanike arvamuse välja selgitamine.
Esmalt saab seda teha elektrooniliselt, nädalavahetusel saab arvamust avaldada ka kodukoha küsitluspunktis.
Esmaspäevaks oli 213st omavalitsusest 186 teada andnud, et osalevad haldusreformis vabatahtlikult. Selleks, et aasta lõpuks oleks selge, kes kellega ühineb, millist nime uus omavalitsus kandma hakkab ja mida kohalikud inimesed sellest arvavad, peaksid ametlikud ühinemisläbirääkimised juba käima.
Praeguseks pole ühinemisotsust langetanud viis omavalitsust ja kaheksa omavalitsust ei osale ühinemisläbirääkimistel.
Süntees: kuhu takerdub innovatsioon Eesti teaduses ja ettevõtuses
Eesti teadlaskond on mõnes mõttes lõksus: kas teha teaduspublikatsioone, mis tagavad rahastuse, või panustada õppetöösse ja ettevõtlusesse, mis sageli raha ei taga.
Tartu ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski avab Eesti olukorda teadmuskolmnurgas, kuhu kuuluvad haridus, teadus ja tehnoloogia ning innovastioon.
Loe rohkem siit!
Itaaliat tabas taas maavärin
Itaalia keskosas registreeriti öösel taas maavärin, mille magnituud oli viis. Määvarina kese oli umbes 50 kilomeetrit Perugiast kagus ja maavärina kolle oli vaid kümne kilomeetri sügavusel.
Suurematest kahjudest esialgu teateid ei ole. Itaalia kesk- ja lõunaosa pühapäeval raputanud maavärinale magnituudiga 6,6 on järgnenud umbes 1100 järeltõuget.
Tegemist oli viimase 36e aasta võimsaima maavärinaga Itaalias, mis jättis peavarjuta üle 22 000 inimese.
Tõuked tekitasid purustusi Norcia linnas ja selle lähedal. Peaminister Matteo Renzi on lubanud, et kogu piirkond ehitatakse uuesti üles.
Chicago pesapalliklubi Cubs murdis 108 aasta pikkuse tiitlipõua
Ookeanitaguse pesapalliliiga finaalseeria World Series võitis esimest korda pärast 108 aasta pikkust ootust Chicago Cubs, kes tuli Cleveland Indiansi vastu välja 1:3 kaotusseisust ning võitis finaalseeria 4:3.
Otsustavas kohtumises alistas Cubs Indiansi kümne inningu järel 8:7, eelmised mängud jäid Cubsi poolt vaadates 0:6, 5:1, 0:1, 2:7, 3:2, 9:3.
Viimati tuli MLB finaalseerias 1:3 kaotusseisust välja Kansas City Royals, tehes seda aastal 1985. Chicago meeskonnale on see kolmandaks World Seriesi tiitliks ning viimati 1948. aastal profiliiga võitnud Indians võttis üle nende koha MLB-s pikimat aega tiitlipõua käes vaevelnud frantsiisina.
Finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks valiti Ben Zobrist.
Ilmateade
Täna on pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab lund ja lörtsi. Rannikul võib sadada ka jäävihma ning olla jäidet. Puhub kirde- ja põhjatuul 4-10, saartel ja rannikul puhanguti 12- 15 m/s, pärastlõunal nõrgeneb. Õhutemperatuur on 0..-3, rannikul kohati +1°C.
### Response:
5 uudist, mida täna hommikul teada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inglismaa ja Šotimaa jalgpallikoondised kohtuvad MM-valikmängu raames 11. novembril, päeval, mida Suurbritannias tähistatakse esimeses maailmasõjas langenud sõdurite mälestuspäevana. Punaste mooniembleemide kandmine on Suurbritannias traditsiooniline viis solidaarsuse näitamiseks.
FIFA reeglite kohaselt on aga igasugune poliitiliste, religioossete või kommertssõnumite kandmine keelatud ning FIFA peasekretäri Fatma Samba Diouf Samoura sõnul võivad Inglismaale ja Šotimaale nende otsuse tõttu osaks langeda karmid sanktsioonid.
„Me peame seadma ühised reeglid kõigile FIFA 211 liikmesriigile,“ sõnas Samoura. „Suurbritannia pole ainus riik maailmas, mis on sõja tagajärjel kannatanud. Küsimus on, miks me peaksime tegema erandi vaid ühele riigile ning mitte kogu maailmale?“
Kirjaliku soovi 12. novembril toimuvas kohtumises Serbia vastu mooniembleeme kanda esitas FIFA-le ka Walesi Jalgpalliliit, kuid pole veel kinnitatud, et ka nemad FIFA keelust üle astuvad.
Inglismaa Jalgpalliliidu esimees Martin Glenn ütles BBC-le, et Inglismaa ja Šotimaa koondiste mängijad kannavad musti käepaelu põhimõtte pärast. „Me seisame teiste Suurbritannia riikidega kõrvuti ja oleme oma otsuses kindlad. See pole poliitiline sümbol ja ma usun, et suurem osa inimestest nõustuvad meiega.“
Üheks võimalikuks FIFA-poolseks sanktsiooniks võib BBC sõnul olla nii Inglismaalt kui Šotimaalt punktide eemaldamine, kuid Glenni arvates seda ei juhtu. „Me ei arva, et rikuksime nende reegleid – me arvame, et nad tõlgendavad seda valesti. Ma olen kindel, et see ei vii drakooniliste karistusteni.“
Suurbritannia peaminister Theresa May FIFA otsusega rahul ei ole. „Enne, kui nad hakkavad meile ütlema, mida teha, peaksid nad endi asjad korda ajama,“ sõnas May kolmapäeval, vihjates FIFA ümber keerlevatele korruptsiooniskandaalidele. „Meie jalgpallurid tahavad tunnustada ja austada neid, kes on meie turvalisuse ja heaolu kaitsmiseks oma elud ohverdanud. On ainuõige, et nad peaksid seda saama teha.“
Jalgpallireeglite uuendamise ja täidesaatmise eest vastutav iseseisev organisatsioon IFAB kohtub olukorra arutamiseks täna ning Suurbritannia jalgpalliliidud loodavad enne järgmisel reedel toimuvat kohtumist panna FIFA meelt muutma. | Inglismaa ja Šotimaa riskivad FIFA-le vastu astudes karmide sanktsioonidega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inglismaa ja Šotimaa jalgpallikoondised kohtuvad MM-valikmängu raames 11. novembril, päeval, mida Suurbritannias tähistatakse esimeses maailmasõjas langenud sõdurite mälestuspäevana. Punaste mooniembleemide kandmine on Suurbritannias traditsiooniline viis solidaarsuse näitamiseks.
FIFA reeglite kohaselt on aga igasugune poliitiliste, religioossete või kommertssõnumite kandmine keelatud ning FIFA peasekretäri Fatma Samba Diouf Samoura sõnul võivad Inglismaale ja Šotimaale nende otsuse tõttu osaks langeda karmid sanktsioonid.
„Me peame seadma ühised reeglid kõigile FIFA 211 liikmesriigile,“ sõnas Samoura. „Suurbritannia pole ainus riik maailmas, mis on sõja tagajärjel kannatanud. Küsimus on, miks me peaksime tegema erandi vaid ühele riigile ning mitte kogu maailmale?“
Kirjaliku soovi 12. novembril toimuvas kohtumises Serbia vastu mooniembleeme kanda esitas FIFA-le ka Walesi Jalgpalliliit, kuid pole veel kinnitatud, et ka nemad FIFA keelust üle astuvad.
Inglismaa Jalgpalliliidu esimees Martin Glenn ütles BBC-le, et Inglismaa ja Šotimaa koondiste mängijad kannavad musti käepaelu põhimõtte pärast. „Me seisame teiste Suurbritannia riikidega kõrvuti ja oleme oma otsuses kindlad. See pole poliitiline sümbol ja ma usun, et suurem osa inimestest nõustuvad meiega.“
Üheks võimalikuks FIFA-poolseks sanktsiooniks võib BBC sõnul olla nii Inglismaalt kui Šotimaalt punktide eemaldamine, kuid Glenni arvates seda ei juhtu. „Me ei arva, et rikuksime nende reegleid – me arvame, et nad tõlgendavad seda valesti. Ma olen kindel, et see ei vii drakooniliste karistusteni.“
Suurbritannia peaminister Theresa May FIFA otsusega rahul ei ole. „Enne, kui nad hakkavad meile ütlema, mida teha, peaksid nad endi asjad korda ajama,“ sõnas May kolmapäeval, vihjates FIFA ümber keerlevatele korruptsiooniskandaalidele. „Meie jalgpallurid tahavad tunnustada ja austada neid, kes on meie turvalisuse ja heaolu kaitsmiseks oma elud ohverdanud. On ainuõige, et nad peaksid seda saama teha.“
Jalgpallireeglite uuendamise ja täidesaatmise eest vastutav iseseisev organisatsioon IFAB kohtub olukorra arutamiseks täna ning Suurbritannia jalgpalliliidud loodavad enne järgmisel reedel toimuvat kohtumist panna FIFA meelt muutma.
### Response:
Inglismaa ja Šotimaa riskivad FIFA-le vastu astudes karmide sanktsioonidega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viktor Kingissepp, Hans Heidemann, Vilhelmine Klementi, Jaan Kreuks, Hans Pöögelmann – need nimed ei ütle praegusele põlvkonnale mitte midagi. Ometi olid kunagi nende järgi nimetatud tehased, tänavad, kultuuripaleed, teatrid ja isegi üks linn. Lavastuse "Kangelased" mängukohtki on tänapäeval tartlastele tuttav Vilde lokaalina, aga kunagi tegutses seal Hans Heidemanni nimeline trükikoda.
Lavastaja Peeter Volkonski lubas, et tegu ei ole pelgalt kommunistlike tegelaste elulugude rääkimise või nendeks kehastumisega. "Mind hakkas huvitama, mis juhtub siis, kui kaasaegsed noored loevad neid nõukogude propagandat täis raamatuid, mida meile kunagi pähe määriti. Mis pilt neile jääb? Nüüd räägivad nad oma muljetest Vilde lokaalis," selgitas Volkonski. Lavastus tõstatab muu hulgas küsimuse, kas praegusel põlvkonnal on üldse omad kangelased.
Erinevalt tavapärasest teatrietendusest istub publik laudkondades, kus näitlejad järgemööda nendega ühinevad. Publikuga vestlevad Kaija M Kalvet, Laura Niils, Liina Leinberg, Märt Koik, Mihkel Kallaste ja Karl Edgar Tammi. Lavastuse kunstnik on Henry Griin. | Peeter Volkonski "Kangelased" uurib revolutsionääride tänast tähendust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viktor Kingissepp, Hans Heidemann, Vilhelmine Klementi, Jaan Kreuks, Hans Pöögelmann – need nimed ei ütle praegusele põlvkonnale mitte midagi. Ometi olid kunagi nende järgi nimetatud tehased, tänavad, kultuuripaleed, teatrid ja isegi üks linn. Lavastuse "Kangelased" mängukohtki on tänapäeval tartlastele tuttav Vilde lokaalina, aga kunagi tegutses seal Hans Heidemanni nimeline trükikoda.
Lavastaja Peeter Volkonski lubas, et tegu ei ole pelgalt kommunistlike tegelaste elulugude rääkimise või nendeks kehastumisega. "Mind hakkas huvitama, mis juhtub siis, kui kaasaegsed noored loevad neid nõukogude propagandat täis raamatuid, mida meile kunagi pähe määriti. Mis pilt neile jääb? Nüüd räägivad nad oma muljetest Vilde lokaalis," selgitas Volkonski. Lavastus tõstatab muu hulgas küsimuse, kas praegusel põlvkonnal on üldse omad kangelased.
Erinevalt tavapärasest teatrietendusest istub publik laudkondades, kus näitlejad järgemööda nendega ühinevad. Publikuga vestlevad Kaija M Kalvet, Laura Niils, Liina Leinberg, Märt Koik, Mihkel Kallaste ja Karl Edgar Tammi. Lavastuse kunstnik on Henry Griin.
### Response:
Peeter Volkonski "Kangelased" uurib revolutsionääride tänast tähendust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 7. ja 8. septembril dirigeeris Olari Elts Kymi Sinfoniettat Kotka kontserdimajas ja Kuusankoski hallis, kavas austria-tšehhi helilooja Emil von Rezniceki populaarne avamäng koomilisele ooperile "Donna Diana", Johannes Brahmsi viiulikontsert (solist hollandlanna Simone Lamsma) ning Ludwig van Beethoveni VI sümfoonia ("Pastoraalne"). Nooruke Simone Lamsma, kel on repertuaaris praegu juba enam kui 60 viiulikontserti, on sel hooajal debüteerimas mainekate orkestrite ees Washingtonis, Ottawas, Vancouveris, Cardiffis, Londoni Wigmore Hallis ning New Yorki Carnegie Hallis, veel mitmes teises kuulsas saalis aga juba tagasikutsutuna.
16. ja 18. septembril juhatas Elts taas Porto Casa da Música orkestrit Portugalis, kõlamas vaid Gustav Mahleri grandioosne IX sümfoonia. 30. septembril oli tal veel üks kontsert Soomes, Tapiola Sinfonietta ees Espoos, kavaga "Fantastic Brahms", kus kõlasid 7 fantaasiat klaverile op. 116, Klaverikvartett nr 3 ja Esimene klaverikontsert, solistiks Moskvast pärit Aleksandr Melnikov, Svjatoslav Richteri omaaegseid soosikuid, kes praegu töötab klaveriprofessorina Manchesteris.
Oktoobri keskel, 14. oktoobril oli Olari Eltsil külaliskontsert Poolas, nende kõige tähtsama ja mainekama raadioorkestri ees. Poola Raadio Rahvuslik Sümfooniaorkester mängis tema käe all raadio kontserdisaalis Katowices, kavas Sergei Rahmaninovi sümfooniline poeem "Surnute saar" op. 29, Felix Mendelssohni Viiulikontsert e-moll, kus oli solistiks 24-aastane korea viiulitäht Hyeyoon Park, ja Pjotr Tšaikovski Esimene sümfoonia.
Oktoobrikuu lõpul oli Eltsil kolm kontserti Saksamaal Weimari Riigikapelli ees: 25. oktoobril Rosenheimi kultuuri- ja kongressikeskuses, 30. oktoobril Neue Weimarhalles ning 31. oktoobril Weimari Staatskapelle saalis. Siingi oli kavades rohkesti vene muusikat: Sergei Prokofjevi "Vene avamäng", Wolfgang Amadeus Mozarti Klaverikontsert nr 23, solistiks 28-aastane juba väga kuulus prantslanna Lise de la Salle, Rahmaninovi "Rapsoodia Paganini teemale", selles oli solistiks Venemaalt pärit Iisraeli pianist, Brüsselis kuninganna Elisabethi konkursi võitnud Boris Giltburg, kes tegi just nädal tagasi oma Carnegie Halli debüüdi vene muusika kavaga. Õhtu teises pooles kõlas kolmel korral Tšaikovski I sümfoonia.
Olari Eltsi käe all mängivad noored juba tuntud solistid, aga rõõmustavalt on ta oma kavadesse pannud ka Eduard Tubina ja Erkki-Sven Tüüri muusikat, viimasega tegid nad koos omaaegset NYYD festivali.
Kui Elts taas 11. novembril Soomes Tapiola Hallis Tapiola Sinfonietta ette astub, on tal sinna viia omapärane kava – vaid Mendelssohn ja Tüür vaheldumisi, kontsert kannabki nime "Whispers". Siin kõlavad Felix Mendelssohni avamäng "Merevaikus ja õnnelik sõit", seejärel Erkki-Sven Tüüri Austraalia Kammerorkestrile kirjutatud orkestripala "Whistles and Whispers from Uluru" (Soome esiettekandes), veel Tüüri "Aqua" (mis oktoobri viimasel päeval kõlas esmakordselt ka Tšehhimaal Prahas), solistiks plokkflöödil austraallanna Geneviève Lacey. Õhtu lõpus on ettekandel Mendelssohni Esimene sümfoonia.
26. novembril on Olari Elts kutsutud omaaegse peadirigendina juhatama Läti Rahvuslikku Sümfooniaorkestrit nende 90. aastapäeva pidusarjas Riias Suure Gildi saalis. Selles kavas kõlavad lätlanna Santa Ratniece "Glittering Promenade", Eduard Tubina kontrabassikontsert, solistiks Berliini Filharmoonikute koosseisus tegutsev Gunārs Upatnieks, ning Gustav Mahleri Viies sümfoonia,
1. detsembril avab Olari Elts kontserdi Soomes Lahti Sibeliustalos Erkki-Sven Tüüri orkestripoeemiga "Elamata jäänud elu paine" ("Le poids les vies non vécues"), mille Tüür kirjutas sajandi möödumisel Esimesest maailmasõjast, mängib Sinfonia Lahti. Ettekandel on veel Maurice Raveli Klaverikontsert vasakule käele, kus solistiks on Izumi Tateno, ning Antonín Dvořáki Seitsmes sümfoonia. Juba nädala pärast on Eltsil kontsert teise Soome orkestriga, kus ta on olnud ka külalisdirigendi ametipostil: Helsingi Muusikamajas mängib 8. detsembril Helsingi Linnaorkester Claude Debussy teosed "Rondes des Printemps" ja harvamängitud "Fantaasia klaverile ja orkestrile", solistiks prantsuse pianist Jean-Efflam Bavouzet. Et tegemist on Soome muusika päevaga, on Eltsi kavas veel Jean Sibeliuse Kolmas sümfoonia ning tema poeem-legend "Lemminkäise tagasitulek". Edasi on Olari Eltsil veel üks õhtu Soomes Tampere Filharmooniaorkestriga ning kolm kontserti kuulsa Gewandhaus-orkestriga Saksamaal Leipzigis. Jäävad nimetamata vaid Eltsi ülesastumised kodumail Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri peakülalisdirigendina, samal postil on ta seni tegutsenud veel mitme orkestri ees Euroopas. | Dirigent Olari Eltsi sügishooaeg möödub kontsertidega kuuel maal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
7. ja 8. septembril dirigeeris Olari Elts Kymi Sinfoniettat Kotka kontserdimajas ja Kuusankoski hallis, kavas austria-tšehhi helilooja Emil von Rezniceki populaarne avamäng koomilisele ooperile "Donna Diana", Johannes Brahmsi viiulikontsert (solist hollandlanna Simone Lamsma) ning Ludwig van Beethoveni VI sümfoonia ("Pastoraalne"). Nooruke Simone Lamsma, kel on repertuaaris praegu juba enam kui 60 viiulikontserti, on sel hooajal debüteerimas mainekate orkestrite ees Washingtonis, Ottawas, Vancouveris, Cardiffis, Londoni Wigmore Hallis ning New Yorki Carnegie Hallis, veel mitmes teises kuulsas saalis aga juba tagasikutsutuna.
16. ja 18. septembril juhatas Elts taas Porto Casa da Música orkestrit Portugalis, kõlamas vaid Gustav Mahleri grandioosne IX sümfoonia. 30. septembril oli tal veel üks kontsert Soomes, Tapiola Sinfonietta ees Espoos, kavaga "Fantastic Brahms", kus kõlasid 7 fantaasiat klaverile op. 116, Klaverikvartett nr 3 ja Esimene klaverikontsert, solistiks Moskvast pärit Aleksandr Melnikov, Svjatoslav Richteri omaaegseid soosikuid, kes praegu töötab klaveriprofessorina Manchesteris.
Oktoobri keskel, 14. oktoobril oli Olari Eltsil külaliskontsert Poolas, nende kõige tähtsama ja mainekama raadioorkestri ees. Poola Raadio Rahvuslik Sümfooniaorkester mängis tema käe all raadio kontserdisaalis Katowices, kavas Sergei Rahmaninovi sümfooniline poeem "Surnute saar" op. 29, Felix Mendelssohni Viiulikontsert e-moll, kus oli solistiks 24-aastane korea viiulitäht Hyeyoon Park, ja Pjotr Tšaikovski Esimene sümfoonia.
Oktoobrikuu lõpul oli Eltsil kolm kontserti Saksamaal Weimari Riigikapelli ees: 25. oktoobril Rosenheimi kultuuri- ja kongressikeskuses, 30. oktoobril Neue Weimarhalles ning 31. oktoobril Weimari Staatskapelle saalis. Siingi oli kavades rohkesti vene muusikat: Sergei Prokofjevi "Vene avamäng", Wolfgang Amadeus Mozarti Klaverikontsert nr 23, solistiks 28-aastane juba väga kuulus prantslanna Lise de la Salle, Rahmaninovi "Rapsoodia Paganini teemale", selles oli solistiks Venemaalt pärit Iisraeli pianist, Brüsselis kuninganna Elisabethi konkursi võitnud Boris Giltburg, kes tegi just nädal tagasi oma Carnegie Halli debüüdi vene muusika kavaga. Õhtu teises pooles kõlas kolmel korral Tšaikovski I sümfoonia.
Olari Eltsi käe all mängivad noored juba tuntud solistid, aga rõõmustavalt on ta oma kavadesse pannud ka Eduard Tubina ja Erkki-Sven Tüüri muusikat, viimasega tegid nad koos omaaegset NYYD festivali.
Kui Elts taas 11. novembril Soomes Tapiola Hallis Tapiola Sinfonietta ette astub, on tal sinna viia omapärane kava – vaid Mendelssohn ja Tüür vaheldumisi, kontsert kannabki nime "Whispers". Siin kõlavad Felix Mendelssohni avamäng "Merevaikus ja õnnelik sõit", seejärel Erkki-Sven Tüüri Austraalia Kammerorkestrile kirjutatud orkestripala "Whistles and Whispers from Uluru" (Soome esiettekandes), veel Tüüri "Aqua" (mis oktoobri viimasel päeval kõlas esmakordselt ka Tšehhimaal Prahas), solistiks plokkflöödil austraallanna Geneviève Lacey. Õhtu lõpus on ettekandel Mendelssohni Esimene sümfoonia.
26. novembril on Olari Elts kutsutud omaaegse peadirigendina juhatama Läti Rahvuslikku Sümfooniaorkestrit nende 90. aastapäeva pidusarjas Riias Suure Gildi saalis. Selles kavas kõlavad lätlanna Santa Ratniece "Glittering Promenade", Eduard Tubina kontrabassikontsert, solistiks Berliini Filharmoonikute koosseisus tegutsev Gunārs Upatnieks, ning Gustav Mahleri Viies sümfoonia,
1. detsembril avab Olari Elts kontserdi Soomes Lahti Sibeliustalos Erkki-Sven Tüüri orkestripoeemiga "Elamata jäänud elu paine" ("Le poids les vies non vécues"), mille Tüür kirjutas sajandi möödumisel Esimesest maailmasõjast, mängib Sinfonia Lahti. Ettekandel on veel Maurice Raveli Klaverikontsert vasakule käele, kus solistiks on Izumi Tateno, ning Antonín Dvořáki Seitsmes sümfoonia. Juba nädala pärast on Eltsil kontsert teise Soome orkestriga, kus ta on olnud ka külalisdirigendi ametipostil: Helsingi Muusikamajas mängib 8. detsembril Helsingi Linnaorkester Claude Debussy teosed "Rondes des Printemps" ja harvamängitud "Fantaasia klaverile ja orkestrile", solistiks prantsuse pianist Jean-Efflam Bavouzet. Et tegemist on Soome muusika päevaga, on Eltsi kavas veel Jean Sibeliuse Kolmas sümfoonia ning tema poeem-legend "Lemminkäise tagasitulek". Edasi on Olari Eltsil veel üks õhtu Soomes Tampere Filharmooniaorkestriga ning kolm kontserti kuulsa Gewandhaus-orkestriga Saksamaal Leipzigis. Jäävad nimetamata vaid Eltsi ülesastumised kodumail Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri peakülalisdirigendina, samal postil on ta seni tegutsenud veel mitme orkestri ees Euroopas.
### Response:
Dirigent Olari Eltsi sügishooaeg möödub kontsertidega kuuel maal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otsustavas kohtumises alistas Cubs Indiansi kümne inningu järel 8:7, eelmised mängud jäid Cubsi poolt vaadates 0:6, 5:1, 0:1, 2:7, 3:2, 9:3.
Viimati tuli MLB finaalseerias 1:3 kaotusseisust välja Kansas City Royals, tehes seda aastal 1985. Chicago meeskonnale on see kolmandaks World Seriesi tiitliks ning viimati 1948. aastal profiliiga võitnud Indians võttis üle nende koha MLB-s pikimat aega tiitlipõua käes vaevelnud frantsiisina.
Finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks valiti Ben Zobrist.
This is ours. #WorldSeries #FlyTheW pic.twitter.com/DFNYx3YmBT
— Chicago Cubs (@Cubs) November 3, 2016 | Cubs tuli üliraskest seisust välja ja võitis pesapallimaailma ihaldatuima autasu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Otsustavas kohtumises alistas Cubs Indiansi kümne inningu järel 8:7, eelmised mängud jäid Cubsi poolt vaadates 0:6, 5:1, 0:1, 2:7, 3:2, 9:3.
Viimati tuli MLB finaalseerias 1:3 kaotusseisust välja Kansas City Royals, tehes seda aastal 1985. Chicago meeskonnale on see kolmandaks World Seriesi tiitliks ning viimati 1948. aastal profiliiga võitnud Indians võttis üle nende koha MLB-s pikimat aega tiitlipõua käes vaevelnud frantsiisina.
Finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks valiti Ben Zobrist.
This is ours. #WorldSeries #FlyTheW pic.twitter.com/DFNYx3YmBT
— Chicago Cubs (@Cubs) November 3, 2016
### Response:
Cubs tuli üliraskest seisust välja ja võitis pesapallimaailma ihaldatuima autasu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestis filmis telekokk oma uut, neljandat hooaega, mis hakkab Rootsi televisioonis jooksma juba kevadel. ERRi hankeprogrammi ostja Tiina Annus ütles Menule, et ETV loodab praeguse plaani kohaselt uut hooaega näidata 2017. aasta teises pooles.
Rootsist pärit kuulus telekokk ja mitmete armastatud kokaraamatute autor, humoorikas ja võluv Tareq Taylor tutvustab saate vaatajale Skandinaavia kokakunsti kõrval ka Põhjamaade eluolu ja kultuuri. Ta rändab mööda kaunemaid ja omanäolisemaid paiku ning tutvub kohaliku toidukultuuriga, millest inspireeritult valmib alati ka mitu rooga.
Sarja esimesed kolm hooaega on jooksnud ETV-s ja kordusena ETV2-s.
Tareq Taylori seiklusi Eestis käis jälgimas ka ETV saade "Ringvaade". | Tareq Taylori kokasaated Eestist jõuavad ETV eetrisse järgmisel aastal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestis filmis telekokk oma uut, neljandat hooaega, mis hakkab Rootsi televisioonis jooksma juba kevadel. ERRi hankeprogrammi ostja Tiina Annus ütles Menule, et ETV loodab praeguse plaani kohaselt uut hooaega näidata 2017. aasta teises pooles.
Rootsist pärit kuulus telekokk ja mitmete armastatud kokaraamatute autor, humoorikas ja võluv Tareq Taylor tutvustab saate vaatajale Skandinaavia kokakunsti kõrval ka Põhjamaade eluolu ja kultuuri. Ta rändab mööda kaunemaid ja omanäolisemaid paiku ning tutvub kohaliku toidukultuuriga, millest inspireeritult valmib alati ka mitu rooga.
Sarja esimesed kolm hooaega on jooksnud ETV-s ja kordusena ETV2-s.
Tareq Taylori seiklusi Eestis käis jälgimas ka ETV saade "Ringvaade".
### Response:
Tareq Taylori kokasaated Eestist jõuavad ETV eetrisse järgmisel aastal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajuhaigused ehk neurodegeneratiivsed haigused nagu näiteks Alzheimeri tõbi või Parkinsoni tõbi, on kaasajal käsitletavad „epideemiana“, olles suureks koormaks mitte üksnes haigele endale, vaid ka nende pereliikmetele ja ühiskonnale.
Neurodegeneratiivsetele haigustele on iseloomulik ajurakkude vähenemine erinevates aju piirkondades. Tänu nendele protsessidele võivad haigel esineda liikumishäired või vaimsete võimete allakäik.
Kuigi meditsiin on teadusuuringute toel erinevate ajuhaiguste diagnoosimisel ja sümptomite leevendamisel jõudsalt edasi arenenud, ei ole praeguseni võimalik nende kulgu peatada või haigust lõpuni välja ravida.
Pille Taba inauguratsiooniloeng „Aju, vananemine ja neurodegeneratsioon“ annab ülevaate arengutest neurodegeneratiivsete haiguste käsitluses: diagnostiliste biomarkerite otsingutest ja ravivõimaluste ootustest.
Professor Pille Taba lõpetas Tartu ülikooli 1985. aastal. Pärast neuroloogi erialavalikut töötas ta Jõgeva haiglas ning Tartu Maarjamõisa haiglas, kus alustas ka teadustööd Parkinsoni tõvest. Hiljem lisandusid toksilise parkinsonismi, hüperkineeside ja kesknärvisüsteemi infektsioonide uuringud. Ta on erialaselt end täiendanud Viinis, Karlstadis, Minneapolises ja Londonis ning teeb teaduskoostööd mitmete parkinsonismi uuringukeskustega Euroopas. Sügav huvi parkinsonismi vastu on Pille Taba viinud rahvusvahelisele areenile ja ta on kutsutud lektorina esindanud Eesti neuroloogiat paljudel rahvusvahelistel konverentsidel.
Sama tähtis on olnud tema kliiniline töö, patsiendiühenduste toetustegevus ning erialane koolitus- ja õppetöö, sealhulgas täiendushariduse korraldamine nii Tartu ülikooli arstiteaduskonna täienduskeskuse juhatajana, Ludvig Puusepa nimelise neuroloogide ja neurokirurgide seltsi presidendina, kui ka rahvusvahelise liigutushäirete seltsi juhatuse liikmena.
Pille Taba on sotsiaalministeeriumi neuroloogia erialakomisjoni esimees ja Euroopa ravimiameti neuroloogia ekspertgrupi liige.
Vaata ka 100 sekundi teadusvideot, kus Pille Taba räägib, mis juhtub ajuga vananedes? | Inauguratsiooniloeng: millised on viimased edusammud ajuhaiguste uurimises? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajuhaigused ehk neurodegeneratiivsed haigused nagu näiteks Alzheimeri tõbi või Parkinsoni tõbi, on kaasajal käsitletavad „epideemiana“, olles suureks koormaks mitte üksnes haigele endale, vaid ka nende pereliikmetele ja ühiskonnale.
Neurodegeneratiivsetele haigustele on iseloomulik ajurakkude vähenemine erinevates aju piirkondades. Tänu nendele protsessidele võivad haigel esineda liikumishäired või vaimsete võimete allakäik.
Kuigi meditsiin on teadusuuringute toel erinevate ajuhaiguste diagnoosimisel ja sümptomite leevendamisel jõudsalt edasi arenenud, ei ole praeguseni võimalik nende kulgu peatada või haigust lõpuni välja ravida.
Pille Taba inauguratsiooniloeng „Aju, vananemine ja neurodegeneratsioon“ annab ülevaate arengutest neurodegeneratiivsete haiguste käsitluses: diagnostiliste biomarkerite otsingutest ja ravivõimaluste ootustest.
Professor Pille Taba lõpetas Tartu ülikooli 1985. aastal. Pärast neuroloogi erialavalikut töötas ta Jõgeva haiglas ning Tartu Maarjamõisa haiglas, kus alustas ka teadustööd Parkinsoni tõvest. Hiljem lisandusid toksilise parkinsonismi, hüperkineeside ja kesknärvisüsteemi infektsioonide uuringud. Ta on erialaselt end täiendanud Viinis, Karlstadis, Minneapolises ja Londonis ning teeb teaduskoostööd mitmete parkinsonismi uuringukeskustega Euroopas. Sügav huvi parkinsonismi vastu on Pille Taba viinud rahvusvahelisele areenile ja ta on kutsutud lektorina esindanud Eesti neuroloogiat paljudel rahvusvahelistel konverentsidel.
Sama tähtis on olnud tema kliiniline töö, patsiendiühenduste toetustegevus ning erialane koolitus- ja õppetöö, sealhulgas täiendushariduse korraldamine nii Tartu ülikooli arstiteaduskonna täienduskeskuse juhatajana, Ludvig Puusepa nimelise neuroloogide ja neurokirurgide seltsi presidendina, kui ka rahvusvahelise liigutushäirete seltsi juhatuse liikmena.
Pille Taba on sotsiaalministeeriumi neuroloogia erialakomisjoni esimees ja Euroopa ravimiameti neuroloogia ekspertgrupi liige.
Vaata ka 100 sekundi teadusvideot, kus Pille Taba räägib, mis juhtub ajuga vananedes?
### Response:
Inauguratsiooniloeng: millised on viimased edusammud ajuhaiguste uurimises? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aasta lõpul on OECD-l valmimas raport, milles analüüsitakse kõrgkoolide rolli teadmuskolmnurgas. Eesmärk on toota ja levitada teadmust nii hariduse (üliõpilased) kui ka innovatsiooni mõttes (ettevõtted, ühiskond) võimalikult kiiresti ja väikeste kuludega ühiskonna jaoks.
Eesti poolelt aitavad raportit koostada lisaks Kadri Ukrainskile ka IT-visionäär ja ettevõtja Linnar Viik. ERR Novaator usutles neid raporti tulemuste valguses.
„Põhimõtteliselt püüavad kõik valitsused „venitada“ teadmuskolmnurka suuremaks ehk laiendada kõiki tegevusi teadmusühiskonna eesmärgi saavutamiseks,“ märgib Ukrainski. Tema sõnul käib sellega aga kaasas päris palju kompromisse ülikoolide sees. Näiteks kuidas ühitada oma tegevuses massiharidust ja teadust, kuidas ülikoolide nn eliidi selekteerimise ja bürokraatia koolitamise rolli täita, aga samuti kuidas siduda haridust ja innovatsiooni, et ettevõtted saaksid paremini ligi talentidele jne.
Kui poliitikate kujundamises on riigikontroll juhtinud tähelepanu n-ö silotornide efektile, kus institutsioonid toimetavad omaette ega suuda teistega koostööd teha, siis sarnased probleemid on ka teaduses, hariduses ja innovatsioonis, sedastab Ukrainski.
Valmivas raportis tuuakse välja erinevate riikide teadmuskolmnurga toimimist kirjeldavate uuringute põhjal olukorra hinnang ja poliitikakujundamise õppetunnid.
„Eesti puhul saab öelda, et meil on need tegevused juba riigi tasandil fragmenteeritud. Meil on kolm strateegiat, mis neid kolmnurga tippe püüavad strateegiliselt juhtida: TAI, ettevõtluse ja elukestva õppe strateegiad,“ kirjeldab Ukrainski.
Linnar Viik lisab, et poliitika ilma mõõdetavate väljundite ning nende saavutamiseks mõeldud tegevusteta on vaid sõnad paberil.
See osa kolmnurgast, mis puudutab teadmusmajanduse tegevuste arendamist, on justkui olemas ning indikaatorite mõttes on nii teadus (publikatsioonid, lepingud), haridus (tudengite arv) kui ka innovatsioon (ettevõtete TA investeeringud) kasvanud. Samas napib nende tegevuste omavahelist seotust ja seetõttu jäävad need tegevused teineteist asendavateks valikuteks: teadlane kas teeb teadust või õpetab või täidab ettevõtte arenduslepingut.
„Leidsime Eesti ülikoolidest rohkem näiteid tegevuste seostest n-ö kahekaupa (innovatsioon-teadus, haridus-teadus, innovatsioon-haridus) ning enamasti need olid teaduskonna, uurimisgrupi või üksikteadlase algatused,“ selgitab Ukarinski. Ta lisab, et süsteemset lähenemist strateegias võivad eesmärgid olla sõnastatud, kuid tegevusi jääb väheks.
Ettevõtted ei investeeri teadusmahukasse arendusse
Teadusmahukust peetakse riigi majanduskasvu aluseks. See on nõnda sõnastatud ka erinevates strateegiates. Ometi napib ettevõtetel huvi teadusmahukate arendustööde tellimiseks. Miks?
Linnar Viik toob välja, et analüüsida tuleks lähemalt konkreetset riiki, majandussektorit ja ettevõtet. „Mitte kõik riigid ega majandussektorid, ettevõtetest rääkimata ei siirdu innovatsioonipõhisesse etappi korraga, vaid märkimisväärse pingutuse tulemusena.“ Eesti ettevõtted, kes on allhankija positsioonis hoiavad pigem oma tegevuse kuluefektiivsena ega liigu innovatsiooni poole.
Kadri Ukrainski toob siinkohal rahvusvahelistele edulugudele viidates, et nende puhul on tegu olnud suurettevõtetega, kes on olnud ülikoolidele partner õppes, teaduses ja innovatsioonis. Eestis on aga suuri ettevõtteid vähe ning sageli kuuluvad nad kontsernidesse, kes pigem tellivad arendustegevuse omanikriigi ülikoolidelt.
"Ettevõte, kes tegutseb globaalses konkurentsis, vajab arenguks mitte lähimat, vaid parimat teadust ning selle rakendamist."
Samas aga kaasasid Eesti idufirmad 2015. aastal ligikaudu 100 miljonit eurot kapitali, mis on märkimisväärne summa, toob Viik välja. „See on võrreldav meie TÜ või TTÜ aastaeelarvega. Idufirmade kasutada olevast kapitalist on ülikoolidega koostöösse suunatud vaid pisku – see on oluline mõtlemise koht.“
Ülikool suudab olla partner valdkondades, kus uuendus vajab pikaajalist ja järjepidevat rutiini. Linnar Viigi mõttele viidates märgib Ukrainski, et kiirete ja üksikisiku ideedele tugineva innovatsiooni puhul jääb ülikool jänni oma protseduuride ja paljude tegevuste samaaegse toimimise tõttu. Ehk ülikoolil pole vajalikke jõude seisvaid vahendeid, et väledalt reageerida ettevõtluspartnerite vajadustele.
Samas siin saab ülikool olla partneriks hariduses ja innovatsioonis, pakkudes tudengitele ideekonkursse, hackhathone ja taristut, mis väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele on oluline.
Linnar Viik toonitab veel üht aspekti: nõuet teha ülikoolidel koostööd just Eesti ettevõtetega ja vastupidi. Näiteks on olemas rahastusmeetmed, mis peaksid soodustama koostööd teadlaste ja ettevõtete vahel, kuid tegu peab olema Eesti ülikooli või teadusasutuse ja Eesti firmaga.
„Ettevõte, kes tegutseb globaalses konkurentsis, vajab arenguks mitte lähimat, vaid parimat teadust ning selle rakendamist. Nagu ei ole olemas enam läbivalt rahvuslikku teadust, vaid teadus on globaalne, on sama ka majanduse ning ettevõtlusega – konkureeritakse golbaalselt,“ selgitab Viik.
Teadlaskarjääri kitsaskohad
Mõne aja eest ERR Novaatorile intervjuu andnud Tartu ülikooli õppejõu ja ettevõtja Margus Niitsoo hinnangul ei väärtustata Eestis piisavalt kvaliteetset õppetööd ega koostööd ettevõtlusega. Teadusrahastuse süsteem on üles ehitatud teaduspublikatsioonidele ning teadlastel on nii rahastust kui karjääriedu lihtsam saavutada puhtalt teadust tehes.
Kadri Ukrainski nõustub, et praeguste stiimulitega soodustatakse pigem teaduse tegemist kui õpetamist. „Mulle tundub, et ka rakendusuuringuid teeme me finantseerimise hankimiseks, et nendelt püüda publitseerida,“ räägib Ukrainski. Tema sõnul käib see eelkõige sotsiaalteadlaste kohta, kellel baasteaduse raha Eestis napib.
„Paljud teadlased ei oskagi öelda, mis tegevustega nemad saaksid innovatsiooni panustada, ilma et nad ei oleks selle tulemusena vähemkvaliteetsed teadlased.“
Ukrainski sõnul peaksime aktsepteerima, et publikatsioon on asendatav mõne teise tegevusega väljaspool õpet ja teadust, näiteks ettevõtte või kohaliku omavalitsuse konsulteerimisega.
„Kui teadlane suudab rahvusvaheliselt publitseerida korralikes kohtades, siis on tema n-ö kvaliteet kontrollitud ja ta ei pea maksimeerima publikatsioonide ja tsiteeringute arvu. Praegu see nii ei ole ja paljud teadlased ei oskagi öelda, mis tegevustega nemad saaksid innovatsiooni panustada, ilma et nad ei oleks selle tulemusena vähemkvaliteetsed teadlased.“
Projektipõhist rahastust kommenteerides toob Ukrainski välja aga vajaduse mõtteviisi muuta. Kuna finantseerija otsustab, mida selle raha eest tehakse, ning otsustajate hulgas on suur osa teadlastest, siis on otsuse küsimus, kas raha eest tehakse rakendusuuringuid, baasteadust või hoopis konsulteeritakse ettevõtteid teatud aja jooksul.
Mõtteviisimuutust vajab aga teadlaskarjäär tervikuna. Sellele on varem tähelepanu juhtinud Maaülikooli professor Ülo Niinemets kui ka TÜ professor Maaja Vadi koos Eneli Kindsikoga. Teadlased toovad välja vajaduse järjepideva baasrahastuse järele, mis võimaldaks keskenduda stabiilselt teaduse tegemisele. Karjäärimudelile, ehk sellele kuidas teadlaseks saada ja kuidas teadlaskarjäärist väärikalt väljuda, keskendutakse vähem.
Sellele on osaliselt mõelnud Tallinna tehnikaülikool, kes hiljuti teatas tenuuri ehk alaliste akadeemiliste ametikohtade sisseseadmisest. Tenuuri ametikohad ühendavad õppejõu ja teadlase ameti ühtseks professori ametiks, kus teadus- ja õppetöö osakaal võib varieeruda sõltuvalt professori eelistustest ja ülikooli vajadustest.
„Kui teadlane peab iseennast rahastama, siis kulub suur osa tema ajast rahastuse taotlemisele, aga [tenuuri – toim.] eesmärgiks on tuua mõned inimesed sellest tsüklist välja pigem teadust ja õpet, aga samuti koostööd ehitama,“ selgitab Ukrainski, kuidas tema tenuuri näeb.
Ta suhtub tenuuride juurutamisse üldiselt positiivselt: „Minu arvates see on ainus võimalus ülikoolil uusi või ka nõrgaks jäänud teadusvaldkondi uuesti jalule aidata. Samas on piiranguks ülikooli või ka teaduskonna ressursid selliseid tenuure rahastada ja ka olemasolevad rutiinid asutuse sees, mistõttu ei pruugi see tenuur alati tulemusi anda.“
Kuidas teadlane „pensionile“ saata?
Teadlaskonna vananemisele ja karjäärist väljumise võimaluste piirangutele viitas Ülo Niinemets ka üle-eelmisel suvel. Eluaeg teadustööd teinud inimesel on raske leida rakendust mõnes muus valdkonnas. Kadri Ukrainski lisab ühe põhjuse, miks muusse tegevusvaldkonda liikumine kerge pole: teadlased ei ole harjunud ühiskonnaga suhtlema ja seetõttu ei saa ka väljastpoolt pakkumisi. „Teine on see, et teadlased ise hoiavad teadusest kinni ja ei ole valmis loobuma.“
Ukrainski hinnangul oleks üks võimalik lahendus, kui teadlaskarjääri alguses näeksime teadlase rolli kitsamana, st rohkem fokusseeritud teadusele-õppele, et ennast esmalt tõestada, ning seejärel laiemana teaduse organiseerimisel ja ühiskonnaga suhtlemisel.
Teadlaskarjääri lõpus võikski teadlane tegutseda rohkem konsulteerija ja nõuandjana poliitikakujundajatele ja ka ettevõtjatele, kuna tal on rohkem kogemusi ja laiemaid teadmisi. Praegu on idee poolest selline roll Eesti Teaduste Akadeemial. „Pigem on siin küsimus rahastamises. Kui ülikool saab finantseerimise teaduses, ja kasvavalt ka õppes, projektipõhiselt, siis teadlane peab selleks, et ülikooliga seotud olla, taotlemagi seda finantseeringut niikaua kui ta jaksab.“
Veel edasi tulevikku vaatavalt oleks õigustatud küsida, kust tuleb teadlase pensioniraha, et säilitada väärikat elatustaset? Tänavu juulis loodi Euroopas RESAVER fond, millesse tööandjad, näiteks ülikoolid, saavad panustada, et pensioneeruvatel töötajatel säiliks sissetulek.
Kadri Ukrainski on aga sellise süsteemi toimimisse ei usu. „Küsimus on väga lihtne: kas me oleme nõus praegust kõrgharidus- või teadusraha investeerima pensionifondidesse? Ma olen selles osas skeptiline.“
Süntees mõtteteradena
Kadri Ukrainski ja teiste teadlaste mõtete sünteesi põhjal võib välja tuua, et hariduse, teaduse ning innovatsiooni kolmnurgas olevad probleemid vajavad mitmetahulist lähenemist. ERR Novaator toob siinkohal välja kitsaskohad, millele kutsume teadlasi ja poliitikakujundajaid kaasa mõtlema:
Ülikoolide „silotornide probleem“: kuidas haridus-, teadusasutused ja ettevõtted võiksid tegudes innovatsioonini jõuda?
Strateegiate paljusus: kuidas viia erinevates strateegiates välja toodud eesmärgid ühtsetele alustele ja jõuda reaalsete rakendusteni?
Suurettevõtete arendustegevus: kuidas meelitada suurettevõtteid tegema oma arendustööd siinsete ülikoolidega ja kuidas meelitada välisriikide ettevõtteid siinsetesse ülikoolidesse oma teaduspõhist arendust tooma?
Publikatsioonipõhine hindamine: kuidas väärtustada teadlase tööd ka hariduses ja ettevõtluses, et teadlase ainus valik teadlaskarjääris poleks vaid teaduspublikatsioonidele.
Professor Kadri Ukrainski pidas hiljuti inauguratsiooniloengu teemal „ Konkurents, stiimulid ja ratsionaalsus teaduse rahastamises “. | Süntees: kuhu takerdub innovatsioon Eesti teaduses ja ettevõtluses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aasta lõpul on OECD-l valmimas raport, milles analüüsitakse kõrgkoolide rolli teadmuskolmnurgas. Eesmärk on toota ja levitada teadmust nii hariduse (üliõpilased) kui ka innovatsiooni mõttes (ettevõtted, ühiskond) võimalikult kiiresti ja väikeste kuludega ühiskonna jaoks.
Eesti poolelt aitavad raportit koostada lisaks Kadri Ukrainskile ka IT-visionäär ja ettevõtja Linnar Viik. ERR Novaator usutles neid raporti tulemuste valguses.
„Põhimõtteliselt püüavad kõik valitsused „venitada“ teadmuskolmnurka suuremaks ehk laiendada kõiki tegevusi teadmusühiskonna eesmärgi saavutamiseks,“ märgib Ukrainski. Tema sõnul käib sellega aga kaasas päris palju kompromisse ülikoolide sees. Näiteks kuidas ühitada oma tegevuses massiharidust ja teadust, kuidas ülikoolide nn eliidi selekteerimise ja bürokraatia koolitamise rolli täita, aga samuti kuidas siduda haridust ja innovatsiooni, et ettevõtted saaksid paremini ligi talentidele jne.
Kui poliitikate kujundamises on riigikontroll juhtinud tähelepanu n-ö silotornide efektile, kus institutsioonid toimetavad omaette ega suuda teistega koostööd teha, siis sarnased probleemid on ka teaduses, hariduses ja innovatsioonis, sedastab Ukrainski.
Valmivas raportis tuuakse välja erinevate riikide teadmuskolmnurga toimimist kirjeldavate uuringute põhjal olukorra hinnang ja poliitikakujundamise õppetunnid.
„Eesti puhul saab öelda, et meil on need tegevused juba riigi tasandil fragmenteeritud. Meil on kolm strateegiat, mis neid kolmnurga tippe püüavad strateegiliselt juhtida: TAI, ettevõtluse ja elukestva õppe strateegiad,“ kirjeldab Ukrainski.
Linnar Viik lisab, et poliitika ilma mõõdetavate väljundite ning nende saavutamiseks mõeldud tegevusteta on vaid sõnad paberil.
See osa kolmnurgast, mis puudutab teadmusmajanduse tegevuste arendamist, on justkui olemas ning indikaatorite mõttes on nii teadus (publikatsioonid, lepingud), haridus (tudengite arv) kui ka innovatsioon (ettevõtete TA investeeringud) kasvanud. Samas napib nende tegevuste omavahelist seotust ja seetõttu jäävad need tegevused teineteist asendavateks valikuteks: teadlane kas teeb teadust või õpetab või täidab ettevõtte arenduslepingut.
„Leidsime Eesti ülikoolidest rohkem näiteid tegevuste seostest n-ö kahekaupa (innovatsioon-teadus, haridus-teadus, innovatsioon-haridus) ning enamasti need olid teaduskonna, uurimisgrupi või üksikteadlase algatused,“ selgitab Ukarinski. Ta lisab, et süsteemset lähenemist strateegias võivad eesmärgid olla sõnastatud, kuid tegevusi jääb väheks.
Ettevõtted ei investeeri teadusmahukasse arendusse
Teadusmahukust peetakse riigi majanduskasvu aluseks. See on nõnda sõnastatud ka erinevates strateegiates. Ometi napib ettevõtetel huvi teadusmahukate arendustööde tellimiseks. Miks?
Linnar Viik toob välja, et analüüsida tuleks lähemalt konkreetset riiki, majandussektorit ja ettevõtet. „Mitte kõik riigid ega majandussektorid, ettevõtetest rääkimata ei siirdu innovatsioonipõhisesse etappi korraga, vaid märkimisväärse pingutuse tulemusena.“ Eesti ettevõtted, kes on allhankija positsioonis hoiavad pigem oma tegevuse kuluefektiivsena ega liigu innovatsiooni poole.
Kadri Ukrainski toob siinkohal rahvusvahelistele edulugudele viidates, et nende puhul on tegu olnud suurettevõtetega, kes on olnud ülikoolidele partner õppes, teaduses ja innovatsioonis. Eestis on aga suuri ettevõtteid vähe ning sageli kuuluvad nad kontsernidesse, kes pigem tellivad arendustegevuse omanikriigi ülikoolidelt.
"Ettevõte, kes tegutseb globaalses konkurentsis, vajab arenguks mitte lähimat, vaid parimat teadust ning selle rakendamist."
Samas aga kaasasid Eesti idufirmad 2015. aastal ligikaudu 100 miljonit eurot kapitali, mis on märkimisväärne summa, toob Viik välja. „See on võrreldav meie TÜ või TTÜ aastaeelarvega. Idufirmade kasutada olevast kapitalist on ülikoolidega koostöösse suunatud vaid pisku – see on oluline mõtlemise koht.“
Ülikool suudab olla partner valdkondades, kus uuendus vajab pikaajalist ja järjepidevat rutiini. Linnar Viigi mõttele viidates märgib Ukrainski, et kiirete ja üksikisiku ideedele tugineva innovatsiooni puhul jääb ülikool jänni oma protseduuride ja paljude tegevuste samaaegse toimimise tõttu. Ehk ülikoolil pole vajalikke jõude seisvaid vahendeid, et väledalt reageerida ettevõtluspartnerite vajadustele.
Samas siin saab ülikool olla partneriks hariduses ja innovatsioonis, pakkudes tudengitele ideekonkursse, hackhathone ja taristut, mis väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele on oluline.
Linnar Viik toonitab veel üht aspekti: nõuet teha ülikoolidel koostööd just Eesti ettevõtetega ja vastupidi. Näiteks on olemas rahastusmeetmed, mis peaksid soodustama koostööd teadlaste ja ettevõtete vahel, kuid tegu peab olema Eesti ülikooli või teadusasutuse ja Eesti firmaga.
„Ettevõte, kes tegutseb globaalses konkurentsis, vajab arenguks mitte lähimat, vaid parimat teadust ning selle rakendamist. Nagu ei ole olemas enam läbivalt rahvuslikku teadust, vaid teadus on globaalne, on sama ka majanduse ning ettevõtlusega – konkureeritakse golbaalselt,“ selgitab Viik.
Teadlaskarjääri kitsaskohad
Mõne aja eest ERR Novaatorile intervjuu andnud Tartu ülikooli õppejõu ja ettevõtja Margus Niitsoo hinnangul ei väärtustata Eestis piisavalt kvaliteetset õppetööd ega koostööd ettevõtlusega. Teadusrahastuse süsteem on üles ehitatud teaduspublikatsioonidele ning teadlastel on nii rahastust kui karjääriedu lihtsam saavutada puhtalt teadust tehes.
Kadri Ukrainski nõustub, et praeguste stiimulitega soodustatakse pigem teaduse tegemist kui õpetamist. „Mulle tundub, et ka rakendusuuringuid teeme me finantseerimise hankimiseks, et nendelt püüda publitseerida,“ räägib Ukrainski. Tema sõnul käib see eelkõige sotsiaalteadlaste kohta, kellel baasteaduse raha Eestis napib.
„Paljud teadlased ei oskagi öelda, mis tegevustega nemad saaksid innovatsiooni panustada, ilma et nad ei oleks selle tulemusena vähemkvaliteetsed teadlased.“
Ukrainski sõnul peaksime aktsepteerima, et publikatsioon on asendatav mõne teise tegevusega väljaspool õpet ja teadust, näiteks ettevõtte või kohaliku omavalitsuse konsulteerimisega.
„Kui teadlane suudab rahvusvaheliselt publitseerida korralikes kohtades, siis on tema n-ö kvaliteet kontrollitud ja ta ei pea maksimeerima publikatsioonide ja tsiteeringute arvu. Praegu see nii ei ole ja paljud teadlased ei oskagi öelda, mis tegevustega nemad saaksid innovatsiooni panustada, ilma et nad ei oleks selle tulemusena vähemkvaliteetsed teadlased.“
Projektipõhist rahastust kommenteerides toob Ukrainski välja aga vajaduse mõtteviisi muuta. Kuna finantseerija otsustab, mida selle raha eest tehakse, ning otsustajate hulgas on suur osa teadlastest, siis on otsuse küsimus, kas raha eest tehakse rakendusuuringuid, baasteadust või hoopis konsulteeritakse ettevõtteid teatud aja jooksul.
Mõtteviisimuutust vajab aga teadlaskarjäär tervikuna. Sellele on varem tähelepanu juhtinud Maaülikooli professor Ülo Niinemets kui ka TÜ professor Maaja Vadi koos Eneli Kindsikoga. Teadlased toovad välja vajaduse järjepideva baasrahastuse järele, mis võimaldaks keskenduda stabiilselt teaduse tegemisele. Karjäärimudelile, ehk sellele kuidas teadlaseks saada ja kuidas teadlaskarjäärist väärikalt väljuda, keskendutakse vähem.
Sellele on osaliselt mõelnud Tallinna tehnikaülikool, kes hiljuti teatas tenuuri ehk alaliste akadeemiliste ametikohtade sisseseadmisest. Tenuuri ametikohad ühendavad õppejõu ja teadlase ameti ühtseks professori ametiks, kus teadus- ja õppetöö osakaal võib varieeruda sõltuvalt professori eelistustest ja ülikooli vajadustest.
„Kui teadlane peab iseennast rahastama, siis kulub suur osa tema ajast rahastuse taotlemisele, aga [tenuuri – toim.] eesmärgiks on tuua mõned inimesed sellest tsüklist välja pigem teadust ja õpet, aga samuti koostööd ehitama,“ selgitab Ukrainski, kuidas tema tenuuri näeb.
Ta suhtub tenuuride juurutamisse üldiselt positiivselt: „Minu arvates see on ainus võimalus ülikoolil uusi või ka nõrgaks jäänud teadusvaldkondi uuesti jalule aidata. Samas on piiranguks ülikooli või ka teaduskonna ressursid selliseid tenuure rahastada ja ka olemasolevad rutiinid asutuse sees, mistõttu ei pruugi see tenuur alati tulemusi anda.“
Kuidas teadlane „pensionile“ saata?
Teadlaskonna vananemisele ja karjäärist väljumise võimaluste piirangutele viitas Ülo Niinemets ka üle-eelmisel suvel. Eluaeg teadustööd teinud inimesel on raske leida rakendust mõnes muus valdkonnas. Kadri Ukrainski lisab ühe põhjuse, miks muusse tegevusvaldkonda liikumine kerge pole: teadlased ei ole harjunud ühiskonnaga suhtlema ja seetõttu ei saa ka väljastpoolt pakkumisi. „Teine on see, et teadlased ise hoiavad teadusest kinni ja ei ole valmis loobuma.“
Ukrainski hinnangul oleks üks võimalik lahendus, kui teadlaskarjääri alguses näeksime teadlase rolli kitsamana, st rohkem fokusseeritud teadusele-õppele, et ennast esmalt tõestada, ning seejärel laiemana teaduse organiseerimisel ja ühiskonnaga suhtlemisel.
Teadlaskarjääri lõpus võikski teadlane tegutseda rohkem konsulteerija ja nõuandjana poliitikakujundajatele ja ka ettevõtjatele, kuna tal on rohkem kogemusi ja laiemaid teadmisi. Praegu on idee poolest selline roll Eesti Teaduste Akadeemial. „Pigem on siin küsimus rahastamises. Kui ülikool saab finantseerimise teaduses, ja kasvavalt ka õppes, projektipõhiselt, siis teadlane peab selleks, et ülikooliga seotud olla, taotlemagi seda finantseeringut niikaua kui ta jaksab.“
Veel edasi tulevikku vaatavalt oleks õigustatud küsida, kust tuleb teadlase pensioniraha, et säilitada väärikat elatustaset? Tänavu juulis loodi Euroopas RESAVER fond, millesse tööandjad, näiteks ülikoolid, saavad panustada, et pensioneeruvatel töötajatel säiliks sissetulek.
Kadri Ukrainski on aga sellise süsteemi toimimisse ei usu. „Küsimus on väga lihtne: kas me oleme nõus praegust kõrgharidus- või teadusraha investeerima pensionifondidesse? Ma olen selles osas skeptiline.“
Süntees mõtteteradena
Kadri Ukrainski ja teiste teadlaste mõtete sünteesi põhjal võib välja tuua, et hariduse, teaduse ning innovatsiooni kolmnurgas olevad probleemid vajavad mitmetahulist lähenemist. ERR Novaator toob siinkohal välja kitsaskohad, millele kutsume teadlasi ja poliitikakujundajaid kaasa mõtlema:
Ülikoolide „silotornide probleem“: kuidas haridus-, teadusasutused ja ettevõtted võiksid tegudes innovatsioonini jõuda?
Strateegiate paljusus: kuidas viia erinevates strateegiates välja toodud eesmärgid ühtsetele alustele ja jõuda reaalsete rakendusteni?
Suurettevõtete arendustegevus: kuidas meelitada suurettevõtteid tegema oma arendustööd siinsete ülikoolidega ja kuidas meelitada välisriikide ettevõtteid siinsetesse ülikoolidesse oma teaduspõhist arendust tooma?
Publikatsioonipõhine hindamine: kuidas väärtustada teadlase tööd ka hariduses ja ettevõtluses, et teadlase ainus valik teadlaskarjääris poleks vaid teaduspublikatsioonidele.
Professor Kadri Ukrainski pidas hiljuti inauguratsiooniloengu teemal „ Konkurents, stiimulid ja ratsionaalsus teaduse rahastamises “.
### Response:
Süntees: kuhu takerdub innovatsioon Eesti teaduses ja ettevõtluses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõik kolm tsiviilmenetlusse antud kohtuasjad, mille nõuded on vastavalt 21 870 eurot, 22 000 eurot ja 29 000 eurot, lähtuvad konkureeriva maakonnalehe Saarte Hääl omanikult Vjatšeslav Leedolt või temaga seotud ettevõtetelt ning käsitlevad ajalehtedes Meie Maa ja Hiiu Leht ilmunud Leedo enda või tema ettevõtete tegemisi kajastavaid artikleid.
Meie Maa ja Hiiu Lehe kirjastamisele keskendunud OÜ Saaremaa Raadio tegevjuhi Priit Rauniste sõnul on jäänud mulje, et konkureerivat lehte omav Leedo püüab Meie Maa väljaandjat lihtsalt kurnata ja selle suud sulgeda.
Tänavune esimene kohtuasi sai alguse augustis, kui Meie Maa tsiteeris üht ERR-i uudist võlausaldajate nõuete kohta Leedo Saksamaal tegutseva firma suhtes. Saaremaa Laevakompanii (SLK) andis kohtusse aga just Meie Maa väljaandja OÜ Saaremaa Raadio. Rõhutakse sellele, et Meie Maa on avaldanud SLK kohta ebaõigeid andmeid, hagis soovitakse nende ümberlükkamist ja mittevaralise kahju hüvitamist.
Järgmine hagiteade, mille algataja oli OÜ Tuule Piletikeskus, saabus septembri lõpus ja sisaldas Meie Maas avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamise ning mittevaralise kahju hüvitamise nõuet.
Kolmas, millele kostja veel vastatagi pole jõudnud, oli juba Vjatšeslav Leedo isiklik hagi, seekord Hiiu Lehe vastu. Leht tsiteeris Hiiu maavanema sõnu, pani artikli pealkirjas ühe sõna jutumärkidesse ja hageja tõlgendas seda kui isiklikku solvangut.
"Tegelikult pole asi niivõrd õigluse ja õiguse tagaajamises, vaid meie kurnamisega nii aja- kui rahakulu kaudu, mis läheb õigusabile," ütles Rauniste. "Näib, et lisandub ka soov meie suu täiesti lukku panna, et me ei julgeks enam ühtegi lugu Leedo tegemistest või tegematajätmistest kirjutada."
Maalehte konsulteerinud juristi sõnul on mõnevõrra küsitav kahe esimese hagi ülesehitus, kuna juriidilisel isikul ei saa justkui tekkida moraalset ehk mittevaralist kahju, mida SLK ja Tuule Piletikeskus on siiski otsustanud kohtu kaudu küsida.
Vjatšeslav Leedo teatas oma nõuniku kaudu, et ei soovi pooleliolevate kohtuasjade teemal praegu meedias sõna võtta. Nimelt on Leedo seda meelt, et nende asjadega tegelevad juristid ja praegu pole midagi kommenteerida. | Leedo firmad nõuavad Meie Maa väljaandjalt 73 000 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõik kolm tsiviilmenetlusse antud kohtuasjad, mille nõuded on vastavalt 21 870 eurot, 22 000 eurot ja 29 000 eurot, lähtuvad konkureeriva maakonnalehe Saarte Hääl omanikult Vjatšeslav Leedolt või temaga seotud ettevõtetelt ning käsitlevad ajalehtedes Meie Maa ja Hiiu Leht ilmunud Leedo enda või tema ettevõtete tegemisi kajastavaid artikleid.
Meie Maa ja Hiiu Lehe kirjastamisele keskendunud OÜ Saaremaa Raadio tegevjuhi Priit Rauniste sõnul on jäänud mulje, et konkureerivat lehte omav Leedo püüab Meie Maa väljaandjat lihtsalt kurnata ja selle suud sulgeda.
Tänavune esimene kohtuasi sai alguse augustis, kui Meie Maa tsiteeris üht ERR-i uudist võlausaldajate nõuete kohta Leedo Saksamaal tegutseva firma suhtes. Saaremaa Laevakompanii (SLK) andis kohtusse aga just Meie Maa väljaandja OÜ Saaremaa Raadio. Rõhutakse sellele, et Meie Maa on avaldanud SLK kohta ebaõigeid andmeid, hagis soovitakse nende ümberlükkamist ja mittevaralise kahju hüvitamist.
Järgmine hagiteade, mille algataja oli OÜ Tuule Piletikeskus, saabus septembri lõpus ja sisaldas Meie Maas avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamise ning mittevaralise kahju hüvitamise nõuet.
Kolmas, millele kostja veel vastatagi pole jõudnud, oli juba Vjatšeslav Leedo isiklik hagi, seekord Hiiu Lehe vastu. Leht tsiteeris Hiiu maavanema sõnu, pani artikli pealkirjas ühe sõna jutumärkidesse ja hageja tõlgendas seda kui isiklikku solvangut.
"Tegelikult pole asi niivõrd õigluse ja õiguse tagaajamises, vaid meie kurnamisega nii aja- kui rahakulu kaudu, mis läheb õigusabile," ütles Rauniste. "Näib, et lisandub ka soov meie suu täiesti lukku panna, et me ei julgeks enam ühtegi lugu Leedo tegemistest või tegematajätmistest kirjutada."
Maalehte konsulteerinud juristi sõnul on mõnevõrra küsitav kahe esimese hagi ülesehitus, kuna juriidilisel isikul ei saa justkui tekkida moraalset ehk mittevaralist kahju, mida SLK ja Tuule Piletikeskus on siiski otsustanud kohtu kaudu küsida.
Vjatšeslav Leedo teatas oma nõuniku kaudu, et ei soovi pooleliolevate kohtuasjade teemal praegu meedias sõna võtta. Nimelt on Leedo seda meelt, et nende asjadega tegelevad juristid ja praegu pole midagi kommenteerida.
### Response:
Leedo firmad nõuavad Meie Maa väljaandjalt 73 000 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuringufirma Taloustutkimus küsitles uuringu raames 2433 inimest, kellest ütles oma eelistuse 1430 inimest ehk 58,8 protsenti. Küsitlus viidi läbi 5. oktoobrist 1. novembrini ja uuringu statistiline viga on suurimate erakondade puhul umbes 2,1 protsenti.
SDP-d toetas vastanutest 21,2 protsenti, mida on septembriga võrreldes 0,7 protsendipunkti võrra kõrgem.
Vastanutest 19,6 protsenti toetas peaministriparteid Keskerakond, mis langes kuuga 0,9 protsendipunkti võrra. Erakonna toetus on viimase aastaga kõikunud 20-22 protsendi vahel.
Toetus võimuparteile Koonderakond tõusis 1,7 protsendipunkti võrra tasemele 18,8 protsenti.
Neljandal kohal olid 13,6 protsendiga Rohelised, mille toetus langes 0,4 protsendipunkti võrra. Viiendal kohal oleva Vasakliidu vastavad näitajad olid 8,7 protsenti ja 0,1 protsendipunkti.
Vastanutest 8,5 protsenti toetas kolmandat koalitsiooniparteid Põlisoomlased. Erakonna populaarsus pöördus taas langusesse, vähenedes kuuga 0,7 protsendipunkti võrra. Erakond pälvis 2015. aasta parlamendivalimistel 17,7 ja 2012. aasta kohalikel valimistel 12,2 protsenti häältest. Järgmised kohalikud valimised toimuvad 2017. aastal. | Uuring: Soome populaarseim erakond on jätkuvalt SDP | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuringufirma Taloustutkimus küsitles uuringu raames 2433 inimest, kellest ütles oma eelistuse 1430 inimest ehk 58,8 protsenti. Küsitlus viidi läbi 5. oktoobrist 1. novembrini ja uuringu statistiline viga on suurimate erakondade puhul umbes 2,1 protsenti.
SDP-d toetas vastanutest 21,2 protsenti, mida on septembriga võrreldes 0,7 protsendipunkti võrra kõrgem.
Vastanutest 19,6 protsenti toetas peaministriparteid Keskerakond, mis langes kuuga 0,9 protsendipunkti võrra. Erakonna toetus on viimase aastaga kõikunud 20-22 protsendi vahel.
Toetus võimuparteile Koonderakond tõusis 1,7 protsendipunkti võrra tasemele 18,8 protsenti.
Neljandal kohal olid 13,6 protsendiga Rohelised, mille toetus langes 0,4 protsendipunkti võrra. Viiendal kohal oleva Vasakliidu vastavad näitajad olid 8,7 protsenti ja 0,1 protsendipunkti.
Vastanutest 8,5 protsenti toetas kolmandat koalitsiooniparteid Põlisoomlased. Erakonna populaarsus pöördus taas langusesse, vähenedes kuuga 0,7 protsendipunkti võrra. Erakond pälvis 2015. aasta parlamendivalimistel 17,7 ja 2012. aasta kohalikel valimistel 12,2 protsenti häältest. Järgmised kohalikud valimised toimuvad 2017. aastal.
### Response:
Uuring: Soome populaarseim erakond on jätkuvalt SDP |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õnnetus leidis aset sadamalinnas Karachis, kui Multani linnast teele asunud rong rammis Jumma Gothi rongijaamas seisnud rongi.
Telepildist võis näha paindunud metallist vagunivrakkides lõksus inimesi, keda päästjad üritasid vaguneid lõhki lõigates välja saada.
"Praegu me ei tea ohvrite täpset arvu, kuid mõlemas rongis võib (kokku) olla kuni tuhat reisijat," ütles kõrge ametnik Nasir Nazeer. "Saatsime kohale raskemasinad ja lõikevarustuse, et eemaldada ümber paiskunud vagunid rööbastelt ja päästa reisivagunites lõksus olevad inimesed."
Karachi Jinnah' haigla pressiesindaja Seemi Jamali sõnul hukkus vähemalt 17 inimest. Tema varasemal teatel toodi haiglasse lisaks veel 50 vigastatut.
Rongiõnnetused on Pakistanis tavalised. Riik päris endiselt koloniaalvõimult Suurbritannialt tuhandeid kilomeetreid raudteerööpaid, mis on halvas seisus korruptsiooni, kehva halduspraktika ja investeeringute puudumise tõttu.
Septembris sai riigi keskosas asuvas Multani linnas kahe rongi kokkupõrkes surma neli ja viga üle saja inimese. | Pakistanis hukkus kahe rongi kokkupõrkes 17 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õnnetus leidis aset sadamalinnas Karachis, kui Multani linnast teele asunud rong rammis Jumma Gothi rongijaamas seisnud rongi.
Telepildist võis näha paindunud metallist vagunivrakkides lõksus inimesi, keda päästjad üritasid vaguneid lõhki lõigates välja saada.
"Praegu me ei tea ohvrite täpset arvu, kuid mõlemas rongis võib (kokku) olla kuni tuhat reisijat," ütles kõrge ametnik Nasir Nazeer. "Saatsime kohale raskemasinad ja lõikevarustuse, et eemaldada ümber paiskunud vagunid rööbastelt ja päästa reisivagunites lõksus olevad inimesed."
Karachi Jinnah' haigla pressiesindaja Seemi Jamali sõnul hukkus vähemalt 17 inimest. Tema varasemal teatel toodi haiglasse lisaks veel 50 vigastatut.
Rongiõnnetused on Pakistanis tavalised. Riik päris endiselt koloniaalvõimult Suurbritannialt tuhandeid kilomeetreid raudteerööpaid, mis on halvas seisus korruptsiooni, kehva halduspraktika ja investeeringute puudumise tõttu.
Septembris sai riigi keskosas asuvas Multani linnas kahe rongi kokkupõrkes surma neli ja viga üle saja inimese.
### Response:
Pakistanis hukkus kahe rongi kokkupõrkes 17 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rõivas ütles usutluses Õhtulehele, et tõenäoliselt saavad umbusaldajad 7. novembril umbes sama palju hääli nagu eelmiselgi korral ehk kuskil 40 kanti.
"Arvan, et läheb üsna täpselt opositsiooni liini pidi. Sõltub kindlasti sellest, kui paljud opositsioonisaadikud lähetuses on," märkis ta.
Rõivase hinnangul umbusaldus riigikogus kindlasti läbi ei lähe.
"Mis ma siin spekuleerin stsenaariumidega, mille õnnestumise tõenäosus on väike. Ma keskendun oma igapäevatööle ja mõistan, et opositsioonil on aeg-ajalt vaja, kui ühtegi sisulist ideed pole, kas või sellega pilti pääseda, et peaministrit või valitsust rünnata. Kui opositsioon sellest jõudu juurde saab, ehk tuleb selle tuules mõni sisulisem idee, mis oleks alternatiiviks valitsuse poliitikale, mille üle saaks debateerida," ütles Rõivas. | Rõivas: opositsooni kavandatud umbusaldusavaldus kukub läbi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rõivas ütles usutluses Õhtulehele, et tõenäoliselt saavad umbusaldajad 7. novembril umbes sama palju hääli nagu eelmiselgi korral ehk kuskil 40 kanti.
"Arvan, et läheb üsna täpselt opositsiooni liini pidi. Sõltub kindlasti sellest, kui paljud opositsioonisaadikud lähetuses on," märkis ta.
Rõivase hinnangul umbusaldus riigikogus kindlasti läbi ei lähe.
"Mis ma siin spekuleerin stsenaariumidega, mille õnnestumise tõenäosus on väike. Ma keskendun oma igapäevatööle ja mõistan, et opositsioonil on aeg-ajalt vaja, kui ühtegi sisulist ideed pole, kas või sellega pilti pääseda, et peaministrit või valitsust rünnata. Kui opositsioon sellest jõudu juurde saab, ehk tuleb selle tuules mõni sisulisem idee, mis oleks alternatiiviks valitsuse poliitikale, mille üle saaks debateerida," ütles Rõivas.
### Response:
Rõivas: opositsooni kavandatud umbusaldusavaldus kukub läbi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rapla oli Riias toimund mängus enamuse ajast juhtrollis, olles poolajaks ees 39:34 ning ühel hetkel edestades Baronsit ka 11 punktiga. 42 sekundit enne kohtumise lõppu juhtis Rapla veel viie punktiga, kuid Baronsil lubati viigistada ning mäng lisaajale viia.
Lisaajal suutis Rapla kohtumisest võitjana väljuda, olles Baronsist üle 14:8 ning kogu mängu kokkuvõttes 86:80. Thomas van der Mars viskas Rapla kasuks 23 punkti ning võttis 12 lauapalli, Rasham Suarez lisas 17 ning Sven Kaldre 16 silma. Rapla asus A-alagruppi kolme võidu ja ühe kaotusega juhtima.
Rakvere Tarvase 54:81 kaotusmängus oli Tarva parim Justin Baker 16 punkti ja seitsme lauapalliga, Sten Saaremäel ja Timo Eichfuss toetasid teda kaheksa punktiga. Tarvas on kaotanud kõik neli seni peetud kohtumist. | Rapla oli Balti liigas lisaajal üle Riia Baronsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rapla oli Riias toimund mängus enamuse ajast juhtrollis, olles poolajaks ees 39:34 ning ühel hetkel edestades Baronsit ka 11 punktiga. 42 sekundit enne kohtumise lõppu juhtis Rapla veel viie punktiga, kuid Baronsil lubati viigistada ning mäng lisaajale viia.
Lisaajal suutis Rapla kohtumisest võitjana väljuda, olles Baronsist üle 14:8 ning kogu mängu kokkuvõttes 86:80. Thomas van der Mars viskas Rapla kasuks 23 punkti ning võttis 12 lauapalli, Rasham Suarez lisas 17 ning Sven Kaldre 16 silma. Rapla asus A-alagruppi kolme võidu ja ühe kaotusega juhtima.
Rakvere Tarvase 54:81 kaotusmängus oli Tarva parim Justin Baker 16 punkti ja seitsme lauapalliga, Sten Saaremäel ja Timo Eichfuss toetasid teda kaheksa punktiga. Tarvas on kaotanud kõik neli seni peetud kohtumist.
### Response:
Rapla oli Balti liigas lisaajal üle Riia Baronsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Etenduse tegevus toob kokkuneli sõpra, kes pole juba mõnda aega teineteist näinud. Kaotatud aeg otsustatakse tagasi teha asudes ühiselereisile, mis eestlastele omaselt võetakse ette autoga. Lisaks reisikohvrile on igal seiklejal agakaasas ka üks saladus. Etenduses "Rõud trip" on ettearvamatuid seiklusi, valusaid elu õppetunde, tülisid ja äpardusi, eneseületusi ja võidurõõmu, kõigele vastupidavat sõprust ning südamepõhjast naeru.
Kogu etendus on algusest lõpuni kohapeal improviseeritud. Publikul on võimalus etenduse kulgu suunata ja näha ideede sündi ning teostust otse teatrilaval. See võimaldab nautida loomismomenti selle ehtsas koomilisuses.
Esietendus toimub 10. novembrilkell 19.00 Tallinna kammerteatris.
Improteater IMPEERIUM truppi kuuluvad näitlejad Merilin Kirbits, Maarika Mesipuu-Veebel (Rakvere teater), Kati Ong (Endla teater), Mairi Tikerpalu, Erki Aule, Tarvo Krall, Rauno Kaibiainen, Maarius Pärn. Lisaks improviseerivad etendustes ka muusikud Ragnar Toompuu ja Madis Kreevan ning valgustajad Mario Saarik ja Aleksander Sprohgis. | Improvisatsiooniline "Rõud trip" toob lavale eestlaste kiindumuse autoreisidesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Etenduse tegevus toob kokkuneli sõpra, kes pole juba mõnda aega teineteist näinud. Kaotatud aeg otsustatakse tagasi teha asudes ühiselereisile, mis eestlastele omaselt võetakse ette autoga. Lisaks reisikohvrile on igal seiklejal agakaasas ka üks saladus. Etenduses "Rõud trip" on ettearvamatuid seiklusi, valusaid elu õppetunde, tülisid ja äpardusi, eneseületusi ja võidurõõmu, kõigele vastupidavat sõprust ning südamepõhjast naeru.
Kogu etendus on algusest lõpuni kohapeal improviseeritud. Publikul on võimalus etenduse kulgu suunata ja näha ideede sündi ning teostust otse teatrilaval. See võimaldab nautida loomismomenti selle ehtsas koomilisuses.
Esietendus toimub 10. novembrilkell 19.00 Tallinna kammerteatris.
Improteater IMPEERIUM truppi kuuluvad näitlejad Merilin Kirbits, Maarika Mesipuu-Veebel (Rakvere teater), Kati Ong (Endla teater), Mairi Tikerpalu, Erki Aule, Tarvo Krall, Rauno Kaibiainen, Maarius Pärn. Lisaks improviseerivad etendustes ka muusikud Ragnar Toompuu ja Madis Kreevan ning valgustajad Mario Saarik ja Aleksander Sprohgis.
### Response:
Improvisatsiooniline "Rõud trip" toob lavale eestlaste kiindumuse autoreisidesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Russell Westbrook jätkas oma suurepärast hooaja algust, panustades Thunderi võitu 35 punkti, kuue lauapalli ja viie resultatiivse sööduga. Thunderi resultatiivsuselt järgmine mees oli Victor Oladipo üheksa silmaga. Clippersi tulemuslikeim oli Chris Paul 15 punkti, üheteist lauapalli ja kaheksa resultatiivse sööduga.
Houston Rockets seljatas New York Knicksi tulemusega 118:99. Sujuvalt on möödunud James Hardeni positsioonivahetus viskava tagamängija kohalt mängujuhiks – seekord jäi mehe arvele 30 punkti ning 15 resultatiivset söötu. Teisipäevases kohtumises Cleveland Cavaliersi vastu 41 punkti visanud ning samuti 15 korvisöötu jaganud Hardenist sai esimene mees pärast Magic Johnsonit hooajal 1986-87, kes kahes järjestikuses mängus 30 punkti visanud ja 15 korvisöötu jaganud on.
Tulemused:
Charlotte Hornets – Philadelphia 76ers 109:93
Washington Wizards – Toronto Raptors 103:113
Atlanta Hawks – Los Angeles Lakers 116:123
Brooklyn Nets – Detroit Pistons 109:101
Boston Celtics – Chicago Bulls 107:100
Memphis Grizzlies – New Orleans Pelicans 89:83 (lisaajal)
Utah Jazz – Dallas Mavericks 97:81
Phoenix Suns – Portland Trail Blazers 118:115 (lisaajal) | VIDEOD | Thunder võttis Westbrooki toel neljanda järjestikuse võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Russell Westbrook jätkas oma suurepärast hooaja algust, panustades Thunderi võitu 35 punkti, kuue lauapalli ja viie resultatiivse sööduga. Thunderi resultatiivsuselt järgmine mees oli Victor Oladipo üheksa silmaga. Clippersi tulemuslikeim oli Chris Paul 15 punkti, üheteist lauapalli ja kaheksa resultatiivse sööduga.
Houston Rockets seljatas New York Knicksi tulemusega 118:99. Sujuvalt on möödunud James Hardeni positsioonivahetus viskava tagamängija kohalt mängujuhiks – seekord jäi mehe arvele 30 punkti ning 15 resultatiivset söötu. Teisipäevases kohtumises Cleveland Cavaliersi vastu 41 punkti visanud ning samuti 15 korvisöötu jaganud Hardenist sai esimene mees pärast Magic Johnsonit hooajal 1986-87, kes kahes järjestikuses mängus 30 punkti visanud ja 15 korvisöötu jaganud on.
Tulemused:
Charlotte Hornets – Philadelphia 76ers 109:93
Washington Wizards – Toronto Raptors 103:113
Atlanta Hawks – Los Angeles Lakers 116:123
Brooklyn Nets – Detroit Pistons 109:101
Boston Celtics – Chicago Bulls 107:100
Memphis Grizzlies – New Orleans Pelicans 89:83 (lisaajal)
Utah Jazz – Dallas Mavericks 97:81
Phoenix Suns – Portland Trail Blazers 118:115 (lisaajal)
### Response:
VIDEOD | Thunder võttis Westbrooki toel neljanda järjestikuse võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laadimine... | ERR.ee tähelepanukontroll: mida arvasid arvajad? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laadimine...
### Response:
ERR.ee tähelepanukontroll: mida arvasid arvajad? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toom rääkis usutluses Eesti Päevalehele, et teda huvitaks Tallinna linnapea koht.
"Huvitaks vist küll, miks mitte. Erakond otsustab, kes ja kuhu läheb. Ma saaksin sellega hakkama küll, see on selge," ütles Toom.
Välispoliitka kohta märkis Toom, et eelmisel nädalal oli riigikogus Euroopa Liidu poliitika arutelu, kus peaminister Taavi Rõivas ütles välja mõned asjad, mis ei ole üldse iseenesestmõistetavad, kuid keegi ei vaielnud vastu.
"Näiteks, et pole vaja Euroopa armeed, meil on NATO, sellest piisab. Ma nii ei arva. Aga pole isegi vahet, mida ma arvan, asi on selles, et me lihtsalt võtame selle info teadmiseks ja me isegi ei aruta ega vaidle," märkis ta.
Toomi sõnul peab Euroopa, kui ta tahab olla maailmas arvestatav tegur, olema iseseisev ka sõjaliselt. "NATO-st ei piisa," märkis Toom.
Toomi kinnitusel ei kavatse ta Keskerakonna esimeheks saades midagi ette võtta Keskerakonna ja Vldimir Putini parteiga Ühtne Venemaa sõlmitud lepinguga.
"Lepingust ei saa midagi. Ma usun, et leping peab olema seal, kus ta on. Venemaa on meie naaber, teist võimuerakonda Venemaal ei ole ja on selge, et naabriga peab kuidagi läbi saama," märkis ta.
Toom on nõus, et Venemaa on osa oma naaberriigi annekteerimisel rikkunud rahvusvahelist õigust, kuid ei pea Venemaale sanktsioonide kehtestamist õigeks. "Kui vaatame sanktsioone jällegi Krimmi vastu, siis keda me karistame? Krimmi elanikke," nentis ta.
"Poliitikas on huvid ja kõik muu on sekundaarne. 2020. aastal pidi Sevastopolisse tulema NATO mereväe baas. See, kes lootis, et Putin laseb sellel juhtuda, peab olema väga lühinägelik. Kui meil oleks teada, et Ahvenamaale tuleks Venemaa sõjaväebaas, uskuge mind, küll NATO reageeriks kiiremini kui Putin," leidis Toom. | Yana Toom on nõus kandideerima ka Tallinna linnapea ametisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toom rääkis usutluses Eesti Päevalehele, et teda huvitaks Tallinna linnapea koht.
"Huvitaks vist küll, miks mitte. Erakond otsustab, kes ja kuhu läheb. Ma saaksin sellega hakkama küll, see on selge," ütles Toom.
Välispoliitka kohta märkis Toom, et eelmisel nädalal oli riigikogus Euroopa Liidu poliitika arutelu, kus peaminister Taavi Rõivas ütles välja mõned asjad, mis ei ole üldse iseenesestmõistetavad, kuid keegi ei vaielnud vastu.
"Näiteks, et pole vaja Euroopa armeed, meil on NATO, sellest piisab. Ma nii ei arva. Aga pole isegi vahet, mida ma arvan, asi on selles, et me lihtsalt võtame selle info teadmiseks ja me isegi ei aruta ega vaidle," märkis ta.
Toomi sõnul peab Euroopa, kui ta tahab olla maailmas arvestatav tegur, olema iseseisev ka sõjaliselt. "NATO-st ei piisa," märkis Toom.
Toomi kinnitusel ei kavatse ta Keskerakonna esimeheks saades midagi ette võtta Keskerakonna ja Vldimir Putini parteiga Ühtne Venemaa sõlmitud lepinguga.
"Lepingust ei saa midagi. Ma usun, et leping peab olema seal, kus ta on. Venemaa on meie naaber, teist võimuerakonda Venemaal ei ole ja on selge, et naabriga peab kuidagi läbi saama," märkis ta.
Toom on nõus, et Venemaa on osa oma naaberriigi annekteerimisel rikkunud rahvusvahelist õigust, kuid ei pea Venemaale sanktsioonide kehtestamist õigeks. "Kui vaatame sanktsioone jällegi Krimmi vastu, siis keda me karistame? Krimmi elanikke," nentis ta.
"Poliitikas on huvid ja kõik muu on sekundaarne. 2020. aastal pidi Sevastopolisse tulema NATO mereväe baas. See, kes lootis, et Putin laseb sellel juhtuda, peab olema väga lühinägelik. Kui meil oleks teada, et Ahvenamaale tuleks Venemaa sõjaväebaas, uskuge mind, küll NATO reageeriks kiiremini kui Putin," leidis Toom.
### Response:
Yana Toom on nõus kandideerima ka Tallinna linnapea ametisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 6.56 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Muuga teel, kus 51-aastane naine sõitis Nissan Almeraga teelt välja vastu posti. Juht toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.
Kell 8.15 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Rae vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 8. kilomeetril, kus 36-aastane naine sõitis Volkswagen Golfiga peateele ette veokile Volvo FM, mida juhtis 46-aastane mees. Saadud löögist paiskus sõiduauto vastu vasakpoolses sõidureas Tallinna poole liikunud bussi Vanhool T815, mida juhtis 66-aastane mees. Seejärel paiskus sõiduauto vastu sõidusuundi eraldavat metallist teepiiret. Volkswageni juht ja selles olnud üheksa-aastane tüdruk, toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 9.30 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Aegviidu vallas Jägala-Käravete maanteee 35. kilomeetril, kus 82-aastane mees sõitis Chevrolet Sparkiga teelt välja. Juht ja autos olnud 77-aastane naine toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 9.55 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Saue vallas Tallinna–Pärnu-Ikla maantee 17. kilomeetril, kus 33-aastane mees sõitis marsruuttaksoga Renault Master teelt välja ja rullus üle katuse. Põhja-Eesti regionaalhaiglasse toimetati kolm bussis reisijatena olnud naist, kes ei olnud end turvavööga kinnitanud.
Kell 10.50 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Anija vallas Jägala-Käravete maantee 34. kilomeetril, kus 28-aastane naine sõitis Volkswagen Pologa teelt välja. Juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 11.08 juhtus liiklusõnnetus Pärnumaal Audru vallas Ahaste külas Pärnu-Lihula maantee 22. kilomeetril, kus 75-aastane mees kaldus Subaru Legacyga vastassuunda ja põrkas kokku veokiga Scania, mida juhtis 24-aastane mees. Subaru juht hukkus.
Kell 16.30 juhtus liiklusõnnetus Järvamaal Paide vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 73. kilomeetril, kus 35-aastane mees sõitis Ford Transitiga teelt välja kraavi ning kraaviga ristuva teetammi otsa. Õnnetuses sai viga kaasreisija, 34-aastane mees, kes toimetati Paide haiglasse.
Kell 16.40 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Nissi vallas Ääsmäe-Haapsalu maantee 31. kilomeetril, kus 22-aastane mees tegi Volkswagen Golfiga veoautost möödasõitu ja põrkas kokku otse vastu liikunud Ford Galaxyga, mida juhtis 59-aastane mees. Volkswageni juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 17.10 juhtus liiklusõnnetus Tallinna-Narva maantee 205. kilomeetril, kus 25-aastane mees tegi Volkswagen Passatiga möödasõitu ja põrkas vastassuunas kokku veokiga Scania R214, mida juhtis 44-aastane mees. Õnnetuses sai viga Volkswageni juht ja kaasreisija, seitsme-aastane poiss, kes toimetati Ida-Viru keskhaiglasse.
Kell 20.57 juhtus liiklusõnnetus Valgamaal Otepää vallas Pühajärve-Pukamõisa teel, kus 56-aastane mees sõitis tsisternautoga Mercedes-Benz teelt välja kraavi. Juht toimetati Tartu ülikooli kliinikumi. | Liikluses sai viga 14 inimest, üks inimene hukkus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 6.56 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Muuga teel, kus 51-aastane naine sõitis Nissan Almeraga teelt välja vastu posti. Juht toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.
Kell 8.15 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Rae vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 8. kilomeetril, kus 36-aastane naine sõitis Volkswagen Golfiga peateele ette veokile Volvo FM, mida juhtis 46-aastane mees. Saadud löögist paiskus sõiduauto vastu vasakpoolses sõidureas Tallinna poole liikunud bussi Vanhool T815, mida juhtis 66-aastane mees. Seejärel paiskus sõiduauto vastu sõidusuundi eraldavat metallist teepiiret. Volkswageni juht ja selles olnud üheksa-aastane tüdruk, toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 9.30 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Aegviidu vallas Jägala-Käravete maanteee 35. kilomeetril, kus 82-aastane mees sõitis Chevrolet Sparkiga teelt välja. Juht ja autos olnud 77-aastane naine toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 9.55 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Saue vallas Tallinna–Pärnu-Ikla maantee 17. kilomeetril, kus 33-aastane mees sõitis marsruuttaksoga Renault Master teelt välja ja rullus üle katuse. Põhja-Eesti regionaalhaiglasse toimetati kolm bussis reisijatena olnud naist, kes ei olnud end turvavööga kinnitanud.
Kell 10.50 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Anija vallas Jägala-Käravete maantee 34. kilomeetril, kus 28-aastane naine sõitis Volkswagen Pologa teelt välja. Juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 11.08 juhtus liiklusõnnetus Pärnumaal Audru vallas Ahaste külas Pärnu-Lihula maantee 22. kilomeetril, kus 75-aastane mees kaldus Subaru Legacyga vastassuunda ja põrkas kokku veokiga Scania, mida juhtis 24-aastane mees. Subaru juht hukkus.
Kell 16.30 juhtus liiklusõnnetus Järvamaal Paide vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 73. kilomeetril, kus 35-aastane mees sõitis Ford Transitiga teelt välja kraavi ning kraaviga ristuva teetammi otsa. Õnnetuses sai viga kaasreisija, 34-aastane mees, kes toimetati Paide haiglasse.
Kell 16.40 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Nissi vallas Ääsmäe-Haapsalu maantee 31. kilomeetril, kus 22-aastane mees tegi Volkswagen Golfiga veoautost möödasõitu ja põrkas kokku otse vastu liikunud Ford Galaxyga, mida juhtis 59-aastane mees. Volkswageni juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 17.10 juhtus liiklusõnnetus Tallinna-Narva maantee 205. kilomeetril, kus 25-aastane mees tegi Volkswagen Passatiga möödasõitu ja põrkas vastassuunas kokku veokiga Scania R214, mida juhtis 44-aastane mees. Õnnetuses sai viga Volkswageni juht ja kaasreisija, seitsme-aastane poiss, kes toimetati Ida-Viru keskhaiglasse.
Kell 20.57 juhtus liiklusõnnetus Valgamaal Otepää vallas Pühajärve-Pukamõisa teel, kus 56-aastane mees sõitis tsisternautoga Mercedes-Benz teelt välja kraavi. Juht toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.
### Response:
Liikluses sai viga 14 inimest, üks inimene hukkus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusvahelise riigihanke käigus hangib Eesti Energia allmaakombaini, laetugede süsteemi ja kombaini toetava taristu, milleks on elektrivarustus, konveiersüsteemid, purustid ja muu selline.
Hanke esimeses osas on kvalifitseerimistaotluste esitamine, mida saab esitada tänavu 5. detsembrini. Taotlejad kvalifitseeritakse järgmise aasta esimeses kvartalis ja peale edasist hanketegevust peaks hanke võitja selguma järgmise aasta lõpuks.
Kombainkaevandamine vähendab põlevkivi kadusid 5-10-protsendile võrreldes Estonia kaevanduses kasutusel oleva kamberkaevandamise tehnoloogiaga, kus 22-35 protsenti põlevkivist jääb maa alla maapinda toestama. | Eesti Energia tahab rahvusvahelise riigihankega osta tehnoloogiat allmaakaevandamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusvahelise riigihanke käigus hangib Eesti Energia allmaakombaini, laetugede süsteemi ja kombaini toetava taristu, milleks on elektrivarustus, konveiersüsteemid, purustid ja muu selline.
Hanke esimeses osas on kvalifitseerimistaotluste esitamine, mida saab esitada tänavu 5. detsembrini. Taotlejad kvalifitseeritakse järgmise aasta esimeses kvartalis ja peale edasist hanketegevust peaks hanke võitja selguma järgmise aasta lõpuks.
Kombainkaevandamine vähendab põlevkivi kadusid 5-10-protsendile võrreldes Estonia kaevanduses kasutusel oleva kamberkaevandamise tehnoloogiaga, kus 22-35 protsenti põlevkivist jääb maa alla maapinda toestama.
### Response:
Eesti Energia tahab rahvusvahelise riigihankega osta tehnoloogiat allmaakaevandamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohalike võimuesindajate sõnul pole esialgu suurematest kahjudest teatatud.
Seismoloogide informatsiooni kohaselt asus tõuke kese umbes 50 kilomeetri kaugusel Perugiast kagus ja vaid kümne kilomeetri sügavusel.
Viimati värises maa samas piirkonnas pühapäeval ning põhjustas laialdasi purustusi Norcia väikelinnas ja selle ümbruses.
Itaalia kesk- ja lõunaosa pühapäeval raputanud 6,6 magnituudisele maavärinale on järgnenud umbes 1100 järeltõuget, kinnitas teisipäeval riiklik geofüüsika ja vulkanoloogiainstituut. Tegemist oli viimase 36 aasta võimsaima maavärinaga Itaalias. Maa-aluste tõugete kese asus keskaegse Norcia linna lähedal.
Kuigi keegi surma ei saanud, jättis maavärin peavarjuta üle 22 000 inimese.
Peaminister Matteo Renzi lubas, et kogu piirkond ehitatakse uuesti üles, kuid ta hoiatas, et see võib aega võtta. | Itaalia keskosas leidis taas aset maavärin | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohalike võimuesindajate sõnul pole esialgu suurematest kahjudest teatatud.
Seismoloogide informatsiooni kohaselt asus tõuke kese umbes 50 kilomeetri kaugusel Perugiast kagus ja vaid kümne kilomeetri sügavusel.
Viimati värises maa samas piirkonnas pühapäeval ning põhjustas laialdasi purustusi Norcia väikelinnas ja selle ümbruses.
Itaalia kesk- ja lõunaosa pühapäeval raputanud 6,6 magnituudisele maavärinale on järgnenud umbes 1100 järeltõuget, kinnitas teisipäeval riiklik geofüüsika ja vulkanoloogiainstituut. Tegemist oli viimase 36 aasta võimsaima maavärinaga Itaalias. Maa-aluste tõugete kese asus keskaegse Norcia linna lähedal.
Kuigi keegi surma ei saanud, jättis maavärin peavarjuta üle 22 000 inimese.
Peaminister Matteo Renzi lubas, et kogu piirkond ehitatakse uuesti üles, kuid ta hoiatas, et see võib aega võtta.
### Response:
Itaalia keskosas leidis taas aset maavärin |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üks kuuest juhatuse asepresidendist ja endine olümpiaminister Endo tõi esimest korda välja korralduskomitee tehtud mängude toimumise kohta otsuse vastuvõtmise ajakava. Varasemalt on Rahvusvahelise Olümpiakomitee Tokyo inspektsiooni juht John Coates välja toonud, et kui oktoobriks ei suudeta koroonaviirust kontrolli alla saada, siis tuleb vastu võtta otsus, kuidas mängudega edasi minna.
Üks on kindel, kui olümpiamänge 2021. aastal korraldada ei ole võimalik, siis neid rohkem edasi ei lükata. | Tokyo OM-i juhatuse liige: mängude toimumise otsus langetatakse kevadel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üks kuuest juhatuse asepresidendist ja endine olümpiaminister Endo tõi esimest korda välja korralduskomitee tehtud mängude toimumise kohta otsuse vastuvõtmise ajakava. Varasemalt on Rahvusvahelise Olümpiakomitee Tokyo inspektsiooni juht John Coates välja toonud, et kui oktoobriks ei suudeta koroonaviirust kontrolli alla saada, siis tuleb vastu võtta otsus, kuidas mängudega edasi minna.
Üks on kindel, kui olümpiamänge 2021. aastal korraldada ei ole võimalik, siis neid rohkem edasi ei lükata.
### Response:
Tokyo OM-i juhatuse liige: mängude toimumise otsus langetatakse kevadel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tõsi, viimane tulemus pakkus mingil määral ka positiivset, sest Wigry oli 77. minutil juhtima asunud ning Miedz jõudis viigiväravani alles kolmandal lisaminutil, mängides seejuures alates 84. minutist ka arvulises vähemuses. Pikk tegi kaasa kogu mängu, kirjutab Soccernet.ee.
Poola esiliiga tabelisse vaadates rõõmustamiseks aga põhjust pole, sest Miedz on otsepääsmest kõrgliigasse langenud juba 11 punkti kaugusele ning play-off 'i kohtagi omatakse vaid ühepunktilise eduga. Seejuures on kõik ülejäänud 24. vooru kohtumised veel pidamata.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Pikk jätkas Poolas kibemagusa viigiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tõsi, viimane tulemus pakkus mingil määral ka positiivset, sest Wigry oli 77. minutil juhtima asunud ning Miedz jõudis viigiväravani alles kolmandal lisaminutil, mängides seejuures alates 84. minutist ka arvulises vähemuses. Pikk tegi kaasa kogu mängu, kirjutab Soccernet.ee.
Poola esiliiga tabelisse vaadates rõõmustamiseks aga põhjust pole, sest Miedz on otsepääsmest kõrgliigasse langenud juba 11 punkti kaugusele ning play-off 'i kohtagi omatakse vaid ühepunktilise eduga. Seejuures on kõik ülejäänud 24. vooru kohtumised veel pidamata.
Loe rohkem Soccernet.ee-st.
### Response:
Pikk jätkas Poolas kibemagusa viigiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA transpordiamet ähvardas kolmapäeval peatada kõigi Hiina lennufirmade lennud Ühendriikidesse vastuseks Pekingi sammule mitte anda USA firmadele lennulube.
Hiina tsiviillennundusamet andis neljapäeval Delta Air Linesile ja United Airlinesile loa teha iga nädal Hiinasse ühe lennu.
Ühendriikide transpordiamet toonitas reedel siiski, et on valmis oma otsuse koheselt tühistama, kui Hiina alustab uute piirangutega USA lennufirmadele.
USA lennufirmad vähendasid järsult või peatasid lennud Hiinasse seoses koroonapandeemiaga. Jaanuari alguses, enne pandeemiat, tegid USA ja Hiina lennufirmad umbes 325 lendu nädalas kahe riigi vahel. | USA lubab Hiina lennufirmadel samuti teha nädalas kaks edasi-tagasi lendu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA transpordiamet ähvardas kolmapäeval peatada kõigi Hiina lennufirmade lennud Ühendriikidesse vastuseks Pekingi sammule mitte anda USA firmadele lennulube.
Hiina tsiviillennundusamet andis neljapäeval Delta Air Linesile ja United Airlinesile loa teha iga nädal Hiinasse ühe lennu.
Ühendriikide transpordiamet toonitas reedel siiski, et on valmis oma otsuse koheselt tühistama, kui Hiina alustab uute piirangutega USA lennufirmadele.
USA lennufirmad vähendasid järsult või peatasid lennud Hiinasse seoses koroonapandeemiaga. Jaanuari alguses, enne pandeemiat, tegid USA ja Hiina lennufirmad umbes 325 lendu nädalas kahe riigi vahel.
### Response:
USA lubab Hiina lennufirmadel samuti teha nädalas kaks edasi-tagasi lendu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Voor saab alguse laupäeval kell 13, kui FCI Levadia võõrustab A. Le Coq Arenal Tallinna Kalevit. Esimesed neli vooru võitudega läbinud Levadia jäi nädala keskel 0:2 alla Nõmme Kaljule ja jagab nüüd 12 punktiga teist-kolmandat kohta. Pärast sunnitud pausi head mängu näidanud Tallinna Kalev jagab omakorda seitsme silmaga neljandat-viiendat tabelirida.
Kell 16 tulevad Kadrioru staadionil murule Tallinna JK Legion ning Narva Trans. Mõlemad meeskonnad vajavad antud kohtumisest kindlasti võidulisa, sest kui Legion hoiab hetkel kolme punktiga üheksandat kohta, siis Trans leiab end ühe punktiga kümnendalt tabelirealt.
Pühapäevane mängupäev saab alguse kell 13, kui vastamisi lähevad kuue punkti peal olevad Viljandi Tulevik ning FC Kuressaare. Väärib märkimist, et viimasest viiest omavahelisest mängust on koguni neljal puhul võitjana väljakult lahkunud Kuressaare.
Kell 15 saab Hiiu staadionil avavile vooru keskne kohtumine, kui teist-kolmandat kohta jagav Nõmme Kalju võõrustab koduplatsil tabeliliider FC Florat. Mängule lisab vürtsi asjaolu, et mängijana pikalt FC Florat esindanud Marko Kristal saab nüüd Kalju peatreenerina vastu astuda kunagisele koduklubile.
Voorule tõmmatakse joon alla pühapäeval kell 19, kui seitse punkti kogunud Tartu Tammeka võtab kodumurul vastu Paide Linnameeskonna, kel hetkel tabelis kuus silma.
Premium liiga 6. vooru mängud:
Laupäev, 6. juuni
kell 13 Tallinna FCI Levadia - JK Tallinna Kalev
kell 16 Tallinna JK Legion - JK Narva Trans
Pühapäev, 7. juuni
kell 13 Viljandi JK Tulevik - FC Kuressaare
kell 15 Nõmme Kalju FC - Tallinna FC Flora
kell 19 Tartu JK Tammeka - Paide Linnameeskond | Jalgpalli meistriliiga kuuendas voorus kohtuvad Kalju ja Flora | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Voor saab alguse laupäeval kell 13, kui FCI Levadia võõrustab A. Le Coq Arenal Tallinna Kalevit. Esimesed neli vooru võitudega läbinud Levadia jäi nädala keskel 0:2 alla Nõmme Kaljule ja jagab nüüd 12 punktiga teist-kolmandat kohta. Pärast sunnitud pausi head mängu näidanud Tallinna Kalev jagab omakorda seitsme silmaga neljandat-viiendat tabelirida.
Kell 16 tulevad Kadrioru staadionil murule Tallinna JK Legion ning Narva Trans. Mõlemad meeskonnad vajavad antud kohtumisest kindlasti võidulisa, sest kui Legion hoiab hetkel kolme punktiga üheksandat kohta, siis Trans leiab end ühe punktiga kümnendalt tabelirealt.
Pühapäevane mängupäev saab alguse kell 13, kui vastamisi lähevad kuue punkti peal olevad Viljandi Tulevik ning FC Kuressaare. Väärib märkimist, et viimasest viiest omavahelisest mängust on koguni neljal puhul võitjana väljakult lahkunud Kuressaare.
Kell 15 saab Hiiu staadionil avavile vooru keskne kohtumine, kui teist-kolmandat kohta jagav Nõmme Kalju võõrustab koduplatsil tabeliliider FC Florat. Mängule lisab vürtsi asjaolu, et mängijana pikalt FC Florat esindanud Marko Kristal saab nüüd Kalju peatreenerina vastu astuda kunagisele koduklubile.
Voorule tõmmatakse joon alla pühapäeval kell 19, kui seitse punkti kogunud Tartu Tammeka võtab kodumurul vastu Paide Linnameeskonna, kel hetkel tabelis kuus silma.
Premium liiga 6. vooru mängud:
Laupäev, 6. juuni
kell 13 Tallinna FCI Levadia - JK Tallinna Kalev
kell 16 Tallinna JK Legion - JK Narva Trans
Pühapäev, 7. juuni
kell 13 Viljandi JK Tulevik - FC Kuressaare
kell 15 Nõmme Kalju FC - Tallinna FC Flora
kell 19 Tartu JK Tammeka - Paide Linnameeskond
### Response:
Jalgpalli meistriliiga kuuendas voorus kohtuvad Kalju ja Flora |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Barcelona meeskond naases peale kolmekuist pausi tavapäraste treeningute juurde esmaspäeval. Messi osales esimestes treeningutes, kuid puudus väljakult juba kolmapäeval. Neljapäeval oli meeskonnal puhkepäev. Kuna vigastus ei ole väga tõsine, siis ootab Barcelona ründajat palliplatsile tagasi mõne päeva jooksul.
Hispaania kõrgliigas pannakse pall uuesti mängu 11. juunist. Kaks päeva hiljem kohtub Barcelona Real Mallorcaga. Kõigi eelduste kohaselt peaks Messi selles osalema.
"Barcelona meeskonna kaptenil on väike venitusvigatus," seisis klubi avalduses. "Reedel tegi ta iseseisvalt spetsiifilist tööd, et vältida tõsisemaid vigastusi, sest meie esimene mäng Hispaania kõrgliigas toimub juba kaheksa päeva pärast."
Barcelona sihib tänavu kolmandat järjestikkust Hispaania meistri tiitlit. Hetkel juhitakse Madridi Reali kahe punktiga. | Messi jättis vigastuse tõttu meeskonnatreeningu vahele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Barcelona meeskond naases peale kolmekuist pausi tavapäraste treeningute juurde esmaspäeval. Messi osales esimestes treeningutes, kuid puudus väljakult juba kolmapäeval. Neljapäeval oli meeskonnal puhkepäev. Kuna vigastus ei ole väga tõsine, siis ootab Barcelona ründajat palliplatsile tagasi mõne päeva jooksul.
Hispaania kõrgliigas pannakse pall uuesti mängu 11. juunist. Kaks päeva hiljem kohtub Barcelona Real Mallorcaga. Kõigi eelduste kohaselt peaks Messi selles osalema.
"Barcelona meeskonna kaptenil on väike venitusvigatus," seisis klubi avalduses. "Reedel tegi ta iseseisvalt spetsiifilist tööd, et vältida tõsisemaid vigastusi, sest meie esimene mäng Hispaania kõrgliigas toimub juba kaheksa päeva pärast."
Barcelona sihib tänavu kolmandat järjestikkust Hispaania meistri tiitlit. Hetkel juhitakse Madridi Reali kahe punktiga.
### Response:
Messi jättis vigastuse tõttu meeskonnatreeningu vahele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meil on maailmaajaloo suurim majandus ja see jõud lubas meil sellest hirmsast pandeemiast läbi tulla, see on suurel määral läbi ja meil läheb hästi," ütles Trump briifingul.
"Oleme kõik otsused õigesti teinud," ütles Trump pandeemia haldamise kohta, ehkki see on nõudnud Ühendriikides enam kui 108 000 inimelu.
Trump ütles ka, et majandus taastub kiiremini, kui osariigid ja omavalitsused piirangumeetmed ära lõpetavad.
Enne seda oli tööministeerium reedel teatanud, et maikuus saadi riigis tagasi 2,5 miljonit töökohta ning pärast äärmiselt kõrget töökohtade kaotust eelnevatel kuudel vähenes töötuse määr nüüd 13,3 protsendini.
"Täna on võib-olla suurim tagasitulek Ameerika ajaloos, aga see ei peatu siin," rääkis Trump. Ta avaldas ka lootust, et järgmisel aastal ollakse taas kõrgemal kui kunagi varem ning ainus asi, mis saab seda takistada, on halb poliitika. | Trump: USA on koroonaviiruse pandeemia rängima osa läbinud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meil on maailmaajaloo suurim majandus ja see jõud lubas meil sellest hirmsast pandeemiast läbi tulla, see on suurel määral läbi ja meil läheb hästi," ütles Trump briifingul.
"Oleme kõik otsused õigesti teinud," ütles Trump pandeemia haldamise kohta, ehkki see on nõudnud Ühendriikides enam kui 108 000 inimelu.
Trump ütles ka, et majandus taastub kiiremini, kui osariigid ja omavalitsused piirangumeetmed ära lõpetavad.
Enne seda oli tööministeerium reedel teatanud, et maikuus saadi riigis tagasi 2,5 miljonit töökohta ning pärast äärmiselt kõrget töökohtade kaotust eelnevatel kuudel vähenes töötuse määr nüüd 13,3 protsendini.
"Täna on võib-olla suurim tagasitulek Ameerika ajaloos, aga see ei peatu siin," rääkis Trump. Ta avaldas ka lootust, et järgmisel aastal ollakse taas kõrgemal kui kunagi varem ning ainus asi, mis saab seda takistada, on halb poliitika.
### Response:
Trump: USA on koroonaviiruse pandeemia rängima osa läbinud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | WA pikendas kvalifikatsiooniperioodi järgmise aastani, et sportlastel oleks rohkem aega kvalifikatsiooninormide püüdmiseks. Seejuures on kvalifikatsiooniperiood endiselt peatatud ajavahemikus 5. aprill - 30. november.
Maratoni ja 50 kilomeetri käimise puhul arvestatakse mängudele kvalifitseerumist ja maailma edetabelit perioodil 1. detsember 2020 - 31. mai 2021.
10 000 meetri jooksu, 20 kilomeetri käimise, kombineeritud ja teatevõistluste puhul arvestatakse mängudele kvalifitseerumist ja maailma edetabelit perioodil 1. detsember 2020 - 29. juuni 2021.
Kõikide teiste alade puhul arvestatakse maailma edetabeli seisu perioodil 1. detsember 2020 - 29. juuni 2021.
Maratonijooksule kvalifitseerusid automaatselt kõik pikamaajooksjad, kes jõudsid mullu Dohas toimunud MM-il esikümnesse. Lisaks pääsesid olümpiamängudele 1. jaanuarist aastal 2019 - 5. aprillini aastal 2020 WA Gold Label maratonidel esiviisikusse ja Marathon Major Series (Tokyo, Bostoni, Londoni, Berliini, Chicago ja New Yorki maratonid) võistlustel esikümnesse jõudnud jooksjad. Automaatse koha tagavad veel jooksjad, kes jõuavad perioodil 1. detsember 2020 - 31. mai 2021 Gold Label maratonidel esikümnesse.
Teatevõistlustele tagavad automaatse olümpiapääsme 2021. aastal Silesias toimuval WA teatevõistlusel esikaheksasse jõudnud võistkonnad, kui nad ei ole pääset juba 2019. aastal Doha MM-il teeninud. | Rahvusvaheline Kergejõustikuliit avalikustas uuenenud kvalifikatsioonisüsteemi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
WA pikendas kvalifikatsiooniperioodi järgmise aastani, et sportlastel oleks rohkem aega kvalifikatsiooninormide püüdmiseks. Seejuures on kvalifikatsiooniperiood endiselt peatatud ajavahemikus 5. aprill - 30. november.
Maratoni ja 50 kilomeetri käimise puhul arvestatakse mängudele kvalifitseerumist ja maailma edetabelit perioodil 1. detsember 2020 - 31. mai 2021.
10 000 meetri jooksu, 20 kilomeetri käimise, kombineeritud ja teatevõistluste puhul arvestatakse mängudele kvalifitseerumist ja maailma edetabelit perioodil 1. detsember 2020 - 29. juuni 2021.
Kõikide teiste alade puhul arvestatakse maailma edetabeli seisu perioodil 1. detsember 2020 - 29. juuni 2021.
Maratonijooksule kvalifitseerusid automaatselt kõik pikamaajooksjad, kes jõudsid mullu Dohas toimunud MM-il esikümnesse. Lisaks pääsesid olümpiamängudele 1. jaanuarist aastal 2019 - 5. aprillini aastal 2020 WA Gold Label maratonidel esiviisikusse ja Marathon Major Series (Tokyo, Bostoni, Londoni, Berliini, Chicago ja New Yorki maratonid) võistlustel esikümnesse jõudnud jooksjad. Automaatse koha tagavad veel jooksjad, kes jõuavad perioodil 1. detsember 2020 - 31. mai 2021 Gold Label maratonidel esikümnesse.
Teatevõistlustele tagavad automaatse olümpiapääsme 2021. aastal Silesias toimuval WA teatevõistlusel esikaheksasse jõudnud võistkonnad, kui nad ei ole pääset juba 2019. aastal Doha MM-il teeninud.
### Response:
Rahvusvaheline Kergejõustikuliit avalikustas uuenenud kvalifikatsioonisüsteemi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Valitsused peaksid julgustama avalikkust kandma maske, kui on (viiruse) laialdane levik ja füüsiline distants on keeruline nagu ühistranspordis, kauplustes või teistes kinnistes või rahvarohketes paikades," ütles WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus pressikonverentsil.
Ta märkis, et üle 60-aastased inimesed, samuti terviseprobleemidega inimesed peaksid kasutama meditsiinilist maski olukordades, kus ei saa järgida sotsiaalse distantsi reeglit.
"Maskid iseenesest ei kaitse teid COVID-19 eest," rõhutas Tedros ja lisas, et endiselt on tähtis pesta käsi, hoida suhtlusvahemaad ja rakendada teisi meetmeid.
Ta lisas, et uue koroonaviiruse laialdase leviku piirkondades peaksid kõik tervishoiutöötajad kandma meditsiinilist maski kõikjal tervishoiuasutustes, mitte ainult COVID-19 patsientide osakondades. Arstid, kes töötavad kardioloogia- ja teistes osakondades, peaksid jätkama meditsiiniliste maskide kandmist ka siis, kui neil ei ole teadaolevalt ühtegi koroonapatsienti. | WHO julgustab viiruspiirkondades rohkem maske kandma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Valitsused peaksid julgustama avalikkust kandma maske, kui on (viiruse) laialdane levik ja füüsiline distants on keeruline nagu ühistranspordis, kauplustes või teistes kinnistes või rahvarohketes paikades," ütles WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus pressikonverentsil.
Ta märkis, et üle 60-aastased inimesed, samuti terviseprobleemidega inimesed peaksid kasutama meditsiinilist maski olukordades, kus ei saa järgida sotsiaalse distantsi reeglit.
"Maskid iseenesest ei kaitse teid COVID-19 eest," rõhutas Tedros ja lisas, et endiselt on tähtis pesta käsi, hoida suhtlusvahemaad ja rakendada teisi meetmeid.
Ta lisas, et uue koroonaviiruse laialdase leviku piirkondades peaksid kõik tervishoiutöötajad kandma meditsiinilist maski kõikjal tervishoiuasutustes, mitte ainult COVID-19 patsientide osakondades. Arstid, kes töötavad kardioloogia- ja teistes osakondades, peaksid jätkama meditsiiniliste maskide kandmist ka siis, kui neil ei ole teadaolevalt ühtegi koroonapatsienti.
### Response:
WHO julgustab viiruspiirkondades rohkem maske kandma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne koroonaviiruse pandeemiat pidi Tour de France toimuma 27. juunist 19. juulini. Nüüd on võidusõit lükatud perioodile 29. august - 20. september. Selleks, et fännidel oleks siiski võimalus ratturitele kaasa elada ka juulis nõustusid korraldajad läbi viima virtuaalse velotuuri.
Kuigi täpsed detailid ei ole veel selgunud, siis võisteldakse virtuaalselt kolmel järjestikusel nädalavahetusel, 4. juulist 19. juulini. See teeb kokku kuus etappi, kus nais- ja meeskonnad saavad end proovile panna. Võistluse jaoks lõi Zwifti keskkond virtuaalmaailmasse uued rajad, mille hulka kuuluvad ka Nice'i avaetapp ja traditsiooniline finaaletapp Pariisi kesklinna tänavatel.
Etappide pikkused jäävad ühe tunni ajase pingutuse juurde ning ühte võistkonda võib kuuluda neli ratturit. Kokku on osalemist kinnitanud 15 erinevat rattatiimi. | Juulis toimub virtuaalne Tour de France, millele saab kaasa elada 130 riigis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne koroonaviiruse pandeemiat pidi Tour de France toimuma 27. juunist 19. juulini. Nüüd on võidusõit lükatud perioodile 29. august - 20. september. Selleks, et fännidel oleks siiski võimalus ratturitele kaasa elada ka juulis nõustusid korraldajad läbi viima virtuaalse velotuuri.
Kuigi täpsed detailid ei ole veel selgunud, siis võisteldakse virtuaalselt kolmel järjestikusel nädalavahetusel, 4. juulist 19. juulini. See teeb kokku kuus etappi, kus nais- ja meeskonnad saavad end proovile panna. Võistluse jaoks lõi Zwifti keskkond virtuaalmaailmasse uued rajad, mille hulka kuuluvad ka Nice'i avaetapp ja traditsiooniline finaaletapp Pariisi kesklinna tänavatel.
Etappide pikkused jäävad ühe tunni ajase pingutuse juurde ning ühte võistkonda võib kuuluda neli ratturit. Kokku on osalemist kinnitanud 15 erinevat rattatiimi.
### Response:
Juulis toimub virtuaalne Tour de France, millele saab kaasa elada 130 riigis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võrreldes 2019. aasta aprilli lõpu seisuga on puudujääk 440 miljoni võrra suurem, mis tuleb peamiselt keskvalitsusest ja mille peamiseks põhjuseks on vähenenud maksulaekumine ehk umbes 140 miljonit võrreldes eelmise aastaga. Lisaks on riigieelarvesse laekunud väiksemad tulud vara võõrandamisest, keskkonnatasudest ning heitmekvootide müügist.
Mitmed riigieelarve kulud on kasvanud, eelkõige riigieelarvest antavad toetused, sealhulgas sotsiaaltoetused ja pensionid ning investeeringud. Riigieelarve majandamiskulud on samas vähenenud juba mitmendat kuud järjest. Kriisi mõju peegeldub ka kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustusfondide positsioonis, mis on samuti halvemas seisus kui aasta varem.
Aprilli eest tasuti maksu- ja tolliametile 583,9 miljonit eurot maksutulu, mida on 2,3 protsenti vähem kui 2019. aasta samal kuul.
2020. aasta nelja esimese kuuga on lisaeelarvega aastaks kavandatud maksutulust täidetud 31,2 protsenti. Aprilli aktsiiside ja käibemaksu tasumises kajastub viirusepuhangu põhjustatud eriolukorra mõju suuremal määral kui märtsis, kuid tööjõumaksude puhul on eeldatavalt sügavam langus veel ees.
Käibemaksu tasumise langus oli aprillis eelmise kuuga võrreldes ligi viie protsendipunkti võrra väiksem ehk 15,8 protsenti. Muutus oli tingitud sügavamast ettevõtete käibelangusest võrreldes eelmise kuuga, kuid samal ajal maksuvõlgnevused vähenesid.
Eriolukorra piirangute leevendamise järel lõppes ka 0-määraga tasumata maksukohustuse intressi soodusperiood, mis tõi kaasa käibemaksuvõla 12 miljoni euro suuruse languse eelmise kuuga võrreldes. Käibemaksuvõlg on suurim hulgikaubanduse ning hoonete ehituse tegevusalal, vastavalt 63 ja 13 miljonit eurot. Hulgikaubanduses vähenes maksuvõlg kõige enam ehk 3,5 miljoni võrra.
Tegevusaladest kasvas aprillis käibemaksu tasumise kohustus enim taime- ja loomakasvatuses ning langes hulgikaubanduses, kus kohustus kasvas/langes 2019. aasta sama kuuga võrreldes vastavalt 32 ja 27 protsenti. Taime- ja loomakasvatuse kasv tulenes teravilja ja kaunvilja müügi kasvust. Hulgikaubanduse käibe langus oli tingitud eelkõige mootorikütuste hulgimüügi ja teravilja hulgimüügi vähenemisest.
Aktsiiside nelja kuu tulu kokku moodustab 233,2 miljonit eurot, mida on 33 protsenti vähem kui 2019. aasta samal perioodil. Aprillikuu tasumisi mõjutasid oluliselt eriolukorras kehtinud liikumispiirangud, mille tõttu langesid nii kütuste müügid lõpptarbijale kui ka alkoholi soetused, lisaks suurenes võlgnevus.
Kütuseaktsiisi tasumine suurenes aprillis 45 protsenti, seda põhjusel, et eelmisel aastal realiseeriti aprillis varusid ning seega deklareerimise tase oli toona tavapärasest madalam. Vaatamata kasvule aastases võrdluses oli aprillis veel kütuste deklareerimine tavapärasest tasemest keskmiselt 30 protsenti madalam. Müük lõpptarbijale vähenesid eelmise aastaga võrreldes nii bensiinil kui diislikütusel, vastavalt 29,4 ja 12,8 protsenti.
Alkoholiaktsiisi tasumine vähenes aprillis 34 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Alkoholi deklareerimist aprillis mõjutas eelmise kuu kõrge soetus, mille tõttu langesid deklareeritavad kogused võrreldes eelmise aastaga nii kangel alkoholil kui ka õllel, vastavalt 6,5 ja 13,3 protsenti.
Tööjõumakse mõjutav palgafond pöördus aprillis langusesse ning eriolukorra mõju ei ole veel täiel määral avaldunud.
Aprillis aeglustus palgakasv 2,2 protsendile. Palga hulka ei ole arvestatud töötukassa makstavat töötasu hüvitist. Suurematest sektoritest langes palgakasv kõige enam jaekaubanduses, väiksematest majutuses ja toitlustuses. Palgakasvu aitasid positiivsena hoida suurtest sektoritest veondus ja laondus, haridus ja avalik haldus.
Töökohtade arvu langus süvenes aprillis 2,8 protsendile võrreldes eelmise aastaga. Suurtest sektoritest langes töökohtade arv kõige enam halduses, väiksematest majutuses ja toitlustuses. Maksu- ja tolliametile deklareeritud töötajate osakaal tööealisest rahvastikust on langenud 2018. aasta alguse tasemele ulatudes aprillis 58,6 protsendini.
Palgafond ehk töötasu hüvitiseta pöördus seega aprillis 0,7-protsendilisse langusesse võrreldes eelmise aastaga. Samas tuleb aga arvestada, et aprilli kohta esitatud deklaratsioonid kajastavad suures osas märtsis tehtud tööd, mistõttu eriolukorra mõju palgafondile avaldub ilmselt suuremas mahus järgmistel kuudel. Tegevusalade lõikes oli nii eelmise aasta kui eelmise kuuga protsentuaalselt kõige suurem langus majutuses ja toitlustuses. Palgafondi kasvu vedas finants- ja kindlustussektor.
Sotsiaalmaksu tasumise langus vähenes märtsi -4,0 protsendilt aprilli -0,2 protsendile. Seda selgitab sotsiaalmaksu võla kasv, mis märtsis oli suurem kui aprillis. Tasumist toetas aprillis töötukassa makstav sotsiaalmaks töötasu hüvitiselt 6,5 miljoni euro ulatuses.
Füüsilise isiku tulumaksu laekumine püsis eelmise aasta tasemel. Tulumaksu tagastati aprillis 12 miljonit ehk ligi neli miljonit enam kui möödunud aastal. Võlg kasvas kohalike omavalitsuste eraldise osas 11,5 miljonit eurot, tehnilisel põhjusel oli ka eelmisel aastal kõrge baas, mistõttu laekumine kohalikele omavalitsustele vähenes aprillis 8,5 protsenti.
Aprillis ulatus juriidilise isiku tulumaksu laekumine 34,6 miljoni euroni, kasvades 35,8 protsenti ehk 9,1 miljonit eurot võrreldes eelmise aastaga. See tulenes erasektori jaotatud kasumilt tasutud tulumaksust, mis kasvas 10 miljoni võrra. Maksulaekumist mõjutab nii dividendide maht kui ka regulaarselt jaotatava kasumi madalam tulumaksumäär.
Nelja kuuga on madalama määraga tulumaksu deklareeritud 31,7 miljonit, mida on 16,6 miljonit enam kui möödunud aastal. Lisaks on krediidiasutustel õigus arvata tulumaksust maha 2019. aastal tasutud avansiline tulumaks, kuid tõenäoliselt pangad sel aastal majanduslanguse tingimustes likviidsuse säilitamiseks kasumit ei jaota, seega jääb see võimalus kasutamata.
Madalama maksumäära negatiivset mõju maksulaekumisele vähendab residendist füüsilisest isikutest osanike täiendav 7-protsendiline tulumaks 14-protsendilise määraga maksustatud dividendidelt. Nelja kuuga on seda füüsilise isiku tulumaksuna laekunud 7,3 miljonit eurot ehk kolm miljonit enam kui eelmisel aastal. | Valitsussektori eelarvepuudujääk kasvas 2,3 protsendini SKP-st | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võrreldes 2019. aasta aprilli lõpu seisuga on puudujääk 440 miljoni võrra suurem, mis tuleb peamiselt keskvalitsusest ja mille peamiseks põhjuseks on vähenenud maksulaekumine ehk umbes 140 miljonit võrreldes eelmise aastaga. Lisaks on riigieelarvesse laekunud väiksemad tulud vara võõrandamisest, keskkonnatasudest ning heitmekvootide müügist.
Mitmed riigieelarve kulud on kasvanud, eelkõige riigieelarvest antavad toetused, sealhulgas sotsiaaltoetused ja pensionid ning investeeringud. Riigieelarve majandamiskulud on samas vähenenud juba mitmendat kuud järjest. Kriisi mõju peegeldub ka kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustusfondide positsioonis, mis on samuti halvemas seisus kui aasta varem.
Aprilli eest tasuti maksu- ja tolliametile 583,9 miljonit eurot maksutulu, mida on 2,3 protsenti vähem kui 2019. aasta samal kuul.
2020. aasta nelja esimese kuuga on lisaeelarvega aastaks kavandatud maksutulust täidetud 31,2 protsenti. Aprilli aktsiiside ja käibemaksu tasumises kajastub viirusepuhangu põhjustatud eriolukorra mõju suuremal määral kui märtsis, kuid tööjõumaksude puhul on eeldatavalt sügavam langus veel ees.
Käibemaksu tasumise langus oli aprillis eelmise kuuga võrreldes ligi viie protsendipunkti võrra väiksem ehk 15,8 protsenti. Muutus oli tingitud sügavamast ettevõtete käibelangusest võrreldes eelmise kuuga, kuid samal ajal maksuvõlgnevused vähenesid.
Eriolukorra piirangute leevendamise järel lõppes ka 0-määraga tasumata maksukohustuse intressi soodusperiood, mis tõi kaasa käibemaksuvõla 12 miljoni euro suuruse languse eelmise kuuga võrreldes. Käibemaksuvõlg on suurim hulgikaubanduse ning hoonete ehituse tegevusalal, vastavalt 63 ja 13 miljonit eurot. Hulgikaubanduses vähenes maksuvõlg kõige enam ehk 3,5 miljoni võrra.
Tegevusaladest kasvas aprillis käibemaksu tasumise kohustus enim taime- ja loomakasvatuses ning langes hulgikaubanduses, kus kohustus kasvas/langes 2019. aasta sama kuuga võrreldes vastavalt 32 ja 27 protsenti. Taime- ja loomakasvatuse kasv tulenes teravilja ja kaunvilja müügi kasvust. Hulgikaubanduse käibe langus oli tingitud eelkõige mootorikütuste hulgimüügi ja teravilja hulgimüügi vähenemisest.
Aktsiiside nelja kuu tulu kokku moodustab 233,2 miljonit eurot, mida on 33 protsenti vähem kui 2019. aasta samal perioodil. Aprillikuu tasumisi mõjutasid oluliselt eriolukorras kehtinud liikumispiirangud, mille tõttu langesid nii kütuste müügid lõpptarbijale kui ka alkoholi soetused, lisaks suurenes võlgnevus.
Kütuseaktsiisi tasumine suurenes aprillis 45 protsenti, seda põhjusel, et eelmisel aastal realiseeriti aprillis varusid ning seega deklareerimise tase oli toona tavapärasest madalam. Vaatamata kasvule aastases võrdluses oli aprillis veel kütuste deklareerimine tavapärasest tasemest keskmiselt 30 protsenti madalam. Müük lõpptarbijale vähenesid eelmise aastaga võrreldes nii bensiinil kui diislikütusel, vastavalt 29,4 ja 12,8 protsenti.
Alkoholiaktsiisi tasumine vähenes aprillis 34 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Alkoholi deklareerimist aprillis mõjutas eelmise kuu kõrge soetus, mille tõttu langesid deklareeritavad kogused võrreldes eelmise aastaga nii kangel alkoholil kui ka õllel, vastavalt 6,5 ja 13,3 protsenti.
Tööjõumakse mõjutav palgafond pöördus aprillis langusesse ning eriolukorra mõju ei ole veel täiel määral avaldunud.
Aprillis aeglustus palgakasv 2,2 protsendile. Palga hulka ei ole arvestatud töötukassa makstavat töötasu hüvitist. Suurematest sektoritest langes palgakasv kõige enam jaekaubanduses, väiksematest majutuses ja toitlustuses. Palgakasvu aitasid positiivsena hoida suurtest sektoritest veondus ja laondus, haridus ja avalik haldus.
Töökohtade arvu langus süvenes aprillis 2,8 protsendile võrreldes eelmise aastaga. Suurtest sektoritest langes töökohtade arv kõige enam halduses, väiksematest majutuses ja toitlustuses. Maksu- ja tolliametile deklareeritud töötajate osakaal tööealisest rahvastikust on langenud 2018. aasta alguse tasemele ulatudes aprillis 58,6 protsendini.
Palgafond ehk töötasu hüvitiseta pöördus seega aprillis 0,7-protsendilisse langusesse võrreldes eelmise aastaga. Samas tuleb aga arvestada, et aprilli kohta esitatud deklaratsioonid kajastavad suures osas märtsis tehtud tööd, mistõttu eriolukorra mõju palgafondile avaldub ilmselt suuremas mahus järgmistel kuudel. Tegevusalade lõikes oli nii eelmise aasta kui eelmise kuuga protsentuaalselt kõige suurem langus majutuses ja toitlustuses. Palgafondi kasvu vedas finants- ja kindlustussektor.
Sotsiaalmaksu tasumise langus vähenes märtsi -4,0 protsendilt aprilli -0,2 protsendile. Seda selgitab sotsiaalmaksu võla kasv, mis märtsis oli suurem kui aprillis. Tasumist toetas aprillis töötukassa makstav sotsiaalmaks töötasu hüvitiselt 6,5 miljoni euro ulatuses.
Füüsilise isiku tulumaksu laekumine püsis eelmise aasta tasemel. Tulumaksu tagastati aprillis 12 miljonit ehk ligi neli miljonit enam kui möödunud aastal. Võlg kasvas kohalike omavalitsuste eraldise osas 11,5 miljonit eurot, tehnilisel põhjusel oli ka eelmisel aastal kõrge baas, mistõttu laekumine kohalikele omavalitsustele vähenes aprillis 8,5 protsenti.
Aprillis ulatus juriidilise isiku tulumaksu laekumine 34,6 miljoni euroni, kasvades 35,8 protsenti ehk 9,1 miljonit eurot võrreldes eelmise aastaga. See tulenes erasektori jaotatud kasumilt tasutud tulumaksust, mis kasvas 10 miljoni võrra. Maksulaekumist mõjutab nii dividendide maht kui ka regulaarselt jaotatava kasumi madalam tulumaksumäär.
Nelja kuuga on madalama määraga tulumaksu deklareeritud 31,7 miljonit, mida on 16,6 miljonit enam kui möödunud aastal. Lisaks on krediidiasutustel õigus arvata tulumaksust maha 2019. aastal tasutud avansiline tulumaks, kuid tõenäoliselt pangad sel aastal majanduslanguse tingimustes likviidsuse säilitamiseks kasumit ei jaota, seega jääb see võimalus kasutamata.
Madalama maksumäära negatiivset mõju maksulaekumisele vähendab residendist füüsilisest isikutest osanike täiendav 7-protsendiline tulumaks 14-protsendilise määraga maksustatud dividendidelt. Nelja kuuga on seda füüsilise isiku tulumaksuna laekunud 7,3 miljonit eurot ehk kolm miljonit enam kui eelmisel aastal.
### Response:
Valitsussektori eelarvepuudujääk kasvas 2,3 protsendini SKP-st |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tegemist on erakordse üleminekuga erilistes tingimustes. Arvan, et kui koroonakriis poleks käsipallimaailma rabanud, poleks Maidu kvaliteediga mängija vabaks saanud. Kui sellise klassiga mängija saadaval on, siis loomulikult üritasime teda enda ridadesse värvata," ütles Löweni tegevdirektor Jennifer Kettemann.
"Loomulikult olen õnnelik, et saan oma karjääris taas ühe sammu edasi teha. Eriti hea meel on, et Löweni tasemel meeskond minu teenete vastu huvi näitas," lisas Patrail.
Loe rohkem portaalist Käsipall24.ee. | Mait Patraili karjäär jätkub Euroopa absoluutses tipus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tegemist on erakordse üleminekuga erilistes tingimustes. Arvan, et kui koroonakriis poleks käsipallimaailma rabanud, poleks Maidu kvaliteediga mängija vabaks saanud. Kui sellise klassiga mängija saadaval on, siis loomulikult üritasime teda enda ridadesse värvata," ütles Löweni tegevdirektor Jennifer Kettemann.
"Loomulikult olen õnnelik, et saan oma karjääris taas ühe sammu edasi teha. Eriti hea meel on, et Löweni tasemel meeskond minu teenete vastu huvi näitas," lisas Patrail.
Loe rohkem portaalist Käsipall24.ee.
### Response:
Mait Patraili karjäär jätkub Euroopa absoluutses tipus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Viimasel viiel-kuuel aastal on olukord paranenud, aga aastatel 2002-2014 saab puhtad laskesuusatajad üles lugeda ühe käe sõrmedel," rääkis Hovantsev. "Praegused treenerid tegelevad tagajärgedega, mil doping oli Venemaal väga suureks probleemiks. Nad proovivad sporti ümber ehitada tavapäraste metoodikatega, aga see ei toimu nii kiiresti ja lihtsalt. Olukord läheb paremaks väga aeglaselt."
Hovantsevi leping koondisega lõppes 31. mail. Venemaa Laskesuusatamise Föderatsioon ega ka Venemaa spordiministeerium ei ole endise treeneri sõnavõttu kommenteerinud.
Hovantsev oli Eesti koondise peatreener aastatel 2002-2005. | Endine Venemaa laskesuusakoondise treener: terve põlvkond kasvas üles dopinguga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Viimasel viiel-kuuel aastal on olukord paranenud, aga aastatel 2002-2014 saab puhtad laskesuusatajad üles lugeda ühe käe sõrmedel," rääkis Hovantsev. "Praegused treenerid tegelevad tagajärgedega, mil doping oli Venemaal väga suureks probleemiks. Nad proovivad sporti ümber ehitada tavapäraste metoodikatega, aga see ei toimu nii kiiresti ja lihtsalt. Olukord läheb paremaks väga aeglaselt."
Hovantsevi leping koondisega lõppes 31. mail. Venemaa Laskesuusatamise Föderatsioon ega ka Venemaa spordiministeerium ei ole endise treeneri sõnavõttu kommenteerinud.
Hovantsev oli Eesti koondise peatreener aastatel 2002-2005.
### Response:
Endine Venemaa laskesuusakoondise treener: terve põlvkond kasvas üles dopinguga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ministeerium selgitas, et tuginedes koroonaviiruse nakatunute suhtarvule peavad alates 8. juunist Eestisse sisenemisel jääma kaheks nädalaks karantiini Rootsist, Ühendkuningriigist, Portugalist, Belgiast ja Iirimaalt saabujad.
Karantiinikohustus ei kehti uuest nädalast Austriast, Bulgaariast, Hispaaniast, Hollandist, Horvaatiast, Islandilt, Itaaliast, Kreekast, Küproselt, Leedust, Liechtensteinist, Luksemburgist, Lätist, Norrast, Poolast, Rumeeniast, Saksamaalt, Slovakkiast, Sloveeniast, Soomest, Šveitsist, Taanist, Tšehhist ja Ungarist, kui nendes riikides on viibitud 14 päeva vahetult enne Eestisse tulemist.
Samuti ei pea uuest nädalast jääma karantiini Prantsusmaalt ja Maltalt saabudes, kus nakatunute suhtarv on võrreldes käesoleva nädalaga oluliselt väiksem.
Valitsus kiitis 28. mail heaks Eesti piiride taasavamise alates 1. juunist Euroopa riikidest saabuvatele inimestele. Eestisse võivad tulla haigustunnusteta inimesed, kes saabuvad Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigist või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist.
Teave riikide ja karantiininõuete kohta Euroopast saabujatele asub välisministeeriumi lehel https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-karantiininouete-kohta-euroopast-saabujatele.
Nimekirja uuendatakse igal reedel kehtivusega sellele järgnevast esmaspäevast. Eestisse reisija karantiinikohustus sõltub sellest, kas riigist, kust inimene tuleb, on koroonaviirusesse nakatunute suhtarv suurem kui 15. See tähendab, et lähteriigis peaks nakatunuid olema 15 või vähem inimest 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. Inimesed, kes saabuvad Eestisse kõrgema nakatunute suhtarvuga riigist peavad Eestisse jõudes jääma kaheks nädalaks karantiini. | Esmaspäevast peavad karantiini jääma viiest riigist Eestisse saabujad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ministeerium selgitas, et tuginedes koroonaviiruse nakatunute suhtarvule peavad alates 8. juunist Eestisse sisenemisel jääma kaheks nädalaks karantiini Rootsist, Ühendkuningriigist, Portugalist, Belgiast ja Iirimaalt saabujad.
Karantiinikohustus ei kehti uuest nädalast Austriast, Bulgaariast, Hispaaniast, Hollandist, Horvaatiast, Islandilt, Itaaliast, Kreekast, Küproselt, Leedust, Liechtensteinist, Luksemburgist, Lätist, Norrast, Poolast, Rumeeniast, Saksamaalt, Slovakkiast, Sloveeniast, Soomest, Šveitsist, Taanist, Tšehhist ja Ungarist, kui nendes riikides on viibitud 14 päeva vahetult enne Eestisse tulemist.
Samuti ei pea uuest nädalast jääma karantiini Prantsusmaalt ja Maltalt saabudes, kus nakatunute suhtarv on võrreldes käesoleva nädalaga oluliselt väiksem.
Valitsus kiitis 28. mail heaks Eesti piiride taasavamise alates 1. juunist Euroopa riikidest saabuvatele inimestele. Eestisse võivad tulla haigustunnusteta inimesed, kes saabuvad Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigist või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist.
Teave riikide ja karantiininõuete kohta Euroopast saabujatele asub välisministeeriumi lehel https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-karantiininouete-kohta-euroopast-saabujatele.
Nimekirja uuendatakse igal reedel kehtivusega sellele järgnevast esmaspäevast. Eestisse reisija karantiinikohustus sõltub sellest, kas riigist, kust inimene tuleb, on koroonaviirusesse nakatunute suhtarv suurem kui 15. See tähendab, et lähteriigis peaks nakatunuid olema 15 või vähem inimest 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. Inimesed, kes saabuvad Eestisse kõrgema nakatunute suhtarvuga riigist peavad Eestisse jõudes jääma kaheks nädalaks karantiini.
### Response:
Esmaspäevast peavad karantiini jääma viiest riigist Eestisse saabujad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koondamised puudutavad eelkõige Bombardier' tegevust Kanadas ja viiakse ellu selle aasta sees.
"Bombardier peab kohandama oma tegevusi ja tööjõudu tagamaks, et praegusest kriisist väljutakse kindla jalgealusega," ütles kompanii avalduses.
Eelmisel kuul teatas Bombardier 200 miljoni USA dollari suurusest kahjumist esimeses kvartalis. Osaliselt oli see põhjustatud Kanada võimude korraldusest sulgeda koroonapandeemia tõttu tootmisliinid. | Kanada lennukitootja Bombardier koondab sel aastal 2500 töökohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koondamised puudutavad eelkõige Bombardier' tegevust Kanadas ja viiakse ellu selle aasta sees.
"Bombardier peab kohandama oma tegevusi ja tööjõudu tagamaks, et praegusest kriisist väljutakse kindla jalgealusega," ütles kompanii avalduses.
Eelmisel kuul teatas Bombardier 200 miljoni USA dollari suurusest kahjumist esimeses kvartalis. Osaliselt oli see põhjustatud Kanada võimude korraldusest sulgeda koroonapandeemia tõttu tootmisliinid.
### Response:
Kanada lennukitootja Bombardier koondab sel aastal 2500 töökohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Westi peamine tuluallikas ei ole aga seotud muusikaga, vaid hoopis sporditarvete tootja Adidasega koostöös loodud tossude kollektsioon Yeezy, kirjutab Forbes.
Kuulsuste üldarvestuses on West teisel kohal. Temast eespool on vaid sotsiaalmeediastaar Kylie Jenner, kes teenis aastaga 590 miljonit dollarit (u 522 miljonit eurot).
Enim teeninud muusikute esikolmikusse jõudsid ka Elton John (81 miljonit dollarit) ja Ariane Grande (72 miljonit dollarit). Kuulsuste üldarvestuses sai John 14. ja Grande 17. koha.
Grande on sel aastal ühtlasi ka enim teeniv naismuusik. Üldarvestuses on temast lisaks Jennerile naistest eespool veel vaid saatejuht Ellen DeGeneres (12. koht, 84 miljonit dollarit).
Forbes World's Highest Paid Musicians (2020)
#1 Kanye West $170M
#2 Elton John $81M
#3 Ariana Grande $72M
#4 Jonas Brothers
#5 Chainsmokers
#6 Ed Sheeran
#7 Taylor Swift
#8 Post Malone
#9 Rolling Stones
#10 Marshmello
#11 Shawn Mendes
#12 Jay-Z
#13 Billie Eilish
#14 BTS
#15 Drake
— chart data (@chartdata) June 4, 2020 | Kanye West on enim teeniv muusik maailmas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Westi peamine tuluallikas ei ole aga seotud muusikaga, vaid hoopis sporditarvete tootja Adidasega koostöös loodud tossude kollektsioon Yeezy, kirjutab Forbes.
Kuulsuste üldarvestuses on West teisel kohal. Temast eespool on vaid sotsiaalmeediastaar Kylie Jenner, kes teenis aastaga 590 miljonit dollarit (u 522 miljonit eurot).
Enim teeninud muusikute esikolmikusse jõudsid ka Elton John (81 miljonit dollarit) ja Ariane Grande (72 miljonit dollarit). Kuulsuste üldarvestuses sai John 14. ja Grande 17. koha.
Grande on sel aastal ühtlasi ka enim teeniv naismuusik. Üldarvestuses on temast lisaks Jennerile naistest eespool veel vaid saatejuht Ellen DeGeneres (12. koht, 84 miljonit dollarit).
Forbes World's Highest Paid Musicians (2020)
#1 Kanye West $170M
#2 Elton John $81M
#3 Ariana Grande $72M
#4 Jonas Brothers
#5 Chainsmokers
#6 Ed Sheeran
#7 Taylor Swift
#8 Post Malone
#9 Rolling Stones
#10 Marshmello
#11 Shawn Mendes
#12 Jay-Z
#13 Billie Eilish
#14 BTS
#15 Drake
— chart data (@chartdata) June 4, 2020
### Response:
Kanye West on enim teeniv muusik maailmas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Putin kehtestas kolmapäeval polaarjoone taga asuvas Norilski regioonis välja eriolukorra, kuna sealsest soojuselektrijaamast lekkis eelmisel nädalal umbes 20 000 tonni diislikütust, millest suur osa jõudis Ambarnaja jõkke.
Keskkonnakaitse organisatsioon Greenpeace on võrrelnud Norilski õnnetust Exxon Valdezi naftareostusega 1989. aastal. Norilski õnnetuse põhjustas see, et Norilsk Nikeli tütarettevõttele NTEK kuuluvas soojuselektrijaamas purunesid ühe kütusemahuti kandekonstruktsioonid ning selle sisu voolas välja.
Putin kritiseeris Potaninit selle eest, et firma ei olnud kulunud kütusemahutit varem välja vahetanud. "Kui oleksite seda õigeaegselt uuendanud, poleks sellist ökoloogilist kahju tekkinud ja ettevõte ei peaks nüüd neid (puhastus)kulusid kandma. Uurige seda ettevõttesiseselt võimalikult täpselt," rääkis Putin.
Potanin, kes on Norilsk Nikeli (Nornickel) suurima aktsionär 34,6-protsendilise osalusega, ütles, et ta ei oska võimalike trahvide suurust hinnata, kuid firma katab 10 miljardi rubla (145 miljoni dollari) suurused likvideerimiskulud.
Maailma juhtiva nikli- ja pallaadiumitootja Nornickeli aktsiad kasvasid pärast kohtumist Moskvas 3 protsenti, olles katastroofi tagajärjel järsult kukkunud.
Putini pressiesindaja lükkas reedel tagasi idee Potanin vallandada, pärast seda, kui üks Venemaa seadusandja leidis, et miljardär tuleks lekke järel tagandada.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles ajakirjanikele, et prioriteediks on 29. mai reostuse likvideerimine ja uurimine otsustab, kas keegi on süüdi.
Meediaportaal RBC teatas reedel, et Venemaa ohutusjärelevalve amet oli Nornickeli tütarettevõtet aastatel 2017-2018 hoiatanud sealsete rikkumiste eest.
Ajakiri Forbes hindab Potaninit hetkel maailmas rikkuselt 41. inimeseks, tema vara suuruseks on 25,4 miljardit dollarit. | Putin noomis hiigelreostuse põhjustanud Norilsk Nikeli miljardärist omanikku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Putin kehtestas kolmapäeval polaarjoone taga asuvas Norilski regioonis välja eriolukorra, kuna sealsest soojuselektrijaamast lekkis eelmisel nädalal umbes 20 000 tonni diislikütust, millest suur osa jõudis Ambarnaja jõkke.
Keskkonnakaitse organisatsioon Greenpeace on võrrelnud Norilski õnnetust Exxon Valdezi naftareostusega 1989. aastal. Norilski õnnetuse põhjustas see, et Norilsk Nikeli tütarettevõttele NTEK kuuluvas soojuselektrijaamas purunesid ühe kütusemahuti kandekonstruktsioonid ning selle sisu voolas välja.
Putin kritiseeris Potaninit selle eest, et firma ei olnud kulunud kütusemahutit varem välja vahetanud. "Kui oleksite seda õigeaegselt uuendanud, poleks sellist ökoloogilist kahju tekkinud ja ettevõte ei peaks nüüd neid (puhastus)kulusid kandma. Uurige seda ettevõttesiseselt võimalikult täpselt," rääkis Putin.
Potanin, kes on Norilsk Nikeli (Nornickel) suurima aktsionär 34,6-protsendilise osalusega, ütles, et ta ei oska võimalike trahvide suurust hinnata, kuid firma katab 10 miljardi rubla (145 miljoni dollari) suurused likvideerimiskulud.
Maailma juhtiva nikli- ja pallaadiumitootja Nornickeli aktsiad kasvasid pärast kohtumist Moskvas 3 protsenti, olles katastroofi tagajärjel järsult kukkunud.
Putini pressiesindaja lükkas reedel tagasi idee Potanin vallandada, pärast seda, kui üks Venemaa seadusandja leidis, et miljardär tuleks lekke järel tagandada.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles ajakirjanikele, et prioriteediks on 29. mai reostuse likvideerimine ja uurimine otsustab, kas keegi on süüdi.
Meediaportaal RBC teatas reedel, et Venemaa ohutusjärelevalve amet oli Nornickeli tütarettevõtet aastatel 2017-2018 hoiatanud sealsete rikkumiste eest.
Ajakiri Forbes hindab Potaninit hetkel maailmas rikkuselt 41. inimeseks, tema vara suuruseks on 25,4 miljardit dollarit.
### Response:
Putin noomis hiigelreostuse põhjustanud Norilsk Nikeli miljardärist omanikku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Nende toetustega aitame spordiorganisatsioonidel ja võistlussarjadel tardumusest üle saada. Liikumisharrastuse ja spordiga, seega tugeva tervisega, ongi kõige parem astuda vastu ka kõiksugu viiruste võimalikele järgmistele lainetele ja nad maha murda. Toetasime rahaeraldistega võimaluste piires kõiki organisatsioone, kes toetuse tingimustele vastasid. Nüüd saame hakata järgmiseks võistluseks tippvormi ajastama ning ei pea muretsema, kas meie lemmikvõistlus või lapse trenn ka tulevikus ikka toimub," ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.
Meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse taotlusvoorus hinnati kuut taotlust kogusummas 2 469 581 eurot ning toetati kuut projekti kogusummas 1 200 000 eurot. Taotlusvooru eelarve oli 1,2 miljonit eurot.
Liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetuse taotlusvoorus hinnati kümmet taotlust kogusummas 567 581 eurot ning toetati kõiki projekte kogusummas 300 000 eurot. Taotlusvooru eelarve oli 300 000 eurot.
Noori treenivate 3. ja kõrgema kutseastmega treenerite täiendavat toetust antakse kokku 95 448 eurot 91 spordiklubile ja -koolile. Toetust saavad 214 treenerit, kes treenivad kokku 5233 last või noort. Taotlusvooru eelarve oli 400 000 eurot.
Spordivaldkonnas käivad veel kaks taotlusvooru – spordiobjektide valdajate toetuseks on planeeritud 400 000 eurot ning spordialaliitude toetuseks 800 000 eurot. | Kultuuriministeerium jagas spordile ligi 1,6 miljonit eurot kriisiabi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Nende toetustega aitame spordiorganisatsioonidel ja võistlussarjadel tardumusest üle saada. Liikumisharrastuse ja spordiga, seega tugeva tervisega, ongi kõige parem astuda vastu ka kõiksugu viiruste võimalikele järgmistele lainetele ja nad maha murda. Toetasime rahaeraldistega võimaluste piires kõiki organisatsioone, kes toetuse tingimustele vastasid. Nüüd saame hakata järgmiseks võistluseks tippvormi ajastama ning ei pea muretsema, kas meie lemmikvõistlus või lapse trenn ka tulevikus ikka toimub," ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.
Meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse taotlusvoorus hinnati kuut taotlust kogusummas 2 469 581 eurot ning toetati kuut projekti kogusummas 1 200 000 eurot. Taotlusvooru eelarve oli 1,2 miljonit eurot.
Liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetuse taotlusvoorus hinnati kümmet taotlust kogusummas 567 581 eurot ning toetati kõiki projekte kogusummas 300 000 eurot. Taotlusvooru eelarve oli 300 000 eurot.
Noori treenivate 3. ja kõrgema kutseastmega treenerite täiendavat toetust antakse kokku 95 448 eurot 91 spordiklubile ja -koolile. Toetust saavad 214 treenerit, kes treenivad kokku 5233 last või noort. Taotlusvooru eelarve oli 400 000 eurot.
Spordivaldkonnas käivad veel kaks taotlusvooru – spordiobjektide valdajate toetuseks on planeeritud 400 000 eurot ning spordialaliitude toetuseks 800 000 eurot.
### Response:
Kultuuriministeerium jagas spordile ligi 1,6 miljonit eurot kriisiabi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA tööturuameti reedel avaldatud statistika kohaselt langes töötus varasemalt 14,7 protsendilt mais 13,3 protsendile. Põllumajandussektori väliste uute töökohtade arv kasvas 2,5 miljoni võrra, pärast seda, kui eelneval kuul oli kadunud 20,7 miljonit töökohta, mis oli suurim langus alates 1939. aastast.
Tööturu olukorra paranemine näitab, et USA majandus võib taastuda koroonakriisist kiiremini, tõdes agentuur Bloomberg.
Majandusteadlased olid ennustanud töötuse kasvu 19 protsendile.
USA väärtpaberiturud reageerisid teatele tõusuga ning USA dollari väärtus Jaapani jeeni suhtes kasvas.
"Olukorra paranemine tööturul näitab majandusaktiivsuse mõningast kasvu pärast koroonaviirusest tingitud langust märtsis ja aprillis," teatas tööturuamet oma avalduses. | USA maikuu töötuse määr langes ootamatult | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA tööturuameti reedel avaldatud statistika kohaselt langes töötus varasemalt 14,7 protsendilt mais 13,3 protsendile. Põllumajandussektori väliste uute töökohtade arv kasvas 2,5 miljoni võrra, pärast seda, kui eelneval kuul oli kadunud 20,7 miljonit töökohta, mis oli suurim langus alates 1939. aastast.
Tööturu olukorra paranemine näitab, et USA majandus võib taastuda koroonakriisist kiiremini, tõdes agentuur Bloomberg.
Majandusteadlased olid ennustanud töötuse kasvu 19 protsendile.
USA väärtpaberiturud reageerisid teatele tõusuga ning USA dollari väärtus Jaapani jeeni suhtes kasvas.
"Olukorra paranemine tööturul näitab majandusaktiivsuse mõningast kasvu pärast koroonaviirusest tingitud langust märtsis ja aprillis," teatas tööturuamet oma avalduses.
### Response:
USA maikuu töötuse määr langes ootamatult |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Rahvusvahelise kergejõustikuliidu dopinguteemadega tegelev üksus AIU on ajutiselt määranud Salwa Eid Naserile võistluskeelu dopinguvastaste reeglite rikkumise eest," seisis AIU avalduses.
Bahreini kergejõustiklane Naser võitis mullu Kataris toimunud kergejõustiku MM-il kulla ajaga 48,14. Ta edestas bahamalanna Shaunae Miller-Uibot seejuures 0,23 sekundiga. Kõigi aegade tabelis on see kolmas tulemus. | MM-il Miller-Uibot edestanud Naserile määrati ajutine võistluskeeld | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Rahvusvahelise kergejõustikuliidu dopinguteemadega tegelev üksus AIU on ajutiselt määranud Salwa Eid Naserile võistluskeelu dopinguvastaste reeglite rikkumise eest," seisis AIU avalduses.
Bahreini kergejõustiklane Naser võitis mullu Kataris toimunud kergejõustiku MM-il kulla ajaga 48,14. Ta edestas bahamalanna Shaunae Miller-Uibot seejuures 0,23 sekundiga. Kõigi aegade tabelis on see kolmas tulemus.
### Response:
MM-il Miller-Uibot edestanud Naserile määrati ajutine võistluskeeld |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Dan Mikkin on Eesti jalgrattal risti-rästi läbi matkanud, aeg-ajalt ka Lätti põigates. Tema põhihuvi on need vähesed mõisad, mis kunagisest enam kui tuhandest häärberist tänaseks alles on – eriti need, mis unarusse jäänud.
Vaid vähesed neist on hoolt ja armastust tundnud. Mõned neist on uuel ajal rahapaja leidnud, paljud pääsesid hullemast, sest aastakümneid pärast mõisnikelt eksproprieerimist tegutsesid neis koolid ja lastekodud. Väiksed maakoolid aga kipuvad tegevust lõpetama ning nii võtab ka need hooned üle dekadents, lagundades neid hämmastava kiirusega. Ning uskumatu hulga mõisaid suutsid eesti mässulised maha põletada 1905. a rahutuste ajal ning tollest ajast seisavad uhked hooned varemetes.
Mikkinil õnnestub ka kohalikega kontakti saada. Enamasti tulevad nad ise tutvust sobitama, mõni on nii huvitav karakter, et Dan läheneb talle ise. Nii on sündinud ka portreed meestest, igaühega kaasneb lugu, sest vanamehed puhuvad hea meelega törts juttu. Kes neist on Saksamaal gastarbeiter 'iks ja veedab kodumaal suvepuhkust, kes pole Eestis 20 aastat käinud, elades 20 kilomeetri kaugusel sünnimaa piirist, kes veab soovijaid pisikese praamiga üle Emajõe. Eks nendega kohtub ka edaspidi, sest rännakud jätkuvad.
Dan Mikkin on teenusedisainile keskendunud multimees ning rahvusvahelise teenusedisaini ettevõtte Brand Manual üks asutajatest. Pildistamine on tema jaoks puhkus, aga disaineri silm ei jäta teda ka siis maha.
Näitus on avatud igal juuni nädalavahetusel Solaris Keskuse aatriumi suurel digiekraanil. | Dan Mikkin püüdis kinni mehed, mõisad ja masinad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dan Mikkin on Eesti jalgrattal risti-rästi läbi matkanud, aeg-ajalt ka Lätti põigates. Tema põhihuvi on need vähesed mõisad, mis kunagisest enam kui tuhandest häärberist tänaseks alles on – eriti need, mis unarusse jäänud.
Vaid vähesed neist on hoolt ja armastust tundnud. Mõned neist on uuel ajal rahapaja leidnud, paljud pääsesid hullemast, sest aastakümneid pärast mõisnikelt eksproprieerimist tegutsesid neis koolid ja lastekodud. Väiksed maakoolid aga kipuvad tegevust lõpetama ning nii võtab ka need hooned üle dekadents, lagundades neid hämmastava kiirusega. Ning uskumatu hulga mõisaid suutsid eesti mässulised maha põletada 1905. a rahutuste ajal ning tollest ajast seisavad uhked hooned varemetes.
Mikkinil õnnestub ka kohalikega kontakti saada. Enamasti tulevad nad ise tutvust sobitama, mõni on nii huvitav karakter, et Dan läheneb talle ise. Nii on sündinud ka portreed meestest, igaühega kaasneb lugu, sest vanamehed puhuvad hea meelega törts juttu. Kes neist on Saksamaal gastarbeiter 'iks ja veedab kodumaal suvepuhkust, kes pole Eestis 20 aastat käinud, elades 20 kilomeetri kaugusel sünnimaa piirist, kes veab soovijaid pisikese praamiga üle Emajõe. Eks nendega kohtub ka edaspidi, sest rännakud jätkuvad.
Dan Mikkin on teenusedisainile keskendunud multimees ning rahvusvahelise teenusedisaini ettevõtte Brand Manual üks asutajatest. Pildistamine on tema jaoks puhkus, aga disaineri silm ei jäta teda ka siis maha.
Näitus on avatud igal juuni nädalavahetusel Solaris Keskuse aatriumi suurel digiekraanil.
### Response:
Dan Mikkin püüdis kinni mehed, mõisad ja masinad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiljuti kuulutas riigikohus osaliselt kehtetuks Rail Balticu (RB) maakonnaplaneeringu Pärnumaal. Hoolimata sellest, et kohtuotsusega tunnistati planeerimisprotsess õiguspäraseks, tühistati planeering just keskkonnamõju strateegilist hindamist puudutavate vajakajäämiste tõttu. Kohus tõi välja, et planeeringut koostades ei selgitatud mõju, mida Rail Baltic avaldab trassi kõrval asuvale Luitemaa linnualale. Riigikohtu hinnangul jätsid planeeringu koostajad Rail Balticu trassilõigu kõrval asuva Luitemaa linnuala Natura hindamise õigusvastaselt tegemata, piirdudes üksnes eelhindamisega. RB planeeringu koostajad ja keskkonnamõju hindajad Pille Metspalu, Heikki Kalle, Jaak Järvekülg ja Riin Kutsar räägivad alljärgnevalt, kuidas nad seda kohtuotsust tõlgendavad ning milliseid tagajärgi planeerimisele ja looduskaitsele näevad.
Mida teie kui planeerijad ja keskkonnamõju hindajad sellest kohtuotsusest välja loete?
Pille Metspalu: Rail Balticu planeering oli toona koostatud kõiki kehtivaid seadusi ja nõudeid järgides. Praegune kohtuotsus tundub toetuvat paljuski Euroopa kohtu otsustele, mis tehti pärast Rail Balticu maakonnaplaneeringute kehtestamist. Meie arvestasime oma töös leevendavate meetmetega, mis olid eelhindamise faasis toona lubatud. Euroopa kohtu 2018. aastast pärinev lahend lõi aluse uue le praktikale. See otsus tuli RB-le tagantjärele. Kas kohtulahendil saab olla tagasiulatuv mõju ja varem valminud töö tühistatakse?
Teine suurem arutelukoht on rollijaotus: milline on eksperdi vastutus ja kust algab järelvalvaja vastutus. Nii mõjude hindamise aruanne, Natura alade hindamine kui kogu planeering läbis põhjaliku ametkondliku protsessi, kus tähtsad institutsioonid kontrollisid, et kõik oleks nõuetekohaselt tehtud. Mis on kohtu roll? Riigikohus peaks andma õigusselguse, kas meil oli siis seni mõjude hindamise süsteemis selgusetus?
Jaak Järvekülg: Seadusega on ametite vahel rollid jagatud ja ülesanded reguleeritud. Kooskõlastamisel peavad kooskõlastajad kinnitama, et nende valdkonnas seadusega vastuolusid pole ja et kogu olulise teadaoleva infoga on arvestatud, ning otsustaja kinnitab aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusega, et materjalid on asjakohased ja piisavad. Viimase kohtuotsusega on kogu ülesehitatud süsteem kahtluse alla seatud ja tühistatud.
Metspalu: See on juba teine märgiline otsus, esimene oli Hiiu merealade maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika osa tühistamine. Mina olen planeerijana murelik, sest kohtuotsus seab kahtluse alla strateegilise planeerimise peamise põhimõtte: me liigume üldiselt üksikule. Raudtee asukohavaliku näitel näeme, et p ärast üldiste põhimõtete läbiarutamist ja baastegurite paika saamist läheb mitu aastat, enne kui jõu takse detailsemate lahenduste juurde. Nüüd on kohus otsustanud, et baastegurid, mille kohta toona kokku lepiti, justkui ei olnudki piisavad või õiged. Kui sobiva asukoha leidmiseks kokku lepitud eeldused ei kehti, siis võiks samahästi kehtetuks kuulutada ka ülejäänud planeeringud. Mõistlik on ikkagi see, et vaatame esmalt suurt pilti, paneme suures mõõtkavas paika, mida ja kuhu rajada soovime, analüüsime, kas seda saab teha või ei saa ja seejärel läheme juba detailsemaks.
Kui palju saaks praegust planeerimise protsessi parendada nii, et kõigil oleks tunne, et nad on ära kuulatud ja neid on kaasatud, et kodanikuühendused ei peaks oma vastuseisu väljendama kohtule kaebamisega?
Metspalu: Protsessi täiustamiskohti pole just väga palju. Loomulikult on võimalik teha veel rohkem koosolekuid ja ehk on ka praegune formaat liialt kaasamis-, mitte osaluspõhine, see tähendab, et dialoogi peab rohkem arendama. Väga raske on suurte keeruliste objektide kavandamisel saavutada absoluutset rahulolu. Kuivõrd on praegune otsus kodanikuühiskonna võit? Lääne-Euroopas n äeme, et elanikkonna vastuseisu tõttu on raudteeühenduste ja suurte taristuprojektide kavandamine muutunudki võimatuks. Pikkades keerukates protsessides leiab ikka mõne eksisammu. Kaebeõigus on vältimatult vajalik, kuid äärmuslikuna viib see meid olukorda, kus igasugust planeerimist ja mõjude hindamist välditakse nagu tuld. See võib kaasa tuua olukorra, kus suurarendusi planeeritakse kabinetivaikuses ja piirdutakse vaid tehniliste projektjoonistega.
Järvekülg: Võime küll öelda, et kodanikuühiskond on praegu võitnud. Aga mida ta võitis? See pole uus suur sisuline avastus, vaid bürokraatiareeglite üle vaidlemine.
Kuidas nüüd edasi minna? Olukord on kummaline: ühest otsast Rail Balticut ehitatakse, teisest otsast on selle ehitamise alus – planeering – tühistatud.
Järvekülg: Mulle tundub, et kohus jättis võimaluse, et see tegematajätmine läbitud protsessis, millele viidatakse, tuleb nüüd ära teha ja väidetav viga ära parandada. Tehtud menetlust tuleb uuendada, ilma et peaks nõuetekohaselt läbitud protsessi uuesti otsast peale alustama.
Riin Kutsar: Kohus ütles oma otsuses ju ka seda, et ta jätab otsustajale valikuvõimalused, kuidas trassi otsad ikkagi kokku viia, seetõttu ka trassivalik tühistatigi ulatuslikumas osas kui üksnes Luitemaa linnuala läheduses. Kohtuotsuses on välja toodud, et kui uuesti Natura asjakohasel hindamisel jõutakse järeldusele, et raudtee mõju Luitemaa linnualale pole välistatud, siis ei tähenda see seda, et raudteed ei tule. Vabariigi valitsuse otsuse ja Euroopa Komisjoni teavitamisega on võimalik siiski edasi minna. Samuti jätab kohtuotsus valiku, et võib korrata ka trassivalikuprotsessi ja leida uus võimalik lahendus.
Natura hindamine on väga rangelt vormikohane hindamine ja iga sõna peab olema juriidiliselt läbi mõeldud. Oleme jõudnud olukorda, kus vaidleme tihti vormi ja sõnakasutuse, mitte sisu üle. Näiteks: millal kasutada väljendeid "oluline mõju", "negatiivne mõju", "ebasoodne mõju"? Kas oluline on see, et keskkonnateemadega tegeletakse või et juriidiliselt oleks kõik korrektne ja sõnu õigesti ja õiges kohas kasutatud? Miks peab keskkonnaekspert teadma eelkõige juriidilisi üksikasju, mitte tegelema sisuliste hindamisküsimustega?
Metspalu: Me võime jõuda olukorda, kus me ei vaata suurt pilti, vaid planeerime ainult välistamise meetodil. Natura alad on mängust väljas, tark on edaspidi vältida ka mõnevõrra ebamäärast Natura ala lähedust. Näiteks kui merre hakatakse planeerima kaablikoridori, siis minnakse Natura alast igaks juhuks 400 kilomeetrit ringiga mööda, selle asemel et otsida tasakaalu ja kaaluda tehnilisi lahendusi, kuidas kaitse-eesmärke arvestades parimat otseteed kasutada. Selline käsitlus võib kaasa tuua suure majandusliku kahju ja tegelikku kahju ka looduskeskkonnale. Kui merre vedada 100 kilomeetri asemel 400 kilomeetrit kaablit, siis kas looduskaitselised huvid on igati paremini kaitstud? Selleks üldine strateegiline planeerimine mõeldud ongi, et variante kaaluda.
Heikki Kalle: Ülereguleeritust ja liiga vara detailidesse minekut on ka rahvusvahelises ringkonnas arutatud. See tekitab bürokraatiat juurde, hägustab suurt pilti, diskrediteerib loodus- ja keskkonnakaitset. Looduskaitse üllaid põhimõt teid hakatakse põlastama ja see töötab lõpuks loodussäästlikkuse põhimõtetele vastu. Kliimamuutused ja elurikkuse kadu on probleem, seda ei seata enamasti kahtluse alla, aga kui me keskkonnakaitse põhimõtteid kuritarvitades ja labastades edasi läheme, siis saavutatakse lõpuks vastupidine.
Natura võrgustiku kaitse väga juriidilisel käsitlusel on omad põhimõttelised väljakutsed. Näiteks Hollandi riiklik keskkonnamõju hindamise agentuur on öelnud, et direktiivide järgimisel ei tohi looduskaitse ökoloogilised põhimõtted kaduma minna, rõhutatakse terviklikku mõju hindamist. Elurikkuse kaitse seisukohalt on üleeuroopalise Natura võrgustiku tähtsust raske üle hinnata, kuid ökoloogiliselt tasakaalustatud arengu käsitlemisel on tähtis ka kõik muu, mis jääb regulatsioonidest väljapoole, n- ö tavapärase looduskaitse halli alasse.
Järvekülg: Looduskaitsereeglid on ju inimeste vahel kokku lepitud reeglid, mis on rangelt ja bürokraatlikult paberile pandud. See paber on hakanud elama oma elu. Me ei räägi enam sisust, vaid sellest, kas vastame kirjapandud reeglitele.
Kuivõrd on üldse üldisel tasandil võimalik projekti mõjusid keskkonnale hinnata sellises detailsusastmes, nagu kohus lõpuks nõudis?
Metspalu: See on võimalik ainult siis, kui eelprojekti koostatakse samaaegselt. Nii meil Rail Balticu planeeringuga ka oli.
Järvekülg: Praegune (kohtu)praktika näitab, et see ongi ainuke viis, kuidas selle taseme planeeringuid teha. Nii ei räägi me ju etapi viisi planeerimisest, vaid teeme kõike korraga.
Metspalu: Selliselt tegutsedes raiskame tohutult raha ja inimeste aega, sest võib selguda, et seda objekti polegi mõtet kas üldse või konkreetsesse asukohta kavandada. Läbi eriti mustade prillide vaadates seab see kahtluse alla kogu planeerimise ja keskkonnamõju hindamise valdkonna tuleviku. Noored särasilm sed inimesed ei taha tulla juriidika ja ülemä ä ra keerulise süsteemiga rinda pistma. Lõpuks jäävadki mõjud hindamata, sest pole enam eksperte.
Kalle: Rääkida tuleb ka sellest, et ülereguleeritus ja keerulisus viivad tendentslikkuseni. Ökoloogia ja planeerimine on juba isegi olemuselt keerulised, kui nüüd veel lisandub ülereguleerimine, siis on inimestel raske teemas orienteeruda ja otsustamises sisukalt osaleda. Nii võib ühiskond sihi silme eest kaotada ja meie väärtuste kaitse eesmärke pole võimalik täita. | Heikki Kalle Rail Balticust: ülereguleeritus ja keerulisus viivad tendentslikkuseni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiljuti kuulutas riigikohus osaliselt kehtetuks Rail Balticu (RB) maakonnaplaneeringu Pärnumaal. Hoolimata sellest, et kohtuotsusega tunnistati planeerimisprotsess õiguspäraseks, tühistati planeering just keskkonnamõju strateegilist hindamist puudutavate vajakajäämiste tõttu. Kohus tõi välja, et planeeringut koostades ei selgitatud mõju, mida Rail Baltic avaldab trassi kõrval asuvale Luitemaa linnualale. Riigikohtu hinnangul jätsid planeeringu koostajad Rail Balticu trassilõigu kõrval asuva Luitemaa linnuala Natura hindamise õigusvastaselt tegemata, piirdudes üksnes eelhindamisega. RB planeeringu koostajad ja keskkonnamõju hindajad Pille Metspalu, Heikki Kalle, Jaak Järvekülg ja Riin Kutsar räägivad alljärgnevalt, kuidas nad seda kohtuotsust tõlgendavad ning milliseid tagajärgi planeerimisele ja looduskaitsele näevad.
Mida teie kui planeerijad ja keskkonnamõju hindajad sellest kohtuotsusest välja loete?
Pille Metspalu: Rail Balticu planeering oli toona koostatud kõiki kehtivaid seadusi ja nõudeid järgides. Praegune kohtuotsus tundub toetuvat paljuski Euroopa kohtu otsustele, mis tehti pärast Rail Balticu maakonnaplaneeringute kehtestamist. Meie arvestasime oma töös leevendavate meetmetega, mis olid eelhindamise faasis toona lubatud. Euroopa kohtu 2018. aastast pärinev lahend lõi aluse uue le praktikale. See otsus tuli RB-le tagantjärele. Kas kohtulahendil saab olla tagasiulatuv mõju ja varem valminud töö tühistatakse?
Teine suurem arutelukoht on rollijaotus: milline on eksperdi vastutus ja kust algab järelvalvaja vastutus. Nii mõjude hindamise aruanne, Natura alade hindamine kui kogu planeering läbis põhjaliku ametkondliku protsessi, kus tähtsad institutsioonid kontrollisid, et kõik oleks nõuetekohaselt tehtud. Mis on kohtu roll? Riigikohus peaks andma õigusselguse, kas meil oli siis seni mõjude hindamise süsteemis selgusetus?
Jaak Järvekülg: Seadusega on ametite vahel rollid jagatud ja ülesanded reguleeritud. Kooskõlastamisel peavad kooskõlastajad kinnitama, et nende valdkonnas seadusega vastuolusid pole ja et kogu olulise teadaoleva infoga on arvestatud, ning otsustaja kinnitab aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusega, et materjalid on asjakohased ja piisavad. Viimase kohtuotsusega on kogu ülesehitatud süsteem kahtluse alla seatud ja tühistatud.
Metspalu: See on juba teine märgiline otsus, esimene oli Hiiu merealade maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika osa tühistamine. Mina olen planeerijana murelik, sest kohtuotsus seab kahtluse alla strateegilise planeerimise peamise põhimõtte: me liigume üldiselt üksikule. Raudtee asukohavaliku näitel näeme, et p ärast üldiste põhimõtete läbiarutamist ja baastegurite paika saamist läheb mitu aastat, enne kui jõu takse detailsemate lahenduste juurde. Nüüd on kohus otsustanud, et baastegurid, mille kohta toona kokku lepiti, justkui ei olnudki piisavad või õiged. Kui sobiva asukoha leidmiseks kokku lepitud eeldused ei kehti, siis võiks samahästi kehtetuks kuulutada ka ülejäänud planeeringud. Mõistlik on ikkagi see, et vaatame esmalt suurt pilti, paneme suures mõõtkavas paika, mida ja kuhu rajada soovime, analüüsime, kas seda saab teha või ei saa ja seejärel läheme juba detailsemaks.
Kui palju saaks praegust planeerimise protsessi parendada nii, et kõigil oleks tunne, et nad on ära kuulatud ja neid on kaasatud, et kodanikuühendused ei peaks oma vastuseisu väljendama kohtule kaebamisega?
Metspalu: Protsessi täiustamiskohti pole just väga palju. Loomulikult on võimalik teha veel rohkem koosolekuid ja ehk on ka praegune formaat liialt kaasamis-, mitte osaluspõhine, see tähendab, et dialoogi peab rohkem arendama. Väga raske on suurte keeruliste objektide kavandamisel saavutada absoluutset rahulolu. Kuivõrd on praegune otsus kodanikuühiskonna võit? Lääne-Euroopas n äeme, et elanikkonna vastuseisu tõttu on raudteeühenduste ja suurte taristuprojektide kavandamine muutunudki võimatuks. Pikkades keerukates protsessides leiab ikka mõne eksisammu. Kaebeõigus on vältimatult vajalik, kuid äärmuslikuna viib see meid olukorda, kus igasugust planeerimist ja mõjude hindamist välditakse nagu tuld. See võib kaasa tuua olukorra, kus suurarendusi planeeritakse kabinetivaikuses ja piirdutakse vaid tehniliste projektjoonistega.
Järvekülg: Võime küll öelda, et kodanikuühiskond on praegu võitnud. Aga mida ta võitis? See pole uus suur sisuline avastus, vaid bürokraatiareeglite üle vaidlemine.
Kuidas nüüd edasi minna? Olukord on kummaline: ühest otsast Rail Balticut ehitatakse, teisest otsast on selle ehitamise alus – planeering – tühistatud.
Järvekülg: Mulle tundub, et kohus jättis võimaluse, et see tegematajätmine läbitud protsessis, millele viidatakse, tuleb nüüd ära teha ja väidetav viga ära parandada. Tehtud menetlust tuleb uuendada, ilma et peaks nõuetekohaselt läbitud protsessi uuesti otsast peale alustama.
Riin Kutsar: Kohus ütles oma otsuses ju ka seda, et ta jätab otsustajale valikuvõimalused, kuidas trassi otsad ikkagi kokku viia, seetõttu ka trassivalik tühistatigi ulatuslikumas osas kui üksnes Luitemaa linnuala läheduses. Kohtuotsuses on välja toodud, et kui uuesti Natura asjakohasel hindamisel jõutakse järeldusele, et raudtee mõju Luitemaa linnualale pole välistatud, siis ei tähenda see seda, et raudteed ei tule. Vabariigi valitsuse otsuse ja Euroopa Komisjoni teavitamisega on võimalik siiski edasi minna. Samuti jätab kohtuotsus valiku, et võib korrata ka trassivalikuprotsessi ja leida uus võimalik lahendus.
Natura hindamine on väga rangelt vormikohane hindamine ja iga sõna peab olema juriidiliselt läbi mõeldud. Oleme jõudnud olukorda, kus vaidleme tihti vormi ja sõnakasutuse, mitte sisu üle. Näiteks: millal kasutada väljendeid "oluline mõju", "negatiivne mõju", "ebasoodne mõju"? Kas oluline on see, et keskkonnateemadega tegeletakse või et juriidiliselt oleks kõik korrektne ja sõnu õigesti ja õiges kohas kasutatud? Miks peab keskkonnaekspert teadma eelkõige juriidilisi üksikasju, mitte tegelema sisuliste hindamisküsimustega?
Metspalu: Me võime jõuda olukorda, kus me ei vaata suurt pilti, vaid planeerime ainult välistamise meetodil. Natura alad on mängust väljas, tark on edaspidi vältida ka mõnevõrra ebamäärast Natura ala lähedust. Näiteks kui merre hakatakse planeerima kaablikoridori, siis minnakse Natura alast igaks juhuks 400 kilomeetrit ringiga mööda, selle asemel et otsida tasakaalu ja kaaluda tehnilisi lahendusi, kuidas kaitse-eesmärke arvestades parimat otseteed kasutada. Selline käsitlus võib kaasa tuua suure majandusliku kahju ja tegelikku kahju ka looduskeskkonnale. Kui merre vedada 100 kilomeetri asemel 400 kilomeetrit kaablit, siis kas looduskaitselised huvid on igati paremini kaitstud? Selleks üldine strateegiline planeerimine mõeldud ongi, et variante kaaluda.
Heikki Kalle: Ülereguleeritust ja liiga vara detailidesse minekut on ka rahvusvahelises ringkonnas arutatud. See tekitab bürokraatiat juurde, hägustab suurt pilti, diskrediteerib loodus- ja keskkonnakaitset. Looduskaitse üllaid põhimõt teid hakatakse põlastama ja see töötab lõpuks loodussäästlikkuse põhimõtetele vastu. Kliimamuutused ja elurikkuse kadu on probleem, seda ei seata enamasti kahtluse alla, aga kui me keskkonnakaitse põhimõtteid kuritarvitades ja labastades edasi läheme, siis saavutatakse lõpuks vastupidine.
Natura võrgustiku kaitse väga juriidilisel käsitlusel on omad põhimõttelised väljakutsed. Näiteks Hollandi riiklik keskkonnamõju hindamise agentuur on öelnud, et direktiivide järgimisel ei tohi looduskaitse ökoloogilised põhimõtted kaduma minna, rõhutatakse terviklikku mõju hindamist. Elurikkuse kaitse seisukohalt on üleeuroopalise Natura võrgustiku tähtsust raske üle hinnata, kuid ökoloogiliselt tasakaalustatud arengu käsitlemisel on tähtis ka kõik muu, mis jääb regulatsioonidest väljapoole, n- ö tavapärase looduskaitse halli alasse.
Järvekülg: Looduskaitsereeglid on ju inimeste vahel kokku lepitud reeglid, mis on rangelt ja bürokraatlikult paberile pandud. See paber on hakanud elama oma elu. Me ei räägi enam sisust, vaid sellest, kas vastame kirjapandud reeglitele.
Kuivõrd on üldse üldisel tasandil võimalik projekti mõjusid keskkonnale hinnata sellises detailsusastmes, nagu kohus lõpuks nõudis?
Metspalu: See on võimalik ainult siis, kui eelprojekti koostatakse samaaegselt. Nii meil Rail Balticu planeeringuga ka oli.
Järvekülg: Praegune (kohtu)praktika näitab, et see ongi ainuke viis, kuidas selle taseme planeeringuid teha. Nii ei räägi me ju etapi viisi planeerimisest, vaid teeme kõike korraga.
Metspalu: Selliselt tegutsedes raiskame tohutult raha ja inimeste aega, sest võib selguda, et seda objekti polegi mõtet kas üldse või konkreetsesse asukohta kavandada. Läbi eriti mustade prillide vaadates seab see kahtluse alla kogu planeerimise ja keskkonnamõju hindamise valdkonna tuleviku. Noored särasilm sed inimesed ei taha tulla juriidika ja ülemä ä ra keerulise süsteemiga rinda pistma. Lõpuks jäävadki mõjud hindamata, sest pole enam eksperte.
Kalle: Rääkida tuleb ka sellest, et ülereguleeritus ja keerulisus viivad tendentslikkuseni. Ökoloogia ja planeerimine on juba isegi olemuselt keerulised, kui nüüd veel lisandub ülereguleerimine, siis on inimestel raske teemas orienteeruda ja otsustamises sisukalt osaleda. Nii võib ühiskond sihi silme eest kaotada ja meie väärtuste kaitse eesmärke pole võimalik täita.
### Response:
Heikki Kalle Rail Balticust: ülereguleeritus ja keerulisus viivad tendentslikkuseni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ilukirurg Michael Salzhauer, kes on tuntud ka kui Dr. Miami, avas ilukliiniku oma garaažis, kuhu eelnevalt veebis registreerunud huvilised oma autodega kohale sõidavad, kirjutab Reuters. Kohale jõudes tuleb vaid aken alla kerida ja viie minutiga on Salzhaueril vajalikud süstid tehtud.
Salzhauer selgitas, et drive-through ilukliiniku idee tekkis tal siis, kui ta koroonaviiruse antikehade testi tulemusi ootas.
Kliente on Salzhaueril mitmeid. Näiteks sai 36-aastane Arman Ohevshalom Salzhaueri garaažist oma elu esimese ilusüstide kogemuse. "See kõik oli väga loominguline ja kui ma nägin, kui hästi neil asjad jooksevad, tundsin end sama mugavalt, kui kuskil vastuvõtukabinetis tundnud oleksin," ütles mees.
Botoxi süstide eest maksavad kliendid Salzhauerile keskmiselt 600 dollarit (u 530 eurot).
Florida offers drive-through Botox as restrictions ease | Reuters Video
Posted Florida residents worried about their laughter lines and crows' feet need frown no longer - Botox is back, and it's being offered at a drive-through. This report produced by Yahaira Jacquez. | Florida elanikud ei pea enam Botoxi süstide saamiseks autoroolist lahkuma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ilukirurg Michael Salzhauer, kes on tuntud ka kui Dr. Miami, avas ilukliiniku oma garaažis, kuhu eelnevalt veebis registreerunud huvilised oma autodega kohale sõidavad, kirjutab Reuters. Kohale jõudes tuleb vaid aken alla kerida ja viie minutiga on Salzhaueril vajalikud süstid tehtud.
Salzhauer selgitas, et drive-through ilukliiniku idee tekkis tal siis, kui ta koroonaviiruse antikehade testi tulemusi ootas.
Kliente on Salzhaueril mitmeid. Näiteks sai 36-aastane Arman Ohevshalom Salzhaueri garaažist oma elu esimese ilusüstide kogemuse. "See kõik oli väga loominguline ja kui ma nägin, kui hästi neil asjad jooksevad, tundsin end sama mugavalt, kui kuskil vastuvõtukabinetis tundnud oleksin," ütles mees.
Botoxi süstide eest maksavad kliendid Salzhauerile keskmiselt 600 dollarit (u 530 eurot).
Florida offers drive-through Botox as restrictions ease | Reuters Video
Posted Florida residents worried about their laughter lines and crows' feet need frown no longer - Botox is back, and it's being offered at a drive-through. This report produced by Yahaira Jacquez.
### Response:
Florida elanikud ei pea enam Botoxi süstide saamiseks autoroolist lahkuma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Helme tegi EL-i siseministritele ettepaneku, et liit lükkaks välispiiride avamise kolmandate riikide elanikele seniselt 15. juuni tähtajalt paari nädala võrra edasi.
Helme sõnul on selline ka valdava osa tema kolleegide seisukoht. "Valdav seisukoht oli niisugune, et me näeme paljudes riikides, kuidas viirus teeb tagasitulekut - me näeme seda ka Eestis viimastel päevadel - ja seetõttu oli meeleolu niisugune, et välispiiride avamist enne 1. juulit ei peaks tegema," selgitas minister.
"Komisjon põhimõtteliselt on ilmselt ka sellega nõus. Schengeni riikide vahelise liikumise piirangute kaotamist enamik riike toetab, aga siiski toetab samal ajal enamik riike ka ettevaatusabinõude säilitamist ja pidevalt viroloogilise taseme jälgimist ja sellest tulenevalt sammude astumist," lisas ta.
Helme sõnul on Eesti lähinaabritest kõige ettevaatlikum piiride avamise suhtes Soome. Rootsi-suunalist liikumist Schengeni sees esialgu teised riigid ei soovita.
"Rootsi mängib niisugust solvunut, et teda hoitakse justnagu mängust väljas. Samas keegi ei hakka Rootsile otseselt solvanguid ütlema, aga suhtumine on niisugune, et Rootsi ei ole teinud, mida on vaja teha ja seetõttu ka Rootsi-suunalist liikumist ka Schengeni ruumis sees ei saa aktsepteerida," rääkis Helme.
"Vormistamine ilmselt järgneb, aga mul ei ole mingit kahtlust, et komisjon nõustub sellega, et välispiiride avamist enne 1. juulit ei toimu," kordas Helme.
Ministri sõnul on liikmesriikide seisukoht aga endiselt see, et 15. juunist võiks avada Schengeni sisepiirid. Seda aga ka teatud mööndustega.
"Reservatsioonidega ja aktsepteerides erinevate liikmesriikide erinevaid lähenemisi ja liikmesriikide viroloogilist taset, mis on ka väga varieeruv. Me näeme, et teatud riikides ei taha haigus kuidagi allapoole teatud taset langeda. Meie ettepaneku sisu oli ka selline, et liikumine võiks olla vaba nende riikide vahel ka Euroopa Liidu sees, kus haiguskordaja on vähem kui 15 juhtu 100 000 elaniku kohta, ja välispiiri taguste riikide osas võiks ja peaks see olema vähem kui 25 juhtu 100 000 elaniku kohta," selgitas Helme, lisades, et ka sel juhul tuleb arvesse võtta andmete usaldusväärsust. | Mart Helme: EL-i välispiire enne 1. juulit ilmselt ei avata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Helme tegi EL-i siseministritele ettepaneku, et liit lükkaks välispiiride avamise kolmandate riikide elanikele seniselt 15. juuni tähtajalt paari nädala võrra edasi.
Helme sõnul on selline ka valdava osa tema kolleegide seisukoht. "Valdav seisukoht oli niisugune, et me näeme paljudes riikides, kuidas viirus teeb tagasitulekut - me näeme seda ka Eestis viimastel päevadel - ja seetõttu oli meeleolu niisugune, et välispiiride avamist enne 1. juulit ei peaks tegema," selgitas minister.
"Komisjon põhimõtteliselt on ilmselt ka sellega nõus. Schengeni riikide vahelise liikumise piirangute kaotamist enamik riike toetab, aga siiski toetab samal ajal enamik riike ka ettevaatusabinõude säilitamist ja pidevalt viroloogilise taseme jälgimist ja sellest tulenevalt sammude astumist," lisas ta.
Helme sõnul on Eesti lähinaabritest kõige ettevaatlikum piiride avamise suhtes Soome. Rootsi-suunalist liikumist Schengeni sees esialgu teised riigid ei soovita.
"Rootsi mängib niisugust solvunut, et teda hoitakse justnagu mängust väljas. Samas keegi ei hakka Rootsile otseselt solvanguid ütlema, aga suhtumine on niisugune, et Rootsi ei ole teinud, mida on vaja teha ja seetõttu ka Rootsi-suunalist liikumist ka Schengeni ruumis sees ei saa aktsepteerida," rääkis Helme.
"Vormistamine ilmselt järgneb, aga mul ei ole mingit kahtlust, et komisjon nõustub sellega, et välispiiride avamist enne 1. juulit ei toimu," kordas Helme.
Ministri sõnul on liikmesriikide seisukoht aga endiselt see, et 15. juunist võiks avada Schengeni sisepiirid. Seda aga ka teatud mööndustega.
"Reservatsioonidega ja aktsepteerides erinevate liikmesriikide erinevaid lähenemisi ja liikmesriikide viroloogilist taset, mis on ka väga varieeruv. Me näeme, et teatud riikides ei taha haigus kuidagi allapoole teatud taset langeda. Meie ettepaneku sisu oli ka selline, et liikumine võiks olla vaba nende riikide vahel ka Euroopa Liidu sees, kus haiguskordaja on vähem kui 15 juhtu 100 000 elaniku kohta, ja välispiiri taguste riikide osas võiks ja peaks see olema vähem kui 25 juhtu 100 000 elaniku kohta," selgitas Helme, lisades, et ka sel juhul tuleb arvesse võtta andmete usaldusväärsust.
### Response:
Mart Helme: EL-i välispiire enne 1. juulit ilmselt ei avata |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.