instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise tähtsuse kohaselt olid nii Viljandi spordihoone kui mänguväljak elektrit täis ning mäng oli tasavägine avasekunditest peale. 4. minutil viis Kristo Voika vise mulgid esmakordselt poolfinaalseerias ette, 2:1. Peagi oli Kehra uuesti juhtimas, kuid siis haaras ohjad Viljandi valgevenelaste paar Sergei Rodjukov – Andrei Hapal ning 16. minutiks oli kodumeeskonna edu 8:5.
Imelises hoos oli Viljandi väravasuul Rasmus Ots, avapoolajal kogunes Eesti koondise esipuurivahile suisa 13 tõrjet. Kehra tagaajamine hakkas tulemust andma kui Indrek Normak viis minutit enne pausi tegi seisuks 11:10, siis vastasid mulgid kolme vastuseta väravaga ja kasvatasid edu hoopis neljale väravale.
Poolaja viimane minut oli eriti sündmusterohke, sest sellesse mahtus nii Otsa kui Mikola Naumi tõrje, Kehra väravavahi kaheminutiline karistus, siis omakorda Mikk Aasmaa ja veel üks Otsa tõrje, Sander Aasmäe eemaldamine ja lõpusekundiga veel ka Nikita Jermaševitši realiseeritud karistusvise, mis saatis meeskonnad puhkama seisul 15:13.
Heas hoos veteran Kristo Järve suurendas küll Viljandi edu, kuid mulkide mängu hakkasid lõhkuma kaheminutilised karistused ning Kehra kasutas olukordi osavalt ja kiirelt. 39. minutil seadis Martin Nerut kiirrünnaku lõpetuseks tabloole viigi 18:18. Võõrustajad said uuesti kahega ette, ent külaliste mängumasin kogus tuure.
Postide vahel tegi Aasmaa suurepärast tõrjetööd, rünnakul otsiti ja leiti kiireid lahendusi ning kümneminutilise perioodi 7:2 võitnud Kehra sai 26:23 ette. Viimast viit minutit alustati Abdel Djalil Machou tabamuse järel neljaväravalises eduseisus, kuid Viljandi polnud alla andnud. Kolm järjestikust väravat Rodjukovilt, Voikalt ja meeskonna kapten Kristjan Koovitilt ning vahe oli jälle minimaalne.
Minut enne lõppu, seisul 27:28 läks viskele Järve, ent ees olid nii blokk kui Aasmaa. Dmõtro Jankovski kasvatas kohe teises platsiotsas skoori ning Kehra sai lõpuks 30:28 võidu. Võitjate kasuks viskasid Normak ja Kaspar Lees kuus, Nerut ja Jankovski viis väravat. Kaotajate poolel olid täpsemad Järve ja Hapal seitsme ning Voika viie tabamusega.
"Ütlen ausalt – ei oodanud, et seeria 3:0 võidame," tunnistas Kehra peatreener Kaupo Liiva. "Eriti veel, kui neist mängudest kaks olid Viljandis. Aimasime, et vastased liigselt joosta ei armasta ning rõhusime oma mängu ülesehituses kiire tempo peale. Täna oli võitlust palju, aga kannatasime esimese laine ära ja toonitasime veel vaheajalgi, et tuleb oma mängujoonisest kinni pidada."
Poolfinaali mängudega 3:0 võitnud Kehra kohtub Eesti meistrivõistluste finaalis teist aastat järjest Põlva Servitiga. Kolme võiduni peetav finaalseeria algab teisipäeval, 8. mail Põlvas.
Tunamullune hõbe Viljandi asub võitlusse pronksi nimel HC Tallinna vastu, kus medalite kaelasaamiseks vaja kahte võitu. | Tasavägises mängus Viljandist jagu saanud Kehra jõudis finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise tähtsuse kohaselt olid nii Viljandi spordihoone kui mänguväljak elektrit täis ning mäng oli tasavägine avasekunditest peale. 4. minutil viis Kristo Voika vise mulgid esmakordselt poolfinaalseerias ette, 2:1. Peagi oli Kehra uuesti juhtimas, kuid siis haaras ohjad Viljandi valgevenelaste paar Sergei Rodjukov – Andrei Hapal ning 16. minutiks oli kodumeeskonna edu 8:5.
Imelises hoos oli Viljandi väravasuul Rasmus Ots, avapoolajal kogunes Eesti koondise esipuurivahile suisa 13 tõrjet. Kehra tagaajamine hakkas tulemust andma kui Indrek Normak viis minutit enne pausi tegi seisuks 11:10, siis vastasid mulgid kolme vastuseta väravaga ja kasvatasid edu hoopis neljale väravale.
Poolaja viimane minut oli eriti sündmusterohke, sest sellesse mahtus nii Otsa kui Mikola Naumi tõrje, Kehra väravavahi kaheminutiline karistus, siis omakorda Mikk Aasmaa ja veel üks Otsa tõrje, Sander Aasmäe eemaldamine ja lõpusekundiga veel ka Nikita Jermaševitši realiseeritud karistusvise, mis saatis meeskonnad puhkama seisul 15:13.
Heas hoos veteran Kristo Järve suurendas küll Viljandi edu, kuid mulkide mängu hakkasid lõhkuma kaheminutilised karistused ning Kehra kasutas olukordi osavalt ja kiirelt. 39. minutil seadis Martin Nerut kiirrünnaku lõpetuseks tabloole viigi 18:18. Võõrustajad said uuesti kahega ette, ent külaliste mängumasin kogus tuure.
Postide vahel tegi Aasmaa suurepärast tõrjetööd, rünnakul otsiti ja leiti kiireid lahendusi ning kümneminutilise perioodi 7:2 võitnud Kehra sai 26:23 ette. Viimast viit minutit alustati Abdel Djalil Machou tabamuse järel neljaväravalises eduseisus, kuid Viljandi polnud alla andnud. Kolm järjestikust väravat Rodjukovilt, Voikalt ja meeskonna kapten Kristjan Koovitilt ning vahe oli jälle minimaalne.
Minut enne lõppu, seisul 27:28 läks viskele Järve, ent ees olid nii blokk kui Aasmaa. Dmõtro Jankovski kasvatas kohe teises platsiotsas skoori ning Kehra sai lõpuks 30:28 võidu. Võitjate kasuks viskasid Normak ja Kaspar Lees kuus, Nerut ja Jankovski viis väravat. Kaotajate poolel olid täpsemad Järve ja Hapal seitsme ning Voika viie tabamusega.
"Ütlen ausalt – ei oodanud, et seeria 3:0 võidame," tunnistas Kehra peatreener Kaupo Liiva. "Eriti veel, kui neist mängudest kaks olid Viljandis. Aimasime, et vastased liigselt joosta ei armasta ning rõhusime oma mängu ülesehituses kiire tempo peale. Täna oli võitlust palju, aga kannatasime esimese laine ära ja toonitasime veel vaheajalgi, et tuleb oma mängujoonisest kinni pidada."
Poolfinaali mängudega 3:0 võitnud Kehra kohtub Eesti meistrivõistluste finaalis teist aastat järjest Põlva Servitiga. Kolme võiduni peetav finaalseeria algab teisipäeval, 8. mail Põlvas.
Tunamullune hõbe Viljandi asub võitlusse pronksi nimel HC Tallinna vastu, kus medalite kaelasaamiseks vaja kahte võitu.
### Response:
Tasavägises mängus Viljandist jagu saanud Kehra jõudis finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolumbialane võitis ajaga 25.10, edestades nelja sekundiga sloveeni Primoz Roglicit (LottoNL-Jumbo) ja 18 sekundiga austraallast Richie Porte’i (BMC Racing Team).
Kangert kaotas võitjale 2.49.
Üldarvestuses jätkab liidrina Roglic, Bernal tõusis teiseks, kaotades sloveenile kuue sekundiga. Kolmandaks kerkis Porte, kaotades 27 sekundiga. Kangert langes 30. kohale, kaotust liidrile on 3.07.
Romandia velotuur lõpeb pühapäeval, laupäeval on kavas 149,2 km pikkune etapp. | Kangert oli Romandia velotuuri eraldistardist sõidus 35., võitis Bernal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolumbialane võitis ajaga 25.10, edestades nelja sekundiga sloveeni Primoz Roglicit (LottoNL-Jumbo) ja 18 sekundiga austraallast Richie Porte’i (BMC Racing Team).
Kangert kaotas võitjale 2.49.
Üldarvestuses jätkab liidrina Roglic, Bernal tõusis teiseks, kaotades sloveenile kuue sekundiga. Kolmandaks kerkis Porte, kaotades 27 sekundiga. Kangert langes 30. kohale, kaotust liidrile on 3.07.
Romandia velotuur lõpeb pühapäeval, laupäeval on kavas 149,2 km pikkune etapp.
### Response:
Kangert oli Romandia velotuuri eraldistardist sõidus 35., võitis Bernal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leedu transpordiministri Rokas Masiulise sõnul on hinnanguliselt 850 miljonit eurot maksev Vilnius-Kaunase lõik osa Rail Balticust ja peaks saama rahastust samadest vahenditest kui ülejäänud projekt. Samuti märkis ta, et kahtluste kergitamine seab ohtu kogu projekti.
Hololei ütles, et saab aru Leedu soovist moderniseerida oma kahe suurima linna vaheline raudtee, kuid lisas, et seaduslikult ei saa see Rail Balticu osaks saada enne 2023. aastat.
"Selge see, et kui su riiki läbib moderne rahvusvaheline raudtee, siis sa eeldad, et ka su pealinn on sellega ühte või teistpidi ühendatud," sõnas Hololei. "Praegused TEN-T kaardid on aga valmis ja seaduslikult jõustatud. Me ei saa selliseid kaarte lihtsalt seoses Rail Balticuga muuta. Vaatame asja üle 2023. aastal. Olen kindel, et leiame järgmisel korral muudatusi sisse viies viisi Leedu huvisid arvesse võtta."
Masiulise sõnul õõnestab eelnevatele lepingutele varju heitmine kogu projekti. "Euroopa Komisjon on Leedu positsioonist vägagi teadlik. Vilnius-Kaunas on osa Rail Balticust ning peaks saama rahastust samadest vahenditest. Kordasin seda ka kaks nädalat tagasi Tallinnas toimunud Rail Balticu foorumil. Selles kahtlemine võib projekti negatiivselt mõjutada, kui soovime selle 2026. aastaks valmis saada," lausus minister.
Minister ärgitas aprilli algul Komisjoni lõiku ametlikult Rail Balticu osana tunnustama, et saada selle rajamisele toetust Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF). Hololei sõnul saab Leedu selleks kasutada aga regionaalfonde. "Täna ei takista miski Leedu valitsust kasutama regionaalfonde. Muidugi on see Leedu enda otsus," sõnas ta.
Neljapäeval tutvustati Ljubljanas Euroopa Liidu ametnikele Rail Balticu projekti tasuvusuuringut sealhulgas ka Vilniuse lõigu oma. Uuringu kohaselt kestaks reis Vilniusest Kaunasesse 38 minutit praeguse tunni asemel ning see oleks majanduslik kasumlik. Lõigu maksumus on hinnanguliselt 850 miljonit eurot. | EL: Kaunase-Vilniuse lõik ei saa Rail Balticu osaks enne 2023. aastat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leedu transpordiministri Rokas Masiulise sõnul on hinnanguliselt 850 miljonit eurot maksev Vilnius-Kaunase lõik osa Rail Balticust ja peaks saama rahastust samadest vahenditest kui ülejäänud projekt. Samuti märkis ta, et kahtluste kergitamine seab ohtu kogu projekti.
Hololei ütles, et saab aru Leedu soovist moderniseerida oma kahe suurima linna vaheline raudtee, kuid lisas, et seaduslikult ei saa see Rail Balticu osaks saada enne 2023. aastat.
"Selge see, et kui su riiki läbib moderne rahvusvaheline raudtee, siis sa eeldad, et ka su pealinn on sellega ühte või teistpidi ühendatud," sõnas Hololei. "Praegused TEN-T kaardid on aga valmis ja seaduslikult jõustatud. Me ei saa selliseid kaarte lihtsalt seoses Rail Balticuga muuta. Vaatame asja üle 2023. aastal. Olen kindel, et leiame järgmisel korral muudatusi sisse viies viisi Leedu huvisid arvesse võtta."
Masiulise sõnul õõnestab eelnevatele lepingutele varju heitmine kogu projekti. "Euroopa Komisjon on Leedu positsioonist vägagi teadlik. Vilnius-Kaunas on osa Rail Balticust ning peaks saama rahastust samadest vahenditest. Kordasin seda ka kaks nädalat tagasi Tallinnas toimunud Rail Balticu foorumil. Selles kahtlemine võib projekti negatiivselt mõjutada, kui soovime selle 2026. aastaks valmis saada," lausus minister.
Minister ärgitas aprilli algul Komisjoni lõiku ametlikult Rail Balticu osana tunnustama, et saada selle rajamisele toetust Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF). Hololei sõnul saab Leedu selleks kasutada aga regionaalfonde. "Täna ei takista miski Leedu valitsust kasutama regionaalfonde. Muidugi on see Leedu enda otsus," sõnas ta.
Neljapäeval tutvustati Ljubljanas Euroopa Liidu ametnikele Rail Balticu projekti tasuvusuuringut sealhulgas ka Vilniuse lõigu oma. Uuringu kohaselt kestaks reis Vilniusest Kaunasesse 38 minutit praeguse tunni asemel ning see oleks majanduslik kasumlik. Lõigu maksumus on hinnanguliselt 850 miljonit eurot.
### Response:
EL: Kaunase-Vilniuse lõik ei saa Rail Balticu osaks enne 2023. aastat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ricciardo kiireim ringiaeg oli 1.42,795. Talle järgnes soomlane Kimi Räikkönen (Ferrari), olles 0,069 sekundit aeglasem ning kolmanda aja sõitis välja esimesel treeningul avarii teinud Max Verstappen (Red Bull), kaotades 0,116 sekundiga.
Esiviisikusse mahtusid veel esimese treeningu kiireim, soomlane Valtteri Bottas (Mercedes, +0,775) ja britt Lewis Hamilton (Mercedes, +0,808).
MM-sarja üldliider Sebastian Vettel (Ferrari) sai kirja alles 11. aja, kaotades Ricciardole 1,332 sekundiga.
Bakuu etapi kvalifikatsioon algab laupäeval Eesti aja järgi kell 16 ning võistlus pühapäeval kell 15.10. | Bakuu etapi teisel vabatreeningul oli kiireim Ricciardo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ricciardo kiireim ringiaeg oli 1.42,795. Talle järgnes soomlane Kimi Räikkönen (Ferrari), olles 0,069 sekundit aeglasem ning kolmanda aja sõitis välja esimesel treeningul avarii teinud Max Verstappen (Red Bull), kaotades 0,116 sekundiga.
Esiviisikusse mahtusid veel esimese treeningu kiireim, soomlane Valtteri Bottas (Mercedes, +0,775) ja britt Lewis Hamilton (Mercedes, +0,808).
MM-sarja üldliider Sebastian Vettel (Ferrari) sai kirja alles 11. aja, kaotades Ricciardole 1,332 sekundiga.
Bakuu etapi kvalifikatsioon algab laupäeval Eesti aja järgi kell 16 ning võistlus pühapäeval kell 15.10.
### Response:
Bakuu etapi teisel vabatreeningul oli kiireim Ricciardo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nii Circle K, Neste kui ka Alexela tanklates oli bensiini 95 hind 1,357 eurot. Veel reede hommikul oli bensiini hind 1,349 eurot.
Bensiini 98 hind on tõusnud 1,407 euroni.
Diislikütuse hind oli reede õhtul 1,297 eurot. | Bensiini hind tõusis 1,357 euroni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nii Circle K, Neste kui ka Alexela tanklates oli bensiini 95 hind 1,357 eurot. Veel reede hommikul oli bensiini hind 1,349 eurot.
Bensiini 98 hind on tõusnud 1,407 euroni.
Diislikütuse hind oli reede õhtul 1,297 eurot.
### Response:
Bensiini hind tõusis 1,357 euroni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõikide sarjade peale kokku võitis Iniesta Barcelonaga 31 trofeed ning Hispaania koondisega on ta tulnud maailmameistriks ja kahekordseks Euroopa meistriks. Lisaks on Iniestal auhinnakapis muidugi ka lugematul hulgal individuaalseid auhindu, vahendab Soccernet.ee.
Pressikonverents kujunes emotsionaalseks ning Iniestat tulid kuulama kõik Barcelona suuremad tähed peale Lionel Messi ja Luis Suareze.
"See on minu viimane hooaeg Barcelonas," teatas peagi 34. sünnipäeva tähistav Iniesta pisarad silmis. "See otsus sündis üle väga pika aja. Barcelona on maailma parim klubi ja nad on minule andnud kõik, mis võimalik. Barcelona väärib minult parimat ja tulevikus ma pole selleks enam suuteline."
Tulevast mängupaika Iniesta siiski veel ei avaldanud, kuid enim on räägitud Hiina kõrgliigast ning Tianjin Quanijanist. | Andres Iniesta lahkub Barcelonast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõikide sarjade peale kokku võitis Iniesta Barcelonaga 31 trofeed ning Hispaania koondisega on ta tulnud maailmameistriks ja kahekordseks Euroopa meistriks. Lisaks on Iniestal auhinnakapis muidugi ka lugematul hulgal individuaalseid auhindu, vahendab Soccernet.ee.
Pressikonverents kujunes emotsionaalseks ning Iniestat tulid kuulama kõik Barcelona suuremad tähed peale Lionel Messi ja Luis Suareze.
"See on minu viimane hooaeg Barcelonas," teatas peagi 34. sünnipäeva tähistav Iniesta pisarad silmis. "See otsus sündis üle väga pika aja. Barcelona on maailma parim klubi ja nad on minule andnud kõik, mis võimalik. Barcelona väärib minult parimat ja tulevikus ma pole selleks enam suuteline."
Tulevast mängupaika Iniesta siiski veel ei avaldanud, kuid enim on räägitud Hiina kõrgliigast ning Tianjin Quanijanist.
### Response:
Andres Iniesta lahkub Barcelonast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üle 100 000 kinokülastusega on "Seltsimees laps" tõusnud läbi aegade üheks populaarsemaks kodumaiseks filmiks. Filmi produtsendi Riina Sildose sõnul teeb see uudis kogu meeskonnale mõistagi heameelt. "Ühelt poolt räägib sada tuhat kinokülastust ilmekalt sellest, et Eesti inimene armastab kodumaist kino. Ja teisalt, paremat kingitust kui kodupublikut kõnetav film ei saakski filmitegijad Eesti sajandal sünnipäeval teha,” lausus ta.
"Seltsimees laps" põhineb Leelo Tungla autobiograafilistel romaanidel. Filmis mängivad Helena Maria Reisner, Tambet Tuisk, Eva Koldits, Juhan Ulfsak, Liina Vahtrik, Lembit Peterson, Maria Klenskaja, Julia Aug, Maria Avdjuhsko jpt.
Filmi režissöör-stsenarist on Moonika Siimets, operaator on Rein Kotov, E.S.C., kunstnik Jaagup Roomet, kostüümikunstnik Kristiina Ago, grimmikunstnik Tiina Leesik, monteerija Tambet Tasuja, helirežissöör Matis Rei ja helilooja Tõnu Kõrvits. Filmi produtsent on Riina Sildos (Amrion OÜ). | "Seltsimees laps" on kogunud üle 100 000 kinokülastuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üle 100 000 kinokülastusega on "Seltsimees laps" tõusnud läbi aegade üheks populaarsemaks kodumaiseks filmiks. Filmi produtsendi Riina Sildose sõnul teeb see uudis kogu meeskonnale mõistagi heameelt. "Ühelt poolt räägib sada tuhat kinokülastust ilmekalt sellest, et Eesti inimene armastab kodumaist kino. Ja teisalt, paremat kingitust kui kodupublikut kõnetav film ei saakski filmitegijad Eesti sajandal sünnipäeval teha,” lausus ta.
"Seltsimees laps" põhineb Leelo Tungla autobiograafilistel romaanidel. Filmis mängivad Helena Maria Reisner, Tambet Tuisk, Eva Koldits, Juhan Ulfsak, Liina Vahtrik, Lembit Peterson, Maria Klenskaja, Julia Aug, Maria Avdjuhsko jpt.
Filmi režissöör-stsenarist on Moonika Siimets, operaator on Rein Kotov, E.S.C., kunstnik Jaagup Roomet, kostüümikunstnik Kristiina Ago, grimmikunstnik Tiina Leesik, monteerija Tambet Tasuja, helirežissöör Matis Rei ja helilooja Tõnu Kõrvits. Filmi produtsent on Riina Sildos (Amrion OÜ).
### Response:
"Seltsimees laps" on kogunud üle 100 000 kinokülastuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kehakaalus -73 kg maadlev Pertelson alistas avaringis lisaajal albaanlase Armando Mollosmani ning teises matšis võitis ipponiga lisaajal portugallast Jorge Fernandest. Kolmandas ringis jäi Pertelson alla armeenlasele Ferdinand Karapetianile.
Kaalukategoorias -81 kg oli Kristjan Tõniste esimeses ringis vaba, teises ringis alistas ta wazariga rumeenlase Elemer Szocsi. Kolmandas matšis pidi Tõniste tunnistama ungarlase Laszlo Csoknyai paremust.
Laupäeval asuvad EM-il võistlustulle Klen-Kristofer Kaljulaid (-90 kg) ja Grigori Minaškin (-100 kg). | Pertelson sai EM-il kaks ja Tõniste ühe võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kehakaalus -73 kg maadlev Pertelson alistas avaringis lisaajal albaanlase Armando Mollosmani ning teises matšis võitis ipponiga lisaajal portugallast Jorge Fernandest. Kolmandas ringis jäi Pertelson alla armeenlasele Ferdinand Karapetianile.
Kaalukategoorias -81 kg oli Kristjan Tõniste esimeses ringis vaba, teises ringis alistas ta wazariga rumeenlase Elemer Szocsi. Kolmandas matšis pidi Tõniste tunnistama ungarlase Laszlo Csoknyai paremust.
Laupäeval asuvad EM-il võistlustulle Klen-Kristofer Kaljulaid (-90 kg) ja Grigori Minaškin (-100 kg).
### Response:
Pertelson sai EM-il kaks ja Tõniste ühe võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljandas kvartalis oli kasvuks aga 2,9 protsenti ning riigi kaubandusministeeriumi esialgsel hinnangul oli aeglustumise taga ekspordi, tarbijakulutuste ning eluasemete soetamise vähenemine.
USA president Donald Trump on majanduskasvu eesmärgiks seadnud 3 protsenti aastas, kuid majandusteadlased on seda nimetanud pikemas perspektiivis jätkusuutmatuks, kuivõrd kasv ületab ilmselt juba praegu potentsiaali. | USA majandus kasvas esimeses kvartalis 2,3 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljandas kvartalis oli kasvuks aga 2,9 protsenti ning riigi kaubandusministeeriumi esialgsel hinnangul oli aeglustumise taga ekspordi, tarbijakulutuste ning eluasemete soetamise vähenemine.
USA president Donald Trump on majanduskasvu eesmärgiks seadnud 3 protsenti aastas, kuid majandusteadlased on seda nimetanud pikemas perspektiivis jätkusuutmatuks, kuivõrd kasv ületab ilmselt juba praegu potentsiaali.
### Response:
USA majandus kasvas esimeses kvartalis 2,3 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ametnike sõnul ründas mees noaga Shaanxi provintsis Mizhi maakonnas asuva põhikooli juures lapsi, kui nad olid koju minemas, vahendas BBC.
Kahtlusalune on vahi alla võetud. Politsei ei ole tema võimalike motiivide kohta kommentaare jaganud.
Vigastada saanud lapsed on viidud ravile. Kannatanute ja ohvrite täpsed vanused pole teada, kuid kuna tegemist on põhikooliõpilastega, on nad ilmselt vanuses 12-15 aastat.
Sotsiaalmeediasse postitatud fotodelt on näha mitut noort põrandal lebamas.
Hiinas on viimastel aastatel toime pandud mitu noarünnakut. Veebruaris tappis kurjategija Pekingis kaubanduskeskuses ühe naise, vigastada sai 12 inimest.
Aastatel 2010-2012 aga toimus Hiina koolides ridamisi noarünnakuid, mille tagajärjel sai surma vähemalt 25 ja vigastada üle 100 inimese. | Hiinas tappis kurjategija noarünnakus vähemalt seitse õpilast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ametnike sõnul ründas mees noaga Shaanxi provintsis Mizhi maakonnas asuva põhikooli juures lapsi, kui nad olid koju minemas, vahendas BBC.
Kahtlusalune on vahi alla võetud. Politsei ei ole tema võimalike motiivide kohta kommentaare jaganud.
Vigastada saanud lapsed on viidud ravile. Kannatanute ja ohvrite täpsed vanused pole teada, kuid kuna tegemist on põhikooliõpilastega, on nad ilmselt vanuses 12-15 aastat.
Sotsiaalmeediasse postitatud fotodelt on näha mitut noort põrandal lebamas.
Hiinas on viimastel aastatel toime pandud mitu noarünnakut. Veebruaris tappis kurjategija Pekingis kaubanduskeskuses ühe naise, vigastada sai 12 inimest.
Aastatel 2010-2012 aga toimus Hiina koolides ridamisi noarünnakuid, mille tagajärjel sai surma vähemalt 25 ja vigastada üle 100 inimese.
### Response:
Hiinas tappis kurjategija noarünnakus vähemalt seitse õpilast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Albaanlased kerkisid möödunud aastal kolmandale kohale nimekirjas, mis käsitleb välismaalastele esitatud kahtlustusi raskendatud asjaoludel sooritatud narkokuritegudes. Esimesel kohal olid Rumeenia päritolu isikud ja kolmandal kohal olid varem paarkümmend aastat esikohal olnud eestlased, vahendab ajaleht Helsingin Sanomat.
"Albaanlastest narkokurjategijatel on olnud juba aastaid Europolis ohtliku seltskonna maine. Nad on väga otsekohesed ja efektiivsed. Neid saadab väga karmi vägivalla oht," nentis keskkriminaalpolitsei eriuurija Jari Leskinen.
Leskineni sõnul on albaanlastest kurjategijad tegutsenud aktiivselt Lääne- ja Kesk-Euroopas. "Seal on kohalikud kriminaalsed rühmitused neid sõna otseses mõttes kartnud."
Ülevaate kohaselt kahtlustati eelmisel aastal Soomes raskes narkokuriteos kokku 60 albaanlast. Varem on see arv olnud ühe ja kahekümne vahel.
"Albaanlastest narkokurjategijate saabumine on väga murelikuks tegev nähtus. Me oleme mitu aastat arvestanud sellega, et ühel päeval tulevad nad ka Soome. Nüüd on see juhtunud," märkis Leskinen, kuid lisas, et hetkel on veel vara öelda, kuivõrd püsiva nähtusega on tegu.
Rasketes narkokuritegudes kahtlustatud välismaalaste nimekirjas olid eestlased paarkümmend aastat esikohal. Olukord muutus just eelmisel aastal - suurimaks rühmaks kerkisid Rumeenia päritolu kurjategijad, teisele kohale tõusid albaanlased ja eestlaste narkokurjategijad jäid kolmandale kohale.
Rumeenia päritolu kahtlustatavate arv peaaegu kolmekordistus. See tulenes peamiselt sellest, pealinna piirkonnas levitati narkootikumideks klassifitseeritud meditsiinilisi tablette. Rumeenia taustag grupeeringute äriks on narkootiliste ravimite smugeldamine Rumeeniast ja mujalt Euroopa Liidust läbi Rootsi ja Balti riikide Soome.
Albaanlased omakorda keskendusid eelmisel aastal marihuaana, kokaiini ja ecstasy riiki toomisele ning politsei ja tolliamet uurivad praegu koos albaanlaste ulatuslikku ja organiseeritud narkokaubandust.
"Rumeenlastest ja albaanlastest narkokurjategijate erinevuseks on see, et albaanlased moodustavad karmi kategooria relvastatud rühmitusi," rõhutas Leskinen.
Samuti valitseb tema sõnul albaanlaste grupeeringutes karm kord.
"Üks rühm värbas smugeldajaid lähteriikides ja Rootsis, teine korraldas salakortereid, kolmas hoolitses rahastuse ja üldtegevuse eest, neljas suhtles Soomes asuvate vahendajatega. Albaanlased ise pole Soomes eriti tänavatel müümist praktiseerinud," selgitas Leskinen.
Suurem osa kõigist narkokuriteos kahtlustatutest on endiselt soomlased, välismaalaste osakaal oli eelmisel aastal ligi 30 protsenti.
Samas märgib keskkriminaalpolitsei, et välismaistel grupeeringutel on oluline roll selles, kuidas narkootikumid Soome jõuavad. Suuremates uuritud narkoveojuhtumites on kuritegelikud grupeeringud olnud mitmerahvuselised.
Politsei poolt registreeritud narkokuritegude arv jätkas möödunud aastal kasvamist, eelnenud aastaga võrreldes oli kasv üle kümne protsendi.
Leskinen märkis, et samal ajal on vähenenud kodune kanepikasvatus. | Politsei: Soome narkoturule on saabunud ohtlikud albaanlaste grupeeringud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Albaanlased kerkisid möödunud aastal kolmandale kohale nimekirjas, mis käsitleb välismaalastele esitatud kahtlustusi raskendatud asjaoludel sooritatud narkokuritegudes. Esimesel kohal olid Rumeenia päritolu isikud ja kolmandal kohal olid varem paarkümmend aastat esikohal olnud eestlased, vahendab ajaleht Helsingin Sanomat.
"Albaanlastest narkokurjategijatel on olnud juba aastaid Europolis ohtliku seltskonna maine. Nad on väga otsekohesed ja efektiivsed. Neid saadab väga karmi vägivalla oht," nentis keskkriminaalpolitsei eriuurija Jari Leskinen.
Leskineni sõnul on albaanlastest kurjategijad tegutsenud aktiivselt Lääne- ja Kesk-Euroopas. "Seal on kohalikud kriminaalsed rühmitused neid sõna otseses mõttes kartnud."
Ülevaate kohaselt kahtlustati eelmisel aastal Soomes raskes narkokuriteos kokku 60 albaanlast. Varem on see arv olnud ühe ja kahekümne vahel.
"Albaanlastest narkokurjategijate saabumine on väga murelikuks tegev nähtus. Me oleme mitu aastat arvestanud sellega, et ühel päeval tulevad nad ka Soome. Nüüd on see juhtunud," märkis Leskinen, kuid lisas, et hetkel on veel vara öelda, kuivõrd püsiva nähtusega on tegu.
Rasketes narkokuritegudes kahtlustatud välismaalaste nimekirjas olid eestlased paarkümmend aastat esikohal. Olukord muutus just eelmisel aastal - suurimaks rühmaks kerkisid Rumeenia päritolu kurjategijad, teisele kohale tõusid albaanlased ja eestlaste narkokurjategijad jäid kolmandale kohale.
Rumeenia päritolu kahtlustatavate arv peaaegu kolmekordistus. See tulenes peamiselt sellest, pealinna piirkonnas levitati narkootikumideks klassifitseeritud meditsiinilisi tablette. Rumeenia taustag grupeeringute äriks on narkootiliste ravimite smugeldamine Rumeeniast ja mujalt Euroopa Liidust läbi Rootsi ja Balti riikide Soome.
Albaanlased omakorda keskendusid eelmisel aastal marihuaana, kokaiini ja ecstasy riiki toomisele ning politsei ja tolliamet uurivad praegu koos albaanlaste ulatuslikku ja organiseeritud narkokaubandust.
"Rumeenlastest ja albaanlastest narkokurjategijate erinevuseks on see, et albaanlased moodustavad karmi kategooria relvastatud rühmitusi," rõhutas Leskinen.
Samuti valitseb tema sõnul albaanlaste grupeeringutes karm kord.
"Üks rühm värbas smugeldajaid lähteriikides ja Rootsis, teine korraldas salakortereid, kolmas hoolitses rahastuse ja üldtegevuse eest, neljas suhtles Soomes asuvate vahendajatega. Albaanlased ise pole Soomes eriti tänavatel müümist praktiseerinud," selgitas Leskinen.
Suurem osa kõigist narkokuriteos kahtlustatutest on endiselt soomlased, välismaalaste osakaal oli eelmisel aastal ligi 30 protsenti.
Samas märgib keskkriminaalpolitsei, et välismaistel grupeeringutel on oluline roll selles, kuidas narkootikumid Soome jõuavad. Suuremates uuritud narkoveojuhtumites on kuritegelikud grupeeringud olnud mitmerahvuselised.
Politsei poolt registreeritud narkokuritegude arv jätkas möödunud aastal kasvamist, eelnenud aastaga võrreldes oli kasv üle kümne protsendi.
Leskinen märkis, et samal ajal on vähenenud kodune kanepikasvatus.
### Response:
Politsei: Soome narkoturule on saabunud ohtlikud albaanlaste grupeeringud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sulev Mets sündis 26. jaanuaril 1930. Ta oli pikalt ajalehe Rahva Hääl vastutav sekretär, Eesti Raadio peatoimetaja, Tele-raadiokomitee liige ja ENSV teeneline ajakirjanik.
Rahvusringhääling avaldab kaastunnet lahkunu lähedastele. | Suri teenekas ajakirjanik Sulev Mets | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sulev Mets sündis 26. jaanuaril 1930. Ta oli pikalt ajalehe Rahva Hääl vastutav sekretär, Eesti Raadio peatoimetaja, Tele-raadiokomitee liige ja ENSV teeneline ajakirjanik.
Rahvusringhääling avaldab kaastunnet lahkunu lähedastele.
### Response:
Suri teenekas ajakirjanik Sulev Mets |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Distsiplinaarkomisjoni poolt tehtud otsuse peale on seitsme päeva jooksul pärast distsiplinaarkomisjoni otsuse jõustumist õigus edasi kaevata EJL-i apellatsioonikomisjonile, kelle poolt langetatud otsus on lõplik.
Neljapäeva õhtul kogunenud distsiplinaarkomisjon tegi otsuse veel mitme mängukeelu osas. Distsiplinaarkaristuste registriga saab tutvuda jalgpalliliidu koduleheküljel. | Madalama liiga mängija sai eluaegse jalgpallialal tegutsemise keelu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Distsiplinaarkomisjoni poolt tehtud otsuse peale on seitsme päeva jooksul pärast distsiplinaarkomisjoni otsuse jõustumist õigus edasi kaevata EJL-i apellatsioonikomisjonile, kelle poolt langetatud otsus on lõplik.
Neljapäeva õhtul kogunenud distsiplinaarkomisjon tegi otsuse veel mitme mängukeelu osas. Distsiplinaarkaristuste registriga saab tutvuda jalgpalliliidu koduleheküljel.
### Response:
Madalama liiga mängija sai eluaegse jalgpallialal tegutsemise keelu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Halep kaotas tund ja 14 minutit kestnud kohtumises 4:6, 1:6 edetabelis 16. real paiknevale ameeriklanna Coco Vandeweghe’ile.
Varem olid nad omavahel korra kohtunud, kui mullu Madridis jäi Halep veerandfinaalis peale 6:1, 6:1.
Vandeweghe’ järgmine vastane on 6. paigutusega prantslanna Caroline Garcia, kes alistas 6:7 (4), 6:4, 6:2 turniiril 3. asetatud ukrainlanna Elina Svitolina.
Teises tabelipooles püüab pääsu poolfinaali ka Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 31.). | Maailma esireket Halep langes Stuttgardis konkurentsist välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Halep kaotas tund ja 14 minutit kestnud kohtumises 4:6, 1:6 edetabelis 16. real paiknevale ameeriklanna Coco Vandeweghe’ile.
Varem olid nad omavahel korra kohtunud, kui mullu Madridis jäi Halep veerandfinaalis peale 6:1, 6:1.
Vandeweghe’ järgmine vastane on 6. paigutusega prantslanna Caroline Garcia, kes alistas 6:7 (4), 6:4, 6:2 turniiril 3. asetatud ukrainlanna Elina Svitolina.
Teises tabelipooles püüab pääsu poolfinaali ka Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 31.).
### Response:
Maailma esireket Halep langes Stuttgardis konkurentsist välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängu iseloomustas see, et voorudes võttis alati punkte see võistkond, kellel oli kasutada viimase kivi eelis. Poolaeg Eestile 6:5 ja enne viimast vooru oli seis 8:8. Viimases voorus oli aga viimase kivi eelis Türgil, mis kasutati ka ära ja tegelikult viimast viset enam türklastel vaja ei olnudki teha, sest Turmanni viimane vise ebaõnnestus.
Seda, et konkurents antud alal on ülitihe, näitab tõsiasi, et kaheksandikfinaalis pidid kaotuse vastu võtma neli riiki kes osalesid kaheksa võistkonna konkurentsis olümpiamängudel.
Eesti jätkab mängimist kohtadele 9.-16 ja esimesena kohtutaksegi Tšehhiga, kes oma kaheksandikfinaalis pidi alla vanduma Kanadale. Mäng toimub reedel kell 17 Eesti aja järgi. | Eesti curlingupaar kaotas MM-i kaheksandikfinaalis Türgile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängu iseloomustas see, et voorudes võttis alati punkte see võistkond, kellel oli kasutada viimase kivi eelis. Poolaeg Eestile 6:5 ja enne viimast vooru oli seis 8:8. Viimases voorus oli aga viimase kivi eelis Türgil, mis kasutati ka ära ja tegelikult viimast viset enam türklastel vaja ei olnudki teha, sest Turmanni viimane vise ebaõnnestus.
Seda, et konkurents antud alal on ülitihe, näitab tõsiasi, et kaheksandikfinaalis pidid kaotuse vastu võtma neli riiki kes osalesid kaheksa võistkonna konkurentsis olümpiamängudel.
Eesti jätkab mängimist kohtadele 9.-16 ja esimesena kohtutaksegi Tšehhiga, kes oma kaheksandikfinaalis pidi alla vanduma Kanadale. Mäng toimub reedel kell 17 Eesti aja järgi.
### Response:
Eesti curlingupaar kaotas MM-i kaheksandikfinaalis Türgile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Juttu tuleb piisavalt headest emadest, kanaemadest ja rongaemadest, aga ka emast kui lapse esimesest erootilisest suhtest ja emast kui lapse kõige suuremat viha äratavast frustreerijast. Uurime, mida tähendab, et ema on nii looja, hoidja kui ka purustaja või see, et lapse areng algab päeval, kui eostatakse tema ema. Kuuleme ka, milline on isa kõige suurem kingitus noorele emale," rääkis "Peresaate" autor, pereterapeut Katrin Saali Saul.
Avalikule salvestusele on oodatud kõik emad ja isad, aga loomulikult ka need, kes ise emad ei ole. Lisaks emadusega seotud teemadele vastatakse koos Marina Paula Eberthi ja Monika Koppeliga küsimustele, mille kuulajad on hooaja jooksul saatnud ja millele pole vastata jõutud.
Salvestusel osalemiseks tuleb registreeruda aadressil [email protected]. Piletihind on viis eurot.
2017. aasta sügisel Vikerraadios alanud "Peresaade" räägib perest, paarisuhtest ja kõigest sellega seonduvast. Kuulajad on "Peresaate" väga hästi vastu võtnud: seda on järelkuulatud juba ligi 90 000 korda. Kõige populaarsemad on olnud saated, mis kõnelevad piiridest suhetes, suhte vajadusest ja faasidest, emotsionaalsest vägivallast, meestest, seksuaalsusest ning armastuse hoidmisest ja kirest pikaajalises suhtes.
"Peresaade" on eetris neljapäeviti kell 21.05 Vikerraadios. | Vikerraadio "Peresaade" ootab emadepäevale pühendatud saate avalikule salvestusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Juttu tuleb piisavalt headest emadest, kanaemadest ja rongaemadest, aga ka emast kui lapse esimesest erootilisest suhtest ja emast kui lapse kõige suuremat viha äratavast frustreerijast. Uurime, mida tähendab, et ema on nii looja, hoidja kui ka purustaja või see, et lapse areng algab päeval, kui eostatakse tema ema. Kuuleme ka, milline on isa kõige suurem kingitus noorele emale," rääkis "Peresaate" autor, pereterapeut Katrin Saali Saul.
Avalikule salvestusele on oodatud kõik emad ja isad, aga loomulikult ka need, kes ise emad ei ole. Lisaks emadusega seotud teemadele vastatakse koos Marina Paula Eberthi ja Monika Koppeliga küsimustele, mille kuulajad on hooaja jooksul saatnud ja millele pole vastata jõutud.
Salvestusel osalemiseks tuleb registreeruda aadressil [email protected]. Piletihind on viis eurot.
2017. aasta sügisel Vikerraadios alanud "Peresaade" räägib perest, paarisuhtest ja kõigest sellega seonduvast. Kuulajad on "Peresaate" väga hästi vastu võtnud: seda on järelkuulatud juba ligi 90 000 korda. Kõige populaarsemad on olnud saated, mis kõnelevad piiridest suhetes, suhte vajadusest ja faasidest, emotsionaalsest vägivallast, meestest, seksuaalsusest ning armastuse hoidmisest ja kirest pikaajalises suhtes.
"Peresaade" on eetris neljapäeviti kell 21.05 Vikerraadios.
### Response:
Vikerraadio "Peresaade" ootab emadepäevale pühendatud saate avalikule salvestusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui NATO avas oma uue, 1,1 miljardit eurot maksma läinud klaasist peakorteri, lootsid töötajad, et uuendused ootavad ees ka kohvikut. Paraku võitis hanke taas Aramark, üleilmne toitlustusettevõte, kes ka alliansi vanas hoones alates 2004. aastast süüa pakkus, vahendas Politico.
Mitu ametnikku, kes olid uue hoone sisseseadmisega seotud, tunnistasid eravestlustes, et lootsid teistsugust hanketulemust. Kuid peakorteri asukoht ja suhteliselt spetsiifilised nõudmised - töötajaid ja külastajaid käib hoones iga päev 4000 ringis ning pidevalt toimub ka sündmusi ja kohtumisi, kus vajatakse toitlustust - muutsid sobivate pakkujate arvu tagasihoidlikuks.
NATO pressiesindaja sõnul leiti toitlustaja rahvusvahelise hanke käigus ning pakkumuse esitas kolm firmat. "Aramark on üks juhtivaid toitlustusteenuste pakkujaid," lisas ta.
Samal ajal, kui Euroopa Liidu institutsioonid asuvad kesklinnas ja on ümbritsetud paljudest restoranidest ja kohvikutest, on NATO töötajail võimalik ainult kadedust tunda, sest peakorteri ümbruses muid söögikohti ei ole.
Peakorteris töötavate ametnike ja diplomaatide sõnul on toit uues hoones samasugune nagu vanas, kuid hinnad on tõusnud. Itaallasest ametnik ütles kohvikus müüdava pitsa kohta, et see ei ole söödav.
"Võib-olla lõpetavad nad Haagi tribunali ees," väljendas anonüümseks jääda soovinud töötaja oma hinnangut kohviku toidukvaliteedile. "Me oleme toidukõrbes," sõnas teine ametnik.
Kohvikus on ka kaebuste raamat, kust leiab alates 2015. aastast kirjutatud kommentaare. "Guljašis oleva liha kvaliteet on väga-väga halb," seisab seal kirjas, kusjuures sõna "halb" on tugevalt alla kriipsutatud ja sulgudes seisab täpsustus: "vähemalt inimtoiduks".
Üks noor NATO ametnik ütles, et iga kord, kui ta on kohvikus söönud, saab ta sellest seedehäired. "See on keemiarelvade keelu ja ka inimõiguste rikkumine," lausus ta. | NATO peakorteri töötajad vaevlevad nigela toidu käes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui NATO avas oma uue, 1,1 miljardit eurot maksma läinud klaasist peakorteri, lootsid töötajad, et uuendused ootavad ees ka kohvikut. Paraku võitis hanke taas Aramark, üleilmne toitlustusettevõte, kes ka alliansi vanas hoones alates 2004. aastast süüa pakkus, vahendas Politico.
Mitu ametnikku, kes olid uue hoone sisseseadmisega seotud, tunnistasid eravestlustes, et lootsid teistsugust hanketulemust. Kuid peakorteri asukoht ja suhteliselt spetsiifilised nõudmised - töötajaid ja külastajaid käib hoones iga päev 4000 ringis ning pidevalt toimub ka sündmusi ja kohtumisi, kus vajatakse toitlustust - muutsid sobivate pakkujate arvu tagasihoidlikuks.
NATO pressiesindaja sõnul leiti toitlustaja rahvusvahelise hanke käigus ning pakkumuse esitas kolm firmat. "Aramark on üks juhtivaid toitlustusteenuste pakkujaid," lisas ta.
Samal ajal, kui Euroopa Liidu institutsioonid asuvad kesklinnas ja on ümbritsetud paljudest restoranidest ja kohvikutest, on NATO töötajail võimalik ainult kadedust tunda, sest peakorteri ümbruses muid söögikohti ei ole.
Peakorteris töötavate ametnike ja diplomaatide sõnul on toit uues hoones samasugune nagu vanas, kuid hinnad on tõusnud. Itaallasest ametnik ütles kohvikus müüdava pitsa kohta, et see ei ole söödav.
"Võib-olla lõpetavad nad Haagi tribunali ees," väljendas anonüümseks jääda soovinud töötaja oma hinnangut kohviku toidukvaliteedile. "Me oleme toidukõrbes," sõnas teine ametnik.
Kohvikus on ka kaebuste raamat, kust leiab alates 2015. aastast kirjutatud kommentaare. "Guljašis oleva liha kvaliteet on väga-väga halb," seisab seal kirjas, kusjuures sõna "halb" on tugevalt alla kriipsutatud ja sulgudes seisab täpsustus: "vähemalt inimtoiduks".
Üks noor NATO ametnik ütles, et iga kord, kui ta on kohvikus söönud, saab ta sellest seedehäired. "See on keemiarelvade keelu ja ka inimõiguste rikkumine," lausus ta.
### Response:
NATO peakorteri töötajad vaevlevad nigela toidu käes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks on deklaratsioonis (täismahus SIIN ja SIIN) lubadused kärpida vastastikku relvastust, lõpetada "vaenulikud sammud", muuta praegune tugevalt sõjaväestatud kontrolljoon "rahutsooniks" ning pürgida mitmepoolsete läbirääkimiste poole kolmandate riikidega, näiteks Hiina ja USA-ga, vahendasid Reuters, BBC jt.
Aastatel 1950-1953 kestnud Korea sõja asjus pole kaks riiki endiselt juriidilises mõttes rahulepet sõlminud. Nüüd on aga deklaratsiooni kohaselt plaanis see sõlmida juba käesoleval aastal relvarahu 65. aastapäevaga seoses.
Tuumarelvi puudutavas osas ei ole otseselt juttu Põhja-Korea tuumarelvadest, vaid ühisest eesmärgist muuta Korea poolsaar täielikult tuumarelvavabaks ning teha seda koostöös rahvusvahelise kogukonnaga.
1. maist lõpetatakse piiritsoonis ka igasugune vastastikune propaganda edastamine.
"Korea poolsaarel ei tule enam sõda ja seega on alanud uus rahuajastu," seisis ühisdeklaratsioonis.
Oluliseks lubaduseks on ka korraldada sõja tõttu lagunenud perekondade ühendamine.
Samuti on plaanis ühendada ja Põhja-Korea puhul ka kaasajastada raudteid ja maanteid.
Lisaks on kavas edaspidi ühiselt spordivõistlustel osaleda.
Ühisdeklaratsiooni rakendamiseks ja kahe riigi võimuesindajate suhtluse hõlbustamiseks luuakse ka ühine kommunikatsioonikeskus Gaeseongis Põhja-Koreas.
Samuti teatati seda, et sügisel läheb Lõuna-Korea president Moon Pyongyangi visiidile.
Pärast ühisdeklaratsiooni allkirjastamist ühinesid riigijuhtidega ka abikaasad. BBC on teinud ka ülevaate sellest, mida pidulikul õhtusöögil pakuti.
Photo op shortly after Ri Sol-ju, wife of Kim Jong-un, crossed border into S.Korea. Ri briefly talked with Moon Jae-in and first lady Kim Jung-sook, and Kim before taking the photo together. pic.twitter.com/Omfk333mHz
— Yang Sung-jin (양승진) (@sungjinyang) April 27, 2018
Õhtusöögi järel (Eesti aja järgi kella 15.30 paiku) naasis Kim koos delegatsiooniga Põhja-Koreasse.
Kuna ühisdeklaratsioonis mainitud eesmärkide - näiteks tuumarelvade kaotamine - kohta väga detailseid lauseid ei olnud, on suurte lubaduste täitmise protsess endiselt ebaselge ning paljud välispoliitika eksperdid on reaalsete sammude asjus jätkuvalt skeptilised.
Mõned tähelepanuväärsed tsitaadid
Tuuma- ja raketikatsetuste teemal
Kim Moonile: "Ma kuulsin, et teie uni mitmeid kordi häiritud seoses riikliku julgeolekunõukogu istungitega. Ma seisan selle eest, et teie und enam ei häiritaks."
Põhja-Korea taristuprobleemidest
Kim Moonile: "Mulle teeb muret, et meie transpordi olukord on nii ahlb, et see võib teile ebamugavust tekitada, see võib minu jaoks olla piinlik, kui te külastate Põhja-Koreas pärast elamist Lõuna-Korea keskkonnas."
Lõuna-Korea presidendipalee külastamisest
Moon: "Ma saan teile näidata palju paremaid vaateid, kui te mulle Sinisesse Majja külla tuleksite."
Kim: "Tõesti? Ma tulen Sinisesse Majja alati, kui te mind kutsute."
Vastuvisiidist
Moon: "Kui te tulete Lõunasse, millal võiksin ma äkki omakorda Põhja-Koread külastada?"
Kim: "Tulge äkki kohe praegu üle?"
Seejärel astus Moon korraks üle joonest, mis tähistab Põhja-Korea territooriumi algust.
Otseülekanne, mis hiljem muutub täismahus videoks:
Videod ja fotod kohtumisest:
Kim & Moon one-on-one date at Panmunjom #interkoreasummit pic.twitter.com/V9wW29Rb2E
— Hawon Jung (@allyjung) April 27, 2018
Nii alustas programmi Põhja-Korea riigitelevisioon:
VIDEO: Here's how #NorthKorea state TV began its broadcast today pic.twitter.com/Hx7tFz96WK
— BBC Monitoring (@BBCMonitoring) April 27, 2018
Taust: Kim oli esimene Põhja-Korea juht, kes piiri ületas
Kim oli esimene Põhja-Korea juht, kes demilitariseeritud tsoonis asuva kontrolljoone ületas, ning Lõuna-Korea võttis teda vastu sõjaväelise tseremooniaga. Samas püsis Kim demilitariseeritud tsoonis ja otseselt Lõuna-Korea territooriumile ei tulnud.
Kahe Korea kunagised juhid on varem kohtunud kahel korral, aastal 2000 ja 2007. Need kohtumised korraldati mõlemad Põhja-Korea pealinnas Pyongyangis, kuid reedene kohtumine leidis aset pingelises ja kahe riigi relvajõudude poolt valvatavas demilitariseeritud tsoonis.
Kuigi Korea sõda lõppes juba 1953. aastal pole kahe riigi vahel endiselt rahulepingut sõlmitud.
Kimiga koos on üheksaliikmeline delegatsioon, kelle seas on ka tema õde Kim Yo-jong ja riigi tseremoniaalne riigipea Kim Yong-nam, kes olid Põhja-Koread esindamas lõunanaabri juures toimunud taliolümpiamängudel. President Mooniga on koos seitse inimest, nende seas kaitseminister, välisminister, Korea ühendamise minister ja peastaabi ülem.
Läbirääkimised leidsid aset piiriküla Lõuna-Korea poolses osas asuvas Rahu majas ning Põhja-Korea esindajad läksid lõunasöögiks tagasi oma territooriumile.
Enne pärastlõunaseid kõnelusi istutasid riigijuhid ühiselt ka rahu sümboliseeriva puu, kusjuures istutamisel kasutati nii Põhja- kui ka Lõuna-Koreast toodud mulda. Ka kastmiseks kasutatav vesi on toodud kahest poolsaare osast.
Kohtumise lõpetab demilitariseeritud tsooni Lõuna-Korea poolel aset leidev pidulik õhtusöök.
2011. aastal alanud Kim Jong-uni valitsusajal on Põhja-Korea tuumaprogramm kiiresti edasi arenenud - eelmisel aastal korraldas Põhja-Korea oma ajaloo kuuenda tuumakatsetuse, samuti on toimunud rohkelt raketikatsetusi, mis on olnud väidetavalt üha edukamad.
Osana viimase aja lepituspoliitikast on Pyongyang küll teatanud katsetuste peatamisest, kuid samas on Põhja-Korea teate kohaselt selle sammu põhjuseks see, et taotletud "eesmärk" olevat saavutatud ja seega ei lähe uusi katsetusi enam vaja.
Kui kokkusaamine Mooniga sujub, peaks mai lõpus või juuni alguses Kim omakorda kohtuma ka USA presidendi Donald Trumpiga, kellega Põhja-Koreal läks vahepeal vägagi teravaks ja ähvardavaks sõnasõjaks. Samuti on esitatud nõudmisi, sealhulgas ka Hiina poolt, et Korea poolsaare tuumarelvavabaks muutmine peaks tähendama ka USA vägede lahkumist Lõuna-Koreast. | Kimi ja Mooni ühisdeklaratsioon: tuumarelvadeta Korea poolsaar ja rahulepe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks on deklaratsioonis (täismahus SIIN ja SIIN) lubadused kärpida vastastikku relvastust, lõpetada "vaenulikud sammud", muuta praegune tugevalt sõjaväestatud kontrolljoon "rahutsooniks" ning pürgida mitmepoolsete läbirääkimiste poole kolmandate riikidega, näiteks Hiina ja USA-ga, vahendasid Reuters, BBC jt.
Aastatel 1950-1953 kestnud Korea sõja asjus pole kaks riiki endiselt juriidilises mõttes rahulepet sõlminud. Nüüd on aga deklaratsiooni kohaselt plaanis see sõlmida juba käesoleval aastal relvarahu 65. aastapäevaga seoses.
Tuumarelvi puudutavas osas ei ole otseselt juttu Põhja-Korea tuumarelvadest, vaid ühisest eesmärgist muuta Korea poolsaar täielikult tuumarelvavabaks ning teha seda koostöös rahvusvahelise kogukonnaga.
1. maist lõpetatakse piiritsoonis ka igasugune vastastikune propaganda edastamine.
"Korea poolsaarel ei tule enam sõda ja seega on alanud uus rahuajastu," seisis ühisdeklaratsioonis.
Oluliseks lubaduseks on ka korraldada sõja tõttu lagunenud perekondade ühendamine.
Samuti on plaanis ühendada ja Põhja-Korea puhul ka kaasajastada raudteid ja maanteid.
Lisaks on kavas edaspidi ühiselt spordivõistlustel osaleda.
Ühisdeklaratsiooni rakendamiseks ja kahe riigi võimuesindajate suhtluse hõlbustamiseks luuakse ka ühine kommunikatsioonikeskus Gaeseongis Põhja-Koreas.
Samuti teatati seda, et sügisel läheb Lõuna-Korea president Moon Pyongyangi visiidile.
Pärast ühisdeklaratsiooni allkirjastamist ühinesid riigijuhtidega ka abikaasad. BBC on teinud ka ülevaate sellest, mida pidulikul õhtusöögil pakuti.
Photo op shortly after Ri Sol-ju, wife of Kim Jong-un, crossed border into S.Korea. Ri briefly talked with Moon Jae-in and first lady Kim Jung-sook, and Kim before taking the photo together. pic.twitter.com/Omfk333mHz
— Yang Sung-jin (양승진) (@sungjinyang) April 27, 2018
Õhtusöögi järel (Eesti aja järgi kella 15.30 paiku) naasis Kim koos delegatsiooniga Põhja-Koreasse.
Kuna ühisdeklaratsioonis mainitud eesmärkide - näiteks tuumarelvade kaotamine - kohta väga detailseid lauseid ei olnud, on suurte lubaduste täitmise protsess endiselt ebaselge ning paljud välispoliitika eksperdid on reaalsete sammude asjus jätkuvalt skeptilised.
Mõned tähelepanuväärsed tsitaadid
Tuuma- ja raketikatsetuste teemal
Kim Moonile: "Ma kuulsin, et teie uni mitmeid kordi häiritud seoses riikliku julgeolekunõukogu istungitega. Ma seisan selle eest, et teie und enam ei häiritaks."
Põhja-Korea taristuprobleemidest
Kim Moonile: "Mulle teeb muret, et meie transpordi olukord on nii ahlb, et see võib teile ebamugavust tekitada, see võib minu jaoks olla piinlik, kui te külastate Põhja-Koreas pärast elamist Lõuna-Korea keskkonnas."
Lõuna-Korea presidendipalee külastamisest
Moon: "Ma saan teile näidata palju paremaid vaateid, kui te mulle Sinisesse Majja külla tuleksite."
Kim: "Tõesti? Ma tulen Sinisesse Majja alati, kui te mind kutsute."
Vastuvisiidist
Moon: "Kui te tulete Lõunasse, millal võiksin ma äkki omakorda Põhja-Koread külastada?"
Kim: "Tulge äkki kohe praegu üle?"
Seejärel astus Moon korraks üle joonest, mis tähistab Põhja-Korea territooriumi algust.
Otseülekanne, mis hiljem muutub täismahus videoks:
Videod ja fotod kohtumisest:
Kim & Moon one-on-one date at Panmunjom #interkoreasummit pic.twitter.com/V9wW29Rb2E
— Hawon Jung (@allyjung) April 27, 2018
Nii alustas programmi Põhja-Korea riigitelevisioon:
VIDEO: Here's how #NorthKorea state TV began its broadcast today pic.twitter.com/Hx7tFz96WK
— BBC Monitoring (@BBCMonitoring) April 27, 2018
Taust: Kim oli esimene Põhja-Korea juht, kes piiri ületas
Kim oli esimene Põhja-Korea juht, kes demilitariseeritud tsoonis asuva kontrolljoone ületas, ning Lõuna-Korea võttis teda vastu sõjaväelise tseremooniaga. Samas püsis Kim demilitariseeritud tsoonis ja otseselt Lõuna-Korea territooriumile ei tulnud.
Kahe Korea kunagised juhid on varem kohtunud kahel korral, aastal 2000 ja 2007. Need kohtumised korraldati mõlemad Põhja-Korea pealinnas Pyongyangis, kuid reedene kohtumine leidis aset pingelises ja kahe riigi relvajõudude poolt valvatavas demilitariseeritud tsoonis.
Kuigi Korea sõda lõppes juba 1953. aastal pole kahe riigi vahel endiselt rahulepingut sõlmitud.
Kimiga koos on üheksaliikmeline delegatsioon, kelle seas on ka tema õde Kim Yo-jong ja riigi tseremoniaalne riigipea Kim Yong-nam, kes olid Põhja-Koread esindamas lõunanaabri juures toimunud taliolümpiamängudel. President Mooniga on koos seitse inimest, nende seas kaitseminister, välisminister, Korea ühendamise minister ja peastaabi ülem.
Läbirääkimised leidsid aset piiriküla Lõuna-Korea poolses osas asuvas Rahu majas ning Põhja-Korea esindajad läksid lõunasöögiks tagasi oma territooriumile.
Enne pärastlõunaseid kõnelusi istutasid riigijuhid ühiselt ka rahu sümboliseeriva puu, kusjuures istutamisel kasutati nii Põhja- kui ka Lõuna-Koreast toodud mulda. Ka kastmiseks kasutatav vesi on toodud kahest poolsaare osast.
Kohtumise lõpetab demilitariseeritud tsooni Lõuna-Korea poolel aset leidev pidulik õhtusöök.
2011. aastal alanud Kim Jong-uni valitsusajal on Põhja-Korea tuumaprogramm kiiresti edasi arenenud - eelmisel aastal korraldas Põhja-Korea oma ajaloo kuuenda tuumakatsetuse, samuti on toimunud rohkelt raketikatsetusi, mis on olnud väidetavalt üha edukamad.
Osana viimase aja lepituspoliitikast on Pyongyang küll teatanud katsetuste peatamisest, kuid samas on Põhja-Korea teate kohaselt selle sammu põhjuseks see, et taotletud "eesmärk" olevat saavutatud ja seega ei lähe uusi katsetusi enam vaja.
Kui kokkusaamine Mooniga sujub, peaks mai lõpus või juuni alguses Kim omakorda kohtuma ka USA presidendi Donald Trumpiga, kellega Põhja-Koreal läks vahepeal vägagi teravaks ja ähvardavaks sõnasõjaks. Samuti on esitatud nõudmisi, sealhulgas ka Hiina poolt, et Korea poolsaare tuumarelvavabaks muutmine peaks tähendama ka USA vägede lahkumist Lõuna-Koreast.
### Response:
Kimi ja Mooni ühisdeklaratsioon: tuumarelvadeta Korea poolsaar ja rahulepe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kandidaat on ettevõtja, visionäär, tuntud nimi, ühiskonna asjades orienteerub, süda ja mõistus on õige koha peal, seda saan öelda," ütles Karilaid reedel BNS-ile.
Karilaiu sõnul on tulevane minister "hea leid". "Ta ei kuulu parteisse, aga suure tõenäosusega saab temast erakonna liige," sõnas Karilaid.
"Ta on Eesti keskne mees, Yana Toomi vastand." Praegune riigihaldusminister Jaak Aab lahkub ametist, sest jäi politseile autoroolis vahele alkoholi tarvitamise jääknähtudega ja ületas kiirust. | Karilaid: riigihalduse ministri kandidaat on ettevõtjast visionäär | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kandidaat on ettevõtja, visionäär, tuntud nimi, ühiskonna asjades orienteerub, süda ja mõistus on õige koha peal, seda saan öelda," ütles Karilaid reedel BNS-ile.
Karilaiu sõnul on tulevane minister "hea leid". "Ta ei kuulu parteisse, aga suure tõenäosusega saab temast erakonna liige," sõnas Karilaid.
"Ta on Eesti keskne mees, Yana Toomi vastand." Praegune riigihaldusminister Jaak Aab lahkub ametist, sest jäi politseile autoroolis vahele alkoholi tarvitamise jääknähtudega ja ületas kiirust.
### Response:
Karilaid: riigihalduse ministri kandidaat on ettevõtjast visionäär |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Festivali avab 4. mail Politsei- ja Piirivalveorkester koos Liisi Koiksoniga. Festivalil astuvad üles orelimängija Andres Uibo ning ansamblid Oopus ja MiaMee.
Greifswaldis on väljas Birgit Püve Kihnu-teemaline fotonäitus ja Eesti ajalugu tutvustav näitus. Kinos saab näha filmi "Leiutajateküla Lotte" ning loetakse katkeid Eno Raua raamatust "Naksitrallid". Eesti kirjandusest räägib Peeter Helme.
Festivali avab Saksamaa endine president Joachim Gauck. | Eesti on peakülaline festivalil Nordischer Klang | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Festivali avab 4. mail Politsei- ja Piirivalveorkester koos Liisi Koiksoniga. Festivalil astuvad üles orelimängija Andres Uibo ning ansamblid Oopus ja MiaMee.
Greifswaldis on väljas Birgit Püve Kihnu-teemaline fotonäitus ja Eesti ajalugu tutvustav näitus. Kinos saab näha filmi "Leiutajateküla Lotte" ning loetakse katkeid Eno Raua raamatust "Naksitrallid". Eesti kirjandusest räägib Peeter Helme.
Festivali avab Saksamaa endine president Joachim Gauck.
### Response:
Eesti on peakülaline festivalil Nordischer Klang |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rootsi popbändi liikmete sõnul oli uus materjal ootamatu tagajärg, mis järgnes nende ideele minna taas tuurile, kuid seda virtuaalse reaalsuse kaudu 2019. aastal, teatas BBC.
"Me kõik tundsime, et pärast 35 aastat oleks lõbus taas jõud ühendada ja minna stuudiosse salvestama," avaldas bänd Instagrami lehel. "Oli tunne, nagu aeg oleks seisma jäänud," jätkus teadaanne.
Uute lugude avaldamistähtaega pole veel kinnitatud, kuid üht neist, lugu pealkirjaga "I Still Have Faith In You" esitletakse detsembris BBC ja NBC ühises saates.
ABBA loodi 1972. aastal. Ansambli liikmed olid Benny Andersson, Agnetha Fältskog, Anni-Frid Lyngstad ja Björn Ulvaeus. Björn ja Agnetha ning Benny ja Anni-Frid olid abielupaarid ning ansambli nimi moodustati ansambli liikmete eesnimede esitähtedest.
Pärast Eurovisiooni võitu 1974. aastal on ABBA müünud üle 400 miljoni albumi kogu maailmas. Bändi populaarsuse tipus lahutasid abielu Ulvaeus ja Faltskog ning 1983. aastal ka Lyngstad ning Andersson. ABBA viimane ühine ülesastumine toimus kolm aastat pärast seda Rootsi televisioonis.
Bänd salvestas uut muusikat viimati 1982. aastal, kui produtseerisid hittlood "Under Attack" ja "The Day Before You Came", mis ilmusid albumil "The Singles". Andersson ja Ulvaeus on hiljem kirjutanud muusikat muusikalidele "Chess" (1984) ja "Kristina från Duvemåla" (1995).
Bänd teatas laialiminekust 1982. aastal ning on sellest ajast saati loobunud taasühinemisest. 2000. aastal tehti bändile ühe miljardi dollari suurune ettepanek minna tuurile, kuid ABBA loobus ka sellest.
2013. aastal põhjendas Faltskog otsust sellega, et eelistab bändielu minevikku jätta. "See oli nii kaua aega tagasi ja me jääme ainult vanemaks. Meil on teistsugused elud," rääkis ta.
2016. aasta suvel tuli bänd kokku üheks looks. Bändiliikmed kogunesid, et tähistada Bjorn Ulvaeuse ja Benny Anderssoni 50. koostööaastapäeva. Agnetha Faltskog ja Anni-Frid Lyngstad esitasid kohtumisel ABBA loo "The Way Old Friends Do" ning nendega liitusid laval ka Ulvaeus ning Andersson. See oli bändi esimene ühine etteaste pärast 30 aastat.
❤️
A post shared by @ abbaofficial on Apr 27, 2018 at 4:11am PDT | ABBA avaldab pärast 36 aastat uut muusikat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rootsi popbändi liikmete sõnul oli uus materjal ootamatu tagajärg, mis järgnes nende ideele minna taas tuurile, kuid seda virtuaalse reaalsuse kaudu 2019. aastal, teatas BBC.
"Me kõik tundsime, et pärast 35 aastat oleks lõbus taas jõud ühendada ja minna stuudiosse salvestama," avaldas bänd Instagrami lehel. "Oli tunne, nagu aeg oleks seisma jäänud," jätkus teadaanne.
Uute lugude avaldamistähtaega pole veel kinnitatud, kuid üht neist, lugu pealkirjaga "I Still Have Faith In You" esitletakse detsembris BBC ja NBC ühises saates.
ABBA loodi 1972. aastal. Ansambli liikmed olid Benny Andersson, Agnetha Fältskog, Anni-Frid Lyngstad ja Björn Ulvaeus. Björn ja Agnetha ning Benny ja Anni-Frid olid abielupaarid ning ansambli nimi moodustati ansambli liikmete eesnimede esitähtedest.
Pärast Eurovisiooni võitu 1974. aastal on ABBA müünud üle 400 miljoni albumi kogu maailmas. Bändi populaarsuse tipus lahutasid abielu Ulvaeus ja Faltskog ning 1983. aastal ka Lyngstad ning Andersson. ABBA viimane ühine ülesastumine toimus kolm aastat pärast seda Rootsi televisioonis.
Bänd salvestas uut muusikat viimati 1982. aastal, kui produtseerisid hittlood "Under Attack" ja "The Day Before You Came", mis ilmusid albumil "The Singles". Andersson ja Ulvaeus on hiljem kirjutanud muusikat muusikalidele "Chess" (1984) ja "Kristina från Duvemåla" (1995).
Bänd teatas laialiminekust 1982. aastal ning on sellest ajast saati loobunud taasühinemisest. 2000. aastal tehti bändile ühe miljardi dollari suurune ettepanek minna tuurile, kuid ABBA loobus ka sellest.
2013. aastal põhjendas Faltskog otsust sellega, et eelistab bändielu minevikku jätta. "See oli nii kaua aega tagasi ja me jääme ainult vanemaks. Meil on teistsugused elud," rääkis ta.
2016. aasta suvel tuli bänd kokku üheks looks. Bändiliikmed kogunesid, et tähistada Bjorn Ulvaeuse ja Benny Anderssoni 50. koostööaastapäeva. Agnetha Faltskog ja Anni-Frid Lyngstad esitasid kohtumisel ABBA loo "The Way Old Friends Do" ning nendega liitusid laval ka Ulvaeus ning Andersson. See oli bändi esimene ühine etteaste pärast 30 aastat.
❤️
A post shared by @ abbaofficial on Apr 27, 2018 at 4:11am PDT
### Response:
ABBA avaldab pärast 36 aastat uut muusikat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Su ees mürgeldab puhas vabadus. Vabaduse definitsioon. See on korraga rahutu ja meeletu, ei püsi purgis ega paigal, liigub maailma servast teise ühe hetkega, ja samas on see lüüriline, õrn, poeetiline, leebe. See on kõik, mis sa oled igatsenud. See on džäss. Jazz, ütlevad nad nüüd. See teeb korraga kurvaks, rahutuks ja rõõmsaks ning tuletab meelde kõike kadunut ja ilusat ning paneb hinge värisema-värelema selle ees, mis tuleb. Jah, jazz on uus punk. See pole ehk universaalselt nii, aga mu elus küll.
Nii et Jazzkaar on mu üks lemmikhetk, igal aastal. Üks selline aegruumis laiali valguv, püsimatu, imeilus hetk.
Ambrose Akinmusire tõi endaga newyorgilikke vaibe. See tähendab korraga rahutut-meeletut pulssi ja imeilusat melanhooliat. Võib-olla maailma ägedaim trompetimängija hetkel. Täitsa oma heliruumis, mängulaadis. Neli meest suhtelises staatikas, publikuga verbaalselt pea suhtlemata, ja ikkagi õhk väreleb, nagu rabeleks kõik, kisuks lendu. Jah, need on eri stiilid, mõni vestab publikuga, ongi jutuvestja. Akinmusire on muusikavestja. Tema räägib oma lood läbi kummalise silindri, veidras, õhuvõbelusest tabatavas keeles.
The Bad Plus – samuti New Yorgis elutsev trio – rääkis samal õhtul hoopis teist keelt: see on üks meeldivalt intelligentne džässpunt. Kõik mehed kirjutavad lugusid, ja nende maailm on kuidagi poeetiline, pildiline. Väga põnev on kuulata, kuidas nad seda üles ehitavad ja see ülesehitus hakkab kuidagi ise peas kerima mingit filmi. Iga lugu oleks nagu omaette lühifilm. Ühesõnaga – mu jaoks vähemasti sünesteetiline grupp.
Kuidagi väga energiaalselt ja pildiliselt mõjus ka esmaspäeval Rahva Raamatus pop-up kontserdil nähtud Lauri Kadalipp Social Jazz (Lauri Kadalipp, Allan Järve, Kirke Karja, Tõnu Tubli). Ma saan täiesti aru, miks talle parima noore jazzmuusiku auhind anti – see muusika on totaalne rännak, viib kuskile iseenda sisse laamendama, ulguma, ümisema, ihkama-vihkama, leppima ja unistama.
See pani mõtlema: kui pea igal aastal olen ma avastanud endale Jazzkaarelt mõnegi uue lemmiku – siis väga tihti ei tee nad otse džässi (muidugi, muusika ei vajagi silte, me ei kuula miskit ju sellepärast, millise sildi alla ta pannakse, või kui – noh – siis elustiili osana, et ma olengi punkar, sina räpimees jne). Näiteks mõni aasta tagasi siia põiganud lõunaosariikideplikad Larkin Poe, keda ma tänini üle päeva kuulan, teevad ikka bluusi ja rokenrolli. Aga tänavu on puhas džäss mind põrgulikult enda külge köitnud. Ma tean, et viimastel päevadel tuleb mitu teist masti esinejat ka. Aga nendest uue nädala alguses.
Siiski, esimesel õhtul tegutses Romare, kes mürgendanud DJ-na boiler room' ides maailma pealinnades – ja see kõlas nagu tulevikumuusika vanadest ulmefilmidest. Elektroonika koos pärispillidega, džäss ja plaadisämplid tantsurütmides. Ma arvan, et ma käiksin ööklubides tantsimas, kui sääl oleks meil päris sedalaadi DJ-d ja tantsumuss. Aga harva, harva.
Ja siis, 26. aprilli õhtul, tuli mu ellu Sons of Kemet. Kuidas ma seda kirjeldan? Nad teevad tantsumuusikat, mis sõidab üle nagu the Prodigy parimad palad – kaks trummikomplekt, tuuba, saksofon ja lõputu möll. Sekka sumedat jazz-õrnust. Theon Cross – hull tuubamängija, kes suudab sel pillil mängida lõputut rütmilist bassi ja siis kütta meeltesegaduseni ilusaid jazzsoolosid – saab seni sel festaril mu lemmikpillimehe tiitli.
Pärast Sons of Kemetit (kemetism on muide vanal egiptuse usundil põhinev uuspaganlik koolkond) oli hing nii üleval, et tõesti saigi kuulata ainult Mauno Meesiti Trio moodi totaalset sumedust, täiesti teise äärmuse emotsiooni. Kui nad vihmalaulu tegid, ütles üks vanem härra mu kõrval, et nüüd nõiuvad küll vihma välja. Ja kui ma siis viimasele trammile tõttasin, sadas tõepoolest.
Võlukunstist rääkides, kui ma olin noorem poiss ja imetlesin kangesti naisi-loojaid-kunstnikke (Billie Holiday vaimustas mind juba varateismelisena, Elo Viidingust sain ma vaibi, miks üldse olla luuletaja jne), siis tundus kerge mõte jagada nood naised kuidagi nõidadeks ja haldjateks (olen kohanud ka kõiksugu muid mütoloogilisi olendeid, vähemat ma kunstnikelt ei eeldakski). Noorele mehele on kõik maailmas kuidagi kergem. Aga aja jooksul olen ma aru saanud, et muidugi on tegemist enamasti nõidhaldjate ja haldjasnõidadega, nt viiuli ja luuperiga Hannah Epperson Kanadast – justkui ka leebe nagu öö, aga viis, kuidas ta publikuga rääkis ja ta laulutekstidki on kaunilt ninakad või veidi kiuslikult nukrad. Samas kontrabassist Elena Andrea Wang Norrast jääb mu jaoks sinna haldjamaailma poolele. Ta muusika ja tekstid on pehmemad, ohutumad, aga samas, kui nad bändiga koos instrumentaali kütsid, tuli sinna ikkagi mingi kaunis ja tume energia sisse. Eks see jazz ole mingis mõttes ju ka must kunst.
Voorand-Koikson-Sooäär-Daniel esitasid koos Tallinna Filharmoonilise Kammerkooriga kava "Tormis jääb" – ja Tormis on võimas ka n-ö originaalis (koor ja "bänd" võtsid vahepeal n-ö dialoogivorme, mis kasvasid ka ühismölluks – aga see võimaldaski jälgida Tormise ja töötluste pinget). Duo Sooäär-Daniel on aga nähtus omaette. Nende improd ja kütmised – rajurokk ja siis järsku miski mikeoldfield 'ilik tunne ja bluusimised – paremaks minna ei saa. Koikson. Üks kõige imelisem ja helisevam hääleke.
Aga ma ei saa midagi teha, ma olen lummatud iga kord, kui Voorand oma nõiakäigu sisse lükkab. Sa näed seda hetk enne ta naeratusest või grimassist, kuuled kiunatust või madalat jörinat. Näed, kuidas ta nõiduma hakkab, seda lugu kurale ja hüvale juhtima ning pallitama, Voorand ei ole mu üks lemmikmuusik mitte Eesti mõttes või džässi mõttes, vaid üleüldse, noist elus nähtud-kuuldutest. Oot, tema on vist ikka nõid? Või haldjasnõid? Pagan sellest enam aru saab.
Nüüd paraku pean tõdema, et ma tahan väga seda plaati kuulata. Tormise pärast, aga nende nelja hullukese pärast eriti. See on tõestus, et maailma parim asi asub sageli siinsamas, me käeulatuses.
Jah, ikka peab hulkuma ja ekslema. Mulle väga meeldib ka funkil end läbi raputada lasta (nt Siim Aimla Funk Band on üks ägedamaid uusi asju, kuigi olen vaid korra neid kuulnud). Aga mulle ei meeldi, kui lavalt kutsutakse intensiivselt oma tagaotsi või muid seksualiseeritud kehaosi võbistama või hööritama. Shake it, shake it, baby! Proovin seda tulevikus mõnel oma luuleõhtul ehk. Aga igatahes võbiseb ja hööritub õige mussi järgi kõik ka ise. Shake what ya mama gave ya! Elu on lühike ju. Miski peab raputama. | Jürgen Rooste. Jazz – vabaduse ja ihkamise definitsioon | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Su ees mürgeldab puhas vabadus. Vabaduse definitsioon. See on korraga rahutu ja meeletu, ei püsi purgis ega paigal, liigub maailma servast teise ühe hetkega, ja samas on see lüüriline, õrn, poeetiline, leebe. See on kõik, mis sa oled igatsenud. See on džäss. Jazz, ütlevad nad nüüd. See teeb korraga kurvaks, rahutuks ja rõõmsaks ning tuletab meelde kõike kadunut ja ilusat ning paneb hinge värisema-värelema selle ees, mis tuleb. Jah, jazz on uus punk. See pole ehk universaalselt nii, aga mu elus küll.
Nii et Jazzkaar on mu üks lemmikhetk, igal aastal. Üks selline aegruumis laiali valguv, püsimatu, imeilus hetk.
Ambrose Akinmusire tõi endaga newyorgilikke vaibe. See tähendab korraga rahutut-meeletut pulssi ja imeilusat melanhooliat. Võib-olla maailma ägedaim trompetimängija hetkel. Täitsa oma heliruumis, mängulaadis. Neli meest suhtelises staatikas, publikuga verbaalselt pea suhtlemata, ja ikkagi õhk väreleb, nagu rabeleks kõik, kisuks lendu. Jah, need on eri stiilid, mõni vestab publikuga, ongi jutuvestja. Akinmusire on muusikavestja. Tema räägib oma lood läbi kummalise silindri, veidras, õhuvõbelusest tabatavas keeles.
The Bad Plus – samuti New Yorgis elutsev trio – rääkis samal õhtul hoopis teist keelt: see on üks meeldivalt intelligentne džässpunt. Kõik mehed kirjutavad lugusid, ja nende maailm on kuidagi poeetiline, pildiline. Väga põnev on kuulata, kuidas nad seda üles ehitavad ja see ülesehitus hakkab kuidagi ise peas kerima mingit filmi. Iga lugu oleks nagu omaette lühifilm. Ühesõnaga – mu jaoks vähemasti sünesteetiline grupp.
Kuidagi väga energiaalselt ja pildiliselt mõjus ka esmaspäeval Rahva Raamatus pop-up kontserdil nähtud Lauri Kadalipp Social Jazz (Lauri Kadalipp, Allan Järve, Kirke Karja, Tõnu Tubli). Ma saan täiesti aru, miks talle parima noore jazzmuusiku auhind anti – see muusika on totaalne rännak, viib kuskile iseenda sisse laamendama, ulguma, ümisema, ihkama-vihkama, leppima ja unistama.
See pani mõtlema: kui pea igal aastal olen ma avastanud endale Jazzkaarelt mõnegi uue lemmiku – siis väga tihti ei tee nad otse džässi (muidugi, muusika ei vajagi silte, me ei kuula miskit ju sellepärast, millise sildi alla ta pannakse, või kui – noh – siis elustiili osana, et ma olengi punkar, sina räpimees jne). Näiteks mõni aasta tagasi siia põiganud lõunaosariikideplikad Larkin Poe, keda ma tänini üle päeva kuulan, teevad ikka bluusi ja rokenrolli. Aga tänavu on puhas džäss mind põrgulikult enda külge köitnud. Ma tean, et viimastel päevadel tuleb mitu teist masti esinejat ka. Aga nendest uue nädala alguses.
Siiski, esimesel õhtul tegutses Romare, kes mürgendanud DJ-na boiler room' ides maailma pealinnades – ja see kõlas nagu tulevikumuusika vanadest ulmefilmidest. Elektroonika koos pärispillidega, džäss ja plaadisämplid tantsurütmides. Ma arvan, et ma käiksin ööklubides tantsimas, kui sääl oleks meil päris sedalaadi DJ-d ja tantsumuss. Aga harva, harva.
Ja siis, 26. aprilli õhtul, tuli mu ellu Sons of Kemet. Kuidas ma seda kirjeldan? Nad teevad tantsumuusikat, mis sõidab üle nagu the Prodigy parimad palad – kaks trummikomplekt, tuuba, saksofon ja lõputu möll. Sekka sumedat jazz-õrnust. Theon Cross – hull tuubamängija, kes suudab sel pillil mängida lõputut rütmilist bassi ja siis kütta meeltesegaduseni ilusaid jazzsoolosid – saab seni sel festaril mu lemmikpillimehe tiitli.
Pärast Sons of Kemetit (kemetism on muide vanal egiptuse usundil põhinev uuspaganlik koolkond) oli hing nii üleval, et tõesti saigi kuulata ainult Mauno Meesiti Trio moodi totaalset sumedust, täiesti teise äärmuse emotsiooni. Kui nad vihmalaulu tegid, ütles üks vanem härra mu kõrval, et nüüd nõiuvad küll vihma välja. Ja kui ma siis viimasele trammile tõttasin, sadas tõepoolest.
Võlukunstist rääkides, kui ma olin noorem poiss ja imetlesin kangesti naisi-loojaid-kunstnikke (Billie Holiday vaimustas mind juba varateismelisena, Elo Viidingust sain ma vaibi, miks üldse olla luuletaja jne), siis tundus kerge mõte jagada nood naised kuidagi nõidadeks ja haldjateks (olen kohanud ka kõiksugu muid mütoloogilisi olendeid, vähemat ma kunstnikelt ei eeldakski). Noorele mehele on kõik maailmas kuidagi kergem. Aga aja jooksul olen ma aru saanud, et muidugi on tegemist enamasti nõidhaldjate ja haldjasnõidadega, nt viiuli ja luuperiga Hannah Epperson Kanadast – justkui ka leebe nagu öö, aga viis, kuidas ta publikuga rääkis ja ta laulutekstidki on kaunilt ninakad või veidi kiuslikult nukrad. Samas kontrabassist Elena Andrea Wang Norrast jääb mu jaoks sinna haldjamaailma poolele. Ta muusika ja tekstid on pehmemad, ohutumad, aga samas, kui nad bändiga koos instrumentaali kütsid, tuli sinna ikkagi mingi kaunis ja tume energia sisse. Eks see jazz ole mingis mõttes ju ka must kunst.
Voorand-Koikson-Sooäär-Daniel esitasid koos Tallinna Filharmoonilise Kammerkooriga kava "Tormis jääb" – ja Tormis on võimas ka n-ö originaalis (koor ja "bänd" võtsid vahepeal n-ö dialoogivorme, mis kasvasid ka ühismölluks – aga see võimaldaski jälgida Tormise ja töötluste pinget). Duo Sooäär-Daniel on aga nähtus omaette. Nende improd ja kütmised – rajurokk ja siis järsku miski mikeoldfield 'ilik tunne ja bluusimised – paremaks minna ei saa. Koikson. Üks kõige imelisem ja helisevam hääleke.
Aga ma ei saa midagi teha, ma olen lummatud iga kord, kui Voorand oma nõiakäigu sisse lükkab. Sa näed seda hetk enne ta naeratusest või grimassist, kuuled kiunatust või madalat jörinat. Näed, kuidas ta nõiduma hakkab, seda lugu kurale ja hüvale juhtima ning pallitama, Voorand ei ole mu üks lemmikmuusik mitte Eesti mõttes või džässi mõttes, vaid üleüldse, noist elus nähtud-kuuldutest. Oot, tema on vist ikka nõid? Või haldjasnõid? Pagan sellest enam aru saab.
Nüüd paraku pean tõdema, et ma tahan väga seda plaati kuulata. Tormise pärast, aga nende nelja hullukese pärast eriti. See on tõestus, et maailma parim asi asub sageli siinsamas, me käeulatuses.
Jah, ikka peab hulkuma ja ekslema. Mulle väga meeldib ka funkil end läbi raputada lasta (nt Siim Aimla Funk Band on üks ägedamaid uusi asju, kuigi olen vaid korra neid kuulnud). Aga mulle ei meeldi, kui lavalt kutsutakse intensiivselt oma tagaotsi või muid seksualiseeritud kehaosi võbistama või hööritama. Shake it, shake it, baby! Proovin seda tulevikus mõnel oma luuleõhtul ehk. Aga igatahes võbiseb ja hööritub õige mussi järgi kõik ka ise. Shake what ya mama gave ya! Elu on lühike ju. Miski peab raputama.
### Response:
Jürgen Rooste. Jazz – vabaduse ja ihkamise definitsioon |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Endisel maailma 23. reketil Garcia-Lopezil on ette näidata karjääri jooksul viis võitu mängijate üle, kes kuuluvad maailma parima viie hulka. Nende seas on ka Nadal, kes oli sel hetkel, 2010. aastal Bangkokis, maailma esinumber. Sel korral alistas Nadal hispaanlase aga kerge vaevaga.
Nadal purustas 40 setivõiduga Guillermo Coria nimele kuulunud 2003 - 2004 aasta püstitatud rekordi open era perioodil, milleks oli 35 järjestikust setivõitu. Samas edetabelis kuulub Nadali nimele seitsmest järjestikustest setivõitude arvust viis. | Nadal jõudis liivaväljakutel uue rekordini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Endisel maailma 23. reketil Garcia-Lopezil on ette näidata karjääri jooksul viis võitu mängijate üle, kes kuuluvad maailma parima viie hulka. Nende seas on ka Nadal, kes oli sel hetkel, 2010. aastal Bangkokis, maailma esinumber. Sel korral alistas Nadal hispaanlase aga kerge vaevaga.
Nadal purustas 40 setivõiduga Guillermo Coria nimele kuulunud 2003 - 2004 aasta püstitatud rekordi open era perioodil, milleks oli 35 järjestikust setivõitu. Samas edetabelis kuulub Nadali nimele seitsmest järjestikustest setivõitude arvust viis.
### Response:
Nadal jõudis liivaväljakutel uue rekordini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ei oska nimetada seda numbrit. Teada on, et tuleb avalik enampakkumine, rahvusvaheline. Küsitakse arendaja kontseptsiooni ja hinnapakkumist. Kindlasti tuleb mingi alghind, aga vara on öelda täpset numbrit. Konkreetse pakkumise väljatöötamisel see hind sinna tuleb," rääkis Aab intervjuus Vikerraadiole.
Aab ei välistanud, et kui pakkuja idee on hea, võib see raha üle kaaluda. "Ideel võiks olla vähemalt samapalju kaalu," sõnas minister.
Rahandusministeeriumist öeldi ERR-ile, et alghinna määrab Patarei praegune omanik ehk Riigi Kinnisvara AS (RKAS).
"Enampakkumise väljakuulutamise osas ettevalmistused käivad ning nendega loodetakse lõpule jõuda kolme kuu jooksul," sõnas ministeeriumi avalike suhete peaspetsialist Karel Hanni.
RKAS-i kommunikatsioonispetsialisti Mariliis Sepperi sõnul arvestatakse alghinna kujundamisel Patarei kompleksi eeldatava turuväärtusega.
Kompleksi renoveerimine läheb uuele omanikule eeldatavasti maksma umbes 70-80 miljonit eurot, kuid ei ministeerium ega RKAS soovinud kommenteerida, kas alghind võib suure investeeringumahu tõttu olla pigem sümboolne.
Detailplaneering näeb ette, et kinnistutele kavandatavatel hoonetel on elu-, ühiskondlik ja ärifunktsioon, nii et ala oleks kasutusel ööpäev ringi. Ka kompleksi müügitingimused tulenevad Hanni sõnul detailplaneeringust, muinsuskaitse eritingimustest ja arhitektuurinõuetest.
"Näiteks peab arendaja korraldama avaliku arhitektuurivõistluse, kaasates Tallinna linnaplaneerimise ameti ja Eesti Arhitektide Liidu. Uuel omanikul tuleb kuue aasta jooksul merekindlus renoveerida ning välja ehitada mereäärne promenaad, samuti tuleb arvestada, et ühte tiiba tuleb ette valmistada pinnad kommunismikuritegude muuseumile ja uurimiskeskusele," selgitas ta.
Valitsus otsustas neljapäevasel kabinetinõupidamisel panna Patarei enampakkumisele.
"Arendustegevuste käigus selgub täpsemalt, millised funktsioonid tulevikus Patareil saavad olema. Olgu selleks muuseum, hotell või restoran – kõik need toetavad piirkonna tärkamist elule," ütles Aab. | Patarei merekindluse müügi alghind pole paigas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ei oska nimetada seda numbrit. Teada on, et tuleb avalik enampakkumine, rahvusvaheline. Küsitakse arendaja kontseptsiooni ja hinnapakkumist. Kindlasti tuleb mingi alghind, aga vara on öelda täpset numbrit. Konkreetse pakkumise väljatöötamisel see hind sinna tuleb," rääkis Aab intervjuus Vikerraadiole.
Aab ei välistanud, et kui pakkuja idee on hea, võib see raha üle kaaluda. "Ideel võiks olla vähemalt samapalju kaalu," sõnas minister.
Rahandusministeeriumist öeldi ERR-ile, et alghinna määrab Patarei praegune omanik ehk Riigi Kinnisvara AS (RKAS).
"Enampakkumise väljakuulutamise osas ettevalmistused käivad ning nendega loodetakse lõpule jõuda kolme kuu jooksul," sõnas ministeeriumi avalike suhete peaspetsialist Karel Hanni.
RKAS-i kommunikatsioonispetsialisti Mariliis Sepperi sõnul arvestatakse alghinna kujundamisel Patarei kompleksi eeldatava turuväärtusega.
Kompleksi renoveerimine läheb uuele omanikule eeldatavasti maksma umbes 70-80 miljonit eurot, kuid ei ministeerium ega RKAS soovinud kommenteerida, kas alghind võib suure investeeringumahu tõttu olla pigem sümboolne.
Detailplaneering näeb ette, et kinnistutele kavandatavatel hoonetel on elu-, ühiskondlik ja ärifunktsioon, nii et ala oleks kasutusel ööpäev ringi. Ka kompleksi müügitingimused tulenevad Hanni sõnul detailplaneeringust, muinsuskaitse eritingimustest ja arhitektuurinõuetest.
"Näiteks peab arendaja korraldama avaliku arhitektuurivõistluse, kaasates Tallinna linnaplaneerimise ameti ja Eesti Arhitektide Liidu. Uuel omanikul tuleb kuue aasta jooksul merekindlus renoveerida ning välja ehitada mereäärne promenaad, samuti tuleb arvestada, et ühte tiiba tuleb ette valmistada pinnad kommunismikuritegude muuseumile ja uurimiskeskusele," selgitas ta.
Valitsus otsustas neljapäevasel kabinetinõupidamisel panna Patarei enampakkumisele.
"Arendustegevuste käigus selgub täpsemalt, millised funktsioonid tulevikus Patareil saavad olema. Olgu selleks muuseum, hotell või restoran – kõik need toetavad piirkonna tärkamist elule," ütles Aab.
### Response:
Patarei merekindluse müügi alghind pole paigas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Selle murrangulise operatsiooniga oleme löönud suure augu ISIS-e võimesse levitada internetis propagandat ja radikaliseerida Euroopa noori," ütles EL-i politseiagentuuri direktor Rob Wainwright avalduses.
Operatsiooni peasihtmärk oli uudisteagentuur Amaq, mida ISIS on kasutanud rünnakute eest vastutuse võtmiseks ning oma džihaadisõnumi levitamiseks.
Kaks päeva kestnud operatsioon algas kolmapäeval ja oli 2015. aastal algatatud suuroperatsiooni viimane etapp.
"Selle reidiga, mille sihtmärgiks olid suured ISIS-e toetatud meediaväljaanded nagu Amaq, kuid ka raadiokanal al-Bayan, Halumu ja Nashiri uudiste(agentuur), anti löök ISIS-e võimekusele lasta eetrisse ja levitada terroristlikku materjali," teatas Europol.
"Seda rahvusvahelist üheaegselt läbiviidud politseireidi" koordineeriti Europoli peakorterist Haagis, koostöös EL-i justiitsagentuuriga Eurojust.
Operatsiooni juhtis Belgia prokuratuur ning riiklikud politseijõud konfiskeerisid reidi käigus servereid Hollandis, Kanadas ja USA-s. Digitaalset materjali arestiti ka Bulgaarias, Prantsusmaal ja Rumeenias. Samuti tehti domeeniregistraatorite tuvastamisel koostööd Briti terroritõrje internetiüksusega, teatas Europol.
Euroopa politseiorganisatsioon hoiatas Amaqi tõusu eest juba 2015. aasta lõpus, väites, et "terroristide veebitaristu on tehniliselt vastupidav".
"Alates sellest ajast on korrakaitseagentuurid kestva ühise jõupingutuse raames sulgenud meediaväljaande veebivara," lisati avalduses.
ISIS kasutas Amaqi 2016. aastal, et võtta omaks üle terve maailma ning Lähis-Idas korraldatud rünnakuid, sealjuures terroriakte Pariisis, Brüsselis, Barcelonas ja Berliinis. | EL-i ja USA politseijõud ründasid ISIS-e meediakanaleid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Selle murrangulise operatsiooniga oleme löönud suure augu ISIS-e võimesse levitada internetis propagandat ja radikaliseerida Euroopa noori," ütles EL-i politseiagentuuri direktor Rob Wainwright avalduses.
Operatsiooni peasihtmärk oli uudisteagentuur Amaq, mida ISIS on kasutanud rünnakute eest vastutuse võtmiseks ning oma džihaadisõnumi levitamiseks.
Kaks päeva kestnud operatsioon algas kolmapäeval ja oli 2015. aastal algatatud suuroperatsiooni viimane etapp.
"Selle reidiga, mille sihtmärgiks olid suured ISIS-e toetatud meediaväljaanded nagu Amaq, kuid ka raadiokanal al-Bayan, Halumu ja Nashiri uudiste(agentuur), anti löök ISIS-e võimekusele lasta eetrisse ja levitada terroristlikku materjali," teatas Europol.
"Seda rahvusvahelist üheaegselt läbiviidud politseireidi" koordineeriti Europoli peakorterist Haagis, koostöös EL-i justiitsagentuuriga Eurojust.
Operatsiooni juhtis Belgia prokuratuur ning riiklikud politseijõud konfiskeerisid reidi käigus servereid Hollandis, Kanadas ja USA-s. Digitaalset materjali arestiti ka Bulgaarias, Prantsusmaal ja Rumeenias. Samuti tehti domeeniregistraatorite tuvastamisel koostööd Briti terroritõrje internetiüksusega, teatas Europol.
Euroopa politseiorganisatsioon hoiatas Amaqi tõusu eest juba 2015. aasta lõpus, väites, et "terroristide veebitaristu on tehniliselt vastupidav".
"Alates sellest ajast on korrakaitseagentuurid kestva ühise jõupingutuse raames sulgenud meediaväljaande veebivara," lisati avalduses.
ISIS kasutas Amaqi 2016. aastal, et võtta omaks üle terve maailma ning Lähis-Idas korraldatud rünnakuid, sealjuures terroriakte Pariisis, Brüsselis, Barcelonas ja Berliinis.
### Response:
EL-i ja USA politseijõud ründasid ISIS-e meediakanaleid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavune festival on järjekorras juba kolmas. "Omaaegsest üsna juhuslikult lendu lastud uitmõttest on tänaseks saanud väga ilus traditsioon, publik on võtnud selle veidi unenäolise suvelõpufestivali suurepäraselt vastu," rääkis üks festivali korraldajatest Kristel Lipand.
"Oleme korraldanud festivali valdavalt vabatahtlike abiga, armastusest filmikunsti vastu ja üsna julgelt eksperimenteerides. See on olnud paras teekond ja proovime publikut uute lahendustega üllatada tänavugi," ütles Lipand. Publik saab seekord festivalil öiseid seansse nautida heinamaale püstitatavas autokinos. Nii võib teekonnafilmidele kaasa elada otse rooli tagant, kinohelid autoraadiost kostumas.
Festivalipäeval linastuvad Eesti filmiklassikasse kuuluv "Nipernaadi" (1983), vendade Kaurismäkide "Worthless" (1982) ning ikooniline road movie "Easy Rider" (1969). Öises autokinos näidatakse Jim Jarmuschi saladuslikku mängufilmi "Dead Man" (1995) ning postapokalüptilist märulit "Mad Max 2" (1981). Päeva vältel linastuvad festivaliplatsile püstitatavas kinotelgis Rahvusarhiivi valitud multifilmid ning lühifilmid.
Festivalil jagub lisaks kinokunsti nautimisele palju muudki tegevust. Lastel on võimalus osaleda animatsiooni töötoas ja viktoriinis, mängida lauamänge ning seigelda vanade sõidukite keskel aaretejahil.
Päeva saadavad festivaliplatsil öösse pop-up klubi VÄLK DJ-d. Samuti saab festivalil võistelda lauatennise turniiril, osaleda Järva-Jaani bussiekskursioonil ning visata leili ainulaadses tuletõrjebussis paiknevas saunas.
Pealinnast ja Tartust tulijaid toovad soovi korral festivalile bussid, millega on võimalik hilisel öötunnil ka tagasi Tallinna või Tartusse sõita. | Filmilindifestival keskendub sel aastal teekonnafilmidele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavune festival on järjekorras juba kolmas. "Omaaegsest üsna juhuslikult lendu lastud uitmõttest on tänaseks saanud väga ilus traditsioon, publik on võtnud selle veidi unenäolise suvelõpufestivali suurepäraselt vastu," rääkis üks festivali korraldajatest Kristel Lipand.
"Oleme korraldanud festivali valdavalt vabatahtlike abiga, armastusest filmikunsti vastu ja üsna julgelt eksperimenteerides. See on olnud paras teekond ja proovime publikut uute lahendustega üllatada tänavugi," ütles Lipand. Publik saab seekord festivalil öiseid seansse nautida heinamaale püstitatavas autokinos. Nii võib teekonnafilmidele kaasa elada otse rooli tagant, kinohelid autoraadiost kostumas.
Festivalipäeval linastuvad Eesti filmiklassikasse kuuluv "Nipernaadi" (1983), vendade Kaurismäkide "Worthless" (1982) ning ikooniline road movie "Easy Rider" (1969). Öises autokinos näidatakse Jim Jarmuschi saladuslikku mängufilmi "Dead Man" (1995) ning postapokalüptilist märulit "Mad Max 2" (1981). Päeva vältel linastuvad festivaliplatsile püstitatavas kinotelgis Rahvusarhiivi valitud multifilmid ning lühifilmid.
Festivalil jagub lisaks kinokunsti nautimisele palju muudki tegevust. Lastel on võimalus osaleda animatsiooni töötoas ja viktoriinis, mängida lauamänge ning seigelda vanade sõidukite keskel aaretejahil.
Päeva saadavad festivaliplatsil öösse pop-up klubi VÄLK DJ-d. Samuti saab festivalil võistelda lauatennise turniiril, osaleda Järva-Jaani bussiekskursioonil ning visata leili ainulaadses tuletõrjebussis paiknevas saunas.
Pealinnast ja Tartust tulijaid toovad soovi korral festivalile bussid, millega on võimalik hilisel öötunnil ka tagasi Tallinna või Tartusse sõita.
### Response:
Filmilindifestival keskendub sel aastal teekonnafilmidele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | M-4-vanuseklassis pälvis alla 105-kilogrammises kehakaalus kulla Mihkel Laurits Märjamaa Spordiklubist tulemusega 150 kilogrammi.
M-1-vanuseklassis teenis samuti alla 105-kilogrammises kehakaalus võisteldes hõbeda Reval Spordi mees Tarmo Pärna tulemusega 257,5 kilogrammi. Kuldmedal jäi seekord 2,5 kilogrammi kaugusele.
Pärna klubikaaslane Kaido Leesmann tõi M-1-vanuseklassis üle 120-kilogrammises kehakaalus võisteldes hõbemedali tulemusega 305 kilogrammi. Siingi jäi kuldmedal kõigest 2,5 kilogrammi kaugusele. Lisaks teenis Leesmann ka absoluutarvestuses hõbemedali.
Lamades surumise MM kestab Lõuna-Aafrika Vabariigis Potchefstroomis 22. – 28. aprillini ja sellel võtavad mõõtu 28 riigi sportlased. | Eesti jõutõstjad on võitnud maailmameistrivõistlustelt neli medalit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
M-4-vanuseklassis pälvis alla 105-kilogrammises kehakaalus kulla Mihkel Laurits Märjamaa Spordiklubist tulemusega 150 kilogrammi.
M-1-vanuseklassis teenis samuti alla 105-kilogrammises kehakaalus võisteldes hõbeda Reval Spordi mees Tarmo Pärna tulemusega 257,5 kilogrammi. Kuldmedal jäi seekord 2,5 kilogrammi kaugusele.
Pärna klubikaaslane Kaido Leesmann tõi M-1-vanuseklassis üle 120-kilogrammises kehakaalus võisteldes hõbemedali tulemusega 305 kilogrammi. Siingi jäi kuldmedal kõigest 2,5 kilogrammi kaugusele. Lisaks teenis Leesmann ka absoluutarvestuses hõbemedali.
Lamades surumise MM kestab Lõuna-Aafrika Vabariigis Potchefstroomis 22. – 28. aprillini ja sellel võtavad mõõtu 28 riigi sportlased.
### Response:
Eesti jõutõstjad on võitnud maailmameistrivõistlustelt neli medalit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kogeme õnne ikka ainult lühikese hetkena, sähvatusena. Hoolimata oma lühikesest kestvusest täidavad need hetked hiljem terve meie maailma," kommenteeris uut singlit autor ning ansambli solist Liina Saar.
Jazzmuusikast mõjutatud Miamee on tegutsenud kaheksa aastat ning 2014. aastal ilmus esikalbum "Some Other Me".
Lisaks Liinale esinevad MiaMee nime all tunnustatud muusikud: klahvpillidel Taavi Kerikmäe, kitarrist Mart Soo, trummidel Ahto Abner ja Rootsi/Türgi päritolu tšellist/laulja Anni Elif Egecioglu.
MiaMee järgmised kontserdid on 3. mail Viljandi jazziklubis Jasm, 4. mail Tartus festivalil Mailaul ning juba 8. mail esinetakse Saksamaal Greifswaldis festivalil Nordischer Klang. | MiaMee esitles uut singlit "Flash of Light" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kogeme õnne ikka ainult lühikese hetkena, sähvatusena. Hoolimata oma lühikesest kestvusest täidavad need hetked hiljem terve meie maailma," kommenteeris uut singlit autor ning ansambli solist Liina Saar.
Jazzmuusikast mõjutatud Miamee on tegutsenud kaheksa aastat ning 2014. aastal ilmus esikalbum "Some Other Me".
Lisaks Liinale esinevad MiaMee nime all tunnustatud muusikud: klahvpillidel Taavi Kerikmäe, kitarrist Mart Soo, trummidel Ahto Abner ja Rootsi/Türgi päritolu tšellist/laulja Anni Elif Egecioglu.
MiaMee järgmised kontserdid on 3. mail Viljandi jazziklubis Jasm, 4. mail Tartus festivalil Mailaul ning juba 8. mail esinetakse Saksamaal Greifswaldis festivalil Nordischer Klang.
### Response:
MiaMee esitles uut singlit "Flash of Light" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Crowellil diagnoositi haruldane pahaloomuline neljanda astme ajukasvaja 2013. aasta oktoobris. Samal aastal opereeriti teda kasvaja eemaldamiseks ning alustati vähivastast ravi.
Esimesi kasvaja sümptomeid tundis Crowell paremas kehapooles, kui ta oli USA rattakoondisega treeninglaagris, et valmistuda 2016. aasta Rio olümpiamängudeks. Ta naasis koju ja läks arstlikku kontrolli, kus tal avastatigi pahaloomuline kasvaja. Vaatamata haigusele jätkas Crowell treenimisega ja võistlemist professionaalsel tasemel. Viimastel aastatel tegeles Crowell treeneritööga. Lisaks õpetas ta Dick Lane'i velodroomil lastele rattaga sõitmist.
We recently found out that former team mate @jacrowell88 lost her battle with cancer this morning. Our hearts and condolences go out to her loved ones, and those for whom she was such an inspiration. pic.twitter.com/UfbOm8xL1K
— UHCprocycling (@UHCprocycling) April 25, 2018
Today, beloved pro cyclist Jacquelyn Crowell passed away after battling a brain tumor. She made a huge impact on the cycling community as well as the fight to cure cancer. She will be greatly missed and we send our deepest sympathies to her friends, family, and teammates. pic.twitter.com/y4bhHMaFP1
— USA Cycling (@usacycling) April 25, 2018 | Viis aastat vähiga võidelnud profijalgrattur suri 30-aastaselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Crowellil diagnoositi haruldane pahaloomuline neljanda astme ajukasvaja 2013. aasta oktoobris. Samal aastal opereeriti teda kasvaja eemaldamiseks ning alustati vähivastast ravi.
Esimesi kasvaja sümptomeid tundis Crowell paremas kehapooles, kui ta oli USA rattakoondisega treeninglaagris, et valmistuda 2016. aasta Rio olümpiamängudeks. Ta naasis koju ja läks arstlikku kontrolli, kus tal avastatigi pahaloomuline kasvaja. Vaatamata haigusele jätkas Crowell treenimisega ja võistlemist professionaalsel tasemel. Viimastel aastatel tegeles Crowell treeneritööga. Lisaks õpetas ta Dick Lane'i velodroomil lastele rattaga sõitmist.
We recently found out that former team mate @jacrowell88 lost her battle with cancer this morning. Our hearts and condolences go out to her loved ones, and those for whom she was such an inspiration. pic.twitter.com/UfbOm8xL1K
— UHCprocycling (@UHCprocycling) April 25, 2018
Today, beloved pro cyclist Jacquelyn Crowell passed away after battling a brain tumor. She made a huge impact on the cycling community as well as the fight to cure cancer. She will be greatly missed and we send our deepest sympathies to her friends, family, and teammates. pic.twitter.com/y4bhHMaFP1
— USA Cycling (@usacycling) April 25, 2018
### Response:
Viis aastat vähiga võidelnud profijalgrattur suri 30-aastaselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Päeva teist aega näitas Bottasele 0,035 sekundiga kaotanud Hiina MM-sarja etapil võidutsenud Daniel Ricciardo (Red Bull Racing) ja kolmas oli Force India piloot Sergio Perez (1.45,075). Tiitlikaitsja Lewis Hamilton (Mercedes) näitas meeskonnakaaslasest 0,958 sekundit kehvemat aega ja sai kirja neljanda koha. MM-sarja liider Sebastian Vetteli ringiajaks märgiti 1.46,513, mis andis edetabelis kümnenda koha.
Kuuendat aega näidanud Max Verstappen (Red Bull Racing) kaotas viiendast kurvist väljudes masina üle juhitavuse ja kihutas rajapiirdesse. Enne õnnetust oli ta sõitnud välja kiireima ringiaja 1.46,399.
He was sixth-fastest in Friday's first practice session
But Max Verstappen's weekend got off to a less-than-perfect start ???? #F1 #AzerbaijanGP???????? pic.twitter.com/Mlf80l9Y4H
— Formula 1 (@F1) April 27, 2018
Three Baku podium specialists in the top three in FP1
With @ForceIndiaF1 looking strong ????
And Ferrari perhaps yet to show their hand properly... #F1 #AzerbaijanGP???????? pic.twitter.com/z4gX9fp4Wz
— Formula 1 (@F1) April 27, 2018
⚠️ Virtual Safety Car ⚠️
Verstappen loses the rear at Turn 5 and hits the barrier #F1 #AzerbaijanGP???????? pic.twitter.com/0yMNOAb7yo
— Formula 1 (@F1) April 27, 2018 | Bakuu avatreeningul näitas kiireimat aega Bottas, Verstappen tegi avarii | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Päeva teist aega näitas Bottasele 0,035 sekundiga kaotanud Hiina MM-sarja etapil võidutsenud Daniel Ricciardo (Red Bull Racing) ja kolmas oli Force India piloot Sergio Perez (1.45,075). Tiitlikaitsja Lewis Hamilton (Mercedes) näitas meeskonnakaaslasest 0,958 sekundit kehvemat aega ja sai kirja neljanda koha. MM-sarja liider Sebastian Vetteli ringiajaks märgiti 1.46,513, mis andis edetabelis kümnenda koha.
Kuuendat aega näidanud Max Verstappen (Red Bull Racing) kaotas viiendast kurvist väljudes masina üle juhitavuse ja kihutas rajapiirdesse. Enne õnnetust oli ta sõitnud välja kiireima ringiaja 1.46,399.
He was sixth-fastest in Friday's first practice session
But Max Verstappen's weekend got off to a less-than-perfect start ???? #F1 #AzerbaijanGP???????? pic.twitter.com/Mlf80l9Y4H
— Formula 1 (@F1) April 27, 2018
Three Baku podium specialists in the top three in FP1
With @ForceIndiaF1 looking strong ????
And Ferrari perhaps yet to show their hand properly... #F1 #AzerbaijanGP???????? pic.twitter.com/z4gX9fp4Wz
— Formula 1 (@F1) April 27, 2018
⚠️ Virtual Safety Car ⚠️
Verstappen loses the rear at Turn 5 and hits the barrier #F1 #AzerbaijanGP???????? pic.twitter.com/0yMNOAb7yo
— Formula 1 (@F1) April 27, 2018
### Response:
Bakuu avatreeningul näitas kiireimat aega Bottas, Verstappen tegi avarii |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajakirjanike küsimusele, mida teeb opositsioon, kui Armeenia peaministri valimine 1. mail läbi kukub, parlament seaduse järgi laiali saadetakse ja määratakse uued valimised, vastas Pašinjan: "Tõenäoliselt boikotime."
"Korraldatakse massimeeleavaldused. Kõik valimisjaoskonnad piiratakse sisse. Need valimised kukutatakse läbi," ütles Pašinjan ajakirjanikele hotellis Marriott, kus ta pidi kohtuma läbirääkimisteks peaministri kohusetäitja Karen Karapetjaniga.
Karapetjan keeldus kõnelustest Armeenia opositsioonijuhiga
Armeenia valitsusjuhi kohusetäitja Karen Karapetjan keeldus reedel kõnelustest opositsiooniliider Nikol Pašinjaniga, kes enda hinnangul on ainus võimalik peaministrikandidaat, ütles Karapetjani pressiesindaja.
"Peaministri kohusetäitja sõnul ei saa kõnelusi, kus üks pool dikteerib kogu sisu ja teine ei saa seda teha, läbirääkimisteks pidada," sõnas esindaja.
Pašinjan näis neljapäeva õhtul välistavat igasuguse kompromissi valitsusega, kuulutades, et tema on ainus sobiv kandidaat peaministri kohale.
"Kui mind peaministriks ei valita, jääb Armeenia üldse peaministrita," ütles Pasinjan Jerevanis meeleavaldusel.
Armeenia parlamendi spiiker teatas neljapäeval, et parlament hääletab uue peaministri üle 1. mail erakorralisel istungil.
Pašinjan: Armeenia sündmuste võrdlemine Maidaniga tuleb mõistmatusest
Pašinjan peab vääraks võrrelda Armeenia sündmusi Ukraina omadega.
"Võrdlus Ukraina, Maidaniga on mõistmatuse tulemus. Sellest ei maksa isegi rääkida," ütles Pašinjan ajakirjanikele hotellis Marriott, kus ta pidi kohtuma läbirääkimisteks Armeenia peaministri kohusetäitja Karen Karapetjaniga.
Tema sõnutsi on Jerevani sündmused "sada protsenti Armeenia protsess".
"Ja ükski luma (Armeenia münt) ei ole tulnud mingitest riikidest või organisatsioonidest. Peagi avaldame oma rahalise aruande. Meid aitasid meie oma kodanikud. Tahan samuti märkida, et meid toetab 90 protsenti Vene armeenlasi," ütles Pašinjan.
Raadio Vaba Euroopa otseülekanne: | Pašinjan: peaministri määramise ebaõnnestumisel boikotime valimisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajakirjanike küsimusele, mida teeb opositsioon, kui Armeenia peaministri valimine 1. mail läbi kukub, parlament seaduse järgi laiali saadetakse ja määratakse uued valimised, vastas Pašinjan: "Tõenäoliselt boikotime."
"Korraldatakse massimeeleavaldused. Kõik valimisjaoskonnad piiratakse sisse. Need valimised kukutatakse läbi," ütles Pašinjan ajakirjanikele hotellis Marriott, kus ta pidi kohtuma läbirääkimisteks peaministri kohusetäitja Karen Karapetjaniga.
Karapetjan keeldus kõnelustest Armeenia opositsioonijuhiga
Armeenia valitsusjuhi kohusetäitja Karen Karapetjan keeldus reedel kõnelustest opositsiooniliider Nikol Pašinjaniga, kes enda hinnangul on ainus võimalik peaministrikandidaat, ütles Karapetjani pressiesindaja.
"Peaministri kohusetäitja sõnul ei saa kõnelusi, kus üks pool dikteerib kogu sisu ja teine ei saa seda teha, läbirääkimisteks pidada," sõnas esindaja.
Pašinjan näis neljapäeva õhtul välistavat igasuguse kompromissi valitsusega, kuulutades, et tema on ainus sobiv kandidaat peaministri kohale.
"Kui mind peaministriks ei valita, jääb Armeenia üldse peaministrita," ütles Pasinjan Jerevanis meeleavaldusel.
Armeenia parlamendi spiiker teatas neljapäeval, et parlament hääletab uue peaministri üle 1. mail erakorralisel istungil.
Pašinjan: Armeenia sündmuste võrdlemine Maidaniga tuleb mõistmatusest
Pašinjan peab vääraks võrrelda Armeenia sündmusi Ukraina omadega.
"Võrdlus Ukraina, Maidaniga on mõistmatuse tulemus. Sellest ei maksa isegi rääkida," ütles Pašinjan ajakirjanikele hotellis Marriott, kus ta pidi kohtuma läbirääkimisteks Armeenia peaministri kohusetäitja Karen Karapetjaniga.
Tema sõnutsi on Jerevani sündmused "sada protsenti Armeenia protsess".
"Ja ükski luma (Armeenia münt) ei ole tulnud mingitest riikidest või organisatsioonidest. Peagi avaldame oma rahalise aruande. Meid aitasid meie oma kodanikud. Tahan samuti märkida, et meid toetab 90 protsenti Vene armeenlasi," ütles Pašinjan.
Raadio Vaba Euroopa otseülekanne:
### Response:
Pašinjan: peaministri määramise ebaõnnestumisel boikotime valimisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1973. aasta 15. septembril kuningaks kroonitud Carl XVI Gustaf on olnud troonil reedese seisuga juba 44 aastat ja 224 päeva. Eelmine rekord pärines 14. sajandist, vahendas The Local.
"Pärast riigiarhiivi dokumentide uurimist saab kinnitada, et tänase seisuga on kuningas olnud troonil kauem kui kuningas Magnus Eriksson 14. sajandil," teatas Rootsi kuningapalee neljapäeval.
Magnus IV Eriksson oli Rootsi kuningas aastatel 1319-1364 ning ta valitses 44 aastat ja 222 päeva. Aastatel 1319-1355 oli ta ka Norra kuningaks.
Tegemist oli vastuolulise kuningaga, kes on ajalikku läinud maksutõusuga, mille eesmärgiks oli Skåne provintsi ostmine Taani käest. Lõpuks pidi ta seisma silmitsi oma poja Eric XII juhitud mässuga ning mingil hetkel valitsus poeg Soome ja Rootsi lõunaosa üle, ise käes oli aga ülejäänud kuningriik.
Carl XVI Gustaf sai 1973. aastal kuningaks pärast seda, kui suri tema vanaisa Gustaf VI Adolf. Praeguse kuninga isa hukkus juba 1947. aastal lennuõnnetuses.
Hoolimata ajaloolisest saavutustest ei soovinud Carl XVI Gustaf rekordit kuidagi eriliselt tähistada ning keskendus hoopis neljapäevase Jaapani-visiidi lõpetamisele.
Kuigi 71-aastase kuninga valitsusaeg on olnud pikk, on mujal Euroopas hetkel monarhe, kes on palju kauem valitsenud. Taani kuninganna Margrethe II on 47. aastat troonil ning Briti kuninganna Elizabeth II on valitsenud lausa 66 aastat. | Carl XVI Gustafist sai Rootsi ajaloo kõige kauem valitsenud monarh | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1973. aasta 15. septembril kuningaks kroonitud Carl XVI Gustaf on olnud troonil reedese seisuga juba 44 aastat ja 224 päeva. Eelmine rekord pärines 14. sajandist, vahendas The Local.
"Pärast riigiarhiivi dokumentide uurimist saab kinnitada, et tänase seisuga on kuningas olnud troonil kauem kui kuningas Magnus Eriksson 14. sajandil," teatas Rootsi kuningapalee neljapäeval.
Magnus IV Eriksson oli Rootsi kuningas aastatel 1319-1364 ning ta valitses 44 aastat ja 222 päeva. Aastatel 1319-1355 oli ta ka Norra kuningaks.
Tegemist oli vastuolulise kuningaga, kes on ajalikku läinud maksutõusuga, mille eesmärgiks oli Skåne provintsi ostmine Taani käest. Lõpuks pidi ta seisma silmitsi oma poja Eric XII juhitud mässuga ning mingil hetkel valitsus poeg Soome ja Rootsi lõunaosa üle, ise käes oli aga ülejäänud kuningriik.
Carl XVI Gustaf sai 1973. aastal kuningaks pärast seda, kui suri tema vanaisa Gustaf VI Adolf. Praeguse kuninga isa hukkus juba 1947. aastal lennuõnnetuses.
Hoolimata ajaloolisest saavutustest ei soovinud Carl XVI Gustaf rekordit kuidagi eriliselt tähistada ning keskendus hoopis neljapäevase Jaapani-visiidi lõpetamisele.
Kuigi 71-aastase kuninga valitsusaeg on olnud pikk, on mujal Euroopas hetkel monarhe, kes on palju kauem valitsenud. Taani kuninganna Margrethe II on 47. aastat troonil ning Briti kuninganna Elizabeth II on valitsenud lausa 66 aastat.
### Response:
Carl XVI Gustafist sai Rootsi ajaloo kõige kauem valitsenud monarh |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsussektoris töötas 2017. aastal 117 044 töötajat, kes jagunevad keskvalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuste ja sotsiaalkindlustusfondide vahel.
Valitsussektori töötajate arv suurenes 2017. aastal 261 töötaja võrra ehk 0,2 protsenti. Absoluutarvult suurenes töötajate arv enim keskvalitsuses, kus lisandus 135 töötajat.
Keskvalitsuse töötajate arvu suurenemisele avaldasid enim mõju keskvalitsuse all olevad haiglad, mille töötajate arv suurenes haiglate liitumise tõttu - Põhja-Eesti regionaalhaiglas suurenes töötajate arv 458 võrra ning Tartu Ülikooli kliinikumis 390 töötaja võrra.
Samas keskvalitsusse kuuluvates riigiasutustes töötajate arv vähenes 580 töötaja võrra ehk 1,9 protsenti. Protsentuaalselt on töötajate arv enim kasvanud sotsiaalkindlustusfondides, kus töötajate arv on suurenenud 119
töötaja võrra ehk 14 protsenti, sealhulgas töötukassas 124 töötaja võrra.
2017. aastal suurenes nii valitsussektori kui ka keskvalitsuse hõive osakaal tööealisest elanikkonnast 0,1 protsendipunkti võrra, mis tähendab, et valitsussektori töötajate arv suurenes mõnevõrra kiiremini, võrreldes tööealise elanikkonnaga, kuid ei ületanud siiski 12 protsenti tööealisest elanikkonnast.
Valitsussektori töötajate arv on perioodil 2008-2017 vähenenud 5,1 protsenti ehk keskmiselt 0,6 protsenti aastas.
Valitsussektori keskmise palga kasv 2017. aastal oli 0,4 protsendipunkti aeglasem kui Eesti keskmise palga kasv ning valitsussektori palgatase jäi kolmandat aastat järjest samale tasemele - suhe Eesti keskmisesse oli 101 protsenti.
Eesti keskmine palk tõusis 2017. aastal 6,5% ja valitsussektori keskmine palk 6,1%. Valitsussektori palgatõus toimus valdavalt asutuste sisemiste ressursside arvelt, sest üldist otsust riigieelarvega palgafondi ei suurendatud. | Riigiasutuste töötajate arv on kahanenud, valitsussektoris tervikuna mitte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsussektoris töötas 2017. aastal 117 044 töötajat, kes jagunevad keskvalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuste ja sotsiaalkindlustusfondide vahel.
Valitsussektori töötajate arv suurenes 2017. aastal 261 töötaja võrra ehk 0,2 protsenti. Absoluutarvult suurenes töötajate arv enim keskvalitsuses, kus lisandus 135 töötajat.
Keskvalitsuse töötajate arvu suurenemisele avaldasid enim mõju keskvalitsuse all olevad haiglad, mille töötajate arv suurenes haiglate liitumise tõttu - Põhja-Eesti regionaalhaiglas suurenes töötajate arv 458 võrra ning Tartu Ülikooli kliinikumis 390 töötaja võrra.
Samas keskvalitsusse kuuluvates riigiasutustes töötajate arv vähenes 580 töötaja võrra ehk 1,9 protsenti. Protsentuaalselt on töötajate arv enim kasvanud sotsiaalkindlustusfondides, kus töötajate arv on suurenenud 119
töötaja võrra ehk 14 protsenti, sealhulgas töötukassas 124 töötaja võrra.
2017. aastal suurenes nii valitsussektori kui ka keskvalitsuse hõive osakaal tööealisest elanikkonnast 0,1 protsendipunkti võrra, mis tähendab, et valitsussektori töötajate arv suurenes mõnevõrra kiiremini, võrreldes tööealise elanikkonnaga, kuid ei ületanud siiski 12 protsenti tööealisest elanikkonnast.
Valitsussektori töötajate arv on perioodil 2008-2017 vähenenud 5,1 protsenti ehk keskmiselt 0,6 protsenti aastas.
Valitsussektori keskmise palga kasv 2017. aastal oli 0,4 protsendipunkti aeglasem kui Eesti keskmise palga kasv ning valitsussektori palgatase jäi kolmandat aastat järjest samale tasemele - suhe Eesti keskmisesse oli 101 protsenti.
Eesti keskmine palk tõusis 2017. aastal 6,5% ja valitsussektori keskmine palk 6,1%. Valitsussektori palgatõus toimus valdavalt asutuste sisemiste ressursside arvelt, sest üldist otsust riigieelarvega palgafondi ei suurendatud.
### Response:
Riigiasutuste töötajate arv on kahanenud, valitsussektoris tervikuna mitte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2016. aastal müüs Chelsea Salahi AS Romasse ning nüüd on hakatud Mourinhole ette heitma, et ta Inglismaa meistriliiga parimaks mängijaks valitud Salahi toona maha müüs.
"Inimesed süüdistavad mind Salahi maha müümises, kuigi tegelikult oli olukord hoopis vastupidi," rääkis Mourinho ESPN-ile. "Mina ostsin Salahi noore poisina Chelseasse, kui ta ei olnud veel valmis mängija. Otsustasime ühiselt ta laenule anda, aga Chelsea pidas paremaks ta hoopis maha müüa, et tasemele uus mängija osta. See ei olnud minu otsus."
Liverpool hoiab Inglimaa kõrgeimas jalgpalliliigas kolmandat kohta ja teenis Meistrite Liiga esimeses poolfinaalis AS Roma vastu 5:2 võidu. | Mourinho: Salahi müüs maha Chelsea juhtkond, mitte mina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2016. aastal müüs Chelsea Salahi AS Romasse ning nüüd on hakatud Mourinhole ette heitma, et ta Inglismaa meistriliiga parimaks mängijaks valitud Salahi toona maha müüs.
"Inimesed süüdistavad mind Salahi maha müümises, kuigi tegelikult oli olukord hoopis vastupidi," rääkis Mourinho ESPN-ile. "Mina ostsin Salahi noore poisina Chelseasse, kui ta ei olnud veel valmis mängija. Otsustasime ühiselt ta laenule anda, aga Chelsea pidas paremaks ta hoopis maha müüa, et tasemele uus mängija osta. See ei olnud minu otsus."
Liverpool hoiab Inglimaa kõrgeimas jalgpalliliigas kolmandat kohta ja teenis Meistrite Liiga esimeses poolfinaalis AS Roma vastu 5:2 võidu.
### Response:
Mourinho: Salahi müüs maha Chelsea juhtkond, mitte mina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Igapäevaelus ajakirjanikuna tuntud Janar Ala värske raamat „pöördub argise kirjeldamise poole ning sobib meelelahutuslikuks lugemiseks väga laiale lugejaskonnale. Sellised tähelepanekud ja huumor võiksid kõnetada inimesi eri elualadelt ja eri põlvkondadest. Teosest võiks mõelda kui humoorikast kõrvalpilgust Õnne 13 stiilis eludele. Siin ei ole väiksemaid või suuremaid elusid, tähtsusetumaid ja tähtsamaid isikuid – kõik sündmused võivad saada oluliseks ja saada tähenduslikena talletatud.
Ääretult tabav ja ironiseeriv on jutt „Mees ja naine käivad teatris“, mis valmistas palju nalja ja äratundmist, iseäranis mulle kui teatrikriitikule ja teatrites töötanud inimesele. See tekst joonis alla ja võimendas paljusid teatriskäigu kui rituaaliga ning teatri hindamisega seotud stereotüüpe, keerates veel mitu vinti pealegi.
Lisaks argitasandi vaimukale kirjeldamisele on autor mõnes loos leidnud metafoori või kujundi, mille kaudu iseloomustada mõnd kultuuri või ühiskonna tahku. Näiteks saab ühes loos võtmetegelane lappi kujutavast maalist, mille kirjeldus näib viitavat nüüdiskunsti kontseptuaalsusele. „Pole tõsisemaid ja vähem tõsiseid teemasid, vaid tähtis on see, rõhutab ta, et lapi olemus saab sellel pildil väga hästi edasi antud, vaadake see materiaalsus, see lapi materiaalsus,“ (lk 12) kirjeldab kunstikoguja uhkustundega.
Jutte, kus kõne alla tuleb filosoofilisem ja kultuuriteadlikumat inimest muigama panev teema, on teisigi. Näiteks ka teose ühe tugevama kujundlikkusega silmapaistev lõik filosoof Gille Deleuze’ist: „Ajakirjanik mõtles, et Deleuze’i silmad on nagu röntgen ja et filosoofis on midagi elutut, objektiivset, masinlikku. Et ta oleks pigem nagu mõiste kui inimene. Sõnaks saanud liha. Homseks saanud tänane. Kontseptuaalinsener.“ (lk 50) Pakun, et väljend kontseptuaalinsener sobiks hästi mõnede tänaste arvamusliidrite ja sõnavõtjate iseloomustuseks, eriti juhtudel, kui õhemapoolset sisu vänge terminoloogia varjama kiputakse – kui mõttest enam tõuseb esile sõna, tähistaja.
Filosoofiliste ja tähendusi puudutavate küsimustega tegelevad ka noored tudengid loos „Pool muna“: „Me hakkasime suhtuma tähistajasse kui meelevaldsusse. Võtsime nõuks järjekorra igavuse leevendamiseks korduvalt toite tähistavaid silte vahetada, võiroos vahetus ekleeriga ja Tallinna leivake Viini saiaga.“ (lk 77) Mainitud lõigud viitavad ilmselt autori enda akadeemilisele taustale ja õpinguaegsetele kogemustele, seda enam, et „Pool muna“ on kirjutatud autobiograafilise meenutuse stiilis. Sedalaadi argielu lihtsuse ja enesestmõistetavuste ühildamine filosoofiliste küsimustega lisab teosele tuumakust ja kihte ilma milleta jääks see pelgaks igapäeva portreteerimiseks, olgugi, et vaimukaks ja läbinägelikkuks.
Ala suurimaks trumbiks näib olevat argielulise ja igapäevase kujutamine ilma filtriteta ning just selline detailne ja ülinaturalistlik kujutusviis võib luua aluse humooriks ja kohati isegi argise metafoorseks või maagilisemaks muutumiseks. Mõneti võimaldab säärane stiil tõmmata paralleele mitmete teiste kirjanikega, kes on keskendunud tavalistele eludele, kuid kelle loomingust ei puudu ka mingi vimka või veidrusenõks. Näiteks kerkis minu lugejateadvuses esile kõrvutus Andrus Kivirähki jutuvestmisstiiliga, küll aga on Ala sageli napim ja minimalistlikum. Tõdemuslik, esmapilgul kuiv vaatlus, kuid järele mõeldes omapäraseid detaile säilitav ja lõbusust loov vaatenurk on omane mõlemale autorile.
Teose vaimukaimad ja võluvaimad kohad on need, kus Alal on õnnestunud kirjeldada pildikesi ja omapäraseid, kiiksuga tegelasi meie ümber, olgu need tõestisündinud või kirjanduslik konstruktsioon. Nii vilksavad raamatust läbi juuksuritoolis Jüri Kuuskemaa soengut paluv mees, jõuludest eemalehoidev kuid Lasnamäe korteris siiski elektripirnid süütav elanik kui ka suvitajad. Viimaseid kirjeldab kogu raamatu üks tabavamaid ja seeläbi ka naljakamaid lõike: „Eraomandi olekuga puhkajad istusid rannas ja tundusid puhkavat sellise jõuga, et ikka iga makstud euro eest puhatud saaks. Mitmel mehel olid jalaas nilbed kaja tüüpi ujumispüksid või trussiku tüüpi ujumispüksid nagu narkodiileril filmis „Boogie Nights“. Pingeline pagev makstud neurootiline puhkus Eestimaa suves.“ (lk 126-127)
Ala on suutnud luubi alla tõsta olukorrad ja inimesed meie seast, kelle iga lugeja ära tunda võib. Vaimukas ja meelelahutuslik lugemine. Pärast kaane sulgemist on mõistlik tänavail käies silmi lahti hoida, sest märgata võib rohkem naljakaid seiku, kui enne teose lugemist. | Arvustus. Ala olme vaimukas võtmes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Igapäevaelus ajakirjanikuna tuntud Janar Ala värske raamat „pöördub argise kirjeldamise poole ning sobib meelelahutuslikuks lugemiseks väga laiale lugejaskonnale. Sellised tähelepanekud ja huumor võiksid kõnetada inimesi eri elualadelt ja eri põlvkondadest. Teosest võiks mõelda kui humoorikast kõrvalpilgust Õnne 13 stiilis eludele. Siin ei ole väiksemaid või suuremaid elusid, tähtsusetumaid ja tähtsamaid isikuid – kõik sündmused võivad saada oluliseks ja saada tähenduslikena talletatud.
Ääretult tabav ja ironiseeriv on jutt „Mees ja naine käivad teatris“, mis valmistas palju nalja ja äratundmist, iseäranis mulle kui teatrikriitikule ja teatrites töötanud inimesele. See tekst joonis alla ja võimendas paljusid teatriskäigu kui rituaaliga ning teatri hindamisega seotud stereotüüpe, keerates veel mitu vinti pealegi.
Lisaks argitasandi vaimukale kirjeldamisele on autor mõnes loos leidnud metafoori või kujundi, mille kaudu iseloomustada mõnd kultuuri või ühiskonna tahku. Näiteks saab ühes loos võtmetegelane lappi kujutavast maalist, mille kirjeldus näib viitavat nüüdiskunsti kontseptuaalsusele. „Pole tõsisemaid ja vähem tõsiseid teemasid, vaid tähtis on see, rõhutab ta, et lapi olemus saab sellel pildil väga hästi edasi antud, vaadake see materiaalsus, see lapi materiaalsus,“ (lk 12) kirjeldab kunstikoguja uhkustundega.
Jutte, kus kõne alla tuleb filosoofilisem ja kultuuriteadlikumat inimest muigama panev teema, on teisigi. Näiteks ka teose ühe tugevama kujundlikkusega silmapaistev lõik filosoof Gille Deleuze’ist: „Ajakirjanik mõtles, et Deleuze’i silmad on nagu röntgen ja et filosoofis on midagi elutut, objektiivset, masinlikku. Et ta oleks pigem nagu mõiste kui inimene. Sõnaks saanud liha. Homseks saanud tänane. Kontseptuaalinsener.“ (lk 50) Pakun, et väljend kontseptuaalinsener sobiks hästi mõnede tänaste arvamusliidrite ja sõnavõtjate iseloomustuseks, eriti juhtudel, kui õhemapoolset sisu vänge terminoloogia varjama kiputakse – kui mõttest enam tõuseb esile sõna, tähistaja.
Filosoofiliste ja tähendusi puudutavate küsimustega tegelevad ka noored tudengid loos „Pool muna“: „Me hakkasime suhtuma tähistajasse kui meelevaldsusse. Võtsime nõuks järjekorra igavuse leevendamiseks korduvalt toite tähistavaid silte vahetada, võiroos vahetus ekleeriga ja Tallinna leivake Viini saiaga.“ (lk 77) Mainitud lõigud viitavad ilmselt autori enda akadeemilisele taustale ja õpinguaegsetele kogemustele, seda enam, et „Pool muna“ on kirjutatud autobiograafilise meenutuse stiilis. Sedalaadi argielu lihtsuse ja enesestmõistetavuste ühildamine filosoofiliste küsimustega lisab teosele tuumakust ja kihte ilma milleta jääks see pelgaks igapäeva portreteerimiseks, olgugi, et vaimukaks ja läbinägelikkuks.
Ala suurimaks trumbiks näib olevat argielulise ja igapäevase kujutamine ilma filtriteta ning just selline detailne ja ülinaturalistlik kujutusviis võib luua aluse humooriks ja kohati isegi argise metafoorseks või maagilisemaks muutumiseks. Mõneti võimaldab säärane stiil tõmmata paralleele mitmete teiste kirjanikega, kes on keskendunud tavalistele eludele, kuid kelle loomingust ei puudu ka mingi vimka või veidrusenõks. Näiteks kerkis minu lugejateadvuses esile kõrvutus Andrus Kivirähki jutuvestmisstiiliga, küll aga on Ala sageli napim ja minimalistlikum. Tõdemuslik, esmapilgul kuiv vaatlus, kuid järele mõeldes omapäraseid detaile säilitav ja lõbusust loov vaatenurk on omane mõlemale autorile.
Teose vaimukaimad ja võluvaimad kohad on need, kus Alal on õnnestunud kirjeldada pildikesi ja omapäraseid, kiiksuga tegelasi meie ümber, olgu need tõestisündinud või kirjanduslik konstruktsioon. Nii vilksavad raamatust läbi juuksuritoolis Jüri Kuuskemaa soengut paluv mees, jõuludest eemalehoidev kuid Lasnamäe korteris siiski elektripirnid süütav elanik kui ka suvitajad. Viimaseid kirjeldab kogu raamatu üks tabavamaid ja seeläbi ka naljakamaid lõike: „Eraomandi olekuga puhkajad istusid rannas ja tundusid puhkavat sellise jõuga, et ikka iga makstud euro eest puhatud saaks. Mitmel mehel olid jalaas nilbed kaja tüüpi ujumispüksid või trussiku tüüpi ujumispüksid nagu narkodiileril filmis „Boogie Nights“. Pingeline pagev makstud neurootiline puhkus Eestimaa suves.“ (lk 126-127)
Ala on suutnud luubi alla tõsta olukorrad ja inimesed meie seast, kelle iga lugeja ära tunda võib. Vaimukas ja meelelahutuslik lugemine. Pärast kaane sulgemist on mõistlik tänavail käies silmi lahti hoida, sest märgata võib rohkem naljakaid seiku, kui enne teose lugemist.
### Response:
Arvustus. Ala olme vaimukas võtmes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kätlin Kaldmaa tõlkes on ilmunud kirjastusmärgi Lumemana alt üks väike ja sümpaatne raamatuke, mille väljaandmisaastaks on märgitud 2017, kuigi minu kätte jõudis see alles üsna hiljuti. Aga vahet ei olegi, sest Argentiina-Kanada kirjaniku Alberto Mangueli „Õhtud Borgesega” on üsna aegumatu teos.
Vormilt on see pisike mälestusteraamat, mille sisu võtab ilusti kokku kaanetekst: „Ühel päeval 1964. aastal astub Buenos Airese noorukese raamatupoe töötaja juurde pime kirjanik, kes uurib, kas noormees ei oleks huvitatud väikesest tööotsast. Nimelt otsib mees kedagi, kes talle raamatuid ette loeks.”
Ja nii tõesti ka läheb. Kuigi toona vaid kuueteistaastane Alberto Manguel oli raamatuhuviline juba varem, kujuneb nendest kohtumistest midagi, mida võib tagantjärele nimetada elumuutvaks. Teismeline poiss seda ise muidugi nii ei taju. Tsiteerin: „Mu tädi, kes Borgest meeletult austas, oli minu ükskõiksusest veidi šokeeritud ning käis peale, et ma kindlasti märkmeid teeksin ja päevikut peaksin. Minu jaoks ei olnud need õhtud Borgesega mitte midagi erilist (selle võib panna noorukiea ülbuse süüks), see oli lihtsalt üks loomulik osa raamatumaailmast, mida olin alati enda omaks pidanud.” (lk 8-9)
Muidugi võib eelnevat avaldust võtta ka nii, et Borges oli muutunud monumendiks või kinnistäheks juba eluajal – ta oli isegi ühe teismelise raamatukoi jaoks „loomulik osa raamatumaailmast”. Aga jah, autor ei häbenegi öelda, et mõtestama on ta asunud neid visiite ja toonaseid vestlusi alles hiljem.
Raamat on üles ehitatud selliselt, et kursiivis esitab Manguel olevikuvormis jutustatud pildikesi kohtumistest ja vestlustest Borgesega. Viimased võivad teinekord olla isegi üpris triviaalsed, kuid mingis mõttes see vaid lisab nende väärtust, aidates mõista ja mõtestada inimest, kes on vaat et mõisteks muutunud sõna „Borges” taga. Üks väike näide: „ Ta küsib minu käest, kas ma läheksin temaga kinno, vaatama muusikali, „West Side Story”. Ta on mitu korda selle seanssidel käinud ega tundu sellest kunagi väsivat. Tee peal ümiseb ta „Mariat” ja märgib, kui väga vastab tõele fakt, et armsama nimest saab lihtsalt nime asemel jumalik lausung: Beatrice [beatri:tše], Julia, Lesbia, Laura. „Pärast on kõik sellest nimest nakatatud,” ütleb ta. „Muidugi, võib-olla ei oleks sel üldse sama efekti, kui tüdruku nimi oleks Gumersinda, ah? Või Bustefrieda. Või Suurjalg-Bertha, mis?” itsitab ta.”
Tavakirjas esinevad raamatus aga esseistlikud mälestused, mida autor on rikastanud konkreetsete faktide, tähelepanekute ja tõlgendustega Jorge Luis Borgese elu ja loomingu kohta selle põhjal, mida ta ilmselt on õppinud ja saanud teada hiljem, juba pärast enda neli aastat kestnud kohtumisi kuulsa kirjanikuga.
Ka need pole vähem vaimukad ega naljakad, nii et kui hakkasin mingi hetk toredamaid lauseid selles kuuekümneleheküljelises raamatukeses alla joonima, siis veendusin üsna pea ülesande mõttetuses, sest lõpuks oleks tulnud alla joonida kogu raamat. Nii et väikesele mahule vaatamata on „Õhtud Borgesega” sisutihe, põnev ja teravmeelne teos, mis ei heida mitte ainult sissevaadet kuulsa kirjaniku ellu ja mõttemaailma, vaid aitab ka mõtestada kirjandust kui sellist, aidates ka lugejal näha Borgese elu juhtinud arusaama: et reaalsuse tuum peitubki raamatutes. | Peeter Helme raamatusoovitus: "Õhtud Borgesega" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kätlin Kaldmaa tõlkes on ilmunud kirjastusmärgi Lumemana alt üks väike ja sümpaatne raamatuke, mille väljaandmisaastaks on märgitud 2017, kuigi minu kätte jõudis see alles üsna hiljuti. Aga vahet ei olegi, sest Argentiina-Kanada kirjaniku Alberto Mangueli „Õhtud Borgesega” on üsna aegumatu teos.
Vormilt on see pisike mälestusteraamat, mille sisu võtab ilusti kokku kaanetekst: „Ühel päeval 1964. aastal astub Buenos Airese noorukese raamatupoe töötaja juurde pime kirjanik, kes uurib, kas noormees ei oleks huvitatud väikesest tööotsast. Nimelt otsib mees kedagi, kes talle raamatuid ette loeks.”
Ja nii tõesti ka läheb. Kuigi toona vaid kuueteistaastane Alberto Manguel oli raamatuhuviline juba varem, kujuneb nendest kohtumistest midagi, mida võib tagantjärele nimetada elumuutvaks. Teismeline poiss seda ise muidugi nii ei taju. Tsiteerin: „Mu tädi, kes Borgest meeletult austas, oli minu ükskõiksusest veidi šokeeritud ning käis peale, et ma kindlasti märkmeid teeksin ja päevikut peaksin. Minu jaoks ei olnud need õhtud Borgesega mitte midagi erilist (selle võib panna noorukiea ülbuse süüks), see oli lihtsalt üks loomulik osa raamatumaailmast, mida olin alati enda omaks pidanud.” (lk 8-9)
Muidugi võib eelnevat avaldust võtta ka nii, et Borges oli muutunud monumendiks või kinnistäheks juba eluajal – ta oli isegi ühe teismelise raamatukoi jaoks „loomulik osa raamatumaailmast”. Aga jah, autor ei häbenegi öelda, et mõtestama on ta asunud neid visiite ja toonaseid vestlusi alles hiljem.
Raamat on üles ehitatud selliselt, et kursiivis esitab Manguel olevikuvormis jutustatud pildikesi kohtumistest ja vestlustest Borgesega. Viimased võivad teinekord olla isegi üpris triviaalsed, kuid mingis mõttes see vaid lisab nende väärtust, aidates mõista ja mõtestada inimest, kes on vaat et mõisteks muutunud sõna „Borges” taga. Üks väike näide: „ Ta küsib minu käest, kas ma läheksin temaga kinno, vaatama muusikali, „West Side Story”. Ta on mitu korda selle seanssidel käinud ega tundu sellest kunagi väsivat. Tee peal ümiseb ta „Mariat” ja märgib, kui väga vastab tõele fakt, et armsama nimest saab lihtsalt nime asemel jumalik lausung: Beatrice [beatri:tše], Julia, Lesbia, Laura. „Pärast on kõik sellest nimest nakatatud,” ütleb ta. „Muidugi, võib-olla ei oleks sel üldse sama efekti, kui tüdruku nimi oleks Gumersinda, ah? Või Bustefrieda. Või Suurjalg-Bertha, mis?” itsitab ta.”
Tavakirjas esinevad raamatus aga esseistlikud mälestused, mida autor on rikastanud konkreetsete faktide, tähelepanekute ja tõlgendustega Jorge Luis Borgese elu ja loomingu kohta selle põhjal, mida ta ilmselt on õppinud ja saanud teada hiljem, juba pärast enda neli aastat kestnud kohtumisi kuulsa kirjanikuga.
Ka need pole vähem vaimukad ega naljakad, nii et kui hakkasin mingi hetk toredamaid lauseid selles kuuekümneleheküljelises raamatukeses alla joonima, siis veendusin üsna pea ülesande mõttetuses, sest lõpuks oleks tulnud alla joonida kogu raamat. Nii et väikesele mahule vaatamata on „Õhtud Borgesega” sisutihe, põnev ja teravmeelne teos, mis ei heida mitte ainult sissevaadet kuulsa kirjaniku ellu ja mõttemaailma, vaid aitab ka mõtestada kirjandust kui sellist, aidates ka lugejal näha Borgese elu juhtinud arusaama: et reaalsuse tuum peitubki raamatutes.
### Response:
Peeter Helme raamatusoovitus: "Õhtud Borgesega" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väike prints on nüüdsest Cambridge'i prints Louis.
Kihlveokontorid ennustasid, et pisiprintsi nimeks saab Albert, sest fännid avastasid just selle nimega lehe kuningliku perekonna veebilehelt. Ennustused ei pidanud aga paika.
Väike prints sündis 23. aprillil. Poiss kaalus 3,8 kilogrammi ning sünnituse juures viibis ka prints William.
The Duke and Duchess of Cambridge are delighted to announce that they have named their son Louis Arthur Charles.
The baby will be known as His Royal Highness Prince Louis of Cambridge. pic.twitter.com/4DUwsLv5JQ
— Kensington Palace (@KensingtonRoyal) April 27, 2018
Äsja sündinud prints on troonijärjekorras viiendal kohal pärast prints Charlesi, prints Williamit ning oma õdesid-vendi prints George'i ja printsess Charlotte'i. | William ja Kate nimetasid vastsündinud poja Louis Arthur Charlesiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väike prints on nüüdsest Cambridge'i prints Louis.
Kihlveokontorid ennustasid, et pisiprintsi nimeks saab Albert, sest fännid avastasid just selle nimega lehe kuningliku perekonna veebilehelt. Ennustused ei pidanud aga paika.
Väike prints sündis 23. aprillil. Poiss kaalus 3,8 kilogrammi ning sünnituse juures viibis ka prints William.
The Duke and Duchess of Cambridge are delighted to announce that they have named their son Louis Arthur Charles.
The baby will be known as His Royal Highness Prince Louis of Cambridge. pic.twitter.com/4DUwsLv5JQ
— Kensington Palace (@KensingtonRoyal) April 27, 2018
Äsja sündinud prints on troonijärjekorras viiendal kohal pärast prints Charlesi, prints Williamit ning oma õdesid-vendi prints George'i ja printsess Charlotte'i.
### Response:
William ja Kate nimetasid vastsündinud poja Louis Arthur Charlesiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sageli võib madalamast liigast kõrgemale tõusjal olla see eelis, et meistriliiga klubi on mängijatest tühjaks jooksnud või leegionärid on lahkunud, ent TTÜ puhul seda ei ole juhtunud. Nende tuumik on säilinud. Leegionär Levi Giese oli korrektselt rivis ning lõpuks tõusis ta ka üheks meeskonna edukaimaks punktitoojaks.
EMÜ SK teenis Saku I liigas Betoonimeister /Tskk/SK Nordi järel teise koha. Kõrgemale tasemele tõusmise võimalusele teist hooaega järjest ära öelnud Tiit Soku juhendatav klubi jätab liigakoha seega vabaks tartlastele. EMÜ SK haarab võimalusest kinni, sest kõrged ambitsioonid on pikemas perspektiivis olemas.
TTÜ KK saavutas kohtumises soliidse algedu, kuid esimese veerandi lõpuks sulas seis punktidele 24:18. Sten Olmre oli kogunud selleks hetkeks 17 punkti. Poolajaks juhtis TTÜ 51:41. Kolmaski veerand otsustavat vahet sisse ei teinud. Neljandale veerandile läks TTÜ vastu 71:59 eduseisust.
Viimasel perioodil suutis TTÜ teha EMÜ SK-ga korraliku vahe sisse. Lõppskooriks kujuned 100:76.
TTÜ oli parem nii lauas 49:40 kui ka korvisöötudes 26:17, pallikaotusi oli TTÜ-l 11 ja EMÜ-l 17. TTÜ tabas kaheseid paremini, 58 - 38 %, EMÜ aga kolmeseid, 33 - 24 % ja vabaviskeid 81 - 70 %.
EMÜ SK resultatiivseim mängija oli Argo Orumaa 23 punktiga. Ken Karja lisas 14 silma ning Joosep Russak ja Ott Sellis 12 punkti.
TTÜ KK parim oli 21 punktiga Sten Olmre. Levi Giese lisas 20 ja Toomas Raadik 17 punkti.
Meeskondade korduskohtumine peetakse reedel Tallinnas, TTÜ Spordihoones, algus kell 18.30. Õiguse korvpalli meistriliigasse lunastab meeskond, kes kogub kahe mängu kokkuvõttes rohkem punkte. | Esimeses üleminekumängus teenis TTÜ 24-punktilise edu EMÜ ees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sageli võib madalamast liigast kõrgemale tõusjal olla see eelis, et meistriliiga klubi on mängijatest tühjaks jooksnud või leegionärid on lahkunud, ent TTÜ puhul seda ei ole juhtunud. Nende tuumik on säilinud. Leegionär Levi Giese oli korrektselt rivis ning lõpuks tõusis ta ka üheks meeskonna edukaimaks punktitoojaks.
EMÜ SK teenis Saku I liigas Betoonimeister /Tskk/SK Nordi järel teise koha. Kõrgemale tasemele tõusmise võimalusele teist hooaega järjest ära öelnud Tiit Soku juhendatav klubi jätab liigakoha seega vabaks tartlastele. EMÜ SK haarab võimalusest kinni, sest kõrged ambitsioonid on pikemas perspektiivis olemas.
TTÜ KK saavutas kohtumises soliidse algedu, kuid esimese veerandi lõpuks sulas seis punktidele 24:18. Sten Olmre oli kogunud selleks hetkeks 17 punkti. Poolajaks juhtis TTÜ 51:41. Kolmaski veerand otsustavat vahet sisse ei teinud. Neljandale veerandile läks TTÜ vastu 71:59 eduseisust.
Viimasel perioodil suutis TTÜ teha EMÜ SK-ga korraliku vahe sisse. Lõppskooriks kujuned 100:76.
TTÜ oli parem nii lauas 49:40 kui ka korvisöötudes 26:17, pallikaotusi oli TTÜ-l 11 ja EMÜ-l 17. TTÜ tabas kaheseid paremini, 58 - 38 %, EMÜ aga kolmeseid, 33 - 24 % ja vabaviskeid 81 - 70 %.
EMÜ SK resultatiivseim mängija oli Argo Orumaa 23 punktiga. Ken Karja lisas 14 silma ning Joosep Russak ja Ott Sellis 12 punkti.
TTÜ KK parim oli 21 punktiga Sten Olmre. Levi Giese lisas 20 ja Toomas Raadik 17 punkti.
Meeskondade korduskohtumine peetakse reedel Tallinnas, TTÜ Spordihoones, algus kell 18.30. Õiguse korvpalli meistriliigasse lunastab meeskond, kes kogub kahe mängu kokkuvõttes rohkem punkte.
### Response:
Esimeses üleminekumängus teenis TTÜ 24-punktilise edu EMÜ ees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Artikkel on algselt ilmunud portaalis Edasi.
On öeldud, et kes pole noorena sots, see on südametu, ja kes pole küpsena konservatiiv, on mõistuseta. Veel on öeldud, et kes on noorena konservatiiv, on oinas ja kes on küpsenult sots, on topeltoinas. Veel on öeldud, et kes pole mitte kunagi elus konservatiiv, see on ebemeke tuules.
Kõik need ütlused ei ole parteilised, need on elust endast pärit, ja igamees tohib selliseid mõisteid nagu sots, konservatiiv, oinas, ebemeke, südametu ja küps täita just nii lahja või nii tulise sisuga kui tahab.
Konservatiivsusest mõtlema ja kirjutama (justkui poleks varem kirjutatud ja mõeldud…) innustas mind praegu üks raamat, mille on kokku pannud soomlased Timo Vihavainen, Marko Hamilo ja Joonas Konstig. Selle peakiri on „Sallijaskond versus väärtuskonservatiivid“ (tõlkinud Ene Kaaber). See siin ei ole raamatuarvustus, kuid üks tsitaat sealt kulub marjaks ära. Artiklist, mille autor on kirjanik Joonas Konstig:
„Vasta järgmise lühitesti küsimustele ja hinda, kas sa oled konservatiiv.
Kas inimloomus on pigem püsiv kui vabalt kujundatav?
Kas inimeses on pinna all peidus väike kiskja või on ta läbinisti hea?
Kas sa valiksid ennemini hea elu heas seltskonnas kui äärmusliku vabaduse teha, mis pähe tuleb?
Kui vastasid jaatavalt esimestele variantidele, oled maailmavaatelt konservatiiv. Selgitame. Konservatiiv tuletab meelde, et riiete ja tehnoloogia muutumisest hoolimata on inimloomus kui selline üsna püsiv, seda ei saa mistahes viisil mudeldada. Ühiskonda tuleb kujundada inimese, mitte inimest ühiskonna järgi: see oleks inimkatsete tegemine ja konservatiiv inimkatseid ei poolda. Lenini mõte „meist peavad saama inimhingede insenerid“ tekitab temas õudust. Konservatiivne vaatenurk on traditsiooniline – leidub kristlikus inimesekäsituses, mütoloogias, rahvapärimuses ja kirjanduses – ning järgib ka bioloogilist teadmust, mis rõhutab, et oleme vanade geenide looming ning et evolutsiooni mõõtkavas on kõik palju aeglasem kui indiviidi omas.“
Nende küsimuste ja vastuste järgi olen mina konservatiiv.
Aga selle asemel, et jätkata samas vaimus teoretiseerimist (sest ahvatlus on suur), tsiteerin siia otsa midagi hoopis ootamatumat, mis viib mõtted muu hulgas sellelegi, et vahel on kasulik aduda, kui (ühest küljest) mõttetud ja (teisest küljest) mõistust avardavad võivad olla ootamatud küsimused.
Reval Café keti kohvikutes leiab tassi alt, alustassilt, mõtteteradega paberkettaid, viimasel ajal koolilaste lausetega. Kui olin just alustanud selle loo sissetoksimist oma tahvli ekraanile, tõstsin tassi suu juurde, rüüpasin lonksu ja lugesin siis roosalt sõõrilt: „Mis saab Vabaduse väljakust saja aasta pärast?“ – Miia-Lotta, 4. klass. Kas ta on sots või konservatiiv? Praegu, neljandas klassis, mentaalselt varaküps? Või viiekümne aasta pärast? Kes ennustaks? Lollid küsimused, äärmiselt lollid, liiga konjunktuursed, liiga mängulised ja liiga demagoogilised!
Ent kui pisut järele mõtelda, siis on Miia-Lottaski korraga mõlemat, nii sotsi kui ka konservatiivi, sest ta valutab täna südant kõige ja kõigi pärast nagu sots, ehkki tema ajamõõduks on terve sajand nagu ehtsal konservatiivil.
Elus on palju põletavaid teemasid, mille puhul arutlus inimese liigitamisest mõne tunnuse järgi läheb sõlme. Näiteks raiskamine, saastamine ja konservatiivsus. Sest pole moodsamat asja kui end konservatiivi-sõnast kategooriliselt taandanud inimeste vapikilp „öko“, mis märgib ometi tõeliselt vanaaegset ehk rahvakeeles konservatiivset käitumist…
Kõik, mis puudutab ökoloogilist käitumist, viib mõtted klassikalisele vana ja uue suhtele ja vajadusele nii mistahes „vana“ kui ka mistahes „uut“ uurida tähelepaneliku, stambivaba pilguga. Stambid, klišeed ja sildistamine on kleepunud viimasel ajal aga kõigi teemade külge, millest rahvas räägib. Need kolm sõna on mentaalses sfääris täpselt sama nagu eluslooduses plasträmps, mis vallutab praegu aina suuremaid alasid ookeanides ja matab enda alla puhtaid liivarandu.
Veel üks vahemärkus uue ja vana asjus. Mulle, veendunud kohvikuinimesele 21. sajandil, jäi hiljuti silma Stefan Zweigi olupilt 19. ja 20. sajandi vahetuse Viinist („Eilne maailm“, Jaan Krossi tõlkes):
„…Ja muidugi mõista lugesime, lugesime kõike, mis kätte sattus. Igast avalikust raamatukogust tõime endale raamatuid, ja laenutasime vastastikku, mis keegi oli hankinud. Kuid meie parimaks eneseharimispaigaks kõige uue suhtes oli kohvik.
Et sellest aru saada, tuleb teada, et Viini kohvik kujutab endast täiesti isepärast ja maailmas mitte millegi sarnanevaga võrreldavat institutsiooni. Õigupoolest on see iselaadne demokraatlik, igaühele odava kohvitassi eest avatud klubi, kus iga külaline võib selle tillukese tasu eest tundide viisi istuda, mõtteid vahetada, kirjutada, kaarte mängida, oma posti kätte saada ja kõigepealt konsumeerida piiramatul arvul ajalehti ning ajakirju. Paremas Viini kohvikus leidusid kõik Viini ja mitte ainult Viini, vaid ka saksa, prantsuse, inglise, itaalia ning ameerika ajalehed ja sinna juurde kõik maailma tähtsamad kirjanduslikud ja kunstialased Revue’d Mercure de France’ist, Neue Rundschaust, Studiost ja Burlington Magazine’ist saadik. Nii teadsime kõik, mis maailmas toimus, otsesest allikast, olime informeeritud igast raamatust, mis ilmus, igast etendusest, mis kus tahes aset leidis, ja võrdlesime kõigi lehtede arvustusi: võib-olla ei soodustanud miski austerlase vaimset erksust ja rahvusvahelist orienteeritust nii palju kui see, et tal oli võimalus saada kohvikus maailmas toimuva kohta nii mitmekülgseid teateid ja ühtlasi arutada neid sõbralikus ringis. Me istusime seal iga päev tundide viisi ega lasknud midagi kõrvust mööda.“
Siingi lööb välja mu konservatiivsem pool, sest selliseid tsiviliseeritud linlikkuse oaase olen nõus kaitsma ka praegusel sajandil. Õnneks pole seda vaja teha praktiliselt, sest kohvikud kui sellised, ka enam-või vähem Viini tüüpi, ei kao, vaid paljunevad kõikjal. Kuid hämmastav sarnasus praeguse, nn moodsa maailmaga, mille asukate moehaigus sunnib neid edvistama modernsuse rinnamärgiga, seisneb lihtsas tõsiasjas: tänane internetne sotsiaalmeedia ja Stefan Zweigi Viini tüüpi kohvik on ju põhiolemuselt nagu kaks tilka vett!
Kordan: olgem ettevaatlikud siltidega, ei tea iial, millega keegi ajaloolises plaanis on või ei ole samastatav!
Konservatiivsusele püütakse – peamiselt kellegi poliitilistes huvides või siis lollusest või siis lihtsalt mõnuga valetades (sest valetamine on juba mitme hooaja tegevuste menüüs esikohal olnud) kaela määrida sadat surmapattu ja samastada seda äärmuslusega. Selles kontekstis ei saa ma vastu soovile esitada siin veel üks Joonas Konstigi tsitaat:
„Võrdsuse ja vabaduse paradoks on see, et kui inimestel lubatakse olla täiesti vabad, siis ei ole nad pea enam võrdsed, ja kui nad peavad olema võrdsed, siis ei saa nad olla vabad. /…/
Konservatiivid järgivad samuti vendluse põhimõtet, kuid rõhuasetused on teised kui äärmuslastel ja vasakpoolsetel. Nad eristavad siseringi välisringist, mille piiri määrab otsus: mida armastan, selle eest kannan hoolt. Universalistid niisugust põhimõtet sageli ei mõista, vaid tembeldavad selle isekuseks. Tegelikult on piiritu vendlus utoopia, mida järgida ei soovitata: välisringis kulutatakse energiat lähiringi arvel, kus sellest jääb sageli puudu. Ometi on just lähedaste armastamine kui harjutus, mis aitab õppida armastama ka kaugeid.“
Veel tuhandeid sõnu võiks lisada, et jätta verbaalseid maamärke vaimsele maastikule, mida ikka ja jälle püüdlikult ning innuga segi keeratakse ja läbimatuks muudetakse, nagu teevad seda Eestis parajasti moemasinaks muutunud harvesterid mõne metsateega. Aga ma panen seekord punkti ühe lausega noore eesti naise suust, lausega, mis ilma igasuguse teooriamürata lööb korra majja moodsuse ja konservatiivsuse niinimetatud konfliktis:
„Moderniseerige, paganad, oma kööke ja vannitubasid niipalju kui kulub, aga lipp, hümn ja laulupidu jätke rahule!“ •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Jaak Jõerüüt | Konservatiivsusest mitme nurga alt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Artikkel on algselt ilmunud portaalis Edasi.
On öeldud, et kes pole noorena sots, see on südametu, ja kes pole küpsena konservatiiv, on mõistuseta. Veel on öeldud, et kes on noorena konservatiiv, on oinas ja kes on küpsenult sots, on topeltoinas. Veel on öeldud, et kes pole mitte kunagi elus konservatiiv, see on ebemeke tuules.
Kõik need ütlused ei ole parteilised, need on elust endast pärit, ja igamees tohib selliseid mõisteid nagu sots, konservatiiv, oinas, ebemeke, südametu ja küps täita just nii lahja või nii tulise sisuga kui tahab.
Konservatiivsusest mõtlema ja kirjutama (justkui poleks varem kirjutatud ja mõeldud…) innustas mind praegu üks raamat, mille on kokku pannud soomlased Timo Vihavainen, Marko Hamilo ja Joonas Konstig. Selle peakiri on „Sallijaskond versus väärtuskonservatiivid“ (tõlkinud Ene Kaaber). See siin ei ole raamatuarvustus, kuid üks tsitaat sealt kulub marjaks ära. Artiklist, mille autor on kirjanik Joonas Konstig:
„Vasta järgmise lühitesti küsimustele ja hinda, kas sa oled konservatiiv.
Kas inimloomus on pigem püsiv kui vabalt kujundatav?
Kas inimeses on pinna all peidus väike kiskja või on ta läbinisti hea?
Kas sa valiksid ennemini hea elu heas seltskonnas kui äärmusliku vabaduse teha, mis pähe tuleb?
Kui vastasid jaatavalt esimestele variantidele, oled maailmavaatelt konservatiiv. Selgitame. Konservatiiv tuletab meelde, et riiete ja tehnoloogia muutumisest hoolimata on inimloomus kui selline üsna püsiv, seda ei saa mistahes viisil mudeldada. Ühiskonda tuleb kujundada inimese, mitte inimest ühiskonna järgi: see oleks inimkatsete tegemine ja konservatiiv inimkatseid ei poolda. Lenini mõte „meist peavad saama inimhingede insenerid“ tekitab temas õudust. Konservatiivne vaatenurk on traditsiooniline – leidub kristlikus inimesekäsituses, mütoloogias, rahvapärimuses ja kirjanduses – ning järgib ka bioloogilist teadmust, mis rõhutab, et oleme vanade geenide looming ning et evolutsiooni mõõtkavas on kõik palju aeglasem kui indiviidi omas.“
Nende küsimuste ja vastuste järgi olen mina konservatiiv.
Aga selle asemel, et jätkata samas vaimus teoretiseerimist (sest ahvatlus on suur), tsiteerin siia otsa midagi hoopis ootamatumat, mis viib mõtted muu hulgas sellelegi, et vahel on kasulik aduda, kui (ühest küljest) mõttetud ja (teisest küljest) mõistust avardavad võivad olla ootamatud küsimused.
Reval Café keti kohvikutes leiab tassi alt, alustassilt, mõtteteradega paberkettaid, viimasel ajal koolilaste lausetega. Kui olin just alustanud selle loo sissetoksimist oma tahvli ekraanile, tõstsin tassi suu juurde, rüüpasin lonksu ja lugesin siis roosalt sõõrilt: „Mis saab Vabaduse väljakust saja aasta pärast?“ – Miia-Lotta, 4. klass. Kas ta on sots või konservatiiv? Praegu, neljandas klassis, mentaalselt varaküps? Või viiekümne aasta pärast? Kes ennustaks? Lollid küsimused, äärmiselt lollid, liiga konjunktuursed, liiga mängulised ja liiga demagoogilised!
Ent kui pisut järele mõtelda, siis on Miia-Lottaski korraga mõlemat, nii sotsi kui ka konservatiivi, sest ta valutab täna südant kõige ja kõigi pärast nagu sots, ehkki tema ajamõõduks on terve sajand nagu ehtsal konservatiivil.
Elus on palju põletavaid teemasid, mille puhul arutlus inimese liigitamisest mõne tunnuse järgi läheb sõlme. Näiteks raiskamine, saastamine ja konservatiivsus. Sest pole moodsamat asja kui end konservatiivi-sõnast kategooriliselt taandanud inimeste vapikilp „öko“, mis märgib ometi tõeliselt vanaaegset ehk rahvakeeles konservatiivset käitumist…
Kõik, mis puudutab ökoloogilist käitumist, viib mõtted klassikalisele vana ja uue suhtele ja vajadusele nii mistahes „vana“ kui ka mistahes „uut“ uurida tähelepaneliku, stambivaba pilguga. Stambid, klišeed ja sildistamine on kleepunud viimasel ajal aga kõigi teemade külge, millest rahvas räägib. Need kolm sõna on mentaalses sfääris täpselt sama nagu eluslooduses plasträmps, mis vallutab praegu aina suuremaid alasid ookeanides ja matab enda alla puhtaid liivarandu.
Veel üks vahemärkus uue ja vana asjus. Mulle, veendunud kohvikuinimesele 21. sajandil, jäi hiljuti silma Stefan Zweigi olupilt 19. ja 20. sajandi vahetuse Viinist („Eilne maailm“, Jaan Krossi tõlkes):
„…Ja muidugi mõista lugesime, lugesime kõike, mis kätte sattus. Igast avalikust raamatukogust tõime endale raamatuid, ja laenutasime vastastikku, mis keegi oli hankinud. Kuid meie parimaks eneseharimispaigaks kõige uue suhtes oli kohvik.
Et sellest aru saada, tuleb teada, et Viini kohvik kujutab endast täiesti isepärast ja maailmas mitte millegi sarnanevaga võrreldavat institutsiooni. Õigupoolest on see iselaadne demokraatlik, igaühele odava kohvitassi eest avatud klubi, kus iga külaline võib selle tillukese tasu eest tundide viisi istuda, mõtteid vahetada, kirjutada, kaarte mängida, oma posti kätte saada ja kõigepealt konsumeerida piiramatul arvul ajalehti ning ajakirju. Paremas Viini kohvikus leidusid kõik Viini ja mitte ainult Viini, vaid ka saksa, prantsuse, inglise, itaalia ning ameerika ajalehed ja sinna juurde kõik maailma tähtsamad kirjanduslikud ja kunstialased Revue’d Mercure de France’ist, Neue Rundschaust, Studiost ja Burlington Magazine’ist saadik. Nii teadsime kõik, mis maailmas toimus, otsesest allikast, olime informeeritud igast raamatust, mis ilmus, igast etendusest, mis kus tahes aset leidis, ja võrdlesime kõigi lehtede arvustusi: võib-olla ei soodustanud miski austerlase vaimset erksust ja rahvusvahelist orienteeritust nii palju kui see, et tal oli võimalus saada kohvikus maailmas toimuva kohta nii mitmekülgseid teateid ja ühtlasi arutada neid sõbralikus ringis. Me istusime seal iga päev tundide viisi ega lasknud midagi kõrvust mööda.“
Siingi lööb välja mu konservatiivsem pool, sest selliseid tsiviliseeritud linlikkuse oaase olen nõus kaitsma ka praegusel sajandil. Õnneks pole seda vaja teha praktiliselt, sest kohvikud kui sellised, ka enam-või vähem Viini tüüpi, ei kao, vaid paljunevad kõikjal. Kuid hämmastav sarnasus praeguse, nn moodsa maailmaga, mille asukate moehaigus sunnib neid edvistama modernsuse rinnamärgiga, seisneb lihtsas tõsiasjas: tänane internetne sotsiaalmeedia ja Stefan Zweigi Viini tüüpi kohvik on ju põhiolemuselt nagu kaks tilka vett!
Kordan: olgem ettevaatlikud siltidega, ei tea iial, millega keegi ajaloolises plaanis on või ei ole samastatav!
Konservatiivsusele püütakse – peamiselt kellegi poliitilistes huvides või siis lollusest või siis lihtsalt mõnuga valetades (sest valetamine on juba mitme hooaja tegevuste menüüs esikohal olnud) kaela määrida sadat surmapattu ja samastada seda äärmuslusega. Selles kontekstis ei saa ma vastu soovile esitada siin veel üks Joonas Konstigi tsitaat:
„Võrdsuse ja vabaduse paradoks on see, et kui inimestel lubatakse olla täiesti vabad, siis ei ole nad pea enam võrdsed, ja kui nad peavad olema võrdsed, siis ei saa nad olla vabad. /…/
Konservatiivid järgivad samuti vendluse põhimõtet, kuid rõhuasetused on teised kui äärmuslastel ja vasakpoolsetel. Nad eristavad siseringi välisringist, mille piiri määrab otsus: mida armastan, selle eest kannan hoolt. Universalistid niisugust põhimõtet sageli ei mõista, vaid tembeldavad selle isekuseks. Tegelikult on piiritu vendlus utoopia, mida järgida ei soovitata: välisringis kulutatakse energiat lähiringi arvel, kus sellest jääb sageli puudu. Ometi on just lähedaste armastamine kui harjutus, mis aitab õppida armastama ka kaugeid.“
Veel tuhandeid sõnu võiks lisada, et jätta verbaalseid maamärke vaimsele maastikule, mida ikka ja jälle püüdlikult ning innuga segi keeratakse ja läbimatuks muudetakse, nagu teevad seda Eestis parajasti moemasinaks muutunud harvesterid mõne metsateega. Aga ma panen seekord punkti ühe lausega noore eesti naise suust, lausega, mis ilma igasuguse teooriamürata lööb korra majja moodsuse ja konservatiivsuse niinimetatud konfliktis:
„Moderniseerige, paganad, oma kööke ja vannitubasid niipalju kui kulub, aga lipp, hümn ja laulupidu jätke rahule!“ •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Jaak Jõerüüt | Konservatiivsusest mitme nurga alt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Miks mitte? /.../ siin ongi see koht! Seesama koht, et meil ei ole poliitilisi piire. Kas Krimmis elavad inimesed on kuidagi teised?" ütles Agur vastates küsimusele, et kas lisaks Moskvale ja Peterburile võiks Eestis palju kõmu tekitanud kontserdi ka Venemaa poolt okupeeritud Krimmis esitada.
Agurit usutles Keskerakonda kuuluva Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik Margarita Kornõševa ja usutlus ilmus Toomi veebilehel.
Küsimusele, et mis peaks saama Eesti venekeelsetest koolidest, vastas Agur: "Arvan, et vene kool omas elemendis võiks säilida, sest inimesed venelastena ise soovivad seda. Mispärast me ei räägi, et kas näiteks juudi kool võib olla."
IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et Agur ei esinda nendes väljaütlemistes erakonna positsiooni ja seisukohti. "See kõik on tema isiklik asi."
IRL-i Tallinna piirkonna juhatus arutas Aguri korraldatavat nõukogude estraadikontserti veebruaris ja teatas, et jõudis seisukohale, et IRL-i poliitikaga ei ole sellel mingit seost. | Hendrik Agur on valmis nõukogudeaegse kontserdiga ka Krimmi minema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Miks mitte? /.../ siin ongi see koht! Seesama koht, et meil ei ole poliitilisi piire. Kas Krimmis elavad inimesed on kuidagi teised?" ütles Agur vastates küsimusele, et kas lisaks Moskvale ja Peterburile võiks Eestis palju kõmu tekitanud kontserdi ka Venemaa poolt okupeeritud Krimmis esitada.
Agurit usutles Keskerakonda kuuluva Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik Margarita Kornõševa ja usutlus ilmus Toomi veebilehel.
Küsimusele, et mis peaks saama Eesti venekeelsetest koolidest, vastas Agur: "Arvan, et vene kool omas elemendis võiks säilida, sest inimesed venelastena ise soovivad seda. Mispärast me ei räägi, et kas näiteks juudi kool võib olla."
IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et Agur ei esinda nendes väljaütlemistes erakonna positsiooni ja seisukohti. "See kõik on tema isiklik asi."
IRL-i Tallinna piirkonna juhatus arutas Aguri korraldatavat nõukogude estraadikontserti veebruaris ja teatas, et jõudis seisukohale, et IRL-i poliitikaga ei ole sellel mingit seost.
### Response:
Hendrik Agur on valmis nõukogudeaegse kontserdiga ka Krimmi minema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Esmakordselt osales Locked Shieldsi õppus NATO eri agentuuride eksperte ühendav meeskond. Nad osutusid parimaks õppuse kõigis olulisemates kategooriates," ütles õppuste üks juht Aare Reintam.
Ta lisas, et tunnustust väärivad kõik seni kõige keerukama ülesehituse ja väljakutsetega Locked Shieldsi õppusel osalenud meeskonnad.
Kokku oli õppuse mänguvõrgus ligi 4000 virtuaalset süsteemi ja reaalajas viidi läbi enam kui 2500 rünnakut. Lisaks pidid meeskonnad lahendama strateegilisi ülesandeid, kirjutama situatsiooniraporterid, viima läbi digiekspertiisi, lahendama õigusküsimusi ja vastama arvukatele meediapäringutele.
"Elutähtsatest teenustest nagu elektrivarustus ja kommunikatsioonivõrgud sõltub kogu meie kaasaegne digiühiskond ning kübereksperdid peavad pidevalt harjutama nende süsteemide kaitset," rääkis Reintam.
Locked Shields’i stsenaariumi järgi kaitsesid õppusel osalevad meeskonnad rünnaku alla sattunud fiktiivse riigi arvutivõrke ja infosüsteeme. Lisaks ulatuslikule küberrünnakule toimus sihtmärgi all olevas riigis rida teisi arenguid, mis tema julgeolekut nõrgestavad. Eesmärk oli luua päriselule sarnanev ettekujutus sellest, kui suure mõjuga võivad olla küberintsidendid ning kui läbimõeldud ja mitmetahulised peavad olema meetmed nende lahendamiseks, teatasid õppuse korraldajad.
NATO küberkaitsekeskus korraldab õppust Locked Shields alates aastast 2010. NATO küberkaitsekeskus on NATO akrediteeritud rahvusvaheline kompetentsikeskus, mõttekoda ja väljaõppeasutus. 2008. aastal loodud keskus on kasvanud oluliseks küberkaitse valdkonna ekspertiisi allikaks NATO ja keskuse liikmesriikide jaoks.
Eelmisel aastal anti keskuse eestvedamisel välja Tallinn Manual 2.0, mis on kõige põhjalikum ja kõikehõlmavam käsiraamat rahvusvahelise õiguse kehtivusest küberruumis. Keskuse eestvedamisel toimub tänavu kümnes rahvusvaheline küberkaitsekonverents CyCon 30. maist 1. juunini.
NATO küberkaitsekoostöö keskuse liikmesriigid on Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Kreeka, Leedu, Läti, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi vabariik, Türgi, Ungari, USA, Ühendkuningriik, Austria, Soome ja Rootsi. Hiljuti on teatanud oma soovist keskusega liituda ka Austraalia, Jaapan ja Norra. | Küberkaitseõppuse Locked Shields võitjaks tuli NATO meeskond | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Esmakordselt osales Locked Shieldsi õppus NATO eri agentuuride eksperte ühendav meeskond. Nad osutusid parimaks õppuse kõigis olulisemates kategooriates," ütles õppuste üks juht Aare Reintam.
Ta lisas, et tunnustust väärivad kõik seni kõige keerukama ülesehituse ja väljakutsetega Locked Shieldsi õppusel osalenud meeskonnad.
Kokku oli õppuse mänguvõrgus ligi 4000 virtuaalset süsteemi ja reaalajas viidi läbi enam kui 2500 rünnakut. Lisaks pidid meeskonnad lahendama strateegilisi ülesandeid, kirjutama situatsiooniraporterid, viima läbi digiekspertiisi, lahendama õigusküsimusi ja vastama arvukatele meediapäringutele.
"Elutähtsatest teenustest nagu elektrivarustus ja kommunikatsioonivõrgud sõltub kogu meie kaasaegne digiühiskond ning kübereksperdid peavad pidevalt harjutama nende süsteemide kaitset," rääkis Reintam.
Locked Shields’i stsenaariumi järgi kaitsesid õppusel osalevad meeskonnad rünnaku alla sattunud fiktiivse riigi arvutivõrke ja infosüsteeme. Lisaks ulatuslikule küberrünnakule toimus sihtmärgi all olevas riigis rida teisi arenguid, mis tema julgeolekut nõrgestavad. Eesmärk oli luua päriselule sarnanev ettekujutus sellest, kui suure mõjuga võivad olla küberintsidendid ning kui läbimõeldud ja mitmetahulised peavad olema meetmed nende lahendamiseks, teatasid õppuse korraldajad.
NATO küberkaitsekeskus korraldab õppust Locked Shields alates aastast 2010. NATO küberkaitsekeskus on NATO akrediteeritud rahvusvaheline kompetentsikeskus, mõttekoda ja väljaõppeasutus. 2008. aastal loodud keskus on kasvanud oluliseks küberkaitse valdkonna ekspertiisi allikaks NATO ja keskuse liikmesriikide jaoks.
Eelmisel aastal anti keskuse eestvedamisel välja Tallinn Manual 2.0, mis on kõige põhjalikum ja kõikehõlmavam käsiraamat rahvusvahelise õiguse kehtivusest küberruumis. Keskuse eestvedamisel toimub tänavu kümnes rahvusvaheline küberkaitsekonverents CyCon 30. maist 1. juunini.
NATO küberkaitsekoostöö keskuse liikmesriigid on Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Kreeka, Leedu, Läti, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi vabariik, Türgi, Ungari, USA, Ühendkuningriik, Austria, Soome ja Rootsi. Hiljuti on teatanud oma soovist keskusega liituda ka Austraalia, Jaapan ja Norra.
### Response:
Küberkaitseõppuse Locked Shields võitjaks tuli NATO meeskond |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise aasta septembri lõpus teatas PERH uue kahetasandilise parkla avamisest, kus on erilist tähelepanu pööratud erivajadustega inimeste mugavusele, kelle jaoks rajatud invaparkla kasutamine on puudega inimeste parkimiskaardi kasutajatele tasuta.
Tänavu veebruari keskel demonteeris haigla aga parkla üle 100 000 euro maksma läinud tõkkepuusüsteemid, põhjendades seda vajadusega parkimine patsiendisõbralikumaks muuta.
Aprilli alguses kuulutas PERH välja hanke, mille kirjelduse kohaselt otsitakse teenusepartnerit, kes paigaldaks haigla Mustamäe korpuse parklatesse aadressil Retke tee 32 ja Sütiste tee 19 uue parkimislahenduse.
"Parkimisoperaatori leidmine peab aitama tagada, et ühtne parkimisteenus kehtib kõikidel päevadel ööpäevaringselt, parklate sisse- ja väljasõidud oleksid tähistatud liiklusmärkide, piletiterminalide ja suunavate infotahvlitega ning makseautomaatidega," seisab hankedokumentides.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla infrastruktuuritehnika teenistuse juhataja Mairo Hirmo vastas ERR-i küsimusele, miks hiljuti paigaldatud parkimissüsteem juba välja vahetamist vajab, et tõkkepuudega parkimiskorraldus osutus patsientidele ja haigla külastajatele sobimatuks, seda eriti invaparklas, kus vastava kaardi omanikud tasu maksma ei pea.
"Patsiendid arvasid ekslikult, et kui tõkkepuu on parkla sissesõidu ees, tuleb selle eest ka maksta ning seetõttu oli invakohtade täituvus madal. Peatuti tänaval, takistades selliselt teiste külastajate ligipääsu parklatele. Lisaks sulgesid tänava ka tõkkepuude taha ootele ja parkimiskorraldusega tutvuma jäänud autojuhid," selgitas Hirmo.
Tema sõnul kadusid need probleemid pärast tõkkepuude eemaldamist ning ühtlasi on parklatesse loodud ka arusaadavam mobiilse parkimise võimalus.
"Oleme seisukohal, et patsiendikeskse haigla parkimiskorraldus peab olema igas vanuses ja tervislikus seisus patsientidele võimalikult lihtne ja mugav. Seetõttu on patsientide parklad regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnakus tõkkepuudeta," sõnas Hirmo ja lisas, et loodetavasti tulevad ideega peagi kaasa ka Tallinna lastehaigla ja rajatav Sütiste tervisekeskus.
PERH-i esindaja sõnul kulutatud raha raisku ei lähe
Uus parkimisteenuste hange korraldati senist kogemust arvesse võttes ning hanke tehnilise lahenduse eesmärk on parandada patsientide teavitamist, nii et nad saaksid infot vabade parkimiskohtade ja parklate asukohtade kohta võimalikult varakult. Seepärast on hanketingimustes kirjas, et infotabloodes kasutatavad vabade parklakohtade digitaalsed numbrinäidud peavad olema sõidukist kerge vaevaga nähtavad 50-60 meetri kauguselt.
Hanke tähtaeg on 4. mail ning pakkuja peab teenust pakkuma hakkama 15. juunist, võitja valitakse madalaima hinna järgi.
Hirmo sõnul ei tähenda uue hanke väljakuulutamine, et varasemale tõkkepuusüsteemile kulutatud raha oleks raisku läinud. Ta märkis, et eemaldatud tõkkepuud leiavad kasutust PERH-i töötajate parklates ja EMO parklas, kus parkimissüsteemid on vananenud.
"Selliselt ei pea me nende parkimissüsteemide ostmiseks uut hanget korraldama, vaid saame kasutada juba hangitud seadmeid," põhjendas ta.
Alates reedest alustab PERH koostöös Tallinna lastehaiglaga ühise korrusparkimismaja projekteerimist aadressil Tervise 28. Sinna kavandatakse 681-kohalist kuue maapealse korruse ja ühe soklikorrusega parkimismaja koos katusel asuva helikpteri maandumisplatsiga, hoone peaks valmima tuleva aasta lõpuks. | PERH vahetab äsja soetatud parkimissüsteemi keerukusele viidates välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise aasta septembri lõpus teatas PERH uue kahetasandilise parkla avamisest, kus on erilist tähelepanu pööratud erivajadustega inimeste mugavusele, kelle jaoks rajatud invaparkla kasutamine on puudega inimeste parkimiskaardi kasutajatele tasuta.
Tänavu veebruari keskel demonteeris haigla aga parkla üle 100 000 euro maksma läinud tõkkepuusüsteemid, põhjendades seda vajadusega parkimine patsiendisõbralikumaks muuta.
Aprilli alguses kuulutas PERH välja hanke, mille kirjelduse kohaselt otsitakse teenusepartnerit, kes paigaldaks haigla Mustamäe korpuse parklatesse aadressil Retke tee 32 ja Sütiste tee 19 uue parkimislahenduse.
"Parkimisoperaatori leidmine peab aitama tagada, et ühtne parkimisteenus kehtib kõikidel päevadel ööpäevaringselt, parklate sisse- ja väljasõidud oleksid tähistatud liiklusmärkide, piletiterminalide ja suunavate infotahvlitega ning makseautomaatidega," seisab hankedokumentides.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla infrastruktuuritehnika teenistuse juhataja Mairo Hirmo vastas ERR-i küsimusele, miks hiljuti paigaldatud parkimissüsteem juba välja vahetamist vajab, et tõkkepuudega parkimiskorraldus osutus patsientidele ja haigla külastajatele sobimatuks, seda eriti invaparklas, kus vastava kaardi omanikud tasu maksma ei pea.
"Patsiendid arvasid ekslikult, et kui tõkkepuu on parkla sissesõidu ees, tuleb selle eest ka maksta ning seetõttu oli invakohtade täituvus madal. Peatuti tänaval, takistades selliselt teiste külastajate ligipääsu parklatele. Lisaks sulgesid tänava ka tõkkepuude taha ootele ja parkimiskorraldusega tutvuma jäänud autojuhid," selgitas Hirmo.
Tema sõnul kadusid need probleemid pärast tõkkepuude eemaldamist ning ühtlasi on parklatesse loodud ka arusaadavam mobiilse parkimise võimalus.
"Oleme seisukohal, et patsiendikeskse haigla parkimiskorraldus peab olema igas vanuses ja tervislikus seisus patsientidele võimalikult lihtne ja mugav. Seetõttu on patsientide parklad regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnakus tõkkepuudeta," sõnas Hirmo ja lisas, et loodetavasti tulevad ideega peagi kaasa ka Tallinna lastehaigla ja rajatav Sütiste tervisekeskus.
PERH-i esindaja sõnul kulutatud raha raisku ei lähe
Uus parkimisteenuste hange korraldati senist kogemust arvesse võttes ning hanke tehnilise lahenduse eesmärk on parandada patsientide teavitamist, nii et nad saaksid infot vabade parkimiskohtade ja parklate asukohtade kohta võimalikult varakult. Seepärast on hanketingimustes kirjas, et infotabloodes kasutatavad vabade parklakohtade digitaalsed numbrinäidud peavad olema sõidukist kerge vaevaga nähtavad 50-60 meetri kauguselt.
Hanke tähtaeg on 4. mail ning pakkuja peab teenust pakkuma hakkama 15. juunist, võitja valitakse madalaima hinna järgi.
Hirmo sõnul ei tähenda uue hanke väljakuulutamine, et varasemale tõkkepuusüsteemile kulutatud raha oleks raisku läinud. Ta märkis, et eemaldatud tõkkepuud leiavad kasutust PERH-i töötajate parklates ja EMO parklas, kus parkimissüsteemid on vananenud.
"Selliselt ei pea me nende parkimissüsteemide ostmiseks uut hanget korraldama, vaid saame kasutada juba hangitud seadmeid," põhjendas ta.
Alates reedest alustab PERH koostöös Tallinna lastehaiglaga ühise korrusparkimismaja projekteerimist aadressil Tervise 28. Sinna kavandatakse 681-kohalist kuue maapealse korruse ja ühe soklikorrusega parkimismaja koos katusel asuva helikpteri maandumisplatsiga, hoone peaks valmima tuleva aasta lõpuks.
### Response:
PERH vahetab äsja soetatud parkimissüsteemi keerukusele viidates välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hõbemedalid teenisid sparring kuni 50 kg klassis Aleksandra Svetlitšnaja (treener: Nikolay Grinin; Taekwon-do klubi Kwon), sparring kuni 40 kg klassis Aleksandra Andrejeva (treener: Kazbulat Shogenov; Kalteri Shogen Club) ja sparring 65+ klassis Aleksandr Savtšuk (treener: Robert Trofimov, Spordiklubi Do-Jang).
Pronksmedalid said kaela sparring 55+ kg klassis Anastassia Boiko (treener: Kazbulat Shogenov; Kalteri Shogen Club), sparring kuni 55 kg klassis Aleksei Jefimov (Nikolay Grinin, Taekwon-do klubi Kwon), sparring 55+ klassis Anastassia Lesnugina (treener: Kazbulat Shogenclub; Kalteri Shogen Club), kompleksharjutuste ja sparring kuni 40 kg klassides Erik Lavrov (treener: Kazbulat Shogenov, Kalteri Shogen Club) ja kompleksharjutuste klassis Vladislav Žarov (treener: Mihhail Kõlvart, Katleri Taekwondo Klubi).
Saku Suurhallis jätkuvatel Euroopa meistrivõistlustel võtavadsportlased mõõtu viiel alal: sparring, jõuline purustamine, kompleksharjutused, enesekaitse ja hüppetehnika. Eesti koondis on esindatud 51 sportlasega erinevatest linnadest ja spordiklubidest. Ühtekokku osaleb Euroopa meistrivõistlustel 1200 delegaati 33 riigist. | Taekwon-do Euroopa meistrivõistluste esimene päev tõi Eestile 9 medalit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hõbemedalid teenisid sparring kuni 50 kg klassis Aleksandra Svetlitšnaja (treener: Nikolay Grinin; Taekwon-do klubi Kwon), sparring kuni 40 kg klassis Aleksandra Andrejeva (treener: Kazbulat Shogenov; Kalteri Shogen Club) ja sparring 65+ klassis Aleksandr Savtšuk (treener: Robert Trofimov, Spordiklubi Do-Jang).
Pronksmedalid said kaela sparring 55+ kg klassis Anastassia Boiko (treener: Kazbulat Shogenov; Kalteri Shogen Club), sparring kuni 55 kg klassis Aleksei Jefimov (Nikolay Grinin, Taekwon-do klubi Kwon), sparring 55+ klassis Anastassia Lesnugina (treener: Kazbulat Shogenclub; Kalteri Shogen Club), kompleksharjutuste ja sparring kuni 40 kg klassides Erik Lavrov (treener: Kazbulat Shogenov, Kalteri Shogen Club) ja kompleksharjutuste klassis Vladislav Žarov (treener: Mihhail Kõlvart, Katleri Taekwondo Klubi).
Saku Suurhallis jätkuvatel Euroopa meistrivõistlustel võtavadsportlased mõõtu viiel alal: sparring, jõuline purustamine, kompleksharjutused, enesekaitse ja hüppetehnika. Eesti koondis on esindatud 51 sportlasega erinevatest linnadest ja spordiklubidest. Ühtekokku osaleb Euroopa meistrivõistlustel 1200 delegaati 33 riigist.
### Response:
Taekwon-do Euroopa meistrivõistluste esimene päev tõi Eestile 9 medalit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Treial tegi resultatiivse mängu, tuues meeskonnale 18 punkti (+15; rünnak 73%), sealhulgas 7 blokki. Ühtlasi oli Treial 94 blokipunktiga kogu liiga parim sulustaja, kirjutab Volley.ee.
Treial rääkis, et nii isiklikult kui ka klubile oli meistritiitel ülimalt oluline. "Väga-väga super oli see võit. Kuna me esimese geimi kaotasime, siis arvasin alguses, et see mäng ei tule meile ära, aga mida edasi läks, seda rohkem tuli usk tagasi ja õnn oli kuni mängu lõpuni meie poolel. Kohtumine oli väga suurte tõusude ja mõõnadega. Ühes geimis ei õnnestunud meil midagi ja järgmine geim oli jällegi õnn meie poolel. Viimases geimis suutsin ennast ise ka lõplikult käima saada ja see peaks ka statistikas väljenduma. Võõras saalis oli fänne meeletult palju, kes andsid omakorda enda emotsioonidega meile ka lisakäigu juurde, seega lõppkokkuvõtteks oli lõpp hea, kõik hea," kommenteeris mängija.
"Kohalikud on üldiselt väga rahul ja õnnelikud selle saavutusega. Nagu ka mulle, oli see päris paljudele teistele esimene Tšehhi meistritiitel, seega see võit oli absoluutselt kõigile väga-väga suure tähendusega," lisas Treial, kes juba järgmisel nädalal liitub rahvusmeeskonnaga. | Henri Treial krooniti võrkpallis Tšehhi meistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Treial tegi resultatiivse mängu, tuues meeskonnale 18 punkti (+15; rünnak 73%), sealhulgas 7 blokki. Ühtlasi oli Treial 94 blokipunktiga kogu liiga parim sulustaja, kirjutab Volley.ee.
Treial rääkis, et nii isiklikult kui ka klubile oli meistritiitel ülimalt oluline. "Väga-väga super oli see võit. Kuna me esimese geimi kaotasime, siis arvasin alguses, et see mäng ei tule meile ära, aga mida edasi läks, seda rohkem tuli usk tagasi ja õnn oli kuni mängu lõpuni meie poolel. Kohtumine oli väga suurte tõusude ja mõõnadega. Ühes geimis ei õnnestunud meil midagi ja järgmine geim oli jällegi õnn meie poolel. Viimases geimis suutsin ennast ise ka lõplikult käima saada ja see peaks ka statistikas väljenduma. Võõras saalis oli fänne meeletult palju, kes andsid omakorda enda emotsioonidega meile ka lisakäigu juurde, seega lõppkokkuvõtteks oli lõpp hea, kõik hea," kommenteeris mängija.
"Kohalikud on üldiselt väga rahul ja õnnelikud selle saavutusega. Nagu ka mulle, oli see päris paljudele teistele esimene Tšehhi meistritiitel, seega see võit oli absoluutselt kõigile väga-väga suure tähendusega," lisas Treial, kes juba järgmisel nädalal liitub rahvusmeeskonnaga.
### Response:
Henri Treial krooniti võrkpallis Tšehhi meistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sariroojaja on Raksila ujula basseinis sel kuul juba kolm korda paksu pahandust teinud, vahendasid Soome rahvusringhääling Yle, Ilta-Sanomat ja Iltalehti.
Oulu tervisesporditeenuste eest vastutav ametnik Jari Leviäkangas ei mõista enda sõnul sariroojaja motiivi. Küll on aga nii tema kui ka teised linnaametnikud veendunud, et tegu ei ole juhusliku, vaid teadliku tegevusega.
"Ujula pakub positiivset, head meeleolu linnaelanikele. Tundub imelik, et kellelgi tekib peas mõte seda meeldivat harrastust saboteerida," nentis ta.
Linnavalitsusel on kavas isiku tabamisel esitada politseile ka kuriteoteade.
"Silmad punnis oleme siin valvekaamerate salvestisi vaadanud, kuid süüdlase leidmine on üsna suur väljakutse. Palume kaasujujatel tähelepanelik olla, et saaksime sellisel viisil süüdlase kätte," rääkis Leviäkangas.
"Sarikakaja" pole siiski nimetatud ujula puhul täiesti esmakordne sarnane juhtum, kunagi tegutses asutuses ka "saripissija", kelle sihtmärgiks oli meeste sauna keris.
"Selliseid tüüpe tuleb aeg-ajalt ette. Sarikerisepissija saadi kätte tänu sellele, et teised saunalised olid tähelepanelikud ja andsid temast teada. Sarikakajat pole varem aga olnud, kuigi mõnikord on basseinist üksikuid väljaheiteid leitud," meenutas Leviäkangas.
"Kõige suurem kahju on sellest, et klooriga puhastamise tõttu on bassein alati viis-kuus tundi suletud. Kogu vesi tuleb läbi puhastussüsteemi lasta ja see võtab oma aja," lisas ta. | Yle: Oulu ujulat kiusab sihikindel "sariroojaja" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sariroojaja on Raksila ujula basseinis sel kuul juba kolm korda paksu pahandust teinud, vahendasid Soome rahvusringhääling Yle, Ilta-Sanomat ja Iltalehti.
Oulu tervisesporditeenuste eest vastutav ametnik Jari Leviäkangas ei mõista enda sõnul sariroojaja motiivi. Küll on aga nii tema kui ka teised linnaametnikud veendunud, et tegu ei ole juhusliku, vaid teadliku tegevusega.
"Ujula pakub positiivset, head meeleolu linnaelanikele. Tundub imelik, et kellelgi tekib peas mõte seda meeldivat harrastust saboteerida," nentis ta.
Linnavalitsusel on kavas isiku tabamisel esitada politseile ka kuriteoteade.
"Silmad punnis oleme siin valvekaamerate salvestisi vaadanud, kuid süüdlase leidmine on üsna suur väljakutse. Palume kaasujujatel tähelepanelik olla, et saaksime sellisel viisil süüdlase kätte," rääkis Leviäkangas.
"Sarikakaja" pole siiski nimetatud ujula puhul täiesti esmakordne sarnane juhtum, kunagi tegutses asutuses ka "saripissija", kelle sihtmärgiks oli meeste sauna keris.
"Selliseid tüüpe tuleb aeg-ajalt ette. Sarikerisepissija saadi kätte tänu sellele, et teised saunalised olid tähelepanelikud ja andsid temast teada. Sarikakajat pole varem aga olnud, kuigi mõnikord on basseinist üksikuid väljaheiteid leitud," meenutas Leviäkangas.
"Kõige suurem kahju on sellest, et klooriga puhastamise tõttu on bassein alati viis-kuus tundi suletud. Kogu vesi tuleb läbi puhastussüsteemi lasta ja see võtab oma aja," lisas ta.
### Response:
Yle: Oulu ujulat kiusab sihikindel "sariroojaja" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alaliidu 72-aastane president Besseberg ja peasekretär Nicole Resch kõrvaldasid end ajutiselt ametist peale seda, kui Austria föderaalpolitsei otsis aprilli algul läbi Salzburgis asuva Rahvusvahelise Laskesuusatamise Föderatsiooni peakontori. IBU, keda hetkel juhib asepresident Klaus Leistner, annab märku, et süü lasub terve juhtorgani asemel vaid nendel kahel mehel.
Laskesuusatamise maailmakarikasarja peaspnsori BMW esindaja sõnul on aus mäng üks nende põhiprintsiipidest. "Olemasolevad kontrollisüsteemid ja dopinguvastased meetmed peavad olema tõhusad. Me vaatame olukorda huviga ja ootame põhjalikku harimist selles valdkonnas," ütles BMW esindaja.
Ka teine põhisponsor Viesmann lubas menetlusel silma peal hoida. "Jälgime juhtumit hoolikalt ja tervitame kõiki meetmeid, mis aitavad tõde välja selgitada," ütles ettevõtte juht Albrecht von Truschess.
Norra meedia andmetel süüdistatakse Bessebergi 65 dopingujuhtumi varjamises alates 2011. aastast. Väidetavalt on altkäemaksu suuruseks hinnatud 243 000 eurot. Besseberg ja Resch eitavad kõiki süüdistusi.
IBU postitas koduleheküljel avalduse oma maine kaitsmiseks, kus selgitas, kuidas nende dopinguvastane tegevus toimib. "Aastatel 2012 - 2017 viis IBU läbi 6354 dopingukontrolli, millest 2852 on võetud võistlusjärgselt," seisis avalduses. "Ainuüksi 2017. aastal on IBU läbi viinud 1595 testi, millest 314 on võetud Venemaa laskesuusatajatelt. Kõik kontrollid on teostatud vastavalt antidopingu reeglitele." | IBU võitleb oma maine kaitsmise eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alaliidu 72-aastane president Besseberg ja peasekretär Nicole Resch kõrvaldasid end ajutiselt ametist peale seda, kui Austria föderaalpolitsei otsis aprilli algul läbi Salzburgis asuva Rahvusvahelise Laskesuusatamise Föderatsiooni peakontori. IBU, keda hetkel juhib asepresident Klaus Leistner, annab märku, et süü lasub terve juhtorgani asemel vaid nendel kahel mehel.
Laskesuusatamise maailmakarikasarja peaspnsori BMW esindaja sõnul on aus mäng üks nende põhiprintsiipidest. "Olemasolevad kontrollisüsteemid ja dopinguvastased meetmed peavad olema tõhusad. Me vaatame olukorda huviga ja ootame põhjalikku harimist selles valdkonnas," ütles BMW esindaja.
Ka teine põhisponsor Viesmann lubas menetlusel silma peal hoida. "Jälgime juhtumit hoolikalt ja tervitame kõiki meetmeid, mis aitavad tõde välja selgitada," ütles ettevõtte juht Albrecht von Truschess.
Norra meedia andmetel süüdistatakse Bessebergi 65 dopingujuhtumi varjamises alates 2011. aastast. Väidetavalt on altkäemaksu suuruseks hinnatud 243 000 eurot. Besseberg ja Resch eitavad kõiki süüdistusi.
IBU postitas koduleheküljel avalduse oma maine kaitsmiseks, kus selgitas, kuidas nende dopinguvastane tegevus toimib. "Aastatel 2012 - 2017 viis IBU läbi 6354 dopingukontrolli, millest 2852 on võetud võistlusjärgselt," seisis avalduses. "Ainuüksi 2017. aastal on IBU läbi viinud 1595 testi, millest 314 on võetud Venemaa laskesuusatajatelt. Kõik kontrollid on teostatud vastavalt antidopingu reeglitele."
### Response:
IBU võitleb oma maine kaitsmise eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Seda ma lubasin endale juba märtsis 2015, kui mind riigikogusse valiti. Järgmisel päeval ütlesin selle ka teistele välja, et ma rohkem ei kandideeri," ütles Aunaste ajakirjale Kroonika antud usutluses.
Aunaste rääkis, et on ostnud endale Portugalis maja, kus kavatseb end sisse seada ja suurema osa ajast veeta.
IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder ütles ERR-ile, et tema ei oska küll lisaks Aunastele ühtegi nime nimetada, kes oleks kindlalt otsustanud kandideerimisest loobuda.
Ka fraktsiooni aseesimees Priit Sibul lausus, et tal pole mittekandideerijate kohta infot. "Tänaseks pole mulle küll keegi öelnud, et tema kindlasti ei kandideeri." | Maire Aunaste loobub poliitikast ja valimistel ei kandideeri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Seda ma lubasin endale juba märtsis 2015, kui mind riigikogusse valiti. Järgmisel päeval ütlesin selle ka teistele välja, et ma rohkem ei kandideeri," ütles Aunaste ajakirjale Kroonika antud usutluses.
Aunaste rääkis, et on ostnud endale Portugalis maja, kus kavatseb end sisse seada ja suurema osa ajast veeta.
IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder ütles ERR-ile, et tema ei oska küll lisaks Aunastele ühtegi nime nimetada, kes oleks kindlalt otsustanud kandideerimisest loobuda.
Ka fraktsiooni aseesimees Priit Sibul lausus, et tal pole mittekandideerijate kohta infot. "Tänaseks pole mulle küll keegi öelnud, et tema kindlasti ei kandideeri."
### Response:
Maire Aunaste loobub poliitikast ja valimistel ei kandideeri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Relvajõudude allikad kinnitasid ajalehele The Times, et üks nooremohvitseridest peeti paariks tunniks politsei poolt kinni. Tema kolleegi tuli korrakaitsjatel aga pipragaasi abil tagasi tõrjuda.
Sõjaväelased, kellest üks kuulus kuningliku kahurväe 19. rügementi ja teised kaks 4. rügementi, viidi hiljem Läti ja Kanada sõjaväepolitsei poolt tagasi oma väeosadesse. Kanada juhib Lätis paiknevat rahvusvahelist NATO lahingugruppi, mille eesmärgiks on Venemaa-poolse vaenuliku tegevuse ennetamine.
Eelpool mainitud ohvitserid viibisid Lätis seoses rahvusvahelise õppusega Furious Hammer ("Raevukas Haamer"), mis kestab 21.-29. aprillini ja sellest võtab osa kokku 500 sõdurit Suurbritanniast, Taanist, Itaaliast ja Eestist.
"Neile on räägitud, et nad lollusi ei teeks, aga seda nad just tegid," nentis üks ajalehe allikatest. Teine allikas naljatles õppuse nimele viidates, et õppus sai " furiously hammered".
Ohvitserid, kelle seas võis olla nii leitnante kui ka kapteneid, saavad juhtunu eest tõenäoliselt väikese karistuse.
Üks Briti relvajõudude allikas ütles Riias juhtunule viidates, et see on piinlik, kuid seda ei tasu valesti üles keerutada. "Olgem ausad, inimesed teevad vigu," sõnas ta.
Briti kaitseministeerium teatas kommentaariks järgmist: "Me oleme teadlikud Läti intsidendist, millega on seotud Briti armee liikmed. Seda uuritakse praegu käsuliini pidi ning oleks ebasobiv seda praegu edasi kommenteerida."
Koheselt avaldati kartust, et Kremli-meelne meedia üritavad juhtumit rakendada Balti riikide vastases infosõjakampaanias, mille üheks eesmärgiks on näidata piirkonda saadetud Briti ja NATO sõdureid halvas valguses.
Näiteks 800 Briti sõdurit, kes paiknevad Eestis, kus Ühendkuningriik juhib NATO lahingugruppi, on spetsiaalselt hoiatatud, et nad võivad langeda Venemaaga seotud erinevate lõksude ja mõjutustegevuse sihtmärkideks. Hetkel pole siiski teada, et sellist räpaste trikkide kasutamist oleks aset leidnud.
Kõige tõsisem desinformatsioonirünnak on seni tabanud Leedus paiknevat NATO lahingugruppi, mida juhib Saksamaa. Praeguseks on Leedu prokuratuur alustanud ka kriminaalmenetlust, et uurida, kes levitas valeinformatsiooni, justkui oleks 15-aastane kohalik tüdruk Saksa sõdurite poolt vägistatud. Mingit sellist juhtumit aset leidnud, kuid Venemaa meedias levis valeinformatsioon omal ajal kiirelt. | Times: purjus Briti sõdurid rüselesid Riias politseinikega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Relvajõudude allikad kinnitasid ajalehele The Times, et üks nooremohvitseridest peeti paariks tunniks politsei poolt kinni. Tema kolleegi tuli korrakaitsjatel aga pipragaasi abil tagasi tõrjuda.
Sõjaväelased, kellest üks kuulus kuningliku kahurväe 19. rügementi ja teised kaks 4. rügementi, viidi hiljem Läti ja Kanada sõjaväepolitsei poolt tagasi oma väeosadesse. Kanada juhib Lätis paiknevat rahvusvahelist NATO lahingugruppi, mille eesmärgiks on Venemaa-poolse vaenuliku tegevuse ennetamine.
Eelpool mainitud ohvitserid viibisid Lätis seoses rahvusvahelise õppusega Furious Hammer ("Raevukas Haamer"), mis kestab 21.-29. aprillini ja sellest võtab osa kokku 500 sõdurit Suurbritanniast, Taanist, Itaaliast ja Eestist.
"Neile on räägitud, et nad lollusi ei teeks, aga seda nad just tegid," nentis üks ajalehe allikatest. Teine allikas naljatles õppuse nimele viidates, et õppus sai " furiously hammered".
Ohvitserid, kelle seas võis olla nii leitnante kui ka kapteneid, saavad juhtunu eest tõenäoliselt väikese karistuse.
Üks Briti relvajõudude allikas ütles Riias juhtunule viidates, et see on piinlik, kuid seda ei tasu valesti üles keerutada. "Olgem ausad, inimesed teevad vigu," sõnas ta.
Briti kaitseministeerium teatas kommentaariks järgmist: "Me oleme teadlikud Läti intsidendist, millega on seotud Briti armee liikmed. Seda uuritakse praegu käsuliini pidi ning oleks ebasobiv seda praegu edasi kommenteerida."
Koheselt avaldati kartust, et Kremli-meelne meedia üritavad juhtumit rakendada Balti riikide vastases infosõjakampaanias, mille üheks eesmärgiks on näidata piirkonda saadetud Briti ja NATO sõdureid halvas valguses.
Näiteks 800 Briti sõdurit, kes paiknevad Eestis, kus Ühendkuningriik juhib NATO lahingugruppi, on spetsiaalselt hoiatatud, et nad võivad langeda Venemaaga seotud erinevate lõksude ja mõjutustegevuse sihtmärkideks. Hetkel pole siiski teada, et sellist räpaste trikkide kasutamist oleks aset leidnud.
Kõige tõsisem desinformatsioonirünnak on seni tabanud Leedus paiknevat NATO lahingugruppi, mida juhib Saksamaa. Praeguseks on Leedu prokuratuur alustanud ka kriminaalmenetlust, et uurida, kes levitas valeinformatsiooni, justkui oleks 15-aastane kohalik tüdruk Saksa sõdurite poolt vägistatud. Mingit sellist juhtumit aset leidnud, kuid Venemaa meedias levis valeinformatsioon omal ajal kiirelt.
### Response:
Times: purjus Briti sõdurid rüselesid Riias politseinikega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sarnaselt eelmisele aastale peeti eraldi vabaklassiarvestust neile temposõiduhuvilistele, kel spetsiaalvarustus puudub, kuid soov on siiski omavahel mõõtu võtta.
Avaetapiks Tõraveres olid temposarja korraldajad pannud paika 21 ja 10,5 km pikkused distantsid, põhiarvestuse lühem distants oli mõeldud noorte vanuseklassidele kuni M/N16 ja lisaks NJ tüdrukutele. Pikal distantsil startisid MJ poisid ning vanemad mehed ja naised. Vabaklassi arvestuses sõitjad said ise valida, millist distantsi sõita. Kokku oli rajal 100 startijat ja lõpetajat.
Üldarvestuses tegi ülivõimsa sõidu Tallinnast Lõuna-Eesti konkurente hirmutama tulnud Kert Martma (CFC spordiklubi), tema võiduajaks jäi 28.13 ja keskmiseks kiiruseks 44,6 km/h. Üldarvestuse esikuuiku lõpetasid meeste vanuseklassis võistlevad Arthur Kooser (CFC spordiklubi), Taavi Kannimäe (Hauka veloklubi), Raimo Kivioja (RR Siplased/Sportlab), Kristo Prangel (CYCLING TARTU) ja Viljar Kuljus (Rein Taaramäe rattaklubi). Kui esikolmiku mehi lahutasid suured ajalised vahed, siis tagapool läks asi lausa sekundite peale. Esikuuiku meestele järgnesid kolm Seenior2 vanuseklassi meest ning nemad üheksakesi olid ka ainsad, kes suutsid hoida distantsi keskmist kiirust üle 40 km/h. Seenior2 esikolmik oli järgmine – Margus Mikk (AMPS EXTREME SPORT), eelmise aasta üldarvestuse võitja Madis Sildvee (RR Siplased/Sportlab) ja Priit Kasenõmm, ajad vastavalt 30.19, 30.24 ja 30.32.
Naiste arvestuses oli kiireim Mae Lang (TÜ Akadeemiline Spordiklubi) ajaga 33.28 (keskmine kiirus 37,6 km/h), teiseks jäi Anette Zucker (Tartu Ujumisklubi) ja kolmandaks Maria Jänese (SK Jooksupartner), ajad vastavalt 34.46 ja 35.11.
MJ arvestuses oli kiireim Robin Kreegimets ajaga 31.47 (keskmine kiirus 39,6 km/h), talle järgnesid Karl Mihkel Vent (TÜ Akadeemiline Spordiklubi) ajaga 31.58 ja Markus Adams (Otepää Rattaklubi) ajaga 32.13. Seenior3+ meestest oli kiireim Aivar Veri (Vooremaa Centrum/Rattabaas) ajaga 33.36 (keskmine kiirus 37,5 km/h), talle järgnesid Ülo Kuljus ja Arno Tammjärv, kaotust vastavalt 42,7 ja 52 sekundit.
Vabaklassi pikal distantsil olid kolm kiireimat meest Rein Taaramäe rattaklubi vanameister Vahur Valvas ajaga 31.16 (keskmine kiirus 40,3 km/h) ning klubi Peloton tandem Riho Alaru ja Jörgen Matt, ajad vastavalt 32.23 ja 32.50. Naisi oli pikal distantsil stardis vaid üks, Merike Randoja võiduaeg oli 38.40 (keskmine kiirus 32,6 km/h).
Vabaklassi lühikesel distantsil oli kiireim mees Sven Liivamägi (Rein Taaramäe rattaklubi) ajaga 14.55 (keskmine kiirus 42,2 km/h), talle järgnesid Kaspar Lind ajaga 15.57 ning Andres Kübar ajaga 18.01. Naisi oli stardis üks, ülekaaluka võidu võttis Liina Oja ajaga 22.09 (keskmine kiirus 28.4 km/h).
Noorte kiireimaks osutus M16 vanuseklassis võistlev Joonas Kurits (Rein Taaramäe rattaklubi) ajaga 14.23 (keskmine kiirus 43,8 km/h), talle järgnesid sama vanuseklassi esindaja Raiko Saar (Vooremaa Centrum/Rattabaas) ning M14 vanuseklassi kiireim Aaron Aus (Rein Taaramäe rattaklubi), kaotust vastavalt 1.39 ja 1.59. M16 vanuseklassi kolmanda koha võitis Arti Ilves (Peloton) ajaga 16.23, M14 vanuseklassi alumised pjedestaalikohad jagasid omavahel Andris Roland Saar ja Martti Lenzius (mõlemad Vooremaa Centrum/Rattabaas) aegadega 16.39 ja 17.29.
Tütarlastel oli tugevaim konkurents N14 vanuseklassis. N14 neidudest oli kiireim Annikki Lugenberg (CFC spordiklubi) ajaga 19.17 (keskmine kiirus 32,6 km/h), talle järgnesid Eliise Kivistu (Spordiklubi Rakke) ja Batrisia Jullinen, kaotust vastavalt 47 sekundit ja 1.05. N16 ja NJ vanuseklassis oli kummaski täpselt üks võistleja – Riin Kalme ja Piret Pung (mõlemad Vooremaa Centrum/Rattabaas), nende võiduajad olid 19.58 ja 18.27 (keskmised kiirused 31,5 ja 34,1 km/h).
Järgmine Transtar temposarja etapp toimub 23. mail Kavastus, kus pikaks distantsiks plaanis brittide klassika 25 miili. | Lõuna-Eesti temposõidusarja avaetapil võidutsesid Martma ja Lang | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sarnaselt eelmisele aastale peeti eraldi vabaklassiarvestust neile temposõiduhuvilistele, kel spetsiaalvarustus puudub, kuid soov on siiski omavahel mõõtu võtta.
Avaetapiks Tõraveres olid temposarja korraldajad pannud paika 21 ja 10,5 km pikkused distantsid, põhiarvestuse lühem distants oli mõeldud noorte vanuseklassidele kuni M/N16 ja lisaks NJ tüdrukutele. Pikal distantsil startisid MJ poisid ning vanemad mehed ja naised. Vabaklassi arvestuses sõitjad said ise valida, millist distantsi sõita. Kokku oli rajal 100 startijat ja lõpetajat.
Üldarvestuses tegi ülivõimsa sõidu Tallinnast Lõuna-Eesti konkurente hirmutama tulnud Kert Martma (CFC spordiklubi), tema võiduajaks jäi 28.13 ja keskmiseks kiiruseks 44,6 km/h. Üldarvestuse esikuuiku lõpetasid meeste vanuseklassis võistlevad Arthur Kooser (CFC spordiklubi), Taavi Kannimäe (Hauka veloklubi), Raimo Kivioja (RR Siplased/Sportlab), Kristo Prangel (CYCLING TARTU) ja Viljar Kuljus (Rein Taaramäe rattaklubi). Kui esikolmiku mehi lahutasid suured ajalised vahed, siis tagapool läks asi lausa sekundite peale. Esikuuiku meestele järgnesid kolm Seenior2 vanuseklassi meest ning nemad üheksakesi olid ka ainsad, kes suutsid hoida distantsi keskmist kiirust üle 40 km/h. Seenior2 esikolmik oli järgmine – Margus Mikk (AMPS EXTREME SPORT), eelmise aasta üldarvestuse võitja Madis Sildvee (RR Siplased/Sportlab) ja Priit Kasenõmm, ajad vastavalt 30.19, 30.24 ja 30.32.
Naiste arvestuses oli kiireim Mae Lang (TÜ Akadeemiline Spordiklubi) ajaga 33.28 (keskmine kiirus 37,6 km/h), teiseks jäi Anette Zucker (Tartu Ujumisklubi) ja kolmandaks Maria Jänese (SK Jooksupartner), ajad vastavalt 34.46 ja 35.11.
MJ arvestuses oli kiireim Robin Kreegimets ajaga 31.47 (keskmine kiirus 39,6 km/h), talle järgnesid Karl Mihkel Vent (TÜ Akadeemiline Spordiklubi) ajaga 31.58 ja Markus Adams (Otepää Rattaklubi) ajaga 32.13. Seenior3+ meestest oli kiireim Aivar Veri (Vooremaa Centrum/Rattabaas) ajaga 33.36 (keskmine kiirus 37,5 km/h), talle järgnesid Ülo Kuljus ja Arno Tammjärv, kaotust vastavalt 42,7 ja 52 sekundit.
Vabaklassi pikal distantsil olid kolm kiireimat meest Rein Taaramäe rattaklubi vanameister Vahur Valvas ajaga 31.16 (keskmine kiirus 40,3 km/h) ning klubi Peloton tandem Riho Alaru ja Jörgen Matt, ajad vastavalt 32.23 ja 32.50. Naisi oli pikal distantsil stardis vaid üks, Merike Randoja võiduaeg oli 38.40 (keskmine kiirus 32,6 km/h).
Vabaklassi lühikesel distantsil oli kiireim mees Sven Liivamägi (Rein Taaramäe rattaklubi) ajaga 14.55 (keskmine kiirus 42,2 km/h), talle järgnesid Kaspar Lind ajaga 15.57 ning Andres Kübar ajaga 18.01. Naisi oli stardis üks, ülekaaluka võidu võttis Liina Oja ajaga 22.09 (keskmine kiirus 28.4 km/h).
Noorte kiireimaks osutus M16 vanuseklassis võistlev Joonas Kurits (Rein Taaramäe rattaklubi) ajaga 14.23 (keskmine kiirus 43,8 km/h), talle järgnesid sama vanuseklassi esindaja Raiko Saar (Vooremaa Centrum/Rattabaas) ning M14 vanuseklassi kiireim Aaron Aus (Rein Taaramäe rattaklubi), kaotust vastavalt 1.39 ja 1.59. M16 vanuseklassi kolmanda koha võitis Arti Ilves (Peloton) ajaga 16.23, M14 vanuseklassi alumised pjedestaalikohad jagasid omavahel Andris Roland Saar ja Martti Lenzius (mõlemad Vooremaa Centrum/Rattabaas) aegadega 16.39 ja 17.29.
Tütarlastel oli tugevaim konkurents N14 vanuseklassis. N14 neidudest oli kiireim Annikki Lugenberg (CFC spordiklubi) ajaga 19.17 (keskmine kiirus 32,6 km/h), talle järgnesid Eliise Kivistu (Spordiklubi Rakke) ja Batrisia Jullinen, kaotust vastavalt 47 sekundit ja 1.05. N16 ja NJ vanuseklassis oli kummaski täpselt üks võistleja – Riin Kalme ja Piret Pung (mõlemad Vooremaa Centrum/Rattabaas), nende võiduajad olid 19.58 ja 18.27 (keskmised kiirused 31,5 ja 34,1 km/h).
Järgmine Transtar temposarja etapp toimub 23. mail Kavastus, kus pikaks distantsiks plaanis brittide klassika 25 miili.
### Response:
Lõuna-Eesti temposõidusarja avaetapil võidutsesid Martma ja Lang |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ETV+ levib täna umbes 90 protsenti territoriaalse kattuvusega vabalevi võrgus (Mulipleks 6) ning selle tulemusena pole ligikaudu 80 000 Eesti elanikul võimalik telekanalit vaadata või on selle kvaliteet halb. Lisaraha abil viiakse ETV+ vabalevi põhivõrku (Multipleks 1).
"Eesti riik peab pakkuma kõigile huvilistele võimaluse vaadata tasuta kvaliteetset ja sõltumatut venekeelset telekanalit. Lisaraha abil hakkab järgmisest aastast ETV+ jõudma igasse kodusse ning seeläbi suurendame ühise inforuumi levikut üle Eesti," põhjendas otsust kultuuriminister Indrek Saar.
Kokkuleppe rahaeralduseks saavutas valitsus riigi eelarvestrateegia arutelul. Riigi eelarvestrateegia kiitis valitsus heaks oma 26. aprilli istungil. | Vabalevi põhivõrku viidav ETV+ hakkab levima igasse kodusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ETV+ levib täna umbes 90 protsenti territoriaalse kattuvusega vabalevi võrgus (Mulipleks 6) ning selle tulemusena pole ligikaudu 80 000 Eesti elanikul võimalik telekanalit vaadata või on selle kvaliteet halb. Lisaraha abil viiakse ETV+ vabalevi põhivõrku (Multipleks 1).
"Eesti riik peab pakkuma kõigile huvilistele võimaluse vaadata tasuta kvaliteetset ja sõltumatut venekeelset telekanalit. Lisaraha abil hakkab järgmisest aastast ETV+ jõudma igasse kodusse ning seeläbi suurendame ühise inforuumi levikut üle Eesti," põhjendas otsust kultuuriminister Indrek Saar.
Kokkuleppe rahaeralduseks saavutas valitsus riigi eelarvestrateegia arutelul. Riigi eelarvestrateegia kiitis valitsus heaks oma 26. aprilli istungil.
### Response:
Vabalevi põhivõrku viidav ETV+ hakkab levima igasse kodusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ei ole sellist paani, küll kandideerin juhatusse, kuhu loodetavasti osutun valituks," ütles Vabaerakonna esinduskogu esinaine Haukanõmm reedel ERR-ile. Aprilli alguses ütles Haukanõmm, et esimeheks kandideerimise ettepaneku tegid talle mitmed erakonnakaaslased.
Vabaerakonna esimehe kohale on praeguseks end üles seadnud neli kandidaati. Need on riigikogu liikmed Artur Talvik ja Andres Herkel ning infotehnoloog Tarmo Kaldma ja ettevõtja Olev Vaher. Kandidaate saab esimehe kohale ja juhatusse üles seada reede südaööni, samuti on võimalik oma kandidatuur taandada.
Reedel algas Paides Vabaerakonna kahepäevane esinduskogu, kus arutatakse peamiselt erakonna programmi erinevaid alateemasid. Lisaks käsitletakse esinduskogul riigikogus valimisteks valmistumise küsimusi. Samuti toimub debatt üldkogul valitavate erakonna esimehe ja juhatuse kandidaatide vahel, teatas Vabaerakond. | Monika Haukanõmm loobus Vabaerakonna esimeheks kandideerimast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ei ole sellist paani, küll kandideerin juhatusse, kuhu loodetavasti osutun valituks," ütles Vabaerakonna esinduskogu esinaine Haukanõmm reedel ERR-ile. Aprilli alguses ütles Haukanõmm, et esimeheks kandideerimise ettepaneku tegid talle mitmed erakonnakaaslased.
Vabaerakonna esimehe kohale on praeguseks end üles seadnud neli kandidaati. Need on riigikogu liikmed Artur Talvik ja Andres Herkel ning infotehnoloog Tarmo Kaldma ja ettevõtja Olev Vaher. Kandidaate saab esimehe kohale ja juhatusse üles seada reede südaööni, samuti on võimalik oma kandidatuur taandada.
Reedel algas Paides Vabaerakonna kahepäevane esinduskogu, kus arutatakse peamiselt erakonna programmi erinevaid alateemasid. Lisaks käsitletakse esinduskogul riigikogus valimisteks valmistumise küsimusi. Samuti toimub debatt üldkogul valitavate erakonna esimehe ja juhatuse kandidaatide vahel, teatas Vabaerakond.
### Response:
Monika Haukanõmm loobus Vabaerakonna esimeheks kandideerimast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pärast eelmist suvehooaega otsustasin staadionijooksudele joone alla tõmmata. Nüüd teen jooksmist ainult lõbu ja hea enesetunde pärast. Seega tänavu suvehooajaks ajalisi eesmärke pole. Loodan, et endised konkurendid näitavad häid tulemusi," ütles Valler ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.
Seega Vallerit enam võistlemas ei näe. "Naelikuid ma tippspordi mõttes jalga ei tõmba. Tundsin, et olin jõudnud teatud tasemele ning soov on elus veel palju muud saavutada. Seega lihtsalt puht füüsiliselt ei jää jooksutreeninguteks piisavalt aega," nentis Valler, kes töötab firmas Endover kinnisvaramaaklerina.
Oma jooksjakarjääri meeldejäävaimaks ja emotsionaalseimaks jooksuks peab Valler 2015. aasta Eesti sisemeistrivõistlusi. "Publiku meeletu kaasaelamisega jooksin välja nii hea aja, mis viis mind Euroopa sisemeistrivõistlustele," meenutas Valler. Toona tuli ta Eesti sisemeistriks ajaga 1.50,12. Pool maad tegi talle "jänest" tõkkejooksja Rasmus Mägi.
Valleri 800 m jooksu isiklik rekord on 1.49,26, mille ta jooksis 2015. aastal Gwangjus. Selle tulemusega asub ta Eesti kõigi aegade edetabelis 12. kohal. Sisetingimustes on Valler jooksnud sama distantsi 1.50,08, mis on Eesti kõigi aegade sise-edetabeli kolmas tulemus. Temast ettepoole jäävad vaid Raivo Mägi (1.49,33) ja Taivo Mägi (1.50,03). | Raimond Valler: naelikuid ma enam jalga ei tõmba | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pärast eelmist suvehooaega otsustasin staadionijooksudele joone alla tõmmata. Nüüd teen jooksmist ainult lõbu ja hea enesetunde pärast. Seega tänavu suvehooajaks ajalisi eesmärke pole. Loodan, et endised konkurendid näitavad häid tulemusi," ütles Valler ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.
Seega Vallerit enam võistlemas ei näe. "Naelikuid ma tippspordi mõttes jalga ei tõmba. Tundsin, et olin jõudnud teatud tasemele ning soov on elus veel palju muud saavutada. Seega lihtsalt puht füüsiliselt ei jää jooksutreeninguteks piisavalt aega," nentis Valler, kes töötab firmas Endover kinnisvaramaaklerina.
Oma jooksjakarjääri meeldejäävaimaks ja emotsionaalseimaks jooksuks peab Valler 2015. aasta Eesti sisemeistrivõistlusi. "Publiku meeletu kaasaelamisega jooksin välja nii hea aja, mis viis mind Euroopa sisemeistrivõistlustele," meenutas Valler. Toona tuli ta Eesti sisemeistriks ajaga 1.50,12. Pool maad tegi talle "jänest" tõkkejooksja Rasmus Mägi.
Valleri 800 m jooksu isiklik rekord on 1.49,26, mille ta jooksis 2015. aastal Gwangjus. Selle tulemusega asub ta Eesti kõigi aegade edetabelis 12. kohal. Sisetingimustes on Valler jooksnud sama distantsi 1.50,08, mis on Eesti kõigi aegade sise-edetabeli kolmas tulemus. Temast ettepoole jäävad vaid Raivo Mägi (1.49,33) ja Taivo Mägi (1.50,03).
### Response:
Raimond Valler: naelikuid ma enam jalga ei tõmba |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui fännid kasutasid kuningliku perekonna lehel otsingusõna prints Albert, tuli teade, et ligipääs lehel on piiratud. Samasugust teadet annavad ka prints George'i ja printsess Charlotte'i otsingud. Kui proovida sama alternatiivsete nimedega, ilmub teade, et sellist lehekülge pole olemas, vahendas Independent.
Kuna tõenäosus, et väike prints nimetatakse Albertiks, on suur, sulgesid kihlveokontorid oma ennustused, sest liiga paljud inimesed pakkusid just seda nime.
Alberti nime kandis ka brittide kunagise kuninganna Victoria abikaasa, neil oli üheksa last. Tänapäeval ulatub Victoria järeltulijate arv sadadesse, nende hulka kuuluvad ka Elizabeth II ja tema abikaasa Philip Mountbatten.
Väike prints sündis 23. aprillil. Nii George'i kui ka Charlotte'i nimed avalikustati kaks päeva pärast nende sündi. Seega oodatakse ka värske printsi nime avalikustamist just täna. | Kuningliku perekonna veebileht võis kogemata paljastada pisiprintsi nime | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui fännid kasutasid kuningliku perekonna lehel otsingusõna prints Albert, tuli teade, et ligipääs lehel on piiratud. Samasugust teadet annavad ka prints George'i ja printsess Charlotte'i otsingud. Kui proovida sama alternatiivsete nimedega, ilmub teade, et sellist lehekülge pole olemas, vahendas Independent.
Kuna tõenäosus, et väike prints nimetatakse Albertiks, on suur, sulgesid kihlveokontorid oma ennustused, sest liiga paljud inimesed pakkusid just seda nime.
Alberti nime kandis ka brittide kunagise kuninganna Victoria abikaasa, neil oli üheksa last. Tänapäeval ulatub Victoria järeltulijate arv sadadesse, nende hulka kuuluvad ka Elizabeth II ja tema abikaasa Philip Mountbatten.
Väike prints sündis 23. aprillil. Nii George'i kui ka Charlotte'i nimed avalikustati kaks päeva pärast nende sündi. Seega oodatakse ka värske printsi nime avalikustamist just täna.
### Response:
Kuningliku perekonna veebileht võis kogemata paljastada pisiprintsi nime |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konkurss ETV+ peatoimetaja ametikohale kuulutatakse välja nelja kuu jooksul. Senikaua täidab telekanali peatoimetaja ülesandeid juhatuse liige Urmas Oru ja peaprodutsendina tegutseb Hannela Lippus.
ETV+ senine peatoimetaja Darja Saar lahkub 25. mail ametist. Saar on olnud kanali peatoimetaja selle asutamisest saadik ehk alates 28. septembrist 2015.
Kantar Emori märtsikuu uuringu andmetel oli ETV+ osakaal kogu vaatamisajast 0,9 protsenti. | ETV+ peatoimetaja kohale tuleb avalik konkurss | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konkurss ETV+ peatoimetaja ametikohale kuulutatakse välja nelja kuu jooksul. Senikaua täidab telekanali peatoimetaja ülesandeid juhatuse liige Urmas Oru ja peaprodutsendina tegutseb Hannela Lippus.
ETV+ senine peatoimetaja Darja Saar lahkub 25. mail ametist. Saar on olnud kanali peatoimetaja selle asutamisest saadik ehk alates 28. septembrist 2015.
Kantar Emori märtsikuu uuringu andmetel oli ETV+ osakaal kogu vaatamisajast 0,9 protsenti.
### Response:
ETV+ peatoimetaja kohale tuleb avalik konkurss |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nii teatasid Venezuela president Nicolas Maduro ja tema Panama kolleeg Juan Carlos Varela, vahendasid ERR-i teleuudised.
Viimane diplomaatiline kriis puhkes kahe riigi vahel märtsis, kui Panama koostas nimekirja rahapesus kahtlustatavatest Venezuela ametnikest. Panama oli nimekirja lisanud ka president Maduro enda.
Vastuseks katkestas Maduro sidemed umbes saja Panama firmaga, sealhulgas rahvusliku lennufirma Copa Airlinesiga.
USA-ga häid suhteid omava Panama ja vasakpoolse autoritaarsuse ning kaoses majandusega Venezuela suhted on olnud väga halvad juba aastaid. | Venezuela ja Panama silusid suhteid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nii teatasid Venezuela president Nicolas Maduro ja tema Panama kolleeg Juan Carlos Varela, vahendasid ERR-i teleuudised.
Viimane diplomaatiline kriis puhkes kahe riigi vahel märtsis, kui Panama koostas nimekirja rahapesus kahtlustatavatest Venezuela ametnikest. Panama oli nimekirja lisanud ka president Maduro enda.
Vastuseks katkestas Maduro sidemed umbes saja Panama firmaga, sealhulgas rahvusliku lennufirma Copa Airlinesiga.
USA-ga häid suhteid omava Panama ja vasakpoolse autoritaarsuse ning kaoses majandusega Venezuela suhted on olnud väga halvad juba aastaid.
### Response:
Venezuela ja Panama silusid suhteid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti võitis segapaaride MM-il oma alagrupi kaotamata ühtegi mängu ning kaheksandikfinaali vastaseks saadi B-alagrupis kolmandale kohale tulnud Türgi.
Võistkonnad mängisid MM-il viies alagrupis ning igast alagrupist kvalifitseerus play-off'i (16 parema hulka) kolm parimat ning kõikide alagruppide peale üks parim neljas võistkond, kelleks oli Eesti grupis mänginud Soome.
Turmann/Lill said alagrupiturniiril seitse võitu, Türgi võitis oma alagrupis seitsmest kohtumisest viis.
Rootsis Östersundis jätkuval MM-il on panused Eesti curlingu jaoks väga kõrged, kuna segapaaris curling kuulub olümpiaprogrammi.
Eesti curlingumängija Harri Lill rõhutas eelnevalt, et vaatamata edule, ei tohi ühtegi vastast MM-il alahinnata ning kergemalt ei saa võtta ka tabelis allpool olevaid võistkondi.
Segapaaride curlingu maailmameistrivõistlused toimuvad Rootsis, Östersundis. MM-i võitjad selguvad 28. aprillil. | Eesti curlingupaar kohtub 1/8-finaalis Türgiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti võitis segapaaride MM-il oma alagrupi kaotamata ühtegi mängu ning kaheksandikfinaali vastaseks saadi B-alagrupis kolmandale kohale tulnud Türgi.
Võistkonnad mängisid MM-il viies alagrupis ning igast alagrupist kvalifitseerus play-off'i (16 parema hulka) kolm parimat ning kõikide alagruppide peale üks parim neljas võistkond, kelleks oli Eesti grupis mänginud Soome.
Turmann/Lill said alagrupiturniiril seitse võitu, Türgi võitis oma alagrupis seitsmest kohtumisest viis.
Rootsis Östersundis jätkuval MM-il on panused Eesti curlingu jaoks väga kõrged, kuna segapaaris curling kuulub olümpiaprogrammi.
Eesti curlingumängija Harri Lill rõhutas eelnevalt, et vaatamata edule, ei tohi ühtegi vastast MM-il alahinnata ning kergemalt ei saa võtta ka tabelis allpool olevaid võistkondi.
Segapaaride curlingu maailmameistrivõistlused toimuvad Rootsis, Östersundis. MM-i võitjad selguvad 28. aprillil.
### Response:
Eesti curlingupaar kohtub 1/8-finaalis Türgiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üldvõitu kaitsvat Tom Dumoulini (Team Sunweb) toetavad Roy Curvers, Chad Haga, Christopher Hamilton, Lennard Hofstede, Sam Oomen, Laurens Ten Dam ja Louis Vervaeke. Kolmandat järjestikust suurtuuri esikohta püüdva Chris Froome'i (Sky) abilistena tulevad starti David de la Cruz, Philip Deignan, Sergio Henao, Vassil Kirijenka, Christian Knees, Wout Poels ja Salvatore Puccio, kirjutab Marathon100.com.
"Olen Giroks palju rohkem valmis kui Tirreno-Adriaticol ning meil on veel kaks nädalat jäänud," kinnitas Froome eelmisel nädalal pärast Alpi velotuuri lõppu. "Olen saanud Giroks ideaalselt valmistuda. Giro on mulle täiesti uus väljakutse ja uus motivatsioon. See saab olema tohutu väljakutse pärast mulluseid Touri ja Vuelta võite."
Giro d'Italia 101: riders list announced. ???? https://t.co/hjVb1yZ6ab
Giro d'Italia 101: inseguendo il Sogno Rosa. ???? https://t.co/egPNbSoF7O
Giro d'Italia 101: persiguiendo el Sueño Rosa. ???? https://t.co/bg6cxYlhGJ pic.twitter.com/vAxpnzfQsf
— Giro d'Italia (@giroditalia) April 24, 2018 | Selgus Astana esialgne nimekiri Giro d'Italiaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üldvõitu kaitsvat Tom Dumoulini (Team Sunweb) toetavad Roy Curvers, Chad Haga, Christopher Hamilton, Lennard Hofstede, Sam Oomen, Laurens Ten Dam ja Louis Vervaeke. Kolmandat järjestikust suurtuuri esikohta püüdva Chris Froome'i (Sky) abilistena tulevad starti David de la Cruz, Philip Deignan, Sergio Henao, Vassil Kirijenka, Christian Knees, Wout Poels ja Salvatore Puccio, kirjutab Marathon100.com.
"Olen Giroks palju rohkem valmis kui Tirreno-Adriaticol ning meil on veel kaks nädalat jäänud," kinnitas Froome eelmisel nädalal pärast Alpi velotuuri lõppu. "Olen saanud Giroks ideaalselt valmistuda. Giro on mulle täiesti uus väljakutse ja uus motivatsioon. See saab olema tohutu väljakutse pärast mulluseid Touri ja Vuelta võite."
Giro d'Italia 101: riders list announced. ???? https://t.co/hjVb1yZ6ab
Giro d'Italia 101: inseguendo il Sogno Rosa. ???? https://t.co/egPNbSoF7O
Giro d'Italia 101: persiguiendo el Sueño Rosa. ???? https://t.co/bg6cxYlhGJ pic.twitter.com/vAxpnzfQsf
— Giro d'Italia (@giroditalia) April 24, 2018
### Response:
Selgus Astana esialgne nimekiri Giro d'Italiaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pühapäeval, 29. aprillil tähistatakse rahvusvahelist immunoloogia päeva ja otsitakse vastuseid immuunsüsteemi puudutavatele küsimustele. Sel puhul jagab immuunsuse parandamiseks praktilisi soovitusi Tartu Ülikooli immunoloogia vanemteadur ning Eesti immunoloogide ja allergoloogide seltsi president Kai Kisand. Soovitusi aitasid tal sõnastada seltsi juhatuse liikmed Krista Ress ja Tiia Voor.
Kuidas parandada immuunsust?
Meie immuunsüsteem on äärmiselt tõhus erinevate haigustekitajatega võitlemiseks. Inimene ei pruugi pahalaste sissetungi isegi märgata: nad eemaldatakse sedavõrd efektiivselt.
Mõnikord kaitsevallid siiski murduvad ja haigustekitajad võtavad mõneks ajaks võimust.
Lapsi kimbutavad eriti sageli ülemiste hingamisteede nakkused. Seega on mõistetav lapsevanemate mure ja küsimused:
Kas lapsevanemal on võimalik lapse haigusi ennetada?
Kuidas tugevdada immuunsust?
Kas erinevad vitamiinid ja toidulisandid aitavad nakkushaigusi vältida?
Kas elustiili saab muuta nii tervislikuks, et tekiks ideaalne immuunvastus erinevate haigustekitajate suhtes?
Autor: Pixabay
Immuunvastuse parandamise idee on köitev. Sellele viitab ka suur hulk kõlavaid hüüdlauseid küll vitamiinide, loodusravivahendite, probiootikumide ja teiste toidulisandite ning käsimüügiravimite reklaamtekstides.
Ent kui palju peitub neis sõnades tõtt?
Kas ja kuidas oleks võimalik immuunsüsteemi võimekust parandada?
Läheneme teemale esmalt seda kaudu, et seletame lahti immuunsüsteemi mõiste – nagu sõna isegi ütleb on tegemist süsteemi, mitte ühe organiga.
Immuunsüsteem koosneb paljudest erinevatest rakutüüpidest, millel igaühel on oma kindel ülesanne ning mis erinevate molekulide vahendusel mõjutavad omakorda järgmist rakku.
Immuunsust jagatakse laias laastus kaheks: loomulikuks ja omandatud immuunsuseks.
Kui toimub haigustekitaja sissetung, reageerib loomulik immuunsus viivitamatult.
Loomulik immuunsus reageerib viivitamatult, kui toimub haigustekitaja sissetung. Selle väljenduseks on põletikureaktsioon:
palavik, mis püüab viirusi kõrge temperatuuriga tappa;
väsimus, halb enesetunne ja letargia ehk haiguslik unisus, et hoiduda kiusatusest välja minna ja järgmine infektsioon külge saada samas kui veel eelmisegagi on tegemist;
limaskestade eritised, et haigustekitajaid välja uhtuda.
Haigustekitajatest vabanemiseks sellest aga enamasti ei piisa. Siin tuleb appi omandatud immuunsus, mis tekitab väga spetsiifilise konkreetset tõvestajat hävitava vastuse.
Kujuneb välja eriline relvastus – antikehad ja T lümfotsüüdid –, mis jääb immuunmälusse alles ja mida on järgmisel korral juba lihtne uue sissetungi korral käiku lasta ja seega haigestumist vältida.
Inimese T-lümfotsüüt skaneeriva elektronmikroskoobiga vaadates. Autor: Wikimedia Commons
Kui omandatud immuunsus on sedavõrd tõhusam, siis miks meil evolutsiooniliselt primitiivsemat loomulikku immuunsust üldse vaja on?
Häda on selles, et esimesel korral läheb korraliku omandatud immuunvastuse kujundamiseks vähemalt nädal. Senikaua on iga vahend hea, et haigustekitaja piiramatut levimist takistada.
Immuunsüsteemi pikaajalisel mälul baseerub ka vaktsiinide kasutamine.
Vaktsiinid on siiani parimad ja toimivamad nakkushaiguste vältijad. Need sisaldavad haigustekitajate ohutuid versioone ja aitavad immuunsüsteemil kogemusi omandada ja nutikamaks muutuda. Täpselt samamoodi nagu inimesed omandavad teadmisi kooliõpikutest ilma vajaduseta kõike ise otsast peale avastada, on ka immuunsüsteemil tõhusam haigustega võitlemiseks valmistuda vaktsiinide abil ja mitte haigustekitajaga otseselt kokku puutudes.
Punetus ja valulikkus süstekohal ja mõnikord ka pisut viletsam enesetunne käib kaasas korraliku immuunvastuse kujundamisega ja on väike lõiv selle eest, et rasketesse ja sageli tõsiseid komplikatsioone kaasa toovatesse haigustesse nakatumist vältida.
Vaktsiinid on siiani parimad ja kõige paremini toimivad nakkushaiguste vältijad.
Immuunsust parandada lubavatel toidulisanditel ja taimsetel preparaatidel pole õnneks, justnagu toidulgi, võimet kujundada spetsiifilist immuunvastust. Erandiks on siin allergilised rektsioonid, mis võivad tekkida eelsoodumusega isikutel teatud ohutute ainetega kokku puutudes.
Loodusravi vahenditest üks sagedasemaid allergiliste reaktsioonide põhjustajaid on punane siilkübar, mida ka (ekslikult) punaseks päevakübaraks kutsutakse.
Punane siilkübar. Autor: Wikimedia Commons
Loodusravi vahenditel on teoreetiline võimekus aktiveerida hoopis loomulikku immuunsust, ja seda toimet on paljudel neist ka katseklaasis näidatud. Kas samasugune efekt tekib organismis ka peale vahendi tarvitamist, on kaheldav. Keegi ei soovigi ju endal asja eest, teist taga ebameeldivat põletikureaktsiooni esile kutsuda.
Immuunsüsteemi rakkudel on keeruline ülesanne teha vahet ohtlikel sissetungijatel, ehk haigustekitajatel ning oma organismi koostisosadel ja ohututel ainetel, mis sisenevad organismi näiteks seedetrakti või hingamisteede kaudu.
Haigustekitajate hävitamine võimalikult vähese oma kudede kahjustamise hinnaga on võimalik ainult tasakaalustatud immuunvastuse korral. Mõnikord polegi koekahjustuse põhjuseks mitte haigustekitaja ise vaid reguleerimata immuunvastus sellele, mis ei säästa oma organeid ja kudesid. Gripiviiruse poolt põhjustatud surmajuhtumid muidu tervete ja noorte hulgas on põhjustatud just loomuliku immuunsuse liiga tugeva reaktsiooni poolt.
Seega – rohkem pole sugugi alati parem.
Rohkem pole alati parem.
Toidulisanditega pole õnneks siiski võimalik immuunvastuse tasakaalu rikkuda. Immuunsüsteemi seisukohalt pole neist ei kasu ega enamasti ka kahju.
Immunoloogia kui teaduse edusammud on aga viimaste aastate jooksul toonud arstide käsutusse ravimid, mis tõepoolest tugevdavad immuunvastust. Neid ravimeid kasutatakse vähi immunoteraapias. Võttes nende rohtudega maha nii-öelda immuunsüsteemi pidurid, saadakse tugev vähivastane reaktsioon. Sellel ravil on loomulikult ka tõsised kõrvaltoimed ja nendeks on oma organite ja kudede kahjustused pidurite alt vabanenud immuunrakkude poolt.
Tervislikult toituval ja tervislikke eluviise järgival inimesel ei ole koduste ega käsimüügi vahenditega vajadust ega võimalustki oma immuunsüsteemi parandada.
Tervislikult toituval ja tervislikke eluviise järgival inimesel pole koduste ega käsimüügi vahenditega vajadust ega võimalustki oma juba optimaalselt toimivat immuunsüsteemi kuidagiviisi parandada.
Tervislike eluviiside eest on Sulle tänulik kogu organism, mitte ainult immuunsüsteem. Need on teada ja tuntud soovitused kõikide arstide poolt:
ära suitseta;
toitu tervislikult;
tegele regulaarselt tervisespordiga;
püsi tervislikus kaalus;
ära liialda alkoholiga;
maga piisavalt;
proovi hoiduda liigsest stressist;
nakkushaiguste vältimiseks pese käsi ja poest ostetud puuvilju;
väldi toore liha ja kala kokkupuutumist muude toiduainetega.
Kui mingil põhjusel ei ole tasakaalustatud ja täisväärtusliku toidu söömine võimalik, tuleb abi otsida toidulisanditest. Kuid apteegist saadavate vahenditega ei ole võimalik kuigi edukalt korvata vähese une, liigse stressi, alkoholi ja suitsetamise tekitatud kahju.
Vanus ja immuunsus
Vananedes toimuvad immuunsüsteemis järkjärgult protsessid, mille tõttu muutuvad vanemaealised nakkushaigustele ja vähile vastuvõtlikumaks. Eakatel inimestel on gripi kulg komplitseeritum ja võib lõppeda ka surmaga.
Vanusega seotud immuunsüsteemi võimekuse langust seostatakse harknäärme taandarenguga ning T lümfotsüütide võitlusvõime ja konkreetse haigustekitaja hävitamiseks sobilike rakkude arvu vähenemisega. Ka vaktsineerimise tagajärjel tekkiv kaitse ei ole eakatel nii tugev kui noortel, kuid sellest hoolimata aitab vaktsineerimine näiteks grippi haigestumist ja selle raskeid tüsistusi eakatel oluliselt vähendada. Eakatel kipub ka toitumine ühekülgseks jääma, probleeme võib olla isuga. Sellisel juhul võib vitamiinide ja mineraalide tarvitamisest abi olla.
Viimasel ajal on ilmunud põnevaid uuringuid ka selle kohta, et tervisesportlastel, kes on füüsiliselt aktiivsed ka kõrges eas, on immuunrakkude vananemine aeglasem.
Kokkuvõtteks:
Selleks, et hoida oma immuunsüsteem võitlusvõimelisena ka vanemas eas, tuleks füüsiliselt aktiivne olla kogu elu.
Immuunsüsteemi nutikust saab parandada vaktsiinide abil.
Kallite toidulisandite ostmise asemel minge parem trenni või loodusesse liikuma. | Kuidas parandada immuunsust? Immunoloogid jagavad praktilisi soovitusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pühapäeval, 29. aprillil tähistatakse rahvusvahelist immunoloogia päeva ja otsitakse vastuseid immuunsüsteemi puudutavatele küsimustele. Sel puhul jagab immuunsuse parandamiseks praktilisi soovitusi Tartu Ülikooli immunoloogia vanemteadur ning Eesti immunoloogide ja allergoloogide seltsi president Kai Kisand. Soovitusi aitasid tal sõnastada seltsi juhatuse liikmed Krista Ress ja Tiia Voor.
Kuidas parandada immuunsust?
Meie immuunsüsteem on äärmiselt tõhus erinevate haigustekitajatega võitlemiseks. Inimene ei pruugi pahalaste sissetungi isegi märgata: nad eemaldatakse sedavõrd efektiivselt.
Mõnikord kaitsevallid siiski murduvad ja haigustekitajad võtavad mõneks ajaks võimust.
Lapsi kimbutavad eriti sageli ülemiste hingamisteede nakkused. Seega on mõistetav lapsevanemate mure ja küsimused:
Kas lapsevanemal on võimalik lapse haigusi ennetada?
Kuidas tugevdada immuunsust?
Kas erinevad vitamiinid ja toidulisandid aitavad nakkushaigusi vältida?
Kas elustiili saab muuta nii tervislikuks, et tekiks ideaalne immuunvastus erinevate haigustekitajate suhtes?
Autor: Pixabay
Immuunvastuse parandamise idee on köitev. Sellele viitab ka suur hulk kõlavaid hüüdlauseid küll vitamiinide, loodusravivahendite, probiootikumide ja teiste toidulisandite ning käsimüügiravimite reklaamtekstides.
Ent kui palju peitub neis sõnades tõtt?
Kas ja kuidas oleks võimalik immuunsüsteemi võimekust parandada?
Läheneme teemale esmalt seda kaudu, et seletame lahti immuunsüsteemi mõiste – nagu sõna isegi ütleb on tegemist süsteemi, mitte ühe organiga.
Immuunsüsteem koosneb paljudest erinevatest rakutüüpidest, millel igaühel on oma kindel ülesanne ning mis erinevate molekulide vahendusel mõjutavad omakorda järgmist rakku.
Immuunsust jagatakse laias laastus kaheks: loomulikuks ja omandatud immuunsuseks.
Kui toimub haigustekitaja sissetung, reageerib loomulik immuunsus viivitamatult.
Loomulik immuunsus reageerib viivitamatult, kui toimub haigustekitaja sissetung. Selle väljenduseks on põletikureaktsioon:
palavik, mis püüab viirusi kõrge temperatuuriga tappa;
väsimus, halb enesetunne ja letargia ehk haiguslik unisus, et hoiduda kiusatusest välja minna ja järgmine infektsioon külge saada samas kui veel eelmisegagi on tegemist;
limaskestade eritised, et haigustekitajaid välja uhtuda.
Haigustekitajatest vabanemiseks sellest aga enamasti ei piisa. Siin tuleb appi omandatud immuunsus, mis tekitab väga spetsiifilise konkreetset tõvestajat hävitava vastuse.
Kujuneb välja eriline relvastus – antikehad ja T lümfotsüüdid –, mis jääb immuunmälusse alles ja mida on järgmisel korral juba lihtne uue sissetungi korral käiku lasta ja seega haigestumist vältida.
Inimese T-lümfotsüüt skaneeriva elektronmikroskoobiga vaadates. Autor: Wikimedia Commons
Kui omandatud immuunsus on sedavõrd tõhusam, siis miks meil evolutsiooniliselt primitiivsemat loomulikku immuunsust üldse vaja on?
Häda on selles, et esimesel korral läheb korraliku omandatud immuunvastuse kujundamiseks vähemalt nädal. Senikaua on iga vahend hea, et haigustekitaja piiramatut levimist takistada.
Immuunsüsteemi pikaajalisel mälul baseerub ka vaktsiinide kasutamine.
Vaktsiinid on siiani parimad ja toimivamad nakkushaiguste vältijad. Need sisaldavad haigustekitajate ohutuid versioone ja aitavad immuunsüsteemil kogemusi omandada ja nutikamaks muutuda. Täpselt samamoodi nagu inimesed omandavad teadmisi kooliõpikutest ilma vajaduseta kõike ise otsast peale avastada, on ka immuunsüsteemil tõhusam haigustega võitlemiseks valmistuda vaktsiinide abil ja mitte haigustekitajaga otseselt kokku puutudes.
Punetus ja valulikkus süstekohal ja mõnikord ka pisut viletsam enesetunne käib kaasas korraliku immuunvastuse kujundamisega ja on väike lõiv selle eest, et rasketesse ja sageli tõsiseid komplikatsioone kaasa toovatesse haigustesse nakatumist vältida.
Vaktsiinid on siiani parimad ja kõige paremini toimivad nakkushaiguste vältijad.
Immuunsust parandada lubavatel toidulisanditel ja taimsetel preparaatidel pole õnneks, justnagu toidulgi, võimet kujundada spetsiifilist immuunvastust. Erandiks on siin allergilised rektsioonid, mis võivad tekkida eelsoodumusega isikutel teatud ohutute ainetega kokku puutudes.
Loodusravi vahenditest üks sagedasemaid allergiliste reaktsioonide põhjustajaid on punane siilkübar, mida ka (ekslikult) punaseks päevakübaraks kutsutakse.
Punane siilkübar. Autor: Wikimedia Commons
Loodusravi vahenditel on teoreetiline võimekus aktiveerida hoopis loomulikku immuunsust, ja seda toimet on paljudel neist ka katseklaasis näidatud. Kas samasugune efekt tekib organismis ka peale vahendi tarvitamist, on kaheldav. Keegi ei soovigi ju endal asja eest, teist taga ebameeldivat põletikureaktsiooni esile kutsuda.
Immuunsüsteemi rakkudel on keeruline ülesanne teha vahet ohtlikel sissetungijatel, ehk haigustekitajatel ning oma organismi koostisosadel ja ohututel ainetel, mis sisenevad organismi näiteks seedetrakti või hingamisteede kaudu.
Haigustekitajate hävitamine võimalikult vähese oma kudede kahjustamise hinnaga on võimalik ainult tasakaalustatud immuunvastuse korral. Mõnikord polegi koekahjustuse põhjuseks mitte haigustekitaja ise vaid reguleerimata immuunvastus sellele, mis ei säästa oma organeid ja kudesid. Gripiviiruse poolt põhjustatud surmajuhtumid muidu tervete ja noorte hulgas on põhjustatud just loomuliku immuunsuse liiga tugeva reaktsiooni poolt.
Seega – rohkem pole sugugi alati parem.
Rohkem pole alati parem.
Toidulisanditega pole õnneks siiski võimalik immuunvastuse tasakaalu rikkuda. Immuunsüsteemi seisukohalt pole neist ei kasu ega enamasti ka kahju.
Immunoloogia kui teaduse edusammud on aga viimaste aastate jooksul toonud arstide käsutusse ravimid, mis tõepoolest tugevdavad immuunvastust. Neid ravimeid kasutatakse vähi immunoteraapias. Võttes nende rohtudega maha nii-öelda immuunsüsteemi pidurid, saadakse tugev vähivastane reaktsioon. Sellel ravil on loomulikult ka tõsised kõrvaltoimed ja nendeks on oma organite ja kudede kahjustused pidurite alt vabanenud immuunrakkude poolt.
Tervislikult toituval ja tervislikke eluviise järgival inimesel ei ole koduste ega käsimüügi vahenditega vajadust ega võimalustki oma immuunsüsteemi parandada.
Tervislikult toituval ja tervislikke eluviise järgival inimesel pole koduste ega käsimüügi vahenditega vajadust ega võimalustki oma juba optimaalselt toimivat immuunsüsteemi kuidagiviisi parandada.
Tervislike eluviiside eest on Sulle tänulik kogu organism, mitte ainult immuunsüsteem. Need on teada ja tuntud soovitused kõikide arstide poolt:
ära suitseta;
toitu tervislikult;
tegele regulaarselt tervisespordiga;
püsi tervislikus kaalus;
ära liialda alkoholiga;
maga piisavalt;
proovi hoiduda liigsest stressist;
nakkushaiguste vältimiseks pese käsi ja poest ostetud puuvilju;
väldi toore liha ja kala kokkupuutumist muude toiduainetega.
Kui mingil põhjusel ei ole tasakaalustatud ja täisväärtusliku toidu söömine võimalik, tuleb abi otsida toidulisanditest. Kuid apteegist saadavate vahenditega ei ole võimalik kuigi edukalt korvata vähese une, liigse stressi, alkoholi ja suitsetamise tekitatud kahju.
Vanus ja immuunsus
Vananedes toimuvad immuunsüsteemis järkjärgult protsessid, mille tõttu muutuvad vanemaealised nakkushaigustele ja vähile vastuvõtlikumaks. Eakatel inimestel on gripi kulg komplitseeritum ja võib lõppeda ka surmaga.
Vanusega seotud immuunsüsteemi võimekuse langust seostatakse harknäärme taandarenguga ning T lümfotsüütide võitlusvõime ja konkreetse haigustekitaja hävitamiseks sobilike rakkude arvu vähenemisega. Ka vaktsineerimise tagajärjel tekkiv kaitse ei ole eakatel nii tugev kui noortel, kuid sellest hoolimata aitab vaktsineerimine näiteks grippi haigestumist ja selle raskeid tüsistusi eakatel oluliselt vähendada. Eakatel kipub ka toitumine ühekülgseks jääma, probleeme võib olla isuga. Sellisel juhul võib vitamiinide ja mineraalide tarvitamisest abi olla.
Viimasel ajal on ilmunud põnevaid uuringuid ka selle kohta, et tervisesportlastel, kes on füüsiliselt aktiivsed ka kõrges eas, on immuunrakkude vananemine aeglasem.
Kokkuvõtteks:
Selleks, et hoida oma immuunsüsteem võitlusvõimelisena ka vanemas eas, tuleks füüsiliselt aktiivne olla kogu elu.
Immuunsüsteemi nutikust saab parandada vaktsiinide abil.
Kallite toidulisandite ostmise asemel minge parem trenni või loodusesse liikuma.
### Response:
Kuidas parandada immuunsust? Immunoloogid jagavad praktilisi soovitusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hooaja viimases saates vestleb saatejuht Joonas Hellerma armastusest vikipedisti ja tõlkija, filosoof Andres Luurega.
Vaadake esmaspäeval kell 21.35 ETV2st. | "Plekktrummis" otsitakse eesti elujõu valemit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hooaja viimases saates vestleb saatejuht Joonas Hellerma armastusest vikipedisti ja tõlkija, filosoof Andres Luurega.
Vaadake esmaspäeval kell 21.35 ETV2st.
### Response:
"Plekktrummis" otsitakse eesti elujõu valemit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keskpanga praeguse presidendi Erkki Liikaneni teine ametiaeg lõpeb suvel.
Keskpanga juhi ametiaeg on seitse aastat ja kandidaadi sellele ametikohale esitab president Sauli Niinistö.
Rehn oli aastatel 2004-2014 Euroopa Komisjoni volinik ning aastatel 2015-2016 Soome majandusminister. | Soome parlament toetab keskpanga uue presidendina Olli Rehni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keskpanga praeguse presidendi Erkki Liikaneni teine ametiaeg lõpeb suvel.
Keskpanga juhi ametiaeg on seitse aastat ja kandidaadi sellele ametikohale esitab president Sauli Niinistö.
Rehn oli aastatel 2004-2014 Euroopa Komisjoni volinik ning aastatel 2015-2016 Soome majandusminister.
### Response:
Soome parlament toetab keskpanga uue presidendina Olli Rehni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seesuguseid hobukatseid on teinud Briti teadlased eesotsas Leanne Proopsiga Portsmouthi Ülikoolist. Mõne aasta eest tegid nad kindlaks, et hobused reageerivad rõõmsa ja kurja näoga inimeste fotodele erinevalt, nüüd on aga selgunud, et hobune jätab ka inimese näo ja näoilme fotolt meelde.
Kui inimene, keda hobune ongi näinud vaid fotol, astub mõni tund pärast foto näitamist ise hobuse juurde, siis on hobusel temast juba eelarvamus tekkinud.
On teada, et hobused piidlevad ebameeldivaid ja ohtlikke nähtusi rohkem vasaku silmaga, meeldivaid ja sõbralikke nähtusi aga seiravad pigem paremaga. Just nõnda väljendasid nad ka hoiakut fotolt nähtud inimese suhtes – kortsus kulmuga fotol olnut vaatasid valdavalt vasaku silmaga, naerulsui poseerinut paremaga.
Inimesed saabusid hobuse juurde seejuures neutraalse näoilmega ja, mis on ka tähtis, ise teadmata, kumba fotot neist hobusele on näidatud. Kontrollkatseid tehti inimestega, kelle fotot näidatud ei olnud. Nende suhtes hobustel mingeid selgeid eelarvamusi ei ilmnenud.
Ajakirjas Current Biology kirjeldatud uuring näitab, et hobune võib inimisikust arvamuse kujundada puhtalt foto põhjal. Sellist võimet ei ole varem ühelgi loomal avastatud. Kuid et hobustel on inimeste ja ahvide järel loomariigis kõige väljendusrikkamad näod, siis on ka mõistetav, et nad oskavad ka inimeste näoilmeid hästi eristada ja küllap oma kogemuste põhjal neile ka tähendusi omistada. | Hobune jätab meelde, kas oled naerusuine või kortsutad kulmu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seesuguseid hobukatseid on teinud Briti teadlased eesotsas Leanne Proopsiga Portsmouthi Ülikoolist. Mõne aasta eest tegid nad kindlaks, et hobused reageerivad rõõmsa ja kurja näoga inimeste fotodele erinevalt, nüüd on aga selgunud, et hobune jätab ka inimese näo ja näoilme fotolt meelde.
Kui inimene, keda hobune ongi näinud vaid fotol, astub mõni tund pärast foto näitamist ise hobuse juurde, siis on hobusel temast juba eelarvamus tekkinud.
On teada, et hobused piidlevad ebameeldivaid ja ohtlikke nähtusi rohkem vasaku silmaga, meeldivaid ja sõbralikke nähtusi aga seiravad pigem paremaga. Just nõnda väljendasid nad ka hoiakut fotolt nähtud inimese suhtes – kortsus kulmuga fotol olnut vaatasid valdavalt vasaku silmaga, naerulsui poseerinut paremaga.
Inimesed saabusid hobuse juurde seejuures neutraalse näoilmega ja, mis on ka tähtis, ise teadmata, kumba fotot neist hobusele on näidatud. Kontrollkatseid tehti inimestega, kelle fotot näidatud ei olnud. Nende suhtes hobustel mingeid selgeid eelarvamusi ei ilmnenud.
Ajakirjas Current Biology kirjeldatud uuring näitab, et hobune võib inimisikust arvamuse kujundada puhtalt foto põhjal. Sellist võimet ei ole varem ühelgi loomal avastatud. Kuid et hobustel on inimeste ja ahvide järel loomariigis kõige väljendusrikkamad näod, siis on ka mõistetav, et nad oskavad ka inimeste näoilmeid hästi eristada ja küllap oma kogemuste põhjal neile ka tähendusi omistada.
### Response:
Hobune jätab meelde, kas oled naerusuine või kortsutad kulmu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate resultatiivseim mängija oli 31 punktiga ja 12 lauapalliga Giannis Antetokounmpo. Meeskonnakaaslased Khris Middleton ja Malcolm Brogdon lisasid punktiskoorile 16 silma. Vastaste parimaks kerkis 22 punktiga Jayson Tatum.
"Enne mängu lubasime võistkonnakaaslastega mängida hästi ja võita selle mängu," ütles Antetokounmpo mängujärgselt. "Me ei tahtnud, et meie hooaeg lõppeks siin."
Ööl vastu pühapäeva mängivad meeskonnad otsustava kohtumise Bostonis, mille võitjat ootab poolfinaalis Miami Heati 4:1 võitnud Philadelphia 76ers. | VIDEO | Antetokounmpo korvisadu viis Bucksi Celticsiga otsustavasse mängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate resultatiivseim mängija oli 31 punktiga ja 12 lauapalliga Giannis Antetokounmpo. Meeskonnakaaslased Khris Middleton ja Malcolm Brogdon lisasid punktiskoorile 16 silma. Vastaste parimaks kerkis 22 punktiga Jayson Tatum.
"Enne mängu lubasime võistkonnakaaslastega mängida hästi ja võita selle mängu," ütles Antetokounmpo mängujärgselt. "Me ei tahtnud, et meie hooaeg lõppeks siin."
Ööl vastu pühapäeva mängivad meeskonnad otsustava kohtumise Bostonis, mille võitjat ootab poolfinaalis Miami Heati 4:1 võitnud Philadelphia 76ers.
### Response:
VIDEO | Antetokounmpo korvisadu viis Bucksi Celticsiga otsustavasse mängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Müügitulu kasvas 2016. aastaga võrreldes 18 protsenti ehk 16,1 miljonit eurot. Puhaskasum suurenes aastaga ligi viiendiku ehk 2,6 miljoni euro võrra.
Üüritulu teenis ettevõte eelmisel aastal 61 miljonit ja vahendatud teenustest 33,4 miljonit eurot. Mittevajalikku kinnisvara müüdi aruandeaastal 8,3 miljoni euro väärtuses.
RKAS korraldas 2017. aastal 773 riigihanget, mille maht rahalises vääringus oli kokku ligi 55 miljonit eurot.
Investeeringute maht aruandeaastal oli 77,2 miljonit eurot, eelmisel perioodil oli sama näitaja 55,7 miljonit eurot.
Investeeringute kogumahust 57 protsenti moodustas käimasolevatest suurim arendusprojekt – uus Tallinna vangla, mille investeeringumaht kokku on ligi 100 miljonit eurot ja valmimisaeg 2018. aasta lõpp.
2017. aastal viis ettevõte edukalt läbi 48,5 miljoni euro mahus võlakirjaemissiooni, mille märkis LHV Varahaldus parima pakkujana. | Riigi Kinnisvara teenis mullu 16 miljonit eurot kasumit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Müügitulu kasvas 2016. aastaga võrreldes 18 protsenti ehk 16,1 miljonit eurot. Puhaskasum suurenes aastaga ligi viiendiku ehk 2,6 miljoni euro võrra.
Üüritulu teenis ettevõte eelmisel aastal 61 miljonit ja vahendatud teenustest 33,4 miljonit eurot. Mittevajalikku kinnisvara müüdi aruandeaastal 8,3 miljoni euro väärtuses.
RKAS korraldas 2017. aastal 773 riigihanget, mille maht rahalises vääringus oli kokku ligi 55 miljonit eurot.
Investeeringute maht aruandeaastal oli 77,2 miljonit eurot, eelmisel perioodil oli sama näitaja 55,7 miljonit eurot.
Investeeringute kogumahust 57 protsenti moodustas käimasolevatest suurim arendusprojekt – uus Tallinna vangla, mille investeeringumaht kokku on ligi 100 miljonit eurot ja valmimisaeg 2018. aasta lõpp.
2017. aastal viis ettevõte edukalt läbi 48,5 miljoni euro mahus võlakirjaemissiooni, mille märkis LHV Varahaldus parima pakkujana.
### Response:
Riigi Kinnisvara teenis mullu 16 miljonit eurot kasumit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondis on seni turniiril võitnud Ukrainat 2:0, Rumeeniat viimase minuti väravast 1:0 ning alistunud vaid Jaapanile 1:2 ning sedagi lisaaja väravast.
Kaljuste sõnul on Eesti hokikoondis viimastel aastatel alati mänginud 1. divisjoni B-grupis püsimajäämise nimel. "Nii 2015. kui 2016. aastal teeniti mõlemal korral kuueses alagrupis üks võit ja viies koht, mullu saadi kaks võitu ja neljas koht,” meenutas Kaljuste. "Tänavuse turniiri algus on näidanud, et oleme nüüd võimelised mängima B-grupis medalitele või hea õnne korral ka turniiri võidu eest."
Eesti poolelt mängivad endiselt suurt rolli kauaaegsed koondise tugisambad Makrov, Lahesalu, Rooba, Koitmaa ja Petrov. Turniiri on aga samuti hästi alustanud nooremad tulevikutegijad Robert Arrak, Ed Slessarevski ja Vadim Vasjonkin.
Kaljuste hinnangul ei ole Eesti kunagi nii ilusat hokit mänginud ning eriti paistab silma hea koostöö treenerite ja mängijate vahel. "Väga oluline on treenerite poolt õige taktika nõudmine, aga kindlasti veel olulisemaks osaks on tahe mängida ühtse meeskonnana, sest just messkonnana tegutsedes on võimalik võita endast eeldatavalt tugevamaid vastaseid," uskus Kaljuste.
OlyBeti ennustuste juhi Vladimir Dratšjovi sõnul olid turniiri eel favoriitideks pigem Ukraina, Jaapan ja kodus mängiv Leedu, kelle eest on mängimas ka NHL kogemustega Dainius Zubrus ja Darius Kasparaitis. "Seni on kõik kolm kohtumist võitnud Leedu ka favoriidikoormat õigustanud, ent teist positsiooni hoidva Eesti sedavõrd edukas turniiri algus on jahmatanud ilmselt paljusid asjaosalisi," rääkis Dratšjov.
"Üle pika aja on lootus, et üks Eesti meeskonnasport ületab ja üllatab. Tahaks loota, et Rumeenia mäng oli ainuke turniiri pisut kehvem esitus ning pärast väikest puhkust antakse Horvaatia kui võrdväärse vastase vastu endast kõik, et viimases mängus juba nö "winner takes it all" põhimõttel leedukaid karukoopas võita," ütles Dratšjov.
Kell 15.50 algab ETV2 ja ERR-i spordiportaali otseülekanne Eesti ja Horvaatia kohtumisest. Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Rauno Parras, stuudiot juhib Ragnar Kaasik. | Eksperdid: Eesti ei ole kunagi mänginud nii ilusat hokit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondis on seni turniiril võitnud Ukrainat 2:0, Rumeeniat viimase minuti väravast 1:0 ning alistunud vaid Jaapanile 1:2 ning sedagi lisaaja väravast.
Kaljuste sõnul on Eesti hokikoondis viimastel aastatel alati mänginud 1. divisjoni B-grupis püsimajäämise nimel. "Nii 2015. kui 2016. aastal teeniti mõlemal korral kuueses alagrupis üks võit ja viies koht, mullu saadi kaks võitu ja neljas koht,” meenutas Kaljuste. "Tänavuse turniiri algus on näidanud, et oleme nüüd võimelised mängima B-grupis medalitele või hea õnne korral ka turniiri võidu eest."
Eesti poolelt mängivad endiselt suurt rolli kauaaegsed koondise tugisambad Makrov, Lahesalu, Rooba, Koitmaa ja Petrov. Turniiri on aga samuti hästi alustanud nooremad tulevikutegijad Robert Arrak, Ed Slessarevski ja Vadim Vasjonkin.
Kaljuste hinnangul ei ole Eesti kunagi nii ilusat hokit mänginud ning eriti paistab silma hea koostöö treenerite ja mängijate vahel. "Väga oluline on treenerite poolt õige taktika nõudmine, aga kindlasti veel olulisemaks osaks on tahe mängida ühtse meeskonnana, sest just messkonnana tegutsedes on võimalik võita endast eeldatavalt tugevamaid vastaseid," uskus Kaljuste.
OlyBeti ennustuste juhi Vladimir Dratšjovi sõnul olid turniiri eel favoriitideks pigem Ukraina, Jaapan ja kodus mängiv Leedu, kelle eest on mängimas ka NHL kogemustega Dainius Zubrus ja Darius Kasparaitis. "Seni on kõik kolm kohtumist võitnud Leedu ka favoriidikoormat õigustanud, ent teist positsiooni hoidva Eesti sedavõrd edukas turniiri algus on jahmatanud ilmselt paljusid asjaosalisi," rääkis Dratšjov.
"Üle pika aja on lootus, et üks Eesti meeskonnasport ületab ja üllatab. Tahaks loota, et Rumeenia mäng oli ainuke turniiri pisut kehvem esitus ning pärast väikest puhkust antakse Horvaatia kui võrdväärse vastase vastu endast kõik, et viimases mängus juba nö "winner takes it all" põhimõttel leedukaid karukoopas võita," ütles Dratšjov.
Kell 15.50 algab ETV2 ja ERR-i spordiportaali otseülekanne Eesti ja Horvaatia kohtumisest. Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Rauno Parras, stuudiot juhib Ragnar Kaasik.
### Response:
Eksperdid: Eesti ei ole kunagi mänginud nii ilusat hokit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Linnamäe paisjärv on tekkinud 1920. aastate alguses kui asuti ehitama Linnamäe hüdroelektrijaama (HEJ). Jaam valmis ja tunnistati 1924. aastal Eesti kauneimaks tööstusehitiseks. 17.aprillil 1924 käivitus elektritoomine ja sellest sai just 94 aastat.
Seega on üle kolme inimpõlve püsinud paisjärv ning selle põhjus, HEJ on rikastanud meie riigi tööstusarhitektuuri ja andnud taastuvenergiat. Järve vesi on kaitsnud muistset linnamäge ja pakkunud elukeskkonda kohalikele inimestele.
Kõik eeltoodu aga ei tähenda kahjuks midagi juhul, kui „Brüssel“ annab raha ning selle taotlemisega ja mõningate tööde tegemisega on võimalik rikkaks saada. Või vähemalt tunduvalt jõukamaks.
Euroopa Liit rahastab nimelt lõhejõgede taastamist ja summad on suured. Ka Jägala jõgi tunnistati lõhejõeks, kuigi rahustuseks kinnitati, et see ei puuduta kuidagi olemasolevaid paisutusi. Aeg on näidanud, et puudutab ikka küll.
Nimelt on ametnikud leidnud, et Linnamäe paisjärve tamm takistab kalade ujumist ülesvoolu. Nende jaoks ei ole oluline, et paar kilomeetrit edasi tuleb vastu looduslik takistus Jägala joa näol. Milleks takerduda pisiasjadesse, kui suur raha on silmapiiril.
Viimati pöördus keskkonnaministeerium Linnamäe paisjärve likvideerimise ja HEJ seiskamise plaaniga vallavalitsuse poole 2016. aasta suvel. Plaan oli lihtne: vald peab sõlmima lepingu MTÜga Eesti Loodushoiu Keskus, kellele siis keskkonnainvesteeringute keskus KIK annab raha (umbes 2,3 miljonit eurot) HEJ-i seiskamiseks, paisjärve likvideerimiseks ja järve asemel sisuliselt uue jõe ehitamiseks.
Loomulikult ei nõustunud vald ministeeriumi plaaniga. Põhjuseid oli mitu, alates väljakujunenud elukeskkonna jäädavast rikkumisest kuni ministeeriumi „plaani“ kaheldava seaduslikkuseni. Nimelt jäi sellest plaanist mulje, et KIKst raha saamine on otsustatud juba enne taotlemist ning see on selgelt ebaseaduslik. Olgu need rahataotlejad nii „õiged mehed“ kui tahes.
Vahepeal on palju toimunud: Eesti Energia on Linnamäe HEJ kasutusõiguse müünud kohalikest elanikest moodustatud Wooluvabrikule, kultuuriminister on Linnamäe paisu võtnud muinsuskaitse alla ning Jõelähtme vald on loomas kaitseala kaitsealuste nahkhiirte toidulaua ja elupaiga osa (Linnamäe paisjärv) kaitseks. Keskkonnaamet püüdis Linnamäe HEJ kinni panna vee erikasutusluba pikendamata jättes. Kohus on olnud teist meelt ja praeguse seisuga nõudnud, et keskkonnaamet väljastaks Linnamäe HEJ tarbeks vee erikasutusloa kuni keskkonnamõjude hindamise lõpuni.
Aga kõige olulisem on siiski teadmine, et keskkonnaministeeriumil ei ole enam plaani, kuidas Linnamäe paisjärv likvideerida. Imestama paneb vaid sinna juurde kõlanud väide, et kaks miljonit võib ikka ära kuluda. Sellega peetakse silmas uue jõe ehitamist vee Linnamäe paisjärve tammist möödajuhtimiseks.
Jõelähtme vallavolikogu liikmena ma loodan, et keskkonnaministeeriumil ei tekigi plaani ja et neil ei teki ka seda kahte miljonit eurot, mida nad oleks valmis ilma plaanita ära kulutama. Lisaks loodan, et keskkonnaamet saab seadusest tulenevalt rahulikult ja ilma ministeeriumi surveta kaaluda erinevaid mõjusid ning langetada kaalutletud otsuse.
Linnamäe paisjärve puhul on väga olulised kohalike elanike huvi säilitada väljakujunenud kvaliteetne elukeskkond, muinsuskaitse huvi säilitada Linnamäe HEJ, valla ja elanike ühine huvi säilitada nahkhiirte toidulaud ja elupaiga osa – valla arengupotentsiaal on paljuski seotud Linnamäe paisjärvest tekkinud elukeskkonnaga.
Põhiline, et ühtegi muudatust ei võetaks riigi poolt ette lähtudes ainult sihist ära kulutada Brüsseli abiraha, mõtlemata, milliseid tagajärgi see toob kohalikele elanikele, meie ühisele kultuuripärandile ning elu- ja looduskeskkonnale.
Lõhet me võime Norrast ka osta, eesti kultuuripärandit aga mitte. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Lugeja Linnamäe paisjärvest: lõhet saab ka Norrast, eesti kultuuripärandit mitte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Linnamäe paisjärv on tekkinud 1920. aastate alguses kui asuti ehitama Linnamäe hüdroelektrijaama (HEJ). Jaam valmis ja tunnistati 1924. aastal Eesti kauneimaks tööstusehitiseks. 17.aprillil 1924 käivitus elektritoomine ja sellest sai just 94 aastat.
Seega on üle kolme inimpõlve püsinud paisjärv ning selle põhjus, HEJ on rikastanud meie riigi tööstusarhitektuuri ja andnud taastuvenergiat. Järve vesi on kaitsnud muistset linnamäge ja pakkunud elukeskkonda kohalikele inimestele.
Kõik eeltoodu aga ei tähenda kahjuks midagi juhul, kui „Brüssel“ annab raha ning selle taotlemisega ja mõningate tööde tegemisega on võimalik rikkaks saada. Või vähemalt tunduvalt jõukamaks.
Euroopa Liit rahastab nimelt lõhejõgede taastamist ja summad on suured. Ka Jägala jõgi tunnistati lõhejõeks, kuigi rahustuseks kinnitati, et see ei puuduta kuidagi olemasolevaid paisutusi. Aeg on näidanud, et puudutab ikka küll.
Nimelt on ametnikud leidnud, et Linnamäe paisjärve tamm takistab kalade ujumist ülesvoolu. Nende jaoks ei ole oluline, et paar kilomeetrit edasi tuleb vastu looduslik takistus Jägala joa näol. Milleks takerduda pisiasjadesse, kui suur raha on silmapiiril.
Viimati pöördus keskkonnaministeerium Linnamäe paisjärve likvideerimise ja HEJ seiskamise plaaniga vallavalitsuse poole 2016. aasta suvel. Plaan oli lihtne: vald peab sõlmima lepingu MTÜga Eesti Loodushoiu Keskus, kellele siis keskkonnainvesteeringute keskus KIK annab raha (umbes 2,3 miljonit eurot) HEJ-i seiskamiseks, paisjärve likvideerimiseks ja järve asemel sisuliselt uue jõe ehitamiseks.
Loomulikult ei nõustunud vald ministeeriumi plaaniga. Põhjuseid oli mitu, alates väljakujunenud elukeskkonna jäädavast rikkumisest kuni ministeeriumi „plaani“ kaheldava seaduslikkuseni. Nimelt jäi sellest plaanist mulje, et KIKst raha saamine on otsustatud juba enne taotlemist ning see on selgelt ebaseaduslik. Olgu need rahataotlejad nii „õiged mehed“ kui tahes.
Vahepeal on palju toimunud: Eesti Energia on Linnamäe HEJ kasutusõiguse müünud kohalikest elanikest moodustatud Wooluvabrikule, kultuuriminister on Linnamäe paisu võtnud muinsuskaitse alla ning Jõelähtme vald on loomas kaitseala kaitsealuste nahkhiirte toidulaua ja elupaiga osa (Linnamäe paisjärv) kaitseks. Keskkonnaamet püüdis Linnamäe HEJ kinni panna vee erikasutusluba pikendamata jättes. Kohus on olnud teist meelt ja praeguse seisuga nõudnud, et keskkonnaamet väljastaks Linnamäe HEJ tarbeks vee erikasutusloa kuni keskkonnamõjude hindamise lõpuni.
Aga kõige olulisem on siiski teadmine, et keskkonnaministeeriumil ei ole enam plaani, kuidas Linnamäe paisjärv likvideerida. Imestama paneb vaid sinna juurde kõlanud väide, et kaks miljonit võib ikka ära kuluda. Sellega peetakse silmas uue jõe ehitamist vee Linnamäe paisjärve tammist möödajuhtimiseks.
Jõelähtme vallavolikogu liikmena ma loodan, et keskkonnaministeeriumil ei tekigi plaani ja et neil ei teki ka seda kahte miljonit eurot, mida nad oleks valmis ilma plaanita ära kulutama. Lisaks loodan, et keskkonnaamet saab seadusest tulenevalt rahulikult ja ilma ministeeriumi surveta kaaluda erinevaid mõjusid ning langetada kaalutletud otsuse.
Linnamäe paisjärve puhul on väga olulised kohalike elanike huvi säilitada väljakujunenud kvaliteetne elukeskkond, muinsuskaitse huvi säilitada Linnamäe HEJ, valla ja elanike ühine huvi säilitada nahkhiirte toidulaud ja elupaiga osa – valla arengupotentsiaal on paljuski seotud Linnamäe paisjärvest tekkinud elukeskkonnaga.
Põhiline, et ühtegi muudatust ei võetaks riigi poolt ette lähtudes ainult sihist ära kulutada Brüsseli abiraha, mõtlemata, milliseid tagajärgi see toob kohalikele elanikele, meie ühisele kultuuripärandile ning elu- ja looduskeskkonnale.
Lõhet me võime Norrast ka osta, eesti kultuuripärandit aga mitte. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Lugeja Linnamäe paisjärvest: lõhet saab ka Norrast, eesti kultuuripärandit mitte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavu märtsis pakuti kinnisvaraportaalis KV.EE müügiks keskmiselt 9150 korterit hinnaga 1596 eurot ruutmeeter. Müüki pandud korterite arv langes mulluse märtsiga võrreldes seitse, kuid hinnad kerkisid kuus protsenti, teatas KV.EE.
Müügipakkumistes tõusis korterite keskmine ruutmeetrihind aastaga kõigis maakondades peale Põlvamaa, kus tänavu märtsis jäi keskmine küsimishind 461 eurole ruutmeetri eest.
Ligi kaks kolmandikku KV.EE portaalis müüdavatest korteritest asuvad Harju maakonnas, mille taga on eeskätt Tallinna kui tõmbekeskuse mõju. Suurt rolli mängib ka aktiivne kortermajade ehitamine, iga nädal toob portaali müüki mõne uue suurema või väiksema korteriprojekti.
Kuigi kinnisvara hinnatõus jätkub, on see aeglustunud enamvähem palgatõusu temponi. Elamispindade hinnad kasvavad praegu neli kuni kuus protsenti aastas, keskmine palk viis kuni seitse. „Elamispindade hinnad ei jookse ostjatel eest ära ja ostujõud püsib tugev, see hoiab kinnisvaraturu aktiivsena,“ selgitas kinnisvaraekspert Tõnu Toompark.
KV.EE on kinnisvaraportaal, mida külastab igas kuus 600 000 huvilist. Portaalis on iga päev üleval ligi 40 000 müügi- ja üürikuulutust ja selle maaklerkeskkonda kasutab üle 500 kinnisvarafirma ja 2000 maakleri. | Kinnisvaraportaali statistika näitab korteriturul ostusurve kasvu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu märtsis pakuti kinnisvaraportaalis KV.EE müügiks keskmiselt 9150 korterit hinnaga 1596 eurot ruutmeeter. Müüki pandud korterite arv langes mulluse märtsiga võrreldes seitse, kuid hinnad kerkisid kuus protsenti, teatas KV.EE.
Müügipakkumistes tõusis korterite keskmine ruutmeetrihind aastaga kõigis maakondades peale Põlvamaa, kus tänavu märtsis jäi keskmine küsimishind 461 eurole ruutmeetri eest.
Ligi kaks kolmandikku KV.EE portaalis müüdavatest korteritest asuvad Harju maakonnas, mille taga on eeskätt Tallinna kui tõmbekeskuse mõju. Suurt rolli mängib ka aktiivne kortermajade ehitamine, iga nädal toob portaali müüki mõne uue suurema või väiksema korteriprojekti.
Kuigi kinnisvara hinnatõus jätkub, on see aeglustunud enamvähem palgatõusu temponi. Elamispindade hinnad kasvavad praegu neli kuni kuus protsenti aastas, keskmine palk viis kuni seitse. „Elamispindade hinnad ei jookse ostjatel eest ära ja ostujõud püsib tugev, see hoiab kinnisvaraturu aktiivsena,“ selgitas kinnisvaraekspert Tõnu Toompark.
KV.EE on kinnisvaraportaal, mida külastab igas kuus 600 000 huvilist. Portaalis on iga päev üleval ligi 40 000 müügi- ja üürikuulutust ja selle maaklerkeskkonda kasutab üle 500 kinnisvarafirma ja 2000 maakleri.
### Response:
Kinnisvaraportaali statistika näitab korteriturul ostusurve kasvu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ettevõtte kvartalikäive kasvas mulluselt 36 miljardilt 51 miljardi dollarini.
Amazoni tegevjuht Jeff Bezos prognoosis, et hoogne kasv sel aastal jätkub.
Väljaande Forbes hinnangul on ettevõtte juht Jeff Bezos üks maailma rikkamatest inimesest, kelle vara suuruseks olevat umbes 95 miljardit eurot.
Samas on Amazoni monopoolsete tunnustega tegevus pälvinud nii USA-s kui ka mitmel pool mujal teravat kriitikat.
Üheks sagedaseks kriitikuks on teiste seas ka USA president Donald Trump, kes küll on avalikult võtnud sihikule ettevõtte tegevuse, kuid keda ilmselt häirib ka asjaolu, et Bezos on USA presidenti sageli kritiseeriva ajalehe Washington Post omanikuks. | Amazoni kvartalikasum kahekordistus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ettevõtte kvartalikäive kasvas mulluselt 36 miljardilt 51 miljardi dollarini.
Amazoni tegevjuht Jeff Bezos prognoosis, et hoogne kasv sel aastal jätkub.
Väljaande Forbes hinnangul on ettevõtte juht Jeff Bezos üks maailma rikkamatest inimesest, kelle vara suuruseks olevat umbes 95 miljardit eurot.
Samas on Amazoni monopoolsete tunnustega tegevus pälvinud nii USA-s kui ka mitmel pool mujal teravat kriitikat.
Üheks sagedaseks kriitikuks on teiste seas ka USA president Donald Trump, kes küll on avalikult võtnud sihikule ettevõtte tegevuse, kuid keda ilmselt häirib ka asjaolu, et Bezos on USA presidenti sageli kritiseeriva ajalehe Washington Post omanikuks.
### Response:
Amazoni kvartalikasum kahekordistus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 16. aprillil kell 22.52:
- Podoljak: Ukraina vajab relvi ja kohe;
- Venemaa teatel on Mariupol peaaegu täielikult nende vägede käes;
- Luhanski kuberner: hävitustöö on jõudnud kohutavate mõõtmeteni;
- Ukraina kaitseministeeriumi teatel kutsub Vene armee pidevalt juurde üksusi, et Mariupolile peale tungida, Zelenski sõnul on linnas olukord väga keeruline;
- Ukraina andmeil võivad Vene väed intensiivistada tegevust Izjumi suunal;
- Ukraina peaprokuratuuri teatel on sõja käigus saanud surma 200 last;
- Kiievis ja Lvivis oli laupäeva hommikul kuulda plahvatusi;
- Ukraina presidendi sõnul on sõjas saanud surma 2500 kuni 3000 Ukraina sõjaväelast. Ukraina relvajõudude hinnangul on surma saanud üle 20 000 Vene sõjaväelase;
- meedia väitel pommitasid Vene väed Ukraina raketitehast;
- Briti luure teatel on saanud Ukrainas teedetaristu suuri purustusi ja seetõttu on keeruline ka humanitaarabi viimine piirkondadesse, mida Vene väed varem piirasid;
- Harkivi pommitamises sai surma vähemalt kümme inimest;
- Ukraina relvajõudude peastaabi väitel püüavad Vene väed mõnel pool moodustada Venemaale lojaalsetest elanikest uusi kohalikke valitsusi.
Podoljak: me vajame relvi ja kohe
Ukraina presidendi nõunik ja pealäbirääkija Mõhhailo Podoljak avaldas laupäeval pahameelt, et Euroopa Liit saadab neile relvi, mida nad pole palunud ning nendegi saabumine võtab liiga kaua aega.
"Ukraina palub Euroopalt relvi. /.../ Euroopa annab relvi, aga mitte neid, mida me palusime. Relvade saabumine võtab liiga kaua aega. Demokraatia ei võida sellist mängu mängides. Ukraina vajab relvi. Mitte kuu aja pärast. Kohe," kirjutas Podoljak Twitteris.
1. Ukraine asks Europe for weapons.
2. Europeans support the call for their governments.
3. gives weapons, not the ones we asked for.
4. Weapons take too long to arrive
Democracy won't win from playing this game. needs weapons. Not in a month. Now.
— Михайло Подоляк (@Podolyak_M) April 16, 2022
Zelenski: meie vägede elimineerimine Mariupolis lõpetab läbirääkimised Venemaaga
Ukraina kaitseministeeriumi pressiesindaja Oleksandr Motuzjanõk ütles, et Vene väed pole suutnud Mariupoli linna siiani täielikult enda kontrolli alla saada.
"Olukord Mariupolis on keeruline ja raske. Lahingud toimuvad just praegu. Vene armee kutsub pidevalt täiendavaid üksusi juurde, et linnale tormi joosta," lisas ta.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles uudisteportaalile Ukrainska Pravda, et olukord Mariupolis on väga keeruline.
"Meie sõdurid on blokeeritud, haavatud on blokeeritud. Seal on humanitaarkriis. Kuid igatahes, nad kaitsevad end," lausus Zelenski.
Zelenski ütles, et kui Vene väed peaksid elimineerima Mariupoli kaitsjad, lõpetaks see kõik läbirääkimised Ukraina ja Venemaa vahel. "Sellest tekib tupik, sest me ei aruta oma territooriumi või rahva üle," lausus ta.
Zelenski võrdles Mariupolit Kiievi oblastis pommitamistes kõvasti kannatada saanud Borodjankaga, öeldes, et Mariupoli olukord võib olla kümme korda hullem.
Kui Venemaa haarab Mariupoli enda kontrolli alla, siis on see esimene suur linn, mis langeb.
Vene kaitseministeerium: Mariupol on pea kogu ulatuses Vene vägede käes
Venemaa kaitseministeerium teatas, et Vene väed on võtnud enda kontrolli alla Mariupolis asuva Illitši terasetehase, kuid seda väidet pole muud allikad kinnitanud.
Arvatavalt peavad Ukraina kaitsjad lahinguid peamiselt Azovstali juures, mis on teine suur terasetehas.
Mõlemad tehased kuuluvad Metinvestile, mis ütles reedel Reutersile, et ei laseks kunagi oma ettevõtetel Vene okupatsiooni all tegutseda.
Vene kaitseministeerium teatas laupäeva õhtul, et ainuke koht, kus Ukraina väed veel Mariupolis vastupanu osutavad, on Azovstali tehas.
Venemaa kaitseministeeriumi teatel ulatuvad Ukraina vägede kaotused Mariupolis üle 4000 sõduri. 1464 sõdurit on nende teatel alla andnud.
Rünnakutes hävitatud Mariupol. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters
Laupäeval evakueeriti lahingupiirkondadest pea 1500 inimest
Laupäeval evakueeriti Ida- ja Lõuna-Ukraina lahingupiirkondadest 1449 inimest, ütles Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk.
Mariupolist õnnestus omal jõul pageda vaid 170 inimesel. 1211 inimest Polohõ, Vassilivka, Berdjanski ja Melitopoli linnast evakueerusid Žaporizzjasse, ütles Vereštsuk.
Vaatamata pidevale pommitamisele Vene vägede poolt õnnestus evakueerida mitukümmend inimest Luhanski oblastist Severodonetski, Rubižne ja Kreminna linnast.
Massiline pommitamine ei lubanud inimesi evakueerida sama oblasti Lõssõtšanski linnast, ütles Vereštšuk.
Ukraina hinnangul kavatsevad Vene väed Mariupoli 18. aprillil täielikult sulgeda
Ukraina võimude hinnangul valmistuvad Vene väed Mariupoli täielikuks sulgemiseks 18. aprillil.
Mariupoli meeri nõuniku Pjotr Andrjušenko sõnul kavatsevad Vene okupatsiooniväed linna sulgemiseks hakata piirama ka linnaelanike liikumist linnaosade vahel. Sealjuures võivad Vene väed läbi viia ka niinimetatud filtreerimist, värvates linna jäänud mehi oma ridadesse sisuliselt sunnitööle, sellest keeldujad saadetakse Novoazovskisse, vahendab Meduza.
Ümberpiiratud Mariupolis on nädala jooksul levitanud Vene väed ka lendlehti, milles kutsutakse linna jäänud võitlejaid üles relvi vabatahtlikult loovutama.
ÜRO andmetel kannatab rohkem kui 100 000 Mariupoli elanikku toidu- ja veepuuduse käes. Linnas pole ka kütet. ÜRO toiduabi programm püüab linna viia humanitaarabi, kuid abi ei jõua Vene vägede taksituste tõttu kohale, vahendab Ameerika Hääl.
Ukrainast lahkus ööpäevaga veel 40 000 inimest
Viimase ööpäevaga põgenes Ukrainast sõja eest veel 40 000 inimest, teatas uudisteagentuur AFP.
ÜRO pagulasameti UNHCR esindaja Ukrainas Karolina Lindholm Billing ütles, et suurel osal viiest miljonist sõjapõgenikust, kes on Ukrainast lahkunud, pole enam kodu, kuhu tagasi tulla.
UNHCR-i andmetel on 24. veebruarist alates Ukrainast põgenenud 4 836 445 inimest.
Ukraina maakaitsevägede õppused Kiievi lähedal. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters
Luhanski kuberner kutsus üles inimesi oblastist lahkuma
70 000 inimest, kes on veel jäänud Ida-Ukrainas lahingute keskpunkti sattunud Luhanski oblasti linnadesse, peaksid lahkuma, ütles Luhanski oblasti kuberner Serhii Haidai.
Enne Venemaa sissetungi algust 24. veebruaril elas Luhanski oblasti aladel, mis ei olnud separatistide käes, umbes 330 000 inimest. Sõja ajal on evakueeritud ligikaudu 32 000 inimest, omal algatusel on lahkunud rohkem kui 200 000 inimest.
"Linnadesse on pragu üliohtlik jääda. Pommitamine on ägenenud," ütles Haidai, kelle sõnul on Vene väed pommitanud elamualasid Rubižne, Popasna ja Hirske linnas. Hävitustöö nendes kolmes linnas on neid muutnud äratundmatuseni, lisas Haidai.
Severodonetski linnast on hävitatud umbes 70 protsenti, ütles kuberner. Terve viimase ööpäeva on jätkunud Kreminna ja Lõssõtšanski linna pommitamine. Lõssõtšanskis tabas Vene vägede rakett kohalikku nafta rafineerimistehast.
"Hävitustöö piirkonnas on kohutavates mõõtmetes. Neid, kes siia jäävad, on ülikeeruline abistada. Vabatahtlikud hukkuvad," lausus Haidai.
Harkivi elanikud oma kodudes. Autor/allikas: SCANPIX/AFP PHOTO/Sergey Bobok
Kiievi ja Harkivi pommitamises said inimesed surma
Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles, et laupäeva hommikul sai Kiievis raketirünnakus surma üks ja viga mitu inimest.
Klõtško ütles, et arstid võitlevad haavata saanute elu eest.
"Kiiev oli ja jääb agressori sihtmärgiks," sõnas linnapea.
Ka Harkivi oblastis sai laupäeval Vene raketirünnakus surma üks ja vigastada 18 inimest, ütles kohalik kuberner.
Harkovi oblasti prokuratuur täpsustas laupäeva õhtul, et raketirünnakus hukkus kaks tsiviilisikut.
Malõni elanik kahjustada saanud kiriku juures. Autor/allikas: SCANPIX/EPA/Oleg Petrasyuk
Ukraina: 200 last on surma saanud
Ukraina peaprokuratuur teatas laupäeval, et alates 24. veebruarist, mil Venemaa oma sissetungi alustas, on Ukrainas saanud surma 200 last. Üle 360 lapse on saanud vigastada.
ÜRO lasteorganisatsioon UNICEF teatas sel nädalal, et ligi kaks kolmandikku Ukraina lastest on sõja tõttu pidanud kodudest lahkuma. Ukrainast naasnud UNICEF-i hädaolukordade programmi direktor Manuel Fontaine ütles esmaspäeval ÜRO julgeolekunõukogus, et ta on harva näinud, et nii lühikese ajaga on suudetud nii suurt kahju teha.
"Nad on olnud sunnitud jätma kõik maha: nende kodud, koolid ja sageli ka pereliikmed," ütles ta.
ÜRO inimõiguste voliniku (OHCHR) teatel on 14. aprilli seisuga leidnud kinnitust 1982 tsiviilelaniku hukkumine Ukrainas alates 24. veebruarist, mil Vene väed pealetungi alustasid. ÜRO andmeil on hukkunud 162 last. Viga on saanud 2651 tsiviilelanikku, nende seas 256 last.
OHCHR selgitas, et enamik inimesi on hukkunud või viga saanud pommitamise ja õhurünnakute tõttu.
Fontaine sõnas, et hinnanguliselt 3,2 miljonit last on jätkuvalt oma kodudes. "Ligi pooltel on oht, et neil pole piisavalt toitu. Rünnakud veesüsteemidele ja elektririkked on jätnud hinnanguliselt 1,4 miljonit Ukraina inimest veeta. 4,6 miljonil inimesel on sellele vaid piiratud ligipääs," rääkis ta.
Fontaine lisas, et Mariupolis ja Hersonis on olukord veelgi hullem, sest seal on pered olnud nädalaid kraaniveeta ja sanitaarteenusteta, lisaks pole regulaarselt saada toitu ning arstiabi.
"Nad varjuvad oma kodudes ja metroos, oodates pommitamise ja vägivalla lõppemist," ütles ta.
Vene väed ründasid Ukraina raketitehast
AFP teatel pommitasid Vene väed laupäeva öösel Kiievi rahvusvahelise lennuvälja lähedal olevat Vizari raketitehast.
Ukraina riikliku relvatootja sõnul toodetakse tehases Neptune tiibrakette. Vähemalt üht sellist raketti kasutati Ukraina teatel Vene Musta mere laevastiku lipulaeva Moskva vastu sel nädalal.
Venemaa teatel kasutasid väed tehase tabamiseks merel baseeruvaid pikamaarakette.
Tehase lähedal tegutseva puidutöökoja omanik Andrei Sizov ütles, et tehas sai viis tabamust. "Mu töötaja oli kontoris ja plahvatus lõi ta jalust maha. Nad panevad meid Moskva hävitamise eest maksma," ütles Sizov.
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 20 100;
- tankid 762;
- jalaväe lahingumasinad 1982;
- lennukid 163;
- kopterid 145;
- suurtükisüsteemid 371;
- õhutõrjesüsteemid 66;
- mobiilsed raketisüsteemid (MLRS) 125;
- operatiiv-taktikalised droonid 138;
- autod ja muud sõidukid umbes 1458;
- kütuseveokid 76;
- laevad / paadid 8;
- eritehnika 26;
- ballistilised raketid 4.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Kohalikud elanikud Mariupolis. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Alexander Ermochenko
Viimane ööpäev olulisi muutusi lahingutes ei toonud
Ukraina relvajõudude peastaabi teatel reedel lahingusuundades olulisi muudatusi ei toimunud. Vene vägede põhirõhk on läinud vägede ümbergrupeerimisele ja tugevdamisele.
Ukraina teatel jätkavad Vene väed Ukrainas tööstus- ja tsiviiltaristu pommitamist ning püüavad mõnel pool pealetungi alustada.
Vene vägede aktiivseim tegevus on viimasel ööpäeval olnud Slobožanski ja Donetski suunas. Mariupoli pommitamine ning Harkivi linna osaline blokaad jätkuvad. Ukraina teatel püüdsid Vene väed reedel Donetskis Marinka linnale peale tungida, kuid edutult.
Ukraina relvajõudude peastaabi hinnangul võib Venemaa intensiivistada oma tegevust Izjumi ja Barvinkove asulate suunas, et jõuda Slovjanski lähedal asuvate vägede tagalasse.
Ukraina relvajõudude sõnul võib eeldada, et Vene väed jätkavad katseid Hersoni oblasti halduspiirideni jõudmiseks.
Ukraina relvajõudude teatel rikuvad Vene väed okupeeritud aladel kohalike elanike õigusi, varastavad või ähvardavad neid vägivallaga, võtavad ära nende sõidukeid ja rõivaid. Ukraina vastupanu mahasurumiseks tuvastavad Vene väed sõjaväeteenistuses olevaid inimesi.
Luganski oblasti okupeeritud aladel on Ukraina väitel näha, et Vene väed kasutavad koolihooneid täiendavate välihaiglate rajamiseks ning relvade, laskemoona ja sõjaväevarustuse hoiustamiseks.
Ukraina peastaabi teatel püüavad Vene väed mõnel pool imiteerida valimisi ning moodustada kohalikke omavalitsusi kohalikest elanikest, kes on Venemaale lojaalsed.
Kohalik elanik Mariupolis. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Alexander Ermochenko
Kiievis kõlasid plahvatused
Laupäeva varahommikul anti õhuhäiret mitmel pool Ukrainas, sealhulgas pealinnas Kiievis.
Õhuhäire kõlas ka Ukraina kesk- ja lääneosas, sealhulgas Rivne, Lvivi, Ivano-Frankivski, Volõni, Hmelnõtskõi, Vinnõtsja ja Žõtomõri oblastis.
Linnapea Vitali Klõtško sõnul kõlasid Kiievis Darnõtskõi linnaosas ka plahvatused. Tema sõnul pole teada, kas on ka kannatanuid, kuid päästetöötajad on plahvatuspaigas.
Meedia teatel kõlasid plahvatused ka Lvivi linnas.
Briti luure: Ukraina teed on saanud suuri purustusi
Briti luure ütleb oma laupäeval avaldatud ülevaates, et sõjast puudutatud piirkondades on teedetaristu saanud suuri kahjustusi ning Vene väed on seda süvendanud, hävitades Põhja-Ukrainast lahkudes peamistel marsruutidel sildu, paigaldades maamiine.
Jõeületuskohtade hävitamise tagajärjel Tšernihivis ja selle ümbruses on jäänud linna vaid üks jalakäijatesild üle Desna jõe. Enne sõda elas linnas ligikaudu 285 000 elanikku.
Briti luure tõdeb, et Ukraina transporditaristu kahjustamise tõttu on nüüd väga suur väljakutse see, kuidas tarnida humanitaarabi piirkondadesse, mida Venemaa varem piiras.
Kokku on lepitud üheksas evakuatsioonikoridoris
Ukraina asepeaministri Irõna Vereštšuki sõnul on laupäevaks kokkulepe üheksa humanitaarkoridori avamise kohta.
Teiste seas on plaanis eraautodega võimaldada inimestel lahkuda ümberpiiratud Mariupolist.
Vereštšuk ütles, et üheksast evakuatsioonikoridorist viis on kavandatud inimeste ära toomiseks Luganski oblastist.
Harkivi pommitamises sai surma kümme inimest
Ukraina peaprokuratuur teatas, et reedel sai Harkivis pommitamises surma vähemalt kümme inimest, nende seas seitsmekuune beebi.
Peaprokuratuuri teatel kasutasid Vene väed Harkivi tööstuspiirkonna ründamiseks mitmikraketiheitjaid.
"Pommitamine tappis kümme tsiviilelanikku, nende seas seitsmekuuse lapse. Veel 35 inimest sai vigastada. Mitu elumaja sai kahjustada ja hävis," teatas prokuratuur.
Harkivis ja teistes Donbassi piirkonna linnades on viimasel ajal rünnakud kasvanud, kuna Venemaa on öelnud, et keskendub nüüd pigem Ida-Ukrainale. Tsiviilohvrite arv on raketi- ja pommirünnakute tõttu kasvanud.
Kohalikud elanikud Harkivis. Autor/allikas: SCANPIX/AFP PHOTO/Sergey Bobok
Zelenski: surma on saanud kuni 3000 Ukraina sõjaväelast
President Volodõmõr Zelenski ütles CNN-ile antud intervjuus, et Ukraina ametnike hinnangul on sõjas surma saanud umbes 2500 kuni 3000 Ukraina sõjaväelast. Vene sõjaväelasi on tema väitel surma saanud 19 kuni 20 000. Venemaa on tunnistanud siiani 1351 sõjaväelase hukkumist.
Zelenski sõnul on vigastada saanud umbes 10 000 Ukraina sõjaväelast.
Tsiviilohvrite arvu on Zelenski sõnul keerulisem öelda. "Tsiviilelanikest on väga keeruline rääkida, kuna meie riigi lõunaosa kohta, kus linnad on blokeeritud - Herson, Berdjansk, Mariupol ja Volnovaha piirkond - me lihtsalt ei tea, kui palju inimesi on seal surma saanud," ütles ta.
USA: Vene sõjalaeva uputasid Ukraina raketid
USA kaitseametnike sõnul hävitasid Vene sõjalaeva Moskva, mis hiljem uppus, Ukraina raketilöögid.
Moskva sai Mustal merel tabamuse varem sel nädalal. Ukraina teatel sai laev pihta kahe laevatõrjeraketiga Neptune. Vene kaitseministeerium teatas tulekahjust laeval ning ütles, et laev uppus tormi tõttu.
The Washington Posti ja The New York Times'i andmetel kinnitasid USA kaitseametnikud reedel Ukraina versiooni.
CNN küsis intervjuus Ukraina presidendilt Volodõmõr Zelenskilt Moskva kohta, kuid ta oli oma vastuses ettevaatlik.
"Me teame, et seda enam pole. Meie jaoks oli see tugev relv meie riigi vastu, seega pole selle uppumine meie jaoks tragöödia," sõnas Zelenski ja ütles, et ajalugu annab selgust, mis laevaga juhtus.
Moskva pardal olnud enam kui 500 inimese saatuse kohta on vähe informatsiooni. Venemaa pole selle kohta detaile avaldanud. | Sõja 52. päev: Zelenski sõnul on olukord Mariupolis väga keeruline | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 16. aprillil kell 22.52:
- Podoljak: Ukraina vajab relvi ja kohe;
- Venemaa teatel on Mariupol peaaegu täielikult nende vägede käes;
- Luhanski kuberner: hävitustöö on jõudnud kohutavate mõõtmeteni;
- Ukraina kaitseministeeriumi teatel kutsub Vene armee pidevalt juurde üksusi, et Mariupolile peale tungida, Zelenski sõnul on linnas olukord väga keeruline;
- Ukraina andmeil võivad Vene väed intensiivistada tegevust Izjumi suunal;
- Ukraina peaprokuratuuri teatel on sõja käigus saanud surma 200 last;
- Kiievis ja Lvivis oli laupäeva hommikul kuulda plahvatusi;
- Ukraina presidendi sõnul on sõjas saanud surma 2500 kuni 3000 Ukraina sõjaväelast. Ukraina relvajõudude hinnangul on surma saanud üle 20 000 Vene sõjaväelase;
- meedia väitel pommitasid Vene väed Ukraina raketitehast;
- Briti luure teatel on saanud Ukrainas teedetaristu suuri purustusi ja seetõttu on keeruline ka humanitaarabi viimine piirkondadesse, mida Vene väed varem piirasid;
- Harkivi pommitamises sai surma vähemalt kümme inimest;
- Ukraina relvajõudude peastaabi väitel püüavad Vene väed mõnel pool moodustada Venemaale lojaalsetest elanikest uusi kohalikke valitsusi.
Podoljak: me vajame relvi ja kohe
Ukraina presidendi nõunik ja pealäbirääkija Mõhhailo Podoljak avaldas laupäeval pahameelt, et Euroopa Liit saadab neile relvi, mida nad pole palunud ning nendegi saabumine võtab liiga kaua aega.
"Ukraina palub Euroopalt relvi. /.../ Euroopa annab relvi, aga mitte neid, mida me palusime. Relvade saabumine võtab liiga kaua aega. Demokraatia ei võida sellist mängu mängides. Ukraina vajab relvi. Mitte kuu aja pärast. Kohe," kirjutas Podoljak Twitteris.
1. Ukraine asks Europe for weapons.
2. Europeans support the call for their governments.
3. gives weapons, not the ones we asked for.
4. Weapons take too long to arrive
Democracy won't win from playing this game. needs weapons. Not in a month. Now.
— Михайло Подоляк (@Podolyak_M) April 16, 2022
Zelenski: meie vägede elimineerimine Mariupolis lõpetab läbirääkimised Venemaaga
Ukraina kaitseministeeriumi pressiesindaja Oleksandr Motuzjanõk ütles, et Vene väed pole suutnud Mariupoli linna siiani täielikult enda kontrolli alla saada.
"Olukord Mariupolis on keeruline ja raske. Lahingud toimuvad just praegu. Vene armee kutsub pidevalt täiendavaid üksusi juurde, et linnale tormi joosta," lisas ta.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles uudisteportaalile Ukrainska Pravda, et olukord Mariupolis on väga keeruline.
"Meie sõdurid on blokeeritud, haavatud on blokeeritud. Seal on humanitaarkriis. Kuid igatahes, nad kaitsevad end," lausus Zelenski.
Zelenski ütles, et kui Vene väed peaksid elimineerima Mariupoli kaitsjad, lõpetaks see kõik läbirääkimised Ukraina ja Venemaa vahel. "Sellest tekib tupik, sest me ei aruta oma territooriumi või rahva üle," lausus ta.
Zelenski võrdles Mariupolit Kiievi oblastis pommitamistes kõvasti kannatada saanud Borodjankaga, öeldes, et Mariupoli olukord võib olla kümme korda hullem.
Kui Venemaa haarab Mariupoli enda kontrolli alla, siis on see esimene suur linn, mis langeb.
Vene kaitseministeerium: Mariupol on pea kogu ulatuses Vene vägede käes
Venemaa kaitseministeerium teatas, et Vene väed on võtnud enda kontrolli alla Mariupolis asuva Illitši terasetehase, kuid seda väidet pole muud allikad kinnitanud.
Arvatavalt peavad Ukraina kaitsjad lahinguid peamiselt Azovstali juures, mis on teine suur terasetehas.
Mõlemad tehased kuuluvad Metinvestile, mis ütles reedel Reutersile, et ei laseks kunagi oma ettevõtetel Vene okupatsiooni all tegutseda.
Vene kaitseministeerium teatas laupäeva õhtul, et ainuke koht, kus Ukraina väed veel Mariupolis vastupanu osutavad, on Azovstali tehas.
Venemaa kaitseministeeriumi teatel ulatuvad Ukraina vägede kaotused Mariupolis üle 4000 sõduri. 1464 sõdurit on nende teatel alla andnud.
Rünnakutes hävitatud Mariupol. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters
Laupäeval evakueeriti lahingupiirkondadest pea 1500 inimest
Laupäeval evakueeriti Ida- ja Lõuna-Ukraina lahingupiirkondadest 1449 inimest, ütles Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk.
Mariupolist õnnestus omal jõul pageda vaid 170 inimesel. 1211 inimest Polohõ, Vassilivka, Berdjanski ja Melitopoli linnast evakueerusid Žaporizzjasse, ütles Vereštsuk.
Vaatamata pidevale pommitamisele Vene vägede poolt õnnestus evakueerida mitukümmend inimest Luhanski oblastist Severodonetski, Rubižne ja Kreminna linnast.
Massiline pommitamine ei lubanud inimesi evakueerida sama oblasti Lõssõtšanski linnast, ütles Vereštšuk.
Ukraina hinnangul kavatsevad Vene väed Mariupoli 18. aprillil täielikult sulgeda
Ukraina võimude hinnangul valmistuvad Vene väed Mariupoli täielikuks sulgemiseks 18. aprillil.
Mariupoli meeri nõuniku Pjotr Andrjušenko sõnul kavatsevad Vene okupatsiooniväed linna sulgemiseks hakata piirama ka linnaelanike liikumist linnaosade vahel. Sealjuures võivad Vene väed läbi viia ka niinimetatud filtreerimist, värvates linna jäänud mehi oma ridadesse sisuliselt sunnitööle, sellest keeldujad saadetakse Novoazovskisse, vahendab Meduza.
Ümberpiiratud Mariupolis on nädala jooksul levitanud Vene väed ka lendlehti, milles kutsutakse linna jäänud võitlejaid üles relvi vabatahtlikult loovutama.
ÜRO andmetel kannatab rohkem kui 100 000 Mariupoli elanikku toidu- ja veepuuduse käes. Linnas pole ka kütet. ÜRO toiduabi programm püüab linna viia humanitaarabi, kuid abi ei jõua Vene vägede taksituste tõttu kohale, vahendab Ameerika Hääl.
Ukrainast lahkus ööpäevaga veel 40 000 inimest
Viimase ööpäevaga põgenes Ukrainast sõja eest veel 40 000 inimest, teatas uudisteagentuur AFP.
ÜRO pagulasameti UNHCR esindaja Ukrainas Karolina Lindholm Billing ütles, et suurel osal viiest miljonist sõjapõgenikust, kes on Ukrainast lahkunud, pole enam kodu, kuhu tagasi tulla.
UNHCR-i andmetel on 24. veebruarist alates Ukrainast põgenenud 4 836 445 inimest.
Ukraina maakaitsevägede õppused Kiievi lähedal. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters
Luhanski kuberner kutsus üles inimesi oblastist lahkuma
70 000 inimest, kes on veel jäänud Ida-Ukrainas lahingute keskpunkti sattunud Luhanski oblasti linnadesse, peaksid lahkuma, ütles Luhanski oblasti kuberner Serhii Haidai.
Enne Venemaa sissetungi algust 24. veebruaril elas Luhanski oblasti aladel, mis ei olnud separatistide käes, umbes 330 000 inimest. Sõja ajal on evakueeritud ligikaudu 32 000 inimest, omal algatusel on lahkunud rohkem kui 200 000 inimest.
"Linnadesse on pragu üliohtlik jääda. Pommitamine on ägenenud," ütles Haidai, kelle sõnul on Vene väed pommitanud elamualasid Rubižne, Popasna ja Hirske linnas. Hävitustöö nendes kolmes linnas on neid muutnud äratundmatuseni, lisas Haidai.
Severodonetski linnast on hävitatud umbes 70 protsenti, ütles kuberner. Terve viimase ööpäeva on jätkunud Kreminna ja Lõssõtšanski linna pommitamine. Lõssõtšanskis tabas Vene vägede rakett kohalikku nafta rafineerimistehast.
"Hävitustöö piirkonnas on kohutavates mõõtmetes. Neid, kes siia jäävad, on ülikeeruline abistada. Vabatahtlikud hukkuvad," lausus Haidai.
Harkivi elanikud oma kodudes. Autor/allikas: SCANPIX/AFP PHOTO/Sergey Bobok
Kiievi ja Harkivi pommitamises said inimesed surma
Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles, et laupäeva hommikul sai Kiievis raketirünnakus surma üks ja viga mitu inimest.
Klõtško ütles, et arstid võitlevad haavata saanute elu eest.
"Kiiev oli ja jääb agressori sihtmärgiks," sõnas linnapea.
Ka Harkivi oblastis sai laupäeval Vene raketirünnakus surma üks ja vigastada 18 inimest, ütles kohalik kuberner.
Harkovi oblasti prokuratuur täpsustas laupäeva õhtul, et raketirünnakus hukkus kaks tsiviilisikut.
Malõni elanik kahjustada saanud kiriku juures. Autor/allikas: SCANPIX/EPA/Oleg Petrasyuk
Ukraina: 200 last on surma saanud
Ukraina peaprokuratuur teatas laupäeval, et alates 24. veebruarist, mil Venemaa oma sissetungi alustas, on Ukrainas saanud surma 200 last. Üle 360 lapse on saanud vigastada.
ÜRO lasteorganisatsioon UNICEF teatas sel nädalal, et ligi kaks kolmandikku Ukraina lastest on sõja tõttu pidanud kodudest lahkuma. Ukrainast naasnud UNICEF-i hädaolukordade programmi direktor Manuel Fontaine ütles esmaspäeval ÜRO julgeolekunõukogus, et ta on harva näinud, et nii lühikese ajaga on suudetud nii suurt kahju teha.
"Nad on olnud sunnitud jätma kõik maha: nende kodud, koolid ja sageli ka pereliikmed," ütles ta.
ÜRO inimõiguste voliniku (OHCHR) teatel on 14. aprilli seisuga leidnud kinnitust 1982 tsiviilelaniku hukkumine Ukrainas alates 24. veebruarist, mil Vene väed pealetungi alustasid. ÜRO andmeil on hukkunud 162 last. Viga on saanud 2651 tsiviilelanikku, nende seas 256 last.
OHCHR selgitas, et enamik inimesi on hukkunud või viga saanud pommitamise ja õhurünnakute tõttu.
Fontaine sõnas, et hinnanguliselt 3,2 miljonit last on jätkuvalt oma kodudes. "Ligi pooltel on oht, et neil pole piisavalt toitu. Rünnakud veesüsteemidele ja elektririkked on jätnud hinnanguliselt 1,4 miljonit Ukraina inimest veeta. 4,6 miljonil inimesel on sellele vaid piiratud ligipääs," rääkis ta.
Fontaine lisas, et Mariupolis ja Hersonis on olukord veelgi hullem, sest seal on pered olnud nädalaid kraaniveeta ja sanitaarteenusteta, lisaks pole regulaarselt saada toitu ning arstiabi.
"Nad varjuvad oma kodudes ja metroos, oodates pommitamise ja vägivalla lõppemist," ütles ta.
Vene väed ründasid Ukraina raketitehast
AFP teatel pommitasid Vene väed laupäeva öösel Kiievi rahvusvahelise lennuvälja lähedal olevat Vizari raketitehast.
Ukraina riikliku relvatootja sõnul toodetakse tehases Neptune tiibrakette. Vähemalt üht sellist raketti kasutati Ukraina teatel Vene Musta mere laevastiku lipulaeva Moskva vastu sel nädalal.
Venemaa teatel kasutasid väed tehase tabamiseks merel baseeruvaid pikamaarakette.
Tehase lähedal tegutseva puidutöökoja omanik Andrei Sizov ütles, et tehas sai viis tabamust. "Mu töötaja oli kontoris ja plahvatus lõi ta jalust maha. Nad panevad meid Moskva hävitamise eest maksma," ütles Sizov.
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 20 100;
- tankid 762;
- jalaväe lahingumasinad 1982;
- lennukid 163;
- kopterid 145;
- suurtükisüsteemid 371;
- õhutõrjesüsteemid 66;
- mobiilsed raketisüsteemid (MLRS) 125;
- operatiiv-taktikalised droonid 138;
- autod ja muud sõidukid umbes 1458;
- kütuseveokid 76;
- laevad / paadid 8;
- eritehnika 26;
- ballistilised raketid 4.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Kohalikud elanikud Mariupolis. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Alexander Ermochenko
Viimane ööpäev olulisi muutusi lahingutes ei toonud
Ukraina relvajõudude peastaabi teatel reedel lahingusuundades olulisi muudatusi ei toimunud. Vene vägede põhirõhk on läinud vägede ümbergrupeerimisele ja tugevdamisele.
Ukraina teatel jätkavad Vene väed Ukrainas tööstus- ja tsiviiltaristu pommitamist ning püüavad mõnel pool pealetungi alustada.
Vene vägede aktiivseim tegevus on viimasel ööpäeval olnud Slobožanski ja Donetski suunas. Mariupoli pommitamine ning Harkivi linna osaline blokaad jätkuvad. Ukraina teatel püüdsid Vene väed reedel Donetskis Marinka linnale peale tungida, kuid edutult.
Ukraina relvajõudude peastaabi hinnangul võib Venemaa intensiivistada oma tegevust Izjumi ja Barvinkove asulate suunas, et jõuda Slovjanski lähedal asuvate vägede tagalasse.
Ukraina relvajõudude sõnul võib eeldada, et Vene väed jätkavad katseid Hersoni oblasti halduspiirideni jõudmiseks.
Ukraina relvajõudude teatel rikuvad Vene väed okupeeritud aladel kohalike elanike õigusi, varastavad või ähvardavad neid vägivallaga, võtavad ära nende sõidukeid ja rõivaid. Ukraina vastupanu mahasurumiseks tuvastavad Vene väed sõjaväeteenistuses olevaid inimesi.
Luganski oblasti okupeeritud aladel on Ukraina väitel näha, et Vene väed kasutavad koolihooneid täiendavate välihaiglate rajamiseks ning relvade, laskemoona ja sõjaväevarustuse hoiustamiseks.
Ukraina peastaabi teatel püüavad Vene väed mõnel pool imiteerida valimisi ning moodustada kohalikke omavalitsusi kohalikest elanikest, kes on Venemaale lojaalsed.
Kohalik elanik Mariupolis. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Alexander Ermochenko
Kiievis kõlasid plahvatused
Laupäeva varahommikul anti õhuhäiret mitmel pool Ukrainas, sealhulgas pealinnas Kiievis.
Õhuhäire kõlas ka Ukraina kesk- ja lääneosas, sealhulgas Rivne, Lvivi, Ivano-Frankivski, Volõni, Hmelnõtskõi, Vinnõtsja ja Žõtomõri oblastis.
Linnapea Vitali Klõtško sõnul kõlasid Kiievis Darnõtskõi linnaosas ka plahvatused. Tema sõnul pole teada, kas on ka kannatanuid, kuid päästetöötajad on plahvatuspaigas.
Meedia teatel kõlasid plahvatused ka Lvivi linnas.
Briti luure: Ukraina teed on saanud suuri purustusi
Briti luure ütleb oma laupäeval avaldatud ülevaates, et sõjast puudutatud piirkondades on teedetaristu saanud suuri kahjustusi ning Vene väed on seda süvendanud, hävitades Põhja-Ukrainast lahkudes peamistel marsruutidel sildu, paigaldades maamiine.
Jõeületuskohtade hävitamise tagajärjel Tšernihivis ja selle ümbruses on jäänud linna vaid üks jalakäijatesild üle Desna jõe. Enne sõda elas linnas ligikaudu 285 000 elanikku.
Briti luure tõdeb, et Ukraina transporditaristu kahjustamise tõttu on nüüd väga suur väljakutse see, kuidas tarnida humanitaarabi piirkondadesse, mida Venemaa varem piiras.
Kokku on lepitud üheksas evakuatsioonikoridoris
Ukraina asepeaministri Irõna Vereštšuki sõnul on laupäevaks kokkulepe üheksa humanitaarkoridori avamise kohta.
Teiste seas on plaanis eraautodega võimaldada inimestel lahkuda ümberpiiratud Mariupolist.
Vereštšuk ütles, et üheksast evakuatsioonikoridorist viis on kavandatud inimeste ära toomiseks Luganski oblastist.
Harkivi pommitamises sai surma kümme inimest
Ukraina peaprokuratuur teatas, et reedel sai Harkivis pommitamises surma vähemalt kümme inimest, nende seas seitsmekuune beebi.
Peaprokuratuuri teatel kasutasid Vene väed Harkivi tööstuspiirkonna ründamiseks mitmikraketiheitjaid.
"Pommitamine tappis kümme tsiviilelanikku, nende seas seitsmekuuse lapse. Veel 35 inimest sai vigastada. Mitu elumaja sai kahjustada ja hävis," teatas prokuratuur.
Harkivis ja teistes Donbassi piirkonna linnades on viimasel ajal rünnakud kasvanud, kuna Venemaa on öelnud, et keskendub nüüd pigem Ida-Ukrainale. Tsiviilohvrite arv on raketi- ja pommirünnakute tõttu kasvanud.
Kohalikud elanikud Harkivis. Autor/allikas: SCANPIX/AFP PHOTO/Sergey Bobok
Zelenski: surma on saanud kuni 3000 Ukraina sõjaväelast
President Volodõmõr Zelenski ütles CNN-ile antud intervjuus, et Ukraina ametnike hinnangul on sõjas surma saanud umbes 2500 kuni 3000 Ukraina sõjaväelast. Vene sõjaväelasi on tema väitel surma saanud 19 kuni 20 000. Venemaa on tunnistanud siiani 1351 sõjaväelase hukkumist.
Zelenski sõnul on vigastada saanud umbes 10 000 Ukraina sõjaväelast.
Tsiviilohvrite arvu on Zelenski sõnul keerulisem öelda. "Tsiviilelanikest on väga keeruline rääkida, kuna meie riigi lõunaosa kohta, kus linnad on blokeeritud - Herson, Berdjansk, Mariupol ja Volnovaha piirkond - me lihtsalt ei tea, kui palju inimesi on seal surma saanud," ütles ta.
USA: Vene sõjalaeva uputasid Ukraina raketid
USA kaitseametnike sõnul hävitasid Vene sõjalaeva Moskva, mis hiljem uppus, Ukraina raketilöögid.
Moskva sai Mustal merel tabamuse varem sel nädalal. Ukraina teatel sai laev pihta kahe laevatõrjeraketiga Neptune. Vene kaitseministeerium teatas tulekahjust laeval ning ütles, et laev uppus tormi tõttu.
The Washington Posti ja The New York Times'i andmetel kinnitasid USA kaitseametnikud reedel Ukraina versiooni.
CNN küsis intervjuus Ukraina presidendilt Volodõmõr Zelenskilt Moskva kohta, kuid ta oli oma vastuses ettevaatlik.
"Me teame, et seda enam pole. Meie jaoks oli see tugev relv meie riigi vastu, seega pole selle uppumine meie jaoks tragöödia," sõnas Zelenski ja ütles, et ajalugu annab selgust, mis laevaga juhtus.
Moskva pardal olnud enam kui 500 inimese saatuse kohta on vähe informatsiooni. Venemaa pole selle kohta detaile avaldanud.
### Response:
Sõja 52. päev: Zelenski sõnul on olukord Mariupolis väga keeruline |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hannes Anier viis Kalevi 19. minutil juhtima, aga kaheksa minutit hiljem suutis Nikita Grankin viigistada ning mõlemad meeskonnad jätkavad võiduta.
Päeva esimeses kohtumises oli Tallinna FC Flora võõrsil üle Pärnu JK Vaprusest 2:0 (34. Sergei Zenjov, 65. Rauno Alliku).
Õhtu viimases kohtumises oli Paide Linnameeskond võõrsil üle JK Narva Transist 2:1 (28. Kaimar Saag, 88. Kristofer Piht - 90+5. Denõs Dedetško).
Enne mängu:
Legion ja Kalev on sel hooajal suutnud kahepeale koguda kõigest kaks punkti, mis tähendab, et võiduga teenitavad kolm punkti on mõlemale meeskonnale märgilise tähtsusega. Kalev on kaotanud kõik seitse seni peetud kohtumist, viimati jäädi 0:5 alla Narva Transile. Legionil on kirjas kaks viiki ja viis kaotust, kuid eelmises voorus pidid nad tunnistama Paide Linnameeskonna 0:5 paremust.
Mängu peakohtunik on Kristo Tohver. Abikohtunike rolli täidavad Karolin Kaivoja ja Aron Härsing, neljas kohtunik on Paul Kask. | Tabeli kaks viimast tegid Premium liigas viigi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hannes Anier viis Kalevi 19. minutil juhtima, aga kaheksa minutit hiljem suutis Nikita Grankin viigistada ning mõlemad meeskonnad jätkavad võiduta.
Päeva esimeses kohtumises oli Tallinna FC Flora võõrsil üle Pärnu JK Vaprusest 2:0 (34. Sergei Zenjov, 65. Rauno Alliku).
Õhtu viimases kohtumises oli Paide Linnameeskond võõrsil üle JK Narva Transist 2:1 (28. Kaimar Saag, 88. Kristofer Piht - 90+5. Denõs Dedetško).
Enne mängu:
Legion ja Kalev on sel hooajal suutnud kahepeale koguda kõigest kaks punkti, mis tähendab, et võiduga teenitavad kolm punkti on mõlemale meeskonnale märgilise tähtsusega. Kalev on kaotanud kõik seitse seni peetud kohtumist, viimati jäädi 0:5 alla Narva Transile. Legionil on kirjas kaks viiki ja viis kaotust, kuid eelmises voorus pidid nad tunnistama Paide Linnameeskonna 0:5 paremust.
Mängu peakohtunik on Kristo Tohver. Abikohtunike rolli täidavad Karolin Kaivoja ja Aron Härsing, neljas kohtunik on Paul Kask.
### Response:
Tabeli kaks viimast tegid Premium liigas viigi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nehammer, kes on esimene lääneriigi juht, kes peale Venemaa sissetungi Ukrainasse Putiniga on kohtunud, ütles enda väitel esmaspäevasel kohtumisel Moskvas Putinile, et too on moraalselt sõda kaotamas ning et kõik, kes on vastutavad sõjakuritegude eest, peavad seisma kohtu ees.
Intervjuus NBC-le ütles Nehammer, et tema hinnangul elab Putin omaenda maailmas.
"Ta elab omaenda sõjaloogikas. Ta arvab, et sõda on vajalik, et saada Venemaale julgeolekugarantiisid. Ta ei usalda rahvusvahelist kogukonda. Ta süüdistab ukrainlasi genotsiidis Donbassi piirkonnas. Samas, olles seal oma maailmas, ma arvan, et ta teab, mis tegelikult Ukrainas toimub. Kuid ma arvan, et ta usub, et ta on seda sõda võitmas," rääkis Nehammer.
Nehammeri sõnul lubas Putin koostööd sõjakuritegude uurijatega.
"Ta ütles mulle, et ta teeb koostööd rahvusvahelise uurimisega, ühelt poolt, aga teiselt poolt ta ütles mulle, et ta ei usalda lääneriike. See saab olema tulevikus probleem. /.../ See oli raske arutelu meie vahel. Aga ma püüdsin teda veenda, et näiteks sõda endises Jugoslaavias näitas meile, et rahvusvaheline uurimine on vajalik, et esitada süüdistus sõjakurjategijatele," lausus Nehammer.
NBC annab täispikkuses intervjuu Nehammeriga eetrisse pühapäeval. | Putiniga kohtunud Austria kantsler: ta usub, et ta on sõda võitmas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nehammer, kes on esimene lääneriigi juht, kes peale Venemaa sissetungi Ukrainasse Putiniga on kohtunud, ütles enda väitel esmaspäevasel kohtumisel Moskvas Putinile, et too on moraalselt sõda kaotamas ning et kõik, kes on vastutavad sõjakuritegude eest, peavad seisma kohtu ees.
Intervjuus NBC-le ütles Nehammer, et tema hinnangul elab Putin omaenda maailmas.
"Ta elab omaenda sõjaloogikas. Ta arvab, et sõda on vajalik, et saada Venemaale julgeolekugarantiisid. Ta ei usalda rahvusvahelist kogukonda. Ta süüdistab ukrainlasi genotsiidis Donbassi piirkonnas. Samas, olles seal oma maailmas, ma arvan, et ta teab, mis tegelikult Ukrainas toimub. Kuid ma arvan, et ta usub, et ta on seda sõda võitmas," rääkis Nehammer.
Nehammeri sõnul lubas Putin koostööd sõjakuritegude uurijatega.
"Ta ütles mulle, et ta teeb koostööd rahvusvahelise uurimisega, ühelt poolt, aga teiselt poolt ta ütles mulle, et ta ei usalda lääneriike. See saab olema tulevikus probleem. /.../ See oli raske arutelu meie vahel. Aga ma püüdsin teda veenda, et näiteks sõda endises Jugoslaavias näitas meile, et rahvusvaheline uurimine on vajalik, et esitada süüdistus sõjakurjategijatele," lausus Nehammer.
NBC annab täispikkuses intervjuu Nehammeriga eetrisse pühapäeval.
### Response:
Putiniga kohtunud Austria kantsler: ta usub, et ta on sõda võitmas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Taas kerkis Man Unitedi kangelaseks Cristiano Ronaldo, kelle 7., 32. ja 76. minutil väravad tõid 3:2 võidu Norwich City üle. Külaliste tabamuste eest hoolitsesid Kieran Dowell (45+1. minutil) ja Teemu Pukki (52.).
Man Unitedi otsesed konkurendid aga kaotasid: Tottenham Hotspur jäi kodus alla Brightonile 0:1 ja Arsenal võõrsil Southamptonile 0:1. Neljandas laupäeval peetud mängus oli Brentford võõrsil üle Watfordist 2:1.
Tabelitipp: 1. Manchester City 74 punkti (31 mängust), 2. Liverpool 73 (31), 3. Chelsea 62 (30), 4. Tottenham 57 (32), 5. Manchester 54 (32), 6. Arsenal 54 (31), 7. West Ham 51 (32), 8. Wolverhampton 49 (32). | Ronaldo kolm väravat tõid edu maha mänginud Man Unitedile võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taas kerkis Man Unitedi kangelaseks Cristiano Ronaldo, kelle 7., 32. ja 76. minutil väravad tõid 3:2 võidu Norwich City üle. Külaliste tabamuste eest hoolitsesid Kieran Dowell (45+1. minutil) ja Teemu Pukki (52.).
Man Unitedi otsesed konkurendid aga kaotasid: Tottenham Hotspur jäi kodus alla Brightonile 0:1 ja Arsenal võõrsil Southamptonile 0:1. Neljandas laupäeval peetud mängus oli Brentford võõrsil üle Watfordist 2:1.
Tabelitipp: 1. Manchester City 74 punkti (31 mängust), 2. Liverpool 73 (31), 3. Chelsea 62 (30), 4. Tottenham 57 (32), 5. Manchester 54 (32), 6. Arsenal 54 (31), 7. West Ham 51 (32), 8. Wolverhampton 49 (32).
### Response:
Ronaldo kolm väravat tõid edu maha mänginud Man Unitedile võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liverpool asus juba 17 minutiga 2:0 juhtima: üheksandal minutil skooris Ibrahima Konate ja 17. minutil Sadio Mane, kes 45. minutil lõi seisuks juba 3:0.
Kohe teise poolaja alguses vähendas Jack Grealish (Man City) vahe minimaalseks, aga järgnevad kümned minutid lisa ei toonud kuni esimesel üleminutil lõi Bernardo Silva "siniste" teise tabamuse.
Liverpool on võitnud karika ajaloo jooksul seitse korda, viimati hooajal 2005/2006.
Karikafinaalis tuleb Liverpoolile vastu kas Chelsea või Crystal Palace. Teine poolfinaal peetakse pühapäeval. | Liverpool alistas suurepärase avapoolaja toel Man City | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liverpool asus juba 17 minutiga 2:0 juhtima: üheksandal minutil skooris Ibrahima Konate ja 17. minutil Sadio Mane, kes 45. minutil lõi seisuks juba 3:0.
Kohe teise poolaja alguses vähendas Jack Grealish (Man City) vahe minimaalseks, aga järgnevad kümned minutid lisa ei toonud kuni esimesel üleminutil lõi Bernardo Silva "siniste" teise tabamuse.
Liverpool on võitnud karika ajaloo jooksul seitse korda, viimati hooajal 2005/2006.
Karikafinaalis tuleb Liverpoolile vastu kas Chelsea või Crystal Palace. Teine poolfinaal peetakse pühapäeval.
### Response:
Liverpool alistas suurepärase avapoolaja toel Man City |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedel registreeriti Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikke seitsme võrra vähem kui neljapäeval, selgub PPA statistikast.
529 saabunud põgenikust oli 116 last, 255 inimest teatas PPA-le, et nad on transiidil ja Eestisse ei jää.
Reede õhtu seisuga on sõjapõgenike ajutise kaitse taotlusi kokku registreeritud 20 257 inimesele.
Majutuskohtades on 5006 inimest, mida on 345 võrra vähem kui neljapäeval.
Kokku on Eesti alates 27. veebruarist vastu võtnud 30 769 Ukraina sõjapõgenikku. | Reedel saabus Eestisse 529 sõjapõgenikku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel registreeriti Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikke seitsme võrra vähem kui neljapäeval, selgub PPA statistikast.
529 saabunud põgenikust oli 116 last, 255 inimest teatas PPA-le, et nad on transiidil ja Eestisse ei jää.
Reede õhtu seisuga on sõjapõgenike ajutise kaitse taotlusi kokku registreeritud 20 257 inimesele.
Majutuskohtades on 5006 inimest, mida on 345 võrra vähem kui neljapäeval.
Kokku on Eesti alates 27. veebruarist vastu võtnud 30 769 Ukraina sõjapõgenikku.
### Response:
Reedel saabus Eestisse 529 sõjapõgenikku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tuppuraineni sõnul on tõenäosus väga suur, et Soome NATO-ga liitub. Ta lisas, et Soome rahvas on otsuse teinud ja küsitlused näitavad alliansiga liitumisele suurt toetust.
"Praegu ma ütleksin, et see on väga tõenäoline, aga otsust pole veel tehtud," ütles Tuppurainen.
Tuppurainen nimetas Venemaa sõjategevust Ukrainas brutaalseks ning lisas, et sõda Ukrainas on äratuskell kõigi jaoks. "Mitte ainult soomlastele, see on oluline kogu Euroopa julgeoleku jaoks," lausus ta.
Soome valitsus kaldub toetama NATO-ga ühinemist, selgub kolmapäeval avaldatud valitsuse julgeolekuraportist. Soome peaminister Sanna Marin on korduvalt öelnud, et ta eeldab kiiret arutelu ja otsust juba lähinädalatel. | Soome minister: liitumine NATO-ga on väga tõenäoline | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tuppuraineni sõnul on tõenäosus väga suur, et Soome NATO-ga liitub. Ta lisas, et Soome rahvas on otsuse teinud ja küsitlused näitavad alliansiga liitumisele suurt toetust.
"Praegu ma ütleksin, et see on väga tõenäoline, aga otsust pole veel tehtud," ütles Tuppurainen.
Tuppurainen nimetas Venemaa sõjategevust Ukrainas brutaalseks ning lisas, et sõda Ukrainas on äratuskell kõigi jaoks. "Mitte ainult soomlastele, see on oluline kogu Euroopa julgeoleku jaoks," lausus ta.
Soome valitsus kaldub toetama NATO-ga ühinemist, selgub kolmapäeval avaldatud valitsuse julgeolekuraportist. Soome peaminister Sanna Marin on korduvalt öelnud, et ta eeldab kiiret arutelu ja otsust juba lähinädalatel.
### Response:
Soome minister: liitumine NATO-ga on väga tõenäoline |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Viimased kuud on toonud tohutu murekoorma ja teadmatuse tuleviku eest miljonitele inimestele. Samamoodi tunnevad suurt hirmu homse ees emad-isad, kelle laps on saanud kohutava diagnoosi - lapseea kasvaja. Võitlusse lootuse ja tervenemise eest on haaratud terve pere," ütles Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu juht Kaili Semm. "Seetõttu korraldame ka sel aastal Pardiralli meie väikeste kangelaste toetuseks."
Laupäeval, 16. aprillil, tähistab Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit oma 30. sünnipäeva. See on suurim ja südamlik kingitus meie liidule, kui inimesed leiavad võimaluse vapratele vähihaigetele lastele ja nende vanematele südames ja tegudes toeks olla. Pardiralliga ei kogu me üksnes rahalisi annetusi vähihaigete laste võitluse toetamiseks, vaid näitame üheskoos, et vähidiagnoosi saanud pered ei ole oma ränkraskel teekonnal üksi," lisas Semm.
Pardiralli on viimasel kahel aastal pandeemiast tingitud olukorra tõttu toimunud traditsioonilise ühispeo asemel Kadriorus ETV otseülekandena. Ka sel aastal teeb ETV Pardirallist otseülekande.
Pardiralli on Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu algatatud vannipartide võiduujumine, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust vähihaigete laste ja nende vanemate olukorrast ja kutsuda inimesi ning ettevõtteid neid toetama. Kokku asub esikoha nimel tänavu heitlusse 16 000 vanniparti.
Möödunud aasta 16. aprillist on Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit toetanud vähihaigeid lapsi ja nende vanemaid 423 959 euroga. Kõigil rallihuvilistel on võimalik oma annetuse eest vannipardile kaasa elada ETV ekraanil toimuva otseülekande vahendusel, mis läheb eetrisse lastekaitsepäeva õhtul Kadriorust. | Pardiralli otseülekannet saab näha ka tänavu ETV vahendusel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Viimased kuud on toonud tohutu murekoorma ja teadmatuse tuleviku eest miljonitele inimestele. Samamoodi tunnevad suurt hirmu homse ees emad-isad, kelle laps on saanud kohutava diagnoosi - lapseea kasvaja. Võitlusse lootuse ja tervenemise eest on haaratud terve pere," ütles Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu juht Kaili Semm. "Seetõttu korraldame ka sel aastal Pardiralli meie väikeste kangelaste toetuseks."
Laupäeval, 16. aprillil, tähistab Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit oma 30. sünnipäeva. See on suurim ja südamlik kingitus meie liidule, kui inimesed leiavad võimaluse vapratele vähihaigetele lastele ja nende vanematele südames ja tegudes toeks olla. Pardiralliga ei kogu me üksnes rahalisi annetusi vähihaigete laste võitluse toetamiseks, vaid näitame üheskoos, et vähidiagnoosi saanud pered ei ole oma ränkraskel teekonnal üksi," lisas Semm.
Pardiralli on viimasel kahel aastal pandeemiast tingitud olukorra tõttu toimunud traditsioonilise ühispeo asemel Kadriorus ETV otseülekandena. Ka sel aastal teeb ETV Pardirallist otseülekande.
Pardiralli on Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu algatatud vannipartide võiduujumine, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust vähihaigete laste ja nende vanemate olukorrast ja kutsuda inimesi ning ettevõtteid neid toetama. Kokku asub esikoha nimel tänavu heitlusse 16 000 vanniparti.
Möödunud aasta 16. aprillist on Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit toetanud vähihaigeid lapsi ja nende vanemaid 423 959 euroga. Kõigil rallihuvilistel on võimalik oma annetuse eest vannipardile kaasa elada ETV ekraanil toimuva otseülekande vahendusel, mis läheb eetrisse lastekaitsepäeva õhtul Kadriorust.
### Response:
Pardiralli otseülekannet saab näha ka tänavu ETV vahendusel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varasem rekord (25,45) kuulus Ralf Tribuntsovi nimele ja oli ujutud 2015. aastal Kaasanis. | Zaitsev ületas Tribuntsovi nimel olnud Eesti rekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varasem rekord (25,45) kuulus Ralf Tribuntsovi nimele ja oli ujutud 2015. aastal Kaasanis.
### Response:
Zaitsev ületas Tribuntsovi nimel olnud Eesti rekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sutt märkis, et ta usub, et 2020. aastate teises pooles on üsna tavaline pilt, et turiste veavad üle Soome lahe elektrikütusel väikelennukid, vahendas Helsingin Sanomat.
Suti sõnul on ta suhelnud väikeste elektrilennukite tootjaga ning saanud teada, et saja kilomeetri lennuraadiusega sõidukite valmistamine algab aastal 2025.
Kui lennuraadius suudetakse viia 250 kuni 300 kilomeetrini, saaksid Soome turistid neid kasutada ka Pärnusse või Tartusse reisimiseks, lausus Sutt.
Suti lisas, et tema teada on elektrilennukid turvalisemad kui näiteks helikopterid ning nende tarbeks pole vaja eraldi lennuvälju.
Sutt esines ettekandega Soome ja Eesti vahelisele turismile pühendatud üritusel Visit Estonia Helsingis. | Suti sõnul võiksid kümnendi lõpul Eesti ja Soome vahel sõita lennutaksod | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sutt märkis, et ta usub, et 2020. aastate teises pooles on üsna tavaline pilt, et turiste veavad üle Soome lahe elektrikütusel väikelennukid, vahendas Helsingin Sanomat.
Suti sõnul on ta suhelnud väikeste elektrilennukite tootjaga ning saanud teada, et saja kilomeetri lennuraadiusega sõidukite valmistamine algab aastal 2025.
Kui lennuraadius suudetakse viia 250 kuni 300 kilomeetrini, saaksid Soome turistid neid kasutada ka Pärnusse või Tartusse reisimiseks, lausus Sutt.
Suti lisas, et tema teada on elektrilennukid turvalisemad kui näiteks helikopterid ning nende tarbeks pole vaja eraldi lennuvälju.
Sutt esines ettekandega Soome ja Eesti vahelisele turismile pühendatud üritusel Visit Estonia Helsingis.
### Response:
Suti sõnul võiksid kümnendi lõpul Eesti ja Soome vahel sõita lennutaksod |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Puurivaht Vaikla tegi taas täismängu ja tema võrku sahistati taas väljastpoolt karistusala. Vastasmeeskond York United läks lumise kohtumise 82. minutil juhtima, kui jala sai valgeks Osaze De Rosario. Kaks minutit hiljem viigistas seisu Mastanabal Kacheri tabamus, vahendab Soccernet.
Renate-Ly Mehevetsa tööandja Sporting Charleroi kaotas Belgia kõrgliigas võõrsil 0:6 KAA Gentile. Võõrustajad avasid skoori juba teisel minutil ja läksid vaheajapausile 2:0 eduseisus, teise poolaja keskel löödi tosina minuti sees veel neli väravat. Mehevets tegi Charleroi eest kaasa esimese poolaja.
Põhiturniiri järel pärast liigatabeli poolitamist selle teise poolde jäänud Charleroi on endiselt võiduta ja püsib viimasel kohal. Viiest viimasest mängust on vaid ühes saadud kätte viigipunkt. Nädala pärast minnakse vastamisi peamise konkurendi Woluwega, kellel on üks punkt rohkem.
Loe rohkem portaalist Soccernet.ee. | Vaikla ja Toronto mängisid viiki, Mehevetsa koduklubi sai suure kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Puurivaht Vaikla tegi taas täismängu ja tema võrku sahistati taas väljastpoolt karistusala. Vastasmeeskond York United läks lumise kohtumise 82. minutil juhtima, kui jala sai valgeks Osaze De Rosario. Kaks minutit hiljem viigistas seisu Mastanabal Kacheri tabamus, vahendab Soccernet.
Renate-Ly Mehevetsa tööandja Sporting Charleroi kaotas Belgia kõrgliigas võõrsil 0:6 KAA Gentile. Võõrustajad avasid skoori juba teisel minutil ja läksid vaheajapausile 2:0 eduseisus, teise poolaja keskel löödi tosina minuti sees veel neli väravat. Mehevets tegi Charleroi eest kaasa esimese poolaja.
Põhiturniiri järel pärast liigatabeli poolitamist selle teise poolde jäänud Charleroi on endiselt võiduta ja püsib viimasel kohal. Viiest viimasest mängust on vaid ühes saadud kätte viigipunkt. Nädala pärast minnakse vastamisi peamise konkurendi Woluwega, kellel on üks punkt rohkem.
Loe rohkem portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Vaikla ja Toronto mängisid viiki, Mehevetsa koduklubi sai suure kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Corelli Music on korraldanud kontserte sarjas "Kirikupühad Maarjamaal" juba alates 2006. aasta kevadest. Esimesed kannatusaja kontserdid olid pühendatud Presidendi Lennart Meri mälestusele.
Tänavu muudeti seoses sõjasündmustega Ukrainas kontserdisarja kava. Nüüd saab sündmusel kuulda kannatusaja suurteost Pergolesi "Stabat Mater", mis on pühendatud kõikidele leinavatele emadele nii Eestis kui Ukrainas. Dirigendi valitud aariad "Messiast" liiguvad sisuliste sõnumitega läbi kannatuste ja sõjasündmuste ülestõusmise rõõmusõnumini ja kontserte lõpetab "Halleluuja!". Lugude valikutega tahetakse edasi anda just rõõmu ja lootust parematele aegadele.
Ühe esineja ootamatu haigestumise tõttu asendab teda kontsertidel noor kontratenor Martin Karu. Solistide gruppi kuuluvad veel: sopran Pirjo Jonas, tenor Anto Õnnis ja bariton Alvar Tiiser. Kontserte juhatab dirigent Martin Sildos.
Tänavune "Kirikupühad Maarjamaal" esimene kontsert toimub pühapäeval, 17. aprillil, kell 18 Tartu Jaani kirikus ning teine kontsert teisipäeval, 19. aprillil, kell 19 Tallinna Metodistide kirikus.
Lisaks jagatakse sõjapõgenikele kohapeal tulevasele kontserdile tasuta pileteid. | Traditsiooniline kontserdisari "Kirikupühad Maarjamaal" jätkub | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Corelli Music on korraldanud kontserte sarjas "Kirikupühad Maarjamaal" juba alates 2006. aasta kevadest. Esimesed kannatusaja kontserdid olid pühendatud Presidendi Lennart Meri mälestusele.
Tänavu muudeti seoses sõjasündmustega Ukrainas kontserdisarja kava. Nüüd saab sündmusel kuulda kannatusaja suurteost Pergolesi "Stabat Mater", mis on pühendatud kõikidele leinavatele emadele nii Eestis kui Ukrainas. Dirigendi valitud aariad "Messiast" liiguvad sisuliste sõnumitega läbi kannatuste ja sõjasündmuste ülestõusmise rõõmusõnumini ja kontserte lõpetab "Halleluuja!". Lugude valikutega tahetakse edasi anda just rõõmu ja lootust parematele aegadele.
Ühe esineja ootamatu haigestumise tõttu asendab teda kontsertidel noor kontratenor Martin Karu. Solistide gruppi kuuluvad veel: sopran Pirjo Jonas, tenor Anto Õnnis ja bariton Alvar Tiiser. Kontserte juhatab dirigent Martin Sildos.
Tänavune "Kirikupühad Maarjamaal" esimene kontsert toimub pühapäeval, 17. aprillil, kell 18 Tartu Jaani kirikus ning teine kontsert teisipäeval, 19. aprillil, kell 19 Tallinna Metodistide kirikus.
Lisaks jagatakse sõjapõgenikele kohapeal tulevasele kontserdile tasuta pileteid.
### Response:
Traditsiooniline kontserdisari "Kirikupühad Maarjamaal" jätkub |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alagrupis kaotas Eesti kõik matšid. Serbiale, Türgile ja Taanile kaotati koondtulemusega 1:2, Ungarile 0:3.
Otsustava kohtumise avamatšis alistas Maileen Nuudi (WTA 894.) 6:2, 6:1 Jacqueline Cabaj Awadi (WTA 487.), kuid järgmises matšis pidi Elena Malõgina (WTA 420.) tunnistama Caijsa Wilda Hennemanni (WTA 294). 1:6, 0:6 paremust.
Paarismängus läksid Eesti eest väljakule Nuudi ja Katriin Saar (WTA 1331.), kes said tasavägises kohtumises rootslannadelt 2:6, 7:6, 4:6 kaotuse.
Lisaks Eestile langes teise gruppi Gruusia, esimesse gruppi pääsesid Egiptus ja Norra. | Eesti tennisenaiskond jäi otsustavas mängus alla Rootsile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alagrupis kaotas Eesti kõik matšid. Serbiale, Türgile ja Taanile kaotati koondtulemusega 1:2, Ungarile 0:3.
Otsustava kohtumise avamatšis alistas Maileen Nuudi (WTA 894.) 6:2, 6:1 Jacqueline Cabaj Awadi (WTA 487.), kuid järgmises matšis pidi Elena Malõgina (WTA 420.) tunnistama Caijsa Wilda Hennemanni (WTA 294). 1:6, 0:6 paremust.
Paarismängus läksid Eesti eest väljakule Nuudi ja Katriin Saar (WTA 1331.), kes said tasavägises kohtumises rootslannadelt 2:6, 7:6, 4:6 kaotuse.
Lisaks Eestile langes teise gruppi Gruusia, esimesse gruppi pääsesid Egiptus ja Norra.
### Response:
Eesti tennisenaiskond jäi otsustavas mängus alla Rootsile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise esimese viie minutiga viskas Jonathan Huberdeau Panthersi kasuks kaks väravat. Kanadalane on nüüd vähemalt ühe resultatiivsuspunkti kirja saanud 13. järjestikuses kohtumises ning on liiga üldarvestuses 108 punktiga teisel kohal.
Teisel perioodil skooris kaks väravat Gustav Frosling. Viimase perioodi alguses viskas Jetsi auvärava Nikolaj Ehlers, kuid kõigest 46 sekundit hiljem taastas neljaväravalise eduseisu Mason Marchment. Lõpptulemuse vormistas Maxim Mamini tabamus.
Idakonverentsi tipus olev Panthers edestab teisel real paiknevat Carolina Hurricanesi kaheksa punktiga. Jets on läänekonverentsis 11. kohal.
Õhtu teises kohtumises sai New York Islanders võõrsil 3:0 jagu Montreal Canadiensist. Kõik kolm Islandersi väravat sündisid viimasel perioodil. Esimesena viskas litri Canadiensi võrku Zach Parise, seejärel Noah Dobson ja viimase tabamuse eest hoolitses Brock Nelson. Islandersi eest hoidis värava puhtana Ilja Sorokin, kes tegi kohtumise jooksul 44 tõrjet.
Islanders hoiab idakonverentsis üheksandat kohta, Canadiens on 16. ehk viimasel kohal. | NHL: Idakonverentsi liider võitis üheksanda järjestikuse kohtumise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise esimese viie minutiga viskas Jonathan Huberdeau Panthersi kasuks kaks väravat. Kanadalane on nüüd vähemalt ühe resultatiivsuspunkti kirja saanud 13. järjestikuses kohtumises ning on liiga üldarvestuses 108 punktiga teisel kohal.
Teisel perioodil skooris kaks väravat Gustav Frosling. Viimase perioodi alguses viskas Jetsi auvärava Nikolaj Ehlers, kuid kõigest 46 sekundit hiljem taastas neljaväravalise eduseisu Mason Marchment. Lõpptulemuse vormistas Maxim Mamini tabamus.
Idakonverentsi tipus olev Panthers edestab teisel real paiknevat Carolina Hurricanesi kaheksa punktiga. Jets on läänekonverentsis 11. kohal.
Õhtu teises kohtumises sai New York Islanders võõrsil 3:0 jagu Montreal Canadiensist. Kõik kolm Islandersi väravat sündisid viimasel perioodil. Esimesena viskas litri Canadiensi võrku Zach Parise, seejärel Noah Dobson ja viimase tabamuse eest hoolitses Brock Nelson. Islandersi eest hoidis värava puhtana Ilja Sorokin, kes tegi kohtumise jooksul 44 tõrjet.
Islanders hoiab idakonverentsis üheksandat kohta, Canadiens on 16. ehk viimasel kohal.
### Response:
NHL: Idakonverentsi liider võitis üheksanda järjestikuse kohtumise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pühapäeval maksab elektribörsil megavatt-tund päeva keskmisena 47,13 eurot megavatt-tunni kohta.
Odavaim on elekter päeval kella kahest kuni viieni, mil megavatt-tunni eest tuleb välja käia 13 eurot.
Kõrgeim on hind õhtul kella üheksast 11-ni, mil megavatt-tunni hind on 72-73 eurot.
Elektri hind on elektribörsil langenud igal päeval alates kolmapäevast. Veel teisipäeval oli päeva keskmine hind 153 eurot megavatt-tunni eest. | Elektri hind börsil langeb pühapäeval alla 50 euro | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pühapäeval maksab elektribörsil megavatt-tund päeva keskmisena 47,13 eurot megavatt-tunni kohta.
Odavaim on elekter päeval kella kahest kuni viieni, mil megavatt-tunni eest tuleb välja käia 13 eurot.
Kõrgeim on hind õhtul kella üheksast 11-ni, mil megavatt-tunni hind on 72-73 eurot.
Elektri hind on elektribörsil langenud igal päeval alates kolmapäevast. Veel teisipäeval oli päeva keskmine hind 153 eurot megavatt-tunni eest.
### Response:
Elektri hind börsil langeb pühapäeval alla 50 euro |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Abramaicio karikavõistlusel, kus tuli 750 meetrit basseinis ujuda, 20 kilomeetrit rattaga sõita ja viis kilomeetrit joosta, oli Vabaoru võiduajaks 54 minutit ja 37,3 sekundit. Ta edestas teise koha saanud Igor Kozlovskijt 59 sekundiga ning kolmandana finišeerinud Lukas Prokopaviciust ühe minuti ja 14 sekundiga.
"Panevežyses oli eesmärgiks teada saada, kuidas ettevalmistusperiood on kehale mõjunud ja mille kallal on veel vaja tööd teha," kirjutas Vabaorg ühismeedias. "Lühidalt öeldes jäin hetkeseisuga rahule ja märk on maha pandud."
Naiste seas oli parim Inga Paplauske ajaga üks tund, viis minutit ja 33 sekundit. Paula Kübar ületas lõpujoone kaheksanda naisena, kuid sai oma vanuseklassis ajaga 1:27.06,4 kolmanda koha.
Lühemal distantsil (0,4/10/2,5) võistelnud Enn Kübar sai M65 klassis kolmanda koha ajaga 55 minutit ja 42,8 sekundit, jäädes alla Raimonds Garenciksile (40.49,9) ja Raimondas Skibarkale (40.53,1). Lastevõistlusel (0,2/5/1) sai Liv Grete Raudsepp oma vanuseklassis esimese koha ajaga 23.59,6. | Kevin Vabaorg võitis Panevežise basseinitriatloni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Abramaicio karikavõistlusel, kus tuli 750 meetrit basseinis ujuda, 20 kilomeetrit rattaga sõita ja viis kilomeetrit joosta, oli Vabaoru võiduajaks 54 minutit ja 37,3 sekundit. Ta edestas teise koha saanud Igor Kozlovskijt 59 sekundiga ning kolmandana finišeerinud Lukas Prokopaviciust ühe minuti ja 14 sekundiga.
"Panevežyses oli eesmärgiks teada saada, kuidas ettevalmistusperiood on kehale mõjunud ja mille kallal on veel vaja tööd teha," kirjutas Vabaorg ühismeedias. "Lühidalt öeldes jäin hetkeseisuga rahule ja märk on maha pandud."
Naiste seas oli parim Inga Paplauske ajaga üks tund, viis minutit ja 33 sekundit. Paula Kübar ületas lõpujoone kaheksanda naisena, kuid sai oma vanuseklassis ajaga 1:27.06,4 kolmanda koha.
Lühemal distantsil (0,4/10/2,5) võistelnud Enn Kübar sai M65 klassis kolmanda koha ajaga 55 minutit ja 42,8 sekundit, jäädes alla Raimonds Garenciksile (40.49,9) ja Raimondas Skibarkale (40.53,1). Lastevõistlusel (0,2/5/1) sai Liv Grete Raudsepp oma vanuseklassis esimese koha ajaga 23.59,6.
### Response:
Kevin Vabaorg võitis Panevežise basseinitriatloni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üldarvestuses esikoha pälvinud Charles Lefrancois võitis esimese sõidu ning tuli järgnevates sõitudes vastavalt neljandaks ja teiseks. Pjedestaalile pääsesid veel ameeriklane Cheyenne Harmon (Honda) ja prantslane Thomas Ramette (Yamaha), kirjutab msport.ee.
Parima eestlasena lõpetas Karel Kutsar üldarvestuses neljandana. Kutsar saavutas ühes sõidus kolmanda koha ning teises kahes neljanda koha. Sel kevadel oma kahel viimasel suurvõistlusel osalev Tanel Leok (Husqvarna) oli kokkuvõttes kuues.
SX 250 klassis teenis etapivõidu Kaarel Tilk (Husqvarna), kellele järgnesid Axel Boldrini (KTM, Prantsusmaa) ja Boris Blanken (Husqvarna, Holland). SX 125 klassis oli kõikides sõitudes kiireim Sebastian Leok (Husqvarna, Sõmerpalu Motoklubi), teiseks tuli prantslane Noam Jayal (KTM). | Kutsar sai Sõmerpalus toimuval superkrossi EM-etapil neljanda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üldarvestuses esikoha pälvinud Charles Lefrancois võitis esimese sõidu ning tuli järgnevates sõitudes vastavalt neljandaks ja teiseks. Pjedestaalile pääsesid veel ameeriklane Cheyenne Harmon (Honda) ja prantslane Thomas Ramette (Yamaha), kirjutab msport.ee.
Parima eestlasena lõpetas Karel Kutsar üldarvestuses neljandana. Kutsar saavutas ühes sõidus kolmanda koha ning teises kahes neljanda koha. Sel kevadel oma kahel viimasel suurvõistlusel osalev Tanel Leok (Husqvarna) oli kokkuvõttes kuues.
SX 250 klassis teenis etapivõidu Kaarel Tilk (Husqvarna), kellele järgnesid Axel Boldrini (KTM, Prantsusmaa) ja Boris Blanken (Husqvarna, Holland). SX 125 klassis oli kõikides sõitudes kiireim Sebastian Leok (Husqvarna, Sõmerpalu Motoklubi), teiseks tuli prantslane Noam Jayal (KTM).
### Response:
Kutsar sai Sõmerpalus toimuval superkrossi EM-etapil neljanda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokku kehtestati sissesõidukeeld 13 Briti valitsuse liikmele ja teisele poliitikule, vahendasid BBC ja Reuters.
Venemaa välisministeerium teatas, et lisaks Johnsonile kehtib sissesõidukeeld Briti välisministrile Liz Trussile, kaitseministrile Ben Wallace'ile, endisele peaministrile Theresa Mayle ja Šoti esimesele ministrile Nicola Sturgeonile.
Venemaa välisministeerium selgitas, et sissesõidukeeld kehtestati "Suurbritannia valitsuse vaenuliku tegevuse pärast, ennekõike sanktsioonide kehtestamise tõttu Vene ametnike vastu".
Venemaa kavatseb sissesõidukeelu alla pandavate poliitikute nimekirja peagi laiendada.
Venemaa on juba keelanud USA presidendi Joe Bideni ja veel mitme USA ametniku sissesõidu. | Venemaa keelas Briti peaministril riiki sisenemise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokku kehtestati sissesõidukeeld 13 Briti valitsuse liikmele ja teisele poliitikule, vahendasid BBC ja Reuters.
Venemaa välisministeerium teatas, et lisaks Johnsonile kehtib sissesõidukeeld Briti välisministrile Liz Trussile, kaitseministrile Ben Wallace'ile, endisele peaministrile Theresa Mayle ja Šoti esimesele ministrile Nicola Sturgeonile.
Venemaa välisministeerium selgitas, et sissesõidukeeld kehtestati "Suurbritannia valitsuse vaenuliku tegevuse pärast, ennekõike sanktsioonide kehtestamise tõttu Vene ametnike vastu".
Venemaa kavatseb sissesõidukeelu alla pandavate poliitikute nimekirja peagi laiendada.
Venemaa on juba keelanud USA presidendi Joe Bideni ja veel mitme USA ametniku sissesõidu.
### Response:
Venemaa keelas Briti peaministril riiki sisenemise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esiliigas 60 mängu kaotuseta püsinud liider Põlva/Arcwood läks kohtumisele vastu kolmepunktilise eduga Põlva Coopi ees. Detsembris andis noor HC Tallinn/Mustamäe endistest tippmängijatest koosnevale meeskonnale korraliku lahingu, ehkki kaotas 25:31.
Koduses Mesikäpa hallis ei kavatsenud Põlva/Arcwood midagi juhuse hooleks jätta. Vastasel lubati esimene värav visata alles kaheksandal minutil. Selleks hetkeks olid skoorinud Priit Jõks, Siivo Sokk ja kahel korral Margo Piksööt ning kodumeeskond juhtis 4:0.
Pealinlaste avavärava järel David Nugise esituses võrdsustus mängupilt mingiks ajaks ning vahe püsis kolme-nelja värava peal. 16. minutil viis Cristofer Jostov põlvalased aga 9:3 ette ja Tallinn/Mustamäe peatreener Andres Joosep kasutas ära teise minutilise mõttepausi.
Põlva jätkas edu kasvamist ja 29. minutil tuli Olari Paumetsalt 17:7. Mark Tjurlik vähendas poolajavileks vahe siiski jälle ühekohalise numbrini ning puhkama mindi seisul 18:9. Teise pooltunni esimese värava sai kirja Frederik Pennert, ent kohe tabas kaks korda Jõks ja Paumets tegi 22:10.
Tallinn/Mustamäe kogenuim, päev varem 27. sünnipäeva tähistanud Ragnar Põldma vähendas veel 39. minutil vahe kümnele väravale, kuid järgmised kümme minutit kuulusid Arcwoodile koguni 11:1 ning Jõksi täpse viske järel juhiti 35:15.
Lõpuvile kõlades said põlvalased 41:20 võidu ning viimase vooru Põlva-derbi järel kroonitakse Arcwood esiliiga tšempioniks. Jõks viskas võitjate kasuks üheksa, Markus Käo seitse ja Sokk kuus väravat. Kaotajatel tabas Tjurlik üheksa ja Põldma neli korda.
Järgmised mängud meeste esiliigas:
17.04. 13.00 Valga Käval – SK Tapa/Tapa valla Spordikool (Valgas)
17.04. 16.30 HC Tallinn 2 – Põlva Coop (Viimsis)
19.04. 19.30 Tartu Ülikool – HC Tallas/Tallinna Spordikool (Tartus)
21.04. 19.30 HC Tallas/Tallinna Spordikool – HC Tallinn 2 (Kuristiku gümnaasiumis) | Põlva/Arcwood kindlustas meeste esiliigas esikoha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esiliigas 60 mängu kaotuseta püsinud liider Põlva/Arcwood läks kohtumisele vastu kolmepunktilise eduga Põlva Coopi ees. Detsembris andis noor HC Tallinn/Mustamäe endistest tippmängijatest koosnevale meeskonnale korraliku lahingu, ehkki kaotas 25:31.
Koduses Mesikäpa hallis ei kavatsenud Põlva/Arcwood midagi juhuse hooleks jätta. Vastasel lubati esimene värav visata alles kaheksandal minutil. Selleks hetkeks olid skoorinud Priit Jõks, Siivo Sokk ja kahel korral Margo Piksööt ning kodumeeskond juhtis 4:0.
Pealinlaste avavärava järel David Nugise esituses võrdsustus mängupilt mingiks ajaks ning vahe püsis kolme-nelja värava peal. 16. minutil viis Cristofer Jostov põlvalased aga 9:3 ette ja Tallinn/Mustamäe peatreener Andres Joosep kasutas ära teise minutilise mõttepausi.
Põlva jätkas edu kasvamist ja 29. minutil tuli Olari Paumetsalt 17:7. Mark Tjurlik vähendas poolajavileks vahe siiski jälle ühekohalise numbrini ning puhkama mindi seisul 18:9. Teise pooltunni esimese värava sai kirja Frederik Pennert, ent kohe tabas kaks korda Jõks ja Paumets tegi 22:10.
Tallinn/Mustamäe kogenuim, päev varem 27. sünnipäeva tähistanud Ragnar Põldma vähendas veel 39. minutil vahe kümnele väravale, kuid järgmised kümme minutit kuulusid Arcwoodile koguni 11:1 ning Jõksi täpse viske järel juhiti 35:15.
Lõpuvile kõlades said põlvalased 41:20 võidu ning viimase vooru Põlva-derbi järel kroonitakse Arcwood esiliiga tšempioniks. Jõks viskas võitjate kasuks üheksa, Markus Käo seitse ja Sokk kuus väravat. Kaotajatel tabas Tjurlik üheksa ja Põldma neli korda.
Järgmised mängud meeste esiliigas:
17.04. 13.00 Valga Käval – SK Tapa/Tapa valla Spordikool (Valgas)
17.04. 16.30 HC Tallinn 2 – Põlva Coop (Viimsis)
19.04. 19.30 Tartu Ülikool – HC Tallas/Tallinna Spordikool (Tartus)
21.04. 19.30 HC Tallas/Tallinna Spordikool – HC Tallinn 2 (Kuristiku gümnaasiumis)
### Response:
Põlva/Arcwood kindlustas meeste esiliigas esikoha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Minu pettumus on tohutu, kuna olen seda võistlust pikisilmi oodanud. Kui ma täna hommikul positiivse testi andsin, kukkus minu maailm hetkeks kokku. Nüüd lähen koju, puhkan ja loodan, et tunnen end järgnevate päevade jooksul jätkuvalt hästi," sõnas kahekordne olümpiavõitja võistkonna pressiteate vahendusel.
Ükski teine Team Jumbo-Visma rattur positiivset proovi ei andnud ning saavad võistlusel osaleda.
Vos saavutas eelmisel aastal Lizzie Deignani järel teise koha ning oli selleaastase võistluse üks favoriitidest, kuna Deignan jääb tänavu raseduse tõttu eemale. Vosi ja Deignani puudumisel pretenteerivad tiitlile kõige tõenäolisemalt Lotte Kopecky (SD Worx) ja Deignani tiimikaaslane Elisa Balsamo (Trek-Segafredo).
Äärmiselt keeruline ja nõudlik ühepäevasõit sõidetakse osaliselt munakividel, mis nõuab tiimidelt spetsiaalseid rattaid. Mitmeaastase vahe järel on tänavu stardis ka kaks eestlast: Karl Patrick Lauk (Bingoal Pauwels Sauces WB) ja Martin Laas (BORA - hansgrohe). | Paris-Roubaix'i suurfavoriit peab koroona tõttu võistlusest loobuma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Minu pettumus on tohutu, kuna olen seda võistlust pikisilmi oodanud. Kui ma täna hommikul positiivse testi andsin, kukkus minu maailm hetkeks kokku. Nüüd lähen koju, puhkan ja loodan, et tunnen end järgnevate päevade jooksul jätkuvalt hästi," sõnas kahekordne olümpiavõitja võistkonna pressiteate vahendusel.
Ükski teine Team Jumbo-Visma rattur positiivset proovi ei andnud ning saavad võistlusel osaleda.
Vos saavutas eelmisel aastal Lizzie Deignani järel teise koha ning oli selleaastase võistluse üks favoriitidest, kuna Deignan jääb tänavu raseduse tõttu eemale. Vosi ja Deignani puudumisel pretenteerivad tiitlile kõige tõenäolisemalt Lotte Kopecky (SD Worx) ja Deignani tiimikaaslane Elisa Balsamo (Trek-Segafredo).
Äärmiselt keeruline ja nõudlik ühepäevasõit sõidetakse osaliselt munakividel, mis nõuab tiimidelt spetsiaalseid rattaid. Mitmeaastase vahe järel on tänavu stardis ka kaks eestlast: Karl Patrick Lauk (Bingoal Pauwels Sauces WB) ja Martin Laas (BORA - hansgrohe).
### Response:
Paris-Roubaix'i suurfavoriit peab koroona tõttu võistlusest loobuma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlased alustasid otse põhiturniirilt ning teenisid A-alagrupis ühe kaotuse ja ühe võidu. Esmalt jäädi Itaalia paarile Paolo Nicolai - Samuele Cottafava alla 0:2 (15:21, 18:21), kuid teises kohtumises alistati 2:0 (21:10, 21:10) Tšehhi paar Tomas Semerad - Jakub Sepka, vahendab Volley.
Tänu heale skoorile pääsesid Nõlvak ja Tiisaar otse 16 parema sekka. Seal tulevad vastu brasiillased Evandro Goncalves Oliveira Junior - Alvaro Morais Filho. Mäng toimub laupäeval algusega kell 17.00 ning otsepildis on seda võimalik vaadata siin. | Nõlvak ja Tiisaar pääsesid Itapema MK-etapil 16 parema sekka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlased alustasid otse põhiturniirilt ning teenisid A-alagrupis ühe kaotuse ja ühe võidu. Esmalt jäädi Itaalia paarile Paolo Nicolai - Samuele Cottafava alla 0:2 (15:21, 18:21), kuid teises kohtumises alistati 2:0 (21:10, 21:10) Tšehhi paar Tomas Semerad - Jakub Sepka, vahendab Volley.
Tänu heale skoorile pääsesid Nõlvak ja Tiisaar otse 16 parema sekka. Seal tulevad vastu brasiillased Evandro Goncalves Oliveira Junior - Alvaro Morais Filho. Mäng toimub laupäeval algusega kell 17.00 ning otsepildis on seda võimalik vaadata siin.
### Response:
Nõlvak ja Tiisaar pääsesid Itapema MK-etapil 16 parema sekka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raskelt haigetest 53 ehk 59,6 protsenti on vaktsineerimata ja 36 ehk 40,4 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 0,6 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta on haiglasse sattunud keskmiselt 1,5 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 13 uut haigusjuhtu, millest seitsmel juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise koroona tõttu. Viimase kümne päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 10,2 sümptomaatilist koroonapatsienti päevas.
Viimasel ööpäeval suri kolm koroonaviirusega nakatunud inimest: 83-aastane mees, 86-aastane naine ja 91-aastane mees. Nendest kaks olid vaktsineerimata
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 1436 testitulemust, millest 259 osutus positiivseks. Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 33 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 37 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul manustati 109 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 19. Laupäeva hommiku seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 449 613 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,5 protsenti. | Raske koroonaga on haiglas 89 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raskelt haigetest 53 ehk 59,6 protsenti on vaktsineerimata ja 36 ehk 40,4 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 0,6 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta on haiglasse sattunud keskmiselt 1,5 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 13 uut haigusjuhtu, millest seitsmel juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise koroona tõttu. Viimase kümne päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 10,2 sümptomaatilist koroonapatsienti päevas.
Viimasel ööpäeval suri kolm koroonaviirusega nakatunud inimest: 83-aastane mees, 86-aastane naine ja 91-aastane mees. Nendest kaks olid vaktsineerimata
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 1436 testitulemust, millest 259 osutus positiivseks. Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 33 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 37 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul manustati 109 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 19. Laupäeva hommiku seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 449 613 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,5 protsenti.
### Response:
Raske koroonaga on haiglas 89 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängu märkimisväärseimaks sündmuseks jäi vanameister David Silva eemaldamine kahe üleajal võetud kollase kaardi tõttu. Mõlemad kollased tulid kohtunikuga vaidlemise eest, vahendab Soccernet.
Neljandat kohta hoiab praegu enda valduses ühe vähempeetud mänguga Madridi Atletico. Betisil on nüüd Atleticoga sama palju punkte (57), Sociedadil on kaks punkti vähem.
Prantsusmaa kõrgliigas läksid omavahel vastamisi tabelis kolmandal ja neljandal kohal olevad Stade Rennais ja AS Monaco ning väravaterohkes kohtumises teenis 3:2 võidu Monaco. Võitjate poolel said jala valgeks Vanderson, Wissam Ben Yedder ja Myron Boadu, Rennais eest olid täpsed Flavien Tait ja Martin Terrier.
Monaco on 53 punktiga neljandal kohal, Rennais edestab neid kolme punktiga. | Hispaaniast Meistrite liigasse pürgijad tegid viigi, David Silva eemaldati | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängu märkimisväärseimaks sündmuseks jäi vanameister David Silva eemaldamine kahe üleajal võetud kollase kaardi tõttu. Mõlemad kollased tulid kohtunikuga vaidlemise eest, vahendab Soccernet.
Neljandat kohta hoiab praegu enda valduses ühe vähempeetud mänguga Madridi Atletico. Betisil on nüüd Atleticoga sama palju punkte (57), Sociedadil on kaks punkti vähem.
Prantsusmaa kõrgliigas läksid omavahel vastamisi tabelis kolmandal ja neljandal kohal olevad Stade Rennais ja AS Monaco ning väravaterohkes kohtumises teenis 3:2 võidu Monaco. Võitjate poolel said jala valgeks Vanderson, Wissam Ben Yedder ja Myron Boadu, Rennais eest olid täpsed Flavien Tait ja Martin Terrier.
Monaco on 53 punktiga neljandal kohal, Rennais edestab neid kolme punktiga.
### Response:
Hispaaniast Meistrite liigasse pürgijad tegid viigi, David Silva eemaldati |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Milline on olnud sinu teekond, et oled just siia end sisse seadnud – su kunstil on omad ostjad, sul on oma galerist, see on võtnud aastaid?
Jah, esimest korda tulin siia 23 ja pool aastat tagasi. See on vaikselt kasvanud. New York on see koht, kus tuleb olla avatud, rohkem kuuldel kui rääkimas - selles mõttes, et tähele panna, kus on need võimalused, kus on need uued sõbrad. Samas on New York tohutult raske koht, sest siin on nii paljudelt aladelt maailma tipud koos, aga siin on võimalik leida siiski oma kogukond. Siin on ka kogukondade paljusust ja variatiivsust, isegi kui oled huvitatud mingist väga spetsiifilisest asjast või suunast kunstnikuna – ma olen aastaid olnud huvitatud lihtsalt joonest, mis võib joon olla. Ta võib olla joonistus, ta võib olla liikumine, tunne, midagi kujutada, lihtsalt eksisteerida ilma füüsilise jäljeta. Neid inimesi siin on, kes resoneeruvad selle teemaga, olgu siis visuaalselt või vestlustes, nii et lood oma kogukonna. Muidugi nende kogukondade või sõpruskondade hoidmine on järgmine asi, sest distantsid on suured ehk füüsiline keskkond ei soodusta kogukondi. Samas on mingid muud asjad, nagu sisu ja huvid, mis ikkagi inimesi kokku toovad.
See tähendab ikkagi teatud sirgeselgset lähenemist, et teed enda asja, teed seda, mis sind huvitab ja ei lähe kompromissidele, et end paremini kuhugi maha müüa?
Seda kindlasti, mul on alati selline uskumine olnud, et kui juba oled kunstnik, siis tee seda, mis sulle kõige tõesem on - sellele leidub vastukaja kui sa teed seda ise väga veendunult. Sa pead ise seda uskuma, sa pead ise natuke ees käima. Kunstnik loob maailma, ta ei jäljenda, ega kaja isegi vastu, vaid kajab niiöelda ettepoole vaadates, seetõttu pole minu arust mingit mõtet kuidagi kohanduda või sättida, sest mingeid trende sa nagunii jälgida ei saa. Võib-olla olen naiivne, aga mu elu ja praktika on näidanud, et kui oma asju veendunult teed, siis seal on vastukaja. Tõel on endiselt mingi selline jõud maailmas.
Kas sa saad elada ja töötada läbi oma loomingu, kunstnikuna, nagu oled seda alati tahtnud? Kas su unelm on täide läinud?
Seda ma ei ütleks, et täide on läinud. See on selline lõputu protsess ilmselt. Iga asi viib järgmiseni nagu üks joon viib teiseni. Ma ei ole algust ja lõppu päris paika pannud. Pigem on selline tunne, et kogu aeg asjad hargnevad. Pandeemia tekitas väikese peatuse, kui panin kokku raamatu viimase viie aasta loomingust. See oli küll üks hetk, kui ma järsku vaatasin tagasi ja ma peaaegu ei tahtnudki seda teha, seepärast, et mul on juba uus projekt, mille kallal tahan tööd teha. Selleks, et raamatut kokku panna, pidin läbi vaatama palju oma viimase viie-kuue aasta töid, intervjuusid andma nende kohta ja neid lahti mõtestama, esseistidega koostööd tegema, küsimustele vastama, selles mõttes oli see huvitav - kuigi see tundus juba mingis mõttes vana ja tehtud, isegi kui see oli vaid nelja aasta tagune installatsioon. Ikkagi tunnen tungi kuhugi edasi minna ja uusi asju endasse imeda. Ei saa öelda, et oleksin kuhugi jõudnud.
Kuivõrd on siinne galeriide maailm struktureeritud, oma hierarhiaga ja kas seda on võimalik ületada?
Jah, muidugi. New York on üks kohti maailmas, kus sa kunstnikuna naljalt galeristiga rääkima ei lähe, eriti nendesse suurematesse galeriidesse, jutuga, et mul on jube lahedad tööd, võtke ja näidake. Struktuur on täiesti olemas ja on ka seda mitte-kommerts maailma aga enamus galeriisid ikkagi elavad kunsti müügist, nii et selles mõttes a on müügile orienteeritud. On kommertslikke galeriisid, mis ei tee vahet, milline on kunstnikupraksis või pikemaajaline vaade, peaasi, et tööd müüvad. Minul on nüüd selline hetk elus, kus mul on kaks-kolm galeristi, kes on pikalt mu loomingut jälginud ja minuga koostööd teinud. Nad näevad seda pikemat perspektiivi. Asi ei ole lihtsalt selles, et kas me müüsime küllalt täna või homme ja kas me saame sinuga edasi töötada, vaid nad on mu kunsti küllalt pikalt näinud, et minu arengut hinnata. Nad on võtnud esindada isegi mu performance -kunsti, aga see oli alguses väga raske, sest ikkagi joonistused on need, mida ma olen müünud ja millest ma olen elanud viimased 15 aastat.
Kuivõrd saad edasi minna performance 'itega, kuidas see maastik siin välja näeb?
Ma ütleks, et performance ongi praegu minu jaoks kõige enam arenev suund. Avalik ruum, inimestega koos olemine, koos loomine on kuidagi hästi oluliseks saanud. Võib-olla ka sellepärast, et New York on nii palju pihta saanud selle kahe pandeemiaasta jooksul ja võib-olla ka see isoleeritus – kunstnikuna oli lausa vajadus minna, olla inimeste keskel. Hakkasin tegema New Yorgi linnaruumis ja parkides performance 'eid. Neist kõige lihtsam oli näiteks see, kus ma kõndisin ringi jäätellisega, hoides seda enda käes kui kullakamakat, nagu oleks see viimane loodusliku jää tükk, mis veel järgi on jäänud. Seal oli ka natuke koreograafiat ja lavastust, sest kaasatud oli ka paar tantsijat, aga tegelikult olid need linnaruumis ikkagi üsna spontaansed. Oli hea vaadata, kuidas inimesed reageerisid, kas nad tulid kaasa - see oli kõik selline sõnatu suhtlemine. Ma näen seda taas joontena, et ehitad neid sildu ja jooni inimeste ja kohtade vahele. Eriti siin linnaruumis, kus räägin loodusest ja looduskeskkonna muutustest oma loomingu läbi, liustikest ja nende kadumisest. On ju huvitav mõelda, et ka Manhattan on saar. Piisab vaid kahe jala ehk poole meetri suurusest veetaseme tõusust, kui väga paljud alad on ohustatud. Seda kliimamuutust oleme siin näinud üpris vahetult, siin on neid üleujutusi olnud küll orkaanide käigus.
Kui rääkida siinsest eestlaste kogukonnast, siis mida on see sulle andnud kunstnikuna, kodanikuna, inimesena?
Ajame juttu Eesti Majas Eesti kultuuripäevade ajal. Olen sellele ühe korraldajana ka rohkem mõelnud. Esialgu, kui New Yorki tulin, mul Eesti kogukonnaga mingit suhet ei olnudki. Esimene kontakt tekkis sedaviisi, et tutvusin ühe lätlastest filmitegijaga, kes tundis siinseid eestlasi ja tutvustas mind nendega ning tõi ka Eesti Majja. Olin Eestist eemal olnud kaks-kolm aastat ja siis mul tekkiski selline tagasivaatamise ja kahe maailma kokkutoomise huvi – Eesti ja Ameerika. Nii kureerisingi oma esimese näituse siin, Eesti Majas, kuhu tõin kokku kunstnikud, kel oli ühel või teisel moel pistmist Eestiga. Olid neil kas Eesti juured või olid nad siin käimas, üks oli ka abielus eestlasega, minu eesmärk oli läbi kunsti tuua kokku kogukonda, kel ka Eestiga mingit sidet. See osutus väga populaarseks, siiamaani mäletatakse seda 2006. aastal toimunud sündmust. Näituse nimi oli "Lõõm" - ka visuaalselt lahe sõna. Isegi kui sa eesti keelt ei räägi, jättis see inimestele mingi mulje või mälestuse. Sain aru, et isegi kui pole keelt, on visuaalkunst ühendava meediumina hästi oluline. Nii tutvusin ka paljude eestlastega, keda senini kas rohkem või vähem tunnen. Kogukonnaga suhtlust oli, sest tahad ikkagi oma keelt rääkida. Viimased neli aastat olen olnud osalise koormusega Eesti kultuuriesindaja Eesti konsulaadi juures, seetõttu on olnud ka rohkem sidet. Olen teinud mitmel tasemel läbi kursused eesti kultuuris, Eesti bürokraatias ja igasugu muudes asjades. Olen ka käinud Eestis nüüd tihedamini.
Mis oleks su unistus? Kuhu tahad välja jõuda, oled selle enda jaoks sõnastanud?
Väga hea küsimus. Kas nüüd unistus, aga kunstnikuna paneb mind liikuma see, kui ma kuidagi suudan mingilegi hulgale inimestest naha alla pugeda oma loominguga. Seda sellisel viisil, et inimeste suhe loodusega, looduskeskkonnaga muutuks - et nad teeks sellest tundlikust suhtest lähtuvalt ka oma otsused. Ma arvan, et kunstil on oma väga erilised võimalused seda teha. Maailma kaduvus on mu südamel kunstnikuna, ja oma performance 'ide käigus toon ka esile loomingu ja taasloomise võimalust. Kui ühe performance 'i jooksul on üks inimene väga sügavalt puudutatud, isegi kui ta seda hetkel veel ei tea, on see olulisem, kui tuhat viisakusest plaksutavat inimest. | Jaanika Peerna: New Yorgis leiab igaüks oma kogukonna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Milline on olnud sinu teekond, et oled just siia end sisse seadnud – su kunstil on omad ostjad, sul on oma galerist, see on võtnud aastaid?
Jah, esimest korda tulin siia 23 ja pool aastat tagasi. See on vaikselt kasvanud. New York on see koht, kus tuleb olla avatud, rohkem kuuldel kui rääkimas - selles mõttes, et tähele panna, kus on need võimalused, kus on need uued sõbrad. Samas on New York tohutult raske koht, sest siin on nii paljudelt aladelt maailma tipud koos, aga siin on võimalik leida siiski oma kogukond. Siin on ka kogukondade paljusust ja variatiivsust, isegi kui oled huvitatud mingist väga spetsiifilisest asjast või suunast kunstnikuna – ma olen aastaid olnud huvitatud lihtsalt joonest, mis võib joon olla. Ta võib olla joonistus, ta võib olla liikumine, tunne, midagi kujutada, lihtsalt eksisteerida ilma füüsilise jäljeta. Neid inimesi siin on, kes resoneeruvad selle teemaga, olgu siis visuaalselt või vestlustes, nii et lood oma kogukonna. Muidugi nende kogukondade või sõpruskondade hoidmine on järgmine asi, sest distantsid on suured ehk füüsiline keskkond ei soodusta kogukondi. Samas on mingid muud asjad, nagu sisu ja huvid, mis ikkagi inimesi kokku toovad.
See tähendab ikkagi teatud sirgeselgset lähenemist, et teed enda asja, teed seda, mis sind huvitab ja ei lähe kompromissidele, et end paremini kuhugi maha müüa?
Seda kindlasti, mul on alati selline uskumine olnud, et kui juba oled kunstnik, siis tee seda, mis sulle kõige tõesem on - sellele leidub vastukaja kui sa teed seda ise väga veendunult. Sa pead ise seda uskuma, sa pead ise natuke ees käima. Kunstnik loob maailma, ta ei jäljenda, ega kaja isegi vastu, vaid kajab niiöelda ettepoole vaadates, seetõttu pole minu arust mingit mõtet kuidagi kohanduda või sättida, sest mingeid trende sa nagunii jälgida ei saa. Võib-olla olen naiivne, aga mu elu ja praktika on näidanud, et kui oma asju veendunult teed, siis seal on vastukaja. Tõel on endiselt mingi selline jõud maailmas.
Kas sa saad elada ja töötada läbi oma loomingu, kunstnikuna, nagu oled seda alati tahtnud? Kas su unelm on täide läinud?
Seda ma ei ütleks, et täide on läinud. See on selline lõputu protsess ilmselt. Iga asi viib järgmiseni nagu üks joon viib teiseni. Ma ei ole algust ja lõppu päris paika pannud. Pigem on selline tunne, et kogu aeg asjad hargnevad. Pandeemia tekitas väikese peatuse, kui panin kokku raamatu viimase viie aasta loomingust. See oli küll üks hetk, kui ma järsku vaatasin tagasi ja ma peaaegu ei tahtnudki seda teha, seepärast, et mul on juba uus projekt, mille kallal tahan tööd teha. Selleks, et raamatut kokku panna, pidin läbi vaatama palju oma viimase viie-kuue aasta töid, intervjuusid andma nende kohta ja neid lahti mõtestama, esseistidega koostööd tegema, küsimustele vastama, selles mõttes oli see huvitav - kuigi see tundus juba mingis mõttes vana ja tehtud, isegi kui see oli vaid nelja aasta tagune installatsioon. Ikkagi tunnen tungi kuhugi edasi minna ja uusi asju endasse imeda. Ei saa öelda, et oleksin kuhugi jõudnud.
Kuivõrd on siinne galeriide maailm struktureeritud, oma hierarhiaga ja kas seda on võimalik ületada?
Jah, muidugi. New York on üks kohti maailmas, kus sa kunstnikuna naljalt galeristiga rääkima ei lähe, eriti nendesse suurematesse galeriidesse, jutuga, et mul on jube lahedad tööd, võtke ja näidake. Struktuur on täiesti olemas ja on ka seda mitte-kommerts maailma aga enamus galeriisid ikkagi elavad kunsti müügist, nii et selles mõttes a on müügile orienteeritud. On kommertslikke galeriisid, mis ei tee vahet, milline on kunstnikupraksis või pikemaajaline vaade, peaasi, et tööd müüvad. Minul on nüüd selline hetk elus, kus mul on kaks-kolm galeristi, kes on pikalt mu loomingut jälginud ja minuga koostööd teinud. Nad näevad seda pikemat perspektiivi. Asi ei ole lihtsalt selles, et kas me müüsime küllalt täna või homme ja kas me saame sinuga edasi töötada, vaid nad on mu kunsti küllalt pikalt näinud, et minu arengut hinnata. Nad on võtnud esindada isegi mu performance -kunsti, aga see oli alguses väga raske, sest ikkagi joonistused on need, mida ma olen müünud ja millest ma olen elanud viimased 15 aastat.
Kuivõrd saad edasi minna performance 'itega, kuidas see maastik siin välja näeb?
Ma ütleks, et performance ongi praegu minu jaoks kõige enam arenev suund. Avalik ruum, inimestega koos olemine, koos loomine on kuidagi hästi oluliseks saanud. Võib-olla ka sellepärast, et New York on nii palju pihta saanud selle kahe pandeemiaasta jooksul ja võib-olla ka see isoleeritus – kunstnikuna oli lausa vajadus minna, olla inimeste keskel. Hakkasin tegema New Yorgi linnaruumis ja parkides performance 'eid. Neist kõige lihtsam oli näiteks see, kus ma kõndisin ringi jäätellisega, hoides seda enda käes kui kullakamakat, nagu oleks see viimane loodusliku jää tükk, mis veel järgi on jäänud. Seal oli ka natuke koreograafiat ja lavastust, sest kaasatud oli ka paar tantsijat, aga tegelikult olid need linnaruumis ikkagi üsna spontaansed. Oli hea vaadata, kuidas inimesed reageerisid, kas nad tulid kaasa - see oli kõik selline sõnatu suhtlemine. Ma näen seda taas joontena, et ehitad neid sildu ja jooni inimeste ja kohtade vahele. Eriti siin linnaruumis, kus räägin loodusest ja looduskeskkonna muutustest oma loomingu läbi, liustikest ja nende kadumisest. On ju huvitav mõelda, et ka Manhattan on saar. Piisab vaid kahe jala ehk poole meetri suurusest veetaseme tõusust, kui väga paljud alad on ohustatud. Seda kliimamuutust oleme siin näinud üpris vahetult, siin on neid üleujutusi olnud küll orkaanide käigus.
Kui rääkida siinsest eestlaste kogukonnast, siis mida on see sulle andnud kunstnikuna, kodanikuna, inimesena?
Ajame juttu Eesti Majas Eesti kultuuripäevade ajal. Olen sellele ühe korraldajana ka rohkem mõelnud. Esialgu, kui New Yorki tulin, mul Eesti kogukonnaga mingit suhet ei olnudki. Esimene kontakt tekkis sedaviisi, et tutvusin ühe lätlastest filmitegijaga, kes tundis siinseid eestlasi ja tutvustas mind nendega ning tõi ka Eesti Majja. Olin Eestist eemal olnud kaks-kolm aastat ja siis mul tekkiski selline tagasivaatamise ja kahe maailma kokkutoomise huvi – Eesti ja Ameerika. Nii kureerisingi oma esimese näituse siin, Eesti Majas, kuhu tõin kokku kunstnikud, kel oli ühel või teisel moel pistmist Eestiga. Olid neil kas Eesti juured või olid nad siin käimas, üks oli ka abielus eestlasega, minu eesmärk oli läbi kunsti tuua kokku kogukonda, kel ka Eestiga mingit sidet. See osutus väga populaarseks, siiamaani mäletatakse seda 2006. aastal toimunud sündmust. Näituse nimi oli "Lõõm" - ka visuaalselt lahe sõna. Isegi kui sa eesti keelt ei räägi, jättis see inimestele mingi mulje või mälestuse. Sain aru, et isegi kui pole keelt, on visuaalkunst ühendava meediumina hästi oluline. Nii tutvusin ka paljude eestlastega, keda senini kas rohkem või vähem tunnen. Kogukonnaga suhtlust oli, sest tahad ikkagi oma keelt rääkida. Viimased neli aastat olen olnud osalise koormusega Eesti kultuuriesindaja Eesti konsulaadi juures, seetõttu on olnud ka rohkem sidet. Olen teinud mitmel tasemel läbi kursused eesti kultuuris, Eesti bürokraatias ja igasugu muudes asjades. Olen ka käinud Eestis nüüd tihedamini.
Mis oleks su unistus? Kuhu tahad välja jõuda, oled selle enda jaoks sõnastanud?
Väga hea küsimus. Kas nüüd unistus, aga kunstnikuna paneb mind liikuma see, kui ma kuidagi suudan mingilegi hulgale inimestest naha alla pugeda oma loominguga. Seda sellisel viisil, et inimeste suhe loodusega, looduskeskkonnaga muutuks - et nad teeks sellest tundlikust suhtest lähtuvalt ka oma otsused. Ma arvan, et kunstil on oma väga erilised võimalused seda teha. Maailma kaduvus on mu südamel kunstnikuna, ja oma performance 'ide käigus toon ka esile loomingu ja taasloomise võimalust. Kui ühe performance 'i jooksul on üks inimene väga sügavalt puudutatud, isegi kui ta seda hetkel veel ei tea, on see olulisem, kui tuhat viisakusest plaksutavat inimest.
### Response:
Jaanika Peerna: New Yorgis leiab igaüks oma kogukonna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tsitsipas alistas pea kolm tundi kestnud kohtumises Schwartzmani tulemusega 6:2, 6:7, 6:4. Kreeklane lõi matši jooksul neli ässa ja tegi ühe topeltvea vähem kui Schwartzman (4-5). Murdepunktidest päästis Tsitsipas seitsmest neli, seevastu suutis Schwartzman päästa kümnest murdepunktist kolm. Esimeselt servilt võitis tiitlikaitsja 66 protsenti ja teiselt 53 protsenti punktidest, Schwartzman näitajad olid vastavalt 63 ja 38 protsenti.
Pärast matši tunnistas Tsitsipas, et tal oli Schwartzmani vastu raskusi. "Matšis oli hetk, kus ma tundsin, et see, mida ma teen, ei tööta. Ta oli väga heas hoos ning ma üritasin nii palju kui suutsin matšis püsida ja see tuli mul väga hästi välja."
Poolfinaalis läheb Tsitsipas vastamisi Alexander Zvereviga (ATP 3.), kes oli veerandfinaalis parem Jannik Sinnerist (ATP 12.) 5:7, 6:3, 7:6. Teises poolfinaalis kohtuvad Alejandro Davidovich Fokina (ATP 46.) ja Grigor Dimitrov (ATP 29.) | Schwartzman osutas südikat vastupanu, kuid Tsitsipas võttis lõpuks võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tsitsipas alistas pea kolm tundi kestnud kohtumises Schwartzmani tulemusega 6:2, 6:7, 6:4. Kreeklane lõi matši jooksul neli ässa ja tegi ühe topeltvea vähem kui Schwartzman (4-5). Murdepunktidest päästis Tsitsipas seitsmest neli, seevastu suutis Schwartzman päästa kümnest murdepunktist kolm. Esimeselt servilt võitis tiitlikaitsja 66 protsenti ja teiselt 53 protsenti punktidest, Schwartzman näitajad olid vastavalt 63 ja 38 protsenti.
Pärast matši tunnistas Tsitsipas, et tal oli Schwartzmani vastu raskusi. "Matšis oli hetk, kus ma tundsin, et see, mida ma teen, ei tööta. Ta oli väga heas hoos ning ma üritasin nii palju kui suutsin matšis püsida ja see tuli mul väga hästi välja."
Poolfinaalis läheb Tsitsipas vastamisi Alexander Zvereviga (ATP 3.), kes oli veerandfinaalis parem Jannik Sinnerist (ATP 12.) 5:7, 6:3, 7:6. Teises poolfinaalis kohtuvad Alejandro Davidovich Fokina (ATP 46.) ja Grigor Dimitrov (ATP 29.)
### Response:
Schwartzman osutas südikat vastupanu, kuid Tsitsipas võttis lõpuks võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedel toimus Pyongyangi peaväljakul galaüritus, millel tuhanded värvilistes traditsioonilistes rõivastes inimesed laulsid ja tantsisid, kirjutab Reuters.
15. aprillil tähistatav Päikese päev on Põhja-Korea suurim riigipüha. Kim, kes suri 1994. aastal, lõi Põhja-Korea autoritaarse režiimi, mida praegu juhib tema lapselaps Kim Jong-un.
Kim Jong-un külastas vanaisa mausoleumi ning osales Pyongyangis Kim Il-sungi väljakul toimunud rahvakoosolekul ja -rongkäigul. Avalikku pöördumist ta senistel andmetel ei teinud.
Põhja-Korea riiklik uudisteagentuur teatas, et rahvakogunemisel kõneles üks kõrge valitsusametnik, kes ütles, et riik saab üle kõigist raskustest ning väljub alati võitjana.
Rahvusvahelised vaatlejad teatasid varem, et satelliidipiltide järgi valmistus Põhja-Korea püha eel sõjaväeparaadiks, kuid seni pole kinnitust, et paraad reede õhtul toimunud oleks.
Põhja-Korea pidustused toimuvad ajal, mil riik testis märtsis oma suurimaid mandritevahelisi ballistilisi rakette (ICBM) esimest korda pärast 2017. aastat. USA ja Lõuna-Korea ametnike väitel on märke, et peagi võib Põhja-Korea testida taas ka tuumarelvi. | Põhja-Korea tähistas riigi rajaja sünniaastapäeva sõjaväeparaadita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel toimus Pyongyangi peaväljakul galaüritus, millel tuhanded värvilistes traditsioonilistes rõivastes inimesed laulsid ja tantsisid, kirjutab Reuters.
15. aprillil tähistatav Päikese päev on Põhja-Korea suurim riigipüha. Kim, kes suri 1994. aastal, lõi Põhja-Korea autoritaarse režiimi, mida praegu juhib tema lapselaps Kim Jong-un.
Kim Jong-un külastas vanaisa mausoleumi ning osales Pyongyangis Kim Il-sungi väljakul toimunud rahvakoosolekul ja -rongkäigul. Avalikku pöördumist ta senistel andmetel ei teinud.
Põhja-Korea riiklik uudisteagentuur teatas, et rahvakogunemisel kõneles üks kõrge valitsusametnik, kes ütles, et riik saab üle kõigist raskustest ning väljub alati võitjana.
Rahvusvahelised vaatlejad teatasid varem, et satelliidipiltide järgi valmistus Põhja-Korea püha eel sõjaväeparaadiks, kuid seni pole kinnitust, et paraad reede õhtul toimunud oleks.
Põhja-Korea pidustused toimuvad ajal, mil riik testis märtsis oma suurimaid mandritevahelisi ballistilisi rakette (ICBM) esimest korda pärast 2017. aastat. USA ja Lõuna-Korea ametnike väitel on märke, et peagi võib Põhja-Korea testida taas ka tuumarelvi.
### Response:
Põhja-Korea tähistas riigi rajaja sünniaastapäeva sõjaväeparaadita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üksikmängude avamatšis viis Magda Linette Poola juhtima, kui ta alistas 6:1, 4:6, 6:2 Irina-Camelia Begu. Teises matšis tuli väljakule maailma esireket Iga Swiatek, kes sai vähem kui tund aega kestnud kohtumises 6:1, 6:0 jagu Mihaela Buzarnescust ning pikendas oma võiduseeria 18. mängule.
"Võiduseeria on andnud mulle palju enesekindlust. Ma saan oma vastaseid väga lihtsalt survestada ja see annab mulle suure eelise," märkis Swiatek pärast matši turniiri kodulehele.
Suurbritannia ja Tšehhi mängisid 1:1 viiki. Viimasest kümnest Billie Jean Kingi karikavõistlustest kuus võitnud Tšehhi naiskond läks avamängu järel juhtima, kui Marketa Vondrousova oli 6:1, 6:0 parem Harriet Dartist. Teise mänguga viigistas üldseisu Emma Raducanu, kes alistas 7:5, 7:5 Tereza Martincova.
18-kordne tiitlivõitja USA oli avapäeval 2:0 parem Ukrainast. Alison Riske sai 7:6, 7:5 jagu Dayana Yastremskast, Jessica Pegula teenis 6:2, 6:1 võidu Katarina Zavatska üle. Saksamaa naiskond jäi Kasahstani vastu 0:2 kaotusseisu. Sel turniiril oma karjääri 15. võidu teeninud Julia Putintseva alistas endise maailma esireketi Angelique Kerberi 3:6, 6:3, 6:2 ning Jelena Rõbakina võitis Laura Siegemundi 6:0, 6:1.
Läti naiskond pidi tunnistama kanadalannade 0:2 paremust. Leylah Fernandez sai 6:1, 6:2 jagu Darja Semenistajast ja Rebecca Marino oli 6:3, 6:7, 6:3 parem Daniela Vismanest.
Laupäeval jätkuvad vastasseisud kahe üksikmängu ja ühe paarismänguga.
Day 1 Qualifier results
2️⃣➖0️⃣
2️⃣➖0️⃣
1️⃣➖1️⃣
2️⃣➖0️⃣
2️⃣➖0️⃣
0️⃣➖2️⃣
2️⃣➖0️⃣ #BJKCup
— Billie Jean King Cup (@BJKCup) April 16, 2022 | Maailma esireket pikendas võiduseeriat, Raducanu debüüt lõppes võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üksikmängude avamatšis viis Magda Linette Poola juhtima, kui ta alistas 6:1, 4:6, 6:2 Irina-Camelia Begu. Teises matšis tuli väljakule maailma esireket Iga Swiatek, kes sai vähem kui tund aega kestnud kohtumises 6:1, 6:0 jagu Mihaela Buzarnescust ning pikendas oma võiduseeria 18. mängule.
"Võiduseeria on andnud mulle palju enesekindlust. Ma saan oma vastaseid väga lihtsalt survestada ja see annab mulle suure eelise," märkis Swiatek pärast matši turniiri kodulehele.
Suurbritannia ja Tšehhi mängisid 1:1 viiki. Viimasest kümnest Billie Jean Kingi karikavõistlustest kuus võitnud Tšehhi naiskond läks avamängu järel juhtima, kui Marketa Vondrousova oli 6:1, 6:0 parem Harriet Dartist. Teise mänguga viigistas üldseisu Emma Raducanu, kes alistas 7:5, 7:5 Tereza Martincova.
18-kordne tiitlivõitja USA oli avapäeval 2:0 parem Ukrainast. Alison Riske sai 7:6, 7:5 jagu Dayana Yastremskast, Jessica Pegula teenis 6:2, 6:1 võidu Katarina Zavatska üle. Saksamaa naiskond jäi Kasahstani vastu 0:2 kaotusseisu. Sel turniiril oma karjääri 15. võidu teeninud Julia Putintseva alistas endise maailma esireketi Angelique Kerberi 3:6, 6:3, 6:2 ning Jelena Rõbakina võitis Laura Siegemundi 6:0, 6:1.
Läti naiskond pidi tunnistama kanadalannade 0:2 paremust. Leylah Fernandez sai 6:1, 6:2 jagu Darja Semenistajast ja Rebecca Marino oli 6:3, 6:7, 6:3 parem Daniela Vismanest.
Laupäeval jätkuvad vastasseisud kahe üksikmängu ja ühe paarismänguga.
Day 1 Qualifier results
2️⃣➖0️⃣
2️⃣➖0️⃣
1️⃣➖1️⃣
2️⃣➖0️⃣
2️⃣➖0️⃣
0️⃣➖2️⃣
2️⃣➖0️⃣ #BJKCup
— Billie Jean King Cup (@BJKCup) April 16, 2022
### Response:
Maailma esireket pikendas võiduseeriat, Raducanu debüüt lõppes võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Intervjuudes ja postitustes jäävad aeg-ajalt kõlama Ukraina sõjapõgenike usulised väljendused ja veendumused ("olime varjendis ja palvetasime"). Eesti inimesi jätavad usulised teemad seevastu pigem külmaks.
Eriti asjakohane on see teema enne saabuvaid ülestõusmispühi, kui eestlaste jaoks on kristlaste suurim püha sageli vaid pikem nädalavahetus, kus saab maal rohkem riisuda. Panen kaplanina kirja mõned soovitused, kuidas kristlaste jaoks olemas olla, isegi kui piibel on vaid tuttav filmi "Tõde ja õigus" kaudu.
Oleme kõik usuliselt mõjutatud
Isegi kui me igapäevaselt ei näe ega ei tunneta kõrgemat vaimulikku jõudu, siis oleme kõik usuliselt mõjutatud. Ka see, kui me ei vestle usulistest teemadest, on väljendus. Kui aga inimene on kristlikus kultuuris üles kasvanud, võib see olla ehmatav, kui uues kultuuris usulistest teemadest ei räägita, see ei avaldu kõnepruugis ega suhtumises. Seetõttu saab toetust pakkuv isik pakkuda vestlusruumi sellel teemal, teatud osas ka ette valmistada ja meelestatust luua.
Ometi on kõigil kokkupuuteid usu ja kirikuga. Teoloog Avery Dulles toob välja viis kiriku rolli läbi ajaloo: kirik kui institutsioon, püha sakrament, ebamaine ühendus, sõnumitooja ja teenija. Usun, et see kaardistab ka meie erinevaid hoiakuid kirikusse ja kristlastesse.
Kas me arvame, et kirikuinimesed on vaid propagandistid, kes suruvad oma arvamust peale? Või on kirikute roll raskel ajal humanitaarabi pakkuda? Või on me arvamus mõjutatud filmist "Titanic", kus kirikuõpetaja oli "viimane seisev mees pardal"?
Meie kogemused kirikuga mõjutavad seda, kuidas me mõtleme, ja ka seda, kuidas ennast usulistes küsimustes väljendame. Neid mõjutusi tasub märgata ja enda mõtetest hoolimata väljendada end lugupidavalt ja hoolivalt.
Väldi vaidlusi usulistel teemadel – pigem kuula
Rasketel hetkedel võib kõigil tekkida usulisi heitlusi. Ka nendel, kellele on lapsepõlvest peale õpetatud, et hädaajal tuleb Jumala poole hüüda, võib tekkida valusaid küsimusi: kus siis Jumal on, kui mul on raske? Seepärast on tugiisikuna oluline olla teadlik võimalikest heitlusest ning mitte neid kahtlusi süvendada ega õigustada, et "ma olen kogu aeg arvanud, et see usk on vaid lollide lohutus".
Kui endal tekib hetki, kus on vaja oma usulisi kogemusi ja eluväärtusi ümber mõtestada, tasub otsida mõne kõrvalise hingehoidja või kristlase kontakti, mitte tõmmata Ukraina sõjapõgenikku teoloogilisse diskussiooni.
Eelkõige tasub tugiisikuna teist inimest kuulata, olles siiralt uudishimulik ja seejuures hinnanguvaba. Saab kinnitada, et tõesti on keeruline ja avaldada soovi teise jaoks olemas olla. Kui teine kasutab võõraid väljendusi, mis ilmselt on usuga seotud, tasub neidki märgata ja mitte ignoreerida.
Näiteks kuidas reageerida, kui keegi ütleb: "Jumal on teid saatnud minu juurde"? Mõned võimalused lugupidavaks väljenduseks:
"Suur tänu, et seda jagate."
"Näen, et teie usk on teile väga oluline, see ilmselt toetab teid praegusel ajal."
"Ma ise ei ole usuga väga palju kokku puutunud, küll aga näen teie elust, et sellel on oluline roll ja see paneb mind tundma (tänulikuna, alandlikuna, vajalikuna vms)."
Kuidas ülestõusmispühadeks valmistuda?
Kuidas tugiisikuna kirikupühadeks valmistuda? Kindlasti tasub see korra teemaks võtta ja osalt ka ette hoiatada, et Eestis see ei ole väga laialt tähistatav püha. Eelkõige tasub uurida, mis kuupäevadel ja millise kalendri järgi ülestõusmispühasid peetakse.
"Kui on olnud komme käia kirikus, tasub uurida võimalusi, kus Eestiski tõlkega jumalateenistusi tehakse."
Võib uurida traditsioonide kohta, kuidas on harjutud neid pühasid tähistama. Kui on olnud komme käia kirikus, tasub uurida võimalusi, kus Eestiski tõlkega jumalateenistusi tehakse. Kui on tavaks teha pidulik lõunasöök, võib pakkuda sarnast võimalust kodusemas õhkkonnas. Kui lastel on olnud sooviks õppida ära mõni laul või teha lühinäidend, võib mõelda, kas sarnast võimalust saab Eestiski pakkuda, sest traditsioonide toetamine toetab ka turvatunnet.
Tasub arutada, kas ukraina inimesed, kes võivad olla usulistes küsimustes haritumad, soovivad ise hoopis eesti inimeste jaoks olemas olla. Ehk nad saavad ka omalt poolt panustada, korraldades piibliõpet või laulda kirikulaule. Seegi võib anda põgenikustaatusele lisaväärtuse ning annab vajaliku kontrollitunde.
Lootusrikkad lood kui headuse meelespead
Kuigi olud on keerulised ning igapäevaselt levib palju lootusetust, hirmu ja ebakindlust, tasub siiski ka märgata häid lugusid – juhuslikke heategusid, heasoovlikkust ja tänulikkust. Need lood ja hetked aitavad hoida lootusrikkust ja annavad igal päeval uut jaksu. Toetajana saab neid lugusid esile tuua ja meeles pidada, et raskel hetkel julgustada.
Edith Eger on raamatusse "The Choice" ("Valik") pannud kirja oma Auschwitzi kogemused ning räägib loo, kuidas käis oma õe jaoks toitu varastamas. Ta sai aru, et ta õde on nälgimisest nõrkemise äärel ning tal on vaja midagi ette võtta. Nähes, et nende laagriala kõrval kasvatati porgandeid, otsustas ta õhtupimeduses üle aia ronida. Loomulikult oli see keelatud tegevus.
Tal õnnestuski üle aia minna, võtta mõned porgandid ning ka tagasi turnida. Teel laagrisse aga pidas teda tunnimees kinni. See oli üks mitmest olukorrast Edithi elus, kus ta pidi seisma relva ees ja silme eest käis läbi tema 16-aastane elu, teadmata, mis edasi juhtub. Aga tunnimees lasi ta laagrisse.
Järgmisel hommikul oli tavapärane rivistus, kus sama tunnimees nõudis: "Kes see oli, kes eile reegleid rikkus?" Edithi õde hurjutas teda, kui Edith üleni värisedes ette astus. Aga mis juhtus? Tunnimees andis talle pätsi leiba sõnadega: "Sa oled vist väga näljane, et eile sellist asja tegid."
Edith kinnitab oma raamatus, et see tunnimees aitab meeles pidada, et inimesed on loomupäraselt head ja et isegi 12 aastat terrorit ei suuda inimeste headust ära võtta. | Elina Kivinukk: kuidas toetada usklikku ukrainlast? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Intervjuudes ja postitustes jäävad aeg-ajalt kõlama Ukraina sõjapõgenike usulised väljendused ja veendumused ("olime varjendis ja palvetasime"). Eesti inimesi jätavad usulised teemad seevastu pigem külmaks.
Eriti asjakohane on see teema enne saabuvaid ülestõusmispühi, kui eestlaste jaoks on kristlaste suurim püha sageli vaid pikem nädalavahetus, kus saab maal rohkem riisuda. Panen kaplanina kirja mõned soovitused, kuidas kristlaste jaoks olemas olla, isegi kui piibel on vaid tuttav filmi "Tõde ja õigus" kaudu.
Oleme kõik usuliselt mõjutatud
Isegi kui me igapäevaselt ei näe ega ei tunneta kõrgemat vaimulikku jõudu, siis oleme kõik usuliselt mõjutatud. Ka see, kui me ei vestle usulistest teemadest, on väljendus. Kui aga inimene on kristlikus kultuuris üles kasvanud, võib see olla ehmatav, kui uues kultuuris usulistest teemadest ei räägita, see ei avaldu kõnepruugis ega suhtumises. Seetõttu saab toetust pakkuv isik pakkuda vestlusruumi sellel teemal, teatud osas ka ette valmistada ja meelestatust luua.
Ometi on kõigil kokkupuuteid usu ja kirikuga. Teoloog Avery Dulles toob välja viis kiriku rolli läbi ajaloo: kirik kui institutsioon, püha sakrament, ebamaine ühendus, sõnumitooja ja teenija. Usun, et see kaardistab ka meie erinevaid hoiakuid kirikusse ja kristlastesse.
Kas me arvame, et kirikuinimesed on vaid propagandistid, kes suruvad oma arvamust peale? Või on kirikute roll raskel ajal humanitaarabi pakkuda? Või on me arvamus mõjutatud filmist "Titanic", kus kirikuõpetaja oli "viimane seisev mees pardal"?
Meie kogemused kirikuga mõjutavad seda, kuidas me mõtleme, ja ka seda, kuidas ennast usulistes küsimustes väljendame. Neid mõjutusi tasub märgata ja enda mõtetest hoolimata väljendada end lugupidavalt ja hoolivalt.
Väldi vaidlusi usulistel teemadel – pigem kuula
Rasketel hetkedel võib kõigil tekkida usulisi heitlusi. Ka nendel, kellele on lapsepõlvest peale õpetatud, et hädaajal tuleb Jumala poole hüüda, võib tekkida valusaid küsimusi: kus siis Jumal on, kui mul on raske? Seepärast on tugiisikuna oluline olla teadlik võimalikest heitlusest ning mitte neid kahtlusi süvendada ega õigustada, et "ma olen kogu aeg arvanud, et see usk on vaid lollide lohutus".
Kui endal tekib hetki, kus on vaja oma usulisi kogemusi ja eluväärtusi ümber mõtestada, tasub otsida mõne kõrvalise hingehoidja või kristlase kontakti, mitte tõmmata Ukraina sõjapõgenikku teoloogilisse diskussiooni.
Eelkõige tasub tugiisikuna teist inimest kuulata, olles siiralt uudishimulik ja seejuures hinnanguvaba. Saab kinnitada, et tõesti on keeruline ja avaldada soovi teise jaoks olemas olla. Kui teine kasutab võõraid väljendusi, mis ilmselt on usuga seotud, tasub neidki märgata ja mitte ignoreerida.
Näiteks kuidas reageerida, kui keegi ütleb: "Jumal on teid saatnud minu juurde"? Mõned võimalused lugupidavaks väljenduseks:
"Suur tänu, et seda jagate."
"Näen, et teie usk on teile väga oluline, see ilmselt toetab teid praegusel ajal."
"Ma ise ei ole usuga väga palju kokku puutunud, küll aga näen teie elust, et sellel on oluline roll ja see paneb mind tundma (tänulikuna, alandlikuna, vajalikuna vms)."
Kuidas ülestõusmispühadeks valmistuda?
Kuidas tugiisikuna kirikupühadeks valmistuda? Kindlasti tasub see korra teemaks võtta ja osalt ka ette hoiatada, et Eestis see ei ole väga laialt tähistatav püha. Eelkõige tasub uurida, mis kuupäevadel ja millise kalendri järgi ülestõusmispühasid peetakse.
"Kui on olnud komme käia kirikus, tasub uurida võimalusi, kus Eestiski tõlkega jumalateenistusi tehakse."
Võib uurida traditsioonide kohta, kuidas on harjutud neid pühasid tähistama. Kui on olnud komme käia kirikus, tasub uurida võimalusi, kus Eestiski tõlkega jumalateenistusi tehakse. Kui on tavaks teha pidulik lõunasöök, võib pakkuda sarnast võimalust kodusemas õhkkonnas. Kui lastel on olnud sooviks õppida ära mõni laul või teha lühinäidend, võib mõelda, kas sarnast võimalust saab Eestiski pakkuda, sest traditsioonide toetamine toetab ka turvatunnet.
Tasub arutada, kas ukraina inimesed, kes võivad olla usulistes küsimustes haritumad, soovivad ise hoopis eesti inimeste jaoks olemas olla. Ehk nad saavad ka omalt poolt panustada, korraldades piibliõpet või laulda kirikulaule. Seegi võib anda põgenikustaatusele lisaväärtuse ning annab vajaliku kontrollitunde.
Lootusrikkad lood kui headuse meelespead
Kuigi olud on keerulised ning igapäevaselt levib palju lootusetust, hirmu ja ebakindlust, tasub siiski ka märgata häid lugusid – juhuslikke heategusid, heasoovlikkust ja tänulikkust. Need lood ja hetked aitavad hoida lootusrikkust ja annavad igal päeval uut jaksu. Toetajana saab neid lugusid esile tuua ja meeles pidada, et raskel hetkel julgustada.
Edith Eger on raamatusse "The Choice" ("Valik") pannud kirja oma Auschwitzi kogemused ning räägib loo, kuidas käis oma õe jaoks toitu varastamas. Ta sai aru, et ta õde on nälgimisest nõrkemise äärel ning tal on vaja midagi ette võtta. Nähes, et nende laagriala kõrval kasvatati porgandeid, otsustas ta õhtupimeduses üle aia ronida. Loomulikult oli see keelatud tegevus.
Tal õnnestuski üle aia minna, võtta mõned porgandid ning ka tagasi turnida. Teel laagrisse aga pidas teda tunnimees kinni. See oli üks mitmest olukorrast Edithi elus, kus ta pidi seisma relva ees ja silme eest käis läbi tema 16-aastane elu, teadmata, mis edasi juhtub. Aga tunnimees lasi ta laagrisse.
Järgmisel hommikul oli tavapärane rivistus, kus sama tunnimees nõudis: "Kes see oli, kes eile reegleid rikkus?" Edithi õde hurjutas teda, kui Edith üleni värisedes ette astus. Aga mis juhtus? Tunnimees andis talle pätsi leiba sõnadega: "Sa oled vist väga näljane, et eile sellist asja tegid."
Edith kinnitab oma raamatus, et see tunnimees aitab meeles pidada, et inimesed on loomupäraselt head ja et isegi 12 aastat terrorit ei suuda inimeste headust ära võtta.
### Response:
Elina Kivinukk: kuidas toetada usklikku ukrainlast? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks peaministrile kuuluvad allikate sõnul delegatsiooni rahandusminister Serhi Martšenko ja keskpanga juht Kirill Ševtšenko, kirjutab Reuters.
Neil on plaanis kahepoolsed kohtumised G7 ning teiste riikide rahandusametnikega. Lisaks kavatsevad nad osaleda Ukraina-teemalisel ümarlaual, mida Maailmapank neljapäeval võõrustab.
Neljapäevane üritus on alates Venemaa sissetungist 24. veebruaril Ukraina ametnikele esimene võimalus kohtuda arenenud riikide rahandusametnikega.
Järgmise nädala kohtumiste peateema on arvatavalt sõja kõrvalmõjud. | Allikad: Ukraina peaminister külastab Washingtoni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks peaministrile kuuluvad allikate sõnul delegatsiooni rahandusminister Serhi Martšenko ja keskpanga juht Kirill Ševtšenko, kirjutab Reuters.
Neil on plaanis kahepoolsed kohtumised G7 ning teiste riikide rahandusametnikega. Lisaks kavatsevad nad osaleda Ukraina-teemalisel ümarlaual, mida Maailmapank neljapäeval võõrustab.
Neljapäevane üritus on alates Venemaa sissetungist 24. veebruaril Ukraina ametnikele esimene võimalus kohtuda arenenud riikide rahandusametnikega.
Järgmise nädala kohtumiste peateema on arvatavalt sõja kõrvalmõjud.
### Response:
Allikad: Ukraina peaminister külastab Washingtoni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Deutsche Welle kirjutab, et allikate sõnul peaks Ukraina saama üle miljardi euro.
AP kirjutab, et raha peab Ukraina põhiliselt kasutama sõjaväevarustuse ostmiseks.
Teised riigid on kritiseerinud Saksamaad liiga tagasihoidlikult Ukrainat relvadega abistamise pärast. Saksamaa on siiani saatnud Ukrainale sõjalisi vahendeid, näiteks granaate, õhutõrjerakette, kuulipildujaid ja laskemoona, kuid mitte raskerelvi nagu tankid, helikopterid ja hävituslennukid.
Die Medienberichte sind zutreffend: Im #Ergänzungshaushalt wird die militärische #Ertüchtigungshilfe auf 2 Milliarden Euro angehoben. Die Mittel kommen weit überwiegend der #Ukraine zugute. Der @Bundeskanzler hatte dies frühzeitig angefordert. CL
— Christian Lindner (@c_lindner) April 15, 2022 | Saksamaa plaanib suurendada sõjalist abi Ukrainale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Deutsche Welle kirjutab, et allikate sõnul peaks Ukraina saama üle miljardi euro.
AP kirjutab, et raha peab Ukraina põhiliselt kasutama sõjaväevarustuse ostmiseks.
Teised riigid on kritiseerinud Saksamaad liiga tagasihoidlikult Ukrainat relvadega abistamise pärast. Saksamaa on siiani saatnud Ukrainale sõjalisi vahendeid, näiteks granaate, õhutõrjerakette, kuulipildujaid ja laskemoona, kuid mitte raskerelvi nagu tankid, helikopterid ja hävituslennukid.
Die Medienberichte sind zutreffend: Im #Ergänzungshaushalt wird die militärische #Ertüchtigungshilfe auf 2 Milliarden Euro angehoben. Die Mittel kommen weit überwiegend der #Ukraine zugute. Der @Bundeskanzler hatte dies frühzeitig angefordert. CL
— Christian Lindner (@c_lindner) April 15, 2022
### Response:
Saksamaa plaanib suurendada sõjalist abi Ukrainale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üle-eelmisel nädalal Eesti meistriks kroonitud Bobrov oli avaringis 15:9 üle sakslasest Julian Kulozikist, teises ringis sai ta skooriga 14:11 jagu tšehhist Martin Rubesist. Paraku tuli 64 parema seas tunnistada Hong Kongi vehkleja Hoi Sun Fongi 8:9 paremust.
Ruslan Eskov alistas avaringis tšehhi Josef Balcari 15:10, aga kaotas siis sakslasele Fabian Herzbergile sama skooriga. Avaringis vaba olnud Filipp Djatšuk jäi teises ringis 13:15 alla itaallasele Enrico Piattile. Markus Salm eelvoorust edasi ei pääsenud. | Värske Eesti meister Bobrov piirdus MK-etapil kahe matšiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üle-eelmisel nädalal Eesti meistriks kroonitud Bobrov oli avaringis 15:9 üle sakslasest Julian Kulozikist, teises ringis sai ta skooriga 14:11 jagu tšehhist Martin Rubesist. Paraku tuli 64 parema seas tunnistada Hong Kongi vehkleja Hoi Sun Fongi 8:9 paremust.
Ruslan Eskov alistas avaringis tšehhi Josef Balcari 15:10, aga kaotas siis sakslasele Fabian Herzbergile sama skooriga. Avaringis vaba olnud Filipp Djatšuk jäi teises ringis 13:15 alla itaallasele Enrico Piattile. Markus Salm eelvoorust edasi ei pääsenud.
### Response:
Värske Eesti meister Bobrov piirdus MK-etapil kahe matšiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kiievis ja selle ümbruses paikneva kahe pataljoni ohvitserid ütlesid The Times 'ile, et nad on läbinud Briti eriüksuslaste käe all väljaõppe. Üks treening toimus möödunud nädalal ning teine nädal enne seda.
Kapten Juri Mõronenko, kelle pataljon paikneb Kiievi põhjapoolses äärelinnas Obolonis, ütles, et Briti sõjaväe koolitajad on saabunud õpetama uusi ja naasvaid sõjaväelasi kasutama Suurbritannia tarnitud NLAW-tüüpi tankitõrjerakette. Raketid viidi Ukrainasse veebruaris, kui Venemaa oma sissetungi alustas.
Üks Ukraina eriüksuslaste ülem ütles, et 112. pataljon, mille juurde tema üksus kuulus, läbis väljaõppe eelmisel nädalal. Seda kinnitas ka üks komandör. "Britid olid tublid poisid," ütles ta. "Nad kutsusid meid pärast sõja lõppu enda juurde külla," lisas ta.
Briti kaitseministeerium keeldus Ukraina sõjaväelaste sõnu kinnitamast, viidates pikaajalisele kokkuleppele erioperatsioone mitte kommenteerida.
Ukrainas on väljaõpetajate ning vabatahtlikena ka endised Briti sõdurid, merejalaväelased ja eriüksuslaste komandod, kuid Ukraina ohvitserid olid kindlad, et nende väljaõppe viisid sel kuul läbi praegu teenistuses olevad Briti sõdurid.
Briti relvajõudude minister James Heappey ütles sel nädalal, et Ukraina väed peaksid saabuma järgmisel nädalal Suurbritanniasse soomusmasinate koolitusele.
Mõronenko ütles, et väljaõppe jätkamine on kriitilise tähtsusega, sest Venemaa sissetungi alguses värvatud uutel ja naasnud veteranidel puudus kogemus tankitõrjerakettidega, mida Suurbritannia Vene vägede sissetungi ajal on saatnud.
"Oleme saanud Suurbritannialt tohutut sõjalist abi. Kuid inimesed, kes teadsid, kuidas NLAW-sid kasutada, olid mujal, nii et pidime minema YouTube'i, et ennast õpetada. Õppida saab seitsme minutiga, viie kuni seitsme minutiga," rääkis ta.
"Pärast seda oli meil hea väljaõpe. Briti ohvitserid olid meie üksuses kaks nädalat tagasi ja nad õpetasid meid väga hästi välja. Ja kuna meil on olnud edu, on meil nüüd ka enesekindlus," lisas ta.
Briti sõjaväe väljaõpetajad saadeti esimest korda Ukrainasse pärast seda, kui Vene väed tungisid Krimmi. Nad viidi sealt minema veebruaris, et vältida otsest konflikti Vene vägedega ning võimalust, et NATO tiritakse sõtta.
USA teatas sel nädalal, et saadab Ukrainale 800 miljoni dollari ulatuses uusi relvi, mille seas on esimest korda suurtükke. Lisaks saadab USA oma sõjaväelasi Ukraina sõdureid välja õpetama. Pentagon kinnitas, et Ukraina territooriumil õppust ei korraldata.
Venemaa saatis sel nädalal Washingtonile kirja, milles nõudis, et USA lõpetaks Kiievi relvastamise, hoiatades ettearvamatute tagajärgede eest. | Briti sõjaväelased õpetavad Ukrainas kohalikke jõude välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kiievis ja selle ümbruses paikneva kahe pataljoni ohvitserid ütlesid The Times 'ile, et nad on läbinud Briti eriüksuslaste käe all väljaõppe. Üks treening toimus möödunud nädalal ning teine nädal enne seda.
Kapten Juri Mõronenko, kelle pataljon paikneb Kiievi põhjapoolses äärelinnas Obolonis, ütles, et Briti sõjaväe koolitajad on saabunud õpetama uusi ja naasvaid sõjaväelasi kasutama Suurbritannia tarnitud NLAW-tüüpi tankitõrjerakette. Raketid viidi Ukrainasse veebruaris, kui Venemaa oma sissetungi alustas.
Üks Ukraina eriüksuslaste ülem ütles, et 112. pataljon, mille juurde tema üksus kuulus, läbis väljaõppe eelmisel nädalal. Seda kinnitas ka üks komandör. "Britid olid tublid poisid," ütles ta. "Nad kutsusid meid pärast sõja lõppu enda juurde külla," lisas ta.
Briti kaitseministeerium keeldus Ukraina sõjaväelaste sõnu kinnitamast, viidates pikaajalisele kokkuleppele erioperatsioone mitte kommenteerida.
Ukrainas on väljaõpetajate ning vabatahtlikena ka endised Briti sõdurid, merejalaväelased ja eriüksuslaste komandod, kuid Ukraina ohvitserid olid kindlad, et nende väljaõppe viisid sel kuul läbi praegu teenistuses olevad Briti sõdurid.
Briti relvajõudude minister James Heappey ütles sel nädalal, et Ukraina väed peaksid saabuma järgmisel nädalal Suurbritanniasse soomusmasinate koolitusele.
Mõronenko ütles, et väljaõppe jätkamine on kriitilise tähtsusega, sest Venemaa sissetungi alguses värvatud uutel ja naasnud veteranidel puudus kogemus tankitõrjerakettidega, mida Suurbritannia Vene vägede sissetungi ajal on saatnud.
"Oleme saanud Suurbritannialt tohutut sõjalist abi. Kuid inimesed, kes teadsid, kuidas NLAW-sid kasutada, olid mujal, nii et pidime minema YouTube'i, et ennast õpetada. Õppida saab seitsme minutiga, viie kuni seitsme minutiga," rääkis ta.
"Pärast seda oli meil hea väljaõpe. Briti ohvitserid olid meie üksuses kaks nädalat tagasi ja nad õpetasid meid väga hästi välja. Ja kuna meil on olnud edu, on meil nüüd ka enesekindlus," lisas ta.
Briti sõjaväe väljaõpetajad saadeti esimest korda Ukrainasse pärast seda, kui Vene väed tungisid Krimmi. Nad viidi sealt minema veebruaris, et vältida otsest konflikti Vene vägedega ning võimalust, et NATO tiritakse sõtta.
USA teatas sel nädalal, et saadab Ukrainale 800 miljoni dollari ulatuses uusi relvi, mille seas on esimest korda suurtükke. Lisaks saadab USA oma sõjaväelasi Ukraina sõdureid välja õpetama. Pentagon kinnitas, et Ukraina territooriumil õppust ei korraldata.
Venemaa saatis sel nädalal Washingtonile kirja, milles nõudis, et USA lõpetaks Kiievi relvastamise, hoiatades ettearvamatute tagajärgede eest.
### Response:
Briti sõjaväelased õpetavad Ukrainas kohalikke jõude välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses reedeses Serie A mängus viis Marcelo Brozovic Internazionale pool tundi kestnud mängu järel võõrsil Spezia vastu juhtima, Lautaro Martinez suurendas 73. minutil külaliste edu ja kuigi Giulio Maggiore tabamus tegi 88. minutil seisuks 1:2, vormistas mängu kolmandal lisaminutil lõppskoori Alexis Sanchez.
Õhtuses matšis lõi Rafael Leao San Sirol mänginud AC Milani avavärava Genoa võrku juba 11. minutil, aga kergemalt saadi hingata alles 87. minutil, kui Junior Messiase tabamus tõi tabloole ka lõppskooriks jäänud 2:0.
Milan on 33 mänguga kogunud 71 punkti, linnarivaal Inter jääb neist ühe vähem peetud mängu juures maha kahe punktiga. Kolmas on 66 punkti teeninud Napoli.
Järgmised mängupäevad tõotavad Itaalias tulla põnevad: kõigepealt võõrustab Napoli pühapäeval viiendal kohal olevat AS Romat, järgmisel nädalal sõidab Milan külla kuuendal kohal olevale Laziole ja siis võtab Inter vastu Roma. | Inter tõusis mõneks tunniks liidriks, Milan andis koheselt vastuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses reedeses Serie A mängus viis Marcelo Brozovic Internazionale pool tundi kestnud mängu järel võõrsil Spezia vastu juhtima, Lautaro Martinez suurendas 73. minutil külaliste edu ja kuigi Giulio Maggiore tabamus tegi 88. minutil seisuks 1:2, vormistas mängu kolmandal lisaminutil lõppskoori Alexis Sanchez.
Õhtuses matšis lõi Rafael Leao San Sirol mänginud AC Milani avavärava Genoa võrku juba 11. minutil, aga kergemalt saadi hingata alles 87. minutil, kui Junior Messiase tabamus tõi tabloole ka lõppskooriks jäänud 2:0.
Milan on 33 mänguga kogunud 71 punkti, linnarivaal Inter jääb neist ühe vähem peetud mängu juures maha kahe punktiga. Kolmas on 66 punkti teeninud Napoli.
Järgmised mängupäevad tõotavad Itaalias tulla põnevad: kõigepealt võõrustab Napoli pühapäeval viiendal kohal olevat AS Romat, järgmisel nädalal sõidab Milan külla kuuendal kohal olevale Laziole ja siis võtab Inter vastu Roma.
### Response:
Inter tõusis mõneks tunniks liidriks, Milan andis koheselt vastuse |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.