instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome koondise ja Moskva CSKA poolkaitsja põrus eelmise aasta sügisel dopingukontrollis kokaiiniga ning peab nüüd olema 2018. aasta 5. oktoobrini palliväljakutelt eemal.
Jeremenko ei nõustu UEFA karistusega ja kavatseb selle edasi kaevata rahvusvahelisse spordiarbitraaži kohtusse CAS. | UEFA jättis Soome jalgpallitähe karistuse jõusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome koondise ja Moskva CSKA poolkaitsja põrus eelmise aasta sügisel dopingukontrollis kokaiiniga ning peab nüüd olema 2018. aasta 5. oktoobrini palliväljakutelt eemal.
Jeremenko ei nõustu UEFA karistusega ja kavatseb selle edasi kaevata rahvusvahelisse spordiarbitraaži kohtusse CAS.
### Response:
UEFA jättis Soome jalgpallitähe karistuse jõusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Täna otsustasime luua sõjalise planeerimis- ja juhtimisvõime peakorteri (MPCC - Military Planning Conduct and Capability facility), mis hakkab juhtima EL-i sõjalisi väljaõppemissioone," ütles EL-i välispoliitikajuht Federica Mogherini ajakirjanikele.
Tema sõnul toetasid uue sõjalise struktuuri loomist kõigi 28 liikmesriigi välis- ja kaitseministrid konsensuslikult.
Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen ütles, et EL-i kaitseministrid "asutasid või panid liikuma protsessi Euroopa välismissioonide juhtimiskeskuse loomiseks".
Mogherini sõnul võimaldab uus struktuur senisest "tõhusamat lähenemist pooleliolevatele sõjalistele väljaõppemissioonidele".
MPCC ülesandeks saab koordineerida EL-i tsiviilsõjalisi operatsioone, mis ei hõlma sõjalise jõu kasutamist.
Sellised operatsioonid on EL-i tsiviilsõjalised väljaõppemissioonid Malis, Kesk-Aafrika Vabariigis ja Somaalias.
EL viib Vahemere keskosas läbi ka operatsiooni Sophia, millel osalevatel sõjalaevadel on volitused kasutada inimsmugeldajate vastu jõudu, ning Aafrika Sarve vetes piraatidevastast operatsiooni Atalanta.
Nendel operatsioonidel on eraldiseisvad juhtimiskeskused ja neid uue peakorteri alla ei koondata.
Uues peakorter lõimitakse EL-i olemasolevatesse sõjalistesse struktuuridesse ja selles asub tööle umbes 30 staabiohvitseri. EL-i allikad ütlesid eelmisel nädalal AFP-le, et sõjalise mõõtme pisendamiseks hakkab peakorteri juht kandma sõjaväekomandöri asemel direktori ametinimetust.
Mogherini sõnul on otsus EL-i jaoks suur samm edasi pärast aastakümnete pikkusi erimeelsusi bloki kaitsepoliitilise rolli üle, millele Suurbritannia on kaua vastu seisnud.
Välispoliitikajuht tunneb enda sõnul kokkuleppe üle teatud määral uhkust. "See on üks valdkondi, kus meil on olnud EL-is pikk erimeelsuste ajalugu. Oleme kaitsevaldkonnas raskustega silmitsi seisnud alates 1950. aastatest," lausus ta.
Von der Leyeni sõnul on peakorteri mõte selles, et EL-i liikmesriigid, kes ei soovi juhtimisstruktuuri töös otseselt osaleda, võivad kaasa lüüa vaatlejana.
"EL-i mitte kuuluvate riikide jaoks, nagu Norra või tulevikus Suurbritannia, on olemas võimalus liituda valikuliselt teatud projektide või missioonidega. Norralastel ja brittidel on selle vastu suur huvi," lausus Saksa kaitseminister.
Eesti kaitseministeeriumi teatel hakkab juhtimisstruktuuris tööle 30 staabiohvitseri, kelle peaülesanneteks saavad operatsioonide analüüsimine, planeerimine ja väeloome korraldamine.
Mogherini ütles enne kohtumist, et välis- ja kaitseministrid arutavad "edasisi samme, mis aitaksid muuta EL-i kaitsevaldkonnas tõsiseltvõetavamaks ja tugevamaks".
"Eelseisev otsus puudutab sõjalist planeerimist ja võimete kasutamist," ütles Mogherini Brüsselis ajakirjanikele. "See ei ole Euroopa armee - tean, et seda silti kasutatakse -, vaid tõhusam viis meie sõjalise tegevuse juhtimiseks."
EL on korduvalt kinnitanud, et ei kavatse õõnestada NATO positsiooni peamise kaitsepakkujana Euroopas. Briti kaitseminister Michael Fallon kutsus enne esmaspäevast kohtumist EL-i hoiduma mittevajalikest struktuuridest ja dubleerimisest ning tõhustama koostööd NATO-s.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kutsus septembris Suurbritannia lahkumisotsusest ajendatuna rajama EL-i kaitsealast peakorterit, soojendades üles aastaid ühenduses ringelnud idee.
Suurbritannia lahkumisega kaotab EL sõjaliselt võimekaima liikmesmaa ja tähtsa tuumariigi. Lisaks brittide lahkumisele on EL-i kaitsekoostöö hoogustamist mõjutanud ka USA presidendi Donald Trumpi vastuolulised märkused Euroopa liitlaste kaitsmise kohta enne ametisse astumist 20. jaanuaril.
Belgia välisminister: tugevdagem NATO Euroopa-osist
elgia välisminister Didier Reynders ütles Eurooa Liidu välisministrite nõukogu istungil julgeoleku ja kaitseküsimuste arutelul, et näeb esimesi samme NATO Euroopa-osise tugevdamisel.
"Mis puutub Euroopa vägesid, siis vaatame, kas me mingil hetkel jõuame selleni. Kuid me tugevdasime EL-NATO koostööd ja nüüd tugevdame MATO liikmesriikide vägede koostööd," ütles Reynders ajakirjanikele.
Reyndersi sõnul on Belgia selles küsimuses juba edasi liikunud. Ta märkis, et Belgial on Hollandiga ühine sõjalaevastik. "Oleme laevastikud täielikult lõiminud, samamoodi võib käituda ka teistes valdkondades teiste partneritega. Tuleb tõepoolest liikuda NATO-s Euroopa osise tugevdamise poole ja tõestama seda kohapealsete sammudega. See võimaldab meil EL-is palju säästa ja kasutada oma vahendeid paremini," selgitas minister.
Tema arvates on see tähtsaimaid hetkeülesandeid. Ta leidis, et praeguses järgus võib liikuda edasi mõnes EL-i tulevikuküsimuses, need on kaitse ja julgeolek, ränne ja inimõigused.
"Juba kauem kui aasta räägin sellest, et EL-i riikides tuleb korrapäraselt seirata õigusriigi ja üksikisiku õiguste olukorda. Räägime palju sellest kolmandate riikide puhul, kuid inimõigustest tuleb rääkida ka omavahel," märkis Reynders, lisades, et jutt ei ole üksi Poolast vaid kogu EL-ist. Ta kutsus "tegelikkust mitte ilustama".
"Praegu käivad paljudes meie riikides vaidlused, kuidas suurendada julgeolekumeetmeid, kahjustamata üksikisiku õigusi. On ka arvukalt reforme, mis puudutavad rännet, kuid peab arutama, kuidas teha seda üksikisiku õigusi riivamata. Ja mitte näitama sõrmega ühele või paarile riigile, vaid rääkima 28 riigist," rõhutas minister.
Hollande: London peaks jääma seotuks EL-i kaitsepoliitikaga
Prantsuse president François Hollande ütles esmaspäeval, et Suurbritannia peaks pärast Euroopa Liidust lahkumist jääma seotuks bloki kaitsepoliitikaga, kuid Briti kodanikele ei saa jääda alles EL-i liikmesusega seotud eelised, vahendas EuObserver.
"See ei ole võimalik. Suurbritannia jääb EL-ist välja," ütles Hollande.
Prantsuse presidendi sõnul arvas Ühendkuningriik, et saab tugevdada EL-ist lahkudes strateegilist partnerlust USA-ga.
"Nüüd aga on juhtunud, et USA sulgeb end ülejäänud maailma eest," ütles Hollande.
"Suurbritannia tegi halval hetkel halva valiku. Ma kahetsen seda," lisas Prantsuse president. | EL-i kaitseministrid toetasid sõjalise juhtimisstruktuuri loomist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Täna otsustasime luua sõjalise planeerimis- ja juhtimisvõime peakorteri (MPCC - Military Planning Conduct and Capability facility), mis hakkab juhtima EL-i sõjalisi väljaõppemissioone," ütles EL-i välispoliitikajuht Federica Mogherini ajakirjanikele.
Tema sõnul toetasid uue sõjalise struktuuri loomist kõigi 28 liikmesriigi välis- ja kaitseministrid konsensuslikult.
Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen ütles, et EL-i kaitseministrid "asutasid või panid liikuma protsessi Euroopa välismissioonide juhtimiskeskuse loomiseks".
Mogherini sõnul võimaldab uus struktuur senisest "tõhusamat lähenemist pooleliolevatele sõjalistele väljaõppemissioonidele".
MPCC ülesandeks saab koordineerida EL-i tsiviilsõjalisi operatsioone, mis ei hõlma sõjalise jõu kasutamist.
Sellised operatsioonid on EL-i tsiviilsõjalised väljaõppemissioonid Malis, Kesk-Aafrika Vabariigis ja Somaalias.
EL viib Vahemere keskosas läbi ka operatsiooni Sophia, millel osalevatel sõjalaevadel on volitused kasutada inimsmugeldajate vastu jõudu, ning Aafrika Sarve vetes piraatidevastast operatsiooni Atalanta.
Nendel operatsioonidel on eraldiseisvad juhtimiskeskused ja neid uue peakorteri alla ei koondata.
Uues peakorter lõimitakse EL-i olemasolevatesse sõjalistesse struktuuridesse ja selles asub tööle umbes 30 staabiohvitseri. EL-i allikad ütlesid eelmisel nädalal AFP-le, et sõjalise mõõtme pisendamiseks hakkab peakorteri juht kandma sõjaväekomandöri asemel direktori ametinimetust.
Mogherini sõnul on otsus EL-i jaoks suur samm edasi pärast aastakümnete pikkusi erimeelsusi bloki kaitsepoliitilise rolli üle, millele Suurbritannia on kaua vastu seisnud.
Välispoliitikajuht tunneb enda sõnul kokkuleppe üle teatud määral uhkust. "See on üks valdkondi, kus meil on olnud EL-is pikk erimeelsuste ajalugu. Oleme kaitsevaldkonnas raskustega silmitsi seisnud alates 1950. aastatest," lausus ta.
Von der Leyeni sõnul on peakorteri mõte selles, et EL-i liikmesriigid, kes ei soovi juhtimisstruktuuri töös otseselt osaleda, võivad kaasa lüüa vaatlejana.
"EL-i mitte kuuluvate riikide jaoks, nagu Norra või tulevikus Suurbritannia, on olemas võimalus liituda valikuliselt teatud projektide või missioonidega. Norralastel ja brittidel on selle vastu suur huvi," lausus Saksa kaitseminister.
Eesti kaitseministeeriumi teatel hakkab juhtimisstruktuuris tööle 30 staabiohvitseri, kelle peaülesanneteks saavad operatsioonide analüüsimine, planeerimine ja väeloome korraldamine.
Mogherini ütles enne kohtumist, et välis- ja kaitseministrid arutavad "edasisi samme, mis aitaksid muuta EL-i kaitsevaldkonnas tõsiseltvõetavamaks ja tugevamaks".
"Eelseisev otsus puudutab sõjalist planeerimist ja võimete kasutamist," ütles Mogherini Brüsselis ajakirjanikele. "See ei ole Euroopa armee - tean, et seda silti kasutatakse -, vaid tõhusam viis meie sõjalise tegevuse juhtimiseks."
EL on korduvalt kinnitanud, et ei kavatse õõnestada NATO positsiooni peamise kaitsepakkujana Euroopas. Briti kaitseminister Michael Fallon kutsus enne esmaspäevast kohtumist EL-i hoiduma mittevajalikest struktuuridest ja dubleerimisest ning tõhustama koostööd NATO-s.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kutsus septembris Suurbritannia lahkumisotsusest ajendatuna rajama EL-i kaitsealast peakorterit, soojendades üles aastaid ühenduses ringelnud idee.
Suurbritannia lahkumisega kaotab EL sõjaliselt võimekaima liikmesmaa ja tähtsa tuumariigi. Lisaks brittide lahkumisele on EL-i kaitsekoostöö hoogustamist mõjutanud ka USA presidendi Donald Trumpi vastuolulised märkused Euroopa liitlaste kaitsmise kohta enne ametisse astumist 20. jaanuaril.
Belgia välisminister: tugevdagem NATO Euroopa-osist
elgia välisminister Didier Reynders ütles Eurooa Liidu välisministrite nõukogu istungil julgeoleku ja kaitseküsimuste arutelul, et näeb esimesi samme NATO Euroopa-osise tugevdamisel.
"Mis puutub Euroopa vägesid, siis vaatame, kas me mingil hetkel jõuame selleni. Kuid me tugevdasime EL-NATO koostööd ja nüüd tugevdame MATO liikmesriikide vägede koostööd," ütles Reynders ajakirjanikele.
Reyndersi sõnul on Belgia selles küsimuses juba edasi liikunud. Ta märkis, et Belgial on Hollandiga ühine sõjalaevastik. "Oleme laevastikud täielikult lõiminud, samamoodi võib käituda ka teistes valdkondades teiste partneritega. Tuleb tõepoolest liikuda NATO-s Euroopa osise tugevdamise poole ja tõestama seda kohapealsete sammudega. See võimaldab meil EL-is palju säästa ja kasutada oma vahendeid paremini," selgitas minister.
Tema arvates on see tähtsaimaid hetkeülesandeid. Ta leidis, et praeguses järgus võib liikuda edasi mõnes EL-i tulevikuküsimuses, need on kaitse ja julgeolek, ränne ja inimõigused.
"Juba kauem kui aasta räägin sellest, et EL-i riikides tuleb korrapäraselt seirata õigusriigi ja üksikisiku õiguste olukorda. Räägime palju sellest kolmandate riikide puhul, kuid inimõigustest tuleb rääkida ka omavahel," märkis Reynders, lisades, et jutt ei ole üksi Poolast vaid kogu EL-ist. Ta kutsus "tegelikkust mitte ilustama".
"Praegu käivad paljudes meie riikides vaidlused, kuidas suurendada julgeolekumeetmeid, kahjustamata üksikisiku õigusi. On ka arvukalt reforme, mis puudutavad rännet, kuid peab arutama, kuidas teha seda üksikisiku õigusi riivamata. Ja mitte näitama sõrmega ühele või paarile riigile, vaid rääkima 28 riigist," rõhutas minister.
Hollande: London peaks jääma seotuks EL-i kaitsepoliitikaga
Prantsuse president François Hollande ütles esmaspäeval, et Suurbritannia peaks pärast Euroopa Liidust lahkumist jääma seotuks bloki kaitsepoliitikaga, kuid Briti kodanikele ei saa jääda alles EL-i liikmesusega seotud eelised, vahendas EuObserver.
"See ei ole võimalik. Suurbritannia jääb EL-ist välja," ütles Hollande.
Prantsuse presidendi sõnul arvas Ühendkuningriik, et saab tugevdada EL-ist lahkudes strateegilist partnerlust USA-ga.
"Nüüd aga on juhtunud, et USA sulgeb end ülejäänud maailma eest," ütles Hollande.
"Suurbritannia tegi halval hetkel halva valiku. Ma kahetsen seda," lisas Prantsuse president.
### Response:
EL-i kaitseministrid toetasid sõjalise juhtimisstruktuuri loomist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma teen oma otsuse kolmepäevaks. Mul on veel paar kohtumist sellega seoses ja kolmapäeval esitan avalduse (erakonnaga liitumiseks - toim.) või ei esita," ütles Talvik ERR-ile.
Selleks, et Talvik erakonna esimeheks kandideerida saaks, peaks ta liituma ka erakonnaga. Vabaerakonna ühe juhtfiguurina tuntud Talvik ei ole seni erakonnaga liitunud. Ta kandideeris 2015. aastal Vabaerakonna nimekirjas riigikokku ja sai 7307 häält.
Vabaerakonna uue juhatuse ja esimehe valimine toimub 23. aprillil Tartus Eesti Rahva Muuseumis.
Vabaerakonna liige Jevgeni Krištafovitš on seni ainsana teatanud, et kandideerib üldkogul erakonna esimeheks.
Senine parteijuht Andres Herkel enam esimeheks pürgida ei saa. | Artur Talvik kaalub Vabaerakonna juhiks kandideerimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma teen oma otsuse kolmepäevaks. Mul on veel paar kohtumist sellega seoses ja kolmapäeval esitan avalduse (erakonnaga liitumiseks - toim.) või ei esita," ütles Talvik ERR-ile.
Selleks, et Talvik erakonna esimeheks kandideerida saaks, peaks ta liituma ka erakonnaga. Vabaerakonna ühe juhtfiguurina tuntud Talvik ei ole seni erakonnaga liitunud. Ta kandideeris 2015. aastal Vabaerakonna nimekirjas riigikokku ja sai 7307 häält.
Vabaerakonna uue juhatuse ja esimehe valimine toimub 23. aprillil Tartus Eesti Rahva Muuseumis.
Vabaerakonna liige Jevgeni Krištafovitš on seni ainsana teatanud, et kandideerib üldkogul erakonna esimeheks.
Senine parteijuht Andres Herkel enam esimeheks pürgida ei saa.
### Response:
Artur Talvik kaalub Vabaerakonna juhiks kandideerimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Palo ütles esmaspäeval riigikogus EKRE ja Vabaerakonna arupärimistele vastates, et Eesti disainimeeskonna ülesandepüstitus oli luua Eesti brändi visuaalne identiteet ja kirjatüüp, mis kestaksid ajas vähemalt 15-20 aastat.
"Luua Eesti brändi virtuaalne teenusekeskkond, silmas pidades eeskätt viite kaalukamat sihtgruppi: eksportöörid, kelle seas on kultuurieksport. Välisinvesteeringuid kaasavad ettevõtted ja nende seas start-up sektor. Turismiettevõtted; avalik sektor; Eesti füüsilised ja virtuaalsed väravad," rääkis Palo.
Tulemus vastab Palo hinnangul etteantud tööülesandele. "Meil on olemas tsentraalne Eesti lugu, Eesti unikaalne kirjatüüp, meil on olemas virtuaalne teenusekeskkond: Estonia.ee, lugude ja sõnumiteg, ning brand.estonia.ee, kust leiab brändijuhendi ja kus on ka allalaadimist võimaldav meediapank, esitlused ja fotopank," lausus Palo.
Palo ütles, et loodud Eesti uue brändi kontseptsioon on pikaajaline, eristuv, dünaamiline, kiiresti ja kergesti arendatav ning selle kontseptsiooni autoriteks on Eesti parimad disainerid ja loovjõud erinevatest konkureerivatest agentuuridest.
200 000 euro eest korraldas EAS 2015. aastal Palo sõnul kokku üheksa töötuba, kus osales ligi 400 inimest, keda oli vaja ka toitlustada. Disainereite töötasule kulus mullu 110 000 eurot. Lisaks toimus eelmisel aastal ka riigihange Eestile maailmas unikaalse kirjatüübi loomiseks, kogumaksumusega 47 880 eurot.
"Arvestades, et ühe veebi loomine maksab keskmiselt 50 000 eurot ja ühe unikaalse kirjatüübi loomine maksab Euroopas minimaalselt 100 000 eurot, siis on projekti hinna ja kvaliteedi suhe olnud hea," tähendas Palo. Ta lisas, et oksendavaks siiliks nimetatud rändrahn on üks kujunduselement, mitte Eesti bränd.
Ettevõtlusminister tõi näiteks, et 2002. aastal loodud Eesti brändi "Welcome to Estonia" loomine läks maksma üle 13 miljoni krooni ehk 830 000 euro ning saime selle eest vaid ühe märgi.
"Seda, kui edukas või ebaedukas on EAS selle teenusekeskkonna rakendamisel näitab ainult aeg. Esimese kokkuvõtte teeme selle aasta lõpus. Arvestades tänast väga suurt ettevõtjate huvi, on eeldust arvata, et brändi tööriistakasti kasutajaid saab olema käesoleva aasta lõpuks vähemalt paarsada," lausus Palo."Töö jätkub ja seda täiendatakse." | Palo sõnul läks 200 000 eurot Eesti brändi loomiseks asja ette | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Palo ütles esmaspäeval riigikogus EKRE ja Vabaerakonna arupärimistele vastates, et Eesti disainimeeskonna ülesandepüstitus oli luua Eesti brändi visuaalne identiteet ja kirjatüüp, mis kestaksid ajas vähemalt 15-20 aastat.
"Luua Eesti brändi virtuaalne teenusekeskkond, silmas pidades eeskätt viite kaalukamat sihtgruppi: eksportöörid, kelle seas on kultuurieksport. Välisinvesteeringuid kaasavad ettevõtted ja nende seas start-up sektor. Turismiettevõtted; avalik sektor; Eesti füüsilised ja virtuaalsed väravad," rääkis Palo.
Tulemus vastab Palo hinnangul etteantud tööülesandele. "Meil on olemas tsentraalne Eesti lugu, Eesti unikaalne kirjatüüp, meil on olemas virtuaalne teenusekeskkond: Estonia.ee, lugude ja sõnumiteg, ning brand.estonia.ee, kust leiab brändijuhendi ja kus on ka allalaadimist võimaldav meediapank, esitlused ja fotopank," lausus Palo.
Palo ütles, et loodud Eesti uue brändi kontseptsioon on pikaajaline, eristuv, dünaamiline, kiiresti ja kergesti arendatav ning selle kontseptsiooni autoriteks on Eesti parimad disainerid ja loovjõud erinevatest konkureerivatest agentuuridest.
200 000 euro eest korraldas EAS 2015. aastal Palo sõnul kokku üheksa töötuba, kus osales ligi 400 inimest, keda oli vaja ka toitlustada. Disainereite töötasule kulus mullu 110 000 eurot. Lisaks toimus eelmisel aastal ka riigihange Eestile maailmas unikaalse kirjatüübi loomiseks, kogumaksumusega 47 880 eurot.
"Arvestades, et ühe veebi loomine maksab keskmiselt 50 000 eurot ja ühe unikaalse kirjatüübi loomine maksab Euroopas minimaalselt 100 000 eurot, siis on projekti hinna ja kvaliteedi suhe olnud hea," tähendas Palo. Ta lisas, et oksendavaks siiliks nimetatud rändrahn on üks kujunduselement, mitte Eesti bränd.
Ettevõtlusminister tõi näiteks, et 2002. aastal loodud Eesti brändi "Welcome to Estonia" loomine läks maksma üle 13 miljoni krooni ehk 830 000 euro ning saime selle eest vaid ühe märgi.
"Seda, kui edukas või ebaedukas on EAS selle teenusekeskkonna rakendamisel näitab ainult aeg. Esimese kokkuvõtte teeme selle aasta lõpus. Arvestades tänast väga suurt ettevõtjate huvi, on eeldust arvata, et brändi tööriistakasti kasutajaid saab olema käesoleva aasta lõpuks vähemalt paarsada," lausus Palo."Töö jätkub ja seda täiendatakse."
### Response:
Palo sõnul läks 200 000 eurot Eesti brändi loomiseks asja ette |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Minisari "Ilus aasta 67" on "Vikerhommikus" eetris alates tänasest, 6. märtsist kell 8.50, esimesena rääkis Urmas Vadi filmist "Keskpäevane praam", mis linastus 1967. aastal.
"1967 oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Peale selle toimus ja sündis nii mõndagi. Näiteks esilinastus film "Keskpäevane praam", režissööriks Kaljo Kiisk. Paljudel inimestel on unistus, lausa salaunelm teha üks film. Ikka ju öeldakse, et inimene peab oma elu jooksul ehitama ühe maja ja kirjutama raamatu. Raamat ja maja on kuidagi käegakatsutavamad, filmist ei julge enamus unistadagi.
Aga kujutage nüüd korra ette, et teil on võimalus teha film, see oma elu film. Mis te paneksite selle pealkirjaks? Kas te valiksite nendest tuhandestest võimalikest pealkirjadest just "Keskpäevase praami"? Kõlab isegi nagu Keskpärane praam.
Aeg oli selline, filmidel nagu ka raamatutel olid nimed nagu näiteks "Igapäevane leib", "Kivid ja leib", ülistati argielu, inimesed kandsid pruune kasukaid, peas barette. Ja mis siin ikka nuriseda, tegelikult võtab see pealkiri kenasti kogu filmi kokku, on isegi tabav. Sest kogu filmi tegevus toimubki praamil. Ja keset päeva, ka ülekantud tähenduses. Ei mingeid salakeerdkäike, ei mingit Ingmar Bergmanit, ei mingeid öiseid müsteeriume.
Aga siiski siiski! Stsenaariumi autor on Juhan Smuul, ja tema jaoks oli armas kõik, mis merega seotud, olgu selleks või praam. Mis asi on praam? See on üks suletud koht, nagu üksik saar või vangla, kus teadupärast inimloom üsna kiiresti näitab end kogu oma ilus ja inetuses. Nii ka praami peal, keset päeva.
Filmi keskseks sündmuseks on praamil süttiv veoauto, mis paneb kõigi reisijate elud ohtu. Kes kuidas nüüd käitub? Enamus on hirmul, mõni on omakasupüüdlik, mõni argpüks, mõni käitub kangelaslikult nagu minu kallis õppejõud Rudolf Allabert, kes toob välja inimese põlevast autost. Lõpuks läheb kõik siiski õnnelikult, aga elu on andnud oma õppetunni. Üks reisija nendib viimaks – Ise ei ole väsinud, aga hing on väsinud." | Ilus aasta 67. "Keskpäevane praam" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Minisari "Ilus aasta 67" on "Vikerhommikus" eetris alates tänasest, 6. märtsist kell 8.50, esimesena rääkis Urmas Vadi filmist "Keskpäevane praam", mis linastus 1967. aastal.
"1967 oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Peale selle toimus ja sündis nii mõndagi. Näiteks esilinastus film "Keskpäevane praam", režissööriks Kaljo Kiisk. Paljudel inimestel on unistus, lausa salaunelm teha üks film. Ikka ju öeldakse, et inimene peab oma elu jooksul ehitama ühe maja ja kirjutama raamatu. Raamat ja maja on kuidagi käegakatsutavamad, filmist ei julge enamus unistadagi.
Aga kujutage nüüd korra ette, et teil on võimalus teha film, see oma elu film. Mis te paneksite selle pealkirjaks? Kas te valiksite nendest tuhandestest võimalikest pealkirjadest just "Keskpäevase praami"? Kõlab isegi nagu Keskpärane praam.
Aeg oli selline, filmidel nagu ka raamatutel olid nimed nagu näiteks "Igapäevane leib", "Kivid ja leib", ülistati argielu, inimesed kandsid pruune kasukaid, peas barette. Ja mis siin ikka nuriseda, tegelikult võtab see pealkiri kenasti kogu filmi kokku, on isegi tabav. Sest kogu filmi tegevus toimubki praamil. Ja keset päeva, ka ülekantud tähenduses. Ei mingeid salakeerdkäike, ei mingit Ingmar Bergmanit, ei mingeid öiseid müsteeriume.
Aga siiski siiski! Stsenaariumi autor on Juhan Smuul, ja tema jaoks oli armas kõik, mis merega seotud, olgu selleks või praam. Mis asi on praam? See on üks suletud koht, nagu üksik saar või vangla, kus teadupärast inimloom üsna kiiresti näitab end kogu oma ilus ja inetuses. Nii ka praami peal, keset päeva.
Filmi keskseks sündmuseks on praamil süttiv veoauto, mis paneb kõigi reisijate elud ohtu. Kes kuidas nüüd käitub? Enamus on hirmul, mõni on omakasupüüdlik, mõni argpüks, mõni käitub kangelaslikult nagu minu kallis õppejõud Rudolf Allabert, kes toob välja inimese põlevast autost. Lõpuks läheb kõik siiski õnnelikult, aga elu on andnud oma õppetunni. Üks reisija nendib viimaks – Ise ei ole väsinud, aga hing on väsinud."
### Response:
Ilus aasta 67. "Keskpäevane praam" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meie hulgast on lahkunud Eesti teatri viimase poolsajandi suurkuju: näitleja, lavastaja, teatrijuht ja tunnustatud pedagoog Kalju Komissarov.
Tallinna Pioneeride Palee kooliteatris tärganud teatrihuvi viis Kalju 1964. aastal otse koolipingist Konservatooriumi lavakunstikateedri III lennu tudengiks. Kaljul vedas õppejõududega: Voldemar Panso, Leo Kalmet, Helmi Tohvelmann, Grigori Kromanov, Vello Rummo jt. Ta hindas neid ja nende kaudu teatrikoolist saadud õpetust väga kõrgelt ja küllap seepärast kujuneski temast Eesti teatriloo üks suuremaist Õpetajaist. Oma elu viimased kolmkümmend aastat pühendas Kalju Komissarov esmajoones just teatripedagoogikale, olles 1984-1996 Toompea teatrikooli õppejõuks ja juhatajaks ning alates 1996. aastast kuni surmani Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna sisuliseks juhiks ja arendajaks.
Lisaks juhendatud neljateistkümnele näitlejate lennule annab Kalju pedagoogitöö sisulisest suurusest ja viljakusest tunnistust kasvõi tõsiasi, et eesti teatrite tänastest juhtidest on kaheksa Kalju Komissarovi vahetud õpilased, neile lisandub veel terve rida meie teatripilti hetkel aktiivselt kujundavaid lavastajaid. Lavastama ja teatreid juhtima on asunud juba ka Komissarovi õpilaste õpilased, mis annab tunnistust sellest, et me võime päris kindlasti öelda, et Panso koolkond elab tänases eesti teatris edasi Komissarovi koolkonnana.
Kaljul vedas ka kursusekaaslastega: Jaan Tooming, Raivo Trass, Mari Lill, Katrin Karisma, Andres Ots, Ago Roo jt. Tänu sellisele kooslusele lõpetas lavakooli III lend meeldejäänud diplomilavastustega ning tema poolt loodud esimene suur näitlejatöö – kaval ning hämmastavalt elutark Lukaa M. Gorki näidendis “Põhjas” (lavastaja G. Kromanov) – on tänaseni silme ees kõigil, kel seda lavastust õnnestus näha. Komissarov oli hiilgavalt ümberkehastuv näitleja, kelle isiksuslik võlu ning hingest tulnud sõnum pani elama kõige raskemad ja vastuolulisemadki rollid. Matiesen M. Undi “Peaproovis”, uurija G. Džagarovi “Prokuröris”, grimmita ja portreegrimmis Lenin M. Šatrovi näidendites “Sinised hobused punasel luhal” ja “Nii me võidame”, Jedigej Tš. Ajtmatovi lavaversioonis “Ja sajandist on pikem päev”, Danton R. Rollandi “Dantoni surmas” ning Martin Dysart P. Shafferi näidendis “Equus”, mis jäigi tema viimaseks suuremaks teatrirolliks. Kalju Komissarovi poolt laval loodud kangelaste nimekiri asetab ta vaieldamatult eesti suurte näitlejate hulka.
Rohkem mängida ei andnud paraku mahti teatrijuhi ja lavastaja kohustused. Kalju oli ENSV Riikliku Noorsooteatri peanäitejuht (1974-1986), Ugala teatri lavastaja (1986-2000) ja peanäitejuht (1989-1991) ja Endla teatri kunstiline juht (2013-2014). Oma lavastajaristsed sai Komissarov Vello Rummo assistendina diplomilavastuses “Humalakorjajad”. Esimeseks iseseisvaks tööks teatris oli Heljo Männi “Sabata krokodill” (Noorsooteater, 1972), millele järgnes tollases teatripildis üsna skandaalne armastusmuusikal „Oliver ja Jennifer”. Olles olnud oma õpetaja Grigori Kromanovi assistendiks filmi “Viimne reliikvia” juures, suunati Komissarov tööle aga hoopis “Tallinnfilmi”, kus möödus tema lühike, kuid tormiline filmirežissööri karjäär. Komissarovi käe all valmisid filmid “Valge laev”, “Metskapten” ja “Tavatu lugu” ning hetkeks oli Kalju suure Nõukogude Liidu kõige noorem ja kõige viljakam kinorežissöör. Sellele järgnes Eesti tollase kuumima teatri – Noorsooteatri – juhtimine.
Möödunud sajandi 70-80ndad aastad olidki Komissarovi kui lavastaja tähelennu aastaiks. Kümnekonna aasta jooksul valmisid Noorsooteatris ja Ugalas eesti teatrikunsti kullafondi läinud lavastused “Protsess”, “Peaproov”, “Prokurör”, ““Hamleti” lavastamine Alam-Kolka külas”, “Sinised hobused punasel luhal”, “Armas õpetaja”, “Optimistlik tragöödia”, “Silmast silma kõigiga”, “Vennad Lautensackid”, “Ja sajandist on pikem päev”, “Nii me võidame” ning Kalju esimeste õpilaste, lavakunstikooli XIII lennu (Nüganen, Eespäev, Jääger, Simmul, Kalda, Reemann, Noormetsad, Tamm, Talvik, Dvinjaninov, Toompere jt), vaimustavad diplomilavastused “Punktist A punkti B“, “Hamlet“, “Oklahoma“ ja “Kolm õde“.
See oli aeg, kui Komissarovil oli kellega ja mille vastu võidelda. Kõik need lavastused rääkisid vaba mõtte ja igasuguse sisulise sotsiaalsuse lämmatamisest totalitaarse režiimi tingimustes. Komissarovi tolleaegne kunstiline looming oli tegelikult suureks karjeks, mis tipnes Eesti Teatriliidu asutamiskongressil 1987. aasta novembris tema ettepanekuga kutsuda kokku Eesti loomeliitude ühispleenum ja rääkida suud puhtaks sellest, mis Eestis ja eestlastega toimub. 2. aprillil 1988 ütles Komissarov Toompea lossi saalis vast tol hetkel kõige vapustavamana rahva hulka läinud lause: “Kallid inimesed! Me ei ole kohustatud seda hullumaja kaasa mängima!”
Pärast taasiseseisvumist ei vahetanud Komissarov oma tohutut sotsiaalset kapitali häälteks mitte ühtedelgi valimistel. 2001. aastal ütleb ta intervjuus “Lavastajaraamatule”, et ei osale mitte üheski liikumises, on sellest kõigest väljas. Ei tegele poliitikaga mingil tasandil ja et ainus asi, mis teda tegelikult huvitab, on kool.
Formaalselt oli see nii. Tegelikult säilitas Kalju Komissarov oma väga madala ühiskondliku valuläve kuni lahkumiseni. Ta oli inimene, kel polnud põhjust häbeneda midagi oma elus tehtust ja kes põhimõtteliselt ei sülitanud oma minevikule näkku, sellepärast austasidki teda nii sõbrad kui vaenlased.
Kalju Komissarov lõi üle saja lavastuse, ta oli ENSV rahvakunstnik, Eesti Vabariigi Valgetähe III järgu teenetemärgi kavaler ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor. 2015. aastal pälvis Kalju Komissarov riikliku kultuuri elutööpreemia.
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia (Posti 1, Viljandi) fuajees on alates 7. märtsist avatud mälestuste- ja kaastunderaamat, mis jääb avatuks kuni Kalju Komissarovi ärasaatmiseni.
Kalju Komissarovi ärasaatmine Viljandi krematooriumisse toimub 19. märtsil kell 14.00 Ugala teatrist. Lilli ja pärgi palutakse mitte tuua.
Eesti Teatriliit
Eesti Lavastajate Liit
Eesti Näitlejate Liit
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
Ugala teater
Endla teater
Tallinna Linnateater
EMTA Lavakunstikool
Eesti Etendusasutuste Liit
EV Kultuuriministeerium | Järelehüüe. Kalju Komissarov säilitas madala ühiskondliku valuläve lahkumiseni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meie hulgast on lahkunud Eesti teatri viimase poolsajandi suurkuju: näitleja, lavastaja, teatrijuht ja tunnustatud pedagoog Kalju Komissarov.
Tallinna Pioneeride Palee kooliteatris tärganud teatrihuvi viis Kalju 1964. aastal otse koolipingist Konservatooriumi lavakunstikateedri III lennu tudengiks. Kaljul vedas õppejõududega: Voldemar Panso, Leo Kalmet, Helmi Tohvelmann, Grigori Kromanov, Vello Rummo jt. Ta hindas neid ja nende kaudu teatrikoolist saadud õpetust väga kõrgelt ja küllap seepärast kujuneski temast Eesti teatriloo üks suuremaist Õpetajaist. Oma elu viimased kolmkümmend aastat pühendas Kalju Komissarov esmajoones just teatripedagoogikale, olles 1984-1996 Toompea teatrikooli õppejõuks ja juhatajaks ning alates 1996. aastast kuni surmani Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna sisuliseks juhiks ja arendajaks.
Lisaks juhendatud neljateistkümnele näitlejate lennule annab Kalju pedagoogitöö sisulisest suurusest ja viljakusest tunnistust kasvõi tõsiasi, et eesti teatrite tänastest juhtidest on kaheksa Kalju Komissarovi vahetud õpilased, neile lisandub veel terve rida meie teatripilti hetkel aktiivselt kujundavaid lavastajaid. Lavastama ja teatreid juhtima on asunud juba ka Komissarovi õpilaste õpilased, mis annab tunnistust sellest, et me võime päris kindlasti öelda, et Panso koolkond elab tänases eesti teatris edasi Komissarovi koolkonnana.
Kaljul vedas ka kursusekaaslastega: Jaan Tooming, Raivo Trass, Mari Lill, Katrin Karisma, Andres Ots, Ago Roo jt. Tänu sellisele kooslusele lõpetas lavakooli III lend meeldejäänud diplomilavastustega ning tema poolt loodud esimene suur näitlejatöö – kaval ning hämmastavalt elutark Lukaa M. Gorki näidendis “Põhjas” (lavastaja G. Kromanov) – on tänaseni silme ees kõigil, kel seda lavastust õnnestus näha. Komissarov oli hiilgavalt ümberkehastuv näitleja, kelle isiksuslik võlu ning hingest tulnud sõnum pani elama kõige raskemad ja vastuolulisemadki rollid. Matiesen M. Undi “Peaproovis”, uurija G. Džagarovi “Prokuröris”, grimmita ja portreegrimmis Lenin M. Šatrovi näidendites “Sinised hobused punasel luhal” ja “Nii me võidame”, Jedigej Tš. Ajtmatovi lavaversioonis “Ja sajandist on pikem päev”, Danton R. Rollandi “Dantoni surmas” ning Martin Dysart P. Shafferi näidendis “Equus”, mis jäigi tema viimaseks suuremaks teatrirolliks. Kalju Komissarovi poolt laval loodud kangelaste nimekiri asetab ta vaieldamatult eesti suurte näitlejate hulka.
Rohkem mängida ei andnud paraku mahti teatrijuhi ja lavastaja kohustused. Kalju oli ENSV Riikliku Noorsooteatri peanäitejuht (1974-1986), Ugala teatri lavastaja (1986-2000) ja peanäitejuht (1989-1991) ja Endla teatri kunstiline juht (2013-2014). Oma lavastajaristsed sai Komissarov Vello Rummo assistendina diplomilavastuses “Humalakorjajad”. Esimeseks iseseisvaks tööks teatris oli Heljo Männi “Sabata krokodill” (Noorsooteater, 1972), millele järgnes tollases teatripildis üsna skandaalne armastusmuusikal „Oliver ja Jennifer”. Olles olnud oma õpetaja Grigori Kromanovi assistendiks filmi “Viimne reliikvia” juures, suunati Komissarov tööle aga hoopis “Tallinnfilmi”, kus möödus tema lühike, kuid tormiline filmirežissööri karjäär. Komissarovi käe all valmisid filmid “Valge laev”, “Metskapten” ja “Tavatu lugu” ning hetkeks oli Kalju suure Nõukogude Liidu kõige noorem ja kõige viljakam kinorežissöör. Sellele järgnes Eesti tollase kuumima teatri – Noorsooteatri – juhtimine.
Möödunud sajandi 70-80ndad aastad olidki Komissarovi kui lavastaja tähelennu aastaiks. Kümnekonna aasta jooksul valmisid Noorsooteatris ja Ugalas eesti teatrikunsti kullafondi läinud lavastused “Protsess”, “Peaproov”, “Prokurör”, ““Hamleti” lavastamine Alam-Kolka külas”, “Sinised hobused punasel luhal”, “Armas õpetaja”, “Optimistlik tragöödia”, “Silmast silma kõigiga”, “Vennad Lautensackid”, “Ja sajandist on pikem päev”, “Nii me võidame” ning Kalju esimeste õpilaste, lavakunstikooli XIII lennu (Nüganen, Eespäev, Jääger, Simmul, Kalda, Reemann, Noormetsad, Tamm, Talvik, Dvinjaninov, Toompere jt), vaimustavad diplomilavastused “Punktist A punkti B“, “Hamlet“, “Oklahoma“ ja “Kolm õde“.
See oli aeg, kui Komissarovil oli kellega ja mille vastu võidelda. Kõik need lavastused rääkisid vaba mõtte ja igasuguse sisulise sotsiaalsuse lämmatamisest totalitaarse režiimi tingimustes. Komissarovi tolleaegne kunstiline looming oli tegelikult suureks karjeks, mis tipnes Eesti Teatriliidu asutamiskongressil 1987. aasta novembris tema ettepanekuga kutsuda kokku Eesti loomeliitude ühispleenum ja rääkida suud puhtaks sellest, mis Eestis ja eestlastega toimub. 2. aprillil 1988 ütles Komissarov Toompea lossi saalis vast tol hetkel kõige vapustavamana rahva hulka läinud lause: “Kallid inimesed! Me ei ole kohustatud seda hullumaja kaasa mängima!”
Pärast taasiseseisvumist ei vahetanud Komissarov oma tohutut sotsiaalset kapitali häälteks mitte ühtedelgi valimistel. 2001. aastal ütleb ta intervjuus “Lavastajaraamatule”, et ei osale mitte üheski liikumises, on sellest kõigest väljas. Ei tegele poliitikaga mingil tasandil ja et ainus asi, mis teda tegelikult huvitab, on kool.
Formaalselt oli see nii. Tegelikult säilitas Kalju Komissarov oma väga madala ühiskondliku valuläve kuni lahkumiseni. Ta oli inimene, kel polnud põhjust häbeneda midagi oma elus tehtust ja kes põhimõtteliselt ei sülitanud oma minevikule näkku, sellepärast austasidki teda nii sõbrad kui vaenlased.
Kalju Komissarov lõi üle saja lavastuse, ta oli ENSV rahvakunstnik, Eesti Vabariigi Valgetähe III järgu teenetemärgi kavaler ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor. 2015. aastal pälvis Kalju Komissarov riikliku kultuuri elutööpreemia.
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia (Posti 1, Viljandi) fuajees on alates 7. märtsist avatud mälestuste- ja kaastunderaamat, mis jääb avatuks kuni Kalju Komissarovi ärasaatmiseni.
Kalju Komissarovi ärasaatmine Viljandi krematooriumisse toimub 19. märtsil kell 14.00 Ugala teatrist. Lilli ja pärgi palutakse mitte tuua.
Eesti Teatriliit
Eesti Lavastajate Liit
Eesti Näitlejate Liit
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
Ugala teater
Endla teater
Tallinna Linnateater
EMTA Lavakunstikool
Eesti Etendusasutuste Liit
EV Kultuuriministeerium
### Response:
Järelehüüe. Kalju Komissarov säilitas madala ühiskondliku valuläve lahkumiseni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sellega parandas ta ühe sajandiku võrra oma veebruari keskel joostud senist tipptulemust. Keegi teine pole sisehooajal kuuest ja poolest sekundist kiiremini jooksnud. Tabelis on teine-kolmas Christian Coleman ja Kendal Williams 6,51-ga.
60 meetri maailmarekord 6,39 kuulub 1998. aastast Maurice Greene'i nimele. Ta kordas sama aega ka kolm aastat hiljem.
23-aastane Baker pole välitingimustes sajas meetris kümne sekundi piiri ületanud. Tema kahe aasta tagune isiklik rekord on 10,05.
Eelmisel nädalalõpul Belgradis peetud Euroopa meistrivõistlustel võitis britt Richard Kilty 60 meetris esikoha 6,54-ga, mis annab maailma edetabelis parima eurooplasena kuuenda koha jagamise. | USA sprinter jooksis kuue sajandiku kaugusele maailmarekordist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sellega parandas ta ühe sajandiku võrra oma veebruari keskel joostud senist tipptulemust. Keegi teine pole sisehooajal kuuest ja poolest sekundist kiiremini jooksnud. Tabelis on teine-kolmas Christian Coleman ja Kendal Williams 6,51-ga.
60 meetri maailmarekord 6,39 kuulub 1998. aastast Maurice Greene'i nimele. Ta kordas sama aega ka kolm aastat hiljem.
23-aastane Baker pole välitingimustes sajas meetris kümne sekundi piiri ületanud. Tema kahe aasta tagune isiklik rekord on 10,05.
Eelmisel nädalalõpul Belgradis peetud Euroopa meistrivõistlustel võitis britt Richard Kilty 60 meetris esikoha 6,54-ga, mis annab maailma edetabelis parima eurooplasena kuuenda koha jagamise.
### Response:
USA sprinter jooksis kuue sajandiku kaugusele maailmarekordist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese poole mõistest moodustab sõna "komme", mis on eesti keele seletava sõnaraamatu järgi "teatud ühiskonnale või paikkonnale omane käitumisviis".
Mõiste teist poolt on võimalik selgitada sarnaste liitsõnade abil: mõtteruum, arenguruum, kultuuriruum. Arusaadav, et nende puhul ei ole tegemist füüsiliselt piiratud ruumidega, nagu duširuum, klassiruum või kaminaruum. Üks sõna "ruum" tähendustest on sõnaraamatus kirjas nii: "millegi või kellegi kuhugi mahtumiseks piisav või vajalik vaba koht". Seda appi võttes võime siis öelda, et komberuum on mõtteline ruum, mis on piisav ja vajalik nende inimeste jaoks, kes järgivad ühiskonnale omaseid käitumisviise.
Ja veel üks tähelepanek. Alati on tervitatav, kui inimesed uusi mõisteid julgelt kasutama hakkavad. Näiteks kirjutas luuletaja Kaarel B. Väljamäe vastlapäeval sotsiaalmeedias niimoodi: "Täna kostab tuppa ära, kuidas meie komberuumis kelgud asfaldil lohisevad." | Keelesäuts. Mida tähendab komberuum? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese poole mõistest moodustab sõna "komme", mis on eesti keele seletava sõnaraamatu järgi "teatud ühiskonnale või paikkonnale omane käitumisviis".
Mõiste teist poolt on võimalik selgitada sarnaste liitsõnade abil: mõtteruum, arenguruum, kultuuriruum. Arusaadav, et nende puhul ei ole tegemist füüsiliselt piiratud ruumidega, nagu duširuum, klassiruum või kaminaruum. Üks sõna "ruum" tähendustest on sõnaraamatus kirjas nii: "millegi või kellegi kuhugi mahtumiseks piisav või vajalik vaba koht". Seda appi võttes võime siis öelda, et komberuum on mõtteline ruum, mis on piisav ja vajalik nende inimeste jaoks, kes järgivad ühiskonnale omaseid käitumisviise.
Ja veel üks tähelepanek. Alati on tervitatav, kui inimesed uusi mõisteid julgelt kasutama hakkavad. Näiteks kirjutas luuletaja Kaarel B. Väljamäe vastlapäeval sotsiaalmeedias niimoodi: "Täna kostab tuppa ära, kuidas meie komberuumis kelgud asfaldil lohisevad."
### Response:
Keelesäuts. Mida tähendab komberuum? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Järgnes meediatorm, mille iilide varjus pidid vaesed kultuuriajakirjanikud lühikese tähtaja jooksul sadu arvamus- ja ülevaatelugusid valmis vorpima ning murdsid pead küsimuste üle, millele veel keegi ei ole vastata suutnud. Kas laulusõnad ilma muusikata on kirjandus? Kui Nobeli preemiakomitee soovis oma tavapärasest auhinnajagamise mustrist sel korral kõrvale kalduda, oleksid nad ehk võinud auhinna anda kellelegi, kes pole valge Lääne mees?
Luuletaja Matthew Zapruder kommenteeris Dylani Nobeli-võitu ehk kõige tabavamalt: „Ma olen nõus, et Dylani looming pole luule, aga Nobeli preemiat ei anta välja LUULE eest.” Laulusõnade ja muusika sümbioos (või selle puudumine) on ilmselt muusika- ja kirjandussõprade seas üks vaieldumaid teemasid. Kas sõnad saavad olla muusikapala kõige tähtsamaks komponendiks või jäävad nad alati teisejärguliseks?
Olen mõnda aega üritanud empiirilise vaatluse abil tõestada oma teooriat, et kahekümnendates tekkiv vaimustus elektroonilise tantsumuusika suhtes on lisaks füüsilisele ja keemilisele ekstaasiihalusele tingitud ka teismelisena kuulatud muusika laulusõnadest saadud üleküllastumisest. Mõne tusase laulja-laulukirjutaja või establishment ’i vastu sõdiva punkbändi melodramaatilised väljaütlemised mõjuvad pärast postrite ja laulusõnade seinalt mahakiskumist pisut tobedalt.
Dylani loomingu kõrgaeg jääb popmuusika teismeikka, kuldsetesse kuuekümnendatesse. Dylan kirjutas oma parimaks peetava albumite trio „Bringing It All Back Home” (1965), „Highway 61 Revisited” (1965) ja „Blonde on Blonde” (1966) veel enne 25-aastaseks saamist. Dylan oli tõeline 1960. aastate põlvkonna hääl, kellelegi teisele on raske seda tiitlit omistada. Teise maailmasõja ajal sündinud Robert Zimmerman muutis oma nime kaunikõlaliseks, lasi lokkidel kasvada ning ammutas inspiratsiooni bluusist ja folgist, biitnikest ja Rimbaud’st, kristlusest ja LSD-st. Ta oli esimene, kes pani kuuekümnendatel õhus olnud parema homse ihaluse muusikasse nii, et see sai kohe väga populaarseks.
Dylan pole kunagi olnud parim laulja ega virtuoosseim kitarrist. Tema puhul on oluline tekstide mõte. Dylan suutis tabada Zeitgeist ’i, mis ärevate aegade kohal alatasa hõljub, ja mis on äärmiselt mõjuv ka praegu:
Come writers and critics
Who prophesize with your pen
And keep your eyes wide
The chance won‘t come again
And don’t speak too soon
For the wheel’s still in spin
And there’s no tellin’ who
That it’s namin’
For the loser now
Will be later to win
For the times they are a-changin’. [1]
(„The Times They Are a-Changin’”, 1964)
Ajad muutuvad, ajad on ärevad. Ükski prohvet pole kuulus omal maal ega ajal. Kuid keegi peab ometi õhus hõljuvast pingest kirjutama ja rääkima, olgu probleemiks Vietnami sõda või lendorava elupaikade ohustatus. Ent kui sõnavõtja õigel ajal muutuseid ei toeta, võib ta mõned aastad hiljem ajaloo hammasrataste vahele sattuda ning kaotajate poolel maanduda. Dylan julges (ja eriti selles laulus) kaotust kartmata julgelt kirjutada ning õhutas ka teisi oma eeskuju järgima.
Parim osa Dylani loomingust manab kuulaja silme ette detailideni täpse õhustiku, mis koos muusika meloodilisusega viib sarnasele rännakule nagu tüüpiline ilukirjandus. Samas ei maksa laulukirjutamisoskuse musikaalset poolt alahinnata. Luuleslämmidel esinev spoken word artist Dylan ei oleks kindlasti seesama Dylan, kes nüüd kooli kirjandusõpikutesse jõuab. Laulusõnade kontekstist väljarebimine on alati pisut meelevaldne tegevus. Teate ju küll seda tunnet, mis vahel mõnda imelist laulu kuulates haarab?
Tahaks terve salmi esile tõsta ja mõnele sõbrale tsiteerida, aga sõnu laulust lahti tõmmates rebeneb tervik koost. Mõned Dylani salmid peaksid sellisele testile küll vastu, kuid kindlasti on selline osa tema loomingust vähemuses.
Ain’t it just like the night to play tricks when
you’re tryin’ to be so quiet?
We sit here stranded, though we’re all doing
our best to deny it
And Louise holds a handful of rain, tempting
you to defy it
Lights flicker from the opposite loft
In this room the heat pipes just cough
The country music station plays soft
But there’s nothing really nothing to turn off
Just Louise and her lover so entwined
And these visions of Johanna that conquer my mind. [2]
(„Visions of Johanna”, 1966)
„Visions of Johanna” viib kuulaja või lugeja tuppa, kus minajutustaja vaatab Louise’i, kuid igatseb Johannat. Kuid kes on Louise’i armsam? Kas keegi kolmas või sama loovestja, kes Johannale mõtleb? Ning mis toimub kommunaalsüsteemiga – miks vilguvad tuled ja turtsuvad torud? „Visions of Johanna” on, nagu pealkirigi (visions – eesti k nägemused) ütleb, poolhallutsinogeenne nägemus, milles on raske tõde ja fiktsiooni eristada. Sellest hoolimata suudab Dylan ka ilma muusikata maalida stseeni, mis on ühteaegu ebamäärane ja täpne, kandes end kuulaja või lugeja enda mälestustesse ja aistingutesse üle.
Kuivõrd Dylani pärand on nii tugevalt seotud ajaga, mil see loodi, on selle mõjukust pärast 1960. aastaid raske hinnata. 1975. aasta valus lahkuminekualbum „Blood on the Tracks” on ehk kõige uuem (ja siiski üle neljakümne aasta vana!) Dylani plaat, mille puhul nii sõnade kui muusika headuse üle vaieldud ei ole. Albumi armastatuima loo „Idiot Wind” pealkiri on korraga nii ilmastikunähtus kui meeleseisund. Idioodi ja tuule kombineerimisel tekkiv sõnapaar rabab oma ootamatusega, muutudes laulu lõpuks tõdemuseks, et meiegi oleme idioodid. Idiootne tuul, mis puhub läbi sügismantlite, ulub ka inimeste tühjades lubadustes ja hooletult pillatud sõnades.
Idiot wind, blowing through the buttons of our coats
Blowing through the letters that we wrote
Idiot wind, blowing through the dust upon our shelves
We’re idiots, babe
It’s a wonder we can even feed ourselves. [3]
(„Idiot Wind”, 1975)
Dylani retseptsiooni on muuhulgas mõjutanud kaks asjaolu. Esiteks on tema looming niivõrd mahukas (välja on antud 37 stuudioalbumit, rääkimata kogumikest või kontsertsalvestustest), et isegi andunud fännidel on keeruline seda otsast lõpuni läbi kuulata. Teiseks on Dylani nimi saanud kuulsamaks kui ta ise. Tema viimaseid albumeid on taaskord soojemalt vastu võetud, kuid paratamatult on laulusõnades kajastuv surma ja surelikkusega vägisi leppimine retseptsioonile oma jälje jätnud. Kriitik Amanda Petrusich kirjutab arvustuses [4] 2012. aasta albumile „Tempest”, et tegelikult räägib album surmast, Lõpust suure tähega. „71-aastaselt on Dylan viimaks aru saanud, et suremine ei pruugi midagi õpetada, vahel lihtsalt surrakse ,” leiab Petrusich. [5]
Õnneks on Dylan siiani elujõuline ning tuuritab pidevalt täismajadele, erinevalt enamikus 2016. aasta parimate albumite edetabelites figureerinud Leonard Cohenist ning David Bowiest. Mõlemad mehed jõudsid oma viimased stuudioalbumid (vastavalt „You Want It Darker” ja „Blackstar”) enne surma välja anda, kuid kumbagi teost pole ilma nende loojate kurvale lõpule mõtlemata enam võimalik kuulata. Ometi on ka objektiivselt (nii palju, kui sellises olukorras objektiivsust on võimalik säilitada) tegemist väga mõjuvate ja heade albumitega, mõlema mehe loomingu tipuga. Nii Bowie, Coheni kui Dylani suhtes pole muusikakriitika viimastel kümnenditel (kellel kaheksa-, kellel üheksakümnendatel) just leebe olnud, kuid viimastel aastatel on nende uuem looming taas positiivset tähelepanu saanud.
Tundub, et valitsev konsensus on, et Dylan on andnud välja paar suurepärast plaati, kuid on hunnik albumeid ja lugusid, millest oleks parem mitte rääkida. Kuid kas artisti looming peab olema täiesti plekitu ja ühtmoodi hinnatud, hoolimata sellest, et ta on juba mitukümmend aastat tegev olnud? Kas Rudyard Kipling oli Nobeli preemiat väärt? Kas Knut Hamsuni sidemed Natsi-Saksamaaga mõjutavad tema loomingu vastuvõttu? Kas Ernest Hemingway mitte ei kirjutanud sama lugu kümneid kordi uuesti?
Dylani loomingu hindamise muudab oluliseks hirm, et lähiajal (või üldse enam kunagi) Nobeli preemiat ühelegi teisele muusikule ei anta. Muusikutel on muidugi omad auhinnad, alates Grammydest ja lõpetades Ivor Novello ja PENklubi laulukirjutamispreemiatega. Kuid miski pole Nobelist nooblim. Bob Dylan on laulja-laulukirjutaja arhetüüp: sotsiaalselt tundlikum kui Bowie, kuulsam kui Cohen, Joni Mitchell, Tom Waits või Patti Smith, ning eeskuju, kellega võrdlemisest ei pääse ei Bruce Springsteen ega Sufjan Stevens. Aga kas ta on neist parem? Ma tahaksin öelda „ei”, aga kui ma peaks sekundiga nimetama ühe tuntud muusiku, kes on kirjandusest inspiratsiooni ammutanud, hüppaks esimesena pähe Dylan. Laulus „You’re Gonna Make Me Lonesome When You Go” (1975) võrdleb Dylan enda suhteid Rimbaud’ ja Verlaine’i omadega ning ka väljanägemiselt sarnaneb noor Dylan piinatud poeedi võrdkujuga.
Dylanile Nobeli preemia üleandmine kulges täpselt nii, nagu seda arvata võis. Ekstsentrilise meediapelgurina ta auhinnale Rootsi järele ei läinudki ning saatis enda asemel Patti Smithi, kelle raamatule „Kõigest lapsed” Dylanil väärilist tervikut vastu panna pole. Dylani 1973. aastal ilmunud eksperimentaalproosa kogumik „Tarantula” ei leidnud erilist tunnustust ning hiljem on ta end sellest raamatust distantseerinud. Dylanile ei läinud Nobeli vaja. Tema laureaadiks nimetamine tõi Nobeli kirjanduspreemiale küll märksa suurema meediakajastuse kui näiteks Svetlana Aleksijevitši puhul, aga kas see oli auhinnakomitee eesmärk? Äkki oleks siis võinud kohe Patti Smithi Rootsi kutsuda? Lisaks sellele, et Smith on raamatuid avaldanud, on ta ka väga palju kaasa aidanud sellele, et naisi muusikas tõsisemalt võetaks. Või kui Nobeli komitee soovis tõesti piire murda, siis miks ei tunnustanud nad mõnda geniaalset räpparit (räpilahingu (rap battle ’i) ja luuleõhtu vahel on tihtipeale imeõhuke piir), nagu Nasi, Andre 3000-t või Kendrick Lamari? Paratamatult tekib tunne, et žürii elas Dylanit auhinnates uuesti läbi oma nooruspõlve armastuse suve.
Laureaadi isikust on samas tähtsam see, et nüüd on laulusõnadele kui kirjandusvormile nii kõrgel tasandil ka formaalselt tunnustus antud. Kasvasin küll üles Vonneguti ja Viidinguga, aga kahtlen sügavalt, et oleksin kirjutama hakanud, kui ei oleks olemas olnud Bright Eyes’i Conor Oberstit (keda on korduvalt „uue põlvkonna Dylaniks” nimetatud) ja teisi muusikuid, kes oskasid mu tundeid väljendada siis, kui mul endal sõnadest väheks jäi. Ajal, mil aina rohkem kurdetakse, et noored ei loe ning ekraanide kumas on raske raamatutele keskenduda, ei maksa unustada, et kirjandus ja lugude jutustamine on juba ammu enne kirjakeelt olemas olnud.
On ju ka Dylani palavalt armastatud folkmuusika kaudselt pärit lugulauludest. Lõpuks jõuab kõik ikkagi Homerose ning regivärsini välja. Ning kui tehnoloogia areng viib kord kirjanduse muusika ja muude elava esitusega tihedamini seotud vormide juurde tagasi, oleks see raamatutega harjunud põlvkondadele esialgu pisut harjumatu, aga mitte tingimata halb. Kunst on kunstis kunsti näha, kuid kõige mõjuvamad lood saavad alguse just sellest, kui mittekirjanduslikest kultuurinähtustest universaalsed üldinimlikud narratiivid üles leitakse.
[1] Tulge, kirjanikud ja kriitikud / kes te sulepeaga tulevikku kuulutate / ja hoidke silmad lahti / sest teist võimalust ei tule / ja ärge liiga vara rääkige / sest ratas pöörleb veel / ja ei või teada, kelle nime nimetab / see, kes praegu kaotab, on hiljem võitja / sest ajad on muutumas.
[2] See on ju öö moodi – mängida vingerpussi, kui püüad olla tasa / istume siin, omadega puntras, kuigi seda tunnistada ei taha / Louise’il on peotäis vihma, ta keelitab trotsima / vastasmaja pööningukorteris võbeleb valgus / meie toas radikad ainult köhivad / raadiost mängib pehmet kantrit / aga tõesti pole mitte midagi kinni keerata / Louise ja ta armuke põimunud teineteise ümber / ja nägemused Johannast vallutavad mu meele.
[3] Idiootne tuul puhub me mantlite nööpaukudest läbi / puhub läbi kirjadest, mis kirjutasime / Idiootne tuul puhub läbi tolmust meie riiulitel / me oleme idioodid, kallis / ime, et me ennast ära toidame.
[4] Amanda Petrusich. „Bob Dylan – Tempest”. – http://pitchfork.com/reviews/albums/17139-the-tempest/.
[5] Muide, „Tempest’ile” andis kurikuulsalt karmikäeline Pitchfork 6.8 punkti 10-st. 2007. aasta kogumik DYLAN pidi leppima skooriga 1.3. Võrdluseks – „Blood on the Tracks’i” arvustust kaunistab täiuslik hinne 10.
Värske Rõhk | Vastust teab vaid tuul – Kas Bob Dylani laulusõnad on kirjandus? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Järgnes meediatorm, mille iilide varjus pidid vaesed kultuuriajakirjanikud lühikese tähtaja jooksul sadu arvamus- ja ülevaatelugusid valmis vorpima ning murdsid pead küsimuste üle, millele veel keegi ei ole vastata suutnud. Kas laulusõnad ilma muusikata on kirjandus? Kui Nobeli preemiakomitee soovis oma tavapärasest auhinnajagamise mustrist sel korral kõrvale kalduda, oleksid nad ehk võinud auhinna anda kellelegi, kes pole valge Lääne mees?
Luuletaja Matthew Zapruder kommenteeris Dylani Nobeli-võitu ehk kõige tabavamalt: „Ma olen nõus, et Dylani looming pole luule, aga Nobeli preemiat ei anta välja LUULE eest.” Laulusõnade ja muusika sümbioos (või selle puudumine) on ilmselt muusika- ja kirjandussõprade seas üks vaieldumaid teemasid. Kas sõnad saavad olla muusikapala kõige tähtsamaks komponendiks või jäävad nad alati teisejärguliseks?
Olen mõnda aega üritanud empiirilise vaatluse abil tõestada oma teooriat, et kahekümnendates tekkiv vaimustus elektroonilise tantsumuusika suhtes on lisaks füüsilisele ja keemilisele ekstaasiihalusele tingitud ka teismelisena kuulatud muusika laulusõnadest saadud üleküllastumisest. Mõne tusase laulja-laulukirjutaja või establishment ’i vastu sõdiva punkbändi melodramaatilised väljaütlemised mõjuvad pärast postrite ja laulusõnade seinalt mahakiskumist pisut tobedalt.
Dylani loomingu kõrgaeg jääb popmuusika teismeikka, kuldsetesse kuuekümnendatesse. Dylan kirjutas oma parimaks peetava albumite trio „Bringing It All Back Home” (1965), „Highway 61 Revisited” (1965) ja „Blonde on Blonde” (1966) veel enne 25-aastaseks saamist. Dylan oli tõeline 1960. aastate põlvkonna hääl, kellelegi teisele on raske seda tiitlit omistada. Teise maailmasõja ajal sündinud Robert Zimmerman muutis oma nime kaunikõlaliseks, lasi lokkidel kasvada ning ammutas inspiratsiooni bluusist ja folgist, biitnikest ja Rimbaud’st, kristlusest ja LSD-st. Ta oli esimene, kes pani kuuekümnendatel õhus olnud parema homse ihaluse muusikasse nii, et see sai kohe väga populaarseks.
Dylan pole kunagi olnud parim laulja ega virtuoosseim kitarrist. Tema puhul on oluline tekstide mõte. Dylan suutis tabada Zeitgeist ’i, mis ärevate aegade kohal alatasa hõljub, ja mis on äärmiselt mõjuv ka praegu:
Come writers and critics
Who prophesize with your pen
And keep your eyes wide
The chance won‘t come again
And don’t speak too soon
For the wheel’s still in spin
And there’s no tellin’ who
That it’s namin’
For the loser now
Will be later to win
For the times they are a-changin’. [1]
(„The Times They Are a-Changin’”, 1964)
Ajad muutuvad, ajad on ärevad. Ükski prohvet pole kuulus omal maal ega ajal. Kuid keegi peab ometi õhus hõljuvast pingest kirjutama ja rääkima, olgu probleemiks Vietnami sõda või lendorava elupaikade ohustatus. Ent kui sõnavõtja õigel ajal muutuseid ei toeta, võib ta mõned aastad hiljem ajaloo hammasrataste vahele sattuda ning kaotajate poolel maanduda. Dylan julges (ja eriti selles laulus) kaotust kartmata julgelt kirjutada ning õhutas ka teisi oma eeskuju järgima.
Parim osa Dylani loomingust manab kuulaja silme ette detailideni täpse õhustiku, mis koos muusika meloodilisusega viib sarnasele rännakule nagu tüüpiline ilukirjandus. Samas ei maksa laulukirjutamisoskuse musikaalset poolt alahinnata. Luuleslämmidel esinev spoken word artist Dylan ei oleks kindlasti seesama Dylan, kes nüüd kooli kirjandusõpikutesse jõuab. Laulusõnade kontekstist väljarebimine on alati pisut meelevaldne tegevus. Teate ju küll seda tunnet, mis vahel mõnda imelist laulu kuulates haarab?
Tahaks terve salmi esile tõsta ja mõnele sõbrale tsiteerida, aga sõnu laulust lahti tõmmates rebeneb tervik koost. Mõned Dylani salmid peaksid sellisele testile küll vastu, kuid kindlasti on selline osa tema loomingust vähemuses.
Ain’t it just like the night to play tricks when
you’re tryin’ to be so quiet?
We sit here stranded, though we’re all doing
our best to deny it
And Louise holds a handful of rain, tempting
you to defy it
Lights flicker from the opposite loft
In this room the heat pipes just cough
The country music station plays soft
But there’s nothing really nothing to turn off
Just Louise and her lover so entwined
And these visions of Johanna that conquer my mind. [2]
(„Visions of Johanna”, 1966)
„Visions of Johanna” viib kuulaja või lugeja tuppa, kus minajutustaja vaatab Louise’i, kuid igatseb Johannat. Kuid kes on Louise’i armsam? Kas keegi kolmas või sama loovestja, kes Johannale mõtleb? Ning mis toimub kommunaalsüsteemiga – miks vilguvad tuled ja turtsuvad torud? „Visions of Johanna” on, nagu pealkirigi (visions – eesti k nägemused) ütleb, poolhallutsinogeenne nägemus, milles on raske tõde ja fiktsiooni eristada. Sellest hoolimata suudab Dylan ka ilma muusikata maalida stseeni, mis on ühteaegu ebamäärane ja täpne, kandes end kuulaja või lugeja enda mälestustesse ja aistingutesse üle.
Kuivõrd Dylani pärand on nii tugevalt seotud ajaga, mil see loodi, on selle mõjukust pärast 1960. aastaid raske hinnata. 1975. aasta valus lahkuminekualbum „Blood on the Tracks” on ehk kõige uuem (ja siiski üle neljakümne aasta vana!) Dylani plaat, mille puhul nii sõnade kui muusika headuse üle vaieldud ei ole. Albumi armastatuima loo „Idiot Wind” pealkiri on korraga nii ilmastikunähtus kui meeleseisund. Idioodi ja tuule kombineerimisel tekkiv sõnapaar rabab oma ootamatusega, muutudes laulu lõpuks tõdemuseks, et meiegi oleme idioodid. Idiootne tuul, mis puhub läbi sügismantlite, ulub ka inimeste tühjades lubadustes ja hooletult pillatud sõnades.
Idiot wind, blowing through the buttons of our coats
Blowing through the letters that we wrote
Idiot wind, blowing through the dust upon our shelves
We’re idiots, babe
It’s a wonder we can even feed ourselves. [3]
(„Idiot Wind”, 1975)
Dylani retseptsiooni on muuhulgas mõjutanud kaks asjaolu. Esiteks on tema looming niivõrd mahukas (välja on antud 37 stuudioalbumit, rääkimata kogumikest või kontsertsalvestustest), et isegi andunud fännidel on keeruline seda otsast lõpuni läbi kuulata. Teiseks on Dylani nimi saanud kuulsamaks kui ta ise. Tema viimaseid albumeid on taaskord soojemalt vastu võetud, kuid paratamatult on laulusõnades kajastuv surma ja surelikkusega vägisi leppimine retseptsioonile oma jälje jätnud. Kriitik Amanda Petrusich kirjutab arvustuses [4] 2012. aasta albumile „Tempest”, et tegelikult räägib album surmast, Lõpust suure tähega. „71-aastaselt on Dylan viimaks aru saanud, et suremine ei pruugi midagi õpetada, vahel lihtsalt surrakse ,” leiab Petrusich. [5]
Õnneks on Dylan siiani elujõuline ning tuuritab pidevalt täismajadele, erinevalt enamikus 2016. aasta parimate albumite edetabelites figureerinud Leonard Cohenist ning David Bowiest. Mõlemad mehed jõudsid oma viimased stuudioalbumid (vastavalt „You Want It Darker” ja „Blackstar”) enne surma välja anda, kuid kumbagi teost pole ilma nende loojate kurvale lõpule mõtlemata enam võimalik kuulata. Ometi on ka objektiivselt (nii palju, kui sellises olukorras objektiivsust on võimalik säilitada) tegemist väga mõjuvate ja heade albumitega, mõlema mehe loomingu tipuga. Nii Bowie, Coheni kui Dylani suhtes pole muusikakriitika viimastel kümnenditel (kellel kaheksa-, kellel üheksakümnendatel) just leebe olnud, kuid viimastel aastatel on nende uuem looming taas positiivset tähelepanu saanud.
Tundub, et valitsev konsensus on, et Dylan on andnud välja paar suurepärast plaati, kuid on hunnik albumeid ja lugusid, millest oleks parem mitte rääkida. Kuid kas artisti looming peab olema täiesti plekitu ja ühtmoodi hinnatud, hoolimata sellest, et ta on juba mitukümmend aastat tegev olnud? Kas Rudyard Kipling oli Nobeli preemiat väärt? Kas Knut Hamsuni sidemed Natsi-Saksamaaga mõjutavad tema loomingu vastuvõttu? Kas Ernest Hemingway mitte ei kirjutanud sama lugu kümneid kordi uuesti?
Dylani loomingu hindamise muudab oluliseks hirm, et lähiajal (või üldse enam kunagi) Nobeli preemiat ühelegi teisele muusikule ei anta. Muusikutel on muidugi omad auhinnad, alates Grammydest ja lõpetades Ivor Novello ja PENklubi laulukirjutamispreemiatega. Kuid miski pole Nobelist nooblim. Bob Dylan on laulja-laulukirjutaja arhetüüp: sotsiaalselt tundlikum kui Bowie, kuulsam kui Cohen, Joni Mitchell, Tom Waits või Patti Smith, ning eeskuju, kellega võrdlemisest ei pääse ei Bruce Springsteen ega Sufjan Stevens. Aga kas ta on neist parem? Ma tahaksin öelda „ei”, aga kui ma peaks sekundiga nimetama ühe tuntud muusiku, kes on kirjandusest inspiratsiooni ammutanud, hüppaks esimesena pähe Dylan. Laulus „You’re Gonna Make Me Lonesome When You Go” (1975) võrdleb Dylan enda suhteid Rimbaud’ ja Verlaine’i omadega ning ka väljanägemiselt sarnaneb noor Dylan piinatud poeedi võrdkujuga.
Dylanile Nobeli preemia üleandmine kulges täpselt nii, nagu seda arvata võis. Ekstsentrilise meediapelgurina ta auhinnale Rootsi järele ei läinudki ning saatis enda asemel Patti Smithi, kelle raamatule „Kõigest lapsed” Dylanil väärilist tervikut vastu panna pole. Dylani 1973. aastal ilmunud eksperimentaalproosa kogumik „Tarantula” ei leidnud erilist tunnustust ning hiljem on ta end sellest raamatust distantseerinud. Dylanile ei läinud Nobeli vaja. Tema laureaadiks nimetamine tõi Nobeli kirjanduspreemiale küll märksa suurema meediakajastuse kui näiteks Svetlana Aleksijevitši puhul, aga kas see oli auhinnakomitee eesmärk? Äkki oleks siis võinud kohe Patti Smithi Rootsi kutsuda? Lisaks sellele, et Smith on raamatuid avaldanud, on ta ka väga palju kaasa aidanud sellele, et naisi muusikas tõsisemalt võetaks. Või kui Nobeli komitee soovis tõesti piire murda, siis miks ei tunnustanud nad mõnda geniaalset räpparit (räpilahingu (rap battle ’i) ja luuleõhtu vahel on tihtipeale imeõhuke piir), nagu Nasi, Andre 3000-t või Kendrick Lamari? Paratamatult tekib tunne, et žürii elas Dylanit auhinnates uuesti läbi oma nooruspõlve armastuse suve.
Laureaadi isikust on samas tähtsam see, et nüüd on laulusõnadele kui kirjandusvormile nii kõrgel tasandil ka formaalselt tunnustus antud. Kasvasin küll üles Vonneguti ja Viidinguga, aga kahtlen sügavalt, et oleksin kirjutama hakanud, kui ei oleks olemas olnud Bright Eyes’i Conor Oberstit (keda on korduvalt „uue põlvkonna Dylaniks” nimetatud) ja teisi muusikuid, kes oskasid mu tundeid väljendada siis, kui mul endal sõnadest väheks jäi. Ajal, mil aina rohkem kurdetakse, et noored ei loe ning ekraanide kumas on raske raamatutele keskenduda, ei maksa unustada, et kirjandus ja lugude jutustamine on juba ammu enne kirjakeelt olemas olnud.
On ju ka Dylani palavalt armastatud folkmuusika kaudselt pärit lugulauludest. Lõpuks jõuab kõik ikkagi Homerose ning regivärsini välja. Ning kui tehnoloogia areng viib kord kirjanduse muusika ja muude elava esitusega tihedamini seotud vormide juurde tagasi, oleks see raamatutega harjunud põlvkondadele esialgu pisut harjumatu, aga mitte tingimata halb. Kunst on kunstis kunsti näha, kuid kõige mõjuvamad lood saavad alguse just sellest, kui mittekirjanduslikest kultuurinähtustest universaalsed üldinimlikud narratiivid üles leitakse.
[1] Tulge, kirjanikud ja kriitikud / kes te sulepeaga tulevikku kuulutate / ja hoidke silmad lahti / sest teist võimalust ei tule / ja ärge liiga vara rääkige / sest ratas pöörleb veel / ja ei või teada, kelle nime nimetab / see, kes praegu kaotab, on hiljem võitja / sest ajad on muutumas.
[2] See on ju öö moodi – mängida vingerpussi, kui püüad olla tasa / istume siin, omadega puntras, kuigi seda tunnistada ei taha / Louise’il on peotäis vihma, ta keelitab trotsima / vastasmaja pööningukorteris võbeleb valgus / meie toas radikad ainult köhivad / raadiost mängib pehmet kantrit / aga tõesti pole mitte midagi kinni keerata / Louise ja ta armuke põimunud teineteise ümber / ja nägemused Johannast vallutavad mu meele.
[3] Idiootne tuul puhub me mantlite nööpaukudest läbi / puhub läbi kirjadest, mis kirjutasime / Idiootne tuul puhub läbi tolmust meie riiulitel / me oleme idioodid, kallis / ime, et me ennast ära toidame.
[4] Amanda Petrusich. „Bob Dylan – Tempest”. – http://pitchfork.com/reviews/albums/17139-the-tempest/.
[5] Muide, „Tempest’ile” andis kurikuulsalt karmikäeline Pitchfork 6.8 punkti 10-st. 2007. aasta kogumik DYLAN pidi leppima skooriga 1.3. Võrdluseks – „Blood on the Tracks’i” arvustust kaunistab täiuslik hinne 10.
Värske Rõhk
### Response:
Vastust teab vaid tuul – Kas Bob Dylani laulusõnad on kirjandus? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti sportlased osalesid MK-finaalis viimati 2011. ja 2012. aastal, kui tähtis võistlus toimus 2011.a. Saksamaal Leipzigis ning 2012.a. Hollandis s`Hertogenboschis. Tookord sai Leipzigis kaasa elada Tiit Kivisildile ja Cinnamonile ning Gunnar Klettenbergile ja Ulrike R-le. Kivisild ja Cinnamon osalesid aasta hiljem s`Hertogenboschis peetud finaalis, kus piirduti vaid avasõiduga.
Tänavune finaal toimub USA-s Nebraska osariigis Omahas 29. märtsist kuni 2. aprillini. Euroopast lennutatakse hobused võistluspaika Amsterdamist selleks spetsiaalselt tellitud lennuga 25. märtsil. Rein Pill võistleb finaalis oma 12-aastase põhihobusega A Brok ja temaga läheb lisaks abilisele kaasa ka Eesti koondislasi aastaid treeninud Kreeka tipptreener Stavros Georgopoulos.
Pilli sõnul on A Brok terve hooaja hüpanud stabiilselt ja sportlase eesmärgiks on teha eelkõige enda kohta hea võistlus. "Ega mul võidumõtteid loomulikult pole, aga tahaks ikkagi normaalselt hüpata," ütles Pill. Muidugi on võimalus finaalis osaleda ka sportlikkus mõttes motiveeriv, sest viimastel aastatel pole Eesti takistussõitjatel sellisel tasemel võistlustele asja olnud.
Kuna võimalus osaleda selgus nii hilja, pole ettevalmistusteks enam palju aega jäänud ja pigem võtab kogenud sportlane võistluseelseid treeninguid rahulikumalt. "Eeloleval nädalavahetusel plaanin osa võtta sisemeistrivõistlustest. Enne äralendu teen Belgias kindlasti ka kaks tugevat hüppetrenni."
Kes seekord tähtsa karika koju viib, ei osanud Pill pakkuda. "Kohal on paljud kõvad tegijad ja võitjat on väga raske ennustada," ütles sportlane. | Eesti ratsutaja osaleb mitme aasta järel MK-finaalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti sportlased osalesid MK-finaalis viimati 2011. ja 2012. aastal, kui tähtis võistlus toimus 2011.a. Saksamaal Leipzigis ning 2012.a. Hollandis s`Hertogenboschis. Tookord sai Leipzigis kaasa elada Tiit Kivisildile ja Cinnamonile ning Gunnar Klettenbergile ja Ulrike R-le. Kivisild ja Cinnamon osalesid aasta hiljem s`Hertogenboschis peetud finaalis, kus piirduti vaid avasõiduga.
Tänavune finaal toimub USA-s Nebraska osariigis Omahas 29. märtsist kuni 2. aprillini. Euroopast lennutatakse hobused võistluspaika Amsterdamist selleks spetsiaalselt tellitud lennuga 25. märtsil. Rein Pill võistleb finaalis oma 12-aastase põhihobusega A Brok ja temaga läheb lisaks abilisele kaasa ka Eesti koondislasi aastaid treeninud Kreeka tipptreener Stavros Georgopoulos.
Pilli sõnul on A Brok terve hooaja hüpanud stabiilselt ja sportlase eesmärgiks on teha eelkõige enda kohta hea võistlus. "Ega mul võidumõtteid loomulikult pole, aga tahaks ikkagi normaalselt hüpata," ütles Pill. Muidugi on võimalus finaalis osaleda ka sportlikkus mõttes motiveeriv, sest viimastel aastatel pole Eesti takistussõitjatel sellisel tasemel võistlustele asja olnud.
Kuna võimalus osaleda selgus nii hilja, pole ettevalmistusteks enam palju aega jäänud ja pigem võtab kogenud sportlane võistluseelseid treeninguid rahulikumalt. "Eeloleval nädalavahetusel plaanin osa võtta sisemeistrivõistlustest. Enne äralendu teen Belgias kindlasti ka kaks tugevat hüppetrenni."
Kes seekord tähtsa karika koju viib, ei osanud Pill pakkuda. "Kohal on paljud kõvad tegijad ja võitjat on väga raske ennustada," ütles sportlane.
### Response:
Eesti ratsutaja osaleb mitme aasta järel MK-finaalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Niisuguseid arusaamu propageerivad kõikvõimalikud postmodernistlikud ja neomarksistlikud teooriad, mis näevad vaimusilmas riigi väljasuremist ja asendumist mingi muu kooslusega: kommunitaarsete kogukondadega, kohalike omavalitsuste föderatsiooniga, vabaühenduste korporatsioonidega, rahva nn isealgatuslike kogudega jms. Aga levivad ka autoritaarset ihalust kandvad mõttevoolud, mille järgi on demokraatia liiga kohmakas, aeglane, ei suuda oma kooskõlastamismehhanismi tõttu operatiivselt reageerida kiiretele muutustele ning samas jätab mitmed vähemused, huvigrupid ja mõttekojad kaasamata või nende seisukohtadega arvestamata.
Seejuures aga unustatakse, et rahvusriik kujunes alternatiivina seisuslikule feodaalriigile. Selle protsessi käigus asendus valitseja suveräniteet rahva suveräniteediga. Ainult sellisel moel sai võimalikuks rahva muutumine võimu subjektiks ning demokraatliku valitsemisviisi tekkimine. Kas demokraatia on võimalik ilma rahvusriigita? Seni ei ole niisugust riigivormi leiutatud. Modernsed alternatiivid rahvusriigile on ikkagi olnud autoritaarsed või totalitaarsed diktatuurid. Kõik teooriad „kolmandast teest” on viinud vabaduse lämmatamiseni. See küsimus kerkib kindlasti ka tulevikus. Kui rahvas peab loovutama võimu, siis kellele? Ekspertidele? Ühiskondlikele aktivistidele? Sotsiaalsetele survegruppidele? Rahvusvahelistele hiidkorporatsioonidele? Või ikkagi autoritaarsetele või totalitaarsetele võimukeskustele?
Praegu tahaksin peatuda Eesti võimalikel valikutel. Oleme viimase 12 aasta vältel korduvalt otsinud vastust küsimusele, mida peaks Eesti tegema edasi. Oleme Euroopa Liidu ja NATO liikmesriik. Sellega on usutavasti tagatud meie kuulumine ühte maailma suurimasse majandusruumi ja ühisturgu ning maailma võimsaimasse julgeolekukeskkonda. Samas ei arva ilmselt enamik inimesi, et nüüd ongi aeg jääda loorberitele puhkama, muganduda kõigega, mille Brüssel ja Washington kandikul ette toovad, ja järk-järgult vajuda letargilisse heaolu-unne, unustades ajapikku oma juured, keele ja kõik selle, mille nimel me oleme üldse olemas olnud.
Tegelikult ei näi see heaolu-uni kuidagi teostuvat. Majanduskriisid on räsinud rikkaid lääneriike. Heaoluühiskond, eriti aga hoolekandeühiskond on pankrotistumas. Madal iive, vanema generatsiooni osakaalu pöördumatu suurenemine ei võimalda jääda praeguste sotsiaalkulutuste taseme juurde. Enam ei saa isegi kõige sinisilmsemas ettekujutuses eeldada, et heaoluühiskond jääb olemasolevas vormis püsima. Samal ajal on meie lähinaabruses pingestunud julgeolekukeskkond. Venemaa agressiivsus, ISIS ehk Daesh ja võigas sõjategevus Süürias ning Iraagis, miljonid immigrandid, kes püüavad kõikvõimalikul moel Euroopasse jõuda ja kellega Euroopa ei suuda enam toime tulla. Kasvav terrorism ja äärmuslus — nii islami nimel kui ka selle vastu.
Tõsiasi on hoopiski see, et tegelikult ei kanna keegi meile kandikul midagi ette. EL-is toimub armutu konkurents enda maksmapanemise nimel ja unelejad surutakse ripatsiteks, ääremaadeks, kelle sõnaõigus on näiline, kaasajooksmiskohustus aga absoluutne. Euroopa Liitu oleks sellistes protsessides vale süüdistada. EL on eeskätt kogum liikmesriike. Jah, tõesti, kätkedes endas üha enam ka iseseisvalt ja enda huvides tegutsevat eurobürokraatiat, millel näib olevat ambitsioon saada euroaristokraatiaks. Aga EL on üldjoontes demokraatlik ühendus, ja kui asjad arenevad seal meile soovimatus suunas, siis on meil põhjust süüdistada ikkagi eeskätt iseenda loidust.
Juba kolm aastakümmet räägitakse maailmas globaliseerumisest. Mida see tähendab, selle kohta on mitmeid arvamusi. Ega globaliseerumine ei olegi ajaloolises lõikes midagi uut, vaid lihtsalt üks arengutsükkel, mille käigus muutuvad teatud seosed universaalsemaks, teised seosed aga marginaliseeruvad. Aga see selleks. Kindlasti iseloomustavad tänapäeva sellised arengutendentsid, mis asetavad riigid valikute ette. Mitmed nendest valikutest osutuvad küll sundvalikuteks, aga mitte kõik. Ma ei nõustu nendega, kes väidavad, et liikmesriigid on EL-is suveräänsuse kaotanud, kuid nõustun, et suveräänsus on teisenenud, muutunud mitmetasandiliseks ja seda on riikide tasandilt delegeeritud päris palju riigiülesele või rahvusvahelisele tasandile. Seega väide, et Eestil ei ole enam mingit võimalust oma tuleviku üle otsustada, on vale, mis lähtub kas asjatundmatusest, nihilismist, ükskõiksusest või loidusest.
Eesti seisab tegelikult üliolulise valiku ees, mis määrab meie arengusuunad lähikümnenditeks ja milles vale samm võib osutuda hävinguliselt pöördumatuks. See on valik, mil moel vastab Eesti globaliseerumise väljakutsele, ehk teisisõnu, millist arengumudelit hakkab Eesti rakendama. Pakun siinjuures välja kolm võimalikku suunda, mille vahel tuleb valida. Minu väidetes ei peitu vihjeid Eesti praegustele erakondadele, kuna puhast mudelit ei kanna tegelikult ühegi erakonna valimisprogramm. Ütlen ühtlasi etteruttavalt, et need suunad ei ole vastandid ega isegi mitte puhtad alternatiivid, vaid pigem üksteist mõjutavad tänapäevase ühiskonnaarengu jõujooned. Ometi ilmnevad nende vahel selged valikuvariandid. Ma ei tee ka saladust, millist arengusuunda pean ma ise Eestile kõige sobivamaks.
Need kolm võimalikku riigimudeli arengusuunda on äririik, sotsiaalriik või rahvusriik.
Nimetused on tinglikud ja mõistagi kokkuleppelised. Seepärast iseloomustan põgusalt, mida ma nende all mõtlen.
Äririik oleks selline riigimudel, mis seab esiplaanile majanduse arengu, efektiivsuse, konkurentsivõime ja allutab kõik muu ärilisele edukusele. Seega, sotsiaalsfäär on tähtis niivõrd, kuivõrd see tagab tööjõu olemasolu ja selle taastootmise ning elementaarse kodurahu. Sotsiaalne õiglus ei ole äririigi moto. Rahvuskultuuri hindab äririik sedavõrd, kuivõrd see on hädavajalik rahvusliku haritlaskonna rahustamiseks (või uinutamiseks). Rahvusriik kui mõiste võib äririigis ju põhiseaduse preambulis isegi püsida, kuid sisutu loosungina. Kui odavat tööjõudu riiki tuua ja palgakulusid kokku hoida on efektiivne, siis äririik seda ka teeb, kuigi suureneb töötus varasema tööjõu hulgas. Suurim takistus hariduse globaliseerumisel on hariduse andmine emakeeles. Äririigi taotlus on viia kõrgharidus üle maailmas laialdaselt kasutatavale keelele, praegusel juhul inglise keelele, et olla globaalses plaanis konkurentsivõimelisem. Kuigi rahvuskultuuri marginaliseerimisega ei ole veel ükski riik saanud edukaks, ei soovita sellele tõigale äririigis tähelepanu pöörata, sest pikaajalised investeeringud ning perspektiivne mõtlemine ei ole äririigi tugevad küljed.
Klassikaline äririigi näide on kahtlemata Singapur. Ta on edukas, jõukas ja stabiilne. Ta ei ole küll eriti demokraatlik, kuid selle eest on efektiivne. Ta imeb vaesemad riigid tühjaks nende parimast tööjõust, jättes aga kaadri koolitamise nendesamade vaeste riikide õlgadele. Sotsiaalne kindlustatus on Singapuris teisejärguline, peaaegu puudub. Neli riigikeelt ja väline sallivus kõigi rahvusgruppide suhtes varjab tõsiasja, et maa-alal, kus saja aasta eest olid elanikeks malai rahvad, moodustavad nüüd rahvastikust 80% hiinlased. Singapur ei ole tegelikult riik. Singapur on ettevõte, suurkorporatsioon.
Äririigi arengutee valimine tooks Eestis kaasa järgmised arengud:
riigikord muutub liidrikeskseks ja võrdlemisi autokraatlikuks; Riigikogu marginaliseerub kummitemplist kartulitempliks;
kehtestatakse maksimaalsed maksuvabastused ettevõtlusele, minimaliseeritakse ettevõtlust ahistavat bürokraatiat. Üksikisikute maksukoormust see ilmselt ei alandaks, sest avalikud kulud, nii vähe kui neid ka on, tuleks millegi arvelt kinni maksta;
tööjõu sisseränne liberaliseeritakse, kuna see suurendab konkurentsi tööjõuturul ja võimaldab hoida palgakulud madalal;
eesti keel kaotab asjaajamis- ja teaduskeelena tähtsuse ja taandub olmekeeleks;
eestlased jäävad arvulisse vähemusse.
Sellises stsenaariumis võib kahtlemata näha nii positiivseid kui negatiivseid külgi. Õnnestumise korral saab Eesti jõukamaks. Kuid äririigi mudel teeb ka Eestist ettevõtte, jättes ometi vastuseta küsimuse, kellele seda vaja on. Julgen eeldada, et enamikule eestlastest ei ole seda vaja.
Sotsiaalne riik on riik, mis seab esiplaanile oma elanike heaolu. Sageli on teisejärguline, mil moel see heaolu saavutatakse. Sotsiaalne riik on ideena humaanne, põhiküsimus seisneb aga selles, kas see on ka teostatav. Sotsiaalse riigi kõige keerulisem probleem on see, kust leida ressurssi sotsiaalkulutuste kasvuks olukorras, kus tulud ja tootlikkus ei tule kulutustele järele. Olukorras, kus sündivus on vähenenud ja rahvastik vananeb, on see küsimus muutunud erakordselt teravaks. Mis oleks lahendus? Võõrtööjõu sissetoomine? Eks see vist pisut ebaeetiline ole, kui teiste maade madalapalgalised töötajad peavad täitma riigikassat, et riik saaks omadele pensionit maksta. Pealegi on see abinõu ajutine. Aja jooksul saavad ka võõrtöölistest pensionärid. Tööpuudus kummitab immigrante rohkem kui põlisrahvastikku. Lastetoetused turgutavad eeskätt immigrantperekondade iivet, kuna traditsiooniliselt lasterikastel, kuid madala kvalifikatsiooniga elanikel on kasulik elada sotsiaaltoetustest ja mitte otsidagi tööd.
Eesti marsib kiirkäigul sotsiaalriikide jälgedes, sest meie põhja- ja läänenaabruses on sotsiaalriigid olnud senini edukad, ent kauaks? Eestile tähendab sotsiaalriigi mudel järgmist:
riigikord areneb nn korporatiivse osalusdemokraatia suunas, poliitkorrektsus tähtsustub ja kodanikuühiskonna mõju kasvab;
üldine maksukoormus tõuseb ja bürokraatia suureneb, mis mingil hetkel hakkab pärssima majanduskasvu;
odava võõrtööjõu sisseränne suureneb kiiresti;
riik satub mingil hetkel tõsistesse raskustesse, kuidas katta sotsiaalkulutusi;
eesti keele positsioon nõrgeneb, hoolimata püüetest seda administratiivsete vahenditega säilitada;
eestlaste osatähtsus rahvastikus väheneb pidevalt.
Keskne küsimus on, kas Eesti rahvas jaksab sotsiaalriigi rasket koormat kanda ja kas see vastab põhiseaduse mõttele, et Eesti riigi üks peamisi eesmärke on eestluse püsimajäämine.
Rahvusriiki peavad tänapäeval paljud minevikujäänukiks, nagu eespool ka kirjeldatud. Saja aasta tagune rahvusriik seda tänapäeval ehk olekski. Kuid rääkides tänapäevasest riigist, ei ole mõtet kanda rahvusriigile üle kõiki XIX sajandi või XX sajandi alguse tunnuseid. Siinjuures on tänapäevase rahvusriigi puhul oluline rõhutada, et:
rahvusriik ei ole sama mis üherahvuseline riik, vaid riik, mille prioriteediks on rahvuse identiteedi ja kultuuripärandi kaitse. Kas rahvusriik võib olla ka paljurahvuseline? Šveits ja Belgia seda ju on, esimene päris edukas, teine suurte probleemide küüsis;
rahvusriik ei tähenda erinevaid õigusi eri rahvastele, vaid positiivset õigust põlisrahvastele, andes nende kultuuri ja keele arengule täiendavad tagatised;
rahvusriik ei ole immigrantide vaenulik, vaid lähtub eeldusest, et põlisrahval on õigus säilitada oma traditsioonid, euroopalikud ja kristlikud väärtused.
Enamik tänapäeva Euroopa riike on rahvusriigid. Küsimus on selles, kas nad jäävad rahvusriikideks või mitte. Nagu eespool rõhutatud, ei ole äririigi, sotsiaalriigi ja rahvusriigi arengumudelid tingimata vastuolus. Äri, sotsiaalsus ja tänapäevane rahvuslus saavad demokraatliku riigi tingimustes eksisteerida tasakaalus ja harmoonias ning areneda paralleelselt. Kuid need võivad kergesti langeda ka tasakaalust välja, kui riiki valitsetakse voluntaristlikult ja temast tahetakse aretada kas äriettevõtet või sotsiaalhoolekandeasutust. Eesti on põhiseaduse järgi nüüdisaegne rahvusriik, kus kõigil kodanikel, rahvusest sõltumata, on ühesugused õigused ja kohustused. Kuid Eesti põhiseadus näeb ette ka tagatised eesti keele ja kultuuri püsimajäämiseks. Selleks, et Eesti areneks edasi rahvusriigina, ei ole vaja põhiseadust muuta. Seda tuleks teha siis, kui eesmärgiks saaks äri- või sotsiaalriik.
Mida tuleks teha, et Eestis jätkuks rahvusriiklik arengutee?
Eesti peaks jääma kindlalt põhiseaduses kajastuvate põhimõtete juurde. See tagaks nii rahvusriikluse kui ka parlamentaarse demokraatia jätkumise.
Eestikeelse kõrghariduse ja teaduse eelisarendamine. Üleminek ingliskeelsele kõrgharidusele ja teadusele võib olla efektiivne, konkurentsivõimelisem ja ka odavam, kuid eesti keele ja kultuuri tuleviku seisukohalt on sellel laastavad tagajärjed.
Jätkuv lõimumispoliitika, eeskätt haridussüsteemi kaudu eesmärgiga tugevdada ühiskonnasisest sidusust.
Panustamine tööhõivele ja maksimaalne kohaliku tööjõu kasutamine. Võõrtööjõud on kindlasti odavam ja vastab mingi osa ettevõtete hetkehuvidele. Kuid see ei vasta kindlasti ühiskonna kui terviku huvidele. Aastakümnete pärast kaasnevad sotsiaalkulutused peab kinni maksma Eesti maksumaksja riigieelarve kaudu, aga mitte ettevõtjad, kes kasumi saavad.
Konservatiivne immigratsioonipoliitika. Loomulikult peab Eesti täitma oma moraalsed kohustused varjupaigataotlejate ees ja võimaldama perekondadel Eestis ühineda, kui see on põhjendatud. Kuid samas on Eesti kohustatud hoidma demograafilist tasakaalu. Riigis ei tohi lasta tekkida olukorral, kus sisseränne ületab lõimumisvõimekuse. Keegi ei ole õnnelik, kui paarikümne aasta pärast seisame silmitsi getostumisega ja väärtushinnangute poolest sügavalt lõhestatud ühiskonnaga.
Konservatiivne rahandus ja liberaalne majandus koos madala korruptsioonitaseme ja tõhusa kontrolliga monopolide üle tagavad kõige paremini turumajanduse toimimise. Kuid ühiskond ei pea olema majanduse, vaid majandus ühiskonna teenistuses. Ainult sellisel moel püsib ühiskond terviklik ja tasakaalus.
Esitatud loetelu ei ole ammendav. Ühiskond on paljutahuline, ja kui seda püütakse ülemäära reglementeerida, asendatakse vaba ühiskond vanglaga. Võimalik, et esimest korda ajaloos oleme silmitsi olukorraga, kus ülipüüdlikkus õigusriigi ehitamisel hakkab piirama vabadust ja demokraatiat. Aga seaduste tootmine konveieril seaduste enda pärast ja plaanitäitmise huvides just selleni viibki.
Valed valikud Eesti tuleviku korraldamisel võivad kaasa tuua pöördumatuid arenguid, mille tagajärjel kaotame jäädavalt võimaluse eesti keele ja kultuuri positsioone säilitada. Sellest said hästi aru okupatsioonivõimud. Nad mõistsid, et kui eestlased jäävad vähemusse omal kodumaal ja eesti lapsed hakkavad võõrkeeles haridust omandama, on Eesti riigi taastamise võimalused likvideeritud. Oleks eriti rumal nüüd oma kätega teha seda, millega võõrvõim hakkama ei saanud.
Looming | Mart Nutt. Rahvusriik tänapäeval | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Niisuguseid arusaamu propageerivad kõikvõimalikud postmodernistlikud ja neomarksistlikud teooriad, mis näevad vaimusilmas riigi väljasuremist ja asendumist mingi muu kooslusega: kommunitaarsete kogukondadega, kohalike omavalitsuste föderatsiooniga, vabaühenduste korporatsioonidega, rahva nn isealgatuslike kogudega jms. Aga levivad ka autoritaarset ihalust kandvad mõttevoolud, mille järgi on demokraatia liiga kohmakas, aeglane, ei suuda oma kooskõlastamismehhanismi tõttu operatiivselt reageerida kiiretele muutustele ning samas jätab mitmed vähemused, huvigrupid ja mõttekojad kaasamata või nende seisukohtadega arvestamata.
Seejuures aga unustatakse, et rahvusriik kujunes alternatiivina seisuslikule feodaalriigile. Selle protsessi käigus asendus valitseja suveräniteet rahva suveräniteediga. Ainult sellisel moel sai võimalikuks rahva muutumine võimu subjektiks ning demokraatliku valitsemisviisi tekkimine. Kas demokraatia on võimalik ilma rahvusriigita? Seni ei ole niisugust riigivormi leiutatud. Modernsed alternatiivid rahvusriigile on ikkagi olnud autoritaarsed või totalitaarsed diktatuurid. Kõik teooriad „kolmandast teest” on viinud vabaduse lämmatamiseni. See küsimus kerkib kindlasti ka tulevikus. Kui rahvas peab loovutama võimu, siis kellele? Ekspertidele? Ühiskondlikele aktivistidele? Sotsiaalsetele survegruppidele? Rahvusvahelistele hiidkorporatsioonidele? Või ikkagi autoritaarsetele või totalitaarsetele võimukeskustele?
Praegu tahaksin peatuda Eesti võimalikel valikutel. Oleme viimase 12 aasta vältel korduvalt otsinud vastust küsimusele, mida peaks Eesti tegema edasi. Oleme Euroopa Liidu ja NATO liikmesriik. Sellega on usutavasti tagatud meie kuulumine ühte maailma suurimasse majandusruumi ja ühisturgu ning maailma võimsaimasse julgeolekukeskkonda. Samas ei arva ilmselt enamik inimesi, et nüüd ongi aeg jääda loorberitele puhkama, muganduda kõigega, mille Brüssel ja Washington kandikul ette toovad, ja järk-järgult vajuda letargilisse heaolu-unne, unustades ajapikku oma juured, keele ja kõik selle, mille nimel me oleme üldse olemas olnud.
Tegelikult ei näi see heaolu-uni kuidagi teostuvat. Majanduskriisid on räsinud rikkaid lääneriike. Heaoluühiskond, eriti aga hoolekandeühiskond on pankrotistumas. Madal iive, vanema generatsiooni osakaalu pöördumatu suurenemine ei võimalda jääda praeguste sotsiaalkulutuste taseme juurde. Enam ei saa isegi kõige sinisilmsemas ettekujutuses eeldada, et heaoluühiskond jääb olemasolevas vormis püsima. Samal ajal on meie lähinaabruses pingestunud julgeolekukeskkond. Venemaa agressiivsus, ISIS ehk Daesh ja võigas sõjategevus Süürias ning Iraagis, miljonid immigrandid, kes püüavad kõikvõimalikul moel Euroopasse jõuda ja kellega Euroopa ei suuda enam toime tulla. Kasvav terrorism ja äärmuslus — nii islami nimel kui ka selle vastu.
Tõsiasi on hoopiski see, et tegelikult ei kanna keegi meile kandikul midagi ette. EL-is toimub armutu konkurents enda maksmapanemise nimel ja unelejad surutakse ripatsiteks, ääremaadeks, kelle sõnaõigus on näiline, kaasajooksmiskohustus aga absoluutne. Euroopa Liitu oleks sellistes protsessides vale süüdistada. EL on eeskätt kogum liikmesriike. Jah, tõesti, kätkedes endas üha enam ka iseseisvalt ja enda huvides tegutsevat eurobürokraatiat, millel näib olevat ambitsioon saada euroaristokraatiaks. Aga EL on üldjoontes demokraatlik ühendus, ja kui asjad arenevad seal meile soovimatus suunas, siis on meil põhjust süüdistada ikkagi eeskätt iseenda loidust.
Juba kolm aastakümmet räägitakse maailmas globaliseerumisest. Mida see tähendab, selle kohta on mitmeid arvamusi. Ega globaliseerumine ei olegi ajaloolises lõikes midagi uut, vaid lihtsalt üks arengutsükkel, mille käigus muutuvad teatud seosed universaalsemaks, teised seosed aga marginaliseeruvad. Aga see selleks. Kindlasti iseloomustavad tänapäeva sellised arengutendentsid, mis asetavad riigid valikute ette. Mitmed nendest valikutest osutuvad küll sundvalikuteks, aga mitte kõik. Ma ei nõustu nendega, kes väidavad, et liikmesriigid on EL-is suveräänsuse kaotanud, kuid nõustun, et suveräänsus on teisenenud, muutunud mitmetasandiliseks ja seda on riikide tasandilt delegeeritud päris palju riigiülesele või rahvusvahelisele tasandile. Seega väide, et Eestil ei ole enam mingit võimalust oma tuleviku üle otsustada, on vale, mis lähtub kas asjatundmatusest, nihilismist, ükskõiksusest või loidusest.
Eesti seisab tegelikult üliolulise valiku ees, mis määrab meie arengusuunad lähikümnenditeks ja milles vale samm võib osutuda hävinguliselt pöördumatuks. See on valik, mil moel vastab Eesti globaliseerumise väljakutsele, ehk teisisõnu, millist arengumudelit hakkab Eesti rakendama. Pakun siinjuures välja kolm võimalikku suunda, mille vahel tuleb valida. Minu väidetes ei peitu vihjeid Eesti praegustele erakondadele, kuna puhast mudelit ei kanna tegelikult ühegi erakonna valimisprogramm. Ütlen ühtlasi etteruttavalt, et need suunad ei ole vastandid ega isegi mitte puhtad alternatiivid, vaid pigem üksteist mõjutavad tänapäevase ühiskonnaarengu jõujooned. Ometi ilmnevad nende vahel selged valikuvariandid. Ma ei tee ka saladust, millist arengusuunda pean ma ise Eestile kõige sobivamaks.
Need kolm võimalikku riigimudeli arengusuunda on äririik, sotsiaalriik või rahvusriik.
Nimetused on tinglikud ja mõistagi kokkuleppelised. Seepärast iseloomustan põgusalt, mida ma nende all mõtlen.
Äririik oleks selline riigimudel, mis seab esiplaanile majanduse arengu, efektiivsuse, konkurentsivõime ja allutab kõik muu ärilisele edukusele. Seega, sotsiaalsfäär on tähtis niivõrd, kuivõrd see tagab tööjõu olemasolu ja selle taastootmise ning elementaarse kodurahu. Sotsiaalne õiglus ei ole äririigi moto. Rahvuskultuuri hindab äririik sedavõrd, kuivõrd see on hädavajalik rahvusliku haritlaskonna rahustamiseks (või uinutamiseks). Rahvusriik kui mõiste võib äririigis ju põhiseaduse preambulis isegi püsida, kuid sisutu loosungina. Kui odavat tööjõudu riiki tuua ja palgakulusid kokku hoida on efektiivne, siis äririik seda ka teeb, kuigi suureneb töötus varasema tööjõu hulgas. Suurim takistus hariduse globaliseerumisel on hariduse andmine emakeeles. Äririigi taotlus on viia kõrgharidus üle maailmas laialdaselt kasutatavale keelele, praegusel juhul inglise keelele, et olla globaalses plaanis konkurentsivõimelisem. Kuigi rahvuskultuuri marginaliseerimisega ei ole veel ükski riik saanud edukaks, ei soovita sellele tõigale äririigis tähelepanu pöörata, sest pikaajalised investeeringud ning perspektiivne mõtlemine ei ole äririigi tugevad küljed.
Klassikaline äririigi näide on kahtlemata Singapur. Ta on edukas, jõukas ja stabiilne. Ta ei ole küll eriti demokraatlik, kuid selle eest on efektiivne. Ta imeb vaesemad riigid tühjaks nende parimast tööjõust, jättes aga kaadri koolitamise nendesamade vaeste riikide õlgadele. Sotsiaalne kindlustatus on Singapuris teisejärguline, peaaegu puudub. Neli riigikeelt ja väline sallivus kõigi rahvusgruppide suhtes varjab tõsiasja, et maa-alal, kus saja aasta eest olid elanikeks malai rahvad, moodustavad nüüd rahvastikust 80% hiinlased. Singapur ei ole tegelikult riik. Singapur on ettevõte, suurkorporatsioon.
Äririigi arengutee valimine tooks Eestis kaasa järgmised arengud:
riigikord muutub liidrikeskseks ja võrdlemisi autokraatlikuks; Riigikogu marginaliseerub kummitemplist kartulitempliks;
kehtestatakse maksimaalsed maksuvabastused ettevõtlusele, minimaliseeritakse ettevõtlust ahistavat bürokraatiat. Üksikisikute maksukoormust see ilmselt ei alandaks, sest avalikud kulud, nii vähe kui neid ka on, tuleks millegi arvelt kinni maksta;
tööjõu sisseränne liberaliseeritakse, kuna see suurendab konkurentsi tööjõuturul ja võimaldab hoida palgakulud madalal;
eesti keel kaotab asjaajamis- ja teaduskeelena tähtsuse ja taandub olmekeeleks;
eestlased jäävad arvulisse vähemusse.
Sellises stsenaariumis võib kahtlemata näha nii positiivseid kui negatiivseid külgi. Õnnestumise korral saab Eesti jõukamaks. Kuid äririigi mudel teeb ka Eestist ettevõtte, jättes ometi vastuseta küsimuse, kellele seda vaja on. Julgen eeldada, et enamikule eestlastest ei ole seda vaja.
Sotsiaalne riik on riik, mis seab esiplaanile oma elanike heaolu. Sageli on teisejärguline, mil moel see heaolu saavutatakse. Sotsiaalne riik on ideena humaanne, põhiküsimus seisneb aga selles, kas see on ka teostatav. Sotsiaalse riigi kõige keerulisem probleem on see, kust leida ressurssi sotsiaalkulutuste kasvuks olukorras, kus tulud ja tootlikkus ei tule kulutustele järele. Olukorras, kus sündivus on vähenenud ja rahvastik vananeb, on see küsimus muutunud erakordselt teravaks. Mis oleks lahendus? Võõrtööjõu sissetoomine? Eks see vist pisut ebaeetiline ole, kui teiste maade madalapalgalised töötajad peavad täitma riigikassat, et riik saaks omadele pensionit maksta. Pealegi on see abinõu ajutine. Aja jooksul saavad ka võõrtöölistest pensionärid. Tööpuudus kummitab immigrante rohkem kui põlisrahvastikku. Lastetoetused turgutavad eeskätt immigrantperekondade iivet, kuna traditsiooniliselt lasterikastel, kuid madala kvalifikatsiooniga elanikel on kasulik elada sotsiaaltoetustest ja mitte otsidagi tööd.
Eesti marsib kiirkäigul sotsiaalriikide jälgedes, sest meie põhja- ja läänenaabruses on sotsiaalriigid olnud senini edukad, ent kauaks? Eestile tähendab sotsiaalriigi mudel järgmist:
riigikord areneb nn korporatiivse osalusdemokraatia suunas, poliitkorrektsus tähtsustub ja kodanikuühiskonna mõju kasvab;
üldine maksukoormus tõuseb ja bürokraatia suureneb, mis mingil hetkel hakkab pärssima majanduskasvu;
odava võõrtööjõu sisseränne suureneb kiiresti;
riik satub mingil hetkel tõsistesse raskustesse, kuidas katta sotsiaalkulutusi;
eesti keele positsioon nõrgeneb, hoolimata püüetest seda administratiivsete vahenditega säilitada;
eestlaste osatähtsus rahvastikus väheneb pidevalt.
Keskne küsimus on, kas Eesti rahvas jaksab sotsiaalriigi rasket koormat kanda ja kas see vastab põhiseaduse mõttele, et Eesti riigi üks peamisi eesmärke on eestluse püsimajäämine.
Rahvusriiki peavad tänapäeval paljud minevikujäänukiks, nagu eespool ka kirjeldatud. Saja aasta tagune rahvusriik seda tänapäeval ehk olekski. Kuid rääkides tänapäevasest riigist, ei ole mõtet kanda rahvusriigile üle kõiki XIX sajandi või XX sajandi alguse tunnuseid. Siinjuures on tänapäevase rahvusriigi puhul oluline rõhutada, et:
rahvusriik ei ole sama mis üherahvuseline riik, vaid riik, mille prioriteediks on rahvuse identiteedi ja kultuuripärandi kaitse. Kas rahvusriik võib olla ka paljurahvuseline? Šveits ja Belgia seda ju on, esimene päris edukas, teine suurte probleemide küüsis;
rahvusriik ei tähenda erinevaid õigusi eri rahvastele, vaid positiivset õigust põlisrahvastele, andes nende kultuuri ja keele arengule täiendavad tagatised;
rahvusriik ei ole immigrantide vaenulik, vaid lähtub eeldusest, et põlisrahval on õigus säilitada oma traditsioonid, euroopalikud ja kristlikud väärtused.
Enamik tänapäeva Euroopa riike on rahvusriigid. Küsimus on selles, kas nad jäävad rahvusriikideks või mitte. Nagu eespool rõhutatud, ei ole äririigi, sotsiaalriigi ja rahvusriigi arengumudelid tingimata vastuolus. Äri, sotsiaalsus ja tänapäevane rahvuslus saavad demokraatliku riigi tingimustes eksisteerida tasakaalus ja harmoonias ning areneda paralleelselt. Kuid need võivad kergesti langeda ka tasakaalust välja, kui riiki valitsetakse voluntaristlikult ja temast tahetakse aretada kas äriettevõtet või sotsiaalhoolekandeasutust. Eesti on põhiseaduse järgi nüüdisaegne rahvusriik, kus kõigil kodanikel, rahvusest sõltumata, on ühesugused õigused ja kohustused. Kuid Eesti põhiseadus näeb ette ka tagatised eesti keele ja kultuuri püsimajäämiseks. Selleks, et Eesti areneks edasi rahvusriigina, ei ole vaja põhiseadust muuta. Seda tuleks teha siis, kui eesmärgiks saaks äri- või sotsiaalriik.
Mida tuleks teha, et Eestis jätkuks rahvusriiklik arengutee?
Eesti peaks jääma kindlalt põhiseaduses kajastuvate põhimõtete juurde. See tagaks nii rahvusriikluse kui ka parlamentaarse demokraatia jätkumise.
Eestikeelse kõrghariduse ja teaduse eelisarendamine. Üleminek ingliskeelsele kõrgharidusele ja teadusele võib olla efektiivne, konkurentsivõimelisem ja ka odavam, kuid eesti keele ja kultuuri tuleviku seisukohalt on sellel laastavad tagajärjed.
Jätkuv lõimumispoliitika, eeskätt haridussüsteemi kaudu eesmärgiga tugevdada ühiskonnasisest sidusust.
Panustamine tööhõivele ja maksimaalne kohaliku tööjõu kasutamine. Võõrtööjõud on kindlasti odavam ja vastab mingi osa ettevõtete hetkehuvidele. Kuid see ei vasta kindlasti ühiskonna kui terviku huvidele. Aastakümnete pärast kaasnevad sotsiaalkulutused peab kinni maksma Eesti maksumaksja riigieelarve kaudu, aga mitte ettevõtjad, kes kasumi saavad.
Konservatiivne immigratsioonipoliitika. Loomulikult peab Eesti täitma oma moraalsed kohustused varjupaigataotlejate ees ja võimaldama perekondadel Eestis ühineda, kui see on põhjendatud. Kuid samas on Eesti kohustatud hoidma demograafilist tasakaalu. Riigis ei tohi lasta tekkida olukorral, kus sisseränne ületab lõimumisvõimekuse. Keegi ei ole õnnelik, kui paarikümne aasta pärast seisame silmitsi getostumisega ja väärtushinnangute poolest sügavalt lõhestatud ühiskonnaga.
Konservatiivne rahandus ja liberaalne majandus koos madala korruptsioonitaseme ja tõhusa kontrolliga monopolide üle tagavad kõige paremini turumajanduse toimimise. Kuid ühiskond ei pea olema majanduse, vaid majandus ühiskonna teenistuses. Ainult sellisel moel püsib ühiskond terviklik ja tasakaalus.
Esitatud loetelu ei ole ammendav. Ühiskond on paljutahuline, ja kui seda püütakse ülemäära reglementeerida, asendatakse vaba ühiskond vanglaga. Võimalik, et esimest korda ajaloos oleme silmitsi olukorraga, kus ülipüüdlikkus õigusriigi ehitamisel hakkab piirama vabadust ja demokraatiat. Aga seaduste tootmine konveieril seaduste enda pärast ja plaanitäitmise huvides just selleni viibki.
Valed valikud Eesti tuleviku korraldamisel võivad kaasa tuua pöördumatuid arenguid, mille tagajärjel kaotame jäädavalt võimaluse eesti keele ja kultuuri positsioone säilitada. Sellest said hästi aru okupatsioonivõimud. Nad mõistsid, et kui eestlased jäävad vähemusse omal kodumaal ja eesti lapsed hakkavad võõrkeeles haridust omandama, on Eesti riigi taastamise võimalused likvideeritud. Oleks eriti rumal nüüd oma kätega teha seda, millega võõrvõim hakkama ei saanud.
Looming
### Response:
Mart Nutt. Rahvusriik tänapäeval |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Oleme teinud ettepaneku liiklusseaduse ja teiste seaduste muutmiseks, et trahvitulu saaks endale nende kiiruskaamerate omanik. Riigimaanteede puhul siis riik, kui need kaamerad on maanteeameti omad ja kui kaamerad paneb üles mõni kohalik omavalitsus, siis saab ta selle tulubaasi endale," ütles Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa esmaspäeval BNS-ile.
Rüütelmaa viitas, et kiiruskaamera soetamine ja selle ülalpidamine on kallis ning need kulud tuleb millegi arvelt katta. Tema sõnul maksab Kristiine ristmikule paigaldatud ühe kiiruskaamera aastane hooldus umbes 24 000 eurot, ristmikul asub aga kaks kaamerat.
"Mõistlik oleks ju, et see kiiruskaamera teenib enda kulud tasa. Kui nüüd sedapidi läheb, siis ilmselt kaameraid ka juurde tuleb," lisas Rüütelmaa.
"Kui kohalik omavalitsus võib näiteks parkimisrikkumiste eest trahvi välja kirjutada, siis miks ta ei võiks sama ka kiiruskaameratega fikseeritud rikkumiste eest teha?" küsis Tallinna liikluskorralduse juht.
Tallinna andis eelmisel aastal Kristiine kaamerad viieks aastaks maanteeameti kasutusse ning nendega fikseeritud trahvid kirjutab välja ja kasseerib riigieelarvesse politsei- ja piirivalveamet. | Tallinn soovib, et kiirustrahvid laekuksid kohalikku eelarvesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Oleme teinud ettepaneku liiklusseaduse ja teiste seaduste muutmiseks, et trahvitulu saaks endale nende kiiruskaamerate omanik. Riigimaanteede puhul siis riik, kui need kaamerad on maanteeameti omad ja kui kaamerad paneb üles mõni kohalik omavalitsus, siis saab ta selle tulubaasi endale," ütles Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa esmaspäeval BNS-ile.
Rüütelmaa viitas, et kiiruskaamera soetamine ja selle ülalpidamine on kallis ning need kulud tuleb millegi arvelt katta. Tema sõnul maksab Kristiine ristmikule paigaldatud ühe kiiruskaamera aastane hooldus umbes 24 000 eurot, ristmikul asub aga kaks kaamerat.
"Mõistlik oleks ju, et see kiiruskaamera teenib enda kulud tasa. Kui nüüd sedapidi läheb, siis ilmselt kaameraid ka juurde tuleb," lisas Rüütelmaa.
"Kui kohalik omavalitsus võib näiteks parkimisrikkumiste eest trahvi välja kirjutada, siis miks ta ei võiks sama ka kiiruskaameratega fikseeritud rikkumiste eest teha?" küsis Tallinna liikluskorralduse juht.
Tallinna andis eelmisel aastal Kristiine kaamerad viieks aastaks maanteeameti kasutusse ning nendega fikseeritud trahvid kirjutab välja ja kasseerib riigieelarvesse politsei- ja piirivalveamet.
### Response:
Tallinn soovib, et kiirustrahvid laekuksid kohalikku eelarvesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kultuuritegelased mälestavad Kalju Komissarovit sotsiaalmeedias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Kultuuritegelased mälestavad Kalju Komissarovit sotsiaalmeedias | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste kõrgliigas on kõige paremas seisus neljandal kohal olev Ardo Kreegi meeskond Pariisi Volley. Koht veerandfinaalis on juba kindel. Timo Tammemaa ja Andri Aganits peavad eesmärgile jõudmiseks veel pingutama, sest Toulouse ja Poitiers paiknevad tabeli keskel ehk lähedal kriitilisele tsoonile. Kohtadel seitse ja kaheksa olevad võistkonnad on kogunud 26 punkti ja edestavad järgnevat Nantes´i nelja punktiga, vahendab Volley.ee.
B-divisjonis on šanss kõrgliigasse tõusta Kert Toobalil ja Rennes Volley´il. Hetkel ollakse teised. Ühe enammängu pidanud Tourcoingust lahutab neli punkti. Mullune naiste meister Saint-Raphaël (Anna Kajalina) ei tunne end veel kindlalt, kuuludes 26 punktiga kolmikusse, kes jagavad kuuendat-kaheksandat kohta. Päris põhjas sipleb Terville´i Florange, kus püüab kohaneda Eliise Hollas.
Lõppenud nädalavahetusel ei andnud Pariisi meeskond võimalusi tabeli punasele laternale, võites võõrsil Narbonne´i 3:0 (26:24, 30:28, 25:21). Ardo Kreek lõi kümnest tõstest punktiks seitse (+5) ja tegi ühe hea bloki.
Toulouse kaotas kodus liider Chaumont´le 0:3 (20:25, 17:25, 23:25). Timo Tammemaa osales vaid kolmandas geimis ja tõi kaks punkti. Ajaccio oli tasavägises mängus üle Poitiers´st 3:2 (25:22, 21:25, 21:25, 25:17, 16:14). Andri Aganits sai protokolli viis punkti, neist neli rünnakul ja ühe blokis.
Terville´i naiskond sai kaotuse Evreux´lt, mis numbriliselt väljendus 0:3 (17:25, 17:25, 25:27). Eliise Hollassai tööd kahes geimis, kogudes rünnaku ja serviga kaks ning blokiga ühe punkti. Anna Kajalina tõi vaid kaks punkti (17 tõstest) Saint-Raphaël 0:3 (13:25, 23:25, 16:25) mängus tabeli kolmanda Le Cannet´ga.
Soome meeste meistrisarjas on põhiturniiri lõpuni minna kaks nädalat. Pühapäevases matšis sai Pielavesi Sampo koduväljakul lüüa Loimaa Hurrikaanilt 2:3 (19:25, 22:25, 25:21, 25:22, 12:15). Andrus Raadiku 29-st punktist 26 tulid rünnakul. Seejuures näitas nurgaründaja väga head protsenti, lõpetades edukalt kolm viiendikku tõstetest ning pälvides ka koha vooru sümboolsesse võistkonda. Martti Keel mängis kolmes viimases geimis ja lõi kaks ässpallingut. Sampo on 56 punktiga kolmas, Hurrikaani juhib 72 punktiga.
Naiste meistriliiga põhiturniir saab läbi alanud nädalaga ja Rovaniemi Wovo hoiab hetkel seitsmendat positsiooni. Punkte on neil küll kahe võrra vähem kui Huittineni LP-Vampulal, ent enamvõit annab eelise Kristiine Miileni naiskonnale. Eile alistati Salo LP Viesti 3:2 (25:23, 25:23, 22:25, 21:25, 15:8). Eestlanna tõi üleplatsimängijana 27 punkti, millest kolm tulid blokiga ja kaks pallinguga. Võimas esitus tõi samamoodi koha sümboolsesse koosseisu. | Kindla võidu saanud Ardo Kreegi klubi on koha veerandfinaalis taganud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste kõrgliigas on kõige paremas seisus neljandal kohal olev Ardo Kreegi meeskond Pariisi Volley. Koht veerandfinaalis on juba kindel. Timo Tammemaa ja Andri Aganits peavad eesmärgile jõudmiseks veel pingutama, sest Toulouse ja Poitiers paiknevad tabeli keskel ehk lähedal kriitilisele tsoonile. Kohtadel seitse ja kaheksa olevad võistkonnad on kogunud 26 punkti ja edestavad järgnevat Nantes´i nelja punktiga, vahendab Volley.ee.
B-divisjonis on šanss kõrgliigasse tõusta Kert Toobalil ja Rennes Volley´il. Hetkel ollakse teised. Ühe enammängu pidanud Tourcoingust lahutab neli punkti. Mullune naiste meister Saint-Raphaël (Anna Kajalina) ei tunne end veel kindlalt, kuuludes 26 punktiga kolmikusse, kes jagavad kuuendat-kaheksandat kohta. Päris põhjas sipleb Terville´i Florange, kus püüab kohaneda Eliise Hollas.
Lõppenud nädalavahetusel ei andnud Pariisi meeskond võimalusi tabeli punasele laternale, võites võõrsil Narbonne´i 3:0 (26:24, 30:28, 25:21). Ardo Kreek lõi kümnest tõstest punktiks seitse (+5) ja tegi ühe hea bloki.
Toulouse kaotas kodus liider Chaumont´le 0:3 (20:25, 17:25, 23:25). Timo Tammemaa osales vaid kolmandas geimis ja tõi kaks punkti. Ajaccio oli tasavägises mängus üle Poitiers´st 3:2 (25:22, 21:25, 21:25, 25:17, 16:14). Andri Aganits sai protokolli viis punkti, neist neli rünnakul ja ühe blokis.
Terville´i naiskond sai kaotuse Evreux´lt, mis numbriliselt väljendus 0:3 (17:25, 17:25, 25:27). Eliise Hollassai tööd kahes geimis, kogudes rünnaku ja serviga kaks ning blokiga ühe punkti. Anna Kajalina tõi vaid kaks punkti (17 tõstest) Saint-Raphaël 0:3 (13:25, 23:25, 16:25) mängus tabeli kolmanda Le Cannet´ga.
Soome meeste meistrisarjas on põhiturniiri lõpuni minna kaks nädalat. Pühapäevases matšis sai Pielavesi Sampo koduväljakul lüüa Loimaa Hurrikaanilt 2:3 (19:25, 22:25, 25:21, 25:22, 12:15). Andrus Raadiku 29-st punktist 26 tulid rünnakul. Seejuures näitas nurgaründaja väga head protsenti, lõpetades edukalt kolm viiendikku tõstetest ning pälvides ka koha vooru sümboolsesse võistkonda. Martti Keel mängis kolmes viimases geimis ja lõi kaks ässpallingut. Sampo on 56 punktiga kolmas, Hurrikaani juhib 72 punktiga.
Naiste meistriliiga põhiturniir saab läbi alanud nädalaga ja Rovaniemi Wovo hoiab hetkel seitsmendat positsiooni. Punkte on neil küll kahe võrra vähem kui Huittineni LP-Vampulal, ent enamvõit annab eelise Kristiine Miileni naiskonnale. Eile alistati Salo LP Viesti 3:2 (25:23, 25:23, 22:25, 21:25, 15:8). Eestlanna tõi üleplatsimängijana 27 punkti, millest kolm tulid blokiga ja kaks pallinguga. Võimas esitus tõi samamoodi koha sümboolsesse koosseisu.
### Response:
Kindla võidu saanud Ardo Kreegi klubi on koha veerandfinaalis taganud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teise uustulnukana pressis end tabelisse legendaarne "esimene lesk" Jacqueline Kennedy, kellena särab filmi "Jackie" nimiosas Oscari-võitja Natalie Portman.
Koht
Originaalpealkiri
Eesti pealkiri
Nädal
Vaatajaid
Vaatajaid kokku
1
Logan
Logan
1
9874
9874
2
Sangarid
Sangarid
3
7133
59788
3
The Lego Batman Movie
Lego Batman Film
4
3610
38534
4
A Dog's purpose
Koera elu mõte
2
3080
8871
5
The Great Wall
Suur Hiina müür
2
3070
12318
6
Jackie
Jackie
1
2425
2425
7
Sing
Laula
11
2380
81192 | Eesti kino top 7. Esimene lesk ja kange koomiksikangelase verine luigelaul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teise uustulnukana pressis end tabelisse legendaarne "esimene lesk" Jacqueline Kennedy, kellena särab filmi "Jackie" nimiosas Oscari-võitja Natalie Portman.
Koht
Originaalpealkiri
Eesti pealkiri
Nädal
Vaatajaid
Vaatajaid kokku
1
Logan
Logan
1
9874
9874
2
Sangarid
Sangarid
3
7133
59788
3
The Lego Batman Movie
Lego Batman Film
4
3610
38534
4
A Dog's purpose
Koera elu mõte
2
3080
8871
5
The Great Wall
Suur Hiina müür
2
3070
12318
6
Jackie
Jackie
1
2425
2425
7
Sing
Laula
11
2380
81192
### Response:
Eesti kino top 7. Esimene lesk ja kange koomiksikangelase verine luigelaul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks preemiale otsustati sel korral välja anda ka Heino Elleri nimeline auhind, mille pälvib Toccata Classics plaadifirma kaudu Eesti muusikat tutvustav Martin Anderson. Preemia ja auhind antakse üle 7. märtsil, Heino Elleri 130. sünniaastapäeval kell 18.00 algaval kontserdil G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis.
Liisa Hirsch on saanud mitmeid nimekaid auhindu oma heliteoste eest: “Ascending ... Descending” viiulile ja keelpilliorkestrile, LHV Au-tasu (2016) ning 5. koht rahvusvahelisel heliloojate Rostrumil (2015); “Mechanics of Flying” sümfooniaorkestrile, parim uudisteos Berliini festivalil Young Euro Classics (2016); “Brautigam Circles” häälele ja kammeransamblile, parim uudisteos noorte heliloojate kohtumisel Apeldoornis (2015).
Martin Anderson on muusikaprodutsent ja plaadifirma Toccata Classics omanik, kes on plaadistanud ja levitanud eesti heliloojate loomingut maailmas. Üheks suuremaks projektiks on olnud Heino Elleri kogu klaveriloomingu salvestamine Sten Lassmanni esituses.
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum annab välja Heino Elleri nimelist muusikapreemiat aastast 1998. Statuudi järgi antakse preemia noorele heliloojale või Heino Elleri loomingu tutvustamisel olulise panuse andnud isikule. Laureaadid saavad ka ühe Heino Elleri meisterdatud jalutuskepi omanikuks. Esimeseks laureaadiks sai 1998. aastal Heljo Sepp, järgmiste laureaatide hulka kuuluvad näiteks Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Timo Steiner ja Sten Lassmann.
7. märtsi kontserdil astuvad üles Otsa-kooli klaveriõpilased, mil jõuab kulminatsioonini noorte klaveripäevad “Kodumaine viis”. Kell 19.15 algab Heino Elleri nimelise muusikapreemia üle andmine. Kontserdil toimub ka Elleri preemia laureaadiga seotud üllatusesinemine. Sissepääs nii muuseumist kui ka Otsa-koolist. | Heino Elleri nimeline muusikapreemia läks Liisa Hirschile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks preemiale otsustati sel korral välja anda ka Heino Elleri nimeline auhind, mille pälvib Toccata Classics plaadifirma kaudu Eesti muusikat tutvustav Martin Anderson. Preemia ja auhind antakse üle 7. märtsil, Heino Elleri 130. sünniaastapäeval kell 18.00 algaval kontserdil G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis.
Liisa Hirsch on saanud mitmeid nimekaid auhindu oma heliteoste eest: “Ascending ... Descending” viiulile ja keelpilliorkestrile, LHV Au-tasu (2016) ning 5. koht rahvusvahelisel heliloojate Rostrumil (2015); “Mechanics of Flying” sümfooniaorkestrile, parim uudisteos Berliini festivalil Young Euro Classics (2016); “Brautigam Circles” häälele ja kammeransamblile, parim uudisteos noorte heliloojate kohtumisel Apeldoornis (2015).
Martin Anderson on muusikaprodutsent ja plaadifirma Toccata Classics omanik, kes on plaadistanud ja levitanud eesti heliloojate loomingut maailmas. Üheks suuremaks projektiks on olnud Heino Elleri kogu klaveriloomingu salvestamine Sten Lassmanni esituses.
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum annab välja Heino Elleri nimelist muusikapreemiat aastast 1998. Statuudi järgi antakse preemia noorele heliloojale või Heino Elleri loomingu tutvustamisel olulise panuse andnud isikule. Laureaadid saavad ka ühe Heino Elleri meisterdatud jalutuskepi omanikuks. Esimeseks laureaadiks sai 1998. aastal Heljo Sepp, järgmiste laureaatide hulka kuuluvad näiteks Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Timo Steiner ja Sten Lassmann.
7. märtsi kontserdil astuvad üles Otsa-kooli klaveriõpilased, mil jõuab kulminatsioonini noorte klaveripäevad “Kodumaine viis”. Kell 19.15 algab Heino Elleri nimelise muusikapreemia üle andmine. Kontserdil toimub ka Elleri preemia laureaadiga seotud üllatusesinemine. Sissepääs nii muuseumist kui ka Otsa-koolist.
### Response:
Heino Elleri nimeline muusikapreemia läks Liisa Hirschile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | DN klassis, kus kohale olid tulnud jääpurjetajad nii Poolast kui ka Lätist, jäi võit siiski Eestisse. Poodiumi teise koha Vooremaa kõrval hõivas poolakas Darek Kardas. Kolmandaks jäi Pärnu Jahtklubi esindaja Mihkel Kosk. Vooremaa, kes võistlustel sõitis uue mastiga, mis vajas omajagu häälestamist, jäi tulemusega rahule.
"Sõitmise muutis keeruliseks kevadine krobeline jää, kuid õnneks oli tuul õige tugevusega, vastasel juhul oleks roolimine raskeks muutnud. Uus mast vajas ka harjumist, eriti raske rajaga esimene päev, aga viimasel päeval hakkas tunnetus juba tulema ning uues mastis on näha head potentsiaali," kommenteeris Vooremaa jääolusid lisades, et võistluse tegi põnevaks ka tihe konkurents. "Konkurents oli üsnagi tihe ja üllatavalt palju poolakaid oli tulnud siia võistlema, olgugi et neil endal oli ka võistlus kodumaal samal ajal. Samas, rõõm oli näha, et meie enda noorte tase on kõvasti tõusnud." ütles Vooremaa.
DN juuniorite seas sõitsid võidu vaid eestlased ning konkureerimine käis peamiselt kahe jahtklubi vahel – Saaremaa Merispordi selts ja Pärnu Jahtklubi. Kõrgeima koha saavutas ülekaalukalt Saaremaa Merispordi seltsi jääpurjetaja Kevin Grass, teisena lõpetas pärnakas Rasmus Maalinn ning kolmas koht kuulus taaskord saarlasele Rene Riimile.
Kuni 16-aastaste sõitjate Ice-Optimisti klassis võtsid omavahel seekord mõõtu 19 jääpurjetajat, kuid võitjana väljus sel hooajal stabliilselt häid sõite näidanud 10-aastane maailmameister Georg Paomees.
Teisena lõpetas Ice-Optimisti klassis ainuke välisesindaja, Poolast kohale sõitnud, Kacper Worek ning kolmandana Lisbeth Taggu Pärnu Jahtklubist.
Monotüüp-XV klassis jaotati kohad kaheksa võistlema tulnud paari vahel – viis paatkonda Eestist ning kolm Poolast. Olev Oolup ja Andrus Padu hõivasid seekord poodiumi kõrgeima koha, nendele järgnesid Robert Slivinski ja Peeter Siniväli ning vennad Juhan ja Ott Kolk.
Kokku osales Eesti meistrivõistlustel 65 jääpurjetajat kolmest riigist. Nendest 30 sõitsid DN võistlusklassis, kus peeti kolme päeva jooksul kokku 10 sõitu ja 9 DN juuniorite grupis, kus sõideti samuti 10 sõitu. Ice Optimisti klassis ehk kuni 16-aastaste võistlusklassis osales seekord märkimisväärne arv noori jääpurjetajaid: 19 sõitjat, kes said teha 10 sõitu.
Eesti meistrivõistlused on korraldatud Eesti Jääpurjetamise Liidu poolt, olles Eesti jääpurjetamise hooaja eelviimane võistlus. Tuleval nädalavahetusel toimuvad Tartumaa meistrivõistlused – võistluste toimumise koht selgub hiljemalt 10.märts kell 13.00
Eesti meistrivõistluste tulemused on leitavad siit. | Jääpurjetamise Eesti meistrivõistlused võitis DN klassis Vaiko Vooremaa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
DN klassis, kus kohale olid tulnud jääpurjetajad nii Poolast kui ka Lätist, jäi võit siiski Eestisse. Poodiumi teise koha Vooremaa kõrval hõivas poolakas Darek Kardas. Kolmandaks jäi Pärnu Jahtklubi esindaja Mihkel Kosk. Vooremaa, kes võistlustel sõitis uue mastiga, mis vajas omajagu häälestamist, jäi tulemusega rahule.
"Sõitmise muutis keeruliseks kevadine krobeline jää, kuid õnneks oli tuul õige tugevusega, vastasel juhul oleks roolimine raskeks muutnud. Uus mast vajas ka harjumist, eriti raske rajaga esimene päev, aga viimasel päeval hakkas tunnetus juba tulema ning uues mastis on näha head potentsiaali," kommenteeris Vooremaa jääolusid lisades, et võistluse tegi põnevaks ka tihe konkurents. "Konkurents oli üsnagi tihe ja üllatavalt palju poolakaid oli tulnud siia võistlema, olgugi et neil endal oli ka võistlus kodumaal samal ajal. Samas, rõõm oli näha, et meie enda noorte tase on kõvasti tõusnud." ütles Vooremaa.
DN juuniorite seas sõitsid võidu vaid eestlased ning konkureerimine käis peamiselt kahe jahtklubi vahel – Saaremaa Merispordi selts ja Pärnu Jahtklubi. Kõrgeima koha saavutas ülekaalukalt Saaremaa Merispordi seltsi jääpurjetaja Kevin Grass, teisena lõpetas pärnakas Rasmus Maalinn ning kolmas koht kuulus taaskord saarlasele Rene Riimile.
Kuni 16-aastaste sõitjate Ice-Optimisti klassis võtsid omavahel seekord mõõtu 19 jääpurjetajat, kuid võitjana väljus sel hooajal stabliilselt häid sõite näidanud 10-aastane maailmameister Georg Paomees.
Teisena lõpetas Ice-Optimisti klassis ainuke välisesindaja, Poolast kohale sõitnud, Kacper Worek ning kolmandana Lisbeth Taggu Pärnu Jahtklubist.
Monotüüp-XV klassis jaotati kohad kaheksa võistlema tulnud paari vahel – viis paatkonda Eestist ning kolm Poolast. Olev Oolup ja Andrus Padu hõivasid seekord poodiumi kõrgeima koha, nendele järgnesid Robert Slivinski ja Peeter Siniväli ning vennad Juhan ja Ott Kolk.
Kokku osales Eesti meistrivõistlustel 65 jääpurjetajat kolmest riigist. Nendest 30 sõitsid DN võistlusklassis, kus peeti kolme päeva jooksul kokku 10 sõitu ja 9 DN juuniorite grupis, kus sõideti samuti 10 sõitu. Ice Optimisti klassis ehk kuni 16-aastaste võistlusklassis osales seekord märkimisväärne arv noori jääpurjetajaid: 19 sõitjat, kes said teha 10 sõitu.
Eesti meistrivõistlused on korraldatud Eesti Jääpurjetamise Liidu poolt, olles Eesti jääpurjetamise hooaja eelviimane võistlus. Tuleval nädalavahetusel toimuvad Tartumaa meistrivõistlused – võistluste toimumise koht selgub hiljemalt 10.märts kell 13.00
Eesti meistrivõistluste tulemused on leitavad siit.
### Response:
Jääpurjetamise Eesti meistrivõistlused võitis DN klassis Vaiko Vooremaa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus karistas 17-aastast Magnust üheksa-aastase vangistusega, ütles kohtu pressiesindaja Kristina Ots ERR-ile.
Nooruki karistusaega arvestatakse tema kinnipidamisest mullu 31. oktoobril.
Süüdistuse kohaselt tungis Magnus mullu 30. oktoobril kell 1-7.30 Paldiskis ühe kaupluse taga asuva võsastiku juures tänaval kallale Romanile.
Kui kannatanu oli saadud löögist pikali kukkunud, siis lohistas Magnus ta võsastikku, röövis temalt dressipluusi ja dressipüksid ning lõi teda 11 korda noaga kõhtu.
Kannatanu suri saadud vigastuste tõttu kohapeal.
Politsei tabas nooruki juba järgmisel päeval ning prokuratuuri taotlusel ja kohtu loal ta vahistati. | Kohus saatis nooruki röövmõrva eest vangi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus karistas 17-aastast Magnust üheksa-aastase vangistusega, ütles kohtu pressiesindaja Kristina Ots ERR-ile.
Nooruki karistusaega arvestatakse tema kinnipidamisest mullu 31. oktoobril.
Süüdistuse kohaselt tungis Magnus mullu 30. oktoobril kell 1-7.30 Paldiskis ühe kaupluse taga asuva võsastiku juures tänaval kallale Romanile.
Kui kannatanu oli saadud löögist pikali kukkunud, siis lohistas Magnus ta võsastikku, röövis temalt dressipluusi ja dressipüksid ning lõi teda 11 korda noaga kõhtu.
Kannatanu suri saadud vigastuste tõttu kohapeal.
Politsei tabas nooruki juba järgmisel päeval ning prokuratuuri taotlusel ja kohtu loal ta vahistati.
### Response:
Kohus saatis nooruki röövmõrva eest vangi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meil on ka majandatavaid metsi, vanemaid kui 100-aastaseid männikuid üle 27 protsendi ja vanemaid kui 80-aastased kuusikuid on 18 protsenti, nii et me ei saa öelda, et majandatavas metsas oleks mets nüüd oluliselt vaesem. Võib isegi öelda, et on mitmekesisem ja seal on ka nendel lindudel rohkem pesitsuskohti, kes siis noores metsas pesitsevad," rääkis RMK metsamajanduse valdkonna varumisjuht Olavi Andres Osoonile.
Aga mida tähendab see praktikas metsamajandajale? "Selleks, et seda häiringut uuendusraiete puhul vähendada, jätame sinna säilikpuid, sisuliselt 5 protsenti tagavarast. Langile jäävad kännud, mida me ei juuri ning mida pole ka majanduslikult mõtet siit ära viia. Samuti jääb 30 protsenti oksamaterjalist tegelikult ikkagi langile, sest sellega tuleks mineraalained kaasa ja midagi peab siia langile toitainetena jääma ka," selgitas metsaomanik ja Valgamaal puidufirmat juhtiv Andres Olesk.
Andrese sõnul raiuvad nad aastas uuendusraietega ära ühe protsendi kogu RMK metsamaast. "Kui tuua võrdlusmoment, siis kogu see ala on umbes sama suur kui Vormsi saar. Hooldusraieid teeme suuremal pinnal, ja kui jälle saartega võrrelda, siis umbes kahe Muhu saare osas teema hooldusraie, see tähendab siis valgustusraiet ja harvendusraiet," rääkis Andres.
Harvendusraie eesmärk on luua alles jäetud puudele paremad kasvutingimused. Puidu varumise seisukohalt on kaks peamist raieliiki – harvendusraie ehk vahekasutusraie, ja uuendusraie, mis reeglina on lageraie. Lageraie populaarsus on seotud metsa uuendamisega.
"Meie vööndis, sellise taiga ja lehtpuumetsa ülemineku alal, on sisuliselt ainuke varju taluv puuliik kuusk, mida saaksime n-ö turbe all uuendada. Seda erinevalt Kesk-Euroopast, kus on erinevad tammeliigid, pöök ja palju puuliike, mida saab n-ö vana metsa turbe all uuendada. Seega ses mõttes on meie vööndis ja Eestis kindlasti kõige mõistlikum uuendusraie viis lageraie," selgitas Olesk.
Keskkonnaministeeriumi metsandusosakonna juhataja Riina Martverki sõnul ei ole meil metsa vähem kui varem, olgugi et ta on "auklikum". "Need augud saavad kohe täis istutatud, et saab rahustada ka sellega, et Eesti metsaseadus näeb ette, et metsa tuleb uuendada. Metsa juurdekasv on enneolematult suur, metsa pindala on enneolematult suur. Me oleme väga heas ajahetkes tegelikult praegu, metsa on kasvanud sõja ajast saadik juurde ning jõudnud praegusesse raieküpsesse ikka."
Kõige enam kaitset vajab just salumetsade elustik
Majandusmetsa kõrval on Eestis rangelt kaitstavat metsa 227 000 hektarit, see on 10 protsenti, ja 334 000 hektarit piirangutega metsa, mis moodustab umbes 15 protsenti kogu Eesti metsast. Kaitstava metsa pindala ei tähenda veel, et seal elavad kooslused ja liigid on kaitstud. Siit tuleneb ka otsene vajadus teada saada, kas kaitsealused metsad täidavad oma eesmärki ja kas erinevate elukooslustega metsatüüpe on kaitsealustes metsades piisavalt. Kaitstavates metsades on siiani alaesindatud viljakad kasvukohatüübid, eriti murelikuks teeb kaitstavate salumetsade vähesus.
Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteaduri Asko Lõhmuse sõnul ei ole piisavalt elupaiku just sellele elustikule, kes elab vanades salumetsades, mistõttu on viimane hetk midagi ette võtta. "Sellistes majandamata vanades salumetsades on lihtsalt erakordselt suur mitmekesisus, mida teisiti ei ole võimalik hoida," märkis Lõhmus. "Meie metsad on väga liigirikkad, umbes 20 000 liiki arvatakse elavat Eesti metsades ning need on jaotunud erinevate metsatüüpide vahel. Seal on osalised kattuvused, aga igas metsatüübis või vähemalt paari metsatüübi peale kokku on mingid unikaalsed liigid, kes mujal ei saa elada."
Loomade jaoks ei eksisteeri kaitsealade piirid, liigid ei püsi ainult inimese planeeritud kaitsealadel. Paljude liikide elupaigaks ja levimiseks on olulised ka majandusmetsad. Meil ja mujal maailmas elab palju ohustatud liike kooslustes, kus toimub aktiivne inimtegevus. Nii luuakse ka majandusmetsadesse vääriselupaiku kaitsealustele liikidele.
"Meie ettevõtte üks töötaja on kotkaklubi liige, ja kui keegi avastab majandusmetsas kaitstava liigi pesa ning ta ei oska seda liiki määrata, isegi kui ta seda oskab määrata selle liigi, siis tal on kohustus meie inimest sellest teavitada," selgitas Olesk. "Valga puu töötaja omakorda konsulteerib kotkaklubiga ja teavitab keskkonnaametit ja siis otsustame edasise tegevuse."
Samas nentis Olesk, et probleem on see, et see heategu saab kindlalt karistuse. "Ma saan õige pea keskkonnaametist teatise, kus mulle määratakse lähenemiskeeld, tegevuse keeld nii kui nii. Kuidas me siis saame eeldada, et omanik suure rõõmuga nendest väärtustest teavitaks? Vastu saab ta ju ainult represseeriva kirja keeldudega."
"Üks põhjus, miks erametsaomanik ilmselt tunneb ennast ebaturvaliselt on see, et ühiskond ei toeta teda piisavalt selles arutelus. Ei ole piisavalt aru saada just sellest, et miks meil neid liike vaja on," rääkis Lõhmus.
Riina Martverki sõnul hakatakse ka väljaspool Natura alasid maksma toetust saamata jäänud tulu kompenseerimiseks, mida on võimalik aastas saada 110 eurot hektari kohta. "Kõike see ilmselt ei lahenda, aga kuskile peab kompenseerimise osa ikka jääma. Ehk jõuame kunagi selleni, et saame oma ökosüsteemiteenuseid müüa."
Ökosüsteemiteenuste all mõeldakse erinevaid keskkonnakaitselisi, sotsiaalseid ja majanduslikke hüvesid, mida loodus inimestele pakub. Metsa kontekstis saab puidust saadava kergelt rahaks arvestatava tulu kõrval välja arvutada ka näiteks metsa poolt pakutava puhta õhu, aineringe või metsas käimisest saadava esteetilise naudingu väärtused. Tulevikus peaks nii metsaraiel kui kogu inimtegevuse planeerimisel arvestama oluliselt rohkem looduse huvidega.
Lõhmus märkis, et kui vaadelda liikide väljasuremise probleemi globaalselt, siis on see täiesti pretsedenditu. Esimest korda surevad liigid massiliselt välja ühe teise liigi mõjul. "See liik on on inimene. Seda, kui kaua läheb aega enne, kui need keerulised ökosüsteemid funktsioneerimast lakkavad, seda me ei tea. Selge on aga see, et iga liik ei ole seal ökosüsteemist n-ö välja võttes väga oluline, aga mitu siis on?"
Metsaseadus ei järgi piisavalt säästlikkuse põhimõtteid
Metsaseaduse muutmine on tekitanud elava avaliku arutelu. Seadusemuudatuse eesmärk on teha metsamajandamisotsused metsaomanikule selgemaks ja vähem bürokraatlikuks. Põhiliste muudatustena on plaanis aidata kaasa metsa efektiivsele uuendamisele. Selleks soovitakse lageraiele alternatiivsete raieliikide turbe ja valikraie kasutamist. Vähendada majandusmetsades viljakatel pinnastel kasvavate kuusikute raievanust, võimaldamaks maksimaalset omanikutulu. Välistada olukorda, kus metsaomandi kasutamine on sõltuvuses piirinaabrite otsustest ja tegevustest. Lisaks on kavas tõhustada vääriselupaikade kaitset, kaotades piirangud vääriselupaiga suurusele.
Olesk ei näe muudatustes probleemi. "Pigem ootakski seda, et me jõuaks näiteks vabariigi 125. sünnipäevaks sinna, kus on Soome. Kus ainuke metsaseaduse punkt on see, et üle 1,4 hektariline lank on vaja metsastada. Täna tööstus loob 9 korda suuremat väärtust kui 9 aastat tagasi, see kõik on äärmiselt positiivne. Sektoris on palju inimesi tööl ja seda peab kaitsma, seda majandamist peab ka kaitsma," lisas Olesk.
Lõhmuse arvates on probleem selles, et meie metsaseadus ei vasta kõigile nendele asjadele, mida säästlik metsamajandus peaks tagama. "Tuleks pöörduda tagasi metsaseaduse kui terviku juurde ja küsida, kuidas me tervet seda seadust saaksime paremaks teha, hakkame tegema."
Lõhmus rääkis, et metsas hakkavad tasapisi mõned põlismetsa liigid juba välja surema ning asjad, mida me 20 aastat tagasi mõtlesime, et meil kunagi ei juhtu, on nüüd päriselt juhtumas. "Ma olen üsna skeptiline selles osas, et meie praegune raiestrateegia on üles ehitatud nii, et see neid kliimaargumente ka korralikult arvesse võtab."
Peale selle on Lõhmuse sõnul suur hulk selliseid teemasid, mida õigupoolest pole puudutatudki. "Näiteks kuidasmoodi mets meie inimeste tervisele mõjub? Kas kui me hakkame seda rahas mõõtma, siis võib-olla kaalub see üles kõik need puidust saadavad tulud? Sellele ei ole pööratud piisavalt tähelepanu, seega võib öelda, et üks osa neist väärtustest on lihtsalt selgeks tegemata."
Vaata rohkem tänaõhtusest Osoonist kell 20:00. | Majandusmetsade kaitsel on vaja fookus viia salumetsadele ja metsaomanike paremale teavitamisele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meil on ka majandatavaid metsi, vanemaid kui 100-aastaseid männikuid üle 27 protsendi ja vanemaid kui 80-aastased kuusikuid on 18 protsenti, nii et me ei saa öelda, et majandatavas metsas oleks mets nüüd oluliselt vaesem. Võib isegi öelda, et on mitmekesisem ja seal on ka nendel lindudel rohkem pesitsuskohti, kes siis noores metsas pesitsevad," rääkis RMK metsamajanduse valdkonna varumisjuht Olavi Andres Osoonile.
Aga mida tähendab see praktikas metsamajandajale? "Selleks, et seda häiringut uuendusraiete puhul vähendada, jätame sinna säilikpuid, sisuliselt 5 protsenti tagavarast. Langile jäävad kännud, mida me ei juuri ning mida pole ka majanduslikult mõtet siit ära viia. Samuti jääb 30 protsenti oksamaterjalist tegelikult ikkagi langile, sest sellega tuleks mineraalained kaasa ja midagi peab siia langile toitainetena jääma ka," selgitas metsaomanik ja Valgamaal puidufirmat juhtiv Andres Olesk.
Andrese sõnul raiuvad nad aastas uuendusraietega ära ühe protsendi kogu RMK metsamaast. "Kui tuua võrdlusmoment, siis kogu see ala on umbes sama suur kui Vormsi saar. Hooldusraieid teeme suuremal pinnal, ja kui jälle saartega võrrelda, siis umbes kahe Muhu saare osas teema hooldusraie, see tähendab siis valgustusraiet ja harvendusraiet," rääkis Andres.
Harvendusraie eesmärk on luua alles jäetud puudele paremad kasvutingimused. Puidu varumise seisukohalt on kaks peamist raieliiki – harvendusraie ehk vahekasutusraie, ja uuendusraie, mis reeglina on lageraie. Lageraie populaarsus on seotud metsa uuendamisega.
"Meie vööndis, sellise taiga ja lehtpuumetsa ülemineku alal, on sisuliselt ainuke varju taluv puuliik kuusk, mida saaksime n-ö turbe all uuendada. Seda erinevalt Kesk-Euroopast, kus on erinevad tammeliigid, pöök ja palju puuliike, mida saab n-ö vana metsa turbe all uuendada. Seega ses mõttes on meie vööndis ja Eestis kindlasti kõige mõistlikum uuendusraie viis lageraie," selgitas Olesk.
Keskkonnaministeeriumi metsandusosakonna juhataja Riina Martverki sõnul ei ole meil metsa vähem kui varem, olgugi et ta on "auklikum". "Need augud saavad kohe täis istutatud, et saab rahustada ka sellega, et Eesti metsaseadus näeb ette, et metsa tuleb uuendada. Metsa juurdekasv on enneolematult suur, metsa pindala on enneolematult suur. Me oleme väga heas ajahetkes tegelikult praegu, metsa on kasvanud sõja ajast saadik juurde ning jõudnud praegusesse raieküpsesse ikka."
Kõige enam kaitset vajab just salumetsade elustik
Majandusmetsa kõrval on Eestis rangelt kaitstavat metsa 227 000 hektarit, see on 10 protsenti, ja 334 000 hektarit piirangutega metsa, mis moodustab umbes 15 protsenti kogu Eesti metsast. Kaitstava metsa pindala ei tähenda veel, et seal elavad kooslused ja liigid on kaitstud. Siit tuleneb ka otsene vajadus teada saada, kas kaitsealused metsad täidavad oma eesmärki ja kas erinevate elukooslustega metsatüüpe on kaitsealustes metsades piisavalt. Kaitstavates metsades on siiani alaesindatud viljakad kasvukohatüübid, eriti murelikuks teeb kaitstavate salumetsade vähesus.
Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteaduri Asko Lõhmuse sõnul ei ole piisavalt elupaiku just sellele elustikule, kes elab vanades salumetsades, mistõttu on viimane hetk midagi ette võtta. "Sellistes majandamata vanades salumetsades on lihtsalt erakordselt suur mitmekesisus, mida teisiti ei ole võimalik hoida," märkis Lõhmus. "Meie metsad on väga liigirikkad, umbes 20 000 liiki arvatakse elavat Eesti metsades ning need on jaotunud erinevate metsatüüpide vahel. Seal on osalised kattuvused, aga igas metsatüübis või vähemalt paari metsatüübi peale kokku on mingid unikaalsed liigid, kes mujal ei saa elada."
Loomade jaoks ei eksisteeri kaitsealade piirid, liigid ei püsi ainult inimese planeeritud kaitsealadel. Paljude liikide elupaigaks ja levimiseks on olulised ka majandusmetsad. Meil ja mujal maailmas elab palju ohustatud liike kooslustes, kus toimub aktiivne inimtegevus. Nii luuakse ka majandusmetsadesse vääriselupaiku kaitsealustele liikidele.
"Meie ettevõtte üks töötaja on kotkaklubi liige, ja kui keegi avastab majandusmetsas kaitstava liigi pesa ning ta ei oska seda liiki määrata, isegi kui ta seda oskab määrata selle liigi, siis tal on kohustus meie inimest sellest teavitada," selgitas Olesk. "Valga puu töötaja omakorda konsulteerib kotkaklubiga ja teavitab keskkonnaametit ja siis otsustame edasise tegevuse."
Samas nentis Olesk, et probleem on see, et see heategu saab kindlalt karistuse. "Ma saan õige pea keskkonnaametist teatise, kus mulle määratakse lähenemiskeeld, tegevuse keeld nii kui nii. Kuidas me siis saame eeldada, et omanik suure rõõmuga nendest väärtustest teavitaks? Vastu saab ta ju ainult represseeriva kirja keeldudega."
"Üks põhjus, miks erametsaomanik ilmselt tunneb ennast ebaturvaliselt on see, et ühiskond ei toeta teda piisavalt selles arutelus. Ei ole piisavalt aru saada just sellest, et miks meil neid liike vaja on," rääkis Lõhmus.
Riina Martverki sõnul hakatakse ka väljaspool Natura alasid maksma toetust saamata jäänud tulu kompenseerimiseks, mida on võimalik aastas saada 110 eurot hektari kohta. "Kõike see ilmselt ei lahenda, aga kuskile peab kompenseerimise osa ikka jääma. Ehk jõuame kunagi selleni, et saame oma ökosüsteemiteenuseid müüa."
Ökosüsteemiteenuste all mõeldakse erinevaid keskkonnakaitselisi, sotsiaalseid ja majanduslikke hüvesid, mida loodus inimestele pakub. Metsa kontekstis saab puidust saadava kergelt rahaks arvestatava tulu kõrval välja arvutada ka näiteks metsa poolt pakutava puhta õhu, aineringe või metsas käimisest saadava esteetilise naudingu väärtused. Tulevikus peaks nii metsaraiel kui kogu inimtegevuse planeerimisel arvestama oluliselt rohkem looduse huvidega.
Lõhmus märkis, et kui vaadelda liikide väljasuremise probleemi globaalselt, siis on see täiesti pretsedenditu. Esimest korda surevad liigid massiliselt välja ühe teise liigi mõjul. "See liik on on inimene. Seda, kui kaua läheb aega enne, kui need keerulised ökosüsteemid funktsioneerimast lakkavad, seda me ei tea. Selge on aga see, et iga liik ei ole seal ökosüsteemist n-ö välja võttes väga oluline, aga mitu siis on?"
Metsaseadus ei järgi piisavalt säästlikkuse põhimõtteid
Metsaseaduse muutmine on tekitanud elava avaliku arutelu. Seadusemuudatuse eesmärk on teha metsamajandamisotsused metsaomanikule selgemaks ja vähem bürokraatlikuks. Põhiliste muudatustena on plaanis aidata kaasa metsa efektiivsele uuendamisele. Selleks soovitakse lageraiele alternatiivsete raieliikide turbe ja valikraie kasutamist. Vähendada majandusmetsades viljakatel pinnastel kasvavate kuusikute raievanust, võimaldamaks maksimaalset omanikutulu. Välistada olukorda, kus metsaomandi kasutamine on sõltuvuses piirinaabrite otsustest ja tegevustest. Lisaks on kavas tõhustada vääriselupaikade kaitset, kaotades piirangud vääriselupaiga suurusele.
Olesk ei näe muudatustes probleemi. "Pigem ootakski seda, et me jõuaks näiteks vabariigi 125. sünnipäevaks sinna, kus on Soome. Kus ainuke metsaseaduse punkt on see, et üle 1,4 hektariline lank on vaja metsastada. Täna tööstus loob 9 korda suuremat väärtust kui 9 aastat tagasi, see kõik on äärmiselt positiivne. Sektoris on palju inimesi tööl ja seda peab kaitsma, seda majandamist peab ka kaitsma," lisas Olesk.
Lõhmuse arvates on probleem selles, et meie metsaseadus ei vasta kõigile nendele asjadele, mida säästlik metsamajandus peaks tagama. "Tuleks pöörduda tagasi metsaseaduse kui terviku juurde ja küsida, kuidas me tervet seda seadust saaksime paremaks teha, hakkame tegema."
Lõhmus rääkis, et metsas hakkavad tasapisi mõned põlismetsa liigid juba välja surema ning asjad, mida me 20 aastat tagasi mõtlesime, et meil kunagi ei juhtu, on nüüd päriselt juhtumas. "Ma olen üsna skeptiline selles osas, et meie praegune raiestrateegia on üles ehitatud nii, et see neid kliimaargumente ka korralikult arvesse võtab."
Peale selle on Lõhmuse sõnul suur hulk selliseid teemasid, mida õigupoolest pole puudutatudki. "Näiteks kuidasmoodi mets meie inimeste tervisele mõjub? Kas kui me hakkame seda rahas mõõtma, siis võib-olla kaalub see üles kõik need puidust saadavad tulud? Sellele ei ole pööratud piisavalt tähelepanu, seega võib öelda, et üks osa neist väärtustest on lihtsalt selgeks tegemata."
Vaata rohkem tänaõhtusest Osoonist kell 20:00.
### Response:
Majandusmetsade kaitsel on vaja fookus viia salumetsadele ja metsaomanike paremale teavitamisele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Värske Rõhu kevadnumbris Kaur Riismaa nostalgiahõngulisi luuletusi; Hanneleele Kaldmaa luuletsükkel müütilisest Oliverist ja Talvike Mändla tekste horisonditagustest maailmatest. Värskeid luuletusi ka Andra Teedelt, Marko Veinbergsilt, Vootele Ruusmaalt ja Märt Sepperilt.
Proosas lahkab Tõmmu Hiid Sidruniga suhteid naise ja Napoleoniga; Paul Raualt jutustus hulluksajavast kärbsest. Proosadebüüdi teevad Kristel Zimmer ja Mari Kukk.
Laura Oras kirjutab päevikus täiuslikkuse haigusest, arhitekt Urmo Mets avaldab manifesti ruumi ära-arendamise vastu.
Tõlkerubriigis jaapani autori Hiro Arikawa romantiline lugu tänavalt leitud mehest (tlk Asko Kriiska) ja sudaani juurtega ameerika luuletaja Safia Elhillo (tlk Carolina Pihelgas).
Uuest numbrist leiab ka Jim Ashilevi intervjuu Betti Alveri preemia laureaadi Andris Feldmanisega. Tema romaani „Viimased tuhat aastat“ arvustab Evelyn Fridolin. Alex Feldmann kirjutab Manfred Dubovi debüütkogust „Täna leitakse kõik üles“ ja Siret Saava Einar Ojaranna debüüdist „Ahvide planeet“. Janika Läänemets vaatleb Mairi Lauriku noorsooromaani „Mina olen Surm“ ja Silvia Urgas mõtiskleb selle üle, kas Bob Dylani laulusõnad on ikka kirjandus. Oma lemmikraamatuid läbi aegade soovitab Keiti Vilms.
Ajakirja kaanekujundus ja illustratsioonid Krõõt Kukkurilt, fotod Johan Elm. | Värskes Rõhus leiab luuletusi Kaur Riismaalt, Andra Teedelt, Marko Veinbergsilt jt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Värske Rõhu kevadnumbris Kaur Riismaa nostalgiahõngulisi luuletusi; Hanneleele Kaldmaa luuletsükkel müütilisest Oliverist ja Talvike Mändla tekste horisonditagustest maailmatest. Värskeid luuletusi ka Andra Teedelt, Marko Veinbergsilt, Vootele Ruusmaalt ja Märt Sepperilt.
Proosas lahkab Tõmmu Hiid Sidruniga suhteid naise ja Napoleoniga; Paul Raualt jutustus hulluksajavast kärbsest. Proosadebüüdi teevad Kristel Zimmer ja Mari Kukk.
Laura Oras kirjutab päevikus täiuslikkuse haigusest, arhitekt Urmo Mets avaldab manifesti ruumi ära-arendamise vastu.
Tõlkerubriigis jaapani autori Hiro Arikawa romantiline lugu tänavalt leitud mehest (tlk Asko Kriiska) ja sudaani juurtega ameerika luuletaja Safia Elhillo (tlk Carolina Pihelgas).
Uuest numbrist leiab ka Jim Ashilevi intervjuu Betti Alveri preemia laureaadi Andris Feldmanisega. Tema romaani „Viimased tuhat aastat“ arvustab Evelyn Fridolin. Alex Feldmann kirjutab Manfred Dubovi debüütkogust „Täna leitakse kõik üles“ ja Siret Saava Einar Ojaranna debüüdist „Ahvide planeet“. Janika Läänemets vaatleb Mairi Lauriku noorsooromaani „Mina olen Surm“ ja Silvia Urgas mõtiskleb selle üle, kas Bob Dylani laulusõnad on ikka kirjandus. Oma lemmikraamatuid läbi aegade soovitab Keiti Vilms.
Ajakirja kaanekujundus ja illustratsioonid Krõõt Kukkurilt, fotod Johan Elm.
### Response:
Värskes Rõhus leiab luuletusi Kaur Riismaalt, Andra Teedelt, Marko Veinbergsilt jt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mul on hea meel olla tagasi siin majas, kust lahkusin 1988. aastal uutele väljakutsetele," kirjutas Toomast esmaspäeval sotsiaalmeedias. "Täna on mu esimene tööpäev tagasi südamelähedasel erialal, Eesti tipphaigla palliatiivravi keskuse psühholoogina."
Toomast oli asendusliikmena riigikogu liige kuni Reformierakonna juhitud valitsuse lagunemiseni. 2009-2014 oli ta Euroopa Parlamendi liige. Toomast kuulus ka X ja XI riigikogu koosseisu.
Aastatel 1997-2012 oli Toomast Keskerakonna liige. Alates 2013. aastast kuulub ta Reformierakonda. | Vilja Toomast asus tööle PERH-is | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mul on hea meel olla tagasi siin majas, kust lahkusin 1988. aastal uutele väljakutsetele," kirjutas Toomast esmaspäeval sotsiaalmeedias. "Täna on mu esimene tööpäev tagasi südamelähedasel erialal, Eesti tipphaigla palliatiivravi keskuse psühholoogina."
Toomast oli asendusliikmena riigikogu liige kuni Reformierakonna juhitud valitsuse lagunemiseni. 2009-2014 oli ta Euroopa Parlamendi liige. Toomast kuulus ka X ja XI riigikogu koosseisu.
Aastatel 1997-2012 oli Toomast Keskerakonna liige. Alates 2013. aastast kuulub ta Reformierakonda.
### Response:
Vilja Toomast asus tööle PERH-is |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolm väravat löödi avapoolaja keskel kümne minuti jooksul. Vaheajaks juhtis Enar Jäägeri eelmine koduklubi 4:0 ja teisel kolmveerandtunnil sahistati veel kaks korda. Vaikla tegi kaasa kõik 90 minutit, vahendab Soccernet.ee.
Mariehamni treeneri Peter Lundbergi sõnul oli vastane väga tugev, kuid skoor kärises ebavajalikult suureks ja meeskond sai palju õppimisainest. | Vaikla värav löödi sõprusmängus pilgeni täis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolm väravat löödi avapoolaja keskel kümne minuti jooksul. Vaheajaks juhtis Enar Jäägeri eelmine koduklubi 4:0 ja teisel kolmveerandtunnil sahistati veel kaks korda. Vaikla tegi kaasa kõik 90 minutit, vahendab Soccernet.ee.
Mariehamni treeneri Peter Lundbergi sõnul oli vastane väga tugev, kuid skoor kärises ebavajalikult suureks ja meeskond sai palju õppimisainest.
### Response:
Vaikla värav löödi sõprusmängus pilgeni täis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kalju oli suur õpetaja ja kõike seda, mis sinna juurde käib," ütles Konovalov. "Me oleme üsna palju lavastusi koos teinud ja alati oli mul temalt midagi õppida. Tark inimene. Oskas edasi anda, kuidas panna asjad toimima."
Konovalov tõdes, et kuigi lavastaja ja õppejõud Komissarov oskas jätta karmi muljet, oli ta äärmiselt õrn ja tundlik inimene. "Ju need mulje jätmised olid ka asja pärast," lausus Konovalov. "Lavastust tehes sa pead ohjama mitutkümmet inimest. Võimukas ta oskas olla, aga võimukas oli ta nimel: lavastuse, terviku, teatri, meie kõigi nimel."
Peeter Konovalov nentis, et Komissarovi lahkumine jätab Eesti teatrimaastikule tühiku. "Võibolla me kohe ei saagi sellest aru, vaid alles aastate pärast, aga mingi tühik jääb," sõnas Konovalov. "Vaadake, kes on praegu Eesti teatrite juhid. NUKUs, Pärnus, Rakveres, Kuressaares, Linnateatris - kõiki neid juhivad Kalju õpilased. Ja meie teatris teevad ilma juba Kalju õpilaste õpilased. See on terve teatriperekond, Komissarovi plejaad eesti teatris."
"Aga jah, üks sõna jääb kogu aeg temaga seoses meelde: "õpetaja"," lausus Konovalov. "Mitte selline õpetaja, kes hindeid paneb, vaid selline, kes andis edasi elu- ja teatritarkust." | Peeter Konovalov: Kalju lahkumine jätab meie teatripilti tühiku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kalju oli suur õpetaja ja kõike seda, mis sinna juurde käib," ütles Konovalov. "Me oleme üsna palju lavastusi koos teinud ja alati oli mul temalt midagi õppida. Tark inimene. Oskas edasi anda, kuidas panna asjad toimima."
Konovalov tõdes, et kuigi lavastaja ja õppejõud Komissarov oskas jätta karmi muljet, oli ta äärmiselt õrn ja tundlik inimene. "Ju need mulje jätmised olid ka asja pärast," lausus Konovalov. "Lavastust tehes sa pead ohjama mitutkümmet inimest. Võimukas ta oskas olla, aga võimukas oli ta nimel: lavastuse, terviku, teatri, meie kõigi nimel."
Peeter Konovalov nentis, et Komissarovi lahkumine jätab Eesti teatrimaastikule tühiku. "Võibolla me kohe ei saagi sellest aru, vaid alles aastate pärast, aga mingi tühik jääb," sõnas Konovalov. "Vaadake, kes on praegu Eesti teatrite juhid. NUKUs, Pärnus, Rakveres, Kuressaares, Linnateatris - kõiki neid juhivad Kalju õpilased. Ja meie teatris teevad ilma juba Kalju õpilaste õpilased. See on terve teatriperekond, Komissarovi plejaad eesti teatris."
"Aga jah, üks sõna jääb kogu aeg temaga seoses meelde: "õpetaja"," lausus Konovalov. "Mitte selline õpetaja, kes hindeid paneb, vaid selline, kes andis edasi elu- ja teatritarkust."
### Response:
Peeter Konovalov: Kalju lahkumine jätab meie teatripilti tühiku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karjääri üheksanda ATP turniirivõidu teeninud Querrey lõi 19 serviässa ja ühtlasi sai temast esimene ameeriklane, kes Acapulcos esikohale jõudnud.
Acapulcos 2005. ja 2013. aastal triumfeerinud Nadal oli enne Querrey'le allajäämist saanud Mehhikos 14 võitu järjest.
Naiste turniiril teenis karjääri kolmanda WTA turniirivõidu ukrainlanna Lesia Tsurenko, kes alistas finaalis teisena asetatud prantslanna Kristina Mladenovici 6:1, 7:5. | Rafael Nadali 14-mänguline võiduseeria katkes finaalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karjääri üheksanda ATP turniirivõidu teeninud Querrey lõi 19 serviässa ja ühtlasi sai temast esimene ameeriklane, kes Acapulcos esikohale jõudnud.
Acapulcos 2005. ja 2013. aastal triumfeerinud Nadal oli enne Querrey'le allajäämist saanud Mehhikos 14 võitu järjest.
Naiste turniiril teenis karjääri kolmanda WTA turniirivõidu ukrainlanna Lesia Tsurenko, kes alistas finaalis teisena asetatud prantslanna Kristina Mladenovici 6:1, 7:5.
### Response:
Rafael Nadali 14-mänguline võiduseeria katkes finaalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Plekktrummil" on külas etenduse üks autoreid ja lavastaja Mari-Liis Lill.
Saade on eetris esmaspäeval, 6. märtsil kell 21.35 ETV2-s.
Saadet juhib Joonas Hellerma. | Trummi siseneb Mari-Liis Lill | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Plekktrummil" on külas etenduse üks autoreid ja lavastaja Mari-Liis Lill.
Saade on eetris esmaspäeval, 6. märtsil kell 21.35 ETV2-s.
Saadet juhib Joonas Hellerma.
### Response:
Trummi siseneb Mari-Liis Lill |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ustimenko (39) leiab, et vanglaametnik tegi õigusvastaselt dokumendist koopia ja teavitas selle dokumendi sisust tema tahte vastaselt kolmandat isikut, tekitades talle mittevaralist kahju, ütles kohtu pressiesindaja Krista Tamm ERR.ee-le.
Tartu halduskohus arutab Ustimenko kaebust teisipäeval.
Ustimenko ja tema sõbra Dmitri Medvedevi (21) 2002. aasta veebruarist maini Eestis ja Lätis toimunud kuritegudes kaotas elu seitse ning sai vigastada kuus inimest.
Süüdistuse kohaselt tappis Ustimenko Eestis viis ja Lätis ühe inimese ning ühe mõrva pani toime Medvedev, kes ise hukkus hiljem tulevahetuses Läti politseinikega.
Koos Ustimenko ja Medvedeviga osales röövimistes ka Ida-Virumaalt pärit Valentin Oleinikov (22), kelle Ustimenko ja Medvedev hiljem tapsid.
2002. aasta mais põgenes Ustimenko Eestist Poolasse, kuid tabati seal ning anti sama aasta 12. novembril Eestile välja.
Ustimenko eluks ajaks vangi mõistmine jõustus 2004. aasta detsembris, kui riigikohus ei võtnud tema kaitsja kaebust arutusele.
Eestis on Ustimenkol võimalik taotleda enda enne tähtaega vanglast vabastamist 2032. aastal, kui tal on eluaegsest vanglakaristusest kantud 30 aastat. Samas ei ole tema vabastamine garanteeritud. | Sarimõrvar Ustimenko nõuab vanglalt 2000 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ustimenko (39) leiab, et vanglaametnik tegi õigusvastaselt dokumendist koopia ja teavitas selle dokumendi sisust tema tahte vastaselt kolmandat isikut, tekitades talle mittevaralist kahju, ütles kohtu pressiesindaja Krista Tamm ERR.ee-le.
Tartu halduskohus arutab Ustimenko kaebust teisipäeval.
Ustimenko ja tema sõbra Dmitri Medvedevi (21) 2002. aasta veebruarist maini Eestis ja Lätis toimunud kuritegudes kaotas elu seitse ning sai vigastada kuus inimest.
Süüdistuse kohaselt tappis Ustimenko Eestis viis ja Lätis ühe inimese ning ühe mõrva pani toime Medvedev, kes ise hukkus hiljem tulevahetuses Läti politseinikega.
Koos Ustimenko ja Medvedeviga osales röövimistes ka Ida-Virumaalt pärit Valentin Oleinikov (22), kelle Ustimenko ja Medvedev hiljem tapsid.
2002. aasta mais põgenes Ustimenko Eestist Poolasse, kuid tabati seal ning anti sama aasta 12. novembril Eestile välja.
Ustimenko eluks ajaks vangi mõistmine jõustus 2004. aasta detsembris, kui riigikohus ei võtnud tema kaitsja kaebust arutusele.
Eestis on Ustimenkol võimalik taotleda enda enne tähtaega vanglast vabastamist 2032. aastal, kui tal on eluaegsest vanglakaristusest kantud 30 aastat. Samas ei ole tema vabastamine garanteeritud.
### Response:
Sarimõrvar Ustimenko nõuab vanglalt 2000 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kreeka sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes 2016. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 1,2 protsenti, lisas amet.
Uued numbrid on eelmistest prognoosidest oluliselt madalamad ning need avaldati ajal, mil Ateena peab Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondiga võlakõnelusi. | Kreeka majandus kahanes 2016. aasta neljandas kvartalis 1,1 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kreeka sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes 2016. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 1,2 protsenti, lisas amet.
Uued numbrid on eelmistest prognoosidest oluliselt madalamad ning need avaldati ajal, mil Ateena peab Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondiga võlakõnelusi.
### Response:
Kreeka majandus kahanes 2016. aasta neljandas kvartalis 1,1 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "2013. aasta elektri jaeturu avamine konkurentsile, kus ligikaudu 30 protsenti tarbimisest vahetas senise müüja uue vastu, sai võimalikuks tänu Eleringi elektriandmelao loomisele," kirjutas Veskimägi sotsiaalmeedias.
"Elektri ühe arve - energia ja võrguteenus - võimekuse tehniline lahendus oli olemas meil sisuliselt kohe koos andmelao käivitamisega, turuosalised ei tulnud sellega nii kiiresti kaasa," selgitas ta, lisades, et nüüd on see vähemalt Elektrilevi võrgu klientidele olemas ja peaks olema kohustuslik kõigile jaotusvõrguettevõtjatele.
Elering on Veskimägi sõnul välja arendanud energia tarkvõrgu platvormi osana gaasi andmelao. "Kahjuks pole veel olemas regulatsiooni, mis kohustaks kõigil jaotusvõrguettevõtjatel sellega liituda. Loodetavasti kevade jooksul Riigikogu maagaasiseaduse vastavad muudatused ka teeb," märkis Veskimägi.
Veskimägi ütles, et praegu on tänu heale koostööle jaanuari seisuga gaasi andmelaos olemas 24 võrgupiirkonna 55 000 tarbimiskohta, mis on ligikaudu 98 protsenti Eesti gaasitarbimisest.
"Eesmärk on energiatarkvõrgu platvormi kaudu tulevikus võimaldada vahetada reaalaja lähedaselt informatsiooni kõigi elektri ja gaasi tarbimispunktidega, võimaldades näiteks lähtuvalt hinnasignaalist konkreetsel ajahetkel koduse kontrolleri läbi koormata gaasi põhised kütteseadmed maha ja käivitada elektrilised kütteseadmed," kirjutas Veskimägi.
"Loodetavasti liigume lähiajal gaasitarbimise mõõteandmete kauglugemisele, mis on vajalik energiavõrgu targemaks tegemisel. Elektri-gaasi-kaugkütte andmete reaalajapõhine kauglugemine koos juhtimise võimekusega võiks luua palju väärtust ühiskonnas," teatas Veskimägi. | Elering: elektri ja võrguteenuse ühisarve võiks laieneda ka gaasile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"2013. aasta elektri jaeturu avamine konkurentsile, kus ligikaudu 30 protsenti tarbimisest vahetas senise müüja uue vastu, sai võimalikuks tänu Eleringi elektriandmelao loomisele," kirjutas Veskimägi sotsiaalmeedias.
"Elektri ühe arve - energia ja võrguteenus - võimekuse tehniline lahendus oli olemas meil sisuliselt kohe koos andmelao käivitamisega, turuosalised ei tulnud sellega nii kiiresti kaasa," selgitas ta, lisades, et nüüd on see vähemalt Elektrilevi võrgu klientidele olemas ja peaks olema kohustuslik kõigile jaotusvõrguettevõtjatele.
Elering on Veskimägi sõnul välja arendanud energia tarkvõrgu platvormi osana gaasi andmelao. "Kahjuks pole veel olemas regulatsiooni, mis kohustaks kõigil jaotusvõrguettevõtjatel sellega liituda. Loodetavasti kevade jooksul Riigikogu maagaasiseaduse vastavad muudatused ka teeb," märkis Veskimägi.
Veskimägi ütles, et praegu on tänu heale koostööle jaanuari seisuga gaasi andmelaos olemas 24 võrgupiirkonna 55 000 tarbimiskohta, mis on ligikaudu 98 protsenti Eesti gaasitarbimisest.
"Eesmärk on energiatarkvõrgu platvormi kaudu tulevikus võimaldada vahetada reaalaja lähedaselt informatsiooni kõigi elektri ja gaasi tarbimispunktidega, võimaldades näiteks lähtuvalt hinnasignaalist konkreetsel ajahetkel koduse kontrolleri läbi koormata gaasi põhised kütteseadmed maha ja käivitada elektrilised kütteseadmed," kirjutas Veskimägi.
"Loodetavasti liigume lähiajal gaasitarbimise mõõteandmete kauglugemisele, mis on vajalik energiavõrgu targemaks tegemisel. Elektri-gaasi-kaugkütte andmete reaalajapõhine kauglugemine koos juhtimise võimekusega võiks luua palju väärtust ühiskonnas," teatas Veskimägi.
### Response:
Elering: elektri ja võrguteenuse ühisarve võiks laieneda ka gaasile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algselt pidi 6. märtsil kell 22:20 jõudma ETV2 ekraanile mängufilm "Tõrksa taltsutus", nüüd on aga saatekava selline:
Siin ja praegu. Kalju Komissarov
Kell 22.20
Jüri Aarma külaline on Ugala teatri lavastaja Kalju Komissarov. Režissöör Kalev Lepik, toimetaja Anne Tuuling.
Kommentaare Eesti filmile. Valge laev
Kell 23.05
Filmi kommenteerib ajaloolane ja poliitik Lauri Vahtre. Filmi valmimist meenutavad režissöör-lavastaja Kalju Komissarov, operaatori assistent Ago Ruus ja näitlejad Enn Kraam, Katrin Kumpan ning Aarne Üksküla.
Valge laev
Kell 23.25
Kalju Komissarovi esimene lavastajatöö filmis "Valge laev" on pühendatud aktuaalsele ja olulisele teemale - võitlusele välismaa ideoloogilise diversiooni vastu, mis taotleb mõjutada meie noorsugu. Ägedates kokkupõrgetes näidatakse nende noorte tragöödiat, kes on sattunud vaenuliku propaganda alla. Osades Enn Kraam, Katrin Kumpan, Kalju Komissarov, Ago Roo, Tõnu Tepandi, Tõnu Mikiver, Einari Koppel, Gunnar Kilgas, Aarne Üksküla, Mikk Mikiver jt. Režissöör Kalju Komissarov, stsenarist Vladimir Vladimirov. | ETV2 meenutab täna õhtul Kalju Komissarovit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algselt pidi 6. märtsil kell 22:20 jõudma ETV2 ekraanile mängufilm "Tõrksa taltsutus", nüüd on aga saatekava selline:
Siin ja praegu. Kalju Komissarov
Kell 22.20
Jüri Aarma külaline on Ugala teatri lavastaja Kalju Komissarov. Režissöör Kalev Lepik, toimetaja Anne Tuuling.
Kommentaare Eesti filmile. Valge laev
Kell 23.05
Filmi kommenteerib ajaloolane ja poliitik Lauri Vahtre. Filmi valmimist meenutavad režissöör-lavastaja Kalju Komissarov, operaatori assistent Ago Ruus ja näitlejad Enn Kraam, Katrin Kumpan ning Aarne Üksküla.
Valge laev
Kell 23.25
Kalju Komissarovi esimene lavastajatöö filmis "Valge laev" on pühendatud aktuaalsele ja olulisele teemale - võitlusele välismaa ideoloogilise diversiooni vastu, mis taotleb mõjutada meie noorsugu. Ägedates kokkupõrgetes näidatakse nende noorte tragöödiat, kes on sattunud vaenuliku propaganda alla. Osades Enn Kraam, Katrin Kumpan, Kalju Komissarov, Ago Roo, Tõnu Tepandi, Tõnu Mikiver, Einari Koppel, Gunnar Kilgas, Aarne Üksküla, Mikk Mikiver jt. Režissöör Kalju Komissarov, stsenarist Vladimir Vladimirov.
### Response:
ETV2 meenutab täna õhtul Kalju Komissarovit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmandat korda esikohale tulnud Dahl sai lõpuspurdis jagu kaasmaalastest Andreas Nygaardist ja Stian Hölgaardist. Võitjaga sama aja (3:57.18) sai veel ka parima rootslasena neljandaks tulnud Markus Ottosson.
Sekundi-paariga jäid võitjast tuntud suusamehed Tord Asle Gjerdalen (Norra), Iljat Tšernoussov (Venemaa) ja Anders Aukland (Norra).
Dahl tegi ajalugu, sest temast sai esimene mitte-rootslane, kes jõudnud kolme Vasaloppeti võiduni. Üldse on norralased võitnud rootslaste koduõuel viimasel viiel aastal. Eelmise rootslasena oli 2012. aastal võidukas Jörgen Brink.
Naistest sai kindla esikoha Britta Johansson Norgren, kelle edu norralanna Astrid Öyre Slindi ees oli minut ja 38 sekundit. Kolmandaks tuli rootslanna Sara Lindborg (+9.04).
Eestlasi meeste ega naiste arvestuses sel korral saja tugevama hulka ei jõudnud. Endiselt on ainsa eestlasena Vasaloppeti võitnud 2000. aastal Raul Olle.
Soovi korral vaata Vasaloppeti tänase võistluse ülekannet siit (rootsi keeles). Meeste finiš alates umbes 4:47. | Vasaloppeti võitnud norralane tegi ajalugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmandat korda esikohale tulnud Dahl sai lõpuspurdis jagu kaasmaalastest Andreas Nygaardist ja Stian Hölgaardist. Võitjaga sama aja (3:57.18) sai veel ka parima rootslasena neljandaks tulnud Markus Ottosson.
Sekundi-paariga jäid võitjast tuntud suusamehed Tord Asle Gjerdalen (Norra), Iljat Tšernoussov (Venemaa) ja Anders Aukland (Norra).
Dahl tegi ajalugu, sest temast sai esimene mitte-rootslane, kes jõudnud kolme Vasaloppeti võiduni. Üldse on norralased võitnud rootslaste koduõuel viimasel viiel aastal. Eelmise rootslasena oli 2012. aastal võidukas Jörgen Brink.
Naistest sai kindla esikoha Britta Johansson Norgren, kelle edu norralanna Astrid Öyre Slindi ees oli minut ja 38 sekundit. Kolmandaks tuli rootslanna Sara Lindborg (+9.04).
Eestlasi meeste ega naiste arvestuses sel korral saja tugevama hulka ei jõudnud. Endiselt on ainsa eestlasena Vasaloppeti võitnud 2000. aastal Raul Olle.
Soovi korral vaata Vasaloppeti tänase võistluse ülekannet siit (rootsi keeles). Meeste finiš alates umbes 4:47.
### Response:
Vasaloppeti võitnud norralane tegi ajalugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui sellist puitu puurida, siis suure tõenäosusega hakkab siit mingil hetkel vastu tulema sellist mädapuitu. Pehme osa – ütleme 3 meetrit – läheb küttepuiduks, aga mis sealt edasi tuleb, seda näeb harvester, kui on puu maha võtnud," selgitas Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) metsamajanduse valdkonna varumisjuht Olavi Andres. Mets võiks sellel objektil ju edasi kasvada, kuid RMK jaoks kaotavad puud iga aastaga oma majanduslikku väärtust. Et kuuski mädandav juurepess ei leviks, istutatakse uue metsapõlvena objektile kaasik.
Ka raielangile jäänud raidmehunnikul on oma kasutus olemas. "See päris risu meil ei ole, sellest saab hakkepuitu ja hakkepuiduga saab näiteks mõne asula ära kütta," selgitas Andres. Samuti kinnitas ta, et kogu raiutud puit leiab omale kasutuse ja on vastavalt sellele ka eraldatud. "Küttepuu läheb kütteks ehk sellega saab keegi oma maja või muud olemist kütta. Siis on paberipuu, mis läheb paberivabrikusse ja millest tehakse paberit. Seejärel on palk, see läheb saekaatrisse, kust saame laudu, ehitusmaterjali, ning peenpalk, millest saab natukene peenemaid laudu."
Kuigi salumets tundub olevat ühe metsaomaniku õudusunenägu, siis haige see mets siiski ei ole. "Haige võib olla puu, nii nagu haige võib olla inimene, mis on ka inimkonna normaalne nähtus. Aga ühes terves metsas on alati väga palju surnud puid ja niisuguses vanas salumetsas on looduslikes oludes seda elavat puistut või elavat puitu umbes 60–70 protsenti. Kõik ülejäänud ongi surnud," rääkis Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus.
Aga kuidas selgitada inimesele, et sellist puud on ka vaja, mis on surnud? Kõigepealt tuleb teadvustada, et neid liike, kes on seotud surnud puudega, on väga suur osa metsaelustikust. "Umbes veerand, see tähendab, et räägime Eestis umbes 5000 liigist ning nendest sajad liigid on tänapäevase metsamajanduse tingimustes ohustatud, välja suremas," selgitas Lõhmus.
Mets on terviksüsteem, kus aineringe toimub mulla, taimede, loomade ja atmosfääri kaudu. Taimedele vajalikud toitained jõuavad mulda taime- ja loomajäänuste ning väljaheidetega. Sellest orgaanilise aine varust saab bakterite, seente jm orgaanilise aine lagundajate toit. Kui orgaanika on lagundatud lihtsamateks ühenditeks, on toitained taas taimede juurte kaudu omastatavad ning tsükkel algab otsast peale. Selle keeruka süsteemi põhjalikum uurimine on viimasel ajal toonud uusi olulisi avastusi.
"Näiteks kliimateadlased ei teadnud kaua aega seda, et väga suur osa sellest süsinikust, millest tänapäeval nii palju räägitakse, on kõik mulla sees, mitte puudes, nagu kõik arvasid," tõi Lõhmus ühe näite.
"Me ei teadnud mõni aeg tagasi isegi veel seda, et need kuused, mis siin on ja ka muud puud on tegelikult omavahel seeneniitidega ühendatud. Võimalik, et nad vahetavad isegi informatsiooni, mis see informatsioon teeb, seda me siiamaani ei tea. Aga me teame, et need erinevad elusorganismid, need seened on nende puude vahendajad, mets on üks niisugune võrgustik," lisas Lõhmus. "Kui ühe liigiga parasjagu selles kohas midagi juhtub, siis temast olenev liik lülitub järgmisele, ja kui seda järgmist ei ole, vat siis on pahasti. Niisiis see mitmekesisus on ühtlasi ka turvaelement."
Aga kui RMK-l on kõik kalkuleeritud ja kogu materjal läheb kasutusse, siis kas RMK mõtleb ka teistele liikidele metsas? "Absoluutselt. Näiteks tuulemurtud puud ja lamapuit, seda me kõike maha ei võta, need jäävad siia putukatele näksimiseks. Sama jutt käib ka näiteks laialehiste puude kohta, nagu saar, tamm ja jalakas, need jätame ka alati kasvama," selgitas Andres.
Vaata rohkem tänaõhtusest Osoonist kell 20.00. | Eestis puitu ei raisata – kasutuse leiab ka mädapuit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui sellist puitu puurida, siis suure tõenäosusega hakkab siit mingil hetkel vastu tulema sellist mädapuitu. Pehme osa – ütleme 3 meetrit – läheb küttepuiduks, aga mis sealt edasi tuleb, seda näeb harvester, kui on puu maha võtnud," selgitas Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) metsamajanduse valdkonna varumisjuht Olavi Andres. Mets võiks sellel objektil ju edasi kasvada, kuid RMK jaoks kaotavad puud iga aastaga oma majanduslikku väärtust. Et kuuski mädandav juurepess ei leviks, istutatakse uue metsapõlvena objektile kaasik.
Ka raielangile jäänud raidmehunnikul on oma kasutus olemas. "See päris risu meil ei ole, sellest saab hakkepuitu ja hakkepuiduga saab näiteks mõne asula ära kütta," selgitas Andres. Samuti kinnitas ta, et kogu raiutud puit leiab omale kasutuse ja on vastavalt sellele ka eraldatud. "Küttepuu läheb kütteks ehk sellega saab keegi oma maja või muud olemist kütta. Siis on paberipuu, mis läheb paberivabrikusse ja millest tehakse paberit. Seejärel on palk, see läheb saekaatrisse, kust saame laudu, ehitusmaterjali, ning peenpalk, millest saab natukene peenemaid laudu."
Kuigi salumets tundub olevat ühe metsaomaniku õudusunenägu, siis haige see mets siiski ei ole. "Haige võib olla puu, nii nagu haige võib olla inimene, mis on ka inimkonna normaalne nähtus. Aga ühes terves metsas on alati väga palju surnud puid ja niisuguses vanas salumetsas on looduslikes oludes seda elavat puistut või elavat puitu umbes 60–70 protsenti. Kõik ülejäänud ongi surnud," rääkis Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus.
Aga kuidas selgitada inimesele, et sellist puud on ka vaja, mis on surnud? Kõigepealt tuleb teadvustada, et neid liike, kes on seotud surnud puudega, on väga suur osa metsaelustikust. "Umbes veerand, see tähendab, et räägime Eestis umbes 5000 liigist ning nendest sajad liigid on tänapäevase metsamajanduse tingimustes ohustatud, välja suremas," selgitas Lõhmus.
Mets on terviksüsteem, kus aineringe toimub mulla, taimede, loomade ja atmosfääri kaudu. Taimedele vajalikud toitained jõuavad mulda taime- ja loomajäänuste ning väljaheidetega. Sellest orgaanilise aine varust saab bakterite, seente jm orgaanilise aine lagundajate toit. Kui orgaanika on lagundatud lihtsamateks ühenditeks, on toitained taas taimede juurte kaudu omastatavad ning tsükkel algab otsast peale. Selle keeruka süsteemi põhjalikum uurimine on viimasel ajal toonud uusi olulisi avastusi.
"Näiteks kliimateadlased ei teadnud kaua aega seda, et väga suur osa sellest süsinikust, millest tänapäeval nii palju räägitakse, on kõik mulla sees, mitte puudes, nagu kõik arvasid," tõi Lõhmus ühe näite.
"Me ei teadnud mõni aeg tagasi isegi veel seda, et need kuused, mis siin on ja ka muud puud on tegelikult omavahel seeneniitidega ühendatud. Võimalik, et nad vahetavad isegi informatsiooni, mis see informatsioon teeb, seda me siiamaani ei tea. Aga me teame, et need erinevad elusorganismid, need seened on nende puude vahendajad, mets on üks niisugune võrgustik," lisas Lõhmus. "Kui ühe liigiga parasjagu selles kohas midagi juhtub, siis temast olenev liik lülitub järgmisele, ja kui seda järgmist ei ole, vat siis on pahasti. Niisiis see mitmekesisus on ühtlasi ka turvaelement."
Aga kui RMK-l on kõik kalkuleeritud ja kogu materjal läheb kasutusse, siis kas RMK mõtleb ka teistele liikidele metsas? "Absoluutselt. Näiteks tuulemurtud puud ja lamapuit, seda me kõike maha ei võta, need jäävad siia putukatele näksimiseks. Sama jutt käib ka näiteks laialehiste puude kohta, nagu saar, tamm ja jalakas, need jätame ka alati kasvama," selgitas Andres.
Vaata rohkem tänaõhtusest Osoonist kell 20.00.
### Response:
Eestis puitu ei raisata – kasutuse leiab ka mädapuit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koguni kuus kulda 13-st teenisid Poola mehed: Adam Kszczot (800 meetri jooks), Marcin Lewandowski (1500 m), 4x400 meetri teatenelik, Sylwester Bednarek (kõrgushüpe), Piotr Lisek (teivashüpe) ja Konrad Bukowiecki (kuulitõuge). Ühe kulla lisas ka naiste 4x400 meetri jooksu teatenelik.
Edukad võistlused olid ka Suurbritanniale, kes sai viis kulda, neli hõbedat ja ühe pronksi ehk kokku kümme medalit. Enam kui ühe kulla teenisid ka Saksamaa (2-2-5) ja Prantsusmaa (2-1-0).
Ühe kuldmedali teenis veel kümme riiki: Tšehhi, Hispaania, Kreeka, Belgia, Portugal, Ungari, Albaania, Leedu, Serbia ja Šveits. Kokku jõudis medalini 26 kergejõustikumaad.
Korraldaja Serbia ainsa medali ja kulde võitis naiste kaugushüppes Ivana Spanovic, kes püstitas rahvusrekordiks ja hooaja tippmargiks suurepärase 7.24. Leedule valmistas rõõmu aga kõrgushüppaja Airine Palšyte samuti maailma hooaja tippmargi ja rahvusrekordi 2.01-ga. | Sisekergejõustiku EM osutus Poola suureks triumfiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koguni kuus kulda 13-st teenisid Poola mehed: Adam Kszczot (800 meetri jooks), Marcin Lewandowski (1500 m), 4x400 meetri teatenelik, Sylwester Bednarek (kõrgushüpe), Piotr Lisek (teivashüpe) ja Konrad Bukowiecki (kuulitõuge). Ühe kulla lisas ka naiste 4x400 meetri jooksu teatenelik.
Edukad võistlused olid ka Suurbritanniale, kes sai viis kulda, neli hõbedat ja ühe pronksi ehk kokku kümme medalit. Enam kui ühe kulla teenisid ka Saksamaa (2-2-5) ja Prantsusmaa (2-1-0).
Ühe kuldmedali teenis veel kümme riiki: Tšehhi, Hispaania, Kreeka, Belgia, Portugal, Ungari, Albaania, Leedu, Serbia ja Šveits. Kokku jõudis medalini 26 kergejõustikumaad.
Korraldaja Serbia ainsa medali ja kulde võitis naiste kaugushüppes Ivana Spanovic, kes püstitas rahvusrekordiks ja hooaja tippmargiks suurepärase 7.24. Leedule valmistas rõõmu aga kõrgushüppaja Airine Palšyte samuti maailma hooaja tippmargi ja rahvusrekordi 2.01-ga.
### Response:
Sisekergejõustiku EM osutus Poola suureks triumfiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Täna kehtiva metsaseaduse ülesanne on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Keskkonnaministeeriumi metsandusosakonna juhataja Riina Martverk rääkis Osoonile, et oluline on raiumisel mitte ületada metsa juurdekasvu ja püsida ettenähtud piirides. Seda ikka selleks, et meie metsa loodusväärtused, meie metsa majandusväärtused ja kõik meie metsakultuuri aspektid säiliksid ka järgnevatele põlvedele.
"Tänapäeval on järjest rohkem neid inimesi, kes ei tea, et piim tuleb lehma seest ja puit tuleb metsast." – Riigimetsa majandamise keskuse metsakorralduse valdkonna juhataja Veiko Eltermann
Riigimetsa majandamise keskuse metsakorralduse valdkonna juhataja Veiko Eltermanni sõnul on metsamajandamise mõistes säästlik see, kui teha õiget asja õiges kohas, õigel ajal ja õiges koguses. "Ehk tuleb lihtsalt majandada looduse rütme jälgides. Minu arvates see ongi säästlik metsade majandamine."
Lageraie on kõige levinum raieliik Eestis. Aga kuidas metsamajandamisel toimida nii, et mets uuesti ka taastuks?
Metsaomanik ja Valgamaal puidufirmat juhtiv Andres Olesk rääkis, et pärast materjali väljavedu veavad nad kevadel välja ka oksamaterjali. "Tehnoloogia on selline, et need oksad peaks kõigepealt langi peal ära kuivatama, et niiskus oleks seal 40 protsendi juures. Seejärel saame oksad välja vedada ja hakkida elektrijaama kütteks. Pärast teeme valmistame maapinna ette ja uuendame seda kuuse istutamisega," kirjeldas Olesk.
"Enamik inimesi mõistab ikkagi ka täna veel, et selleks, et kukk supi sisse saaks, tuleb ta pea maha lüüa. See metsade majandamine, metsade kasvatamine ja selle käigus ka raie on täiesti loomulik protsess." – Metsaomanik ja Valgamaal puidufirmat juhtiv Andres Olesk
Olesk märkis, et istutusmaterjal on praegusel ajal oluliselt kvaliteetsem, kliima on soojemaks läinud ja mets kasvab ka paremini. "Ma arvan, et kui me need metsakasvatuslikud võtted õige ajal tehtud saame – teeme õigel ajal valgustusraied, õigel ajal harvendusraied – siis tegelikkuses on meil juba 30 aasta pärast siin metsas tagavara suurem kui raiutavas metsas täna."
Metsaga on kaetud umbes 50 protsenti Eestist. Veiko Eltermanni sõnul on riigimetsa päris ühtlaselt ja igal pool. "On tihedamaid ja hõredamaid kohti. Kui vaadata Vahe-Eestit, siis Lahemaalt kuni Häädemeesteni välja ja samamoodi ka Alutaguse ning ka Jõgevamaa ja Tartumaa piirkond on hästi metsane. Aga samas seal, kus inimene kunagi väga palju põldu tegi, nagu Pandivere, Vooremaa, Sakala ja ka Harjumaa, seal on metsa vähem. Kunagi muidugi mets oli, aga inimene on seal juba mitusada aastat põldu pidanud."
Vaata rohkem tänaõhtusest Osoonist kell 20.00. | Säästlikuks metsamajandamiseks tuleb järgida looduse rütmi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Täna kehtiva metsaseaduse ülesanne on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Keskkonnaministeeriumi metsandusosakonna juhataja Riina Martverk rääkis Osoonile, et oluline on raiumisel mitte ületada metsa juurdekasvu ja püsida ettenähtud piirides. Seda ikka selleks, et meie metsa loodusväärtused, meie metsa majandusväärtused ja kõik meie metsakultuuri aspektid säiliksid ka järgnevatele põlvedele.
"Tänapäeval on järjest rohkem neid inimesi, kes ei tea, et piim tuleb lehma seest ja puit tuleb metsast." – Riigimetsa majandamise keskuse metsakorralduse valdkonna juhataja Veiko Eltermann
Riigimetsa majandamise keskuse metsakorralduse valdkonna juhataja Veiko Eltermanni sõnul on metsamajandamise mõistes säästlik see, kui teha õiget asja õiges kohas, õigel ajal ja õiges koguses. "Ehk tuleb lihtsalt majandada looduse rütme jälgides. Minu arvates see ongi säästlik metsade majandamine."
Lageraie on kõige levinum raieliik Eestis. Aga kuidas metsamajandamisel toimida nii, et mets uuesti ka taastuks?
Metsaomanik ja Valgamaal puidufirmat juhtiv Andres Olesk rääkis, et pärast materjali väljavedu veavad nad kevadel välja ka oksamaterjali. "Tehnoloogia on selline, et need oksad peaks kõigepealt langi peal ära kuivatama, et niiskus oleks seal 40 protsendi juures. Seejärel saame oksad välja vedada ja hakkida elektrijaama kütteks. Pärast teeme valmistame maapinna ette ja uuendame seda kuuse istutamisega," kirjeldas Olesk.
"Enamik inimesi mõistab ikkagi ka täna veel, et selleks, et kukk supi sisse saaks, tuleb ta pea maha lüüa. See metsade majandamine, metsade kasvatamine ja selle käigus ka raie on täiesti loomulik protsess." – Metsaomanik ja Valgamaal puidufirmat juhtiv Andres Olesk
Olesk märkis, et istutusmaterjal on praegusel ajal oluliselt kvaliteetsem, kliima on soojemaks läinud ja mets kasvab ka paremini. "Ma arvan, et kui me need metsakasvatuslikud võtted õige ajal tehtud saame – teeme õigel ajal valgustusraied, õigel ajal harvendusraied – siis tegelikkuses on meil juba 30 aasta pärast siin metsas tagavara suurem kui raiutavas metsas täna."
Metsaga on kaetud umbes 50 protsenti Eestist. Veiko Eltermanni sõnul on riigimetsa päris ühtlaselt ja igal pool. "On tihedamaid ja hõredamaid kohti. Kui vaadata Vahe-Eestit, siis Lahemaalt kuni Häädemeesteni välja ja samamoodi ka Alutaguse ning ka Jõgevamaa ja Tartumaa piirkond on hästi metsane. Aga samas seal, kus inimene kunagi väga palju põldu tegi, nagu Pandivere, Vooremaa, Sakala ja ka Harjumaa, seal on metsa vähem. Kunagi muidugi mets oli, aga inimene on seal juba mitusada aastat põldu pidanud."
Vaata rohkem tänaõhtusest Osoonist kell 20.00.
### Response:
Säästlikuks metsamajandamiseks tuleb järgida looduse rütmi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Välisminister Sven Mikser ja kaitseminister Margus Tsahkna osalevad esmaspäeval Euroopa Liidu kaitse- ja välisministrite kohtumisel. Välisasjade nõukogu algab välis- ja kaitseministrite ühise kohtumisega, kus käsitletakse EL-i julgeoleku- ja kaitsepoliitikat. Välisministrid arutavad ka rände küsimusi, EL-i ja Egiptuse suhteid, olukorda Lääne-Balkanil ning Lähis-Ida rahuprotsessi.
Maaeluminister Tarmo Tamm ja keskkonnaminister Marko Pomerants osalevad esmaspäeval Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil.
Tamm ja Pomerants kohtuvad esmaspäeval ka Euroopa Komisjoni kalanduse, merenduse ja keskkonnavolinik Karmenu Vellaga. Lisaks on Tammel kokkusaamised Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni juhi Adam Siekierskiga ning Luksemburgi põllumajandusminister Fernard Etgeniga.
Pomerants kohtub lisaks veel Euroopa Parlamendi liikme Elisabeth Köstingeriga, Saksamaa põllumajandusministri Christian Schmidtiga ning Hispaania põllumajandus-, kalandus- ja keskkonnaministri Isabel Garcia Tejerinaga.
1. juulil algab Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus, mille edukaks läbiviimiseks on valitsuse liikmetele kasulik sõlmida lähemaid suhteid oma kolleegidega teistest riikidest, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi liikmetega. | Veerand valitsusest on esmaspäeval Brüsselis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Välisminister Sven Mikser ja kaitseminister Margus Tsahkna osalevad esmaspäeval Euroopa Liidu kaitse- ja välisministrite kohtumisel. Välisasjade nõukogu algab välis- ja kaitseministrite ühise kohtumisega, kus käsitletakse EL-i julgeoleku- ja kaitsepoliitikat. Välisministrid arutavad ka rände küsimusi, EL-i ja Egiptuse suhteid, olukorda Lääne-Balkanil ning Lähis-Ida rahuprotsessi.
Maaeluminister Tarmo Tamm ja keskkonnaminister Marko Pomerants osalevad esmaspäeval Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil.
Tamm ja Pomerants kohtuvad esmaspäeval ka Euroopa Komisjoni kalanduse, merenduse ja keskkonnavolinik Karmenu Vellaga. Lisaks on Tammel kokkusaamised Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni juhi Adam Siekierskiga ning Luksemburgi põllumajandusminister Fernard Etgeniga.
Pomerants kohtub lisaks veel Euroopa Parlamendi liikme Elisabeth Köstingeriga, Saksamaa põllumajandusministri Christian Schmidtiga ning Hispaania põllumajandus-, kalandus- ja keskkonnaministri Isabel Garcia Tejerinaga.
1. juulil algab Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus, mille edukaks läbiviimiseks on valitsuse liikmetele kasulik sõlmida lähemaid suhteid oma kolleegidega teistest riikidest, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi liikmetega.
### Response:
Veerand valitsusest on esmaspäeval Brüsselis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sellise mandaadi sai ta eile Brüsselis toimunud UEC korralisel kongressil. Euroopa alaliidul on UCI juhatuses seitse kohta, kandidaate seatakse üles kümme, vahendab Delfi.
Näiteks Baltikumist, Soomest ja Rootsist pole UCI juhatuses ühtegi liiget kunagi olnud. Selles plaanis on võimalik Madis Lepajõel teha ajalugu. Euroopa alaliidu juhatusse Lepajõe seekord enam ei kandideerinud.
"Olin kaheksa aastat UEC-s asepresidendi ametis ja tundsin, et olen end selles rollis ammendanud. Eesti alaliit esitas mind hoopis UCI juhatuse kandidaadiks ja esmane valiksõel õnnestus läbida. Ka UCI praegune president Brian Cookson avaldas mulle poolehoidu," kommenteeris Lepajõe. | Eesti mehel avaneb ajalooline šanss pääseda UCI juhatusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sellise mandaadi sai ta eile Brüsselis toimunud UEC korralisel kongressil. Euroopa alaliidul on UCI juhatuses seitse kohta, kandidaate seatakse üles kümme, vahendab Delfi.
Näiteks Baltikumist, Soomest ja Rootsist pole UCI juhatuses ühtegi liiget kunagi olnud. Selles plaanis on võimalik Madis Lepajõel teha ajalugu. Euroopa alaliidu juhatusse Lepajõe seekord enam ei kandideerinud.
"Olin kaheksa aastat UEC-s asepresidendi ametis ja tundsin, et olen end selles rollis ammendanud. Eesti alaliit esitas mind hoopis UCI juhatuse kandidaadiks ja esmane valiksõel õnnestus läbida. Ka UCI praegune president Brian Cookson avaldas mulle poolehoidu," kommenteeris Lepajõe.
### Response:
Eesti mehel avaneb ajalooline šanss pääseda UCI juhatusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahe aasta eest, pärast viimatisi riigikogu valimisi teatas Keskerakonna volikogu, et e-valimised on julgeolekurisk ja mitte edulugu ning need tuleb peatada, kuna need ei ole ausad, vahendasid ERR-i raadiouudised.
"Jüri Ratas ei ole kunagi öelnud, et e-valimised on julgeolekurisk ja ei ole öelnud ka, et on ohtlikud. Küll aga oleme me erakonnana öelnud, et on vaja muuta e-valimisi turvalisemaks, läbipaistvamaks - see on meie soov ja see on ka tänase kolme koalitsioonipartneri soov," märkis Ratas.
Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Margus Tsahkna kinnitusel e-valimised jäävad.
"Inimesed võivad olla täitsa rahulikud, sest e-valimised jäävad. Pigem tuleb üle vaadata, et need oleksid rohkem turvalisemad ja teema, mida on arutatud, on eelhääletamise pikk periood," märkis Tsahkna.
Sotsiaaldemokraatide esimehe Jevgeni Ossinovski sõnul on juba nähtud, kuidas mõned erakonnad teevad e-valimiste ajal ühtmoodi kampaaniat ja kui eelhääletamise periood on läbi, siis muudetakse kardinaalselt seda suunda.
"Kampaaniad muutuvad labasemaks ja hästi primitiivseks, kuna hakatakse rääkima teistsuguste valijarühmadega. See täiesti õige ei ole," arvas Ossinovski. | Koalitsioon vaeb e-valimiste perioodi lühendamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahe aasta eest, pärast viimatisi riigikogu valimisi teatas Keskerakonna volikogu, et e-valimised on julgeolekurisk ja mitte edulugu ning need tuleb peatada, kuna need ei ole ausad, vahendasid ERR-i raadiouudised.
"Jüri Ratas ei ole kunagi öelnud, et e-valimised on julgeolekurisk ja ei ole öelnud ka, et on ohtlikud. Küll aga oleme me erakonnana öelnud, et on vaja muuta e-valimisi turvalisemaks, läbipaistvamaks - see on meie soov ja see on ka tänase kolme koalitsioonipartneri soov," märkis Ratas.
Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Margus Tsahkna kinnitusel e-valimised jäävad.
"Inimesed võivad olla täitsa rahulikud, sest e-valimised jäävad. Pigem tuleb üle vaadata, et need oleksid rohkem turvalisemad ja teema, mida on arutatud, on eelhääletamise pikk periood," märkis Tsahkna.
Sotsiaaldemokraatide esimehe Jevgeni Ossinovski sõnul on juba nähtud, kuidas mõned erakonnad teevad e-valimiste ajal ühtmoodi kampaaniat ja kui eelhääletamise periood on läbi, siis muudetakse kardinaalselt seda suunda.
"Kampaaniad muutuvad labasemaks ja hästi primitiivseks, kuna hakatakse rääkima teistsuguste valijarühmadega. See täiesti õige ei ole," arvas Ossinovski.
### Response:
Koalitsioon vaeb e-valimiste perioodi lühendamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alusalu sai 22. koha nii 500, 1500 kui ka 3000 meetris. Ajad olid vastavalt 41,69, 2.03,61 ja 4.17,75. 5000 meetri distantsile lasti ainult kaheksa paremat.
"Hea tunne on lõpetada hooaeg maailmameistrivõistlustega, mis toimusid Hamaris Norras. Super atmosfäär ja palju fänne ning pealtvaatajaid," lausus Alusalu oma Facebooki konto vahendusel.
"500m ja 1500 m tulemustega jään rahule (41,69 ja 2.03,61). Pärast väga edukaid starte ja kahte Eesti rekordit möödunud nädalavahetusel lootsin kindlasti rohkemat ka 3000 meetris. Kuid halba tehnilist sooritust ja tingimusi arvestades on aeg 4.17,75 suur edasiminek."
Alusalu lisas, et kuna mitmevõistlus polnud tema põhieesmärk, siis juba MM-ile saamine oli boonus ja märk edasiminekust. "Varem olen osalenud maailmameistrivõistlustel üksikdistantsides. Uhke tunne on esindada Eestit pärast 83-aastast pausi MM-il mitmevõistluses ning olla seejuures esimene Eesti naine selle tiitlivõistlusel."
Juba kuuendat korda krooniti mitmevõistluse maailmameistriks hollandlanna Ireen Wüst, kes oli 1500 meetri kiireim ning näitas 500, 3000 ja 5000 meetris teist aega. Hõbedale tuli tšehhitar Martina Sablikova ja pronksile jaapanlanna Miho Takagi.
Meestest moodustasid esikolmiku juba üheksanda mitmevõistluse MM-kulla teeninud hollandlane Sven Kramer, kellele järgnesid kaasmaalased Patrick Roest ja Jan Blokhuijsen. | Eesti kiiruisu ajalugu teinud Alusalu tundis MM-il võistlemise üle uhkust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alusalu sai 22. koha nii 500, 1500 kui ka 3000 meetris. Ajad olid vastavalt 41,69, 2.03,61 ja 4.17,75. 5000 meetri distantsile lasti ainult kaheksa paremat.
"Hea tunne on lõpetada hooaeg maailmameistrivõistlustega, mis toimusid Hamaris Norras. Super atmosfäär ja palju fänne ning pealtvaatajaid," lausus Alusalu oma Facebooki konto vahendusel.
"500m ja 1500 m tulemustega jään rahule (41,69 ja 2.03,61). Pärast väga edukaid starte ja kahte Eesti rekordit möödunud nädalavahetusel lootsin kindlasti rohkemat ka 3000 meetris. Kuid halba tehnilist sooritust ja tingimusi arvestades on aeg 4.17,75 suur edasiminek."
Alusalu lisas, et kuna mitmevõistlus polnud tema põhieesmärk, siis juba MM-ile saamine oli boonus ja märk edasiminekust. "Varem olen osalenud maailmameistrivõistlustel üksikdistantsides. Uhke tunne on esindada Eestit pärast 83-aastast pausi MM-il mitmevõistluses ning olla seejuures esimene Eesti naine selle tiitlivõistlusel."
Juba kuuendat korda krooniti mitmevõistluse maailmameistriks hollandlanna Ireen Wüst, kes oli 1500 meetri kiireim ning näitas 500, 3000 ja 5000 meetris teist aega. Hõbedale tuli tšehhitar Martina Sablikova ja pronksile jaapanlanna Miho Takagi.
Meestest moodustasid esikolmiku juba üheksanda mitmevõistluse MM-kulla teeninud hollandlane Sven Kramer, kellele järgnesid kaasmaalased Patrick Roest ja Jan Blokhuijsen.
### Response:
Eesti kiiruisu ajalugu teinud Alusalu tundis MM-il võistlemise üle uhkust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korvpalliklubile BC Kalev/Cramo laekus nädalavahetusel Veidemani ja ta agendi soov lõpetada leping Eesti koondislase ja klubi vahel. "Ausalt öelda ma ei saa mängija ja ta agendi tegutsemisest aru," sõnas mänedžer Kaarel Sibul klubi pressiteate vahendusel.
"Veideman on nõus ise tasuma kopsaka väljaostusumma, mis pole sugugi väike, kuid jätta klubi ja meeskonnakaaslased raskesse seisu üleminekute tähtaja lõppemisel Eestis, eriti hetkel kus meil on head võimalused võita nii Balti kui ka Eesti liiga..."
Mõistagi pole Veidemani lahkumise üle õnnelik ka peatreener Alar Varrak. "Me jääme päris keerulisse seisu, kuna Veideman on viimasel ajal olnud üks me võtmemängijatest," ütles Varrak. "Loomulikult peame hakkama veidi oma mängu muutma aga kohe on ukse ees otsustavad mängud Balti liigas ning meie jaoks ka väga olulised VTB Ühisliiga mitmed kodumängud."
Veidemani liitumisest Udine AP GSA meeskonnaga rääkis nädalavahetusel Itaalia meedia. Täna kinnitas pallur Õhtulehele, et leping ei jõustu enne meditsiinitesti läbimist. "Test tehakse kohe, kui sinna jõuan. Enne seda ei soovi ma minekuteemal midagi kommenteerida," ütles alates 2013. aasta suvest BC Kalev/Cramo särki kandnud Veideman. | Kalev/Cramo mänedžer ei mõista Rain Veidemani lahkumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korvpalliklubile BC Kalev/Cramo laekus nädalavahetusel Veidemani ja ta agendi soov lõpetada leping Eesti koondislase ja klubi vahel. "Ausalt öelda ma ei saa mängija ja ta agendi tegutsemisest aru," sõnas mänedžer Kaarel Sibul klubi pressiteate vahendusel.
"Veideman on nõus ise tasuma kopsaka väljaostusumma, mis pole sugugi väike, kuid jätta klubi ja meeskonnakaaslased raskesse seisu üleminekute tähtaja lõppemisel Eestis, eriti hetkel kus meil on head võimalused võita nii Balti kui ka Eesti liiga..."
Mõistagi pole Veidemani lahkumise üle õnnelik ka peatreener Alar Varrak. "Me jääme päris keerulisse seisu, kuna Veideman on viimasel ajal olnud üks me võtmemängijatest," ütles Varrak. "Loomulikult peame hakkama veidi oma mängu muutma aga kohe on ukse ees otsustavad mängud Balti liigas ning meie jaoks ka väga olulised VTB Ühisliiga mitmed kodumängud."
Veidemani liitumisest Udine AP GSA meeskonnaga rääkis nädalavahetusel Itaalia meedia. Täna kinnitas pallur Õhtulehele, et leping ei jõustu enne meditsiinitesti läbimist. "Test tehakse kohe, kui sinna jõuan. Enne seda ei soovi ma minekuteemal midagi kommenteerida," ütles alates 2013. aasta suvest BC Kalev/Cramo särki kandnud Veideman.
### Response:
Kalev/Cramo mänedžer ei mõista Rain Veidemani lahkumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tudengijazz saab 35. Festivalilt on jazzihuvi ja tuule tiibadesse saanud paljud tänased tuntud jazzmuusikud nagu Villu Veski, Jaak Sooäär, Taavo Remmel, Meelis Vind ja paljud teisedTudengijazzi on korraldanud eestvedajatena Märt Ratassepp, Märt Krell, Villu Veski, Tiiu ja Viive Valper, Mati Brauer, Eero Raun, Anne Erm, Jaak Sooäär, Tauno Antsmäe, Rünno Karna, Reigo Ahven jt. Seitse viimast aastat on festivali korraldanud Kristjan Mazurchak koos Anna Kutśinskajaga.
Festivali sünnilugu meenutab saates Villu Veski: "Märt Krell, Märt Ratassepp ja mina tulime ideele, et konservatooriumis peaks olema tudengite enda jazzifestival - kuna elasime samas üürimajas, siis saime õhtuti arutada, kuidas oleks mõistlik seda teha. Ürituse korraldamise loa saamiseks pöördusime tollal Tallinna Riikliku konservatooriumi komsomolikomitee sekretäri Riho Rõõmuse poole - kes oli lahkesti nõus aitama ja ajas vajalikes instantsides asjad korda, et saada luba jazzmuusikat mängida... see oleks võinud tollal ju ka ebaõnnestuda. Aasta oli 1982. Algusest peale sai ettevõtmine nime Tudengijazz. Vajasime ka logo - selle meisterdas meile meiega samas majas elutsev ERKI tudeng ( praegune Kunstiakadeemia õppejõud) Ivar Sakk, kellega olin varem sõbraks saanud Ida- Saksamaal toimunud rahvusvahelises noortelaagris. Logo oli Tudengijazz, kus "J" täht kujutas saksofoni. Mul on alles kleebised nendest esimestest Tudengijaszzi logodest... tollal olid moes kleebised, mida sai pillikasti peale kleepida.
Esimene Tudengijazz, mis toimus peaasjalikult Muusikakeskkooli saalis: Selleks puhuks pandi kokku Muusikakeskkooli Dixieland, mis sai kohe ülipopulaarseks, sest midagi taolist polnud varem tehtud. Koosseisus mängisid: Mehis Metsala – klaver(kes is õppis tśellot), Valdur Neuman – saksofon, Mart Mikk – bändźo(õppis Reaalkoolis), Tarvi Jaago – trummid (õppis flööti ja koorijuhtimist), Meelis Vind – klarnet, Taavo Remmel - kes sisuliset selleks puhuks võttis viiuli asemel, mida ta õppis, korraks kontrabassi ja selgus, et see oli talle nagu loodud, veel mängisid Jüri Leiten – trompet, Mart Sork – tromboon (kes õppis esialgu viiulit). Hiljem jätkas bänd saksofonita ja Mehis Metsala vahetas välja Sven Kullerkupp.
Mina astusin üles esimesel Tudengijazzil üles Tiit Kalluste akordionitrioga, kes siis esmakordselt akordionil jazzi mängis, mina ei mänginud siis saksofoni, vaid hoopis basskitarri, Märt Krell lõi trummi. Esimesel Tudengijazzil esinesid veel Urmas Lattikase Kvintett koosseisus: Lattikas - klaver, Raul Vaigla, bass, Ain Agan - kitarr, trummidel oli vist Mati Põllu ja välisesinejad olid Leedust ja Armeeniast, sealt koguni kaks pianisti Vahagn Airapetjan ja peenemat sorti jazzpianismi valdav Mikael Zakarjan, kes mängis Keith Jarretti stiili kanti...see oli vist aastaid ületamatu jazzielamus tollasele publikule. Tema hääletati ka parimaks. Peaesineja oli Lembit Saarsalu kvartett (Saarsalu, Toivo Unt, Tiit Paulus ja Peep Ojavere). Selle kontserdi otsustasime korraldada Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) suures saalis Mustamäel, nagu praegu on staaride kontserdid Nordea Kontserdimajas. See suur saal oli peaaegu täis."
Tudengijazz algab 7. märtsil. Vaadake kava. | Villu Veski meenutab Tudengijazzi ajalugu: jazzi esitamiseks oli vaja luba | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tudengijazz saab 35. Festivalilt on jazzihuvi ja tuule tiibadesse saanud paljud tänased tuntud jazzmuusikud nagu Villu Veski, Jaak Sooäär, Taavo Remmel, Meelis Vind ja paljud teisedTudengijazzi on korraldanud eestvedajatena Märt Ratassepp, Märt Krell, Villu Veski, Tiiu ja Viive Valper, Mati Brauer, Eero Raun, Anne Erm, Jaak Sooäär, Tauno Antsmäe, Rünno Karna, Reigo Ahven jt. Seitse viimast aastat on festivali korraldanud Kristjan Mazurchak koos Anna Kutśinskajaga.
Festivali sünnilugu meenutab saates Villu Veski: "Märt Krell, Märt Ratassepp ja mina tulime ideele, et konservatooriumis peaks olema tudengite enda jazzifestival - kuna elasime samas üürimajas, siis saime õhtuti arutada, kuidas oleks mõistlik seda teha. Ürituse korraldamise loa saamiseks pöördusime tollal Tallinna Riikliku konservatooriumi komsomolikomitee sekretäri Riho Rõõmuse poole - kes oli lahkesti nõus aitama ja ajas vajalikes instantsides asjad korda, et saada luba jazzmuusikat mängida... see oleks võinud tollal ju ka ebaõnnestuda. Aasta oli 1982. Algusest peale sai ettevõtmine nime Tudengijazz. Vajasime ka logo - selle meisterdas meile meiega samas majas elutsev ERKI tudeng ( praegune Kunstiakadeemia õppejõud) Ivar Sakk, kellega olin varem sõbraks saanud Ida- Saksamaal toimunud rahvusvahelises noortelaagris. Logo oli Tudengijazz, kus "J" täht kujutas saksofoni. Mul on alles kleebised nendest esimestest Tudengijaszzi logodest... tollal olid moes kleebised, mida sai pillikasti peale kleepida.
Esimene Tudengijazz, mis toimus peaasjalikult Muusikakeskkooli saalis: Selleks puhuks pandi kokku Muusikakeskkooli Dixieland, mis sai kohe ülipopulaarseks, sest midagi taolist polnud varem tehtud. Koosseisus mängisid: Mehis Metsala – klaver(kes is õppis tśellot), Valdur Neuman – saksofon, Mart Mikk – bändźo(õppis Reaalkoolis), Tarvi Jaago – trummid (õppis flööti ja koorijuhtimist), Meelis Vind – klarnet, Taavo Remmel - kes sisuliset selleks puhuks võttis viiuli asemel, mida ta õppis, korraks kontrabassi ja selgus, et see oli talle nagu loodud, veel mängisid Jüri Leiten – trompet, Mart Sork – tromboon (kes õppis esialgu viiulit). Hiljem jätkas bänd saksofonita ja Mehis Metsala vahetas välja Sven Kullerkupp.
Mina astusin üles esimesel Tudengijazzil üles Tiit Kalluste akordionitrioga, kes siis esmakordselt akordionil jazzi mängis, mina ei mänginud siis saksofoni, vaid hoopis basskitarri, Märt Krell lõi trummi. Esimesel Tudengijazzil esinesid veel Urmas Lattikase Kvintett koosseisus: Lattikas - klaver, Raul Vaigla, bass, Ain Agan - kitarr, trummidel oli vist Mati Põllu ja välisesinejad olid Leedust ja Armeeniast, sealt koguni kaks pianisti Vahagn Airapetjan ja peenemat sorti jazzpianismi valdav Mikael Zakarjan, kes mängis Keith Jarretti stiili kanti...see oli vist aastaid ületamatu jazzielamus tollasele publikule. Tema hääletati ka parimaks. Peaesineja oli Lembit Saarsalu kvartett (Saarsalu, Toivo Unt, Tiit Paulus ja Peep Ojavere). Selle kontserdi otsustasime korraldada Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) suures saalis Mustamäel, nagu praegu on staaride kontserdid Nordea Kontserdimajas. See suur saal oli peaaegu täis."
Tudengijazz algab 7. märtsil. Vaadake kava.
### Response:
Villu Veski meenutab Tudengijazzi ajalugu: jazzi esitamiseks oli vaja luba |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Luik rääkis esmaspäeval usutluses Raadio 2-le, et ERR-i eelarve on piisav, kuid sellega tuleb senisest heaperemehelikumalt ümber käia.
"Tegin raha koha pealt oma visoonidokumendis ka kiire arvestuse ja arvutasin välja, et viimase viie aastaga on ERR-i rahastamine kasvanud kolmandiku võrra, kuid täna ei peaks võibolla seda raha ka lõpuni ära kulutama," ütles ta.
Luige sõnul on tema nägemuses juhatuse üks esmaseid ülesandeid luua selline keskkond, kus majasiseselt kõik genereerivad uusi ideid, kuid ollakse avatud ka väljaspoolt tulevatele ning inimeste motiveerimiseks on vaja luua oluliselt loomingulisem õhkkond maja sees.
"See nutt ja hala tuleb lõpetada, et raha ei ole. Alustame sellest. Eelarveläbirääkimised on igas organisatsioonis keerulised. Inimestele tuleb pakkuda võimalust tulla uute ideedega," märkis ta. | Mart Luik: tuleb lõpetada nutt ja hala, et raha ei ole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Luik rääkis esmaspäeval usutluses Raadio 2-le, et ERR-i eelarve on piisav, kuid sellega tuleb senisest heaperemehelikumalt ümber käia.
"Tegin raha koha pealt oma visoonidokumendis ka kiire arvestuse ja arvutasin välja, et viimase viie aastaga on ERR-i rahastamine kasvanud kolmandiku võrra, kuid täna ei peaks võibolla seda raha ka lõpuni ära kulutama," ütles ta.
Luige sõnul on tema nägemuses juhatuse üks esmaseid ülesandeid luua selline keskkond, kus majasiseselt kõik genereerivad uusi ideid, kuid ollakse avatud ka väljaspoolt tulevatele ning inimeste motiveerimiseks on vaja luua oluliselt loomingulisem õhkkond maja sees.
"See nutt ja hala tuleb lõpetada, et raha ei ole. Alustame sellest. Eelarveläbirääkimised on igas organisatsioonis keerulised. Inimestele tuleb pakkuda võimalust tulla uute ideedega," märkis ta.
### Response:
Mart Luik: tuleb lõpetada nutt ja hala, et raha ei ole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veebruaris osales Kontaveit pärast Fed Cupi mänge turniiril Budapestis, kus alustas kvalifikatsioonist, aga kaotas põhitabeli avaringis sakslannale Julia Görgesele 7:6 (7:3), 3:6, 4:6. Eelnevalt oli ta võitnud 60 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i turniiri Prantsusmaal.
Liu on mänginud sel aastal kolmel erineval ITF-i turniiril USA-s, aga ilma suurema eduta ja rohkem kui kaks matši pole ta kordagi vastu pidanud.
Edu korral tuleb Kontaveidile teises ringis vastu kas bulgaarlanna Sesil Karatancheva (WTA 216.) või sakslanna Carina Witthöft (WTA 69.). Võimalikest vastastest kolmandas ringis on tugevaima edetabelikohaga hiinlanna Shuai Peng (WTA 49.). | Kontaveit alustab Indian Wellsis 16-aastase ameeriklanna vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veebruaris osales Kontaveit pärast Fed Cupi mänge turniiril Budapestis, kus alustas kvalifikatsioonist, aga kaotas põhitabeli avaringis sakslannale Julia Görgesele 7:6 (7:3), 3:6, 4:6. Eelnevalt oli ta võitnud 60 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i turniiri Prantsusmaal.
Liu on mänginud sel aastal kolmel erineval ITF-i turniiril USA-s, aga ilma suurema eduta ja rohkem kui kaks matši pole ta kordagi vastu pidanud.
Edu korral tuleb Kontaveidile teises ringis vastu kas bulgaarlanna Sesil Karatancheva (WTA 216.) või sakslanna Carina Witthöft (WTA 69.). Võimalikest vastastest kolmandas ringis on tugevaima edetabelikohaga hiinlanna Shuai Peng (WTA 49.).
### Response:
Kontaveit alustab Indian Wellsis 16-aastase ameeriklanna vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kavas on intervjuu Heino Elleriga 1966. aastast, samuti muusikateadlase Tiia Järgi portreesaated maestro elust ja teostest ning Heino Elleri juures õppinud heliloojate looming.
Heino Eller (1887-1970) on Eesti klassikalise muusika olulisima koolkonna rajaja. Ta oli harukordne heliloomingu pedagoog, kelle neli põlvkonda õpilasi ja omakorda nende õpilased mõjutavad tänaseni Eesti muusikat. Heino Elleri õpilaste hulka kuuluvad Arvo Pärt, Eduard Tubin, Gustav Ernesaks, Eino Tamberg, Valter Ojakäär ja paljud teised Eesti tähtsaimad heliloojad. "Tema teostest õhkub tihti kodumaist päikesepaistet, kajastub rahvuslike legendide veetlevat sügavust ja rahvalaulikute mõttelennu vallatlevat tujukust," on Elleri muusika kohta öelnud helilooja Eduard Tubin.
Kokku on nädala jooksul Klassikaraadio programmis ligi kakskümmend tundi Elleri muusikat. Iga päev kõlab eetris tema tuntuim ja armastatuim muusikateos "Kodumaine viis". | Klassikaraadio tähistab Heino Elleri sünniaastapäeva mahuka programmiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kavas on intervjuu Heino Elleriga 1966. aastast, samuti muusikateadlase Tiia Järgi portreesaated maestro elust ja teostest ning Heino Elleri juures õppinud heliloojate looming.
Heino Eller (1887-1970) on Eesti klassikalise muusika olulisima koolkonna rajaja. Ta oli harukordne heliloomingu pedagoog, kelle neli põlvkonda õpilasi ja omakorda nende õpilased mõjutavad tänaseni Eesti muusikat. Heino Elleri õpilaste hulka kuuluvad Arvo Pärt, Eduard Tubin, Gustav Ernesaks, Eino Tamberg, Valter Ojakäär ja paljud teised Eesti tähtsaimad heliloojad. "Tema teostest õhkub tihti kodumaist päikesepaistet, kajastub rahvuslike legendide veetlevat sügavust ja rahvalaulikute mõttelennu vallatlevat tujukust," on Elleri muusika kohta öelnud helilooja Eduard Tubin.
Kokku on nädala jooksul Klassikaraadio programmis ligi kakskümmend tundi Elleri muusikat. Iga päev kõlab eetris tema tuntuim ja armastatuim muusikateos "Kodumaine viis".
### Response:
Klassikaraadio tähistab Heino Elleri sünniaastapäeva mahuka programmiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sikkut vastutas riigikantseleis IKT-poliitika planeerimise ja elluviimise eest valitsuses. Samuti nõustas ta peaministrit e-valitsemise küsimustes ning koordineeris strateegilisi algatusi selles valdkonnas.
Eelnevalt on Sikkut töötanud Arengufondis majanduspoliitika ja avaliku valitsemise eksperdina, rahandusministeeriumis strateegilise planeerimise ja avaliku sektori finantsjuhtmise alal. Ta on lõpetanud Princetoni Ülikooli USA-s avaliku ja rahvusvaheliste suhete bakalaureuseõpingud ning omab magistrikraadi Londoni ülikoolist rahvusvaheline juhtimine Hiinas erialal.
MKM-i side ja riigi infosüsteemi asekantsleri konkursil jäi viimases voorus sõelale kaks kandidaati, kelle hulgast tegi lõpliku otsuse ettevõtlusminister Urve Palo.
Algselt kandideeris ametikohale 11 inimest. Kandideerimiseks oli muuhulgas vajalik juhtimiskogemus ja väga hea ülevaade info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitikast.
Eelmine side ja riigi infosüsteemi asekantsler Taavi Kotka teatas oktoobris, et lahkub käesoleva aasta 31. jaanuaril ametist, kuna soovib leida uusi väljakutseid erasektorist. Kotka ei ole senini nõustunud avalikult rääkima oma edasistest plaanidest. | MKM-i side ja riigi infosüsteemide asekantsleriks sai Siim Sikkut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sikkut vastutas riigikantseleis IKT-poliitika planeerimise ja elluviimise eest valitsuses. Samuti nõustas ta peaministrit e-valitsemise küsimustes ning koordineeris strateegilisi algatusi selles valdkonnas.
Eelnevalt on Sikkut töötanud Arengufondis majanduspoliitika ja avaliku valitsemise eksperdina, rahandusministeeriumis strateegilise planeerimise ja avaliku sektori finantsjuhtmise alal. Ta on lõpetanud Princetoni Ülikooli USA-s avaliku ja rahvusvaheliste suhete bakalaureuseõpingud ning omab magistrikraadi Londoni ülikoolist rahvusvaheline juhtimine Hiinas erialal.
MKM-i side ja riigi infosüsteemi asekantsleri konkursil jäi viimases voorus sõelale kaks kandidaati, kelle hulgast tegi lõpliku otsuse ettevõtlusminister Urve Palo.
Algselt kandideeris ametikohale 11 inimest. Kandideerimiseks oli muuhulgas vajalik juhtimiskogemus ja väga hea ülevaade info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitikast.
Eelmine side ja riigi infosüsteemi asekantsler Taavi Kotka teatas oktoobris, et lahkub käesoleva aasta 31. jaanuaril ametist, kuna soovib leida uusi väljakutseid erasektorist. Kotka ei ole senini nõustunud avalikult rääkima oma edasistest plaanidest.
### Response:
MKM-i side ja riigi infosüsteemide asekantsleriks sai Siim Sikkut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaak Allik ütles ERR kultuuriportaalile antud kommentaaris, et viimased kolmkümmend aastat oli Kalju Komissarov Eesti teatri suurim õpetaja, olles nende aastate jooksul nii Toompea teatrikooli kui ka Viljandi kultuurikooli õpetaja ja juhataja. "Kui me vaatame Eesti teatripilti, siis kaheksa Eesti teatrijuhti on tema otsesed õpilased, samuti on tema õpilane ka Eesti kultuuriminister," sõnas Allik ja lisas, et tänaseks on saanud teatrijuhtideks ka tema õpilaste õpilased. "Ta on suure klanni pealik, kui selleks klanniks pidada Eesti teatrite juhte ja lavastajaid."
"Kummaline on see, et Komissarov teadlikult tegelikult lavastajaid ei õpetanudki, aga tema isiksuslik mõju ja meetod on tinginud selle, et kümned inimesed, kes on saanud tema käest näitlejahariduse, on kujunenud lavastajateks," tõdes Allik.
"Kui aga vaadata möödunud sajandi 70ndaid ja 80ndaid aastaid, siis oli Komissarov mässulis-poliitilise teatri suurim vedaja," selgitas Jaak Allik ja lisas, et Kalju Komissarov vedas väga rasketes tingimustes sama liini, millega praegu tegelevad NO99 ridades Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo. "Need olid toona teravalt poliitilised lavastused, mille alltekstist tuli aru saada ja need, kes sellest aru said, olid sügavalt vaimustatud," ütles Allik ja tõi välja lavastused Mati Undi "Peaproov", Georgi Džagarovi "Prokurör" ja Tšõngõz Ajtmatovi "Ja sajandist pikem on päev". "Seda rida võib ka jätkata," nentis Allik ja kinnitas, et kõige julgemalt ja avameelsemalt ajas Komissarov asja nõukogude võimuga. "See asi aga nõukogude võimule väga ei meeldinud."
Samuti tõdes Allik, et lavastamise ja õpetamise kõrvalt oli Kalju Komissarov ka suurepärane näitleja. "Sellest andis tunnistust juba tema enda Lavakunstikooli lõputööna valminud Grigori Kromanovi lavastus Maksim Gorki "Põhjast", kus tema lavapartneriks oli Jaan Tooming," sõnas ta ja nentis, et teatrijuhi ja lavastajana Komissarov siiski kuigi sageli ei mänginud. "Äärmiselt kahju, et ta näitlemise umbes kolmkümmend aastat tagasi lõpetas."
"Me olime Kalju Komissaroviga lähedased sõbrad," ütles Jaak Allik ja kinnitas, et samuti on nad ka koos kaks lavastust teinud. "Tema andis mulle võimaluse oma teatris lavastajana kätt proovida ning just nõukogude ajal olime me sõbrad ja võitluskaaslased," tõdes ta ja lisas, et hiljem olid nad ka lihtsalt head kolleegid.
"Minu kutsel tuli ta tööle Ugalasse ja kui mina 1988. aastal Ugala teatris lahkusin, siis sai ta mõneks peanäitejuhiks, hiljem töötas ta kuni 2000. aastani teatris edasi lavastajana," lisas Allik ja tõdes, et tema kutsel tuli Komissarov Viljandisse ja oli kuni surmani viljandlane. "Kalju Komissarov oli viimase poole sajandi Eesti teatri üks suurkujusid." | Jaak Allik: viimased 30 aastat oli Kalju Komissarov Eesti teatri suurim õpetaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaak Allik ütles ERR kultuuriportaalile antud kommentaaris, et viimased kolmkümmend aastat oli Kalju Komissarov Eesti teatri suurim õpetaja, olles nende aastate jooksul nii Toompea teatrikooli kui ka Viljandi kultuurikooli õpetaja ja juhataja. "Kui me vaatame Eesti teatripilti, siis kaheksa Eesti teatrijuhti on tema otsesed õpilased, samuti on tema õpilane ka Eesti kultuuriminister," sõnas Allik ja lisas, et tänaseks on saanud teatrijuhtideks ka tema õpilaste õpilased. "Ta on suure klanni pealik, kui selleks klanniks pidada Eesti teatrite juhte ja lavastajaid."
"Kummaline on see, et Komissarov teadlikult tegelikult lavastajaid ei õpetanudki, aga tema isiksuslik mõju ja meetod on tinginud selle, et kümned inimesed, kes on saanud tema käest näitlejahariduse, on kujunenud lavastajateks," tõdes Allik.
"Kui aga vaadata möödunud sajandi 70ndaid ja 80ndaid aastaid, siis oli Komissarov mässulis-poliitilise teatri suurim vedaja," selgitas Jaak Allik ja lisas, et Kalju Komissarov vedas väga rasketes tingimustes sama liini, millega praegu tegelevad NO99 ridades Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo. "Need olid toona teravalt poliitilised lavastused, mille alltekstist tuli aru saada ja need, kes sellest aru said, olid sügavalt vaimustatud," ütles Allik ja tõi välja lavastused Mati Undi "Peaproov", Georgi Džagarovi "Prokurör" ja Tšõngõz Ajtmatovi "Ja sajandist pikem on päev". "Seda rida võib ka jätkata," nentis Allik ja kinnitas, et kõige julgemalt ja avameelsemalt ajas Komissarov asja nõukogude võimuga. "See asi aga nõukogude võimule väga ei meeldinud."
Samuti tõdes Allik, et lavastamise ja õpetamise kõrvalt oli Kalju Komissarov ka suurepärane näitleja. "Sellest andis tunnistust juba tema enda Lavakunstikooli lõputööna valminud Grigori Kromanovi lavastus Maksim Gorki "Põhjast", kus tema lavapartneriks oli Jaan Tooming," sõnas ta ja nentis, et teatrijuhi ja lavastajana Komissarov siiski kuigi sageli ei mänginud. "Äärmiselt kahju, et ta näitlemise umbes kolmkümmend aastat tagasi lõpetas."
"Me olime Kalju Komissaroviga lähedased sõbrad," ütles Jaak Allik ja kinnitas, et samuti on nad ka koos kaks lavastust teinud. "Tema andis mulle võimaluse oma teatris lavastajana kätt proovida ning just nõukogude ajal olime me sõbrad ja võitluskaaslased," tõdes ta ja lisas, et hiljem olid nad ka lihtsalt head kolleegid.
"Minu kutsel tuli ta tööle Ugalasse ja kui mina 1988. aastal Ugala teatris lahkusin, siis sai ta mõneks peanäitejuhiks, hiljem töötas ta kuni 2000. aastani teatris edasi lavastajana," lisas Allik ja tõdes, et tema kutsel tuli Komissarov Viljandisse ja oli kuni surmani viljandlane. "Kalju Komissarov oli viimase poole sajandi Eesti teatri üks suurkujusid."
### Response:
Jaak Allik: viimased 30 aastat oli Kalju Komissarov Eesti teatri suurim õpetaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gheorghe Cretu juhendatav Cuprum jäi võõrsil peetud mängus 0:3 (-25, -24, -21) tulemusega alla tabelis tagapool asuvale Radomi Cerrad Czarnile, kellele kaotati ka novembris toimunud põhiturniiri esimese ringi vastasseisus. Siis olid Czarni võidunumbrid 3:1, vahendab Volley.ee.
Rünnakul vaid korra eksinud ja igati head 57-protsendilist efektiivsust näidanud Täht sai 21 tõstet, millest punktivõiduga lõppesid 12. Blokis ega pallingul eestlane seekord punktivõiduni ei jõudnud. Sarnaselt Tähele tegi kogu mängu kaasa ka Pupart, kes tõi kõik oma seitse punkti rünnakul (47%). Pluss-miinus arvestuses jäi Täht kaheksaga ja Pupart neljaga plussi, pallingu vastuvõtul näitasid Eesti koondislased vastavalt 67-protsendilist (9 vastuvõttu) ja 57-protsendilist (30) täpsust.
Viis vooru enne põhiturniiri lõppu 45 punkti kogunud Lubini meeskond hoiab turniiritabelis kuuendat kohta, Radomi võistkond on seitsmendana noppinud 40 punkti. Esinelik jääb Cuprumist juba kümne punkti kaugusele. | Kaotus lähikonkurendile ei luba Cuprumit suure tõenäosusega esinelikusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gheorghe Cretu juhendatav Cuprum jäi võõrsil peetud mängus 0:3 (-25, -24, -21) tulemusega alla tabelis tagapool asuvale Radomi Cerrad Czarnile, kellele kaotati ka novembris toimunud põhiturniiri esimese ringi vastasseisus. Siis olid Czarni võidunumbrid 3:1, vahendab Volley.ee.
Rünnakul vaid korra eksinud ja igati head 57-protsendilist efektiivsust näidanud Täht sai 21 tõstet, millest punktivõiduga lõppesid 12. Blokis ega pallingul eestlane seekord punktivõiduni ei jõudnud. Sarnaselt Tähele tegi kogu mängu kaasa ka Pupart, kes tõi kõik oma seitse punkti rünnakul (47%). Pluss-miinus arvestuses jäi Täht kaheksaga ja Pupart neljaga plussi, pallingu vastuvõtul näitasid Eesti koondislased vastavalt 67-protsendilist (9 vastuvõttu) ja 57-protsendilist (30) täpsust.
Viis vooru enne põhiturniiri lõppu 45 punkti kogunud Lubini meeskond hoiab turniiritabelis kuuendat kohta, Radomi võistkond on seitsmendana noppinud 40 punkti. Esinelik jääb Cuprumist juba kümne punkti kaugusele.
### Response:
Kaotus lähikonkurendile ei luba Cuprumit suure tõenäosusega esinelikusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kindlustusseltside Liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul on kindlustuskelmuste arv suurenenud peamiselt alla kolme tuhande euro jäävate vara- ja reisikindlustuse kahjunõuetega seonduvalt.
„Võrreldes varasemate perioodidega on hulganisti lisandunud olmeelektroonikaga seotud kelmusi. Tõusvas trendis on ka pagasi- ja reisi katkemisega seotud petmiskatsed. Sellise teo sooritajad võiksid teada, et nad riskivad kriminaalkaristusega,“ rääkis Piirsalu.
Suurima osa ehk üle kolmandiku kõigist juhtumitest moodustavad endiselt sõidukitega seotud kindlustuskelmused. Kõige sagedamini üritab kelmuse korraldaja kahjuavalduses jätta kindlustusandjale mulje juhtumist, mida tegelikult ei ole kunagi toimunud.
Kelmusena tuvastatud suurim kahjunõue ulatus eelmisel aastal ligi 600 000 euroni.
Eesti kindlustusturul hüvitatakse igal aastal üle 150 000 kahjunõude kogusummas üle 220 miljoni euro. Ehkki kasvavas trendis, ei ole kelmuste arv hüvitatud kahjunõuete arvuga võrreldes märkimisväärne. | Kindlustusseltsid avastasid mullu üle 400 kelmuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kindlustusseltside Liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul on kindlustuskelmuste arv suurenenud peamiselt alla kolme tuhande euro jäävate vara- ja reisikindlustuse kahjunõuetega seonduvalt.
„Võrreldes varasemate perioodidega on hulganisti lisandunud olmeelektroonikaga seotud kelmusi. Tõusvas trendis on ka pagasi- ja reisi katkemisega seotud petmiskatsed. Sellise teo sooritajad võiksid teada, et nad riskivad kriminaalkaristusega,“ rääkis Piirsalu.
Suurima osa ehk üle kolmandiku kõigist juhtumitest moodustavad endiselt sõidukitega seotud kindlustuskelmused. Kõige sagedamini üritab kelmuse korraldaja kahjuavalduses jätta kindlustusandjale mulje juhtumist, mida tegelikult ei ole kunagi toimunud.
Kelmusena tuvastatud suurim kahjunõue ulatus eelmisel aastal ligi 600 000 euroni.
Eesti kindlustusturul hüvitatakse igal aastal üle 150 000 kahjunõude kogusummas üle 220 miljoni euro. Ehkki kasvavas trendis, ei ole kelmuste arv hüvitatud kahjunõuete arvuga võrreldes märkimisväärne.
### Response:
Kindlustusseltsid avastasid mullu üle 400 kelmuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Käesolevaks hetkeks on tekkinud vajadus Eesti brändiga seotud materjalide talletamiseks ja kättesaadavaks tegemiseks veebikeskkonnas. Eesti brändi meediapanga veebileht, mis hakkab asuma veebiaadressil toolbox.estonia.ee on potentsiaalsetele külastajatele esmaseks tööriistaks, mis sisaldab kogu Eesti brändiga seotud süstematiseeritud digitaalsel kujul materjali. Teadaolevalt tulevad keskkonda sellised materjalid nagu fotod, videod, helid, infograafikad ja presentatsioonipõhjad," seisab hanke kirjelduses.
Hangitava töö sisuks on EAS-i kirjelduse kohaselt Eesti brändi meediapanga keskkonna välja arendamine, võttes aluseks loomisjärgus oleva disainilahenduse. Disainilahendus tuleb hilisemalt liidestada loodava arendatud kujul lahendusega.
EAS avalikustas jaanuari keskel nii Eestit tutvustava veebikeskkonna estonia.ee kui Eesti brändi kodu brand.estonia.ee. Uue kontseptsiooni pani kokku Eesti Disainimeeskond, mille EAS möödunud aasta augustis kokku kutsus.
EAS-i kinnitusel on disainimeeskond loonud järgmiseks kümneks kuni viieteistkümneks aastaks süsteemi, mis aitab võimendada Eesti unikaalsust ja konkurentsieeliseid maailmas.
EAS-i turundusjuhi Piret Reinsoni sõnul ei ole õige arvata, et rändrahn ongi uus Eesti märk, vaid aru tuleks saada kogu kontseptsioonist. "Meil on kõigil mingi märgikramp ja ma tõesti väga loodan, et kuidagi pärast tänast päeva me saame sellest lahti."
Disainimeeskonna juht Alari Orav on öelnud, et brand.estonia.ee on praktiline tööriistakast, mis on mõeldud neile, kes soovivad Eesti kohta infot jagada.
"Ettevõtjad saavad sealt võtta neile sobivaid sõnumeid, millega Eestit välisturgudel tutvustada. Sinna ilmuvad ka esitlused, mis on juba valmis kujundatud, kus on olemas olulisem info Eesti kohta, mis on kenasti visualiseeritud. Ja loomulikult on ka lihtsalt foto ja videomaterjal, mida nad saavad kasutada," selgitas Orav. | EAS otsib Eesti brändi tööriistakasti haldajat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Käesolevaks hetkeks on tekkinud vajadus Eesti brändiga seotud materjalide talletamiseks ja kättesaadavaks tegemiseks veebikeskkonnas. Eesti brändi meediapanga veebileht, mis hakkab asuma veebiaadressil toolbox.estonia.ee on potentsiaalsetele külastajatele esmaseks tööriistaks, mis sisaldab kogu Eesti brändiga seotud süstematiseeritud digitaalsel kujul materjali. Teadaolevalt tulevad keskkonda sellised materjalid nagu fotod, videod, helid, infograafikad ja presentatsioonipõhjad," seisab hanke kirjelduses.
Hangitava töö sisuks on EAS-i kirjelduse kohaselt Eesti brändi meediapanga keskkonna välja arendamine, võttes aluseks loomisjärgus oleva disainilahenduse. Disainilahendus tuleb hilisemalt liidestada loodava arendatud kujul lahendusega.
EAS avalikustas jaanuari keskel nii Eestit tutvustava veebikeskkonna estonia.ee kui Eesti brändi kodu brand.estonia.ee. Uue kontseptsiooni pani kokku Eesti Disainimeeskond, mille EAS möödunud aasta augustis kokku kutsus.
EAS-i kinnitusel on disainimeeskond loonud järgmiseks kümneks kuni viieteistkümneks aastaks süsteemi, mis aitab võimendada Eesti unikaalsust ja konkurentsieeliseid maailmas.
EAS-i turundusjuhi Piret Reinsoni sõnul ei ole õige arvata, et rändrahn ongi uus Eesti märk, vaid aru tuleks saada kogu kontseptsioonist. "Meil on kõigil mingi märgikramp ja ma tõesti väga loodan, et kuidagi pärast tänast päeva me saame sellest lahti."
Disainimeeskonna juht Alari Orav on öelnud, et brand.estonia.ee on praktiline tööriistakast, mis on mõeldud neile, kes soovivad Eesti kohta infot jagada.
"Ettevõtjad saavad sealt võtta neile sobivaid sõnumeid, millega Eestit välisturgudel tutvustada. Sinna ilmuvad ka esitlused, mis on juba valmis kujundatud, kus on olemas olulisem info Eesti kohta, mis on kenasti visualiseeritud. Ja loomulikult on ka lihtsalt foto ja videomaterjal, mida nad saavad kasutada," selgitas Orav.
### Response:
EAS otsib Eesti brändi tööriistakasti haldajat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karjääri esimese etapivõidu teenis Hirscheri kaasmaalane Michael Matt (1.48,26), kellele järgnesid itaallane Stefano Gross (+0,30) ja sakslane Felix Neureuther (+0,46). Hirscher kaotas võitjale kaheksa kümnendikuga.
Hooaja viimane slaalom sõidetakse kahe nädala pärast Aspenis, aga Hirscheri edu eile avasõidus ebaõnnestunud norralase Henrik Kristofferseni ees on juba 150 punkti.
Enne nädalavahetust MK-etapivõiduta itaallanna Sofia Goggia sai tulevases olümpiapaigas Jeongseonis lausa kaks võitu järjest. Pärast laupäevast kiirlaskumist oli ta parim ka päev hiljem ülisuurslaalomis (1.20,35), kus edestas nelja sajandikuga ameeriklannat Lindsey Vonni. Kolmandana mahtus poodiumile sloveenlanna Ilka Stuhec (+0,51). | VIDEOD | Hirscher kindlustas slaalomi karika, Goggiale kaks võitu järjest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karjääri esimese etapivõidu teenis Hirscheri kaasmaalane Michael Matt (1.48,26), kellele järgnesid itaallane Stefano Gross (+0,30) ja sakslane Felix Neureuther (+0,46). Hirscher kaotas võitjale kaheksa kümnendikuga.
Hooaja viimane slaalom sõidetakse kahe nädala pärast Aspenis, aga Hirscheri edu eile avasõidus ebaõnnestunud norralase Henrik Kristofferseni ees on juba 150 punkti.
Enne nädalavahetust MK-etapivõiduta itaallanna Sofia Goggia sai tulevases olümpiapaigas Jeongseonis lausa kaks võitu järjest. Pärast laupäevast kiirlaskumist oli ta parim ka päev hiljem ülisuurslaalomis (1.20,35), kus edestas nelja sajandikuga ameeriklannat Lindsey Vonni. Kolmandana mahtus poodiumile sloveenlanna Ilka Stuhec (+0,51).
### Response:
VIDEOD | Hirscher kindlustas slaalomi karika, Goggiale kaks võitu järjest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Curry tabas võõrsil New York Knicksi vastu viis kaugviset ja karjääri jooksul on tal kogunenud neid nüüd 1833, millega möödus Chauncey Billupsist (1830) ja asus kümnendale positsioonile. Vastava tabeli kindel liider on Ray Allen (2973).
Warriors võitis mängu 112:105 (29:18, 20:32, 35:26, 28:29) ja Curry kogus 31 silma, aga tervikuna oma esitusega vist päris rahule jääda ei saa, sest tabas viskeid väljakult vaid 11/24. Lisaks võttis ta kaheksa lauapalli ja jagas kuus resultatiivset söötu.
Klay Thompson toetas Curryt 29 punktiga. Knicksi parim oli 28 punktiga Derrick Rose. Lätlane Kristaps Porzingis pakkus taas suurepärase esituse - tema arvele jäi 24 punkti ja karjääri rekordit kordavad 15 lauapalli.
Curry viis tabavat kaugviset:
Curry karjääri Top 10 kaugvisked:
Tulemused: Atlanta - Indiana 96:97, New York - Golden State 105:112, Phoenix - Boston 109:106, Washington - Orlando 115:114, Sacramento 109:110, Dallas - Oklahoma City 104:89, LA Lakers - New Orleans 97:105. | NBA: Curry jõudis uue tähiseni, Porzingis kordas isiklikku rekordit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Curry tabas võõrsil New York Knicksi vastu viis kaugviset ja karjääri jooksul on tal kogunenud neid nüüd 1833, millega möödus Chauncey Billupsist (1830) ja asus kümnendale positsioonile. Vastava tabeli kindel liider on Ray Allen (2973).
Warriors võitis mängu 112:105 (29:18, 20:32, 35:26, 28:29) ja Curry kogus 31 silma, aga tervikuna oma esitusega vist päris rahule jääda ei saa, sest tabas viskeid väljakult vaid 11/24. Lisaks võttis ta kaheksa lauapalli ja jagas kuus resultatiivset söötu.
Klay Thompson toetas Curryt 29 punktiga. Knicksi parim oli 28 punktiga Derrick Rose. Lätlane Kristaps Porzingis pakkus taas suurepärase esituse - tema arvele jäi 24 punkti ja karjääri rekordit kordavad 15 lauapalli.
Curry viis tabavat kaugviset:
Curry karjääri Top 10 kaugvisked:
Tulemused: Atlanta - Indiana 96:97, New York - Golden State 105:112, Phoenix - Boston 109:106, Washington - Orlando 115:114, Sacramento 109:110, Dallas - Oklahoma City 104:89, LA Lakers - New Orleans 97:105.
### Response:
NBA: Curry jõudis uue tähiseni, Porzingis kordas isiklikku rekordit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ansambli koosseisu kuuluvad tuntud muusikud Viljar Norman, Ken Koemets, Priit Jääger ja Mikk Tammepõld, kes on ka enamike laulude autoriks.
Esitusele tulevad uued lood Kalle sügisel ilmuvalt esimeselt sooloplaadilt ja ka mitmed tuntud palad Eesti levimuusikapärandist. Kalle sõnul võib ansambli muusikas leida nii funk -, rock- ja popmuusika kõlavärve.
Tallinna ja Tartu kontserditel on külalisesinejaks viimase Noortebändi konkursiga tuule tiibadesse saanud Lepatriinu. Viljandis ja Kuressaares astub külalisena lavale Adeele Sepp.
Kalle Sepal ja tema ansamblil on ilmunud kaks singlit “Viirastus” ja “Luban, et homme”. | Kalle Sepp esitleb uut ansambilt Locomotiiv | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ansambli koosseisu kuuluvad tuntud muusikud Viljar Norman, Ken Koemets, Priit Jääger ja Mikk Tammepõld, kes on ka enamike laulude autoriks.
Esitusele tulevad uued lood Kalle sügisel ilmuvalt esimeselt sooloplaadilt ja ka mitmed tuntud palad Eesti levimuusikapärandist. Kalle sõnul võib ansambli muusikas leida nii funk -, rock- ja popmuusika kõlavärve.
Tallinna ja Tartu kontserditel on külalisesinejaks viimase Noortebändi konkursiga tuule tiibadesse saanud Lepatriinu. Viljandis ja Kuressaares astub külalisena lavale Adeele Sepp.
Kalle Sepal ja tema ansamblil on ilmunud kaks singlit “Viirastus” ja “Luban, et homme”.
### Response:
Kalle Sepp esitleb uut ansambilt Locomotiiv |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesel poolajal juhtis valdavalt Avellino, aga pärast vaheaega haarasid külalised ohjad ja saavutasid mõnepunktilise edu, mida nad enam mängu lõpuni käest ei lasknud. Viimasel perioodil ei saanud Avellino vahet kordagi väiksemaks kui viis punkti.
19 minutit platsil viibinud Kangur pealeviskeid ei sooritanud, aga haaras seitse lauapalli, tegi ühe vaheltlõike ja tegi kaks viga. Võitjate parimad olid O.D. Anosike 19 ja Eric Maynor 16 punktiga. Avellinole tõi Levi Randolph üleplatsimehena 20 silma.
Viimased kaks mängu võitnud Varese on nüüd 16 meeskonnaga liigas 14. positsioonil (7-14). Järgnevad Pesaro (7-14) ja Cremona (6-15). Tabeli tipus asuvad Milano Olimpia (18-3), Venezia (13-8) ja Avellino (13-8). | Kanguri klubi sai Itaalias jagu esikolmiku meeskonnast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesel poolajal juhtis valdavalt Avellino, aga pärast vaheaega haarasid külalised ohjad ja saavutasid mõnepunktilise edu, mida nad enam mängu lõpuni käest ei lasknud. Viimasel perioodil ei saanud Avellino vahet kordagi väiksemaks kui viis punkti.
19 minutit platsil viibinud Kangur pealeviskeid ei sooritanud, aga haaras seitse lauapalli, tegi ühe vaheltlõike ja tegi kaks viga. Võitjate parimad olid O.D. Anosike 19 ja Eric Maynor 16 punktiga. Avellinole tõi Levi Randolph üleplatsimehena 20 silma.
Viimased kaks mängu võitnud Varese on nüüd 16 meeskonnaga liigas 14. positsioonil (7-14). Järgnevad Pesaro (7-14) ja Cremona (6-15). Tabeli tipus asuvad Milano Olimpia (18-3), Venezia (13-8) ja Avellino (13-8).
### Response:
Kanguri klubi sai Itaalias jagu esikolmiku meeskonnast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nižni Novgorod suutis kuulsa vastasega võrdselt heidelda avaveerandi keskele, aga esimesele pausile läks pealinnaklubi juba üheksapunktise eduseisuga. Seejärel enam tagasivaatamist ei olnud ja lõpuks võideti 36 silmaga.
Vene viibis platsil lausa 37 minutit ja viskas kümme punkti (kahesed 4/7, kolmesed 0/5, vabavisked 2/2). Lisaks võttis eestlane kolm lauapalli, jagas neli resultatiivset söötu, tegi ühe vaheltlõike, kaotas korra palli ja tegi kaks viga. Tema kasutegur üheksa oli kodumeeskonna paremuselt kolmas.
Nižni Novgorodi resultatiivseimad olid 15 punktiga Pjotr Gubanov ja Dijon Thompson. Võitjatele tõi Cory Higgins 19, Vitali Fridzon 15 ja Nikita Kurbanov 14 punktiga. Nando De Colo piirdus 14 minuti ja viie punktiga. Milos Teodosic kaasa ei teinud.
Nižni Novgorod on kuue võidu ja 13 kaotusega liigas üheksandal kohal ehk praegu esimesena play-off'ist väljas. Kaheksandal kohal asuval Jenisseil on kaheksa võitu ja kümme kaotust. Moskva CSKA on 17 võidu ja kahe kaotusega liider. Eesti klubi Kalev/Cramo (4-13) asub 13 võistkonna konkurentsis 11. positsioonil. | Siim-Sander Vene klubi tunnistas CSKA suurt üleolekut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nižni Novgorod suutis kuulsa vastasega võrdselt heidelda avaveerandi keskele, aga esimesele pausile läks pealinnaklubi juba üheksapunktise eduseisuga. Seejärel enam tagasivaatamist ei olnud ja lõpuks võideti 36 silmaga.
Vene viibis platsil lausa 37 minutit ja viskas kümme punkti (kahesed 4/7, kolmesed 0/5, vabavisked 2/2). Lisaks võttis eestlane kolm lauapalli, jagas neli resultatiivset söötu, tegi ühe vaheltlõike, kaotas korra palli ja tegi kaks viga. Tema kasutegur üheksa oli kodumeeskonna paremuselt kolmas.
Nižni Novgorodi resultatiivseimad olid 15 punktiga Pjotr Gubanov ja Dijon Thompson. Võitjatele tõi Cory Higgins 19, Vitali Fridzon 15 ja Nikita Kurbanov 14 punktiga. Nando De Colo piirdus 14 minuti ja viie punktiga. Milos Teodosic kaasa ei teinud.
Nižni Novgorod on kuue võidu ja 13 kaotusega liigas üheksandal kohal ehk praegu esimesena play-off'ist väljas. Kaheksandal kohal asuval Jenisseil on kaheksa võitu ja kümme kaotust. Moskva CSKA on 17 võidu ja kahe kaotusega liider. Eesti klubi Kalev/Cramo (4-13) asub 13 võistkonna konkurentsis 11. positsioonil.
### Response:
Siim-Sander Vene klubi tunnistas CSKA suurt üleolekut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1967. aastal esilinastunud Wiliam Shakespeare’i kuulsa komöödia “Tõrksa taltsutuse” ekraniseering oli Zefirellile esimene täispika mängufilmi lavastus, milles esialgu nähti peaosades Marcello Mastroiannit ja Sophia Loreni.
Ometigi langes kaalukauss lõpuks teisele kuulsale ekraanipaarile Richard Burtonile ja Elizabeth Taylorile, kes pärast kurikuulsat “Kleopatrat” (1963) olid lõpuks abiellunud ja kellest sai nii tööalaste kui ka eraeluliste skandaalide tõttu Hollywoodi superpaar. Taylor, kes oleks äärepealt rollist ilma jäänud oma liigsete kilode tõttu, kehastab filmis põikpäist ja riiakat Katharinat, keda Burtoni temperamentne ja humoorikas tegelaskuju Petruccio otsustab taltsutada. Pärast mitmeid ponnistusi see tal ka lõpuks õnnestub ja kahe tugeva isiksuse vahel sünnib tugev armastus.
Ei ole raske märgata, et paljuski sarnaneb filmis näidatu kirglik ja konfliktiderohke särin Burtoni ja Taylori päriseluga, mis oli kõike muud kui rahulik ning tasakaalukas. Linateost võrreldi toonases kriitikas palju ka “Tõrksa taltsustuse” eelmise ekraaniversiooniga 1929. aastast, kus peaosi kehastasid samavõrd suured kuulsused - abielupaar Mary Pickford ja Douglas Fairbanks. Üksmeelselt peetakse kahele Oscarile kandideerinud linateost tugevaks debüüdiks, mis andis Zefirellile kindlust järgmisena lavastada “Romeo ja Julia” (1968), mida peetakse üheks õnnestunumaks Shakespeare’i näidendite ainetel valminud ekraniseeringuks.
"Tõrksa taltsutus" on ETV2 ekraanil 6. märtsil kell 22:20. | Kultuuriportaal soovitab: "Tõrksa taltsutus" ETV2-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1967. aastal esilinastunud Wiliam Shakespeare’i kuulsa komöödia “Tõrksa taltsutuse” ekraniseering oli Zefirellile esimene täispika mängufilmi lavastus, milles esialgu nähti peaosades Marcello Mastroiannit ja Sophia Loreni.
Ometigi langes kaalukauss lõpuks teisele kuulsale ekraanipaarile Richard Burtonile ja Elizabeth Taylorile, kes pärast kurikuulsat “Kleopatrat” (1963) olid lõpuks abiellunud ja kellest sai nii tööalaste kui ka eraeluliste skandaalide tõttu Hollywoodi superpaar. Taylor, kes oleks äärepealt rollist ilma jäänud oma liigsete kilode tõttu, kehastab filmis põikpäist ja riiakat Katharinat, keda Burtoni temperamentne ja humoorikas tegelaskuju Petruccio otsustab taltsutada. Pärast mitmeid ponnistusi see tal ka lõpuks õnnestub ja kahe tugeva isiksuse vahel sünnib tugev armastus.
Ei ole raske märgata, et paljuski sarnaneb filmis näidatu kirglik ja konfliktiderohke särin Burtoni ja Taylori päriseluga, mis oli kõike muud kui rahulik ning tasakaalukas. Linateost võrreldi toonases kriitikas palju ka “Tõrksa taltsustuse” eelmise ekraaniversiooniga 1929. aastast, kus peaosi kehastasid samavõrd suured kuulsused - abielupaar Mary Pickford ja Douglas Fairbanks. Üksmeelselt peetakse kahele Oscarile kandideerinud linateost tugevaks debüüdiks, mis andis Zefirellile kindlust järgmisena lavastada “Romeo ja Julia” (1968), mida peetakse üheks õnnestunumaks Shakespeare’i näidendite ainetel valminud ekraniseeringuks.
"Tõrksa taltsutus" on ETV2 ekraanil 6. märtsil kell 22:20.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: "Tõrksa taltsutus" ETV2-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mina armastan metsa. Mine sa metsa, kui sa metsa vastu ei armasta. Metsa kutse vastu ei saa. Kes metsa läheb raiuma, sellele kümme aastat halba armuelu. Seemnest kasvab mets, seemnest kasvab inimene. Armasta metsa nii, nagu sa armastad oma ligimest. Vana mets on parim kallim.
Need võiksid olla vabalt uued eesti vanasõnad, aitamaks taasväärtustada läänemeresoomlase metsaarmastust. Mets on, mets jääb, mets olema peab – parafraseerides tuntud lauluviisi „Meri on, meri jääb, meri olema peab…“
Ka minu vanavanemate ja mu lapsepõlvemängumaa taluümbrus on riigimetsast hoolikalt puhtaks majandatud. Juba lapsena ei suutnud ma kannatada seda talvist-varakevadist metsalangetamist. Mind tohutult häirisid metsaveotraktorite poolt mahajäetud sügavad veojäljed, millest nii hobuveok kui ka hiljem auto pidi vingerdades endale teed leidma.
Ma mäletan selgelt, kuidas ma lapsena ei suutnud uskuda, et meie metsvaarikate korjekohas tehti lageraie, mis selliselt hävitas ka metsvaarikad. Mulle ei meeldinud, et naabrimees vana jõulise saare oksi sama jõuliselt tagasi lõikas, kuna oksad kujutavat tormi korral ohtu tema pere elamisele. Justkui oleks kellelgi elavalt jäsemed amputeeritud.
Lastena olime nii vabad, et ei pidanud kunagi vanemate käest metsa minemiseks luba küsima. Vaistlikult teadsime, kui kaugele tohib ilma ära eksimata minna.
Mulle ei meeldinud, kui sugulased kaevasid ekskavaatoriga vana tamme jalamile tiigi. Ma oleksin tahtnud hüüda: „Aga mis saab tamme juurtest?“ Selliselt sai iidne suitsusaun riigimetsa ääres endale tiigi. Suitsusaun püsib ikka seal, kus see on püsinud aastakümneid, ehk isegi sadu. Vaid riigimets on tema tagant langenud. Vastrajatud tiik muutus kasutuks, sest oli vale koha peale planeeritud.
Mu isa ikka seletas takkajärgi, et kuidas nii valesse kohta otsustati kopp maa sisse lüüa, pendliga oleks saanud ju veesoone eelnevalt ülesse leida. Veesoon asub just teisel pool sauna heinamaa peal tammest meetreid eemal. Olen minagi kõndinud pendliga mööda seda veesoont. Veesoone peal pendel liigub, astud soonest eemale, pendel seiskub.
Mu lapsepõlvemängumaa talu asub ikka nii keset metsa, et seal võib vabalt metsajooksu tehes ootamatult tee peal peesitavale rästikule peale astuda. See talu on eemal igasugu tsivilisatsioonist, et kui autoga sinna sõita ja kohale jõudes auto uks avada, pahvatab vaikus sulle vastu vahtimist. Seal on nii vaikne, et talu lähedusse on endale pesitsuspaiga loonud eraklikud sookured. See tähendab seda, et seal tuleb ka ise tasa olla, sest vastasel korral sookured lahkuksid.
Lastena olime nii vabad, et ei pidanud kunagi vanemate käest metsa minemiseks luba küsima. Vaistlikult teadsime, kui kaugele tohib ilma ära eksimata minna. Me ei eksinud kunagi ära. Küll aga leidsime mustika- ja metsmaasikate kohti, mida tädilaste ees salajas hoidsime.
Meil oli teatud aukartus metsavahi ees, keda me kordagi polnud ise kohanud, kuid kelle kohalolu oli ümbruse metsades tunda.
Samal ajal kui langes mets, kasvasin mina suuremaks. Paljud ümberkaudsed talud jäid tühjemaks, mõni laguneb praegu. Võssa kasvanud talumaad koos kaevukohtadega on jätkuvalt siiski alles.
See kõik juhtus ikka Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel. Tõesti, omaenda lapsepõlve mälestuste põhjal tundub, et metsa majandati tollel ajal paremini. Lastena me isegi teadsime, kus asus metsavahi maja. Me ei julgenud kunagi metsavahi majale päris ligidale minna, ikka vaatasime eemalt. Meil oli teatud aukartus metsavahi ees, keda me kordagi polnud ise kohanud, kuid kelle kohalolu oli ümbruse metsades tunda.
Esimesed langid riigimetsas hakkasid langema kohe vahetult peale Eesti iseseisvuse taastamist. Ma ütleksin, et kõige tumedam aeg Eesti metsale saabuski tegelikult pärast seda. Võiks isegi öelda, et erinevate metsaärikate vahel käis teatud sõda, et kes kui kiirelt metsa suutis langetada.
Euroopa Liidu kui sellisega ei olnud metsal sellel ajal mingit tegemist. Euroopa Liit oli alles Lennart Meri unistus. Sel ajal ei hoolinud metsaärikas mingitest tagajärgedest. Teed songiti ära, metsa langetati raevukalt. Kohalik vallavalitsus ei hoolinud samuti. Talunikelt osteti varaste kroonide eest metsa kokku. Talunikud see-eest said lisakroonide eest pisutki talukatust parandada, ehk osteti soojaveeboilergi. Olid metsikud ajad.
Paljudes Eesti külades toob just metsatööstus peredele leiva lauale. Paraku on (2012. aasta andmete põhjal) Eestis ka 102 küla, kus ei ela enam ühtegi inimest.
Quo vadis, Eesti mets? Hiljuti kiitis keskkonnaministeerium heaks viljakate kasvukohatüüpide kuusikute raievanuse langetamise. Eestis pindalast moodustab mets praegu 49 protsenti. Metsamajandusel läheb hästi. Seda ootavad ees paremad ajad kui aastal 2014, 2015 ja 2016. Eesti metsamajandus on kasvatanud oma panust eesti SKT-sse vaikselt, aga püsivalt. Statistikaameti andmetel kasvasid 2014. aastal investeeringud metsa- ja puidusektoris ligikaudu 25 protsenti.
Mullu töötas metsa- ja puidusektoris 37 900 inimest, 9 protsenti rohkem kui 2014. aastal. Sektori tööstusharudest kasvas töötajate arv enim puidutööstusettevõtetes – aastaga lisandus ligi 4000 töökohta. Töötlevas tööstuses tervikuna on puidutööstus üks suurimatest tööandjatest. Investeeringute mahu kasv lubab prognoosida töötajate arvu kasvu ka järgnevatel aastatel.
Paljudes Eesti külades toob just metsatööstus peredele leiva lauale. Paraku on (2012. aasta andmete põhjal) Eestis ka 102 küla, kus ei ela enam ühtegi inimest.
Võtab mõneti nõutuks, et kuidas majandada metsa nii, et looduslikku metsa ka alles jääks. Et läänemeresoomlane saaks samuti oma iidsetel korilusradadel jätkuvalt toimetada. Looduse mitmekesisuse säilitamiseks ning ohustatud liikide ja elupaikade soodsa seisundi tagamiseks on võetud kaitse alla 18 protsenti Eesti maismaast ja 31 protsenti veealast. On seda palju või on seda vähe?
Lisaks kinnitas valitsus seadusesse, et kogu riigi pindalast peab 60 protsenti olema püsivalt metsaga kaetud. Hetkel katab mets koguni 72 protsenti kogu riigi territooriumist.
Kas Eestil tasuks vaadata idamaade tarkuse suunas? Selline pisikene Aasias asuv riik nagu Bhutan praktiseerib hoopiski teistlaadset süsteemi. Esiteks otsustas pisike kuningriik, et riigi inimeste heaolu ei tohiks sõltuda vaid SKT-st, vaid oluline on ka siseriiklik õnnelikkuse Indeks. Nad leidsid, et ainuüksi majandusedu ei suuda inimestele õnne tagada ega ka keskkonda ja selle ökosüsteeme kaitsta.
Lisaks kinnitas valitsus seadusesse, et kogu riigi pindalast peab 60 protsenti olema püsivalt metsaga kaetud. Hetkel katab mets Bhutanis koguni 72 protsenti kogu riigi territooriumist.
Selliselt on Bhutan lahendanud kaks probleemi ühe hoobiga. Riiki ähvardavale röövkapitalismile on korralikult päitsed pähe pandud ning inimeste heaolu terviklikkust mõõdetakse õnnes ja mitte ainult rahas.
Kas Eesti valitsus suudaks sellise rahumeelse seaduseloomisega tegeleda? Milline võiks olla Eesti protsent maismaast, mis kirjutataks seadusesse igaveseks ajaks metsaga kaetuks? Viiskümmend-viiskümmend? Kas oleks see win-win lahendus läänemeresoomlase ja metsamajandaja vahel?
Bhutan on hea näide sellest, kuidas pisike riik saab rahumeelset revolutsiooni esile kutsuda. Pärast seda, kui Bhutan asus praktiseerima siseriiklikku õnneindeksit, on selle mudeli kasutusele võtnud üle maailma ka ÜRO.
Eesti asukoht õnnelikkuse indeksis ei ole just kõige parem. 2015. aasta raportis asub Eesti 158 uuritud riigi seas 73. kohal. Bhutan see-eest hoopis allpool, 79. kohal. Võta sa nüüd kinni, millest see õnn sõltub. Ehk teab vastust sellele küsimusele esimest kohta hoidev Šveits, teist kohta hoidev Island või kolmandat kohta hoidev Taani. Meie läänemeresoome rahvuskaaslane Soome hoiab kuuendat kohta, mis on samuti hea põhjamaine saavutus. Õnneindeksi esikümnes asuvad kuus riiki Euroopas.
Nõukogude aeg ei kägistanud ju ainult inimest, vaid ka loodust.
ÜRO on asunud küll riikide õnnelikkust uurima, kuid peale Bhutani pole ükski riik seda ametlikult poliitika osaks kinnitanud. Võib olla toimib see juba alateadlikult.
Eestigi ei ole sugugi keskkonnast hoolimise osas maailmakaardilt välja jäänud. Nimelt on globaalseks muutunud eestlaste kodanikuliikumise algatus „Teeme Ära!“, mis sündis 2008. aastal. Liikumine sai alguse, et Eestimaa loodus, metsaalused, kraavid, jõeveered, mereäärsed puhtaks koristada igasugu nõukogude aja mentaliteedist maha visatud prügist.
Nõukogude aeg ei kägistanud ju ainult inimest, vaid ka loodust. Nõukogude tööstus võis vabalt oma saaste ja reovee jõkke, järve, merre lasta. Nõukogude tööstus kuivendas Eesti soid ja rabasid. Nõukogude tööstus jättis endast maha läga ja mitte puhta looduse. Nõukogude ajal ehk majandati metsa paremini, kuid summa summarum ei hoolinud nõukogude tööstus loodusest mitte üks teps.
Kas on Euroopa Liit palunud Eestil riigil metsade raiemahtu suurendada ja kuusikute raievanust langetada? Ei ole. See on Eesti sisepoliitiline otsus. Meie endi läänemeresoomlastest poliitikud langetavad neid otsuseid. Ei asunud metsa kaitsma omaaegsed Res Publika poisid, kes lubasid platsi vanast poliitikast puhtaks lüüa, ei teinud seda ka Reformierakond ega tee seda ka praegune võimul olev koalitsioon. Ja las ma pakun, ei hakka seda tegema ka EKRE.
Mingit karmi käega platsi puhtaks löömist polegi enam vaja. Revolutsioon sellisel kujul ei toimi. Lammutamine ei ole lahendus. Sidusust on tarvis luua. 2018. aastal toimub „Teeme Ära!“ juba globaalse ulatusega – see projekt näitab edukalt, et kodanikualgatusest alanud sidus globaalne koostöö saab toimida.
Eramaa silt koos Eesti enda metsapoliitikaga takistabki seenelkäiku enam kui Euroopa Liidu direktiivid.
Euroopa Liit on see-eest aidanud Eestil väärtuslikku loodust taastada. Olgu selleks Ida-Virumaal mürgitatud jõgede ellukutsumine, märgalade taastamise programmid või talunike toetamine, et nad aitaksid elus hoida eesti taimekoosluselt haruldasi niitusid. Euroopa Liit ja Läänemere maade koostöö on aidanud puhastada Läänemerd, mida Venemaa pool jätkuvalt hoolimatult reostab.
Samuti ei keela Euroopa Liit läänemeresoomlasel praktiseerimast oma kultuuri. Euroopa Liidus on kõik keeled ja kultuurid võrdselt ametlikud. See-eest meie Venemaa avarustes elavad soomeugrilastest hõimurahvad peavad elama Venemaa koloniaalpoliitika alluvuses. Venemaa on raskendanud meie hõimurahvastel isegi kodanikuühenduste loomist, et selliselt takistada neil endi keele ja kultuuri praktiseerimist.
Euroopa Liidus võib setu vabalt edasi setu olla ja kihnlane naudib lausa UNESCO kultuuripärandisse kuulumist. Euroopa Liit ei keela Eestil sinimustvalge lipu lehvitamist laulupidude ajal ega ka metsas koriluse harrastamist. Eramaa silt koos Eesti enda metsapoliitikaga takistabki seenelkäiku enam kui Euroopa Liidu direktiivid.
President Lennart Meri kusjuures oli see maailmapoliitik, kes pakkus välja väikeriikide liidu loomise idee, et selliselt kaitsta väikeriikide huve suurriiklike huvide keskel. Paraku ei leidnud see idee rahvusvahelist kasvupinnast. Kas Eesti tuleks tõesti asetada UNESCO kultuuripärandi nimekirja ja mida see üldse tähendaks? Kas see tähendaks puuvillase T-särgi kandmise asendamist linase särgi kandmisega – puuvill ju Eestis ei kasva.
Eestlastel on endi kohta levinud müüt, et me oleme maarahvas ja elame väga hajusalt üksteisest eemal. Statistiliselt see tegelikult tõene ei ole.
Huvitav oleks samuti, mida arvaks Lennart Meri Rail Balticu ideest. Võttes arvesse tema läänemeresoome euroopalikku vaimsust, julgen ma arvata, et Lennart Meri oleks väga mõtte poolt. Kuid seda ei saa me kunagi teada.
Eestlastel on endi kohta levinud müüt, et me oleme maarahvas ja elame väga hajusalt üksteisest eemal. Statistiliselt see tegelikult tõene ei ole. Nimelt elab üle 70 protsendi Eesti elanikest linnades üksteisega ligistikku. Linnastumine on toimunud sajandite jooksul. Õnneks on üldjuhul enamusel säilinud maavanemate talumajad nii hajakülades, ridakülades kui ka kalurikülades, nii nagu soomlastel on oma mökki *d.
Ja hea on, et maa, mets ja meri eestlasi jätkuvalt geneetiliselt aktiveerivad. Kus mujalt saakski ühendus universumiga tekkida. Ideed loominguks, kultuuriks, teaduseks võivad vabalt just eraklikult looduses viibides sähvatada – järgmise Skype’i idee võib ju vabalt hõljuda Alutaguse allesjäänud ürgmetsa kohal.
Paraku kurb tõdemus on, et atmosfääri saastamise osas on läänemeresoome eestlane rahvana Euroopas esirinnas. Meie elektriline iseseisvus kannab kõrget hinda. Küttes ise kliimat, hakkame hiljem ise ka selle eest maksma. Meri on, meri jääb ja NASA teadlaste arvutuste kohalt neelavad Läänemere lained kauges tulevikus ka Hiiumaa koos allesjäänud metsaga. Kas mandriinimesed on kliimapõgenikeks valmis?
Kuidas üldse muutuvas maailmas edasi liikuda? See on pigem retooriline küsimus, mis jätkuvalt ootab siiski ka visioonirikkaid lahendusi. Rahumeelne kogukondlik, piirkondlik ning globaalne koostöö on muutuva kliimaga maailmas jätkuvalt oluline ka läänemeresoomlase ellujäämise tagamisel.
Lõpetuseks veel üks eesti uusvanasõna: „Ära ole mats ja ära raiu metsa üleliia.“
* suvila, harilikult looduskaunis kohas
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Tanel Jan Palgi: läänemeresoomlase tulevikupüüe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mina armastan metsa. Mine sa metsa, kui sa metsa vastu ei armasta. Metsa kutse vastu ei saa. Kes metsa läheb raiuma, sellele kümme aastat halba armuelu. Seemnest kasvab mets, seemnest kasvab inimene. Armasta metsa nii, nagu sa armastad oma ligimest. Vana mets on parim kallim.
Need võiksid olla vabalt uued eesti vanasõnad, aitamaks taasväärtustada läänemeresoomlase metsaarmastust. Mets on, mets jääb, mets olema peab – parafraseerides tuntud lauluviisi „Meri on, meri jääb, meri olema peab…“
Ka minu vanavanemate ja mu lapsepõlvemängumaa taluümbrus on riigimetsast hoolikalt puhtaks majandatud. Juba lapsena ei suutnud ma kannatada seda talvist-varakevadist metsalangetamist. Mind tohutult häirisid metsaveotraktorite poolt mahajäetud sügavad veojäljed, millest nii hobuveok kui ka hiljem auto pidi vingerdades endale teed leidma.
Ma mäletan selgelt, kuidas ma lapsena ei suutnud uskuda, et meie metsvaarikate korjekohas tehti lageraie, mis selliselt hävitas ka metsvaarikad. Mulle ei meeldinud, et naabrimees vana jõulise saare oksi sama jõuliselt tagasi lõikas, kuna oksad kujutavat tormi korral ohtu tema pere elamisele. Justkui oleks kellelgi elavalt jäsemed amputeeritud.
Lastena olime nii vabad, et ei pidanud kunagi vanemate käest metsa minemiseks luba küsima. Vaistlikult teadsime, kui kaugele tohib ilma ära eksimata minna.
Mulle ei meeldinud, kui sugulased kaevasid ekskavaatoriga vana tamme jalamile tiigi. Ma oleksin tahtnud hüüda: „Aga mis saab tamme juurtest?“ Selliselt sai iidne suitsusaun riigimetsa ääres endale tiigi. Suitsusaun püsib ikka seal, kus see on püsinud aastakümneid, ehk isegi sadu. Vaid riigimets on tema tagant langenud. Vastrajatud tiik muutus kasutuks, sest oli vale koha peale planeeritud.
Mu isa ikka seletas takkajärgi, et kuidas nii valesse kohta otsustati kopp maa sisse lüüa, pendliga oleks saanud ju veesoone eelnevalt ülesse leida. Veesoon asub just teisel pool sauna heinamaa peal tammest meetreid eemal. Olen minagi kõndinud pendliga mööda seda veesoont. Veesoone peal pendel liigub, astud soonest eemale, pendel seiskub.
Mu lapsepõlvemängumaa talu asub ikka nii keset metsa, et seal võib vabalt metsajooksu tehes ootamatult tee peal peesitavale rästikule peale astuda. See talu on eemal igasugu tsivilisatsioonist, et kui autoga sinna sõita ja kohale jõudes auto uks avada, pahvatab vaikus sulle vastu vahtimist. Seal on nii vaikne, et talu lähedusse on endale pesitsuspaiga loonud eraklikud sookured. See tähendab seda, et seal tuleb ka ise tasa olla, sest vastasel korral sookured lahkuksid.
Lastena olime nii vabad, et ei pidanud kunagi vanemate käest metsa minemiseks luba küsima. Vaistlikult teadsime, kui kaugele tohib ilma ära eksimata minna. Me ei eksinud kunagi ära. Küll aga leidsime mustika- ja metsmaasikate kohti, mida tädilaste ees salajas hoidsime.
Meil oli teatud aukartus metsavahi ees, keda me kordagi polnud ise kohanud, kuid kelle kohalolu oli ümbruse metsades tunda.
Samal ajal kui langes mets, kasvasin mina suuremaks. Paljud ümberkaudsed talud jäid tühjemaks, mõni laguneb praegu. Võssa kasvanud talumaad koos kaevukohtadega on jätkuvalt siiski alles.
See kõik juhtus ikka Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel. Tõesti, omaenda lapsepõlve mälestuste põhjal tundub, et metsa majandati tollel ajal paremini. Lastena me isegi teadsime, kus asus metsavahi maja. Me ei julgenud kunagi metsavahi majale päris ligidale minna, ikka vaatasime eemalt. Meil oli teatud aukartus metsavahi ees, keda me kordagi polnud ise kohanud, kuid kelle kohalolu oli ümbruse metsades tunda.
Esimesed langid riigimetsas hakkasid langema kohe vahetult peale Eesti iseseisvuse taastamist. Ma ütleksin, et kõige tumedam aeg Eesti metsale saabuski tegelikult pärast seda. Võiks isegi öelda, et erinevate metsaärikate vahel käis teatud sõda, et kes kui kiirelt metsa suutis langetada.
Euroopa Liidu kui sellisega ei olnud metsal sellel ajal mingit tegemist. Euroopa Liit oli alles Lennart Meri unistus. Sel ajal ei hoolinud metsaärikas mingitest tagajärgedest. Teed songiti ära, metsa langetati raevukalt. Kohalik vallavalitsus ei hoolinud samuti. Talunikelt osteti varaste kroonide eest metsa kokku. Talunikud see-eest said lisakroonide eest pisutki talukatust parandada, ehk osteti soojaveeboilergi. Olid metsikud ajad.
Paljudes Eesti külades toob just metsatööstus peredele leiva lauale. Paraku on (2012. aasta andmete põhjal) Eestis ka 102 küla, kus ei ela enam ühtegi inimest.
Quo vadis, Eesti mets? Hiljuti kiitis keskkonnaministeerium heaks viljakate kasvukohatüüpide kuusikute raievanuse langetamise. Eestis pindalast moodustab mets praegu 49 protsenti. Metsamajandusel läheb hästi. Seda ootavad ees paremad ajad kui aastal 2014, 2015 ja 2016. Eesti metsamajandus on kasvatanud oma panust eesti SKT-sse vaikselt, aga püsivalt. Statistikaameti andmetel kasvasid 2014. aastal investeeringud metsa- ja puidusektoris ligikaudu 25 protsenti.
Mullu töötas metsa- ja puidusektoris 37 900 inimest, 9 protsenti rohkem kui 2014. aastal. Sektori tööstusharudest kasvas töötajate arv enim puidutööstusettevõtetes – aastaga lisandus ligi 4000 töökohta. Töötlevas tööstuses tervikuna on puidutööstus üks suurimatest tööandjatest. Investeeringute mahu kasv lubab prognoosida töötajate arvu kasvu ka järgnevatel aastatel.
Paljudes Eesti külades toob just metsatööstus peredele leiva lauale. Paraku on (2012. aasta andmete põhjal) Eestis ka 102 küla, kus ei ela enam ühtegi inimest.
Võtab mõneti nõutuks, et kuidas majandada metsa nii, et looduslikku metsa ka alles jääks. Et läänemeresoomlane saaks samuti oma iidsetel korilusradadel jätkuvalt toimetada. Looduse mitmekesisuse säilitamiseks ning ohustatud liikide ja elupaikade soodsa seisundi tagamiseks on võetud kaitse alla 18 protsenti Eesti maismaast ja 31 protsenti veealast. On seda palju või on seda vähe?
Lisaks kinnitas valitsus seadusesse, et kogu riigi pindalast peab 60 protsenti olema püsivalt metsaga kaetud. Hetkel katab mets koguni 72 protsenti kogu riigi territooriumist.
Kas Eestil tasuks vaadata idamaade tarkuse suunas? Selline pisikene Aasias asuv riik nagu Bhutan praktiseerib hoopiski teistlaadset süsteemi. Esiteks otsustas pisike kuningriik, et riigi inimeste heaolu ei tohiks sõltuda vaid SKT-st, vaid oluline on ka siseriiklik õnnelikkuse Indeks. Nad leidsid, et ainuüksi majandusedu ei suuda inimestele õnne tagada ega ka keskkonda ja selle ökosüsteeme kaitsta.
Lisaks kinnitas valitsus seadusesse, et kogu riigi pindalast peab 60 protsenti olema püsivalt metsaga kaetud. Hetkel katab mets Bhutanis koguni 72 protsenti kogu riigi territooriumist.
Selliselt on Bhutan lahendanud kaks probleemi ühe hoobiga. Riiki ähvardavale röövkapitalismile on korralikult päitsed pähe pandud ning inimeste heaolu terviklikkust mõõdetakse õnnes ja mitte ainult rahas.
Kas Eesti valitsus suudaks sellise rahumeelse seaduseloomisega tegeleda? Milline võiks olla Eesti protsent maismaast, mis kirjutataks seadusesse igaveseks ajaks metsaga kaetuks? Viiskümmend-viiskümmend? Kas oleks see win-win lahendus läänemeresoomlase ja metsamajandaja vahel?
Bhutan on hea näide sellest, kuidas pisike riik saab rahumeelset revolutsiooni esile kutsuda. Pärast seda, kui Bhutan asus praktiseerima siseriiklikku õnneindeksit, on selle mudeli kasutusele võtnud üle maailma ka ÜRO.
Eesti asukoht õnnelikkuse indeksis ei ole just kõige parem. 2015. aasta raportis asub Eesti 158 uuritud riigi seas 73. kohal. Bhutan see-eest hoopis allpool, 79. kohal. Võta sa nüüd kinni, millest see õnn sõltub. Ehk teab vastust sellele küsimusele esimest kohta hoidev Šveits, teist kohta hoidev Island või kolmandat kohta hoidev Taani. Meie läänemeresoome rahvuskaaslane Soome hoiab kuuendat kohta, mis on samuti hea põhjamaine saavutus. Õnneindeksi esikümnes asuvad kuus riiki Euroopas.
Nõukogude aeg ei kägistanud ju ainult inimest, vaid ka loodust.
ÜRO on asunud küll riikide õnnelikkust uurima, kuid peale Bhutani pole ükski riik seda ametlikult poliitika osaks kinnitanud. Võib olla toimib see juba alateadlikult.
Eestigi ei ole sugugi keskkonnast hoolimise osas maailmakaardilt välja jäänud. Nimelt on globaalseks muutunud eestlaste kodanikuliikumise algatus „Teeme Ära!“, mis sündis 2008. aastal. Liikumine sai alguse, et Eestimaa loodus, metsaalused, kraavid, jõeveered, mereäärsed puhtaks koristada igasugu nõukogude aja mentaliteedist maha visatud prügist.
Nõukogude aeg ei kägistanud ju ainult inimest, vaid ka loodust. Nõukogude tööstus võis vabalt oma saaste ja reovee jõkke, järve, merre lasta. Nõukogude tööstus kuivendas Eesti soid ja rabasid. Nõukogude tööstus jättis endast maha läga ja mitte puhta looduse. Nõukogude ajal ehk majandati metsa paremini, kuid summa summarum ei hoolinud nõukogude tööstus loodusest mitte üks teps.
Kas on Euroopa Liit palunud Eestil riigil metsade raiemahtu suurendada ja kuusikute raievanust langetada? Ei ole. See on Eesti sisepoliitiline otsus. Meie endi läänemeresoomlastest poliitikud langetavad neid otsuseid. Ei asunud metsa kaitsma omaaegsed Res Publika poisid, kes lubasid platsi vanast poliitikast puhtaks lüüa, ei teinud seda ka Reformierakond ega tee seda ka praegune võimul olev koalitsioon. Ja las ma pakun, ei hakka seda tegema ka EKRE.
Mingit karmi käega platsi puhtaks löömist polegi enam vaja. Revolutsioon sellisel kujul ei toimi. Lammutamine ei ole lahendus. Sidusust on tarvis luua. 2018. aastal toimub „Teeme Ära!“ juba globaalse ulatusega – see projekt näitab edukalt, et kodanikualgatusest alanud sidus globaalne koostöö saab toimida.
Eramaa silt koos Eesti enda metsapoliitikaga takistabki seenelkäiku enam kui Euroopa Liidu direktiivid.
Euroopa Liit on see-eest aidanud Eestil väärtuslikku loodust taastada. Olgu selleks Ida-Virumaal mürgitatud jõgede ellukutsumine, märgalade taastamise programmid või talunike toetamine, et nad aitaksid elus hoida eesti taimekoosluselt haruldasi niitusid. Euroopa Liit ja Läänemere maade koostöö on aidanud puhastada Läänemerd, mida Venemaa pool jätkuvalt hoolimatult reostab.
Samuti ei keela Euroopa Liit läänemeresoomlasel praktiseerimast oma kultuuri. Euroopa Liidus on kõik keeled ja kultuurid võrdselt ametlikud. See-eest meie Venemaa avarustes elavad soomeugrilastest hõimurahvad peavad elama Venemaa koloniaalpoliitika alluvuses. Venemaa on raskendanud meie hõimurahvastel isegi kodanikuühenduste loomist, et selliselt takistada neil endi keele ja kultuuri praktiseerimist.
Euroopa Liidus võib setu vabalt edasi setu olla ja kihnlane naudib lausa UNESCO kultuuripärandisse kuulumist. Euroopa Liit ei keela Eestil sinimustvalge lipu lehvitamist laulupidude ajal ega ka metsas koriluse harrastamist. Eramaa silt koos Eesti enda metsapoliitikaga takistabki seenelkäiku enam kui Euroopa Liidu direktiivid.
President Lennart Meri kusjuures oli see maailmapoliitik, kes pakkus välja väikeriikide liidu loomise idee, et selliselt kaitsta väikeriikide huve suurriiklike huvide keskel. Paraku ei leidnud see idee rahvusvahelist kasvupinnast. Kas Eesti tuleks tõesti asetada UNESCO kultuuripärandi nimekirja ja mida see üldse tähendaks? Kas see tähendaks puuvillase T-särgi kandmise asendamist linase särgi kandmisega – puuvill ju Eestis ei kasva.
Eestlastel on endi kohta levinud müüt, et me oleme maarahvas ja elame väga hajusalt üksteisest eemal. Statistiliselt see tegelikult tõene ei ole.
Huvitav oleks samuti, mida arvaks Lennart Meri Rail Balticu ideest. Võttes arvesse tema läänemeresoome euroopalikku vaimsust, julgen ma arvata, et Lennart Meri oleks väga mõtte poolt. Kuid seda ei saa me kunagi teada.
Eestlastel on endi kohta levinud müüt, et me oleme maarahvas ja elame väga hajusalt üksteisest eemal. Statistiliselt see tegelikult tõene ei ole. Nimelt elab üle 70 protsendi Eesti elanikest linnades üksteisega ligistikku. Linnastumine on toimunud sajandite jooksul. Õnneks on üldjuhul enamusel säilinud maavanemate talumajad nii hajakülades, ridakülades kui ka kalurikülades, nii nagu soomlastel on oma mökki *d.
Ja hea on, et maa, mets ja meri eestlasi jätkuvalt geneetiliselt aktiveerivad. Kus mujalt saakski ühendus universumiga tekkida. Ideed loominguks, kultuuriks, teaduseks võivad vabalt just eraklikult looduses viibides sähvatada – järgmise Skype’i idee võib ju vabalt hõljuda Alutaguse allesjäänud ürgmetsa kohal.
Paraku kurb tõdemus on, et atmosfääri saastamise osas on läänemeresoome eestlane rahvana Euroopas esirinnas. Meie elektriline iseseisvus kannab kõrget hinda. Küttes ise kliimat, hakkame hiljem ise ka selle eest maksma. Meri on, meri jääb ja NASA teadlaste arvutuste kohalt neelavad Läänemere lained kauges tulevikus ka Hiiumaa koos allesjäänud metsaga. Kas mandriinimesed on kliimapõgenikeks valmis?
Kuidas üldse muutuvas maailmas edasi liikuda? See on pigem retooriline küsimus, mis jätkuvalt ootab siiski ka visioonirikkaid lahendusi. Rahumeelne kogukondlik, piirkondlik ning globaalne koostöö on muutuva kliimaga maailmas jätkuvalt oluline ka läänemeresoomlase ellujäämise tagamisel.
Lõpetuseks veel üks eesti uusvanasõna: „Ära ole mats ja ära raiu metsa üleliia.“
* suvila, harilikult looduskaunis kohas
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Tanel Jan Palgi: läänemeresoomlase tulevikupüüe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Välisturistid moodustasid 55 protsenti turistide koguarvust. Kokku kasutas tänavu jaanuaris majutusettevõtete teenuseid 106 000 välisturisti, teatas statistikaamet.
62 protsenti välisturistidest saabus Euroopa Liidu riikidest. 35 protsenti majutusettevõtetes peatunud välisturistidest saabus Soomest, 29 protsenti Venemaalt ning kaheksa protsenti Lätist.
Võrreldes eelmise aasta jaanuariga on Venemaa ja Läti turistide arv kasvanud vastavalt 15 protsenti ja 22 protsenti. Samuti saabus rohkem turiste Rootsist, Norrast ja Suurbritanniast. Soome turistide arv jäi 2016. aasta jaanuari tasemele.
Majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 70 protsenti tuli Eestisse puhkama, 23 protsenti tööreisile ning ülejäänutel oli Eesti külastamiseks muu põhjus.
Välisturistid eelistasid enim Tallinna ehk 75 protsenti majutatud välisturistidest, Pärnu linna seitse protsenti, Tartu linna viis protsenti ja Ida-Viru maakonna majutusettevõtteid viis protsenti.
Jaanuaris peatus majutusettevõtetes 86 000 siseturisti, mis on 6000 turisti enam kui 2016. aasta jaanuaris. Puhkusereisil oli 62 protsenti ja tööreisil 25 protsenti siseturistidest.
Harju maakonnas peatus 29 protsenti, Pärnu maakonnas 17 protsenti, Tartu maakonnas 14 protsenti ja Ida-Viru maakonnas kaheksa protsenti majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.
Jaanuaris pakkus külastajatele teenust 954 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 19 000 tuba ja 43 000 voodikohta. Täidetud oli 34 protsenti tubadest ja 27 protsenti voodikohtadest.
Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 36 eurot, mis oli euro võrra kallim kui aasta varem samal kuul. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 42 eurot, Tartu maakonnas 32 eurot, Pärnu maakonnas 27 eurot ja Ida-Viru maakonnas 30 eurot. | Jaanuaris suurenes majutusettevõtetes peatunud turistide arv | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Välisturistid moodustasid 55 protsenti turistide koguarvust. Kokku kasutas tänavu jaanuaris majutusettevõtete teenuseid 106 000 välisturisti, teatas statistikaamet.
62 protsenti välisturistidest saabus Euroopa Liidu riikidest. 35 protsenti majutusettevõtetes peatunud välisturistidest saabus Soomest, 29 protsenti Venemaalt ning kaheksa protsenti Lätist.
Võrreldes eelmise aasta jaanuariga on Venemaa ja Läti turistide arv kasvanud vastavalt 15 protsenti ja 22 protsenti. Samuti saabus rohkem turiste Rootsist, Norrast ja Suurbritanniast. Soome turistide arv jäi 2016. aasta jaanuari tasemele.
Majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 70 protsenti tuli Eestisse puhkama, 23 protsenti tööreisile ning ülejäänutel oli Eesti külastamiseks muu põhjus.
Välisturistid eelistasid enim Tallinna ehk 75 protsenti majutatud välisturistidest, Pärnu linna seitse protsenti, Tartu linna viis protsenti ja Ida-Viru maakonna majutusettevõtteid viis protsenti.
Jaanuaris peatus majutusettevõtetes 86 000 siseturisti, mis on 6000 turisti enam kui 2016. aasta jaanuaris. Puhkusereisil oli 62 protsenti ja tööreisil 25 protsenti siseturistidest.
Harju maakonnas peatus 29 protsenti, Pärnu maakonnas 17 protsenti, Tartu maakonnas 14 protsenti ja Ida-Viru maakonnas kaheksa protsenti majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.
Jaanuaris pakkus külastajatele teenust 954 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 19 000 tuba ja 43 000 voodikohta. Täidetud oli 34 protsenti tubadest ja 27 protsenti voodikohtadest.
Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 36 eurot, mis oli euro võrra kallim kui aasta varem samal kuul. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 42 eurot, Tartu maakonnas 32 eurot, Pärnu maakonnas 27 eurot ja Ida-Viru maakonnas 30 eurot.
### Response:
Jaanuaris suurenes majutusettevõtetes peatunud turistide arv |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhiturniiril triumfeerinud Noliko startis edukalt ka teises faasis, olles 3:0 (25:20, 25:21, 25:21) üle Meneni Prefaxisest. Kahjuks küll Nõmmistu võitu oma panust anda ei saanud, kirjutab volley.ee.
Antwerpeni Callant Topvolley pidas koduväljakul tulise heitluse Aalsti Lindemansiga. Enam kui kaks tundi väldanud matš lõppes rahvusmeeskonna sidemängija võistkonna jaoks paraku 2:3 (21:25, 25:17, 22:25, 25:21, 13:15) kaotusega.
Andres Toobal kogus viis punkti ja jäi neljaga plussi. Rünnakul tõid viiest üritusest punkti neli, lisaks sidemängijalt ka üks edukas sulustamine. Servijoone taga käis Toobal oma meeskonnast kõige rohkem. Kokku 22 pallingut sooritanud eestlane eksis neist vaid ühel.
Põhiturniiri lõpetas Aalsti võistkond 38 punktiga kolmandal positsioonil, Antwerpen oli 36-ga kohe järgmine.
Belgia meistrisari on üles ehitatud nii, et vahegrupiturniirile ei võta võistkonnad põhiturniiril teenitud punkte kaasa, ent esimeses faasis saadud kohad veidi rolli siiski mängivad. Nimelt said esikuuiku võistkonnad vastavalt oma põhiturniiri järjestusele 0-5 punkti. Põhiturniiril triumfeerinud Noliko startis teise faasi viie ja neljanda koha saanud Antwerpen kahe punktiga.
Tšehhi meistriliiga põhiturniiri eelviimases voorus jäi ČEZ Karlovarsko võõrsil 2:3 (20:25, 25:16, 25:23, 25:27, 11:15) alla Ostrava klubile. Kahjuks selle matši statistikat Tšehhi meistriliiga koduleheküljel ei ole. Küll on teada, et nädala jooksul kolm koduse karikasarja mängu ja CEV Cup eurosarja veerandfinaali avakohtumise pidanud Karlovy Vary võistkonna peatreener Jiří Novák eksperimenteeris mängus veidi koosseisuga. Treial kuulus küll tavapäraselt algrivistusse, ent näiteks ei jooksnud põhikuuikus platsile võistkonna kapten ja nurgaründaja Ondřej Hudeček ja sidemängija Daniel Končal.
Vangerdamisruumi loomulikult ka oli, sest põhiturniiri arvestuses on ČEZ Karlovarsko teise koha juba kindlustanud. | Taavi Nõmmistu koduklubi startis Belgia liiga vahegrupiturniiril võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhiturniiril triumfeerinud Noliko startis edukalt ka teises faasis, olles 3:0 (25:20, 25:21, 25:21) üle Meneni Prefaxisest. Kahjuks küll Nõmmistu võitu oma panust anda ei saanud, kirjutab volley.ee.
Antwerpeni Callant Topvolley pidas koduväljakul tulise heitluse Aalsti Lindemansiga. Enam kui kaks tundi väldanud matš lõppes rahvusmeeskonna sidemängija võistkonna jaoks paraku 2:3 (21:25, 25:17, 22:25, 25:21, 13:15) kaotusega.
Andres Toobal kogus viis punkti ja jäi neljaga plussi. Rünnakul tõid viiest üritusest punkti neli, lisaks sidemängijalt ka üks edukas sulustamine. Servijoone taga käis Toobal oma meeskonnast kõige rohkem. Kokku 22 pallingut sooritanud eestlane eksis neist vaid ühel.
Põhiturniiri lõpetas Aalsti võistkond 38 punktiga kolmandal positsioonil, Antwerpen oli 36-ga kohe järgmine.
Belgia meistrisari on üles ehitatud nii, et vahegrupiturniirile ei võta võistkonnad põhiturniiril teenitud punkte kaasa, ent esimeses faasis saadud kohad veidi rolli siiski mängivad. Nimelt said esikuuiku võistkonnad vastavalt oma põhiturniiri järjestusele 0-5 punkti. Põhiturniiril triumfeerinud Noliko startis teise faasi viie ja neljanda koha saanud Antwerpen kahe punktiga.
Tšehhi meistriliiga põhiturniiri eelviimases voorus jäi ČEZ Karlovarsko võõrsil 2:3 (20:25, 25:16, 25:23, 25:27, 11:15) alla Ostrava klubile. Kahjuks selle matši statistikat Tšehhi meistriliiga koduleheküljel ei ole. Küll on teada, et nädala jooksul kolm koduse karikasarja mängu ja CEV Cup eurosarja veerandfinaali avakohtumise pidanud Karlovy Vary võistkonna peatreener Jiří Novák eksperimenteeris mängus veidi koosseisuga. Treial kuulus küll tavapäraselt algrivistusse, ent näiteks ei jooksnud põhikuuikus platsile võistkonna kapten ja nurgaründaja Ondřej Hudeček ja sidemängija Daniel Končal.
Vangerdamisruumi loomulikult ka oli, sest põhiturniiri arvestuses on ČEZ Karlovarsko teise koha juba kindlustanud.
### Response:
Taavi Nõmmistu koduklubi startis Belgia liiga vahegrupiturniiril võidukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Palo vastab riigikogus, miks Eesti brändi loomisele 200 000 eurot kulus
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo vastab Riigikogu ees EKRE fraktsiooni esitatud arupärimisele, miks läks Eesti uue brändi loomine maksma 200 tuhat eurot ja millist kasu riik sellest saab.
EKRE nendib oma arupärimises, et oluline oleks teada, milline on brändiloojatele antud ülesandepüstitus ja kas tulemus vastab ette antud töö-ülesandele. EAS avalikustas jaanuaris nii Eestit tutvustava veebikeskkonna estonia.ee kui ka Eesti brändi kodu brand.estonia.ee. EAS-i kinnitusel on disainimeeskond "loonud järgmiseks kümneks kuni viieteistkümneks aastaks süsteemi, mis aitab võimendada Eesti unikaalsust ja konkurentsieeliseid maailmas".
Eesti lennujuhid hakkavad peatselt "pimelende" nägema
Eesti lennuliiklusteenindus hakkab lähiajal kaitseväe radaritelt automaatselt saama infot välja lülitatud transponderitega lennukite kohta.
"Kuna tegemist on väga spetsiifiliste ja suhtelist harva kasutatavate seadmetega, siis hanke kiirus sõltub tarnijast. Eesti pool teeb endast kõik võimaliku, et saada puuduvad seadmed kätte nii kiiresti kui võimalik," ütles Lennuliiklusteeninduse AS-i kõneisik Elis Mäeots ERR-ile.
"Pimedalt lendamine" on olukord, kus lennuk ei ole tsiviilradaritele ja seega ka tsiviillennukitele nähtav, kuna ei kasuta transponderit. Sõjaväeradaritele ja -lennukitele on "pimedalt" lendavad lennukid aga nähtavad.
Lairiba internetiteenus muutus odavamaks
Maapiirkondade kiire interneti võrguteenus muutus odavamaks, sest oodatust kiiremini kasvanud rendimahud suurendasid võrgu kasutamise efektiivsust, teatas Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus.
Kiire interneti võrgustiku EstWin teenuse hind muutus märtsist 11 protsenti odavamaks. Võrku arendava Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse juhi Priit Soomi kinnitusel võimaldab see omakorda sideettevõtjatel parandada teenuse kättesaadavust lõpptarbijatele. Juba praegu on EstWin baasvõrku kaudselt kasutamas enam kui 150 tuhat inimest üle Eesti.
Aastaks 2018 peab olema valmis fiiberoptiliste kaablite võrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis. Selle tulemusena on võrk lähemal kui poolteist kilomeetrit 98-le protsendile kõigist majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest.
Põhja-Korea tegi järjekordse raketikatsetuse
Põhja-Korea tulistas varahommikul poolsaare idapiikonna vetesse neli raketti. kolm neist langes merre Jaapani majanduspiirkonnas. Lõuna-Korea kutsus kokku riigi julgeolekunõukogu ja tegi avalduse, et soovib USA raketitõrjesüsteemi THAAD kohest kasutuselevõttu.
Ühendriikide luure teatel pole praegu andmeid, mis kinnitaks, et Põhja-Korea katsetas mandritevahelist raketti.
USA ja Lõuna-Korea alustasid läbirääkimisi raketisüsteemi kasutuselevõtu üle eelmisel aastal. Raketikaitsesüsteem THAAD on mõeldud mitut liiki ründerakettide hävitamiseks.
Täna tunnustatakse Eesti edukamaid popmuusikuid
Tallinnas Kadrioru lossis jagatakse välja Eesti pop-muusika auhinnad Kuldne Plaat 2017, millega tunnustatakse Eesti edukamaid muusikailma tegijaid.
Kuldsed Plaadid antakse üle üheteistkümnes põhikategoorias Eesti Esitajate Liidu, Eesti Autorite Ühingu ja kogutud faktiliste andmete alusel. Esimene selline üritus toimus 1998. aastal. Eelmisel aastal tunnistati näiteks aasta Raadiohitiks Stig Rästa ja Elina Borni tunamullune Eesti eurolaul «Goodbye to yesterday». Selle esitaja Elina Born pälvis ka aasta naisartisti tiitli. Aasta albumiks kuulutati eelmisel aastal aga Arvo Pärdi «Lapsepõlve lood».
Tänane ilm: mõõdukalt tuuline, pigem päikseline päev
Vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Hilisõhtul hakkab Lõuna-Eestis lund sadama. Puhub kirde- ja idatuul 7-12, puhanguti 15, saartel ja rannikul 10-15, puhanguti 20 m/s. Õhutemperatuur on 0..-3°C.
Allikas: Ilmateenistus | 5 uudist, mida teada täna hommikul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Palo vastab riigikogus, miks Eesti brändi loomisele 200 000 eurot kulus
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo vastab Riigikogu ees EKRE fraktsiooni esitatud arupärimisele, miks läks Eesti uue brändi loomine maksma 200 tuhat eurot ja millist kasu riik sellest saab.
EKRE nendib oma arupärimises, et oluline oleks teada, milline on brändiloojatele antud ülesandepüstitus ja kas tulemus vastab ette antud töö-ülesandele. EAS avalikustas jaanuaris nii Eestit tutvustava veebikeskkonna estonia.ee kui ka Eesti brändi kodu brand.estonia.ee. EAS-i kinnitusel on disainimeeskond "loonud järgmiseks kümneks kuni viieteistkümneks aastaks süsteemi, mis aitab võimendada Eesti unikaalsust ja konkurentsieeliseid maailmas".
Eesti lennujuhid hakkavad peatselt "pimelende" nägema
Eesti lennuliiklusteenindus hakkab lähiajal kaitseväe radaritelt automaatselt saama infot välja lülitatud transponderitega lennukite kohta.
"Kuna tegemist on väga spetsiifiliste ja suhtelist harva kasutatavate seadmetega, siis hanke kiirus sõltub tarnijast. Eesti pool teeb endast kõik võimaliku, et saada puuduvad seadmed kätte nii kiiresti kui võimalik," ütles Lennuliiklusteeninduse AS-i kõneisik Elis Mäeots ERR-ile.
"Pimedalt lendamine" on olukord, kus lennuk ei ole tsiviilradaritele ja seega ka tsiviillennukitele nähtav, kuna ei kasuta transponderit. Sõjaväeradaritele ja -lennukitele on "pimedalt" lendavad lennukid aga nähtavad.
Lairiba internetiteenus muutus odavamaks
Maapiirkondade kiire interneti võrguteenus muutus odavamaks, sest oodatust kiiremini kasvanud rendimahud suurendasid võrgu kasutamise efektiivsust, teatas Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus.
Kiire interneti võrgustiku EstWin teenuse hind muutus märtsist 11 protsenti odavamaks. Võrku arendava Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse juhi Priit Soomi kinnitusel võimaldab see omakorda sideettevõtjatel parandada teenuse kättesaadavust lõpptarbijatele. Juba praegu on EstWin baasvõrku kaudselt kasutamas enam kui 150 tuhat inimest üle Eesti.
Aastaks 2018 peab olema valmis fiiberoptiliste kaablite võrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis. Selle tulemusena on võrk lähemal kui poolteist kilomeetrit 98-le protsendile kõigist majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest.
Põhja-Korea tegi järjekordse raketikatsetuse
Põhja-Korea tulistas varahommikul poolsaare idapiikonna vetesse neli raketti. kolm neist langes merre Jaapani majanduspiirkonnas. Lõuna-Korea kutsus kokku riigi julgeolekunõukogu ja tegi avalduse, et soovib USA raketitõrjesüsteemi THAAD kohest kasutuselevõttu.
Ühendriikide luure teatel pole praegu andmeid, mis kinnitaks, et Põhja-Korea katsetas mandritevahelist raketti.
USA ja Lõuna-Korea alustasid läbirääkimisi raketisüsteemi kasutuselevõtu üle eelmisel aastal. Raketikaitsesüsteem THAAD on mõeldud mitut liiki ründerakettide hävitamiseks.
Täna tunnustatakse Eesti edukamaid popmuusikuid
Tallinnas Kadrioru lossis jagatakse välja Eesti pop-muusika auhinnad Kuldne Plaat 2017, millega tunnustatakse Eesti edukamaid muusikailma tegijaid.
Kuldsed Plaadid antakse üle üheteistkümnes põhikategoorias Eesti Esitajate Liidu, Eesti Autorite Ühingu ja kogutud faktiliste andmete alusel. Esimene selline üritus toimus 1998. aastal. Eelmisel aastal tunnistati näiteks aasta Raadiohitiks Stig Rästa ja Elina Borni tunamullune Eesti eurolaul «Goodbye to yesterday». Selle esitaja Elina Born pälvis ka aasta naisartisti tiitli. Aasta albumiks kuulutati eelmisel aastal aga Arvo Pärdi «Lapsepõlve lood».
Tänane ilm: mõõdukalt tuuline, pigem päikseline päev
Vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Hilisõhtul hakkab Lõuna-Eestis lund sadama. Puhub kirde- ja idatuul 7-12, puhanguti 15, saartel ja rannikul 10-15, puhanguti 20 m/s. Õhutemperatuur on 0..-3°C.
Allikas: Ilmateenistus
### Response:
5 uudist, mida teada täna hommikul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võrku arendava Eesti Lairiba Arenduse SA juhi Priit Soomi kinnitusel võimaldab teenuse odavnemine sideettevõtjatel parandada teenuse kättesaadavust lõpptarbijatele, teatas Eesti Lairiba Arenduse SA BNS-ile. Juba praegu on EstWin baasvõrku kaudselt kasutamas enam kui 150 000 inimest üle Eesti.
Soomi sõnul õnnestus langetada võrguteenuse hinda ühe euro võrra kilomeetri kohta, sest rendimahud kasvasid oodatust kiiremini ja seeläbi suurenes võrgu kasutamise efektiivsus.
„Kogemus on näidanud, et madalam hind suurendab omakorda rendimahtusid, seega on võimalik prognoosida võrguteenuse hinna langemist ka tulevikus. Jätkame töödega kogu Eestit katva baasvõrgu rajamiseks ja mida kiiremini see valmib, seda soodsamaks muutub ka teenus ise,“ lausus Soom.
Aastaks 2018 peab olema valmis fiiberoptiliste kaablite võrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis. Selle tulemusena on võrk lähemal kui poolteist kilomeetrit 98 protsendile kõigist majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest. Selle eesmärgi saavutamiseks ehitab sihtasutus välja üle 6000 kilomeetri optilisi kaableid. | Maapiirkondade kiire interneti võrguteenus odavnes üle kümnendiku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võrku arendava Eesti Lairiba Arenduse SA juhi Priit Soomi kinnitusel võimaldab teenuse odavnemine sideettevõtjatel parandada teenuse kättesaadavust lõpptarbijatele, teatas Eesti Lairiba Arenduse SA BNS-ile. Juba praegu on EstWin baasvõrku kaudselt kasutamas enam kui 150 000 inimest üle Eesti.
Soomi sõnul õnnestus langetada võrguteenuse hinda ühe euro võrra kilomeetri kohta, sest rendimahud kasvasid oodatust kiiremini ja seeläbi suurenes võrgu kasutamise efektiivsus.
„Kogemus on näidanud, et madalam hind suurendab omakorda rendimahtusid, seega on võimalik prognoosida võrguteenuse hinna langemist ka tulevikus. Jätkame töödega kogu Eestit katva baasvõrgu rajamiseks ja mida kiiremini see valmib, seda soodsamaks muutub ka teenus ise,“ lausus Soom.
Aastaks 2018 peab olema valmis fiiberoptiliste kaablite võrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis. Selle tulemusena on võrk lähemal kui poolteist kilomeetrit 98 protsendile kõigist majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest. Selle eesmärgi saavutamiseks ehitab sihtasutus välja üle 6000 kilomeetri optilisi kaableid.
### Response:
Maapiirkondade kiire interneti võrguteenus odavnes üle kümnendiku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Postimehe andmeil on tegu Valgas tegutseva mittetulundusühinguga (MTÜ) Habitus, mille suhtes alustas amet riiklikku järelevalvet.
Sotsiaalteenuste osakonna juhi Raivo Piiritalo sõnul järelevalve tulemusena kahtlus süvenes ning MTÜ võis 2016. aasta jooksul riigilt välja petta 41 000 eurot.
Probleemi avastas sama MTÜ endine juhatuse liige ja sotsiaaltöökeskuse juht Teresa Sale, kes teavitas sellest ka sotsiaalkindlustusametit.
Praeguseks on käivitatud kriminaaluurimine, kuid Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallase sõnul pole prokuratuur veel inimeste ülekuulamiseni ja kahtlustuse esitamiseni jõudnud.
MTÜ praegust juhti esindava juristi Reimo Metsa sõnul pole MTÜ mingit petuskeemi korraldanud, vaid selle juhid on omavahel lihtsalt tülli läinud ning endine juhatuse liige Sale on esitanud valekaebuse. | Leht: psüühikahäiretega inimesi võidi kasutada petuskeemis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Postimehe andmeil on tegu Valgas tegutseva mittetulundusühinguga (MTÜ) Habitus, mille suhtes alustas amet riiklikku järelevalvet.
Sotsiaalteenuste osakonna juhi Raivo Piiritalo sõnul järelevalve tulemusena kahtlus süvenes ning MTÜ võis 2016. aasta jooksul riigilt välja petta 41 000 eurot.
Probleemi avastas sama MTÜ endine juhatuse liige ja sotsiaaltöökeskuse juht Teresa Sale, kes teavitas sellest ka sotsiaalkindlustusametit.
Praeguseks on käivitatud kriminaaluurimine, kuid Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallase sõnul pole prokuratuur veel inimeste ülekuulamiseni ja kahtlustuse esitamiseni jõudnud.
MTÜ praegust juhti esindava juristi Reimo Metsa sõnul pole MTÜ mingit petuskeemi korraldanud, vaid selle juhid on omavahel lihtsalt tülli läinud ning endine juhatuse liige Sale on esitanud valekaebuse.
### Response:
Leht: psüühikahäiretega inimesi võidi kasutada petuskeemis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Häirekeskus sai kell 12.06 ühes korruselamus, kus korteris põles esik.
Kiirabi toimetas korterist 59-aastase naise haiglasse, kus ta kell 14.05 suri. | Naine sai põlengus viga ja suri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Häirekeskus sai kell 12.06 ühes korruselamus, kus korteris põles esik.
Kiirabi toimetas korterist 59-aastase naise haiglasse, kus ta kell 14.05 suri.
### Response:
Naine sai põlengus viga ja suri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mõistlik oleks EL-i kollektiivne vastus seesuguste kampaaniaürituste takistamiseks, sest nii ei satuks üksikud riigid nagu Saksamaa, kus esinemised on keelatud, Türgi surve alla," ütles Kern Saksa ajalehele Welt am Sonntag.
Ankara püüab mõjutada Saksamaa kolme miljonit türklast toetama 16. aprilli referendumil president Recep Tayyip Erdoğani võimu suurendamist. Saksa türgi kogukond on suurim väljaspool kodumaad.
Mitmes Saksa linnas keelati sel nädalal julgeolekukaalutlustele viidates Türgi ministrite kihutuskoosolekud. See vihastas Türgi valitsust, kes süüdistas Berliini referendumikampaania õõnestamises.
Türgi majandusminister Nihat Zeybekçi esines pühapäeval siiski kohalike võimude keelust kõrvale hiilides Kölnis ja Leverkusenis türklaste organisatsioonide korraldatud erakoosolekutel.
Kantsler Angela Merkel helistas diplomaatilises tülis lepitust otsides laupäeval Türgi peaministrile Binali Yıldırımile ja järgmisel nädalal on kavas välisministrite kohtumine.
Saksa välisminister Sigmar Gabriel rõhutas aga pühapäeval ajalehes Bild avaldatud artiklis, et kindlasti ei lõpeta Berliin Türgis toimuva kritiseerimist. Saksamaa seisab õigusriigi põhimõtete, arvamusvabaduse, inimõiguste ja demokraatia eest, kinnitas ta.
Austria kantsler ütles Welt am Sonntagile, et Türgi pikalt kestnud liitumiskõnelused EL-iga tuleks lõpetada, kuna Erdoğan "tallab jalge alla inimõigused ja põhilised demokraatlikud õigused". "Me ei saa jätkata liikmesusläbirääkimisi riigiga, mis on aastaid distantseerunud demokraatlikest normidest ja õigusriigi põhimõtetest," rõhutas ta.
Türgi president Erdoğan sarjas pühapäeval Saksamaad mitmete kihutuskoosolekute keelamise eest enne Türgis aprillis aset leidvat referendumit riigipea volituste laiendamise üle. "Teie tegevus ei erine natside praktikast minevikus," ütles Erdoğan naiste meeleavaldusel Istanbulis enne 16. aprilli rahvahääletust põhiseadusmuudatuste üle, mis laiendaksid presidendi volitusi.
"Peate meile loenguid demokraatiast, kuid ise ei lase meie ministritel kõneleda," ütles Erdoğan. "Ma arvasin, et see (natside praktika) on ammu selja taha jäetud. Me eksisime," lausus ta.
Hollandi parempopulist Geert Wilders ütles pühapäeval, et tema keelaks tervel Türgi valitsuskabinetil lähinädalatel Hollandi külastamise, et nad ei saaks teha seal kampaaniat presidendivõimu suurendamise referendumiks.
Türgi president Erdoğan on "islamofašistlik liider", ütles Wilders välisajakirjanikele. Tema meelest näitab see Hollandi valitsuse nõrkust, et Türgi välisministril Mevlüt Çavuşoğlul ei keelata Rotterdamis põhiseadusmuudatuse poolt kihutustööd teha.
Hollandi ajakirjanduse teatel on Çavuşoğlul kavas kampaaniakoosolek Rotterdamis, kus on suur türgi kogukond.
Peaminister Mark Rutte andis mõista, et ei ole sellest vaimustatud ja kinnitas, et valitsus Çavuşoğluga kampaania asjus koostööd ei tee. | Austria nõuab EL-is Türgi poliitikute kampaaniate ärakeelamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mõistlik oleks EL-i kollektiivne vastus seesuguste kampaaniaürituste takistamiseks, sest nii ei satuks üksikud riigid nagu Saksamaa, kus esinemised on keelatud, Türgi surve alla," ütles Kern Saksa ajalehele Welt am Sonntag.
Ankara püüab mõjutada Saksamaa kolme miljonit türklast toetama 16. aprilli referendumil president Recep Tayyip Erdoğani võimu suurendamist. Saksa türgi kogukond on suurim väljaspool kodumaad.
Mitmes Saksa linnas keelati sel nädalal julgeolekukaalutlustele viidates Türgi ministrite kihutuskoosolekud. See vihastas Türgi valitsust, kes süüdistas Berliini referendumikampaania õõnestamises.
Türgi majandusminister Nihat Zeybekçi esines pühapäeval siiski kohalike võimude keelust kõrvale hiilides Kölnis ja Leverkusenis türklaste organisatsioonide korraldatud erakoosolekutel.
Kantsler Angela Merkel helistas diplomaatilises tülis lepitust otsides laupäeval Türgi peaministrile Binali Yıldırımile ja järgmisel nädalal on kavas välisministrite kohtumine.
Saksa välisminister Sigmar Gabriel rõhutas aga pühapäeval ajalehes Bild avaldatud artiklis, et kindlasti ei lõpeta Berliin Türgis toimuva kritiseerimist. Saksamaa seisab õigusriigi põhimõtete, arvamusvabaduse, inimõiguste ja demokraatia eest, kinnitas ta.
Austria kantsler ütles Welt am Sonntagile, et Türgi pikalt kestnud liitumiskõnelused EL-iga tuleks lõpetada, kuna Erdoğan "tallab jalge alla inimõigused ja põhilised demokraatlikud õigused". "Me ei saa jätkata liikmesusläbirääkimisi riigiga, mis on aastaid distantseerunud demokraatlikest normidest ja õigusriigi põhimõtetest," rõhutas ta.
Türgi president Erdoğan sarjas pühapäeval Saksamaad mitmete kihutuskoosolekute keelamise eest enne Türgis aprillis aset leidvat referendumit riigipea volituste laiendamise üle. "Teie tegevus ei erine natside praktikast minevikus," ütles Erdoğan naiste meeleavaldusel Istanbulis enne 16. aprilli rahvahääletust põhiseadusmuudatuste üle, mis laiendaksid presidendi volitusi.
"Peate meile loenguid demokraatiast, kuid ise ei lase meie ministritel kõneleda," ütles Erdoğan. "Ma arvasin, et see (natside praktika) on ammu selja taha jäetud. Me eksisime," lausus ta.
Hollandi parempopulist Geert Wilders ütles pühapäeval, et tema keelaks tervel Türgi valitsuskabinetil lähinädalatel Hollandi külastamise, et nad ei saaks teha seal kampaaniat presidendivõimu suurendamise referendumiks.
Türgi president Erdoğan on "islamofašistlik liider", ütles Wilders välisajakirjanikele. Tema meelest näitab see Hollandi valitsuse nõrkust, et Türgi välisministril Mevlüt Çavuşoğlul ei keelata Rotterdamis põhiseadusmuudatuse poolt kihutustööd teha.
Hollandi ajakirjanduse teatel on Çavuşoğlul kavas kampaaniakoosolek Rotterdamis, kus on suur türgi kogukond.
Peaminister Mark Rutte andis mõista, et ei ole sellest vaimustatud ja kinnitas, et valitsus Çavuşoğluga kampaania asjus koostööd ei tee.
### Response:
Austria nõuab EL-is Türgi poliitikute kampaaniate ärakeelamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurte ambitsioonidega karikavõistlustele tulnud võõrustajate vastu esiliigas pallivad viimsilased alguses mingisugust aukartust ei näidanud. Endine koondislane ja karjääri jooksul ka näiteks Soomes ja Taanis pallinud Siim Pinnonen viis kaheksandal minutil nõrgema sarja tiimi 5:3 ette. Poolaja keskpaigast alustas aga Arno Vare kolme järjestikkuse väravaga Mistra vahespurti ja garderoobi mindi juba seisult 14:11 nende kasuks.
Teist poolaega alustati taas võrdsete heitluses, kus väravaid tuli ohtralt ja kordamööda. Martin Nerut tõi 40. minutil Mistra edu taas kolmeväravaliseks ja juba mõned hetkes viskas sama mees tabloole numbrid 23:17. Mängu lõpp kuulus juba kindlalt võõrustajatele. Lõppseisu 35:24 tõi Mistra poolelt tabloole Danel Žigaldo.
Mistra poolt oli kohtumise resultatiivseimaks Marko Slastinovski kuue tabamusega. HC Viimsi eest viskasid Kert Liinat ja Siim Pinnonen viis väravat.
Sel hooajal on turniirile registreerinud 11 võistkonda. Loosi tahtel lähevad esimeses ringis vastamisi veel SK Tapa/N.R Energy - Coop Põlva ja HC Tallinn 2 - Põlva Serviti, kes peavad oma kohtumised järgmise nädala kolmapäeval ja neljapäeval.
Viljandi HC, HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ja HC Tallinn meistriliigast ning esiliigast Valga Käval ja Põlva Arcwood pääsesid otse järgmisesse vooru. Turniir kulmineerub 25. - 27. novembril peetaval finaalturniiril, kuhu pääseb neli tugevamat võistkonda.
Eesti karikavõistluste esimene voor:
22.09 20:00 HC Tallinn 2 - Põlva Serviti (Kuristiku Gümnaasium)
08.10 18:00 Põlva Serviti - HC Tallinn 2 (Mesikäpa Hal)
21.09 19:00 SK Tapa/N.R Energy - Coop Põlva (Tapa Spordihoone)
04.10 18:30 Coop Põlva - SK Tapa/N.R Energy (Mesikäpa Hall)
17.09 17:00 Mistra - HC Viimsi 35:24 (14:11)
06.10 19:00 HC Viimsi - Mistra (Viimsi kooli spordihoone) | Mistra võttis tugeva lõpu abil karikavõistlustel kindla võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurte ambitsioonidega karikavõistlustele tulnud võõrustajate vastu esiliigas pallivad viimsilased alguses mingisugust aukartust ei näidanud. Endine koondislane ja karjääri jooksul ka näiteks Soomes ja Taanis pallinud Siim Pinnonen viis kaheksandal minutil nõrgema sarja tiimi 5:3 ette. Poolaja keskpaigast alustas aga Arno Vare kolme järjestikkuse väravaga Mistra vahespurti ja garderoobi mindi juba seisult 14:11 nende kasuks.
Teist poolaega alustati taas võrdsete heitluses, kus väravaid tuli ohtralt ja kordamööda. Martin Nerut tõi 40. minutil Mistra edu taas kolmeväravaliseks ja juba mõned hetkes viskas sama mees tabloole numbrid 23:17. Mängu lõpp kuulus juba kindlalt võõrustajatele. Lõppseisu 35:24 tõi Mistra poolelt tabloole Danel Žigaldo.
Mistra poolt oli kohtumise resultatiivseimaks Marko Slastinovski kuue tabamusega. HC Viimsi eest viskasid Kert Liinat ja Siim Pinnonen viis väravat.
Sel hooajal on turniirile registreerinud 11 võistkonda. Loosi tahtel lähevad esimeses ringis vastamisi veel SK Tapa/N.R Energy - Coop Põlva ja HC Tallinn 2 - Põlva Serviti, kes peavad oma kohtumised järgmise nädala kolmapäeval ja neljapäeval.
Viljandi HC, HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ja HC Tallinn meistriliigast ning esiliigast Valga Käval ja Põlva Arcwood pääsesid otse järgmisesse vooru. Turniir kulmineerub 25. - 27. novembril peetaval finaalturniiril, kuhu pääseb neli tugevamat võistkonda.
Eesti karikavõistluste esimene voor:
22.09 20:00 HC Tallinn 2 - Põlva Serviti (Kuristiku Gümnaasium)
08.10 18:00 Põlva Serviti - HC Tallinn 2 (Mesikäpa Hal)
21.09 19:00 SK Tapa/N.R Energy - Coop Põlva (Tapa Spordihoone)
04.10 18:30 Coop Põlva - SK Tapa/N.R Energy (Mesikäpa Hall)
17.09 17:00 Mistra - HC Viimsi 35:24 (14:11)
06.10 19:00 HC Viimsi - Mistra (Viimsi kooli spordihoone)
### Response:
Mistra võttis tugeva lõpu abil karikavõistlustel kindla võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline laupäeval, 17. septembril kell 22.35:
- Izjumi massihauas on nii sõdureid kui tsiviilelanikke;
- Üks Zaporižžja tuumajaama peamistest elektriliinidest on taas töökorras;
- President Biden hoiatas Putinit, et ta ei kasutaks keemilisi ega taktikalisi relvi;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 200 sõdurit;
- Zelenski rääkis reedel Soome presidendiga venelaste viisakeelu vajalikkusest;
- Briti luure hinnangul ei pruugi Venemaal olla piisavalt ressurssi Luhanskis vallutatud piirkondi säilitada.
Izjumi massihauas on nii sõdureid kui tsiviilelanikke
Ukraina võimud jätkasid laupäeval Izjumi massihaua väljakaevamist, kuhu on maetud sadu inimesi.
Laupäeval jätkasid väljakaevamist ligikaudu 30 inimest, politsei ja uurijad jäädvustasid leide ja inspekteerisid surnukehasid.
Surnukehade seas on tuvastatud nii Ukraina sõdureid kui tsiviilisikuid, vahendas Reuters.
Maxar Technologies avaldas satelliidipildid massihaua asukohast nii tänavu märtsist kui ka augustist.
When Russian forces recently withdrew from Ukraine's Kharkiv region, the Ukrainian government and media reported the discovery of a mass grave site near the city of #Izyum. #satelliteimagery of the #Pishanske cemetery or "Forest cemetery" entrance from March 2022 and August 2022. pic.twitter.com/vcb3aAMqoS
— Maxar Technologies (@Maxar) September 16, 2022
Ukraina rahvusooperis peeti mälestusteenistus rindel hukkunud balletiartistile
Ukraina rahvusooperis peeti mälestusteenistus riigi väljapaistvale balletitantsijale ja koreograafile Oleksandr Šapovalile, kes hukkus sel nädalal rindel.
Šapoval võitles Donetski oblastis, kus on toimunud sõja kõige intensiivsemad lahingud. Mälestusteenistusest võtsid osa ka tema üksuse sõdurid.
Üks Zaporižžja tuumajaama peamistest elektriliinidest on taas töökorras
Vene kontrolli all oleva Zaporižžja tuumajaama üks neljast peamistest elektriliinidest on parandatud ja taas ühendatud Ukraina elektrivõrku.
"Eile pärastlõunal taasühendati üks põhiliin ning kolm tagavaraliini on nüüd taas reservis," teatas rahvusvaheline aatomienergiaagentuur (IAEA).
"Ülejäänud kolm peamist 750-kilovoldist elektriliini, mis kaotati konflikti käigus, on endiselt tööst väljas," teatas IAEA.
Kuigi tuumajaama kuus reaktorit on töö lõpetanud, vajab nendes hoiustatud kütus endiselt jahutamist ning jaam vajab elektrit reaktoritesse vee pumpamiseks.
Ukrainast asus Etioopia poole teele laev 30 000 tonni nisuga
Ukraina Musta mere Tšornomorski sadamast väljus laupäeval ÜRO toiduprogrammi kolmas laev, millega transporditakse Etioopiasse 30 000 tonni nisu.
"Alus on teel Etioopiasse. ÜRO hinnangute kohaselt on Etioopia toidukriisi äärel," teatas Ukraina taristuministeerium.
Partnerluse raames on Etioopia ja Jeemeni poole teel kolm laeva, mille pardal on üle 90 000 tonni nisu.
Ministeeriumi teatel plaanib Ukraina eksportida ÜRO partnerluse osana veel 190 000 tonni nisu.
Biden Putinile: ära kasuta tuumarelva
USA president Joe Biden hoiatas Vladimir Putinit, et ta ei kasutaks sõjas Ukrainaga keemilisi ega taktikalisi tuumarelvi. USA presidendilt küsiti CBS Newsile antud intervjuus, mida ta ütleks Putinile, kui too kaaluks nende relvade kasutamist. Biden ütles: "Ära tee seda. Ära tee seda. Ära tee seda. Te muudate sõja Teise maailmasõja sarnaseks."
USA president keeldus täpsustamast, mida USA teeks, kui Putin asjad nii kaugele viiks. Biden lisas: "Neist saavad maailmas suuremad paariad kui kunagi varem. Ja sõltuvalt sellest, kui palju nad teevad, tuleb ka reaktsioon."
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 200 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 54 250 (võrdlus eelmise päevaga +200);
- tankid 2202 (+3);
- jalaväe lahingumasinad 4701 (+11);
- lennukid 251 (+1);
- kopterid 216 (+0);
- suurtükisüsteemid 1306 (+4);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 312 (+1)
- õhutõrjesüsteemid 168 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 911 (+3);
- tiibraketid 236 (+3);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 3571 (+21);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 121 (+o).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Briti luure: kaotused Luhanskis kahjustavad Vene strateegiat
Ukraina jätkab pealetungioperatsioone riigi kirdeosas, samal ajal kui Vene väed on loonud kaitseliini Oskili jõe ja Svatove linna vahele, teatas briti luure.
"Tõenäoliselt peab Venemaa selle tsooni kontrolli säilitamist oluliseks, kuna seda läbib üks vähestest peamistest varustusmarsruutidest, mida Venemaa endiselt kontrollib Belgorodi piirkonnast Venemaal. Lisaks kulgeb see liin piki Donbassi osa Luhanski oblasti piiri, mida Venemaa soovib ühe oma otsese sõjaeesmärgina "vabastada". Iga olulise territooriumi kaotamine Luhanskis kahjustab ühemõtteliselt Venemaa strateegiat," kirjutas briti luure analüütik.
Raportis kirjutati ka, et tõenäoliselt üritab Venemaa seda piirkonda visalt kaitsta, kuid pole selge, kas Venemaa rindejõududel on piisavalt reservi või piisavat moraali, et pidada vastu järjekordsele Ukraina rünnakule.
Zelenski: Vene kodanike pääsu Euroopasse tuleb piirata
Zelenski ütles oma reede hilisõhtuses videopöördumises, et rääkis Soome presidendi Sauli Niinistöga. "Tänasin neid juba saadud toetuse eest ja tõin välja meie täiendavad vajadused. Oluliseks jututeemaks oli Euroopa poliitika terroririigi kodanike viisade osas. Usun, et iga riigi jaoks, millel on ühine piir Venemaaga, on viisaküsimus eluliselt tähtis ja see tuleks lahendada Venemaa kodanike sissepääsu täieliku piiramise kasuks," ütles Zelenski.
Ukraina sõdur reedel rindelähedasel positsioonil Donbassis. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Stringer
Ukraina ja Venemaa ei näe sõja kiiret lõppu
Intervjuus Reutersile ütles Ukraina president reedel, et soovib rohkem abi kogu maailmast. "Me sooviksime rohkem abi Türgilt, tahaksime rohkem abi Lõuna-Korealt. Rohkem abi araabia maailmast. Aasiast," ütles ta.
Zelenski viitas ka "teatud psühholoogilistele barjääridele" natsimineviku tõttu Saksamaal sõjavarustuse tarnimisel Ukrainasse, kuid ütles, et relvad on Ukraina jaoks üliolulised, et kaitsta end Venemaa fašismi eest. Zelenski kiitis Ukraina kiiret vastupealetungi, kuid lükkas tagasi kõik oletused, et sõda on jõudmas mingisugusesse lõppmängu. "Selle sõja lõpust on vara rääkida," ütles ta Reutersile.
Reedel Samarkandis esinedes ütles Vene president Putin, et mida rohkem Vene armeed surutakse, seda valusamalt ta vastu paneb. Putin kordas, et "sõjaline erioperatsioon" korrigeerimist ei vaja ja selle eesmärk pole muutunud. "Peamine eesmärk on kogu Donbassi territooriumi vabastamine," ütles Putin. "Moskval pole kiiret," sõnas ta.
Ukraina avab vaatlejatele ligipääsu Izjumi
"Venemaa on Izjumis korranud seda, mida ta tegi Butšas," ütles Zelenski oma reedeses videopöördumises. "Nüüd alles hakkame saama teada kogu tõde, mis Harkivi piirkonnas tol ajal toimus. Hea, et ÜRO üksused valmistavad juba ette töögruppi, kes Izjumi külastavad, kes näevad ja saavad kõigile ÜRO-s aru anda, mida Vene terroristid tegid," sõnas Zelenski.
Ukraina tagab ajakirjanikele täieliku ligipääsu vabastatud territooriumile ja kõikidesse kohtadesse, kus inimesi väärkoheldi. "Anname juurdepääsu, et öelda maailmale, et rušism tuleb hukka mõista," sõnas Zelenski.
Zelenski rääkis, et Izjumist leiti piinakambreid, kus kuritarvitati okupeeritud linnade tsiviilisikuid ja leiti ruume, kus hoiti inimesi, ka välismaalasi. "Seal oli seitse Sri Lanka vabariigi kodanikku, Kupjanski meditsiinikolledži üliõpilast. Juba märtsis langesid nad Vene sõdurite kätte, kes hoidsid neid seejärel keldris. Alles nüüd, pärast Harkivi oblasti vabastamist, need inimesed päästeti, neile osutatakse korralikku arstiabi," kirjeldas Zelenski Harkivi oblastis toimunut. | Sõja 206. päev: Zelenski sõnul on sõja lõpust veel vara rääkida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline laupäeval, 17. septembril kell 22.35:
- Izjumi massihauas on nii sõdureid kui tsiviilelanikke;
- Üks Zaporižžja tuumajaama peamistest elektriliinidest on taas töökorras;
- President Biden hoiatas Putinit, et ta ei kasutaks keemilisi ega taktikalisi relvi;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 200 sõdurit;
- Zelenski rääkis reedel Soome presidendiga venelaste viisakeelu vajalikkusest;
- Briti luure hinnangul ei pruugi Venemaal olla piisavalt ressurssi Luhanskis vallutatud piirkondi säilitada.
Izjumi massihauas on nii sõdureid kui tsiviilelanikke
Ukraina võimud jätkasid laupäeval Izjumi massihaua väljakaevamist, kuhu on maetud sadu inimesi.
Laupäeval jätkasid väljakaevamist ligikaudu 30 inimest, politsei ja uurijad jäädvustasid leide ja inspekteerisid surnukehasid.
Surnukehade seas on tuvastatud nii Ukraina sõdureid kui tsiviilisikuid, vahendas Reuters.
Maxar Technologies avaldas satelliidipildid massihaua asukohast nii tänavu märtsist kui ka augustist.
When Russian forces recently withdrew from Ukraine's Kharkiv region, the Ukrainian government and media reported the discovery of a mass grave site near the city of #Izyum. #satelliteimagery of the #Pishanske cemetery or "Forest cemetery" entrance from March 2022 and August 2022. pic.twitter.com/vcb3aAMqoS
— Maxar Technologies (@Maxar) September 16, 2022
Ukraina rahvusooperis peeti mälestusteenistus rindel hukkunud balletiartistile
Ukraina rahvusooperis peeti mälestusteenistus riigi väljapaistvale balletitantsijale ja koreograafile Oleksandr Šapovalile, kes hukkus sel nädalal rindel.
Šapoval võitles Donetski oblastis, kus on toimunud sõja kõige intensiivsemad lahingud. Mälestusteenistusest võtsid osa ka tema üksuse sõdurid.
Üks Zaporižžja tuumajaama peamistest elektriliinidest on taas töökorras
Vene kontrolli all oleva Zaporižžja tuumajaama üks neljast peamistest elektriliinidest on parandatud ja taas ühendatud Ukraina elektrivõrku.
"Eile pärastlõunal taasühendati üks põhiliin ning kolm tagavaraliini on nüüd taas reservis," teatas rahvusvaheline aatomienergiaagentuur (IAEA).
"Ülejäänud kolm peamist 750-kilovoldist elektriliini, mis kaotati konflikti käigus, on endiselt tööst väljas," teatas IAEA.
Kuigi tuumajaama kuus reaktorit on töö lõpetanud, vajab nendes hoiustatud kütus endiselt jahutamist ning jaam vajab elektrit reaktoritesse vee pumpamiseks.
Ukrainast asus Etioopia poole teele laev 30 000 tonni nisuga
Ukraina Musta mere Tšornomorski sadamast väljus laupäeval ÜRO toiduprogrammi kolmas laev, millega transporditakse Etioopiasse 30 000 tonni nisu.
"Alus on teel Etioopiasse. ÜRO hinnangute kohaselt on Etioopia toidukriisi äärel," teatas Ukraina taristuministeerium.
Partnerluse raames on Etioopia ja Jeemeni poole teel kolm laeva, mille pardal on üle 90 000 tonni nisu.
Ministeeriumi teatel plaanib Ukraina eksportida ÜRO partnerluse osana veel 190 000 tonni nisu.
Biden Putinile: ära kasuta tuumarelva
USA president Joe Biden hoiatas Vladimir Putinit, et ta ei kasutaks sõjas Ukrainaga keemilisi ega taktikalisi tuumarelvi. USA presidendilt küsiti CBS Newsile antud intervjuus, mida ta ütleks Putinile, kui too kaaluks nende relvade kasutamist. Biden ütles: "Ära tee seda. Ära tee seda. Ära tee seda. Te muudate sõja Teise maailmasõja sarnaseks."
USA president keeldus täpsustamast, mida USA teeks, kui Putin asjad nii kaugele viiks. Biden lisas: "Neist saavad maailmas suuremad paariad kui kunagi varem. Ja sõltuvalt sellest, kui palju nad teevad, tuleb ka reaktsioon."
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 200 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 54 250 (võrdlus eelmise päevaga +200);
- tankid 2202 (+3);
- jalaväe lahingumasinad 4701 (+11);
- lennukid 251 (+1);
- kopterid 216 (+0);
- suurtükisüsteemid 1306 (+4);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 312 (+1)
- õhutõrjesüsteemid 168 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 911 (+3);
- tiibraketid 236 (+3);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 3571 (+21);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 121 (+o).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Briti luure: kaotused Luhanskis kahjustavad Vene strateegiat
Ukraina jätkab pealetungioperatsioone riigi kirdeosas, samal ajal kui Vene väed on loonud kaitseliini Oskili jõe ja Svatove linna vahele, teatas briti luure.
"Tõenäoliselt peab Venemaa selle tsooni kontrolli säilitamist oluliseks, kuna seda läbib üks vähestest peamistest varustusmarsruutidest, mida Venemaa endiselt kontrollib Belgorodi piirkonnast Venemaal. Lisaks kulgeb see liin piki Donbassi osa Luhanski oblasti piiri, mida Venemaa soovib ühe oma otsese sõjaeesmärgina "vabastada". Iga olulise territooriumi kaotamine Luhanskis kahjustab ühemõtteliselt Venemaa strateegiat," kirjutas briti luure analüütik.
Raportis kirjutati ka, et tõenäoliselt üritab Venemaa seda piirkonda visalt kaitsta, kuid pole selge, kas Venemaa rindejõududel on piisavalt reservi või piisavat moraali, et pidada vastu järjekordsele Ukraina rünnakule.
Zelenski: Vene kodanike pääsu Euroopasse tuleb piirata
Zelenski ütles oma reede hilisõhtuses videopöördumises, et rääkis Soome presidendi Sauli Niinistöga. "Tänasin neid juba saadud toetuse eest ja tõin välja meie täiendavad vajadused. Oluliseks jututeemaks oli Euroopa poliitika terroririigi kodanike viisade osas. Usun, et iga riigi jaoks, millel on ühine piir Venemaaga, on viisaküsimus eluliselt tähtis ja see tuleks lahendada Venemaa kodanike sissepääsu täieliku piiramise kasuks," ütles Zelenski.
Ukraina sõdur reedel rindelähedasel positsioonil Donbassis. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Stringer
Ukraina ja Venemaa ei näe sõja kiiret lõppu
Intervjuus Reutersile ütles Ukraina president reedel, et soovib rohkem abi kogu maailmast. "Me sooviksime rohkem abi Türgilt, tahaksime rohkem abi Lõuna-Korealt. Rohkem abi araabia maailmast. Aasiast," ütles ta.
Zelenski viitas ka "teatud psühholoogilistele barjääridele" natsimineviku tõttu Saksamaal sõjavarustuse tarnimisel Ukrainasse, kuid ütles, et relvad on Ukraina jaoks üliolulised, et kaitsta end Venemaa fašismi eest. Zelenski kiitis Ukraina kiiret vastupealetungi, kuid lükkas tagasi kõik oletused, et sõda on jõudmas mingisugusesse lõppmängu. "Selle sõja lõpust on vara rääkida," ütles ta Reutersile.
Reedel Samarkandis esinedes ütles Vene president Putin, et mida rohkem Vene armeed surutakse, seda valusamalt ta vastu paneb. Putin kordas, et "sõjaline erioperatsioon" korrigeerimist ei vaja ja selle eesmärk pole muutunud. "Peamine eesmärk on kogu Donbassi territooriumi vabastamine," ütles Putin. "Moskval pole kiiret," sõnas ta.
Ukraina avab vaatlejatele ligipääsu Izjumi
"Venemaa on Izjumis korranud seda, mida ta tegi Butšas," ütles Zelenski oma reedeses videopöördumises. "Nüüd alles hakkame saama teada kogu tõde, mis Harkivi piirkonnas tol ajal toimus. Hea, et ÜRO üksused valmistavad juba ette töögruppi, kes Izjumi külastavad, kes näevad ja saavad kõigile ÜRO-s aru anda, mida Vene terroristid tegid," sõnas Zelenski.
Ukraina tagab ajakirjanikele täieliku ligipääsu vabastatud territooriumile ja kõikidesse kohtadesse, kus inimesi väärkoheldi. "Anname juurdepääsu, et öelda maailmale, et rušism tuleb hukka mõista," sõnas Zelenski.
Zelenski rääkis, et Izjumist leiti piinakambreid, kus kuritarvitati okupeeritud linnade tsiviilisikuid ja leiti ruume, kus hoiti inimesi, ka välismaalasi. "Seal oli seitse Sri Lanka vabariigi kodanikku, Kupjanski meditsiinikolledži üliõpilast. Juba märtsis langesid nad Vene sõdurite kätte, kes hoidsid neid seejärel keldris. Alles nüüd, pärast Harkivi oblasti vabastamist, need inimesed päästeti, neile osutatakse korralikku arstiabi," kirjeldas Zelenski Harkivi oblastis toimunut.
### Response:
Sõja 206. päev: Zelenski sõnul on sõja lõpust veel vara rääkida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lillemets tegi võistlusele ilusa alguse, kui läbis 100 meetrit ajaga 10,90 sekundit. Seejuures jäi ta isiklikust tippmargist vaid 0,07 sekundi kaugusele. Lillemets oli ala kokkuvõttes 883 punktiga seitsmes, alavõidu võttis sakslane Manuel Eitel ajaga 10,44 sekundit.
Kaugushüppes ei saanud Lillemets kahel esimesel katsel tulemust kirja, kuid viimasel katsel pani ta kõik mängu ja hüppas 7.24 m. Ala lõppjärjestuses sai Lillemets taas seitsmenda koha, parima tulemuse tegi šveitslane Finley Gaio (7.76 m). 100 meetri jooksu ja kaugushüpe järel hoidis Lillemets 1754 punktiga seitsmendat kohta.
Kuulitõukes sai Lillemets üheksanda koha tulemusega 13.91 m. Parima tulemuse tegi Lindon Victor, kes tõukas ainsana üle 15 meetri (15.75) ning tõusis kolme ala järel 2717 punktiga võistluse liidriks. Lillemets asus 2477 punktiga seitsmendal kohal.
Kõrgushüppes läks Lillemetsale kirja 2.05, mis oli võrreldes aasta tagasi Götzises tehtud rekordvõistlusega viie sentimeetri võrra parem tulemus. Ta proovis ületada ka 2.08, kuid loobus pärast esimest ebaõnnestunud katset.
Avapäeva lõpetas Lillemets 400 meetri jooksus kirja läinud 50,03-ga. Isiklikust tippmargist jäi ta enam kui sekundi kaugusele. Kokkuvõttes kogus Lillemets avapäeval 4140 punkti ja pühapäevale läheb ta vastu kuuendalt kohalt. Mullu Götzises püstitatud isikliku rekordi graafikut edestab ta 40 punktiga.
Liidrikohta hoiab endiselt Victor (4438 p), talle järgnevad Gaio (4310 p) ja Eitel (4259 p). | Risto Lillemets lõpetas Talence'i avapäeva rekordigraafikus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lillemets tegi võistlusele ilusa alguse, kui läbis 100 meetrit ajaga 10,90 sekundit. Seejuures jäi ta isiklikust tippmargist vaid 0,07 sekundi kaugusele. Lillemets oli ala kokkuvõttes 883 punktiga seitsmes, alavõidu võttis sakslane Manuel Eitel ajaga 10,44 sekundit.
Kaugushüppes ei saanud Lillemets kahel esimesel katsel tulemust kirja, kuid viimasel katsel pani ta kõik mängu ja hüppas 7.24 m. Ala lõppjärjestuses sai Lillemets taas seitsmenda koha, parima tulemuse tegi šveitslane Finley Gaio (7.76 m). 100 meetri jooksu ja kaugushüpe järel hoidis Lillemets 1754 punktiga seitsmendat kohta.
Kuulitõukes sai Lillemets üheksanda koha tulemusega 13.91 m. Parima tulemuse tegi Lindon Victor, kes tõukas ainsana üle 15 meetri (15.75) ning tõusis kolme ala järel 2717 punktiga võistluse liidriks. Lillemets asus 2477 punktiga seitsmendal kohal.
Kõrgushüppes läks Lillemetsale kirja 2.05, mis oli võrreldes aasta tagasi Götzises tehtud rekordvõistlusega viie sentimeetri võrra parem tulemus. Ta proovis ületada ka 2.08, kuid loobus pärast esimest ebaõnnestunud katset.
Avapäeva lõpetas Lillemets 400 meetri jooksus kirja läinud 50,03-ga. Isiklikust tippmargist jäi ta enam kui sekundi kaugusele. Kokkuvõttes kogus Lillemets avapäeval 4140 punkti ja pühapäevale läheb ta vastu kuuendalt kohalt. Mullu Götzises püstitatud isikliku rekordi graafikut edestab ta 40 punktiga.
Liidrikohta hoiab endiselt Victor (4438 p), talle järgnevad Gaio (4310 p) ja Eitel (4259 p).
### Response:
Risto Lillemets lõpetas Talence'i avapäeva rekordigraafikus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast öist sadu oli laupäeval Rudersbergis ilm täpselt sama vastik nagu kardeti. Vaevu kümme kraadi plussi, külm tuul ja hoovihm, mis muutis mudase raja veel libedamaks ja kleepuvamaks, kui see eile oli. Tsiklite puhastamiseks võeti kasutusele kõik tööriistad, mis vähegi meenutasid pahtli- või pannilabidat. Olukorra võttis hästi kokku Tanel Reesna, kelle sõnul sõitis ta oma pika karjääri jooksul esimest korda tingimustes, kus porine tagumik jäi sadula külge nii kõvasti kinni, et sõidu ajal oli raske püsti tõusta.
Vaba- ja ajatreeningutes ning kvalifikatsioonis olid kõik kolm Eesti korvipaari Varik – Kunnas, Gert Gordejev – Kaspars Stupelis ja Tanel Reesna – Sten Niitsoo loosi tahtel esimeses, A-grupis.
Selge ilmaga toimunud vabatreening läks eestlastele hästi, Varik – Kunnas sõitsid Koen Hermansi – NIcolas Musset' (Holland/Prantsusmaa) järel välja teise aja, Gordejev – Stupelis olid neljandad. Reesna – Niitsoo otsustasid vabatreeningu vahele jätta.
Ajatreeningus olid Gordejev – Stupelis neljandad, Kunnas ei suutnud ühel kiirel ringil kahjuks tsiklist kinni hoida, kukkus välja ning kuigi ta haiget ei saanud, ei olnud selle sõidu tulemus loodetud tasemel ning leppida tuli viienda kohaga. "Mehaanikud jõudsid reedel küll kõik plaanitud tööd ära teha, aga ise oleksin võinud hommikul mõne asja tuunimata jätta. Seepärast läks meil ajatreening kehvasti," tunnistas Varik. Reesna – Niitsoo ületasid finišijoone 20. kohal.
Enne kvalifikatsiooni tuli kõva sadu ning lisas rajale veel libedust, kuid sõit ise toimus õnneks sademevabalt. Kvalifikatsioonisõit lõpetati kuuendal ringil punase lipuga, kuna tsiklid jäid tõusule lihtsalt seisma ning ei saanud nad ise edasi ega polnud teistel neist võimalik mööda sõita.
MM-il punktiarvestuses kolmandat kohta hoidvad Marvin Vanluchene – Robbie Bax (Belgia/Holland) võitsid sõidu, Varik – Kunnas hoidsid stardist saadik teist positsiooni ning seal ka lõpetasid. Reesnal – Niitsool ei läinud start küll hästi, kuid sõidu lõpetasid nad ometi viiendal kohal, Gordejev – Stupelis aga pidid leppima kaheksanda kohaga.
"Minu meelest oleks võinud kvalifikatsioonisõidu lõpuni teha. Osad küll käperdasid seal, aga need, kes sõitsid, said minu meelest ilusasti üles," kommenteeris Varik päeva lõpus. "Jube ebavõrdne, meie lõhkusime poole enda tehnikat ära, aga teised, B-grupp ei pea täna (laupäeval - toim) rohkem sõitma minema."
Reesna ja Niitsoo võisid päevaga rahule jääda: "Hommikul tundus küll, et tegemist on mingi muu alaga kui korvikross ja kiirema ringi tegemine ei õnnestunud meil mitte kuidagi. Kvalifikatsioonisõit oli aga täielik kübaratrikk. Kuigi start polnud kõige parem, siis üks toppas ja teine toppas ees ning kuidagi jõudsimegi selle hetkeni, mil sõit katkestati ja olime viiendad."
Gert Gordejev väljendas aga tõsist pahameelt: "Minu meelest poleks seda kvalifikatsiooni üldse pidanud korraldama. Hommikust olid ju ajatreeningu tulemused kõigil olemas. Meil läks sõit täiesti aia taha, peame hakkama mootorit vahetama, täiesti ebavõrdne olukord teise grupiga võrreldes."
Võistluste žürii otsusega B-grupile kvalifikatsioonisõitu ei toimunud ning laupäevane programm peatati üldse kuni pühapäeva hommikuni, kuigi ajakava järgi pidanuks toimuma veel kohalikud soolode võistlussõidud. Selline otsus langetati raja säästmiseks. Pühapäevane MM-i võistlussõitude stardinimekiri koostati A-grupi kvalifikatsioonisõidu ja B-grupi ajatreeningu tulemuste põhjal.
Selle alusel stardivad esimeselt kohalt Marvin Vanluchene – Robbie Bax, teiselt kohalt Etienne Bax – Ondrej Cermak (Holland/Tšehhi) ja kolmandalt Varik – Kunnas. Üheksandana saavad stardipositsiooni valida Reesna – Niitsoo ning Gordejev – Stupelis viieteistkümnendana. Stardipuu taha pääseb 30 ekipaaži, kaks korvipaari on laupäevaste tulemuste põhjal reservis.
Enne hooaja kahte viimast võistlussõitu juhivad Kert Varik ja tema soomlasest korvimees Lari Kunnas (AYR Racing Team, 197 punkti) maailmameistrivõistlustel Etienne Baxi – Ondrej Cermaki ees viie punktiga, neile järgnevad Marvin Vanluchene – Robbie Bax (170 punkti).
Finaaletapi esimene võistlussõit toimub pühapäeval Eesti aja järgi kell 14:15. Teine võistlussõit sõidetakse kell 17:00. | MM-tiitli eest heitlev Varik sai finaaletapi kvalifikatsioonis teise koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast öist sadu oli laupäeval Rudersbergis ilm täpselt sama vastik nagu kardeti. Vaevu kümme kraadi plussi, külm tuul ja hoovihm, mis muutis mudase raja veel libedamaks ja kleepuvamaks, kui see eile oli. Tsiklite puhastamiseks võeti kasutusele kõik tööriistad, mis vähegi meenutasid pahtli- või pannilabidat. Olukorra võttis hästi kokku Tanel Reesna, kelle sõnul sõitis ta oma pika karjääri jooksul esimest korda tingimustes, kus porine tagumik jäi sadula külge nii kõvasti kinni, et sõidu ajal oli raske püsti tõusta.
Vaba- ja ajatreeningutes ning kvalifikatsioonis olid kõik kolm Eesti korvipaari Varik – Kunnas, Gert Gordejev – Kaspars Stupelis ja Tanel Reesna – Sten Niitsoo loosi tahtel esimeses, A-grupis.
Selge ilmaga toimunud vabatreening läks eestlastele hästi, Varik – Kunnas sõitsid Koen Hermansi – NIcolas Musset' (Holland/Prantsusmaa) järel välja teise aja, Gordejev – Stupelis olid neljandad. Reesna – Niitsoo otsustasid vabatreeningu vahele jätta.
Ajatreeningus olid Gordejev – Stupelis neljandad, Kunnas ei suutnud ühel kiirel ringil kahjuks tsiklist kinni hoida, kukkus välja ning kuigi ta haiget ei saanud, ei olnud selle sõidu tulemus loodetud tasemel ning leppida tuli viienda kohaga. "Mehaanikud jõudsid reedel küll kõik plaanitud tööd ära teha, aga ise oleksin võinud hommikul mõne asja tuunimata jätta. Seepärast läks meil ajatreening kehvasti," tunnistas Varik. Reesna – Niitsoo ületasid finišijoone 20. kohal.
Enne kvalifikatsiooni tuli kõva sadu ning lisas rajale veel libedust, kuid sõit ise toimus õnneks sademevabalt. Kvalifikatsioonisõit lõpetati kuuendal ringil punase lipuga, kuna tsiklid jäid tõusule lihtsalt seisma ning ei saanud nad ise edasi ega polnud teistel neist võimalik mööda sõita.
MM-il punktiarvestuses kolmandat kohta hoidvad Marvin Vanluchene – Robbie Bax (Belgia/Holland) võitsid sõidu, Varik – Kunnas hoidsid stardist saadik teist positsiooni ning seal ka lõpetasid. Reesnal – Niitsool ei läinud start küll hästi, kuid sõidu lõpetasid nad ometi viiendal kohal, Gordejev – Stupelis aga pidid leppima kaheksanda kohaga.
"Minu meelest oleks võinud kvalifikatsioonisõidu lõpuni teha. Osad küll käperdasid seal, aga need, kes sõitsid, said minu meelest ilusasti üles," kommenteeris Varik päeva lõpus. "Jube ebavõrdne, meie lõhkusime poole enda tehnikat ära, aga teised, B-grupp ei pea täna (laupäeval - toim) rohkem sõitma minema."
Reesna ja Niitsoo võisid päevaga rahule jääda: "Hommikul tundus küll, et tegemist on mingi muu alaga kui korvikross ja kiirema ringi tegemine ei õnnestunud meil mitte kuidagi. Kvalifikatsioonisõit oli aga täielik kübaratrikk. Kuigi start polnud kõige parem, siis üks toppas ja teine toppas ees ning kuidagi jõudsimegi selle hetkeni, mil sõit katkestati ja olime viiendad."
Gert Gordejev väljendas aga tõsist pahameelt: "Minu meelest poleks seda kvalifikatsiooni üldse pidanud korraldama. Hommikust olid ju ajatreeningu tulemused kõigil olemas. Meil läks sõit täiesti aia taha, peame hakkama mootorit vahetama, täiesti ebavõrdne olukord teise grupiga võrreldes."
Võistluste žürii otsusega B-grupile kvalifikatsioonisõitu ei toimunud ning laupäevane programm peatati üldse kuni pühapäeva hommikuni, kuigi ajakava järgi pidanuks toimuma veel kohalikud soolode võistlussõidud. Selline otsus langetati raja säästmiseks. Pühapäevane MM-i võistlussõitude stardinimekiri koostati A-grupi kvalifikatsioonisõidu ja B-grupi ajatreeningu tulemuste põhjal.
Selle alusel stardivad esimeselt kohalt Marvin Vanluchene – Robbie Bax, teiselt kohalt Etienne Bax – Ondrej Cermak (Holland/Tšehhi) ja kolmandalt Varik – Kunnas. Üheksandana saavad stardipositsiooni valida Reesna – Niitsoo ning Gordejev – Stupelis viieteistkümnendana. Stardipuu taha pääseb 30 ekipaaži, kaks korvipaari on laupäevaste tulemuste põhjal reservis.
Enne hooaja kahte viimast võistlussõitu juhivad Kert Varik ja tema soomlasest korvimees Lari Kunnas (AYR Racing Team, 197 punkti) maailmameistrivõistlustel Etienne Baxi – Ondrej Cermaki ees viie punktiga, neile järgnevad Marvin Vanluchene – Robbie Bax (170 punkti).
Finaaletapi esimene võistlussõit toimub pühapäeval Eesti aja järgi kell 14:15. Teine võistlussõit sõidetakse kell 17:00.
### Response:
MM-tiitli eest heitlev Varik sai finaaletapi kvalifikatsioonis teise koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa meistriks tuli Šveitsi laskur Adrian Schaub 583 silmaga, Aserbaidžaani esindaja Ruslan Lunev sai 583 silmaga teise koha ning Olesk saavutas 582 silmaga kolmanda koha.
Oleskile on see neljandaks täiskasvanute Euroopa meistrivõistluste medaliks. Eelmisel aastal tuli Olesk täiskaliibrilise püstoli harjutuses Euroopa meistriks ning 2017. aastal võitis ta hõbemedali olümpiakiirlaskmise harjutuses ja pronksmedali täiskaliibrilise püstoli harjutuses.
Teistest Eesti laskuritest pälvis Nemo Tabur 12. (575), Fred Raukas 21. (565), Raul Erk 22. (565) ja Reijo Virolainen 27. koha (558).
Olümpiakiirlaskmise võistkonnavõistluses sai Eesti koondis koosseisus Olesk, Tabur ja Raukas kuuenda koha. | Peeter Olesk võitis Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa meistriks tuli Šveitsi laskur Adrian Schaub 583 silmaga, Aserbaidžaani esindaja Ruslan Lunev sai 583 silmaga teise koha ning Olesk saavutas 582 silmaga kolmanda koha.
Oleskile on see neljandaks täiskasvanute Euroopa meistrivõistluste medaliks. Eelmisel aastal tuli Olesk täiskaliibrilise püstoli harjutuses Euroopa meistriks ning 2017. aastal võitis ta hõbemedali olümpiakiirlaskmise harjutuses ja pronksmedali täiskaliibrilise püstoli harjutuses.
Teistest Eesti laskuritest pälvis Nemo Tabur 12. (575), Fred Raukas 21. (565), Raul Erk 22. (565) ja Reijo Virolainen 27. koha (558).
Olümpiakiirlaskmise võistkonnavõistluses sai Eesti koondis koosseisus Olesk, Tabur ja Raukas kuuenda koha.
### Response:
Peeter Olesk võitis Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise avavärav sündis 21. mänguminutil, kui Henrik Ojamaa suurepärase eeltöö tulemusena sahistas Transi võrku vanameister Konstantin Vassiljev. Teise poolaja alguses oli Trans väga lähedal seisu viigistamisele, kuid narvalaste kahjuks tabas Volodõmõr Prõjomovi sooritus latti.
74. minutil mängis vahetusest sekkunud Mark Anders Lepik üle väravast välja tulnud Aleksei Matrossovi. Kõigest kaks minutit hiljem leidis Vassiljev täpse sööduga Lepiku, kes kõmmutas teist korda Transi võrku. 82. minutil lõi Vassiljevi antud nurgalöögist külaliste neljanda värava Hendrik Pürg.
Flora on 29 vooru järel 81 punktiga kindel tabeli liider, teisel kohal olev FCI Levadia jääb neist 13 punkti kaugusele. Trans paikneb 32 punktiga kuuendal positsioonil.
Enne mängu:
Flora on koduliigas võitnud viimased viis kohtumist, sealjuures alistati nädalase vahega kõik lähimad rivaalid: Levadiast oli Flora üle 2:1 ja enne seda võideti 2:0 Nõmme Kaljut ning 2:1 Paide Linnameeskonda.
Just Narva Trans oli viimane meeskond, kes enne Flora edukat seeriat neilt punkte suutis röövida, kui 13. augustil viigistati A. Le Coq Arenal 1:1. Trans on 28 mänguga kogunud 32 punkti, mis asetab nad tabelis kuuendale kohale, Flora on 78 punktiga Levadia ees oma edu suurendanud kümnele punktile.
"Viimane mäng Floraga jättis positiivse mulje, seega lähtume sellest mängust ja proovime tulemust parandada," rääkis mängu eel Narva treener Alexei Eremenko. "Keskendume sellele, mida me Flora ja Legioni vastu kõige paremini tegime. Kuulsin, et Tallinnast tuleb palju fänne, soovin, et meie meeskond sellel tähtsal kohtumisel toetuseta ei jääks."
"Ootame huvitavat mängu tuleva Eesti meistriga. Kutsume fänne meid toetama! Tuleb põnev lahing," lisas Aleksandr Zakarljuka.
"Nad on kindlasti tugev vastane, kuid oleme meeskonnaga valmis ja läheme kolme punkti järele," kinnitas Flora kaitsja Markkus Seppik. | Viimasel veerandtunnil lagunenud Trans sai Floralt suure kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise avavärav sündis 21. mänguminutil, kui Henrik Ojamaa suurepärase eeltöö tulemusena sahistas Transi võrku vanameister Konstantin Vassiljev. Teise poolaja alguses oli Trans väga lähedal seisu viigistamisele, kuid narvalaste kahjuks tabas Volodõmõr Prõjomovi sooritus latti.
74. minutil mängis vahetusest sekkunud Mark Anders Lepik üle väravast välja tulnud Aleksei Matrossovi. Kõigest kaks minutit hiljem leidis Vassiljev täpse sööduga Lepiku, kes kõmmutas teist korda Transi võrku. 82. minutil lõi Vassiljevi antud nurgalöögist külaliste neljanda värava Hendrik Pürg.
Flora on 29 vooru järel 81 punktiga kindel tabeli liider, teisel kohal olev FCI Levadia jääb neist 13 punkti kaugusele. Trans paikneb 32 punktiga kuuendal positsioonil.
Enne mängu:
Flora on koduliigas võitnud viimased viis kohtumist, sealjuures alistati nädalase vahega kõik lähimad rivaalid: Levadiast oli Flora üle 2:1 ja enne seda võideti 2:0 Nõmme Kaljut ning 2:1 Paide Linnameeskonda.
Just Narva Trans oli viimane meeskond, kes enne Flora edukat seeriat neilt punkte suutis röövida, kui 13. augustil viigistati A. Le Coq Arenal 1:1. Trans on 28 mänguga kogunud 32 punkti, mis asetab nad tabelis kuuendale kohale, Flora on 78 punktiga Levadia ees oma edu suurendanud kümnele punktile.
"Viimane mäng Floraga jättis positiivse mulje, seega lähtume sellest mängust ja proovime tulemust parandada," rääkis mängu eel Narva treener Alexei Eremenko. "Keskendume sellele, mida me Flora ja Legioni vastu kõige paremini tegime. Kuulsin, et Tallinnast tuleb palju fänne, soovin, et meie meeskond sellel tähtsal kohtumisel toetuseta ei jääks."
"Ootame huvitavat mängu tuleva Eesti meistriga. Kutsume fänne meid toetama! Tuleb põnev lahing," lisas Aleksandr Zakarljuka.
"Nad on kindlasti tugev vastane, kuid oleme meeskonnaga valmis ja läheme kolme punkti järele," kinnitas Flora kaitsja Markkus Seppik.
### Response:
Viimasel veerandtunnil lagunenud Trans sai Floralt suure kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste 117,5-kilomeetrise võistluse võitis uusmeremaalane Samuel Gaze ajaga neli tundi, 16 minutit ja 51 sekundit. Hõbemedali teenis tiitlit kaitsma tulnud sakslane Andreas Seewald (+0.16) ja pronksi taanlane Simon Andreassen (+0.57). Parima eestlasena sai Peeter Pruus 15. koha, ületades finišijoone ajaga 4:21.41.
"Õnneks sain startida kolmandast reast, kuna sakslased panid kohe tempo peale. Minul oli tunne üpris hea," ütles Pruus peale võistlust. "Esimesel ringil pidin palju energiat kulutama, et metsa vahel hard trail rattaga tehtud vigu korrigeerida. Peale teist tehnilist punkti jooksis grupp uuesti kokku ja ma jätkasin sõitmist viiendal positsioonil, et energiat säästa. Kahjuks teises TP-s ei saanud ma jooki kätte, mis maksis hiljem kätte, jättes oma jälje."
"Kolmandal ringil, kus oli vaja panna, et heal positsioonil tehnilisele osale jõuda, oli mul energia otsas. Lõpu poole läks tunne jälle paremaks, kui joogi ja geelid kätte sain," jätkas Pruus. "Kokkuvõttes ootasin paremat tulemust ja lootsin esimese kuue hulka jõuda. Võtmekohtades jäi asi mõne vea ja jõu taha. Kindlasti mõjutas natuke ka see, et olen viimase pooleteise kuu jooksul teinud vaid ühe stardi. Konditsioon on siiski hea ja lähen hooaja lõppu häid tulemusi püüdma."
Josten Vaidem sai 44. koha ajaga 4:26.36 ning Eesti valitsev maastikumaratoni meister Peeter Tarvis 81. koha ajaga 4:39.44.
Eliitnaiste seltskonnas pälvis maailmameistritiitli prantslanna Pauline Ferrand Prevot, kes sõitis 87,5 kilomeetrit ajaga 3:36.58. Mäletatavasti võitis Prevot kuu aega tagasi veel kaks maailmameistritiitlit, kui oli parim lühirajasõidus ja olümpiakrossis.
Hõbemedaliga pidi leppima sama ajaga finišeerinud brititar Annie Last ja pronksiga olümpiakrossi olümpiavõitja Joanda Neff (+0.02). Eestli valitsev maratoni meister Janelle Uibokand teenis 24. (3:50.05) ja Liisa Ehrberg 25. koha (3:50.07).
"Sõit oli väga raske, sest olen terve nädala võidelnud külmetusega ja ei teadnud, mida oma vormist arvata. Kõige hullem päev ei onud, aga raskeks tegi minu ja Liisa jaoks sõidu stardipositsioon, sest väga palju tekkis pudelikaelu. Kiirel rajal maksis see hea grupi leidmiseks kätte," tõdes Uibokand sõidu järel. "Sõitsime Liisaga pea kogu võistluse koos ja olime üksteisele toeks. Kokkuvõttes jääme rahule ja võtame selle, mis oli võtta, sest andsime endast parima." | Pruus pälvis maastikumaratoni MM-il 15. koha, Uibokand 24. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste 117,5-kilomeetrise võistluse võitis uusmeremaalane Samuel Gaze ajaga neli tundi, 16 minutit ja 51 sekundit. Hõbemedali teenis tiitlit kaitsma tulnud sakslane Andreas Seewald (+0.16) ja pronksi taanlane Simon Andreassen (+0.57). Parima eestlasena sai Peeter Pruus 15. koha, ületades finišijoone ajaga 4:21.41.
"Õnneks sain startida kolmandast reast, kuna sakslased panid kohe tempo peale. Minul oli tunne üpris hea," ütles Pruus peale võistlust. "Esimesel ringil pidin palju energiat kulutama, et metsa vahel hard trail rattaga tehtud vigu korrigeerida. Peale teist tehnilist punkti jooksis grupp uuesti kokku ja ma jätkasin sõitmist viiendal positsioonil, et energiat säästa. Kahjuks teises TP-s ei saanud ma jooki kätte, mis maksis hiljem kätte, jättes oma jälje."
"Kolmandal ringil, kus oli vaja panna, et heal positsioonil tehnilisele osale jõuda, oli mul energia otsas. Lõpu poole läks tunne jälle paremaks, kui joogi ja geelid kätte sain," jätkas Pruus. "Kokkuvõttes ootasin paremat tulemust ja lootsin esimese kuue hulka jõuda. Võtmekohtades jäi asi mõne vea ja jõu taha. Kindlasti mõjutas natuke ka see, et olen viimase pooleteise kuu jooksul teinud vaid ühe stardi. Konditsioon on siiski hea ja lähen hooaja lõppu häid tulemusi püüdma."
Josten Vaidem sai 44. koha ajaga 4:26.36 ning Eesti valitsev maastikumaratoni meister Peeter Tarvis 81. koha ajaga 4:39.44.
Eliitnaiste seltskonnas pälvis maailmameistritiitli prantslanna Pauline Ferrand Prevot, kes sõitis 87,5 kilomeetrit ajaga 3:36.58. Mäletatavasti võitis Prevot kuu aega tagasi veel kaks maailmameistritiitlit, kui oli parim lühirajasõidus ja olümpiakrossis.
Hõbemedaliga pidi leppima sama ajaga finišeerinud brititar Annie Last ja pronksiga olümpiakrossi olümpiavõitja Joanda Neff (+0.02). Eestli valitsev maratoni meister Janelle Uibokand teenis 24. (3:50.05) ja Liisa Ehrberg 25. koha (3:50.07).
"Sõit oli väga raske, sest olen terve nädala võidelnud külmetusega ja ei teadnud, mida oma vormist arvata. Kõige hullem päev ei onud, aga raskeks tegi minu ja Liisa jaoks sõidu stardipositsioon, sest väga palju tekkis pudelikaelu. Kiirel rajal maksis see hea grupi leidmiseks kätte," tõdes Uibokand sõidu järel. "Sõitsime Liisaga pea kogu võistluse koos ja olime üksteisele toeks. Kokkuvõttes jääme rahule ja võtame selle, mis oli võtta, sest andsime endast parima."
### Response:
Pruus pälvis maastikumaratoni MM-il 15. koha, Uibokand 24. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsev Inglismaa meister läks kõigest 55 sekundit pärast kohtuniku avavile juhtima, kui oma hooaja esimese värava lõi Jack Grealish. 16. minutil suurendas City eduseisu Erling Braut Haaland, kes on nüüd seitsme kõrgliiga kohtumisega löönud 11 väravat.
33. minutil jäi kodumeeskond arvulisse vähemusse, kui keskkaitsja Nathan Collins lõi jalaga Grealishile kõhtu, misjärel näitas mängu peakohtunik Anthony Taylor iirlasele punast kaarti. Teise poolaja keskel vormistas lõpptulemuse Phil Fodeni tabamus.
City on seitsme vooru järel 17 punktiga tabeli liider, Wolves asub kuue punktiga 16. kohal. | Uskumatus hoos Haaland vedas Manchester City järjekordse võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsev Inglismaa meister läks kõigest 55 sekundit pärast kohtuniku avavile juhtima, kui oma hooaja esimese värava lõi Jack Grealish. 16. minutil suurendas City eduseisu Erling Braut Haaland, kes on nüüd seitsme kõrgliiga kohtumisega löönud 11 väravat.
33. minutil jäi kodumeeskond arvulisse vähemusse, kui keskkaitsja Nathan Collins lõi jalaga Grealishile kõhtu, misjärel näitas mängu peakohtunik Anthony Taylor iirlasele punast kaarti. Teise poolaja keskel vormistas lõpptulemuse Phil Fodeni tabamus.
City on seitsme vooru järel 17 punktiga tabeli liider, Wolves asub kuue punktiga 16. kohal.
### Response:
Uskumatus hoos Haaland vedas Manchester City järjekordse võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mäng algas tempokalt kui viiendal minutil tegi selleks hetkeks kolm korda skoorinud Marian Hajko Veseli kasuks seisuks 5:3. Seejärel tempo küll aeglustus, kuid võõrustajad kasutasid oma koduväljaku eelise hästi ära ja kümme minutit enne poolaja lõppu oli seis juba 14:5. Tallinnal oli selgelt raskusi rünnakul realiseerimisega ja garderoobi mindi eestlaste kaotusseisul 9:19.
Teise poolaja algus kulges mõlema võistkonna jaoks resultatiivselt, kuid kümnest väravast lähemale Tallinnal saada ei õnnestunud. Danil Gumyanovi ja Kalev Küti väravate järel oli tablool seisuks 17:27. Võõrustajate rünnakuefektiivsus oli sel hetkel 70 protsendi juures, kui Eesti tiimil oli sama näitaja 40.
Lõpuks saigi pealinlastele saatuslikuks suur möödavisatud visete arv, milleks jäi 27, vastastel seevastu 14. Lõppseisuks vormistas Akos Bendicsek Tšehhi klubi poolt vaadatuna 38:27.
Mängu resultatiivseimad olid TJ Sokoli poolt Hajko üheksa (kümnest viskest) ja Bendicsek kaheksa tabamusega (13 viset). HC Tallinna eest viskasid Volodõmõr Štšerban viis (14 viset) ja Uladzislau Barylau kuus väravat (11 viset).
Võistkonnad kohtuvad juba pühapäeval samas kohas ja samal ajal uuesti, kuna Eesti tiim otsustas tänavu oma kodumängu finantskaalutlustel maha müüa. Edasipääseja selgub kahe mängu kokkuvõttes.
Euroopa karikasarja teises ringis asuvad võistlustulle ka Põlva Serviti ja Viljandi HC, kes loosi tahtel omavahel vastamisi lähevad.
HC Tallinna kohtumised Euroopa karikasarjas:
17.09 kell 14.00 - TJ Sokol Nove Veseli - HC Tallinn 38:27 (19:9)
18.09 kell 14.00 - HC Tallinn - TJ Sokol Nove Veseli | HC Tallinn pidi esimeses euromängus vastaste paremust tunnistama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mäng algas tempokalt kui viiendal minutil tegi selleks hetkeks kolm korda skoorinud Marian Hajko Veseli kasuks seisuks 5:3. Seejärel tempo küll aeglustus, kuid võõrustajad kasutasid oma koduväljaku eelise hästi ära ja kümme minutit enne poolaja lõppu oli seis juba 14:5. Tallinnal oli selgelt raskusi rünnakul realiseerimisega ja garderoobi mindi eestlaste kaotusseisul 9:19.
Teise poolaja algus kulges mõlema võistkonna jaoks resultatiivselt, kuid kümnest väravast lähemale Tallinnal saada ei õnnestunud. Danil Gumyanovi ja Kalev Küti väravate järel oli tablool seisuks 17:27. Võõrustajate rünnakuefektiivsus oli sel hetkel 70 protsendi juures, kui Eesti tiimil oli sama näitaja 40.
Lõpuks saigi pealinlastele saatuslikuks suur möödavisatud visete arv, milleks jäi 27, vastastel seevastu 14. Lõppseisuks vormistas Akos Bendicsek Tšehhi klubi poolt vaadatuna 38:27.
Mängu resultatiivseimad olid TJ Sokoli poolt Hajko üheksa (kümnest viskest) ja Bendicsek kaheksa tabamusega (13 viset). HC Tallinna eest viskasid Volodõmõr Štšerban viis (14 viset) ja Uladzislau Barylau kuus väravat (11 viset).
Võistkonnad kohtuvad juba pühapäeval samas kohas ja samal ajal uuesti, kuna Eesti tiim otsustas tänavu oma kodumängu finantskaalutlustel maha müüa. Edasipääseja selgub kahe mängu kokkuvõttes.
Euroopa karikasarja teises ringis asuvad võistlustulle ka Põlva Serviti ja Viljandi HC, kes loosi tahtel omavahel vastamisi lähevad.
HC Tallinna kohtumised Euroopa karikasarjas:
17.09 kell 14.00 - TJ Sokol Nove Veseli - HC Tallinn 38:27 (19:9)
18.09 kell 14.00 - HC Tallinn - TJ Sokol Nove Veseli
### Response:
HC Tallinn pidi esimeses euromängus vastaste paremust tunnistama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Küllap on kõik poes ostukäru lükates kuulnud kõlaritest sulnist juttu, kui palju minuteid (või koguni tunde) õnnestub aastas kokku hoida, kui tarvitada tavalise kassa asemel iseteeninduskassat. Iseenesest on poepidajaist üllas pakkuda ostjatele tasumiseks erisuguseid võimalusi: kiirust hindavad introverdid piiksutavad ise kauba kibekähku läbi ning need, kellel aega rohkem ja kes peavad tähtsaks kassapidajaga suhtlemist (võib-olla soovivad oma kogunenud boonuspuntide kohta küsida), sammuvad kassalindi juurde. Ent selle põhjal, kui vähe tavakassasid enamasti töötab, poeb vägisi hinge kahtlus, et see poodide pealetükkiv mure ostjate aja raiskamise pärast on tegelikult tingitud lihtlabasest soovist pidada palgal võimalikult vähe kassapidajaid, keda on pealegi keeruline sesse ametisse leida.
Nii või teisiti paistab, et masinate eest pole pääsu mujalgi, näiteks kontserdi- ja edaspidi võib-olla ka teatrisaalides. Mõnevõrra küll teistsugused masinad, täpsemalt piletikontrolliväravad, mida võib kohata metroos, lennujaamas, spaas, kinos ja Tallinna ühes kontserdimajaski, on uuest hooajast kasutusel ka Estonia auväärse kontserdisaali fuajees. Kuivõrd võib oletada, et selline (kahtlemata uuenduslik) otsus ei kutsu mitte just kõigis kontserdikülastajates esile rõõmuhõiskeid või vähemalt heakskiitvat pominat, kerkib küsimus, miks otsustas Eesti Kontsert koostöös ERSOga paigaldada elektroonilised piletiväravad.
Kui mõni õel inimene kahtlustab siin nüüd suurt raha kokkuhoidu, siis nende väheste üliõpilaste pealt, kelle uued karjalaskeväravad jätavad ilma õhtusest lepingulisest lisatööst, kontserdikorraldajad rikkaks ei saa. Pealegi kulub ju palju rohkem tööjõudu näiteks kontserdisaali garderoobis, kus endiselt külastajaile usinalt palituid ja kasukaid kätte toimetatakse. Seetõttu on raske vastu vaielda Eesti Kontserdi põhilisele põhjendusele, et väravad võimaldavad senise piletipiiksutamisega võrreldes publikul tunduvalt kiiremini siseneda. Vajalik on see eelkõige sügist ja talve silmas pidades, kui on ilmselt taas oodata kurja viiruse pealetungi, mis juba varsti kolm aastat normaalset elu takistab. Ka kinnitati Eesti Kontserdist, et piletiväravad on püsti pandud nii, et viiruseohu kadumisel saab need eemaldada ja kontserdimaja fuajee näeb välja endine. Ajutistel asjadel on küll kahjuks komme igaveseks jääda, ent loodetavasti ma seekord eksin.
Tulen nüüd garderoobiteema juurde tagasi (küll läbi huumoriprisma, olgu igaks juhuks öeldud): üks variant, kuidas viia sealgi inimkontaktid miinimumini, on likvideerida nagid ja ehitada riidehoid täis kappe. Kontserdi- või teatrikülastaja asetab oma üleriided ahtakesse kappi, suleb elektroonilise võtmega ukse ning kinnitab kummipaelaga varustatud võtme ümber randme või pahkluu – nagu tehakse spaas. Kummipaelavõtmele saab peale kapiukse lukustamise lisada muidki kasulikke funktsioone: näiteks võib sellega puhvetis lunastada kohvi, konjaki ja priske koogitüki, soetada kavalehe jpm. Kõigi kasutatud teenuste eest tasutakse korraga alles (juba jutuks olnud) piletiväravate kaudu väljudes.
Loodetavasti ei saa minu napakatest soovitustest nüüd innustust teatrite haldusjuhid ja turundusinimesed, kellel rasketel aegadel võib turgatada pähe mõte, et maja täielik mehhaniseerimine ja automatiseerimine vabastab kõikidest muredest. Ükski masin ei suuda publikule asendada teenindaja sooja naeratust (mida loodetavasti ei pea enam katma mask) ja lahket sõna. | Tambet Kaugema: paistab, et masinate eest pole pääsu ka kontserdi- ja teatrisaalides | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Küllap on kõik poes ostukäru lükates kuulnud kõlaritest sulnist juttu, kui palju minuteid (või koguni tunde) õnnestub aastas kokku hoida, kui tarvitada tavalise kassa asemel iseteeninduskassat. Iseenesest on poepidajaist üllas pakkuda ostjatele tasumiseks erisuguseid võimalusi: kiirust hindavad introverdid piiksutavad ise kauba kibekähku läbi ning need, kellel aega rohkem ja kes peavad tähtsaks kassapidajaga suhtlemist (võib-olla soovivad oma kogunenud boonuspuntide kohta küsida), sammuvad kassalindi juurde. Ent selle põhjal, kui vähe tavakassasid enamasti töötab, poeb vägisi hinge kahtlus, et see poodide pealetükkiv mure ostjate aja raiskamise pärast on tegelikult tingitud lihtlabasest soovist pidada palgal võimalikult vähe kassapidajaid, keda on pealegi keeruline sesse ametisse leida.
Nii või teisiti paistab, et masinate eest pole pääsu mujalgi, näiteks kontserdi- ja edaspidi võib-olla ka teatrisaalides. Mõnevõrra küll teistsugused masinad, täpsemalt piletikontrolliväravad, mida võib kohata metroos, lennujaamas, spaas, kinos ja Tallinna ühes kontserdimajaski, on uuest hooajast kasutusel ka Estonia auväärse kontserdisaali fuajees. Kuivõrd võib oletada, et selline (kahtlemata uuenduslik) otsus ei kutsu mitte just kõigis kontserdikülastajates esile rõõmuhõiskeid või vähemalt heakskiitvat pominat, kerkib küsimus, miks otsustas Eesti Kontsert koostöös ERSOga paigaldada elektroonilised piletiväravad.
Kui mõni õel inimene kahtlustab siin nüüd suurt raha kokkuhoidu, siis nende väheste üliõpilaste pealt, kelle uued karjalaskeväravad jätavad ilma õhtusest lepingulisest lisatööst, kontserdikorraldajad rikkaks ei saa. Pealegi kulub ju palju rohkem tööjõudu näiteks kontserdisaali garderoobis, kus endiselt külastajaile usinalt palituid ja kasukaid kätte toimetatakse. Seetõttu on raske vastu vaielda Eesti Kontserdi põhilisele põhjendusele, et väravad võimaldavad senise piletipiiksutamisega võrreldes publikul tunduvalt kiiremini siseneda. Vajalik on see eelkõige sügist ja talve silmas pidades, kui on ilmselt taas oodata kurja viiruse pealetungi, mis juba varsti kolm aastat normaalset elu takistab. Ka kinnitati Eesti Kontserdist, et piletiväravad on püsti pandud nii, et viiruseohu kadumisel saab need eemaldada ja kontserdimaja fuajee näeb välja endine. Ajutistel asjadel on küll kahjuks komme igaveseks jääda, ent loodetavasti ma seekord eksin.
Tulen nüüd garderoobiteema juurde tagasi (küll läbi huumoriprisma, olgu igaks juhuks öeldud): üks variant, kuidas viia sealgi inimkontaktid miinimumini, on likvideerida nagid ja ehitada riidehoid täis kappe. Kontserdi- või teatrikülastaja asetab oma üleriided ahtakesse kappi, suleb elektroonilise võtmega ukse ning kinnitab kummipaelaga varustatud võtme ümber randme või pahkluu – nagu tehakse spaas. Kummipaelavõtmele saab peale kapiukse lukustamise lisada muidki kasulikke funktsioone: näiteks võib sellega puhvetis lunastada kohvi, konjaki ja priske koogitüki, soetada kavalehe jpm. Kõigi kasutatud teenuste eest tasutakse korraga alles (juba jutuks olnud) piletiväravate kaudu väljudes.
Loodetavasti ei saa minu napakatest soovitustest nüüd innustust teatrite haldusjuhid ja turundusinimesed, kellel rasketel aegadel võib turgatada pähe mõte, et maja täielik mehhaniseerimine ja automatiseerimine vabastab kõikidest muredest. Ükski masin ei suuda publikule asendada teenindaja sooja naeratust (mida loodetavasti ei pea enam katma mask) ja lahket sõna.
### Response:
Tambet Kaugema: paistab, et masinate eest pole pääsu ka kontserdi- ja teatrisaalides |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumist esiviisikus alustanud Rooba sai veidi üle 16 ja poole minuti mänguaega ning teenis oma hooaja esimese resultatiivsuspunkti, kui andis JYP-i teisele väravale tulemusliku söödu.
JYP-i eest viskasid väravad Aaro Vidgren, Sami Niku, Geoff Platt, Juuso Puutsinen ja Braden Christoffer. Kaotajate eest skoorisid Antti Saarela ja Julius Mattila.
JYP on kahe vooru järel liigatabelis kolme punktiga kuuendal kohal. Laupäeval kohtub Rooba koduklubi Pori Ässätiga. | Robert Rooba andis JYP-i võidumängus väravasöödu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumist esiviisikus alustanud Rooba sai veidi üle 16 ja poole minuti mänguaega ning teenis oma hooaja esimese resultatiivsuspunkti, kui andis JYP-i teisele väravale tulemusliku söödu.
JYP-i eest viskasid väravad Aaro Vidgren, Sami Niku, Geoff Platt, Juuso Puutsinen ja Braden Christoffer. Kaotajate eest skoorisid Antti Saarela ja Julius Mattila.
JYP on kahe vooru järel liigatabelis kolme punktiga kuuendal kohal. Laupäeval kohtub Rooba koduklubi Pori Ässätiga.
### Response:
Robert Rooba andis JYP-i võidumängus väravasöödu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Parlament kiitis sel nädalal heaks raporti, mille järgi ei ole Ungari ei ole enam demokraatlik riik ja praeguse valitsuse all on sellest saanud valitav autokraatia.
Euroopa Parlament ärgitas Euroopa Komisjoni kasutama ära eelarve tingimuslikkuse võimalusi, mille järgi ei eraldataks Ungarile taasterahastu vahendeid enne, kui riik on täitnud kõik liidu poolt esitatud soovitused ning Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused.
Budapest teatas vastasseisu lõpetamise ootuses korruptsioonivastase institutsiooni ja Euroopa raha kasutamise töögrupi loomisest.
"Valitsus on kas nõustunud Euroopa Komisjoni nõudmistega või valdkondades, kus me ei saa nendega nõustuda, oleme jõudnud kompromissile, mis on mõlemale osapoolele rahuldav," ütles Ungari peaministribüroo juht Gergely Gulyas.
Kava kohaselt hakkaks uued seadused kehtima novembrist. | Ungari plaanib Euroopa raha saamiseks seadusemuudatusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Parlament kiitis sel nädalal heaks raporti, mille järgi ei ole Ungari ei ole enam demokraatlik riik ja praeguse valitsuse all on sellest saanud valitav autokraatia.
Euroopa Parlament ärgitas Euroopa Komisjoni kasutama ära eelarve tingimuslikkuse võimalusi, mille järgi ei eraldataks Ungarile taasterahastu vahendeid enne, kui riik on täitnud kõik liidu poolt esitatud soovitused ning Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused.
Budapest teatas vastasseisu lõpetamise ootuses korruptsioonivastase institutsiooni ja Euroopa raha kasutamise töögrupi loomisest.
"Valitsus on kas nõustunud Euroopa Komisjoni nõudmistega või valdkondades, kus me ei saa nendega nõustuda, oleme jõudnud kompromissile, mis on mõlemale osapoolele rahuldav," ütles Ungari peaministribüroo juht Gergely Gulyas.
Kava kohaselt hakkaks uued seadused kehtima novembrist.
### Response:
Ungari plaanib Euroopa raha saamiseks seadusemuudatusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel nädalavahetusel toimuvad Tallinnas arutelud, mis hakkavad kujundama NATO-t ja meie kollektiivkaitset eelseisvatel aastatel või isegi aastakümnetel. Selleks tööks loodi kindel alus Madridi tippkohtumisel. Nüüd seisame meie ja eelkõige NATO kõige silmapaistvamad sõjalised juhid silmitsi raske ülesandega muuta need suunised millekski käegakatsutavaks. Millekski, mis tagab Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku praegusel kriitilisel hetkel meie ajaloos. Sellest sõltub piirkonna ühtsus ja vabadus. Eesti jaoks on see eksistentsiaalne küsimus.
Praegu peetakse eksistentsiaalset lahingut Ukrainas. Olen kindel, et me kõik oleme tundnud kergendust tänu Ukraina viimaste nädalate võitudele lahinguväljal. Kergendust ja tulevikulootust mitte ainult Ukraina, vaid ka Euroopa jaoks.
Me võime isegi tunda teatavat uhkust, sest paljud meist on aidanud nendele edusammudele kaasa, toetades Ukraina kaitsejõudude väljaõpet või annetades sõjalist varustust ja relvi ning jagades luureinfot. Kui keegi vajas veel tõendeid selle kohta, et Ukraina on seda tööd väärt, siis neid tundub meil neid nüüd küllaga olevat.
Just nüüd on aeg tagada, et Ukraina saaks nende esialgsete võitude toel edasi liikuda. Me kõik teame, et sõda pole kaugeltki läbi. See tähendab sõjalise abi jätkamist iga hinna eest. Ukraina edusammudelt kasu lõikamata jätmine oleks suur viga. Lõpetamata või külmutatud konflikt Ukrainas oleks kui mädanev haav Euroopa südames ja hoiaks meid veel aastaid Venemaaga vastasseisus.
Samuti soovin rääkida Ukraina lõpliku võidu ja Venemaa kaotuse küsimusest. Ma tean, et Venemaa kaotuse tagajärjed Euroopa julgeoleku jaoks tekitavad osades mõningast muret. Muret võidakse tunda ka sellepärast, et Venemaa praegune jõuvertikaal võib Ukrainas sõjalise lüüasaamise tagajärjel laguneda. Ehk laguneb terve Venemaa.
Minu esimene soovitus on hoiduda Venemaa-poliitikast, mis põhineb ebastabiilsuse kartusel. Me oleme selles olukorras juba olnud. 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses pigistasid lääne juhid Nõukogude Liidu ja hiljem Venemaa juhtkonna stabiilsusele omistatud tähtsusest tingituna Venemaa võetud poliitilise suuna suhtes silma kinni. Nii Mihhail Gorbatšov kui ka Boriss Jeltsin rõhusid hirmudele, et nende kadumine võimult tooks Venemaal pukki ebameeldivad tegelased. Kahjuks läks nii kõigest hoolimata.
Tagasi vaadates oli viga, et me ei tunnistanud otse ega tegelenud varajaste märkidega sellest, et Venemaa ei olnud oma imperialistlikke eesmärke hüljanud ja oli valmis rikkuma olulisi demokraatlikke põhimõtteid. Rääkimata inimõiguste eiramisest.
Läänele pakuti sama ühiskondlikku kokkulepet, mis Venemaa rahvale: stabiilsust ja majanduslikku õitsengut demokraatia tagasikäigu ja agressiivse rahvusvahelise käitumise aktsepteerimise eest. Ärgem langegem taas sellesse lõksu.
Venemaa ebastabiilsus võib loomulikult olla oht. Praegune stabiilsuse vorm, mis võimaldab Venemaal naaberriikidesse sisse tungida ning õõnestada lääne demokraatlikke riike korruptsiooni, energiaga seotud väljapressimise, infosõja ja mõjuoperatsioonide abil, ei saa aga olla status quo, mida säilitada soovime.
Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse seisukohast on kõige tõhusam strateegia endiselt Venemaa ohjeldamine nii majanduslikus, poliitilises kui ka sõjalises mõttes. Sõjalise poole pealt tähendab see NATO tõeliselt usaldusväärset heidutust ja kaitsevõimet ettenihutatud kaitse vormis, et Venemaa võimalikule agressioonile vastu seista.
Võime olla kindlad, et ükskõik millised sisepoliitilised probleemid ka Ukrainas lüüasaamisele ei järgneks, jääb püsima putinistlik ideoloogia, millega nähakse ette kontrolli taaskehtestamine Venemaa mõjupiirkonna üle, Euroopa killustumine ja Atlandi-ülese sideme katkemine. Seetõttu peab meie vastupanu sellistele püüdlustele olema vankumatu. Just see peaks olema meie poliitika eesmärk.
Meie ülesanne ei ole Putinit ja ülejäänud Venemaa juhtkonda häbist päästa. Nad vastutavad täielikult toimepandud kuritegude, Ukrainat rünnates tehtud vea ja selle laiemate tagajärgede eest Venemaale ning neid tuleks ka sellisena kohelda.
"Venemaa võib olla sõda kaotamas, kuid NATO-t endiselt Venemaalt ähvardava terava ohu alahindamine oleks viga."
Tulgem aga nüüd tagasi lähipäevil ees seisva töö juurde. Kuidas saaksime end tervel NATO territooriumil kõige paremini kaitsta? Venemaa võib olla sõda kaotamas, kuid NATO-t endiselt Venemaalt ähvardava terava ohu alahindamine oleks viga. Samuti ei saa me unustada üha suurenevat džihaaditerrorismi ohtu maailma piirkondades, mis on NATO jaoks ülitähtsad.
Eesti on riik, mis on alati uskunud autonoomiasse ja ise hakkama saamisse. Sellepärast arendame suure julgeolekuohuga silmitsi seistes just võimet end ka ise aidata. Kuigi NATO ja Atlandi-ülene side jäävad Eesti julgeoleku alustalaks, on Eestil tõsine kavatsus olla valmis end ise kaitsma.
Ainuüksi selle aasta esimese kuue kuuga on Eesti valitsus täiendavalt eraldanud kaitsekulutuste tarbeks pea miljard eurot. Me juba arendame uusi võimeid, täiendame laskemoonavarusid ja tõstame reservväe süsteemi reageerimisvõimet.
Meie eesmärk on luua Eestisse liitlaste abiga diviis ning parandada siinsete NATO vägede majutus- ja väljaõppetingimusi. Uuringuandmetest nähtub, et meie rahva kaitsetahe on suurem kui kunagi varem ja ligi 70 protsenti eestlastest on valmis Eesti kaitses ise kaasa lööma.
Ma tean, et seda öeldakse sageli, kuid selle kordamine ei ole kunagi liiast: Eesti on südamest tänulik panuse eest, mille NATO liitlased on andnud ja annavad ka edaspidi meie kaitsmisesse. Meie arutelud NATO-s võivad olla tulised ning me pole alati ühel nõul. Mina ja kõik eestlased teame aga, et saame oma liitlastele loota, ning me ei unusta seda kunagi. Seega tänan eesti rahva nimel NATO juhte ja vägesid, kes on meiega siin koostööd teinud. | Alar Karis: meie ülesanne ei ole Putinit ja Venemaa juhtkonda häbist päästa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel nädalavahetusel toimuvad Tallinnas arutelud, mis hakkavad kujundama NATO-t ja meie kollektiivkaitset eelseisvatel aastatel või isegi aastakümnetel. Selleks tööks loodi kindel alus Madridi tippkohtumisel. Nüüd seisame meie ja eelkõige NATO kõige silmapaistvamad sõjalised juhid silmitsi raske ülesandega muuta need suunised millekski käegakatsutavaks. Millekski, mis tagab Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku praegusel kriitilisel hetkel meie ajaloos. Sellest sõltub piirkonna ühtsus ja vabadus. Eesti jaoks on see eksistentsiaalne küsimus.
Praegu peetakse eksistentsiaalset lahingut Ukrainas. Olen kindel, et me kõik oleme tundnud kergendust tänu Ukraina viimaste nädalate võitudele lahinguväljal. Kergendust ja tulevikulootust mitte ainult Ukraina, vaid ka Euroopa jaoks.
Me võime isegi tunda teatavat uhkust, sest paljud meist on aidanud nendele edusammudele kaasa, toetades Ukraina kaitsejõudude väljaõpet või annetades sõjalist varustust ja relvi ning jagades luureinfot. Kui keegi vajas veel tõendeid selle kohta, et Ukraina on seda tööd väärt, siis neid tundub meil neid nüüd küllaga olevat.
Just nüüd on aeg tagada, et Ukraina saaks nende esialgsete võitude toel edasi liikuda. Me kõik teame, et sõda pole kaugeltki läbi. See tähendab sõjalise abi jätkamist iga hinna eest. Ukraina edusammudelt kasu lõikamata jätmine oleks suur viga. Lõpetamata või külmutatud konflikt Ukrainas oleks kui mädanev haav Euroopa südames ja hoiaks meid veel aastaid Venemaaga vastasseisus.
Samuti soovin rääkida Ukraina lõpliku võidu ja Venemaa kaotuse küsimusest. Ma tean, et Venemaa kaotuse tagajärjed Euroopa julgeoleku jaoks tekitavad osades mõningast muret. Muret võidakse tunda ka sellepärast, et Venemaa praegune jõuvertikaal võib Ukrainas sõjalise lüüasaamise tagajärjel laguneda. Ehk laguneb terve Venemaa.
Minu esimene soovitus on hoiduda Venemaa-poliitikast, mis põhineb ebastabiilsuse kartusel. Me oleme selles olukorras juba olnud. 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses pigistasid lääne juhid Nõukogude Liidu ja hiljem Venemaa juhtkonna stabiilsusele omistatud tähtsusest tingituna Venemaa võetud poliitilise suuna suhtes silma kinni. Nii Mihhail Gorbatšov kui ka Boriss Jeltsin rõhusid hirmudele, et nende kadumine võimult tooks Venemaal pukki ebameeldivad tegelased. Kahjuks läks nii kõigest hoolimata.
Tagasi vaadates oli viga, et me ei tunnistanud otse ega tegelenud varajaste märkidega sellest, et Venemaa ei olnud oma imperialistlikke eesmärke hüljanud ja oli valmis rikkuma olulisi demokraatlikke põhimõtteid. Rääkimata inimõiguste eiramisest.
Läänele pakuti sama ühiskondlikku kokkulepet, mis Venemaa rahvale: stabiilsust ja majanduslikku õitsengut demokraatia tagasikäigu ja agressiivse rahvusvahelise käitumise aktsepteerimise eest. Ärgem langegem taas sellesse lõksu.
Venemaa ebastabiilsus võib loomulikult olla oht. Praegune stabiilsuse vorm, mis võimaldab Venemaal naaberriikidesse sisse tungida ning õõnestada lääne demokraatlikke riike korruptsiooni, energiaga seotud väljapressimise, infosõja ja mõjuoperatsioonide abil, ei saa aga olla status quo, mida säilitada soovime.
Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse seisukohast on kõige tõhusam strateegia endiselt Venemaa ohjeldamine nii majanduslikus, poliitilises kui ka sõjalises mõttes. Sõjalise poole pealt tähendab see NATO tõeliselt usaldusväärset heidutust ja kaitsevõimet ettenihutatud kaitse vormis, et Venemaa võimalikule agressioonile vastu seista.
Võime olla kindlad, et ükskõik millised sisepoliitilised probleemid ka Ukrainas lüüasaamisele ei järgneks, jääb püsima putinistlik ideoloogia, millega nähakse ette kontrolli taaskehtestamine Venemaa mõjupiirkonna üle, Euroopa killustumine ja Atlandi-ülese sideme katkemine. Seetõttu peab meie vastupanu sellistele püüdlustele olema vankumatu. Just see peaks olema meie poliitika eesmärk.
Meie ülesanne ei ole Putinit ja ülejäänud Venemaa juhtkonda häbist päästa. Nad vastutavad täielikult toimepandud kuritegude, Ukrainat rünnates tehtud vea ja selle laiemate tagajärgede eest Venemaale ning neid tuleks ka sellisena kohelda.
"Venemaa võib olla sõda kaotamas, kuid NATO-t endiselt Venemaalt ähvardava terava ohu alahindamine oleks viga."
Tulgem aga nüüd tagasi lähipäevil ees seisva töö juurde. Kuidas saaksime end tervel NATO territooriumil kõige paremini kaitsta? Venemaa võib olla sõda kaotamas, kuid NATO-t endiselt Venemaalt ähvardava terava ohu alahindamine oleks viga. Samuti ei saa me unustada üha suurenevat džihaaditerrorismi ohtu maailma piirkondades, mis on NATO jaoks ülitähtsad.
Eesti on riik, mis on alati uskunud autonoomiasse ja ise hakkama saamisse. Sellepärast arendame suure julgeolekuohuga silmitsi seistes just võimet end ka ise aidata. Kuigi NATO ja Atlandi-ülene side jäävad Eesti julgeoleku alustalaks, on Eestil tõsine kavatsus olla valmis end ise kaitsma.
Ainuüksi selle aasta esimese kuue kuuga on Eesti valitsus täiendavalt eraldanud kaitsekulutuste tarbeks pea miljard eurot. Me juba arendame uusi võimeid, täiendame laskemoonavarusid ja tõstame reservväe süsteemi reageerimisvõimet.
Meie eesmärk on luua Eestisse liitlaste abiga diviis ning parandada siinsete NATO vägede majutus- ja väljaõppetingimusi. Uuringuandmetest nähtub, et meie rahva kaitsetahe on suurem kui kunagi varem ja ligi 70 protsenti eestlastest on valmis Eesti kaitses ise kaasa lööma.
Ma tean, et seda öeldakse sageli, kuid selle kordamine ei ole kunagi liiast: Eesti on südamest tänulik panuse eest, mille NATO liitlased on andnud ja annavad ka edaspidi meie kaitsmisesse. Meie arutelud NATO-s võivad olla tulised ning me pole alati ühel nõul. Mina ja kõik eestlased teame aga, et saame oma liitlastele loota, ning me ei unusta seda kunagi. Seega tänan eesti rahva nimel NATO juhte ja vägesid, kes on meiega siin koostööd teinud.
### Response:
Alar Karis: meie ülesanne ei ole Putinit ja Venemaa juhtkonda häbist päästa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ka 2020/21 hooajal Lakersis mänginud Schröder sõlmis klubiga üheaastase lepingu, millega ta teenib 2,64 miljonit USA dollarit. Schröder on suve alguses Lakersi peatreeneriks määratud Darvin Hamile tuttav mängija Atlanta Hawksi aegadest. Schröder mängis Hawksis aastatel 2013 kuni 2018, Ham oli toona meeskonna abitreener.
"Meil on äärmiselt hea meel, et Dennis Schröder naaseb Lakersisse," kommenteeris Lakersi peamänedžer Rob Pelinka. "Dennist ja peatreeneri Hami ühendab mitte ainult ühine ajalugu, vaid nad peegeldavad ka teineteise mentaliteeti. Nad on mõlemad vaimselt väga tugevad ja võiduhimulised mehed."
Schröder viskas 2020/21 hooajal Lakersi eest keskmiselt 15,4 punkti ja andis 5,8 korvisöötu, kuid hooaja järel keeldus ta Lakersi pakutud 80 miljoni dollari suurusest lepingust. Eelmisel hooajal mängis sakslane nii Boston Celticsi kui ka Houston Rocketsi eest.
OFFICIAL: That's Tuff pic.twitter.com/KgxrU527U1
— Los Angeles Lakers (@Lakers) September 17, 2022 | Dennis Schröderist saab taas LeBron Jamesi meeskonnakaaslane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ka 2020/21 hooajal Lakersis mänginud Schröder sõlmis klubiga üheaastase lepingu, millega ta teenib 2,64 miljonit USA dollarit. Schröder on suve alguses Lakersi peatreeneriks määratud Darvin Hamile tuttav mängija Atlanta Hawksi aegadest. Schröder mängis Hawksis aastatel 2013 kuni 2018, Ham oli toona meeskonna abitreener.
"Meil on äärmiselt hea meel, et Dennis Schröder naaseb Lakersisse," kommenteeris Lakersi peamänedžer Rob Pelinka. "Dennist ja peatreeneri Hami ühendab mitte ainult ühine ajalugu, vaid nad peegeldavad ka teineteise mentaliteeti. Nad on mõlemad vaimselt väga tugevad ja võiduhimulised mehed."
Schröder viskas 2020/21 hooajal Lakersi eest keskmiselt 15,4 punkti ja andis 5,8 korvisöötu, kuid hooaja järel keeldus ta Lakersi pakutud 80 miljoni dollari suurusest lepingust. Eelmisel hooajal mängis sakslane nii Boston Celticsi kui ka Houston Rocketsi eest.
OFFICIAL: That's Tuff pic.twitter.com/KgxrU527U1
— Los Angeles Lakers (@Lakers) September 17, 2022
### Response:
Dennis Schröderist saab taas LeBron Jamesi meeskonnakaaslane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MK-sarjas hakkavad nii naised kui mehed võistlema 10 ja 20 km distantsidel, 10+10 km suusavahetusega sõidus ja 50 km maratonis. Seni olid naistel distantsid 10 km, 15 km, 7,5+7,5 km ja 30 km ning meestel vastavalt 15 km, 30 km, 15+15 km ja 50 km.
Juba laupäeval võistlevad nii naised kui mehed rullsuuskadel Norras Holmenkolleni Skishow'l 15 km distantsil, mistõttu on nüüd sõna võtnud ka suusalegend Johaug. "Pean ütlema, et olen isiklikult FIS-i uue süsteemi - et mehed ja naised peaksid läbima sama pikki distantse - suhtes äärmiselt skeptiline," tõdes norralanna laupäeval.
"Mul on tunne, et olen juba aastaid kuulnud, kuidas edestan konkurente liiga suure vahega ja see rikub suusatamist. Murdmaasuusatamine ei ole Euroopas populaarne, sest vahed ongi suured," lisas Johaug, kelle sõnul on distantside võrdsustamine samm vales suunas: "ma arvan, et see ei peaks olema osa suusatamise tulevikust, eriti teades, et murdmaasuusatamise vaadatavus on langustrendis."
"Nüüd võrdsustab FIS distantsid ja tüdrukud peavad sõitma 50 km. Ajavahed muutuvad järjest suuremaks. Televaatajad istuvad ja mõtlevad: "jumala eest, ta võidab nii suure vahega!"" sõnas norralanna.
Holmenkolleni rullsuusavõistlusel osaleb vaid 19 naist 51 mehe vastu, muuhulgas on naiste seas võistlemas vaid kolm Norra suusakoondislast. "Muidugi on kahju, et võistlejaid on nii vähe. Pool koondist elab Trondheimis, seega mõistan, et raske treeningperioodi keskel on raske ja kulukas lõunasse rullsuusavõistlusele reisida, aga samal ajal saab ainult võistlustel osaledes publikut juurde," jätkas Johaug.
"On väga tähtis, et huvi murdmaasuusatamise vastu jääks kestma ja eriti nüüd, kui Norra on hea ka teistel spordialadel. Meie ala sportlased peavad just nüüd võistlema ja esinema, et ala populaarsust ka suvel üleval hoida," vahendab NRK neljakordse olümpiavõitja sõnu. | Johaug kritiseeris FIS-i: suusatamine liigub vales suunas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MK-sarjas hakkavad nii naised kui mehed võistlema 10 ja 20 km distantsidel, 10+10 km suusavahetusega sõidus ja 50 km maratonis. Seni olid naistel distantsid 10 km, 15 km, 7,5+7,5 km ja 30 km ning meestel vastavalt 15 km, 30 km, 15+15 km ja 50 km.
Juba laupäeval võistlevad nii naised kui mehed rullsuuskadel Norras Holmenkolleni Skishow'l 15 km distantsil, mistõttu on nüüd sõna võtnud ka suusalegend Johaug. "Pean ütlema, et olen isiklikult FIS-i uue süsteemi - et mehed ja naised peaksid läbima sama pikki distantse - suhtes äärmiselt skeptiline," tõdes norralanna laupäeval.
"Mul on tunne, et olen juba aastaid kuulnud, kuidas edestan konkurente liiga suure vahega ja see rikub suusatamist. Murdmaasuusatamine ei ole Euroopas populaarne, sest vahed ongi suured," lisas Johaug, kelle sõnul on distantside võrdsustamine samm vales suunas: "ma arvan, et see ei peaks olema osa suusatamise tulevikust, eriti teades, et murdmaasuusatamise vaadatavus on langustrendis."
"Nüüd võrdsustab FIS distantsid ja tüdrukud peavad sõitma 50 km. Ajavahed muutuvad järjest suuremaks. Televaatajad istuvad ja mõtlevad: "jumala eest, ta võidab nii suure vahega!"" sõnas norralanna.
Holmenkolleni rullsuusavõistlusel osaleb vaid 19 naist 51 mehe vastu, muuhulgas on naiste seas võistlemas vaid kolm Norra suusakoondislast. "Muidugi on kahju, et võistlejaid on nii vähe. Pool koondist elab Trondheimis, seega mõistan, et raske treeningperioodi keskel on raske ja kulukas lõunasse rullsuusavõistlusele reisida, aga samal ajal saab ainult võistlustel osaledes publikut juurde," jätkas Johaug.
"On väga tähtis, et huvi murdmaasuusatamise vastu jääks kestma ja eriti nüüd, kui Norra on hea ka teistel spordialadel. Meie ala sportlased peavad just nüüd võistlema ja esinema, et ala populaarsust ka suvel üleval hoida," vahendab NRK neljakordse olümpiavõitja sõnu.
### Response:
Johaug kritiseeris FIS-i: suusatamine liigub vales suunas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Dahlin valiti ametis jätkama ühehäälselt, sest kandideeris presidendivalimistel konkurendita. Järgmised neli aastat on IBU asepresidendiks tšehh Jiri Hamza, kes oli kohale samuti ainus kandidaat.
Dahlin valiti IBU presidendiks neli aastat tagasi, kui temast sai norralase Anders Bessebergi asendaja.
IBU uude juhatusse kuuluvad Franz Steinle, Tim Farcnik, Tore Boygard, Fabien Saguez, Nathalie Santer ja Jekaterina Dafovska. IBU tehnilisse komiteesse nimetati lisaks Hillar Zahknale veel Felix Bitterling, Ulrika Öberg, Michal Zichacek, Sara Studebaker-Hall, Christophe Vassallo, Fabrizio Curtaz, Per Arne Botnan, Tomi-Pekka Riihivuori ja Dejan Brajdic. Zahkna on komiteesse kuulunud alates 2018. aastast. | Rootslane jätkab rahvusvahelise laskesuusaelu juhtimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dahlin valiti ametis jätkama ühehäälselt, sest kandideeris presidendivalimistel konkurendita. Järgmised neli aastat on IBU asepresidendiks tšehh Jiri Hamza, kes oli kohale samuti ainus kandidaat.
Dahlin valiti IBU presidendiks neli aastat tagasi, kui temast sai norralase Anders Bessebergi asendaja.
IBU uude juhatusse kuuluvad Franz Steinle, Tim Farcnik, Tore Boygard, Fabien Saguez, Nathalie Santer ja Jekaterina Dafovska. IBU tehnilisse komiteesse nimetati lisaks Hillar Zahknale veel Felix Bitterling, Ulrika Öberg, Michal Zichacek, Sara Studebaker-Hall, Christophe Vassallo, Fabrizio Curtaz, Per Arne Botnan, Tomi-Pekka Riihivuori ja Dejan Brajdic. Zahkna on komiteesse kuulunud alates 2018. aastast.
### Response:
Rootslane jätkab rahvusvahelise laskesuusaelu juhtimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval oli Eesti hinnapiirkonnas päeva keskmine hind 164,38 eurot megavatt-tunnist.
Odavaim tund on Eestis pühapäeva varahommikul kella viiest kuueni, mil megavatt-tund maksab 34,02 eurot.
Kõige kallim on börsielekter pühapäeva õhtul kella kaheksast üheksani, mil hind ulatub 276,14 euroni megavatt-tunni kohta.
Päeva keskel kõigub hind ligikaudu 100 euro ümber megavatt-tunni eest.
Soomes langeb päeva keskmine hind pühapäeval 98,16 eurole, Lätis ja Leedus 116,11 eurole. Soome jaoks tähendab see päev varasemaga võrreldes ligikaudu 10-eurost langust, Lätis ja Leedus aga 130-eurost langust. | Elektri börsihind langeb pühapäeval 113,65 eurole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval oli Eesti hinnapiirkonnas päeva keskmine hind 164,38 eurot megavatt-tunnist.
Odavaim tund on Eestis pühapäeva varahommikul kella viiest kuueni, mil megavatt-tund maksab 34,02 eurot.
Kõige kallim on börsielekter pühapäeva õhtul kella kaheksast üheksani, mil hind ulatub 276,14 euroni megavatt-tunni kohta.
Päeva keskel kõigub hind ligikaudu 100 euro ümber megavatt-tunni eest.
Soomes langeb päeva keskmine hind pühapäeval 98,16 eurole, Lätis ja Leedus 116,11 eurole. Soome jaoks tähendab see päev varasemaga võrreldes ligikaudu 10-eurost langust, Lätis ja Leedus aga 130-eurost langust.
### Response:
Elektri börsihind langeb pühapäeval 113,65 eurole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maslennikov kogus Nõukogude Liidus tuntust "Sherlock Holmes'i" filmiseeria lavastajana, mis valmisid aastatel 1979–1986.
Maslennikovi surmast teatas Venemaa operaatorite liit. | Suri Vene "Sherlock Holmes'i" filmide režissöör Igor Maslennikov | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maslennikov kogus Nõukogude Liidus tuntust "Sherlock Holmes'i" filmiseeria lavastajana, mis valmisid aastatel 1979–1986.
Maslennikovi surmast teatas Venemaa operaatorite liit.
### Response:
Suri Vene "Sherlock Holmes'i" filmide režissöör Igor Maslennikov |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval on kavas kaks kohtumist. Kell 15 pannakse pall mängu Sepa jalgpallikeskuses, kus Tartu JK Tammeka võõrustab JK Tallinna Kalevit. Kalevil mõlguvad mõttes revanšiplaanid, sest naiskondade viimases omavahelises kohtumises noppis Tammeka võõrsil 3:0 võidu. Liigatabelis hoiab Kalev kindlalt kolmandat kohta, kui 18 mänguga on kogutud 34 punkti. Tammeka peab põnevat heitlust neljanda koha nimel, kui praegu jäädakse Tabasalust maha ühe punktiga.
Kell 17 algavas kohtumises sõidab JK Tabasalu külla Tuleviku ja Suure-Jaani Unitedi ühendnaiskonnale, kui mäng peetakse Viljandi Männimäe jalgpallihallis. Naiskonnad peavad liigatabelis võitlust vägagi erinevatele kohtadele. Uustulija Tabasalu loodab pärast tabeli poolitamist jätkata kohtumisi ülemises pooles ning selle jaoks on vaja kinni hoida neljandast kohast. Ühendnaiskonna hooaeg on seni kulgenud üle kivide ja kändude ning praegu ollakse viie punktiga viimasel ehk kaheksandal tabelireal. Koht eespool olevast Põlva Lootosest ollakse maas kahe punktiga.
Tabasalu poolkaitsja Natali Sigijane: "jäänud on kolm mängu enne kui tabel poolitatakse ning teame, kui oluline iga mäng on. Saime eelmise nädala mängust enesekindlust juurde, kuid ei saa tulevat vastast alahinnata. Läheme hea emotsiooni ja tugeva tahtega kolme punkti järele."
Pühapäeval on võistlustules samuti neli naiskonda. Kell 12 saab alguse Soccernet TV kohtumine, kui Tallinna FC Flora võõrustab Lilleküla harjutusväljakul Pärnu JK Vaprust. Flora hoiab liigatabelis 54 punktiga esikohta, kui seni pole liigas punkte kaotatud. Vaprus hoidis liigas pikalt neljandat positsiooni, kuid on praeguseks langenud kuuendaks, kus ollakse 17 punktiga. Flora käis väljakul ka kolmapäeval, kui võõrsil alistati Põlva Lootos 11:1.
Flora abitreener Maria Sootak: "oleme taas tagasi tavalisel liigalainel ja eesmärk on kodus sellel laineharjal kõrgelt edasi sõita."
Kaitsja Kelly Rosen: "Pärnuga kodumäng, tahame jätkata võitude lainel."
Kell 15 on kavas vooru viimane mäng, kui Põlva Lootospargis kohtuvad Põlva FC Lootos ja Saku Sporting. Kui Sporting on medalijahil, hoides 41 punktiga teist kohta, siis Lootos heitleb liigasse püsimajäämise nimel. Praegu hoitakse seitsme punktiga eelviimast ehk seitsmendat positsiooni. Omavahel on tänavu vastamisi mindud vaid korra, kui Sporting jäi peale tulemusega 3:0.
Lootose peatreener Kaido Kukli: "teine karm mäng järjest tugeva vastase vastu. Sooviks skoori mõistlikkuse piires hoida."
Ründaja Kärt Hüdsi: "tuleb teha väga hea mäng, et Sakut üllatada. Loodan, et vaatamata tihedale mängugraafikule oleme mänguks heas füüsilises konditsioonis ja suudame pakkuda Sakule korraliku lahingu."
Sportingu ründaja Emma Treiberg: "soovime luua ilusaid rünnakuid, mille realiseerimisprotsent on võimalikult kõrge." | Naiste meistriliigas jätkub võitlus olulise neljanda koha nimel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval on kavas kaks kohtumist. Kell 15 pannakse pall mängu Sepa jalgpallikeskuses, kus Tartu JK Tammeka võõrustab JK Tallinna Kalevit. Kalevil mõlguvad mõttes revanšiplaanid, sest naiskondade viimases omavahelises kohtumises noppis Tammeka võõrsil 3:0 võidu. Liigatabelis hoiab Kalev kindlalt kolmandat kohta, kui 18 mänguga on kogutud 34 punkti. Tammeka peab põnevat heitlust neljanda koha nimel, kui praegu jäädakse Tabasalust maha ühe punktiga.
Kell 17 algavas kohtumises sõidab JK Tabasalu külla Tuleviku ja Suure-Jaani Unitedi ühendnaiskonnale, kui mäng peetakse Viljandi Männimäe jalgpallihallis. Naiskonnad peavad liigatabelis võitlust vägagi erinevatele kohtadele. Uustulija Tabasalu loodab pärast tabeli poolitamist jätkata kohtumisi ülemises pooles ning selle jaoks on vaja kinni hoida neljandast kohast. Ühendnaiskonna hooaeg on seni kulgenud üle kivide ja kändude ning praegu ollakse viie punktiga viimasel ehk kaheksandal tabelireal. Koht eespool olevast Põlva Lootosest ollakse maas kahe punktiga.
Tabasalu poolkaitsja Natali Sigijane: "jäänud on kolm mängu enne kui tabel poolitatakse ning teame, kui oluline iga mäng on. Saime eelmise nädala mängust enesekindlust juurde, kuid ei saa tulevat vastast alahinnata. Läheme hea emotsiooni ja tugeva tahtega kolme punkti järele."
Pühapäeval on võistlustules samuti neli naiskonda. Kell 12 saab alguse Soccernet TV kohtumine, kui Tallinna FC Flora võõrustab Lilleküla harjutusväljakul Pärnu JK Vaprust. Flora hoiab liigatabelis 54 punktiga esikohta, kui seni pole liigas punkte kaotatud. Vaprus hoidis liigas pikalt neljandat positsiooni, kuid on praeguseks langenud kuuendaks, kus ollakse 17 punktiga. Flora käis väljakul ka kolmapäeval, kui võõrsil alistati Põlva Lootos 11:1.
Flora abitreener Maria Sootak: "oleme taas tagasi tavalisel liigalainel ja eesmärk on kodus sellel laineharjal kõrgelt edasi sõita."
Kaitsja Kelly Rosen: "Pärnuga kodumäng, tahame jätkata võitude lainel."
Kell 15 on kavas vooru viimane mäng, kui Põlva Lootospargis kohtuvad Põlva FC Lootos ja Saku Sporting. Kui Sporting on medalijahil, hoides 41 punktiga teist kohta, siis Lootos heitleb liigasse püsimajäämise nimel. Praegu hoitakse seitsme punktiga eelviimast ehk seitsmendat positsiooni. Omavahel on tänavu vastamisi mindud vaid korra, kui Sporting jäi peale tulemusega 3:0.
Lootose peatreener Kaido Kukli: "teine karm mäng järjest tugeva vastase vastu. Sooviks skoori mõistlikkuse piires hoida."
Ründaja Kärt Hüdsi: "tuleb teha väga hea mäng, et Sakut üllatada. Loodan, et vaatamata tihedale mängugraafikule oleme mänguks heas füüsilises konditsioonis ja suudame pakkuda Sakule korraliku lahingu."
Sportingu ründaja Emma Treiberg: "soovime luua ilusaid rünnakuid, mille realiseerimisprotsent on võimalikult kõrge."
### Response:
Naiste meistriliigas jätkub võitlus olulise neljanda koha nimel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kodumeeskond Forest läks pärast Taiwo Awoniyi 11. minuti väravat vaheajale minimaalses eduseisus, ent Fulham vastas teise poolaja alguses turmtulega: 54. minutil sahistas võõrustajate võrku Tosin Adarabioyo, 57. minutil Joao Palhinha ning omakorda kolm minutit hiljem Harrison Reed.
Lewis O'Brieni tabamus 77. minutil tõi Nottinghami veel ühe värava kaugusele, aga mängu lõpus viigini ei jõutud ja nii teenis Fulham viimasest viiest liigamängust juba kolmanda võidu.
Londoni klubi on seitsme mänguga kogunud 11 punkti ja see asetab nad tabelis praegu kuuendale kohale, kuigi kuklasse hingavad Chelsea, Liverpool ja Brentford. Forest seevastu pole pärast teises voorus teenitud võitu heas hoos jätkanud ja reedene kaotus oli neile neljandaks järjestikuseks. | Kuue minutiga löödud kolm väravat tõid Fulhamile järjekordse võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kodumeeskond Forest läks pärast Taiwo Awoniyi 11. minuti väravat vaheajale minimaalses eduseisus, ent Fulham vastas teise poolaja alguses turmtulega: 54. minutil sahistas võõrustajate võrku Tosin Adarabioyo, 57. minutil Joao Palhinha ning omakorda kolm minutit hiljem Harrison Reed.
Lewis O'Brieni tabamus 77. minutil tõi Nottinghami veel ühe värava kaugusele, aga mängu lõpus viigini ei jõutud ja nii teenis Fulham viimasest viiest liigamängust juba kolmanda võidu.
Londoni klubi on seitsme mänguga kogunud 11 punkti ja see asetab nad tabelis praegu kuuendale kohale, kuigi kuklasse hingavad Chelsea, Liverpool ja Brentford. Forest seevastu pole pärast teises voorus teenitud võitu heas hoos jätkanud ja reedene kaotus oli neile neljandaks järjestikuseks.
### Response:
Kuue minutiga löödud kolm väravat tõid Fulhamile järjekordse võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kullamäe jaoks oli reedene mäng omamoodi pereduelliks, sest Pärnu Sadama abitreenerina jätkab tema isa Gert Kullamäe. Eesti koondislane viskas Lietkabelise võidumängus oma võistkonna resultatiivseimana 18 punkti.
"Oli hea, et saime oma esimeses koos mängitud kohtumises võidu. Olen õnnelik, et saame koos väljakut jagada ja loodetavasti arenen palju," rääkis Kullamäe pärast kohtumist Lietkabelise meeskonna Facebooki lehele antud intervjuus.
"Treener pani mind palju mängu ja õnneks ka võitsime. Mulle meeldib klubi, siinsed treenerid, füüsilise ettevalmistuse treener. Kõik mängijad on sõbralikud, see tundub nagu perekond: loodetavasti tuleb meil edukas hooaeg," lisas Kullamäe. | Kullamäe pärast pereduellis saadud võitu: loodetavasti arenen siin palju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kullamäe jaoks oli reedene mäng omamoodi pereduelliks, sest Pärnu Sadama abitreenerina jätkab tema isa Gert Kullamäe. Eesti koondislane viskas Lietkabelise võidumängus oma võistkonna resultatiivseimana 18 punkti.
"Oli hea, et saime oma esimeses koos mängitud kohtumises võidu. Olen õnnelik, et saame koos väljakut jagada ja loodetavasti arenen palju," rääkis Kullamäe pärast kohtumist Lietkabelise meeskonna Facebooki lehele antud intervjuus.
"Treener pani mind palju mängu ja õnneks ka võitsime. Mulle meeldib klubi, siinsed treenerid, füüsilise ettevalmistuse treener. Kõik mängijad on sõbralikud, see tundub nagu perekond: loodetavasti tuleb meil edukas hooaeg," lisas Kullamäe.
### Response:
Kullamäe pärast pereduellis saadud võitu: loodetavasti arenen siin palju |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meie rahvuseepos "Kalevipoeg" oli üks Oskar Lutsu juba lapsepõlves tugevasti mõjutanud raamatuid. Nagu paljude teiste, nii temagi jaoks seostusid Kalevipoja võitlustega aastatel 1918-20 ka Vabadussõja lahingud. 1
Oma päevikutes (avaldatud 1996) elas ta kaasa Vabadussõja sündmustele, pilkas bolševikke, Leninit ja Trotskit.
Nii näiteks leidis ta, kui Lev Trotski ja Jaan Anvelt Narva alt napilt põgenema pääsesid:
"Ühtlasi langes täna Narva eesti vägede kätte tagasi, kusjuures Bronstein (Trotski) ja Anvelt peaaegu vangi olla pidanud sattuma. Kahju, et ei sattund – neid mõlemid oleks võind pärast kalli raha eest rahvale näidata."
Samas iseloomustab ta enamlasi selliselt: "See oli lihtne röövsalk, kes kord võõra varanduse ja elu kallale pääsis."
Ning ajaloofilosoofiline tõdemus: "Seal, kus kord raiuti aken Euroopasse, varsti suleti uks sissekäiguks."
Eesti iseseisvuse saavutamisele reageeris Luts vaimuka lühinäidendiga "Kalevi kojutulek" (Tartu 1919), näidates, kuidas taluperemees Pliuhkami puskariajamise-iha kaalub üles suured sõnad vabadusest, iseseisvusest ja Kalevi kojutulekust. Tuntud eeposemotiivi leidlikult kasutades on siin eesti iseseisvust ühtviisi jõuliselt nii (väliselt) pilgatud kui ka (seda mõjuvama alltekstina) ülistatud.
Ning vestes "Mälestussammas" (Postimees 21. 7. 1930) sekkus Luts arutellu Tartu tulevase Vabadussõja ausamba asukoha üle ja pakkus selleks Toomemäge.
Luts oli Tartut esmakordselt näinud suvel 1893, kuueaastase poisikesena. Hiljem on ta oma esimesed Tartu-muljed jäädvustanud memuaarteoses "Maa ja linn" (Tartu 1939), kus Emajõe kalda kirjelduses leidub ka lause: "Oh, ärgu nüüd keegi nooremaist arvaku, et mulle sealt kohe tuleb vastu Kalevipoja kuninglik kuju, nagu praegusel ajal!" 2
1957. aastal teostesarjas ("Följetonid") taasavaldatuna on "Maas ja linnas" selle koha peal kärpimisele viitavad märgid: [----].
Ka jutustuses "Vaikne nurgake" (Tartu 1934) on Luts kirjeldanud Emajõe-äärset Kalevipoega, lisades omapärase humoorika kommentaari:
"Kalevipoja imposantne kuju läigib äsjasest vihmahoost ning näib, nagu oleks tema kaugusse suunatud pilk muutunud teravamaks kui tavaliselt. Kuhu ta vaatab? Kas silmitseb õitsevat ja haljendavat eestlaste maad või lihtsalt otsib neid veidrikke, kes tema jõulisele kehale sepitsesid nii mannetu aluse? Nüüd on lugu niisugune, et mees, kellele isegi Peipsi vesi tõusis vaevalt niueteni, ei küüni vaatama üle keskmistegi puude latvade?"
Muidugi oli "Vaikse nurgakese" uustrükist (Jutustused II, 1953) seegi lõik haihtunud. 3
Pilgates ühes 1935. aasta följetonis tollal maadvõtvat Tallinna-kesksust, loob Luts unenäolise visiooni Kalevipoja-samba minekust Tallinna:
"Kuidagi nihutasin enda Vabaduspuiesteele ja istusin sinna kuhugi pingile. Jumal tänatud: vähemalt Kalevipoeg on veel alles! Aga korraga raputab vägilane oma ilusat pead ja ütleb: "Ei, vaja minna! Kaua minagi siin kummuti otsas pleegin?" Ja astubki maha oma kivialuselt, võtab mõõga kaenlasse ja majesteetlikul sammul hakkab minema Suureturu poole. — "Vabandage, härra... härra Kalevipoeg," küsitelen aralt, "kuhu te siis nüüd lähete?" — "Noh," heidab minule ühe kotkapilgu, "eks ikka sinnasamasse, kuhu kõik teisedki. Lähen, võtan vana Barklai kukile ja mis muud kui Tallinna poole. Barklail, nagu teate, pole jalgu, seepärast peab vanameest veidi aitama. Muide, see ju ei tee viga: kahekesi seltsim käia. Head päeva!""
Midagi väga olemuslikku Lutsust annab edasi Arvo Mägi mälestuskild sõjapäevilt:
"Vabariigi aastapäeval 1943, kui inimesi kogunes Kalevipoja mälestussamba juurde, oli Luts see, kes teiste kõheldes ette astus, pea paljastas ja väriseva häälega hümni alustas, millega teised ühinesid."
Tänasel päeval asetsevad Luts ja Kalevipoeg Emajõe kaldal üsna lähestikku, silmsideme kaugusel, sõbralikult koos.
1 Näiteks August Gailiti puhul tõin oma Gailiti-raamatus (2022, lk 79) ära tema nägemuse Vabadussõjast, mis jäädvustatud otse lahingute keerises: "Ei tunne ajalugu riikide tekkimisi nii võimatuis oludes, nagu see sündinud Eestiga. Organiseerida sõjaväge, astuda enamlaste lainele vastu, mis neelanud Ukraina, Lätimaa, osa Leedumaast, ning tulla välja võitjana, see on Kalevipojalik unistus, mis läinud täide. Ükskõik mis saatuse osaliseks meie ka edaspidi ei saaks, kuid praegune sõda jääb meie ajaloo veergudesse kustumatu leheküljena. See on kui meie eepose jätk, Kalevipoja võitlus Vene karuga."
2 Amandus Adamsoni poolt loodud Tartu Vabadussõja mälestussammas Kalevipoeg avati aastal 1933, lammutati ja kadus jäljetult 1950 ning taasavati Ekke Väli poolt modelleerituna 2003. Samas lähedal asetseb Oskar Lutsu mälestusmärk (skulptor Aulin Rimm ja arhitekt Allan Murdmaa, avati kirjaniku 100. juubeli eel 1987).
3 Noorem lugeja võiks püüda hetkeks kujutleda, et praeguse punamonumentide teisaldamise juures oleks rangelt keelatud neid monumente trükisõnas mainida, ja seda isegi tuntud kirjanike teostes (aga Vabadussõja mälestusmärkide puhul kehtis säärane keeld veel kuni 1988 aastani) – ning siis saaks ta ehk paremini aru kogu ENSV-aegse olukorra jõhkrusest ja nõmedusest. | Aivar Kulli ajalootund. Oskar Luts ja Kalevipoeg | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meie rahvuseepos "Kalevipoeg" oli üks Oskar Lutsu juba lapsepõlves tugevasti mõjutanud raamatuid. Nagu paljude teiste, nii temagi jaoks seostusid Kalevipoja võitlustega aastatel 1918-20 ka Vabadussõja lahingud. 1
Oma päevikutes (avaldatud 1996) elas ta kaasa Vabadussõja sündmustele, pilkas bolševikke, Leninit ja Trotskit.
Nii näiteks leidis ta, kui Lev Trotski ja Jaan Anvelt Narva alt napilt põgenema pääsesid:
"Ühtlasi langes täna Narva eesti vägede kätte tagasi, kusjuures Bronstein (Trotski) ja Anvelt peaaegu vangi olla pidanud sattuma. Kahju, et ei sattund – neid mõlemid oleks võind pärast kalli raha eest rahvale näidata."
Samas iseloomustab ta enamlasi selliselt: "See oli lihtne röövsalk, kes kord võõra varanduse ja elu kallale pääsis."
Ning ajaloofilosoofiline tõdemus: "Seal, kus kord raiuti aken Euroopasse, varsti suleti uks sissekäiguks."
Eesti iseseisvuse saavutamisele reageeris Luts vaimuka lühinäidendiga "Kalevi kojutulek" (Tartu 1919), näidates, kuidas taluperemees Pliuhkami puskariajamise-iha kaalub üles suured sõnad vabadusest, iseseisvusest ja Kalevi kojutulekust. Tuntud eeposemotiivi leidlikult kasutades on siin eesti iseseisvust ühtviisi jõuliselt nii (väliselt) pilgatud kui ka (seda mõjuvama alltekstina) ülistatud.
Ning vestes "Mälestussammas" (Postimees 21. 7. 1930) sekkus Luts arutellu Tartu tulevase Vabadussõja ausamba asukoha üle ja pakkus selleks Toomemäge.
Luts oli Tartut esmakordselt näinud suvel 1893, kuueaastase poisikesena. Hiljem on ta oma esimesed Tartu-muljed jäädvustanud memuaarteoses "Maa ja linn" (Tartu 1939), kus Emajõe kalda kirjelduses leidub ka lause: "Oh, ärgu nüüd keegi nooremaist arvaku, et mulle sealt kohe tuleb vastu Kalevipoja kuninglik kuju, nagu praegusel ajal!" 2
1957. aastal teostesarjas ("Följetonid") taasavaldatuna on "Maas ja linnas" selle koha peal kärpimisele viitavad märgid: [----].
Ka jutustuses "Vaikne nurgake" (Tartu 1934) on Luts kirjeldanud Emajõe-äärset Kalevipoega, lisades omapärase humoorika kommentaari:
"Kalevipoja imposantne kuju läigib äsjasest vihmahoost ning näib, nagu oleks tema kaugusse suunatud pilk muutunud teravamaks kui tavaliselt. Kuhu ta vaatab? Kas silmitseb õitsevat ja haljendavat eestlaste maad või lihtsalt otsib neid veidrikke, kes tema jõulisele kehale sepitsesid nii mannetu aluse? Nüüd on lugu niisugune, et mees, kellele isegi Peipsi vesi tõusis vaevalt niueteni, ei küüni vaatama üle keskmistegi puude latvade?"
Muidugi oli "Vaikse nurgakese" uustrükist (Jutustused II, 1953) seegi lõik haihtunud. 3
Pilgates ühes 1935. aasta följetonis tollal maadvõtvat Tallinna-kesksust, loob Luts unenäolise visiooni Kalevipoja-samba minekust Tallinna:
"Kuidagi nihutasin enda Vabaduspuiesteele ja istusin sinna kuhugi pingile. Jumal tänatud: vähemalt Kalevipoeg on veel alles! Aga korraga raputab vägilane oma ilusat pead ja ütleb: "Ei, vaja minna! Kaua minagi siin kummuti otsas pleegin?" Ja astubki maha oma kivialuselt, võtab mõõga kaenlasse ja majesteetlikul sammul hakkab minema Suureturu poole. — "Vabandage, härra... härra Kalevipoeg," küsitelen aralt, "kuhu te siis nüüd lähete?" — "Noh," heidab minule ühe kotkapilgu, "eks ikka sinnasamasse, kuhu kõik teisedki. Lähen, võtan vana Barklai kukile ja mis muud kui Tallinna poole. Barklail, nagu teate, pole jalgu, seepärast peab vanameest veidi aitama. Muide, see ju ei tee viga: kahekesi seltsim käia. Head päeva!""
Midagi väga olemuslikku Lutsust annab edasi Arvo Mägi mälestuskild sõjapäevilt:
"Vabariigi aastapäeval 1943, kui inimesi kogunes Kalevipoja mälestussamba juurde, oli Luts see, kes teiste kõheldes ette astus, pea paljastas ja väriseva häälega hümni alustas, millega teised ühinesid."
Tänasel päeval asetsevad Luts ja Kalevipoeg Emajõe kaldal üsna lähestikku, silmsideme kaugusel, sõbralikult koos.
1 Näiteks August Gailiti puhul tõin oma Gailiti-raamatus (2022, lk 79) ära tema nägemuse Vabadussõjast, mis jäädvustatud otse lahingute keerises: "Ei tunne ajalugu riikide tekkimisi nii võimatuis oludes, nagu see sündinud Eestiga. Organiseerida sõjaväge, astuda enamlaste lainele vastu, mis neelanud Ukraina, Lätimaa, osa Leedumaast, ning tulla välja võitjana, see on Kalevipojalik unistus, mis läinud täide. Ükskõik mis saatuse osaliseks meie ka edaspidi ei saaks, kuid praegune sõda jääb meie ajaloo veergudesse kustumatu leheküljena. See on kui meie eepose jätk, Kalevipoja võitlus Vene karuga."
2 Amandus Adamsoni poolt loodud Tartu Vabadussõja mälestussammas Kalevipoeg avati aastal 1933, lammutati ja kadus jäljetult 1950 ning taasavati Ekke Väli poolt modelleerituna 2003. Samas lähedal asetseb Oskar Lutsu mälestusmärk (skulptor Aulin Rimm ja arhitekt Allan Murdmaa, avati kirjaniku 100. juubeli eel 1987).
3 Noorem lugeja võiks püüda hetkeks kujutleda, et praeguse punamonumentide teisaldamise juures oleks rangelt keelatud neid monumente trükisõnas mainida, ja seda isegi tuntud kirjanike teostes (aga Vabadussõja mälestusmärkide puhul kehtis säärane keeld veel kuni 1988 aastani) – ning siis saaks ta ehk paremini aru kogu ENSV-aegse olukorra jõhkrusest ja nõmedusest.
### Response:
Aivar Kulli ajalootund. Oskar Luts ja Kalevipoeg |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Märt Tammearu ja tema Belgia meistriliigasse kuuluv koduklubi Roeselare Knack mängivad C-alagrupis. Lisaks Roeselarele kuuluvad gruppi Itaalia klubi Civitanova Cucine Lube, Prantsusmaalt Tours ning üks meeskond eelringist, vahendab Volley.ee.
Martti Juhkami ja CEZ Karlovarsko löövad kaasa aga D-alagrupis, kuhu kuuluvad veel itaallaste Trentino Itas, belglaste Meneni Decospan ja Poola klubi Kedzierzyn-Kozle Grupa Azoty. | Meistrite liiga loosimisel said oma vastased teada ka Tammearu ja Juhkami | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Märt Tammearu ja tema Belgia meistriliigasse kuuluv koduklubi Roeselare Knack mängivad C-alagrupis. Lisaks Roeselarele kuuluvad gruppi Itaalia klubi Civitanova Cucine Lube, Prantsusmaalt Tours ning üks meeskond eelringist, vahendab Volley.ee.
Martti Juhkami ja CEZ Karlovarsko löövad kaasa aga D-alagrupis, kuhu kuuluvad veel itaallaste Trentino Itas, belglaste Meneni Decospan ja Poola klubi Kedzierzyn-Kozle Grupa Azoty.
### Response:
Meistrite liiga loosimisel said oma vastased teada ka Tammearu ja Juhkami |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõlemad vaesunud merepiirita riigid on üksteist süüdistanud vaenu taasalustamises vaidlusaluses piirkonnas ja relvarahulepingu eiramises.
Kõrgõzstani piiriteenistus ütles reedeses avalduses, et nende väed jätkavad Tadžikistani rünnakute tõrjumist. "Tadžikistan jätkab Kõrgõzstani positsioonide tulistamist ja mõnes piirkonnas käivad intensiivsed lahingud," teatas Kõrgõzstan reedel.
Kõrgõzstani tervishoiuministeerium teatas hiljem, et 24 riigi kodanikku on saanud surma ja 87 haavata. Venemaa uudisteagentuur Interfax ei täpsustanud, kui paljud ohvritest on sõjaväelased. Kõrgõzstani eriolukordade ministeeriumi teatel on konfliktipiirkonnast evakueeritud üle 136 000 tsiviilisiku, teatas Interfax.
Kokkupõrked Kõrgõzstani ja Tadžikistani halvasti määratletud piirialal on sagedased, kuid tavaliselt taanduvad kiiresti.
Kõrgõzstan teatas, et Tadžikistani väed, kasutades tanke, soomustransportööre ja miinipildujaid, sisenesid vähemalt ühte Kõrgõzstani külla ning tulistasid Kõrgõzstani Batkeni linna lennujaama ja sellega piirnevaid alasid.
Tadžikistan omakorda süüdistas Kõrgõzstani vägesid eelposti ja seitsme küla ründamises raskerelvadega. | Kõrgõzstani ja Tadžikistani kokkupõrkes on hukkunud üle paarikümne inimese | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõlemad vaesunud merepiirita riigid on üksteist süüdistanud vaenu taasalustamises vaidlusaluses piirkonnas ja relvarahulepingu eiramises.
Kõrgõzstani piiriteenistus ütles reedeses avalduses, et nende väed jätkavad Tadžikistani rünnakute tõrjumist. "Tadžikistan jätkab Kõrgõzstani positsioonide tulistamist ja mõnes piirkonnas käivad intensiivsed lahingud," teatas Kõrgõzstan reedel.
Kõrgõzstani tervishoiuministeerium teatas hiljem, et 24 riigi kodanikku on saanud surma ja 87 haavata. Venemaa uudisteagentuur Interfax ei täpsustanud, kui paljud ohvritest on sõjaväelased. Kõrgõzstani eriolukordade ministeeriumi teatel on konfliktipiirkonnast evakueeritud üle 136 000 tsiviilisiku, teatas Interfax.
Kokkupõrked Kõrgõzstani ja Tadžikistani halvasti määratletud piirialal on sagedased, kuid tavaliselt taanduvad kiiresti.
Kõrgõzstan teatas, et Tadžikistani väed, kasutades tanke, soomustransportööre ja miinipildujaid, sisenesid vähemalt ühte Kõrgõzstani külla ning tulistasid Kõrgõzstani Batkeni linna lennujaama ja sellega piirnevaid alasid.
Tadžikistan omakorda süüdistas Kõrgõzstani vägesid eelposti ja seitsme küla ründamises raskerelvadega.
### Response:
Kõrgõzstani ja Tadžikistani kokkupõrkes on hukkunud üle paarikümne inimese |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kontrollikoja liikmeks saamisel on põhimõtteliselt kaks etappi: siseriiklik kandidaadi leidmine ja esitamine ning ametisse nimetamise otsustamine Euroopa Liidu Nõukogus.
Kandidaadi leidmisel võib omakorda eristada kahte külge. Esiteks kandidaadi kvalifikatsioon ja teiseks sobivus tööks kontrollikojas. Töö kontrollikojas ei ole tavaline raamatupidaja töö, vaid Euroopa Liidu eelarve sihtotstarbelise kasutamise järelevalve. Viimane eeldab kogu Euroopa Liidu toimimise, eesmärkide, poliitikate ja selle teostamisviiside head tundmist.
Arvud liidavad kokku ametnikud. Kontrollikoja liikmelt eeldatakse arvude läbinägemise, kriitilise hindamise ja üldistamise võimet. See omakorda eeldab, nagu mainisin, Euroopa Liidu ja liikmesriikide valitsusaparaatide head tundmist ja sellealast kogemust. Neid inimesi ei ole meie väikeses riigis ülemäära palju.
Ametikoht kontrollikojas on tähtajaline ja tagasivalitav. Esindusdemokraatia üheks olemuslikuks ja heaks jooneks on institutsioonide ja kõrgete ametikohtade täitjate regulaarne vahetamine võimul oleva koalitsiooni poolt. Nii toimivad kõik või suurem osa Euroopa demokraatiaid.
Kohalik tähelepanu on koondunud valdavalt kandidaadi protseduurika kritiseerimisele, aga ka isikule. Meenutan, et valitsus esitas Keit Pentus-Rosimannuse kontrollikoja liikmekandidaadiks 8. septembril kui suure kogemusega inimest riigi valitsemise ja finantsvallas, samuti mainiti tema tööd parlamendis ja Euroopa Liidu Ministrite Nõukogus. Pressiteade peegeldas peaministri seisukohti.
Kandidaadi esitas rahandusministri ülesannetes maaeluminister Urmas Kruuse. Selgitan, et sellist ministrite asendust ei kasutatud mitte ad hoc, ehk ainult selle juhtumi puhul, vaid see on korraline, õiguslikult reguleeritud ja varasemalt palju kasutatud süsteem, mida on selgitanud ka riigikantselei juht. Juhan Partsi kandidatuuri esitas omal ajal rahandusministri ülesannete sotsiaalminister Margus Tsahkna.
Protseduur on siiamaani sobinud, kuid nüüd äkki enam mitte?! Raske mõista. Kui sellega ei olda rahul, siis tulnuks seda täiendada juba varem, nüüd on hilja. Kandidaadi esitas töövõimeline ja legaalne valitsus korras, mis selleks puhuks ette nähtud ja mida on varemgi kasutatud.
Kui on poliitiline soov esitamisprotseduuri täiendada, siis on olemas kõik võimalused seada uus ja parem kokku järgmisteks esitamiseks. Ja mis kõige olulisem, Eesti valitsuse esitatud kandidaadi ametisse nimetamise või mittenimetamise otsuse teeb ikkagi Euroopa Liidu Nõukogu, olles ära kuulanud Euroopa Parlamendi arvamuse. Otsustamise pädevus ja vastutus on seal.
Protseduurile on ette heidetud selle poliitilisust. Jah, see on poliitiline otsus ja valik. Sarnaselt toimivad ka paljud teised Euroopa Liidu liikmesriigid ja maailma juhtivad demokraatiad. Kontrollikoja liikme kandidaat esitatakse sarnaselt näiteks Rootsis.
Maksab silmas pidada, et poliitiline on iga viimane kui seadus ja otsus, mille teeb poliitiline organ ehk riigikogu ja tema poolt ametisse nimetatud valitsus. Iga õigusakt sisaldab olemuslikult teatud poliitilisi valikuid ja otsustusi, mida teeb selleks rahva poolt valitud poliitiline organ, parlament ja tema poolt moodustatud organid. Võiks läbi ja üle mõelda, kas poliitiline organ saab teha mittepoliitilisi otsuseid ja milline on apoliitiline akt. On põhjust arvata, et sellises arutelus satutakse vältimatult skolastikasse.
Kolleeg Uno Lõhmus, keda mul oli omal ajal au esitada kui tollast Tartu advokaati välisministeeriumile ametisse nimetamiseks Eesti esimeseks kohtunikuks Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohtusse, näib arvavat, et jutuks olev (Eesti) protseduur ei pruugi tagada alati parima kandidaadi leidmist.
Jah, on tõesti nii, seda ei saa garanteerida ükski protseduur iseenesest. Ja nii võis leida ka inimõiguste kohtu liikmeid, kellel reeglina oli küll juristi baasharidus, kuid senine karjäär kaugel õigusemõistmisest ja kohtu töö spetsiifika tundmisest. Aga intelligentsed ja haritud inimesed kohanevad ja õpivad uue ameti nõudmised ja reeglid kiiresti ära.
Jaan Ginteri väidet, et kontrollikoja kandidaadi esitamise asjaolude väljaselgitamiseks peaks alustama kriminaalmenetluse, ei tahaks üldse jutuks võtta, kui see ei peegeldaks meil kahetsusväärselt aina laiemalt levivat karistusõigusliku nuiaga mitte ainult vehkimist, vaid ka selle praktikas kasutamist. Aga see on eraldi teema ja sellest teine kord. | Rait Maruste: palju kära ei millestki kontrollikoja kandidaadi ümber | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontrollikoja liikmeks saamisel on põhimõtteliselt kaks etappi: siseriiklik kandidaadi leidmine ja esitamine ning ametisse nimetamise otsustamine Euroopa Liidu Nõukogus.
Kandidaadi leidmisel võib omakorda eristada kahte külge. Esiteks kandidaadi kvalifikatsioon ja teiseks sobivus tööks kontrollikojas. Töö kontrollikojas ei ole tavaline raamatupidaja töö, vaid Euroopa Liidu eelarve sihtotstarbelise kasutamise järelevalve. Viimane eeldab kogu Euroopa Liidu toimimise, eesmärkide, poliitikate ja selle teostamisviiside head tundmist.
Arvud liidavad kokku ametnikud. Kontrollikoja liikmelt eeldatakse arvude läbinägemise, kriitilise hindamise ja üldistamise võimet. See omakorda eeldab, nagu mainisin, Euroopa Liidu ja liikmesriikide valitsusaparaatide head tundmist ja sellealast kogemust. Neid inimesi ei ole meie väikeses riigis ülemäära palju.
Ametikoht kontrollikojas on tähtajaline ja tagasivalitav. Esindusdemokraatia üheks olemuslikuks ja heaks jooneks on institutsioonide ja kõrgete ametikohtade täitjate regulaarne vahetamine võimul oleva koalitsiooni poolt. Nii toimivad kõik või suurem osa Euroopa demokraatiaid.
Kohalik tähelepanu on koondunud valdavalt kandidaadi protseduurika kritiseerimisele, aga ka isikule. Meenutan, et valitsus esitas Keit Pentus-Rosimannuse kontrollikoja liikmekandidaadiks 8. septembril kui suure kogemusega inimest riigi valitsemise ja finantsvallas, samuti mainiti tema tööd parlamendis ja Euroopa Liidu Ministrite Nõukogus. Pressiteade peegeldas peaministri seisukohti.
Kandidaadi esitas rahandusministri ülesannetes maaeluminister Urmas Kruuse. Selgitan, et sellist ministrite asendust ei kasutatud mitte ad hoc, ehk ainult selle juhtumi puhul, vaid see on korraline, õiguslikult reguleeritud ja varasemalt palju kasutatud süsteem, mida on selgitanud ka riigikantselei juht. Juhan Partsi kandidatuuri esitas omal ajal rahandusministri ülesannete sotsiaalminister Margus Tsahkna.
Protseduur on siiamaani sobinud, kuid nüüd äkki enam mitte?! Raske mõista. Kui sellega ei olda rahul, siis tulnuks seda täiendada juba varem, nüüd on hilja. Kandidaadi esitas töövõimeline ja legaalne valitsus korras, mis selleks puhuks ette nähtud ja mida on varemgi kasutatud.
Kui on poliitiline soov esitamisprotseduuri täiendada, siis on olemas kõik võimalused seada uus ja parem kokku järgmisteks esitamiseks. Ja mis kõige olulisem, Eesti valitsuse esitatud kandidaadi ametisse nimetamise või mittenimetamise otsuse teeb ikkagi Euroopa Liidu Nõukogu, olles ära kuulanud Euroopa Parlamendi arvamuse. Otsustamise pädevus ja vastutus on seal.
Protseduurile on ette heidetud selle poliitilisust. Jah, see on poliitiline otsus ja valik. Sarnaselt toimivad ka paljud teised Euroopa Liidu liikmesriigid ja maailma juhtivad demokraatiad. Kontrollikoja liikme kandidaat esitatakse sarnaselt näiteks Rootsis.
Maksab silmas pidada, et poliitiline on iga viimane kui seadus ja otsus, mille teeb poliitiline organ ehk riigikogu ja tema poolt ametisse nimetatud valitsus. Iga õigusakt sisaldab olemuslikult teatud poliitilisi valikuid ja otsustusi, mida teeb selleks rahva poolt valitud poliitiline organ, parlament ja tema poolt moodustatud organid. Võiks läbi ja üle mõelda, kas poliitiline organ saab teha mittepoliitilisi otsuseid ja milline on apoliitiline akt. On põhjust arvata, et sellises arutelus satutakse vältimatult skolastikasse.
Kolleeg Uno Lõhmus, keda mul oli omal ajal au esitada kui tollast Tartu advokaati välisministeeriumile ametisse nimetamiseks Eesti esimeseks kohtunikuks Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohtusse, näib arvavat, et jutuks olev (Eesti) protseduur ei pruugi tagada alati parima kandidaadi leidmist.
Jah, on tõesti nii, seda ei saa garanteerida ükski protseduur iseenesest. Ja nii võis leida ka inimõiguste kohtu liikmeid, kellel reeglina oli küll juristi baasharidus, kuid senine karjäär kaugel õigusemõistmisest ja kohtu töö spetsiifika tundmisest. Aga intelligentsed ja haritud inimesed kohanevad ja õpivad uue ameti nõudmised ja reeglid kiiresti ära.
Jaan Ginteri väidet, et kontrollikoja kandidaadi esitamise asjaolude väljaselgitamiseks peaks alustama kriminaalmenetluse, ei tahaks üldse jutuks võtta, kui see ei peegeldaks meil kahetsusväärselt aina laiemalt levivat karistusõigusliku nuiaga mitte ainult vehkimist, vaid ka selle praktikas kasutamist. Aga see on eraldi teema ja sellest teine kord.
### Response:
Rait Maruste: palju kära ei millestki kontrollikoja kandidaadi ümber |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kork kaitses Kalmari väravat kolmandat mängu järjest, vahendab Soccernet.ee. Avapoolaeg jäi 2:2 viiki, Rosengard pääses esmakordselt juhtima 60. minutil. Kübaratriki tegi võitjate eest vahetusest sekkunud Karin Lundin. Kalmar jätkab 14 naiskonna konkurentsis 11. positsioonil.
Eduseisust kaotas ka Rocco Robert Shein, kes mängis Hollandi esiliigas Utrechti duubelmeeskonna eest NAC Breda vastu. Utrecht II pidi tunnistama Breda 3:1 paremust. Shein kuulus põhikoosseisu ja vahetati välja 88. minutil, kui kõik väravad olid löödud.
Samas liigas sai Mihkel Ainsalu tööandja Telstar 0:3 kaotuse Almelo Heracleselt. Ainsalu tegi täismängu, kõik kolm väravat löödi teisel poolajal. Telstar paikneb 20 meeskonna seas 16. ja Utrechti duubel 19. kohal. | Kork kaotas eduseisust meistrile, Shein ja Ainsalu said Hollandis täismängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kork kaitses Kalmari väravat kolmandat mängu järjest, vahendab Soccernet.ee. Avapoolaeg jäi 2:2 viiki, Rosengard pääses esmakordselt juhtima 60. minutil. Kübaratriki tegi võitjate eest vahetusest sekkunud Karin Lundin. Kalmar jätkab 14 naiskonna konkurentsis 11. positsioonil.
Eduseisust kaotas ka Rocco Robert Shein, kes mängis Hollandi esiliigas Utrechti duubelmeeskonna eest NAC Breda vastu. Utrecht II pidi tunnistama Breda 3:1 paremust. Shein kuulus põhikoosseisu ja vahetati välja 88. minutil, kui kõik väravad olid löödud.
Samas liigas sai Mihkel Ainsalu tööandja Telstar 0:3 kaotuse Almelo Heracleselt. Ainsalu tegi täismängu, kõik kolm väravat löödi teisel poolajal. Telstar paikneb 20 meeskonna seas 16. ja Utrechti duubel 19. kohal.
### Response:
Kork kaotas eduseisust meistrile, Shein ja Ainsalu said Hollandis täismängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui soovite kinolinal näha suurt, üle aegade ulatuvat romantikat eksootilises keskkonnas, otsida lohutust (emotsionaalse) hüljatuse vastu ja rahuldada oma müstikajanu, on George Milleri "3000 aastat igatsust" just teile. Siin on muinasjuttu täiskasvanuile, reisireklaami ning flirti teaduse ja ajalooga.
Üksik 40ndates aastates teadur, narratoloog Alithea (Tilda Swinton) sõidab teaduskonverentsile Istanbuli, ostab sealselt kuulsalt turult kummalise väljanägemisega pudelikese ja laseb sealt oma hotellitoas välja üleelusuuruse džinni (Idris Elba). Ülejäänud film tegeleb džinni lugudega oma armuseiklustest, mis kõik viisid ta tagasi pudelisse kuni kohtumiseni Alitheaga (kreeka mütoloogias tõe jumalanna, nimi tuletatud kreekakeelsest sõnast "tõde"), kes ta sellest tüütust ringist päästab.
Džinni lood on lavastatud arvutigraafika ja rikkaliku stuudiodekoori abil, film linastub aga tavapärases 2D-formaadis, ehkki selles on küllaltki palju sõite läbi ämblikuvõrkude, hämarate koridoride ja müstiliste maastike, mis viitaks pigem 3D-tehnoloogiale. Ebamugavad 3D-prillid ninajuurel võimendaksid küll efekte, aga ei päästaks Mad Maxi looja George Milleri uut tööd keskpärasuse pitserist. Seda ei päästa isegi Tilda Swintoni ennastsalgav osatäitmine ennastunustava teadurina. Aga ehk tulekski Milleri filmi hinnata rohkem stereotüüpse muinasjutu kui tõsiseltvõetava autorifilmina, arvestades ka seda, et kogupereanimafilmi "Õnnelikud jalakesed" 1 produtsendina parima animafilmi Oscari teeninud Miller on oma töödes tulnud vastu suuremate vaatajarühmade maitsele, kui otsinud tõsiselt vastust küsimusele inimese valikute kohta.
Filmi algus on paljutõotav: Alithea kohtub juba Istanbuli lennujaamas kummalise kääbusega, kes teda justkui kuhugi mujale juhtima hakkab ning langeb kokku konverentsil saalitäiele publikule esinedes, kui näeb saalis ta teaduslikule lähenemisele vastuporisevat tulisilmset iidset jumalust. Need episoodid jäävad aga hetkedeks iseendas, kuna ei kordu ega ka vii kuhugi.
Põnevat arengut lubaks ka Alithea esmakohtumine džinniga, kes kitsukesse hotellinumbrisse ära ei mahu ja suhtleb esmalt vaid kreeka keeles. Alithea kui narratoloog tunneb ülihästi mütoloogiat ja džinnimotiividega muinaslugusid, teades seega ka nende sisemisi reegleid, peale selle oskab ta kriitiliselt suhtuda soovidesse ja kontrollimatutesse ihadesse, mille lõksu tavaliselt džinni valla päästnud või muud muinasmaailmaga kokku puutuvad inimesed langevad.
Alithea vastasseis džinniga, kes tahaks pärast kolme soovi täitmist uttu tõmmata, lubaks vaimukat teemaarendust traditsiooniliste muinasjututroopide ümberlükkamise ja stereotüüpide dekonstrueerimiseni välja, kuid Miller läheb lihtsamat teed. Alithea murdub džinni sarmi ees ja esitab talle soovi, mille täitmist ka džinn ise kokkuvõttes naudib. Intrigeerivat potentsiaali on neljandikul filmist, ülejäänud osa täidab digigraafikaga vormistatud müstiline romantika lääges muusikalises kastmes. Alithea pöördumine teadurist lihtsaks naiseks mõjub isegi kummastavalt.
Mööndes, et tegemist on muinasjutuga, ei tohiks järsud muutused ja imeteod muidugi imestust äratada, kuid võttes arvesse, et tegemist on siiski enam-vähem täiskasvanuile mõeldud muinaslooga (ka Eestis on filmil 12 aasta vanusepiirang), ei saa vaataja siiski oma kriitikameelel uinuda lasta. Kui mängureeglite paika loksutamisel filmi alguses teatab džinn, et teab ja täidab naiste salajaseima soovi, imestab Alithea emantsipeerunud naisena, kuidas võib džinn teha üldistusi kogu naissoole. Pärast džinni räägitud lugusid Alithea kaine teaduslik lähenemine kaob, andes maad tavalisele maisele igatsusele seltsi järele.
Püsiva paarisuhte vajadus on Alithea tegelaskujusse ka sisse kirjutatud – üksik naine, kelle abielu purunemise loole vihjatakse filmis põgusalt, tema ainukese armastuse mälestus on pappkarbis keldris (viide alateadvusele psühhoanalüüsis) ning naabriteks kaks kibestunud, samuti üksikut vanadaami, kes ei hoia tagasi oma vastumeelsust sisserändajate ja mööda maailma ringirändajate suhtes.
Idris Elba kehastatud üleelusuurune džinn on loomult samuti lihtne karakter – õnnetu armastaja, kes langeb tahtmatult teda vabastanud naiste võrku. Ainuke väljapääs sellest nõiaringist ongi tema järjekordse vabastaja soov, mis ka džinni rahuldaks. Siit võib tuletada ka "3000 aasta igatsuse" sisemise toimimisloogika: kaks üksildast, kes õnneliku juhuse tõttu kohtuvad, loovad sümbioosi, mis lõpetab korduva õnnetuse paradigma.
Ajalik ja ajatu ühinevad võitmatu armastuse kaudu. See on filmi üldine ja üllas eesmärk. Teisalt on lahendus igavalt stereotüüpne – stiilne ja tark, eatult kaunis naine leiab kaaslase muinasjutulises hiiglasekasvu mustanahalises mehes, kellega rahulikult ja muredeta igavikku kulgeda. Materiaalne kindlus on võluriga tagatud, pealegi ei pea hoolitsema ega muretsema virisevate laste pärast, sest mütoloogilised reeglid võlurolendite ja inimeste vahel järglasi saada ei luba. (Poliitilise korrektsuse ja probleemideta kinolevi huvides katab džinni alakeha ka sädelev trikoo). Pealegi ei saa džinni ja naise suhe muutuda tüütavaks, sest džinn peab osa ajast veetma oma džinnimaal, pajatades teistele džinnidele lugusid, mis on neile elamise eelduseks.
"3000 aastat igatsust" on ood armastusele, mis justkui võidab igasuguseid väiklasi inimlikke ihasid. Alithea ja džinni lugu näitab, et armastuse pärast võib kõrvale jätta ka tarkuse ning koosolemise rõõm leevendab teadmisjanu. "Armastage, ärge targutage!", näib Miller filmiga ütlevat. Samas aga on siin peidus ka lugude jutustamise lunastav mõõde – "3000 aastat igatsust" on samuti lugu, fiktsioon, mida me kõik vajame, et argimaailmaga leppida ja selle näivat kaost enda jaoks korrastada. Lugu viib meid dimensioonidesse, mida me ette ei kujuta ja paneb meid olukordadesse, millega kohaneda, annab karakteri, kellega suhestudes enda kohta ehk midagi teada saada.
See oleks ideaal, kuidas üks lugu võiks toimida. "3000 aastat igatsust" sellise tulemuseni ei jõua, ei aitaks isegi see, kui mees- ja naiskarakterid vahetada, pannes näiteks teaduri ossa Ryan Goslingi ning võluvaks džinniks Milleri filmis Seeba kuningannat mänginud Uganda modelli Aamito Lagumi. Kui algideed on lubavad, siis tulem on antud juhul lahja ning siin algab samuti kõik stsenaariumist.
Võib ju olla, et staaride toel üles võetud "3000 aastat igatsust" pole ka Millerile olnud sedavõrd tõsine projekt, et sellega nüüd väga palju vaeva näha ja pigem on see viis otsida lisarahastust südameasjaks oleva uue Mad Maxi filmi loomiseks – tuleval aastal valmiv "Furiosa" on harufilm Mad Maxi 2015. aasta seiklusele "Mad Max. Raevu tee" 2, kuid keskendub selle naiskõrvalosalisele.
Seega võib teha veel ühe oletuse ja arvata, et Tilda Swintoni juhitud igatsusfilmiga püüdis end feministiks nimetanud Miller jõuda lähemale naise mõistmisele. Filmi tõeliseks maagiks jääbki hämmastava ümberkehastumisvõimega karakternäitleja Tilda Swinton, keda võib vaadata ka igasuguse süžeeta filmis.
Voogedastusplatvorm MUBI pakub praegu ka valikut Tilda Swintoni vähem tuntud filmidest, teiste hulgast võib sealt leida Jamaica päritolu filmitegija Cynthia Beatti kaks dokfilmi "Rattaga piiril" ja "Nähtamatu piir" 3. Kummaski filmis ei tee Tilda Swinton muud, kui sõidab jalgrattaga Berliini kaheks jaganud müüri ääres, läbides sama rada siis, kui müür oli veel olemas, ja siis, kuid sellest olid järel vaid tükid ja mälestused. Swintoni ajatu ja oma ilult justkui ebatõeline näitlejakarakter annab eksperimentaalsele kulgemisdokile välise vaatenurga – noor, saksa keelt purssiv inglise naine viib vaataja ühe riigi sisse ehitatud piiri äärde, mis peab lahutama sama keele- ja kultuuriruumi kuuluvaid tavalisi inimesi. Swinton annab Beatti filmides vajaliku distantsi rõhutamaks selle olukorra absurdsust.
Võib arvata, et Swintoni ebamaise ilu pärast kasutas teda ka George Miller. Niisamuti on omamoodi muinasjutulik ligi kahemeetrine Idris Elba, kuid Milleri igatsusloo tarvis tuli teda digitaalselt suurendada, sest ka Tilda Swinton pole just lühikest kasvu. Nii et ka see on nii-öelda muinasjutt.
1"Happy Feet", George Miller, 2006.
2"Mad Max: Fury Road", George Miller, 2015.
3"Cycling the Frame", Cynthia Beatt, 1988; "The Invisible Frame", Cynthia Beatt, 2009. | Arvustus. "3000 aastat igatsust": jutuvestjate tuleproov | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui soovite kinolinal näha suurt, üle aegade ulatuvat romantikat eksootilises keskkonnas, otsida lohutust (emotsionaalse) hüljatuse vastu ja rahuldada oma müstikajanu, on George Milleri "3000 aastat igatsust" just teile. Siin on muinasjuttu täiskasvanuile, reisireklaami ning flirti teaduse ja ajalooga.
Üksik 40ndates aastates teadur, narratoloog Alithea (Tilda Swinton) sõidab teaduskonverentsile Istanbuli, ostab sealselt kuulsalt turult kummalise väljanägemisega pudelikese ja laseb sealt oma hotellitoas välja üleelusuuruse džinni (Idris Elba). Ülejäänud film tegeleb džinni lugudega oma armuseiklustest, mis kõik viisid ta tagasi pudelisse kuni kohtumiseni Alitheaga (kreeka mütoloogias tõe jumalanna, nimi tuletatud kreekakeelsest sõnast "tõde"), kes ta sellest tüütust ringist päästab.
Džinni lood on lavastatud arvutigraafika ja rikkaliku stuudiodekoori abil, film linastub aga tavapärases 2D-formaadis, ehkki selles on küllaltki palju sõite läbi ämblikuvõrkude, hämarate koridoride ja müstiliste maastike, mis viitaks pigem 3D-tehnoloogiale. Ebamugavad 3D-prillid ninajuurel võimendaksid küll efekte, aga ei päästaks Mad Maxi looja George Milleri uut tööd keskpärasuse pitserist. Seda ei päästa isegi Tilda Swintoni ennastsalgav osatäitmine ennastunustava teadurina. Aga ehk tulekski Milleri filmi hinnata rohkem stereotüüpse muinasjutu kui tõsiseltvõetava autorifilmina, arvestades ka seda, et kogupereanimafilmi "Õnnelikud jalakesed" 1 produtsendina parima animafilmi Oscari teeninud Miller on oma töödes tulnud vastu suuremate vaatajarühmade maitsele, kui otsinud tõsiselt vastust küsimusele inimese valikute kohta.
Filmi algus on paljutõotav: Alithea kohtub juba Istanbuli lennujaamas kummalise kääbusega, kes teda justkui kuhugi mujale juhtima hakkab ning langeb kokku konverentsil saalitäiele publikule esinedes, kui näeb saalis ta teaduslikule lähenemisele vastuporisevat tulisilmset iidset jumalust. Need episoodid jäävad aga hetkedeks iseendas, kuna ei kordu ega ka vii kuhugi.
Põnevat arengut lubaks ka Alithea esmakohtumine džinniga, kes kitsukesse hotellinumbrisse ära ei mahu ja suhtleb esmalt vaid kreeka keeles. Alithea kui narratoloog tunneb ülihästi mütoloogiat ja džinnimotiividega muinaslugusid, teades seega ka nende sisemisi reegleid, peale selle oskab ta kriitiliselt suhtuda soovidesse ja kontrollimatutesse ihadesse, mille lõksu tavaliselt džinni valla päästnud või muud muinasmaailmaga kokku puutuvad inimesed langevad.
Alithea vastasseis džinniga, kes tahaks pärast kolme soovi täitmist uttu tõmmata, lubaks vaimukat teemaarendust traditsiooniliste muinasjututroopide ümberlükkamise ja stereotüüpide dekonstrueerimiseni välja, kuid Miller läheb lihtsamat teed. Alithea murdub džinni sarmi ees ja esitab talle soovi, mille täitmist ka džinn ise kokkuvõttes naudib. Intrigeerivat potentsiaali on neljandikul filmist, ülejäänud osa täidab digigraafikaga vormistatud müstiline romantika lääges muusikalises kastmes. Alithea pöördumine teadurist lihtsaks naiseks mõjub isegi kummastavalt.
Mööndes, et tegemist on muinasjutuga, ei tohiks järsud muutused ja imeteod muidugi imestust äratada, kuid võttes arvesse, et tegemist on siiski enam-vähem täiskasvanuile mõeldud muinaslooga (ka Eestis on filmil 12 aasta vanusepiirang), ei saa vaataja siiski oma kriitikameelel uinuda lasta. Kui mängureeglite paika loksutamisel filmi alguses teatab džinn, et teab ja täidab naiste salajaseima soovi, imestab Alithea emantsipeerunud naisena, kuidas võib džinn teha üldistusi kogu naissoole. Pärast džinni räägitud lugusid Alithea kaine teaduslik lähenemine kaob, andes maad tavalisele maisele igatsusele seltsi järele.
Püsiva paarisuhte vajadus on Alithea tegelaskujusse ka sisse kirjutatud – üksik naine, kelle abielu purunemise loole vihjatakse filmis põgusalt, tema ainukese armastuse mälestus on pappkarbis keldris (viide alateadvusele psühhoanalüüsis) ning naabriteks kaks kibestunud, samuti üksikut vanadaami, kes ei hoia tagasi oma vastumeelsust sisserändajate ja mööda maailma ringirändajate suhtes.
Idris Elba kehastatud üleelusuurune džinn on loomult samuti lihtne karakter – õnnetu armastaja, kes langeb tahtmatult teda vabastanud naiste võrku. Ainuke väljapääs sellest nõiaringist ongi tema järjekordse vabastaja soov, mis ka džinni rahuldaks. Siit võib tuletada ka "3000 aasta igatsuse" sisemise toimimisloogika: kaks üksildast, kes õnneliku juhuse tõttu kohtuvad, loovad sümbioosi, mis lõpetab korduva õnnetuse paradigma.
Ajalik ja ajatu ühinevad võitmatu armastuse kaudu. See on filmi üldine ja üllas eesmärk. Teisalt on lahendus igavalt stereotüüpne – stiilne ja tark, eatult kaunis naine leiab kaaslase muinasjutulises hiiglasekasvu mustanahalises mehes, kellega rahulikult ja muredeta igavikku kulgeda. Materiaalne kindlus on võluriga tagatud, pealegi ei pea hoolitsema ega muretsema virisevate laste pärast, sest mütoloogilised reeglid võlurolendite ja inimeste vahel järglasi saada ei luba. (Poliitilise korrektsuse ja probleemideta kinolevi huvides katab džinni alakeha ka sädelev trikoo). Pealegi ei saa džinni ja naise suhe muutuda tüütavaks, sest džinn peab osa ajast veetma oma džinnimaal, pajatades teistele džinnidele lugusid, mis on neile elamise eelduseks.
"3000 aastat igatsust" on ood armastusele, mis justkui võidab igasuguseid väiklasi inimlikke ihasid. Alithea ja džinni lugu näitab, et armastuse pärast võib kõrvale jätta ka tarkuse ning koosolemise rõõm leevendab teadmisjanu. "Armastage, ärge targutage!", näib Miller filmiga ütlevat. Samas aga on siin peidus ka lugude jutustamise lunastav mõõde – "3000 aastat igatsust" on samuti lugu, fiktsioon, mida me kõik vajame, et argimaailmaga leppida ja selle näivat kaost enda jaoks korrastada. Lugu viib meid dimensioonidesse, mida me ette ei kujuta ja paneb meid olukordadesse, millega kohaneda, annab karakteri, kellega suhestudes enda kohta ehk midagi teada saada.
See oleks ideaal, kuidas üks lugu võiks toimida. "3000 aastat igatsust" sellise tulemuseni ei jõua, ei aitaks isegi see, kui mees- ja naiskarakterid vahetada, pannes näiteks teaduri ossa Ryan Goslingi ning võluvaks džinniks Milleri filmis Seeba kuningannat mänginud Uganda modelli Aamito Lagumi. Kui algideed on lubavad, siis tulem on antud juhul lahja ning siin algab samuti kõik stsenaariumist.
Võib ju olla, et staaride toel üles võetud "3000 aastat igatsust" pole ka Millerile olnud sedavõrd tõsine projekt, et sellega nüüd väga palju vaeva näha ja pigem on see viis otsida lisarahastust südameasjaks oleva uue Mad Maxi filmi loomiseks – tuleval aastal valmiv "Furiosa" on harufilm Mad Maxi 2015. aasta seiklusele "Mad Max. Raevu tee" 2, kuid keskendub selle naiskõrvalosalisele.
Seega võib teha veel ühe oletuse ja arvata, et Tilda Swintoni juhitud igatsusfilmiga püüdis end feministiks nimetanud Miller jõuda lähemale naise mõistmisele. Filmi tõeliseks maagiks jääbki hämmastava ümberkehastumisvõimega karakternäitleja Tilda Swinton, keda võib vaadata ka igasuguse süžeeta filmis.
Voogedastusplatvorm MUBI pakub praegu ka valikut Tilda Swintoni vähem tuntud filmidest, teiste hulgast võib sealt leida Jamaica päritolu filmitegija Cynthia Beatti kaks dokfilmi "Rattaga piiril" ja "Nähtamatu piir" 3. Kummaski filmis ei tee Tilda Swinton muud, kui sõidab jalgrattaga Berliini kaheks jaganud müüri ääres, läbides sama rada siis, kui müür oli veel olemas, ja siis, kuid sellest olid järel vaid tükid ja mälestused. Swintoni ajatu ja oma ilult justkui ebatõeline näitlejakarakter annab eksperimentaalsele kulgemisdokile välise vaatenurga – noor, saksa keelt purssiv inglise naine viib vaataja ühe riigi sisse ehitatud piiri äärde, mis peab lahutama sama keele- ja kultuuriruumi kuuluvaid tavalisi inimesi. Swinton annab Beatti filmides vajaliku distantsi rõhutamaks selle olukorra absurdsust.
Võib arvata, et Swintoni ebamaise ilu pärast kasutas teda ka George Miller. Niisamuti on omamoodi muinasjutulik ligi kahemeetrine Idris Elba, kuid Milleri igatsusloo tarvis tuli teda digitaalselt suurendada, sest ka Tilda Swinton pole just lühikest kasvu. Nii et ka see on nii-öelda muinasjutt.
1"Happy Feet", George Miller, 2006.
2"Mad Max: Fury Road", George Miller, 2015.
3"Cycling the Frame", Cynthia Beatt, 1988; "The Invisible Frame", Cynthia Beatt, 2009.
### Response:
Arvustus. "3000 aastat igatsust": jutuvestjate tuleproov |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavu on karikavõistlustele registreeritud 11 võistkonda. Tiitlikaitsjana alustab teekonda Põlva Serviti. Karikavõistlused kulmineeruvad 25.-27. novembril peetaval finaalturniiril, kuhu pääseb neli tugevamat võistkonda.
Karikavõistlustel osalevad kõik kuus meistriliiga võistkonda: Põlva Serviti, Viljandi HC, HC Kehra/Horizon Pulp&Paper, HC Tallinn, Mistra ja SK Tapa/ N.R Energy. Neile lisanduvad esiliigast Coop Põlva, Valga Käval, HC Viimsi, HC Tallinn 2 ja Põlva Arcwood. Loosi tahtel lähevad esimeses ringis vastamisi Mistra - HC Viimsi, SK Tapa/N.R Energy ja HC Tallinn 2 - Põlva Serviti. Teised tiimid pääsesid otse järgmisesse vooru. Ajalooliselt on just paljudest endistest koondislastest koosnev Arcwood suutnud esiliiga tiimina kõvasti meistrisarja võistkondade vahel vett segada, tulles näiteks 2018. aastal pronksile.
Juba sel laupäeval pannakse karikavõistluste esimeses kohtumises pall mängu Aruküla Spordihoones, kui vastamisi lähevad meistriliigas palliv Mistra ja esiliigasse kuuluv HC Viimsi. "Meil on karikavõistlustel suured lootused, esimene eesmärk on jõuda finaalturniirile ja siis ka loodetavasti kullamängule. Eks palju sõltub loomulikult ka loosist, kuid tunnen, et meil on piisavalt tasemel mängijad ja tugev võidutahe, et karikavõistlustel võite võtta," ütles tänavu HC Tallinnast Mistrasse siirdunud Eesti koondise väravavaht Armis Priskus.
Tänavu tugevnenud koosseisuga meistriliiga tiim SK Tapa on ka selles paaris Põlva Coopi vastu suurfavoriit, kuid kui esimese vooru paaridest üldse ühe peaks valima, kus põnevust tekkida võib, siis tuleks silmad selle paari peale suunata. "Eks muidugi lootsime esimesest ringist mänguta pääseda, kuid loosiratas otsustas teisiti. Positiivse poole pealt saame hooaja alguses rohkem mängupraktikat ning saame uusi mängijaid sisse sulatada. Usun, et esineme hooaja edenedes järjest paremini," vaatas esimesele kohtumisele ette SK Tapa mängija Marten Saar.
Valitsev karikavõitja Põlva Serviti kohtub esimeses voorus eelmisel hooajal esiliigas hõbedale tulnud HC Tallinn 2-ga. "Kindlasti lootsime, et loosiratas halastab meile rohkem. Serviti on sel hooajal väga tugev ning eks peame võtma seda, kui võimalust mängida parima tiimi vastu, kes Eestist võtta on," kommenteeris HC Tallinn 2 eestvedaja ja mängija Martin Pihlamägi.
Eesti käsipallikarikavõistluste esimene voor:
22.09 20.00 Kuristiku Gümnaasium HC Tallinn 2 - Põlva Serviti
08.10 18.00 Mesikäpa Hall Põlva Serviti - HC Tallinn 2
21.09 19.00 Tapa Spordihoone SK Tapa/N.R Energy - Coop Põlva
04.10 18.30 Mesikäpa Hall Coop Põlva - SK Tapa/N.R Energy
17.09 17.00 Aruküla spordihoone Mistra - HC Viimsi
06.10 19.00 Viimsi kooli spordihoone HC Viimsi - Mistra | Laupäeval algavad Eesti käsipalli karikavõistlused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu on karikavõistlustele registreeritud 11 võistkonda. Tiitlikaitsjana alustab teekonda Põlva Serviti. Karikavõistlused kulmineeruvad 25.-27. novembril peetaval finaalturniiril, kuhu pääseb neli tugevamat võistkonda.
Karikavõistlustel osalevad kõik kuus meistriliiga võistkonda: Põlva Serviti, Viljandi HC, HC Kehra/Horizon Pulp&Paper, HC Tallinn, Mistra ja SK Tapa/ N.R Energy. Neile lisanduvad esiliigast Coop Põlva, Valga Käval, HC Viimsi, HC Tallinn 2 ja Põlva Arcwood. Loosi tahtel lähevad esimeses ringis vastamisi Mistra - HC Viimsi, SK Tapa/N.R Energy ja HC Tallinn 2 - Põlva Serviti. Teised tiimid pääsesid otse järgmisesse vooru. Ajalooliselt on just paljudest endistest koondislastest koosnev Arcwood suutnud esiliiga tiimina kõvasti meistrisarja võistkondade vahel vett segada, tulles näiteks 2018. aastal pronksile.
Juba sel laupäeval pannakse karikavõistluste esimeses kohtumises pall mängu Aruküla Spordihoones, kui vastamisi lähevad meistriliigas palliv Mistra ja esiliigasse kuuluv HC Viimsi. "Meil on karikavõistlustel suured lootused, esimene eesmärk on jõuda finaalturniirile ja siis ka loodetavasti kullamängule. Eks palju sõltub loomulikult ka loosist, kuid tunnen, et meil on piisavalt tasemel mängijad ja tugev võidutahe, et karikavõistlustel võite võtta," ütles tänavu HC Tallinnast Mistrasse siirdunud Eesti koondise väravavaht Armis Priskus.
Tänavu tugevnenud koosseisuga meistriliiga tiim SK Tapa on ka selles paaris Põlva Coopi vastu suurfavoriit, kuid kui esimese vooru paaridest üldse ühe peaks valima, kus põnevust tekkida võib, siis tuleks silmad selle paari peale suunata. "Eks muidugi lootsime esimesest ringist mänguta pääseda, kuid loosiratas otsustas teisiti. Positiivse poole pealt saame hooaja alguses rohkem mängupraktikat ning saame uusi mängijaid sisse sulatada. Usun, et esineme hooaja edenedes järjest paremini," vaatas esimesele kohtumisele ette SK Tapa mängija Marten Saar.
Valitsev karikavõitja Põlva Serviti kohtub esimeses voorus eelmisel hooajal esiliigas hõbedale tulnud HC Tallinn 2-ga. "Kindlasti lootsime, et loosiratas halastab meile rohkem. Serviti on sel hooajal väga tugev ning eks peame võtma seda, kui võimalust mängida parima tiimi vastu, kes Eestist võtta on," kommenteeris HC Tallinn 2 eestvedaja ja mängija Martin Pihlamägi.
Eesti käsipallikarikavõistluste esimene voor:
22.09 20.00 Kuristiku Gümnaasium HC Tallinn 2 - Põlva Serviti
08.10 18.00 Mesikäpa Hall Põlva Serviti - HC Tallinn 2
21.09 19.00 Tapa Spordihoone SK Tapa/N.R Energy - Coop Põlva
04.10 18.30 Mesikäpa Hall Coop Põlva - SK Tapa/N.R Energy
17.09 17.00 Aruküla spordihoone Mistra - HC Viimsi
06.10 19.00 Viimsi kooli spordihoone HC Viimsi - Mistra
### Response:
Laupäeval algavad Eesti käsipalli karikavõistlused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mu käed on karvased, aga see eest karedad, peale pikemat sessiooni võib nii juhtuda," kommenteeris bändi solist ja produtsent Joosep järvesaar uue loo sünnilugu.
Uue video režissöör on Hindrek "Masa" Maasik, kes tegi video ka kunagisele Bedwettersi hittloole "Dramatic Letter to Concience" millega võideti MTV auhind.
Ansambel Bedwetters alustas tegevust 2004. aastal ning 2009. aastal avaldasid nad oma debüütalbumi "Meet the f#cking Bedwetters". 2013. aastal läks bänd laiali ja tuli tänavu uuesti kokku. | Bedwetters avaldas uue singli "Hateology (Calling Me Out)" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mu käed on karvased, aga see eest karedad, peale pikemat sessiooni võib nii juhtuda," kommenteeris bändi solist ja produtsent Joosep järvesaar uue loo sünnilugu.
Uue video režissöör on Hindrek "Masa" Maasik, kes tegi video ka kunagisele Bedwettersi hittloole "Dramatic Letter to Concience" millega võideti MTV auhind.
Ansambel Bedwetters alustas tegevust 2004. aastal ning 2009. aastal avaldasid nad oma debüütalbumi "Meet the f#cking Bedwetters". 2013. aastal läks bänd laiali ja tuli tänavu uuesti kokku.
### Response:
Bedwetters avaldas uue singli "Hateology (Calling Me Out)" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2000 eurot kuus võiks õpetaja palk olla küll. Olen muidugi kohanud ka neid õpetajaid, kes on praegusegi palgaga enam-vähem rahul. Peamiselt sellepärast, et töötavad keskmisest suurema koormusega. Neile ei käi see üle jõu. Paraku ei saa me nendest lähtuda, sest väga paljud ei saa hakkama ja lahkuvad koolist.
Hiljemalt viie aasta pärast on alustanud õpetajatest pooled õpetajatööst loobunud ja EHL-i andmetel on Eestis praegu puudu ligi 5000 õpetajakutsega õpetajat. Eelkõige ongi vaja õpetaja palka tõsta selleks, et inimesed üldse õpetajaks õppima läheksid.
Tegelikult on õpetaja palgatõus üksnes pool ülesannet, sest kooli diferentseerimisfondi on samuti raha juurde vaja. Ja väga palju. Näiteks klassijuhataja peaks saama lisatasu vähemalt 300 eurot kuus.
Just diferentseerimisfondist peaks tulema ka õpetajate õpiringide ja kovisioonigruppide eestvedajate tasustamine ning ülikoolis õppivate õpetajate toetamine. Diferentseerimisfondi on vaja raha juurde ka õpetaja karjäärimudeli toimimiseks – et oleks lisaraha meisterõpetajatele.
Alustav õpetaja peaks töötama väiksema koormusega, mis tähendab, et vahe tuleks kinni maksta diferentseerimisfondist. Õpetaja soovib ka iga viie-kuue aasta järel pooleaastast tasulist puhkust. Lisaks kõigele muule on praeguses olukorras koolile vaja lisaraha matemaatika-, füüsika- ja keemiaõpetajate teistest koolidest "üleostmiseks".
Mida aga tegelik elu näitab? Eelmisel aastal diferentseerimisfondi hoopis vähendati, et tõsta selle arvelt miinimumpalka.
Me näeme, et õhinapõhiselt hariduselt turupõhisele üleminek on väga kallis, palju kallim, kui oskasime arvata. Vahel tundub isegi, et nii suures rahapuuduses kui praegu pole Eesti kool kunagi varem olnudki. Lisaks on vaja suuri summasid vene koolide eesti keelele üleviimiseks ning Ukraina laste õpetamiseks.
Riigil on vaja raha ka väljaspool haridusvaldkonda. Riigikaitse vajab lisaraha ja täna ei ütle keegi, et maksame õpetajatele rohkem riigikaitse arvelt. Ja lõpuks, lisaraha on vaja peretoetusteks, gaasi- ja elektriarvete kompenseerimiseks, kusjuures need väljaminekud annavad poliitikutele mitu korda rohkem valijahääli kui hariduse toetamine.
Tõnis Palts Isamaast soovitab õpetajate palga tõstmiseks võtta riigilaenu. Ta selgitab, et parema palgaga õpetajad annavad lastele parema hariduse ja tänu sellele töötavad need lapsed täiskasvanutena viljakamalt ning riik suudab laenu probleemideta tagasi maksta. See võib isegi nii olla, kuid kas teised erakonnad tulevad laenamise mõttega kaasa? President Alar Karis on juba hoiatanud, et riigieelarve ei ole mutiauk ega igiliikur. | Raivo Juurak: õpetaja palgatõus on üksnes pool ülesannet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2000 eurot kuus võiks õpetaja palk olla küll. Olen muidugi kohanud ka neid õpetajaid, kes on praegusegi palgaga enam-vähem rahul. Peamiselt sellepärast, et töötavad keskmisest suurema koormusega. Neile ei käi see üle jõu. Paraku ei saa me nendest lähtuda, sest väga paljud ei saa hakkama ja lahkuvad koolist.
Hiljemalt viie aasta pärast on alustanud õpetajatest pooled õpetajatööst loobunud ja EHL-i andmetel on Eestis praegu puudu ligi 5000 õpetajakutsega õpetajat. Eelkõige ongi vaja õpetaja palka tõsta selleks, et inimesed üldse õpetajaks õppima läheksid.
Tegelikult on õpetaja palgatõus üksnes pool ülesannet, sest kooli diferentseerimisfondi on samuti raha juurde vaja. Ja väga palju. Näiteks klassijuhataja peaks saama lisatasu vähemalt 300 eurot kuus.
Just diferentseerimisfondist peaks tulema ka õpetajate õpiringide ja kovisioonigruppide eestvedajate tasustamine ning ülikoolis õppivate õpetajate toetamine. Diferentseerimisfondi on vaja raha juurde ka õpetaja karjäärimudeli toimimiseks – et oleks lisaraha meisterõpetajatele.
Alustav õpetaja peaks töötama väiksema koormusega, mis tähendab, et vahe tuleks kinni maksta diferentseerimisfondist. Õpetaja soovib ka iga viie-kuue aasta järel pooleaastast tasulist puhkust. Lisaks kõigele muule on praeguses olukorras koolile vaja lisaraha matemaatika-, füüsika- ja keemiaõpetajate teistest koolidest "üleostmiseks".
Mida aga tegelik elu näitab? Eelmisel aastal diferentseerimisfondi hoopis vähendati, et tõsta selle arvelt miinimumpalka.
Me näeme, et õhinapõhiselt hariduselt turupõhisele üleminek on väga kallis, palju kallim, kui oskasime arvata. Vahel tundub isegi, et nii suures rahapuuduses kui praegu pole Eesti kool kunagi varem olnudki. Lisaks on vaja suuri summasid vene koolide eesti keelele üleviimiseks ning Ukraina laste õpetamiseks.
Riigil on vaja raha ka väljaspool haridusvaldkonda. Riigikaitse vajab lisaraha ja täna ei ütle keegi, et maksame õpetajatele rohkem riigikaitse arvelt. Ja lõpuks, lisaraha on vaja peretoetusteks, gaasi- ja elektriarvete kompenseerimiseks, kusjuures need väljaminekud annavad poliitikutele mitu korda rohkem valijahääli kui hariduse toetamine.
Tõnis Palts Isamaast soovitab õpetajate palga tõstmiseks võtta riigilaenu. Ta selgitab, et parema palgaga õpetajad annavad lastele parema hariduse ja tänu sellele töötavad need lapsed täiskasvanutena viljakamalt ning riik suudab laenu probleemideta tagasi maksta. See võib isegi nii olla, kuid kas teised erakonnad tulevad laenamise mõttega kaasa? President Alar Karis on juba hoiatanud, et riigieelarve ei ole mutiauk ega igiliikur.
### Response:
Raivo Juurak: õpetaja palgatõus on üksnes pool ülesannet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel pühapäeval lõppenud Hispaania velotuuri auks istus suur rattaspordihuviline Luis Enrique kaherattalise selga ja koondisekutse teeninud mängijaid nimetades ilmusid nende nimed justkui kriidiga kirjutatuna asfaldile.
52-aastase Luis Enrique koosseis on sarnane juunikuisele, kuid seekord asendavad Ansu Fatit ja Iago Aspast seni koondisekogemuseta Borja Iglesias ja Nico Williams. Fati ei ole Hispaania eest väljakul käinud juba 2020. aastast saadik. "Ta on sel hooajal Barcelona eest alustanud vaid ühes mängus ja see ütleb mulle nii mõndagi. Loodetavasti näeme taas parimas vormis Ansut, aga praegu ta koosseisu ei kuulu," kommenteeris peatreener.
¡Qué ganas teníamos de decir esto!: @LUISENRIQUE21 da a conocer la lista con los 2️⃣5️⃣ jugadores que disputarán los duelos de #NationsLeague contra Suiza y Portugal.
¡Míster, con este equipo seguro que nos va sobre ruedas! #VamosEspaña pic.twitter.com/Z6S0t1z2sW
— Selección Española de Fútbol (@SEFutbol) September 16, 2022
Treenerina Barcelona Meistrite liiga ja kahekordseks Hispaania liiga võitjaks viinud Luis Enrique on varemgi koondise koosseisu avalikustanud omapärasel moel, näiteks pani ta ühse mullu avaldatud videos garaažiuksele koondislaste nimedega registreerimismärgid; teises võttis kutse teeninud pallurite videomängu FIFA stiilis kujutised välja hõbedastest kohvritest.
Hispaania koosseis 24. septembril toimuvaks mänguks Šveitsi ja 27. septembril toimuvaks kohtumiseks Portugali vastu:
Väravavahid
Robert Sanchez (Brighton), David Raya (Brentford), Unai Simon (Athletic)
Kaitsjad
Cesar Azpilicueta (Chelsea), Hugo Guillamon (Valencia), Pau Torres (Villarreal), Eric Garcia (Barcelona), Jose Gaya (Valencia), Diego Llorente (Leeds), Jordi Alba (Barcelona), Dani Carvajal (Madridi Real)
Poolkaitsjad
Sergio Busquets (Barcelona), Marcos Llorente (Atletico), Koke (Atletico), Gavi (Barcelona), Pedri (Barcelona), Rodri (Manchester City), Carlos Soler (PSG)
Ründajad
Alvaro Morata (Atletico), Ferran Torres (Barcelona), Yeremy Pino (Villarreal), Marco Asensio (Madridi Real), Pablo Sarabia (PSG), Borja Iglesias (Real Betis), Nico Williams (Athletic) | VIDEO | Luis Enrique avaldas Hispaania koondise koosseisu ebatavalisel moel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel pühapäeval lõppenud Hispaania velotuuri auks istus suur rattaspordihuviline Luis Enrique kaherattalise selga ja koondisekutse teeninud mängijaid nimetades ilmusid nende nimed justkui kriidiga kirjutatuna asfaldile.
52-aastase Luis Enrique koosseis on sarnane juunikuisele, kuid seekord asendavad Ansu Fatit ja Iago Aspast seni koondisekogemuseta Borja Iglesias ja Nico Williams. Fati ei ole Hispaania eest väljakul käinud juba 2020. aastast saadik. "Ta on sel hooajal Barcelona eest alustanud vaid ühes mängus ja see ütleb mulle nii mõndagi. Loodetavasti näeme taas parimas vormis Ansut, aga praegu ta koosseisu ei kuulu," kommenteeris peatreener.
¡Qué ganas teníamos de decir esto!: @LUISENRIQUE21 da a conocer la lista con los 2️⃣5️⃣ jugadores que disputarán los duelos de #NationsLeague contra Suiza y Portugal.
¡Míster, con este equipo seguro que nos va sobre ruedas! #VamosEspaña pic.twitter.com/Z6S0t1z2sW
— Selección Española de Fútbol (@SEFutbol) September 16, 2022
Treenerina Barcelona Meistrite liiga ja kahekordseks Hispaania liiga võitjaks viinud Luis Enrique on varemgi koondise koosseisu avalikustanud omapärasel moel, näiteks pani ta ühse mullu avaldatud videos garaažiuksele koondislaste nimedega registreerimismärgid; teises võttis kutse teeninud pallurite videomängu FIFA stiilis kujutised välja hõbedastest kohvritest.
Hispaania koosseis 24. septembril toimuvaks mänguks Šveitsi ja 27. septembril toimuvaks kohtumiseks Portugali vastu:
Väravavahid
Robert Sanchez (Brighton), David Raya (Brentford), Unai Simon (Athletic)
Kaitsjad
Cesar Azpilicueta (Chelsea), Hugo Guillamon (Valencia), Pau Torres (Villarreal), Eric Garcia (Barcelona), Jose Gaya (Valencia), Diego Llorente (Leeds), Jordi Alba (Barcelona), Dani Carvajal (Madridi Real)
Poolkaitsjad
Sergio Busquets (Barcelona), Marcos Llorente (Atletico), Koke (Atletico), Gavi (Barcelona), Pedri (Barcelona), Rodri (Manchester City), Carlos Soler (PSG)
Ründajad
Alvaro Morata (Atletico), Ferran Torres (Barcelona), Yeremy Pino (Villarreal), Marco Asensio (Madridi Real), Pablo Sarabia (PSG), Borja Iglesias (Real Betis), Nico Williams (Athletic)
### Response:
VIDEO | Luis Enrique avaldas Hispaania koondise koosseisu ebatavalisel moel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iga inimene puutub mingil hetkel oma elus kokku ravimitega. Koroonapandeemia ajal hakati ravimite ohutust kasutamisest avalikkuses rohkem rääkima. Inimesed hakkasid rohkem teadvustama ravimite ohutu kasutamise olulisust.
Siiski tuleb tõdeda, et ükski ravim pole riskita ning kardetavasti puudub kõrvaltoimeteta ravimil ka ravitoime. 2022. aasta Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) patsiendiohutuse päeva teemaks on valitud ravimite ohutus.
Maailma patsiendiohutuse päev on üks WHO ülemaailmsetest rahvatervisele pühendatud päevadest ja seda hakati esmakordselt tähistama 2019. aastal. Paljusid ravimite kasutamisega seotud ohte on võimalik vältida või vähendada. Patsiendiohutuse päeva eesmärk on julgustada patsiente ja nende perekondi kasutama ravimeid teadlikult ja ohutult. 1
Erilist tähelepanu pööratakse raviteekonna kõrgeima riskiga kohtadele - ravi vahetamine, paljude ravimite kooskasutamine, kitsa terapeutilise vahemikuga ravimid, inimlikud eksimused jne. 2
Ravimitega seotud kahjude vähendamisel on arsti, meditsiiniõe ja apteekri kõrval väga oluline roll patsientidel.
Maailma Terviseorganisatsioon on välja töötanud küsimused, mida teadlik patsient võiks küsida: mis on ravimi nimi ning milleks, kuidas ja kui kaua ravimit kasutada; millised on riskid ja võimalikud kõrvaltoimed; milliseid võimalusi on veel olemas minu seisundi raviks; kas olen rääkinud arstile oma allergiatest, muudest terviseseisunditest või haigustest; milliseid ravimeid (sh käsimüügiravimid ja toidulisandeid) ma veel kasutan ja kas see on oluline seoses uue ravimiga; mida teha, kui unustan ravimit võtta ja kui tekivad kõrvaltoimed. 3
Euroopa Ravimiameti juures on töörühm koostööks patsientidega 4, mille üks eesmärke on muuta patsientidele mõeldud info ravimi kohta, nagu pakendi infoleht ja mõnede ravimite puhul ka täiendavad riskivähendamise materjalid, inimsõbralikumaks ja arusaadavamaks. 5
Riskivähendamise materjalide abil juhitakse ravimi kasutajate - patsientide, arstide, õdede ja apteekrite - tähelepanu ravimi kasutamisega kaasneda võivatele riskidele ning kuidas neid riske vähendada või vältida.
On mitmeid olukordi, mis nõuavad ravimite kasutamisel erilist tähelepanu - nt sobivus teiste ravimitega, rasedus (teatud ravimite puhul range nõue raseduse vältimiseks), neeru- ja maksapuudulikkus (nt teatud ravimite puhul kasutada ettevaatusega, vähendada annust), ravimite võtmine eriolukordades nt kirurgia korral, ravimid ja alkohol jne.
Tavaliselt piisab riskide vähendamiseks nende kirjeldamisest ravimi infolehes, sobivast ravimipakendi suurusest, näiteks kui palju on tablette ühes karbis, ja sellest, et ravim on saadaval ainult retseptiga.
Mõnikord on siiski vaja rakendada täiendavaid abinõusid. Üldine põhimõte on: õige ravim, õiges annuses, õigel ajal, õigele patsiendile koos õige teabe ja ravi jälgimisega.
Täiendavate abinõude valik sõltub riski ilmnemise sagedusest, kõrvaltoimete raskusastmest, riski välditavusest, riski enda ja riski vähendamiseks kasutatud abinõude mõjust patsiendile (et riski vältimiseks kasutatav abinõu ei oleks patsiendile liialt koormav võrreldes riski enda suurusega), ravimi manustamisviisist (nt kas ravim on suukaudne või süstitav), millistele patsientidele on ravim mõeldud ja kus ravimit kasutatakse (nt kasutatakse ainult haiglas infusiooni teel manustamiseks või on tegemist suukaudsete tablettidega, mida patsient ise kodus võtab). 6
Üks laialdasemalt kasutatavaid abinõusid riskide vähendamisel on täiendavad riskivähendamise materjalid, mis on mõeldud kasutamiseks tervishoiutöötajatele (arstid, meditsiiniõed, ämmaemandad, apteekrid, vahel ka laboritöötajad) ja/või patsientidele ning nende lähedastele või hooldajatele.
Lühidalt kutsutakse neid veel hariduslikeks materjalideks. Siinkohal tuleb eristada käsimüügi ravimite (ravimite, mida saab osta ilma retseptita) reklaami ja ravimiametite poolt ravimi müügiloaga ette nähtud kohustuslikke riskide vähendamiseks mõeldud materjale.
Patsientidele mõeldud materjalid jagunevad omakorda patsiendijuhenditeks, riskist teadlik olemise vormideks, patsiendipäevikuteks ja patsientidele mõeldud ohutuskaartideks. Patsiendijuhendid toovad välja, mida konkreetselt teha riskide vähendamiseks enne ravi alustamist, ravi ajal või pärast ravi lõpetamist.
Riskist teadlik olemise vorm on, nagu nimigi ütleb, materjal informeerimaks patsienti konkreetsest riskist; samuti on see abiks arstile dokumenteerimaks, et ta on riski patsiendile selgitanud ning patsient on sellest aru saanud.
Patsiendipäevik on patsiendile abiks raviga seotud vajaliku info kirjapanemiseks ning seda kasutatakse infovahetuseks arsti ja patsiendi vahel (näiteks, kui ravi vältel on tarvis jälgida kodus mõõdetavaid tervisenäitajaid - nt vererõhku).
Patsiendi ohutuskaart on meeldetuletuseks kindlate riskide ja abinõude kohta nende vältimiseks ja vähendamiseks, sh kui ravimi tarvitamisest on vaja teavitada teisi patsiendi ravis osalevaid arste, meditsiiniõdesid või apteekreid. 6 Patsientidele mõeldud materjali annab patsiendile tavaliselt arst, vahel on materjal lisatud ravimi pakendisse.
Tänapäeval ei pea materjalid olema sugugi ainult paberil. Kui ravimil on ette nähtud hariduslikud materjalid patsientidele, on need kättesaadavad Eesti ravimiameti kodulehel. E-teenuste sektsiooni kaudu saab minna ravimiregistrisse. Registrist saab patsient leida oma ravimi ning täiendavate riskivähendamise meetmete sektsioonis tutvuda talle mõeldud täiendava infoga. Teadlik patsient on kursis oma ravimite ohutu kasutamisega.
1 World Health Organization. Patient Safety Day.
2 World Health Organization. World Patient Safety Day 2022.
3 WHO. 5 moments for medication safety.
4 European Medicines Agency. Patients and Consumers Working Party.
5 European Medicines Agency. Mandate, objectives and composition of the Patients and Consumers Working Party.
6 European Medicines Agency. Guideline on good pharmacovigilance practices (GVP) Module XVI – Risk minimisation measures: selection of tools and effectiveness indicators, EMA/204715/2012 Rev 3 - Draft for public consultation. Feb 1, 2021. | Maaja Ivask, Ruth Aava ja Hele Anderspuk: ravimid ja patsiendi vastutus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iga inimene puutub mingil hetkel oma elus kokku ravimitega. Koroonapandeemia ajal hakati ravimite ohutust kasutamisest avalikkuses rohkem rääkima. Inimesed hakkasid rohkem teadvustama ravimite ohutu kasutamise olulisust.
Siiski tuleb tõdeda, et ükski ravim pole riskita ning kardetavasti puudub kõrvaltoimeteta ravimil ka ravitoime. 2022. aasta Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) patsiendiohutuse päeva teemaks on valitud ravimite ohutus.
Maailma patsiendiohutuse päev on üks WHO ülemaailmsetest rahvatervisele pühendatud päevadest ja seda hakati esmakordselt tähistama 2019. aastal. Paljusid ravimite kasutamisega seotud ohte on võimalik vältida või vähendada. Patsiendiohutuse päeva eesmärk on julgustada patsiente ja nende perekondi kasutama ravimeid teadlikult ja ohutult. 1
Erilist tähelepanu pööratakse raviteekonna kõrgeima riskiga kohtadele - ravi vahetamine, paljude ravimite kooskasutamine, kitsa terapeutilise vahemikuga ravimid, inimlikud eksimused jne. 2
Ravimitega seotud kahjude vähendamisel on arsti, meditsiiniõe ja apteekri kõrval väga oluline roll patsientidel.
Maailma Terviseorganisatsioon on välja töötanud küsimused, mida teadlik patsient võiks küsida: mis on ravimi nimi ning milleks, kuidas ja kui kaua ravimit kasutada; millised on riskid ja võimalikud kõrvaltoimed; milliseid võimalusi on veel olemas minu seisundi raviks; kas olen rääkinud arstile oma allergiatest, muudest terviseseisunditest või haigustest; milliseid ravimeid (sh käsimüügiravimid ja toidulisandeid) ma veel kasutan ja kas see on oluline seoses uue ravimiga; mida teha, kui unustan ravimit võtta ja kui tekivad kõrvaltoimed. 3
Euroopa Ravimiameti juures on töörühm koostööks patsientidega 4, mille üks eesmärke on muuta patsientidele mõeldud info ravimi kohta, nagu pakendi infoleht ja mõnede ravimite puhul ka täiendavad riskivähendamise materjalid, inimsõbralikumaks ja arusaadavamaks. 5
Riskivähendamise materjalide abil juhitakse ravimi kasutajate - patsientide, arstide, õdede ja apteekrite - tähelepanu ravimi kasutamisega kaasneda võivatele riskidele ning kuidas neid riske vähendada või vältida.
On mitmeid olukordi, mis nõuavad ravimite kasutamisel erilist tähelepanu - nt sobivus teiste ravimitega, rasedus (teatud ravimite puhul range nõue raseduse vältimiseks), neeru- ja maksapuudulikkus (nt teatud ravimite puhul kasutada ettevaatusega, vähendada annust), ravimite võtmine eriolukordades nt kirurgia korral, ravimid ja alkohol jne.
Tavaliselt piisab riskide vähendamiseks nende kirjeldamisest ravimi infolehes, sobivast ravimipakendi suurusest, näiteks kui palju on tablette ühes karbis, ja sellest, et ravim on saadaval ainult retseptiga.
Mõnikord on siiski vaja rakendada täiendavaid abinõusid. Üldine põhimõte on: õige ravim, õiges annuses, õigel ajal, õigele patsiendile koos õige teabe ja ravi jälgimisega.
Täiendavate abinõude valik sõltub riski ilmnemise sagedusest, kõrvaltoimete raskusastmest, riski välditavusest, riski enda ja riski vähendamiseks kasutatud abinõude mõjust patsiendile (et riski vältimiseks kasutatav abinõu ei oleks patsiendile liialt koormav võrreldes riski enda suurusega), ravimi manustamisviisist (nt kas ravim on suukaudne või süstitav), millistele patsientidele on ravim mõeldud ja kus ravimit kasutatakse (nt kasutatakse ainult haiglas infusiooni teel manustamiseks või on tegemist suukaudsete tablettidega, mida patsient ise kodus võtab). 6
Üks laialdasemalt kasutatavaid abinõusid riskide vähendamisel on täiendavad riskivähendamise materjalid, mis on mõeldud kasutamiseks tervishoiutöötajatele (arstid, meditsiiniõed, ämmaemandad, apteekrid, vahel ka laboritöötajad) ja/või patsientidele ning nende lähedastele või hooldajatele.
Lühidalt kutsutakse neid veel hariduslikeks materjalideks. Siinkohal tuleb eristada käsimüügi ravimite (ravimite, mida saab osta ilma retseptita) reklaami ja ravimiametite poolt ravimi müügiloaga ette nähtud kohustuslikke riskide vähendamiseks mõeldud materjale.
Patsientidele mõeldud materjalid jagunevad omakorda patsiendijuhenditeks, riskist teadlik olemise vormideks, patsiendipäevikuteks ja patsientidele mõeldud ohutuskaartideks. Patsiendijuhendid toovad välja, mida konkreetselt teha riskide vähendamiseks enne ravi alustamist, ravi ajal või pärast ravi lõpetamist.
Riskist teadlik olemise vorm on, nagu nimigi ütleb, materjal informeerimaks patsienti konkreetsest riskist; samuti on see abiks arstile dokumenteerimaks, et ta on riski patsiendile selgitanud ning patsient on sellest aru saanud.
Patsiendipäevik on patsiendile abiks raviga seotud vajaliku info kirjapanemiseks ning seda kasutatakse infovahetuseks arsti ja patsiendi vahel (näiteks, kui ravi vältel on tarvis jälgida kodus mõõdetavaid tervisenäitajaid - nt vererõhku).
Patsiendi ohutuskaart on meeldetuletuseks kindlate riskide ja abinõude kohta nende vältimiseks ja vähendamiseks, sh kui ravimi tarvitamisest on vaja teavitada teisi patsiendi ravis osalevaid arste, meditsiiniõdesid või apteekreid. 6 Patsientidele mõeldud materjali annab patsiendile tavaliselt arst, vahel on materjal lisatud ravimi pakendisse.
Tänapäeval ei pea materjalid olema sugugi ainult paberil. Kui ravimil on ette nähtud hariduslikud materjalid patsientidele, on need kättesaadavad Eesti ravimiameti kodulehel. E-teenuste sektsiooni kaudu saab minna ravimiregistrisse. Registrist saab patsient leida oma ravimi ning täiendavate riskivähendamise meetmete sektsioonis tutvuda talle mõeldud täiendava infoga. Teadlik patsient on kursis oma ravimite ohutu kasutamisega.
1 World Health Organization. Patient Safety Day.
2 World Health Organization. World Patient Safety Day 2022.
3 WHO. 5 moments for medication safety.
4 European Medicines Agency. Patients and Consumers Working Party.
5 European Medicines Agency. Mandate, objectives and composition of the Patients and Consumers Working Party.
6 European Medicines Agency. Guideline on good pharmacovigilance practices (GVP) Module XVI – Risk minimisation measures: selection of tools and effectiveness indicators, EMA/204715/2012 Rev 3 - Draft for public consultation. Feb 1, 2021.
### Response:
Maaja Ivask, Ruth Aava ja Hele Anderspuk: ravimid ja patsiendi vastutus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2003. aastal asutatud MAFF on Baltikumi ja Põhjamaade üks vanimaid loodusfilmide festival, mis on aastatega muutunud ka oluliseks filmitegijate kooskäimise paigaks ja noorte innustajaks. Ümmarguse tähtpäeva eel valminud ETV2 erisaates võetakse kokku festivali ajaloo eredamad hetked ja sõna saavad inimesed, kes Matsalu filmifestivaliga tihedalt seotud olnud.
Festivalile pühendas ETV2 ka loodusfilmide erikava, mis tõi tele-ekraanile 2021. aasta festivali silmapaistvad linateosed. Filmid on järelvaadatavad Jupiteri lehel.
"Maa: Helitu"
2021. aasta Matsalu loodusfilmide festivali võidufilm kolmest Hunyuanis elavast Hiina perest, kelle eesmärk on tagada helgem tulevik oma lastele, sest piirkonna suurimaks probleemiks on pestitsiidide liigsest kasutamisest põhjustatud keskkonnakriis.
"Metshobused: Pusta lugu"
2021. aastal MAFFi publiku lemmiku tiitli ning looduse kategooria parima režii auhinna võitnud dokumentaal Ungari steppides ehk pustas elavast kolmesajapealisest metshobuste karjast.
"Loomalapsed"
2021. aastal Tartu loodusmaja eripreemiaga pärjatud Jan Hafti dokumentaal loomariigi igikestvast eluringist ja loomalaste kasvamisest. | ETV2 tähistab erisaatega Matsalu loodusfilmide festivali sünnipäeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2003. aastal asutatud MAFF on Baltikumi ja Põhjamaade üks vanimaid loodusfilmide festival, mis on aastatega muutunud ka oluliseks filmitegijate kooskäimise paigaks ja noorte innustajaks. Ümmarguse tähtpäeva eel valminud ETV2 erisaates võetakse kokku festivali ajaloo eredamad hetked ja sõna saavad inimesed, kes Matsalu filmifestivaliga tihedalt seotud olnud.
Festivalile pühendas ETV2 ka loodusfilmide erikava, mis tõi tele-ekraanile 2021. aasta festivali silmapaistvad linateosed. Filmid on järelvaadatavad Jupiteri lehel.
"Maa: Helitu"
2021. aasta Matsalu loodusfilmide festivali võidufilm kolmest Hunyuanis elavast Hiina perest, kelle eesmärk on tagada helgem tulevik oma lastele, sest piirkonna suurimaks probleemiks on pestitsiidide liigsest kasutamisest põhjustatud keskkonnakriis.
"Metshobused: Pusta lugu"
2021. aastal MAFFi publiku lemmiku tiitli ning looduse kategooria parima režii auhinna võitnud dokumentaal Ungari steppides ehk pustas elavast kolmesajapealisest metshobuste karjast.
"Loomalapsed"
2021. aastal Tartu loodusmaja eripreemiaga pärjatud Jan Hafti dokumentaal loomariigi igikestvast eluringist ja loomalaste kasvamisest.
### Response:
ETV2 tähistab erisaatega Matsalu loodusfilmide festivali sünnipäeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kalju viis 32. minutil juhtima Alex Matthias Tamm, kaks minutit hiljem suurendas nende edu Nikita Komissarov. Teisel poolajal lõi Tallinna klubi samuti kaks väravat, kui 65. sahistas pärnakate võrku Kaspar Paur ja kümmekond minutit enne lõpuvilet William Jebor. Pärnu lõpetas kohtumise kümne mehega, sest 77. minutil saadeti punase kaardiga väljakult ära Taaniel Usta.
Kalju suutis meistriliigas viimati kolm punkti teenida 13. augustil, sellele järgnesid viis võiduta kohtumist. Sealjuures löödi viie mänguga kokku kolm väravat.
Vaprus liigub kindlal esiliiga kursil, senise 27 mänguga on kogutud ainult kaheksa punkti ja reedene kaotus oli neile järjekorras juba 11. Kalju ja Paide peavad põnevat võitlust kolmanda koha nimel, Nõmme on ühe enampeetud mängu juures Paidest teeninud neli punkti rohkem. | Võit Vapruse üle lõpetas Kalju nukra seeria | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kalju viis 32. minutil juhtima Alex Matthias Tamm, kaks minutit hiljem suurendas nende edu Nikita Komissarov. Teisel poolajal lõi Tallinna klubi samuti kaks väravat, kui 65. sahistas pärnakate võrku Kaspar Paur ja kümmekond minutit enne lõpuvilet William Jebor. Pärnu lõpetas kohtumise kümne mehega, sest 77. minutil saadeti punase kaardiga väljakult ära Taaniel Usta.
Kalju suutis meistriliigas viimati kolm punkti teenida 13. augustil, sellele järgnesid viis võiduta kohtumist. Sealjuures löödi viie mänguga kokku kolm väravat.
Vaprus liigub kindlal esiliiga kursil, senise 27 mänguga on kogutud ainult kaheksa punkti ja reedene kaotus oli neile järjekorras juba 11. Kalju ja Paide peavad põnevat võitlust kolmanda koha nimel, Nõmme on ühe enampeetud mängu juures Paidest teeninud neli punkti rohkem.
### Response:
Võit Vapruse üle lõpetas Kalju nukra seeria |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 19-aastasena kõigi aegade noorimaks meeste esinumbriks kerkinud hispaanlane liitus meeskonnga teisipäeval ehk ei saanud tiimi aidata avakohtumises võetud 3:0 võidus Serbia üle.
"Ma ei saabunud siia eriti heas füüsilises konditsioonis. Mul on väga-väga raske," rääkis USA lahtistel ligi 24 tundi puhast mänguaega väljakutel veetnud Alcaraz. "Väljak on väga aeglane, mul on sellega kohanemiseks aega olnud vaid kaks päeva. Väga keeruline."
Alcaraz pääses väljakule pärast seda, kui Roberto Bautista Agut oli alistanud Vasek Pospisili, kuid maailma esireket ei suutnud samaga vastata ning kaotas endast kolm aastat vanemale Kanada esinumbrile 7:6 (3), 4:6, 2:6. Hiljem tõid Auger-Aliassime ja Pospisil Hispaania paari Marcel Granollersi - Pedro Martineze 4:6, 6:4, 7:5 alistamisega Kanadale matši üldvõidu ning kergitasid nad B-grupis esikohale. Edasipääsulootused on säilinud nii Hispaanial, Serbial kui Lõuna-Koreal.
Edasipääsejad on selged C- ja D-grupis, kus 22.-27. novembrini Malagas toimuvale finaalturniirile on koha taganud Austraalia, Saksamaa, Holland ja USA. | Alcaraz sai esimeses mängus maailma esireketina kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
19-aastasena kõigi aegade noorimaks meeste esinumbriks kerkinud hispaanlane liitus meeskonnga teisipäeval ehk ei saanud tiimi aidata avakohtumises võetud 3:0 võidus Serbia üle.
"Ma ei saabunud siia eriti heas füüsilises konditsioonis. Mul on väga-väga raske," rääkis USA lahtistel ligi 24 tundi puhast mänguaega väljakutel veetnud Alcaraz. "Väljak on väga aeglane, mul on sellega kohanemiseks aega olnud vaid kaks päeva. Väga keeruline."
Alcaraz pääses väljakule pärast seda, kui Roberto Bautista Agut oli alistanud Vasek Pospisili, kuid maailma esireket ei suutnud samaga vastata ning kaotas endast kolm aastat vanemale Kanada esinumbrile 7:6 (3), 4:6, 2:6. Hiljem tõid Auger-Aliassime ja Pospisil Hispaania paari Marcel Granollersi - Pedro Martineze 4:6, 6:4, 7:5 alistamisega Kanadale matši üldvõidu ning kergitasid nad B-grupis esikohale. Edasipääsulootused on säilinud nii Hispaanial, Serbial kui Lõuna-Koreal.
Edasipääsejad on selged C- ja D-grupis, kus 22.-27. novembrini Malagas toimuvale finaalturniirile on koha taganud Austraalia, Saksamaa, Holland ja USA.
### Response:
Alcaraz sai esimeses mängus maailma esireketina kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedel peetud poolfinaalides oli noortel triatleetidel oluline jõuda üheksa parema hulka, et pääseda A-finaali. Lisaks pääses laupäeval TOP30 koha eest võistlema kolm sportlast aegade põhjal. B-finaalis heideldakse kohtade eest 31.-60.
Liis Kapten teenis neidude kolmandas poolfinaalis viienda koha ajaga 27.23. Tema poolfinaali kiireim oli prantslanna Manon Laporte (26.48). Gregor Rasva lõpetas noormeeste teises poofinaalis teisel positsioonil ajaga 22.50, jäädes esimesena finišijoone ületanud prantslasest Arthur Blaisest seitsme sekundi kaugusele.
Etriin Etverk võistles neidude teises finaalis ja pälvis 13. koha ajaga 28.00. Üheksas koht ehk otse A-finaali pääsemine jäi seekord 33 sekundi kaugusele. Teise poolfinaali kiireim oli Slovakkia triatleet Margareta Vrablova ajaga 26.27.
Neidude esimeses poolfinaalis võistelnud Hanna-Liisa Värik teenis 23. koha ajaga 30.18. Esimesena ületas lõpujoone prantslanna Lea Houart (26.32). Noormeeste esimeses poolfinaalis startinud Oskar Hein sai samuti 23. koha (24.41). Võidukas oli prantslane Nils Serre Gehri ajaga 22.59. Noormeeste kolmandas poolfinaalis sai Gert Martin Savitsch 25.02-ga 24. koha. Parim oli šveitslane Antoine L'Hote.
"Eesti koondisest jõudis noorte EM-il A-finaali kaks sportlast esmakordselt," rääkis Eesti Triatloni saavutustoimkonna juht Marko Albert võistluse järel. "Kui Gregor kordas A-finaali pääsu, siis Liisist sai esimene Eesti neiu, kes on noorte EM-il sinna jõudnud. Etriini kui meie koondise pesamuna B-finaali pääs on samuti väga hea saavutus, kuigi olen isegi rohkem rahul sellega, kui südilt Etriin võistles. Hanna-Liisa, Gert Martin ja Oskar tegid tublid pingutused, kuid kahjuks sellest edasipääsuks seekord ei piisanud."
Noorte Euroopa meistrivõistlustel ujusid triatleedid 300 meetrit, seejärel sõitsid rattaga kaheksa kilomeetrit ja pärast seda jooksid kaks kilomeetrit. Neidude A-finaal toimub La Baule'is laupäeval Eesti aja järgi kell 13.45 ning B-finaal kell 13. Noormeeste A-finaalile antakse start kell 18. Lisaks on pühapäeval kavas segateatevõistlus, kus osaleb ka Eesti koondis. | Esmakordselt pääsesid noorte EM-il A-finaali kaks Eesti triatleeti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel peetud poolfinaalides oli noortel triatleetidel oluline jõuda üheksa parema hulka, et pääseda A-finaali. Lisaks pääses laupäeval TOP30 koha eest võistlema kolm sportlast aegade põhjal. B-finaalis heideldakse kohtade eest 31.-60.
Liis Kapten teenis neidude kolmandas poolfinaalis viienda koha ajaga 27.23. Tema poolfinaali kiireim oli prantslanna Manon Laporte (26.48). Gregor Rasva lõpetas noormeeste teises poofinaalis teisel positsioonil ajaga 22.50, jäädes esimesena finišijoone ületanud prantslasest Arthur Blaisest seitsme sekundi kaugusele.
Etriin Etverk võistles neidude teises finaalis ja pälvis 13. koha ajaga 28.00. Üheksas koht ehk otse A-finaali pääsemine jäi seekord 33 sekundi kaugusele. Teise poolfinaali kiireim oli Slovakkia triatleet Margareta Vrablova ajaga 26.27.
Neidude esimeses poolfinaalis võistelnud Hanna-Liisa Värik teenis 23. koha ajaga 30.18. Esimesena ületas lõpujoone prantslanna Lea Houart (26.32). Noormeeste esimeses poolfinaalis startinud Oskar Hein sai samuti 23. koha (24.41). Võidukas oli prantslane Nils Serre Gehri ajaga 22.59. Noormeeste kolmandas poolfinaalis sai Gert Martin Savitsch 25.02-ga 24. koha. Parim oli šveitslane Antoine L'Hote.
"Eesti koondisest jõudis noorte EM-il A-finaali kaks sportlast esmakordselt," rääkis Eesti Triatloni saavutustoimkonna juht Marko Albert võistluse järel. "Kui Gregor kordas A-finaali pääsu, siis Liisist sai esimene Eesti neiu, kes on noorte EM-il sinna jõudnud. Etriini kui meie koondise pesamuna B-finaali pääs on samuti väga hea saavutus, kuigi olen isegi rohkem rahul sellega, kui südilt Etriin võistles. Hanna-Liisa, Gert Martin ja Oskar tegid tublid pingutused, kuid kahjuks sellest edasipääsuks seekord ei piisanud."
Noorte Euroopa meistrivõistlustel ujusid triatleedid 300 meetrit, seejärel sõitsid rattaga kaheksa kilomeetrit ja pärast seda jooksid kaks kilomeetrit. Neidude A-finaal toimub La Baule'is laupäeval Eesti aja järgi kell 13.45 ning B-finaal kell 13. Noormeeste A-finaalile antakse start kell 18. Lisaks on pühapäeval kavas segateatevõistlus, kus osaleb ka Eesti koondis.
### Response:
Esmakordselt pääsesid noorte EM-il A-finaali kaks Eesti triatleeti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | NATO valitsusjuhid otsustasid juunis Madridi tippkohtumisel tugevdada sõjalise liidu idatiiva riikide kaitset. Eesti puhul tähendab see muuhulgas täiendavate liitlasvägede, näiteks brittide, riiki saabumist.
Ka USA president Joe Biden teatas tippkohtumise järel, et Eestis ja teistes Balti riikides hakkab rohkem ameeriklaste üksusi väljaõppel käima.
Seda, millal täiendavad liitlasväed Eestisse saabuvad ja kui palju neid on, pole veel teada. Mis on aga kindel, on see, et olemasolev kaitseväe taristu jääb liitlaste vastuvõtmiseks kitsaks.
Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm kirjutas septembri alguses ERR-i arvamusartiklis, et liitlaste vastuvõtt eeldab Eestisse uue sõjaväelinnaku rajamist ja harjutusväljade laiendamist.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori Magnus-Valdemar Saare sõnul on uue sõjaväelinnaku asukoht veel lahtine. Ta ütles, et kuigi otsuseid ei ole veel tehtud, siis ei ole uusi maatükke riigil linnaku rajamiseks mõistlik soetada.
"Juba tulenevalt kommunikatsioonidest ja kõigest sellisest on mõistlik rajada uus linnak kuhugi, kus mingi osa tööd on juba ette ära tehtud. Sellised asukohad on meil eeskätt Võru Taara linnaku lähedal Nursipalu, Sänna ja Tsiatsungõlmaa piirkonnas," lausus ta.
Taara sõjaväelinnakut Võru linnas, kus paikneb Kuperjanovi jalaväepataljon, Saare sõnul uute üksuste vastuvõtmiseks laiendada ei anna, sest seal on ehitusmahud juba suuresti ära kasutatud.
Uus sõjaväelinnak peaks kaitseinvesteeringute keskuse juhi sõnutsi mahutama 1000-2000 sõdurit ning tingimused saavad seal plaanide järgi olema sarnased nendele, mis on Ühendkuningriigi, Prantsuse ja Taani üksustel praegu näiteks Tapa või Ämari sõjaväelinnakus.
"Uues sõjaväelinnakus on näiteks kasarmud, staabihooned, laohooned, remondi- ja hoiustamistingimused rasketehnikale ning olmetingimused sõduritele ehk söökla ja spordirajatised," loetles Saar.
Olemasolevad harjutusväljad jäävad liitlastele kitsaks
Kõige suurem kitsaskoht uute liitlaste vastuvõtmisel on seotud väljaõppetingimustega. Saar ütles, et praegused harjutusväljad jäävad kaitseväele kitsaks, eriti Kagu-Eestis.
Saar ütles, et eesmärk on luua Kagu-Eestisse tingimused, et mis võimaldaks välja õpetada soomustatud üksusi, näiteks üksusi jalaväe lahingumasinatel või soomustransportööridel.
"Selleks peavad näiteks harjutusväljade ohualad olema piisavad. Nursipalu harjutusväljal on praegu küll võimalik näiteks Pasi soomustransportööridel mõnesaja meetri ulatuses rühma või kompanii suuruse üksusega natuke manööverdada ja ühes suunas pardarelvadest lasta, kuid on vaja, et harjutusväljale mahuks ära ka suurem üksus," selgitas ta.
Harjutusväljadel korraldatakse laskmisi ja lõhketöid, katsetatakse relvi, lahingumoona ja muud tehnikat.
Detsembris vastu võetud riigikaitse arengukavas on kirjas, et laiendada tuleb keskpolügooni, Sirgala ja Soodla harjutusväljasid. Septembri alguses sõlmis kaitseinvesteeringute keskus näiteks lepingu osaühinguga Skepast&Puhkim Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu koostamiseks koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Keskpolügooni eriplaneeringu kehtestas valitsus juuli alguses.
Riigikaitse arengukavas otsustatust aga täiendavate liitlaste vastuvõtmiseks ei piisa. Magnus-Valdemar Saar ütles, et Kagu-Eestisse on vaja luua veel täiendavad väljaõppetingimused, laiendades näiteks harjutusvälju Võru linnast läänes Nursipalu–Sänna–Tsiatsungõlmaa piirkonnas.
"Praegu on küsimus selles, et kui palju ja mida on vaja teha. Tsiatsungõlmaa ja Nursipalu harjutusväljad ning Sänna ala asuvad teineteisest umbes 15 kilomeetri kaugusel. Me võime lõigata nendele harjutusväljale mingid servad juurde või tekitada uued kattuvad ohualad," lausus ta.
3134 hektari suurune Nursipalu harjutusväli Võru linnast 12 kilomeetrit läänes Rõuge ja Võru vallas. Looduslikult haarab suurema osa väljast enda alla Keretü soo. Tsiatsungõlmaa harjutusala asub aga Võru vallas Juba külas, umbes 30 hektaril.
Täpsemad plaanid selguvad riigi eelarvestrateegia kõnelustel
Saar lausus, et seda, palju sõjaväelinnaku ehitamine või harjutusväljade laiendamine riigile maksma läheb, veel avaldada ei saa. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on omad arvutused teinud, lõplik summa sõltub aga riigi eelarvestrateegia kõnelustest.
Kui valitsus on otsuse langetanud, plaanib Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus taristu välja ehitada võimalikult kiiresti. "Ma tahan rõhutada, et kui me räägime uue linnaku rajamisest või harjutusväljade laiendamisest, siis tegelikult räägime me ikkagi aastatest," ütles ta.
Saar ütles, et kohaliku kogukonnaga pole kaitseinvesteeringute keskus uue linnaku või harjutusväljade laiendamise asjus lävimist veel alustanud.
"Me tegelikult ei tea veel, millises ulatuses me plaane läbi viime. Kõigepealt selguvad täpsemad plaanid, siis räägime ka kohaliku kogukonnaga," ütles ta.
NATO lahingugrupis Eestis teenivad praegu üheaegselt Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Taani üksused ning lahingugruppi juhib hetkel briti kuninglike husaaride üksus.
Lahingugrupi üksused saabusid Eestisse 2017. aasta kevadel ja on lõimitud esimese jalaväebrigaadi koosseisu. Lahingugruppi kuulub üle 1000 liitlassõduri ja sellel on olemas soomusüksuste tehnika ning relvastus: lahingutankid, jalaväe lahingumasinad, liikursuurtükid, tankitõrje- ja õhutõrjerelvad, pioneerisoomukid ning mitmesugused toetussoomukid (side, meditsiin, logistika).
Ühendkuningriik saatis veebruaris Eestisse ka täiendatud üksuse ehk üle 800 kaitseväelase. Lisaks on Eestis Balti riikide õhuturbe missiooni üksus Saksamaalt. Kokku on praegu Eestis viibivate liitlaste arv kaitseministeeriumi sõnul umbes 2500 inimest. | Riik plaanib ehitada Võru lähistele uue sõjaväelinnaku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
NATO valitsusjuhid otsustasid juunis Madridi tippkohtumisel tugevdada sõjalise liidu idatiiva riikide kaitset. Eesti puhul tähendab see muuhulgas täiendavate liitlasvägede, näiteks brittide, riiki saabumist.
Ka USA president Joe Biden teatas tippkohtumise järel, et Eestis ja teistes Balti riikides hakkab rohkem ameeriklaste üksusi väljaõppel käima.
Seda, millal täiendavad liitlasväed Eestisse saabuvad ja kui palju neid on, pole veel teada. Mis on aga kindel, on see, et olemasolev kaitseväe taristu jääb liitlaste vastuvõtmiseks kitsaks.
Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm kirjutas septembri alguses ERR-i arvamusartiklis, et liitlaste vastuvõtt eeldab Eestisse uue sõjaväelinnaku rajamist ja harjutusväljade laiendamist.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori Magnus-Valdemar Saare sõnul on uue sõjaväelinnaku asukoht veel lahtine. Ta ütles, et kuigi otsuseid ei ole veel tehtud, siis ei ole uusi maatükke riigil linnaku rajamiseks mõistlik soetada.
"Juba tulenevalt kommunikatsioonidest ja kõigest sellisest on mõistlik rajada uus linnak kuhugi, kus mingi osa tööd on juba ette ära tehtud. Sellised asukohad on meil eeskätt Võru Taara linnaku lähedal Nursipalu, Sänna ja Tsiatsungõlmaa piirkonnas," lausus ta.
Taara sõjaväelinnakut Võru linnas, kus paikneb Kuperjanovi jalaväepataljon, Saare sõnul uute üksuste vastuvõtmiseks laiendada ei anna, sest seal on ehitusmahud juba suuresti ära kasutatud.
Uus sõjaväelinnak peaks kaitseinvesteeringute keskuse juhi sõnutsi mahutama 1000-2000 sõdurit ning tingimused saavad seal plaanide järgi olema sarnased nendele, mis on Ühendkuningriigi, Prantsuse ja Taani üksustel praegu näiteks Tapa või Ämari sõjaväelinnakus.
"Uues sõjaväelinnakus on näiteks kasarmud, staabihooned, laohooned, remondi- ja hoiustamistingimused rasketehnikale ning olmetingimused sõduritele ehk söökla ja spordirajatised," loetles Saar.
Olemasolevad harjutusväljad jäävad liitlastele kitsaks
Kõige suurem kitsaskoht uute liitlaste vastuvõtmisel on seotud väljaõppetingimustega. Saar ütles, et praegused harjutusväljad jäävad kaitseväele kitsaks, eriti Kagu-Eestis.
Saar ütles, et eesmärk on luua Kagu-Eestisse tingimused, et mis võimaldaks välja õpetada soomustatud üksusi, näiteks üksusi jalaväe lahingumasinatel või soomustransportööridel.
"Selleks peavad näiteks harjutusväljade ohualad olema piisavad. Nursipalu harjutusväljal on praegu küll võimalik näiteks Pasi soomustransportööridel mõnesaja meetri ulatuses rühma või kompanii suuruse üksusega natuke manööverdada ja ühes suunas pardarelvadest lasta, kuid on vaja, et harjutusväljale mahuks ära ka suurem üksus," selgitas ta.
Harjutusväljadel korraldatakse laskmisi ja lõhketöid, katsetatakse relvi, lahingumoona ja muud tehnikat.
Detsembris vastu võetud riigikaitse arengukavas on kirjas, et laiendada tuleb keskpolügooni, Sirgala ja Soodla harjutusväljasid. Septembri alguses sõlmis kaitseinvesteeringute keskus näiteks lepingu osaühinguga Skepast&Puhkim Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu koostamiseks koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Keskpolügooni eriplaneeringu kehtestas valitsus juuli alguses.
Riigikaitse arengukavas otsustatust aga täiendavate liitlaste vastuvõtmiseks ei piisa. Magnus-Valdemar Saar ütles, et Kagu-Eestisse on vaja luua veel täiendavad väljaõppetingimused, laiendades näiteks harjutusvälju Võru linnast läänes Nursipalu–Sänna–Tsiatsungõlmaa piirkonnas.
"Praegu on küsimus selles, et kui palju ja mida on vaja teha. Tsiatsungõlmaa ja Nursipalu harjutusväljad ning Sänna ala asuvad teineteisest umbes 15 kilomeetri kaugusel. Me võime lõigata nendele harjutusväljale mingid servad juurde või tekitada uued kattuvad ohualad," lausus ta.
3134 hektari suurune Nursipalu harjutusväli Võru linnast 12 kilomeetrit läänes Rõuge ja Võru vallas. Looduslikult haarab suurema osa väljast enda alla Keretü soo. Tsiatsungõlmaa harjutusala asub aga Võru vallas Juba külas, umbes 30 hektaril.
Täpsemad plaanid selguvad riigi eelarvestrateegia kõnelustel
Saar lausus, et seda, palju sõjaväelinnaku ehitamine või harjutusväljade laiendamine riigile maksma läheb, veel avaldada ei saa. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on omad arvutused teinud, lõplik summa sõltub aga riigi eelarvestrateegia kõnelustest.
Kui valitsus on otsuse langetanud, plaanib Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus taristu välja ehitada võimalikult kiiresti. "Ma tahan rõhutada, et kui me räägime uue linnaku rajamisest või harjutusväljade laiendamisest, siis tegelikult räägime me ikkagi aastatest," ütles ta.
Saar ütles, et kohaliku kogukonnaga pole kaitseinvesteeringute keskus uue linnaku või harjutusväljade laiendamise asjus lävimist veel alustanud.
"Me tegelikult ei tea veel, millises ulatuses me plaane läbi viime. Kõigepealt selguvad täpsemad plaanid, siis räägime ka kohaliku kogukonnaga," ütles ta.
NATO lahingugrupis Eestis teenivad praegu üheaegselt Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Taani üksused ning lahingugruppi juhib hetkel briti kuninglike husaaride üksus.
Lahingugrupi üksused saabusid Eestisse 2017. aasta kevadel ja on lõimitud esimese jalaväebrigaadi koosseisu. Lahingugruppi kuulub üle 1000 liitlassõduri ja sellel on olemas soomusüksuste tehnika ning relvastus: lahingutankid, jalaväe lahingumasinad, liikursuurtükid, tankitõrje- ja õhutõrjerelvad, pioneerisoomukid ning mitmesugused toetussoomukid (side, meditsiin, logistika).
Ühendkuningriik saatis veebruaris Eestisse ka täiendatud üksuse ehk üle 800 kaitseväelase. Lisaks on Eestis Balti riikide õhuturbe missiooni üksus Saksamaalt. Kokku on praegu Eestis viibivate liitlaste arv kaitseministeeriumi sõnul umbes 2500 inimest.
### Response:
Riik plaanib ehitada Võru lähistele uue sõjaväelinnaku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esialgu hinnatakse eestlanna oskusi U-19 võistkonna juures, kirjutab Soccernet.ee. Volkov jõudis naiste meistriliigasse eelmisel hooajal ning Flora särgis on ta seni teeninud mänguaega 29 kohtumises. Tänavu on Flora keskväljale kindlust pakkuv Volkov sahistanud väravavõrku 11 korral, mis asetab ta naiste meistriliiga väravaküttide arvestuses seitsmendale pulgale.
Erilise hüppe tegi Volkov sel suvel, teenides naiste A-koondises Kasahstani vastu debüüdi. 17-aastane pallur kuulus koondise koosseisu ka septembrikuistes MM-valikmängudes. Kodumaisele liigale lisaks esindas Volkov Flora värve ka augustikuus, kui Torinos mängiti Meistrite liiga kohtumisi. Mõlemad matšid küll kaotati, kuid Volkov lõi eestlannade ainsa värava. | Noor Flora poolkaitsja viibib testimisel Itaalia kõrgliigaklubis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esialgu hinnatakse eestlanna oskusi U-19 võistkonna juures, kirjutab Soccernet.ee. Volkov jõudis naiste meistriliigasse eelmisel hooajal ning Flora särgis on ta seni teeninud mänguaega 29 kohtumises. Tänavu on Flora keskväljale kindlust pakkuv Volkov sahistanud väravavõrku 11 korral, mis asetab ta naiste meistriliiga väravaküttide arvestuses seitsmendale pulgale.
Erilise hüppe tegi Volkov sel suvel, teenides naiste A-koondises Kasahstani vastu debüüdi. 17-aastane pallur kuulus koondise koosseisu ka septembrikuistes MM-valikmängudes. Kodumaisele liigale lisaks esindas Volkov Flora värve ka augustikuus, kui Torinos mängiti Meistrite liiga kohtumisi. Mõlemad matšid küll kaotati, kuid Volkov lõi eestlannade ainsa värava.
### Response:
Noor Flora poolkaitsja viibib testimisel Itaalia kõrgliigaklubis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bellingcati väitel on kahtlustatav, kelle nimeks on varem öeldud Ruslan Boširov, tegelikult GRU polkovniku Anatoli Tšepiga, vahendas BBC.
Briti ametnikud ei ole Bellingcati uurimist kommenteerinud, kuid BBC andmeil ei vaielda selle tulemustele vastu.
Suurbritannia uurijad on varem öelnud, et Boširov oli Vene luureohvitser.
Arvatakse, et ta reisis Suurbritanniasse võltsitud passiga. Temaga koos oli teine Vene kodanik, kes kasutas nime Aleksandr Petrov.
Boširov ja Petrov ütlesid Vene riigitelevisioonis tehtud pöördumises, et nad käisid Salisburys turistidena, et külastada sealset katedraali.
Bellingcati andmetel oli kolonel Tšepiga sõjaväelane, kes teeninud Tšetšeenias ning on saanud ka kõrgeima riikliku - Venemaa föderatsiooni kangelase - autasu, mille tavaliselt annab president Vladimir Putin isiklikult üle.
Bellingcat sai enda valdusse väljavõtteid Anatoli Vladimirovitš Tšepiga passist. 2003. aastast pärit foto sarnaneb Bellingcati hinnangul noorema versiooniga mehest, kes on siiani tuvastatud kui Ruslan Buširov.
Venemaa endine luuraja Sergei Skripal ja tema tütar Julia leiti 4. märtsil Salisbury linna pargipingilt, kui nad olid mürkaine tõttu kriitilises seisundis. Briti võimude kinnitusel oli neid mürgitatud Nõukogude Liidu/Venemaa päritolu keemiarelvaga Novitšok.
London on süüdistanud keemiarünnakus Moskvat ning juhtum on toonud kaasa veelgi suurema pingestumise lääneriikide ja Venemaa suhetes ja vastastikused diplomaatilised sammud. Moskva on süüdistusi ja seotust rünnakuga eitanud. | Veebilehe väitel on üks Skripalide mürgitamises kahtlustatav GRU polkovnik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bellingcati väitel on kahtlustatav, kelle nimeks on varem öeldud Ruslan Boširov, tegelikult GRU polkovniku Anatoli Tšepiga, vahendas BBC.
Briti ametnikud ei ole Bellingcati uurimist kommenteerinud, kuid BBC andmeil ei vaielda selle tulemustele vastu.
Suurbritannia uurijad on varem öelnud, et Boširov oli Vene luureohvitser.
Arvatakse, et ta reisis Suurbritanniasse võltsitud passiga. Temaga koos oli teine Vene kodanik, kes kasutas nime Aleksandr Petrov.
Boširov ja Petrov ütlesid Vene riigitelevisioonis tehtud pöördumises, et nad käisid Salisburys turistidena, et külastada sealset katedraali.
Bellingcati andmetel oli kolonel Tšepiga sõjaväelane, kes teeninud Tšetšeenias ning on saanud ka kõrgeima riikliku - Venemaa föderatsiooni kangelase - autasu, mille tavaliselt annab president Vladimir Putin isiklikult üle.
Bellingcat sai enda valdusse väljavõtteid Anatoli Vladimirovitš Tšepiga passist. 2003. aastast pärit foto sarnaneb Bellingcati hinnangul noorema versiooniga mehest, kes on siiani tuvastatud kui Ruslan Buširov.
Venemaa endine luuraja Sergei Skripal ja tema tütar Julia leiti 4. märtsil Salisbury linna pargipingilt, kui nad olid mürkaine tõttu kriitilises seisundis. Briti võimude kinnitusel oli neid mürgitatud Nõukogude Liidu/Venemaa päritolu keemiarelvaga Novitšok.
London on süüdistanud keemiarünnakus Moskvat ning juhtum on toonud kaasa veelgi suurema pingestumise lääneriikide ja Venemaa suhetes ja vastastikused diplomaatilised sammud. Moskva on süüdistusi ja seotust rünnakuga eitanud.
### Response:
Veebilehe väitel on üks Skripalide mürgitamises kahtlustatav GRU polkovnik |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.