instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kadett sai surma, kui sõdurite transportimiseks kasutatav veokilaadne sõiduk Light Medium Tactical Vehicle (LMVT) ümber paiskus.
Vigastatute hulgas on 20 kadetti ja kaks tegevsõjaväelast. Kõik toimetati haiglasse.
"Õnnetuse asjaolusid uuritakse," teatas akadeemia esindaja.
Meedia andmeil juhtus õnnetus kohaliku aja järgi kella 6.45 paiku (Eesti aeg kell 13.45).
117-aastase ajalooga West Point on sõjakool, mille on lõpetanud paljud USA maaväe juhtidest. Selle on lõpetanud kaks presidenti: kodusõja kangelane Ulysses S. Grant ning Dwight Eisenhower, kes juhtis Teise maailmasõja ajal Euroopas liitlasvägesid. | USA sõjakoolis sai õnnetuses surma üks ja viga 22 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kadett sai surma, kui sõdurite transportimiseks kasutatav veokilaadne sõiduk Light Medium Tactical Vehicle (LMVT) ümber paiskus.
Vigastatute hulgas on 20 kadetti ja kaks tegevsõjaväelast. Kõik toimetati haiglasse.
"Õnnetuse asjaolusid uuritakse," teatas akadeemia esindaja.
Meedia andmeil juhtus õnnetus kohaliku aja järgi kella 6.45 paiku (Eesti aeg kell 13.45).
117-aastase ajalooga West Point on sõjakool, mille on lõpetanud paljud USA maaväe juhtidest. Selle on lõpetanud kaks presidenti: kodusõja kangelane Ulysses S. Grant ning Dwight Eisenhower, kes juhtis Teise maailmasõja ajal Euroopas liitlasvägesid.
### Response:
USA sõjakoolis sai õnnetuses surma üks ja viga 22 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tänavu tähistame 150 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost ja 110 aasta möödumist Eesti jalgpalli sünnist, mistõttu on meil väga hea meel, et need kaks juubelit saavad sümboolselt jalgpalliväljakul kokku läbi ETV tütarlastekoori," lausus Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei.
Esimene üldlaulupidu toimus 30. juunist kuni 2. juulini 1869. aastal Tartus ja 150 aasta möödumist sellest tähistatakse tänavu 4.-7. juulini Tallinnas toimuva laulu- ja tantsupeoga.
Esimene kahe Eesti võistkonna vahel peetud ja dokumenteeritud jalgpallimatš leidis aset 6. juunil 1909 Lasnamäel Valge majaka taga väljakuks kohandatud karjamaal, kus Meteor alistas Merkuuri 4:2. Seda loetakse juba enne teist maailmasõda tehtud kokkuleppe alusel Eesti jalgpalli sünnipäevaks, mida tänavu tähistatakse 8. juunil A. Le Coq Arenal peetava Eesti - Põhja-Iirimaa matšiga.
"Meil on hea meel olla osaline Eesti meeste jalgpallikoondise selle aasta esimesel kodumängul. Oleme laulurahvas ja julgustame seda näitama ka laupäevasel mängul kogu maailmale!" ütles ETV tütarlastekoori dirigent Aarne Saluveer.
Eesti Televisiooni tütarlastekoor kasvas välja ETV lastesaadete toimetuse juurde loodud laste laulustuudiost, mille asutaja ja muusikajuht aastatel 1990-2004 oli koori dirigent Aarne Saluveer. Täna laulab kooris kakskümmend üheksa 14-20-aastast tütarlast. Koori repertuaaris on vaimulik ja ilmalik muusika erinevatest ajastutest, efektse liikumisega rahvamuusikatöötlused, modernsed popmuusika- ja džässikavad ning vokaalsümfoonilised suurvormid.
Koori arengule on andnud impulsse koostöö paljude tunnustatud muusikute ja heliloojatega. Koorile on kirjutanud teoseid Arvo Pärt, Tõnu Kõrvits, Urmas Sisask, Roxanna Panufnik, Valeri Petrov, Pärt Uusberg, Tauno Aints, Kadri Voorand, Rasmus Puur ja Karin Kuulpak. Koori repertuaaris moodustab väga olulise osa Veljo Tormise looming, mida on esitatud mitmel autorikontserdil Eestis ja välismaal. Koor on jaganud lava Eesti tippkooride ja orkestritega ning esinenud Neeme Järvi, Eri Klasi, Andres Mustoneni, Eric Whitacre'i ja Paul Hillieri dirigeerimisel.
Eesti – Põhja-Iirimaa kohtumine toimub A. Le Coq Arenal laupäeval, 8. juunil. Festivaliala, kus esineb Liis Lemsalu ja on palju tegevusi kogu perele, avatakse kell 17, avatseremoonia ja hümni esitamine toimub kell 18.45 ning avavile kõlab kell 19.00. | Eesti koondise mäng seob kokku laulupeo ja jalgpalli juubelid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tänavu tähistame 150 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost ja 110 aasta möödumist Eesti jalgpalli sünnist, mistõttu on meil väga hea meel, et need kaks juubelit saavad sümboolselt jalgpalliväljakul kokku läbi ETV tütarlastekoori," lausus Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei.
Esimene üldlaulupidu toimus 30. juunist kuni 2. juulini 1869. aastal Tartus ja 150 aasta möödumist sellest tähistatakse tänavu 4.-7. juulini Tallinnas toimuva laulu- ja tantsupeoga.
Esimene kahe Eesti võistkonna vahel peetud ja dokumenteeritud jalgpallimatš leidis aset 6. juunil 1909 Lasnamäel Valge majaka taga väljakuks kohandatud karjamaal, kus Meteor alistas Merkuuri 4:2. Seda loetakse juba enne teist maailmasõda tehtud kokkuleppe alusel Eesti jalgpalli sünnipäevaks, mida tänavu tähistatakse 8. juunil A. Le Coq Arenal peetava Eesti - Põhja-Iirimaa matšiga.
"Meil on hea meel olla osaline Eesti meeste jalgpallikoondise selle aasta esimesel kodumängul. Oleme laulurahvas ja julgustame seda näitama ka laupäevasel mängul kogu maailmale!" ütles ETV tütarlastekoori dirigent Aarne Saluveer.
Eesti Televisiooni tütarlastekoor kasvas välja ETV lastesaadete toimetuse juurde loodud laste laulustuudiost, mille asutaja ja muusikajuht aastatel 1990-2004 oli koori dirigent Aarne Saluveer. Täna laulab kooris kakskümmend üheksa 14-20-aastast tütarlast. Koori repertuaaris on vaimulik ja ilmalik muusika erinevatest ajastutest, efektse liikumisega rahvamuusikatöötlused, modernsed popmuusika- ja džässikavad ning vokaalsümfoonilised suurvormid.
Koori arengule on andnud impulsse koostöö paljude tunnustatud muusikute ja heliloojatega. Koorile on kirjutanud teoseid Arvo Pärt, Tõnu Kõrvits, Urmas Sisask, Roxanna Panufnik, Valeri Petrov, Pärt Uusberg, Tauno Aints, Kadri Voorand, Rasmus Puur ja Karin Kuulpak. Koori repertuaaris moodustab väga olulise osa Veljo Tormise looming, mida on esitatud mitmel autorikontserdil Eestis ja välismaal. Koor on jaganud lava Eesti tippkooride ja orkestritega ning esinenud Neeme Järvi, Eri Klasi, Andres Mustoneni, Eric Whitacre'i ja Paul Hillieri dirigeerimisel.
Eesti – Põhja-Iirimaa kohtumine toimub A. Le Coq Arenal laupäeval, 8. juunil. Festivaliala, kus esineb Liis Lemsalu ja on palju tegevusi kogu perele, avatakse kell 17, avatseremoonia ja hümni esitamine toimub kell 18.45 ning avavile kõlab kell 19.00.
### Response:
Eesti koondise mäng seob kokku laulupeo ja jalgpalli juubelid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa süsteemse dopingutarvitamise üheks peamiseks infolekitajaks olnud Julia Stepanova treener sai Rahvusvaheliselt Spordiarbitraažilt (CAS-ilt) 2016. aasta detsembris kümne aasta pikkuse võistluskeelu. Rahvusvahelise Antidopingu (WADA) reeglistik näeb ette, et keelu all olevad treenerid ja muu abipersonal ei tohi tippspordiga karistuse kandmise ajal kokku puutuda.
Käesoleva aasta 16. mail oli Reutersi reporter aga tunnistajaks sellele, et Mohnev jagas Kurski kergejõustikustaadionil juhiseid seitsmele jooksjale, mõõtis stopperiga nende aegu ja tuli sportlaste soojenduse ajal ka tartaanile, et ühe jooksjaga põhjalikumalt vestelda. Lisaks sellele oli Mohnev raja ääres ka eelmisel aastal toimunud Kurski kergejõustikumiitingul, kus jagas õpetussõnu vähemalt ühele Venemaa sportlasele.
Reutersi sõnul jätkavad tööd ka 2017. aasta augustis nelja-aastast dopingukaristust kandma hakanud treener Valeri Volkov ja samal aastal eluaegse karistuse saanud endine Venemaa kergejõustikuliidu meditsiinipealik Sergei Portugalov. Neist esimene töötab ühes Moskva ülikoolis kehakultuuri õppejõuna, teine peab Reutersi andmetel Moskvas loenguid toitumisest ja treeningutest.
WADA rahvusvaheline koodeks, mille järgi ei tohi sportlased dopingukeelu all olevalt personalilt abi ega nõu saada, ei ole Venemaal õiguslikult siduv. Selle viitas ka Mohnev, kellega Reuters telefoni teel kontakti sai. "Ma võin minna, kuhu tahan," rääkis treener. "Võin kohtuda, kellega tahan. Või olen ehk pidalitõbine? Näidake mulle seadust, mille vastu olen eksinud; Venemaa seadust."
WADA lubas Reutersi loo järel kontakteeruda nii Venemaa Antidopingu (RUSADA) kui kõnealuste rahvusvaheliste alaliitudega; RUSADA direktori Juri Ganuse sõnul on Mohnevi intsidendid luubi alla võetud ning sama kinnitas Reutersile ka Venemaa kergejõustikuliit. Ganus lisas, et praegustele andmetele tuginedes ei saa RUSADA nõuda Volkovi vallandamist, sest ülikool pole spordiorganisatsioon ning et Portugalovi loengud ei lähe vastuollu antidopingu reeglitega. | Reuters: dopingukeelu all olevad Venemaa treenerid jätkavad töötamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa süsteemse dopingutarvitamise üheks peamiseks infolekitajaks olnud Julia Stepanova treener sai Rahvusvaheliselt Spordiarbitraažilt (CAS-ilt) 2016. aasta detsembris kümne aasta pikkuse võistluskeelu. Rahvusvahelise Antidopingu (WADA) reeglistik näeb ette, et keelu all olevad treenerid ja muu abipersonal ei tohi tippspordiga karistuse kandmise ajal kokku puutuda.
Käesoleva aasta 16. mail oli Reutersi reporter aga tunnistajaks sellele, et Mohnev jagas Kurski kergejõustikustaadionil juhiseid seitsmele jooksjale, mõõtis stopperiga nende aegu ja tuli sportlaste soojenduse ajal ka tartaanile, et ühe jooksjaga põhjalikumalt vestelda. Lisaks sellele oli Mohnev raja ääres ka eelmisel aastal toimunud Kurski kergejõustikumiitingul, kus jagas õpetussõnu vähemalt ühele Venemaa sportlasele.
Reutersi sõnul jätkavad tööd ka 2017. aasta augustis nelja-aastast dopingukaristust kandma hakanud treener Valeri Volkov ja samal aastal eluaegse karistuse saanud endine Venemaa kergejõustikuliidu meditsiinipealik Sergei Portugalov. Neist esimene töötab ühes Moskva ülikoolis kehakultuuri õppejõuna, teine peab Reutersi andmetel Moskvas loenguid toitumisest ja treeningutest.
WADA rahvusvaheline koodeks, mille järgi ei tohi sportlased dopingukeelu all olevalt personalilt abi ega nõu saada, ei ole Venemaal õiguslikult siduv. Selle viitas ka Mohnev, kellega Reuters telefoni teel kontakti sai. "Ma võin minna, kuhu tahan," rääkis treener. "Võin kohtuda, kellega tahan. Või olen ehk pidalitõbine? Näidake mulle seadust, mille vastu olen eksinud; Venemaa seadust."
WADA lubas Reutersi loo järel kontakteeruda nii Venemaa Antidopingu (RUSADA) kui kõnealuste rahvusvaheliste alaliitudega; RUSADA direktori Juri Ganuse sõnul on Mohnevi intsidendid luubi alla võetud ning sama kinnitas Reutersile ka Venemaa kergejõustikuliit. Ganus lisas, et praegustele andmetele tuginedes ei saa RUSADA nõuda Volkovi vallandamist, sest ülikool pole spordiorganisatsioon ning et Portugalovi loengud ei lähe vastuollu antidopingu reeglitega.
### Response:
Reuters: dopingukeelu all olevad Venemaa treenerid jätkavad töötamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lavastaja Katrin Pärn ütles "Aktuaalsele kaamerale", et enamasti on Don Quijote kuju esitatud õilsa ja ülla kangelasega, kelle kujutlusvõime on elavam ülejäänud inimeste omast. Tema sõnul võib romaani lugedes aga leida ka muid lähenemisnurki. "Näiteks võib küsida, miks allub asjalik kannupoiss oma silmnähtavalt hullule ülemusele, selle asemel, et kuulata oma tervet mõistust."
Neile, kes romaani lugenud pole, võib lugu jääda hämaraks, kuid seda peaks kompenseerima lavastaja sõnul vaatemängulisus, fantaasia ja huumor. Nimiosalist kehastab Aivar Kallaste, kes tähistab esietendusega oma 60. sünnipäeva, teistes osades astuvad üles Janek Joost (külalisena), Silas Stubbs, Anton Iakovlev, Benjamin Kyprianos, Giorgi Koridze jpt. | Vanemuise väikeses majas jõuab lavale tantsuvestern | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lavastaja Katrin Pärn ütles "Aktuaalsele kaamerale", et enamasti on Don Quijote kuju esitatud õilsa ja ülla kangelasega, kelle kujutlusvõime on elavam ülejäänud inimeste omast. Tema sõnul võib romaani lugedes aga leida ka muid lähenemisnurki. "Näiteks võib küsida, miks allub asjalik kannupoiss oma silmnähtavalt hullule ülemusele, selle asemel, et kuulata oma tervet mõistust."
Neile, kes romaani lugenud pole, võib lugu jääda hämaraks, kuid seda peaks kompenseerima lavastaja sõnul vaatemängulisus, fantaasia ja huumor. Nimiosalist kehastab Aivar Kallaste, kes tähistab esietendusega oma 60. sünnipäeva, teistes osades astuvad üles Janek Joost (külalisena), Silas Stubbs, Anton Iakovlev, Benjamin Kyprianos, Giorgi Koridze jpt.
### Response:
Vanemuise väikeses majas jõuab lavale tantsuvestern |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arne Maasik ütles "Aktuaalsele kaamerale", et on Mare Vindi loomingut imetlenud tudengipõlvest peale ning käesolev näitus on austuseavaldus tema pildimaailmale. "Ma mäletan tunnet, kui ma ühe tema tööde kataloogi kätte võtsin, see oli just selline tunne, mis peabki olema, kui me räägime headest piltidest."
Kuraator Triin Ojari tõi välja, et Mare Vindi kunsti võib taandada lihtsate geomeetriavormideni. "Arne Maasiku fotoseeria mängib ja tegeleb põhivormide, põhitõdede, algväärtuste ja geomeetriliste algvormidega, mis keskkonnas meid ümbritsevad ja mida tundlikult vaadates tuleb ära tunda."
Graafik Mare Vint sõnas, et Arne Maasik üllatab kõiki. "Tal on tuliuued geomeetrilised tööd, mis minu meelest on väga toredad," kinnitas ta ja lisas, et kogu Maasiku looming on perfektne.
Näitus "Geomeetria ja metafüüsika" on avatud Eesti arhitektuurimuuseumis kuni 25. augustini. | Arhitektuurimuuseumis kohtuvad graafik Mare Vint ja arhitektuurifotograaf Arne Maasik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arne Maasik ütles "Aktuaalsele kaamerale", et on Mare Vindi loomingut imetlenud tudengipõlvest peale ning käesolev näitus on austuseavaldus tema pildimaailmale. "Ma mäletan tunnet, kui ma ühe tema tööde kataloogi kätte võtsin, see oli just selline tunne, mis peabki olema, kui me räägime headest piltidest."
Kuraator Triin Ojari tõi välja, et Mare Vindi kunsti võib taandada lihtsate geomeetriavormideni. "Arne Maasiku fotoseeria mängib ja tegeleb põhivormide, põhitõdede, algväärtuste ja geomeetriliste algvormidega, mis keskkonnas meid ümbritsevad ja mida tundlikult vaadates tuleb ära tunda."
Graafik Mare Vint sõnas, et Arne Maasik üllatab kõiki. "Tal on tuliuued geomeetrilised tööd, mis minu meelest on väga toredad," kinnitas ta ja lisas, et kogu Maasiku looming on perfektne.
Näitus "Geomeetria ja metafüüsika" on avatud Eesti arhitektuurimuuseumis kuni 25. augustini.
### Response:
Arhitektuurimuuseumis kohtuvad graafik Mare Vint ja arhitektuurifotograaf Arne Maasik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nii Guardian, Sky Sports, AS kui ESPN kirjutavad, et 28-aastane belglane siirdub Hispaania meeskonda 100 miljoni euro suuruse summa eest. Chelsea küsis Hazardi eest algselt 145 miljonit eurot ja summa võib erinevate klauslite täitumisel selleni lõpuks ka küündida.
Hazard lõi mais toimunud Euroopa liiga finaalis Arsenali võrku kaks väravat ja sõnas pärast võitu: "minu unistus oli mängida Inglismaa kõrgliigas ja tegin seda seitsmel hooajal. Ma arvan, et see on hüvastijätt."
Madridi hiiu tegevjuht Jose Angel Sanchez reisis selle nädala alguses Londonisse, et pikalt õhus olnud üleminek vormistada ja allikate sõnul jõudsid osapooled kokkuleppele neljapäeva hommikul. | Meedia: Chelsea võttis Reali pakkumise Hazardi eest vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nii Guardian, Sky Sports, AS kui ESPN kirjutavad, et 28-aastane belglane siirdub Hispaania meeskonda 100 miljoni euro suuruse summa eest. Chelsea küsis Hazardi eest algselt 145 miljonit eurot ja summa võib erinevate klauslite täitumisel selleni lõpuks ka küündida.
Hazard lõi mais toimunud Euroopa liiga finaalis Arsenali võrku kaks väravat ja sõnas pärast võitu: "minu unistus oli mängida Inglismaa kõrgliigas ja tegin seda seitsmel hooajal. Ma arvan, et see on hüvastijätt."
Madridi hiiu tegevjuht Jose Angel Sanchez reisis selle nädala alguses Londonisse, et pikalt õhus olnud üleminek vormistada ja allikate sõnul jõudsid osapooled kokkuleppele neljapäeva hommikul.
### Response:
Meedia: Chelsea võttis Reali pakkumise Hazardi eest vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimati 2016. aastal Prantsusmaa lahtistel nelja parema sekka jõudnud (ja toona ka triumfeerinud) Djokovic alistas Zverevi kaks tundi ja 12 minutit kestnud kohtumise järel 7:5, 6:2, 6:2. 22-aastane sakslane lõi kümme ässa serblase ühe vastu, kuid Djokovic päästis kaheksast murdepallist seitse. Maailma esireket pole käesoleval Prantsusmaa lahtiste turniiril kaotanud veel ühtegi setti.
"Tal on väga tugev serv ja minu jaoks oli keeruline leida head positsiooni nende päästmiseks," sõnas serblane mängu järel. "Mängisin viis või kuus geimi perfektselt. Praegu on tähtis keskenduda hetkele, mitte mõelda homsele [poolfinaalile]. Jõudsin nelja parema sekka ja olen sellega väga rahul. Loodetavasti jätkan hästi mängimist."
Poolfinaalis läheb Djokovic vastamisi neljanda asetusega austerlase Dominic Thiemiga, kes oli samuti kolmes setis 6.2, 6.4, 6:2 üle venelasest Karen Hatšanovist (ATP 11.). Mõlemad veerandfinaalid pidid toimuma juba kolmapäeval, kuid lükati vihmase ilma tõttu neljapäevale. | Võimsas hoos Djokovic jõudis Zverevi alistamise järel poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimati 2016. aastal Prantsusmaa lahtistel nelja parema sekka jõudnud (ja toona ka triumfeerinud) Djokovic alistas Zverevi kaks tundi ja 12 minutit kestnud kohtumise järel 7:5, 6:2, 6:2. 22-aastane sakslane lõi kümme ässa serblase ühe vastu, kuid Djokovic päästis kaheksast murdepallist seitse. Maailma esireket pole käesoleval Prantsusmaa lahtiste turniiril kaotanud veel ühtegi setti.
"Tal on väga tugev serv ja minu jaoks oli keeruline leida head positsiooni nende päästmiseks," sõnas serblane mängu järel. "Mängisin viis või kuus geimi perfektselt. Praegu on tähtis keskenduda hetkele, mitte mõelda homsele [poolfinaalile]. Jõudsin nelja parema sekka ja olen sellega väga rahul. Loodetavasti jätkan hästi mängimist."
Poolfinaalis läheb Djokovic vastamisi neljanda asetusega austerlase Dominic Thiemiga, kes oli samuti kolmes setis 6.2, 6.4, 6:2 üle venelasest Karen Hatšanovist (ATP 11.). Mõlemad veerandfinaalid pidid toimuma juba kolmapäeval, kuid lükati vihmase ilma tõttu neljapäevale.
### Response:
Võimsas hoos Djokovic jõudis Zverevi alistamise järel poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma majanduskriisi siiski ei oota. Arutatakse võimalust, et mõnes kvartalis on majanduskasv nullist väiksem, see tähendab, et ühe või paarikvartaliliseks majanduslanguseks on oht olemas, kuid arvan, et seda siiski ei tule, kuigi oht püsib," ütles Kudrin neljapäeval Peterburi majandusfoorumil.
"Kuid minu ennustus on, et oleme soodsas tsoonis. See ei ole kriis," märkis Kudrin.
Venemaa tänavune majanduskasv võib jääda alla protsendi ja lähiaastate kasv ei ületa kaks protsenti, lisas ta.
"Tänavune kasv tuleb minu rehkenduste kohaselt mitte 1,3 (valitsuse ametlik ennustus - Interfax), vaid ühest protsendist väiksem," ütles Kudrin.
"Kahjuks on minu rehkenduste kohaselt lähiaastate kasvuvõimalus kahe protsendi juures või väiksemgi."
"See tähendab, et me ei saavuta kolme protsenti või kõrgematki taset (presidendi püstitatud ülesanne - Interfax), et olla maailma keskmisest kasvust kõrgemal, sest me ei tee piisavalt tarmukalt struktuurseid reforme ega tugevda asutisi. See tähendab, et kohtute suhted peavad olema pidevalt tulipunktis, kohtute sõltumatust tuleb pidevalt seirata," ütles kontrollikoja esimees. | Kudrin: tänavu Venemaal majanduskriisi ei koida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma majanduskriisi siiski ei oota. Arutatakse võimalust, et mõnes kvartalis on majanduskasv nullist väiksem, see tähendab, et ühe või paarikvartaliliseks majanduslanguseks on oht olemas, kuid arvan, et seda siiski ei tule, kuigi oht püsib," ütles Kudrin neljapäeval Peterburi majandusfoorumil.
"Kuid minu ennustus on, et oleme soodsas tsoonis. See ei ole kriis," märkis Kudrin.
Venemaa tänavune majanduskasv võib jääda alla protsendi ja lähiaastate kasv ei ületa kaks protsenti, lisas ta.
"Tänavune kasv tuleb minu rehkenduste kohaselt mitte 1,3 (valitsuse ametlik ennustus - Interfax), vaid ühest protsendist väiksem," ütles Kudrin.
"Kahjuks on minu rehkenduste kohaselt lähiaastate kasvuvõimalus kahe protsendi juures või väiksemgi."
"See tähendab, et me ei saavuta kolme protsenti või kõrgematki taset (presidendi püstitatud ülesanne - Interfax), et olla maailma keskmisest kasvust kõrgemal, sest me ei tee piisavalt tarmukalt struktuurseid reforme ega tugevda asutisi. See tähendab, et kohtute suhted peavad olema pidevalt tulipunktis, kohtute sõltumatust tuleb pidevalt seirata," ütles kontrollikoja esimees.
### Response:
Kudrin: tänavu Venemaal majanduskriisi ei koida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kõigepealt kuulasin Talboti plaati autos mõnda aega, et leida sealt lood, mis emotsionaalselt mind käima tõmbaks. Loos "Infra" on piisav kogus meloodilisust, mis tekitasid lõpmatuse tunde, juskui ulbiks silmad kinni ajuvedelikes ja kondaks mööda plahvatuslikke neuroneid," kommenteeris video autor Siim Parisoo
"Muusikavideo loomise käigus kummitasid mind eksistensiaalsed paradigmad: inimelus on justkui midagi maagilist, kuid samas on inimeste eluiga ere välgatus miljonite aastate kõrval, mil on toimunud muutused ja arengud," lisas ta.
Bändil on suvel esinemised Intsikurmu festivalil, Käbliku õllefestivalil ja Skeneraator festivalil. Varem on tuuritanud mitmeid kordi Euroopas, kuid ka Jaapanis, Venemaal ja Austraalias ning esinenud muuhulgas ka Roskilde festivalil. | Talbot avaldas muusikavideo loole "Infra" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kõigepealt kuulasin Talboti plaati autos mõnda aega, et leida sealt lood, mis emotsionaalselt mind käima tõmbaks. Loos "Infra" on piisav kogus meloodilisust, mis tekitasid lõpmatuse tunde, juskui ulbiks silmad kinni ajuvedelikes ja kondaks mööda plahvatuslikke neuroneid," kommenteeris video autor Siim Parisoo
"Muusikavideo loomise käigus kummitasid mind eksistensiaalsed paradigmad: inimelus on justkui midagi maagilist, kuid samas on inimeste eluiga ere välgatus miljonite aastate kõrval, mil on toimunud muutused ja arengud," lisas ta.
Bändil on suvel esinemised Intsikurmu festivalil, Käbliku õllefestivalil ja Skeneraator festivalil. Varem on tuuritanud mitmeid kordi Euroopas, kuid ka Jaapanis, Venemaal ja Austraalias ning esinenud muuhulgas ka Roskilde festivalil.
### Response:
Talbot avaldas muusikavideo loole "Infra" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokkadel tuli viie ja poole tunni jooksul valmistada kaks rooga - kalaloog angersägast ja liharooga põrsalihast. "Võitja oli kõigi žüriiliikmete solidaarne otsus, kõigil oli võitja osas sama tunne," selgitas žürii esimees Dmitri Mägi, kes ise töötab 3 Michelini tärni restoranis Eleven Madison Park New Yorgis. "Tema töö oli tehniliselt väga tugev, maitsev ja ilus," sõnas Mägi.
Bocuse d'Or'i kutsus 1987. aastal ellu maailmakuulus Prantsuse meisterkokk Paul Bocuse. Inspireerituna spordiürituste kaasahaaravast atmosfäärist, otsustas Paul Bocuse korraldada meelalahutusliku vaatemängu, mille fookuses oleks kokakunst ja tippkokkade meisterlikkus. Bocuse d'Ori finaalvoor toob iga kahe aasta järel Paul Bocuse'i kodulinna Lyoni 24 parimat kokka üle maailma, kes valmistavad pealtvaatajate silme all oma võistlustööd. Eestil on võimalus võõrustada Euroopa võistlusvoori 2020. aasta juunis Tallinnas.
Bocuse d'Or Eesti kandidaadi kohale võistlesid veel Piret Pusse, Ivan Derizemlja, Alexander Gureev ja Kaido Metsa. | Eestit esindab Bocuse d'Or kokkade tippvõistlusel Artur Kazaritski | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokkadel tuli viie ja poole tunni jooksul valmistada kaks rooga - kalaloog angersägast ja liharooga põrsalihast. "Võitja oli kõigi žüriiliikmete solidaarne otsus, kõigil oli võitja osas sama tunne," selgitas žürii esimees Dmitri Mägi, kes ise töötab 3 Michelini tärni restoranis Eleven Madison Park New Yorgis. "Tema töö oli tehniliselt väga tugev, maitsev ja ilus," sõnas Mägi.
Bocuse d'Or'i kutsus 1987. aastal ellu maailmakuulus Prantsuse meisterkokk Paul Bocuse. Inspireerituna spordiürituste kaasahaaravast atmosfäärist, otsustas Paul Bocuse korraldada meelalahutusliku vaatemängu, mille fookuses oleks kokakunst ja tippkokkade meisterlikkus. Bocuse d'Ori finaalvoor toob iga kahe aasta järel Paul Bocuse'i kodulinna Lyoni 24 parimat kokka üle maailma, kes valmistavad pealtvaatajate silme all oma võistlustööd. Eestil on võimalus võõrustada Euroopa võistlusvoori 2020. aasta juunis Tallinnas.
Bocuse d'Or Eesti kandidaadi kohale võistlesid veel Piret Pusse, Ivan Derizemlja, Alexander Gureev ja Kaido Metsa.
### Response:
Eestit esindab Bocuse d'Or kokkade tippvõistlusel Artur Kazaritski |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome ringhääling Yle jälgis uue valitsuse ametisse astumist otseblogis.
Kava kohaselt leidis kella 12 paiku parlamendis aset uue valitsuse usaldushääletus. Uut peaministrit toetas 111 rahvasaadikut, vastu hääletanuid oli 74.
Pärast seda võttis president Niinistö vastu senise peaministri Juha Sipilä (Keskerakond) lahkumisavalduse ning nimetas uue valitsuse ametisse.
Pärast aprillis toimunud valimisi moodustati Rinne eestvedamisel valitsuskoalitsioon, kuhu kuuluvad sotsiaaldemokraadid (SDP), Keskerakond, Roheline Liit, Vasakliit ja Rootsi Rahvapartei (RKP). Valitsuskoalitsiooniga koos hääletab ka AHvenamaalt valitud rahvasaadik Mats Löfström. 200-liikmelises parlamendis on valitsuskoalitsioonil kokku 117 kohta.
Opositsioonierakondadeks on Põlissoomlased (39 kohta), Koonderakond (38), kristlikud demokraadid (5) ja liikumine Nyt ühe rahvasaadikuga.
Uues valitsuses on koos peaministriga kokku 19 ministrit. Sotsiaaldemokraatide seast on seitse ministrit, Keskerakonnast viis, Rohelisest Liidust kolm ja RKP ja Vasakliit saavad kumbki kaks ministrikohta.
Soome uue valitsuse ministriteks on:
* peaminister Antti Rinne (SDP);
* transpordi- ja kommunikatsiooniminister Sanna Marin (SDP);
* arengukoostöö- ja väliskaubandusminister Ville Skinnari (SDP);
* omavalitsuste- ja riigiettevõteteminister Sirpa Paatero (SDP);
* Euroopa asjade minister Tytti Tuppurainen (SDP);
* perede ja põhiteenuste minister Krista Kiuru (SDP);
* tööminister Timo Harakka (SDP);
* rahandusminister Mika Lintilä (Keskerakond);
* kaitseminister Antti Kaikkonen (Keskerakond);
* teadus- ja kultuuriminister Annikka Sarikko (Keskerakond);
* teadus- ja kultuuriministri asendaja Hanna Kosonen (Sarikko emapuhkuse ajal)(Keskerakond);
* majandusminister Katri Kulmuni (Keskerakond);
* põllu- ja metsamajandusminister Jari Leppä (Keskerakond);
* välisminister Pekka Haavisto (Roheline Liit);
* siseminister Maria Ohisalö (Roheline Liit);
* keskkonnaminister Krista Mikkonen (Roheline Liit);
* haridusminister Li Andersson (Vasakliit);
* sotsiaal- ja terviseminister Hanna Sarkkinen (Vasakliit);
* sotsiaal- ja tervishoiuminister Aino-kaisa Pekonen (vasakliit), sest Sarkkinen ja Pekonen on plaanide kohaselt kumbki ministriks kaks aaastat;
* justiitsminister Anna-Maja Henriksson (RKP);
* Põhjamaade koostöö ja võrdõiguslikkuse minister Thomas Blomqvist (RKP).
Uue valitsuse programmist annavad ülevaate näiteks Yle interaktiivne rakendus ning ka ERR-i lühikokkuvõte. | Soomes astus ametisse uus vasaktsentristlik valitsus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome ringhääling Yle jälgis uue valitsuse ametisse astumist otseblogis.
Kava kohaselt leidis kella 12 paiku parlamendis aset uue valitsuse usaldushääletus. Uut peaministrit toetas 111 rahvasaadikut, vastu hääletanuid oli 74.
Pärast seda võttis president Niinistö vastu senise peaministri Juha Sipilä (Keskerakond) lahkumisavalduse ning nimetas uue valitsuse ametisse.
Pärast aprillis toimunud valimisi moodustati Rinne eestvedamisel valitsuskoalitsioon, kuhu kuuluvad sotsiaaldemokraadid (SDP), Keskerakond, Roheline Liit, Vasakliit ja Rootsi Rahvapartei (RKP). Valitsuskoalitsiooniga koos hääletab ka AHvenamaalt valitud rahvasaadik Mats Löfström. 200-liikmelises parlamendis on valitsuskoalitsioonil kokku 117 kohta.
Opositsioonierakondadeks on Põlissoomlased (39 kohta), Koonderakond (38), kristlikud demokraadid (5) ja liikumine Nyt ühe rahvasaadikuga.
Uues valitsuses on koos peaministriga kokku 19 ministrit. Sotsiaaldemokraatide seast on seitse ministrit, Keskerakonnast viis, Rohelisest Liidust kolm ja RKP ja Vasakliit saavad kumbki kaks ministrikohta.
Soome uue valitsuse ministriteks on:
* peaminister Antti Rinne (SDP);
* transpordi- ja kommunikatsiooniminister Sanna Marin (SDP);
* arengukoostöö- ja väliskaubandusminister Ville Skinnari (SDP);
* omavalitsuste- ja riigiettevõteteminister Sirpa Paatero (SDP);
* Euroopa asjade minister Tytti Tuppurainen (SDP);
* perede ja põhiteenuste minister Krista Kiuru (SDP);
* tööminister Timo Harakka (SDP);
* rahandusminister Mika Lintilä (Keskerakond);
* kaitseminister Antti Kaikkonen (Keskerakond);
* teadus- ja kultuuriminister Annikka Sarikko (Keskerakond);
* teadus- ja kultuuriministri asendaja Hanna Kosonen (Sarikko emapuhkuse ajal)(Keskerakond);
* majandusminister Katri Kulmuni (Keskerakond);
* põllu- ja metsamajandusminister Jari Leppä (Keskerakond);
* välisminister Pekka Haavisto (Roheline Liit);
* siseminister Maria Ohisalö (Roheline Liit);
* keskkonnaminister Krista Mikkonen (Roheline Liit);
* haridusminister Li Andersson (Vasakliit);
* sotsiaal- ja terviseminister Hanna Sarkkinen (Vasakliit);
* sotsiaal- ja tervishoiuminister Aino-kaisa Pekonen (vasakliit), sest Sarkkinen ja Pekonen on plaanide kohaselt kumbki ministriks kaks aaastat;
* justiitsminister Anna-Maja Henriksson (RKP);
* Põhjamaade koostöö ja võrdõiguslikkuse minister Thomas Blomqvist (RKP).
Uue valitsuse programmist annavad ülevaate näiteks Yle interaktiivne rakendus ning ka ERR-i lühikokkuvõte.
### Response:
Soomes astus ametisse uus vasaktsentristlik valitsus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on Põhjamaade Politsei Spordiliidu läbi ajaloo suurima osalejate arvuga võistlusega ning esimene, mida korraldab Politsei- ja Piirivalveamet eesotsas Eesti Politsei Spordiliiduga.
Eesti Politsei Spordiliidu president Allar Raja sõnul on niivõrd suure turniiri korraldamine PPA jaoks ühteaegu nii väljakutse aga ka võimalust. "See on väga hea võimalus tutvustada meie asutust, riiki, sportlasi ja seda, kui hästi me suudame suuri võistlus korraldada. Sport on politseinike elu lahutamatu osa ja sellised turniirid teiste riikide politseiorganisatsioonide vastu motiveerivad kindlasti veelgi enam endast parimat andma. Kindlasti ootavad meid ees päevad täis põnevaid mänge ja elamusi," sõnas Raja.
Ühtekokku võtab A. Le Coq Arena kunstmuruväljakul mõõtu viis meeskonda ja viis naiskonda, erinevatel põhjustel jäid võistkonnad välja panemata vaid Soomel. Eesti tiimide komplekteerimine algas juba möödunud aasta alguses ning nii naiskond kui ka meeskond on treeninud Jüri Saare käe all.
Esimesed mängud meistrivõistluste raames peetakse juba pühapäeva, 9. juuni pärastlõunal ja õhtul, kuid võistluste ametlik avamine Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti, PPA peadirektor Elmar Vaheri ja Eesti Spordiliidu president Allar Raja osalusel toimub 10. juuni hommikul A. Le Coq Sportland Arenal. | Tallinnas selgitatakse välja Põhjamaade politsei parimad jalgpallurid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on Põhjamaade Politsei Spordiliidu läbi ajaloo suurima osalejate arvuga võistlusega ning esimene, mida korraldab Politsei- ja Piirivalveamet eesotsas Eesti Politsei Spordiliiduga.
Eesti Politsei Spordiliidu president Allar Raja sõnul on niivõrd suure turniiri korraldamine PPA jaoks ühteaegu nii väljakutse aga ka võimalust. "See on väga hea võimalus tutvustada meie asutust, riiki, sportlasi ja seda, kui hästi me suudame suuri võistlus korraldada. Sport on politseinike elu lahutamatu osa ja sellised turniirid teiste riikide politseiorganisatsioonide vastu motiveerivad kindlasti veelgi enam endast parimat andma. Kindlasti ootavad meid ees päevad täis põnevaid mänge ja elamusi," sõnas Raja.
Ühtekokku võtab A. Le Coq Arena kunstmuruväljakul mõõtu viis meeskonda ja viis naiskonda, erinevatel põhjustel jäid võistkonnad välja panemata vaid Soomel. Eesti tiimide komplekteerimine algas juba möödunud aasta alguses ning nii naiskond kui ka meeskond on treeninud Jüri Saare käe all.
Esimesed mängud meistrivõistluste raames peetakse juba pühapäeva, 9. juuni pärastlõunal ja õhtul, kuid võistluste ametlik avamine Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti, PPA peadirektor Elmar Vaheri ja Eesti Spordiliidu president Allar Raja osalusel toimub 10. juuni hommikul A. Le Coq Sportland Arenal.
### Response:
Tallinnas selgitatakse välja Põhjamaade politsei parimad jalgpallurid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui kedagi ei huvita selle kokkuleppe - uue START-i - pikendamine, siis olgu, me ei tee seda," märkis Putin Peterburis majandusfoorumil riikide tuumalõhkepeade arvu piiravast leppest rääkides.
"Oleme sada korda öelnud, et oleme (kõnelusteks) valmis, aga keegi ei pea meiega läbirääkimisi. Ametlikku läbirääkimisprotsessi ei ole."
"Kõik lõppeb 2021. aastal. Enam ei ole jäänud vahendeid tuumavõidujooksu takistamiseks," ütles Putin.
"Uue START-i pikendamine on päevakorral. Me ei pea seda pikendama. Meie uusimad süsteemid tagavad Venemaale julgeoleku päris pikaks ajaks."
Putin kuulutas, et Venemaa on ülehelikiirusel relvade poolest võistlejatest ees.
Putin: Venemaa ei sekku USA siseasjadesse
Venemaal pole kunagi olnud mingit plaani USA sisepoliitikasse sekkuda ja seda ei tule ka, lausus Putin.
"Mingit kava sekkuda USA enda sisepoliitilisse ellu ei ole ega ole kunagi ka olnud," sõnas ta.
Ta märkis, et "võib-olla NSV Liidus makartismi (USA pahempoolsete tagakiusamiskampaania - Interfax) ajal tuldi mõne mõttega välja. Aga ka see ju ei olnud mitte sekkumine, vaid teatavate jõudude toetamine," sõnas Putin.
Venemaa ei ole sekkunud USA valimistesse ega kavatse seda ka teha, kinnitas Putin.
"Olen juba palju kordi rääkinud, et me ei kavatsenud, ei kavatse ega sekku mingitesse valimistesse. See on meie põhimõtteline seisukoht."
Kuid see ei takista meid huvi tundmast, mida räägivad USA kandidaadid Venemaast, lisas ta.
Putin tahab USA-ga sideressursside kasutamise reegleid välja töötada
Venemaa teeb USA-le ettepaneku töötada välja tänapäevaste sideressursside kasutamise ühised reeglid, ütles Putin.
"Võtkem kasutusele mingid üldised reeglid, leppigem neis kokku. Hr Obama presidendiaja viimastel kuudel me pakkusime mitu korda selliste reeglite väljatöötamist ja kinnistada need valitsuste vahelises lepingus tänapäevaste sideressursside kasutamise kohta," lausus Putin.
Ta märkis, et president Barack Obama administratsioon soostus viimasel hetkel, kuid mitte midagi ei viidud ellu.
Seejärel saadeti vastav ettepanek USA presidendi Donald Trumpi administratsioonile.
"Leppigem kokku ühistes reeglites," märkis Putin.
Putin: europarlamenti saanud parempoolsed pole Moskvaga kuidagi seotud
Euroopa Parlamendis esindatust parandanud parempoolsed poliitikud ei ole Moskvaga kuidagi seotud, selgitas Putin.
"Need ei ole Vene-meelsed jõud, need on Saksa-, Ungari-, ma ei tea, Itaalia-meelsed jõud. Need on lihtsalt jõud, kes arvavad, et suhete korrastamine Venemaaga on nende riikide huvides," jätkas ta.
"Meil ei ole nendega mingit pistmist. Samamoodi nagu meil ei ole pistmist nn Trumpi valimismeeskonna vandenõuga," märkis president.
"Me teame, et on olemas sihuke (erakond) Alternatiiv Saksamaale, jah, me tunneme pr (Marine) Le Peni, ta käis meie juures mõne aasta eest. Jah, neil on sidemed, kuid nende eesmärk ei ole Venemaa toetamine, vaid Venemaaga suhete loomine nende endi riikide huvides," sõnas Putin.
Putin: ajalugu ei tohi väänata ja natsismi ei tohi heroiseerida
Ajalugu ei tohi väänata ning natsismi heroiseerimisele taktikalistel hetkeajedel tuleb vastu hakata, rõhutas Putin.
"Me ei tohi mitte kellelgi lubada ajalugu väänata ja teha libakangelastest tõelisi," ütles ta.
Tema sõnul toimub mõningates Ida-Euroopa pealinnades - Ukrainas ja Baltimaades - fašismi heroiseerimine ja "kõnnivad ringi haakristiga inimesed".
Ja Ida-Euroopas hakkavad sellele liikumisele vastu vaid juudi aktivistid, ütles Putin.
"Ainult juudid tulid mõnes Balti riigis meeleavaldusele, protestides Suure Isamaasõja ja Teise maailmasõja kangelaste mälestussammaste maha võtmise vastu, tõmmates ülle koonduslaagrite vangide ürbid. Kõik ülejäänud on mingitel taktikalistel hetkeajedel millegipärast vait," märkis president.
"See on korralagedus, lihtsalt jäle," sõnas Putin.
Putin: Venemaa ei plaani Venezuelasse oma sõjaväebaase rajada
Venemaal ei ole kavas sõdureid Venezuelasse viia ega sõjaväebaase rajada, väitis Putin.
Ta lisas, et Vene eksperdid on Venezuelas, et hooldada Caracasele müüdud Vene relvi.
Putin vastas ajakirjanike küsimustele seoses USA presidendi Donald Trumpi nädala alguse säutsuga, milles öeldi, et Moskva teavitas Washingtoni oma sõjaväepersonali Venezuelast äratoomisest.
"Me ei loo sinna baase ega saada sõdureid," ütles Putin. "Aga me täidame oma kohustusi sõjalise ja tehnilise koostöö valdkonnas."
"Kui rääkida meie inimestest Venezuelas, siis me müüsime kunagi Venezuelale ametlikult relvi, ehkki me ei tee seda juba mõnda aega. Lepingud näevad ette nende relvade hooldamise ja me peame oma lepingulisi kohustusi täitma, mida meie spetsialistid teevadki. Nad on teinud seda juba mitu aastat," rääkis Putin.
Ta lisas, et Vene spetsialistid töötavad Venezuelas kaitsesektoris, aga ka mujal. "Mõned neist võivad olla lahkunud, teised saabunud."
Putin tahab Jaapaniga rahulepet sõlmida
President Putin ütles, et tahab Jaapaniga rahulepingu sõlmida.
"Ma tean täpselt, et (Jaapani peaminister Shinzo) Abe tahab seda, püüab saavutada rahulepingu allkirjastamist. Mina tahan seda samuti," selgitas ta.
Ta sõnas, et ka Hiinaga käisid pikad piiriläbirääkimised, kuid suhted õnnestus viia kõikehõlmava strateegilise partnerluse tasemeni.
"Peame püüdlema samasuguste tingimuste loomise poole Jaapaniga," ütles ta.
Putin: Venemaa on rahul naftahinnaga 60-65 dollarit barreli kohta
Venemaa pole liiga kõrgest naftahinnast huvitatud ja on rahul 60-65 dollariga barreli kohta, ütles Vene president Vladimir Putin kohtumisel rahvusvaheliste uudisteagentuuride juhtidega.
"Me ei liitu OPEC-iga, kuid me jätkame koostööd nendega," lausus Putin.
"Ma ei ütle, mida me arvame, et tuleb aasta teises pooles teha, aga me jõuame ühise otsuseni," lisas ta.
Erinevalt Saudi Araabiast ei ole Venemaal tema sõnul kõrgemaid naftahindasid vaja. "Loomulikult tahab Saudi Araabia, et naftahind püsiks kõrgem, aga meil sellist vajadust Venemaa majanduse mitmekesisema olemuse tõttu pole," rääkis Putin.
Venemaa ei ole huvitatud liiga kõrgest naftahinnast ja on rahul 60-65 dollariga barreli kohta, lisas ta. "Meil on praegugi tervislik marginaal, kuivõrd eelarve arvestas 40 dollariga barreli kohta," ütles Putin. | Putin: Venemaa on valmis START-leppest loobuma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui kedagi ei huvita selle kokkuleppe - uue START-i - pikendamine, siis olgu, me ei tee seda," märkis Putin Peterburis majandusfoorumil riikide tuumalõhkepeade arvu piiravast leppest rääkides.
"Oleme sada korda öelnud, et oleme (kõnelusteks) valmis, aga keegi ei pea meiega läbirääkimisi. Ametlikku läbirääkimisprotsessi ei ole."
"Kõik lõppeb 2021. aastal. Enam ei ole jäänud vahendeid tuumavõidujooksu takistamiseks," ütles Putin.
"Uue START-i pikendamine on päevakorral. Me ei pea seda pikendama. Meie uusimad süsteemid tagavad Venemaale julgeoleku päris pikaks ajaks."
Putin kuulutas, et Venemaa on ülehelikiirusel relvade poolest võistlejatest ees.
Putin: Venemaa ei sekku USA siseasjadesse
Venemaal pole kunagi olnud mingit plaani USA sisepoliitikasse sekkuda ja seda ei tule ka, lausus Putin.
"Mingit kava sekkuda USA enda sisepoliitilisse ellu ei ole ega ole kunagi ka olnud," sõnas ta.
Ta märkis, et "võib-olla NSV Liidus makartismi (USA pahempoolsete tagakiusamiskampaania - Interfax) ajal tuldi mõne mõttega välja. Aga ka see ju ei olnud mitte sekkumine, vaid teatavate jõudude toetamine," sõnas Putin.
Venemaa ei ole sekkunud USA valimistesse ega kavatse seda ka teha, kinnitas Putin.
"Olen juba palju kordi rääkinud, et me ei kavatsenud, ei kavatse ega sekku mingitesse valimistesse. See on meie põhimõtteline seisukoht."
Kuid see ei takista meid huvi tundmast, mida räägivad USA kandidaadid Venemaast, lisas ta.
Putin tahab USA-ga sideressursside kasutamise reegleid välja töötada
Venemaa teeb USA-le ettepaneku töötada välja tänapäevaste sideressursside kasutamise ühised reeglid, ütles Putin.
"Võtkem kasutusele mingid üldised reeglid, leppigem neis kokku. Hr Obama presidendiaja viimastel kuudel me pakkusime mitu korda selliste reeglite väljatöötamist ja kinnistada need valitsuste vahelises lepingus tänapäevaste sideressursside kasutamise kohta," lausus Putin.
Ta märkis, et president Barack Obama administratsioon soostus viimasel hetkel, kuid mitte midagi ei viidud ellu.
Seejärel saadeti vastav ettepanek USA presidendi Donald Trumpi administratsioonile.
"Leppigem kokku ühistes reeglites," märkis Putin.
Putin: europarlamenti saanud parempoolsed pole Moskvaga kuidagi seotud
Euroopa Parlamendis esindatust parandanud parempoolsed poliitikud ei ole Moskvaga kuidagi seotud, selgitas Putin.
"Need ei ole Vene-meelsed jõud, need on Saksa-, Ungari-, ma ei tea, Itaalia-meelsed jõud. Need on lihtsalt jõud, kes arvavad, et suhete korrastamine Venemaaga on nende riikide huvides," jätkas ta.
"Meil ei ole nendega mingit pistmist. Samamoodi nagu meil ei ole pistmist nn Trumpi valimismeeskonna vandenõuga," märkis president.
"Me teame, et on olemas sihuke (erakond) Alternatiiv Saksamaale, jah, me tunneme pr (Marine) Le Peni, ta käis meie juures mõne aasta eest. Jah, neil on sidemed, kuid nende eesmärk ei ole Venemaa toetamine, vaid Venemaaga suhete loomine nende endi riikide huvides," sõnas Putin.
Putin: ajalugu ei tohi väänata ja natsismi ei tohi heroiseerida
Ajalugu ei tohi väänata ning natsismi heroiseerimisele taktikalistel hetkeajedel tuleb vastu hakata, rõhutas Putin.
"Me ei tohi mitte kellelgi lubada ajalugu väänata ja teha libakangelastest tõelisi," ütles ta.
Tema sõnul toimub mõningates Ida-Euroopa pealinnades - Ukrainas ja Baltimaades - fašismi heroiseerimine ja "kõnnivad ringi haakristiga inimesed".
Ja Ida-Euroopas hakkavad sellele liikumisele vastu vaid juudi aktivistid, ütles Putin.
"Ainult juudid tulid mõnes Balti riigis meeleavaldusele, protestides Suure Isamaasõja ja Teise maailmasõja kangelaste mälestussammaste maha võtmise vastu, tõmmates ülle koonduslaagrite vangide ürbid. Kõik ülejäänud on mingitel taktikalistel hetkeajedel millegipärast vait," märkis president.
"See on korralagedus, lihtsalt jäle," sõnas Putin.
Putin: Venemaa ei plaani Venezuelasse oma sõjaväebaase rajada
Venemaal ei ole kavas sõdureid Venezuelasse viia ega sõjaväebaase rajada, väitis Putin.
Ta lisas, et Vene eksperdid on Venezuelas, et hooldada Caracasele müüdud Vene relvi.
Putin vastas ajakirjanike küsimustele seoses USA presidendi Donald Trumpi nädala alguse säutsuga, milles öeldi, et Moskva teavitas Washingtoni oma sõjaväepersonali Venezuelast äratoomisest.
"Me ei loo sinna baase ega saada sõdureid," ütles Putin. "Aga me täidame oma kohustusi sõjalise ja tehnilise koostöö valdkonnas."
"Kui rääkida meie inimestest Venezuelas, siis me müüsime kunagi Venezuelale ametlikult relvi, ehkki me ei tee seda juba mõnda aega. Lepingud näevad ette nende relvade hooldamise ja me peame oma lepingulisi kohustusi täitma, mida meie spetsialistid teevadki. Nad on teinud seda juba mitu aastat," rääkis Putin.
Ta lisas, et Vene spetsialistid töötavad Venezuelas kaitsesektoris, aga ka mujal. "Mõned neist võivad olla lahkunud, teised saabunud."
Putin tahab Jaapaniga rahulepet sõlmida
President Putin ütles, et tahab Jaapaniga rahulepingu sõlmida.
"Ma tean täpselt, et (Jaapani peaminister Shinzo) Abe tahab seda, püüab saavutada rahulepingu allkirjastamist. Mina tahan seda samuti," selgitas ta.
Ta sõnas, et ka Hiinaga käisid pikad piiriläbirääkimised, kuid suhted õnnestus viia kõikehõlmava strateegilise partnerluse tasemeni.
"Peame püüdlema samasuguste tingimuste loomise poole Jaapaniga," ütles ta.
Putin: Venemaa on rahul naftahinnaga 60-65 dollarit barreli kohta
Venemaa pole liiga kõrgest naftahinnast huvitatud ja on rahul 60-65 dollariga barreli kohta, ütles Vene president Vladimir Putin kohtumisel rahvusvaheliste uudisteagentuuride juhtidega.
"Me ei liitu OPEC-iga, kuid me jätkame koostööd nendega," lausus Putin.
"Ma ei ütle, mida me arvame, et tuleb aasta teises pooles teha, aga me jõuame ühise otsuseni," lisas ta.
Erinevalt Saudi Araabiast ei ole Venemaal tema sõnul kõrgemaid naftahindasid vaja. "Loomulikult tahab Saudi Araabia, et naftahind püsiks kõrgem, aga meil sellist vajadust Venemaa majanduse mitmekesisema olemuse tõttu pole," rääkis Putin.
Venemaa ei ole huvitatud liiga kõrgest naftahinnast ja on rahul 60-65 dollariga barreli kohta, lisas ta. "Meil on praegugi tervislik marginaal, kuivõrd eelarve arvestas 40 dollariga barreli kohta," ütles Putin.
### Response:
Putin: Venemaa on valmis START-leppest loobuma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval suleti Maakri tänav liikluseks ja suletuks jääb see kuni 30. juunini.
"Tegemist on kaevetöödega Maakri 30 büroohoone vee-, kanalisatsiooni- ja küttetrasside ehitamiseks," ütles Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti kaevetööde osakonna juhataja Hardi Tamme ERR-ile.
Maakri 30 pilvelõhkujasse tuleb 26 korrust ning 95-meetrisest hoonest saab üks piirkonna kõrgemaid. Hoone peaks valmima tuleval aastal. | Maakri tänav jääb pilvelõhkuja torustiku rajamise tõttu kuu lõpuni suletuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval suleti Maakri tänav liikluseks ja suletuks jääb see kuni 30. juunini.
"Tegemist on kaevetöödega Maakri 30 büroohoone vee-, kanalisatsiooni- ja küttetrasside ehitamiseks," ütles Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti kaevetööde osakonna juhataja Hardi Tamme ERR-ile.
Maakri 30 pilvelõhkujasse tuleb 26 korrust ning 95-meetrisest hoonest saab üks piirkonna kõrgemaid. Hoone peaks valmima tuleval aastal.
### Response:
Maakri tänav jääb pilvelõhkuja torustiku rajamise tõttu kuu lõpuni suletuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Postimehe uudismeedia juht Merili Nikkolo kinnitas Õhtulehele, et Sigrid Kõiv esitas täna lahkumisavalduse. "Lahkun täiesti omal soovil," ütles ka Kõiv.
Marti Aavik ütles, et ta sai neljapäeval teada, et homme on tema viimane tööpäev.
Lobjaka kohta ütles Postimehe peatoimetaja Peeter Helme Õhtulehele: "Leppisime kokku töökorraldusliku muudatuse, aga ta jätkab meile kirjutamist." | Postimehest lahkuvad nädalalõpulisa juht ja staažikas arvamustoimetaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Postimehe uudismeedia juht Merili Nikkolo kinnitas Õhtulehele, et Sigrid Kõiv esitas täna lahkumisavalduse. "Lahkun täiesti omal soovil," ütles ka Kõiv.
Marti Aavik ütles, et ta sai neljapäeval teada, et homme on tema viimane tööpäev.
Lobjaka kohta ütles Postimehe peatoimetaja Peeter Helme Õhtulehele: "Leppisime kokku töökorraldusliku muudatuse, aga ta jätkab meile kirjutamist."
### Response:
Postimehest lahkuvad nädalalõpulisa juht ja staažikas arvamustoimetaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arvamusküsitluse kohaselt usaldab president Macroni 40 protsenti valijatest, vahendasid Le Figaro ja Politico.
Macroni probleemid said hoo sisse möödunud aasta juulis, kui avalikkuses puhkes skandaal seoses tema kunagise ihukaitsjaga. Negatiivselt mõjus ka populaarse keskkonnaministri Nicolas Hulot' tagasiastumine, kes kurtis, et valitsus ei pühendu piisavalt keskkonnapoliitikale. Novembris aga puhkesid nn kollavestide meeleavaldused, mis said alguse protestist kõrgete kütusehindade vastu, kuid mille raames hakati hiljem esitama kõikvõimalikke ja sageli vastakaid nõudmisi.
Samas tundub, et Macroni sammud protestimeeleolude vaigistamiseks - näiteks lubadus teatavaid valdkondi riigi poolt rohkem rahastada ning tema ringreis riigi erinevates paikades - on hakanud vilja kandma. Ka Macroni valitsuse peaministri Édouard Philippe'i populaarsus on sarnaselt riigipeaga kasvanud.
Valitsuse sammud tugevdamaks inimeste ostuvõimet on leidnud head vastukaja eriti vasakpoolsete valijate seas - võrreldes aprilliga on Macroni ja Philippe'i reiting kerkinud Sotsialistliku Partei valijate seas lausa 19 protsendipunkti.
Kõige kõrgema usaldusega poliitikuks on hetkel Prantsusmaal kunagine keskkonnaminister Nicolas Hulot (46%), kellele järgnevad roheline poliitik Yannick Jadot (37%) ja paremtsentristliku taustaga Hauts-de-France'i juhtpoliitik Xavier Bertrand (33%).
Rahvusliku Liidu juhti Marine Le Peni, kelle erakond rohkete parteidega rikastatud poliitmaastikul Macroni partei ees napi eurovalimiste võidu saavutas, usaldab 25 protsenti valijatest ja see annab talle Macroni valitsusse mitte kuuluvate poliitikute edetabelis 14. koha. Ka eurovalimistel sai Rahvuslik Liit ligi 24 protsenti häältest ehk kokkuvõtlikult ei ulatu Le Peni populaarsus oma erakonna toetajate ringist palju kaugemale. | Uuring: Macroni populaarsus on märkimisväärselt taastunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arvamusküsitluse kohaselt usaldab president Macroni 40 protsenti valijatest, vahendasid Le Figaro ja Politico.
Macroni probleemid said hoo sisse möödunud aasta juulis, kui avalikkuses puhkes skandaal seoses tema kunagise ihukaitsjaga. Negatiivselt mõjus ka populaarse keskkonnaministri Nicolas Hulot' tagasiastumine, kes kurtis, et valitsus ei pühendu piisavalt keskkonnapoliitikale. Novembris aga puhkesid nn kollavestide meeleavaldused, mis said alguse protestist kõrgete kütusehindade vastu, kuid mille raames hakati hiljem esitama kõikvõimalikke ja sageli vastakaid nõudmisi.
Samas tundub, et Macroni sammud protestimeeleolude vaigistamiseks - näiteks lubadus teatavaid valdkondi riigi poolt rohkem rahastada ning tema ringreis riigi erinevates paikades - on hakanud vilja kandma. Ka Macroni valitsuse peaministri Édouard Philippe'i populaarsus on sarnaselt riigipeaga kasvanud.
Valitsuse sammud tugevdamaks inimeste ostuvõimet on leidnud head vastukaja eriti vasakpoolsete valijate seas - võrreldes aprilliga on Macroni ja Philippe'i reiting kerkinud Sotsialistliku Partei valijate seas lausa 19 protsendipunkti.
Kõige kõrgema usaldusega poliitikuks on hetkel Prantsusmaal kunagine keskkonnaminister Nicolas Hulot (46%), kellele järgnevad roheline poliitik Yannick Jadot (37%) ja paremtsentristliku taustaga Hauts-de-France'i juhtpoliitik Xavier Bertrand (33%).
Rahvusliku Liidu juhti Marine Le Peni, kelle erakond rohkete parteidega rikastatud poliitmaastikul Macroni partei ees napi eurovalimiste võidu saavutas, usaldab 25 protsenti valijatest ja see annab talle Macroni valitsusse mitte kuuluvate poliitikute edetabelis 14. koha. Ka eurovalimistel sai Rahvuslik Liit ligi 24 protsenti häältest ehk kokkuvõtlikult ei ulatu Le Peni populaarsus oma erakonna toetajate ringist palju kaugemale.
### Response:
Uuring: Macroni populaarsus on märkimisväärselt taastunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Suhelda ülikoolidega veel ei tohi, aga tean, et huvi on. Umbes 10-15 ülikooli on mulle praeguseks kirjutanud," sõnas 17-aastane Asi intervjuus portaalile Korvpall24.ee.
Asi tegi sel hooajal kaasa nii noorteklassis, naiste kõrgliigas kui ka rahvuskoondises. "Mängude arvu otseselt ei ole kokku lugenud, aga tean seda, et täis nad ei saanud. Noortes on piiriks 65," sõnas tulevikulootus. | Eesti andekamaid noorkorvpallureid: mulle on kirjutanud 10-15 USA ülikooli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Suhelda ülikoolidega veel ei tohi, aga tean, et huvi on. Umbes 10-15 ülikooli on mulle praeguseks kirjutanud," sõnas 17-aastane Asi intervjuus portaalile Korvpall24.ee.
Asi tegi sel hooajal kaasa nii noorteklassis, naiste kõrgliigas kui ka rahvuskoondises. "Mängude arvu otseselt ei ole kokku lugenud, aga tean seda, et täis nad ei saanud. Noortes on piiriks 65," sõnas tulevikulootus.
### Response:
Eesti andekamaid noorkorvpallureid: mulle on kirjutanud 10-15 USA ülikooli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | UP Investi juhatuse liige Sven Nuutmann kommenteeris BNS-ile, et tegemist on tavapärase vastastikku kasuliku majandustehinguga, kus osapooled jõudsid omavahel kokkuleppele.
"Igapäevategevuses see mingit muutust Apollo Groupi ettevõtetes ei too, jätkub sama strateegia ja [jätkab] sama juhtkond," lisas Nuutmann.
Siiani on 55-protsendise osalusega UP Investil ja 45-protsendise osalusega Ivar Vendelini ettevõttel OÜ Sandbachil olnud Apollo Groupi üle ühine valitsev mõju. Tehingu tulemusena on UP Investil edaspidi Apollo Groupis ainuvalitsev mõju, selgub konkurentsiameti teatest.
UP Investi omanikud on 78 protsendiga Margus Linnamäe ning 20 protsendiga Ivar Vendelin. Läbi ettevõtete on UP-i omanduses ka uudisteagentuur BNS ja Postimees. | Linnamäe saavutab Apollo Groupis ainuvalitseva mõju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
UP Investi juhatuse liige Sven Nuutmann kommenteeris BNS-ile, et tegemist on tavapärase vastastikku kasuliku majandustehinguga, kus osapooled jõudsid omavahel kokkuleppele.
"Igapäevategevuses see mingit muutust Apollo Groupi ettevõtetes ei too, jätkub sama strateegia ja [jätkab] sama juhtkond," lisas Nuutmann.
Siiani on 55-protsendise osalusega UP Investil ja 45-protsendise osalusega Ivar Vendelini ettevõttel OÜ Sandbachil olnud Apollo Groupi üle ühine valitsev mõju. Tehingu tulemusena on UP Investil edaspidi Apollo Groupis ainuvalitsev mõju, selgub konkurentsiameti teatest.
UP Investi omanikud on 78 protsendiga Margus Linnamäe ning 20 protsendiga Ivar Vendelin. Läbi ettevõtete on UP-i omanduses ka uudisteagentuur BNS ja Postimees.
### Response:
Linnamäe saavutab Apollo Groupis ainuvalitseva mõju |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Telekanali juhatuse liige Taavi Pukk nentis ERR-ile, et 31. mai seisuga on suur osa programmi tootmisest suvepuhkusele läinud ning tõenäoliselt tuleb suvepuhkus veidi pikem kui tavapäraselt.
"Ma arvan, et uue programmiga võiksime alustada kuskil oktoobrikuus, võib-olla mõned asjad jätaks päris novembrisse, päris aasta lõppu. Kindlasti sealt hakkab see kokkuhoid televisiooni jaoks tulema, et paljud saated on läinud suvepuhkusele," rääkis Pukk.
Tallinna TV toodab edasi kõike seda, mis kanalile on tegevusloast või meediateenuste seadusest tulenevalt ette nähtud. Puki sõnul panustab Tallinna Televisioon suvel väga palju uudistetoimetusele, samuti on varutud hulk hankeprogrammi, mida näidata.
Küsimusele, mis töötajatest neljakuise puhkuse ajal saab, vastas Pukk, et paljudel koosseisulistel töötajatel on välja võtta päris palju puhkusepäevi, osa inimesi leiab rakendust uudistetoimetuses.
"Ja nagu igas teises kanalis, on ka Tallinna Televisioonis terve hulk selliseid tegijaid, kes töötavad mingite kindlate projektide raames ning nemad on juba koormuse vähenemisega arvestanud."
Sihtasutus Tallinna Televisioon jäi mullu üle 667 000 euroga miinusesse. Selle peamiseks põhjuseks peab sihtasutus tehnilisi ja programmilisi ümberkorraldusi. 2017. aastal oli Tallinna Televisiooni kasum 33 199 eurot. | Tallinna Televisioon läks säästurežiimile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Telekanali juhatuse liige Taavi Pukk nentis ERR-ile, et 31. mai seisuga on suur osa programmi tootmisest suvepuhkusele läinud ning tõenäoliselt tuleb suvepuhkus veidi pikem kui tavapäraselt.
"Ma arvan, et uue programmiga võiksime alustada kuskil oktoobrikuus, võib-olla mõned asjad jätaks päris novembrisse, päris aasta lõppu. Kindlasti sealt hakkab see kokkuhoid televisiooni jaoks tulema, et paljud saated on läinud suvepuhkusele," rääkis Pukk.
Tallinna TV toodab edasi kõike seda, mis kanalile on tegevusloast või meediateenuste seadusest tulenevalt ette nähtud. Puki sõnul panustab Tallinna Televisioon suvel väga palju uudistetoimetusele, samuti on varutud hulk hankeprogrammi, mida näidata.
Küsimusele, mis töötajatest neljakuise puhkuse ajal saab, vastas Pukk, et paljudel koosseisulistel töötajatel on välja võtta päris palju puhkusepäevi, osa inimesi leiab rakendust uudistetoimetuses.
"Ja nagu igas teises kanalis, on ka Tallinna Televisioonis terve hulk selliseid tegijaid, kes töötavad mingite kindlate projektide raames ning nemad on juba koormuse vähenemisega arvestanud."
Sihtasutus Tallinna Televisioon jäi mullu üle 667 000 euroga miinusesse. Selle peamiseks põhjuseks peab sihtasutus tehnilisi ja programmilisi ümberkorraldusi. 2017. aastal oli Tallinna Televisiooni kasum 33 199 eurot.
### Response:
Tallinna Televisioon läks säästurežiimile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teetööde ajal ei ole ette nähtud avada ümbersõite. Remonditaval teelõigul tuleb arvestada liikluspiirangutega töötsoonis ning ajal, mil kõik teetööd pole veel lõpetatud.
Ehitustööde ajal peab vähemalt üks sõidurada olema liiklejatele alati avatud. Freesimis- ja asfalteerimistöödel kasutatakse liiklusreguleerijaid, muude lokaalsete tööde ajal kasutatakse suunavaid või eesõigusmärke.
Töödega paigaldatakse teelõigule lõiguti tasanduskiht, tehakse olemasoleva katte tasandusfreesimine ning kogu teelõigu pikkuses laotatakse uus kulumiskiht asfaltbetoonist. Osalt paigaldatakse katte pragude lõikudel alumiste asfaldikihtide alla asfaldivõrke.
Samuti rajatakse uued bussiooteplatvormid. Lisaks raadatakse tee servast üksikuid puid ja võsa, rajatakse ja asendatakse osaliselt liikluskorraldusvahendeid ning tehakse uued kattemärgised.
Kulumiskiht peab olema paigaldatud 14 päeva jooksul alates teekatte freesimise algusest samal lõigul.
Remonditööd lähevad maksma ligi miljon eurot ning töid teeb Verston Ehitus OÜ.
Maanteeamet palub liiklejail varuda piisavalt lisaaega Rohuküla sadamasse jõudmiseks, et parvlaevale kiirustades mitte seada ohtu ennast ja teisi kaasliiklejaid. | Hoiatus Hiiumaale sõitjatele: Haapsalu-Rohuküla teelõik läheb remonti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teetööde ajal ei ole ette nähtud avada ümbersõite. Remonditaval teelõigul tuleb arvestada liikluspiirangutega töötsoonis ning ajal, mil kõik teetööd pole veel lõpetatud.
Ehitustööde ajal peab vähemalt üks sõidurada olema liiklejatele alati avatud. Freesimis- ja asfalteerimistöödel kasutatakse liiklusreguleerijaid, muude lokaalsete tööde ajal kasutatakse suunavaid või eesõigusmärke.
Töödega paigaldatakse teelõigule lõiguti tasanduskiht, tehakse olemasoleva katte tasandusfreesimine ning kogu teelõigu pikkuses laotatakse uus kulumiskiht asfaltbetoonist. Osalt paigaldatakse katte pragude lõikudel alumiste asfaldikihtide alla asfaldivõrke.
Samuti rajatakse uued bussiooteplatvormid. Lisaks raadatakse tee servast üksikuid puid ja võsa, rajatakse ja asendatakse osaliselt liikluskorraldusvahendeid ning tehakse uued kattemärgised.
Kulumiskiht peab olema paigaldatud 14 päeva jooksul alates teekatte freesimise algusest samal lõigul.
Remonditööd lähevad maksma ligi miljon eurot ning töid teeb Verston Ehitus OÜ.
Maanteeamet palub liiklejail varuda piisavalt lisaaega Rohuküla sadamasse jõudmiseks, et parvlaevale kiirustades mitte seada ohtu ennast ja teisi kaasliiklejaid.
### Response:
Hoiatus Hiiumaale sõitjatele: Haapsalu-Rohuküla teelõik läheb remonti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Fiat Chrysleri (FCA) juhtkond langetas otsuse koosolekul kolmapäeva õhtul.
FCA ütles avalduses, et sai selgeks, et praegu ei eksisteeri poliitilisi tingimusi tehingu edukaks elluviimiseks.
FCA tänas Renault'd ja tema partnereid Nissanit ja Mitsubishit nende konstruktiivse tegutsemise eest ettepaneku suhtes.
Kompanii sõnul jäädakse kindlaks oma strateegiale olla iseseisev.
Fiat Chrysler pakkus ühinemist Renault'ga, mis oleks loonud suuruselt kolmanda autotootja maailmas väärtusega ligi 40 miljardit dollarit.
Ühisfirma oleks tootnud umbes 8,7 miljonit sõidukit aastas, edestades General Motorsit ja jäädes alla ainult Volkswagenile ja Toyotale.
Renault'le valmistas Fiatiga ühinemise nurjumine pettumust
Prantsuse autotootja Renault väljendas neljapäeval pettumust Fiat Chrysleri (FCA) otsuse peale loobuda ühinemise ettepanekust.
"Renault väljendab oma pettumust, et ei saadud võimalust jätkata FCA ettepanekuga," teatas firma.
"Usume, et see rõhutab Renault ja selle liidu atraktiivsust," lisati teates, kus viidati Renault-Nissan-Mitsubishi autotööstusliidule.
Fiat Chrysler tõi ühinemisest loobumise põhjuseks poliitilise olukorra Prantsusmaal.
Prantsuse ametnikke otsus jahmatas. Nad süüdistasid FCA-d tohutu surve avaldamises, et pakkumise kiirelt vastu võtta või sellest loobuda. Hiljem võeti aga leebem toon ja öeldi, et läbirääkimisteks on veel ruumi.
"Me ei ole ühtki ust sulgenud," ütles Prantsuse majandusministeeriumi ametnik vastusena küsimusele, kas FCA-ga võidakse kunagi leppeni jõuda.
Itaalias väljendas mõjuka mehaanikute ametiühingu esindaja lootust, et loobumine oli taktikaline positsioon, et kõrvaldada Prantsuse-Jaapani liidu jäikus ja kõnelusi taasalustada. | Fiat Chrysler võttis tagasi ühinemispakkumise Renault'ga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fiat Chrysleri (FCA) juhtkond langetas otsuse koosolekul kolmapäeva õhtul.
FCA ütles avalduses, et sai selgeks, et praegu ei eksisteeri poliitilisi tingimusi tehingu edukaks elluviimiseks.
FCA tänas Renault'd ja tema partnereid Nissanit ja Mitsubishit nende konstruktiivse tegutsemise eest ettepaneku suhtes.
Kompanii sõnul jäädakse kindlaks oma strateegiale olla iseseisev.
Fiat Chrysler pakkus ühinemist Renault'ga, mis oleks loonud suuruselt kolmanda autotootja maailmas väärtusega ligi 40 miljardit dollarit.
Ühisfirma oleks tootnud umbes 8,7 miljonit sõidukit aastas, edestades General Motorsit ja jäädes alla ainult Volkswagenile ja Toyotale.
Renault'le valmistas Fiatiga ühinemise nurjumine pettumust
Prantsuse autotootja Renault väljendas neljapäeval pettumust Fiat Chrysleri (FCA) otsuse peale loobuda ühinemise ettepanekust.
"Renault väljendab oma pettumust, et ei saadud võimalust jätkata FCA ettepanekuga," teatas firma.
"Usume, et see rõhutab Renault ja selle liidu atraktiivsust," lisati teates, kus viidati Renault-Nissan-Mitsubishi autotööstusliidule.
Fiat Chrysler tõi ühinemisest loobumise põhjuseks poliitilise olukorra Prantsusmaal.
Prantsuse ametnikke otsus jahmatas. Nad süüdistasid FCA-d tohutu surve avaldamises, et pakkumise kiirelt vastu võtta või sellest loobuda. Hiljem võeti aga leebem toon ja öeldi, et läbirääkimisteks on veel ruumi.
"Me ei ole ühtki ust sulgenud," ütles Prantsuse majandusministeeriumi ametnik vastusena küsimusele, kas FCA-ga võidakse kunagi leppeni jõuda.
Itaalias väljendas mõjuka mehaanikute ametiühingu esindaja lootust, et loobumine oli taktikaline positsioon, et kõrvaldada Prantsuse-Jaapani liidu jäikus ja kõnelusi taasalustada.
### Response:
Fiat Chrysler võttis tagasi ühinemispakkumise Renault'ga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2017. aastal plahvatas Hollywoodis uudispomm, kui üle 80 naise teatas, et filmiprodutsent on neid seksuaalselt ahistanud. Süüdistustest sai alguse ahistamisvastane kampaania Me Too, kuigi Weinstein on kõik süüdistused tagasi lükanud, vahendas BBC.
Weinsteini viimane süüdistaja on Madonna, kes avaldas, et Weinstein ületas piire, kui nad töötasid 1991. aastal dokumentaalfilmi "Truth or Dare" kallal. "Ta oli minu suunas erakordselt seksuaalselt flirtiv, kui me koos töötasime," avaldas Madonna The New York Timesile.
Madonna jätkas, et Weinstein oli siis abielus ning Madonna ise polnud mehe tähelepanust huvitatud. "Ma olin teadlik, et ta tegi sama paljude teiste naistega meelelahutusäris. Me kõik olime suhtumisega, et Harvey saab sellist käitumist lubada, kuna tal on suur võim, ta on edukas ja tema filmidel läheb väga hästi. Kõik tahtsid temaga töötada, seega pidi selle ära kannatama," selgitas Madonna.
Film "Truth or Dare" sündis koostöös produktsioonifirmaga Weinstein Company, mis pärast ahistamisskandaali pankroti välja kuulutas. Madonna ütles, et kui süüdistused lõpuks avalikuks tulid, tundis ta, et selleks oli viimane aeg. Harvey Weinstein pole Madonna väiteid kommenteerinud.
Eelmisel kuul sõlmis Weinstein lepingu naistega, kes teda seksuaalses ärakasutamises süüdistasid, mis ulatub 44 miljoni dollarini. Samuti seisab Weinstein endiselt silmitsi kriminaalsüüdistustega, mis puudutavad seksuaalset ahistamist ja vägistamist. | Harvey Weinsteini süüdistab ahistamises ka Madonna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2017. aastal plahvatas Hollywoodis uudispomm, kui üle 80 naise teatas, et filmiprodutsent on neid seksuaalselt ahistanud. Süüdistustest sai alguse ahistamisvastane kampaania Me Too, kuigi Weinstein on kõik süüdistused tagasi lükanud, vahendas BBC.
Weinsteini viimane süüdistaja on Madonna, kes avaldas, et Weinstein ületas piire, kui nad töötasid 1991. aastal dokumentaalfilmi "Truth or Dare" kallal. "Ta oli minu suunas erakordselt seksuaalselt flirtiv, kui me koos töötasime," avaldas Madonna The New York Timesile.
Madonna jätkas, et Weinstein oli siis abielus ning Madonna ise polnud mehe tähelepanust huvitatud. "Ma olin teadlik, et ta tegi sama paljude teiste naistega meelelahutusäris. Me kõik olime suhtumisega, et Harvey saab sellist käitumist lubada, kuna tal on suur võim, ta on edukas ja tema filmidel läheb väga hästi. Kõik tahtsid temaga töötada, seega pidi selle ära kannatama," selgitas Madonna.
Film "Truth or Dare" sündis koostöös produktsioonifirmaga Weinstein Company, mis pärast ahistamisskandaali pankroti välja kuulutas. Madonna ütles, et kui süüdistused lõpuks avalikuks tulid, tundis ta, et selleks oli viimane aeg. Harvey Weinstein pole Madonna väiteid kommenteerinud.
Eelmisel kuul sõlmis Weinstein lepingu naistega, kes teda seksuaalses ärakasutamises süüdistasid, mis ulatub 44 miljoni dollarini. Samuti seisab Weinstein endiselt silmitsi kriminaalsüüdistustega, mis puudutavad seksuaalset ahistamist ja vägistamist.
### Response:
Harvey Weinsteini süüdistab ahistamises ka Madonna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu kalevlane Kivistik kasutas tempotegija, 800 m jooksu Eesti meistri Rasmus Kiseli abi. Audentese spordiklubi esindaja Kisel vedas peaaegu 700 meetrit ja siis rühkis Kaur üksinda edasi.
Kivistik ütles, et Kisel jooksis ees talle sobiva tempoga. Suvine võistlushooaeg on veel algusjärgus, ometi suutis Kaur sama rütmi hoida finišijooneni. "See oli mulle vajalik pingutus, et harjuksin kiirema jooksuga," lausus võidumees, kellele andis karika Olav Karikose õpilane Ilmar Ruus, 3000 m takistusjooksu Eesti rekordimees enne Kivistikku.
Järgmise etteaste teeb Kivistik oma põhialal 11. juunil Soomes Turus Paavo Nurmi mängudel. Sihikul on maailmameistrivõistluste norm 8.29,0.
Kivistikule järgnesid 1000 m jooksus Karel-Sander Kljuzin (Tartu Ülikooli ASK) 2.27,3, Enari Tõnstrom (KJS Sakala) 2.29,4 ja sarja liidriks tõusnud Mark Abner (Treeningpartner) 2.30,9-ga. 1000 m jooksu Eesti rekordi 2.20,49 püstitas 1998. aastal Urmet Uusorg.
Naistest võitis Kelly Nevolihhin (KJK Vike) ajaga 2.46,4, kes oli parim ka Eesti Staadionijooksu sarja avaetapil 3000 meetris. Järgnesid Tartu Kalevi triatleet Katrin Zaitseva 2.52,3 ja Sparta esindaja Katrina Stepanova 2.53,0-ga.
5. juunil möödus sada aastat treeneri ja spordipedagoogi Olav Karikose sünnist. Tema tuntumad õpilased olid olümpiamängudel 800 m jooksus võistelnud Rein Tölp (1964) ja Raissa Ruus (1972), Peeter Varrak ja Toomas Turb. Raissa Ruus on siiani 800 m jooksu Eesti rekordiomanik.
Olav Karikose mälestusvõistluse teiste vanuseklasside võitjad:
M 40 Priit Simson (ind) 2.45,1. M 50 Raido Raspel (Treeningpartner) 2.51,5. M U-20 Kalev Hõlpus (Rapla JK) 2.35,2. P U-18 Henrik Otsman (Sparta). P U-16 Alex Ojava (Treeningpartner) 3.01,7, P U-14 Romet Ridalaan (Kiili vald) 3.07,5. N 40 Mirjam Piik (Täppsportlased) 3.19,0. N U-20 Marie-Elisabeth Martinson (Audentese SK) 3.12,8. T U-18 Laura Mõik (SK Fortis) 3.20,6. T U-16 1. Ketlin Kõiv (Rapla JK) 3.19,3. T U-14 Emma Priisaar (Elite Sport) 3.22,5. | Olav Karikose auks: Kaur Kivistik jooksis silmapaistva võidutulemuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu kalevlane Kivistik kasutas tempotegija, 800 m jooksu Eesti meistri Rasmus Kiseli abi. Audentese spordiklubi esindaja Kisel vedas peaaegu 700 meetrit ja siis rühkis Kaur üksinda edasi.
Kivistik ütles, et Kisel jooksis ees talle sobiva tempoga. Suvine võistlushooaeg on veel algusjärgus, ometi suutis Kaur sama rütmi hoida finišijooneni. "See oli mulle vajalik pingutus, et harjuksin kiirema jooksuga," lausus võidumees, kellele andis karika Olav Karikose õpilane Ilmar Ruus, 3000 m takistusjooksu Eesti rekordimees enne Kivistikku.
Järgmise etteaste teeb Kivistik oma põhialal 11. juunil Soomes Turus Paavo Nurmi mängudel. Sihikul on maailmameistrivõistluste norm 8.29,0.
Kivistikule järgnesid 1000 m jooksus Karel-Sander Kljuzin (Tartu Ülikooli ASK) 2.27,3, Enari Tõnstrom (KJS Sakala) 2.29,4 ja sarja liidriks tõusnud Mark Abner (Treeningpartner) 2.30,9-ga. 1000 m jooksu Eesti rekordi 2.20,49 püstitas 1998. aastal Urmet Uusorg.
Naistest võitis Kelly Nevolihhin (KJK Vike) ajaga 2.46,4, kes oli parim ka Eesti Staadionijooksu sarja avaetapil 3000 meetris. Järgnesid Tartu Kalevi triatleet Katrin Zaitseva 2.52,3 ja Sparta esindaja Katrina Stepanova 2.53,0-ga.
5. juunil möödus sada aastat treeneri ja spordipedagoogi Olav Karikose sünnist. Tema tuntumad õpilased olid olümpiamängudel 800 m jooksus võistelnud Rein Tölp (1964) ja Raissa Ruus (1972), Peeter Varrak ja Toomas Turb. Raissa Ruus on siiani 800 m jooksu Eesti rekordiomanik.
Olav Karikose mälestusvõistluse teiste vanuseklasside võitjad:
M 40 Priit Simson (ind) 2.45,1. M 50 Raido Raspel (Treeningpartner) 2.51,5. M U-20 Kalev Hõlpus (Rapla JK) 2.35,2. P U-18 Henrik Otsman (Sparta). P U-16 Alex Ojava (Treeningpartner) 3.01,7, P U-14 Romet Ridalaan (Kiili vald) 3.07,5. N 40 Mirjam Piik (Täppsportlased) 3.19,0. N U-20 Marie-Elisabeth Martinson (Audentese SK) 3.12,8. T U-18 Laura Mõik (SK Fortis) 3.20,6. T U-16 1. Ketlin Kõiv (Rapla JK) 3.19,3. T U-14 Emma Priisaar (Elite Sport) 3.22,5.
### Response:
Olav Karikose auks: Kaur Kivistik jooksis silmapaistva võidutulemuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1. FSV Mainz 05 Arenal Eesti aja järgi kell 21.45 avavile saav matš on välja müüdud ja seda jälgib kohapeal veidi enam kui 26 000 pealtvaatajat. Eestist sõidab kohapeale kohtumist jälgima ligi 400 toetajat ning suurt mängu läheb kajastama enam kui 20 Eesti meediaesindajat.
Saksamaa alustas EM-valiksarja tähtsa võiduga võõrsil, kui märtsikuus alistati 3:2 Holland. Enne kohtumist Eestiga mängib Saksamaa 8. juunil võõrsil Valgevenega.
Eestit ootab järgmisena ees laupäevane kodumäng Põhja-Iirimaaga. Koondised saabuvad soojendusele kell 18.15, mängueelne rivistus ja hümnid algavad orienteeruvalt kell 18.45 ning avavile kõlab kell 19.00. | Saksamaa – Eesti EM-valikkohtumine mängitakse täismaja ees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1. FSV Mainz 05 Arenal Eesti aja järgi kell 21.45 avavile saav matš on välja müüdud ja seda jälgib kohapeal veidi enam kui 26 000 pealtvaatajat. Eestist sõidab kohapeale kohtumist jälgima ligi 400 toetajat ning suurt mängu läheb kajastama enam kui 20 Eesti meediaesindajat.
Saksamaa alustas EM-valiksarja tähtsa võiduga võõrsil, kui märtsikuus alistati 3:2 Holland. Enne kohtumist Eestiga mängib Saksamaa 8. juunil võõrsil Valgevenega.
Eestit ootab järgmisena ees laupäevane kodumäng Põhja-Iirimaaga. Koondised saabuvad soojendusele kell 18.15, mängueelne rivistus ja hümnid algavad orienteeruvalt kell 18.45 ning avavile kõlab kell 19.00.
### Response:
Saksamaa – Eesti EM-valikkohtumine mängitakse täismaja ees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varasemalt on ECB nõukogu teada andnud, et intressimäärad jäävad eelduste kohaselt praegusele tasemele vähemalt 2019. aasta lõpuni. Nõukogu eeldab, et ECB baasintressimäärad püsivad praegusel tasemel igal juhul seni, kuni see on vajalik, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2 protsendist allpool, ent selle lähedal.
ECB nõukogu säilitas põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 0,00 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 0,25 protsenti ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana −0,40 protsenti.
ECB nõukogu kavatseb jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.
ECB rahapoliitika üks eesmärk on hoida inflatsioon tasemel, mis on 2 protsendi lähedal, ent jääb sellest piirist allapoole. Mais aeglustus euroala inflatsioon 1,2 protsendile eelneva kuu 1,7 protsendilt. | Euroopa Keskpank plaanib baasintressimäärad seniseks jätta 2020. aasta suveni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varasemalt on ECB nõukogu teada andnud, et intressimäärad jäävad eelduste kohaselt praegusele tasemele vähemalt 2019. aasta lõpuni. Nõukogu eeldab, et ECB baasintressimäärad püsivad praegusel tasemel igal juhul seni, kuni see on vajalik, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2 protsendist allpool, ent selle lähedal.
ECB nõukogu säilitas põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 0,00 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 0,25 protsenti ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana −0,40 protsenti.
ECB nõukogu kavatseb jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.
ECB rahapoliitika üks eesmärk on hoida inflatsioon tasemel, mis on 2 protsendi lähedal, ent jääb sellest piirist allapoole. Mais aeglustus euroala inflatsioon 1,2 protsendile eelneva kuu 1,7 protsendilt.
### Response:
Euroopa Keskpank plaanib baasintressimäärad seniseks jätta 2020. aasta suveni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sooja ilmaga on tänavatel ka palju jalgrataste ja tõukeratastega liiklejaid. Ratturid on tänavu saanud viga 56 õnnetuses ja võrreldes möödunud aastaga on suurusjärk umbes sama - siis oli selleks ajaks õnnetusi olnud 63. Nii mullu kui tänavu on sel perioodil liikluses hukkunud kaks jalgratturit.
"Õnnetused juhtuvad eelkõige seetõttu, et liikluses ei osata teistega arvestada ja kiputakse sõiduoskusi üle hindama. Eksivad üsna võrdses ulatuses mõlemad, nii ratturid kui autojuhid," tõdes Pähkel. "Levinum reegel, mille vastu ratturid eksivad, on sõidutee ületamine ülekäigurajal. Liiklusseadus lubab jalgratturil sõiduteed ületada ülekäigurajal jalgrattal sõites, kuid ei anna jalgratturile teiste sõidukijuhtide suhtes eesõigust."
Ta lisas, et ka autojuhid ei veendu piisavalt tähelepanelikult, et lähedusest pole tulemas mõnd kaherattalist, kellega teed võivad ristuda. Silmaga mõõdetakse enamasti vaid ümbruses olevaid teisi autosid ja ülekäiguraja juures seisvaid jalakäijaid.
Tõukerattad ja mootoriga tõukerattad pole liiklusõnnetustesse kuigi tihti sattunud ja Pähkel pidas põhjuseks seda, et tõukerataste, eriti elektriliste tõukeraste osakaal liikluses on veel väga väike. Siiski on olnud üksikuid juhtumeid, näiteks sai mais otsa ette muhu joobes mees, kes elektritõukerattaga pikali kukkus.
"Elektritõukeratta maksimumkiirus on keskmiselt 25-35 kilomeetrit tunnis ning rattur peab arvestama, et kui sõidukiirus valitakse suurem, ei ohustataks sellega teisi liiklejaid," pani Pähkel liiklejatele südamele ja lubas, et kui politsei märkab ohtlike sõiduvõtete või kiirusega ratturit, ei jäta nad sekkumata ja juhivad ratturi tähelepanu tagajärgedele, mis tema sõidustiilil olla võivad.
Kuum ilm paneb autojuhte ohtlikumalt käituma
Liigne palavus mõjutab ka autojuhtimisvõimet ning ehkki politsei selle kohta eraldi statistikat ei tee, on korrakaitsjad tähele pannud, et seos kuuma ilma ja avariide vahel on selgelt tajutav.
Pähkel ütles, et kolmapäevase palava ilmaga nägid korrakaitsjad Lõuna-Eestis, kuidas autojuhid on tavalisest loiumad ja tähelepanu enam hajevil.
"See tõi kahjuks kaasa ka enam varakahjuga avariisid ehk plekimõlkimisi. Seega seos kuuma ilma ja avariide vahel on selgelt tajutav," lausus ta.
Patrullitalituse juhi sõnul on olnud juhtumeid, kus just eakamad autojuhid on kurtnud, et palava ilmaga enesetunne sõidul halvenes ning tagajärjeks on ohtlikud manöövrid või näiteks ka teelt väljasõit. Eriti mõjutab kuumus neid autojuhte, kelle sõidukis pole konditsioneeri või kliimaseadet.
"Enne sõitu minekut võiks sellisel juhul autot veidigi tuulutada, et salongis olevat kasvuhooneefekti vähendada. Autosse võtta kaasa joogivett ja teha peatusi, kui enesetunne halveneb," soovitas Pähkel. | Jalgratturid rikuvad kõige sagedamini reegleid ülekäigurajal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sooja ilmaga on tänavatel ka palju jalgrataste ja tõukeratastega liiklejaid. Ratturid on tänavu saanud viga 56 õnnetuses ja võrreldes möödunud aastaga on suurusjärk umbes sama - siis oli selleks ajaks õnnetusi olnud 63. Nii mullu kui tänavu on sel perioodil liikluses hukkunud kaks jalgratturit.
"Õnnetused juhtuvad eelkõige seetõttu, et liikluses ei osata teistega arvestada ja kiputakse sõiduoskusi üle hindama. Eksivad üsna võrdses ulatuses mõlemad, nii ratturid kui autojuhid," tõdes Pähkel. "Levinum reegel, mille vastu ratturid eksivad, on sõidutee ületamine ülekäigurajal. Liiklusseadus lubab jalgratturil sõiduteed ületada ülekäigurajal jalgrattal sõites, kuid ei anna jalgratturile teiste sõidukijuhtide suhtes eesõigust."
Ta lisas, et ka autojuhid ei veendu piisavalt tähelepanelikult, et lähedusest pole tulemas mõnd kaherattalist, kellega teed võivad ristuda. Silmaga mõõdetakse enamasti vaid ümbruses olevaid teisi autosid ja ülekäiguraja juures seisvaid jalakäijaid.
Tõukerattad ja mootoriga tõukerattad pole liiklusõnnetustesse kuigi tihti sattunud ja Pähkel pidas põhjuseks seda, et tõukerataste, eriti elektriliste tõukeraste osakaal liikluses on veel väga väike. Siiski on olnud üksikuid juhtumeid, näiteks sai mais otsa ette muhu joobes mees, kes elektritõukerattaga pikali kukkus.
"Elektritõukeratta maksimumkiirus on keskmiselt 25-35 kilomeetrit tunnis ning rattur peab arvestama, et kui sõidukiirus valitakse suurem, ei ohustataks sellega teisi liiklejaid," pani Pähkel liiklejatele südamele ja lubas, et kui politsei märkab ohtlike sõiduvõtete või kiirusega ratturit, ei jäta nad sekkumata ja juhivad ratturi tähelepanu tagajärgedele, mis tema sõidustiilil olla võivad.
Kuum ilm paneb autojuhte ohtlikumalt käituma
Liigne palavus mõjutab ka autojuhtimisvõimet ning ehkki politsei selle kohta eraldi statistikat ei tee, on korrakaitsjad tähele pannud, et seos kuuma ilma ja avariide vahel on selgelt tajutav.
Pähkel ütles, et kolmapäevase palava ilmaga nägid korrakaitsjad Lõuna-Eestis, kuidas autojuhid on tavalisest loiumad ja tähelepanu enam hajevil.
"See tõi kahjuks kaasa ka enam varakahjuga avariisid ehk plekimõlkimisi. Seega seos kuuma ilma ja avariide vahel on selgelt tajutav," lausus ta.
Patrullitalituse juhi sõnul on olnud juhtumeid, kus just eakamad autojuhid on kurtnud, et palava ilmaga enesetunne sõidul halvenes ning tagajärjeks on ohtlikud manöövrid või näiteks ka teelt väljasõit. Eriti mõjutab kuumus neid autojuhte, kelle sõidukis pole konditsioneeri või kliimaseadet.
"Enne sõitu minekut võiks sellisel juhul autot veidigi tuulutada, et salongis olevat kasvuhooneefekti vähendada. Autosse võtta kaasa joogivett ja teha peatusi, kui enesetunne halveneb," soovitas Pähkel.
### Response:
Jalgratturid rikuvad kõige sagedamini reegleid ülekäigurajal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti kuulumist NATO-sse pooldas tänavu märtsis läbi viidud küsitluse põhjal 75 protsenti elanikkonnast, kusjuures 43 protsenti on kindlasti ja 32 protsenti pigem NATO-sse kuulumise poolt, selgub kaitseministeeriumi tellitud uuringu tulemustest.
NATO-sse kuulumise vastu on 15 protsenti Eesti elanikkonnast ja selle suhtes ei oska seisukohta võtta 9 protsenti. Toetus NATO-sse kuulumisse ei ole võrreldes möödunud aasta oktoobriga muutunud.
Eestlastest pooldab NATO-sse kuulumist 90 protsenti, muust rahvusest vastajatest 44 protsenti. Uuringu läbiviijad märgivad, et mida paremini on muust rahvusest inimene Eesti ühiskonda lõimunud ja oskab eesti keelt, seda positiivsem on tema suhtumine NATO liikmeks olekusse
Muust rahvusest vastajate toetus NATO-le on oluliselt madalam ja üsnagi muutlik, sõltudes oluliselt maailma poliitikas toimuvatest sündmustest ja nende meediakajastusest.
Nii ületas 2015. aasta märtsist kuni 2018. aasta märtsini mitte-eestlastest NATO-sse kuulumise toetajate osakaal vaid napilt 30 protsenti, nagu see oli ka pärast 2007. aasta aprillirahutusi ning 2011. aasta araabia kevade sündmusi. Mullu oktoobris kasvas NATO liikmesuse muust rahvusest pooldajate osakaal 44 protsendini ja see püsis sellel tasemel ka käesoleva aasta märtsis.
NATO-sse kuulumise vastu on 38 protsenti muukeelsetest elanikest ja 18 protsenti ei oska antud küsimuses oma seisukohta öelda.
Kõige madalam on toetus NATO-sse kuulumisse eesti keelt üldse mitte või vähe oskavate, 40-59 aastaste mitte-eestlase seas, kellel puudub Eesti kodakondsus. Seevastu alla 30 aastastest mitte-eestlastest toetavad Eesti NATO liikmeks olekut enam kui kaks kolmandikku ja hea eesti keele oskusega vastajatest pooled.
Küsitluse viis tänavu märtsis kaitseministeeriumi tellimusel läbi Turu-uuringute AS. Uuringu käigus küsitleti 1209 Eesti elanikku alates 15 aasta vanusest.
Eestlaste ohutaju on poole aastaga kasvanud
Uuringust selgub ka, et ligi 70 protsenti eestlastest on seisukohal, et ebastabiilsus maailmas kasvab, samas muust rahvusest elanike ohutaju on pigem kahanenud.
Eestlaste ohutaju on võrreldes eelmise aasta oktoobriga kasvanud ning 68 protsenti eestlaste leiab, et julgeoleku alane ebastabiilsus maailmas kasvab, selgub kaitseministeeriumi tellitud uuringu tulemustest. Eelmise aasta oktoobris arvas sama 57 protsenti eestlastest.
Samas muust rahvusest vastajate ohutaju on võrreldes eelmise aasta oktoobriga kahanenud 42 protsendilt 39 protsendile.
Seda, et ebastabiilsus maailmas kasvab, arvas 58 protsenti kõigist vastanutest. 10 protsenti vastanutest usub, et maailm muutub eeloleval kümnendil turvalisemaks ning 23 protsenti arvab, et olukord püsib muutumatuna.
Arvamus, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus, tõusis 2015. aasta kevadel 70 protsendist kõrgemale. 2016 sügisel sellise hinnangu andjate osakaal küll vähenes, ent püsis endiselt kõrge.
Alates 2017 sügisest, mil ebastabiilsuse kasvu eeldas 66 protsenti küsitletutest, hakkas ohutunne vähenema. Nii ennustas 2018. aasta märtsis ebaturvalisuse kasvu 61 ja, oktoobris 52 protsenti vastanutest. | Toetus NATO-sse kuulumisse püsib jätkuvalt kõrge | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti kuulumist NATO-sse pooldas tänavu märtsis läbi viidud küsitluse põhjal 75 protsenti elanikkonnast, kusjuures 43 protsenti on kindlasti ja 32 protsenti pigem NATO-sse kuulumise poolt, selgub kaitseministeeriumi tellitud uuringu tulemustest.
NATO-sse kuulumise vastu on 15 protsenti Eesti elanikkonnast ja selle suhtes ei oska seisukohta võtta 9 protsenti. Toetus NATO-sse kuulumisse ei ole võrreldes möödunud aasta oktoobriga muutunud.
Eestlastest pooldab NATO-sse kuulumist 90 protsenti, muust rahvusest vastajatest 44 protsenti. Uuringu läbiviijad märgivad, et mida paremini on muust rahvusest inimene Eesti ühiskonda lõimunud ja oskab eesti keelt, seda positiivsem on tema suhtumine NATO liikmeks olekusse
Muust rahvusest vastajate toetus NATO-le on oluliselt madalam ja üsnagi muutlik, sõltudes oluliselt maailma poliitikas toimuvatest sündmustest ja nende meediakajastusest.
Nii ületas 2015. aasta märtsist kuni 2018. aasta märtsini mitte-eestlastest NATO-sse kuulumise toetajate osakaal vaid napilt 30 protsenti, nagu see oli ka pärast 2007. aasta aprillirahutusi ning 2011. aasta araabia kevade sündmusi. Mullu oktoobris kasvas NATO liikmesuse muust rahvusest pooldajate osakaal 44 protsendini ja see püsis sellel tasemel ka käesoleva aasta märtsis.
NATO-sse kuulumise vastu on 38 protsenti muukeelsetest elanikest ja 18 protsenti ei oska antud küsimuses oma seisukohta öelda.
Kõige madalam on toetus NATO-sse kuulumisse eesti keelt üldse mitte või vähe oskavate, 40-59 aastaste mitte-eestlase seas, kellel puudub Eesti kodakondsus. Seevastu alla 30 aastastest mitte-eestlastest toetavad Eesti NATO liikmeks olekut enam kui kaks kolmandikku ja hea eesti keele oskusega vastajatest pooled.
Küsitluse viis tänavu märtsis kaitseministeeriumi tellimusel läbi Turu-uuringute AS. Uuringu käigus küsitleti 1209 Eesti elanikku alates 15 aasta vanusest.
Eestlaste ohutaju on poole aastaga kasvanud
Uuringust selgub ka, et ligi 70 protsenti eestlastest on seisukohal, et ebastabiilsus maailmas kasvab, samas muust rahvusest elanike ohutaju on pigem kahanenud.
Eestlaste ohutaju on võrreldes eelmise aasta oktoobriga kasvanud ning 68 protsenti eestlaste leiab, et julgeoleku alane ebastabiilsus maailmas kasvab, selgub kaitseministeeriumi tellitud uuringu tulemustest. Eelmise aasta oktoobris arvas sama 57 protsenti eestlastest.
Samas muust rahvusest vastajate ohutaju on võrreldes eelmise aasta oktoobriga kahanenud 42 protsendilt 39 protsendile.
Seda, et ebastabiilsus maailmas kasvab, arvas 58 protsenti kõigist vastanutest. 10 protsenti vastanutest usub, et maailm muutub eeloleval kümnendil turvalisemaks ning 23 protsenti arvab, et olukord püsib muutumatuna.
Arvamus, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus, tõusis 2015. aasta kevadel 70 protsendist kõrgemale. 2016 sügisel sellise hinnangu andjate osakaal küll vähenes, ent püsis endiselt kõrge.
Alates 2017 sügisest, mil ebastabiilsuse kasvu eeldas 66 protsenti küsitletutest, hakkas ohutunne vähenema. Nii ennustas 2018. aasta märtsis ebaturvalisuse kasvu 61 ja, oktoobris 52 protsenti vastanutest.
### Response:
Toetus NATO-sse kuulumisse püsib jätkuvalt kõrge |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vahejuhtum jäädvustati ka telepildis, kus oli näha, kuidas Lopez fänni korduvalt lõi selle eest, et mees teda raja ääres ergutades oli otsa põrganud teisele fännile ning talle seejärel otsa komistas. UCI reeglite järgi võib rattur fänni löömise eest saada 500-2000 Šveitsi frangi suuruse rahatrahvi, kaotada 10-100 UCI punkti. Halvimal juhul tühistatakse Lopezi tulemus.
???????????? WATCH: Shocking moment Miguel Angel Lopez attacks fan after crashing during Giro ???????????? https://t.co/sAP9oAypkq pic.twitter.com/G1U30Psr7h
— Eurosport UK (@Eurosport_UK) June 1, 2019
Itaalia velotuuri korraldajad karistust Astana ratturile ei määranud ning nad on käinud selle eest UCI-le aru andmas. Astana boss Giuseppe Martinelli kiitis oma klubi sõitja tegevust aga takka ning soovitanuks Lopezil fänni isegi rohkem karistada. "Ma arvan, et tema reageering oli normaalne. Ta oli kihutamas etapivõidu poole. Mul on ainult kahju, et ta fänni rohkem ei löönud, ta vääris seda," ütles Martinelli. Hiljem täpsustas Astana boss ennast ning väitis, et Lopezi käitumine oli vale, aga ainult sel põhjusel, et ta raiskas väärtuslikku aega.
"Ta oleks pidanud kohe ratta selga tagasi hüppama ja oleks võib-olla ikkagi etapi võitnud," jätkas ta. "Selle asemel hakkas ta mehega vaidlema ja kaotas veel 30 sekundit. See oli viga. Selge on see, et rattureid tuleks pealtvaatajate eest paremini kaitsta. Kuidas? Ma ei tea, aga midagi peab tegema."
Lopez ise aga vabandas oma käitumise eest: "Vabandan oma emotsioonide pärast, aga võistluse sellises faasis oli neid raske kontrollida. Oli halb olukord ja mul on kahju, et ratturite turvalisus on võistlustel nii kehvasti tagatud. Kahju, et ma kaotasin oma võimaluse võitmiseks selle intsidendi pärast, aga veel rohkem on kahju, et see ei ole esmakordne. Selliseid asju juhtub kogu aeg. Ma tahaks, et pealtvaatajad suhtuksid ratturitesse lugupidavamalt."
Lopez lõpetas Itaalia velotuuri kokkuvõttes 7. kohal ning võitis parima noorratturi arvestuses esikoha. | Astana rattur võib fänni löömise eest karistada saada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vahejuhtum jäädvustati ka telepildis, kus oli näha, kuidas Lopez fänni korduvalt lõi selle eest, et mees teda raja ääres ergutades oli otsa põrganud teisele fännile ning talle seejärel otsa komistas. UCI reeglite järgi võib rattur fänni löömise eest saada 500-2000 Šveitsi frangi suuruse rahatrahvi, kaotada 10-100 UCI punkti. Halvimal juhul tühistatakse Lopezi tulemus.
???????????? WATCH: Shocking moment Miguel Angel Lopez attacks fan after crashing during Giro ???????????? https://t.co/sAP9oAypkq pic.twitter.com/G1U30Psr7h
— Eurosport UK (@Eurosport_UK) June 1, 2019
Itaalia velotuuri korraldajad karistust Astana ratturile ei määranud ning nad on käinud selle eest UCI-le aru andmas. Astana boss Giuseppe Martinelli kiitis oma klubi sõitja tegevust aga takka ning soovitanuks Lopezil fänni isegi rohkem karistada. "Ma arvan, et tema reageering oli normaalne. Ta oli kihutamas etapivõidu poole. Mul on ainult kahju, et ta fänni rohkem ei löönud, ta vääris seda," ütles Martinelli. Hiljem täpsustas Astana boss ennast ning väitis, et Lopezi käitumine oli vale, aga ainult sel põhjusel, et ta raiskas väärtuslikku aega.
"Ta oleks pidanud kohe ratta selga tagasi hüppama ja oleks võib-olla ikkagi etapi võitnud," jätkas ta. "Selle asemel hakkas ta mehega vaidlema ja kaotas veel 30 sekundit. See oli viga. Selge on see, et rattureid tuleks pealtvaatajate eest paremini kaitsta. Kuidas? Ma ei tea, aga midagi peab tegema."
Lopez ise aga vabandas oma käitumise eest: "Vabandan oma emotsioonide pärast, aga võistluse sellises faasis oli neid raske kontrollida. Oli halb olukord ja mul on kahju, et ratturite turvalisus on võistlustel nii kehvasti tagatud. Kahju, et ma kaotasin oma võimaluse võitmiseks selle intsidendi pärast, aga veel rohkem on kahju, et see ei ole esmakordne. Selliseid asju juhtub kogu aeg. Ma tahaks, et pealtvaatajad suhtuksid ratturitesse lugupidavamalt."
Lopez lõpetas Itaalia velotuuri kokkuvõttes 7. kohal ning võitis parima noorratturi arvestuses esikoha.
### Response:
Astana rattur võib fänni löömise eest karistada saada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | TLT soovis kolme aasta jooksul hankida kaheksa uut trammi, mis taganuks ettevõttele võimekuse asuda tulevikus teenindama ka võimalikke uusi trammiliine. Hankele laekus üks pakkumus Hispaania ettevõttelt Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles (CAF), mis ei vastanud riigihankes kehtestatud tingimustele. CAF on ettevõte, kelle 20 trammi on Tallinnas kasutuses ka täna.
TLT juhatuse esimehe Deniss Boroditši sõnul alustati hanke lõpule viimiseks ka otseläbirääkimisi, kuid kuna hankel osalenud ettevõte ei soovinud pakkumust muuta, tuli vastavalt riigihangete seadusele hange lõpetada. Samas otsustas TLT alustada lähiajal uut riigihanget, mis viiakse läbi 2019. aasta teises pooles.
"Trammitootjatel on täna väga kiired ajad ja tootmismahud pikaks ajaks planeeritud," selgitas Boroditš, kelle sõnul on kaheksa erirööpmelaiusega trammi, mis tuleks üle anda kahel erineval aastal tootjatele ilmselt sedavõrd tülikas, et loobuti hankel osalemisest.
"Hetkel kaalume kuidas muuta tarnetingimusi või tellitavate trammide arvu, et uus hange muutuks tootjatele atraktiivsemaks. Kindlasti ei loobu ettevõte uues hankes tingimustest, mis tagavad trammide mõistliku elutsükli kulu ja operatiivse tehnilise teenindamise."
Hiljem täpsustas Boroditš ERR-ile, et kuna Euroopa majandusel on head ajad, valivad tootjad, millistel hangetel ja millistel tingimustel nad osalevad. Tootjad eelistavad hankeid, kus korraga saab ehitada võimalikult palju tramme ja siin jääb Tallinn oma kaheksa trammiga selgelt alla neile suurlinnadele, kes hangivad korraga sadu tramme.
Boroditš lisas, et teine põhjus on see, et nii kitsa rööpmelaiusega tramme kui tellib Tallinn, mujal väga ei ole. Seetõttu on tegemist eritellimusega, mis muudab tellimuse kallimaks. Kolmandaks tõi ta välja, et linn soovis kaheksa uut trammi soetada kahel aastal ehk aastal 2021 neli trammi ja aastal 2022 samuti neli trammi. Uues hankes seatakse ilmselt tingimuseks, et linn soetab trammid ühe aasta jooksul, mis võimaldab tootmisliine hoida töös lühemal ajal ehk toota odavamalt ja mis võiks teha hanke ka atraktiivsemaks.
Kaheksa uut trammi oli plaanitud sõitma uuele, Tallinna sadamasse viivale liinile. Boroditš tunnistas, et praegu paistab, et algselt plaanitud 2021. aastaks seda liini aga ei rajata. Seega ei ole ka trammide hanke läbikukkumine ja uue hanke tegemine ajalises plaanis suur probleem. Ehk kui pole liini, pole ka tramme sinna sõitma vaja panna.
Boroditši sõnul on lisaks neile kaheksale uuele liinile mõeldud trammile vaja Tallinna linnal veel 15 trammi, et olemasolevat veeremit uuendada. Hinnanguliselt jääb tema sõnul ühe trammi maksumus alla kolme miljoni euro, kuid mida rohkem tramme soetada, seda soodsamaks läheb ka iga trammi hind.
Praegu kuuluvad TLT trammiparki 20 uut CAF trammi, 6 uut retrotrammi ja 44 täielikult kaasajastatud KT-tüüpi trammi. TLT teenindab pealinnas 520 bussi, 70 trammi ja 51 trolliga aastas kokku rohkem kui 140 miljonit sõitjat. Trammiga sõidab neist hinnanguliselt 20 miljonit. | Kaheksa uue trammi soetamise hange kukkus läbi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
TLT soovis kolme aasta jooksul hankida kaheksa uut trammi, mis taganuks ettevõttele võimekuse asuda tulevikus teenindama ka võimalikke uusi trammiliine. Hankele laekus üks pakkumus Hispaania ettevõttelt Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles (CAF), mis ei vastanud riigihankes kehtestatud tingimustele. CAF on ettevõte, kelle 20 trammi on Tallinnas kasutuses ka täna.
TLT juhatuse esimehe Deniss Boroditši sõnul alustati hanke lõpule viimiseks ka otseläbirääkimisi, kuid kuna hankel osalenud ettevõte ei soovinud pakkumust muuta, tuli vastavalt riigihangete seadusele hange lõpetada. Samas otsustas TLT alustada lähiajal uut riigihanget, mis viiakse läbi 2019. aasta teises pooles.
"Trammitootjatel on täna väga kiired ajad ja tootmismahud pikaks ajaks planeeritud," selgitas Boroditš, kelle sõnul on kaheksa erirööpmelaiusega trammi, mis tuleks üle anda kahel erineval aastal tootjatele ilmselt sedavõrd tülikas, et loobuti hankel osalemisest.
"Hetkel kaalume kuidas muuta tarnetingimusi või tellitavate trammide arvu, et uus hange muutuks tootjatele atraktiivsemaks. Kindlasti ei loobu ettevõte uues hankes tingimustest, mis tagavad trammide mõistliku elutsükli kulu ja operatiivse tehnilise teenindamise."
Hiljem täpsustas Boroditš ERR-ile, et kuna Euroopa majandusel on head ajad, valivad tootjad, millistel hangetel ja millistel tingimustel nad osalevad. Tootjad eelistavad hankeid, kus korraga saab ehitada võimalikult palju tramme ja siin jääb Tallinn oma kaheksa trammiga selgelt alla neile suurlinnadele, kes hangivad korraga sadu tramme.
Boroditš lisas, et teine põhjus on see, et nii kitsa rööpmelaiusega tramme kui tellib Tallinn, mujal väga ei ole. Seetõttu on tegemist eritellimusega, mis muudab tellimuse kallimaks. Kolmandaks tõi ta välja, et linn soovis kaheksa uut trammi soetada kahel aastal ehk aastal 2021 neli trammi ja aastal 2022 samuti neli trammi. Uues hankes seatakse ilmselt tingimuseks, et linn soetab trammid ühe aasta jooksul, mis võimaldab tootmisliine hoida töös lühemal ajal ehk toota odavamalt ja mis võiks teha hanke ka atraktiivsemaks.
Kaheksa uut trammi oli plaanitud sõitma uuele, Tallinna sadamasse viivale liinile. Boroditš tunnistas, et praegu paistab, et algselt plaanitud 2021. aastaks seda liini aga ei rajata. Seega ei ole ka trammide hanke läbikukkumine ja uue hanke tegemine ajalises plaanis suur probleem. Ehk kui pole liini, pole ka tramme sinna sõitma vaja panna.
Boroditši sõnul on lisaks neile kaheksale uuele liinile mõeldud trammile vaja Tallinna linnal veel 15 trammi, et olemasolevat veeremit uuendada. Hinnanguliselt jääb tema sõnul ühe trammi maksumus alla kolme miljoni euro, kuid mida rohkem tramme soetada, seda soodsamaks läheb ka iga trammi hind.
Praegu kuuluvad TLT trammiparki 20 uut CAF trammi, 6 uut retrotrammi ja 44 täielikult kaasajastatud KT-tüüpi trammi. TLT teenindab pealinnas 520 bussi, 70 trammi ja 51 trolliga aastas kokku rohkem kui 140 miljonit sõitjat. Trammiga sõidab neist hinnanguliselt 20 miljonit.
### Response:
Kaheksa uue trammi soetamise hange kukkus läbi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õppuse stsenaariumi järgi toimub Kotka tuletorni lähistel Soome merepääste vastutusalas kalalaeva ja lõbusõidulaeva kokkupõrge. Lõbusõidulaev upub kokkupõrke tagajärjel ja inimesed vajavad veest kiiret päästmist. Helsingi merepääste allkeskus alustab päästeoperatsiooni ning kaasab lahendamisse ka lähimad naaberriigid, teatas PPA.
"Merepääste- ja reostustõrjealane koostöö naaberriikidega on meie jaoks väga tähtis. Õppused on küll iga-aastased, aga alati on midagi uut õppida. Kindlasti on selline ühine harjutamine oluline, et õnnetuste korral oleks meie koostöö sujuvam ning me mõistaksime, kuidas meie naabrite otsingu- ja päästetöö on korraldatud," sõnas PPA laevastiku juht Kaupo Läänerand.
Õppusele on kaasatud Eesti, Soome ja Venemaa patrull-laevad ja kopterid ning osalevate riikide merepäästekeskused. Sündmuse lahendamist juhib Helsingi merepääste allkeskus (MRSC Helsinki).
Eesti poolelt osalevad õppusel Merevalvekeskus, PPA laevastiku multifunktsionaalne reostustõrjelaev Kindral Kurvits ja PPA lennusalga kopter.
Kolmepoolse merepäästeõppuse korraldab sel aastal Soome piirivalve. | Soome lahel toimub Eesti, Soome ja Venemaa ühine päästeõppus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õppuse stsenaariumi järgi toimub Kotka tuletorni lähistel Soome merepääste vastutusalas kalalaeva ja lõbusõidulaeva kokkupõrge. Lõbusõidulaev upub kokkupõrke tagajärjel ja inimesed vajavad veest kiiret päästmist. Helsingi merepääste allkeskus alustab päästeoperatsiooni ning kaasab lahendamisse ka lähimad naaberriigid, teatas PPA.
"Merepääste- ja reostustõrjealane koostöö naaberriikidega on meie jaoks väga tähtis. Õppused on küll iga-aastased, aga alati on midagi uut õppida. Kindlasti on selline ühine harjutamine oluline, et õnnetuste korral oleks meie koostöö sujuvam ning me mõistaksime, kuidas meie naabrite otsingu- ja päästetöö on korraldatud," sõnas PPA laevastiku juht Kaupo Läänerand.
Õppusele on kaasatud Eesti, Soome ja Venemaa patrull-laevad ja kopterid ning osalevate riikide merepäästekeskused. Sündmuse lahendamist juhib Helsingi merepääste allkeskus (MRSC Helsinki).
Eesti poolelt osalevad õppusel Merevalvekeskus, PPA laevastiku multifunktsionaalne reostustõrjelaev Kindral Kurvits ja PPA lennusalga kopter.
Kolmepoolse merepäästeõppuse korraldab sel aastal Soome piirivalve.
### Response:
Soome lahel toimub Eesti, Soome ja Venemaa ühine päästeõppus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Minu spioonist isa" on film külma sõja spioonimängudest, mis jätsid asjaosalistele armid kogu eluks. Loo keskmes on tüdruk, kes saab 1978. aaastal võimaluse sõita New Yorki, külla Nõukogude Liidu diplomaatilisel missioonil olevale isale. Ootamatult avastab ta end aga suurriikide luuremängude keskelt ja peab tegema valiku, mis lõikab ta igaveseks ära oma eelmisest elust.
Arhiivimaterjale, vaatlevat dokki ja taaslavastusi kasutades taaselustab film 1970. aastate lõpu külma sõja atmosfääri. Filmi on põimitud ootamatult uude ja tundmatusse maailma sisenenud noore naise isiklikke kogemusi. "Minu spioonist isa" on üles võetud Ameerika Ühendriikides, Lätis ja Saksamaal.
Filmi režissöörid on Jaak Kilmi ja Gints Grube, operaator Aigars Sermukšs, helilooja Janek Murd. Produtsendid Gints Grube (Mistrus Media), Jörg Bundschuh (Kick Film), Julietta Sichel (8Heads Productions) ja Jaak Kilmi (Pimik). Filmi levitab Syndicado Film Sales.
Sheffieldi dokumentaalfilmide festival toimub 6.-11. juunini. | Jaak Kilmi uus dokfilm "Minu spioonist isa" esilinastub Sheffieldis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Minu spioonist isa" on film külma sõja spioonimängudest, mis jätsid asjaosalistele armid kogu eluks. Loo keskmes on tüdruk, kes saab 1978. aaastal võimaluse sõita New Yorki, külla Nõukogude Liidu diplomaatilisel missioonil olevale isale. Ootamatult avastab ta end aga suurriikide luuremängude keskelt ja peab tegema valiku, mis lõikab ta igaveseks ära oma eelmisest elust.
Arhiivimaterjale, vaatlevat dokki ja taaslavastusi kasutades taaselustab film 1970. aastate lõpu külma sõja atmosfääri. Filmi on põimitud ootamatult uude ja tundmatusse maailma sisenenud noore naise isiklikke kogemusi. "Minu spioonist isa" on üles võetud Ameerika Ühendriikides, Lätis ja Saksamaal.
Filmi režissöörid on Jaak Kilmi ja Gints Grube, operaator Aigars Sermukšs, helilooja Janek Murd. Produtsendid Gints Grube (Mistrus Media), Jörg Bundschuh (Kick Film), Julietta Sichel (8Heads Productions) ja Jaak Kilmi (Pimik). Filmi levitab Syndicado Film Sales.
Sheffieldi dokumentaalfilmide festival toimub 6.-11. juunini.
### Response:
Jaak Kilmi uus dokfilm "Minu spioonist isa" esilinastub Sheffieldis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumine algas tasavägiselt, ent seisult 3:2 murdis ameeriklanna Anisimova kahel korral järjest Halepi servi ning võitis 28 minutit kestnud seti 6:2. 17-aastane tõusev täht jätkas head mängu ka teise seti alguses, kui murdis taas tiitlikaitsja servi ning asus 3:0 juhtima. Ühtlasi võitis Anisimova järjest seitse geimi. Enda servil realiseeris ameeriklanna kolm murdepalli, millega jätkas kohtumist 4:1 eduseisust. Seejärel murdis Halep vastu, kuna Anisimova hakkas tegema pingelises olukorras lihtsaid vigu. Seisul 5:4 murdis ameeriklanna aga taas tiitlikaitsja servi ning pääses tulemusega 6:4 poolfinaali. Kohtumine kestis kokku tund aega ja 10 minutit.
Tiitlikaistja välja langemine tähendab, et suure slämmi turniiridele lisandub uus võitja ning teist korda viimase kolme aasta jooksul ei ole nelja parema seas mängimas mullust võitjat. Esimeses poolfinaalis kohtuvad 19-aastane Marketa Vondrousova (WTA 38.) ja Johanna Konta (WTA 26.) ning teises kotub Anisimova Ashleigh Barty'ga (WTA 8.), kes alistas Madison Keys'i (WTA 14.) tulemusega 6:3, 7:5. Viimati jõudis suure slämmi turniiril kaks alla 19-aastast tennisisti poolfinaali 2009. aastal, kui US Openil pääsesid nelja parema hulka Caroline Wozniacki ja Yanina Wickmayer. Prantsusmaa lahtistel nähti kahte noort mängijat poolfinaalis viimati 2001. aastal.
This is the 1st time 2 teenagers are into the semifinals at a Slam since 2009 US Open (Wozniacki R-Up (19) Wickmayer SF (19)) | 17-aastane tõusev täht lülitas Prantsusmaa lahtistel tiitlikaitsja konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumine algas tasavägiselt, ent seisult 3:2 murdis ameeriklanna Anisimova kahel korral järjest Halepi servi ning võitis 28 minutit kestnud seti 6:2. 17-aastane tõusev täht jätkas head mängu ka teise seti alguses, kui murdis taas tiitlikaitsja servi ning asus 3:0 juhtima. Ühtlasi võitis Anisimova järjest seitse geimi. Enda servil realiseeris ameeriklanna kolm murdepalli, millega jätkas kohtumist 4:1 eduseisust. Seejärel murdis Halep vastu, kuna Anisimova hakkas tegema pingelises olukorras lihtsaid vigu. Seisul 5:4 murdis ameeriklanna aga taas tiitlikaitsja servi ning pääses tulemusega 6:4 poolfinaali. Kohtumine kestis kokku tund aega ja 10 minutit.
Tiitlikaistja välja langemine tähendab, et suure slämmi turniiridele lisandub uus võitja ning teist korda viimase kolme aasta jooksul ei ole nelja parema seas mängimas mullust võitjat. Esimeses poolfinaalis kohtuvad 19-aastane Marketa Vondrousova (WTA 38.) ja Johanna Konta (WTA 26.) ning teises kotub Anisimova Ashleigh Barty'ga (WTA 8.), kes alistas Madison Keys'i (WTA 14.) tulemusega 6:3, 7:5. Viimati jõudis suure slämmi turniiril kaks alla 19-aastast tennisisti poolfinaali 2009. aastal, kui US Openil pääsesid nelja parema hulka Caroline Wozniacki ja Yanina Wickmayer. Prantsusmaa lahtistel nähti kahte noort mängijat poolfinaalis viimati 2001. aastal.
This is the 1st time 2 teenagers are into the semifinals at a Slam since 2009 US Open (Wozniacki R-Up (19) Wickmayer SF (19))
### Response:
17-aastane tõusev täht lülitas Prantsusmaa lahtistel tiitlikaitsja konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raev ja teised vaimsed probleemid
Näiteks ühe klassikaks saanud katseseeria raames palus USA töörühm takistada oma kaasosalistel meelega liiklust ja jääda rohelise fooritule taha seisma. Teadlased ise mõõtsid, kui pikalt ja mitu korda andsid teised juhid seepeale signaali. Kokku tegid nad Arizona osariigis katseid 75 päeval viie kuu vältel. Kõige kuumematel päevadel ulatus tajutav temperatuur üle 45 °C. Leebemate ilmadega jäi see 30 °C piirile.
Leitud seos oli ühene. Mida kõrgem oli temperatuur, seda rohkem näitasid autojuhid oma meelsust. Tõenäoliselt olid nad seega ka närvilisemad ja raevukamad. Seos oli seejuures tugevam nende autojuhtide puhul, kes olid aknad alla kerinud ega saanud nautida konditsioneeri hüvesid.
Ebameeldivalt kõrge temperatuuri, agressiivsuse ja vaimsete probleemide vahelistele seostele on viidanud mitmed laborikatsed ja epidemioloogilised uuringud. Näiteks leidsid mõne aasta eest ilmunud Hispaanias toimunud 118 489 autoõnnetust uurinud teadlased, et kuumalainete ajal oli tõenäosus autoõnnetusse sattumiseks 7,7 protsenti suurem.
USA-s pannakse seevastu suveperioodil toime 2,6 protsendi võrra rohkem mõrvu ja kallaletunge kui teistel aastaaegadel. Kuigi sellest osa saab kanda pikema päeva arvele, on seost näha isegi pärast selle mõju maha arvamist. Mündi teise küljena kasvatab kõrgem õhutemperatuur enesetappude arvu. Kuu keskmisest 1 °C võrra kõrgema õhutemperatuuri mõjul kasvab nende sagedus USA-s ja Mehhikos vastavalt 0,7 ja 2,1 protsendi võrra.
Mõned on läinud veelgi kaugemale ning seostanud pikki põuaperioode ja kõrget õhutemperatuuri laialdasemate ühiskondlike rahutustega, alates Hiina keisrite kukutamisest lõpetades Süüria kodusõjaga.
Nii järeldasid eelnevalt ilmunud 60 uuringu põhjal California-Berkley Ülikooli teadlased, et ühe standardhälbe võrra suurune muutus temperatuuris või sademete hulgas kasvatab rahutuste, kodusõja ja etniliste konfliktide riski 14 protsenti. Vägistamiste, mõrvade, kallaletungide ja koduvägivalla sagedus kasvab samal ajal nelja protsendi võrra. Võib ennustada, et osa kasvanud agressiivsusest avaldub ka liikluses.
Agressiivsuse põhjused
Kõrge temperatuuri ja agressiivsuse vaheliste seoste selgitamiseks on käidud välja mitmeid erinevaid hüpoteese. Ühe kõige enam tsiteerimist leidva põhjenduse kohaselt võistlevad ebamugaval temperatuuril omavahel tahe põgeneda või muutuda agressiivseks. Negatiivsete tunnete tugevnedes tõuseb esiplaanile tahe põgeneda. Enamikes olukordades on murdepunktiks 30°C. Sarnast piiri võib näha ebameeldivalt külmas keskkonnas. Temperatuuri poolest veel talutavates tingimustes on seevastu lihtsam võidelda.
Teise populaarse idee kohaselt pole sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumisest tingitud erutus seotud ühe konkreetse ärritajaga. Nõnda võivad seostada inimeste stressirikkas olukorras ebameeldivustunnet nähtusega, mis pole antud juhul tegelikult oluline. Kõrge temperatuuri asemel saavad pidada nad seeläbi süüdlaseks tema lähedal viibivat inimest, mitte temperatuuri ja suunata viha tema vastu.
Kolmanda levinud selgituse kohaselt võib võrrelda kõrget temperatuuri krundiga, mis muudab edaspidi hõlpsamaks agressiivsete tunnete tekkimise. Seejuures ei pea objekt, mille vastu viha hiljem suunatakse, viibima ilmtingimata inimesega kohe samas ruumis.
Viimaks on üritatud selgitada temperatuuriga seotud agressiivsust hormonaalsel tasandil. Muu hulgas on leitud, et mitmed emotsioonide reguleerimisega seotud molekulid nagu testosteroon seotud ka keha temperatuuriga. Samal ajal mõjutavad mitmed temperatuuri suhtes tundlikud rakud otseselt tunnetega seotud protsesse.
Vaimne võimekus ja tähelepanu
Kõigele lisaks mõjutab soojem ilm inimeste vaimset võimekust ja tähelepanuvõimet. Ühe vastava katse tegid 80 inimesega Rootsi ja Taani teadlased, paludes sõita inimestel eri kiirustel mööda eelnevalt paikapandud rada 21 °C ja 27 °C juures. Juhuslike ajavahemike ilmuvat signaali märgates pidid uurimisalused sellest teadlastele märku andma.
Soojemas autos sõitnud juhtidel jäi tähelepanuta poole rohkem signaale ja nende reaktsiooniaeg oli enam kui viiendiku võrra pikem. Eriti märgatav oli vahe alla 40-aastaste juhtide puhul ja linnaliiklust iseloomustavatel kiirustel. Samuti tegid naissoost juhid kõrgematel kiirustel oluliselt rohkem nähtavaid liiklemisvigu.
Hilisemad laborikatsed on kinnitanud, et pikemat aega kestev kuumalaine vähendab lisaks tudengite keskendumisvõimet ja reaktsioonikiirust. Inimesed eelistavad osta sooja ilmaga vähem mõttetööd nõudvaid lotopileteid ja leiavad neile etteantud tekstidest harvem vigu. Müügimeestele tulevad seevastu soojad ilmad kasuks. Muu hulgas on näiteks leitud, et inimesed valivad sagedamini neile ebasoodsama kõnepaketi.
Kuigi rootslaste ja taanlaste katsetest selgus, et soe ilm mõjub rängemalt naiste vaimsele võimekusele, siis hiljuti ilmunud töö põhjal on seos pigem vastupidine. Vähemalt paranes temperatuuri tõustes nende matemaatiline ja sõnaline võimekus.
Iga 1 °C tõus toa temperatuuris parandas matemaatilisi võimeid mõõtvas testis nende tulemust kahe protsendi võrra. Meeste võimekus hakkas temperatuuri tõustes kannatama. Enne kaugeleulatuvate järelduste tegemist tuleb uuringu tulemusi kontrollida sõltumatute teadlaste poolt.
Eelneva põhjal on seega tähtis säilitada palavate ilmadega kaine meel ning olla liikluses ja kaasinimestega suheldes tavapärasest kannatlikum. | Ülevaade: palav ilm muudab liiklejad agressiivseks ja rumalaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raev ja teised vaimsed probleemid
Näiteks ühe klassikaks saanud katseseeria raames palus USA töörühm takistada oma kaasosalistel meelega liiklust ja jääda rohelise fooritule taha seisma. Teadlased ise mõõtsid, kui pikalt ja mitu korda andsid teised juhid seepeale signaali. Kokku tegid nad Arizona osariigis katseid 75 päeval viie kuu vältel. Kõige kuumematel päevadel ulatus tajutav temperatuur üle 45 °C. Leebemate ilmadega jäi see 30 °C piirile.
Leitud seos oli ühene. Mida kõrgem oli temperatuur, seda rohkem näitasid autojuhid oma meelsust. Tõenäoliselt olid nad seega ka närvilisemad ja raevukamad. Seos oli seejuures tugevam nende autojuhtide puhul, kes olid aknad alla kerinud ega saanud nautida konditsioneeri hüvesid.
Ebameeldivalt kõrge temperatuuri, agressiivsuse ja vaimsete probleemide vahelistele seostele on viidanud mitmed laborikatsed ja epidemioloogilised uuringud. Näiteks leidsid mõne aasta eest ilmunud Hispaanias toimunud 118 489 autoõnnetust uurinud teadlased, et kuumalainete ajal oli tõenäosus autoõnnetusse sattumiseks 7,7 protsenti suurem.
USA-s pannakse seevastu suveperioodil toime 2,6 protsendi võrra rohkem mõrvu ja kallaletunge kui teistel aastaaegadel. Kuigi sellest osa saab kanda pikema päeva arvele, on seost näha isegi pärast selle mõju maha arvamist. Mündi teise küljena kasvatab kõrgem õhutemperatuur enesetappude arvu. Kuu keskmisest 1 °C võrra kõrgema õhutemperatuuri mõjul kasvab nende sagedus USA-s ja Mehhikos vastavalt 0,7 ja 2,1 protsendi võrra.
Mõned on läinud veelgi kaugemale ning seostanud pikki põuaperioode ja kõrget õhutemperatuuri laialdasemate ühiskondlike rahutustega, alates Hiina keisrite kukutamisest lõpetades Süüria kodusõjaga.
Nii järeldasid eelnevalt ilmunud 60 uuringu põhjal California-Berkley Ülikooli teadlased, et ühe standardhälbe võrra suurune muutus temperatuuris või sademete hulgas kasvatab rahutuste, kodusõja ja etniliste konfliktide riski 14 protsenti. Vägistamiste, mõrvade, kallaletungide ja koduvägivalla sagedus kasvab samal ajal nelja protsendi võrra. Võib ennustada, et osa kasvanud agressiivsusest avaldub ka liikluses.
Agressiivsuse põhjused
Kõrge temperatuuri ja agressiivsuse vaheliste seoste selgitamiseks on käidud välja mitmeid erinevaid hüpoteese. Ühe kõige enam tsiteerimist leidva põhjenduse kohaselt võistlevad ebamugaval temperatuuril omavahel tahe põgeneda või muutuda agressiivseks. Negatiivsete tunnete tugevnedes tõuseb esiplaanile tahe põgeneda. Enamikes olukordades on murdepunktiks 30°C. Sarnast piiri võib näha ebameeldivalt külmas keskkonnas. Temperatuuri poolest veel talutavates tingimustes on seevastu lihtsam võidelda.
Teise populaarse idee kohaselt pole sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumisest tingitud erutus seotud ühe konkreetse ärritajaga. Nõnda võivad seostada inimeste stressirikkas olukorras ebameeldivustunnet nähtusega, mis pole antud juhul tegelikult oluline. Kõrge temperatuuri asemel saavad pidada nad seeläbi süüdlaseks tema lähedal viibivat inimest, mitte temperatuuri ja suunata viha tema vastu.
Kolmanda levinud selgituse kohaselt võib võrrelda kõrget temperatuuri krundiga, mis muudab edaspidi hõlpsamaks agressiivsete tunnete tekkimise. Seejuures ei pea objekt, mille vastu viha hiljem suunatakse, viibima ilmtingimata inimesega kohe samas ruumis.
Viimaks on üritatud selgitada temperatuuriga seotud agressiivsust hormonaalsel tasandil. Muu hulgas on leitud, et mitmed emotsioonide reguleerimisega seotud molekulid nagu testosteroon seotud ka keha temperatuuriga. Samal ajal mõjutavad mitmed temperatuuri suhtes tundlikud rakud otseselt tunnetega seotud protsesse.
Vaimne võimekus ja tähelepanu
Kõigele lisaks mõjutab soojem ilm inimeste vaimset võimekust ja tähelepanuvõimet. Ühe vastava katse tegid 80 inimesega Rootsi ja Taani teadlased, paludes sõita inimestel eri kiirustel mööda eelnevalt paikapandud rada 21 °C ja 27 °C juures. Juhuslike ajavahemike ilmuvat signaali märgates pidid uurimisalused sellest teadlastele märku andma.
Soojemas autos sõitnud juhtidel jäi tähelepanuta poole rohkem signaale ja nende reaktsiooniaeg oli enam kui viiendiku võrra pikem. Eriti märgatav oli vahe alla 40-aastaste juhtide puhul ja linnaliiklust iseloomustavatel kiirustel. Samuti tegid naissoost juhid kõrgematel kiirustel oluliselt rohkem nähtavaid liiklemisvigu.
Hilisemad laborikatsed on kinnitanud, et pikemat aega kestev kuumalaine vähendab lisaks tudengite keskendumisvõimet ja reaktsioonikiirust. Inimesed eelistavad osta sooja ilmaga vähem mõttetööd nõudvaid lotopileteid ja leiavad neile etteantud tekstidest harvem vigu. Müügimeestele tulevad seevastu soojad ilmad kasuks. Muu hulgas on näiteks leitud, et inimesed valivad sagedamini neile ebasoodsama kõnepaketi.
Kuigi rootslaste ja taanlaste katsetest selgus, et soe ilm mõjub rängemalt naiste vaimsele võimekusele, siis hiljuti ilmunud töö põhjal on seos pigem vastupidine. Vähemalt paranes temperatuuri tõustes nende matemaatiline ja sõnaline võimekus.
Iga 1 °C tõus toa temperatuuris parandas matemaatilisi võimeid mõõtvas testis nende tulemust kahe protsendi võrra. Meeste võimekus hakkas temperatuuri tõustes kannatama. Enne kaugeleulatuvate järelduste tegemist tuleb uuringu tulemusi kontrollida sõltumatute teadlaste poolt.
Eelneva põhjal on seega tähtis säilitada palavate ilmadega kaine meel ning olla liikluses ja kaasinimestega suheldes tavapärasest kannatlikum.
### Response:
Ülevaade: palav ilm muudab liiklejad agressiivseks ja rumalaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nädalavahetusel on starti tulemas korvide ja quadide kõik tippsõitjad pea 20 riigist ning tänavu on eestlastel ka kummalgi alal põhjust kõvasti kaasa elama tulla, kuna külgvankritel on startimas Kert Varik koos lätlase Lauris Daidersiga ning quadidel stardib valitsev Euroopa meister Kevin Saar, kes on ka tänavu EM-sarja liider.
Tänu eelmisel aastal muudetud kvalifikatsiooni formaadile toimuvad ka reaalsed võistlussõidud juba laupäeval, kui kvalifikatsioonisõitude tulemusena selgub pühapäevane stardijärjekord, mis tähendab, et põnevaid võidukihutamisi jagub mõlemaks päevaks.
Lisaks rahvusvahelistele tippvõistlustele on Kiviõlis laupäeval stardis ka mäkketõusjad, kes jahivad krossiraja kõrval asuval järsul mäenõlval Eesti meistrivõistluste punkte ning õhtupimeduses toimub valgustatud rajal soolode öökross, mis lõpeb traditsiooniliselt vägeva ilutulestikuga.
Pealtvaatajatele on traditsiooniliselt püsitatud ka suur peotelk, kus laupäeva õhtul vastutavad muusikaliste etteastete eest üle 7 aasta Kiviõli Motofestivaliks kokku tulev Ansambel Kala ja enne neid esinev Traffic. Pühapäev on aga ainult korvide ja quadide päralt, kuna siis toimuvad mõlema distsipliini finaalsõidud.
Kummalgi päeval saavad kõik motofestivali külalised oma perega krossisõitude vahepeal juba sel laupäeval avatava Eesti suurima kogupere elamuspargi 15 erinevat atraktsiooni nautida. | Kiviõli motofestival toimub eeloleval nädalavahetusel viimast korda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nädalavahetusel on starti tulemas korvide ja quadide kõik tippsõitjad pea 20 riigist ning tänavu on eestlastel ka kummalgi alal põhjust kõvasti kaasa elama tulla, kuna külgvankritel on startimas Kert Varik koos lätlase Lauris Daidersiga ning quadidel stardib valitsev Euroopa meister Kevin Saar, kes on ka tänavu EM-sarja liider.
Tänu eelmisel aastal muudetud kvalifikatsiooni formaadile toimuvad ka reaalsed võistlussõidud juba laupäeval, kui kvalifikatsioonisõitude tulemusena selgub pühapäevane stardijärjekord, mis tähendab, et põnevaid võidukihutamisi jagub mõlemaks päevaks.
Lisaks rahvusvahelistele tippvõistlustele on Kiviõlis laupäeval stardis ka mäkketõusjad, kes jahivad krossiraja kõrval asuval järsul mäenõlval Eesti meistrivõistluste punkte ning õhtupimeduses toimub valgustatud rajal soolode öökross, mis lõpeb traditsiooniliselt vägeva ilutulestikuga.
Pealtvaatajatele on traditsiooniliselt püsitatud ka suur peotelk, kus laupäeva õhtul vastutavad muusikaliste etteastete eest üle 7 aasta Kiviõli Motofestivaliks kokku tulev Ansambel Kala ja enne neid esinev Traffic. Pühapäev on aga ainult korvide ja quadide päralt, kuna siis toimuvad mõlema distsipliini finaalsõidud.
Kummalgi päeval saavad kõik motofestivali külalised oma perega krossisõitude vahepeal juba sel laupäeval avatava Eesti suurima kogupere elamuspargi 15 erinevat atraktsiooni nautida.
### Response:
Kiviõli motofestival toimub eeloleval nädalavahetusel viimast korda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | TULNUKATE-TEATER
Käisin siis Igor Volke korraldatud vestlusringis Nõmmel von Glehni teatris. Saal oli rahvast täis. Küll Igor Volke on viisakas inimene! Ta üldse ei sekkunud mu tülli ühe tütarlapsega, kes väitis, et on inglise keelde tõlkinud tulnukate läkituse. Viljaringidesse olevat kodeeritud mingi tekst.
Filoloogina julgesin küsida, mis keelkonda kuulub siis tulnukate keel. Siiani on meil tekste, mida me ei oska lugeda, sest puudub aim, mis keeles. Rosetta kivi oli saatuse kingitus, mitridaat. Juri Knorozov dešifreeris maiade kirja kalendri kaudu (ta oli matemaatik). Aga kreeta lineaarkiri A on siiamaani arusaamatu, sest me ei tea, mis keele kaudu talle läheneda. Ning nüüd tuleb von Glehni teatrisse tütarlaps ja teatab, et tulnukad räägivad inglise keelt.
O sancta simplicitas! Kuidas meie kooliharidus on nii alla käinud? Ma mõistan ja lepin, et igaüks on loll oma kodus (mu vend ütles "pimedas keldris, ämber peas"). Aga tulla oma harimatusega praalima teatrisse, olgu või von Glehni teatrisse!
Igor Volkele tahan siiski tänu öelda. Ning üldse ufoloogidele. Muidugi tuleb ufod välistada, kui midagi seletada saab ilma neid mängu toomata. Omnes nimium nocet. Aga teisalt annab Igor Volke & C ie meile tõuke leida mingitele seletamatutele nähtustele mingigi põhjendus. Ja pole tähtis, et tema ja teised ufoloogid rikuvad tõsiteaduse põhiseadust: seletus peab probleemide hulka kahandama, mitte kasvatama. Igorvolked löövad kaardid segi, panevad otsima, kuidas laduda uutmoodi pasjanssi. Mis see teadus muud on kui pasjanss? (Nüüdsed angloamerikaanid nimetavad seda kaardimängu teise sõnaga, mida mul on ebameeldiv kasutada.)
Teaduse arengus on kaks vahelduvat perioodi. Rahulikul ajal otsitakse vanadele küsimustele uusi vastuseid. Äreval ajal aga formuleeritakse ümber vanu küsimusi. Küsi teisiti! Kas oskad? Kui jah, siis oled teadlane, kui ei, siis oled teadustöötaja. Maailma teadlaskonnast 99,9% moodustavad teadustöötajad. Ülikoolis, mis on ju teadusõppeasutus, leidub sama palju neid, kellele ei ole oma erialal pähe tulnud mitte ühtki uut mõtet, ise professorid.
Esitada uusi küsimusi, õieti: küsida uutmoodi ─ see on haritud inimese privileeg. Tõlkida viljaringe inglise keelde on häbi, mida ma ei suutnud tol Von Glehni teatrisse kokku tulekul välja kannatada. Ma olen siiski Tartu Riikliku Ülikooli diplomiga filoloog. Mu diplomitöö sai esimese auhinna (raha paraku ei antud). Ma ei pea säärast rumalust kuulama!
PANGWED JA JÜNGRID
Mõni eksimus on viljakam kui pidev õigsus. Lugesin George Thomsoni raamatust eelajaloolise Egeuse kultuuri kohta, et näiteks Lääne-Aafrika pangwe hõimu naistel on salaliit, mille kokkutulekud metsa sügavuses "on nii salapärased, et kuigi neil on oma tunnustatud juht, keda kutsutakse Emaks, ei tea mitte keegi, kes neist selle kohustusi täidab". Ohoo! Kui müstiline olukord: igaüks teab, et tema ei ole, ainult üks teab, et tema on.
Selliseid olukordi tuleb ette põnevikes, kus otsitakse reeturit. Igaüks võib tõtt teada ainult iseenda kohta: kas ta on või ei ole. Teiste kohta pole kindel.
Ja meenus Matteuse evangeeliumi Püha Õhtusöömaaja episood (26: 20─25), kus samuti räägitakse äraandjast: " Aga õhtul istus Jeesus lauda koos nende kaheteistkümnega. Ja kui nad sõid, ütles tema: "Tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast annab minu ära." Ja väga nukraks jäädes hakkasid nad järjestikku talle ütlema: "Ega ometi mina see ole, Issand?" Tema aga vastas: "See, kes sööb minuga samast kausist, annabki minu ära..." Aga Juudas, tema äraandja, kostis talle: "Olen siis mina see, rabi?" Jeesus ütles talle: "Need on sinu sõnad."" (Piibel 1997.)
See kirjakoht paneb ikka küsima, esiteks, mis kausist on jutt, ja teiseks, mida Jeesus vastas Juudale tegelikult.
Kõigepealt kausist. Jeesus räägib söögi ajal (" Ja kui nad sõid, ütles tema...", "kes sööb minuga samast kausist..."). ─ "See, kes käe koos minuga kaussi pistab, reedab mu," eestindab Uue Maailma Tõlge (2014). ─ Briti Piibliseltsi väljaanne aastast 1938 asendab kausi vaagnaga, mis on usutavam, sest küllap oli paasatall ikka liual: "Kes minuga oma käe vaagnasse pistab, see annab mu ära." (26: 23) Nõndasamuti vahendab Soome Piibliseltsi väljaanne 1991 (seal on "mu" asemel "mind"). ─ Aga EELK väljaanne 1990 tõlgib hoopis teisiti: "See, kes on kastnud minuga käe kaussi, see'p see annabki mu ära." Kas siin tohib mõelda hoopis kätepesule enne sööki?
Arvatavasti pesid nad käsi koos ja sõid kõik ühest lauanõust, nii et selle žesti järgi poleks saanud potentsiaalset kurjategijat tuvastada. (Ja vaevalt et pärast neid Jeesuse sõnu keegi jünger veel tahtis kätt kaussi või vaagnasse sirutada.) Igaüks teadis ka pärast neid Jeesuse neid sõnu ikka vaid üksnes iseenese kohta, ainult Jeesus teadis ka Juuda kohta. Ning avaldas oma teadmise sõnadega, mis pidid teistele jüngritele jääma arusaamatuks ─ muidu tuleks küsida, miks nad siis paljastatud reeturiga mitte midagi ette ei võtnud, miks nad Jeesust kaitsma ei asunud ja lasksid äraandjal Ketsemani aias minna veel talle suud andma!
Niisugune küsimus kerkib, kui värss 25 tõlkida otsese jaatusena: "Sina jah!", nagu pakuvad Briti Piibliselts 1938 ja Soome Piibliselts 1990. ─ Mispeale ustavad jüngrid ei võta mitte midagi ette! Raske uskuda nii apostlite apaatiat kui ka säärast eestindust.
Ei, Jeesuse sõnadest seal lauas pidi aru saama ainult Juudas. Ja Jeesus ütles:
"Need on sinu sõnad" (EELK 1990, Piibel 1997). Mida see tähendab? ─ Uue Maailma Tõlkest leiame joone alt märkuse: "Sõna-sõnalt [lausub Jeesus:] "sa ise ütlesid seda". Ja tekstist leiame tegeliku tähenduse: "Sa tead vastust."
Ainult see viimane variant sobib puhuks, kui Jeesus tahtis tõest märku anda üksipäini Juudale: "Sa ise tead, et oled äraandja." ─ Nõndasama nagu teised jüngrid ise teadsid, et nad ise ei ole.
Selliseid mõttekäike ajendas too kirjakoht George Thomsoni raamatust. Kui kahju, et ma selle hiljem veel uuesti üle lugesin! ─ Üks sõnake, mis mul ennist kahe silma vahele jäi, lõhkus kogu põnevuse: "kõrvaline". Tsitaat, mis räägib pangwe hõimu naistest, kõlab õieti: "... K uigi neil on oma tunnustatud juht, keda kutsutakse Emaks, ei tea mitte keegi kõrvaline (!), kes neist selle kohustusi täidab." Nemad ise teavad, kes on Ema. Kui triviaalne!
EESTI KUVAND
Eesti mainest ja kuvandist räägivad nüüd paljud ─ все, кому не лень. Enamasti ei tehta neil kahel mõistel vahet. Lisaks hägustavad pilti veel "arvamus" ja "mulje". Viimati jäi meelde artikkel, kus "mulje" ja "kuvand" ("imago") lausa samastati. Mulje on siiski mööduv psüühiline seisund, kuvand aga püsiv, juurdunud kontsept, mis võib konkretiseeruda suhteliselt erinevates kujundites. Muljetada võib igaüks, kuvandiga tegeleb imagoloogia-nimeline teadus.
Eesti märgi otsingute ebaedu viitabki sellele, et püütakse pinnalist muljet, mitte ei lähtuta kuvandist, leidmaks kontseptuaalset kujundit. Nähes, kuidas üks projekt teise järel unustuse hauda vaob, tahaks tsiteerida meie Lunastajat Issand Kristust: "Lase surnuil oma surnud matta!"
Rahvaste kuvandid juurduvad nende ajaloos ega ole iial nende endi loodud. Seevastu kuvandi propagandistlik ärakasutus võib kujundada rahvaste saatust. Versailles' rahulepingusse kirjutati sisse, et sakslased paistsid sõjas silma ainulaadse julmuse ja metsikusega ning peavad selle eest sõjasüü koorma endi õlule võtma, makstes tohutuid reparatsioone. Noh, reparatsioone on alati makstud, aga tähtis oli moraalne märk: "saksa barbarid".
Niisugune kuvandus sai alguse Pariisist, kuhu Preisi vägede eesotsas aastal 1814 vallutajana saabus kindralfeldmarssal Blücher ja tahtis õhku lasta Jena silla, mille nimi meenutas preislaste kaotust Jena all kaheksa aastat varem. Purustustööd tegemast takistasid teda Aleksander I ja Wellington, viidates kapitulatsioonilepingu sättele, et avalikud hooned ja rajatised jäävad puutumata. Esimese maailma sõja eel valas õli tulle keiser Wilhelm I, kes aastal 1900 ütles Hiinasse missioonile siirduvaile Saksa sõdureile: " Kui satute vaenlasega silmitsi, siis ta purustatakse! Andeksandi pole! Vange ei võeta! Kes teie kätte langeb, langegu teie käe läbi! Nagu tuhat aastat tagasi tegid hunnid oma kuninga Attila juhtimisel endale nime, mis praegugi laseb neid vägevalt esineda pärimuses ja muinasjutus, nii kinnistugu ka sakslaste nimi Hiinas 1000 aastaks teie tõttu nõnda, et iialgi enam ei söanda ükski hiinlane sakslase peale kõõrdi vaadata!" ─ Ja sakslastele kinnistuski "hunnide" kuvand, mis taaselustus Teise maailmasõja ajal.
Selle osana peetud Suure Isamaasõja hümn "Püha sõda" ütles:
Дадим отпор душителям
Всех пламенных идей,
Насильникам, грабителям,
Мучителям людей!
"Anname vastulöögi kõikide leegitsevate ideede kägistajatele, vägistajatele, röövlitele, inimeste piinajatele!"
Me teame, mida läks sakslastele maksma Suur Isamaasõda.
Samamoodi räägitakse "vene asiaatidest". Venemaad kuvandatakse praegu välispropagandas väga intensiivselt. Seejuures ei tugineta mitte rahumeelsele "euraasia kontseptsioonile", mida esindas mh etnoloog Lev Gumiljov ja mille kohaselt mongoli-tatari vallutused kujutasid endast pigem enesekaitset, välisvaenlase järk-järgulist tõrjet oma piiridelt aina kaugemale läände ─ liidus venelastega.
Teisele, sõjakale kontseptsioonile osutab praegune Venemaa kultuuriminister Medinski ühes oma lobedavõitu raamatutest. Vene ─ Leedu sõjas peeti 1514 Orša lahing, kus venelased säilitasid Smolenski. "Aga kõige tähtsam, siis hakkasid poolakad Euroopa avalikku arvamusse juurutama negatiivset moskoviidi kuju. Poolas on isegi selline termin: "orša propaganda". Moskoviidid on väga metsikud ja julmad, kinnitasid poolakad. Moskoviidid tahavad vallutada kõik ümberkaudsed maad... Moskoviidid pole rüütlid, nad ei oska sõdida kaunilt ning üllalt nagu eurooplased. Nad tahaksid terves Euroopas sisse seada niisama barbaarse elukorralduse nagu Moskoovias." Kas seda toimivat kuvandit nüüd suht tähtsusetu Orša lahinguga seostada, ei mõista mina uskuda.
Niisiis "saksa hunnid" ja "vene asiaadid". Samasuguseid ajaloolisi kuvandeid kujutavad endast "inglise kolonisaatorid" ja "prantsuse diplomaadid". Aga mis meie, eestlased, ajaloolis-imagoloogiliselt oleme?
Paul Gauguinil on maal "Kust me tuleme? Kes me oleme? Kuhu me läheme?" (1897). Need küsimused paiknevad pealistikku! Mõistmaks, kes me praegu oleme, peame teadma, kust me tuleme. Ning aru saamaks, kuhu me edasi läheme, peame teadma nii seda, kes me oleme praegu, kui veelgi pakilisemalt ─ kust me oleme tulnud. Kus on meie ajaloolised juured? | Linnar Priimägi. Protokoll 9 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
TULNUKATE-TEATER
Käisin siis Igor Volke korraldatud vestlusringis Nõmmel von Glehni teatris. Saal oli rahvast täis. Küll Igor Volke on viisakas inimene! Ta üldse ei sekkunud mu tülli ühe tütarlapsega, kes väitis, et on inglise keelde tõlkinud tulnukate läkituse. Viljaringidesse olevat kodeeritud mingi tekst.
Filoloogina julgesin küsida, mis keelkonda kuulub siis tulnukate keel. Siiani on meil tekste, mida me ei oska lugeda, sest puudub aim, mis keeles. Rosetta kivi oli saatuse kingitus, mitridaat. Juri Knorozov dešifreeris maiade kirja kalendri kaudu (ta oli matemaatik). Aga kreeta lineaarkiri A on siiamaani arusaamatu, sest me ei tea, mis keele kaudu talle läheneda. Ning nüüd tuleb von Glehni teatrisse tütarlaps ja teatab, et tulnukad räägivad inglise keelt.
O sancta simplicitas! Kuidas meie kooliharidus on nii alla käinud? Ma mõistan ja lepin, et igaüks on loll oma kodus (mu vend ütles "pimedas keldris, ämber peas"). Aga tulla oma harimatusega praalima teatrisse, olgu või von Glehni teatrisse!
Igor Volkele tahan siiski tänu öelda. Ning üldse ufoloogidele. Muidugi tuleb ufod välistada, kui midagi seletada saab ilma neid mängu toomata. Omnes nimium nocet. Aga teisalt annab Igor Volke & C ie meile tõuke leida mingitele seletamatutele nähtustele mingigi põhjendus. Ja pole tähtis, et tema ja teised ufoloogid rikuvad tõsiteaduse põhiseadust: seletus peab probleemide hulka kahandama, mitte kasvatama. Igorvolked löövad kaardid segi, panevad otsima, kuidas laduda uutmoodi pasjanssi. Mis see teadus muud on kui pasjanss? (Nüüdsed angloamerikaanid nimetavad seda kaardimängu teise sõnaga, mida mul on ebameeldiv kasutada.)
Teaduse arengus on kaks vahelduvat perioodi. Rahulikul ajal otsitakse vanadele küsimustele uusi vastuseid. Äreval ajal aga formuleeritakse ümber vanu küsimusi. Küsi teisiti! Kas oskad? Kui jah, siis oled teadlane, kui ei, siis oled teadustöötaja. Maailma teadlaskonnast 99,9% moodustavad teadustöötajad. Ülikoolis, mis on ju teadusõppeasutus, leidub sama palju neid, kellele ei ole oma erialal pähe tulnud mitte ühtki uut mõtet, ise professorid.
Esitada uusi küsimusi, õieti: küsida uutmoodi ─ see on haritud inimese privileeg. Tõlkida viljaringe inglise keelde on häbi, mida ma ei suutnud tol Von Glehni teatrisse kokku tulekul välja kannatada. Ma olen siiski Tartu Riikliku Ülikooli diplomiga filoloog. Mu diplomitöö sai esimese auhinna (raha paraku ei antud). Ma ei pea säärast rumalust kuulama!
PANGWED JA JÜNGRID
Mõni eksimus on viljakam kui pidev õigsus. Lugesin George Thomsoni raamatust eelajaloolise Egeuse kultuuri kohta, et näiteks Lääne-Aafrika pangwe hõimu naistel on salaliit, mille kokkutulekud metsa sügavuses "on nii salapärased, et kuigi neil on oma tunnustatud juht, keda kutsutakse Emaks, ei tea mitte keegi, kes neist selle kohustusi täidab". Ohoo! Kui müstiline olukord: igaüks teab, et tema ei ole, ainult üks teab, et tema on.
Selliseid olukordi tuleb ette põnevikes, kus otsitakse reeturit. Igaüks võib tõtt teada ainult iseenda kohta: kas ta on või ei ole. Teiste kohta pole kindel.
Ja meenus Matteuse evangeeliumi Püha Õhtusöömaaja episood (26: 20─25), kus samuti räägitakse äraandjast: " Aga õhtul istus Jeesus lauda koos nende kaheteistkümnega. Ja kui nad sõid, ütles tema: "Tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast annab minu ära." Ja väga nukraks jäädes hakkasid nad järjestikku talle ütlema: "Ega ometi mina see ole, Issand?" Tema aga vastas: "See, kes sööb minuga samast kausist, annabki minu ära..." Aga Juudas, tema äraandja, kostis talle: "Olen siis mina see, rabi?" Jeesus ütles talle: "Need on sinu sõnad."" (Piibel 1997.)
See kirjakoht paneb ikka küsima, esiteks, mis kausist on jutt, ja teiseks, mida Jeesus vastas Juudale tegelikult.
Kõigepealt kausist. Jeesus räägib söögi ajal (" Ja kui nad sõid, ütles tema...", "kes sööb minuga samast kausist..."). ─ "See, kes käe koos minuga kaussi pistab, reedab mu," eestindab Uue Maailma Tõlge (2014). ─ Briti Piibliseltsi väljaanne aastast 1938 asendab kausi vaagnaga, mis on usutavam, sest küllap oli paasatall ikka liual: "Kes minuga oma käe vaagnasse pistab, see annab mu ära." (26: 23) Nõndasamuti vahendab Soome Piibliseltsi väljaanne 1991 (seal on "mu" asemel "mind"). ─ Aga EELK väljaanne 1990 tõlgib hoopis teisiti: "See, kes on kastnud minuga käe kaussi, see'p see annabki mu ära." Kas siin tohib mõelda hoopis kätepesule enne sööki?
Arvatavasti pesid nad käsi koos ja sõid kõik ühest lauanõust, nii et selle žesti järgi poleks saanud potentsiaalset kurjategijat tuvastada. (Ja vaevalt et pärast neid Jeesuse sõnu keegi jünger veel tahtis kätt kaussi või vaagnasse sirutada.) Igaüks teadis ka pärast neid Jeesuse neid sõnu ikka vaid üksnes iseenese kohta, ainult Jeesus teadis ka Juuda kohta. Ning avaldas oma teadmise sõnadega, mis pidid teistele jüngritele jääma arusaamatuks ─ muidu tuleks küsida, miks nad siis paljastatud reeturiga mitte midagi ette ei võtnud, miks nad Jeesust kaitsma ei asunud ja lasksid äraandjal Ketsemani aias minna veel talle suud andma!
Niisugune küsimus kerkib, kui värss 25 tõlkida otsese jaatusena: "Sina jah!", nagu pakuvad Briti Piibliselts 1938 ja Soome Piibliselts 1990. ─ Mispeale ustavad jüngrid ei võta mitte midagi ette! Raske uskuda nii apostlite apaatiat kui ka säärast eestindust.
Ei, Jeesuse sõnadest seal lauas pidi aru saama ainult Juudas. Ja Jeesus ütles:
"Need on sinu sõnad" (EELK 1990, Piibel 1997). Mida see tähendab? ─ Uue Maailma Tõlkest leiame joone alt märkuse: "Sõna-sõnalt [lausub Jeesus:] "sa ise ütlesid seda". Ja tekstist leiame tegeliku tähenduse: "Sa tead vastust."
Ainult see viimane variant sobib puhuks, kui Jeesus tahtis tõest märku anda üksipäini Juudale: "Sa ise tead, et oled äraandja." ─ Nõndasama nagu teised jüngrid ise teadsid, et nad ise ei ole.
Selliseid mõttekäike ajendas too kirjakoht George Thomsoni raamatust. Kui kahju, et ma selle hiljem veel uuesti üle lugesin! ─ Üks sõnake, mis mul ennist kahe silma vahele jäi, lõhkus kogu põnevuse: "kõrvaline". Tsitaat, mis räägib pangwe hõimu naistest, kõlab õieti: "... K uigi neil on oma tunnustatud juht, keda kutsutakse Emaks, ei tea mitte keegi kõrvaline (!), kes neist selle kohustusi täidab." Nemad ise teavad, kes on Ema. Kui triviaalne!
EESTI KUVAND
Eesti mainest ja kuvandist räägivad nüüd paljud ─ все, кому не лень. Enamasti ei tehta neil kahel mõistel vahet. Lisaks hägustavad pilti veel "arvamus" ja "mulje". Viimati jäi meelde artikkel, kus "mulje" ja "kuvand" ("imago") lausa samastati. Mulje on siiski mööduv psüühiline seisund, kuvand aga püsiv, juurdunud kontsept, mis võib konkretiseeruda suhteliselt erinevates kujundites. Muljetada võib igaüks, kuvandiga tegeleb imagoloogia-nimeline teadus.
Eesti märgi otsingute ebaedu viitabki sellele, et püütakse pinnalist muljet, mitte ei lähtuta kuvandist, leidmaks kontseptuaalset kujundit. Nähes, kuidas üks projekt teise järel unustuse hauda vaob, tahaks tsiteerida meie Lunastajat Issand Kristust: "Lase surnuil oma surnud matta!"
Rahvaste kuvandid juurduvad nende ajaloos ega ole iial nende endi loodud. Seevastu kuvandi propagandistlik ärakasutus võib kujundada rahvaste saatust. Versailles' rahulepingusse kirjutati sisse, et sakslased paistsid sõjas silma ainulaadse julmuse ja metsikusega ning peavad selle eest sõjasüü koorma endi õlule võtma, makstes tohutuid reparatsioone. Noh, reparatsioone on alati makstud, aga tähtis oli moraalne märk: "saksa barbarid".
Niisugune kuvandus sai alguse Pariisist, kuhu Preisi vägede eesotsas aastal 1814 vallutajana saabus kindralfeldmarssal Blücher ja tahtis õhku lasta Jena silla, mille nimi meenutas preislaste kaotust Jena all kaheksa aastat varem. Purustustööd tegemast takistasid teda Aleksander I ja Wellington, viidates kapitulatsioonilepingu sättele, et avalikud hooned ja rajatised jäävad puutumata. Esimese maailma sõja eel valas õli tulle keiser Wilhelm I, kes aastal 1900 ütles Hiinasse missioonile siirduvaile Saksa sõdureile: " Kui satute vaenlasega silmitsi, siis ta purustatakse! Andeksandi pole! Vange ei võeta! Kes teie kätte langeb, langegu teie käe läbi! Nagu tuhat aastat tagasi tegid hunnid oma kuninga Attila juhtimisel endale nime, mis praegugi laseb neid vägevalt esineda pärimuses ja muinasjutus, nii kinnistugu ka sakslaste nimi Hiinas 1000 aastaks teie tõttu nõnda, et iialgi enam ei söanda ükski hiinlane sakslase peale kõõrdi vaadata!" ─ Ja sakslastele kinnistuski "hunnide" kuvand, mis taaselustus Teise maailmasõja ajal.
Selle osana peetud Suure Isamaasõja hümn "Püha sõda" ütles:
Дадим отпор душителям
Всех пламенных идей,
Насильникам, грабителям,
Мучителям людей!
"Anname vastulöögi kõikide leegitsevate ideede kägistajatele, vägistajatele, röövlitele, inimeste piinajatele!"
Me teame, mida läks sakslastele maksma Suur Isamaasõda.
Samamoodi räägitakse "vene asiaatidest". Venemaad kuvandatakse praegu välispropagandas väga intensiivselt. Seejuures ei tugineta mitte rahumeelsele "euraasia kontseptsioonile", mida esindas mh etnoloog Lev Gumiljov ja mille kohaselt mongoli-tatari vallutused kujutasid endast pigem enesekaitset, välisvaenlase järk-järgulist tõrjet oma piiridelt aina kaugemale läände ─ liidus venelastega.
Teisele, sõjakale kontseptsioonile osutab praegune Venemaa kultuuriminister Medinski ühes oma lobedavõitu raamatutest. Vene ─ Leedu sõjas peeti 1514 Orša lahing, kus venelased säilitasid Smolenski. "Aga kõige tähtsam, siis hakkasid poolakad Euroopa avalikku arvamusse juurutama negatiivset moskoviidi kuju. Poolas on isegi selline termin: "orša propaganda". Moskoviidid on väga metsikud ja julmad, kinnitasid poolakad. Moskoviidid tahavad vallutada kõik ümberkaudsed maad... Moskoviidid pole rüütlid, nad ei oska sõdida kaunilt ning üllalt nagu eurooplased. Nad tahaksid terves Euroopas sisse seada niisama barbaarse elukorralduse nagu Moskoovias." Kas seda toimivat kuvandit nüüd suht tähtsusetu Orša lahinguga seostada, ei mõista mina uskuda.
Niisiis "saksa hunnid" ja "vene asiaadid". Samasuguseid ajaloolisi kuvandeid kujutavad endast "inglise kolonisaatorid" ja "prantsuse diplomaadid". Aga mis meie, eestlased, ajaloolis-imagoloogiliselt oleme?
Paul Gauguinil on maal "Kust me tuleme? Kes me oleme? Kuhu me läheme?" (1897). Need küsimused paiknevad pealistikku! Mõistmaks, kes me praegu oleme, peame teadma, kust me tuleme. Ning aru saamaks, kuhu me edasi läheme, peame teadma nii seda, kes me oleme praegu, kui veelgi pakilisemalt ─ kust me oleme tulnud. Kus on meie ajaloolised juured?
### Response:
Linnar Priimägi. Protokoll 9 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õnnetuse järel teatas Nordica, et rehv sai tõenäoliselt viga Kiievi lennujaamas õhku tõustes.
Uibo sõnul on hetkel väga vara öelda, mis oli rehvi purunemise põhjuseks, kuid sellistele juhtumitele järgneb alati uurimine.
"Rehvide purunemisi tuleb lennukitel ikka ette ja seda väga erinevatel põhjustel. Meil pole täna põhjust arvata, et Kiievi betoonplaatidest rada on otsene põhjus rehvi purunemisele," lausus ta ja kinnitas, et lennud Ukraina pealinna jätkuvad plaanipäraselt.
Uibo lisas, et kuna ühe teliku küljes on rohkem kui üks ratas, siis ühe rehvi purunemine kahest ei ole eriti ohtlik.
"Protseduur näeb siiski ette päästemeeskondade täielikku valmisolekut purunenud rehviga lennuki maandumise hetkel ja see lisab kõrvaltvaatajatele kindlasti dramaatilisust. Lennunduses ei jäeta midagi juhuse hooleks," märkis ta.
Kiievist väljunud Nordica lennul number LO8312 õnnestus neljapäeval probleemideta hädamaanduda ja ükski pardal olnud reisijatest ega meeskonnaliikmetest viga ei saanud. | Tallinnas hädamaandunud lennuki rehvi purunemise põhjus pole veel teada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õnnetuse järel teatas Nordica, et rehv sai tõenäoliselt viga Kiievi lennujaamas õhku tõustes.
Uibo sõnul on hetkel väga vara öelda, mis oli rehvi purunemise põhjuseks, kuid sellistele juhtumitele järgneb alati uurimine.
"Rehvide purunemisi tuleb lennukitel ikka ette ja seda väga erinevatel põhjustel. Meil pole täna põhjust arvata, et Kiievi betoonplaatidest rada on otsene põhjus rehvi purunemisele," lausus ta ja kinnitas, et lennud Ukraina pealinna jätkuvad plaanipäraselt.
Uibo lisas, et kuna ühe teliku küljes on rohkem kui üks ratas, siis ühe rehvi purunemine kahest ei ole eriti ohtlik.
"Protseduur näeb siiski ette päästemeeskondade täielikku valmisolekut purunenud rehviga lennuki maandumise hetkel ja see lisab kõrvaltvaatajatele kindlasti dramaatilisust. Lennunduses ei jäeta midagi juhuse hooleks," märkis ta.
Kiievist väljunud Nordica lennul number LO8312 õnnestus neljapäeval probleemideta hädamaanduda ja ükski pardal olnud reisijatest ega meeskonnaliikmetest viga ei saanud.
### Response:
Tallinnas hädamaandunud lennuki rehvi purunemise põhjus pole veel teada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vastvalminud video viib vaataja endise narkoparuni Pablo Escobari peohäärberist pisikesse Palomino rannakülla, sealt värvilisse Kariibimere rannikulinna Cartagenasse ja siis tagasi kunagise mõrvapealinna Medellini krimisüdamesse Comuna 13.
"See oli üks väga rets reis ja millised kontrastid. Igatahes on suur rõõm seda muusikavideot teiega jagada ja loodan, et leiate sellest enda järgmisteks seiklusteks palju inspiratsiooni," ütleb Egert.
Singel "U" oli aprillikuus Raadio 2 kõige mängitum lugu ning see on kirjutatud koosKaspar Kalluste ja Matteo Capreoliga. Egerti sõnul on tegemist tema esimese sada protsenti armastuslooga ning samuti kätkeb laul ise endas palju mälestusi erinevatest põnevatest paikadest maailmas.
Video loole on filminud Piret Järvis-Milder.
Egert Milder on laulja-laulukirjutaja, kelle esiksingel "Live+Love+Grow" ilmus eelmisel sügisel ning jõudis Raadio 2 Aastahiti esikümnesse. Egert osales laulukirjutajana ka tänavusel Eesti Laulul, kus oli kaasautoriks nii ansambli ÖED energiast pakataval laulul "Õhuloss" kui ka finaali jõudnud Kerli Kivilaane esitatud lool "Cold Love". | Egert Milderi uus muusikavideo viib Pablo Escobari suvevillasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vastvalminud video viib vaataja endise narkoparuni Pablo Escobari peohäärberist pisikesse Palomino rannakülla, sealt värvilisse Kariibimere rannikulinna Cartagenasse ja siis tagasi kunagise mõrvapealinna Medellini krimisüdamesse Comuna 13.
"See oli üks väga rets reis ja millised kontrastid. Igatahes on suur rõõm seda muusikavideot teiega jagada ja loodan, et leiate sellest enda järgmisteks seiklusteks palju inspiratsiooni," ütleb Egert.
Singel "U" oli aprillikuus Raadio 2 kõige mängitum lugu ning see on kirjutatud koosKaspar Kalluste ja Matteo Capreoliga. Egerti sõnul on tegemist tema esimese sada protsenti armastuslooga ning samuti kätkeb laul ise endas palju mälestusi erinevatest põnevatest paikadest maailmas.
Video loole on filminud Piret Järvis-Milder.
Egert Milder on laulja-laulukirjutaja, kelle esiksingel "Live+Love+Grow" ilmus eelmisel sügisel ning jõudis Raadio 2 Aastahiti esikümnesse. Egert osales laulukirjutajana ka tänavusel Eesti Laulul, kus oli kaasautoriks nii ansambli ÖED energiast pakataval laulul "Õhuloss" kui ka finaali jõudnud Kerli Kivilaane esitatud lool "Cold Love".
### Response:
Egert Milderi uus muusikavideo viib Pablo Escobari suvevillasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elfyn Evansi parim tulemus WRC sarjas on 2017. aasta Wales Rally GB võit koos Dan Barrittiga. Kokku on ta WRC sarjas pjedestaalile tõusnud üheksal korral. Elfyn Evans ja Scott Martin on kolmandad WRC sarja tippsõitjad Andreas Mikkelseni ja Anders Jaeger-Amlandi ning Esapekka Lappi ja Janne Fermi kõrval, kes on teatanud oma osalemisest Rally Estonial, mis on esimest korda korraldatav ametlik WRC promotsiooniralli.
Kui Elfyn Evansi jaoks on Eestis startimine esmakordne, siis tema kaardilugeja Scott Martin osaleb Rally Estonial kolmandat korda. Koos Craig Breeniga startides sai ta eelmisel aastal kolmanda koha. M-Sport meeskonna jaoks on see samuti esimene kord osaleda Rally Estonial. Eesti teed on neile aga tuttavad, kui aastal 2017 tegid nad Eestis mitmepäevase testi. Elfyn Evani sõnul on tal sellest head mälestused ja tänavust võistlust ootab ta suure põnevusega.
:"Osalemine tänavusel Rally Estonial on midagi sellist, mida juba ootan. Ma pole siin varem osalnud, aga olen kuulnud selle ralli kohta palju head ja tahan juba seda ise kogeda," rääkis Elfyn Evans. "Eesti teed pole mulle võõrad, 2017. aastal testisime siin M-Sport meeskonnaga ja ma saan kinnitada, et need katsed olid muljetavaldavad. Need on väga kiired ja see saab olema meile perfektseks võimaluseks saada kiirus peale suvepausi WRC's üles enne kui läheme Soome WRC etapi eelsele testile."
M-Sport meeskonna juhi Richard Milleneri sõnul on Rally Estonia WRC maailmas väga tuntud sündmus, seda eelkõige ralli populaarsuse tõttu Eestis, kuid samuti hea korralduse ja tugeva konkurentsi tõttu. M-Sport meeskond tuleb esimest korda Eestisse võistlema suurte ootustega.
"Rally Estoniast on saanud sündmus, kuhu kõik tahavad minna. Paljud M-Spordi kliendid on siin osalenud ja meie jaoks on Elfyni ja Scotti osalemine Ford Fiesta WRC'ga Rally Estonial väga oluline," kinnitas Richard Millener. "Eesti fännid on WRC sarjas kuulsad ja kui kohal on nelja WRC tehasemeeskonna autod, on kohapealne atmosfäär kindlasti fantastiline. Õnneks saame Eestis ise seda kõike juba varsti kogeda. Rally Estonia tuleb kindlasti võimas ja samas meie jaoks oluline, et meie sõitjad saaksid enne Soome MM-ralli teste hea hoo üles."
Kui 2018. aastal olid Rally Estonial esindatud Hyundai, Toyota ja Citroen, siis M-Sport meeskonna ja Ford Fiesta WRC esindatus tänavusel aastal on taas samm edasi.
"See, et oleme suutnud luua Eestis sündmuse, mis on WRC sarja inimeste, meeskondade ja sõitjate silmis kõrgel kohal, on meile suur tunnustus," ütles Rally Estonia direktor Urmo Aava. "M-Sport meeskonna ja Elfyn Evansi ning Scott Martini startimine Rally Estonial on märgiline, sest nad on siin esimest korda. Siin ei saa alahinnata 2017. aastal toimunud testi Eestis, kust nad said esmase ettekujutuse meie katsetest. M-Sport meeskond on teinud palju tööd Ford Fiesta WRC autoga ja olen kindel, et Rally Estonia kiired ja trampliinidega katsed sobivad Elfynile ja Scottile ning Ford Fiesta WRC autole hästi ja ootan juba huviga, millist kiirust nad siin näitavad."
Rally Estonia sõidetakse 12.-14. juulil Tartu, Otepää, Elva, Kanepi ja Kambja teedel ning see on FIA European Rally Trophy ning Eesti ja Läti meistrivõistluste etapp ja WRC ametlik promotsiooniralli. | M-Sport meeskond stardib esmakordselt Rally Estonial | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elfyn Evansi parim tulemus WRC sarjas on 2017. aasta Wales Rally GB võit koos Dan Barrittiga. Kokku on ta WRC sarjas pjedestaalile tõusnud üheksal korral. Elfyn Evans ja Scott Martin on kolmandad WRC sarja tippsõitjad Andreas Mikkelseni ja Anders Jaeger-Amlandi ning Esapekka Lappi ja Janne Fermi kõrval, kes on teatanud oma osalemisest Rally Estonial, mis on esimest korda korraldatav ametlik WRC promotsiooniralli.
Kui Elfyn Evansi jaoks on Eestis startimine esmakordne, siis tema kaardilugeja Scott Martin osaleb Rally Estonial kolmandat korda. Koos Craig Breeniga startides sai ta eelmisel aastal kolmanda koha. M-Sport meeskonna jaoks on see samuti esimene kord osaleda Rally Estonial. Eesti teed on neile aga tuttavad, kui aastal 2017 tegid nad Eestis mitmepäevase testi. Elfyn Evani sõnul on tal sellest head mälestused ja tänavust võistlust ootab ta suure põnevusega.
:"Osalemine tänavusel Rally Estonial on midagi sellist, mida juba ootan. Ma pole siin varem osalnud, aga olen kuulnud selle ralli kohta palju head ja tahan juba seda ise kogeda," rääkis Elfyn Evans. "Eesti teed pole mulle võõrad, 2017. aastal testisime siin M-Sport meeskonnaga ja ma saan kinnitada, et need katsed olid muljetavaldavad. Need on väga kiired ja see saab olema meile perfektseks võimaluseks saada kiirus peale suvepausi WRC's üles enne kui läheme Soome WRC etapi eelsele testile."
M-Sport meeskonna juhi Richard Milleneri sõnul on Rally Estonia WRC maailmas väga tuntud sündmus, seda eelkõige ralli populaarsuse tõttu Eestis, kuid samuti hea korralduse ja tugeva konkurentsi tõttu. M-Sport meeskond tuleb esimest korda Eestisse võistlema suurte ootustega.
"Rally Estoniast on saanud sündmus, kuhu kõik tahavad minna. Paljud M-Spordi kliendid on siin osalenud ja meie jaoks on Elfyni ja Scotti osalemine Ford Fiesta WRC'ga Rally Estonial väga oluline," kinnitas Richard Millener. "Eesti fännid on WRC sarjas kuulsad ja kui kohal on nelja WRC tehasemeeskonna autod, on kohapealne atmosfäär kindlasti fantastiline. Õnneks saame Eestis ise seda kõike juba varsti kogeda. Rally Estonia tuleb kindlasti võimas ja samas meie jaoks oluline, et meie sõitjad saaksid enne Soome MM-ralli teste hea hoo üles."
Kui 2018. aastal olid Rally Estonial esindatud Hyundai, Toyota ja Citroen, siis M-Sport meeskonna ja Ford Fiesta WRC esindatus tänavusel aastal on taas samm edasi.
"See, et oleme suutnud luua Eestis sündmuse, mis on WRC sarja inimeste, meeskondade ja sõitjate silmis kõrgel kohal, on meile suur tunnustus," ütles Rally Estonia direktor Urmo Aava. "M-Sport meeskonna ja Elfyn Evansi ning Scott Martini startimine Rally Estonial on märgiline, sest nad on siin esimest korda. Siin ei saa alahinnata 2017. aastal toimunud testi Eestis, kust nad said esmase ettekujutuse meie katsetest. M-Sport meeskond on teinud palju tööd Ford Fiesta WRC autoga ja olen kindel, et Rally Estonia kiired ja trampliinidega katsed sobivad Elfynile ja Scottile ning Ford Fiesta WRC autole hästi ja ootan juba huviga, millist kiirust nad siin näitavad."
Rally Estonia sõidetakse 12.-14. juulil Tartu, Otepää, Elva, Kanepi ja Kambja teedel ning see on FIA European Rally Trophy ning Eesti ja Läti meistrivõistluste etapp ja WRC ametlik promotsiooniralli.
### Response:
M-Sport meeskond stardib esmakordselt Rally Estonial |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Taani kõige kuulsam rallikrossirada on väga kiire ja tehniline ning nõuab sõitjatelt korralikku keskendumist. Võidusõidu esimene voor sõideti juba laupäeva õhtul ning pühapäeval olid kavas 2., 3. ja 4. eelsõit ning finaalid. Muru sõitis kõik oma sõidud kindla peale, sest vaja oli säilitada sarja liidrikoht.
Poolfinaalis startis eestlane esireast ning tulemuseks kindel 2. koht, mis tähendas pääsu finaali. Finaali start aga kõige paremini ei õnnestunud ning pjedestaalikoha pärast tuli seetõttu kõvasti pingutada. Jokkerist tulles oli Muru 4. kohal, kuid siserajal sõites õnnestus tal teha seejärel üks kiire ja osav möödasõit. Lõpptulemuseks 3. koht ja selle tulemusega säilis ka sarja liidrikoht.
RX Akadeemia sarja 4. etapp sõidetakse 20. – 21. juulil Riias Bikernieki rajal. | Marko Muru lõpetas Taanis kolmandana ja säilitas sarja liidrikoha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taani kõige kuulsam rallikrossirada on väga kiire ja tehniline ning nõuab sõitjatelt korralikku keskendumist. Võidusõidu esimene voor sõideti juba laupäeva õhtul ning pühapäeval olid kavas 2., 3. ja 4. eelsõit ning finaalid. Muru sõitis kõik oma sõidud kindla peale, sest vaja oli säilitada sarja liidrikoht.
Poolfinaalis startis eestlane esireast ning tulemuseks kindel 2. koht, mis tähendas pääsu finaali. Finaali start aga kõige paremini ei õnnestunud ning pjedestaalikoha pärast tuli seetõttu kõvasti pingutada. Jokkerist tulles oli Muru 4. kohal, kuid siserajal sõites õnnestus tal teha seejärel üks kiire ja osav möödasõit. Lõpptulemuseks 3. koht ja selle tulemusega säilis ka sarja liidrikoht.
RX Akadeemia sarja 4. etapp sõidetakse 20. – 21. juulil Riias Bikernieki rajal.
### Response:
Marko Muru lõpetas Taanis kolmandana ja säilitas sarja liidrikoha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi Borges soovitab raamatut lugeda suvaliselt sirvides ja lapates, on selle järjest läbi lugemisel omad valgustavad eelised. Borges on spetsiifilise hõnguga autor, keda ei hakata lugema kogemata. Sama võiks ju öelda Kafka kohta, kelle maine on mingil tasandil teada kõigile kirjandusega vähegi kokkupuutunuile. No olgu, ehk satub siis käesolev teos pihku mõnele täielikule võhikule, kes kaane ja pealkirja järgi tõesti seda krüptozooloogiliseks teatmeteoseks peab. Säärasel juhul ootab autorist eelteadmisi mitteomavat lugejat negatiivne üllatus: teoses pole kirjas eksootiliste olendite kirjeldusi, vaid pigem nende ideede anatoomia. Borges on kokku kuhjanud maailma mütoloogiast tuntud metaolendid, mis asuvad ideede ja füüsiliste olendite vahepealses seisundis. Tere tulemast maagilise realismi maailma.
Kui tahad teatud valgustusmomenti, siis loe see raamat järjest läbi. Tegu pole eriti pika teosega, kuigi ta võinuks mahult selle kolmekordseks kruttida. Mõtteolendeid eksistib sama palju kui tähti taevas. Ja tähed taevas on ka olendid, elus ja oma kommetega. Tolles konkreetses raamatus kuhjab Borges kokku aga tuntuimad elukad mütoloogiast ning pärimusest ja ka teiste metafüüsikute vaimuelust. Sedasi järjest lugedes saab lugeja kärmelt aimu millestki sõnadessepanematust. Ühel tasandil saad lugeda võimatute olendite nimistut, teisalt loed aga midagi muud. See raamat on mitu looma korraga, kimäär. Aga seda head raamatud ongi mitu korraga. Üks lugeja näeb selles lõvi, teine kukke ja kolmas ussi.
Saatür muteerub inimeste peades rännates
Ühel tasandil on nood äratoodud ideeolendid kõik keerulised metafoorid elu nähtuste kohta. Nendesse on kodeeritud aastatuhandete tarkused. Ainult kõige rumalam inimene võtab neid olendeid otsesõnu, tõlgendab literaalselt. Nende olendite kirjeldustes peitub koodsõnum, maailma teatud aspekti kirjeldus ja tõdemus. Täpsemalt saab neid olendeid kasutada kui kaarte, mille algpunktiks võtad tolle algse geograafilise tekkepunkti. Sfinksiga alustad Egiptuse kandist ning viid selle üle tollasesse filosoofilisse mõtteruumi. Tegu on mõtteolendiga, kes on elus ainult tänu inimmõistusele. Neid olendeid mõtte abil lahates saame teada tema elupaigast ning selle mõjudest. Sama teeme füüsiliste loomadega, keda jälgides ja hiljem lahates saame teada ta kommete ja elukeskkonna kohta. Hoolimata, kas nad on ideelised või füüsilised, kannavad nad siiski meile äärmiselt vajalikku infot.
Kõik need olendid on rändajad, migrandid. Pole nii, et kimäär või nümf kuulub ühele hõimule või kogukonnale. Inimeste peades rännates ja seal paljunedes muteerub saatür vastavalt nende inimeste vaimsele maastikule. Ühe kultuurimaastiku juures lisandub loomale hea tahe, teises sarved ning kolmandas külmakartus. Borges ei lähegi nii sügavale teemasse ega analüüsi süvitsi. Aga kas on vaja? Maagilise realismi ja üldise intelligentsi juurde käib suutlikkus näha allteksti, kimääri. Linnus näeme veel dinosaurust. Koeras näeme hunti. Kui tahame. Lugeja peab tegema teksti mõistmiseks ja hoomamiseks oma ponnistuse. Nii on tegu suhtlusega metafüüsilise olendiga, mis väliselt raamat, kuid olemuselt üliolend.
Olendid on lugeja nägu
Säärased olendid pole seega enam inimese ajus ega raamatukaante vahel, vaid kuskil mujal vahepealses seisundis. Teadvuses. Kujutlusvõime on ka üks reaalsuse astmeist ja seal saavutab maagiline realism tugevaima jõu: ratsionaalset mõtlemist vahele jättes puudutab see meie alateadvust ja käivitab seal häguste mõtete najal protsesse, mis jõuavad kunsti kaudu meie füüsilisse reaalsusse. Ainult ratsionaalsel tasandil püsival lugejal lendab Borgese tekst üle pea, sest ta võtab seda sõna-sõnalt ja arvab, et inimkond on selliste olendite reaalseks pidamise tõttu hullumeelne. Tegelikult võiks hulluks pidada inimest, kes ei suuda maailmas tajuda alltekste ja mõista sümbolite tähendusi. Ja Borgese olendite nimistusse kuulub ka Borges ise. Ja sinu nimi ka. Need on samuti sümboolsed konstruktid, kes kondavad mööda maad, omavad kummalisi omadusi ja kes iga vaataja jaoks täiesti omamoodi välja näeb. Sul võib olla saba taga, või sõõrmest väljas leek.
Kui sa oled sügav ja su sisemaastik rikkalik, on ka need olendid tohutult huvitavad. Muidu neid olendeid uurida ei saa. Sul peab olema võime need oma peas lahti pakkida ja neile mõistmise kaudu kodu pakkuda. Borges üritab seda võimalikult kergeks teha ja esitleb oma kangelasi humoorikas võtmes. Too huumor ei pilka aga nende olendite loojate mõtlemist, vaid lugejat. Kas sa suudad neid näha? | Arvustus. Kellele lõvi, kellele kukk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi Borges soovitab raamatut lugeda suvaliselt sirvides ja lapates, on selle järjest läbi lugemisel omad valgustavad eelised. Borges on spetsiifilise hõnguga autor, keda ei hakata lugema kogemata. Sama võiks ju öelda Kafka kohta, kelle maine on mingil tasandil teada kõigile kirjandusega vähegi kokkupuutunuile. No olgu, ehk satub siis käesolev teos pihku mõnele täielikule võhikule, kes kaane ja pealkirja järgi tõesti seda krüptozooloogiliseks teatmeteoseks peab. Säärasel juhul ootab autorist eelteadmisi mitteomavat lugejat negatiivne üllatus: teoses pole kirjas eksootiliste olendite kirjeldusi, vaid pigem nende ideede anatoomia. Borges on kokku kuhjanud maailma mütoloogiast tuntud metaolendid, mis asuvad ideede ja füüsiliste olendite vahepealses seisundis. Tere tulemast maagilise realismi maailma.
Kui tahad teatud valgustusmomenti, siis loe see raamat järjest läbi. Tegu pole eriti pika teosega, kuigi ta võinuks mahult selle kolmekordseks kruttida. Mõtteolendeid eksistib sama palju kui tähti taevas. Ja tähed taevas on ka olendid, elus ja oma kommetega. Tolles konkreetses raamatus kuhjab Borges kokku aga tuntuimad elukad mütoloogiast ning pärimusest ja ka teiste metafüüsikute vaimuelust. Sedasi järjest lugedes saab lugeja kärmelt aimu millestki sõnadessepanematust. Ühel tasandil saad lugeda võimatute olendite nimistut, teisalt loed aga midagi muud. See raamat on mitu looma korraga, kimäär. Aga seda head raamatud ongi mitu korraga. Üks lugeja näeb selles lõvi, teine kukke ja kolmas ussi.
Saatür muteerub inimeste peades rännates
Ühel tasandil on nood äratoodud ideeolendid kõik keerulised metafoorid elu nähtuste kohta. Nendesse on kodeeritud aastatuhandete tarkused. Ainult kõige rumalam inimene võtab neid olendeid otsesõnu, tõlgendab literaalselt. Nende olendite kirjeldustes peitub koodsõnum, maailma teatud aspekti kirjeldus ja tõdemus. Täpsemalt saab neid olendeid kasutada kui kaarte, mille algpunktiks võtad tolle algse geograafilise tekkepunkti. Sfinksiga alustad Egiptuse kandist ning viid selle üle tollasesse filosoofilisse mõtteruumi. Tegu on mõtteolendiga, kes on elus ainult tänu inimmõistusele. Neid olendeid mõtte abil lahates saame teada tema elupaigast ning selle mõjudest. Sama teeme füüsiliste loomadega, keda jälgides ja hiljem lahates saame teada ta kommete ja elukeskkonna kohta. Hoolimata, kas nad on ideelised või füüsilised, kannavad nad siiski meile äärmiselt vajalikku infot.
Kõik need olendid on rändajad, migrandid. Pole nii, et kimäär või nümf kuulub ühele hõimule või kogukonnale. Inimeste peades rännates ja seal paljunedes muteerub saatür vastavalt nende inimeste vaimsele maastikule. Ühe kultuurimaastiku juures lisandub loomale hea tahe, teises sarved ning kolmandas külmakartus. Borges ei lähegi nii sügavale teemasse ega analüüsi süvitsi. Aga kas on vaja? Maagilise realismi ja üldise intelligentsi juurde käib suutlikkus näha allteksti, kimääri. Linnus näeme veel dinosaurust. Koeras näeme hunti. Kui tahame. Lugeja peab tegema teksti mõistmiseks ja hoomamiseks oma ponnistuse. Nii on tegu suhtlusega metafüüsilise olendiga, mis väliselt raamat, kuid olemuselt üliolend.
Olendid on lugeja nägu
Säärased olendid pole seega enam inimese ajus ega raamatukaante vahel, vaid kuskil mujal vahepealses seisundis. Teadvuses. Kujutlusvõime on ka üks reaalsuse astmeist ja seal saavutab maagiline realism tugevaima jõu: ratsionaalset mõtlemist vahele jättes puudutab see meie alateadvust ja käivitab seal häguste mõtete najal protsesse, mis jõuavad kunsti kaudu meie füüsilisse reaalsusse. Ainult ratsionaalsel tasandil püsival lugejal lendab Borgese tekst üle pea, sest ta võtab seda sõna-sõnalt ja arvab, et inimkond on selliste olendite reaalseks pidamise tõttu hullumeelne. Tegelikult võiks hulluks pidada inimest, kes ei suuda maailmas tajuda alltekste ja mõista sümbolite tähendusi. Ja Borgese olendite nimistusse kuulub ka Borges ise. Ja sinu nimi ka. Need on samuti sümboolsed konstruktid, kes kondavad mööda maad, omavad kummalisi omadusi ja kes iga vaataja jaoks täiesti omamoodi välja näeb. Sul võib olla saba taga, või sõõrmest väljas leek.
Kui sa oled sügav ja su sisemaastik rikkalik, on ka need olendid tohutult huvitavad. Muidu neid olendeid uurida ei saa. Sul peab olema võime need oma peas lahti pakkida ja neile mõistmise kaudu kodu pakkuda. Borges üritab seda võimalikult kergeks teha ja esitleb oma kangelasi humoorikas võtmes. Too huumor ei pilka aga nende olendite loojate mõtlemist, vaid lugejat. Kas sa suudad neid näha?
### Response:
Arvustus. Kellele lõvi, kellele kukk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trahvi said Barclays, Citigroup, JPMorgan, MUFG Bank ja Royal Bank of Scotland (RBS), mis leppisid interneti jututubades kokku valuutakurssides, teatas Šveitsi konkurentsiamet (COMCO).
COMCO teatel ei saanud trahvi Šveitsi pangandushiid UBS, sest see paljastas kokkumängu ametivõimudele.
"Mitme rahvusvaheliselt tegutseva panga kauplejad koordineerisid osaliselt oma tööd kahes eri kartellis," teatas COMCO ja lisas, et muuhulgas lepiti kokku USA dollari, euro, Briti naela ja Šveitsi frangi kurssides.
Ühele juhtumile anti jututoa järgi nimi "Three-way banana split" ja selles osaliseid Barclays, Citigroup, JPMorgan, RBS ja UBS.
Teine kartell on tuntud kui "Essex Express n' the Jimmy". Jututuba kandis säärast nime, sest kõik selles osalenud kauplejad peale ühe Jamesi-nimelise elasid Inglismaal Essexis ja sõitsid Londonisse tööle sama rongiga. Selles osalised Barclays, RBS, UBS ja MUFG Bank.
Suurim trahv ehk 28,5 miljonit Šveitsi franki määrati Citigroupile. Barclays sai 27 miljonit franki ja RBS 22,5 miljonit franki trahvi.
COMCO teatel võinuks trahvisumma ulatuda suuremaks, kuid osa panku nõustus konkurentsiametiga koostööd tegema.
Läinud kuul trahvis Euroopa Komisjon samu pankasid samade kuritegude eest enam kui miljardi euroga. UBS pääses juhtumist teatamise tõttu ka Brüsseli trahvist. | Šveits trahvis viit suurpanka valuutakartelli eest 90 miljoniga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trahvi said Barclays, Citigroup, JPMorgan, MUFG Bank ja Royal Bank of Scotland (RBS), mis leppisid interneti jututubades kokku valuutakurssides, teatas Šveitsi konkurentsiamet (COMCO).
COMCO teatel ei saanud trahvi Šveitsi pangandushiid UBS, sest see paljastas kokkumängu ametivõimudele.
"Mitme rahvusvaheliselt tegutseva panga kauplejad koordineerisid osaliselt oma tööd kahes eri kartellis," teatas COMCO ja lisas, et muuhulgas lepiti kokku USA dollari, euro, Briti naela ja Šveitsi frangi kurssides.
Ühele juhtumile anti jututoa järgi nimi "Three-way banana split" ja selles osaliseid Barclays, Citigroup, JPMorgan, RBS ja UBS.
Teine kartell on tuntud kui "Essex Express n' the Jimmy". Jututuba kandis säärast nime, sest kõik selles osalenud kauplejad peale ühe Jamesi-nimelise elasid Inglismaal Essexis ja sõitsid Londonisse tööle sama rongiga. Selles osalised Barclays, RBS, UBS ja MUFG Bank.
Suurim trahv ehk 28,5 miljonit Šveitsi franki määrati Citigroupile. Barclays sai 27 miljonit franki ja RBS 22,5 miljonit franki trahvi.
COMCO teatel võinuks trahvisumma ulatuda suuremaks, kuid osa panku nõustus konkurentsiametiga koostööd tegema.
Läinud kuul trahvis Euroopa Komisjon samu pankasid samade kuritegude eest enam kui miljardi euroga. UBS pääses juhtumist teatamise tõttu ka Brüsseli trahvist.
### Response:
Šveits trahvis viit suurpanka valuutakartelli eest 90 miljoniga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ""Naine kütab sauna", "Karge meri", "Kevade", "Suvi", Arvo Kruusement... See on suur tunnustus neile Eesti inimestele, kes Eesti filmindust on arendanud läbi aastakümnete, et üks suur rahvusvaheline hiid tuleb siia filmivõtteid tegema," ütles Ratas valitsuse pressikonverentsil
Peaminister tunnistas, et tal oli neljapäeva hommikul Nolani filmi teemal kohtumine Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga ja ta usub, et kompromiss filmitegijate ja linna vahel on võimalik.
"Ma mõistan linnapea muret eeskätt Reidi tee ehituse kontekstis. Aga mulle tundub, et Nolan ja Kõlvart on ühel pool joont ja leiavad parima lahenduse, et filmivõtted toimuks ja et linnaelanike liiklustakistus oleks minimaalne. Eesti ja Tallinn saavad olema hästi pildil aastaid ja see kindlasti on turismi atraktiivsuse jaoks oluline pikemaajaliselt."
Kultuuriminister Tõnis Lukas ütles, et ta saab aru Tallinna linnavalitsuse murest, et kui Reidi tee ehitusega seoses on ühe olulise liiklustsooni läbilaske võime takistatud, siis võib Laagna tee sulgemine samal ajal filmivõteteks tekitada linnajuhtides külmavärinaid.
"Ja eks kodanike pahameel suundub siis ikka linnavalitsuse aadressile. Aga ma usun, et kui linnavalitsus paneb kaalukausile ühelt poolt liiklussageduse, mida saab vähendada mõistlike kokkulepetega. Ja teisel kaalukausil on filmitegijate poolt Eestis kulutatav 16 miljonit, kõik partnerid, transpordifirmad, ehitusfirmad, toitlustus, hotellid, BFM-i tudengid ja 1200 massistseenides osalevat inimest. Et kui need argumendid panna kaalukausile, siis palun linnavalitsusel võtta vastu Eestil filmile ja kultuurile kasulik otsus," rääkis Lukas.
Lisaks tooks filmivõtted Lukase sõnul kaasa positiivse lisalainetuse - kui need võtted õnnestuvad, tulevad siia ka teised filmitegijad. Kultuuriminister lisas, et võttepaiku oleks Tallinnas teisigi: lisaks Laagna teele ka Pärnu maantee ja Linnahall, kuid filmis neid Eestiga ei seostata. Laagna tee on Lukase sõnul aga kirjutatud konkreetselt Eestiga seotuna filmi süžee sisse.
Jüri Ratas ütles seda kuuldes, et see on Eesti seisukohalt suurepärane uudis. | Ratas: Nolan ja Kõlvart on ühel pool joont | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
""Naine kütab sauna", "Karge meri", "Kevade", "Suvi", Arvo Kruusement... See on suur tunnustus neile Eesti inimestele, kes Eesti filmindust on arendanud läbi aastakümnete, et üks suur rahvusvaheline hiid tuleb siia filmivõtteid tegema," ütles Ratas valitsuse pressikonverentsil
Peaminister tunnistas, et tal oli neljapäeva hommikul Nolani filmi teemal kohtumine Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga ja ta usub, et kompromiss filmitegijate ja linna vahel on võimalik.
"Ma mõistan linnapea muret eeskätt Reidi tee ehituse kontekstis. Aga mulle tundub, et Nolan ja Kõlvart on ühel pool joont ja leiavad parima lahenduse, et filmivõtted toimuks ja et linnaelanike liiklustakistus oleks minimaalne. Eesti ja Tallinn saavad olema hästi pildil aastaid ja see kindlasti on turismi atraktiivsuse jaoks oluline pikemaajaliselt."
Kultuuriminister Tõnis Lukas ütles, et ta saab aru Tallinna linnavalitsuse murest, et kui Reidi tee ehitusega seoses on ühe olulise liiklustsooni läbilaske võime takistatud, siis võib Laagna tee sulgemine samal ajal filmivõteteks tekitada linnajuhtides külmavärinaid.
"Ja eks kodanike pahameel suundub siis ikka linnavalitsuse aadressile. Aga ma usun, et kui linnavalitsus paneb kaalukausile ühelt poolt liiklussageduse, mida saab vähendada mõistlike kokkulepetega. Ja teisel kaalukausil on filmitegijate poolt Eestis kulutatav 16 miljonit, kõik partnerid, transpordifirmad, ehitusfirmad, toitlustus, hotellid, BFM-i tudengid ja 1200 massistseenides osalevat inimest. Et kui need argumendid panna kaalukausile, siis palun linnavalitsusel võtta vastu Eestil filmile ja kultuurile kasulik otsus," rääkis Lukas.
Lisaks tooks filmivõtted Lukase sõnul kaasa positiivse lisalainetuse - kui need võtted õnnestuvad, tulevad siia ka teised filmitegijad. Kultuuriminister lisas, et võttepaiku oleks Tallinnas teisigi: lisaks Laagna teele ka Pärnu maantee ja Linnahall, kuid filmis neid Eestiga ei seostata. Laagna tee on Lukase sõnul aga kirjutatud konkreetselt Eestiga seotuna filmi süžee sisse.
Jüri Ratas ütles seda kuuldes, et see on Eesti seisukohalt suurepärane uudis.
### Response:
Ratas: Nolan ja Kõlvart on ühel pool joont |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | CSKA asus kohtumist juhtima juba avaveerandi järel kümne punktiga, kui viskas 26 punkti vastase 16 vastu. CSKA jätkas domineerimist ka teisel neljandikul, minnes poolaja pausile 53:35 eduseisust. Teine poolaeg sujus Himkil paremini, kuid palju lähemale vastasele enam tulla ei õnnestunud.
CSKA resultatiivseim oli 22 punktiga Nando de Colo, keda toetas 19 silmaga Cory Higgins. Himki parim oli üleplatsimehena Aleksei Šved, kes viskas 30 punkti.
Finaalseeria peetakse kolme võiduni ning teine kohtumine toimub reedel CSKA koduväljakul. | Ühisliiga finaalseeria esimese kohtumise võitis kindlalt CSKA | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
CSKA asus kohtumist juhtima juba avaveerandi järel kümne punktiga, kui viskas 26 punkti vastase 16 vastu. CSKA jätkas domineerimist ka teisel neljandikul, minnes poolaja pausile 53:35 eduseisust. Teine poolaeg sujus Himkil paremini, kuid palju lähemale vastasele enam tulla ei õnnestunud.
CSKA resultatiivseim oli 22 punktiga Nando de Colo, keda toetas 19 silmaga Cory Higgins. Himki parim oli üleplatsimehena Aleksei Šved, kes viskas 30 punkti.
Finaalseeria peetakse kolme võiduni ning teine kohtumine toimub reedel CSKA koduväljakul.
### Response:
Ühisliiga finaalseeria esimese kohtumise võitis kindlalt CSKA |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Omniva kaubamärki kasutava postifirma üldkoosolek kinnitas kolmapäeval möödunud aasta majandustulemused ja otsustas maksta riigi tuludesse dividendideks 1,6 miljonit eurot. Ülejäänud akumuleerunud kasum summas 12,3 miljonit eurot jääb seoses finantseerimisvajadustega jaotamata, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Väliskaubandus- ja IT-minister Kert Kingo sõnul vajavad Omniva postitöötajad selgelt palgatõusu. Lähiajal alustatakse palgatõusule ja postivõrgu ümberkujundamisele võimalike lahenduste otsimisega.
"Kindlasti peab perioodika vaatamata üldisele hinnasurvele jätkuvalt jõudma tellija koduukse taha postkasti 6 päeval nädalas ja selle nimel tuleb MKM-il ja Eesti Postil ühiselt pingutada ja vastavad lahendused leida," lisas Kingo. | Eesti Posti puhaskasum kerkis mullu kahe miljoni euroni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Omniva kaubamärki kasutava postifirma üldkoosolek kinnitas kolmapäeval möödunud aasta majandustulemused ja otsustas maksta riigi tuludesse dividendideks 1,6 miljonit eurot. Ülejäänud akumuleerunud kasum summas 12,3 miljonit eurot jääb seoses finantseerimisvajadustega jaotamata, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Väliskaubandus- ja IT-minister Kert Kingo sõnul vajavad Omniva postitöötajad selgelt palgatõusu. Lähiajal alustatakse palgatõusule ja postivõrgu ümberkujundamisele võimalike lahenduste otsimisega.
"Kindlasti peab perioodika vaatamata üldisele hinnasurvele jätkuvalt jõudma tellija koduukse taha postkasti 6 päeval nädalas ja selle nimel tuleb MKM-il ja Eesti Postil ühiselt pingutada ja vastavad lahendused leida," lisas Kingo.
### Response:
Eesti Posti puhaskasum kerkis mullu kahe miljoni euroni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leiame, et äsjasõlmitud teadusleppe mittetäitmine seab ohtu Eesti arengu ning halvendab oluliselt nii Eesti teaduse kui kultuuri väljavaateid maailmas. Me ei saa nõustuda olukorraga, kus eesti tipp-poliitikud allkirjastavad küll kokkuleppe, kuid ei astu tegelikke samme selle täitmiseks. Arvestades teadusleppe sõlmimise ja riigieelarve strateegia vastuvõtmise ajalist lähedust tekib küsimus, kas kokkuleppele andsid tänased riigijuhid allkirjad teadmisega, et seda ei täideta, või ei omanud allkirja andnud riigijuhid tõepoolest Eesti riigi rahalisest võimekusest ülevaadet. Mõlemal juhul on põhjust mures olla.
Me oleme harjunud rääkima Eesti koolihariduse kõrgest tasemest, rõõmustanud, kui Eesti ülikoolid jõuavad rahvusvaheliste tippude hulka, oleme harjunud mõtlema, et kui me ei saa suureks rahvaarvult, saame suureks vaimult. Investeeringud teadusesse ja kultuuri on investeeringud Eesti ühiskonna tulevikku. Ilma tugeva reaal- ja humanitaarteaduseta kärbub ka Eesti akadeemiline haridus ning kannatab majandus. Oleme jõudmas tarka tulevikku, nutiajastusse — just teadmised ja kultuur on tulevikus majanduse mootorid. Kui Eesti neisse ei investeeri, taandume vaimseks ja majanduslikuks ääremaaks. Seetõttu soovimegi avaldada oma toetust streikijatele.
Alla kirjutanud:
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Tallinna Kunstihoone, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Tartu Kunstnike Liit, Tartu Kunstimuuseum, Tartu Kunstimaja, Eesti Kunstimuuseum, Kunstiteaduslikke Uurimusi, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseum, Temnikova & Kasela galerii, Eesti Kunstiakadeemia. | Kunstiinstitutsioonid hoiatavad akadeemilise hariduse kärbumise eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leiame, et äsjasõlmitud teadusleppe mittetäitmine seab ohtu Eesti arengu ning halvendab oluliselt nii Eesti teaduse kui kultuuri väljavaateid maailmas. Me ei saa nõustuda olukorraga, kus eesti tipp-poliitikud allkirjastavad küll kokkuleppe, kuid ei astu tegelikke samme selle täitmiseks. Arvestades teadusleppe sõlmimise ja riigieelarve strateegia vastuvõtmise ajalist lähedust tekib küsimus, kas kokkuleppele andsid tänased riigijuhid allkirjad teadmisega, et seda ei täideta, või ei omanud allkirja andnud riigijuhid tõepoolest Eesti riigi rahalisest võimekusest ülevaadet. Mõlemal juhul on põhjust mures olla.
Me oleme harjunud rääkima Eesti koolihariduse kõrgest tasemest, rõõmustanud, kui Eesti ülikoolid jõuavad rahvusvaheliste tippude hulka, oleme harjunud mõtlema, et kui me ei saa suureks rahvaarvult, saame suureks vaimult. Investeeringud teadusesse ja kultuuri on investeeringud Eesti ühiskonna tulevikku. Ilma tugeva reaal- ja humanitaarteaduseta kärbub ka Eesti akadeemiline haridus ning kannatab majandus. Oleme jõudmas tarka tulevikku, nutiajastusse — just teadmised ja kultuur on tulevikus majanduse mootorid. Kui Eesti neisse ei investeeri, taandume vaimseks ja majanduslikuks ääremaaks. Seetõttu soovimegi avaldada oma toetust streikijatele.
Alla kirjutanud:
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Tallinna Kunstihoone, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Tartu Kunstnike Liit, Tartu Kunstimuuseum, Tartu Kunstimaja, Eesti Kunstimuuseum, Kunstiteaduslikke Uurimusi, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseum, Temnikova & Kasela galerii, Eesti Kunstiakadeemia.
### Response:
Kunstiinstitutsioonid hoiatavad akadeemilise hariduse kärbumise eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 41-aastane Värnik alustas poksitreeningutega kolm kuud tagasi Tartus treener Keijo Toomsalu käe all. Spordiklubi Corsagym saalis käib ka Eesti üks paremaid kikkpoksijaid Ott Remmer, kes hindab endise odaviskaja arengut uuel alal üpris kiireks, kirjutab Delfi Sport.
Toomsalu tunnistas, et Värnik polnud alguses lihtne treenitav, kuid tänasel päeval võtab ta uusi teadmisi juba päris hästi vastu. Trenni jõuab Värnik põhiliselt nädalavahetuseti, nädala keskel käib ta tööl.
"Tal läks ikka aega, et uut süsteemi sisse juurutada. Positiivne on, et ta alati kodus õpitut analüüsib ja sellest järeldusi teeb," rääkis Toomsalu. "Sportlase vaim on ta sees kõva. Tehnikat on vaja muidugi kõvasti lihvida, aga "duhh" on tal olemas ja seda on näha!" | Andrus Värnik tegi võiduka poksidebüüdi, nokauteerides vastase esimeses raundis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
41-aastane Värnik alustas poksitreeningutega kolm kuud tagasi Tartus treener Keijo Toomsalu käe all. Spordiklubi Corsagym saalis käib ka Eesti üks paremaid kikkpoksijaid Ott Remmer, kes hindab endise odaviskaja arengut uuel alal üpris kiireks, kirjutab Delfi Sport.
Toomsalu tunnistas, et Värnik polnud alguses lihtne treenitav, kuid tänasel päeval võtab ta uusi teadmisi juba päris hästi vastu. Trenni jõuab Värnik põhiliselt nädalavahetuseti, nädala keskel käib ta tööl.
"Tal läks ikka aega, et uut süsteemi sisse juurutada. Positiivne on, et ta alati kodus õpitut analüüsib ja sellest järeldusi teeb," rääkis Toomsalu. "Sportlase vaim on ta sees kõva. Tehnikat on vaja muidugi kõvasti lihvida, aga "duhh" on tal olemas ja seda on näha!"
### Response:
Andrus Värnik tegi võiduka poksidebüüdi, nokauteerides vastase esimeses raundis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesena kirjutas 2017. aastal toimunud küberjulgeolekualasest rünnakust väljaanne BuzzFeed. Hiljem kinnitas juhtunut Politicole ka EL-i pressiesindaja.
"Me oleme tuvastanud märke võimalikust sissetungist süsteemidesse, mis on seotud meie mittesalajase võrguga Moskva esinduses. Meetmed on kasutusele võetud ja uurimine on käimas - hetkel ei saa me rohkem kommenteerida," selgitas pressiesindaja ja lisas, et liikmesriike ning EL-i välisteenistust (EEAS) informeeriti tavapäraste kanalite kaudu.
BuzzFeed on tutvunud lekkinud dokumendiga, mille kohaselt toimus küberrünnak 2017. aasta veebruaris, kuid see avastati alles käesoleva aasta aprillis. Küberjulgeolekuspetsialistid olid leidnud kahtlast tegevust vähemalt kahest Moskva esinduse arvutist ning nad olid jõudnud järeldusele, et arvutites olnud informatsiooni on varastatud.
Samuti viitasid küberrünnaku asjaolud sellele, et tegu oli väga oskuslike häkkeritega, keda üldiselt seostatakse riiklike luureteenistustega. BuzzFeedi anonüümsed allikad kinnitasid, et peamisteks kahtlusalusteks peetakse praegusel juhul just Venemaa luureteenistusi.
Juhtum jõuab avalikkuse ette Euroopa Liidu jaoks üsna ebamugaval ajal. Nimelt külastab laupäeval Peterburi majandusfoorumit Euroopa Komisjoni digitaalmajanduse- ja ühiskonna volinik, bulgaarlanna Mariya Gabriel. | Euroopa Liidu esindus Moskvas langes küberrünnaku ohvriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesena kirjutas 2017. aastal toimunud küberjulgeolekualasest rünnakust väljaanne BuzzFeed. Hiljem kinnitas juhtunut Politicole ka EL-i pressiesindaja.
"Me oleme tuvastanud märke võimalikust sissetungist süsteemidesse, mis on seotud meie mittesalajase võrguga Moskva esinduses. Meetmed on kasutusele võetud ja uurimine on käimas - hetkel ei saa me rohkem kommenteerida," selgitas pressiesindaja ja lisas, et liikmesriike ning EL-i välisteenistust (EEAS) informeeriti tavapäraste kanalite kaudu.
BuzzFeed on tutvunud lekkinud dokumendiga, mille kohaselt toimus küberrünnak 2017. aasta veebruaris, kuid see avastati alles käesoleva aasta aprillis. Küberjulgeolekuspetsialistid olid leidnud kahtlast tegevust vähemalt kahest Moskva esinduse arvutist ning nad olid jõudnud järeldusele, et arvutites olnud informatsiooni on varastatud.
Samuti viitasid küberrünnaku asjaolud sellele, et tegu oli väga oskuslike häkkeritega, keda üldiselt seostatakse riiklike luureteenistustega. BuzzFeedi anonüümsed allikad kinnitasid, et peamisteks kahtlusalusteks peetakse praegusel juhul just Venemaa luureteenistusi.
Juhtum jõuab avalikkuse ette Euroopa Liidu jaoks üsna ebamugaval ajal. Nimelt külastab laupäeval Peterburi majandusfoorumit Euroopa Komisjoni digitaalmajanduse- ja ühiskonna volinik, bulgaarlanna Mariya Gabriel.
### Response:
Euroopa Liidu esindus Moskvas langes küberrünnaku ohvriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusringhäälingu uudistemajas töötavad ERR-i uudiste- ja sporditoimetus, arendusosakond, juhatus, turundusosakond ja raadioteater. | ERR-i uudistemaja sai sildi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusringhäälingu uudistemajas töötavad ERR-i uudiste- ja sporditoimetus, arendusosakond, juhatus, turundusosakond ja raadioteater.
### Response:
ERR-i uudistemaja sai sildi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tornimäe 2 hoone fassaad renoveeritakse põhjalikult, et kõrvaldada senise 25-aastase kasutusega tekkinud mõjud," ütles hoonet haldava ettevõtte BPTRE haldusosakonna juht Toomas Ütsik neljapäeval ERR-ile.
Tema sõnul on klaasfassaad ja isolatsioon vananenud ja see vahetatakse välja, mis on arvestades hoone valmimisest möödunud aega tavaline, rutiinne tegevus.
"Kinnisvara omanik investeerib nendesse parandustesse ligi 2 miljonit eurot, tööd kestavad kuni 2019 aasta hilissügiseni," lisas Ütsik. Kuna iga paneel tuleb ühekaupa eemaldada ja asendada uuega ning eelnevalt tuleb ehitada kogu kõrguses vajalikud tellingud, siis seetõttu võtabki töö nii kaua aega, märkis haldusjuht.
SEB panga peahoone avati 1999. aasta suvel, selles on 24 korrust ja kokku 16 000 ruutmeetrit. Hoone ehitusmaksumus oli umbes 250 miljonit krooni ehk 16 miljonit eurot. | SEB pangahoonel vahetatakse fassaad välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tornimäe 2 hoone fassaad renoveeritakse põhjalikult, et kõrvaldada senise 25-aastase kasutusega tekkinud mõjud," ütles hoonet haldava ettevõtte BPTRE haldusosakonna juht Toomas Ütsik neljapäeval ERR-ile.
Tema sõnul on klaasfassaad ja isolatsioon vananenud ja see vahetatakse välja, mis on arvestades hoone valmimisest möödunud aega tavaline, rutiinne tegevus.
"Kinnisvara omanik investeerib nendesse parandustesse ligi 2 miljonit eurot, tööd kestavad kuni 2019 aasta hilissügiseni," lisas Ütsik. Kuna iga paneel tuleb ühekaupa eemaldada ja asendada uuega ning eelnevalt tuleb ehitada kogu kõrguses vajalikud tellingud, siis seetõttu võtabki töö nii kaua aega, märkis haldusjuht.
SEB panga peahoone avati 1999. aasta suvel, selles on 24 korrust ja kokku 16 000 ruutmeetrit. Hoone ehitusmaksumus oli umbes 250 miljonit krooni ehk 16 miljonit eurot.
### Response:
SEB pangahoonel vahetatakse fassaad välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võrdlemisi väikese riigina on Eestis sageli hea järge pidada saavutuste osas numbrite järgi, olgu selleks siis parasjagu SKT, heaolu indeks või keskmine sissetulek.
Üks sageli mainimata jääv statistika on aga see, et ühe tuntuima pornograafiat vahendava kanali Pornhub 2017. aasta andmetel veedab eestlasest külastaja nende lehel keskmisel 9 minutit ja 26 sekundit ning on külastatavuse poolest järjekorras 88. riik.
Ütled "pornograafia" ja mõtled…?
Mõeldes pornograafiale, seostub see sageli vulgaarse ja keelatud sisuga video- ja pildimaterjaliga ja see kuulub pigem teemade hulka, mille üle laiemas ringis ei arutleta. Võrdlemisi raske on ette kujutada vestlust Mari ja Pille vahel, kes jagavad hea romantilise komöödia soovituste asemel viiteid heale pornole või kes diskuteerivad sotsiaalmeedias kulutatud minutite asemel seda, kui palju aega nad veedavad pornot vaadates.
Defineerides aga pornograafiat kui materjali, mille eesmärk on selle tarbijat seksuaalselt erutada siis ei ole pornograafia midagi sellist, mida me ei kohtaks igapäevaselt.
Sageli tundub pornograafia ainult kui filtrita seksuaalakti kuvamine, kus kõik kehaosad on ideaalsed ja tegevus viib alati soovitud eesmärgini, kuid pornograafia on lõimunud meie igapäevasesse meediatarbimisse, alustades fotodest ja videodest ning lõpetades blogipostituste ja podcast 'idega. Porno on kõikjal. Eriti on porno aga esindatud generatsioon P elus.
Mis on generatsioon P?
Pornograafia on miljardi dollari tööstus, mis on uuringute (Sun, Bridges, Johnson ja Ezzell, 2016) järgi oma taskukohasuse, juurdepääsetavuse ja anonüümsuse tõttu kõigile vanustele kergesti kättesaadav. Üks generatsioon aga eristub eelnevatest enam. Pornouurijad (Knudsen, Lofgren-Mårtenson ja Månsson, 2007) on ristinud selle põlvkonna generatsiooniks P või generatsiooniks XXX.
Tegemist on noortega, kes tarbivad pornograafiat suurema tõenäosusega, kui kõik eelnevad generatsioonid. Pornograafia pealevool nende igapäevasesse meediakasutusse muudab tunduvalt tõenäolisemaks reaalsuse, et Mari ja Pille arutelu hea komöödia üle asendub tõesti aruteluga hea pornofilmi üle.
On palju spekuleeritud pornograafia mõju üle noorte seksuaalkäitumisele. Need arutelud algavad sageli sellest, miks noored pornograafiat tarbivad. Sellel on aga väga erinevaid põhjuseid, kuid esmane ja kõige ilmselgeim neist on soov saada seksuaalset rahuldust.
Lisaks sellele on uurijad (Attwood, Smith ja Martin, 2014) leidnud, et nad soovivad avastada enda seksuaalsust, rikastada igapäevast seksuaalelu, leevendada pingeid või lihtsalt igavust peletada.
Mis aga veel olulisem, pornograafiast on kujunenud üks põhilisi seksuaalharidusliku info allikaid (Sun, Bridges, Johnson ja Ezzel, 2016). See tähendab, et noored leiavad pornograafiast infot, mida nad mujalt ei saa.
Kui nüüd arvata, et Eesti noored küll pornograafiaga kokku ei puutu, siis see paika ei pea. 2016. aastal läbi viidud uuringust (Soo, 2016) ilmneb, et üle poole vastanud õpilastest omab kokkupuudet pornograafilise materjaliga. 75 protsenti vastanutest on näinud pornot juhuslikult; 60 protsenti vastanutest on otsinud teadlikult ja 52 protsenti vastanutest ütles, et neile on sellist materjali näidatud. Seega on pornograafia olemas ka Eesti noorte elus.
Milline peaks siis sellisel juhul olema seksuaalharidus? Koomik Mikael Meema tõdes intervjuus Ekspressile, et inimeseõpetuses ei õpitud midagi: "Inimeseõpetus – mis asi see on? Me ei õppinud ju midagi seal. Paneme kondoomi banaani peale ja siis peakski olema kõik? Ma ei saanud pärast inimeseõpetust endiselt kondoomist aru, pidin ise avastama."
Seksuaalhariduse kontseptsioon sellisel kujul on aegunud ja ei ole kooskõlas sellega, mida noored igapäevaselt tegelikult kogevad, näiteks vaadates pornograafiat. Seksuaalharidus keskendub eeskätt bioloogilistele aspektidele ja väldib informatsiooni jagamist, kuidas seksuaalvahekord toimub ja millised on seksuaalsuse positiivsed aspektid. (Philpott, Singh ja Gamlin, 2017).
"Sellest tulenevalt võivad noored võtta pornograafias nähtut tõena ja eeldada, et seal kujutatud seksuaalsuhted on ka sellised päriselus."
Sellest tulenevalt on generatsioon P või generatsioon XXX olukorras, et pornograafia on nende jaoks kättesaadavam kui kunagi varem, samal ajal selle teadlikku ja läbi mõeldud tarbimist soodustava info võimalused tunduvalt kasinamad. Sellest tulenevalt võivad noored võtta pornograafias nähtut tõena ja eeldada, et seal kujutatud seksuaalsuhted on ka sellised päriselus.
Kuidas rääkida pornograafiast?
Et pornograafilise materjaliga igapäevases elus hakkama saada, on pornole tarvis leida koht seksuaalhariduses. Pornograafia ei ole alati midagi ohutut, vaid nõuab teadlikku vaatamist ehk meediasisu tarbimisega seotud pädevusi. Selliseid pädevusi on terapeut Marty Klein kirjeldanud kui komplekti oskustest, mida inimesed vajavad, et dekodeerida ja juhtida pornograafiat enda elus, vaadates seda tahtlikult, kogemata sellele peale sattudes või olles suhtes pornotarbijaga.
Uurija Kath Albury tõi välja, et ideaalses hariduskeskkonnas võib pornograafilise meediasisuga hakkama saamise pädevuste väljaarendamine võimaldada dialoogi haridustöötajate ja noorte vahel, kus mõlemad osapooled arendavad enda teadmisi ja arusaamu pornograafia osas tuues seoseid reaalsete olukordadega.
Pornograafia annab hariduses võimaluse õppida ja arutleda seksuaalsuse, keha, soo, intiimsuse, armastuse, sotsiaalsete suhete ja arengu teemadel. Noor saab olla n-ö eksperdi rollis ja õpetaja saab toetada teda tema küsimustes, kahtlustes ja kõhklustes (Knudsen, Lofgren-Mårtenson ja Månsson, 2007). Ehk pornograafia võib olla võimalus seksuaalharidust toetada ja parendada.
Samal ajal aga seisnebki pornograafia vastuolulisus selles, et ta on esindatud tugevalt avalikus ruumis, kuid samas on tegemist millegi personaalsega. 9 minutit ja 26 sekundit Pornhubi lehel võib veeta üksinda, kuid pornograafiast klassiruumis rääkimine tundub kindlasti midagi ebamugavat, seda nii õpetajale kui ka noorele.
Kuid igal juhul peab pornograafiast vestlusi pidama, kas siis kaasates lapsevanemaid, noorsootöötajaid või muid spetsialiste, kes arutelu kõigile osapooltele lihtsamaks teevad. Seda ikka selleks, et noor ei võtaks pornograafiat kui tõde ja oskaks seda teadlikumalt tarbida.
Allikad
Sun, C., Bridges, A., Johnson, J. A., ja Ezzell, M. B. (2016). Pornography and the Male Sexual Script: An Analysis of Consumption and Sexual Relations. Archives of Sexual Behavior, 45(4), 983–994.
Knudsen, S., Lofgren-Mårtenson, L., ja Månsson, S.-A. (2007). Generation P?: Youth, Gender & Pornography. Århus: Aarhus University Press.
Soo, K., Lukk, M., Ainsaar, M., Beilmann, M., Sammul, M., Tamm, G., Kutsar, D. (2016) Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuring. Tartu: Tartu Ülikool.
Sun, C., Bridges, A., Johnson, J. A., ja Ezzell, M. B. (2016). Pornography and the Male Sexual Script: An Analysis of Consumption and Sexual Relations. Archives of Sexual Behavior, 45(4), 983–994.
Smith, C., Attwood, F. ja Barker, M. (2017). Pornsearch.org preliminary findings. Porn Research Website.
Olgo, O. O. (2018). "Tussisööjad" - Eesti avameelseimale jutusaatele pole ükski teema tabu. Eesti Ekspress, 3. jaanuar 2018.
Klein, M. (2013). Why Young Adults Need Porn Literacy. Huffington Post.
Albury, K. (2014). Porn and sex education, porn as sex education. Porn Studies, 1, 172–181.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Anett Männiste: räägime generatsioonist P | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võrdlemisi väikese riigina on Eestis sageli hea järge pidada saavutuste osas numbrite järgi, olgu selleks siis parasjagu SKT, heaolu indeks või keskmine sissetulek.
Üks sageli mainimata jääv statistika on aga see, et ühe tuntuima pornograafiat vahendava kanali Pornhub 2017. aasta andmetel veedab eestlasest külastaja nende lehel keskmisel 9 minutit ja 26 sekundit ning on külastatavuse poolest järjekorras 88. riik.
Ütled "pornograafia" ja mõtled…?
Mõeldes pornograafiale, seostub see sageli vulgaarse ja keelatud sisuga video- ja pildimaterjaliga ja see kuulub pigem teemade hulka, mille üle laiemas ringis ei arutleta. Võrdlemisi raske on ette kujutada vestlust Mari ja Pille vahel, kes jagavad hea romantilise komöödia soovituste asemel viiteid heale pornole või kes diskuteerivad sotsiaalmeedias kulutatud minutite asemel seda, kui palju aega nad veedavad pornot vaadates.
Defineerides aga pornograafiat kui materjali, mille eesmärk on selle tarbijat seksuaalselt erutada siis ei ole pornograafia midagi sellist, mida me ei kohtaks igapäevaselt.
Sageli tundub pornograafia ainult kui filtrita seksuaalakti kuvamine, kus kõik kehaosad on ideaalsed ja tegevus viib alati soovitud eesmärgini, kuid pornograafia on lõimunud meie igapäevasesse meediatarbimisse, alustades fotodest ja videodest ning lõpetades blogipostituste ja podcast 'idega. Porno on kõikjal. Eriti on porno aga esindatud generatsioon P elus.
Mis on generatsioon P?
Pornograafia on miljardi dollari tööstus, mis on uuringute (Sun, Bridges, Johnson ja Ezzell, 2016) järgi oma taskukohasuse, juurdepääsetavuse ja anonüümsuse tõttu kõigile vanustele kergesti kättesaadav. Üks generatsioon aga eristub eelnevatest enam. Pornouurijad (Knudsen, Lofgren-Mårtenson ja Månsson, 2007) on ristinud selle põlvkonna generatsiooniks P või generatsiooniks XXX.
Tegemist on noortega, kes tarbivad pornograafiat suurema tõenäosusega, kui kõik eelnevad generatsioonid. Pornograafia pealevool nende igapäevasesse meediakasutusse muudab tunduvalt tõenäolisemaks reaalsuse, et Mari ja Pille arutelu hea komöödia üle asendub tõesti aruteluga hea pornofilmi üle.
On palju spekuleeritud pornograafia mõju üle noorte seksuaalkäitumisele. Need arutelud algavad sageli sellest, miks noored pornograafiat tarbivad. Sellel on aga väga erinevaid põhjuseid, kuid esmane ja kõige ilmselgeim neist on soov saada seksuaalset rahuldust.
Lisaks sellele on uurijad (Attwood, Smith ja Martin, 2014) leidnud, et nad soovivad avastada enda seksuaalsust, rikastada igapäevast seksuaalelu, leevendada pingeid või lihtsalt igavust peletada.
Mis aga veel olulisem, pornograafiast on kujunenud üks põhilisi seksuaalharidusliku info allikaid (Sun, Bridges, Johnson ja Ezzel, 2016). See tähendab, et noored leiavad pornograafiast infot, mida nad mujalt ei saa.
Kui nüüd arvata, et Eesti noored küll pornograafiaga kokku ei puutu, siis see paika ei pea. 2016. aastal läbi viidud uuringust (Soo, 2016) ilmneb, et üle poole vastanud õpilastest omab kokkupuudet pornograafilise materjaliga. 75 protsenti vastanutest on näinud pornot juhuslikult; 60 protsenti vastanutest on otsinud teadlikult ja 52 protsenti vastanutest ütles, et neile on sellist materjali näidatud. Seega on pornograafia olemas ka Eesti noorte elus.
Milline peaks siis sellisel juhul olema seksuaalharidus? Koomik Mikael Meema tõdes intervjuus Ekspressile, et inimeseõpetuses ei õpitud midagi: "Inimeseõpetus – mis asi see on? Me ei õppinud ju midagi seal. Paneme kondoomi banaani peale ja siis peakski olema kõik? Ma ei saanud pärast inimeseõpetust endiselt kondoomist aru, pidin ise avastama."
Seksuaalhariduse kontseptsioon sellisel kujul on aegunud ja ei ole kooskõlas sellega, mida noored igapäevaselt tegelikult kogevad, näiteks vaadates pornograafiat. Seksuaalharidus keskendub eeskätt bioloogilistele aspektidele ja väldib informatsiooni jagamist, kuidas seksuaalvahekord toimub ja millised on seksuaalsuse positiivsed aspektid. (Philpott, Singh ja Gamlin, 2017).
"Sellest tulenevalt võivad noored võtta pornograafias nähtut tõena ja eeldada, et seal kujutatud seksuaalsuhted on ka sellised päriselus."
Sellest tulenevalt on generatsioon P või generatsioon XXX olukorras, et pornograafia on nende jaoks kättesaadavam kui kunagi varem, samal ajal selle teadlikku ja läbi mõeldud tarbimist soodustava info võimalused tunduvalt kasinamad. Sellest tulenevalt võivad noored võtta pornograafias nähtut tõena ja eeldada, et seal kujutatud seksuaalsuhted on ka sellised päriselus.
Kuidas rääkida pornograafiast?
Et pornograafilise materjaliga igapäevases elus hakkama saada, on pornole tarvis leida koht seksuaalhariduses. Pornograafia ei ole alati midagi ohutut, vaid nõuab teadlikku vaatamist ehk meediasisu tarbimisega seotud pädevusi. Selliseid pädevusi on terapeut Marty Klein kirjeldanud kui komplekti oskustest, mida inimesed vajavad, et dekodeerida ja juhtida pornograafiat enda elus, vaadates seda tahtlikult, kogemata sellele peale sattudes või olles suhtes pornotarbijaga.
Uurija Kath Albury tõi välja, et ideaalses hariduskeskkonnas võib pornograafilise meediasisuga hakkama saamise pädevuste väljaarendamine võimaldada dialoogi haridustöötajate ja noorte vahel, kus mõlemad osapooled arendavad enda teadmisi ja arusaamu pornograafia osas tuues seoseid reaalsete olukordadega.
Pornograafia annab hariduses võimaluse õppida ja arutleda seksuaalsuse, keha, soo, intiimsuse, armastuse, sotsiaalsete suhete ja arengu teemadel. Noor saab olla n-ö eksperdi rollis ja õpetaja saab toetada teda tema küsimustes, kahtlustes ja kõhklustes (Knudsen, Lofgren-Mårtenson ja Månsson, 2007). Ehk pornograafia võib olla võimalus seksuaalharidust toetada ja parendada.
Samal ajal aga seisnebki pornograafia vastuolulisus selles, et ta on esindatud tugevalt avalikus ruumis, kuid samas on tegemist millegi personaalsega. 9 minutit ja 26 sekundit Pornhubi lehel võib veeta üksinda, kuid pornograafiast klassiruumis rääkimine tundub kindlasti midagi ebamugavat, seda nii õpetajale kui ka noorele.
Kuid igal juhul peab pornograafiast vestlusi pidama, kas siis kaasates lapsevanemaid, noorsootöötajaid või muid spetsialiste, kes arutelu kõigile osapooltele lihtsamaks teevad. Seda ikka selleks, et noor ei võtaks pornograafiat kui tõde ja oskaks seda teadlikumalt tarbida.
Allikad
Sun, C., Bridges, A., Johnson, J. A., ja Ezzell, M. B. (2016). Pornography and the Male Sexual Script: An Analysis of Consumption and Sexual Relations. Archives of Sexual Behavior, 45(4), 983–994.
Knudsen, S., Lofgren-Mårtenson, L., ja Månsson, S.-A. (2007). Generation P?: Youth, Gender & Pornography. Århus: Aarhus University Press.
Soo, K., Lukk, M., Ainsaar, M., Beilmann, M., Sammul, M., Tamm, G., Kutsar, D. (2016) Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuring. Tartu: Tartu Ülikool.
Sun, C., Bridges, A., Johnson, J. A., ja Ezzell, M. B. (2016). Pornography and the Male Sexual Script: An Analysis of Consumption and Sexual Relations. Archives of Sexual Behavior, 45(4), 983–994.
Smith, C., Attwood, F. ja Barker, M. (2017). Pornsearch.org preliminary findings. Porn Research Website.
Olgo, O. O. (2018). "Tussisööjad" - Eesti avameelseimale jutusaatele pole ükski teema tabu. Eesti Ekspress, 3. jaanuar 2018.
Klein, M. (2013). Why Young Adults Need Porn Literacy. Huffington Post.
Albury, K. (2014). Porn and sex education, porn as sex education. Porn Studies, 1, 172–181.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Anett Männiste: räägime generatsioonist P |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti jalgpalli sünniks loetakse juba enne teist maailmasõda tehtud kokkuleppe alusel 6. juunit 1909, mil Lasnamäel Valge majaka taga väljakuks kohandatud karjamaal leidis aset esimene kahe Eesti võistkonna vaheline matš. Ajaloolises mängus sai Meteor 4:2 võidu Merkuuri üle.
Täna kell 18 toimub Tartus Tamme staadionil U-19 Balti turniiri kohtumine Eesti - Soome. Laupäeval võõrustab meeste koondis aasta esimeses kodumängus A. Le Coq Arenal Põhja-Iirimaad - festivaliala avatakse kell 17, avavile kõlab kell 19. | Eesti jalgpall sai 110-aastaseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti jalgpalli sünniks loetakse juba enne teist maailmasõda tehtud kokkuleppe alusel 6. juunit 1909, mil Lasnamäel Valge majaka taga väljakuks kohandatud karjamaal leidis aset esimene kahe Eesti võistkonna vaheline matš. Ajaloolises mängus sai Meteor 4:2 võidu Merkuuri üle.
Täna kell 18 toimub Tartus Tamme staadionil U-19 Balti turniiri kohtumine Eesti - Soome. Laupäeval võõrustab meeste koondis aasta esimeses kodumängus A. Le Coq Arenal Põhja-Iirimaad - festivaliala avatakse kell 17, avavile kõlab kell 19.
### Response:
Eesti jalgpall sai 110-aastaseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõikide meeskondade ridades leidub mängijaid nii kohalikest tippmeeskondadest kui ka nimekatest välisklubidest. Teiste seas saab väljakutel näha Liverpooli, Aston Villa, Blackburn Roversi, Fulhami (kõik Inglismaa), Udinese, Ascoli, Hellas Verona ja SPALi (kõik Itaalia) mängijaid.
Eesti – Soome mängu avavile kõlab neljapäeval Tartu Tamme staadionil kell 18. Turniiri avamäng leiab aset Võru linnastaadionil, kus kell 15 pannakse pall mängu Läti – Leedu mängus.
Turniiri ajakava:
6. juuni 15.00 Läti – Leedu, Võru linnastaadion
6. juuni 18.00 Eesti – Soome, Tartu Tamme staadion
7. juuni 15.00 Soome – Läti, Võru linnastaadion
7. juuni 18.00 Leedu – Eesti, Tartu Tamme staadion
9. juuni 13.00 Eesti – Läti, Võru linnastaadion
9. juuni 13.00 Leedu – Soome, Tartu Tamme staadion
Eesti U-19 koondis:
Väravavahid
1 Rene Merilo (23.08.2001) – Paide Linnameeskonnd
12 Carl Kaiser Kiidjärv (05.12.2001) – Tartu JK Tammeka
Kaitsjad
15 (3)* Ralf-Sander Suvinõmm (29.10.2001) – Tallinna FC Flora (laenul Saku Sportingust)
4 (5) Kristjan Pelt (12.07.2001) – Paide Linnameeskond
21 (23) Kristo Hussar (28.06.2002) – JK Tabasalu
5 (15) Erik Kruglov (09.02.2002) – Tallinna FCI Levadia (laenul Kohtla-Järve JK Järvest)
2 Alfred Tammiksaar (09.11.2002) – Tartu JK Tammeka
26 (25) Ats Toomsalu (17.08.2002) – Tartu JK Tammeka
16 Joel Kokla (20.06.2001) – Paide Linnameeskond
18 Mikk Raid (11.02.2001) – Tartu JK Tammeka
3 (4) Markkus Seppik (16.04.2001) – Tallinna FC Flora
Ründajad ja poolkaitsjad
13 Robi Saarma (20.05.2001) – FC Nõmme United
17 Daniil Petrunin (22.03.2001) – Tallinna FCI Levadia
10 Henri Välja (04.11.2001) – Paide Linnameeskond
20 (21) Matthew Luke Varav (21.09.2001) – Strikers FC South Bay (USA)
9 (20) Deivid Andreas (01.06.2002) – СF Reus Deportiu (ESP)
23 (19) Patrick Genro Veelma (15.04.2002) – Tartu JK Tammeka
14 Daniel Tuhkanen (26.02.2001) – Tallinna FC Flora
6 Dominic Laaneots (16.06.2001) – Tartu JK Tammeka
8 Georgi Tunjov (17.04.2001) – SPAL (ITA)
7 Anton Krutogolov (05.04.2001) – Tallinna FCI Levadia
19 (9) Ronaldo Tiismaa (02.05.2001) – Pärnu JK Vaprus
11 Alex Matthias Tamm (24.07.2001) – Nõmme Kalju FC
Peatreener: Indrek Koser
Abitreener: Andres Koogas
Väravavahtide treener: Rait Oja
Füsioterapeudid: Martin Seeman ja Kristjan Mardo
Videoanalüütik: Joonas Kuusemäe
Mänedžer: Robert Lepik
*Sulgudes numbrid valgetes särkides
Soome koondis:
Väravavahid
1 Viljami Sinisalo (11.10.2001) – Aston Villa FC (ENG)
12 Julius Schmid (01.06.2001) – SpVgg Unterhaching (GER)
Kaitsjad
2 Patrik Raitanen (13.06.2001) – Liverpool FC (ENG)
3 Julius Perälä (29.09.2001) – Pallo-Iirot
4 Noah Nurmi (06.02.2001) – Esbjerg fB (DEN)
5 Seth Saarinen (05.05.2001) – HJK
14 Tony Miettinen (23.09.2002) – KuPS
16 Joel Laitinen (18.04.2001) – PEPO
18 Joonatan Laine (11.06.2001) – FC Honka
Poolkaitsjad
6 Oskari Sallinen (22.06.2001) – FC Groningen (NED)
7 Axel Vidjeskog (14.04.2001) – FF Jaro
8 Pyry Hannola (21.10.2001) – FC Midtjylland (DEN)
11 Arlind Sejdiu (11.08.2001) – FC Honka
15 Otto Ollikainen (22.01.2001) – HJK
17 Robbie Azodo (23.04.2001) – FC Honka
19 Janne-Pekka Laine (25.01.2001) – Ilves
20 Julius Tauriainen (18.04.2001) – HJK
Ründajad
9 Terry Ablade (12.10.2001) – Fulham FC (ENG)
10 Maximo Tolonen (04.03.2001) – SJK
13 Jeremiah Streng (08.11.2001) – SJK
Peatreener: Kai Nyyssönen
Treener: Juho Rantala
Väravavahtide treener: Jani Meriläinen
Videoanalüütik: Kalle Marjamäki
Füsioterapeut: Niklas Virtanen
Varustaja: Sami Miettinen
Läti koondis:
Väravavahid
Ivans Dubodelovs (08.02.2001) – BFC Daugavpils
Ignatijs Kolesniks (08.06.2001) – FK Ventspils
Sergejs Vilkovs (03.09.2002) – RFS
Kaitsjad
Gabriels Kirkils (24.05.2001) – FS Metta
Dmitrijs Rakuls (21.02.2002) – BFC Daugavpils
Kristers Daniels Libeks (04.04.2001) – FK Liepāja
Daniels Fedorovics (07.10.2001) – FS Metta
Deniss Žuravlovs (14.06.2001) – RFS
Roberts Zelmanis (18.04.2001) – RFS
Kirils Iljins (03.05.2001) – BFC Daugavpils
Normunds Uldrikis (29.01.2001) – FS Metta
Poolkaitsjad
Jekabs Laguns (16.01.2002) – FS Metta
Rihards Ozolinš (31.05.2001) – FS Metta
Deniss Melniks (07.09.2002) – RFS
Edgars Ivanovs (07.10.2001) – BFC Daugavpils
Roberts Magrins (24.01.2001) – BFC Daugavpils
Aleksejs Krjukovics (05.01.2001) – FS Metta
Aleksejs Buksovs (25.03.2001) – SK Super Nova
Deniss Stradinš (01.03.2001) – FK Spartaks Jurmala
Maksims Sidorovs (17.09.2001) – FK Liepaja
Niks Dusalijevs (17.01.2001) – FK Ventspils
Ründajad
Raimonds Krollis (28.10.2001) – FS Metta
Glebs Cvetkovs (06.02.2002) – Ascoli Calcio (ITA)
Peatreener: Jakub Dovalil
Abitreener: Viktors Mazurs
Väravavahtide treener: Vjaceslavs Dusmanovs
Arst: Anatolijs Makejevs
Füsioterapeut: Sergejs Pecnikovs
Mänedžer: Nikita Rjabokons
Konsultant: Jurijs Popkovs
Leedu koondis:
Väravavahid
1 Kajus Urbietis (08.04.2001) – FC Džiugas
12 Povilas Survila (27.02. 2001) – Stumbras
Kaitsjad
13 Modestas Vainikaitis (25.01.2002) – FA Šiauliai
23 Egidijus Dusevicius (26.04. 2001) – Riteriai
17 Matas Dedura (17.05.2002) – Kauno SM Tauras
4 Vakaris Kaleda (02.05.2001) – Dainava
3 Žygimantas Baltrunas (11.03.2001) – Padova (ITA)
7 Valdas Paulauskas (04.02.2001) – Riteriai
Poolkaitsjad
16 Deividas Puodžiunas (30.07.2002) – FA Šiauliai
6 Eugene Park (20.02.2001) – FC Hurth (GER)
5 Augustas Valukonis (08.08.2001) – FK Vidzgiris
8 Deimantas Rimpa (13.03.2002) – Spal (ITA)
18 Kristianas Belousas (05.11.2001) – Fulham (ENG)
11 Vilius Piliukaitis (10.03.2001) – Blackburn Rovers (ENG)
14 Karolis Žebrauskas (12.06.2002) – Udinese (ITA)
10 Linas Zingertas (26.01.2002) – Hellas Verona (ITA)
15 Lukas Juodkunaitis (15.06.2001) – FK Vilnius
21 Augustas Aldonis (09.03.2001) – FK Vytis
Ründajad
20 Juozas Lubas (22.05.2002) – FC Stumbras
9 Augustinas Klimavicius (24.04.2001) – Spezia (ITA)
19 Meinardas Mikulenas (09.07.2002) – FK Žalgiris
Peatreener: Valdas Trakys
Abitreener: David Afonso
Väravavahtide treener: Algirdas Surgautas
Füsioterapeut: Karolis Šumauskas
Mänedžer: Aleksandras Jefišovas
Kohtunikud: Roomer Tarajev, Marko Liiva, Siim Rinken, Martti Pukk, Andrei Karhu, Karl Koppel.
Abikohtunikud: Egerd Pajustik, Richard Toom, Silver Sepp, Petteri Schulz, Ahti Lepp, Maikel Mikson, Thor Vaas, Rasmus Maalinn, Reigo Teearu.
4. kohtunikud: Raiki Mäng, Rait Ojanurme, Elar Tarkus, Kristjan Kattus. | Lõuna-Eestis alustatakse U-19 Balti turniiriga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõikide meeskondade ridades leidub mängijaid nii kohalikest tippmeeskondadest kui ka nimekatest välisklubidest. Teiste seas saab väljakutel näha Liverpooli, Aston Villa, Blackburn Roversi, Fulhami (kõik Inglismaa), Udinese, Ascoli, Hellas Verona ja SPALi (kõik Itaalia) mängijaid.
Eesti – Soome mängu avavile kõlab neljapäeval Tartu Tamme staadionil kell 18. Turniiri avamäng leiab aset Võru linnastaadionil, kus kell 15 pannakse pall mängu Läti – Leedu mängus.
Turniiri ajakava:
6. juuni 15.00 Läti – Leedu, Võru linnastaadion
6. juuni 18.00 Eesti – Soome, Tartu Tamme staadion
7. juuni 15.00 Soome – Läti, Võru linnastaadion
7. juuni 18.00 Leedu – Eesti, Tartu Tamme staadion
9. juuni 13.00 Eesti – Läti, Võru linnastaadion
9. juuni 13.00 Leedu – Soome, Tartu Tamme staadion
Eesti U-19 koondis:
Väravavahid
1 Rene Merilo (23.08.2001) – Paide Linnameeskonnd
12 Carl Kaiser Kiidjärv (05.12.2001) – Tartu JK Tammeka
Kaitsjad
15 (3)* Ralf-Sander Suvinõmm (29.10.2001) – Tallinna FC Flora (laenul Saku Sportingust)
4 (5) Kristjan Pelt (12.07.2001) – Paide Linnameeskond
21 (23) Kristo Hussar (28.06.2002) – JK Tabasalu
5 (15) Erik Kruglov (09.02.2002) – Tallinna FCI Levadia (laenul Kohtla-Järve JK Järvest)
2 Alfred Tammiksaar (09.11.2002) – Tartu JK Tammeka
26 (25) Ats Toomsalu (17.08.2002) – Tartu JK Tammeka
16 Joel Kokla (20.06.2001) – Paide Linnameeskond
18 Mikk Raid (11.02.2001) – Tartu JK Tammeka
3 (4) Markkus Seppik (16.04.2001) – Tallinna FC Flora
Ründajad ja poolkaitsjad
13 Robi Saarma (20.05.2001) – FC Nõmme United
17 Daniil Petrunin (22.03.2001) – Tallinna FCI Levadia
10 Henri Välja (04.11.2001) – Paide Linnameeskond
20 (21) Matthew Luke Varav (21.09.2001) – Strikers FC South Bay (USA)
9 (20) Deivid Andreas (01.06.2002) – СF Reus Deportiu (ESP)
23 (19) Patrick Genro Veelma (15.04.2002) – Tartu JK Tammeka
14 Daniel Tuhkanen (26.02.2001) – Tallinna FC Flora
6 Dominic Laaneots (16.06.2001) – Tartu JK Tammeka
8 Georgi Tunjov (17.04.2001) – SPAL (ITA)
7 Anton Krutogolov (05.04.2001) – Tallinna FCI Levadia
19 (9) Ronaldo Tiismaa (02.05.2001) – Pärnu JK Vaprus
11 Alex Matthias Tamm (24.07.2001) – Nõmme Kalju FC
Peatreener: Indrek Koser
Abitreener: Andres Koogas
Väravavahtide treener: Rait Oja
Füsioterapeudid: Martin Seeman ja Kristjan Mardo
Videoanalüütik: Joonas Kuusemäe
Mänedžer: Robert Lepik
*Sulgudes numbrid valgetes särkides
Soome koondis:
Väravavahid
1 Viljami Sinisalo (11.10.2001) – Aston Villa FC (ENG)
12 Julius Schmid (01.06.2001) – SpVgg Unterhaching (GER)
Kaitsjad
2 Patrik Raitanen (13.06.2001) – Liverpool FC (ENG)
3 Julius Perälä (29.09.2001) – Pallo-Iirot
4 Noah Nurmi (06.02.2001) – Esbjerg fB (DEN)
5 Seth Saarinen (05.05.2001) – HJK
14 Tony Miettinen (23.09.2002) – KuPS
16 Joel Laitinen (18.04.2001) – PEPO
18 Joonatan Laine (11.06.2001) – FC Honka
Poolkaitsjad
6 Oskari Sallinen (22.06.2001) – FC Groningen (NED)
7 Axel Vidjeskog (14.04.2001) – FF Jaro
8 Pyry Hannola (21.10.2001) – FC Midtjylland (DEN)
11 Arlind Sejdiu (11.08.2001) – FC Honka
15 Otto Ollikainen (22.01.2001) – HJK
17 Robbie Azodo (23.04.2001) – FC Honka
19 Janne-Pekka Laine (25.01.2001) – Ilves
20 Julius Tauriainen (18.04.2001) – HJK
Ründajad
9 Terry Ablade (12.10.2001) – Fulham FC (ENG)
10 Maximo Tolonen (04.03.2001) – SJK
13 Jeremiah Streng (08.11.2001) – SJK
Peatreener: Kai Nyyssönen
Treener: Juho Rantala
Väravavahtide treener: Jani Meriläinen
Videoanalüütik: Kalle Marjamäki
Füsioterapeut: Niklas Virtanen
Varustaja: Sami Miettinen
Läti koondis:
Väravavahid
Ivans Dubodelovs (08.02.2001) – BFC Daugavpils
Ignatijs Kolesniks (08.06.2001) – FK Ventspils
Sergejs Vilkovs (03.09.2002) – RFS
Kaitsjad
Gabriels Kirkils (24.05.2001) – FS Metta
Dmitrijs Rakuls (21.02.2002) – BFC Daugavpils
Kristers Daniels Libeks (04.04.2001) – FK Liepāja
Daniels Fedorovics (07.10.2001) – FS Metta
Deniss Žuravlovs (14.06.2001) – RFS
Roberts Zelmanis (18.04.2001) – RFS
Kirils Iljins (03.05.2001) – BFC Daugavpils
Normunds Uldrikis (29.01.2001) – FS Metta
Poolkaitsjad
Jekabs Laguns (16.01.2002) – FS Metta
Rihards Ozolinš (31.05.2001) – FS Metta
Deniss Melniks (07.09.2002) – RFS
Edgars Ivanovs (07.10.2001) – BFC Daugavpils
Roberts Magrins (24.01.2001) – BFC Daugavpils
Aleksejs Krjukovics (05.01.2001) – FS Metta
Aleksejs Buksovs (25.03.2001) – SK Super Nova
Deniss Stradinš (01.03.2001) – FK Spartaks Jurmala
Maksims Sidorovs (17.09.2001) – FK Liepaja
Niks Dusalijevs (17.01.2001) – FK Ventspils
Ründajad
Raimonds Krollis (28.10.2001) – FS Metta
Glebs Cvetkovs (06.02.2002) – Ascoli Calcio (ITA)
Peatreener: Jakub Dovalil
Abitreener: Viktors Mazurs
Väravavahtide treener: Vjaceslavs Dusmanovs
Arst: Anatolijs Makejevs
Füsioterapeut: Sergejs Pecnikovs
Mänedžer: Nikita Rjabokons
Konsultant: Jurijs Popkovs
Leedu koondis:
Väravavahid
1 Kajus Urbietis (08.04.2001) – FC Džiugas
12 Povilas Survila (27.02. 2001) – Stumbras
Kaitsjad
13 Modestas Vainikaitis (25.01.2002) – FA Šiauliai
23 Egidijus Dusevicius (26.04. 2001) – Riteriai
17 Matas Dedura (17.05.2002) – Kauno SM Tauras
4 Vakaris Kaleda (02.05.2001) – Dainava
3 Žygimantas Baltrunas (11.03.2001) – Padova (ITA)
7 Valdas Paulauskas (04.02.2001) – Riteriai
Poolkaitsjad
16 Deividas Puodžiunas (30.07.2002) – FA Šiauliai
6 Eugene Park (20.02.2001) – FC Hurth (GER)
5 Augustas Valukonis (08.08.2001) – FK Vidzgiris
8 Deimantas Rimpa (13.03.2002) – Spal (ITA)
18 Kristianas Belousas (05.11.2001) – Fulham (ENG)
11 Vilius Piliukaitis (10.03.2001) – Blackburn Rovers (ENG)
14 Karolis Žebrauskas (12.06.2002) – Udinese (ITA)
10 Linas Zingertas (26.01.2002) – Hellas Verona (ITA)
15 Lukas Juodkunaitis (15.06.2001) – FK Vilnius
21 Augustas Aldonis (09.03.2001) – FK Vytis
Ründajad
20 Juozas Lubas (22.05.2002) – FC Stumbras
9 Augustinas Klimavicius (24.04.2001) – Spezia (ITA)
19 Meinardas Mikulenas (09.07.2002) – FK Žalgiris
Peatreener: Valdas Trakys
Abitreener: David Afonso
Väravavahtide treener: Algirdas Surgautas
Füsioterapeut: Karolis Šumauskas
Mänedžer: Aleksandras Jefišovas
Kohtunikud: Roomer Tarajev, Marko Liiva, Siim Rinken, Martti Pukk, Andrei Karhu, Karl Koppel.
Abikohtunikud: Egerd Pajustik, Richard Toom, Silver Sepp, Petteri Schulz, Ahti Lepp, Maikel Mikson, Thor Vaas, Rasmus Maalinn, Reigo Teearu.
4. kohtunikud: Raiki Mäng, Rait Ojanurme, Elar Tarkus, Kristjan Kattus.
### Response:
Lõuna-Eestis alustatakse U-19 Balti turniiriga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Konkurentsiamet saatis eile (kolmapäeval - toim) tõepoolest Omnivale teate järelevalvemenetluse algatamisest. Menetluse eesmärgiks on kontrollida nende postiseaduse nõuete täitmist, mis puudutavad perioodika kättetoimetamise tagamist kuuel päeval nädalas ja nn lihtkirja kättetoimetamist üleandmise päevale järgneval tööpäeval," ütles konkurentsiameti välis- ja avalike suhete osakonna juhataja Maarja Uulits ERR-ile.'
Kui amet tuvastab, et postiseadust on rikutud, ootab Omniva kaubamärki kasutavat riigifirmat Eesti Posti ettekirjutus või rahatrahv.
Eesti Post (Omniva) on viimastel nädalatel pälvinud ohtralt kriitikat. Näiteks Raplamaa omavalitsuste liit pahandas, et kui postiseaduse kohaselt peab universaalse postiteenuse osutaja tagama perioodikaväljaannete kättetoimetamise kuuel päeval nädalas üks kord päevas, siis liidu hinnangul ei ole Eesti Post suutnud 2019. aasta talve- ja kevadperioodil talle seatud kohustusi täita.
"Kui seadus nõuab väljaannete edastamist kuuel päeval nädalas, siis Raplamaal seda nõuet ei suudetud täita. Tihti on perioodika kojukanne toimunud vaid viiel päeval nädalas ja on piirkondi, kus tellitud perioodika jõudis 2019. aasta talvel-kevadel ainult kaks-kolm korda nädalas tellijate postkastidesse," tõi liidu juhatuse esimees Heiki Hepner välja.
Kriitilised olid Eesti Postiga ka Eesti meediaettevõtete liitu kuuluvate väljaannete peatoimetajad, kes pöördusid valitsuse poole palvega tagada postiseaduses sätestatud universaalse postiteenuse täitmine, eelkõige perioodika kojukanne seaduses ettenähtud päevadel ja vastavalt kvaliteedistandardile.
Peatoimetajate hinnangul on Eestis tekkinud olukord, kus mitmes piirkonnas ei jõua post tellijateni mitme päeva jooksul ja seetõttu on hakanud lugejad ajalehtede tellimustest loobuma.
"Anname endale aru Omniva majandusprobleemidest, kuid eelmisel aastal suurendas riik maakojukande dotatsiooni poole miljoni euro võrra ning nüüd on dotatsiooni suuruseks 1,8 miljonit eurot aastas," märkisid peatoimetajad.
Konkurentsiametist öeldi ERR-ile, et algatatud järelevalvemenetlus puudutab ka mõlemat pöördumist. Menetlus võib hinnanguliselt aega võtta kuni kaks ja pool kuud.
Paralleelselt korraldab konkurentsiamet konkursi leidmaks järgmiseks viieks aastaks universaalse postiteenuse osutaja kogu Eesti territooriumil. Praegu teeb seda AS Eesti Post (Omniva). Pakkumised tuleb saata konkurentsiametisse 25. juuni hommikul kella 10-ks. | Konkurentsiamet algatas Omniva üle järelevalvemenetluse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Konkurentsiamet saatis eile (kolmapäeval - toim) tõepoolest Omnivale teate järelevalvemenetluse algatamisest. Menetluse eesmärgiks on kontrollida nende postiseaduse nõuete täitmist, mis puudutavad perioodika kättetoimetamise tagamist kuuel päeval nädalas ja nn lihtkirja kättetoimetamist üleandmise päevale järgneval tööpäeval," ütles konkurentsiameti välis- ja avalike suhete osakonna juhataja Maarja Uulits ERR-ile.'
Kui amet tuvastab, et postiseadust on rikutud, ootab Omniva kaubamärki kasutavat riigifirmat Eesti Posti ettekirjutus või rahatrahv.
Eesti Post (Omniva) on viimastel nädalatel pälvinud ohtralt kriitikat. Näiteks Raplamaa omavalitsuste liit pahandas, et kui postiseaduse kohaselt peab universaalse postiteenuse osutaja tagama perioodikaväljaannete kättetoimetamise kuuel päeval nädalas üks kord päevas, siis liidu hinnangul ei ole Eesti Post suutnud 2019. aasta talve- ja kevadperioodil talle seatud kohustusi täita.
"Kui seadus nõuab väljaannete edastamist kuuel päeval nädalas, siis Raplamaal seda nõuet ei suudetud täita. Tihti on perioodika kojukanne toimunud vaid viiel päeval nädalas ja on piirkondi, kus tellitud perioodika jõudis 2019. aasta talvel-kevadel ainult kaks-kolm korda nädalas tellijate postkastidesse," tõi liidu juhatuse esimees Heiki Hepner välja.
Kriitilised olid Eesti Postiga ka Eesti meediaettevõtete liitu kuuluvate väljaannete peatoimetajad, kes pöördusid valitsuse poole palvega tagada postiseaduses sätestatud universaalse postiteenuse täitmine, eelkõige perioodika kojukanne seaduses ettenähtud päevadel ja vastavalt kvaliteedistandardile.
Peatoimetajate hinnangul on Eestis tekkinud olukord, kus mitmes piirkonnas ei jõua post tellijateni mitme päeva jooksul ja seetõttu on hakanud lugejad ajalehtede tellimustest loobuma.
"Anname endale aru Omniva majandusprobleemidest, kuid eelmisel aastal suurendas riik maakojukande dotatsiooni poole miljoni euro võrra ning nüüd on dotatsiooni suuruseks 1,8 miljonit eurot aastas," märkisid peatoimetajad.
Konkurentsiametist öeldi ERR-ile, et algatatud järelevalvemenetlus puudutab ka mõlemat pöördumist. Menetlus võib hinnanguliselt aega võtta kuni kaks ja pool kuud.
Paralleelselt korraldab konkurentsiamet konkursi leidmaks järgmiseks viieks aastaks universaalse postiteenuse osutaja kogu Eesti territooriumil. Praegu teeb seda AS Eesti Post (Omniva). Pakkumised tuleb saata konkurentsiametisse 25. juuni hommikul kella 10-ks.
### Response:
Konkurentsiamet algatas Omniva üle järelevalvemenetluse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui seni on teda ja ärimees Maris Martinsonsi süüdistatud pistise nõudmises ja vastuvõtmises, siis nüüd on sellele lisandumas ka rahepesu puudutav süüdistus, kirjutavad Bloomberg ja Läti ringhääling.
Väidetavalt on prokuratuur lisanud ühelt pangalt 250 000 euro suuruse pistise võtmisele ka süüdistuse katses sama summa ulatuses rahapesu korraldada. Kui keskpankur peaks selles süüdi mõistetama saaks teda karistada juba kuni 12-aastase vabadusekaotusega.
Pärast seda, kui Rimševicsiga seotud skandaal eelmise aasta alguses hoo sisse sai, on algatatud erinevaid uurimisi ja kohtuvaidlusi, kuid peamise ehk pistise võtmist puudutava süüdistusega pole kohtuni veel jõutud. Seega on vägagi tõenäoline, et Läti aeglase kohtumenetluse jõutakse kohtuotsuseni alles pärast detsembrit ehk aega, mil keskpankuri ametiaeg nagunii läbi saab.
Rimševics ise on kõik süüdistused tagasi lükanud ja keeldunud ka Läti keskpanga juhi kohalt tagasi astumast. Kuigi esialgu eemaldati ta kriminaalsüüdistuse tõttu ametist, leidis Euroopa Kohus hiljem, et enne kohtuotsust või põhjalike tõendite esitamist pole Rimševicsi ametiülesannete täitmiselt eemaldamine põhjendatud.
Seetõttu kehtibki alates käesoleva aasta veebruarist olukord, kus kriminaalsüüdistuse saanud Rimševics töötab Läti keskpanga presidendina ja osaleb selles ametis ka Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu liikmena.
Läti keskpanka on Rimševics juhtinud alates 2001. aastast. | Meedia: Läti keskpankur saab ka süüdistuse rahapesus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui seni on teda ja ärimees Maris Martinsonsi süüdistatud pistise nõudmises ja vastuvõtmises, siis nüüd on sellele lisandumas ka rahepesu puudutav süüdistus, kirjutavad Bloomberg ja Läti ringhääling.
Väidetavalt on prokuratuur lisanud ühelt pangalt 250 000 euro suuruse pistise võtmisele ka süüdistuse katses sama summa ulatuses rahapesu korraldada. Kui keskpankur peaks selles süüdi mõistetama saaks teda karistada juba kuni 12-aastase vabadusekaotusega.
Pärast seda, kui Rimševicsiga seotud skandaal eelmise aasta alguses hoo sisse sai, on algatatud erinevaid uurimisi ja kohtuvaidlusi, kuid peamise ehk pistise võtmist puudutava süüdistusega pole kohtuni veel jõutud. Seega on vägagi tõenäoline, et Läti aeglase kohtumenetluse jõutakse kohtuotsuseni alles pärast detsembrit ehk aega, mil keskpankuri ametiaeg nagunii läbi saab.
Rimševics ise on kõik süüdistused tagasi lükanud ja keeldunud ka Läti keskpanga juhi kohalt tagasi astumast. Kuigi esialgu eemaldati ta kriminaalsüüdistuse tõttu ametist, leidis Euroopa Kohus hiljem, et enne kohtuotsust või põhjalike tõendite esitamist pole Rimševicsi ametiülesannete täitmiselt eemaldamine põhjendatud.
Seetõttu kehtibki alates käesoleva aasta veebruarist olukord, kus kriminaalsüüdistuse saanud Rimševics töötab Läti keskpanga presidendina ja osaleb selles ametis ka Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu liikmena.
Läti keskpanka on Rimševics juhtinud alates 2001. aastast.
### Response:
Meedia: Läti keskpankur saab ka süüdistuse rahapesus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eskiisprojekti järgi pidi Tulika tänava Paldiski maantee poolsesse otsa pärast rekonstrueerimist jääma praeguse kahe sõiduraja asemel ainult üks rada autodele, selle kõrvale aga rajatama puuderida ja kergliiklustee.
Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe ütles ERR-ile, et arutelu projekti üle käib ja tema teada otsitakse praegu optimaalset lahendust.
Esialgu plaaniti tänav rekonstrueerida juba sellel aastal, kuid Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Reio Vesialliku sõnul tõenäoliselt tänavu siiski ehitustöödeni ei jõuta. Projekteerimisega ollakse lõppfaasis, kuid milline on täpne lahendus, tema sõnul veel öelda ei saa.
"Projekteerimine on keeruline - seal on ajaloolised majad ühes tänavaservas ja üsna palju tehnovõrke, millega tuleb arvestada. Projekti koostamisega saame sellel aastal hakkama, aga see on jäänud hea lahenduse leidmise protsessi natuke pidama," tõdes ta.
Vesialliku sõnul on analüüsitud mullu valminud Haabersti liiklussõlme mõjusid Tulika tänava liikluskoormusele ja uurimistööst selgus, et sõiduradade arvu Tulika tänaval pole mõistlik muuta.
"Lähtume kogu olemasolevast infost. See muidugi tähendab, et lisaks Tulika tänavale tuleb üle vaadata ka teisi ristmikke ja vajadusel liiklejaid ümber suunata, nende liikumistrajektoori muuta," lausus kommunaalameti asejuht. | Plaan Tallinnas Tulika tänavalt üks sõidurada kaotada ei pruugi teostuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eskiisprojekti järgi pidi Tulika tänava Paldiski maantee poolsesse otsa pärast rekonstrueerimist jääma praeguse kahe sõiduraja asemel ainult üks rada autodele, selle kõrvale aga rajatama puuderida ja kergliiklustee.
Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe ütles ERR-ile, et arutelu projekti üle käib ja tema teada otsitakse praegu optimaalset lahendust.
Esialgu plaaniti tänav rekonstrueerida juba sellel aastal, kuid Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Reio Vesialliku sõnul tõenäoliselt tänavu siiski ehitustöödeni ei jõuta. Projekteerimisega ollakse lõppfaasis, kuid milline on täpne lahendus, tema sõnul veel öelda ei saa.
"Projekteerimine on keeruline - seal on ajaloolised majad ühes tänavaservas ja üsna palju tehnovõrke, millega tuleb arvestada. Projekti koostamisega saame sellel aastal hakkama, aga see on jäänud hea lahenduse leidmise protsessi natuke pidama," tõdes ta.
Vesialliku sõnul on analüüsitud mullu valminud Haabersti liiklussõlme mõjusid Tulika tänava liikluskoormusele ja uurimistööst selgus, et sõiduradade arvu Tulika tänaval pole mõistlik muuta.
"Lähtume kogu olemasolevast infost. See muidugi tähendab, et lisaks Tulika tänavale tuleb üle vaadata ka teisi ristmikke ja vajadusel liiklejaid ümber suunata, nende liikumistrajektoori muuta," lausus kommunaalameti asejuht.
### Response:
Plaan Tallinnas Tulika tänavalt üks sõidurada kaotada ei pruugi teostuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tahan arenguhüpet. Olen olnud [seoses magistriõpingutega Londonis] Eestist ära ja tean, et natuke aega eemal olek võib lisada inimesele seda, mida ainult kodus oma tööd tehes ei pruugi lisanduda," ütles Simson ERR-ile.
Kui suured on aga Siim Kallase ja Andrus Ansipi volinikusaapad, mis nad jätavad?
"Need on teistsugused. Need on meeste kingad, mis mulle lõike poolest ei sobigi. Need on endiste peaministrite jäljed," nentis Simson.
Tema sõnul ei ole teada, kas sellist positsiooni nagu on Ansipil, Euroopa Komisjoni järgmine president üldse loob.
"Omal ajal, kui Siim Kallas oli komisjoni asepresident, kuulus tema alla ka üks peadirektoraat, Ansip aga koordineerib teisi volinikke, kelle all on direktoraadid. See, mida järgmine president tööülesanneteks laiali jaotab, et kõigil volinikel oleks mõtestatud tegevus, on täna veel teadmata. Järgmine presidentki on teadmata."
Simson tunnistas, et komisjonis sooviks ta katta mõnda valdkonda, mida ta Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal tollase majandus- ja taristuministrina kattis. Neid valdkondi oli kolm: esiteks majandusareng, ettevõtlus ja tööstus, teiseks energeetika ja kolmandaks transport.
Spekulatsioonile, et sügiseks on Eestis uus valitsus ja Kaja Kallas võib tema volinikuks nimetamise ümber vaadata, vastas Simson, et ei tasu ette muretseda.
"Siis, järelikult, on see millegi jaoks hea. Sellepärast ei tasu ette muretseda, kuigi eestlastel on üldse kombeks kõiki asju ette muretseda ja valdavalt need halvad asjad ei juhtu."
Novembrini on ametis Jean-Claude Junckeri juhitud Euroopa Komisjon. Seetõttu läheb Simson Brüsselisse esialgu vaid üleminekumeeskonnaga ehk tal ei ole ka kabinetiülemat.
"Olen pidanud küll eelläbirääkimisi ja lausa upun sümpaatsete inimeste CV-desse, kes kõik on valmis tulema minu kabinetti tööle. See on oluline valik. Arvan, et seni olen elus teinud häid valikuid ja kaasvõitlejad on alati mulle midagi lisanud, teinud ka mind seeläbi tugevamaks. Seda [nüüdset] valikut ei kavatse ma teha kuidagi kergekäelisemalt."
Esialgu tulevad Simsoniga Eestist kaasa kaks inimest, ülejäänud meeskonna leiab ta Brüsseli kogemusega inimeste seast.
"Minu pikaaegsed nõunikud Peeter Kadarik ja Jaan Männik, nad on olnud minuga nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ajal kui ka enne seda. /.../ Loomulikult on ka selged reeglid: eestlaste arv on [Eestist pärit voliniku] kabinetis karmilt piiratud, volinik peab palkama Euroopa Liidu teistest kodakondsusest nõunikke ja ka kabineti juhtkonnas peab olema üks inimene, kes ei oma Eesti kodakondsust."
Simsoni sõnul hakkavad tema Eestist lahkumise järel suve keskpaigas esialgu riigikogu keskfraktsiooni juhtimise eest vastutama selle aseesimehed Kersti Sarapuu ja Siret Kotka-Repinski. | Kadri Simson voliniku ametist: tahan arenguhüpet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tahan arenguhüpet. Olen olnud [seoses magistriõpingutega Londonis] Eestist ära ja tean, et natuke aega eemal olek võib lisada inimesele seda, mida ainult kodus oma tööd tehes ei pruugi lisanduda," ütles Simson ERR-ile.
Kui suured on aga Siim Kallase ja Andrus Ansipi volinikusaapad, mis nad jätavad?
"Need on teistsugused. Need on meeste kingad, mis mulle lõike poolest ei sobigi. Need on endiste peaministrite jäljed," nentis Simson.
Tema sõnul ei ole teada, kas sellist positsiooni nagu on Ansipil, Euroopa Komisjoni järgmine president üldse loob.
"Omal ajal, kui Siim Kallas oli komisjoni asepresident, kuulus tema alla ka üks peadirektoraat, Ansip aga koordineerib teisi volinikke, kelle all on direktoraadid. See, mida järgmine president tööülesanneteks laiali jaotab, et kõigil volinikel oleks mõtestatud tegevus, on täna veel teadmata. Järgmine presidentki on teadmata."
Simson tunnistas, et komisjonis sooviks ta katta mõnda valdkonda, mida ta Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal tollase majandus- ja taristuministrina kattis. Neid valdkondi oli kolm: esiteks majandusareng, ettevõtlus ja tööstus, teiseks energeetika ja kolmandaks transport.
Spekulatsioonile, et sügiseks on Eestis uus valitsus ja Kaja Kallas võib tema volinikuks nimetamise ümber vaadata, vastas Simson, et ei tasu ette muretseda.
"Siis, järelikult, on see millegi jaoks hea. Sellepärast ei tasu ette muretseda, kuigi eestlastel on üldse kombeks kõiki asju ette muretseda ja valdavalt need halvad asjad ei juhtu."
Novembrini on ametis Jean-Claude Junckeri juhitud Euroopa Komisjon. Seetõttu läheb Simson Brüsselisse esialgu vaid üleminekumeeskonnaga ehk tal ei ole ka kabinetiülemat.
"Olen pidanud küll eelläbirääkimisi ja lausa upun sümpaatsete inimeste CV-desse, kes kõik on valmis tulema minu kabinetti tööle. See on oluline valik. Arvan, et seni olen elus teinud häid valikuid ja kaasvõitlejad on alati mulle midagi lisanud, teinud ka mind seeläbi tugevamaks. Seda [nüüdset] valikut ei kavatse ma teha kuidagi kergekäelisemalt."
Esialgu tulevad Simsoniga Eestist kaasa kaks inimest, ülejäänud meeskonna leiab ta Brüsseli kogemusega inimeste seast.
"Minu pikaaegsed nõunikud Peeter Kadarik ja Jaan Männik, nad on olnud minuga nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ajal kui ka enne seda. /.../ Loomulikult on ka selged reeglid: eestlaste arv on [Eestist pärit voliniku] kabinetis karmilt piiratud, volinik peab palkama Euroopa Liidu teistest kodakondsusest nõunikke ja ka kabineti juhtkonnas peab olema üks inimene, kes ei oma Eesti kodakondsust."
Simsoni sõnul hakkavad tema Eestist lahkumise järel suve keskpaigas esialgu riigikogu keskfraktsiooni juhtimise eest vastutama selle aseesimehed Kersti Sarapuu ja Siret Kotka-Repinski.
### Response:
Kadri Simson voliniku ametist: tahan arenguhüpet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raamatu väljaandja, Helios Kirjastuse esindaja Argo Peepsoni sõnul ei ole Ratasepast koostatav raamat tavapärane elulooraamat, vaid motivatsiooniraamat, mis avab ultratriatleeti kui üleilmset fenomeni.
"Rait ja tema katsumused näitavad meile, et kõik ja rohkemgi veel, on võimalik," ütles Peepson, kelle sõnul on see raamat kõigile, kes elus väiksemaid või suuremaid eesmärke seadnud ja neid ületanud.
Aktiivsemalt spordiga tegelejatele sisaldaks raamat kindlasti palju, millest eeskuju võtta ja mida tähele panna, et sellise võimekuseni jõuda. Muuhulgas tuleb juttu nii treeningutest kui ka toitumisest, aga eelkõige vaimsest ettevalmistusest.
Inimestele, kes ise väga suured spordifännid ei ole, oleks see raamat innustav ja energiatsüstiv lugemine. "Vägeva tahte- ja vaimujõuga suudab inimene ka seda, milleks ta end kunagi võimeliseks pole pidanud. Raidu lugu näitab, et sellise suutlikkuseni jõudmiseks ei pea pärinema olümpiavõitjate perekonnast. Alustamiseks ei pea isegi eriline spordihuviline olema – vaja on vaid tahte- ja otsusekindlust," kirjeldas Peepson.
Ratasepp on nõus, et kõik on kinni inimese enda motiveerituses ja tahtejõus: "Kuus aastat tagasi ma ei uskunud, et mu keha on võimeline selliseid meeletuid distantse järjest läbima. Nüüd, kus mu mõttemaailm on muutunud ja ma olen seda omal nahal kogenud, võin kinnitada, et see on lihtsam kui kõrvaltvaatajale tundub. Täna ei ole enam küsimus selles, kui kaugele on mu keha võimeline füüsiliselt minema, vaid kuidas see mõte endale oma peas maha müüa," kirjeldab Ratasepp, kes räägib oma mõtete ja vaimujõu treenimisest raamatus lähemalt.
Rait Ratasepa esimene ultratriatlon oli 2014. aastal IUTA maailma karika sarja kuulunud kahekordne ultratriatlon Ungaris. Siis kulus tal 7,6 km ujumise, 360 km rattasõidu ja 84,4 km jooksuks 22 tundi, 17 minutit ja 56 sekundit. Tänavu, viis aastat hiljem, võtab Ratasepp ette 40-kordse ultratriatloni, kus läbib 40 järjestikusel päeval ühe täispika triatloni.
Ultrasportlasest ja tema kujunemisest räägivad raamatus teiste hulgas ka tema lähedased, sõbrad, toetajad ja kolleegid. Raamat jõuab lugejateni detsembrikuus, pärast hooaja suurkatsumuse läbimist. | Ultramees Rait Ratasepast ilmub raamat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raamatu väljaandja, Helios Kirjastuse esindaja Argo Peepsoni sõnul ei ole Ratasepast koostatav raamat tavapärane elulooraamat, vaid motivatsiooniraamat, mis avab ultratriatleeti kui üleilmset fenomeni.
"Rait ja tema katsumused näitavad meile, et kõik ja rohkemgi veel, on võimalik," ütles Peepson, kelle sõnul on see raamat kõigile, kes elus väiksemaid või suuremaid eesmärke seadnud ja neid ületanud.
Aktiivsemalt spordiga tegelejatele sisaldaks raamat kindlasti palju, millest eeskuju võtta ja mida tähele panna, et sellise võimekuseni jõuda. Muuhulgas tuleb juttu nii treeningutest kui ka toitumisest, aga eelkõige vaimsest ettevalmistusest.
Inimestele, kes ise väga suured spordifännid ei ole, oleks see raamat innustav ja energiatsüstiv lugemine. "Vägeva tahte- ja vaimujõuga suudab inimene ka seda, milleks ta end kunagi võimeliseks pole pidanud. Raidu lugu näitab, et sellise suutlikkuseni jõudmiseks ei pea pärinema olümpiavõitjate perekonnast. Alustamiseks ei pea isegi eriline spordihuviline olema – vaja on vaid tahte- ja otsusekindlust," kirjeldas Peepson.
Ratasepp on nõus, et kõik on kinni inimese enda motiveerituses ja tahtejõus: "Kuus aastat tagasi ma ei uskunud, et mu keha on võimeline selliseid meeletuid distantse järjest läbima. Nüüd, kus mu mõttemaailm on muutunud ja ma olen seda omal nahal kogenud, võin kinnitada, et see on lihtsam kui kõrvaltvaatajale tundub. Täna ei ole enam küsimus selles, kui kaugele on mu keha võimeline füüsiliselt minema, vaid kuidas see mõte endale oma peas maha müüa," kirjeldab Ratasepp, kes räägib oma mõtete ja vaimujõu treenimisest raamatus lähemalt.
Rait Ratasepa esimene ultratriatlon oli 2014. aastal IUTA maailma karika sarja kuulunud kahekordne ultratriatlon Ungaris. Siis kulus tal 7,6 km ujumise, 360 km rattasõidu ja 84,4 km jooksuks 22 tundi, 17 minutit ja 56 sekundit. Tänavu, viis aastat hiljem, võtab Ratasepp ette 40-kordse ultratriatloni, kus läbib 40 järjestikusel päeval ühe täispika triatloni.
Ultrasportlasest ja tema kujunemisest räägivad raamatus teiste hulgas ka tema lähedased, sõbrad, toetajad ja kolleegid. Raamat jõuab lugejateni detsembrikuus, pärast hooaja suurkatsumuse läbimist.
### Response:
Ultramees Rait Ratasepast ilmub raamat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sevtšuk ütles "Terevisioonis", et praegu Reidi tee ümber käivat arutelu tuleks vaadata laiemalt. "Reidi tee on praegu üks sümptom või üks oluline värviline näide Eesti ja eriti Tallinna liikluskorraldusest."
Teadlaste uuring, mis pole avalik
Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste koostatud uuringu teate kohaselt väheneks kärbitud sõiduradade plaani korral tipptundidel ristmike summaarne ooteaeg algse variandi puhul vähemalt kaks korda. Paraku ei ole tehnikaülikool ega uuringu tellinud Tallinna linnavalituse seda dokumenti avalikustanud ega andnud seda ka Andres Sevtšuki küsimise peale. "See on huvitav, et on tekkinud avalik arutelu dokumendi üle, mida peaaegu keegi näinud ei ole," nentis Sevtšuk.
Tallinnal on Sevtšuki hinnangul olnud viimastel aastatel strateegia, et mida suuremad ummikud, seda suuremad teed. "Me nagu üritame ennast välja ehitada ummikutest. See kogemus on paljudes maailma linnades väga tuttav, Eesti ei ole siin midagi erilist." Kui liiklust ravida suuremate teedega, sarnaneb see olukorrale, kus ülekaalulist püütakse ravida püksirihmaga, nentis Sevtšuk.
"Me nagu üritame ennastvälja ehitada ummikutest."
"Mida rohkem ruumi me autodele ehitame, seda rohkem ka autosid tuleb. Selle nimi on inglise keeles induced demand ehk pakkumise poolt tekitatud nõudlus," selgitas Sevtšuk.
Sevtšuki hinnangul vajab Tallinn paradigma muutust, kus eesmärk oleks suurendada ühistranspordiga liikumise osakaalu, mitte suurendada liiklusmahtu tänavatel.
Laiendatud Järvevana teel on jätkuvalt ummikud
Reidi tee puhul on kasutatud kikilipsu metafoori, kus mõlemal pool on tee lai, kuid Russalka juures on kitsaskoht, mis omakorda tekitab ummikuid. Sevtšuki sõnul on rida näiteid, kus tee laiendamisega on üritatud tee läbilaskvust parandada, kuid nende puhul ilmneb, et kui isegi esimese kuue kuu jooksul võib olukord ajutiselt paraneda, siis sealt edasi tuleb autosid järjest juurde ning ummikud tulevad taas.
"Järvevana tee on ehitatud suuremaks läbilaskeks ja Järvevana tee ummikud ei ole kuhugi kadunud – on tagasi tulnud ja veel suurema järjekorraga"
"Meil on ka Tallinnast selline kogemus. Meil on Järvevana tee ehitatud suuremaks läbilaskeks ja Järvevana tee ummikud ei ole kuhugi kadunud – on tagasi tulnud ja veel suurema järjekorraga. Samas suunas on liikumas Haabersti rist."
Sevtšuki sõnul on ainus viis ummikuid vähendada arendada liikumisviise, mis võtavad vähem ruumi inimese kohta ning need on reeglina ühistransport või jalgrattaga ja jalgsi liikumine.
Lahendus
Siinkohal võiks ju tasuta ühistransport olla hea lahendus, Sevtšuk aga lisab siia, et tegu on kahe otsaga asjaga: "Linnaeelarvest väga suur osa läheb ühistranspordi doteerimiseks ja selle arvelt ei ole väga olnud võimalik ühistranspordivõrku sisuliselt parandada."
Ühistranspordi graafikutes on küll tehtud parandusi, kuid tarvis oleks suure võimekusega liine, mis ühendaksid suuri elamispiirkondi töökohtadega. Need võiksid olla näiteks Mustamäe, Lasnamäe ja Pirita trammiliinid.
Tallinnale on pikas perspektiivis oluline suunata veoautode transiitliiklus kesklinnast välja, näiteks Muuga sadamasse, kus see võimekus on juba olemas. "See argument, et me peame kesklinna ehitama magistraali, et neid autosid toetada, on ajutine, ning me peaksime mõtlema pikemas perspektiivis, mida see tähendab kesklinnale, kinnisvaraarendusele sadama ääres ja kogu sellele võimalusele, et Tallinna kesklinn liiguks mere äärde." | Teadlane: mida rohkem teid me autodele ehitame, seda rohkem autosid tuleb | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sevtšuk ütles "Terevisioonis", et praegu Reidi tee ümber käivat arutelu tuleks vaadata laiemalt. "Reidi tee on praegu üks sümptom või üks oluline värviline näide Eesti ja eriti Tallinna liikluskorraldusest."
Teadlaste uuring, mis pole avalik
Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste koostatud uuringu teate kohaselt väheneks kärbitud sõiduradade plaani korral tipptundidel ristmike summaarne ooteaeg algse variandi puhul vähemalt kaks korda. Paraku ei ole tehnikaülikool ega uuringu tellinud Tallinna linnavalituse seda dokumenti avalikustanud ega andnud seda ka Andres Sevtšuki küsimise peale. "See on huvitav, et on tekkinud avalik arutelu dokumendi üle, mida peaaegu keegi näinud ei ole," nentis Sevtšuk.
Tallinnal on Sevtšuki hinnangul olnud viimastel aastatel strateegia, et mida suuremad ummikud, seda suuremad teed. "Me nagu üritame ennast välja ehitada ummikutest. See kogemus on paljudes maailma linnades väga tuttav, Eesti ei ole siin midagi erilist." Kui liiklust ravida suuremate teedega, sarnaneb see olukorrale, kus ülekaalulist püütakse ravida püksirihmaga, nentis Sevtšuk.
"Me nagu üritame ennastvälja ehitada ummikutest."
"Mida rohkem ruumi me autodele ehitame, seda rohkem ka autosid tuleb. Selle nimi on inglise keeles induced demand ehk pakkumise poolt tekitatud nõudlus," selgitas Sevtšuk.
Sevtšuki hinnangul vajab Tallinn paradigma muutust, kus eesmärk oleks suurendada ühistranspordiga liikumise osakaalu, mitte suurendada liiklusmahtu tänavatel.
Laiendatud Järvevana teel on jätkuvalt ummikud
Reidi tee puhul on kasutatud kikilipsu metafoori, kus mõlemal pool on tee lai, kuid Russalka juures on kitsaskoht, mis omakorda tekitab ummikuid. Sevtšuki sõnul on rida näiteid, kus tee laiendamisega on üritatud tee läbilaskvust parandada, kuid nende puhul ilmneb, et kui isegi esimese kuue kuu jooksul võib olukord ajutiselt paraneda, siis sealt edasi tuleb autosid järjest juurde ning ummikud tulevad taas.
"Järvevana tee on ehitatud suuremaks läbilaskeks ja Järvevana tee ummikud ei ole kuhugi kadunud – on tagasi tulnud ja veel suurema järjekorraga"
"Meil on ka Tallinnast selline kogemus. Meil on Järvevana tee ehitatud suuremaks läbilaskeks ja Järvevana tee ummikud ei ole kuhugi kadunud – on tagasi tulnud ja veel suurema järjekorraga. Samas suunas on liikumas Haabersti rist."
Sevtšuki sõnul on ainus viis ummikuid vähendada arendada liikumisviise, mis võtavad vähem ruumi inimese kohta ning need on reeglina ühistransport või jalgrattaga ja jalgsi liikumine.
Lahendus
Siinkohal võiks ju tasuta ühistransport olla hea lahendus, Sevtšuk aga lisab siia, et tegu on kahe otsaga asjaga: "Linnaeelarvest väga suur osa läheb ühistranspordi doteerimiseks ja selle arvelt ei ole väga olnud võimalik ühistranspordivõrku sisuliselt parandada."
Ühistranspordi graafikutes on küll tehtud parandusi, kuid tarvis oleks suure võimekusega liine, mis ühendaksid suuri elamispiirkondi töökohtadega. Need võiksid olla näiteks Mustamäe, Lasnamäe ja Pirita trammiliinid.
Tallinnale on pikas perspektiivis oluline suunata veoautode transiitliiklus kesklinnast välja, näiteks Muuga sadamasse, kus see võimekus on juba olemas. "See argument, et me peame kesklinna ehitama magistraali, et neid autosid toetada, on ajutine, ning me peaksime mõtlema pikemas perspektiivis, mida see tähendab kesklinnale, kinnisvaraarendusele sadama ääres ja kogu sellele võimalusele, et Tallinna kesklinn liiguks mere äärde."
### Response:
Teadlane: mida rohkem teid me autodele ehitame, seda rohkem autosid tuleb |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikohtu otsus kohustab maksu- ja tolliametit maksma Kert Kingole välja kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise teenistusest õigusvastase vabastamise eest ja teenistusest õigusvastase kõrvaldamise tõttu saamata jäänud palga.
Riigikohus jättis osaliselt rahuldamata Kert Kingo kahjunõuded. Samuti ei leidnud riigikohus, et Kingot oleks maksumenetlusega viivitamises valesti süüdistatud. Riigikohtu otsuses seisab, et varasemad kohtuastmed on selles küsimuses õigesti leidnud, et maksu- ja tolliamet on Kingo distsiplinaarsüüteo õigesti tuvastanud.
Riigikohtu halduskolleegium otsustas, et maksu- ja tolliametis (MTA) arenguvestlust salaja salvestades ja salvestist edastades ei käitunud Kingo õigusvastaselt. Nii hindas riigikohus, et õigusvastane oli Kingo teenistusest vabastamine salaja salvestamise ja salvestise edastamise tõttu. Kuivõrd Kingo salvestas ja edastas vestluse salvestise eesmärgiga tõendada töökiusamist, kaalub riigikohtu hinnangul tema õigustatud huvi tõendada töökiusamist üles vestlust pidanud MTA ametnike huvid.
Riigikohtusse jõudnud haldusasjas vaidlesid Kingo ja MTA selle üle, kas kaebaja võis salaja salvestada temaga peetud arenguvestlust ning edastada selle salvestise MTA peadirektorile ja sisekontrolli osakonnale, tõendamaks töökiusamist. Uurimine töökiusamist ei tuvastanud, kuid MTA vabastas arenguvestluse salvestanud ja edastanud kaebaja distsiplinaarkaristuse korras teenistusest põhjusel, et ta rikkus sel ajal kehtinud isikuandmete kaitse seadust, sest ei küsinud arenguvestlust pidanud MTA ametnikelt nõusolekut vestluse salvestamiseks.
Riigikohus selgitas, et Eesti seadusandja polnud andmekaitsedirektiivi korrektselt üle võtnud. Andmekaitsedirektiiv nõudis liikmesriikidelt, et sätestataks võimalus töödelda isikuandmeid ka isiku ülekaalukate õigustatud huvide elluviimiseks. Sellist õiguslikku alust Eesti seadused ette ei näinud. Seetõttu tugines riigikohus kaebuse lahendamisel vahetult direktiivile.
Riigikohtu hinnangul oli kaebajal kaalukas õigustatud huvi saada väidetava töökiusamise tõendamiseks vajalikke tõendeid, et nõuda sellise käitumise lõpetamist. Kuivõrd töökiusamine on sageli varjatud iseloomuga ja seda võib olla keeruline tõendada, hindas riigikohus, et Kingo õigustatud huvi tõendada väidetavat ebavõrdset ja väärikust alandavat kohtlemist oli kaalukam vestlust pidanud MTA ametnike huvidest.
Halduskohus tunnistas kõnealuse kohtuasja kaebaja eraelu kaitseks kinniseks. Kuna riigikohtu hinnangul ei sisalda neljapäevane kohtuotsus kaebaja eraelu puutumatust kahjustavat teavet, otsustas riigikohus selle avaldada piiranguteta.
Kingo töötas maksu- ja tolliametis (MTA) tulude osakonna sissenõudmise erimenetluse talituse juristina kuus aastat, kuid lahkus sealt vaidlusega 2017. aastal, kui amet karistas teda distsiplinaarkorras, vähendades naise töötasu 20 protsenti.
Kingo vaidlustas käskkirja ning distsiplinaarkaristus tühistati. Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Rainer Laurits selgitas 13. mai Postimehes, et tõepoolest otsustas MTA omal ajal formaalsete rikkumise tõttu vastava käskkirja kehtetuks tunnistada, kuid sellega vaidlus ei lõppenud ning jõudis välja riigikohtuni. | Kingo vaidlus MTA-ga arenguvestluse salvestamise pärast sai riigikohtus lahendi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikohtu otsus kohustab maksu- ja tolliametit maksma Kert Kingole välja kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise teenistusest õigusvastase vabastamise eest ja teenistusest õigusvastase kõrvaldamise tõttu saamata jäänud palga.
Riigikohus jättis osaliselt rahuldamata Kert Kingo kahjunõuded. Samuti ei leidnud riigikohus, et Kingot oleks maksumenetlusega viivitamises valesti süüdistatud. Riigikohtu otsuses seisab, et varasemad kohtuastmed on selles küsimuses õigesti leidnud, et maksu- ja tolliamet on Kingo distsiplinaarsüüteo õigesti tuvastanud.
Riigikohtu halduskolleegium otsustas, et maksu- ja tolliametis (MTA) arenguvestlust salaja salvestades ja salvestist edastades ei käitunud Kingo õigusvastaselt. Nii hindas riigikohus, et õigusvastane oli Kingo teenistusest vabastamine salaja salvestamise ja salvestise edastamise tõttu. Kuivõrd Kingo salvestas ja edastas vestluse salvestise eesmärgiga tõendada töökiusamist, kaalub riigikohtu hinnangul tema õigustatud huvi tõendada töökiusamist üles vestlust pidanud MTA ametnike huvid.
Riigikohtusse jõudnud haldusasjas vaidlesid Kingo ja MTA selle üle, kas kaebaja võis salaja salvestada temaga peetud arenguvestlust ning edastada selle salvestise MTA peadirektorile ja sisekontrolli osakonnale, tõendamaks töökiusamist. Uurimine töökiusamist ei tuvastanud, kuid MTA vabastas arenguvestluse salvestanud ja edastanud kaebaja distsiplinaarkaristuse korras teenistusest põhjusel, et ta rikkus sel ajal kehtinud isikuandmete kaitse seadust, sest ei küsinud arenguvestlust pidanud MTA ametnikelt nõusolekut vestluse salvestamiseks.
Riigikohus selgitas, et Eesti seadusandja polnud andmekaitsedirektiivi korrektselt üle võtnud. Andmekaitsedirektiiv nõudis liikmesriikidelt, et sätestataks võimalus töödelda isikuandmeid ka isiku ülekaalukate õigustatud huvide elluviimiseks. Sellist õiguslikku alust Eesti seadused ette ei näinud. Seetõttu tugines riigikohus kaebuse lahendamisel vahetult direktiivile.
Riigikohtu hinnangul oli kaebajal kaalukas õigustatud huvi saada väidetava töökiusamise tõendamiseks vajalikke tõendeid, et nõuda sellise käitumise lõpetamist. Kuivõrd töökiusamine on sageli varjatud iseloomuga ja seda võib olla keeruline tõendada, hindas riigikohus, et Kingo õigustatud huvi tõendada väidetavat ebavõrdset ja väärikust alandavat kohtlemist oli kaalukam vestlust pidanud MTA ametnike huvidest.
Halduskohus tunnistas kõnealuse kohtuasja kaebaja eraelu kaitseks kinniseks. Kuna riigikohtu hinnangul ei sisalda neljapäevane kohtuotsus kaebaja eraelu puutumatust kahjustavat teavet, otsustas riigikohus selle avaldada piiranguteta.
Kingo töötas maksu- ja tolliametis (MTA) tulude osakonna sissenõudmise erimenetluse talituse juristina kuus aastat, kuid lahkus sealt vaidlusega 2017. aastal, kui amet karistas teda distsiplinaarkorras, vähendades naise töötasu 20 protsenti.
Kingo vaidlustas käskkirja ning distsiplinaarkaristus tühistati. Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Rainer Laurits selgitas 13. mai Postimehes, et tõepoolest otsustas MTA omal ajal formaalsete rikkumise tõttu vastava käskkirja kehtetuks tunnistada, kuid sellega vaidlus ei lõppenud ning jõudis välja riigikohtuni.
### Response:
Kingo vaidlus MTA-ga arenguvestluse salvestamise pärast sai riigikohtus lahendi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui umbes pool aastat tagasi Rolf koos Kikasega laserharfi näitasid, jäi ajapuudusel üks Rolfi laul riiulile. Las ta siis saadab meid nüüd otse suvve!," jagas "Hommik Anuga" saatetiim klippi Facebookis. Rolf Roosalu ja Tiit Kikas käisid "Hommik Anuga" saates detsembri alguses.
Rolf esitas saates oma hitti "Ingel". | "Hommik Anuga" avaldas Rolf Roosalu klipi, mis saatesse ei mahtunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui umbes pool aastat tagasi Rolf koos Kikasega laserharfi näitasid, jäi ajapuudusel üks Rolfi laul riiulile. Las ta siis saadab meid nüüd otse suvve!," jagas "Hommik Anuga" saatetiim klippi Facebookis. Rolf Roosalu ja Tiit Kikas käisid "Hommik Anuga" saates detsembri alguses.
Rolf esitas saates oma hitti "Ingel".
### Response:
"Hommik Anuga" avaldas Rolf Roosalu klipi, mis saatesse ei mahtunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | VASTAB AIVAR KALLASTE
Ootan Aivar Kallastet TMK toimetusse Pika ja Voorimehe tänava nurgal, ta läheneb kiirel sammul, samal ajal kõneldes: Ma eksisin ära, pöörasin oma esimese kooli poole — kas ehk siiani harjumus sees? Kuidas me siis suhtleme: "teie", "sina", "meie"? Arvan, et "sina" kaudu tuleks ehk minult ka mõni vastus. Muidu lõpeb meie esimene kohtumine sellega, et "vastaja vaimuvaesuse tõttu avaldame ainult küsimused".
Sa lõpetasid 1977. aastal Tallinna Koreograafiakooli (praegune Tallinna Balletikool) ja asusid kohe tööle Vanemuisesse. 1990-ndate keskel töötasid aasta Soomes Aurinkobaletti trupis ja siis taas Vanemuises. Miks üks väike poiss tahab balletti õppida?
Väike poiss ei tahtnud balletti õppida. Mu koolitee oli väga ilus. Ujula, siis praegusest Aia tänavast Viru tänavat mööda raekoja platsile, siis Saia ja Börsi käik, sealt Laiale tänavale ja edasi Tallinna Esimesse Keskkooli, mis on nüüd Gustav Adolfi Gümnaasium. Ühel pühapäevahommikul viis meie tore õpetaja Aili Zõrjanova klassi Estonia teatrisse vaatama balletti "Pähklipureja". Avastasin täiesti uue maailma ja sellest tavaellu tagasi tulemine tekitas raskusi. Uurisin välja, et järgmisel pühapäeval saab taas "Pähklipurejat" vaadata. Kolmandal pühapäeval aga Mozarti "Võluflööti" — nii tuli minu ellu ooper. Teel kooli peatusin alati Vene tänava nurgal, kus oli Estonia mängukava ja mustvalged fotod etendustest. Olin just kuulnud raadiost lõiku Verdi ooperist "Trubaduur" ja avastasin, et see on repertuaaris — sealtpeale hakkasin ka õhtustel etendustel käima.
No ja nii see läks, kuni tundsin, et tahaksin saada sinna teisele poole orkestriauku. Piletöörid olid juba tuttavad, nii ma siis pöördusingi teatriinimeste poole. Mulle öeldi, et kuule, armsake, sa poiss saad alles pärast häälemurret hakata klassikalist laulu õppima, aga ehk proovid esialgu koreograafiakooli, sinna võetakse kümneaastaselt vastu. Oli vaja veel kaks aastat kannatada, enne kui sain katsetele minna. Tol ajal oli rohkesti soovijaid, konkurss kestis mitu päeva, vastuse ootamine samuti. Mind võetigi vastu ja lasti ka lõpetada.
Kes olid su õpetajad?
Kui ma, paberid kaenla all, Toompeale jõudsin, kuulsin juba eemalt, et akendest kostab midagi valjuhäälset. Võtsin kohe omaks — ah et nii õpetataksegi balletti! Minu erialaõpetaja oli armeenlane Frunze Stepanjan, lõunamaise temperamendiga, range, nõudlik, vahel halastamatu, samas toetav. Usaldasin ja uskusin teda — ta oli kui jumal taevas! Minu varasem kogemus oli vaid balleti vaatamine, selle õpetamisest sain teadmised tema kaudu. Võtsin kõik vastu. Tema metoodika oli õige — suudan end siiani vormis hoida. Tänan teda mõttes tihtipeale hommikust treeningut tehes. Koreograafiakool andis keskerihariduse, sealsamas Toompeal toimusid ka kõik muud koolitunnid. Klassijuhataja Kaie Kivilaan oli väga vahva ja oskas meid koos hoida. Tema enda sugulane lõpetas kooli, nii et ta oli kursis balleti eripäraga. Meile aga õpetas ta keemiat ja anatoomiat, nii eesti kui vene õppekeelega klassides. Levis kuuldus, et ta oli äsja Siberist tagasi tulnud ja et ta keel võib olla "kandiline" — mina ei osanud seda märgata. Värvikas ja karismaatiline oli näitlejameisterlikkuse õpetaja Arvīds Ozoliņš — läti balleti üks rajajatest. Tema rikkalikust tantsijakogemuste pagasist sain palju väärtusi kaasa — rolliloome, teatrieetika.
Nüüd, mil ma ise õpetan, on aina üllatused. Balletti õppima tulnud laps, kes on enne kolm aastat tavakoolis käinud, ei tea, kes on õpetaja ja mis on õppimine! Tuli hakata tantsutehnika selgitamisega paralleelselt ka õppimist õpetama. Esimesel aastal seadsin ülesandeks klassidistsipliini ja teisel igaühe isikliku distsipliini. Ometigi — kontsertmeister on klassis, tund toimub elava muusika saatel, mina annan õpilasele soovituse, näidates ise ette, aga parandamise asemel teatab kümneaastane: "Ma ei teinud nii!" Minu silmis on see pedagoogi mitteusaldamine. Kurb! Avakoosolekutel küsitlesin vanemaid — et kumb teist tantsib? Väideti, et laps ja et kodus ise paneb muusika mängima ja muudkui tantsib. Tunnis paraku on tema põhitegevuseks kella vaatamine ja tunni lõpu ootamine. Küll võib piinarikas olla, poolteist tundi balletiklassis, kus pole üldse huvitav! Kurb, kui vanemad elavad laste peal välja oma teostamata unistusi. Mäletan enda õpingute algusest seda mõtet, et millal me ükskord tantsima hakkame, olen ju teatris näinud, kuidas see käib. Ja tõesti, algus oli igavavõitu, jalgade positsioone õppides seisime kaua toe juures ja vaatasime seina, pedagoog suunas õigeid lihaseid kasutama, parandas jalalabade põrandale toetumist. Nii ta roomas kõik kaksteist õpilast läbi, uus positsioon ja jälle sama otsast peale. Hiljem sain aru, miks seda vaja oli — vundament sai paika, et tantsukorruseid sinna peale ehitama hakata.
Pärast kooli kohe Vanemuisesse?
Nõukogude ajal oli noorele spetsialistile garanteeritud erialane töö. Klassikalise balleti riigieksamil oli suunamiskomisjon ja meie kursuselt sai neli lõpetajat Estonia ja neli Vanemuise teatrisse töökoha. Nagu ma hiljem kuulsin, soovis Mai Murdmaa mind Tallinna ja Ülo Vilimaa Tartusse. Vilimaa oli tookord suunamiskomisjoni esimees. Kuna juba varem nägin mitmete lõpetajate pealt, et Tartusse minek on neile vastumeelne, otsustasin ennast n-ö halvemaks variandiks ette valmistada ja tegelesin sellega terve viimase kursuse. Nii ei tulnudki mingit traumat, kui olin suunamisteate kätte saanud.
Selleks, et klassikalise balletiga tegelda ja üleüldse õppima hakata, on vaja vastavaid looduslikke eeldusi, nii füüsilisi kui ka vaimseid. Olen kohanud inimesi, kes on mingil põhjusel sellesse kooli sattunud ja teatrisse tulles minult küsinud, kus ma olen õppinud ja kas ka midagi märkimisväärset tantsinud. Koolis on kõigi lendude ja nimedega stend väljas! Ise teadsin õpingute ajal iga artisti nime ja lavarolle nii Estonias kui Vanemuises. Läksin kooli eesmärgiga teatrisse saada.
Mis tunne see ikkagi oli, mis sind kaheksa-aastase poisina ooperit kuulates valdas? Kas see oli ilusam, turvalisem, parem kui päris maailm? Kuidas sa kohe mõistsid seda kodeeritud keelt?
Olen väga õnnelik, et lapsena maailma tundma õppides teatri avastasin. Kes vaimustub spordist, kes kirjandusest, kes filmist jne. Mina teatrist. Igapäevaelu koos teatriga ongi minu maailm. Oopereid lauldi siis õnneks veel eesti keeles. Koode tuleb tänapäeval pigem murda, kui keelt ei tunne ja lavastused on pea peale pööratud.
Aga jah, arvatakse tõesti, et balletis on oma keel ja et iga liigutus tähendab mingit sõna — nii see tegelikult pole. Süžee tuleb esile teiste vahenditega. Klassikalise balleti puhul tähendab pas d'action tantsunumbrit, kus tegevus jätkub; divertismendi ajal lugu seiskub, artistidele antakse võimalus tantsida ja tegevus läheb hiljem edasi. Pas de deux annab esipaarile võimaluse oma virtuoossust näidata, misanstseenide ajal edastatakse lugu miimika ja žestidega. Selline on romantilise ja klassikalise balleti etenduste struktuur. Ise olen teinud palju selliseid lavastusi, kus ma ei kasuta sellist ülesehitust, vaid jutustangi kogu etenduse vältel lugu kehakeele ja miimika abil.
Aeg-ajalt leian end minemast tagasi Estonia lummuse hetkedesse; tekib seesama tunne, mis valdas mind siis, kui vaatasin "Pähklipurejat" ja muinasjutumaailm mind kaasa haaras. See oli võimas, kõik need komponendid: muusika, koreograafia, tantsijad ja visuaal, Eldor Renteri kujundus. Kord vaatasin etendust teiselt rõdult ja jäin riietehoiu sappa viimaseks. Saali uksed olid lahti, läksin korraks tagasi ja nägin eesriide avanemist — laval ei olnud enam ühtki dekoratsiooni, aga mina olin endiselt teatrimaagias. Mõtlesin, miks nad ei võiks uuesti otsast peale alustada. Viieminutine kodutee oli ümberlülitumiseks liiga lühike.
Aga ma hakkasin ennast aitama. Korjasin hoovi pealt tüdrukud kokku ja hakkasin ballette lavastama. Muidugi oli esimeseks "Pähklipureja". Tegin ise dekoratsioone ja rekvisiite, õmblesin kostüüme. Nii ma pikendasin oma väikeses, 14-ruutmeetrises toas oma teatrimaailma. See aga ei välistanud poistega pallimänge ja kogu vanalinna hoovistik oli luurekateks valla. Kuid pool seitse õhtul taandusin tagaajamistest ja suundusin Estoniasse. Kõike jõudsin.
Esimestel kooliaastatel öeldi suguvõsa üritustel ikka, et noh, tantsi nüüd. Algul oskasin kuidagi niisama ära vingerdada, aga hiljem selgitasin, et tantsu koht on teatris, loetlesin etendused üles ja kutsusin vaatama. Kõik mu sugulased on siiani truud teatrikülastajad. Käisin üle tee Pioneeride Palees Salme Lauren-Vaagi juures nukuteatrit tegemas ja Salme Kultuuripalees rahvatantsuringis. Lapsel ikka on see püsimatus, tüdineb ära ja huvi vahetub. Koreograafiakooli mineku otsuse tegin ema teadmata, kõik vajamineva korraldasin üksinda: notar kinnitas klassitunnistuse koopia, piltnik tegi fotod, arst kirjutas tõendi. Viisin paberid sisse ja alles siis ütlesin emale. Kartsin, et ta ei soostu uude kooli minekuga, nähes, et ma olin neid ringe vahetanud, aga ei olnud mingit vastuseisu. Hiljem hakkasin aru saama, kuidas ta mind aina toetas. Oli ta ju üksinda kahe eest — isal tekkis teine pere.
Oli sul ka selline staariihalus, et tahtsid esineda ja kuulsaks saada?
Ei, ei, minu ainuke soov oli sinna teatrimaailma ise sisse saada. Hiljem tajusin, et elukutsega käib kaasas ka kuulsus. Viimase pärast on eraelus üht kui teist ebameeldivat olnud — eelistan olla hall hiir. Ka ei taha ma olla liidrirollis, jään hätta, kui pean teisi juhtima. Iseennast meeleldi. Nimi- või peaosi tantsides pole minu teemaks liidristaatus, vaid oskus jutustada-tantsida konkreetse lavategelase lugu. Endast eemaldumine pakub mulle rolli loomisel ja esitamisel suurimat huvi ja naudingut. Tahaksin tulla uuena, teistsugusena, et ei öeldaks: jälle see Kallaste.
Vaatajana hindan samuti neid artiste, kes oskavad iga järgmise rolliga üllatada, olla uued või lausa äratundmatud. Paraku on kurva saatusega näitlejaid, kes satuvad teatud kindla ampluaa peale ja neid ei toodagi sealt välja. Teisalt on selliseid, kes on võrdväärselt usutavad nii komöödias kui tragöödias. Nad on sisemiselt niivõrd rikkad, et ma ei väsi neid vaatamast ja nautimast. Kullaproov on väga kõrge.
Mis tüüpi tantsija sina oled?
Mulle on külge pandud märk — karaktertantsija. Ma pole sellega nõus. Kui üldse midagi, siis erinevate karakterrollide esitaja, sest karaktertants on minu jaoks vaid üks tantsudest suurtes ballettides.
Mis on saanud Vanemuise klassikalisest balletist tänapäeval?
Klassikalise balleti etendused on praegu Vanemuise repertuaaris, nagu nad on olnud kõik need nelikümmend üks aastat, mis ma teatris olen olnud.
Kool andis balletiartisti hariduse. Ülo Vilimaa tegeles juba tollal modernse tantsuga. Seega sai teatrisse tulles hakata uusi põhimõtteid õppima: raamidesse pandud keha vabastama, väljapoole arendatud jalgu paralleelpositsioonidesse seadma, põrandatehnikaga tutvuma. Oskamatusest oli alguses siniseid plekke ja valu päris ohtralt. Väga põnev aeg oli. Esimesed tööd olid teatris Vilimaaga. Ta toimis targalt, jälgis, õppis tundma ning alles seejärel usaldas üha raskemaid ja raskemaid ülesandeid. Repetiitoritena töötasid kogenud tegijad Elena Poznjak-Kõlar ja Maie Maasik. Nii Maasik kui Vilimaa olid end ka Leningradis täiendanud — kõigilt kolmelt sain palju väärtuslikku oma tantsijatee alustamisel. Vanemuise ballett oli Vilimaa nägu ja tuntud ka NSV Liidus, nii et esietendustel olid alati kohal ka huvilised ja kriitikud väljastpoolt. Estonia ballett oli jällegi Murdmaa nägu — Eestisse tuldigi kui välismaale ja tolleaegses mõistes avangardse balleti oaasi. Nii iseloomustas üks külaline oma siinkäike.
Milline oli sel ajal balletiinimeste positsioon Tartu teiste kunstiliikide eliidi seas?
Olen kuulnud, et tol ajal olid Vilimaa balletid üliõpilaste hulgas väga populaarsed ja seotud prestiiži teemaga. Üldse oli teater siis linna elus tähtsamal kohal. Kaarel Ird juhtis, aga lasi ka teistel särada — sõnateatris olid Tooming ja Hermaküla, balletis Vilimaa; Ida Urbel lavastas oopereid-operette. Ird tegutses targalt ja kasutas oma parteilisust teatri eest võitlemiseks — suure maja ehitus, muusikakollektiivi säilimine, külalisetendused kodu- ja välismaal jne. Ta lavastas vennasvabariikide värke, et samal ajal saaks ka kunsti teha. Samas on Ird tunnistanud, et ega ta balletist aru saanud, ja tõi näitena "Don Quijote" — peaosades on hoopis teised tantsijad, mitte pealkirjajärgne nimitegelane. Ja tal oli õigus; Minkuse/Petipa originaalversioon on tõesti selline.
Kas klassikalisel balletil ja meie kaasaegsel tantsul on ka mingi filosoofiline, maailmavaateline vahe? Et üks oleks nagu vertikaalne, parem, eetilisem ja teine horisontaalne, labasem, lihtsam?
Võib-olla kellegi meelest ongi see nii. Repertuaariteatris töötades aga pean seda eeliseks, et olen saanud esitada mõlemat — olen nad endale omaseks kujundanud. Töötasin aasta Soomes moderntantsu teatris. Sinna tuli üks tütarlaps, kes oli Londonis hariduse saanud, mis tähendas, et ta valdas nii klassikat kui moderntantsu. Ta ei eitanud ega jaatanud üht ega teist, mõlemad olid temas. Imetlesin neid oskusi. Aga nüüd olen õnnelik, et minu unistus täitus — Tallinna Balletikoolis õpetatakse kaasaegset tantsu. Kevadisel galakontserdil, kui lõpetasid kaks minu endist õpilast, oli ka moderntantsu numbreid. Heldisin, kui nägin, et tantsijad oskavad maha minna ja sealt ka üles tulla — on saanud põrandaga sõbraks ja omandanud baasteadmised-oskused nüüdistantsu esitamiseks. Hiljuti tegin ka ise kaasa nende õpetaja Raho Aadla töötoas ja imetlesin selle maailma rikkust, seda, kui erinevaid väljendusvahendeid on inimkeha võimeline välja arendama. Samas tõstetakse ka klassikalises balletis latti aina kõrgemale. Võimekad tantsijad lisavad üha keerukamaid hüppeid-pöördeid-tõsteid ja kõrgemaid jalgu. Kord kuulsin balletomaanide omavahelist arutelu, kui baleriin ei suutnud jalga vastu kõrva tõsta — miks ta küll bülletääniga lavale ronis?
Eelmisel suvel vaatasin New Yorgi Metropolitan Operas ABT (American Ballet Theatre) "Don Quijote" etendust. Haritud publik teadis, kus artiste tunnustada, aplodeeris ja karjus vaimustunult. See ei lõhkunud tervikut — numbriballett! Basiliot tantsis Novosibirski kooli lõpetanud Daniil Simkin; ka tema esitas enda tehniliselt täiendatud hüppeversioone. Kuulsad on ka piruetid, mida ta teeb üle kümne, lõpetades tugijalal poolvarvastel. Ja kõike seda köitva näitlejatöö saatel. Nii ta kujuneski publiku lemmikuks. Etendust vaadates tõdesin, et see on klassika ja ei ole ka — Simkini esituses oli minu meelest kõik paigas. Ameerika koolituses on midagi teistsugust, kui meie oleme saanud Nõukogude Venemaa balletist.
On olemas klassikaline ballett — see Marius Petipa maailm —, moderntants, mis algas Isadora Duncanist, ja siis veel see päris meie kaasaegne tants, mis pole enam ka moderntants. Kuidas sa iga kord ümber lülitud, kui sa neid asju vaatad ja teed? Kuidas sa valdad kõiki neid võtmeid ja keeli?
Püüan iga kord alustada puhta lehena ja võtmeid otsin koos lavastajaga. Koreograafid kasutavad erinevaid meetodeid — kes tuleb esimesse proovi kindla nägemusega, kes alustab võtme otsimist läbi artisti isiksuse ja võimete. Et keelt vallata, võtangi ette ühe keele korraga, selle, mis on parasjagu töös, ja püüan selle esietenduseks selgeks õppida. On ette tulnud ka imelikke lavastajaid, kes leidsid võtme, millega mind hoopis lukku panna, aga jumal nendega — kõik olid külalised ja läksid oma teed, mina aga alustasin uue rolli lavateekonda. Kõik omad leidsid õige võtme: Ülo Vilimaa oli toetav kogu lavastusprotsessi jooksul, Mare Tommingasega otsisime aastakümneid mitmete lavastuste võtmeid ja leidsime ka. Ma tahtsin minna koreograafile nii lähedale kui võimalik, olla teose interpreet ja mitte jälle Aivar laval. Ilmselt ma siis midagi saavutasin ka. Kunagi öeldi minu kohta "väike Vilimaa" ja hiljemgi on mind kiidetud oskuse eest eri lavastajate keeli rääkida.
Edasi Janek Savolainen — olen osalenud kõigis tema lavastustes, nii teatri repertuaaris kui väljaspool seda. Tema küsib, kas on aega, ja mina vastan, et teeme. Tal on lõputult fantaasiat ja alati oma kindel visioon ning ta on proovideks valmistunud, vajadusel abiks fraaside kaupa paberile kirjutatud koreograafiline lahendus ja tegelaskujude käitumise põhjendused.
Ka Ruslan Stepanov lavastas kõik oma esimesed tööd mind arvestades. Tema oli õppinud Viljandis ja tuli tantsu juurde hoopis teisest maailmast ja juba välja kujunenud noorukina. Valgas, kus ta elas, ei alustatud "Pähklipurejast". Tal oli väga omapärane käekiri — see, kuidas ta liikus, lähtuvalt oma füüsise eripärast, eristus seni nähtust. Tavaliselt oli ta minuga rahulolematu, aga tuli ikka ja jälle välja uue pakkumisega. Nietzsche "Zarathustra" puhul ei teadnud ta alguses, mis tegelaskuju see minu esitatav võiks olla, kuni tuli ühtäkki andekale ideele — kleidiga Hitler. Pooleldi naine, pooleldi mees. Läks täkkesse. Mina võtsin idee kohe omaks ja tüpaaž hakkas elama. Üks kolleeg aga küsis, et kas sa tõesti paned kleidi selga! Suudan vahet teha — eraelus küll ei pane, aga laval on see tegelaskuju kostüüm.
Kas ka paljalt laval olekut võtad kui järjekordset kostüümi?
Ei, alastiolek tähendab kostüümi puudumist!
Ruslan pakkus, et teeks mulle monoetenduse. Nii sündis Gogoli "Hullumeelse päeviku" põhjal lavastus nimega "Vaikimine". Lugu rääkis tööta jäänud näitlejast, kes mängib üksi kodus oma tehtud ja tegemata rolle, n-ö lappab oma elu läbi. Tükk algas äratuskella helinaga, millele järgnes esimene stseen aluspükste väel. Olin häiritud, kuna leidsin, et selles eas pole minu keha enam publikule näitamiseks, aga lõpuks allusin lavastaja nägemusele. Pärast etendust märkis üks kriitikuproua muu hulgas, et artisti koketsed trussikud tõid balletiartisti figuuri hästi esile.
Minu erialaõpetaja oli ka väikest kasvu ja terve kooliaja tegeles ta sellega, et mind igas suunas suuremaks kasvatada. Töö kandis vilja, olen enda suureks tantsimise eest korduvalt tunnustust pälvinud. Janeki ja Ruslani n-ö väikevormide juures sai tegelda vastupidisega — piisas pilgust või sõrmeliigutusest, et vajalik edastada; tihtilugu oli publik vaid meetri kaugusel. "Vaikimise" algstaadiumis oli lavastaja pahur — see on ärritav, kui sa ette ära mängid ja kõike liiga suurelt teed. Nii kasutasingi pooltoone ja õrnemat pintslitõmmet. Järgmisel õhtul suure lava tükk — taas ümberlülitumine. Igav pole mul kunagi olnud.
Kas oled kunagi ka koreograafile vastu hakanud? Kui tema ütleb näiteks, et tüüp peab olema nurgeline ja sina vastad, et ei, kindlasti peab see tüüp olema plastiline?
Minu koolitus on andnud mulle teadmise, et tantsija ülesanne on hakkama saada lavastaja seatud koreograafiaga. Oma tantsijateel olen kokku puutunud üle neljakümne eripalgelise lavastajaga ja nad on osanud minust n-ö röntgenipilti teha.
Minu meelest oli Mai Murdmaa "Kratis" laval ikkagi Aivar Kallaste. Kui sind poleks olnud, siis poleks olnud "Kratti".
"Kratt" kindlasti oleks olnud, aga lähtuvalt teistsugusest tantsijaisiksusest. Dmitri Hartšenko ja mina tantsisime mõlemad seda rolli. Võib-olla oli asi selles, et ma ei ole ise sammugi lavastanud, aga Dima oli juba siis valmis koreograaf. Nii kujundaski tema Krati omanäoliseks, mina olin Mai-truum.
Mis võikski olla tantsijale parim kink kui uus roll! Minu neljakümnendal sünnipäeval oli Estonias "Krati" esimene lavastusproov, Mai Murdmaa alustas elustamisstseeniga, Peremees oli Viesturs Jansons.
Mõni aeg enne seda oli minu tantsijateel üks erakordne päev. Estoonlased tõid Tartusse "Giselle'i" ja etenduse vaheajal ütles nende balletitrupi administratiivjuht, et käskkiri on väljas, sa oled "Krati" nimiosas, kas Mai Murdmaa on sulle teatanud. Ei jõudnud veel toibuda, kui minu poole pöördus meie balletijuht Mare Tommingas ja ütles, et teeme järgmiseks koos "Amadé". Olin kui pilve peale tõstetud! Kratt ja Mozart. Sealtpeale kujunesidki nad käsikäes — üks ühes trupis, teine teises, üks ühel päeval, teine teisel, kuni etendusteni välja, mis samuti sattusid aina kahele järjestikusele päevale. Üleüldse algas kõige kirevam periood siis, kui oleksin võinud ametlikult pensionile jääda. Estoniast tuli kõne tööpakkumisega ja algas prooviperiood Moskva Suures Teatris koos minu iidoli Vladimir Vassiljeviga. Ma polnud küll otseselt unistanud, kuid vahel olin mõelnud, et oleks põnev oma esimeses teatris mõnd rolli esitada. Oli ehk mõttel sedavõrd väge? Kehtib reegel, et minu elu kulgeb mööda spiraali — Estoniast lahkudes jäi viimaseks tööks Nõid balletis "Kullaketrajad", naastes taas Nõid, aga "Macbethis".
Kuidas end vormis hoiad? Käid jooksmas?
Tantsija vormis hoidmiseks on hommikune klassikalise balleti treeningtund. Pelgalt jooksmisega võib vaid füüsist väsitada…, kuid kas ka eriala spetsiifika seisukohalt arendada?
Lapselapsega saab joosta ka ja kui ma treppi mööda liigun, küsib ta alati, miks ma kaks astet korraga võtan. Ütlen, et nii saan kiiremini üles. Üha rohkem küsitakse ka seda, kuidas ma ikka veel suudan. Aastanumbritega ma ei tegele, need lisanduvad minust sõltumata. Vahel ise ka mõtlen tagasi, et kuidas ma suutsin kõiki neid ränkraskeid, tohutu füüsilise koormusega etendusi tantsida ja ikka veel elus olla. Kõigepealt tänu vanematele heade geenide eest. Minult endalt on tulnud õige mõtlemine, õige toitumine ja õige elukutsevalik.
Kas sellises kombinaatteatris nagu Vanemuine on siis ikkagi võimalik töötada repertuaari kõrvalt asjadega, mida kunstnikud ise tahavad?
Jah, juhtkond on seda soosinud, proovilogistika sätime ise. Ega me kunstiga tegeldes küll mingeid töötunde lugenud, ainsaks kriteeriumiks oli kvaliteet ja tärminiks esietenduse kuupäev. Ruslan lavastas Vanemuise balleti 70 aasta juubeliks täispikka tantsulavastust "Kevade" ja puhkepäevadel tegelesime "Vaikimise" proovidega. Peterburi Baltiiski Domi monolavastuste festivali komisjon soovis videot ja peagi saime kutse. Olin tõsiselt ärevil, et kas ma tõesti julgen esitada seal venekeelse tekstiga etendust, kuid sain oma hirmudest jagu ja kõik toimis. Ülejärgmisel päeval oli "Kevade". Nii tihedalt erinevaid esietendusi virutada ja veel eri linnades — see oli küll kirgastav kogemus, innustav ja kannustav.
Milline oleks sinu unistustes Vanemuise teater homme?
Minu tuleku eel, üle neljakümne aasta tagasi käisid jutud, et Eestis pole kahte balletiteatrit vaja, et trupp likvideeritakse ja võib-olla jääb kuus kuni kaheksa paari operettide jaoks. Siis oli Vanemuine kolmežanriteatrina ainulaadne ja kuulus kogu Nõukogude Liidus. Soovin, et teater oleks jätkusuutlik ka edaspidi ja et ka järgnevad põlved oskaksid ehitatut väärtustada.
Kas Estonias oleks sind nii kaua välja kannatatud?
See on küll rohkem selgeltnägijate teema, nii et ma ei tea vastust. Kooli ajal seitse aastat kannatati välja, hiljem kutsuti ja käisin külalisena — ju vist siis kannatati. Olen kindlasti väga õnneliku lavasaatusega, sest põhiliselt sain tantsida minule lavastatud koreograafiat. Üks kolleeg ütles toredasti, et küll sul on ikka palju ihukoreograafe olnud! Oskan saadud lavarikkust hinnata ning tänan kinkijaid ikka ja jälle. Aeg-ajalt pakutakse värskenduskuure — kolm suve järjest olen teinud koostööd Tallinna Tantsuteatriga ja nii sündisid Heili Lindepuu käe all igati meelepärased tööd ja rohked ringreisid, üks lausa teisele poole planeeti.
Kes on sinu mantlipärija?
Nüüdseks on maailm avatud, püsivus tavatum mõiste kui varasematel aegadel. Mulle seostub mantlipärija tiitel kohaloluga, mitmes mõttes.
Kuidas on hommikuse konjakijoomisega? Kas oled selle juba maha jätnud?
Uurisin kunagi oma Kanadas elava sugulase palvel tema vanaisa Jaan Lattiku seotust Vanemuise teatriga. Tegevuse käigus soovitati mul pöörduda Velda Otsuse poole. Kas ma söandan? Ta oli ju legend juba eluajal, nagu tema kohta on kirjutatud. Vanemuise esimene priimabaleriin, hiljem kordumatu hääletämbriga karismaatiline näitlejaisiksus. Aga eraelus keerulise natuuriga. Kõhklesin kaua, kuni ühel õhtul tundsin, et nüüd julgen. Suvel olime perega Teatriliidu puhkekodus Koolimäel, Velda Otsuse suvekodu oli aga Võsul. Sõitsin rattaga maad kuulama, et kas üldse või kunagigi. Velda vastas vaid, et homme hommikul kell üheksa. Olin õigel ajal kohal ja vestluse vältel kuulsin mitmeid huvitavaid arutlusi ja fakte tema elu- ja näitlejateest. Ise aga jäin vahele, meenutades-kiites paljusid rolle, mida olin näinud — ta ei talunud taolist tunnustust. Jutustasin ainulaadsest juhtumist, kui draamanäitleja saab juba lavale ilmudes aplausi. Nii toimus, kui ta käis Vanemuises Sarah Bernhardti mängimas. Velda torkas vaid, et seda pole olnud. Mina tõin talle ületeepagari kooke, temal aga oli kohv auramas ja peagi pakkus ta ka jumalate jooki — nii kutsus ta konjakit. Ta ei lubanud oma raamatut enne avaldada, kui on siit ilmast lahkunud. Hiljem lugedes ehmatasin lõpus ühe väljaütlemise üle — jahmatamapanev tunnustus! Temalt küsiti, keda ta näeb Vanemuises oma mantlipärijana. Ta nimetas ühe nime.
Sinu?
Ma ei pääse ju talle ligilähedalegi. Olen küll teinud tekstiga rolle, aga mitte iialgi nii mahukaid ja kõrgetasemelisi kui Velda Otsus!
Ke da ta siis nimetas?
Las see jääb siia.
On sul ka päriselu olemas?
Päriseluga on niimoodi, et ooperilauljaks ma ikkagi ei saanud. Proovisin seda veel ka Tartus. Bass ütles, et minust saab bass, ja tenor, et kui mõned ülemised noodid välja töötada, siis saab tenor. Mul repertuaar aina täienes ja tantsijategevusele lisandus ka draamarolle, nii et ma ei oleks jõudnudki ennast jagada. Ühtlasi tuli teatrisse noor kauni häälega tütarlaps, kellele läksin ka ette laulma. Tema aga ütles selle peale, et parem ole hea tantsija kui nõrk laulja. Niisiis, õpetajat temast mulle ei saanud, sai hoopis kaaslane, Vivian Kallaste. Ooper on kodus ja mitmekordselt. Tütar Maria õppis Tartu Ülikoolis keeli, kuni ühtäkki üllatas oma sooviga hakata tegelema klassikalise lauluga. Nii läkski. Ta lõpetas Tartu Muusikakooli, läks edasi Muusika- ja Teatriakadeemiasse ja oli mitu hooaega Vanemuises ooperisolist. Tal on ilus madal hääl nagu emalgi. Praegu on Maria vabakutseline ja pühendub perele. Mina elan seitse aastat lapselapse elu. Kui noortel on tegemist, siis olen temaga koos; Johannes Sebastian aitab mul areneda. | Aivar Kallaste: trepil võtan kaks astet korraga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
VASTAB AIVAR KALLASTE
Ootan Aivar Kallastet TMK toimetusse Pika ja Voorimehe tänava nurgal, ta läheneb kiirel sammul, samal ajal kõneldes: Ma eksisin ära, pöörasin oma esimese kooli poole — kas ehk siiani harjumus sees? Kuidas me siis suhtleme: "teie", "sina", "meie"? Arvan, et "sina" kaudu tuleks ehk minult ka mõni vastus. Muidu lõpeb meie esimene kohtumine sellega, et "vastaja vaimuvaesuse tõttu avaldame ainult küsimused".
Sa lõpetasid 1977. aastal Tallinna Koreograafiakooli (praegune Tallinna Balletikool) ja asusid kohe tööle Vanemuisesse. 1990-ndate keskel töötasid aasta Soomes Aurinkobaletti trupis ja siis taas Vanemuises. Miks üks väike poiss tahab balletti õppida?
Väike poiss ei tahtnud balletti õppida. Mu koolitee oli väga ilus. Ujula, siis praegusest Aia tänavast Viru tänavat mööda raekoja platsile, siis Saia ja Börsi käik, sealt Laiale tänavale ja edasi Tallinna Esimesse Keskkooli, mis on nüüd Gustav Adolfi Gümnaasium. Ühel pühapäevahommikul viis meie tore õpetaja Aili Zõrjanova klassi Estonia teatrisse vaatama balletti "Pähklipureja". Avastasin täiesti uue maailma ja sellest tavaellu tagasi tulemine tekitas raskusi. Uurisin välja, et järgmisel pühapäeval saab taas "Pähklipurejat" vaadata. Kolmandal pühapäeval aga Mozarti "Võluflööti" — nii tuli minu ellu ooper. Teel kooli peatusin alati Vene tänava nurgal, kus oli Estonia mängukava ja mustvalged fotod etendustest. Olin just kuulnud raadiost lõiku Verdi ooperist "Trubaduur" ja avastasin, et see on repertuaaris — sealtpeale hakkasin ka õhtustel etendustel käima.
No ja nii see läks, kuni tundsin, et tahaksin saada sinna teisele poole orkestriauku. Piletöörid olid juba tuttavad, nii ma siis pöördusingi teatriinimeste poole. Mulle öeldi, et kuule, armsake, sa poiss saad alles pärast häälemurret hakata klassikalist laulu õppima, aga ehk proovid esialgu koreograafiakooli, sinna võetakse kümneaastaselt vastu. Oli vaja veel kaks aastat kannatada, enne kui sain katsetele minna. Tol ajal oli rohkesti soovijaid, konkurss kestis mitu päeva, vastuse ootamine samuti. Mind võetigi vastu ja lasti ka lõpetada.
Kes olid su õpetajad?
Kui ma, paberid kaenla all, Toompeale jõudsin, kuulsin juba eemalt, et akendest kostab midagi valjuhäälset. Võtsin kohe omaks — ah et nii õpetataksegi balletti! Minu erialaõpetaja oli armeenlane Frunze Stepanjan, lõunamaise temperamendiga, range, nõudlik, vahel halastamatu, samas toetav. Usaldasin ja uskusin teda — ta oli kui jumal taevas! Minu varasem kogemus oli vaid balleti vaatamine, selle õpetamisest sain teadmised tema kaudu. Võtsin kõik vastu. Tema metoodika oli õige — suudan end siiani vormis hoida. Tänan teda mõttes tihtipeale hommikust treeningut tehes. Koreograafiakool andis keskerihariduse, sealsamas Toompeal toimusid ka kõik muud koolitunnid. Klassijuhataja Kaie Kivilaan oli väga vahva ja oskas meid koos hoida. Tema enda sugulane lõpetas kooli, nii et ta oli kursis balleti eripäraga. Meile aga õpetas ta keemiat ja anatoomiat, nii eesti kui vene õppekeelega klassides. Levis kuuldus, et ta oli äsja Siberist tagasi tulnud ja et ta keel võib olla "kandiline" — mina ei osanud seda märgata. Värvikas ja karismaatiline oli näitlejameisterlikkuse õpetaja Arvīds Ozoliņš — läti balleti üks rajajatest. Tema rikkalikust tantsijakogemuste pagasist sain palju väärtusi kaasa — rolliloome, teatrieetika.
Nüüd, mil ma ise õpetan, on aina üllatused. Balletti õppima tulnud laps, kes on enne kolm aastat tavakoolis käinud, ei tea, kes on õpetaja ja mis on õppimine! Tuli hakata tantsutehnika selgitamisega paralleelselt ka õppimist õpetama. Esimesel aastal seadsin ülesandeks klassidistsipliini ja teisel igaühe isikliku distsipliini. Ometigi — kontsertmeister on klassis, tund toimub elava muusika saatel, mina annan õpilasele soovituse, näidates ise ette, aga parandamise asemel teatab kümneaastane: "Ma ei teinud nii!" Minu silmis on see pedagoogi mitteusaldamine. Kurb! Avakoosolekutel küsitlesin vanemaid — et kumb teist tantsib? Väideti, et laps ja et kodus ise paneb muusika mängima ja muudkui tantsib. Tunnis paraku on tema põhitegevuseks kella vaatamine ja tunni lõpu ootamine. Küll võib piinarikas olla, poolteist tundi balletiklassis, kus pole üldse huvitav! Kurb, kui vanemad elavad laste peal välja oma teostamata unistusi. Mäletan enda õpingute algusest seda mõtet, et millal me ükskord tantsima hakkame, olen ju teatris näinud, kuidas see käib. Ja tõesti, algus oli igavavõitu, jalgade positsioone õppides seisime kaua toe juures ja vaatasime seina, pedagoog suunas õigeid lihaseid kasutama, parandas jalalabade põrandale toetumist. Nii ta roomas kõik kaksteist õpilast läbi, uus positsioon ja jälle sama otsast peale. Hiljem sain aru, miks seda vaja oli — vundament sai paika, et tantsukorruseid sinna peale ehitama hakata.
Pärast kooli kohe Vanemuisesse?
Nõukogude ajal oli noorele spetsialistile garanteeritud erialane töö. Klassikalise balleti riigieksamil oli suunamiskomisjon ja meie kursuselt sai neli lõpetajat Estonia ja neli Vanemuise teatrisse töökoha. Nagu ma hiljem kuulsin, soovis Mai Murdmaa mind Tallinna ja Ülo Vilimaa Tartusse. Vilimaa oli tookord suunamiskomisjoni esimees. Kuna juba varem nägin mitmete lõpetajate pealt, et Tartusse minek on neile vastumeelne, otsustasin ennast n-ö halvemaks variandiks ette valmistada ja tegelesin sellega terve viimase kursuse. Nii ei tulnudki mingit traumat, kui olin suunamisteate kätte saanud.
Selleks, et klassikalise balletiga tegelda ja üleüldse õppima hakata, on vaja vastavaid looduslikke eeldusi, nii füüsilisi kui ka vaimseid. Olen kohanud inimesi, kes on mingil põhjusel sellesse kooli sattunud ja teatrisse tulles minult küsinud, kus ma olen õppinud ja kas ka midagi märkimisväärset tantsinud. Koolis on kõigi lendude ja nimedega stend väljas! Ise teadsin õpingute ajal iga artisti nime ja lavarolle nii Estonias kui Vanemuises. Läksin kooli eesmärgiga teatrisse saada.
Mis tunne see ikkagi oli, mis sind kaheksa-aastase poisina ooperit kuulates valdas? Kas see oli ilusam, turvalisem, parem kui päris maailm? Kuidas sa kohe mõistsid seda kodeeritud keelt?
Olen väga õnnelik, et lapsena maailma tundma õppides teatri avastasin. Kes vaimustub spordist, kes kirjandusest, kes filmist jne. Mina teatrist. Igapäevaelu koos teatriga ongi minu maailm. Oopereid lauldi siis õnneks veel eesti keeles. Koode tuleb tänapäeval pigem murda, kui keelt ei tunne ja lavastused on pea peale pööratud.
Aga jah, arvatakse tõesti, et balletis on oma keel ja et iga liigutus tähendab mingit sõna — nii see tegelikult pole. Süžee tuleb esile teiste vahenditega. Klassikalise balleti puhul tähendab pas d'action tantsunumbrit, kus tegevus jätkub; divertismendi ajal lugu seiskub, artistidele antakse võimalus tantsida ja tegevus läheb hiljem edasi. Pas de deux annab esipaarile võimaluse oma virtuoossust näidata, misanstseenide ajal edastatakse lugu miimika ja žestidega. Selline on romantilise ja klassikalise balleti etenduste struktuur. Ise olen teinud palju selliseid lavastusi, kus ma ei kasuta sellist ülesehitust, vaid jutustangi kogu etenduse vältel lugu kehakeele ja miimika abil.
Aeg-ajalt leian end minemast tagasi Estonia lummuse hetkedesse; tekib seesama tunne, mis valdas mind siis, kui vaatasin "Pähklipurejat" ja muinasjutumaailm mind kaasa haaras. See oli võimas, kõik need komponendid: muusika, koreograafia, tantsijad ja visuaal, Eldor Renteri kujundus. Kord vaatasin etendust teiselt rõdult ja jäin riietehoiu sappa viimaseks. Saali uksed olid lahti, läksin korraks tagasi ja nägin eesriide avanemist — laval ei olnud enam ühtki dekoratsiooni, aga mina olin endiselt teatrimaagias. Mõtlesin, miks nad ei võiks uuesti otsast peale alustada. Viieminutine kodutee oli ümberlülitumiseks liiga lühike.
Aga ma hakkasin ennast aitama. Korjasin hoovi pealt tüdrukud kokku ja hakkasin ballette lavastama. Muidugi oli esimeseks "Pähklipureja". Tegin ise dekoratsioone ja rekvisiite, õmblesin kostüüme. Nii ma pikendasin oma väikeses, 14-ruutmeetrises toas oma teatrimaailma. See aga ei välistanud poistega pallimänge ja kogu vanalinna hoovistik oli luurekateks valla. Kuid pool seitse õhtul taandusin tagaajamistest ja suundusin Estoniasse. Kõike jõudsin.
Esimestel kooliaastatel öeldi suguvõsa üritustel ikka, et noh, tantsi nüüd. Algul oskasin kuidagi niisama ära vingerdada, aga hiljem selgitasin, et tantsu koht on teatris, loetlesin etendused üles ja kutsusin vaatama. Kõik mu sugulased on siiani truud teatrikülastajad. Käisin üle tee Pioneeride Palees Salme Lauren-Vaagi juures nukuteatrit tegemas ja Salme Kultuuripalees rahvatantsuringis. Lapsel ikka on see püsimatus, tüdineb ära ja huvi vahetub. Koreograafiakooli mineku otsuse tegin ema teadmata, kõik vajamineva korraldasin üksinda: notar kinnitas klassitunnistuse koopia, piltnik tegi fotod, arst kirjutas tõendi. Viisin paberid sisse ja alles siis ütlesin emale. Kartsin, et ta ei soostu uude kooli minekuga, nähes, et ma olin neid ringe vahetanud, aga ei olnud mingit vastuseisu. Hiljem hakkasin aru saama, kuidas ta mind aina toetas. Oli ta ju üksinda kahe eest — isal tekkis teine pere.
Oli sul ka selline staariihalus, et tahtsid esineda ja kuulsaks saada?
Ei, ei, minu ainuke soov oli sinna teatrimaailma ise sisse saada. Hiljem tajusin, et elukutsega käib kaasas ka kuulsus. Viimase pärast on eraelus üht kui teist ebameeldivat olnud — eelistan olla hall hiir. Ka ei taha ma olla liidrirollis, jään hätta, kui pean teisi juhtima. Iseennast meeleldi. Nimi- või peaosi tantsides pole minu teemaks liidristaatus, vaid oskus jutustada-tantsida konkreetse lavategelase lugu. Endast eemaldumine pakub mulle rolli loomisel ja esitamisel suurimat huvi ja naudingut. Tahaksin tulla uuena, teistsugusena, et ei öeldaks: jälle see Kallaste.
Vaatajana hindan samuti neid artiste, kes oskavad iga järgmise rolliga üllatada, olla uued või lausa äratundmatud. Paraku on kurva saatusega näitlejaid, kes satuvad teatud kindla ampluaa peale ja neid ei toodagi sealt välja. Teisalt on selliseid, kes on võrdväärselt usutavad nii komöödias kui tragöödias. Nad on sisemiselt niivõrd rikkad, et ma ei väsi neid vaatamast ja nautimast. Kullaproov on väga kõrge.
Mis tüüpi tantsija sina oled?
Mulle on külge pandud märk — karaktertantsija. Ma pole sellega nõus. Kui üldse midagi, siis erinevate karakterrollide esitaja, sest karaktertants on minu jaoks vaid üks tantsudest suurtes ballettides.
Mis on saanud Vanemuise klassikalisest balletist tänapäeval?
Klassikalise balleti etendused on praegu Vanemuise repertuaaris, nagu nad on olnud kõik need nelikümmend üks aastat, mis ma teatris olen olnud.
Kool andis balletiartisti hariduse. Ülo Vilimaa tegeles juba tollal modernse tantsuga. Seega sai teatrisse tulles hakata uusi põhimõtteid õppima: raamidesse pandud keha vabastama, väljapoole arendatud jalgu paralleelpositsioonidesse seadma, põrandatehnikaga tutvuma. Oskamatusest oli alguses siniseid plekke ja valu päris ohtralt. Väga põnev aeg oli. Esimesed tööd olid teatris Vilimaaga. Ta toimis targalt, jälgis, õppis tundma ning alles seejärel usaldas üha raskemaid ja raskemaid ülesandeid. Repetiitoritena töötasid kogenud tegijad Elena Poznjak-Kõlar ja Maie Maasik. Nii Maasik kui Vilimaa olid end ka Leningradis täiendanud — kõigilt kolmelt sain palju väärtuslikku oma tantsijatee alustamisel. Vanemuise ballett oli Vilimaa nägu ja tuntud ka NSV Liidus, nii et esietendustel olid alati kohal ka huvilised ja kriitikud väljastpoolt. Estonia ballett oli jällegi Murdmaa nägu — Eestisse tuldigi kui välismaale ja tolleaegses mõistes avangardse balleti oaasi. Nii iseloomustas üks külaline oma siinkäike.
Milline oli sel ajal balletiinimeste positsioon Tartu teiste kunstiliikide eliidi seas?
Olen kuulnud, et tol ajal olid Vilimaa balletid üliõpilaste hulgas väga populaarsed ja seotud prestiiži teemaga. Üldse oli teater siis linna elus tähtsamal kohal. Kaarel Ird juhtis, aga lasi ka teistel särada — sõnateatris olid Tooming ja Hermaküla, balletis Vilimaa; Ida Urbel lavastas oopereid-operette. Ird tegutses targalt ja kasutas oma parteilisust teatri eest võitlemiseks — suure maja ehitus, muusikakollektiivi säilimine, külalisetendused kodu- ja välismaal jne. Ta lavastas vennasvabariikide värke, et samal ajal saaks ka kunsti teha. Samas on Ird tunnistanud, et ega ta balletist aru saanud, ja tõi näitena "Don Quijote" — peaosades on hoopis teised tantsijad, mitte pealkirjajärgne nimitegelane. Ja tal oli õigus; Minkuse/Petipa originaalversioon on tõesti selline.
Kas klassikalisel balletil ja meie kaasaegsel tantsul on ka mingi filosoofiline, maailmavaateline vahe? Et üks oleks nagu vertikaalne, parem, eetilisem ja teine horisontaalne, labasem, lihtsam?
Võib-olla kellegi meelest ongi see nii. Repertuaariteatris töötades aga pean seda eeliseks, et olen saanud esitada mõlemat — olen nad endale omaseks kujundanud. Töötasin aasta Soomes moderntantsu teatris. Sinna tuli üks tütarlaps, kes oli Londonis hariduse saanud, mis tähendas, et ta valdas nii klassikat kui moderntantsu. Ta ei eitanud ega jaatanud üht ega teist, mõlemad olid temas. Imetlesin neid oskusi. Aga nüüd olen õnnelik, et minu unistus täitus — Tallinna Balletikoolis õpetatakse kaasaegset tantsu. Kevadisel galakontserdil, kui lõpetasid kaks minu endist õpilast, oli ka moderntantsu numbreid. Heldisin, kui nägin, et tantsijad oskavad maha minna ja sealt ka üles tulla — on saanud põrandaga sõbraks ja omandanud baasteadmised-oskused nüüdistantsu esitamiseks. Hiljuti tegin ka ise kaasa nende õpetaja Raho Aadla töötoas ja imetlesin selle maailma rikkust, seda, kui erinevaid väljendusvahendeid on inimkeha võimeline välja arendama. Samas tõstetakse ka klassikalises balletis latti aina kõrgemale. Võimekad tantsijad lisavad üha keerukamaid hüppeid-pöördeid-tõsteid ja kõrgemaid jalgu. Kord kuulsin balletomaanide omavahelist arutelu, kui baleriin ei suutnud jalga vastu kõrva tõsta — miks ta küll bülletääniga lavale ronis?
Eelmisel suvel vaatasin New Yorgi Metropolitan Operas ABT (American Ballet Theatre) "Don Quijote" etendust. Haritud publik teadis, kus artiste tunnustada, aplodeeris ja karjus vaimustunult. See ei lõhkunud tervikut — numbriballett! Basiliot tantsis Novosibirski kooli lõpetanud Daniil Simkin; ka tema esitas enda tehniliselt täiendatud hüppeversioone. Kuulsad on ka piruetid, mida ta teeb üle kümne, lõpetades tugijalal poolvarvastel. Ja kõike seda köitva näitlejatöö saatel. Nii ta kujuneski publiku lemmikuks. Etendust vaadates tõdesin, et see on klassika ja ei ole ka — Simkini esituses oli minu meelest kõik paigas. Ameerika koolituses on midagi teistsugust, kui meie oleme saanud Nõukogude Venemaa balletist.
On olemas klassikaline ballett — see Marius Petipa maailm —, moderntants, mis algas Isadora Duncanist, ja siis veel see päris meie kaasaegne tants, mis pole enam ka moderntants. Kuidas sa iga kord ümber lülitud, kui sa neid asju vaatad ja teed? Kuidas sa valdad kõiki neid võtmeid ja keeli?
Püüan iga kord alustada puhta lehena ja võtmeid otsin koos lavastajaga. Koreograafid kasutavad erinevaid meetodeid — kes tuleb esimesse proovi kindla nägemusega, kes alustab võtme otsimist läbi artisti isiksuse ja võimete. Et keelt vallata, võtangi ette ühe keele korraga, selle, mis on parasjagu töös, ja püüan selle esietenduseks selgeks õppida. On ette tulnud ka imelikke lavastajaid, kes leidsid võtme, millega mind hoopis lukku panna, aga jumal nendega — kõik olid külalised ja läksid oma teed, mina aga alustasin uue rolli lavateekonda. Kõik omad leidsid õige võtme: Ülo Vilimaa oli toetav kogu lavastusprotsessi jooksul, Mare Tommingasega otsisime aastakümneid mitmete lavastuste võtmeid ja leidsime ka. Ma tahtsin minna koreograafile nii lähedale kui võimalik, olla teose interpreet ja mitte jälle Aivar laval. Ilmselt ma siis midagi saavutasin ka. Kunagi öeldi minu kohta "väike Vilimaa" ja hiljemgi on mind kiidetud oskuse eest eri lavastajate keeli rääkida.
Edasi Janek Savolainen — olen osalenud kõigis tema lavastustes, nii teatri repertuaaris kui väljaspool seda. Tema küsib, kas on aega, ja mina vastan, et teeme. Tal on lõputult fantaasiat ja alati oma kindel visioon ning ta on proovideks valmistunud, vajadusel abiks fraaside kaupa paberile kirjutatud koreograafiline lahendus ja tegelaskujude käitumise põhjendused.
Ka Ruslan Stepanov lavastas kõik oma esimesed tööd mind arvestades. Tema oli õppinud Viljandis ja tuli tantsu juurde hoopis teisest maailmast ja juba välja kujunenud noorukina. Valgas, kus ta elas, ei alustatud "Pähklipurejast". Tal oli väga omapärane käekiri — see, kuidas ta liikus, lähtuvalt oma füüsise eripärast, eristus seni nähtust. Tavaliselt oli ta minuga rahulolematu, aga tuli ikka ja jälle välja uue pakkumisega. Nietzsche "Zarathustra" puhul ei teadnud ta alguses, mis tegelaskuju see minu esitatav võiks olla, kuni tuli ühtäkki andekale ideele — kleidiga Hitler. Pooleldi naine, pooleldi mees. Läks täkkesse. Mina võtsin idee kohe omaks ja tüpaaž hakkas elama. Üks kolleeg aga küsis, et kas sa tõesti paned kleidi selga! Suudan vahet teha — eraelus küll ei pane, aga laval on see tegelaskuju kostüüm.
Kas ka paljalt laval olekut võtad kui järjekordset kostüümi?
Ei, alastiolek tähendab kostüümi puudumist!
Ruslan pakkus, et teeks mulle monoetenduse. Nii sündis Gogoli "Hullumeelse päeviku" põhjal lavastus nimega "Vaikimine". Lugu rääkis tööta jäänud näitlejast, kes mängib üksi kodus oma tehtud ja tegemata rolle, n-ö lappab oma elu läbi. Tükk algas äratuskella helinaga, millele järgnes esimene stseen aluspükste väel. Olin häiritud, kuna leidsin, et selles eas pole minu keha enam publikule näitamiseks, aga lõpuks allusin lavastaja nägemusele. Pärast etendust märkis üks kriitikuproua muu hulgas, et artisti koketsed trussikud tõid balletiartisti figuuri hästi esile.
Minu erialaõpetaja oli ka väikest kasvu ja terve kooliaja tegeles ta sellega, et mind igas suunas suuremaks kasvatada. Töö kandis vilja, olen enda suureks tantsimise eest korduvalt tunnustust pälvinud. Janeki ja Ruslani n-ö väikevormide juures sai tegelda vastupidisega — piisas pilgust või sõrmeliigutusest, et vajalik edastada; tihtilugu oli publik vaid meetri kaugusel. "Vaikimise" algstaadiumis oli lavastaja pahur — see on ärritav, kui sa ette ära mängid ja kõike liiga suurelt teed. Nii kasutasingi pooltoone ja õrnemat pintslitõmmet. Järgmisel õhtul suure lava tükk — taas ümberlülitumine. Igav pole mul kunagi olnud.
Kas oled kunagi ka koreograafile vastu hakanud? Kui tema ütleb näiteks, et tüüp peab olema nurgeline ja sina vastad, et ei, kindlasti peab see tüüp olema plastiline?
Minu koolitus on andnud mulle teadmise, et tantsija ülesanne on hakkama saada lavastaja seatud koreograafiaga. Oma tantsijateel olen kokku puutunud üle neljakümne eripalgelise lavastajaga ja nad on osanud minust n-ö röntgenipilti teha.
Minu meelest oli Mai Murdmaa "Kratis" laval ikkagi Aivar Kallaste. Kui sind poleks olnud, siis poleks olnud "Kratti".
"Kratt" kindlasti oleks olnud, aga lähtuvalt teistsugusest tantsijaisiksusest. Dmitri Hartšenko ja mina tantsisime mõlemad seda rolli. Võib-olla oli asi selles, et ma ei ole ise sammugi lavastanud, aga Dima oli juba siis valmis koreograaf. Nii kujundaski tema Krati omanäoliseks, mina olin Mai-truum.
Mis võikski olla tantsijale parim kink kui uus roll! Minu neljakümnendal sünnipäeval oli Estonias "Krati" esimene lavastusproov, Mai Murdmaa alustas elustamisstseeniga, Peremees oli Viesturs Jansons.
Mõni aeg enne seda oli minu tantsijateel üks erakordne päev. Estoonlased tõid Tartusse "Giselle'i" ja etenduse vaheajal ütles nende balletitrupi administratiivjuht, et käskkiri on väljas, sa oled "Krati" nimiosas, kas Mai Murdmaa on sulle teatanud. Ei jõudnud veel toibuda, kui minu poole pöördus meie balletijuht Mare Tommingas ja ütles, et teeme järgmiseks koos "Amadé". Olin kui pilve peale tõstetud! Kratt ja Mozart. Sealtpeale kujunesidki nad käsikäes — üks ühes trupis, teine teises, üks ühel päeval, teine teisel, kuni etendusteni välja, mis samuti sattusid aina kahele järjestikusele päevale. Üleüldse algas kõige kirevam periood siis, kui oleksin võinud ametlikult pensionile jääda. Estoniast tuli kõne tööpakkumisega ja algas prooviperiood Moskva Suures Teatris koos minu iidoli Vladimir Vassiljeviga. Ma polnud küll otseselt unistanud, kuid vahel olin mõelnud, et oleks põnev oma esimeses teatris mõnd rolli esitada. Oli ehk mõttel sedavõrd väge? Kehtib reegel, et minu elu kulgeb mööda spiraali — Estoniast lahkudes jäi viimaseks tööks Nõid balletis "Kullaketrajad", naastes taas Nõid, aga "Macbethis".
Kuidas end vormis hoiad? Käid jooksmas?
Tantsija vormis hoidmiseks on hommikune klassikalise balleti treeningtund. Pelgalt jooksmisega võib vaid füüsist väsitada…, kuid kas ka eriala spetsiifika seisukohalt arendada?
Lapselapsega saab joosta ka ja kui ma treppi mööda liigun, küsib ta alati, miks ma kaks astet korraga võtan. Ütlen, et nii saan kiiremini üles. Üha rohkem küsitakse ka seda, kuidas ma ikka veel suudan. Aastanumbritega ma ei tegele, need lisanduvad minust sõltumata. Vahel ise ka mõtlen tagasi, et kuidas ma suutsin kõiki neid ränkraskeid, tohutu füüsilise koormusega etendusi tantsida ja ikka veel elus olla. Kõigepealt tänu vanematele heade geenide eest. Minult endalt on tulnud õige mõtlemine, õige toitumine ja õige elukutsevalik.
Kas sellises kombinaatteatris nagu Vanemuine on siis ikkagi võimalik töötada repertuaari kõrvalt asjadega, mida kunstnikud ise tahavad?
Jah, juhtkond on seda soosinud, proovilogistika sätime ise. Ega me kunstiga tegeldes küll mingeid töötunde lugenud, ainsaks kriteeriumiks oli kvaliteet ja tärminiks esietenduse kuupäev. Ruslan lavastas Vanemuise balleti 70 aasta juubeliks täispikka tantsulavastust "Kevade" ja puhkepäevadel tegelesime "Vaikimise" proovidega. Peterburi Baltiiski Domi monolavastuste festivali komisjon soovis videot ja peagi saime kutse. Olin tõsiselt ärevil, et kas ma tõesti julgen esitada seal venekeelse tekstiga etendust, kuid sain oma hirmudest jagu ja kõik toimis. Ülejärgmisel päeval oli "Kevade". Nii tihedalt erinevaid esietendusi virutada ja veel eri linnades — see oli küll kirgastav kogemus, innustav ja kannustav.
Milline oleks sinu unistustes Vanemuise teater homme?
Minu tuleku eel, üle neljakümne aasta tagasi käisid jutud, et Eestis pole kahte balletiteatrit vaja, et trupp likvideeritakse ja võib-olla jääb kuus kuni kaheksa paari operettide jaoks. Siis oli Vanemuine kolmežanriteatrina ainulaadne ja kuulus kogu Nõukogude Liidus. Soovin, et teater oleks jätkusuutlik ka edaspidi ja et ka järgnevad põlved oskaksid ehitatut väärtustada.
Kas Estonias oleks sind nii kaua välja kannatatud?
See on küll rohkem selgeltnägijate teema, nii et ma ei tea vastust. Kooli ajal seitse aastat kannatati välja, hiljem kutsuti ja käisin külalisena — ju vist siis kannatati. Olen kindlasti väga õnneliku lavasaatusega, sest põhiliselt sain tantsida minule lavastatud koreograafiat. Üks kolleeg ütles toredasti, et küll sul on ikka palju ihukoreograafe olnud! Oskan saadud lavarikkust hinnata ning tänan kinkijaid ikka ja jälle. Aeg-ajalt pakutakse värskenduskuure — kolm suve järjest olen teinud koostööd Tallinna Tantsuteatriga ja nii sündisid Heili Lindepuu käe all igati meelepärased tööd ja rohked ringreisid, üks lausa teisele poole planeeti.
Kes on sinu mantlipärija?
Nüüdseks on maailm avatud, püsivus tavatum mõiste kui varasematel aegadel. Mulle seostub mantlipärija tiitel kohaloluga, mitmes mõttes.
Kuidas on hommikuse konjakijoomisega? Kas oled selle juba maha jätnud?
Uurisin kunagi oma Kanadas elava sugulase palvel tema vanaisa Jaan Lattiku seotust Vanemuise teatriga. Tegevuse käigus soovitati mul pöörduda Velda Otsuse poole. Kas ma söandan? Ta oli ju legend juba eluajal, nagu tema kohta on kirjutatud. Vanemuise esimene priimabaleriin, hiljem kordumatu hääletämbriga karismaatiline näitlejaisiksus. Aga eraelus keerulise natuuriga. Kõhklesin kaua, kuni ühel õhtul tundsin, et nüüd julgen. Suvel olime perega Teatriliidu puhkekodus Koolimäel, Velda Otsuse suvekodu oli aga Võsul. Sõitsin rattaga maad kuulama, et kas üldse või kunagigi. Velda vastas vaid, et homme hommikul kell üheksa. Olin õigel ajal kohal ja vestluse vältel kuulsin mitmeid huvitavaid arutlusi ja fakte tema elu- ja näitlejateest. Ise aga jäin vahele, meenutades-kiites paljusid rolle, mida olin näinud — ta ei talunud taolist tunnustust. Jutustasin ainulaadsest juhtumist, kui draamanäitleja saab juba lavale ilmudes aplausi. Nii toimus, kui ta käis Vanemuises Sarah Bernhardti mängimas. Velda torkas vaid, et seda pole olnud. Mina tõin talle ületeepagari kooke, temal aga oli kohv auramas ja peagi pakkus ta ka jumalate jooki — nii kutsus ta konjakit. Ta ei lubanud oma raamatut enne avaldada, kui on siit ilmast lahkunud. Hiljem lugedes ehmatasin lõpus ühe väljaütlemise üle — jahmatamapanev tunnustus! Temalt küsiti, keda ta näeb Vanemuises oma mantlipärijana. Ta nimetas ühe nime.
Sinu?
Ma ei pääse ju talle ligilähedalegi. Olen küll teinud tekstiga rolle, aga mitte iialgi nii mahukaid ja kõrgetasemelisi kui Velda Otsus!
Ke da ta siis nimetas?
Las see jääb siia.
On sul ka päriselu olemas?
Päriseluga on niimoodi, et ooperilauljaks ma ikkagi ei saanud. Proovisin seda veel ka Tartus. Bass ütles, et minust saab bass, ja tenor, et kui mõned ülemised noodid välja töötada, siis saab tenor. Mul repertuaar aina täienes ja tantsijategevusele lisandus ka draamarolle, nii et ma ei oleks jõudnudki ennast jagada. Ühtlasi tuli teatrisse noor kauni häälega tütarlaps, kellele läksin ka ette laulma. Tema aga ütles selle peale, et parem ole hea tantsija kui nõrk laulja. Niisiis, õpetajat temast mulle ei saanud, sai hoopis kaaslane, Vivian Kallaste. Ooper on kodus ja mitmekordselt. Tütar Maria õppis Tartu Ülikoolis keeli, kuni ühtäkki üllatas oma sooviga hakata tegelema klassikalise lauluga. Nii läkski. Ta lõpetas Tartu Muusikakooli, läks edasi Muusika- ja Teatriakadeemiasse ja oli mitu hooaega Vanemuises ooperisolist. Tal on ilus madal hääl nagu emalgi. Praegu on Maria vabakutseline ja pühendub perele. Mina elan seitse aastat lapselapse elu. Kui noortel on tegemist, siis olen temaga koos; Johannes Sebastian aitab mul areneda.
### Response:
Aivar Kallaste: trepil võtan kaks astet korraga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Snuukriga alustades ei piisanud mulle lihtsalt mängimisest ja võistlemisest," rääkis O'Sullivan intervjuus Inglismaa raadiokanalile Radio 4. "Ma eitasin pikka aega, et mul on sõltuvus. Sõltuvus ei pea olema ainult toidust, vaid see võib hõlmata ka naisi, suhteid, kulutamist, kõvasti töötamist. Seal on väga palju võimalusi. Ma arvan, et kogu läänemaailm on muutunud omamoodi sõltlasteks. Me elame nii kiiret elu ja kõik tahavad olla teistest paremad, ronida mööda redelit üles. Minagi olen inimesi jalge alla trampinud. Mitte otseses mõttes, aga oma sooviga olla maailma parim."
O'Sullivan tunnistas, et kui tal oleks võimalus ajas tagasi minna, siis ta ei valiks kindlasti oma spordialaks snuukrit. "Ma arvan, et mul on olnud snuukriga ebatervislik suhe," lisas ta.
43-aastane O'Sullivan tõusis peale 2010. aastat taas maailma esinumbriks tugeva hooaja järel. Halvim üllatus tabas mitmekordset maailmameistrit aga tänavusel MM-il aprillis, kus tal tuli juba avaringis leppida kaotusega James Cahillile.
"Snuuker ja võitmine on tore, aga mingist hetkest on see kogu sinu elu. Mida paremaks sa muutud, seda rohkem sa naudid seda tegevust. Ma pidin kõvasti ennast analüüsima, et kas mul on olemas iseloom, tahe ja pühendumus. Kui ma mängin snuukrit, siis ma sisenen justkui tunnelisse ja ma blokeerin kõik muu. See tähendab, et minu lähedased jäävad samuti tagaplaanile. Inimsuhted on olulised, tõenäoliselt kõige olulisemad ja me peame inimestega suhtlema. Mõnikord ma pean endale tunnistama, et võib-olla olen ma liiga isekas olnud," rääkis O'Sullivan.
Sel hooajal on O'Sullivan võidutsenud mitmetel turniiridel: Shangai Masters, Champion of Champions, Players Championships, Tour Championship ja Inglismaa meistrivõistlused. | Viiekordne maailmameister O'Sullivan: ma ei valiks snuukrit uuesti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Snuukriga alustades ei piisanud mulle lihtsalt mängimisest ja võistlemisest," rääkis O'Sullivan intervjuus Inglismaa raadiokanalile Radio 4. "Ma eitasin pikka aega, et mul on sõltuvus. Sõltuvus ei pea olema ainult toidust, vaid see võib hõlmata ka naisi, suhteid, kulutamist, kõvasti töötamist. Seal on väga palju võimalusi. Ma arvan, et kogu läänemaailm on muutunud omamoodi sõltlasteks. Me elame nii kiiret elu ja kõik tahavad olla teistest paremad, ronida mööda redelit üles. Minagi olen inimesi jalge alla trampinud. Mitte otseses mõttes, aga oma sooviga olla maailma parim."
O'Sullivan tunnistas, et kui tal oleks võimalus ajas tagasi minna, siis ta ei valiks kindlasti oma spordialaks snuukrit. "Ma arvan, et mul on olnud snuukriga ebatervislik suhe," lisas ta.
43-aastane O'Sullivan tõusis peale 2010. aastat taas maailma esinumbriks tugeva hooaja järel. Halvim üllatus tabas mitmekordset maailmameistrit aga tänavusel MM-il aprillis, kus tal tuli juba avaringis leppida kaotusega James Cahillile.
"Snuuker ja võitmine on tore, aga mingist hetkest on see kogu sinu elu. Mida paremaks sa muutud, seda rohkem sa naudid seda tegevust. Ma pidin kõvasti ennast analüüsima, et kas mul on olemas iseloom, tahe ja pühendumus. Kui ma mängin snuukrit, siis ma sisenen justkui tunnelisse ja ma blokeerin kõik muu. See tähendab, et minu lähedased jäävad samuti tagaplaanile. Inimsuhted on olulised, tõenäoliselt kõige olulisemad ja me peame inimestega suhtlema. Mõnikord ma pean endale tunnistama, et võib-olla olen ma liiga isekas olnud," rääkis O'Sullivan.
Sel hooajal on O'Sullivan võidutsenud mitmetel turniiridel: Shangai Masters, Champion of Champions, Players Championships, Tour Championship ja Inglismaa meistrivõistlused.
### Response:
Viiekordne maailmameister O'Sullivan: ma ei valiks snuukrit uuesti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsus taotleb riigikogu juhatuselt Simsoni esinemist ettekandega riigikogus 12. juunil. Eesti kandidaadi Euroopa Komisjoni liikme ametikohale esitab valitsus pärast kandidaadi esinemist riigikogus.
Euroopa Komisjoni praegu ametis oleva koosseisu ametiaeg lõpeb 31. oktoobril. Komisjoni liikmed nimetatakse ametisse viieks aastaks.
Millise portfelli saab Kadri Simson Euroopa Komisjonis ja kellest hakkab koosnema tema kabinet, pole praegu teada. Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets kinnitas paari nädala eest ERR-ile, et selge on vaid see, et Simson ei saa Andrus Ansipi kui Komisjoni ühe asepresidendi rolli.
Komisjon ei soovi ajutist liiget
Kuigi valitsus soovib Simsoni saata Andrus Ansipist vabanevale kohale, soovib Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, et liikmesriigid ei saadaks komisjoni mõneks kuuks ajutisi volinikke.
Viis komisjoni volinikku osutusid valituks Euroopa Parlamenti. Kui nad otsustavad seal tööle asuda, on riikidel õigus nimetada nende asemele uued inimesed selle komisjoni tööaja lõpuni novembris.
Jean-Claude Juncker ütles intervjuus saksa ajalehele Bild, et iga selline volinik läheb Euroopa maksumaksjale maksma miljon eurot ja kodanikud ei mõistaks seda. Töö saaks hõlpsalt jagada ametissejäävate volinike vahel. See jätaks Eesti tooli komisjonis Ansipi lahkumise järel neljaks kuuks tühjaks. | Valitsus toetas Simsoni saatmist Euroopa Komisjoni volinikuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsus taotleb riigikogu juhatuselt Simsoni esinemist ettekandega riigikogus 12. juunil. Eesti kandidaadi Euroopa Komisjoni liikme ametikohale esitab valitsus pärast kandidaadi esinemist riigikogus.
Euroopa Komisjoni praegu ametis oleva koosseisu ametiaeg lõpeb 31. oktoobril. Komisjoni liikmed nimetatakse ametisse viieks aastaks.
Millise portfelli saab Kadri Simson Euroopa Komisjonis ja kellest hakkab koosnema tema kabinet, pole praegu teada. Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets kinnitas paari nädala eest ERR-ile, et selge on vaid see, et Simson ei saa Andrus Ansipi kui Komisjoni ühe asepresidendi rolli.
Komisjon ei soovi ajutist liiget
Kuigi valitsus soovib Simsoni saata Andrus Ansipist vabanevale kohale, soovib Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, et liikmesriigid ei saadaks komisjoni mõneks kuuks ajutisi volinikke.
Viis komisjoni volinikku osutusid valituks Euroopa Parlamenti. Kui nad otsustavad seal tööle asuda, on riikidel õigus nimetada nende asemele uued inimesed selle komisjoni tööaja lõpuni novembris.
Jean-Claude Juncker ütles intervjuus saksa ajalehele Bild, et iga selline volinik läheb Euroopa maksumaksjale maksma miljon eurot ja kodanikud ei mõistaks seda. Töö saaks hõlpsalt jagada ametissejäävate volinike vahel. See jätaks Eesti tooli komisjonis Ansipi lahkumise järel neljaks kuuks tühjaks.
### Response:
Valitsus toetas Simsoni saatmist Euroopa Komisjoni volinikuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juba 3. juulil annab hetkel uuenduskuuri läbiva Haapsalu linnuse hoovis kontserdi Ameerika lauljatar LP (Laura Pergolizzi). Enne teda astub külalisesinejana lavale veebruaris debüütalbumi välja andnud Anna Kaneelina.
Eelmisel suvel Alexela kontserdimajas täismajale esinenud LP jõuab suvel tagasi Eestisse oma detsembris ilmunud värskeima albumi "Heart To Mouth" esitlustuuriga. Külalisesinejaks kinnitas LP management veebruaris omanimelise debüütalbumi välja andnud Anna Kaneelina (Anna Pärnoja), kes astub Haapsalus üles koos oma suurepärase bändiga.
Anna Kaneelina muusika on justkui salapärane, kuulaja fantaasiat innustav teekond. Tema häält on kirjeldatud kui hüüdja häält kõrbes, milles peitub habras jõud. Annat paelub naise sisemaailm ning albumil kõlav looming toetub suuresti lauljatari isiklikele kogemustele. Anna Kaneelina on urbanistlik maag, kes ei karda jagada oma sisemaailma – võluvat oma haavatavuses ja ebamaises metsikuses.
"LP on minu jaoks täielik fenomen. Tema kujunemise lugu selliseks artistiks nagu ta täna on, on tõeliselt põnev ning inspireeriv. Muusikaliselt on tegemist geniaalse laulukirjutajaga, kuid veel enam – ta on fenomenaalne vokalist, kes laval enda häälega imelisi maailmu loob," kommenteeris Anna. "Minu jaoks on tema kontserdi soojendamine kirjeldamatult suur sündmus ja suur au ning ma olen selle usalduse eest väga tänulik," lisas ta.
LP esineb 3. juulil Haapsalu Piiskopilinnuse õuel. | Laura Pergolizzi soojendaja Anna Kaneelina: LP on täielik fenomen | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juba 3. juulil annab hetkel uuenduskuuri läbiva Haapsalu linnuse hoovis kontserdi Ameerika lauljatar LP (Laura Pergolizzi). Enne teda astub külalisesinejana lavale veebruaris debüütalbumi välja andnud Anna Kaneelina.
Eelmisel suvel Alexela kontserdimajas täismajale esinenud LP jõuab suvel tagasi Eestisse oma detsembris ilmunud värskeima albumi "Heart To Mouth" esitlustuuriga. Külalisesinejaks kinnitas LP management veebruaris omanimelise debüütalbumi välja andnud Anna Kaneelina (Anna Pärnoja), kes astub Haapsalus üles koos oma suurepärase bändiga.
Anna Kaneelina muusika on justkui salapärane, kuulaja fantaasiat innustav teekond. Tema häält on kirjeldatud kui hüüdja häält kõrbes, milles peitub habras jõud. Annat paelub naise sisemaailm ning albumil kõlav looming toetub suuresti lauljatari isiklikele kogemustele. Anna Kaneelina on urbanistlik maag, kes ei karda jagada oma sisemaailma – võluvat oma haavatavuses ja ebamaises metsikuses.
"LP on minu jaoks täielik fenomen. Tema kujunemise lugu selliseks artistiks nagu ta täna on, on tõeliselt põnev ning inspireeriv. Muusikaliselt on tegemist geniaalse laulukirjutajaga, kuid veel enam – ta on fenomenaalne vokalist, kes laval enda häälega imelisi maailmu loob," kommenteeris Anna. "Minu jaoks on tema kontserdi soojendamine kirjeldamatult suur sündmus ja suur au ning ma olen selle usalduse eest väga tänulik," lisas ta.
LP esineb 3. juulil Haapsalu Piiskopilinnuse õuel.
### Response:
Laura Pergolizzi soojendaja Anna Kaneelina: LP on täielik fenomen |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neymar nihestas hüppeliigest 17. mänguminutil ning lonkas seejärel väljakult minema. PSG ründaja viidi haiglasse ülevaatusele. "Uuringud kinnitasid, et Neymaril on pahkluu sidemete rebend, mistõttu jääb mängija eemale Copa Americast," teatas Brasiilia jalgpallikoondis pressiteate vahendusel.
Sõpruskohtumise võitis Brasiilia tulemusega 2:0. Väravate autoriteks olid Richarlison ja Gabriel Jesus. | Neymar vigastas end sõpruskohtumises ja jääb eemale Copa Americast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neymar nihestas hüppeliigest 17. mänguminutil ning lonkas seejärel väljakult minema. PSG ründaja viidi haiglasse ülevaatusele. "Uuringud kinnitasid, et Neymaril on pahkluu sidemete rebend, mistõttu jääb mängija eemale Copa Americast," teatas Brasiilia jalgpallikoondis pressiteate vahendusel.
Sõpruskohtumise võitis Brasiilia tulemusega 2:0. Väravate autoriteks olid Richarlison ja Gabriel Jesus.
### Response:
Neymar vigastas end sõpruskohtumises ja jääb eemale Copa Americast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aleksandr Suhotski (40) peeti kolmapäeval Peterburi kesklinnas Sadovaja tänaval kinni rutiinse dokumentide kontrolli käigus, teatas veebiväljaanne Fontanka.ru. Vene politseinikele tundus Suhotski pass kahtlane ning ta viidi jaoskonda, kus selgus, et ta on rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutatud.
Narkokuritegudes kahtlustatav Suhotski põgenes Tallinna vanglast 2015. aasta oktoobris koos oma kambrikaaslase, vargustes kahtlustatava Eduard Mihhailoviga (27).
Vahialused lõhkusid aknatrellid ning ronisid vanglapiirde remondiks kasutatavaid tellingu osi üksteise otsa ladudes piirdest üle.
Mihhailov, kes sattus politsei vaatevälja juba 9-aastaselt, tabati Ida-Virumaal järgmise aasta 1. jaanuaril ning ta mõisteti varguse ja põgenemis eest vangi. Pärast seda on teda veel korduvalt kuritegude eest karistatud, viimati juhtus see eelmise aasta oktoobris.
Suhotski kuulutati rahvusvaheliselt tagaotsitavaks 2016. aasta 6. detsembril.
Kumbki mees pole Eesti kodanik, mõlemal on kodakondsuseta isiku hall pass.
Eesti politsei- ja piirivalveameti esindaja ütles ERR-ile, et on uudist kuulnud, kuid ei ole veel saanud selle kohta ametlikku kinnitust. | Peterburis tabati Tallinna vanglast neli aastat tagasi põgenenud mees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aleksandr Suhotski (40) peeti kolmapäeval Peterburi kesklinnas Sadovaja tänaval kinni rutiinse dokumentide kontrolli käigus, teatas veebiväljaanne Fontanka.ru. Vene politseinikele tundus Suhotski pass kahtlane ning ta viidi jaoskonda, kus selgus, et ta on rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutatud.
Narkokuritegudes kahtlustatav Suhotski põgenes Tallinna vanglast 2015. aasta oktoobris koos oma kambrikaaslase, vargustes kahtlustatava Eduard Mihhailoviga (27).
Vahialused lõhkusid aknatrellid ning ronisid vanglapiirde remondiks kasutatavaid tellingu osi üksteise otsa ladudes piirdest üle.
Mihhailov, kes sattus politsei vaatevälja juba 9-aastaselt, tabati Ida-Virumaal järgmise aasta 1. jaanuaril ning ta mõisteti varguse ja põgenemis eest vangi. Pärast seda on teda veel korduvalt kuritegude eest karistatud, viimati juhtus see eelmise aasta oktoobris.
Suhotski kuulutati rahvusvaheliselt tagaotsitavaks 2016. aasta 6. detsembril.
Kumbki mees pole Eesti kodanik, mõlemal on kodakondsuseta isiku hall pass.
Eesti politsei- ja piirivalveameti esindaja ütles ERR-ile, et on uudist kuulnud, kuid ei ole veel saanud selle kohta ametlikku kinnitust.
### Response:
Peterburis tabati Tallinna vanglast neli aastat tagasi põgenenud mees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lauljatar võttis vahejuhtumi osas sõna, kirjutades Twitteris, et mitte kedagi ei tohi ilma nõusolekuta sel viisil ahistada, vahendas BBC.
"Ta võib kanda mida soovib. Ta võib olla süütu. Ta võib magada viie erineva inimesega. Ta võib olla oma abikaasaga. Ta võib olla oma tüdruksõbraga. Ta võib olla paljas. Teda ei või ilma nõusolekuta krabada," kirjutas Cyrus Twitteris, et selline ahistamine ei ole lubatud ühelgi juhul.
Video juhtunust jõudis ka sotsiaalmeediasse ning sellelt on näha, kuidas Cyrus jalutab läbi fännide koos abikaasa Liam Hemsworthiga autoni. Ootamatult haarab üks fänn Cyruse kaelast ja proovib teda suudelda.
Llego a estar ahí, y al "fan" que se ha tirado a por miley no se le olvida el guantazo que se lleva pic.twitter.com/30PUR4zXR0
— Alvaro (@AlvaroSaucedo13) June 2, 2019
Cyruse vastus olukorrale on selge sõnum inimestele, kes arutlesid sotsiaalmeedias, et popstaar on oma väljakutsuva riietuse ja laulusõnadega sellise kohtlemise ära teeninud. Cyrus tegi oma postituse teemasildi #StillNotAskingForIt all, viidates, et pole sellist kohtlemist soovinud. | Miley Cyrus kommenteeris sotsiaalmeedias fänni rünnakut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lauljatar võttis vahejuhtumi osas sõna, kirjutades Twitteris, et mitte kedagi ei tohi ilma nõusolekuta sel viisil ahistada, vahendas BBC.
"Ta võib kanda mida soovib. Ta võib olla süütu. Ta võib magada viie erineva inimesega. Ta võib olla oma abikaasaga. Ta võib olla oma tüdruksõbraga. Ta võib olla paljas. Teda ei või ilma nõusolekuta krabada," kirjutas Cyrus Twitteris, et selline ahistamine ei ole lubatud ühelgi juhul.
Video juhtunust jõudis ka sotsiaalmeediasse ning sellelt on näha, kuidas Cyrus jalutab läbi fännide koos abikaasa Liam Hemsworthiga autoni. Ootamatult haarab üks fänn Cyruse kaelast ja proovib teda suudelda.
Llego a estar ahí, y al "fan" que se ha tirado a por miley no se le olvida el guantazo que se lleva pic.twitter.com/30PUR4zXR0
— Alvaro (@AlvaroSaucedo13) June 2, 2019
Cyruse vastus olukorrale on selge sõnum inimestele, kes arutlesid sotsiaalmeedias, et popstaar on oma väljakutsuva riietuse ja laulusõnadega sellise kohtlemise ära teeninud. Cyrus tegi oma postituse teemasildi #StillNotAskingForIt all, viidates, et pole sellist kohtlemist soovinud.
### Response:
Miley Cyrus kommenteeris sotsiaalmeedias fänni rünnakut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laporte'i võiduajaks oli 2,1-kilomeetrisel valdavalt munakiviteega kaetud distantsil 3.13. Teise koha pälvis ühesekundilise kaotusega sakslane Marcel Meisen (Corendon – Circus) ja kolmanda koha belglane Piet Allegaert (Sport Vlaanderen – Baloise; +0.01). Nõmmela kaotas võitjale üheksa sekundiga.
Neljapäeval sõidetakse velotuuril 191-kilomeetrine etapp, mis lõpeb Bascharge'is. Mitmepäevasõit lõpeb pühapäeval. | Nõmmela näitas Luksemburgi velotuuri proloogil head minekut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laporte'i võiduajaks oli 2,1-kilomeetrisel valdavalt munakiviteega kaetud distantsil 3.13. Teise koha pälvis ühesekundilise kaotusega sakslane Marcel Meisen (Corendon – Circus) ja kolmanda koha belglane Piet Allegaert (Sport Vlaanderen – Baloise; +0.01). Nõmmela kaotas võitjale üheksa sekundiga.
Neljapäeval sõidetakse velotuuril 191-kilomeetrine etapp, mis lõpeb Bascharge'is. Mitmepäevasõit lõpeb pühapäeval.
### Response:
Nõmmela näitas Luksemburgi velotuuri proloogil head minekut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jooks algas "jänese" vedamisel, kes pidi 58 sekundiga läbima 400 m ringe. "Minu jaoks oli see juba eos liiga kiire, seega hoidsin grupi keskele. Punt tõmmati suhteliselt ruttu pikaks ja seega asusid mul ikkagi sobivad jooksjad ümber. Suutsin head tempot hoida kuni viimase ringini," rääkis Allase ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.
1000 m vaheaeg tuli tempomeistril täpselt 2.30, viimasele ringile minnes 1100 m vaheaeg 2.45,5, siis vajus tempo natuke. "Uus isiklik rekord uues sekundis teeb head meelt, loodetavasti suve keskel õnnestub natuke jõudu ja kiirust juurde saada ja rekordit paar sekundit edasi viia. Praegu pigem jääbki särtsakusest puudu. Eks vaatab kuidas edasi. Suvi on veel pikk," sõnas Allase.
Meeste B-jooksus püstitas Deniss Salmijanov samuti isikliku rekordi 4.04,37. | Olavi Allase jooksis Soomes isikliku rekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jooks algas "jänese" vedamisel, kes pidi 58 sekundiga läbima 400 m ringe. "Minu jaoks oli see juba eos liiga kiire, seega hoidsin grupi keskele. Punt tõmmati suhteliselt ruttu pikaks ja seega asusid mul ikkagi sobivad jooksjad ümber. Suutsin head tempot hoida kuni viimase ringini," rääkis Allase ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.
1000 m vaheaeg tuli tempomeistril täpselt 2.30, viimasele ringile minnes 1100 m vaheaeg 2.45,5, siis vajus tempo natuke. "Uus isiklik rekord uues sekundis teeb head meelt, loodetavasti suve keskel õnnestub natuke jõudu ja kiirust juurde saada ja rekordit paar sekundit edasi viia. Praegu pigem jääbki särtsakusest puudu. Eks vaatab kuidas edasi. Suvi on veel pikk," sõnas Allase.
Meeste B-jooksus püstitas Deniss Salmijanov samuti isikliku rekordi 4.04,37.
### Response:
Olavi Allase jooksis Soomes isikliku rekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Igal aastal asub Eesti kõrgkoolides ehituse ja arhitektuuri erialadel õppima ligi 400 noort, kellest kooli lõpetamiseni jõuab kolmandiku võrra vähem. Sadakond ehitusvaldkonnale kaduma läinud noort inseneri võib tunduda väike number, kuid see tekitab juba praegu ehitussektoris helgete peade puuduse ja karmi konkurentsi spetsialistidele.
Hea uudis on see loomulikult noortele, kes alles eriala valivad ja kooli lõpetamiseni jõuavad, sest töö leidmisega ehitusinseneridel probleeme ei teki. Küll aga peaks see olema murettekitav signaal pikemalt Eesti ehitusturul tegutseda plaanivatele ettevõtetele.
Kui väljalangemisele lisada perspektiiv, et teiste populaarsete erialade atraktiivsus võib tulevikus veelgi vähendada ehituserialade sisseastujate hulka, hakkab spetsialistide puudumine mõjutama ka ettevõtete konkurentsivõimet ja laienemisplaane.
Ehitussektor alles seisab murrangu lävel
Ehitussektori ettevõtted peavad seljad kokku panema, et harida noori, mida tähendab tänapäevane ehitus ja milliseid väljakutseid see pakub. Tõsi, kui paljudes teistes traditsioonilistes valdkondades on areng olnud muljetavaldav, siis ehitussektor alles seisab tõelise murrangu lävel, mis seisneb peamiselt BIM-tehnoloogia kasutusele võtmisega tekkivates võimalustes.
Eesti inseneribürood on BIM-tehnoloogia kasutusele võtmisel olnud väga edukad, mis tähendab, et hoonetesse valatakse betooni kõrval järjest rohkem hoopis bitte ja baite. Tänu sellele kasvab Eesti inseneribüroode riikideülene konkurentsivõime ja koostöövõimekus, pakkudes noortele võimalust teha rahvusvahelist karjääri Eestist lahkumata.
Tänapäevane tehnoloogia ja rahvusvaheline koostöö loob uued võimalused projekteerida Eestis, toota betoonelemendid Rumeenias ja ehitada näiteks Rootsis hooneid ja rajatisi, mis varem oli ainult projekti asukohamaa ettevõtete mängumaa.
Rahvusvahelised võimalused on üks teema, mis tuleb ettevõtetel ühiselt viia tulevaste insenerideni, et meelitada noori valima just ehituserialasid. Samal ajal peavad ettevõtjad pakkuma rohkem paindlike võimalusi töö ja hariduse omandamise ühildamisel motiveerides tudengeid kooli lõpetama.
Tunnistus annab tööandjale kindluse, et töötaja vastab kutsekvalifikatsioonile ja võimaldab töötajal võtta suuremat vastutust ning jõuda karjääriredelil kõrgemale. Meie ettevõtjatena ei tohi keskenduda vaid kasumi teenimisele, vaid peame koostöös ülikoolidega arendama ka tulevikuinsenere.
"Ehituse ja infotehnoloogia tihedam põimumine annabki noortele ka ehitussektoris soovitud tulevikuperspektiivi."
Samuti peaksid noored teadma, et eriala valimisel ei ole vajadust panustada nii-öelda puhtale infotehnoloogiale sest tulevikus ei ole IT eraldi valdkond, vaid osa kõikidest elualadest. Ehituse ja infotehnoloogia tihedam põimumine annabki noortele ka ehitussektoris soovitud tulevikuperspektiivi - hea palgaga töökoha valdkonnas, kus saab ennast arendada ja teostada.
Tööjõuga läheb veelgi kitsamaks
Sellegipoolest ei pääse tänased noored raskest tööst just baasteadmiste omandamise osas. Isegi infotehnoloogia suurem tugi ehituserialadel nõuab insenerilt suurt pühendumist ja püsivat kompetentsi kasvatamist sest oluline on mõista, et head tööriistad ei asenda insenerioskusi.
Oma ala tipptegija, Alar Käes rõhutab, et ükskõik kui vinge ei ole IT, peab tulevane ehitusinsener tuginema oma töös tugevatele inseneeria baasteadmistele sest vinge programm ei vastuta sadada inimelude eest, seda teeb insener.
Ehitusinsener peab oma loomult olema täpne, korrektne ning omama võimet ühildada teoreetiline teadmine reaalse elu situatsioonidega. Võime pidevalt areneda ja fokusseeruda muudatustele võiks olla tippinseneri n-ö DNA-s.
Piltlikult öeldes ei ole vahet, millega sa tööd teed, kui sul ei ole kompetentsi, sest kepiga liiva peale joonistatud projekt on igatahes parem kui peene programmiga koostatud vale lahendus. Õnneks võib öelda, et Eesti ehitusalane kõrgharidus annab inseneridele võimaluse saada head baasteadmised aga õpilased peavad ise pingutama ja mitte lootma IT-arendustele.
Samal ajal jääb pakutavas hariduses vajaka tänapäevaste tööriistade nagu modelleerimistarkvara või arvutusprogrammide põimimisest õppekavadesse, mis lõppkokkuvõttes võivad vähendada erialade atraktiivsust.
Kui Tartu ülikooli värske uuring näitab, et tervelt 37 protsenti noortest soovivad siduda oma hariduse infotehnoloogiaga, siis see on selge signaal kõigile teistele ettevõtetele, et tööjõuga läheb tulevikus veelgi kitsamaks.
Seega peavad ehitussektori ettevõtted üha enam mitte ainult mõtlema, vaid asuma selle nimel tegutsema, et noored talendid neist lihtsalt mööda ei vaataks. Vastasel juhul võib tehnoloogia kasutamine anda küll ettevõtetele rahvusvahelise konkurentsivõime, kuid töökäte puudus ei luba ikkagi täit potentsiaali realiseerida.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Toomas Alle: insener leiab põnevad väljakutsed igal juhul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Igal aastal asub Eesti kõrgkoolides ehituse ja arhitektuuri erialadel õppima ligi 400 noort, kellest kooli lõpetamiseni jõuab kolmandiku võrra vähem. Sadakond ehitusvaldkonnale kaduma läinud noort inseneri võib tunduda väike number, kuid see tekitab juba praegu ehitussektoris helgete peade puuduse ja karmi konkurentsi spetsialistidele.
Hea uudis on see loomulikult noortele, kes alles eriala valivad ja kooli lõpetamiseni jõuavad, sest töö leidmisega ehitusinseneridel probleeme ei teki. Küll aga peaks see olema murettekitav signaal pikemalt Eesti ehitusturul tegutseda plaanivatele ettevõtetele.
Kui väljalangemisele lisada perspektiiv, et teiste populaarsete erialade atraktiivsus võib tulevikus veelgi vähendada ehituserialade sisseastujate hulka, hakkab spetsialistide puudumine mõjutama ka ettevõtete konkurentsivõimet ja laienemisplaane.
Ehitussektor alles seisab murrangu lävel
Ehitussektori ettevõtted peavad seljad kokku panema, et harida noori, mida tähendab tänapäevane ehitus ja milliseid väljakutseid see pakub. Tõsi, kui paljudes teistes traditsioonilistes valdkondades on areng olnud muljetavaldav, siis ehitussektor alles seisab tõelise murrangu lävel, mis seisneb peamiselt BIM-tehnoloogia kasutusele võtmisega tekkivates võimalustes.
Eesti inseneribürood on BIM-tehnoloogia kasutusele võtmisel olnud väga edukad, mis tähendab, et hoonetesse valatakse betooni kõrval järjest rohkem hoopis bitte ja baite. Tänu sellele kasvab Eesti inseneribüroode riikideülene konkurentsivõime ja koostöövõimekus, pakkudes noortele võimalust teha rahvusvahelist karjääri Eestist lahkumata.
Tänapäevane tehnoloogia ja rahvusvaheline koostöö loob uued võimalused projekteerida Eestis, toota betoonelemendid Rumeenias ja ehitada näiteks Rootsis hooneid ja rajatisi, mis varem oli ainult projekti asukohamaa ettevõtete mängumaa.
Rahvusvahelised võimalused on üks teema, mis tuleb ettevõtetel ühiselt viia tulevaste insenerideni, et meelitada noori valima just ehituserialasid. Samal ajal peavad ettevõtjad pakkuma rohkem paindlike võimalusi töö ja hariduse omandamise ühildamisel motiveerides tudengeid kooli lõpetama.
Tunnistus annab tööandjale kindluse, et töötaja vastab kutsekvalifikatsioonile ja võimaldab töötajal võtta suuremat vastutust ning jõuda karjääriredelil kõrgemale. Meie ettevõtjatena ei tohi keskenduda vaid kasumi teenimisele, vaid peame koostöös ülikoolidega arendama ka tulevikuinsenere.
"Ehituse ja infotehnoloogia tihedam põimumine annabki noortele ka ehitussektoris soovitud tulevikuperspektiivi."
Samuti peaksid noored teadma, et eriala valimisel ei ole vajadust panustada nii-öelda puhtale infotehnoloogiale sest tulevikus ei ole IT eraldi valdkond, vaid osa kõikidest elualadest. Ehituse ja infotehnoloogia tihedam põimumine annabki noortele ka ehitussektoris soovitud tulevikuperspektiivi - hea palgaga töökoha valdkonnas, kus saab ennast arendada ja teostada.
Tööjõuga läheb veelgi kitsamaks
Sellegipoolest ei pääse tänased noored raskest tööst just baasteadmiste omandamise osas. Isegi infotehnoloogia suurem tugi ehituserialadel nõuab insenerilt suurt pühendumist ja püsivat kompetentsi kasvatamist sest oluline on mõista, et head tööriistad ei asenda insenerioskusi.
Oma ala tipptegija, Alar Käes rõhutab, et ükskõik kui vinge ei ole IT, peab tulevane ehitusinsener tuginema oma töös tugevatele inseneeria baasteadmistele sest vinge programm ei vastuta sadada inimelude eest, seda teeb insener.
Ehitusinsener peab oma loomult olema täpne, korrektne ning omama võimet ühildada teoreetiline teadmine reaalse elu situatsioonidega. Võime pidevalt areneda ja fokusseeruda muudatustele võiks olla tippinseneri n-ö DNA-s.
Piltlikult öeldes ei ole vahet, millega sa tööd teed, kui sul ei ole kompetentsi, sest kepiga liiva peale joonistatud projekt on igatahes parem kui peene programmiga koostatud vale lahendus. Õnneks võib öelda, et Eesti ehitusalane kõrgharidus annab inseneridele võimaluse saada head baasteadmised aga õpilased peavad ise pingutama ja mitte lootma IT-arendustele.
Samal ajal jääb pakutavas hariduses vajaka tänapäevaste tööriistade nagu modelleerimistarkvara või arvutusprogrammide põimimisest õppekavadesse, mis lõppkokkuvõttes võivad vähendada erialade atraktiivsust.
Kui Tartu ülikooli värske uuring näitab, et tervelt 37 protsenti noortest soovivad siduda oma hariduse infotehnoloogiaga, siis see on selge signaal kõigile teistele ettevõtetele, et tööjõuga läheb tulevikus veelgi kitsamaks.
Seega peavad ehitussektori ettevõtted üha enam mitte ainult mõtlema, vaid asuma selle nimel tegutsema, et noored talendid neist lihtsalt mööda ei vaataks. Vastasel juhul võib tehnoloogia kasutamine anda küll ettevõtetele rahvusvahelise konkurentsivõime, kuid töökäte puudus ei luba ikkagi täit potentsiaali realiseerida.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Toomas Alle: insener leiab põnevad väljakutsed igal juhul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sõjaväe- ja luureametnikud visandasid terve rea kliimamuutustest tulenevaid pikaajalisi ohte, sealhulgas toidu- ja veepuudus, mis võib kaasa tuua poliitilise kaose ja maavaidlused. Samuti võivad Venemaa ja teised vastased lõigata majanduslikku kasu Arktika sulavast jääst.
"Kliimamuutuste tagajärjed võivad õõnestada tähtsaid rahvusvahelisi süsteeme, millest Ühendriigid kriitiliselt sõltuvad, nagu kaubandusteed, toidu- ja energiavarustus, globaalne majandus ning siseriiklik stabiilsus välismaal," lausus välisministeeriumi vanemanalüütik Rod Schoonover esindajatekoja luurekomitees.
"Enamik riike, kui mitte kõik, ei suuda juba praegustes tingimustes täielikult toime tulla kõigi kliimaga seotud riskidega."
Kõrgete ametnike hinnang, mis peab kliimamuutusi pikaajaliseks üleilmseks ohuks, on selges vastuolus president Donald Trumpi vaadetega, kes korduvalt taolisi sõnumeid eiranud ning isegi pisendanud omaenda valitsuse seisukohti.
"Ma usun, et ilmastik muutub ja muutub mõlemas suunas," lausus Trump kolmapäeval antud usutluses.
"Ärge unustage, et seda oli tavaks nimetada globaalseks soojenemiseks. See ei toiminud. Siis nimetati see kliimamuutuseks. Nüüd nimetatakse seda tegelikult äärmuslikuks ilmaks, sest äärmusliku ilmaga sa ei saa mööda panna."
USA luuredirektoraadi riikliku luurenõukogu nõunik Peter Kiemel rääkis luurekomiteele, et tema ja teised eksperdid püüavad lahutada tagajärjed riiklikule julgeolekule tunnetel põhinevatest muredest.
Kiemel tõi eraldi välja Arktika järk-järgulise sulamise, mis tema sõnul võib luua Venemaale täiendavaid võimalusi kaevandamiseks, kalastamiseks ja laevatamiseks.
"Selle tulemusena saab Arktikas uus strateegilise konkurentsi tanner," märkis Kiemel. "Venemaa, Hiina ja teised on dramaatiliselt intensiivistanud oma tegevust ja investeeringuid selles regioonis."
Mereväeluure Venemaa ja Euraasia osakonna kõrge ametnik Jeff Ringhausen oli oma hinnangus ettevaatlikum, kuid tunnistas siiski Arktika keskkonna muutusest tulenevat võimalikku ohtu USA liitlastele.
Tema sõnul on Venemaa kaasajastamas taristut oma põhjarannikul ja mõnel oma Arktika saarel eesmärgiga kehtestada end majandusliku jõuna. Ja kuigi Venemaa usub Arktika märkimisväärsesse majanduspotentsiooli, ei ole Ühendriikide ametnikud selles sama kindlad.
"Mereväeluure tunnistab seesuguse majanduspotentsiaali olemasolu, kuid Vene valitsus näib olevat ses osas lähi- ja keskpikas perspektiivis ülemäära optimistlik," märkis ta.
Ringhausen möönis, et Arktika laevaliiklus jää sulamise tulemusena ilmselt kasvab, kuid piirkond moodustab üleilmsest laevaliiklusest siiski vaid väikese osa. Suurem oht sellest lähtub USA liitlastele, mitte Ühendriikidele endile, lisas ta. | USA julgeolekueksperdid hoiatasid kliimariskide eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sõjaväe- ja luureametnikud visandasid terve rea kliimamuutustest tulenevaid pikaajalisi ohte, sealhulgas toidu- ja veepuudus, mis võib kaasa tuua poliitilise kaose ja maavaidlused. Samuti võivad Venemaa ja teised vastased lõigata majanduslikku kasu Arktika sulavast jääst.
"Kliimamuutuste tagajärjed võivad õõnestada tähtsaid rahvusvahelisi süsteeme, millest Ühendriigid kriitiliselt sõltuvad, nagu kaubandusteed, toidu- ja energiavarustus, globaalne majandus ning siseriiklik stabiilsus välismaal," lausus välisministeeriumi vanemanalüütik Rod Schoonover esindajatekoja luurekomitees.
"Enamik riike, kui mitte kõik, ei suuda juba praegustes tingimustes täielikult toime tulla kõigi kliimaga seotud riskidega."
Kõrgete ametnike hinnang, mis peab kliimamuutusi pikaajaliseks üleilmseks ohuks, on selges vastuolus president Donald Trumpi vaadetega, kes korduvalt taolisi sõnumeid eiranud ning isegi pisendanud omaenda valitsuse seisukohti.
"Ma usun, et ilmastik muutub ja muutub mõlemas suunas," lausus Trump kolmapäeval antud usutluses.
"Ärge unustage, et seda oli tavaks nimetada globaalseks soojenemiseks. See ei toiminud. Siis nimetati see kliimamuutuseks. Nüüd nimetatakse seda tegelikult äärmuslikuks ilmaks, sest äärmusliku ilmaga sa ei saa mööda panna."
USA luuredirektoraadi riikliku luurenõukogu nõunik Peter Kiemel rääkis luurekomiteele, et tema ja teised eksperdid püüavad lahutada tagajärjed riiklikule julgeolekule tunnetel põhinevatest muredest.
Kiemel tõi eraldi välja Arktika järk-järgulise sulamise, mis tema sõnul võib luua Venemaale täiendavaid võimalusi kaevandamiseks, kalastamiseks ja laevatamiseks.
"Selle tulemusena saab Arktikas uus strateegilise konkurentsi tanner," märkis Kiemel. "Venemaa, Hiina ja teised on dramaatiliselt intensiivistanud oma tegevust ja investeeringuid selles regioonis."
Mereväeluure Venemaa ja Euraasia osakonna kõrge ametnik Jeff Ringhausen oli oma hinnangus ettevaatlikum, kuid tunnistas siiski Arktika keskkonna muutusest tulenevat võimalikku ohtu USA liitlastele.
Tema sõnul on Venemaa kaasajastamas taristut oma põhjarannikul ja mõnel oma Arktika saarel eesmärgiga kehtestada end majandusliku jõuna. Ja kuigi Venemaa usub Arktika märkimisväärsesse majanduspotentsiooli, ei ole Ühendriikide ametnikud selles sama kindlad.
"Mereväeluure tunnistab seesuguse majanduspotentsiaali olemasolu, kuid Vene valitsus näib olevat ses osas lähi- ja keskpikas perspektiivis ülemäära optimistlik," märkis ta.
Ringhausen möönis, et Arktika laevaliiklus jää sulamise tulemusena ilmselt kasvab, kuid piirkond moodustab üleilmsest laevaliiklusest siiski vaid väikese osa. Suurem oht sellest lähtub USA liitlastele, mitte Ühendriikidele endile, lisas ta.
### Response:
USA julgeolekueksperdid hoiatasid kliimariskide eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Ratas, Helme, Lukas ja Kiik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Ratas, Helme, Lukas ja Kiik | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erm jooksis 100 meetrit ajaga 10,88, mis jäi vaid 0,02 sekundiga alla eestlase isiklikule rekordile. Kaugushüppes sai Erm kirja 7.72 meetrit, mis andis eestlasele päeva ainsa alavõidu. Kuulitõukes püstitas Erm isikliku rekordi 14.69 meetriga. Senine rekord oli 14.02. Kõrgushüppes ületas eestlane 1.95 ning päev lõppes taas isikliku rekordiga, kui 400 meetri ajaks tuli 47,40. Varasem tippmark oli 47,65.
Viie alaga on Erm kogunud 4345 punkti, millega ta hoiab pingereas esimest kohta ja edestab isikliku rekordi graafikut 47 punktiga. Teisel ja kolmandal kohal on avapäeva järel Harrison Williams (4266 punkti) ja TJ Lawson (4216). | Erm edestab USA üliõpilasmeistrivõistlustel isikliku rekordi graafikut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erm jooksis 100 meetrit ajaga 10,88, mis jäi vaid 0,02 sekundiga alla eestlase isiklikule rekordile. Kaugushüppes sai Erm kirja 7.72 meetrit, mis andis eestlasele päeva ainsa alavõidu. Kuulitõukes püstitas Erm isikliku rekordi 14.69 meetriga. Senine rekord oli 14.02. Kõrgushüppes ületas eestlane 1.95 ning päev lõppes taas isikliku rekordiga, kui 400 meetri ajaks tuli 47,40. Varasem tippmark oli 47,65.
Viie alaga on Erm kogunud 4345 punkti, millega ta hoiab pingereas esimest kohta ja edestab isikliku rekordi graafikut 47 punktiga. Teisel ja kolmandal kohal on avapäeva järel Harrison Williams (4266 punkti) ja TJ Lawson (4216).
### Response:
Erm edestab USA üliõpilasmeistrivõistlustel isikliku rekordi graafikut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MARJU LEPAJÕE: Sõnakunst ja müra
Sõnavõtt Eesti Kultuurkapitali klassikatõlkeprogrammi "Hieronymus" esimeste köidete esitlusel Tallinnas Kirjanike Majas 27. V 2019.
Kallid kirjandussõbrad!
Mul on au "Hieronymuse" programmi esimese komisjonikoosseisu nimel paluda teie heatahtlikku tähelepanu kümmekonnaks minutiks, et sõnastada, millistest ideedest komisjon lähtub ja kuhupoole on soov suunduda.
Esmalt peab tunnistama, et me ei ole jõudnud veel vestelda esteetika põhiküsimuste üle, näiteks teemal, mis on ilu – ja ehk see ongi hea. Ometi oleme märkimisväärsel moel ühte meelt – nagu mulle tundub – kõige esimeses praktilises küsimuses ja nimelt selles, et klassikat on vaja välja anda rohkem ja süsteemsemalt ning haarata sellesse tegevusse parimad tõlkijad-toimetajad. On vaja luua tingimused pikemaaegseks pühendumiseks, et saaks välja anda ka keerukamaid ja mahukamaid tõlkeid.
Igiaktuaalne "Kuutõbised". Intervjuu tõlkija tõlkija Mati Sirkliga. MATI SIRKEL: "Hermann Brochile ülioluline väärtuste küsimus pole meie neurootilisel ajal põrmugi aegunud, vaid üksnes tungivamaks muutunud."
Kui väärtussüsteem killustub, kaotavad inimesed ja ühiskond orienteerumisvõime ning hakkavad käituma otsekui kuutõbised. Jaa, sellest võib aimu saada näiteks uudiseid jälgides ning lausa selgeks saab see siis, kui loetakse juudi päritolu Austria kirjaniku Hermann Brochi (1886–1951) romaanitriloogiat "Kuutõbised". Erinevalt päevauudistest on aga Brochi teated tegelikkusest belletristika meistriklass, üks modernismi tähtteoseid. Äsja "Hieronymuse" programmi toel eesti keelde jõudnud teosest räägib lähemalt tõlkija Mati Sirkel.
Liberaal, järelikult vegan. Mattias Turovski intervjueerib Hollandi filosoofi Floris van den Bergi. FLORIS VAN DEN BERG: "Mul on unistus, et lapselapsed küsivad minult ühel päeval õudusega: "Vanaisa, kas on tõsi, et kui sa noor olid, siis inimesed sõid loomi!?""
Mai alguses kutsus MTÜ Loomus viiendat korda kokku Eestis ainulaadse loomaõiguste konverentsi. Salme kultuurikeskuses aset leidnud ettevõtmine, ametliku nimetusega "Loomaõigused akadeemias ja aktivismis", keskendus seekord muutuste temaatikale. Kaheksa esinejat kaalutlesid küsimusi, kuidas ühiskonnas esile kutsuda loomade parem kohtlemine, millised on loomaõigusliikumise viimase aja suundumused, kuidas levitada sõnumit veganiühiskonnast väljapoole jms. Loomuse konverents on aastast aastasse püüdnud leida tasakaalu loomaõiguste akadeemilise ning aktivistliku poole vahel, koondades nii teadurite ja filosoofide kui ka tänavaaktivistide ja loomade eestkosteorganisatsioonide esindajate seisukohti maalimaks võimalikult lai pilt selles valdkonnas toimuvast. Kõige kaugemalt oli seekord kohale tulnud Hollandi filosoof, autor ja õppejõud Floris van den Berg, kes oma energilise esitusviisi ja omalaadse ettekandega laveeris oskuslikult sügavate filosoofiliste printsiipide ja terve mõistuse vahel, väites, et filosoofilisi mõttemõlgutusi võimaldabki tihtipeale just terve mõistus.
ANNA SEMJONOVA, ANU LEISNER: Putukaväil – Põhja-Tallinna uus liigirikas rohekoridor
Kuidas arvestada linna avalikus ruumis võrdväärselt elanike soovide ning tolmeldajate vajadustega? Milline on põnev ja elurikas keskkond, mis sobib kõigile?
Putukaväil on osa rohekoridorist, mis saab alguse Astangult ja kulgeb mööda kõrgepingeliinide-alust koridori Kopli kaubajaamani. Kitsamalt hõlmab Putukaväila projekt Põhja-Tallinnas Sõle tänava ääres Ehte, Puhangu ja Kaera tänavaga piirneva garaažidevahelise ala. See ühendab mitu naaberlinnaosa, eri iseloomuga hoonestusalad ning väärtuslikud rohealad, mille niidutaimestik on tolmeldajatele putukatele soodne elukeskkond.
PEETER OLESK: Julgeolek sinus eneses
Eesti rahvuslikku julgeolekut tuleb kaitsta nii Nõukogude Liidu nostalgia kui ka Venemaa, selle uuenemise, eest.
Mitte just iga päev, kuid vähemasti kord kuus leian end mõne niisuguse raamatu seltsis, mida on kosutav lugeda. Ajaviitekirjandus see ei ole, päevakaja veelgi vähem. Eelistan raamatuid, millesse süvenemiseks peavad olema küllalt sügavad eelteadmised väga mitmest vallast, aga mis nõuavad mõistmiseks ka ühtlasi ülelugemist ja pöördumist eri keeltes leksikonide ja otsinguprogrammide poole, kaasa arvatud alternatiivsed uurimused. Loen selliseid ja saan tagasi tasakaalu, mida hüsteeriline argipäev halastamatult püüab jäägitumalt hävitada.
AGO SAMOSON: Tuulikud, tuhnurid ja radarid
Rail Balticu alla mineva rahaga saaksid teadlased järgmiseks kümneks aastaks oma toetuse mitmekordistada.
Bloombergi andmetel on Eesti terviseindeks Euroopas alles 25. kohal ja majanduse profiil ei suuda toetada selle paranemist. Teaduse infrastruktuur on küll saanud tohutu süsti ja meie laborid on tipp-100 keskmisest paremad, aga mida pole ollagi, on kõrget lisandväärtust tootev väljund. Eesti teaduse algatatud firmasid, mille sissetulek ületab investeeringud ja toetused, on ühe käe sõrmedel lugeda. Nende kogukäive, rääkimata kogutulust, ei küüni teadusse pandud rahale ligilähedalegi. Faktid ei toeta kohe kuidagi akadeemiliste ülikute juttu teadusest kui majanduse imerelvast, mis kunagi hakkab andma ulmelisi dividende.
SERGEI METLEV: Vaenuõhutus ja väljendusvabadus
Tuleb leida tasakaal sõnavabaduse kui demokraatliku ühiskonna ühe nurgakivi ning võrdõiguslikkuse, avaliku korra jne kaitsmise vahel.
Eestis kehtiv seadustik hoiab väljendusvabaduse kaitseala laiana, lubades karistada vaenu õhutamist vaid juhul, kui sellega on tekitatud oht (väärtegu) või kahjulik tagajärg (kuritegu) isiku elule, tervisele või varale. Politsei nendib, et nõudlik sõnastus võimaldab koosseisu rakendada haruharva. Selle normi muutmise küsimus ripub õhus juba pikemat aega. Teema kerkib üles nii Euroopa Nõukogu tööorganite soovitustes Eestile kui ka meie avalikus arutelus. Probleemi tuleb analüüsida päevapoliitika õlletoast eemal, sest kui allutada karistusõigus ühiskonna ja õiguse kaine mõtestamise asemel hetketundmustele, võib tulemus kujuneda pikas vaates kõigile nuhtluseks. Kui karistusõigusele pannakse selga kiirsoovide teenri rüü, on kuri on alati karjas.
MART NIINESTE: Mis on eesti punk?
Eesti praegust punkmuusikat iseloomustab mitmekesisuse nappus koos kõva kaldumisega käredamale küljele.
Mis teeb ühest muusikalisest alternatiivkultuurist ülemaailmse asemel kohaliku nähtuse? Eks ikka keele- ja teemavalik. Tahetakse rääkida rahvaga rahvast rahva emakeeles. Käisin aprillis oma Moskva sõprade bändi Tarakany! kontserdil. Parajasti tuli grimjorka's jutuks punkansambli Pornofilmy edulugu sealpool Narva jõge.
IGOR GARŠNEK: Enne kui algavad suvetuurid
Kammermuusikast rääkides tuleb kindlasti esile tõsta noorte interpreetide Marten Altrovi ja Johan Randvere kontserti, kus kõlasid ainult eesti heliloojate teosed.
Maikuu jääb meie kontserdielus (nagu ka ilma poolest) mõnes mõttes n-ö halli tsooni: kontserdihooaeg hakkab lõppema, mõned festivalid algavad, suvetuurideks on veel vara, "Jazzkaareks" juba hilja … Tegelikult toimub muidugi kogu aeg kuskil miskit ning maikuugi kontserdikalender oli üpris tihe.
Kosmopoliit mitme aktsendiga. Intervjuu režissöör Mihhail Idoviga. MIHHAIL IDOV: "Kui "Humoristi" kirjutama hakkasin, ei teadnud ma veel, kas julgen hakata ka selle režissööriks."
Mihhail Idov, praegu Berliinis elav Vene-Ameerika proosakirjanik, stsenarist ja režissöör, saabus Tallinna oma filmi "Humorist"i esilinastusele. Ühtaegu Tallinna esilinastusega hakkas ETV+ näitama seriaali "Optimistid", mille stsenaariumi kaasautor on Idov. "Humoristi" otsisin üles internetist. "Optimistid", mis pole kuigi optimistlik seriaal 1960. aastate noortest Nõukogude diplomaatidest, kes uskusid naiivselt uskusid Hruštšovi sulasse, oli minust kuidagi mööda läinud. Vaatasin seda alles pärast intervjuud. Ent selleks otseselt valmistudes lugesin läbi Mihhail Idovi jutustuse "Kohviveski" ("Кофемолка").
KAUR RIISMAA: Tuha(t)kunstnik Stiil ja viga
Hea kirjanduse puhul peidab stiil vead nagu Haapsalu salliga, lastes ainult vilksamisi osava lõime taga aimata maksaplekilist säärt.
Arvustamisel
Eesti kunstiakadeemia lõputööde näitus "Tase"
Nelly Sachsi luulekogu "Tähestiku laip tõuseb hauast"
Robert Nozicku raamat "Anarhia, riik ja utoopia"
Eesti Rahvusballeti "Romeo ja Julia"
kammerkoori Collegium Musicale lavakava "Igavene juuni"
Väinö Poikalaineni ja Enn Ernitsa "Rock Carvings of Lake Onega, 2."
Luule Epneri "Mängitud maailmad. Heuremata. Humanitaarteaduslikke monograafiaid"
XVII sajandi duetid ja laulud "Nimeta laupäevaõhtud diele's"
mängufilm "Humorist" | Reedel Sirbis sõnakunst, julgeolek ja väljendusvabadus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MARJU LEPAJÕE: Sõnakunst ja müra
Sõnavõtt Eesti Kultuurkapitali klassikatõlkeprogrammi "Hieronymus" esimeste köidete esitlusel Tallinnas Kirjanike Majas 27. V 2019.
Kallid kirjandussõbrad!
Mul on au "Hieronymuse" programmi esimese komisjonikoosseisu nimel paluda teie heatahtlikku tähelepanu kümmekonnaks minutiks, et sõnastada, millistest ideedest komisjon lähtub ja kuhupoole on soov suunduda.
Esmalt peab tunnistama, et me ei ole jõudnud veel vestelda esteetika põhiküsimuste üle, näiteks teemal, mis on ilu – ja ehk see ongi hea. Ometi oleme märkimisväärsel moel ühte meelt – nagu mulle tundub – kõige esimeses praktilises küsimuses ja nimelt selles, et klassikat on vaja välja anda rohkem ja süsteemsemalt ning haarata sellesse tegevusse parimad tõlkijad-toimetajad. On vaja luua tingimused pikemaaegseks pühendumiseks, et saaks välja anda ka keerukamaid ja mahukamaid tõlkeid.
Igiaktuaalne "Kuutõbised". Intervjuu tõlkija tõlkija Mati Sirkliga. MATI SIRKEL: "Hermann Brochile ülioluline väärtuste küsimus pole meie neurootilisel ajal põrmugi aegunud, vaid üksnes tungivamaks muutunud."
Kui väärtussüsteem killustub, kaotavad inimesed ja ühiskond orienteerumisvõime ning hakkavad käituma otsekui kuutõbised. Jaa, sellest võib aimu saada näiteks uudiseid jälgides ning lausa selgeks saab see siis, kui loetakse juudi päritolu Austria kirjaniku Hermann Brochi (1886–1951) romaanitriloogiat "Kuutõbised". Erinevalt päevauudistest on aga Brochi teated tegelikkusest belletristika meistriklass, üks modernismi tähtteoseid. Äsja "Hieronymuse" programmi toel eesti keelde jõudnud teosest räägib lähemalt tõlkija Mati Sirkel.
Liberaal, järelikult vegan. Mattias Turovski intervjueerib Hollandi filosoofi Floris van den Bergi. FLORIS VAN DEN BERG: "Mul on unistus, et lapselapsed küsivad minult ühel päeval õudusega: "Vanaisa, kas on tõsi, et kui sa noor olid, siis inimesed sõid loomi!?""
Mai alguses kutsus MTÜ Loomus viiendat korda kokku Eestis ainulaadse loomaõiguste konverentsi. Salme kultuurikeskuses aset leidnud ettevõtmine, ametliku nimetusega "Loomaõigused akadeemias ja aktivismis", keskendus seekord muutuste temaatikale. Kaheksa esinejat kaalutlesid küsimusi, kuidas ühiskonnas esile kutsuda loomade parem kohtlemine, millised on loomaõigusliikumise viimase aja suundumused, kuidas levitada sõnumit veganiühiskonnast väljapoole jms. Loomuse konverents on aastast aastasse püüdnud leida tasakaalu loomaõiguste akadeemilise ning aktivistliku poole vahel, koondades nii teadurite ja filosoofide kui ka tänavaaktivistide ja loomade eestkosteorganisatsioonide esindajate seisukohti maalimaks võimalikult lai pilt selles valdkonnas toimuvast. Kõige kaugemalt oli seekord kohale tulnud Hollandi filosoof, autor ja õppejõud Floris van den Berg, kes oma energilise esitusviisi ja omalaadse ettekandega laveeris oskuslikult sügavate filosoofiliste printsiipide ja terve mõistuse vahel, väites, et filosoofilisi mõttemõlgutusi võimaldabki tihtipeale just terve mõistus.
ANNA SEMJONOVA, ANU LEISNER: Putukaväil – Põhja-Tallinna uus liigirikas rohekoridor
Kuidas arvestada linna avalikus ruumis võrdväärselt elanike soovide ning tolmeldajate vajadustega? Milline on põnev ja elurikas keskkond, mis sobib kõigile?
Putukaväil on osa rohekoridorist, mis saab alguse Astangult ja kulgeb mööda kõrgepingeliinide-alust koridori Kopli kaubajaamani. Kitsamalt hõlmab Putukaväila projekt Põhja-Tallinnas Sõle tänava ääres Ehte, Puhangu ja Kaera tänavaga piirneva garaažidevahelise ala. See ühendab mitu naaberlinnaosa, eri iseloomuga hoonestusalad ning väärtuslikud rohealad, mille niidutaimestik on tolmeldajatele putukatele soodne elukeskkond.
PEETER OLESK: Julgeolek sinus eneses
Eesti rahvuslikku julgeolekut tuleb kaitsta nii Nõukogude Liidu nostalgia kui ka Venemaa, selle uuenemise, eest.
Mitte just iga päev, kuid vähemasti kord kuus leian end mõne niisuguse raamatu seltsis, mida on kosutav lugeda. Ajaviitekirjandus see ei ole, päevakaja veelgi vähem. Eelistan raamatuid, millesse süvenemiseks peavad olema küllalt sügavad eelteadmised väga mitmest vallast, aga mis nõuavad mõistmiseks ka ühtlasi ülelugemist ja pöördumist eri keeltes leksikonide ja otsinguprogrammide poole, kaasa arvatud alternatiivsed uurimused. Loen selliseid ja saan tagasi tasakaalu, mida hüsteeriline argipäev halastamatult püüab jäägitumalt hävitada.
AGO SAMOSON: Tuulikud, tuhnurid ja radarid
Rail Balticu alla mineva rahaga saaksid teadlased järgmiseks kümneks aastaks oma toetuse mitmekordistada.
Bloombergi andmetel on Eesti terviseindeks Euroopas alles 25. kohal ja majanduse profiil ei suuda toetada selle paranemist. Teaduse infrastruktuur on küll saanud tohutu süsti ja meie laborid on tipp-100 keskmisest paremad, aga mida pole ollagi, on kõrget lisandväärtust tootev väljund. Eesti teaduse algatatud firmasid, mille sissetulek ületab investeeringud ja toetused, on ühe käe sõrmedel lugeda. Nende kogukäive, rääkimata kogutulust, ei küüni teadusse pandud rahale ligilähedalegi. Faktid ei toeta kohe kuidagi akadeemiliste ülikute juttu teadusest kui majanduse imerelvast, mis kunagi hakkab andma ulmelisi dividende.
SERGEI METLEV: Vaenuõhutus ja väljendusvabadus
Tuleb leida tasakaal sõnavabaduse kui demokraatliku ühiskonna ühe nurgakivi ning võrdõiguslikkuse, avaliku korra jne kaitsmise vahel.
Eestis kehtiv seadustik hoiab väljendusvabaduse kaitseala laiana, lubades karistada vaenu õhutamist vaid juhul, kui sellega on tekitatud oht (väärtegu) või kahjulik tagajärg (kuritegu) isiku elule, tervisele või varale. Politsei nendib, et nõudlik sõnastus võimaldab koosseisu rakendada haruharva. Selle normi muutmise küsimus ripub õhus juba pikemat aega. Teema kerkib üles nii Euroopa Nõukogu tööorganite soovitustes Eestile kui ka meie avalikus arutelus. Probleemi tuleb analüüsida päevapoliitika õlletoast eemal, sest kui allutada karistusõigus ühiskonna ja õiguse kaine mõtestamise asemel hetketundmustele, võib tulemus kujuneda pikas vaates kõigile nuhtluseks. Kui karistusõigusele pannakse selga kiirsoovide teenri rüü, on kuri on alati karjas.
MART NIINESTE: Mis on eesti punk?
Eesti praegust punkmuusikat iseloomustab mitmekesisuse nappus koos kõva kaldumisega käredamale küljele.
Mis teeb ühest muusikalisest alternatiivkultuurist ülemaailmse asemel kohaliku nähtuse? Eks ikka keele- ja teemavalik. Tahetakse rääkida rahvaga rahvast rahva emakeeles. Käisin aprillis oma Moskva sõprade bändi Tarakany! kontserdil. Parajasti tuli grimjorka's jutuks punkansambli Pornofilmy edulugu sealpool Narva jõge.
IGOR GARŠNEK: Enne kui algavad suvetuurid
Kammermuusikast rääkides tuleb kindlasti esile tõsta noorte interpreetide Marten Altrovi ja Johan Randvere kontserti, kus kõlasid ainult eesti heliloojate teosed.
Maikuu jääb meie kontserdielus (nagu ka ilma poolest) mõnes mõttes n-ö halli tsooni: kontserdihooaeg hakkab lõppema, mõned festivalid algavad, suvetuurideks on veel vara, "Jazzkaareks" juba hilja … Tegelikult toimub muidugi kogu aeg kuskil miskit ning maikuugi kontserdikalender oli üpris tihe.
Kosmopoliit mitme aktsendiga. Intervjuu režissöör Mihhail Idoviga. MIHHAIL IDOV: "Kui "Humoristi" kirjutama hakkasin, ei teadnud ma veel, kas julgen hakata ka selle režissööriks."
Mihhail Idov, praegu Berliinis elav Vene-Ameerika proosakirjanik, stsenarist ja režissöör, saabus Tallinna oma filmi "Humorist"i esilinastusele. Ühtaegu Tallinna esilinastusega hakkas ETV+ näitama seriaali "Optimistid", mille stsenaariumi kaasautor on Idov. "Humoristi" otsisin üles internetist. "Optimistid", mis pole kuigi optimistlik seriaal 1960. aastate noortest Nõukogude diplomaatidest, kes uskusid naiivselt uskusid Hruštšovi sulasse, oli minust kuidagi mööda läinud. Vaatasin seda alles pärast intervjuud. Ent selleks otseselt valmistudes lugesin läbi Mihhail Idovi jutustuse "Kohviveski" ("Кофемолка").
KAUR RIISMAA: Tuha(t)kunstnik Stiil ja viga
Hea kirjanduse puhul peidab stiil vead nagu Haapsalu salliga, lastes ainult vilksamisi osava lõime taga aimata maksaplekilist säärt.
Arvustamisel
Eesti kunstiakadeemia lõputööde näitus "Tase"
Nelly Sachsi luulekogu "Tähestiku laip tõuseb hauast"
Robert Nozicku raamat "Anarhia, riik ja utoopia"
Eesti Rahvusballeti "Romeo ja Julia"
kammerkoori Collegium Musicale lavakava "Igavene juuni"
Väinö Poikalaineni ja Enn Ernitsa "Rock Carvings of Lake Onega, 2."
Luule Epneri "Mängitud maailmad. Heuremata. Humanitaarteaduslikke monograafiaid"
XVII sajandi duetid ja laulud "Nimeta laupäevaõhtud diele's"
mängufilm "Humorist"
### Response:
Reedel Sirbis sõnakunst, julgeolek ja väljendusvabadus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavu möödub 30 aastat päevast, mil 600 kilomeetri pikkuse Balti keti loomiseks tuli teedele ja tänavatele kokku pea kaks miljonit inimest kolmest Balti riigist. Ulatades üksteisele käed, väljendasid nad ühtset soovi ja püüdlust vabaduse poole. Balti keti korraldajad olid Baltimaade rahvuslikud liikumised: Rahvarinne Eestis, Tautas fronte Lätis ja Sajūdis Leedus.
Vabamu näitus loob Balti ketist heli- ja mälumaastiku, andes hääle tavalistele inimestele, kes saavad rääkida oma isiklikku Balti keti lugu. Näitus on pühendatud üksmeele, koostegutsemise ja hoolimise määratule jõule ning loob seeläbi elamusliku mäletamispaiga. Igal näituse külalisel on võimalus meenutada ajaloolise päeva tähendust Eesti lähiajaloos ning mõtiskleda ka igaühe enda ühiskondliku vastutuse üle.
"30 aastat tagasi ühendasid eestlased, lätlased ja leedukad käed, et rahumeelse meeleavaldusega kuulutada oma õigust vabadusele. Toonasest üksmeelest, usust Balti riikide iseseisvusesse ning esmalt isegi utoopilisena tundunud ideest sai alguse iseseisvumiste laine Ida-Euroopas," rääkis Vabamu tegevdirektor Keiu Telve. "Meil on vaja meenutada ühtsustunnet, mis ühendas eestlasi 30 aastat tagasi. Samasugust vastutust, meelekindlust ja julgust on vaja, et vabadust igapäevaselt kaitsta."
Balti keti näitus avatakse Telliskivi Loomelinnakus asuvas 100 meetri pikkuses seni kasutuseta seisnud hämaras koridoris, kuhu piirkonda külastavatel inimestel pole varem olnud põhjust sattuda. Ruum on vabadusest rääkivale näitusele visuaalne täiendus – koridor toob külalised justkui nõukogude aega tagasi. Elamusnäituse videokatkete ja heliga antakse külastajatele edasi osalejate mälestusi sellest ajaloolisest päevast – meenutusi ootusärevusest, põldude ja metsade vahel seismisest, koduteest, ühislaulmisest ja täielikust kokkukuulumise tundest. Samuti saab kuulda helilõike Balti keti kajastamisest rahvusvahelises pressis. Lisaks Telliskivi elamusnäitusele on planeeritud ka kakskeelne plakatnäitus, mida on võimalik välja printida ja üles panna nii Eesti suursaatkondadesse kui ka koolidesse kõikjal maailmas.
Näitus avatakse Telliskivi Loomelinnakus 23. augustil, päeval, mil täpselt 30 aastat tagasi läbis kolme riiki tihe ja katkematu inimkett. Muuseum ootab koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga inimeste lugusid ja kirjalikke mälestusi (mahuga kuni 1 lk, koos kontaktidega) ning fotosid 10. juunini aadressil [email protected]. Rahvusringhääling loob Balti keti 30. aastapäeva tähistamiseks teledokumentaali, kuhu jõuab valik mälestustest ja lugudest, mis jäädvustatakse osaliselt intervjuudena. Kõik saadetud materjalid hoiustatakse Vabamus, et märgiline hetk Eesti ja Baltimaade vabaduse loost jääks tulevastele põlvedele tutvumiseks. | Vabamu loob Balti keti juubeli puhul Telliskivisse elamusnäituse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu möödub 30 aastat päevast, mil 600 kilomeetri pikkuse Balti keti loomiseks tuli teedele ja tänavatele kokku pea kaks miljonit inimest kolmest Balti riigist. Ulatades üksteisele käed, väljendasid nad ühtset soovi ja püüdlust vabaduse poole. Balti keti korraldajad olid Baltimaade rahvuslikud liikumised: Rahvarinne Eestis, Tautas fronte Lätis ja Sajūdis Leedus.
Vabamu näitus loob Balti ketist heli- ja mälumaastiku, andes hääle tavalistele inimestele, kes saavad rääkida oma isiklikku Balti keti lugu. Näitus on pühendatud üksmeele, koostegutsemise ja hoolimise määratule jõule ning loob seeläbi elamusliku mäletamispaiga. Igal näituse külalisel on võimalus meenutada ajaloolise päeva tähendust Eesti lähiajaloos ning mõtiskleda ka igaühe enda ühiskondliku vastutuse üle.
"30 aastat tagasi ühendasid eestlased, lätlased ja leedukad käed, et rahumeelse meeleavaldusega kuulutada oma õigust vabadusele. Toonasest üksmeelest, usust Balti riikide iseseisvusesse ning esmalt isegi utoopilisena tundunud ideest sai alguse iseseisvumiste laine Ida-Euroopas," rääkis Vabamu tegevdirektor Keiu Telve. "Meil on vaja meenutada ühtsustunnet, mis ühendas eestlasi 30 aastat tagasi. Samasugust vastutust, meelekindlust ja julgust on vaja, et vabadust igapäevaselt kaitsta."
Balti keti näitus avatakse Telliskivi Loomelinnakus asuvas 100 meetri pikkuses seni kasutuseta seisnud hämaras koridoris, kuhu piirkonda külastavatel inimestel pole varem olnud põhjust sattuda. Ruum on vabadusest rääkivale näitusele visuaalne täiendus – koridor toob külalised justkui nõukogude aega tagasi. Elamusnäituse videokatkete ja heliga antakse külastajatele edasi osalejate mälestusi sellest ajaloolisest päevast – meenutusi ootusärevusest, põldude ja metsade vahel seismisest, koduteest, ühislaulmisest ja täielikust kokkukuulumise tundest. Samuti saab kuulda helilõike Balti keti kajastamisest rahvusvahelises pressis. Lisaks Telliskivi elamusnäitusele on planeeritud ka kakskeelne plakatnäitus, mida on võimalik välja printida ja üles panna nii Eesti suursaatkondadesse kui ka koolidesse kõikjal maailmas.
Näitus avatakse Telliskivi Loomelinnakus 23. augustil, päeval, mil täpselt 30 aastat tagasi läbis kolme riiki tihe ja katkematu inimkett. Muuseum ootab koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga inimeste lugusid ja kirjalikke mälestusi (mahuga kuni 1 lk, koos kontaktidega) ning fotosid 10. juunini aadressil [email protected]. Rahvusringhääling loob Balti keti 30. aastapäeva tähistamiseks teledokumentaali, kuhu jõuab valik mälestustest ja lugudest, mis jäädvustatakse osaliselt intervjuudena. Kõik saadetud materjalid hoiustatakse Vabamus, et märgiline hetk Eesti ja Baltimaade vabaduse loost jääks tulevastele põlvedele tutvumiseks.
### Response:
Vabamu loob Balti keti juubeli puhul Telliskivisse elamusnäituse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Viimase kuu jooksul oleme saanud osa esimehekandidaatide debattidest. Nende kokkuvõtteks võib öelda, et valime pühapäeval kogemuse ja värskuse vahel. Mõlemad on head ja vajalikud omadused, kuid värskus on täna olulisim. Värskus koos julguse ja põhimõttekindlusega seista sotsiaaldemokraatide tulevikku vaatava sõnumi eest on parim, mida saame endale tahta. Ning seetõttu pole meie ees seisev valik kuigi keeruline, kuid kindel: parim kandidaat järgmiseks sotsiaaldemokraatide juhiks on Riina Sikkut," öeldakse 25 sotsiaaldemokraadi ühisavalduses, mis saadeti erakonna siselisti.
Erakonna liikmed leiavad oma pöördumises, et just Sikkut oleks inimene, kelle juhtimisel peaks erakond edasi minema. "Riinas on ühendatud värskus ning kaasakiskuv positiivsus ja rõõmsameelsus, mida meie erakonna avalik kuvand vajab. Ta on kogenud ning tugev analüütik, kellel on võime veenda inimesi sotsiaaldemokraatide jaoks olulistes valdkondades. Seejuures ei tähendaks Riina valimine erakonna esimeheks järeleandmisi kogemuses," leiavad allakirjutanud.
Ühispöördumisele on lisaks Lauristinile alla kirjutanud Toomas Jürgenstein, Triin Toomesaar, Andrei Hvostov, Inara Luigas, Barbi Pilvre, Siim Tuisk, Reet Laja, Kadri Kõusaar ning veel 16 sotsiaaldemokraati.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna uueks esimeheks kandideerivad lisaks ka Indrek Saar ja Lauri Läänemets. | Paarkümmend sotsi eesotsas Lauristiniga kutsuvad Sikkutit esimeheks valima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Viimase kuu jooksul oleme saanud osa esimehekandidaatide debattidest. Nende kokkuvõtteks võib öelda, et valime pühapäeval kogemuse ja värskuse vahel. Mõlemad on head ja vajalikud omadused, kuid värskus on täna olulisim. Värskus koos julguse ja põhimõttekindlusega seista sotsiaaldemokraatide tulevikku vaatava sõnumi eest on parim, mida saame endale tahta. Ning seetõttu pole meie ees seisev valik kuigi keeruline, kuid kindel: parim kandidaat järgmiseks sotsiaaldemokraatide juhiks on Riina Sikkut," öeldakse 25 sotsiaaldemokraadi ühisavalduses, mis saadeti erakonna siselisti.
Erakonna liikmed leiavad oma pöördumises, et just Sikkut oleks inimene, kelle juhtimisel peaks erakond edasi minema. "Riinas on ühendatud värskus ning kaasakiskuv positiivsus ja rõõmsameelsus, mida meie erakonna avalik kuvand vajab. Ta on kogenud ning tugev analüütik, kellel on võime veenda inimesi sotsiaaldemokraatide jaoks olulistes valdkondades. Seejuures ei tähendaks Riina valimine erakonna esimeheks järeleandmisi kogemuses," leiavad allakirjutanud.
Ühispöördumisele on lisaks Lauristinile alla kirjutanud Toomas Jürgenstein, Triin Toomesaar, Andrei Hvostov, Inara Luigas, Barbi Pilvre, Siim Tuisk, Reet Laja, Kadri Kõusaar ning veel 16 sotsiaaldemokraati.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna uueks esimeheks kandideerivad lisaks ka Indrek Saar ja Lauri Läänemets.
### Response:
Paarkümmend sotsi eesotsas Lauristiniga kutsuvad Sikkutit esimeheks valima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tuhandes juhtum sellise ärahoitava haiguse puhul nagu leetrid on murettekitav meeldetuletus, kui tähtis on tagada, et inimesed mõistaksid, et vaktsiinid on ohutud," ütles tervishoiuminister Alex Azar avalduses.
"Vaktsiinid on turvaline ja väga tõhus tervishoiuvahend, mis suudab seda haigust ära hoida ja teha lõpu praegusele puhangule," lisas ta.
Eelmine rekord on pärit 1992. aastast, kui aasta jooksul registreeriti 963 juhtumit. Sel aastal on vähem kui kuue kuuga juba üle tuhande juhtumi.
Võimud kuulutasid leetrid USA-s likvideerituks 2000. aastal, kuid nüüd on see "leetritevaba staatus" ohus. | USA-s on sel aastal registreeritud juba üle tuhande leetrite juhtumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tuhandes juhtum sellise ärahoitava haiguse puhul nagu leetrid on murettekitav meeldetuletus, kui tähtis on tagada, et inimesed mõistaksid, et vaktsiinid on ohutud," ütles tervishoiuminister Alex Azar avalduses.
"Vaktsiinid on turvaline ja väga tõhus tervishoiuvahend, mis suudab seda haigust ära hoida ja teha lõpu praegusele puhangule," lisas ta.
Eelmine rekord on pärit 1992. aastast, kui aasta jooksul registreeriti 963 juhtumit. Sel aastal on vähem kui kuue kuuga juba üle tuhande juhtumi.
Võimud kuulutasid leetrid USA-s likvideerituks 2000. aastal, kuid nüüd on see "leetritevaba staatus" ohus.
### Response:
USA-s on sel aastal registreeritud juba üle tuhande leetrite juhtumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mina seda erandit ei poolda. See loob pretsedendi ja meil võib tulla mingeid etnilisi eestlasi Siberist ja Kamtšatkalt ja kust iganes," ütles Helme Postimehele, lisades, et toetaks kaasusepõhist lähenemist, kus iga inimest ja tema kodakondsust hinnataks eraldi.
Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Isamaa koaloitsioon on lubanud lahendada Abhaasia eestlaste kodakondsusts puudutava õigusliku segaduse hiljemalt augustiks. Samas keeldub siseministeerium on kuudepikkuse analüüsi tulemusi avalikkusega jagamast, teatades, et saab seda teha alles pärast poliitilist otsust.
"Kohe kui analüüsist tulenevad otsused on tehtud, jagame seda infot ka ajakirjandusega," ütles siseministeeriumi kodakondsuse ja rändepoliitika osakonna juht Ruth Annus Postimehele, rõhutades, et lahenduste valik on poliitiline otsus, mille peavad tegema koalitsioonipartnerid üheskoos ning seepärast ei saa ministeerium seda enne poliitilise kokkulepet ka avalikustada.
Abhaasia eestlaste kodakondsuse teema tõusis avalikkuse tähelepanu alla mullu seoses Aili Rutto juhtumiga, kus Eesti riik keeldus talle väljastamast uut Eesti passi, kui sai teada, et Ruttol on ka Vene pass, mis on aga Gruusia separatistlikus vabariigis elamiseks hädavajalik. | Helme vaidleb ministeeriumi ideega lubada Abhaasia eestlastele kahte passi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mina seda erandit ei poolda. See loob pretsedendi ja meil võib tulla mingeid etnilisi eestlasi Siberist ja Kamtšatkalt ja kust iganes," ütles Helme Postimehele, lisades, et toetaks kaasusepõhist lähenemist, kus iga inimest ja tema kodakondsust hinnataks eraldi.
Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Isamaa koaloitsioon on lubanud lahendada Abhaasia eestlaste kodakondsusts puudutava õigusliku segaduse hiljemalt augustiks. Samas keeldub siseministeerium on kuudepikkuse analüüsi tulemusi avalikkusega jagamast, teatades, et saab seda teha alles pärast poliitilist otsust.
"Kohe kui analüüsist tulenevad otsused on tehtud, jagame seda infot ka ajakirjandusega," ütles siseministeeriumi kodakondsuse ja rändepoliitika osakonna juht Ruth Annus Postimehele, rõhutades, et lahenduste valik on poliitiline otsus, mille peavad tegema koalitsioonipartnerid üheskoos ning seepärast ei saa ministeerium seda enne poliitilise kokkulepet ka avalikustada.
Abhaasia eestlaste kodakondsuse teema tõusis avalikkuse tähelepanu alla mullu seoses Aili Rutto juhtumiga, kus Eesti riik keeldus talle väljastamast uut Eesti passi, kui sai teada, et Ruttol on ka Vene pass, mis on aga Gruusia separatistlikus vabariigis elamiseks hädavajalik.
### Response:
Helme vaidleb ministeeriumi ideega lubada Abhaasia eestlastele kahte passi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 13. juunil avatavasse uuenenud keskusesse tuleb Apollo kino koos O'Learyse meelelahutuskeskusega, People Fitness spordikeskus, suur batuudikeskus ja palju muud. Avatakse kogu remondis olnud ala, kokku 40 000 ruutmeetrit, millest 13 000 ruutmeetrit on uut pinda.
Pärnits vastas ERR-i küsimusele, kas Ülemiste keskus üritab uuendusega läheduses asuvale T1 keskusele meelelahutuse osas konkurentsi pakkuda, et päris nii mustvalge see ei ole, sest tegelikult oli neil laienemine ja meelelahutuse osakaalu kasvatamine kavas juba enne masu.
"See idee on kogu aeg paberil olnud. See, et suured keskused lisavad järjest meelelahutust ja toitlustust, on maailma trend, ega T1 ei ole siin teenäitaja globaalses mõttes. Sinna kaubanduskeskused lihtsalt liiguvad - kes varem, kes hiljem ja kes ei liigu, on kannataja," tõdes ta.
Pärnitsa sõnul pole kaubanduse tõusupotentsiaal enam nii tugev.
"Siin on kaks asja. Esimene on see, et kuna generatsioonid muutuvad, siis noorem generatsioon pole enam nii materiaalne kui meievanused, nad kulutavad emotsioonide peale rohkem. Teiseks võtab e-kaubandus oma osa. Ma ei arva, et see on fataalne löök tavakaubandusele, aga eks ta ikka natuke tõusuvõimalusi kärbib," lausus Ülemiste keskuse juht.
Tema hinnangul ei ole kaupluste juurde ehitamine tänapäeval Eestis enam väga mõistlik, sest olemasolevad head keskused võivad end laiendada, aga nullist suurt kaubanduskeskust alustada on keeruline.
Ehkki kino on ka T1-s, ei usu Pärnits, et Ülemistel avatavat kino publikunappus ohustaks. Ta selgitas, et tavamõistes on kino mingi hulk saale, aga tehnoloogia ja mugavus arenevad kogu aeg ja aina leitakse uusi tõmbeviise.
"Enam pole kinosaalis ainult see, et vaatan Hollywoodi filme ja söön popkorni. On ka kinorestoranid olemas - siia tuleb see ka, on olemas kinoteater, meil tuleb Apollo teater, kus on sisse ehitatud võimalused teatrietenduste mängimiseks, lavad ja muu selline, kindlasti on võimalik ka spordiülekandeid vaadata, arvutimänguõhtuid korraldada. Hästi paljudeks muudeks eri asjadeks saab neid saale kasutada, ei pea olema puhtalt filmide näitamine," rääkis ta.
T1 kaubanduskeskuse juht Allan Remmelkoor vastas küsimusele, kas nad ei karda Ülemiste keskuse meelelahutusvõimaluste lisandumise tõttu kliente kaotada, et seda saab näha, kuid kõik laiendused ja uued võimalused töötavad pikemas perspektiivis tarbijate arvu kasvatamise nimel.
"Meelelahutus, väljas söömine, elamuste ja emotsioonide saamine on ju kasvamas. Me ka näeme, et need valdkonnad panevad inimesi rohkem tulema, rohkem raha kulutama," sõnas ta.
Remmelkoore sõnul annab näiteks kinosaalide lisandumine kinodele võimaluse teatud filme kauem ekraanil hoida, teatud nišifilme kauem näidata, nii et tarbija jaoks on see võit.
Samas möönis ta, et lühiajaliselt mõjutavad sellised avamised ja lisanduvad võimalused kindlasti kõiki selle valdkonna tegijaid Tallinnas, sest inimesed lähevad esialgu huvi pärast vaatama, kuidas paistab.
Rääkides sellest, kas T1 plaanib omaltpoolt konkurentsis püsimiseks mingi vastukäigu teha, ütles keskuse juht, et nii nagu ei saa kunagi valmis Tallinn, ei saa ka kaubandus- ja meelelahutuskeskused.
"Kogu aeg tuleb mõelda sellele, et järjest midagi põnevamat juurde pakkuda," nentis ta. "Me ju samamoodi ülejärgmisel nädalal avame päris suure ja unikaalse uue meelelahutsala, T1 Future Live interaktiivse näituse - ka sellise koguperekeskuse, mida Tallinnas kuskil sel moel tehtud ei ole. /.../ Eks me kõik näeme kõvasti selle nimel vaeva, et tarbijale midagi põnevat ja uudset pakkuda." | Laieneva Ülemiste keskuse juht: meelelahutuse suurem osakaal on globaalne trend | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
13. juunil avatavasse uuenenud keskusesse tuleb Apollo kino koos O'Learyse meelelahutuskeskusega, People Fitness spordikeskus, suur batuudikeskus ja palju muud. Avatakse kogu remondis olnud ala, kokku 40 000 ruutmeetrit, millest 13 000 ruutmeetrit on uut pinda.
Pärnits vastas ERR-i küsimusele, kas Ülemiste keskus üritab uuendusega läheduses asuvale T1 keskusele meelelahutuse osas konkurentsi pakkuda, et päris nii mustvalge see ei ole, sest tegelikult oli neil laienemine ja meelelahutuse osakaalu kasvatamine kavas juba enne masu.
"See idee on kogu aeg paberil olnud. See, et suured keskused lisavad järjest meelelahutust ja toitlustust, on maailma trend, ega T1 ei ole siin teenäitaja globaalses mõttes. Sinna kaubanduskeskused lihtsalt liiguvad - kes varem, kes hiljem ja kes ei liigu, on kannataja," tõdes ta.
Pärnitsa sõnul pole kaubanduse tõusupotentsiaal enam nii tugev.
"Siin on kaks asja. Esimene on see, et kuna generatsioonid muutuvad, siis noorem generatsioon pole enam nii materiaalne kui meievanused, nad kulutavad emotsioonide peale rohkem. Teiseks võtab e-kaubandus oma osa. Ma ei arva, et see on fataalne löök tavakaubandusele, aga eks ta ikka natuke tõusuvõimalusi kärbib," lausus Ülemiste keskuse juht.
Tema hinnangul ei ole kaupluste juurde ehitamine tänapäeval Eestis enam väga mõistlik, sest olemasolevad head keskused võivad end laiendada, aga nullist suurt kaubanduskeskust alustada on keeruline.
Ehkki kino on ka T1-s, ei usu Pärnits, et Ülemistel avatavat kino publikunappus ohustaks. Ta selgitas, et tavamõistes on kino mingi hulk saale, aga tehnoloogia ja mugavus arenevad kogu aeg ja aina leitakse uusi tõmbeviise.
"Enam pole kinosaalis ainult see, et vaatan Hollywoodi filme ja söön popkorni. On ka kinorestoranid olemas - siia tuleb see ka, on olemas kinoteater, meil tuleb Apollo teater, kus on sisse ehitatud võimalused teatrietenduste mängimiseks, lavad ja muu selline, kindlasti on võimalik ka spordiülekandeid vaadata, arvutimänguõhtuid korraldada. Hästi paljudeks muudeks eri asjadeks saab neid saale kasutada, ei pea olema puhtalt filmide näitamine," rääkis ta.
T1 kaubanduskeskuse juht Allan Remmelkoor vastas küsimusele, kas nad ei karda Ülemiste keskuse meelelahutusvõimaluste lisandumise tõttu kliente kaotada, et seda saab näha, kuid kõik laiendused ja uued võimalused töötavad pikemas perspektiivis tarbijate arvu kasvatamise nimel.
"Meelelahutus, väljas söömine, elamuste ja emotsioonide saamine on ju kasvamas. Me ka näeme, et need valdkonnad panevad inimesi rohkem tulema, rohkem raha kulutama," sõnas ta.
Remmelkoore sõnul annab näiteks kinosaalide lisandumine kinodele võimaluse teatud filme kauem ekraanil hoida, teatud nišifilme kauem näidata, nii et tarbija jaoks on see võit.
Samas möönis ta, et lühiajaliselt mõjutavad sellised avamised ja lisanduvad võimalused kindlasti kõiki selle valdkonna tegijaid Tallinnas, sest inimesed lähevad esialgu huvi pärast vaatama, kuidas paistab.
Rääkides sellest, kas T1 plaanib omaltpoolt konkurentsis püsimiseks mingi vastukäigu teha, ütles keskuse juht, et nii nagu ei saa kunagi valmis Tallinn, ei saa ka kaubandus- ja meelelahutuskeskused.
"Kogu aeg tuleb mõelda sellele, et järjest midagi põnevamat juurde pakkuda," nentis ta. "Me ju samamoodi ülejärgmisel nädalal avame päris suure ja unikaalse uue meelelahutsala, T1 Future Live interaktiivse näituse - ka sellise koguperekeskuse, mida Tallinnas kuskil sel moel tehtud ei ole. /.../ Eks me kõik näeme kõvasti selle nimel vaeva, et tarbijale midagi põnevat ja uudset pakkuda."
### Response:
Laieneva Ülemiste keskuse juht: meelelahutuse suurem osakaal on globaalne trend |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toornaftatehingute hind New Yorgi börsil langes ühe dollari ja 80 senti, sulgudes tasemel 51,68 dollarit barrelist.
Londoni Põhjamere brendi hind langes ühe dollari ja 34 senti, jäädes pidama tasemele 60,63 dollarit barrelist. | Maailmaturu naftahinnad langesid veel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toornaftatehingute hind New Yorgi börsil langes ühe dollari ja 80 senti, sulgudes tasemel 51,68 dollarit barrelist.
Londoni Põhjamere brendi hind langes ühe dollari ja 34 senti, jäädes pidama tasemele 60,63 dollarit barrelist.
### Response:
Maailmaturu naftahinnad langesid veel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vestlusringis osalevad Stockholmi keskkonnainstituudi vanemekspert Mari Jüssi, juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo politsei- ja piirivalveametist, Halliki Voolma Teomeetrist ning Tallinna tehnikaülikooli transpordiplaneerimise professor Dago Antov.
Arutelu modereerib ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli. | ARUTELU: Eesti liikluskultuur – surmakutsarite või mõistuliiklejate pärusmaa? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vestlusringis osalevad Stockholmi keskkonnainstituudi vanemekspert Mari Jüssi, juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo politsei- ja piirivalveametist, Halliki Voolma Teomeetrist ning Tallinna tehnikaülikooli transpordiplaneerimise professor Dago Antov.
Arutelu modereerib ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli.
### Response:
ARUTELU: Eesti liikluskultuur – surmakutsarite või mõistuliiklejate pärusmaa? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ragnar Klavan Liverpooli koosseisu ei kuulunud. Arvatavasti pole ta endiselt paranenud Bosnia ja Hertsegoviina mängus saadud vigastusest.
Liverpool läks juba avapoolajal 2:0 juhtima: 17. minutil avas skoori keskkaitsja Dejan Lovren ja 36. minutil saatis Jordan Henderson kodumeeskonna väravavahi Thibaut Courtois' seljataha suurepärase kauglöögi.
Teisel poolajal suutis Chelsea ühe värava tagasi lüüa, aga viigitabamust enam mitte. 61. minuti skooris Diego Costa.
Chelsea ja Liverpool asuvad enne ülejäänud viienda vooru mänge tabelis kõrvuti kolmandal ja neljandal positsioonil. Mõlemal on kirjas kümme punkti. | Liverpool alistas võõrsil Chelsea, Klavan ei mänginud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ragnar Klavan Liverpooli koosseisu ei kuulunud. Arvatavasti pole ta endiselt paranenud Bosnia ja Hertsegoviina mängus saadud vigastusest.
Liverpool läks juba avapoolajal 2:0 juhtima: 17. minutil avas skoori keskkaitsja Dejan Lovren ja 36. minutil saatis Jordan Henderson kodumeeskonna väravavahi Thibaut Courtois' seljataha suurepärase kauglöögi.
Teisel poolajal suutis Chelsea ühe värava tagasi lüüa, aga viigitabamust enam mitte. 61. minuti skooris Diego Costa.
Chelsea ja Liverpool asuvad enne ülejäänud viienda vooru mänge tabelis kõrvuti kolmandal ja neljandal positsioonil. Mõlemal on kirjas kümme punkti.
### Response:
Liverpool alistas võõrsil Chelsea, Klavan ei mänginud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartlaste parimana viskas Dominykas Milka 19 punkti ja haaras üheksa lauapalli. Suvine täiendus Travon Baker panustas seitsme punkti ja seitsme resultatiivse sööduga.
Laupäeval mängib Soome klubiga Rakvere Tarvas. | Tartu Ülikooli meeskond alistas kontrollmängus Soome klubi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartlaste parimana viskas Dominykas Milka 19 punkti ja haaras üheksa lauapalli. Suvine täiendus Travon Baker panustas seitsme punkti ja seitsme resultatiivse sööduga.
Laupäeval mängib Soome klubiga Rakvere Tarvas.
### Response:
Tartu Ülikooli meeskond alistas kontrollmängus Soome klubi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA kaitseministeeriumi info kohaselt sai pühasõdalane surma 7. septembril Raqa linnas aset leidnud õhulöögis.
"Wa'il oli vastutav näiteks terroripropaganda eest, mille alla kuulusid ka videod piinamistest ja hukkamistest," ütles Pentagoni eestkõneleja Peter Cook.
Äsja tapeti ka ISIS-e pressiesindaja ametit pidanud Abu Mohamed al-Adnani, kes sai pihta 30. augusti õhurünnakus. | Süürias sai õhulöögis surma ISIS-e juhtivliige | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA kaitseministeeriumi info kohaselt sai pühasõdalane surma 7. septembril Raqa linnas aset leidnud õhulöögis.
"Wa'il oli vastutav näiteks terroripropaganda eest, mille alla kuulusid ka videod piinamistest ja hukkamistest," ütles Pentagoni eestkõneleja Peter Cook.
Äsja tapeti ka ISIS-e pressiesindaja ametit pidanud Abu Mohamed al-Adnani, kes sai pihta 30. augusti õhurünnakus.
### Response:
Süürias sai õhulöögis surma ISIS-e juhtivliige |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Türgi alustas 24. augustil koos Ankara-meelsete Süüria ülestõusnutega Süüria põhjaosas sõjalist operatsiooni "Eufrati kilp", mis on suunatud äärmusrühmituse ISIS ja kurdi rahvakaitseüksuste (YPG) vastu.
"Türgi valitsuse palvel saadavad USA eriväed Türgi vägesid ja kontrollitud taustaga Süüria opositsioonijõudude liikmeid ajal, kui nad jätkavad territooriumi puhastamist ISIS-est Süüria piirialadel Jarabuluse ja Ar Rai lähistel," ütles Pentagoni pressiesindaja Jeff Davis.
Piirkond asub Aleppo linna lähistel.
Anonüümsust palunud USA kaitseametniku sõnul koosneb Ühendriikide eriväelaste üksus mitmekümnest sõdurist.
USA Staabiülemate Ühendkomitee esimees kindral Joseph Dunford arutas reedel Horvaatias NATO sõjaväejuhtide kohtumisel Türgi relvajõudude ülema Hulusi Akariga võitlust IS-i vastu.
"Kindral Dunford kohtus kindral Akariga, et edendada vestlust edasiliikumise teemal ISIS-e vastu. Nad kinnitasid pühendumust tihedatele sõjavägede vahelistele ning strateegilistele suhetele, mis USA-l Türgiga on," ütles Dunfordi erinõunik Gregory Hicks.
USA eriväelased tegutsevad ka kaugemal Süüria põhjaosas, koordineerides Süüria Demokraatlike Jõudude (SDF) ja YPG tegevust IS-i vastu. | USA saatis Süüria-Türgi piirialadele Türgi armeed toetama eriväelased | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Türgi alustas 24. augustil koos Ankara-meelsete Süüria ülestõusnutega Süüria põhjaosas sõjalist operatsiooni "Eufrati kilp", mis on suunatud äärmusrühmituse ISIS ja kurdi rahvakaitseüksuste (YPG) vastu.
"Türgi valitsuse palvel saadavad USA eriväed Türgi vägesid ja kontrollitud taustaga Süüria opositsioonijõudude liikmeid ajal, kui nad jätkavad territooriumi puhastamist ISIS-est Süüria piirialadel Jarabuluse ja Ar Rai lähistel," ütles Pentagoni pressiesindaja Jeff Davis.
Piirkond asub Aleppo linna lähistel.
Anonüümsust palunud USA kaitseametniku sõnul koosneb Ühendriikide eriväelaste üksus mitmekümnest sõdurist.
USA Staabiülemate Ühendkomitee esimees kindral Joseph Dunford arutas reedel Horvaatias NATO sõjaväejuhtide kohtumisel Türgi relvajõudude ülema Hulusi Akariga võitlust IS-i vastu.
"Kindral Dunford kohtus kindral Akariga, et edendada vestlust edasiliikumise teemal ISIS-e vastu. Nad kinnitasid pühendumust tihedatele sõjavägede vahelistele ning strateegilistele suhetele, mis USA-l Türgiga on," ütles Dunfordi erinõunik Gregory Hicks.
USA eriväelased tegutsevad ka kaugemal Süüria põhjaosas, koordineerides Süüria Demokraatlike Jõudude (SDF) ja YPG tegevust IS-i vastu.
### Response:
USA saatis Süüria-Türgi piirialadele Türgi armeed toetama eriväelased |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondise parimad punktitoojad olid Robert Täht (20), Renee Teppan (17), Keith Pupart ja Ardo Kreek (mõlemad 10). Rumeenlastele tõi 19 punkti Laurentiu Lica.
Päev varem Tšehhile kindlalt 0:3 kaotanud Eesti tõusis nüüd sarnaselt Rumeeniale kolme punkti peale. Tšehhi juhib turniiri täiseduga, sest täna alistati Makedoonia 3:1.
Otse finaalturniirile pääseb valikgrupi võitja, teise koha omanik jätkab valikturniiri kolmandas faasis. Pärast mänge Rumeenias sõidetakse teisele turniirile Tšehhi.
Enne mängu:
Gheorghe Cretu sünnimaal on ette näidata neli MM-i ja viis EM-i medalit, kuid kõik need jäävad 40-60 aasta tagusesse aega. Viimaseks suursaavutuseks on Moskva olümpiamängude hõbemedal. Päevakajalisemast seisust annab märku Euroopa liiga mullune 11. koht. Samas tõestasid F-alagrupi avaturniiri võõrustavad rumeenlased, et alahinnata ei saa neid mingil juhul, kirjutab portaal volley.ee.
Vaid 69 minutiga alistati sel suvel Euroopa liiga finaalis Eestile kaotanud Makedoonia 3:0 (25:21, 25:14, 25:12). Ülimalt ühtlaselt skooritegemist jaotanud (viis mängijat kogusid vähemalt kaheksa punkti) Rumeenia oli üle absoluutselt kõiges. Serviässad 6-2, vastuvõtt 67-39, rünnak 59-38, blokk 13-0 (!).
"Alustasime turniiri parimal võimalikul moel. Eesmärk oli mängida omavigadeta võrkpalli ja igal punktil endast maksimum anda. Lõpuks nii ka läks ja ühtlasi suutsime hästi oma servi hoida, mis oli üks meie peamisi relvi," sõnas võidu järel Rumeenia peatreener Danut Pascu. | Avageimi kaotanud Eesti võrkpallikoondis avas EM-valikturniiril võiduarve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondise parimad punktitoojad olid Robert Täht (20), Renee Teppan (17), Keith Pupart ja Ardo Kreek (mõlemad 10). Rumeenlastele tõi 19 punkti Laurentiu Lica.
Päev varem Tšehhile kindlalt 0:3 kaotanud Eesti tõusis nüüd sarnaselt Rumeeniale kolme punkti peale. Tšehhi juhib turniiri täiseduga, sest täna alistati Makedoonia 3:1.
Otse finaalturniirile pääseb valikgrupi võitja, teise koha omanik jätkab valikturniiri kolmandas faasis. Pärast mänge Rumeenias sõidetakse teisele turniirile Tšehhi.
Enne mängu:
Gheorghe Cretu sünnimaal on ette näidata neli MM-i ja viis EM-i medalit, kuid kõik need jäävad 40-60 aasta tagusesse aega. Viimaseks suursaavutuseks on Moskva olümpiamängude hõbemedal. Päevakajalisemast seisust annab märku Euroopa liiga mullune 11. koht. Samas tõestasid F-alagrupi avaturniiri võõrustavad rumeenlased, et alahinnata ei saa neid mingil juhul, kirjutab portaal volley.ee.
Vaid 69 minutiga alistati sel suvel Euroopa liiga finaalis Eestile kaotanud Makedoonia 3:0 (25:21, 25:14, 25:12). Ülimalt ühtlaselt skooritegemist jaotanud (viis mängijat kogusid vähemalt kaheksa punkti) Rumeenia oli üle absoluutselt kõiges. Serviässad 6-2, vastuvõtt 67-39, rünnak 59-38, blokk 13-0 (!).
"Alustasime turniiri parimal võimalikul moel. Eesmärk oli mängida omavigadeta võrkpalli ja igal punktil endast maksimum anda. Lõpuks nii ka läks ja ühtlasi suutsime hästi oma servi hoida, mis oli üks meie peamisi relvi," sõnas võidu järel Rumeenia peatreener Danut Pascu.
### Response:
Avageimi kaotanud Eesti võrkpallikoondis avas EM-valikturniiril võiduarve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "President Barack Obama sündis Ühendriikides ja punkt," ütles ärimagnaat pressikonverentsil.
Trump oli varem seadnud kahtluse alla Obama sünnitunnistuse, mille kohaselt sündis praegune riigipea Hawaii osariigis.
Viis aastat tagasi pani Trump oma poliitilisele karjäärile aluse sellega, et õhutas vandenõuteooriat, et Obama on sündinud hoopis Keenias ja ei tohiks seetõttu presidendiametis olla.
Samas kordas Trump, et Obama päritolu "vandenõuteooria" algatas demokraatide presidendidkandidaadi Hillary Clintoni kampaaniameeskond 2008. aastal.
Clinton ning tema meeskond on seda väidelt jõuliselt tagasi lükanud.
"Mina viisin selle lõpuni. Teate küll, mida ma selle all mõtlen," ütles Trump vandenõu kohta.
Lauri Tankler: vandenõuteooriast loobumine aitab Trumpi valijatel oma valikut õigustada
ERR-i Washingtoni korrespondent Lauri Tankler selgitas "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et Donald Trumpil pole mitte komme vandenõuteooriaid toetada, vaid seada kahtluse alla loogika ja faktid. Just need kahtlused jäävad paljudel kripeldama.
"Augustis läbi viidud arvamusküsitlus näitas, et umbes 70 protsenti vabariiklastest kahtleb või ei usu lõpuni, et president Obama on USA-s sündinud. Seega Trumpi jõuline viie aasta tagune kampaania on tekitanud pikaaegseid uskumusi, isegi nende vabariiklaste hulgas, kes enda sõnul on igapäevaste uudistega kursis. Ükskõik kui palju ajakirjanikud taolisi väiteid ümber ei lükkaks, see ei pruugi Trumpi toetajaid veenda," rääkis Tankler.
See, et Trump astus ühel enda õhutatud vandenõuteooriate puhul sammu tagasi, toob Tankleri sõnul Obama sünnitunnistuse teema taas päevakorrale, kuigi see võis valijatel juba tegelikult meelest läinud olla.
"Aga vormiliselt aitab sellest vandenõuteooriast loobumine ehk tema põhivalijatel - keskmisest madalama haridustasemega valgenahalistel meestel - õigustada endile oma valikut, et nende eelistatud kandidaadil pole enam seda rassistlikku suhtumist Ühendriikide esimese mustanahalise presidendi suhtes," rääkis Tankler. | Trump möönis, et Barack Obama sündis Ühendriikides | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"President Barack Obama sündis Ühendriikides ja punkt," ütles ärimagnaat pressikonverentsil.
Trump oli varem seadnud kahtluse alla Obama sünnitunnistuse, mille kohaselt sündis praegune riigipea Hawaii osariigis.
Viis aastat tagasi pani Trump oma poliitilisele karjäärile aluse sellega, et õhutas vandenõuteooriat, et Obama on sündinud hoopis Keenias ja ei tohiks seetõttu presidendiametis olla.
Samas kordas Trump, et Obama päritolu "vandenõuteooria" algatas demokraatide presidendidkandidaadi Hillary Clintoni kampaaniameeskond 2008. aastal.
Clinton ning tema meeskond on seda väidelt jõuliselt tagasi lükanud.
"Mina viisin selle lõpuni. Teate küll, mida ma selle all mõtlen," ütles Trump vandenõu kohta.
Lauri Tankler: vandenõuteooriast loobumine aitab Trumpi valijatel oma valikut õigustada
ERR-i Washingtoni korrespondent Lauri Tankler selgitas "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et Donald Trumpil pole mitte komme vandenõuteooriaid toetada, vaid seada kahtluse alla loogika ja faktid. Just need kahtlused jäävad paljudel kripeldama.
"Augustis läbi viidud arvamusküsitlus näitas, et umbes 70 protsenti vabariiklastest kahtleb või ei usu lõpuni, et president Obama on USA-s sündinud. Seega Trumpi jõuline viie aasta tagune kampaania on tekitanud pikaaegseid uskumusi, isegi nende vabariiklaste hulgas, kes enda sõnul on igapäevaste uudistega kursis. Ükskõik kui palju ajakirjanikud taolisi väiteid ümber ei lükkaks, see ei pruugi Trumpi toetajaid veenda," rääkis Tankler.
See, et Trump astus ühel enda õhutatud vandenõuteooriate puhul sammu tagasi, toob Tankleri sõnul Obama sünnitunnistuse teema taas päevakorrale, kuigi see võis valijatel juba tegelikult meelest läinud olla.
"Aga vormiliselt aitab sellest vandenõuteooriast loobumine ehk tema põhivalijatel - keskmisest madalama haridustasemega valgenahalistel meestel - õigustada endile oma valikut, et nende eelistatud kandidaadil pole enam seda rassistlikku suhtumist Ühendriikide esimese mustanahalise presidendi suhtes," rääkis Tankler.
### Response:
Trump möönis, et Barack Obama sündis Ühendriikides |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondise resultatiivseim oli 11 punktiga Kertu Laak. Kümme punkti tõid omadele Liis Kullerkann ja Anu Ennok. Võitjate parim oli lausa 22 punktiga Dora Horvath.
Teises Ungari turniiri mängus oli Poola 3:0 üle Soomest. Laupäeval kohtub Eesti koondis Poola ja pühapäeval Soomega.
Enne mängu:
Tegemist on koondisega, kes mängis mullu 28-aastase vaheaja järel taas Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril. Eelmisest aastast pärineb veel üks vägev saavutus, kui Ungari võitis Euroopa liiga. Koondisesse kuulub mängijaid koduse liiga kõrval ka Prantsusmaalt, Itaaliast, ja Aserbaidžaanist. Lisaks kuuluvad C-alagruppi veel soomlannad ja poolatarid. Alagrupi võitjad pääsevad otse EM-finaalturniirile, teise koha naiskonda ootab oktoobri alguses valiksarja kolmas ring, kirjutab portaal volley.ee.
"Poola on väga tugev, Ungari ja Soome peaksid taseme poolest meile paremini sobima. Ühe võidu tahaks põhjanaabrite või hõimuvellede üle ikka saada," vaatas rahvusnaiskonna peatreener Marko Mett algava turniiri suunas. Kontrollmängudes võitis Eesti kindlalt nii Kohilas toimunud turniiri kui ka kolmel korral Soome kõrgliigas mängivat Rovaniemi Woman Volley't. "Täit selgust need mängud võistkonna hetkeseisust ei andnud. Loomulikult oleksime tahtnud tugevamaid sparringupartnereid ja kellegi käest ka enne turniiri sugeda saada. Tulevikus plaanime sellises olukorras kindlasti vaadata Valgevene või Venemaa suunas," rääkis Mett.
Võrreldes kevadel toimunud valiksarja avaringiga, kus alistasime nii Luksemburgi, Rootsi kui Taani, ei ole naiskonnas algavatel turniiridel Anna Kajalinat ja põlvevigastust ravivat Polina Bratuhhina-Pitoud. Puudu on ka ülikogenud Mari-Liis Graumann. "Koondis ei ole küll nii kogenud kui kevadel, ent mul ei ole kahtlust, et nooremad saavad nende ees seisva ülesandega hakkama," on Mett kindel.
Šveitsi kõrgliigas mängiv nurgaründaja Anu Ennok lisas, et kevadega võrreldes on veel üks suur muutus. "Nendeks mängudeks tulid kõik oma klubide juurest, nüüd oleme rohkem kokku kasvanud ja võistkond on kindlasti ühtsem," vaatas Ennok tagasi kuu aja pikkusele laagriperioodile. | Eesti naiste võrkpallikoondis võitis Ungari vastu ühe geimi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondise resultatiivseim oli 11 punktiga Kertu Laak. Kümme punkti tõid omadele Liis Kullerkann ja Anu Ennok. Võitjate parim oli lausa 22 punktiga Dora Horvath.
Teises Ungari turniiri mängus oli Poola 3:0 üle Soomest. Laupäeval kohtub Eesti koondis Poola ja pühapäeval Soomega.
Enne mängu:
Tegemist on koondisega, kes mängis mullu 28-aastase vaheaja järel taas Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril. Eelmisest aastast pärineb veel üks vägev saavutus, kui Ungari võitis Euroopa liiga. Koondisesse kuulub mängijaid koduse liiga kõrval ka Prantsusmaalt, Itaaliast, ja Aserbaidžaanist. Lisaks kuuluvad C-alagruppi veel soomlannad ja poolatarid. Alagrupi võitjad pääsevad otse EM-finaalturniirile, teise koha naiskonda ootab oktoobri alguses valiksarja kolmas ring, kirjutab portaal volley.ee.
"Poola on väga tugev, Ungari ja Soome peaksid taseme poolest meile paremini sobima. Ühe võidu tahaks põhjanaabrite või hõimuvellede üle ikka saada," vaatas rahvusnaiskonna peatreener Marko Mett algava turniiri suunas. Kontrollmängudes võitis Eesti kindlalt nii Kohilas toimunud turniiri kui ka kolmel korral Soome kõrgliigas mängivat Rovaniemi Woman Volley't. "Täit selgust need mängud võistkonna hetkeseisust ei andnud. Loomulikult oleksime tahtnud tugevamaid sparringupartnereid ja kellegi käest ka enne turniiri sugeda saada. Tulevikus plaanime sellises olukorras kindlasti vaadata Valgevene või Venemaa suunas," rääkis Mett.
Võrreldes kevadel toimunud valiksarja avaringiga, kus alistasime nii Luksemburgi, Rootsi kui Taani, ei ole naiskonnas algavatel turniiridel Anna Kajalinat ja põlvevigastust ravivat Polina Bratuhhina-Pitoud. Puudu on ka ülikogenud Mari-Liis Graumann. "Koondis ei ole küll nii kogenud kui kevadel, ent mul ei ole kahtlust, et nooremad saavad nende ees seisva ülesandega hakkama," on Mett kindel.
Šveitsi kõrgliigas mängiv nurgaründaja Anu Ennok lisas, et kevadega võrreldes on veel üks suur muutus. "Nendeks mängudeks tulid kõik oma klubide juurest, nüüd oleme rohkem kokku kasvanud ja võistkond on kindlasti ühtsem," vaatas Ennok tagasi kuu aja pikkusele laagriperioodile.
### Response:
Eesti naiste võrkpallikoondis võitis Ungari vastu ühe geimi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Marek Tšernjavski viis tartlased viis minutit enne avapoolaja lõppu juhtima, aga 56. minutil realiseeris Mihkel Ainsalu Rauno Sappineni söödu ja tabloole ilmusid viiginumbrid 1:1.
Mängu saatus otsustati viimase kümne minutiga: kõigepealt viis Randin Rande 82. minutil tartlased veel kord juhtima, aga vaid paar minutit hiljem Herol Riiberg viigistas. Möödus kõigest minut, kui Kaarel Kiidron lõi Tammeka võidutabamuse.
Tegemist oli Flora neljanda kaotusega sel hooajal. Vähem on neid kogunud vaid Nõmme Kalju (3). Tammeka teenis aga kümnenda võidu ja kerkis tabelis vähemalt päevaks Narva Transist mööda seitsmendaks.
Tabeliseis: 1. Tallinna FC Levadia 62 punkti (29-st mängust), 2. Tallinna FC Infonet 62 (28), 3. Tallinna FC Flora 60 (30), 4. Nõmme Kalju FC 56 (27), 5. JK Sillamäe Kalev 41 (29), 6. Paide Linnameeskond 38 (29), 7. Tartu JK Tammeka 35 (30), 8. JK Narva Trans 33 (29), 9. Pärnu Linnameeskond 16 (29), 10. Rakvere JK Tarvas 2 (28).
Laupäeval on vastamisi Tarvas - Infonet, Sillamäe - Narva, Paide - Levadia ning kell 16.00 algavas ETV telemängus Pärnu - Kalju. | Flora lahkub Taaralinnast ootamatult nulliga, Tammekale kümnes võit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Marek Tšernjavski viis tartlased viis minutit enne avapoolaja lõppu juhtima, aga 56. minutil realiseeris Mihkel Ainsalu Rauno Sappineni söödu ja tabloole ilmusid viiginumbrid 1:1.
Mängu saatus otsustati viimase kümne minutiga: kõigepealt viis Randin Rande 82. minutil tartlased veel kord juhtima, aga vaid paar minutit hiljem Herol Riiberg viigistas. Möödus kõigest minut, kui Kaarel Kiidron lõi Tammeka võidutabamuse.
Tegemist oli Flora neljanda kaotusega sel hooajal. Vähem on neid kogunud vaid Nõmme Kalju (3). Tammeka teenis aga kümnenda võidu ja kerkis tabelis vähemalt päevaks Narva Transist mööda seitsmendaks.
Tabeliseis: 1. Tallinna FC Levadia 62 punkti (29-st mängust), 2. Tallinna FC Infonet 62 (28), 3. Tallinna FC Flora 60 (30), 4. Nõmme Kalju FC 56 (27), 5. JK Sillamäe Kalev 41 (29), 6. Paide Linnameeskond 38 (29), 7. Tartu JK Tammeka 35 (30), 8. JK Narva Trans 33 (29), 9. Pärnu Linnameeskond 16 (29), 10. Rakvere JK Tarvas 2 (28).
Laupäeval on vastamisi Tarvas - Infonet, Sillamäe - Narva, Paide - Levadia ning kell 16.00 algavas ETV telemängus Pärnu - Kalju.
### Response:
Flora lahkub Taaralinnast ootamatult nulliga, Tammekale kümnes võit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | RS:X purjelaual võitis kõik tänased sõidud Ingrid Puusta (NYCS), asudes seega ka kindlaks liidriks. Teisel kohal on Rainer Kasekivi (TPLK) ning kolmas Marcus Pertelson (TPLK).
49er'il kuulub kõrgeim positsioon eelmiste etappide tulemuse põhjal Eesti meistri tiitlid juba kinni pannud Juuso ja Henri Roihule (TJK), kes purjetasid tänagi kõigis sõitudes esimestena üle finišiliini. Teisel kohal on Kätlin Tammiste ja Anna Maria Sepp (ROPK/TJK) ning kolmanda positsiooni on praegu hõivanud Tõnis Haavel ja Lenart Kivistik (TJK).
Klassis 470 asusid juhtima Marjaliisa ja Elise Umb (PSS Maru), järgnemas soomlased Matias Mikkola ja Miikka Nikkilä ning Kristel Sigrid Tihamäe ja Johanna Poksi (TJK).
Lätlane Ricards Toms Zvilna on liider Laser Standardil meie noormeeste Georg Haudi (ROPK) ja Mihkel Väli (ROPK) ees.
Laser Radial klassi tänase päeva parim oli kokkuvõttes Anna Pohlak (TJK). Anne-Mari Luik (ROPK) on teisel kohal ning kolmandalt realt leiame Liina Kolki (SMS).
RS Feva klassis paiknevad esikohal Jasper Rufus Rytövaara ja Tobias Reiter (TJK), järgnevad Jakob Haud ja Aleksander Kuusik (ROPK) teisel ning Hugo Rasmus Vaino ja Uko Rasmus Tiidemann (ROPK) kolmandal kohal.
29er paadil on juhtimas seni peetud osavõistluste tulemuste alusel endale sarja võidu ära kindlustanud Mari-Ann Raud ja Maris Seersant (TJK) Kaarel ja Mihkel Paali (KJK) ning Märten Mikku ja Randal Annuse (TJK) ees.
Katamaraanil F18 on avapäeva järgselt liidriteks Andres Laul ja Ain Roosma (NYCS). Uku Kuusk ja Aivar Soo (PJK) on teisel positsioonil, August Luure ja Erki Laur (NYCS) aga kolmandad.
Techno 293 U15 klassis oli avapäeval konkurentidest üle lätlane Arturs Sprindzuks. Teisel kohal on Daniel Schneider (TPLK) ja kolmas Lola Maria Pärn (TPLK). U17 klassis on esikohal lätlanna Elizabete Mangele, järgnemas Renar Roolaht (TPLK) ja Gregor Schneider (TPLK).
Formula klassile jäi täna võistlussõitude läbiviimiseks tuult liiga väheks.
Laser Radial klassis võistleb 23, Laser Standardil 10, RS Feval 20, 29er'il 9, 470-l 3, 49er'il 4 ja F18-l 14 paati, Techno 293-l 12, RS:X-l 10 ja Formulal 10 purjelauda.
Klassidele Laser Standard, 29er, 49er ja RS:X koosneb võistlusformaat reedest pühapäeva ennelõunani merel toimuvast fliidisõitude seeriast ja pühapäeva pärastlõunal Pirital ranna lähistel lühirajal purjetatavast vaatemängulisest finaalsõitude seeriast. Laser Standardi ja 29er'i finaalsõidud koosnevad hõbefinaalist, kus purjetavad fliidisõitude seeria paremusjärjestuses 4.-10. koha võistlejad, ja kuldfinaalist, kus võistlevad fliidisõitude seeria paremusjärjestuse 1.-3. koha omanikud ning hõbefinaali võitja. 49er ja RS:X klassid sõidavad vaid kuldfinaali. Kuldfinaalis selguvad regati esikolmik ja 4. koht. | Purjetamise Eesti meistrivõistluste finaaletapp sai Tallinna lahel avastardid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
RS:X purjelaual võitis kõik tänased sõidud Ingrid Puusta (NYCS), asudes seega ka kindlaks liidriks. Teisel kohal on Rainer Kasekivi (TPLK) ning kolmas Marcus Pertelson (TPLK).
49er'il kuulub kõrgeim positsioon eelmiste etappide tulemuse põhjal Eesti meistri tiitlid juba kinni pannud Juuso ja Henri Roihule (TJK), kes purjetasid tänagi kõigis sõitudes esimestena üle finišiliini. Teisel kohal on Kätlin Tammiste ja Anna Maria Sepp (ROPK/TJK) ning kolmanda positsiooni on praegu hõivanud Tõnis Haavel ja Lenart Kivistik (TJK).
Klassis 470 asusid juhtima Marjaliisa ja Elise Umb (PSS Maru), järgnemas soomlased Matias Mikkola ja Miikka Nikkilä ning Kristel Sigrid Tihamäe ja Johanna Poksi (TJK).
Lätlane Ricards Toms Zvilna on liider Laser Standardil meie noormeeste Georg Haudi (ROPK) ja Mihkel Väli (ROPK) ees.
Laser Radial klassi tänase päeva parim oli kokkuvõttes Anna Pohlak (TJK). Anne-Mari Luik (ROPK) on teisel kohal ning kolmandalt realt leiame Liina Kolki (SMS).
RS Feva klassis paiknevad esikohal Jasper Rufus Rytövaara ja Tobias Reiter (TJK), järgnevad Jakob Haud ja Aleksander Kuusik (ROPK) teisel ning Hugo Rasmus Vaino ja Uko Rasmus Tiidemann (ROPK) kolmandal kohal.
29er paadil on juhtimas seni peetud osavõistluste tulemuste alusel endale sarja võidu ära kindlustanud Mari-Ann Raud ja Maris Seersant (TJK) Kaarel ja Mihkel Paali (KJK) ning Märten Mikku ja Randal Annuse (TJK) ees.
Katamaraanil F18 on avapäeva järgselt liidriteks Andres Laul ja Ain Roosma (NYCS). Uku Kuusk ja Aivar Soo (PJK) on teisel positsioonil, August Luure ja Erki Laur (NYCS) aga kolmandad.
Techno 293 U15 klassis oli avapäeval konkurentidest üle lätlane Arturs Sprindzuks. Teisel kohal on Daniel Schneider (TPLK) ja kolmas Lola Maria Pärn (TPLK). U17 klassis on esikohal lätlanna Elizabete Mangele, järgnemas Renar Roolaht (TPLK) ja Gregor Schneider (TPLK).
Formula klassile jäi täna võistlussõitude läbiviimiseks tuult liiga väheks.
Laser Radial klassis võistleb 23, Laser Standardil 10, RS Feval 20, 29er'il 9, 470-l 3, 49er'il 4 ja F18-l 14 paati, Techno 293-l 12, RS:X-l 10 ja Formulal 10 purjelauda.
Klassidele Laser Standard, 29er, 49er ja RS:X koosneb võistlusformaat reedest pühapäeva ennelõunani merel toimuvast fliidisõitude seeriast ja pühapäeva pärastlõunal Pirital ranna lähistel lühirajal purjetatavast vaatemängulisest finaalsõitude seeriast. Laser Standardi ja 29er'i finaalsõidud koosnevad hõbefinaalist, kus purjetavad fliidisõitude seeria paremusjärjestuses 4.-10. koha võistlejad, ja kuldfinaalist, kus võistlevad fliidisõitude seeria paremusjärjestuse 1.-3. koha omanikud ning hõbefinaali võitja. 49er ja RS:X klassid sõidavad vaid kuldfinaali. Kuldfinaalis selguvad regati esikolmik ja 4. koht.
### Response:
Purjetamise Eesti meistrivõistluste finaaletapp sai Tallinna lahel avastardid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | McLareni raporti suvel avaldatud vahekokkuvõttes keskenduti Venemaa riiklikule dopingupoliitikale Sotši olümpiamängudel eel ja ajal. Pärast seda jäeti Rio de Janeiro olümpialt eemale enam kui sada Venemaa sportlast.
Rahvusvahelise olümpiakomitee suunas kõlasid üleskutsed määrata kogu Venemaa koondisele Rio mängudel osalemise keeld, kuid selle asemel jättis ROK lõpliku otsustamisõiguse alaliitudele. Küll aga ei soovitata Venemaale anda erinevate suurvõistluste korraldamise õigust.
Aruande lõpliku valmimise osas veel kuupäeva paigas ei ole. "Me oleme hetkel uurimise teises faasis, kus tegeleme peamiselt sportlaste kohta info kogumisega ja vastava teabe rahvusvahelistele alaliitudele edastamisega. Seejärel on nende kord otsustada, kas midagi võetakse ette või mitte."
"Samuti raporteerime informatsioonist, mida me ei olnud jõudnud analüüsida eelmise kokkuvõtte ajaks ning siis saame näha, kas see laiendab pilti või muudab olukorra selgemaks," jätkas Zürichis ajakirjanikega kohtunud McLaren. "Aga sinna on vähemalt mitmeid kuid veel aega." | McLareni dopinguraporti lõplik valmimine võtab veel aega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
McLareni raporti suvel avaldatud vahekokkuvõttes keskenduti Venemaa riiklikule dopingupoliitikale Sotši olümpiamängudel eel ja ajal. Pärast seda jäeti Rio de Janeiro olümpialt eemale enam kui sada Venemaa sportlast.
Rahvusvahelise olümpiakomitee suunas kõlasid üleskutsed määrata kogu Venemaa koondisele Rio mängudel osalemise keeld, kuid selle asemel jättis ROK lõpliku otsustamisõiguse alaliitudele. Küll aga ei soovitata Venemaale anda erinevate suurvõistluste korraldamise õigust.
Aruande lõpliku valmimise osas veel kuupäeva paigas ei ole. "Me oleme hetkel uurimise teises faasis, kus tegeleme peamiselt sportlaste kohta info kogumisega ja vastava teabe rahvusvahelistele alaliitudele edastamisega. Seejärel on nende kord otsustada, kas midagi võetakse ette või mitte."
"Samuti raporteerime informatsioonist, mida me ei olnud jõudnud analüüsida eelmise kokkuvõtte ajaks ning siis saame näha, kas see laiendab pilti või muudab olukorra selgemaks," jätkas Zürichis ajakirjanikega kohtunud McLaren. "Aga sinna on vähemalt mitmeid kuid veel aega."
### Response:
McLareni dopinguraporti lõplik valmimine võtab veel aega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Järgmistel nädalatel tahaks jalad alla saada uuesti, saada kerguse jalgadesse. Mõned jooksud on juba enam-vähem olnud," lausus Fosti intervjuus portaalile Marathon100.com. "Ise siiralt loodan ja usun, et võiks Shanghais isikliku rekordi joosta, kuid palju sõltub taastumisest."
33-aastase Fosti isiklik tippmark 2:17.54 pärineb tunamulluselt Zürichi EM-ilt. Mullu jooksis ta Shanghais 2:19.42 ja tänavusel Rio de Janeiro olümpial sai kirja aja 2:19.26.
Hetkel on veel lahtine, kas ja kuidas jätkub koostöö treeneriga. "Jüri Käeniga oli kokkulepe kuni olümpiamängudeni. Saan temaga lähiajal kokku. Arutame, kuidas koostööd jätkata. Minu jaoks on oluline leida võimalus professionaalseks valmistumiseks järgmisel kahel aastal. Järgmine kuu aega on minu jaoks seetõttu tähtis aeg, eneseotsingud." | Roman Fosti loodab Shanghais isikliku rekordi joosta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Järgmistel nädalatel tahaks jalad alla saada uuesti, saada kerguse jalgadesse. Mõned jooksud on juba enam-vähem olnud," lausus Fosti intervjuus portaalile Marathon100.com. "Ise siiralt loodan ja usun, et võiks Shanghais isikliku rekordi joosta, kuid palju sõltub taastumisest."
33-aastase Fosti isiklik tippmark 2:17.54 pärineb tunamulluselt Zürichi EM-ilt. Mullu jooksis ta Shanghais 2:19.42 ja tänavusel Rio de Janeiro olümpial sai kirja aja 2:19.26.
Hetkel on veel lahtine, kas ja kuidas jätkub koostöö treeneriga. "Jüri Käeniga oli kokkulepe kuni olümpiamängudeni. Saan temaga lähiajal kokku. Arutame, kuidas koostööd jätkata. Minu jaoks on oluline leida võimalus professionaalseks valmistumiseks järgmisel kahel aastal. Järgmine kuu aega on minu jaoks seetõttu tähtis aeg, eneseotsingud."
### Response:
Roman Fosti loodab Shanghais isikliku rekordi joosta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Käesoleva aasta esimese kaheksa kuuga esitati Eestis 66 rahvusvahelise kaitse taotlust, neist kolm augustikuus, ütles BNS-ile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja. Augustis rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud taotlejad on Armeenia, Gambia ja Venemaa kodanikud. Pressiesindaja rõhutas, et tegu on taotlejatega, kes on Eestisse tulnud ise, mitte Euroopa rändekava alusel Eestisse ümberpaigutatavate inimestega.
"Varjupaigataotlusi on eelmise aastaga võrreldes tunduvalt vähem, kuid kuna Eesti elab juba päris palju rahvusvahelise kaitse saanud inimesi, siis nende elamislubade pikendamisega seotud menetlusi on varasemate aastatega võrreldes rohkem," sõnas politsei- ja piirivalveameti migratsioonibüroo juht Maige Lepp.
Kui eelmisel aastal esitasid enam taotlusi Ukraina, Süüria ja Iraagi kodanikud, siis tänavu on ligi poole taotlustest esitanud Palestiina okupeeritud ala, Afganistani ja Venemaa kodanikud, vastavalt kümme, üheks aja üheksa taotlust.
Lepp märkis, et Ukraina kodanike varjupaigataotluste arv tõusis seoses Ukraina kriisiga.
Tänavu on kaheksa kuuga Eestis rahvusvahelise kaitse või täiendava kaitse saanud kokku 52 inimest saanud, keelduvaid otsuseid on tehtud 42. 13 inimest, kes on Eestisse tulnud perekonna taasühinemise raames, said perekonnaliikme elamisloa.
2015. aasta jooksul esitas rahvusvahelise kaitse taotluse kokku 226 inimest ning 2014. aastaga võrreldes kasvas taotlejate arv enam kui poole võrra. Möödunud aastal saabus Eestisse 93 taotlejat Ukrainast, mis moodustas 40 protsenti kõikidest siia saabunud rahvusvahelise kaitse taotlejatest. Neile järgnesid Süüria ja Iraak – mõlema riigi kodakondsusega taotlejaid oli 14. | Varjupaigataotluste arv on mullusega võrreldes märgatavalt vähenenud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käesoleva aasta esimese kaheksa kuuga esitati Eestis 66 rahvusvahelise kaitse taotlust, neist kolm augustikuus, ütles BNS-ile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja. Augustis rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud taotlejad on Armeenia, Gambia ja Venemaa kodanikud. Pressiesindaja rõhutas, et tegu on taotlejatega, kes on Eestisse tulnud ise, mitte Euroopa rändekava alusel Eestisse ümberpaigutatavate inimestega.
"Varjupaigataotlusi on eelmise aastaga võrreldes tunduvalt vähem, kuid kuna Eesti elab juba päris palju rahvusvahelise kaitse saanud inimesi, siis nende elamislubade pikendamisega seotud menetlusi on varasemate aastatega võrreldes rohkem," sõnas politsei- ja piirivalveameti migratsioonibüroo juht Maige Lepp.
Kui eelmisel aastal esitasid enam taotlusi Ukraina, Süüria ja Iraagi kodanikud, siis tänavu on ligi poole taotlustest esitanud Palestiina okupeeritud ala, Afganistani ja Venemaa kodanikud, vastavalt kümme, üheks aja üheksa taotlust.
Lepp märkis, et Ukraina kodanike varjupaigataotluste arv tõusis seoses Ukraina kriisiga.
Tänavu on kaheksa kuuga Eestis rahvusvahelise kaitse või täiendava kaitse saanud kokku 52 inimest saanud, keelduvaid otsuseid on tehtud 42. 13 inimest, kes on Eestisse tulnud perekonna taasühinemise raames, said perekonnaliikme elamisloa.
2015. aasta jooksul esitas rahvusvahelise kaitse taotluse kokku 226 inimest ning 2014. aastaga võrreldes kasvas taotlejate arv enam kui poole võrra. Möödunud aastal saabus Eestisse 93 taotlejat Ukrainast, mis moodustas 40 protsenti kõikidest siia saabunud rahvusvahelise kaitse taotlejatest. Neile järgnesid Süüria ja Iraak – mõlema riigi kodakondsusega taotlejaid oli 14.
### Response:
Varjupaigataotluste arv on mullusega võrreldes märgatavalt vähenenud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olukorra muutis segasemaks Valgevene koondise pisut ootamatu suur võit eelmises voorus võõrsil Poola üle, mis jätab viimaseks vooruks võimalikuks mitmeid stsenaariume.
Kui Eesti ja Valgevene võidavad ka viimases voorus, tekib kolme meeskonna vahel n-ö surnud ring. Sel juhul on Poolal praegu +13 punkti, Valgevenel -2 ning Eestil -11. Seega vajab Eesti surnud ringi võitmiseks Tartus vähemalt 13-punktilist võitu, teise koha saavutamiseks üheksapunktilist võitu.
Kui Eesti võit jääb vahemikku 9-12, ollakse grupis teised ja siis sõltub edasipääs võrdlusest ülejäänud gruppide teise koha omanikega.
Vaata Poola - Valgevene mängu tipphetki:
. @BelarusBasket???????? were responsible for the big upset of Wednesday, as they stifled @KoszKadra????????. #EuroBasket2017 pic.twitter.com/XVY8Q3tNlp
— FIBA (@FIBA) September 16, 2016 | VIDEO | Poola - Valgevene EM-valikmängu tipphetked | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olukorra muutis segasemaks Valgevene koondise pisut ootamatu suur võit eelmises voorus võõrsil Poola üle, mis jätab viimaseks vooruks võimalikuks mitmeid stsenaariume.
Kui Eesti ja Valgevene võidavad ka viimases voorus, tekib kolme meeskonna vahel n-ö surnud ring. Sel juhul on Poolal praegu +13 punkti, Valgevenel -2 ning Eestil -11. Seega vajab Eesti surnud ringi võitmiseks Tartus vähemalt 13-punktilist võitu, teise koha saavutamiseks üheksapunktilist võitu.
Kui Eesti võit jääb vahemikku 9-12, ollakse grupis teised ja siis sõltub edasipääs võrdlusest ülejäänud gruppide teise koha omanikega.
Vaata Poola - Valgevene mängu tipphetki:
. @BelarusBasket???????? were responsible for the big upset of Wednesday, as they stifled @KoszKadra????????. #EuroBasket2017 pic.twitter.com/XVY8Q3tNlp
— FIBA (@FIBA) September 16, 2016
### Response:
VIDEO | Poola - Valgevene EM-valikmängu tipphetked |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MM-sarja üldliider Lewis Hamilton (Mercedes) oli esikümnes ainus, kes ei saanud oma kiireimat ringi kirja kõige pehmema ehk ultra soft kummiseguga, vaid läbis distantsi super soft seguga ning oli seitsmes (1.45,275).
Tema ja esikolmiku vahele mahtusid veel Daniel Ricciardo (Red Bull; 1.44,557), Sebastian Vettel (Ferrari; 1.45,161) ja Nico Hülkenberg (Force India; 1.45,182). | Singapuri GP: Teise treeningu tippaja sõitis Nico Rosberg | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MM-sarja üldliider Lewis Hamilton (Mercedes) oli esikümnes ainus, kes ei saanud oma kiireimat ringi kirja kõige pehmema ehk ultra soft kummiseguga, vaid läbis distantsi super soft seguga ning oli seitsmes (1.45,275).
Tema ja esikolmiku vahele mahtusid veel Daniel Ricciardo (Red Bull; 1.44,557), Sebastian Vettel (Ferrari; 1.45,161) ja Nico Hülkenberg (Force India; 1.45,182).
### Response:
Singapuri GP: Teise treeningu tippaja sõitis Nico Rosberg |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raporti kohaselt on esimese uurimise ajal tõendusmaterjali rikutud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Sellele viitavad väidetavalt mõlema musta kasti salvestised, kus ühel on kustutatud kolm ja teisel viis sekundit heli, teatas uudisteagentuur AFP.
Kuus aastat tagasi Venemaal Smolenskis toimunud lennuõnnetuses hukkusid president Lech Kaczynski ja tema 95-liikmeline kõrgetasemeline kaaskond.
"Isiklikult olen üllatunud, et Venemaa ei taha meile tagasi anda lennuki vrakki, sest fakt, et Venemaa seda teha ei taha, põhjustab erinevaid spekulatsioone, mis ei ole Venemaale soodne asjade käik. Normaalsetes oludes, kui pole midagi varjata, antaks teisele riigile ta omand tagasi. Jah, see lennuk oli toodetud Venemaal, see oli Tupolev, kuid see oli Poola omand. Poola oli selle lennuki ostnud ja on seetõttu ka vraki omanik. Nii Poolas kui ka rahvusvaheliselt on tekkinud küsimus: miks Venemaa ei ole juba kuus aastat Poolale tema omandit tagastanud?" küsis Poola president Andrzej Duda. | Poola uurijad tuvastasid rikkumisi 2010. aasta lennuõnnetuse uurimises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raporti kohaselt on esimese uurimise ajal tõendusmaterjali rikutud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Sellele viitavad väidetavalt mõlema musta kasti salvestised, kus ühel on kustutatud kolm ja teisel viis sekundit heli, teatas uudisteagentuur AFP.
Kuus aastat tagasi Venemaal Smolenskis toimunud lennuõnnetuses hukkusid president Lech Kaczynski ja tema 95-liikmeline kõrgetasemeline kaaskond.
"Isiklikult olen üllatunud, et Venemaa ei taha meile tagasi anda lennuki vrakki, sest fakt, et Venemaa seda teha ei taha, põhjustab erinevaid spekulatsioone, mis ei ole Venemaale soodne asjade käik. Normaalsetes oludes, kui pole midagi varjata, antaks teisele riigile ta omand tagasi. Jah, see lennuk oli toodetud Venemaal, see oli Tupolev, kuid see oli Poola omand. Poola oli selle lennuki ostnud ja on seetõttu ka vraki omanik. Nii Poolas kui ka rahvusvaheliselt on tekkinud küsimus: miks Venemaa ei ole juba kuus aastat Poolale tema omandit tagastanud?" küsis Poola president Andrzej Duda.
### Response:
Poola uurijad tuvastasid rikkumisi 2010. aasta lennuõnnetuse uurimises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Küberrünnaku tulemusena jõudsid teiste seas avalikkuse ette võimlemise olümpiavõitja Simone Bilesi, tennisetähe Venus Williamsi ja Tour de France'i võitja Chris Froome'i terviseandmed. Kokku lekitati sel nädalal avalikkusele 29 sportlase ravikaardid.
WADA on juhtunus süüdistanud Venemaalt tulevaid küberrünnakuid ja Bach näib tänase avaldusega seda seisukohta jagavat. Sakslane sõnas, et ROK aitab WADA-l Venemaa võimudega suhelda, sündmuste tõsidust rõhutada ja küsida igakülgset abi, et küberkurjategijate tegevuks lõppeks. | ROK-i president palub Venemaalt küberrünnakute peatamiseks abi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Küberrünnaku tulemusena jõudsid teiste seas avalikkuse ette võimlemise olümpiavõitja Simone Bilesi, tennisetähe Venus Williamsi ja Tour de France'i võitja Chris Froome'i terviseandmed. Kokku lekitati sel nädalal avalikkusele 29 sportlase ravikaardid.
WADA on juhtunus süüdistanud Venemaalt tulevaid küberrünnakuid ja Bach näib tänase avaldusega seda seisukohta jagavat. Sakslane sõnas, et ROK aitab WADA-l Venemaa võimudega suhelda, sündmuste tõsidust rõhutada ja küsida igakülgset abi, et küberkurjategijate tegevuks lõppeks.
### Response:
ROK-i president palub Venemaalt küberrünnakute peatamiseks abi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aastatel 2000-2002 aktiivselt tegutsenud bänd Directors on sõpruskond, mis aeg-ajalt Amper Racingu garaažis kokku saab, ning teeb hobikorras täpselt sellist muusikat nagu neile endale kõige rohkem meeldib. Tänaseks on valminud uus singel “King”, mille produtsendiks on Rob Montes.
"Maailmas on palju igasuguseid kuningaid," rääkis bändi solist Lauri Tõnspoeg. "Häid, halbu, tarku ja rumalaid. Valituid ja jumala poolt siia saadetuid. Mõned hoolivad oma rahvast, aga mõned röövivad inimestel kõik, mis võimalik ning saadavad siis enda nimel sõtta surema," ütles Tõnspoeg.
Lisaks Directorsi loomingule on garaažis loodud veel näiteks Põhjamaade kõige kiirem autokere, putitatud vormelautosid ning ehitatud nullist täiesti ebatavalisi muusikainstrumente.
Directors on:
Lauri Tõnspoeg (vokaal, kitarr)
Silver Suu (kitarr)
Danel Pandre (bass)
Aivo Hints (trummid) | Garaažibänd Directors andis välja uue singli "King" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastatel 2000-2002 aktiivselt tegutsenud bänd Directors on sõpruskond, mis aeg-ajalt Amper Racingu garaažis kokku saab, ning teeb hobikorras täpselt sellist muusikat nagu neile endale kõige rohkem meeldib. Tänaseks on valminud uus singel “King”, mille produtsendiks on Rob Montes.
"Maailmas on palju igasuguseid kuningaid," rääkis bändi solist Lauri Tõnspoeg. "Häid, halbu, tarku ja rumalaid. Valituid ja jumala poolt siia saadetuid. Mõned hoolivad oma rahvast, aga mõned röövivad inimestel kõik, mis võimalik ning saadavad siis enda nimel sõtta surema," ütles Tõnspoeg.
Lisaks Directorsi loomingule on garaažis loodud veel näiteks Põhjamaade kõige kiirem autokere, putitatud vormelautosid ning ehitatud nullist täiesti ebatavalisi muusikainstrumente.
Directors on:
Lauri Tõnspoeg (vokaal, kitarr)
Silver Suu (kitarr)
Danel Pandre (bass)
Aivo Hints (trummid)
### Response:
Garaažibänd Directors andis välja uue singli "King" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me oleme valmis pikendama vaenutegevuse peatamist veel 72 tunniks," ütles Vene kaitseministeeriumi ametnik Viktor Poznihhir telebriifingul, lisades, et Moskva ootab Washingtoni järel, et see peaks kokkuleppest kinni.
"Ootame Ameerika poolelt resoluutseid mõjutusmeetmeid USA kontrollitud relvarühmituste suhtes 9. septembri kokkuleppe rangeks elluviimiseks. Vastasel juhul võib olukord kontrolli alt välja," ütles Vene kaitseametkonna peaoperatiivdirektoraadi asejuht.
Poznihhiri sõnul rikkusid ülestõusnud möödunud ööpäeva jooksul relvarahu 39 korda. "Alates relvarahu jõustumisest esmaspäeval on relvarahu rikutud 144 korda," sõnas ta.
Vene ametniku sõnul on Venemaa ja Süüria valitsusväed oma kohustused täitnud.
Relvarahulepe näeb ette ka ülestõusnute ja valitsusvägede tagasitõmbamist Aleppo idapoolsetesse linnajagudesse viivalt Castello teelt ja selle ümbruse demilitariseerimist.
Vene ohvitser Vladimir Savtšenko ütles reedel, et valitsusväed on naasnud Castello teele pärast tagasitõmbumise poolelijätmist, kuna ülestõusnud ei taandu piirkonnast.
"Kokkuleppele vaatamata ja ei ole opositsioonijõud oma sõjatehnikat ja relvi Castello teelt ära viinud," ütles Savtšenko. "Seetõttu toodi öö lähenedes valitsusvägede äraviidud relvad ja sõjatehnika tagasi endistele positsioonidele."
ÜRO erisaadik Staffan de Mistura hoiatas, et humanitaarabi ei ole võimalik Alepposse viia enne, kui on tagatud Castello tee julgeolek.
Alates relvarahu jõustumisest esmaspäeva õhtul ei ole Süüria ümberpiiratud aladele jõudnud ühtegi humanitaarabiveokit, mille läbilubamist näeb ette USA-Vene relvarahulepe. | Venemaa kutsus pikendama Süüria relvarahu 72 tunni võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me oleme valmis pikendama vaenutegevuse peatamist veel 72 tunniks," ütles Vene kaitseministeeriumi ametnik Viktor Poznihhir telebriifingul, lisades, et Moskva ootab Washingtoni järel, et see peaks kokkuleppest kinni.
"Ootame Ameerika poolelt resoluutseid mõjutusmeetmeid USA kontrollitud relvarühmituste suhtes 9. septembri kokkuleppe rangeks elluviimiseks. Vastasel juhul võib olukord kontrolli alt välja," ütles Vene kaitseametkonna peaoperatiivdirektoraadi asejuht.
Poznihhiri sõnul rikkusid ülestõusnud möödunud ööpäeva jooksul relvarahu 39 korda. "Alates relvarahu jõustumisest esmaspäeval on relvarahu rikutud 144 korda," sõnas ta.
Vene ametniku sõnul on Venemaa ja Süüria valitsusväed oma kohustused täitnud.
Relvarahulepe näeb ette ka ülestõusnute ja valitsusvägede tagasitõmbamist Aleppo idapoolsetesse linnajagudesse viivalt Castello teelt ja selle ümbruse demilitariseerimist.
Vene ohvitser Vladimir Savtšenko ütles reedel, et valitsusväed on naasnud Castello teele pärast tagasitõmbumise poolelijätmist, kuna ülestõusnud ei taandu piirkonnast.
"Kokkuleppele vaatamata ja ei ole opositsioonijõud oma sõjatehnikat ja relvi Castello teelt ära viinud," ütles Savtšenko. "Seetõttu toodi öö lähenedes valitsusvägede äraviidud relvad ja sõjatehnika tagasi endistele positsioonidele."
ÜRO erisaadik Staffan de Mistura hoiatas, et humanitaarabi ei ole võimalik Alepposse viia enne, kui on tagatud Castello tee julgeolek.
Alates relvarahu jõustumisest esmaspäeva õhtul ei ole Süüria ümberpiiratud aladele jõudnud ühtegi humanitaarabiveokit, mille läbilubamist näeb ette USA-Vene relvarahulepe.
### Response:
Venemaa kutsus pikendama Süüria relvarahu 72 tunni võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Egel näitas 200 m kompleksujumises neljandat aega ning tulemus 2.56,64 tagas talle kindla edasipääsu õhtusesse finaali.
Tilk saavutas 100 m vabaltujumises 11. koha ajaga 1.23,85. | Eesti paraolümpialane pääses Rios neljanda ajaga finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Egel näitas 200 m kompleksujumises neljandat aega ning tulemus 2.56,64 tagas talle kindla edasipääsu õhtusesse finaali.
Tilk saavutas 100 m vabaltujumises 11. koha ajaga 1.23,85.
### Response:
Eesti paraolümpialane pääses Rios neljanda ajaga finaali |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.