instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 7.58 juhtus liiklusõnnetus Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 127. kilomeetril, kus 26-aastane purjus mees sõitis Ford Mondeoga ette peateel liikunud veokile Scania R420, mida juhtis 57-aastane mees. Fordis olnud 39-aastane mees, 33-aastane mees ja 34-aastane mees toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 8.13 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Valdeku tänaval, kus 31-aastane naine sõitis Audi A6-ga tagant otsa tema ees peatunud haagisega veokile Scania, mida jutis 51-aastane mees. Audi juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 9.18 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Moonalao tänaval, kus jalgrattaga sõitnud 66-aastane mees kukkus. Rattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 11.06 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Tartu maanteel, kus 53-aastase mehe juhitud trammile keeras ette vasakpööret teinud veok Scania P310, mida juhtis 55-aastane mees. Veokijuht toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.
Kell 12.30 juhtus liiklusõnnetus Türil Paide tänaval, kus ülekäigurajal teed ületavale 76-aastasele naisele sõitis otsa sõiduauto Ford Focus, mida juhtis 62-aastane mees. Jalakäija toimetati Järvamaa haiglasse.
Kell 16.25 juhtus liiklusõnnetus Pärnumaal Saarde vallas Metsaääre-Tõitoja teel, kus 15-aastane nooruk sõitis registreerimata mootorrattaga Jawa Sport ja põrkas kokku Volkswagen Passatiga, mida juhtis 51-aastane mees. Mootorrattur ja tema kaasreisija, 15-aastane nooruk toimetati Pärnu haiglasse tervisekontrolli.
Kell 21.55 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Saue vallas Maidla külas Kiisa-Maidla tee 5. kilomeetril, kus 54-aastane mees sõitis Audi A4-ga teelt välja vastu vastu puud. Juht ja autos olnud 46–aastane naine toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. | Liikluses sai viga 11 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 7.58 juhtus liiklusõnnetus Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 127. kilomeetril, kus 26-aastane purjus mees sõitis Ford Mondeoga ette peateel liikunud veokile Scania R420, mida juhtis 57-aastane mees. Fordis olnud 39-aastane mees, 33-aastane mees ja 34-aastane mees toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 8.13 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Valdeku tänaval, kus 31-aastane naine sõitis Audi A6-ga tagant otsa tema ees peatunud haagisega veokile Scania, mida jutis 51-aastane mees. Audi juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 9.18 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Moonalao tänaval, kus jalgrattaga sõitnud 66-aastane mees kukkus. Rattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 11.06 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Tartu maanteel, kus 53-aastase mehe juhitud trammile keeras ette vasakpööret teinud veok Scania P310, mida juhtis 55-aastane mees. Veokijuht toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.
Kell 12.30 juhtus liiklusõnnetus Türil Paide tänaval, kus ülekäigurajal teed ületavale 76-aastasele naisele sõitis otsa sõiduauto Ford Focus, mida juhtis 62-aastane mees. Jalakäija toimetati Järvamaa haiglasse.
Kell 16.25 juhtus liiklusõnnetus Pärnumaal Saarde vallas Metsaääre-Tõitoja teel, kus 15-aastane nooruk sõitis registreerimata mootorrattaga Jawa Sport ja põrkas kokku Volkswagen Passatiga, mida juhtis 51-aastane mees. Mootorrattur ja tema kaasreisija, 15-aastane nooruk toimetati Pärnu haiglasse tervisekontrolli.
Kell 21.55 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Saue vallas Maidla külas Kiisa-Maidla tee 5. kilomeetril, kus 54-aastane mees sõitis Audi A4-ga teelt välja vastu vastu puud. Juht ja autos olnud 46–aastane naine toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
### Response:
Liikluses sai viga 11 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me prognoosime inflatsiooni kasvu 2018. aasta lõpuks 1 000 000 protsendini, mis näitab, et olukord Venezuelas on sarnane sellele, mis oli Saksamaal 1923. aastal või Zimbabwes 2000-ndate lõpus," ütles IMF-i läänepoolkera osakonna juhataja Alejandro Werner.
Venezuela majandus peaks prognooside kohaselt tõmbuma sel aastal kokku 18 protsenti. See on kolme protsendipunkti võrra rohkem kui prognoositi mais. Tegemist on kolmanda järjestikuse aastaga, kui majanduse kokkutõmbumine on olnud üle 10 protsendi.
OPEC-i andmetel on Venezuela naftatoodang vähenenud viimase 30 aasta madalaimale tasemele, juunis oli see 1,5 miljonit barrelit päevas. Samal ajal on Venezuelal maailma suurimad toornaftavarud.
Venezuela kriitiline olukord tõmbab alla ka Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna kasvu. Kui mais prognoositi regiooni majanduskasvuks veel 2,0 protsenti, siis praegu vaid 1,6 protsenti. | IMF: Venezuela aastainflatsioon võib ulatuda miljoni protsendini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me prognoosime inflatsiooni kasvu 2018. aasta lõpuks 1 000 000 protsendini, mis näitab, et olukord Venezuelas on sarnane sellele, mis oli Saksamaal 1923. aastal või Zimbabwes 2000-ndate lõpus," ütles IMF-i läänepoolkera osakonna juhataja Alejandro Werner.
Venezuela majandus peaks prognooside kohaselt tõmbuma sel aastal kokku 18 protsenti. See on kolme protsendipunkti võrra rohkem kui prognoositi mais. Tegemist on kolmanda järjestikuse aastaga, kui majanduse kokkutõmbumine on olnud üle 10 protsendi.
OPEC-i andmetel on Venezuela naftatoodang vähenenud viimase 30 aasta madalaimale tasemele, juunis oli see 1,5 miljonit barrelit päevas. Samal ajal on Venezuelal maailma suurimad toornaftavarud.
Venezuela kriitiline olukord tõmbab alla ka Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna kasvu. Kui mais prognoositi regiooni majanduskasvuks veel 2,0 protsenti, siis praegu vaid 1,6 protsenti.
### Response:
IMF: Venezuela aastainflatsioon võib ulatuda miljoni protsendini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 18. mail saatis varem Spezias mänginud Calaio Spezia ja Parma vahelise kohtumise eel oma endistele meeskonnakaaslastele Filippo de Colile ja Claudio Terzile "kahtlase sisuga" sõnumeid, mängu 2:0 võitnud Parma tagas kolme punkti toel koha kõrgliigas.
Intsidenti uurinud prokurörid ei leidnud, et tegemist oleks olnud kokkuleppemänguga, kuid Itaalia jalgpalliliit pöördus föderaalkohtu TFN-i poole ning TFN määras ründajale kahe-aastase võistluskeelu, 20 000 euro suuruse trahvi ning võttis Parmalt hooaja alustuseks ära viis punkti.
2015. aastal pankrotistunud Parma langes Itaalia tugevuselt neljandasse liigasse Serie D-sse, aga tõusis kolmel järgnenud hooajal astme võrra kõrgemale. | Kõrgesse seltskonda naasnud Parma alustab miinuspunktidelt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
18. mail saatis varem Spezias mänginud Calaio Spezia ja Parma vahelise kohtumise eel oma endistele meeskonnakaaslastele Filippo de Colile ja Claudio Terzile "kahtlase sisuga" sõnumeid, mängu 2:0 võitnud Parma tagas kolme punkti toel koha kõrgliigas.
Intsidenti uurinud prokurörid ei leidnud, et tegemist oleks olnud kokkuleppemänguga, kuid Itaalia jalgpalliliit pöördus föderaalkohtu TFN-i poole ning TFN määras ründajale kahe-aastase võistluskeelu, 20 000 euro suuruse trahvi ning võttis Parmalt hooaja alustuseks ära viis punkti.
2015. aastal pankrotistunud Parma langes Itaalia tugevuselt neljandasse liigasse Serie D-sse, aga tõusis kolmel järgnenud hooajal astme võrra kõrgemale.
### Response:
Kõrgesse seltskonda naasnud Parma alustab miinuspunktidelt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA välisministeerium langetas otsuse, mis lubab müüa Eestile kuni kuus HIMARS-i raketisüsteemi ja sellega seonduvat varustust.
DSCA teatas, et raketisüsteemide müük toetab USA välispoliitikat ja NATO liitlaste turvalisust. Samuti toetab see Eesti kaitseväe eesmärke.
Relvasüsteeme valmistab Lockheed Martin.
Poola on teatanud, et plaanib HIMARS-i süsteeme osta ligikaudu 500.
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ütles möödunud nädalal intervjuus Eesti Ekspressile, et Eesti plaanib tänavu kirjutada alla lepingule mitmikraketiheitjate hankeks.
"Tõenäoliselt on need HIMARSid, aga praegu veel valik toimub. Mis tähendab, et me ulatame lasta 70 ja tegelikult isegi 350 km kaugusele. Lisaks sellele hangime omale seda varitsevat õhuründe moona, mille laskekaugus on mitukümmend kilomeetrit," ütles Herem. | USA andis heakskiidu kuue HIMARS raketisüsteemi müügiks Eestile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA välisministeerium langetas otsuse, mis lubab müüa Eestile kuni kuus HIMARS-i raketisüsteemi ja sellega seonduvat varustust.
DSCA teatas, et raketisüsteemide müük toetab USA välispoliitikat ja NATO liitlaste turvalisust. Samuti toetab see Eesti kaitseväe eesmärke.
Relvasüsteeme valmistab Lockheed Martin.
Poola on teatanud, et plaanib HIMARS-i süsteeme osta ligikaudu 500.
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ütles möödunud nädalal intervjuus Eesti Ekspressile, et Eesti plaanib tänavu kirjutada alla lepingule mitmikraketiheitjate hankeks.
"Tõenäoliselt on need HIMARSid, aga praegu veel valik toimub. Mis tähendab, et me ulatame lasta 70 ja tegelikult isegi 350 km kaugusele. Lisaks sellele hangime omale seda varitsevat õhuründe moona, mille laskekaugus on mitukümmend kilomeetrit," ütles Herem.
### Response:
USA andis heakskiidu kuue HIMARS raketisüsteemi müügiks Eestile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 19,9 km pikkusel orienteerumistehniliselt nõudlikul ja palju erinevaid teevaliku etappe sisaldanud rajal õnnestus varasemalt 10 tiitlivõistluste medalit võitnud eestlasel tihedas konkurentsis teha väga korralik sooritus.
MM-tiitel läks mägirattasõidu MM-võistlustelgi teatesõidu medali võitnud Krystof Bogarile Tšehhist ajaga 52.15. Hõbemedali võitis 58 sekundilise kaotusega soomlane Samuel Pökälä, kes on oma karjääri jooksul võitnud muuhulgas ka Tartu Rattaralli. Pronksmedalile sõitis reedel end mitmekordne varasem juunioride maailmameister, tšehh Jan Hašek (+1.39).
Malsroos lõpetas võistluse kuuendana (+2.01). Esikolmikukohast jäi ligi tunni pikkusel võistlusel eestlasel puudu vaid 22 sekundit ning neljanda ja viienda koha omanikud edestasid teda seejuures vaid nelja ja ühe sekundiga. Malsroosi sõnul oli tal kahele esimesele väga tugevatele ratturitele raske vastu saada, kuid pjedestaalikoht jäi mõne kehva teevaliku ja keerulisel rajal ette tulnud väikeste eksimuste taha.
Teistest eestlastest tegid küll enda kohta korralikud sooritused Sander Pritsik ja Marek Karm, kuid MM-võistluste karmis konkurentsis platseerusid nad 44. ja 45. kohale. Eesti koondise debütant Mihkel Järve saavutas 74 mehe seas 61. koha.
Naiste seas saavutas kolmest stardis olnud eestlannast parimana 30. koha Mari Linnus, kes mullusel juunioride MM-il võitis samal distantsil hõbemedali. Piibe Tammemäele 32. ja Eleri Hirvele 36. koht. Mullusel MM-il teatesõidus naiskonnaga kuuenda koha saavutanud eestlannadest polnud reedel kellelgi kuigi hea päev, kuid laupäevases teatesõidus minnakse taas püüdma esikuuiku kohta. Naiste seas võidutses noor taanlanna Nikoline Splittorff.
Samas kohas aset leidnud juunioride maailmameistrivõistlustel sõitis eestlastest kõrgeima, 14. koha välja vaid 17-aastane Liis-Marii Kaso, kes suutis debütandina teha kohe väga korraliku sõidu.
Meesjuunioride seas ei suutnud Eesti esinumber, tänavustel juunioride Euroopa meistrivõistlustel seitsmenda koha saavutanud Mihkel Mahla end maksimaalselt realiseerida ning lõpetas lühiraja 16. kohaga. Vaid 16-aastane Timo Kudre, kes võitis tänavu noorte Euroopa meistrivõistlustelt kaks medalit, saavutas endast kuni neli aastat vanematega heideldes 27. koha. Kolmas eestlane, Raul Viitmaa, lõpetas tänase lühirajavõistluse 36. tulemusega.
Juunioride seas võidutsesid Kaarina Nurminen Soomest ja Hannes Hnilica Austriast.
Laupäeval on MM-võistlustel kavas teatesõidud, kus Eesti on esindatud nii meeskonna, naiskonna kui ka meesjuunioride võistkonnaga. | Lauri Malsroos jõudis rattaorienteerumise MM-il esikuuikusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
19,9 km pikkusel orienteerumistehniliselt nõudlikul ja palju erinevaid teevaliku etappe sisaldanud rajal õnnestus varasemalt 10 tiitlivõistluste medalit võitnud eestlasel tihedas konkurentsis teha väga korralik sooritus.
MM-tiitel läks mägirattasõidu MM-võistlustelgi teatesõidu medali võitnud Krystof Bogarile Tšehhist ajaga 52.15. Hõbemedali võitis 58 sekundilise kaotusega soomlane Samuel Pökälä, kes on oma karjääri jooksul võitnud muuhulgas ka Tartu Rattaralli. Pronksmedalile sõitis reedel end mitmekordne varasem juunioride maailmameister, tšehh Jan Hašek (+1.39).
Malsroos lõpetas võistluse kuuendana (+2.01). Esikolmikukohast jäi ligi tunni pikkusel võistlusel eestlasel puudu vaid 22 sekundit ning neljanda ja viienda koha omanikud edestasid teda seejuures vaid nelja ja ühe sekundiga. Malsroosi sõnul oli tal kahele esimesele väga tugevatele ratturitele raske vastu saada, kuid pjedestaalikoht jäi mõne kehva teevaliku ja keerulisel rajal ette tulnud väikeste eksimuste taha.
Teistest eestlastest tegid küll enda kohta korralikud sooritused Sander Pritsik ja Marek Karm, kuid MM-võistluste karmis konkurentsis platseerusid nad 44. ja 45. kohale. Eesti koondise debütant Mihkel Järve saavutas 74 mehe seas 61. koha.
Naiste seas saavutas kolmest stardis olnud eestlannast parimana 30. koha Mari Linnus, kes mullusel juunioride MM-il võitis samal distantsil hõbemedali. Piibe Tammemäele 32. ja Eleri Hirvele 36. koht. Mullusel MM-il teatesõidus naiskonnaga kuuenda koha saavutanud eestlannadest polnud reedel kellelgi kuigi hea päev, kuid laupäevases teatesõidus minnakse taas püüdma esikuuiku kohta. Naiste seas võidutses noor taanlanna Nikoline Splittorff.
Samas kohas aset leidnud juunioride maailmameistrivõistlustel sõitis eestlastest kõrgeima, 14. koha välja vaid 17-aastane Liis-Marii Kaso, kes suutis debütandina teha kohe väga korraliku sõidu.
Meesjuunioride seas ei suutnud Eesti esinumber, tänavustel juunioride Euroopa meistrivõistlustel seitsmenda koha saavutanud Mihkel Mahla end maksimaalselt realiseerida ning lõpetas lühiraja 16. kohaga. Vaid 16-aastane Timo Kudre, kes võitis tänavu noorte Euroopa meistrivõistlustelt kaks medalit, saavutas endast kuni neli aastat vanematega heideldes 27. koha. Kolmas eestlane, Raul Viitmaa, lõpetas tänase lühirajavõistluse 36. tulemusega.
Juunioride seas võidutsesid Kaarina Nurminen Soomest ja Hannes Hnilica Austriast.
Laupäeval on MM-võistlustel kavas teatesõidud, kus Eesti on esindatud nii meeskonna, naiskonna kui ka meesjuunioride võistkonnaga.
### Response:
Lauri Malsroos jõudis rattaorienteerumise MM-il esikuuikusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Taimsoo teenis võidu ajaga 7.09,1, teiseks tulnud leedulane Paulius Cernevicius kaotas talle 8,7 sekundiga. Kolmanda koha pälvis leedulane Martynas Vaitkevicius (+14,6).
Eestile tulid kaksikvõidud nii kahepaadi M2- kui ka M2x arvestuses. M2- klassis noppisid esikoha Martin Rahuoja ja Margus Kodasma (7.01,4), nende järel saavutasid teise koha Karl-Joosep Raudkivi ja Raiko Taave Tammjärv (+3,2). M2x arvestuses võidutsesid Artjom Holostõhh ja Mihhail Netšajev (6.37,6), kes jõudsid finišisse 7,1 sekundit enne Hugo Mengelit ja Hannes Arumäed.
W4x klassis võttis võidu Eesti paatkond koosseisus Rachel Kõllo, Grete Alttoa, Annabel Aron ja Helene Dimitrjev (6.48,2). W4- klassis olid parimad Erli Mat, Kristel Tohu, Liisu Mitt ja Kreete Koovit (7.27,6). Meeste neljapaadi klassides tegid parima tulemuse Theodor Jalakas, Kaarel Kiiver, Markus Uibo ja Rein Muda, kes tulid M4- arvestuses teiseks (+9,0). Võit läks Leedu nelikule Deimantas Romeris, Benas Volkovas, Valdas Venckus ja Jonas Šaparavicius (6.29,0).
Kõikide klasside tulemuste eest jagati esikolmikutele ka punkte ning võistluse lõpuks troonis võistkondlikus arvestuses esikohal Eesti (58 punkti), teiseks tuli Läti (51 p) ja kolmanda kohaga pidi leppima Leedu (34 p).
Laupäeval ja pühapäeval on Viljandis kavas Eesti meistrivõistlused, kuhu on Eesti sõudeliidu kutsel oodatud osalema ka Leedu ja Läti sõudjad. Medaleid jagatakse 18 võistlusklassis. | Taimsoo näitas Balti meistrivõistlustel ühepaadil võimu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taimsoo teenis võidu ajaga 7.09,1, teiseks tulnud leedulane Paulius Cernevicius kaotas talle 8,7 sekundiga. Kolmanda koha pälvis leedulane Martynas Vaitkevicius (+14,6).
Eestile tulid kaksikvõidud nii kahepaadi M2- kui ka M2x arvestuses. M2- klassis noppisid esikoha Martin Rahuoja ja Margus Kodasma (7.01,4), nende järel saavutasid teise koha Karl-Joosep Raudkivi ja Raiko Taave Tammjärv (+3,2). M2x arvestuses võidutsesid Artjom Holostõhh ja Mihhail Netšajev (6.37,6), kes jõudsid finišisse 7,1 sekundit enne Hugo Mengelit ja Hannes Arumäed.
W4x klassis võttis võidu Eesti paatkond koosseisus Rachel Kõllo, Grete Alttoa, Annabel Aron ja Helene Dimitrjev (6.48,2). W4- klassis olid parimad Erli Mat, Kristel Tohu, Liisu Mitt ja Kreete Koovit (7.27,6). Meeste neljapaadi klassides tegid parima tulemuse Theodor Jalakas, Kaarel Kiiver, Markus Uibo ja Rein Muda, kes tulid M4- arvestuses teiseks (+9,0). Võit läks Leedu nelikule Deimantas Romeris, Benas Volkovas, Valdas Venckus ja Jonas Šaparavicius (6.29,0).
Kõikide klasside tulemuste eest jagati esikolmikutele ka punkte ning võistluse lõpuks troonis võistkondlikus arvestuses esikohal Eesti (58 punkti), teiseks tuli Läti (51 p) ja kolmanda kohaga pidi leppima Leedu (34 p).
Laupäeval ja pühapäeval on Viljandis kavas Eesti meistrivõistlused, kuhu on Eesti sõudeliidu kutsel oodatud osalema ka Leedu ja Läti sõudjad. Medaleid jagatakse 18 võistlusklassis.
### Response:
Taimsoo näitas Balti meistrivõistlustel ühepaadil võimu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | C-alagruppi kuulunud Kuivonen ja Jürgenson võitsid esimeses mängus 2:1 (21:18, 13:21, 15:13) tulemusega Saksamaa duo Annika Berndt ja Lilly Faross. Teises mängus kaotasid meie neiud 1:2 (21:19, 16:21, 12:15) resultaadiga Natalia Ann Binimelis Nicolaule ja Carolina Fernandez Da Silvale (Hispaania), vahendab Volley.
Alagrupi viimases voorus olid Kuivonen ja Jürgenson kindlalt 2:0 (21:16, 21:7) paremad Yllka Jasharist ja Melirona Avdullahust (Kosovo). Alagrupi teise kohaga play-off 'i ehk 24 parema sekka jõudnud eestlannad mängivad järgmisena belglannade Annelore Bexi ja Jade Van Deuniga, kes lõpetasid D-alagrupi kolmanda kohaga.
Täht ja Stog püüdsid play-off kohta B-alagrupis, kus vastasteks olid Belgia esindus Joppe Van Langendonck ja Kyan Vercauteren, Itaalia võistkond Theo Hanni ja Andrea Armellini ning Rumeenia duo Stefan Valentin Anton ja Daniel Stelian Milcica. Eesti noormehed asusid kohtumist Belgia võistkonna vastu esimese geimi 21:18 paremusega juhtima, kuid teises geimis jäädi vastasele 18:21 ja kolmandas 10:15 resultaadiga alla.
Ka teises kohtumises pidid Täht ja Stog leppima napi kaotusega, tunnistades Hanni ja Armellini 2:1 (21:12, 14:21, 18:16) paremust. Alagrupi viimases voorus mängisid eestlased Rumeenia duo 2:0 (24:22, 21:15) tulemusega üle, millega jõuti play-off 'i. Eesti paarid jätkvad turniiri laupäeval.
Neidude tulemused on leitavad siin ja noormeeste tulemused siin. | Eesti noored jõudsid U-20 rannavõrkpalli EM-il alagrupist edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
C-alagruppi kuulunud Kuivonen ja Jürgenson võitsid esimeses mängus 2:1 (21:18, 13:21, 15:13) tulemusega Saksamaa duo Annika Berndt ja Lilly Faross. Teises mängus kaotasid meie neiud 1:2 (21:19, 16:21, 12:15) resultaadiga Natalia Ann Binimelis Nicolaule ja Carolina Fernandez Da Silvale (Hispaania), vahendab Volley.
Alagrupi viimases voorus olid Kuivonen ja Jürgenson kindlalt 2:0 (21:16, 21:7) paremad Yllka Jasharist ja Melirona Avdullahust (Kosovo). Alagrupi teise kohaga play-off 'i ehk 24 parema sekka jõudnud eestlannad mängivad järgmisena belglannade Annelore Bexi ja Jade Van Deuniga, kes lõpetasid D-alagrupi kolmanda kohaga.
Täht ja Stog püüdsid play-off kohta B-alagrupis, kus vastasteks olid Belgia esindus Joppe Van Langendonck ja Kyan Vercauteren, Itaalia võistkond Theo Hanni ja Andrea Armellini ning Rumeenia duo Stefan Valentin Anton ja Daniel Stelian Milcica. Eesti noormehed asusid kohtumist Belgia võistkonna vastu esimese geimi 21:18 paremusega juhtima, kuid teises geimis jäädi vastasele 18:21 ja kolmandas 10:15 resultaadiga alla.
Ka teises kohtumises pidid Täht ja Stog leppima napi kaotusega, tunnistades Hanni ja Armellini 2:1 (21:12, 14:21, 18:16) paremust. Alagrupi viimases voorus mängisid eestlased Rumeenia duo 2:0 (24:22, 21:15) tulemusega üle, millega jõuti play-off 'i. Eesti paarid jätkvad turniiri laupäeval.
Neidude tulemused on leitavad siin ja noormeeste tulemused siin.
### Response:
Eesti noored jõudsid U-20 rannavõrkpalli EM-il alagrupist edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 15. juulil kell 22.24:
- Mõkolajivi oblasti juht teatas Vene raketirünnakust Mõkolajivi pihta;
- ISW: Venemaa valmistab ette pealetungi Slovjanski-Siverski-Bahmuti joonel;
- Zelenski tahab Venemaa kuulutamist terroristlikuks riigiks;
- OSCE: Venemaa rajas Butšas ja Irpinis piinakambreid ning kasutas tsiviilisikuid inimkilbina;
- Sadu Uk raina poliitikuid ähvardab vangistus ja piinamine Vene vägede poolt.
- Kiiev: M270 mitmikraketiheitjad saabusid Ukrainasse;
- Vene allikad kinnitasid, et HIMARS-i rünnakus hukkus mitmed kõrgeid Vene sõjaväelasi;
- Ukraina päästeteenistuse teatel hukkus neljapäeval Vinnõtsja pihta tehtud rünnakus 23 inimest, sh 3 last.
Kaitseministeeriumi esindaja: 70 protsenti venelaste sihtmärkidest on rahumeelsed linnad
Ukraina kaitseministeeriumi kõneisiku sõnul on 70 protsenti Venemaa rünnakutest suunatud sihtmärkide puhta, mis ei ole sõjaväega seotud.
Oleksandr Motuzjanõki sõnul on vaid 30 protsenti Venemaa sihtmärkidest sõjalised.
"Ülejäänud 70 protsenti rünnakutest teevad venelased sihikult rahumeelsete linnade pihta. Venemaa peab kuulutama terroristlikuks riigiks," ütles ta. "Ainus viis, kuidas see terror peatada, on peatada raketid, mille Venemaa Ukrainasse saadab."
Motuzjanõki sõnul töötasid õhutõrjesüsteemid rünnakus Vinnõtsja vastu nii hästi kui võimalik. "Kaks raketti viiest tulistati alla. Kui meil oleks rohkem kaasaegseid õhutõrjesüsteeme, suudaksime hävitada rohkem Vene rakette," ütles ta.
Vitali Kim teatas Vene raketirünnakust Mõkolajivi pihta
Oblasti juht Vitali Kim teatas, et Venemaa ründas kahte Mõkolajivis asuvat ülikooli. Rakette oli Kimi sõnul vähemalt 10 kümme.
Today russia-Terrorist attacked 2 biggest Universities in Mykolayiv. At least 10 missiles. Now they attack our education. I'm asking Universities of all democratic countries to claim russia what it is really is- the Terrorist pic.twitter.com/VNiRxNbT89
— Віталій Кім / Vitaliy Kim (@vitalij_kim) July 15, 2022
Mõkolajivi piirkonnanõukogu juhi Hanna Zamazeijeva teatas reede õhtul, et vigastada sai vähemalt neli inimest, vahendas CNN.
"Rünnak toimus kohaliku aja järgi 7.50 hommikul, seega ei olnud eriti palju inimesi liikvel," sõnas Mõkolajivi linnapea Oleksandr Sienkevitš.
Donetski separatistid väidavad, et Venemaa toetatud separatistlikus piirkonnas suri Briti kodanik
"Suurbritannia kodanik Paul Johnson Anthony Dominic Urey vahistati aprillis ja talle esitati süüdistus palgasõdurina tegutsemises. Tal diagnoositi mitu kroonilist haigust. Talle osutati meditsiinilist abi, kuid arvestades haiguse tõsidust ja stressi, suri ta 10. juulil," teatas separatistide ametnik.
Donetski separatistid tegutsevad Venemaa toetusel Ida-Ukrainas Donbassi piirkonnas, vahendas CNN.
Suurbritannia kutsus reedel välja Venemaa suursaadiku.
"Olen šokeeritud, kuuldes teateid, et Briti abitöötaja Paul Urey sai surma, kui ta viibis Ukrainas Vene-meelsete võitlejate vahi all. Venemaa peab kandma selle eest täielikku vastutust," ütles Suurbritannia välisminister Liz Truss.
Kiiev: M270 mitmikraketiheitjad saabusid Ukrainasse
Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov teatas reedel sotsiaalmeedias, et M270 mitmikraketiheitjad saabusid Ukrainasse. M270 suudab tabada sihtmärke kuni 80 kilomeetri kauguselt.
ISW: Venemaa valmistab ette pealetungi Slovjanski-Siverski-Bahmuti joonel
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul jätkab Venemaa vähemalt praegu pausi maavägede edasiliikumises, et hiljem alustada suuremat pealetungi. Konkreetset võimalikku ajaraami ISW mõttekoja eksperdid välja ei too.
Vene väed jätkavad püüdlusi Siverski ründamisel, kuid nende edusammude määr pole selge. Vene väed jätkasid eile raketirünnakuid elamupiirkondadele Vinnõtsjas, Harkivis ja Mõkalajevis.
Sõjaline olukord Ukrainas ISW andmetel Autor/allikas: ISW kaart, mille autoriteks George Barros, Kateryna Stepanenko, Noel Mikkelsen ja Daniel Mealie
Zelenski tahab, et Venemaa kuulutataks terroristlikuks riigiks
Ukraina president Volodõmõr Zelenski nõudis neljapäeva õhtul tehtud avalduses, et Vene Föderatsioon kuulutatakse terroristlikuks riigiks. Neljapäeva toimus ka Vene raketirünnak Vinnõtsja linnale, mis asub Kesk-Ukrainas ja kus puuduvad teadaolevad sõjalised sihtmärgid.
Zelenski sõnas, et kui keegi teeks raketirünnaku USA-s Dallase linnale või Saksamaa Dresdeni linnale, siis sellised inimesed kuulutatakse terroristideks ning samasugune põhimõte peaks kehtima ka Venemaa puhul.
Ukraina president kinnitas oma sõnavõtus ka vajadust luua eritribunal Vene sõjakuritegude uurimiseks. Sama ettepanekuga tuldi välja ka neljapäeval Haagis Ukrainas toime pandud sõjakuritegude uurimise konverentsil.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski neljapäeva õhtul Autor/allikas: Ukraina presidendi büroo
USA välisministeerium on neli riiki lisanud terrorismi toetavate riikide nimistusse, millesse lisamise korral järgnevad karmid sanktsioonid välisabi, kaitsekoostöö, kaubandussuhete ja finantsküsimuste osas. Praegu on selles nimekirjas Kuuba, Põhja-Korea, Iraan ja Süüria.
OSCE raport: Venemaa rajas Butšas ja Irpinis piinakambreid ning kasutas tsiviilisikuid inimkilbina
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) avaldas neljapäeval oma teise raporti Ukrainas toime pandud sõjakuritegude kohta, mis katab perioodi 1. aprilli ja 25. juuni vahemikus. Muuhulgas külastasid OSCE eksperdid Ukraina linnu Butšat ja Irpini, mis raporti sõnul ilmestasid rahvusvahelise humanitaarõiguse ja Genfi konventsioonide rikkumist ning on seetõttu kõhkluseta sõjakuriteod.
Lisaks juba varem kindlaks saanud tsiviilisikute tapmistele sai OSCE tõendeid piinakambritest ja tsiviilisikute kasutamisest inimkilbina Vene vägede poolt. Raporti sõnul oli osade leitud inimsäilmete puhul märke piinamisest, sh olid välja tõmmatud hambad ning ära lõigatud kõrvad. Samuti oli ulatuslikke tõendeid naiste ja laste vägistamisest Vene vägede poolt okupeeritud territooriumitel.
Sadu Ukraina poliitikuid ähvardab vangistus ja piinamine Vene vägede poolt
ÜRO teatel hoitakse sadu Ukraina poliitikuid Vene vägede poolt okupeeritud territooriumitel vastu nende tahtmist vangistuses ning mitmeid neist piinatakse, vahendab BBC.
Üks Ukraina poliitik kinnitas BBC-le, et teda isiklikult piinati Vene vägede poolt kolm päeva füüsilise vägivallaga, elektrivoolu ja külma veega.
ÜRO inimõiguste voliniku teatel on Ukrainas tõendatud 65 kohaliku taseme poliitiku inimrööv alates 24. veebruari invasioonist. ÜRO teatel on nendeni samuti jõudnud info tsiviilisikute tapmisest okupeeritud Mariupoli linnas.
Vene allikate teatel hukkus HIMARS-i rünnakus mitmed kõrged Vene sõjaväelased
Vene allikad on kinnitanud, et Ukrainas on hukkunud Vene polkovnik Aleksei Gorobets, kes pandi juhtima hiljuti taasloodud 20. motoriseeritud laskurkorpust. Samuti on järjest tulnud teateid teiste kõrgete Vene sõjaväelaste hukkumisest.
Varasemalt teatasid ukrainlased, et Hersonis tabas Ukraina HIMARS-i rünnakuga 20. diviisi staapi. Ukrainlaste teatel sai surma Venemaa 20. laskurkopruse juht, staabiülem, operatsioonide staabi ülem, suurtükiväe ülem ning Vene 22. armeekorpuse staabiülem.'
Poolakad koguvad raha ja tahavad Ukrainale saata 20 hulkurdrooni
Poola vabatahtlikud koguvad raha, et saata Ukraina armeele 20 hulkurdrooni. Eesmärk on koguda 831 440 dollarit. Kahe päevaga on kogutud umbes 13 000 dollarit, vahendas NV.
Ukraina päästeteenistuse teatel otsitakse rusudest veel 39 inimest
Viimastel andmetel sai Vinnõtsja linna pihta tehtud rünnakus surma 23 inimest, sh 3 last. 66 inimest tuli saata haiglaravile ning 34 inimest on raskes seisus, 5 veel kriitilises, teatas Ukraina päästeteenistus.
#Вінниця (інформація станом на 22:00)
загинуло 23 особи (з них 3 дитини)
звернулося за допомогою 117 осіб
госпіталізовано 66, у тому числі 3 дитини
у важкому стані перебуває 34 особи
5 осіб у критичному стані
триває пошук 39 осіб зв'язок з якими відсутній. pic.twitter.com/fkepniDPaz
— DSNS.GOV.UA (@SESU_UA) July 14, 2022
Briti kaitseministeerium: Vene vägede järgmine eesmärk tõenäoliselt Siversk
Ühendkuningriigi luure hinnangul on Vene väed Donbassis aeglaselt edenenud suundudes Slovjanski ja Kramatorski poole. Tõenäoliselt on Vene vägede järgmine eesmärk Siverski linn, mis asub Donetski oblasti Bahmuti rajoonis.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 15 July 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/CavbXUM9Hx
#StandWithUkraine pic.twitter.com/aez855Jsau
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) July 15, 2022
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 38000 (võrdlus eelmise päevaga + 130);
- tankid 1672 (+0);
- jalaväe lahingumasinad 3866 (+3);
- lennukid 220 (+1);
- kopterid 188 (+0);
- suurtükisüsteemid 842 (+2);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 247 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 109 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 681 (+0);
- tiibraketid 155 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2731 (+11);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 67 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Kramatorski suunal.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Kiiev: 70 protsenti Vene raketirünnakutest on suunatud tsiviiltaristu vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 15. juulil kell 22.24:
- Mõkolajivi oblasti juht teatas Vene raketirünnakust Mõkolajivi pihta;
- ISW: Venemaa valmistab ette pealetungi Slovjanski-Siverski-Bahmuti joonel;
- Zelenski tahab Venemaa kuulutamist terroristlikuks riigiks;
- OSCE: Venemaa rajas Butšas ja Irpinis piinakambreid ning kasutas tsiviilisikuid inimkilbina;
- Sadu Uk raina poliitikuid ähvardab vangistus ja piinamine Vene vägede poolt.
- Kiiev: M270 mitmikraketiheitjad saabusid Ukrainasse;
- Vene allikad kinnitasid, et HIMARS-i rünnakus hukkus mitmed kõrgeid Vene sõjaväelasi;
- Ukraina päästeteenistuse teatel hukkus neljapäeval Vinnõtsja pihta tehtud rünnakus 23 inimest, sh 3 last.
Kaitseministeeriumi esindaja: 70 protsenti venelaste sihtmärkidest on rahumeelsed linnad
Ukraina kaitseministeeriumi kõneisiku sõnul on 70 protsenti Venemaa rünnakutest suunatud sihtmärkide puhta, mis ei ole sõjaväega seotud.
Oleksandr Motuzjanõki sõnul on vaid 30 protsenti Venemaa sihtmärkidest sõjalised.
"Ülejäänud 70 protsenti rünnakutest teevad venelased sihikult rahumeelsete linnade pihta. Venemaa peab kuulutama terroristlikuks riigiks," ütles ta. "Ainus viis, kuidas see terror peatada, on peatada raketid, mille Venemaa Ukrainasse saadab."
Motuzjanõki sõnul töötasid õhutõrjesüsteemid rünnakus Vinnõtsja vastu nii hästi kui võimalik. "Kaks raketti viiest tulistati alla. Kui meil oleks rohkem kaasaegseid õhutõrjesüsteeme, suudaksime hävitada rohkem Vene rakette," ütles ta.
Vitali Kim teatas Vene raketirünnakust Mõkolajivi pihta
Oblasti juht Vitali Kim teatas, et Venemaa ründas kahte Mõkolajivis asuvat ülikooli. Rakette oli Kimi sõnul vähemalt 10 kümme.
Today russia-Terrorist attacked 2 biggest Universities in Mykolayiv. At least 10 missiles. Now they attack our education. I'm asking Universities of all democratic countries to claim russia what it is really is- the Terrorist pic.twitter.com/VNiRxNbT89
— Віталій Кім / Vitaliy Kim (@vitalij_kim) July 15, 2022
Mõkolajivi piirkonnanõukogu juhi Hanna Zamazeijeva teatas reede õhtul, et vigastada sai vähemalt neli inimest, vahendas CNN.
"Rünnak toimus kohaliku aja järgi 7.50 hommikul, seega ei olnud eriti palju inimesi liikvel," sõnas Mõkolajivi linnapea Oleksandr Sienkevitš.
Donetski separatistid väidavad, et Venemaa toetatud separatistlikus piirkonnas suri Briti kodanik
"Suurbritannia kodanik Paul Johnson Anthony Dominic Urey vahistati aprillis ja talle esitati süüdistus palgasõdurina tegutsemises. Tal diagnoositi mitu kroonilist haigust. Talle osutati meditsiinilist abi, kuid arvestades haiguse tõsidust ja stressi, suri ta 10. juulil," teatas separatistide ametnik.
Donetski separatistid tegutsevad Venemaa toetusel Ida-Ukrainas Donbassi piirkonnas, vahendas CNN.
Suurbritannia kutsus reedel välja Venemaa suursaadiku.
"Olen šokeeritud, kuuldes teateid, et Briti abitöötaja Paul Urey sai surma, kui ta viibis Ukrainas Vene-meelsete võitlejate vahi all. Venemaa peab kandma selle eest täielikku vastutust," ütles Suurbritannia välisminister Liz Truss.
Kiiev: M270 mitmikraketiheitjad saabusid Ukrainasse
Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov teatas reedel sotsiaalmeedias, et M270 mitmikraketiheitjad saabusid Ukrainasse. M270 suudab tabada sihtmärke kuni 80 kilomeetri kauguselt.
ISW: Venemaa valmistab ette pealetungi Slovjanski-Siverski-Bahmuti joonel
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul jätkab Venemaa vähemalt praegu pausi maavägede edasiliikumises, et hiljem alustada suuremat pealetungi. Konkreetset võimalikku ajaraami ISW mõttekoja eksperdid välja ei too.
Vene väed jätkavad püüdlusi Siverski ründamisel, kuid nende edusammude määr pole selge. Vene väed jätkasid eile raketirünnakuid elamupiirkondadele Vinnõtsjas, Harkivis ja Mõkalajevis.
Sõjaline olukord Ukrainas ISW andmetel Autor/allikas: ISW kaart, mille autoriteks George Barros, Kateryna Stepanenko, Noel Mikkelsen ja Daniel Mealie
Zelenski tahab, et Venemaa kuulutataks terroristlikuks riigiks
Ukraina president Volodõmõr Zelenski nõudis neljapäeva õhtul tehtud avalduses, et Vene Föderatsioon kuulutatakse terroristlikuks riigiks. Neljapäeva toimus ka Vene raketirünnak Vinnõtsja linnale, mis asub Kesk-Ukrainas ja kus puuduvad teadaolevad sõjalised sihtmärgid.
Zelenski sõnas, et kui keegi teeks raketirünnaku USA-s Dallase linnale või Saksamaa Dresdeni linnale, siis sellised inimesed kuulutatakse terroristideks ning samasugune põhimõte peaks kehtima ka Venemaa puhul.
Ukraina president kinnitas oma sõnavõtus ka vajadust luua eritribunal Vene sõjakuritegude uurimiseks. Sama ettepanekuga tuldi välja ka neljapäeval Haagis Ukrainas toime pandud sõjakuritegude uurimise konverentsil.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski neljapäeva õhtul Autor/allikas: Ukraina presidendi büroo
USA välisministeerium on neli riiki lisanud terrorismi toetavate riikide nimistusse, millesse lisamise korral järgnevad karmid sanktsioonid välisabi, kaitsekoostöö, kaubandussuhete ja finantsküsimuste osas. Praegu on selles nimekirjas Kuuba, Põhja-Korea, Iraan ja Süüria.
OSCE raport: Venemaa rajas Butšas ja Irpinis piinakambreid ning kasutas tsiviilisikuid inimkilbina
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) avaldas neljapäeval oma teise raporti Ukrainas toime pandud sõjakuritegude kohta, mis katab perioodi 1. aprilli ja 25. juuni vahemikus. Muuhulgas külastasid OSCE eksperdid Ukraina linnu Butšat ja Irpini, mis raporti sõnul ilmestasid rahvusvahelise humanitaarõiguse ja Genfi konventsioonide rikkumist ning on seetõttu kõhkluseta sõjakuriteod.
Lisaks juba varem kindlaks saanud tsiviilisikute tapmistele sai OSCE tõendeid piinakambritest ja tsiviilisikute kasutamisest inimkilbina Vene vägede poolt. Raporti sõnul oli osade leitud inimsäilmete puhul märke piinamisest, sh olid välja tõmmatud hambad ning ära lõigatud kõrvad. Samuti oli ulatuslikke tõendeid naiste ja laste vägistamisest Vene vägede poolt okupeeritud territooriumitel.
Sadu Ukraina poliitikuid ähvardab vangistus ja piinamine Vene vägede poolt
ÜRO teatel hoitakse sadu Ukraina poliitikuid Vene vägede poolt okupeeritud territooriumitel vastu nende tahtmist vangistuses ning mitmeid neist piinatakse, vahendab BBC.
Üks Ukraina poliitik kinnitas BBC-le, et teda isiklikult piinati Vene vägede poolt kolm päeva füüsilise vägivallaga, elektrivoolu ja külma veega.
ÜRO inimõiguste voliniku teatel on Ukrainas tõendatud 65 kohaliku taseme poliitiku inimrööv alates 24. veebruari invasioonist. ÜRO teatel on nendeni samuti jõudnud info tsiviilisikute tapmisest okupeeritud Mariupoli linnas.
Vene allikate teatel hukkus HIMARS-i rünnakus mitmed kõrged Vene sõjaväelased
Vene allikad on kinnitanud, et Ukrainas on hukkunud Vene polkovnik Aleksei Gorobets, kes pandi juhtima hiljuti taasloodud 20. motoriseeritud laskurkorpust. Samuti on järjest tulnud teateid teiste kõrgete Vene sõjaväelaste hukkumisest.
Varasemalt teatasid ukrainlased, et Hersonis tabas Ukraina HIMARS-i rünnakuga 20. diviisi staapi. Ukrainlaste teatel sai surma Venemaa 20. laskurkopruse juht, staabiülem, operatsioonide staabi ülem, suurtükiväe ülem ning Vene 22. armeekorpuse staabiülem.'
Poolakad koguvad raha ja tahavad Ukrainale saata 20 hulkurdrooni
Poola vabatahtlikud koguvad raha, et saata Ukraina armeele 20 hulkurdrooni. Eesmärk on koguda 831 440 dollarit. Kahe päevaga on kogutud umbes 13 000 dollarit, vahendas NV.
Ukraina päästeteenistuse teatel otsitakse rusudest veel 39 inimest
Viimastel andmetel sai Vinnõtsja linna pihta tehtud rünnakus surma 23 inimest, sh 3 last. 66 inimest tuli saata haiglaravile ning 34 inimest on raskes seisus, 5 veel kriitilises, teatas Ukraina päästeteenistus.
#Вінниця (інформація станом на 22:00)
загинуло 23 особи (з них 3 дитини)
звернулося за допомогою 117 осіб
госпіталізовано 66, у тому числі 3 дитини
у важкому стані перебуває 34 особи
5 осіб у критичному стані
триває пошук 39 осіб зв'язок з якими відсутній. pic.twitter.com/fkepniDPaz
— DSNS.GOV.UA (@SESU_UA) July 14, 2022
Briti kaitseministeerium: Vene vägede järgmine eesmärk tõenäoliselt Siversk
Ühendkuningriigi luure hinnangul on Vene väed Donbassis aeglaselt edenenud suundudes Slovjanski ja Kramatorski poole. Tõenäoliselt on Vene vägede järgmine eesmärk Siverski linn, mis asub Donetski oblasti Bahmuti rajoonis.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 15 July 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/CavbXUM9Hx
#StandWithUkraine pic.twitter.com/aez855Jsau
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) July 15, 2022
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 38000 (võrdlus eelmise päevaga + 130);
- tankid 1672 (+0);
- jalaväe lahingumasinad 3866 (+3);
- lennukid 220 (+1);
- kopterid 188 (+0);
- suurtükisüsteemid 842 (+2);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 247 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 109 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 681 (+0);
- tiibraketid 155 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2731 (+11);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 67 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Kramatorski suunal.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Kiiev: 70 protsenti Vene raketirünnakutest on suunatud tsiviiltaristu vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaks minutit pärast kohtuniku avavile viis Maximiliano Ugge Levadia juhtima. 20 minutit hiljem suurendas eduseisu Mark Oliver Roosnupp ning 74. minutil vormistas lõpptulemuse Zakaria Beglarishvili tabamus.
Võiduga tõusis Levadia Premium liiga liidriks, valitseval Eesti meistril on kirjas 51 punkti. Teisel kohal olev Flora jääb neist punkti kaugusele, kuid Floral on kaks kohtumist vähem peetud. Tammeka paikneb 18 punktiga kuuendal positsioonil.
Reedene kohtumine oli esimeseks Premium liiga mänguks nii Levadia peatreenerile Ivan Stojkovicile kui ka Tammeka juhendajale Marti Pähnale. Samuti debüteeris Levadia eest 14-aastane Patrik Kristal, kes asendas 81. minutil Beglarishvilit. Kristalist sai kõigi aegade noorim Eesti kõrgliigas platsil käinud mängija.
Laupäeval on Premium liigas kavas kaks kohtumist. Nõmme Kalju ja Narva Transi vastasseisule on võimalik kaasa elada ETV+ ja ERR-i spordiportaali vahendusel, ülekanne algab kell 16.55. | Levadia uus peatreener alustas võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks minutit pärast kohtuniku avavile viis Maximiliano Ugge Levadia juhtima. 20 minutit hiljem suurendas eduseisu Mark Oliver Roosnupp ning 74. minutil vormistas lõpptulemuse Zakaria Beglarishvili tabamus.
Võiduga tõusis Levadia Premium liiga liidriks, valitseval Eesti meistril on kirjas 51 punkti. Teisel kohal olev Flora jääb neist punkti kaugusele, kuid Floral on kaks kohtumist vähem peetud. Tammeka paikneb 18 punktiga kuuendal positsioonil.
Reedene kohtumine oli esimeseks Premium liiga mänguks nii Levadia peatreenerile Ivan Stojkovicile kui ka Tammeka juhendajale Marti Pähnale. Samuti debüteeris Levadia eest 14-aastane Patrik Kristal, kes asendas 81. minutil Beglarishvilit. Kristalist sai kõigi aegade noorim Eesti kõrgliigas platsil käinud mängija.
Laupäeval on Premium liigas kavas kaks kohtumist. Nõmme Kalju ja Narva Transi vastasseisule on võimalik kaasa elada ETV+ ja ERR-i spordiportaali vahendusel, ülekanne algab kell 16.55.
### Response:
Levadia uus peatreener alustas võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Putin määras riigi kosmoseagentuuri Roskomos uueks juhiks Juri Borissovi. Samal päeval vabastas Putin Roskomose juhi kohalt Rogozini.
Juri Borissov oli varem Venemaa asepeaminister. Tema ametikoht jääb esialgu täitmata, teatas Interfax. Venemaal on nüüd kokku 10 asepeaministrit.
Rogozin oli aastatel 2011-2018 samuti Venemaa asepeaminister. Ta on silma paistnud vastuoluliste kommentaaridega ja ähvardustega lääneriikide aadressil.
Roskosmose juhiks sai Rogozin 2018. aastal.
Meduza allikate teatel võib Vaino jätkata oma karjääri diplomaadina. Ta töötas aastatel 1996-2001 Venemaa saatkonnas Jaapanis. Hiljem töötas ta kaks aastat välisministeeriumis. | Meduza: Rogozinist võib saada Putini administratsiooni juht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Putin määras riigi kosmoseagentuuri Roskomos uueks juhiks Juri Borissovi. Samal päeval vabastas Putin Roskomose juhi kohalt Rogozini.
Juri Borissov oli varem Venemaa asepeaminister. Tema ametikoht jääb esialgu täitmata, teatas Interfax. Venemaal on nüüd kokku 10 asepeaministrit.
Rogozin oli aastatel 2011-2018 samuti Venemaa asepeaminister. Ta on silma paistnud vastuoluliste kommentaaridega ja ähvardustega lääneriikide aadressil.
Roskosmose juhiks sai Rogozin 2018. aastal.
Meduza allikate teatel võib Vaino jätkata oma karjääri diplomaadina. Ta töötas aastatel 1996-2001 Venemaa saatkonnas Jaapanis. Hiljem töötas ta kaks aastat välisministeeriumis.
### Response:
Meduza: Rogozinist võib saada Putini administratsiooni juht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leedu koondisega liituvad NBA-s mehetegusid tegevad Domantas Sabonis (Sacramento Kings) ja Jonas Valanciunas (New Orleans Pelicans). Ühtlasi leiab nimekirjast ka möödunud hooajal Orlando Magicu ridadesse kuulunud Ignas Brazdeikise.
Ülejäänud mängijad kuuluvad Euroopa klubidesse. Kohalikust kõrgliigast on kaasatud Kaunase Žalgirise mängijad Arnas Butkevicius, Laurynas Birutis ja Lukas Lekavicius, Vilniuse Rytase tänavu tiitlini aidanud Martyn Echodas ja Gytis Masiulis, Lietkabelisi hingekirja kuuluv Gediminas Orelik ning äsja loodud BC Wolvesi mängujuht Kristupas Žemaitis.
Hispaaniast on kohale kutsutud Rokas Jokubaitis (Barcelona) ja Sander Raieste klubikaaslane Rokas Giedraitis (Baskonia). Lisaks on koondises ka Eigirdas Žukauskas (Tofas), Marius Grigonis (Panathinaikos), Thomas Dimsha (Treviso) ja Mindaugas Kuzminskas (klubita).
Enne augusti lõpus toimuvaid MM-kvalifikatsioonikohtumisi võtab Leedu kahel korral mõõtu Eesti koondisega. 4. augustil mängivad Eesti ja Leedu Klaipedas Švyturio Arenal, 7. augustil kohtutakse Alytuses SRC Arenal.
This is The Squad! #LTUbasketball men's NT coaching staff named 16 players who will report to the training camp and prepare for the @EuroBasket. #mesuzlietuva pic.twitter.com/bkZwOQ1RSY
— LTU Basketball (@ltu_basketball) July 15, 2022 | Leedu korvpallikoondisele tulevad appi Sabonis ja Valanciunas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leedu koondisega liituvad NBA-s mehetegusid tegevad Domantas Sabonis (Sacramento Kings) ja Jonas Valanciunas (New Orleans Pelicans). Ühtlasi leiab nimekirjast ka möödunud hooajal Orlando Magicu ridadesse kuulunud Ignas Brazdeikise.
Ülejäänud mängijad kuuluvad Euroopa klubidesse. Kohalikust kõrgliigast on kaasatud Kaunase Žalgirise mängijad Arnas Butkevicius, Laurynas Birutis ja Lukas Lekavicius, Vilniuse Rytase tänavu tiitlini aidanud Martyn Echodas ja Gytis Masiulis, Lietkabelisi hingekirja kuuluv Gediminas Orelik ning äsja loodud BC Wolvesi mängujuht Kristupas Žemaitis.
Hispaaniast on kohale kutsutud Rokas Jokubaitis (Barcelona) ja Sander Raieste klubikaaslane Rokas Giedraitis (Baskonia). Lisaks on koondises ka Eigirdas Žukauskas (Tofas), Marius Grigonis (Panathinaikos), Thomas Dimsha (Treviso) ja Mindaugas Kuzminskas (klubita).
Enne augusti lõpus toimuvaid MM-kvalifikatsioonikohtumisi võtab Leedu kahel korral mõõtu Eesti koondisega. 4. augustil mängivad Eesti ja Leedu Klaipedas Švyturio Arenal, 7. augustil kohtutakse Alytuses SRC Arenal.
This is The Squad! #LTUbasketball men's NT coaching staff named 16 players who will report to the training camp and prepare for the @EuroBasket. #mesuzlietuva pic.twitter.com/bkZwOQ1RSY
— LTU Basketball (@ltu_basketball) July 15, 2022
### Response:
Leedu korvpallikoondisele tulevad appi Sabonis ja Valanciunas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iluuisutamise GP-sarja etappe on koos finaaletapiga tänavu kavas seitse. Kuus võõrustajat on nüüdseks teada, kuid kuna Hiina uisuliit (CSA) otsustas eeloleval hooajal GP-etappi mitte korraldada, on ühe etapi toimumispaik veel selgumisel.
Tavapäraselt novembri lõpus peetav Venemaa GP on sel aastal asendatud Soomes, Espoos toimuva etapiga. Põhjuseks loomulikult Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas.
Samuti kinnitas ISU, et lähtudes Rahvusvahelise olümpiakomitee (ROK) soovitusest, ei kutsuta ega lubata Venemaa ja Valgevene sportlasi määramata ajani rahvusvahelistele võistlustele, sealhulgas GP-etappidele. Sama kehtib ka Venemaa ja Valgevene alaliitude esindajate suhtes.
Iluuisutamise GP-sarja ajakava:
1. Skate America: 21.-23. oktoober (Norwood, USA)
2. Skate Canada International: 28.-30. oktoober (Mississauga, Kanada)
3. Internationaux de France: 4.-6. november (Angers, Prantsusmaa)
4. 11.-13. november (selgumisel)
5. NHK Trophy: 18.-20. november (Sapporo, Jaapan)
6. 25.-27. november (Espoo, Soome)
7. Finaaletapp: 8.-11. detsember (Torino, Itaalia) | Venemaa iluuisutamise GP-etapi korraldusõigus anti Soomele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iluuisutamise GP-sarja etappe on koos finaaletapiga tänavu kavas seitse. Kuus võõrustajat on nüüdseks teada, kuid kuna Hiina uisuliit (CSA) otsustas eeloleval hooajal GP-etappi mitte korraldada, on ühe etapi toimumispaik veel selgumisel.
Tavapäraselt novembri lõpus peetav Venemaa GP on sel aastal asendatud Soomes, Espoos toimuva etapiga. Põhjuseks loomulikult Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas.
Samuti kinnitas ISU, et lähtudes Rahvusvahelise olümpiakomitee (ROK) soovitusest, ei kutsuta ega lubata Venemaa ja Valgevene sportlasi määramata ajani rahvusvahelistele võistlustele, sealhulgas GP-etappidele. Sama kehtib ka Venemaa ja Valgevene alaliitude esindajate suhtes.
Iluuisutamise GP-sarja ajakava:
1. Skate America: 21.-23. oktoober (Norwood, USA)
2. Skate Canada International: 28.-30. oktoober (Mississauga, Kanada)
3. Internationaux de France: 4.-6. november (Angers, Prantsusmaa)
4. 11.-13. november (selgumisel)
5. NHK Trophy: 18.-20. november (Sapporo, Jaapan)
6. 25.-27. november (Espoo, Soome)
7. Finaaletapp: 8.-11. detsember (Torino, Itaalia)
### Response:
Venemaa iluuisutamise GP-etapi korraldusõigus anti Soomele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Euroopa Komisjon võttis täna vastu ühise ettepaneku uute meetmete kohta, et säilitada ja tugevdada EL-i kuue laiaulatusliku Vene-vastase sanktsioonipaketi tõhusust," teatas komisjon.
Komisjon tegi ka ettepaneku pikendada praeguseid sanktsioone kuue kuu võrra, vahendas CNN.
"Venemaa jätkab jõhkrat sõda Ukrainas. Seetõttu teeme täna ettepaneku karmistada meie sanktsioone Kremli vastu, jõustada neid tõhusamalt ja pikendada kuni 2023. aasta jaanuarini. Moskva peab oma agressiooni eest maksma kõrget hinda," teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Uued Moskva-vastased sanktsioonid peavad heaks kiitma kõik EL-i liikmesriigid. | Euroopa Komisjon käis välja uued Vene-vastased sanktsioonid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Euroopa Komisjon võttis täna vastu ühise ettepaneku uute meetmete kohta, et säilitada ja tugevdada EL-i kuue laiaulatusliku Vene-vastase sanktsioonipaketi tõhusust," teatas komisjon.
Komisjon tegi ka ettepaneku pikendada praeguseid sanktsioone kuue kuu võrra, vahendas CNN.
"Venemaa jätkab jõhkrat sõda Ukrainas. Seetõttu teeme täna ettepaneku karmistada meie sanktsioone Kremli vastu, jõustada neid tõhusamalt ja pikendada kuni 2023. aasta jaanuarini. Moskva peab oma agressiooni eest maksma kõrget hinda," teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Uued Moskva-vastased sanktsioonid peavad heaks kiitma kõik EL-i liikmesriigid.
### Response:
Euroopa Komisjon käis välja uued Vene-vastased sanktsioonid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kahjuks pean Rally Estonia katkestama. Olen ülimalt pettunud, aga mul pole muud võimalust. Tundsin end juba eile (neljapäeva - toim) õhtul halvasti, kuid siis andsin negatiivse koroonaproovi. Täna hommikul tundsin jätkuvalt halvasti ja seetõttu ei suutnud ma sõitmisele korralikult keskenduda. Hoolduspausi ajal tegin veel ühe koroonatesti, mis oli positiivne. Nüüd keskendun terveks saamisele ja seejärel hakkan valmistuma Soome ralliks," teatas Paddon ühismeedias.
Hoolduspausiks hoidis Paddon Rally2 autode arvestuses kaheksandat kohta, võistluse liidrile Emil Lindholmile kaotas ta 52,7 sekundit.
35-aastane Paddon võistles MM-sarjas esimest korda pärast 2019. aastat. Uusmeremaalane on lisaks Rally Estoniale end kirja pannud ka Soome ja Uus-Meremaa MM-sarja etappideks. | Hyundai ralliäss pidi Rally Estonia pooleli jätma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kahjuks pean Rally Estonia katkestama. Olen ülimalt pettunud, aga mul pole muud võimalust. Tundsin end juba eile (neljapäeva - toim) õhtul halvasti, kuid siis andsin negatiivse koroonaproovi. Täna hommikul tundsin jätkuvalt halvasti ja seetõttu ei suutnud ma sõitmisele korralikult keskenduda. Hoolduspausi ajal tegin veel ühe koroonatesti, mis oli positiivne. Nüüd keskendun terveks saamisele ja seejärel hakkan valmistuma Soome ralliks," teatas Paddon ühismeedias.
Hoolduspausiks hoidis Paddon Rally2 autode arvestuses kaheksandat kohta, võistluse liidrile Emil Lindholmile kaotas ta 52,7 sekundit.
35-aastane Paddon võistles MM-sarjas esimest korda pärast 2019. aastat. Uusmeremaalane on lisaks Rally Estoniale end kirja pannud ka Soome ja Uus-Meremaa MM-sarja etappideks.
### Response:
Hyundai ralliäss pidi Rally Estonia pooleli jätma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaanuarist maini tarnisid Euroopa riigid USA-st umbes 213,1 miljonit barrelit toornaftat. Aasia riigid tarnisid aga 191,1 miljonit barrelit naftat. Viimati jäid Aasia riikide mahud viiekuulise perioodi ajal Euroopast väiksemaks 2016. aastal. Siis tühistas USA oma toornafta ekspordikeelu, vahendas Bloomberg.
Venemaa suunas pärast Ukrainasse sissetungimist oma naftavoo ümber. Euroopa riigid pöördusid USA poole, Venemaa aga pakub Hiinale ja Indiale oma naftat suure allahindlusega.
"Kuna Euroopa püüab vähendada oma sõltuvust Venemaa naftast, siis on tõenäoline, et need kaubavoogude praegused mustrid jäävad püsima. USA suurendab nafta tootmist, kuid mitte piisavalt, et rahuldada nii Aasia kui ka Euroopa vajadusi," ütles konsultatsioonifirma Energy Aspects analüütik Christopher Haines.
Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind oli reedel 101,57 dollarit barreli kohta. USA-s kaubeldava toornafta WTI hind oli 98,11 dollarit barreli kohta. | Euroopast sai suurim USA toornafta ostja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaanuarist maini tarnisid Euroopa riigid USA-st umbes 213,1 miljonit barrelit toornaftat. Aasia riigid tarnisid aga 191,1 miljonit barrelit naftat. Viimati jäid Aasia riikide mahud viiekuulise perioodi ajal Euroopast väiksemaks 2016. aastal. Siis tühistas USA oma toornafta ekspordikeelu, vahendas Bloomberg.
Venemaa suunas pärast Ukrainasse sissetungimist oma naftavoo ümber. Euroopa riigid pöördusid USA poole, Venemaa aga pakub Hiinale ja Indiale oma naftat suure allahindlusega.
"Kuna Euroopa püüab vähendada oma sõltuvust Venemaa naftast, siis on tõenäoline, et need kaubavoogude praegused mustrid jäävad püsima. USA suurendab nafta tootmist, kuid mitte piisavalt, et rahuldada nii Aasia kui ka Euroopa vajadusi," ütles konsultatsioonifirma Energy Aspects analüütik Christopher Haines.
Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind oli reedel 101,57 dollarit barreli kohta. USA-s kaubeldava toornafta WTI hind oli 98,11 dollarit barreli kohta.
### Response:
Euroopast sai suurim USA toornafta ostja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlannad pääsesid otse põhiturniirile. Alagrupifaasi avamängus said Hollas ja Soomets 2:1 (21:19, 17:21, 15:13) jagu lätlannadest Marta Ozoline - Luize Skrastinast.
Teises alagrupimatšis läksid eestlannad vastamisi Itaalia paari Valentina Cali - Margherita Tega ja võtsid kindla 2:0 (21:18, 21:19) võidu. Kahe võiduga teenisid Hollas ja Soomets A-alagrupis esikoha ja pääsu veerandfinaali.
Veerandfinaalid on kavas laupäeval, poolfinaalid ja finaal pühapäeval. Tulemused on nähtavad siin. | Hollas ja Soomets jõudsid MK-etapil veerandfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlannad pääsesid otse põhiturniirile. Alagrupifaasi avamängus said Hollas ja Soomets 2:1 (21:19, 17:21, 15:13) jagu lätlannadest Marta Ozoline - Luize Skrastinast.
Teises alagrupimatšis läksid eestlannad vastamisi Itaalia paari Valentina Cali - Margherita Tega ja võtsid kindla 2:0 (21:18, 21:19) võidu. Kahe võiduga teenisid Hollas ja Soomets A-alagrupis esikoha ja pääsu veerandfinaali.
Veerandfinaalid on kavas laupäeval, poolfinaalid ja finaal pühapäeval. Tulemused on nähtavad siin.
### Response:
Hollas ja Soomets jõudsid MK-etapil veerandfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahandusministeerium ütleb, et see lähtub erinevast arvestamise viisist ning niikuinii on kõik hinnangud esialgsed ja umbkaudsed. Opositsioon peab juttu koalitsioonileppe 270 miljoni eurost mõju eelarvele utoopiaks ja ütleb, et tegelik mõju on mitu korda suurem.
"See, mis koalitsioonileppes on kokku lepitud, väidetavalt 270 miljonit, on peretoetused, hoolekanne, eestikeelne haridus. Energiahindade leevendamisega selles numbris arvestatud ei ole. Ka rahandusminister on välja öelnud, et see maksab veel circa 250 miljonit. Lisaks on vastu võetud otsus laiapõhjalise riigikaitse investeeringute ja kulude kohta, mis maksab järgmine aasta kuskil 350 miljonit," ütles Keskerakonna juhatuse liige Jaak Aab.
"Seesama eestikeelse hariduse 10 miljonit, see ei ole ligilähedaltki selline summa, millega seda reformi ära teha. Siin me räägime kindlasti umbes 100 miljonist ehk, et see asi ära teha. Nii et need numbrid on selgelt blufitud allapoole," ütles EKRE esimees Martin Helme.
Rahandusministeerium ütles, et nende hinnang kajastas eelarvelist mõju. Näiteks energiameetmete rahastamisallikad on suures osas ülejääk varasemast.
"On juba teada rahastamisallikad, näiteks energiameetmed, mida samuti on kolm erinevat meedet koalitsioonileppes otsustatud, nende maksumus kokku on ca 100 miljonit, aga neil ei ole mõju eelarvele, sest nende rahastamisallikas on juba eelmise perioodi energiatoetuste jääk, kus samuti jäi circa 100 miljonit eurot kasutamata. Samuti CO2 rahad ja reservid, sellel ei ole mõju eelarvepositsioonile," ütles rahandusministeeriumi riigirahanduse juht Kadri Klaos.
Klaose sõnul on kõik arvestused esialgsed kiirhinnangud, mis täpsustuvad peale rahandusministeeriumi majandusprognoosi avaldamist ja eelarveläbirääkimiste käigus.
Koalitsioonilepingut on kritiseeritud ka koalitsioonierakondade seest. Sotsiaaldemokraat Lemmit Kaplinski pole rahul selle metsandust ja energeetikat puudutavate osadega.
"Metsanduse valdkonnas on avalik diskussioon kaldunud liiga ühekülgseks ja metsanduse sektoris töötavate inimeste huvid ei ole leidnud piisavalt kajastamist, kõik need üle 30 000 inimese, kes igapäevast leiba selles valdkonnas teenivad. Energeetika teemal - rääkida aastal 2030 puhta elektri tootmisest ilma rääkimata tuumaenergeetikast on intellektuaalselt solvav," ütles Kaplinski. | Opositsioon peab koalitsioonileppe 270-miljonist hinda utoopiaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahandusministeerium ütleb, et see lähtub erinevast arvestamise viisist ning niikuinii on kõik hinnangud esialgsed ja umbkaudsed. Opositsioon peab juttu koalitsioonileppe 270 miljoni eurost mõju eelarvele utoopiaks ja ütleb, et tegelik mõju on mitu korda suurem.
"See, mis koalitsioonileppes on kokku lepitud, väidetavalt 270 miljonit, on peretoetused, hoolekanne, eestikeelne haridus. Energiahindade leevendamisega selles numbris arvestatud ei ole. Ka rahandusminister on välja öelnud, et see maksab veel circa 250 miljonit. Lisaks on vastu võetud otsus laiapõhjalise riigikaitse investeeringute ja kulude kohta, mis maksab järgmine aasta kuskil 350 miljonit," ütles Keskerakonna juhatuse liige Jaak Aab.
"Seesama eestikeelse hariduse 10 miljonit, see ei ole ligilähedaltki selline summa, millega seda reformi ära teha. Siin me räägime kindlasti umbes 100 miljonist ehk, et see asi ära teha. Nii et need numbrid on selgelt blufitud allapoole," ütles EKRE esimees Martin Helme.
Rahandusministeerium ütles, et nende hinnang kajastas eelarvelist mõju. Näiteks energiameetmete rahastamisallikad on suures osas ülejääk varasemast.
"On juba teada rahastamisallikad, näiteks energiameetmed, mida samuti on kolm erinevat meedet koalitsioonileppes otsustatud, nende maksumus kokku on ca 100 miljonit, aga neil ei ole mõju eelarvele, sest nende rahastamisallikas on juba eelmise perioodi energiatoetuste jääk, kus samuti jäi circa 100 miljonit eurot kasutamata. Samuti CO2 rahad ja reservid, sellel ei ole mõju eelarvepositsioonile," ütles rahandusministeeriumi riigirahanduse juht Kadri Klaos.
Klaose sõnul on kõik arvestused esialgsed kiirhinnangud, mis täpsustuvad peale rahandusministeeriumi majandusprognoosi avaldamist ja eelarveläbirääkimiste käigus.
Koalitsioonilepingut on kritiseeritud ka koalitsioonierakondade seest. Sotsiaaldemokraat Lemmit Kaplinski pole rahul selle metsandust ja energeetikat puudutavate osadega.
"Metsanduse valdkonnas on avalik diskussioon kaldunud liiga ühekülgseks ja metsanduse sektoris töötavate inimeste huvid ei ole leidnud piisavalt kajastamist, kõik need üle 30 000 inimese, kes igapäevast leiba selles valdkonnas teenivad. Energeetika teemal - rääkida aastal 2030 puhta elektri tootmisest ilma rääkimata tuumaenergeetikast on intellektuaalselt solvav," ütles Kaplinski.
### Response:
Opositsioon peab koalitsioonileppe 270-miljonist hinda utoopiaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kogu mängu vältel eduseisus olnud Eesti koondis lasi viimastel minutitel islandlased järele ning korraks ka juhtima, aga Sverre Aava kaheksa sekundit enne kohtumise lõppu tabatud nurgakolmene tõi meie noormeestele kahepunktilise võidu, vahendab basket.ee.
Eesti koondise parimaks kerkis mängujuhi positsioonil mängu ohje kindlalt enda käes hoidnud Kasper Suurorg, kes kogus 32 minutiga 18 punkti, 10 resultatiivset söötu, neli lauapalli ja koguni seitse vaheltlõiget. Ka võiduviskele sööduandjaks olnud tagamehe efektiivsusteguriks kogunes 31.
Pingilt alustanud Gregor Kuuba panustas 22,5 minutiga 15 punkti, kuid langes kaitses liiga kerge kukkumise eest saadud tehnilise veaga enneaegselt pingile. Markus Ilver kogus 14 silma ja üheksa lauapalli ning Joonas Riismaa tõi 10 punkti.
Islandi poolelt tegi meie koondisele kõige rohkem pahandust Thorvaldur Arnason, kes keerutas korvi alt 25 silma, hankis viis lauapalli ja tegi kolm vaheltlõiget. Olafur Gunnlaugsson panustas 15 silmaga ning Hugi Hallgrimssoni arvele kanti 12 punkti ja seitse lauapalli.
Laupäeval on Eesti koondisel mänguvaba päev ning pühapäeval kohtutakse järgmises alagrupimatšis Hollandiga. Reedene kohtumine on järelevaadatav siin. | U-20 korvpallikoondis alustas EM-turniiri raske võiduga Islandi üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kogu mängu vältel eduseisus olnud Eesti koondis lasi viimastel minutitel islandlased järele ning korraks ka juhtima, aga Sverre Aava kaheksa sekundit enne kohtumise lõppu tabatud nurgakolmene tõi meie noormeestele kahepunktilise võidu, vahendab basket.ee.
Eesti koondise parimaks kerkis mängujuhi positsioonil mängu ohje kindlalt enda käes hoidnud Kasper Suurorg, kes kogus 32 minutiga 18 punkti, 10 resultatiivset söötu, neli lauapalli ja koguni seitse vaheltlõiget. Ka võiduviskele sööduandjaks olnud tagamehe efektiivsusteguriks kogunes 31.
Pingilt alustanud Gregor Kuuba panustas 22,5 minutiga 15 punkti, kuid langes kaitses liiga kerge kukkumise eest saadud tehnilise veaga enneaegselt pingile. Markus Ilver kogus 14 silma ja üheksa lauapalli ning Joonas Riismaa tõi 10 punkti.
Islandi poolelt tegi meie koondisele kõige rohkem pahandust Thorvaldur Arnason, kes keerutas korvi alt 25 silma, hankis viis lauapalli ja tegi kolm vaheltlõiget. Olafur Gunnlaugsson panustas 15 silmaga ning Hugi Hallgrimssoni arvele kanti 12 punkti ja seitse lauapalli.
Laupäeval on Eesti koondisel mänguvaba päev ning pühapäeval kohtutakse järgmises alagrupimatšis Hollandiga. Reedene kohtumine on järelevaadatav siin.
### Response:
U-20 korvpallikoondis alustas EM-turniiri raske võiduga Islandi üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Stakise sõnul selgub tööde täpne maksumus pärast lammutuslepingu sõlmimist. Raha leitakse kohaliku omavalitsuse reservfondist. Linn loodab, et monumendi lammutamist rahastatakse ka riigieelarvest, vahendas LSM.
Stakise sõnul on selliste monumentide lammutamine äärmiselt keeruline ja ohtlik. Linn alustab ehitusfirmadega läbirääkimisi järgmise kahe nädala jooksul.
Läti parlament võttis hiljuti vastu punamonumentide eemaldamise seaduse, mis näeb ette, et totalitaarseid režiime ülistavad monumendid tuleb demonteerida hiljemalt 15. novembriks.
"Tähtaja tõttu tuleb lammutustöödega alustada suvel," ütles Stakis. | Riia Võidu pargi punamonumendi lammutamine maksab mitu miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Stakise sõnul selgub tööde täpne maksumus pärast lammutuslepingu sõlmimist. Raha leitakse kohaliku omavalitsuse reservfondist. Linn loodab, et monumendi lammutamist rahastatakse ka riigieelarvest, vahendas LSM.
Stakise sõnul on selliste monumentide lammutamine äärmiselt keeruline ja ohtlik. Linn alustab ehitusfirmadega läbirääkimisi järgmise kahe nädala jooksul.
Läti parlament võttis hiljuti vastu punamonumentide eemaldamise seaduse, mis näeb ette, et totalitaarseid režiime ülistavad monumendid tuleb demonteerida hiljemalt 15. novembriks.
"Tähtaja tõttu tuleb lammutustöödega alustada suvel," ütles Stakis.
### Response:
Riia Võidu pargi punamonumendi lammutamine maksab mitu miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See radarisüsteem Mk 2 võimaldab Typhooni pilootidel kontrollida õhuruumi viisil, mida praegu üritab Venemaa Ukrainas teha. Venemaa üritab GPS-signaale segada ja proovib teha teisi salastatud tegevusi," ütles Suurbritannia õhujõudude (RAF) juht Mike Wigston.
Typhooni piloodid suudavad edaspidi võimsa segamistehnoloogia abil häirida vaenlase õhutõrjet ja sihtida sihtmärke kaugemalt.
"See radar annab Briti pilootidele väga suure eelise," ütles Wigston.
Uus radar võetakse Briti õhujõudude poolt kasutusele kümnendi lõpuks. Radari saavad 107 kõige moodsamat Typhooni hävitajat. Uuendused lähevad maksma umbes 2,8 miljardit eurot, vahendas The Times.
"On ülioluline, et Suurbritannia jätkaks sõjalise võimekuse arendamist, et suuta heidutada ja kaitsta. Sõda Ukrainas näitab, et õhuruumi kontrollimine on tähtsam kui kunagi varem," ütles Suurbritannia hankeminister Jeremy Quin. | Suurbritannia hävitajad saavad ultramoodsa radari | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See radarisüsteem Mk 2 võimaldab Typhooni pilootidel kontrollida õhuruumi viisil, mida praegu üritab Venemaa Ukrainas teha. Venemaa üritab GPS-signaale segada ja proovib teha teisi salastatud tegevusi," ütles Suurbritannia õhujõudude (RAF) juht Mike Wigston.
Typhooni piloodid suudavad edaspidi võimsa segamistehnoloogia abil häirida vaenlase õhutõrjet ja sihtida sihtmärke kaugemalt.
"See radar annab Briti pilootidele väga suure eelise," ütles Wigston.
Uus radar võetakse Briti õhujõudude poolt kasutusele kümnendi lõpuks. Radari saavad 107 kõige moodsamat Typhooni hävitajat. Uuendused lähevad maksma umbes 2,8 miljardit eurot, vahendas The Times.
"On ülioluline, et Suurbritannia jätkaks sõjalise võimekuse arendamist, et suuta heidutada ja kaitsta. Sõda Ukrainas näitab, et õhuruumi kontrollimine on tähtsam kui kunagi varem," ütles Suurbritannia hankeminister Jeremy Quin.
### Response:
Suurbritannia hävitajad saavad ultramoodsa radari |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Külas olnud Bala Town lõi kohtumise ainsa tabamuse ära 35. minutil, kui Bradley Bauressi tsenderdus leidis värava alt üles David Edwardsi. Esimest korda algrivistusse kuulunud Frank Liivak vahetati välja avapoolaja järel, vahendab Soccernet.
Koondtulemus 2:2 viis meeskonnad lisaajale, mis väravaid ei toonud. Penaltiseeriat alustanud Bala Town eksis kolmandas ja viiendas tiirus. Sligo Roversi mehed olid seevastu kindlad ning juba enne viimast lööjat oli 4:3 võit kindel.
Iirimaa mullune pronksiklubi Sligo Rovers läheb Konverentsiliiga teises eelringis vastamisi Motherwelliga (Šotimaa). Eesti klubidest on end teise eelringi mänginud ka Paide Linnameeskond ning kõrgemalt pudisenud Tallinna FCI Levadia.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Esmakordselt põhikoosseisu kuulunud Liivak aitas Sligo Roversil eurosarjas edasi pääseda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Külas olnud Bala Town lõi kohtumise ainsa tabamuse ära 35. minutil, kui Bradley Bauressi tsenderdus leidis värava alt üles David Edwardsi. Esimest korda algrivistusse kuulunud Frank Liivak vahetati välja avapoolaja järel, vahendab Soccernet.
Koondtulemus 2:2 viis meeskonnad lisaajale, mis väravaid ei toonud. Penaltiseeriat alustanud Bala Town eksis kolmandas ja viiendas tiirus. Sligo Roversi mehed olid seevastu kindlad ning juba enne viimast lööjat oli 4:3 võit kindel.
Iirimaa mullune pronksiklubi Sligo Rovers läheb Konverentsiliiga teises eelringis vastamisi Motherwelliga (Šotimaa). Eesti klubidest on end teise eelringi mänginud ka Paide Linnameeskond ning kõrgemalt pudisenud Tallinna FCI Levadia.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Esmakordselt põhikoosseisu kuulunud Liivak aitas Sligo Roversil eurosarjas edasi pääseda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teise loa enampakkumine algas 9. juunil alghinnaga 1 597 000 eurot. Kokku toimus 70 vooru, teatas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA).
Esimese sagedusloa enampakkumise võitis Elisa 7,2 miljoni euroga.
TTJA väljastab Telia Eesti AS-ile sagedusloa peale konkursi tulemuste kinnitamist ning ettevõtte poolt loatasu ja riigilõivu laekumist. Seejärel saab Telia alustada 5G võrgu rajamist.
"On rõõm tõdeda, et ka teise sagedusloa konkurents 70 vooruga oli väga tihe, mis ilmestab veelkord seda, et 5G teenuste turule toomine on sideettevõtetele väga oluline. Kaks sagedusluba on nüüd välja antud ja neil ettevõtetel on nüüd võimalus alustada 5G võrkude arendamist. Jäänud on välja jagada veel viimane sagedusluba," sõnas TTJA peadirektor Kristi Talving.
Viimase, kolmanda sagedusloa enampakkumise kuulutab TTJA peale teise sagedusloa eest riigilõivu ja loatasu laekumist.
Kolmanda sagedusloa enampakkumisel ei saa enam osaleda ettevõtjad, kellele on konkursi käigus load juba väljastatud. Seega jätkavad kolmandale loale konkureerimist Tele2 ja Leedu Bite.
"Täna töötab meil Eestis üle paarisaja 5G tugijaama ning Telia 5G levi katab üha suuremat osa Eesti elanikkonnast. See on korralik vundament, mille pealt 5G võrgu arendamisel edasi liikuda," ütles Telia Eesti juhatuse esimees Robert Pajos.
Telia tehnoloogiajuhi Andre Visse sõnul plaanib ettevõte lähiajal järk-järgult hakata klientidele pakkuma kiiremaid koduinterneti pakette, mida saab kasutada üle 5G võrgu. | 5G teise sagedusloa oksjoni võitis Telia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teise loa enampakkumine algas 9. juunil alghinnaga 1 597 000 eurot. Kokku toimus 70 vooru, teatas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA).
Esimese sagedusloa enampakkumise võitis Elisa 7,2 miljoni euroga.
TTJA väljastab Telia Eesti AS-ile sagedusloa peale konkursi tulemuste kinnitamist ning ettevõtte poolt loatasu ja riigilõivu laekumist. Seejärel saab Telia alustada 5G võrgu rajamist.
"On rõõm tõdeda, et ka teise sagedusloa konkurents 70 vooruga oli väga tihe, mis ilmestab veelkord seda, et 5G teenuste turule toomine on sideettevõtetele väga oluline. Kaks sagedusluba on nüüd välja antud ja neil ettevõtetel on nüüd võimalus alustada 5G võrkude arendamist. Jäänud on välja jagada veel viimane sagedusluba," sõnas TTJA peadirektor Kristi Talving.
Viimase, kolmanda sagedusloa enampakkumise kuulutab TTJA peale teise sagedusloa eest riigilõivu ja loatasu laekumist.
Kolmanda sagedusloa enampakkumisel ei saa enam osaleda ettevõtjad, kellele on konkursi käigus load juba väljastatud. Seega jätkavad kolmandale loale konkureerimist Tele2 ja Leedu Bite.
"Täna töötab meil Eestis üle paarisaja 5G tugijaama ning Telia 5G levi katab üha suuremat osa Eesti elanikkonnast. See on korralik vundament, mille pealt 5G võrgu arendamisel edasi liikuda," ütles Telia Eesti juhatuse esimees Robert Pajos.
Telia tehnoloogiajuhi Andre Visse sõnul plaanib ettevõte lähiajal järk-järgult hakata klientidele pakkuma kiiremaid koduinterneti pakette, mida saab kasutada üle 5G võrgu.
### Response:
5G teise sagedusloa oksjoni võitis Telia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Herem arutas viisidil Ukraina kaitseväe juhataja kindral Valeri Zalužnõiga Ukraina kaitseväe edasisi toetamisvõimalusi ning sai ülevaate sõjategevuse hetkeseisust.
"Niikaua, kui ukrainlastel sõjas hästi läheb, läheb meil hästi. Ukrainlaste moraal on kõrge, kuid see konflikt kahjuks ei ole lõppemas. Seetõttu on üheks edu eelduseks lääneriikide pidev sõjaline abi ning täiendav väljaõpe, et Venemaa ülekaal tasandada. Ka meie kaalume täiendavaid võimalusi Ukraina toetamiseks," sõnas Herem.
Heremi sõnul saab sõda Ukrainas lõppeda kahel moel - siis kui Vene Föderatsioon viib kõik oma väed Ukrainast välja või kui ukrainlaste tegevuse tulemusena ei jää riigi territooriumile ühtegi okupanti.
Kohtumiste käigus tõsteti ukrainlaste poolt korduvalt esile Eesti riigi ja kaitseväe panust ning tuge Ukrainale võitluses Venemaa agressiooni vastu.
"Võin kinnitada, et Eesti sõjaline abi on Ukrainas läinud õigesse kohta ning sellel oli oluline roll. Lisaks tasub meeles hoida, et ka meie peame olema tänulikud ukrainlastele - nemad kaitsevad oma elu hinnaga nii nende kodumaad kui ka Euroopa tulevikku," ütles Herem.
Kindralleitnant Herem külastas visiidi käigus Kiievit, Hostomeli, Iripini, Borodjankat, Mošhuni, Harkivi ja Tšernihivit ning kohtus lisaks Ukraina kaitseväe juhatajale erinevate Ukraina kaitse eest vastutavate kaitseväelaste ja üksuste ülematega. | Herem Ukrainas: sõda saab lõppeda vaid Vene vägede väljaviimisega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Herem arutas viisidil Ukraina kaitseväe juhataja kindral Valeri Zalužnõiga Ukraina kaitseväe edasisi toetamisvõimalusi ning sai ülevaate sõjategevuse hetkeseisust.
"Niikaua, kui ukrainlastel sõjas hästi läheb, läheb meil hästi. Ukrainlaste moraal on kõrge, kuid see konflikt kahjuks ei ole lõppemas. Seetõttu on üheks edu eelduseks lääneriikide pidev sõjaline abi ning täiendav väljaõpe, et Venemaa ülekaal tasandada. Ka meie kaalume täiendavaid võimalusi Ukraina toetamiseks," sõnas Herem.
Heremi sõnul saab sõda Ukrainas lõppeda kahel moel - siis kui Vene Föderatsioon viib kõik oma väed Ukrainast välja või kui ukrainlaste tegevuse tulemusena ei jää riigi territooriumile ühtegi okupanti.
Kohtumiste käigus tõsteti ukrainlaste poolt korduvalt esile Eesti riigi ja kaitseväe panust ning tuge Ukrainale võitluses Venemaa agressiooni vastu.
"Võin kinnitada, et Eesti sõjaline abi on Ukrainas läinud õigesse kohta ning sellel oli oluline roll. Lisaks tasub meeles hoida, et ka meie peame olema tänulikud ukrainlastele - nemad kaitsevad oma elu hinnaga nii nende kodumaad kui ka Euroopa tulevikku," ütles Herem.
Kindralleitnant Herem külastas visiidi käigus Kiievit, Hostomeli, Iripini, Borodjankat, Mošhuni, Harkivi ja Tšernihivit ning kohtus lisaks Ukraina kaitseväe juhatajale erinevate Ukraina kaitse eest vastutavate kaitseväelaste ja üksuste ülematega.
### Response:
Herem Ukrainas: sõda saab lõppeda vaid Vene vägede väljaviimisega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ministrite ametisse nimetamise viis toob meile aina nõrgemaid ministreid ja selle tulemusena ebastabiilsed valitsused ja halvasti juhitud poliitika. Ministriamet on muutunud parteide jaoks tulevaste poliitikute koolitamise kohaks ja partei rahastajatele oma huvide edendamise tööriistaks ja see läheb meile kõigile väga kalliks maksma," kirjutas Kallas sotsiaalmeedias.
Oma valdkonda mittetundvate ja ennast alles kehtestavate inimeste tõusmine ministriks on toonud paljudes poliitikavaldkondades kaasa selle, et olulised otsused on jäänud tegemata, leidis Kallas.
"Arenenud demokraatiates on pika kogemuse pealt kujunenud praktikad, mis vähendavad ministrite ebakompetentsuse ja oligarhia tekkimise riske. Eesti 200 näeb, et selles vallas on meil vaja teha otsuseid, mis tooksid meid sellest halvast arengust välja," kirjutas ta.
Kallas esitas kolm ettepanekut, kuidas praegust olukorda võiks muuta.
Esmalt peaks ministrid olema koalitsiooniläbirääkimiste kokkuleppe osa ja peaministril peab olema võimalus oma meeskonna komplekteerimisel sõna sekka öelda, märkis Eesti 200 esimees.
"Ehk siis ministrikandidaadid arutatakse läbi enne lepingu sõlmimist ja lepitakse kokku. See on kaitse oligarhide poolt esitatud ebakompetentsete kandidaatide vastu," lisas ta.
Teiseks peaks ministrikandidaadid läbima avaliku ärakuulamise riigikogus ja soovitavalt eelnevalt ka asjakohases komisjonis.
"Seal selgub nende maailmavaade, nende valdkonna teadmiste ulatus, nende kogemused, tugevused ja nõrkused. See protseduur hoiab ehk ära nii mõnegi ebakompetentse inimese saamise ministriks," rõhutas ta.
Samuti leidis Kallas, et ministrikohtade võrdne jaotus koalitsioonis osalevate erakondade vahel olenemata nende mandaatide arvust riigikogus ei ole õige. See ei ole kohane proportsionaalse esindusdemokraatia loogikale ja see praktika ei tohiks jätkuda, kirjutas ta.
"Kümne protsendi ja 35 protsendi valijate toetusega erakondade mandaatide suurused on erinevad ja ka valitsuses peab nende jõud olema proportsioonis mandaadi suurusega. Ajutise valitsuse meetmena on see arusaadav, kuid valimiste järgselt peaks valija mandaatide proportsionaalsuse arvesse võtma," märkis Kallas.
Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonis on kuus varasema valitsuskogemuseta ministrit. | Kristina Kallas: ministrite väljavalimise senist korda tuleb muuta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ministrite ametisse nimetamise viis toob meile aina nõrgemaid ministreid ja selle tulemusena ebastabiilsed valitsused ja halvasti juhitud poliitika. Ministriamet on muutunud parteide jaoks tulevaste poliitikute koolitamise kohaks ja partei rahastajatele oma huvide edendamise tööriistaks ja see läheb meile kõigile väga kalliks maksma," kirjutas Kallas sotsiaalmeedias.
Oma valdkonda mittetundvate ja ennast alles kehtestavate inimeste tõusmine ministriks on toonud paljudes poliitikavaldkondades kaasa selle, et olulised otsused on jäänud tegemata, leidis Kallas.
"Arenenud demokraatiates on pika kogemuse pealt kujunenud praktikad, mis vähendavad ministrite ebakompetentsuse ja oligarhia tekkimise riske. Eesti 200 näeb, et selles vallas on meil vaja teha otsuseid, mis tooksid meid sellest halvast arengust välja," kirjutas ta.
Kallas esitas kolm ettepanekut, kuidas praegust olukorda võiks muuta.
Esmalt peaks ministrid olema koalitsiooniläbirääkimiste kokkuleppe osa ja peaministril peab olema võimalus oma meeskonna komplekteerimisel sõna sekka öelda, märkis Eesti 200 esimees.
"Ehk siis ministrikandidaadid arutatakse läbi enne lepingu sõlmimist ja lepitakse kokku. See on kaitse oligarhide poolt esitatud ebakompetentsete kandidaatide vastu," lisas ta.
Teiseks peaks ministrikandidaadid läbima avaliku ärakuulamise riigikogus ja soovitavalt eelnevalt ka asjakohases komisjonis.
"Seal selgub nende maailmavaade, nende valdkonna teadmiste ulatus, nende kogemused, tugevused ja nõrkused. See protseduur hoiab ehk ära nii mõnegi ebakompetentse inimese saamise ministriks," rõhutas ta.
Samuti leidis Kallas, et ministrikohtade võrdne jaotus koalitsioonis osalevate erakondade vahel olenemata nende mandaatide arvust riigikogus ei ole õige. See ei ole kohane proportsionaalse esindusdemokraatia loogikale ja see praktika ei tohiks jätkuda, kirjutas ta.
"Kümne protsendi ja 35 protsendi valijate toetusega erakondade mandaatide suurused on erinevad ja ka valitsuses peab nende jõud olema proportsioonis mandaadi suurusega. Ajutise valitsuse meetmena on see arusaadav, kuid valimiste järgselt peaks valija mandaatide proportsionaalsuse arvesse võtma," märkis Kallas.
Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonis on kuus varasema valitsuskogemuseta ministrit.
### Response:
Kristina Kallas: ministrite väljavalimise senist korda tuleb muuta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 12. korda toimuv Pärnu Muusikafestival toob Pärnusse üle 200 muusiku: nii maailmakuulsaid soliste kui ka väljapaistvaid eesti klassikatähti.
Kolmapäeval avas festivali Neeme Järvi 85. sünnipäevale pühendatud Tallinna Kammerorkestri kontsert. Eesootavatel päevadel vahendab Klassikaraadio Pärnust veel viis kontserti, nendest kolmel õhtul esineb raadio otse-eetris Eesti Festivaliorkester Paavo Järvi dirigeerimisel. Orkestri ees soleerivad tippviiuldaja Joshua Bell, Berliini filharmoonikute juhtiv metsasarvemängija Stefan Dohr ning ERSO kontsertmeister Triin Ruubel ja kuninganna Elisabethi konkursil III koha pälvinud tšellist Marcel Johannes Kits.
Esimest korda Pärnu Muusikafestivali ajaloos astub üles ka Baltic Sea Philharmonic orkester koos Kristjan Järviga. Reedel toimuvat kontserti kuuleb otse-eetris Klassikaraadio vahendusel. Kontserti salvestab ka ETV, kes toob selle vaatajateni sügishooajal.
Muusikafestivali tuules pakub ETV vaatamiseks ka persoonisaateid Paavo ja Kristjan Järvist. "Kristjan Järvi. Elu on looming" on ETVs 25. juulil kell 23.05 ja päev hiljem, 26. juulil kell 23.05 näitab ETV persoonisaadet "Paavo Järvi. Professionaalne eestlane".
15., 20. ja 21. juulil kell 12.15 toob Klassikaraadio saade "Suveduur" kuulajateni intervjuud, festivalimeeleolud ja muljed otse Pärnu kontserdimajast. Festivalimelu vahendavad toimetajad Nele-Eva Steinfeld, Kersti Inno ja Lisete Velt. Kontserdiülekannete helirežissöörid on Teet Kehlmann ja Siim Mäesalu.
Klassikaraadio otseülekannete kava Pärnu Muusikafestivalilt
Avakontsert. Neeme Järvi 85
Esinevad Maarika Järvi (flööt) ja Tallinna Kammerorkester Neeme Järvi juhatusel.
Nordic Amazonia - Kristjan Järvi 50, Philip Glass 85. Reedel, 15. juulil kell 20.
Baltic Sea Philharmonic koos Kristjan Järviga. Solist on viiuldaja David Nebel.
Kontserdiõhtu on pühendatud Kristjan Järvi 50. ja Philip Glassi 85. sünnipäevale.
Paavo Järvi & Eesti Festivaliorkester. Laupäeval, 16. juulil kell 20.
Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkestri esimesel kontserdil on kavas Witold Lutosławski, Richard Straussi ja Pjotr Tšaikovski teosed. Solist on metsasarvemängija Stefan Dohr.
Paavo Järvi & Eesti Festivaliorkester. Pühapäeval, 17. juulil kell 20.
Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkestri teisel kontserdiõhtul on kavas Lutosławski, Bruchi ja Tšaikovski teosed. Max Bruchi viiulikontserdis soleerib meie aja üks kuulsamaid viiuldajaid Joshua Bell.
Järvi Akadeemia lõppkontsert. Kolmapäeval, 20. juulil kell 20.
Järvi Akadeemia Noorte Sümfooniaorkestrit juhatavad Järvi Akadeemia dirigeerimiskursuslased. Mari Vihmandi uudisteoses soleerivad Maarika Järvi, Monika Mattiesen ja Martin Kuuskmann.
Paavo Järvi & Eesti Festivaliorkester. Neljapäeval, 21. juulil kell 20.
Pärnu Muusikafestivali lõppkontserdil soleerivad Eesti Festivaliorkestri ees viiuldaja Triin Ruubel ja tšellist Marcel Johannes Kits. Dirigent on Paavo Järvi. | Pärnu Muusikafestival vallutab Klassikaraadio eetri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
12. korda toimuv Pärnu Muusikafestival toob Pärnusse üle 200 muusiku: nii maailmakuulsaid soliste kui ka väljapaistvaid eesti klassikatähti.
Kolmapäeval avas festivali Neeme Järvi 85. sünnipäevale pühendatud Tallinna Kammerorkestri kontsert. Eesootavatel päevadel vahendab Klassikaraadio Pärnust veel viis kontserti, nendest kolmel õhtul esineb raadio otse-eetris Eesti Festivaliorkester Paavo Järvi dirigeerimisel. Orkestri ees soleerivad tippviiuldaja Joshua Bell, Berliini filharmoonikute juhtiv metsasarvemängija Stefan Dohr ning ERSO kontsertmeister Triin Ruubel ja kuninganna Elisabethi konkursil III koha pälvinud tšellist Marcel Johannes Kits.
Esimest korda Pärnu Muusikafestivali ajaloos astub üles ka Baltic Sea Philharmonic orkester koos Kristjan Järviga. Reedel toimuvat kontserti kuuleb otse-eetris Klassikaraadio vahendusel. Kontserti salvestab ka ETV, kes toob selle vaatajateni sügishooajal.
Muusikafestivali tuules pakub ETV vaatamiseks ka persoonisaateid Paavo ja Kristjan Järvist. "Kristjan Järvi. Elu on looming" on ETVs 25. juulil kell 23.05 ja päev hiljem, 26. juulil kell 23.05 näitab ETV persoonisaadet "Paavo Järvi. Professionaalne eestlane".
15., 20. ja 21. juulil kell 12.15 toob Klassikaraadio saade "Suveduur" kuulajateni intervjuud, festivalimeeleolud ja muljed otse Pärnu kontserdimajast. Festivalimelu vahendavad toimetajad Nele-Eva Steinfeld, Kersti Inno ja Lisete Velt. Kontserdiülekannete helirežissöörid on Teet Kehlmann ja Siim Mäesalu.
Klassikaraadio otseülekannete kava Pärnu Muusikafestivalilt
Avakontsert. Neeme Järvi 85
Esinevad Maarika Järvi (flööt) ja Tallinna Kammerorkester Neeme Järvi juhatusel.
Nordic Amazonia - Kristjan Järvi 50, Philip Glass 85. Reedel, 15. juulil kell 20.
Baltic Sea Philharmonic koos Kristjan Järviga. Solist on viiuldaja David Nebel.
Kontserdiõhtu on pühendatud Kristjan Järvi 50. ja Philip Glassi 85. sünnipäevale.
Paavo Järvi & Eesti Festivaliorkester. Laupäeval, 16. juulil kell 20.
Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkestri esimesel kontserdil on kavas Witold Lutosławski, Richard Straussi ja Pjotr Tšaikovski teosed. Solist on metsasarvemängija Stefan Dohr.
Paavo Järvi & Eesti Festivaliorkester. Pühapäeval, 17. juulil kell 20.
Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkestri teisel kontserdiõhtul on kavas Lutosławski, Bruchi ja Tšaikovski teosed. Max Bruchi viiulikontserdis soleerib meie aja üks kuulsamaid viiuldajaid Joshua Bell.
Järvi Akadeemia lõppkontsert. Kolmapäeval, 20. juulil kell 20.
Järvi Akadeemia Noorte Sümfooniaorkestrit juhatavad Järvi Akadeemia dirigeerimiskursuslased. Mari Vihmandi uudisteoses soleerivad Maarika Järvi, Monika Mattiesen ja Martin Kuuskmann.
Paavo Järvi & Eesti Festivaliorkester. Neljapäeval, 21. juulil kell 20.
Pärnu Muusikafestivali lõppkontserdil soleerivad Eesti Festivaliorkestri ees viiuldaja Triin Ruubel ja tšellist Marcel Johannes Kits. Dirigent on Paavo Järvi.
### Response:
Pärnu Muusikafestival vallutab Klassikaraadio eetri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soolovõidu teenis prantslane Colin Savioz (MIX Charvieu-Chavagneux IC/La Motte-Servolex; 2:18.00). Kümme sekundit hiljem lõpetanud peagrupis oli kiireim Pajur, edestades itaallast Lorenzo Confortit (Team Work Service Speedy Bike). Ragilo sai kirja kuuenda tulemuse, vahendab EJL.
Velotuuri avaetapil lõpetas Pajur üheksandal ja Ragilo 13. kohal.
Kokkuvõttes jätkab esikohal Noa Isidore (AG2R Citroen U19 Team), edestades tiimikaaslast Matys Griselit 25 ja Maxime Decomble'd (U19 Academy La Pomme Marseille Provence) 27 sekundiga. Pajur on kokkuvõttes üheksandal (+1.05) ja Ragilo 12. (+1.18) positsioonil. Pajur jätkab ühtlasi ka parima sprinteri punases särgis. | Pajur jätkas Prantsusmaal teise ja Ragilo kuuenda kohaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soolovõidu teenis prantslane Colin Savioz (MIX Charvieu-Chavagneux IC/La Motte-Servolex; 2:18.00). Kümme sekundit hiljem lõpetanud peagrupis oli kiireim Pajur, edestades itaallast Lorenzo Confortit (Team Work Service Speedy Bike). Ragilo sai kirja kuuenda tulemuse, vahendab EJL.
Velotuuri avaetapil lõpetas Pajur üheksandal ja Ragilo 13. kohal.
Kokkuvõttes jätkab esikohal Noa Isidore (AG2R Citroen U19 Team), edestades tiimikaaslast Matys Griselit 25 ja Maxime Decomble'd (U19 Academy La Pomme Marseille Provence) 27 sekundiga. Pajur on kokkuvõttes üheksandal (+1.05) ja Ragilo 12. (+1.18) positsioonil. Pajur jätkab ühtlasi ka parima sprinteri punases särgis.
### Response:
Pajur jätkas Prantsusmaal teise ja Ragilo kuuenda kohaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiina tolliandmed näitavad, et 2022. aasta esimese viie kuuga kasvas kiipide eksport Hiinast Venemaale rohkem kui kaks korda, umbes 50 miljoni dollarini. Samal ajal kasvas veel muude elektrooniliste toodete eksport Venemaale. Need komponendid on olulised materjalid relvatööstuses, teatas T he Wall Street Journal.
Andmed näitavad, et Hiina tehnoloogiafirmad on vaatamata Moskva-vastastele sanktsioonidele jätkamas Venemaaga äritegemist, hindas leht.
USA kaubandusministeerium lisas eelmisel kuul musta nimekirja viis Hiina elektroonikafirmat, mis väidetavalt teevad äri Venemaa kaitsetööstusega.
"Meie valitsus on alates 24. veebruarist olnud väga selge, et Hiina ei peaks Venemaale selles sõjas materiaalselt, majanduslikku ega sõjalist abi andma," ütles eelmisel nädalal USA suursaadik Hiinas Nicholas Burns.
Hiina ja Venemaa vahelist kaubandust on keeruline jälgida. Mõlemad riigid kasutavad keerulisi skeeme. Hiina ametnikud väidavad, et riik ei müü Venemaale relvastust. Ametlikud andmed näitavad, et üldine eksport Hiinast Venemaale on sel aastal langenud, kuna Peking kardab sattuda USA-ga vastuollu.
Hiina toetus on Moskva jaoks ülioluline. Naftatulud moodustavad suure osa Venemaa sissetulekust. Lääneriigid aga proovivad loobuda Venemaa naftast. Hiina pole samuti rahul USA juhitud rahvusvahelise süsteemiga.
Lisaks pooljuhtidele ekspordib Hiina Venemaale ka tähtsat toorainet. Hiina alumiiniumoksiidi eksport Venemaale on märkimisväärselt kasvanud. Mais jõudis see 153 000 tonnini, eelmisel aastal samal perioodil oli see 227 tonni. | WSJ: Hiina firmad aitavad hoida käigus Vene sõjamasinat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiina tolliandmed näitavad, et 2022. aasta esimese viie kuuga kasvas kiipide eksport Hiinast Venemaale rohkem kui kaks korda, umbes 50 miljoni dollarini. Samal ajal kasvas veel muude elektrooniliste toodete eksport Venemaale. Need komponendid on olulised materjalid relvatööstuses, teatas T he Wall Street Journal.
Andmed näitavad, et Hiina tehnoloogiafirmad on vaatamata Moskva-vastastele sanktsioonidele jätkamas Venemaaga äritegemist, hindas leht.
USA kaubandusministeerium lisas eelmisel kuul musta nimekirja viis Hiina elektroonikafirmat, mis väidetavalt teevad äri Venemaa kaitsetööstusega.
"Meie valitsus on alates 24. veebruarist olnud väga selge, et Hiina ei peaks Venemaale selles sõjas materiaalselt, majanduslikku ega sõjalist abi andma," ütles eelmisel nädalal USA suursaadik Hiinas Nicholas Burns.
Hiina ja Venemaa vahelist kaubandust on keeruline jälgida. Mõlemad riigid kasutavad keerulisi skeeme. Hiina ametnikud väidavad, et riik ei müü Venemaale relvastust. Ametlikud andmed näitavad, et üldine eksport Hiinast Venemaale on sel aastal langenud, kuna Peking kardab sattuda USA-ga vastuollu.
Hiina toetus on Moskva jaoks ülioluline. Naftatulud moodustavad suure osa Venemaa sissetulekust. Lääneriigid aga proovivad loobuda Venemaa naftast. Hiina pole samuti rahul USA juhitud rahvusvahelise süsteemiga.
Lisaks pooljuhtidele ekspordib Hiina Venemaale ka tähtsat toorainet. Hiina alumiiniumoksiidi eksport Venemaale on märkimisväärselt kasvanud. Mais jõudis see 153 000 tonnini, eelmisel aastal samal perioodil oli see 227 tonni.
### Response:
WSJ: Hiina firmad aitavad hoida käigus Vene sõjamasinat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel nädalal teatas tuumajaama rajada sooviv ettevõte, et jaam võiks hakata Eestis elektrit tootma juba kümne aasta pärast. Nii nagu ettevõtte esindajagi nentis, on selle eelduseks riigi otsus pärast tuumaenergia töörühma raporti valmimist tuumajaama rajamise ideega edasi liikuda.
Üks tuumaenergia arengut soodustav tegur, mis julgustab riike ja ettevõtteid sellesse energialiiki investeerima, on kindlasti ka Euroopa Parlamendi 6. juuli otsus, millega tunnistati tuumaenergia kasutamise keskkonnasäästlikuks tegevuseks.
Kaalukas otsus nõuab põhjalikku analüüsi
Tervitame eraettevõtte initsiatiivi ja mul on hea meel tõdeda, et Eestis luuakse tuumaenergiaalast kompetentsi. Küll aga on otsus – kas minna tuumaenergia arendamise teed või mitte - riiklikult strateegilise tähtsusega küsimus, mida on vaja põhjalikult analüüsida, kaaluda ja avalikult arutada. Selleks loodi eelmisel aastal tuumaenergia töörühm, kus see töö just praegu käibki.
Energiakriisi olukord on tõsine ja tähtsate otsustega ei saa viivitada. Sestap tegutseb tuumaenergia töörühm optimaalses ajaraamis, esitades valitsusele ja riigikogule lõpparuande algselt plaanitust pool aastat varem ehk 2023. aasta lõpus.
Tuumaenergia kasutuselevõtmine on aga väga pikaajalist pühendumist nõudev tegevus ning sellele otsusele eelnev analüüs peab olema põhjalik. Vaja on uurida kõiki aspekte, mis tuumaenergia kasutuselevõtuga kaasneksid. Kuidas arendada avaliku sektori pädevust tuumaenergia valdkonnas? Kas ühiskond on valmis tuumajaama rajamist Eestisse aktsepteerima? Kas Eestis leidub piirkondi, mille elanikud oleksid nõus tuumaelektrijaama rajamisega? Nendele küsimustele peab töörühm andma parimast teadmisest ja informatsioonist lähtuvaid vastuseid.
Praegu on käimas tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga võimalike sobivate asukohtade ruumianalüüs ning tuumajulgeoleku ja hädaolukordadeks valmisoleku analüüs. Õige pea hakatakse kaardistama tuumaprogrammiga alustamiseks vajalikku õigusraamistikku, ajakohastatakse tuumaseaduse eelnõu ning koostatakse inimressursside arendamise strateegia. Ka tuleb analüüsida tuumajaama jäätmete käitlemise võimalusi ning jaama hilisema sulgemise lahendusi.
Selles valdkonnas on kõige kaugemale jõudnud meie naabrid soomlased, kes kavatsevad 2025. aastal kasutusele võtta ligi poole kilomeetri sügavusele rajatud Onkalo lõppladustuspaiga. Järjest enam arenevad ka kasutatud tuumakütuse ringlussevõtu tehnoloogiad ning praegu suudetakse seda juba suures osas ümber töödelda ja taaskasutada. Samuti on mitmes riigis arendamisel reaktorid, milles saab kütusena kasutada juba tekkinud kasutatud tuumkütust, vähendades seeläbi uraanimaagi kaevandamise vajadust.
Kui me räägime, millist tuumatehnoloogiat Eestis võiks kasutusele võtta, siis me peame silmas umbes Auvere elektrijaama võimsusega võrreldavaid väikseid moodulreaktoreid, mille ühe reaktori võimsus ei ületa üldjuhul 300 MW. Seejuures võib ühes tuumaelektrijaamas olla töös mitu reaktorit ning asukohavalikul tuleb arvestada mitme reaktorimooduliga. Milline tehnoloogia valida, sõltub aga sellest, millised lahendused on tuumaelektrijaama planeerimise hetkeks reaalselt olemas ja ennast tõestanud.
Lisaks peab töörühm välja selgitama, milliste rahvusvaheliste lepetega peaksime veel liituma ja millised lisakohustused meile tekiksid, kui Eestist saaks tuumaelektrijaama asukohariik. Kõike seda on vaja teada, et riik saaks teha kaalutletud otsuse tuumaprogrammiga alustamise osas.
Lõpliku otsuse teeb riigikogu
Enam pole palju aega jäänud, kui töörühm esitab valitsusele oma tegevuste tulemuste vahearuande. Juhtub see septembris ning seejärel tehakse edasised otsused. Alles seejärel, kui töörühma lõpliku aruande on üle vaadanud ÜRO Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) ning valitsus selle kinnitatud, saame öelda, kas tuumaenergia kasutuselevõtt võiks olla lahendus, mis aitaks kaasa Eesti 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamisele ning energiajulgeoleku tagamisele.
Lõpliku otsuse Eestisse tuumaelektrijaama rajamise või sellest loobumise kohta teevad rahva esindajad riigikogus. Tuumaprogrammi rakendamine on pikaajaline protsess, mis seepärast peab olema valitsuste ülene. | Meelis Münt: poolel teel otsuseni, kas rajada tuumajaam või mitte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel nädalal teatas tuumajaama rajada sooviv ettevõte, et jaam võiks hakata Eestis elektrit tootma juba kümne aasta pärast. Nii nagu ettevõtte esindajagi nentis, on selle eelduseks riigi otsus pärast tuumaenergia töörühma raporti valmimist tuumajaama rajamise ideega edasi liikuda.
Üks tuumaenergia arengut soodustav tegur, mis julgustab riike ja ettevõtteid sellesse energialiiki investeerima, on kindlasti ka Euroopa Parlamendi 6. juuli otsus, millega tunnistati tuumaenergia kasutamise keskkonnasäästlikuks tegevuseks.
Kaalukas otsus nõuab põhjalikku analüüsi
Tervitame eraettevõtte initsiatiivi ja mul on hea meel tõdeda, et Eestis luuakse tuumaenergiaalast kompetentsi. Küll aga on otsus – kas minna tuumaenergia arendamise teed või mitte - riiklikult strateegilise tähtsusega küsimus, mida on vaja põhjalikult analüüsida, kaaluda ja avalikult arutada. Selleks loodi eelmisel aastal tuumaenergia töörühm, kus see töö just praegu käibki.
Energiakriisi olukord on tõsine ja tähtsate otsustega ei saa viivitada. Sestap tegutseb tuumaenergia töörühm optimaalses ajaraamis, esitades valitsusele ja riigikogule lõpparuande algselt plaanitust pool aastat varem ehk 2023. aasta lõpus.
Tuumaenergia kasutuselevõtmine on aga väga pikaajalist pühendumist nõudev tegevus ning sellele otsusele eelnev analüüs peab olema põhjalik. Vaja on uurida kõiki aspekte, mis tuumaenergia kasutuselevõtuga kaasneksid. Kuidas arendada avaliku sektori pädevust tuumaenergia valdkonnas? Kas ühiskond on valmis tuumajaama rajamist Eestisse aktsepteerima? Kas Eestis leidub piirkondi, mille elanikud oleksid nõus tuumaelektrijaama rajamisega? Nendele küsimustele peab töörühm andma parimast teadmisest ja informatsioonist lähtuvaid vastuseid.
Praegu on käimas tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga võimalike sobivate asukohtade ruumianalüüs ning tuumajulgeoleku ja hädaolukordadeks valmisoleku analüüs. Õige pea hakatakse kaardistama tuumaprogrammiga alustamiseks vajalikku õigusraamistikku, ajakohastatakse tuumaseaduse eelnõu ning koostatakse inimressursside arendamise strateegia. Ka tuleb analüüsida tuumajaama jäätmete käitlemise võimalusi ning jaama hilisema sulgemise lahendusi.
Selles valdkonnas on kõige kaugemale jõudnud meie naabrid soomlased, kes kavatsevad 2025. aastal kasutusele võtta ligi poole kilomeetri sügavusele rajatud Onkalo lõppladustuspaiga. Järjest enam arenevad ka kasutatud tuumakütuse ringlussevõtu tehnoloogiad ning praegu suudetakse seda juba suures osas ümber töödelda ja taaskasutada. Samuti on mitmes riigis arendamisel reaktorid, milles saab kütusena kasutada juba tekkinud kasutatud tuumkütust, vähendades seeläbi uraanimaagi kaevandamise vajadust.
Kui me räägime, millist tuumatehnoloogiat Eestis võiks kasutusele võtta, siis me peame silmas umbes Auvere elektrijaama võimsusega võrreldavaid väikseid moodulreaktoreid, mille ühe reaktori võimsus ei ületa üldjuhul 300 MW. Seejuures võib ühes tuumaelektrijaamas olla töös mitu reaktorit ning asukohavalikul tuleb arvestada mitme reaktorimooduliga. Milline tehnoloogia valida, sõltub aga sellest, millised lahendused on tuumaelektrijaama planeerimise hetkeks reaalselt olemas ja ennast tõestanud.
Lisaks peab töörühm välja selgitama, milliste rahvusvaheliste lepetega peaksime veel liituma ja millised lisakohustused meile tekiksid, kui Eestist saaks tuumaelektrijaama asukohariik. Kõike seda on vaja teada, et riik saaks teha kaalutletud otsuse tuumaprogrammiga alustamise osas.
Lõpliku otsuse teeb riigikogu
Enam pole palju aega jäänud, kui töörühm esitab valitsusele oma tegevuste tulemuste vahearuande. Juhtub see septembris ning seejärel tehakse edasised otsused. Alles seejärel, kui töörühma lõpliku aruande on üle vaadanud ÜRO Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) ning valitsus selle kinnitatud, saame öelda, kas tuumaenergia kasutuselevõtt võiks olla lahendus, mis aitaks kaasa Eesti 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamisele ning energiajulgeoleku tagamisele.
Lõpliku otsuse Eestisse tuumaelektrijaama rajamise või sellest loobumise kohta teevad rahva esindajad riigikogus. Tuumaprogrammi rakendamine on pikaajaline protsess, mis seepärast peab olema valitsuste ülene.
### Response:
Meelis Münt: poolel teel otsuseni, kas rajada tuumajaam või mitte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | FC Flora naiskond näitas juunis kindlat minekut, kui kolmest kohtumisest teeniti kolm võitu väravate vahega 16:2. Esmalt oldi võõrsil 8:0 üle Tartu Tammekast, seejärel alistati 3:0 Tabasalu ning Tallinna Kalevist oldi üle 5:2. Lillemäe tegi skoori igas mängus, kui Tammeka ja Tabasalu vastu sahistas korra võrku ning kohtumises Kaleviga sai kirja kübaratriki.
Vaprus tunnistas juunikuu arvestusse läinud kohtumistes samuti vaid võite, kui Shcherbachenia käe all alistati lähirivaal Tallinna Kalev 2:1, teeniti 4:3 võit Tuleviku ja Suure-Jaani ühendnaiskonna üle ning oldi 5:0 üle Põlva Lootosest. Tänu headele tulemustele tõusis Vaprus võrdsetele punktidele kolmandal kohal paikneva Kaleviga.
Sel hooajal jagatakse parimate auhindu naiste meistriliigas, Premium liigas ja esiliigas. | Naiste meistriliiga kuu parimate auhinnad läksid Florasse ja Vaprusesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
FC Flora naiskond näitas juunis kindlat minekut, kui kolmest kohtumisest teeniti kolm võitu väravate vahega 16:2. Esmalt oldi võõrsil 8:0 üle Tartu Tammekast, seejärel alistati 3:0 Tabasalu ning Tallinna Kalevist oldi üle 5:2. Lillemäe tegi skoori igas mängus, kui Tammeka ja Tabasalu vastu sahistas korra võrku ning kohtumises Kaleviga sai kirja kübaratriki.
Vaprus tunnistas juunikuu arvestusse läinud kohtumistes samuti vaid võite, kui Shcherbachenia käe all alistati lähirivaal Tallinna Kalev 2:1, teeniti 4:3 võit Tuleviku ja Suure-Jaani ühendnaiskonna üle ning oldi 5:0 üle Põlva Lootosest. Tänu headele tulemustele tõusis Vaprus võrdsetele punktidele kolmandal kohal paikneva Kaleviga.
Sel hooajal jagatakse parimate auhindu naiste meistriliigas, Premium liigas ja esiliigas.
### Response:
Naiste meistriliiga kuu parimate auhinnad läksid Florasse ja Vaprusesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuel plaadil kõlab Eesti Festivaliorkestri esituses kuus teost viielt eesti heliloojalt. Dirigent Paavo Järvi sõnul näitab plaat kui rikas ja mitmekihiline on Eestis loodud muusika.
Eesti muusika ja muusikute tutvustamine on Järvi jaoks olulisel kohal nii kodu- kui ka välismaal. Koos Eesti Festivaliorkestriga esitab ta kontsertidel regulaarselt eesti heliloojate uusi ja viimaste aastate loomingut. Neist uuele plaadile on salvestatud Tõnu Kõrvitsa "Kuuvalgusele" (2020), Ülo Kriguli "Chordae" (2013) ja "The Bow" (2021), Helena Tulve "L'ombre derrière toi" (2011), Tauno Aintsi Avamäng "Eesti" (2014) ja Lepo Sumera "Olümpiamuusika I" (1980).
Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkestri debüütplaat ilmus 2018. aastal ning seal kõlas Dimitri Šostakovitši looming. | Eesti Festivaliorkestri uuel plaadil kõlavad Kõrvits, Krigul, Tulve, Aints ja Sumera | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuel plaadil kõlab Eesti Festivaliorkestri esituses kuus teost viielt eesti heliloojalt. Dirigent Paavo Järvi sõnul näitab plaat kui rikas ja mitmekihiline on Eestis loodud muusika.
Eesti muusika ja muusikute tutvustamine on Järvi jaoks olulisel kohal nii kodu- kui ka välismaal. Koos Eesti Festivaliorkestriga esitab ta kontsertidel regulaarselt eesti heliloojate uusi ja viimaste aastate loomingut. Neist uuele plaadile on salvestatud Tõnu Kõrvitsa "Kuuvalgusele" (2020), Ülo Kriguli "Chordae" (2013) ja "The Bow" (2021), Helena Tulve "L'ombre derrière toi" (2011), Tauno Aintsi Avamäng "Eesti" (2014) ja Lepo Sumera "Olümpiamuusika I" (1980).
Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkestri debüütplaat ilmus 2018. aastal ning seal kõlas Dimitri Šostakovitši looming.
### Response:
Eesti Festivaliorkestri uuel plaadil kõlavad Kõrvits, Krigul, Tulve, Aints ja Sumera |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedel oli päeva keskmine hind Nord Pooli elektribörsil Eesti hinnapiirkonnas 284,34 eurot megavatt-tunnist.
Kõige odavam tund on varahommikul kella nelja ja viie vahel, kui megavatt-tunni hind on 181,62 eurot. Kõrgeim hinnatase on õhtul kella 10 ja 11 vahel, mil hind tõuseb 293,39 euroni megavatt-tunni eest.
Ka Soomes on keskmine hind laupäeval Eestiga samal tasemel ehk 211,98 eurot megavatt-tunni eest, Lätis ja Leedus on see 212,41 eurot. Eestis ja Soomes on hind igal tunnil sama, Lätis ja Leedus on hind kõrgem vaid kella 10 ja 11 vahel õhtul. | Elektri hind langeb laupäeval 211,98 eurole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel oli päeva keskmine hind Nord Pooli elektribörsil Eesti hinnapiirkonnas 284,34 eurot megavatt-tunnist.
Kõige odavam tund on varahommikul kella nelja ja viie vahel, kui megavatt-tunni hind on 181,62 eurot. Kõrgeim hinnatase on õhtul kella 10 ja 11 vahel, mil hind tõuseb 293,39 euroni megavatt-tunni eest.
Ka Soomes on keskmine hind laupäeval Eestiga samal tasemel ehk 211,98 eurot megavatt-tunni eest, Lätis ja Leedus on see 212,41 eurot. Eestis ja Soomes on hind igal tunnil sama, Lätis ja Leedus on hind kõrgem vaid kella 10 ja 11 vahel õhtul.
### Response:
Elektri hind langeb laupäeval 211,98 eurole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu meeskonna peatreeneri Nikolajs Mazursi hinnangul on Voinalovõtš väärt täiendus. "Saime oma meeskonda noore andeka mängija, kes suudab nii kaitses kui rünnakul mängida mitut positsiooni. Oma pikkuse kohta liigub ta väga hästi ja teeb kaitses vastastele korralikult peavalu. Usun, et tal on ees korralik karjäär ja ta võib järgmistel aastatel veelgi kõrgemal tasemel mängida. Teeme endast parima, et ta saaks meeskonna eesmärkide täitmisele kaasa aidata," sõnas Mazurs.
22-aastane Voinalovõtš alustab kõrgemal tasemel kuuendat hooaega. Karjääri Južnõi Khimiku ridades alustanud Voinalovõtš mängis seal neli hooaega. Eelmise hooaja alguses liikus ta Kiievi Basketisse ning pärast Ukrainas sõja puhkemist lõpetas hooaja Valmiera Glass Via ridades.
Kiievis kogus mees 22 mänguga keskmiselt 5,6 punkti ja 2,5 lauapalli. Mulluses ainsas Eesti-Läti liiga mängus sai ta Valmiera eest Pärnu vastu kirja seitse punkti ja kaks lauapalli. Läti liigas mängis ta kaasa veerandfinaalseeria Läti Ülikooliga ning neis viies mängus kogus ta meeskonna parimana 14,8 punkti ja 5,6 lauapalli.
Eelmise hooaja põhimängijatest on Tartul järgmiseks hooajaks leping olemas Märt Rosenthali, Oliver Suuroru, Patrik Saali, Robin Kivi ning Emmanuel Wembiga. Peatreenerina jätkab eelmisel hooajal meeskonnale karikavõidu ja Eesti meistrivõistluste finaalikohani tüürinud Nikolajs Mazurs. | Tartu meeskonnaga liitus suur äär Ukrainast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu meeskonna peatreeneri Nikolajs Mazursi hinnangul on Voinalovõtš väärt täiendus. "Saime oma meeskonda noore andeka mängija, kes suudab nii kaitses kui rünnakul mängida mitut positsiooni. Oma pikkuse kohta liigub ta väga hästi ja teeb kaitses vastastele korralikult peavalu. Usun, et tal on ees korralik karjäär ja ta võib järgmistel aastatel veelgi kõrgemal tasemel mängida. Teeme endast parima, et ta saaks meeskonna eesmärkide täitmisele kaasa aidata," sõnas Mazurs.
22-aastane Voinalovõtš alustab kõrgemal tasemel kuuendat hooaega. Karjääri Južnõi Khimiku ridades alustanud Voinalovõtš mängis seal neli hooaega. Eelmise hooaja alguses liikus ta Kiievi Basketisse ning pärast Ukrainas sõja puhkemist lõpetas hooaja Valmiera Glass Via ridades.
Kiievis kogus mees 22 mänguga keskmiselt 5,6 punkti ja 2,5 lauapalli. Mulluses ainsas Eesti-Läti liiga mängus sai ta Valmiera eest Pärnu vastu kirja seitse punkti ja kaks lauapalli. Läti liigas mängis ta kaasa veerandfinaalseeria Läti Ülikooliga ning neis viies mängus kogus ta meeskonna parimana 14,8 punkti ja 5,6 lauapalli.
Eelmise hooaja põhimängijatest on Tartul järgmiseks hooajaks leping olemas Märt Rosenthali, Oliver Suuroru, Patrik Saali, Robin Kivi ning Emmanuel Wembiga. Peatreenerina jätkab eelmisel hooajal meeskonnale karikavõidu ja Eesti meistrivõistluste finaalikohani tüürinud Nikolajs Mazurs.
### Response:
Tartu meeskonnaga liitus suur äär Ukrainast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Singel "Stay With Me" pärineb Calvin Harrise uuelt albumilt "Funk Wav Bounces Vol. 2", mis ilmub 5. augustil. Tegemist on järjega albumile "Funk Wav Bounces Vol. 1", mis ilmus 2017. aastal.
Harrise uuel albumil teevad kaasa ka sellised artistid nagu 21 Savage (looga "New Money") ning Dua Lipa ja Young Thug (looga "Potion"). | Calvin Harris, Halsey, Justin Timberlake ja Pharrell Williams avaldasid ühise singli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Singel "Stay With Me" pärineb Calvin Harrise uuelt albumilt "Funk Wav Bounces Vol. 2", mis ilmub 5. augustil. Tegemist on järjega albumile "Funk Wav Bounces Vol. 1", mis ilmus 2017. aastal.
Harrise uuel albumil teevad kaasa ka sellised artistid nagu 21 Savage (looga "New Money") ning Dua Lipa ja Young Thug (looga "Potion").
### Response:
Calvin Harris, Halsey, Justin Timberlake ja Pharrell Williams avaldasid ühise singli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kisseljovi nimi ilmus Venemaa Föderatsiooni tagaotsitavate andmebaasi. Vene võimud kandsid Kisseljovi aprillis ka välisagentide nimekirja, vahendas Interfax.
Välisagendiks määratlemine näeb ette oma rahaliste allikate kohta informatsiooni jagamist.
Kisseljov on Venemaa ja Ukraina ajakirjanik ning meediajuht. Kisseljov on töötanud paljudes vene tele- ja raadiojaamades, nagu NTV ja Ehho Moskvõ. Aastatel 2000-2001 oli ta NTV juht.
Praegu töötab ta Ukraina telekanalis saatejuhina. Ta on Maarjamaa neljanda klassi teenetemärgi kavaler. Kisseljov on tuntud oma kriitilise suhtumise poolest Venemaa võimuladvikusse. | Kreml kuulutas Jevgeni Kisseljovi tagaotsitavaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kisseljovi nimi ilmus Venemaa Föderatsiooni tagaotsitavate andmebaasi. Vene võimud kandsid Kisseljovi aprillis ka välisagentide nimekirja, vahendas Interfax.
Välisagendiks määratlemine näeb ette oma rahaliste allikate kohta informatsiooni jagamist.
Kisseljov on Venemaa ja Ukraina ajakirjanik ning meediajuht. Kisseljov on töötanud paljudes vene tele- ja raadiojaamades, nagu NTV ja Ehho Moskvõ. Aastatel 2000-2001 oli ta NTV juht.
Praegu töötab ta Ukraina telekanalis saatejuhina. Ta on Maarjamaa neljanda klassi teenetemärgi kavaler. Kisseljov on tuntud oma kriitilise suhtumise poolest Venemaa võimuladvikusse.
### Response:
Kreml kuulutas Jevgeni Kisseljovi tagaotsitavaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vene turistid kurtsid veel reede hommikul sotsiaalmeedias, et piirivalvurid ei lase inimestel piiri ületada. Pandeemiast tingitud piirangute tühistamise otsus avaldati samal päeval. Nüüd saavad venelased piiri ületada ilma eriloata. Varem tohtisid Venemaalt lahkuda ainult inimesed, kes omavad välismaal kinnisvara või said seal hooldusravi.
Enne pandeemiat oli Soome Venemaa turistide seas väga populaarne sihtkoht. Venemaa statistikaameti Rosstat andmetel külastas 2019. aastal Soomet üle 3,6 miljoni venelase.
Transpordifirma Lux Express teatas, et nädalavahetuseks on kõik piletid Peterburist Soome välja müüdud. Piirangute kaotamisest teatas ka transpordifirma Ecolines, vahendas Interfax.
Venelased peavad riiki tagasipöördumisel tegema koroonatesti. Euroopa Liitu reisimiseks vajavad venelased Schengeni viisat.
Soome teatas 30. juunil, et lubab venelastel taas riiki siseneda ilma koroonatesti ja vaktsineerimistunnistuseta.
Vene turistid saaksid Soome siseneda ka meritsi, rongi või lennukiga, kuid Moskva-vastaste sanktsioonide tõttu on selline liiklus peatatud. | Vene turistid saavad jälle üle maismaapiiri EL-i sõita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene turistid kurtsid veel reede hommikul sotsiaalmeedias, et piirivalvurid ei lase inimestel piiri ületada. Pandeemiast tingitud piirangute tühistamise otsus avaldati samal päeval. Nüüd saavad venelased piiri ületada ilma eriloata. Varem tohtisid Venemaalt lahkuda ainult inimesed, kes omavad välismaal kinnisvara või said seal hooldusravi.
Enne pandeemiat oli Soome Venemaa turistide seas väga populaarne sihtkoht. Venemaa statistikaameti Rosstat andmetel külastas 2019. aastal Soomet üle 3,6 miljoni venelase.
Transpordifirma Lux Express teatas, et nädalavahetuseks on kõik piletid Peterburist Soome välja müüdud. Piirangute kaotamisest teatas ka transpordifirma Ecolines, vahendas Interfax.
Venelased peavad riiki tagasipöördumisel tegema koroonatesti. Euroopa Liitu reisimiseks vajavad venelased Schengeni viisat.
Soome teatas 30. juunil, et lubab venelastel taas riiki siseneda ilma koroonatesti ja vaktsineerimistunnistuseta.
Vene turistid saaksid Soome siseneda ka meritsi, rongi või lennukiga, kuid Moskva-vastaste sanktsioonide tõttu on selline liiklus peatatud.
### Response:
Vene turistid saavad jälle üle maismaapiiri EL-i sõita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | WRC teatel ei sõitnud Tänaku ja Järveoja masin reede hommikul HEV [hübriidauto] tsoonis hübriidjõul, millega eksiti ralli reeglite vastu.
Hyundai mänedžer Pablo Marcos rääkis WRC-le, et Järveoja ei teadnud, kas masin on vaja hübriidrežiimile ümber lülitada, sest pärast autopesu ootas ekipaaži sõit mäest üles. Järveoja ei teavitanud sellest Marcost ning õige režiim valiti liiga hilja.
WRC kirjutab raportis, et kuna tiim ei teavitanud FIA delegaati tehnilistest probleemidest ja hübriidajami tootja kinnitusel ei esinenud sellel ka mingeid vigu, määrati Tänakule ja Järveojale kümnesekundiline karistus.
Seetõttu langes Tänak ralli üldarvestuses kolmandaks ja kaotab nüüd Elfyn Evansile (Toyota) 22,5 ja waleslase tiimikaaslasele Kalle Rovanperäle 3,8 sekundit. | Tänakule ja Järveojale määrati kümnesekundiline ajakaristus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
WRC teatel ei sõitnud Tänaku ja Järveoja masin reede hommikul HEV [hübriidauto] tsoonis hübriidjõul, millega eksiti ralli reeglite vastu.
Hyundai mänedžer Pablo Marcos rääkis WRC-le, et Järveoja ei teadnud, kas masin on vaja hübriidrežiimile ümber lülitada, sest pärast autopesu ootas ekipaaži sõit mäest üles. Järveoja ei teavitanud sellest Marcost ning õige režiim valiti liiga hilja.
WRC kirjutab raportis, et kuna tiim ei teavitanud FIA delegaati tehnilistest probleemidest ja hübriidajami tootja kinnitusel ei esinenud sellel ka mingeid vigu, määrati Tänakule ja Järveojale kümnesekundiline karistus.
Seetõttu langes Tänak ralli üldarvestuses kolmandaks ja kaotab nüüd Elfyn Evansile (Toyota) 22,5 ja waleslase tiimikaaslasele Kalle Rovanperäle 3,8 sekundit.
### Response:
Tänakule ja Järveojale määrati kümnesekundiline ajakaristus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ajad on kiired ja segased. Valmistame Paide Teatriga viimast poolaastat ette ning lisaks tegelen Kassikontserdi uue materjaliga. Kogu materjali on veel vara avaldada, aga need kaks konkreetset lugu olid juba pikemalt aega ootel, kõlasid suviselt ning soovisin need välja lasta." sõnas Havanski.
Lugudes kõlavad Kassikontserdile omased teemad - üksindus, otsingulisus, igavus ja igatsus.
Kirill Havanski on näitleja, helikunstnik, muusik ja üks Paide teatri kaasloojatest. Muusika puhul huvitab teda eelkõige igavikulise atmosfääri tekitamine ning melanhoolsus. | Kassikontsert avaldas kaks uut singlit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ajad on kiired ja segased. Valmistame Paide Teatriga viimast poolaastat ette ning lisaks tegelen Kassikontserdi uue materjaliga. Kogu materjali on veel vara avaldada, aga need kaks konkreetset lugu olid juba pikemalt aega ootel, kõlasid suviselt ning soovisin need välja lasta." sõnas Havanski.
Lugudes kõlavad Kassikontserdile omased teemad - üksindus, otsingulisus, igavus ja igatsus.
Kirill Havanski on näitleja, helikunstnik, muusik ja üks Paide teatri kaasloojatest. Muusika puhul huvitab teda eelkõige igavikulise atmosfääri tekitamine ning melanhoolsus.
### Response:
Kassikontsert avaldas kaks uut singlit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Koroonaviiruse levikuga toimetulemisel lähtume eesmärgist hoida ühiskond avatuna ja peame oluliseks avalike teenuste laialdast kättesaadavust," seisab koalitsioonilepingus.
Kallas selgitas ERR-ile, et valitsus üritab ühiskonda hoida võimalikult avatuna ka uue koroonalaine ajal. "Paraku tõesti on nii, et koroonanumbrid on jälle tõusuteel ja ka haiglas on numbrid tõusuteel. Nii et see on meie kõigi ühine huvi hoida ühiskond võimalikult avatuna ja kõik toimimas," lausus ta.
Kallas rääkis, et vaktsiinipasside taas kasutusele võtmist ei ole koalitsioon kokku leppinud. "Me tegelikult ei tea, kui raskeks see olukord kujuneb. Hetkel on lootus, et see uus laine ei taba nii raskelt kui eelmised. Lootus on, et neid täiendavaid piiranguid pole vaja kehtestada," rääkis Kallas.
Kallase sõnul annab uuele potentsiaalsele koroonalainele vastu minnes kindlust asjaolu, et selle vastu on kasutamiseks olemas nii vaktsiinid kui ka ravimid ning samuti inimesed, kellel on tekkinud koroona vastu immuunsus.
"Need koroona piirangud on inimeste vaimsele tervisele jätnud väga ränga jälje ja tekitanud väga palju frustratsiooni. Ma kardan, et ulatuslike piirangute kehtestamist ei võta ühiskond vastu nii, et neid reegleid päriselt järgitakse. Aga ikkagi see viirus levib inimeselt inimesele ja ainult inimesed saavad oma käitumisega selle viiruse levikut piirata," lausus Kallas. | Kallas: ühiskond ei võtaks enam ulatuslikke koroonapiiranguid vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Koroonaviiruse levikuga toimetulemisel lähtume eesmärgist hoida ühiskond avatuna ja peame oluliseks avalike teenuste laialdast kättesaadavust," seisab koalitsioonilepingus.
Kallas selgitas ERR-ile, et valitsus üritab ühiskonda hoida võimalikult avatuna ka uue koroonalaine ajal. "Paraku tõesti on nii, et koroonanumbrid on jälle tõusuteel ja ka haiglas on numbrid tõusuteel. Nii et see on meie kõigi ühine huvi hoida ühiskond võimalikult avatuna ja kõik toimimas," lausus ta.
Kallas rääkis, et vaktsiinipasside taas kasutusele võtmist ei ole koalitsioon kokku leppinud. "Me tegelikult ei tea, kui raskeks see olukord kujuneb. Hetkel on lootus, et see uus laine ei taba nii raskelt kui eelmised. Lootus on, et neid täiendavaid piiranguid pole vaja kehtestada," rääkis Kallas.
Kallase sõnul annab uuele potentsiaalsele koroonalainele vastu minnes kindlust asjaolu, et selle vastu on kasutamiseks olemas nii vaktsiinid kui ka ravimid ning samuti inimesed, kellel on tekkinud koroona vastu immuunsus.
"Need koroona piirangud on inimeste vaimsele tervisele jätnud väga ränga jälje ja tekitanud väga palju frustratsiooni. Ma kardan, et ulatuslike piirangute kehtestamist ei võta ühiskond vastu nii, et neid reegleid päriselt järgitakse. Aga ikkagi see viirus levib inimeselt inimesele ja ainult inimesed saavad oma käitumisega selle viiruse levikut piirata," lausus Kallas.
### Response:
Kallas: ühiskond ei võtaks enam ulatuslikke koroonapiiranguid vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kaks nädalat tagasi saatsime kirja, et saavad vaktsiine tellida. Neid on juba tellitud, praegu põhivaktsineerimise aeg ei ole, aga juba on tellida võimalik. Mõned hooldekodud on tellinud, väga suurt tungi veel ei ole," ütles haigekassa kommunikatsioonijuht Evelin Trink.
Trink ei osanud Eestis olemasolevat vaktsiinide kogust öelda, kuid kinnitas, et kõik, kes vaktsiine tahavad, neid ka saavad.
Trinki sõnul hooldekodudes elavaid eakaid kindlast kuupäevast vaktsineerima ei hakata: "Iga hooldekodu otsustab ise, et kas kohe tellivad [vaktsiine], kohe alustavad või millalgi hiljem," selgitas ta.
Muhu Hooldekeskuse juht Aino Rummel ütles, et nemad hakkavad vaktsineerimisega tegelema alles kuu aja pärast. "Pisut segadust ehk on, et sügis tuleb kiiruga ja tuleb ära kaardistada hooldekodude inimesed: mitu doosi nad saanud on, kas nad on põdenud," ütles ta. "Eks me hakkama augustis läbi vaatama, kuidas see olukord on."
Täpsemat infot ootab juhataja ka tõhustusdoosi ajaraami kohta: "Kui varasemalt oli [vaktsineerimine pärast läbipõdemist] 9-12 kuu pärast, siis täna on natukene segane olukord, et kuidas see täpsemalt on. Et meil märtsis oli puhang, kas tõesti teha [tõhustusdoos] kuue kuu möödudes."
Tallinnas asuva Iru Hooldekodu direktor Jaanika Luts ütles samuti, et kohe nad enda eakaid vaktsineerima ei hakka. "Vaktsiini mõju on lühiajaline. Kui me saame sügisperioodil pikendada mõju, siis mis me sellest [vaktsiinist] suvel ära teeme. Arvan, et seda mõtet jagavad ka teised hooldekodud."
Lutsu sõnul alustavad nemad augusti keskel. "Vaktsineerimine 100 protsenti tuleb, aga mitte täna homme. Et inimesed saaksid tunda, et normaalne elu on ka olemas."
"Meil on eelis, meil on enda õed olemas, kui hakkame [vaktsineerima], siis teeme selle väga kiiresti ära," ütles Luts.
Põlva maakonnas asuva Piigaste Südamekodu juhataja Ester Paap alustas nädal aega tagasi hooldekodu eakate vaktsineerimist. "Meie oleme hakanud neid nõusolekulehti lähedasele saatma. Päris palju lehti on tagasi tulnud ja palju on nõus olnud."
Paabi sõnul tuleks praegu vaktsineerimisega tegelema hakata. "Kuna tegelikult koroona tõstab jälle pead, ja sügis on lähenemas, siis augusti teine pool peaks olema see aeg, et hakata [vaktsineerimisega] tegelema." | Hooldekodud enda eakaid tõhustusdoosile ei kiirusta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kaks nädalat tagasi saatsime kirja, et saavad vaktsiine tellida. Neid on juba tellitud, praegu põhivaktsineerimise aeg ei ole, aga juba on tellida võimalik. Mõned hooldekodud on tellinud, väga suurt tungi veel ei ole," ütles haigekassa kommunikatsioonijuht Evelin Trink.
Trink ei osanud Eestis olemasolevat vaktsiinide kogust öelda, kuid kinnitas, et kõik, kes vaktsiine tahavad, neid ka saavad.
Trinki sõnul hooldekodudes elavaid eakaid kindlast kuupäevast vaktsineerima ei hakata: "Iga hooldekodu otsustab ise, et kas kohe tellivad [vaktsiine], kohe alustavad või millalgi hiljem," selgitas ta.
Muhu Hooldekeskuse juht Aino Rummel ütles, et nemad hakkavad vaktsineerimisega tegelema alles kuu aja pärast. "Pisut segadust ehk on, et sügis tuleb kiiruga ja tuleb ära kaardistada hooldekodude inimesed: mitu doosi nad saanud on, kas nad on põdenud," ütles ta. "Eks me hakkama augustis läbi vaatama, kuidas see olukord on."
Täpsemat infot ootab juhataja ka tõhustusdoosi ajaraami kohta: "Kui varasemalt oli [vaktsineerimine pärast läbipõdemist] 9-12 kuu pärast, siis täna on natukene segane olukord, et kuidas see täpsemalt on. Et meil märtsis oli puhang, kas tõesti teha [tõhustusdoos] kuue kuu möödudes."
Tallinnas asuva Iru Hooldekodu direktor Jaanika Luts ütles samuti, et kohe nad enda eakaid vaktsineerima ei hakka. "Vaktsiini mõju on lühiajaline. Kui me saame sügisperioodil pikendada mõju, siis mis me sellest [vaktsiinist] suvel ära teeme. Arvan, et seda mõtet jagavad ka teised hooldekodud."
Lutsu sõnul alustavad nemad augusti keskel. "Vaktsineerimine 100 protsenti tuleb, aga mitte täna homme. Et inimesed saaksid tunda, et normaalne elu on ka olemas."
"Meil on eelis, meil on enda õed olemas, kui hakkame [vaktsineerima], siis teeme selle väga kiiresti ära," ütles Luts.
Põlva maakonnas asuva Piigaste Südamekodu juhataja Ester Paap alustas nädal aega tagasi hooldekodu eakate vaktsineerimist. "Meie oleme hakanud neid nõusolekulehti lähedasele saatma. Päris palju lehti on tagasi tulnud ja palju on nõus olnud."
Paabi sõnul tuleks praegu vaktsineerimisega tegelema hakata. "Kuna tegelikult koroona tõstab jälle pead, ja sügis on lähenemas, siis augusti teine pool peaks olema see aeg, et hakata [vaktsineerimisega] tegelema."
### Response:
Hooldekodud enda eakaid tõhustusdoosile ei kiirusta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui ta valmistub oma viimaseks esinemiseks ülemaailmsel areenil, mõtiskleb Allyson Felix särava karjääri üle, mis on teinud temast kergejõustiku maailmameistrivõistluste ajaloo enim autasustatud sportlase.
Oma 10. välimaailmameistrivõistlustel võistlev 36-aastane Felix võistleb reedel kergejõustiku MM-i avapäeval 4 x 400 m segateatejooksus.
Tal on võimalus täiendada oma MM-ilt saadud medalite arvu, mida tal on kokku 18, millest 13 on kullad.
"Ma arvan, et see saab olema tõeliselt emotsionaalne," ütles Felix USA koondise pressikonverentsil Eugene'i meistrivõistluste eelõhtul. "Ma ei tea täpselt, mida oodata. See on minu jaoks viimane. Ma kavatsen kõik rajale jätta."
Peaaegu kaks aastakümmet on möödas sellest, kui Felix võitis oma esimese suure medali, saavutades 18-aastaselt 2004. aasta Ateena olümpiamängudel 200 m jooksus hõbeda. Sellest ajast alates on ta end tõestanud kui kõigi aegade üks suurimaid kergejõustiklasi.
See on ka tema jaoks esimene kord, kui maailmameistrivõistlused toimuvad kodusel pinnal.
"See on olnud uskumatu teekond," ütles ta. "On olnud palju tõuse ja mõõnasid. Ma armastan seda sporti nii väga. See on murdnud mu südame nii mitmel korral, kuid on olnud ka väga palju rõõmsaid hetki. See saab olema väga eriline. Ma hakkan seda igatsema, kuid ma ei suuda välja mõelda paremat viisi, kuidas erru minna," ütles Felix.
Eelmisel aastal Tokyos toimunud oma viimastel olümpiamängudel võitis Felix naiste 400 m jooksus pronksi ja naiste 4 x 400 m jooksus kulla. Ta on olümpiamängudelt võitnud kokku 11 medalit, sealhulgas seitse kulda, ületades Carl Lewise USA rekordi - 10 medalit.
Felix ei suutnud 400 m jooksus MM-ile kvalifitseeruda, saavutades USA katsetel kuuenda koha. Kuid tal on suurepärane võimalus segateatejooksus, kus USA võistkond on maailmameister ja olümpiapronks.
"Kõige suurem asi, mida saan tuua, on kogemus, kuna olen osalenud igasugustel teatevõistlustel," sõnas Felix. "Olen põnevil, et saan joosta segateadet. See on noor grupp."
Segateatejooks oli esimest korda kavas 2019. aasta Doha MM-il, kus Felix jooksis USA meeskonnas teist etappi, võites kulla maailmarekordilise tulemusega 3.09,34. See andis Felixile 13. kulla, ületades Usain Bolti rekordi, kes on maailmameistrivõistlustelt võitnud 11 kulda.
Doha tähistas ka Felixi esimest maailmameistrivõistlust emana. 2018. aasta lõpus sündis tal tütar Camryn. | Allyson Felix: see saab olema minu viimane tiitlivõistlus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui ta valmistub oma viimaseks esinemiseks ülemaailmsel areenil, mõtiskleb Allyson Felix särava karjääri üle, mis on teinud temast kergejõustiku maailmameistrivõistluste ajaloo enim autasustatud sportlase.
Oma 10. välimaailmameistrivõistlustel võistlev 36-aastane Felix võistleb reedel kergejõustiku MM-i avapäeval 4 x 400 m segateatejooksus.
Tal on võimalus täiendada oma MM-ilt saadud medalite arvu, mida tal on kokku 18, millest 13 on kullad.
"Ma arvan, et see saab olema tõeliselt emotsionaalne," ütles Felix USA koondise pressikonverentsil Eugene'i meistrivõistluste eelõhtul. "Ma ei tea täpselt, mida oodata. See on minu jaoks viimane. Ma kavatsen kõik rajale jätta."
Peaaegu kaks aastakümmet on möödas sellest, kui Felix võitis oma esimese suure medali, saavutades 18-aastaselt 2004. aasta Ateena olümpiamängudel 200 m jooksus hõbeda. Sellest ajast alates on ta end tõestanud kui kõigi aegade üks suurimaid kergejõustiklasi.
See on ka tema jaoks esimene kord, kui maailmameistrivõistlused toimuvad kodusel pinnal.
"See on olnud uskumatu teekond," ütles ta. "On olnud palju tõuse ja mõõnasid. Ma armastan seda sporti nii väga. See on murdnud mu südame nii mitmel korral, kuid on olnud ka väga palju rõõmsaid hetki. See saab olema väga eriline. Ma hakkan seda igatsema, kuid ma ei suuda välja mõelda paremat viisi, kuidas erru minna," ütles Felix.
Eelmisel aastal Tokyos toimunud oma viimastel olümpiamängudel võitis Felix naiste 400 m jooksus pronksi ja naiste 4 x 400 m jooksus kulla. Ta on olümpiamängudelt võitnud kokku 11 medalit, sealhulgas seitse kulda, ületades Carl Lewise USA rekordi - 10 medalit.
Felix ei suutnud 400 m jooksus MM-ile kvalifitseeruda, saavutades USA katsetel kuuenda koha. Kuid tal on suurepärane võimalus segateatejooksus, kus USA võistkond on maailmameister ja olümpiapronks.
"Kõige suurem asi, mida saan tuua, on kogemus, kuna olen osalenud igasugustel teatevõistlustel," sõnas Felix. "Olen põnevil, et saan joosta segateadet. See on noor grupp."
Segateatejooks oli esimest korda kavas 2019. aasta Doha MM-il, kus Felix jooksis USA meeskonnas teist etappi, võites kulla maailmarekordilise tulemusega 3.09,34. See andis Felixile 13. kulla, ületades Usain Bolti rekordi, kes on maailmameistrivõistlustelt võitnud 11 kulda.
Doha tähistas ka Felixi esimest maailmameistrivõistlust emana. 2018. aasta lõpus sündis tal tütar Camryn.
### Response:
Allyson Felix: see saab olema minu viimane tiitlivõistlus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sõda Venemaa ja Ukraina vahel ning Venemaale kehtestatud sanktsioonid on gaasi hinda Euroopas korralikult tõstnud.
ZDF -i tellitud küsitluse järgi usub 44 protsenti sakslastest, et Venemaa ei jätka gaasi tarnimist. Sellegipoolest soovib 70 protsenti kõigist vastajatest jätkata Ukraina toetamist. 22 protsenti leiab, et Ukraina toetamisest tuleks loobuda, kui see langetaks energiahindu.
Kõige suurem toetus Ukrainale on roheliste valijate hulgas (95 protsenti). Ukraina toetamise jätkamist toetavad ka Kristlik-Demokraatliku Liidu (76 protsenti), Sotsiaaldemokraatide (SPD) (83 protsenti) ja Liberaalse Vaba Demokraatliku Partei (69 protsenti) valijad.
Umbes kolmveerand AfD toetajatest soovib aga Ukraina abistamise lõpetamist. 55 protsenti Saksa Vasakpartei valijatest soovib samuti, et riik lõpetaks Ukraina toetamise.
Praegu tahab 35 protsenti sakslastest, et riik suurendaks sõjalist abi Ukrainale. Juuli alguses oli see toetus veel 44 protsenti.
ZDF-i uuring viidi läbi 12.-14. juulil, kus osales 1167 täiskasvanud sakslast. Uuringu veamarginaal on +/– kolm protsendipunkti. | Enamik sakslasi toetab Ukrainat hoolimata kallist gaasist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sõda Venemaa ja Ukraina vahel ning Venemaale kehtestatud sanktsioonid on gaasi hinda Euroopas korralikult tõstnud.
ZDF -i tellitud küsitluse järgi usub 44 protsenti sakslastest, et Venemaa ei jätka gaasi tarnimist. Sellegipoolest soovib 70 protsenti kõigist vastajatest jätkata Ukraina toetamist. 22 protsenti leiab, et Ukraina toetamisest tuleks loobuda, kui see langetaks energiahindu.
Kõige suurem toetus Ukrainale on roheliste valijate hulgas (95 protsenti). Ukraina toetamise jätkamist toetavad ka Kristlik-Demokraatliku Liidu (76 protsenti), Sotsiaaldemokraatide (SPD) (83 protsenti) ja Liberaalse Vaba Demokraatliku Partei (69 protsenti) valijad.
Umbes kolmveerand AfD toetajatest soovib aga Ukraina abistamise lõpetamist. 55 protsenti Saksa Vasakpartei valijatest soovib samuti, et riik lõpetaks Ukraina toetamise.
Praegu tahab 35 protsenti sakslastest, et riik suurendaks sõjalist abi Ukrainale. Juuli alguses oli see toetus veel 44 protsenti.
ZDF-i uuring viidi läbi 12.-14. juulil, kus osales 1167 täiskasvanud sakslast. Uuringu veamarginaal on +/– kolm protsendipunkti.
### Response:
Enamik sakslasi toetab Ukrainat hoolimata kallist gaasist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedeks ennustati rallimarsruudile vihmast ilma, kuid vähemalt hommikupoolikul taevaluugid ei avanenud ning neli esimest katset sõideti kuivades tingimustes.
"Tingimused olid üllatavalt head," ütles Ott Tänak hoolduspausil WRC otseülekandele. "Me ei tea, kuidas vihm võib õhtut mõjutada. Sõltub, kui palju sajab. Praegu tundub üsna pilves!"
Kahtlemata ootas väikest vihmasadu MM-sarja üldliider Kalle Rovanperä (Toyota), kes peab esimesena teel olles teistele rada puhastama. "Oli päris okei hommik, kuigi ootasin vähem puhastamist," sõnas soomlane. "Vahed on aga väikesed, kõik on korras. Tundsin end kohe algusest peale hästi, sain mitmes kohas isegi suruda. Loodame, et õhtupoolikul ei saja liiga palju, sest kui rajal on palju seisvat vett, peame ka seda puhastama."
Vaatamata stardipositsioonile on Rovanperä jaoks reede möödunud hästi, ta kaotab liidrile Elfyn Evansile 18,7 ja teisel kohal olevale Tänakule 6,2 sekundit. "Mõlemad Toyotad on väga tugevad, Kalle on esimesena teel ja on ikka meist kiirem. Neil läheb väga hästi ja praeguses vormis ei saa me neid püüda," tunnistas Tänak.
"Jätkame surumist ja loodetavasti saame veidi tempot parandada," lisas eestlane. "Olen üsna piiri peal sõitnud, autos pole väga mugav olnud! Vahe kõvasti surumise ja teelt välja sõitmise vahel on väga õhuke. On lihtne siin veidi üle piiri sõita ja sellega oma ralli lõpetada. Üritame endast kõike anda, asjad on nagu on, aga töötame ja üritame võimalikult palju parandada."
"Alati on võimalik paremini, aga üldiselt on olnud hea hommik ja saame tunnetusega rahul olla," kinnitas ralli liider Evans. "On aeglasemaid sektsioone, aga see ei tähenda, et saaks endast vähem anda. Sellistel rallidel on raske suurt vahet sisse sõita, aga väga lihtne seda kaotada. Olin hommikul veidi pinges, ei teadnud, mida oodata. Testimisel oli siin täiesti kuiv, vaatame, mis nüüd saab! Pärastlõuna tuleb hommikust üsna erinev. Rajal oli sõidujooni näha, kordusläbimisel võib tee olla üsna rööpas." | Tänak: Toyotad on väga tugevad, olen sõitnud piiri peal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedeks ennustati rallimarsruudile vihmast ilma, kuid vähemalt hommikupoolikul taevaluugid ei avanenud ning neli esimest katset sõideti kuivades tingimustes.
"Tingimused olid üllatavalt head," ütles Ott Tänak hoolduspausil WRC otseülekandele. "Me ei tea, kuidas vihm võib õhtut mõjutada. Sõltub, kui palju sajab. Praegu tundub üsna pilves!"
Kahtlemata ootas väikest vihmasadu MM-sarja üldliider Kalle Rovanperä (Toyota), kes peab esimesena teel olles teistele rada puhastama. "Oli päris okei hommik, kuigi ootasin vähem puhastamist," sõnas soomlane. "Vahed on aga väikesed, kõik on korras. Tundsin end kohe algusest peale hästi, sain mitmes kohas isegi suruda. Loodame, et õhtupoolikul ei saja liiga palju, sest kui rajal on palju seisvat vett, peame ka seda puhastama."
Vaatamata stardipositsioonile on Rovanperä jaoks reede möödunud hästi, ta kaotab liidrile Elfyn Evansile 18,7 ja teisel kohal olevale Tänakule 6,2 sekundit. "Mõlemad Toyotad on väga tugevad, Kalle on esimesena teel ja on ikka meist kiirem. Neil läheb väga hästi ja praeguses vormis ei saa me neid püüda," tunnistas Tänak.
"Jätkame surumist ja loodetavasti saame veidi tempot parandada," lisas eestlane. "Olen üsna piiri peal sõitnud, autos pole väga mugav olnud! Vahe kõvasti surumise ja teelt välja sõitmise vahel on väga õhuke. On lihtne siin veidi üle piiri sõita ja sellega oma ralli lõpetada. Üritame endast kõike anda, asjad on nagu on, aga töötame ja üritame võimalikult palju parandada."
"Alati on võimalik paremini, aga üldiselt on olnud hea hommik ja saame tunnetusega rahul olla," kinnitas ralli liider Evans. "On aeglasemaid sektsioone, aga see ei tähenda, et saaks endast vähem anda. Sellistel rallidel on raske suurt vahet sisse sõita, aga väga lihtne seda kaotada. Olin hommikul veidi pinges, ei teadnud, mida oodata. Testimisel oli siin täiesti kuiv, vaatame, mis nüüd saab! Pärastlõuna tuleb hommikust üsna erinev. Rajal oli sõidujooni näha, kordusläbimisel võib tee olla üsna rööpas."
### Response:
Tänak: Toyotad on väga tugevad, olen sõitnud piiri peal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juuniorid võistlevad esmalt kolmes poolfinaalis, kus on ees ootamas 500 meetrit ujumist 24-26-kraadises vees ehk kalipsod pole lubatud, 12-kilomeetrine sile rattarada ning 3,3-kilomeetrine sile jooksudistants. Grete Maria Savitsch asub laupäeval starti naisjuunioride teises poolfinaalis Eesti aja järgi kell 13.10.
"Poolfinaalvõistlus tuleb minu aegade kõige kõrgema temperatuuri ehk 34 kraadiga. Loodan, et pean sellisele kuumusele vastu," ütles Grete Maria Savitsch võistluse eel. "Peale kevadist haiguselainet olen taastunud ja treeninglaager Võrus oli väga tõhus. Naisi on stardis üle 70 ja konkurents on väga tihe. Pean tegema väga hea ujumise, et paremasse rattapunti pääseda. Jooksutreeningutele olen samuti viimastel kuudel palju rõhku pannud. Loodan teha kõik nii, et ise võistlusega rahule jään ja uue kogemuse võrra rikkamaks saaksin. Hea meel on taas tuttavaid näha ja olla osa suurest triatloniperest."
Gert Martin Savitsch pääseb võistlustulle samuti laupäeval meesjuunioride esimeses poolfinaalis Eesti aja järgi kell 13.30.
"Euroopa karikaetapp Tiszaujvaroses on minu kolmas rahvusvaheline võistlus. Mai lõpus võistlesin Leedus Panevezyse karikaetapil ja seejärel Poolas Olsztynis Euroopa meistrivõistlustel," avaldas Gert Martin Savitsch enne võistlust. "Kahjuks kimbutasid mind ettevalmistusperioodil mitmed haigused ja selle arvelt on hooajaks ettevalmistumine kannatanud. Nüüd olen saanud trenni teha ja seljataha jääb ka klubi treeninglaager Võrus. Tunnen end kõige kindlamalt ujumises, mis on aluseks heale sooritusele. Olen esimest aastat juunioride vanuseklassis ning seepärast ei sea endale väga suuri eesmärke. Starti läheb 90 meest kolmes poolfinaalis. Konkurents on tihe ja üritan anda endast parima."
Igast poolfinaalist pääseb otse edasi üheksa sportlast. Lisaks saavad aegade põhjal pühapäevasele finaalvõistlusele osalema kolm triatleeti aegade põhjal. | Savitschid stardivad Ungaris juunioride Euroopa karikaetapil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juuniorid võistlevad esmalt kolmes poolfinaalis, kus on ees ootamas 500 meetrit ujumist 24-26-kraadises vees ehk kalipsod pole lubatud, 12-kilomeetrine sile rattarada ning 3,3-kilomeetrine sile jooksudistants. Grete Maria Savitsch asub laupäeval starti naisjuunioride teises poolfinaalis Eesti aja järgi kell 13.10.
"Poolfinaalvõistlus tuleb minu aegade kõige kõrgema temperatuuri ehk 34 kraadiga. Loodan, et pean sellisele kuumusele vastu," ütles Grete Maria Savitsch võistluse eel. "Peale kevadist haiguselainet olen taastunud ja treeninglaager Võrus oli väga tõhus. Naisi on stardis üle 70 ja konkurents on väga tihe. Pean tegema väga hea ujumise, et paremasse rattapunti pääseda. Jooksutreeningutele olen samuti viimastel kuudel palju rõhku pannud. Loodan teha kõik nii, et ise võistlusega rahule jään ja uue kogemuse võrra rikkamaks saaksin. Hea meel on taas tuttavaid näha ja olla osa suurest triatloniperest."
Gert Martin Savitsch pääseb võistlustulle samuti laupäeval meesjuunioride esimeses poolfinaalis Eesti aja järgi kell 13.30.
"Euroopa karikaetapp Tiszaujvaroses on minu kolmas rahvusvaheline võistlus. Mai lõpus võistlesin Leedus Panevezyse karikaetapil ja seejärel Poolas Olsztynis Euroopa meistrivõistlustel," avaldas Gert Martin Savitsch enne võistlust. "Kahjuks kimbutasid mind ettevalmistusperioodil mitmed haigused ja selle arvelt on hooajaks ettevalmistumine kannatanud. Nüüd olen saanud trenni teha ja seljataha jääb ka klubi treeninglaager Võrus. Tunnen end kõige kindlamalt ujumises, mis on aluseks heale sooritusele. Olen esimest aastat juunioride vanuseklassis ning seepärast ei sea endale väga suuri eesmärke. Starti läheb 90 meest kolmes poolfinaalis. Konkurents on tihe ja üritan anda endast parima."
Igast poolfinaalist pääseb otse edasi üheksa sportlast. Lisaks saavad aegade põhjal pühapäevasele finaalvõistlusele osalema kolm triatleeti aegade põhjal.
### Response:
Savitschid stardivad Ungaris juunioride Euroopa karikaetapil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Dolls" on Bella Poarchi kolmas singel - esimese ("Build a Bitch") avaldas ta 2021. aasta kevadel.
"Lugu "Dolls" räägib eneseteostusest ja enesekindlusest," lausus Poarch ametlikus avalduses. "See on järg "Build a Bitch" loole. Singel on omamoodi õrn, kuid raevukas, kaunis, kuid hukutav. On tähtis teineteisele toeks olla, kuid samal ajal ei tohi lasta ka endale pähe istuda," iseloomustas ta.
Muusikavideos astuvad üles veel näiteks sellised tuntud muusikud nagu Grimes ja Madison Beer. Video režissöör on Andrew Donoho.
12. augustil avaldab Bella Poarch debüütlühialbumi, mille pealkiri on samuti "Dolls". | Sotsiaalmeediastaar Bella Poarch avaldas uue singli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Dolls" on Bella Poarchi kolmas singel - esimese ("Build a Bitch") avaldas ta 2021. aasta kevadel.
"Lugu "Dolls" räägib eneseteostusest ja enesekindlusest," lausus Poarch ametlikus avalduses. "See on järg "Build a Bitch" loole. Singel on omamoodi õrn, kuid raevukas, kaunis, kuid hukutav. On tähtis teineteisele toeks olla, kuid samal ajal ei tohi lasta ka endale pähe istuda," iseloomustas ta.
Muusikavideos astuvad üles veel näiteks sellised tuntud muusikud nagu Grimes ja Madison Beer. Video režissöör on Andrew Donoho.
12. augustil avaldab Bella Poarch debüütlühialbumi, mille pealkiri on samuti "Dolls".
### Response:
Sotsiaalmeediastaar Bella Poarch avaldas uue singli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koalitsioonilepingute lubadusi võib üldiselt jagada kaheks: isetäituvad ehk eelmises koalitsioonis juba otsustatud asjad, mis on piisavalt värsked, et neid uue lubadusena serveerida, ja need, mis on tegelikult ka uued lubadused ning nõuavad uuelt koalitsioonilt täiendavat pingutust otsuse rakendamiseks.
Koalitsioonilepingu riigikaitse peatükis on kolmandik lubadustest isetäituvad ehk juba alustatud-rahastatud tegevused. Kaitseliidu rahastamise suurendamine on juba varem otsustatud, nagu ka elanikkonnakaitse arendamine ning idapiiri väljaehitamine.
Naiste riigikaitses osalemise suurendamiseks lubab koalitsioon eraldi programmi väljatöötamist, kuigi selline programm on juba kaitseminister Hannes Hanso ajast (2016. aastast) olemas ning vajab ilmselt veidi ülevaatamist nagu iga poliitikadokument. Maakaitse ja kaudtulevõime arendamine on samuti juba otsustatud. Need lubadused on seega rohkem peatükk eelmise koalitsiooni tulemusaruandest. Et seda tulemustetekki üritatakse uue, ilmselt üürikeseks jääva koalitsiooni lubadustevoodi katteks venitada, on poliitiliselt mõistetav. Seda enam, et halvenevas majandusruumis tuleb teinekord üle kinnitada ka mingite kallite algatuste jätkamise kavatsus.
Õnneks sisaldab riigikaitsepeatükk uusi lubadusi ka ning mõni neist on üsna konkreetne ja julge. Näiteks peatüki lõpust leitav lubadus tühistada Valgevene ja Vene kodanike relvaload.
Kriitiline arendus on reservide väljaõppe sageduse suurendamine. See on asi, mis tulevikus kurnab praegusest rohkem ka tsiviilühiskonda, kus reservväelased rahu ajal töötavad ja toimetavad, ning vajab poliitilist mandaati. Reservüksuste väljaõppesageduse suurendamise vajadusele on viidanud ka Eesti välispartnerid. Arvestades, et Eesti väestruktuur pole teab mis suur, siis ei saa me endale lubada luksust avada sõja ajal uusi väljaõppekeskusi. Meil pole nende käitamiseks lihtsalt ressurssi. Võimalikult suur osa reservväest peab olema enne sõda välja koolitatud. Tsiviilühiskond peab selle kasvava koormusega lähiaastatel hakkama saama ja selles pingutuses ei tohi jätta kaitseväge üksi, see peab olema laiapindne.
Väga konkreetne lubadus koalitsioonilepingus on kaitseväe harjutusväljade laiendamisel taluvustasude kehtestamiseks. Osaliselt on seegi juba realiseerunud, sest kaitseministeerium maksab juba praegu vastavat tasu kohalikele omavalitsustele, kelle territooriumil harjutusväljad asuvad. Suurem sidusus kohalike omavalitsustega oli lahkuva kaitseministri Kalle Laaneti üks selgeid suuniseid.
Täpsustamist siiski vajab, kas ja kui suures ulatuses uus koalitsioon plaanib harjutusvälju suurendada. Arendamisel olevad polügoonid on tegelikult ka juba otsustatud ning laiendustööd käimas. Harjutusväljade nappus on üks põhjus, miks kaitseväe juhataja on olnud Eestis kohal viibivate liitlaste arvu suurendamise vastu. See vastuseis võib olla mõistetav, aga see ei pruugi Eesti sõjalisele kaitsele kokkuvõttes kasuks tulla. Selle pudelikaela likvideerimisel on vaja uuelt koalitsioonilt selgemat sõnumit, sest see mõjutab oluliselt Eesti kollektiivkaitsevõimalusi. Riigikaitse peatüki kolmas punkt peab kriitiliseks võimearenduseks õhu- ja ballistilise kaitse võime arendust, aga kohe järgmises, neljandas punktis, öeldakse, et kallimad ja keerukamad võimed arendatakse välja koostöös liitlastega. Seega ei võta uus koalitsioon selget vastutust õhutõrje ja raketikaitse investeeringute osas. Eesti teab selgelt liitlaste võimepuudujääke nendes valdkondades, siin pole vaja midagi enam uurida sisuliselt.
Opositsioonis olles võitles Isamaa mehiselt keskmaa õhutõrje ja raketikaitsevõime algatamise eest, aga koalitsioonileppesse need lubadused jõudnud ei ole. Järelikult ei ole ka riigikaitse Isamaale nii oluline teema kui nad opositsioonis olles väitsid. Praeguses julgeolekuolukorras oleks oodanud konkreetsemaid lubadusi just kriitiliste võimelünkade täitmise osas. Halvemal juhul panustab uus koalitsioon sellisele tulevikule, kus sõda Baltikumis järgmisel viiel aastal ei tule. Julgeolekukeskkonna volatiilsust arvestades on see aga väga ebaturvaline spekulatsioon, seda enam, et ka välisluureameti juht oma ohutajuavaldustes kipub kahtlaselt tihti kasutama sõna "hetkel".
Laanet väärib viimase kolme kümnendi kaitseministrite seas poodiumikohta
Eraldi küsimus uue koalitsiooni moodustamise puhul on, kuidas hinnata kaitseministri väljavahetamist Euroopas toimuva suure sõja tingimustes. Reformierakond pidi valitsuskoalitsiooni moodustamise käigus riigikogu aseesimehe kohalt lahkuma sunnitud Hanno Pevkurile leidma auväärse koha. Asjaolu, et pehme padjana nähti just kaitseministritooli, ei ole (nagu Pevkur isegi on äsja tunnistanud) umbusaldusavaldus kaitseminister Kalle Laanetile. Laanet on eriti oma ametiaja alguses saanud vastu päid ja jalgu selle eest, et ta justkui ei ohja piisavalt oma valitsemisalas toimuvat, ta sai kohe ka umbusaldusavalduskatse osaliseks riigikogus. Hiljuti üritas seda kunagist muljet taaselustada Riho Terras. Ma ei hakka neid süüdistusi siin kordama, mäletame niigi.
Poliitikas üldiselt muljetega ei vaielda, aga Laaneti alluvana ministeeriumis töötades nägin hoopis teistsugust pilti kui avalikkus. Ta ise ei võtnud kaitseministri portfelli sugugi prestiižikohana. Üle tüki aja tuli majja minister, kellel oli selge nägemus Eesti iseseisvast sõjalisest kaitsest ja üks selge prioriteet, mitte kakskümmend, nagu Eesti avaliku sektori juhtidel tavaks, ning kes viis oma lühikese ametiaja jooksul selle prioriteedi ka jõuliselt ellu. See prioriteet oli riigikaitse muutmine laiapindseks, mis tähendas ühelt poolt kaitseväe suuremat sidustamist ühiskonnaga, teisalt aga teiste ministeeriumide riigikaitsetaju suurendamist.
Nii ei oleks ilma Laanetita kindlasti teoks saanud laiapindsuse vaimu kandev kaitseministeeriumi ja siseministeeriumi valitsemisala laevastike ühendamise projekt. See oli tema initsiatiiv ja mäletan, et asekantslerina pedaalisin minagi alguses sellele plaanile vastu. See tundus nii surnud ja võimatu projektina, kõik olid sellest "surnuks analüüsitud" mõttest juba ette väsinud, iga katse reformi ellu viia suri ametnike vastuseisu ja muutustehirmu kätte. Tundub pealtnäha loogilise ja ainuvõimaliku lahendusena Eesti-sugusele väikeriigile, aga Kalle Laanet tegi ametnike vastuseisu arvestades siin korraliku vägitöö.
Laanet suutis ära rääkida ka oma kunagise ametivenna Kristian Jaani, kellele tuleb ka kindlasti tagantjärele au avaldada julguse eest oma valitsemisala sees olevat vastuseisu laevastike ühendamise projektile eirata. Üldiselt oli Keskerakond aga riigikaitseküsimustes võimetu mingeid seisukohti kujundama, sest neil polnud lihtsalt ühtki riigikaitseeksperti ja ilmselt ei peetud seda ka piisavalt oluliseks eluvaldkonnaks.
Laanet läks kaitseministeeriumi audiitorist mööda ja organiseeris välise objektiivse auditi, et veenduda, milliseid kaitseväe vahendeid saaks täiendavalt anda tsiviilühiskonna kätesse. Tema ametiajal sõlmiti ka sisuline koostööleping kahe seni peamiselt konkureerinud jõuministeeriumi - siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi - vahel. Ka see areng leidis vastuseisu ministeeriumist, muu hulgas mu enda poolt. Silostumise kultuur oli lihtsalt nii levinud ja selle kultuuri süsteemse võitlusega paistis Laanet oma valitsuses selgelt silma.
Kui oli vaja poliitilist järelevalvet teha valitsemisala asutuste üle, siis Laanet reeglina ei kõhelnud. Hiljuti ajakirjanduses ilmunud lugu selle kohta, kuidas minister murrab piike Kaitseliidu ülemaga, on üks selle tõendustest. Laanet jõudis üsna jõuliselt ja tulemuslikult suunistada ka välisluureametit.
Laaneti initsiatiivikuse mõju ei piirdunud ainult Eestiga. Eesti oli esimene, kes saatis Leetu ja Poola appi oma sõjalise missiooni Valgevene hübriidrünnakutele vastuseks. Eesti oli ka esimene, kes abistas Ukrainat relvastusega enne suure sõja puhkemist. Viimase osas mul andmed puuduvad, milline oli konkreetselt Laaneti roll, aga Valgevene hübriidrünnaku pärast pidas kaitseminister lahinguid ka valitsuses, et valitsuse olukorra- ja ohutaju adekvaatsemaks timmida.
Nii objektiivsete tulemuste (kaitse-eelarve kasv ja Eesti riigikaitse regionaalse nähtavuse järsk tõus) kui subjektiivselt oma ametnikukogemuse pealt julgen väita, et Laanet väärib viimase kolme kümnendi kaitseministrite seas poodiumikohta. Kalle Laaneti kirstunaelaks sai paradoksaalsel kombel see, mida meie ametnikena pidasime alguses tema tugevuseks: avaliku mulje kujundamise oskus.
Avalikkuses oli näha lisaks kohmetunud kaitseministrile ka hoopis teist - isepäist - kaitseminister Laanetit, kes avaldas muu hulgas toetust Ukraina kohal lääne jõustatud lennukeelutsooni kehtestamisele olukorras, kus peaminister oli valinud alalhoidlikuma liini. Või siis toetas ta keskmaa õhutõrje soetamist olukorras, kus ülejäänud Reformierakond pidas selle võime arendamise nõudmist Keskerakonna olupoliitiliseks kapriisiks. Keskmaa õhutõrje osas vedas Keskerakond Reformierakonnaga väigikaigast mõistagi kitsalt erakonnapoliitilistel kaalutlustel.
Läbipaistvuse huvides mainin, et endise kaitseministeeriumi ametnikuna nõustasin (tasuta) ka ise seda vägikaikavedu lootuses, et Keskerakonna kihk Reformierakonnale nende trumpteemas ninanipsu anda toob kaasa konkreetse otsuse selle kaitseväe juhatajagi poolt varem kriitiliseks peetud võimearenduse osas. Konkreetsuseni pole siin aga seni jõutud. Lätiga allkirjastati küll heade kavatsuste protokoll tulevaseks võimalikuks ühishankeks, aga hankeotsust ei ole ning rahaeraldist samuti mitte.
Erakonnapoliitikas tuleb igasugu veidraid käiguvahetusi ette, poliitikas nii asjad käivadki, siin pole kokkuvõttes millegi üle väga haliseda. Reformierakond on erakond nagu iga teine ja erakonnapoliitiline hierarhia loeb ilmselt ka sellises pingestunud keskkonnas ühe partei jaoks rohkem kui kriisiaegne stabiilsus ja ametisoleva kaitseministri sissetöötatud suhted NATO-s ja teiste välispartneritega. Kalle Laanet oli vastu ootusi ja avalikku kuvandit erakordselt toimekas kaitseminister ning oleks vabalt võinud ametis jätkata. Laaneti väljavahetamine on Reformierakonnalt üsna seatemp. | Meelis Oidsalu: Laaneti väljavahetamine on Reformierakonnalt seatemp | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koalitsioonilepingute lubadusi võib üldiselt jagada kaheks: isetäituvad ehk eelmises koalitsioonis juba otsustatud asjad, mis on piisavalt värsked, et neid uue lubadusena serveerida, ja need, mis on tegelikult ka uued lubadused ning nõuavad uuelt koalitsioonilt täiendavat pingutust otsuse rakendamiseks.
Koalitsioonilepingu riigikaitse peatükis on kolmandik lubadustest isetäituvad ehk juba alustatud-rahastatud tegevused. Kaitseliidu rahastamise suurendamine on juba varem otsustatud, nagu ka elanikkonnakaitse arendamine ning idapiiri väljaehitamine.
Naiste riigikaitses osalemise suurendamiseks lubab koalitsioon eraldi programmi väljatöötamist, kuigi selline programm on juba kaitseminister Hannes Hanso ajast (2016. aastast) olemas ning vajab ilmselt veidi ülevaatamist nagu iga poliitikadokument. Maakaitse ja kaudtulevõime arendamine on samuti juba otsustatud. Need lubadused on seega rohkem peatükk eelmise koalitsiooni tulemusaruandest. Et seda tulemustetekki üritatakse uue, ilmselt üürikeseks jääva koalitsiooni lubadustevoodi katteks venitada, on poliitiliselt mõistetav. Seda enam, et halvenevas majandusruumis tuleb teinekord üle kinnitada ka mingite kallite algatuste jätkamise kavatsus.
Õnneks sisaldab riigikaitsepeatükk uusi lubadusi ka ning mõni neist on üsna konkreetne ja julge. Näiteks peatüki lõpust leitav lubadus tühistada Valgevene ja Vene kodanike relvaload.
Kriitiline arendus on reservide väljaõppe sageduse suurendamine. See on asi, mis tulevikus kurnab praegusest rohkem ka tsiviilühiskonda, kus reservväelased rahu ajal töötavad ja toimetavad, ning vajab poliitilist mandaati. Reservüksuste väljaõppesageduse suurendamise vajadusele on viidanud ka Eesti välispartnerid. Arvestades, et Eesti väestruktuur pole teab mis suur, siis ei saa me endale lubada luksust avada sõja ajal uusi väljaõppekeskusi. Meil pole nende käitamiseks lihtsalt ressurssi. Võimalikult suur osa reservväest peab olema enne sõda välja koolitatud. Tsiviilühiskond peab selle kasvava koormusega lähiaastatel hakkama saama ja selles pingutuses ei tohi jätta kaitseväge üksi, see peab olema laiapindne.
Väga konkreetne lubadus koalitsioonilepingus on kaitseväe harjutusväljade laiendamisel taluvustasude kehtestamiseks. Osaliselt on seegi juba realiseerunud, sest kaitseministeerium maksab juba praegu vastavat tasu kohalikele omavalitsustele, kelle territooriumil harjutusväljad asuvad. Suurem sidusus kohalike omavalitsustega oli lahkuva kaitseministri Kalle Laaneti üks selgeid suuniseid.
Täpsustamist siiski vajab, kas ja kui suures ulatuses uus koalitsioon plaanib harjutusvälju suurendada. Arendamisel olevad polügoonid on tegelikult ka juba otsustatud ning laiendustööd käimas. Harjutusväljade nappus on üks põhjus, miks kaitseväe juhataja on olnud Eestis kohal viibivate liitlaste arvu suurendamise vastu. See vastuseis võib olla mõistetav, aga see ei pruugi Eesti sõjalisele kaitsele kokkuvõttes kasuks tulla. Selle pudelikaela likvideerimisel on vaja uuelt koalitsioonilt selgemat sõnumit, sest see mõjutab oluliselt Eesti kollektiivkaitsevõimalusi. Riigikaitse peatüki kolmas punkt peab kriitiliseks võimearenduseks õhu- ja ballistilise kaitse võime arendust, aga kohe järgmises, neljandas punktis, öeldakse, et kallimad ja keerukamad võimed arendatakse välja koostöös liitlastega. Seega ei võta uus koalitsioon selget vastutust õhutõrje ja raketikaitse investeeringute osas. Eesti teab selgelt liitlaste võimepuudujääke nendes valdkondades, siin pole vaja midagi enam uurida sisuliselt.
Opositsioonis olles võitles Isamaa mehiselt keskmaa õhutõrje ja raketikaitsevõime algatamise eest, aga koalitsioonileppesse need lubadused jõudnud ei ole. Järelikult ei ole ka riigikaitse Isamaale nii oluline teema kui nad opositsioonis olles väitsid. Praeguses julgeolekuolukorras oleks oodanud konkreetsemaid lubadusi just kriitiliste võimelünkade täitmise osas. Halvemal juhul panustab uus koalitsioon sellisele tulevikule, kus sõda Baltikumis järgmisel viiel aastal ei tule. Julgeolekukeskkonna volatiilsust arvestades on see aga väga ebaturvaline spekulatsioon, seda enam, et ka välisluureameti juht oma ohutajuavaldustes kipub kahtlaselt tihti kasutama sõna "hetkel".
Laanet väärib viimase kolme kümnendi kaitseministrite seas poodiumikohta
Eraldi küsimus uue koalitsiooni moodustamise puhul on, kuidas hinnata kaitseministri väljavahetamist Euroopas toimuva suure sõja tingimustes. Reformierakond pidi valitsuskoalitsiooni moodustamise käigus riigikogu aseesimehe kohalt lahkuma sunnitud Hanno Pevkurile leidma auväärse koha. Asjaolu, et pehme padjana nähti just kaitseministritooli, ei ole (nagu Pevkur isegi on äsja tunnistanud) umbusaldusavaldus kaitseminister Kalle Laanetile. Laanet on eriti oma ametiaja alguses saanud vastu päid ja jalgu selle eest, et ta justkui ei ohja piisavalt oma valitsemisalas toimuvat, ta sai kohe ka umbusaldusavalduskatse osaliseks riigikogus. Hiljuti üritas seda kunagist muljet taaselustada Riho Terras. Ma ei hakka neid süüdistusi siin kordama, mäletame niigi.
Poliitikas üldiselt muljetega ei vaielda, aga Laaneti alluvana ministeeriumis töötades nägin hoopis teistsugust pilti kui avalikkus. Ta ise ei võtnud kaitseministri portfelli sugugi prestiižikohana. Üle tüki aja tuli majja minister, kellel oli selge nägemus Eesti iseseisvast sõjalisest kaitsest ja üks selge prioriteet, mitte kakskümmend, nagu Eesti avaliku sektori juhtidel tavaks, ning kes viis oma lühikese ametiaja jooksul selle prioriteedi ka jõuliselt ellu. See prioriteet oli riigikaitse muutmine laiapindseks, mis tähendas ühelt poolt kaitseväe suuremat sidustamist ühiskonnaga, teisalt aga teiste ministeeriumide riigikaitsetaju suurendamist.
Nii ei oleks ilma Laanetita kindlasti teoks saanud laiapindsuse vaimu kandev kaitseministeeriumi ja siseministeeriumi valitsemisala laevastike ühendamise projekt. See oli tema initsiatiiv ja mäletan, et asekantslerina pedaalisin minagi alguses sellele plaanile vastu. See tundus nii surnud ja võimatu projektina, kõik olid sellest "surnuks analüüsitud" mõttest juba ette väsinud, iga katse reformi ellu viia suri ametnike vastuseisu ja muutustehirmu kätte. Tundub pealtnäha loogilise ja ainuvõimaliku lahendusena Eesti-sugusele väikeriigile, aga Kalle Laanet tegi ametnike vastuseisu arvestades siin korraliku vägitöö.
Laanet suutis ära rääkida ka oma kunagise ametivenna Kristian Jaani, kellele tuleb ka kindlasti tagantjärele au avaldada julguse eest oma valitsemisala sees olevat vastuseisu laevastike ühendamise projektile eirata. Üldiselt oli Keskerakond aga riigikaitseküsimustes võimetu mingeid seisukohti kujundama, sest neil polnud lihtsalt ühtki riigikaitseeksperti ja ilmselt ei peetud seda ka piisavalt oluliseks eluvaldkonnaks.
Laanet läks kaitseministeeriumi audiitorist mööda ja organiseeris välise objektiivse auditi, et veenduda, milliseid kaitseväe vahendeid saaks täiendavalt anda tsiviilühiskonna kätesse. Tema ametiajal sõlmiti ka sisuline koostööleping kahe seni peamiselt konkureerinud jõuministeeriumi - siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi - vahel. Ka see areng leidis vastuseisu ministeeriumist, muu hulgas mu enda poolt. Silostumise kultuur oli lihtsalt nii levinud ja selle kultuuri süsteemse võitlusega paistis Laanet oma valitsuses selgelt silma.
Kui oli vaja poliitilist järelevalvet teha valitsemisala asutuste üle, siis Laanet reeglina ei kõhelnud. Hiljuti ajakirjanduses ilmunud lugu selle kohta, kuidas minister murrab piike Kaitseliidu ülemaga, on üks selle tõendustest. Laanet jõudis üsna jõuliselt ja tulemuslikult suunistada ka välisluureametit.
Laaneti initsiatiivikuse mõju ei piirdunud ainult Eestiga. Eesti oli esimene, kes saatis Leetu ja Poola appi oma sõjalise missiooni Valgevene hübriidrünnakutele vastuseks. Eesti oli ka esimene, kes abistas Ukrainat relvastusega enne suure sõja puhkemist. Viimase osas mul andmed puuduvad, milline oli konkreetselt Laaneti roll, aga Valgevene hübriidrünnaku pärast pidas kaitseminister lahinguid ka valitsuses, et valitsuse olukorra- ja ohutaju adekvaatsemaks timmida.
Nii objektiivsete tulemuste (kaitse-eelarve kasv ja Eesti riigikaitse regionaalse nähtavuse järsk tõus) kui subjektiivselt oma ametnikukogemuse pealt julgen väita, et Laanet väärib viimase kolme kümnendi kaitseministrite seas poodiumikohta. Kalle Laaneti kirstunaelaks sai paradoksaalsel kombel see, mida meie ametnikena pidasime alguses tema tugevuseks: avaliku mulje kujundamise oskus.
Avalikkuses oli näha lisaks kohmetunud kaitseministrile ka hoopis teist - isepäist - kaitseminister Laanetit, kes avaldas muu hulgas toetust Ukraina kohal lääne jõustatud lennukeelutsooni kehtestamisele olukorras, kus peaminister oli valinud alalhoidlikuma liini. Või siis toetas ta keskmaa õhutõrje soetamist olukorras, kus ülejäänud Reformierakond pidas selle võime arendamise nõudmist Keskerakonna olupoliitiliseks kapriisiks. Keskmaa õhutõrje osas vedas Keskerakond Reformierakonnaga väigikaigast mõistagi kitsalt erakonnapoliitilistel kaalutlustel.
Läbipaistvuse huvides mainin, et endise kaitseministeeriumi ametnikuna nõustasin (tasuta) ka ise seda vägikaikavedu lootuses, et Keskerakonna kihk Reformierakonnale nende trumpteemas ninanipsu anda toob kaasa konkreetse otsuse selle kaitseväe juhatajagi poolt varem kriitiliseks peetud võimearenduse osas. Konkreetsuseni pole siin aga seni jõutud. Lätiga allkirjastati küll heade kavatsuste protokoll tulevaseks võimalikuks ühishankeks, aga hankeotsust ei ole ning rahaeraldist samuti mitte.
Erakonnapoliitikas tuleb igasugu veidraid käiguvahetusi ette, poliitikas nii asjad käivadki, siin pole kokkuvõttes millegi üle väga haliseda. Reformierakond on erakond nagu iga teine ja erakonnapoliitiline hierarhia loeb ilmselt ka sellises pingestunud keskkonnas ühe partei jaoks rohkem kui kriisiaegne stabiilsus ja ametisoleva kaitseministri sissetöötatud suhted NATO-s ja teiste välispartneritega. Kalle Laanet oli vastu ootusi ja avalikku kuvandit erakordselt toimekas kaitseminister ning oleks vabalt võinud ametis jätkata. Laaneti väljavahetamine on Reformierakonnalt üsna seatemp.
### Response:
Meelis Oidsalu: Laaneti väljavahetamine on Reformierakonnalt seatemp |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Nii ma lubasin, et kui mind määratakse ministri ametisse, see saab rohelise tule, siis ma olen valmis ka üheselt ja selgelt olema ka nende erakonna liige, et ka valijatel ja kõigil teistel valitsuse liikmetel oleks selge arusaam," ütles Kallas ERR-ile.
Kallas kandideeris sotsiaaldemokraatide esinumbrina saartel ja Läänemaal 2019. aasta riigikogu valimistel.
"Ma olen olnud nendega seotud väga pikalt. Maailmavaateliselt, nii nagu alati, mingites asjades kattub see 100 protsenti, mingites asjades vähem, aga suures pildis on see selline maailmavaade, mida mina hindan," ütles Kallas.
Kallas märkis, et esitab avalduse erakonnaga liitumiseks pärast esmaspäeval riigikogu ees ametivande andmist.
Uus Saaremaa vallavanem selgub suve lõpus
Kallas rääkis, et uus Saaremaa vallavanem valitakse tõenäoliselt korralisel volikogul augusti lõpus.
"Me teeme kõike järjest. Kui esmaspäeval ministrid saavad kinnitatud, siis me hakkame selle protsessiga kiiresti pihta," ütles ta.
"Esmaspäevast võtab kohusetäitjana üle Mikk Tuisk või tema asendajana Liis Lepik, nii nagu meil on volikogu poolt paika pandud ja peale seda vaatame, millal uus vallavanema kandidaat, kelleks praegu on Mikk Tuisk või Kristiina Maripuu oma asjad nii sätitud saavad, et saame minna volikokku ja kinnitada uue vallavalitsuse," rääkis Kallas. | Madis Kallas liitub Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Nii ma lubasin, et kui mind määratakse ministri ametisse, see saab rohelise tule, siis ma olen valmis ka üheselt ja selgelt olema ka nende erakonna liige, et ka valijatel ja kõigil teistel valitsuse liikmetel oleks selge arusaam," ütles Kallas ERR-ile.
Kallas kandideeris sotsiaaldemokraatide esinumbrina saartel ja Läänemaal 2019. aasta riigikogu valimistel.
"Ma olen olnud nendega seotud väga pikalt. Maailmavaateliselt, nii nagu alati, mingites asjades kattub see 100 protsenti, mingites asjades vähem, aga suures pildis on see selline maailmavaade, mida mina hindan," ütles Kallas.
Kallas märkis, et esitab avalduse erakonnaga liitumiseks pärast esmaspäeval riigikogu ees ametivande andmist.
Uus Saaremaa vallavanem selgub suve lõpus
Kallas rääkis, et uus Saaremaa vallavanem valitakse tõenäoliselt korralisel volikogul augusti lõpus.
"Me teeme kõike järjest. Kui esmaspäeval ministrid saavad kinnitatud, siis me hakkame selle protsessiga kiiresti pihta," ütles ta.
"Esmaspäevast võtab kohusetäitjana üle Mikk Tuisk või tema asendajana Liis Lepik, nii nagu meil on volikogu poolt paika pandud ja peale seda vaatame, millal uus vallavanema kandidaat, kelleks praegu on Mikk Tuisk või Kristiina Maripuu oma asjad nii sätitud saavad, et saame minna volikokku ja kinnitada uue vallavalitsuse," rääkis Kallas.
### Response:
Madis Kallas liitub Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuidas teile koalitsioonileping tundub, kas alustame positiivsest, EKRE-le meelepärastest punktidest?
No lastetoetuste sissesaamine on kindlasti hea uudis. Meie peame seda ikkagi demograafiliseks meetmeks ja peame aru andma, et kui Eestis eestlasi enam ei ole, eestlase ei sünni ja neid enam ei ole, siis kõik muud tegevused on pikas plaanis mõttetud. See on kindlasti hea, et see seal sees on.
Aga kui rääkida murekohtadest, siis mul on kolm väga tõsist kriitikat. Esimene on see, et mingit tegelikku elektrituru reformi ei ole. Vastupidi, jätkuvalt kuulutatakse, et aastaks 2030 me saame kogu oma elektri päikesest ja tuulest, mis on täiesti absurdne eesmärk ja ei ole teostatav. See saab tähendada ainult seda, et elekter läheb kallimaks.
See, mida nad nimetavad elektriturureformiks, oleks olnud valitsuse või lausa ainult rahandusministri otsusega tehtav juba eelmisel sügisel, et anda Eesti Energiale korraldus teha fikseeritud hinnaga sooduspakett. Selle asja nimi ei ole reform. Nii või naa, sellest ei piisa - elektri ja energiakriis tegelikult on palju suurem ja palju rängem. Eriti mis puudutab gaasi, siis ma arvan, et meil seisavad ikka ees väga rasked ajad.
Teine väga suur murekoht on ikkagi riigikaitse. Riigikaitse osas ei ole mitte midagi muud kirjutatud kui seda, mida on juba alates aasta algusest või Ukraina sõjast räägitud. Aga meil tegelikult ei ole ühtegi sisulist valitsuse dokumenti, valitsuse otsust, mis neid välja hõigatud eesmärke kuidagi kataks. Meil tegelikult ei ole õhutõrje [soetamise] otsust, meil ei ole neid relvi asendatud, mis me Ukrainale ära andsime ja kui me küsime kaitseministeeriumist, et millal me saame selle laskemoona ja need relva tasemele, siis räägitakse väga pikkadest tähtaegadest.
Nii et kogu riigikaitse pool on jätkuvalt ainult loosungid ja propaganda, see on tegelikult tegemata. Tänase päeva seisuga on Eesti kehvemini kaitstud kui jaanuarikuus, sest me oleme ära andnud relvi ja laskemoona, me oleme lahti lasknud kõrgemaid ohvitsere, küll koroona tõttu, küll selle tõttu, et neile pole ametit pakkuda. Nii et Eesti riigikaitse seis on äärmiselt hapu.
Ja [NATO tippkohtumiselt] Madridist me ei saanud mitte midagi. Madridis kinnitati üle lihtsalt seda, et te olete meie sõbrad, kallid baltid. See on ikkagi väga murettekitav koht.
Ja kolmas asi, mis mulle teeb seal väga muret, on kogu see multi-kulti osa, mis on pandud sisse. Ilmselt on seal selgelt näha sotside ja Reformierakonna ideoloogilist krampi - ikka mitmekesisusest ja teiste rahvaste ja keelte ja kultuuride edendamisest Eestis. Eesti riigi eesmärk ei ole see, Eesti riigi eesmärk on ikkagi eestlust edendada.
Mõtlete seda ukrainlaste osa seal?
Mitte ainult, seal oli ju mitu erinevat lubadust sellest, kuidas me Eestis hakkame mitmekesisust edendama. See on väga selgelt ideoloogiliselt laetud.
Räägime ministritest ka. Kuidas tundub, paljudega olete kokku puutunud?
No ma arvan, et Eesti rahvast on kollektiivselt karistatud uue majandusministriga (SDE liige Riina Sikkut - toim.), see on ikkagi päris õudne õnnetus. Ja see ei ole kogemata nii juhtunud. Ma loen siit väga selgelt välja, et Reformierakond käitub siin ju põhimõtteliselt nagu must lesk, kes pärast paaritumist sööb oma paarilise ära. Sotsiaaldemokraatidele on sokutatud kõige keerulisem ministrikoht ja sotsiaaldemokraadid oma suures tarkuses on pannud sinna ühe oma nõrgematest inimestest üldse.
Kas te mõtlete, et ükskõik kes oleks majandusminister, siis tõenäoliselt peaks ta talvel tagasi astuma?
Ei ole niimoodi! Kui on selge poliitiline tahe ja on ka administratiivne võimekus, siis on võimalik Eestis ikkagi kõiki neid kriise oluliselt leevendada. Oleks juba praegu olnud võimalik, aga seda tahet ei ole olnud, seda administratiivset võimekust ka ei ole olnud ja ei ole ka olnud seda poliitilist kokkulepet erinevate osapoolte vahel.
On ju täiesti selge, et Riina Sikkutist tehakse see piksevarras, kes saab enda kraesse kõik selle, mis halvasti läheb eeloleval talvel. Täpselt samamoodi on sotsiaaldemokraatidele sokutatud metsa-teema ehk keskkonnaminister. Sest ükskõik mis pidi sa seda asja lahendad, siis vähemalt pool ühiskonnast on sinu peale vihane ikka. Nii et seal on Reformierakond minu meelest väga alatult oma koalitsioonipartnerile juba miinid jala alla pannud.
Ja Isamaa ministrid, kuidas need paistavad?
Isamaa ministrite puhul minu meelest lihtsalt karjub näkku see, et Isamaa ei saa oma fraktsioonist inimesi valitsusse viia, sellepärast et siis tulevad fraktsiooni kas välja visatud või välja astunud inimesed, kes on erakonna sisekonfliktis jäänud kaotajate poolele. See on põhjus, miks nad on sellised, nagu nad on.
Aga iseenesest inimesed nagu EKRE ja teie enda poolt nii tuliselt kaitstud pensionireformi arhitekt (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri kandidaat Kristjan Järvan - toim.) või siis ka (justiitsministri kandidaat - toim.) Lea Danilson-Järg, kes on tegelenud rahvastikuteemadega, on ju puhtalt teie inimesed?
Maailmavaateliselt mul neile etteheiteid muidugi ei ole. Isamaa üleüldse on ju meile maailmavaateliselt kõige lähemal olev partei.
Nii et nüüd on küsimus selles, et arvestades seda, et nii uuel justiitsministril kui uuel ettevõtlusministril puudub tegelik poliitiline kogemus ja ma ei räägi lihtsalt ministri kogemusest - neid inimesi on niikuinii vähe - aga ma räägin sellest, et neil puudub ka parlamendi kogemus sellest, mismoodi seda vorsti siin tehakse. Ja neil puudub ka administratiivne kogemus, see tähendab teadmine, kuidas valitsuses asju aetakse, kuidas ministeeriumites elu käib - ma arvan, et seal on väga suur risk, et nad tegelikult ei saa oma ametiga hakkama.
Ja seda riski võimendab veel see, et nende ametiaeg on lühike. Nad ongi tulnud poliitikast väljast ja nad võivad tagasi minna oma varasema ameti juurde ja neil ei juhtu midagi, kui välja ei tule. | Helme: majandusminister Sikkut on karistus Eesti rahvale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuidas teile koalitsioonileping tundub, kas alustame positiivsest, EKRE-le meelepärastest punktidest?
No lastetoetuste sissesaamine on kindlasti hea uudis. Meie peame seda ikkagi demograafiliseks meetmeks ja peame aru andma, et kui Eestis eestlasi enam ei ole, eestlase ei sünni ja neid enam ei ole, siis kõik muud tegevused on pikas plaanis mõttetud. See on kindlasti hea, et see seal sees on.
Aga kui rääkida murekohtadest, siis mul on kolm väga tõsist kriitikat. Esimene on see, et mingit tegelikku elektrituru reformi ei ole. Vastupidi, jätkuvalt kuulutatakse, et aastaks 2030 me saame kogu oma elektri päikesest ja tuulest, mis on täiesti absurdne eesmärk ja ei ole teostatav. See saab tähendada ainult seda, et elekter läheb kallimaks.
See, mida nad nimetavad elektriturureformiks, oleks olnud valitsuse või lausa ainult rahandusministri otsusega tehtav juba eelmisel sügisel, et anda Eesti Energiale korraldus teha fikseeritud hinnaga sooduspakett. Selle asja nimi ei ole reform. Nii või naa, sellest ei piisa - elektri ja energiakriis tegelikult on palju suurem ja palju rängem. Eriti mis puudutab gaasi, siis ma arvan, et meil seisavad ikka ees väga rasked ajad.
Teine väga suur murekoht on ikkagi riigikaitse. Riigikaitse osas ei ole mitte midagi muud kirjutatud kui seda, mida on juba alates aasta algusest või Ukraina sõjast räägitud. Aga meil tegelikult ei ole ühtegi sisulist valitsuse dokumenti, valitsuse otsust, mis neid välja hõigatud eesmärke kuidagi kataks. Meil tegelikult ei ole õhutõrje [soetamise] otsust, meil ei ole neid relvi asendatud, mis me Ukrainale ära andsime ja kui me küsime kaitseministeeriumist, et millal me saame selle laskemoona ja need relva tasemele, siis räägitakse väga pikkadest tähtaegadest.
Nii et kogu riigikaitse pool on jätkuvalt ainult loosungid ja propaganda, see on tegelikult tegemata. Tänase päeva seisuga on Eesti kehvemini kaitstud kui jaanuarikuus, sest me oleme ära andnud relvi ja laskemoona, me oleme lahti lasknud kõrgemaid ohvitsere, küll koroona tõttu, küll selle tõttu, et neile pole ametit pakkuda. Nii et Eesti riigikaitse seis on äärmiselt hapu.
Ja [NATO tippkohtumiselt] Madridist me ei saanud mitte midagi. Madridis kinnitati üle lihtsalt seda, et te olete meie sõbrad, kallid baltid. See on ikkagi väga murettekitav koht.
Ja kolmas asi, mis mulle teeb seal väga muret, on kogu see multi-kulti osa, mis on pandud sisse. Ilmselt on seal selgelt näha sotside ja Reformierakonna ideoloogilist krampi - ikka mitmekesisusest ja teiste rahvaste ja keelte ja kultuuride edendamisest Eestis. Eesti riigi eesmärk ei ole see, Eesti riigi eesmärk on ikkagi eestlust edendada.
Mõtlete seda ukrainlaste osa seal?
Mitte ainult, seal oli ju mitu erinevat lubadust sellest, kuidas me Eestis hakkame mitmekesisust edendama. See on väga selgelt ideoloogiliselt laetud.
Räägime ministritest ka. Kuidas tundub, paljudega olete kokku puutunud?
No ma arvan, et Eesti rahvast on kollektiivselt karistatud uue majandusministriga (SDE liige Riina Sikkut - toim.), see on ikkagi päris õudne õnnetus. Ja see ei ole kogemata nii juhtunud. Ma loen siit väga selgelt välja, et Reformierakond käitub siin ju põhimõtteliselt nagu must lesk, kes pärast paaritumist sööb oma paarilise ära. Sotsiaaldemokraatidele on sokutatud kõige keerulisem ministrikoht ja sotsiaaldemokraadid oma suures tarkuses on pannud sinna ühe oma nõrgematest inimestest üldse.
Kas te mõtlete, et ükskõik kes oleks majandusminister, siis tõenäoliselt peaks ta talvel tagasi astuma?
Ei ole niimoodi! Kui on selge poliitiline tahe ja on ka administratiivne võimekus, siis on võimalik Eestis ikkagi kõiki neid kriise oluliselt leevendada. Oleks juba praegu olnud võimalik, aga seda tahet ei ole olnud, seda administratiivset võimekust ka ei ole olnud ja ei ole ka olnud seda poliitilist kokkulepet erinevate osapoolte vahel.
On ju täiesti selge, et Riina Sikkutist tehakse see piksevarras, kes saab enda kraesse kõik selle, mis halvasti läheb eeloleval talvel. Täpselt samamoodi on sotsiaaldemokraatidele sokutatud metsa-teema ehk keskkonnaminister. Sest ükskõik mis pidi sa seda asja lahendad, siis vähemalt pool ühiskonnast on sinu peale vihane ikka. Nii et seal on Reformierakond minu meelest väga alatult oma koalitsioonipartnerile juba miinid jala alla pannud.
Ja Isamaa ministrid, kuidas need paistavad?
Isamaa ministrite puhul minu meelest lihtsalt karjub näkku see, et Isamaa ei saa oma fraktsioonist inimesi valitsusse viia, sellepärast et siis tulevad fraktsiooni kas välja visatud või välja astunud inimesed, kes on erakonna sisekonfliktis jäänud kaotajate poolele. See on põhjus, miks nad on sellised, nagu nad on.
Aga iseenesest inimesed nagu EKRE ja teie enda poolt nii tuliselt kaitstud pensionireformi arhitekt (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri kandidaat Kristjan Järvan - toim.) või siis ka (justiitsministri kandidaat - toim.) Lea Danilson-Järg, kes on tegelenud rahvastikuteemadega, on ju puhtalt teie inimesed?
Maailmavaateliselt mul neile etteheiteid muidugi ei ole. Isamaa üleüldse on ju meile maailmavaateliselt kõige lähemal olev partei.
Nii et nüüd on küsimus selles, et arvestades seda, et nii uuel justiitsministril kui uuel ettevõtlusministril puudub tegelik poliitiline kogemus ja ma ei räägi lihtsalt ministri kogemusest - neid inimesi on niikuinii vähe - aga ma räägin sellest, et neil puudub ka parlamendi kogemus sellest, mismoodi seda vorsti siin tehakse. Ja neil puudub ka administratiivne kogemus, see tähendab teadmine, kuidas valitsuses asju aetakse, kuidas ministeeriumites elu käib - ma arvan, et seal on väga suur risk, et nad tegelikult ei saa oma ametiga hakkama.
Ja seda riski võimendab veel see, et nende ametiaeg on lühike. Nad ongi tulnud poliitikast väljast ja nad võivad tagasi minna oma varasema ameti juurde ja neil ei juhtu midagi, kui välja ei tule.
### Response:
Helme: majandusminister Sikkut on karistus Eesti rahvale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seda kinnitas ERR-ile Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.
Kristjan Järvan ütles ERR-ile, et liitus erakonnaga, sest tema maailmavaade ühtib Isamaa väärtustega.
"Seda tõendavad kindlasti ka minu aastate jooksul kirjutatud arvamusartiklid nii II samba ebaefektiivsuse kui ka laste ning perede väärtustamise osas. Olen kindel, et armastus oma riigi ja rahva vastu saavad olema teesihiks mulle ka ministri ametis," sõnas Järvan.
Lea Danilson-Järgi sõnul langevad ka tema väärtused kokku Isamaa poliitiliste prioriteetidega. "Rahvusriik, haridus, riigikaitse on ka minu jaoks esmatähtsad teemad. Isamaa on alati jõuliselt seisnud ka lastega perede väärtustamise ning rahva kestmist toetava perepoliitika eest," ütles Danilson-Järg. | Danilson-Järg ja Järvan astusid Isamaasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seda kinnitas ERR-ile Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.
Kristjan Järvan ütles ERR-ile, et liitus erakonnaga, sest tema maailmavaade ühtib Isamaa väärtustega.
"Seda tõendavad kindlasti ka minu aastate jooksul kirjutatud arvamusartiklid nii II samba ebaefektiivsuse kui ka laste ning perede väärtustamise osas. Olen kindel, et armastus oma riigi ja rahva vastu saavad olema teesihiks mulle ka ministri ametis," sõnas Järvan.
Lea Danilson-Järgi sõnul langevad ka tema väärtused kokku Isamaa poliitiliste prioriteetidega. "Rahvusriik, haridus, riigikaitse on ka minu jaoks esmatähtsad teemad. Isamaa on alati jõuliselt seisnud ka lastega perede väärtustamise ning rahva kestmist toetava perepoliitika eest," ütles Danilson-Järg.
### Response:
Danilson-Järg ja Järvan astusid Isamaasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enim on 15. juuli seisuga poole aastaga kukkunud SEB 100 fond (-12,48 protsenti), kuid üle kümne protsendiga on miinuses ka neli Luminori ning kaks LHV, Swedbanki ja SEB pensionifondi. Üks neist, Luminor C, on konservatiivne pensionifond.
11 pensionifondi miinus jääb seitsme ja kümne protsendi vahele. Kõige paremini on suutnud oma klientide vara kaitsta kaks LHV pensionifondi, L ja M, mille varad on kahanenud vastavalt 0,6 ja 0,06 protsenti.
Viimase kolme kuu lõikes on samuti kõik 26 pensionifondi miinuses, kuid väiksemas: enim on varasid kaotanud LHV Roheline ja SEB 100, mõlemad pea üheksa protsenti.
Aastast tootlust vaadates on olukord samuti kurb: kolm pensionifondi (LHV Roheline, Luminor C ja B) on langenud 11–12 protsenti. Kokku on 26 fondist miinuses 23, plussis kaks LHV fondi, L ja M (vastavalt +2,85 ja 2,42 protsenti). Üks fondidest, Swedbank Indeks, registreeriti alles mullu sügisel.
Rõõmsaks muutub pensionifondide klientidele pilt alles siis, kui vaadata fondide tootlust kolme, viie või kümne aasta peale. Kolme aasta peale on miinuses kolmandik fondidest, viie aasta peale neljandik ning kümne aasta peale vaid üks fond, SEB Konservatiivne (-0,45 protsenti).
Kolme ja viie aasta tootlus on kõige suurem Swedbanki pensionifondis 1990–99 sündinutele (vastavalt +10,58 ja +9,27 protsenti), 10 aasta tootlus Swedbanki pensionifondis 1980–89 sündinutele (+5,75). | Kõik pensionifondid on poole aasta arvestuses miinuses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enim on 15. juuli seisuga poole aastaga kukkunud SEB 100 fond (-12,48 protsenti), kuid üle kümne protsendiga on miinuses ka neli Luminori ning kaks LHV, Swedbanki ja SEB pensionifondi. Üks neist, Luminor C, on konservatiivne pensionifond.
11 pensionifondi miinus jääb seitsme ja kümne protsendi vahele. Kõige paremini on suutnud oma klientide vara kaitsta kaks LHV pensionifondi, L ja M, mille varad on kahanenud vastavalt 0,6 ja 0,06 protsenti.
Viimase kolme kuu lõikes on samuti kõik 26 pensionifondi miinuses, kuid väiksemas: enim on varasid kaotanud LHV Roheline ja SEB 100, mõlemad pea üheksa protsenti.
Aastast tootlust vaadates on olukord samuti kurb: kolm pensionifondi (LHV Roheline, Luminor C ja B) on langenud 11–12 protsenti. Kokku on 26 fondist miinuses 23, plussis kaks LHV fondi, L ja M (vastavalt +2,85 ja 2,42 protsenti). Üks fondidest, Swedbank Indeks, registreeriti alles mullu sügisel.
Rõõmsaks muutub pensionifondide klientidele pilt alles siis, kui vaadata fondide tootlust kolme, viie või kümne aasta peale. Kolme aasta peale on miinuses kolmandik fondidest, viie aasta peale neljandik ning kümne aasta peale vaid üks fond, SEB Konservatiivne (-0,45 protsenti).
Kolme ja viie aasta tootlus on kõige suurem Swedbanki pensionifondis 1990–99 sündinutele (vastavalt +10,58 ja +9,27 protsenti), 10 aasta tootlus Swedbanki pensionifondis 1980–89 sündinutele (+5,75).
### Response:
Kõik pensionifondid on poole aasta arvestuses miinuses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui eelmisel aastal keskenduti reivikultuuri põlvnemisele ning ühes näitusega "Terve öö üleval. Reivikultuur lähivaatlusel" kaevuti reivikultuuri poliitilisse potentsiaali ja poeetilisse terviklikkusesse, siis sel aastal tutvustatakse publikule Maroko subkultuuride esindajad, kes kutsuvad muusikaarmastajaid kogema nii muusikas esinevat ebamugavust kui ka ühteliitmist, mis toimub vaatamata kõigele, mida ise meid eristavaks peame.
Casablancas tegutsev plaadifirma Casa Voyager toob Tallinna kaks väga erilist ja eripalgelist artisti. Kosh, kes on juba kümme aastat erinevate žanrite ning helitöötlemisvõimalustega eksperimenteerinud, õppis USA-s veedetud aastate järel armastama kooslust sellistest üllatajatest nagu psühhedeelia ja Detroiti tekno. Teine reivil üles astuv Maroko artist on praegu Brüsselis tegutsev OCB, keda tuntakse tema energiast ja elurõõmust pakatava muusika järgi. OCB ei häbene aga kuulajat ka provotseerida ning kutsuda teda kaasa seiklema seniavastamata radadel, et lasta uuel endast läbi voolata ning avastada nii endas kui meid ümbritsevas veel seni kogematut.
Lisaks saab reivil kuulda ka tervet plejaadi kohalikest eksperimenteerijatest nagu näiteks Halal Club, kuhu kuuluvad underground kogunemiste austajatele tuttavad Tarik Labrighli, Rasmus Neljandi ja Pasha xxxx. Kõik kolm on tuntud eufooriliste, teinekord tujukate ja sageli pööraste DJ-settide poolest, mis augustikuus ühel ööl Eesti kunstimuuseumi ruumides elama pannakse.
Niisamuti võtavad Kumus koha sisse muusikaprodutsent ja live -artist Dharma Doom, linnamaastikest inspireeruv Fakedjjj ning Born to Bang, kes viib kuulaja rännakule trip-hopist darkwave 'ini.
Performance -osa on sel aastal loonud Keithy Kuuspu, kes paneb kunstimuuseumi ruumides maanduma kosmoselaeva, mis saabub inimeste sekka dimensioonidevahelisusest, et luua kõigi kohaolijatega ühendus läbi kollektiivse fantaasiavälja. Seekordselt reivilt ei puudu ka koreograafiline padjarituaal, millesse on end peitnud nii moekunst, liikumine kui ka muusika. Selle eest vastutavad moeloojad Karl Joonas Alamaa, Lisette Sivard ja Andreas Kübar, koreograaf Henri Hütt ning helitausta loonud Kiwa. Rituaalist oodatakse osa võtma ka kõiki muuseumipeo külalisi.
Kumu reiv toimub 19. augustil. | Kumu reiv viib kunstimuuseumi ruumidest Maroko subkultuuri radadele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui eelmisel aastal keskenduti reivikultuuri põlvnemisele ning ühes näitusega "Terve öö üleval. Reivikultuur lähivaatlusel" kaevuti reivikultuuri poliitilisse potentsiaali ja poeetilisse terviklikkusesse, siis sel aastal tutvustatakse publikule Maroko subkultuuride esindajad, kes kutsuvad muusikaarmastajaid kogema nii muusikas esinevat ebamugavust kui ka ühteliitmist, mis toimub vaatamata kõigele, mida ise meid eristavaks peame.
Casablancas tegutsev plaadifirma Casa Voyager toob Tallinna kaks väga erilist ja eripalgelist artisti. Kosh, kes on juba kümme aastat erinevate žanrite ning helitöötlemisvõimalustega eksperimenteerinud, õppis USA-s veedetud aastate järel armastama kooslust sellistest üllatajatest nagu psühhedeelia ja Detroiti tekno. Teine reivil üles astuv Maroko artist on praegu Brüsselis tegutsev OCB, keda tuntakse tema energiast ja elurõõmust pakatava muusika järgi. OCB ei häbene aga kuulajat ka provotseerida ning kutsuda teda kaasa seiklema seniavastamata radadel, et lasta uuel endast läbi voolata ning avastada nii endas kui meid ümbritsevas veel seni kogematut.
Lisaks saab reivil kuulda ka tervet plejaadi kohalikest eksperimenteerijatest nagu näiteks Halal Club, kuhu kuuluvad underground kogunemiste austajatele tuttavad Tarik Labrighli, Rasmus Neljandi ja Pasha xxxx. Kõik kolm on tuntud eufooriliste, teinekord tujukate ja sageli pööraste DJ-settide poolest, mis augustikuus ühel ööl Eesti kunstimuuseumi ruumides elama pannakse.
Niisamuti võtavad Kumus koha sisse muusikaprodutsent ja live -artist Dharma Doom, linnamaastikest inspireeruv Fakedjjj ning Born to Bang, kes viib kuulaja rännakule trip-hopist darkwave 'ini.
Performance -osa on sel aastal loonud Keithy Kuuspu, kes paneb kunstimuuseumi ruumides maanduma kosmoselaeva, mis saabub inimeste sekka dimensioonidevahelisusest, et luua kõigi kohaolijatega ühendus läbi kollektiivse fantaasiavälja. Seekordselt reivilt ei puudu ka koreograafiline padjarituaal, millesse on end peitnud nii moekunst, liikumine kui ka muusika. Selle eest vastutavad moeloojad Karl Joonas Alamaa, Lisette Sivard ja Andreas Kübar, koreograaf Henri Hütt ning helitausta loonud Kiwa. Rituaalist oodatakse osa võtma ka kõiki muuseumipeo külalisi.
Kumu reiv toimub 19. augustil.
### Response:
Kumu reiv viib kunstimuuseumi ruumidest Maroko subkultuuri radadele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Peab ütlema: mul on elus vedanud, olen kohanud paljusid naljakaid inimesi. Ja ka surmtõsiseid ning tigetähtsaid, kes on vahel eriti naljakad olnud. Ma olen ikka nalja jumaldanud ja uskunud, et hea tuju vitamiin teeb päeva kauniks ka siis, kui vasaku jalaga voodist välja tuled."
Nende sõnadega juhatab armastatud lavastaja, näitleja ja teatripedagoog sisse esmakordselt 1965. aastal ilmunud lood ja jutud raamatus "Naljakas inimene". Seesama hea tuju vitamiin meelitas Pansot muudkui Kassarimaale, talletama hiidlaste isevärki elukavalust ja argimuhedust lootuses, et kui "lugejagi pisut nii hakkab vaatama, kui tal seejuures tekib igatsus maanteede ja inimeste järele, kui tema looduse- ja ilutunne pisut ergutust saab, kui ta raamatut lõpetades koos autoriga ühel nõul on, et tore, kurask, on elada, siis on raamat oma otstarbe täitnud".
Raamatu on illustreerinud Heldur Laretei.
Katkend
See tagasihoidlik kirjatöö on kõike muud kui reisiraamat. (Neid on niigi palju ja lõppu pole karta!) Ta võiks olla reisijaraamat – raamat, mille reisija vagunisse kaasa võtab. Sama hästi sobib ta saunasabasse või hilisõhtul voodisse – kui uni ei tule. Siis tuleb. Teistpidi on ta reisija raamat, kuna kirjutajaks on olnud inimene, kes väga armastab reisida. Ja vanarahvas ütleb: "Ära küsi selle käest, kes kaua on elanud, küsi selle käest, kes on kaugel käinud."
Mäletan, et memm rääkis meile:
"Mu vanaisa oli väga teadja mees, sest ta käis hobustega koledasti kaugel sõitmas. Nad käisid Pandiverest Peterburi kaupa viimas ja toomas. Tema teadis rääkida kõiksugu juhtumeid kodukäijatest, teeröövlitest, ja mitmesuguseid naljakaid lugusid, mis nende endiga kõik tee peal juhtus."
Jah, koduõuest kaugel juhtub mõndagi, nii naljakat kui tõsist. Kui kellegi kohta öeldakse – naljakas inimene, siis võib see tähendada koomilist, aga ka kohtlast või veel hullemat. Kõik mahub mõistesse – naljakas inimene.
Rääkisin kord ühele kirjatargale järgmise loo:
Kaks meest sõidavad ühes kupees Tallinnast Tartu ja vaikivad kogu tee. Üks tahaks kangesti vestlust alustada, kuid teine ei näi sellest hoolivat, põrnitseb omaette ja neelab aeg-ajalt tablette. Jõuab Jõgeva. Ikka vaikus.
Lõpuks näib esimene olevat leidnud vestlusteema ja küsib tabletineelajalt:
"Vabandust, mis tabletid need on?"
"Mipasoo," vastab teine lakooniliselt.
"Kuidas, palun?"
"Mi-pa-soo."
"Ahah, tänan väga."
Jälle vaikus. Tabletineelaja neelab tablette. Jõuab Kärkna. Jutu-
ihkaja on leidnud jälle vestlusteema:
"Aga, vabandust, mille vastu need tabletid on?"
"Tiigrite vastu," kõlab lühike vastus.
Jutuihkaja jääb juhmi näoga teisele otsa vaatama:
"Vabandage, meil Eestis ei ole ju tiigreid!"
"Need pole ka ehtsad mipasood," vastab naljakas inimene.
Kui ma seda lugu tollele kirjatundjale jutustasin, küsis ta, mis selle loo mõte on.
"Satiir tölpluse igandite pihta."
Kirjatundja hakkas naerma.
"Miks sa enne ei naernud?"
"Ma arvasin, et on nali nalja pärast."
Naljakas inimene!
Peab ütlema: mul on elus vedanud, olen kohanud paljusid naljakaid inimesi. Ja ka surmtõsiseid ning tigetähtsaid, kes on vahel eriti naljakad olnud. Ma olen ikka nalja jumaldanud ja uskunud, et hea tuju vitamiin teeb päeva kauniks ka siis, kui vasaku jalaga voodist välja tuled.
Hea tuju vitamiin on olnud ka see jõud, mis mind on kiskunud Kassarimaa poole. Kui ma kolhoosikontori juures Neitsimäe Toomast kohtasin ja küsisin, kuidas elu ka läheb, puuris Toomas oma päikeselised pruunid silmad minusse ja ütles poolviltu:
"Nii kuda vetad. Vetad süngelt, leheb kehvasti, vetad löbusalt, on tore elada. Keik on oma teha."
Pisut Tooma moodi on kõik need lood siin raamatus nähtud. Kui lugejagi pisut nii hakkab vaatama, kui tal seejuures tekib igatsus maanteede ja inimeste järele, kui tema looduse- ja ilutunne pisut ergutust saab, kui ta raamatut lõpetades koos autoriga ühel nõul on, et tore, kurask, on elada, siis on raamat oma otstarbe täitnud.
*
See raamat on Kassarimaa raamat sellepärast, et ta on kirjutatud Kassaris. Ta on neljas osas sellepärast, et aastas on neli aastaaega ja nelja aastaajaga on ta tehtud.
Paljud tegelased siin raamatus kannavad samu nimesid, mis neil on passiski. Paljud sündmused ja dialoogid on võetud otse elust. Kuid mitte kõik. Raamat ei ole siiski elu. Ta ei peagi seda olema. Ta peab olema elulähedane ja eluline. Ja eriti hea oleks, kui ta oleks kunstiline. Kuidas ütleb meie lauluisa lauliku tööst:
"Võtab pihu võltsivallast,
tüki teise tõsitalust,
kolmanda veel kuulukülast,
laenab lisa meelelaekast,
mõttemõisa magasista."
Nõnda luuakse raamat.
Kõigi muude väljamõeldiste kõrval oleks olnud lihtne ka nimed välja mõelda. Aga ma ei saanud seda teha, ja nimelt kahel põhjusel. Esiteks: see saar on liiga konkreetne ja liiga pisike ning aeg liiga lähedane. Mitmed siin kirjeldatud sündmused sündisid alles eile, mitmed sünnivad alles homme. Kindlasti.
Teiseks: see saar ja need inimesed on mulle liiga lähedased, et ma võiksin neid teisiti kui oma nimega nimetada.
Aga teie, mu kallid Kassarimaa kaimud, leiate kindlasti, kui te need leheküljed olete läbi lugenud, et ma pole teid näidanud halvematena, kui te olete, ega ka parematena mitte.
Kui ma jälle kord tulen, kutsute mind jälle õlut jooma ja naerate ning imetlete koos minuga naljakat inimest.
Aga jõngermann? Tema ei ütle midagi. Tema ei loegi seda raamatut, sest ta on ikka veel jõngermann – ikka ja igavesti. | Loe katkendit Voldemar Panso raamatust "Naljakas inimene" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Peab ütlema: mul on elus vedanud, olen kohanud paljusid naljakaid inimesi. Ja ka surmtõsiseid ning tigetähtsaid, kes on vahel eriti naljakad olnud. Ma olen ikka nalja jumaldanud ja uskunud, et hea tuju vitamiin teeb päeva kauniks ka siis, kui vasaku jalaga voodist välja tuled."
Nende sõnadega juhatab armastatud lavastaja, näitleja ja teatripedagoog sisse esmakordselt 1965. aastal ilmunud lood ja jutud raamatus "Naljakas inimene". Seesama hea tuju vitamiin meelitas Pansot muudkui Kassarimaale, talletama hiidlaste isevärki elukavalust ja argimuhedust lootuses, et kui "lugejagi pisut nii hakkab vaatama, kui tal seejuures tekib igatsus maanteede ja inimeste järele, kui tema looduse- ja ilutunne pisut ergutust saab, kui ta raamatut lõpetades koos autoriga ühel nõul on, et tore, kurask, on elada, siis on raamat oma otstarbe täitnud".
Raamatu on illustreerinud Heldur Laretei.
Katkend
See tagasihoidlik kirjatöö on kõike muud kui reisiraamat. (Neid on niigi palju ja lõppu pole karta!) Ta võiks olla reisijaraamat – raamat, mille reisija vagunisse kaasa võtab. Sama hästi sobib ta saunasabasse või hilisõhtul voodisse – kui uni ei tule. Siis tuleb. Teistpidi on ta reisija raamat, kuna kirjutajaks on olnud inimene, kes väga armastab reisida. Ja vanarahvas ütleb: "Ära küsi selle käest, kes kaua on elanud, küsi selle käest, kes on kaugel käinud."
Mäletan, et memm rääkis meile:
"Mu vanaisa oli väga teadja mees, sest ta käis hobustega koledasti kaugel sõitmas. Nad käisid Pandiverest Peterburi kaupa viimas ja toomas. Tema teadis rääkida kõiksugu juhtumeid kodukäijatest, teeröövlitest, ja mitmesuguseid naljakaid lugusid, mis nende endiga kõik tee peal juhtus."
Jah, koduõuest kaugel juhtub mõndagi, nii naljakat kui tõsist. Kui kellegi kohta öeldakse – naljakas inimene, siis võib see tähendada koomilist, aga ka kohtlast või veel hullemat. Kõik mahub mõistesse – naljakas inimene.
Rääkisin kord ühele kirjatargale järgmise loo:
Kaks meest sõidavad ühes kupees Tallinnast Tartu ja vaikivad kogu tee. Üks tahaks kangesti vestlust alustada, kuid teine ei näi sellest hoolivat, põrnitseb omaette ja neelab aeg-ajalt tablette. Jõuab Jõgeva. Ikka vaikus.
Lõpuks näib esimene olevat leidnud vestlusteema ja küsib tabletineelajalt:
"Vabandust, mis tabletid need on?"
"Mipasoo," vastab teine lakooniliselt.
"Kuidas, palun?"
"Mi-pa-soo."
"Ahah, tänan väga."
Jälle vaikus. Tabletineelaja neelab tablette. Jõuab Kärkna. Jutu-
ihkaja on leidnud jälle vestlusteema:
"Aga, vabandust, mille vastu need tabletid on?"
"Tiigrite vastu," kõlab lühike vastus.
Jutuihkaja jääb juhmi näoga teisele otsa vaatama:
"Vabandage, meil Eestis ei ole ju tiigreid!"
"Need pole ka ehtsad mipasood," vastab naljakas inimene.
Kui ma seda lugu tollele kirjatundjale jutustasin, küsis ta, mis selle loo mõte on.
"Satiir tölpluse igandite pihta."
Kirjatundja hakkas naerma.
"Miks sa enne ei naernud?"
"Ma arvasin, et on nali nalja pärast."
Naljakas inimene!
Peab ütlema: mul on elus vedanud, olen kohanud paljusid naljakaid inimesi. Ja ka surmtõsiseid ning tigetähtsaid, kes on vahel eriti naljakad olnud. Ma olen ikka nalja jumaldanud ja uskunud, et hea tuju vitamiin teeb päeva kauniks ka siis, kui vasaku jalaga voodist välja tuled.
Hea tuju vitamiin on olnud ka see jõud, mis mind on kiskunud Kassarimaa poole. Kui ma kolhoosikontori juures Neitsimäe Toomast kohtasin ja küsisin, kuidas elu ka läheb, puuris Toomas oma päikeselised pruunid silmad minusse ja ütles poolviltu:
"Nii kuda vetad. Vetad süngelt, leheb kehvasti, vetad löbusalt, on tore elada. Keik on oma teha."
Pisut Tooma moodi on kõik need lood siin raamatus nähtud. Kui lugejagi pisut nii hakkab vaatama, kui tal seejuures tekib igatsus maanteede ja inimeste järele, kui tema looduse- ja ilutunne pisut ergutust saab, kui ta raamatut lõpetades koos autoriga ühel nõul on, et tore, kurask, on elada, siis on raamat oma otstarbe täitnud.
*
See raamat on Kassarimaa raamat sellepärast, et ta on kirjutatud Kassaris. Ta on neljas osas sellepärast, et aastas on neli aastaaega ja nelja aastaajaga on ta tehtud.
Paljud tegelased siin raamatus kannavad samu nimesid, mis neil on passiski. Paljud sündmused ja dialoogid on võetud otse elust. Kuid mitte kõik. Raamat ei ole siiski elu. Ta ei peagi seda olema. Ta peab olema elulähedane ja eluline. Ja eriti hea oleks, kui ta oleks kunstiline. Kuidas ütleb meie lauluisa lauliku tööst:
"Võtab pihu võltsivallast,
tüki teise tõsitalust,
kolmanda veel kuulukülast,
laenab lisa meelelaekast,
mõttemõisa magasista."
Nõnda luuakse raamat.
Kõigi muude väljamõeldiste kõrval oleks olnud lihtne ka nimed välja mõelda. Aga ma ei saanud seda teha, ja nimelt kahel põhjusel. Esiteks: see saar on liiga konkreetne ja liiga pisike ning aeg liiga lähedane. Mitmed siin kirjeldatud sündmused sündisid alles eile, mitmed sünnivad alles homme. Kindlasti.
Teiseks: see saar ja need inimesed on mulle liiga lähedased, et ma võiksin neid teisiti kui oma nimega nimetada.
Aga teie, mu kallid Kassarimaa kaimud, leiate kindlasti, kui te need leheküljed olete läbi lugenud, et ma pole teid näidanud halvematena, kui te olete, ega ka parematena mitte.
Kui ma jälle kord tulen, kutsute mind jälle õlut jooma ja naerate ning imetlete koos minuga naljakat inimest.
Aga jõngermann? Tema ei ütle midagi. Tema ei loegi seda raamatut, sest ta on ikka veel jõngermann – ikka ja igavesti.
### Response:
Loe katkendit Voldemar Panso raamatust "Naljakas inimene" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Juhatus tõenäoliselt koguneb erakorraliselt teisipäeval ja kutsub kahe nädala jooksul kokku erakorralisel volikogu. See on viis, kuidas esimeest saab valida," ütles Peterson ERR-ile.
Paralleelselt volikogu kokku kutsumisega käib Petersoni sõnul kandidaatide esitamine ning järgnevad demokraatlikud valimised. "Minu eelistus oleks, et jõutakse konsensusele ühe kandidaadi suhtes, aga eks ole näha," ütles Peterson.
Ta märkis, et vahepealsel ajal juhi kohusetäitjat määrata plaanis ei ole. "On suvi ja ilmselt juulikuus midagi ei juhtu, mille puhul oleks täisdelegatsiooni vaja välja panna," sõnas Peterson.
Suurimad saavutused ametiühingute juhina
Reporter Janek Salme küsis Petersonilt, mida ta peab peab oma pea kümneaastase keskliidu juhtimise ajast suurimaks saavutuseks.
Peterson vastas, et kõige olulisem on tööandjate keskliidu, ametiühingute keskliidu ja valitsuse vahelise dialoogi taastamine ja töös hoidmine.
"See on andnud meile 25-30 erievat muudatust ja kokkulepet. See on viis, kuidas kõige kindlamalt seda valdkonda juhtida, et sul on kogu aeg partnerid laua taga ja kogu aeg käib see tasakaalustamine," rääkis Peterson.
Peterson tõstis esile ka lahenduse leidmise väljateenitud aastate pensioni ja soodustingimustel vanaduspensionite küsimusele. "Seal saime sellise tasakaalus versioon, kus inimeste päris mured tegelikult saavad lahenduse," sõnas Peterson.
"Lauljad ju vajavad uut, väärikat karjääri. Või on inimesed kaotanud töökohal tervise ja vajavad seetõttu varasemat tuge. Need asjad on läbi räägitud ja see sai paika pandud. See on ka üks valdkond, mida nüüd ministrina tuleb hakata täitma," ütles Peterson.
Peep Peterson on olnud ametiühingute keskliidu juht alates 2013. aastast. | Peterson: ametiühingute keskliit valib uue juhi lähinädalatel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Juhatus tõenäoliselt koguneb erakorraliselt teisipäeval ja kutsub kahe nädala jooksul kokku erakorralisel volikogu. See on viis, kuidas esimeest saab valida," ütles Peterson ERR-ile.
Paralleelselt volikogu kokku kutsumisega käib Petersoni sõnul kandidaatide esitamine ning järgnevad demokraatlikud valimised. "Minu eelistus oleks, et jõutakse konsensusele ühe kandidaadi suhtes, aga eks ole näha," ütles Peterson.
Ta märkis, et vahepealsel ajal juhi kohusetäitjat määrata plaanis ei ole. "On suvi ja ilmselt juulikuus midagi ei juhtu, mille puhul oleks täisdelegatsiooni vaja välja panna," sõnas Peterson.
Suurimad saavutused ametiühingute juhina
Reporter Janek Salme küsis Petersonilt, mida ta peab peab oma pea kümneaastase keskliidu juhtimise ajast suurimaks saavutuseks.
Peterson vastas, et kõige olulisem on tööandjate keskliidu, ametiühingute keskliidu ja valitsuse vahelise dialoogi taastamine ja töös hoidmine.
"See on andnud meile 25-30 erievat muudatust ja kokkulepet. See on viis, kuidas kõige kindlamalt seda valdkonda juhtida, et sul on kogu aeg partnerid laua taga ja kogu aeg käib see tasakaalustamine," rääkis Peterson.
Peterson tõstis esile ka lahenduse leidmise väljateenitud aastate pensioni ja soodustingimustel vanaduspensionite küsimusele. "Seal saime sellise tasakaalus versioon, kus inimeste päris mured tegelikult saavad lahenduse," sõnas Peterson.
"Lauljad ju vajavad uut, väärikat karjääri. Või on inimesed kaotanud töökohal tervise ja vajavad seetõttu varasemat tuge. Need asjad on läbi räägitud ja see sai paika pandud. See on ka üks valdkond, mida nüüd ministrina tuleb hakata täitma," ütles Peterson.
Peep Peterson on olnud ametiühingute keskliidu juht alates 2013. aastast.
### Response:
Peterson: ametiühingute keskliit valib uue juhi lähinädalatel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hooaja jooksul külastas Eesti Noorsooteatri etendusi ligi 56 200 inimest ning teatrimuuseumi väisas üle 11 000 külastaja. Hoolimata keerulistest, piirangute ja eritingimustega seotud aegadest, toodi välja kõik plaanitud uuslavastused. Anti 478 etendust, sealhulgas esmakordselt korraldatud Balti visuaalteatri esitlusfestivali programmis.
"Juubelihooajal püüdsime oma uuslavastustega anda ülevaade meie teatrist – just nendest suundadest ja pürgimistest, kus oleme ja kuhu liigume," ütles Eesti Noorsooteatri kunstiline juht Mirko Rajas. "Peame oluliseks, et iga uus lavastus võiks olla selline, mida vaadates ja mängides liigume hinges või teadvuses uutesse paikadesse; et midagi muutuks meis inimestena, et midagi kasvaks suuremaks ja areneks tõelisemaks."
Juubelihooajal jõudis septembris esimesena lavale sõnadeta väikelastelavastus A. H. Tammsaare elufilosoofilise miniatuuri "Poiss ja liblik" (lavastaja Leino Rei) põhjal. Sander Pukk lavastas absurdiklassiku Eugène Ionesco "Ninasarviku" noortele ja täiskasvanutele, lastekirjanduse vanema põlve autori Ernst Peterson-Särgava kirja pandud "Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest" jõudsid laste ette Anne Türnpu lavastajakäe all.
Jaanuaris mõtestas Juhan Liivi luuleloomingut lavakunstikooli 30. lend Mirko Rajase lavastuses "Sihtisid pole sel sillal". Veebruaris tõi Astrid Lindgreni lasteromaani "Röövlitütar Ronja" dramatiseeringu lavale Taavi Tõnisson. Esmakordselt olid Noorsooteatris lavastamas Daniil Zandberg, kes tõi lavale sõnadeta visuaalteatrilavastuse "Sinel" Nikolai Gogoli ainetel, ning Kersti Heinloo, kelle käe all jõudis publiku ette Eestis elanud parunessi Eveline von Maydelli siluetikunstist inspireeritud lavastus "Eveline ja Mina". Teatri Noortestuudio esitas kolmel korral stuudio lõputööna valminud rännaklavastust "Somnia Vera Facit", ja hooaja lõpetas Indrek ja Eva Koffi kirjutatud ning Mirko Rajase lavastatud suvelavastus "Hommikuvalgus".
Mais korraldas Eesti Noorsooteater koostöös Läti ja Leedu kolleegidega esimese Balti visuaalteatri esitlusfestivali. Publiku ja rahvusvaheliste festivalide korraldajate ette jõudis 13 lavastust ja 21 etendust Leedust, Lätist ja Eestist.
Punktina hooajale kuulutati 15. juulil välja traditsioonilised kolleegipreemiad, mille hääletusel osales anonüümselt kogu teatrikollektiiv.
Lipulaeva ehk parima uuslavastuse tiitli sai "Sinel", mis pälvis ühtlasi auhinna Pauk Luuavarrest kui hooaja suurim üllatus, lavastajaks Daniil Zandberg Vene teatrist. Pärl ehk parim naisnäitleja oli lõppenud hooajal Laura Kukk rollidega lavastustes "Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest", "Röövlitütar Ronja" ja "Eveline ja Mina". Ladvaõuna ehk parima meesnäitleja tiitel läks Taavi Tõnissonile rollide eest lavastustes "Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest" ja "Sinel".
Maailma Meistri ehk parima kunstniku tiitli pälvis Rosita Raud lavastuse "Sinel" kunstnikutöö eest, samuti lavastusele "Sinel" kirjutatud heliloomingu eest läks Markus Robamile tiitel Loov Jõud ehk parim loomemeeskonna liige. Hall Kardinal ehk parim etendust teenindav töötaja on grimeerija Triin Klaas, Osavnäpp ehk parim töökodade töötaja on butafoor Luule Kangur, Töömesilane ehk parim korraldus-, administratiiv- ja loomeala töötaja on etendusteenistuse juht Hannele Känd. Majavaimuks ehk parimaks maja teenindavaks töötajaks hääletati kohvikuteenindaja Triinu Saaremägi.
Lisaks tunnustati hooaja hõivatumaid näitlejaid, kelleks olid Getter Meresmaa 113 etendusega ning Risto Vaidla 101 etendusega. | Noorsooteater lõpetas juubelihooaja ja jagas kolleegipreemiaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hooaja jooksul külastas Eesti Noorsooteatri etendusi ligi 56 200 inimest ning teatrimuuseumi väisas üle 11 000 külastaja. Hoolimata keerulistest, piirangute ja eritingimustega seotud aegadest, toodi välja kõik plaanitud uuslavastused. Anti 478 etendust, sealhulgas esmakordselt korraldatud Balti visuaalteatri esitlusfestivali programmis.
"Juubelihooajal püüdsime oma uuslavastustega anda ülevaade meie teatrist – just nendest suundadest ja pürgimistest, kus oleme ja kuhu liigume," ütles Eesti Noorsooteatri kunstiline juht Mirko Rajas. "Peame oluliseks, et iga uus lavastus võiks olla selline, mida vaadates ja mängides liigume hinges või teadvuses uutesse paikadesse; et midagi muutuks meis inimestena, et midagi kasvaks suuremaks ja areneks tõelisemaks."
Juubelihooajal jõudis septembris esimesena lavale sõnadeta väikelastelavastus A. H. Tammsaare elufilosoofilise miniatuuri "Poiss ja liblik" (lavastaja Leino Rei) põhjal. Sander Pukk lavastas absurdiklassiku Eugène Ionesco "Ninasarviku" noortele ja täiskasvanutele, lastekirjanduse vanema põlve autori Ernst Peterson-Särgava kirja pandud "Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest" jõudsid laste ette Anne Türnpu lavastajakäe all.
Jaanuaris mõtestas Juhan Liivi luuleloomingut lavakunstikooli 30. lend Mirko Rajase lavastuses "Sihtisid pole sel sillal". Veebruaris tõi Astrid Lindgreni lasteromaani "Röövlitütar Ronja" dramatiseeringu lavale Taavi Tõnisson. Esmakordselt olid Noorsooteatris lavastamas Daniil Zandberg, kes tõi lavale sõnadeta visuaalteatrilavastuse "Sinel" Nikolai Gogoli ainetel, ning Kersti Heinloo, kelle käe all jõudis publiku ette Eestis elanud parunessi Eveline von Maydelli siluetikunstist inspireeritud lavastus "Eveline ja Mina". Teatri Noortestuudio esitas kolmel korral stuudio lõputööna valminud rännaklavastust "Somnia Vera Facit", ja hooaja lõpetas Indrek ja Eva Koffi kirjutatud ning Mirko Rajase lavastatud suvelavastus "Hommikuvalgus".
Mais korraldas Eesti Noorsooteater koostöös Läti ja Leedu kolleegidega esimese Balti visuaalteatri esitlusfestivali. Publiku ja rahvusvaheliste festivalide korraldajate ette jõudis 13 lavastust ja 21 etendust Leedust, Lätist ja Eestist.
Punktina hooajale kuulutati 15. juulil välja traditsioonilised kolleegipreemiad, mille hääletusel osales anonüümselt kogu teatrikollektiiv.
Lipulaeva ehk parima uuslavastuse tiitli sai "Sinel", mis pälvis ühtlasi auhinna Pauk Luuavarrest kui hooaja suurim üllatus, lavastajaks Daniil Zandberg Vene teatrist. Pärl ehk parim naisnäitleja oli lõppenud hooajal Laura Kukk rollidega lavastustes "Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest", "Röövlitütar Ronja" ja "Eveline ja Mina". Ladvaõuna ehk parima meesnäitleja tiitel läks Taavi Tõnissonile rollide eest lavastustes "Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest" ja "Sinel".
Maailma Meistri ehk parima kunstniku tiitli pälvis Rosita Raud lavastuse "Sinel" kunstnikutöö eest, samuti lavastusele "Sinel" kirjutatud heliloomingu eest läks Markus Robamile tiitel Loov Jõud ehk parim loomemeeskonna liige. Hall Kardinal ehk parim etendust teenindav töötaja on grimeerija Triin Klaas, Osavnäpp ehk parim töökodade töötaja on butafoor Luule Kangur, Töömesilane ehk parim korraldus-, administratiiv- ja loomeala töötaja on etendusteenistuse juht Hannele Känd. Majavaimuks ehk parimaks maja teenindavaks töötajaks hääletati kohvikuteenindaja Triinu Saaremägi.
Lisaks tunnustati hooaja hõivatumaid näitlejaid, kelleks olid Getter Meresmaa 113 etendusega ning Risto Vaidla 101 etendusega.
### Response:
Noorsooteater lõpetas juubelihooaja ja jagas kolleegipreemiaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Petersoni sõnul on uut Tallinna haiglat varem või hiljem vaja ning seetõttu on vaja projekti riigipoolne rahastamine uuesti päevakorda võtta.
"Võimalus maha tõmmatud projekte tagasi upitada avaneb siis, kui me räägime (sügisel) riigi eelarvestrateegiast ja selleks on ka kokkulepe olemas, et sotsid seda (taasterahastu) nimekirja revideerivad ja midagi lauale tõstavad. Ma tean, et Tallinna haigla on superkulukas, aga mul on kindel soov sellega tegelda ja mitte lugeda seda lõppenuks," ütles Peterson.
Milliste argumentidega minnakse uude koalitsiooni haiglale rahastust tagasi nõudma, selgub peale kohtumisi Tallinna haiglatega ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga, lisas Peterson.
Kõlvart on varem öelnud, et praegused kaks linnale kuuluvat haiglat, Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaigla, on juba nii kehvas seisus, et suudavad inimesi teenindada veel seitse-kaheksa aastat.
Petersoni sõnul ei saa Euroopa raha tagasisuunamine Tallinna haigla projektile olema kerge. Lisaks on Tallinn soovinud haigla rajamiseks ka riigieelarvest sadakond miljonit.
"Praegusel hetkel 100 miljonit kõlab suure numbrina, mida on väga keeruline leida, nii et esialgu üritaks saada tagasi selle, mis oli Euroopast võimalik ja teen selles suhtes tööd. Teades, palju oli vaidlusi koalitsioonileppe maksumuse osas ja kui palju see ületab esialgset numbrit, siis ma liiga optimistlik ei ole, aga võib-olla pikemas perspektiivis on see tehtav," lausus Peterson.
Koalitsiooni loomise läbirääkimistel kolme erakonna vahel Tallinna haigla teemaks ei tulnud, sest vaidlused olid niigi tulised, ütles Peterson.
"Nendest teemadest hoiti kõrvale, et saada kokkuleppele. Aga see ei tähenda, et asjad jäävad nii, nagu need on. Me omad seisukohad kujundame. Ma saan aru, et on ka palju väiksemaid haiglaid, kes sooviskid kandideerida nendel rahadele ja nii mõnigi objekt on läinud kallimaks," ütles Peterson.
Reformierakondlastest koosnev valitsus otsustas juuni lõpus loobuda Tallinna haigla projekti toetamisest taaste- ja vastupidavusrahastust antava rahaga, mida oli ette nähtud 280 miljonit eurot. Otsust põhjendati riskantse ajakavaga ning puudujääkidega projekti ettevalmistamisel.
Keskerakondlasest linnapea Kõlvart ja sotsiaaldemokraadist Tallinna volikogu esimees Jevgeni Ossinovski kritiseerisid otsust ägedalt, viimane nimetas haiglalt raha äravõtmist ropuks sigaduseks.
Kõlvart märkis, et valitsuse argumendid, justkui poleks Tallinn projekti ettevalmistamisega hakkama saanud, ei vasta tõele.
Ilma taasterahastu 280 miljoni eurota pole Lasnamäe nõlvale kavandatud suurhaigla ehitus võimalik, ütles Kõlvart. Samas kinnitas ta, et Tallinn läheb juba alanud ning 18 miljonit eurot maksva projekteerimisega edasi ning nõuab riigilt juba tehtud kulutuste hüvitamist.
Suurhaigla ehitus peaks tänavu aprillis tehtud hinnangu järgi maksma 585 miljonit eurot. Lisaks taaste- ja vastupidavuskavast planeeritud 280 miljonile on Tallinn lubanud lisada vähemalt 140 miljonit eurot ning ootas, et sama palju panustaks lisaks euroliidu toetusele ka riik. | Peterson lubas Tallinna haiglalt võetud 280 miljonit uuesti lauale tõsta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Petersoni sõnul on uut Tallinna haiglat varem või hiljem vaja ning seetõttu on vaja projekti riigipoolne rahastamine uuesti päevakorda võtta.
"Võimalus maha tõmmatud projekte tagasi upitada avaneb siis, kui me räägime (sügisel) riigi eelarvestrateegiast ja selleks on ka kokkulepe olemas, et sotsid seda (taasterahastu) nimekirja revideerivad ja midagi lauale tõstavad. Ma tean, et Tallinna haigla on superkulukas, aga mul on kindel soov sellega tegelda ja mitte lugeda seda lõppenuks," ütles Peterson.
Milliste argumentidega minnakse uude koalitsiooni haiglale rahastust tagasi nõudma, selgub peale kohtumisi Tallinna haiglatega ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga, lisas Peterson.
Kõlvart on varem öelnud, et praegused kaks linnale kuuluvat haiglat, Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaigla, on juba nii kehvas seisus, et suudavad inimesi teenindada veel seitse-kaheksa aastat.
Petersoni sõnul ei saa Euroopa raha tagasisuunamine Tallinna haigla projektile olema kerge. Lisaks on Tallinn soovinud haigla rajamiseks ka riigieelarvest sadakond miljonit.
"Praegusel hetkel 100 miljonit kõlab suure numbrina, mida on väga keeruline leida, nii et esialgu üritaks saada tagasi selle, mis oli Euroopast võimalik ja teen selles suhtes tööd. Teades, palju oli vaidlusi koalitsioonileppe maksumuse osas ja kui palju see ületab esialgset numbrit, siis ma liiga optimistlik ei ole, aga võib-olla pikemas perspektiivis on see tehtav," lausus Peterson.
Koalitsiooni loomise läbirääkimistel kolme erakonna vahel Tallinna haigla teemaks ei tulnud, sest vaidlused olid niigi tulised, ütles Peterson.
"Nendest teemadest hoiti kõrvale, et saada kokkuleppele. Aga see ei tähenda, et asjad jäävad nii, nagu need on. Me omad seisukohad kujundame. Ma saan aru, et on ka palju väiksemaid haiglaid, kes sooviskid kandideerida nendel rahadele ja nii mõnigi objekt on läinud kallimaks," ütles Peterson.
Reformierakondlastest koosnev valitsus otsustas juuni lõpus loobuda Tallinna haigla projekti toetamisest taaste- ja vastupidavusrahastust antava rahaga, mida oli ette nähtud 280 miljonit eurot. Otsust põhjendati riskantse ajakavaga ning puudujääkidega projekti ettevalmistamisel.
Keskerakondlasest linnapea Kõlvart ja sotsiaaldemokraadist Tallinna volikogu esimees Jevgeni Ossinovski kritiseerisid otsust ägedalt, viimane nimetas haiglalt raha äravõtmist ropuks sigaduseks.
Kõlvart märkis, et valitsuse argumendid, justkui poleks Tallinn projekti ettevalmistamisega hakkama saanud, ei vasta tõele.
Ilma taasterahastu 280 miljoni eurota pole Lasnamäe nõlvale kavandatud suurhaigla ehitus võimalik, ütles Kõlvart. Samas kinnitas ta, et Tallinn läheb juba alanud ning 18 miljonit eurot maksva projekteerimisega edasi ning nõuab riigilt juba tehtud kulutuste hüvitamist.
Suurhaigla ehitus peaks tänavu aprillis tehtud hinnangu järgi maksma 585 miljonit eurot. Lisaks taaste- ja vastupidavuskavast planeeritud 280 miljonile on Tallinn lubanud lisada vähemalt 140 miljonit eurot ning ootas, et sama palju panustaks lisaks euroliidu toetusele ka riik.
### Response:
Peterson lubas Tallinna haiglalt võetud 280 miljonit uuesti lauale tõsta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pacers tegi Sunsis mängivale 2018. aasta draft 'i esimesele valikule Aytonile NBA ajaloo suurima pakkumise. NBA korvpalliliigas Phoenix Sunsis neli aastat mänginud keskmängija Deandre Ayton jääb meeskonda, kuna Suns tegi Indiana Pacersiga võrdväärse pakkumise.
Kuigi Sunsil oli aega 48 tundi, et oma vastus anda, tegid nad seda üsna ruttu, mis tähendab, et Ayton ei lahku meeskonnast. Lisaks peab Ayton jääma Sunsi juurde kuni 15. jaanuarini. | Suns tegi samaväärse pakkumise ning Ayton ei lahku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pacers tegi Sunsis mängivale 2018. aasta draft 'i esimesele valikule Aytonile NBA ajaloo suurima pakkumise. NBA korvpalliliigas Phoenix Sunsis neli aastat mänginud keskmängija Deandre Ayton jääb meeskonda, kuna Suns tegi Indiana Pacersiga võrdväärse pakkumise.
Kuigi Sunsil oli aega 48 tundi, et oma vastus anda, tegid nad seda üsna ruttu, mis tähendab, et Ayton ei lahku meeskonnast. Lisaks peab Ayton jääma Sunsi juurde kuni 15. jaanuarini.
### Response:
Suns tegi samaväärse pakkumise ning Ayton ei lahku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Liidu ja NATO liikmete seas on kujunemas erinevad leerid selle osas, kuidas Vene-Ukraina sõda käsitleda. Osa riike tahab Venemaad karistada, samas teine grupp riike tahab Venemaad ohjes hoida nii nagu külma sõja ajal Nõukogude Liitu suhtuti. Kolmas grupp riike soovib lõpuks mingis osas Venemaaga suhted taastada.
Enamik Ukrainale antud relvastusest pärineb Ühendkuningriigilt, Poolalt ja Ameerika Ühendriikidelt. Kuna teised riigid on relvastust andnud kas vähem ja/või väiksemas koguses, siis on Ukrainat vähem relvastanud riigid pälvinud paljude Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kriitika.
Vene-Ukraina sõjast tingitud majandusraskused on Lääne-Euroopat kohati raskemini tabanud ning seetõttu on kasvanud paljude Venemaa suhtes murelike riikide kahtlused osa Euroopa riikide meelekindluse suhtes. Seda hoolimata asjaolust, et kolme Lääne-Euroopa riigi – Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia liidrid käisid hiljuti Kiievis kinnitamas Ukraina toetamist.
Saksa välispoliitika analüütiku Ulrich Specki sõnul annab lääs tervikuna Ukrainale ainult nii palju relvi, et riik ellu jääks, kuid mitte piisavalt palju, et Ukraina suudaks okupeeritud alasid tagasi vallutada. Kuna Ukraina sõltub üha enam lääneriikide relvaabist ja moonast, siis on Ukraina jaoks ülioluline, kui kiiresti relvad kohale jõuavad, lisas Speck.
Mitmed lääneriigid on toonud välja, et nende vähene relvaabi tuleneb nende riikide relvavarude väiksusest. Lisaks sellele näevad erinevad riigid pikas plaanis Ukraina konflikti lahendust erinevalt.
Saksamaal tegutseva Kieli maailmamajanduse instituudi hinnangul on suurimad käärid lubatud ja kohale toimetatud relvaabis Lääne-Euroopa riikide seas, kus jääb kõige enam silma Saksamaa. Samas on ametlikele andmetele tuginedes keeruline analüüse teha, kuna osa riike nagu Prantsusmaa hoiab saadetud relvaabi sisu ja hinna enda teada.
USA puhul on samuti suur erinevus lubatud (6,37 miljardit eurot) ja kohale toimetatud relvaabi (2,4 miljardit eurot) suuruses, kuid Washingtoni tegelikult antud abi maht on kõikidest teistest riikidest siiski kõige suurem. Samal ajal on Saksamaa Ukrainale kohale toimetanud 290 miljoni euro väärtuses relvaabi ning lubanud Ukrainat sõjaliselt toetada kokku 620 miljoni euro eest.
Ukraina naaberriik Poola on lubanud ja Ukrainale andnud 1,8 miljardi euro eest relvastust ja varustust. Üsna palju on andnud ka Ühendkuningriik, andes relvaabi ühe miljardi euro väärtuses ning olles lubanud anda 1,12 miljardit abi kokku.
Saksa majandusteadlase ja Saksa välissuhete nõukogusse kuuluva Guntram Wolffi sõnul on Kieli mõttekoja numbrid šokeerivad. Euroopa riigid on Ukrainale sõjalist abi andnud keskmiselt 0,2-0,3 protsenti SKP-st, mis on Wolffi sõnul ühest otsast palju raha, kuid teisalt väga vähe, arvestades, mis on kaalul.
Antud abi määr ilmestab ka Saksamaa ja Prantsusmaa teistsugust strateegilist poliitikaeesmärki – nende hinnangul on tuumarelvadega Venemaa liiga suur ja ohtlik, et võtta eesmärgiks tema sõjaline alistamine. Samuti ei taheta Vladimir Putinit nurka suruda.
Hiljutises vastuolulises Prantsuse dokumentaalfilmis on selgelt näha Macroni ja tema nõunike hämming, kui ilmneb, et Putin neile valetas. Enne Putini lõplikku otsust Ukrainale kõikide valmis pandud vägedega kallale tungida uskus Macroni meeskond, et veel on võimalik leida diplomaatiline lahendus.
Dokumentaali jõudis ka Macroni fraas "Venemaad ei tohi häbistada", mida ta kahel eri korral dokumentaali jooksul ütleb. Sama mõtte ütles Macron välja ka Ukraina pealinnast Kiievist lahkudes peale Saksa, Itaalia ja Rumeenia riigijuhtide ühiskohtumist Ukraina president Volodõmõr Zelenskiga ning ta on seda avalikult öelnud ka meediale.
Filmi lõpus sõnab Macron, et teda paneb muretema anglo-saksi riikide kasvav tahe Venemaad püsivalt nõrgestada. Prantsuse presidendi sõnul ei peaks see olema Euroopa eesmärk. Euroopa peaks Macroni sõnul aitama Ukrainal sõda võita ja enda territooriumi ning iseseisvust kaitsta. "Me ei sõdi Venemaa vastu, veel vähem tahame Venemaad hävitada," sõnas Macron.
Macroni remargid ärritasid tugevalt kesk-eurooplasi ning ukrainlasi, kes soovivad nii Venemaa nõrgestamist kui ka Venemaa häbistamist.
Prantsusmaa endise diplomaadi ja endise Euroopa Liidu ametniku Pierre Vimont'i hinnangul saab Euroopa riigid jagada kolme leeri.
Venemaad ja Putinit tahavad isoleerida Ühendkuningriik, Poola ja Baltimaad. Need riigid näevad Vimont'i sõnul ka venelastel süüd sõja jätkumises. Teise bloki moodustavad Belgia, Tšehhi ja Madalamaad, kes eelistavad suhetes Venemaaga võtta eeskujuks külma sõja ajal toimunud Nõukogude Liidu poliitilist isoleerimist. Kolmas leer riike näeb vajadust mingil hetkel taasalustada Venemaaga dialoogi. Sellisena näevad olukorda Vimont'i sõnul Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari ja Itaalia.
Vimont'i sõnul lõhed arusaamades jäävad püsima ning ei ole näha tahet ühiseks Euroopa strateegiaks Venemaa suunal.
Ulrich Specki sõnul peaks lääneriikide ühist strateegilist lähenemist Venemaa suunal eest vedama Washington, kuid sealtki ei ole selget välispoliitikat näha. Praegune olukord erineb Specki sõnul ka 2014. aastast, mil juhtrolli Minski protsessis võttis Saksamaa. Praegu ei juhi Specki sõnul ühist lääne diplomaatilist protsessi mitte keegi.
Kuna Vene-Ukraina sõja rindejoon on vähe liikunud, siis Venemaa võimalik rünnak mõne teise Euroopa riigi vastu on muutunud üha ebatõenäolisemaks, hindab Saksa kaitseekspert Claudia Major.
Poliitilist kalkulatsiooni mõjutab ka asjaolu, et Euroopas on pessimistlikumaks läinud majanduskasvu prognoosid ja tõusnud tugevalt inflatsioon. Kui Venemaa Ukrainale veebruaris kallale tungis, siis oli Euroopa avalikkuses üldine šokk ja hirm ning Saksamaa tegi selle otsuse najal oma Zeitenwende (pöördepunkti) kaitsepoliitikas. Samas juhib Major tähelepanu, et selle otsustepaketi raames tehtud 100 miljardi eurone lisaraha läheb Saksamaa, mitte Ukraina, kaitsele.
Sõja teises faasis oli paljude seas suurem optimism, kuna Ukraina väed lõid Põhja-Ukrainast ja pealinna Kiievi lähistelt eemale Vene üksused. Riigid, mis asuvad Ukrainale lähemal on andnud kõik, mida on olnud võimalik anda, samas Majori sõnul on sõjast kaugemal asuvad sakslased ja prantslased rohkem kõhklevad.
Specki hinnangul püüavad Saksamaa ja Prantsusmaa leida tasakaalu laiema sõjalise eskalatsiooni vältimise ning Vene ambitsioonide kärpimise vahel. Kui Venemaa võidaks Ukrainas, siis võib Vene režiim tunda end piisavalt kindlalt, et rünnata Moldovat, Kasahstani ja võib-olla isegi Balti riike. Seega tajuvad isegi ettevaatlikku poliitikat ajavad riigid, et lääs peab Ukrainat aitama.
Itaalia välispoliitika instituudi direktori Nathalie Tocci sõnul NATO ega Euroopa Liit siiski Ukraina toetamises ei lõhene, kuna venelaste invasioon oli nii ekstreemne samm, et see hoiab riikide vahel konsensust alternatiivide puudumisel. | Euroopa riikide vaated sõjale Ukrainas lahknevad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Liidu ja NATO liikmete seas on kujunemas erinevad leerid selle osas, kuidas Vene-Ukraina sõda käsitleda. Osa riike tahab Venemaad karistada, samas teine grupp riike tahab Venemaad ohjes hoida nii nagu külma sõja ajal Nõukogude Liitu suhtuti. Kolmas grupp riike soovib lõpuks mingis osas Venemaaga suhted taastada.
Enamik Ukrainale antud relvastusest pärineb Ühendkuningriigilt, Poolalt ja Ameerika Ühendriikidelt. Kuna teised riigid on relvastust andnud kas vähem ja/või väiksemas koguses, siis on Ukrainat vähem relvastanud riigid pälvinud paljude Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kriitika.
Vene-Ukraina sõjast tingitud majandusraskused on Lääne-Euroopat kohati raskemini tabanud ning seetõttu on kasvanud paljude Venemaa suhtes murelike riikide kahtlused osa Euroopa riikide meelekindluse suhtes. Seda hoolimata asjaolust, et kolme Lääne-Euroopa riigi – Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia liidrid käisid hiljuti Kiievis kinnitamas Ukraina toetamist.
Saksa välispoliitika analüütiku Ulrich Specki sõnul annab lääs tervikuna Ukrainale ainult nii palju relvi, et riik ellu jääks, kuid mitte piisavalt palju, et Ukraina suudaks okupeeritud alasid tagasi vallutada. Kuna Ukraina sõltub üha enam lääneriikide relvaabist ja moonast, siis on Ukraina jaoks ülioluline, kui kiiresti relvad kohale jõuavad, lisas Speck.
Mitmed lääneriigid on toonud välja, et nende vähene relvaabi tuleneb nende riikide relvavarude väiksusest. Lisaks sellele näevad erinevad riigid pikas plaanis Ukraina konflikti lahendust erinevalt.
Saksamaal tegutseva Kieli maailmamajanduse instituudi hinnangul on suurimad käärid lubatud ja kohale toimetatud relvaabis Lääne-Euroopa riikide seas, kus jääb kõige enam silma Saksamaa. Samas on ametlikele andmetele tuginedes keeruline analüüse teha, kuna osa riike nagu Prantsusmaa hoiab saadetud relvaabi sisu ja hinna enda teada.
USA puhul on samuti suur erinevus lubatud (6,37 miljardit eurot) ja kohale toimetatud relvaabi (2,4 miljardit eurot) suuruses, kuid Washingtoni tegelikult antud abi maht on kõikidest teistest riikidest siiski kõige suurem. Samal ajal on Saksamaa Ukrainale kohale toimetanud 290 miljoni euro väärtuses relvaabi ning lubanud Ukrainat sõjaliselt toetada kokku 620 miljoni euro eest.
Ukraina naaberriik Poola on lubanud ja Ukrainale andnud 1,8 miljardi euro eest relvastust ja varustust. Üsna palju on andnud ka Ühendkuningriik, andes relvaabi ühe miljardi euro väärtuses ning olles lubanud anda 1,12 miljardit abi kokku.
Saksa majandusteadlase ja Saksa välissuhete nõukogusse kuuluva Guntram Wolffi sõnul on Kieli mõttekoja numbrid šokeerivad. Euroopa riigid on Ukrainale sõjalist abi andnud keskmiselt 0,2-0,3 protsenti SKP-st, mis on Wolffi sõnul ühest otsast palju raha, kuid teisalt väga vähe, arvestades, mis on kaalul.
Antud abi määr ilmestab ka Saksamaa ja Prantsusmaa teistsugust strateegilist poliitikaeesmärki – nende hinnangul on tuumarelvadega Venemaa liiga suur ja ohtlik, et võtta eesmärgiks tema sõjaline alistamine. Samuti ei taheta Vladimir Putinit nurka suruda.
Hiljutises vastuolulises Prantsuse dokumentaalfilmis on selgelt näha Macroni ja tema nõunike hämming, kui ilmneb, et Putin neile valetas. Enne Putini lõplikku otsust Ukrainale kõikide valmis pandud vägedega kallale tungida uskus Macroni meeskond, et veel on võimalik leida diplomaatiline lahendus.
Dokumentaali jõudis ka Macroni fraas "Venemaad ei tohi häbistada", mida ta kahel eri korral dokumentaali jooksul ütleb. Sama mõtte ütles Macron välja ka Ukraina pealinnast Kiievist lahkudes peale Saksa, Itaalia ja Rumeenia riigijuhtide ühiskohtumist Ukraina president Volodõmõr Zelenskiga ning ta on seda avalikult öelnud ka meediale.
Filmi lõpus sõnab Macron, et teda paneb muretema anglo-saksi riikide kasvav tahe Venemaad püsivalt nõrgestada. Prantsuse presidendi sõnul ei peaks see olema Euroopa eesmärk. Euroopa peaks Macroni sõnul aitama Ukrainal sõda võita ja enda territooriumi ning iseseisvust kaitsta. "Me ei sõdi Venemaa vastu, veel vähem tahame Venemaad hävitada," sõnas Macron.
Macroni remargid ärritasid tugevalt kesk-eurooplasi ning ukrainlasi, kes soovivad nii Venemaa nõrgestamist kui ka Venemaa häbistamist.
Prantsusmaa endise diplomaadi ja endise Euroopa Liidu ametniku Pierre Vimont'i hinnangul saab Euroopa riigid jagada kolme leeri.
Venemaad ja Putinit tahavad isoleerida Ühendkuningriik, Poola ja Baltimaad. Need riigid näevad Vimont'i sõnul ka venelastel süüd sõja jätkumises. Teise bloki moodustavad Belgia, Tšehhi ja Madalamaad, kes eelistavad suhetes Venemaaga võtta eeskujuks külma sõja ajal toimunud Nõukogude Liidu poliitilist isoleerimist. Kolmas leer riike näeb vajadust mingil hetkel taasalustada Venemaaga dialoogi. Sellisena näevad olukorda Vimont'i sõnul Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari ja Itaalia.
Vimont'i sõnul lõhed arusaamades jäävad püsima ning ei ole näha tahet ühiseks Euroopa strateegiaks Venemaa suunal.
Ulrich Specki sõnul peaks lääneriikide ühist strateegilist lähenemist Venemaa suunal eest vedama Washington, kuid sealtki ei ole selget välispoliitikat näha. Praegune olukord erineb Specki sõnul ka 2014. aastast, mil juhtrolli Minski protsessis võttis Saksamaa. Praegu ei juhi Specki sõnul ühist lääne diplomaatilist protsessi mitte keegi.
Kuna Vene-Ukraina sõja rindejoon on vähe liikunud, siis Venemaa võimalik rünnak mõne teise Euroopa riigi vastu on muutunud üha ebatõenäolisemaks, hindab Saksa kaitseekspert Claudia Major.
Poliitilist kalkulatsiooni mõjutab ka asjaolu, et Euroopas on pessimistlikumaks läinud majanduskasvu prognoosid ja tõusnud tugevalt inflatsioon. Kui Venemaa Ukrainale veebruaris kallale tungis, siis oli Euroopa avalikkuses üldine šokk ja hirm ning Saksamaa tegi selle otsuse najal oma Zeitenwende (pöördepunkti) kaitsepoliitikas. Samas juhib Major tähelepanu, et selle otsustepaketi raames tehtud 100 miljardi eurone lisaraha läheb Saksamaa, mitte Ukraina, kaitsele.
Sõja teises faasis oli paljude seas suurem optimism, kuna Ukraina väed lõid Põhja-Ukrainast ja pealinna Kiievi lähistelt eemale Vene üksused. Riigid, mis asuvad Ukrainale lähemal on andnud kõik, mida on olnud võimalik anda, samas Majori sõnul on sõjast kaugemal asuvad sakslased ja prantslased rohkem kõhklevad.
Specki hinnangul püüavad Saksamaa ja Prantsusmaa leida tasakaalu laiema sõjalise eskalatsiooni vältimise ning Vene ambitsioonide kärpimise vahel. Kui Venemaa võidaks Ukrainas, siis võib Vene režiim tunda end piisavalt kindlalt, et rünnata Moldovat, Kasahstani ja võib-olla isegi Balti riike. Seega tajuvad isegi ettevaatlikku poliitikat ajavad riigid, et lääs peab Ukrainat aitama.
Itaalia välispoliitika instituudi direktori Nathalie Tocci sõnul NATO ega Euroopa Liit siiski Ukraina toetamises ei lõhene, kuna venelaste invasioon oli nii ekstreemne samm, et see hoiab riikide vahel konsensust alternatiivide puudumisel.
### Response:
Euroopa riikide vaated sõjale Ukrainas lahknevad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Esimene 5G sagedusala oksjon hetkel veel kestab ja sügisel on plaanis alustada juba järgmise sagedusala oksjoniga, et 5G tehnoloogia jõuaks kasutajateni võimalikult kiiresti. 5G tehnoloogiat on Eestis kaua oodatud, mistõttu tuleb maha jäänud aeg tasa teha ja oksjonitega võimalikult kiiresti edasi liikuda. Mul on hea meel, et jõudsin konkursi tingimused enne ametivahetust ära kinnitada," ütles Sutt.
Kokku läheb oksjonile kuus 2x5 MHz sagedusplokki. Iga konkursil osaleja saab võtta maksimaalselt kaks sagedusplokki ehk omandada 2x10 MHz sagedusploki.
"700 MHz sagedusala sobib kõige paremini suurema katvuse saavutamiseks, sest madalamad sagedused levivad paremini kui kõrgemad. Seega sobib nimetatud sagedusala suurepäraselt näiteks maapiirkondade katmiseks, kus asustustihedus on madal," ütles Sutt.
Avaliku konkursi kuue sagedusloa andmiseks viib läbi tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA).
Hiiepuu: hea, et uus oksjon venima ei jää
Telekomifirmad oleksid soovinud küll, et oksjonile oleks pandud laiema slotid (sagedusvahemikud), mitte 6x5, vaid 3x10 MHz, kuid kõige tähtsam on siiski see, et nüüd on otsus uue oksjoni toimumise kohta tehtud ja see sügisel igal juhul toimub, ütles Elisa Eesti juhatuse esimees Andrus Hiiepuu.
Kui esimese 5G sageduslubade oksjoni väljakuulutamisega, mis praegu parajasti veel kestab, venitas riik mitu aastat, siis nüüd on juba uue oksjoni tingimused välja öeldud ning see saab alata pärast esimese oksjoni lõppemist.
Praegu kestab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) läbiviidav oksjon sagedusalas 3410–3800 MHz, kus esimene vahemik on müüdi 27. mail Elisale 7,2 miljonit euro eest. Praegu kestab teise sellesse vahemikku jääva sagedusloa oksjon.
Uue 700 megahertsile lähedaste sagedusvahemike oksjonile panek on strateegiliselt oluline, kuna selle abil on võimalik saavutada 5G katvus ka maapiirkondades, selgitas Hiiepuu. Praegu toimuva 3500 MHz annab kõige optimaalsema leviku, kuid sellega on raske saavutada katvust maapiirkondades, rääkis ta.
Hiiepuu viitas sellele, et Eesti on 5G arendamisel teistest riikidest maha jäänud ning riigil läks mitu aastat, enne kui esimene sagedusalade oksjon välja kuulutati. | Minister Sutt kinnitas järgmise 5G sagedusala konkursitingimused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Esimene 5G sagedusala oksjon hetkel veel kestab ja sügisel on plaanis alustada juba järgmise sagedusala oksjoniga, et 5G tehnoloogia jõuaks kasutajateni võimalikult kiiresti. 5G tehnoloogiat on Eestis kaua oodatud, mistõttu tuleb maha jäänud aeg tasa teha ja oksjonitega võimalikult kiiresti edasi liikuda. Mul on hea meel, et jõudsin konkursi tingimused enne ametivahetust ära kinnitada," ütles Sutt.
Kokku läheb oksjonile kuus 2x5 MHz sagedusplokki. Iga konkursil osaleja saab võtta maksimaalselt kaks sagedusplokki ehk omandada 2x10 MHz sagedusploki.
"700 MHz sagedusala sobib kõige paremini suurema katvuse saavutamiseks, sest madalamad sagedused levivad paremini kui kõrgemad. Seega sobib nimetatud sagedusala suurepäraselt näiteks maapiirkondade katmiseks, kus asustustihedus on madal," ütles Sutt.
Avaliku konkursi kuue sagedusloa andmiseks viib läbi tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA).
Hiiepuu: hea, et uus oksjon venima ei jää
Telekomifirmad oleksid soovinud küll, et oksjonile oleks pandud laiema slotid (sagedusvahemikud), mitte 6x5, vaid 3x10 MHz, kuid kõige tähtsam on siiski see, et nüüd on otsus uue oksjoni toimumise kohta tehtud ja see sügisel igal juhul toimub, ütles Elisa Eesti juhatuse esimees Andrus Hiiepuu.
Kui esimese 5G sageduslubade oksjoni väljakuulutamisega, mis praegu parajasti veel kestab, venitas riik mitu aastat, siis nüüd on juba uue oksjoni tingimused välja öeldud ning see saab alata pärast esimese oksjoni lõppemist.
Praegu kestab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) läbiviidav oksjon sagedusalas 3410–3800 MHz, kus esimene vahemik on müüdi 27. mail Elisale 7,2 miljonit euro eest. Praegu kestab teise sellesse vahemikku jääva sagedusloa oksjon.
Uue 700 megahertsile lähedaste sagedusvahemike oksjonile panek on strateegiliselt oluline, kuna selle abil on võimalik saavutada 5G katvus ka maapiirkondades, selgitas Hiiepuu. Praegu toimuva 3500 MHz annab kõige optimaalsema leviku, kuid sellega on raske saavutada katvust maapiirkondades, rääkis ta.
Hiiepuu viitas sellele, et Eesti on 5G arendamisel teistest riikidest maha jäänud ning riigil läks mitu aastat, enne kui esimene sagedusalade oksjon välja kuulutati.
### Response:
Minister Sutt kinnitas järgmise 5G sagedusala konkursitingimused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA-s Oregonis toimuva rahvusvahelise kergejõustikuliidu nõukogu 228. koosoleku teisel päeval teatas nõukogu, et 2024. aasta kergejõustikukrossi maailmameistrivõistlused peetakse Horvaatias Medulinis ja Pulas ning 2026. aasta kergejõustiku krossi maailmameistrivõistlused Tallahassees, Floridas.
2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel naasevad selle spordiala suurimad tähed Tokyo olümpiastaadionile, kus peeti eelmisel aastal olümpiamänge.
2025. aastal avaneb Tokyol võimalus täita oma olümpiastaadion kergejõustikufännidega, kellel võeti koroonapiirangute tõttu ära võimalus osaleda Tokyo 2020. aasta olümpiamängudel.
Teised kandidaadid lisaks Jaapanile olid Nairobi, Sileesia ja Singapur, keda kõiki peeti ürituse korraldamiseks piisavalt tugevateks ja kogenuteks. Tokyo sai hindamisel neljast kandidaadist kõrgeima hinde neljas valdkonnas: tugeva ajakava potentsiaal, tulu teenimise võimalused maailma kergejõustikule, sihtkoht, mis tõstab spordi rahvusvahelist profiili, sobiv kliima.
"2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste korraldajate kandidaatide hulgast oli Tokyo pakkumine kõige veenvam," ütles rahvusvahelise kergejõustikuliidu president Sebastian Coe. "Loodan, et see on Jaapani jaoks särav üritus, kui nad tähistavad 2025. aastal Jaapani kergejõustikuliidu (JAAF) 100. aastapäeva, tuues maailmatasemel kergejõustiku tagasi Tokyo inimesteni." | Selgus 2025. aasta kergejõustiku MM-i toimumispaik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA-s Oregonis toimuva rahvusvahelise kergejõustikuliidu nõukogu 228. koosoleku teisel päeval teatas nõukogu, et 2024. aasta kergejõustikukrossi maailmameistrivõistlused peetakse Horvaatias Medulinis ja Pulas ning 2026. aasta kergejõustiku krossi maailmameistrivõistlused Tallahassees, Floridas.
2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel naasevad selle spordiala suurimad tähed Tokyo olümpiastaadionile, kus peeti eelmisel aastal olümpiamänge.
2025. aastal avaneb Tokyol võimalus täita oma olümpiastaadion kergejõustikufännidega, kellel võeti koroonapiirangute tõttu ära võimalus osaleda Tokyo 2020. aasta olümpiamängudel.
Teised kandidaadid lisaks Jaapanile olid Nairobi, Sileesia ja Singapur, keda kõiki peeti ürituse korraldamiseks piisavalt tugevateks ja kogenuteks. Tokyo sai hindamisel neljast kandidaadist kõrgeima hinde neljas valdkonnas: tugeva ajakava potentsiaal, tulu teenimise võimalused maailma kergejõustikule, sihtkoht, mis tõstab spordi rahvusvahelist profiili, sobiv kliima.
"2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste korraldajate kandidaatide hulgast oli Tokyo pakkumine kõige veenvam," ütles rahvusvahelise kergejõustikuliidu president Sebastian Coe. "Loodan, et see on Jaapani jaoks särav üritus, kui nad tähistavad 2025. aastal Jaapani kergejõustikuliidu (JAAF) 100. aastapäeva, tuues maailmatasemel kergejõustiku tagasi Tokyo inimesteni."
### Response:
Selgus 2025. aasta kergejõustiku MM-i toimumispaik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praegu on sellel hetkel, kui minul tekib uus leping ja kui ma saan valitsuse liikmeks, siis võtab volikogu juhtimise üle aseesimees Reno Laidre (RE).
"Koalitsioonileppest tulenevalt on see volikogu esimehe koht Isamaa täita. Isamaa fraktsioon otsustab, kes on järgmine volikogu esimees. Praegu on suvekuud, hetkel volikogus aktiivset tegevust ei ole, aga ma arvan, et Isamaa fraktsioon teeb selle otsuse kaunis kiiresti. Ma arvan, et otsuseni jõutakse järgmisel nädalal," ütles Lukas ERR-ile.
Lukas märkis, et seni juhib volikogu tööd aseesimees Reno Laidre Reformierakonnast.
Lukas ei öelnud, kes tema hinnangul võiks olla järgmine volikogu esimees. "Ta peab olema volikogu liige ja seega on valik piiratud, aga siiski olemas. Meil on mitmeid inimesi, kes võiksid seda rolli täita. Langetame otsuse ja anname ka avalikkusele teada," sõnas Lukas.
Tartu volikogu Isamaa fraktsiooni juht Kaspar Kokk ütles ERR-ile, et Lukase asendusliikmena läheb volikokku nüüd Allan Unt.
Tartu volikogu Isamaa fraktsiooni kuuluvad veel Merle Jääger, Lembit Kalev, Mihhail Lotman ja fraktsiooni esimees Kaspar Kokk.
Lukas lahkub ka Eesti Kirjandusmuuseumi direktori kohalt
Lukas ütles, et kirjandusmuuseumi direktori kohalt lahkumine oli tema jaoks väga raske otsus. "Nüüd, kui ma olen selle otsuse langetanud, olen ma sellest kolleegidele ka teada andnud," lausus Lukas.
Lukas viitas, et kirjandusmuuseum on haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas ja sellega seoses tuleb kirjandusmuuseumi detailide tundmine talle haridus- ja teadusministrina kasuks.
Ta märkis, et saab ministeerium määrab nüüd kirjandusmuuseumi direktori kohusetäitja, rääkides selle läbi kirjandusmuuseumiga.
"Minu praegune arvamus on, et see kohusetäitja peaks tulema muuseumi seest. Ja siis juba hakatakse samme seadma järgmise direktori valimiste korraldamise poole," rääkis Lukas.
Lukase sõnul suvel direktori valimisteni ei jõuta. | Lukas: Isamaa fraktsioon valib Tartu volikogu uue esimehe tuleval nädalal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praegu on sellel hetkel, kui minul tekib uus leping ja kui ma saan valitsuse liikmeks, siis võtab volikogu juhtimise üle aseesimees Reno Laidre (RE).
"Koalitsioonileppest tulenevalt on see volikogu esimehe koht Isamaa täita. Isamaa fraktsioon otsustab, kes on järgmine volikogu esimees. Praegu on suvekuud, hetkel volikogus aktiivset tegevust ei ole, aga ma arvan, et Isamaa fraktsioon teeb selle otsuse kaunis kiiresti. Ma arvan, et otsuseni jõutakse järgmisel nädalal," ütles Lukas ERR-ile.
Lukas märkis, et seni juhib volikogu tööd aseesimees Reno Laidre Reformierakonnast.
Lukas ei öelnud, kes tema hinnangul võiks olla järgmine volikogu esimees. "Ta peab olema volikogu liige ja seega on valik piiratud, aga siiski olemas. Meil on mitmeid inimesi, kes võiksid seda rolli täita. Langetame otsuse ja anname ka avalikkusele teada," sõnas Lukas.
Tartu volikogu Isamaa fraktsiooni juht Kaspar Kokk ütles ERR-ile, et Lukase asendusliikmena läheb volikokku nüüd Allan Unt.
Tartu volikogu Isamaa fraktsiooni kuuluvad veel Merle Jääger, Lembit Kalev, Mihhail Lotman ja fraktsiooni esimees Kaspar Kokk.
Lukas lahkub ka Eesti Kirjandusmuuseumi direktori kohalt
Lukas ütles, et kirjandusmuuseumi direktori kohalt lahkumine oli tema jaoks väga raske otsus. "Nüüd, kui ma olen selle otsuse langetanud, olen ma sellest kolleegidele ka teada andnud," lausus Lukas.
Lukas viitas, et kirjandusmuuseum on haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas ja sellega seoses tuleb kirjandusmuuseumi detailide tundmine talle haridus- ja teadusministrina kasuks.
Ta märkis, et saab ministeerium määrab nüüd kirjandusmuuseumi direktori kohusetäitja, rääkides selle läbi kirjandusmuuseumiga.
"Minu praegune arvamus on, et see kohusetäitja peaks tulema muuseumi seest. Ja siis juba hakatakse samme seadma järgmise direktori valimiste korraldamise poole," rääkis Lukas.
Lukase sõnul suvel direktori valimisteni ei jõuta.
### Response:
Lukas: Isamaa fraktsioon valib Tartu volikogu uue esimehe tuleval nädalal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teater R.A.A.A.M.-i rahvusvahelised teatriprojektid on olnud edukad, kuna tänu nendele on Eestisse tulnud lavastajaid, kes varasemalt Euroopas ei tegutsenud. Üks neist on Sergei Potapov, kelle "Libahunt" ja "Richard kolmas" said positiivse tagasiside osalisteks.
Teine huvitav lavastaja, kelle R.A.A.A.M. Eestimaale kutsunud, on Damir Salimzianov, kes tänaseks päevaks saanud mitmete Maarjamaal tehtud lavastuste eest suurt tähelepanu. Viis aastat tagasi esietendunud "Praegu pole aeg armastamiseks" eest sai Harriet Toompere parima naiskõrvalosatäitja preemia. Salimzianovi eelmisi lavateoseid uurides saab teha järelduse, et oma uusima lavateose meeskonda on lavastaja kaasanud palju neid inimesi, kes on temaga varemgi koostööd teinud (ainult Elina Reinold teeb Damir Salimzianovi lavateoses kaasa esimest korda). Selle teoga sooviks Salimzianov justkui kindlustada lavaloo õnnestumist.
"Diktaator, naljamees ja liiderdaja" on jabur ja irooniline fantaasia Jaroslav Hašekist (Martin Kõiv) ja Josep Broz Titost (Kristo Viiding), kes kohtuvad Maria-nimelise prostituudi (Elina Reinold) juures. Need kaks meest vahetavad tänu veidrale kohtumisele enda arusaamu sõjast, usust, juhtimisest, inimestest ning joovad suurtes kogustes naise aetud puskarit.
Enne etenduse algust toimub saali ümber vilgas tegevus. Meesnäitlejad mängivad publiku taga noolemängu ja lavataguse ukse vahelt kostab Elina Reinoldi kurvameelne laul. Peagi tulevad Martin Kõiv ja Kristo Viiding lavale, juhatavad lavastuse sisse ning mäng läheb Ardo Ran Varrese hoogsa, üllatavalt kaasahaarava ja huvitavalt venepärase muusika saatel käima.
Priidu Adlase valguskujundus saadab lavalugu jõuliselt, illustreerides laval toimuvat, aga samas luues ka meeleolu. Põnevalt sümbolistlikuna mõjuvad vastavalt stseenile valitud värvigammad. Riina Vanhaneni kunstnikutöö on pigem lihtsakoeline (laval on nagi, kaks lauda, suur puskaripudel ja mõned toolid), aga see ilmselt oligi lavastusmeeskonna eesmärk: jutustada kolme isiksuse lugu väga väheste vahenditega. Selline lavalahendus mõjus värskendavalt ja tekitas publiku seas siiraid naerupahvakaid.
"Diktaator, naljamees ja liiderdaja" on lavastus, mis kindlasti kõigile ei sobi. See on kohati äärmiselt banaalne, minnes nilbe huumoriga enneolematutesse jaburusteni. Näitlejad mängivad tihti publikusse, kaasavad mängu ning sellega tekitatakse teater teatris tunnet.
Laval olevad tegelased on sama veidrad nagu lavastuse omapärane huumor. Martin Kõivu kehastatud Jaroslavi on mitu korda tapetud, teda on peetud idioodiks nagu oma vaimusünnitust Šveijki ning kange puskar ei hakka talle märgatavalt pähe. Kõivu energilisele, humoorikale natuurile sobib kirjaniku roll kenasti, kuid näitleja võinuks talle antud osa siin-seal mitmekülgsemalt mängida. Naljamehelikult võiks öelda, et Jaroslavi ja Josepi teise kohtumise ajaks muutub Martin Kõivu tegelane ebahumoorikalt üllatustevaeseks.
Kristo Viiding, kelle tegelane on väga lummatud Marxi ideedest ja kes tahab saada kuningaks, avanes selles lavastuses uue nurga alt. Viiding pole minu jaoks varem nii koomiline, samas ebakindel laval olnud. Diktaatorlikult sõnaks: Kristo Viidingu kehakeel on klaasikummutamisstseenides kuninglikult ekspressiivne.
Liiderlikult võiks öelda, et Elina Reinoldi poolt kehastatud sügavalt usklikku Mariat saab mõnes mõttes võtta Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistusest" pärit Sonja paralleelina. Kes on Dostojekvskit lugenud, see teab, kuidas. Reinold mängib prostituuti väga tunnetatult. Maria, kes varjab oma tõelisi tundeid nalja taha, mõjub vaatamata sellele, et ta on kolmest tegelasest ainus väljamõeldis, inimlikult. Elina Reinoldil on lavastuse lõpus väga kaunis monoloog, kus Maria räägib enda üksindustundest ja lesepõlvest, kuid tänu teater teatris võttele, mida lavalugu rakendab, ei läinud see stseen kuidagi hinge. Kuigi võinuks.
Lavastuse esimesed viiskümmend minutit ongi ülejäänud lavateosest tunduvalt paremad, sest leidub intriigi, konflikte ja Kristo Viidingu mõnusalt ekspressiivselt mängitud purjus sõduri stseen. "Diktaatori, naljamehe ja liiderdaja" viimased 40 minutit on unelevad ja ilma eriliste sündmusteta, mistõttu polnud seda huvitav jälgida. Tundub, et lavastusmeeskonna fookus on panna vaatajaskonda tavapäratute teemade (nagu Narva ajalugu, ajalooliste isiksuste olulisus tänapäeval) üle mõtlema. See on kindlasti sümpaatne ettevõtmine, aga seda oleks saanud teha natuke mitmepalgelisemalt.
Lavastuse mängupaik tekitas ka kahetisi tundeid. Publik võetakse Mäetagusel armsa kohviku ja äraootavate nägudega vastu, kuid kirvehall ise ei suutnud mind kuidagi sisse viia esimesel maailmasõjal peatuvasse lavastusse. Aga võib-olla olen hoopis mina see narr, kes pole selle lavastuse jaoks piisavalt intellektuaalne? Ei tea.
"Diktaator, naljamees ja liiderdaja" on teater teatris lavastus, mis räägib jaburalt jaburusest ja oma nilbe huumoriga pole kindlasti igale maitsele. Lavalugu vaatama minnes tuleks kindlasti arvestada omapärase teatriõhtuga. | Arvustus. Teater teatris lavastus, mis räägib jaburalt jaburusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teater R.A.A.A.M.-i rahvusvahelised teatriprojektid on olnud edukad, kuna tänu nendele on Eestisse tulnud lavastajaid, kes varasemalt Euroopas ei tegutsenud. Üks neist on Sergei Potapov, kelle "Libahunt" ja "Richard kolmas" said positiivse tagasiside osalisteks.
Teine huvitav lavastaja, kelle R.A.A.A.M. Eestimaale kutsunud, on Damir Salimzianov, kes tänaseks päevaks saanud mitmete Maarjamaal tehtud lavastuste eest suurt tähelepanu. Viis aastat tagasi esietendunud "Praegu pole aeg armastamiseks" eest sai Harriet Toompere parima naiskõrvalosatäitja preemia. Salimzianovi eelmisi lavateoseid uurides saab teha järelduse, et oma uusima lavateose meeskonda on lavastaja kaasanud palju neid inimesi, kes on temaga varemgi koostööd teinud (ainult Elina Reinold teeb Damir Salimzianovi lavateoses kaasa esimest korda). Selle teoga sooviks Salimzianov justkui kindlustada lavaloo õnnestumist.
"Diktaator, naljamees ja liiderdaja" on jabur ja irooniline fantaasia Jaroslav Hašekist (Martin Kõiv) ja Josep Broz Titost (Kristo Viiding), kes kohtuvad Maria-nimelise prostituudi (Elina Reinold) juures. Need kaks meest vahetavad tänu veidrale kohtumisele enda arusaamu sõjast, usust, juhtimisest, inimestest ning joovad suurtes kogustes naise aetud puskarit.
Enne etenduse algust toimub saali ümber vilgas tegevus. Meesnäitlejad mängivad publiku taga noolemängu ja lavataguse ukse vahelt kostab Elina Reinoldi kurvameelne laul. Peagi tulevad Martin Kõiv ja Kristo Viiding lavale, juhatavad lavastuse sisse ning mäng läheb Ardo Ran Varrese hoogsa, üllatavalt kaasahaarava ja huvitavalt venepärase muusika saatel käima.
Priidu Adlase valguskujundus saadab lavalugu jõuliselt, illustreerides laval toimuvat, aga samas luues ka meeleolu. Põnevalt sümbolistlikuna mõjuvad vastavalt stseenile valitud värvigammad. Riina Vanhaneni kunstnikutöö on pigem lihtsakoeline (laval on nagi, kaks lauda, suur puskaripudel ja mõned toolid), aga see ilmselt oligi lavastusmeeskonna eesmärk: jutustada kolme isiksuse lugu väga väheste vahenditega. Selline lavalahendus mõjus värskendavalt ja tekitas publiku seas siiraid naerupahvakaid.
"Diktaator, naljamees ja liiderdaja" on lavastus, mis kindlasti kõigile ei sobi. See on kohati äärmiselt banaalne, minnes nilbe huumoriga enneolematutesse jaburusteni. Näitlejad mängivad tihti publikusse, kaasavad mängu ning sellega tekitatakse teater teatris tunnet.
Laval olevad tegelased on sama veidrad nagu lavastuse omapärane huumor. Martin Kõivu kehastatud Jaroslavi on mitu korda tapetud, teda on peetud idioodiks nagu oma vaimusünnitust Šveijki ning kange puskar ei hakka talle märgatavalt pähe. Kõivu energilisele, humoorikale natuurile sobib kirjaniku roll kenasti, kuid näitleja võinuks talle antud osa siin-seal mitmekülgsemalt mängida. Naljamehelikult võiks öelda, et Jaroslavi ja Josepi teise kohtumise ajaks muutub Martin Kõivu tegelane ebahumoorikalt üllatustevaeseks.
Kristo Viiding, kelle tegelane on väga lummatud Marxi ideedest ja kes tahab saada kuningaks, avanes selles lavastuses uue nurga alt. Viiding pole minu jaoks varem nii koomiline, samas ebakindel laval olnud. Diktaatorlikult sõnaks: Kristo Viidingu kehakeel on klaasikummutamisstseenides kuninglikult ekspressiivne.
Liiderlikult võiks öelda, et Elina Reinoldi poolt kehastatud sügavalt usklikku Mariat saab mõnes mõttes võtta Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistusest" pärit Sonja paralleelina. Kes on Dostojekvskit lugenud, see teab, kuidas. Reinold mängib prostituuti väga tunnetatult. Maria, kes varjab oma tõelisi tundeid nalja taha, mõjub vaatamata sellele, et ta on kolmest tegelasest ainus väljamõeldis, inimlikult. Elina Reinoldil on lavastuse lõpus väga kaunis monoloog, kus Maria räägib enda üksindustundest ja lesepõlvest, kuid tänu teater teatris võttele, mida lavalugu rakendab, ei läinud see stseen kuidagi hinge. Kuigi võinuks.
Lavastuse esimesed viiskümmend minutit ongi ülejäänud lavateosest tunduvalt paremad, sest leidub intriigi, konflikte ja Kristo Viidingu mõnusalt ekspressiivselt mängitud purjus sõduri stseen. "Diktaatori, naljamehe ja liiderdaja" viimased 40 minutit on unelevad ja ilma eriliste sündmusteta, mistõttu polnud seda huvitav jälgida. Tundub, et lavastusmeeskonna fookus on panna vaatajaskonda tavapäratute teemade (nagu Narva ajalugu, ajalooliste isiksuste olulisus tänapäeval) üle mõtlema. See on kindlasti sümpaatne ettevõtmine, aga seda oleks saanud teha natuke mitmepalgelisemalt.
Lavastuse mängupaik tekitas ka kahetisi tundeid. Publik võetakse Mäetagusel armsa kohviku ja äraootavate nägudega vastu, kuid kirvehall ise ei suutnud mind kuidagi sisse viia esimesel maailmasõjal peatuvasse lavastusse. Aga võib-olla olen hoopis mina see narr, kes pole selle lavastuse jaoks piisavalt intellektuaalne? Ei tea.
"Diktaator, naljamees ja liiderdaja" on teater teatris lavastus, mis räägib jaburalt jaburusest ja oma nilbe huumoriga pole kindlasti igale maitsele. Lavalugu vaatama minnes tuleks kindlasti arvestada omapärase teatriõhtuga.
### Response:
Arvustus. Teater teatris lavastus, mis räägib jaburalt jaburusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kiisler ütles ERR-ile, et tema jaoks tuli Urmas Reinsalu valitsusse minek üllatusena.
"Minu otsus sõltub sellest, kuidas ma saan oma praegused ja tulevased tööasjad korraldatud, et kas seal kõrval on kohta riigikogu tööks ka täiendavalt või mitte," ütles Kiisler.
"Nädalavahetusel mõtlen järgi. Uued ministrid astuvad ametisse esmaspäeval. Järelikult on mul selle hetkeni aega mõelda," sõnas Kiisler.
Kiisler tõdes, et riigikogus olemine annaks teatud võimaluse ka praegu erakonda luua püüdvale ühendusele Parempoolsed oma poliitikat mingil määral teostada. "Isegi siis, kui ollakse väga-väga-väga väikses vähemuses," sõnas Kiisler.
Isamaa juhatus arvas märtsikuus erakonnast välja neli parempoolset - Siim Kiisleri, Lavly Perlingu, Kristjan Vanaselja ja Tõnis Konsi. | Kiisler kaalub Reinsalu asemel riigikokku minemist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kiisler ütles ERR-ile, et tema jaoks tuli Urmas Reinsalu valitsusse minek üllatusena.
"Minu otsus sõltub sellest, kuidas ma saan oma praegused ja tulevased tööasjad korraldatud, et kas seal kõrval on kohta riigikogu tööks ka täiendavalt või mitte," ütles Kiisler.
"Nädalavahetusel mõtlen järgi. Uued ministrid astuvad ametisse esmaspäeval. Järelikult on mul selle hetkeni aega mõelda," sõnas Kiisler.
Kiisler tõdes, et riigikogus olemine annaks teatud võimaluse ka praegu erakonda luua püüdvale ühendusele Parempoolsed oma poliitikat mingil määral teostada. "Isegi siis, kui ollakse väga-väga-väga väikses vähemuses," sõnas Kiisler.
Isamaa juhatus arvas märtsikuus erakonnast välja neli parempoolset - Siim Kiisleri, Lavly Perlingu, Kristjan Vanaselja ja Tõnis Konsi.
### Response:
Kiisler kaalub Reinsalu asemel riigikokku minemist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bulls võitis kõik esimesed kolm veerandit (20:14, 22:10, 25:23), kaotades ainult viimase Hornetsile 22:26.
Mänguaega sai Drell 12 ja pool minutit. Viiest viskest tabas ta kolm, tuues kuus punkti, võttes neli lauda ning andes ühe resultatiivse söödu. Tema arvele jäi ka üks viga ja üks pallikaotus. Drelli +/- näitaja oli 12, mis oli üks meeskonna parimaid.
Bullsi resultatiivseim oli Dylan Terry, kes tõi 20 punkti. | Drell aitas Bullsi kolmandale võidule järjest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bulls võitis kõik esimesed kolm veerandit (20:14, 22:10, 25:23), kaotades ainult viimase Hornetsile 22:26.
Mänguaega sai Drell 12 ja pool minutit. Viiest viskest tabas ta kolm, tuues kuus punkti, võttes neli lauda ning andes ühe resultatiivse söödu. Tema arvele jäi ka üks viga ja üks pallikaotus. Drelli +/- näitaja oli 12, mis oli üks meeskonna parimaid.
Bullsi resultatiivseim oli Dylan Terry, kes tõi 20 punkti.
### Response:
Drell aitas Bullsi kolmandale võidule järjest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Marveli kinouniversumi (MCU) neljas faas on kui mingi ebamäärane ollus, mis täidab erakordse mastaabiga kino- ja koduekraane, kuid mis pole suutnud esitleda erinevalt varasematele faasidele konkreetset sihti, mille poole ta iga uue filmi või telesarja osaga liigub.
Marvelieelsel karjääriperioodil leidlikke, nunnusid ja siiraid komöödiaid ("Hunt for the Wilderpeople", "What We Do in the Shadows") loonud Taika Waititi lavastatud superkangelasefilm "Thor: armastus ja kõu" on järjekordne näide sellest sihitusest. Kuigi aktiivse ajutegevuse tuimestamise mõttes saavutab kõuejumal Thori (Chris Hemsworth) eneseotsingutest rääkiv film mõningase efekti, süvendab see veelgi MCU neljanda faasi nõrkust.
Üllatuslikult keerab filmi uppi Waititi ise, kes on Jennifer Kaytin Robinsoni kõrval ka filmi kaasstsenarist. Kui Waititi suutis edukalt balansseerida erinevaid toone lustlikus "Thor: Ragnarokis", siis siin on kirjude elementide tasakaal ikka väga paigast ära. Nimelt on Thori elu mõtte ja eesmärgi otsinguid raamistavad süžeeliinid vähihaigest lähedasest ja tütre kaotanud pahalasest röövitud lasteni niivõrd kehvasti põimitud kokku koomiliste stseenidega, et sündmuste emotsionaalne kaal kaotab igasuguse tõsiseltvõetavuse. Seda võimendab filmi läbiv kerglus, mis väljendub nii näitlejate mängus kui jutustuses. "Thor: Ragnarokis" suutis Waititi luua kerge ja mängulise tooniga koherentselt kulgeva terviku, ent "Thor: armastus ja kõu" puhul üritab ta suruda igasse minutisse nii palju kõikuva kvaliteediga ja seosetuid nalju, et lõpuks miski ei mõju naljakalt ega ka looliselt või emotsionaalselt relevantselt.
Filmi sünge põhipahalane Jumalatapja Gorr suurepärase Christian Bale'i kehastuses oleks liiati naljatlevasse filmi justkui mõnest teisest tumedama loomaailmaga filmist eksinud. Bale'i esitus on küll ilmekas ja Gorri tegelane selge sisemise tõukega, kuid viis, kuidas ta loosse sobitub, rõhutab pigem tonaalset ebakõla, kui tekitab süžeele pinget. Natalie Portman Jane Fosteri ja Tessa Thompson kuningas Valküüri rollis jäävad sel korral filmi veduri Chris Hemsworthi varju. Hemsworth on Thori rolliga täielikult kokku sulandunud ning omab endiselt totu ja siira superkangelase sarmi, mis kergitab filmi vaadatavust.
Ühe huvitava ja raamidest välja ulatuva teema film siiski tõstatab. Selleks on superkangelaste ja jumalatevaheline dünaamika, mille juures film rõhutab mütoloogiliste jumalate moraalset allakäiku. Selle eredaimaks kehastuseks on koomilise kehakeelega Russell Crowe, kes kehastab hedonistlikku Zeusi. Filmis "Thor: armastus ja kõu" teema arendamisega küll kaugele ei jõuta, aga näib, et see on vastasseis, mida kavatsetakse edaspidi realiseerida.
Muus osas on "Thor: armastus ja kõu" kui koomiliste taotlustega superkangelasefilm oluliselt nõrgem kui teise suure superkangelasefilmide frantsiisi DCEU humoorikama suunitlusega teosed. Nimelt James Gunni veetud eelmise aasta film "Suitsiidisalk: uus missioon" ja tänavune telesari "Peacemaker" mõjusid oma rangema vanusepiirangu võimaldatud tooruse tõttu tunduvalt värskemalt ja julgemalt. Nende kõrval on "Thor: armastus ja kõu" visioonitu fabrikaat, mis laseb vana rasva ja fännilojaalsuse peal kiretult ja riskitult liugu. | Arvustus. Thor ja (MCU) kadunud siht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Marveli kinouniversumi (MCU) neljas faas on kui mingi ebamäärane ollus, mis täidab erakordse mastaabiga kino- ja koduekraane, kuid mis pole suutnud esitleda erinevalt varasematele faasidele konkreetset sihti, mille poole ta iga uue filmi või telesarja osaga liigub.
Marvelieelsel karjääriperioodil leidlikke, nunnusid ja siiraid komöödiaid ("Hunt for the Wilderpeople", "What We Do in the Shadows") loonud Taika Waititi lavastatud superkangelasefilm "Thor: armastus ja kõu" on järjekordne näide sellest sihitusest. Kuigi aktiivse ajutegevuse tuimestamise mõttes saavutab kõuejumal Thori (Chris Hemsworth) eneseotsingutest rääkiv film mõningase efekti, süvendab see veelgi MCU neljanda faasi nõrkust.
Üllatuslikult keerab filmi uppi Waititi ise, kes on Jennifer Kaytin Robinsoni kõrval ka filmi kaasstsenarist. Kui Waititi suutis edukalt balansseerida erinevaid toone lustlikus "Thor: Ragnarokis", siis siin on kirjude elementide tasakaal ikka väga paigast ära. Nimelt on Thori elu mõtte ja eesmärgi otsinguid raamistavad süžeeliinid vähihaigest lähedasest ja tütre kaotanud pahalasest röövitud lasteni niivõrd kehvasti põimitud kokku koomiliste stseenidega, et sündmuste emotsionaalne kaal kaotab igasuguse tõsiseltvõetavuse. Seda võimendab filmi läbiv kerglus, mis väljendub nii näitlejate mängus kui jutustuses. "Thor: Ragnarokis" suutis Waititi luua kerge ja mängulise tooniga koherentselt kulgeva terviku, ent "Thor: armastus ja kõu" puhul üritab ta suruda igasse minutisse nii palju kõikuva kvaliteediga ja seosetuid nalju, et lõpuks miski ei mõju naljakalt ega ka looliselt või emotsionaalselt relevantselt.
Filmi sünge põhipahalane Jumalatapja Gorr suurepärase Christian Bale'i kehastuses oleks liiati naljatlevasse filmi justkui mõnest teisest tumedama loomaailmaga filmist eksinud. Bale'i esitus on küll ilmekas ja Gorri tegelane selge sisemise tõukega, kuid viis, kuidas ta loosse sobitub, rõhutab pigem tonaalset ebakõla, kui tekitab süžeele pinget. Natalie Portman Jane Fosteri ja Tessa Thompson kuningas Valküüri rollis jäävad sel korral filmi veduri Chris Hemsworthi varju. Hemsworth on Thori rolliga täielikult kokku sulandunud ning omab endiselt totu ja siira superkangelase sarmi, mis kergitab filmi vaadatavust.
Ühe huvitava ja raamidest välja ulatuva teema film siiski tõstatab. Selleks on superkangelaste ja jumalatevaheline dünaamika, mille juures film rõhutab mütoloogiliste jumalate moraalset allakäiku. Selle eredaimaks kehastuseks on koomilise kehakeelega Russell Crowe, kes kehastab hedonistlikku Zeusi. Filmis "Thor: armastus ja kõu" teema arendamisega küll kaugele ei jõuta, aga näib, et see on vastasseis, mida kavatsetakse edaspidi realiseerida.
Muus osas on "Thor: armastus ja kõu" kui koomiliste taotlustega superkangelasefilm oluliselt nõrgem kui teise suure superkangelasefilmide frantsiisi DCEU humoorikama suunitlusega teosed. Nimelt James Gunni veetud eelmise aasta film "Suitsiidisalk: uus missioon" ja tänavune telesari "Peacemaker" mõjusid oma rangema vanusepiirangu võimaldatud tooruse tõttu tunduvalt värskemalt ja julgemalt. Nende kõrval on "Thor: armastus ja kõu" visioonitu fabrikaat, mis laseb vana rasva ja fännilojaalsuse peal kiretult ja riskitult liugu.
### Response:
Arvustus. Thor ja (MCU) kadunud siht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Välismaiste esinejatena astuvad festivalil üles Leedust pärit bänd The Roop, Inglismaalt pärit art rock 'i ja neopsühhedeeliat viljelev Django Jango, Taani indie -bänd Efterklang, briti räppar Noisy, eksperimentaalset džässi viljelev Jaga Jazzist Norrast ning rokkbänd The Holy Soomest.
Festivalil astub taas üles Vaiko Eplik ja Eliit, keda oli võimalik kuulata ka kümme aastat tagasi toimunud esimesel Intsikurmul. Eesti artistidest on veel esindatud Mahavok, Ewert Sundja, Yasmyn, Minimal Wind ning Maris Pihlap. Samuti teeb ülesastumise Jonas Kaarnametsa ja Kristjan Kallase bänd Suve.
Esmakordselt liigub Tallinnast välja q ueer ja LGBTQ+ skene peosari BÄM!, millega tulevad kaasa Helgi Saldo, Chloé Lagucci-Pedestrian ja Nasty Nikita Pedestrian, kes moodustavad drag -perekonna House of Pedestrian. Samuti astub üles vogue- kultuuri eestvedaja Amory Tingz Revlon. | Intsikurmu festival avalikustas kogu programmi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Välismaiste esinejatena astuvad festivalil üles Leedust pärit bänd The Roop, Inglismaalt pärit art rock 'i ja neopsühhedeeliat viljelev Django Jango, Taani indie -bänd Efterklang, briti räppar Noisy, eksperimentaalset džässi viljelev Jaga Jazzist Norrast ning rokkbänd The Holy Soomest.
Festivalil astub taas üles Vaiko Eplik ja Eliit, keda oli võimalik kuulata ka kümme aastat tagasi toimunud esimesel Intsikurmul. Eesti artistidest on veel esindatud Mahavok, Ewert Sundja, Yasmyn, Minimal Wind ning Maris Pihlap. Samuti teeb ülesastumise Jonas Kaarnametsa ja Kristjan Kallase bänd Suve.
Esmakordselt liigub Tallinnast välja q ueer ja LGBTQ+ skene peosari BÄM!, millega tulevad kaasa Helgi Saldo, Chloé Lagucci-Pedestrian ja Nasty Nikita Pedestrian, kes moodustavad drag -perekonna House of Pedestrian. Samuti astub üles vogue- kultuuri eestvedaja Amory Tingz Revlon.
### Response:
Intsikurmu festival avalikustas kogu programmi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Võib-olla oli see kuidagi alateadvusega seotud, et me arvasime, et asi on tehtud. Oleme selles olukorras ka varem olnud. Lihtne penalti, mille me vastasele kinkisime, oli üks otsustavaid momente. Sealt alates hakkas kõik koost lagunema," ütles Henn pärast mängu pressikonverentsil, vahendab Soccernet.
Flora võitis kodumängu 1:0 ning läks neljapäeval võõrsil teise poolaja alguses 2:0 juhtima, mis andis kahe mängu kokkuvõttes kolmeväravalise eduseisu. Napilt enne tunni täitumist kingit vastastele penalti, mille järel kadus käest kõik. Vastased viigistasid seisu, Ken Kallaste teenis punase kaardi ja Flora normaalaja 2:3 kaotus viis matši lisaajale. Seal sai punase ka Sergei Zenjov ning Flora eurohooaeg sai mängu 2:4 ja üldseisu 3:4 kaotusega lõpu.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Henn: vastutan selle eest, mis juhtus ja peame fännidelt vabandust paluma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Võib-olla oli see kuidagi alateadvusega seotud, et me arvasime, et asi on tehtud. Oleme selles olukorras ka varem olnud. Lihtne penalti, mille me vastasele kinkisime, oli üks otsustavaid momente. Sealt alates hakkas kõik koost lagunema," ütles Henn pärast mängu pressikonverentsil, vahendab Soccernet.
Flora võitis kodumängu 1:0 ning läks neljapäeval võõrsil teise poolaja alguses 2:0 juhtima, mis andis kahe mängu kokkuvõttes kolmeväravalise eduseisu. Napilt enne tunni täitumist kingit vastastele penalti, mille järel kadus käest kõik. Vastased viigistasid seisu, Ken Kallaste teenis punase kaardi ja Flora normaalaja 2:3 kaotus viis matši lisaajale. Seal sai punase ka Sergei Zenjov ning Flora eurohooaeg sai mängu 2:4 ja üldseisu 3:4 kaotusega lõpu.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Henn: vastutan selle eest, mis juhtus ja peame fännidelt vabandust paluma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Herem sai kaitseväe juhatajaks 2018. aasta detsembris ning kuivõrd kaitseväe juhataja ametiaeg on viis aastat, tähendab see, et järgmise aasta lõpus peaks ametisse astuma keegi teine.
Seaduse järgi on valitsusel õigus pikendada kaitseväe juhataja ametiaega kahe aasta võrra.
Esmaspäeval ametisse astuv Pevkur vastas ERR-i küsimusele, kas Heremi ametiaega on kavas pikendada, et enne sellele vastamist soovib ta Heremiga kohtuda.
"Esmaspäeval on ametivande andmine ja peale seda kohtun temaga esimesel võimalusel," ütles ta.
Pevkur möönis, et selline plaan on olemas. "Ma kindlasti ei välista seda. Kindral Herem on teinud head tööd ja ma ei näe mingeid takistusi selleks, (et ettepanek teha)," lausus ta.
Valitsus pikendas kahe aasta võrra ka eelmise kaitseväe juhataja Riho Terrase ametiaega. | Uus valitsus võib pikendada Heremi ametiaega kahe aasta võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Herem sai kaitseväe juhatajaks 2018. aasta detsembris ning kuivõrd kaitseväe juhataja ametiaeg on viis aastat, tähendab see, et järgmise aasta lõpus peaks ametisse astuma keegi teine.
Seaduse järgi on valitsusel õigus pikendada kaitseväe juhataja ametiaega kahe aasta võrra.
Esmaspäeval ametisse astuv Pevkur vastas ERR-i küsimusele, kas Heremi ametiaega on kavas pikendada, et enne sellele vastamist soovib ta Heremiga kohtuda.
"Esmaspäeval on ametivande andmine ja peale seda kohtun temaga esimesel võimalusel," ütles ta.
Pevkur möönis, et selline plaan on olemas. "Ma kindlasti ei välista seda. Kindral Herem on teinud head tööd ja ma ei näe mingeid takistusi selleks, (et ettepanek teha)," lausus ta.
Valitsus pikendas kahe aasta võrra ka eelmise kaitseväe juhataja Riho Terrase ametiaega.
### Response:
Uus valitsus võib pikendada Heremi ametiaega kahe aasta võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti ja Rootsi teadlaste uuringus võeti vaatluse alla kolm peamist tahku. Oluliseks peeti nii seda, mis vanuseni saavad vanemad oma laste terviseandmeid vaadata kui ka seda, mis vanuses saavad alaealised juurdepääsu omaenda terviseandmetele. Viimaks võeti vaatluse alla, millised on andmetele juurdepääsu piiramise ja laiendamise võimalused.
Riikide ühisnimetajana said kõigis riikides lapsevanemad automaatse juurdepääsu oma laste terviseandmetele lapse sündides. Vanusepiirangud selle kehtivuse lõppemisel olid aga erinevad. Nii kadus Norras vanemal juurdepääs oma lapse andmetele alates lapse 12., Rootsis aga 13. eluaastast. Eestis ja Soomes juhtus see aga alles lapse 18-aastaseks saamisel.
Seega on Eesti lapsevanematel e-terviseandmetele ligipääs märksa pikemat aega ja seeläbi ka laste tervise kohta parem ülevaade.
Soomes on lisaks kasutusel juhtumipõhine lähenemine. Kui laps on üle kümne aasta vanune, on tervishoiutöötajal võimalik otsustada, kas lapsel on võimekus ise oma ravi osas otsuseid teha või mitte. Sellest lähtuvalt saab vanema juurdepääsu andmetele erineval viisilka tagada või piirata.
Soome ja Eesti on valinud teise tee
Noor saab oma elektroonilistele terviseandmetele ligipääsu Norras ja Rootsis 16-aastaseks saades. Eestis ja Soomes aga vanuse alammäära ei ole ja juurdepääs on võimalik ükskõik mis vanuses. Seda vähemalt juhul kui lapsel või noorukil on olemas ID-kaart. Norra kõrvale jättes saavad noored kõigis riikides taotleda vanema juurdepääsu piiramist oma terviseandmetele. Eestis on see võimalik alates noore 14. aastaseks saamisest.
Norra ja Rootsi näitel võib märgata, et andmetele ligipääsu puhul jääb mõne aasta pikkune vahemik, kus terviseandmetele ei pääse ligi ei vanem ega laps ise. See ilmestab, milliseid väljakutseid võivad liigselt piiravad regulatsioonid omakorda tekitada.
Eelnevalt on kahest USA uuringust selgunud, et noored räägivad arstidele oma muredest harvem, kui nad pole andmete konfidentsiaalsuses kindlad. Näiteks ei pruugi noored soovida rääkida oma seksuaalkogemustest ning alkoholi või narkootikumide kuritarvitamisest, aga ka n-ö ühiskonnas häbimärgistatud haigustest, nagu ärevus või depressioon.
Kokkuvõtvalt saab seega uuringust järeldada, et riigiti on kogemused ja lähenemised erinevad. Norral ja Rootsil on mõnevõrra sarnased lähenemised, kuid Eestil ja Soomel esineb erinevusi.
Vanemate, laste ja noorukite juurdepääsu osas elektrooniliste terviseandmete regulatsioonide edendamiseks on autorite sõnul vajalik edasine uurimistöö, et lõpptulemusena suurendada turvalisust ja kvaliteeti ning tagada võrdsed õigused ravile.
Võrdlevat uuringut kirjeldas Barbara Haage kolleegidega raamatus Challenges of Trustable AI and Added-Value on Health. | Eesti vanematel on laste tervisest parem ülevaade kui Põhjamaades | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti ja Rootsi teadlaste uuringus võeti vaatluse alla kolm peamist tahku. Oluliseks peeti nii seda, mis vanuseni saavad vanemad oma laste terviseandmeid vaadata kui ka seda, mis vanuses saavad alaealised juurdepääsu omaenda terviseandmetele. Viimaks võeti vaatluse alla, millised on andmetele juurdepääsu piiramise ja laiendamise võimalused.
Riikide ühisnimetajana said kõigis riikides lapsevanemad automaatse juurdepääsu oma laste terviseandmetele lapse sündides. Vanusepiirangud selle kehtivuse lõppemisel olid aga erinevad. Nii kadus Norras vanemal juurdepääs oma lapse andmetele alates lapse 12., Rootsis aga 13. eluaastast. Eestis ja Soomes juhtus see aga alles lapse 18-aastaseks saamisel.
Seega on Eesti lapsevanematel e-terviseandmetele ligipääs märksa pikemat aega ja seeläbi ka laste tervise kohta parem ülevaade.
Soomes on lisaks kasutusel juhtumipõhine lähenemine. Kui laps on üle kümne aasta vanune, on tervishoiutöötajal võimalik otsustada, kas lapsel on võimekus ise oma ravi osas otsuseid teha või mitte. Sellest lähtuvalt saab vanema juurdepääsu andmetele erineval viisilka tagada või piirata.
Soome ja Eesti on valinud teise tee
Noor saab oma elektroonilistele terviseandmetele ligipääsu Norras ja Rootsis 16-aastaseks saades. Eestis ja Soomes aga vanuse alammäära ei ole ja juurdepääs on võimalik ükskõik mis vanuses. Seda vähemalt juhul kui lapsel või noorukil on olemas ID-kaart. Norra kõrvale jättes saavad noored kõigis riikides taotleda vanema juurdepääsu piiramist oma terviseandmetele. Eestis on see võimalik alates noore 14. aastaseks saamisest.
Norra ja Rootsi näitel võib märgata, et andmetele ligipääsu puhul jääb mõne aasta pikkune vahemik, kus terviseandmetele ei pääse ligi ei vanem ega laps ise. See ilmestab, milliseid väljakutseid võivad liigselt piiravad regulatsioonid omakorda tekitada.
Eelnevalt on kahest USA uuringust selgunud, et noored räägivad arstidele oma muredest harvem, kui nad pole andmete konfidentsiaalsuses kindlad. Näiteks ei pruugi noored soovida rääkida oma seksuaalkogemustest ning alkoholi või narkootikumide kuritarvitamisest, aga ka n-ö ühiskonnas häbimärgistatud haigustest, nagu ärevus või depressioon.
Kokkuvõtvalt saab seega uuringust järeldada, et riigiti on kogemused ja lähenemised erinevad. Norral ja Rootsil on mõnevõrra sarnased lähenemised, kuid Eestil ja Soomel esineb erinevusi.
Vanemate, laste ja noorukite juurdepääsu osas elektrooniliste terviseandmete regulatsioonide edendamiseks on autorite sõnul vajalik edasine uurimistöö, et lõpptulemusena suurendada turvalisust ja kvaliteeti ning tagada võrdsed õigused ravile.
Võrdlevat uuringut kirjeldas Barbara Haage kolleegidega raamatus Challenges of Trustable AI and Added-Value on Health.
### Response:
Eesti vanematel on laste tervisest parem ülevaade kui Põhjamaades |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene kodanike relvaload tunnistatakse kehtetuks ja nende edasine väljaandmine lõpetatakse," öeldakse koalitsioonilepingu laiapindset riigikaitset puudutavas osas.
Siiani pole olnud teada, et uus valitsuskoalitsioon sellise eesmärgi koalitsioonilepingus püstitab.
Läänemets: keelu rakendamine jääb ilmselt aasta lõppu
Tulevane siseminister Lauri Läänemets ütles reedel ERR-ile, et relvaload tuleks tühistada mitte ainult Vene ja Valgevene kodanikel, vaid need võiks üle vaadata ka teistel, kes on väljendanud Eesti või Ukraina suhtes vaenulikkust.
"Ma arvan, et mitte ainult võõrriigi kodanikel, kes võib-olla ei ole Eesti jaoks kõige sõbralikuma riigi kodanikud, mitte ainult nendes ei ole küsimus, vaid politsei peab üle vaatama ka kõikvõimalikud teised," rääkis Läänemets. "Sellepärast, et kindlasti on ka Eesti riigi kodakondsusega inimesi, kes võivad olla meelestatud mitte-Eesti, mitte-Ukraina sõbralikult ja võib-olla on neil ka arvamusi ja mõtteid, mis tänase julgeolekuolukorraga kokku ei sobi. See tähendab, et nendega tuleb ka tegelda," leidis ta.
Küsimusele tähtaegadest vastas Läänemets, et kuna relvalubade tühistamine nõuab seaduste muutmist, siis läheb otsuse ellu rakendamisega mitu kuud,
"Lähikuudel ei ole lihtsalt võimalik. Seaduse muutmine ise võtab ka paar kuud ja riigikogu alustab istungeid septembris. Ehk siis selle koalitsiooni suur väljakutse ongi, et me peame suvega päris palju eelnõusid valmis saama ja siis sügisel neid riigikogus menetlema hakkama. Umbes aastalõpu kanti see arvatavasti tuleb," rääkis ta.
Tulevane siseminister rõhutas ka, et poliitilise otsuse ellu rakendamisel tuleb kaasata ka pädevaid ametkondi.
"Ma arvan, et see pole ainult poliitilise otsuse küsimus, vaid ka kuidas seda teostada nii, et see saab ka lõpuks normaalselt ellu viidud. Seda peavad vastavad ametid selle eelnõu väljatöötamise juures soovitama. Neid tuleb ka kindlasti kuulata. Muidu on jälle selline asi, et teeme seaduse, mida pole kohe võimalik täita ja hakkavad uued jamad pihta," rääkis ta.
Idee esitati kolm nädalat pärast sõja algust Ukrainas
Eesti Relvaomanike Liit tegi märtsi algul ettepaneku muuta relvaseadust nii, et tulirelvi ja laskemoona võiksid Eestis omada ja vallata ainult Eesti, Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kodanikud. Liidu hinnangul tuleks viivitamatult peatada nende Eestis elavate või elamisõigust omavate välismaalaste relvaload, kellel on Vene Föderatsiooni ja tema liitlasriikide kodakondsus.
Kirjas siseministrile tõi relvaomanike liit välja, et 2020. aasta avalike andmete järgi elab Eestis 1300 Vene kodanikku, kellel on Eesti relvaluba ja kes omavad tulirelvi.
Kaitsepolitsei büroojuht Harrys Puusepp ütles relvaomanike liidu ettepanekut kommenteerides, et see väärib arutelu.
Erakondade esindajad olid märtsi keskel Vene kodanike relvalubade küsimuses eriarvamusel.
Keskerakonda esindanud siseminister Kristian Jaani sõnul tuleks nendest lähtuvatele võimalikele julgeolekuohtudele läheneda juhtumipõhiselt. Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid ütles, et toetab siseministri mõttesuunda.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni liige Anti Poolamets ütles, et EKRE on seisukohal, et Vene kodanike relvaload tuleks peatada.
Isamaa fraktsiooni liikme Tarmo Kruusimäe sõnul ei ole Eestis võimekust Vene kodakondsusega relvaomanike suhtes juhtumipõhiselt läheneda, nagu näeb siseminister.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles siis ERR-ile, et relvalubade peatamise aluseks ei peaks olema mitte kodakondsus, vaid lojaalsus Eesti riigile.
Reformierakonnal sel hetkel veel selget seisukohta polnud. | Uus koalitsioon keelab Vene ja Valgevene kodanikel relvade omamise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene kodanike relvaload tunnistatakse kehtetuks ja nende edasine väljaandmine lõpetatakse," öeldakse koalitsioonilepingu laiapindset riigikaitset puudutavas osas.
Siiani pole olnud teada, et uus valitsuskoalitsioon sellise eesmärgi koalitsioonilepingus püstitab.
Läänemets: keelu rakendamine jääb ilmselt aasta lõppu
Tulevane siseminister Lauri Läänemets ütles reedel ERR-ile, et relvaload tuleks tühistada mitte ainult Vene ja Valgevene kodanikel, vaid need võiks üle vaadata ka teistel, kes on väljendanud Eesti või Ukraina suhtes vaenulikkust.
"Ma arvan, et mitte ainult võõrriigi kodanikel, kes võib-olla ei ole Eesti jaoks kõige sõbralikuma riigi kodanikud, mitte ainult nendes ei ole küsimus, vaid politsei peab üle vaatama ka kõikvõimalikud teised," rääkis Läänemets. "Sellepärast, et kindlasti on ka Eesti riigi kodakondsusega inimesi, kes võivad olla meelestatud mitte-Eesti, mitte-Ukraina sõbralikult ja võib-olla on neil ka arvamusi ja mõtteid, mis tänase julgeolekuolukorraga kokku ei sobi. See tähendab, et nendega tuleb ka tegelda," leidis ta.
Küsimusele tähtaegadest vastas Läänemets, et kuna relvalubade tühistamine nõuab seaduste muutmist, siis läheb otsuse ellu rakendamisega mitu kuud,
"Lähikuudel ei ole lihtsalt võimalik. Seaduse muutmine ise võtab ka paar kuud ja riigikogu alustab istungeid septembris. Ehk siis selle koalitsiooni suur väljakutse ongi, et me peame suvega päris palju eelnõusid valmis saama ja siis sügisel neid riigikogus menetlema hakkama. Umbes aastalõpu kanti see arvatavasti tuleb," rääkis ta.
Tulevane siseminister rõhutas ka, et poliitilise otsuse ellu rakendamisel tuleb kaasata ka pädevaid ametkondi.
"Ma arvan, et see pole ainult poliitilise otsuse küsimus, vaid ka kuidas seda teostada nii, et see saab ka lõpuks normaalselt ellu viidud. Seda peavad vastavad ametid selle eelnõu väljatöötamise juures soovitama. Neid tuleb ka kindlasti kuulata. Muidu on jälle selline asi, et teeme seaduse, mida pole kohe võimalik täita ja hakkavad uued jamad pihta," rääkis ta.
Idee esitati kolm nädalat pärast sõja algust Ukrainas
Eesti Relvaomanike Liit tegi märtsi algul ettepaneku muuta relvaseadust nii, et tulirelvi ja laskemoona võiksid Eestis omada ja vallata ainult Eesti, Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kodanikud. Liidu hinnangul tuleks viivitamatult peatada nende Eestis elavate või elamisõigust omavate välismaalaste relvaload, kellel on Vene Föderatsiooni ja tema liitlasriikide kodakondsus.
Kirjas siseministrile tõi relvaomanike liit välja, et 2020. aasta avalike andmete järgi elab Eestis 1300 Vene kodanikku, kellel on Eesti relvaluba ja kes omavad tulirelvi.
Kaitsepolitsei büroojuht Harrys Puusepp ütles relvaomanike liidu ettepanekut kommenteerides, et see väärib arutelu.
Erakondade esindajad olid märtsi keskel Vene kodanike relvalubade küsimuses eriarvamusel.
Keskerakonda esindanud siseminister Kristian Jaani sõnul tuleks nendest lähtuvatele võimalikele julgeolekuohtudele läheneda juhtumipõhiselt. Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid ütles, et toetab siseministri mõttesuunda.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni liige Anti Poolamets ütles, et EKRE on seisukohal, et Vene kodanike relvaload tuleks peatada.
Isamaa fraktsiooni liikme Tarmo Kruusimäe sõnul ei ole Eestis võimekust Vene kodakondsusega relvaomanike suhtes juhtumipõhiselt läheneda, nagu näeb siseminister.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles siis ERR-ile, et relvalubade peatamise aluseks ei peaks olema mitte kodakondsus, vaid lojaalsus Eesti riigile.
Reformierakonnal sel hetkel veel selget seisukohta polnud.
### Response:
Uus koalitsioon keelab Vene ja Valgevene kodanikel relvade omamise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt tunnustatud, kuid olümpiale veel mitte pääsenud spordialade tippvõistlusega, mida korraldatakse iga nelja aasta tagant nagu olümpiamängegi. Tihtipeale on neid 1981. aastast korraldatavaid võistlusi seepärast nimetatud ka mitteolümpiaalade olümpiamängudeks.
Tänavuste mängude kavas on 35 spordiala, kus osaleb kokku 3600 sportlast ligi 100 erinevast riigist. Igal spordialal on oma osavõtukvoot. Orienteerumises osaleb 40 meest ja 40 naist maailma paremikust ning need kohad on jagatud riikidele rahvusvahelise alaliidu poolt.
Eesti koondis jõudis võistluspaika juba 7. juulil ja on saanud harjuda nii kaheksatunnise ajavahega kui ka äärmiselt kuuma ning niiske ilmaga. Esimestel sisseelamise päevadel oli 37 kraadi sooja ja suhteline õhuniiskus kõikus 90% juures. Sprindivõistlus algab reedel Eesti aja järgi kell 17. | Eesti orienteerujad stardivad maailmamängudel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt tunnustatud, kuid olümpiale veel mitte pääsenud spordialade tippvõistlusega, mida korraldatakse iga nelja aasta tagant nagu olümpiamängegi. Tihtipeale on neid 1981. aastast korraldatavaid võistlusi seepärast nimetatud ka mitteolümpiaalade olümpiamängudeks.
Tänavuste mängude kavas on 35 spordiala, kus osaleb kokku 3600 sportlast ligi 100 erinevast riigist. Igal spordialal on oma osavõtukvoot. Orienteerumises osaleb 40 meest ja 40 naist maailma paremikust ning need kohad on jagatud riikidele rahvusvahelise alaliidu poolt.
Eesti koondis jõudis võistluspaika juba 7. juulil ja on saanud harjuda nii kaheksatunnise ajavahega kui ka äärmiselt kuuma ning niiske ilmaga. Esimestel sisseelamise päevadel oli 37 kraadi sooja ja suhteline õhuniiskus kõikus 90% juures. Sprindivõistlus algab reedel Eesti aja järgi kell 17.
### Response:
Eesti orienteerujad stardivad maailmamängudel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suvine singel seob eelmise albumi pungist inspireeritud toored vokaalid trummibassiliku rütmikaga. Uue looga on tehtud koostööd produtsent Paal Pilleriga, kes produtseeris eelmisel albumil ilmunud loo "(10455)".
Loo autori Karl Kevade sõnul on "I'm nice" edasiarendus The Boondocksi punkfaasist. "Üles on ta ehitatud samadest elementidest, mida ka eelmisel albumilt leiab, kuid tööriistakast on märksa drum and bass 'isem," sõnas Kevad.
Bändi kitarristi Romet Mägari sõnul on uus singel lüüriliselt eneseiroonitseva temaatika jätk. "Seekord laulame klassikalise nice guy arhetüübist." | The Boondocks avaldas uue eneseiroonilise singli "I'm nice" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suvine singel seob eelmise albumi pungist inspireeritud toored vokaalid trummibassiliku rütmikaga. Uue looga on tehtud koostööd produtsent Paal Pilleriga, kes produtseeris eelmisel albumil ilmunud loo "(10455)".
Loo autori Karl Kevade sõnul on "I'm nice" edasiarendus The Boondocksi punkfaasist. "Üles on ta ehitatud samadest elementidest, mida ka eelmisel albumilt leiab, kuid tööriistakast on märksa drum and bass 'isem," sõnas Kevad.
Bändi kitarristi Romet Mägari sõnul on uus singel lüüriliselt eneseiroonitseva temaatika jätk. "Seekord laulame klassikalise nice guy arhetüübist."
### Response:
The Boondocks avaldas uue eneseiroonilise singli "I'm nice" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sunsil on aega kaks päeva, et oma vastus sellele anda, kui nad tahavad Aytonit oma meeskonda jätta. Kui nad suudavad samaväärse pakkumise teha ja Aytoni tiimi jätta, siis ei saa nad teda kuhugi mujale vahetada enne 15. jaanuarit.
Ayton oli 2018. aasta draft' i esimene valik. Lisaks temaga valiti samal aastal NBA-sse ka sellised staarid nagu Luka Doncic (kolmas valik), Jaren Jackson Jr., Trae Young ja Shai Gilgeous-Alexander (11. valik).
Ayton on viimased neli aastat esindanud Sunsi meeskonda. Ta oli 2021. aastal NBA finaali jõudnud meeskonna oluline liige, mis on Sunsi esimene pääsemine finaali pärast 1993. aastast.
Eelmisel hooajal viskas Ayton 52 mänguga keskmiselt 17,2 punkti ja võttis 10,2 lauda.
Varasem suurim pakkumine kuulus Brooklyn Netsile, kui Otto Porter Juniorile pakuti nelja-aastast lepingut väärtusega 107 miljonit dollarit. Üleminekut siiski ei toimunud, kuna Washington Wizards tegi samaväärse pakkumise. | Pacers tegi Aytonile NBA ajaloo suurima pakkumise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sunsil on aega kaks päeva, et oma vastus sellele anda, kui nad tahavad Aytonit oma meeskonda jätta. Kui nad suudavad samaväärse pakkumise teha ja Aytoni tiimi jätta, siis ei saa nad teda kuhugi mujale vahetada enne 15. jaanuarit.
Ayton oli 2018. aasta draft' i esimene valik. Lisaks temaga valiti samal aastal NBA-sse ka sellised staarid nagu Luka Doncic (kolmas valik), Jaren Jackson Jr., Trae Young ja Shai Gilgeous-Alexander (11. valik).
Ayton on viimased neli aastat esindanud Sunsi meeskonda. Ta oli 2021. aastal NBA finaali jõudnud meeskonna oluline liige, mis on Sunsi esimene pääsemine finaali pärast 1993. aastast.
Eelmisel hooajal viskas Ayton 52 mänguga keskmiselt 17,2 punkti ja võttis 10,2 lauda.
Varasem suurim pakkumine kuulus Brooklyn Netsile, kui Otto Porter Juniorile pakuti nelja-aastast lepingut väärtusega 107 miljonit dollarit. Üleminekut siiski ei toimunud, kuna Washington Wizards tegi samaväärse pakkumise.
### Response:
Pacers tegi Aytonile NBA ajaloo suurima pakkumise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Skulptuuride näitusel saab näha Eero Ijavoineni ja Tuuli Puhveli ühisloominguna sündinud kujusid, kus on kasutatud metsalangetamise jääke, vanu torusid, värvi, leidobjekte ja niinest punutisi. "See on ehe suvilakunst, sündinud suvekuumast ja loomisrõõmust," iseloomustas kunstnikepaar Voronja näitusele väljapandud loomingut.
Silja Truusi erksavärvilised skulptuurid on inspireeritud mullas elavatest bakteritest Mycobacterium vaccae, mis imetaja organismi sattudes vähendavad stressist põhjustatud negatiivseid mõjusid ning suurendavad serotiini hulka ajus. "See "rõõmubakter" on üks põhjusi, miks meie vaimsele tervisele on kasulik aias töötada või mudas püherdada," sõnas Truus.
Daniil Logovoi saunanäitus on omamoodi jätk aasta alguses tARTu galeriis avatud esimesele isikunäitusele "Alalisvool kui armu allikas", mis toetus Jeesus Kristuse eluloole, mida kunstnik esitles näitusesaalis sümbioosis elektri arenguga. Saunanäituselt võib leida nii klassikaliste nootidega ikoonimaale kui ka teoseid, kus saab näha uue maailma segunemist vanaga.
Suvehooaeg kestab Voronja galeriis 28. augustini. | Voronja galeriis avatakse kaks uut näitust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Skulptuuride näitusel saab näha Eero Ijavoineni ja Tuuli Puhveli ühisloominguna sündinud kujusid, kus on kasutatud metsalangetamise jääke, vanu torusid, värvi, leidobjekte ja niinest punutisi. "See on ehe suvilakunst, sündinud suvekuumast ja loomisrõõmust," iseloomustas kunstnikepaar Voronja näitusele väljapandud loomingut.
Silja Truusi erksavärvilised skulptuurid on inspireeritud mullas elavatest bakteritest Mycobacterium vaccae, mis imetaja organismi sattudes vähendavad stressist põhjustatud negatiivseid mõjusid ning suurendavad serotiini hulka ajus. "See "rõõmubakter" on üks põhjusi, miks meie vaimsele tervisele on kasulik aias töötada või mudas püherdada," sõnas Truus.
Daniil Logovoi saunanäitus on omamoodi jätk aasta alguses tARTu galeriis avatud esimesele isikunäitusele "Alalisvool kui armu allikas", mis toetus Jeesus Kristuse eluloole, mida kunstnik esitles näitusesaalis sümbioosis elektri arenguga. Saunanäituselt võib leida nii klassikaliste nootidega ikoonimaale kui ka teoseid, kus saab näha uue maailma segunemist vanaga.
Suvehooaeg kestab Voronja galeriis 28. augustini.
### Response:
Voronja galeriis avatakse kaks uut näitust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Milkins oli väga purjus ja sattus külalistega tülli," seisis World Snooker Touri veebisaidil avaldatud teates. "Hiljem ta kukkus ja tegi lõua katki ning viidi haiglasse, kus tal lasti kõhtu pumbata."
Maailma Professionaalse Piljardi- ja Snuukriassotsiatsiooni (WPBSA) distsiplinaarkomisjoni kuulamisel leiti, et Milkinsi käitumine heitis snuukri mainele halba varju.
Maailma number 27, hüüdnimega piimamees, vabandas juhtunu pärast ja väljendas kohtuistungil "olulist kahetsust".
Lisaks trahvile pidi Milkins välja maksma ka kohtuistungi kulud, mille suurus oli 1000 naela. | Snuukrimängija sai avatseremoonial purjuspäi käitumise eest trahvi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Milkins oli väga purjus ja sattus külalistega tülli," seisis World Snooker Touri veebisaidil avaldatud teates. "Hiljem ta kukkus ja tegi lõua katki ning viidi haiglasse, kus tal lasti kõhtu pumbata."
Maailma Professionaalse Piljardi- ja Snuukriassotsiatsiooni (WPBSA) distsiplinaarkomisjoni kuulamisel leiti, et Milkinsi käitumine heitis snuukri mainele halba varju.
Maailma number 27, hüüdnimega piimamees, vabandas juhtunu pärast ja väljendas kohtuistungil "olulist kahetsust".
Lisaks trahvile pidi Milkins välja maksma ka kohtuistungi kulud, mille suurus oli 1000 naela.
### Response:
Snuukrimängija sai avatseremoonial purjuspäi käitumise eest trahvi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loe, milles täpselt võimuliidu osapooled kokku leppisid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Loe, milles täpselt võimuliidu osapooled kokku leppisid | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | The Teps on 2020. aastal alguse saanud ansambel, kuhu kuuluvad Ats Tani (vokaal), Henri Erik Tammai (kitarr), Rando Lilleorg (trummid) ja Uku Haasma (bass). Seni on avaldatud singlid "Suudlemise tuju" ja "Not Again (All The Things That We Went Thru)".
"Hakkasime seda EP-d vaikselt kõpitsema eelmisel sügisel. Protsessis oli nii naeru kui ka nuttu, aga praegu tundub, et võib mingisuguse peatüki lõppenuks lugeda. Esimene osa meie bändi teekonnast on ilusti kokku võetud ja siit on hea rahuliku südamega reipal sammul edasi minna," sõnas Henri Erik Tammai.
Albumil teevad kaasa ka Kelly Vask taustavokaalidel ja Jason Hunter trompetil. Albumi miksis ja masterdas Jose Diogo Neves. | The Teps avaldas lühialbumi "The" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
The Teps on 2020. aastal alguse saanud ansambel, kuhu kuuluvad Ats Tani (vokaal), Henri Erik Tammai (kitarr), Rando Lilleorg (trummid) ja Uku Haasma (bass). Seni on avaldatud singlid "Suudlemise tuju" ja "Not Again (All The Things That We Went Thru)".
"Hakkasime seda EP-d vaikselt kõpitsema eelmisel sügisel. Protsessis oli nii naeru kui ka nuttu, aga praegu tundub, et võib mingisuguse peatüki lõppenuks lugeda. Esimene osa meie bändi teekonnast on ilusti kokku võetud ja siit on hea rahuliku südamega reipal sammul edasi minna," sõnas Henri Erik Tammai.
Albumil teevad kaasa ka Kelly Vask taustavokaalidel ja Jason Hunter trompetil. Albumi miksis ja masterdas Jose Diogo Neves.
### Response:
The Teps avaldas lühialbumi "The" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | WRC Rally Estonia mõõdab oma ürituse süsiniku jalajälge ja on taas püstitanud selle vähendamise eesmärgid. Mullu saavutati 2021. aastal FIA keskkonna akrediteerimisprogrammis teise tärni tase ja taotleme sellel aastal kolme tärni taset. Korraldusmeeskond kompenseeris mullu tekitatud 900 tonni CO2 emissiooni metsaistutuse kaudu. Selleks istutati kuusik kahele hektarile mittemetsamaale (istutustihedusega 2000 puud hektari kohta), kokku 4000 puud. Tänavu sügisel on Rally Estonia meeskonnal eesmärk istutada 8000 puud.
Päikese- ja taastuvenergia kasutuse suurendamine
Rally Estonia meeskond pöörab tähelepanu energia efektiivsusele ja taastuvenergia suurendamisele, kasutades päikese- ja taastuvenergiat. 2022. aastal on Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ja Service Park'i elektrikasutuse eesmärgiks kasutada 50% ulatuses taastuvenergiat. Koostöös Solarstone'iga tehakse PowerStage'i finiš Leigo pealtvaatamisalal 100% taastuvenergial. Selleks kastutatakse Solarstone'i offgrid lahendusi. 2021. aastal toodeti Leigol 122 kwh päikeseenergiat.
"Rohestrateegia koos nutikate mobiilsus- ja energeetikalahendustega on nii Rally Estonia, kui ka kogu WRC sarja südameasi," kinnitab Rally Estonia direktor Urmo Aava.
"Rally Estonia üks väga oluline väärtus ning fookussuund on keskkonnahoid ja jätkusuutlikud lahendused," lisas Rally Estonia turundusjuht Camilla Themas.
Vanad elektroonikaseadmed leiavad uue kasutuse
Koostöös Ringy meeskonnaga korraldati enne tänavust Rally Estoniat vanade elektroonikaseadmete kogumisaktsioon, et anda taaskasutusse metalle, millest sai oluline lisaväärtus unikaalsete WRC Rally Estonia võitjakarikate tegemisel. Aktsiooni käigus õnnestus koguda tuhandeid mobiiltelefone ning seeläbi hoida kokku 11,32 tonni CO2-te.
Transpordisüsteemi optimeerimine ja suurenev taaskasutus
Vähendamaks süsinikdioksiidi heitkoguseid, kasutab Rally Estonia ürituse korralduses sõidukitena võimalikult palju hübriid- või elektriautosid koostöös ametliku autopartneri Toyota Balticuga.
Korraldusmeeskond vähendab kütusekulu, osaledes veebipõhistel kohtumistel. Rally Estonia meeskonna autokasutus on arendatava tarkvarasüsteemi kaudu automaatselt mõõdetav ja võimaldab optimeerida vajalikke liikumisi.
Rally Estonia 2019. aastast arendatud ja pidevalt täiustuva tarkvara abil saab hoida ning hallata IT-süsteemis kogu korraldusmeeskonda, mis rallinädalal koosneb ligi 3500. inimesest. See võimaldab väga suure osa üritusega seonduva eelplaneerimist ja ralliaegset korraldust manageerida elektrooniliselt ning seega ka vähendada oluliselt sõitmist.
Rally Estonia poolt arendatud tarkvara on võimaldanud vähendada paberikasutust miinimumini. Kõik andmed on kasutatavad elektrooniliselt ja välja trükitakse ainult hädavajalikke dokumente.
Rally Estonia arendab jätkuvalt jäätmekäitlust, et suurendada taaskasutust ja ümbertöötlust.
2022. aasta eesmärk on suurendada sortimisvõimalusi ja seeläbi eraldi kogutud jäätmete osakaalu. Rally Estonia on püstitanud selle ülesande ka tarnijatele. Pealtvaatamisaladel on korraldatud jäätmete liigiti kogumine. Rally Estonial on kaks keskset jäätmejaama - üks ERM-is ja teine Vana-Otepääl. | Rally Estonia eesmärk on vähendada korraldusega tekkivat süsiniku jalajälge | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
WRC Rally Estonia mõõdab oma ürituse süsiniku jalajälge ja on taas püstitanud selle vähendamise eesmärgid. Mullu saavutati 2021. aastal FIA keskkonna akrediteerimisprogrammis teise tärni tase ja taotleme sellel aastal kolme tärni taset. Korraldusmeeskond kompenseeris mullu tekitatud 900 tonni CO2 emissiooni metsaistutuse kaudu. Selleks istutati kuusik kahele hektarile mittemetsamaale (istutustihedusega 2000 puud hektari kohta), kokku 4000 puud. Tänavu sügisel on Rally Estonia meeskonnal eesmärk istutada 8000 puud.
Päikese- ja taastuvenergia kasutuse suurendamine
Rally Estonia meeskond pöörab tähelepanu energia efektiivsusele ja taastuvenergia suurendamisele, kasutades päikese- ja taastuvenergiat. 2022. aastal on Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ja Service Park'i elektrikasutuse eesmärgiks kasutada 50% ulatuses taastuvenergiat. Koostöös Solarstone'iga tehakse PowerStage'i finiš Leigo pealtvaatamisalal 100% taastuvenergial. Selleks kastutatakse Solarstone'i offgrid lahendusi. 2021. aastal toodeti Leigol 122 kwh päikeseenergiat.
"Rohestrateegia koos nutikate mobiilsus- ja energeetikalahendustega on nii Rally Estonia, kui ka kogu WRC sarja südameasi," kinnitab Rally Estonia direktor Urmo Aava.
"Rally Estonia üks väga oluline väärtus ning fookussuund on keskkonnahoid ja jätkusuutlikud lahendused," lisas Rally Estonia turundusjuht Camilla Themas.
Vanad elektroonikaseadmed leiavad uue kasutuse
Koostöös Ringy meeskonnaga korraldati enne tänavust Rally Estoniat vanade elektroonikaseadmete kogumisaktsioon, et anda taaskasutusse metalle, millest sai oluline lisaväärtus unikaalsete WRC Rally Estonia võitjakarikate tegemisel. Aktsiooni käigus õnnestus koguda tuhandeid mobiiltelefone ning seeläbi hoida kokku 11,32 tonni CO2-te.
Transpordisüsteemi optimeerimine ja suurenev taaskasutus
Vähendamaks süsinikdioksiidi heitkoguseid, kasutab Rally Estonia ürituse korralduses sõidukitena võimalikult palju hübriid- või elektriautosid koostöös ametliku autopartneri Toyota Balticuga.
Korraldusmeeskond vähendab kütusekulu, osaledes veebipõhistel kohtumistel. Rally Estonia meeskonna autokasutus on arendatava tarkvarasüsteemi kaudu automaatselt mõõdetav ja võimaldab optimeerida vajalikke liikumisi.
Rally Estonia 2019. aastast arendatud ja pidevalt täiustuva tarkvara abil saab hoida ning hallata IT-süsteemis kogu korraldusmeeskonda, mis rallinädalal koosneb ligi 3500. inimesest. See võimaldab väga suure osa üritusega seonduva eelplaneerimist ja ralliaegset korraldust manageerida elektrooniliselt ning seega ka vähendada oluliselt sõitmist.
Rally Estonia poolt arendatud tarkvara on võimaldanud vähendada paberikasutust miinimumini. Kõik andmed on kasutatavad elektrooniliselt ja välja trükitakse ainult hädavajalikke dokumente.
Rally Estonia arendab jätkuvalt jäätmekäitlust, et suurendada taaskasutust ja ümbertöötlust.
2022. aasta eesmärk on suurendada sortimisvõimalusi ja seeläbi eraldi kogutud jäätmete osakaalu. Rally Estonia on püstitanud selle ülesande ka tarnijatele. Pealtvaatamisaladel on korraldatud jäätmete liigiti kogumine. Rally Estonial on kaks keskset jäätmejaama - üks ERM-is ja teine Vana-Otepääl.
### Response:
Rally Estonia eesmärk on vähendada korraldusega tekkivat süsiniku jalajälge |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "... kummastavam on lugeda koalitsioonilepingu metsandust puudutavat osa, mis küll sisaldab endas kauneid sõnu sektori olulisuse kohta, kuid ei vasta sellele sisus," ütles Kaplinski. "Raiemahud on küpsete majandusmetsade pindalast tulenev indikaator ning abstraktsete piirmäärade seadmine ei muuda valdkonna toimimisloogikast tulenevaid protsesse – metsa on alati raiutud, metsa on alati istutatud ja metsa on alati hooldatud selleks, et järgmistel ja ülejärgmistel põlvkondadel oleks võimalik seda väärtust kasutada oma heaolu tagamiseks. Retoorika, mis viitab [üle-eelmise keskkonnaministri] Tõnis Mölderi kehtestatud piirangutele kui eeskuju ja tagasipöördumist väärivale, on sügavalt ekslik. Lahkuva ministri viimane, üksinduses langetatud ja valdkonnaga kooskõlastamata otsus ei ole väärt mitte jälgimist, vaid taunimist."
Koalitsioonilepingu allkirjastamine toimub reedel ja selle tekst pole seni avalikuks saanud.
Kaplinski ütles oma kõnes, et metsanduse valdkonnas tuleb Eestis jätkata arengut suurema lisandväärtuse loomise suunas, sealhulgas puidu keemilise väärindamise suunas.
"Vildakalt püstitatud kitsa huvigrupi emotsioonid ei saa ja ei tohi käia üle nende kümnete tuhandete eestlaste vajadustest, kes sektoris igapäevaselt töötavad. Seega panen ette, et meie eesmärk metsanduses peakski lähtuma töötava inimese seisukohast ning olemasolevatele täiendavad looduskaitselised või miljööväärtuslikud kaalutlused saaksid sõnaõiguse siis, kui suudame tagada töökohtade säilimise või senisest paremate töökohtade tekke metsanduse ja puidutöötlemise sektoris," rääkis ta.
Kaplinski lisas, et Eesti on metsarikas maa – täna on Eestis metsaga kaetud üle poole maismaa pinnast ja seda on rohkem kui kunagi varem. "Me oskame majandada oma metsi jätkusuutlikult ja pöörata tõsist tähelepanu ka looduskaitsele, olles kehtestanud piirangud ligi kolmandiku metsamaa ulatuses, sealhulgas ranged piirangud 17,5 protsendi ulatuses. Oleme sellega Euroopas eestpoolt kolmandal kohal! Metsandus annab tööd enam kui 30 000 inimesele ja on üks väheseid valdkondi, mis aitab pidurdada elu hääbumist maapiirkondades, kus metsanduses on kohati hõivatud lausa iga kümnes töötaja. Mets annab olulise osa Eestis loodavast lisandväärtusest ning on tõestatult stabiilne majandussektor läbi erinevate kriiside."
Kaplinski oli kriitiline ka koalitsioonileppes energeetikale seatud eesmärkide suhtes.
"Tahan aga rääkida ka teisest valdkonnast, kus lepingus seatud eesmärk ei ole ei mõistlik ega arvesta tegelikku teadmist. Energeetikas võetud eesmärk toota aastas 2030 Eesti tarbimismahus elektrit taastuvatest allikatest on arusaamatu," ütles Kaplinski. "Mõistan soovi täita kliimaeesmärke ja mõistan soovi tagada taskukohane elekter nii eratarbijale kui tööstusele. Nende eesmärkide täitmiseks tuleb aga lähtuda tegelikkusest, mitte ühe subsiidiumitele rajatud tööstusharu eelistustest."
"Rääkida tänasel päeval juhitamatust taastuvenergiast kui de facto lahendusest kliimaküsimustele on Saksamaa tee. Euroopa suurim tööstusriik püüdnud aastakümneid viia ellu energiapööret, mis on toonud tänaseks katastroofilise sõltuvuse verisest Vene gaasist, rekordilised kütte- ja elektrihinnad ning nüüd juba ka drakoonilised reeglid energiakasutuse osas, töötleva tööstuse konkurentsivõime langusest rääkimata," märkis Kaplinski. "See, kui riik peab kirjutama ette minu toa- või vannivee temperatuuri ei näita eraisiku vastutuse olulisust, vaid lõhet ambitsioonide ja füüsikaseaduste vahel. Saksamaa populistlik tee ei saa ja ei tohi olla Eesti oma."
Kaplinski viitas kõnes, et kõige odavam elekter ei ole taastuvelekter, vaid kombinatsioon stabiilsetest tootmisvõimsustest ning taastuvelektrist: "Kui taastuvelektri osas on valikuid erinevaid, siis esimese, stabiilse, juhitava ja keskkonnasäästliku tootmise osas on laual ainult üks võimalus ja selleks on tuumaenergia. /... / 24 tundi ööpäevas, 365 päeva aastas stabiilselt ja ohutult töötavad tuumajaamad on ainsad, mis suudavad tegelikult tagada taskukohase ja keskkonnasäästliku elektri igal päeval, igal ööl ja iga ilmaga."
"Rääkida täna energeetika tulevikust Eestis aastal 2030 rääkimata tuumaenergiast on tõtt-öelda intellektuaalselt solvav. See pole minu sõnastus, vaid laenan ühe hea erakonnakaaslase sõnu," ütles Kaplinski.
"On selge, et 2030. aastaks sõnastatud eesmärke see valitsus ellu viia ei suuda, kuna ametiaeg on lihtsalt niivõrd lühike. Seega võib andestada teostamatud lubadused ning loota, et üheksa kuuga ei jõuta teha vigu, mille hilisem parandamine läheks kallimaks kui need kümned miljonid, millega näiteks täna "odavaid" tuulikuid ja päikesefarme toetame ja mis on musternäide ühise maksuraha suunamisest kitsa kasusaajate ringi kätte," lõpetas SDE juhatuse liige. | SDE juhatuse liige arvustas teravalt koalitsioonileppe metsanduse osa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"... kummastavam on lugeda koalitsioonilepingu metsandust puudutavat osa, mis küll sisaldab endas kauneid sõnu sektori olulisuse kohta, kuid ei vasta sellele sisus," ütles Kaplinski. "Raiemahud on küpsete majandusmetsade pindalast tulenev indikaator ning abstraktsete piirmäärade seadmine ei muuda valdkonna toimimisloogikast tulenevaid protsesse – metsa on alati raiutud, metsa on alati istutatud ja metsa on alati hooldatud selleks, et järgmistel ja ülejärgmistel põlvkondadel oleks võimalik seda väärtust kasutada oma heaolu tagamiseks. Retoorika, mis viitab [üle-eelmise keskkonnaministri] Tõnis Mölderi kehtestatud piirangutele kui eeskuju ja tagasipöördumist väärivale, on sügavalt ekslik. Lahkuva ministri viimane, üksinduses langetatud ja valdkonnaga kooskõlastamata otsus ei ole väärt mitte jälgimist, vaid taunimist."
Koalitsioonilepingu allkirjastamine toimub reedel ja selle tekst pole seni avalikuks saanud.
Kaplinski ütles oma kõnes, et metsanduse valdkonnas tuleb Eestis jätkata arengut suurema lisandväärtuse loomise suunas, sealhulgas puidu keemilise väärindamise suunas.
"Vildakalt püstitatud kitsa huvigrupi emotsioonid ei saa ja ei tohi käia üle nende kümnete tuhandete eestlaste vajadustest, kes sektoris igapäevaselt töötavad. Seega panen ette, et meie eesmärk metsanduses peakski lähtuma töötava inimese seisukohast ning olemasolevatele täiendavad looduskaitselised või miljööväärtuslikud kaalutlused saaksid sõnaõiguse siis, kui suudame tagada töökohtade säilimise või senisest paremate töökohtade tekke metsanduse ja puidutöötlemise sektoris," rääkis ta.
Kaplinski lisas, et Eesti on metsarikas maa – täna on Eestis metsaga kaetud üle poole maismaa pinnast ja seda on rohkem kui kunagi varem. "Me oskame majandada oma metsi jätkusuutlikult ja pöörata tõsist tähelepanu ka looduskaitsele, olles kehtestanud piirangud ligi kolmandiku metsamaa ulatuses, sealhulgas ranged piirangud 17,5 protsendi ulatuses. Oleme sellega Euroopas eestpoolt kolmandal kohal! Metsandus annab tööd enam kui 30 000 inimesele ja on üks väheseid valdkondi, mis aitab pidurdada elu hääbumist maapiirkondades, kus metsanduses on kohati hõivatud lausa iga kümnes töötaja. Mets annab olulise osa Eestis loodavast lisandväärtusest ning on tõestatult stabiilne majandussektor läbi erinevate kriiside."
Kaplinski oli kriitiline ka koalitsioonileppes energeetikale seatud eesmärkide suhtes.
"Tahan aga rääkida ka teisest valdkonnast, kus lepingus seatud eesmärk ei ole ei mõistlik ega arvesta tegelikku teadmist. Energeetikas võetud eesmärk toota aastas 2030 Eesti tarbimismahus elektrit taastuvatest allikatest on arusaamatu," ütles Kaplinski. "Mõistan soovi täita kliimaeesmärke ja mõistan soovi tagada taskukohane elekter nii eratarbijale kui tööstusele. Nende eesmärkide täitmiseks tuleb aga lähtuda tegelikkusest, mitte ühe subsiidiumitele rajatud tööstusharu eelistustest."
"Rääkida tänasel päeval juhitamatust taastuvenergiast kui de facto lahendusest kliimaküsimustele on Saksamaa tee. Euroopa suurim tööstusriik püüdnud aastakümneid viia ellu energiapööret, mis on toonud tänaseks katastroofilise sõltuvuse verisest Vene gaasist, rekordilised kütte- ja elektrihinnad ning nüüd juba ka drakoonilised reeglid energiakasutuse osas, töötleva tööstuse konkurentsivõime langusest rääkimata," märkis Kaplinski. "See, kui riik peab kirjutama ette minu toa- või vannivee temperatuuri ei näita eraisiku vastutuse olulisust, vaid lõhet ambitsioonide ja füüsikaseaduste vahel. Saksamaa populistlik tee ei saa ja ei tohi olla Eesti oma."
Kaplinski viitas kõnes, et kõige odavam elekter ei ole taastuvelekter, vaid kombinatsioon stabiilsetest tootmisvõimsustest ning taastuvelektrist: "Kui taastuvelektri osas on valikuid erinevaid, siis esimese, stabiilse, juhitava ja keskkonnasäästliku tootmise osas on laual ainult üks võimalus ja selleks on tuumaenergia. /... / 24 tundi ööpäevas, 365 päeva aastas stabiilselt ja ohutult töötavad tuumajaamad on ainsad, mis suudavad tegelikult tagada taskukohase ja keskkonnasäästliku elektri igal päeval, igal ööl ja iga ilmaga."
"Rääkida täna energeetika tulevikust Eestis aastal 2030 rääkimata tuumaenergiast on tõtt-öelda intellektuaalselt solvav. See pole minu sõnastus, vaid laenan ühe hea erakonnakaaslase sõnu," ütles Kaplinski.
"On selge, et 2030. aastaks sõnastatud eesmärke see valitsus ellu viia ei suuda, kuna ametiaeg on lihtsalt niivõrd lühike. Seega võib andestada teostamatud lubadused ning loota, et üheksa kuuga ei jõuta teha vigu, mille hilisem parandamine läheks kallimaks kui need kümned miljonid, millega näiteks täna "odavaid" tuulikuid ja päikesefarme toetame ja mis on musternäide ühise maksuraha suunamisest kitsa kasusaajate ringi kätte," lõpetas SDE juhatuse liige.
### Response:
SDE juhatuse liige arvustas teravalt koalitsioonileppe metsanduse osa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsusmaa asus mängu juba 6. minutil Kadidiatou Diani väravast juhtima. 36. mänguminutil viigistas Belgia seisu, kui täpne oli Janice Cayman. Poolajale läksid prantslannad vastu siiski 2:1 eduseisul, kuna oma tabamuse sai kirja Griedge Mbock Bathy.
Teise poolaja lõpus sai Amber Tysiak (Belgia) kollase kaardi ning tegi hiljem veel ühe vea, millest tuli penalti Prantsusmaale. Selle vea tõttu pidi teise kollase saanud Tysiak väljakult lahkuma. Wendie Renard läks penaltit lööma, kuid eksis lausa kahel korral. Kõigepealt tõrjus löögi Belgia väravas seisnud Nicky Evrard ning seejärel lõi Renard tagasi põrganud palli posti.
Teises mängus asus Island 3. minutil kohtumist juhtima, kui värava lõi Karolina Lea Vilhjalmsdottir. Kogu mängu jooksul valdasid Itaalia naised rohkem palli, kuid ei suutnud väravani jõuda. Siiski leidis 62. minutil Barbara Bonansea hea sööduga Valentina Bergamaschi, kes viigistas seisu 1:1.
Enne viimast vooru juhib D-alagruppi Prantsusmaa kuue punktiga. Island on kahe punktiga teisel kohal ning Belgia ja Itaalia on mõlemad ühe punkti peal.
France women's football team captain's Wendeleine Therese Renard proudly presents. pic.twitter.com/doHb5dgJx1
— Furkan (@Furkan0738) July 14, 2022 | Prantsusmaa kindlustas alagrupis esikoha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaa asus mängu juba 6. minutil Kadidiatou Diani väravast juhtima. 36. mänguminutil viigistas Belgia seisu, kui täpne oli Janice Cayman. Poolajale läksid prantslannad vastu siiski 2:1 eduseisul, kuna oma tabamuse sai kirja Griedge Mbock Bathy.
Teise poolaja lõpus sai Amber Tysiak (Belgia) kollase kaardi ning tegi hiljem veel ühe vea, millest tuli penalti Prantsusmaale. Selle vea tõttu pidi teise kollase saanud Tysiak väljakult lahkuma. Wendie Renard läks penaltit lööma, kuid eksis lausa kahel korral. Kõigepealt tõrjus löögi Belgia väravas seisnud Nicky Evrard ning seejärel lõi Renard tagasi põrganud palli posti.
Teises mängus asus Island 3. minutil kohtumist juhtima, kui värava lõi Karolina Lea Vilhjalmsdottir. Kogu mängu jooksul valdasid Itaalia naised rohkem palli, kuid ei suutnud väravani jõuda. Siiski leidis 62. minutil Barbara Bonansea hea sööduga Valentina Bergamaschi, kes viigistas seisu 1:1.
Enne viimast vooru juhib D-alagruppi Prantsusmaa kuue punktiga. Island on kahe punktiga teisel kohal ning Belgia ja Itaalia on mõlemad ühe punkti peal.
France women's football team captain's Wendeleine Therese Renard proudly presents. pic.twitter.com/doHb5dgJx1
— Furkan (@Furkan0738) July 14, 2022
### Response:
Prantsusmaa kindlustas alagrupis esikoha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lucy Cooke "Ootamatu tõde loomadest" (Varrak)
Suvel on taimed ja loomad kuidagi rohkem teemaks kui ülejäänud kümnel kuul aastas. Mets on sääski täis, seega linnast välja ma head lugejat ei saadaks, samas raamatute vahendusel saabki loodusest põnevama pildi kui kusagil ebamugavas paigas, kus elektritki napib.
Lucy Cooke on võtnud rehabiliteerida mõned valitud loomad, kelledest inimeseloom läbi aegade igasugu imelikke ettekujutusi ja eelarvamusi on üles tähendanud. Pean tunnistama, et enamiku elukate puhul polnud ma noist eelarvamusist kuulnud, seda rõõmustavamaid leide pakkus nende ümberlükkamine. Kunagi oli telekas müüdimurdjate-saade, mis samuti kummutas enamjaolt müüdikesi, millest aimugi polnud, aga hea vaatamine oli ikka. Nii on seegi tõde siin kahtlemata ootamatu, aga kas just autori arvatud vaatevinklist, seda mina ei tea.
Ja mida olekski peale hakata eel- või järelarvamustega laisklooma, raisakotka või pingviini asjus? Kauged, kuigi intrigeerivad loomad. Samas konn, põder, toonekurg ja olgu või angerjas on küllaltki tuttavad. Äratundmist võiks jaguda nii eksootika kui kodumaise elanikkonna armastajale. Ning tõesti – selgub, et elukad on omas kontekstis enamjaolt täiesti tavalised või ehk mõistuse piires ebatavalised. Seevastu inimene suudab juhul, kui ta asjadest midagi ei tea, kokku mõelda sootuks jaburamaid konstruktsioone kui emake loodus eales vaevaks võtnud. Ja neid on Lucy Cooke võtnud koguda põhjalikult, raamatut saab lugeda nagu muinasjuttu või fantaasiat või populaarteadust või… Aga mis ikka lahterdada, otsast otsani hoogne ja mõtlemapanev jutustik, üsna krehvtise huumoriga kohati. Looduse huumor ongi krehvtine, hoidugem ta naljade eest.
Micheal Holland ja Philip Giordano "Ma söön hommikusöögiks päikest. Ood maailma taimedele" (Pegasus)
Väga nutikas ülevaade taimeriigi toimimisest. Nii suur ja värviline, et esimese hooga võiks lasteraamatuks pidada. Aga on hoopis selgesti kirjutet ja külluslikult kujundet teos, mis taimeilma mõistetavaks muudab. Ja miks peaks lapseraamatuid kuidagi ninnunännumaks pidama – paljud lapsed on arukamad kui suur osa täiskasvanutest ning õigeid raamatuid lugedes saavad targemaks mõlemad, loodetavasti. Noorematel on loomulikult rohkem lootust.
Taimestikku tasub pidada meeles, ent mitte iseenesestmõistetavaks. Isegi lõpuni mõistetavaks mitte. Välja uurida on palju, kõike teada ei saa kunagi (ja parem ongi) ning uudishimu hakatamiseks raamat ju tehti. Ei ta pakata maniakaalsest ökohullusest, täiesti mõistlik jutt on. Muidugi on taimestu ohtlik, kui upsaka põmmpeana metsa müttama minna või igast jura valimatult koonu vahele kupatada. Maailm kubiseb taimedest, mille maitsmine võib inimese elule naksti lõpu teha. Samas pole teada ühtki taime, mille maitsmine plaksti kõik haigused ära raviks. Taimede seisukohast arusaadav – kõigeravija taim söödaks esimeses järjekorras lõplikult ära. Võib-olla ta kunagi söödigi lõplikult ära, praegu sihukest igatahes enam ei ole.
Küll aga saab taimedega palju lõbusat ette võtta. Õpetusi jagatakse siingi, pudeliaiast ja rohupillist mu isiklise lemmikuni, milleks on maisijahust lima. Kahel leheküljel õpetatakse valmistama imelist maisijahust lima, aga mida sellega pihta hakata, jäägu juba söakate katsetajate avastada. Raamat ses suhtes juhiseid ei paku. Kasulik see lima olevat ei paista, vast on siis vähemalt kahjutu. Inimestega sama lugu – kahjutuid palju, kasutuid palju, kahjulikke jagub, kasulikke üsna vähe…
Inimliigi seisukohalt on Maa elamiseks küllaltki kõlbmatu planeet, paremat pole antud, anti hoopis aju ja mõtlemisvõime. Nii oleme kogu ajaloo vältel pidanud pidama katkematut võitlust ellujäämise nimel ning alles napi viimase sajandi-kahe jooksul hakanud peale jääma. Välkkiirelt saanud aru sellestki, et kakelungi ei tasu pidada võidu, vaid vaherahu nimel. Vastalisega väärikal austusel põhineva püsisuhte loomine eeldab mõistmist. Mõistmine algab väikestest asjadest – näiteks sellestsamast toredast raamatust. | Karl Martin Sinijärve lugemissoovitused: tõde loomadest ja ood taimedele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lucy Cooke "Ootamatu tõde loomadest" (Varrak)
Suvel on taimed ja loomad kuidagi rohkem teemaks kui ülejäänud kümnel kuul aastas. Mets on sääski täis, seega linnast välja ma head lugejat ei saadaks, samas raamatute vahendusel saabki loodusest põnevama pildi kui kusagil ebamugavas paigas, kus elektritki napib.
Lucy Cooke on võtnud rehabiliteerida mõned valitud loomad, kelledest inimeseloom läbi aegade igasugu imelikke ettekujutusi ja eelarvamusi on üles tähendanud. Pean tunnistama, et enamiku elukate puhul polnud ma noist eelarvamusist kuulnud, seda rõõmustavamaid leide pakkus nende ümberlükkamine. Kunagi oli telekas müüdimurdjate-saade, mis samuti kummutas enamjaolt müüdikesi, millest aimugi polnud, aga hea vaatamine oli ikka. Nii on seegi tõde siin kahtlemata ootamatu, aga kas just autori arvatud vaatevinklist, seda mina ei tea.
Ja mida olekski peale hakata eel- või järelarvamustega laisklooma, raisakotka või pingviini asjus? Kauged, kuigi intrigeerivad loomad. Samas konn, põder, toonekurg ja olgu või angerjas on küllaltki tuttavad. Äratundmist võiks jaguda nii eksootika kui kodumaise elanikkonna armastajale. Ning tõesti – selgub, et elukad on omas kontekstis enamjaolt täiesti tavalised või ehk mõistuse piires ebatavalised. Seevastu inimene suudab juhul, kui ta asjadest midagi ei tea, kokku mõelda sootuks jaburamaid konstruktsioone kui emake loodus eales vaevaks võtnud. Ja neid on Lucy Cooke võtnud koguda põhjalikult, raamatut saab lugeda nagu muinasjuttu või fantaasiat või populaarteadust või… Aga mis ikka lahterdada, otsast otsani hoogne ja mõtlemapanev jutustik, üsna krehvtise huumoriga kohati. Looduse huumor ongi krehvtine, hoidugem ta naljade eest.
Micheal Holland ja Philip Giordano "Ma söön hommikusöögiks päikest. Ood maailma taimedele" (Pegasus)
Väga nutikas ülevaade taimeriigi toimimisest. Nii suur ja värviline, et esimese hooga võiks lasteraamatuks pidada. Aga on hoopis selgesti kirjutet ja külluslikult kujundet teos, mis taimeilma mõistetavaks muudab. Ja miks peaks lapseraamatuid kuidagi ninnunännumaks pidama – paljud lapsed on arukamad kui suur osa täiskasvanutest ning õigeid raamatuid lugedes saavad targemaks mõlemad, loodetavasti. Noorematel on loomulikult rohkem lootust.
Taimestikku tasub pidada meeles, ent mitte iseenesestmõistetavaks. Isegi lõpuni mõistetavaks mitte. Välja uurida on palju, kõike teada ei saa kunagi (ja parem ongi) ning uudishimu hakatamiseks raamat ju tehti. Ei ta pakata maniakaalsest ökohullusest, täiesti mõistlik jutt on. Muidugi on taimestu ohtlik, kui upsaka põmmpeana metsa müttama minna või igast jura valimatult koonu vahele kupatada. Maailm kubiseb taimedest, mille maitsmine võib inimese elule naksti lõpu teha. Samas pole teada ühtki taime, mille maitsmine plaksti kõik haigused ära raviks. Taimede seisukohast arusaadav – kõigeravija taim söödaks esimeses järjekorras lõplikult ära. Võib-olla ta kunagi söödigi lõplikult ära, praegu sihukest igatahes enam ei ole.
Küll aga saab taimedega palju lõbusat ette võtta. Õpetusi jagatakse siingi, pudeliaiast ja rohupillist mu isiklise lemmikuni, milleks on maisijahust lima. Kahel leheküljel õpetatakse valmistama imelist maisijahust lima, aga mida sellega pihta hakata, jäägu juba söakate katsetajate avastada. Raamat ses suhtes juhiseid ei paku. Kasulik see lima olevat ei paista, vast on siis vähemalt kahjutu. Inimestega sama lugu – kahjutuid palju, kasutuid palju, kahjulikke jagub, kasulikke üsna vähe…
Inimliigi seisukohalt on Maa elamiseks küllaltki kõlbmatu planeet, paremat pole antud, anti hoopis aju ja mõtlemisvõime. Nii oleme kogu ajaloo vältel pidanud pidama katkematut võitlust ellujäämise nimel ning alles napi viimase sajandi-kahe jooksul hakanud peale jääma. Välkkiirelt saanud aru sellestki, et kakelungi ei tasu pidada võidu, vaid vaherahu nimel. Vastalisega väärikal austusel põhineva püsisuhte loomine eeldab mõistmist. Mõistmine algab väikestest asjadest – näiteks sellestsamast toredast raamatust.
### Response:
Karl Martin Sinijärve lugemissoovitused: tõde loomadest ja ood taimedele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma suuruselt teine majandus kasvas teises kvartalis (ehk aprillist juunini) kõigest 0,4 protsenti, võrrelduna sama perioodiga eelmine aasta teatas Hiina statistikaamet reedel.
Veel eelmine kvartal oli Hiina majanduskasv 4,8 protsenti. Teatatud 0,4 protsenti on allpool ka ühe protsendi majanduskasvu prognoosi, mida hindasid tõenäoliseks mitmed majandusteadlased Reutersile.
Kvartalipõhiselt langes Hiina SKP teises kvartalis 2,6 protsenti. Tegemist on suurima langusega alates 2020. aasta esimesest kvartalist, mil majandustegevus riigis koroonapandeemia tõttu sisuliselt seiskus. Tollal kahanes Hiina SKP 6,8 protsenti.
Hiina majandusele on raskelt mõjunud valitsuse null-koroona poliitika, mille raames reageeritakse karmilt isegi väikestele koroonakolletele. Lisaks on riigis tekkinud kinnisvarakriis ning majandusteadlaste hinnangul võib riigis tekkida ka võlakriis kinnisvarakriisi tõttu.
Null-koroona poliitika raames on Hiina karantiini alla pannud mitmeid asulaid, sh suurlinna Shanghai, mis on Hiina põhiline finants- ja logistikakeskus. Shanghai karantiini ajal pidid miljonid inimesed püsima enda kodudes, poed ja restoranid ning tehased suleti.
Karmid koroonameetmed kehtestati ka Põhja-Hiinas, kus asuvad mitmed autotehased ja on tugev põllumajandussektor, vahendab The Wall Street Journal.
Koroonavastaseid meetmeid hakati mitmes linnas Hiinas leevendama eelmine kuu. Samas on ebaselge kui kaua praegune olukord kestab Hiina null-koroona poliitika raames.
Majandusteadlaste hinnangul võib Hiina majanduskasv olla aasta lõpuni madal hoolimata karmide koroonameetmete lõpetamisest. Riigis on kasvanud ka töötus noorte seas, 16-24 ealiste seas on peaaegu iga viies töötu.
Tööpuudus Hiina linnades on reedeste ametlike allikate järgi 5,5 protsenti. | Hiina ametlik majanduskasv oli teises kvartalis kõigest 0,4 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma suuruselt teine majandus kasvas teises kvartalis (ehk aprillist juunini) kõigest 0,4 protsenti, võrrelduna sama perioodiga eelmine aasta teatas Hiina statistikaamet reedel.
Veel eelmine kvartal oli Hiina majanduskasv 4,8 protsenti. Teatatud 0,4 protsenti on allpool ka ühe protsendi majanduskasvu prognoosi, mida hindasid tõenäoliseks mitmed majandusteadlased Reutersile.
Kvartalipõhiselt langes Hiina SKP teises kvartalis 2,6 protsenti. Tegemist on suurima langusega alates 2020. aasta esimesest kvartalist, mil majandustegevus riigis koroonapandeemia tõttu sisuliselt seiskus. Tollal kahanes Hiina SKP 6,8 protsenti.
Hiina majandusele on raskelt mõjunud valitsuse null-koroona poliitika, mille raames reageeritakse karmilt isegi väikestele koroonakolletele. Lisaks on riigis tekkinud kinnisvarakriis ning majandusteadlaste hinnangul võib riigis tekkida ka võlakriis kinnisvarakriisi tõttu.
Null-koroona poliitika raames on Hiina karantiini alla pannud mitmeid asulaid, sh suurlinna Shanghai, mis on Hiina põhiline finants- ja logistikakeskus. Shanghai karantiini ajal pidid miljonid inimesed püsima enda kodudes, poed ja restoranid ning tehased suleti.
Karmid koroonameetmed kehtestati ka Põhja-Hiinas, kus asuvad mitmed autotehased ja on tugev põllumajandussektor, vahendab The Wall Street Journal.
Koroonavastaseid meetmeid hakati mitmes linnas Hiinas leevendama eelmine kuu. Samas on ebaselge kui kaua praegune olukord kestab Hiina null-koroona poliitika raames.
Majandusteadlaste hinnangul võib Hiina majanduskasv olla aasta lõpuni madal hoolimata karmide koroonameetmete lõpetamisest. Riigis on kasvanud ka töötus noorte seas, 16-24 ealiste seas on peaaegu iga viies töötu.
Tööpuudus Hiina linnades on reedeste ametlike allikate järgi 5,5 protsenti.
### Response:
Hiina ametlik majanduskasv oli teises kvartalis kõigest 0,4 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Macron hoiatas oma intervjuus, et sõda Ukrainas muutub sügiseks väga raskeks ning kinnitas üle, et Prantsusmaa on valmis Ukrainat igakülgselt aitama, vahendab briti ajaleht The Times.
Macron süüdistas Venemaad energiaekspordi kasutamises relvana ning teatas, et Vene gaasi tarned Prantsusmaale lõppevad peatselt. Prantsusmaa tarnib Venemaalt ligikaudu viiendiku oma maagaasist.
President kiitis ka ukrainlaste julgust ning hoiatas, et sõda võib veel pikka aega kesta.
Prantsusmaa president külastas juunis Kiievit ning Prantsusmaa on andnud Ukraina relvajõududele 18 Caesar iseliikursuurtükki.
Intervjuu käigus lootis Macron, et parlamendienamuse kaotanud presidendi erakond võib siiski loota opositsioonierakondade mõistlikule käitumisele seadusloomes. | Macron lubas igakülgselt Ukrainat aidata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Macron hoiatas oma intervjuus, et sõda Ukrainas muutub sügiseks väga raskeks ning kinnitas üle, et Prantsusmaa on valmis Ukrainat igakülgselt aitama, vahendab briti ajaleht The Times.
Macron süüdistas Venemaad energiaekspordi kasutamises relvana ning teatas, et Vene gaasi tarned Prantsusmaale lõppevad peatselt. Prantsusmaa tarnib Venemaalt ligikaudu viiendiku oma maagaasist.
President kiitis ka ukrainlaste julgust ning hoiatas, et sõda võib veel pikka aega kesta.
Prantsusmaa president külastas juunis Kiievit ning Prantsusmaa on andnud Ukraina relvajõududele 18 Caesar iseliikursuurtükki.
Intervjuu käigus lootis Macron, et parlamendienamuse kaotanud presidendi erakond võib siiski loota opositsioonierakondade mõistlikule käitumisele seadusloomes.
### Response:
Macron lubas igakülgselt Ukrainat aidata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paljud protestijad on väikeettevõtjad, keda muutus otseselt mõjutab ning kardetakse suuri maksutõuse, vahendab Associated Press.
Maksumuudatuse surus parlamendist läbi Ungarit valitsev Fideszi erakond ning sellega kaotatakse väikeettevõtjatele seni kehtinud madalam maksumäär.
Hinnanguliselt kasutab väikeettevõtjatele mõeldud KATA maksurežiimi pool miljonit inimest Ungaris. Ungaris elab kokku 9,7 miljonit inimest.
Ungari valitsuse sõnul on paljud inimesed KATA maksurežiimi kuritarvitanud hoides inimesi tööl lepingutega, mis pole töölepingud. Ungari valitsuse hinnangul kaotab riik seepärast aastas 250-300 miljardit Ungari forinti (620 miljonit kuni 740 miljonit eurot) maksutulu.
Kolmapäeval ja neljapäev toimunud protestid on esimene suurem avaliku rahulolematuse märk alates Fideszi valimisvõidust aprillis. Protestide käigus blokeeriti ka linna põhilised transpordikoridorid. Ungaris on praegu 25 aasta kõrgeim inflatsioon ning Ungari florint on rekordnõrk võrrelduna euro ja dollariga. | Ungaris toimusid protestid valitsuse maksukava vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paljud protestijad on väikeettevõtjad, keda muutus otseselt mõjutab ning kardetakse suuri maksutõuse, vahendab Associated Press.
Maksumuudatuse surus parlamendist läbi Ungarit valitsev Fideszi erakond ning sellega kaotatakse väikeettevõtjatele seni kehtinud madalam maksumäär.
Hinnanguliselt kasutab väikeettevõtjatele mõeldud KATA maksurežiimi pool miljonit inimest Ungaris. Ungaris elab kokku 9,7 miljonit inimest.
Ungari valitsuse sõnul on paljud inimesed KATA maksurežiimi kuritarvitanud hoides inimesi tööl lepingutega, mis pole töölepingud. Ungari valitsuse hinnangul kaotab riik seepärast aastas 250-300 miljardit Ungari forinti (620 miljonit kuni 740 miljonit eurot) maksutulu.
Kolmapäeval ja neljapäev toimunud protestid on esimene suurem avaliku rahulolematuse märk alates Fideszi valimisvõidust aprillis. Protestide käigus blokeeriti ka linna põhilised transpordikoridorid. Ungaris on praegu 25 aasta kõrgeim inflatsioon ning Ungari florint on rekordnõrk võrrelduna euro ja dollariga.
### Response:
Ungaris toimusid protestid valitsuse maksukava vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lindermansi süüdistatakse genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude, rahuvastaste kuritegude ja sõjakuriteo õigustamises. Kohtu otsust edasi kaevata ei saa ning järgmine kord hindab kohtunik eeluurimisvangistuse vajalikkust augusti lõpus.
Lindermansi kaitsja sõnul taotles ta nüüd, nagu ka esimese astme kohtus, vahi all hoidmise asendamist kautsjoniga, kuid kohus oli vastupidisel seisukohal. Pakutud kautsjoni suurust avaldatud pole.
Läti julgeolekuteenistus vahistas Lindermansi 21. juunil Venemaa relvajõudude ukrainlaste ja Ukraina riigi vastu sooritatud sõja- ja muude kuritegude süstemaatilise heakskiitmise ja õigustamise eest internetis.
Julgeolekuteenistuse huviorbiiti sattus Lindermans juba tükk aega tagasi Kremli huvidele vastava tegevuse eest. Julgeolekuteenistus tegi kindlaks, et pärast Vene vägede sissetungi Ukrainasse hakkas Lindermans levitama internetis vabalt ligipääsetavates keskkondades infot Venemaa sõjategevuse kohta Ukrainas, kajastades sündmusi aga kooskõlas Kremli narratiiviga.
Julgeolekuteenistuse käsutuses olevate andmete kohaselt saab Lindermans oma tegevuse eest ka raha Venemaal registreeritud juriidilistelt isikutelt.
Praegune ei ole Lindermansile esimene kord trellide taha sattuda. 2018. aastal peeti ta kinni seoses Läti Vene Liidu korraldatud meeleavaldusega venekeelsetes koolides järkjärgulise läti õppekeelele ülemineku vastu. Hiljem kriminaalmenetlus küll lõpetati, kuid Lindermansi Kremli-meelsete vaaadete tõttu jäi ta ka järgnevaiks aastaiks julgeolekuteenistuse jälgimise alla.
Lindermans pole ainuke, kellega Läti julgeolekuteenistusel pärast Ukraina sõja algust tegemist teha on tulnud. Agressorit toetavate seisukohtade levitamise eest on algatatud kokku 19 kriminaalasja, samuti on julgeolekuteenistus politseilt üle võtnud neli vihakõnega seotud kriminaalasja. Kahes asjas on kohtueelne uurimine juba lõpetatud ning materjalid prokuratuuri saadetud. Ülejäänud asjades jätkub kohtueelne uurimine, kahtluse all on kokku 23 inimest. | Läti venemeelne aktivist Lindermans jääb vahi alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lindermansi süüdistatakse genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude, rahuvastaste kuritegude ja sõjakuriteo õigustamises. Kohtu otsust edasi kaevata ei saa ning järgmine kord hindab kohtunik eeluurimisvangistuse vajalikkust augusti lõpus.
Lindermansi kaitsja sõnul taotles ta nüüd, nagu ka esimese astme kohtus, vahi all hoidmise asendamist kautsjoniga, kuid kohus oli vastupidisel seisukohal. Pakutud kautsjoni suurust avaldatud pole.
Läti julgeolekuteenistus vahistas Lindermansi 21. juunil Venemaa relvajõudude ukrainlaste ja Ukraina riigi vastu sooritatud sõja- ja muude kuritegude süstemaatilise heakskiitmise ja õigustamise eest internetis.
Julgeolekuteenistuse huviorbiiti sattus Lindermans juba tükk aega tagasi Kremli huvidele vastava tegevuse eest. Julgeolekuteenistus tegi kindlaks, et pärast Vene vägede sissetungi Ukrainasse hakkas Lindermans levitama internetis vabalt ligipääsetavates keskkondades infot Venemaa sõjategevuse kohta Ukrainas, kajastades sündmusi aga kooskõlas Kremli narratiiviga.
Julgeolekuteenistuse käsutuses olevate andmete kohaselt saab Lindermans oma tegevuse eest ka raha Venemaal registreeritud juriidilistelt isikutelt.
Praegune ei ole Lindermansile esimene kord trellide taha sattuda. 2018. aastal peeti ta kinni seoses Läti Vene Liidu korraldatud meeleavaldusega venekeelsetes koolides järkjärgulise läti õppekeelele ülemineku vastu. Hiljem kriminaalmenetlus küll lõpetati, kuid Lindermansi Kremli-meelsete vaaadete tõttu jäi ta ka järgnevaiks aastaiks julgeolekuteenistuse jälgimise alla.
Lindermans pole ainuke, kellega Läti julgeolekuteenistusel pärast Ukraina sõja algust tegemist teha on tulnud. Agressorit toetavate seisukohtade levitamise eest on algatatud kokku 19 kriminaalasja, samuti on julgeolekuteenistus politseilt üle võtnud neli vihakõnega seotud kriminaalasja. Kahes asjas on kohtueelne uurimine juba lõpetatud ning materjalid prokuratuuri saadetud. Ülejäänud asjades jätkub kohtueelne uurimine, kahtluse all on kokku 23 inimest.
### Response:
Läti venemeelne aktivist Lindermans jääb vahi alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aasta algul tuvastatud koroonaviiruse omikroni tüve alatüved BA.5 ja BA.4 on nüüdseks maailmas enamike uute nakatumiste põhjuseks. Tartu Ülikooli viroloogiaprofessor Irja Lutsar ütles ERR-ile, et Eestis on olnud BA.1 laine, BA.2 laine, nüüd kindlasti ka BA.5 laine. "BA.5 on meil juba üle poole," ütles ta.
Põhjuseks on uute tüvede võime murda läbi varem saadud immuunsusest, ükskõik kas eelnev immuunsus on omandatud haiguse läbi põdemisega või on see saadud vaktsiinidest.
"Kui kõrgele ulatub uue laine hari, on raske ennustada kuna riigid testivad oluliselt vähem kui esimese omikroni laine ajal," ütles Lutsar.
"Portugalis ega Lõuna-Aafrikas ei olnud see laine nii suur kui kevadel, aga seda peab kriitikaga võtma, sest kuskil enam nii massiivselt PCR-teste ei tehta," selgitas Lutsar. "Kasutatakse koduseid kiirtest ja ilmselt kõik haigusjuhud enam kirja ei lähe."
BA.4 ja BA.5 laine on eriti Aasias tervishoiusüsteeme koormamas, teatas Reuters. Näiteks Jaapanis tuvastati kolmapäeval 95 000 uut nakatumist, mis jääb vaevu all veebruari rekorditele. Neljapäeval kinnitas peaminister Fumio Kishida, et haiglaravi vajavate inimeste arv püsib madal.
Nii nagu gripivaktsiiniga igaks hooajaks kindlatele tüvede vastu sihitud koroonavaktsiini veel valmistada ei suudeta, tõdes Lutsar.
"Me oleme nende uute vaktsiinide tootmisega alati samm või kaks taga. Kui uut tüve sisaldav vaktsiin jõuab, siis sellel ajal enam neid tüvesid ringlemas ei ole, on uued tüved," ütles Lutsar.
Lutsar rõhutas samas, et isegi algsel Wuhani tüvel põhinev vaktsiin kaitseb ikka raske haigestumise eest. | Koroonatüved BA.4 ja BA.5 on toonud maailmas viiruse uue laine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aasta algul tuvastatud koroonaviiruse omikroni tüve alatüved BA.5 ja BA.4 on nüüdseks maailmas enamike uute nakatumiste põhjuseks. Tartu Ülikooli viroloogiaprofessor Irja Lutsar ütles ERR-ile, et Eestis on olnud BA.1 laine, BA.2 laine, nüüd kindlasti ka BA.5 laine. "BA.5 on meil juba üle poole," ütles ta.
Põhjuseks on uute tüvede võime murda läbi varem saadud immuunsusest, ükskõik kas eelnev immuunsus on omandatud haiguse läbi põdemisega või on see saadud vaktsiinidest.
"Kui kõrgele ulatub uue laine hari, on raske ennustada kuna riigid testivad oluliselt vähem kui esimese omikroni laine ajal," ütles Lutsar.
"Portugalis ega Lõuna-Aafrikas ei olnud see laine nii suur kui kevadel, aga seda peab kriitikaga võtma, sest kuskil enam nii massiivselt PCR-teste ei tehta," selgitas Lutsar. "Kasutatakse koduseid kiirtest ja ilmselt kõik haigusjuhud enam kirja ei lähe."
BA.4 ja BA.5 laine on eriti Aasias tervishoiusüsteeme koormamas, teatas Reuters. Näiteks Jaapanis tuvastati kolmapäeval 95 000 uut nakatumist, mis jääb vaevu all veebruari rekorditele. Neljapäeval kinnitas peaminister Fumio Kishida, et haiglaravi vajavate inimeste arv püsib madal.
Nii nagu gripivaktsiiniga igaks hooajaks kindlatele tüvede vastu sihitud koroonavaktsiini veel valmistada ei suudeta, tõdes Lutsar.
"Me oleme nende uute vaktsiinide tootmisega alati samm või kaks taga. Kui uut tüve sisaldav vaktsiin jõuab, siis sellel ajal enam neid tüvesid ringlemas ei ole, on uued tüved," ütles Lutsar.
Lutsar rõhutas samas, et isegi algsel Wuhani tüvel põhinev vaktsiin kaitseb ikka raske haigestumise eest.
### Response:
Koroonatüved BA.4 ja BA.5 on toonud maailmas viiruse uue laine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tee aluskihis on asendatud bituumenist 10 protsenti plastiseguga ning kattekihis viis protsenti. Kokku tehti Paldiskis teetöid 6,6 kilomeetri ulatuses, teatas AS Tariston.
Tööde tellija Lääne-Harju vald kirjutas asfalteerimistööde hanketingimustesse sisse nõude, et asfalteerimine oleks varasemaga võrreldes keskkonnasäästlikum.
Teed ehitanud AS Tariston leidis lahendusena võimaluse hanketingimustele vastata läbi selle, et vähendada asfaldisegus kasutatava bituumeni kogust, mis asendati Šotimaal välja töötatud ja Eestis valmistatava taaskasutatud plastist toodetud seguga.
Ettevõtte tootmisosakonna juhataja Oliver Kiisler sõnas, et kuna varasemalt on väga suur osa tee-ehitusel vajalikust bituumenist Eestisse imporditud Venemaalt või Valgevenest, siis on sel aastal olnud üheks suurimaks väljakutseks tee-ehitajatele tarneprobleemid.
"Meie jaoks tähendas hanketingimustele vastava tee ehitamine võimalust kasutada teetöödel vähem bituumenit ning mõistagi meeldib ka meile mõte, et plastikujäätmetele on leitud rakendus. Kõik Paldiski värskelt valminud teelõikudel liiklejad võivad rõõmu tunda teadmisest, et asfaldi sisse segatuna on nende rajamiseks ära kasutatud hinnanguliselt kaks miljonit plastpudelit. Seeläbi on jäänud keskkonda paiskamata 70 tonni süsihappegaasi," selgitas Kiisler.
Keskkonnasõbralikuma asfaltkattega teelõigud asuvad Paldiskis Leetse ja Kadaka teel ning tänaseks on vald hankinud samadel tingimustel juba järgmise kahe teelõigu väljaehitamise – uut lahendust on plaanis kasutada Rummul Soojuse tänaval ning Paldiskis Peetri tänaval. | Tariston ehitas Paldiskis plasti kasutades sõidutee | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tee aluskihis on asendatud bituumenist 10 protsenti plastiseguga ning kattekihis viis protsenti. Kokku tehti Paldiskis teetöid 6,6 kilomeetri ulatuses, teatas AS Tariston.
Tööde tellija Lääne-Harju vald kirjutas asfalteerimistööde hanketingimustesse sisse nõude, et asfalteerimine oleks varasemaga võrreldes keskkonnasäästlikum.
Teed ehitanud AS Tariston leidis lahendusena võimaluse hanketingimustele vastata läbi selle, et vähendada asfaldisegus kasutatava bituumeni kogust, mis asendati Šotimaal välja töötatud ja Eestis valmistatava taaskasutatud plastist toodetud seguga.
Ettevõtte tootmisosakonna juhataja Oliver Kiisler sõnas, et kuna varasemalt on väga suur osa tee-ehitusel vajalikust bituumenist Eestisse imporditud Venemaalt või Valgevenest, siis on sel aastal olnud üheks suurimaks väljakutseks tee-ehitajatele tarneprobleemid.
"Meie jaoks tähendas hanketingimustele vastava tee ehitamine võimalust kasutada teetöödel vähem bituumenit ning mõistagi meeldib ka meile mõte, et plastikujäätmetele on leitud rakendus. Kõik Paldiski värskelt valminud teelõikudel liiklejad võivad rõõmu tunda teadmisest, et asfaldi sisse segatuna on nende rajamiseks ära kasutatud hinnanguliselt kaks miljonit plastpudelit. Seeläbi on jäänud keskkonda paiskamata 70 tonni süsihappegaasi," selgitas Kiisler.
Keskkonnasõbralikuma asfaltkattega teelõigud asuvad Paldiskis Leetse ja Kadaka teel ning tänaseks on vald hankinud samadel tingimustel juba järgmise kahe teelõigu väljaehitamise – uut lahendust on plaanis kasutada Rummul Soojuse tänaval ning Paldiskis Peetri tänaval.
### Response:
Tariston ehitas Paldiskis plasti kasutades sõidutee |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pangaülekannet peatamist ei nõua ükski seni kokku lepitud Euroopa Liidu sanktsioonide pakett. Seega oli tegu pankade enda algatusega ja põhjused on sarnased.
Swedbankis oli viimane päev algatada makseid Venemaale ja Valgevenesse 20. aprillil; Venemaalt ja Valgevenest saabunud maksed kanti kontodele 6. maini. Pärast seda saatis pank laekuvad maksed tagasi makse algatajale.
Swedbanki kommunikatsiooni valdkonnajuht Martin Kõrv põhjendas, et Venemaa kallaletung Ukrainale muutis tehingud Venemaaga väga riskantseks.
"Klientidel, kes tegid makseid või saatsid kaupa Venemaale, oli reaalne oht jääda ilma oma rahast või kaubast. Samuti oli reaalne oht rikkuda kehtestatud sanktsioone. Seetõttu peatasime makseteenused Venemaa ja Valgevene suunal, välja arvatud väga üksikud erandid, mis on seotud Eesti riiklike huvidega või humanitaarsete põhjustega, näiteks pensionirahade liikumine," lausus Kõrv.
SEB lõpetas makseteenused Venemaa suunal 1. juunist. Kehtima jäeti samad erandid, mis Swedbankis: humanitaarsed põhjused või riiklikud huvid.
SEB kliendiriski juhtimise ja turbe valdkonna juht Monika Kallas-Anton ütles, et pangaülekannete lõpetamine Venemaale oli riskipõhine otsus.
"Makseteenused otsustasime lõpetada, kuna sõda Ukrainas ja lisandunud märkimisväärsed piirangud ja sanktsioonid Venemaa riigi, kodanike ja ettevõtete suhtes muudavad tehingute tegemise Venemaa suunal väga keeruliseks ja riskantseks," lausus Kallas-Anton.
LHV lubab praegu veel Venemaalt laekuvaid makseid
LHV-st öeldi ERR-ile, et Venemaale minevaid makseid piirati juba märtsi lõpust, Venemaalt laekuvate maksete osas ollakse rakendanud jooksvalt piiranguid vastavalt sanktsioonidele.
"Ühtlasi plaanime laekuvatele maksetele täiendavaid piiranguid, informeerime sellest juba enda kliente," ütles LHV AML-i juht Hannes Oja.
Oja märkis, et Venemaale rakendatud sanktsioonipaketi ulatus on ajalooliselt pretsedenditu ning vältimaks võimalikke eksimusi sanktsioonide rakendamisel on krediidiasutused ise ja vabatahtlikult rakendanud kas täiemahulisi või laiaulatuslikke piiranguid Venemaaga seotud makseliiklusele.
Märtsi lõpust ei saa teha maksekorraldusi ka Valgevene pankadesse. Lisaks on LHV jätnud endale õiguse mitte vastu võtta makseid Ukraina piirkondadesse, mis on Venemaa poolt okupeeritud.
LHV kodulehe järgi ei saa praegu enam makseid teha ka paljudest Vene pankadest ja nende tütarettevõtetest, mis võivad olla registreeritud või tegutseda väljaspool Venemaad.
Nii SEB-st, LHV-st kui ka Swedbankist öeldi, et maksete peatamine Venemaale ja Valgevenesse puudutas väga väikest osa klientidest. Kallas-Anton tõi näiteks, et 2021. aastal moodustasid SEB kogumaksetest ainult 0,9 protsenti Venemaa-suunalised maksed. | Suuremad pangad on praktiliselt kõik ülekanded Venemaaga lõpetanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pangaülekannet peatamist ei nõua ükski seni kokku lepitud Euroopa Liidu sanktsioonide pakett. Seega oli tegu pankade enda algatusega ja põhjused on sarnased.
Swedbankis oli viimane päev algatada makseid Venemaale ja Valgevenesse 20. aprillil; Venemaalt ja Valgevenest saabunud maksed kanti kontodele 6. maini. Pärast seda saatis pank laekuvad maksed tagasi makse algatajale.
Swedbanki kommunikatsiooni valdkonnajuht Martin Kõrv põhjendas, et Venemaa kallaletung Ukrainale muutis tehingud Venemaaga väga riskantseks.
"Klientidel, kes tegid makseid või saatsid kaupa Venemaale, oli reaalne oht jääda ilma oma rahast või kaubast. Samuti oli reaalne oht rikkuda kehtestatud sanktsioone. Seetõttu peatasime makseteenused Venemaa ja Valgevene suunal, välja arvatud väga üksikud erandid, mis on seotud Eesti riiklike huvidega või humanitaarsete põhjustega, näiteks pensionirahade liikumine," lausus Kõrv.
SEB lõpetas makseteenused Venemaa suunal 1. juunist. Kehtima jäeti samad erandid, mis Swedbankis: humanitaarsed põhjused või riiklikud huvid.
SEB kliendiriski juhtimise ja turbe valdkonna juht Monika Kallas-Anton ütles, et pangaülekannete lõpetamine Venemaale oli riskipõhine otsus.
"Makseteenused otsustasime lõpetada, kuna sõda Ukrainas ja lisandunud märkimisväärsed piirangud ja sanktsioonid Venemaa riigi, kodanike ja ettevõtete suhtes muudavad tehingute tegemise Venemaa suunal väga keeruliseks ja riskantseks," lausus Kallas-Anton.
LHV lubab praegu veel Venemaalt laekuvaid makseid
LHV-st öeldi ERR-ile, et Venemaale minevaid makseid piirati juba märtsi lõpust, Venemaalt laekuvate maksete osas ollakse rakendanud jooksvalt piiranguid vastavalt sanktsioonidele.
"Ühtlasi plaanime laekuvatele maksetele täiendavaid piiranguid, informeerime sellest juba enda kliente," ütles LHV AML-i juht Hannes Oja.
Oja märkis, et Venemaale rakendatud sanktsioonipaketi ulatus on ajalooliselt pretsedenditu ning vältimaks võimalikke eksimusi sanktsioonide rakendamisel on krediidiasutused ise ja vabatahtlikult rakendanud kas täiemahulisi või laiaulatuslikke piiranguid Venemaaga seotud makseliiklusele.
Märtsi lõpust ei saa teha maksekorraldusi ka Valgevene pankadesse. Lisaks on LHV jätnud endale õiguse mitte vastu võtta makseid Ukraina piirkondadesse, mis on Venemaa poolt okupeeritud.
LHV kodulehe järgi ei saa praegu enam makseid teha ka paljudest Vene pankadest ja nende tütarettevõtetest, mis võivad olla registreeritud või tegutseda väljaspool Venemaad.
Nii SEB-st, LHV-st kui ka Swedbankist öeldi, et maksete peatamine Venemaale ja Valgevenesse puudutas väga väikest osa klientidest. Kallas-Anton tõi näiteks, et 2021. aastal moodustasid SEB kogumaksetest ainult 0,9 protsenti Venemaa-suunalised maksed.
### Response:
Suuremad pangad on praktiliselt kõik ülekanded Venemaaga lõpetanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MSF on sageli viimaste seas, kes sõjapiirkondadesse paigale jäävad, kuid organisatsiooni sõnul on nad sunnitud tegevuse lõpetama konflikti laienemise tõttu.
"Me pidime vastu võtma valusa otsuse ja peatama oma tegevuse," selgitas MSF sotsiaalmeediapostituses. MSF-i teatel puudutab otsus HIV patsientidele abi andmist Severodonetskis, samuti tervishoiule ligipääsetavuse parandamist Donetski oblastis.
"Me oleme sügavalt mures konflikti tagajärgede pärast Ukraina inimestele ja kogukondadele. MSF-i meeskonnad Ukrainas näevad teedel kümneid tuhandeid inimesi, kes on hirmul ja liikvel," lisas organisatsioon.
We have had to take the painful decision to halt our activities, which included HIV care in Severodonetsk, TB care in Zhytomyr, and improving health care access in Donetsk in eastern #Ukraine, where we have been providing much-needed health care to conflict-affected communities.
— MSF International (@MSF) February 25, 2022 | Piirideta Arstid peatasid töö Ukrainas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MSF on sageli viimaste seas, kes sõjapiirkondadesse paigale jäävad, kuid organisatsiooni sõnul on nad sunnitud tegevuse lõpetama konflikti laienemise tõttu.
"Me pidime vastu võtma valusa otsuse ja peatama oma tegevuse," selgitas MSF sotsiaalmeediapostituses. MSF-i teatel puudutab otsus HIV patsientidele abi andmist Severodonetskis, samuti tervishoiule ligipääsetavuse parandamist Donetski oblastis.
"Me oleme sügavalt mures konflikti tagajärgede pärast Ukraina inimestele ja kogukondadele. MSF-i meeskonnad Ukrainas näevad teedel kümneid tuhandeid inimesi, kes on hirmul ja liikvel," lisas organisatsioon.
We have had to take the painful decision to halt our activities, which included HIV care in Severodonetsk, TB care in Zhytomyr, and improving health care access in Donetsk in eastern #Ukraine, where we have been providing much-needed health care to conflict-affected communities.
— MSF International (@MSF) February 25, 2022
### Response:
Piirideta Arstid peatasid töö Ukrainas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uue hübriidtehnoloogia punane ohutuli süttis vahetult enne kuuendale katsele minekut ja vastavalt ohutusreeglitele tuli eestlasel kõrvale jääda.
Enne katkestamist võitis Tänak viiest katsest kaks ja hoidis kokkuvõttes britt Elfyn Evansi (Toyota) järel teist positsiooni, kaotades viimasele vaid 1,1 sekundiga.
"Tänane on olnud ebareaalne, aga ma ei oleks saanud midagi teisiti teha. Rallisõit on meil endiselt veres, me ei anna alla ja jätkame homme!" kommenteeris Tänak reede hilisõhtul ühismeedias.
Laupäeval on kavas kuus kiiruskatset, neist esimene algab Eesti aja järgi kell 9.57.
Today has been unreal, but nothing we could have done differently. Rallying is still in our blood, we won't give up and we go again tomorrow! #RallySweden #WRC #goOtt #TanakFanArmy #rallying #OttTanak #MartinJarveoja #HMSGofficial pic.twitter.com/8poZfNOnwP
— Ott Tänak (@OttTanak) February 25, 2022 | Tänak: ebareaalne, aga me ei oleks saanud midagi teisiti teha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uue hübriidtehnoloogia punane ohutuli süttis vahetult enne kuuendale katsele minekut ja vastavalt ohutusreeglitele tuli eestlasel kõrvale jääda.
Enne katkestamist võitis Tänak viiest katsest kaks ja hoidis kokkuvõttes britt Elfyn Evansi (Toyota) järel teist positsiooni, kaotades viimasele vaid 1,1 sekundiga.
"Tänane on olnud ebareaalne, aga ma ei oleks saanud midagi teisiti teha. Rallisõit on meil endiselt veres, me ei anna alla ja jätkame homme!" kommenteeris Tänak reede hilisõhtul ühismeedias.
Laupäeval on kavas kuus kiiruskatset, neist esimene algab Eesti aja järgi kell 9.57.
Today has been unreal, but nothing we could have done differently. Rallying is still in our blood, we won't give up and we go again tomorrow! #RallySweden #WRC #goOtt #TanakFanArmy #rallying #OttTanak #MartinJarveoja #HMSGofficial pic.twitter.com/8poZfNOnwP
— Ott Tänak (@OttTanak) February 25, 2022
### Response:
Tänak: ebareaalne, aga me ei oleks saanud midagi teisiti teha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koha eest sõelmängudel heitlev Monaco oli parem Istanbuli Fenerbahcest 92:78 (19:20, 36:13, 20:22, 17:23).
Monaco vägesid vedas 24 punkti kogunud Alpha Diallo, leedulase Donatas Motiejunase nimele jäi 18 silma. Fenerbahce parim oli 19 punktiga vigastuspausilt naasnud Nando De Colo.
Panathinaikos tuli kahel korral välja üheksapunktisest kaotusseisust ja alistas kodus Belgradi Crvena Zvezda 79:73 (17:23, 25:18, 17:18, 20:14).
Nemanja Nedovic viskas võitjate parimana 25 punkti, Vasileios Kavvadase arvele jäi 17 silma. Crvena Zvezda parim oli kaksikduubli teinud Aaron White (14 punkti, 12 lauapalli).
Kolmas reedeks planeeritud kohtumine Peterburi Zeniti ja Barcelona vahel lükkus edasi. | Euroliigas võitsid Monaco ja Panathinaikos | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koha eest sõelmängudel heitlev Monaco oli parem Istanbuli Fenerbahcest 92:78 (19:20, 36:13, 20:22, 17:23).
Monaco vägesid vedas 24 punkti kogunud Alpha Diallo, leedulase Donatas Motiejunase nimele jäi 18 silma. Fenerbahce parim oli 19 punktiga vigastuspausilt naasnud Nando De Colo.
Panathinaikos tuli kahel korral välja üheksapunktisest kaotusseisust ja alistas kodus Belgradi Crvena Zvezda 79:73 (17:23, 25:18, 17:18, 20:14).
Nemanja Nedovic viskas võitjate parimana 25 punkti, Vasileios Kavvadase arvele jäi 17 silma. Crvena Zvezda parim oli kaksikduubli teinud Aaron White (14 punkti, 12 lauapalli).
Kolmas reedeks planeeritud kohtumine Peterburi Zeniti ja Barcelona vahel lükkus edasi.
### Response:
Euroliigas võitsid Monaco ja Panathinaikos |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "President Putinil olid kõik võimalused säästa tuhandeid – nii ukrainlaste kui venelaste elusid – kuid ta on valinud vastupidise, kuritegeliku tee. Venemaa liidri hingele jäävad tuhanded elud ja kannatused," ütles Karis.
"Sel kriitilisel hetkel tuleb vankumatult seista ukrainlaste eest ja näidata, et nad on osa meist, eurooplastest. Praegu saame oma tegudega näidata, et Ukraina kuulub Euroopasse ning seetõttu tuleb anda ka Ukrainale selge perspektiiv EL-iga ühinemiseks," lisas president Karis.
Karise sõnul on Venemaa juhtkonna kavatsus on ilmne: rajada Euroopasse taas raudne eesriie, mida ei saa aga lasta juhtuda mitte mingil tingimusel. Ta lisas, et Ukrainas toimuv peab olema lakkamatult tähelepanu fookuses ja tuleb osutada kiiret poliitilist, majanduslikku ja praktilist abi.
Otsustavas ühtsuses tuleb Karise sõnul Venemaa suhtes kiirelt kehtestada kõige karmimad sanktsioonid ning kohelda Venemaad agressorina.
Kohtumisel arutati, millisel moel tugevdada kaitset NATO idatiival ning rõhutati vajadust ümber kujundada NATO kaitse- ja heidutushoiak. | Karis: tuleb tegudega näidata, et Ukraina kuulub Euroopasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"President Putinil olid kõik võimalused säästa tuhandeid – nii ukrainlaste kui venelaste elusid – kuid ta on valinud vastupidise, kuritegeliku tee. Venemaa liidri hingele jäävad tuhanded elud ja kannatused," ütles Karis.
"Sel kriitilisel hetkel tuleb vankumatult seista ukrainlaste eest ja näidata, et nad on osa meist, eurooplastest. Praegu saame oma tegudega näidata, et Ukraina kuulub Euroopasse ning seetõttu tuleb anda ka Ukrainale selge perspektiiv EL-iga ühinemiseks," lisas president Karis.
Karise sõnul on Venemaa juhtkonna kavatsus on ilmne: rajada Euroopasse taas raudne eesriie, mida ei saa aga lasta juhtuda mitte mingil tingimusel. Ta lisas, et Ukrainas toimuv peab olema lakkamatult tähelepanu fookuses ja tuleb osutada kiiret poliitilist, majanduslikku ja praktilist abi.
Otsustavas ühtsuses tuleb Karise sõnul Venemaa suhtes kiirelt kehtestada kõige karmimad sanktsioonid ning kohelda Venemaad agressorina.
Kohtumisel arutati, millisel moel tugevdada kaitset NATO idatiival ning rõhutati vajadust ümber kujundada NATO kaitse- ja heidutushoiak.
### Response:
Karis: tuleb tegudega näidata, et Ukraina kuulub Euroopasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma näen, kuidas mu sõbrad lähevad puhkusele ja teevad tavapäraseid asju, aga mina istun kodus ja mõtlen, kas mu Ukraina perega on kõik korras," ütles Ukraina päritolu ameeriklane Andrew.
"See on mõistusevastane. See on täiesti ajuvaba. Ma ei tea, kas nutta või vihastada. Kuidas on võimalik, et 21. sajandil ründab 200 000 meest süütut riiki?" küsis Ukraina päritolu ameeriklane Andrij.
USA luureametnike hinnangul võib Kiiev langeda Venemaa kätte lähipäevil, mistõttu ärgitavad kongressi liikmed relvadega varustama Ukraina võimalikke vastupanuvõitlejaid.
"See on avapauk suuremahulisele invasioonile ja näeme, et see jätkub ja ohustab Kiievit ja teisi Ukraina suurlinnu," ütles USA välisminister Antony Blinken.
"Eeldades, et tekib ülestõus, millega üritatakse teha Venemaa kogemus Ukrainas tõeliselt ebameeldivaks, siis peaksime neid varustama relvadega, et see oleks tõhus," sõnas USA senati vabariiklaste juht Mitch McConnel.
McConneli sõnul peaks USA kohe Venemaale kehtestama kõige karmimad sanktsioonid. Ukraina liidrid on juba andnud märku, et eile teatatud piiranguid ei ole piisavad Venemaa rünnaku lõpetamiseks. Nad on korduvalt kutsunud üles eemaldama Venemaad pangandussüsteemist SWIFT, mis ühendab tuhandeid finantsasutusi. Ameeriklased on aga olnud ettevaatlikud, sest nad saaksid ka ise kannatada.
"Esiteks, sanktsioonid, mida kavatseme kehtestada nende pankadele on samaväärse või isegi rohkema mõjuga kui SWIFT. Teiseks, see on alati võimalus," ütles USA president Joe Biden.
Hommikul oli president Bidenil videokohtumine teiste NATO liidritega, et arutada Ukraina olukorda ja edasisi samme.
USA saatkond Ukrainas palus kodanikel taaskord riigist lahkuda. Need, kes otsustavad jääda, peaksid aga olema äärmiselt ettevaatlikud, sest sõja- ja kuritegevus ja kodanikurahutused võivad kasvada. | USA-s oodatakse toetust Ukrainale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma näen, kuidas mu sõbrad lähevad puhkusele ja teevad tavapäraseid asju, aga mina istun kodus ja mõtlen, kas mu Ukraina perega on kõik korras," ütles Ukraina päritolu ameeriklane Andrew.
"See on mõistusevastane. See on täiesti ajuvaba. Ma ei tea, kas nutta või vihastada. Kuidas on võimalik, et 21. sajandil ründab 200 000 meest süütut riiki?" küsis Ukraina päritolu ameeriklane Andrij.
USA luureametnike hinnangul võib Kiiev langeda Venemaa kätte lähipäevil, mistõttu ärgitavad kongressi liikmed relvadega varustama Ukraina võimalikke vastupanuvõitlejaid.
"See on avapauk suuremahulisele invasioonile ja näeme, et see jätkub ja ohustab Kiievit ja teisi Ukraina suurlinnu," ütles USA välisminister Antony Blinken.
"Eeldades, et tekib ülestõus, millega üritatakse teha Venemaa kogemus Ukrainas tõeliselt ebameeldivaks, siis peaksime neid varustama relvadega, et see oleks tõhus," sõnas USA senati vabariiklaste juht Mitch McConnel.
McConneli sõnul peaks USA kohe Venemaale kehtestama kõige karmimad sanktsioonid. Ukraina liidrid on juba andnud märku, et eile teatatud piiranguid ei ole piisavad Venemaa rünnaku lõpetamiseks. Nad on korduvalt kutsunud üles eemaldama Venemaad pangandussüsteemist SWIFT, mis ühendab tuhandeid finantsasutusi. Ameeriklased on aga olnud ettevaatlikud, sest nad saaksid ka ise kannatada.
"Esiteks, sanktsioonid, mida kavatseme kehtestada nende pankadele on samaväärse või isegi rohkema mõjuga kui SWIFT. Teiseks, see on alati võimalus," ütles USA president Joe Biden.
Hommikul oli president Bidenil videokohtumine teiste NATO liidritega, et arutada Ukraina olukorda ja edasisi samme.
USA saatkond Ukrainas palus kodanikel taaskord riigist lahkuda. Need, kes otsustavad jääda, peaksid aga olema äärmiselt ettevaatlikud, sest sõja- ja kuritegevus ja kodanikurahutused võivad kasvada.
### Response:
USA-s oodatakse toetust Ukrainale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaid 16-aastane Kulbin läbis mõlemad tiirud puhtalt ning edestas slovakk Jakub Borgulat (1; +7,4) ja sakslast Albert Engelmanni (1; +8,4). Seejuures Borgula kaotas eestlasele viimasest tiirust lahkumisel 19,1 sekundiga ja tuli kõvasti lähemale, kuid kätte ei saanud.
Teistest eestlastest sai Mehis Udam 13. (2; +1.12,2), Ivar Vsivtsev 37. (2; +2.22,8) ja Mark-Markos Kehva 45. koha (4; +2.54,1). | Eesti laskesuusataja Jakob Kulbin tuli noorte maailmameistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaid 16-aastane Kulbin läbis mõlemad tiirud puhtalt ning edestas slovakk Jakub Borgulat (1; +7,4) ja sakslast Albert Engelmanni (1; +8,4). Seejuures Borgula kaotas eestlasele viimasest tiirust lahkumisel 19,1 sekundiga ja tuli kõvasti lähemale, kuid kätte ei saanud.
Teistest eestlastest sai Mehis Udam 13. (2; +1.12,2), Ivar Vsivtsev 37. (2; +2.22,8) ja Mark-Markos Kehva 45. koha (4; +2.54,1).
### Response:
Eesti laskesuusataja Jakob Kulbin tuli noorte maailmameistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aigro hüppas esimeses voorus 115 meetrit ja teenis 112,7 punkti, millega võttis sisse 29. koha. Teises voorus lisandus 105,5-meetrine hüpe, mis oli väärt 93,8 punkti. Kokku eestlasele seega 206,5 punkti.
"Esimese vooru hüpe oli tunduvalt parem kui treeninghüpe [101 meetrit] ja ega hüppel väga viga ei olnud, lihtsalt tuuletingimused ei soosinud ja ei kandunud see hüpe kaugemale kui 115 m," kommenteeris Aigro. "Teise hüppega jäin otsal paar meetrit hiljaks ja ega muud juttu ei ole seal. Pettumus, just teine hüpe."
Kevin Maltsev hüppas esimeses voorus 102,5 meetrit, sai 85,4 punkti ega pääsenud teise vooru. Kuna kvalifikatsiooni ei toimunud, siis osales võistlusel 67 meest ja Maltsev tuli 54. kohale.
Võistluse võitis austerlane Stefan Kraft (283,1 punkti), kellele järgnesid esikolmikus norralane Halvor Egner Granerud (268,2) ja poolakas Piotr Zyla (268,0).
Kaheksa hulka jõudsid ka sakslased Markus Eisenbichler (267,9) ja Karl Geiger (267,5), austerlane Ulrich Wohlgenannt (263,0), jaapanlane Ryoyu Kobayashi (261,2) ja sloveen Peter Prevc (258,5).
MK-sarja üldarvestuses sai Geiger seega heitluses konkurent Kobayashiga üheksa plusspunkti. Kokkuvõttes lahutab neid vaid tosin silma (1234 vs 1222 punkti) sakslase kasuks.
Laupäeval on Lahtis kavas võistkonnavõistlus ja pühapäeval veel üks individuaalvõistlus. | Artti Aigro teenis hooaja teise punktikoha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aigro hüppas esimeses voorus 115 meetrit ja teenis 112,7 punkti, millega võttis sisse 29. koha. Teises voorus lisandus 105,5-meetrine hüpe, mis oli väärt 93,8 punkti. Kokku eestlasele seega 206,5 punkti.
"Esimese vooru hüpe oli tunduvalt parem kui treeninghüpe [101 meetrit] ja ega hüppel väga viga ei olnud, lihtsalt tuuletingimused ei soosinud ja ei kandunud see hüpe kaugemale kui 115 m," kommenteeris Aigro. "Teise hüppega jäin otsal paar meetrit hiljaks ja ega muud juttu ei ole seal. Pettumus, just teine hüpe."
Kevin Maltsev hüppas esimeses voorus 102,5 meetrit, sai 85,4 punkti ega pääsenud teise vooru. Kuna kvalifikatsiooni ei toimunud, siis osales võistlusel 67 meest ja Maltsev tuli 54. kohale.
Võistluse võitis austerlane Stefan Kraft (283,1 punkti), kellele järgnesid esikolmikus norralane Halvor Egner Granerud (268,2) ja poolakas Piotr Zyla (268,0).
Kaheksa hulka jõudsid ka sakslased Markus Eisenbichler (267,9) ja Karl Geiger (267,5), austerlane Ulrich Wohlgenannt (263,0), jaapanlane Ryoyu Kobayashi (261,2) ja sloveen Peter Prevc (258,5).
MK-sarja üldarvestuses sai Geiger seega heitluses konkurent Kobayashiga üheksa plusspunkti. Kokkuvõttes lahutab neid vaid tosin silma (1234 vs 1222 punkti) sakslase kasuks.
Laupäeval on Lahtis kavas võistkonnavõistlus ja pühapäeval veel üks individuaalvõistlus.
### Response:
Artti Aigro teenis hooaja teise punktikoha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rootsi ralli reedesel võistluspäeval vahetusid ralli üldliidrid iga katse järel. Esimese katse võitnud Ott Tänak pidi järgmise katse lõpuks loovutama oma esikoha Esapekka Lappile (Toyota). Kolmandal katsel näitas kiiret minekut Kalle Rovanperä (Toyota), kes kerkis katsevõiduga ka ralli üldliidriks. Neljanda kiiruskatse võiduga tõusis liidriks Rovanperä tiimikaaslane Elfyn Evans, kes hoidis esikohta ka pärast viiendat katset, mille võitis Ott Tänak.
Vahetult enne kuuendale katsele minekut pidi Ott Tänak ralli katkestama. Põhjuseks oli rike auto hübriidtehnoloogiaga, mis näitas punast hoiatustuld. Vastavalt ettenähtud turvareeglitele ei lubatud Tänakut starti ning auto viidi teenindusse. Probleemi täpsem põhjus on veel selgitamisel.
#WRC ⚠️ Unfortunately, an issue with the hybrid kit triggered the red light on car #8 and by FIA regulations, and as a safety precaution, we will have to retire @otttanak 's car for today. We will investigate the issue once the car is back in service. #HMSGOfficial #RallySweden pic.twitter.com/gpQeuNFDA9
— hmsgofficial (@HMSGOfficial) February 25, 2022
Kuuendal kiiruskatsel näitas võimu Thierry Neuville, kes kerkis katsevõiduga üldarvestuses teisele kohale. Seitsmenda katse võitis küll Kalle Rovanperä, kuid Neuville suutis katse eel esikohal olnud Evansist mööduda ja lõpetas reedese võistluspäeva ralli liidrina.
Laupäeval on kavas kuus kiiruskatset, esimene neist algab Eesti aja järgi kell 9.57. Võistlusele on võimalik kaasa elada ERR-i spordiportaali otseblogi vahendusel.
Rootsi ralli üldseis:
1. Thierry Neuville (Hyundai) 1:02.31,2
2. Kalle Rovanperä (Toyota) +4,3
3. Elfyn Evans (Toyota) +7,4
4. Esapekka Lappi (Toyota) +8,8
5. Oliver Solberg (Hyundai) +28,1
6. Takamoto Katsuta (Toyota) +1.18,9
7. Adrien Fourmaux (M-Sport Ford) +1.25,7
8. Gus Greensmith (M-Sport Ford) +1.32,9
Enne rallit:
Neljapäeva hommikul sõideti testikatse, kus Kalle Rovanperä edestas Ott Tänakut 0,3 sekundiga. Head kiirust näitas ka Tänaku tiimikaaslane Thierry Neuville, kes kaotas võitjale 0,8 sekundiga ja saavutas kolmanda koha. Tunamullu Rootsi ralli võitnud Elfyn Evans (Toyota; +3,0) jäi kuuendat-seitsmendat kohta jagama kodupubliku ees võistleva Oliver Solbergiga (Hyundai; +3,0).
Monte Carlos kaksikvõidu võtnud prantslased Sebastien Loeb ja Sebastien Ogier tänavu Rootsi rallil kaasa ei tee. Ogier' asemel saab Rootsis Toyota roolis võimaluse soomlane Esapekka Lappi, kes sai testikatsel kirja üheksanda aja.
Lisaks Tänakule ja tema kaardilugejale Martin Järveojale on Rootsis stardis veel kolm Eesti ekipaaži: WRC2 klassis Georg Linnamäe-James Morgan ja Egon Kaur-Silver Simm ning WRC3 klassis Robert Virves-Aleks Lesk. Linnamäe saavutas neljapäevasel testikatsel neljanda koha, Kaur seitsmenda. WRC3 arvestuses oli Robert Virves britt Jon Armstrongi järel teine (+0,3).
Reedene võistluspäev algab Eesti aja järgi kell 9.42, kui minnakse rajale 14,98 kilomeetri pikkusele kiiruskatsele. Kokku sõidetakse reedel seitse kiiruskatset.
Testikatse ajad:
1. Kalle Rovanperä (Toyota) 3.22,4
2. Ott Tänak (Hyundai) +0,3
3. Thierry Neuville (Hyundai) +0,8
4. Takamoto Katsuta (Toyota) +1,2
5. Craig Breen (M-Sport Ford) +2,3
6. Gus Greensmith (M-Sport Ford) +2,7
7. Oliver Solberg (Hyundai) +3,0
8. Elfyn Evans (Toyota) +3,0
9. Esapekka Lappi (Toyota) +3,3
10. Adrien Fourmaux (M-Sport Ford) +8,3
Rootsi ralli ajakava:
Reede, 25. veebruar
SS1 Kroksjö 1 (14,98 km) kell 9.42
SS2 Kamsjön 1 (27,81 km) 10.52
SS3 Sävar 1 (17,28 km) 12.51
SS4 Kroksjö 2 (14,98 km) 15.45
SS5 Kamsjön 2 (27,81 km) 16.57
SS6 Sävar 2 (17,28 km) 18.34
SS7 Umea Sprint (5,53 km) 19.38
Laupäev, 26. veebruar
SS8 Brattby 1 (10,49 km) kell 9.57
SS9 Örträsk 1 (katset ei toimu) -
SS10 Langed 1 (19,44 km) 11.54
SS11 Umea 1 (10,44 km) 13.08
SS12 Brattby 2 (10,49 km) 16.27
SS13 Örträsk 2 (katset ei toimu) -
SS14 Langed 2 (19,44 km) 18.24
SS15 Umea 2 (10,44 km) 19.38
Pühapäev, 27. veebruar
SS16 Vindeln 1 (14,19 km) kell 8.00
SS17 Sarsjöliden 1 (13,93 km) kell 9.08
SS18 Vindeln 2 (14,19 km) 10.36
SS19 Sarsjöliden 2 (13,93 km) 13.18
MM-sarja punktitabel:
1. Sebastien Loeb 27 punkti
2. Sebastien Ogier 19
3. Kalle Rovanperä 17
4. Craig Breen 15
5. Thierry Neuville 11
6. Gus Greensmith 10
Meeskondlik arvestus:
1. M-Sport 42 punkti
2. Toyota 39
3. Hyundai 13 | Rootsi ralli liidriks kerkis Neuville, Tänak katkestas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rootsi ralli reedesel võistluspäeval vahetusid ralli üldliidrid iga katse järel. Esimese katse võitnud Ott Tänak pidi järgmise katse lõpuks loovutama oma esikoha Esapekka Lappile (Toyota). Kolmandal katsel näitas kiiret minekut Kalle Rovanperä (Toyota), kes kerkis katsevõiduga ka ralli üldliidriks. Neljanda kiiruskatse võiduga tõusis liidriks Rovanperä tiimikaaslane Elfyn Evans, kes hoidis esikohta ka pärast viiendat katset, mille võitis Ott Tänak.
Vahetult enne kuuendale katsele minekut pidi Ott Tänak ralli katkestama. Põhjuseks oli rike auto hübriidtehnoloogiaga, mis näitas punast hoiatustuld. Vastavalt ettenähtud turvareeglitele ei lubatud Tänakut starti ning auto viidi teenindusse. Probleemi täpsem põhjus on veel selgitamisel.
#WRC ⚠️ Unfortunately, an issue with the hybrid kit triggered the red light on car #8 and by FIA regulations, and as a safety precaution, we will have to retire @otttanak 's car for today. We will investigate the issue once the car is back in service. #HMSGOfficial #RallySweden pic.twitter.com/gpQeuNFDA9
— hmsgofficial (@HMSGOfficial) February 25, 2022
Kuuendal kiiruskatsel näitas võimu Thierry Neuville, kes kerkis katsevõiduga üldarvestuses teisele kohale. Seitsmenda katse võitis küll Kalle Rovanperä, kuid Neuville suutis katse eel esikohal olnud Evansist mööduda ja lõpetas reedese võistluspäeva ralli liidrina.
Laupäeval on kavas kuus kiiruskatset, esimene neist algab Eesti aja järgi kell 9.57. Võistlusele on võimalik kaasa elada ERR-i spordiportaali otseblogi vahendusel.
Rootsi ralli üldseis:
1. Thierry Neuville (Hyundai) 1:02.31,2
2. Kalle Rovanperä (Toyota) +4,3
3. Elfyn Evans (Toyota) +7,4
4. Esapekka Lappi (Toyota) +8,8
5. Oliver Solberg (Hyundai) +28,1
6. Takamoto Katsuta (Toyota) +1.18,9
7. Adrien Fourmaux (M-Sport Ford) +1.25,7
8. Gus Greensmith (M-Sport Ford) +1.32,9
Enne rallit:
Neljapäeva hommikul sõideti testikatse, kus Kalle Rovanperä edestas Ott Tänakut 0,3 sekundiga. Head kiirust näitas ka Tänaku tiimikaaslane Thierry Neuville, kes kaotas võitjale 0,8 sekundiga ja saavutas kolmanda koha. Tunamullu Rootsi ralli võitnud Elfyn Evans (Toyota; +3,0) jäi kuuendat-seitsmendat kohta jagama kodupubliku ees võistleva Oliver Solbergiga (Hyundai; +3,0).
Monte Carlos kaksikvõidu võtnud prantslased Sebastien Loeb ja Sebastien Ogier tänavu Rootsi rallil kaasa ei tee. Ogier' asemel saab Rootsis Toyota roolis võimaluse soomlane Esapekka Lappi, kes sai testikatsel kirja üheksanda aja.
Lisaks Tänakule ja tema kaardilugejale Martin Järveojale on Rootsis stardis veel kolm Eesti ekipaaži: WRC2 klassis Georg Linnamäe-James Morgan ja Egon Kaur-Silver Simm ning WRC3 klassis Robert Virves-Aleks Lesk. Linnamäe saavutas neljapäevasel testikatsel neljanda koha, Kaur seitsmenda. WRC3 arvestuses oli Robert Virves britt Jon Armstrongi järel teine (+0,3).
Reedene võistluspäev algab Eesti aja järgi kell 9.42, kui minnakse rajale 14,98 kilomeetri pikkusele kiiruskatsele. Kokku sõidetakse reedel seitse kiiruskatset.
Testikatse ajad:
1. Kalle Rovanperä (Toyota) 3.22,4
2. Ott Tänak (Hyundai) +0,3
3. Thierry Neuville (Hyundai) +0,8
4. Takamoto Katsuta (Toyota) +1,2
5. Craig Breen (M-Sport Ford) +2,3
6. Gus Greensmith (M-Sport Ford) +2,7
7. Oliver Solberg (Hyundai) +3,0
8. Elfyn Evans (Toyota) +3,0
9. Esapekka Lappi (Toyota) +3,3
10. Adrien Fourmaux (M-Sport Ford) +8,3
Rootsi ralli ajakava:
Reede, 25. veebruar
SS1 Kroksjö 1 (14,98 km) kell 9.42
SS2 Kamsjön 1 (27,81 km) 10.52
SS3 Sävar 1 (17,28 km) 12.51
SS4 Kroksjö 2 (14,98 km) 15.45
SS5 Kamsjön 2 (27,81 km) 16.57
SS6 Sävar 2 (17,28 km) 18.34
SS7 Umea Sprint (5,53 km) 19.38
Laupäev, 26. veebruar
SS8 Brattby 1 (10,49 km) kell 9.57
SS9 Örträsk 1 (katset ei toimu) -
SS10 Langed 1 (19,44 km) 11.54
SS11 Umea 1 (10,44 km) 13.08
SS12 Brattby 2 (10,49 km) 16.27
SS13 Örträsk 2 (katset ei toimu) -
SS14 Langed 2 (19,44 km) 18.24
SS15 Umea 2 (10,44 km) 19.38
Pühapäev, 27. veebruar
SS16 Vindeln 1 (14,19 km) kell 8.00
SS17 Sarsjöliden 1 (13,93 km) kell 9.08
SS18 Vindeln 2 (14,19 km) 10.36
SS19 Sarsjöliden 2 (13,93 km) 13.18
MM-sarja punktitabel:
1. Sebastien Loeb 27 punkti
2. Sebastien Ogier 19
3. Kalle Rovanperä 17
4. Craig Breen 15
5. Thierry Neuville 11
6. Gus Greensmith 10
Meeskondlik arvestus:
1. M-Sport 42 punkti
2. Toyota 39
3. Hyundai 13
### Response:
Rootsi ralli liidriks kerkis Neuville, Tänak katkestas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Steinburg ja Wüst (3:55.36) edestasid siiani kõik etapid võitnud duot Ariane Lüthi ja Amy Wakefieldi üheksa sekundiga. Kolmanda koha sai Leedu paar Katazina Sosna - Greta Karasiovaite (4:01.08).
"Esimest korda sain sõita Hispaanias vihmase ilmaga ja tundub, et eestlasele see sobib," ütles Steinburg naljatledes etapi järel. "Täna hommikul tundsin üle pika aja, et olemine on päris okei. Stardist minnes oli kohe 7-8 kilomeetrit tasast maad, mida naised võtsid rahulikult. Mulle see sobis, sest sain end rahulikult soojaks kerida. Esimesel tõusul, mida oli mõned kilomeetrid, tundsin end väga okeilt. Muidu on naised eest kohe ära sõitnud, aga täna jõudsin kõikidega kaasa minna."
"Kuna mul väga palju head enesetunnet siin tuuril pole olnud, siis mõtlesin lihtsalt, et sõidan nii palju kui jaksan ja näeb, mis saab," jätkas Steinburg. "Algul olime 4.-6. positsioonil, aga siis vaikselt hakkasime ettepoole liikuma ning saime eesolevaid paare järjest kätte. Ühel asfalditõusul jõudsime liidriteni, kes meid nähes natuke ära ehmatasid. Sõitsime oma tempoga edasi ja nad ei jõudnud meile järgi tulla. Üllatav oli, kui ühe pikema tõusu otsas öeldi vaheks juba minut."
"Tehniliselt oleme siinsetel laskumistel väga kiired. Kui Ariane ja Amy meid uuesti kätte said, siis oli laskumistel eriti hästi näha, kuidas nad seal maha jäid ja sirgetel uuesti järele tulid," rääkis Steinburg, kes 30. kilomeetril elas üle ka ühe äreva hetke. "Pidurdasin kruusasel pinnal esipiduriga natuke palju ja ratas läks alt, aga õnneks midagi hullu ei juhtunud. Kompuuter läks vaid katki."
"Õnneks finišis sprinti ei pidanud tegema, sest see pole mu tugevaim külg," jätkas Steinburg. "Hea meel, et olen end peale haigust uuesti leidmas. Loodame, et homseks jäi ka midagi."
Meeste seas võidutsesid Anreas Seewald ja Martin Stosek ajaga 3:07.41. Teisena lõpetasid Jose Dias - Hans Becking (3:07.42) ja kolmandana Martin Frey - Simon Stiebjahn (3:08.54). Pruusi ja Vergara lõpuajaks mõõdeti 3:12.41.
"Tänase etapi kohta polegi palju öelda. Suhteliselt sama asi, mis kolmandal etapil - alguses oli mega raske ja ei suutnud esimestega kaasa minna. Seejärel jälle terve päev paarilise tagarattas kannatamine," ütles Pruus.
Andaluusia mitmepäevasõidu viimasel etapil on kavas 43 kilomeetrit.
Fotol: Greete Steinburg ja Janina Wüst võitsid Andaluusia mitmepäevasõidu viienda etapi (Roland Vogelmann) | Steinburg võitis Andaluusias mitmepäevasõidu pikima etapi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Steinburg ja Wüst (3:55.36) edestasid siiani kõik etapid võitnud duot Ariane Lüthi ja Amy Wakefieldi üheksa sekundiga. Kolmanda koha sai Leedu paar Katazina Sosna - Greta Karasiovaite (4:01.08).
"Esimest korda sain sõita Hispaanias vihmase ilmaga ja tundub, et eestlasele see sobib," ütles Steinburg naljatledes etapi järel. "Täna hommikul tundsin üle pika aja, et olemine on päris okei. Stardist minnes oli kohe 7-8 kilomeetrit tasast maad, mida naised võtsid rahulikult. Mulle see sobis, sest sain end rahulikult soojaks kerida. Esimesel tõusul, mida oli mõned kilomeetrid, tundsin end väga okeilt. Muidu on naised eest kohe ära sõitnud, aga täna jõudsin kõikidega kaasa minna."
"Kuna mul väga palju head enesetunnet siin tuuril pole olnud, siis mõtlesin lihtsalt, et sõidan nii palju kui jaksan ja näeb, mis saab," jätkas Steinburg. "Algul olime 4.-6. positsioonil, aga siis vaikselt hakkasime ettepoole liikuma ning saime eesolevaid paare järjest kätte. Ühel asfalditõusul jõudsime liidriteni, kes meid nähes natuke ära ehmatasid. Sõitsime oma tempoga edasi ja nad ei jõudnud meile järgi tulla. Üllatav oli, kui ühe pikema tõusu otsas öeldi vaheks juba minut."
"Tehniliselt oleme siinsetel laskumistel väga kiired. Kui Ariane ja Amy meid uuesti kätte said, siis oli laskumistel eriti hästi näha, kuidas nad seal maha jäid ja sirgetel uuesti järele tulid," rääkis Steinburg, kes 30. kilomeetril elas üle ka ühe äreva hetke. "Pidurdasin kruusasel pinnal esipiduriga natuke palju ja ratas läks alt, aga õnneks midagi hullu ei juhtunud. Kompuuter läks vaid katki."
"Õnneks finišis sprinti ei pidanud tegema, sest see pole mu tugevaim külg," jätkas Steinburg. "Hea meel, et olen end peale haigust uuesti leidmas. Loodame, et homseks jäi ka midagi."
Meeste seas võidutsesid Anreas Seewald ja Martin Stosek ajaga 3:07.41. Teisena lõpetasid Jose Dias - Hans Becking (3:07.42) ja kolmandana Martin Frey - Simon Stiebjahn (3:08.54). Pruusi ja Vergara lõpuajaks mõõdeti 3:12.41.
"Tänase etapi kohta polegi palju öelda. Suhteliselt sama asi, mis kolmandal etapil - alguses oli mega raske ja ei suutnud esimestega kaasa minna. Seejärel jälle terve päev paarilise tagarattas kannatamine," ütles Pruus.
Andaluusia mitmepäevasõidu viimasel etapil on kavas 43 kilomeetrit.
Fotol: Greete Steinburg ja Janina Wüst võitsid Andaluusia mitmepäevasõidu viienda etapi (Roland Vogelmann)
### Response:
Steinburg võitis Andaluusias mitmepäevasõidu pikima etapi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Venemaa valitsuse valed ei tohiks kedagi petta. NATO kutsub Moskvat üles viima kõik oma väed Ukrainast välja. President Vladimir Putini otsus rünnata Ukrainat on kohutav strateegiline viga, mille eest Venemaa maksab nii majanduslikult kui poliitiliselt ränka hinda," teatasid NATO juhid ühisavalduses.
NATO teatas, et Ida-Euroopasse vägede saatmisel tehakse kõik vajalik, et tagada usaldusväärne heidutus ja kaitse. Oleme ühtsed, et kaitsta kõiki liitlasi, vahendas BBC.
NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul ei piirdu Kremli eesmärgid ainult Ukrainaga. Stoltenberg märkis, et Venemaa on nõudnud õiguslikult siduvaid lepinguid, et peatada NATO edasine laienemine.
"NATO liikmesriigid jätkavad Ukrainale sõjaliste relvade, sealhulgas õhutõrjesüsteemide tarnimist," ütles Stoltenberg. Stoltenberg kinnitas, et NATO väed Ukraina territooriumile ei lähe. | NATO paigutab Ida-Euroopasse vägesid juurde | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Venemaa valitsuse valed ei tohiks kedagi petta. NATO kutsub Moskvat üles viima kõik oma väed Ukrainast välja. President Vladimir Putini otsus rünnata Ukrainat on kohutav strateegiline viga, mille eest Venemaa maksab nii majanduslikult kui poliitiliselt ränka hinda," teatasid NATO juhid ühisavalduses.
NATO teatas, et Ida-Euroopasse vägede saatmisel tehakse kõik vajalik, et tagada usaldusväärne heidutus ja kaitse. Oleme ühtsed, et kaitsta kõiki liitlasi, vahendas BBC.
NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul ei piirdu Kremli eesmärgid ainult Ukrainaga. Stoltenberg märkis, et Venemaa on nõudnud õiguslikult siduvaid lepinguid, et peatada NATO edasine laienemine.
"NATO liikmesriigid jätkavad Ukrainale sõjaliste relvade, sealhulgas õhutõrjesüsteemide tarnimist," ütles Stoltenberg. Stoltenberg kinnitas, et NATO väed Ukraina territooriumile ei lähe.
### Response:
NATO paigutab Ida-Euroopasse vägesid juurde |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Fillon liitus 2021. aasta detsembris naftafirma Sibur nõukoguga. Alates eelmise aasta juulist oli ta ka naftakontserni Zarubezhneft nõukogus. Filloni sõnul ei saa ta Ukraina sõja tõttu enam nendes ettevõtetes jätkata.
"Sõda tuli tagasi Euroopa südamesse. Tegemist on kollektiivse läbikukkumisega, Vladimir Putin on süüdi konflikti algatamises," ütles Fillon.
Itaalia ja Soome endised peaministrid ning Austria ekskantsler lahkusid neljapäeval Venemaa ettevõtete nõukogudest. | Prantsuse ekspeaminister lahkus Venemaa firmade nõukogudest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fillon liitus 2021. aasta detsembris naftafirma Sibur nõukoguga. Alates eelmise aasta juulist oli ta ka naftakontserni Zarubezhneft nõukogus. Filloni sõnul ei saa ta Ukraina sõja tõttu enam nendes ettevõtetes jätkata.
"Sõda tuli tagasi Euroopa südamesse. Tegemist on kollektiivse läbikukkumisega, Vladimir Putin on süüdi konflikti algatamises," ütles Fillon.
Itaalia ja Soome endised peaministrid ning Austria ekskantsler lahkusid neljapäeval Venemaa ettevõtete nõukogudest.
### Response:
Prantsuse ekspeaminister lahkus Venemaa firmade nõukogudest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses setis murdis Kontaveit lätlanna pallingu neljandas ja kuuendas geimis ning võitis avaseti 6:1. Kontaveit realiseeris kolmest murdepallist kaks, Ostapenkol murdevõimalusi ei tekkinud.
Teises setis asus Kontaveit kahe murdega peale, aga kaotas seejärel koha oma servigeimi. Järgnevalt suutsid mõlemad oma pallingut hoida ja kuigi kümnendas geimis oli Ostapenkol kaks murdepalli, siis suutis eestlanna võita teiselt matšpallilt sellegi.
Kontaveidi statistilised näitajad olid Ostapenko omadest paremad. Eestlanna esimese servi õnnestumise protsent oli 68 (lätlannal 55), esimeselt servilt realiseeris ta 68 (50) ja teiselt 58 protsenti (45) punktidest. Kontaveit realiseeris ka kuuest murdepallist neli, Ostapenko aga neljast vaid ühe.
Eesti esireket pääses nüüd finaali juba seitsmendat korda viimase poole aasta jooksul. Esikohamatšis läheb Kontaveit kokku poolatar Iga Swiatekiga (WTA 8.), kes alistas teises poolfinaalis kreeklanna Maria Sakkari (WTA 6.) 6:4, 6:3.
Tegemist on ka juba üheksanda finaaliga, kus eestlanna kahe hooaja jooksul jõudnud. Seda on rohkem kui ühelgi teisel naistennisistist. Ühe finaaliga jääb eestlannale alla maailma esireket Ashleigh Barty.
2021. ja 2022. aasta peale kokku on Kontaveit kogunud 60 võitu, mida on kuue võrra enam kui vastavas arvestuses teist positsiooni hoidval tuneeslannal Ons Jabeuril.
Viimase poole aasta jooksul on eestlanna jõudnud WTA turniiride finaalidesse seitse korda ja võitnud neist pea kõik - ainus kaotus tuli vastu võtta novembris WTA finaalturniiril Garbine Muguruzalt.
Enne mängu:
Kontaveit ja Ostapenko on läinud varem vastamisi neli korda ja eestlanna juhib mängudega kolm-üks. Eelmine omavaheline kohtumine toimus hiljuti Peterburi turniiri poolfinaalis, kus Kontaveit oli parem numbritega 6:3, 6:4 ja võitis hiljem ka kogu turniiri. | Kontaveit sai Ostapenkost jagu ja pääses Doha turniiri finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses setis murdis Kontaveit lätlanna pallingu neljandas ja kuuendas geimis ning võitis avaseti 6:1. Kontaveit realiseeris kolmest murdepallist kaks, Ostapenkol murdevõimalusi ei tekkinud.
Teises setis asus Kontaveit kahe murdega peale, aga kaotas seejärel koha oma servigeimi. Järgnevalt suutsid mõlemad oma pallingut hoida ja kuigi kümnendas geimis oli Ostapenkol kaks murdepalli, siis suutis eestlanna võita teiselt matšpallilt sellegi.
Kontaveidi statistilised näitajad olid Ostapenko omadest paremad. Eestlanna esimese servi õnnestumise protsent oli 68 (lätlannal 55), esimeselt servilt realiseeris ta 68 (50) ja teiselt 58 protsenti (45) punktidest. Kontaveit realiseeris ka kuuest murdepallist neli, Ostapenko aga neljast vaid ühe.
Eesti esireket pääses nüüd finaali juba seitsmendat korda viimase poole aasta jooksul. Esikohamatšis läheb Kontaveit kokku poolatar Iga Swiatekiga (WTA 8.), kes alistas teises poolfinaalis kreeklanna Maria Sakkari (WTA 6.) 6:4, 6:3.
Tegemist on ka juba üheksanda finaaliga, kus eestlanna kahe hooaja jooksul jõudnud. Seda on rohkem kui ühelgi teisel naistennisistist. Ühe finaaliga jääb eestlannale alla maailma esireket Ashleigh Barty.
2021. ja 2022. aasta peale kokku on Kontaveit kogunud 60 võitu, mida on kuue võrra enam kui vastavas arvestuses teist positsiooni hoidval tuneeslannal Ons Jabeuril.
Viimase poole aasta jooksul on eestlanna jõudnud WTA turniiride finaalidesse seitse korda ja võitnud neist pea kõik - ainus kaotus tuli vastu võtta novembris WTA finaalturniiril Garbine Muguruzalt.
Enne mängu:
Kontaveit ja Ostapenko on läinud varem vastamisi neli korda ja eestlanna juhib mängudega kolm-üks. Eelmine omavaheline kohtumine toimus hiljuti Peterburi turniiri poolfinaalis, kus Kontaveit oli parem numbritega 6:3, 6:4 ja võitis hiljem ka kogu turniiri.
### Response:
Kontaveit sai Ostapenkost jagu ja pääses Doha turniiri finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Facebook kehtestas neljapäeval Venemaa uudisteagentuurile RIA Novost 90-päevase piirangu, mis oli seotud valeinfo levitamisega. Moskva väidab, et need piirangud rikuvad informatsiooni vaba liikumise põhimõtteid.
Roskomnadzor väitis samuti , et välismaised sotsiaalmeedia platvormid blokeerivad venelaste kontosid. Roskomnadzor kutsus venelasi üles kasutama kodumaiseid sotsiaalvõrgustikke. | Venemaa piiras riigis juurdepääsu Facebooki teenustele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Facebook kehtestas neljapäeval Venemaa uudisteagentuurile RIA Novost 90-päevase piirangu, mis oli seotud valeinfo levitamisega. Moskva väidab, et need piirangud rikuvad informatsiooni vaba liikumise põhimõtteid.
Roskomnadzor väitis samuti , et välismaised sotsiaalmeedia platvormid blokeerivad venelaste kontosid. Roskomnadzor kutsus venelasi üles kasutama kodumaiseid sotsiaalvõrgustikke.
### Response:
Venemaa piiras riigis juurdepääsu Facebooki teenustele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Nõukogu Venemaa delegatsiooni juht Pjotr Tolstoi kinnitas, et Venemaa liikmesus selles organisatsioonis on peatatud.
"Euroopa Nõukogu ministrite komitee keeldus Venemaaga koostööd tegemast, peatades meie riigi liikmesuse selles organisatsioonis," teatas Tolstoi.
Tolstoi sõnul kaotab nüüd nõukogu oma tegevuse mõtte. "Venemaa jääb suurimaks Euroopa riigiks, ilma milleta on Euroopa Nõukogu mittevajalik. Meie, venelased, ei muutu, " ütles Tolstoi.
Poola peaministri Mateusz Morawiecki sõnul oli Venemaa tegevuse peatamine nõukogus Varssavi ja Kiievi algatus.
Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, mis asutati 1949. aastal selliste väärtuste edendamiseks nagu demokraatia, inimõigused ja õigusriik. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ja seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga. | Euroopa Nõukogu peatas Venemaa liikmesuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Nõukogu Venemaa delegatsiooni juht Pjotr Tolstoi kinnitas, et Venemaa liikmesus selles organisatsioonis on peatatud.
"Euroopa Nõukogu ministrite komitee keeldus Venemaaga koostööd tegemast, peatades meie riigi liikmesuse selles organisatsioonis," teatas Tolstoi.
Tolstoi sõnul kaotab nüüd nõukogu oma tegevuse mõtte. "Venemaa jääb suurimaks Euroopa riigiks, ilma milleta on Euroopa Nõukogu mittevajalik. Meie, venelased, ei muutu, " ütles Tolstoi.
Poola peaministri Mateusz Morawiecki sõnul oli Venemaa tegevuse peatamine nõukogus Varssavi ja Kiievi algatus.
Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, mis asutati 1949. aastal selliste väärtuste edendamiseks nagu demokraatia, inimõigused ja õigusriik. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ja seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga.
### Response:
Euroopa Nõukogu peatas Venemaa liikmesuse |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.