instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mulle tundub, et see aruanne on päris hea sissejuhatus nendele poliitikutele, kes kultuuripoliitikast eriti midagi ei tea, aga kellele meeldib sel teemal sõna võtta. Kuna juba esialgses dokumendis on lubaduste andmisega oldud üsna konservatiivsed ja pigem tagasihoidlikud, siis ei ole ka eriti keeruline seda täita. See, millest mina puudust tunnen, on üldpõhimõtted ja et oleks mõtestatud mismoodi need suunavad iga konkreetse alavaldkonna tegevusi," rääkis Karulin.
"Kui vaadata seda aruannet, siis esimese n-ö kõige põhimõttelisema punkti juures on kirjas, et tegemist on üldise põhimõttega, mida igal pool järgitakse, aga kuidas seda järgitakse, see tegelikult aruandest välja ei tule," lisas ta.
Küsimusele, kas Karulin seab seega kahtluse alla, kas sellist dokumenti üldse vaja on ja millisel juhul see end õigustaks, vastas Karulin, et esmalt tuleks küsida, et kuivõrd detailne see aruanne üldse olema peab ja kas me suudaksime leida suured teemad, mis ei puuduta ainult kultuuriministeeriumi haldusala, vaid kogu Eesti riiki.
"Võib-olla piisakski ainult ühest eesmärgist, mis on võrdne ligipääs. Seda nii kultuuri kogejate mõttes, sõltumata siis sellest, kus nad parasjagu elavad, mis on nende emakeel, milline on nende liikuvus jne. Aga ka need, kes kultuuri teevad – kas on võimalik, vaatama sellele, kus keegi on sündinud, jõuda kutselise kunstniku elukutseni või selle staatuseni?" märkis Karulin.
'"See muidugi tähendab, et järgmise kultuuripoliitika alusdokument ei saa olla ainult kultuuriministeeriumi dokument. See peaks kaasama kõiki ministeeriume, kindlasti haridus- ja teadusministeeriumi, aga ka sise- ja sotsiaalministeeriumi", lisas ta. | Ott Karulin: kultuuripoliitika põhialuste dokumendis aastani 2020 jääb puudu suurest pildist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mulle tundub, et see aruanne on päris hea sissejuhatus nendele poliitikutele, kes kultuuripoliitikast eriti midagi ei tea, aga kellele meeldib sel teemal sõna võtta. Kuna juba esialgses dokumendis on lubaduste andmisega oldud üsna konservatiivsed ja pigem tagasihoidlikud, siis ei ole ka eriti keeruline seda täita. See, millest mina puudust tunnen, on üldpõhimõtted ja et oleks mõtestatud mismoodi need suunavad iga konkreetse alavaldkonna tegevusi," rääkis Karulin.
"Kui vaadata seda aruannet, siis esimese n-ö kõige põhimõttelisema punkti juures on kirjas, et tegemist on üldise põhimõttega, mida igal pool järgitakse, aga kuidas seda järgitakse, see tegelikult aruandest välja ei tule," lisas ta.
Küsimusele, kas Karulin seab seega kahtluse alla, kas sellist dokumenti üldse vaja on ja millisel juhul see end õigustaks, vastas Karulin, et esmalt tuleks küsida, et kuivõrd detailne see aruanne üldse olema peab ja kas me suudaksime leida suured teemad, mis ei puuduta ainult kultuuriministeeriumi haldusala, vaid kogu Eesti riiki.
"Võib-olla piisakski ainult ühest eesmärgist, mis on võrdne ligipääs. Seda nii kultuuri kogejate mõttes, sõltumata siis sellest, kus nad parasjagu elavad, mis on nende emakeel, milline on nende liikuvus jne. Aga ka need, kes kultuuri teevad – kas on võimalik, vaatama sellele, kus keegi on sündinud, jõuda kutselise kunstniku elukutseni või selle staatuseni?" märkis Karulin.
'"See muidugi tähendab, et järgmise kultuuripoliitika alusdokument ei saa olla ainult kultuuriministeeriumi dokument. See peaks kaasama kõiki ministeeriume, kindlasti haridus- ja teadusministeeriumi, aga ka sise- ja sotsiaalministeeriumi", lisas ta.
### Response:
Ott Karulin: kultuuripoliitika põhialuste dokumendis aastani 2020 jääb puudu suurest pildist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hudžand kaotas võõrsil AFC Cupi mängus Turkmenistani liiga neljandale Ahalile 0:1. Ainus värav löödi 18. minutil penaltist, kirjutab Soccernet.ee.
Kordusmäng peetakse 20. veebruaril Tadžikistanis. Paari võitja pääseb Aasia jalgpalli arengumaadele mõeldud võistluse alagrupiturniirile, seega on turniiri süsteem sarnane Euroopa Meistrite liiga omale. | Matrossov hoidis ametlikul debüüdil värava puhtana | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hudžand kaotas võõrsil AFC Cupi mängus Turkmenistani liiga neljandale Ahalile 0:1. Ainus värav löödi 18. minutil penaltist, kirjutab Soccernet.ee.
Kordusmäng peetakse 20. veebruaril Tadžikistanis. Paari võitja pääseb Aasia jalgpalli arengumaadele mõeldud võistluse alagrupiturniirile, seega on turniiri süsteem sarnane Euroopa Meistrite liiga omale.
### Response:
Matrossov hoidis ametlikul debüüdil värava puhtana |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aab selgitas, et kehtestatud on kõik kolm valitsuse algatatud maakonnaplaneeringut, millega kavandatakse Rail Balticu raudteeliini.
Ministeeriumi kinnitusel kaasati planeeringuprotsessi kõik kohalikud omavalitsused ja inimesed, kelle kinnistuid trassikoridor puudutas. Samuti kuulati ministeeriumi teatel protsessi käigus ära kõik esitatud arvamused, sealhulgas erinevate vabaühenduste omad, ning võimalusel neid arvestati.
Kokku toimus maakonnaplaneeringute koostamise ajal kolmes maakonnas 86 avalikku arutelu, millest võttis osa 4214 osalejat.
Planeering on aluseks raudtee projekteerimisele. Raudteemaa ulatus ja Eesti Vabariigile omandatava maa täpne vajadus määratakse ehitusprojektiga.
Kuni planeeringu elluviimiseni saab trassikoridori jäävaid maaüksusi edasi kasutada nende senise sihtotstarbe järgi ning senist maakasutust planeering koheselt ei kitsenda.
Rail Baltic on rahvusvaheline raudteeühendus, mis ühendab Eesti riigi Kesk- ja Lääne-Euroopa ning naaberriikidega, olles TEN-T põhivõrgustiku Põhjamere-Läänemere transpordikoridori osa.
1435 mm rööpmelaiusega kaherajaline elektrifitseeritud raudtee on kavandatud marsruudil Tallinn-Pärnu-Riia-Kaunas-Leedu/Poola piir. | Riigihalduse minister kehtestas Rail Balticu maakonnaplaneeringud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aab selgitas, et kehtestatud on kõik kolm valitsuse algatatud maakonnaplaneeringut, millega kavandatakse Rail Balticu raudteeliini.
Ministeeriumi kinnitusel kaasati planeeringuprotsessi kõik kohalikud omavalitsused ja inimesed, kelle kinnistuid trassikoridor puudutas. Samuti kuulati ministeeriumi teatel protsessi käigus ära kõik esitatud arvamused, sealhulgas erinevate vabaühenduste omad, ning võimalusel neid arvestati.
Kokku toimus maakonnaplaneeringute koostamise ajal kolmes maakonnas 86 avalikku arutelu, millest võttis osa 4214 osalejat.
Planeering on aluseks raudtee projekteerimisele. Raudteemaa ulatus ja Eesti Vabariigile omandatava maa täpne vajadus määratakse ehitusprojektiga.
Kuni planeeringu elluviimiseni saab trassikoridori jäävaid maaüksusi edasi kasutada nende senise sihtotstarbe järgi ning senist maakasutust planeering koheselt ei kitsenda.
Rail Baltic on rahvusvaheline raudteeühendus, mis ühendab Eesti riigi Kesk- ja Lääne-Euroopa ning naaberriikidega, olles TEN-T põhivõrgustiku Põhjamere-Läänemere transpordikoridori osa.
1435 mm rööpmelaiusega kaherajaline elektrifitseeritud raudtee on kavandatud marsruudil Tallinn-Pärnu-Riia-Kaunas-Leedu/Poola piir.
### Response:
Riigihalduse minister kehtestas Rail Balticu maakonnaplaneeringud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks teevad tippudest kaasa Tony Nõu, Robin Nool, Jaak-Heinrich Jagor, Tiidrek Nurme, Roman Fosti jt. Üksikaladel panevad end proovile mitmevõistlejad Janek Õiglane, Hans-Christian Hausenberg, Karel Tilga, Taavi Tšernjavski jt. Kokku on starti oodata 262 sportlast 41 klubist.
Märtsi alguses Inglismaal Birminghamis toimuvatel sisemaailmameistrivõistlustel osalev Ksenija Balta (Tallinna SS Kalev) teeb oma sisehooaja esimese võistluse kaugushüppes. Talle pakuvad konkurentsi Tähti Alver (Nõmme KJK) ja Kreete Verlin (SK Fortis), kes on sel sisehooajal saanud kirja vastavalt 6.31 ja 6.25. Tähti Alver on lisaks Merilyn Uudmäele (Audentese SK) üheks favoriidiks kolmikhüppes.
Ettearvamatuks võib kujuneda meeste 60 m sprint, kus on meistritiitlit jahtimas Kaspar Mesila (Audentese SK), Richard Pulst (Audentese SK), Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev), Karl Erik Nazarov (Audentese SK) ja Dmitri Mosendz (Audentese SK). Sel hooajal on kõige kiiremini sprintinud Pulst ja Mesila, kes mõlemad on 60 m läbinud ajaga 6,89.
Naiste 60 m jooksus on võistlejate nimekirja tipus Marje Nurk (Individuaalvõistleja, sel hooajal jooksnud 7,53), Õilme Võro (Võru KJK Lõunalõvi, sel hooajal 7,56) ja Diana Suumann (TÜ/ASK, 7,59).
Meeste 60 m tõkkejooksus on õhus Eesti noorsoo siserekord, sest stardis on Johannes Treiel (KJK Saare), kes on sel aastal siserekordit (senised rekordnumbrid 7,93 kuuluvad Tarmo Jallai ja Keiso Pedriksi nimele) juba korranud. Stardinimekirjast leiab ka mitmevõistlejad Janek Õiglase (Audentese SK) ja Hans-Christian Hausenbergi (Tartu SS Kalev) ning vanameister Andres Raja (SK Raesport).
Tony Nõu (Audentese SK) teeb kaasa meeste 400 m jooksus ja ka 200 m jooksus. 400 meetris on stardis ka vennad Jaak-Heinrich Jagor (Tartu SS Kalev) ja Erik Jagor (Audentese SK) ning Sten Ander Sepp (Audentese SK).
Meeste 3000 meetri jooksus panevad end proovile maratoonarid Tiidrek Nurme (TÜ/ASK) ja Roman Fosti (Sparta SS). Sel sisehooajal on antud distantsi kõige kiiremini (ajaga 8.33,21) läbinud Olavi Allase (KJK Järvala). Naiste samal distantsil teeb kaasa Jekaterina Patjuk (TÜ/ASK).
Meeste teivashüppes läheb favoriidina võistlema Robin Nool (SK Elite Sport). Naistest on sel hooajal saanud teivashüppes parima tulemuse kirja Reena Koll (KJK Visa), kes sai talvistel karikavõistlustel jagu kõrgusest 4.25.
Silma tasub peal hoida ka käimisel, kus naiste 3000 m distantsil on stardis äsja Eesti rekordeid uuendanud Jekaterina Mirotvortseva (KJK Kalev-Sillamäe).
Võistluste avamine toimub laupäeval kell 15.00, pühapäeval tehakse esimene start kell 11.00. | Eesti meistrivõistlustel osaleb ka MM-iks valmistuv Ksenija Balta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks teevad tippudest kaasa Tony Nõu, Robin Nool, Jaak-Heinrich Jagor, Tiidrek Nurme, Roman Fosti jt. Üksikaladel panevad end proovile mitmevõistlejad Janek Õiglane, Hans-Christian Hausenberg, Karel Tilga, Taavi Tšernjavski jt. Kokku on starti oodata 262 sportlast 41 klubist.
Märtsi alguses Inglismaal Birminghamis toimuvatel sisemaailmameistrivõistlustel osalev Ksenija Balta (Tallinna SS Kalev) teeb oma sisehooaja esimese võistluse kaugushüppes. Talle pakuvad konkurentsi Tähti Alver (Nõmme KJK) ja Kreete Verlin (SK Fortis), kes on sel sisehooajal saanud kirja vastavalt 6.31 ja 6.25. Tähti Alver on lisaks Merilyn Uudmäele (Audentese SK) üheks favoriidiks kolmikhüppes.
Ettearvamatuks võib kujuneda meeste 60 m sprint, kus on meistritiitlit jahtimas Kaspar Mesila (Audentese SK), Richard Pulst (Audentese SK), Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev), Karl Erik Nazarov (Audentese SK) ja Dmitri Mosendz (Audentese SK). Sel hooajal on kõige kiiremini sprintinud Pulst ja Mesila, kes mõlemad on 60 m läbinud ajaga 6,89.
Naiste 60 m jooksus on võistlejate nimekirja tipus Marje Nurk (Individuaalvõistleja, sel hooajal jooksnud 7,53), Õilme Võro (Võru KJK Lõunalõvi, sel hooajal 7,56) ja Diana Suumann (TÜ/ASK, 7,59).
Meeste 60 m tõkkejooksus on õhus Eesti noorsoo siserekord, sest stardis on Johannes Treiel (KJK Saare), kes on sel aastal siserekordit (senised rekordnumbrid 7,93 kuuluvad Tarmo Jallai ja Keiso Pedriksi nimele) juba korranud. Stardinimekirjast leiab ka mitmevõistlejad Janek Õiglase (Audentese SK) ja Hans-Christian Hausenbergi (Tartu SS Kalev) ning vanameister Andres Raja (SK Raesport).
Tony Nõu (Audentese SK) teeb kaasa meeste 400 m jooksus ja ka 200 m jooksus. 400 meetris on stardis ka vennad Jaak-Heinrich Jagor (Tartu SS Kalev) ja Erik Jagor (Audentese SK) ning Sten Ander Sepp (Audentese SK).
Meeste 3000 meetri jooksus panevad end proovile maratoonarid Tiidrek Nurme (TÜ/ASK) ja Roman Fosti (Sparta SS). Sel sisehooajal on antud distantsi kõige kiiremini (ajaga 8.33,21) läbinud Olavi Allase (KJK Järvala). Naiste samal distantsil teeb kaasa Jekaterina Patjuk (TÜ/ASK).
Meeste teivashüppes läheb favoriidina võistlema Robin Nool (SK Elite Sport). Naistest on sel hooajal saanud teivashüppes parima tulemuse kirja Reena Koll (KJK Visa), kes sai talvistel karikavõistlustel jagu kõrgusest 4.25.
Silma tasub peal hoida ka käimisel, kus naiste 3000 m distantsil on stardis äsja Eesti rekordeid uuendanud Jekaterina Mirotvortseva (KJK Kalev-Sillamäe).
Võistluste avamine toimub laupäeval kell 15.00, pühapäeval tehakse esimene start kell 11.00.
### Response:
Eesti meistrivõistlustel osaleb ka MM-iks valmistuv Ksenija Balta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tasuta ühistransport oli kõigest üheks meetmeks Saksa valitsuse kirjas Euroopa Komisjoni keskkonnavolinikule Karmenu Vellale õhusaaste piiramise kohta linnades.
"See sõltub omavalitsustest endist, kas nad tahavad seda proovida või mitte," sõnas Saksa keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Stephan Gabriel Haufe kolmapäeval.
"Omavalitsused peaksid ise tulema meie jutule ettepanekuga kohalikust tasuta ühistranspordist ja siis me uuriksime, kas see on mõeldav," sõnas ta.
Berliin üritab vältida Euroopa Liidu Kohtu ette astumist EL-i lämmastiksaaste ja õhu peenosakeste piirangute rikkumise tõttu.
"Kõigepealt tahame kuulda, mida Euroopa Komisjon nendest meetmetest arvab," ütles valitsuse pressiesindaja Steffen Seibert.
Kuigi Berliini kirjas toodi välja viis linna, kus tasuta ühistransporti esimesena proovitakse, siis nendest mitte ükski hetkel tasuta transpordi projekti ei aruta, ütles Haufe.
Nad võivad ka võtta kasutusele mõned teised ettepanekud nagu autojagamine, piirangud busside ja taksode heitgaasidele või emissioonipiirangutega tsoonide loomine, rõhutas ametnik. | Saksamaa valitsus: tasuta ühistransport on kõigest üks võimalik meede | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tasuta ühistransport oli kõigest üheks meetmeks Saksa valitsuse kirjas Euroopa Komisjoni keskkonnavolinikule Karmenu Vellale õhusaaste piiramise kohta linnades.
"See sõltub omavalitsustest endist, kas nad tahavad seda proovida või mitte," sõnas Saksa keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Stephan Gabriel Haufe kolmapäeval.
"Omavalitsused peaksid ise tulema meie jutule ettepanekuga kohalikust tasuta ühistranspordist ja siis me uuriksime, kas see on mõeldav," sõnas ta.
Berliin üritab vältida Euroopa Liidu Kohtu ette astumist EL-i lämmastiksaaste ja õhu peenosakeste piirangute rikkumise tõttu.
"Kõigepealt tahame kuulda, mida Euroopa Komisjon nendest meetmetest arvab," ütles valitsuse pressiesindaja Steffen Seibert.
Kuigi Berliini kirjas toodi välja viis linna, kus tasuta ühistransporti esimesena proovitakse, siis nendest mitte ükski hetkel tasuta transpordi projekti ei aruta, ütles Haufe.
Nad võivad ka võtta kasutusele mõned teised ettepanekud nagu autojagamine, piirangud busside ja taksode heitgaasidele või emissioonipiirangutega tsoonide loomine, rõhutas ametnik.
### Response:
Saksamaa valitsus: tasuta ühistransport on kõigest üks võimalik meede |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kunagisel Odessa kuberneril, kellel pole hetkel ei Gruusia ega Ukraina kodakondsust, on plaanis taotleda Hollandi võimudel elamisluba. Seda soovi kinnitas ka tema advokaat Oscar Hammerstein, vahendas Politico.
Hammerstein selgitas ringhäälingule NOS, et tema kliendi viibimine riigis on "korraldatud ja heaks kiidetud" Hollandi võimude poolt.
Saakašvili abikaasa on hollandlanna Sandra Roelofs ning eelmisel aastal teatas Hollandi justiitsministeerium, et on valmis Gruusia endisele riigipeale võimaldama riigis viibimist perekonna taasühendamist puudutava seadusesätte alusel.
Saakašvili Varssavis: tulge järele, viige mind tagasi Ukrainasse
Saakašvili korraldas teisipäeval Varssavis pressikonverentsi, kus andis teada, et tal on kavas oma Ukraina kodakondsus taastada. Ta kordas oma avaldust, et tal on plaanis Ukrainasse naasta ja teha seda seaduslikul viisil.
Samuti oli tal hulgaliselt küsimusi enda riigist välja saatmise asjaolude kohta, vahendas Unian.
"Kas mu üles siis mõistetakse Ukrainas kohut või mitte? Kuidas ma nüüd Ukraina kohtu ette ilmun? Või tahate mind nüüd tagaotsitavaks kuulutada?" rääkis Saakašvili.
"Aga siin ma olen!" rõhutas ta. "Ma räägin teile: tulge, viige mind tagasi Ukrainasse. Ma tahan, et mu üle Ukrainas kohut mõistetaks. Kuidas diplomita prokurör nendele küsimustele vastab?"
Saakašvili märkis, et inimest ei visata lihtsalt riigist välja, kui teda samal ajal süüdistatakse riigipöördes.
Saakašvili pressikonverents Varssavis:
Saakašvili palus varem abi Euroopa Liidult ja Merkelilt
Esmaspäeval Ukraina võimude poolt tagasi Poola saadetud Gruusia ekspresident ja Odessa endine kuberner Mihheil Saakašvili teatas, et palub abi Euroopa Liidult ning et tal on kavas veel seaduslikult viisil Ukrainasse naasta.
Uute Jõudude Liikumise juht, kellel hetkel pole ühegi riigi kodakondsust, selgitas, et soovib praegu abi Euroopa Liidult ja Saksamaa liidukantslerilt Angela Merkelilt, vahendasid Unian, Bild ja Deutsche Welle.
"Kiievi kohvikus ründasid mind maskides mehed, nad röövisid mu, ähvardasid mind ja viisid mind eralennukiga Poola. Selle tegevuse eest vastutab Ukraina korrumpeerunud president Petro Porošenko," rääkis Saakašvili esmaspäeval Varssavis ajalehele Bild.
Kui EL ja Merkel midagi ette ei võta, tabab Ukrainat krahh, teatas Saakašvili. "Porošenko hävitab seda riiki ja üritab minust lahti saada, sest ma paljastan korruptsiooni," rääkis ta ja kinnitas, et tal on kavas seaduslikult viisil Ukrainasse naasta. "Me võidame selle lahingu," lubas Saakašvili.
12. veebruaril võtsid võimuesindajad Saakašvili kinni Kiievis asuvas restoranis Suluguni, tema kaaslaste sõnul viidi mees teadmata suunas.
Hiljem kinnitas Ukraina piirivalve, et kohtuvaidluse kaotanud Saakašvili saadeti tagasi Poola ehk riiki, mille kaudu ta möödunud aasta septembris koos oma toetajatega üle piiri Ukrainasse tungis.
Piirivalve pressiesindaja Oleh Slobodjan lisas, et poliitikut kinni pidama saabunud võimuesindajaid ründasid Saakašvili kaaslased ning seetõttu pidid piirivalvurid kasutama kinnipidamisel ka jõudu.
Piirivalve kinnitusel saadeti Saakašvili tagasi Poola vastavalt kõigile juriidilistele nõudmistele ning Poola oli valmis teda tagasi võtma.
Kodakondsuseta Saakašvilit kahtlustab Ukraina mitmes kuriteos, Gruusias on ta tagaselja süüdi mõistetud
Kunagi Porošenko liitlasena Odessa kuberneriks olnud Saakašvilit kahtlustavad Ukraina võimud praegu mitmes kuriteos, sealhulgas kuritegelikku rühmitusse kuulumises ja plaanis koostöös Venemaaga seotud Ukraina ärimeestega kukutada võimult president Porošenkot.
Madalama astme kohus oli andnud korralduse Saakašvili uurimise ajaks vabastada, kuid Kiievi apellatsioonikohus otsustas osaliselt rahuldada prokuratuuri taotluse pidada ta uurimise ajaks kinni.
Eelmisel nädalal jättis Ukraina apellatsioonikohus jõusse madalama astme kohtuotsuse, mille kohaselt ei kvalifitseeru Saakašvili täiendava kaitse saamiseks. See omakorda tähendas, et võimud said kodakondsusetu Saakašvili riigist välja saata.
Saakašvili seisab silmitsi tagasi saatmisega Gruusiasse, kus teda ootab vanglakaristus. Nimelt mõistis Thbilisi linnakohus ekspresidendi jaanuari alguses tagaselja süüdi ametiseisundi kuritarvitamises ning mõistis talle kolmeaastase vangistuse.
Gruusia võimupartei rahvasaadik Aleksander Kantaria juba kinnitas meediale, et kui Saakašvili Poola jääb esitavad Gruusia võimud kindlasti taotluse ta välja anda.
Ukraina peaprokuratuur jätkab uurimist, presidendi administratsiooni juures oli põgus kähmlus
Ukraina presidendi administratsiooni juures puhkes esmaspäeva õhtul ka lühike kähmlus politseinike ja meelt avaldama saabunud umbes 50 Saakašvili toetaja vahel.
Ukraina peaprokuratuuri teatel oli Saakašvili väljasaatmine neile üllatuseks ning hetkel pooleli olevad menetlustoimingud jätkuvad hiljutistest sündmustest hoolimata.
Samal ajal on meediasse jõudnud veel üks video Saakašvili kinnipidamisest Kiievi restoranis, vahendas Ukrainska Pravda.
Samal ajal eitab presidendi administratsioon meedias esitatud väiteid, justkui kuuluks Saakašvili Poolasse viinud lennuk Porošenko offshore -firmale. | Saakašvili saabus Hollandisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kunagisel Odessa kuberneril, kellel pole hetkel ei Gruusia ega Ukraina kodakondsust, on plaanis taotleda Hollandi võimudel elamisluba. Seda soovi kinnitas ka tema advokaat Oscar Hammerstein, vahendas Politico.
Hammerstein selgitas ringhäälingule NOS, et tema kliendi viibimine riigis on "korraldatud ja heaks kiidetud" Hollandi võimude poolt.
Saakašvili abikaasa on hollandlanna Sandra Roelofs ning eelmisel aastal teatas Hollandi justiitsministeerium, et on valmis Gruusia endisele riigipeale võimaldama riigis viibimist perekonna taasühendamist puudutava seadusesätte alusel.
Saakašvili Varssavis: tulge järele, viige mind tagasi Ukrainasse
Saakašvili korraldas teisipäeval Varssavis pressikonverentsi, kus andis teada, et tal on kavas oma Ukraina kodakondsus taastada. Ta kordas oma avaldust, et tal on plaanis Ukrainasse naasta ja teha seda seaduslikul viisil.
Samuti oli tal hulgaliselt küsimusi enda riigist välja saatmise asjaolude kohta, vahendas Unian.
"Kas mu üles siis mõistetakse Ukrainas kohut või mitte? Kuidas ma nüüd Ukraina kohtu ette ilmun? Või tahate mind nüüd tagaotsitavaks kuulutada?" rääkis Saakašvili.
"Aga siin ma olen!" rõhutas ta. "Ma räägin teile: tulge, viige mind tagasi Ukrainasse. Ma tahan, et mu üle Ukrainas kohut mõistetaks. Kuidas diplomita prokurör nendele küsimustele vastab?"
Saakašvili märkis, et inimest ei visata lihtsalt riigist välja, kui teda samal ajal süüdistatakse riigipöördes.
Saakašvili pressikonverents Varssavis:
Saakašvili palus varem abi Euroopa Liidult ja Merkelilt
Esmaspäeval Ukraina võimude poolt tagasi Poola saadetud Gruusia ekspresident ja Odessa endine kuberner Mihheil Saakašvili teatas, et palub abi Euroopa Liidult ning et tal on kavas veel seaduslikult viisil Ukrainasse naasta.
Uute Jõudude Liikumise juht, kellel hetkel pole ühegi riigi kodakondsust, selgitas, et soovib praegu abi Euroopa Liidult ja Saksamaa liidukantslerilt Angela Merkelilt, vahendasid Unian, Bild ja Deutsche Welle.
"Kiievi kohvikus ründasid mind maskides mehed, nad röövisid mu, ähvardasid mind ja viisid mind eralennukiga Poola. Selle tegevuse eest vastutab Ukraina korrumpeerunud president Petro Porošenko," rääkis Saakašvili esmaspäeval Varssavis ajalehele Bild.
Kui EL ja Merkel midagi ette ei võta, tabab Ukrainat krahh, teatas Saakašvili. "Porošenko hävitab seda riiki ja üritab minust lahti saada, sest ma paljastan korruptsiooni," rääkis ta ja kinnitas, et tal on kavas seaduslikult viisil Ukrainasse naasta. "Me võidame selle lahingu," lubas Saakašvili.
12. veebruaril võtsid võimuesindajad Saakašvili kinni Kiievis asuvas restoranis Suluguni, tema kaaslaste sõnul viidi mees teadmata suunas.
Hiljem kinnitas Ukraina piirivalve, et kohtuvaidluse kaotanud Saakašvili saadeti tagasi Poola ehk riiki, mille kaudu ta möödunud aasta septembris koos oma toetajatega üle piiri Ukrainasse tungis.
Piirivalve pressiesindaja Oleh Slobodjan lisas, et poliitikut kinni pidama saabunud võimuesindajaid ründasid Saakašvili kaaslased ning seetõttu pidid piirivalvurid kasutama kinnipidamisel ka jõudu.
Piirivalve kinnitusel saadeti Saakašvili tagasi Poola vastavalt kõigile juriidilistele nõudmistele ning Poola oli valmis teda tagasi võtma.
Kodakondsuseta Saakašvilit kahtlustab Ukraina mitmes kuriteos, Gruusias on ta tagaselja süüdi mõistetud
Kunagi Porošenko liitlasena Odessa kuberneriks olnud Saakašvilit kahtlustavad Ukraina võimud praegu mitmes kuriteos, sealhulgas kuritegelikku rühmitusse kuulumises ja plaanis koostöös Venemaaga seotud Ukraina ärimeestega kukutada võimult president Porošenkot.
Madalama astme kohus oli andnud korralduse Saakašvili uurimise ajaks vabastada, kuid Kiievi apellatsioonikohus otsustas osaliselt rahuldada prokuratuuri taotluse pidada ta uurimise ajaks kinni.
Eelmisel nädalal jättis Ukraina apellatsioonikohus jõusse madalama astme kohtuotsuse, mille kohaselt ei kvalifitseeru Saakašvili täiendava kaitse saamiseks. See omakorda tähendas, et võimud said kodakondsusetu Saakašvili riigist välja saata.
Saakašvili seisab silmitsi tagasi saatmisega Gruusiasse, kus teda ootab vanglakaristus. Nimelt mõistis Thbilisi linnakohus ekspresidendi jaanuari alguses tagaselja süüdi ametiseisundi kuritarvitamises ning mõistis talle kolmeaastase vangistuse.
Gruusia võimupartei rahvasaadik Aleksander Kantaria juba kinnitas meediale, et kui Saakašvili Poola jääb esitavad Gruusia võimud kindlasti taotluse ta välja anda.
Ukraina peaprokuratuur jätkab uurimist, presidendi administratsiooni juures oli põgus kähmlus
Ukraina presidendi administratsiooni juures puhkes esmaspäeva õhtul ka lühike kähmlus politseinike ja meelt avaldama saabunud umbes 50 Saakašvili toetaja vahel.
Ukraina peaprokuratuuri teatel oli Saakašvili väljasaatmine neile üllatuseks ning hetkel pooleli olevad menetlustoimingud jätkuvad hiljutistest sündmustest hoolimata.
Samal ajal on meediasse jõudnud veel üks video Saakašvili kinnipidamisest Kiievi restoranis, vahendas Ukrainska Pravda.
Samal ajal eitab presidendi administratsioon meedias esitatud väiteid, justkui kuuluks Saakašvili Poolasse viinud lennuk Porošenko offshore -firmale.
### Response:
Saakašvili saabus Hollandisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Millised on teie plaanid ja visioon seoses Vene teatriga?
Suurtest plaanidest ja visioonidest on natuke vara rääkida. Kõik on käinud liiga kiiresti. Nii ruttu suuri plaane teha ei ole võimalik, aga teistpidi - teatril on oma repertuaariplaan olemas, uuslavastused, mis eeloleva aasta jooksul peavad välja tulema, on enam-vähem kõik teada. Minu soov on kindlasti see, et vaadata üle kui hästi on müügitöö korraldatud ja kas seda saab natuke paremaks timmida, kas turunduse poolt saab natuke paremaks teha. Saalis ju kohti on, mida välja müüa ja peab ikkagi selle nimel vaeva nägema, et saalis maksimaalselt täis oleks.
Teiseks tuleb vaadata seda, et venekeelset publikut on ka mujal, kui Tallinnas. Ida-Virumaa ja Narva. Tuleb leida võimalused selleks, et teatriga palju rohkem välja sõita. Ega Ida-Virumaa inimesed suure hulgakesi Tallinnasse ei sõida, peab ikkagi katsuma teatri sinna viia, seal publikut on. Lõppkokkuvõttes on iga tegevjuhi ülesanne see, et võimalikult soodsad tingimused luua näitlejatele ja lavastajatele ning kunstnikele, ehk nendele inimestele, kes teatrit tegelikult teevad.
Kuidas teatri külastajate arvu Tallinnas tõsta? Kas langetada piletihindu või teha turundustööd teistmoodi?
Aktiivset müügitööd tuleb teha. Tuleb piletimüük viia sinna, kus on ostjad, kaubanduskeskustes ja veel terves reas kohtades. Lasnamäelt sõita kesklinna piletit ostma on suhteliselt tüütu ja kindlasti paljud teatrivaatajad ei ole veel ikka omandanud seda nippi, et internetist saab pileti osta. Publikuga tuleb tööd teha.
Ida-Virumaale väljasõitude tegemine on mõnevõrra komplitseeritud ka seetõttu, et seal on väiksem ostujõud ja tehniliselt keerulisemaid tükke ei saa sinna viia, sest lihtsalt pilet oleks liiga kallis. Milliseid lahendusi te näete, et Ida-Virumaal etenduste andmisel võiks rakendada?
See on tõsi, et enamus etendusi on ju suhteliselt keerulise lavakujundusega ja nende välja viimine ei ole kindlasti lihtne, aga siin tuleb lihtsalt lavastajate ja kunstnikega maha istuda, aru pidada. Lõppkokkuvõttes, mis siis parem on? Istuda Tallinnas pooltühjas saalis või katsuda natuke lavastust kohendada ja sättida nii, et saab seda mängida ka teistel lavadel. Tuleb motiveerida lavastajaid ja kunstnikke niimoodi mõtlema, et nad oleksid nõus pöördlavale pandud asjad viima ka lihtsamale lavale. Neid võimalusi tuleb otsida. Ma vanast ajast mäletan, see oli võimalik.
Millised plaanid on seoses Vaba lava avamisega Narvas?
Vaba lavaga kindlasti tuleb väga palju koostööd otsida. See on kindlasti uus koht ja tänu sellele on publik palju parema meelega valmis sinna minema ja seda tuleb ära kasutada ning ka Vene teatri repertuaari seal tutvustada.
Kas peate võimalikuks ka suvelavastusi Vene teatri poolt?
Teadupärast Vene teatril sel aastal on üks suvelavastus plaanis Sagadi mõisas. Ega rohkem kui ühe suvelavastuse sel suvel kindlasti ei jõua teha, aeg on natuke lühikeseks jäänud, et seda veel ette valmistada. Ma seda rohkem ei oska lubada ja see teema on ka natuke rohkem loomingulise juhi teema. Aga kindlasti peab ka Vene teater suvel välja minema, see on päris selge. Eks järgmiseks suveks peab neid plaane natuke rohkem tegema.
Samas minu jutust ei tohiks kindlasti välja lugeda praegu seda, et Vene teater siiani on kuidagi kehvasti toimetanud või et kõik asjad hakkavad üleöö hoopis teistmoodi käima ja hirmus palju paremini. Vene teater on ka siiani vägagi tubli olnud. Aga uue hooga ehk õnnestub natuke rohkem välja pigistada.
Teie ametite vahele jäi vahepeal parasjagu aega, millega te seda sisustasite? (Allikmaa töötas 10 aastat ERR-i juhatuse esimehena. 2017. aasta juunis lõppes tema ametiaeg - toim.)
Ma tegelesin väikeste ja lihtsate asjadega. Tore puhkus oli. Sai päris korralikult hinge tõmmata. Ma ei ole tõenäoliselt üle 20 aasta korralikult puhata saanud, see kulus nüüd päris hästi ära.
Milline saab olema teie palganumber Vene teatri tegevjuhina?
Ma ei tea seda isegi veel. Eks ta paari-kolme tuhande vahel kuskil on. See on veel pisut minu jaoks teema, millega tuleb tegeleda. | Margus Allikmaa: Vene teater peab tegema tõhusamat müügitööd | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Millised on teie plaanid ja visioon seoses Vene teatriga?
Suurtest plaanidest ja visioonidest on natuke vara rääkida. Kõik on käinud liiga kiiresti. Nii ruttu suuri plaane teha ei ole võimalik, aga teistpidi - teatril on oma repertuaariplaan olemas, uuslavastused, mis eeloleva aasta jooksul peavad välja tulema, on enam-vähem kõik teada. Minu soov on kindlasti see, et vaadata üle kui hästi on müügitöö korraldatud ja kas seda saab natuke paremaks timmida, kas turunduse poolt saab natuke paremaks teha. Saalis ju kohti on, mida välja müüa ja peab ikkagi selle nimel vaeva nägema, et saalis maksimaalselt täis oleks.
Teiseks tuleb vaadata seda, et venekeelset publikut on ka mujal, kui Tallinnas. Ida-Virumaa ja Narva. Tuleb leida võimalused selleks, et teatriga palju rohkem välja sõita. Ega Ida-Virumaa inimesed suure hulgakesi Tallinnasse ei sõida, peab ikkagi katsuma teatri sinna viia, seal publikut on. Lõppkokkuvõttes on iga tegevjuhi ülesanne see, et võimalikult soodsad tingimused luua näitlejatele ja lavastajatele ning kunstnikele, ehk nendele inimestele, kes teatrit tegelikult teevad.
Kuidas teatri külastajate arvu Tallinnas tõsta? Kas langetada piletihindu või teha turundustööd teistmoodi?
Aktiivset müügitööd tuleb teha. Tuleb piletimüük viia sinna, kus on ostjad, kaubanduskeskustes ja veel terves reas kohtades. Lasnamäelt sõita kesklinna piletit ostma on suhteliselt tüütu ja kindlasti paljud teatrivaatajad ei ole veel ikka omandanud seda nippi, et internetist saab pileti osta. Publikuga tuleb tööd teha.
Ida-Virumaale väljasõitude tegemine on mõnevõrra komplitseeritud ka seetõttu, et seal on väiksem ostujõud ja tehniliselt keerulisemaid tükke ei saa sinna viia, sest lihtsalt pilet oleks liiga kallis. Milliseid lahendusi te näete, et Ida-Virumaal etenduste andmisel võiks rakendada?
See on tõsi, et enamus etendusi on ju suhteliselt keerulise lavakujundusega ja nende välja viimine ei ole kindlasti lihtne, aga siin tuleb lihtsalt lavastajate ja kunstnikega maha istuda, aru pidada. Lõppkokkuvõttes, mis siis parem on? Istuda Tallinnas pooltühjas saalis või katsuda natuke lavastust kohendada ja sättida nii, et saab seda mängida ka teistel lavadel. Tuleb motiveerida lavastajaid ja kunstnikke niimoodi mõtlema, et nad oleksid nõus pöördlavale pandud asjad viima ka lihtsamale lavale. Neid võimalusi tuleb otsida. Ma vanast ajast mäletan, see oli võimalik.
Millised plaanid on seoses Vaba lava avamisega Narvas?
Vaba lavaga kindlasti tuleb väga palju koostööd otsida. See on kindlasti uus koht ja tänu sellele on publik palju parema meelega valmis sinna minema ja seda tuleb ära kasutada ning ka Vene teatri repertuaari seal tutvustada.
Kas peate võimalikuks ka suvelavastusi Vene teatri poolt?
Teadupärast Vene teatril sel aastal on üks suvelavastus plaanis Sagadi mõisas. Ega rohkem kui ühe suvelavastuse sel suvel kindlasti ei jõua teha, aeg on natuke lühikeseks jäänud, et seda veel ette valmistada. Ma seda rohkem ei oska lubada ja see teema on ka natuke rohkem loomingulise juhi teema. Aga kindlasti peab ka Vene teater suvel välja minema, see on päris selge. Eks järgmiseks suveks peab neid plaane natuke rohkem tegema.
Samas minu jutust ei tohiks kindlasti välja lugeda praegu seda, et Vene teater siiani on kuidagi kehvasti toimetanud või et kõik asjad hakkavad üleöö hoopis teistmoodi käima ja hirmus palju paremini. Vene teater on ka siiani vägagi tubli olnud. Aga uue hooga ehk õnnestub natuke rohkem välja pigistada.
Teie ametite vahele jäi vahepeal parasjagu aega, millega te seda sisustasite? (Allikmaa töötas 10 aastat ERR-i juhatuse esimehena. 2017. aasta juunis lõppes tema ametiaeg - toim.)
Ma tegelesin väikeste ja lihtsate asjadega. Tore puhkus oli. Sai päris korralikult hinge tõmmata. Ma ei ole tõenäoliselt üle 20 aasta korralikult puhata saanud, see kulus nüüd päris hästi ära.
Milline saab olema teie palganumber Vene teatri tegevjuhina?
Ma ei tea seda isegi veel. Eks ta paari-kolme tuhande vahel kuskil on. See on veel pisut minu jaoks teema, millega tuleb tegeleda.
### Response:
Margus Allikmaa: Vene teater peab tegema tõhusamat müügitööd |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaanuaris toimunud Copa Libertadorese karikasarja kohtumises Nacionali ja Brasiilia klubi Chapecoense vahel tegid Nacionali poolehoidjad nalja 2016. aastal toimunud lennukatastroofi üle, kui mõned fännid imiteerisid enda käsi kasutades lennuõnnetust. Nacional määras kohtumise järgselt kahele nõnda žestikuleerinud fännile staadionikeelu ning vabandas Brasiilia klubi ees.
2016. aasta novembris aset leidnud Chapecoense lennukatastroofis Kolumbias hukkus 71 inimest, seal hulgas suur osa klubi mängijatest. | Lennukatastroofi üle nalja teinud fännid teenisid klubile rahatrahvi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaanuaris toimunud Copa Libertadorese karikasarja kohtumises Nacionali ja Brasiilia klubi Chapecoense vahel tegid Nacionali poolehoidjad nalja 2016. aastal toimunud lennukatastroofi üle, kui mõned fännid imiteerisid enda käsi kasutades lennuõnnetust. Nacional määras kohtumise järgselt kahele nõnda žestikuleerinud fännile staadionikeelu ning vabandas Brasiilia klubi ees.
2016. aasta novembris aset leidnud Chapecoense lennukatastroofis Kolumbias hukkus 71 inimest, seal hulgas suur osa klubi mängijatest.
### Response:
Lennukatastroofi üle nalja teinud fännid teenisid klubile rahatrahvi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venelased alustasid hästi, sest juba viiendaks minutiks juhiti Vladislav Gavrikovi ja Kirill Kaprizovi tabamustest 2:0. Perioodi lõpus suutis aga Slovakkia vähem kui kahe minutiga viigistada. Väravateni jõudsid Peter Olvecky ja Martin Bakos.
Pärast väravateta teist perioodi sai otsustavaks Peter Ceresnaki arvulisest ülekaalust visatud värav, kui mängida jäi veel 11 minutit ja 30 sekundit. Resultatiivse söödu andsid Bakos ja Marcel Hascak.
Teises B-grupi kohtumises kaotas USA lisaajal Sloveeniale 2:3 (1:0, 1:0, 0:2, 0:1). Ka ameeriklased mängisid maha 2:0 eduseisu, milleni jõuti tänu Brian O'Neilli ja Jordan Greenway tabamustele.
Jan Urbas avas sloveenide väravaarve pisut vähem kui veerand tundi enne lõppu ning 1.37 enne normaalaja lõppu tegi Jan Mursak seisuks 2:2. Lisaaega mängiti vaid 38 sekundit, kuni Mursak viskas oma teise värava ja tõi nii sloveenidele võidu.
A-grupis mängivad Kanada, Tšehhi, Šveits ja Lõuna-Korea ning C-grupis Rootsi, Soome, Norra ja Saksamaa. | 2:0 edu maha mänginud venelaste hokikoondis kaotas avamängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venelased alustasid hästi, sest juba viiendaks minutiks juhiti Vladislav Gavrikovi ja Kirill Kaprizovi tabamustest 2:0. Perioodi lõpus suutis aga Slovakkia vähem kui kahe minutiga viigistada. Väravateni jõudsid Peter Olvecky ja Martin Bakos.
Pärast väravateta teist perioodi sai otsustavaks Peter Ceresnaki arvulisest ülekaalust visatud värav, kui mängida jäi veel 11 minutit ja 30 sekundit. Resultatiivse söödu andsid Bakos ja Marcel Hascak.
Teises B-grupi kohtumises kaotas USA lisaajal Sloveeniale 2:3 (1:0, 1:0, 0:2, 0:1). Ka ameeriklased mängisid maha 2:0 eduseisu, milleni jõuti tänu Brian O'Neilli ja Jordan Greenway tabamustele.
Jan Urbas avas sloveenide väravaarve pisut vähem kui veerand tundi enne lõppu ning 1.37 enne normaalaja lõppu tegi Jan Mursak seisuks 2:2. Lisaaega mängiti vaid 38 sekundit, kuni Mursak viskas oma teise värava ja tõi nii sloveenidele võidu.
A-grupis mängivad Kanada, Tšehhi, Šveits ja Lõuna-Korea ning C-grupis Rootsi, Soome, Norra ja Saksamaa.
### Response:
2:0 edu maha mänginud venelaste hokikoondis kaotas avamängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA rahandusministeerium lisas 2015. aastal Vene miljonäri Kirsan Iljumžinovi oma sanktsioonide nimekirja tema väidetavate sidemete tõttu Süüria presidendi Bashar al-Assadi valitsusega, vahendas BBC.
Fide teatas, et Šveitsi pank UBS sulges liidu kontod, kuna Iljumžinov on endiselt sanktsioonide nimekirjas.
Fide varahoidja Adrian Siegel tunnistas, et tegemist on tõsise probleemiga, mis on häirinud organisatsiooni äritehinguid.
"Pärast enam kui kaht aastat, mil Kirsan Iljumžinov on sanktsioonide nimekirjas, teatas UBS, et nad sulgevad kohe meie kontod," ütles Siegel pressiteate vahendusel.
"Oli vaid aja küsimus, mil me selle tõsise probleemiga vastamisi pidime seisma," märkis Siegel. Ta lisas, et probleemid ei olnud ootamatud.
Iljumžinovi kaitsemeeskond nimetas pressiteates süüdistusi ennekuulmatuks ja valeks. Kaitsjate sõnul ei olnud Iljumžinov teadlik, et UBS Fide pangakontod külmutas.
Iljumžinov eitab, et oleks midagi valesti teinud. Ta taandas ennast Fide juurest, et püüda probleem lahendada.
Fide veebilehel on Iljumžinov endiselt kirjas liidu presidendina. Iljumžinovi sõnul on temavastased süüdistused osa laimukampaaniast, mis on seotud sel aastal toimuvate juhivalimiste eel toimuva võimuvõitlusega.
2017. aasta märtsis teatas Venemaa uudisteagentuur Tass, et Iljumžinovi sõnul püüab Fide teda organisatsioonist välja tõrjuda. "Ma arvan, et siin on Ameerika käsi mängus ja ma arvan, et seda nimetatakse kokkumänguks," ütles ta.
Iljumžinov on endine ettevõtja ja poliitik, keda peetakse üsna ekstsentriliseks inimeseks. Näiteks on ta televisioonis väitnud, et on kosmoselaevas tulnukatega kohtunud.
Ta oli 17 aastat Venemaal Kaspia mere rannikul asuva Kalmõkkia Vabariigi president. Fide president on Iljumžinov olnud alates 1995. aastast. Ta on kulutanud kümneid miljoneid dollareid selleks, et muuta vaene vabariik maletajate mekaks, ehitades sinna rahvusvaheliste turniiride võõrustamiseks terve küla.
2015. aastal paigutas USA rahandusministeerium ta aga sanktsioonide nimekirja, süüdistades teda Süüria valitsuse abistamises materiaalselt või tegutsemises Süüria valitsuse heaks.
Nimekirja kuulub ka vahendaja, keda süüdistatakse Süüria valitsuse naftaostude hõlbustamises ISIS-elt.
Fide teatel on Iljumžinov korduvalt edutult püüdnud end sanktsioonide nimekirjast kõrvaldada ning ka praegu ei paista, et see muutuks. Fide teatel on Iljumžinov mitu korda organisatsioonile kinnitanud, et ta kõrvaldatakse sanktsioonide nimekirjast lähiajal ning seetõttu hoidis UBS Fide kontosid siiani avatuna.
UBS ütles ajalehele Telegraph, et ei kommenteeri, kas mõni inimene või organisatsioon on panga klient, kuid kinnitas, et järgib kõiki seadusi. | Fide pangakontod suleti, kuna liidu president kuulub sanktsioonide nimekirja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA rahandusministeerium lisas 2015. aastal Vene miljonäri Kirsan Iljumžinovi oma sanktsioonide nimekirja tema väidetavate sidemete tõttu Süüria presidendi Bashar al-Assadi valitsusega, vahendas BBC.
Fide teatas, et Šveitsi pank UBS sulges liidu kontod, kuna Iljumžinov on endiselt sanktsioonide nimekirjas.
Fide varahoidja Adrian Siegel tunnistas, et tegemist on tõsise probleemiga, mis on häirinud organisatsiooni äritehinguid.
"Pärast enam kui kaht aastat, mil Kirsan Iljumžinov on sanktsioonide nimekirjas, teatas UBS, et nad sulgevad kohe meie kontod," ütles Siegel pressiteate vahendusel.
"Oli vaid aja küsimus, mil me selle tõsise probleemiga vastamisi pidime seisma," märkis Siegel. Ta lisas, et probleemid ei olnud ootamatud.
Iljumžinovi kaitsemeeskond nimetas pressiteates süüdistusi ennekuulmatuks ja valeks. Kaitsjate sõnul ei olnud Iljumžinov teadlik, et UBS Fide pangakontod külmutas.
Iljumžinov eitab, et oleks midagi valesti teinud. Ta taandas ennast Fide juurest, et püüda probleem lahendada.
Fide veebilehel on Iljumžinov endiselt kirjas liidu presidendina. Iljumžinovi sõnul on temavastased süüdistused osa laimukampaaniast, mis on seotud sel aastal toimuvate juhivalimiste eel toimuva võimuvõitlusega.
2017. aasta märtsis teatas Venemaa uudisteagentuur Tass, et Iljumžinovi sõnul püüab Fide teda organisatsioonist välja tõrjuda. "Ma arvan, et siin on Ameerika käsi mängus ja ma arvan, et seda nimetatakse kokkumänguks," ütles ta.
Iljumžinov on endine ettevõtja ja poliitik, keda peetakse üsna ekstsentriliseks inimeseks. Näiteks on ta televisioonis väitnud, et on kosmoselaevas tulnukatega kohtunud.
Ta oli 17 aastat Venemaal Kaspia mere rannikul asuva Kalmõkkia Vabariigi president. Fide president on Iljumžinov olnud alates 1995. aastast. Ta on kulutanud kümneid miljoneid dollareid selleks, et muuta vaene vabariik maletajate mekaks, ehitades sinna rahvusvaheliste turniiride võõrustamiseks terve küla.
2015. aastal paigutas USA rahandusministeerium ta aga sanktsioonide nimekirja, süüdistades teda Süüria valitsuse abistamises materiaalselt või tegutsemises Süüria valitsuse heaks.
Nimekirja kuulub ka vahendaja, keda süüdistatakse Süüria valitsuse naftaostude hõlbustamises ISIS-elt.
Fide teatel on Iljumžinov korduvalt edutult püüdnud end sanktsioonide nimekirjast kõrvaldada ning ka praegu ei paista, et see muutuks. Fide teatel on Iljumžinov mitu korda organisatsioonile kinnitanud, et ta kõrvaldatakse sanktsioonide nimekirjast lähiajal ning seetõttu hoidis UBS Fide kontosid siiani avatuna.
UBS ütles ajalehele Telegraph, et ei kommenteeri, kas mõni inimene või organisatsioon on panga klient, kuid kinnitas, et järgib kõiki seadusi.
### Response:
Fide pangakontod suleti, kuna liidu president kuulub sanktsioonide nimekirja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loomulikult teavad õlletootjad oma tootemahte ning seda, kui palju õlut on müüdud. Küll aga on näiteks Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuhi Triin Kutbergi sõnul väga keeruline selgeks teha, kes täpselt alkoholi piiripoodidest ostab.
“See on kõige hallim ala - kas selle koguse (mille õlletootjad välja tõid - toim.) on ostnud kohalikud lätlased, eestlased või hoopiski soomlased,” ütles Kutberg. Eesti Konjuktuuriinstituudi uuringutulemused eestlaste alkoholitarbimise osas tulevad välja alles märtsi alguses.
Lisaks tuleb kriitiliselt suhtuda väitesse, et krediitkaartide kasutamise statistika kinnitab Lätis tehtud ostude järk-järgulist kasvamist näiteks alkoholi osas. Krediitkaartide info selle kohta, mida inimesed täpselt ostavad, ei ole avalik info.
Alkoholisurmad vähenevad
Alkoholitarbimise kasvamise või kahanemisega on tihedalt seotud rahva tervise näitajad: alkoholist tingitud haigused, surmad, õnnetusjuhtumid ja liiklusõnnetused. Need tulemused näitavad juba ette reaalset alkoholitarbimise tõusu. “Kuna eelmise aasta esialgsete andmete kohaselt alkoholisurmade ja õnnetusjuhtumite arv mullu langes, siis suure tõenäosusega ka alkoholi üldtarbimine peab olema langenud,” selgitas sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse.
“Isegi juhul kui õlletarbimine kasvab, siis see kasvab kange alkoholi arvelt. Sellega omakorda üldine 100 protsendilise absoluutalkoholi tarbimine väheneb,” rääkis Jesse. Kange alkoholi tarbimine on viimastel aastatel järjest vähenenud ja seda näitab ka konjuktuuriinstituudi viimane alkoholi tarbimise kohta käiv uuring.
Eestlased ei lähe Lätti õlle järele
Eestist ostetava lahja alkoholi aktsiis ei ole langenud, seega aktsiisirahast ilmajäämine ei sõltu õllest, siidrist või veinist. Küll aga on statistika järgi kange alkohol see, mille järele tõenäoliselt Lätti minnakse. Kange alkoholi turg oli Eestis 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga liitrites 33 protsenti väiksem ja nii jäi riigil selle pealt aktsiisitulu saamata üle 40 miljoni euro.
Seega Saku õlletehase müügidirektori Jaan Härmsi väide, et Eesti riik saab majanduslikus mõttes kõige valusamalt kahju lahja alkoholi aktsiisimäära kahekordistumise tõttu, ei pea paika. Muuhulgas ei saa ainult aktsiisi laekumise järgi müüki hinnata, kuna rahandusministeeriumi andmetel varusid kauplused enne aktsiisitõusu suurtes kogustes odavama hinnaga alkoholi. Ja justnimelt poed, mitte niivõrd tarbijad ise. Seega aktsiisi maksmine ei olnud eelmisel aastal kuude lõikes ühtlane.
Alkoholitootja soovitus oli, et mitte üksnes loobuda järgmisesse aastasse kavandatud aktsiisitõusust, vaid alandada aktsiisi varasemale tasemele. Õlletootja hinnangul on sellisel juhul võimalik alalaekunud alkoholiaktsiis tagasi teenida kõigest ühe aastaga. See on aga Jesse sõnul ilmselge õlletootjate äriline huvi, sest selles osas on meil õppida Soome kogemusest.
Aktsiisilangus oli kahjulik
Aastatel 2003-2005 argumenteerisid suured õllekorporatsioonid Soomes, et kui Eesti 2004. aastal Euroopa Liidu liikmeks saab, siis peab Soome tuntavalt vähendama alkoholiaktsiisi, et tõkestada piirikaubandust, mis Soome ja Eesti vahel käima läheks.
Aktsiise alandati seal märkimisväärselt, kuid hinnavahe jäi ikka alles. Soomlased käisid sellegipoolest Eestis, kuid samal ajal alanesid hinnad ka nendele, kes Eestis ei käinud. Jesse sõnul tõusis nende arvelt hüppeliselt Soomes alkoholitarbimine ja ka alkoholist tingitud kahjud.
Selline asi on tõenäoline ka meil, kuna Lätis ei käi alkoholi ostmas kõik tarbijad. Pigem teevad seda Läti piirile lähemal elavad inimesed ja need, kes saavad endale pikemaid, vaid alkoholi ostimiseks ette võetavaid, sõite teha. Odavama hinnaga alkoholi saaksid pärast aktsiisi langetamist jälle rohkem osta need, kel varem kallima hinnaga alkohol ostmata jäi.
Jesse ütles, et rahva tervise paranemine on pikk protsess ja alkoholi liigtarbimise kultuuri muutmine samuti aeganõudev tegevus, kuid edusamme on mitme meetme (mitte ainult aktsiisitõusu) koosmõjul märgata. “Terved inimesed on Eesti majandusele pikas perspektiivis kasulikumad, kui ühe kaubandusartikli, alkoholimüügi tulu ja sealt saadud aktsiis,” rääkis Jesse, et alkoholi puhul on kaalukausil nii rahva tervis kui ka majandus. Ühe arvelt teist elavdada on suur dilemma. | Õllest enam minnakse Lätti hoopis kange alkoholi järele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loomulikult teavad õlletootjad oma tootemahte ning seda, kui palju õlut on müüdud. Küll aga on näiteks Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuhi Triin Kutbergi sõnul väga keeruline selgeks teha, kes täpselt alkoholi piiripoodidest ostab.
“See on kõige hallim ala - kas selle koguse (mille õlletootjad välja tõid - toim.) on ostnud kohalikud lätlased, eestlased või hoopiski soomlased,” ütles Kutberg. Eesti Konjuktuuriinstituudi uuringutulemused eestlaste alkoholitarbimise osas tulevad välja alles märtsi alguses.
Lisaks tuleb kriitiliselt suhtuda väitesse, et krediitkaartide kasutamise statistika kinnitab Lätis tehtud ostude järk-järgulist kasvamist näiteks alkoholi osas. Krediitkaartide info selle kohta, mida inimesed täpselt ostavad, ei ole avalik info.
Alkoholisurmad vähenevad
Alkoholitarbimise kasvamise või kahanemisega on tihedalt seotud rahva tervise näitajad: alkoholist tingitud haigused, surmad, õnnetusjuhtumid ja liiklusõnnetused. Need tulemused näitavad juba ette reaalset alkoholitarbimise tõusu. “Kuna eelmise aasta esialgsete andmete kohaselt alkoholisurmade ja õnnetusjuhtumite arv mullu langes, siis suure tõenäosusega ka alkoholi üldtarbimine peab olema langenud,” selgitas sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse.
“Isegi juhul kui õlletarbimine kasvab, siis see kasvab kange alkoholi arvelt. Sellega omakorda üldine 100 protsendilise absoluutalkoholi tarbimine väheneb,” rääkis Jesse. Kange alkoholi tarbimine on viimastel aastatel järjest vähenenud ja seda näitab ka konjuktuuriinstituudi viimane alkoholi tarbimise kohta käiv uuring.
Eestlased ei lähe Lätti õlle järele
Eestist ostetava lahja alkoholi aktsiis ei ole langenud, seega aktsiisirahast ilmajäämine ei sõltu õllest, siidrist või veinist. Küll aga on statistika järgi kange alkohol see, mille järele tõenäoliselt Lätti minnakse. Kange alkoholi turg oli Eestis 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga liitrites 33 protsenti väiksem ja nii jäi riigil selle pealt aktsiisitulu saamata üle 40 miljoni euro.
Seega Saku õlletehase müügidirektori Jaan Härmsi väide, et Eesti riik saab majanduslikus mõttes kõige valusamalt kahju lahja alkoholi aktsiisimäära kahekordistumise tõttu, ei pea paika. Muuhulgas ei saa ainult aktsiisi laekumise järgi müüki hinnata, kuna rahandusministeeriumi andmetel varusid kauplused enne aktsiisitõusu suurtes kogustes odavama hinnaga alkoholi. Ja justnimelt poed, mitte niivõrd tarbijad ise. Seega aktsiisi maksmine ei olnud eelmisel aastal kuude lõikes ühtlane.
Alkoholitootja soovitus oli, et mitte üksnes loobuda järgmisesse aastasse kavandatud aktsiisitõusust, vaid alandada aktsiisi varasemale tasemele. Õlletootja hinnangul on sellisel juhul võimalik alalaekunud alkoholiaktsiis tagasi teenida kõigest ühe aastaga. See on aga Jesse sõnul ilmselge õlletootjate äriline huvi, sest selles osas on meil õppida Soome kogemusest.
Aktsiisilangus oli kahjulik
Aastatel 2003-2005 argumenteerisid suured õllekorporatsioonid Soomes, et kui Eesti 2004. aastal Euroopa Liidu liikmeks saab, siis peab Soome tuntavalt vähendama alkoholiaktsiisi, et tõkestada piirikaubandust, mis Soome ja Eesti vahel käima läheks.
Aktsiise alandati seal märkimisväärselt, kuid hinnavahe jäi ikka alles. Soomlased käisid sellegipoolest Eestis, kuid samal ajal alanesid hinnad ka nendele, kes Eestis ei käinud. Jesse sõnul tõusis nende arvelt hüppeliselt Soomes alkoholitarbimine ja ka alkoholist tingitud kahjud.
Selline asi on tõenäoline ka meil, kuna Lätis ei käi alkoholi ostmas kõik tarbijad. Pigem teevad seda Läti piirile lähemal elavad inimesed ja need, kes saavad endale pikemaid, vaid alkoholi ostimiseks ette võetavaid, sõite teha. Odavama hinnaga alkoholi saaksid pärast aktsiisi langetamist jälle rohkem osta need, kel varem kallima hinnaga alkohol ostmata jäi.
Jesse ütles, et rahva tervise paranemine on pikk protsess ja alkoholi liigtarbimise kultuuri muutmine samuti aeganõudev tegevus, kuid edusamme on mitme meetme (mitte ainult aktsiisitõusu) koosmõjul märgata. “Terved inimesed on Eesti majandusele pikas perspektiivis kasulikumad, kui ühe kaubandusartikli, alkoholimüügi tulu ja sealt saadud aktsiis,” rääkis Jesse, et alkoholi puhul on kaalukausil nii rahva tervis kui ka majandus. Ühe arvelt teist elavdada on suur dilemma.
### Response:
Õllest enam minnakse Lätti hoopis kange alkoholi järele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lega B iganädalase distsiplinaarkaristuste raporti sõnul visati Palermo ja Foggia vahelises kohtumises tribüünidelt väljakule jäätisetops, mis tabas kohtunikku. Kohtunik juhtumis viga ei saanud.
1:2 kaotanud Palermot trahviti intsidendi eest 10 000 euroga.
Samas liigas mängivat Salernitanat trahviti 5000 euroga, kui nende fännid viskasid vastasmeeskonna poolehoidjaid ilutulestikurakettidega.
Ilutulestiku eest trahviti ka Veneetsia klubi. Alaliit määras klubile 1500 euro suuruse trahvi, kui klubi toetajad süütasid enda sektoris ilutulestikuraketi.
Pro Vercelli abipersonali liige Giorgio Bertolone sai hooaja lõpuni kestva osaluskeelu, kui mehe rusikahoobid tabasid kohtumises Bresciaga kahte vastasmeeskonna personaliliiget. | Jäätisega pihta saanud Itaalia kohtunik pääses tervelt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lega B iganädalase distsiplinaarkaristuste raporti sõnul visati Palermo ja Foggia vahelises kohtumises tribüünidelt väljakule jäätisetops, mis tabas kohtunikku. Kohtunik juhtumis viga ei saanud.
1:2 kaotanud Palermot trahviti intsidendi eest 10 000 euroga.
Samas liigas mängivat Salernitanat trahviti 5000 euroga, kui nende fännid viskasid vastasmeeskonna poolehoidjaid ilutulestikurakettidega.
Ilutulestiku eest trahviti ka Veneetsia klubi. Alaliit määras klubile 1500 euro suuruse trahvi, kui klubi toetajad süütasid enda sektoris ilutulestikuraketi.
Pro Vercelli abipersonali liige Giorgio Bertolone sai hooaja lõpuni kestva osaluskeelu, kui mehe rusikahoobid tabasid kohtumises Bresciaga kahte vastasmeeskonna personaliliiget.
### Response:
Jäätisega pihta saanud Itaalia kohtunik pääses tervelt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mööda Tallinna ringi liikudes võib tanklate hinnasiltidelt märgata, et kütuseliitri hind on samal ajal eri piirkondades täiesti isesugune.
Kolmapäeva pärastlõunal maksis bensiin 95 Tallinnas vahemikus 1,265 kuni 1,319 eurot liitrist, mis tähendab, et näiteks 60-liitrise paagitäie hinnaerinevus on sõltuvalt tankimiskohast 3,24 eurot. Diislikütuse hinnad kõikusid 1,222 eurost kuni 1,289 euroni liitrist ja selle puhul varieerus paagitäie maksumus 4,02 euro võrra.
Kaardile klõpsates näeb kütusehindu märgitud tanklates. Kaarti saab suuremalt näha siit. Kaart: Anette Parksepp.
Circle K mootorikütuste hinnastamise juht Indrek Sassi ütles ERR-ile, et mootorikütuste hind võib tõepoolest jaamati erineda ja hinnavahed võivad küündida isegi kuni kuue sendini.
"Selliste erinevate hinnatasemete taga on väga teravaks muutunud konkurentsiolukord, kus kütusehinnad Eestis eri piirkondades võivad langeda mitu korda päevas ning loetud päevade jooksul võib tekkida märgatav hinnavahe," selgitas ta.
Sassi sõnul on ülitihedaks muutunud konkurentsi taga muutunud turuolukord - hinnatasemed täisteenindusjaamade ning automaatjaamade vahel on ühtlustunud ning aktsiisitõusude tagajärjel on suured transpordikliendid viinud tankimise Eestist välja.
"Kuna turul on liitreid vähemaks jäänud, siis püüab allesjäänud liitrite hoidmiseks nii mõnigi konkurent leida seda väikest hetke, mil teistest hinnaga natukenegi eristuda," tõdes ta.
Ka Alexela ja Neste esindajad olid sama meelt, et kütusehinnad on tanklates väga erinevad just tihedast konkurentsist tingitult.
"Suurema konkurentsiga piirkondades on ka kütusehindade muutused palju tihedamad, mis tagavad tarbijatele madalaimad hinnad. Seega suuremast turukonkurentsist tulenevalt on võit tarbijatele suurem. Tallinnas on madalaima hinnaga piirkonnaks olnud juba mitme aasta vältel Mustamäe, Kristiine ja Laagri piirkond," öeldi ERR-ile Alexelast.
Neste Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste märkis, et suuremad hinnaerinevused sõltuvad konkurentsist konkreetses piirkonnas.
"Kõik kütusemüüjad soovivad pakkuda oma klientidele parimat hinda ja see tekitab olukorra, kus hinnad viiakse võimalikult madalale tasemele kütusemüüjate enda marginaali arvelt. Kliendite jaoks on see kindlasti positiivne. Piirkondades, kus aga konkurents nii tihe ei ole, püsivad hinnad rohkem stabiilsena," nentis ta. | Hinnakäärid pealinna tanklates küündivad kuue sendini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mööda Tallinna ringi liikudes võib tanklate hinnasiltidelt märgata, et kütuseliitri hind on samal ajal eri piirkondades täiesti isesugune.
Kolmapäeva pärastlõunal maksis bensiin 95 Tallinnas vahemikus 1,265 kuni 1,319 eurot liitrist, mis tähendab, et näiteks 60-liitrise paagitäie hinnaerinevus on sõltuvalt tankimiskohast 3,24 eurot. Diislikütuse hinnad kõikusid 1,222 eurost kuni 1,289 euroni liitrist ja selle puhul varieerus paagitäie maksumus 4,02 euro võrra.
Kaardile klõpsates näeb kütusehindu märgitud tanklates. Kaarti saab suuremalt näha siit. Kaart: Anette Parksepp.
Circle K mootorikütuste hinnastamise juht Indrek Sassi ütles ERR-ile, et mootorikütuste hind võib tõepoolest jaamati erineda ja hinnavahed võivad küündida isegi kuni kuue sendini.
"Selliste erinevate hinnatasemete taga on väga teravaks muutunud konkurentsiolukord, kus kütusehinnad Eestis eri piirkondades võivad langeda mitu korda päevas ning loetud päevade jooksul võib tekkida märgatav hinnavahe," selgitas ta.
Sassi sõnul on ülitihedaks muutunud konkurentsi taga muutunud turuolukord - hinnatasemed täisteenindusjaamade ning automaatjaamade vahel on ühtlustunud ning aktsiisitõusude tagajärjel on suured transpordikliendid viinud tankimise Eestist välja.
"Kuna turul on liitreid vähemaks jäänud, siis püüab allesjäänud liitrite hoidmiseks nii mõnigi konkurent leida seda väikest hetke, mil teistest hinnaga natukenegi eristuda," tõdes ta.
Ka Alexela ja Neste esindajad olid sama meelt, et kütusehinnad on tanklates väga erinevad just tihedast konkurentsist tingitult.
"Suurema konkurentsiga piirkondades on ka kütusehindade muutused palju tihedamad, mis tagavad tarbijatele madalaimad hinnad. Seega suuremast turukonkurentsist tulenevalt on võit tarbijatele suurem. Tallinnas on madalaima hinnaga piirkonnaks olnud juba mitme aasta vältel Mustamäe, Kristiine ja Laagri piirkond," öeldi ERR-ile Alexelast.
Neste Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste märkis, et suuremad hinnaerinevused sõltuvad konkurentsist konkreetses piirkonnas.
"Kõik kütusemüüjad soovivad pakkuda oma klientidele parimat hinda ja see tekitab olukorra, kus hinnad viiakse võimalikult madalale tasemele kütusemüüjate enda marginaali arvelt. Kliendite jaoks on see kindlasti positiivne. Piirkondades, kus aga konkurents nii tihe ei ole, püsivad hinnad rohkem stabiilsena," nentis ta.
### Response:
Hinnakäärid pealinna tanklates küündivad kuue sendini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelnevate uuringute põhjal on raskete kuritegude puhul alkoholi tarvitamine üheks kõige suuremaks riskiteguriks. Sõltuvalt kuriteoliigist on tarvitanud inimesed enne tapmist, vägistamist, raskete kehavigastuste tekitamist või koduvägivalla juhtumit uimastit 35–66 protsendil puhkudest.
Seejuures on välja selgitatud, et alkohol pärsib eesajukoore tööd. Ajuosa seostatakse muu hulgas tegevuste planeerimise ja otsustusvõimega. Seeläbi ei tee inimesed enam heade ja halbade valikute vahel enam hästi vahet ning ei hooma oma tegude tagajärgi.
Samas ei muuda alkohol inimesi vägivaldseks või õelaks vaid omal käel. Pigem mõjub see libestina, mis tõukab inimesi üle ääre juba niigi pingelistest olukordades ja vägivallakalduvuse korral. Thomas Denson tahtis kolleegidega teada, mis sellel hetkel ajus täpselt juhtub.
Selleks värbas töörühm poolsada noort tervet meest. Katsealustel polnud alkoholiga varem probleeme olnud ja ei tarbinud seda ka kuigi sageli. Neist osadele joodeti sisse kaks viina sisaldavat jooki. Teised jõid enesele teadmatult jooki, mis tegelikult uimastit ei sisaldanud. Seejärel paluti meestel lebada nende ajuaktiivsuse jälgimiseks magnetresonantstomograafi alla ja mängida agressiivsustaseme mõõtmiseks loodud mängu.
Mängus said kõige parema reaktsiooniajaga mängija kostitada oma kahte kaaslast ebameeldiva häälega. Võitjad said määrata ka selle valjuse. Kuigi katses osalejatele öeldi, et nad mängivad inimeste vastu, võistlesid nad tegelikult arvutitega. Aja möödudes muutusid inimestest mängijad üha kättemaksuhimulisemaks.
Denson märkas kolleegidega, et karistusena kasutatava heli valjuse üle otsustamise hetkel langes meeste eesajukoores nähtav aktiivsus hüppeliselt. Seda aga vaid juhul, kui uurimisalused olid enne katset joonud päriselt alkoholi. Lihtsalt öeldes mõjutas alkohol otseselt eesajukoores langetatavat otsust ja pärssis ajuosa pidurdusmehhanisme.
Uuritavad käitusid töörühma sõnul seetõttu impulsiivsemalt ja reageerisid nende poolt kogetule vahetumalt. Uuring pakub seega eksperimentaalset tuge varasematele teooriatele ja tähelepanekutele.
Autorid nendivad ka ise, et uurimusel on mõned puudujäägid, millele võiks järgnevates töödes tähelepanu pöörata. Esiteks tehti uuringuid katsealustega, kellel alkoholiga probleeme ei olnud. Sagedamad vägivallatsejad vaevlevad aga sageli alkoholiprobleemide käes. Seetõttu tuleks võrdlusmomendi loomiseks kaasata edaspidi ka neid. Samuti polnud päris kindel, kas osalejate eesmärk oli oma kaasmängijatele heliga tõepoolest haiget teha.
Igal juhul viitavad tulemused Densoni sõnul, et inimesi võib ähvardas või ebameeldivas olukorras muuta agressiivsemaks juba suhteliselt väike kogus alkoholi. Seega tasuks seda üldse mitte tarbida või teha seda vähemalt turvalisena tunduvas keskkonnas.
Uurimus ilmus ajakirjas Cognitive, Affective & Behavioral Neuroscience. | Teadlased said parema aimduse, miks alkohol inimesed kurjaks muudab | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelnevate uuringute põhjal on raskete kuritegude puhul alkoholi tarvitamine üheks kõige suuremaks riskiteguriks. Sõltuvalt kuriteoliigist on tarvitanud inimesed enne tapmist, vägistamist, raskete kehavigastuste tekitamist või koduvägivalla juhtumit uimastit 35–66 protsendil puhkudest.
Seejuures on välja selgitatud, et alkohol pärsib eesajukoore tööd. Ajuosa seostatakse muu hulgas tegevuste planeerimise ja otsustusvõimega. Seeläbi ei tee inimesed enam heade ja halbade valikute vahel enam hästi vahet ning ei hooma oma tegude tagajärgi.
Samas ei muuda alkohol inimesi vägivaldseks või õelaks vaid omal käel. Pigem mõjub see libestina, mis tõukab inimesi üle ääre juba niigi pingelistest olukordades ja vägivallakalduvuse korral. Thomas Denson tahtis kolleegidega teada, mis sellel hetkel ajus täpselt juhtub.
Selleks värbas töörühm poolsada noort tervet meest. Katsealustel polnud alkoholiga varem probleeme olnud ja ei tarbinud seda ka kuigi sageli. Neist osadele joodeti sisse kaks viina sisaldavat jooki. Teised jõid enesele teadmatult jooki, mis tegelikult uimastit ei sisaldanud. Seejärel paluti meestel lebada nende ajuaktiivsuse jälgimiseks magnetresonantstomograafi alla ja mängida agressiivsustaseme mõõtmiseks loodud mängu.
Mängus said kõige parema reaktsiooniajaga mängija kostitada oma kahte kaaslast ebameeldiva häälega. Võitjad said määrata ka selle valjuse. Kuigi katses osalejatele öeldi, et nad mängivad inimeste vastu, võistlesid nad tegelikult arvutitega. Aja möödudes muutusid inimestest mängijad üha kättemaksuhimulisemaks.
Denson märkas kolleegidega, et karistusena kasutatava heli valjuse üle otsustamise hetkel langes meeste eesajukoores nähtav aktiivsus hüppeliselt. Seda aga vaid juhul, kui uurimisalused olid enne katset joonud päriselt alkoholi. Lihtsalt öeldes mõjutas alkohol otseselt eesajukoores langetatavat otsust ja pärssis ajuosa pidurdusmehhanisme.
Uuritavad käitusid töörühma sõnul seetõttu impulsiivsemalt ja reageerisid nende poolt kogetule vahetumalt. Uuring pakub seega eksperimentaalset tuge varasematele teooriatele ja tähelepanekutele.
Autorid nendivad ka ise, et uurimusel on mõned puudujäägid, millele võiks järgnevates töödes tähelepanu pöörata. Esiteks tehti uuringuid katsealustega, kellel alkoholiga probleeme ei olnud. Sagedamad vägivallatsejad vaevlevad aga sageli alkoholiprobleemide käes. Seetõttu tuleks võrdlusmomendi loomiseks kaasata edaspidi ka neid. Samuti polnud päris kindel, kas osalejate eesmärk oli oma kaasmängijatele heliga tõepoolest haiget teha.
Igal juhul viitavad tulemused Densoni sõnul, et inimesi võib ähvardas või ebameeldivas olukorras muuta agressiivsemaks juba suhteliselt väike kogus alkoholi. Seega tasuks seda üldse mitte tarbida või teha seda vähemalt turvalisena tunduvas keskkonnas.
Uurimus ilmus ajakirjas Cognitive, Affective & Behavioral Neuroscience.
### Response:
Teadlased said parema aimduse, miks alkohol inimesed kurjaks muudab |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR-ile teadaolevalt kahtlustatakse kinnipeetuid kuritegelikku ühendusse kuulumises, ühenduse juhtimises kahtlustatakse Hirve ja Gammerit.
Väidetavalt sisaldab kahtlustus maksupettuste ja omastamise episoodi, kokku vähemalt üle miljoni euro, samuti üle kolme miljoni USA dollari väljapressimise katset ühelt ettevõtjalt.
Keskkriminaalpolitsei pidas teiste hulgas kinni ka oma kunagise kolleegi, rahapesu andmebüroos üle 10 aasta töötanud Aivar Orukase, samuti kunagise kaitsepolitseiniku Viljar Subka.
Lisaks eelmistele on kahtlustatavate hulgas ka tuntud vandeadvokaat Viktor Särgava. Samuti võttis keskkriminaalpolitsei kinni Eesti kuritegelikus ilmas tuntud Ahmed Ozdojevi, kes kahtlustuse kohaselt tegi etteasteid seoses väljapressimise katsega.
Teisipäeval alustas keskkriminaalpolitsei avalikke menetlustoiminguid kriminaalasjas, mis käsitleb ühe kuritegeliku ühenduse tegevust ning kuriteos kahtlustatavatena peeti kinni ja kuulati üle enam kui 10 inimest ning otsiti läbi kahtlustatavate elu- ning töökohti peamiselt Tallinnas ja Harjumaal, aga ka mujal Eestis, ütles riigiprokuratuuri pressiesinaja Kaarel Kallas ERR-ile.
"Riigiprokuratuuri kahtlustuse järgi on aastaid tegutsenud kuritegelik ühendus toime pannud erinevaid majandusalaseid ning varavastaseid kuritegusid eesmärgiga teenida ühenduse juhtidele ning liikmetele varalist kasu. Lisaks füüsilistele isikutele kasutati kuritegude toimepanemiseks ka erinevaid juriidilisi isikuid. Kuritegelikul teel saadud tulu täpne suurus on väljaselgitamisel," märkis Kallas.
Riigiprokurör Eve Olesk ütles ERR-ile, et teisipäeval esitati kahtlustused kuritegeliku ühenduse juhtidele ning erinevatele kuritegeliku ühenduse liikmetele.
Kolmapäeval taotleb prokuratuur kohtult osa kinnipeetute vahistamist.
"Kuivõrd kahtlustuse järgi oli kinnipeetud isikute tegevus suunatud ebaseadusliku tulu teenimisele, siis pööratakse edaspidise menetluse käigus ka suurt tähelepanu kriminaaltulu tuvastamisele ja arestimisele," lisas Olesk.
Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere märkis, et kui seni on kuritegelikud ühendused tegelenud eelkõige narko- või vägivallakuritegudega, siis seda ühendust iseloomustab eelkõige valgekraeline kuritegevus.
"Ühendusel oli püsiv ja süsteemne ülesehitus, mille iga liige andis oma panuse kriminaaltulu teenimiseks," ütles ta.
Kriminaalasja uurib keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo ja uurimist juhib riigiprokuratuur. | Keskkriminaalpolitsei pidas kinni tuntud ärimehed Hirve ja Gammeri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR-ile teadaolevalt kahtlustatakse kinnipeetuid kuritegelikku ühendusse kuulumises, ühenduse juhtimises kahtlustatakse Hirve ja Gammerit.
Väidetavalt sisaldab kahtlustus maksupettuste ja omastamise episoodi, kokku vähemalt üle miljoni euro, samuti üle kolme miljoni USA dollari väljapressimise katset ühelt ettevõtjalt.
Keskkriminaalpolitsei pidas teiste hulgas kinni ka oma kunagise kolleegi, rahapesu andmebüroos üle 10 aasta töötanud Aivar Orukase, samuti kunagise kaitsepolitseiniku Viljar Subka.
Lisaks eelmistele on kahtlustatavate hulgas ka tuntud vandeadvokaat Viktor Särgava. Samuti võttis keskkriminaalpolitsei kinni Eesti kuritegelikus ilmas tuntud Ahmed Ozdojevi, kes kahtlustuse kohaselt tegi etteasteid seoses väljapressimise katsega.
Teisipäeval alustas keskkriminaalpolitsei avalikke menetlustoiminguid kriminaalasjas, mis käsitleb ühe kuritegeliku ühenduse tegevust ning kuriteos kahtlustatavatena peeti kinni ja kuulati üle enam kui 10 inimest ning otsiti läbi kahtlustatavate elu- ning töökohti peamiselt Tallinnas ja Harjumaal, aga ka mujal Eestis, ütles riigiprokuratuuri pressiesinaja Kaarel Kallas ERR-ile.
"Riigiprokuratuuri kahtlustuse järgi on aastaid tegutsenud kuritegelik ühendus toime pannud erinevaid majandusalaseid ning varavastaseid kuritegusid eesmärgiga teenida ühenduse juhtidele ning liikmetele varalist kasu. Lisaks füüsilistele isikutele kasutati kuritegude toimepanemiseks ka erinevaid juriidilisi isikuid. Kuritegelikul teel saadud tulu täpne suurus on väljaselgitamisel," märkis Kallas.
Riigiprokurör Eve Olesk ütles ERR-ile, et teisipäeval esitati kahtlustused kuritegeliku ühenduse juhtidele ning erinevatele kuritegeliku ühenduse liikmetele.
Kolmapäeval taotleb prokuratuur kohtult osa kinnipeetute vahistamist.
"Kuivõrd kahtlustuse järgi oli kinnipeetud isikute tegevus suunatud ebaseadusliku tulu teenimisele, siis pööratakse edaspidise menetluse käigus ka suurt tähelepanu kriminaaltulu tuvastamisele ja arestimisele," lisas Olesk.
Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere märkis, et kui seni on kuritegelikud ühendused tegelenud eelkõige narko- või vägivallakuritegudega, siis seda ühendust iseloomustab eelkõige valgekraeline kuritegevus.
"Ühendusel oli püsiv ja süsteemne ülesehitus, mille iga liige andis oma panuse kriminaaltulu teenimiseks," ütles ta.
Kriminaalasja uurib keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo ja uurimist juhib riigiprokuratuur.
### Response:
Keskkriminaalpolitsei pidas kinni tuntud ärimehed Hirve ja Gammeri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Intsident leidis aset Pariisi põhjaosas 18. linnaosas Gare du Nordi raudteejaamast põhjas.
Vigastatud viidi haiglasse, kuid keegi eluohtlikke vigastusi ei saanud, sõnas anonüümseks jäänud politseiallikas.
"Väga purjus" olekus ründaja vangistati kaks tundi hiljem 10. linnajaos, lisas allikas.
Pariisi julgeolekujõud on kõrges valmisolekus pärast mitmeid islamiäärmuslaste terrorirünnakuid viimase kolme aasta jooksul. | Pariisis sai noarünnakus vigastada kuus inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Intsident leidis aset Pariisi põhjaosas 18. linnaosas Gare du Nordi raudteejaamast põhjas.
Vigastatud viidi haiglasse, kuid keegi eluohtlikke vigastusi ei saanud, sõnas anonüümseks jäänud politseiallikas.
"Väga purjus" olekus ründaja vangistati kaks tundi hiljem 10. linnajaos, lisas allikas.
Pariisi julgeolekujõud on kõrges valmisolekus pärast mitmeid islamiäärmuslaste terrorirünnakuid viimase kolme aasta jooksul.
### Response:
Pariisis sai noarünnakus vigastada kuus inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avavoorus sooritas ta paremuselt 48. (109 meetrit; 21,2 punkti) ja kolmandas 52. hüppe (114; 30,5).
Artti Aigro sai kirja vastavalt 46. (108,5; 22,4), 57. (101,5; 13,1) ja 47. (116,0; 36,2) tulemuse. Kevin Maltsev oli 53. (102,5; 15,9), 58. (102,0; 12,4) ja 56. (106,5; 20,9).
Avatreeningu parim oli norralane Robert Johansson, kes võitis kaks vooru kolmest. Seejuures teises voorus sai ta päeva pikimana kirja 138-meetrise õhulennu. | Martti Nõmme tegi treeningul ühe väga hea hüppe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avavoorus sooritas ta paremuselt 48. (109 meetrit; 21,2 punkti) ja kolmandas 52. hüppe (114; 30,5).
Artti Aigro sai kirja vastavalt 46. (108,5; 22,4), 57. (101,5; 13,1) ja 47. (116,0; 36,2) tulemuse. Kevin Maltsev oli 53. (102,5; 15,9), 58. (102,0; 12,4) ja 56. (106,5; 20,9).
Avatreeningu parim oli norralane Robert Johansson, kes võitis kaks vooru kolmest. Seejuures teises voorus sai ta päeva pikimana kirja 138-meetrise õhulennu.
### Response:
Martti Nõmme tegi treeningul ühe väga hea hüppe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu südalinna plaanitav parkimismaja on linnas kõneainet pakkunud juba enam kui aasta. Kui algul räägiti rohkem sellest, kas parkimismaja linnaraamatukogu ja Emajõe vahele sobib, siis hiljem on linnavalitsuses tekkinud küsimus, kas ettevõtjatel selle rajamiseks üldse huvi on.
Praegu on Vabaduse Puiestee 6 krundil parkla, kuhu mahub umbes 80 autot. Kui sinna kerkiks parkimismaja, peaks seal linnavalitsuse hinnangul olema vähemalt 200 parkimiskohta.
Sellise tingimuse seadis linnavalitsus ka eelnõusse, mille alusel peaks volikogu lähiajal välja kuulutama hoonestusõiguse enampakkumise.
Ettevõtjate huvi võib aga varjutada võimaliku parkimismaja hind. Nimelt tavaline, rampidega maja jääks plaanitud parkimiskohtadele liialt kitsaks, rääkis läinud kuul Tartu linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahven.
"Seda 200 parkimiskohta on võimalik tõenäoliselt saavutada üksnes siis, kui see parkimismaja on ehitatud laosüsteemis või on liftidega parkimine. Me nimetame seda ka nutiparklaks. Selliselt, et autojuhid ei pea ise sinna sõitma vaid autod viiakse liftidega oma kohale," rääkis Ahven.
Vähemate parkimiskohtadega maja poleks aga linna vaatest mõtet lubada, ütles Tartu abilinnapea Reno Laidre. Siiski vaatab ta eesootavale enampakkumisele optimismiga.
"Olenevalt selle lahenduse nutikusest, millega ettevõtjad välja tulevad, on võimalik sinna juurde ehitada ka büroopindasid. Ja me arvame, et see võikski muuta selle parkimismaja ehituse erasektorile atraktiivsemaks," prognoosis Laidre.
See, millal konkurss välja kuulutatakse, pole veel selge, ning selge pole ka see, mis võib atraktiivsest kesklinna krundist edasi saada, kui konkurss ebaõnnestub.
"Siis avame diskussiooni ja otsime ka paremat rakendust või jätame lähitulevikus sootuks selle olukorra sarnaseks, nagu ta täna seal on. Aga see saab ka olema väga keeruline, sest surve parkimiskohtadele kesklinnas lähiaastatel kasvab," lisas Laidre.
Siiski, Vanemuise tänava juures võib parkimissurvele ka leevendus paista. Nimelt liiguvad linnavalitsuse mõtted juba mõnda aega selles suunas, et parkimismaja võiks ehitada ka Vanemuise teatri juures olevale platsile.
"See projekt ise-enesest on küll väga põnev, kuna Vanemuise tänav on väga suure kaldega tänav. Ja arhitektuurselt oleks võimalik sinna luua olukord, kus korrusmaja parkla erinevatele korrustele ei sõideta sisse mööda kaldteid või mingeid muid lahendusi vaid saabki otse tänavalt erinevatel kõrgustelt sõita ja kasutada kogu see pind ära parkimiseks," rääkis abilinnapea.
Lisaks soovib linn, et parkimismaja kerkiks ka kesklinna vaates teisele poole jõge, ehk rajatava Holmi kvartali juurde. Selle peaks valmis ehitama tervisekeskust arendavad ettevõtjad. | Tartu südalinna parkimismaja kerkimine sõltub ettevõtjate huvist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu südalinna plaanitav parkimismaja on linnas kõneainet pakkunud juba enam kui aasta. Kui algul räägiti rohkem sellest, kas parkimismaja linnaraamatukogu ja Emajõe vahele sobib, siis hiljem on linnavalitsuses tekkinud küsimus, kas ettevõtjatel selle rajamiseks üldse huvi on.
Praegu on Vabaduse Puiestee 6 krundil parkla, kuhu mahub umbes 80 autot. Kui sinna kerkiks parkimismaja, peaks seal linnavalitsuse hinnangul olema vähemalt 200 parkimiskohta.
Sellise tingimuse seadis linnavalitsus ka eelnõusse, mille alusel peaks volikogu lähiajal välja kuulutama hoonestusõiguse enampakkumise.
Ettevõtjate huvi võib aga varjutada võimaliku parkimismaja hind. Nimelt tavaline, rampidega maja jääks plaanitud parkimiskohtadele liialt kitsaks, rääkis läinud kuul Tartu linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahven.
"Seda 200 parkimiskohta on võimalik tõenäoliselt saavutada üksnes siis, kui see parkimismaja on ehitatud laosüsteemis või on liftidega parkimine. Me nimetame seda ka nutiparklaks. Selliselt, et autojuhid ei pea ise sinna sõitma vaid autod viiakse liftidega oma kohale," rääkis Ahven.
Vähemate parkimiskohtadega maja poleks aga linna vaatest mõtet lubada, ütles Tartu abilinnapea Reno Laidre. Siiski vaatab ta eesootavale enampakkumisele optimismiga.
"Olenevalt selle lahenduse nutikusest, millega ettevõtjad välja tulevad, on võimalik sinna juurde ehitada ka büroopindasid. Ja me arvame, et see võikski muuta selle parkimismaja ehituse erasektorile atraktiivsemaks," prognoosis Laidre.
See, millal konkurss välja kuulutatakse, pole veel selge, ning selge pole ka see, mis võib atraktiivsest kesklinna krundist edasi saada, kui konkurss ebaõnnestub.
"Siis avame diskussiooni ja otsime ka paremat rakendust või jätame lähitulevikus sootuks selle olukorra sarnaseks, nagu ta täna seal on. Aga see saab ka olema väga keeruline, sest surve parkimiskohtadele kesklinnas lähiaastatel kasvab," lisas Laidre.
Siiski, Vanemuise tänava juures võib parkimissurvele ka leevendus paista. Nimelt liiguvad linnavalitsuse mõtted juba mõnda aega selles suunas, et parkimismaja võiks ehitada ka Vanemuise teatri juures olevale platsile.
"See projekt ise-enesest on küll väga põnev, kuna Vanemuise tänav on väga suure kaldega tänav. Ja arhitektuurselt oleks võimalik sinna luua olukord, kus korrusmaja parkla erinevatele korrustele ei sõideta sisse mööda kaldteid või mingeid muid lahendusi vaid saabki otse tänavalt erinevatel kõrgustelt sõita ja kasutada kogu see pind ära parkimiseks," rääkis abilinnapea.
Lisaks soovib linn, et parkimismaja kerkiks ka kesklinna vaates teisele poole jõge, ehk rajatava Holmi kvartali juurde. Selle peaks valmis ehitama tervisekeskust arendavad ettevõtjad.
### Response:
Tartu südalinna parkimismaja kerkimine sõltub ettevõtjate huvist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmandana tõusid pjedestaalile taas sakslased, kui võitjatest 0,290 sekundit kehvema aja said Toni Eggert ja Sascha Benecken. Neile järgnesid veel üks Austria, Kanada ja Läti kelgupaar.
Kokku lõpetas võistluse 20 paari. | Saksa kelgutajad kerkisid taas kullale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmandana tõusid pjedestaalile taas sakslased, kui võitjatest 0,290 sekundit kehvema aja said Toni Eggert ja Sascha Benecken. Neile järgnesid veel üks Austria, Kanada ja Läti kelgupaar.
Kokku lõpetas võistluse 20 paari.
### Response:
Saksa kelgutajad kerkisid taas kullale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui Cristopher Nolani lavastatud "Dunkirk" möödunud suvel maailma kinoekraanid vallutas, sai enneolematule vaatemängule osaks pea ühehäälne kiidukoor. Taustalt kostnud kriitilisemad keeled hüüdsid selle aga nn Brexiti-järgse kino esimeseks pääsukeseks. Filmide nagu "Dunkirk" ja "Their Finest" tuules ilmunud "Süngeim tund" kinnitab, et pead tõstab tõesti end Euroopast ära lõikavate brittide vankumatusele ja iseseisvusele oodi laulvate linalugude aeg.
See on juba teine aasta jooksul ilmavalgust näinud Winston Churchilli biograafia. "Churchillis" mängis legendaarset briti peaministrit Brian Cox, "Süngeimas tunnis" astub suurkuju sussidesse ja paksu grimmikihi alla Gary Oldman. Oldman on paljude arvates oma põlvkonna andekamaid ja võimekamaid näitlejaid ning fakti, et mees on vaid kahel korral Oscarile nomineeritud, võib pidada parajaks kurioosumiks. Olukord muutub ilmselt juba märtsi esimestel päevadel, sest sel korral on kauaoodatud meespeaosa preemiale tema nimi sisuliselt juba praegu peale graveeritud.
Gary Oldmani Churchill on võimsa ekraanivalitsemisega. Sõnakas, enesekeskne, kohati raevukas, siis jälle haavatav, ebakindel, kahtlev. Arvestades, kui tsiteeritud ja mütologiseeritud karakteriga on tegemist, on ajaloolisele suurkujule inimliku näo andmine igati vajalik. 1940. aastal paljukirutud lepitusmeelselt Neville Chamberlainilt valitsusjuhi ameti üle võtnud Churchillil tuli sõjapilvede varjus teha üks keeruline otsus teise järel – otsustada Hitleri ja Mussolini pakutud rahukõneluste üle, otsida tuge Euroopas toimuvat distantsilt jälgiva Roosevelti Ameerika Ühendriikidega ja vaadata tõtt kogu briti armee hävinguga Dunkirki ja Calais'i rannaribadel.
Vaevalt keegi valjult vaidlema kipub, et Oldman oma kuldmehikest igati väärib, "Süngeima tunni" enda sattumine üheksa parima filmi Oscarile nomineeritud linaloo sekka näib aga pigem ajastu märgina – lõhestumise ja ühiskondlike pingete tingimustes otsitakse võidukaid ja heade kangelaste triumfiga lõppevaid lugusid.
Kuigi filmi esimene pool näeb tublisti vaeva, et Churchilli isikule rohkelt tahke luua, ei suuda lavastaja Joe Wright kuidagiviisi mitte järele anda ka tema varasemaid filme ("Lepitus", "Reis Eikunagimaale") vaevanud sentimentaalsetele klišeedele ning otsesõnu populismile. Eesmärgiks ei saa ajalooliste seikade ja sündmusahelate dekonstruktsioon ega analüüs, vaid ikkagi vaataja rusikaga võidukalt õhku vehkima suunamine.
Ehk ei saaks seda üksi filmile pahaks panna, kui valitud vahendid emotsiooni saavutamiseks poleks kunstiliselt nii labased. Ühel hetkel otsustab Churchill valitsuskabineti seinte vahelt tavainimeste tasandile laskuda ning metrooga sõita. Rongivagunis viib ta läbi eksprompt turu-uuringu, kas töölisklassi britid tahavad natsidega rahu teha või on valmis kasvõi saepuru sööma, et Aadule trääsa näidata. Briti südametunnistuse eest kõneleb hambaid pulbriks kiristama sundiva stseeni tipuks väike tütarlaps, tagades Churchillile vankumatu moraalse autoriteedi minna ja Saksamaa õhurünnakuteks valmistuma asuda.
"Dunkirki" päästis propagandasildist paljuski fakt, et Nolani filmis puudusid rõhutatud kangelased. Sõda möllas ümberringi allumatu loodusjõuna ning enamik paljudest tegelastest püüdis teha, mis parasjagu vähegi käepärane näis, et kuulivalangute ja pommirahe keskelt elunatukesega koju pääseda. "Süngeim tund" ei vaeva ennast suurt ei kümnete tuhandete hukkunud sõdurite, laiemate eetiliste dilemmade ega sõdu eskaleeriva poliitilise süsteemiga. See on kõige pesuehtsam ajalooline populism, kus hetkeks nurka surutud suurkujul tuleb keerulises olukorras selg sirgu ajada ning maailm päästa. Sellele kõigele takistab aga kaasa elamast tundmus, et pommivarjendites kaarte vahtivad ja tervete rahvaste eest otsustavad vanad jõukad aristokraadisugu valged mehed on saatnud läbi ajaloo hukku lugematu arvu näotuid soldateid, kelle ohverduste arvelt üldse annab tulevastele põlvedele sääraseid propagandamaiguga linateoseid vorpida.
Tehniliselt näeb "Süngeim tund" võrdlemisi üheülbaline välja. Mõningane tonaalne tumedus on stiililise valikuna arusaadav, kuid jääb ka igavaks. Vähesed eriefektid on näotud, stseenid parlamendist üle dramatiseeritud, ainus tõeliselt meeldejääv kaader lisaks mitmele peategelase tiraadile on autoaknast paistvatest Hitleri maskide taha varjunud jõmpsikatest.
Kahtlane, kas vaataja "Süngeimast tunnist" midagi uut teada saab. Ka meelelahutusliku elamusena jääb ta sügavalt keskpäraseks. Antagu Oldmanile südamerahuga see Oscar, ent muus osas ei küündi "Süngeim tund" samuti aasta parimale filmile nomineeritud meistriteostele nagu "Kutsu mind oma nimega", "Kolm reklaamtahvlit linna servas" ega isegi "Dunkirk" ei tehnilise silmapaistvuse, moraalse keerukuse ega üldise huviväärsuse osas isegi lähedale. | Arvustus. Kaks sünget tundi ajaloolist populismi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Cristopher Nolani lavastatud "Dunkirk" möödunud suvel maailma kinoekraanid vallutas, sai enneolematule vaatemängule osaks pea ühehäälne kiidukoor. Taustalt kostnud kriitilisemad keeled hüüdsid selle aga nn Brexiti-järgse kino esimeseks pääsukeseks. Filmide nagu "Dunkirk" ja "Their Finest" tuules ilmunud "Süngeim tund" kinnitab, et pead tõstab tõesti end Euroopast ära lõikavate brittide vankumatusele ja iseseisvusele oodi laulvate linalugude aeg.
See on juba teine aasta jooksul ilmavalgust näinud Winston Churchilli biograafia. "Churchillis" mängis legendaarset briti peaministrit Brian Cox, "Süngeimas tunnis" astub suurkuju sussidesse ja paksu grimmikihi alla Gary Oldman. Oldman on paljude arvates oma põlvkonna andekamaid ja võimekamaid näitlejaid ning fakti, et mees on vaid kahel korral Oscarile nomineeritud, võib pidada parajaks kurioosumiks. Olukord muutub ilmselt juba märtsi esimestel päevadel, sest sel korral on kauaoodatud meespeaosa preemiale tema nimi sisuliselt juba praegu peale graveeritud.
Gary Oldmani Churchill on võimsa ekraanivalitsemisega. Sõnakas, enesekeskne, kohati raevukas, siis jälle haavatav, ebakindel, kahtlev. Arvestades, kui tsiteeritud ja mütologiseeritud karakteriga on tegemist, on ajaloolisele suurkujule inimliku näo andmine igati vajalik. 1940. aastal paljukirutud lepitusmeelselt Neville Chamberlainilt valitsusjuhi ameti üle võtnud Churchillil tuli sõjapilvede varjus teha üks keeruline otsus teise järel – otsustada Hitleri ja Mussolini pakutud rahukõneluste üle, otsida tuge Euroopas toimuvat distantsilt jälgiva Roosevelti Ameerika Ühendriikidega ja vaadata tõtt kogu briti armee hävinguga Dunkirki ja Calais'i rannaribadel.
Vaevalt keegi valjult vaidlema kipub, et Oldman oma kuldmehikest igati väärib, "Süngeima tunni" enda sattumine üheksa parima filmi Oscarile nomineeritud linaloo sekka näib aga pigem ajastu märgina – lõhestumise ja ühiskondlike pingete tingimustes otsitakse võidukaid ja heade kangelaste triumfiga lõppevaid lugusid.
Kuigi filmi esimene pool näeb tublisti vaeva, et Churchilli isikule rohkelt tahke luua, ei suuda lavastaja Joe Wright kuidagiviisi mitte järele anda ka tema varasemaid filme ("Lepitus", "Reis Eikunagimaale") vaevanud sentimentaalsetele klišeedele ning otsesõnu populismile. Eesmärgiks ei saa ajalooliste seikade ja sündmusahelate dekonstruktsioon ega analüüs, vaid ikkagi vaataja rusikaga võidukalt õhku vehkima suunamine.
Ehk ei saaks seda üksi filmile pahaks panna, kui valitud vahendid emotsiooni saavutamiseks poleks kunstiliselt nii labased. Ühel hetkel otsustab Churchill valitsuskabineti seinte vahelt tavainimeste tasandile laskuda ning metrooga sõita. Rongivagunis viib ta läbi eksprompt turu-uuringu, kas töölisklassi britid tahavad natsidega rahu teha või on valmis kasvõi saepuru sööma, et Aadule trääsa näidata. Briti südametunnistuse eest kõneleb hambaid pulbriks kiristama sundiva stseeni tipuks väike tütarlaps, tagades Churchillile vankumatu moraalse autoriteedi minna ja Saksamaa õhurünnakuteks valmistuma asuda.
"Dunkirki" päästis propagandasildist paljuski fakt, et Nolani filmis puudusid rõhutatud kangelased. Sõda möllas ümberringi allumatu loodusjõuna ning enamik paljudest tegelastest püüdis teha, mis parasjagu vähegi käepärane näis, et kuulivalangute ja pommirahe keskelt elunatukesega koju pääseda. "Süngeim tund" ei vaeva ennast suurt ei kümnete tuhandete hukkunud sõdurite, laiemate eetiliste dilemmade ega sõdu eskaleeriva poliitilise süsteemiga. See on kõige pesuehtsam ajalooline populism, kus hetkeks nurka surutud suurkujul tuleb keerulises olukorras selg sirgu ajada ning maailm päästa. Sellele kõigele takistab aga kaasa elamast tundmus, et pommivarjendites kaarte vahtivad ja tervete rahvaste eest otsustavad vanad jõukad aristokraadisugu valged mehed on saatnud läbi ajaloo hukku lugematu arvu näotuid soldateid, kelle ohverduste arvelt üldse annab tulevastele põlvedele sääraseid propagandamaiguga linateoseid vorpida.
Tehniliselt näeb "Süngeim tund" võrdlemisi üheülbaline välja. Mõningane tonaalne tumedus on stiililise valikuna arusaadav, kuid jääb ka igavaks. Vähesed eriefektid on näotud, stseenid parlamendist üle dramatiseeritud, ainus tõeliselt meeldejääv kaader lisaks mitmele peategelase tiraadile on autoaknast paistvatest Hitleri maskide taha varjunud jõmpsikatest.
Kahtlane, kas vaataja "Süngeimast tunnist" midagi uut teada saab. Ka meelelahutusliku elamusena jääb ta sügavalt keskpäraseks. Antagu Oldmanile südamerahuga see Oscar, ent muus osas ei küündi "Süngeim tund" samuti aasta parimale filmile nomineeritud meistriteostele nagu "Kutsu mind oma nimega", "Kolm reklaamtahvlit linna servas" ega isegi "Dunkirk" ei tehnilise silmapaistvuse, moraalse keerukuse ega üldise huviväärsuse osas isegi lähedale.
### Response:
Arvustus. Kaks sünget tundi ajaloolist populismi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Unustus" räägib nendest eluhetkedest, mil saab selgeks, et mingid asjad on jäädavalt käest libisenud – toimunut ei saa enam muuta ja sõnad enam ei maksa.
Lugu on kirjutatud ja lindistatud 2016. aasta sügisel, mil Alenit kimbutas loomekriis ja ta kaalus isegi laulmisest loobumist. Nüüdseks aga tegeleb Alen taas muusika kirjutamise ja salvestamisega ning valmistab stuudios uut plaati ette.
Laul on autorite hinnangul omamoodi nukker hümn täitmata soovidele, loobumistele ja tehtud vigadele.
9. märtsil annab Alen koos oma ansambliga eksklusiivse kontserdi Saku mõisas, millest valmib ka kontsertsalvestus ja videoülesvõte. | Lauljakarjäärist loobumisele mõelnud Alen Veziko avaldas uue singli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Unustus" räägib nendest eluhetkedest, mil saab selgeks, et mingid asjad on jäädavalt käest libisenud – toimunut ei saa enam muuta ja sõnad enam ei maksa.
Lugu on kirjutatud ja lindistatud 2016. aasta sügisel, mil Alenit kimbutas loomekriis ja ta kaalus isegi laulmisest loobumist. Nüüdseks aga tegeleb Alen taas muusika kirjutamise ja salvestamisega ning valmistab stuudios uut plaati ette.
Laul on autorite hinnangul omamoodi nukker hümn täitmata soovidele, loobumistele ja tehtud vigadele.
9. märtsil annab Alen koos oma ansambliga eksklusiivse kontserdi Saku mõisas, millest valmib ka kontsertsalvestus ja videoülesvõte.
### Response:
Lauljakarjäärist loobumisele mõelnud Alen Veziko avaldas uue singli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eelarve koostamine ei ole pelgalt raamatupidamine, vaid prioriteetide ja ambitsioonide väljendus. Eelarve tõlgib meie tuleviku arvude keelde. Rääkigem siis esmalt, millist Euroopat me tahame. Seejärel peavad liikmesriigid panema oma ambitsioonide toetamiseks välja ka vastava hulga raha. Ja kuigi me kõik peame mõistma, et vanamoodi jätkamine ei ole selles eelseisvas arutelus üks laual olevatest variantidest, usun ma kindlalt, et meil õnnestub imet teha ja leppida kokku eelarves, kus kõik on netosaajad,“ märkis Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker pressiteate kohaselt. (Pressiteatele on lisatud ka aruteludokumendid - Toim.)
Oma kohtumisel 23. veebruaril arutavad Euroopa Liidu juhid, kuidas saaks prioriteetidele, mis nad on liidule seadnud (16. septembril 2016 Bratislavas ja 25. märtsil 2017 Rooma deklaratsioonis), tagada piisava rahastuse, et neid oleks võimalik ellu viia. Mõlemad elemendid, nii ühiste prioriteetide kindaks määramine kui ka liidule nende rakendamiseks vajalike vahendite andmine, on teineteisest lahutamatud.
Komisjon osaleb selles olulises arutelus kolmel viisil. Esiteks esitab ta vajalikud faktid ELi eelarve, selle eeliste, saavutuste ja lisaväärtuse kohta. Teiseks koostab ta stsenaariumid, mis selgitavad erinevate võimalike poliitikavariantide finantsmõju. Kolmandaks näitab ta, millised oleks tagajärjed üliõpilaste, teadlaste, taristuprojektide ja palju muu jaoks, kui ELi uue eelarve vastuvõtmine viibiks.
Kui arutluse all on ELi tegevuse ambitsioonikus sellistes valdkondades nagu ELi välispiiride kaitse, tõelise Euroopa kaitsekoostöö liidu toetamine, Euroopa digiülemineku hoogustamine või ELi ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika tõhustamine, on juhtide jaoks oluline teha kindlaks, mida nende valikud ELi tasandi rahastamise näol konkreetselt tähendavad. Tänases komisjoni dokumendis tegeldaksegi just sellega – näidatakse mitmesuguste võimalike poliitikavalikute finantsmõju arvudes.
Tegemist ei ole komisjoni enda ettepanekutega, vaid näidetega, mis põhinevad avalikus arutelus sageli esitatud ideedel. Nende otstarve on hoida mõtted kõige olulisemal, elavdada arutelu ja pakkuda kindlat faktilist alust eelseisvate tähtsate valikute tegemiseks. Näiteks kui juhid lepivad kokku, et täidavad sageli antud lubaduse parandada ELi välispiiride kaitset, läheks see seitsme aasta jooksul maksma 20-25 miljardit eurot, kogu ELi hõlmava piirihaldussüsteemi loomine aga 150 miljardit eurot.
Komisjon esitab ka variandid, kuidas ELi eelarvet saaks nüüdisajastada, sealhulgas võimaluse korral tugevdada seost ELi eelarve eesmärkide ja eelarve rahastamise viiside vahel. Lisaks on selles esitatud võimalused, kuidas tugevdada seost ELi-poolse rahastamise ja ELi põhiväärtuste järgimise vahel – seost, mida sageli nimetatakse tingimuslikkuseks.
Kiire poliitiline kokkulepe uue ja tänapäevase ELi eelarve kohta on oluline, näitamaks, et liit on valmis täitma Bratislavas ja Roomas kokku lepitud positiivset poliitilist tegevuskava. Kiire kokkuleppimine ei ole mitte ainult poliitiliselt soovitav, vaid ka praktiliselt vajalik. Partnerid ja ELi vahendite saajad alates üliõpilastest ja teadlastest kuni taristu-, tervishoiu- ja energiaprojektideni, aga samuti riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused, väärivad ja vajavad rahalist ja õiguskindlust. Komisjon juhib juhtide tähelepanu konkreetsetele näidetele selle kohta, millist kahjulikku mõju põhjustaks viivitused kogu ELis kodanikele ja ettevõtetele.
"2013. aasta kurba kogemust, kui ELi praegune eelarve võeti vastu suure hilinemisega, ei tohi korrata. Kui selline viivitus peaks taas juhtuma, jääks õigeaegselt alustamata rohkem kui 100 000 ELi rahastatud projekti sellistes olulistes valdkondades nagu ettevõtluse toetamine, energiatõhusus, tervishoid, haridus ja sotsiaalne kaasatus. Samuti ei saaks sajad tuhanded noored osaleda 2021. aastal Erasmus+ vahetuses," selgitas eelarvevolinik Günther H. Oettinger.
Komisjon esitab oma ametliku ettepaneku ELi järgmise pikaajalise eelarve kohta hiljemalt 2018. aasta mai algul. Seni aga jätkab komisjon kõigi sidusrühmade kuulamist, sealhulgas ELi prioriteetide teemaliste avalike konsultatsioonide kaudu, mis algatati jaanuaris 2018.
Samuti esitas Euroopa Komisjon kolmapäeval ettepanekud Euroopa Liidu töö tõhustamiseks. | Euroopa Komisjon esitas EL-i lähituleviku eelarvet analüüsivad dokumendid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eelarve koostamine ei ole pelgalt raamatupidamine, vaid prioriteetide ja ambitsioonide väljendus. Eelarve tõlgib meie tuleviku arvude keelde. Rääkigem siis esmalt, millist Euroopat me tahame. Seejärel peavad liikmesriigid panema oma ambitsioonide toetamiseks välja ka vastava hulga raha. Ja kuigi me kõik peame mõistma, et vanamoodi jätkamine ei ole selles eelseisvas arutelus üks laual olevatest variantidest, usun ma kindlalt, et meil õnnestub imet teha ja leppida kokku eelarves, kus kõik on netosaajad,“ märkis Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker pressiteate kohaselt. (Pressiteatele on lisatud ka aruteludokumendid - Toim.)
Oma kohtumisel 23. veebruaril arutavad Euroopa Liidu juhid, kuidas saaks prioriteetidele, mis nad on liidule seadnud (16. septembril 2016 Bratislavas ja 25. märtsil 2017 Rooma deklaratsioonis), tagada piisava rahastuse, et neid oleks võimalik ellu viia. Mõlemad elemendid, nii ühiste prioriteetide kindaks määramine kui ka liidule nende rakendamiseks vajalike vahendite andmine, on teineteisest lahutamatud.
Komisjon osaleb selles olulises arutelus kolmel viisil. Esiteks esitab ta vajalikud faktid ELi eelarve, selle eeliste, saavutuste ja lisaväärtuse kohta. Teiseks koostab ta stsenaariumid, mis selgitavad erinevate võimalike poliitikavariantide finantsmõju. Kolmandaks näitab ta, millised oleks tagajärjed üliõpilaste, teadlaste, taristuprojektide ja palju muu jaoks, kui ELi uue eelarve vastuvõtmine viibiks.
Kui arutluse all on ELi tegevuse ambitsioonikus sellistes valdkondades nagu ELi välispiiride kaitse, tõelise Euroopa kaitsekoostöö liidu toetamine, Euroopa digiülemineku hoogustamine või ELi ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika tõhustamine, on juhtide jaoks oluline teha kindlaks, mida nende valikud ELi tasandi rahastamise näol konkreetselt tähendavad. Tänases komisjoni dokumendis tegeldaksegi just sellega – näidatakse mitmesuguste võimalike poliitikavalikute finantsmõju arvudes.
Tegemist ei ole komisjoni enda ettepanekutega, vaid näidetega, mis põhinevad avalikus arutelus sageli esitatud ideedel. Nende otstarve on hoida mõtted kõige olulisemal, elavdada arutelu ja pakkuda kindlat faktilist alust eelseisvate tähtsate valikute tegemiseks. Näiteks kui juhid lepivad kokku, et täidavad sageli antud lubaduse parandada ELi välispiiride kaitset, läheks see seitsme aasta jooksul maksma 20-25 miljardit eurot, kogu ELi hõlmava piirihaldussüsteemi loomine aga 150 miljardit eurot.
Komisjon esitab ka variandid, kuidas ELi eelarvet saaks nüüdisajastada, sealhulgas võimaluse korral tugevdada seost ELi eelarve eesmärkide ja eelarve rahastamise viiside vahel. Lisaks on selles esitatud võimalused, kuidas tugevdada seost ELi-poolse rahastamise ja ELi põhiväärtuste järgimise vahel – seost, mida sageli nimetatakse tingimuslikkuseks.
Kiire poliitiline kokkulepe uue ja tänapäevase ELi eelarve kohta on oluline, näitamaks, et liit on valmis täitma Bratislavas ja Roomas kokku lepitud positiivset poliitilist tegevuskava. Kiire kokkuleppimine ei ole mitte ainult poliitiliselt soovitav, vaid ka praktiliselt vajalik. Partnerid ja ELi vahendite saajad alates üliõpilastest ja teadlastest kuni taristu-, tervishoiu- ja energiaprojektideni, aga samuti riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused, väärivad ja vajavad rahalist ja õiguskindlust. Komisjon juhib juhtide tähelepanu konkreetsetele näidetele selle kohta, millist kahjulikku mõju põhjustaks viivitused kogu ELis kodanikele ja ettevõtetele.
"2013. aasta kurba kogemust, kui ELi praegune eelarve võeti vastu suure hilinemisega, ei tohi korrata. Kui selline viivitus peaks taas juhtuma, jääks õigeaegselt alustamata rohkem kui 100 000 ELi rahastatud projekti sellistes olulistes valdkondades nagu ettevõtluse toetamine, energiatõhusus, tervishoid, haridus ja sotsiaalne kaasatus. Samuti ei saaks sajad tuhanded noored osaleda 2021. aastal Erasmus+ vahetuses," selgitas eelarvevolinik Günther H. Oettinger.
Komisjon esitab oma ametliku ettepaneku ELi järgmise pikaajalise eelarve kohta hiljemalt 2018. aasta mai algul. Seni aga jätkab komisjon kõigi sidusrühmade kuulamist, sealhulgas ELi prioriteetide teemaliste avalike konsultatsioonide kaudu, mis algatati jaanuaris 2018.
Samuti esitas Euroopa Komisjon kolmapäeval ettepanekud Euroopa Liidu töö tõhustamiseks.
### Response:
Euroopa Komisjon esitas EL-i lähituleviku eelarvet analüüsivad dokumendid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See on uskumatu. Tunnen end suurepäraselt. See oli tuule tõttu üsna raske võistlus ning viimasel ringil, viimastel meetritel ja viimasel tõusul oli mu plaaniks kõvasti pingutada," lausus hüppevooru järel viienda positsiooni sisse võtnud sakslane.
"Nii et lõpuks oli ainus viis minna ette ja teha ise oma sõitu. Päeva lõpuks olen oma võidu üle väga-väga õnnelik."
"Ma usun, et olin pärast hüppevooru tõesti heal positsioonil," lisas Frenzel. "Teadsin, et see on hea hüpe. Mul vedas veidi tuulega - see [tuul] oli üks peapõhjuseid, miks täna oli õnne vaja."
Watabe mõistis oma sõnul viimase 50 meetri jooksul, et kulda ei õnnestu võita. "Olen rahul ka hõbedaga. Samas olen kullast ilmajäämise tõttu natuke õnnetu ka. Enne viimast tõusu mõtlesin, et võin võita ka kulla, aga vahe osutus liiga suureks."
Hüppevooru järel kolmanda koha sisse võtnud Watabe plaaniks oli Frenzel ja hiljem pronksile jõudnud austerlane Lukas Klapfer järele oodata. "Tahtsin eelnevalt olukorraga tutvuda, sest tuul oli väga tugev. Nii osutus ka positsioon grupis väga oluliseks ja tahtsin jätta endale mitmeid võimalusi." | Frenzel: ainus variant oli minna ette ja teha ise oma sõitu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on uskumatu. Tunnen end suurepäraselt. See oli tuule tõttu üsna raske võistlus ning viimasel ringil, viimastel meetritel ja viimasel tõusul oli mu plaaniks kõvasti pingutada," lausus hüppevooru järel viienda positsiooni sisse võtnud sakslane.
"Nii et lõpuks oli ainus viis minna ette ja teha ise oma sõitu. Päeva lõpuks olen oma võidu üle väga-väga õnnelik."
"Ma usun, et olin pärast hüppevooru tõesti heal positsioonil," lisas Frenzel. "Teadsin, et see on hea hüpe. Mul vedas veidi tuulega - see [tuul] oli üks peapõhjuseid, miks täna oli õnne vaja."
Watabe mõistis oma sõnul viimase 50 meetri jooksul, et kulda ei õnnestu võita. "Olen rahul ka hõbedaga. Samas olen kullast ilmajäämise tõttu natuke õnnetu ka. Enne viimast tõusu mõtlesin, et võin võita ka kulla, aga vahe osutus liiga suureks."
Hüppevooru järel kolmanda koha sisse võtnud Watabe plaaniks oli Frenzel ja hiljem pronksile jõudnud austerlane Lukas Klapfer järele oodata. "Tahtsin eelnevalt olukorraga tutvuda, sest tuul oli väga tugev. Nii osutus ka positsioon grupis väga oluliseks ja tahtsin jätta endale mitmeid võimalusi."
### Response:
Frenzel: ainus variant oli minna ette ja teha ise oma sõitu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | NATO teatab käesoleval nädalal Brüsselis toimuva kaitseministrite kohtumise raames, et alliansi Euroopa liikmed on panust riigikaitsesse suurendanud. Paraku juhib üldine kulude kasv tähelepanu kõrvale asjaolult, et paljudel liikmesriikidel pole endiselt plaane, kuidas täita eelmisel aastal USA survel antud lubadust kasvatada riigikaitsekulutusi NATO poolt soovitud tasemele, kirjutab ajaleht Wall Street Journal.
Samal ajal on USA teatanud märkimisväärsest kaitsekulude kasvust ja seda ka seoses panustamisega Euroopa julgeolekusse. USA kaitseminister James Mattis peab kolmapäeval Brüsselis ka kõne, milles tunnustab seniseid Euroopa riikide pingutusi kaitsekulude suurendamiseks, kuid rõhutab ka seda, et soovitud tasemeni jõudmiseks on vaja teha rohkem.
USA presidendi Donald Trumpi eestvedamisel nõudis NATO, et lõppenud aasta lõpuks peab iga riik tegema plaani, kuidas 2024. aastaks alliansi poolt soovitud kahe protsendi tasemeni.
Paraku esitas osa riike oma kava vaid järgmise kolme aasta kohta, osa liikmeid on teinud plaane ka aastani 2024, kuid ka siis pole ette näha kaitsekulutuste tõusu kahe protsendini SKP-st.
Ametnike teatel on kokku 14 liikmesriigil olemas plaan, kuidas eelpool mainitud tähtajaks kahe protsendini jõuda. Paraku pole nende riikide hulgas Euroopa suurimat majandust Saksamaad ning Belgiat, kus asub NATO peakorter.
NATO kinnitusel on hetkel üle kahe protsendi või selle lähedal olevateks riikideks USA, Suurbritannia, Kreeka, Poola, Eesti, Rumeenia ja Leedu. Plaan, kuid eesmärgini jõuda, on olemas Prantsusmaal, Türgil, Ungaril, Slovakkial, Bulgaarial ja Montenegrol.
Kahel NATO riigil, kõrge SKP-ga Taanil ja Norral, on plaanid kaitsekulutuste oluliseks suurendamiseks, sealhulgas ka hävituslennukite F-35 hankimiseks, kuid kahe protsendini nad ilmselt ei jõua.
"Meil ei ole päris kaht protsenti," selgitas Taani suursaadik NATO juures Michael Zilmer-Johns ja rõhutas, et kaks riiki täidavad nad kõiki muid olulisi tingimusi, eelkõige neid, mis puudutavad NATO võimekust puudutavaid eesmärke. "Need on need asjad, milles tegelikult küsimus on."
Olukorra teeb keerulisemaks ka see, et Euroopa majandus on tõusuteel ja võib mõned riigid nagu näiteks Poola ja Rumeenia nn kahe protsendi klubist välja lükata.
Eelmise aasta mais kritiseeris president Trump liitlasi vähese panuse eest, pärast seda on ta kaitsekulutuste kasvu enda saavutusena esile toonud.
Kokkulepe kasvatada kümne aastaga kaitsekulutusi kahe protsendini SKP-st sündis juba 2014. aastal. Washington pidas juba eelmise administratsiooni ajal seda eesmärki kindlaks lubaduseks, samas on mitmed ametnikud Euroopas rõhutanud, et tegelikult oli see mittesiduv hea tahte avaldus kaitsekulutusi kasvatada.
Kui eelmisel aastal nõustusid liikmesriigid kaitsekulutuste suurendamise plaanide esitamisega, teatas NATO, et riikide plaane hinnates võetakse arvesse ka missioonidesse panustamist, alliansi võimekuse suurendamist (näiteks eelpool mainitud Norra ja Taani teema) ja ka seda, kui suure osa kaitsekulutustest moodustab uue varustuse hankimine.
Diplomaatide sõnul kulutab 23 liikmesriiki uue varustuse hankimiseks oma kaitse-eelarvest 20 protsenti või üle selle.
Samuti on allianss liigitanud erinevalt neid liikmesriike, kes soovitud eesmärgini ei jõua.
Kuigi Hispaania ja Portugal tähtajaks kahe protsendini SKP-st ei jõua, on mõlemad riigikaitsesse panustamist märkimisväärselt suurendamas ja nad teevad seda ka NATO üldist võimekust tõstes. Näiteks Hispaania suurendab oma riigikaitsesse panustamist lausa 80 protsenti ehk seniselt 0,9 protsendilt jõutakse seitsme aastaga 1,6 protsendini SKP-st.
Osa riike pole aga suutnud detailseid plaane esitada ning nende riigikaitsesse panustamine - eriti arvestades mõne riigi suhtelist jõukust - märkimisväärselt madal. Selles kategoorias mainitakse kõige rohkem Belgiat - praegu kulutab Belgia riigikaitsele 0,9 protsenti SKP-st, aastaks 2030 jõutakse aga vaid 1,3 protsendini SKP-st.
Belgia kaitseministeeriumi pressiesindaja Laurence Mortier selgitas, et praegused plaanid sisaldavad ka uute hävituslennukite hankimist. "See, kui palju me riigikaitsele kulutame, on poliitiline otsus," rääkis ta. "Meil oli kokkulepe 1,3 protsendi kohta. Kui Mattis ütleb meile, et me peame tegema rohkem, siis see peab olema poliitiline diskussioon, kui me teeme rohkem ja kuidas me seda teeme."
Trumpi kriitikat on kõige rohkem aga pälvinud Saksamaa, sest USA presidendi hinnangul ei maksa Euroopa suurim majandus oma nö NATO-arvet. Saksamaa ametnikke on need jutud märkimisväärselt ärritanud.
Äsja lõpule jõudnud võimekõneluste käigus sündinud koalitsioonilepe näeb ette kaitsekulutuste suurendamist, kuid mitte ilmtingimata mahus, mida Washington soovib.
Berliin on juhtinud tähelepanu sellele, et 2015. aastast saadik on riik kaitsekulutusi tõstnud ja seeläbi kasvatanud ka Euroopa üldist panust. Samuti on Saksamaa üks suuremaid panustajaid NATO missioonidesse.
Hetkel on seega veel ebaselge, kas Saksamaa nõustub kaitsekulutuste kasvatamisega kahe protsendini SKP-st. Tugev majanduskasv on tähendanud paratamatult ka seda, et suured investeeringud riigikaitsesse pole olnud näha SKP-protsentides.
Kokkuvõtteks saab öelda, et käesoleval aastal kasvatab NATO kaitsekulutusi kõige suuremas mahus pärast külma sõda. Samas on Euroopa riigid USA kõrval endiselt kääbused, sest Pentagoni käesoleva aasta eelarve on 716 miljardit dollarit. | Suurem osa NATO riike ei tea endiselt, kuidas kahe protsendi tähiseni jõuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
NATO teatab käesoleval nädalal Brüsselis toimuva kaitseministrite kohtumise raames, et alliansi Euroopa liikmed on panust riigikaitsesse suurendanud. Paraku juhib üldine kulude kasv tähelepanu kõrvale asjaolult, et paljudel liikmesriikidel pole endiselt plaane, kuidas täita eelmisel aastal USA survel antud lubadust kasvatada riigikaitsekulutusi NATO poolt soovitud tasemele, kirjutab ajaleht Wall Street Journal.
Samal ajal on USA teatanud märkimisväärsest kaitsekulude kasvust ja seda ka seoses panustamisega Euroopa julgeolekusse. USA kaitseminister James Mattis peab kolmapäeval Brüsselis ka kõne, milles tunnustab seniseid Euroopa riikide pingutusi kaitsekulude suurendamiseks, kuid rõhutab ka seda, et soovitud tasemeni jõudmiseks on vaja teha rohkem.
USA presidendi Donald Trumpi eestvedamisel nõudis NATO, et lõppenud aasta lõpuks peab iga riik tegema plaani, kuidas 2024. aastaks alliansi poolt soovitud kahe protsendi tasemeni.
Paraku esitas osa riike oma kava vaid järgmise kolme aasta kohta, osa liikmeid on teinud plaane ka aastani 2024, kuid ka siis pole ette näha kaitsekulutuste tõusu kahe protsendini SKP-st.
Ametnike teatel on kokku 14 liikmesriigil olemas plaan, kuidas eelpool mainitud tähtajaks kahe protsendini jõuda. Paraku pole nende riikide hulgas Euroopa suurimat majandust Saksamaad ning Belgiat, kus asub NATO peakorter.
NATO kinnitusel on hetkel üle kahe protsendi või selle lähedal olevateks riikideks USA, Suurbritannia, Kreeka, Poola, Eesti, Rumeenia ja Leedu. Plaan, kuid eesmärgini jõuda, on olemas Prantsusmaal, Türgil, Ungaril, Slovakkial, Bulgaarial ja Montenegrol.
Kahel NATO riigil, kõrge SKP-ga Taanil ja Norral, on plaanid kaitsekulutuste oluliseks suurendamiseks, sealhulgas ka hävituslennukite F-35 hankimiseks, kuid kahe protsendini nad ilmselt ei jõua.
"Meil ei ole päris kaht protsenti," selgitas Taani suursaadik NATO juures Michael Zilmer-Johns ja rõhutas, et kaks riiki täidavad nad kõiki muid olulisi tingimusi, eelkõige neid, mis puudutavad NATO võimekust puudutavaid eesmärke. "Need on need asjad, milles tegelikult küsimus on."
Olukorra teeb keerulisemaks ka see, et Euroopa majandus on tõusuteel ja võib mõned riigid nagu näiteks Poola ja Rumeenia nn kahe protsendi klubist välja lükata.
Eelmise aasta mais kritiseeris president Trump liitlasi vähese panuse eest, pärast seda on ta kaitsekulutuste kasvu enda saavutusena esile toonud.
Kokkulepe kasvatada kümne aastaga kaitsekulutusi kahe protsendini SKP-st sündis juba 2014. aastal. Washington pidas juba eelmise administratsiooni ajal seda eesmärki kindlaks lubaduseks, samas on mitmed ametnikud Euroopas rõhutanud, et tegelikult oli see mittesiduv hea tahte avaldus kaitsekulutusi kasvatada.
Kui eelmisel aastal nõustusid liikmesriigid kaitsekulutuste suurendamise plaanide esitamisega, teatas NATO, et riikide plaane hinnates võetakse arvesse ka missioonidesse panustamist, alliansi võimekuse suurendamist (näiteks eelpool mainitud Norra ja Taani teema) ja ka seda, kui suure osa kaitsekulutustest moodustab uue varustuse hankimine.
Diplomaatide sõnul kulutab 23 liikmesriiki uue varustuse hankimiseks oma kaitse-eelarvest 20 protsenti või üle selle.
Samuti on allianss liigitanud erinevalt neid liikmesriike, kes soovitud eesmärgini ei jõua.
Kuigi Hispaania ja Portugal tähtajaks kahe protsendini SKP-st ei jõua, on mõlemad riigikaitsesse panustamist märkimisväärselt suurendamas ja nad teevad seda ka NATO üldist võimekust tõstes. Näiteks Hispaania suurendab oma riigikaitsesse panustamist lausa 80 protsenti ehk seniselt 0,9 protsendilt jõutakse seitsme aastaga 1,6 protsendini SKP-st.
Osa riike pole aga suutnud detailseid plaane esitada ning nende riigikaitsesse panustamine - eriti arvestades mõne riigi suhtelist jõukust - märkimisväärselt madal. Selles kategoorias mainitakse kõige rohkem Belgiat - praegu kulutab Belgia riigikaitsele 0,9 protsenti SKP-st, aastaks 2030 jõutakse aga vaid 1,3 protsendini SKP-st.
Belgia kaitseministeeriumi pressiesindaja Laurence Mortier selgitas, et praegused plaanid sisaldavad ka uute hävituslennukite hankimist. "See, kui palju me riigikaitsele kulutame, on poliitiline otsus," rääkis ta. "Meil oli kokkulepe 1,3 protsendi kohta. Kui Mattis ütleb meile, et me peame tegema rohkem, siis see peab olema poliitiline diskussioon, kui me teeme rohkem ja kuidas me seda teeme."
Trumpi kriitikat on kõige rohkem aga pälvinud Saksamaa, sest USA presidendi hinnangul ei maksa Euroopa suurim majandus oma nö NATO-arvet. Saksamaa ametnikke on need jutud märkimisväärselt ärritanud.
Äsja lõpule jõudnud võimekõneluste käigus sündinud koalitsioonilepe näeb ette kaitsekulutuste suurendamist, kuid mitte ilmtingimata mahus, mida Washington soovib.
Berliin on juhtinud tähelepanu sellele, et 2015. aastast saadik on riik kaitsekulutusi tõstnud ja seeläbi kasvatanud ka Euroopa üldist panust. Samuti on Saksamaa üks suuremaid panustajaid NATO missioonidesse.
Hetkel on seega veel ebaselge, kas Saksamaa nõustub kaitsekulutuste kasvatamisega kahe protsendini SKP-st. Tugev majanduskasv on tähendanud paratamatult ka seda, et suured investeeringud riigikaitsesse pole olnud näha SKP-protsentides.
Kokkuvõtteks saab öelda, et käesoleval aastal kasvatab NATO kaitsekulutusi kõige suuremas mahus pärast külma sõda. Samas on Euroopa riigid USA kõrval endiselt kääbused, sest Pentagoni käesoleva aasta eelarve on 716 miljardit dollarit.
### Response:
Suurem osa NATO riike ei tea endiselt, kuidas kahe protsendi tähiseni jõuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Kuristik" on paljuhäälne jutustus, mis puudutab viie põlvkonna elusaatusi ja saab alguse 1923. aasta maihommikul, kui Prokop Jefimovitš Lõkovit tabab rongireisil kole kõhuvalu, mis sunnib ta tundmatus Vapnjarka küla raudteejaamas vagunist maha astuma. See, mida Prokop ise plaanis, mille poole teel oli, on sestpeale tähtsusetu.
Saatus, jumal, päritolu ja rahvus on romaani läbivad teemad. Küsimus mõiste-tamatust, hoomamatust väest, mille ees inimene on abitu ja väeti. Miski, mis võib omatahtsi paisata ukrainlase ja venelase Pirita-Kosele või Narva, mis võib Eestis sündinud Nõukogude sõjaväelase lapsest teha USA illegaali või sundida läbi ja lõhki eesti rahvusest naise kodumaalt lahkuma. Kui riigipiirid muutuvad ja ajalugu tähendab ühele üht, teisele teist, muutub üha tungivamaks vajadus leida midagi, millele lõpuni kindel olla. Ja selgemaks saab ka arusaamine, kui keeruline see on.
Tegelaste lood on edasi antud teadvuste intensiivsete peegeldustena, keskendudes hetkile inimeste elus, kus väike on silmitsi suurega. Põhjatuga. Välja kooruvad küsimused, millest valdavamaid me enam ei leia. Milleks see kõik? Ja kuigi on küsimused, pole vastuseid võtta. Nende asemel on tumm meeheide, viha ja vaikimine. Vahel ka leppimine ning alistumine.
„Kuristik” on Olle Lauli kolmas romaan. Varem on ilmunud „Niguliste õpilased" (2007) ja kulkai aastapreemiaga pärjatud „Kodutus” (2011).
„Lauli on nii temaatiliselt kui stilistiliselt selgelt isikupärane autor, suveräänne hääl," ütleb kirjanik Jan Kaus. "Keegi teine ei kirjuta praeguses Eestis sellise kannatlikkusega inimhinge kannatustest. „Kuristik“ jätkab Laulile omasel moel eksistentsiaalsest, otsekui paratamatust kannatusest võrsuva lunastusvõimaluse otsimis-ega, ent lisab sellele esmakordselt ajaloolise mõõtme.” | Ilmus uus Olle Lauli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Kuristik" on paljuhäälne jutustus, mis puudutab viie põlvkonna elusaatusi ja saab alguse 1923. aasta maihommikul, kui Prokop Jefimovitš Lõkovit tabab rongireisil kole kõhuvalu, mis sunnib ta tundmatus Vapnjarka küla raudteejaamas vagunist maha astuma. See, mida Prokop ise plaanis, mille poole teel oli, on sestpeale tähtsusetu.
Saatus, jumal, päritolu ja rahvus on romaani läbivad teemad. Küsimus mõiste-tamatust, hoomamatust väest, mille ees inimene on abitu ja väeti. Miski, mis võib omatahtsi paisata ukrainlase ja venelase Pirita-Kosele või Narva, mis võib Eestis sündinud Nõukogude sõjaväelase lapsest teha USA illegaali või sundida läbi ja lõhki eesti rahvusest naise kodumaalt lahkuma. Kui riigipiirid muutuvad ja ajalugu tähendab ühele üht, teisele teist, muutub üha tungivamaks vajadus leida midagi, millele lõpuni kindel olla. Ja selgemaks saab ka arusaamine, kui keeruline see on.
Tegelaste lood on edasi antud teadvuste intensiivsete peegeldustena, keskendudes hetkile inimeste elus, kus väike on silmitsi suurega. Põhjatuga. Välja kooruvad küsimused, millest valdavamaid me enam ei leia. Milleks see kõik? Ja kuigi on küsimused, pole vastuseid võtta. Nende asemel on tumm meeheide, viha ja vaikimine. Vahel ka leppimine ning alistumine.
„Kuristik” on Olle Lauli kolmas romaan. Varem on ilmunud „Niguliste õpilased" (2007) ja kulkai aastapreemiaga pärjatud „Kodutus” (2011).
„Lauli on nii temaatiliselt kui stilistiliselt selgelt isikupärane autor, suveräänne hääl," ütleb kirjanik Jan Kaus. "Keegi teine ei kirjuta praeguses Eestis sellise kannatlikkusega inimhinge kannatustest. „Kuristik“ jätkab Laulile omasel moel eksistentsiaalsest, otsekui paratamatust kannatusest võrsuva lunastusvõimaluse otsimis-ega, ent lisab sellele esmakordselt ajaloolise mõõtme.”
### Response:
Ilmus uus Olle Lauli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ministeeriumi esialgsete plaanide kohaselt peaks alaealisele lapsele makstava elatise summa kindlaksmääramise mudel arvesse võtma kohustatud vanema sissetulekut, ülalpidamist saavate laste arvu ja vanust ning lapsetoetust, ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristin Rammus ERR-ile.
"Ettepanekute tulemusel väheneks kehtiva süsteemiga võrreldes elatise summa, mida peaks maksma miinimumpalka saav vanem, kuid suureneks summa, mida peaks maksma kõrgepalgaline vanem," tõdes Rammus.
Rammus märkis, et ministeerium esitas memo ettepanekutega valitsusele juba mullu detsembris ning kui valitsus selle heaks kiidab, siis hakkab ministeerium teemat põhjalikumalt analüüsima ja perekonnaseaduse muutmise eelnõu jaoks väljatöötamiskavatsust koostama.
"Hetkel on meil juba käimas elatise asjade kohtupraktika analüüs ning sel teemal on toimunud ka mitmeid kohtumisi teiste ministeeriumide esindajatega," ütles Rammus.
Seni kehtiva seaduse kohaselt on ühes kuus ühele lapsele makstavaks elatisraha miinimumiks vähemalt pool alampalgast ehk 250 eurot kuus.
Ka riigikohus on leidnud, et elatisraha miinimummäär on kerkinud liiga kõrgele ning elatisraha suurus tuleks miinimumpalgast lahti siduda. | Ministeerium kavandab elatise miinimummäära vähendamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ministeeriumi esialgsete plaanide kohaselt peaks alaealisele lapsele makstava elatise summa kindlaksmääramise mudel arvesse võtma kohustatud vanema sissetulekut, ülalpidamist saavate laste arvu ja vanust ning lapsetoetust, ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristin Rammus ERR-ile.
"Ettepanekute tulemusel väheneks kehtiva süsteemiga võrreldes elatise summa, mida peaks maksma miinimumpalka saav vanem, kuid suureneks summa, mida peaks maksma kõrgepalgaline vanem," tõdes Rammus.
Rammus märkis, et ministeerium esitas memo ettepanekutega valitsusele juba mullu detsembris ning kui valitsus selle heaks kiidab, siis hakkab ministeerium teemat põhjalikumalt analüüsima ja perekonnaseaduse muutmise eelnõu jaoks väljatöötamiskavatsust koostama.
"Hetkel on meil juba käimas elatise asjade kohtupraktika analüüs ning sel teemal on toimunud ka mitmeid kohtumisi teiste ministeeriumide esindajatega," ütles Rammus.
Seni kehtiva seaduse kohaselt on ühes kuus ühele lapsele makstavaks elatisraha miinimumiks vähemalt pool alampalgast ehk 250 eurot kuus.
Ka riigikohus on leidnud, et elatisraha miinimummäär on kerkinud liiga kõrgele ning elatisraha suurus tuleks miinimumpalgast lahti siduda.
### Response:
Ministeerium kavandab elatise miinimummäära vähendamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Holy Motors jõudis esimese albumini küll alles 2018. aasta alguses, kuid nad on tegutsenud juba alates 2013. aastast. Nende esimesed lood jõudsid Soundcloudi 2014. aastal ning samal aastal esinesid nad ka näiteks Tallinn Music Weekil ja Schillingul, nende kõige esimene esinemine oli aga kinos Sõprus enne Jim Jarmuschi linateose "Mystery Train" seanssi. Ansambli nimi tuleneb samuti filmist - samanimelisest Leos Carax'i linateosest, mis jooksis ka Eesti kinodes.
Bändi kuuluvad laulja Eliann Tulve, kelle vanemad on kusjuures Helena ning Jan-Eik Tulve, trummar Kaspar Kiinvald ning kitarristid Hendrik Tammjärv, Lauri Raus ja Gert Gutmann.
Nende debüütalbumi andis välja Ameerika indie -plaadifirma Wharf Cat. Tegemist ei ole suure plaadifirmaga - alates loomisest 2011. aastal on nad andnud välja põrandaalust elektroonikat, psühhedeeliat ja äärealade rokkmuusikat. Lisaks "Slow Sundownile" on sama plaadifirma alt ilmunud ka kaks Holy Motorsi seitsmetollist vinüülisinglit, 2015. ja 2017. aastal.
Holy Motorsi värske plaadi produtsendiks on Carson Cox, kes on produtsent bändidele Merchandise, mis esines 2014. aastal ka festivalil Schilling, ning Priests, kelle möödunud aastal ilmunud debüütalbum jõudis mitmete muusikaväljaannete aastakokkuvõtetesse.
Tänu Ameerika plaadifirmale on aga Holy Motors jõudnud tänaseks mitmete välismaiste muusikaväljaannete veergudele. Möödunud nädalal valis muusikaportaal Stereogum albumi "Slow Sundown" nädala plaadiks, tuues välja, et "kuigi album "Slow Sundown" ehitab end üles ameerikalikest kõladest, siis vaatamata sellele tekitab nende muusika minus soovi külastada Eestit". Möödunud reedel valis "Slow Sundowni" päeva plaadiks ka Bandcampi blogi, öeldes, et "kõige haavatavamatel hetkedel uurib nende muusika üksindust ja isolatsiooni".
Tänaseks on ilmunud ka esimesed arvustused. Oluline muusikaportaal Pitchfork, kus ei ole seni ilmunud veel ühegi teise Eesti muusiku plaatide arvustused peale Arvo Pärdi ja Maria Minerva, andis plaadile 6,1 punkti 10-st, tuues välja, et "Eesti bändi debüütalbum kõlab nagu pikk ja üksildane sõit kuuvalgel ööl koos ohtra reverb 'iga". AllMusic 'us sai "Slow Sundown" 7 punkti 10-st ning sealne kriitik tõi välja bändi spagetivesterni kõlasid ning võrdles Holy Motorsit Mazzy Stari ja Angelo Badalamentiga.
Albumi ilmumine viib Holy Motorsi ka tuurile, mille raames andsid nad 10. veebruaril kontserdi ka Von Krahlis. Edasi lähevad nad aga Varssavi, Berliini, Vilniusesse ning Krakovisse, jõudis märtsis isegi SXSW festivalil Ameerikas. Eestis kuuleb neid aga sel reedel saates "Muusikanõukogu", kus on külaliseks bändi laulja Eliann Tulve.
Kuula albumit "Slow Sundown" siit:
Slow Sundown by Holy Motors | Eesti bänd Holy Motors on jõudnud välismaise muusikapressi huviorbiiti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Holy Motors jõudis esimese albumini küll alles 2018. aasta alguses, kuid nad on tegutsenud juba alates 2013. aastast. Nende esimesed lood jõudsid Soundcloudi 2014. aastal ning samal aastal esinesid nad ka näiteks Tallinn Music Weekil ja Schillingul, nende kõige esimene esinemine oli aga kinos Sõprus enne Jim Jarmuschi linateose "Mystery Train" seanssi. Ansambli nimi tuleneb samuti filmist - samanimelisest Leos Carax'i linateosest, mis jooksis ka Eesti kinodes.
Bändi kuuluvad laulja Eliann Tulve, kelle vanemad on kusjuures Helena ning Jan-Eik Tulve, trummar Kaspar Kiinvald ning kitarristid Hendrik Tammjärv, Lauri Raus ja Gert Gutmann.
Nende debüütalbumi andis välja Ameerika indie -plaadifirma Wharf Cat. Tegemist ei ole suure plaadifirmaga - alates loomisest 2011. aastal on nad andnud välja põrandaalust elektroonikat, psühhedeeliat ja äärealade rokkmuusikat. Lisaks "Slow Sundownile" on sama plaadifirma alt ilmunud ka kaks Holy Motorsi seitsmetollist vinüülisinglit, 2015. ja 2017. aastal.
Holy Motorsi värske plaadi produtsendiks on Carson Cox, kes on produtsent bändidele Merchandise, mis esines 2014. aastal ka festivalil Schilling, ning Priests, kelle möödunud aastal ilmunud debüütalbum jõudis mitmete muusikaväljaannete aastakokkuvõtetesse.
Tänu Ameerika plaadifirmale on aga Holy Motors jõudnud tänaseks mitmete välismaiste muusikaväljaannete veergudele. Möödunud nädalal valis muusikaportaal Stereogum albumi "Slow Sundown" nädala plaadiks, tuues välja, et "kuigi album "Slow Sundown" ehitab end üles ameerikalikest kõladest, siis vaatamata sellele tekitab nende muusika minus soovi külastada Eestit". Möödunud reedel valis "Slow Sundowni" päeva plaadiks ka Bandcampi blogi, öeldes, et "kõige haavatavamatel hetkedel uurib nende muusika üksindust ja isolatsiooni".
Tänaseks on ilmunud ka esimesed arvustused. Oluline muusikaportaal Pitchfork, kus ei ole seni ilmunud veel ühegi teise Eesti muusiku plaatide arvustused peale Arvo Pärdi ja Maria Minerva, andis plaadile 6,1 punkti 10-st, tuues välja, et "Eesti bändi debüütalbum kõlab nagu pikk ja üksildane sõit kuuvalgel ööl koos ohtra reverb 'iga". AllMusic 'us sai "Slow Sundown" 7 punkti 10-st ning sealne kriitik tõi välja bändi spagetivesterni kõlasid ning võrdles Holy Motorsit Mazzy Stari ja Angelo Badalamentiga.
Albumi ilmumine viib Holy Motorsi ka tuurile, mille raames andsid nad 10. veebruaril kontserdi ka Von Krahlis. Edasi lähevad nad aga Varssavi, Berliini, Vilniusesse ning Krakovisse, jõudis märtsis isegi SXSW festivalil Ameerikas. Eestis kuuleb neid aga sel reedel saates "Muusikanõukogu", kus on külaliseks bändi laulja Eliann Tulve.
Kuula albumit "Slow Sundown" siit:
Slow Sundown by Holy Motors
### Response:
Eesti bänd Holy Motors on jõudnud välismaise muusikapressi huviorbiiti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haas edestas finišispurdis sama aja saanud belglast Greg van Avermaeti (BMC) ja kasahh Aleksei Lutsenkot (Astana). Kangert lõpetas võitjale 38 sekundit kaotanud grupis.
Kokkuvõttes tõusis Haas üldliidriks, tema edu van Avermaeti ees on neli sekundit. Kolmandat kohta hoiab Lutsenko (+0.06). Kangert asub 26. positsioonil (+0.48).
Omaani velotuuril sõidetakse kokku kuus etappi. | Kangert sai Omaani velotuuri etapil 26. koha, võit Katjuša ratturile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haas edestas finišispurdis sama aja saanud belglast Greg van Avermaeti (BMC) ja kasahh Aleksei Lutsenkot (Astana). Kangert lõpetas võitjale 38 sekundit kaotanud grupis.
Kokkuvõttes tõusis Haas üldliidriks, tema edu van Avermaeti ees on neli sekundit. Kolmandat kohta hoiab Lutsenko (+0.06). Kangert asub 26. positsioonil (+0.48).
Omaani velotuuril sõidetakse kokku kuus etappi.
### Response:
Kangert sai Omaani velotuuri etapil 26. koha, võit Katjuša ratturile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõlemad mängivad kitarri juba väga noorest east ning on laulnud veel kauem. Esimest korda tulevad nad kokku, et ühiselt muusikat luua.
Laupäeva õhtul täitub Hopneri maja ilusa kitarrimuusika ning Paometsadele omapärase lauluhääle ning sarmiga
Lepatriinu ehk Triinu Paomets sai oma seni suurima tõuke olles Noortebänd 2016 finalist, tänu millele oli järgnev aasta esinemisi täis - Jazzkaar, Augustibluus, Intsikurmu festival, Positivus ning kontsert Tom Odelli soojendusesinejana Tallinna kultuurikatlas.
Taavi Paomets on kirjutanud ning produtseerinud muusikat juba üle kümne aasta. Ta on teinud koostööd paljude Eesti artistidega ning pälvis koosseisuga Avoid Dave Eesti muusikaauhindade galal 2016. aastal aasta elektroonikaalbumi tiitli.
Ühiselt astutakse lavale juba 17. veebruaril Hopneri majas. | Õde ja vend Triinu ja Taavi Paomets esinevad esmakordselt ühisel laval | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõlemad mängivad kitarri juba väga noorest east ning on laulnud veel kauem. Esimest korda tulevad nad kokku, et ühiselt muusikat luua.
Laupäeva õhtul täitub Hopneri maja ilusa kitarrimuusika ning Paometsadele omapärase lauluhääle ning sarmiga
Lepatriinu ehk Triinu Paomets sai oma seni suurima tõuke olles Noortebänd 2016 finalist, tänu millele oli järgnev aasta esinemisi täis - Jazzkaar, Augustibluus, Intsikurmu festival, Positivus ning kontsert Tom Odelli soojendusesinejana Tallinna kultuurikatlas.
Taavi Paomets on kirjutanud ning produtseerinud muusikat juba üle kümne aasta. Ta on teinud koostööd paljude Eesti artistidega ning pälvis koosseisuga Avoid Dave Eesti muusikaauhindade galal 2016. aastal aasta elektroonikaalbumi tiitli.
Ühiselt astutakse lavale juba 17. veebruaril Hopneri majas.
### Response:
Õde ja vend Triinu ja Taavi Paomets esinevad esmakordselt ühisel laval |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Helilooja Maria Kõrvits võitis 2016. aasta maikuus Wrocławis peetud 63. rahvusvahelise heliloojate rostrumi noortekategooria oma orkestriteosega "langedes ülespoole, taeva kaarjasse kaussi". Maailma tähtsaima nüüdisheliloomingu foorumi võiduga kaasnes uudisteose tellimus Rahvusvaheliselt muusikanõukogult (IMC) ja Rootsi Raadiolt.
Lisaks võimaldati heliloojale residentuur Rootsi silmapaistva nüüdismuusikaansambli Norrbotten NEO juures, kelle esituses toimub uue teose esiettekanne Põhja-Rootsi moodsaimas ja rohkete võimalustega kontserdimajas Studio Acusticumis. Ansambli liikmete ja kontserdipaigaga avanes Kõrvitsal võimalus esmakordselt tutvuda 2016. aasta sügisel, et koguda mõtteid ja inspiratsiooni uudisteosega alustamiseks. Käesoleval nädalal osaleb helilooja ansambli proovides Piteås.
2007. aastal loodud Norrbotten NEO on ainus riiklikult toetatud professionaalne nüüdismuusikale keskenduv kammeransambel Rootsis. Hooaja jooksul annab seitsmeliikmeline kollektiiv arvukalt kontserte nii kodumaal Rootsis kui ka mujal ning tellib kaasaegsetelt heliloojatelt uudisloomingut. 2012. aastal pälvis Norrbotten NEO Rootsi Heliloojate Liidu interpretatsioonipreemia.
Helilooja Maria Kõrvits tunnistab, et on erakordne võimalus teha koostööd sellise ansambliga nagu Norrbotten NEO. "Nad on professionaalne koosseis ja mänginud palju repertuaari. On kuulda, et nad on kaua koos mänginud ja saavutanud ühtse hingamise," ütleb Kõrvits.
Uudisteos "through" (tõlkes läbi või läbiminek) ongi kirjutatud ja pühendatud ansamblile Norrbotten NEO.
"Teose aluseks on kõige üldisemas ja avatumas mõttes läbiminek. Selliseid protsesse on ka kirjeldatud Virginia Woolfi romaanis "Lained", mille katkendid on olnud inspiratsiooniallikaks ka minu kahele varasemale teosele. See tekst kirjeldab mingit protsessi, mis on vaadeldav erineva nurga alt, antud teoses olen viinud fookuse just aeglasele ja pidevale transformatsioonile." (Maria Kõrvits)
Klassikaraadio teeb koostöös Rootsi Raadio P2 kanaliga kontserdist otseülekande ning see jõuab Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) vahendusel eetrisse veel mitmetes raadiojaamades. Kontsert on Klassikaraadio eetris neljapäeval, 15. veebruaril kell 20.
Maria Kõrvits (sündinud 1987) alustas kompositsiooniõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis Alo Põldmäe klassis. Aastatel 2006-2012 õppis ta heliloomingut Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Helena Tulve ja Tõnu Kõrvitsa juhendamisel ning täiendas end 2007-2008 vahetusüliõpilasena Fabio Niederi juures Triestes, Itaalias. Kõrvits on osalenud Arvo Pärdi, Veljo Tormise, Erkki-Sven Tüüri, Ole Lützow-Holmi, Adriana Hölzky, Louis Andriesseni ja Rafael Reina meistrikursustel. 2011. aastal võttis ta osa Ensemble Moderni ja Péter Eötvösi meistriklassist Frankfurdis.
Maria Kõrvits on kirjutanud peamiselt ansambliteoseid ja koorimuusikat. Samuti on ta loonud filmi-, tantsu-, näituse- ja installatsioonimuusikat. Kõrvitsa looming on kõlanud festivalil Eesti Muusika Päevad ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sügisfestivalil, samuti Soomes, Itaalias, Sloveenias, Saksamaal ja Kanadas. Tema teoseid on esitanud Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkester, Kammernaiskoor Sireen, Segakoor HUIK!, SaxEST jt. Kõrvits on teinud koostööd ka Eesti Kunstiakadeemiaga ning mitmete kunstnike ja koreograafidega.
Maria Kõrvitsa teoste põhiteemad on loodus ja looduslikud protsessid. Tema muusikale on iseloomulik tunnete ja kogemuste kirjeldamine, olekute märkamatu vaheldumine ning laiendatud tehnikad, keskendumine kõlavärvidele, heterofoonia ja polüfoonia põimumine.
Orkestriteos "langedes ülespoole, taeva kaarjasse kaussi" võitis 2016. aastal Wrocławis rahvusvahelise heliloojate rostrumi noortekategooria. Eduka loomingulise tegevuse eest pälvis ta 2016. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia. Alates 2012. aastast on Maria Kõrvits Eesti Heliloojate Liidu liige. | Maria Kõrvitsa uudisteose esiettekanne on Piteås | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Helilooja Maria Kõrvits võitis 2016. aasta maikuus Wrocławis peetud 63. rahvusvahelise heliloojate rostrumi noortekategooria oma orkestriteosega "langedes ülespoole, taeva kaarjasse kaussi". Maailma tähtsaima nüüdisheliloomingu foorumi võiduga kaasnes uudisteose tellimus Rahvusvaheliselt muusikanõukogult (IMC) ja Rootsi Raadiolt.
Lisaks võimaldati heliloojale residentuur Rootsi silmapaistva nüüdismuusikaansambli Norrbotten NEO juures, kelle esituses toimub uue teose esiettekanne Põhja-Rootsi moodsaimas ja rohkete võimalustega kontserdimajas Studio Acusticumis. Ansambli liikmete ja kontserdipaigaga avanes Kõrvitsal võimalus esmakordselt tutvuda 2016. aasta sügisel, et koguda mõtteid ja inspiratsiooni uudisteosega alustamiseks. Käesoleval nädalal osaleb helilooja ansambli proovides Piteås.
2007. aastal loodud Norrbotten NEO on ainus riiklikult toetatud professionaalne nüüdismuusikale keskenduv kammeransambel Rootsis. Hooaja jooksul annab seitsmeliikmeline kollektiiv arvukalt kontserte nii kodumaal Rootsis kui ka mujal ning tellib kaasaegsetelt heliloojatelt uudisloomingut. 2012. aastal pälvis Norrbotten NEO Rootsi Heliloojate Liidu interpretatsioonipreemia.
Helilooja Maria Kõrvits tunnistab, et on erakordne võimalus teha koostööd sellise ansambliga nagu Norrbotten NEO. "Nad on professionaalne koosseis ja mänginud palju repertuaari. On kuulda, et nad on kaua koos mänginud ja saavutanud ühtse hingamise," ütleb Kõrvits.
Uudisteos "through" (tõlkes läbi või läbiminek) ongi kirjutatud ja pühendatud ansamblile Norrbotten NEO.
"Teose aluseks on kõige üldisemas ja avatumas mõttes läbiminek. Selliseid protsesse on ka kirjeldatud Virginia Woolfi romaanis "Lained", mille katkendid on olnud inspiratsiooniallikaks ka minu kahele varasemale teosele. See tekst kirjeldab mingit protsessi, mis on vaadeldav erineva nurga alt, antud teoses olen viinud fookuse just aeglasele ja pidevale transformatsioonile." (Maria Kõrvits)
Klassikaraadio teeb koostöös Rootsi Raadio P2 kanaliga kontserdist otseülekande ning see jõuab Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) vahendusel eetrisse veel mitmetes raadiojaamades. Kontsert on Klassikaraadio eetris neljapäeval, 15. veebruaril kell 20.
Maria Kõrvits (sündinud 1987) alustas kompositsiooniõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis Alo Põldmäe klassis. Aastatel 2006-2012 õppis ta heliloomingut Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Helena Tulve ja Tõnu Kõrvitsa juhendamisel ning täiendas end 2007-2008 vahetusüliõpilasena Fabio Niederi juures Triestes, Itaalias. Kõrvits on osalenud Arvo Pärdi, Veljo Tormise, Erkki-Sven Tüüri, Ole Lützow-Holmi, Adriana Hölzky, Louis Andriesseni ja Rafael Reina meistrikursustel. 2011. aastal võttis ta osa Ensemble Moderni ja Péter Eötvösi meistriklassist Frankfurdis.
Maria Kõrvits on kirjutanud peamiselt ansambliteoseid ja koorimuusikat. Samuti on ta loonud filmi-, tantsu-, näituse- ja installatsioonimuusikat. Kõrvitsa looming on kõlanud festivalil Eesti Muusika Päevad ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sügisfestivalil, samuti Soomes, Itaalias, Sloveenias, Saksamaal ja Kanadas. Tema teoseid on esitanud Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkester, Kammernaiskoor Sireen, Segakoor HUIK!, SaxEST jt. Kõrvits on teinud koostööd ka Eesti Kunstiakadeemiaga ning mitmete kunstnike ja koreograafidega.
Maria Kõrvitsa teoste põhiteemad on loodus ja looduslikud protsessid. Tema muusikale on iseloomulik tunnete ja kogemuste kirjeldamine, olekute märkamatu vaheldumine ning laiendatud tehnikad, keskendumine kõlavärvidele, heterofoonia ja polüfoonia põimumine.
Orkestriteos "langedes ülespoole, taeva kaarjasse kaussi" võitis 2016. aastal Wrocławis rahvusvahelise heliloojate rostrumi noortekategooria. Eduka loomingulise tegevuse eest pälvis ta 2016. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia. Alates 2012. aastast on Maria Kõrvits Eesti Heliloojate Liidu liige.
### Response:
Maria Kõrvitsa uudisteose esiettekanne on Piteås |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korea alustas olümpiaturniiri kahe 0:8 kaotusega, kui esmalt jäädi alla Sotši olümpiapronksile Šveitsile ning seejärel Rootsile. Täna mindi vastamisi Jaapaniga ning kuigi vastastel lubati endale visata neli väravat, jõudis Korea ka ise ühel korral sihile.
"Kindlasti ei ole ma kangelane," vahendab Reuters ajaloolise tabamuse autori Randi Heesoo Griffini sõnu. "See oli päris jama värav, mis põrkas enne joone ületamist mitmel korral ringi."
Korea lõpetas alagrupiturniiri seega kolme kaotusega ja väravate vahega 1:20. Edasi pääsesid nii Šveits kui Rootsi, kes jäävad vastaseid ootama homme toimuvatest A-alagrupi kohtumistest. A-grupist pääsevad edasi nii Kanada, USA, Soome kui neutraalsed venelased, kaks esimest naiskonda pääsevad otse poolfinaali ning kaks alumist naiskonda mängivad veerandfinaalis Rootsi ja Šveitsi vastu. Korea turniir lõppeb mängudega 5.-8. koha peale.
"See on olnud seiklus," tõdes Korea naiskonna peatreener Sarah Murray. "Me teadsime turniiri alustades, et edasipääs saab olema väga keeruliseks ülesandeks. Sellegipoolest lootsime, et kui me näitame head koostööd, suudaksime ehk võita. Pärast kahe esimese mängu kaotamist olime täna näljased, aga ometi kaotasime ja sellega on väga raske leppida. Tüdrukud on väga löödud." | Publikut väravaga rõõmustanud Korea hokinaiskond langes konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korea alustas olümpiaturniiri kahe 0:8 kaotusega, kui esmalt jäädi alla Sotši olümpiapronksile Šveitsile ning seejärel Rootsile. Täna mindi vastamisi Jaapaniga ning kuigi vastastel lubati endale visata neli väravat, jõudis Korea ka ise ühel korral sihile.
"Kindlasti ei ole ma kangelane," vahendab Reuters ajaloolise tabamuse autori Randi Heesoo Griffini sõnu. "See oli päris jama värav, mis põrkas enne joone ületamist mitmel korral ringi."
Korea lõpetas alagrupiturniiri seega kolme kaotusega ja väravate vahega 1:20. Edasi pääsesid nii Šveits kui Rootsi, kes jäävad vastaseid ootama homme toimuvatest A-alagrupi kohtumistest. A-grupist pääsevad edasi nii Kanada, USA, Soome kui neutraalsed venelased, kaks esimest naiskonda pääsevad otse poolfinaali ning kaks alumist naiskonda mängivad veerandfinaalis Rootsi ja Šveitsi vastu. Korea turniir lõppeb mängudega 5.-8. koha peale.
"See on olnud seiklus," tõdes Korea naiskonna peatreener Sarah Murray. "Me teadsime turniiri alustades, et edasipääs saab olema väga keeruliseks ülesandeks. Sellegipoolest lootsime, et kui me näitame head koostööd, suudaksime ehk võita. Pärast kahe esimese mängu kaotamist olime täna näljased, aga ometi kaotasime ja sellega on väga raske leppida. Tüdrukud on väga löödud."
### Response:
Publikut väravaga rõõmustanud Korea hokinaiskond langes konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arutelu rahvusest ja humanitaarteadustest eeldab kõige muu kõrval sissevaadet rahvuse mõistesse, selle kriitilis-ajaloolist eritlust. Kusjuures just rahvuse ja rahvusluse määratlemisel ilmneb kõige selgemalt uurija ilmavaateline asend. Me võime endamisi loota, et rahvusi on võimalik analüüsida õpetlaslikult positsioonilt, olümposlikult kõrguselt, ent tegelikult tehakse esimesed otsustavad valikud juba mõistete defineerimisel. Rahvus ei ole mõiste, mida saaks praegu juba distantsilt uurida (nagu näiteks hõimu või seisust), rahvusriik on endiselt meie igapäevane poliitiline reaalsus ja rahvuslus laialt levinud argimõtlemise viis. Rahvuse uurimine on seega tahes-tahtmata p o l i i t i l i n e teema. Seda poliitilist mõõdet ei pea humanitaarid aga pelgama, humanitaarteaduste üks ühiskondlikke rolle on ikka olnud enesestmõistetavaks peetava küsimuse alla seadmine, kahtluse istutamine sinna, kus kõik tundub loomulik või paratamatu. Humanitaaria ülesanne on uurida kõike inimesse puutuvat, inimese tehtut ehk inimlikke fakte (lad factum ’tehtu, tegu’). Rahvused on kindlasti üks suurejoonelisemaid inimloome vilju. Kuigi rahvusi on kerge näha igaveste või loomulikena, on need siiski inimeste endi tehtud. Rahvuste loomine on osa XVIII sajandil alguse saanud Euroopa moderniseerumise protsessist, mis kulmineerus rahvusriikide rajamisega XIX ja XX sajandil. Inimkond ei ole end alati rahvusteks jaganud, tegemist ei ole „loomuliku” organiseerumisviisiga, vaid ühes kindlas aegruumis sündinud kombega, mis on kummati osutunud väga edukaks, ja seda algkodust kaugemalgi – pole liialdus pidada rahvusluse ideoloogiat üheks Euroopa kõige edukamaks eksportkaubaks viimasel paaril sajandil.
Rahvuste, rahvusluse ja rahvusriikide uurimine on pälvinud teadlaste ulatuslikku tähelepanu ja pannud praeguseks aluse mahukale erialasele raamatukogule (vt ülevaatlikult Özkırımlı 2005, 2010; Breuilly 2013; eesti keeles Lokk 2015: 25–78). Käibel on väga mitmeid, tihti omavahel lahknevaid teoreetilisi mõisteid ja määratlusi, mis püüavad rahvusi ja rahvuslust eri nurga alt mõtestada. Seega pole imestada, et nii mõnedki õpetlased on jõudnud järeldusele, et rahvuslus on praeguseks tähendusest tühjaks voolanud, kasutu mõiste, mis pigem eksitab, kui seletab. Kui ma tosin aastat tagasi tegin intervjuu kahe teeneka rahvusluse uurija, Miroslav Hrochi ja György Schöpfliniga, siis tõrjusid mõlemad seda terminit. Esimene tõdes ühemõtteliselt: „Paljud arukad õpetlased istuvad tunde ja päevi laua taga ning uurivad mitmeid olulisi teemasid, ent nad kõik on selle „rahvusluse” mõiste vangid, mida igaüks mõistab isemoodi või ei mõista üldse. See on tüüpiline näide mõistest, mis ei aita seletada tegelikkust.” Teine sekundeeris talle samas vaimus: „Ma leian samuti, et „rahvuslus” on muutunud teaduslikus uurimistöös kasutuks mõisteks. Poliitilises kontekstis on sellel mõistagi endiselt suur kaal, mis tegelikult teebki selle termini teadusliku pruugi problemaatiliseks.” (Tamm 2005)
Siinses essees on mu eesmärk osundatud hoiatuste kiuste pakkuda üks võimalik vaade rahvuste tegemise köögipoolele, sooviga veidi avada nende ajaloolist iseloomu. Sealjuures pööran põhitähelepanu erinevatele k u l t u u r i l i s t e l e rahvusloome praktikatele, täie teadlikkusega, et need ei ripu õhus, vaid eeldavad poliitilist ja sotsiaalset seljatagust. Hollandi ajaloolane Joep Leerssen, kes on kõige põhjalikumalt uurinud Euroopa rahvusliku mõtte kultuuriajalugu, on siinses seoses asjakohaselt rõhutanud, et rahvuslus algab alati „kultuuri rahvuslikust kultiveerimisest” (ingl national cultivation of culture), et iga rahvuslus on vältimatult kultuurirahvuslus (Leerssen 2006a, 2006b: 186–203).
Selguse huvides määratlen kohe alguses käsitluse keskse mõiste – rahvus – ja tuletan meelde selle kujunemisloo. Tänapäeva Euroopa keeltes levinud rahvuse mõiste on tuletatud ladina sõnast natio (< nasci ’sündima’), mis Vana-Roomas viitas enamasti välismaalastele, st inimestele, kes ei olnud sünnipärased roomlased. Keskajal hakkas natio tähendama inimrühma, keda sidus ühine piirkondlik päritolu ja ühine keel (murrak). Rahvakeeltesse ilmus see termin keskaja lõpul, poliitilise sisu omandas rahvus alates XVII sajandist, viidates enamasti inimestele, keda valitses sama valitseja ja kes olid allutatud ühistele seadustele. Mõneti teise sisu omandas rahvus (sks Nation) uusaegsel Saksamaal, kus seda seoti rohkem ühise keele ja kultuuri, vähem seaduste ja territooriumiga (vt Kemiläinen 2001).
Tänapäevases tähenduses rahvusest kõneldes võtan aluseks määratluse, mis põhineb Briti rahvusluseuurija Anthony D. Smithi töödel, mille järgi saab rahvuse all mõista sellist inimeste kooslust, mis kannab sama nime, elab ajaloolisel territooriumil, on ennast ise rahvusena defineerinud ja mille liikmed kultiveerivad jagatud müüte, mälestusi, sümboleid, väärtusi ja traditsioone (Smith 2005). Rahvuse loomise eelduseks on Smithi järgi oluline küll teatava etnilise identiteedi olemasolu, st rahvust ei saa luua tühjale kohale, ent etniliste rühmade ja moodsate rahvuste vahel ei saa siiski tuvastada kausaalset suhet.
Rahvusest rääkides on oluline pidada silmas selle protsessuaalset loomust; rahvuslus avaneb pigem tegemises, mitte olemises. Rahvusriik on alati n-ö rahvustav riik (ingl nationalizing state, vt Brubaker 1996, 2011), kus „ei nähta vaeva mitte üksnes sellega, kuidas arendada välja funktsioneeriv administratiivaparaat ning tagada territoriaalne julgeolek, vaid saavutada ka teatavat sotsiaalset, poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist ühtlustatust ühiskonnas, mis sageli on killustunud” (Lokk 2015: 8). Rahvuste tegemise protsessis on esmatähtis see, kuidas muuta rahvuse idee konkreetseks, „tegelikuks”, inimestele emotsionaalselt hoomatavaks, seda nii ajalises kui ka ruumilises perspektiivis. Rahvus peab selle osalistele mõjuma loomuliku ja pidevana, pakkuma teatud kogemusühtsust ja ühist tulevikuvaadet. Ühtlasi vajab rahvuslik identiteet pidevat ülekinnitamist ja edasi arendamist, st rahvusloome on pidev töö, isegi kui selle intensiivsus ajas erineb. Lihtsuse mõttes võib eristada rahvuste tegemise juures kahte peamist etappi: kui esimeses, aktiivses („kuumas”) rahvusloome faasis on oluline ühise minevikukäsituse, mälukultuuri, sümbolite süsteemi, kollektiivsete toimingute jms väljatöötamine, siis teises, passiivses („külmas”) rahvusloome faasis on tähtsam rahvuse taastootmine igapäevastes praktikates, olgu nendeks spordisündmused, rahvuslikud tähtpäevad, poliitikute meie-vormis kõned, rahvussümboolika kasutamine, massimeedia jms. Seda viimast rahvusluse vormi on Michael Billig nimetanud tabavalt „banaalseks rahvusluseks”: „Banaalne rahvuslus toimib proosaliste, rutiinsete sõnade toel, mis võtavad rahvust enesestmõistetavana ja mis sel moel rahvustunnet võimendavad. Rohkem kui suured unustamatud fraasid aitavad väikesed sõnad pidevalt meelde tuletada kodumaad, muuta „meie” rahvuslik identiteet unustamatuks.” (Billig 1995: 93)
Järgnevas pööran tähelepanu ennekõike rahvusloome aktiivsele perioodile, nendele peamistele tegevustele, mille tulemusena muudetakse rahvused „reaalseks”. Mõistagi on tegemist kompleksse protsessiga, mille igakülgne analüüs ei ole siinkohal mõeldav. Piirdun vaid kolme peamise aspekti eristamise ja nende põgusa lahtikirjutamisega, vaadates järgemööda seda, kuidas rahvusi on tehtud jutustamise, etendamise ja kujutamise käigus. Kokkuvõtte asemel peatun rahvuste tegemisel uurimise käigus, täpsemalt „rahvusteaduste” ajalool Eestis ja nende tänapäevasel rollil.
Rahvuse jutustamine
Rahvust aitavad luua ja koos hoida innustavad lood, rahvus on põhiolemuselt narratiivne kogukond, mille identiteet tugineb suurel määral „lugudele, mille järgi elatakse”. Või täpsemalt – narratiivsetele mustritele, mis lubavad rahvusel käsitada ennast iseäraliku ja järjepidevana, siduda eraldiseisvad sündmused üheks tähenduslikuks tervikuks, selmet näha neid vaid juhuslike sattumuste summana. Need mustrid pole sealjuures mõistagi ajatud ega universaalsed, vaid igale rahvusele iseomased ning ajas teisenevad.
Rahvuse kõige olulisemad narratiivid on seotud selle minevikuga (vt Tamm 2017). Rahvuslik identiteet põhineb olulises osas sidusal narratiivil rahvusest kui ajaloolava püsivast peategelasest. Saksa ajaloolane Stefan Berger kirjutab selles seoses tabavalt: „Rahvuse loojad on olnud kõikjal ühel nõul: nende rahval peab olema ajalugu – mida pikem ja uhkem, seda parem. Rahvusliku ajalooteadvuse loomist on peetud sageli laiema rahvahulga seas tõelise rahvustunde tekitamise kõige olulisemaks eeltingimuseks, sest nii rahva etniseerimine kui ka sakraliseerimine võtab kuju vaid ajaloo ja pärandi taustal.” (Berger 2007: 1) Ajaloolased on seega olnud rahvuste sepistamise tähtsad osalised, rahvusloome ja ajalookirjutus on ikka käinud käsikäes, rahvuslus on olnud üks peamisi tegureid, mis on tekitanud uut huvi ajaloo vastu, ja ajalugu on olnud tähtis aines, millest luua rahvuslikku identiteeti (Lawrence 2013; Berger, Conrad 2015). Miroslav Hroch (2015) tõdeb põhjendatult: „Rahvuslik ajalugu oli XIX sajandil üks kõige levinumaid argumente, et saavutada ühe rahvusrühma mobiliseerimine (ja ühiskondlik harimine) ning et õigustada ühe etnilise rühma eksisteerimist rahvusena.” Rahvuslik ajalookirjutus lubas lugejatel arendada meie-tunnet ja näha ennast pika auväärse mineviku edasikandjatena. Hroch jätkab: „Rahvuslikud ajalood pakkusid personaalset kindlustunnet surelikkuse aseainena. Need lubasid üksikisikutel tunda, et nad jagasid oma esinevanemate elusid ja olid osa ühe rahvuse minevikust („meie oleme...”, „meie võitsime...”, „meie kannatasime...”).”
Niisiis on igal rahvusel mingi piiratud kogum narratiivseid mustreid, mis toetavad rahvuslikku identiteeti ja teatud mõttes mäletavad rahvuse enese eest. Ameerika kultuuripsühholoog James Wertsch on näidanud, kuidas vene rahvuslik identiteet toetub suuresti narratiivsele mustrile „välisvaenlaste väljatõrjumisest”, mida on kasutatud väga paljude Venemaa minevikuepisoodide mõtestamiseks keskajast Teise maailmasõjani (Wertsch 2002). Eesti rahvuslik ajaloonarratiiv seevastu on lahutamatult seotud iseseisvuse ja vabadusvõitluse mõistega. Alates esimestest katsetest Eesti ajalugu liigendada, on seda ikka tehtud seoses vabaduse kaotamise ja võitmisega. Eestlaste ajalugu algab „muistse priiusega”, mis eelneb XIII sajandil alanud Saksa-Taani vallutusele, sellele järgneb „700-aastane orjaöö”, nagu väidab populaarne kujund, mille juured ulatuvad XIX sajandi keskpaika, siis aastail 1918–1940 uus iseseisvus sõltumatu vabariigina, seejärel Saksa ja Nõukogude okupatsioon, millele tegi lõpu iseseisvuse taastamine 1991. aastal. Seda ajaloo liigendamist toestab narratiivne muster, mis on üles ehitatud erinevate lahingute ja ülestõusude sidumisele üheks suureks võitluseks vabaduse eest. Olen seda mustrit nimetanud Eesti ajaloo „suureks vabadusvõitluseks”, mis kätkeb sajanditepikkust võitlust vabaduse eest ja sakslaste vastu. Selles narratiivses mustris lõppesid sajandeid kõik sakslastevastased väljaastumised küll kaotusega, ent need olid vaid ajutised, ja 1919. aasta juunis saavutati Vabadussõjas baltisaksa väeosade üle Võnnu all viimaks „suure vabadusvõitluse” üldvõit. See narratiivne muster on avatud iseloomuga, mis tähendab, et sellesse võib sobitada väga mitmeid konflikte (Tamm 2008, 2012: 48–64).
Kuid ajaloolaste rolli rahvuse jutustamisel ei tohi kindlasti ülehinnata, sest vähem tähtis pole olnud selles töös kirjanike ja publitsistide panus. Kirjandusteadlane Ann Rigney (2001) on veenvalt näidanud, et ajalookirjanikud olid tihti ajaloolastest edukamad ja veenvamad jutustama rahvuse ajaloolisest kogemusest, sest neid ei sidunud vajadus põhistada oma jutt tõenditega. Eriti puudutab see hääle andmist möödaniku tavainimestele, kelle vastu kutselised ajaloolased hakkasid huvi tundma alles XX sajandi teisel poolel. Kuid vähem oluline pole seegi, et ajaloojutustused levisid märksa laiemalt kui ajaloouurimused, samuti oli nende emotsionaalne ja esteetiline mõju märgatavalt suurem. Rigney toob põhjenduseks, et ajalookirjandus on omalaadi hübriidne žanr, mis põimib faktilist ja fiktiivset informatsiooni, kasutab nii ajalooallikaid kui ka autori fantaasiat. Lugejad lugesid ajaloojutte mineviku aseainena, eristamata enamasti tegelikku ja väljamõeldut, kusjuures tihti innustas ajalookirjanduse paratamatu subjektiivsus või lünklikkus lugejaid uutele tõlgendustele või teisi kirjanikke pakkuma alternatiivseid minevikupilte. Eesti on selles seoses suurepärane näide, sest rahvusliku ajalookultuuri põhilised kujundajad olid siin eeskätt kirjanikud ja ajakirjanikud, ajaloolaste roll piirdus peamiselt avalikkuses käibivate käsituste teaduslikus lihvimises, allikate ja autoriteetidega toestamises (vt Laanes, Kaljundi 2013; Kaljundi jt 2015). Eespool mainitud „suure vabadusvõitluse” narratiivne muster sündis põhilises varaste ajalookirjanike ja -publitsistide sulest ning hiljem võttis akadeemiline ajalookirjutus selle vaikimisi ja mugandustega omaks.
Rahvuse etendamine
Rahvuslikku identiteeti ei meisterdata aga ainult tekstide toel, vaid tähtsat rolli etendavad niisamuti kõikvõimalikud kollektiivsed praktikad ehk see, mida võib nimetada rahvuse etendamiseks. Briti antropoloog Paul Connerton nendib, et rahvuslik narratiiv „on midagi enamat kui jutustatud lugu, see on etendatud kultus. Minevikupilti, isegi kui see on narratiivse mustri vormis, kantakse edasi ja kinnistatakse rituaalsetes toimingutes” (1989: 70). Rahvuse suured jutustused saavad küll enamasti alguse ajalookirjutusest ja -kirjandusest, ent sageli ületavad need peatselt kirjasõna ahtad piirid ja saavutavad täie toimeväe erinevates etenduskunstides ja avalikes rituaalides. Rahvuse vaatenurgast oluliseks peetavate tähtpäevade, sündmuste ja isikute etendamine on üks rahvusidentsuse nurgakive, üks tähtsamaid viise kollektiivselt kinnitada arusaama rahvuslikust järjepidevusest. Ühtlasi liidab rahvuslikes ühisüritustes osalemine rahvuse liikmeid, kinnistab inimeste mällu teatud väärtushinnanguid ja käitumismustreid, kinnitab indiviidi kuulumist ühisesse kogukonda, toetab selle minevikukäsituse jagamist ja edasikandmist. Koos kogetud emotsionaalsed hetked on reeglina mõjusamad kui üksi loetud tekstid.
Miroslav Hroch (2015) on pakkunud välja väikese tüpoloogia rahvuse kollektiivse etendamise peamistest viisidest, mida on tema hinnangul kokku kuus:
1) tähtpäevad, mis teadlikult või ebateadlikult põhinevad varasematel religioossetel, dünastilistel või rahvalikel pidustustel;
2) rahvusliku ajaloo tähenduslike sündmuste meenutamine;
3) rahvusliku ajaloo oluliste isikute aastapäevad ja nende monumendid;
4) rahvuskangelaste matused;
5) poliitilised kogunemised, mis väljendavad poliitilisi nõudmisi;
6) sportlikud (ja sõjaväelised) pidustused.
Käesolevas pole võimalik süveneda igasse rahvuse etendamise põhitüüpi, peatun vaid esimesel kahel, mida võib pidada võtmelisteks. Rahvusi ehitatakse enamasti varasemate etniliste või folkloorsete traditsioonide pinnasele, see aitab ülal hoida veendumust rahvuse iidsusest ja apelleerida inimeste emotsionaalsele mälule. Suur osa neist traditsioonidest liigitub ajalooliselt siiski nende hulka, mida Eric Hobsbawm on nimetanud „leiutatud traditsioonideks”. Ta kirjutab seletuseks: „„Leiutatud traditsiooni” all pean silmas toimingute kogumit, mis on tavaliselt allutatud avalikele või varjatud reeglitele, millel on sümboolne iseloom ning mille eesmärk on kordamise teel juurutada teatud väärtusi ja käitumisnorme, mis automaatselt tingivad järjepidevuse minevikuga. [---] Kuigi neis on viidatud ajaloolisele minevikule, siis „leiutatud” traditsioonide eripära on see, et järjepidevus minevikuga on neis suuresti fiktiivne.” (Hobsbawm 1983: 1–2) Eestis ja Lätis pakuvad hea näite leiutatud traditsioonide etendamisest 1860. aastate lõpus alguse saanud regulaarsed laulupeod, mida rahvuslikus kultuurimälus seostatakse eestlaste või lätlaste muistse ühislaulmise kombega, ent mida tegelikult hakati korraldama saksa laulupidude eeskujul. Kui esialgu domineerisid repertuaaris pigem vaimulikud laulud ja kinnitati truudust senisele poliitilisele korrale, siis õige pea muutusid laulupeod väga oluliseks rahvusloome praktikaks, üha enam sigines kavva patriootlikke laule ja kõnedes viidati aina julgemalt rahvusliku iseolemise ideele. Laulupeod andsid seega tugeva tõuke rahvusliku identiteedi kujunemisele Eestis ja Lätis ning on toiminud rahvustunde toetaja ja virgutajana kõikide poliitiliste režiimide ajal tänapäevani välja.
Rahvuse etendamise selgroog on riiklik tähtpäevakalender, mis lubab regulaarselt meenutada ja tähistada neid minevikusündmusi, mida peetakse rahvuslikule identiteedile kõige olulisemateks. Kalender pakub rahvusele omalaadi performatiivse rütmi, suuremad pidustused vahelduvad väiksematega, intensiivsemad perioodid rahulikumatega. Michael Billig täheldab selles seoses: „Moodsa rahvuse aastakalender kopeerib vähendatud kujul selle pikemat poliitilist ajalugu: rahvuslike emotsioonide lühikesed ajahetked vahelduvad pikemate perioodidega, mil valitseb vaikus ja mil rahvuslus näib olevat silmapiirilt kadunud” (Billig 1995: 45). Eriline roll on rahvuse etendamisel olnud iseseisvuspäeva tähistamisel, mis on võimalus regulaarselt ja rituaalselt kinnitada rahvuslikku ühtekuuluvust (McCrone, McPherson 2009).
Rahvuslikud rituaalid on üldjuhul hoolega lavastatud, minevikusündmusi elatakse uuesti läbi ja põlistatakse aastast aastasse sama stsenaariumi järgi korduvates kõnedes või lauludes, tantsudes või paraadides. Kuid rahvuse etendamine võib mõnel juhul võtta ka vabamaid vorme, nagu on tõdenud rahvuslike argirituaalide uurija Tim Edensor: „[Rahvuslikud] etendused on sotsiaalselt ja ruumiliselt reguleeritud erineval määral. Lava võib olla hoolega valmis seatud ja osaliste tegevus koreograafiliselt rangelt fikseeritud või täpselt juhendatud. Veelgi enam, etenduste kulgu võivad kontrollida kaasosalised, et vähendada igasuguseid kõrvalekaldeid lavastuse tavapärasest koodist. Kuid samuti võivad lava piirid olla hägusad, osalised mängida erinevaid ja omavahel segamini rolle, stseenid võivad vahelduda, kavast kõrvale triivida, nendesse võivad sekkuda juhuslikud seigad, lavale võib siseneda mitme nurga alt, soodustades improviseeritud sooritusi.” (Edensor 2002: 70) Rahvuse kollektiivne mäletamine tähtpäevadel on omakorda uute mälestuste lähtekohaks. Rituaalides osalejad saavad hiljem jagada oma muljeid ja kogemusi, sidudes isikliku mälu rahvuse kollektiivse mäluga. Sel moel toimub argitasandil rahvusliku identiteedi taastootmine.
Rahvuslike tähtpäevade tähistamise kõrval aitavad rahvuslikku identiteeti kinnistada ja arendada ka väiksema mastaabiga ja ebaregulaarsed ettevõtmised. Tähtis roll, eriti „banaalse rahvusluse” põlistamisel, on traditsiooniliselt olnud etenduskunstidel, eriti ajaloolistel näitemängudel, mis on aidanud valitud minevikusündmustel rahvuslikus mälus edasi kesta. Mõnel juhul võivad need näitemängud võtta populaarkultuurile iseloomulikke vorme või muutuda turistide atraktsiooniks. Eriti viimastel kümnenditel on selline rahvuslike rituaalide ja rahvusvahelise tarbimiskultuuri põimumine võtnud üha ulatuslikumaid vorme, muutunud globaalse turismitööstuse oluliseks osaks.
Rahvuse kujutamine
Tekstide ja tegevuste kõrval tuleb kolmandana esile tuua sümbolite suurt tähtsust rahvuste tegemise protsessis. Sümbolid on rahvusloomes olulised, sest need suudavad endasse koondada ja talletada rahvusele olulisi väärtusi ja informatsiooni. Sümbolid täidavad tihti kondenseeritud kultuurimälu rolli, mida on võimalik uutes kontekstides uuesti aktualiseerida. Juri Lotman on välja toonud, et sümbolite võimuses on määrata kultuuri rahvuslikke piire: „Domineerivate sümbolite põhikogumi ühtsus ja nende kultuuriline eluiga määravad suuresti kultuuride rahvus- ja areaalipiirid” (1999: 224). Sümbolil on Lotmani käsituses omalaadi topeltiseloom: ühest küljest teostab ta kultuurikihistusi läbides oma invariantset olemust, teisest küljest aga korreleerub aktiivselt uute kultuurikontekstidega, sealjuures ise nende mõjutamise käigus teisenedes (vt Tamm 2013). Kokkuvõttes ilmneb sümbol rahvusliku identiteedi kontekstis niisiis otsekui „semiootiline kondensaator”, mis panustab korraga nii väärtushoiakute säilitamisse kui ka nende edasiarendamisse.
Taas on Miroslav Hroch (2015) välja pakkunud kasuliku rahvussümbolite tüpoloogia, tuginedes nende kasutamise kontekstile ja vormile:
1) avalikud tegevused (paraadid, pidustused, matused, kogunemised);
2) sõnalised pöördumised (motod, deklaratsioonid, laulud, hümnid);
3) ikonograafilised sümbolid (pildid, portreed, ajaloomaalid, lipud, margid, plakatid);
4) monumendid;
5) „rahvuslik” maastik ja selle osad.
Peatun siinkohal veidi pikemalt vaid kolmandal sümbolitüübil, mis etendab keskset rolli selles rahvuse tegemise viisis, mida võib nimetada „rahvuse kujutamiseks”. Kui kollektiivsed toimingud annavad rahvustundele kogetava mõõtme, siis kujutav kunst pakub rahvuslikule identiteedile visuaalse vormi, muudab rahvuse selle liikmetele otsekui silmaga nähtavaks. Visuaalkunstnike roll on tõlkida abstraktne rahvuse idee kergesti haaratavasse ja emotsionaalselt laetud kujundikeelde. Anthony Smith, kes on seni kõige huvitavamalt uurinud rahvuse loomist visuaalsete vahenditega, sedastab kokkuvõtlikult: „Visuaalkunstide, maali, skulptuuri ja arhitektuuri, ent hiljem ka filmi, televisiooni ja reklaami vahendusel saab rahva silme ette manada rahvuse, selle iseloomu, ajaloo ja saatuse, lasta sel paista elava, nähtava ja käegakatsutavana” (Smith 2013: 9).
Kui tänapäeval, „banaalse rahvusluse” perioodil, on kõige tähtsamad meediumid rahvuse kujutamisel televisioon ja film, siis ajalooliselt, rahvusloome varases faasis, oli põhiroll ajaloopiltidel. Pildid aitasid panustada rahvusliku genealoogia konstrueerimisse, rahvuslike tähtpäevade ja kangelaste kaanoni kujunemisse. Konkreetsemalt maalikunstis saab eristada kahte põhižanri, mis on mänginud kõige olulisemat rolli rahvuste tegemises: ajaloo- ja maastikumaal. XIX sajandil mitmel pool Euroopas suure populaarsuse võitnud ajaloomaal lubas esimest korda anda ajaloonarratiividele visuaalse vormi, muuta ajalookangelased otsekui luust ja lihast inimesteks, tuua tähenduslikud minevikusündmused uuesti inimeste pilgu alla, nii eeskujuks kui ka innustuseks. „Ajalooliste stseenide kujutised,” kinnitab Hroch (2015), „on saatnud rahvusliku liikumise algusest peale ajaloonarratiive ja need on olnud väga tõhusad rahvusliku agitatsiooni vahendid.” Kuid mõneti ootamatult ei jäänud XIX sajandil ajaloomaalile tähtsuselt alla maastikumaal, mis kujundas arusaamasid rahvuslikest maastikest, rahvuse „loomulikust” keskkonnast. Kui ajaloomaal sidus rahvust ajalises perspektiivis, siis maastikumaal panustas rahvuse ruumilisse lõimimisse, või Anthony Smithi sõnadega, „kui maastikumaalijad aitasid rahvuslikku kogukonda ja selle ajalugu „naturaliseerida”, siis ajaloomaalijad soovisid rahvust „historiseerida” ja varustada seda teatud kindla ajaloolise iseloomuga” (2013: 82).
Hea võrdleva ülevaate visuaalkultuuri tähtsusest rahvuste tegemisel pea kahekümnes Euroopa riigis pakub Monika Flacke koostatud koguteos „Rahvuste müüdid: Euroopa panoraam” (1998), mis põhineb tema 1998. aastal Berliinis kureeritud esinduslikul näitusel. Ühtlasi joonistub raamatust hästi välja, et pildid ei ole etendanud eri rahvuste tegemisel ühesugust rolli, on piirkondi, kus rahvuslik identiteet tugines ulatuslikult visuaalkultuuril, ent ka neid, kus pildid ei tõusnud kunagi tekstide ja rituaalidega samale pulgale. Eestiski on ajaloopiltidel olnud rahvusloome protsessis võrdlemisi väike roll, kuigi seda ei saa kindlasti pidada olematuks (vt Kreem 2015).
Rahvuse uurimine
Rahvuste jutustamise, etendamise ja kujutamise kõrval ning nendega põimitult on rahvusloomes mänginud olulist rolli rahvuste uurimine, see valdkond, mida oleme eesti keeles harjunud nimetama rahvuslikeks või rahvusteadusteks. Tõtt-öelda ma ei tea, millal see tõenäoliselt saksa keelest (nationale Wissenschaften), (1) kuid võimalik, et hoopis soome keelest (kansalliset tieteet) (2) laenatud nimetus eesti keeles käibele tuli, ent vähemalt 1930. aastate alguseks oli see avalikes arutlustes võrdlemisi kodunenud. (3) Tollest ajast pärinevad ka esimesed katsed uut mõistet määratleda ja põhjendada. Nii sedastas etnoloog Ferdinand Linnus rahvusteaduste eesmärgina „oma” ja „võõra” eristamise: „Rahvuslikud teadused annavad [---] vastuse küsimusele, mis meie kultuurvarades on võõrastelt laenatud ja mis oma algupära ja annavad meile seega mõõdupuu meie kultuuri üksiknähete suhtelise väärtuse hindamiseks.” (Leinbock 1933: 50) Mõni aasta hiljem selgitas keeleteadlane Julius Mägiste (1937: 358), et kuigi rahvuslikeks teadusteks võib liigitada kõiki Eestisse puutuvaid teadusvaldkondi, siis „selle nimetuse kitsamas, tavalises mõttes meil mõistetakse ainult teatavaid humanitaarteaduste alasid, mis kõige otsemalt teotsevad meie maa ja rahvuskultuuri mineviku ning oleviku uurimisega, ja need on: Eesti ajalugu ja sellele lähedane muinasteadus (arheoloogia), eesti rahvateadus (etnograafia), eesti rahvaluuleuurimine, eesti keele ja sugukeelte uurimine ja eesti kirjandusteadus”. (4) Juba uutes oludes, 1943. aastal, sekundeeris talle etnoloog Gustav Ränk: „Laiemas mõttes võib rahvusteaduste hulka lugeda kõik teadused, mida üks rahvas oma intellektuaalsete jõududega omal maal arendab, kuid tavaliselt piiritletakse meil rahvusteaduste hulka ainult osa humanitaarteadusi, mille uurimisalaks on rahvakultuur oma eri avaldusvormidega – keele, luuleloomingu, traditsioonide ja kultuuri aineliste mälestusmärkidega kui ka selle rahva ajalugu, kirjandus- ja kunstiajalugu.” (Ränk 1943: 3)
Mõneti avarama vaatenurga pakkus 1936. aastal välja antropoloog Juhan Aul: „[---] rahvuslikeks teadusiks me nimetaksime need teadused, mille objektiks on kõik see, mis rahva juures ja tema eluruumis on ainulaadne, eriilmeline, kordumatu mujal – rahvas ise kui looduslik tervik, rahva eluavaldused kogu nende mitmekesisuses, nii ruumilises kui ka ajalises, rahva eluruum kogu selle rikkuses jne.” (Aul 1936: 206) Samuti tavapärasest avaramast, maiskondlikust printsiibist lähtus keemik Jaan Kalviste, kelle hinnangul tuleb teha rahvuslikel ja rahvusvahelistel teadustel vahet territoriaalselt. Esimeste hulka kuuluvad need, kes „kasutavad oma uurimise objektiks eeskätt kodumaist ainestikku. Siia kuuluvad reaalaladel geograafia, geoloogia, zooloogia jt., humanitaaraladel ajalugu, keeleteadus, rahvaluule-teadus jt.” (Kalviste 1936: 78) Teiste hulka liigitab ta aga näiteks matemaatika, füüsika, astronoomia ja keemia. Samas peab ta oluliseks täpsustada, et ei soovi sugugi „alahinnata rahvusliku teaduse tähtsust rahvusvahelise kultuuri tegurina” ja et „rahvuslik teadus, seistes rahvusvahelise teaduse tasemel, moodustab tähtsa lüli universaalses teaduses ja täidab olulist osa universaalse inimkultuuri arengus” (Kalviste 1936: 79). Oma arutluse lõpetab ta üldise järeldusega, et „rahvuslike ning kodumaiste teaduste ülesandeks on eeskätt meie rahvast ja kodumaad puutuva ainestiku käsitlemine, nendega seoses olevate probleemide uurimine ja saavutatud tulemuste kättesaadavaks tegemine ning lisandamine kogu inimkonna kultuurisaavutiste varaaita.” (5) Siin tasub tähele panna tsitaadis figureerivat mõistet „kodumaised teadused”, mis oli 1930. aastatel rahvuslike teaduste rööpnimetusena üsna laialt käibel. Samas leidus ka autoreid, kes neil kahel mõistel vahet tegid, nii näiteks arheoloog Richard Indreko: „Nagu üldiselt teada, kuuluvad rahvuslike teaduste alla keeleteadus, etnograafia, rahvaluule, ajalugu, muinasteadus, antropoloogia, genealoogia j. m. Ka kodumaiste teaduste haru on kaunis laialdane, nimetades tähtsamatena neist geoloogiat, botaanikat, maateadust, zooloogiat jne.” (Indreko 1937: 11)
Rahvuslike või rahvusteaduste mõiste ajalugu vaadates torkab silma, et seda on sobinud kilbile tõsta iga poliitilise korra ajal. Nagu nägime, oli see tähtis teema sõjaeelses vabariigis, ent kui napi ainese pealt saab üldistada, siis tundub, et rahvusteaduste kaart ei olnud minetanud oma väärtust ka Saksa okupatsiooni ajal. Sellest annab aimu Gustav Ränga Tartu Ülikoolis 24. veebruaril 1943 peetud aulakõne „Saavutusi eesti rahvusteaduste uurimistöös iseseisvuse ajal”, kus ta viitab rahvusteaduste erilisele vajalikkusele olukorras, kui idast ähvardab taas hädaoht: „Nagu eile, nii vajab rahvas täna ja hommegi tugevat mineviku traditsioonidel põhjenevat eneseteadvust, ja siin on asendamatu osa täita meie rahvusteadustel. Eriti viimased saatuslikud aastad eesti rahva ajaloos on selgesti näidanud, kus peituvad rahva enesesäilitamise eod: rahvalt võidakse röövida kõik, tema varandus, tegutsemisvõime, isegi ta au, kuid millele ükski võim juurde ei pääse, see on rahva ajalooline enesetunnetamine ja selt põhjalt võrsuv usk tulevikku.” (Ränk 1943: 3)
Ränga kõne taustal on kõnekas, et Nõukogude Eesti ideoloogid hindasid ise oma panust rahvusteaduste arendamisse väga kõrgelt. Tehes Nõukogude tagalas kokkuvõtet esimesest nõukogude aastast Eestis, kirjutab ENSV hariduse rahvakomissar Nigol Andresen: „Nõukogude Eestis olid intensiivse uurimise osalisteks eesti rahvuslikud teadused – eesti ajalugu, eesti keel, eesti kirjandus, eesti etnograafia. Neile aladele koondati kõik uurimisvõimelised töötajad. Seni tööta olnud noored teadlased tõmmati tööle ja juba osutasid nad esimesi hiilgavaid tulemusi töös.” (Andresen 1943: 43) Kolm aastat hiljem, kui Eesti oli uuesti Nõukogude Liiduga liidetud, tõdes Andreseni mantlipärija Jüri Nuut, kutselt matemaatik, samas vaimus: „Nõukogude Eestis omavad suurt eritähtsust eesti rahvuslikud teadused, keelelised uurimused, eesti folkloor, eesti rahva ajaloolise arenemiskäigu küsimused. Seepärast ongi arusaadav, et just selles teaduste tsüklis Nõukogude Eesti teadlased on ainulaadsed ja peavad sammuma esirindel.” (Nuut 1946: 414) Tõsi, tundub, et pärast esimest entusiasmi vajus nimetus unarusse, eriti pärast 1950. aasta EK(b)P KK märtsipleenumit (mille üheks ohvriks olid ka mõlemad osundatud rahvakomissarid), kui rahvusteadused mõneks ajaks jälle sahtlisse pandi; seda sõnaühendit kohtab nõukogude kirjasõnas võrdlemisi harva (ent vt nt Laas 1980: 7). Kui aga majandusteadlane Arno Köörna pakkus 1986. aastal lühiülevaate Eesti NSV teadusest, siis ei unustanud ta mõneti üllatavalt käsitlemast ka rahvusteadusi (peatükis „Rahvusteaduste kiire progress”), mille alla ta liigitas ajaloo, arheoloogia, keeleteaduse, kirjandusteaduse, etnograafia, folkloristika ja kõik kunstiteadused. Ajastu dialektilise retoorika hea näitena õigustas ta teemavalikut järgmiselt: „Rahvuskultuuri ja nõukogude rahvaste internatsionaalse kultuuri vahel on dialektiline seos – esimese uurimine aitab sügavamalt ja paremini mõista ka teist” (Köörna 1986: 24). (6)
Nagu hästi teada, on mõiste rahvusteadused teinud uuel sajandil uue tähelennu, seda peaasjalikult seoses Haridus- ja Teadusministeeriumi määrusega 2005. aastast, mis kehtestas rahvusteaduste kategooria teadusasutuste baasfinantseerimise korras ja ministeeriumi initsiatiiviga rahastada alates 2012. aastast Tartu Ülikooli juures kümmet nn rahvusprofessuuri (vt Rahvusvahelised rahvusteadused… 2014). Ma ei peatu siinkohal nendest algatustest sündinud elaval arutelul, sest seda on piisava põhjalikkusega eritlenud Urmas Sutrop (2012) oma artiklis „Kuidas me mõistame rahvusteadust”. Ei salga, et rahvusteaduste võidukas naasmine avalikku keelepruuki on üllatav, sest kui see termin oli omal kohal sõjaeelsel perioodil, aktiivse rahvusloome tingimustes, ja selle propagandistlikku väärtust on lihtne taibata võõrvõimu kontekstis, siis tänapäeva teaduspildis on selle kasutamine kaunis kummaline. Nii on viimasel viieteistkümnel aastal maailmas aktiivset arutelu põhjustanud küsimus „metodoloogilisest rahvuslusest” (ingl methodological nationalism), (7) st sellisest metodoloogilisest lähenemisest, mis võtab rahvust (rahvusriiki) ühiskonna käsitlemise loomuliku alussüsteemina, lähtudes eeldusest, et „rahvus kujutab endast püsivat vaatlusüksust läbi kõigi ajaloo vältel toimuvate muutuste” (Wimmer, Glick Shiller 2002: 305). Metodoloogilise rahvusluse kriitikud toovad põhjendatult välja, et rahvust ja rahvusriiklust ei saa käsitada igavese või etteantuna, vaid ajas teiseneva nähtusena, mis vajab sellisena ise historiseerimist. Selle suuna heaks näiteks siinse essee kontekstis on uurimused teaduse ja rahvusluse keerulistest vahekordadest XIX ja XX sajandil (vt nt Jordanova 1998; Jessen, Vogel 2002). Rahvusteadusi tundub seega kõige adekvaatsem käsitleda kindla ajaloolise nähtusena, mis kuulub aktiivsesse, „kuuma” rahvuste tegemise perioodi, ja on tänapäeval huvitav ja tänuväärne ajaloolise uurimistöö objekt.
Praegusel, „banaalse rahvusluse” ajastul, mida uhuvad üleilmastumise lained, on küllap kohasem rääkida kas kitsas mõttes Eesti uuringutest (ingl Estonian studies), st teadusvaldkonnast, mis tegeleb Eestiga seotud ainese uurimisega (sõltumata distsiplinaarsest vaatenurgast) või siis üldiselt humanitaar- ja sotsiaalteadustest kui n-ö tagasisideteadustest, mille üks missioone on ikka olnud kultuurile enesemõistmise võime tagamine (Torop 2011: 8) ja kus uurija kultuuriline ning sotsiaalne identiteet on uurimisteemaga paratamatult põimunud.
Essee aluseks on EV100 kunstinäituse „Riik ei ole kunstiteos” (Tallinna Kunstihoone, kuraator Katerina Gregos) kataloogi jaoks kirjutatud tekst, mida on käesolevas arendatud ja täiendatud. Tööd toetas Eesti Teadusagentuuri grant IUT18-8.
Essee ilmus ajakirja Keel ja Kirjandus veebruarinumbris 2018.
Saksa nationale Wissenschaften väike värdvorm oli Natsi-Saksamaal viljeletud völkische Wissenschaften’i (’rahvateaduste’) kontseptsioon, mille juured ulatuvad tagasi XIX sajandisse (vt Weindling 2017; Puschner 2017).
Sellele viitab näiteks tõsiasi, et Digaris eesti artiklite seas tehtud sõnaotsing pakub kõige vanema rahvusteaduste vastena ühe 1926. aasta 4. juulil Postimehes ilmunud arvustuse soomekeelsest entsüklopeediast „Suomi. Maa. Kansa. Waltakunta, III”, kus muuseas seisab: „Eestkätt pakuvad palju huvitavat meilegi ülevaated n.n. rahvusteaduste (soome-ugri keeleteadus, etnograafia, arheoloogia jne.), millised Soomes kõrgele arenenud ja mille areng Eesti vastavate teadusharudega mitmeti seotud.” Ja kui aasta hiljem teeb August Annist Eesti Kirjanduses ülevaate Soomes ilmunud uudiskirjandusest, mainib ta, et Soome akadeemilises ilmas on „rahvuslikud teadused” aktiivsemalt viljeletud kui „üldteadused” (Annist 1927: 127). Huvitav on veel selles seoses täheldada, et 1939. aasta juuni alguses korraldati Helsingis Soome-Eesti „rahvuslikkude teaduste kongress”, kust võttis osa u 80 teadlast, neist 20 Eestist (Uus Eesti 2. VI 1939, lk 1). Plaan oli aasta pärast sama kongress Tallinnas korraldada, ent mõistetavatel põhjustel ei saanud sellest asja. Ka Julius Mägiste (1973: 235) on pakkunud, et soome kansalliset tieteet olid eeskujuks eesti „rahvuslike teaduste” terminile. „Rahvusteaduste” kontseptsiooni ajaloost Soomes vt Fromm 1999.
Samas kohtab seda siin-seal juba ka 1920. aastatel, näiteks figureerib see mitmel korral Veljesto koguteoses „Mõtteid valmivast intelligentsist” (Annist 1923: 38, 48; Moora 1923: 64), vt ka eelmine viide.
Artikli aluseks oli 24. veebruaril 1934 Tartu Ülikoolis peetud ettekanne „Rahvuslikkude teaduste arengust eesti ülikoolis” (vt Vaba Sõna 28. II 1934, lk 6).
Mõned aastad varem eristas maiskondlikkuse põhimõttel ka Eesti Vabariigi haridusministeeriumi teaduse ja kunsti osakonna juhataja Gottlieb Ney (1934: 9) ülejäänud teadustest „rahvuslikud või kodumaised teadused”.
Olgu veel osundatud üht huvitavat rahvusteaduste tõlgendust 1983. aastast, mille pakkus ajaloolane Juhan Kahk ühes intervjuus, kus ta kommenteeris ENSV Teaduste Akadeemias toimunud arutelu rahvuskultuuri uurivate teaduste olukorrast ja ülesannetest: „Teaduse internatsionaalse põhiolemuse tõttu puudub teadussüstemaatikas mõiste „rahvusteadus(ed)”. Kuid samal ajal on teadus- ja kultuurielu praktikas kujunenud teatud teadusharude rühmitus, millel on eriline tähendus rahvuskultuuri arengu seisukohalt. Rahvuslikku kultuuri, selle ajaloolisi juuri ning peamist kandjat – keelt – uurivad ajaloo- ja filoloogiateadused võib tinglikult viia ühise nimetaja alla – rahvuskultuuri uurivad teadused. Siia kuuluvad lingvistika ja kirjandusteadus kõigi oma alajaotustega; etnograafia, folkloristika; ajalugu koos arheoloogiaga ning kõik kunstiteadused (kujutava kunsti, muusika, teatri- ja filmikunsti ajaloo ja nüüdisprotsesside uurimine). Neis valdkondades arendatavad uurimused kuuluvad orgaaniliselt üleliidulise ja ülemaailmse teaduse koosseisu ning kohalike ülesannete lahendamisel tuleb püüelda selle poole, et anda panus internatsionaalsesse teadusesse. Nimetatud teaduste peamine ülesanne on aidata kaasa rahvuskultuuri optimaalsele arengule, kindlustada arengu järjepidevus ja vastastikku viljastavad kontaktid vennasrahvaste ja internatsionaalse kultuuriga.” (Kahk 1983: 2) Pean tõenäoliseks, et eespool mainitud Köörna raamatu peatükk rahvusteaduste progressist ENSV-s võlgneb nii mõndagi Kahkile.
Eesti riigiteadlased on seda ingliskeelset terminit tõlkinud ka kui metodoloogiline rahvusriiklus (vt Kalev jt 2015).
Kirjandus
[Andresen, Nigol] 1943. Haridus ja kultuur Nõukogude Eestis. ENSV Hariduse Rahvakomissari Nigol Andreseni raadiokõne ENSV kolmanda aastapäeva puhul. – Nõukogude Eesti 3. aastapäev (1940–1943). Moskva: ENSV Riiklik Kirjastus, lk 41–45.
Anni[st], August 1923. Meie ilmast ja meie ilmavaatest. – Mõtteid valmivast intelligentsist. Tartu: Odamees / Carl Sarap, lk 7–53.
A[nnist], A[ugust] 1927. Märkmeid hõimu ja maailmakirjanduse alalt. – Eesti Kirjandus, nr 2, lk 124–128.
A u l, J[uhan] 1936. Intensiivsemale loomingule rahvuslike teaduste alal. – ERK, nr 9–10, lk 205–211.
B e r g e r, Stefan 2007. Introduction: Towards a Global History of National Historiographies. – Writing the Nation. A Global Perspective. Toim S. Berger. Basingstoke: Palgrave Macmillan, lk 1–29.
B e r g e r, Stefan, C o n r a d, Christoph 2015. The Past as History: National Identity and Historical Consciousness in Modern Europe. Basingstoke: Palgrave Macmillan.
B i l l i g, Michael 1995. Banal Nationalism. London: SAGE Publishing Ltd.
B r e u i l l y, John (toim) 2013. The Oxford Handbook of the History of Nationalism. Oxford: Oxford University Press.
B r u b a k e r, Rogers 1996. Nationalism Reframed: Nationhood and the National Question in the New Europe. Cambridge: Cambridge University Press.
B r u b a k e r, Rogers 2011. Nationalizing states revisited: Projects and processes of nationalization in post-Soviet states. – Ethnic and Racial Studies, kd 34, nr 11, lk 1785–1814.
C o n n e r t o n, Paul 1989. How Societies Remember? Cambridge: Cambridge University Press.
E d e n s o r, Tim 2002. National Identity, Popular Culture and Everyday Life. Oxford–New York: Berg.
F l a c k e, Monika (toim) 1998. Mythen der Nationen, Bd. 1: Ein europäisches Panorama. Berlin: Koehler & Amelang.
F r o m m, Hans 1999. Der Weg der „nationalen Wissenschaften” durch die finnische Geschichte über 150 Jahre. – Zur Geschichte und Problematik der Nationalphilologien in Europa: 150 Jahre Erste Germanistenversammlung in Frankfurt am Main (1846–1996). Toim Frank Fürbeth, Pierre Krügel, Ernst Erich Metzner, Olaf Müller. Tübingen: Max Niemeyer Verlag, lk 157–168.
H o b s b a w m, Eric 1983. Introduction: Inventing traditions. – The Invention of Tradition. Toim E. Hobsbawm, Terence Ranger. Cambridge: Cambridge University Press, lk 1–14.
H r o c h, Miroslav 2015. European Nations: Explaining Their Formation. London: Verso.
[Indreko, Richard] 1937. Rahvuslike ja kodumaiste teaduste arendamisest. (Kokkuvõte mag. R. Indreko poolt kitsamas ringis peetud ettekandest). – Akadeemia, nr 1, lk 11–16.
J e s s e n, Ralph, V o g e l, Jakob (toim) 2002. Wissenschaft und Nation in der europäischen Geschichte. Frankfurt am Main: Campus Verlag.
J o r d a n o v a, Ludmilla 1998. Science and nationhood: Cultures of imagined communities. – Imagining Nations. Toim Geoffrey Cubitt. Manchester: Manchester University Press, lk 192–211.
[Kahk, Juhan] 1983. Rahvuskultuuri uurimisest. [Intervjuu ENSV Teaduste Akadeemia Ühiskonnateaduste Osakonna akadeemik-sekretäri Juhan Kahkiga]. – Sirp ja Vasar 30. III.
K a l e v, Leif, V e t i k, Raivo, J a k o b s o n, Mari-Liis 2015. Metodoloogiline rahvusriiklus ja selle kriitika. – Acta Politica Estica, nr 6, lk 20–36.
K a l j u n d i, Linda, L a a n e s, Eneken, P i k k a n e n, Ilona 2015. Introduction: Historical fiction, cultural memory and nation building in Finland and Estonia. – Novels, Histories, Novel Nations: Historical Fiction and Cultural Memory in Finland and Estonia. Toim L. Kaljundi, E. Laanes, I. Pikkanen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 26−75.
K a l v i s t e, J[aan] 1936. Rahvuslike teaduste tähtsusest ja nende ülesannetest. – ERK, nr 3–5, lk 78–81.
K e m i l ä i n e n, Aira 2001. „Nation”: A survey of the term in European languages. – Encyclopedia of Nationalism. Toim Athena Leoussi. New Brunswick, NJ–London: Transaction Publishers, lk 203–208.
K r e e m, Tiina-Mall (koost) 2015. Kunstnik ja Kleio. Ajalugu ja kunst 19. sajandil. (Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 5 (10).) Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.
K ö ö r n a, Arno 1986. Teadus rahva teenistuses. Tallinn: Perioodika.
L a a n e s, Eneken, K a l j u n d i, Linda 2013. Eesti ajalooromaani poeetika ja poliitika. Sissejuhatuseks. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 561−578.
L a a s, Jaan 1980. Kultuuriloome katkematus voolus. – Sirp ja Vasar 27. VI.
L a w r e n c e, Paul 2013. Nationalism and history writing. – The Oxford Handbook of the History of Nationalism. Toim John Breuilly. Oxford: Oxford University Press, lk 713–730.
L e e r s s e n, Joep 2006a. Nationalism and the cultivation of culture. – Nations and Nationalism, kd 12, nr 4, lk 559–578.
L e e r s s e n, Joep 2006b. National Thought in Europe: A Cultural History. Amsterdam: Amsterdam University Press.
L e i n b o c k [= Linnus], F[erdinand] 1933. Eesti rahvusteaduste areng: Tuleviku ülesanded ja nende tähtsus eesti rahvuskultuuri arendamisel. – Eesti rahvuskultuur: koguteos Eesti Vabariigi 15. aasta juubeliks. Tartu: Eesti Rahvuskultuuriline Ühing, lk 50–55.
L o k k, Reigo 2015. Sepistades natsiooni: taasiseseisvunud Eesti etnopoliitilised konfliktid. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis 35.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
L o t m a n, Juri 1999. Sümbol kultuurisüsteemis. – J. Lotman, Semiosfäärist. Tlk Kajar Pruul. Tallinn: Vagabund, lk 221–236.
M c C r o n e, David, M c P h e r s o n, Gayle (toim) 2009. National Days: Constructing and Mobilising National Identity. Basingstoke: Palgrave Macmillan.
M o o r a, Harri 1923. Eesti praegusest rahvuslusest. – Mõtteid valmivast intelligentsist. Tartu: Odamees / Carl Sarap, lk 61–67.
M ä g i s t e, Julius 1937. Rahvuslike teaduste edust Eestis [1. osa]. – Looming, nr 3, lk 358–361.
M ä g i s t e, Julius 1973. Eesti rahvuslikest teadustest paguluses. – Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi aastaraamat I. Stockholm, lk 235–253.
N e y, Gottlieb 1934. Eesti teadus ja teaduslik töö Eestis. – Eesti vaimse kultuuri saavutusi: Eesti Vaimse Kultuuri Päevade puhul 23. II – 25. II 1934. a. Tallinn: Eesti Vaimse Kultuuri Päevade Peakomitee kirjastus, lk 7–26.
N u u t, J[üri] 1946. Progressiivse teaduse ülesandeid Nõukogude Eestis. – Eesti Bolševik, nr 6, lk 408–415.
P u s c h n e r, Uwe 2017. Verwissenschaftlichung der Weltanschauung. Völkische Aspirationen, Strategien und Rezeptionen in der langen Jahrhundertwende. – Handbuch der völkischen Wissenschaften: Akteure, Netzwerke, Forschungsprogramme. Toim Michael Fahlbusch, Ingo Haar, Alexander Pinwinkler. 2. tr. Berlin: De Gruyter, lk 9–18.
Rahvusvahelised rahvusteadused 2014. Artiklikogumik rahvusülikooli 95. juubeliks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
R i g n e y, Ann 2001. Imperfect Histories: The Elusive Past and the Legacy of Romantic Historicism. Ithaca, New York: Cornell University Press.
[Ränk, Gustav] 1943. Saavutusi eesti rahvusteaduste uurimistöös iseseisvuse ajal. Prof. dr. Ränga kõne vabaduspäeva aktusel Tartu Ülikooli aulas. – Postimees 25. II.
S m i t h, Anthony D. 2005. The genealogy of nations: An ethno-symbolic approach. – When is the Nation? Toim Atsuko Ichijo, Gordana Uzelac. London–New York: Routledge, lk 94–112.
S m i t h, Anthony D. 2013. The Nation Made Real. Art and National Identity in Western Europe, 1600–1850. Oxford: Oxford University Press.
S u t r o p, Urmas 2012. Kuidas me mõistame rahvusteadust? – Akadeemia, nr 7, lk 1155–1177.
T a m m, Marek 2005. Rahvuste loomisest ja uurimisest. Vestlus Miroslav Hrochi ja György Schöpfliniga. – Sirp 26. VIII.
T a m m, Marek 2008. History as cultural memory. Mnemohistory and the construction of Estonian nation. – Journal of Baltic Studies, kd 39, nr 4, lk 499–516.
T a m m, Marek 2012. Monumentaalne ajalugu. Esseid Eesti ajalookultuurist. – Loomingu Raamatukogu, nr 28–30. Tallinn: SA Kultuurileht.
T a m m, Marek 2013. Juri Lotman ja kultuurimälu teooria. – Akadeemia, nr 10, lk 1747–1770.
T a m m, Marek 2017. Euroopa rahvuslik ajalookirjutus võrdlevas vaatluses. – Tuna, nr 2, lk 128–138.
T o r o p, Peeter 2011. Tõlge ja kultuur. Tartu–Tallinn: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Ö z k ı r ı m l ı, Umut 2005. Contemporary Debates on Nationalism. Basingstoke: Palgrave Macmillan.
Ö z k ı r ı m l ı, Umut 2010. Theories of Nationalism. A Critical Introduction. Second Edition. Basingstoke: Palgrave Macmillan.
W e i n d l i n g, Paul 2017. Volk und Forschung: eine Wissenschaft für die Nation. – Handbuch der völkischen Wissenschaften: Akteure, Netzwerke, Forschungsprogramme. Toim Michael Fahlbusch, Ingo Haar, Alexander Pinwinkler. 2. tr. Berlin: De Gruyter, lk 1–8.
W e r t s c h, James V. 2002. Voices of Collective Remembering. Cambridge: Cambridge University Press.
W i m m e r, Andreas, G l i c k S c h i l l e r, Nina 2002. Methodological nationalism and beyond: Nation-state building, migration and the social sciences. – Global Networks, kd 2, nr 4, lk 301–334. | Marek Tamm. Rahvuste tegemine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arutelu rahvusest ja humanitaarteadustest eeldab kõige muu kõrval sissevaadet rahvuse mõistesse, selle kriitilis-ajaloolist eritlust. Kusjuures just rahvuse ja rahvusluse määratlemisel ilmneb kõige selgemalt uurija ilmavaateline asend. Me võime endamisi loota, et rahvusi on võimalik analüüsida õpetlaslikult positsioonilt, olümposlikult kõrguselt, ent tegelikult tehakse esimesed otsustavad valikud juba mõistete defineerimisel. Rahvus ei ole mõiste, mida saaks praegu juba distantsilt uurida (nagu näiteks hõimu või seisust), rahvusriik on endiselt meie igapäevane poliitiline reaalsus ja rahvuslus laialt levinud argimõtlemise viis. Rahvuse uurimine on seega tahes-tahtmata p o l i i t i l i n e teema. Seda poliitilist mõõdet ei pea humanitaarid aga pelgama, humanitaarteaduste üks ühiskondlikke rolle on ikka olnud enesestmõistetavaks peetava küsimuse alla seadmine, kahtluse istutamine sinna, kus kõik tundub loomulik või paratamatu. Humanitaaria ülesanne on uurida kõike inimesse puutuvat, inimese tehtut ehk inimlikke fakte (lad factum ’tehtu, tegu’). Rahvused on kindlasti üks suurejoonelisemaid inimloome vilju. Kuigi rahvusi on kerge näha igaveste või loomulikena, on need siiski inimeste endi tehtud. Rahvuste loomine on osa XVIII sajandil alguse saanud Euroopa moderniseerumise protsessist, mis kulmineerus rahvusriikide rajamisega XIX ja XX sajandil. Inimkond ei ole end alati rahvusteks jaganud, tegemist ei ole „loomuliku” organiseerumisviisiga, vaid ühes kindlas aegruumis sündinud kombega, mis on kummati osutunud väga edukaks, ja seda algkodust kaugemalgi – pole liialdus pidada rahvusluse ideoloogiat üheks Euroopa kõige edukamaks eksportkaubaks viimasel paaril sajandil.
Rahvuste, rahvusluse ja rahvusriikide uurimine on pälvinud teadlaste ulatuslikku tähelepanu ja pannud praeguseks aluse mahukale erialasele raamatukogule (vt ülevaatlikult Özkırımlı 2005, 2010; Breuilly 2013; eesti keeles Lokk 2015: 25–78). Käibel on väga mitmeid, tihti omavahel lahknevaid teoreetilisi mõisteid ja määratlusi, mis püüavad rahvusi ja rahvuslust eri nurga alt mõtestada. Seega pole imestada, et nii mõnedki õpetlased on jõudnud järeldusele, et rahvuslus on praeguseks tähendusest tühjaks voolanud, kasutu mõiste, mis pigem eksitab, kui seletab. Kui ma tosin aastat tagasi tegin intervjuu kahe teeneka rahvusluse uurija, Miroslav Hrochi ja György Schöpfliniga, siis tõrjusid mõlemad seda terminit. Esimene tõdes ühemõtteliselt: „Paljud arukad õpetlased istuvad tunde ja päevi laua taga ning uurivad mitmeid olulisi teemasid, ent nad kõik on selle „rahvusluse” mõiste vangid, mida igaüks mõistab isemoodi või ei mõista üldse. See on tüüpiline näide mõistest, mis ei aita seletada tegelikkust.” Teine sekundeeris talle samas vaimus: „Ma leian samuti, et „rahvuslus” on muutunud teaduslikus uurimistöös kasutuks mõisteks. Poliitilises kontekstis on sellel mõistagi endiselt suur kaal, mis tegelikult teebki selle termini teadusliku pruugi problemaatiliseks.” (Tamm 2005)
Siinses essees on mu eesmärk osundatud hoiatuste kiuste pakkuda üks võimalik vaade rahvuste tegemise köögipoolele, sooviga veidi avada nende ajaloolist iseloomu. Sealjuures pööran põhitähelepanu erinevatele k u l t u u r i l i s t e l e rahvusloome praktikatele, täie teadlikkusega, et need ei ripu õhus, vaid eeldavad poliitilist ja sotsiaalset seljatagust. Hollandi ajaloolane Joep Leerssen, kes on kõige põhjalikumalt uurinud Euroopa rahvusliku mõtte kultuuriajalugu, on siinses seoses asjakohaselt rõhutanud, et rahvuslus algab alati „kultuuri rahvuslikust kultiveerimisest” (ingl national cultivation of culture), et iga rahvuslus on vältimatult kultuurirahvuslus (Leerssen 2006a, 2006b: 186–203).
Selguse huvides määratlen kohe alguses käsitluse keskse mõiste – rahvus – ja tuletan meelde selle kujunemisloo. Tänapäeva Euroopa keeltes levinud rahvuse mõiste on tuletatud ladina sõnast natio (< nasci ’sündima’), mis Vana-Roomas viitas enamasti välismaalastele, st inimestele, kes ei olnud sünnipärased roomlased. Keskajal hakkas natio tähendama inimrühma, keda sidus ühine piirkondlik päritolu ja ühine keel (murrak). Rahvakeeltesse ilmus see termin keskaja lõpul, poliitilise sisu omandas rahvus alates XVII sajandist, viidates enamasti inimestele, keda valitses sama valitseja ja kes olid allutatud ühistele seadustele. Mõneti teise sisu omandas rahvus (sks Nation) uusaegsel Saksamaal, kus seda seoti rohkem ühise keele ja kultuuri, vähem seaduste ja territooriumiga (vt Kemiläinen 2001).
Tänapäevases tähenduses rahvusest kõneldes võtan aluseks määratluse, mis põhineb Briti rahvusluseuurija Anthony D. Smithi töödel, mille järgi saab rahvuse all mõista sellist inimeste kooslust, mis kannab sama nime, elab ajaloolisel territooriumil, on ennast ise rahvusena defineerinud ja mille liikmed kultiveerivad jagatud müüte, mälestusi, sümboleid, väärtusi ja traditsioone (Smith 2005). Rahvuse loomise eelduseks on Smithi järgi oluline küll teatava etnilise identiteedi olemasolu, st rahvust ei saa luua tühjale kohale, ent etniliste rühmade ja moodsate rahvuste vahel ei saa siiski tuvastada kausaalset suhet.
Rahvusest rääkides on oluline pidada silmas selle protsessuaalset loomust; rahvuslus avaneb pigem tegemises, mitte olemises. Rahvusriik on alati n-ö rahvustav riik (ingl nationalizing state, vt Brubaker 1996, 2011), kus „ei nähta vaeva mitte üksnes sellega, kuidas arendada välja funktsioneeriv administratiivaparaat ning tagada territoriaalne julgeolek, vaid saavutada ka teatavat sotsiaalset, poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist ühtlustatust ühiskonnas, mis sageli on killustunud” (Lokk 2015: 8). Rahvuste tegemise protsessis on esmatähtis see, kuidas muuta rahvuse idee konkreetseks, „tegelikuks”, inimestele emotsionaalselt hoomatavaks, seda nii ajalises kui ka ruumilises perspektiivis. Rahvus peab selle osalistele mõjuma loomuliku ja pidevana, pakkuma teatud kogemusühtsust ja ühist tulevikuvaadet. Ühtlasi vajab rahvuslik identiteet pidevat ülekinnitamist ja edasi arendamist, st rahvusloome on pidev töö, isegi kui selle intensiivsus ajas erineb. Lihtsuse mõttes võib eristada rahvuste tegemise juures kahte peamist etappi: kui esimeses, aktiivses („kuumas”) rahvusloome faasis on oluline ühise minevikukäsituse, mälukultuuri, sümbolite süsteemi, kollektiivsete toimingute jms väljatöötamine, siis teises, passiivses („külmas”) rahvusloome faasis on tähtsam rahvuse taastootmine igapäevastes praktikates, olgu nendeks spordisündmused, rahvuslikud tähtpäevad, poliitikute meie-vormis kõned, rahvussümboolika kasutamine, massimeedia jms. Seda viimast rahvusluse vormi on Michael Billig nimetanud tabavalt „banaalseks rahvusluseks”: „Banaalne rahvuslus toimib proosaliste, rutiinsete sõnade toel, mis võtavad rahvust enesestmõistetavana ja mis sel moel rahvustunnet võimendavad. Rohkem kui suured unustamatud fraasid aitavad väikesed sõnad pidevalt meelde tuletada kodumaad, muuta „meie” rahvuslik identiteet unustamatuks.” (Billig 1995: 93)
Järgnevas pööran tähelepanu ennekõike rahvusloome aktiivsele perioodile, nendele peamistele tegevustele, mille tulemusena muudetakse rahvused „reaalseks”. Mõistagi on tegemist kompleksse protsessiga, mille igakülgne analüüs ei ole siinkohal mõeldav. Piirdun vaid kolme peamise aspekti eristamise ja nende põgusa lahtikirjutamisega, vaadates järgemööda seda, kuidas rahvusi on tehtud jutustamise, etendamise ja kujutamise käigus. Kokkuvõtte asemel peatun rahvuste tegemisel uurimise käigus, täpsemalt „rahvusteaduste” ajalool Eestis ja nende tänapäevasel rollil.
Rahvuse jutustamine
Rahvust aitavad luua ja koos hoida innustavad lood, rahvus on põhiolemuselt narratiivne kogukond, mille identiteet tugineb suurel määral „lugudele, mille järgi elatakse”. Või täpsemalt – narratiivsetele mustritele, mis lubavad rahvusel käsitada ennast iseäraliku ja järjepidevana, siduda eraldiseisvad sündmused üheks tähenduslikuks tervikuks, selmet näha neid vaid juhuslike sattumuste summana. Need mustrid pole sealjuures mõistagi ajatud ega universaalsed, vaid igale rahvusele iseomased ning ajas teisenevad.
Rahvuse kõige olulisemad narratiivid on seotud selle minevikuga (vt Tamm 2017). Rahvuslik identiteet põhineb olulises osas sidusal narratiivil rahvusest kui ajaloolava püsivast peategelasest. Saksa ajaloolane Stefan Berger kirjutab selles seoses tabavalt: „Rahvuse loojad on olnud kõikjal ühel nõul: nende rahval peab olema ajalugu – mida pikem ja uhkem, seda parem. Rahvusliku ajalooteadvuse loomist on peetud sageli laiema rahvahulga seas tõelise rahvustunde tekitamise kõige olulisemaks eeltingimuseks, sest nii rahva etniseerimine kui ka sakraliseerimine võtab kuju vaid ajaloo ja pärandi taustal.” (Berger 2007: 1) Ajaloolased on seega olnud rahvuste sepistamise tähtsad osalised, rahvusloome ja ajalookirjutus on ikka käinud käsikäes, rahvuslus on olnud üks peamisi tegureid, mis on tekitanud uut huvi ajaloo vastu, ja ajalugu on olnud tähtis aines, millest luua rahvuslikku identiteeti (Lawrence 2013; Berger, Conrad 2015). Miroslav Hroch (2015) tõdeb põhjendatult: „Rahvuslik ajalugu oli XIX sajandil üks kõige levinumaid argumente, et saavutada ühe rahvusrühma mobiliseerimine (ja ühiskondlik harimine) ning et õigustada ühe etnilise rühma eksisteerimist rahvusena.” Rahvuslik ajalookirjutus lubas lugejatel arendada meie-tunnet ja näha ennast pika auväärse mineviku edasikandjatena. Hroch jätkab: „Rahvuslikud ajalood pakkusid personaalset kindlustunnet surelikkuse aseainena. Need lubasid üksikisikutel tunda, et nad jagasid oma esinevanemate elusid ja olid osa ühe rahvuse minevikust („meie oleme...”, „meie võitsime...”, „meie kannatasime...”).”
Niisiis on igal rahvusel mingi piiratud kogum narratiivseid mustreid, mis toetavad rahvuslikku identiteeti ja teatud mõttes mäletavad rahvuse enese eest. Ameerika kultuuripsühholoog James Wertsch on näidanud, kuidas vene rahvuslik identiteet toetub suuresti narratiivsele mustrile „välisvaenlaste väljatõrjumisest”, mida on kasutatud väga paljude Venemaa minevikuepisoodide mõtestamiseks keskajast Teise maailmasõjani (Wertsch 2002). Eesti rahvuslik ajaloonarratiiv seevastu on lahutamatult seotud iseseisvuse ja vabadusvõitluse mõistega. Alates esimestest katsetest Eesti ajalugu liigendada, on seda ikka tehtud seoses vabaduse kaotamise ja võitmisega. Eestlaste ajalugu algab „muistse priiusega”, mis eelneb XIII sajandil alanud Saksa-Taani vallutusele, sellele järgneb „700-aastane orjaöö”, nagu väidab populaarne kujund, mille juured ulatuvad XIX sajandi keskpaika, siis aastail 1918–1940 uus iseseisvus sõltumatu vabariigina, seejärel Saksa ja Nõukogude okupatsioon, millele tegi lõpu iseseisvuse taastamine 1991. aastal. Seda ajaloo liigendamist toestab narratiivne muster, mis on üles ehitatud erinevate lahingute ja ülestõusude sidumisele üheks suureks võitluseks vabaduse eest. Olen seda mustrit nimetanud Eesti ajaloo „suureks vabadusvõitluseks”, mis kätkeb sajanditepikkust võitlust vabaduse eest ja sakslaste vastu. Selles narratiivses mustris lõppesid sajandeid kõik sakslastevastased väljaastumised küll kaotusega, ent need olid vaid ajutised, ja 1919. aasta juunis saavutati Vabadussõjas baltisaksa väeosade üle Võnnu all viimaks „suure vabadusvõitluse” üldvõit. See narratiivne muster on avatud iseloomuga, mis tähendab, et sellesse võib sobitada väga mitmeid konflikte (Tamm 2008, 2012: 48–64).
Kuid ajaloolaste rolli rahvuse jutustamisel ei tohi kindlasti ülehinnata, sest vähem tähtis pole olnud selles töös kirjanike ja publitsistide panus. Kirjandusteadlane Ann Rigney (2001) on veenvalt näidanud, et ajalookirjanikud olid tihti ajaloolastest edukamad ja veenvamad jutustama rahvuse ajaloolisest kogemusest, sest neid ei sidunud vajadus põhistada oma jutt tõenditega. Eriti puudutab see hääle andmist möödaniku tavainimestele, kelle vastu kutselised ajaloolased hakkasid huvi tundma alles XX sajandi teisel poolel. Kuid vähem oluline pole seegi, et ajaloojutustused levisid märksa laiemalt kui ajaloouurimused, samuti oli nende emotsionaalne ja esteetiline mõju märgatavalt suurem. Rigney toob põhjenduseks, et ajalookirjandus on omalaadi hübriidne žanr, mis põimib faktilist ja fiktiivset informatsiooni, kasutab nii ajalooallikaid kui ka autori fantaasiat. Lugejad lugesid ajaloojutte mineviku aseainena, eristamata enamasti tegelikku ja väljamõeldut, kusjuures tihti innustas ajalookirjanduse paratamatu subjektiivsus või lünklikkus lugejaid uutele tõlgendustele või teisi kirjanikke pakkuma alternatiivseid minevikupilte. Eesti on selles seoses suurepärane näide, sest rahvusliku ajalookultuuri põhilised kujundajad olid siin eeskätt kirjanikud ja ajakirjanikud, ajaloolaste roll piirdus peamiselt avalikkuses käibivate käsituste teaduslikus lihvimises, allikate ja autoriteetidega toestamises (vt Laanes, Kaljundi 2013; Kaljundi jt 2015). Eespool mainitud „suure vabadusvõitluse” narratiivne muster sündis põhilises varaste ajalookirjanike ja -publitsistide sulest ning hiljem võttis akadeemiline ajalookirjutus selle vaikimisi ja mugandustega omaks.
Rahvuse etendamine
Rahvuslikku identiteeti ei meisterdata aga ainult tekstide toel, vaid tähtsat rolli etendavad niisamuti kõikvõimalikud kollektiivsed praktikad ehk see, mida võib nimetada rahvuse etendamiseks. Briti antropoloog Paul Connerton nendib, et rahvuslik narratiiv „on midagi enamat kui jutustatud lugu, see on etendatud kultus. Minevikupilti, isegi kui see on narratiivse mustri vormis, kantakse edasi ja kinnistatakse rituaalsetes toimingutes” (1989: 70). Rahvuse suured jutustused saavad küll enamasti alguse ajalookirjutusest ja -kirjandusest, ent sageli ületavad need peatselt kirjasõna ahtad piirid ja saavutavad täie toimeväe erinevates etenduskunstides ja avalikes rituaalides. Rahvuse vaatenurgast oluliseks peetavate tähtpäevade, sündmuste ja isikute etendamine on üks rahvusidentsuse nurgakive, üks tähtsamaid viise kollektiivselt kinnitada arusaama rahvuslikust järjepidevusest. Ühtlasi liidab rahvuslikes ühisüritustes osalemine rahvuse liikmeid, kinnistab inimeste mällu teatud väärtushinnanguid ja käitumismustreid, kinnitab indiviidi kuulumist ühisesse kogukonda, toetab selle minevikukäsituse jagamist ja edasikandmist. Koos kogetud emotsionaalsed hetked on reeglina mõjusamad kui üksi loetud tekstid.
Miroslav Hroch (2015) on pakkunud välja väikese tüpoloogia rahvuse kollektiivse etendamise peamistest viisidest, mida on tema hinnangul kokku kuus:
1) tähtpäevad, mis teadlikult või ebateadlikult põhinevad varasematel religioossetel, dünastilistel või rahvalikel pidustustel;
2) rahvusliku ajaloo tähenduslike sündmuste meenutamine;
3) rahvusliku ajaloo oluliste isikute aastapäevad ja nende monumendid;
4) rahvuskangelaste matused;
5) poliitilised kogunemised, mis väljendavad poliitilisi nõudmisi;
6) sportlikud (ja sõjaväelised) pidustused.
Käesolevas pole võimalik süveneda igasse rahvuse etendamise põhitüüpi, peatun vaid esimesel kahel, mida võib pidada võtmelisteks. Rahvusi ehitatakse enamasti varasemate etniliste või folkloorsete traditsioonide pinnasele, see aitab ülal hoida veendumust rahvuse iidsusest ja apelleerida inimeste emotsionaalsele mälule. Suur osa neist traditsioonidest liigitub ajalooliselt siiski nende hulka, mida Eric Hobsbawm on nimetanud „leiutatud traditsioonideks”. Ta kirjutab seletuseks: „„Leiutatud traditsiooni” all pean silmas toimingute kogumit, mis on tavaliselt allutatud avalikele või varjatud reeglitele, millel on sümboolne iseloom ning mille eesmärk on kordamise teel juurutada teatud väärtusi ja käitumisnorme, mis automaatselt tingivad järjepidevuse minevikuga. [---] Kuigi neis on viidatud ajaloolisele minevikule, siis „leiutatud” traditsioonide eripära on see, et järjepidevus minevikuga on neis suuresti fiktiivne.” (Hobsbawm 1983: 1–2) Eestis ja Lätis pakuvad hea näite leiutatud traditsioonide etendamisest 1860. aastate lõpus alguse saanud regulaarsed laulupeod, mida rahvuslikus kultuurimälus seostatakse eestlaste või lätlaste muistse ühislaulmise kombega, ent mida tegelikult hakati korraldama saksa laulupidude eeskujul. Kui esialgu domineerisid repertuaaris pigem vaimulikud laulud ja kinnitati truudust senisele poliitilisele korrale, siis õige pea muutusid laulupeod väga oluliseks rahvusloome praktikaks, üha enam sigines kavva patriootlikke laule ja kõnedes viidati aina julgemalt rahvusliku iseolemise ideele. Laulupeod andsid seega tugeva tõuke rahvusliku identiteedi kujunemisele Eestis ja Lätis ning on toiminud rahvustunde toetaja ja virgutajana kõikide poliitiliste režiimide ajal tänapäevani välja.
Rahvuse etendamise selgroog on riiklik tähtpäevakalender, mis lubab regulaarselt meenutada ja tähistada neid minevikusündmusi, mida peetakse rahvuslikule identiteedile kõige olulisemateks. Kalender pakub rahvusele omalaadi performatiivse rütmi, suuremad pidustused vahelduvad väiksematega, intensiivsemad perioodid rahulikumatega. Michael Billig täheldab selles seoses: „Moodsa rahvuse aastakalender kopeerib vähendatud kujul selle pikemat poliitilist ajalugu: rahvuslike emotsioonide lühikesed ajahetked vahelduvad pikemate perioodidega, mil valitseb vaikus ja mil rahvuslus näib olevat silmapiirilt kadunud” (Billig 1995: 45). Eriline roll on rahvuse etendamisel olnud iseseisvuspäeva tähistamisel, mis on võimalus regulaarselt ja rituaalselt kinnitada rahvuslikku ühtekuuluvust (McCrone, McPherson 2009).
Rahvuslikud rituaalid on üldjuhul hoolega lavastatud, minevikusündmusi elatakse uuesti läbi ja põlistatakse aastast aastasse sama stsenaariumi järgi korduvates kõnedes või lauludes, tantsudes või paraadides. Kuid rahvuse etendamine võib mõnel juhul võtta ka vabamaid vorme, nagu on tõdenud rahvuslike argirituaalide uurija Tim Edensor: „[Rahvuslikud] etendused on sotsiaalselt ja ruumiliselt reguleeritud erineval määral. Lava võib olla hoolega valmis seatud ja osaliste tegevus koreograafiliselt rangelt fikseeritud või täpselt juhendatud. Veelgi enam, etenduste kulgu võivad kontrollida kaasosalised, et vähendada igasuguseid kõrvalekaldeid lavastuse tavapärasest koodist. Kuid samuti võivad lava piirid olla hägusad, osalised mängida erinevaid ja omavahel segamini rolle, stseenid võivad vahelduda, kavast kõrvale triivida, nendesse võivad sekkuda juhuslikud seigad, lavale võib siseneda mitme nurga alt, soodustades improviseeritud sooritusi.” (Edensor 2002: 70) Rahvuse kollektiivne mäletamine tähtpäevadel on omakorda uute mälestuste lähtekohaks. Rituaalides osalejad saavad hiljem jagada oma muljeid ja kogemusi, sidudes isikliku mälu rahvuse kollektiivse mäluga. Sel moel toimub argitasandil rahvusliku identiteedi taastootmine.
Rahvuslike tähtpäevade tähistamise kõrval aitavad rahvuslikku identiteeti kinnistada ja arendada ka väiksema mastaabiga ja ebaregulaarsed ettevõtmised. Tähtis roll, eriti „banaalse rahvusluse” põlistamisel, on traditsiooniliselt olnud etenduskunstidel, eriti ajaloolistel näitemängudel, mis on aidanud valitud minevikusündmustel rahvuslikus mälus edasi kesta. Mõnel juhul võivad need näitemängud võtta populaarkultuurile iseloomulikke vorme või muutuda turistide atraktsiooniks. Eriti viimastel kümnenditel on selline rahvuslike rituaalide ja rahvusvahelise tarbimiskultuuri põimumine võtnud üha ulatuslikumaid vorme, muutunud globaalse turismitööstuse oluliseks osaks.
Rahvuse kujutamine
Tekstide ja tegevuste kõrval tuleb kolmandana esile tuua sümbolite suurt tähtsust rahvuste tegemise protsessis. Sümbolid on rahvusloomes olulised, sest need suudavad endasse koondada ja talletada rahvusele olulisi väärtusi ja informatsiooni. Sümbolid täidavad tihti kondenseeritud kultuurimälu rolli, mida on võimalik uutes kontekstides uuesti aktualiseerida. Juri Lotman on välja toonud, et sümbolite võimuses on määrata kultuuri rahvuslikke piire: „Domineerivate sümbolite põhikogumi ühtsus ja nende kultuuriline eluiga määravad suuresti kultuuride rahvus- ja areaalipiirid” (1999: 224). Sümbolil on Lotmani käsituses omalaadi topeltiseloom: ühest küljest teostab ta kultuurikihistusi läbides oma invariantset olemust, teisest küljest aga korreleerub aktiivselt uute kultuurikontekstidega, sealjuures ise nende mõjutamise käigus teisenedes (vt Tamm 2013). Kokkuvõttes ilmneb sümbol rahvusliku identiteedi kontekstis niisiis otsekui „semiootiline kondensaator”, mis panustab korraga nii väärtushoiakute säilitamisse kui ka nende edasiarendamisse.
Taas on Miroslav Hroch (2015) välja pakkunud kasuliku rahvussümbolite tüpoloogia, tuginedes nende kasutamise kontekstile ja vormile:
1) avalikud tegevused (paraadid, pidustused, matused, kogunemised);
2) sõnalised pöördumised (motod, deklaratsioonid, laulud, hümnid);
3) ikonograafilised sümbolid (pildid, portreed, ajaloomaalid, lipud, margid, plakatid);
4) monumendid;
5) „rahvuslik” maastik ja selle osad.
Peatun siinkohal veidi pikemalt vaid kolmandal sümbolitüübil, mis etendab keskset rolli selles rahvuse tegemise viisis, mida võib nimetada „rahvuse kujutamiseks”. Kui kollektiivsed toimingud annavad rahvustundele kogetava mõõtme, siis kujutav kunst pakub rahvuslikule identiteedile visuaalse vormi, muudab rahvuse selle liikmetele otsekui silmaga nähtavaks. Visuaalkunstnike roll on tõlkida abstraktne rahvuse idee kergesti haaratavasse ja emotsionaalselt laetud kujundikeelde. Anthony Smith, kes on seni kõige huvitavamalt uurinud rahvuse loomist visuaalsete vahenditega, sedastab kokkuvõtlikult: „Visuaalkunstide, maali, skulptuuri ja arhitektuuri, ent hiljem ka filmi, televisiooni ja reklaami vahendusel saab rahva silme ette manada rahvuse, selle iseloomu, ajaloo ja saatuse, lasta sel paista elava, nähtava ja käegakatsutavana” (Smith 2013: 9).
Kui tänapäeval, „banaalse rahvusluse” perioodil, on kõige tähtsamad meediumid rahvuse kujutamisel televisioon ja film, siis ajalooliselt, rahvusloome varases faasis, oli põhiroll ajaloopiltidel. Pildid aitasid panustada rahvusliku genealoogia konstrueerimisse, rahvuslike tähtpäevade ja kangelaste kaanoni kujunemisse. Konkreetsemalt maalikunstis saab eristada kahte põhižanri, mis on mänginud kõige olulisemat rolli rahvuste tegemises: ajaloo- ja maastikumaal. XIX sajandil mitmel pool Euroopas suure populaarsuse võitnud ajaloomaal lubas esimest korda anda ajaloonarratiividele visuaalse vormi, muuta ajalookangelased otsekui luust ja lihast inimesteks, tuua tähenduslikud minevikusündmused uuesti inimeste pilgu alla, nii eeskujuks kui ka innustuseks. „Ajalooliste stseenide kujutised,” kinnitab Hroch (2015), „on saatnud rahvusliku liikumise algusest peale ajaloonarratiive ja need on olnud väga tõhusad rahvusliku agitatsiooni vahendid.” Kuid mõneti ootamatult ei jäänud XIX sajandil ajaloomaalile tähtsuselt alla maastikumaal, mis kujundas arusaamasid rahvuslikest maastikest, rahvuse „loomulikust” keskkonnast. Kui ajaloomaal sidus rahvust ajalises perspektiivis, siis maastikumaal panustas rahvuse ruumilisse lõimimisse, või Anthony Smithi sõnadega, „kui maastikumaalijad aitasid rahvuslikku kogukonda ja selle ajalugu „naturaliseerida”, siis ajaloomaalijad soovisid rahvust „historiseerida” ja varustada seda teatud kindla ajaloolise iseloomuga” (2013: 82).
Hea võrdleva ülevaate visuaalkultuuri tähtsusest rahvuste tegemisel pea kahekümnes Euroopa riigis pakub Monika Flacke koostatud koguteos „Rahvuste müüdid: Euroopa panoraam” (1998), mis põhineb tema 1998. aastal Berliinis kureeritud esinduslikul näitusel. Ühtlasi joonistub raamatust hästi välja, et pildid ei ole etendanud eri rahvuste tegemisel ühesugust rolli, on piirkondi, kus rahvuslik identiteet tugines ulatuslikult visuaalkultuuril, ent ka neid, kus pildid ei tõusnud kunagi tekstide ja rituaalidega samale pulgale. Eestiski on ajaloopiltidel olnud rahvusloome protsessis võrdlemisi väike roll, kuigi seda ei saa kindlasti pidada olematuks (vt Kreem 2015).
Rahvuse uurimine
Rahvuste jutustamise, etendamise ja kujutamise kõrval ning nendega põimitult on rahvusloomes mänginud olulist rolli rahvuste uurimine, see valdkond, mida oleme eesti keeles harjunud nimetama rahvuslikeks või rahvusteadusteks. Tõtt-öelda ma ei tea, millal see tõenäoliselt saksa keelest (nationale Wissenschaften), (1) kuid võimalik, et hoopis soome keelest (kansalliset tieteet) (2) laenatud nimetus eesti keeles käibele tuli, ent vähemalt 1930. aastate alguseks oli see avalikes arutlustes võrdlemisi kodunenud. (3) Tollest ajast pärinevad ka esimesed katsed uut mõistet määratleda ja põhjendada. Nii sedastas etnoloog Ferdinand Linnus rahvusteaduste eesmärgina „oma” ja „võõra” eristamise: „Rahvuslikud teadused annavad [---] vastuse küsimusele, mis meie kultuurvarades on võõrastelt laenatud ja mis oma algupära ja annavad meile seega mõõdupuu meie kultuuri üksiknähete suhtelise väärtuse hindamiseks.” (Leinbock 1933: 50) Mõni aasta hiljem selgitas keeleteadlane Julius Mägiste (1937: 358), et kuigi rahvuslikeks teadusteks võib liigitada kõiki Eestisse puutuvaid teadusvaldkondi, siis „selle nimetuse kitsamas, tavalises mõttes meil mõistetakse ainult teatavaid humanitaarteaduste alasid, mis kõige otsemalt teotsevad meie maa ja rahvuskultuuri mineviku ning oleviku uurimisega, ja need on: Eesti ajalugu ja sellele lähedane muinasteadus (arheoloogia), eesti rahvateadus (etnograafia), eesti rahvaluuleuurimine, eesti keele ja sugukeelte uurimine ja eesti kirjandusteadus”. (4) Juba uutes oludes, 1943. aastal, sekundeeris talle etnoloog Gustav Ränk: „Laiemas mõttes võib rahvusteaduste hulka lugeda kõik teadused, mida üks rahvas oma intellektuaalsete jõududega omal maal arendab, kuid tavaliselt piiritletakse meil rahvusteaduste hulka ainult osa humanitaarteadusi, mille uurimisalaks on rahvakultuur oma eri avaldusvormidega – keele, luuleloomingu, traditsioonide ja kultuuri aineliste mälestusmärkidega kui ka selle rahva ajalugu, kirjandus- ja kunstiajalugu.” (Ränk 1943: 3)
Mõneti avarama vaatenurga pakkus 1936. aastal välja antropoloog Juhan Aul: „[---] rahvuslikeks teadusiks me nimetaksime need teadused, mille objektiks on kõik see, mis rahva juures ja tema eluruumis on ainulaadne, eriilmeline, kordumatu mujal – rahvas ise kui looduslik tervik, rahva eluavaldused kogu nende mitmekesisuses, nii ruumilises kui ka ajalises, rahva eluruum kogu selle rikkuses jne.” (Aul 1936: 206) Samuti tavapärasest avaramast, maiskondlikust printsiibist lähtus keemik Jaan Kalviste, kelle hinnangul tuleb teha rahvuslikel ja rahvusvahelistel teadustel vahet territoriaalselt. Esimeste hulka kuuluvad need, kes „kasutavad oma uurimise objektiks eeskätt kodumaist ainestikku. Siia kuuluvad reaalaladel geograafia, geoloogia, zooloogia jt., humanitaaraladel ajalugu, keeleteadus, rahvaluule-teadus jt.” (Kalviste 1936: 78) Teiste hulka liigitab ta aga näiteks matemaatika, füüsika, astronoomia ja keemia. Samas peab ta oluliseks täpsustada, et ei soovi sugugi „alahinnata rahvusliku teaduse tähtsust rahvusvahelise kultuuri tegurina” ja et „rahvuslik teadus, seistes rahvusvahelise teaduse tasemel, moodustab tähtsa lüli universaalses teaduses ja täidab olulist osa universaalse inimkultuuri arengus” (Kalviste 1936: 79). Oma arutluse lõpetab ta üldise järeldusega, et „rahvuslike ning kodumaiste teaduste ülesandeks on eeskätt meie rahvast ja kodumaad puutuva ainestiku käsitlemine, nendega seoses olevate probleemide uurimine ja saavutatud tulemuste kättesaadavaks tegemine ning lisandamine kogu inimkonna kultuurisaavutiste varaaita.” (5) Siin tasub tähele panna tsitaadis figureerivat mõistet „kodumaised teadused”, mis oli 1930. aastatel rahvuslike teaduste rööpnimetusena üsna laialt käibel. Samas leidus ka autoreid, kes neil kahel mõistel vahet tegid, nii näiteks arheoloog Richard Indreko: „Nagu üldiselt teada, kuuluvad rahvuslike teaduste alla keeleteadus, etnograafia, rahvaluule, ajalugu, muinasteadus, antropoloogia, genealoogia j. m. Ka kodumaiste teaduste haru on kaunis laialdane, nimetades tähtsamatena neist geoloogiat, botaanikat, maateadust, zooloogiat jne.” (Indreko 1937: 11)
Rahvuslike või rahvusteaduste mõiste ajalugu vaadates torkab silma, et seda on sobinud kilbile tõsta iga poliitilise korra ajal. Nagu nägime, oli see tähtis teema sõjaeelses vabariigis, ent kui napi ainese pealt saab üldistada, siis tundub, et rahvusteaduste kaart ei olnud minetanud oma väärtust ka Saksa okupatsiooni ajal. Sellest annab aimu Gustav Ränga Tartu Ülikoolis 24. veebruaril 1943 peetud aulakõne „Saavutusi eesti rahvusteaduste uurimistöös iseseisvuse ajal”, kus ta viitab rahvusteaduste erilisele vajalikkusele olukorras, kui idast ähvardab taas hädaoht: „Nagu eile, nii vajab rahvas täna ja hommegi tugevat mineviku traditsioonidel põhjenevat eneseteadvust, ja siin on asendamatu osa täita meie rahvusteadustel. Eriti viimased saatuslikud aastad eesti rahva ajaloos on selgesti näidanud, kus peituvad rahva enesesäilitamise eod: rahvalt võidakse röövida kõik, tema varandus, tegutsemisvõime, isegi ta au, kuid millele ükski võim juurde ei pääse, see on rahva ajalooline enesetunnetamine ja selt põhjalt võrsuv usk tulevikku.” (Ränk 1943: 3)
Ränga kõne taustal on kõnekas, et Nõukogude Eesti ideoloogid hindasid ise oma panust rahvusteaduste arendamisse väga kõrgelt. Tehes Nõukogude tagalas kokkuvõtet esimesest nõukogude aastast Eestis, kirjutab ENSV hariduse rahvakomissar Nigol Andresen: „Nõukogude Eestis olid intensiivse uurimise osalisteks eesti rahvuslikud teadused – eesti ajalugu, eesti keel, eesti kirjandus, eesti etnograafia. Neile aladele koondati kõik uurimisvõimelised töötajad. Seni tööta olnud noored teadlased tõmmati tööle ja juba osutasid nad esimesi hiilgavaid tulemusi töös.” (Andresen 1943: 43) Kolm aastat hiljem, kui Eesti oli uuesti Nõukogude Liiduga liidetud, tõdes Andreseni mantlipärija Jüri Nuut, kutselt matemaatik, samas vaimus: „Nõukogude Eestis omavad suurt eritähtsust eesti rahvuslikud teadused, keelelised uurimused, eesti folkloor, eesti rahva ajaloolise arenemiskäigu küsimused. Seepärast ongi arusaadav, et just selles teaduste tsüklis Nõukogude Eesti teadlased on ainulaadsed ja peavad sammuma esirindel.” (Nuut 1946: 414) Tõsi, tundub, et pärast esimest entusiasmi vajus nimetus unarusse, eriti pärast 1950. aasta EK(b)P KK märtsipleenumit (mille üheks ohvriks olid ka mõlemad osundatud rahvakomissarid), kui rahvusteadused mõneks ajaks jälle sahtlisse pandi; seda sõnaühendit kohtab nõukogude kirjasõnas võrdlemisi harva (ent vt nt Laas 1980: 7). Kui aga majandusteadlane Arno Köörna pakkus 1986. aastal lühiülevaate Eesti NSV teadusest, siis ei unustanud ta mõneti üllatavalt käsitlemast ka rahvusteadusi (peatükis „Rahvusteaduste kiire progress”), mille alla ta liigitas ajaloo, arheoloogia, keeleteaduse, kirjandusteaduse, etnograafia, folkloristika ja kõik kunstiteadused. Ajastu dialektilise retoorika hea näitena õigustas ta teemavalikut järgmiselt: „Rahvuskultuuri ja nõukogude rahvaste internatsionaalse kultuuri vahel on dialektiline seos – esimese uurimine aitab sügavamalt ja paremini mõista ka teist” (Köörna 1986: 24). (6)
Nagu hästi teada, on mõiste rahvusteadused teinud uuel sajandil uue tähelennu, seda peaasjalikult seoses Haridus- ja Teadusministeeriumi määrusega 2005. aastast, mis kehtestas rahvusteaduste kategooria teadusasutuste baasfinantseerimise korras ja ministeeriumi initsiatiiviga rahastada alates 2012. aastast Tartu Ülikooli juures kümmet nn rahvusprofessuuri (vt Rahvusvahelised rahvusteadused… 2014). Ma ei peatu siinkohal nendest algatustest sündinud elaval arutelul, sest seda on piisava põhjalikkusega eritlenud Urmas Sutrop (2012) oma artiklis „Kuidas me mõistame rahvusteadust”. Ei salga, et rahvusteaduste võidukas naasmine avalikku keelepruuki on üllatav, sest kui see termin oli omal kohal sõjaeelsel perioodil, aktiivse rahvusloome tingimustes, ja selle propagandistlikku väärtust on lihtne taibata võõrvõimu kontekstis, siis tänapäeva teaduspildis on selle kasutamine kaunis kummaline. Nii on viimasel viieteistkümnel aastal maailmas aktiivset arutelu põhjustanud küsimus „metodoloogilisest rahvuslusest” (ingl methodological nationalism), (7) st sellisest metodoloogilisest lähenemisest, mis võtab rahvust (rahvusriiki) ühiskonna käsitlemise loomuliku alussüsteemina, lähtudes eeldusest, et „rahvus kujutab endast püsivat vaatlusüksust läbi kõigi ajaloo vältel toimuvate muutuste” (Wimmer, Glick Shiller 2002: 305). Metodoloogilise rahvusluse kriitikud toovad põhjendatult välja, et rahvust ja rahvusriiklust ei saa käsitada igavese või etteantuna, vaid ajas teiseneva nähtusena, mis vajab sellisena ise historiseerimist. Selle suuna heaks näiteks siinse essee kontekstis on uurimused teaduse ja rahvusluse keerulistest vahekordadest XIX ja XX sajandil (vt nt Jordanova 1998; Jessen, Vogel 2002). Rahvusteadusi tundub seega kõige adekvaatsem käsitleda kindla ajaloolise nähtusena, mis kuulub aktiivsesse, „kuuma” rahvuste tegemise perioodi, ja on tänapäeval huvitav ja tänuväärne ajaloolise uurimistöö objekt.
Praegusel, „banaalse rahvusluse” ajastul, mida uhuvad üleilmastumise lained, on küllap kohasem rääkida kas kitsas mõttes Eesti uuringutest (ingl Estonian studies), st teadusvaldkonnast, mis tegeleb Eestiga seotud ainese uurimisega (sõltumata distsiplinaarsest vaatenurgast) või siis üldiselt humanitaar- ja sotsiaalteadustest kui n-ö tagasisideteadustest, mille üks missioone on ikka olnud kultuurile enesemõistmise võime tagamine (Torop 2011: 8) ja kus uurija kultuuriline ning sotsiaalne identiteet on uurimisteemaga paratamatult põimunud.
Essee aluseks on EV100 kunstinäituse „Riik ei ole kunstiteos” (Tallinna Kunstihoone, kuraator Katerina Gregos) kataloogi jaoks kirjutatud tekst, mida on käesolevas arendatud ja täiendatud. Tööd toetas Eesti Teadusagentuuri grant IUT18-8.
Essee ilmus ajakirja Keel ja Kirjandus veebruarinumbris 2018.
Saksa nationale Wissenschaften väike värdvorm oli Natsi-Saksamaal viljeletud völkische Wissenschaften’i (’rahvateaduste’) kontseptsioon, mille juured ulatuvad tagasi XIX sajandisse (vt Weindling 2017; Puschner 2017).
Sellele viitab näiteks tõsiasi, et Digaris eesti artiklite seas tehtud sõnaotsing pakub kõige vanema rahvusteaduste vastena ühe 1926. aasta 4. juulil Postimehes ilmunud arvustuse soomekeelsest entsüklopeediast „Suomi. Maa. Kansa. Waltakunta, III”, kus muuseas seisab: „Eestkätt pakuvad palju huvitavat meilegi ülevaated n.n. rahvusteaduste (soome-ugri keeleteadus, etnograafia, arheoloogia jne.), millised Soomes kõrgele arenenud ja mille areng Eesti vastavate teadusharudega mitmeti seotud.” Ja kui aasta hiljem teeb August Annist Eesti Kirjanduses ülevaate Soomes ilmunud uudiskirjandusest, mainib ta, et Soome akadeemilises ilmas on „rahvuslikud teadused” aktiivsemalt viljeletud kui „üldteadused” (Annist 1927: 127). Huvitav on veel selles seoses täheldada, et 1939. aasta juuni alguses korraldati Helsingis Soome-Eesti „rahvuslikkude teaduste kongress”, kust võttis osa u 80 teadlast, neist 20 Eestist (Uus Eesti 2. VI 1939, lk 1). Plaan oli aasta pärast sama kongress Tallinnas korraldada, ent mõistetavatel põhjustel ei saanud sellest asja. Ka Julius Mägiste (1973: 235) on pakkunud, et soome kansalliset tieteet olid eeskujuks eesti „rahvuslike teaduste” terminile. „Rahvusteaduste” kontseptsiooni ajaloost Soomes vt Fromm 1999.
Samas kohtab seda siin-seal juba ka 1920. aastatel, näiteks figureerib see mitmel korral Veljesto koguteoses „Mõtteid valmivast intelligentsist” (Annist 1923: 38, 48; Moora 1923: 64), vt ka eelmine viide.
Artikli aluseks oli 24. veebruaril 1934 Tartu Ülikoolis peetud ettekanne „Rahvuslikkude teaduste arengust eesti ülikoolis” (vt Vaba Sõna 28. II 1934, lk 6).
Mõned aastad varem eristas maiskondlikkuse põhimõttel ka Eesti Vabariigi haridusministeeriumi teaduse ja kunsti osakonna juhataja Gottlieb Ney (1934: 9) ülejäänud teadustest „rahvuslikud või kodumaised teadused”.
Olgu veel osundatud üht huvitavat rahvusteaduste tõlgendust 1983. aastast, mille pakkus ajaloolane Juhan Kahk ühes intervjuus, kus ta kommenteeris ENSV Teaduste Akadeemias toimunud arutelu rahvuskultuuri uurivate teaduste olukorrast ja ülesannetest: „Teaduse internatsionaalse põhiolemuse tõttu puudub teadussüstemaatikas mõiste „rahvusteadus(ed)”. Kuid samal ajal on teadus- ja kultuurielu praktikas kujunenud teatud teadusharude rühmitus, millel on eriline tähendus rahvuskultuuri arengu seisukohalt. Rahvuslikku kultuuri, selle ajaloolisi juuri ning peamist kandjat – keelt – uurivad ajaloo- ja filoloogiateadused võib tinglikult viia ühise nimetaja alla – rahvuskultuuri uurivad teadused. Siia kuuluvad lingvistika ja kirjandusteadus kõigi oma alajaotustega; etnograafia, folkloristika; ajalugu koos arheoloogiaga ning kõik kunstiteadused (kujutava kunsti, muusika, teatri- ja filmikunsti ajaloo ja nüüdisprotsesside uurimine). Neis valdkondades arendatavad uurimused kuuluvad orgaaniliselt üleliidulise ja ülemaailmse teaduse koosseisu ning kohalike ülesannete lahendamisel tuleb püüelda selle poole, et anda panus internatsionaalsesse teadusesse. Nimetatud teaduste peamine ülesanne on aidata kaasa rahvuskultuuri optimaalsele arengule, kindlustada arengu järjepidevus ja vastastikku viljastavad kontaktid vennasrahvaste ja internatsionaalse kultuuriga.” (Kahk 1983: 2) Pean tõenäoliseks, et eespool mainitud Köörna raamatu peatükk rahvusteaduste progressist ENSV-s võlgneb nii mõndagi Kahkile.
Eesti riigiteadlased on seda ingliskeelset terminit tõlkinud ka kui metodoloogiline rahvusriiklus (vt Kalev jt 2015).
Kirjandus
[Andresen, Nigol] 1943. Haridus ja kultuur Nõukogude Eestis. ENSV Hariduse Rahvakomissari Nigol Andreseni raadiokõne ENSV kolmanda aastapäeva puhul. – Nõukogude Eesti 3. aastapäev (1940–1943). Moskva: ENSV Riiklik Kirjastus, lk 41–45.
Anni[st], August 1923. Meie ilmast ja meie ilmavaatest. – Mõtteid valmivast intelligentsist. Tartu: Odamees / Carl Sarap, lk 7–53.
A[nnist], A[ugust] 1927. Märkmeid hõimu ja maailmakirjanduse alalt. – Eesti Kirjandus, nr 2, lk 124–128.
A u l, J[uhan] 1936. Intensiivsemale loomingule rahvuslike teaduste alal. – ERK, nr 9–10, lk 205–211.
B e r g e r, Stefan 2007. Introduction: Towards a Global History of National Historiographies. – Writing the Nation. A Global Perspective. Toim S. Berger. Basingstoke: Palgrave Macmillan, lk 1–29.
B e r g e r, Stefan, C o n r a d, Christoph 2015. The Past as History: National Identity and Historical Consciousness in Modern Europe. Basingstoke: Palgrave Macmillan.
B i l l i g, Michael 1995. Banal Nationalism. London: SAGE Publishing Ltd.
B r e u i l l y, John (toim) 2013. The Oxford Handbook of the History of Nationalism. Oxford: Oxford University Press.
B r u b a k e r, Rogers 1996. Nationalism Reframed: Nationhood and the National Question in the New Europe. Cambridge: Cambridge University Press.
B r u b a k e r, Rogers 2011. Nationalizing states revisited: Projects and processes of nationalization in post-Soviet states. – Ethnic and Racial Studies, kd 34, nr 11, lk 1785–1814.
C o n n e r t o n, Paul 1989. How Societies Remember? Cambridge: Cambridge University Press.
E d e n s o r, Tim 2002. National Identity, Popular Culture and Everyday Life. Oxford–New York: Berg.
F l a c k e, Monika (toim) 1998. Mythen der Nationen, Bd. 1: Ein europäisches Panorama. Berlin: Koehler & Amelang.
F r o m m, Hans 1999. Der Weg der „nationalen Wissenschaften” durch die finnische Geschichte über 150 Jahre. – Zur Geschichte und Problematik der Nationalphilologien in Europa: 150 Jahre Erste Germanistenversammlung in Frankfurt am Main (1846–1996). Toim Frank Fürbeth, Pierre Krügel, Ernst Erich Metzner, Olaf Müller. Tübingen: Max Niemeyer Verlag, lk 157–168.
H o b s b a w m, Eric 1983. Introduction: Inventing traditions. – The Invention of Tradition. Toim E. Hobsbawm, Terence Ranger. Cambridge: Cambridge University Press, lk 1–14.
H r o c h, Miroslav 2015. European Nations: Explaining Their Formation. London: Verso.
[Indreko, Richard] 1937. Rahvuslike ja kodumaiste teaduste arendamisest. (Kokkuvõte mag. R. Indreko poolt kitsamas ringis peetud ettekandest). – Akadeemia, nr 1, lk 11–16.
J e s s e n, Ralph, V o g e l, Jakob (toim) 2002. Wissenschaft und Nation in der europäischen Geschichte. Frankfurt am Main: Campus Verlag.
J o r d a n o v a, Ludmilla 1998. Science and nationhood: Cultures of imagined communities. – Imagining Nations. Toim Geoffrey Cubitt. Manchester: Manchester University Press, lk 192–211.
[Kahk, Juhan] 1983. Rahvuskultuuri uurimisest. [Intervjuu ENSV Teaduste Akadeemia Ühiskonnateaduste Osakonna akadeemik-sekretäri Juhan Kahkiga]. – Sirp ja Vasar 30. III.
K a l e v, Leif, V e t i k, Raivo, J a k o b s o n, Mari-Liis 2015. Metodoloogiline rahvusriiklus ja selle kriitika. – Acta Politica Estica, nr 6, lk 20–36.
K a l j u n d i, Linda, L a a n e s, Eneken, P i k k a n e n, Ilona 2015. Introduction: Historical fiction, cultural memory and nation building in Finland and Estonia. – Novels, Histories, Novel Nations: Historical Fiction and Cultural Memory in Finland and Estonia. Toim L. Kaljundi, E. Laanes, I. Pikkanen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 26−75.
K a l v i s t e, J[aan] 1936. Rahvuslike teaduste tähtsusest ja nende ülesannetest. – ERK, nr 3–5, lk 78–81.
K e m i l ä i n e n, Aira 2001. „Nation”: A survey of the term in European languages. – Encyclopedia of Nationalism. Toim Athena Leoussi. New Brunswick, NJ–London: Transaction Publishers, lk 203–208.
K r e e m, Tiina-Mall (koost) 2015. Kunstnik ja Kleio. Ajalugu ja kunst 19. sajandil. (Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 5 (10).) Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.
K ö ö r n a, Arno 1986. Teadus rahva teenistuses. Tallinn: Perioodika.
L a a n e s, Eneken, K a l j u n d i, Linda 2013. Eesti ajalooromaani poeetika ja poliitika. Sissejuhatuseks. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 561−578.
L a a s, Jaan 1980. Kultuuriloome katkematus voolus. – Sirp ja Vasar 27. VI.
L a w r e n c e, Paul 2013. Nationalism and history writing. – The Oxford Handbook of the History of Nationalism. Toim John Breuilly. Oxford: Oxford University Press, lk 713–730.
L e e r s s e n, Joep 2006a. Nationalism and the cultivation of culture. – Nations and Nationalism, kd 12, nr 4, lk 559–578.
L e e r s s e n, Joep 2006b. National Thought in Europe: A Cultural History. Amsterdam: Amsterdam University Press.
L e i n b o c k [= Linnus], F[erdinand] 1933. Eesti rahvusteaduste areng: Tuleviku ülesanded ja nende tähtsus eesti rahvuskultuuri arendamisel. – Eesti rahvuskultuur: koguteos Eesti Vabariigi 15. aasta juubeliks. Tartu: Eesti Rahvuskultuuriline Ühing, lk 50–55.
L o k k, Reigo 2015. Sepistades natsiooni: taasiseseisvunud Eesti etnopoliitilised konfliktid. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis 35.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
L o t m a n, Juri 1999. Sümbol kultuurisüsteemis. – J. Lotman, Semiosfäärist. Tlk Kajar Pruul. Tallinn: Vagabund, lk 221–236.
M c C r o n e, David, M c P h e r s o n, Gayle (toim) 2009. National Days: Constructing and Mobilising National Identity. Basingstoke: Palgrave Macmillan.
M o o r a, Harri 1923. Eesti praegusest rahvuslusest. – Mõtteid valmivast intelligentsist. Tartu: Odamees / Carl Sarap, lk 61–67.
M ä g i s t e, Julius 1937. Rahvuslike teaduste edust Eestis [1. osa]. – Looming, nr 3, lk 358–361.
M ä g i s t e, Julius 1973. Eesti rahvuslikest teadustest paguluses. – Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi aastaraamat I. Stockholm, lk 235–253.
N e y, Gottlieb 1934. Eesti teadus ja teaduslik töö Eestis. – Eesti vaimse kultuuri saavutusi: Eesti Vaimse Kultuuri Päevade puhul 23. II – 25. II 1934. a. Tallinn: Eesti Vaimse Kultuuri Päevade Peakomitee kirjastus, lk 7–26.
N u u t, J[üri] 1946. Progressiivse teaduse ülesandeid Nõukogude Eestis. – Eesti Bolševik, nr 6, lk 408–415.
P u s c h n e r, Uwe 2017. Verwissenschaftlichung der Weltanschauung. Völkische Aspirationen, Strategien und Rezeptionen in der langen Jahrhundertwende. – Handbuch der völkischen Wissenschaften: Akteure, Netzwerke, Forschungsprogramme. Toim Michael Fahlbusch, Ingo Haar, Alexander Pinwinkler. 2. tr. Berlin: De Gruyter, lk 9–18.
Rahvusvahelised rahvusteadused 2014. Artiklikogumik rahvusülikooli 95. juubeliks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
R i g n e y, Ann 2001. Imperfect Histories: The Elusive Past and the Legacy of Romantic Historicism. Ithaca, New York: Cornell University Press.
[Ränk, Gustav] 1943. Saavutusi eesti rahvusteaduste uurimistöös iseseisvuse ajal. Prof. dr. Ränga kõne vabaduspäeva aktusel Tartu Ülikooli aulas. – Postimees 25. II.
S m i t h, Anthony D. 2005. The genealogy of nations: An ethno-symbolic approach. – When is the Nation? Toim Atsuko Ichijo, Gordana Uzelac. London–New York: Routledge, lk 94–112.
S m i t h, Anthony D. 2013. The Nation Made Real. Art and National Identity in Western Europe, 1600–1850. Oxford: Oxford University Press.
S u t r o p, Urmas 2012. Kuidas me mõistame rahvusteadust? – Akadeemia, nr 7, lk 1155–1177.
T a m m, Marek 2005. Rahvuste loomisest ja uurimisest. Vestlus Miroslav Hrochi ja György Schöpfliniga. – Sirp 26. VIII.
T a m m, Marek 2008. History as cultural memory. Mnemohistory and the construction of Estonian nation. – Journal of Baltic Studies, kd 39, nr 4, lk 499–516.
T a m m, Marek 2012. Monumentaalne ajalugu. Esseid Eesti ajalookultuurist. – Loomingu Raamatukogu, nr 28–30. Tallinn: SA Kultuurileht.
T a m m, Marek 2013. Juri Lotman ja kultuurimälu teooria. – Akadeemia, nr 10, lk 1747–1770.
T a m m, Marek 2017. Euroopa rahvuslik ajalookirjutus võrdlevas vaatluses. – Tuna, nr 2, lk 128–138.
T o r o p, Peeter 2011. Tõlge ja kultuur. Tartu–Tallinn: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Ö z k ı r ı m l ı, Umut 2005. Contemporary Debates on Nationalism. Basingstoke: Palgrave Macmillan.
Ö z k ı r ı m l ı, Umut 2010. Theories of Nationalism. A Critical Introduction. Second Edition. Basingstoke: Palgrave Macmillan.
W e i n d l i n g, Paul 2017. Volk und Forschung: eine Wissenschaft für die Nation. – Handbuch der völkischen Wissenschaften: Akteure, Netzwerke, Forschungsprogramme. Toim Michael Fahlbusch, Ingo Haar, Alexander Pinwinkler. 2. tr. Berlin: De Gruyter, lk 1–8.
W e r t s c h, James V. 2002. Voices of Collective Remembering. Cambridge: Cambridge University Press.
W i m m e r, Andreas, G l i c k S c h i l l e r, Nina 2002. Methodological nationalism and beyond: Nation-state building, migration and the social sciences. – Global Networks, kd 2, nr 4, lk 301–334.
### Response:
Marek Tamm. Rahvuste tegemine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gamecocks oli kaks ja pool minutit enne kohtumise lõppu kaotusseisus 59:68, kuid seejärel visati kaheksa punkti järjest ning Frank Bookeri korv tõi South Carolina 36 sekundit enne lõpusireeni veel punkti kaugusele, seejärel oli aga täpne üleplatsimehena 22 punkti visanud Grant Williams. Viimasel rünnakul oli Kotsari koduülikoolil veel võimalus viigistada, kuid Justin Minaya kaugvise jäi lühikeseks.
Esimesel poolajal kolm viga kogunud Kotsar pääses väljakule kümneks minutiks, selle aja jooksul tabas eestlane ühe kaugviske, noppis kaks lauapalli ning andis resultatiivse söödu. Frank Bookeri arvele jäi Gamecocksi parimana 19 silma.
Oma konverentsis nelja võidu ja üheksa kaotusega 12. kohale langenud South Carolina võõrustab laupäeval kümne võidu ja kahe kaotusega konverentsi liidripositsiooni hoidvat Auburni. | Kotsari koduülikooli lõpuspurdist jäi järjekordselt väheks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gamecocks oli kaks ja pool minutit enne kohtumise lõppu kaotusseisus 59:68, kuid seejärel visati kaheksa punkti järjest ning Frank Bookeri korv tõi South Carolina 36 sekundit enne lõpusireeni veel punkti kaugusele, seejärel oli aga täpne üleplatsimehena 22 punkti visanud Grant Williams. Viimasel rünnakul oli Kotsari koduülikoolil veel võimalus viigistada, kuid Justin Minaya kaugvise jäi lühikeseks.
Esimesel poolajal kolm viga kogunud Kotsar pääses väljakule kümneks minutiks, selle aja jooksul tabas eestlane ühe kaugviske, noppis kaks lauapalli ning andis resultatiivse söödu. Frank Bookeri arvele jäi Gamecocksi parimana 19 silma.
Oma konverentsis nelja võidu ja üheksa kaotusega 12. kohale langenud South Carolina võõrustab laupäeval kümne võidu ja kahe kaotusega konverentsi liidripositsiooni hoidvat Auburni.
### Response:
Kotsari koduülikooli lõpuspurdist jäi järjekordselt väheks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 28-aastasele hollandlannale oli see juba kolmandaks olümpiakullaks, sest nelja aasta eest Sotšis triumfeeris ta 1500 meetri distantsil ja kuulus ka Hollandi võidukasse võistkonda.
PyeongChangis mahtusid pjedestaali madalamatele astmetele jaapanlannad Nao Kodaira (+0,26) ja Miho Takagi (+0,42).
Kaheksa sekka jõudsid veel ameeriklanna Brittany Bowe (+0,80), austerlanna Vanessa Herzog (+0,91), hollandlanna Marrit Leenstra (+1,29), tšehhitar Karolina Erbanova (+1,39) ja ameeriklanna Heater Bergsma (+1,59).
Sotšis sama ala võitnud hiinlanna Hong Zhang oli seekord alles 11. (+2,11), toona hõbedale tulnud hollandlanna Ireen Wüst lõpetas pisut kõrgemal (üheksas koht; +1,76). | Holland teenis kiiruisuhallis järjekordse kulla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
28-aastasele hollandlannale oli see juba kolmandaks olümpiakullaks, sest nelja aasta eest Sotšis triumfeeris ta 1500 meetri distantsil ja kuulus ka Hollandi võidukasse võistkonda.
PyeongChangis mahtusid pjedestaali madalamatele astmetele jaapanlannad Nao Kodaira (+0,26) ja Miho Takagi (+0,42).
Kaheksa sekka jõudsid veel ameeriklanna Brittany Bowe (+0,80), austerlanna Vanessa Herzog (+0,91), hollandlanna Marrit Leenstra (+1,29), tšehhitar Karolina Erbanova (+1,39) ja ameeriklanna Heater Bergsma (+1,59).
Sotšis sama ala võitnud hiinlanna Hong Zhang oli seekord alles 11. (+2,11), toona hõbedale tulnud hollandlanna Ireen Wüst lõpetas pisut kõrgemal (üheksas koht; +1,76).
### Response:
Holland teenis kiiruisuhallis järjekordse kulla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Mälu Instituut korraldas Tallinnas visiooniseminari, millest võtsid osa Läti Okupatsioonide muuseumi, Leedu Genotsiidiohvrite muuseumi, Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Diktatuuri Uurimise Sihtasutuse ja Poola Rahvusliku Mälu Instituudi esindajad, kes tutvusid ka Patarei vangla kompleksiga, edastas instituudi esindaja.
Mäluasutuste esindajad allkirjastasid teisipäeval avalduse, mille toetavad Tallinnasse loodava kommunismikuritegude teaduskeskuse ja muuseumi rajamist ning kinnitasid, et on valmis andma panuse selle rahvusvahelise projekti elluviimisesse.
"Vajadus pädeva ja objektiivse kommunismikuritegusid uuriva teaduskeskuse järele on suur, sest see valdkond on rahvusvahelises plaanis katmata. Patarei vangla hoone ja kommunismikuritegude muuseumi idee avaldas ekspertidele muljet. Instituut tegeleb muuseumi kontseptsiooni arendamisega, ent lõplikud otsused hoone kohta peab riik alles langetama. Patareis on kannatanud nii Natsi-Saksamaa kui Nõukogude Liidu režiimi ohvrid, mis teeb sellest erilise mälestuspaiga," ütles teaduskeskuse ja muuseumi arendamisega tegeleva Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Sandra Vokk.
Voki sõnul on mäluasutuse ambitsiooniks rahvusvahelise koalitsiooni loomine, mis tegeleks kõigi kommunismi all kannatanud rahvaste kogemuse uurimise ja ajalooteadmiste populariseerimisega ülemaailmselt.
Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Diktatuuri Uurimise Sihtasutuse direktori Anna Kaminsky sõnul on rahvusvahelise teaduskeskuse ja Patarei muuseumi algatus väga väärtuslik. "See võimaldab integreerida kommunistlike diktatuuride ja kuritegude uuringuid 20. sajandi sündmuste ja totalitaarsete režiimide ajaloo pikas jadas. Kommunistlike kogemuste sisseviimine Euroopa ühise mälestamise konteksti on hästi oluline," ütles ta.
Rohkem infot Patarei vangla muuseumi ideekonkursi kohta saab lugeda aadressilt: https://redterrormuseum.com/ | Nelja riigi mäluasutused toetasid kommunismikuritegude keskuse loomist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Mälu Instituut korraldas Tallinnas visiooniseminari, millest võtsid osa Läti Okupatsioonide muuseumi, Leedu Genotsiidiohvrite muuseumi, Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Diktatuuri Uurimise Sihtasutuse ja Poola Rahvusliku Mälu Instituudi esindajad, kes tutvusid ka Patarei vangla kompleksiga, edastas instituudi esindaja.
Mäluasutuste esindajad allkirjastasid teisipäeval avalduse, mille toetavad Tallinnasse loodava kommunismikuritegude teaduskeskuse ja muuseumi rajamist ning kinnitasid, et on valmis andma panuse selle rahvusvahelise projekti elluviimisesse.
"Vajadus pädeva ja objektiivse kommunismikuritegusid uuriva teaduskeskuse järele on suur, sest see valdkond on rahvusvahelises plaanis katmata. Patarei vangla hoone ja kommunismikuritegude muuseumi idee avaldas ekspertidele muljet. Instituut tegeleb muuseumi kontseptsiooni arendamisega, ent lõplikud otsused hoone kohta peab riik alles langetama. Patareis on kannatanud nii Natsi-Saksamaa kui Nõukogude Liidu režiimi ohvrid, mis teeb sellest erilise mälestuspaiga," ütles teaduskeskuse ja muuseumi arendamisega tegeleva Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Sandra Vokk.
Voki sõnul on mäluasutuse ambitsiooniks rahvusvahelise koalitsiooni loomine, mis tegeleks kõigi kommunismi all kannatanud rahvaste kogemuse uurimise ja ajalooteadmiste populariseerimisega ülemaailmselt.
Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Diktatuuri Uurimise Sihtasutuse direktori Anna Kaminsky sõnul on rahvusvahelise teaduskeskuse ja Patarei muuseumi algatus väga väärtuslik. "See võimaldab integreerida kommunistlike diktatuuride ja kuritegude uuringuid 20. sajandi sündmuste ja totalitaarsete režiimide ajaloo pikas jadas. Kommunistlike kogemuste sisseviimine Euroopa ühise mälestamise konteksti on hästi oluline," ütles ta.
Rohkem infot Patarei vangla muuseumi ideekonkursi kohta saab lugeda aadressilt: https://redterrormuseum.com/
### Response:
Nelja riigi mäluasutused toetasid kommunismikuritegude keskuse loomist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimastel päevadel on meediaväljaanded suhelnud mitmete Venemaa inimestega, kes on kinnitanud, et nende sugulased või tuttavad võitlesid Süürias palgasõduritena ning hukkusid 7. veebruaril Deir Ezzori provintsis USA poolt Süüria Demokraatlike Jõudude (SDF) toetuseks korraldatud õhurünnakutes. Allikad on rääkinud, et Süüria valitsuse poolel sõdivaid Vene palgasõdureid võis kokkupõrke käigus hukkuda kümneid.
Moskva on neid väiteid seni eitanud või öelnud, et neil puudub selle kohta informatsioon, sest ülevaadet omatakse vaid Süüriasse saadetud kaadrisõjaväelastest. Samas on teateid Süürias hukkunud venelastest laekunud meediasse üha rohkem. Ukraina meedia toob omakorda välja ka selle, et Süürias hukkus palgasõdureid, kes olid varem tegutsenud Kremli-meelsetes üksustes Donbassis.
Kui varem jõudis nimeliselt avalikkuse ette kaks väidetavat hukkunut, siis praeguseks on meedias levimas juba rohkem nimesid. Samuti kerkib esile kurikuulus palgasõdurite üksus ehk nn Wagneri grupp.
Põhjalikud lood on avaldanud näiteks Znak, kus ilmus intervjuu ühe Süürias langenud palgasõduri abikaasaga, ning Novaja Gazeta, kus on artiklis nimega "Viga või reetmine?" püstitatud ka oluline küsimus.
Nimelt olid USA ja Venemaa esindajad lahingu ajal omavahel otseliini vahendusel ühenduses ning Vene pool oli kinnitanud õhurünnakut kavandanud USA esindajatele, et USA liitlasi ründavas üksuses venelasi pole ning et üleüldse polevat sellel juhtumil Venemaaga midagi pistmist. Ometi hukkus õhurünnakus vähemalt 13 Venemaalt pärit võitlejat, nentis Novaja Gazeta ja küsis, kas Venemaa relvajõud olid Vene palgasõdurite tule alla jäämisest teadlikud või mitte.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kordas kolmapäeval oma eelmise päeva avaldust, mille kohaselt Kremlil sellistest hukkunutest informatsioon puudub. Samuti selgitas ta, et üksikute ja Venemaa relvajõududesse mitte kuuluvate kodanike viibimist Süürias ei saa välistada.
Venemaa välisministeeriumi allikas aga teatas varem kolmapäeval uudisteagentuurile RIA Novosti, et jutt Süürias hukkunud venelastest olevat "klassikaline desinformatsioon".
USA juhitud koalitsioon kaitses oma liitlasi
Pentagon teatas eelmisel nädalal, et ajavahemikus 7. veebruari õhtust ja 8. veebruari hommikuni lõid USA juhitud ISIS-e vastane koalitsioon ning selle kohalikud liitlased (SDF) Deir Ezzori provintsis tagasi Süüria valitsuse poolel sõdivate üksuste koordineeritud rünnaku.
USA ametniku kinnitusel võttis vastase poolt ilma igasuguse provokatsioonita alustatud pealetungist osa umbes 500 võitlejat, keda toetasid tankid ja suurtükkide, miinipildujate ja raketiheitjate tuli. Vastulöögi, eelkõige USA juhitud koalitsiooni õhurünnakute, tagajärjel hukkus rohkem kui 100 Süüria valitsuse poolel sõdivat võitlejat.
Süüria ja Venemaa mõistsid USA tegevuse hukka ja nimetasid seda agressiooniks. Nii Damaskus kui ka Moskva on märkinud, et võitlejate näol oli tegu valitsuse poolel sõdivate paramilitaarsete üksustega. Venemaa on kusjuures maininud, et Moskvaga need võitlejad oma tegevust ei koordineerinud. USA keskväejuhatus (CENTCOM) tegi ka avalduse, milles nimetas kokkupõrke vastaspoolt "Süüria režiimi meelseks" üksuseks.
USA kaitseminister James Mattis ütles hiljem, et kuigi ta ei usu, et hukkunute seas oli venelasi, ei saa Pentagon seda võimalust ka välistada.
USA kasutas kogu kokkupõrke ajal Vene poolega sisse seatud otseliini ja rõhutas, et neil on kavas pealetungijate vastu õhurünnakuid korraldada. Vene pool kinnitas, et Vene sõdureid pealetungijate seas ei ole.
USA ametniku hinnangul üritasid president Bashar al-Assadi liitlased vallutada SDF-i käest positsioone, mille viimased eelmise aasta detsembris ISIS-e käest ära võtsid. Täpsemalt huvitas pealetungijaid piirkond, kus asuvad Khushami naftaväljad. | Kreml ei tea Süürias hukkunud Vene palgasõduritest endiselt midagi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimastel päevadel on meediaväljaanded suhelnud mitmete Venemaa inimestega, kes on kinnitanud, et nende sugulased või tuttavad võitlesid Süürias palgasõduritena ning hukkusid 7. veebruaril Deir Ezzori provintsis USA poolt Süüria Demokraatlike Jõudude (SDF) toetuseks korraldatud õhurünnakutes. Allikad on rääkinud, et Süüria valitsuse poolel sõdivaid Vene palgasõdureid võis kokkupõrke käigus hukkuda kümneid.
Moskva on neid väiteid seni eitanud või öelnud, et neil puudub selle kohta informatsioon, sest ülevaadet omatakse vaid Süüriasse saadetud kaadrisõjaväelastest. Samas on teateid Süürias hukkunud venelastest laekunud meediasse üha rohkem. Ukraina meedia toob omakorda välja ka selle, et Süürias hukkus palgasõdureid, kes olid varem tegutsenud Kremli-meelsetes üksustes Donbassis.
Kui varem jõudis nimeliselt avalikkuse ette kaks väidetavat hukkunut, siis praeguseks on meedias levimas juba rohkem nimesid. Samuti kerkib esile kurikuulus palgasõdurite üksus ehk nn Wagneri grupp.
Põhjalikud lood on avaldanud näiteks Znak, kus ilmus intervjuu ühe Süürias langenud palgasõduri abikaasaga, ning Novaja Gazeta, kus on artiklis nimega "Viga või reetmine?" püstitatud ka oluline küsimus.
Nimelt olid USA ja Venemaa esindajad lahingu ajal omavahel otseliini vahendusel ühenduses ning Vene pool oli kinnitanud õhurünnakut kavandanud USA esindajatele, et USA liitlasi ründavas üksuses venelasi pole ning et üleüldse polevat sellel juhtumil Venemaaga midagi pistmist. Ometi hukkus õhurünnakus vähemalt 13 Venemaalt pärit võitlejat, nentis Novaja Gazeta ja küsis, kas Venemaa relvajõud olid Vene palgasõdurite tule alla jäämisest teadlikud või mitte.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kordas kolmapäeval oma eelmise päeva avaldust, mille kohaselt Kremlil sellistest hukkunutest informatsioon puudub. Samuti selgitas ta, et üksikute ja Venemaa relvajõududesse mitte kuuluvate kodanike viibimist Süürias ei saa välistada.
Venemaa välisministeeriumi allikas aga teatas varem kolmapäeval uudisteagentuurile RIA Novosti, et jutt Süürias hukkunud venelastest olevat "klassikaline desinformatsioon".
USA juhitud koalitsioon kaitses oma liitlasi
Pentagon teatas eelmisel nädalal, et ajavahemikus 7. veebruari õhtust ja 8. veebruari hommikuni lõid USA juhitud ISIS-e vastane koalitsioon ning selle kohalikud liitlased (SDF) Deir Ezzori provintsis tagasi Süüria valitsuse poolel sõdivate üksuste koordineeritud rünnaku.
USA ametniku kinnitusel võttis vastase poolt ilma igasuguse provokatsioonita alustatud pealetungist osa umbes 500 võitlejat, keda toetasid tankid ja suurtükkide, miinipildujate ja raketiheitjate tuli. Vastulöögi, eelkõige USA juhitud koalitsiooni õhurünnakute, tagajärjel hukkus rohkem kui 100 Süüria valitsuse poolel sõdivat võitlejat.
Süüria ja Venemaa mõistsid USA tegevuse hukka ja nimetasid seda agressiooniks. Nii Damaskus kui ka Moskva on märkinud, et võitlejate näol oli tegu valitsuse poolel sõdivate paramilitaarsete üksustega. Venemaa on kusjuures maininud, et Moskvaga need võitlejad oma tegevust ei koordineerinud. USA keskväejuhatus (CENTCOM) tegi ka avalduse, milles nimetas kokkupõrke vastaspoolt "Süüria režiimi meelseks" üksuseks.
USA kaitseminister James Mattis ütles hiljem, et kuigi ta ei usu, et hukkunute seas oli venelasi, ei saa Pentagon seda võimalust ka välistada.
USA kasutas kogu kokkupõrke ajal Vene poolega sisse seatud otseliini ja rõhutas, et neil on kavas pealetungijate vastu õhurünnakuid korraldada. Vene pool kinnitas, et Vene sõdureid pealetungijate seas ei ole.
USA ametniku hinnangul üritasid president Bashar al-Assadi liitlased vallutada SDF-i käest positsioone, mille viimased eelmise aasta detsembris ISIS-e käest ära võtsid. Täpsemalt huvitas pealetungijaid piirkond, kus asuvad Khushami naftaväljad.
### Response:
Kreml ei tea Süürias hukkunud Vene palgasõduritest endiselt midagi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti esinumber Raul Must kohtus Läti esinumbri Niks Podosinoviksiga ja võitis mängu kahes geimis, tulemusega 21:17, 21:18. Ka Mihkel Laanes vastasele Andis Berzinsile lootust ei andnud ja võitis kohtumise 16-minutilises mängus 21:9, 21:13.
Meespaaris üllatusi ei tulnud ja eestlased tegid platsil puhta töö, kui võitsid mõlemad Läti meespaarid kindlalt kahes geimis.
Viimase üksikmängu punkti tõi oma meeskonnale Rainer Kaljumäe, kelle mäng Arturs Akmensiga kujunes päeva pikimaks. Kolmegeimilises kohtumises jäi peale Kaljumäe ning võitis mängu 18:21, 21:8, 21:18.
Homme, kell 09.00 ootab Eestit ees alagrupi kolmas mäng Norraga ja kell 17.00 alagrupi viimane kohtumine Türgiga. | Eesti sulgpallurid näitasid EM-il Lätile koha kätte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti esinumber Raul Must kohtus Läti esinumbri Niks Podosinoviksiga ja võitis mängu kahes geimis, tulemusega 21:17, 21:18. Ka Mihkel Laanes vastasele Andis Berzinsile lootust ei andnud ja võitis kohtumise 16-minutilises mängus 21:9, 21:13.
Meespaaris üllatusi ei tulnud ja eestlased tegid platsil puhta töö, kui võitsid mõlemad Läti meespaarid kindlalt kahes geimis.
Viimase üksikmängu punkti tõi oma meeskonnale Rainer Kaljumäe, kelle mäng Arturs Akmensiga kujunes päeva pikimaks. Kolmegeimilises kohtumises jäi peale Kaljumäe ning võitis mängu 18:21, 21:8, 21:18.
Homme, kell 09.00 ootab Eestit ees alagrupi kolmas mäng Norraga ja kell 17.00 alagrupi viimane kohtumine Türgiga.
### Response:
Eesti sulgpallurid näitasid EM-il Lätile koha kätte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud kohalikel omavalitsuste volikogude valimistel kogusid Rohelised üle-eestiliselt toetust 0,8 protsenti ning Tallinnas 2,4 protsenti.
Esimeses valimiste järel tehtud Turu-uuringute AS-i küsitluses tõusis Roheliste toetus Tallinnas kuuele protsendile, detsembris oli see näitaja neli ning tänavu jaanuaris viis protsenti.
Üle-eestiliselt on Roheliste toetus olnud veidi madalam: mullu novembris ja detsembris kolm protsenti ning tänavu jaanuaris neli protsenti.
Keskerakonda toetas jaanuaris üle-eestiliselt 27 ning Tallinnas 40 protsenti. | Aasa väitel aitavad Rohelised Keskerakonnal muutuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud kohalikel omavalitsuste volikogude valimistel kogusid Rohelised üle-eestiliselt toetust 0,8 protsenti ning Tallinnas 2,4 protsenti.
Esimeses valimiste järel tehtud Turu-uuringute AS-i küsitluses tõusis Roheliste toetus Tallinnas kuuele protsendile, detsembris oli see näitaja neli ning tänavu jaanuaris viis protsenti.
Üle-eestiliselt on Roheliste toetus olnud veidi madalam: mullu novembris ja detsembris kolm protsenti ning tänavu jaanuaris neli protsenti.
Keskerakonda toetas jaanuaris üle-eestiliselt 27 ning Tallinnas 40 protsenti.
### Response:
Aasa väitel aitavad Rohelised Keskerakonnal muutuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Porzingis rebestas põlve ristatisidet Knicksi 6. veebruaril toimunud mängus Milwaukee Bucksi vastu.
Enne vigastust viskas lätlane oma kolmandal NBA-hooajal keskmiselt 22,7 punkti mängu kohta, samuti oli ta keskmiselt 2,4 viskeblokeeringuga liiga liider. Tänu headele esitustele nimetati Porzingis esmakordselt ka NBA tähtede mängule, tema koha võttis LeBron Jamesi meeskonnas üle Charlotte Hornetsi tagamängija Kemba Walker. | Lõikusel käinud Porzingis sellel aastal väljakule ei pääse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Porzingis rebestas põlve ristatisidet Knicksi 6. veebruaril toimunud mängus Milwaukee Bucksi vastu.
Enne vigastust viskas lätlane oma kolmandal NBA-hooajal keskmiselt 22,7 punkti mängu kohta, samuti oli ta keskmiselt 2,4 viskeblokeeringuga liiga liider. Tänu headele esitustele nimetati Porzingis esmakordselt ka NBA tähtede mängule, tema koha võttis LeBron Jamesi meeskonnas üle Charlotte Hornetsi tagamängija Kemba Walker.
### Response:
Lõikusel käinud Porzingis sellel aastal väljakule ei pääse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäeva õhtul tuleb "Suud puhtaks" saates arutlusele, kuidas sünniks rohkem lapsi, et Eesti Vabariik võiks tähistada ka 200. sünnipäeva. Vaatame saate eel, kus asub Eesti võrreldes teiste Euroopa riikide sündimusega.
Eesti väheneva rahvastikuga rinda pistmiseks on riigikogus moodustatud rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon, mis tuleb märtsi alguses välja rahvastikupoliitika põhialuste dokumendiga.
Komisjoni juht Siret Kotka-Repinski ütles, et dokument vaatab rahvastikukriisi mitme nurga alt, alates sündimusest, vananemisest ja tervisest kuni regionaalpoliitika ja kultuuriruumini. Suurt rõhku paneb dokument hargmaisusele ehk sellele, kuidas hoida sidet väliseestlastega.
Mõned lahendused pakub dokument välja ka sündimuse toetamiseks, olgugi et Kotka-Repinski sõnul on perepoliitika üks paremini arendatud valdkondi Eestis, võrreldes näiteks rände või tervisepoliitikaga. Näiteks on riigikogulase sõnul Eesti vanemahüvitise süsteem ülejäänud Euroopaga võrreldes väga hea.
"Inimestel on täna keskmiselt üks kuni kaks last, aga kui nende käest küsida, mitu last nad tegelikult sooviksid, siis nad soovivad reeglina kaht või kolme last. Alusdokument peakski leidma motivatsiooni, et inimesed ei sünnitaks üht või kaht last, vaid sünnitaksid kaks või kolm," selgitas ta praegust olukorda.
Dokumendis nähakse lahendustena paremat töö- ja pereelu ühitamist, isade rolli tähtsustamist, millega on riik juba alustanud, ning lasteaia- ja hoiukohtade ehk tugivõrgustiku parandamist. "Ja millega ei ole Eestis üldse tegeletud, aga mis on meie komisjonis mitu korda välja tulnud, et vanemad seda tegelikult vajaksid, on erinevad nõustamis- ja teraapiasüsteemid — need on kõik veel puudulikud või välja arendamata," lisas Kotka-Repinski.
Kodunõustajad õpetavad juhtmeid ja keemiat paigutama
"Ma toon ühe lihtsa näite: kuna mul on endal pisikene laps, siis kui me räägime lastest ja väikelaste õnnetustest, siis me oleme tegelikult Euroopas number üks, kus toimub kõige rohkem õnnetusi väikelastega. Need põhilised õnnetused on tegelikult tekkinud hooletusest, näiteks kukkumine või põletused või keemiaga ümber käimine," loetles ta.
Praegu töötatakse Kotka-Repinski sõnul välja süsteemi, kus päästjad või tervisetöötajad hakkaksid käima inimeste kodudes või andma muudmoodi nõu, kuidas lastega kodudes käia ümber näiteks juhtmetega või kui kõrgele asetada kodukeemia.
"Või kui laps neelab tõesti alla pesumasina kapsli, siis mida teha," jätkas ta. "Samas, kui laps on juba suurem ja tekivad mingid suhtlemise probleemid, erimeelsused vanematega, siis ka selleks oleks vaja nõustamissüsteem välja arendada. Meil on nõustaja juures käimine tihti seotud eelarvamustega, aga mujal maailmas on see tegelikult väga tavapärane, et kui peres on probleem, siis minnakse nõustaja juurde ja saadakse sealt head praktilist nõu, kuidas suhteid inimeste vahel parandada."
Sündimusega rahvaarvu ei kasvata
Neist meetmetest hoolimata tõdeb Kotka-Repinski, et Eesti rahvaarvu pole võimalik üksnes sündimuse abil kasvatada ning pigem peab olema eesmärk säilitada rahvaarvu praegusel tasemel. "Kui me prognoose ja lihtsat statistikat vaatame, siis ega see väga positiivne ole. Aastaks 2035 on näha, et sündimiste arv jääb 12 000 piirimaile, aga positiivne külg võiks olla see, et elanike keskmiselt elatud aastate arv pikeneb: teisisõnu võiks öelda, et ehk ei tule nii kuhjaga surmasid peale, aga see vahe jääb ikka -3000 kuni -4000," selgitas ta.
Seega tuleb sündimust vaadata ikka käsikäes rändega. Riigikogu probleemkomisjon paneb erilist rõhku tagasirändele ning uute sisserändajate ühiskonda seostamisele, et nad tahaksid Eestis elada.
"Vaja on kaht asja, et inimesed Eestist ära ei läheks." nimetas Kotka-Repinski. "Esiteks peab majanduskasv kasvama ehk palkadevaheline ebavõrdsus peab vähenema. Ja punkt kaks: maakondadevaheline ebavõrdsus peab vähenema. Kui me praegu midagi ei tee, siis aastaks 2035 jääb piltlikult öeldes järele ainult kaks maakonda: Harjumaa ja Tartumaa." Probleemkomisjoni juhi sõnul tuleb selle trendi peatamiseks kaaluda erinevaid maksusoodustusi ja ümber mõtestada palgapoliitika.
"Suud puhtaks" arutleb sündimuse üle 14. veebruari õhtul kell 20.45 ja 21.40. Kaasa saab rääkida Twitteris, kasutades teemaviidet #suudpuhtaks ning ERRi uudisteportaali õhtuses otseblogis ja selle avatud kommentaariumis. | Suur ülevaade "Suud puhtaks" eel: kus asub Eesti Euroopa sünnituskaardil? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäeva õhtul tuleb "Suud puhtaks" saates arutlusele, kuidas sünniks rohkem lapsi, et Eesti Vabariik võiks tähistada ka 200. sünnipäeva. Vaatame saate eel, kus asub Eesti võrreldes teiste Euroopa riikide sündimusega.
Eesti väheneva rahvastikuga rinda pistmiseks on riigikogus moodustatud rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon, mis tuleb märtsi alguses välja rahvastikupoliitika põhialuste dokumendiga.
Komisjoni juht Siret Kotka-Repinski ütles, et dokument vaatab rahvastikukriisi mitme nurga alt, alates sündimusest, vananemisest ja tervisest kuni regionaalpoliitika ja kultuuriruumini. Suurt rõhku paneb dokument hargmaisusele ehk sellele, kuidas hoida sidet väliseestlastega.
Mõned lahendused pakub dokument välja ka sündimuse toetamiseks, olgugi et Kotka-Repinski sõnul on perepoliitika üks paremini arendatud valdkondi Eestis, võrreldes näiteks rände või tervisepoliitikaga. Näiteks on riigikogulase sõnul Eesti vanemahüvitise süsteem ülejäänud Euroopaga võrreldes väga hea.
"Inimestel on täna keskmiselt üks kuni kaks last, aga kui nende käest küsida, mitu last nad tegelikult sooviksid, siis nad soovivad reeglina kaht või kolme last. Alusdokument peakski leidma motivatsiooni, et inimesed ei sünnitaks üht või kaht last, vaid sünnitaksid kaks või kolm," selgitas ta praegust olukorda.
Dokumendis nähakse lahendustena paremat töö- ja pereelu ühitamist, isade rolli tähtsustamist, millega on riik juba alustanud, ning lasteaia- ja hoiukohtade ehk tugivõrgustiku parandamist. "Ja millega ei ole Eestis üldse tegeletud, aga mis on meie komisjonis mitu korda välja tulnud, et vanemad seda tegelikult vajaksid, on erinevad nõustamis- ja teraapiasüsteemid — need on kõik veel puudulikud või välja arendamata," lisas Kotka-Repinski.
Kodunõustajad õpetavad juhtmeid ja keemiat paigutama
"Ma toon ühe lihtsa näite: kuna mul on endal pisikene laps, siis kui me räägime lastest ja väikelaste õnnetustest, siis me oleme tegelikult Euroopas number üks, kus toimub kõige rohkem õnnetusi väikelastega. Need põhilised õnnetused on tegelikult tekkinud hooletusest, näiteks kukkumine või põletused või keemiaga ümber käimine," loetles ta.
Praegu töötatakse Kotka-Repinski sõnul välja süsteemi, kus päästjad või tervisetöötajad hakkaksid käima inimeste kodudes või andma muudmoodi nõu, kuidas lastega kodudes käia ümber näiteks juhtmetega või kui kõrgele asetada kodukeemia.
"Või kui laps neelab tõesti alla pesumasina kapsli, siis mida teha," jätkas ta. "Samas, kui laps on juba suurem ja tekivad mingid suhtlemise probleemid, erimeelsused vanematega, siis ka selleks oleks vaja nõustamissüsteem välja arendada. Meil on nõustaja juures käimine tihti seotud eelarvamustega, aga mujal maailmas on see tegelikult väga tavapärane, et kui peres on probleem, siis minnakse nõustaja juurde ja saadakse sealt head praktilist nõu, kuidas suhteid inimeste vahel parandada."
Sündimusega rahvaarvu ei kasvata
Neist meetmetest hoolimata tõdeb Kotka-Repinski, et Eesti rahvaarvu pole võimalik üksnes sündimuse abil kasvatada ning pigem peab olema eesmärk säilitada rahvaarvu praegusel tasemel. "Kui me prognoose ja lihtsat statistikat vaatame, siis ega see väga positiivne ole. Aastaks 2035 on näha, et sündimiste arv jääb 12 000 piirimaile, aga positiivne külg võiks olla see, et elanike keskmiselt elatud aastate arv pikeneb: teisisõnu võiks öelda, et ehk ei tule nii kuhjaga surmasid peale, aga see vahe jääb ikka -3000 kuni -4000," selgitas ta.
Seega tuleb sündimust vaadata ikka käsikäes rändega. Riigikogu probleemkomisjon paneb erilist rõhku tagasirändele ning uute sisserändajate ühiskonda seostamisele, et nad tahaksid Eestis elada.
"Vaja on kaht asja, et inimesed Eestist ära ei läheks." nimetas Kotka-Repinski. "Esiteks peab majanduskasv kasvama ehk palkadevaheline ebavõrdsus peab vähenema. Ja punkt kaks: maakondadevaheline ebavõrdsus peab vähenema. Kui me praegu midagi ei tee, siis aastaks 2035 jääb piltlikult öeldes järele ainult kaks maakonda: Harjumaa ja Tartumaa." Probleemkomisjoni juhi sõnul tuleb selle trendi peatamiseks kaaluda erinevaid maksusoodustusi ja ümber mõtestada palgapoliitika.
"Suud puhtaks" arutleb sündimuse üle 14. veebruari õhtul kell 20.45 ja 21.40. Kaasa saab rääkida Twitteris, kasutades teemaviidet #suudpuhtaks ning ERRi uudisteportaali õhtuses otseblogis ja selle avatud kommentaariumis.
### Response:
Suur ülevaade "Suud puhtaks" eel: kus asub Eesti Euroopa sünnituskaardil? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kaitseväe juhataja 5. veebruari 2018 ettepanekul annan brigaadikindralitele Martin Heremile ja Indrek Sirelile kindralmajori sõjaväelise auastme," seisab presidendi käeskkirjas.
Valitsus kinnitas jaanuari keskel otsuse, millega kaitseväe juhatajaks saab selle aasta 5. detsembrist Herem. Vastavalt seadusele nimetab kaitseväe juhataja ametisse valitsus kaitseministri ettepanekul.
44-aastane Herem alustas teenistust Eesti kaitseväes 1992. aastal ja on praegu kaitseväe peastaabi ülem. Varem on ta teeninud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja kirde kaitseringkonna ülemana ning Tapa väljaõppekeskuse staabiülemana.
Lisaks töötamisele erinevatel juhtivatel ametikohtadel Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes, Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis ja Tartu üksik-jalaväepataljonis, on ta osalenud välisoperatsioonil Iraagis ning kuulub Kaitseliidu taasasutajate hulka.
Indrek Sirel on praeguse kaitseväe juhataja Terrase asetäitja. Terrase ametiaeg lõpeb detsembris. | President andis tulevasele kaitseväe juhile kindralmajori auastme | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kaitseväe juhataja 5. veebruari 2018 ettepanekul annan brigaadikindralitele Martin Heremile ja Indrek Sirelile kindralmajori sõjaväelise auastme," seisab presidendi käeskkirjas.
Valitsus kinnitas jaanuari keskel otsuse, millega kaitseväe juhatajaks saab selle aasta 5. detsembrist Herem. Vastavalt seadusele nimetab kaitseväe juhataja ametisse valitsus kaitseministri ettepanekul.
44-aastane Herem alustas teenistust Eesti kaitseväes 1992. aastal ja on praegu kaitseväe peastaabi ülem. Varem on ta teeninud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja kirde kaitseringkonna ülemana ning Tapa väljaõppekeskuse staabiülemana.
Lisaks töötamisele erinevatel juhtivatel ametikohtadel Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes, Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis ja Tartu üksik-jalaväepataljonis, on ta osalenud välisoperatsioonil Iraagis ning kuulub Kaitseliidu taasasutajate hulka.
Indrek Sirel on praeguse kaitseväe juhataja Terrase asetäitja. Terrase ametiaeg lõpeb detsembris.
### Response:
President andis tulevasele kaitseväe juhile kindralmajori auastme |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Deborah Kara Unger on Ameerika Ühendriikides resideeriv Kanada näitleja. Pärast Austraalia Rahvusliku Draamainstituudi lõpetamist töötas ta Austraalia filmides ja teleseriaalides kõrvuti selliste tähtedega nagu Nicole Kidman ja Russell Crowe. Pärast Ühendriikidesse saabumist mängis Unger David Lynchi miniseriaalis „Hotellituba” ja mängufilmis „Surematu” koos Christopher Lambertiga. Oma läbimurderolli tegi ta David Cronenbergi lavastatud erootilises draamas „Kokkupõrge”, mis räägib inimeste grupist, kes naudib autoõnnetuste läbielamist. Seejärel osales ta David Fincheri trilleris „Mäng” koos Michael Douglase ja Sean Penniga. See film uurib liigse karjäärile keskendumisega kaasnevat emotsionaalset isolatsiooni. 1990-ndatel mängis Unger muu hulgas veel koos Mel Gibsoniga märulis „Arved klaariks”, Denzel Washingtoniga tõsielusündmustel põhinevas draamas „Orkaan”, mis räägib alusetult vangistatud mustanahalise poksija üleelamistest, ja István Szabó lavastatud ajaloofilmis „Päikesepaiste”, mis avab juudi ajalugu läbi kolme põlvkonna. Kassahittide ja suurfilmide kõrval on Unger osalenud ka mitmes iseseisvas filmis, nagu näiteks Rodrigo García lavastatud ja naiste elule keskenduv draama „Kümme väikest armastuslugu”, murdeea probleeme käsitlev „Kolmteist” koos Holly Hunteriga ja kuhtuva kirjaniku lõppu jälgiv „Armastuslaul Bobby Longile” koos John Travolta ja Scarlett Johanssoniga. Näitlemisele lisaks on Unger kirjutanud filmistsenaariume ja olnud seotud Oldenburgi filmifestivali korraldamisega. Pimedate Ööde filmifestivalil esitles Unger provokatiivset filmi „Mõte ekstaasist”, kus ta on osatäitmise kõrval ka produtsent.
Intervjuu ilmus Teater. Muusika. Kino veebruarinumbris.
Te olete osalenud lugematutel filmifestivalidel — esitlenud neil oma uusi filme, olnud žüriiliige ja programmikonsultant. Nüüd olete pühendanud terve nädala osavõtule Pimedate Ööde filmifestivalist. Oma kohalolekuga paistate toetavat ühtviisi nii rahvusvaheliselt tuntud kui ka väiksemaid festivale. Kas see on teile omamoodi missioon, et anda oma sümboolne panus filmifestivalidesse ja neil esitletavatesse filmidesse, mis on tihti üpris erinevad peavoolukinost?
See on minu kirg ja mul on suur au olla osa sellest protsessist. Ma vaimustun filmidest, mis esindavad filmikunsti uusi suundi ja visioone. Seitse aastat tagasi kutsuti mind Oldenburgi rahvusvahelisele filmifestivalile, mida mitmed nimekad väljaanded on nimetanud Euroopa Sundance’iks. Ma kohtusin festivali juhi Torsten Neumanniga ja me oleme sellest ajast peale olnud koos nii festivalitöös kui eraelus. See festival ei ole suunatud filmitööstusele, vaid pakub viit intiimset päeva, mis keskenduvad suurepärastele retrospektiividele, kuid pakuvad võimalusi ka alles alustavatele filmitegijatele. Mul on olnud õnn olla üks sealse võistlusprogrammi peakuraatoritest. Seega vaatan ma kuni 4000 filmi aastas ja olen väga õnnelik, kui leian nende hulgast paar täiesti ainulaadset. Mõned aastad tagasi toimus Oldenburgi festivalil filmi „Sädemed” („Embers”) rahvusvaheline esmaesitlus ja ajakiri Indiwire pidas seda aasta avastuseks. Nüüd on filmi režissööril Claire Carrél kuuldavasti leping Netflixiga. On suur rõõm avastada uusi julgeid vaatenurki, millel tihti ei ole kinosüsteemis veel õiget kohta. Nende filmide eelarved võivad olla üpris väikesed ja tihti puudub neil korralik levitaja. Meile saadetakse filme üheksakümnest riigist ja on väga huvitav näha, mida erinevad filmitegijad teevad. Need on filmitegijad, kes ei taha loo jutustamisega üksnes raha teenida ja kes tunnevad hästi klassikalist kino, mille elemente nad oma loomingus uues vormis kasutavad. Kuigi öeldakse, et lood, mida kino jutustab, on üldjoontes alati samad, siis tegelikult on iga lugu tähtis, kuna kõik nad näevad maailma mõnevõrra isemoodi. Mida isiklikum lugu, seda suurem on selle võimalus olla universaalselt oluline.
Minnes nüüd tagasi teie karjääri algusesse — õppisite esialgu filosoofiat ja majandust ja teil puudub meelelahutusmaailma taust; teie ema on teadlane ja isa arst. Sellele vaatamata õppisite esimese kanadalasena Austraalia Rahvuslikus Draamainstituudis. Kuidas te jõudsite kunstide juurde?
Ma olen seda lugu ka varem rääkinud, ent kuna see on tõsi, siis siin see on. Kui ma olin laps, mängisin poolkogemata Charles Dickensi „Jõululaulus proosas” Scrooge’i. Ma olin väga häbelik, kuid mulle jäi tekst hästi meelde ja ma aitasin oma sõbral Scrooge’i rolli ette valmistada. Etendusepäeval oli mu sõber aga haige ja mina ainuke, kellel Scrooge’i roll peas. Mu esimene roll oli seega transvestiidist Scrooge. See oli väga hirmutav kogemus, kuid pärast seda võeti mind laste näitetruppi, mis lõbustas pühade ajal vanureid ja lastekodulapsi. Carrie-Anne Moss oli samuti selles rühmas. Võimalus näitlemisega teistele rõõmu valmistada mõjutas mind tugevasti. Hiljem sain ma mitmeid stipendiume, et oma annet edasi arendada. Austraaliasse sattusin seetõttu, et olin armunud fotograafi, kes pidi minema sinna ajakirja National Geographic jaoks tööd tegema. Draamainstituuti olid sisseastumised samal ajal ja nii ma leidsin suurepärase võimaluse olla koos oma toonase kallimaga. Tema reis jäi paraku ära, aga mina sain sisse kõrgkooli, kuhu võetakse igal aastal vastu vaid tosinkond üliõpilast. Pärast lõpetamist sai minust tuntud talendiagendi Ed Limato (kes esindas sellal näiteks Mel Gibsonit, Richard Gere’i ja Michelle Pfeifferit) viimane klient. Limato märkas mind Jean Genet’ näidendis „Sirmid” ja kutsus kohe Los Angelesse, mis on päris uskumatu edulugu alles alustava näitleja jaoks. Minu isa ei mõistnud mu kutsumust ja küsis, kas ma ei saa kodus piisavalt tähelepanu, et kaamera ette kipun. Kuid ma selgitasin talle, et mõnes mõttes on näitleja kõige nähtamatum amet, kuna näitleja on teiste ees alati rollis. Keegi ei tunne teda. Lisaks tegeleb võtteplatsil igaüks oma tööga ja keegi ei märka sind. Ma armastan lugude jutustamise kunsti, olen suur lugeja ja mulle meeldib, et saan näitlemise kaudu elada läbi erinevaid elusid.
Ent enne Ühendriikidesse asumist mängisite mitmeid rolle ka Austraalias, kõrvuti näitlejatega nagu Nicole Kidman, Hugo Weaving ja Denholm Elliott.
Mitte väga palju. Ma mängisin ühes miniseriaalis, „Bangkok Hilton”.
Kuid ka filmis „Verevanne” koos Russell Crowe’ga ja veel kahes Austraalia osalusega filmis?
Õige jah, see oli suurepärane projekt. Irooniline küll, aga mina olin selles filmis peaosas ja tema kõrvalosas. Meil oli väga meeldiv koostöö. Mulle meeldis Austraalia ja pärast ülikooli lõpetamist olin kindel, et jään sinna elama-töötama. See film põhineb tõsielusündmustel ja räägib Teise maailmasõja sõjavangidest Amboni saarel ning nende väärkohtlemisest Jaapani vägede poolt. Mina mängin filmis meditsiiniõde ja selle rolli jaoks pidin ma harjutama austraalia aktsenti. Režissöör tahtis, et kõik oleks võimalikult tõetruu, ja nii avastas Russell enda suureks üllatuseks alles võtete käigus, et ma olen tegelikult kanadalane. Pärast seda narris ta mind pidevalt, et kõik, mis ma ütlen, kõlab liiga kanadalikult.
Kuidas te sellise talendiagendi otsa sattusite? Kas tänu oma prestiižsele haridusele?
Agendid käivad vaatamas Rahvusliku Draamainstituudi üliõpilaste proove ja etendusi ning Bill Shanahan, kes esindas Mel Gibsonit, valis välja kolm üliõpilast, kelle hulgas olin ka mina. Tal oli sidemeid filmimaailmas ja see oli tema soovitus. Ma kindlasti ei läinud Austraaliasse mõttega Ühendriikidesse jõuda. See lihtsalt juhtus nii.
Varsti pärast seda olite juba USAs ja osalesite kahes väga erinevas projektis — kunstkino klassiku David Lynchi „Hotellitoas” ja populaarset kino esindavas filmis „Surematu III”. Paistab, et juba oma karjääri varajases faasis olete edukalt balansseerinud iseseisvate ja meelelahutuslike filmide vahel. Kas see on olnud teie teadlik valik?
Minu esimene Ameerika film oli „Sosistused pimedas” koos Alan Alda ja Annabella Sciorraga. See film oli mulle Ameerikas alustades pöördelise tähtsusega. Mulle meeldis nii see projekt kui ka minu roll. Tulles konkreetse küsimuse juurde, siis ma mõtlesin, et kui Sean Conneryl sobib „Surematus” mängida, siis ei tohiks ka minul midagi selle vastu olla. Muidugi oleksin ma meelsamini teinud midagi sellist nagu „Elizabeth”, aga ma nautisin elu ja mängisin nende kaartidega, mida see mulle jagas. Nii võib saada takistusest võimalus. Stsenaariumi lugedes tundus minu tegelaskuju mulle veider, kuid õnneks oli režissöör lahkelt valmis mõningaid aspekte mulle sobivamaks kohendama. Pealegi meeldivad mulle hobused ja selles filmis saan ma palju ratsutada. Võttekohad olid samuti fantastilised — elada üle kuu aja lossis, kus teenijad käivad öösel su kingi viksimas! Ma ei olnud sellega üldse harjunud ja püüdsin neile selgeks teha, et ma ei ole aristokraat ja tahaksin oma toa ukse ööseks lukku panna. Me käisime öistel mägismaaretkedel ja kuulsime lugusid Šotimaa ajaloost, mis kindlasti rikastasid mind inimesena.
Kogemus Lynchiga oli napim, aga unikaalne ja elamusterohke. Absoluutselt teine lähenemine. Mu esimene niinimetatud autorisse armumine ja jätkuv austus kuulub muidugi David Cronenbergile.
See ongi mu järgmine küsimus. Catherine’i roll David Cronenbergi filmis „Kokkupõrge” on vaieldamatult olnud teie karjääris väga oluline. Rääkige natuke sellest julgest osatäitmisest ja selle mõjust teie karjäärile.
Ma olin üllatunud, et ta seda rolli minule pakkus. Ma olen üpris häbelik ja kinnine inimene. Ma kannaksin praegu kümmet kampsunit, kui see võimalik oleks. Ma küsisin temalt, kuidas ta küll minus Catherine’it näeb. Minu arvates oli see tegelaskuju minu karakteri täielik vastand. Näitlejana pean ma edasi andma ka need kohad raamatust, kus tegelane midagi ei ütle. Siin aitas mind minu huvi kabuki-teatri vastu, kuna iga hetk filmis on tähendusega, nagu värvitäpp puäntillismis. David Cronenberg on sellistes asjades nii täpne. Mind inspireeris ka Genet’ „Sirmid”, kus ma samuti kasutasin kabuki-teatri elemente. Mul ei ole eraelus isegi trikood; ma ujun kahe T-särgi ja lühikeste pükstega ja olin seega šokeeritud, kui endale määratud garderoobi nägin. Me vestlesime režissööriga sellest, kuidas J. G. Ballard nägi antud loos hoiatust tehnoloogia uimastava mõju eest. Selles mõttes oli see materjal oma ajast ees. Samal ajal käis ka „Romeo + Julieti” filmimine ja meie kostüümiproovid toimusid samas paigas. Catherine Martin, kellega me käisime koos draamakoolis ja kes on võitnud mitmeid Oscareid, oli selle filmi kunstnik-lavastaja ja üks produtsentidest. Reaalsus jõudis mulle kohale siis, kui ma oma kostüüme nägin — paar püksikuid, mõned rinnahoidjad ja üks seelik. Aga kuigi ma olen selles filmis praktiliselt alasti, ei tundu see üldse nii, kuna minu tegelaskuju alastus ei objektista teda. See ei ole erootiline film, vaid armastuslugu. Me naljatlesime, et see on Cronenbergi „Tuulest viidud”. Minu tegelase soovis metalliga ja masinatega üheks saada avaldub tema iha saada ühendust oma mehega. David Cronenbergiga oli meeldiv koos olla ja seda mitte ainult intellektuaalses ja filosoofilises, vaid ka praktilises mõttes. Ma kutsun teda „vaikseks heliloojaks”, kuna ta ei ole iial didaktiline, kuid saavutab ikka täpselt sellise tulemuse, nagu soovib. Ma olen õnnelik, et minu tööde hulgas on üks film, mida võib pidada klassikaks.
Teie järgmine film, David Fincheri „Mäng” on mõnes mõttes alahinnatud klassika. Mis tunne oli filmimaailmas läbi lüüa ja mängida kõrvuti Michael Douglase ja Sean Penniga? Ja ka sellise suurusjärgu tähtedega rollide pärast võistelda?
Ma ei teinud „Mängu” jaoks prooviesinemisi; ma lihtsalt kohtusin David Fincheriga ja ta pakkus mulle rolli. Sarnaselt Stanley Kubrickuga on ta perfektsionist, kes on valmis tegema võte võtte järel, et saada soovitud tulemust. See ei tähenda, et stseenist kaoks loomulikkus, aga tal on väga täpne silm. Hiljuti võttis minuga ühendust ajakirjanik, kes tegi Fincherist artiklit, ja tema arvates oli „Mäng” Fincheri kõige alahinnatum film. Ma nõustun, et see kuulub tema parimate filmide hulka, ja mul oli au olla osa sellest. Pärast seda mängisin ma Mel Gibsoniga filmis „Arved klaariks” ja Denzel Washingtoniga „Orkaanis”. Suurepärased kogemused.
Te olete mänginud ka päriselu staare, nagu näiteks Ava Gardnerit.
Ma armastan seda rolli. Ma maandusin esmakordselt Hollywoodis päeval, mil Ava Gardner suri. Mul ei olnud aimugi, et aastaid hiljem uurin ta elu ja mängin teda.
See mind just huvitabki, et kas päriselul baseeruva tegelase mängimine nõuab spetsiaalset ettevalmistust.
Absoluutselt. Ma kuulasin lõputult helisalvestisi, millele on talletatud tema hääl. Ettevalmistus oli eriti oluline, kuna ma esinen „Rat Packis” ainult ühes stseenis ja tahtsin tema olemust võimalikult täpselt edasi anda. Ray Liotta oli suurepärane ja vaatamata sellele, et tegu on vaid ühe stseeniga, filmisime seda üheksateist tundi järjest. See oli väga nõudlik ülesanne, kuna ma tundsin suurt vastutust kehastada Gardneri isiksust väärikalt. Filmi esilinastus oli Las Vegases, kuhu kogunesid Gardneri veel elus olevad sõbrad-tuttavad, kes minu osatäitmise heaks kiitsid; see oli suur tunnustus. Sellega seostub mul veel üks lugu — paar aastat pärast Hollywoodi saabumist läksin kuulsasse Formosa kohvikusse ja tellisin viski puhtalt, mille peale baarmen ütles: „Ava jõi ka alati seda.” Nii et jah, see oli raske ülesanne tabada tema tämbrit ja olemust ilma seda karikatuurseks muutmata.
Te olete mänginud mitmes ajaloolises filmis, nagu näiteks István Szabó „Päikesepaiste”.
Ma armastan „Päikesepaistet”. István Szabó on täielik džentelmen ja ma nautisin võimalust jalutada temaga mööda Budapesti tänavaid ja viisi, kuidas ta pööras mu tähelepanu detailidele nagu kuuliaugud majaseintes. Taas väga omanäoline režissöör ja eriti veel kuna see lugu juudi perekonnast läbi kolme põlvkonna on tema jaoks nii isiklik. Meie jalutuskäikude ajal ütles ta mõnikord, et selles või teises majas elas tema sõber, ja nendele sõnadele polnud vaja midagi lisada, sest oli niigi selge, mis nende sõpradega juhtunud oli. Ta oli minuga suheldes imeline, vaatamata sellele, et paljud peavad teda nüüd spiooniks. Kahjuks lõigati minu stseenist Ralph Fiennesiga palju välja. Mängin kommunisti, kes ei usu jumalat ja kes armastab Fiennesi tegelaskuju. Algses kolmetunnises versioonis on mõjuv stseen, kus minu tegelane mõistab, et Fiennesi tegelane on usklik, ja ma hakkan nutma ja palun tal oma usust loobuda. Ma ei ole midagi sellist kinos varem näinud ja mul on kahju, et see stseen tuli terviku huvides eemaldada ja jäi montaažiruumi põrandale, sest see on üks minu lemmikuid kogu mu loomingus.
Olete mänginud ka mitme peategelasega filmides, nagu Rodrigo García „Kümme väikest armastuslugu”. Kuidas erineb sellise filmi võtteprotsess näitleja perspektiivist traditsioonilisemast filmist? Kas teie meelest on seal tegu rohkem nagu lühifilmiga ja kas te näete kaasnäitlejaid esimest korda alles filmi esmaesitlusel?
Mulle pakuti monoloogi, mida võisin tõlgendada, nagu ise soovisin. Ma valisin vähihaige rolli ja tohtisin selle panna ükskõik millisesse konteksti. Nädalaid ettevalmistust ja kaks võtet. Lõpptulemust ei ole ma näinud. Ma ei vaata oma filme, kui just ei pea. See on täpselt nii nagu prooviesinemistega, kus sa töötad koos fantastiliste talentidega ja kus protsess ise ongi tihti eesmärk, sest on palju rolle, mida sa ei saa. Pole mõtet olla sellises olukorras võitlushimuline, kuna see, kes välja valitakse, sõltub nii paljudest pisidetailidest. Mulle pakuti rolli Al Pacinoga, sest ta oli näinud mind mingis teises filmis. Ma mängisin koos Sophia Loreniga, keda ma jumaldan, kuna tema poeg, kes lavastas filmi „Võõraste keskel”, märkas mind fotoraamatus „Naised enne kümmet”. Seega võib rolle saada väga kummalisi teid pidi.
Milline kogemus on teil „Tähesõdade” arvutimängude tegelasele SCORPIOle hääle andmisega? See on olukord, kus peate toetuma ainult oma hääle ekspressiivsusele.
Ma armastan seda tööd väga. Ma annan oma hääle nii SCORPIOle kui ka Gemini kaptenile ja ma olin mängu meeskonnaga koos alles kolm nädalat tagasi. Ise ma arvutimänge ei mängi, kuid sa pead neis väga kõrgel tasemel olema, et minuga kohtuda, kuna minu tegelane valitseb kogu universumit. Me oleme juba kuus aastat koostööd teinud ja see on väga lõbus protsess. Mulle meeldib oma häälega tööd teha ja meeldib ka kogu see „Tähesõdade” perekond. See ettevõtmine ei ole enam George Lucasega seotud, aga tema geniaalsus on seal säilinud.
Szabó „Päikesepaiste” juures töötades tegin oma osa alguses prantsuse aktsendiga, kuid siis otsustas Szabó inglise aktsendi kasuks. Saada nüüd juba üles filmitud ja prantsuse aktsendiga suukuju ingliskeelse dubleeringuga ühtima oli paras pähkel. Me saavutasime soovitud tulemuse, kuid see nõudis palju vaeva. Mulle meeldib aktsentidega tööd teha ja ma nautisin seda juba draamakooli ajal.
Filmis „Stander”, mis põhineb politseinikust pangaröövli Andre Standeri elul, pidin ma matkima Pretoria aktsenti, mis on üpris keeruline. Filmi esilinastusel sai meile osaks ovatsioon ja nad ei uskunud, et ma ei ole Lõuna-Aafrika näitleja. Suurim kompliment oli see, et minu tegelase vanemad kiitsid minu osatäitmise ja nende tütre sellisel viisil kujutamise heaks. See on mulle väga oluline, sest kui mind või mu pereliikmeid kujutataks filmis, siis ma loodaksin siiralt, et seda tehakse maitsekalt ja et loomingulise vabadusega ei minda üle piiri. Kõrvalmärkusena võin öelda, et filmi „Suured silmad” tegelased on minu perekonnaga seotud. Walter Keane oli minu tädi endine abikaasa ja minu nõod on tema lapsed. Seega ma kasvasin üles suurte silmadega maalide keskel. Ma hindan väga selle filmi režissööri Tim Burtonit, kuid film tõlgendab mõningaid asju nii, et see võib asjaosalistele haiget teha. Walter ei olnud kaugeltki täiuslik, aga see on delikaatne probleem, kui eraelu kohtub kunstiga. Seetõttu on mul hea meel, et Becky Standeri pere kiitis minu osatäitmise heaks, kuna filmid mõjutavad paljusid inimesi ja nendes ei tohiks valetada.
Eestil on olnud keerdkäike täis ajalugu ja seega on siin samuti peetud debatte, kellel ja mil viisil on õigus ajalugu kujutada. Kas seda peaks tegema rahvusvaheliselt mõistetavamal moel või eelistama detailitruudust, riskides kitsama mõistetavusega?
Need küljed tuleb ettevaatlikult tasakaalustada, sest lugu võib jutustada suurte metafooride kaudu, aga samas leidub ka nii palju moonutavaid kujutusviise. Ma tunnen kaasa noortele sakslastele, kes näevad ühe põlvkonna kujutamist valdavalt ühesainsas tonaalsuses, kuigi ka sõja ajal elas palju häid inimesi, suurepäraseid mõtlejaid ja kunstnikke. Ma ei taha kommenteerida Hitleri, Stalini või Trumpi tegemisi, sest ka Ameerikas on jätkuvalt häid inimesi, isegi kui idiootsuse tekitatud vaakum lasi rahval valida presidendiks minu arvates lausa koletise.
Film „Mõte ekstaasist”, mida te PÖFFil esitlete, uurib avalikult iha olemust. Kas see on mingil viisil ka tagasipöördumine „Kokkupõrke” juurde?
„Kokkupõrge” on filmi „Mõte ekstaasist” režissööri RP Kahli üks lemmikfilme. Projektiga ühinedes ma seda ei teadnud. Seega teatud mõjusid võib seal näha, kuid mina ei saa režissööri eest rääkida. Ma olin näinud tema filmi „Voodiviisid”, mida pidin mitu korda vaatama, enne kui seda nautima hakkasin. Ma pidin ületama mitmed oma eelarvamused. RP Kahli algne inspiratsiooniallikas oli Georges Bataille ja peategelase Franki (RP Kahl) rännak on lugu enesehävitamisest. Torsten Neumann on RP Kahli kõrval filmi kaasstsenarist ja tema kirjutas filmi sisse minu rolli kui jutustaja hääle. See film on keeruline filosoofiline rännak. Me filmisime Los Angeleses Trumpi valimise eel ja võtsime osa 750 000 inimesega meeleavaldusmarsist. See avaldas mõju ka filmile, muutes filmimaailma nii poliitilises kui vaimses mõttes ahermaaks, düstoopiliseks paigaks suurest müürist põhja pool. Me ei näinud ette ahistamisvastast „mina ka” kampaaniat, kuid Torsten on minu karjääri tõttu väga teadlik sellest, mis toimub meelelahutusmaailmas. Ma olen lõpetanud koostöö mitme stuudioga, mille juhid on mulle ebasündsalt lähenenud. Üks nendest on praegu suurtes raskustes ja ma olen kindel, et uurimine paljastab peagi ka teise stuudio. See on alles jäämäe tipp ja oma avameelsusega toetan ma seda liikumist. Sellele vaatamata ei pea ma õigeks nõiajahti ja leian, et süüdistusi tuleb enne avaldamist põhjalikult kontrollida. Arusaadavalt leidub ka naisi, kes võimu kuritarvitavad. See film on ka kättemaksu lugu, kus naised tegelikult kontrollivad neid maskidega mehi, kes neid näiliselt kuritarvitavad. Selles filmis võimaldab naiste seksuaalset kuritarvitamist asjaolu, et kaamera filmib tegevust ja seetõttu ei saa toimuvat juriidilises mõttes prostitutsiooniks pidada. Sellele vaatamata kontrollivad naised olukorda ja maksavad meestele kätte. Film paljastab tõe — mitte ainult meelelahutustööstust, vaid erinevaid eluvaldkondi puudutava tõe —, mis resoneerib „mina ka” liikumisega. Tegu on kokkuvõttes naiste võimestumise looga. Film ütleb, et tõde ei saa lõplikult alla suruda, kuigi on kummaline, et ahistamissüüdistused tulevad just nüüd üksteise järel avalikkuse ette, kuigi see kõik on kulisside taga aset leidnud juba vähemalt kakskümmend aastat.
Meelelahutus on samuti väga oluline, sest tervendav on naerda ja põgeneda viivuks oma probleemide eest, kuid ma usun, et meie kohus on tuua need lood avalikkuse ette. Ja mind häirib, kui loen arvustusi, mis nimetavad seda filmi pornograafiliseks, kuna siin on tegu hoopis teise žanriga. RP Kahl on täielik džentelmen ja filmi seksistseenides ei ole näitlejad muidugi päriselt armuühtes. Lisaks on need stseenid tahtlikult venitatud nii pikaks, et nende suhtes tekiks võõristus. See on pigem antierootiline film, mille peategelane on õnnetu mees, kes hävitatakse. Peategelane vaevleb lõpuks hallutsinatsioonide küüsis, jahtides võimatut, ja minu tegelane aitab hea meelega kaasa tema lõpule, nagu ta aitaks kaasa ka iga inimese paranemisele, kes on teistele kurja teinud, et ta mõtleks oma tegevuse ringi, paraneks ja teeks edaspidi paremaid otsuseid.
Lõpetuseks lühidalt, teil on kaks projekti praegu eeltootmises. Millest need räägivad ja kuidas töö edeneb?
See toob ebaõnne, kui rääkida projektidest enne nende valmimist. Asjad ei pruugi minna nii, nagu plaanitud, kuid jah, kaks filmi on praegu töös ja siis on veel üks, mille juures ma olin kaasstsenarist ja mille stsenaarium märgiti ära Saksa filmiakadeemia auhinna LOLA eelvalikus. Umbes kaks aastat tagasi ma kirjutasin seda ja võtan selle projekti ehk peagi uuesti käsile. See räägib armeenlaste genotsiidist ja ma võtan selle ette, kui olen Istanbulis ära käinud, sest muidu ei suudaks ma sinna ehk enam iial minna. Siis on mul veel üks stsenaarium, mille tegevus leiab aset Bosnias. Elame-näeme.
Näitlemine on pakkunud mulle fantastilisi võimalusi. Kuna mulle meeldib pildistada, sattusin ma kord Belgradis vangi, sest mind peeti Ameerika spiooniks. Kui nad olid mu tausta uurinud ja mu kongist välja lasid — mul nutetud nägu peas —, tahtis politseipealik minuga endise Jugoslaavia maakaardi ees pilti teha. Ise rõõmsalt hüüdes: „Mick Douglas filmis „Mäng”!” Niisiis on näitlemine mind isegi vanglast välja aidanud. On väga kurb, et paljudel ameeriklastel ei ole ligipääsu kvaliteetsetele uudistele. Filmidel on seega võimalus avardada mõtlemise, olemise ja nägemise viise. Seetõttu pakubki uute režissööride avastamine mulle sellist rõõmu. Maailm on nii rikkalik, et seda võiks kujutada detailitruumalt. Meil ei ole vaja veelgi rohkem Disneyt ja eskapismi. Steven Spielbergi ja paljude teiste filmid on suurepärased, kuid meil on vaja pisut rohkem inimestevahelist ühendust. Me ei räägi üksteisega piisavalt ega märka, kui sarnased me tegelikult oleme. | Deborah Kara Unger: Catherine'i roll "Kokkupõrkes" on minu vastand | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Deborah Kara Unger on Ameerika Ühendriikides resideeriv Kanada näitleja. Pärast Austraalia Rahvusliku Draamainstituudi lõpetamist töötas ta Austraalia filmides ja teleseriaalides kõrvuti selliste tähtedega nagu Nicole Kidman ja Russell Crowe. Pärast Ühendriikidesse saabumist mängis Unger David Lynchi miniseriaalis „Hotellituba” ja mängufilmis „Surematu” koos Christopher Lambertiga. Oma läbimurderolli tegi ta David Cronenbergi lavastatud erootilises draamas „Kokkupõrge”, mis räägib inimeste grupist, kes naudib autoõnnetuste läbielamist. Seejärel osales ta David Fincheri trilleris „Mäng” koos Michael Douglase ja Sean Penniga. See film uurib liigse karjäärile keskendumisega kaasnevat emotsionaalset isolatsiooni. 1990-ndatel mängis Unger muu hulgas veel koos Mel Gibsoniga märulis „Arved klaariks”, Denzel Washingtoniga tõsielusündmustel põhinevas draamas „Orkaan”, mis räägib alusetult vangistatud mustanahalise poksija üleelamistest, ja István Szabó lavastatud ajaloofilmis „Päikesepaiste”, mis avab juudi ajalugu läbi kolme põlvkonna. Kassahittide ja suurfilmide kõrval on Unger osalenud ka mitmes iseseisvas filmis, nagu näiteks Rodrigo García lavastatud ja naiste elule keskenduv draama „Kümme väikest armastuslugu”, murdeea probleeme käsitlev „Kolmteist” koos Holly Hunteriga ja kuhtuva kirjaniku lõppu jälgiv „Armastuslaul Bobby Longile” koos John Travolta ja Scarlett Johanssoniga. Näitlemisele lisaks on Unger kirjutanud filmistsenaariume ja olnud seotud Oldenburgi filmifestivali korraldamisega. Pimedate Ööde filmifestivalil esitles Unger provokatiivset filmi „Mõte ekstaasist”, kus ta on osatäitmise kõrval ka produtsent.
Intervjuu ilmus Teater. Muusika. Kino veebruarinumbris.
Te olete osalenud lugematutel filmifestivalidel — esitlenud neil oma uusi filme, olnud žüriiliige ja programmikonsultant. Nüüd olete pühendanud terve nädala osavõtule Pimedate Ööde filmifestivalist. Oma kohalolekuga paistate toetavat ühtviisi nii rahvusvaheliselt tuntud kui ka väiksemaid festivale. Kas see on teile omamoodi missioon, et anda oma sümboolne panus filmifestivalidesse ja neil esitletavatesse filmidesse, mis on tihti üpris erinevad peavoolukinost?
See on minu kirg ja mul on suur au olla osa sellest protsessist. Ma vaimustun filmidest, mis esindavad filmikunsti uusi suundi ja visioone. Seitse aastat tagasi kutsuti mind Oldenburgi rahvusvahelisele filmifestivalile, mida mitmed nimekad väljaanded on nimetanud Euroopa Sundance’iks. Ma kohtusin festivali juhi Torsten Neumanniga ja me oleme sellest ajast peale olnud koos nii festivalitöös kui eraelus. See festival ei ole suunatud filmitööstusele, vaid pakub viit intiimset päeva, mis keskenduvad suurepärastele retrospektiividele, kuid pakuvad võimalusi ka alles alustavatele filmitegijatele. Mul on olnud õnn olla üks sealse võistlusprogrammi peakuraatoritest. Seega vaatan ma kuni 4000 filmi aastas ja olen väga õnnelik, kui leian nende hulgast paar täiesti ainulaadset. Mõned aastad tagasi toimus Oldenburgi festivalil filmi „Sädemed” („Embers”) rahvusvaheline esmaesitlus ja ajakiri Indiwire pidas seda aasta avastuseks. Nüüd on filmi režissööril Claire Carrél kuuldavasti leping Netflixiga. On suur rõõm avastada uusi julgeid vaatenurki, millel tihti ei ole kinosüsteemis veel õiget kohta. Nende filmide eelarved võivad olla üpris väikesed ja tihti puudub neil korralik levitaja. Meile saadetakse filme üheksakümnest riigist ja on väga huvitav näha, mida erinevad filmitegijad teevad. Need on filmitegijad, kes ei taha loo jutustamisega üksnes raha teenida ja kes tunnevad hästi klassikalist kino, mille elemente nad oma loomingus uues vormis kasutavad. Kuigi öeldakse, et lood, mida kino jutustab, on üldjoontes alati samad, siis tegelikult on iga lugu tähtis, kuna kõik nad näevad maailma mõnevõrra isemoodi. Mida isiklikum lugu, seda suurem on selle võimalus olla universaalselt oluline.
Minnes nüüd tagasi teie karjääri algusesse — õppisite esialgu filosoofiat ja majandust ja teil puudub meelelahutusmaailma taust; teie ema on teadlane ja isa arst. Sellele vaatamata õppisite esimese kanadalasena Austraalia Rahvuslikus Draamainstituudis. Kuidas te jõudsite kunstide juurde?
Ma olen seda lugu ka varem rääkinud, ent kuna see on tõsi, siis siin see on. Kui ma olin laps, mängisin poolkogemata Charles Dickensi „Jõululaulus proosas” Scrooge’i. Ma olin väga häbelik, kuid mulle jäi tekst hästi meelde ja ma aitasin oma sõbral Scrooge’i rolli ette valmistada. Etendusepäeval oli mu sõber aga haige ja mina ainuke, kellel Scrooge’i roll peas. Mu esimene roll oli seega transvestiidist Scrooge. See oli väga hirmutav kogemus, kuid pärast seda võeti mind laste näitetruppi, mis lõbustas pühade ajal vanureid ja lastekodulapsi. Carrie-Anne Moss oli samuti selles rühmas. Võimalus näitlemisega teistele rõõmu valmistada mõjutas mind tugevasti. Hiljem sain ma mitmeid stipendiume, et oma annet edasi arendada. Austraaliasse sattusin seetõttu, et olin armunud fotograafi, kes pidi minema sinna ajakirja National Geographic jaoks tööd tegema. Draamainstituuti olid sisseastumised samal ajal ja nii ma leidsin suurepärase võimaluse olla koos oma toonase kallimaga. Tema reis jäi paraku ära, aga mina sain sisse kõrgkooli, kuhu võetakse igal aastal vastu vaid tosinkond üliõpilast. Pärast lõpetamist sai minust tuntud talendiagendi Ed Limato (kes esindas sellal näiteks Mel Gibsonit, Richard Gere’i ja Michelle Pfeifferit) viimane klient. Limato märkas mind Jean Genet’ näidendis „Sirmid” ja kutsus kohe Los Angelesse, mis on päris uskumatu edulugu alles alustava näitleja jaoks. Minu isa ei mõistnud mu kutsumust ja küsis, kas ma ei saa kodus piisavalt tähelepanu, et kaamera ette kipun. Kuid ma selgitasin talle, et mõnes mõttes on näitleja kõige nähtamatum amet, kuna näitleja on teiste ees alati rollis. Keegi ei tunne teda. Lisaks tegeleb võtteplatsil igaüks oma tööga ja keegi ei märka sind. Ma armastan lugude jutustamise kunsti, olen suur lugeja ja mulle meeldib, et saan näitlemise kaudu elada läbi erinevaid elusid.
Ent enne Ühendriikidesse asumist mängisite mitmeid rolle ka Austraalias, kõrvuti näitlejatega nagu Nicole Kidman, Hugo Weaving ja Denholm Elliott.
Mitte väga palju. Ma mängisin ühes miniseriaalis, „Bangkok Hilton”.
Kuid ka filmis „Verevanne” koos Russell Crowe’ga ja veel kahes Austraalia osalusega filmis?
Õige jah, see oli suurepärane projekt. Irooniline küll, aga mina olin selles filmis peaosas ja tema kõrvalosas. Meil oli väga meeldiv koostöö. Mulle meeldis Austraalia ja pärast ülikooli lõpetamist olin kindel, et jään sinna elama-töötama. See film põhineb tõsielusündmustel ja räägib Teise maailmasõja sõjavangidest Amboni saarel ning nende väärkohtlemisest Jaapani vägede poolt. Mina mängin filmis meditsiiniõde ja selle rolli jaoks pidin ma harjutama austraalia aktsenti. Režissöör tahtis, et kõik oleks võimalikult tõetruu, ja nii avastas Russell enda suureks üllatuseks alles võtete käigus, et ma olen tegelikult kanadalane. Pärast seda narris ta mind pidevalt, et kõik, mis ma ütlen, kõlab liiga kanadalikult.
Kuidas te sellise talendiagendi otsa sattusite? Kas tänu oma prestiižsele haridusele?
Agendid käivad vaatamas Rahvusliku Draamainstituudi üliõpilaste proove ja etendusi ning Bill Shanahan, kes esindas Mel Gibsonit, valis välja kolm üliõpilast, kelle hulgas olin ka mina. Tal oli sidemeid filmimaailmas ja see oli tema soovitus. Ma kindlasti ei läinud Austraaliasse mõttega Ühendriikidesse jõuda. See lihtsalt juhtus nii.
Varsti pärast seda olite juba USAs ja osalesite kahes väga erinevas projektis — kunstkino klassiku David Lynchi „Hotellitoas” ja populaarset kino esindavas filmis „Surematu III”. Paistab, et juba oma karjääri varajases faasis olete edukalt balansseerinud iseseisvate ja meelelahutuslike filmide vahel. Kas see on olnud teie teadlik valik?
Minu esimene Ameerika film oli „Sosistused pimedas” koos Alan Alda ja Annabella Sciorraga. See film oli mulle Ameerikas alustades pöördelise tähtsusega. Mulle meeldis nii see projekt kui ka minu roll. Tulles konkreetse küsimuse juurde, siis ma mõtlesin, et kui Sean Conneryl sobib „Surematus” mängida, siis ei tohiks ka minul midagi selle vastu olla. Muidugi oleksin ma meelsamini teinud midagi sellist nagu „Elizabeth”, aga ma nautisin elu ja mängisin nende kaartidega, mida see mulle jagas. Nii võib saada takistusest võimalus. Stsenaariumi lugedes tundus minu tegelaskuju mulle veider, kuid õnneks oli režissöör lahkelt valmis mõningaid aspekte mulle sobivamaks kohendama. Pealegi meeldivad mulle hobused ja selles filmis saan ma palju ratsutada. Võttekohad olid samuti fantastilised — elada üle kuu aja lossis, kus teenijad käivad öösel su kingi viksimas! Ma ei olnud sellega üldse harjunud ja püüdsin neile selgeks teha, et ma ei ole aristokraat ja tahaksin oma toa ukse ööseks lukku panna. Me käisime öistel mägismaaretkedel ja kuulsime lugusid Šotimaa ajaloost, mis kindlasti rikastasid mind inimesena.
Kogemus Lynchiga oli napim, aga unikaalne ja elamusterohke. Absoluutselt teine lähenemine. Mu esimene niinimetatud autorisse armumine ja jätkuv austus kuulub muidugi David Cronenbergile.
See ongi mu järgmine küsimus. Catherine’i roll David Cronenbergi filmis „Kokkupõrge” on vaieldamatult olnud teie karjääris väga oluline. Rääkige natuke sellest julgest osatäitmisest ja selle mõjust teie karjäärile.
Ma olin üllatunud, et ta seda rolli minule pakkus. Ma olen üpris häbelik ja kinnine inimene. Ma kannaksin praegu kümmet kampsunit, kui see võimalik oleks. Ma küsisin temalt, kuidas ta küll minus Catherine’it näeb. Minu arvates oli see tegelaskuju minu karakteri täielik vastand. Näitlejana pean ma edasi andma ka need kohad raamatust, kus tegelane midagi ei ütle. Siin aitas mind minu huvi kabuki-teatri vastu, kuna iga hetk filmis on tähendusega, nagu värvitäpp puäntillismis. David Cronenberg on sellistes asjades nii täpne. Mind inspireeris ka Genet’ „Sirmid”, kus ma samuti kasutasin kabuki-teatri elemente. Mul ei ole eraelus isegi trikood; ma ujun kahe T-särgi ja lühikeste pükstega ja olin seega šokeeritud, kui endale määratud garderoobi nägin. Me vestlesime režissööriga sellest, kuidas J. G. Ballard nägi antud loos hoiatust tehnoloogia uimastava mõju eest. Selles mõttes oli see materjal oma ajast ees. Samal ajal käis ka „Romeo + Julieti” filmimine ja meie kostüümiproovid toimusid samas paigas. Catherine Martin, kellega me käisime koos draamakoolis ja kes on võitnud mitmeid Oscareid, oli selle filmi kunstnik-lavastaja ja üks produtsentidest. Reaalsus jõudis mulle kohale siis, kui ma oma kostüüme nägin — paar püksikuid, mõned rinnahoidjad ja üks seelik. Aga kuigi ma olen selles filmis praktiliselt alasti, ei tundu see üldse nii, kuna minu tegelaskuju alastus ei objektista teda. See ei ole erootiline film, vaid armastuslugu. Me naljatlesime, et see on Cronenbergi „Tuulest viidud”. Minu tegelase soovis metalliga ja masinatega üheks saada avaldub tema iha saada ühendust oma mehega. David Cronenbergiga oli meeldiv koos olla ja seda mitte ainult intellektuaalses ja filosoofilises, vaid ka praktilises mõttes. Ma kutsun teda „vaikseks heliloojaks”, kuna ta ei ole iial didaktiline, kuid saavutab ikka täpselt sellise tulemuse, nagu soovib. Ma olen õnnelik, et minu tööde hulgas on üks film, mida võib pidada klassikaks.
Teie järgmine film, David Fincheri „Mäng” on mõnes mõttes alahinnatud klassika. Mis tunne oli filmimaailmas läbi lüüa ja mängida kõrvuti Michael Douglase ja Sean Penniga? Ja ka sellise suurusjärgu tähtedega rollide pärast võistelda?
Ma ei teinud „Mängu” jaoks prooviesinemisi; ma lihtsalt kohtusin David Fincheriga ja ta pakkus mulle rolli. Sarnaselt Stanley Kubrickuga on ta perfektsionist, kes on valmis tegema võte võtte järel, et saada soovitud tulemust. See ei tähenda, et stseenist kaoks loomulikkus, aga tal on väga täpne silm. Hiljuti võttis minuga ühendust ajakirjanik, kes tegi Fincherist artiklit, ja tema arvates oli „Mäng” Fincheri kõige alahinnatum film. Ma nõustun, et see kuulub tema parimate filmide hulka, ja mul oli au olla osa sellest. Pärast seda mängisin ma Mel Gibsoniga filmis „Arved klaariks” ja Denzel Washingtoniga „Orkaanis”. Suurepärased kogemused.
Te olete mänginud ka päriselu staare, nagu näiteks Ava Gardnerit.
Ma armastan seda rolli. Ma maandusin esmakordselt Hollywoodis päeval, mil Ava Gardner suri. Mul ei olnud aimugi, et aastaid hiljem uurin ta elu ja mängin teda.
See mind just huvitabki, et kas päriselul baseeruva tegelase mängimine nõuab spetsiaalset ettevalmistust.
Absoluutselt. Ma kuulasin lõputult helisalvestisi, millele on talletatud tema hääl. Ettevalmistus oli eriti oluline, kuna ma esinen „Rat Packis” ainult ühes stseenis ja tahtsin tema olemust võimalikult täpselt edasi anda. Ray Liotta oli suurepärane ja vaatamata sellele, et tegu on vaid ühe stseeniga, filmisime seda üheksateist tundi järjest. See oli väga nõudlik ülesanne, kuna ma tundsin suurt vastutust kehastada Gardneri isiksust väärikalt. Filmi esilinastus oli Las Vegases, kuhu kogunesid Gardneri veel elus olevad sõbrad-tuttavad, kes minu osatäitmise heaks kiitsid; see oli suur tunnustus. Sellega seostub mul veel üks lugu — paar aastat pärast Hollywoodi saabumist läksin kuulsasse Formosa kohvikusse ja tellisin viski puhtalt, mille peale baarmen ütles: „Ava jõi ka alati seda.” Nii et jah, see oli raske ülesanne tabada tema tämbrit ja olemust ilma seda karikatuurseks muutmata.
Te olete mänginud mitmes ajaloolises filmis, nagu näiteks István Szabó „Päikesepaiste”.
Ma armastan „Päikesepaistet”. István Szabó on täielik džentelmen ja ma nautisin võimalust jalutada temaga mööda Budapesti tänavaid ja viisi, kuidas ta pööras mu tähelepanu detailidele nagu kuuliaugud majaseintes. Taas väga omanäoline režissöör ja eriti veel kuna see lugu juudi perekonnast läbi kolme põlvkonna on tema jaoks nii isiklik. Meie jalutuskäikude ajal ütles ta mõnikord, et selles või teises majas elas tema sõber, ja nendele sõnadele polnud vaja midagi lisada, sest oli niigi selge, mis nende sõpradega juhtunud oli. Ta oli minuga suheldes imeline, vaatamata sellele, et paljud peavad teda nüüd spiooniks. Kahjuks lõigati minu stseenist Ralph Fiennesiga palju välja. Mängin kommunisti, kes ei usu jumalat ja kes armastab Fiennesi tegelaskuju. Algses kolmetunnises versioonis on mõjuv stseen, kus minu tegelane mõistab, et Fiennesi tegelane on usklik, ja ma hakkan nutma ja palun tal oma usust loobuda. Ma ei ole midagi sellist kinos varem näinud ja mul on kahju, et see stseen tuli terviku huvides eemaldada ja jäi montaažiruumi põrandale, sest see on üks minu lemmikuid kogu mu loomingus.
Olete mänginud ka mitme peategelasega filmides, nagu Rodrigo García „Kümme väikest armastuslugu”. Kuidas erineb sellise filmi võtteprotsess näitleja perspektiivist traditsioonilisemast filmist? Kas teie meelest on seal tegu rohkem nagu lühifilmiga ja kas te näete kaasnäitlejaid esimest korda alles filmi esmaesitlusel?
Mulle pakuti monoloogi, mida võisin tõlgendada, nagu ise soovisin. Ma valisin vähihaige rolli ja tohtisin selle panna ükskõik millisesse konteksti. Nädalaid ettevalmistust ja kaks võtet. Lõpptulemust ei ole ma näinud. Ma ei vaata oma filme, kui just ei pea. See on täpselt nii nagu prooviesinemistega, kus sa töötad koos fantastiliste talentidega ja kus protsess ise ongi tihti eesmärk, sest on palju rolle, mida sa ei saa. Pole mõtet olla sellises olukorras võitlushimuline, kuna see, kes välja valitakse, sõltub nii paljudest pisidetailidest. Mulle pakuti rolli Al Pacinoga, sest ta oli näinud mind mingis teises filmis. Ma mängisin koos Sophia Loreniga, keda ma jumaldan, kuna tema poeg, kes lavastas filmi „Võõraste keskel”, märkas mind fotoraamatus „Naised enne kümmet”. Seega võib rolle saada väga kummalisi teid pidi.
Milline kogemus on teil „Tähesõdade” arvutimängude tegelasele SCORPIOle hääle andmisega? See on olukord, kus peate toetuma ainult oma hääle ekspressiivsusele.
Ma armastan seda tööd väga. Ma annan oma hääle nii SCORPIOle kui ka Gemini kaptenile ja ma olin mängu meeskonnaga koos alles kolm nädalat tagasi. Ise ma arvutimänge ei mängi, kuid sa pead neis väga kõrgel tasemel olema, et minuga kohtuda, kuna minu tegelane valitseb kogu universumit. Me oleme juba kuus aastat koostööd teinud ja see on väga lõbus protsess. Mulle meeldib oma häälega tööd teha ja meeldib ka kogu see „Tähesõdade” perekond. See ettevõtmine ei ole enam George Lucasega seotud, aga tema geniaalsus on seal säilinud.
Szabó „Päikesepaiste” juures töötades tegin oma osa alguses prantsuse aktsendiga, kuid siis otsustas Szabó inglise aktsendi kasuks. Saada nüüd juba üles filmitud ja prantsuse aktsendiga suukuju ingliskeelse dubleeringuga ühtima oli paras pähkel. Me saavutasime soovitud tulemuse, kuid see nõudis palju vaeva. Mulle meeldib aktsentidega tööd teha ja ma nautisin seda juba draamakooli ajal.
Filmis „Stander”, mis põhineb politseinikust pangaröövli Andre Standeri elul, pidin ma matkima Pretoria aktsenti, mis on üpris keeruline. Filmi esilinastusel sai meile osaks ovatsioon ja nad ei uskunud, et ma ei ole Lõuna-Aafrika näitleja. Suurim kompliment oli see, et minu tegelase vanemad kiitsid minu osatäitmise ja nende tütre sellisel viisil kujutamise heaks. See on mulle väga oluline, sest kui mind või mu pereliikmeid kujutataks filmis, siis ma loodaksin siiralt, et seda tehakse maitsekalt ja et loomingulise vabadusega ei minda üle piiri. Kõrvalmärkusena võin öelda, et filmi „Suured silmad” tegelased on minu perekonnaga seotud. Walter Keane oli minu tädi endine abikaasa ja minu nõod on tema lapsed. Seega ma kasvasin üles suurte silmadega maalide keskel. Ma hindan väga selle filmi režissööri Tim Burtonit, kuid film tõlgendab mõningaid asju nii, et see võib asjaosalistele haiget teha. Walter ei olnud kaugeltki täiuslik, aga see on delikaatne probleem, kui eraelu kohtub kunstiga. Seetõttu on mul hea meel, et Becky Standeri pere kiitis minu osatäitmise heaks, kuna filmid mõjutavad paljusid inimesi ja nendes ei tohiks valetada.
Eestil on olnud keerdkäike täis ajalugu ja seega on siin samuti peetud debatte, kellel ja mil viisil on õigus ajalugu kujutada. Kas seda peaks tegema rahvusvaheliselt mõistetavamal moel või eelistama detailitruudust, riskides kitsama mõistetavusega?
Need küljed tuleb ettevaatlikult tasakaalustada, sest lugu võib jutustada suurte metafooride kaudu, aga samas leidub ka nii palju moonutavaid kujutusviise. Ma tunnen kaasa noortele sakslastele, kes näevad ühe põlvkonna kujutamist valdavalt ühesainsas tonaalsuses, kuigi ka sõja ajal elas palju häid inimesi, suurepäraseid mõtlejaid ja kunstnikke. Ma ei taha kommenteerida Hitleri, Stalini või Trumpi tegemisi, sest ka Ameerikas on jätkuvalt häid inimesi, isegi kui idiootsuse tekitatud vaakum lasi rahval valida presidendiks minu arvates lausa koletise.
Film „Mõte ekstaasist”, mida te PÖFFil esitlete, uurib avalikult iha olemust. Kas see on mingil viisil ka tagasipöördumine „Kokkupõrke” juurde?
„Kokkupõrge” on filmi „Mõte ekstaasist” režissööri RP Kahli üks lemmikfilme. Projektiga ühinedes ma seda ei teadnud. Seega teatud mõjusid võib seal näha, kuid mina ei saa režissööri eest rääkida. Ma olin näinud tema filmi „Voodiviisid”, mida pidin mitu korda vaatama, enne kui seda nautima hakkasin. Ma pidin ületama mitmed oma eelarvamused. RP Kahli algne inspiratsiooniallikas oli Georges Bataille ja peategelase Franki (RP Kahl) rännak on lugu enesehävitamisest. Torsten Neumann on RP Kahli kõrval filmi kaasstsenarist ja tema kirjutas filmi sisse minu rolli kui jutustaja hääle. See film on keeruline filosoofiline rännak. Me filmisime Los Angeleses Trumpi valimise eel ja võtsime osa 750 000 inimesega meeleavaldusmarsist. See avaldas mõju ka filmile, muutes filmimaailma nii poliitilises kui vaimses mõttes ahermaaks, düstoopiliseks paigaks suurest müürist põhja pool. Me ei näinud ette ahistamisvastast „mina ka” kampaaniat, kuid Torsten on minu karjääri tõttu väga teadlik sellest, mis toimub meelelahutusmaailmas. Ma olen lõpetanud koostöö mitme stuudioga, mille juhid on mulle ebasündsalt lähenenud. Üks nendest on praegu suurtes raskustes ja ma olen kindel, et uurimine paljastab peagi ka teise stuudio. See on alles jäämäe tipp ja oma avameelsusega toetan ma seda liikumist. Sellele vaatamata ei pea ma õigeks nõiajahti ja leian, et süüdistusi tuleb enne avaldamist põhjalikult kontrollida. Arusaadavalt leidub ka naisi, kes võimu kuritarvitavad. See film on ka kättemaksu lugu, kus naised tegelikult kontrollivad neid maskidega mehi, kes neid näiliselt kuritarvitavad. Selles filmis võimaldab naiste seksuaalset kuritarvitamist asjaolu, et kaamera filmib tegevust ja seetõttu ei saa toimuvat juriidilises mõttes prostitutsiooniks pidada. Sellele vaatamata kontrollivad naised olukorda ja maksavad meestele kätte. Film paljastab tõe — mitte ainult meelelahutustööstust, vaid erinevaid eluvaldkondi puudutava tõe —, mis resoneerib „mina ka” liikumisega. Tegu on kokkuvõttes naiste võimestumise looga. Film ütleb, et tõde ei saa lõplikult alla suruda, kuigi on kummaline, et ahistamissüüdistused tulevad just nüüd üksteise järel avalikkuse ette, kuigi see kõik on kulisside taga aset leidnud juba vähemalt kakskümmend aastat.
Meelelahutus on samuti väga oluline, sest tervendav on naerda ja põgeneda viivuks oma probleemide eest, kuid ma usun, et meie kohus on tuua need lood avalikkuse ette. Ja mind häirib, kui loen arvustusi, mis nimetavad seda filmi pornograafiliseks, kuna siin on tegu hoopis teise žanriga. RP Kahl on täielik džentelmen ja filmi seksistseenides ei ole näitlejad muidugi päriselt armuühtes. Lisaks on need stseenid tahtlikult venitatud nii pikaks, et nende suhtes tekiks võõristus. See on pigem antierootiline film, mille peategelane on õnnetu mees, kes hävitatakse. Peategelane vaevleb lõpuks hallutsinatsioonide küüsis, jahtides võimatut, ja minu tegelane aitab hea meelega kaasa tema lõpule, nagu ta aitaks kaasa ka iga inimese paranemisele, kes on teistele kurja teinud, et ta mõtleks oma tegevuse ringi, paraneks ja teeks edaspidi paremaid otsuseid.
Lõpetuseks lühidalt, teil on kaks projekti praegu eeltootmises. Millest need räägivad ja kuidas töö edeneb?
See toob ebaõnne, kui rääkida projektidest enne nende valmimist. Asjad ei pruugi minna nii, nagu plaanitud, kuid jah, kaks filmi on praegu töös ja siis on veel üks, mille juures ma olin kaasstsenarist ja mille stsenaarium märgiti ära Saksa filmiakadeemia auhinna LOLA eelvalikus. Umbes kaks aastat tagasi ma kirjutasin seda ja võtan selle projekti ehk peagi uuesti käsile. See räägib armeenlaste genotsiidist ja ma võtan selle ette, kui olen Istanbulis ära käinud, sest muidu ei suudaks ma sinna ehk enam iial minna. Siis on mul veel üks stsenaarium, mille tegevus leiab aset Bosnias. Elame-näeme.
Näitlemine on pakkunud mulle fantastilisi võimalusi. Kuna mulle meeldib pildistada, sattusin ma kord Belgradis vangi, sest mind peeti Ameerika spiooniks. Kui nad olid mu tausta uurinud ja mu kongist välja lasid — mul nutetud nägu peas —, tahtis politseipealik minuga endise Jugoslaavia maakaardi ees pilti teha. Ise rõõmsalt hüüdes: „Mick Douglas filmis „Mäng”!” Niisiis on näitlemine mind isegi vanglast välja aidanud. On väga kurb, et paljudel ameeriklastel ei ole ligipääsu kvaliteetsetele uudistele. Filmidel on seega võimalus avardada mõtlemise, olemise ja nägemise viise. Seetõttu pakubki uute režissööride avastamine mulle sellist rõõmu. Maailm on nii rikkalik, et seda võiks kujutada detailitruumalt. Meil ei ole vaja veelgi rohkem Disneyt ja eskapismi. Steven Spielbergi ja paljude teiste filmid on suurepärased, kuid meil on vaja pisut rohkem inimestevahelist ühendust. Me ei räägi üksteisega piisavalt ega märka, kui sarnased me tegelikult oleme.
### Response:
Deborah Kara Unger: Catherine'i roll "Kokkupõrkes" on minu vastand |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kandidaadid, kellelt sihtasutus ootab muu hulgas sihikindlust, sallivust ja eetilisust, ent ka tugevat akadeemilist vundamenti ja varasemat juhikogemust, loodab sihtasutus välja valida juba märtsis.
"Loodame, et umbes maist on majade juhid tööl ja saavad hakata tegelema nii tegevuse käimalükkamise kui ka järgmise meeskonna valikuga," ütles Käosaar ERR-ile.
Tallinna eesti keele majale on tema sõnul ruume lihtsam leida ja seetõttu plaanitakse selle tegevuse algusajaks sügist, Narvas aga avab maja uksed tuleva aasta jaanuaris koos Integratsiooni Sihtasutuse kolimisega Narva.
Majade eesmärk on Käosaare sõnul tõhustada eesti keelest erineva emakeelega inimeste eesti keele õpet.
"Loodame, et nende majade abil saame liikuda inimesele lähemale, pakkuda individuaalset tuge, seal majas saaks kohe nõustada, keeletaset testida ja pakkuda sobivat keeleõppeviisi - kursust, keelekohvikut või mõnd muud võimalust," kirjeldas ta. "Saame riigieelarvest toetust eesti keele õppeks juurde".
Käosaare sõnul on seni olnud tavaline, et kui eesti keele kursuse kohta info avaldatakse, täituvad kõik 600 õppekohta 15 minutiga.
"Praegused vahendid on niisugused, et saame kaks korda aastas kuulutada välja eesti keele kursusi ja pakkuda keelekohvikuid, aga seda on liiga vähe. Eesmärk on nii tekitada juurde võimalusi eesti keelt õppida kui ka neid võimalusi mitmekesistada, et poleks alati ainult kursus, vaid ka klubi vormis, suhtlustasandil jne. Majade roll saab olema ka kohalikus keskkonnas eestikeelsuse ja -kultuursuse kandjaks olemine," lisas sihtasutuse juht.
Valitsus on eesti keele majadele riigieelarvest eraldanud kaks miljonit eurot ja selle summa sees on Käosaare sõnul nii tööjõukulud kui ka kogu administratiivpoole ülesehitamine, aga ka päris palju mahtu reaalsele tegevusele ehk keeleõppele. Kõik kursused on soovijatele eesti keele majades tasuta. | Sihtasutus loodab eesti keele majadele märtsiks juhid leida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kandidaadid, kellelt sihtasutus ootab muu hulgas sihikindlust, sallivust ja eetilisust, ent ka tugevat akadeemilist vundamenti ja varasemat juhikogemust, loodab sihtasutus välja valida juba märtsis.
"Loodame, et umbes maist on majade juhid tööl ja saavad hakata tegelema nii tegevuse käimalükkamise kui ka järgmise meeskonna valikuga," ütles Käosaar ERR-ile.
Tallinna eesti keele majale on tema sõnul ruume lihtsam leida ja seetõttu plaanitakse selle tegevuse algusajaks sügist, Narvas aga avab maja uksed tuleva aasta jaanuaris koos Integratsiooni Sihtasutuse kolimisega Narva.
Majade eesmärk on Käosaare sõnul tõhustada eesti keelest erineva emakeelega inimeste eesti keele õpet.
"Loodame, et nende majade abil saame liikuda inimesele lähemale, pakkuda individuaalset tuge, seal majas saaks kohe nõustada, keeletaset testida ja pakkuda sobivat keeleõppeviisi - kursust, keelekohvikut või mõnd muud võimalust," kirjeldas ta. "Saame riigieelarvest toetust eesti keele õppeks juurde".
Käosaare sõnul on seni olnud tavaline, et kui eesti keele kursuse kohta info avaldatakse, täituvad kõik 600 õppekohta 15 minutiga.
"Praegused vahendid on niisugused, et saame kaks korda aastas kuulutada välja eesti keele kursusi ja pakkuda keelekohvikuid, aga seda on liiga vähe. Eesmärk on nii tekitada juurde võimalusi eesti keelt õppida kui ka neid võimalusi mitmekesistada, et poleks alati ainult kursus, vaid ka klubi vormis, suhtlustasandil jne. Majade roll saab olema ka kohalikus keskkonnas eestikeelsuse ja -kultuursuse kandjaks olemine," lisas sihtasutuse juht.
Valitsus on eesti keele majadele riigieelarvest eraldanud kaks miljonit eurot ja selle summa sees on Käosaare sõnul nii tööjõukulud kui ka kogu administratiivpoole ülesehitamine, aga ka päris palju mahtu reaalsele tegevusele ehk keeleõppele. Kõik kursused on soovijatele eesti keele majades tasuta.
### Response:
Sihtasutus loodab eesti keele majadele märtsiks juhid leida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lea Tuvikene selgitas, et töö eesmärk oli anda panus justnimelt suurte ja madalate järvede, nagu Peipsi ja Võrtsjärv, seisundi adekvaatsemaks hindamiseks. Seda põhjusel, et Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi kehtivusaja jooksul on selgunud, et senised seisundihinnangute andmise eeskirjad vajavad täpsustamist just looduslike tegurite mõju arvestamiseks.
Tuvikene uuris, kuidas hinnata madalate järvede ökoloogilist seisundit, kui looduslike tegurite, nagu veetaseme kõikumine ja sesoonsus, mõju traditsioonilistele veekvaliteedi näitajatele, nagu taimtoitained ja vee läbipaistvus, ületab inimmõjust tingitud muutlikkuse. Eesmärk oli anda panus suurjärvede seire paremaks korraldamiseks.
Uuringute käigus töötati välja statistilised meetodid veetaseme muutlikkuse ja aastaaja mõju arvestamiseks suurte madalate järvede vee seisundinäitajate väärtustele. Sellist metoodikat ei ole veekogude keskkonnaseires seni veel kasutatud.
Töös analüüsiti Võrtsjärve kümne seirekoha seisundinäitajate ruumilist ja ajalist muutlikkust. Teadlased leidsid, et erinevused järve avaveeosa erinevate piirkondade näitajate vahel on oluliselt väiksemad kui aastate vahelised erinevused.
Järve sügavaimas kohas asuv püsiseirekoht iseloomustab hästi järve kogu avaveelist osa ehk rohkem kui 90 protsenti tema pindalast.
Tuvikese sõnul ongi see kulude kokkuhoiu eesmärgil alates 2017. aastast riiklikus seireprogrammis ainuke Võrtsjärve avavee seirekoht.
Lea Tuvikese doktoritööd "Loodusliku muutlikkuse mõju madalate järvede ökoseisundi hindamisele" juhendas juhtivteadur maaülikooli Peeter Nõges ning oponent prof Brigitte Nixdorf (Brandenburg University of Technology, Cottbus-Senftenberg). | Doktoritöö aitab järvede hooldamisel kasutada riigi raha tõhusamalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lea Tuvikene selgitas, et töö eesmärk oli anda panus justnimelt suurte ja madalate järvede, nagu Peipsi ja Võrtsjärv, seisundi adekvaatsemaks hindamiseks. Seda põhjusel, et Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi kehtivusaja jooksul on selgunud, et senised seisundihinnangute andmise eeskirjad vajavad täpsustamist just looduslike tegurite mõju arvestamiseks.
Tuvikene uuris, kuidas hinnata madalate järvede ökoloogilist seisundit, kui looduslike tegurite, nagu veetaseme kõikumine ja sesoonsus, mõju traditsioonilistele veekvaliteedi näitajatele, nagu taimtoitained ja vee läbipaistvus, ületab inimmõjust tingitud muutlikkuse. Eesmärk oli anda panus suurjärvede seire paremaks korraldamiseks.
Uuringute käigus töötati välja statistilised meetodid veetaseme muutlikkuse ja aastaaja mõju arvestamiseks suurte madalate järvede vee seisundinäitajate väärtustele. Sellist metoodikat ei ole veekogude keskkonnaseires seni veel kasutatud.
Töös analüüsiti Võrtsjärve kümne seirekoha seisundinäitajate ruumilist ja ajalist muutlikkust. Teadlased leidsid, et erinevused järve avaveeosa erinevate piirkondade näitajate vahel on oluliselt väiksemad kui aastate vahelised erinevused.
Järve sügavaimas kohas asuv püsiseirekoht iseloomustab hästi järve kogu avaveelist osa ehk rohkem kui 90 protsenti tema pindalast.
Tuvikese sõnul ongi see kulude kokkuhoiu eesmärgil alates 2017. aastast riiklikus seireprogrammis ainuke Võrtsjärve avavee seirekoht.
Lea Tuvikese doktoritööd "Loodusliku muutlikkuse mõju madalate järvede ökoseisundi hindamisele" juhendas juhtivteadur maaülikooli Peeter Nõges ning oponent prof Brigitte Nixdorf (Brandenburg University of Technology, Cottbus-Senftenberg).
### Response:
Doktoritöö aitab järvede hooldamisel kasutada riigi raha tõhusamalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teater. Muusika. Kino veebruarinumbris mõtestavad Meelis Oidsalu ja Kai Valtna Kultuurkapitali aastapreemia laureaadi Renate Keerdi lavakeele näitel füüsilise teatri olemust, Kaja Kann õpetab viimase draamamaa.weekendi põhjal orienteeruma kaasaegse etenduskunsti maailmas, Kaire Nurk analüüsib raamatu semiootilist ja performatiivset aspekti Tiit Palu lavastuses „Põlenud mägi” ja Peeter Sauter arvustab Jaan Toominga „Hamletit” Elva LendTeatris.
Janika Oras kaardistab pärimusmuusika hetkeseisu ja tulevikku, Maria Kostakeva arutleb sotsialistliku realismi ideoloogilise tausta üle muusikas, Tiia Teder tähistab EBU rahvusvaheliste raadioülekannete 50. aastapäeva ning Ines Reingold-Tali kirjutab oma seekordses sound art ´i ja muusika käsituses elektroakustilisest visuaalsusest. Vabariigi aastapäeva puhul meenutame laulja ja diplomaadi Leonhard Neumani saja aasta tagust arutlust sellest, kas töölistel on kohane laulda „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”.
Tõnis Kark arvustab Sulev Keeduse dokumentaalfilmi „Sõda”, Indrek Tenno Nikolai Dostali mängufilmi „Munk ja kurat”, Filipp Kruusvall lühifilmikassetti „Paha lugu” ja Peeter Sauter 2017. aasta „Eesti lugusid”. Tõnu Virve meenutab Jüri Sillartit.
Pikas intervjuus „Vastab” vestleb Teet Teinemaa filminäitleja ning viimase PÖFFi võistlusprogrammis osalenud filmi „Mõte ekstaasist” produtsendi Deborah Kara Ungeriga, „Persona gratana” portreteerib Mirje Mändla helilooja Maria Kõrvitsat. | Värskes TMKs: Deborah Kara Unger, Maria Kõrvits, Renate Keerd | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teater. Muusika. Kino veebruarinumbris mõtestavad Meelis Oidsalu ja Kai Valtna Kultuurkapitali aastapreemia laureaadi Renate Keerdi lavakeele näitel füüsilise teatri olemust, Kaja Kann õpetab viimase draamamaa.weekendi põhjal orienteeruma kaasaegse etenduskunsti maailmas, Kaire Nurk analüüsib raamatu semiootilist ja performatiivset aspekti Tiit Palu lavastuses „Põlenud mägi” ja Peeter Sauter arvustab Jaan Toominga „Hamletit” Elva LendTeatris.
Janika Oras kaardistab pärimusmuusika hetkeseisu ja tulevikku, Maria Kostakeva arutleb sotsialistliku realismi ideoloogilise tausta üle muusikas, Tiia Teder tähistab EBU rahvusvaheliste raadioülekannete 50. aastapäeva ning Ines Reingold-Tali kirjutab oma seekordses sound art ´i ja muusika käsituses elektroakustilisest visuaalsusest. Vabariigi aastapäeva puhul meenutame laulja ja diplomaadi Leonhard Neumani saja aasta tagust arutlust sellest, kas töölistel on kohane laulda „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”.
Tõnis Kark arvustab Sulev Keeduse dokumentaalfilmi „Sõda”, Indrek Tenno Nikolai Dostali mängufilmi „Munk ja kurat”, Filipp Kruusvall lühifilmikassetti „Paha lugu” ja Peeter Sauter 2017. aasta „Eesti lugusid”. Tõnu Virve meenutab Jüri Sillartit.
Pikas intervjuus „Vastab” vestleb Teet Teinemaa filminäitleja ning viimase PÖFFi võistlusprogrammis osalenud filmi „Mõte ekstaasist” produtsendi Deborah Kara Ungeriga, „Persona gratana” portreteerib Mirje Mändla helilooja Maria Kõrvitsat.
### Response:
Värskes TMKs: Deborah Kara Unger, Maria Kõrvits, Renate Keerd |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljandas kvartalis panustas eksport kasvu enam kui kolmandas, teatas riigi statistikaamet.
Eratarbimine püsis kvartalivõrdluses stabiilsena, samas kasvas valitsussektori kulutamine. Investeerimine kapitalikaupadesse kasvas, kulutused ehitusele aga langesid.
Esimeses kvartalis kasvas majandus 0,9 protsenti, teises 0,6 protsenti ja kolmandas 0,7 protsenti. Kokku oli aastapeale kasvuks 2,2 protsenti.
Käesolevaks aastaks prognoosib Saksa majandusministeerium veidi suuremat kasvu, ehk 2,4 protsenti. | Saksa majandus kasvas neljandas kvartalis 0,6 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljandas kvartalis panustas eksport kasvu enam kui kolmandas, teatas riigi statistikaamet.
Eratarbimine püsis kvartalivõrdluses stabiilsena, samas kasvas valitsussektori kulutamine. Investeerimine kapitalikaupadesse kasvas, kulutused ehitusele aga langesid.
Esimeses kvartalis kasvas majandus 0,9 protsenti, teises 0,6 protsenti ja kolmandas 0,7 protsenti. Kokku oli aastapeale kasvuks 2,2 protsenti.
Käesolevaks aastaks prognoosib Saksa majandusministeerium veidi suuremat kasvu, ehk 2,4 protsenti.
### Response:
Saksa majandus kasvas neljandas kvartalis 0,6 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pildid raadio ümber koondunud inimestest hinge kinni hoides uudiseid või muusikat kuulamas tunduvad kauge ajaloona. Ja seda nad ongi. Kuid praegu läbib õhku palju rohkem raadiolaineid ja satelliitidelt alla põrkavat muusikat kui möödunud kümnenditel.
Käesolevas hetkes sündival muusikal on väga palju kuulajaid väljaspool kontserdisaale. Nad saavad kontserdist osa tuhandeid kilomeetreid eemal autos, kodus või kõrvaklapid peas tänaval kõndides. Need on raadiokuulajad, kes otsivad ja leiavad eetrist uusi ideid, energiat, vaatenurki. Umbes samamoodi, nagu 1940ndatel ootasid kuulajad raadiost elutähtsaid teateid või nagu 1980-ndatel avastas plaadiprodutsent pikal autosõidul mõne erakordse helilooja muusika. Eetris võib alati kohtuda millegi senikuulmatuga.
Hiljuti tähistas maailma suurim meediaühendus EBU (European Broadcasting Union, Euroopa Ringhäälingute Liit) rahvusvaheliste raadioülekannete 50. aastapäeva. See kõlab tavalise, statistilise ja natuke igava faktina, aga sellel sündmusel on eriline sisu. Nähtamatu, kuid kõrvaga hoomatav niidistik on pool sajandit ühendanud rahvaid, maid ja kultuure ning kandnud inimesteni erksaid hetki muusikas. Kõlab nagu klišee, kuid muusika ei tunne tõesti keelebarjääre ja on otsekui loodud rahvusvaheliseks koostööks. EBU raadio-osakonna Euroraadio peamine töövaldkond ongi kontserdiülekanded, muusikamaterjali vahetamine ja temaatiliste muusikapäevade tähistamine. Euroraadio kaudu jõuavad kuulajateni Euroopa suurimad muusikafestivalid, tähtsaimate ooperiteatrite etenduste otseülekanded või lindistused, raadio-orkestrite kontserdihooajad, suur valik džässi- ja etnoõhtuid. Ühiseid ettevõtmisi koordineerib EBU muusikagrupp ja igal aastal kohtuvad muusikaeksperdid aastakoosolekul, et vahetada kogemusi ja infot ning kavandada järgmisi ettevõtmisi.
Kuigi muusikaülekannete peamine eesmärk on aktiivsem kultuurivahetus ja suurem mitmekesisus raadioeetris, on koostööl ka majanduslik külg. Euroraadio muusikavahetus toimib nagu musketäride põhimõte „üks kõigi, kõik ühe eest”. Organisatsioon, mis kontserdisalvestuse rahvusvahelisele areenile välja pakub, kannab esitajate, salvestamise ja kirjastuse kulud kõigi EBU liikmete eest. Vastutasuks avaneb tal võimalus mängida eetris kõigi teiste pakutud kontserdisalvestusi. Üksinda tegutsedes ei saaks väikeste riikide raadio-organisatsioonid kunagi võimaldada oma kuulajatele otseülekandeid näiteks La Scala hooaja avaetendusest või Viini Filharmoonikute uusaastakontserdist.
EBU ühendab 73 organisatsiooni 56 riigis mitmel mandril ja enamik selle liikmeid osaleb aktiivselt rahvusvahelises muusikavahetuses. Koostöö maht on suur — aasta jooksul pakuvad Euroraadio liikmed üksteisele umbes 3000 kontserdisalvestust ja ülekannet. Lõviosa on klassikalise muusika kontserdid, aga vahetusprogrammis liigub ka umbes 400 popmuusikaprojekti, 300 džässkontserti ja mitukümmend folk- ja maailmamuusika sündmust. Projektid on erinevad, kuid keskmiselt saab iga Euroraadios vahendatud muusikasündmus eetrisse seitsmes raadiojaamas ja kogub kaks miljonit kuulajakontakti. Kõige populaarsemaid ülekandeid vahendab üle 40 raadio, kusjuures populaarsustabeli tipus on Viini uusaastakontsert, mida 1. jaanuaril kantakse üheaegselt üle peaaegu kogu Euroopas.
Raadiote muusikavahetuse tänase vundamendi rajas 1960. aastatel raadiomeeste grupp, mille liidriks oli BBC muusikategelane Hans Keller. Praegu räägitakse raadiost kui „vana meedia” platvormist, aga raadio päevad kuulutati loetuks juba 1960. aastatel, mil televisioon massideni jõudis. Võimalik, et televisiooniajastu algus sundis raadio-organisatsioone rohkem koos tegutsema ja jõude ühendama. Just muusika vahendamise poolest on raadio läbi aegade olnud televisioonist külluslikum ja efektiivsem.
1950. aastatel Euroopa alles toibus sõjajärgsetest haavadest; õhus oli lootust koostööks ja kogu maailma ühendamiseks. Sündisid mitmed olulised organisatsioonid ja Šveitsis, Euroopa südames, asutati 1950. aastal Euroopa Ringhäälingute Liit, mis ühendab avalik-õiguslikke raadioid ja televisioone. Avalik-õiguslik tähendab institutsiooni olemisvormi, kuulumist avalikkusele ja tegutsemist üldistes huvides „ühiskondliku kokkuleppe” raames tasakaalustamaks kommertsmeediat, mille tegevuse eesmärk on kasum ja omaniku huvid. 1960. aastatel arendas EBU jõudsalt oma töövorme: asutati töögruppe ja peeti regulaarselt nõupidamisi kogemuste ning info vahetamiseks. Liikmemaksudest kogutud rahaga kasvatas organisatsioon oma struktuuri ja laiendas tegevust. Eurovisiooni lauluvõistlus, millest on saanud EBU kõige tuntum üritus, sai alguse 1956. aastal.
Raadiote esimesel ühisel kontserdihooajal sooviti lasta sügisest kevadeni igal kuul eetrisse üks muusikasündmus mõnest maailma kontserdimajast. Esimest hooaega valmistas EBU muusikagrupp ette mitu aastat. Projekti algataja Hans Keller (1919–1985) oli Austria päritolu briti muusikateadlane ja ajakirjanik. Teda paelusid muusikapsühholoogia ja sotsioloogia. Keller oli suur Viini klassikute spetsialist, Schönbergi ja Britteni asjatundja ja nüüdismuusika tutvustaja. Talle on pühendanud oma teoseid mitmed tuntud briti heliloojad. Kuid Keller kutsuti kommenteerima ka muud muusikat. Näiteks esitles ta BBC telesaates „The Look of the Week” 1967. aastal tuliuut ansamblit Pink Floyd, mis oli siis andnud vaid kaks kontserti.
Avara vaate ja tohutu energiaga visionäär Hans Keller suutis 1960. aastate primitiivsete sidevahenditega kokku leppida kuue kontserdiga raadioülekannete hooaja ja seda koordineerida. Tema idee oli tuua Euroraadio eetrisse võimalikult paljud tollased klassikalise muusika tähed, kõige kuulsamad dirigendid, orkestrid ja solistid. Mitu tippu jäi kahjuks välja — ajagraafikud ei sobinud või kokkulepped ei kehtinud. Teiste seas langesid ära Prantsuse Raadio kontserdid, kuhu olid plaanitud Emil Gilelsi, David Oistrahhi ja Mstislav Rostropovitši esinemised; samuti jäi programmist välja Pierre Boulez.
Euroraadio esimese hooaja avakontsert oli kirju kavaga; mängisid Inglise Kammerorkester ja Amadeuse kvartett, dirigeeris Benjamin Britten. Mozarti „Sinfonia concertantes” esitasid solistipartiisid kvarteti muusikud, Britteni „Nokturnides” oli solistiks Peter Pears. Kelleri arvates oli põnev idee ühendada kammer- ja sümfooniline muusika, mis tema meelest andis kontserdile uue perspektiivi ja oli vaheldusrikas. Kontsert toimus Londonis samal aastal avatud uues modernses saalis, Queen Elisabeth Hallis 27. novembril 1967. Huvitav on kõrvalepõikena märkida, et saalis ei tohtinud suitsetada ja vahekäikudes polnud lubatud istuda ega seista, nagu võis lugeda kontserdi kavalehelt.
Vastavalt ideele ühendada Euroopat muusika abil pidi raadiokontsertide hooaja teine kontsert toimuma raudse eesriide taga Varssavis. See oli noorte virtuooside galakontsert. Kahjuks olid sideliinid aga nii kehvad, et otseülekanne katkes poole pealt. Euroraadio ühissarja kuulus ka 1968. aasta uusaastakontsert Lääne-Berliinist Berliini Filharmoonikutelt maestro Herbert von Karajaniga, kavas Beethoveni 9. sümfoonia. Järgnesid kaks kontserti Taanist ja viimane kontsert läks eetrisse Strasbourg’ist. Nendes kavades domineeris nüüdismuusika. Hooaega vahendasid oma kuulajatele kolmteist ringhäälingut ja kuuldel oli suur osa tollasest Lääne-Euroopast: Austria, Belgia, Suurbritannia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Norra, Hispaania, Rootsi, Šveitsi ja lisaks veel Türgi raadio.
Euroraadio 50. aastapäeva paiku on BBC arhiivid välja toonud Hans Kelleri kirjatöid ja mälestusi; lehekülgi neist avaldas ka BBC Music Magazine’i 2017. aasta detsembrinumber. Materjalidest on näha, et pool sajandit tagasi tehti tööd enam-vähem samamoodi kui praegu. Raadiod salvestasid kontserte ja tegid ülekande, planeerisid eetriaega, testisid ülekandeliine, jagasid rahvusvahelisse levisse kontserti puudutavat lisamaterjali. Raadiote muusikatoimetajad olid nõus ühiselt pingutama.
Hans Keller püstitas oma tollastes esseedes ka teemasid, mis praegu pole enam aktuaalsed. Kas väärtmuusika sobib raadiosse? Kas helikunst ei kaota oma väärtust pikal teekonnal kuulajani? Kas kunstilisi saavutusi võetakse massikommunikatsioonivahendi kaudu vääriliselt vastu või muutub muusika taustaks igapäevaelule? Hooaja avakontserti ette valmistades veenis Hans Keller Benjamin Brittenit, et raadioülekanne on suur ja vägev võimalus muusikat kuulajateni tuua. Ta oli tõsiselt raadiousku ja muusikale pühendunud mees. EBU kontserdihooaja sissejuhatuses meenutas Keller õhtut oma lapsepõlvest, mil haigevoodis raadiost kuuldud J. S. Bachi „Matteuse passioon” muutis ta elu ja pani ta muusikaga tegelema.
Euroraadio kontserdisari läks 1967. aastast hoogsalt käima. Sestpeale on piire ületavad raadioülekanded saanud peaaegu igapäevaseks. Lisaks igakuistele ja hiljem juba iga nädal korraldatud raadiokontsertidele sündis mitmeid teisi algatusi ja ühiseid ettevõtmisi. Eestvedajateks olid BBC, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania raadiojaamad; üsna aktiivselt tegutsesid juba 1960. aastatest ka põhjamaade raadiod. Euroraadio ühendas iga aastaga järjest rohkem Ida- ja Lääne-
Euroopat.
Üks suurprojekt, mille Hans Keller EBU muusikagrupi juhina 1970-ndatel käivitas, oli keelpillikvartettide konkurss. Konkurss kutsuti ellu selleks, et raadiotes kõlaks rohkem kammermuusikat, ja seetõttu tehti konkursi kõigist voorudest liikmesmaadesse ülekanded. Hans Keller pani mängu oma diplomaadivõimed, et osalisi tuleks ka idabloki maadest. Yleisradio tollane muusikajuht Antero Karttunen on meenutanud 1978. aasta konkurssi Helsingis, kus tekkis üks omapärane probleem. Konkursi reglement ei näinud ette esimese, teise ja kolmanda koha väljakuulutamist, sest EBU muusikagrupile ja konkursi ideoloogile Hans Kellerile tundus muusikaliste kvaliteetide reastamine sobimatu. Samas olid neil jagada erineva suurusega rahalised preemiad ja need olid üsna arvestatavad summad. Ühe preemia sai NSVL Riikliku Sümfooniaorkestri kvartett. Järgmisel päeval pärast finaalkontserti teatas kvarteti juht, Borodini kvarteti liige Andrei Abramenkov, et neil on siiski vaja näidata kodumaal ette ametlik diplom konkursi teise preemia kohta, sest nad ei saa ilma selleta kvalifikatsioonipunkte ja preemiaraha konfiskeeritakse. Häda oli selles, et teised žüriiliikmed olid selleks ajaks juba minema sõitnud. Et oleks olemas mingigi paber, tellis Antero Karttunen Soome Televisiooni tiitrikunstnikult kujundatud diplomi ja kirjutas sellele ise alla. Teistele žüriiliikmetele ei söandanud ta fiktiivse diplomi juhtumist rääkidagi.
1980-ndatel sai alguse mitu tänaseni kestvat projekti, muu hulgas EBU folkfestivalide traditsioon. Igal aastal toimub mõne suure folgipeo raames EBU Folk Festival. Kontserdid salvestatakse või vahendatakse otseülekandes umbes kolmekümnesse raadiojaama üle kogu maailma. 2016. aastal toimus EBU festival Eestis, Viljandi pärimusmuusika festivalil. See on ühtlasi suurim EBU üritus peale Eurovisiooni lauluvõistluse 2002. aastal, mis Eestis aset on leidnud. Eesti artistidest on EBU folgil üles astunud Mari Kalkun, Maarja Nuut ja duo Puuluup. Viljandis toimunud EBU festivali ametlikus programmis oli seitse Eesti muusikute kontserti.
Kooriliikumise hoogustamiseks algatas EBU 1965. aastal rahvusvahelise konkursi „Let The Peoples Sing”, mis toimub iga kahe aasta tagant mõnes Euroopa pealinnas. Eesti koorid on konkursil korduvalt silma paistnud ja rändkarikas Silver Rose Bowl on praegugi Eesti koori valduses — 2017. aasta septembris toimunud konkursi võidu pälvis Collegium Musicale Endrik Üksvärava juhatusel.
Mozarti päevaga 1991. aastal said alguse Euroraadio eripäevad — kontserdimaratonid, kus igal täistunnil algab otseülekanne mõnest kontserdisaalist maailma eri paikades. Päevapikkustest raadiokontsertide maratonidest on kuulsaim Euroraadio jõulumuusika päev, mis toimub regulaarselt juba alates 1994. aastast.
Euroraadio ooperihooaeg sai alguse 1980. aastate lõpus. Ooperiülekanneteks on laupäeva õhtu. Praegusel hooajal hõlmab projekt 90 ooperiülekannet maailma ooperimajadest, kaasatud on kõik suured ooperikeskused. La Scala avaõhtut ja Metropolitan Opera etendusi vahendavad paljud raadiod kogu maailmas.
Rahvusvaheliste kontserdiülekannete õhtuks oli algusest peale esmaspäev sel lihtsal põhjusel, et esmaspäeviti ei toimunud enamikus riikidest kohalikke kontserte ega raadios nende otseülekandeid. Esmaspäev valiti rahvusvahelise kompromissi tulemusel, millel olid omad plussid ja miinused. Publikul polnud harjumust ega soovi esmaspäeviti kontserdil käia ja orkestrite töögraafikus eeldas esmaspäevane kontsert proove nädala lõpus. Sellele vaatamata toimus veel 1990-ndatel enamik Euroraadio ühishooaja kontserte esmaspäeva õhtuti Kesk-Euroopa aja järgi kell 19.30 tõepoolest otseülekandes ja paljudes raadioprogrammides on see aeg kontserdiülekandeks ikka veel säilinud.
Suur osa rahvusvahelisel raadioareenil pakutust on raadiote sümfooniaorkestrite kontserdid. Paljudes Euroopa riikides on raadio-orkestrid ühtlasi kõige tähtsamad rahvuslikud sümfooniaorkestrid (Soome Raadio Sümfooniaorkester, Prantsusmaal Orchestre Philharmonic de Radio France, Saksamaa mitmed orkestrid — Baieri Raadio Sümfooniaorkester ehk Symphonieorchester des Bayerischen Rundfunks, Põhja-Saksa Raadio Sümfooniaorkester ehk NDR Elbphilharmonie Orchester). Ka Eesti Riiklik Sümfooniaorkester sündis raadio-orkestrina 1926. aastal ja tegutses palju aastaid raadio juures. 2000. aastatel on raadio-orkestrite arv oluliselt vähenenud ja orkestrid orienteeruvad rohkem kontsertidele kui stuudiotööle.
Euroraadio kontserdihooaja koostamisel on lähtutud mitmesugustest põhimõtetest. Kontserte on grupeeritud ja organiseeritud temaatilisteks seeriateks — „Missad”, „Euroopa kultuuripealinnad”, „Müüdid”, „Folgi mõjud klassikas” jt; on loodud heliloojate tähtpäevi märkivaid sarju. Praegu on Euroraadio põhiprojekt „Premium concerts”, mis pakub iganädalast gurmeed liikmesraadiote tippkontsertidest.
Eesti Raadio ja hiljem Klassikaraadio on osalenud rahvusvahelises muusikavahetuses juba rohkem kui veerand sajandit. Esimesed kontaktid EBU raadiojaamadega tekkisid põhjamaade initsiatiivil. 1980. aastate lõpus külastasid Eesti Raadiot Yleisradio muusikajuht Antero Karttunen ja Rootsi raadio toimetaja Sven Åke Landström, et kavandada koostööd. Eesti Raadio tollane muusikajuht Paul Himma ja arendusdirektor Hannes Valdma olid rahvusvahelise silmaringiga raadiomehed ja 1989. aastal toimus nende eestvedamisel esimene kontserdiülekanne Eestist Euroopasse. Eesti Rahvusmeeskoor ja tütarlastekoor Ellerhein esitasid 34 Euroopa riigi raadiopublikule koorimuusika klassikat ja Eesti autorite loomingut. Ametlikult oli see kontsert OIRTi ja EBU ühisprojekt. OIRT oli sotsialismimaade rahvusvaheline raadiote ja televisioonide organisatsioon, mille täheühend tuleneb prantsuskeelsest nimest Organisation Internationale de Radiodiffusion et de Télévision. Liidu mõjukaim osapool oli mõistagi tema suurim liige Nõukogude Liit ja organisatsiooni kuulusid lisaks Ida-Euroopa maadele veel Kuuba, Süüria, Vietnam ja Jeemen. Niisiis, suure muutuse ajal lähenesid ida ja lääs teineteisele kiiresti ja Eesti koorimuusika kontsert oli selles protsessis üks silda ehitav sündmus.
EBU ja OIRT ühinesid 1993. aastal. Järgmine kontsert toimuski juba vabast Eestist EBU täieõigusliku liikmena samal aastal — Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel esitasid hiiglaslikule Euroopa raadiopublikule Arvo Pärdi teose „Te Deum”. Sestpeale on Eesti Raadio osalenud Euroraadio sarjades ja projektides igal aastal.
Väga suur oli huvi Eesti muusika vastu 1990. aastate alguses, mil areenile kerkisid Ida-Euroopa riigid ja nende muusikast oodati uut ja erilist energiat. Paljudes vana Euroopa raadiote spetsiaalsetes saatesarjades esitleti uusi liikmesmaid ja nende muusikuid. Teema „Uued hääled Euroopa orkestris” muutus teist korda aktuaalseks 2004. aastal, kui Eesti ja mitu teist Ida-Euroopa riiki said Euroopa Liidu liikmeks.
Klassikaraadio on igal aastal pakkunud Euroraadio muusikavahetusse üle 20 kontserdisalvestuse ja otseülekande. Mitmesugustes Euroraadio ühissarjades on Eesti poolt musitseerinud ERSO, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Vox Clamantis ja teised Eesti parimad muusikud. Miljonite raadiokuulajateni on jõudnud nii „Jazzkaare” kui Viljandi pärimusmuusika festivali ja Pärnu Muusikafestivali kontserdid, samuti valik Tallinn Music Weeki sündmusi Raadio 2 vahendusel.
2017. aasta sügisel tähistas Euroraadio ühiste raadiokontsertide 50. aastapäeva kontserdiga, mis oli osaliselt ajaloolise, kõige esimese kontserdi rekonstruktsioon. Juubelikontsert toimus Londonis St Luke’i muusikakeskuses täpselt samal kuupäeval, 27. novembril. Peateosena kõlas Mozarti „Sinfonia concertante”, mis oli olnud kontserdi keskmes ka pool sajandit varem. Tähistamissündmuse kandvaks jõuks oli BBC kontsertorkester, üks Briti ringhäälingu viiest orkestrist. Dirigeeris Johannes Wildner. „Sinfonia concertante” solistideks olid 10. Sibeliuse konkursi võitja, Ameerika-Korea viiuldaja Esther Yoo ja BBC uue põlvkonna artistide programmi muusik, Norra aldimängija Eivind Holtsmark Ringstad. Avapalana kõlas maailmaesiettekandes bulgaarlanna Dobrinka Tabakova kompositsioon „Orfeuse komeet“, kus oli kasutatud Euroraadio signatuuri fanfaaride kujundit, mis on omakorda pärit Claudio Monteverdi ooperist „Orpheus”. Pavel Kolesnikovi soleerimisel kõlanud Beethoveni Klaverikontserdi nr 5 „Imperaator” valisid raadiokuulajad kontserdi kavasse veebihääletusel. Kontserti vahendas rekordarv raadiojaamu — 44 raadiot 36 riigis. See oli sümboolne ja eriline muusikaõhtu, millega liitusid kuulajatena miljonid inimesed.
Raadio loob ja tugevdab rahvastevahelist harmooniat. Muusika teeb selle võimalikuks. | Tiia Teder: Euroraadio, maailma suurim kontserdisaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pildid raadio ümber koondunud inimestest hinge kinni hoides uudiseid või muusikat kuulamas tunduvad kauge ajaloona. Ja seda nad ongi. Kuid praegu läbib õhku palju rohkem raadiolaineid ja satelliitidelt alla põrkavat muusikat kui möödunud kümnenditel.
Käesolevas hetkes sündival muusikal on väga palju kuulajaid väljaspool kontserdisaale. Nad saavad kontserdist osa tuhandeid kilomeetreid eemal autos, kodus või kõrvaklapid peas tänaval kõndides. Need on raadiokuulajad, kes otsivad ja leiavad eetrist uusi ideid, energiat, vaatenurki. Umbes samamoodi, nagu 1940ndatel ootasid kuulajad raadiost elutähtsaid teateid või nagu 1980-ndatel avastas plaadiprodutsent pikal autosõidul mõne erakordse helilooja muusika. Eetris võib alati kohtuda millegi senikuulmatuga.
Hiljuti tähistas maailma suurim meediaühendus EBU (European Broadcasting Union, Euroopa Ringhäälingute Liit) rahvusvaheliste raadioülekannete 50. aastapäeva. See kõlab tavalise, statistilise ja natuke igava faktina, aga sellel sündmusel on eriline sisu. Nähtamatu, kuid kõrvaga hoomatav niidistik on pool sajandit ühendanud rahvaid, maid ja kultuure ning kandnud inimesteni erksaid hetki muusikas. Kõlab nagu klišee, kuid muusika ei tunne tõesti keelebarjääre ja on otsekui loodud rahvusvaheliseks koostööks. EBU raadio-osakonna Euroraadio peamine töövaldkond ongi kontserdiülekanded, muusikamaterjali vahetamine ja temaatiliste muusikapäevade tähistamine. Euroraadio kaudu jõuavad kuulajateni Euroopa suurimad muusikafestivalid, tähtsaimate ooperiteatrite etenduste otseülekanded või lindistused, raadio-orkestrite kontserdihooajad, suur valik džässi- ja etnoõhtuid. Ühiseid ettevõtmisi koordineerib EBU muusikagrupp ja igal aastal kohtuvad muusikaeksperdid aastakoosolekul, et vahetada kogemusi ja infot ning kavandada järgmisi ettevõtmisi.
Kuigi muusikaülekannete peamine eesmärk on aktiivsem kultuurivahetus ja suurem mitmekesisus raadioeetris, on koostööl ka majanduslik külg. Euroraadio muusikavahetus toimib nagu musketäride põhimõte „üks kõigi, kõik ühe eest”. Organisatsioon, mis kontserdisalvestuse rahvusvahelisele areenile välja pakub, kannab esitajate, salvestamise ja kirjastuse kulud kõigi EBU liikmete eest. Vastutasuks avaneb tal võimalus mängida eetris kõigi teiste pakutud kontserdisalvestusi. Üksinda tegutsedes ei saaks väikeste riikide raadio-organisatsioonid kunagi võimaldada oma kuulajatele otseülekandeid näiteks La Scala hooaja avaetendusest või Viini Filharmoonikute uusaastakontserdist.
EBU ühendab 73 organisatsiooni 56 riigis mitmel mandril ja enamik selle liikmeid osaleb aktiivselt rahvusvahelises muusikavahetuses. Koostöö maht on suur — aasta jooksul pakuvad Euroraadio liikmed üksteisele umbes 3000 kontserdisalvestust ja ülekannet. Lõviosa on klassikalise muusika kontserdid, aga vahetusprogrammis liigub ka umbes 400 popmuusikaprojekti, 300 džässkontserti ja mitukümmend folk- ja maailmamuusika sündmust. Projektid on erinevad, kuid keskmiselt saab iga Euroraadios vahendatud muusikasündmus eetrisse seitsmes raadiojaamas ja kogub kaks miljonit kuulajakontakti. Kõige populaarsemaid ülekandeid vahendab üle 40 raadio, kusjuures populaarsustabeli tipus on Viini uusaastakontsert, mida 1. jaanuaril kantakse üheaegselt üle peaaegu kogu Euroopas.
Raadiote muusikavahetuse tänase vundamendi rajas 1960. aastatel raadiomeeste grupp, mille liidriks oli BBC muusikategelane Hans Keller. Praegu räägitakse raadiost kui „vana meedia” platvormist, aga raadio päevad kuulutati loetuks juba 1960. aastatel, mil televisioon massideni jõudis. Võimalik, et televisiooniajastu algus sundis raadio-organisatsioone rohkem koos tegutsema ja jõude ühendama. Just muusika vahendamise poolest on raadio läbi aegade olnud televisioonist külluslikum ja efektiivsem.
1950. aastatel Euroopa alles toibus sõjajärgsetest haavadest; õhus oli lootust koostööks ja kogu maailma ühendamiseks. Sündisid mitmed olulised organisatsioonid ja Šveitsis, Euroopa südames, asutati 1950. aastal Euroopa Ringhäälingute Liit, mis ühendab avalik-õiguslikke raadioid ja televisioone. Avalik-õiguslik tähendab institutsiooni olemisvormi, kuulumist avalikkusele ja tegutsemist üldistes huvides „ühiskondliku kokkuleppe” raames tasakaalustamaks kommertsmeediat, mille tegevuse eesmärk on kasum ja omaniku huvid. 1960. aastatel arendas EBU jõudsalt oma töövorme: asutati töögruppe ja peeti regulaarselt nõupidamisi kogemuste ning info vahetamiseks. Liikmemaksudest kogutud rahaga kasvatas organisatsioon oma struktuuri ja laiendas tegevust. Eurovisiooni lauluvõistlus, millest on saanud EBU kõige tuntum üritus, sai alguse 1956. aastal.
Raadiote esimesel ühisel kontserdihooajal sooviti lasta sügisest kevadeni igal kuul eetrisse üks muusikasündmus mõnest maailma kontserdimajast. Esimest hooaega valmistas EBU muusikagrupp ette mitu aastat. Projekti algataja Hans Keller (1919–1985) oli Austria päritolu briti muusikateadlane ja ajakirjanik. Teda paelusid muusikapsühholoogia ja sotsioloogia. Keller oli suur Viini klassikute spetsialist, Schönbergi ja Britteni asjatundja ja nüüdismuusika tutvustaja. Talle on pühendanud oma teoseid mitmed tuntud briti heliloojad. Kuid Keller kutsuti kommenteerima ka muud muusikat. Näiteks esitles ta BBC telesaates „The Look of the Week” 1967. aastal tuliuut ansamblit Pink Floyd, mis oli siis andnud vaid kaks kontserti.
Avara vaate ja tohutu energiaga visionäär Hans Keller suutis 1960. aastate primitiivsete sidevahenditega kokku leppida kuue kontserdiga raadioülekannete hooaja ja seda koordineerida. Tema idee oli tuua Euroraadio eetrisse võimalikult paljud tollased klassikalise muusika tähed, kõige kuulsamad dirigendid, orkestrid ja solistid. Mitu tippu jäi kahjuks välja — ajagraafikud ei sobinud või kokkulepped ei kehtinud. Teiste seas langesid ära Prantsuse Raadio kontserdid, kuhu olid plaanitud Emil Gilelsi, David Oistrahhi ja Mstislav Rostropovitši esinemised; samuti jäi programmist välja Pierre Boulez.
Euroraadio esimese hooaja avakontsert oli kirju kavaga; mängisid Inglise Kammerorkester ja Amadeuse kvartett, dirigeeris Benjamin Britten. Mozarti „Sinfonia concertantes” esitasid solistipartiisid kvarteti muusikud, Britteni „Nokturnides” oli solistiks Peter Pears. Kelleri arvates oli põnev idee ühendada kammer- ja sümfooniline muusika, mis tema meelest andis kontserdile uue perspektiivi ja oli vaheldusrikas. Kontsert toimus Londonis samal aastal avatud uues modernses saalis, Queen Elisabeth Hallis 27. novembril 1967. Huvitav on kõrvalepõikena märkida, et saalis ei tohtinud suitsetada ja vahekäikudes polnud lubatud istuda ega seista, nagu võis lugeda kontserdi kavalehelt.
Vastavalt ideele ühendada Euroopat muusika abil pidi raadiokontsertide hooaja teine kontsert toimuma raudse eesriide taga Varssavis. See oli noorte virtuooside galakontsert. Kahjuks olid sideliinid aga nii kehvad, et otseülekanne katkes poole pealt. Euroraadio ühissarja kuulus ka 1968. aasta uusaastakontsert Lääne-Berliinist Berliini Filharmoonikutelt maestro Herbert von Karajaniga, kavas Beethoveni 9. sümfoonia. Järgnesid kaks kontserti Taanist ja viimane kontsert läks eetrisse Strasbourg’ist. Nendes kavades domineeris nüüdismuusika. Hooaega vahendasid oma kuulajatele kolmteist ringhäälingut ja kuuldel oli suur osa tollasest Lääne-Euroopast: Austria, Belgia, Suurbritannia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Norra, Hispaania, Rootsi, Šveitsi ja lisaks veel Türgi raadio.
Euroraadio 50. aastapäeva paiku on BBC arhiivid välja toonud Hans Kelleri kirjatöid ja mälestusi; lehekülgi neist avaldas ka BBC Music Magazine’i 2017. aasta detsembrinumber. Materjalidest on näha, et pool sajandit tagasi tehti tööd enam-vähem samamoodi kui praegu. Raadiod salvestasid kontserte ja tegid ülekande, planeerisid eetriaega, testisid ülekandeliine, jagasid rahvusvahelisse levisse kontserti puudutavat lisamaterjali. Raadiote muusikatoimetajad olid nõus ühiselt pingutama.
Hans Keller püstitas oma tollastes esseedes ka teemasid, mis praegu pole enam aktuaalsed. Kas väärtmuusika sobib raadiosse? Kas helikunst ei kaota oma väärtust pikal teekonnal kuulajani? Kas kunstilisi saavutusi võetakse massikommunikatsioonivahendi kaudu vääriliselt vastu või muutub muusika taustaks igapäevaelule? Hooaja avakontserti ette valmistades veenis Hans Keller Benjamin Brittenit, et raadioülekanne on suur ja vägev võimalus muusikat kuulajateni tuua. Ta oli tõsiselt raadiousku ja muusikale pühendunud mees. EBU kontserdihooaja sissejuhatuses meenutas Keller õhtut oma lapsepõlvest, mil haigevoodis raadiost kuuldud J. S. Bachi „Matteuse passioon” muutis ta elu ja pani ta muusikaga tegelema.
Euroraadio kontserdisari läks 1967. aastast hoogsalt käima. Sestpeale on piire ületavad raadioülekanded saanud peaaegu igapäevaseks. Lisaks igakuistele ja hiljem juba iga nädal korraldatud raadiokontsertidele sündis mitmeid teisi algatusi ja ühiseid ettevõtmisi. Eestvedajateks olid BBC, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania raadiojaamad; üsna aktiivselt tegutsesid juba 1960. aastatest ka põhjamaade raadiod. Euroraadio ühendas iga aastaga järjest rohkem Ida- ja Lääne-
Euroopat.
Üks suurprojekt, mille Hans Keller EBU muusikagrupi juhina 1970-ndatel käivitas, oli keelpillikvartettide konkurss. Konkurss kutsuti ellu selleks, et raadiotes kõlaks rohkem kammermuusikat, ja seetõttu tehti konkursi kõigist voorudest liikmesmaadesse ülekanded. Hans Keller pani mängu oma diplomaadivõimed, et osalisi tuleks ka idabloki maadest. Yleisradio tollane muusikajuht Antero Karttunen on meenutanud 1978. aasta konkurssi Helsingis, kus tekkis üks omapärane probleem. Konkursi reglement ei näinud ette esimese, teise ja kolmanda koha väljakuulutamist, sest EBU muusikagrupile ja konkursi ideoloogile Hans Kellerile tundus muusikaliste kvaliteetide reastamine sobimatu. Samas olid neil jagada erineva suurusega rahalised preemiad ja need olid üsna arvestatavad summad. Ühe preemia sai NSVL Riikliku Sümfooniaorkestri kvartett. Järgmisel päeval pärast finaalkontserti teatas kvarteti juht, Borodini kvarteti liige Andrei Abramenkov, et neil on siiski vaja näidata kodumaal ette ametlik diplom konkursi teise preemia kohta, sest nad ei saa ilma selleta kvalifikatsioonipunkte ja preemiaraha konfiskeeritakse. Häda oli selles, et teised žüriiliikmed olid selleks ajaks juba minema sõitnud. Et oleks olemas mingigi paber, tellis Antero Karttunen Soome Televisiooni tiitrikunstnikult kujundatud diplomi ja kirjutas sellele ise alla. Teistele žüriiliikmetele ei söandanud ta fiktiivse diplomi juhtumist rääkidagi.
1980-ndatel sai alguse mitu tänaseni kestvat projekti, muu hulgas EBU folkfestivalide traditsioon. Igal aastal toimub mõne suure folgipeo raames EBU Folk Festival. Kontserdid salvestatakse või vahendatakse otseülekandes umbes kolmekümnesse raadiojaama üle kogu maailma. 2016. aastal toimus EBU festival Eestis, Viljandi pärimusmuusika festivalil. See on ühtlasi suurim EBU üritus peale Eurovisiooni lauluvõistluse 2002. aastal, mis Eestis aset on leidnud. Eesti artistidest on EBU folgil üles astunud Mari Kalkun, Maarja Nuut ja duo Puuluup. Viljandis toimunud EBU festivali ametlikus programmis oli seitse Eesti muusikute kontserti.
Kooriliikumise hoogustamiseks algatas EBU 1965. aastal rahvusvahelise konkursi „Let The Peoples Sing”, mis toimub iga kahe aasta tagant mõnes Euroopa pealinnas. Eesti koorid on konkursil korduvalt silma paistnud ja rändkarikas Silver Rose Bowl on praegugi Eesti koori valduses — 2017. aasta septembris toimunud konkursi võidu pälvis Collegium Musicale Endrik Üksvärava juhatusel.
Mozarti päevaga 1991. aastal said alguse Euroraadio eripäevad — kontserdimaratonid, kus igal täistunnil algab otseülekanne mõnest kontserdisaalist maailma eri paikades. Päevapikkustest raadiokontsertide maratonidest on kuulsaim Euroraadio jõulumuusika päev, mis toimub regulaarselt juba alates 1994. aastast.
Euroraadio ooperihooaeg sai alguse 1980. aastate lõpus. Ooperiülekanneteks on laupäeva õhtu. Praegusel hooajal hõlmab projekt 90 ooperiülekannet maailma ooperimajadest, kaasatud on kõik suured ooperikeskused. La Scala avaõhtut ja Metropolitan Opera etendusi vahendavad paljud raadiod kogu maailmas.
Rahvusvaheliste kontserdiülekannete õhtuks oli algusest peale esmaspäev sel lihtsal põhjusel, et esmaspäeviti ei toimunud enamikus riikidest kohalikke kontserte ega raadios nende otseülekandeid. Esmaspäev valiti rahvusvahelise kompromissi tulemusel, millel olid omad plussid ja miinused. Publikul polnud harjumust ega soovi esmaspäeviti kontserdil käia ja orkestrite töögraafikus eeldas esmaspäevane kontsert proove nädala lõpus. Sellele vaatamata toimus veel 1990-ndatel enamik Euroraadio ühishooaja kontserte esmaspäeva õhtuti Kesk-Euroopa aja järgi kell 19.30 tõepoolest otseülekandes ja paljudes raadioprogrammides on see aeg kontserdiülekandeks ikka veel säilinud.
Suur osa rahvusvahelisel raadioareenil pakutust on raadiote sümfooniaorkestrite kontserdid. Paljudes Euroopa riikides on raadio-orkestrid ühtlasi kõige tähtsamad rahvuslikud sümfooniaorkestrid (Soome Raadio Sümfooniaorkester, Prantsusmaal Orchestre Philharmonic de Radio France, Saksamaa mitmed orkestrid — Baieri Raadio Sümfooniaorkester ehk Symphonieorchester des Bayerischen Rundfunks, Põhja-Saksa Raadio Sümfooniaorkester ehk NDR Elbphilharmonie Orchester). Ka Eesti Riiklik Sümfooniaorkester sündis raadio-orkestrina 1926. aastal ja tegutses palju aastaid raadio juures. 2000. aastatel on raadio-orkestrite arv oluliselt vähenenud ja orkestrid orienteeruvad rohkem kontsertidele kui stuudiotööle.
Euroraadio kontserdihooaja koostamisel on lähtutud mitmesugustest põhimõtetest. Kontserte on grupeeritud ja organiseeritud temaatilisteks seeriateks — „Missad”, „Euroopa kultuuripealinnad”, „Müüdid”, „Folgi mõjud klassikas” jt; on loodud heliloojate tähtpäevi märkivaid sarju. Praegu on Euroraadio põhiprojekt „Premium concerts”, mis pakub iganädalast gurmeed liikmesraadiote tippkontsertidest.
Eesti Raadio ja hiljem Klassikaraadio on osalenud rahvusvahelises muusikavahetuses juba rohkem kui veerand sajandit. Esimesed kontaktid EBU raadiojaamadega tekkisid põhjamaade initsiatiivil. 1980. aastate lõpus külastasid Eesti Raadiot Yleisradio muusikajuht Antero Karttunen ja Rootsi raadio toimetaja Sven Åke Landström, et kavandada koostööd. Eesti Raadio tollane muusikajuht Paul Himma ja arendusdirektor Hannes Valdma olid rahvusvahelise silmaringiga raadiomehed ja 1989. aastal toimus nende eestvedamisel esimene kontserdiülekanne Eestist Euroopasse. Eesti Rahvusmeeskoor ja tütarlastekoor Ellerhein esitasid 34 Euroopa riigi raadiopublikule koorimuusika klassikat ja Eesti autorite loomingut. Ametlikult oli see kontsert OIRTi ja EBU ühisprojekt. OIRT oli sotsialismimaade rahvusvaheline raadiote ja televisioonide organisatsioon, mille täheühend tuleneb prantsuskeelsest nimest Organisation Internationale de Radiodiffusion et de Télévision. Liidu mõjukaim osapool oli mõistagi tema suurim liige Nõukogude Liit ja organisatsiooni kuulusid lisaks Ida-Euroopa maadele veel Kuuba, Süüria, Vietnam ja Jeemen. Niisiis, suure muutuse ajal lähenesid ida ja lääs teineteisele kiiresti ja Eesti koorimuusika kontsert oli selles protsessis üks silda ehitav sündmus.
EBU ja OIRT ühinesid 1993. aastal. Järgmine kontsert toimuski juba vabast Eestist EBU täieõigusliku liikmena samal aastal — Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel esitasid hiiglaslikule Euroopa raadiopublikule Arvo Pärdi teose „Te Deum”. Sestpeale on Eesti Raadio osalenud Euroraadio sarjades ja projektides igal aastal.
Väga suur oli huvi Eesti muusika vastu 1990. aastate alguses, mil areenile kerkisid Ida-Euroopa riigid ja nende muusikast oodati uut ja erilist energiat. Paljudes vana Euroopa raadiote spetsiaalsetes saatesarjades esitleti uusi liikmesmaid ja nende muusikuid. Teema „Uued hääled Euroopa orkestris” muutus teist korda aktuaalseks 2004. aastal, kui Eesti ja mitu teist Ida-Euroopa riiki said Euroopa Liidu liikmeks.
Klassikaraadio on igal aastal pakkunud Euroraadio muusikavahetusse üle 20 kontserdisalvestuse ja otseülekande. Mitmesugustes Euroraadio ühissarjades on Eesti poolt musitseerinud ERSO, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Vox Clamantis ja teised Eesti parimad muusikud. Miljonite raadiokuulajateni on jõudnud nii „Jazzkaare” kui Viljandi pärimusmuusika festivali ja Pärnu Muusikafestivali kontserdid, samuti valik Tallinn Music Weeki sündmusi Raadio 2 vahendusel.
2017. aasta sügisel tähistas Euroraadio ühiste raadiokontsertide 50. aastapäeva kontserdiga, mis oli osaliselt ajaloolise, kõige esimese kontserdi rekonstruktsioon. Juubelikontsert toimus Londonis St Luke’i muusikakeskuses täpselt samal kuupäeval, 27. novembril. Peateosena kõlas Mozarti „Sinfonia concertante”, mis oli olnud kontserdi keskmes ka pool sajandit varem. Tähistamissündmuse kandvaks jõuks oli BBC kontsertorkester, üks Briti ringhäälingu viiest orkestrist. Dirigeeris Johannes Wildner. „Sinfonia concertante” solistideks olid 10. Sibeliuse konkursi võitja, Ameerika-Korea viiuldaja Esther Yoo ja BBC uue põlvkonna artistide programmi muusik, Norra aldimängija Eivind Holtsmark Ringstad. Avapalana kõlas maailmaesiettekandes bulgaarlanna Dobrinka Tabakova kompositsioon „Orfeuse komeet“, kus oli kasutatud Euroraadio signatuuri fanfaaride kujundit, mis on omakorda pärit Claudio Monteverdi ooperist „Orpheus”. Pavel Kolesnikovi soleerimisel kõlanud Beethoveni Klaverikontserdi nr 5 „Imperaator” valisid raadiokuulajad kontserdi kavasse veebihääletusel. Kontserti vahendas rekordarv raadiojaamu — 44 raadiot 36 riigis. See oli sümboolne ja eriline muusikaõhtu, millega liitusid kuulajatena miljonid inimesed.
Raadio loob ja tugevdab rahvastevahelist harmooniat. Muusika teeb selle võimalikuks.
### Response:
Tiia Teder: Euroraadio, maailma suurim kontserdisaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Majandusministeeriumist öeldi ERR-ile, et valitsus kinnitab dividendide jaotuse kevadel.
Ettevõtte nõukogu esimees Aare Targa sõnul lähevad ettevalmistused Tallinna Sadamast kolmandiku börsileviimiseks plaanipäraselt.
Avaliku aktsiatepakkumise korraldamise tõttu ei saa Targa sõnul ka praegu öelda, kui palju tänavu Tallinna Sadam riigile dividende maksab.
Ka ettevõtte finantsjuht Marko Raid ütles ERR-ile, et kuna Tallinna Sadama dividendimakse on osaliselt seotud ka ettevalmistamisel oleva aktsiate avalik esmaemissiooniga (IPO) , siis saame selle kohta avaldada täpsema informatsiooni alles IPO prospektis.
Küsimusele, kas dividendi maksmiseks võib ettevõtte kaasata ka laenuraha, vastas Raid: "IPO tulemustest sõltub ka see, kas üldse või kui palju Tallinna Sadam täiendavat laenukapitali 2018. aastal vajab."
Valitsus kiitis aasta alguses heaks riigivaraseaduse muutmise eelnõu, mis tagab riigi osalusega börsil noteeritud äriühingute tegevuse kooskõla börsireeglitega ning kõigi aktsionäride võrdne kohtlemise.
Riik taandab end Tallinna Sadam omanikuna teiste aktsionäridega samasse inforuumi ehk riigil ei saa võrreldes teiste aktsionäridega olla eelisõigust ettevõtja mitteavalikule teabele, sealhulgas nõukogu materjalidele ja pikaajalistele finantsprognoosidele. Samuti kaob õigus küsida mistahes avalikkusele mittekättesaadavat infot.
Seadusemuudatuse kohaselt ei saa valitsus küsida börsile viidud ettevõtte mitme aasta strateegiat ja finantsplaane ega otsustada valitsuse tasandil iga-aastase dividendimakse üle.
Viimasel kolmel aastal on riik börsile viidavast Tallinna Sadamast võtnud kokku 114 miljoni eest dividende, millele lisandus tulumaks. Dividende saaks riik ka sadama börsil olles, kuid siis peab neid maksma ka teistele aktsionäridele. | Tallinna Sadama dividendimakse täpsustub aktsiate esmaemissiooni prospektis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Majandusministeeriumist öeldi ERR-ile, et valitsus kinnitab dividendide jaotuse kevadel.
Ettevõtte nõukogu esimees Aare Targa sõnul lähevad ettevalmistused Tallinna Sadamast kolmandiku börsileviimiseks plaanipäraselt.
Avaliku aktsiatepakkumise korraldamise tõttu ei saa Targa sõnul ka praegu öelda, kui palju tänavu Tallinna Sadam riigile dividende maksab.
Ka ettevõtte finantsjuht Marko Raid ütles ERR-ile, et kuna Tallinna Sadama dividendimakse on osaliselt seotud ka ettevalmistamisel oleva aktsiate avalik esmaemissiooniga (IPO) , siis saame selle kohta avaldada täpsema informatsiooni alles IPO prospektis.
Küsimusele, kas dividendi maksmiseks võib ettevõtte kaasata ka laenuraha, vastas Raid: "IPO tulemustest sõltub ka see, kas üldse või kui palju Tallinna Sadam täiendavat laenukapitali 2018. aastal vajab."
Valitsus kiitis aasta alguses heaks riigivaraseaduse muutmise eelnõu, mis tagab riigi osalusega börsil noteeritud äriühingute tegevuse kooskõla börsireeglitega ning kõigi aktsionäride võrdne kohtlemise.
Riik taandab end Tallinna Sadam omanikuna teiste aktsionäridega samasse inforuumi ehk riigil ei saa võrreldes teiste aktsionäridega olla eelisõigust ettevõtja mitteavalikule teabele, sealhulgas nõukogu materjalidele ja pikaajalistele finantsprognoosidele. Samuti kaob õigus küsida mistahes avalikkusele mittekättesaadavat infot.
Seadusemuudatuse kohaselt ei saa valitsus küsida börsile viidud ettevõtte mitme aasta strateegiat ja finantsplaane ega otsustada valitsuse tasandil iga-aastase dividendimakse üle.
Viimasel kolmel aastal on riik börsile viidavast Tallinna Sadamast võtnud kokku 114 miljoni eest dividende, millele lisandus tulumaks. Dividende saaks riik ka sadama börsil olles, kuid siis peab neid maksma ka teistele aktsionäridele.
### Response:
Tallinna Sadama dividendimakse täpsustub aktsiate esmaemissiooni prospektis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 104 meetrit hüpanud ning liidrist 1.11 hiljem rajale läinud Ilves heitles murdmaavõistluse viimases osas ameeriklase Bryan Fletcheriga ning suutis teda lõpujoonel edestada. 16. finišisse jõudnud Ilves kaotas teist olümpiat järjest kuldmedali võitnud Eric Frenzelile 2.11,9.
Nõnda, nagu Sotšis, pidi ka PyeongChangis teise kohaga leppima jaapanlane Akito Watabe, kes kaotas seekord Frenzelile 4,8 sekundit. Sotšis oli meeste vahe 4,2 sekundit. Pronksi võitis täna austerlane Lukas Klapfer. Hüppevõistluse järel 11. kohal olnud Johannes Rydzek võitles ennast küll kõrgemate sekka, kuid medaliheitlusse sekkuda ei suutnud. Ta kaotas neljanda koha saanud norralasele Jarl Magnus Riiberile 5,4 sekundit, Frenzelist jäi ta maha 27,9 sekundit.
Karl-August Tiirmaa tuli rajale 43. ning samal positsioonil jõudis ta ka finišisse. Kuldmedali võitnud sakslasele kaotas Tiirmaa 5.13,8.
Kahevõistlejad on taas võistlustules 20. veebruaril, kui toimub suure mäe võistlus.
Enne suusasõitu:
Karl-August Tiirmaa tulemuseks jäi 87 meetrit ja 68,9 punkti, rajale läheb Tiirmaa 43. ning liidrist 4.07 hiljem. Alpensia suusakeskuses puhuv tugev tuul sundis Tiirmaad korraks ka poomilt maha tulema, enne, kui mees sai oma võistlushüppe sooritada.
Hüppevoorus näitas suurepärast tulemust austerlane Franz-Josef Rehrl, kelle hüpe kandus 112 meetri kaugusele. Tema järel läheb 15 sekundit hiljem rajale 111 meetrit hüpanud norralane Jarl Magnus Riiber, kolmandana 105,5 meetri kaugusele kandunud jaapanlane Akito Watabe, kes stardib 28 sekundit pärast austerlast.
Olude tõttu läksid lörri sakslase Johannes Rydzeki ning norralaste Jan Schmidti ja Jörgen Graabaki hüpped. Rydzek läheb liidrist rajale 1.26 hiljem, norralased vastavalt 2.47 ja 2.28 hiljem.
Kahevõistluse 10 km murdmaadistants algas Eesti aja järgi kell 11.00.
Uudis täieneb jooksvalt.
Enne võistlust:
Kahevõistlejatel on PyeongChangis esimene võistluspäev, kuid Alpensia suusakeskuses puhuv tugev keerutav tuul ei lubanud sportlasi planeeritud ajal hüppetorni. Proovivoor pidi hakkama Eesti aja järgi kell 6.45, kuid see lükati edasi 7.15 peale. Esimene sportlane tegi enda hüppe kell 7.20.
Kristjan Ilves hüppas 104 meetrit ja teenis kohtunikelt 57,6 punkti, mis andis talle proovivoorus kolmanda koha. Parim oli jaapanlane Akito Watabe, kes hüppas 105 meetrit ja teenis 59,9 punkti, teine oli sakslane Johannes Rydzek, kes teenis 105,5-meetrise õhulennu eest 58,1 punkti.
Karl-August Tiirmaa sai kirja 87 meetrit ning teenis 20,3 punkti, mis andis talle proovivoorus 35. koha.
Võistlusvoor lükati pool tundi edasi ja see peaks nüüd algama Eesti aja järgi kell 8.30 ning 10 km murdmaasõit kell 10.45. Kui aga tuul lubab sportlastel täna vaid ühe hüppe teha, võidakse murdmaarajale minna ka proovivooru tulemuste põhjal. | Kristjan Ilves saavutas OM-il 16. koha, kuld taas Frenzelile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
104 meetrit hüpanud ning liidrist 1.11 hiljem rajale läinud Ilves heitles murdmaavõistluse viimases osas ameeriklase Bryan Fletcheriga ning suutis teda lõpujoonel edestada. 16. finišisse jõudnud Ilves kaotas teist olümpiat järjest kuldmedali võitnud Eric Frenzelile 2.11,9.
Nõnda, nagu Sotšis, pidi ka PyeongChangis teise kohaga leppima jaapanlane Akito Watabe, kes kaotas seekord Frenzelile 4,8 sekundit. Sotšis oli meeste vahe 4,2 sekundit. Pronksi võitis täna austerlane Lukas Klapfer. Hüppevõistluse järel 11. kohal olnud Johannes Rydzek võitles ennast küll kõrgemate sekka, kuid medaliheitlusse sekkuda ei suutnud. Ta kaotas neljanda koha saanud norralasele Jarl Magnus Riiberile 5,4 sekundit, Frenzelist jäi ta maha 27,9 sekundit.
Karl-August Tiirmaa tuli rajale 43. ning samal positsioonil jõudis ta ka finišisse. Kuldmedali võitnud sakslasele kaotas Tiirmaa 5.13,8.
Kahevõistlejad on taas võistlustules 20. veebruaril, kui toimub suure mäe võistlus.
Enne suusasõitu:
Karl-August Tiirmaa tulemuseks jäi 87 meetrit ja 68,9 punkti, rajale läheb Tiirmaa 43. ning liidrist 4.07 hiljem. Alpensia suusakeskuses puhuv tugev tuul sundis Tiirmaad korraks ka poomilt maha tulema, enne, kui mees sai oma võistlushüppe sooritada.
Hüppevoorus näitas suurepärast tulemust austerlane Franz-Josef Rehrl, kelle hüpe kandus 112 meetri kaugusele. Tema järel läheb 15 sekundit hiljem rajale 111 meetrit hüpanud norralane Jarl Magnus Riiber, kolmandana 105,5 meetri kaugusele kandunud jaapanlane Akito Watabe, kes stardib 28 sekundit pärast austerlast.
Olude tõttu läksid lörri sakslase Johannes Rydzeki ning norralaste Jan Schmidti ja Jörgen Graabaki hüpped. Rydzek läheb liidrist rajale 1.26 hiljem, norralased vastavalt 2.47 ja 2.28 hiljem.
Kahevõistluse 10 km murdmaadistants algas Eesti aja järgi kell 11.00.
Uudis täieneb jooksvalt.
Enne võistlust:
Kahevõistlejatel on PyeongChangis esimene võistluspäev, kuid Alpensia suusakeskuses puhuv tugev keerutav tuul ei lubanud sportlasi planeeritud ajal hüppetorni. Proovivoor pidi hakkama Eesti aja järgi kell 6.45, kuid see lükati edasi 7.15 peale. Esimene sportlane tegi enda hüppe kell 7.20.
Kristjan Ilves hüppas 104 meetrit ja teenis kohtunikelt 57,6 punkti, mis andis talle proovivoorus kolmanda koha. Parim oli jaapanlane Akito Watabe, kes hüppas 105 meetrit ja teenis 59,9 punkti, teine oli sakslane Johannes Rydzek, kes teenis 105,5-meetrise õhulennu eest 58,1 punkti.
Karl-August Tiirmaa sai kirja 87 meetrit ning teenis 20,3 punkti, mis andis talle proovivoorus 35. koha.
Võistlusvoor lükati pool tundi edasi ja see peaks nüüd algama Eesti aja järgi kell 8.30 ning 10 km murdmaasõit kell 10.45. Kui aga tuul lubab sportlastel täna vaid ühe hüppe teha, võidakse murdmaarajale minna ka proovivooru tulemuste põhjal.
### Response:
Kristjan Ilves saavutas OM-il 16. koha, kuld taas Frenzelile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtu hinnangul peab Facebook kümme aastat kehtinud Saksamaa privaatsusseaduse kohaselt tagama, et kasutajatel oleks võimalus registreerimisel ka pseudonüüme kasutada, vahendasid Reuters ja The Verge.
Berliini regionaalkohus tegi nimetatud otsuse juba eelmisel kuul, kuid selle sisu sai teatavaks alles nüüd, kui esialgse hagi esitanud tarbijakaitseorganisatsioone ühendav liit VZBV selle avalikustas.
Facebook teatas kommentaariks, et neil on kavas kohtuotsus edasi kaevata. Samas plaanib ettevõtte ka mõningaid muudatusi, et viia oma äritegevus paremini kooskõlla juunis kehtima hakkavate Euroopa Liidu privaatsusreeglitega.
"Me teeme palju tööd tagamaks, et meie kasutusjuhised oleksid selged ja lihtsalt mõistetavad ning et Facebooki poolt pakutavad teenused oleksid täielikult seadusega kooskõlas," selgitas Facebooki kõneisik.
VZBV hinnangul näitas kohtuotsus seda, et Facebooki tegelike nimede reegel on tegelikult varjatud viis, kuidas saada kasutajatelt luba oma kodanikunimede jagamiseks. Ehk Facebook pole kasutajate nimede jagamiseks viimastelt õigel viisil nõusolekut küsinud.
Samuti leidis kohus, et Facebook ei pakkunud kasutajatele selget valikuvõimalust ka teiste tüüpseadete puhul - näiteks asukoht veebivestluse ajal või profiilipiltide kasutamine Facebooki poolt kommertseesmärgil.
VZBV tunnistas, et mõnedes küsimustes nad siiski kohtus võitu ei saavutanud. Näiteks väitis VZBV, et Facebooki poolt on eksitav väita, et nende poolt pakutav teenus on tasuta, sest tegelikult maksavad kliendid teenuse eest oma andmetega. Selle küsimuse otsustas kohus siiski Facebooki kasuks. Selle ja veel mõnede privaatsust puudutavate teemade tõttu soovib ka VZBV kohtuotsuse edasi kaevata.
Kuna tegu oli piirkondliku kohtu otsusega, mille kõik osapooled kavatsevad vaidlustada, on ebatõenäoline, et vaidlusalused küsimused oleksid Saksamaal lõplikult lahendatud. Ometi on tegu Facebooki jaoks halva uudisega, sest suures osas jäädi kohtus alla tarbijakaitseorganisatsioonile, kelle arvates on Facebooki privaatsusreeglid ettevõtte suunas liiga kaldu.
Facebook on Euroopa riikides ja EL-i tasandil juba aastaid privaatsusreeglite teemal vaielnud, sest Euroopas on nõudmised palju kõrgemad, kui ettevõtte kodumaal Ameerika Ühendriikides. Ning kui esialgu ehk õnnestubki Facebookil riigiti oma tegevust paindlikumaks muuta, siis Euroopa võitlus tarbijate huvide eest võib tuua tehnoloogiahiiu jaoks kaasa ka ülemaailmseid tagajärgi ja nõudmisi oma poliitika ümber vaadata. | Saksa kohus: Facebooki nn tegeliku nime nõue on ebaseaduslik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtu hinnangul peab Facebook kümme aastat kehtinud Saksamaa privaatsusseaduse kohaselt tagama, et kasutajatel oleks võimalus registreerimisel ka pseudonüüme kasutada, vahendasid Reuters ja The Verge.
Berliini regionaalkohus tegi nimetatud otsuse juba eelmisel kuul, kuid selle sisu sai teatavaks alles nüüd, kui esialgse hagi esitanud tarbijakaitseorganisatsioone ühendav liit VZBV selle avalikustas.
Facebook teatas kommentaariks, et neil on kavas kohtuotsus edasi kaevata. Samas plaanib ettevõtte ka mõningaid muudatusi, et viia oma äritegevus paremini kooskõlla juunis kehtima hakkavate Euroopa Liidu privaatsusreeglitega.
"Me teeme palju tööd tagamaks, et meie kasutusjuhised oleksid selged ja lihtsalt mõistetavad ning et Facebooki poolt pakutavad teenused oleksid täielikult seadusega kooskõlas," selgitas Facebooki kõneisik.
VZBV hinnangul näitas kohtuotsus seda, et Facebooki tegelike nimede reegel on tegelikult varjatud viis, kuidas saada kasutajatelt luba oma kodanikunimede jagamiseks. Ehk Facebook pole kasutajate nimede jagamiseks viimastelt õigel viisil nõusolekut küsinud.
Samuti leidis kohus, et Facebook ei pakkunud kasutajatele selget valikuvõimalust ka teiste tüüpseadete puhul - näiteks asukoht veebivestluse ajal või profiilipiltide kasutamine Facebooki poolt kommertseesmärgil.
VZBV tunnistas, et mõnedes küsimustes nad siiski kohtus võitu ei saavutanud. Näiteks väitis VZBV, et Facebooki poolt on eksitav väita, et nende poolt pakutav teenus on tasuta, sest tegelikult maksavad kliendid teenuse eest oma andmetega. Selle küsimuse otsustas kohus siiski Facebooki kasuks. Selle ja veel mõnede privaatsust puudutavate teemade tõttu soovib ka VZBV kohtuotsuse edasi kaevata.
Kuna tegu oli piirkondliku kohtu otsusega, mille kõik osapooled kavatsevad vaidlustada, on ebatõenäoline, et vaidlusalused küsimused oleksid Saksamaal lõplikult lahendatud. Ometi on tegu Facebooki jaoks halva uudisega, sest suures osas jäädi kohtus alla tarbijakaitseorganisatsioonile, kelle arvates on Facebooki privaatsusreeglid ettevõtte suunas liiga kaldu.
Facebook on Euroopa riikides ja EL-i tasandil juba aastaid privaatsusreeglite teemal vaielnud, sest Euroopas on nõudmised palju kõrgemad, kui ettevõtte kodumaal Ameerika Ühendriikides. Ning kui esialgu ehk õnnestubki Facebookil riigiti oma tegevust paindlikumaks muuta, siis Euroopa võitlus tarbijate huvide eest võib tuua tehnoloogiahiiu jaoks kaasa ka ülemaailmseid tagajärgi ja nõudmisi oma poliitika ümber vaadata.
### Response:
Saksa kohus: Facebooki nn tegeliku nime nõue on ebaseaduslik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veel kolme päeva eest liigamängus Neptunaselt kindla 63:81 kaotuse saanud Dzukija näitas täna paremat minekut ja tasavägine heitluse kestis kogu kohtumise vältel. Oma paremus pandi maksma viimasel veerandajal, mis võideti 26:20, vahendab Korvpall24.ee.
Võitjate eest tegi suurepärase mängu tagamängija Perry Petty, kes kogus 17 punkti, 11 lauapalli, andis kuus korvisöötu ning tegi kuus vaheltlõiget. Teda toetas 20 punktiga Nikolaos Stylianou. Neptunase eest tõi 13 silma ja 12 lauapalli Edgaras Zelionis, sama palju punkte sai enda arvele ka Vytautas Sulskis.
Poolfinaalvastase saab Dzukija teada täna Vilniuse Lietuvos Rytase ja Utena Juventuse paarist. | Alar Varraku klubi jõudis Leedus üllatuslikult poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veel kolme päeva eest liigamängus Neptunaselt kindla 63:81 kaotuse saanud Dzukija näitas täna paremat minekut ja tasavägine heitluse kestis kogu kohtumise vältel. Oma paremus pandi maksma viimasel veerandajal, mis võideti 26:20, vahendab Korvpall24.ee.
Võitjate eest tegi suurepärase mängu tagamängija Perry Petty, kes kogus 17 punkti, 11 lauapalli, andis kuus korvisöötu ning tegi kuus vaheltlõiget. Teda toetas 20 punktiga Nikolaos Stylianou. Neptunase eest tõi 13 silma ja 12 lauapalli Edgaras Zelionis, sama palju punkte sai enda arvele ka Vytautas Sulskis.
Poolfinaalvastase saab Dzukija teada täna Vilniuse Lietuvos Rytase ja Utena Juventuse paarist.
### Response:
Alar Varraku klubi jõudis Leedus üllatuslikult poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võrdsest kohtlemisest kõneldakse praegusajal küll tülpimuseni, ent suhtumises muusikainstrumentidesse on selle juurutamisel käia veel pikk tee. Seda tõestab lihtne katse. Avagem eesti artiklite digiandmebaas Digar ja trükkigem otsingusõnaks “klaveriõhtu”, mõneti vanamoodne saksa keelest laenatud mõiste, mis tähendab soolokontserti. Vasteid tuleb üle tuhande. Seejärel sisestagem võrdluseks “klarnetiõhtu”. Selgub, et seda määratlust on eesti ajakirjanduses tarvitatud kõigest paar korda, viimati rohkem kui kolmkümmend aastat tagasi. On tõesti tagumine aeg, et teenimatult tundmatu sõna “klarnetiõhtu” au sisse tõsta ja klarnetistide verbaalsele allasurumisele lõpp teha.
Haruldane pole loomulikult mitte üksnes sõna, vaid ka nähtus ise. Meenutamaks, millal Tallinnas klarnetiõhtu viimati aset leidis, tuleb hoolega mälusoppides ja otsingumootoris sobrada. Seda rohkem väärib tähelepanu Marten Altrovi ja Johan Randvere hiljutine kava. See vastab igati klarnetiõhtu määratlusele, olles seejuures veel läbinisti eestipärane. Ligikaudu tunni ja veerandi kestnud kava sisaldas kümmekond omamaist klarnetimuusika näidet, alates Aadu Regist (“Kolm pala”, 1956) kuni Erkki-Sven Tüüri (“Saltatio borealis”, 2012) ja Sander Pehkini (“Nishida kanali ääres I”, 2014).
Puhkpillidele loodud concertante- või kammerteosed on siinmail üsna hiline nähtus. XX sajandi esimesest poolest on ette näidata kaduvvähe. Toonaste heliloojate põhiprobleem oli selles, kuidas kehtestada end tagantjärele XIX sajandi vormide ja žanride peavoolus, mistõttu puhkpillid kui ajalooliselt teisejärguline valdkond pidi ootama oma aega. Klarneti vastu tärkas huvi õieti alles 1950-ndatel ja 1960-ndatel, kui Eestis kodunes mõnevõrra hilinenult uusklassikaline väljenduslaad koos sellele omase puhkpille tähtsustava kõlaesteetikaga. Džässmuusika oli veel üks oluline mõjutegur.
Vanakooli klarnetimängijad armastavad ikka öelda: “Pilli tuleb puhuda nii, et laest krohv kukub ja kopsust tükid lendavad”. Altrovi ja Randvere küllalt nõudlik kava pakkus selle agenda täitmiseks palju võimalusi. Ester Mägi sonaadi tõlgenduses jooniti alla pigem selle tõtlik-postminimalistlikku kui mõtlik-dramaatilist või rõhuvalt maadligi aspekti. Nii ongi ilmselt õige. Ka Hillar Kareva sonaat nr 1 oli eestipärasest raskejalgsusest põhjendatult vaba. Altrovi põhiolemuselt lüüriline-fraasitundlik mängulaad ja Randvere rütmitäpne-konkreetne pianism moodustasid neis palades sobiva koosluse. Mustpeade maja akustika toob detailid hästi esile, rõhutades pianissimo’s ehk liigagi klarneti keskregistri mõningaid loomuomaseid kõlaküsitavusi. Tervikuna oli kava siiski stabiilselt tugev ja pakub siinsetele klarnetiõppijatele väärt repertuaariideid. Käputäie sonaate (Valter Ojakäär, Lembit Veevo ...) ja mitu käputäit lühipalu leiab eesti heliloojate toodangust veel, mistõttu arvatavasti pole jätkukontsert välistatud.
Ilmunud ajakirjas Muusika nr 2 2018. | Arvustus. Läbinisti eestipärane klarnetiõhtu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võrdsest kohtlemisest kõneldakse praegusajal küll tülpimuseni, ent suhtumises muusikainstrumentidesse on selle juurutamisel käia veel pikk tee. Seda tõestab lihtne katse. Avagem eesti artiklite digiandmebaas Digar ja trükkigem otsingusõnaks “klaveriõhtu”, mõneti vanamoodne saksa keelest laenatud mõiste, mis tähendab soolokontserti. Vasteid tuleb üle tuhande. Seejärel sisestagem võrdluseks “klarnetiõhtu”. Selgub, et seda määratlust on eesti ajakirjanduses tarvitatud kõigest paar korda, viimati rohkem kui kolmkümmend aastat tagasi. On tõesti tagumine aeg, et teenimatult tundmatu sõna “klarnetiõhtu” au sisse tõsta ja klarnetistide verbaalsele allasurumisele lõpp teha.
Haruldane pole loomulikult mitte üksnes sõna, vaid ka nähtus ise. Meenutamaks, millal Tallinnas klarnetiõhtu viimati aset leidis, tuleb hoolega mälusoppides ja otsingumootoris sobrada. Seda rohkem väärib tähelepanu Marten Altrovi ja Johan Randvere hiljutine kava. See vastab igati klarnetiõhtu määratlusele, olles seejuures veel läbinisti eestipärane. Ligikaudu tunni ja veerandi kestnud kava sisaldas kümmekond omamaist klarnetimuusika näidet, alates Aadu Regist (“Kolm pala”, 1956) kuni Erkki-Sven Tüüri (“Saltatio borealis”, 2012) ja Sander Pehkini (“Nishida kanali ääres I”, 2014).
Puhkpillidele loodud concertante- või kammerteosed on siinmail üsna hiline nähtus. XX sajandi esimesest poolest on ette näidata kaduvvähe. Toonaste heliloojate põhiprobleem oli selles, kuidas kehtestada end tagantjärele XIX sajandi vormide ja žanride peavoolus, mistõttu puhkpillid kui ajalooliselt teisejärguline valdkond pidi ootama oma aega. Klarneti vastu tärkas huvi õieti alles 1950-ndatel ja 1960-ndatel, kui Eestis kodunes mõnevõrra hilinenult uusklassikaline väljenduslaad koos sellele omase puhkpille tähtsustava kõlaesteetikaga. Džässmuusika oli veel üks oluline mõjutegur.
Vanakooli klarnetimängijad armastavad ikka öelda: “Pilli tuleb puhuda nii, et laest krohv kukub ja kopsust tükid lendavad”. Altrovi ja Randvere küllalt nõudlik kava pakkus selle agenda täitmiseks palju võimalusi. Ester Mägi sonaadi tõlgenduses jooniti alla pigem selle tõtlik-postminimalistlikku kui mõtlik-dramaatilist või rõhuvalt maadligi aspekti. Nii ongi ilmselt õige. Ka Hillar Kareva sonaat nr 1 oli eestipärasest raskejalgsusest põhjendatult vaba. Altrovi põhiolemuselt lüüriline-fraasitundlik mängulaad ja Randvere rütmitäpne-konkreetne pianism moodustasid neis palades sobiva koosluse. Mustpeade maja akustika toob detailid hästi esile, rõhutades pianissimo’s ehk liigagi klarneti keskregistri mõningaid loomuomaseid kõlaküsitavusi. Tervikuna oli kava siiski stabiilselt tugev ja pakub siinsetele klarnetiõppijatele väärt repertuaariideid. Käputäie sonaate (Valter Ojakäär, Lembit Veevo ...) ja mitu käputäit lühipalu leiab eesti heliloojate toodangust veel, mistõttu arvatavasti pole jätkukontsert välistatud.
Ilmunud ajakirjas Muusika nr 2 2018.
### Response:
Arvustus. Läbinisti eestipärane klarnetiõhtu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | “Vasaku põlvega on trauma. Põlv paistetab üles ning jooksmisel ja hüppamisel valutab. Tänases mängus anti puhkust, et taastuda. Hetkel ei tea öelda, mis täpne diagnoos on, kuna alles neljapäeval lähen arsti juurde. Siis olen targem,” kommenteeris Puidet portaalile Korvpall24.ee.
Jämtlandi poolel viskas Brandon Taylor parimana 22 punkti ja hankis lisaks ka 7 lauapalli, Toni Prostran tõi 18 silma ja William Paul kogus 15 punkti ja 15 lauapalli.
Jämtland Basket (10-11) on liigatabelis nüüd koos kolme konkurendiga võrdsete punktidega jagamas 4.-6. kohta, Boras Basket (11-10) on kolmandal positsioonil. | Puidet pidi põlvevigastuse tõttu Jämtlandi võidumängu pingilt vaatama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
“Vasaku põlvega on trauma. Põlv paistetab üles ning jooksmisel ja hüppamisel valutab. Tänases mängus anti puhkust, et taastuda. Hetkel ei tea öelda, mis täpne diagnoos on, kuna alles neljapäeval lähen arsti juurde. Siis olen targem,” kommenteeris Puidet portaalile Korvpall24.ee.
Jämtlandi poolel viskas Brandon Taylor parimana 22 punkti ja hankis lisaks ka 7 lauapalli, Toni Prostran tõi 18 silma ja William Paul kogus 15 punkti ja 15 lauapalli.
Jämtland Basket (10-11) on liigatabelis nüüd koos kolme konkurendiga võrdsete punktidega jagamas 4.-6. kohta, Boras Basket (11-10) on kolmandal positsioonil.
### Response:
Puidet pidi põlvevigastuse tõttu Jämtlandi võidumängu pingilt vaatama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sündide arv on aastaga suurenenud ja surmade arv vähenenud, sest 2017. aasta samal perioodil registreeriti 1058 sündi ja 1708 surma.
Kaksikuid registreeriti jaanuaris 24 paari, neist kümme paari poisse, kuus paari tüdrukuid ja kaheksa segapaari.
Tallinnas registreeriti 440 sündi, Harjumaal 132, Hiiumaal 4, Ida-Virumaal 101, Jõgevamaal 20, Järvamaal 23, Läänemaal 15, Lääne-Virumaal 59, Põlvamaal 24, Pärnumaal 72, Raplamaal 25, Saaremaal 29, Tartumaal 169, Valgamaal 20, Viljandimaal 36 ja Võrumaal 20 lapse sünd.
Jaanuaris olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Eva, Sofia (8), Emma, Mia (7), Eliise, Emily, Laura, Maria, Milana, Olivia ja Saara (6). Poistele pandi enim nimeks Rasmus, Robert (8), Henri, Hugo, Kevin, Robin (7) Mark ja Timur (6). | Jaanuaris registreeriti 1189 sündi ja 1490 surma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sündide arv on aastaga suurenenud ja surmade arv vähenenud, sest 2017. aasta samal perioodil registreeriti 1058 sündi ja 1708 surma.
Kaksikuid registreeriti jaanuaris 24 paari, neist kümme paari poisse, kuus paari tüdrukuid ja kaheksa segapaari.
Tallinnas registreeriti 440 sündi, Harjumaal 132, Hiiumaal 4, Ida-Virumaal 101, Jõgevamaal 20, Järvamaal 23, Läänemaal 15, Lääne-Virumaal 59, Põlvamaal 24, Pärnumaal 72, Raplamaal 25, Saaremaal 29, Tartumaal 169, Valgamaal 20, Viljandimaal 36 ja Võrumaal 20 lapse sünd.
Jaanuaris olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Eva, Sofia (8), Emma, Mia (7), Eliise, Emily, Laura, Maria, Milana, Olivia ja Saara (6). Poistele pandi enim nimeks Rasmus, Robert (8), Henri, Hugo, Kevin, Robin (7) Mark ja Timur (6).
### Response:
Jaanuaris registreeriti 1189 sündi ja 1490 surma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Preemaid jagunesid järgnevalt: parimaks lavastuseks valisid kolleegid lavastuse "Macbeth", lavastajaks Antti Mikkola. Parima kujunduse preemia pälvis Kristjan Suits lavastuse "Kaks vaest rumeenlast" lava-, video- ja valguskujunduse eest. Parimaks lavastust toetavaks kujunduseks hindasid kolleegid Tiiti Hynnineni video- ja valguskujundust lavastusele "Macbeth".
Sel aastal anti välja koguni kaks parimat naisnäitleja ja meesnäitleja preemiat. Naisnäitleja preemiad pälvisid Hele Kõrve Leedi Macbethi rolli eest lavastuses "Macbeth" ning Džiina rolli eest lavastuses "Kaks vaest rumeenlast" ja Sandra Uusberg Ljubov Andrejevna Ranevskaja rolli eest lavastuses "Kirsiaed". Parima meesosatäitja auhinnad said Alo Kõrve Macbethi rolli eest lavastuses "Macbeth" ning Jepidohhovi rolli eest lavastuses "Kirsiaed" ja Kaspar Velberg Lopahhini rolli eest lavastuses "Kirsiaed" ja Seytoni rolli eest lavastuses "Macbeth". Tallinna Linnateatri publiku lemmiknäitleja tiitli pälvis Argo Aadli.
Lisaks lavastustele ja rollidele said tunnustatud ka teised teatritöötajad. Parimaks lavastusala töötajaks valisid kolleegid vanemhelitehnik Haar Tammiku. Parimaks maja töötajaks kuulutati trupijuht Triinu Sillaste. Eripreemia pälvis haldusjuht Rain Raabel Hobuveski restaureerimistööde ning oluliste ehitustööde vedamise eest. Tallinna Linnateatri juhtkond tunnustas 2017. aastal enim etendusi andnud näitlejaid Epp Eespäeva ja Indrek Ojarit.
Juhtkonna preemiad pälvisid turundusjuht Margus Küppar ning vanemvalvelauatöötaja Kaja Klein. | Tallinna Linnateater jagas kolleegipreemiaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Preemaid jagunesid järgnevalt: parimaks lavastuseks valisid kolleegid lavastuse "Macbeth", lavastajaks Antti Mikkola. Parima kujunduse preemia pälvis Kristjan Suits lavastuse "Kaks vaest rumeenlast" lava-, video- ja valguskujunduse eest. Parimaks lavastust toetavaks kujunduseks hindasid kolleegid Tiiti Hynnineni video- ja valguskujundust lavastusele "Macbeth".
Sel aastal anti välja koguni kaks parimat naisnäitleja ja meesnäitleja preemiat. Naisnäitleja preemiad pälvisid Hele Kõrve Leedi Macbethi rolli eest lavastuses "Macbeth" ning Džiina rolli eest lavastuses "Kaks vaest rumeenlast" ja Sandra Uusberg Ljubov Andrejevna Ranevskaja rolli eest lavastuses "Kirsiaed". Parima meesosatäitja auhinnad said Alo Kõrve Macbethi rolli eest lavastuses "Macbeth" ning Jepidohhovi rolli eest lavastuses "Kirsiaed" ja Kaspar Velberg Lopahhini rolli eest lavastuses "Kirsiaed" ja Seytoni rolli eest lavastuses "Macbeth". Tallinna Linnateatri publiku lemmiknäitleja tiitli pälvis Argo Aadli.
Lisaks lavastustele ja rollidele said tunnustatud ka teised teatritöötajad. Parimaks lavastusala töötajaks valisid kolleegid vanemhelitehnik Haar Tammiku. Parimaks maja töötajaks kuulutati trupijuht Triinu Sillaste. Eripreemia pälvis haldusjuht Rain Raabel Hobuveski restaureerimistööde ning oluliste ehitustööde vedamise eest. Tallinna Linnateatri juhtkond tunnustas 2017. aastal enim etendusi andnud näitlejaid Epp Eespäeva ja Indrek Ojarit.
Juhtkonna preemiad pälvisid turundusjuht Margus Küppar ning vanemvalvelauatöötaja Kaja Klein.
### Response:
Tallinna Linnateater jagas kolleegipreemiaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlast peetakse üsna enese sisse elavaks ning üksinda hakkama saavaks. Millegipärast tunnen mina eestlasena hoopis (isegi meeleheitlikku) soovi olla osa millestki. Ma tahan kuuluda seltskonda, luua sidemeid, tekitada traditsioone ning kujundada teatavat kultuuri.
Tihti võib kuulda lauset „Eesti on nii väike!“ On jah! Äärmiselt vahva minu arvates. Kas ei ole põnev ette kujutada, et märkad mõnd huvitavad inimest kuskil Haapsalu keldriantikvariaadis ja mõne kuu pärast võite kokku põrgata Peipsi peal kala püüdes?
Mõeldes nüüd ükskõik millise riigi struktuuri peale, kirjeldaksin selle juurestikku järgmiselt: riigi tervikliku pildi määrab kultuur, kuid ka selles tunnetatavad emotsioonid. Kultuuri omakorda kujundavad rahvas ja keel.
Eesti kultuur on rikas, sellele ei saa keegi vastu vaielda. Ma pole kunagi aru saanud sellest viie rikkaima riigi hulka pääsemisest. Me juba oleme ju seal. Meie rikkus on inimesed, kes loovad oma olekuga kõike ümbritsevat. Iga inimene, absoluutselt iga persoon annab mingigi mõjutuse ühiskonnale. Olgu see siis positiivne või negatiivne, ei olegi tähtis, jälg on jälg ning just selline nagu see olema peab.
Eestlane võib uhkusega ette võtta oma sugupuu ning riburadapidi sealt oma esivanemaid ette lugema hakata: F. R. Kreutzwald, A. H. Tammsaare, J. Hurt, V. Panso, E. Hermaküla, E. Abel, L. Laats, S. Reek, B. Alver, L. Ulfsak... Mõelda vaid, mida kõik nad oma mõtete, ideede ja eelkõige julgusega on korda saatnud.
Tänapäeva noortel on nõnda hea varamu ees, et oleks patt selline eeskuju ja võimalused kasutamata jätta. Õnneks on ka 21. sajandi noored julged. Muidugi on mul ääretult suur austus praeguste suurte ja kogenud tegijate vastu, kuid veelgi suurema uhkusega vaatan ma oma põlvkonna rahvast.
Mitte et peaksin meid eelnevatest põlvedest paremaks. Oleme küll selle maailma tulevik, kuid ei, paremaks end nimetama ei hakka. Kuid vaadates vanemaid inimesi tekib mul endalgi motivatsioon jõuda kuhugi nõnda kõrgele, teha ära midagi teiste jaoks, riigi jaoks – aga puutudes kokku omavanustega näen ma, milleks iganes keegi on võimeline ning et ma juba olen ka siin, elades nendega sama ajajärku, kuigi võib-olla mitte astudes samu radu.
Ma näen kõrvalt, kui andekad võivad nad olla muusikas, spordis, teaduses, kunstis ning ka mina elan praeguses hetkes oma võimete piiril. Mul on respekt nende noorte inimeste vastu, kellest – ma tunnen – ei saa üle olla ja kes arenevad pidevalt koos minuga, ikka sinna meie klassikute poole sammudes.
Armastus pidavat tekitama mingit kohati kirjeldamatut tunnet, kuskilt natukene kõditama, veidikene seest soojaks tegema, vahel panema kõhuõõnsuses lausa kõrvetavalt tundma. See on selline tunne, et süda on paha, aga nii paha, et enam paremaks ja toredamaks minna ei saa.
Muidugi olen ka mina paaril juhul seda tundnud mõne üksikisiku puhul, kuid midagi selletaolist tunnen ma iga kord rääkides oma kodumaast. Kui ma näen, millega minu inimesed hakkama saavad, milline on loodus- ja linnakeskkond me ümber, milliste ulmeliste ideedega välja tullakse, millist muusikat luuakse, millist kirjandust kirjutatakse, kui ma näen, kuidas lehvib sinimustvalge.
See tunne on mul iga aasta 24. veebruari hommikul, kui ma külma trotsides Eesti hümni laulan ja pingsalt ootan sinimustvalge ilmumist Pika Hermani torni. Laul, mis tekitab minus alati teatava värina, on „Eesti lipp“. Selle ajal tundub, nagu tunneksingi isiklikult igaüht oma kõrval. Nagu ma olekski olnud osa sellest, kui meie maa sai vabaks.
Ilmselt ma olengi, me kõik oleme. Ma soovin juubeli puhul – ja muidu ka – kõigile veel rohkem selliseid hetki, kus nad tunnevad end tükina puslest, rajana teest ning inimesena rahvast. Armastavad seda rahvast, kultuuri ja keelt, sest tõeline ja õiglane armastus on võib-olla üks neist ainsatest asjadest, mis loob rahu! •
Tegemist on Vabariigi Presidendi kõnevõistlusel „Kirjuta Eestile“ ära märgitud tööga. Kõnevõistluse võidukõne aga kantakse ette 21. veebruaril Narvas sündmusel „Eesti tänab“, kus president Kersti Kaljulaid annab üle riiklikud teenetemärgid. | Kirjuta Eestile | Me juba oleme viie rikkaima hulgas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlast peetakse üsna enese sisse elavaks ning üksinda hakkama saavaks. Millegipärast tunnen mina eestlasena hoopis (isegi meeleheitlikku) soovi olla osa millestki. Ma tahan kuuluda seltskonda, luua sidemeid, tekitada traditsioone ning kujundada teatavat kultuuri.
Tihti võib kuulda lauset „Eesti on nii väike!“ On jah! Äärmiselt vahva minu arvates. Kas ei ole põnev ette kujutada, et märkad mõnd huvitavad inimest kuskil Haapsalu keldriantikvariaadis ja mõne kuu pärast võite kokku põrgata Peipsi peal kala püüdes?
Mõeldes nüüd ükskõik millise riigi struktuuri peale, kirjeldaksin selle juurestikku järgmiselt: riigi tervikliku pildi määrab kultuur, kuid ka selles tunnetatavad emotsioonid. Kultuuri omakorda kujundavad rahvas ja keel.
Eesti kultuur on rikas, sellele ei saa keegi vastu vaielda. Ma pole kunagi aru saanud sellest viie rikkaima riigi hulka pääsemisest. Me juba oleme ju seal. Meie rikkus on inimesed, kes loovad oma olekuga kõike ümbritsevat. Iga inimene, absoluutselt iga persoon annab mingigi mõjutuse ühiskonnale. Olgu see siis positiivne või negatiivne, ei olegi tähtis, jälg on jälg ning just selline nagu see olema peab.
Eestlane võib uhkusega ette võtta oma sugupuu ning riburadapidi sealt oma esivanemaid ette lugema hakata: F. R. Kreutzwald, A. H. Tammsaare, J. Hurt, V. Panso, E. Hermaküla, E. Abel, L. Laats, S. Reek, B. Alver, L. Ulfsak... Mõelda vaid, mida kõik nad oma mõtete, ideede ja eelkõige julgusega on korda saatnud.
Tänapäeva noortel on nõnda hea varamu ees, et oleks patt selline eeskuju ja võimalused kasutamata jätta. Õnneks on ka 21. sajandi noored julged. Muidugi on mul ääretult suur austus praeguste suurte ja kogenud tegijate vastu, kuid veelgi suurema uhkusega vaatan ma oma põlvkonna rahvast.
Mitte et peaksin meid eelnevatest põlvedest paremaks. Oleme küll selle maailma tulevik, kuid ei, paremaks end nimetama ei hakka. Kuid vaadates vanemaid inimesi tekib mul endalgi motivatsioon jõuda kuhugi nõnda kõrgele, teha ära midagi teiste jaoks, riigi jaoks – aga puutudes kokku omavanustega näen ma, milleks iganes keegi on võimeline ning et ma juba olen ka siin, elades nendega sama ajajärku, kuigi võib-olla mitte astudes samu radu.
Ma näen kõrvalt, kui andekad võivad nad olla muusikas, spordis, teaduses, kunstis ning ka mina elan praeguses hetkes oma võimete piiril. Mul on respekt nende noorte inimeste vastu, kellest – ma tunnen – ei saa üle olla ja kes arenevad pidevalt koos minuga, ikka sinna meie klassikute poole sammudes.
Armastus pidavat tekitama mingit kohati kirjeldamatut tunnet, kuskilt natukene kõditama, veidikene seest soojaks tegema, vahel panema kõhuõõnsuses lausa kõrvetavalt tundma. See on selline tunne, et süda on paha, aga nii paha, et enam paremaks ja toredamaks minna ei saa.
Muidugi olen ka mina paaril juhul seda tundnud mõne üksikisiku puhul, kuid midagi selletaolist tunnen ma iga kord rääkides oma kodumaast. Kui ma näen, millega minu inimesed hakkama saavad, milline on loodus- ja linnakeskkond me ümber, milliste ulmeliste ideedega välja tullakse, millist muusikat luuakse, millist kirjandust kirjutatakse, kui ma näen, kuidas lehvib sinimustvalge.
See tunne on mul iga aasta 24. veebruari hommikul, kui ma külma trotsides Eesti hümni laulan ja pingsalt ootan sinimustvalge ilmumist Pika Hermani torni. Laul, mis tekitab minus alati teatava värina, on „Eesti lipp“. Selle ajal tundub, nagu tunneksingi isiklikult igaüht oma kõrval. Nagu ma olekski olnud osa sellest, kui meie maa sai vabaks.
Ilmselt ma olengi, me kõik oleme. Ma soovin juubeli puhul – ja muidu ka – kõigile veel rohkem selliseid hetki, kus nad tunnevad end tükina puslest, rajana teest ning inimesena rahvast. Armastavad seda rahvast, kultuuri ja keelt, sest tõeline ja õiglane armastus on võib-olla üks neist ainsatest asjadest, mis loob rahu! •
Tegemist on Vabariigi Presidendi kõnevõistlusel „Kirjuta Eestile“ ära märgitud tööga. Kõnevõistluse võidukõne aga kantakse ette 21. veebruaril Narvas sündmusel „Eesti tänab“, kus president Kersti Kaljulaid annab üle riiklikud teenetemärgid.
### Response:
Kirjuta Eestile | Me juba oleme viie rikkaima hulgas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | LeBron James viskas Cavaliersi võidumängus 37 punkti, neist 17 kolmandal veerandajal. Lisaks jäi Cavaliersi staari arvele kaheksa lauapalli ning ka kaheksa resultatiivset söötu. Thunderi nelik Paul George (25 silma), Carmelo Anthony (24), Steven Adams (22) ja Russell Westbrook (21)viskas kokku 92 punkti, Westbrook jagas ka 12 korvisöötu ning Adams panustas 17 lauapalliga.
Cavaliersile oli see George Hilli, Rodney Hoodi, Jordan Clarksoni ning Larry Nance Jr'i meeskonda lisandumise järel teiseks järjestikuseks võiduks, viimati alistati Boston Celtics 121:99.
"Keskkond on muutunud ja uued mehed proovivad sellest kasu lõigata," rääkis James kohtumise järel reporteritele. "Varem siin olnud mängijad üritavad uute jaoks sisseelamist võimalikult mugavaks teha."
Houston Rockets alistas Minnesota Timberwolvesi võõrsil 126:108 ning võttis üheksanda järjestikuse võidu, kuus kaugviset tabanud James Harden tõi võitjatele 34 punkti ja 13 resultatiivset söötu.
Teised tulemused:
Toronto Raptors - Miami Heat 115:112
Milwaukee Bucks - Atlanta Hawks 97:92
Dallas Mavericks - Sacramento Kings 109:114
Denver Nuggets - San Antonio Spurs 117:109 | VIDEOD | James vedas uue väljanägemisega Cavaliersi taas võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
LeBron James viskas Cavaliersi võidumängus 37 punkti, neist 17 kolmandal veerandajal. Lisaks jäi Cavaliersi staari arvele kaheksa lauapalli ning ka kaheksa resultatiivset söötu. Thunderi nelik Paul George (25 silma), Carmelo Anthony (24), Steven Adams (22) ja Russell Westbrook (21)viskas kokku 92 punkti, Westbrook jagas ka 12 korvisöötu ning Adams panustas 17 lauapalliga.
Cavaliersile oli see George Hilli, Rodney Hoodi, Jordan Clarksoni ning Larry Nance Jr'i meeskonda lisandumise järel teiseks järjestikuseks võiduks, viimati alistati Boston Celtics 121:99.
"Keskkond on muutunud ja uued mehed proovivad sellest kasu lõigata," rääkis James kohtumise järel reporteritele. "Varem siin olnud mängijad üritavad uute jaoks sisseelamist võimalikult mugavaks teha."
Houston Rockets alistas Minnesota Timberwolvesi võõrsil 126:108 ning võttis üheksanda järjestikuse võidu, kuus kaugviset tabanud James Harden tõi võitjatele 34 punkti ja 13 resultatiivset söötu.
Teised tulemused:
Toronto Raptors - Miami Heat 115:112
Milwaukee Bucks - Atlanta Hawks 97:92
Dallas Mavericks - Sacramento Kings 109:114
Denver Nuggets - San Antonio Spurs 117:109
### Response:
VIDEOD | James vedas uue väljanägemisega Cavaliersi taas võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna ringkonnakohus andis detsembris pooltele kompromissi sõlmimiseks aega kuni 14. veebruarini.
Kuna pooled kokkuleppele ei jõudnud, siis teeb ringkonnakohus Kutseri kaebuses otsuse 7. märtsil, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR-ile.
Kutser tahab ringkonnakohtult mullu suvel tema kahjuks Harju maakohtus langetatud otsuse tühistamist ja uue otsusega tema hagi rahuldamist ja linnalt 5000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist.
Harju maakohus ei rahuldanud mullu 19. juunil Kutseri hagi Tallinna linna vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitiste väljamõistmiseks. | Kutser ja Tallinna linn töövaidluses kompromissi ei saavutanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna ringkonnakohus andis detsembris pooltele kompromissi sõlmimiseks aega kuni 14. veebruarini.
Kuna pooled kokkuleppele ei jõudnud, siis teeb ringkonnakohus Kutseri kaebuses otsuse 7. märtsil, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR-ile.
Kutser tahab ringkonnakohtult mullu suvel tema kahjuks Harju maakohtus langetatud otsuse tühistamist ja uue otsusega tema hagi rahuldamist ja linnalt 5000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist.
Harju maakohus ei rahuldanud mullu 19. juunil Kutseri hagi Tallinna linna vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitiste väljamõistmiseks.
### Response:
Kutser ja Tallinna linn töövaidluses kompromissi ei saavutanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2014/2015 hooajal Raplale esimese meistriliiga medali teenida aidanud Bubalo on vahepealsete aastate jooksul mänginud Šiauliais, Pärnu Sadamas ja Thessaloniki Iraklises.
Neist viimase Kreeka meeskonnaga liitus ta selle hooaja alguses, kuid erinevatel põhjustel ta võistkonnas jätkata ei soovi ning on nüüd ringiga taas tagasi Rapla korvpallimeeskonna juures.
"Bubalo nime ei ole treenerid lasknud mul ära unustada alates sellest ajast, kui ta 2015 jõulude eel Raplast Šiauliaisse läks," lausus Rapla mänedžer Jaak Karp pressiteate vahendusel. "Seekord saime vihje tema keerulise olukorra kohta Kreekas ligi kaks kuud tagasi ja alates sellest ajast olen regulaarselt temaga ühenduses olnud ja nö kätt pulsil hoidnud."
"Meil olid ka teised rauad tules, aga me väga lootsime, et saame Domagoj kui mängija, keda treenerid väga hästi tunnevad. See teeb sisseelamise meeskonda kindlasti sujuvamaks ja me teame, milliste võimete ja oskustega mängija me saame."
Bubalo jõuab Eestisse neljapäeva hilisõhtul ning liitub meeskonna treeningutega esimesel võimalusel, et juba 28. veebruaril Tartu vastu Balti liiga esimeses play-off kohtumises väljakule joosta. | Rapla korvpallimeeskond täieneb tuttava leegionäriga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2014/2015 hooajal Raplale esimese meistriliiga medali teenida aidanud Bubalo on vahepealsete aastate jooksul mänginud Šiauliais, Pärnu Sadamas ja Thessaloniki Iraklises.
Neist viimase Kreeka meeskonnaga liitus ta selle hooaja alguses, kuid erinevatel põhjustel ta võistkonnas jätkata ei soovi ning on nüüd ringiga taas tagasi Rapla korvpallimeeskonna juures.
"Bubalo nime ei ole treenerid lasknud mul ära unustada alates sellest ajast, kui ta 2015 jõulude eel Raplast Šiauliaisse läks," lausus Rapla mänedžer Jaak Karp pressiteate vahendusel. "Seekord saime vihje tema keerulise olukorra kohta Kreekas ligi kaks kuud tagasi ja alates sellest ajast olen regulaarselt temaga ühenduses olnud ja nö kätt pulsil hoidnud."
"Meil olid ka teised rauad tules, aga me väga lootsime, et saame Domagoj kui mängija, keda treenerid väga hästi tunnevad. See teeb sisseelamise meeskonda kindlasti sujuvamaks ja me teame, milliste võimete ja oskustega mängija me saame."
Bubalo jõuab Eestisse neljapäeva hilisõhtul ning liitub meeskonna treeningutega esimesel võimalusel, et juba 28. veebruaril Tartu vastu Balti liiga esimeses play-off kohtumises väljakule joosta.
### Response:
Rapla korvpallimeeskond täieneb tuttava leegionäriga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kandidaadilt eeldatakse kõrgemat haridust, äriühingu juhtimiseks vajalikke isikuomadusi ning juhtimiskogemust, seisab kuulutuses.
Kandideerimisdokumentide esitamise tähtaeg on 28. veebruar.
Eesti Lotot juhib 2009. aastast Heiki Kranich. Eelmine konkurss uue juhi leidmiseks korraldati 2015. aastal ja selle tulemusena sõlmiti Kranichiga uus leping.
Kranich kandideerib uuesti Eesti Loto juhiks
Senine Eesti Loto juht Heiki Kranich kandideerib uuesti juhatuse liikme ametikohale.
Seda kinnitas ERR-ile Kranich ise. "Eesti Lotos on pooleli suur uuendus ja seda pooleli jätta oleks nadi," põhjendas Kranich.
Käimas on nimelt Eesti Loto kesksüsteemi vahetamine. Uus süsteem võimaldab Kranichi sõnul Eesti lotol toodete portfelli laiendada ja muuta mängija jaoks pileti ostmise protseduur turvalisemaks ja kaasaegsemaks. | Eesti Loto otsib konkursiga juhti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kandidaadilt eeldatakse kõrgemat haridust, äriühingu juhtimiseks vajalikke isikuomadusi ning juhtimiskogemust, seisab kuulutuses.
Kandideerimisdokumentide esitamise tähtaeg on 28. veebruar.
Eesti Lotot juhib 2009. aastast Heiki Kranich. Eelmine konkurss uue juhi leidmiseks korraldati 2015. aastal ja selle tulemusena sõlmiti Kranichiga uus leping.
Kranich kandideerib uuesti Eesti Loto juhiks
Senine Eesti Loto juht Heiki Kranich kandideerib uuesti juhatuse liikme ametikohale.
Seda kinnitas ERR-ile Kranich ise. "Eesti Lotos on pooleli suur uuendus ja seda pooleli jätta oleks nadi," põhjendas Kranich.
Käimas on nimelt Eesti Loto kesksüsteemi vahetamine. Uus süsteem võimaldab Kranichi sõnul Eesti lotol toodete portfelli laiendada ja muuta mängija jaoks pileti ostmise protseduur turvalisemaks ja kaasaegsemaks.
### Response:
Eesti Loto otsib konkursiga juhti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaubamärkide kaitsmise all mõeldakse üldjuhul kaht aspekti. Neist esimene on kaubamärgi registreerimine. Teine on selle kaitsmine potentsiaalsete rikkujate eest ehk lihtsamini öeldes: rikkumistele reageerimine. Kuidas semiootika selles praktikas välja näeb, selgitab semiootik Tiit Kuuskmäe.
Kuid on veel üks aspekt, mis väärib käsitlust: kaubamärk kui selline. Teisisõnu, millest üldse jutt käib, kui midagi registreeritakse või midagi kaitstakse. Praegune Euroopa Liidu praktika lähtub kaubamärgivaidluste puhul soovitusest kasutada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) suuniseid, milles öeldakse, et kaubamärkide võrdlemisel tuleb lähtuda nende visuaalsest, kontseptuaalsest ja foneetilisest aspektist.
Esiteks on see pelgalt soovitus. Keegi ei kohusta vaidluse osapooli nendest suunistest lähtuma ning praktikas seda mõnikord ka ei tehta. Teiseks ei ütle nimetatud suunised midagi selle kohta, milliste nähtustega on kaubamärkide puhul teaduslikus mõttes tegemist.
Mis need kaubamärgid siis on?
Ennekõike on kaubamärgid märgid. Ameerika semiootikateoreetik Charles Sanders Peirce (1839-1914) on tõdenud, et „ miski pole märk, kui seda ei tõlgendata märgina “. Inimesed tõlgendavad kaubamärke märkidena nende kandjate sotsiaalsest staatusest, ideoloogilistest, religioossetest ja seksuaalsetest sättumustest.
Kuid kaubamärke on võimalik uurida ka struktuurselt. Eriti oluliseks muutub struktuurne külg rikkumistele reageerimisel ehk kaubamärgivaidlustel. Üldjuhul koosneb kaubamärk kahest eraldiseisvast komponendist: visuaalsest ja sõnalisest poolest.
Visuaalset komponenti tuntakse logona. Sõnaline pool, mis mõningates käsitlustes võib olla osa logost, on üldjuhul ettevõtte või toote nimi. Võib ka juhtuda, et need kaks aspekti on ühendatud kompaktseks tervikuks.
Semiootilises käsitluses, kus kaubamärk on märk, võib visuaalset komponenti (logo) või olenevalt olukorrast lahendust tervikuna vaadelda kas ikooni, indeksi või sümbolina ning sõnalist komponenti (nime) keelemärgina. Mis tolku on sellisest lähenemisest?
1) EUIPO suunistest võib jääda mulje, et seal esitatud kriteeriumeid on võimalik vastavalt vajadusele ja kaasusele asjakohaselt kombineerida, samas kui teadusliku käsitluse raames moodustavad nimetatud kriteeriumid teatud kindlat tüüpi struktuure, põhimõttel „nii ja mitte teisiti“.
Esimesena mainitud, uurija suval põhinev lähenemine võib viia valede või tendentslike tõlgendusteni. Semiootilisest seisukohast vaadates ei ole võimalik visuaalseid, kontseptuaalseid ja foneetilisi aspekte käsitleda võrdväärsete kriteeriumite reana. Näiteks keelemärgi semiootilisest määratlusest lähtudes on siin tegemist kahe erineva märgi kui sellisega.
Esiteks suulises vestluses edastatav märk, mis on kontseptuaalse ja foneetilise aspekti ühend, kus kontseptuaalne pool on tähistatav ja foneetiline pool on tähistaja. Märgi visuaalsel aspektil pole siin otsest puutumust.
Teiseks, kirjalikul kujul edastatav märk, mis on kontseptuaalse ja visuaalse aspekti ühend, kus kontseptuaalne pool on tähistatav ning visuaalne pool on tähistaja. Viimasega tuleks kõrvuti käsitleda ka esimest juhtu, sest tarbija püüab kas valjusti või mõtetes loetut hääldada.
Nagu näeme, pakub semiootiline käsitlus märksa struktureerituma ja tegelikkusele lähedasema vaate sellele valdkonnale, mida seni käsitletakse erinevate aspektide summaarse reana, milles puudub tähtsus, kust alustada ja millega lõpetada.
2) EUIPO suuniste kohaselt on oluline kaubamärgi „tervikmulje“. EUIPO suuniste ja erinevate kaasuste argumentatsiooni jälgides pole aga sugugi selge, mida „tervikmulje“ all mõeldakse. Sellises olukorras ei saagi jääda muud muljet kui see, et igaüks võib „tervikmulje“ sisustada oma parimate arusaamadega sellest sõnast. Selline lahendus oleks õigustatud, kui puuduksid teaduslikud vahendid „tervikmulje“ käsitlusest.
Õnneks on „tervikmulje“ semiootika abil metoodiliselt käsitletav ning peaks sarnaste eelduste korral andma võrdväärseid tulemusi.
3) EUIPO juhistes räägitakse üksjagu kaubamärkide „eristusvõimest“. Ka siin jäetakse osapooltele vabad käed „eristusvõime“ teaduslikuks sisustamiseks. Enamikus praegustes kaubamärgivaidlustes sisustavad patendivolinikud ja advokaadid selle omaenda parimate arusaamadega näiteks sellest, kas mingi sõna „kirjeldab“ või „ei kirjelda“ kaubamärgiga seotud toodet või teenust.
On ütlematagi selge, et selline olukord ei soodusta ühise mõistmise teket, vaid üksnes suurendab segadust. Semiootika käsitlused märgi väärtusest aitaksid siinkohal laiendada ühist pinda erinevate olukordade lahendamiseks.
Laias laastus on võimalik eristada kaht viisi, kuidas kaubamärkide kaitsmisel tegutseda. Neist esimene on intuitsioonil ja argiteadmistel põhinev vabas vormis kirjeldus, isegi juhul, kui see kirjeldus on allutatud mingitele formaalsetele nõuetele, nagu näiteks kaubamärgi visuaalse, semantilise ja foneetilise külje eritlemine.
Teiselt poolt on võimalik võtta appi teaduslikul metoodikal põhinev kirjeldus koos hüpoteeside, teoreetiliste raamistike, empiiriliste uuringute ja selgelt piiritletud nõuetega uurimise protseduuridele. Sellist lähenemist saab kaubamärkide kaitsmisel pakkuda semiootika.
Tiit Kuuskmäe on semiootik ja partner ettevõttes, mis tegeleb kohtusemiootika kaasustega. | Semiootika saab olla abiks kaubamärkide kaitsel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaubamärkide kaitsmise all mõeldakse üldjuhul kaht aspekti. Neist esimene on kaubamärgi registreerimine. Teine on selle kaitsmine potentsiaalsete rikkujate eest ehk lihtsamini öeldes: rikkumistele reageerimine. Kuidas semiootika selles praktikas välja näeb, selgitab semiootik Tiit Kuuskmäe.
Kuid on veel üks aspekt, mis väärib käsitlust: kaubamärk kui selline. Teisisõnu, millest üldse jutt käib, kui midagi registreeritakse või midagi kaitstakse. Praegune Euroopa Liidu praktika lähtub kaubamärgivaidluste puhul soovitusest kasutada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) suuniseid, milles öeldakse, et kaubamärkide võrdlemisel tuleb lähtuda nende visuaalsest, kontseptuaalsest ja foneetilisest aspektist.
Esiteks on see pelgalt soovitus. Keegi ei kohusta vaidluse osapooli nendest suunistest lähtuma ning praktikas seda mõnikord ka ei tehta. Teiseks ei ütle nimetatud suunised midagi selle kohta, milliste nähtustega on kaubamärkide puhul teaduslikus mõttes tegemist.
Mis need kaubamärgid siis on?
Ennekõike on kaubamärgid märgid. Ameerika semiootikateoreetik Charles Sanders Peirce (1839-1914) on tõdenud, et „ miski pole märk, kui seda ei tõlgendata märgina “. Inimesed tõlgendavad kaubamärke märkidena nende kandjate sotsiaalsest staatusest, ideoloogilistest, religioossetest ja seksuaalsetest sättumustest.
Kuid kaubamärke on võimalik uurida ka struktuurselt. Eriti oluliseks muutub struktuurne külg rikkumistele reageerimisel ehk kaubamärgivaidlustel. Üldjuhul koosneb kaubamärk kahest eraldiseisvast komponendist: visuaalsest ja sõnalisest poolest.
Visuaalset komponenti tuntakse logona. Sõnaline pool, mis mõningates käsitlustes võib olla osa logost, on üldjuhul ettevõtte või toote nimi. Võib ka juhtuda, et need kaks aspekti on ühendatud kompaktseks tervikuks.
Semiootilises käsitluses, kus kaubamärk on märk, võib visuaalset komponenti (logo) või olenevalt olukorrast lahendust tervikuna vaadelda kas ikooni, indeksi või sümbolina ning sõnalist komponenti (nime) keelemärgina. Mis tolku on sellisest lähenemisest?
1) EUIPO suunistest võib jääda mulje, et seal esitatud kriteeriumeid on võimalik vastavalt vajadusele ja kaasusele asjakohaselt kombineerida, samas kui teadusliku käsitluse raames moodustavad nimetatud kriteeriumid teatud kindlat tüüpi struktuure, põhimõttel „nii ja mitte teisiti“.
Esimesena mainitud, uurija suval põhinev lähenemine võib viia valede või tendentslike tõlgendusteni. Semiootilisest seisukohast vaadates ei ole võimalik visuaalseid, kontseptuaalseid ja foneetilisi aspekte käsitleda võrdväärsete kriteeriumite reana. Näiteks keelemärgi semiootilisest määratlusest lähtudes on siin tegemist kahe erineva märgi kui sellisega.
Esiteks suulises vestluses edastatav märk, mis on kontseptuaalse ja foneetilise aspekti ühend, kus kontseptuaalne pool on tähistatav ja foneetiline pool on tähistaja. Märgi visuaalsel aspektil pole siin otsest puutumust.
Teiseks, kirjalikul kujul edastatav märk, mis on kontseptuaalse ja visuaalse aspekti ühend, kus kontseptuaalne pool on tähistatav ning visuaalne pool on tähistaja. Viimasega tuleks kõrvuti käsitleda ka esimest juhtu, sest tarbija püüab kas valjusti või mõtetes loetut hääldada.
Nagu näeme, pakub semiootiline käsitlus märksa struktureerituma ja tegelikkusele lähedasema vaate sellele valdkonnale, mida seni käsitletakse erinevate aspektide summaarse reana, milles puudub tähtsus, kust alustada ja millega lõpetada.
2) EUIPO suuniste kohaselt on oluline kaubamärgi „tervikmulje“. EUIPO suuniste ja erinevate kaasuste argumentatsiooni jälgides pole aga sugugi selge, mida „tervikmulje“ all mõeldakse. Sellises olukorras ei saagi jääda muud muljet kui see, et igaüks võib „tervikmulje“ sisustada oma parimate arusaamadega sellest sõnast. Selline lahendus oleks õigustatud, kui puuduksid teaduslikud vahendid „tervikmulje“ käsitlusest.
Õnneks on „tervikmulje“ semiootika abil metoodiliselt käsitletav ning peaks sarnaste eelduste korral andma võrdväärseid tulemusi.
3) EUIPO juhistes räägitakse üksjagu kaubamärkide „eristusvõimest“. Ka siin jäetakse osapooltele vabad käed „eristusvõime“ teaduslikuks sisustamiseks. Enamikus praegustes kaubamärgivaidlustes sisustavad patendivolinikud ja advokaadid selle omaenda parimate arusaamadega näiteks sellest, kas mingi sõna „kirjeldab“ või „ei kirjelda“ kaubamärgiga seotud toodet või teenust.
On ütlematagi selge, et selline olukord ei soodusta ühise mõistmise teket, vaid üksnes suurendab segadust. Semiootika käsitlused märgi väärtusest aitaksid siinkohal laiendada ühist pinda erinevate olukordade lahendamiseks.
Laias laastus on võimalik eristada kaht viisi, kuidas kaubamärkide kaitsmisel tegutseda. Neist esimene on intuitsioonil ja argiteadmistel põhinev vabas vormis kirjeldus, isegi juhul, kui see kirjeldus on allutatud mingitele formaalsetele nõuetele, nagu näiteks kaubamärgi visuaalse, semantilise ja foneetilise külje eritlemine.
Teiselt poolt on võimalik võtta appi teaduslikul metoodikal põhinev kirjeldus koos hüpoteeside, teoreetiliste raamistike, empiiriliste uuringute ja selgelt piiritletud nõuetega uurimise protseduuridele. Sellist lähenemist saab kaubamärkide kaitsmisel pakkuda semiootika.
Tiit Kuuskmäe on semiootik ja partner ettevõttes, mis tegeleb kohtusemiootika kaasustega.
### Response:
Semiootika saab olla abiks kaubamärkide kaitsel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tuulepoiss, mis siin muud ikka," naljatas Ilves pärast oma hüpet. "Otsa peal jäin võib-olla natukene hiljaks, aga tuul muutub ja õhuauke on terve mägi täis. Oleks nõks rohkem tahtnud hüpata, aga pole hullu, olud on sellised, et võib ükskõik mida saada. Tuleb õnnelik olla sellegi üle."
Proovivoorus hüppas Ilves samuti 104 meetrit ja teenis kohtunikelt 57,6 punkti, mis andis talle proovivoorus kolmanda koha. "Proovihüpe oli tehniliselt kõige parem siin mäel, praegu käis tuulepuhang läbi ja lõi hoovõtu kõikuma," iseloomustas Ilves olusid. "Vaatasin, et kiirus oli ka proovihüppega võrreldes 0,6 km/h kehvem. See on ilm ja selle vastu ei saa. Pole hullu, suusasõit on veel ees. Täna on taktikaliselt vaja hästi sõita." | Ilves: oleks tahtnud rohkem hüpata, aga olude tõttu tuleb rahul olla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tuulepoiss, mis siin muud ikka," naljatas Ilves pärast oma hüpet. "Otsa peal jäin võib-olla natukene hiljaks, aga tuul muutub ja õhuauke on terve mägi täis. Oleks nõks rohkem tahtnud hüpata, aga pole hullu, olud on sellised, et võib ükskõik mida saada. Tuleb õnnelik olla sellegi üle."
Proovivoorus hüppas Ilves samuti 104 meetrit ja teenis kohtunikelt 57,6 punkti, mis andis talle proovivoorus kolmanda koha. "Proovihüpe oli tehniliselt kõige parem siin mäel, praegu käis tuulepuhang läbi ja lõi hoovõtu kõikuma," iseloomustas Ilves olusid. "Vaatasin, et kiirus oli ka proovihüppega võrreldes 0,6 km/h kehvem. See on ilm ja selle vastu ei saa. Pole hullu, suusasõit on veel ees. Täna on taktikaliselt vaja hästi sõita."
### Response:
Ilves: oleks tahtnud rohkem hüpata, aga olude tõttu tuleb rahul olla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me ründame kohta, kust neid rünnakuid teostati või organiseeriti. Kuid praegusel hetkel pole meie teenistused leidnud tõendeid, et keemiarelvi oleks tsiviilisikute vastu kasutatud," lisas Macron.
Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (OPCW) kinnitas möödunud nädalal, et uurib kõiki usaldusväärseid väiteid keemiarelvade kasutamisest Süürias. OPCW uurimisrühm ülesandega selgitada välja mürgiste kemikaalide kasutamise väited puudutavad faktid uurib kõiki usaldusväärseid väiteid, kirjutati organisatsioon avalduses, väljendades uute teadete üle muret.
USA teatas eelmise nädala esmaspäeval, et viimastel nädalatel on Süürias mitmes rünnakus, seal hulgas Ida-Ghoutas kasutatud relvana kloorgaasi. USA valitsus nõudis ühtlasi, et Süüria režiim ja Venemaa väed peataksid õhurünnakute kampaania Süüria tsiviilelanike vastu.
"Need rünnakud peavad viivitamatult lõppema," sõnas USA välisministeeriumi pressiesindaja Heather Nauert. | Macron: kui Süürias keemiarelva kasutatakse, oleme valmis ründama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me ründame kohta, kust neid rünnakuid teostati või organiseeriti. Kuid praegusel hetkel pole meie teenistused leidnud tõendeid, et keemiarelvi oleks tsiviilisikute vastu kasutatud," lisas Macron.
Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (OPCW) kinnitas möödunud nädalal, et uurib kõiki usaldusväärseid väiteid keemiarelvade kasutamisest Süürias. OPCW uurimisrühm ülesandega selgitada välja mürgiste kemikaalide kasutamise väited puudutavad faktid uurib kõiki usaldusväärseid väiteid, kirjutati organisatsioon avalduses, väljendades uute teadete üle muret.
USA teatas eelmise nädala esmaspäeval, et viimastel nädalatel on Süürias mitmes rünnakus, seal hulgas Ida-Ghoutas kasutatud relvana kloorgaasi. USA valitsus nõudis ühtlasi, et Süüria režiim ja Venemaa väed peataksid õhurünnakute kampaania Süüria tsiviilelanike vastu.
"Need rünnakud peavad viivitamatult lõppema," sõnas USA välisministeeriumi pressiesindaja Heather Nauert.
### Response:
Macron: kui Süürias keemiarelva kasutatakse, oleme valmis ründama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Sooritus ei olnud kehv, aga tahaks seda videot näha - ma ei tea, mis see tuul õhus tegi," rääkis Tiirmaa võistluse järel. "Küljetuult oli tunda, aga täna ongi nii."
"See, et poomilt tagasi kutsutakse, mind ei mõjuta. Peas suutsin teha enda asja, aga tuul mõjutab nii, et töllerdad õhus ja pole midagi teha."
Hüppevõistlus veel jätkub. | Tiirmaa: peas suutsin oma asja teha, aga küljetuul on liiga tugev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sooritus ei olnud kehv, aga tahaks seda videot näha - ma ei tea, mis see tuul õhus tegi," rääkis Tiirmaa võistluse järel. "Küljetuult oli tunda, aga täna ongi nii."
"See, et poomilt tagasi kutsutakse, mind ei mõjuta. Peas suutsin teha enda asja, aga tuul mõjutab nii, et töllerdad õhus ja pole midagi teha."
Hüppevõistlus veel jätkub.
### Response:
Tiirmaa: peas suutsin oma asja teha, aga küljetuul on liiga tugev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui esialgu pidi algama võistlus Eesti aja järgi täna kell 13.05, siis nüüd proovitakse võistlus läbi viia homme, 15. veebruaril Eesti aja järgi kell 10.15. Homme kell 13.30 on kavas meeste võistlus.
Eesti naistest on starti oodata Johanna Talihärma, meestest võiks rajale oodata nelja meest viiest: Kauri Kõiv, Roland Lessing, Kalev Ermits, Rene Zahkna, Johan Talihärm. | Naiste laskesuusavõistlus lükati tänaselt homsele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui esialgu pidi algama võistlus Eesti aja järgi täna kell 13.05, siis nüüd proovitakse võistlus läbi viia homme, 15. veebruaril Eesti aja järgi kell 10.15. Homme kell 13.30 on kavas meeste võistlus.
Eesti naistest on starti oodata Johanna Talihärma, meestest võiks rajale oodata nelja meest viiest: Kauri Kõiv, Roland Lessing, Kalev Ermits, Rene Zahkna, Johan Talihärm.
### Response:
Naiste laskesuusavõistlus lükati tänaselt homsele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Päris mängu" peategelane on poisipõnn, kelle noored vanemad viivad hoida vanaisale puutöökotta. Tema puutöökojas ärkavad ellu puuhaamer, liigendjoonlaud, vinkel, höövel ja kõiksugu muud tööriistad. Need õpetavad lapsele, kuidas pöörata, roomata, seista ja astuda.
Noori lapsevanemaid kehastavad ning laps-nukku manipuleerivad hooaja alguses trupiga liitunud Getter Meresmaa ja Mihkel Vendel, vanaisa mängib Andres Roosileht. Lavakujunduse, mis kujutab vanaisa puutöökoda, ning kostüümid kujundas Marion Undusk, nukkpeategelase, keda näeme lavastuses kolmes erinevas vanuses, lõi nukukunstnik Rosita Raud. Helilooja ja muusikalise kujunduse autor on Ardo Ran Varres.
"Päris mäng" esietendub 25. veebruaril NUKU teatri ovaalsaalis, etendusi antakse kuni juuni alguseni ning ka järgmisel hooajal. | NUKU teatris esietendub lavastus väikelapse kasvamisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Päris mängu" peategelane on poisipõnn, kelle noored vanemad viivad hoida vanaisale puutöökotta. Tema puutöökojas ärkavad ellu puuhaamer, liigendjoonlaud, vinkel, höövel ja kõiksugu muud tööriistad. Need õpetavad lapsele, kuidas pöörata, roomata, seista ja astuda.
Noori lapsevanemaid kehastavad ning laps-nukku manipuleerivad hooaja alguses trupiga liitunud Getter Meresmaa ja Mihkel Vendel, vanaisa mängib Andres Roosileht. Lavakujunduse, mis kujutab vanaisa puutöökoda, ning kostüümid kujundas Marion Undusk, nukkpeategelase, keda näeme lavastuses kolmes erinevas vanuses, lõi nukukunstnik Rosita Raud. Helilooja ja muusikalise kujunduse autor on Ardo Ran Varres.
"Päris mäng" esietendub 25. veebruaril NUKU teatri ovaalsaalis, etendusi antakse kuni juuni alguseni ning ka järgmisel hooajal.
### Response:
NUKU teatris esietendub lavastus väikelapse kasvamisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti on nii kaunis riik, kus kultuur on unikaalne ja tähtsustatud. Tantsimine, laulmine, saunad ja metsad – kõik on siin olemas ja kõik on eriline.
Kuigi ma kasvasin üles Austraalias, tuhandeid kilomeetrid Eestimaalt eemal, tunnen tugevat ühendust Eestiga ja eesti kultuur on kindlasti minu südames. Austraalias on suur Eesti kogukond ja me õpime Eesti rahvatantsu, laule, keelt ja iga aasta meil on eesti laste laager. Seetõttu on mu jaoks eesti kultuur justkui minu lapsepõlv.
Mulle meeldib väga, et väike riik on nii mitmekesine. Eestis elab miljoneid meeldivaid mälestusi ja tal on võime hoida inimeste mõtteid endal ka tuhandeid kilomeetreid eemal. Ilus loodus on iga päev mu ümber ja unikaalsed traditsioonid on jätkuvalt kõrvuti keerulise tehnoloogiaga.
Eesti on päris kaunis ja eriline riik. Iga kord, kui ma kuulen seda sõna Eesti, mäletan ma vanaema armsaid lugusid tema kodumaalt. Lisaks annab see sõna mulle võimaluse tunda lõkke magusat suitsulõhna ja kuulda ilusaid eesti laule. Ma maitsen metsmustikaid ja näen valget lund, mis mähib endasse ka pikad puud.
Asjaolu, et eesti kultuur elab teisel pool maailma, näiteks Austraalias ja Kanadas, näitab, et Eesti on eriline riik, mille üle eestlased on uhked. Seepärast väärib Eesti sünnipäev tähistamist täna ja tulevikus.
Edu Sulle, Eesti, tulevikuks! Sina oled armastatud üle maailma. Ükskõik, kus eestlased elavad, neil on tugev seos nende kodumaaga. See on põhjus, miks peaks iseenda üle uhke olema.
Palju õnne sünnipäevaks, Eesti! •
Tegemist on Vabariigi Presidendi kõnevõistlusel „Kirjuta Eestile“ ära märgitud tööga. Kõnevõistluse võidukõne aga kantakse ette 21. veebruaril Narvas sündmusel „Eesti tänab“, kus president Kersti Kaljulaid annab üle riiklikud teenetemärgid. | Kirjuta Eestile | Eestis elab miljoneid meeldivaid mälestusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti on nii kaunis riik, kus kultuur on unikaalne ja tähtsustatud. Tantsimine, laulmine, saunad ja metsad – kõik on siin olemas ja kõik on eriline.
Kuigi ma kasvasin üles Austraalias, tuhandeid kilomeetrid Eestimaalt eemal, tunnen tugevat ühendust Eestiga ja eesti kultuur on kindlasti minu südames. Austraalias on suur Eesti kogukond ja me õpime Eesti rahvatantsu, laule, keelt ja iga aasta meil on eesti laste laager. Seetõttu on mu jaoks eesti kultuur justkui minu lapsepõlv.
Mulle meeldib väga, et väike riik on nii mitmekesine. Eestis elab miljoneid meeldivaid mälestusi ja tal on võime hoida inimeste mõtteid endal ka tuhandeid kilomeetreid eemal. Ilus loodus on iga päev mu ümber ja unikaalsed traditsioonid on jätkuvalt kõrvuti keerulise tehnoloogiaga.
Eesti on päris kaunis ja eriline riik. Iga kord, kui ma kuulen seda sõna Eesti, mäletan ma vanaema armsaid lugusid tema kodumaalt. Lisaks annab see sõna mulle võimaluse tunda lõkke magusat suitsulõhna ja kuulda ilusaid eesti laule. Ma maitsen metsmustikaid ja näen valget lund, mis mähib endasse ka pikad puud.
Asjaolu, et eesti kultuur elab teisel pool maailma, näiteks Austraalias ja Kanadas, näitab, et Eesti on eriline riik, mille üle eestlased on uhked. Seepärast väärib Eesti sünnipäev tähistamist täna ja tulevikus.
Edu Sulle, Eesti, tulevikuks! Sina oled armastatud üle maailma. Ükskõik, kus eestlased elavad, neil on tugev seos nende kodumaaga. See on põhjus, miks peaks iseenda üle uhke olema.
Palju õnne sünnipäevaks, Eesti! •
Tegemist on Vabariigi Presidendi kõnevõistlusel „Kirjuta Eestile“ ära märgitud tööga. Kõnevõistluse võidukõne aga kantakse ette 21. veebruaril Narvas sündmusel „Eesti tänab“, kus president Kersti Kaljulaid annab üle riiklikud teenetemärgid.
### Response:
Kirjuta Eestile | Eestis elab miljoneid meeldivaid mälestusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bändi solisti Janno Reimi sõnul on "Su pilk on väär" kiire ja lõbus tantsulugu veidi kurvemapoolsete sõnadega. "Siis, kui valmis saab," ei tahtnud Reim avaldada, millal bändi uus album ilmumas on.
Super Hot Cosmos Blues Bandi koosseisusu kuuluvad Janno Reim, Erki Reim, Mati Sütt ja Ilja Šarapov. | Super Hot Cosmos Blues Band avaldas uue loo "Su pilk on väär" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bändi solisti Janno Reimi sõnul on "Su pilk on väär" kiire ja lõbus tantsulugu veidi kurvemapoolsete sõnadega. "Siis, kui valmis saab," ei tahtnud Reim avaldada, millal bändi uus album ilmumas on.
Super Hot Cosmos Blues Bandi koosseisusu kuuluvad Janno Reim, Erki Reim, Mati Sütt ja Ilja Šarapov.
### Response:
Super Hot Cosmos Blues Band avaldas uue loo "Su pilk on väär" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondise keskkaitsja Mikk Reintami koduklubi Trinec kohtus Ungari esiliigasse kuuluva Szeged 2011 võistkonnaga ja leppis nendega 1:1 viiki, kirjutab Soccernet.ee. Reintam tegi kaasa terve kohtumise.
Tšehhi esiliiga naaseb puhkuselt märtsi alguses. Trinec on tabelis hetkel teisel kohal. | Reintam tegi ungarlastega viigi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondise keskkaitsja Mikk Reintami koduklubi Trinec kohtus Ungari esiliigasse kuuluva Szeged 2011 võistkonnaga ja leppis nendega 1:1 viiki, kirjutab Soccernet.ee. Reintam tegi kaasa terve kohtumise.
Tšehhi esiliiga naaseb puhkuselt märtsi alguses. Trinec on tabelis hetkel teisel kohal.
### Response:
Reintam tegi ungarlastega viigi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese teadusliku katse teeb sellega tänavu kevadel doktorant Anton Malmi, kes sai eksperimendile äsja heakskiidu ka eetikakomiteelt.
Anton Malmi uurib eesti keele palatalisatsiooni ehk peenendust.
Palataliseeritud kaashäälikute hääldamisel tõuseb keel rohkem suulae poole ja see annab häälikule pehmema i-lise varjundiga kõla. Paljudel juhtudel eristab palataliseeritud ja palataliseerimata hääldus ka sõna tähendust, nagu näiteks sõnades palk, hall või mats.
Anton Malmi uurib doktoritöös vene emakeelega eestimaalaste hääldust.
Peale selle analüüsib Malmi oma doktoritöös ka vene emakeelega eestimaalaste hääldust.
“Teadupärast on juba Aristest [ keeleuurija Paul Ariste – toim. ] peale kirjeldatud eesti keele palatalisatsiooni nõrgemana vene keele omast, aga siiamaani ei ole tehtud ühtegi empiirilist võrdlevat uurimust,” avab Malmi uuringu tagamaid.
“Palatalisatsioon on põnev nähtus,” jätkab Malmi, “tavaliselt tekitab palatalisatsiooni kaashääliku järel olev täishäälik i, kuid me hääldame palatalisatsiooniga ka sõnu, mille nimetavas käändes on tänapäeva eesti keeles i ära kadunud. Näiteks sõnad vann või pann, mida peabki hääldama peenendusega, muidu kõlaksid need väga võõrapäraselt.”
Palatalisatsioon on huvitav ka selle poolest, et see eristab päris paljudes sõnades tähendust. Kirjapildis on sõnad samasugused, kuid kontekst annab meile viite, kuidas õige hääldusmall valida.
Lisaks annavad katse tulemused uusi teadmisi selle kohta, kuidas eestis elavad vene keelt emakeelena kõnelevad eestlased moodustavad neid pealtnäha samasuguseid sõnu ja kuidas eesti keele õppimise aeg mõjutab nende sõnade hääldamist.
“Katse tulemused annavad meile uusi teadmisi selle kohta, millised on need kõlalised ja häälduslikud parameetrid, mis eristavad palataliseeritud sõnu palataliseerimata sõnadest,” lubas Malmi.
Need sõnad, kus peenendus eristab tähendust, on tihti olulised sõnad, mida peab igapäevases vestluses kasutama selleks, et end arusaadavaks teha. Näiteks palgast või tulpidest rääkimisel on õigel hääldusel tähtis roll.
Need sõnad, kus peenendus eristab tähendust, on tihti olulised sõnad, mida peab igapäevases vestluses kasutama selleks, et end arusaadavaks teha. Näiteks palgast või tulpidest rääkimisel on õigel hääldusel tähtis roll.
Malmil on kavas teha ka tajukatse, milles uurib, kas vene keelt emakeelena kõnelejad tajuvad, et peenendusega ja peenenduseta sõnade vahel on kõlaline erinevus.
“See on motiveeritud sellest, et teist keelt õppides lähtume me oma emakeelest ja kuuleme maailma läbi emakeele filtri. Kui palatalisatsioon on eesti ja vene keeles olemuslikult erinev, võib oodata, et mõningatel juhtudel ei tajugi vene emakeelega kõnelejad eesti palatalisatsiooni.”
Tänu Malmi doktoritööle saame rohkem teada peenenduse hääldamisega seotud kitsaskohtadest, millest võiks kasu olla eesti keele õpetajatele või õppijatele.
Tänu tema doktoritööle saame rohkem teada peenenduse hääldamisega seotud kitsaskohtadest, millest võiks kasu olla eesti keele õpetajatele või õppijatele.
Mida EMA teeb?
Malmi juhendaja Pärtel Lippuse sõnul on elektromagnetartikulograaf (EMA), suhteliselt spetsiifiline seade, millega saab uurida häälikute hääldamise ehk artikulatoorset foneetikat. Selleks jälgib seade keelele ja huultele kinnitatud sensorite liikumist magnetväljas.
“Sensorid liimitakse katseisiku keele, huulte ja/või lõua peale,” täpsustas Lippus, “seejärel saab nende liikumist kõnelemise ajal koos heliga salvestada.”
Sarnane masin on olemas ka Tallinnas tehnikaülikooli (TTÜ) foneetika- ja kõnetehnoloogia laboris, kus töötab Malmi teine juhendaja, TTÜ vanemteadur Einar Meister, ja kus Malmi samuti katseid teeb.
Esimene avaldatud eesti keele uurimus, kus EMA-t kasutati, viidi läbi aga hoopis Helsinki ülikoolis, ja see ilmus eelmisel sügisel.
Lippus selgitab, et nad uurisid selles eesti kolme välte hääldamist.
“Me leidsime, et hoolimata sellest, et meil on kolm väldet, ei jagune kolmeks meie hääldusliigutused. Teine järeldus, mis me tegime, oli see, et häälduses on oluline kontekst.”
For this Christmas the #unitartu #phoneticslab received a shipment of new equipment. With our brand new articulograph and eye tracker we can study the full scope of phonetics from articulation and acoustics to speech perception. Photos from training sessions posted by Pärtel Lippus, Senior Research Fellow in Phonetics of Estonian Language. Justkui jõulukingina saabusid foneetikalaborisse ASTRA projekti raames hangitud uued seadmed, seal hulgas artikulograaf, mille abil saab jälgida keele ja huulte liikumist, ning pilgujälgija, millega saab teha mitmesuguseid keele töötlemist uurivaid eksperimente. Postitas Pärtel Lippus, eesti foneetika vanemteadur. #science #teadus #eyelink #saccadesandfixations #ag501 #epiglu #phonetics #phoneticscience #articulatoryphonetics
A post shared by University of Tartu (@unitartuscience) on Dec 17, 2017 at 9:36am PST
Klõpsa fotol, et näha rohkem pilte foneetikalaborist ja uutest seadmetest.
Kuidas on seotud keel ja pilk?
Tartu ülikooli ASTRA projekti PER ASPERA raames, mida rahastab Euroopa Liit, hangiti lisaks EMA-le ka pilgujälgija, millega keeleteadlased hakkavad tegema mitmesuguseid keele töötlemist uurivaid eksperimente.
Foneetikalaboris on pilgujälgija paigaldatud salvestuskabiini, tänu millele saavad teadlased katseid kombineerida nii, et lisaks pilgu jälgimisele katseisik loeb või vastab midagi kõva häälega ja uurijad salvestavad tema kõne müravabas keskkonnas.
Lippuse sõnul tehakse keeleteaduses pilgujälgimiskatseid üsna palju.
“Näiteks eelmise aasta detsembris kaitses Kanadas Alberta ülikoolis doktoritööd Kaidi Lõo, kes uuris pilgujälgimiskatse abil, kuidas mõjutab sõna morfoloogiline keerukus ja esinemissagedus lugemiskiirust. Osa doktoritöös käsitletud katsest viis ta läbi Tartu ülikooli foneetikalaboris, kuid siis oli tal Kanadast kaasas portatiivne pilgujälgija.”
Pilgujälgimisseadmeid leiab ka teistest Eesti laboritest. Näiteks on need olemas Tartu ülikooli eksperimentaalpsühholoogia laboris.
Metsa -tüüpi sõnade lugemisel tehti rohkem vigu kui mõte -tüüpi sõnade puhul.
“Tegime koos psühholoogidega pilgujälgijaga ka ühe eesti keele väldet analüüsiva katse,” räägib Lippus.
“Me oleme harjunud mõtlema, et eesti keelt kirjutatakse häälduspäraselt, kuid on väga palju sõnu, mille puhul käände erinevust märgib ainult välde, mida aga kirjapilt ei märgi. Näiteks sõna metsa omastav kääne on teises vältes ja osastav kääne kolmandas vältes.
Katses uuriti, kas selliste sõnade lugemisel on vaja rohkem konteksti, kui siis, kui kirjapilt on üheselt tõlgendatav, näiteks mõte ja mõtte. Me alles töötleme tulemusi, aga esmamulje on, et hüpotees leidis kinnitust: metsa -tüüpi sõnade lugemisel tehti rohkem vigu kui mõte -tüüpi sõnade puhul.” | Miks Tartu ülikooli keeleteadlased keelele klemme kleebivad? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese teadusliku katse teeb sellega tänavu kevadel doktorant Anton Malmi, kes sai eksperimendile äsja heakskiidu ka eetikakomiteelt.
Anton Malmi uurib eesti keele palatalisatsiooni ehk peenendust.
Palataliseeritud kaashäälikute hääldamisel tõuseb keel rohkem suulae poole ja see annab häälikule pehmema i-lise varjundiga kõla. Paljudel juhtudel eristab palataliseeritud ja palataliseerimata hääldus ka sõna tähendust, nagu näiteks sõnades palk, hall või mats.
Anton Malmi uurib doktoritöös vene emakeelega eestimaalaste hääldust.
Peale selle analüüsib Malmi oma doktoritöös ka vene emakeelega eestimaalaste hääldust.
“Teadupärast on juba Aristest [ keeleuurija Paul Ariste – toim. ] peale kirjeldatud eesti keele palatalisatsiooni nõrgemana vene keele omast, aga siiamaani ei ole tehtud ühtegi empiirilist võrdlevat uurimust,” avab Malmi uuringu tagamaid.
“Palatalisatsioon on põnev nähtus,” jätkab Malmi, “tavaliselt tekitab palatalisatsiooni kaashääliku järel olev täishäälik i, kuid me hääldame palatalisatsiooniga ka sõnu, mille nimetavas käändes on tänapäeva eesti keeles i ära kadunud. Näiteks sõnad vann või pann, mida peabki hääldama peenendusega, muidu kõlaksid need väga võõrapäraselt.”
Palatalisatsioon on huvitav ka selle poolest, et see eristab päris paljudes sõnades tähendust. Kirjapildis on sõnad samasugused, kuid kontekst annab meile viite, kuidas õige hääldusmall valida.
Lisaks annavad katse tulemused uusi teadmisi selle kohta, kuidas eestis elavad vene keelt emakeelena kõnelevad eestlased moodustavad neid pealtnäha samasuguseid sõnu ja kuidas eesti keele õppimise aeg mõjutab nende sõnade hääldamist.
“Katse tulemused annavad meile uusi teadmisi selle kohta, millised on need kõlalised ja häälduslikud parameetrid, mis eristavad palataliseeritud sõnu palataliseerimata sõnadest,” lubas Malmi.
Need sõnad, kus peenendus eristab tähendust, on tihti olulised sõnad, mida peab igapäevases vestluses kasutama selleks, et end arusaadavaks teha. Näiteks palgast või tulpidest rääkimisel on õigel hääldusel tähtis roll.
Need sõnad, kus peenendus eristab tähendust, on tihti olulised sõnad, mida peab igapäevases vestluses kasutama selleks, et end arusaadavaks teha. Näiteks palgast või tulpidest rääkimisel on õigel hääldusel tähtis roll.
Malmil on kavas teha ka tajukatse, milles uurib, kas vene keelt emakeelena kõnelejad tajuvad, et peenendusega ja peenenduseta sõnade vahel on kõlaline erinevus.
“See on motiveeritud sellest, et teist keelt õppides lähtume me oma emakeelest ja kuuleme maailma läbi emakeele filtri. Kui palatalisatsioon on eesti ja vene keeles olemuslikult erinev, võib oodata, et mõningatel juhtudel ei tajugi vene emakeelega kõnelejad eesti palatalisatsiooni.”
Tänu Malmi doktoritööle saame rohkem teada peenenduse hääldamisega seotud kitsaskohtadest, millest võiks kasu olla eesti keele õpetajatele või õppijatele.
Tänu tema doktoritööle saame rohkem teada peenenduse hääldamisega seotud kitsaskohtadest, millest võiks kasu olla eesti keele õpetajatele või õppijatele.
Mida EMA teeb?
Malmi juhendaja Pärtel Lippuse sõnul on elektromagnetartikulograaf (EMA), suhteliselt spetsiifiline seade, millega saab uurida häälikute hääldamise ehk artikulatoorset foneetikat. Selleks jälgib seade keelele ja huultele kinnitatud sensorite liikumist magnetväljas.
“Sensorid liimitakse katseisiku keele, huulte ja/või lõua peale,” täpsustas Lippus, “seejärel saab nende liikumist kõnelemise ajal koos heliga salvestada.”
Sarnane masin on olemas ka Tallinnas tehnikaülikooli (TTÜ) foneetika- ja kõnetehnoloogia laboris, kus töötab Malmi teine juhendaja, TTÜ vanemteadur Einar Meister, ja kus Malmi samuti katseid teeb.
Esimene avaldatud eesti keele uurimus, kus EMA-t kasutati, viidi läbi aga hoopis Helsinki ülikoolis, ja see ilmus eelmisel sügisel.
Lippus selgitab, et nad uurisid selles eesti kolme välte hääldamist.
“Me leidsime, et hoolimata sellest, et meil on kolm väldet, ei jagune kolmeks meie hääldusliigutused. Teine järeldus, mis me tegime, oli see, et häälduses on oluline kontekst.”
For this Christmas the #unitartu #phoneticslab received a shipment of new equipment. With our brand new articulograph and eye tracker we can study the full scope of phonetics from articulation and acoustics to speech perception. Photos from training sessions posted by Pärtel Lippus, Senior Research Fellow in Phonetics of Estonian Language. Justkui jõulukingina saabusid foneetikalaborisse ASTRA projekti raames hangitud uued seadmed, seal hulgas artikulograaf, mille abil saab jälgida keele ja huulte liikumist, ning pilgujälgija, millega saab teha mitmesuguseid keele töötlemist uurivaid eksperimente. Postitas Pärtel Lippus, eesti foneetika vanemteadur. #science #teadus #eyelink #saccadesandfixations #ag501 #epiglu #phonetics #phoneticscience #articulatoryphonetics
A post shared by University of Tartu (@unitartuscience) on Dec 17, 2017 at 9:36am PST
Klõpsa fotol, et näha rohkem pilte foneetikalaborist ja uutest seadmetest.
Kuidas on seotud keel ja pilk?
Tartu ülikooli ASTRA projekti PER ASPERA raames, mida rahastab Euroopa Liit, hangiti lisaks EMA-le ka pilgujälgija, millega keeleteadlased hakkavad tegema mitmesuguseid keele töötlemist uurivaid eksperimente.
Foneetikalaboris on pilgujälgija paigaldatud salvestuskabiini, tänu millele saavad teadlased katseid kombineerida nii, et lisaks pilgu jälgimisele katseisik loeb või vastab midagi kõva häälega ja uurijad salvestavad tema kõne müravabas keskkonnas.
Lippuse sõnul tehakse keeleteaduses pilgujälgimiskatseid üsna palju.
“Näiteks eelmise aasta detsembris kaitses Kanadas Alberta ülikoolis doktoritööd Kaidi Lõo, kes uuris pilgujälgimiskatse abil, kuidas mõjutab sõna morfoloogiline keerukus ja esinemissagedus lugemiskiirust. Osa doktoritöös käsitletud katsest viis ta läbi Tartu ülikooli foneetikalaboris, kuid siis oli tal Kanadast kaasas portatiivne pilgujälgija.”
Pilgujälgimisseadmeid leiab ka teistest Eesti laboritest. Näiteks on need olemas Tartu ülikooli eksperimentaalpsühholoogia laboris.
Metsa -tüüpi sõnade lugemisel tehti rohkem vigu kui mõte -tüüpi sõnade puhul.
“Tegime koos psühholoogidega pilgujälgijaga ka ühe eesti keele väldet analüüsiva katse,” räägib Lippus.
“Me oleme harjunud mõtlema, et eesti keelt kirjutatakse häälduspäraselt, kuid on väga palju sõnu, mille puhul käände erinevust märgib ainult välde, mida aga kirjapilt ei märgi. Näiteks sõna metsa omastav kääne on teises vältes ja osastav kääne kolmandas vältes.
Katses uuriti, kas selliste sõnade lugemisel on vaja rohkem konteksti, kui siis, kui kirjapilt on üheselt tõlgendatav, näiteks mõte ja mõtte. Me alles töötleme tulemusi, aga esmamulje on, et hüpotees leidis kinnitust: metsa -tüüpi sõnade lugemisel tehti rohkem vigu kui mõte -tüüpi sõnade puhul.”
### Response:
Miks Tartu ülikooli keeleteadlased keelele klemme kleebivad? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nad kirjutavad Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et merepind kerkib praegu umbes kolm millimeetrit aastas, kuid igal aastal kerkib merepind keskmiselt 0,08 millimeetrit rohkem kui eelnenud aastal. Kiirenemise põhjuseks peavad Nerem ja kolleegid peamiselt Gröönimaa ja Antarktika jääkatte hoogustuvat sulamist.
Kui nii edasi läheb, siis tõuseb merepind sajandi lõpuks 60 sentimeetri võrra, mida on umbes kaks korda enam kui enamasti ennustatakse. Selline tõus tooks paljudes rannikuäärsetes linnades kaasa veelgi sagedasemaid üleujutusi. kui seni arvatud.
Võib juhtuda, et kannatada saab ka Tuvalu saareriik, mille kohta esmaspäevases teadusuudises ütlesin, et sealsete saarte pindala on viimastel aastakümnetel hoopis kasvanud, hoolimata merepinna üldisest tõusust. | Merepinna tõus kiireneb | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nad kirjutavad Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et merepind kerkib praegu umbes kolm millimeetrit aastas, kuid igal aastal kerkib merepind keskmiselt 0,08 millimeetrit rohkem kui eelnenud aastal. Kiirenemise põhjuseks peavad Nerem ja kolleegid peamiselt Gröönimaa ja Antarktika jääkatte hoogustuvat sulamist.
Kui nii edasi läheb, siis tõuseb merepind sajandi lõpuks 60 sentimeetri võrra, mida on umbes kaks korda enam kui enamasti ennustatakse. Selline tõus tooks paljudes rannikuäärsetes linnades kaasa veelgi sagedasemaid üleujutusi. kui seni arvatud.
Võib juhtuda, et kannatada saab ka Tuvalu saareriik, mille kohta esmaspäevases teadusuudises ütlesin, et sealsete saarte pindala on viimastel aastakümnetel hoopis kasvanud, hoolimata merepinna üldisest tõusust.
### Response:
Merepinna tõus kiireneb |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tribüünidel viibinud Põhja-Korea fännid lehvitasid riigilippe ning skandeerisid esimeste Põhja-Korea sportlastena PyeongChangi OM-ile pääsenud uisutajate nimesid, grupp üliõpilasi lehvitas loosungit kirjaga "PyeongChangi haldjas Ryom Tae-Ok, hüppa [Koreade] ühendamise poole!"
"Meil ei ole Lõunas esinenud mingeid ebameeldivusi," rääkis Kim reporteritele. "Me tundsime Korea inimeste jõudu ja energiat."
Paar püstitas 69,40 punktiga isikliku rekordi ning pääses üheteistkümnendana esitama ka vabakava. Lühikava järel haarasid liidriohjad Hiina paar Sui Wenjing ja Han Cong (82,39), teisel kohal on neutraalse lipu all võistlevad venelased Jevgenia Tarassova - Vladimir Morozov (81,68). Eestist pärit Natalja Zabijako sai koos paarilise Aleksandr Enbertiga kaheksanda koha.
Kimi ja Ryomi vabakava isiklik rekord on 119,90, nende kanadalasest treeneri Bruno Marcotte'i sõnul sihib paar neljapäeval tulemust üle 125 punkti. | Põhja-Korea uisupaar tegi PyeongChangis meeldejääva olümpiadebüüdi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tribüünidel viibinud Põhja-Korea fännid lehvitasid riigilippe ning skandeerisid esimeste Põhja-Korea sportlastena PyeongChangi OM-ile pääsenud uisutajate nimesid, grupp üliõpilasi lehvitas loosungit kirjaga "PyeongChangi haldjas Ryom Tae-Ok, hüppa [Koreade] ühendamise poole!"
"Meil ei ole Lõunas esinenud mingeid ebameeldivusi," rääkis Kim reporteritele. "Me tundsime Korea inimeste jõudu ja energiat."
Paar püstitas 69,40 punktiga isikliku rekordi ning pääses üheteistkümnendana esitama ka vabakava. Lühikava järel haarasid liidriohjad Hiina paar Sui Wenjing ja Han Cong (82,39), teisel kohal on neutraalse lipu all võistlevad venelased Jevgenia Tarassova - Vladimir Morozov (81,68). Eestist pärit Natalja Zabijako sai koos paarilise Aleksandr Enbertiga kaheksanda koha.
Kimi ja Ryomi vabakava isiklik rekord on 119,90, nende kanadalasest treeneri Bruno Marcotte'i sõnul sihib paar neljapäeval tulemust üle 125 punkti.
### Response:
Põhja-Korea uisupaar tegi PyeongChangis meeldejääva olümpiadebüüdi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ma olen Janet. Ma olen eestlane. Või noh, tegelikult on minus 12,5 protsenti vene verd. See ei ole täpne arv, sest kuigi minu vanaema poolsed sugulased on pärit Venemaalt, siis me ei saa isegi tänapäeval täpselt mõõta kellegi põlvnemist. Mitte keegi meist ei ole tegelikult täiesti puhtalt ühest rahvusest.
Aga nii mina kui mu vanemad oleme Eestis sündinud ja Eestis kasvanud. Mina tunnen end igatahes eestlasena.
Ma olen Janet. Ma olen 17-aastane. Ma käin 11. klassis ja kirjutan oma uurimistööd … vähemalt peaksin seda kirjutama. Olen koolis käinud kauem, kui olen elanud koolis käimata. Kuigi õppida mulle meeldib, siis koolis käia ma enam ei jaksa.
Ma olen Janet. Ma olen noor. Tänase seisuga oletatakse, et meie generatsiooni eluiga on kõrgem kui kunagi varem. Sellisel juhul on mul terve pikk elu veel ees. Ma ei karda seda, pigem ootan. Maailmas on nii palju, mida avastada, mida kogeda.
Ma olen Janet. Ma tahan minna välismaale. Nagu teisedki Eesti noored, soovin ma avastada maailma. Tahan õppida teisi kultuure, näha uusi inimesi ning koguda huvitavaid mõtteid. Tahan tunda päikest oma nahal, kogeda polaarööd ning tutvuda liikidega, keda Eestist ei leia. Tahan elada elu väljaspool Eestimaad.
Ma olen Janet. Ma ei tea, kas ma tahan pärast seda kõike tulla tagasi Eestisse. Tunnen paljusid inimesi, kes samuti ootavad hetke, kui nad saavad siit riigist lõplikult minema. Ära. Mujale. Igaveseks. Ükskõik kuhu, aga mitte siia.
Miks? Miks ometi Eestist ära?
Aga mis üldse on Eesti? Kas see on see maapind, millel seisame, need metsad, sood, linnad, majad? Kas see on rahvus, eestlased? Või hoopis kõik need, kes elavad Eesti riigi piirides, olgu nad mistahes rahvusest? Kas see on meie riik kui konstitutsioon, oma lipu, territooriumi, valitsusega? Kas see on eesti kultuur või eesti keel, mida oleme eestlastena kohustatud säilitama?
Või äkki on see mõte Eestist, mis igaühel on enda oma ja erineb teistest?
Ma ei usu, et keegi meist vihkaks SEDA Eestit. Mitte seda mõtet, mitte päriselt.
Kuid kui me ei vihka Eestit, siis miks ära? Mis on see tegur, mis kihutab meid kui noori Eestist minema?
Materiaalne põhjus on kõige lihtsamini tuvastav. Raha paneb siin maailmas rattad liikuma. Nii kalevipojad Soomes kui IT-spetsialistid Ameerikas on tihti oma teekonna Eestist välja ette võtnud just suurema palgasumma lootuses. Ja mitte ainult selle. Ka väiksemate hindade ja üleüldiselt parema elujärje.
Valetaksin, kui ütleksin, et Eesti on väga rikas riik. See pole tõsi. Eestis elab statistikaameti andmetel iga viies inimene suhtelises vaesuses. Samal ajal tõusevad poodides hinnad kordades ja palgad ainult minimaalselt. Miks peaks inimene sellisel juhul jääma siia, kus ta saab sama töö eest, mis mujal maailmas tagab korraliku elustandardi, mitu korda vähem palka?
Paljud noored lähevad välismaale õppima. Seda põhjusel, et väikese Eesti kõrgemadki õppeasutused ei suuda konkureerida nende võimalustega, mida leiab rahvusvahelistest kõrgkoolidest Euroopa Liidus või Ameerikas. Mujale õppima minemises ei ole tegelikult midagi halba, kuid paljud ei tunne pärast õpinguid enam vajadust tagasi tulla. Targale inimesele on ilmselgelt huvitavam olla ümbritsetud sarnaste võimetega inimestest, kui olla pea ainukene omasugune ühes pisikeses riigis. Pole ime, et meie tipptegijad elavad kõik välismaal.
Veel on tunda inimestes suurt pettumust. Oleme pettunud oma riigis, valitsuses, valitud poliitikutes. „Kas sellist Eestit me siis tahtsimegi?“ Siseriiklikud tülid ja probleemid on kasvanud mäekõrgusteks ja konsensust tuleb tikutulega taga otsida.
Me oleme väsinud sellisest demokraatiast, kus pealtnäha miski ei parane ning poliitikud tavarahvast aina kaugenevad. Kui inimene tunneb end mahajäetuna ja nähtamatuna, siis ei suuda ka kõige tugevam isamaa-armastus tekkinud lõhesid parandada. Midagi tuleb ette võtta enne, kui on liiga hilja ja tulvavesi pääseb pragunenud tammist läbi.
Ma olen Janet. Ma olen eestlane. Ma olen 17-aastane. Ma olen noor. Ma tahan minna välismaale ja elada oma elu. Ma ei karda enda ega oma tuleviku pärast. Vahel aga kardan ma oma riigi, oma rahva pärast.
Ma tahan, et mul poleks põhjust karta. Ma tahan, et mul oleks põhjus, miks Eestisse jääda, põhjus miks Eestisse naasta. Aga kõige enam soovin ma et mul oleks põhjus ütlemiseks: „Minu elu ongi Eestis.“ •
Tegemist on Vabariigi Presidendi kõnevõistlusel „Kirjuta Eestile“ ära märgitud tööga. Kõnevõistluse võidukõne aga kantakse ette 21. veebruaril Narvas sündmusel „Eesti tänab“, kus president Kersti Kaljulaid annab üle riiklikud teenetemärgid. | Kirjuta Eestile | Minu elu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ma olen Janet. Ma olen eestlane. Või noh, tegelikult on minus 12,5 protsenti vene verd. See ei ole täpne arv, sest kuigi minu vanaema poolsed sugulased on pärit Venemaalt, siis me ei saa isegi tänapäeval täpselt mõõta kellegi põlvnemist. Mitte keegi meist ei ole tegelikult täiesti puhtalt ühest rahvusest.
Aga nii mina kui mu vanemad oleme Eestis sündinud ja Eestis kasvanud. Mina tunnen end igatahes eestlasena.
Ma olen Janet. Ma olen 17-aastane. Ma käin 11. klassis ja kirjutan oma uurimistööd … vähemalt peaksin seda kirjutama. Olen koolis käinud kauem, kui olen elanud koolis käimata. Kuigi õppida mulle meeldib, siis koolis käia ma enam ei jaksa.
Ma olen Janet. Ma olen noor. Tänase seisuga oletatakse, et meie generatsiooni eluiga on kõrgem kui kunagi varem. Sellisel juhul on mul terve pikk elu veel ees. Ma ei karda seda, pigem ootan. Maailmas on nii palju, mida avastada, mida kogeda.
Ma olen Janet. Ma tahan minna välismaale. Nagu teisedki Eesti noored, soovin ma avastada maailma. Tahan õppida teisi kultuure, näha uusi inimesi ning koguda huvitavaid mõtteid. Tahan tunda päikest oma nahal, kogeda polaarööd ning tutvuda liikidega, keda Eestist ei leia. Tahan elada elu väljaspool Eestimaad.
Ma olen Janet. Ma ei tea, kas ma tahan pärast seda kõike tulla tagasi Eestisse. Tunnen paljusid inimesi, kes samuti ootavad hetke, kui nad saavad siit riigist lõplikult minema. Ära. Mujale. Igaveseks. Ükskõik kuhu, aga mitte siia.
Miks? Miks ometi Eestist ära?
Aga mis üldse on Eesti? Kas see on see maapind, millel seisame, need metsad, sood, linnad, majad? Kas see on rahvus, eestlased? Või hoopis kõik need, kes elavad Eesti riigi piirides, olgu nad mistahes rahvusest? Kas see on meie riik kui konstitutsioon, oma lipu, territooriumi, valitsusega? Kas see on eesti kultuur või eesti keel, mida oleme eestlastena kohustatud säilitama?
Või äkki on see mõte Eestist, mis igaühel on enda oma ja erineb teistest?
Ma ei usu, et keegi meist vihkaks SEDA Eestit. Mitte seda mõtet, mitte päriselt.
Kuid kui me ei vihka Eestit, siis miks ära? Mis on see tegur, mis kihutab meid kui noori Eestist minema?
Materiaalne põhjus on kõige lihtsamini tuvastav. Raha paneb siin maailmas rattad liikuma. Nii kalevipojad Soomes kui IT-spetsialistid Ameerikas on tihti oma teekonna Eestist välja ette võtnud just suurema palgasumma lootuses. Ja mitte ainult selle. Ka väiksemate hindade ja üleüldiselt parema elujärje.
Valetaksin, kui ütleksin, et Eesti on väga rikas riik. See pole tõsi. Eestis elab statistikaameti andmetel iga viies inimene suhtelises vaesuses. Samal ajal tõusevad poodides hinnad kordades ja palgad ainult minimaalselt. Miks peaks inimene sellisel juhul jääma siia, kus ta saab sama töö eest, mis mujal maailmas tagab korraliku elustandardi, mitu korda vähem palka?
Paljud noored lähevad välismaale õppima. Seda põhjusel, et väikese Eesti kõrgemadki õppeasutused ei suuda konkureerida nende võimalustega, mida leiab rahvusvahelistest kõrgkoolidest Euroopa Liidus või Ameerikas. Mujale õppima minemises ei ole tegelikult midagi halba, kuid paljud ei tunne pärast õpinguid enam vajadust tagasi tulla. Targale inimesele on ilmselgelt huvitavam olla ümbritsetud sarnaste võimetega inimestest, kui olla pea ainukene omasugune ühes pisikeses riigis. Pole ime, et meie tipptegijad elavad kõik välismaal.
Veel on tunda inimestes suurt pettumust. Oleme pettunud oma riigis, valitsuses, valitud poliitikutes. „Kas sellist Eestit me siis tahtsimegi?“ Siseriiklikud tülid ja probleemid on kasvanud mäekõrgusteks ja konsensust tuleb tikutulega taga otsida.
Me oleme väsinud sellisest demokraatiast, kus pealtnäha miski ei parane ning poliitikud tavarahvast aina kaugenevad. Kui inimene tunneb end mahajäetuna ja nähtamatuna, siis ei suuda ka kõige tugevam isamaa-armastus tekkinud lõhesid parandada. Midagi tuleb ette võtta enne, kui on liiga hilja ja tulvavesi pääseb pragunenud tammist läbi.
Ma olen Janet. Ma olen eestlane. Ma olen 17-aastane. Ma olen noor. Ma tahan minna välismaale ja elada oma elu. Ma ei karda enda ega oma tuleviku pärast. Vahel aga kardan ma oma riigi, oma rahva pärast.
Ma tahan, et mul poleks põhjust karta. Ma tahan, et mul oleks põhjus, miks Eestisse jääda, põhjus miks Eestisse naasta. Aga kõige enam soovin ma et mul oleks põhjus ütlemiseks: „Minu elu ongi Eestis.“ •
Tegemist on Vabariigi Presidendi kõnevõistlusel „Kirjuta Eestile“ ära märgitud tööga. Kõnevõistluse võidukõne aga kantakse ette 21. veebruaril Narvas sündmusel „Eesti tänab“, kus president Kersti Kaljulaid annab üle riiklikud teenetemärgid.
### Response:
Kirjuta Eestile | Minu elu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | seda ma tean
mis on VALE
mis on valus
mis on võlts
ma tean
seda ma tean
mis on PÄEV
mis on valge
kui on valgus:
seda on vähe
seda mis on
NTINI ma veel
ei tea kuigi
sel on kahtlane
sarnasus puutiniga
meie eestlased
selliseid asju ei
tähista ei lähista
endale kedagi
see on ju vale
see on kuidagi
võlts öelda et
armastad kedagi
see on raske
nii palju raskem
kui nende libe
liibe või laav
või ljuboov
aga kraadikese
vähem kare kui
rakkaus
ja kellel neid
sõpru ikka vaja
on – kellele nad
hääd teind on –
ütle mulle kes
on su sõbrad ja
ma tean sust kõik
kui sul on sellised
sõbrad siis pole
vaenlaseid vajagi
(ütles martin helme
kaur kenderi kohta
ses mihkel raua
saates kusnad rääkisid
toomas hendrik ilvesest
ilusat vale-
ntinipäeva
kõigile
ilusatele
meestele)
aga see armastus või
rakkaus see ei anna
rahu see on nagu kirvega
tahutud me olemisse
me kujusse me vihmamorni
tujusse – ujusse halli mis
hommikul katab me eest
me eestimaa kalli
nii et jah – mõistus ütleb
see on õige ja tulebki
boikottida seda ameerika
turunišisitta – plastikaatsüdameid
millesse delfiinid ja albatrossid
pärast lämbuvad
aga süda – see lihaseline see raju
see ütleb
et
ikka
ju
hoiad
ja juba sul ongi käes
kõige koledam
südamekujuline
kommikarp ja lillenuustak
ja sa oled reetnud isamaa
aga pääsend ehk
sammukese lähemale
oma tulavaste laste
ema
keelele
ma tunnen valet
ja tunnen päeva
ja küll ma kunagi
selle ntini
ka selgeks saan | Jürgen Rooste. Valentinipäev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
seda ma tean
mis on VALE
mis on valus
mis on võlts
ma tean
seda ma tean
mis on PÄEV
mis on valge
kui on valgus:
seda on vähe
seda mis on
NTINI ma veel
ei tea kuigi
sel on kahtlane
sarnasus puutiniga
meie eestlased
selliseid asju ei
tähista ei lähista
endale kedagi
see on ju vale
see on kuidagi
võlts öelda et
armastad kedagi
see on raske
nii palju raskem
kui nende libe
liibe või laav
või ljuboov
aga kraadikese
vähem kare kui
rakkaus
ja kellel neid
sõpru ikka vaja
on – kellele nad
hääd teind on –
ütle mulle kes
on su sõbrad ja
ma tean sust kõik
kui sul on sellised
sõbrad siis pole
vaenlaseid vajagi
(ütles martin helme
kaur kenderi kohta
ses mihkel raua
saates kusnad rääkisid
toomas hendrik ilvesest
ilusat vale-
ntinipäeva
kõigile
ilusatele
meestele)
aga see armastus või
rakkaus see ei anna
rahu see on nagu kirvega
tahutud me olemisse
me kujusse me vihmamorni
tujusse – ujusse halli mis
hommikul katab me eest
me eestimaa kalli
nii et jah – mõistus ütleb
see on õige ja tulebki
boikottida seda ameerika
turunišisitta – plastikaatsüdameid
millesse delfiinid ja albatrossid
pärast lämbuvad
aga süda – see lihaseline see raju
see ütleb
et
ikka
ju
hoiad
ja juba sul ongi käes
kõige koledam
südamekujuline
kommikarp ja lillenuustak
ja sa oled reetnud isamaa
aga pääsend ehk
sammukese lähemale
oma tulavaste laste
ema
keelele
ma tunnen valet
ja tunnen päeva
ja küll ma kunagi
selle ntini
ka selgeks saan
### Response:
Jürgen Rooste. Valentinipäev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ""Misty" video on selle loo "teine tulemine" ning ellu äratamine pildi näol. Kuna lugu räägib armuvalust, südamevalust, siis video kannab seda ideed sõna otseses mõttes pildis edasi. See on selline kurb "Murtud südame lugu", säilitades samas kerge eneseiroonilise alatooni," kommenteeris bänd.
Solisti Marie M. Vaigla sõnul oli "Misty" video esimesi mõtteid lausa kolm. "Lõplik idee sündis aga üheskoos Muuduga (produtsent Martin Kuut). Suureks abiks oli ka operaator CJ Kask," ütles ta ja sõnas, et peaosalise Henrik Kalmeti sattumine videosse oli küll pooljuhuslik. "Peas tundus just tema sinna rolli sobivat, järgmine hetk nägime teda juhuslikult linna peal, küsisime, kas ta tahab meie videosse tulla ning imekombel ta oligi nõus." | Frankie Animali Eesti Laulu võistlusloole ilmus video | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
""Misty" video on selle loo "teine tulemine" ning ellu äratamine pildi näol. Kuna lugu räägib armuvalust, südamevalust, siis video kannab seda ideed sõna otseses mõttes pildis edasi. See on selline kurb "Murtud südame lugu", säilitades samas kerge eneseiroonilise alatooni," kommenteeris bänd.
Solisti Marie M. Vaigla sõnul oli "Misty" video esimesi mõtteid lausa kolm. "Lõplik idee sündis aga üheskoos Muuduga (produtsent Martin Kuut). Suureks abiks oli ka operaator CJ Kask," ütles ta ja sõnas, et peaosalise Henrik Kalmeti sattumine videosse oli küll pooljuhuslik. "Peas tundus just tema sinna rolli sobivat, järgmine hetk nägime teda juhuslikult linna peal, küsisime, kas ta tahab meie videosse tulla ning imekombel ta oligi nõus."
### Response:
Frankie Animali Eesti Laulu võistlusloole ilmus video |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meie kodumaa on tõepoolest üks imeline ja ainulaadne paik. Vahel aga tundub mulle, et aeg on saanud ruumist tähtsamaks. Meie saladuslikud sood ja muinasjutulised metsad on muutunud justkui enesestmõistetavaks. Me ei näe enam puude taha, kus peidavad end eesti rahvajuttudest tuntud töntsakad karud ja kavalad rebased, kus kasvavad võluväega hiiepuud ning kust kord aastas võib leida sõnajalaõit.
Me oleme suureks kasvanud, tõesti, juba saja-aastased, kuid kuhu on siiski kadunud meie lapsemeelsus? Miks on saanud meie endi minevik, olevik ja tulevik tähtsamaks meie ühisest kodust ja tema käekäigust? Miks arvame me, et Eesti riik tähendab vaid Eesti inimesi, mitte aga Eesti loodust?
„Kui ma oleksin šamaan ja saaksin ühte mõttesse panna kogu ugriliku jõu, siis ma ütleksin ainult ühe maagilise sõna. Ainult ühe, kus kõik on sees: mets.“ Just nii on oma raamatus „Lingvistiline mets“ semiootik Valdur Mikita kirjeldanud eestlaste loodususku.
Mets on meie jaoks kõik. See on justkui tavaline osa elust, kuid samas alati ka tavatu, kui sinna ennast otsima läheme. Alati leiame me midagi uut, ürgset, midagi oma esivanemate lapsepõlvest. Me oleme loodusrahvas, kuigi tihtipeale – kasvõi käesolevate sündmuste ja otsuste taustal – kipume seda miskipärast unustama.
Antoine de Saint-Exupéry raamatus ütleb rebane Väikesele Printsile: „Sa vastutad alati kõige selle eest, mis sa taltsutanud oled.“ Tuues selle mõtte Eesti ja eestlaste konteksti, võiksime öelda, et kui veel paar sajandit tagasi oli maavalla loodus taltsutanud maarahva ning vastupidi, on tänapäeva eestlased taltsutanud Eesti looduse ühepoolselt. Vähemasti enda arvates.
Kuid kas keegi ka vastutab? Ma loodan südamest, et meie kodumaale ei lasku ealeski hääletud, linnulauluta kevaded, nagu on sellest kirjutanud Rachel Carson 1940.-1950. aastate keemiarevolutsiooni valguses. Põhjused on teised, kuid mured samad. Ilmekas näide on kasvõi tõsiasi, et viimase 30 aasta jooksul on igal aastal Eesti metsadest kadunud ligikaudu 60 000 linnupaari.
Armsad kaasmaalased, millal jalutasite teie viimati metsas? Olenemata sellest, kas käisite retkel eelmisel nädalavahetusel või mõni kuu tagasi, soovin, et te mõtleksite nii vabariigi aastapäeval kui ka mõnel muul päeval korraks Eesti peale. Täpsemalt just selle Eesti peale, mida me muidu nii enesestmõistetavaks peame.
Mingem loodusesse ning proovigem tunnetada ühendust oma maa ja juurtega. Tähistagem sadat, proovides viivuks ette kujutada ka aega, mil meil veel midagi sellist tähistada ei olnud, aega, mis sõltus ainult ümbritsevast ruumist.
Kaunist juubeliaastat! Elagu Eesti! •
Tegemist on Vabariigi Presidendi kõnevõistlusel „Kirjuta Eestile“ ära märgitud tööga. Kõnevõistluse võidukõne aga kantakse ette 21. veebruaril Narvas sündmusel „Eesti tänab“, kus president Kersti Kaljulaid annab üle riiklikud teenetemärgid. | Kirjuta Eestile | Aeg ei ole ruumist tähtsam | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meie kodumaa on tõepoolest üks imeline ja ainulaadne paik. Vahel aga tundub mulle, et aeg on saanud ruumist tähtsamaks. Meie saladuslikud sood ja muinasjutulised metsad on muutunud justkui enesestmõistetavaks. Me ei näe enam puude taha, kus peidavad end eesti rahvajuttudest tuntud töntsakad karud ja kavalad rebased, kus kasvavad võluväega hiiepuud ning kust kord aastas võib leida sõnajalaõit.
Me oleme suureks kasvanud, tõesti, juba saja-aastased, kuid kuhu on siiski kadunud meie lapsemeelsus? Miks on saanud meie endi minevik, olevik ja tulevik tähtsamaks meie ühisest kodust ja tema käekäigust? Miks arvame me, et Eesti riik tähendab vaid Eesti inimesi, mitte aga Eesti loodust?
„Kui ma oleksin šamaan ja saaksin ühte mõttesse panna kogu ugriliku jõu, siis ma ütleksin ainult ühe maagilise sõna. Ainult ühe, kus kõik on sees: mets.“ Just nii on oma raamatus „Lingvistiline mets“ semiootik Valdur Mikita kirjeldanud eestlaste loodususku.
Mets on meie jaoks kõik. See on justkui tavaline osa elust, kuid samas alati ka tavatu, kui sinna ennast otsima läheme. Alati leiame me midagi uut, ürgset, midagi oma esivanemate lapsepõlvest. Me oleme loodusrahvas, kuigi tihtipeale – kasvõi käesolevate sündmuste ja otsuste taustal – kipume seda miskipärast unustama.
Antoine de Saint-Exupéry raamatus ütleb rebane Väikesele Printsile: „Sa vastutad alati kõige selle eest, mis sa taltsutanud oled.“ Tuues selle mõtte Eesti ja eestlaste konteksti, võiksime öelda, et kui veel paar sajandit tagasi oli maavalla loodus taltsutanud maarahva ning vastupidi, on tänapäeva eestlased taltsutanud Eesti looduse ühepoolselt. Vähemasti enda arvates.
Kuid kas keegi ka vastutab? Ma loodan südamest, et meie kodumaale ei lasku ealeski hääletud, linnulauluta kevaded, nagu on sellest kirjutanud Rachel Carson 1940.-1950. aastate keemiarevolutsiooni valguses. Põhjused on teised, kuid mured samad. Ilmekas näide on kasvõi tõsiasi, et viimase 30 aasta jooksul on igal aastal Eesti metsadest kadunud ligikaudu 60 000 linnupaari.
Armsad kaasmaalased, millal jalutasite teie viimati metsas? Olenemata sellest, kas käisite retkel eelmisel nädalavahetusel või mõni kuu tagasi, soovin, et te mõtleksite nii vabariigi aastapäeval kui ka mõnel muul päeval korraks Eesti peale. Täpsemalt just selle Eesti peale, mida me muidu nii enesestmõistetavaks peame.
Mingem loodusesse ning proovigem tunnetada ühendust oma maa ja juurtega. Tähistagem sadat, proovides viivuks ette kujutada ka aega, mil meil veel midagi sellist tähistada ei olnud, aega, mis sõltus ainult ümbritsevast ruumist.
Kaunist juubeliaastat! Elagu Eesti! •
Tegemist on Vabariigi Presidendi kõnevõistlusel „Kirjuta Eestile“ ära märgitud tööga. Kõnevõistluse võidukõne aga kantakse ette 21. veebruaril Narvas sündmusel „Eesti tänab“, kus president Kersti Kaljulaid annab üle riiklikud teenetemärgid.
### Response:
Kirjuta Eestile | Aeg ei ole ruumist tähtsam |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Selle loo puhul ei oskagi kasutada muid sõnu - julm, karm, võigas," rääkis Eilat Vikerraadio hommikuprogrammis.
Eilati sõnul räägib telelugu sellest, kuidas üks koolipoiss läheb tänavale, tapab ühe vastutuleva inimese ära ning kannab seda sotsiaalmeedia vahendusel üle oma sõpradele.
"Noormees on praeguseks muidugi süüdi mõistetud," ütles Eilat ja lisas, et tegemist oli pealtnäha täiesti tavalise noorega.
Eilat märkis, et ühes väikelinnas toimunu kohta andis vihje politseile inimene, kes nägi neid videosid või fotosid juhtumist ja siis hakkas politsei asja uurima. | Taavi Eilat: "Pealtnägija" toob vaatajateni väga julma kuriteo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Selle loo puhul ei oskagi kasutada muid sõnu - julm, karm, võigas," rääkis Eilat Vikerraadio hommikuprogrammis.
Eilati sõnul räägib telelugu sellest, kuidas üks koolipoiss läheb tänavale, tapab ühe vastutuleva inimese ära ning kannab seda sotsiaalmeedia vahendusel üle oma sõpradele.
"Noormees on praeguseks muidugi süüdi mõistetud," ütles Eilat ja lisas, et tegemist oli pealtnäha täiesti tavalise noorega.
Eilat märkis, et ühes väikelinnas toimunu kohta andis vihje politseile inimene, kes nägi neid videosid või fotosid juhtumist ja siis hakkas politsei asja uurima.
### Response:
Taavi Eilat: "Pealtnägija" toob vaatajateni väga julma kuriteo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaitseministeeriumi valitsemisala 2019.–2022. aasta arengukavast selgub, et järgmise nelja aasta jooksul kulub laskemoonale üle 200 miljoni euro, kirjutab Eesti Päevaleht.
Sellest, et töökorras laskemoona hulgaga on kohati probleeme, andis märku juba praeguse valitsuse eelmisel aastal tehtud otsus luua eraldi kaitseinvesteeringute programm ning selle kaudu kulutatakse peale juba nimetatud 200 miljoni euro üksnes laskemoonale 60 miljonit eurot.
Kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase sõnul on Eesti laskemoona investeerinud viimased viis aastat ja peab edasi investeerima. "2012. aastal oli Eestis 120 mm miine vaid 30. Sellega ei sõdi," nentis ta.
Lehele teadaolevalt nähakse kaitseministeeriumis, et plaanitav 200 miljoni eurone investeering aitab kaitseväe laskemoonavarud seatud miinimumile lähemale.
"Laskemoonale ei ole võib-olla piisavalt tähelepanu pööratud, sest laskemoon ei ole suur ja särav investeering, seda ei ole võimalik paraadil kastidega tassida," märkis kaitseminister Jüri Luik.
2019.–2022. aastani kulutab kaitseministeerium ladudele natuke üle üheksa miljoni euro, mõned laod on ehitamisel juba praegu ja neid planeeritakse ilmselt veel järgmisse nelja-aastasesse arengukavasse. | Eesti kulutab nelja aastaga laskemoonale 200 miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaitseministeeriumi valitsemisala 2019.–2022. aasta arengukavast selgub, et järgmise nelja aasta jooksul kulub laskemoonale üle 200 miljoni euro, kirjutab Eesti Päevaleht.
Sellest, et töökorras laskemoona hulgaga on kohati probleeme, andis märku juba praeguse valitsuse eelmisel aastal tehtud otsus luua eraldi kaitseinvesteeringute programm ning selle kaudu kulutatakse peale juba nimetatud 200 miljoni euro üksnes laskemoonale 60 miljonit eurot.
Kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase sõnul on Eesti laskemoona investeerinud viimased viis aastat ja peab edasi investeerima. "2012. aastal oli Eestis 120 mm miine vaid 30. Sellega ei sõdi," nentis ta.
Lehele teadaolevalt nähakse kaitseministeeriumis, et plaanitav 200 miljoni eurone investeering aitab kaitseväe laskemoonavarud seatud miinimumile lähemale.
"Laskemoonale ei ole võib-olla piisavalt tähelepanu pööratud, sest laskemoon ei ole suur ja särav investeering, seda ei ole võimalik paraadil kastidega tassida," märkis kaitseminister Jüri Luik.
2019.–2022. aastani kulutab kaitseministeerium ladudele natuke üle üheksa miljoni euro, mõned laod on ehitamisel juba praegu ja neid planeeritakse ilmselt veel järgmisse nelja-aastasesse arengukavasse.
### Response:
Eesti kulutab nelja aastaga laskemoonale 200 miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õnnetus juhtus kell 7.40 Lagedi-Aruküla-Peningi tee 11. kilomeetril, kus 59-aastane mees kaldus Suzuki SX4-ga kurvis vastassuunavööndisse ja põrkas kokku Subaru Foresteriga, mida juhtis 26-aastane mees.
Suzuki juht ja samas autos olnud 46-aastane naine toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. | Kahe auto kokkupõrkes sai kaks inimest viga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õnnetus juhtus kell 7.40 Lagedi-Aruküla-Peningi tee 11. kilomeetril, kus 59-aastane mees kaldus Suzuki SX4-ga kurvis vastassuunavööndisse ja põrkas kokku Subaru Foresteriga, mida juhtis 26-aastane mees.
Suzuki juht ja samas autos olnud 46-aastane naine toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
### Response:
Kahe auto kokkupõrkes sai kaks inimest viga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ehkki alkoholitootjad avalikustavad ametlikud aastased alkoholitootmise ja -tarbimise näitajad ühiselt veebruari teises pooles, kinnitavad kaks suuremat õlletootjat juba, et kui võtta arvesse ka Läti piiril ostetud kogused, siis möödunud aastal eestlaste õlletarbimine kasvas.
"Teisel poolaastal müüsime kindlasti üle kolmandiku lõunapiirile. Detsembris müüsime üle 40 protsendi, sellega lõime rekordi. Aastaga on müük piiril olnud pidevalt tõusvas tempos. Aasta algas 10-11 protsendiga, aasta lõpuks tõusis üle 40 protsendi." ütles A. Le Coq'i juht Tarmo Noop ERR-ile.
„Piirikaubandus endiselt kasvab kiires tempos,” kinnitas ka Saku õlletehase müügidirektor Jaan Härms Vikerraadio saates "Uudis+".
Seda kinnitab ka krediitkaartide kasutamise statistika, mille kohaselt ostud Lätist kuu-kuult üha kasvasid, jõudes senisesse tippu detsembrikuus.
Nõudlus kasvab, piiripoode laiendatakse
Eest-Läti piiril asub neljas piiripunktis kokku kaheksa alkoholipoodi. Kaks piiripunkti on peamised ja nendes asub neli suuremat kauplust. Ehkki kauplusi on arvult vähe, müüakse neis õlletootjate sõnul nüüdseks juba kolmandik Eestis tarbitavast alkoholikogusest.
Praegu, kui on nn madalhooaeg, vurab Saku õlletehasest Läti piiripoodidesse igapäevaselt neli-viis veokitäit õlut. Suvel aga, kui õlletarbimine teeb hüppelise kasvu, võib see ulatuda juba 30 rekatäieni toodetavast sajast, prognoosib Härms.
Ehkki ka Läti tõstab märtsist alkoholiaktsiisi, jääb vahe siis ikka möödunud aasta tasemele, kuivõrd Eestis tõusid aksiisid aastavahetusega taas. Nõudlus Läti hindadega alkoholi järele on kasvavas trendis, mistõttu plaanivad kõik piirikauplused end laiendada.
„Järjekorrad on nii pikad, et puhtfüüsiliselt ei jõuaks maha müüa kõike, mida tahaks," kirjeldas Härms piiripoodides valitsevat olukorda. "Kes on käinud korra ja saanud rahalisest vahest maitse suhu, lähevad uuesti, ja need, kes pole veel käinud, käivad samuti ära. Kaubanduspinda on aasta lõpuks topelt nii palju kui 2017. aastal, ja kasvab edasi."
Härmsi kinnitusel ei ole õlletootmine Eestis vähenenud, sest aktsiisitõus on mõjunud vastupidiselt: alkoholi ostetakse üha enam, lihtsalt mitte enam Eestist. "Hinnavahe on väga suur, inimesed on ekstaasis, kindlasti on lahja alkoholi tarbimine kasvanud," põhjendab ta Läti kaubanduse fenomeni.
Eesti kaupmehed on iga aktsiisitõusu eel aga varunud vana hinnaga alkoholi ladudesse üha vähem, sest pelgavad, et inimesed ei osta kalli hinnaga varusid ära ning nii jääb raha pikalt soetatud alkoholi alla kinni.
Aktsiisilaekumise prognoos ebareaalne
"Kõige valusamalt saab pihta Eesti riik, ja majanduslikus mõttes on aktsiisimäärade - eriti lahja alkoholi - kahekordistamine andnud kindlasti negatiivseid tulemusi ja olnud vale samm. Eesti riik kaotab väga palju maksutulu läbi eestlaste, kes ostavad lisaks alkoholile juba palju kaupu Lätist, ja lisaks kaotab Soome turiste," tõdes Härms.
Tema arvutuste kohaselt on soomlaste alkoholiostud Eestist vähenenud omakorda kolmandiku, samuti on vähenenud põhjanaabrite visiidid Eestisse.
Alkoholitootja nõuanne rahandusministeeriumile, mis sel nädalal ka ametlikult välja käiakse, on mitte üksnes loobuda järgmisesse aastasse kavandatud aktsiisitõusust, vaid alandada aktsiisi varasemale tasemele. Õlletootja hinnangul on sellisel juhul võimalik alalaekunud alkoholiaktsiis tagasi teenida kõigest ühe aastaga.
Riigieelarve strateegiasse plaanitud aktsiisilaekumist peab ta aga ebareaalseks prognoosiks. "Seal on ära toodud numbrid, mis mitte kunagi ei laeku," on Härms hinnangutes karm.
Möödunud aastal jäi riigieelarvesse laekumata 88 miljoni euro jagu aktsiisi, sellest 55 miljonit vähemmüüdud alkoholi arvelt. Ehkki alkoholitootjad hoiatasid sellise stsenaariumi eest, ei võtnud riik neid kuulda. | Tootjad: eestlased ostsid kolmandiku joodud õllest mullu Läti piirilt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ehkki alkoholitootjad avalikustavad ametlikud aastased alkoholitootmise ja -tarbimise näitajad ühiselt veebruari teises pooles, kinnitavad kaks suuremat õlletootjat juba, et kui võtta arvesse ka Läti piiril ostetud kogused, siis möödunud aastal eestlaste õlletarbimine kasvas.
"Teisel poolaastal müüsime kindlasti üle kolmandiku lõunapiirile. Detsembris müüsime üle 40 protsendi, sellega lõime rekordi. Aastaga on müük piiril olnud pidevalt tõusvas tempos. Aasta algas 10-11 protsendiga, aasta lõpuks tõusis üle 40 protsendi." ütles A. Le Coq'i juht Tarmo Noop ERR-ile.
„Piirikaubandus endiselt kasvab kiires tempos,” kinnitas ka Saku õlletehase müügidirektor Jaan Härms Vikerraadio saates "Uudis+".
Seda kinnitab ka krediitkaartide kasutamise statistika, mille kohaselt ostud Lätist kuu-kuult üha kasvasid, jõudes senisesse tippu detsembrikuus.
Nõudlus kasvab, piiripoode laiendatakse
Eest-Läti piiril asub neljas piiripunktis kokku kaheksa alkoholipoodi. Kaks piiripunkti on peamised ja nendes asub neli suuremat kauplust. Ehkki kauplusi on arvult vähe, müüakse neis õlletootjate sõnul nüüdseks juba kolmandik Eestis tarbitavast alkoholikogusest.
Praegu, kui on nn madalhooaeg, vurab Saku õlletehasest Läti piiripoodidesse igapäevaselt neli-viis veokitäit õlut. Suvel aga, kui õlletarbimine teeb hüppelise kasvu, võib see ulatuda juba 30 rekatäieni toodetavast sajast, prognoosib Härms.
Ehkki ka Läti tõstab märtsist alkoholiaktsiisi, jääb vahe siis ikka möödunud aasta tasemele, kuivõrd Eestis tõusid aksiisid aastavahetusega taas. Nõudlus Läti hindadega alkoholi järele on kasvavas trendis, mistõttu plaanivad kõik piirikauplused end laiendada.
„Järjekorrad on nii pikad, et puhtfüüsiliselt ei jõuaks maha müüa kõike, mida tahaks," kirjeldas Härms piiripoodides valitsevat olukorda. "Kes on käinud korra ja saanud rahalisest vahest maitse suhu, lähevad uuesti, ja need, kes pole veel käinud, käivad samuti ära. Kaubanduspinda on aasta lõpuks topelt nii palju kui 2017. aastal, ja kasvab edasi."
Härmsi kinnitusel ei ole õlletootmine Eestis vähenenud, sest aktsiisitõus on mõjunud vastupidiselt: alkoholi ostetakse üha enam, lihtsalt mitte enam Eestist. "Hinnavahe on väga suur, inimesed on ekstaasis, kindlasti on lahja alkoholi tarbimine kasvanud," põhjendab ta Läti kaubanduse fenomeni.
Eesti kaupmehed on iga aktsiisitõusu eel aga varunud vana hinnaga alkoholi ladudesse üha vähem, sest pelgavad, et inimesed ei osta kalli hinnaga varusid ära ning nii jääb raha pikalt soetatud alkoholi alla kinni.
Aktsiisilaekumise prognoos ebareaalne
"Kõige valusamalt saab pihta Eesti riik, ja majanduslikus mõttes on aktsiisimäärade - eriti lahja alkoholi - kahekordistamine andnud kindlasti negatiivseid tulemusi ja olnud vale samm. Eesti riik kaotab väga palju maksutulu läbi eestlaste, kes ostavad lisaks alkoholile juba palju kaupu Lätist, ja lisaks kaotab Soome turiste," tõdes Härms.
Tema arvutuste kohaselt on soomlaste alkoholiostud Eestist vähenenud omakorda kolmandiku, samuti on vähenenud põhjanaabrite visiidid Eestisse.
Alkoholitootja nõuanne rahandusministeeriumile, mis sel nädalal ka ametlikult välja käiakse, on mitte üksnes loobuda järgmisesse aastasse kavandatud aktsiisitõusust, vaid alandada aktsiisi varasemale tasemele. Õlletootja hinnangul on sellisel juhul võimalik alalaekunud alkoholiaktsiis tagasi teenida kõigest ühe aastaga.
Riigieelarve strateegiasse plaanitud aktsiisilaekumist peab ta aga ebareaalseks prognoosiks. "Seal on ära toodud numbrid, mis mitte kunagi ei laeku," on Härms hinnangutes karm.
Möödunud aastal jäi riigieelarvesse laekumata 88 miljoni euro jagu aktsiisi, sellest 55 miljonit vähemmüüdud alkoholi arvelt. Ehkki alkoholitootjad hoiatasid sellise stsenaariumi eest, ei võtnud riik neid kuulda.
### Response:
Tootjad: eestlased ostsid kolmandiku joodud õllest mullu Läti piirilt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühel videol sõidab koondise liige Fabian Bösch eskalaatoril üles sellel rippudes, teisel imiteeritakse kahveltõstukil sõites aga bobikelgutajaid. Mäesuusatajad Wendy Holdener, Michelle Gisin, Loic Meillard ning Gino Cavizel veedavad aega jalgpalliga žongleerides, kuigi tulemused pole just kõige paremad.
Escalator Korean Style?! ???? athlete: @buhsch fiilmer: @jonashunziker #pyeongchang2018 #teamSUI #allin4pyeongchang #rollträppe
A post shared by Swiss Freeski (@swissfreeski) on Feb 12, 2018 at 1:34am PST
Escalator Korean Style?! ???? athlete: @buhsch fiilmer: @jonashunziker #pyeongchang2018 #teamSUI #allin4pyeongchang #rollträppe
A post shared by Swiss Freeski (@swissfreeski) on Feb 12, 2018 at 1:34am PST
You don't see the Swiss team fighting, do you? You don't see the Swiss team drinking and carrying on and such. And you don't see the Swiss team smiling neither. @jamaican_bobsled_team ????
A post shared by Swiss Freeski (@swissfreeski) on Feb 10, 2018 at 12:43am PST
Race cancelled ➡️ work on others skills ... at least try ????! @wendyholdener @michellegisin @loicmeillard @g_caviezel ⚽️ #swissskiteam #teamsui #playinginthecold #planb #allin4pyeongchang
A post shared by Swiss Ski Team (@swissskiteam) on Feb 12, 2018 at 8:10am PST
yesss we made it to korea! ???? #teamfullsend ???? #teamSUI #pyeongchang2018 #allin4pyeongchang
A post shared by Swiss Freeski (@swissfreeski) on Feb 10, 2018 at 8:19am PST | VIDEOD | Šveitsi koondislased peletavad OM-il igavust humoorikal moel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühel videol sõidab koondise liige Fabian Bösch eskalaatoril üles sellel rippudes, teisel imiteeritakse kahveltõstukil sõites aga bobikelgutajaid. Mäesuusatajad Wendy Holdener, Michelle Gisin, Loic Meillard ning Gino Cavizel veedavad aega jalgpalliga žongleerides, kuigi tulemused pole just kõige paremad.
Escalator Korean Style?! ???? athlete: @buhsch fiilmer: @jonashunziker #pyeongchang2018 #teamSUI #allin4pyeongchang #rollträppe
A post shared by Swiss Freeski (@swissfreeski) on Feb 12, 2018 at 1:34am PST
Escalator Korean Style?! ???? athlete: @buhsch fiilmer: @jonashunziker #pyeongchang2018 #teamSUI #allin4pyeongchang #rollträppe
A post shared by Swiss Freeski (@swissfreeski) on Feb 12, 2018 at 1:34am PST
You don't see the Swiss team fighting, do you? You don't see the Swiss team drinking and carrying on and such. And you don't see the Swiss team smiling neither. @jamaican_bobsled_team ????
A post shared by Swiss Freeski (@swissfreeski) on Feb 10, 2018 at 12:43am PST
Race cancelled ➡️ work on others skills ... at least try ????! @wendyholdener @michellegisin @loicmeillard @g_caviezel ⚽️ #swissskiteam #teamsui #playinginthecold #planb #allin4pyeongchang
A post shared by Swiss Ski Team (@swissskiteam) on Feb 12, 2018 at 8:10am PST
yesss we made it to korea! ???? #teamfullsend ???? #teamSUI #pyeongchang2018 #allin4pyeongchang
A post shared by Swiss Freeski (@swissfreeski) on Feb 10, 2018 at 8:19am PST
### Response:
VIDEOD | Šveitsi koondislased peletavad OM-il igavust humoorikal moel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teniste tegi Videotoni noortemeeskonnaks oleva Puškase akadeemia vastu kaasa esimese poolaja, mille järel oli seis veel 0:0. Võiduvärav löödi kohtumise lõpus 81. minutil, kirjutab Soccernet.ee.
Mullu Norra kõrgliigas viienda koha saanud Brann alustab uut hooaega 10. märtsil. | Teniste sai mängida Puskase akadeemia vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teniste tegi Videotoni noortemeeskonnaks oleva Puškase akadeemia vastu kaasa esimese poolaja, mille järel oli seis veel 0:0. Võiduvärav löödi kohtumise lõpus 81. minutil, kirjutab Soccernet.ee.
Mullu Norra kõrgliigas viienda koha saanud Brann alustab uut hooaega 10. märtsil.
### Response:
Teniste sai mängida Puskase akadeemia vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tekkinud on küsimus, kas mitmete võistluste edasilükkamise tõttu on võimalik kõik alad täismahus läbi viia ning kas korraldajatel on graafikus piisavalt vabu päevi, kuhu võistlusi edasi lükata.
Rahvusvaheline olümpiakomitee (ROK) ei näe veel põhjust muretsemiseks. Kolmapäevasel pressikonverentsil, mis toimus küll enne naiste slaalomi edasilükkamist reedeks, kinnitas ROK-i kommunikatsioonijuht Mark Adams, et mäesuusavõistluste läbiviimisega probleeme ei ole.
"Päevi, kuhu võistlusi edasi lükata, on piisavalt. Kui tugev tuul jätkub veel järgmised 15 päeva, siis kujuneb see muidugi probleemiks, kuid momendil on kõik kontrolli all," ütles Adams pressikonverentsil.
Ta lisas, et otsuseid võistluse toimumise ja edasilükkamise kohta langetab rahvusvaheline suusaliit (FIS). "Nagu oleme varem öelnud, siis FIS-il on kogemusi, kuidas saada võistluse korraldamisega hakkama rasketes oludes: kui puhub liiga tugev tuul, kui sajab liiga palju lund, kui ei ole piisavalt lund, kui sajab vihma jne." | Ilm segab mäesuusavõistluste läbiviimist, ROK ei näe muretsemiseks põhjust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tekkinud on küsimus, kas mitmete võistluste edasilükkamise tõttu on võimalik kõik alad täismahus läbi viia ning kas korraldajatel on graafikus piisavalt vabu päevi, kuhu võistlusi edasi lükata.
Rahvusvaheline olümpiakomitee (ROK) ei näe veel põhjust muretsemiseks. Kolmapäevasel pressikonverentsil, mis toimus küll enne naiste slaalomi edasilükkamist reedeks, kinnitas ROK-i kommunikatsioonijuht Mark Adams, et mäesuusavõistluste läbiviimisega probleeme ei ole.
"Päevi, kuhu võistlusi edasi lükata, on piisavalt. Kui tugev tuul jätkub veel järgmised 15 päeva, siis kujuneb see muidugi probleemiks, kuid momendil on kõik kontrolli all," ütles Adams pressikonverentsil.
Ta lisas, et otsuseid võistluse toimumise ja edasilükkamise kohta langetab rahvusvaheline suusaliit (FIS). "Nagu oleme varem öelnud, siis FIS-il on kogemusi, kuidas saada võistluse korraldamisega hakkama rasketes oludes: kui puhub liiga tugev tuul, kui sajab liiga palju lund, kui ei ole piisavalt lund, kui sajab vihma jne."
### Response:
Ilm segab mäesuusavõistluste läbiviimist, ROK ei näe muretsemiseks põhjust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | White tuli rennisõidus olümpiavõitjaks ka 2006. aastal Torinos ja neli aastat hiljem Vancouveris, Sotšis jäi ta esimesena medalita. USA-le oli see ajaloo sajandaks taliolümpiamängude kuldmedaliks.
PyeongChangis teenis White kohe esimeses sõidus 94,25 punkti, kuid teise vooru järel möödus temast jaapanlane Ayumu Hirano, kelle sooritust hindasid kohtunikud 95,25 punktiga. Viimasel katsel tegi aga White taas suurepärase sõidu, saades 97,75 punkti.
Hõbeda võitis Hirano, pronksile sõitis austraallane Scotty James esimesel katsel teenitud 92 punktiga. | Kolmanda kulla võitnud Shaun White tegi olümpiaajalugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
White tuli rennisõidus olümpiavõitjaks ka 2006. aastal Torinos ja neli aastat hiljem Vancouveris, Sotšis jäi ta esimesena medalita. USA-le oli see ajaloo sajandaks taliolümpiamängude kuldmedaliks.
PyeongChangis teenis White kohe esimeses sõidus 94,25 punkti, kuid teise vooru järel möödus temast jaapanlane Ayumu Hirano, kelle sooritust hindasid kohtunikud 95,25 punktiga. Viimasel katsel tegi aga White taas suurepärase sõidu, saades 97,75 punkti.
Hõbeda võitis Hirano, pronksile sõitis austraallane Scotty James esimesel katsel teenitud 92 punktiga.
### Response:
Kolmanda kulla võitnud Shaun White tegi olümpiaajalugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algselt Eesti aja järgi kell 3.15 algama pidanud võistlus lükati kõigepealt 3.45 peale ning siis veel tunni võrra edasi. Seejärel teatasid korraldajad, et uus võistluse toimumise aeg on reede, 16. veebruar.
Jõgeva pidi olümpiadebüüdi tegema esmaspäeval suurslaalomis, kuid ka see tõsteti tugevate tuulte tõttu neljapäevale ning peaks toimuma Eesti aja järgi kell 3.00. | Tugev tuul lükkas naiste slaalomi reedele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algselt Eesti aja järgi kell 3.15 algama pidanud võistlus lükati kõigepealt 3.45 peale ning siis veel tunni võrra edasi. Seejärel teatasid korraldajad, et uus võistluse toimumise aeg on reede, 16. veebruar.
Jõgeva pidi olümpiadebüüdi tegema esmaspäeval suurslaalomis, kuid ka see tõsteti tugevate tuulte tõttu neljapäevale ning peaks toimuma Eesti aja järgi kell 3.00.
### Response:
Tugev tuul lükkas naiste slaalomi reedele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esialgsetel andmetel jälitas 53-aastane politseikomandör Paul Bauer kahtlaselt käitunud meest.
Järgnenud tulevahetuses sai Bauer mitu kuulitabamust ja suri haiglas haavadesse.
Kahtlusaluse isikuandmeid pole avaldatud, kuid politseiülema Eddie Johnsoni kinnitusel on mees kinni võetud ja tema relv leitud.
"See on meile kõigile väga raske päev," ütles Johnson pressikonverentsil pisaratega võideldes. | Kurjategija lasi Chicagos maha kõrge politseiametniku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esialgsetel andmetel jälitas 53-aastane politseikomandör Paul Bauer kahtlaselt käitunud meest.
Järgnenud tulevahetuses sai Bauer mitu kuulitabamust ja suri haiglas haavadesse.
Kahtlusaluse isikuandmeid pole avaldatud, kuid politseiülema Eddie Johnsoni kinnitusel on mees kinni võetud ja tema relv leitud.
"See on meile kõigile väga raske päev," ütles Johnson pressikonverentsil pisaratega võideldes.
### Response:
Kurjategija lasi Chicagos maha kõrge politseiametniku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Umbusaldamise poolt andis hääle 43 ja vastu oli 101 rahvaesindajat.
Hollandi Vabaduspartei asutajast parlamendisaadik Geert Wilders algatas umbusaldushääletuse seoses välisminister Halbe Zijlstra skandaaliga.
Umbusaldushääletusele eelnes pikk arutelu, kus Ruttele pandi süüks, et ta ei teavitanud skandaalist parlamenti juba varem, kuigi sai valetamisest teada juba 29. jaanuaril.
"See oli minu poolt valearvestus. Ma ei arvanud, et sel valel on sellised poliitilised tagajärjed. Alahindasin selle vale mõju," tõdes Rutte.
Venemaa presidendi võõrustatud kohtumisel osalemise kohta valetanud ja seetõttu kriitikatule alla sattunud Hollandi välisminister Zijlstra teatas teisipäeval ametist lahkumisest. Minister tegi lahkumisavalduse mõned tunnid enne seda, kui pidi alustama töövisiiti Moskvasse.
Zijlstra ütles 2016. aasta mais oma erakonna VVD kongressil, et osales energiafirma Shell töötajana kohtumisel Venemaa presidendi Vladimir Putini maaresidentsis, kus Putin olevat öelnud, et peab Valgevenet, Ukrainat ja Baltimaid "Suur-Venemaa" osaks.
Möödunud nädalavahetusel tunnistas Zijlstra, et ei osalenud kohtumisel, vaid kuulis lugu kelleltki kohtumisel osalenult. Zijlstra tahtis enda sõnul sedasi oma allikat kaitsta. | Hollandi peaministri umbusaldamine ei läinud läbi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Umbusaldamise poolt andis hääle 43 ja vastu oli 101 rahvaesindajat.
Hollandi Vabaduspartei asutajast parlamendisaadik Geert Wilders algatas umbusaldushääletuse seoses välisminister Halbe Zijlstra skandaaliga.
Umbusaldushääletusele eelnes pikk arutelu, kus Ruttele pandi süüks, et ta ei teavitanud skandaalist parlamenti juba varem, kuigi sai valetamisest teada juba 29. jaanuaril.
"See oli minu poolt valearvestus. Ma ei arvanud, et sel valel on sellised poliitilised tagajärjed. Alahindasin selle vale mõju," tõdes Rutte.
Venemaa presidendi võõrustatud kohtumisel osalemise kohta valetanud ja seetõttu kriitikatule alla sattunud Hollandi välisminister Zijlstra teatas teisipäeval ametist lahkumisest. Minister tegi lahkumisavalduse mõned tunnid enne seda, kui pidi alustama töövisiiti Moskvasse.
Zijlstra ütles 2016. aasta mais oma erakonna VVD kongressil, et osales energiafirma Shell töötajana kohtumisel Venemaa presidendi Vladimir Putini maaresidentsis, kus Putin olevat öelnud, et peab Valgevenet, Ukrainat ja Baltimaid "Suur-Venemaa" osaks.
Möödunud nädalavahetusel tunnistas Zijlstra, et ei osalenud kohtumisel, vaid kuulis lugu kelleltki kohtumisel osalenult. Zijlstra tahtis enda sõnul sedasi oma allikat kaitsta.
### Response:
Hollandi peaministri umbusaldamine ei läinud läbi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahe ehk kõigi aegade parima jalgpalluri teisipäevane mõõduvõtt otsustas, kumb meeskond võidab G-alagrupi. Juventus läks juba 20. minutiks 2:0 juhtima, kui Ronaldo realiseeris esmalt 13. minutil penalti ja seitse minutit hiljem suurendas ameeriklane Weston McKennie akrobaatilise sooritusega külalismeeskonna eduseisu.
Vähem kui kümme minutit pärast teise poolaja algust mängis Clement Lenglet oma karistusalas käega ja Ronaldo oli 52. minutil taas penaltipunktilt täpne. 75. minutil sahistas Juventus juba neljandat korda võõrustajate võrku, kuid Giorgio Chiellini oli väravaolukorras suluseisus ja tema tabamus ei lugenud.
Juventuse 3:0 võiduga kohtumine ka lõppes ja nõnda võitis Itaalia klubi katalaanide ees G-grupi, teises teisipäevases matšis oli Kiievi Dinamo 1:0 üle Ferencvarosist.
H-grupis minetas edasipääsulootuse Manchester United, kes jäi Leipzigi vastu samuti kiirelt 0:2 kaotusseisu ning lubas endale 69. minutil lüüa kolmandagi värava, enne kui Bruno Fernandes ja Paul Pogba külaliste kaotusseisu minimaalseks vähendasid. Enamaks aga suutelised ei oldud ja Leipzig kindlustas koos Pariisi Saint-Germainiga grupist edasipääsu.
Prantsusmaa meeskonna kohtumine Basaksehiri vastu jäeti rassistliku intsidendi tõttu avapoolajal pooleli.
E-grupis olid edasipääsejad teada juba enne teisipäevast mängupäeva, grupi võitis Chelsea, kes leppis Krasnodariga 1:1 viiki. Nende järel teise koha saanud Sevilla alistas 3:1 Rennes'i.
F-alagrupi võitis Dortmundi Borussia, olles viimases voorus 2:1 üle Peterburi Zenitist. Teisena sai edasi Rooma Lazio, kellele piisas Club Brügge vastu 2:2 viigist. Võit oleks grupist edasi viinud belglased. | Ronaldo jaks käis Messist üle, ManU langes konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahe ehk kõigi aegade parima jalgpalluri teisipäevane mõõduvõtt otsustas, kumb meeskond võidab G-alagrupi. Juventus läks juba 20. minutiks 2:0 juhtima, kui Ronaldo realiseeris esmalt 13. minutil penalti ja seitse minutit hiljem suurendas ameeriklane Weston McKennie akrobaatilise sooritusega külalismeeskonna eduseisu.
Vähem kui kümme minutit pärast teise poolaja algust mängis Clement Lenglet oma karistusalas käega ja Ronaldo oli 52. minutil taas penaltipunktilt täpne. 75. minutil sahistas Juventus juba neljandat korda võõrustajate võrku, kuid Giorgio Chiellini oli väravaolukorras suluseisus ja tema tabamus ei lugenud.
Juventuse 3:0 võiduga kohtumine ka lõppes ja nõnda võitis Itaalia klubi katalaanide ees G-grupi, teises teisipäevases matšis oli Kiievi Dinamo 1:0 üle Ferencvarosist.
H-grupis minetas edasipääsulootuse Manchester United, kes jäi Leipzigi vastu samuti kiirelt 0:2 kaotusseisu ning lubas endale 69. minutil lüüa kolmandagi värava, enne kui Bruno Fernandes ja Paul Pogba külaliste kaotusseisu minimaalseks vähendasid. Enamaks aga suutelised ei oldud ja Leipzig kindlustas koos Pariisi Saint-Germainiga grupist edasipääsu.
Prantsusmaa meeskonna kohtumine Basaksehiri vastu jäeti rassistliku intsidendi tõttu avapoolajal pooleli.
E-grupis olid edasipääsejad teada juba enne teisipäevast mängupäeva, grupi võitis Chelsea, kes leppis Krasnodariga 1:1 viiki. Nende järel teise koha saanud Sevilla alistas 3:1 Rennes'i.
F-alagrupi võitis Dortmundi Borussia, olles viimases voorus 2:1 üle Peterburi Zenitist. Teisena sai edasi Rooma Lazio, kellele piisas Club Brügge vastu 2:2 viigist. Võit oleks grupist edasi viinud belglased.
### Response:
Ronaldo jaks käis Messist üle, ManU langes konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmandal veerandajal tuli Barcelona välja 11-punktilisest kaotusseisust, aga Aaron Harrisoni tugev kaitsemäng ja Kostas Sloukase tabav kaugvise 38 sekundit enne lõpusireeni viisid Olympiakose siiski püüdmatusse kaugusesse.
Hassan Martin viskas Olympiakose parimana 17 punkti ja noppis kaheksa lauapalli, Sloukas lisas 15 punkti ja kümme resultatiivset söötu. Barcelona resultatiivseim oli 16 punkti visanud Nikola Mirotic.
Barcelonale oli see käesoleval Euroliiga hooajal esimeseks kaotuseks koduses Palau Blaugranas, samuti polnud ükski teine meeskond sel hooajal Kataloonia hiiu vastu veel nii palju punkte visanud. Kaks nädalat tagasi jäi Barcelona alla tabelis eelviimasel kohal olevale Lyonile.
Barcelona jätkab üheksa võidu ja kolme kaotusega Euroliiga liidrina, Moskva CSKA-l on teisena sama saldo, Müncheni Bayernil on tabelis kaheksa võitu ja neli kaotust. Olmypiakos on kuue võidu ja viie kaotusega kümnendal kohal.
Teised tulemused:
Moskva Himki - Milano Olimpia 93:102
Anadolu Efes - Lyon-Villeurbanne 72:68 | Euroliiga liider kaotas jälle tagumise otsa meeskonnale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmandal veerandajal tuli Barcelona välja 11-punktilisest kaotusseisust, aga Aaron Harrisoni tugev kaitsemäng ja Kostas Sloukase tabav kaugvise 38 sekundit enne lõpusireeni viisid Olympiakose siiski püüdmatusse kaugusesse.
Hassan Martin viskas Olympiakose parimana 17 punkti ja noppis kaheksa lauapalli, Sloukas lisas 15 punkti ja kümme resultatiivset söötu. Barcelona resultatiivseim oli 16 punkti visanud Nikola Mirotic.
Barcelonale oli see käesoleval Euroliiga hooajal esimeseks kaotuseks koduses Palau Blaugranas, samuti polnud ükski teine meeskond sel hooajal Kataloonia hiiu vastu veel nii palju punkte visanud. Kaks nädalat tagasi jäi Barcelona alla tabelis eelviimasel kohal olevale Lyonile.
Barcelona jätkab üheksa võidu ja kolme kaotusega Euroliiga liidrina, Moskva CSKA-l on teisena sama saldo, Müncheni Bayernil on tabelis kaheksa võitu ja neli kaotust. Olmypiakos on kuue võidu ja viie kaotusega kümnendal kohal.
Teised tulemused:
Moskva Himki - Milano Olimpia 93:102
Anadolu Efes - Lyon-Villeurbanne 72:68
### Response:
Euroliiga liider kaotas jälle tagumise otsa meeskonnale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aastal 1951 valiti Gröönimaalt, mis 1953. aastani oli Taani koloonia, välja 22 last. Neile lubati paremat elu Taanis eesmärgiga viia nad hiljem assimileeritud taanlastena tagasi Gröönimaale. Seal pidanuks nad moodustama tulevase eliidi, mis toimiks sillana Kopenhaageni ja Gröönimaa pealinna Nuuki vahel.
Taanis jäeti nad ühendusest sugulastega ilma ning Gröönimaale naastes ei taasliidetud neid vanematega, vaid pandi orbudekodusse. Paljud neist ei näinud oma vanemaid enam kunagi.
"Me ei saa muuta toimunut. Kuid me saame võtta vastutuse ja vabandada nende ees, kelle eest me pidanuks hoolitsema, kuid seda ei teinud," ütles peaminister Mette Frederikseni avalduses.
"Ma olen jälginud seda teemat palju aastaid ja olen endiselt sügavalt puudutatud selles sisalduvatest inimlikest tragöödiatest," lausus Frederiksen, kes on kirjutanud kuuele veel elusolevale tollasele lapsele.
Üks neist, Helene Thiesen, kes oli Taani saatmise hetkel seitsmeaastane, ütles, et tema on vabandusest tröösti leidnud.
"Ma tunnen kergendust, et see vabandus lõpuks esitati. See on väga, väga oluline. See tähendab kõike. Ma olen selle nimel võidelnud aastast 1998," vahendas tema sõnu uudisteagentuur Ritzau.
Ametlikule vabandusele eelnes uurimus, mis käsitles laste saatust.
Gröönimaa peaminister Kim Kielsen ütles valitsuse avalduse kohaselt, et oli laste kannatustest liigutatud. Tema sõnul "koostöö Taani ja Gröönimaa vahel kõvasti arenenud. Täna me oleme võrdsed, vaatame oma ajaloole tagasi koos".
Tohutu suurel alal laiuv Gröönimaa on praegu autonoomne territoorium Taani kuningriigi sees. Selle võimud on öelnud, et näevad tulevikku täielikus iseseisvuses, kuigi mingit ajakava ei ole seatud.
Gröönimaa sõltub endiselt Taanist valuuta, välissuhete ja kaitsepoliitika valdkonnas, kuid Gröönimaal on õigus välissuhetes kaasa rääkida kõikides küsimustes, mis on otseselt Gröönimaaga seotud.
Samas tähendaks lahkulöömine iga-aastase, eelarvest 60 protsenti moodustava 480 miljoni euro suuruse toetuse kaotust.
Umbes 90 protsenti Gröönimaa elanikest on seal sündinud inuitid ja taanlased, ülejäänud mujal, peamiselt Taanis, sündinud.
21. juunist 2009 hakkas Gröönimaal vastavalt 2008. aasta referendumile kehtima uus staatus, "isevalitsus" (taani Selvstyre), mis annab muu hulgas Gröönimaale kontrolli oma maavarade üle ja grööni keelele ainsa riigikeele staatuse. Taani keel on siiski endiselt laialt levinud.
Elanikke on sellel enam kui kahe miljoni ruutkilomeetrisel saarel veidi üle 56 000. | Taani vabandas 70 aastat hiljem Gröönimaa laste äraviimise eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastal 1951 valiti Gröönimaalt, mis 1953. aastani oli Taani koloonia, välja 22 last. Neile lubati paremat elu Taanis eesmärgiga viia nad hiljem assimileeritud taanlastena tagasi Gröönimaale. Seal pidanuks nad moodustama tulevase eliidi, mis toimiks sillana Kopenhaageni ja Gröönimaa pealinna Nuuki vahel.
Taanis jäeti nad ühendusest sugulastega ilma ning Gröönimaale naastes ei taasliidetud neid vanematega, vaid pandi orbudekodusse. Paljud neist ei näinud oma vanemaid enam kunagi.
"Me ei saa muuta toimunut. Kuid me saame võtta vastutuse ja vabandada nende ees, kelle eest me pidanuks hoolitsema, kuid seda ei teinud," ütles peaminister Mette Frederikseni avalduses.
"Ma olen jälginud seda teemat palju aastaid ja olen endiselt sügavalt puudutatud selles sisalduvatest inimlikest tragöödiatest," lausus Frederiksen, kes on kirjutanud kuuele veel elusolevale tollasele lapsele.
Üks neist, Helene Thiesen, kes oli Taani saatmise hetkel seitsmeaastane, ütles, et tema on vabandusest tröösti leidnud.
"Ma tunnen kergendust, et see vabandus lõpuks esitati. See on väga, väga oluline. See tähendab kõike. Ma olen selle nimel võidelnud aastast 1998," vahendas tema sõnu uudisteagentuur Ritzau.
Ametlikule vabandusele eelnes uurimus, mis käsitles laste saatust.
Gröönimaa peaminister Kim Kielsen ütles valitsuse avalduse kohaselt, et oli laste kannatustest liigutatud. Tema sõnul "koostöö Taani ja Gröönimaa vahel kõvasti arenenud. Täna me oleme võrdsed, vaatame oma ajaloole tagasi koos".
Tohutu suurel alal laiuv Gröönimaa on praegu autonoomne territoorium Taani kuningriigi sees. Selle võimud on öelnud, et näevad tulevikku täielikus iseseisvuses, kuigi mingit ajakava ei ole seatud.
Gröönimaa sõltub endiselt Taanist valuuta, välissuhete ja kaitsepoliitika valdkonnas, kuid Gröönimaal on õigus välissuhetes kaasa rääkida kõikides küsimustes, mis on otseselt Gröönimaaga seotud.
Samas tähendaks lahkulöömine iga-aastase, eelarvest 60 protsenti moodustava 480 miljoni euro suuruse toetuse kaotust.
Umbes 90 protsenti Gröönimaa elanikest on seal sündinud inuitid ja taanlased, ülejäänud mujal, peamiselt Taanis, sündinud.
21. juunist 2009 hakkas Gröönimaal vastavalt 2008. aasta referendumile kehtima uus staatus, "isevalitsus" (taani Selvstyre), mis annab muu hulgas Gröönimaale kontrolli oma maavarade üle ja grööni keelele ainsa riigikeele staatuse. Taani keel on siiski endiselt laialt levinud.
Elanikke on sellel enam kui kahe miljoni ruutkilomeetrisel saarel veidi üle 56 000.
### Response:
Taani vabandas 70 aastat hiljem Gröönimaa laste äraviimise eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Brexiti-ettevalmistusi juhtiv minister Michael Gove ja Euroopa Komisjoni asepresident Maros Sefcovic teatasid pärast kohtumist Brüsselis, et jõudsid piiri osas põhimõttelisele kokkuleppele.
Selle tulemusena kõrvaldab London kolm paragrahvi parlamendis arutusel olevast vastuolulisest siseturu seadusest, mis võtnuks Brüsselilt sõnaõiguse Põhja-Iirimaa ja Iirimaa vahelise kaubanduse korraldamises.
Eelnõu on õõnestanud vastastikust usaldust kõnelustel Brexiti-järgse kaubandusleppe üle ja Brüssel on vaidlusaluste paragrahvide tõttu Londoni vastu kohtusse läinud.
Piiri tahetakse iga hinna eest avatuna hoida vastavalt 1998. aasta Põhja-Iiri rahuleppe tingimustele.
Peaminister Boris Johnson kohtub Euroopa Komisjoni juhi Ursula von der Leyeniga Brüsselis, et üritada saavutada läbimurret, mis on kaubanduskõnelustel tulemata jäänud juba mitu kuud. Ühendkuningriik väljub Euroopa Liidu ühisturult kolme nädala pärast.
Kumbki pool pole iseäranis lootusrikas, kuigi kokkulepe Põhja-Iirimaa asjus annab põhjust optimismiks peamiste vaidlusteemade – muu hulgas kalavete ja konkurentsi – lahendamisel.
"Ma olen alati lootusrikas, kuid pean olema ka aus, olukord on hetkel keerukas," ütles Johnson.
Neljapäeval toimub Euroopa Liidu liikmesriikide juhtide tippkohtumine.
Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier ja tema Briti ametivend David Frost kohtusid teisipäeval Brüsselis, et valmistada ette järgmisi samme.
Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust 31. jaanuaril, kuid aasta lõpuni kestab üleminekuperiood, mil riik on seotud bloki ühisturu ja tolliliiduga. Kui leppeni ei jõuta, hakkavad kahepoolsele kaubandusele kehtima tollimaksud ja muud piirangud, mis tooks kaasa suurt majanduskaost.
Ökonomistide hinnangul oleks leppeni mitte jõudmine Briti majandusele laastavam kui Euroopa Liidu omale, kuivõrd pool riigi kaubavahetusest on seotud Euroopa Liiduga.
Boris Johnson ja Ursula von der Leyen kohtuvad kolmapäeval
Briti peaminister Boris Johnson ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kohtuvad kolmapäeval Brüsselis, et püüda välja murda ummikust Brexiti kaubanduskõnelustel.
Downing Street märkis, et Johnson õhtustab von der Leyeniga, et jätkata arutelu Ühendkuningriigi ja EL-i tulevaste suhete üle.
"Ma ootan kannatamatult Ühendkuningriigi peaministri @BorisJohnsoni võõrustamist homme õhtul," kirjutas Twitteris Euroopa Komisjoni juht. | Suurbritannia ja EL jõudsid Põhja-Iiri küsimuses kokkuleppele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Brexiti-ettevalmistusi juhtiv minister Michael Gove ja Euroopa Komisjoni asepresident Maros Sefcovic teatasid pärast kohtumist Brüsselis, et jõudsid piiri osas põhimõttelisele kokkuleppele.
Selle tulemusena kõrvaldab London kolm paragrahvi parlamendis arutusel olevast vastuolulisest siseturu seadusest, mis võtnuks Brüsselilt sõnaõiguse Põhja-Iirimaa ja Iirimaa vahelise kaubanduse korraldamises.
Eelnõu on õõnestanud vastastikust usaldust kõnelustel Brexiti-järgse kaubandusleppe üle ja Brüssel on vaidlusaluste paragrahvide tõttu Londoni vastu kohtusse läinud.
Piiri tahetakse iga hinna eest avatuna hoida vastavalt 1998. aasta Põhja-Iiri rahuleppe tingimustele.
Peaminister Boris Johnson kohtub Euroopa Komisjoni juhi Ursula von der Leyeniga Brüsselis, et üritada saavutada läbimurret, mis on kaubanduskõnelustel tulemata jäänud juba mitu kuud. Ühendkuningriik väljub Euroopa Liidu ühisturult kolme nädala pärast.
Kumbki pool pole iseäranis lootusrikas, kuigi kokkulepe Põhja-Iirimaa asjus annab põhjust optimismiks peamiste vaidlusteemade – muu hulgas kalavete ja konkurentsi – lahendamisel.
"Ma olen alati lootusrikas, kuid pean olema ka aus, olukord on hetkel keerukas," ütles Johnson.
Neljapäeval toimub Euroopa Liidu liikmesriikide juhtide tippkohtumine.
Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier ja tema Briti ametivend David Frost kohtusid teisipäeval Brüsselis, et valmistada ette järgmisi samme.
Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust 31. jaanuaril, kuid aasta lõpuni kestab üleminekuperiood, mil riik on seotud bloki ühisturu ja tolliliiduga. Kui leppeni ei jõuta, hakkavad kahepoolsele kaubandusele kehtima tollimaksud ja muud piirangud, mis tooks kaasa suurt majanduskaost.
Ökonomistide hinnangul oleks leppeni mitte jõudmine Briti majandusele laastavam kui Euroopa Liidu omale, kuivõrd pool riigi kaubavahetusest on seotud Euroopa Liiduga.
Boris Johnson ja Ursula von der Leyen kohtuvad kolmapäeval
Briti peaminister Boris Johnson ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kohtuvad kolmapäeval Brüsselis, et püüda välja murda ummikust Brexiti kaubanduskõnelustel.
Downing Street märkis, et Johnson õhtustab von der Leyeniga, et jätkata arutelu Ühendkuningriigi ja EL-i tulevaste suhete üle.
"Ma ootan kannatamatult Ühendkuningriigi peaministri @BorisJohnsoni võõrustamist homme õhtul," kirjutas Twitteris Euroopa Komisjoni juht.
### Response:
Suurbritannia ja EL jõudsid Põhja-Iiri küsimuses kokkuleppele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pingeline kohtumine kestis mõni minut vähem kui kaks tundi. Avageimi võitsid võõrustajad 25:20, Saaremaa oli teises parem sama skooriga. Kolmandas geimis oli Horodok külalistest üle 25:22 ning Saaremaa 25:23 võiduga lõppenud neljanda geimi järel selgus veerandfinaali pääseja otsustavas geimis, mille kodumeeskond võitis 15:13.
Saaremaa meeskonna resultatiivseimana tõi Hindrek Pulk 23 punkti (+21), 17 punkti (+8) lisas Evandro Dias de Souza ja 12 punkti jäi nii Keith Puparti kui Wennder Lopese arvele (+7 ja +8). Saaremaa vastuvõtt oli teisipäeval 60 protsenti, rünnakuid lahendati 51-protsendiliselt, blokipunkte teeniti viis ja servil löödi neli ässa (eksimusi tehti pallingul 17).
Horodoki meeskond kohtub sealsamas peetavas veerandfinaalis kolmapäeval Praha Lvõviga (Tšehhi), kes alistas teises kaheksandikfinaalis teisipäeval 3:1 (21:25, 26:24, 25:23, 25:15) Lissaboni Sportingu (Portugal).
Saaremaa pääses ilma mänguta kaheksandikfinaali, sest nende avaringi vastane Lausanne UC loobus koroonaviiruse leviku tõttu sarjas mängimisest.
Vastaste loobumise tõttu mängudeta veerandfinaali jõudnud Pärnu Võrkpalliklubi CEV Challenge Cupi "mull" lükkus veebruari. Pärnu vastane tuleb paarist Ankara Ziraat Bankasi (Türgi) ja Nicosia Omonia (Küpros). | Saaremaa VK langes tasavägise kohtumise järel eurosarjast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pingeline kohtumine kestis mõni minut vähem kui kaks tundi. Avageimi võitsid võõrustajad 25:20, Saaremaa oli teises parem sama skooriga. Kolmandas geimis oli Horodok külalistest üle 25:22 ning Saaremaa 25:23 võiduga lõppenud neljanda geimi järel selgus veerandfinaali pääseja otsustavas geimis, mille kodumeeskond võitis 15:13.
Saaremaa meeskonna resultatiivseimana tõi Hindrek Pulk 23 punkti (+21), 17 punkti (+8) lisas Evandro Dias de Souza ja 12 punkti jäi nii Keith Puparti kui Wennder Lopese arvele (+7 ja +8). Saaremaa vastuvõtt oli teisipäeval 60 protsenti, rünnakuid lahendati 51-protsendiliselt, blokipunkte teeniti viis ja servil löödi neli ässa (eksimusi tehti pallingul 17).
Horodoki meeskond kohtub sealsamas peetavas veerandfinaalis kolmapäeval Praha Lvõviga (Tšehhi), kes alistas teises kaheksandikfinaalis teisipäeval 3:1 (21:25, 26:24, 25:23, 25:15) Lissaboni Sportingu (Portugal).
Saaremaa pääses ilma mänguta kaheksandikfinaali, sest nende avaringi vastane Lausanne UC loobus koroonaviiruse leviku tõttu sarjas mängimisest.
Vastaste loobumise tõttu mängudeta veerandfinaali jõudnud Pärnu Võrkpalliklubi CEV Challenge Cupi "mull" lükkus veebruari. Pärnu vastane tuleb paarist Ankara Ziraat Bankasi (Türgi) ja Nicosia Omonia (Küpros).
### Response:
Saaremaa VK langes tasavägise kohtumise järel eurosarjast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | WikiLeaksi asutaja peaks ootama otsust USA-le väljaandmise kohta vabaduses, ütles ÜRO inimõiguste ekspert Nils Melzer.
Austraallane peeti esimest korda kinni kümne aasta eest 7. detsembril 2010.
Teda hoitakse Belmarshi vanglas Londonis ning ta ootab oma järgmist istungit, mis peaks toimuma 4. jaanuaril. Istung puudutab USA nõuet Assange'i väljaandmiseks.
"Briti võimud pidasid härra Assange'i esmakordselt kinni vahistamismääruse alusel, mille Rootsi väljastas seoses seksuaalse väärteo süüdistustega, millest on praeguseks ametlikult loobutud asitõendite puudumise tõttu," ütles Melzer.
"Hetkel hoitakse teda üheselt preventiivsetel põhjustel," ütles piinamise ja muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise eriraportöör Melzer.
"Härra Assange ei ole süüdimõistetud kurjategija ja ei kujuta endast ohtu kellelegi, seega pole tema pikendatud üksikvangistus rangete turvameetmetega vanglas vajalik ega proportsionaalne ja on selgelt õigusliku aluseta."
ÜRO inimõiguseksperdid ei räägi ametlikult ÜRO nimel, vaid esitavad maailmaorganisatsioonile oma raportid.
Assange seisab USA-s silmitsi 18 süüdistuspunktiga, mis puudutavad 500 000 salastatud faili lekitamist WikiLeaksis USA sõjategevuse kohta Afganistanis ja Iraagis. Austraallast ähvardab Ühendriikides kuni 175 aastat vangistust.
Aastal 2012 pages kautsjoni vastu vabanenud Assange Ecuadori saatkonda Londonis, kuhu ta jäi seitsmeks aastaks, mille jooksul Rootsi süüdistustest loobuti.
Pärast Ecuadori valitsuse vahetumist anti ta 2019. aasta aprillis üle Briti politseile.
Assange'ile tekitatud üha süvenevad kannatused ei kujuta endast mitte üksnes meeleavaldset kinnipidamist, vaid ka piinamist ja muud julma, ebainimlikku või alandavat kohtlemist või karistust, ütles Melzer.
Samuti on Assange`il varasem hingamisteid puudutav tervisehäire, mis seab ta vanglas kõrgendatud koroonaviiruse ohtu, ütles ÜRO raportöör, kes tõi välja võimaluse toimetada Assange koduaresti. "Tal tuleb lasta elada normaalset pere-, sotsiaal- ja tööelu."
Assange'i õigusi on tõsiselt rikutud enam kui kümme aastat, märkis Melzer. Teda ei tohiks anda USA-le välja tõsiste inimõigusi puudutavate murede tõttu, lisas ekspert. | ÜRO ekspert nõuab Assange'i vabastamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
WikiLeaksi asutaja peaks ootama otsust USA-le väljaandmise kohta vabaduses, ütles ÜRO inimõiguste ekspert Nils Melzer.
Austraallane peeti esimest korda kinni kümne aasta eest 7. detsembril 2010.
Teda hoitakse Belmarshi vanglas Londonis ning ta ootab oma järgmist istungit, mis peaks toimuma 4. jaanuaril. Istung puudutab USA nõuet Assange'i väljaandmiseks.
"Briti võimud pidasid härra Assange'i esmakordselt kinni vahistamismääruse alusel, mille Rootsi väljastas seoses seksuaalse väärteo süüdistustega, millest on praeguseks ametlikult loobutud asitõendite puudumise tõttu," ütles Melzer.
"Hetkel hoitakse teda üheselt preventiivsetel põhjustel," ütles piinamise ja muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise eriraportöör Melzer.
"Härra Assange ei ole süüdimõistetud kurjategija ja ei kujuta endast ohtu kellelegi, seega pole tema pikendatud üksikvangistus rangete turvameetmetega vanglas vajalik ega proportsionaalne ja on selgelt õigusliku aluseta."
ÜRO inimõiguseksperdid ei räägi ametlikult ÜRO nimel, vaid esitavad maailmaorganisatsioonile oma raportid.
Assange seisab USA-s silmitsi 18 süüdistuspunktiga, mis puudutavad 500 000 salastatud faili lekitamist WikiLeaksis USA sõjategevuse kohta Afganistanis ja Iraagis. Austraallast ähvardab Ühendriikides kuni 175 aastat vangistust.
Aastal 2012 pages kautsjoni vastu vabanenud Assange Ecuadori saatkonda Londonis, kuhu ta jäi seitsmeks aastaks, mille jooksul Rootsi süüdistustest loobuti.
Pärast Ecuadori valitsuse vahetumist anti ta 2019. aasta aprillis üle Briti politseile.
Assange'ile tekitatud üha süvenevad kannatused ei kujuta endast mitte üksnes meeleavaldset kinnipidamist, vaid ka piinamist ja muud julma, ebainimlikku või alandavat kohtlemist või karistust, ütles Melzer.
Samuti on Assange`il varasem hingamisteid puudutav tervisehäire, mis seab ta vanglas kõrgendatud koroonaviiruse ohtu, ütles ÜRO raportöör, kes tõi välja võimaluse toimetada Assange koduaresti. "Tal tuleb lasta elada normaalset pere-, sotsiaal- ja tööelu."
Assange'i õigusi on tõsiselt rikutud enam kui kümme aastat, märkis Melzer. Teda ei tohiks anda USA-le välja tõsiste inimõigusi puudutavate murede tõttu, lisas ekspert.
### Response:
ÜRO ekspert nõuab Assange'i vabastamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi Rahvusvaheline Suusaliit FIS kinnitas teisipäeva hommikul, et on korraldajamaade valitsustelt Tour de Ski toimumiseks saanud rohelise tule, ei soovi Norra suusatajad suusatuurist siiski osa võtta.
"Tour de Skile reisimisega ja seal viibimisega seotud nakatumisoht ei ole varasemate hinnangutega võrreldes oluliselt muutunud," teatas Norra suusaliit pressiteates. "Pandeemia ajal kannab Euroopa riikide vahel reisimine endaga jätkuvalt kaasas lubamatult kõrget nakatumisohtu."
"Murdmaasuusatajate jaoks on sel hooajal esmatähtsaks Oberstdorfis toimuv MM," kinnitas Norra suusakoondise pealik Espen Bjervig.
Tour de Ski algab 1. jaanuaril Šveits Val Müstairis ja lõppeb 10. jaanuaril Itaalias Val di Fiemmes. Enne seda peetakse MK-sarjas veel Davosi ja Dresdeni etapid, Norra suusatajad on koroonaviiruse leviku ohule viidates loobunud neistki.
Meestest võidutses eelmisel Tour de Skil venelane Aleksandr Bolšunov, naiste seas kroonitakse järgmisel kuul aga üle seitsme aasta esimene mitte-norralannast võitja. Alates hooajast 2013/14 on Tour de Ski kolm korda võitnud Therese Johaug, kaks korda Heidi Weng ning korra Marit Björgen ning Ingvild Flugstad Östberg. Hooajal 2013/14 saavutasid Norra suusatajad kolmikvõidu nii meeste kui naiste arvestuses. | Norra suusatajad koroonaohu tõttu Tour de Skil ei osale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi Rahvusvaheline Suusaliit FIS kinnitas teisipäeva hommikul, et on korraldajamaade valitsustelt Tour de Ski toimumiseks saanud rohelise tule, ei soovi Norra suusatajad suusatuurist siiski osa võtta.
"Tour de Skile reisimisega ja seal viibimisega seotud nakatumisoht ei ole varasemate hinnangutega võrreldes oluliselt muutunud," teatas Norra suusaliit pressiteates. "Pandeemia ajal kannab Euroopa riikide vahel reisimine endaga jätkuvalt kaasas lubamatult kõrget nakatumisohtu."
"Murdmaasuusatajate jaoks on sel hooajal esmatähtsaks Oberstdorfis toimuv MM," kinnitas Norra suusakoondise pealik Espen Bjervig.
Tour de Ski algab 1. jaanuaril Šveits Val Müstairis ja lõppeb 10. jaanuaril Itaalias Val di Fiemmes. Enne seda peetakse MK-sarjas veel Davosi ja Dresdeni etapid, Norra suusatajad on koroonaviiruse leviku ohule viidates loobunud neistki.
Meestest võidutses eelmisel Tour de Skil venelane Aleksandr Bolšunov, naiste seas kroonitakse järgmisel kuul aga üle seitsme aasta esimene mitte-norralannast võitja. Alates hooajast 2013/14 on Tour de Ski kolm korda võitnud Therese Johaug, kaks korda Heidi Weng ning korra Marit Björgen ning Ingvild Flugstad Östberg. Hooajal 2013/14 saavutasid Norra suusatajad kolmikvõidu nii meeste kui naiste arvestuses.
### Response:
Norra suusatajad koroonaohu tõttu Tour de Skil ei osale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 27. märtsil on Eesti võõrsil vastamisi Valgevenega, 2. septembril A. Le Coq Arenal Belgiaga ja 8. septembril võõrsil Walesiga. Oktoobris on kavas kaks kodumängu: 8. oktoobril Valgevenega ja 11. oktoobril Walesiga. Valiksarja viimased kohtumised on 13. novembril võõrsil Belgiaga ja 16. novembril võõrsil Tšehhiga.
2022. aasta MM-valiksarja Euroopa tsooni E-alagrupi kalender (kõik algusajad Eesti aja järgi)
24.03.2021 kell 21.45* Eesti - Tšehhi Vabariik, A. Le Coq Arena
27.03.2021 kell 19.00 Valgevene - Eesti
02.09.2021 kell 21.45* Eesti - Belgia, A. Le Coq Arena
08.09.2021 kell 21.45 Wales - Eesti
08.10.2021 kell 21.45* Eesti - Valgevene, A. Le Coq Arena
11.10.2021 kell 21.45* Eesti - Wales, A. Le Coq Arena
13.11.2021 kell 21.45 Belgia - Eesti
16.11.2021 kell 21.45 Tšehhi Vabariik - Eesti
*Kalendri koostas UEFA. Vastavalt UEFA reeglitele on Eestil võimalik taotleda kodumängude algusaja muutmist kella 19.00 peale, kui vastased on sellega nõus. Eesti Jalgpalli Liit soovib kodumängudega alustada kell 19.00.
Koroonaviirusest tingitud olukorra tõttu ei alusta Eesti Jalgpalli Liit praegu piletimüüki järgmise aasta MM-valikmängudele. Piletimüük algab esimesel võimalusel ja sellest teavitatakse eelnevalt avalikkust. | Eesti jalgpallikoondis võõrustab Belgiat septembris, Walesi oktoobris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
27. märtsil on Eesti võõrsil vastamisi Valgevenega, 2. septembril A. Le Coq Arenal Belgiaga ja 8. septembril võõrsil Walesiga. Oktoobris on kavas kaks kodumängu: 8. oktoobril Valgevenega ja 11. oktoobril Walesiga. Valiksarja viimased kohtumised on 13. novembril võõrsil Belgiaga ja 16. novembril võõrsil Tšehhiga.
2022. aasta MM-valiksarja Euroopa tsooni E-alagrupi kalender (kõik algusajad Eesti aja järgi)
24.03.2021 kell 21.45* Eesti - Tšehhi Vabariik, A. Le Coq Arena
27.03.2021 kell 19.00 Valgevene - Eesti
02.09.2021 kell 21.45* Eesti - Belgia, A. Le Coq Arena
08.09.2021 kell 21.45 Wales - Eesti
08.10.2021 kell 21.45* Eesti - Valgevene, A. Le Coq Arena
11.10.2021 kell 21.45* Eesti - Wales, A. Le Coq Arena
13.11.2021 kell 21.45 Belgia - Eesti
16.11.2021 kell 21.45 Tšehhi Vabariik - Eesti
*Kalendri koostas UEFA. Vastavalt UEFA reeglitele on Eestil võimalik taotleda kodumängude algusaja muutmist kella 19.00 peale, kui vastased on sellega nõus. Eesti Jalgpalli Liit soovib kodumängudega alustada kell 19.00.
Koroonaviirusest tingitud olukorra tõttu ei alusta Eesti Jalgpalli Liit praegu piletimüüki järgmise aasta MM-valikmängudele. Piletimüük algab esimesel võimalusel ja sellest teavitatakse eelnevalt avalikkust.
### Response:
Eesti jalgpallikoondis võõrustab Belgiat septembris, Walesi oktoobris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läti piirivalve andis PPA-le teada, et ligi pooled eestlased ei ole Lätti saabudes täitnud elektroonilist ankeeti, mis on Lätti minnes kohustuslik täita. Ankeedi puudumine on toonud kaasa esimesed trahvid ning Läti piirivalve kontrollib neid ka edaspidi erilise hoolega.
"Kui minek on vältimatu, siis on oluline teada, et 7. detsembrist tugevdas Läti piirikontrolli ning KÕIGIL saabujatel on kohustus täita elektrooniline ankeet veebiaadressil covidpass.lv," teatas PPA.
Elektrooniline ankeet tuleb täita kõigil Lätti saabujatel kuni 48 tundi enne piiriületust ning seda hoolimata, kas saabutakse era- või ühistranspordiga, ollakse läbisõidul, teostatakse kaubavedu või muud.
Eestist Lätti minnes kehtib ühtlasi 10-päevane eneseisolatsiooninõue, välja arvatud erandjuhtudel, näiteks on lubatud Valga-Valka kaksiklinna elanike vaba liikumine.
Enne sõidu planeerimist on oluline ka teada, et Lätis kehtib 11. jaanuarini eriolukord, mis tähendab rangeid piiranguid: 2+2 reegel, maski kandmise kohustus siseruumides, avalikud üritused on keelatud ja meelelahutuskohad suletud, nädalavahetustel ja pühadel on avatud vaid toidupoed ja apteegid ning keelatud on müüa alkoholi ja tubakatooteid. | Lätti reisijaid ähvardab ankeedi täitmata jätmisel trahv | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läti piirivalve andis PPA-le teada, et ligi pooled eestlased ei ole Lätti saabudes täitnud elektroonilist ankeeti, mis on Lätti minnes kohustuslik täita. Ankeedi puudumine on toonud kaasa esimesed trahvid ning Läti piirivalve kontrollib neid ka edaspidi erilise hoolega.
"Kui minek on vältimatu, siis on oluline teada, et 7. detsembrist tugevdas Läti piirikontrolli ning KÕIGIL saabujatel on kohustus täita elektrooniline ankeet veebiaadressil covidpass.lv," teatas PPA.
Elektrooniline ankeet tuleb täita kõigil Lätti saabujatel kuni 48 tundi enne piiriületust ning seda hoolimata, kas saabutakse era- või ühistranspordiga, ollakse läbisõidul, teostatakse kaubavedu või muud.
Eestist Lätti minnes kehtib ühtlasi 10-päevane eneseisolatsiooninõue, välja arvatud erandjuhtudel, näiteks on lubatud Valga-Valka kaksiklinna elanike vaba liikumine.
Enne sõidu planeerimist on oluline ka teada, et Lätis kehtib 11. jaanuarini eriolukord, mis tähendab rangeid piiranguid: 2+2 reegel, maski kandmise kohustus siseruumides, avalikud üritused on keelatud ja meelelahutuskohad suletud, nädalavahetustel ja pühadel on avatud vaid toidupoed ja apteegid ning keelatud on müüa alkoholi ja tubakatooteid.
### Response:
Lätti reisijaid ähvardab ankeedi täitmata jätmisel trahv |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hamilton andis positiivse proovi 1. detsembril, Sakhiri GP-l asendas Mercedeses teda Williamsi sõitja George Russell. Seitsmekordne maailmameister peab andma negatiivse proovi, enne kui võib Bahreinist karantiinist lahkuda.
"See on olnud üks raskemaid nädalaid, mille olen viimasel ajal pidanud läbi elama," rääkis Hamilton sotsiaalmeediasse postitatud videos. "Olen keskendunud taastumisele ja enda vormis hoidmisele."
Hamiltoni sõnul tundis ta end teisipäeval hästi ja tegi esimese diagnoosijärgse trenni. "Tahtsin kõigile teada anda, et minuga on kõik korras ja loodan, et saan peatselt autosse naasta," lisas britt
Isegi kui Hamilton annab õigeks ajaks negatiivse koroonatesti, peab ta Ühendemiraatide võimudelt riiki sisenemiseks saama eriloa, sest vormelikarusselliga seotud inimestel oli Bahreinist Abu Dhabisse lubatud reisida vaid spetsiaalselt selleks puhuks mõeldud esmaspäevaste lendudega.
Abu Dhabis peaks Hamilton enne Mercedese boksi siirdumist viibima veel 48 tundi karantiinis, F1 reeglite järgi ei pea ta osalema vabatreeningutel, kuid põhisõidule pääsemiseks peab ta kindlasti sõitma laupäevases kvalifikatsioonis.
Kui britt õigeks ajaks ei parane, keerab ka hooaja viimasel etapil Mercedese rooli Russell. | Viimaseks etapiks naasta ihkavat Hamiltoni ootab võidujooks ajaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hamilton andis positiivse proovi 1. detsembril, Sakhiri GP-l asendas Mercedeses teda Williamsi sõitja George Russell. Seitsmekordne maailmameister peab andma negatiivse proovi, enne kui võib Bahreinist karantiinist lahkuda.
"See on olnud üks raskemaid nädalaid, mille olen viimasel ajal pidanud läbi elama," rääkis Hamilton sotsiaalmeediasse postitatud videos. "Olen keskendunud taastumisele ja enda vormis hoidmisele."
Hamiltoni sõnul tundis ta end teisipäeval hästi ja tegi esimese diagnoosijärgse trenni. "Tahtsin kõigile teada anda, et minuga on kõik korras ja loodan, et saan peatselt autosse naasta," lisas britt
Isegi kui Hamilton annab õigeks ajaks negatiivse koroonatesti, peab ta Ühendemiraatide võimudelt riiki sisenemiseks saama eriloa, sest vormelikarusselliga seotud inimestel oli Bahreinist Abu Dhabisse lubatud reisida vaid spetsiaalselt selleks puhuks mõeldud esmaspäevaste lendudega.
Abu Dhabis peaks Hamilton enne Mercedese boksi siirdumist viibima veel 48 tundi karantiinis, F1 reeglite järgi ei pea ta osalema vabatreeningutel, kuid põhisõidule pääsemiseks peab ta kindlasti sõitma laupäevases kvalifikatsioonis.
Kui britt õigeks ajaks ei parane, keerab ka hooaja viimasel etapil Mercedese rooli Russell.
### Response:
Viimaseks etapiks naasta ihkavat Hamiltoni ootab võidujooks ajaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hispaania tugevuselt neljandas sarjas ehk EBA liigas mängiv võistkond on hooaega alustanud suurepäraselt ning jätkab nelja vooru järel täiseduga. Järgemööda on alistatud Pozuelo (101:95), La Matanza (94:81), Guadalajara Basket (90:89) ja Tenerife Nautico (86:61), vahendab Korvpall24.ee.
Eelmise aasta septembris Hispaania tippklubi noortesüsteemiga liitunud Veesaar on seni kaasa teinud kõigis neljas liigamängus, kus tema arvele on jäänud keskmiselt 16 minutit, 5,0 punkti ja 2,8 lauapalli.
Duubelvõistkonna kõrval kuulub eestlane endiselt ka Madridi Reali U-18 meeskonna nimekirja ning võib osaleda Euroliiga noorteturniiril. | Eesti tulevikulootus on Madridi Reali duubelmeeskonnas kanda kinnitanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hispaania tugevuselt neljandas sarjas ehk EBA liigas mängiv võistkond on hooaega alustanud suurepäraselt ning jätkab nelja vooru järel täiseduga. Järgemööda on alistatud Pozuelo (101:95), La Matanza (94:81), Guadalajara Basket (90:89) ja Tenerife Nautico (86:61), vahendab Korvpall24.ee.
Eelmise aasta septembris Hispaania tippklubi noortesüsteemiga liitunud Veesaar on seni kaasa teinud kõigis neljas liigamängus, kus tema arvele on jäänud keskmiselt 16 minutit, 5,0 punkti ja 2,8 lauapalli.
Duubelvõistkonna kõrval kuulub eestlane endiselt ka Madridi Reali U-18 meeskonna nimekirja ning võib osaleda Euroliiga noorteturniiril.
### Response:
Eesti tulevikulootus on Madridi Reali duubelmeeskonnas kanda kinnitanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varem aastaid Eesti Maaülikooli Spordiklubis tegutsenud Tõnisson omab sporditeaduste magistrikraadi ning korvpallitreeneri V kategooria kutsetaset. Stipendiumi eest soovib Tõnisson ennast täiendada Tartu Ülikooli meistriliiga meeskonna juures.
"Tänu pikaajalisele töökogemusele treenerina oman head arusaama treeneritööst ja hindan oma võimalust end Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna treenerite juures täiendada. Näen, et Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna juures on olemas parimad võimalused enesetäiendamiseks, millest on tulevikus kasu nii mulle kui ka Eesti korvpallile. Lisaks suudan õpitud teadmiste ja kogemusega tuua lisandväärtust Eesti korvpallile," kirjutas Tõnisson enda motivatsioonikirjas.
Legendaarse korvpallitegelase Ilmar Kullami (15.06.1922 –2.11.2011) fond on asutatud 2008. aastal Eesti Korvpalliliidu poolt eesmärgiga toetada noortega tegelevaid perspektiivikaid korvpallitreenereid – treenereid, kelle juhendamisel on sirgunud mitmed noorte või täiskasvanute koondise mängijad ja kes omavad algatus- ning õppimisvõimet, on eeskujuks mängijatele ning teistele treeneritele nii treeningsaalis kui väljaspool seda. Stipendiumi suurus on 1300 eurot. | Ilmar Kullami stipendiumi teenis Esko Tõnisson | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varem aastaid Eesti Maaülikooli Spordiklubis tegutsenud Tõnisson omab sporditeaduste magistrikraadi ning korvpallitreeneri V kategooria kutsetaset. Stipendiumi eest soovib Tõnisson ennast täiendada Tartu Ülikooli meistriliiga meeskonna juures.
"Tänu pikaajalisele töökogemusele treenerina oman head arusaama treeneritööst ja hindan oma võimalust end Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna treenerite juures täiendada. Näen, et Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna juures on olemas parimad võimalused enesetäiendamiseks, millest on tulevikus kasu nii mulle kui ka Eesti korvpallile. Lisaks suudan õpitud teadmiste ja kogemusega tuua lisandväärtust Eesti korvpallile," kirjutas Tõnisson enda motivatsioonikirjas.
Legendaarse korvpallitegelase Ilmar Kullami (15.06.1922 –2.11.2011) fond on asutatud 2008. aastal Eesti Korvpalliliidu poolt eesmärgiga toetada noortega tegelevaid perspektiivikaid korvpallitreenereid – treenereid, kelle juhendamisel on sirgunud mitmed noorte või täiskasvanute koondise mängijad ja kes omavad algatus- ning õppimisvõimet, on eeskujuks mängijatele ning teistele treeneritele nii treeningsaalis kui väljaspool seda. Stipendiumi suurus on 1300 eurot.
### Response:
Ilmar Kullami stipendiumi teenis Esko Tõnisson |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arvustuses on vaatluse all Johannes Semperi ja Johannes Barbaruse kirjavahetus ("Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940" (I–II) Koost. Paul Rummo).
Žürii hinnangul on Märt Väljataga laia haardega päevakriitik: ta tunneb hästi nii eesti kirjanduslugu kui maailmakirjandust, filosoofilisi süsteeme ja värsiõpetuse nüansse, kuid samas ei jää ei võidutekstis ega teisteski arvustustes konteksti liialt kinni, vaid on tähelepanelik, kriitiline ja detailne lugeja. "Johanneste ilmutused" esindab Väljataga haaret ja seosteloomet aga iseäranis eredalt.
SA Kultuurileht väljaannete toimetajate asutatud auhind määratakse ühe aasta jooksul (oktoobri lõpust oktoobri lõpuni) eesti keeles ilmunud kirjandusteos(t)e kohta avaldatud parima arvustuse või ülevaate autorile. Auhinna suurus on 2000 eurot ning see pärineb Eesti Kultuurkapitalilt. Žüriisse kuulusid Hanna Linda Korp, Brita Melts, Indrek Mesikepp, Kajar Pruul ja Maia Tammjärv.
Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna on varasematel aastatel pälvinud Johanna Ross, Hasso Krull, Berk Vaher, Elle-Mari Talivee ja Tiit Hennoste. | Ants Orase nimelise kirjanduskriitika preemia pälvis Märt Väljataga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arvustuses on vaatluse all Johannes Semperi ja Johannes Barbaruse kirjavahetus ("Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940" (I–II) Koost. Paul Rummo).
Žürii hinnangul on Märt Väljataga laia haardega päevakriitik: ta tunneb hästi nii eesti kirjanduslugu kui maailmakirjandust, filosoofilisi süsteeme ja värsiõpetuse nüansse, kuid samas ei jää ei võidutekstis ega teisteski arvustustes konteksti liialt kinni, vaid on tähelepanelik, kriitiline ja detailne lugeja. "Johanneste ilmutused" esindab Väljataga haaret ja seosteloomet aga iseäranis eredalt.
SA Kultuurileht väljaannete toimetajate asutatud auhind määratakse ühe aasta jooksul (oktoobri lõpust oktoobri lõpuni) eesti keeles ilmunud kirjandusteos(t)e kohta avaldatud parima arvustuse või ülevaate autorile. Auhinna suurus on 2000 eurot ning see pärineb Eesti Kultuurkapitalilt. Žüriisse kuulusid Hanna Linda Korp, Brita Melts, Indrek Mesikepp, Kajar Pruul ja Maia Tammjärv.
Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna on varasematel aastatel pälvinud Johanna Ross, Hasso Krull, Berk Vaher, Elle-Mari Talivee ja Tiit Hennoste.
### Response:
Ants Orase nimelise kirjanduskriitika preemia pälvis Märt Väljataga |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.