instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meelis Oidsalu teame me küll vist eelkõige üsna terava sulega teatrikriitikuna, aga ta võtab ajakirjanduses sõna ka päevakajalistel teemadel. Ennekõike on ta aga riigiametnik, kes on täitnud juba alates 2000. aastast kaitseministeeriumi erinevaid (aga üha kõrgemaid) ametikohti. Kohe endise NO99 maja kõrval avanevadki mulle "süvariigi" hästi turvatud väravad ning pikad trepid ja koridorid toovad mind lõpuks kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsleri kabinetti.
Käisid märtsis rahvusringhäälingu eetris, et kommenteerida Juhan Ulfsaki teatriauhindade üleandmisel peetud ühiskonnakriitilist kõnet. Sa olid selles saates üllatavalt kriitiline ja avameelne meie lähituleviku suhtes. Mil määral sa oled pidanud oma poliitilisi väljaütlemisi tööl kooskõlastama või selgitama?
"Ringvaate" saatesse kutsuti mind teatrikriitikuna näitleja poliitilist avaldust kommenteerima. Ka enda poliitiliste avalduste puhul on minu n-ö vangist-vabaks-kaart olnud kriitikustaatus. Samas on mulle kriitikuna teinekord nina peale visatud, et Oidsalul on hea laiata, ta ei pea kultuuriinimestega iga päev koos töötama. Saates avaldust tehes oli vist esimest korda olukord, kus ka mul endal oli midagi kaalul. Tõsi, pärast Kenderi protsessil osalemist küsiti mu ülemuselt, et mida teie asekantsler seal kohtus teeb, miks ta niimoodi riigi vastu tunnistab, aga ma arvan, et inimõigused on teema, mille eest avalik teenistuja mitte ainult ei või, vaid peab rääkima, isegi kui tema avaldus läheb poliitiliseks.
Nii et sinu jaoks ei ole nende rollide vahel – kust lõppeb kriitik ja algab ametnik, kust see, kes ühiskondlikel teemadel avameelselt sõna võtab – vastuolu?
Otseselt ma vastuolu ei näe. Minu arust toimib see umbes samamoodi, kui oled näiteks poemüüja. Sul on oma poliitilised vaated, mida sa avaldad kuskil aktiivse ühiskonnaliikmena, aga kui hakkad kohtlema poes kliente vastavalt oma meeldimistele, siis varem või hiljem saad kinga ja ka asja eest, sest isegi poemüüjalt oodatakse, et ta suhtuks klientidesse võrdselt ega alandaks inimesi. Igal bürokraadil on oma poliitilised eelistused, aga need ei tohi kallutada tema otsuseid. Siin on tegelikult pretsedent olemas: Toomas Mattson riigikontrolli kommunikatsioonijuhina. Tema peale kaevati, kuna ta kommenteerib oma Facebooki lehel poliitilisi teemasid, et kuhu see kõlbab. Rahandusministeeriumi eetikakomisjon aga otsustas, et see on normaalne, kui ametnikul on oma arvamus ja ta väljendab seda. Küsimus on selles, kas ta on oma töös erapooletu. Julgen öelda, et mina olen.
EKRE viimaseaegseks meelissõnaks on kerkinud "süvariik" (varasemate "kartellierakondade" asemele ja "peavoolumeedia" kõrvale). Kas sina tead, mida see uus süvariigiametnikust "vaenlane" endast kujutab?
Kui termini kasutaja peab silmas, et mingid ametkondade tasemel tehtud otsused ei ole olnud piisavalt läbipaistvad või et ametkonnad varjavad infot, mis peaks olema seaduse järgi avalik või avalikkuse huvides varjamatu, siis, by all means, tulebki süvariiki paljastada ja peksta. Eesti haldusaparaat on piisavalt suur, et ka siin võiks selliseid tendentse avalduda. Ka bürokraadid teevad vigu, aga selleks ongi mõeldud kohus ja kaebemenetlused. Hoopis teine olukord on see, kui mõiste kasutaja väidab, et riigiasutus olemuslikult või riik kui selline on kahtlane üksus, mida ei tohiks üldse usaldada, või et kaebeõigused on pelgalt formaalsed ja kohtuid ei tohiks usaldada. Usaldussuhete süsteemne lõhkumine ja paranoia külvamine ei ole sama mis riigi toimimises läbipaistvuse nõudmine. Need on kaks vastandliku suunitlusega tegevust.
"Eestis on tekkinud pärast taasiseseisvumist esimest korda olukord, kus võimude lahususe põhimõte pannakse tõenäoliselt senisest märksa enam proovile."
Kui aga küsida, kui kõvasti saab EKRE nüüd seda "süvariiki" lammutama hakata, siis ma ütleks, et Eestis on tekkinud pärast taasiseseisvumist esimest korda olukord, kus võimude lahususe põhimõte pannakse tõenäoliselt senisest märksa enam proovile. Samas on meie seadustes selliseid tekkida võivaid probleeme mingil määral ette nähtud, sest ka ametnikel on poliitikute üle järelevalvekohustus. Näiteks Vabariigi Valitsuse seaduse §53 ("Kantsleri pädevus" – toim.) sätestab, et mitte minister ja poliitik ei tee ainult järelevalvet ametniku üle, vaid ka kantsleril on kohustus jätta ministri määrus või korraldus kooskõlastamata, kui see on ebaseaduslik või vastuolus põhiseadusega, ning edastada ka õiguskantslerile info, et minister ei käitu seadus- või põhiseaduspäraselt. Ametkonnad peavad hakkama seda kohustust endale rohkem teadvustama. Mina arvan, et kõik Eesti kantslerid ei ole selleks valmis.
Kas tulevik on tume?
Ei, seda ma ei ütleks, pigem on probleem selles, et poliitiliselt on parempopulistide võimulesaamine olnud tühikäik kõikide nende riikide jaoks, kes on selle valiku teinud. See on raisatud aeg. Tutvusin hiljuti lähemalt Edgar Valteri "Pokuraamatuga". Pokudel hakkab nimelt ebamugav seal, kus nad elavad (naerab). Metsavälult kaob vesi ära ja nad ei saa enam varbaidpidi vees olla, nad ei saa enam toitaineid kätte, ja siis nad lähevad endale uut kodu otsima. Nende retk näeb välja selline, et nad peatuvad aeg-ajalt mõne järjekordse välu ääres ja vaatavad, kas tuleb "see tunne" peale või mitte, vaatavad üksteisele otsa. Seal oli tore lause, et pokurahvas kuulas pokurahvast. Nad kuulasid iseennast, et kas see on koht, kus me peame olema. Mulle tundub, et meil on ka mõnes mõttes varbad ja tallaalused kuivale jäänud ning nüüd kõik kihelevad kuhugi, aga Jüri Ratase valitud välu ei ole päris kindlasti see metsavälu, kuhu oleks mõtet järgmiseks neljaks aastaks pidama jääda, lootes, et piisaval hulgal pokudel tuleb peale õige meie-tunne.
Jüri Ratase puhul on probleem see, et ta käitub ja mõtleb endiselt nagu omavalitsuse juht. Eestis on mingil seltskonnal olnud alates Euroopa Liiduga liitumisest kogu aeg mentaliteet, et meie võime siin Eestis ju endale natukene seda tormi veeklaasis lubada, küll nad seal Läänes hoiavad meid õigel teel. Märt Väljataga rääkis ka hiljuti, et kuskil oleks justkui mingi kaitselüliti; küll seal Brüsselis on lüliti, et kui siin Maarjamaal päris nihu läheb, siis nad juhatavad meid tagasi õigele kristlikule rajale. Jüri Ratas ei saa aru, et linnapeana võis ta Savisaarevaimus sellist paralleel-Eestit katsetada – võib-olla ongi hea, kui sul on suurema sees mingi väiksem n-ö katseühiskond ja saad seal erinevaid poliitikaid inkubeerida –, aga kui oled juba peaminister, siis räägime hoopis teisest tasemest – tasemest, kus nende tormide tekitamine on märksa suurema mõjuga. Eesti kui riik on üks euroopluse tuleviku mõjutajaid, Euroopa poliitilise kontinendi saatuse ja näo kujundajaid. Minu meelest ei ole Ratas aru saanud, et tal pole vastutus mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa ees. Riiki juhtides ei saa mõelda nagu omavalitseja.
Kõige traagilisem on paljude jaoks vist just see, et toimuv ei ole demokraatia sees paratamatu.
Ei olegi, see on teadlik valik! Ja kõige naljakam on asja juures see, et just Ratase erakond koos tema endaga kaotab sellest kõige rohkem. See, et ta sidus kohaliku omavalitsuse valimised EKRE nõudmisel hääletusega abielu traditsioonilisuse küsimuse üle, on ju puhtalt EKREle kaartide kättemängimine ka kohalikeks valimisteks. Kas ta arvab, et vene tiib jääb siin kogu asja lõpuni kaasa mängima, kui Helmed üha rohkem räuskavad? See seltskond ei kavatsegi oma räuskamist maha keerata, sest puudub igasugune poliitiline loogika, miks nad peaksid seda tegema. Nad kütavad edasi. See kõik on vesi nende veskile – selles mõttes ei näita Ratas end kogenu ja targana.
Ja minus tekitab see pingeid ka minu ametikohast lähtuvalt. Meil on Tapal vahelduva eduga 800–1000 briti sõdurit. Britid on saatnud (rõhutab iga sõna eraldi), püsivalt, siia, terve pataljoni. Raskesti relvastatud, tankide, helikopterite ja muu ilusaga. Kui ma küsiksin näiteks sinu käest, et kuule, kuidas oleks, kas tahaksid Tapale tööle minna?
No Tapa ei oleks geograafiliselt mu esimene valik.
No just, aga nüüd me järsku näeme, et meie liitlased on siin. Nad on hambuni relvastatud. Selle kõige siin hoidmine maksab Suurbritannia valitsusele tohutuid summasid. Meil endal ei ole lihtsalt raha, et sellist suurt mehhaniseeritud jalaväepataljoni püsivas valmiduses hoida. Ja kui sa küsid, miks nad siin on, siis see ei ole ju tingitud sellest, et Eesti on nii äge koht ja Tapa on selle ägeda koha kõige ägedam nurk või et siin on palju naftat või Lääne strateegilised huvid, et kui selle nüüd kaotame, siis on puuks. Siin ei olda ka raha pärast, et kaitsta mingite ettevõtete huvisid. Nad on siin ainult seetõttu, et paikneme ühes väärtusruumis ja brittide jaoks on need väärtused nii olulised, et nad toovadki pataljoni siia, et Eesti saaks selles väärtusruumis püsida. Kui hakkame nüüd järsku avalikult räuskama, et kuule, me tegelikult ei taha vist üldse selles väärtusruumis olla, siis… Piinlik oleks, kui ühtäkki selgukski, et meie liitlased usuvad meisse rohkem, kui me ise julgesime seda teha.
Kas nelja aastaga saab teha riigile nii palju kahju, et meid võidakse sellest väärtusruumist välja arvata?
Ei, nelja aastaga ei saa, juba põhiseaduse muutmine võtab nii palju aega. Põhjus, miks EKRE asju nii julgelt väljendab, on ju see, et nad tajuvad ise ka, et neil ei lasta kõike seda teha, mida nad räägivad. Selles mõttes on neil turvaline räusata – see ei ole nende jaoks justkui päris. Aga see on turvaline ainult neile.
Seesama omavalitsuse sündroom?
Täpselt, et küll riigi tasandil asi kuidagi ära klatitakse. Seda läbinähtavam peaks aga Ratase jaoks olema ka see oportunism, sest taolisel käitumisel on Euroopas ja maailmas oma hind. Kui on kriis, kui on päris sõda, siis nägime ju Ukraina ja isegi Gruusia puhul, et suuresti tulenes ettevaatlikkus seoses nende riikide aitamisega sellest, et kohe oli vabandus varnast võtta: aga nad ise käitusid ebastabiilselt, nad ise ei olnud kõige õilsamal väärtuskursil. See tuleb ülikergelt.
Kas see paistab nüüd ka meie suhtes juhtuvat; et me ei ole enam kõige õigemal kursil?
No täpselt, kui me nii jätkame ja kui see jõuab rahvusvahelisele tasandile – veel ei ole jõudnud, aga kui see jõuab sinna –, siis mingil hetkel öeldaksegi, et kuulge, minge metsa. Mis eristab meid siis kokkuvõttes PutiniVenemaast, kui me peaks hakkama kunagi EKRE sõnade järgi elama? Mis see on siis? Venemaal on ka väga palju liberaale, inimesi, kes hindavad vabadusi, aga režiim on selline, nagu ta on. Meil võivad ka põhimõtteliselt moodustada 90% valijaskonnast liberaalid, aga kui valitsus on selline, siis sa satud ikkagi ühel hetkel ühte potti Putini režiimiga.
Eero Epner osutas hiljutises intervjuus, et paljud kultuuriinimesed tunnevad kergendust pärast seda, kui selgus, et kultuuriministeerium läheb Isamaale, mitte EKREle. Samas on tulevane rahandusminister juba ähvardanud, et ei ole siin midagi, rahakott on meie käes. Kas ohutunde möödumine on liiga ennatlik?
Ma jätaksin sõna "oht" sellest diskussioonist välja – minu valdkonda ja julgeolekuasutusigi süüdistatakse tihti selles, et me hakkame iga asja puhul ohust rääkima. Rahastuse äravõtmine on riigivalitsemises täiesti legitiimne ja tavaline praktika, me teeme igal aastal riigi eelarvestrateegiat ja nelja aasta rahastusperspektiivi ümber, see on täitsa tavaline, et ühelt ettevõtmiselt raha ära võetakse, et teistele juurde anda või lihtsalt kulusid kokku hoida.
Jah, aga praegu paistab olevat küsimus selles, mille alusel see raha ähvardatakse ära võtta.
Küsimus on selles, kuidas seda põhjendada. Kui põhjendus ei ole kooskõlas põhiseadusega, ei peaks ka otsust sellele vastavaks pidama. Sellisel juhul tuleb aga inimestel oma õiguste eest hageda ja minnagi kohtusse. Mina usun, et meie õiguskaitse ja kohtusüsteem – hoolimata Kenderi protsessi traumaatilisest kogemusest – on tegelikult vägagi hästi toimiv.
Niisiis, kas inimestele peaks praegu meelde tuletama, et lähiajal võib siin hagemisõigust vaja minna ja seda peaks ka kasutama?
Seda tuleb kasutada, jah. Enese väiksemaks tegemine või nende hagemisvõimaluste eiramine, enese ette ohvriks pidamine ei ole ka õige. Kui võtame Langi ja Kenderi juhtumi, siis kuidas erines see põhimõtteliselt sellest, mida on öelnud Helmed? Võeti samamoodi ideoloogiline hoiak, et lööme Sirbis platsi puhtaks, toome sinna radikaalse värskenduse, aga see ei õnnestunud, kuna suudeti tekitada kogunisti selline surve, et inimene pidi tagasi astuma. Rein Lang ei oleks elu sees arvanud, et ta peab sellise asja pärast tagasi astuma. Ta alahindas kultuuriringkondade võimu.
"Poliitiliselt on parempopulistide võimulesaamine olnud tühikäik kõikide nende riikide jaoks, kes on selle valiku teinud. See on raisatud aeg."
See lugu näitab ühtlasi, et tegelikult ollakse suutelised väga hästi mobiliseerima. Ja mulle käib närvidele, et kultuuriavalikkus, kes seal oma suid kinni kleepis, on mingites teistes ühiskondlikes küsimustes täiesti vait. No seesama NO99 ja Madison, noh! Seesama asi, et teatriliit ei võtnud sõna, kui oli vaja. NO99 tundis ennast selles olukorras tegelikult väga üksi. Nad ootasid, et tuleks midagigi, toetusepiukski, aga ei tulnud ja see oli kurb.
Kas sa oskad öelda, miks on just teater see, mille kallale minnakse või mida ähvardatakse nii Ungaris kui ka nüüd meie näitel?
Teater valdab ju väga hästi populistlikke tehnikaid. Ja selles mõttes on ta ohtlik. Ja ennustamatu. Aga Ungari puhul, nagu ka Ulfsak rääkis, võib ju tuua ka vastupidiseid näiteid, paljude teatrite juhtkonnad on just pigem režiimiga kaasa läinud. Kultuur tervikuna on ühtmoodi nii represseerimisvahend kui ka vabaduse kants. Sellised vabadusvälgatused või kodanikuõiguste apologees üldse ei ole kultuuris väga levinud. Suurem osa kultuurist on inertne ja introvertne, suunatud oma identiteedi kinnitamisele. Seda on ka vaja teha – et inimestes ärevust maandada. Aga ennatlik on omistada kultuurile iseenesest mingisugust headust või hüvelisust.
Kas kultuur või poliitika peaks vaikiva eeldusena vabadust suurendama või on kultuuri ja vabaduse inherentne seos pigem mingisugune klišee?
Ma isegi ei tahaks sellele vastata, sest me keskendume vaidlustes liialt sellele, milleks ja mil määral me peaksime olema vabad. Ma ei oska öelda, mis on ja milleks on vabadus, aga ma oskan öelda, mis on selle puudumine. Vabaduse puudumine on see, kui sind ahistatakse või halvustatakse nende omaduste pärast, mida sa ei ole saanud valida, näiteks puue, sugu, seksuaalne sättumus või nahavärv. Minu arvates ei ole riigi ülesanne seotud kuidagi vabaduse määra maksimeerimisega – see küsimus on juba maailmavaatelise debati objekt –, aga riik peab tagama, et ühiskonnas oleksid olemas ja rakendatud põhiõigused, vajadusel sunniviisiliselt. Meil on need kaks küsimust kuidagi omavahel sõlme läinud – riigi kohustust tagada kodanikule põhiõigused käsitletakse praegu kui mingit maailmavaatelist suva.
Kui tulla tagasi Jüri Ratase valiku juurde, on minu meelest ka vastutustundetu, et meil on selline arusaam – ja seda on ka kuvatud nende äärmusgruppide puhul –, et kogu n-ö üleüldine põhiõigustele keskendunud mõtlemine on olnud kuidagi hegemooniline ja igavene. "Vaba maailma" eestkõneleja USA oli veel 60–70ndatel sisuliselt apartheidiriik. 90ndatel toimus Euroopa südames genotsiid, päris genotsiid. Kogu see põhiõiguste teema on nii habras. See ei ole purunematu monoliit, mida võib ulakalt taguda. Selline vabadus on nii habras ja nii noor nähtus, puhtalt maailmaajaloolisest vaatepunktist on üdini vale minna Euroopa praeguses kriisiolukorras seda paati kõigutama.
Vabaduste piiramise küsimus on aga õhus n-ö mõlemal poolel. Meie siin räägime või mina räägin ohustkultuurivabadusele, väljendusvabaduse piiramisega ähvardamisest, aga äärmusgrupid tunnevad samamoodi, et nende vabadusi piiratakse, seesama vana hea, et neegri kohta ei tohi enam öelda "neeger" ja nii edasi. Kas meie ühiskond ongi äkki niisuguse reguleerimisega liiale läinud?
Minu arust pole need, kes räägivad võidukalt, kuidas "neeger" ei ole eesti keeles solvav, isegi mingid rassistid, vaid lihtlabased kiuslikud inimesed, kellel pole ilmselt oma ajaga midagi muud targemat teha, kui sedasi muigvelsui seletada, kuidas meie "neeger" erineb kõikidest teistest maailma "neegritest". See on laensõna, selle säilitamisega ei kaitse me eesti hinge ega ürgkeelt. Oleks see siis mingisugune juursõna: keegi nägi kiviajal mustanahalist ja ütles, et näe, "neeger"; et see on eht eesti sõna, ainult eestlased on osanud nii nimetada (naerab) ja sellest loobumine on tohutu sõnavabaduse ründamine. Ja siis me ütleme, et see on meie sõnavabaduse piiramine. Seda olukorras (rõhutab iga sõna), kus me teame, et sellel sõnal, sellel laensõnal, sellessamas kõlas on räme rassismitaak. Kui see ei ole kius, siis mis see on? Minu arust on see suuremeelsuse ilming, kui mul on mustanahaline sõber, kelle kohta ma tean, et ta tunneb ennast ebamugavalt, kui ma realiseerin seda oma äsja avastatud väljendusvabadust, ja ma loobun sellest sõnast, sest ma olen suure hingega inimene ja see ei võta mult ühtegi tükki küljest. Ja saan meie keele ühe laensõna võrra puhtamaks.
Kas sulle ei tundu, et programmilist ebaviisakust aetakse meil sageli segamini tõerääkimisega?
Minu arust minnakse viisakusega just üle võlli, viisakus on nagu kohustus. Mina räägin praegu suuremeelsusest, sellest, kas me oleme heatahtlikud, suure hingega inimesed. See ongi kogu asja tuum, mitte mingi viisakus või n-ö väljendusvabadus, et kas ma võin seda rassistlikku laensõna kasutada või mitte, olemata isegi rassist. Samas torkas mulle paar nädalat tagasi silma Eesti Päevalehe suur artikkel "Tere tulemast soovabasse maailma!", mis oli esitatud sellise… tegelikkust programmiliselt moonutava karjatusena. Räägiti, kuidas sood on üldse mineviku teema ja nii edasi. Ma lugesin ja otsisin sealt mingit vimkat, et millal puänt tuleb ja öeldakse, et ma meelega tõmbasin üle, aga seda ei tulnudki! Päevalehest sellist teksti lugedes tekkis minus küll ebamugavus, et mis nüüd toimub, kas mõned on täiesti ära kamminud. No milleks selliseid tekste üllitada?
Ja siis ma saan aru, miks liberaalidel on raske oma sõnumit edasi viia. Nad pannakse ühte patta nende karjatuste autoritega, kelle üldistuspäästik on nii hell, et kõik erandid on nende jaoks üldkehtiv tõde. See on jumala okei, kui keegi ütleb ise, mis soost ta on. Mul on ka viimasel ajal selline eluetapp, kus ma tunnen, et olen vist sootu, aga ma ei tee selle põhjal üldistusi teiste kohta, eriti kui puuduvad üldistamiseks põhjust andvad uuringud.
Kas hea kultuur või ka kitsamalt teater saab olla mittepoliitiline?
Ei, selles mõttes ei saa, et iga etendus kannab ju endas alati mingeid hoiakuid. Ka passiivsus on poliitilisuse ilming. Kui sa rebidki meelega ainult igavikulist kunsti või teed ainult meelelahutust sõltumata sellest, mis ümberringi toimub, siis ka see on seisukohavõtt. Mingite asjade tegemata jätmine on samuti poliitiline.
Ma olen siiski üllatunud, et näiteks veel hiljutise kultuuriministri reaktsioon EKRE tõusule oli nii loid. Pigem tehakse siin n-ö paremalt leebet, aga agarat tuletoetust, näiteks Mihkel Mutt on EKREle tükk aega pehmet libestamist teinud. Pigem võib-olla vanema põlvkonna kultuuriringkonnad polegi väga rõõmutud EKRE võimulesaamise üle. Mutt ju valmistab otseselt EKRE-sugustele pinda ette.
Kui Maarja Kangro ütles hiljuti intervjuus Vilja Kiislerile, et kultuuriinimesed ei ole selle koalitsiooni suhtes mitte kriitilised, vaid täiesti eitavad, täiesti vastu, tekkis sellest Facebookis suur pahameel, sest päris paljud kultuuriinimesed leidsid, et neile on selle üldistusega liiga tehtud.
Jaa, ma vaatasin seda intervjuud ja ta oli seal tõesti resoluutne, mul tekkis sama küsimus. Tegelikult see ei ole representatiivne, meie kultuuriüldsusest moodustavad suure osa ka need, kes tunnevad ennast kuidagi kaotajate, allasurututena. Aga Kunnuse argument, et EKRE on parem kui Reformierakond, sest reformarid on samuti kari sitapäid, on ka üsna libe tee, kuna sellega öeldakse justkui, et keegi võib teha mingit pättust, sest keegi teine on juba teinud. Loogika peaks toimima vastassuunas, sest trade 'ima peaks alati ülespoole, meie aga trade'ime allapoole – selle loogikaga, et keegi on n-ö allakäigutrepile viiva ukse juba avanud. Riigijuhtimine peaks lähtuma vastupidisest eeldusest: me ei anna alla, ei ütle, et kõige madalam ühisnimetaja ongi meie ühiskonna keskne väärtus, millest me peame lähtuma. See on vanglamentaliteet ja vanglamoraal. Enne me kurtsime, et poliitikud ainult räägivad, aga ei tee midagi ehk nad ei käitu oma sõnade järgi, aga nüüd on ka see retoorikavalitsemise tava kadunud – me käitume sitasti ja räägime ka sitasti. Kuidas on see õiglasem ja autentsem?
Kas sulle ei tundu, et meil nähakse "karmi" või lajatavat kriitikat – mille esindajaks oled olnud omal ajal minu meelest ka sina ja on olnud Mihkel Kunnus – sageli millegipärast radikaalselt tõesemas rüüs kui kriitikat, millele heidetakse ette kas liigset pehmust, viisakust või sõbramehelikkust?
Jah, selles mõttes küll. Olen näiteks täheldanud – see on selline harrastusantropoloogi tähelepanek –, et kui näed inimesi, praktikuid või ka lihtsalt tuttavaid mõnel esietendusel omavahel kohtumas, esmalt õnnitletakse lavastajat ja öeldakse, et oi kui äge ja nii edasi, aga hiljem kuuled neid inimesi omavahel arutlemas, mida nad tegelikult asjast arvavad, siis need kaks juttu võivad ikka väga jõledalt erineda! Selle kohta, mille puhul öeldi otse näkku, et oi kui tore, tehakse tagaselja üsna julmi märkusi. See on pannud mind küll mõtlema, et viisakussunnist valetamine on juba eos vale, sest see tekitabki lühiühenduse, justkui me arvaksime, et tõerääkimine on ebaviisakas ja seetõttu on meie kohustus ilustada või valetada. Ka selles sotsiaalselt üsna ettenähtud olukorras, et sa ei pane õrnale inimesele, kes on just lavastusega välja tulnud ja küsib sinu muljeid, väga puid alla, on võimalik natukenegi pingutades öelda ausalt, aga sõbralikult, mida sa asjast arvad. See teadmine on ülioluline, et ei tekiks väära mõistetepaari "viisakas = vähem tõene" ja "ropp = sulatõsi".
"Minu arust minnakse viisakusega just üle võlli, viisakus on nagu kohustus."
Mu enda parim sõber on Paavo Piik, kes toob ju samuti asju lavale. Temaga suheldes olen ma küll esmajoones väga hoolas, et ma lähedasele inimesele haiget ei teeks, aga leian ikkagi mingi mooduse, kuidas rääkida asjadest nii, et ma ei peaks kompromisse tegema. Kui me teeme selles viisakusele sundivas olukorras kompromisse, siis tegelikult me juba libastume, kaugeneme üksteisest. Ja seda ei tohi olla. Aga kirjutades olen ma küll provokatiivset tooni kasutanud, et kirjutatule tähelepanu tõmmata; et sõnum leviks.
Kas sa teadvustad seda põhjust?
Ma teadvustan seda, jah, aga enamasti on see n-ö karmus ebateadlik, sest ma olen veidi autistlike või sotsiopaatlike kalduvustega. Ma ei kutsu endale külalisi koju, ma ei käi külas, sugulasi peaaegu ei näe, ma ei pea enda sünnipäevi ega mäleta teiste omi, minu jaoks tekitab romantiline läheduse kontseptsioon ärevust. Ma ei uhkusta sellega, see on lihtsalt viis, kuidas mina olen osanud elada. Ma ise olen mõelnud, et mul on vist isolatsioonitalumise geen. Kui sa oled kriitik, siis pead riskima sellega, et inimesed ei räägi sinuga pärast, või kui räägivad, siis nad on su vastu vaenulikud. Mul on olnud neid hetki ka praktikutega.
Aga kui sa teed oma arvustusega kellelegi potentsiaalselt haiget, siis kas see kõigutab sind?
Väga ei kõiguta. Ma mäletan väga hästi esimest arvustust oma raamatule. See ei olnud tegelikult üldse halvustav, aga ma mäletan oma tundlikkust. Helistasin kirjastuse juhile Eva Kollile ja küsisin, et kuidas nii saab, kas ta üldse luges seda, see on ju lahmimine (naerab). Ta vastas, et kuule, Meelis, võta rahulikult, esiteks on see suur asi, kui keegi viitsib üldse kellegi esimesest raamatust kirjutada, ja teiseks, loe see läbi, tegelikult on see ju täitsa okei. Minul oli kriitikataluvuse õpikõver järsk, registreerisin ära, töötlesin läbi, see võttis mul ühe päeva. Aga kiuslik ei tohiks kriitik küll olla. Mul pole see alati õnnestunud, teinekord loen ikka tagantjärele oma tekste, et näe, võib-olla poleks pidanud nii rämedalt ütlema.
Kui sa 2006. aastal oma esimese luuleraamatu välja andsid ja kaks aastat hiljem veel väga aktiivseks teatrikriitikuks hakkasid, siis kas sa ei tundnud oma päevatööd silmas pidades muret oma nime all n-ö pehmete teemadega lagedale tulemise pärast?
Olen näinud ise lähedalt emotsionaalset köögipoolt, kui näiteks lavastaja oma asja välja toob. See on karm maailm. See, kuidas saad kas või kiusliku tehniku oma tahtmist tegema panna. See nõuab isikuomadusi, mida on vaja näiteks ka kaitseväes üksuste juhtimiseks või asekantslerina kindralitega suhtlemiseks. See kõik on hard core, see ongi raske – kunstitegemine ei ole mingi pehme valdkond. Inimesed panevad sellesse nii palju iseendast, see nõuab rohket pühendumist ja ka pikaaegset edutuse talumist. Kaitsevaldkonna inimestest ei pea keegi kultuuriinimesi mingiteks pehmodeks. Neid näiteid on ju meil valitsemisalas veel: Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev on endine välisluureameti töötaja, Leo Kunnas on edukas kirjanik, kes kirjutab väga tundlikult ja samas julmalt, soovitan lugeda tema "Kustumatu valguse maailma", see läks mulle väga hinge. Kaitsevaldkonnas on mul selles mõttes vedanud. Põhjus, miks ma siin üldse nii kaua töötanud olen, ongi see, et siin on värvikad ja huvitavad natuurid. Nagu ka kultuurimaailmas. Ja loovus mängib mõlemas sfääris suurt rolli.
Ma arvan, et loovus mängib peaaegu igal pool väga suurt rolli.
Jah, tänapäeval on hakatud seda märkama, mina nimetan seda loovuse demokratiseerumiseks. Mis ongi õige. Suhtumine, et meil on loovust ainult väga tillukestes kogustes kuskil idufirmades või reklaamibüroodes, kirjanike ja kunstnike liidus või lavakoolis, on kuritegelik, sest nii tekibki inimestel arvamus, et loovus on miski, mis vajab kuidagi jumalikku ettehoolt ja on väga haruldane anne. Ei ole, me kõik oleme väga loovad, lihtsalt meie haridussüsteem ei eelda loovuse arendamist.
Minu esimene reaalne loovust innustav hariduskogemus tuli hoopis sõjakoolist, Balti kaitsekolledžist, mis oli tõesti üles ehitatud läänelikule õppemudelile, kus põhiosa ei olnud mitte auditoorsel tööl, vaid sa õppisid koolis õppima, iseseisvalt materjali omandama. Sisuline tegevus algas siis, kui üritasid neid omandatud teadmisi grupis rakendada. Seda ma kogesin ka USA maaväe kolledžis. Sa ei mõtle mitte üksi asju välja, vaid pead leidma lahendusi koos teistega ja suutma samas kõiki selliseid pingeid maandada, mis inimestel sotsiaalses koosolus ikka tekivad. Kui ma tulin kaitseministeeriumisse tööle, enam-vähem otse koolipingist, siis mul puudusid need sotsiaalsed oskused. Koostöötamise oskus, võime organiseerida, enda vajadusi ja tundeid väljendada ning ka loovalt tülitseda! Eestlastele on üldse omane konflikti vältimine, see on küll koolist kaasa tulnud.
Kas sina ei väldi konflikte?
Tüli võib olla tervistav ja lähendav asi ka kolleegide vahel, kui seda osatakse pidada ja hinnata. See võib olla nauditav. Meil oli eelmine neljapäev kaitseväe juhataja ja peastaabi ülemaga üks kena itaalia peretülikene ja me kõik lahkusime lähedastematena kui varem, kasutasime mina-tunnen-keelt, nagu psühholoogid õpetavad.
(Muigab) Selle tüli juures oli äge, et kõik tõid hoolimata mingitest hoiakutest ja kogunenud frustratsioonist lauale oma sisetunde ja näitasid, mis neile närvidele käib, üritasid sõnastada – nii halvasti kui eesti mehed oskavad –, mis neid häirib või kuidas nad ennast selles hetkes tunnevad. See oli nii ilus, kuidas me ei andnud alla, me väärtustasime seda suhet piisavalt, et julgeda tülitseda. Sellist tervistava tülitsemise kultuuri on Eestis vähe, seda peaks rohkem olema, ka avalikus sfääris ei tohiks vältida neid tülisid, mis meil tuleb maha pidada, kaasa arvatud seda tüli, mis ilmselt tuleb siin nüüd maha pidada. Seetõttu ei ole minu jaoks probleem minna "Ringvaatesse" ja rääkida, kuidas ma ennast selles olukorras tunnen, isegi kui olen kõrge riigiametnik ja pean hakkama seda valitsust teenima. Muidugi ma teenin seda valitsust, sest bürokraadina teen ma seda, mida seadus ette näeb, pidades sealjuures silmas, et kõik teised järgiksid samamoodi seadust ja et kõiki koheldaks võrdselt.
Kuidas seda praegusesse olukorda üle kanda? Kas meil oleks vaja ühiskonnana tervistavamalt ja/või rohkem tülitseda?
Ma olen mõelnud selle kohta nii, et praegune ei ole selles mõttes tervistav tülitsemine, et me alustame sellest, et ütleme, et sina ei ole selles tülis üldse osaline; tõmba minema siit, lilla, ma ei kavatsegi sinuga asju arutada. Tervistav tülitsemine oleks see, kui… ütled, et noh, mina tunnen ennast, noh, sinusuguste inimeste juuresolekul – mis on võib-olla ka juba sildistamine, aga ma siiski ütlen ausalt – ebamugavalt. Või et ma tunnen, et see kooseluseaduse asi, see kuidagi, noh, see kuidagi mõjutab minu suhete kindlust. Ja siis teine pool saab su käest vastu küsida, et okei, aga räägi sellest, mis selle põhjus on. Praegu me ei lähe isegi seda teed, et kasutaksime mina-keelt, et mina tunnen nii, mitte et sina oled lilla ja mine tuppa ja ole seal! Selline räuskamine on tegelikult lihtsalt üks tülitsemise vältimise moodus. Pinged ise on ju ühiselu tavaline osa, konflikti lahendamine eeldab aga võrdseid pooli. Kui sind ei lubata isegi tülli, siis see ei ole miski, mis oleks kooskõlas põhiseaduse vaimuga, sest põhiseadus näeb ette tülipoolte võrdsust. | Meelis Oidsalu: põhiõigused ei ole maailmavaate küsimus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meelis Oidsalu teame me küll vist eelkõige üsna terava sulega teatrikriitikuna, aga ta võtab ajakirjanduses sõna ka päevakajalistel teemadel. Ennekõike on ta aga riigiametnik, kes on täitnud juba alates 2000. aastast kaitseministeeriumi erinevaid (aga üha kõrgemaid) ametikohti. Kohe endise NO99 maja kõrval avanevadki mulle "süvariigi" hästi turvatud väravad ning pikad trepid ja koridorid toovad mind lõpuks kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsleri kabinetti.
Käisid märtsis rahvusringhäälingu eetris, et kommenteerida Juhan Ulfsaki teatriauhindade üleandmisel peetud ühiskonnakriitilist kõnet. Sa olid selles saates üllatavalt kriitiline ja avameelne meie lähituleviku suhtes. Mil määral sa oled pidanud oma poliitilisi väljaütlemisi tööl kooskõlastama või selgitama?
"Ringvaate" saatesse kutsuti mind teatrikriitikuna näitleja poliitilist avaldust kommenteerima. Ka enda poliitiliste avalduste puhul on minu n-ö vangist-vabaks-kaart olnud kriitikustaatus. Samas on mulle kriitikuna teinekord nina peale visatud, et Oidsalul on hea laiata, ta ei pea kultuuriinimestega iga päev koos töötama. Saates avaldust tehes oli vist esimest korda olukord, kus ka mul endal oli midagi kaalul. Tõsi, pärast Kenderi protsessil osalemist küsiti mu ülemuselt, et mida teie asekantsler seal kohtus teeb, miks ta niimoodi riigi vastu tunnistab, aga ma arvan, et inimõigused on teema, mille eest avalik teenistuja mitte ainult ei või, vaid peab rääkima, isegi kui tema avaldus läheb poliitiliseks.
Nii et sinu jaoks ei ole nende rollide vahel – kust lõppeb kriitik ja algab ametnik, kust see, kes ühiskondlikel teemadel avameelselt sõna võtab – vastuolu?
Otseselt ma vastuolu ei näe. Minu arust toimib see umbes samamoodi, kui oled näiteks poemüüja. Sul on oma poliitilised vaated, mida sa avaldad kuskil aktiivse ühiskonnaliikmena, aga kui hakkad kohtlema poes kliente vastavalt oma meeldimistele, siis varem või hiljem saad kinga ja ka asja eest, sest isegi poemüüjalt oodatakse, et ta suhtuks klientidesse võrdselt ega alandaks inimesi. Igal bürokraadil on oma poliitilised eelistused, aga need ei tohi kallutada tema otsuseid. Siin on tegelikult pretsedent olemas: Toomas Mattson riigikontrolli kommunikatsioonijuhina. Tema peale kaevati, kuna ta kommenteerib oma Facebooki lehel poliitilisi teemasid, et kuhu see kõlbab. Rahandusministeeriumi eetikakomisjon aga otsustas, et see on normaalne, kui ametnikul on oma arvamus ja ta väljendab seda. Küsimus on selles, kas ta on oma töös erapooletu. Julgen öelda, et mina olen.
EKRE viimaseaegseks meelissõnaks on kerkinud "süvariik" (varasemate "kartellierakondade" asemele ja "peavoolumeedia" kõrvale). Kas sina tead, mida see uus süvariigiametnikust "vaenlane" endast kujutab?
Kui termini kasutaja peab silmas, et mingid ametkondade tasemel tehtud otsused ei ole olnud piisavalt läbipaistvad või et ametkonnad varjavad infot, mis peaks olema seaduse järgi avalik või avalikkuse huvides varjamatu, siis, by all means, tulebki süvariiki paljastada ja peksta. Eesti haldusaparaat on piisavalt suur, et ka siin võiks selliseid tendentse avalduda. Ka bürokraadid teevad vigu, aga selleks ongi mõeldud kohus ja kaebemenetlused. Hoopis teine olukord on see, kui mõiste kasutaja väidab, et riigiasutus olemuslikult või riik kui selline on kahtlane üksus, mida ei tohiks üldse usaldada, või et kaebeõigused on pelgalt formaalsed ja kohtuid ei tohiks usaldada. Usaldussuhete süsteemne lõhkumine ja paranoia külvamine ei ole sama mis riigi toimimises läbipaistvuse nõudmine. Need on kaks vastandliku suunitlusega tegevust.
"Eestis on tekkinud pärast taasiseseisvumist esimest korda olukord, kus võimude lahususe põhimõte pannakse tõenäoliselt senisest märksa enam proovile."
Kui aga küsida, kui kõvasti saab EKRE nüüd seda "süvariiki" lammutama hakata, siis ma ütleks, et Eestis on tekkinud pärast taasiseseisvumist esimest korda olukord, kus võimude lahususe põhimõte pannakse tõenäoliselt senisest märksa enam proovile. Samas on meie seadustes selliseid tekkida võivaid probleeme mingil määral ette nähtud, sest ka ametnikel on poliitikute üle järelevalvekohustus. Näiteks Vabariigi Valitsuse seaduse §53 ("Kantsleri pädevus" – toim.) sätestab, et mitte minister ja poliitik ei tee ainult järelevalvet ametniku üle, vaid ka kantsleril on kohustus jätta ministri määrus või korraldus kooskõlastamata, kui see on ebaseaduslik või vastuolus põhiseadusega, ning edastada ka õiguskantslerile info, et minister ei käitu seadus- või põhiseaduspäraselt. Ametkonnad peavad hakkama seda kohustust endale rohkem teadvustama. Mina arvan, et kõik Eesti kantslerid ei ole selleks valmis.
Kas tulevik on tume?
Ei, seda ma ei ütleks, pigem on probleem selles, et poliitiliselt on parempopulistide võimulesaamine olnud tühikäik kõikide nende riikide jaoks, kes on selle valiku teinud. See on raisatud aeg. Tutvusin hiljuti lähemalt Edgar Valteri "Pokuraamatuga". Pokudel hakkab nimelt ebamugav seal, kus nad elavad (naerab). Metsavälult kaob vesi ära ja nad ei saa enam varbaidpidi vees olla, nad ei saa enam toitaineid kätte, ja siis nad lähevad endale uut kodu otsima. Nende retk näeb välja selline, et nad peatuvad aeg-ajalt mõne järjekordse välu ääres ja vaatavad, kas tuleb "see tunne" peale või mitte, vaatavad üksteisele otsa. Seal oli tore lause, et pokurahvas kuulas pokurahvast. Nad kuulasid iseennast, et kas see on koht, kus me peame olema. Mulle tundub, et meil on ka mõnes mõttes varbad ja tallaalused kuivale jäänud ning nüüd kõik kihelevad kuhugi, aga Jüri Ratase valitud välu ei ole päris kindlasti see metsavälu, kuhu oleks mõtet järgmiseks neljaks aastaks pidama jääda, lootes, et piisaval hulgal pokudel tuleb peale õige meie-tunne.
Jüri Ratase puhul on probleem see, et ta käitub ja mõtleb endiselt nagu omavalitsuse juht. Eestis on mingil seltskonnal olnud alates Euroopa Liiduga liitumisest kogu aeg mentaliteet, et meie võime siin Eestis ju endale natukene seda tormi veeklaasis lubada, küll nad seal Läänes hoiavad meid õigel teel. Märt Väljataga rääkis ka hiljuti, et kuskil oleks justkui mingi kaitselüliti; küll seal Brüsselis on lüliti, et kui siin Maarjamaal päris nihu läheb, siis nad juhatavad meid tagasi õigele kristlikule rajale. Jüri Ratas ei saa aru, et linnapeana võis ta Savisaarevaimus sellist paralleel-Eestit katsetada – võib-olla ongi hea, kui sul on suurema sees mingi väiksem n-ö katseühiskond ja saad seal erinevaid poliitikaid inkubeerida –, aga kui oled juba peaminister, siis räägime hoopis teisest tasemest – tasemest, kus nende tormide tekitamine on märksa suurema mõjuga. Eesti kui riik on üks euroopluse tuleviku mõjutajaid, Euroopa poliitilise kontinendi saatuse ja näo kujundajaid. Minu meelest ei ole Ratas aru saanud, et tal pole vastutus mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa ees. Riiki juhtides ei saa mõelda nagu omavalitseja.
Kõige traagilisem on paljude jaoks vist just see, et toimuv ei ole demokraatia sees paratamatu.
Ei olegi, see on teadlik valik! Ja kõige naljakam on asja juures see, et just Ratase erakond koos tema endaga kaotab sellest kõige rohkem. See, et ta sidus kohaliku omavalitsuse valimised EKRE nõudmisel hääletusega abielu traditsioonilisuse küsimuse üle, on ju puhtalt EKREle kaartide kättemängimine ka kohalikeks valimisteks. Kas ta arvab, et vene tiib jääb siin kogu asja lõpuni kaasa mängima, kui Helmed üha rohkem räuskavad? See seltskond ei kavatsegi oma räuskamist maha keerata, sest puudub igasugune poliitiline loogika, miks nad peaksid seda tegema. Nad kütavad edasi. See kõik on vesi nende veskile – selles mõttes ei näita Ratas end kogenu ja targana.
Ja minus tekitab see pingeid ka minu ametikohast lähtuvalt. Meil on Tapal vahelduva eduga 800–1000 briti sõdurit. Britid on saatnud (rõhutab iga sõna eraldi), püsivalt, siia, terve pataljoni. Raskesti relvastatud, tankide, helikopterite ja muu ilusaga. Kui ma küsiksin näiteks sinu käest, et kuule, kuidas oleks, kas tahaksid Tapale tööle minna?
No Tapa ei oleks geograafiliselt mu esimene valik.
No just, aga nüüd me järsku näeme, et meie liitlased on siin. Nad on hambuni relvastatud. Selle kõige siin hoidmine maksab Suurbritannia valitsusele tohutuid summasid. Meil endal ei ole lihtsalt raha, et sellist suurt mehhaniseeritud jalaväepataljoni püsivas valmiduses hoida. Ja kui sa küsid, miks nad siin on, siis see ei ole ju tingitud sellest, et Eesti on nii äge koht ja Tapa on selle ägeda koha kõige ägedam nurk või et siin on palju naftat või Lääne strateegilised huvid, et kui selle nüüd kaotame, siis on puuks. Siin ei olda ka raha pärast, et kaitsta mingite ettevõtete huvisid. Nad on siin ainult seetõttu, et paikneme ühes väärtusruumis ja brittide jaoks on need väärtused nii olulised, et nad toovadki pataljoni siia, et Eesti saaks selles väärtusruumis püsida. Kui hakkame nüüd järsku avalikult räuskama, et kuule, me tegelikult ei taha vist üldse selles väärtusruumis olla, siis… Piinlik oleks, kui ühtäkki selgukski, et meie liitlased usuvad meisse rohkem, kui me ise julgesime seda teha.
Kas nelja aastaga saab teha riigile nii palju kahju, et meid võidakse sellest väärtusruumist välja arvata?
Ei, nelja aastaga ei saa, juba põhiseaduse muutmine võtab nii palju aega. Põhjus, miks EKRE asju nii julgelt väljendab, on ju see, et nad tajuvad ise ka, et neil ei lasta kõike seda teha, mida nad räägivad. Selles mõttes on neil turvaline räusata – see ei ole nende jaoks justkui päris. Aga see on turvaline ainult neile.
Seesama omavalitsuse sündroom?
Täpselt, et küll riigi tasandil asi kuidagi ära klatitakse. Seda läbinähtavam peaks aga Ratase jaoks olema ka see oportunism, sest taolisel käitumisel on Euroopas ja maailmas oma hind. Kui on kriis, kui on päris sõda, siis nägime ju Ukraina ja isegi Gruusia puhul, et suuresti tulenes ettevaatlikkus seoses nende riikide aitamisega sellest, et kohe oli vabandus varnast võtta: aga nad ise käitusid ebastabiilselt, nad ise ei olnud kõige õilsamal väärtuskursil. See tuleb ülikergelt.
Kas see paistab nüüd ka meie suhtes juhtuvat; et me ei ole enam kõige õigemal kursil?
No täpselt, kui me nii jätkame ja kui see jõuab rahvusvahelisele tasandile – veel ei ole jõudnud, aga kui see jõuab sinna –, siis mingil hetkel öeldaksegi, et kuulge, minge metsa. Mis eristab meid siis kokkuvõttes PutiniVenemaast, kui me peaks hakkama kunagi EKRE sõnade järgi elama? Mis see on siis? Venemaal on ka väga palju liberaale, inimesi, kes hindavad vabadusi, aga režiim on selline, nagu ta on. Meil võivad ka põhimõtteliselt moodustada 90% valijaskonnast liberaalid, aga kui valitsus on selline, siis sa satud ikkagi ühel hetkel ühte potti Putini režiimiga.
Eero Epner osutas hiljutises intervjuus, et paljud kultuuriinimesed tunnevad kergendust pärast seda, kui selgus, et kultuuriministeerium läheb Isamaale, mitte EKREle. Samas on tulevane rahandusminister juba ähvardanud, et ei ole siin midagi, rahakott on meie käes. Kas ohutunde möödumine on liiga ennatlik?
Ma jätaksin sõna "oht" sellest diskussioonist välja – minu valdkonda ja julgeolekuasutusigi süüdistatakse tihti selles, et me hakkame iga asja puhul ohust rääkima. Rahastuse äravõtmine on riigivalitsemises täiesti legitiimne ja tavaline praktika, me teeme igal aastal riigi eelarvestrateegiat ja nelja aasta rahastusperspektiivi ümber, see on täitsa tavaline, et ühelt ettevõtmiselt raha ära võetakse, et teistele juurde anda või lihtsalt kulusid kokku hoida.
Jah, aga praegu paistab olevat küsimus selles, mille alusel see raha ähvardatakse ära võtta.
Küsimus on selles, kuidas seda põhjendada. Kui põhjendus ei ole kooskõlas põhiseadusega, ei peaks ka otsust sellele vastavaks pidama. Sellisel juhul tuleb aga inimestel oma õiguste eest hageda ja minnagi kohtusse. Mina usun, et meie õiguskaitse ja kohtusüsteem – hoolimata Kenderi protsessi traumaatilisest kogemusest – on tegelikult vägagi hästi toimiv.
Niisiis, kas inimestele peaks praegu meelde tuletama, et lähiajal võib siin hagemisõigust vaja minna ja seda peaks ka kasutama?
Seda tuleb kasutada, jah. Enese väiksemaks tegemine või nende hagemisvõimaluste eiramine, enese ette ohvriks pidamine ei ole ka õige. Kui võtame Langi ja Kenderi juhtumi, siis kuidas erines see põhimõtteliselt sellest, mida on öelnud Helmed? Võeti samamoodi ideoloogiline hoiak, et lööme Sirbis platsi puhtaks, toome sinna radikaalse värskenduse, aga see ei õnnestunud, kuna suudeti tekitada kogunisti selline surve, et inimene pidi tagasi astuma. Rein Lang ei oleks elu sees arvanud, et ta peab sellise asja pärast tagasi astuma. Ta alahindas kultuuriringkondade võimu.
"Poliitiliselt on parempopulistide võimulesaamine olnud tühikäik kõikide nende riikide jaoks, kes on selle valiku teinud. See on raisatud aeg."
See lugu näitab ühtlasi, et tegelikult ollakse suutelised väga hästi mobiliseerima. Ja mulle käib närvidele, et kultuuriavalikkus, kes seal oma suid kinni kleepis, on mingites teistes ühiskondlikes küsimustes täiesti vait. No seesama NO99 ja Madison, noh! Seesama asi, et teatriliit ei võtnud sõna, kui oli vaja. NO99 tundis ennast selles olukorras tegelikult väga üksi. Nad ootasid, et tuleks midagigi, toetusepiukski, aga ei tulnud ja see oli kurb.
Kas sa oskad öelda, miks on just teater see, mille kallale minnakse või mida ähvardatakse nii Ungaris kui ka nüüd meie näitel?
Teater valdab ju väga hästi populistlikke tehnikaid. Ja selles mõttes on ta ohtlik. Ja ennustamatu. Aga Ungari puhul, nagu ka Ulfsak rääkis, võib ju tuua ka vastupidiseid näiteid, paljude teatrite juhtkonnad on just pigem režiimiga kaasa läinud. Kultuur tervikuna on ühtmoodi nii represseerimisvahend kui ka vabaduse kants. Sellised vabadusvälgatused või kodanikuõiguste apologees üldse ei ole kultuuris väga levinud. Suurem osa kultuurist on inertne ja introvertne, suunatud oma identiteedi kinnitamisele. Seda on ka vaja teha – et inimestes ärevust maandada. Aga ennatlik on omistada kultuurile iseenesest mingisugust headust või hüvelisust.
Kas kultuur või poliitika peaks vaikiva eeldusena vabadust suurendama või on kultuuri ja vabaduse inherentne seos pigem mingisugune klišee?
Ma isegi ei tahaks sellele vastata, sest me keskendume vaidlustes liialt sellele, milleks ja mil määral me peaksime olema vabad. Ma ei oska öelda, mis on ja milleks on vabadus, aga ma oskan öelda, mis on selle puudumine. Vabaduse puudumine on see, kui sind ahistatakse või halvustatakse nende omaduste pärast, mida sa ei ole saanud valida, näiteks puue, sugu, seksuaalne sättumus või nahavärv. Minu arvates ei ole riigi ülesanne seotud kuidagi vabaduse määra maksimeerimisega – see küsimus on juba maailmavaatelise debati objekt –, aga riik peab tagama, et ühiskonnas oleksid olemas ja rakendatud põhiõigused, vajadusel sunniviisiliselt. Meil on need kaks küsimust kuidagi omavahel sõlme läinud – riigi kohustust tagada kodanikule põhiõigused käsitletakse praegu kui mingit maailmavaatelist suva.
Kui tulla tagasi Jüri Ratase valiku juurde, on minu meelest ka vastutustundetu, et meil on selline arusaam – ja seda on ka kuvatud nende äärmusgruppide puhul –, et kogu n-ö üleüldine põhiõigustele keskendunud mõtlemine on olnud kuidagi hegemooniline ja igavene. "Vaba maailma" eestkõneleja USA oli veel 60–70ndatel sisuliselt apartheidiriik. 90ndatel toimus Euroopa südames genotsiid, päris genotsiid. Kogu see põhiõiguste teema on nii habras. See ei ole purunematu monoliit, mida võib ulakalt taguda. Selline vabadus on nii habras ja nii noor nähtus, puhtalt maailmaajaloolisest vaatepunktist on üdini vale minna Euroopa praeguses kriisiolukorras seda paati kõigutama.
Vabaduste piiramise küsimus on aga õhus n-ö mõlemal poolel. Meie siin räägime või mina räägin ohustkultuurivabadusele, väljendusvabaduse piiramisega ähvardamisest, aga äärmusgrupid tunnevad samamoodi, et nende vabadusi piiratakse, seesama vana hea, et neegri kohta ei tohi enam öelda "neeger" ja nii edasi. Kas meie ühiskond ongi äkki niisuguse reguleerimisega liiale läinud?
Minu arust pole need, kes räägivad võidukalt, kuidas "neeger" ei ole eesti keeles solvav, isegi mingid rassistid, vaid lihtlabased kiuslikud inimesed, kellel pole ilmselt oma ajaga midagi muud targemat teha, kui sedasi muigvelsui seletada, kuidas meie "neeger" erineb kõikidest teistest maailma "neegritest". See on laensõna, selle säilitamisega ei kaitse me eesti hinge ega ürgkeelt. Oleks see siis mingisugune juursõna: keegi nägi kiviajal mustanahalist ja ütles, et näe, "neeger"; et see on eht eesti sõna, ainult eestlased on osanud nii nimetada (naerab) ja sellest loobumine on tohutu sõnavabaduse ründamine. Ja siis me ütleme, et see on meie sõnavabaduse piiramine. Seda olukorras (rõhutab iga sõna), kus me teame, et sellel sõnal, sellel laensõnal, sellessamas kõlas on räme rassismitaak. Kui see ei ole kius, siis mis see on? Minu arust on see suuremeelsuse ilming, kui mul on mustanahaline sõber, kelle kohta ma tean, et ta tunneb ennast ebamugavalt, kui ma realiseerin seda oma äsja avastatud väljendusvabadust, ja ma loobun sellest sõnast, sest ma olen suure hingega inimene ja see ei võta mult ühtegi tükki küljest. Ja saan meie keele ühe laensõna võrra puhtamaks.
Kas sulle ei tundu, et programmilist ebaviisakust aetakse meil sageli segamini tõerääkimisega?
Minu arust minnakse viisakusega just üle võlli, viisakus on nagu kohustus. Mina räägin praegu suuremeelsusest, sellest, kas me oleme heatahtlikud, suure hingega inimesed. See ongi kogu asja tuum, mitte mingi viisakus või n-ö väljendusvabadus, et kas ma võin seda rassistlikku laensõna kasutada või mitte, olemata isegi rassist. Samas torkas mulle paar nädalat tagasi silma Eesti Päevalehe suur artikkel "Tere tulemast soovabasse maailma!", mis oli esitatud sellise… tegelikkust programmiliselt moonutava karjatusena. Räägiti, kuidas sood on üldse mineviku teema ja nii edasi. Ma lugesin ja otsisin sealt mingit vimkat, et millal puänt tuleb ja öeldakse, et ma meelega tõmbasin üle, aga seda ei tulnudki! Päevalehest sellist teksti lugedes tekkis minus küll ebamugavus, et mis nüüd toimub, kas mõned on täiesti ära kamminud. No milleks selliseid tekste üllitada?
Ja siis ma saan aru, miks liberaalidel on raske oma sõnumit edasi viia. Nad pannakse ühte patta nende karjatuste autoritega, kelle üldistuspäästik on nii hell, et kõik erandid on nende jaoks üldkehtiv tõde. See on jumala okei, kui keegi ütleb ise, mis soost ta on. Mul on ka viimasel ajal selline eluetapp, kus ma tunnen, et olen vist sootu, aga ma ei tee selle põhjal üldistusi teiste kohta, eriti kui puuduvad üldistamiseks põhjust andvad uuringud.
Kas hea kultuur või ka kitsamalt teater saab olla mittepoliitiline?
Ei, selles mõttes ei saa, et iga etendus kannab ju endas alati mingeid hoiakuid. Ka passiivsus on poliitilisuse ilming. Kui sa rebidki meelega ainult igavikulist kunsti või teed ainult meelelahutust sõltumata sellest, mis ümberringi toimub, siis ka see on seisukohavõtt. Mingite asjade tegemata jätmine on samuti poliitiline.
Ma olen siiski üllatunud, et näiteks veel hiljutise kultuuriministri reaktsioon EKRE tõusule oli nii loid. Pigem tehakse siin n-ö paremalt leebet, aga agarat tuletoetust, näiteks Mihkel Mutt on EKREle tükk aega pehmet libestamist teinud. Pigem võib-olla vanema põlvkonna kultuuriringkonnad polegi väga rõõmutud EKRE võimulesaamise üle. Mutt ju valmistab otseselt EKRE-sugustele pinda ette.
Kui Maarja Kangro ütles hiljuti intervjuus Vilja Kiislerile, et kultuuriinimesed ei ole selle koalitsiooni suhtes mitte kriitilised, vaid täiesti eitavad, täiesti vastu, tekkis sellest Facebookis suur pahameel, sest päris paljud kultuuriinimesed leidsid, et neile on selle üldistusega liiga tehtud.
Jaa, ma vaatasin seda intervjuud ja ta oli seal tõesti resoluutne, mul tekkis sama küsimus. Tegelikult see ei ole representatiivne, meie kultuuriüldsusest moodustavad suure osa ka need, kes tunnevad ennast kuidagi kaotajate, allasurututena. Aga Kunnuse argument, et EKRE on parem kui Reformierakond, sest reformarid on samuti kari sitapäid, on ka üsna libe tee, kuna sellega öeldakse justkui, et keegi võib teha mingit pättust, sest keegi teine on juba teinud. Loogika peaks toimima vastassuunas, sest trade 'ima peaks alati ülespoole, meie aga trade'ime allapoole – selle loogikaga, et keegi on n-ö allakäigutrepile viiva ukse juba avanud. Riigijuhtimine peaks lähtuma vastupidisest eeldusest: me ei anna alla, ei ütle, et kõige madalam ühisnimetaja ongi meie ühiskonna keskne väärtus, millest me peame lähtuma. See on vanglamentaliteet ja vanglamoraal. Enne me kurtsime, et poliitikud ainult räägivad, aga ei tee midagi ehk nad ei käitu oma sõnade järgi, aga nüüd on ka see retoorikavalitsemise tava kadunud – me käitume sitasti ja räägime ka sitasti. Kuidas on see õiglasem ja autentsem?
Kas sulle ei tundu, et meil nähakse "karmi" või lajatavat kriitikat – mille esindajaks oled olnud omal ajal minu meelest ka sina ja on olnud Mihkel Kunnus – sageli millegipärast radikaalselt tõesemas rüüs kui kriitikat, millele heidetakse ette kas liigset pehmust, viisakust või sõbramehelikkust?
Jah, selles mõttes küll. Olen näiteks täheldanud – see on selline harrastusantropoloogi tähelepanek –, et kui näed inimesi, praktikuid või ka lihtsalt tuttavaid mõnel esietendusel omavahel kohtumas, esmalt õnnitletakse lavastajat ja öeldakse, et oi kui äge ja nii edasi, aga hiljem kuuled neid inimesi omavahel arutlemas, mida nad tegelikult asjast arvavad, siis need kaks juttu võivad ikka väga jõledalt erineda! Selle kohta, mille puhul öeldi otse näkku, et oi kui tore, tehakse tagaselja üsna julmi märkusi. See on pannud mind küll mõtlema, et viisakussunnist valetamine on juba eos vale, sest see tekitabki lühiühenduse, justkui me arvaksime, et tõerääkimine on ebaviisakas ja seetõttu on meie kohustus ilustada või valetada. Ka selles sotsiaalselt üsna ettenähtud olukorras, et sa ei pane õrnale inimesele, kes on just lavastusega välja tulnud ja küsib sinu muljeid, väga puid alla, on võimalik natukenegi pingutades öelda ausalt, aga sõbralikult, mida sa asjast arvad. See teadmine on ülioluline, et ei tekiks väära mõistetepaari "viisakas = vähem tõene" ja "ropp = sulatõsi".
"Minu arust minnakse viisakusega just üle võlli, viisakus on nagu kohustus."
Mu enda parim sõber on Paavo Piik, kes toob ju samuti asju lavale. Temaga suheldes olen ma küll esmajoones väga hoolas, et ma lähedasele inimesele haiget ei teeks, aga leian ikkagi mingi mooduse, kuidas rääkida asjadest nii, et ma ei peaks kompromisse tegema. Kui me teeme selles viisakusele sundivas olukorras kompromisse, siis tegelikult me juba libastume, kaugeneme üksteisest. Ja seda ei tohi olla. Aga kirjutades olen ma küll provokatiivset tooni kasutanud, et kirjutatule tähelepanu tõmmata; et sõnum leviks.
Kas sa teadvustad seda põhjust?
Ma teadvustan seda, jah, aga enamasti on see n-ö karmus ebateadlik, sest ma olen veidi autistlike või sotsiopaatlike kalduvustega. Ma ei kutsu endale külalisi koju, ma ei käi külas, sugulasi peaaegu ei näe, ma ei pea enda sünnipäevi ega mäleta teiste omi, minu jaoks tekitab romantiline läheduse kontseptsioon ärevust. Ma ei uhkusta sellega, see on lihtsalt viis, kuidas mina olen osanud elada. Ma ise olen mõelnud, et mul on vist isolatsioonitalumise geen. Kui sa oled kriitik, siis pead riskima sellega, et inimesed ei räägi sinuga pärast, või kui räägivad, siis nad on su vastu vaenulikud. Mul on olnud neid hetki ka praktikutega.
Aga kui sa teed oma arvustusega kellelegi potentsiaalselt haiget, siis kas see kõigutab sind?
Väga ei kõiguta. Ma mäletan väga hästi esimest arvustust oma raamatule. See ei olnud tegelikult üldse halvustav, aga ma mäletan oma tundlikkust. Helistasin kirjastuse juhile Eva Kollile ja küsisin, et kuidas nii saab, kas ta üldse luges seda, see on ju lahmimine (naerab). Ta vastas, et kuule, Meelis, võta rahulikult, esiteks on see suur asi, kui keegi viitsib üldse kellegi esimesest raamatust kirjutada, ja teiseks, loe see läbi, tegelikult on see ju täitsa okei. Minul oli kriitikataluvuse õpikõver järsk, registreerisin ära, töötlesin läbi, see võttis mul ühe päeva. Aga kiuslik ei tohiks kriitik küll olla. Mul pole see alati õnnestunud, teinekord loen ikka tagantjärele oma tekste, et näe, võib-olla poleks pidanud nii rämedalt ütlema.
Kui sa 2006. aastal oma esimese luuleraamatu välja andsid ja kaks aastat hiljem veel väga aktiivseks teatrikriitikuks hakkasid, siis kas sa ei tundnud oma päevatööd silmas pidades muret oma nime all n-ö pehmete teemadega lagedale tulemise pärast?
Olen näinud ise lähedalt emotsionaalset köögipoolt, kui näiteks lavastaja oma asja välja toob. See on karm maailm. See, kuidas saad kas või kiusliku tehniku oma tahtmist tegema panna. See nõuab isikuomadusi, mida on vaja näiteks ka kaitseväes üksuste juhtimiseks või asekantslerina kindralitega suhtlemiseks. See kõik on hard core, see ongi raske – kunstitegemine ei ole mingi pehme valdkond. Inimesed panevad sellesse nii palju iseendast, see nõuab rohket pühendumist ja ka pikaaegset edutuse talumist. Kaitsevaldkonna inimestest ei pea keegi kultuuriinimesi mingiteks pehmodeks. Neid näiteid on ju meil valitsemisalas veel: Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev on endine välisluureameti töötaja, Leo Kunnas on edukas kirjanik, kes kirjutab väga tundlikult ja samas julmalt, soovitan lugeda tema "Kustumatu valguse maailma", see läks mulle väga hinge. Kaitsevaldkonnas on mul selles mõttes vedanud. Põhjus, miks ma siin üldse nii kaua töötanud olen, ongi see, et siin on värvikad ja huvitavad natuurid. Nagu ka kultuurimaailmas. Ja loovus mängib mõlemas sfääris suurt rolli.
Ma arvan, et loovus mängib peaaegu igal pool väga suurt rolli.
Jah, tänapäeval on hakatud seda märkama, mina nimetan seda loovuse demokratiseerumiseks. Mis ongi õige. Suhtumine, et meil on loovust ainult väga tillukestes kogustes kuskil idufirmades või reklaamibüroodes, kirjanike ja kunstnike liidus või lavakoolis, on kuritegelik, sest nii tekibki inimestel arvamus, et loovus on miski, mis vajab kuidagi jumalikku ettehoolt ja on väga haruldane anne. Ei ole, me kõik oleme väga loovad, lihtsalt meie haridussüsteem ei eelda loovuse arendamist.
Minu esimene reaalne loovust innustav hariduskogemus tuli hoopis sõjakoolist, Balti kaitsekolledžist, mis oli tõesti üles ehitatud läänelikule õppemudelile, kus põhiosa ei olnud mitte auditoorsel tööl, vaid sa õppisid koolis õppima, iseseisvalt materjali omandama. Sisuline tegevus algas siis, kui üritasid neid omandatud teadmisi grupis rakendada. Seda ma kogesin ka USA maaväe kolledžis. Sa ei mõtle mitte üksi asju välja, vaid pead leidma lahendusi koos teistega ja suutma samas kõiki selliseid pingeid maandada, mis inimestel sotsiaalses koosolus ikka tekivad. Kui ma tulin kaitseministeeriumisse tööle, enam-vähem otse koolipingist, siis mul puudusid need sotsiaalsed oskused. Koostöötamise oskus, võime organiseerida, enda vajadusi ja tundeid väljendada ning ka loovalt tülitseda! Eestlastele on üldse omane konflikti vältimine, see on küll koolist kaasa tulnud.
Kas sina ei väldi konflikte?
Tüli võib olla tervistav ja lähendav asi ka kolleegide vahel, kui seda osatakse pidada ja hinnata. See võib olla nauditav. Meil oli eelmine neljapäev kaitseväe juhataja ja peastaabi ülemaga üks kena itaalia peretülikene ja me kõik lahkusime lähedastematena kui varem, kasutasime mina-tunnen-keelt, nagu psühholoogid õpetavad.
(Muigab) Selle tüli juures oli äge, et kõik tõid hoolimata mingitest hoiakutest ja kogunenud frustratsioonist lauale oma sisetunde ja näitasid, mis neile närvidele käib, üritasid sõnastada – nii halvasti kui eesti mehed oskavad –, mis neid häirib või kuidas nad ennast selles hetkes tunnevad. See oli nii ilus, kuidas me ei andnud alla, me väärtustasime seda suhet piisavalt, et julgeda tülitseda. Sellist tervistava tülitsemise kultuuri on Eestis vähe, seda peaks rohkem olema, ka avalikus sfääris ei tohiks vältida neid tülisid, mis meil tuleb maha pidada, kaasa arvatud seda tüli, mis ilmselt tuleb siin nüüd maha pidada. Seetõttu ei ole minu jaoks probleem minna "Ringvaatesse" ja rääkida, kuidas ma ennast selles olukorras tunnen, isegi kui olen kõrge riigiametnik ja pean hakkama seda valitsust teenima. Muidugi ma teenin seda valitsust, sest bürokraadina teen ma seda, mida seadus ette näeb, pidades sealjuures silmas, et kõik teised järgiksid samamoodi seadust ja et kõiki koheldaks võrdselt.
Kuidas seda praegusesse olukorda üle kanda? Kas meil oleks vaja ühiskonnana tervistavamalt ja/või rohkem tülitseda?
Ma olen mõelnud selle kohta nii, et praegune ei ole selles mõttes tervistav tülitsemine, et me alustame sellest, et ütleme, et sina ei ole selles tülis üldse osaline; tõmba minema siit, lilla, ma ei kavatsegi sinuga asju arutada. Tervistav tülitsemine oleks see, kui… ütled, et noh, mina tunnen ennast, noh, sinusuguste inimeste juuresolekul – mis on võib-olla ka juba sildistamine, aga ma siiski ütlen ausalt – ebamugavalt. Või et ma tunnen, et see kooseluseaduse asi, see kuidagi, noh, see kuidagi mõjutab minu suhete kindlust. Ja siis teine pool saab su käest vastu küsida, et okei, aga räägi sellest, mis selle põhjus on. Praegu me ei lähe isegi seda teed, et kasutaksime mina-keelt, et mina tunnen nii, mitte et sina oled lilla ja mine tuppa ja ole seal! Selline räuskamine on tegelikult lihtsalt üks tülitsemise vältimise moodus. Pinged ise on ju ühiselu tavaline osa, konflikti lahendamine eeldab aga võrdseid pooli. Kui sind ei lubata isegi tülli, siis see ei ole miski, mis oleks kooskõlas põhiseaduse vaimuga, sest põhiseadus näeb ette tülipoolte võrdsust.
### Response:
Meelis Oidsalu: põhiõigused ei ole maailmavaate küsimus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 12. aprillil ilmus Õpetajate Lehes artikkel "Kaasav haridus kiiresti muutuvas infoühiskonnas". Ühest küljest pani see kaasa elama õpetajatele, kelle roll ühiskonnas on muutunud mitte ainult tähtsamaks, vaid ka keerukamaks. Teisalt artikkel ehmatas, sest kõlama jäi idee lahendada haridusvaldkonna väljakutseid, lammutades alles valmimisjärgus olevat kaasava hariduse süsteemi.
Tänastest lasteaia- ja koolilastest vajab õppetöös püsivalt või ajutiselt lisatuge 20–30%. Mind kirjutama ajendanud artiklis pakuti välja, et õpetajate ja ülejäänud laste õiguste tagamiseks peab koolil olema õigus kaaluda nende laste eriklassidesse ja -koolidesse suunamist, ning seda ka vanemate nõusolekuta.
"Võimalus lapsi senisest hõlpsamini "ära saata" võib tuua kaasa tendentsi saata neid ära aina enam."
Jah, eriklass või -kool on vahel lõpuks tõesti vajalikud, kuid lapse edasist eluteed sedavõrd muutva otsuse tegemisel peame olema veendunud, et valik on vältimatu ning ükski teine viis ei aita. Võimalus lapsi senisest hõlpsamini "ära saata" võib tuua kaasa tendentsi saata neid ära aina enam. Kas ei või nii juhtuda, et eraldame koos tuge vajavate lastega ka ebamugavad lapsed?
Kaasav haridus ei ole kellegi uitmõte, vaid väärtushinnang, mis on kasvanud koos meie ühiskonnaga. See on saanud aluse mõistmisest, et teistmoodi lapsed kasvavad suureks ja saavad oluliseks osaks ühiskonnast.
Kui me täna eraldame ühe neljandiku lastest hirmus, et nende kaasamine võib mõjutada negatiivselt ülejäänud kolme neljandiku laste heaolu, siis täiskasvanuna on tööturul, perekondades, kas või poejärjekorras koos inimesed, kes ei oska teineteisega toime tulla. Jätkusuutlikum on koos kasvada, teineteiselt ja teineteisega toime tulemist õppida kogu koolitee vältel.
Laps on pereliige, mitte ühiskonna omand
Ohtlik mõtterada on ka vanemate otsustusõiguse piiramine. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on laste hariduse valikul otsustav sõna vanematel.
Lapsevanem on see, kes oma lapse eest vastutab – mitte ükski komisjon. Selle otsustusõiguse ja vastutuse vanematelt ära võtmine eeldab ühiskonna väärtuste kujunemist suunas, et laps on ühiskonna omand, mitte enam perekonna liige. Kuni väärtused selles suunas muutunud pole, ei saa me lapse eest otsustamise õigust normina vanematelt ära võtta.
Ühelegi lapsele pole kasu sellest, kui tema kodu, perekonna väärikust on riivatud, kui teda on peetud mitte piisavalt pädevaks otsustama omaenda elu üle. Väga kurb on vaadata last ja tema peret, kes tunnevad, et nad pole soovitud. Millise õpimotivatsiooniga tuleb see laps kodust kooli?
Lapse jaoks parim lahendus sünnib tema eest seisvate osapoolte võrdse koostöö tulemusena. Koostööni jõuda ei pruugi olla kerge, kuid peab olema eesmärk. Kui tahame, et meie lapsed õpiksid koostööd tegema, peame seda neile eeskuju najal õpetama.
Kaasamine toimib, kuid vajab veel aega
Kaasamise definitsioon ei vaja muutmist, sest ka praegu tähendab see võimetekohast õpet kõigile õpilastele, paindlikkust ja personaalsust õpetamises üleüldiselt.
"Kaasamisest ei võida ainult tuge vajavad lapsed, vaid ka andekad ning enamik, sest ühel või teisel hetkel vajab iga õpilane pisut rohkem tähelepanu ja mõistmist."
Kas mäletate oma kooliajast poisse tagumistes pinkides, kes ei töötanud tunnis kaasa? Kas vastab tõele, et hilisemates klassides liikus nende seltskonda ka paar päris terast tüdrukut? Miks see nii läks? Sest õpetatu ei köitnud neid – kellele oli see liiga keeruline, kellele liiga lihtne või igav. Selline ongi mittekaasava hariduse tulemus. Kaasamisest ei võida ainult tuge vajavad lapsed, vaid ka andekad ning enamik, sest ühel või teisel hetkel vajab iga õpilane pisut rohkem tähelepanu ja mõistmist.
Kas olete märganud, et noored on palju sallivamad kui keskealine põlvkond? Seegi on üks esimesi kaasava hariduse, kooskasvamise vilju! Väga-väga harva kuuleme Rajaleidja võrgustikus, et tuge vajav õpilane on seganud klassikaaslasi sedavõrd, et need kurdavad.
Empaatia on mitme riiklikus õppekavas kirjeldatud üldpädevuse aluskomponent – me mõistsime ju haridusstrateegiaid tehes, et see on oluline. Ja vaikselt ongi see just meie laste seas kasvamas.
Riin Seema ja Õnne Uusi välja pakutud lahendustest paljud on juba käigus ning vajavad lihtsalt hoogu ja aega juurdumiseks. Hindamisel ja soovituste andmisel saab ja peabki arvestama kogu lapse võrgustikku ja võimalusi. Koolidel on õigus klasside suurusi ise määrata, vaid eriklasse ei tohi vajalike hindamiste ja lapsevanema soovita teha. PGS-i 2018 muudatused on loonud palju paindlikumad tingimused, isegi haridussoovitusi saab anda alternatiividena, eri võimalusi kirjeldades.
Hariduses tehtud muudatuste tulemused tulevad alati aeglaselt. Eesti haridus on hea, suund õige, me vajame vaid aega selle rakendamiseks.
Tehnoloogiast on kaasavale õpetajale kasu
Muidugi nõuab erinevate õpilaste ootuste, võimete ja vajadustega kohanemine õpetajalt täiendavat tähelepanu – aega, kannatust, teadmisi, oskusi. Mõne lapse kaasamisest loobumine pole aga lahendus, vaid allaandmine. Lahendusena võiksime tekkinud diskussiooni valguses rääkida edasistes artiklites hoopis õpetaja senisest parema toetamise meetmeist, näiteks rakendatakse praegu veel vähe õpetaja abi või abiõpetajat.
Mingil põhjusel on 12. aprilli artiklis toodud kaasavat haridust takistava nähtusena välja tehnoloogia areng. Just tehnoloogia areng on üks olulisi tänaseid ja tulevasi õpetaja abilisi kaasava hariduse korraldamisel.
Digilahenduste kasutamine annab õpetajale suuremad võimalused õppetööd diferentseerida. Häireid, mille puhul teatud ekraanide vaatamine on vastunäidustatud, on väga vähe. Tehisintellektist (AI) võib teatud erivajaduste korral suisa imetegija saada, kuna AI kannatus õpetamisel ei katke, tema metoodikapagas, ülesannete korduste arv ja õppetööks saadaolev aeg on piiramatud. Tehnoloogia peaks suurendama ka šanssi lapse andekus üles leida ja seda toetada.
Millest õpetajale abi ei ole, on diagnoosile keskendumine. Sageli ei ütle diagnoos lapse eripära ega talle sobilike õppemeetodite kohta mitte midagi. Diagnoos on üldistus, mille ületähtsustamisega võib konkreetne laps jääda pandud sildi tagant nägemata.
Kokkuvõttes soovin meile kõigile vähem vastandamist (HEV vs. mitte-HEV, kool vs. kodu, õpilane vs. lapsevanem), vähem eraldamist ning rohkem arusaamist, et me kõik oleme osa ühest suurest tervikust.
Loodan, et leiame aega ja tahtmist kirjutada rohkem kaasava hariduse edulugudest – olgu siis erikoolist, eriklassist, paindlikust koolikorraldusest või imeliste õpetajate kogemustest.
Heade kogemuste jagamisest on meile kõigile kasu. | Nele Labi: kaasavast haridusest on kasu kõigile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
12. aprillil ilmus Õpetajate Lehes artikkel "Kaasav haridus kiiresti muutuvas infoühiskonnas". Ühest küljest pani see kaasa elama õpetajatele, kelle roll ühiskonnas on muutunud mitte ainult tähtsamaks, vaid ka keerukamaks. Teisalt artikkel ehmatas, sest kõlama jäi idee lahendada haridusvaldkonna väljakutseid, lammutades alles valmimisjärgus olevat kaasava hariduse süsteemi.
Tänastest lasteaia- ja koolilastest vajab õppetöös püsivalt või ajutiselt lisatuge 20–30%. Mind kirjutama ajendanud artiklis pakuti välja, et õpetajate ja ülejäänud laste õiguste tagamiseks peab koolil olema õigus kaaluda nende laste eriklassidesse ja -koolidesse suunamist, ning seda ka vanemate nõusolekuta.
"Võimalus lapsi senisest hõlpsamini "ära saata" võib tuua kaasa tendentsi saata neid ära aina enam."
Jah, eriklass või -kool on vahel lõpuks tõesti vajalikud, kuid lapse edasist eluteed sedavõrd muutva otsuse tegemisel peame olema veendunud, et valik on vältimatu ning ükski teine viis ei aita. Võimalus lapsi senisest hõlpsamini "ära saata" võib tuua kaasa tendentsi saata neid ära aina enam. Kas ei või nii juhtuda, et eraldame koos tuge vajavate lastega ka ebamugavad lapsed?
Kaasav haridus ei ole kellegi uitmõte, vaid väärtushinnang, mis on kasvanud koos meie ühiskonnaga. See on saanud aluse mõistmisest, et teistmoodi lapsed kasvavad suureks ja saavad oluliseks osaks ühiskonnast.
Kui me täna eraldame ühe neljandiku lastest hirmus, et nende kaasamine võib mõjutada negatiivselt ülejäänud kolme neljandiku laste heaolu, siis täiskasvanuna on tööturul, perekondades, kas või poejärjekorras koos inimesed, kes ei oska teineteisega toime tulla. Jätkusuutlikum on koos kasvada, teineteiselt ja teineteisega toime tulemist õppida kogu koolitee vältel.
Laps on pereliige, mitte ühiskonna omand
Ohtlik mõtterada on ka vanemate otsustusõiguse piiramine. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on laste hariduse valikul otsustav sõna vanematel.
Lapsevanem on see, kes oma lapse eest vastutab – mitte ükski komisjon. Selle otsustusõiguse ja vastutuse vanematelt ära võtmine eeldab ühiskonna väärtuste kujunemist suunas, et laps on ühiskonna omand, mitte enam perekonna liige. Kuni väärtused selles suunas muutunud pole, ei saa me lapse eest otsustamise õigust normina vanematelt ära võtta.
Ühelegi lapsele pole kasu sellest, kui tema kodu, perekonna väärikust on riivatud, kui teda on peetud mitte piisavalt pädevaks otsustama omaenda elu üle. Väga kurb on vaadata last ja tema peret, kes tunnevad, et nad pole soovitud. Millise õpimotivatsiooniga tuleb see laps kodust kooli?
Lapse jaoks parim lahendus sünnib tema eest seisvate osapoolte võrdse koostöö tulemusena. Koostööni jõuda ei pruugi olla kerge, kuid peab olema eesmärk. Kui tahame, et meie lapsed õpiksid koostööd tegema, peame seda neile eeskuju najal õpetama.
Kaasamine toimib, kuid vajab veel aega
Kaasamise definitsioon ei vaja muutmist, sest ka praegu tähendab see võimetekohast õpet kõigile õpilastele, paindlikkust ja personaalsust õpetamises üleüldiselt.
"Kaasamisest ei võida ainult tuge vajavad lapsed, vaid ka andekad ning enamik, sest ühel või teisel hetkel vajab iga õpilane pisut rohkem tähelepanu ja mõistmist."
Kas mäletate oma kooliajast poisse tagumistes pinkides, kes ei töötanud tunnis kaasa? Kas vastab tõele, et hilisemates klassides liikus nende seltskonda ka paar päris terast tüdrukut? Miks see nii läks? Sest õpetatu ei köitnud neid – kellele oli see liiga keeruline, kellele liiga lihtne või igav. Selline ongi mittekaasava hariduse tulemus. Kaasamisest ei võida ainult tuge vajavad lapsed, vaid ka andekad ning enamik, sest ühel või teisel hetkel vajab iga õpilane pisut rohkem tähelepanu ja mõistmist.
Kas olete märganud, et noored on palju sallivamad kui keskealine põlvkond? Seegi on üks esimesi kaasava hariduse, kooskasvamise vilju! Väga-väga harva kuuleme Rajaleidja võrgustikus, et tuge vajav õpilane on seganud klassikaaslasi sedavõrd, et need kurdavad.
Empaatia on mitme riiklikus õppekavas kirjeldatud üldpädevuse aluskomponent – me mõistsime ju haridusstrateegiaid tehes, et see on oluline. Ja vaikselt ongi see just meie laste seas kasvamas.
Riin Seema ja Õnne Uusi välja pakutud lahendustest paljud on juba käigus ning vajavad lihtsalt hoogu ja aega juurdumiseks. Hindamisel ja soovituste andmisel saab ja peabki arvestama kogu lapse võrgustikku ja võimalusi. Koolidel on õigus klasside suurusi ise määrata, vaid eriklasse ei tohi vajalike hindamiste ja lapsevanema soovita teha. PGS-i 2018 muudatused on loonud palju paindlikumad tingimused, isegi haridussoovitusi saab anda alternatiividena, eri võimalusi kirjeldades.
Hariduses tehtud muudatuste tulemused tulevad alati aeglaselt. Eesti haridus on hea, suund õige, me vajame vaid aega selle rakendamiseks.
Tehnoloogiast on kaasavale õpetajale kasu
Muidugi nõuab erinevate õpilaste ootuste, võimete ja vajadustega kohanemine õpetajalt täiendavat tähelepanu – aega, kannatust, teadmisi, oskusi. Mõne lapse kaasamisest loobumine pole aga lahendus, vaid allaandmine. Lahendusena võiksime tekkinud diskussiooni valguses rääkida edasistes artiklites hoopis õpetaja senisest parema toetamise meetmeist, näiteks rakendatakse praegu veel vähe õpetaja abi või abiõpetajat.
Mingil põhjusel on 12. aprilli artiklis toodud kaasavat haridust takistava nähtusena välja tehnoloogia areng. Just tehnoloogia areng on üks olulisi tänaseid ja tulevasi õpetaja abilisi kaasava hariduse korraldamisel.
Digilahenduste kasutamine annab õpetajale suuremad võimalused õppetööd diferentseerida. Häireid, mille puhul teatud ekraanide vaatamine on vastunäidustatud, on väga vähe. Tehisintellektist (AI) võib teatud erivajaduste korral suisa imetegija saada, kuna AI kannatus õpetamisel ei katke, tema metoodikapagas, ülesannete korduste arv ja õppetööks saadaolev aeg on piiramatud. Tehnoloogia peaks suurendama ka šanssi lapse andekus üles leida ja seda toetada.
Millest õpetajale abi ei ole, on diagnoosile keskendumine. Sageli ei ütle diagnoos lapse eripära ega talle sobilike õppemeetodite kohta mitte midagi. Diagnoos on üldistus, mille ületähtsustamisega võib konkreetne laps jääda pandud sildi tagant nägemata.
Kokkuvõttes soovin meile kõigile vähem vastandamist (HEV vs. mitte-HEV, kool vs. kodu, õpilane vs. lapsevanem), vähem eraldamist ning rohkem arusaamist, et me kõik oleme osa ühest suurest tervikust.
Loodan, et leiame aega ja tahtmist kirjutada rohkem kaasava hariduse edulugudest – olgu siis erikoolist, eriklassist, paindlikust koolikorraldusest või imeliste õpetajate kogemustest.
Heade kogemuste jagamisest on meile kõigile kasu.
### Response:
Nele Labi: kaasavast haridusest on kasu kõigile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elagu esimene mai! Ja teine mai ja kolmekümne esimene mai ka! Tunnistan nüüd, viimaks, ilma igasuguse häbita, veel vähem uhkuseta, et olen kannatanud koduvägivalla all. Kaks naist, kellega elasin, on mind kunagi tugevalt, väga tugevalt löönud, korduvalt. Ma ei räägi sellest psüühilisest vägivallast, mida nad olid suutelised rakendama.
Ma ei oska öelda, kas olen psüühiliselt mõnda naist vägivaldselt kohelnud. Ammugi ei kavatse ma minna ja üles anda need, kes on mind peksnud. Tühiste asjade eest ja kaine peaga. Kindlasti ei kehti see kõigi naiste kohta. See juhtus ammu, mu noore mehe eas.
Mina ei ole oma elus löönud ühtki naist ega meest, ei kodus, ei tööl, küll oma väikseid poegi, mille üle mul ka häbi ei ole, sest olen nendega sel teemal rääkinud ja nad ei mäletagi. Aga mina mäletan ja üha enam imestan, kust võtavad meie poliitikud selle justkui automaatse tõe, et koduvägivalla all kannatavad ainult naised. Nad valetavad. Või leebemalt öeldes: väänavad tõde. President on tõeväänaja, naisõiguslased on tõeväänajad.
Inimese mälu on moonutav, see on ilmselge. Punkt. Ma ei hakka siin tooma viiteid hulgalistele uuringutele. Mida kaugem on sündmus, seda erinevamalt selles osalenud inimesed seda näevad. Kes on näinud Claude Lelouch'i filmi "Mees ja naine", see teab, millest räägin. Kogu väärtkirjandus on rajatud tegelikult mälule kui tegelikkust moonutavale organile.
Ajaleht The Guardian kuulutas viie aasta eest, et üks kolmest Euroopa naisest väidab, et teda on alates 15. eluaastast füüsiliselt või seksuaalselt vääralt koheldud. Kaheksa protsenti on kogenud kuritarvitamist viimase 12 kuu jooksul. Taanis alates 15. eluaastast kinnitab kuritarvitamist (abuse) Taanis 52, Soomes 47, Rootsis 46, Poolas aga 19 protsenti naistest.
Vaat nõnda. Jutt on üldvägivallast. Kas me teame, kui palju esineb seal koduvägivalda? Meil väidavad tõeväänajad, et kõik see ongi koduvägivald. Muidugi mitte. Ei, me ei tea seda ja ei hakka ka teada saama. Piisab sellestki.
Mida kaugem minevik, seda õudsemad tunduvad asjad olnud olevat. Kõige õudsem on naiste elu Taanis, Poolas on lausa lust ja lillepidu! Kas tõesti? Mida ütleks selle peale Czesław Miłosz? "Näib sedamoodi, et Looja, kelle eetilistes motiivides on inimesed õppinud kahtlema, juhindus eelkõige soovist, et oleks võimalikult ilus ja lõbus."
Salgavad ja valetavad
Selle peale ma nõuan, et meie president lõpetaks ometi tõeväänamisvägivalla! Minu ja minu rahva kallal. Ma ei saa nõuda, et selle lõpetaks ära Kaja Kallas või veel vähem Jevgeni Ossinovski. Sest sotsialismile on sisse kirjutatud vale, seda tean ma ilmselgelt. Nii teoreetiliselt kui kahjuks ka praktiliselt.
Sotse ei hääletatud sedapuhku maha mitte niivõrd õllepoliitika tõttu – kuigi ka see näitab nende valelikkust, sest aktsiise tõsteti ikka raha saamiseks, mitte kellegi tervise kaitsmiseks, vaid eelkõige seetõttu, et välisminister Sven Mikser valetas rahvale rändelepingu kohta. Salgas ja valetas. Ja salgavad siiamaani. Ning valetavad siiamaani.
Kui ei oleks olnud Isamaad, oleksid sotsid saanud vale seljas edasi sõita, nagu nad on ilmselt seni teinud. Me ei teagi, milliseid leppeid ja kellega Mikser on kokku mäkerdanud. Mul on häbi, et ka president ühines salgajate kambaga. See on fakt, mitte see, et mina istun ja ootan peret, mille liikmetega saaksin vägivallatseda.
Ma võin seda kõike kõnelda, sest mulle on õndsal sotsialismi ajal pistetud nina alla tühi paber, keeratud rautatud uks kinni ja kästud kirjutada oma kontaktidest. Paber jäi mõttetühjaks, ei tea, ei mäleta, kirjutasin.
"Mind on üks praegune võimumees karistanud selle eest, et mõnitasin Nõukogude Liitu selle 50. aastapäeval."
Mind on lõputult mõnitatud igasugustes komsomoli- ja parteikomiteedes (ehkki olin ka ise komsomolis, seda nüüd küll). Mind on üks praegune võimumees karistanud selle eest, et mõnitasin Nõukogude Liitu selle 50. aastapäeval. Mind on selle eest ülikoolist välja visatud, ainult et selgus, et olen juba sealt cum laude väljunud.
Mind kaitses Endel Lippmaa oaas, vaba mõtlemise oaas, sest nõuti mu töölt vallandamist. Ma ei soovi mingeid "meetmeid", ärge olge absurdsed. Kristlasena olen andestanud. Kuid Kristus ei nõudnud, et peab unustama, ja ma ei kavatsegi unustada seda, mida sotsid meie rahvaga on teinud ja tahavad teha edaspidigi.
Muidugi on sotsialism nakatav, ja see ongi nakatanud reformierakondlasi, seda enam, et ajalooline pinnas on soodne. Nüüd te ütlete, et mis ma jaman, Soomes ja Hispaanias ja kus veel on just sotsid pääsenud võimule.
Ärge tulge mulle rääkima Soomest ja Hispaaniast. Soome YLE oli kommunistlik nagu Eesti Raadio (tollal veel õnneks mitte rahvusraadio). Mida ütles Mika Waltari oma "Riigi saladuse" viimases lauses? "Ma oli näinud ristilöödud Jeesust kahe röövli vahel. Aga tema riiki seal enam ei olnud."
Mis Hispaaniasse puutub, siis nemad võivad katsetada, tegid seda isegi kodusõjas. Me meenutame George Orwelli nägemust "1984", kuid tema "Ülistus Katalooniale" on hoopis vägevam. See oli raamat, milles Orwell loobus olemast sots ja pöördus näoga inimese poole.
Ärge siis imestage, et EKRE on pääsenud rusikatega vehkima! Kas arvate, et mulle see meeldib? Muidugi mitte. Ent selle eest vastutavad sotsid, reform ja president. Mina olen edumeelne konservatiiv ja ei arva, et loodusteadus tuleks ümber kirjutada mingite tüüpide tahtel, olgu siis nad presidendi või parteijuhtide nahas.
Kliimapagulus on täielik nonsenss
Ma avaldan teile saladuse: kliima muutub. Kuid kuidas, seda meie ei tea ja saame teada alles takkajärele. Ja kui palju on selles inimese teenet, seda ei saa teada saamagi! Pole mõtet kõike maailma hädasid kliimamuutuse kaela määrida. Kliimapagulus on täielik nonsenss, kliimamuutusest suurenenud katastroofide arv samuti.
See on nagu astroloogia, kuid faktiväänamine ei ole astroloogia. Lugege ometi midagi, lugege rootsi arstiteadlase Hans Roslingi möödunud aastal ilmunud raamatut "Faktitäius", milles Rosling näitab meile võluvalt, kui vähe me tegelikult maailma suundumustest teame.
Me arvame teadvat, et teame, isegi kõige tähtsamat otsustajad oma Davosis ei tea. "Kümme põhjust, miks me arvame maailmast valesti – ja miks asjad on paremad kui arvate," lubab Rosling.
Paremad? Jah, paremad: me ei teagi, et enamik inimesi elab keskmise sissetulekuga maades (hõiskame, et meie oleme seal!), et oodatav keskmine eluiga maailmas on 70 aastat (hõiskame, et meil on), et looduskatastroofides hukkunute arv on saja aastaga kaks korda vähenenud, et tiigrid, pandad ja valged ninasarvikud ei ole enam ohustatud loomad, et 80 protsenti inimestest saab ligi elektrile, et maailmas vaktsineeritakse 80 protsenti üheaastastest lastest.
Ja et koduvägivalla hiiglaslik hulk on üsna tõenäoliselt mälu moonutus. Mitte, et see oleks talutav, loomulikult mitte, ent sellega ei saa hakkama tõeväänajate erakonnad ega ametkonnad.
"Paistab sedamoodi, et me oleme murrangu ajajärgu tunnistajad ja osalised, samasuguse nagu paganlusest kristlusesse üleminek Rooma impeeriumis," kirjutas Miłosz 1. veebruaril 1988. Ja oma Nobeli kõnes aastal 1980 ütles ta: "Hea on sündida väikesel maal, kus loodus on inimlikku mõõtu, kus aastasadu on külg külje kõrval eksisteerinud eri keeled ja usutunnistused." Ta pidas silmas Wilnot ja Leedumaad. Mina Eestit. Tõeväänamiseta Eestit. Elagu esimene mai. Ja teine ja kolmekümne esimene ka!
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Tiit Kändler: elagu tõeväänamisvägivallatu Eesti! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elagu esimene mai! Ja teine mai ja kolmekümne esimene mai ka! Tunnistan nüüd, viimaks, ilma igasuguse häbita, veel vähem uhkuseta, et olen kannatanud koduvägivalla all. Kaks naist, kellega elasin, on mind kunagi tugevalt, väga tugevalt löönud, korduvalt. Ma ei räägi sellest psüühilisest vägivallast, mida nad olid suutelised rakendama.
Ma ei oska öelda, kas olen psüühiliselt mõnda naist vägivaldselt kohelnud. Ammugi ei kavatse ma minna ja üles anda need, kes on mind peksnud. Tühiste asjade eest ja kaine peaga. Kindlasti ei kehti see kõigi naiste kohta. See juhtus ammu, mu noore mehe eas.
Mina ei ole oma elus löönud ühtki naist ega meest, ei kodus, ei tööl, küll oma väikseid poegi, mille üle mul ka häbi ei ole, sest olen nendega sel teemal rääkinud ja nad ei mäletagi. Aga mina mäletan ja üha enam imestan, kust võtavad meie poliitikud selle justkui automaatse tõe, et koduvägivalla all kannatavad ainult naised. Nad valetavad. Või leebemalt öeldes: väänavad tõde. President on tõeväänaja, naisõiguslased on tõeväänajad.
Inimese mälu on moonutav, see on ilmselge. Punkt. Ma ei hakka siin tooma viiteid hulgalistele uuringutele. Mida kaugem on sündmus, seda erinevamalt selles osalenud inimesed seda näevad. Kes on näinud Claude Lelouch'i filmi "Mees ja naine", see teab, millest räägin. Kogu väärtkirjandus on rajatud tegelikult mälule kui tegelikkust moonutavale organile.
Ajaleht The Guardian kuulutas viie aasta eest, et üks kolmest Euroopa naisest väidab, et teda on alates 15. eluaastast füüsiliselt või seksuaalselt vääralt koheldud. Kaheksa protsenti on kogenud kuritarvitamist viimase 12 kuu jooksul. Taanis alates 15. eluaastast kinnitab kuritarvitamist (abuse) Taanis 52, Soomes 47, Rootsis 46, Poolas aga 19 protsenti naistest.
Vaat nõnda. Jutt on üldvägivallast. Kas me teame, kui palju esineb seal koduvägivalda? Meil väidavad tõeväänajad, et kõik see ongi koduvägivald. Muidugi mitte. Ei, me ei tea seda ja ei hakka ka teada saama. Piisab sellestki.
Mida kaugem minevik, seda õudsemad tunduvad asjad olnud olevat. Kõige õudsem on naiste elu Taanis, Poolas on lausa lust ja lillepidu! Kas tõesti? Mida ütleks selle peale Czesław Miłosz? "Näib sedamoodi, et Looja, kelle eetilistes motiivides on inimesed õppinud kahtlema, juhindus eelkõige soovist, et oleks võimalikult ilus ja lõbus."
Salgavad ja valetavad
Selle peale ma nõuan, et meie president lõpetaks ometi tõeväänamisvägivalla! Minu ja minu rahva kallal. Ma ei saa nõuda, et selle lõpetaks ära Kaja Kallas või veel vähem Jevgeni Ossinovski. Sest sotsialismile on sisse kirjutatud vale, seda tean ma ilmselgelt. Nii teoreetiliselt kui kahjuks ka praktiliselt.
Sotse ei hääletatud sedapuhku maha mitte niivõrd õllepoliitika tõttu – kuigi ka see näitab nende valelikkust, sest aktsiise tõsteti ikka raha saamiseks, mitte kellegi tervise kaitsmiseks, vaid eelkõige seetõttu, et välisminister Sven Mikser valetas rahvale rändelepingu kohta. Salgas ja valetas. Ja salgavad siiamaani. Ning valetavad siiamaani.
Kui ei oleks olnud Isamaad, oleksid sotsid saanud vale seljas edasi sõita, nagu nad on ilmselt seni teinud. Me ei teagi, milliseid leppeid ja kellega Mikser on kokku mäkerdanud. Mul on häbi, et ka president ühines salgajate kambaga. See on fakt, mitte see, et mina istun ja ootan peret, mille liikmetega saaksin vägivallatseda.
Ma võin seda kõike kõnelda, sest mulle on õndsal sotsialismi ajal pistetud nina alla tühi paber, keeratud rautatud uks kinni ja kästud kirjutada oma kontaktidest. Paber jäi mõttetühjaks, ei tea, ei mäleta, kirjutasin.
"Mind on üks praegune võimumees karistanud selle eest, et mõnitasin Nõukogude Liitu selle 50. aastapäeval."
Mind on lõputult mõnitatud igasugustes komsomoli- ja parteikomiteedes (ehkki olin ka ise komsomolis, seda nüüd küll). Mind on üks praegune võimumees karistanud selle eest, et mõnitasin Nõukogude Liitu selle 50. aastapäeval. Mind on selle eest ülikoolist välja visatud, ainult et selgus, et olen juba sealt cum laude väljunud.
Mind kaitses Endel Lippmaa oaas, vaba mõtlemise oaas, sest nõuti mu töölt vallandamist. Ma ei soovi mingeid "meetmeid", ärge olge absurdsed. Kristlasena olen andestanud. Kuid Kristus ei nõudnud, et peab unustama, ja ma ei kavatsegi unustada seda, mida sotsid meie rahvaga on teinud ja tahavad teha edaspidigi.
Muidugi on sotsialism nakatav, ja see ongi nakatanud reformierakondlasi, seda enam, et ajalooline pinnas on soodne. Nüüd te ütlete, et mis ma jaman, Soomes ja Hispaanias ja kus veel on just sotsid pääsenud võimule.
Ärge tulge mulle rääkima Soomest ja Hispaaniast. Soome YLE oli kommunistlik nagu Eesti Raadio (tollal veel õnneks mitte rahvusraadio). Mida ütles Mika Waltari oma "Riigi saladuse" viimases lauses? "Ma oli näinud ristilöödud Jeesust kahe röövli vahel. Aga tema riiki seal enam ei olnud."
Mis Hispaaniasse puutub, siis nemad võivad katsetada, tegid seda isegi kodusõjas. Me meenutame George Orwelli nägemust "1984", kuid tema "Ülistus Katalooniale" on hoopis vägevam. See oli raamat, milles Orwell loobus olemast sots ja pöördus näoga inimese poole.
Ärge siis imestage, et EKRE on pääsenud rusikatega vehkima! Kas arvate, et mulle see meeldib? Muidugi mitte. Ent selle eest vastutavad sotsid, reform ja president. Mina olen edumeelne konservatiiv ja ei arva, et loodusteadus tuleks ümber kirjutada mingite tüüpide tahtel, olgu siis nad presidendi või parteijuhtide nahas.
Kliimapagulus on täielik nonsenss
Ma avaldan teile saladuse: kliima muutub. Kuid kuidas, seda meie ei tea ja saame teada alles takkajärele. Ja kui palju on selles inimese teenet, seda ei saa teada saamagi! Pole mõtet kõike maailma hädasid kliimamuutuse kaela määrida. Kliimapagulus on täielik nonsenss, kliimamuutusest suurenenud katastroofide arv samuti.
See on nagu astroloogia, kuid faktiväänamine ei ole astroloogia. Lugege ometi midagi, lugege rootsi arstiteadlase Hans Roslingi möödunud aastal ilmunud raamatut "Faktitäius", milles Rosling näitab meile võluvalt, kui vähe me tegelikult maailma suundumustest teame.
Me arvame teadvat, et teame, isegi kõige tähtsamat otsustajad oma Davosis ei tea. "Kümme põhjust, miks me arvame maailmast valesti – ja miks asjad on paremad kui arvate," lubab Rosling.
Paremad? Jah, paremad: me ei teagi, et enamik inimesi elab keskmise sissetulekuga maades (hõiskame, et meie oleme seal!), et oodatav keskmine eluiga maailmas on 70 aastat (hõiskame, et meil on), et looduskatastroofides hukkunute arv on saja aastaga kaks korda vähenenud, et tiigrid, pandad ja valged ninasarvikud ei ole enam ohustatud loomad, et 80 protsenti inimestest saab ligi elektrile, et maailmas vaktsineeritakse 80 protsenti üheaastastest lastest.
Ja et koduvägivalla hiiglaslik hulk on üsna tõenäoliselt mälu moonutus. Mitte, et see oleks talutav, loomulikult mitte, ent sellega ei saa hakkama tõeväänajate erakonnad ega ametkonnad.
"Paistab sedamoodi, et me oleme murrangu ajajärgu tunnistajad ja osalised, samasuguse nagu paganlusest kristlusesse üleminek Rooma impeeriumis," kirjutas Miłosz 1. veebruaril 1988. Ja oma Nobeli kõnes aastal 1980 ütles ta: "Hea on sündida väikesel maal, kus loodus on inimlikku mõõtu, kus aastasadu on külg külje kõrval eksisteerinud eri keeled ja usutunnistused." Ta pidas silmas Wilnot ja Leedumaad. Mina Eestit. Tõeväänamiseta Eestit. Elagu esimene mai. Ja teine ja kolmekümne esimene ka!
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Tiit Kändler: elagu tõeväänamisvägivallatu Eesti! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Stockholmi politsei eestkõneleja kinnitas informatsiooni meediale.
Politsei informatsiooni kohaselt on ohvriks Rootsi päritolu naine. Kahtlusalune seevastu lahkus laevalt Soomes.
"Meile laekunud info kohaselt toimus laeval öösel vägistamine. Ohvriks on rootslanna ja kahtlusalune lahkus laevalt Soomes," ütles politsei pressiesindaja.
Aftonbladeti andmetel on Soome politsei pidanud juhtunuga seoses kinni kaks kahtlusalust. Ajaleht kirjutas, et kuriteo ohvriks langes 25-aastane naine.
Tallink Silja esindaja ütles Aftonbladetile, et ettevõte on juhtunust teadlik. | Soome ja Rootsi politseinikud uurivad vägistamist Tallink Silja laeval | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Stockholmi politsei eestkõneleja kinnitas informatsiooni meediale.
Politsei informatsiooni kohaselt on ohvriks Rootsi päritolu naine. Kahtlusalune seevastu lahkus laevalt Soomes.
"Meile laekunud info kohaselt toimus laeval öösel vägistamine. Ohvriks on rootslanna ja kahtlusalune lahkus laevalt Soomes," ütles politsei pressiesindaja.
Aftonbladeti andmetel on Soome politsei pidanud juhtunuga seoses kinni kaks kahtlusalust. Ajaleht kirjutas, et kuriteo ohvriks langes 25-aastane naine.
Tallink Silja esindaja ütles Aftonbladetile, et ettevõte on juhtunust teadlik.
### Response:
Soome ja Rootsi politseinikud uurivad vägistamist Tallink Silja laeval |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänu edetabelikohale pääsesid Katrina Lehis ja Julia Beljajeva otse põhitabelisse ehk 64 sekka.
Alagrupiturniiril võitis Kristina Kuusk kõik kuus kohtumist ja tagas kindlalt edasipääsu. Nelli Differt võitis küll kuuest kohtumisest viis, aga kaotas seejärel Veronika Zuikovale ja lõpetas etapi 67. kohaga.
Zuikova võitis alagrupis kuuest kohtumisest kolm ja oli seejärel 15:4 parem Andnrea Campos Esquivelist, otsustavas matšis alistas ta Differti 12:11.
Irina Embrich võitis vaid kaks matši ja lõpetas etapi 134. koha jagamisega. Sama palju võites sai alagrupis ka Erika Kirpu ja tema pääses edasi vehklema, alistades esmalt napilt 15:14 ungarlanna Kata Mihaly ning otsustavas matšis 15:12 itaallanna Alice Clerici.
8. asetatud Lehise vastane avaringis on ukrainlanna Anastassia Spas, 11. asetusega Beljajeva alustab turniiri ameeriklanna Isis Washingtoni vastu. Zuikova läheb vastamisi 6. asetatud ameeriklanna Kelley Hurleyga, Kuusk vehkleb itaallanna Alberta Santuccioga ja Kirpu kohtub teise asetusega Hong Kongi vehkleja Man Wai Vivian Kongiga.
Meeste seas pääses otse 64 parema sekka Nikolai Novosjolov, läbi kvalifikatsiooniturniiri võitlesid koha välja Sten Priinits ja Peeter Turnau.
Nii Priinits kui Turnau võitsid alagrupis kuuest kohtumisest viis, pääsuks 64 parema sekka alistas Priinits 15:11 sakslase Niklas Multereri ja Turnau 15:7 jaapanlase Yohito Masuda.
Jüri Salm sai alagrupis neli võitu ja alistas seejärel 15:13 Kanada esindaja Seraphim Hsieh Jarovi, kuid pidi otsustavas kohtumises tunnistama hiinlase Lan Minghao 15:11 paremust. Salm lõpetas etapi 76. kohaga.
Turnau läheb põhiturniiri avaringis vastamisi jaapanlase Masaru Yamadaga, Priinits vehkleb Iisraeli esindava Ido Harperiga ja 11. asetatud Novosjolov kohtub puertoricolase Hector Maisonetiga. | Kuusk läbis GP-etapil alagrupi kaotuseta, Embrich edasi ei pääsenud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänu edetabelikohale pääsesid Katrina Lehis ja Julia Beljajeva otse põhitabelisse ehk 64 sekka.
Alagrupiturniiril võitis Kristina Kuusk kõik kuus kohtumist ja tagas kindlalt edasipääsu. Nelli Differt võitis küll kuuest kohtumisest viis, aga kaotas seejärel Veronika Zuikovale ja lõpetas etapi 67. kohaga.
Zuikova võitis alagrupis kuuest kohtumisest kolm ja oli seejärel 15:4 parem Andnrea Campos Esquivelist, otsustavas matšis alistas ta Differti 12:11.
Irina Embrich võitis vaid kaks matši ja lõpetas etapi 134. koha jagamisega. Sama palju võites sai alagrupis ka Erika Kirpu ja tema pääses edasi vehklema, alistades esmalt napilt 15:14 ungarlanna Kata Mihaly ning otsustavas matšis 15:12 itaallanna Alice Clerici.
8. asetatud Lehise vastane avaringis on ukrainlanna Anastassia Spas, 11. asetusega Beljajeva alustab turniiri ameeriklanna Isis Washingtoni vastu. Zuikova läheb vastamisi 6. asetatud ameeriklanna Kelley Hurleyga, Kuusk vehkleb itaallanna Alberta Santuccioga ja Kirpu kohtub teise asetusega Hong Kongi vehkleja Man Wai Vivian Kongiga.
Meeste seas pääses otse 64 parema sekka Nikolai Novosjolov, läbi kvalifikatsiooniturniiri võitlesid koha välja Sten Priinits ja Peeter Turnau.
Nii Priinits kui Turnau võitsid alagrupis kuuest kohtumisest viis, pääsuks 64 parema sekka alistas Priinits 15:11 sakslase Niklas Multereri ja Turnau 15:7 jaapanlase Yohito Masuda.
Jüri Salm sai alagrupis neli võitu ja alistas seejärel 15:13 Kanada esindaja Seraphim Hsieh Jarovi, kuid pidi otsustavas kohtumises tunnistama hiinlase Lan Minghao 15:11 paremust. Salm lõpetas etapi 76. kohaga.
Turnau läheb põhiturniiri avaringis vastamisi jaapanlase Masaru Yamadaga, Priinits vehkleb Iisraeli esindava Ido Harperiga ja 11. asetatud Novosjolov kohtub puertoricolase Hector Maisonetiga.
### Response:
Kuusk läbis GP-etapil alagrupi kaotuseta, Embrich edasi ei pääsenud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese klassi aumärgi said eriliste teenete eest ettevõtluse pikaaegsel arendamisel AS-i M.V.Wool juhataja Mati Vetevool, Hekotek AS-i juhatuse esimees Heiki Einpaul, Lemeks AS-i juhatuse esimees Jüri Külvik ja Neinar Seli, kes on Estiko AS-.i nõukogu esimees.
Teise klassi aumärgi said Harju Elekter Kiinteistöt OY tegevdirektor Simo Puustelli, samuti välisministeeriumi kantsler Rainer Saks eriliste teenete eest Eesti välisdiplomaatia ja äridiplomaatia arendamisele kaasaaitamisel.
Kolmanda klassi aumärgi said rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov eriliste teenete eest Eesti ettevõtlus- ja maksupoliitika edendamisel ning Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson eriliste teenete eest Eesti ehitussektori edendamisel ning valdkonna ühistegevuse edendamisel.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk on kaubanduskoja austus-, tunnustus- või tänuavaldus, mis antakse Eesti või välisriigi kodanikule eriliste teenete eest kaubanduskoja ja/või Eesti majanduse arengule kaasaaitamisel. Kaubanduskoda tunnustab aumärkidega märkimisväärseid inimesi juba aastast 1999. Esimese klassi aumärk antakse kõrgele riigitegelasele või ettevõtjale, teise klassi aumärk antakse kõrgele riigitegelasele, ettevõtjale või ettevõtte tegevjuhile ning kolmanda klassi aumärk antakse kõrgele riigitegelasele, ettevõtjale, ettevõtte tegevjuhile või koja tegevpersonali esindajale. | Kaubanduskoja aumärgi sai kaheksa Eesti ettevõtlusesse panustajat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese klassi aumärgi said eriliste teenete eest ettevõtluse pikaaegsel arendamisel AS-i M.V.Wool juhataja Mati Vetevool, Hekotek AS-i juhatuse esimees Heiki Einpaul, Lemeks AS-i juhatuse esimees Jüri Külvik ja Neinar Seli, kes on Estiko AS-.i nõukogu esimees.
Teise klassi aumärgi said Harju Elekter Kiinteistöt OY tegevdirektor Simo Puustelli, samuti välisministeeriumi kantsler Rainer Saks eriliste teenete eest Eesti välisdiplomaatia ja äridiplomaatia arendamisele kaasaaitamisel.
Kolmanda klassi aumärgi said rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov eriliste teenete eest Eesti ettevõtlus- ja maksupoliitika edendamisel ning Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson eriliste teenete eest Eesti ehitussektori edendamisel ning valdkonna ühistegevuse edendamisel.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk on kaubanduskoja austus-, tunnustus- või tänuavaldus, mis antakse Eesti või välisriigi kodanikule eriliste teenete eest kaubanduskoja ja/või Eesti majanduse arengule kaasaaitamisel. Kaubanduskoda tunnustab aumärkidega märkimisväärseid inimesi juba aastast 1999. Esimese klassi aumärk antakse kõrgele riigitegelasele või ettevõtjale, teise klassi aumärk antakse kõrgele riigitegelasele, ettevõtjale või ettevõtte tegevjuhile ning kolmanda klassi aumärk antakse kõrgele riigitegelasele, ettevõtjale, ettevõtte tegevjuhile või koja tegevpersonali esindajale.
### Response:
Kaubanduskoja aumärgi sai kaheksa Eesti ettevõtlusesse panustajat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimasel veerandajal oli Rocketsil pidevalt mõnepunktiline edu, enim oldi ees nelja punktiga, lõpuks suutis aga Warriors seisu viigistada ja normaalaeg lõppes 112:112. Lisaajal ei andnud Rockets kordagi juhtohjasid käest ja võitis lõpuks viie punktiga.
Võitjate parim oli James Harden 41 punkti ja üheksa lauapalliga, Eric Gordon lisas 30 punkti. Üleplatsimees oli Warriorsi eest 46 punkti visanud Kevin Durant, Draymond Green lisas 19 punkti, võttis 11 lauapalli ja andis kümme resultatiivset söötu, Stephen Curry panustas 17 punktiga.
Warriors juhib nelja võiduni peetavat seeriat 2:1, neljas kohtumine mängitakse samuti Houstonis.
Tulemus:
Houston – Golden State 126:121 la.
Golden State juhib seeriat 2:1. | Rockets sai lisaajal Warriorsist jagu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimasel veerandajal oli Rocketsil pidevalt mõnepunktiline edu, enim oldi ees nelja punktiga, lõpuks suutis aga Warriors seisu viigistada ja normaalaeg lõppes 112:112. Lisaajal ei andnud Rockets kordagi juhtohjasid käest ja võitis lõpuks viie punktiga.
Võitjate parim oli James Harden 41 punkti ja üheksa lauapalliga, Eric Gordon lisas 30 punkti. Üleplatsimees oli Warriorsi eest 46 punkti visanud Kevin Durant, Draymond Green lisas 19 punkti, võttis 11 lauapalli ja andis kümme resultatiivset söötu, Stephen Curry panustas 17 punktiga.
Warriors juhib nelja võiduni peetavat seeriat 2:1, neljas kohtumine mängitakse samuti Houstonis.
Tulemus:
Houston – Golden State 126:121 la.
Golden State juhib seeriat 2:1.
### Response:
Rockets sai lisaajal Warriorsist jagu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muutuvpalgaks arvestatakse ametnikule makstud tulemuspalka, preemiat ja lisatasu täiendavate tööülesannete eest. Riigi ametiasutuste palgaandmed näitavad, et mulluste väikseimate muutuvpalgasummade "edetabelis" troonivad politsei- ja piirivalveamet ning vanglad.
Näiteks PPA-s eelmisel aastal ühe kuu töötanud liikluspolitseinik, kes sai põhipalgaks 1246,49 eurot, teenis sellele lisaks muutuvpalka kolm eurot.
Tartu vangla neljanda üksuse valvur, kes aastaga teenis 19 037,62 eurot, sai sellele lisaks neli eurot muutuvpalka, teist sama vangla valvurit premeeriti kaheksaeurose lisatasuga. Tallinna vangla teise üksuse valvur on saanud 6,65 eurot muutuvpalka, mitu Viru vangla järelevalveosakonna töötajat aga 8,40 eurot.
Kümneeurose muutuvpalgaga on palgatabelis esindatud ka näiteks päästeamet, kelle ridadest sai niisuguse summa endale üks meeskonnavanem.
Lisaks muutuvpalgale lisandub ametnike põhipalgale ka lisatasu puuduva ametniku ülesannete täitmise eest, valveaja, ületunnitöö, öötöö ja riigipühal tehtava töö eest ning ka tasud, mida on ametnikule makstud teiste seaduste alusel seoses teenistusülesannete täitmisega. Kõiki neid nimetatakse palgaarvestuses koondinimega "muu tulu".
Sellelt realt leiab ametnike palgaandmetest keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo inspektorile makstud 1,86 euro suuruse lisatasu.
PPA on oma patrulligrupi, üldsüütegude grupi ja teenindustalituse töötajaile maksnud lisatasu näiteks summades 2,78, 3,54 ja 3,09 eurot. Alla kümneeurost lisatasu on saanud ka maksu- ja tolliameti, rahvusarhiivi ning Tartu ja Viru vangla ametnikud.
Kõige suuremat lisatasu ületunnitöö, öötöö jms eest said aga samuti vanglaametnikud: näiteks Viru vanglas teenis üks vanemvalvur 24 726-eurose aastapalga juures 25 461 eurot muud tulu. Tallinna ja Viru vanglas said kolm töötajat üle 18 000 euro lisatasu ning 11 ametnikku said lisatasuna 15 000 kuni 18 000 eurot.
Palgatabeli kõige kopsakamate lisatasude poolelt leiab maksu- ja tolliameti (MTA) peadirektori Valdur Laidi, kes 73 800-eurose aastapalga juures teenis muutuvpalgana 14 500 eurot.
Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri Tea Varraku 49 834-eurosele aastapalgale lisandus muutuvpalgana 14 368 eurot ning PPA migratsioonibüroo juhataja Maige Lepp sai jaanuarist kuni 9. veebruarini tehtud töö eest 3645 eurot, ent 14 000 eurot muutuvpalka.
Üle 10 000 euro suurust muutuvpalka said mullu ka MTA tollipoliitika nõunik Svetlana Raudonen, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman, patendiameti peadirektor Margus Viher, sotsiaalkindlustusameti peadirektor Egon Veermäe ning siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort. | Riigiametnike palgaandmetest ilmneb kurioosseid preemiasummasid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muutuvpalgaks arvestatakse ametnikule makstud tulemuspalka, preemiat ja lisatasu täiendavate tööülesannete eest. Riigi ametiasutuste palgaandmed näitavad, et mulluste väikseimate muutuvpalgasummade "edetabelis" troonivad politsei- ja piirivalveamet ning vanglad.
Näiteks PPA-s eelmisel aastal ühe kuu töötanud liikluspolitseinik, kes sai põhipalgaks 1246,49 eurot, teenis sellele lisaks muutuvpalka kolm eurot.
Tartu vangla neljanda üksuse valvur, kes aastaga teenis 19 037,62 eurot, sai sellele lisaks neli eurot muutuvpalka, teist sama vangla valvurit premeeriti kaheksaeurose lisatasuga. Tallinna vangla teise üksuse valvur on saanud 6,65 eurot muutuvpalka, mitu Viru vangla järelevalveosakonna töötajat aga 8,40 eurot.
Kümneeurose muutuvpalgaga on palgatabelis esindatud ka näiteks päästeamet, kelle ridadest sai niisuguse summa endale üks meeskonnavanem.
Lisaks muutuvpalgale lisandub ametnike põhipalgale ka lisatasu puuduva ametniku ülesannete täitmise eest, valveaja, ületunnitöö, öötöö ja riigipühal tehtava töö eest ning ka tasud, mida on ametnikule makstud teiste seaduste alusel seoses teenistusülesannete täitmisega. Kõiki neid nimetatakse palgaarvestuses koondinimega "muu tulu".
Sellelt realt leiab ametnike palgaandmetest keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo inspektorile makstud 1,86 euro suuruse lisatasu.
PPA on oma patrulligrupi, üldsüütegude grupi ja teenindustalituse töötajaile maksnud lisatasu näiteks summades 2,78, 3,54 ja 3,09 eurot. Alla kümneeurost lisatasu on saanud ka maksu- ja tolliameti, rahvusarhiivi ning Tartu ja Viru vangla ametnikud.
Kõige suuremat lisatasu ületunnitöö, öötöö jms eest said aga samuti vanglaametnikud: näiteks Viru vanglas teenis üks vanemvalvur 24 726-eurose aastapalga juures 25 461 eurot muud tulu. Tallinna ja Viru vanglas said kolm töötajat üle 18 000 euro lisatasu ning 11 ametnikku said lisatasuna 15 000 kuni 18 000 eurot.
Palgatabeli kõige kopsakamate lisatasude poolelt leiab maksu- ja tolliameti (MTA) peadirektori Valdur Laidi, kes 73 800-eurose aastapalga juures teenis muutuvpalgana 14 500 eurot.
Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri Tea Varraku 49 834-eurosele aastapalgale lisandus muutuvpalgana 14 368 eurot ning PPA migratsioonibüroo juhataja Maige Lepp sai jaanuarist kuni 9. veebruarini tehtud töö eest 3645 eurot, ent 14 000 eurot muutuvpalka.
Üle 10 000 euro suurust muutuvpalka said mullu ka MTA tollipoliitika nõunik Svetlana Raudonen, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman, patendiameti peadirektor Margus Viher, sotsiaalkindlustusameti peadirektor Egon Veermäe ning siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort.
### Response:
Riigiametnike palgaandmetest ilmneb kurioosseid preemiasummasid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud nädalal teatas USA, et ei pikenda Iraani naftat importivatele riigile sügisel tehtud pooleaastast erandit, mistõttu rakenduvad sanktsioonid näiteks Indiale, Hiinale ja Türgile, kui nad peaksid Iraani naftat ostma.
"Kuulasime kahetsuse ja murega USA otsust," kirjutati EL-i avalduses.
Iraani president Hassan Rouhani kutsus laupäeval rahvast ühinema ja USA survele vastu astuma, nimetades seda "lootuse sõjaks".
USA president Donald Trump lahkus aasta eest suurriikide ja Teherani tuumaleppest ning taaskehtestas Iraanile sanktsioonid.
"Ameerika loobub sellest mängust ainult siis, kui ta taipab, et ei saavuta midagi. Meil ei ole muud võimalust kui vastu hakata ja koonduda," ütles Rouhani televisioonis edastatud kõnes.
Sanktsioonide taastamine on andnud Iraani majandusele tugeva hoobi. Inflatsioon on järsult tõusnud, valuuta kurss langenud ja import oluliselt kallinenud. | Euroopa Liit väljendas muret USA Iraani sanktsioonidega seoses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud nädalal teatas USA, et ei pikenda Iraani naftat importivatele riigile sügisel tehtud pooleaastast erandit, mistõttu rakenduvad sanktsioonid näiteks Indiale, Hiinale ja Türgile, kui nad peaksid Iraani naftat ostma.
"Kuulasime kahetsuse ja murega USA otsust," kirjutati EL-i avalduses.
Iraani president Hassan Rouhani kutsus laupäeval rahvast ühinema ja USA survele vastu astuma, nimetades seda "lootuse sõjaks".
USA president Donald Trump lahkus aasta eest suurriikide ja Teherani tuumaleppest ning taaskehtestas Iraanile sanktsioonid.
"Ameerika loobub sellest mängust ainult siis, kui ta taipab, et ei saavuta midagi. Meil ei ole muud võimalust kui vastu hakata ja koonduda," ütles Rouhani televisioonis edastatud kõnes.
Sanktsioonide taastamine on andnud Iraani majandusele tugeva hoobi. Inflatsioon on järsult tõusnud, valuuta kurss langenud ja import oluliselt kallinenud.
### Response:
Euroopa Liit väljendas muret USA Iraani sanktsioonidega seoses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avamängu võõrsil 1:3 kaotanud, kuid seejärel teise kohtumise kodus 3:1 võitnud Pariisi klubi võttis otsustavas mängus kindla võidu – esimene geim võideti 25:17, teine 26:24 ja kolmas 25:15.
Üleplatsimees oli Pariisi ridades 22 punkti toonud Jose Gonzalez, Kreek panustas kuue punktiga.
Pariisi Volley langetati esiliigasse maksupettuste tõttu, järgmisel hooajal saavad nad aga taas kõrgliigas mängida. | Kreegi koduklubi võitis Prantsusmaa esiliiga ja tõusis kõrgliigasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avamängu võõrsil 1:3 kaotanud, kuid seejärel teise kohtumise kodus 3:1 võitnud Pariisi klubi võttis otsustavas mängus kindla võidu – esimene geim võideti 25:17, teine 26:24 ja kolmas 25:15.
Üleplatsimees oli Pariisi ridades 22 punkti toonud Jose Gonzalez, Kreek panustas kuue punktiga.
Pariisi Volley langetati esiliigasse maksupettuste tõttu, järgmisel hooajal saavad nad aga taas kõrgliigas mängida.
### Response:
Kreegi koduklubi võitis Prantsusmaa esiliiga ja tõusis kõrgliigasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti rahvusmeeskonna peatreener Cedric Enard krooniti pühapäeval Saksamaa superkarika võitjaks, kui tema juhendatav Berliini Recycling Volleys alistas finaalis 3:0 (29:27, 25:22, 25:22) Frankfurdi United Volleys´e. Kahe diagonaalründajata (ameeriklase Benjamin Patchi ja brasiillase Dfavy Moraesita) mänginud Berliini edukaim oli 18 punktiga Timothée Carle, Daniel Malescha tõi Frankfuridle 17 silma. Liigamängudega tehakse algust sel nädalavahetusel, avamängus kohtuvad eestlaste Martti Juhkami (VfB Friedrichshafen) ja Karli Alliku (Königs Wusterhauseni Netzhoppers) koduklubid, vahendab Volley.ee.
Prantsusmaa meeste meistriliigas sai Ardo Kreegi tööandja Arago de Sete teise kaotuse, kui tunnistati Poitiers´i 3:2 (25:23, 17:25, 26:24, 18:25, 17:15) paremust. Kreek kuulus algkoosseisu ja tõi viie geimiga 8 punkti (+4). Nädala teises mängus teeniti esimene võit, kui 3:2 (13:25, 25:16, 25:22, 22:25, 15:13) saadi jagu Kreegi eelmisest koduklubist Pariisi Volleyst. Eestlaselt selles kohtumises samuti 8 punkti (+2). Tabelis asub Sete 3 punktiga kuuendal kohal.
Prantsusmaa naiste meistriliigas kaotas Le Cannet (peatreener Lorenzo Micelli, temporündaja Liis Kullerkann) 0:3 (30:32, 20:25, 23:25) Mougins´le. Kullerkannult kolme geimiga 8 punkti (+7). Kristiine Miileni koduklubi Nancy Vandoeuvre pidi tunnistama Chamaliers´ 3:1 (25:14, 25:14, 25:27, 25:20) paremust, Miilen sai enim mänguaega teises geimis ja kogus 1 punkti. Polina Bratuhhina-Pitou koduklubi Terville´i Florange alistas 3:1 ( 25:20, 17:25, 26:24, 25:17) Pariisi Saint-Cloudi, Eesti koondislane tõi 2 punkti (+0). Koondise abitreeneri Alessandro Orefice juhendatav Pays D´Aix Venelles kaotas 0:3 (16:25, 23:25, 27:29) Mulhouse´ile. Liigatabelis on Terville kaheksas, Nancy 11., Venelles 12. ja Le Cannet 14.
Hispaania meistriliigas teenis Mart Naabri koduklubi CV Teruel teise võidu, kui 3:0 (25:22, 25:17, 25:23) saadi jagu Ibiza meeskonnast. Naaber kuulus algkoosseisu ja kogus kolme geimiga 8 punkti (+6). Tabelis on Teruel kuue punktiga kolmas.
Kataris SC Police´i ridades mängiv Oliver Venno ei suutnud meeskonda aidata praegu peetava 2019/2020 hooaja karikafinaali, kui poolfinaali otsustav mängus tuli tunnistada Al-Ahli 3:1 (20:25, 25:21, 26:24, 25:21) paremust. Statistika pole kahjuks saadaval.
Robert Viiber ja tema tööandja Pribram said möödunud nädalal Tšehhi kõrgliigas kaks kaotust. Esmalt jäädi Ustile alla 0:3 (23:25, 24:26, 17:25), eestlasest sidemängija sai kirja täismängu ja tõi ka 7 punkti (+6). Seejärel jäädi tulemusega 2:3 (25:18, 28:26, 16:25, 15:25, 11:15) alla ka Prahale. Viiber tegi kaasa kõik viis geimi ja tõi lisaks oma põhitööle ka 3 punkti (-1). Tabelis on Pribram 1 punktiga viimasel kohal.
Soome meeste meistriliigas teenis võidulisa Akaa-Volley (peatreener Oliver Lüütsepp, sidemängija Markkus Keel), kui 3:1 (23:25, 25:20, 25:19, 25:20) alistati Loimaa Hurrikaani. Keel tegi kaasa kogu kohtumise ja panustas ka 2 punkti. Tabelis on Akaa 6 punktiga teine.
Soome naiste meistriliigas aitas heas hoos olev Ingrid Kiisk LiigaPloki naiskonna kahe võiduni. 3:1 (26:24, 25:17, 23:25, 25:18) saadi jagu Pijo Woolleyst, Kiisk tõi mängu parimana 19 punkti (+6). Seejärel oldi samuti 3:1 (25:21, 22:25, 25:19, 25:23) üle Rovaniemi naiskonnast, eestlannalt 9 punkti (-6). Tabelis ollakse 6 punktiga kolmandad.
Poola kõrgliigas aitasid Robert Täht ja Timo Tammemaa Rzeszówi Asseco Resovia 3:2 (25:22, 19:25, 22:25, 25:18, 15:12) võiduni Stal Nysa üle. Mõlemad eestlased sekkusid vahetusest ja tõid vastavalt 7 ja 6 punkti (efektiivsus vastavalt +3 ja +4). Tabelis on Resovia 6 punktiga viiendal real.
Kertu Laak ja Chieri kaotasid Itaalia kõrgliigas 2:3 (26:28, 29:27, 25:23, 21:25, 11:15) Cuneole. Laak sai mänguaega napilt ja tõi 1 punkti. Tabelis on Chieri naiskond 4 punktiga kaheksas.
Belgias avas hooaja Hanna Pajula, kelle tööandja Michelbeke Saturnus kaotas avamängu pärast tasavägist heitlust 2:3 (25:18, 25:27, 26:24, 23:25, 15:17) Charleroi´le.
Luksemburgis ei suutnud Anu Ennok ja Merlin Hurt VC Mameri naiskonda kaotusest päästa, kui 2:3 (23:25, 25:23, 23:25, 25:21, 9:15) jäädi alla RSR Walferile. Tabelis ollakse 2 punktiga kuuendal positsioonil.
Austria naiste meistriliigas kaotas Anett Hollase koduklubi Bisamberg/Hollabrunn Unionvolleys 0:3 (12:25, 16:25, 16:25) Linz/Segile, kogu kohtumise kaasa teinud eestlannalt 8 punkti (+3). Laura Parts ja VC Tirol kaotasid 0:3 (21:25, 23:25, 19:25) TI-abc-fliesen-volleyle, Parts tõi kolme geimiga 9 punkti (+3). Liigatabelis on Hollase tööandja viimasel kohal, Parts ja Tirol asuvad kaheksandal kohal. | Nädal piiri taga: Enard võitis tiitli, Kiisk säras Soomes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti rahvusmeeskonna peatreener Cedric Enard krooniti pühapäeval Saksamaa superkarika võitjaks, kui tema juhendatav Berliini Recycling Volleys alistas finaalis 3:0 (29:27, 25:22, 25:22) Frankfurdi United Volleys´e. Kahe diagonaalründajata (ameeriklase Benjamin Patchi ja brasiillase Dfavy Moraesita) mänginud Berliini edukaim oli 18 punktiga Timothée Carle, Daniel Malescha tõi Frankfuridle 17 silma. Liigamängudega tehakse algust sel nädalavahetusel, avamängus kohtuvad eestlaste Martti Juhkami (VfB Friedrichshafen) ja Karli Alliku (Königs Wusterhauseni Netzhoppers) koduklubid, vahendab Volley.ee.
Prantsusmaa meeste meistriliigas sai Ardo Kreegi tööandja Arago de Sete teise kaotuse, kui tunnistati Poitiers´i 3:2 (25:23, 17:25, 26:24, 18:25, 17:15) paremust. Kreek kuulus algkoosseisu ja tõi viie geimiga 8 punkti (+4). Nädala teises mängus teeniti esimene võit, kui 3:2 (13:25, 25:16, 25:22, 22:25, 15:13) saadi jagu Kreegi eelmisest koduklubist Pariisi Volleyst. Eestlaselt selles kohtumises samuti 8 punkti (+2). Tabelis asub Sete 3 punktiga kuuendal kohal.
Prantsusmaa naiste meistriliigas kaotas Le Cannet (peatreener Lorenzo Micelli, temporündaja Liis Kullerkann) 0:3 (30:32, 20:25, 23:25) Mougins´le. Kullerkannult kolme geimiga 8 punkti (+7). Kristiine Miileni koduklubi Nancy Vandoeuvre pidi tunnistama Chamaliers´ 3:1 (25:14, 25:14, 25:27, 25:20) paremust, Miilen sai enim mänguaega teises geimis ja kogus 1 punkti. Polina Bratuhhina-Pitou koduklubi Terville´i Florange alistas 3:1 ( 25:20, 17:25, 26:24, 25:17) Pariisi Saint-Cloudi, Eesti koondislane tõi 2 punkti (+0). Koondise abitreeneri Alessandro Orefice juhendatav Pays D´Aix Venelles kaotas 0:3 (16:25, 23:25, 27:29) Mulhouse´ile. Liigatabelis on Terville kaheksas, Nancy 11., Venelles 12. ja Le Cannet 14.
Hispaania meistriliigas teenis Mart Naabri koduklubi CV Teruel teise võidu, kui 3:0 (25:22, 25:17, 25:23) saadi jagu Ibiza meeskonnast. Naaber kuulus algkoosseisu ja kogus kolme geimiga 8 punkti (+6). Tabelis on Teruel kuue punktiga kolmas.
Kataris SC Police´i ridades mängiv Oliver Venno ei suutnud meeskonda aidata praegu peetava 2019/2020 hooaja karikafinaali, kui poolfinaali otsustav mängus tuli tunnistada Al-Ahli 3:1 (20:25, 25:21, 26:24, 25:21) paremust. Statistika pole kahjuks saadaval.
Robert Viiber ja tema tööandja Pribram said möödunud nädalal Tšehhi kõrgliigas kaks kaotust. Esmalt jäädi Ustile alla 0:3 (23:25, 24:26, 17:25), eestlasest sidemängija sai kirja täismängu ja tõi ka 7 punkti (+6). Seejärel jäädi tulemusega 2:3 (25:18, 28:26, 16:25, 15:25, 11:15) alla ka Prahale. Viiber tegi kaasa kõik viis geimi ja tõi lisaks oma põhitööle ka 3 punkti (-1). Tabelis on Pribram 1 punktiga viimasel kohal.
Soome meeste meistriliigas teenis võidulisa Akaa-Volley (peatreener Oliver Lüütsepp, sidemängija Markkus Keel), kui 3:1 (23:25, 25:20, 25:19, 25:20) alistati Loimaa Hurrikaani. Keel tegi kaasa kogu kohtumise ja panustas ka 2 punkti. Tabelis on Akaa 6 punktiga teine.
Soome naiste meistriliigas aitas heas hoos olev Ingrid Kiisk LiigaPloki naiskonna kahe võiduni. 3:1 (26:24, 25:17, 23:25, 25:18) saadi jagu Pijo Woolleyst, Kiisk tõi mängu parimana 19 punkti (+6). Seejärel oldi samuti 3:1 (25:21, 22:25, 25:19, 25:23) üle Rovaniemi naiskonnast, eestlannalt 9 punkti (-6). Tabelis ollakse 6 punktiga kolmandad.
Poola kõrgliigas aitasid Robert Täht ja Timo Tammemaa Rzeszówi Asseco Resovia 3:2 (25:22, 19:25, 22:25, 25:18, 15:12) võiduni Stal Nysa üle. Mõlemad eestlased sekkusid vahetusest ja tõid vastavalt 7 ja 6 punkti (efektiivsus vastavalt +3 ja +4). Tabelis on Resovia 6 punktiga viiendal real.
Kertu Laak ja Chieri kaotasid Itaalia kõrgliigas 2:3 (26:28, 29:27, 25:23, 21:25, 11:15) Cuneole. Laak sai mänguaega napilt ja tõi 1 punkti. Tabelis on Chieri naiskond 4 punktiga kaheksas.
Belgias avas hooaja Hanna Pajula, kelle tööandja Michelbeke Saturnus kaotas avamängu pärast tasavägist heitlust 2:3 (25:18, 25:27, 26:24, 23:25, 15:17) Charleroi´le.
Luksemburgis ei suutnud Anu Ennok ja Merlin Hurt VC Mameri naiskonda kaotusest päästa, kui 2:3 (23:25, 25:23, 23:25, 25:21, 9:15) jäädi alla RSR Walferile. Tabelis ollakse 2 punktiga kuuendal positsioonil.
Austria naiste meistriliigas kaotas Anett Hollase koduklubi Bisamberg/Hollabrunn Unionvolleys 0:3 (12:25, 16:25, 16:25) Linz/Segile, kogu kohtumise kaasa teinud eestlannalt 8 punkti (+3). Laura Parts ja VC Tirol kaotasid 0:3 (21:25, 23:25, 19:25) TI-abc-fliesen-volleyle, Parts tõi kolme geimiga 9 punkti (+3). Liigatabelis on Hollase tööandja viimasel kohal, Parts ja Tirol asuvad kaheksandal kohal.
### Response:
Nädal piiri taga: Enard võitis tiitli, Kiisk säras Soomes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algviisikus alustanud Kotsar sai mänguaega ligi 19 minutit, mille jooksul viskas viis punkti (kahesed 1/4, vabavisked 3/4), hankis neli lauapalli (sh kolm ründelauast) ja andis ühe resultatiivse söödu. Kirja läks ka kolm isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
"Iga Bundesliga vastane mängib erinevalt ja me peame vastavalt sellele kohanema. Juba sel põhjusel oli see hea proovikivi," ütles suvel Hamburgi klubi peatreeneriks saanud Pedro Calles kohtumise järel ja lisas, et meeskond läheb iga päevaga aina paremaks.
Mullu koroonaviiruse pandeemia tõttu katkestatud põhiturniiri viimase ehk 17. kohaga lõpetanud Hamburgi klubi alustab Saksamaa kõrgliiga hooaega 8. novembril. | Kotsar ja Hamburg jätkavad Saksamaal võitmatuna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algviisikus alustanud Kotsar sai mänguaega ligi 19 minutit, mille jooksul viskas viis punkti (kahesed 1/4, vabavisked 3/4), hankis neli lauapalli (sh kolm ründelauast) ja andis ühe resultatiivse söödu. Kirja läks ka kolm isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
"Iga Bundesliga vastane mängib erinevalt ja me peame vastavalt sellele kohanema. Juba sel põhjusel oli see hea proovikivi," ütles suvel Hamburgi klubi peatreeneriks saanud Pedro Calles kohtumise järel ja lisas, et meeskond läheb iga päevaga aina paremaks.
Mullu koroonaviiruse pandeemia tõttu katkestatud põhiturniiri viimase ehk 17. kohaga lõpetanud Hamburgi klubi alustab Saksamaa kõrgliiga hooaega 8. novembril.
### Response:
Kotsar ja Hamburg jätkavad Saksamaal võitmatuna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tagamaks, et liikmesriigid ei korda märtsis nähtud kaost, kus üksteisele piire suleti, tuli Euroopa Komisjon välja ettepanekuga ühiseks süsteemiks, mille vastuvõtmist on oodata teisipäeval.
Selle keskmes on haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse nakkuskaart, kus Euroopa regioonid on liigitatud roheliseks, kollaseks ja punaseks sõltuvalt haiguspuhangute raskusastmest.
Punased alad on sellised, kus 14-päevasel perioodil on üle 50 uue nakkusjuhu 100 000 elaniku kohta ja positiivsete testide osakaal on vähemalt neli protsenti.
Punaseks liigitatakse ka piirkonnad, kus positiivsete testide määr on madalam, kuid on rohkem kui 150 nakkust 100 000 elaniku kohta.
Võttes arvesse väga kõrget nakkusmäära üle terve mandri, liigitatakse kollaseks või punaseks ilmselt suurem osa EL-ist. | EL-i riigid võtavad vastu viiruse valgusfoorisüsteemi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tagamaks, et liikmesriigid ei korda märtsis nähtud kaost, kus üksteisele piire suleti, tuli Euroopa Komisjon välja ettepanekuga ühiseks süsteemiks, mille vastuvõtmist on oodata teisipäeval.
Selle keskmes on haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse nakkuskaart, kus Euroopa regioonid on liigitatud roheliseks, kollaseks ja punaseks sõltuvalt haiguspuhangute raskusastmest.
Punased alad on sellised, kus 14-päevasel perioodil on üle 50 uue nakkusjuhu 100 000 elaniku kohta ja positiivsete testide osakaal on vähemalt neli protsenti.
Punaseks liigitatakse ka piirkonnad, kus positiivsete testide määr on madalam, kuid on rohkem kui 150 nakkust 100 000 elaniku kohta.
Võttes arvesse väga kõrget nakkusmäära üle terve mandri, liigitatakse kollaseks või punaseks ilmselt suurem osa EL-ist.
### Response:
EL-i riigid võtavad vastu viiruse valgusfoorisüsteemi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seni vaid kolmandas mängudevoorus korralikud minutid saanud 26-aastane Jõesaar väljakule ei pääsenud ja pidi ainsa mängijana oma võistkonnast toimuvat pingilt jälgima, vahendab Korvpall24.ee.
Manresa poolelt tõid enim punkte Seth Hinrichs ja Juan Pablo Vaulet, kelle arvele jäi vastavalt 13 ning 10 punkti. Võitjate resultatiivseim oli kohtumise parim korvikütt Clevin Hannah, kes viskas 23 silma.
Kahe võidu ja kolme kaotusega liigatabelis 11. positsiooni hoidev Manresa jätkab hooaega 17. oktoobril, kui külla sõidetakse Siim-Sander Venele ja Fuenlabradale (0-4).
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Jõesaareta mänginud Manresa kaotas tasavägise kohtumise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seni vaid kolmandas mängudevoorus korralikud minutid saanud 26-aastane Jõesaar väljakule ei pääsenud ja pidi ainsa mängijana oma võistkonnast toimuvat pingilt jälgima, vahendab Korvpall24.ee.
Manresa poolelt tõid enim punkte Seth Hinrichs ja Juan Pablo Vaulet, kelle arvele jäi vastavalt 13 ning 10 punkti. Võitjate resultatiivseim oli kohtumise parim korvikütt Clevin Hannah, kes viskas 23 silma.
Kahe võidu ja kolme kaotusega liigatabelis 11. positsiooni hoidev Manresa jätkab hooaega 17. oktoobril, kui külla sõidetakse Siim-Sander Venele ja Fuenlabradale (0-4).
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Jõesaareta mänginud Manresa kaotas tasavägise kohtumise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mingil hetkel pidi see juhtuma," lausus mustadega mänginud Carlsen pärast allajäämist maailma edetabeli 15. numbrile. "Aga igal juhul valmistas see väga-väga suure pettumuse."
Eelnevalt oli Carlsen kaotanud viimati 2018. aasta juulis aser Šahrijar Mamedjarovile ehk kaks aastat, kaks kuud ja kümme päeva oli norralane tunnistanud vaid võite ja viike.
"Mõistagi olen väga rõõmus. Ma ei oodanud üldse, et selle mängu võidan," lausus Duda pärast partiid veebiküljele Chess24.
"Ma ei olnud oma mänguga väga rahul ja arvasin, et kaotus Magnusele ei oleks üldse kohutav. See rahustas mind, mõeldes, milliseid partiisid olin sel turniiril varem mänginud."
Carlsen sai siiski üsna pea revanši, sest kuuendas voorus kohtusid mehed uuesti ja valitsev maailmameister vormistas võidu 26. käigul.
Stavangeris reedeni toimub turniir on esimene koroonaviiruse pandeemia järgne tippturniir, kus maletajad kohtuvad näost näkku, mitte arvutiekraani vahendusel. | 125 partiid järjest kaotuseta püsinud Magnus Carlseni seeria katkes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mingil hetkel pidi see juhtuma," lausus mustadega mänginud Carlsen pärast allajäämist maailma edetabeli 15. numbrile. "Aga igal juhul valmistas see väga-väga suure pettumuse."
Eelnevalt oli Carlsen kaotanud viimati 2018. aasta juulis aser Šahrijar Mamedjarovile ehk kaks aastat, kaks kuud ja kümme päeva oli norralane tunnistanud vaid võite ja viike.
"Mõistagi olen väga rõõmus. Ma ei oodanud üldse, et selle mängu võidan," lausus Duda pärast partiid veebiküljele Chess24.
"Ma ei olnud oma mänguga väga rahul ja arvasin, et kaotus Magnusele ei oleks üldse kohutav. See rahustas mind, mõeldes, milliseid partiisid olin sel turniiril varem mänginud."
Carlsen sai siiski üsna pea revanši, sest kuuendas voorus kohtusid mehed uuesti ja valitsev maailmameister vormistas võidu 26. käigul.
Stavangeris reedeni toimub turniir on esimene koroonaviiruse pandeemia järgne tippturniir, kus maletajad kohtuvad näost näkku, mitte arvutiekraani vahendusel.
### Response:
125 partiid järjest kaotuseta püsinud Magnus Carlseni seeria katkes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Holland teenis EM-il kolm esikohta meeste seas, neli naiste hulgas ja ühe ka parasõudmise segapaaride paarisaerulise kahepaadi klassis. Lisaks tuli üks hõbe ja kaks pronksi.
Samuti teenis 11 medalit Itaalia, kuid kuldasid oli neist vaid neli. Samuti sai neli kulda Rumeenia koondis. Saksamaa, Ukraina, Iirimaa, Prantsusmaa, Norra ja Taani piirdusid ühe esikohaga.
Kui Eesti meeste paarisaeruline neljapaat pidi pronksiheitluses tunnistama Leedu paremust, siis leedukate kõrval oli põhjust rõõmustamiseks ka Lätil, kuigi naiste ühepaadi tšempion Sanita Pušpure esindab juba aastaid Iirimaad.
Naiste ühepaadi finaalis tõusid Pušpure (7.36,04) järel medalitele ka austerlanna Magdalena Lobnig (7.38,46) ja kreeklanna Anneta Kyridou (7.39,97).
Meeste ühepaadi Euroopa meistriks krooniti mullune MM-hõbe Sverri Sandberg Nielsen (6.50,22). Taanlasele järgnesid poolakas Natan Wegrzycki-Szymczyk (6.51,23) ja norralane Kjetil Borch (6.51,63).
Kuninglike kaheksapaatide seas võitis meestest Saksamaa (5.31,15), kellele järgnesid Rumeenia (5.32,93) ja Holland (5.34,21). Naiste seas oli esikolmik Rumeenia (6.14,75), Saksamaa (6.16,95) ja Holland (6.17,38). | Hollandi sõudjad näitasid EM-il võimu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Holland teenis EM-il kolm esikohta meeste seas, neli naiste hulgas ja ühe ka parasõudmise segapaaride paarisaerulise kahepaadi klassis. Lisaks tuli üks hõbe ja kaks pronksi.
Samuti teenis 11 medalit Itaalia, kuid kuldasid oli neist vaid neli. Samuti sai neli kulda Rumeenia koondis. Saksamaa, Ukraina, Iirimaa, Prantsusmaa, Norra ja Taani piirdusid ühe esikohaga.
Kui Eesti meeste paarisaeruline neljapaat pidi pronksiheitluses tunnistama Leedu paremust, siis leedukate kõrval oli põhjust rõõmustamiseks ka Lätil, kuigi naiste ühepaadi tšempion Sanita Pušpure esindab juba aastaid Iirimaad.
Naiste ühepaadi finaalis tõusid Pušpure (7.36,04) järel medalitele ka austerlanna Magdalena Lobnig (7.38,46) ja kreeklanna Anneta Kyridou (7.39,97).
Meeste ühepaadi Euroopa meistriks krooniti mullune MM-hõbe Sverri Sandberg Nielsen (6.50,22). Taanlasele järgnesid poolakas Natan Wegrzycki-Szymczyk (6.51,23) ja norralane Kjetil Borch (6.51,63).
Kuninglike kaheksapaatide seas võitis meestest Saksamaa (5.31,15), kellele järgnesid Rumeenia (5.32,93) ja Holland (5.34,21). Naiste seas oli esikolmik Rumeenia (6.14,75), Saksamaa (6.16,95) ja Holland (6.17,38).
### Response:
Hollandi sõudjad näitasid EM-il võimu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siim Luts alustas mängu Põhja-Makedoonia vastu algkooseisus, kuid vahetati avapoolajal välja, sest ta tegi haiget hüppeliigesele. Pühapäeval varumeestepingil olnud Markus Soomets jääb järgmisest kohtumisest eemale külmetushaiguse tõttu.
Tallinna FC Flora 23-aastane poolkaitsja Martin Miller on Eesti koondist esindanud üheksas mängus ja löönud ühe värava. Eesti pole üheski mängus, kus Miller platsil on käinud, kaotusevalu tundnud. 2016. aastal Antigua ja Barbuda vastu debüüdi teinud Miller lõi oma esimese värava A-koondises 2017. aastal võõrsil 2:0 võidumängus Fidži vastu.
Eesti – Armeenia kohtumine toimub kolmapäeval, 14. oktoobril kell 21.45 A. Le Coq Arenal.
Eesti koondise koosseis:
Väravavahid
1 Artur Kotenko (20.08.1981) – Tallinna FCI Levadia 27/0
22 Matvei Igonen (02.10.1996) – Tallinna FC Flora 4/0
12 Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Londoni Arsenal (ENG) 3/0
Kaitsjad
23 Taijo Teniste (31.01.1988) – Bergeni Brann (NOR) 80/0
21 Nikita Baranov (19.08.1992) – Karmiotissa FC (CYP) 41/0
3 Artur Pikk (05.03.1993) – Kuopio Palloseura (FIN) 37/1
2 Märten Kuusk (05.04.1996) – Tallinna FC Flora 4/0
13 Michael Lilander (20.06.1997) – Tallinna FC Flora 4/0
16 Henrik Pürg (03.06.1996) – Tallinna FC Flora 3/0
18 Henri Järvelaid (11.12.1998) – Vendsyssel FF (DEN) 3/0
17 Kristjan Pelt (12.07.2001) – Paide Linnameeskond 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
14 Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 122/25
4 Mattias Käit (29.06.1998) – NK Domžale (SVN) 30/5
15 Rauno Sappinen (23.01.1996) – Tallinna FC Flora 28/4
11 Frank Liivak (07.07.1996) – Tallinna FC Flora 20/3
19 Pavel Marin (14.06.1995) – Viljandi JK Tulevik 11/2
20 Mihkel Ainsalu (08.03.1996) – FK Lviv (UKR) 11/0
10 Martin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 9/1
5 Vladislav Kreida (25.09.1999) – Tallinna FC Flora 6/0
9 Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – Tallinna FC Flora 4/0
7 Georgi Tunjov (17.04.2001) – SPAL (ITA) 3/0
8 Mark Anders Lepik (10.09.2000) – Tallinna FC Flora 2/0
6 Edgar Tur (28.12.1996) – Paide Linnameeskond 1/0
Peatreener: Karel Voolaid
Abitreenerid: Mario Hansi, Aivar Anniste, Vladimir Vassiljev
Väravavahtide treener: Mart Poom
Kehalise ettevalmistuse treener: Ott Meerits
Arst: Kaspar Rõivassepp
Füsioterapeudid: Helvis Trääder, Marius Unt, Siret Kalbus
Mänedžer: Miko Pupart | Eesti jalgpallikoondises toimus Armeeniaga mängu eel muudatusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siim Luts alustas mängu Põhja-Makedoonia vastu algkooseisus, kuid vahetati avapoolajal välja, sest ta tegi haiget hüppeliigesele. Pühapäeval varumeestepingil olnud Markus Soomets jääb järgmisest kohtumisest eemale külmetushaiguse tõttu.
Tallinna FC Flora 23-aastane poolkaitsja Martin Miller on Eesti koondist esindanud üheksas mängus ja löönud ühe värava. Eesti pole üheski mängus, kus Miller platsil on käinud, kaotusevalu tundnud. 2016. aastal Antigua ja Barbuda vastu debüüdi teinud Miller lõi oma esimese värava A-koondises 2017. aastal võõrsil 2:0 võidumängus Fidži vastu.
Eesti – Armeenia kohtumine toimub kolmapäeval, 14. oktoobril kell 21.45 A. Le Coq Arenal.
Eesti koondise koosseis:
Väravavahid
1 Artur Kotenko (20.08.1981) – Tallinna FCI Levadia 27/0
22 Matvei Igonen (02.10.1996) – Tallinna FC Flora 4/0
12 Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Londoni Arsenal (ENG) 3/0
Kaitsjad
23 Taijo Teniste (31.01.1988) – Bergeni Brann (NOR) 80/0
21 Nikita Baranov (19.08.1992) – Karmiotissa FC (CYP) 41/0
3 Artur Pikk (05.03.1993) – Kuopio Palloseura (FIN) 37/1
2 Märten Kuusk (05.04.1996) – Tallinna FC Flora 4/0
13 Michael Lilander (20.06.1997) – Tallinna FC Flora 4/0
16 Henrik Pürg (03.06.1996) – Tallinna FC Flora 3/0
18 Henri Järvelaid (11.12.1998) – Vendsyssel FF (DEN) 3/0
17 Kristjan Pelt (12.07.2001) – Paide Linnameeskond 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
14 Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 122/25
4 Mattias Käit (29.06.1998) – NK Domžale (SVN) 30/5
15 Rauno Sappinen (23.01.1996) – Tallinna FC Flora 28/4
11 Frank Liivak (07.07.1996) – Tallinna FC Flora 20/3
19 Pavel Marin (14.06.1995) – Viljandi JK Tulevik 11/2
20 Mihkel Ainsalu (08.03.1996) – FK Lviv (UKR) 11/0
10 Martin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 9/1
5 Vladislav Kreida (25.09.1999) – Tallinna FC Flora 6/0
9 Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – Tallinna FC Flora 4/0
7 Georgi Tunjov (17.04.2001) – SPAL (ITA) 3/0
8 Mark Anders Lepik (10.09.2000) – Tallinna FC Flora 2/0
6 Edgar Tur (28.12.1996) – Paide Linnameeskond 1/0
Peatreener: Karel Voolaid
Abitreenerid: Mario Hansi, Aivar Anniste, Vladimir Vassiljev
Väravavahtide treener: Mart Poom
Kehalise ettevalmistuse treener: Ott Meerits
Arst: Kaspar Rõivassepp
Füsioterapeudid: Helvis Trääder, Marius Unt, Siret Kalbus
Mänedžer: Miko Pupart
### Response:
Eesti jalgpallikoondises toimus Armeeniaga mängu eel muudatusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ansambel esitleb uut albumit täies mahus, lisaks kuuleb muusikat bändi varasema loomingu hulgast. Bändiga liituvad laval Craig Dyer ja Leonard Kaage Berliinis tegutsevast ansamblist The Underground Youth, kellega koostöös uus album 2020. aasta alguses salvestati.
Holy Motors on 2013. aastal alguse saanud ansambel, kes kirjeldab oma loomingut kui segu shoegaze 'ist, americana 'st, tumedast twang 'ist, reverb 'ist ja dream pop 'ist. Holy Motorsi esimene album "Slow Sundown" ilmus Wharf Cat Recordsi alt 2018. aastal.
Uksed avanevad 7. novembril kell 20.30, kontsert algab kell 21.00. Kontserdile ei ole lubatud inimesed, kes on nakatunud COVID-19-sse või olnud kontaktis COVID-19 nakatunutega. Samuti palub Holy Motors ja kino Sõprus koju jääda kõigil, kes tunnevad end haigena.
Holy Motorsi uus album "Horse" ilmub 16. oktoobril. Plaadi annab välja New Yorgi plaadifirma Wharf Cat Records. Albumist on juba kirjutanud ERR kultuuriportaali toimetaja Kaspar Viilup. | Holy Motors esitleb kinos Sõprus oma teist albumit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ansambel esitleb uut albumit täies mahus, lisaks kuuleb muusikat bändi varasema loomingu hulgast. Bändiga liituvad laval Craig Dyer ja Leonard Kaage Berliinis tegutsevast ansamblist The Underground Youth, kellega koostöös uus album 2020. aasta alguses salvestati.
Holy Motors on 2013. aastal alguse saanud ansambel, kes kirjeldab oma loomingut kui segu shoegaze 'ist, americana 'st, tumedast twang 'ist, reverb 'ist ja dream pop 'ist. Holy Motorsi esimene album "Slow Sundown" ilmus Wharf Cat Recordsi alt 2018. aastal.
Uksed avanevad 7. novembril kell 20.30, kontsert algab kell 21.00. Kontserdile ei ole lubatud inimesed, kes on nakatunud COVID-19-sse või olnud kontaktis COVID-19 nakatunutega. Samuti palub Holy Motors ja kino Sõprus koju jääda kõigil, kes tunnevad end haigena.
Holy Motorsi uus album "Horse" ilmub 16. oktoobril. Plaadi annab välja New Yorgi plaadifirma Wharf Cat Records. Albumist on juba kirjutanud ERR kultuuriportaali toimetaja Kaspar Viilup.
### Response:
Holy Motors esitleb kinos Sõprus oma teist albumit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Matemaatika ja matemaatilise statistika akadeemiku kohale esitati kandidaatideks Krista Fischer ja Jaan Janno.
Metsanduse ala akadeemiku kohal soovitakse näha Asko Lõhmust, Arne Sellinit või Veiko Uri.
Teatrikunsti ala akadeemiku kohale on esitatud kandidaatideks Luule Epner, Merle Karusoo, Anu Lamp ja Elmo Nüganen.
Akadeemia üldkogu valib uued akadeemikud 2. detsembril. | Kolmele akadeemiku kohale on üheksa kandidaati | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Matemaatika ja matemaatilise statistika akadeemiku kohale esitati kandidaatideks Krista Fischer ja Jaan Janno.
Metsanduse ala akadeemiku kohal soovitakse näha Asko Lõhmust, Arne Sellinit või Veiko Uri.
Teatrikunsti ala akadeemiku kohale on esitatud kandidaatideks Luule Epner, Merle Karusoo, Anu Lamp ja Elmo Nüganen.
Akadeemia üldkogu valib uued akadeemikud 2. detsembril.
### Response:
Kolmele akadeemiku kohale on üheksa kandidaati |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Parlament kiitis McGuinnessi nominatsiooni heaks läinud nädalal ning esmaspäeval kinnitasid ta ametisse määramise EL-i nõukogu ja komisjoni president Ursula von der Leyen.
McGuinness on varem olnud Euroopa Parlamendi asepresident. Volinikuks nimetati ta pärast Iirimaa eelmise voliniku Phil Hogani tagasiastumist seoses koroonaviiruse ohutusnõuete rikkumisega.
Hoganil oli kaubandusvoliniku portfell, mis anti komisjoni lätlasest asepresidendile Valdis Dombrovskisele. | Euroopa Komisjoni finantsteenuste volinikuks sai Mairead McGuinness | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Parlament kiitis McGuinnessi nominatsiooni heaks läinud nädalal ning esmaspäeval kinnitasid ta ametisse määramise EL-i nõukogu ja komisjoni president Ursula von der Leyen.
McGuinness on varem olnud Euroopa Parlamendi asepresident. Volinikuks nimetati ta pärast Iirimaa eelmise voliniku Phil Hogani tagasiastumist seoses koroonaviiruse ohutusnõuete rikkumisega.
Hoganil oli kaubandusvoliniku portfell, mis anti komisjoni lätlasest asepresidendile Valdis Dombrovskisele.
### Response:
Euroopa Komisjoni finantsteenuste volinikuks sai Mairead McGuinness |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tammik sekkus mängu 81. minutil, kui Santa Teresa naiskond sai teises voorus kirja võidupunktid, alistades 2:1 Real Betisi. Santa Teresa asus võõrsil kohtumist juhtima 25. minutil, kui värava sai kirja Belén Martínez Sousa ning teise tabamuse lõi 70. minutil Alba Zafra. Real Betis vähendas 81. minutil oma kaotusseisu, kuid Santa Teresa suutis siiski võidust kinni hoida. Kahe kohtumisega on Tammiku koduklubi kogunud neli punkti ning liigatabelis jagatakse 18 naiskonna konkurentsis neljandat kuni seitsmendat kohta.
Renate-Ly Mehevets sai Belgia kõrgliigas kirja esimese täismängu, kui Charleroi Sporting pidi neljandas voorus tunnistama Club Brugge 3:1 paremust. Charleroil on hetkel kirjas üks punkt ning sellega ollakse eelviimasel ehk üheksandal kohal.
Itaalia kõrgliigas tuli Napolil vastu võtta neljas kaotus, kui võõrsil jäädi 89. minuti penaltist alla Florentia naiskonnale. Vlada Kubassova sekkus mängu 41. minutil. Tabelis on Napoli langenud viimasele kohale, kui 11. positsioonil olevast San Marinost jäädakse maha kahe punktiga.
Ferencvaros teenis Ungari karikavõistluste kolmandas ringis suure võidu, kui tugevuselt teises liigas mängiv Hatvan alistati 13:0. Avapoolajal saatis Ferencvaros vastaste võrku neli palli ning teise kolmveerandtunni jooksul löödi veel üheksa vastuseta väravat. Hiljuti vigastuspausilt naasnud Inna Zlidnis kuulus võidukas kohtumises küll vahetusmängijate hulka, kuid väljakul ei käinud. | Tammiku koduklubi sai Hispaania kõrgliigas esimese võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tammik sekkus mängu 81. minutil, kui Santa Teresa naiskond sai teises voorus kirja võidupunktid, alistades 2:1 Real Betisi. Santa Teresa asus võõrsil kohtumist juhtima 25. minutil, kui värava sai kirja Belén Martínez Sousa ning teise tabamuse lõi 70. minutil Alba Zafra. Real Betis vähendas 81. minutil oma kaotusseisu, kuid Santa Teresa suutis siiski võidust kinni hoida. Kahe kohtumisega on Tammiku koduklubi kogunud neli punkti ning liigatabelis jagatakse 18 naiskonna konkurentsis neljandat kuni seitsmendat kohta.
Renate-Ly Mehevets sai Belgia kõrgliigas kirja esimese täismängu, kui Charleroi Sporting pidi neljandas voorus tunnistama Club Brugge 3:1 paremust. Charleroil on hetkel kirjas üks punkt ning sellega ollakse eelviimasel ehk üheksandal kohal.
Itaalia kõrgliigas tuli Napolil vastu võtta neljas kaotus, kui võõrsil jäädi 89. minuti penaltist alla Florentia naiskonnale. Vlada Kubassova sekkus mängu 41. minutil. Tabelis on Napoli langenud viimasele kohale, kui 11. positsioonil olevast San Marinost jäädakse maha kahe punktiga.
Ferencvaros teenis Ungari karikavõistluste kolmandas ringis suure võidu, kui tugevuselt teises liigas mängiv Hatvan alistati 13:0. Avapoolajal saatis Ferencvaros vastaste võrku neli palli ning teise kolmveerandtunni jooksul löödi veel üheksa vastuseta väravat. Hiljuti vigastuspausilt naasnud Inna Zlidnis kuulus võidukas kohtumises küll vahetusmängijate hulka, kuid väljakul ei käinud.
### Response:
Tammiku koduklubi sai Hispaania kõrgliigas esimese võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Autoralli MM-sarja hooaja lõpuni jääb kaks etappi ja Belgias toimuva Ypres'i ralli võib saada tiitliheitluse osas kaalukausiks. Praegu on Elfyn Evansil (Toyota) 111, Ogier'l (Toyota) 97, Thierry Neuville'il (Hyundai) 87 ja Ott Tänakul (Hyundai) 83 punkti.
Ogier teatas pärast nädalavahetusel lõppenud Sardiinia rallit, et ei tea Belgias valitsevatest teeoludest midagi. "Loomulikult ei tohi me katsetele minna," sõnas prantslane. "Ma loodan vähemalt, et olukord on kõigi jaoks ühesugune."
Kui Toyota sõitjalt paluti täpsustust, lisas Ogier" "Noh, ma ei tea, lihtsalt [Hyundai] tiimi mänedžer [Alain Penasse] on ralli organisaator. See on pisut imelik."
"Aga ma ei soovi siinkohal diskussiooni alustada. Valmistume nii hästi kui võimalik, kasutades vahendeid, mis meil käes on ja eks näis, mida suudame," lõpetas prantslane.
Penasse kommenteeris Ogier' sõnu DirtFishi vahendusel järgnevalt: "Kõik teavad mu tööd ja suhteid Ypres'iga, nii et siin polnud midagi uudisväärtuslikku."
Belgia MM-ralli sõidetakse 20.-22. novembril. Kolme päeva jooksul läbitakse 23 kiiruskatset kogupikkusega 289,54 kilomeetrit. | Ogier'le ei meeldi Hyundai ja Belgia ralli seotus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Autoralli MM-sarja hooaja lõpuni jääb kaks etappi ja Belgias toimuva Ypres'i ralli võib saada tiitliheitluse osas kaalukausiks. Praegu on Elfyn Evansil (Toyota) 111, Ogier'l (Toyota) 97, Thierry Neuville'il (Hyundai) 87 ja Ott Tänakul (Hyundai) 83 punkti.
Ogier teatas pärast nädalavahetusel lõppenud Sardiinia rallit, et ei tea Belgias valitsevatest teeoludest midagi. "Loomulikult ei tohi me katsetele minna," sõnas prantslane. "Ma loodan vähemalt, et olukord on kõigi jaoks ühesugune."
Kui Toyota sõitjalt paluti täpsustust, lisas Ogier" "Noh, ma ei tea, lihtsalt [Hyundai] tiimi mänedžer [Alain Penasse] on ralli organisaator. See on pisut imelik."
"Aga ma ei soovi siinkohal diskussiooni alustada. Valmistume nii hästi kui võimalik, kasutades vahendeid, mis meil käes on ja eks näis, mida suudame," lõpetas prantslane.
Penasse kommenteeris Ogier' sõnu DirtFishi vahendusel järgnevalt: "Kõik teavad mu tööd ja suhteid Ypres'iga, nii et siin polnud midagi uudisväärtuslikku."
Belgia MM-ralli sõidetakse 20.-22. novembril. Kolme päeva jooksul läbitakse 23 kiiruskatset kogupikkusega 289,54 kilomeetrit.
### Response:
Ogier'le ei meeldi Hyundai ja Belgia ralli seotus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 04.02.2019 [1]
"Kinoteatri ja Von Krahli Teatri koostöös sündiv lavastus "Monument" (autor Marius von Mayenburg) on ühest küljest lihtne perelugu, teisest küljest vaimukas kokkuvõte ummikust, kuhu praegune väärtuste dialoog Euroopas on jõudnud – omamoodi õhtumaa allakäigu kirjeldus." Lavastaja Priit Võigemast. Seda võib nimetada ka koomilisemas laadis realiseerunud depressiivseks realismiks, võti antakse kohe alguses, kus hoiatatakse, et depressiivsust tuleb varjata või kuidagi ümber ütelda; järjest võetakse ette kõik tabud (piirid), mis abielu ja keskklassi katte taga varjul, ning antakse kolmas perspektiiv kunstniku näol, kes peaks seda kõike peegeldama või seletama, aga kellest ka midagi peale naeruvääristamise tolku ei ole, lõpuks päästab maailma ikka "tavaline inimene"; minimalistlik ja abstraktne lavakujundus, mille keskmes on sanitaartehnika (puhutuse ja räpasuse antropoloogia), samas haakub sellega ka koristaja troop ja hilisem sitaloopimine – nõnda tõstetakse koristamine omaette metafüüsilisele ja psühholoogilisele tasandile, sinna, kus on mõtted, suhted ja esteetika.
05.02.2019
Kinoteatri võimukomöödia "Titaanide heitlus" (lavastaja Birgit Landberg, dramaturg Paavo Piik) on meheliku poliitikamaailma elementide kataloog, kus oluline osa on jõhkral füüsilisusel ja vaimse ülimuslikkuse ideel, mida esitatakse kohati päris vaimukate kujundite kaudu (käesurumine kui maadlus, akrobaatilised figuurid valimisloosungite ja -retoorika ilmestamiseks jms); kõik rollid või tüübid luuakse oma nime all, aetakse taotluslikult segamini isiklik ja mõne poliitiku avalik kuvand, mille pinnalt tehakse ka üpris vaimukaid või värskena mõjuvaid nalju poliitilise elu retoorika ja visuaalia aadressil, samas ometi jääb kõik see kokkuvõttes natuke revüülikuks ja meelelahutuslikult ohutuks.
11.02.2019
"Gesamtkunstwerk". Kinoteater. Tekst trupp ja Paavo Piik, lavastaja Paavo Piik. Tegemist oli hoolikalt konstrueeritud ja sümmeetrilise dramaturgiaga, kunsti mõju uuringuga, žanri mõttes metanarratiiviga, kus "uurijate" metakommentaarile anti sügavam sisu erinevatest kunstidest (muusika, popmuusika, näitlemine, kujutav kunst, kirjandus) pärit näidetega, kusjuures neid osasid ühendavaks teemaks oli armastus või suhted; ikooniliste skulptuuride vestlus oli vahest kõige vaimukam; probleem oli aga selles, et see "uuringu" sisu jäi mõnevõrra hõredaks või ohutuks ja sellest kõigest kõneldi natuke lihtsakoeliselt, publikusse palju seda mõjuteemat ei projitseeritud (Springsteeni laulu põhikäiku oleks võinud 15–20 min järjest mängida, siis oleks sõnum ka füsioloogiale mõjuma hakanud).
15.02.2019
Stella Kruusamägi soololavastus "Holy Rage" kõneles ju klassikalisest teemast, ühest primaarsest instinktist s.o vihast või raevust, mis ometigi ajastuti erineval määral avalikkuses ja isiklikes suhetes avaldub, kuid kindlasti on see praeguse ühiskonnaelu üks sümbolemotsioone, mida lavastus väga valusalt meelde tuletas; Stella Kruusamägi esituses ei olnud mingeid "näitlemise" vahefiltreid, vaid täiesti ehedalt saali jõudev energia, kus ei antud armu iseendale ega publikule (keegi sai natuke isegi toolijupiga pihta, sisuliselt otsis ta ka vaatajatega füüsilist kontakti) – kõik see mäng toimus väga kunsti "piiride lähedal", seda tõestavad mõned poole pealt lahkunud pealtvaatajad; kõige taustaks võimendatud kitarririfid, drone 'ile lähenev taust kinnitas seda sisemist negatiivset ja purustavat jõudu veelgi; lavastuse finaali kummastav lahendus oli korraga esireast püsti tõusnud tüdruku esitatud ladinakeelne kirikulaul Jeesuse vaimust ja vabanemine viha köidikutest (teibist); selline ligimesearmastuse idee on ehk natuke liiga lihtsakoeline dramaturgiline lahendus, aga omajagu ka üllatuslik, ja lõpuks – võimalik; pärast oli lihtsalt väga hea olla.
16.03.2019
Autor Bert Valter. "Peaministri punane joon". ERRis lavastatud ja Eero Epneri kirjutatud kuuldemäng on poliitiline satiir või virtuaalse NO teatri "aktsioon", kus oma jao saavad kõik parteid ja poliitika kujundajad; palju vaimukaid võrdlusi, parajalt kummastavaid kujundeid, kinnistavaid kordusi ning seda kõike unejutu formaadis; aga järjest enam tundub, et kultuuriinimeste poliitiline intellektuaalne metafoor ja sõnum, mis toimis veel viis-kuus aastat tagasi, sellisel kujul enam ei tööta, põhjuseks ilmselt tugevalt võimendunud äärmuslikud meeleolud ja kultuurivaenulikkust produtseeriv narratiiv, mille foonil varasemad võtted jäävad nõrgaks või tühistatakse juba ette sotsiaalmeedias ja avalikes foorumites massiivsete trolliaktsioonide toel.
26.03.2019
"Peks mõisatallis" (trupitöö, lavastaja Birgit Landberg, dramaturg Paul Piik) on obsessiivse tööeestluse, iseseisvusajal kultuslikuks saanud suhtumise metafoor. Kuid samas uuriti kujundi põhja ehk minevikukogemust võrdlemisi põgusalt ja sellest on natuke kahju; keskne oli füüsiline pingutus ja füüsise mängupanek (nt sünnitamise stseen), mille pinnalt kogu intensiivsus, aga ka ideeline tõsiseltvõetavus üldse tekkiski; vaimukate kohtade kõrval oleks võinud mõnd stseeni veel edasi arendada või varieeruvust lisada, kuigi samas on orjuse olemuses korduse ja rutiini mõõde sisuliselt kõige kesksem; kuigi lavaruutu täitnud turvast kasutati suhteliselt loovalt, siis ometi jäi puudu osutusest, et ilmselt on see pinnas ja turvas eriti üks kõige iidsemaid ja "omasid" asju Eesti looduslik-kultuurilises koosluses üldse, samas võib seda siiski ka üldises plaanis ja kujundaja esmase valiku eeldusena iga vaataja ise järeldada; lavastus oli terviklikuks komponeeritud ja taasiseseisvusaja mentaliteete meelde tuletav ja nende kordumise eest hoiatav, sellega ka kindlasti lavastuse sihtrühma ehk noori kõnetav.
12.04.2019
kadrinoormetsa "Mobiilsed definitsioonid" – ruum, kuhu sisenetakse pärast uksekella helistamist, on korraga kodu (diivanid) ja galerii (maalid), nõnda algab kodanliku diivanites kehastuva mugavuse, mida esindab ka kassi motiiv, ja esteetilise mõtte kokkuklapitamine ja kohandamine, nii et vaatajat viiakse ühe maali "alt" teise juurde, eesmärgiga tekitada mingi üllatav või sobiv seos maali koloriidi, teema jms ning vaataja riietuse, soo vms vahel; see on korraga nii vaatamise ja perspektiivi muutmine (maali vaatamise mõttes), aga ka kunsti omamise tunde tekitamine (maal minu elutoas, ostmisvõimalus ja hinnad kavalehel), mis viib veel üldisemalt minu ja kunsti vahelise sideme otsimisele, kunsti rollile minu elus, kunsti väärtuse ja hinna küsimusele jne; see sissejuhatav palgi sissetoomine ja tagasiviimine kohe alguses võis olla kriitika moodsa installatiivse kunsti aadressil, aga ka viide kunstiteose vastuvõtu raskusele või ka kunsti tegemise dilemmadele või raskusele üldiselt; metatasandil (vaatamise, osalemise) olid asjad kompaktselt lahendatud, aga selle sees oleva loo tasand (suhte lugu, minade lugu) jäi kuidagi liiga abstraktseks ja lõpumonoloogi metafüüsika seda ei päästnud, kokkuvõttes kogemus, kus installatiivsed elemendid ja osalemine olid huvitavad, aga neid efektselt siduv materjal jäi küsitavamaks, mis ilmselt oligi asja mõte.
30.08.2019
SAAL Biennaal 2019: Madlen Hirtentreu. "Kliinik pärast paati". Francesca Grilli "Sparks". Mette Ingvartsen "21 pornographies". Florentina Holzinger "Apollon". Mere äärest, endisest allveelaevatehasest alanud ja läbi Kalamaja kesklinna kulgenud festivalipäev oli muidugi kurnav, aga lõpuks seda pingutust väärt: postapokalüptiline obsessiivsus sai jätku kohtumises tulevikku ennustavate lastega, läks edasi markii de Sade'i ja pornograafiat naise perspektiivist vaatleva lavastusega ning lõppes intensiivselt maskuliinseid stereotüüpe lammutava füüsilisuse ja purkisittumise klišeega. Oli väga tore päev.
11.09.2019
"Performance Genis"[2]. Sõltumatu Tantsu Lava. Lavastajad Ruslan Stepanov ja Artjom Astrov. Päris vaimukas erinevaid etendavaid kunste põimiv teos; selles oli isiklikkust (lavastajate rahvuse küsimus), mida raamis alguses "Tuljaku" kirjeldus koos "moodsalt tantsimisega" ja lõpus puändiks seinale kuvatud laulukaare all istuva lavastaja kehastuses küllalt humoorikas üldistus, vahepeale mahtus veel muid fragmentaarselt esitatud teemasid tantsu ja keha tähendusest, seal oli keskkonnateema kile, penoplasti ja kõrte näol, mis lõpuosas installatiivse objekti kokkukukkumise kujul ka mitte eriti originaalse lahenduseni jõudis; piiride kokkuvarisemine etenduskunsti esteetikas tervikuna, st siin oli nii sõna kui installatsiooni, laulmist kui tegevuskunsti, inimskulptuuri jne, viis vältimatult ka publiku ja etendajate vahelise piiri ületamiseni ja nii sai oma sõna sekka öelda 11. septembri etendusel olnud Rein Lang, ja kui tavaliselt mõjub piiriületus lõpuks kõigile piinlikult, siis seekord leiti vaatajate sealt juhuslikult ka üks Viljandi kultuuriakadeemia värskelt lõpetanud tüdruk, kes küsimuse peale, kas ta midagi laulda ei tahaks, esitas superhästi peaaegu terve laulu; võibolla Raido Mägi ja Oliver Kulpsoo "roll" jäi natuke tagasihoidlikuks või ehk oleks selles rohkem "tähendust" võinud olla, praegu jäid nad tavalise lavastuse refleksiivsuse või köögipoole "märkideks"; Kai Valtnalt samas irooniline ja truppi kokkusulatav esitus; kohati oli ka tühja ruumis kooserdamist ja seletamist liiga palju, lõpp läks sellepärast natuke venima.
13.09.2019
"Fantoomvalu". Tartu Uus Teater. Lavastaja Jaanus Kaasik. Sisulisel tasandil hauntoloogia troobil töötav teos, st keskne küsimus on isikliku minevikulise kogemuse ja aegruumi kummituslik kohalolu, muutumise ja märkamise mittemateriaalne mõõde, aga see pole niivõrd traumaatiliste sündmuste unustusse lükatud paine (kuigi ka see kuulub sinna), kuivõrd eksistentsi enda vaibumatu ja vahel vallanduv valu; see esitatakse narratiivse kõnni vormis, mis kulgeb vahepeatustega üle Toomemäe ja läbi kesklinna; "kõnelused" ja "näitlemine" esitatakse samal ajal paralleelselt jalutamisnarratiivi täiendava kuuldemänguna ja kohaspetsiifiliste helide seeriatena ja kuna etendus reaalselt algab ja lõpeb teatrisaalis, siis muutub linnaruum vahepeal kunsti ruumiks ja "lavaks", kus kõndivad inimesed on osatäitjad ja maastik ja majad dekoratsioonid klappidest kostvale loole ja helidele; meenus ka Janet Cardiffi ja George Bures Millneri Londonis tehtud rännaknarratiiv, eksperiment, kus raamatukogust Discmani, CD ja kõrvaklapid laenutanud huviline saadeti tänavatele uitama, aga instruktsioonid kuhu minna ja mida vaadata olid salvestatud keskkonnahelide vahele; Tartu variandis näitas suuna kätte sinuga kaasa saadetud tüdruk, kes ilmselt üldises narratiivis pidi olema ingli rollis: kui see nii oli mõeldud, siis oli see igal juhul ilus mõte.
14.09.2019
"JAIK". Lavastaja Peeter Jalakas. Teatrina turustatud film või seriaal, mille teaterlikkus peaks ilmselt paremini töötama Von Krahlis, kuna kõik võtted olid tehtud sealsetes ruumides ja Krahlis juhatab selle sisse ka "teatritöötaja"[3]; filmiliku tinglikkuse võti antakse kohe avastseenis näidatava mänguautoga; põhiliseks poeetikavõtteks on klassikaline küberpungi troop, kus tulevikku tänase maailma edasiarendusena kujutatakse suuresti simulatsioonil ja digitaalsusel töötavana, samas on see katse luua eesti oma originaalutoopiat, "e-toopiat" või "es-toopiat", kus nahkade (identiteedivahetuse rakendused), e-residentide, simulatsioonide ja päris jaikide vahelised barjäärid lõhutakse, st masinate ja inimeste ja looduse kooseksisteerimist, armastust, loovust jne; lõpp seda küll tugevalt rõhutab, kuid see tuleb kuidagi liiga äkki, kui eelnevalt tumedalt küberpungi režiimilt jõutakse armastuse, lunastuse ja lootuseni; vormiesteetika on efektne ja vonkrahlik, kuigi selle kaudu ei looda mingit sidusat iseseisvat maailma – see ongi paljuski ikka stiilist lähtuv tugeva atmosfääriga teos, b-filmi stilistika on siin kõige silmatorkavam, aga see viib paratamatult mitte n-ö "originaali", vaid pastišipoeetika radadele; siin on palju viiteid teatri kahekümne viie aastasele ajaloole, vihjeid erinevatele lavastustele, siin on vaimukaid sõnamänge ja paroodiat, nt kaheteistkümne juhatuseliikme tõstmine kristliku narratiivi kaheteistkümneks apostliks, on efektset elektroonilist ja popmuusikat, mis atmosfääri toetab ja jutustuse ja tegelaste sisemist segadust väljendab; siin on paksu grimmikihti ja cool 'i näitlemist – stiililoome ja atmosfääri kujundamine domineerivad sisulise sõnumi selguse ees või muudavad selleni jõudmise raskeks.
28.09.2019
"Lageda laulud" (lavastaja-koreograaf Wang Yuanyuan, muusika autor Tõnu Kõrvits) Vanemuises põimis balletikeelde nüüdistantsu elemente: punaste joonte tõmbamise või piiride tekkimise ja kadumise kujund, aga ka päris lõpus mägede moodustumist ja liikumist "kehastav" inimskulptuur; tervikuna pakkus koreograafia vähe üllatusi; hämar ja gootilik atmosfäär hoitakse peaaegu samal nivool kogu lavastuse vältel, seda rõhutas ja kinnitas videoprojektsioon, aga eelkõige varjukujudena mõjuv koor, mille liikumine ja sulatamine tantsijatega oli kohati leidlik, kohati kohmakas; materjalis oli draamat ja eepilist pinget küll, aga selle väljendamine jäi minu maitsele liiga vähehäirivaks ja akadeemiliseks.
12.10.2019
"Orestes in Mosul". Lavastaja Milo Rau, tekst Milo Rau ja trupp; Genti teatri külalisetendus Kaaitheateris, Brüsselis. Klassika adapteerimine tänapäeva poliitilisse kriisipiirkonda, nõnda, et ISISe purustatud Mosulist on saanud Trooja, kuid nüüd alles kättemaks ja veritasu ahel käima tõmmatakse; varemed, purustatud perekond ja vägivald on teemadering ja kujundiloome alusmaterjal, kuigi traagilisest ja masendavast materjalist kasvavat lugu ei esitata teab kui ekspressiivse stilistika või üliefektsete ja värviliste metafooride abil, pigem klassikaline sisseelamine ja kohe selle võõritus, vägivalda ja vereojasid ei esitata kuigi graafiliselt, pigem rõhutatud tinglikkusega, kusjuures seda toetab ka asjaolu, et mäng käib korraga kahel tasandil: laval toimuv sünteesitakse dialoogiks Mosulis filmitud materjaliga, milles teevad kaasa ka Iraagi näitlejad, kellel oma isiklikud traumaatilised lood rääkida; aga ometi ei olnud see mäng mängus lavastus mingi eksperimentaalne tour de force, vaid esteetiline juhtumiuuring – traumaga töötamine draamavormis; Eesti teatri panus lavastusse oli Risto Kübar Orestese rollis, mis lahendati samuti topeltmänguna: korraga ollakse eestlane Risto, kes on geivaenulikust Ida-Euroopast oma traumadele lahendust otsides lahkunud ning selle kaudu võimendatakse ja topeldatakse sallimatuse ja šariaadi teemat Euroopas tervikuna, nii et Orestese geiorientatsioon ja suhe Iraagi noormehega oli ka lavastuse üks nüüdisajast nopitud aktuaalseid kõrvalteemasid; kokkuvõttes väga professionaalne, huvitava, läbimõeldud ja täpse struktuuriga lavastus, kus dramaatiline ja emotsionaalne on väga täpselt välja mõõdetud – võetagu seda siis kiituse või kriitikana.
19.10.2019
"LÄVI". Lavastaja Renate Keerd. Tartu Uus Teater. Keerdi loomingulist mõtet iseloomustab risoomsus, s.t teos (või lugu) areneb mitte põhjusliku lineaarsuse või hierarhilisuse baasil, vaid kõrvalepõigetena, keha ja keha või keha ja materjali (või asjade) ootamatute kontaktidena, nt üksteisest väljakasvamise, kokkusobitumise või konflikti kaudu, nõnda, et kõik tasandid on korraga võimalikud ja loogilised; samas on selles protsessis siiski tasakaalus üksikepisoodide fantaasia ja tervikut vormiv analüütiline mõtlemine; konkreetset lavastust raamivad sünd ja surm, mälestused ja valu, mis ometi ei keskendu niivõrd konkreetsetele siirdehetkedele (lävedele), vaid pigem tervete eluperioodide kujutamisele; võibolla on see liiga avaralt ja kõikehõlmavalt püstitatud ülesanne, sest lavastuse esimeses kolmandikus oli siiski omajagu hõredust ja heledat tühja ruumi, seevastu viimases kolmandikus, mille juhatas vaimukalt sisse male metafoor (intervjuu Paul Keresega) ja kus valgus muutus järjest hämaramaks, taastus visuaalne ja narratiivne pinge, ning lõpuosa, mis ühes kohas vähemalt mulle "Salatoimikute" painavat atmosfääri meenutas, oli muidugi võimas surma kohtumine ja võitlus mälestustega, visuaalselt efektne ja emotsionaalselt ülev.
22.10.2019
"Pidusöök". Kinoteatri ja Endla Teatri koostöölavastus, autorid ja lavastajad Paavo ja Paul Piik ning Hendrik Kalmet. Kontrolletendus. Filosoofiaklassika lavaletulek on üksnes tervitatav, kuigi siin asetati Platoni mõttekäigud laiemalt Kreeka ajaloo ja teatri konteksti, mida omakorda esindas eestlastele ajaloo ja ajaloolase sünonüümiks muutunud David Vseviovi salvestatud hääl; see metatasand või vikipeediline narratiiv võib vaatajale ajastu mõistmisel abiks olla, aga esteetilise terviku seisukohalt see lavastusele midagi ei lisanud, kuigi harvadel hetkedel, kui näitlejad sellele reageerisid, tekkis ajastutevahelise dialoogi võimalus, mida küll eriti ei kasutata; lavastus üldiselt (näitlejatööd, minimalistlik lava jne) oli väljapeetud, maitsekalt ja võibolla isega natuke liiga steriilselt tehtud, kuigi teise vaatuse tantsustseen kõikus ohtlikult, kuigi huvitavalt camp -esteetika piiril; sisuline pool keskendus Platoni hüve- ja armastusekäsitlusele, kuigi kummalisel kombel jäi kuidagi nõrgaks Sokratese positsioon selles arutluses; õpetus erose astmelisest ja hierarhilisest olemusest, mis algab armastusest kehade vastu ja tipneb metafüüsilise armastusega ideede tasandil, mis lõpuks ongi kõige kõrgem armastuse vorm, kulmineerus sellega, et Sokrates annab sõna kunagi kohatud Sparta naisele, kes ütleb välja tõe erose ja ideede seotusest – hea leid oli see, et seda esitaski naishääl, mis tuli kusagilt ülevalt (rõdult); natuke probleemselt Euroopa mõtteloo lavaletoomine algas ja loodetavasti jätkub Platoni "Riigi", Kanti "Praktilise mõistuse kriitika" ja Heideggeri "Olemise ja aja" dramatiseeringutega.
24.10.2019
The Biofilm Sisters. "All That Goes Right". Autorid-esitajad: Arolin Raudva, Katrin Kreutzberg, Mari-Liis Eskusson, Alise Bokaldere; dramaturgiline tugi: Maike Lond Malmborg, Iggy Lond Malmborg. Kanuti Gildi SAALi külalisetendus Genklubis. Tantsulavastus, mille teemaks on grupimentaliteedi tekkimine kaasaegse parempoolse populismi laialdase leviku foonil (all that goes right), kuigi seda teemat ei uurita mitte otseselt poliitilise agenda kaudu, vaid väga intiimsest higi ja higistamise motiivist lähtudes, samas on kehavedelikud, sh higi alati olnud suurem või väiksem tabu, mis isikliku-intiimse keha ja avaliku ruumi seoseid (räpane ja puhas) väljasulgevalt proovile panevad: higi on tõrjumise objekt (või peenema sõnaga abjekt), mille kaudu võib allegooriliselt rääkida ka üldisest välistamise mehhaanikast; lavastuse ülesehitav tehniline element oli "rääkiv tantsija", st sõna ja liikumise samaväärsus, kuid siiski mitte "näitlemine", vaid isikliku kogemuse väljendamine vestluses, taustaks natuke krobeliselt sünkroonsed liigutuste ja kehaliste harjutuste seeriad ja higistamise eesmärgil ka pikem tantsuosa; publiku kaasamine (nuusutamine, saalile adresseeritud laused ja lõpuks läbi publiku murdmine) oli dramaturgiliselt teemaga haakuv ja loogiline; kõigele katuseks Oliver Kulpsoo valguslahendus – väga cool.
25.10.2019
Mart Kangro soololavastus "Enneminevik". Sarnaselt Renate Keerdi lavastusega tegeldakse ka siin mäletamise või möödunuga, alustatakse füüsilise kujundiga kinniolevast või vabaks saamise suunas püüdlevast kehast ning autobiograafiline keha jääb muidugi läbivalt lavastuse üheks teljeks, aga seda oleks võinud enamgi esile tõsta, praegu jääb sõnaline tasand mõnevõrra domineerima, kuigi karismaatilise kunstnikuna on Kangrol ka väga hea draamateksti esitaja tunnetus; teose struktuuri seisukohalt on kaks keskset võtet kordused ja loeteluline jutustamine: esimene on oluline ka jutustuse sisuplaanis, st eksistentsi olemusliku osana, millest võluva krüptilisusega on kirjutanud nt Gilles Deleuze ("Erinevus ja kordus"), kuid mõjuvam on sarnase liigutuse kordamine kehalise omaeluloo tasandil, millisena see haakub omal moel ka lavastuse avakujundiga, takerdunud või kinniseotud olekuga; pigem ongi Kangro meenutamine unustamise uuring, seda kinnitavad mälueksitused, saalitoolidele laotatud katte alla kadumine ja ruumi teisest uksest taasilmumine, ähmased kujutised ja manuaalselt tekitatud varjud diapositiivide asemel, nii et lõpuks jääbki enam meelde pigem mittemäletamise protsess; huvitavaid tegevuskunsti elemente oli selle kõrval etenduse jooksul piisavalt, et draama või verbaalse kammitsasse mitte kinni jääda; laiema taustana võiks autobiograafilise või reaalsusnälja poeetika kõrval vormilises kontekstis näha seda lavastust ka Kangro, Ulfsaki ja Epneri "Workshopiga" Eesti nüüdisteatris kehtestatud keele lihvimise või täiendamisena.
30.10.2019
"Valgete vete sina". Idee autor, lavastaja ja kunstnik Renate Keerd. Laval EMTA lavakunstikooli XXIX lennu üliõpilased. Diplomilavastus, mille eesmärk oli ilmselt füüsilise teatri alase võimekuse testimine (vrd eelmise lennu "Nodvenatsat"), seekord Keerdi vaimuka ja fantaasiarikka lavastajanägemuse raames; teemad kõik väga kaasaegsed: meelde jäid grupimentaliteedi ja individuaalse kokkupõrge (mesilassülemi kujund jms), soostereotüüpide probleem, looma vaatepunkti kasutamine (vähemalt mulle tundus see nii) jne; liikumisi ja kehalist poolt toetas seekord sõna ja dialoog, mis kohati ka toimis, aga enamjaolt oli selle eesmärgiks lihtsalt verbaalse vaimukuse taotlus; lõpuosas võimendunud abstraktsus ja hämarus tipnes hüppega kuldse tuleviku poole, mis ometi jääb eneseirooniliselt "õhku" rippuma või mille lõpp mattub pimedusse ja teadmatusse – mõjuv metafoor, mis võttis tänase maailma perspektiivi ammendavalt kokku.
09.11.2019
Postinstrumentum esines Aparaaditehases ürituste sarja "Helikoosolek" raames. Teose pealkiri "Doomsday Tantra" andis sisulise orientiiri lahkelt kätte: viimsepäeva natuke kulunud kujundisüsteemi lisandus esoteeriline ja erootiline motiiv, mis oli küll irooniline, aga näitas selgelt, kuidas viiruki järele lõhnav maailmalõpp (meie olevikuline kujutlus maailmalõpust) on äärmusteni maskuliinne masinlike tungide maailm, kuid see on ka leidlike masinaehitajate ja brikolööride maailm; industriaalne müra on teose helilise poole kirjeldamiseks võib-olla liiga avar määratlus, kasutati erinevaid omaloomingulisi masinaid ja kaadervärke, mis töötasid kummaliste võimenduste, ühenduste, katkestuste ja asenduste põhimõttel ja kokku tekkis helitugevuse, tämbri, rütmi loova korduste baasil kohati päris kaasa- või sissetõmbav maailm; kohati meenutas Einstürzende Neubauteni ja Sogo Ishii koostööprojekti "Halber Mensch", kokku süvaeksperimentaalsus, mida väga tihti avalikult ei näe ega kuule.
22.11.2019
"Ilusad inimesed". Lavastaja Piret Jaaks. Teema kuulub tänapäeva argikultuuri klassikasse: me kõik tajume üleseksualiseeritud kultuuri paineid, ilutööstuse ja reklaami survet enesehinnangule, suhtlemisele, karjäärile jne; suurkorporatsioonide defineeritud ideaalid kujundavad meie minapilti, ihasid ja hirme; lavastus kahjuks sellele teadmisele ja kogemusele midagi juurde ei lisanud: probleemi erinevaid tahke kujutavad stseenid olid sisult ja ülesehituselt etteaimatavad ja tegelaskujud väga tüüpilised; ma nägin kõigile teadaolevaid tagajärgi, aga vastust küsimusele, kuidas need mehhanismid toimivad, kahjuks ei tulnud; näitlejad tegid oma parima (Katrin Pärn eriti), kuid ülejäänud lavastuse komponendid jäid kõik rohkem või vähem mõjuta; kui lõpp pidi tähendama sisemise ja välise ilu konflikti, mida ühe seina ääres esindas raamatut lugev mees ja teisel pool peegli ees istuv naine, siis see ei ole kindlasti lahendus, pigem stereotüüpi kinnitav, nõnda tundub "sisemise ilu" metafoori sobitamine ilu kui sotsiaalse sunni konteksti poeetiliselt vananenud võttena, me ei usu seda enam.
26.11.2019
"Anonüümne igatsus". Autor Eero Epner, lavastaja Eva Klemets. Netikomentaaride draamaversioon, mis üritas eepiliselt kujutada rahva alateadvust ja meeleolusid, kusjuures välja olid jäänud viimaste aastate parteiliste trollivabrikute toodetud kommentaarid ning keskenduti teatud teemadele ning valdkondadele; lavastuslikult üsna lihtne, aga professionaalne, mingit suurt ruumilist või visuaalset lavastuskujundit ei olnud ja seepärast jäi netikommentaaridega kaasnev sotsioloogiline perspektiiv ka käsitlemata, samas oleks olnud aktuaalne ekraani kui tööriista ja kanali küsimus, ning kõik kokku mõjus seepärast natuke liiga romantiseeritult või netiräusku heroiseerivalt jne; vaimukaid seoseid kõrvuti minoorsete kohtadega toetas rahvast kujutav koor, kes etenduse teises pooles eeslavale nihkudes tähendust juurde sai; kõrge ja madala sünteesimine teose põhivõttena õnnestus, kuid painama jäi ikka see, et teravust ja kriitilist kujundit tundus natuke puudu jäävat.
13.12.2019
"Paratamatus elada ühel ajal" (lavastaja Lauri Lagle, Von Krahl) oli tänapäevases kunstikeeles räägitud ja nüüdissuhete laiast ampluaast kõnelev teos: lennukist kujundati ühiskonnamudel ja lennuõnnetusest üldisem persekursil liikuva maailma metafoor; oli palju häid lavastuslikke leide, vaheldusrikast rütmitaju, vaatajale mõtlemisruumi jätvat abstraktset ja fragmentaarset väljenduslaadi ja jutustamist, mida jäi kinnistama kümme minutit laval ümarlauana pöörelnud maakera seiskumine ning ümberpööratud lauast seinale projitseeritud tuumaseene kujutis, klassika. Kõike seda arvestades väljusin teatrist siiski segaste tunnetega – varahommikul tuli minna Ülemistele, et alustada oma elu teist transatlantilist lennureisi.
Lõpp
"Aasta täis draamat". Režisöör Marta Pulk. Kinoteatri filmiprojekt on võit, mille kultuurkapitali aastaauhinna rahast pool läheb aasta aega kutselise teatrivaatajana töötanud Alissijale, Eesti marginaaliast pärit vene tüdrukule, kes sisuliselt kümne minutiga võidab vaataja südame, st tekitab nii tugeva emotsionaalse sideme, et sellest vabanemine ei õnnestu ka päevi hiljem, või kui üldse enam kunagi; filmi mõju tagasid eelkõige teatrivälised teemad ja motiivid: eesti-vene kogukond, perevägivald, trööstitu tulevik, erootika ja eksistentsiaalsed küsimused – kunsti ja teatri üheks funktsiooniks on neid küsimusi võimendada, meid eneses peegeldada, nüüd ja edaspidi.
1 Siin ja edasipidi märgib kuupäev etenduse vaatamise päeva.
2 Originaalis "Performance STLis".
3 Janek Kraavi vaatas lavastust festivalil Draama 2019. Mängukoht Tartus oli Eesti Rahva Muuseumi Hurda saal. | Janek Kraavi. Minu teatrielu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
04.02.2019 [1]
"Kinoteatri ja Von Krahli Teatri koostöös sündiv lavastus "Monument" (autor Marius von Mayenburg) on ühest küljest lihtne perelugu, teisest küljest vaimukas kokkuvõte ummikust, kuhu praegune väärtuste dialoog Euroopas on jõudnud – omamoodi õhtumaa allakäigu kirjeldus." Lavastaja Priit Võigemast. Seda võib nimetada ka koomilisemas laadis realiseerunud depressiivseks realismiks, võti antakse kohe alguses, kus hoiatatakse, et depressiivsust tuleb varjata või kuidagi ümber ütelda; järjest võetakse ette kõik tabud (piirid), mis abielu ja keskklassi katte taga varjul, ning antakse kolmas perspektiiv kunstniku näol, kes peaks seda kõike peegeldama või seletama, aga kellest ka midagi peale naeruvääristamise tolku ei ole, lõpuks päästab maailma ikka "tavaline inimene"; minimalistlik ja abstraktne lavakujundus, mille keskmes on sanitaartehnika (puhutuse ja räpasuse antropoloogia), samas haakub sellega ka koristaja troop ja hilisem sitaloopimine – nõnda tõstetakse koristamine omaette metafüüsilisele ja psühholoogilisele tasandile, sinna, kus on mõtted, suhted ja esteetika.
05.02.2019
Kinoteatri võimukomöödia "Titaanide heitlus" (lavastaja Birgit Landberg, dramaturg Paavo Piik) on meheliku poliitikamaailma elementide kataloog, kus oluline osa on jõhkral füüsilisusel ja vaimse ülimuslikkuse ideel, mida esitatakse kohati päris vaimukate kujundite kaudu (käesurumine kui maadlus, akrobaatilised figuurid valimisloosungite ja -retoorika ilmestamiseks jms); kõik rollid või tüübid luuakse oma nime all, aetakse taotluslikult segamini isiklik ja mõne poliitiku avalik kuvand, mille pinnalt tehakse ka üpris vaimukaid või värskena mõjuvaid nalju poliitilise elu retoorika ja visuaalia aadressil, samas ometi jääb kõik see kokkuvõttes natuke revüülikuks ja meelelahutuslikult ohutuks.
11.02.2019
"Gesamtkunstwerk". Kinoteater. Tekst trupp ja Paavo Piik, lavastaja Paavo Piik. Tegemist oli hoolikalt konstrueeritud ja sümmeetrilise dramaturgiaga, kunsti mõju uuringuga, žanri mõttes metanarratiiviga, kus "uurijate" metakommentaarile anti sügavam sisu erinevatest kunstidest (muusika, popmuusika, näitlemine, kujutav kunst, kirjandus) pärit näidetega, kusjuures neid osasid ühendavaks teemaks oli armastus või suhted; ikooniliste skulptuuride vestlus oli vahest kõige vaimukam; probleem oli aga selles, et see "uuringu" sisu jäi mõnevõrra hõredaks või ohutuks ja sellest kõigest kõneldi natuke lihtsakoeliselt, publikusse palju seda mõjuteemat ei projitseeritud (Springsteeni laulu põhikäiku oleks võinud 15–20 min järjest mängida, siis oleks sõnum ka füsioloogiale mõjuma hakanud).
15.02.2019
Stella Kruusamägi soololavastus "Holy Rage" kõneles ju klassikalisest teemast, ühest primaarsest instinktist s.o vihast või raevust, mis ometigi ajastuti erineval määral avalikkuses ja isiklikes suhetes avaldub, kuid kindlasti on see praeguse ühiskonnaelu üks sümbolemotsioone, mida lavastus väga valusalt meelde tuletas; Stella Kruusamägi esituses ei olnud mingeid "näitlemise" vahefiltreid, vaid täiesti ehedalt saali jõudev energia, kus ei antud armu iseendale ega publikule (keegi sai natuke isegi toolijupiga pihta, sisuliselt otsis ta ka vaatajatega füüsilist kontakti) – kõik see mäng toimus väga kunsti "piiride lähedal", seda tõestavad mõned poole pealt lahkunud pealtvaatajad; kõige taustaks võimendatud kitarririfid, drone 'ile lähenev taust kinnitas seda sisemist negatiivset ja purustavat jõudu veelgi; lavastuse finaali kummastav lahendus oli korraga esireast püsti tõusnud tüdruku esitatud ladinakeelne kirikulaul Jeesuse vaimust ja vabanemine viha köidikutest (teibist); selline ligimesearmastuse idee on ehk natuke liiga lihtsakoeline dramaturgiline lahendus, aga omajagu ka üllatuslik, ja lõpuks – võimalik; pärast oli lihtsalt väga hea olla.
16.03.2019
Autor Bert Valter. "Peaministri punane joon". ERRis lavastatud ja Eero Epneri kirjutatud kuuldemäng on poliitiline satiir või virtuaalse NO teatri "aktsioon", kus oma jao saavad kõik parteid ja poliitika kujundajad; palju vaimukaid võrdlusi, parajalt kummastavaid kujundeid, kinnistavaid kordusi ning seda kõike unejutu formaadis; aga järjest enam tundub, et kultuuriinimeste poliitiline intellektuaalne metafoor ja sõnum, mis toimis veel viis-kuus aastat tagasi, sellisel kujul enam ei tööta, põhjuseks ilmselt tugevalt võimendunud äärmuslikud meeleolud ja kultuurivaenulikkust produtseeriv narratiiv, mille foonil varasemad võtted jäävad nõrgaks või tühistatakse juba ette sotsiaalmeedias ja avalikes foorumites massiivsete trolliaktsioonide toel.
26.03.2019
"Peks mõisatallis" (trupitöö, lavastaja Birgit Landberg, dramaturg Paul Piik) on obsessiivse tööeestluse, iseseisvusajal kultuslikuks saanud suhtumise metafoor. Kuid samas uuriti kujundi põhja ehk minevikukogemust võrdlemisi põgusalt ja sellest on natuke kahju; keskne oli füüsiline pingutus ja füüsise mängupanek (nt sünnitamise stseen), mille pinnalt kogu intensiivsus, aga ka ideeline tõsiseltvõetavus üldse tekkiski; vaimukate kohtade kõrval oleks võinud mõnd stseeni veel edasi arendada või varieeruvust lisada, kuigi samas on orjuse olemuses korduse ja rutiini mõõde sisuliselt kõige kesksem; kuigi lavaruutu täitnud turvast kasutati suhteliselt loovalt, siis ometi jäi puudu osutusest, et ilmselt on see pinnas ja turvas eriti üks kõige iidsemaid ja "omasid" asju Eesti looduslik-kultuurilises koosluses üldse, samas võib seda siiski ka üldises plaanis ja kujundaja esmase valiku eeldusena iga vaataja ise järeldada; lavastus oli terviklikuks komponeeritud ja taasiseseisvusaja mentaliteete meelde tuletav ja nende kordumise eest hoiatav, sellega ka kindlasti lavastuse sihtrühma ehk noori kõnetav.
12.04.2019
kadrinoormetsa "Mobiilsed definitsioonid" – ruum, kuhu sisenetakse pärast uksekella helistamist, on korraga kodu (diivanid) ja galerii (maalid), nõnda algab kodanliku diivanites kehastuva mugavuse, mida esindab ka kassi motiiv, ja esteetilise mõtte kokkuklapitamine ja kohandamine, nii et vaatajat viiakse ühe maali "alt" teise juurde, eesmärgiga tekitada mingi üllatav või sobiv seos maali koloriidi, teema jms ning vaataja riietuse, soo vms vahel; see on korraga nii vaatamise ja perspektiivi muutmine (maali vaatamise mõttes), aga ka kunsti omamise tunde tekitamine (maal minu elutoas, ostmisvõimalus ja hinnad kavalehel), mis viib veel üldisemalt minu ja kunsti vahelise sideme otsimisele, kunsti rollile minu elus, kunsti väärtuse ja hinna küsimusele jne; see sissejuhatav palgi sissetoomine ja tagasiviimine kohe alguses võis olla kriitika moodsa installatiivse kunsti aadressil, aga ka viide kunstiteose vastuvõtu raskusele või ka kunsti tegemise dilemmadele või raskusele üldiselt; metatasandil (vaatamise, osalemise) olid asjad kompaktselt lahendatud, aga selle sees oleva loo tasand (suhte lugu, minade lugu) jäi kuidagi liiga abstraktseks ja lõpumonoloogi metafüüsika seda ei päästnud, kokkuvõttes kogemus, kus installatiivsed elemendid ja osalemine olid huvitavad, aga neid efektselt siduv materjal jäi küsitavamaks, mis ilmselt oligi asja mõte.
30.08.2019
SAAL Biennaal 2019: Madlen Hirtentreu. "Kliinik pärast paati". Francesca Grilli "Sparks". Mette Ingvartsen "21 pornographies". Florentina Holzinger "Apollon". Mere äärest, endisest allveelaevatehasest alanud ja läbi Kalamaja kesklinna kulgenud festivalipäev oli muidugi kurnav, aga lõpuks seda pingutust väärt: postapokalüptiline obsessiivsus sai jätku kohtumises tulevikku ennustavate lastega, läks edasi markii de Sade'i ja pornograafiat naise perspektiivist vaatleva lavastusega ning lõppes intensiivselt maskuliinseid stereotüüpe lammutava füüsilisuse ja purkisittumise klišeega. Oli väga tore päev.
11.09.2019
"Performance Genis"[2]. Sõltumatu Tantsu Lava. Lavastajad Ruslan Stepanov ja Artjom Astrov. Päris vaimukas erinevaid etendavaid kunste põimiv teos; selles oli isiklikkust (lavastajate rahvuse küsimus), mida raamis alguses "Tuljaku" kirjeldus koos "moodsalt tantsimisega" ja lõpus puändiks seinale kuvatud laulukaare all istuva lavastaja kehastuses küllalt humoorikas üldistus, vahepeale mahtus veel muid fragmentaarselt esitatud teemasid tantsu ja keha tähendusest, seal oli keskkonnateema kile, penoplasti ja kõrte näol, mis lõpuosas installatiivse objekti kokkukukkumise kujul ka mitte eriti originaalse lahenduseni jõudis; piiride kokkuvarisemine etenduskunsti esteetikas tervikuna, st siin oli nii sõna kui installatsiooni, laulmist kui tegevuskunsti, inimskulptuuri jne, viis vältimatult ka publiku ja etendajate vahelise piiri ületamiseni ja nii sai oma sõna sekka öelda 11. septembri etendusel olnud Rein Lang, ja kui tavaliselt mõjub piiriületus lõpuks kõigile piinlikult, siis seekord leiti vaatajate sealt juhuslikult ka üks Viljandi kultuuriakadeemia värskelt lõpetanud tüdruk, kes küsimuse peale, kas ta midagi laulda ei tahaks, esitas superhästi peaaegu terve laulu; võibolla Raido Mägi ja Oliver Kulpsoo "roll" jäi natuke tagasihoidlikuks või ehk oleks selles rohkem "tähendust" võinud olla, praegu jäid nad tavalise lavastuse refleksiivsuse või köögipoole "märkideks"; Kai Valtnalt samas irooniline ja truppi kokkusulatav esitus; kohati oli ka tühja ruumis kooserdamist ja seletamist liiga palju, lõpp läks sellepärast natuke venima.
13.09.2019
"Fantoomvalu". Tartu Uus Teater. Lavastaja Jaanus Kaasik. Sisulisel tasandil hauntoloogia troobil töötav teos, st keskne küsimus on isikliku minevikulise kogemuse ja aegruumi kummituslik kohalolu, muutumise ja märkamise mittemateriaalne mõõde, aga see pole niivõrd traumaatiliste sündmuste unustusse lükatud paine (kuigi ka see kuulub sinna), kuivõrd eksistentsi enda vaibumatu ja vahel vallanduv valu; see esitatakse narratiivse kõnni vormis, mis kulgeb vahepeatustega üle Toomemäe ja läbi kesklinna; "kõnelused" ja "näitlemine" esitatakse samal ajal paralleelselt jalutamisnarratiivi täiendava kuuldemänguna ja kohaspetsiifiliste helide seeriatena ja kuna etendus reaalselt algab ja lõpeb teatrisaalis, siis muutub linnaruum vahepeal kunsti ruumiks ja "lavaks", kus kõndivad inimesed on osatäitjad ja maastik ja majad dekoratsioonid klappidest kostvale loole ja helidele; meenus ka Janet Cardiffi ja George Bures Millneri Londonis tehtud rännaknarratiiv, eksperiment, kus raamatukogust Discmani, CD ja kõrvaklapid laenutanud huviline saadeti tänavatele uitama, aga instruktsioonid kuhu minna ja mida vaadata olid salvestatud keskkonnahelide vahele; Tartu variandis näitas suuna kätte sinuga kaasa saadetud tüdruk, kes ilmselt üldises narratiivis pidi olema ingli rollis: kui see nii oli mõeldud, siis oli see igal juhul ilus mõte.
14.09.2019
"JAIK". Lavastaja Peeter Jalakas. Teatrina turustatud film või seriaal, mille teaterlikkus peaks ilmselt paremini töötama Von Krahlis, kuna kõik võtted olid tehtud sealsetes ruumides ja Krahlis juhatab selle sisse ka "teatritöötaja"[3]; filmiliku tinglikkuse võti antakse kohe avastseenis näidatava mänguautoga; põhiliseks poeetikavõtteks on klassikaline küberpungi troop, kus tulevikku tänase maailma edasiarendusena kujutatakse suuresti simulatsioonil ja digitaalsusel töötavana, samas on see katse luua eesti oma originaalutoopiat, "e-toopiat" või "es-toopiat", kus nahkade (identiteedivahetuse rakendused), e-residentide, simulatsioonide ja päris jaikide vahelised barjäärid lõhutakse, st masinate ja inimeste ja looduse kooseksisteerimist, armastust, loovust jne; lõpp seda küll tugevalt rõhutab, kuid see tuleb kuidagi liiga äkki, kui eelnevalt tumedalt küberpungi režiimilt jõutakse armastuse, lunastuse ja lootuseni; vormiesteetika on efektne ja vonkrahlik, kuigi selle kaudu ei looda mingit sidusat iseseisvat maailma – see ongi paljuski ikka stiilist lähtuv tugeva atmosfääriga teos, b-filmi stilistika on siin kõige silmatorkavam, aga see viib paratamatult mitte n-ö "originaali", vaid pastišipoeetika radadele; siin on palju viiteid teatri kahekümne viie aastasele ajaloole, vihjeid erinevatele lavastustele, siin on vaimukaid sõnamänge ja paroodiat, nt kaheteistkümne juhatuseliikme tõstmine kristliku narratiivi kaheteistkümneks apostliks, on efektset elektroonilist ja popmuusikat, mis atmosfääri toetab ja jutustuse ja tegelaste sisemist segadust väljendab; siin on paksu grimmikihti ja cool 'i näitlemist – stiililoome ja atmosfääri kujundamine domineerivad sisulise sõnumi selguse ees või muudavad selleni jõudmise raskeks.
28.09.2019
"Lageda laulud" (lavastaja-koreograaf Wang Yuanyuan, muusika autor Tõnu Kõrvits) Vanemuises põimis balletikeelde nüüdistantsu elemente: punaste joonte tõmbamise või piiride tekkimise ja kadumise kujund, aga ka päris lõpus mägede moodustumist ja liikumist "kehastav" inimskulptuur; tervikuna pakkus koreograafia vähe üllatusi; hämar ja gootilik atmosfäär hoitakse peaaegu samal nivool kogu lavastuse vältel, seda rõhutas ja kinnitas videoprojektsioon, aga eelkõige varjukujudena mõjuv koor, mille liikumine ja sulatamine tantsijatega oli kohati leidlik, kohati kohmakas; materjalis oli draamat ja eepilist pinget küll, aga selle väljendamine jäi minu maitsele liiga vähehäirivaks ja akadeemiliseks.
12.10.2019
"Orestes in Mosul". Lavastaja Milo Rau, tekst Milo Rau ja trupp; Genti teatri külalisetendus Kaaitheateris, Brüsselis. Klassika adapteerimine tänapäeva poliitilisse kriisipiirkonda, nõnda, et ISISe purustatud Mosulist on saanud Trooja, kuid nüüd alles kättemaks ja veritasu ahel käima tõmmatakse; varemed, purustatud perekond ja vägivald on teemadering ja kujundiloome alusmaterjal, kuigi traagilisest ja masendavast materjalist kasvavat lugu ei esitata teab kui ekspressiivse stilistika või üliefektsete ja värviliste metafooride abil, pigem klassikaline sisseelamine ja kohe selle võõritus, vägivalda ja vereojasid ei esitata kuigi graafiliselt, pigem rõhutatud tinglikkusega, kusjuures seda toetab ka asjaolu, et mäng käib korraga kahel tasandil: laval toimuv sünteesitakse dialoogiks Mosulis filmitud materjaliga, milles teevad kaasa ka Iraagi näitlejad, kellel oma isiklikud traumaatilised lood rääkida; aga ometi ei olnud see mäng mängus lavastus mingi eksperimentaalne tour de force, vaid esteetiline juhtumiuuring – traumaga töötamine draamavormis; Eesti teatri panus lavastusse oli Risto Kübar Orestese rollis, mis lahendati samuti topeltmänguna: korraga ollakse eestlane Risto, kes on geivaenulikust Ida-Euroopast oma traumadele lahendust otsides lahkunud ning selle kaudu võimendatakse ja topeldatakse sallimatuse ja šariaadi teemat Euroopas tervikuna, nii et Orestese geiorientatsioon ja suhe Iraagi noormehega oli ka lavastuse üks nüüdisajast nopitud aktuaalseid kõrvalteemasid; kokkuvõttes väga professionaalne, huvitava, läbimõeldud ja täpse struktuuriga lavastus, kus dramaatiline ja emotsionaalne on väga täpselt välja mõõdetud – võetagu seda siis kiituse või kriitikana.
19.10.2019
"LÄVI". Lavastaja Renate Keerd. Tartu Uus Teater. Keerdi loomingulist mõtet iseloomustab risoomsus, s.t teos (või lugu) areneb mitte põhjusliku lineaarsuse või hierarhilisuse baasil, vaid kõrvalepõigetena, keha ja keha või keha ja materjali (või asjade) ootamatute kontaktidena, nt üksteisest väljakasvamise, kokkusobitumise või konflikti kaudu, nõnda, et kõik tasandid on korraga võimalikud ja loogilised; samas on selles protsessis siiski tasakaalus üksikepisoodide fantaasia ja tervikut vormiv analüütiline mõtlemine; konkreetset lavastust raamivad sünd ja surm, mälestused ja valu, mis ometi ei keskendu niivõrd konkreetsetele siirdehetkedele (lävedele), vaid pigem tervete eluperioodide kujutamisele; võibolla on see liiga avaralt ja kõikehõlmavalt püstitatud ülesanne, sest lavastuse esimeses kolmandikus oli siiski omajagu hõredust ja heledat tühja ruumi, seevastu viimases kolmandikus, mille juhatas vaimukalt sisse male metafoor (intervjuu Paul Keresega) ja kus valgus muutus järjest hämaramaks, taastus visuaalne ja narratiivne pinge, ning lõpuosa, mis ühes kohas vähemalt mulle "Salatoimikute" painavat atmosfääri meenutas, oli muidugi võimas surma kohtumine ja võitlus mälestustega, visuaalselt efektne ja emotsionaalselt ülev.
22.10.2019
"Pidusöök". Kinoteatri ja Endla Teatri koostöölavastus, autorid ja lavastajad Paavo ja Paul Piik ning Hendrik Kalmet. Kontrolletendus. Filosoofiaklassika lavaletulek on üksnes tervitatav, kuigi siin asetati Platoni mõttekäigud laiemalt Kreeka ajaloo ja teatri konteksti, mida omakorda esindas eestlastele ajaloo ja ajaloolase sünonüümiks muutunud David Vseviovi salvestatud hääl; see metatasand või vikipeediline narratiiv võib vaatajale ajastu mõistmisel abiks olla, aga esteetilise terviku seisukohalt see lavastusele midagi ei lisanud, kuigi harvadel hetkedel, kui näitlejad sellele reageerisid, tekkis ajastutevahelise dialoogi võimalus, mida küll eriti ei kasutata; lavastus üldiselt (näitlejatööd, minimalistlik lava jne) oli väljapeetud, maitsekalt ja võibolla isega natuke liiga steriilselt tehtud, kuigi teise vaatuse tantsustseen kõikus ohtlikult, kuigi huvitavalt camp -esteetika piiril; sisuline pool keskendus Platoni hüve- ja armastusekäsitlusele, kuigi kummalisel kombel jäi kuidagi nõrgaks Sokratese positsioon selles arutluses; õpetus erose astmelisest ja hierarhilisest olemusest, mis algab armastusest kehade vastu ja tipneb metafüüsilise armastusega ideede tasandil, mis lõpuks ongi kõige kõrgem armastuse vorm, kulmineerus sellega, et Sokrates annab sõna kunagi kohatud Sparta naisele, kes ütleb välja tõe erose ja ideede seotusest – hea leid oli see, et seda esitaski naishääl, mis tuli kusagilt ülevalt (rõdult); natuke probleemselt Euroopa mõtteloo lavaletoomine algas ja loodetavasti jätkub Platoni "Riigi", Kanti "Praktilise mõistuse kriitika" ja Heideggeri "Olemise ja aja" dramatiseeringutega.
24.10.2019
The Biofilm Sisters. "All That Goes Right". Autorid-esitajad: Arolin Raudva, Katrin Kreutzberg, Mari-Liis Eskusson, Alise Bokaldere; dramaturgiline tugi: Maike Lond Malmborg, Iggy Lond Malmborg. Kanuti Gildi SAALi külalisetendus Genklubis. Tantsulavastus, mille teemaks on grupimentaliteedi tekkimine kaasaegse parempoolse populismi laialdase leviku foonil (all that goes right), kuigi seda teemat ei uurita mitte otseselt poliitilise agenda kaudu, vaid väga intiimsest higi ja higistamise motiivist lähtudes, samas on kehavedelikud, sh higi alati olnud suurem või väiksem tabu, mis isikliku-intiimse keha ja avaliku ruumi seoseid (räpane ja puhas) väljasulgevalt proovile panevad: higi on tõrjumise objekt (või peenema sõnaga abjekt), mille kaudu võib allegooriliselt rääkida ka üldisest välistamise mehhaanikast; lavastuse ülesehitav tehniline element oli "rääkiv tantsija", st sõna ja liikumise samaväärsus, kuid siiski mitte "näitlemine", vaid isikliku kogemuse väljendamine vestluses, taustaks natuke krobeliselt sünkroonsed liigutuste ja kehaliste harjutuste seeriad ja higistamise eesmärgil ka pikem tantsuosa; publiku kaasamine (nuusutamine, saalile adresseeritud laused ja lõpuks läbi publiku murdmine) oli dramaturgiliselt teemaga haakuv ja loogiline; kõigele katuseks Oliver Kulpsoo valguslahendus – väga cool.
25.10.2019
Mart Kangro soololavastus "Enneminevik". Sarnaselt Renate Keerdi lavastusega tegeldakse ka siin mäletamise või möödunuga, alustatakse füüsilise kujundiga kinniolevast või vabaks saamise suunas püüdlevast kehast ning autobiograafiline keha jääb muidugi läbivalt lavastuse üheks teljeks, aga seda oleks võinud enamgi esile tõsta, praegu jääb sõnaline tasand mõnevõrra domineerima, kuigi karismaatilise kunstnikuna on Kangrol ka väga hea draamateksti esitaja tunnetus; teose struktuuri seisukohalt on kaks keskset võtet kordused ja loeteluline jutustamine: esimene on oluline ka jutustuse sisuplaanis, st eksistentsi olemusliku osana, millest võluva krüptilisusega on kirjutanud nt Gilles Deleuze ("Erinevus ja kordus"), kuid mõjuvam on sarnase liigutuse kordamine kehalise omaeluloo tasandil, millisena see haakub omal moel ka lavastuse avakujundiga, takerdunud või kinniseotud olekuga; pigem ongi Kangro meenutamine unustamise uuring, seda kinnitavad mälueksitused, saalitoolidele laotatud katte alla kadumine ja ruumi teisest uksest taasilmumine, ähmased kujutised ja manuaalselt tekitatud varjud diapositiivide asemel, nii et lõpuks jääbki enam meelde pigem mittemäletamise protsess; huvitavaid tegevuskunsti elemente oli selle kõrval etenduse jooksul piisavalt, et draama või verbaalse kammitsasse mitte kinni jääda; laiema taustana võiks autobiograafilise või reaalsusnälja poeetika kõrval vormilises kontekstis näha seda lavastust ka Kangro, Ulfsaki ja Epneri "Workshopiga" Eesti nüüdisteatris kehtestatud keele lihvimise või täiendamisena.
30.10.2019
"Valgete vete sina". Idee autor, lavastaja ja kunstnik Renate Keerd. Laval EMTA lavakunstikooli XXIX lennu üliõpilased. Diplomilavastus, mille eesmärk oli ilmselt füüsilise teatri alase võimekuse testimine (vrd eelmise lennu "Nodvenatsat"), seekord Keerdi vaimuka ja fantaasiarikka lavastajanägemuse raames; teemad kõik väga kaasaegsed: meelde jäid grupimentaliteedi ja individuaalse kokkupõrge (mesilassülemi kujund jms), soostereotüüpide probleem, looma vaatepunkti kasutamine (vähemalt mulle tundus see nii) jne; liikumisi ja kehalist poolt toetas seekord sõna ja dialoog, mis kohati ka toimis, aga enamjaolt oli selle eesmärgiks lihtsalt verbaalse vaimukuse taotlus; lõpuosas võimendunud abstraktsus ja hämarus tipnes hüppega kuldse tuleviku poole, mis ometi jääb eneseirooniliselt "õhku" rippuma või mille lõpp mattub pimedusse ja teadmatusse – mõjuv metafoor, mis võttis tänase maailma perspektiivi ammendavalt kokku.
09.11.2019
Postinstrumentum esines Aparaaditehases ürituste sarja "Helikoosolek" raames. Teose pealkiri "Doomsday Tantra" andis sisulise orientiiri lahkelt kätte: viimsepäeva natuke kulunud kujundisüsteemi lisandus esoteeriline ja erootiline motiiv, mis oli küll irooniline, aga näitas selgelt, kuidas viiruki järele lõhnav maailmalõpp (meie olevikuline kujutlus maailmalõpust) on äärmusteni maskuliinne masinlike tungide maailm, kuid see on ka leidlike masinaehitajate ja brikolööride maailm; industriaalne müra on teose helilise poole kirjeldamiseks võib-olla liiga avar määratlus, kasutati erinevaid omaloomingulisi masinaid ja kaadervärke, mis töötasid kummaliste võimenduste, ühenduste, katkestuste ja asenduste põhimõttel ja kokku tekkis helitugevuse, tämbri, rütmi loova korduste baasil kohati päris kaasa- või sissetõmbav maailm; kohati meenutas Einstürzende Neubauteni ja Sogo Ishii koostööprojekti "Halber Mensch", kokku süvaeksperimentaalsus, mida väga tihti avalikult ei näe ega kuule.
22.11.2019
"Ilusad inimesed". Lavastaja Piret Jaaks. Teema kuulub tänapäeva argikultuuri klassikasse: me kõik tajume üleseksualiseeritud kultuuri paineid, ilutööstuse ja reklaami survet enesehinnangule, suhtlemisele, karjäärile jne; suurkorporatsioonide defineeritud ideaalid kujundavad meie minapilti, ihasid ja hirme; lavastus kahjuks sellele teadmisele ja kogemusele midagi juurde ei lisanud: probleemi erinevaid tahke kujutavad stseenid olid sisult ja ülesehituselt etteaimatavad ja tegelaskujud väga tüüpilised; ma nägin kõigile teadaolevaid tagajärgi, aga vastust küsimusele, kuidas need mehhanismid toimivad, kahjuks ei tulnud; näitlejad tegid oma parima (Katrin Pärn eriti), kuid ülejäänud lavastuse komponendid jäid kõik rohkem või vähem mõjuta; kui lõpp pidi tähendama sisemise ja välise ilu konflikti, mida ühe seina ääres esindas raamatut lugev mees ja teisel pool peegli ees istuv naine, siis see ei ole kindlasti lahendus, pigem stereotüüpi kinnitav, nõnda tundub "sisemise ilu" metafoori sobitamine ilu kui sotsiaalse sunni konteksti poeetiliselt vananenud võttena, me ei usu seda enam.
26.11.2019
"Anonüümne igatsus". Autor Eero Epner, lavastaja Eva Klemets. Netikomentaaride draamaversioon, mis üritas eepiliselt kujutada rahva alateadvust ja meeleolusid, kusjuures välja olid jäänud viimaste aastate parteiliste trollivabrikute toodetud kommentaarid ning keskenduti teatud teemadele ning valdkondadele; lavastuslikult üsna lihtne, aga professionaalne, mingit suurt ruumilist või visuaalset lavastuskujundit ei olnud ja seepärast jäi netikommentaaridega kaasnev sotsioloogiline perspektiiv ka käsitlemata, samas oleks olnud aktuaalne ekraani kui tööriista ja kanali küsimus, ning kõik kokku mõjus seepärast natuke liiga romantiseeritult või netiräusku heroiseerivalt jne; vaimukaid seoseid kõrvuti minoorsete kohtadega toetas rahvast kujutav koor, kes etenduse teises pooles eeslavale nihkudes tähendust juurde sai; kõrge ja madala sünteesimine teose põhivõttena õnnestus, kuid painama jäi ikka see, et teravust ja kriitilist kujundit tundus natuke puudu jäävat.
13.12.2019
"Paratamatus elada ühel ajal" (lavastaja Lauri Lagle, Von Krahl) oli tänapäevases kunstikeeles räägitud ja nüüdissuhete laiast ampluaast kõnelev teos: lennukist kujundati ühiskonnamudel ja lennuõnnetusest üldisem persekursil liikuva maailma metafoor; oli palju häid lavastuslikke leide, vaheldusrikast rütmitaju, vaatajale mõtlemisruumi jätvat abstraktset ja fragmentaarset väljenduslaadi ja jutustamist, mida jäi kinnistama kümme minutit laval ümarlauana pöörelnud maakera seiskumine ning ümberpööratud lauast seinale projitseeritud tuumaseene kujutis, klassika. Kõike seda arvestades väljusin teatrist siiski segaste tunnetega – varahommikul tuli minna Ülemistele, et alustada oma elu teist transatlantilist lennureisi.
Lõpp
"Aasta täis draamat". Režisöör Marta Pulk. Kinoteatri filmiprojekt on võit, mille kultuurkapitali aastaauhinna rahast pool läheb aasta aega kutselise teatrivaatajana töötanud Alissijale, Eesti marginaaliast pärit vene tüdrukule, kes sisuliselt kümne minutiga võidab vaataja südame, st tekitab nii tugeva emotsionaalse sideme, et sellest vabanemine ei õnnestu ka päevi hiljem, või kui üldse enam kunagi; filmi mõju tagasid eelkõige teatrivälised teemad ja motiivid: eesti-vene kogukond, perevägivald, trööstitu tulevik, erootika ja eksistentsiaalsed küsimused – kunsti ja teatri üheks funktsiooniks on neid küsimusi võimendada, meid eneses peegeldada, nüüd ja edaspidi.
1 Siin ja edasipidi märgib kuupäev etenduse vaatamise päeva.
2 Originaalis "Performance STLis".
3 Janek Kraavi vaatas lavastust festivalil Draama 2019. Mängukoht Tartus oli Eesti Rahva Muuseumi Hurda saal.
### Response:
Janek Kraavi. Minu teatrielu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me oleme kogu aeg rääkinud, et me ei ole Venemaa vastu ning usun, et seda mõistetakse ka Venemaal. Aga minu, see tähendab valgevenelaste läbirääkimised Putiniga ei saa olla sellised, et teie koristate ära Lukašenko, meie anname teile riigi. Ei, mitte mingil juhul," rääkis Tsihhanovskaja usutluses Valgevene sõltumatule väljaandele TUT.by. "Need läbirääkimised peaks olema selle üle, et Venemaa ei segaks ennast Valgevene asjadesse, annaks meile võimaluse ise oma tuleviku üle otsustada. Valgevene ei kao Venemaa kõrvalt kuhugi, müüri me ju ei ehita," rääkis opositsiooni presidendikandidaat, kes kandideeris 9. augusti valimistel.
Tsihhanovskaja vastas küsimusele, kuidas teda praeguses olukorras peaks nimetama, et ei pea ennast Valgevene presidendiks, ehkki mõned ta toetajad soovitasid sellist nimetust kasutada. Ta rõhutas, et ehkki mõningatel hinnangutel võitis ta presidendivalimised, ei saa seda tõestada.
"Maksimum, mis ma enda kohta saan öelda, ma olen vabaduse sümbol. Sest minu poolt ju hääletati. Aga inimesed ei hääletanud minu kui tulevase presidendi, vaid ülemineku-persooni poolt, kes oleks pidanud korraldama uued valimised. Seepärast olen nõus olema sümbol," rääkis ta.
Tsihhanovskaja ütles, et ei toeta ideed moodustada pagulasvalitsus, kuna leiab, et praegu kujunenud olukorras, mis ise on ebaharilik, tuleb ka sellega toimetulekuks leida originaalne lähenemine. Ta soovitas ka enda esindajaid ja Valgevene opositsiooni koordinatsiooninõukogu liikmeid, kes on riigist pidanud lahkuma, mitte nimetada pagulasvalitsuse liikmeteks. Tema sõnul on tegemist töögruppide juhtidega, kelle on üles seadnud koordinatsiooninõukogu liikmed ja tema meeskond.
Tsihhanovskaja eitas lõhet opositsioonis ning kinnitas, et ta kohtub koordinatsiooninõukogu presiidiumi liikme Pavel Latuško ga perioodiliselt ning neil on ühine eesmärk - uued valimised.
"Samuti on Valeri ja Veronia Tsepkaloga - nad kohtuvad palju teistes riikide, räägivad meie olukorrast. Ei pea alati õlg-õla-kõrval töötama - peamine on, et läheksime üheskoos uutele valimistele. Keegi kellegagi ei tülitse, me kõik töötame ühe eesmärgi nimel. Maria Kolesnikova meeskonna inimesed on ka meiega pidevas ühenduses," rääkis Tsihhanovskaja.
Tema sõnul on opositsiooni strateegia Valgevene võimude survestamine dialoogi alustamiseks ning lõppkokkuvõttes uute presidendivalimiste korraldamiseks.
Tsihhanovskaja rääkis pikemas intervjuus ka oma kohtumistest Euroopa riigijuhtidega ning tööst, mida ta oma praeguses positsioonis iga päev teeb.
Presidendivalimiste järel riigist lahkuma sunnitud Tsihhanovskaja elab koos lastega Leedus, tema abikaasa Sergei Tsihhanovski, kelle asemel ta presidendivalimistel kandideeris, on Valgevenes vangis.
Vilniusesse saabumise järel on Tsihhanovskaja kohtunud Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni, Saksa kantsleri Angela Merkeli, Slovakkia presidendi Zuzana Čaputova, Leedu peaministri Saulius Skvernelise, Bulgaaria, Austria, Kreeka ja paljude teiste Euroopa Liidu välisministritega, esinenud Saksa parlamendis Bundestagis ja video vahendusel Prantsuse Rahvusassamblees. | Tsihhanovskaja: mu ainus soov Putinile on mitte sekkuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me oleme kogu aeg rääkinud, et me ei ole Venemaa vastu ning usun, et seda mõistetakse ka Venemaal. Aga minu, see tähendab valgevenelaste läbirääkimised Putiniga ei saa olla sellised, et teie koristate ära Lukašenko, meie anname teile riigi. Ei, mitte mingil juhul," rääkis Tsihhanovskaja usutluses Valgevene sõltumatule väljaandele TUT.by. "Need läbirääkimised peaks olema selle üle, et Venemaa ei segaks ennast Valgevene asjadesse, annaks meile võimaluse ise oma tuleviku üle otsustada. Valgevene ei kao Venemaa kõrvalt kuhugi, müüri me ju ei ehita," rääkis opositsiooni presidendikandidaat, kes kandideeris 9. augusti valimistel.
Tsihhanovskaja vastas küsimusele, kuidas teda praeguses olukorras peaks nimetama, et ei pea ennast Valgevene presidendiks, ehkki mõned ta toetajad soovitasid sellist nimetust kasutada. Ta rõhutas, et ehkki mõningatel hinnangutel võitis ta presidendivalimised, ei saa seda tõestada.
"Maksimum, mis ma enda kohta saan öelda, ma olen vabaduse sümbol. Sest minu poolt ju hääletati. Aga inimesed ei hääletanud minu kui tulevase presidendi, vaid ülemineku-persooni poolt, kes oleks pidanud korraldama uued valimised. Seepärast olen nõus olema sümbol," rääkis ta.
Tsihhanovskaja ütles, et ei toeta ideed moodustada pagulasvalitsus, kuna leiab, et praegu kujunenud olukorras, mis ise on ebaharilik, tuleb ka sellega toimetulekuks leida originaalne lähenemine. Ta soovitas ka enda esindajaid ja Valgevene opositsiooni koordinatsiooninõukogu liikmeid, kes on riigist pidanud lahkuma, mitte nimetada pagulasvalitsuse liikmeteks. Tema sõnul on tegemist töögruppide juhtidega, kelle on üles seadnud koordinatsiooninõukogu liikmed ja tema meeskond.
Tsihhanovskaja eitas lõhet opositsioonis ning kinnitas, et ta kohtub koordinatsiooninõukogu presiidiumi liikme Pavel Latuško ga perioodiliselt ning neil on ühine eesmärk - uued valimised.
"Samuti on Valeri ja Veronia Tsepkaloga - nad kohtuvad palju teistes riikide, räägivad meie olukorrast. Ei pea alati õlg-õla-kõrval töötama - peamine on, et läheksime üheskoos uutele valimistele. Keegi kellegagi ei tülitse, me kõik töötame ühe eesmärgi nimel. Maria Kolesnikova meeskonna inimesed on ka meiega pidevas ühenduses," rääkis Tsihhanovskaja.
Tema sõnul on opositsiooni strateegia Valgevene võimude survestamine dialoogi alustamiseks ning lõppkokkuvõttes uute presidendivalimiste korraldamiseks.
Tsihhanovskaja rääkis pikemas intervjuus ka oma kohtumistest Euroopa riigijuhtidega ning tööst, mida ta oma praeguses positsioonis iga päev teeb.
Presidendivalimiste järel riigist lahkuma sunnitud Tsihhanovskaja elab koos lastega Leedus, tema abikaasa Sergei Tsihhanovski, kelle asemel ta presidendivalimistel kandideeris, on Valgevenes vangis.
Vilniusesse saabumise järel on Tsihhanovskaja kohtunud Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni, Saksa kantsleri Angela Merkeli, Slovakkia presidendi Zuzana Čaputova, Leedu peaministri Saulius Skvernelise, Bulgaaria, Austria, Kreeka ja paljude teiste Euroopa Liidu välisministritega, esinenud Saksa parlamendis Bundestagis ja video vahendusel Prantsuse Rahvusassamblees.
### Response:
Tsihhanovskaja: mu ainus soov Putinile on mitte sekkuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jalmar Vabarna kinnitas, et kuigi nad on jõudnud eelvalikusse, pole neil tegelikult aimugi, kas valikusse kuulub 10, 100 või 1000 albumit. "Seda me teame, et päris sõltumatud muusikud sinna ei pääse, selleks on ikkagi vaja kontakte," selgitas ta ja mainis, et nemad pääsesid eelvalikusse tänu festivali Folk Alliance ühele juhile. "Me esinesime seal festivalil 2016. aastal ning uuesti 2019. aastal, seega kontakt on tekkinud läbi järjepideva tegevuse."
"Ainuüksi see on juba suur asi, et me jõudsin eelvalikusse," tõdes Vabarna ja rõõmustas, et kusagil on inimesed, kes on valmis sind aitama. "See on ainuüksi võit, aga kui juba saaks ka nominatsiooni ja saaks enda albumi kohta öelda "Grammy nominated", see oleks muidugi täiesti uskumatu."
Grammy võitmiseks on tema sõnul vaja aga palju muid tegureid paika seada. "Sosistatakse, et selleks peaks olema näiteks hea PR-meeskond, aga need on spekulatsioonid, seega me loodame lihtsalt, et õnn naeratab meile," kinnitas Vabarna.
Ansambli Trad.Attack! kolmas täispikk album "Make Your Move" ilmus 2020. aasta kevadel. Singlis "Armasta mind" lööb kaasa ka Vaiko Eplik. | Trad.Attack! jõudis Grammyde eelvalikusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jalmar Vabarna kinnitas, et kuigi nad on jõudnud eelvalikusse, pole neil tegelikult aimugi, kas valikusse kuulub 10, 100 või 1000 albumit. "Seda me teame, et päris sõltumatud muusikud sinna ei pääse, selleks on ikkagi vaja kontakte," selgitas ta ja mainis, et nemad pääsesid eelvalikusse tänu festivali Folk Alliance ühele juhile. "Me esinesime seal festivalil 2016. aastal ning uuesti 2019. aastal, seega kontakt on tekkinud läbi järjepideva tegevuse."
"Ainuüksi see on juba suur asi, et me jõudsin eelvalikusse," tõdes Vabarna ja rõõmustas, et kusagil on inimesed, kes on valmis sind aitama. "See on ainuüksi võit, aga kui juba saaks ka nominatsiooni ja saaks enda albumi kohta öelda "Grammy nominated", see oleks muidugi täiesti uskumatu."
Grammy võitmiseks on tema sõnul vaja aga palju muid tegureid paika seada. "Sosistatakse, et selleks peaks olema näiteks hea PR-meeskond, aga need on spekulatsioonid, seega me loodame lihtsalt, et õnn naeratab meile," kinnitas Vabarna.
Ansambli Trad.Attack! kolmas täispikk album "Make Your Move" ilmus 2020. aasta kevadel. Singlis "Armasta mind" lööb kaasa ka Vaiko Eplik.
### Response:
Trad.Attack! jõudis Grammyde eelvalikusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | David Freedman ja Annelies Wilder-Smith kõrvutasid ülevaateuuringus 18 lennureisi kirjeldavat juhtumiuuringut, milles keskenduti COVID-19 levikule. Uuritud lennud toimusid vahemikul 22. jaanuarist kuni 4. juulini, ent teadlaste sõnul polnud uuringud oma meetoditelt ja valimilt põhjapanevate järelduste tegemiseks piisavalt hästi võrreldavad.
Uuringutes leitu järjestati allpool olevasse tabelisse. Tabelis on lennud järjestatud ülalt alla nakatumiste hulga ja leviku kindluse järgi. Lennud pole ajalises järjekorras, sest pandeemia ulatus erines lähteriigiti suuresti.
Kuigi kinnitatud lennureisil saadud COVID-19 viirusega nakatumiste arv on teadlaste sõnul rõõmustavalt väike, ei tähenda see kindlalt, et lennureisijad on viiruse eest kaitstud. Pandeemia ajal oli riikidevaheline andmevahetus paraku raskendatud. Seetõttu polnud võimalik teha ka võrreldavate tulemustega uuringuid.
Samas paistab maskidest praeguste uuringute põhjal viiruse leviku tõkestamisel abi olevat. Teadlaste hinnangul olekski vaja järgmisi uuringuid, mis kaardistaks viiruse levikut range maskikohustusega lendudel. Ühtlasi loodavad nad, et uuringuid avaldatakse ka maskikohustuseta lendude kohta.
Raport koos põhjalikuma võrdlustabeliga ilmus ajakirjas Journal of Travel Medicine. | Analüüs: koroonaviirus ei näi levivat lennukis kuigi hästi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
David Freedman ja Annelies Wilder-Smith kõrvutasid ülevaateuuringus 18 lennureisi kirjeldavat juhtumiuuringut, milles keskenduti COVID-19 levikule. Uuritud lennud toimusid vahemikul 22. jaanuarist kuni 4. juulini, ent teadlaste sõnul polnud uuringud oma meetoditelt ja valimilt põhjapanevate järelduste tegemiseks piisavalt hästi võrreldavad.
Uuringutes leitu järjestati allpool olevasse tabelisse. Tabelis on lennud järjestatud ülalt alla nakatumiste hulga ja leviku kindluse järgi. Lennud pole ajalises järjekorras, sest pandeemia ulatus erines lähteriigiti suuresti.
Kuigi kinnitatud lennureisil saadud COVID-19 viirusega nakatumiste arv on teadlaste sõnul rõõmustavalt väike, ei tähenda see kindlalt, et lennureisijad on viiruse eest kaitstud. Pandeemia ajal oli riikidevaheline andmevahetus paraku raskendatud. Seetõttu polnud võimalik teha ka võrreldavate tulemustega uuringuid.
Samas paistab maskidest praeguste uuringute põhjal viiruse leviku tõkestamisel abi olevat. Teadlaste hinnangul olekski vaja järgmisi uuringuid, mis kaardistaks viiruse levikut range maskikohustusega lendudel. Ühtlasi loodavad nad, et uuringuid avaldatakse ka maskikohustuseta lendude kohta.
Raport koos põhjalikuma võrdlustabeliga ilmus ajakirjas Journal of Travel Medicine.
### Response:
Analüüs: koroonaviirus ei näi levivat lennukis kuigi hästi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlaste jaoks on "Hõbevalge" oluline raamat. Ka teid on see juba aastaid köitnud. Miks?
Lennart Meri nägi palju vaeva, et see raamat üldse sünniks. Selles on palju ajaloolist inimeste kohta, kes neil aladel varasel keskajal elasid. Arvan, et kui soovida mõista ajalugu, kultuuri, nende inimeste vaimu, kes siis elasid, peaks seda raamatut lugema. Kultuuri mõistetakse läbi ajaloo ja vaimsust läbi kultuuri. See raamat on väga hea näide sellest. Mul soovitas "Hõbevalget" lugeda mu eesti keele õpetaja, kui tahtsin lisaks keele õppimisele uurida ka ajaloo kohta. Pole just palju raamatuid, mis oleks pühendatud Eesti varasele keskajale. Ma hakkasin "Hõbevalget" otsima muidugi vene keeles, sest eesti keeles oli neil teemadel mul siiski keeruline lugeda. Ja "Hõbevalge" kohta öeldi, et seda on veel eriti raske lugeda, kuna see on keeruline raamat…
... lugeda venelasena eesti keeles?
Jah, originaalkeeles. Kuid siis tuli välja, et raamatut pole vene keelde tõlgitudki. Ma ei tea, miks. Mõistan muidugi osaliselt, et Nõukogude perioodil ei tõlgitud, aga seda ei tehtud ka hiljem, kui iseseisvus taastati. Otsustasime selle ära teha ja organiseerisime tõlkeprojekti.
Ütlesite, et eesti keeles on "Hõbevalget" keeruline lugeda. Ilmselt ka tõlkimine vene keelde on paras pingutus?
Tõlkijad tunnistasidki, et see oli üks nende karjääri keerulisemaid töid.
Miks siiski? Kas Lennart Meri keel on nii keeruline?
Raamatus on palju folkloorimaterjali. Näiteks 16. sajandist. Seda on väga raske tõlkida. Tõlkijad pöördusid mõnede sõnade puhul ka Eesti Keele Instituudi poole ja said vastuse, et isegi nemad ei tea, kuidas neid tõlkida. Selliseid probleeme oli tõlkimise ajal palju. Seepärast otsustati Lennart Meri vanema poja Mart Meri loal teksti vene lugejate jaoks kohandada. Mõned osad jäeti originaalversioonist välja ja raamat kohandati nii, et seda oleks lihtsam lugeda ja sellest aru saada. See on teksti kohandatud versioon.
Mart Meri kirjutas venekeelsele väljaandele ka eessõna.
Jah. Ning andis ka fotod perekonnarhiivist, mida varem pole avaldatud.
Nii et ka tema arvates oli oluline see raamat vene keelde tõlkida?
Jah, ta toetas seda igati.
Kui räägime arusaamatustest eestlaste ja venelaste vahel, siis paljud neist põhinevad, minu arvates, vähestel teadmistel üksteisest. See raamat läheb süvitsi eestluse südamesse.
Jah. Usun, et on tähtis üksteise kultuuri mõista ja olla selle abil üksteisele lähemal, kasvõi millimeetri jagu. Ma usun, et sellised projektid aitavad sellele kaasa. Olen kuulnud, et sellel raamatul põhineb ka ooper "Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas." See on ajalooline raamat ja sellest oli ilmselt paras väljakutse ooperit teha.
Kui lugesite "Hõbevalget", mis oli kõige hämmastavam asi, mida teada saite?
Raamat jutustab väga paljutahuliselt tolleaegsete inimeste igapäevaelust. Neil oli merega väga suur side — kuidas nad ehitasid paate ja laevu ja kuidas rajasid kaubateid. Hõbevalge tee oli vana kaubatee Euroopast Bulgaariasse. Eesti territoorium oli selle tee keskel Läänemere ääres. Selle kaubatee tähtsus kadus, kui Bulgaaria 13. sajandil hävitati ja kaubateed mujale suunati. Aga tollel ajal, varasel keskajal, oli see tähtis osa Euroopa kaubateede võrgustikust. Kõik eestlased, kes siin elasid, olid nende protsessidega tihedalt seotud.
Kust teie raamatut osta saab?
Esiteks, me jagame seda tasuta kõigile vene koolidele Eestis. Nii saavad vene noored sellega soovi korral tutvuda. Teiseks müüme raamatut muidugi poodides ja internetis. Kõik tulud lähevad Lennart Meri fondile.
Tänapäeval, kui räägitakse palju kasumist — ja ka teie firma Admiral Markets on ju tulusast ärist huvitatud — on märkimisväärne, et sellest raamatu-projektist teie kasu ei ootagi?
Rahalist kasumit ei saagi…
… ainult hea tunde, et saate tutvustada tollast eestlaste kultuuri ka teistele?
Jah. See pole kasumi teenimiseks, see on kultuuriprojekt. Ma arvan, et see aitab siin elavatel inimestel pisut paremini aru saada kultuurist ja ajaloost ning riigist, kus me kõik elame.
Mul tekib ajakirjanikuna ikkagi küsimus, et kas te tahate "Hõbevalge" avaldamisega oma firmale uusi kliente või paremaid äri tegemise võimalusi saada, oma mainet avalikkuse silmis tõsta?
Ei, muidugi mitte. See on väga spetsiifiline projekt ja me ei ürita uusi kliente meelitada. See on puhtalt panus ühiskonda ja kultuuri.
Olen pikalt USA-s elanud. Wall Streeti firmad teevad taolisi heategevusprojekte sageli. See on prestiiži küsimus. Ei ole kuulda, et Eesti investeerimisettevõtted tihti sellist heategevust teeksid. Olete pioneerid?
Seda on hea meel kuulda. Jah, oleme huvitatud sellistest kultuuriprojektidest. Arvan, et ühiskonda peab panustama, panustama sellesse, et Eestis kaks kogukonda teineteisele lähemale tuua.
Lühidalt ka Admiral Marketsist. Millega teie ettevõte tegeleb?
See on investeerimisplatvorm. Meil on 8000 kauplemisinstrumenti, 7000 neist tavalised aktsiad üle maailma — USA turult, Euroopa turult, Austraalia turult, Aasia turult. Oleme ehitanud silla, mis annab võimaluse kaubelda aktsiatega üle maailma. Lisaks indeksid, kaubad, kuld, hõbe, fossiilkütused. Kaubelda saab kõigega, mis maailmaturul olemas on. Me kasutame internetiplatvormi, mis on mugav ja soodne. Meil on väga madalad vahendustasud.
Ja kõik see asub Eestis?
Peakontor on Eestis, aga kontoreid on 20 riigis, kliente 120 riigist.
Lennart Meri raamatu pealkiri on "Hõbevalge", seepärast küsin: kas hõbe on praegu hea investeering?
Jah, ikka. Praegu väga populaarne. See on nagu kuldgi turvaline investeering. Keerulistel aegadel, nagu koroonaviiruse pandeemia ajal, on kõik väärismetallid head investeeringud. | "Hõbevalge" vene keelde tooja: tähtis on üksteisele kasvõi millimeetri jagu lähemal olla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlaste jaoks on "Hõbevalge" oluline raamat. Ka teid on see juba aastaid köitnud. Miks?
Lennart Meri nägi palju vaeva, et see raamat üldse sünniks. Selles on palju ajaloolist inimeste kohta, kes neil aladel varasel keskajal elasid. Arvan, et kui soovida mõista ajalugu, kultuuri, nende inimeste vaimu, kes siis elasid, peaks seda raamatut lugema. Kultuuri mõistetakse läbi ajaloo ja vaimsust läbi kultuuri. See raamat on väga hea näide sellest. Mul soovitas "Hõbevalget" lugeda mu eesti keele õpetaja, kui tahtsin lisaks keele õppimisele uurida ka ajaloo kohta. Pole just palju raamatuid, mis oleks pühendatud Eesti varasele keskajale. Ma hakkasin "Hõbevalget" otsima muidugi vene keeles, sest eesti keeles oli neil teemadel mul siiski keeruline lugeda. Ja "Hõbevalge" kohta öeldi, et seda on veel eriti raske lugeda, kuna see on keeruline raamat…
... lugeda venelasena eesti keeles?
Jah, originaalkeeles. Kuid siis tuli välja, et raamatut pole vene keelde tõlgitudki. Ma ei tea, miks. Mõistan muidugi osaliselt, et Nõukogude perioodil ei tõlgitud, aga seda ei tehtud ka hiljem, kui iseseisvus taastati. Otsustasime selle ära teha ja organiseerisime tõlkeprojekti.
Ütlesite, et eesti keeles on "Hõbevalget" keeruline lugeda. Ilmselt ka tõlkimine vene keelde on paras pingutus?
Tõlkijad tunnistasidki, et see oli üks nende karjääri keerulisemaid töid.
Miks siiski? Kas Lennart Meri keel on nii keeruline?
Raamatus on palju folkloorimaterjali. Näiteks 16. sajandist. Seda on väga raske tõlkida. Tõlkijad pöördusid mõnede sõnade puhul ka Eesti Keele Instituudi poole ja said vastuse, et isegi nemad ei tea, kuidas neid tõlkida. Selliseid probleeme oli tõlkimise ajal palju. Seepärast otsustati Lennart Meri vanema poja Mart Meri loal teksti vene lugejate jaoks kohandada. Mõned osad jäeti originaalversioonist välja ja raamat kohandati nii, et seda oleks lihtsam lugeda ja sellest aru saada. See on teksti kohandatud versioon.
Mart Meri kirjutas venekeelsele väljaandele ka eessõna.
Jah. Ning andis ka fotod perekonnarhiivist, mida varem pole avaldatud.
Nii et ka tema arvates oli oluline see raamat vene keelde tõlkida?
Jah, ta toetas seda igati.
Kui räägime arusaamatustest eestlaste ja venelaste vahel, siis paljud neist põhinevad, minu arvates, vähestel teadmistel üksteisest. See raamat läheb süvitsi eestluse südamesse.
Jah. Usun, et on tähtis üksteise kultuuri mõista ja olla selle abil üksteisele lähemal, kasvõi millimeetri jagu. Ma usun, et sellised projektid aitavad sellele kaasa. Olen kuulnud, et sellel raamatul põhineb ka ooper "Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas." See on ajalooline raamat ja sellest oli ilmselt paras väljakutse ooperit teha.
Kui lugesite "Hõbevalget", mis oli kõige hämmastavam asi, mida teada saite?
Raamat jutustab väga paljutahuliselt tolleaegsete inimeste igapäevaelust. Neil oli merega väga suur side — kuidas nad ehitasid paate ja laevu ja kuidas rajasid kaubateid. Hõbevalge tee oli vana kaubatee Euroopast Bulgaariasse. Eesti territoorium oli selle tee keskel Läänemere ääres. Selle kaubatee tähtsus kadus, kui Bulgaaria 13. sajandil hävitati ja kaubateed mujale suunati. Aga tollel ajal, varasel keskajal, oli see tähtis osa Euroopa kaubateede võrgustikust. Kõik eestlased, kes siin elasid, olid nende protsessidega tihedalt seotud.
Kust teie raamatut osta saab?
Esiteks, me jagame seda tasuta kõigile vene koolidele Eestis. Nii saavad vene noored sellega soovi korral tutvuda. Teiseks müüme raamatut muidugi poodides ja internetis. Kõik tulud lähevad Lennart Meri fondile.
Tänapäeval, kui räägitakse palju kasumist — ja ka teie firma Admiral Markets on ju tulusast ärist huvitatud — on märkimisväärne, et sellest raamatu-projektist teie kasu ei ootagi?
Rahalist kasumit ei saagi…
… ainult hea tunde, et saate tutvustada tollast eestlaste kultuuri ka teistele?
Jah. See pole kasumi teenimiseks, see on kultuuriprojekt. Ma arvan, et see aitab siin elavatel inimestel pisut paremini aru saada kultuurist ja ajaloost ning riigist, kus me kõik elame.
Mul tekib ajakirjanikuna ikkagi küsimus, et kas te tahate "Hõbevalge" avaldamisega oma firmale uusi kliente või paremaid äri tegemise võimalusi saada, oma mainet avalikkuse silmis tõsta?
Ei, muidugi mitte. See on väga spetsiifiline projekt ja me ei ürita uusi kliente meelitada. See on puhtalt panus ühiskonda ja kultuuri.
Olen pikalt USA-s elanud. Wall Streeti firmad teevad taolisi heategevusprojekte sageli. See on prestiiži küsimus. Ei ole kuulda, et Eesti investeerimisettevõtted tihti sellist heategevust teeksid. Olete pioneerid?
Seda on hea meel kuulda. Jah, oleme huvitatud sellistest kultuuriprojektidest. Arvan, et ühiskonda peab panustama, panustama sellesse, et Eestis kaks kogukonda teineteisele lähemale tuua.
Lühidalt ka Admiral Marketsist. Millega teie ettevõte tegeleb?
See on investeerimisplatvorm. Meil on 8000 kauplemisinstrumenti, 7000 neist tavalised aktsiad üle maailma — USA turult, Euroopa turult, Austraalia turult, Aasia turult. Oleme ehitanud silla, mis annab võimaluse kaubelda aktsiatega üle maailma. Lisaks indeksid, kaubad, kuld, hõbe, fossiilkütused. Kaubelda saab kõigega, mis maailmaturul olemas on. Me kasutame internetiplatvormi, mis on mugav ja soodne. Meil on väga madalad vahendustasud.
Ja kõik see asub Eestis?
Peakontor on Eestis, aga kontoreid on 20 riigis, kliente 120 riigist.
Lennart Meri raamatu pealkiri on "Hõbevalge", seepärast küsin: kas hõbe on praegu hea investeering?
Jah, ikka. Praegu väga populaarne. See on nagu kuldgi turvaline investeering. Keerulistel aegadel, nagu koroonaviiruse pandeemia ajal, on kõik väärismetallid head investeeringud.
### Response:
"Hõbevalge" vene keelde tooja: tähtis on üksteisele kasvõi millimeetri jagu lähemal olla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 45-aastane Manchester Unitedi legend on koos omaaegsete meeskonnakaaslaste David Beckhami, Nicky Butti, Ryan Giggsi, Gary ja Phil Neville'iga klubi omanikeringis.
Kuigi Salford pole tänavu kaotanud ainsatki liigamängu, siis viiest kohtumisest on kirjas kaks võitu ja see hoiab meeskonda tabelis viiendal positsioonil.
Ambitsioonika ja selle taseme kohta rahaka klubi juhtkond teatas senise peatreeneri Graham Alexanderi lahkumisest, kelle asemele Scholes nüüd asubki.
Tegemist pole endise poolkaitsja jaoks uue väljakutsega, sest ta oli Salfordi peatreeneri kohusetäitja ka 2015. aastal. Lisaks juhendas ta mullu lühikest perioodi Oldham Athleticut. | Paul Scholes astub taas peatreeneri kingadesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
45-aastane Manchester Unitedi legend on koos omaaegsete meeskonnakaaslaste David Beckhami, Nicky Butti, Ryan Giggsi, Gary ja Phil Neville'iga klubi omanikeringis.
Kuigi Salford pole tänavu kaotanud ainsatki liigamängu, siis viiest kohtumisest on kirjas kaks võitu ja see hoiab meeskonda tabelis viiendal positsioonil.
Ambitsioonika ja selle taseme kohta rahaka klubi juhtkond teatas senise peatreeneri Graham Alexanderi lahkumisest, kelle asemele Scholes nüüd asubki.
Tegemist pole endise poolkaitsja jaoks uue väljakutsega, sest ta oli Salfordi peatreeneri kohusetäitja ka 2015. aastal. Lisaks juhendas ta mullu lühikest perioodi Oldham Athleticut.
### Response:
Paul Scholes astub taas peatreeneri kingadesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sotsiaalministeerium saatis kuu aega tagasi konkurentsiametile pika kirja, kus palub uurida nii apteegireformi kui ravimite hulgimüügiturgu puudutavaid tehinguid, et selgitada välja, kas kellelgi ravimiärimeestest on turgu valitsev seisund.
Konkurentsiamet leiab 12. oktoobril läkitatud vastuses, et ka pärast 1. aprillist jõustunud apteegireformi on apteegid hulgimüüjatega endiselt erinevate lepingute kaudu tihedalt seotud, ent need ei ole võrdsustatavad valitseva mõjuga.
Konkurentsiamet hindas ravimiameti taotlusel, kas sadakonnal apteegil võib olla turul valitsev mõju. Neist ühelgi juhul ei tuvastanud konkurentsiamet, et proviisor ei oma tegelikku võimu apteegi üle või et apteek oleks ravimite hulgimüüjaga seotud keelatud viisil.
Samas möönab amet, et on palunud valdkonna ettevõtjatel muuta sõlmitud lepinguid ja põhikirju, sest need olid vastuolus nii ravimiseaduse kui ka konkurentsiseadusega.
"Seda on ka tehtud," kinnitab konkurentsiameti peadirektor Märt Ots oma kirjas sotsiaalministeeriumile.
Sotsiaalministeerium palus, et konkurentsiamet annaks neile ülevaate tehingutest, mis apteegireformi käigus tehti, kus apteegi tegevusload omanikku vahetasid. Konkurentsiamet aga keeldub seda infot ministeeriumile väljastamast.
"Selgitame, et info kõnealuste tehingute kohta on ärisaladuseks, mille avaldamine konkurentsiameti poolt ei ole võimalik. Konkurentsiamet on analüüsinud lepinguid ja tehingute tingimusi üksnes valitseva mõju kontekstis. Nagu eelnevalt mainitud, siis valitseva mõju esinemist konkurentsiamet tuvastanud ei ole," selgitab Ots oma kirjas.
Kuigi spetsiifilistes apteegiturgu puudutavates küsimustes suunab konkurentsiamet sotsiaalministeeriumi ravimiametilt hinnagut küsima, tõdeb Ots siiski, et osa üldapteegi tegevusloale esitatavatest nõuetest on liialt laialt sõnastatud - näiteks see, et tehingud peavad olema kooskõlas ravimiseaduse eesmärkidega -, mis omakorda võib kaasa tuua hulganisti vaidlusi nõuete põhjendamises.
"Ravimiseaduse üldised eesmärgid /---/ on ravimite ohutus, kvaliteet ja efektiivsus ning ravimite sihipärane kasutamine. Need eesmärgid ei ole üheselt mõistetavalt seotud apteegireformile seatud eesmärkidega," selgitab konkurentsiamet sotsiaalministeeriumile.
Ministeerium soovis ka hinnangut, kas oleks mõistlik reguleerida, et apteegi tegevusloa omaja võib üksnes otse ruumide omanikult neid rentida, mitte aga olla allrentnik senise tegevusloa omaja hõivatud ruumides mõnes kaubanduskeskuses.
Konkurentsiamet soovitab ministeeriumil viia end kurssi olukorraga kaubandusmaastikul, et selgitada välja, kui lihtne on leida sobivaid ruume, mida mõni varasem apteegi tegevusloa omaja juba ei rendi. Nemad allrendi vastu ei ole.
"Juhime tähelepanu, et allrendi keelamisel tuleb arvestada riskiga, et apteekrite võimalused iseseisvalt tasuvates kohtades ruume rentida võivad väheneda, samuti võivad halveneda renditingimused, sh hind, mis võib omakorda kajastuda ravimite jm apteegikaupade hinnatõusus. Seega muudatuse tegelikud mõjud võivad osutuda loodetust erinevaks. See omakorda seab kahtluse alla piirangu proportsionaalsuse," põhjendab konkurentsiamet.
"Kuigi allrendilepingud võivad soosida põhirentnikku ja apteekril ei pruugi olla tingimuste jms osas kuigi palju kaasarääkimisõigust, siis ruumide allrentimine ei too kaasa apteegi valitseva mõju kaudu seotust frantsiisiandjaga/hulgimüüjaga," lisab amet.
Konkurentsiamet ei pea frantsiisi, mille alusel apteegid kaubamärgihoidjaga seotud on, iseenesest halvaks koostöövormiks, küll aga näeb selles apteekide koostöö kontekstis ohte.
"Frantsiisiketiga liitunud apteekri otsustusvabadus on frantsiisiandja huvide kaitseks piiratud ning frantsiisiandjal on võimalus teatud määral sekkuda frantsiisivõtja tegevusse," tõdeb amet, ent lisab, et valitsevat mõju frantsiisileping automaatselt ei tekita.
Frantsiisiandjat ja frantsiisivõtjat ei loeta valitseva mõju kaudu automaatselt seotud ettevõtjateks, ent seda üksnes tingimusel, kui frantsiisivõtja on oma strateegiliste otsuste vastuvõtmisel iseseisev ja kannab ise oma ärilist riski.
"Seega on oluline, et lepingus kokkulepitud tingimused oleksid iseloomulikud frantsiisile. Just seda ongi konkurentsiamet frantsiisilepingute puhul valitseva mõju hindamisel siiani kontrollinud," toob amet esile.
Konkurentsiamet selgitab, et vertikaalsete konkurentsipiirangute kasutamine on kõikides majandusvaldkondades laialt levinud.
"Need ei too kaasa valitsevat mõju ja need on keelatud ainult teatud turuvõimu olemasolul. Selline konkurentsiõiguslik regulatsioon kehtib kogu Euroopas, mistõttu on taoliste piirangute keelamine riigisiseselt problemaatiline, kuna siseriikliku konkurentsiõiguse kohaldamine ei tohi põhjustada selliste kokkulepete ja ettevõtjate ühenduste otsuste või niisuguse kooskõlastatud tegevuse keelamist, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust," põhjendab amet.
Konkurentsiamet on valitseva mõju väljaselgitamise käigus täheldanud, et sageli on apteegiteenuse tegevusluba omava ettevõtte juhatuse liikmeks määratud advokaat või mõni frantsiisiandja töötaja. Ent seegi pole otseselt keelatud, ehkki läheb vastuollu apteegireformi eesmärgiga.
"See ei too jällegi kaasa valitsevat mõju konkurentsiseaduse tähenduses ning konkurentsiametil puuduvad hoovad selle keelustamiseks, samas apteegireformi eesmärkidega läheb see ilmselt vastuollu," tõdeb amet.
Seetõttu võiks ravimiseadus sätestada amet ettepanekul nõude, et apteeker peaks olema samaaegselt nii apteegi 51 protsendi omanik kui ka juhatuse liige.
"Samas tooks selline nõue kaasa selle, et apteeker peab kohustuslikus korras oma erialatöö arvelt tegelema ettevõtte juhtimisega," möönab amet.
Konkurentsiametis valmis paar kuud tagasi mahukas analüüs ravimite hulgimüügituru ja ravimimüüjate seotuse kohta. Amet kaasas analüüsi kümme ravimitootjat ja kolm hulgimüüjat, kellelt küsis välja koostöölepingud ja mõne aasta tagused omavahelised arveldused. Samas tõdeb amet, et nn tagasimaksete skeemidele nad ei keskendunud, kuid möönab, et selline süsteem on hulgimüüjate seas levinud.
Sotsiaalministeerium ootas hinnangut ka sellele, kas Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ oli seotud teiste ravimite hulgimüüjatega ja kas on võimalik, et tegelik konkurentsiolukord nende vahel puudub.
Nimelt kuulub Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ 47 protsendi ulatuses Aivar Linnamäele, kes on Eesti ühe mõjukama ärimehe Margus Linnamäe vend, kellele muuhulgas kuulub teine ravimite hulgimüügifirma Magnum Medical. Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ 49 protsendi tegelik kasusaaja pole teada, selle omanik on varjatud välismaise juriidilise keha taha.
Peatselt pärast selle päringu saatmist konkurentsiametile teatas aga Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ, et lõpetab 1. novembrist 2020 tegevuse.
Seetõttu vastas konkurentsiamet sotsiaalministeeriumile, et kuna ettevõte on teatanud tegevuse lõpetamisest, siis pole neil põhjust enam nende tegevust, tururosa ja seotust teiste hulgimüüjatega analüüsida. | Konkurentsiamet ministeeriumile apteegituru tehinguid ei avalda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sotsiaalministeerium saatis kuu aega tagasi konkurentsiametile pika kirja, kus palub uurida nii apteegireformi kui ravimite hulgimüügiturgu puudutavaid tehinguid, et selgitada välja, kas kellelgi ravimiärimeestest on turgu valitsev seisund.
Konkurentsiamet leiab 12. oktoobril läkitatud vastuses, et ka pärast 1. aprillist jõustunud apteegireformi on apteegid hulgimüüjatega endiselt erinevate lepingute kaudu tihedalt seotud, ent need ei ole võrdsustatavad valitseva mõjuga.
Konkurentsiamet hindas ravimiameti taotlusel, kas sadakonnal apteegil võib olla turul valitsev mõju. Neist ühelgi juhul ei tuvastanud konkurentsiamet, et proviisor ei oma tegelikku võimu apteegi üle või et apteek oleks ravimite hulgimüüjaga seotud keelatud viisil.
Samas möönab amet, et on palunud valdkonna ettevõtjatel muuta sõlmitud lepinguid ja põhikirju, sest need olid vastuolus nii ravimiseaduse kui ka konkurentsiseadusega.
"Seda on ka tehtud," kinnitab konkurentsiameti peadirektor Märt Ots oma kirjas sotsiaalministeeriumile.
Sotsiaalministeerium palus, et konkurentsiamet annaks neile ülevaate tehingutest, mis apteegireformi käigus tehti, kus apteegi tegevusload omanikku vahetasid. Konkurentsiamet aga keeldub seda infot ministeeriumile väljastamast.
"Selgitame, et info kõnealuste tehingute kohta on ärisaladuseks, mille avaldamine konkurentsiameti poolt ei ole võimalik. Konkurentsiamet on analüüsinud lepinguid ja tehingute tingimusi üksnes valitseva mõju kontekstis. Nagu eelnevalt mainitud, siis valitseva mõju esinemist konkurentsiamet tuvastanud ei ole," selgitab Ots oma kirjas.
Kuigi spetsiifilistes apteegiturgu puudutavates küsimustes suunab konkurentsiamet sotsiaalministeeriumi ravimiametilt hinnagut küsima, tõdeb Ots siiski, et osa üldapteegi tegevusloale esitatavatest nõuetest on liialt laialt sõnastatud - näiteks see, et tehingud peavad olema kooskõlas ravimiseaduse eesmärkidega -, mis omakorda võib kaasa tuua hulganisti vaidlusi nõuete põhjendamises.
"Ravimiseaduse üldised eesmärgid /---/ on ravimite ohutus, kvaliteet ja efektiivsus ning ravimite sihipärane kasutamine. Need eesmärgid ei ole üheselt mõistetavalt seotud apteegireformile seatud eesmärkidega," selgitab konkurentsiamet sotsiaalministeeriumile.
Ministeerium soovis ka hinnangut, kas oleks mõistlik reguleerida, et apteegi tegevusloa omaja võib üksnes otse ruumide omanikult neid rentida, mitte aga olla allrentnik senise tegevusloa omaja hõivatud ruumides mõnes kaubanduskeskuses.
Konkurentsiamet soovitab ministeeriumil viia end kurssi olukorraga kaubandusmaastikul, et selgitada välja, kui lihtne on leida sobivaid ruume, mida mõni varasem apteegi tegevusloa omaja juba ei rendi. Nemad allrendi vastu ei ole.
"Juhime tähelepanu, et allrendi keelamisel tuleb arvestada riskiga, et apteekrite võimalused iseseisvalt tasuvates kohtades ruume rentida võivad väheneda, samuti võivad halveneda renditingimused, sh hind, mis võib omakorda kajastuda ravimite jm apteegikaupade hinnatõusus. Seega muudatuse tegelikud mõjud võivad osutuda loodetust erinevaks. See omakorda seab kahtluse alla piirangu proportsionaalsuse," põhjendab konkurentsiamet.
"Kuigi allrendilepingud võivad soosida põhirentnikku ja apteekril ei pruugi olla tingimuste jms osas kuigi palju kaasarääkimisõigust, siis ruumide allrentimine ei too kaasa apteegi valitseva mõju kaudu seotust frantsiisiandjaga/hulgimüüjaga," lisab amet.
Konkurentsiamet ei pea frantsiisi, mille alusel apteegid kaubamärgihoidjaga seotud on, iseenesest halvaks koostöövormiks, küll aga näeb selles apteekide koostöö kontekstis ohte.
"Frantsiisiketiga liitunud apteekri otsustusvabadus on frantsiisiandja huvide kaitseks piiratud ning frantsiisiandjal on võimalus teatud määral sekkuda frantsiisivõtja tegevusse," tõdeb amet, ent lisab, et valitsevat mõju frantsiisileping automaatselt ei tekita.
Frantsiisiandjat ja frantsiisivõtjat ei loeta valitseva mõju kaudu automaatselt seotud ettevõtjateks, ent seda üksnes tingimusel, kui frantsiisivõtja on oma strateegiliste otsuste vastuvõtmisel iseseisev ja kannab ise oma ärilist riski.
"Seega on oluline, et lepingus kokkulepitud tingimused oleksid iseloomulikud frantsiisile. Just seda ongi konkurentsiamet frantsiisilepingute puhul valitseva mõju hindamisel siiani kontrollinud," toob amet esile.
Konkurentsiamet selgitab, et vertikaalsete konkurentsipiirangute kasutamine on kõikides majandusvaldkondades laialt levinud.
"Need ei too kaasa valitsevat mõju ja need on keelatud ainult teatud turuvõimu olemasolul. Selline konkurentsiõiguslik regulatsioon kehtib kogu Euroopas, mistõttu on taoliste piirangute keelamine riigisiseselt problemaatiline, kuna siseriikliku konkurentsiõiguse kohaldamine ei tohi põhjustada selliste kokkulepete ja ettevõtjate ühenduste otsuste või niisuguse kooskõlastatud tegevuse keelamist, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust," põhjendab amet.
Konkurentsiamet on valitseva mõju väljaselgitamise käigus täheldanud, et sageli on apteegiteenuse tegevusluba omava ettevõtte juhatuse liikmeks määratud advokaat või mõni frantsiisiandja töötaja. Ent seegi pole otseselt keelatud, ehkki läheb vastuollu apteegireformi eesmärgiga.
"See ei too jällegi kaasa valitsevat mõju konkurentsiseaduse tähenduses ning konkurentsiametil puuduvad hoovad selle keelustamiseks, samas apteegireformi eesmärkidega läheb see ilmselt vastuollu," tõdeb amet.
Seetõttu võiks ravimiseadus sätestada amet ettepanekul nõude, et apteeker peaks olema samaaegselt nii apteegi 51 protsendi omanik kui ka juhatuse liige.
"Samas tooks selline nõue kaasa selle, et apteeker peab kohustuslikus korras oma erialatöö arvelt tegelema ettevõtte juhtimisega," möönab amet.
Konkurentsiametis valmis paar kuud tagasi mahukas analüüs ravimite hulgimüügituru ja ravimimüüjate seotuse kohta. Amet kaasas analüüsi kümme ravimitootjat ja kolm hulgimüüjat, kellelt küsis välja koostöölepingud ja mõne aasta tagused omavahelised arveldused. Samas tõdeb amet, et nn tagasimaksete skeemidele nad ei keskendunud, kuid möönab, et selline süsteem on hulgimüüjate seas levinud.
Sotsiaalministeerium ootas hinnangut ka sellele, kas Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ oli seotud teiste ravimite hulgimüüjatega ja kas on võimalik, et tegelik konkurentsiolukord nende vahel puudub.
Nimelt kuulub Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ 47 protsendi ulatuses Aivar Linnamäele, kes on Eesti ühe mõjukama ärimehe Margus Linnamäe vend, kellele muuhulgas kuulub teine ravimite hulgimüügifirma Magnum Medical. Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ 49 protsendi tegelik kasusaaja pole teada, selle omanik on varjatud välismaise juriidilise keha taha.
Peatselt pärast selle päringu saatmist konkurentsiametile teatas aga Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ, et lõpetab 1. novembrist 2020 tegevuse.
Seetõttu vastas konkurentsiamet sotsiaalministeeriumile, et kuna ettevõte on teatanud tegevuse lõpetamisest, siis pole neil põhjust enam nende tegevust, tururosa ja seotust teiste hulgimüüjatega analüüsida.
### Response:
Konkurentsiamet ministeeriumile apteegituru tehinguid ei avalda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kiik ütles, et teeb teisipäeva hommikul toimuval kabinetinõupidamisel ettepaneku kohustusliku isolatsiooniperioodi lühendamiseks. Ta lisas, et esitab valitsusele ka teadusnõukogu ja terviseameti hinnangud.
"Kindlasti on tervisevaldkonna mõttes nakkusohutum lühendada perioodi välismaalt saabumise korral /---/, aga keerulisem on küsimus lähikontaktsete puhul ehk inimestel, kellel see tõenäosus, et nad on nakkuse saanud, on kõrgem," sõnas minister.
Kiik tõi välja, et erinevad Euroopa riigid on sellele küsimusele lähenenud mitut eri moodi. Näiteks Soome terviseameti (THL) teatel lüheneb nii vabatahtlik karantiin kui ka arsti poolt määratud isolatsioon seniselt 14 päevalt kümnele.
"On riike, kes on mõlemale, nii välismaalt saabujatele kui ka lähikontaktsetele lühendanud isolatsiooni. On riike, kes käsitlevad neid erinevalt. Siis on ka riike, kus käsitletakse erinevalt lähikontaktseid, kes on töökaaslane ja kes on pereliige. Ütleme nii, et jällegi lihtsal küsimusel on mitu tahku," selgitas Kiik.
Minister rõhutas, et valitsus langetab oma otsuse toetudes teadusnõukogu ja terviseameti hinnangule.
Lisaks võib karantiiniperioodi lühendamine Kiige sõnul olla kasuliku mõjuga nii Eesti majandusele kui ka tööturule. Ta selgitas, et kui nakkusohutud inimesed kiiremini tööle lasta, panustab see majanduskasvu.
"Pole mõtet koormata tervisehoiuressurssi teostamaks järelevalvet inimeste üle, kes on nakkusohutud," sõnas Kiik.
Testimismetoodikat pole enne usaldusväärset analüüsi mõtet vahetada
Lätis tehakse Kiige sõnul süljepõhiseid koroonateste pilootprogrammi raames. Ta ütles, et süljetestid võivad teatud olukordades, näiteks väikelaste puhul olla põhjendatud.
"Eestis on samamoodi erinevaid teste analüüsitud ja katsetatud /---/ me lihtsalt usaldame tervisevaldkonna ekspertiisi. Test peab olema usaldusväärne ja kvaliteetne, teadus- ja tõenduspõhine," ütles Kiik testimismetoodika muutmise kohta.
Ta lisas, et Eestis jätkub sarnaselt suuremale osale maailmast PCR-testide tegemine. | Kiik: teen valitsusele ettepaneku isolatsiooniperioodi lühendada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kiik ütles, et teeb teisipäeva hommikul toimuval kabinetinõupidamisel ettepaneku kohustusliku isolatsiooniperioodi lühendamiseks. Ta lisas, et esitab valitsusele ka teadusnõukogu ja terviseameti hinnangud.
"Kindlasti on tervisevaldkonna mõttes nakkusohutum lühendada perioodi välismaalt saabumise korral /---/, aga keerulisem on küsimus lähikontaktsete puhul ehk inimestel, kellel see tõenäosus, et nad on nakkuse saanud, on kõrgem," sõnas minister.
Kiik tõi välja, et erinevad Euroopa riigid on sellele küsimusele lähenenud mitut eri moodi. Näiteks Soome terviseameti (THL) teatel lüheneb nii vabatahtlik karantiin kui ka arsti poolt määratud isolatsioon seniselt 14 päevalt kümnele.
"On riike, kes on mõlemale, nii välismaalt saabujatele kui ka lähikontaktsetele lühendanud isolatsiooni. On riike, kes käsitlevad neid erinevalt. Siis on ka riike, kus käsitletakse erinevalt lähikontaktseid, kes on töökaaslane ja kes on pereliige. Ütleme nii, et jällegi lihtsal küsimusel on mitu tahku," selgitas Kiik.
Minister rõhutas, et valitsus langetab oma otsuse toetudes teadusnõukogu ja terviseameti hinnangule.
Lisaks võib karantiiniperioodi lühendamine Kiige sõnul olla kasuliku mõjuga nii Eesti majandusele kui ka tööturule. Ta selgitas, et kui nakkusohutud inimesed kiiremini tööle lasta, panustab see majanduskasvu.
"Pole mõtet koormata tervisehoiuressurssi teostamaks järelevalvet inimeste üle, kes on nakkusohutud," sõnas Kiik.
Testimismetoodikat pole enne usaldusväärset analüüsi mõtet vahetada
Lätis tehakse Kiige sõnul süljepõhiseid koroonateste pilootprogrammi raames. Ta ütles, et süljetestid võivad teatud olukordades, näiteks väikelaste puhul olla põhjendatud.
"Eestis on samamoodi erinevaid teste analüüsitud ja katsetatud /---/ me lihtsalt usaldame tervisevaldkonna ekspertiisi. Test peab olema usaldusväärne ja kvaliteetne, teadus- ja tõenduspõhine," ütles Kiik testimismetoodika muutmise kohta.
Ta lisas, et Eestis jätkub sarnaselt suuremale osale maailmast PCR-testide tegemine.
### Response:
Kiik: teen valitsusele ettepaneku isolatsiooniperioodi lühendada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Carlo Acutis suri 2006. aastal 15-aastaselt leukeemia tõttu. Teda nimetatakse tema tegevuse tõttu interneti kaitsepühakuks, vahendas BBC.
Laupäeval kuulutati Acutis Itaalias Assisi linnas toimunud tseremoonial õndsaks. Sellega astuti samm lähemale poisi pühakuks kuulutamisele.
Acutis salvestas internetis väidetavaid imesid ning aitas pidada katoliiklike organisatsioonide veebilehti.
Teismelise pühakuks kuulutamise protsess algas pärast seda, kui Vatikani hinnangul päästis ta imekombel teise poisi elu. Nimelt väitis kirik, et Acutis sekkus 2013. aastal taevast, et ravida terveks Brasiilia poiss, kes põdes haruldast pankrease haigust.
Selleks, et Acutis saaks pühakuks, peab Vatikan kinnitama tema nimele teise ime.
Ka Eesti võib lähiaastatel saada oma esimese katolikupühaku. Vatikanile on edastatud peapiiskop Eduard Profittlichi õndsaks kuulutamiseks vajalikud dokumendid.
Saksamaal sündinud Eduard Profittlich, kellest sai Eesti katoliku kiriku peapiiskop, suunati Eestisse preestriks 1930. aastal. 1941. aasta juunis arreteeriti ta Tallinna Peeter Pauli katedraalis ning deporteeriti otse altari eest Kirovi vanglasse, süüdistatuna Nõukogude vastases tegevuses, ning mõisteti surma.
Õndsakskuulutamine toimub Eestis ja see on esimene samm pühakuks kuulutamisele.
Pühakuks kuulutamised toimuvad Vatikanis Püha Peetruse väljakul. | Itaalia teismelisest võib saada esimene millenniumi põlvkonna pühak | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Carlo Acutis suri 2006. aastal 15-aastaselt leukeemia tõttu. Teda nimetatakse tema tegevuse tõttu interneti kaitsepühakuks, vahendas BBC.
Laupäeval kuulutati Acutis Itaalias Assisi linnas toimunud tseremoonial õndsaks. Sellega astuti samm lähemale poisi pühakuks kuulutamisele.
Acutis salvestas internetis väidetavaid imesid ning aitas pidada katoliiklike organisatsioonide veebilehti.
Teismelise pühakuks kuulutamise protsess algas pärast seda, kui Vatikani hinnangul päästis ta imekombel teise poisi elu. Nimelt väitis kirik, et Acutis sekkus 2013. aastal taevast, et ravida terveks Brasiilia poiss, kes põdes haruldast pankrease haigust.
Selleks, et Acutis saaks pühakuks, peab Vatikan kinnitama tema nimele teise ime.
Ka Eesti võib lähiaastatel saada oma esimese katolikupühaku. Vatikanile on edastatud peapiiskop Eduard Profittlichi õndsaks kuulutamiseks vajalikud dokumendid.
Saksamaal sündinud Eduard Profittlich, kellest sai Eesti katoliku kiriku peapiiskop, suunati Eestisse preestriks 1930. aastal. 1941. aasta juunis arreteeriti ta Tallinna Peeter Pauli katedraalis ning deporteeriti otse altari eest Kirovi vanglasse, süüdistatuna Nõukogude vastases tegevuses, ning mõisteti surma.
Õndsakskuulutamine toimub Eestis ja see on esimene samm pühakuks kuulutamisele.
Pühakuks kuulutamised toimuvad Vatikanis Püha Peetruse väljakul.
### Response:
Itaalia teismelisest võib saada esimene millenniumi põlvkonna pühak |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olümpiakomitee projektijuht Natalja Inno sõnul on sportlased kõrgharidust alati väärtustanud. "Tavapärasest veel suuremas huvis haridusstipendiumite vastu on tunda koroonaviiruse poolt meie ellu tehtud korrektiivide mõju. Tippsportlased, kes on tuntud oma sihikindluse poolest eesmärkidele pürgimisel, seadsid endale ajal, kui treening- ja võistlusvõimalused on piiratud ning enamik tiitlivõistlusi edasi lükatud, uued kõrged sihid hariduses," rääkis Inno EOK pressiteate vahendusel.
Sel sügisel Tallinna Ülikoolis antropoloogiaõpinguid alustanud kiiruisutaja Saskia Alusalu, kes tuli Pyeongchangi olümpiamängudel neljandaks, kinnitas, et otsus asuda kõrgharidust omandama oli tingitud olukorrast, kus kogu maailm, sealhulgas sport, on sügavates muutustes. "Me kõik võime loota helgele tulevikule, aga parem on luua selleks ise eeldused. Kõik sportlased ei ole NBA korvpallurid või Inglise liiga jalgpallurid ehk peame mõtlema oma tuleviku kindlustamise peale. Teadmiste laiendamine ei tule kunagi kahjuks," lausus Alusalu.
Samuti võttis taas koha ülikoolipingil sisse elukutseline korvpallur Tanel Sokk, kelle haridusretk jäi aastaid tagasi pooleli. "Olen ammu otsinud aega ja võimalust, et haridusteed jätkata. Jätkan oma ülikooliõpinguid tänu sellele, et sattusin õigesse keskkonda, mis julgustab ja soosib edasiõppimist. Minu jaoks on see hea ja loogiline valik – alustasin oma kõrgharidusteed TTÜ-s ja loodetavasti lõpetan TalTechis. Oleks tõeline au olla sellise ülikooli vilistlane. Soovin ka oma kooliteed alustanud lapsele eeskuju näidata, et õppida ja areneda tuleb terve elu. Ma olen väga tänulik haridusstipendiumi eest ning loodan tulevikus sportlaskarjääri lõpetades tänu EOK panusele otsida endale uusi ja huvitavaid väljakutseid," rääkis Sokk.
Kolmekümnest stipendiumi pälvinud sportlastest üle poole on korduvtaotlejad, kaheksa on lõpetamas ülikooli tuleval suvel. Kokku rahuldati taotlusi summas 25 711 eurot. Toetatavad sportlased on seekord 22 spordialalt:
Saskia Alusalu (kiiruisutamine)
Kaidi Elmik (kurling)
Grete Gaim (laskesuusatamine)
Mari-Liis Juul (pararattasport)
Stefan Kaibald (võrkpall)
Christopher Kalev (murdmaasuusatamine)
Mihkel Kalja (jalgrattasport)
Joosep Karlson (aerutamine)
Kristjan Koll (murdmaasuusatamine)
Toomas Kollo (murdmaasuusatamine)
Kristin Kuuba (sulgpall)
Armin Evert Lelle (ujumine)
Sander Maasing (jalgrattasport)
Aslanbeg Magomedkerimov (judo)
Robin Nool (kergejõustik)
Ants Oscar Pertelson (judo)
Han Hendrik Piho (kahevõistlus)
Kätlin Piirimäe (kergejõustik)
Piret Pormeister (murdmaasuusatamine)
Mariel Merlii Pulles (murdmaasuusatamine)
Martin Remmelg (laskesuusatamine)
Henri Sai (kergejõustik)
Katrin Smirnova (laskmine)
Anna Sokk (karate)
Tanel Sokk (korvpall)
Maria Susi (iluvõimlemine)
Lembi Vaher (kergejõustik)
Lise Anette Vaher (mäesuusatamine)
Karolin Valdmaa (rühmvõimlemine)
Jasmiin Üpraus (veemootorisport)
Haridusstipendiumi pälvinud tippsportlased on õpingud jätkamas nii Eestis kui ka välismaal asuvates kõrg- ja rakenduskõrghariduskoolides. Eesti kõrgkoolidest on esindatud TalTech, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Massaaži-ja Teraapiakool, Estonian Business School, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Sisekaitseakadeemia, väljaspool Eestit IMC Fachhoochshule Krems, London South Bank University, The Hague University of Applied Sciences, University of Alaska Anchorage, University of Alaska Fairbanks ja University of Memphis.
Kaks korda aastas väljaantavat EOK ja HTM-i haridusstipendiumit saavad taotleda praegused ja endised tippsportlased kõrgkooli või kutseõppeasutuse õppemaksu tasumiseks. Stipendiumi suurus on kuni 1000 eurot semestris. Stipendiumile on võimalik konkureerida sportlastel, kes on Eesti koondisesse kuulunud vähemalt kolme aasta jooksul. Kui sportlane on tegevkarjääri juba lõpetanud, ei tohi olla sellest möödunud üle viie aasta. Samuti oodatakse stipendiaatidelt oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtete järgimist, noorematele eeskujuks olemist ning dopinguvastaste reeglite järgimist.
Haridusstipendiumi saajad valib välja komisjon, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning Eesti Olümpiakomitee esindajad, sealjuures osaleb stipendiumite määramises ka EOK sportlaskomisjoni esindaja. Haridusstipendiumeid antakse välja aastast 2003 ning need on osa noorsportlaste treeningtoetuste ja tippsportlaste koolitustoetuste projektist. | HTM-i ja EOK haridusstipendiumit taotles rekordarv sportlasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olümpiakomitee projektijuht Natalja Inno sõnul on sportlased kõrgharidust alati väärtustanud. "Tavapärasest veel suuremas huvis haridusstipendiumite vastu on tunda koroonaviiruse poolt meie ellu tehtud korrektiivide mõju. Tippsportlased, kes on tuntud oma sihikindluse poolest eesmärkidele pürgimisel, seadsid endale ajal, kui treening- ja võistlusvõimalused on piiratud ning enamik tiitlivõistlusi edasi lükatud, uued kõrged sihid hariduses," rääkis Inno EOK pressiteate vahendusel.
Sel sügisel Tallinna Ülikoolis antropoloogiaõpinguid alustanud kiiruisutaja Saskia Alusalu, kes tuli Pyeongchangi olümpiamängudel neljandaks, kinnitas, et otsus asuda kõrgharidust omandama oli tingitud olukorrast, kus kogu maailm, sealhulgas sport, on sügavates muutustes. "Me kõik võime loota helgele tulevikule, aga parem on luua selleks ise eeldused. Kõik sportlased ei ole NBA korvpallurid või Inglise liiga jalgpallurid ehk peame mõtlema oma tuleviku kindlustamise peale. Teadmiste laiendamine ei tule kunagi kahjuks," lausus Alusalu.
Samuti võttis taas koha ülikoolipingil sisse elukutseline korvpallur Tanel Sokk, kelle haridusretk jäi aastaid tagasi pooleli. "Olen ammu otsinud aega ja võimalust, et haridusteed jätkata. Jätkan oma ülikooliõpinguid tänu sellele, et sattusin õigesse keskkonda, mis julgustab ja soosib edasiõppimist. Minu jaoks on see hea ja loogiline valik – alustasin oma kõrgharidusteed TTÜ-s ja loodetavasti lõpetan TalTechis. Oleks tõeline au olla sellise ülikooli vilistlane. Soovin ka oma kooliteed alustanud lapsele eeskuju näidata, et õppida ja areneda tuleb terve elu. Ma olen väga tänulik haridusstipendiumi eest ning loodan tulevikus sportlaskarjääri lõpetades tänu EOK panusele otsida endale uusi ja huvitavaid väljakutseid," rääkis Sokk.
Kolmekümnest stipendiumi pälvinud sportlastest üle poole on korduvtaotlejad, kaheksa on lõpetamas ülikooli tuleval suvel. Kokku rahuldati taotlusi summas 25 711 eurot. Toetatavad sportlased on seekord 22 spordialalt:
Saskia Alusalu (kiiruisutamine)
Kaidi Elmik (kurling)
Grete Gaim (laskesuusatamine)
Mari-Liis Juul (pararattasport)
Stefan Kaibald (võrkpall)
Christopher Kalev (murdmaasuusatamine)
Mihkel Kalja (jalgrattasport)
Joosep Karlson (aerutamine)
Kristjan Koll (murdmaasuusatamine)
Toomas Kollo (murdmaasuusatamine)
Kristin Kuuba (sulgpall)
Armin Evert Lelle (ujumine)
Sander Maasing (jalgrattasport)
Aslanbeg Magomedkerimov (judo)
Robin Nool (kergejõustik)
Ants Oscar Pertelson (judo)
Han Hendrik Piho (kahevõistlus)
Kätlin Piirimäe (kergejõustik)
Piret Pormeister (murdmaasuusatamine)
Mariel Merlii Pulles (murdmaasuusatamine)
Martin Remmelg (laskesuusatamine)
Henri Sai (kergejõustik)
Katrin Smirnova (laskmine)
Anna Sokk (karate)
Tanel Sokk (korvpall)
Maria Susi (iluvõimlemine)
Lembi Vaher (kergejõustik)
Lise Anette Vaher (mäesuusatamine)
Karolin Valdmaa (rühmvõimlemine)
Jasmiin Üpraus (veemootorisport)
Haridusstipendiumi pälvinud tippsportlased on õpingud jätkamas nii Eestis kui ka välismaal asuvates kõrg- ja rakenduskõrghariduskoolides. Eesti kõrgkoolidest on esindatud TalTech, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Massaaži-ja Teraapiakool, Estonian Business School, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Sisekaitseakadeemia, väljaspool Eestit IMC Fachhoochshule Krems, London South Bank University, The Hague University of Applied Sciences, University of Alaska Anchorage, University of Alaska Fairbanks ja University of Memphis.
Kaks korda aastas väljaantavat EOK ja HTM-i haridusstipendiumit saavad taotleda praegused ja endised tippsportlased kõrgkooli või kutseõppeasutuse õppemaksu tasumiseks. Stipendiumi suurus on kuni 1000 eurot semestris. Stipendiumile on võimalik konkureerida sportlastel, kes on Eesti koondisesse kuulunud vähemalt kolme aasta jooksul. Kui sportlane on tegevkarjääri juba lõpetanud, ei tohi olla sellest möödunud üle viie aasta. Samuti oodatakse stipendiaatidelt oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtete järgimist, noorematele eeskujuks olemist ning dopinguvastaste reeglite järgimist.
Haridusstipendiumi saajad valib välja komisjon, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning Eesti Olümpiakomitee esindajad, sealjuures osaleb stipendiumite määramises ka EOK sportlaskomisjoni esindaja. Haridusstipendiumeid antakse välja aastast 2003 ning need on osa noorsportlaste treeningtoetuste ja tippsportlaste koolitustoetuste projektist.
### Response:
HTM-i ja EOK haridusstipendiumit taotles rekordarv sportlasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seda strateegiat on koostatud nüüdseks enam kui kaks aastat ja siia on andnud oma panuse ligi 17 000 inimest, sest Eesti pikaajaline vaade väärib laiapindset arutelu. Nende kahe aasta jooksul on toimunud üle Eesti ligi 30 töötuba, kus on saanud oma arvamuse välja öelda lisaks poliitikutele, ametnikele ja vabakonna esindusorganisatsioonidele paljud Eesti inimesed.
"Eesti 2035" koostamise protsess on olnud avatum kui poliitikadokumentide puhul tavapärane ja ma loodan, et selline koosloome saab edaspidi uueks normiks. Turvaline ja inimestega arvestav Eesti riik on kõigi ühine eesmärk.
"Eesti 2035" on igas mõttes põhialus meie järgmise 15 aasta otsustele. See on valitsuse ja riigikogu koostööd toetav strateegia, mis seob tervikuks nii kõigi valdkondade strateegilise planeerimise ja poliitikakujundamise kui ka nende rahastamise põhimõtted.
"Eesti 2035" on lõimitud Euroopa poolaasta majanduskoordinatsiooniga, see on aluseks Euroopa Liidu vahendite planeerimisel ning annab suuna üleilmsete säästva arengu eesmärkide elluviimiseks Eestis. Arengustrateegia eesmärk on, et Eesti oleks ka tulevikus demokraatlik ja turvaline riik, kus on tagatud eesti keele, rahvuse ja kultuuri elujõulisus.
Kui me viisime "Eesti 2035" koostamise osana läbi üleriigilise arvamuskorje, kus osaleti nii veebi vahendusel kui ka näiteks raamatukogudes ankeete täites, siis saime me kinnitust, et Eestimaa inimene tahab elada riigis, mis on turvaline, vaba, looduslik, avatud ja inimesekeskne.
Just need soovid on sõnastatud "Eesti 2035" aluspõhimõtete ja strateegiliste sihtidena, mida saame alati otsuseid tehes meeles pidada. Ka siis, kui meile tundub, et mõne otsuse mõju on lühiajaline, või kui otsustamiseks on väga vähe aega, sest ootamatusi, ennenägematuid olukordi tuleb ikka ette, on oluline hoida silme ees pikka vaadet.
"Eesti 2035" seab viis võrdväärselt olulist strateegilist sihti: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed; Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud; Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond; Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik; Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.
Eesti rahvuse, keele ja kultuuri elujõu suurendamisel ning demokraatliku ja turvalise riigi edendamisel ei ole meil mõistlik nendest sihtidest mööda vaadata. Raske oleks ka vastu vaielda sellele, et me soovime elada riigis, kus inimesed on tegusad, ühiskond hooliv ja elukeskkond kõigi vajadusi arvestav ning majandus uuendusmeelne ja riigivalitsemine inimesekeskne.
Need pole aga pelgalt suured sõnad, vaid tõepoolest sihid, mida otsuseid tehes meeles pidada. Nii valitsuses kui ka riigikogus.
"Samuti peame me olema valmis ära kasutama võimalusi, mida pakub vananev ühiskond – 15 aasta pärast on iga neljas Eesti elanik vanem kui 65-aastane."
Eesti on vaba ja turvaline riik, aga peeglisse vaadates peame me tunnistama, et näiteks tervist hoidvate elukeskkonna lahenduste ja inimeste riskikäitumise osas on meil veel üksjagu vaja ära teha, et lõhe meie tervena elatud eluaastate ja oodatava eluea vahel ei oleks enam kui 20 aastat. Samuti peame me olema valmis ära kasutama võimalusi, mida pakub vananev ühiskond – 15 aasta pärast on iga neljas Eesti elanik vanem kui 65-aastane.
Need on just nimelt võimalused, kui me õigeaegselt, see tähendab kohe praegu, mõtestame oma valikud selliselt, et need arvestavad tulevikuga. Et meie valikud mitte ainult ei vii meid tulevikku, vaid viivad meid sinna ettevalmistunult ja enesekindlalt. Eesti inimene väärib konkurentsivõimelist, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega riiki.
"Eesti 2035" ei lahenda muidugi kõiki probleeme, millega me järgmisel 15 aastal silmitsi seisame, aga ma olen veendunud, et selles arengustrateegias kokku lepitud põhimõtted aitavad meil inimeste ja riigina jääda iseendaks ka kõige keerulisemates olukordades. Need tulevikku suunatud sihid aitavad meil pöörata proovikivid võimalusteks.
Ma soovin riigikogule kaalutletud ja kaalukat arutelu "Eesti 2035" üle. Omalt poolt luban, et valitsus ei jäta "Eesti 2035" riiulile tolmuma, vaid arvestab sellesse arengustrateegiasse koondatud Eesti inimeste – meie – eesmärkidega.
Meie ettepanek on, et iga minister annab kord aastas riigikogule ülevaate sellest, kuidas on tema valdkonnas "Eesti 2035" sihtideni jõudmine edenenud. Ka mina peaministrina jagan teiega oma parimat teadmist meie edusammudest – ja ka järeleaitamist vajavatest teemadest – nii pärast riigi eelarvestrateegia kui ka riigieelarve esitamist riigikogule.
Strateegia "Eesti 2035" viiakse ellu eelkõige valdkonna arengukavade ja programmide kaudu. Seda saavad strateegilise planeerimise lähtealusena kasutada ka kohaliku omavalitsuse üksused ning avaliku, vaba- ja erasektori organisatsioonid.
Ma loodan väga, et teie arutelu "Eesti 2035" üle saab olema sisukas. Eesti väärib seda, et tema tulevikku kirjeldavasse strateegiasse kirjutatakse mõtted, mis on kõige edasiviivamad, kõiki Eestimaa inimesi arvestavad ning tugevdavad meie riigi mõjukust laias maailmas. | Jüri Ratas: valitsus ei jäta strateegiat "Eesti 2035" riiulile tolmu koguma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seda strateegiat on koostatud nüüdseks enam kui kaks aastat ja siia on andnud oma panuse ligi 17 000 inimest, sest Eesti pikaajaline vaade väärib laiapindset arutelu. Nende kahe aasta jooksul on toimunud üle Eesti ligi 30 töötuba, kus on saanud oma arvamuse välja öelda lisaks poliitikutele, ametnikele ja vabakonna esindusorganisatsioonidele paljud Eesti inimesed.
"Eesti 2035" koostamise protsess on olnud avatum kui poliitikadokumentide puhul tavapärane ja ma loodan, et selline koosloome saab edaspidi uueks normiks. Turvaline ja inimestega arvestav Eesti riik on kõigi ühine eesmärk.
"Eesti 2035" on igas mõttes põhialus meie järgmise 15 aasta otsustele. See on valitsuse ja riigikogu koostööd toetav strateegia, mis seob tervikuks nii kõigi valdkondade strateegilise planeerimise ja poliitikakujundamise kui ka nende rahastamise põhimõtted.
"Eesti 2035" on lõimitud Euroopa poolaasta majanduskoordinatsiooniga, see on aluseks Euroopa Liidu vahendite planeerimisel ning annab suuna üleilmsete säästva arengu eesmärkide elluviimiseks Eestis. Arengustrateegia eesmärk on, et Eesti oleks ka tulevikus demokraatlik ja turvaline riik, kus on tagatud eesti keele, rahvuse ja kultuuri elujõulisus.
Kui me viisime "Eesti 2035" koostamise osana läbi üleriigilise arvamuskorje, kus osaleti nii veebi vahendusel kui ka näiteks raamatukogudes ankeete täites, siis saime me kinnitust, et Eestimaa inimene tahab elada riigis, mis on turvaline, vaba, looduslik, avatud ja inimesekeskne.
Just need soovid on sõnastatud "Eesti 2035" aluspõhimõtete ja strateegiliste sihtidena, mida saame alati otsuseid tehes meeles pidada. Ka siis, kui meile tundub, et mõne otsuse mõju on lühiajaline, või kui otsustamiseks on väga vähe aega, sest ootamatusi, ennenägematuid olukordi tuleb ikka ette, on oluline hoida silme ees pikka vaadet.
"Eesti 2035" seab viis võrdväärselt olulist strateegilist sihti: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed; Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud; Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond; Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik; Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.
Eesti rahvuse, keele ja kultuuri elujõu suurendamisel ning demokraatliku ja turvalise riigi edendamisel ei ole meil mõistlik nendest sihtidest mööda vaadata. Raske oleks ka vastu vaielda sellele, et me soovime elada riigis, kus inimesed on tegusad, ühiskond hooliv ja elukeskkond kõigi vajadusi arvestav ning majandus uuendusmeelne ja riigivalitsemine inimesekeskne.
Need pole aga pelgalt suured sõnad, vaid tõepoolest sihid, mida otsuseid tehes meeles pidada. Nii valitsuses kui ka riigikogus.
"Samuti peame me olema valmis ära kasutama võimalusi, mida pakub vananev ühiskond – 15 aasta pärast on iga neljas Eesti elanik vanem kui 65-aastane."
Eesti on vaba ja turvaline riik, aga peeglisse vaadates peame me tunnistama, et näiteks tervist hoidvate elukeskkonna lahenduste ja inimeste riskikäitumise osas on meil veel üksjagu vaja ära teha, et lõhe meie tervena elatud eluaastate ja oodatava eluea vahel ei oleks enam kui 20 aastat. Samuti peame me olema valmis ära kasutama võimalusi, mida pakub vananev ühiskond – 15 aasta pärast on iga neljas Eesti elanik vanem kui 65-aastane.
Need on just nimelt võimalused, kui me õigeaegselt, see tähendab kohe praegu, mõtestame oma valikud selliselt, et need arvestavad tulevikuga. Et meie valikud mitte ainult ei vii meid tulevikku, vaid viivad meid sinna ettevalmistunult ja enesekindlalt. Eesti inimene väärib konkurentsivõimelist, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega riiki.
"Eesti 2035" ei lahenda muidugi kõiki probleeme, millega me järgmisel 15 aastal silmitsi seisame, aga ma olen veendunud, et selles arengustrateegias kokku lepitud põhimõtted aitavad meil inimeste ja riigina jääda iseendaks ka kõige keerulisemates olukordades. Need tulevikku suunatud sihid aitavad meil pöörata proovikivid võimalusteks.
Ma soovin riigikogule kaalutletud ja kaalukat arutelu "Eesti 2035" üle. Omalt poolt luban, et valitsus ei jäta "Eesti 2035" riiulile tolmuma, vaid arvestab sellesse arengustrateegiasse koondatud Eesti inimeste – meie – eesmärkidega.
Meie ettepanek on, et iga minister annab kord aastas riigikogule ülevaate sellest, kuidas on tema valdkonnas "Eesti 2035" sihtideni jõudmine edenenud. Ka mina peaministrina jagan teiega oma parimat teadmist meie edusammudest – ja ka järeleaitamist vajavatest teemadest – nii pärast riigi eelarvestrateegia kui ka riigieelarve esitamist riigikogule.
Strateegia "Eesti 2035" viiakse ellu eelkõige valdkonna arengukavade ja programmide kaudu. Seda saavad strateegilise planeerimise lähtealusena kasutada ka kohaliku omavalitsuse üksused ning avaliku, vaba- ja erasektori organisatsioonid.
Ma loodan väga, et teie arutelu "Eesti 2035" üle saab olema sisukas. Eesti väärib seda, et tema tulevikku kirjeldavasse strateegiasse kirjutatakse mõtted, mis on kõige edasiviivamad, kõiki Eestimaa inimesi arvestavad ning tugevdavad meie riigi mõjukust laias maailmas.
### Response:
Jüri Ratas: valitsus ei jäta strateegiat "Eesti 2035" riiulile tolmu koguma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie WHO-s ei toeta täielikku liikumiskeeldu (inglise keeles lockdown) kui esmast vahendit koroonaviiruse leviku piiramisel," ütles David Nabarro usutluses väljaandele The Spectator. Ta lisas, et WHO soovitab riikidel kasutada viiruse ohjeldamisel teisi meetmeid.
Nabarro seisukoht tekitab küsimusi, kas WHO on pärast seda, kui koroonaviirus on juba mitmeid kuid maailmas levinud, taganenud oma varasematest seisukohtadest, märkis sõnavõttu kajastanud Austraalia väljaanne abc.net.au.
"Ainus olukord, kui me peame liikumiskeelu kehtestamist põhjendatuks on siis, kui on vaja võita aega, et ümber korraldada ja uuesti tasakaalustada oma ressursid, kaitsta väljakurnatud tervishoiutöötajaid," märkis Nabarro. "Kuid üldiselt me pigem ei teeks seda," lisas ta.
Nabarro viitas turismist elatuvate vaeste väikeriikide raskustele ning vaesuse suurenemisele, mis on peamised karmide koroonapiirangute tagajärjed.
"Täielikul liikumiskeelul on üks tagajärg, mida ei tohiks kunagi alahinnata - see teeb vaesed inimesed veelgi vaesemaks," rääkis WHO eriesindaja.
Nabarro avaldas hiljuti ka artikli, milles kutsub valitsusi leidma tasakaal piirangute kehtestamise ja normaalse elu lubamise vahel.
"Liiga palju piiranguid kahjustab inimeste toimetulekut ja tekitab rahulolematust," kirjutas ta. Artikli kohaselt soovitab Nabarro meetmeid, mis hõlmavad karmi isikliku hügieeni, nakatunute kontaktide jälgimist ja haigestunute isloeerimist.
"Kuid täielik liikumiskeeld ainult külmutab viiruse, ega aita kaasa selle kaotamisele," tõdes ta. | WHO: liikumiskeeld ei peaks olema esmane meetod koroonaviiruse ohjeldamisel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie WHO-s ei toeta täielikku liikumiskeeldu (inglise keeles lockdown) kui esmast vahendit koroonaviiruse leviku piiramisel," ütles David Nabarro usutluses väljaandele The Spectator. Ta lisas, et WHO soovitab riikidel kasutada viiruse ohjeldamisel teisi meetmeid.
Nabarro seisukoht tekitab küsimusi, kas WHO on pärast seda, kui koroonaviirus on juba mitmeid kuid maailmas levinud, taganenud oma varasematest seisukohtadest, märkis sõnavõttu kajastanud Austraalia väljaanne abc.net.au.
"Ainus olukord, kui me peame liikumiskeelu kehtestamist põhjendatuks on siis, kui on vaja võita aega, et ümber korraldada ja uuesti tasakaalustada oma ressursid, kaitsta väljakurnatud tervishoiutöötajaid," märkis Nabarro. "Kuid üldiselt me pigem ei teeks seda," lisas ta.
Nabarro viitas turismist elatuvate vaeste väikeriikide raskustele ning vaesuse suurenemisele, mis on peamised karmide koroonapiirangute tagajärjed.
"Täielikul liikumiskeelul on üks tagajärg, mida ei tohiks kunagi alahinnata - see teeb vaesed inimesed veelgi vaesemaks," rääkis WHO eriesindaja.
Nabarro avaldas hiljuti ka artikli, milles kutsub valitsusi leidma tasakaal piirangute kehtestamise ja normaalse elu lubamise vahel.
"Liiga palju piiranguid kahjustab inimeste toimetulekut ja tekitab rahulolematust," kirjutas ta. Artikli kohaselt soovitab Nabarro meetmeid, mis hõlmavad karmi isikliku hügieeni, nakatunute kontaktide jälgimist ja haigestunute isloeerimist.
"Kuid täielik liikumiskeeld ainult külmutab viiruse, ega aita kaasa selle kaotamisele," tõdes ta.
### Response:
WHO: liikumiskeeld ei peaks olema esmane meetod koroonaviiruse ohjeldamisel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Meediaettevõtete Liidu tegevjuht Merle Viirmaa-Treifeldt ütles ERR-ile, et viimase aastaga on digitellimuste arv pidevalt kasvanud.
"Number on selgelt, trendina ja üheselt igakuiselt kasvand rohkem kui aasta. Terav kasvunurk tuli koroonaajaga, aga kasv on jätkunud ka suvel ning sügisel, erinevalt mõnest teisest riigist, kus kasv piirdus kevadise koroonaajaga," sõnas Viirmaa-Treifeldt.
Mida aeg edasi, seda rohkem inimestel Viirmaa-Treifeldti sõnul ka digiväljaannete vastu usaldust ja kogemust nende kasutamisega tekib. Lisaks ütles liidu tegevjuht, et enamike meediaettevõtete tuludest tuleb praegu ca 70 protsenti digiärist.
"Ise tahaks mõelda nii, et tellijad jäid alles pärast proovitellimusi, see kasv on n-ö hinnang sisule," sõnas ta.
Tegevjuhi hinnangul võib ka lähikuudel tellimuste numbrites olla näha kasvu. | Meediaväljaannete tasuliste digitellimuste arv tõusis rekordtasemele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Meediaettevõtete Liidu tegevjuht Merle Viirmaa-Treifeldt ütles ERR-ile, et viimase aastaga on digitellimuste arv pidevalt kasvanud.
"Number on selgelt, trendina ja üheselt igakuiselt kasvand rohkem kui aasta. Terav kasvunurk tuli koroonaajaga, aga kasv on jätkunud ka suvel ning sügisel, erinevalt mõnest teisest riigist, kus kasv piirdus kevadise koroonaajaga," sõnas Viirmaa-Treifeldt.
Mida aeg edasi, seda rohkem inimestel Viirmaa-Treifeldti sõnul ka digiväljaannete vastu usaldust ja kogemust nende kasutamisega tekib. Lisaks ütles liidu tegevjuht, et enamike meediaettevõtete tuludest tuleb praegu ca 70 protsenti digiärist.
"Ise tahaks mõelda nii, et tellijad jäid alles pärast proovitellimusi, see kasv on n-ö hinnang sisule," sõnas ta.
Tegevjuhi hinnangul võib ka lähikuudel tellimuste numbrites olla näha kasvu.
### Response:
Meediaväljaannete tasuliste digitellimuste arv tõusis rekordtasemele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Grauberg Lepik tegi kaasa terve kohtumise. Värava lõid vastased 32. ja 63. minutil, Nyköping mängis alates 52. minutist arvulises vähemuses, vahendab Soccernet.ee.
Nyköping on teeninud viimase 13 liigamänguga ainult kolm viigipunkti ning on hetkel neli kohtumist järjest kaotanud.
Augustis meeskonnaga liitunud Grauberg Lepik on löönud kaheksa mänguga kolm väravat. | Grauberg Lepiku koduklubi sai järjekordse kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Grauberg Lepik tegi kaasa terve kohtumise. Värava lõid vastased 32. ja 63. minutil, Nyköping mängis alates 52. minutist arvulises vähemuses, vahendab Soccernet.ee.
Nyköping on teeninud viimase 13 liigamänguga ainult kolm viigipunkti ning on hetkel neli kohtumist järjest kaotanud.
Augustis meeskonnaga liitunud Grauberg Lepik on löönud kaheksa mänguga kolm väravat.
### Response:
Grauberg Lepiku koduklubi sai järjekordse kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | RKK nõukogu esimees ja kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk ütles ERR-ile, et tähtajaks ehk 9. oktoobriks esitas avalduse kolm inimest.
Prikk lisas, et uue juhi valib RKK nõukogu ning eesmärgiks on valik langetada võimalikult kiiresti. Täpset kuupäeva, mil uus direktor selgub, Prikk öelda ei osanud.
Senine direktor Sakkov oli ametis alates 2017. aastast. Selle aasta septembris nimetas president Sakkovi aga Eesti uueks suursaadikuks Soomes.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse esimene juhataja alates selle asutamisest märtsis 2006 oli Kadri Liik.
Augustis 2011 asus keskust juhtima Martin Hurt. 1. märtsil 2012 asus keskust juhtima Matthew Bryza. Aastatel 2015–2017 oli keskuse direktor Jüri Luik, alates 1. septembrist 2017 Sven Sakkov. | Sakkovi järglaseks RKK juhi kohale kandideerib kolm inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
RKK nõukogu esimees ja kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk ütles ERR-ile, et tähtajaks ehk 9. oktoobriks esitas avalduse kolm inimest.
Prikk lisas, et uue juhi valib RKK nõukogu ning eesmärgiks on valik langetada võimalikult kiiresti. Täpset kuupäeva, mil uus direktor selgub, Prikk öelda ei osanud.
Senine direktor Sakkov oli ametis alates 2017. aastast. Selle aasta septembris nimetas president Sakkovi aga Eesti uueks suursaadikuks Soomes.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse esimene juhataja alates selle asutamisest märtsis 2006 oli Kadri Liik.
Augustis 2011 asus keskust juhtima Martin Hurt. 1. märtsil 2012 asus keskust juhtima Matthew Bryza. Aastatel 2015–2017 oli keskuse direktor Jüri Luik, alates 1. septembrist 2017 Sven Sakkov.
### Response:
Sakkovi järglaseks RKK juhi kohale kandideerib kolm inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Klaas ütles ERR-ile, et kahte kirikuhoonet ei ole korrektne niiviisi võrrelda.
"Pauluse kirikuhoone rekonstrueeriti projekti "Pauluse kiriku atraktiivsuse tõstmine turismiobjektina" tulemusena. Projekti kogumaksumus oli 6 737 705,91 eurot. Sellest summast saadi EAS-i "Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise" programmist 3 195 582,43 eurot, millele lisandus omafinantseering 1 682 795,75 eurot ning abikõlbmatud kulud summas 1 859 327,73 eurot," ütles linnapea.
Klaasi sõnul sai kirik raha läbi põhjaliku ja põhjendatud taotluse, mis läbis EAS-i hindamise.
"Arvestades kirikuhoone kui silmapaistva sakraalehitise turismi- ja kultuurialast tähtsust (kontserdisaal) on EAS-i heaks kiidetud projekti omafinantseeringu kulusid kaetud Tartu linna ja riigieelarvest," selgitas Klaas.
Pauluse kiriku hoone rekonstrueerimist korraldas EELK Tartu Pauluse koguduse ja Tartu linna poolt 2005. aastal asutatud Sihtasutus Tartu Pauluse kirik, lisas linnapea. | Klaas: Pauluse kiriku rahastamine pole Jõgeva kirikuga võrreldav | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klaas ütles ERR-ile, et kahte kirikuhoonet ei ole korrektne niiviisi võrrelda.
"Pauluse kirikuhoone rekonstrueeriti projekti "Pauluse kiriku atraktiivsuse tõstmine turismiobjektina" tulemusena. Projekti kogumaksumus oli 6 737 705,91 eurot. Sellest summast saadi EAS-i "Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise" programmist 3 195 582,43 eurot, millele lisandus omafinantseering 1 682 795,75 eurot ning abikõlbmatud kulud summas 1 859 327,73 eurot," ütles linnapea.
Klaasi sõnul sai kirik raha läbi põhjaliku ja põhjendatud taotluse, mis läbis EAS-i hindamise.
"Arvestades kirikuhoone kui silmapaistva sakraalehitise turismi- ja kultuurialast tähtsust (kontserdisaal) on EAS-i heaks kiidetud projekti omafinantseeringu kulusid kaetud Tartu linna ja riigieelarvest," selgitas Klaas.
Pauluse kiriku hoone rekonstrueerimist korraldas EELK Tartu Pauluse koguduse ja Tartu linna poolt 2005. aastal asutatud Sihtasutus Tartu Pauluse kirik, lisas linnapea.
### Response:
Klaas: Pauluse kiriku rahastamine pole Jõgeva kirikuga võrreldav |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2018. aastal asus võõrkeelsete õppekavade tasuta õppekohtadele õppima 220 inimest, kes ei olnud Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud. Sel aastal oli selliseid tudengeid 162. Lähiaastatel plaanib ülikool tasuta kohtade arvu veelgi vähendada kuni umbes saja kohani.
Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütles ERR-ile, et õppekohtade arvu vähendatakse eri põhjustel.
"Peamiselt seetõttu, et kõrghariduse rahastus pole kasvanud proportsionaalselt SKP kasvu ja elukallidusega. Seetõttu peame vaatama üle, mida suudame tasuta pakkuda. Oleme ka otsustanud, et eestikeelses õppes ei saa me tasuta vastuvõttu kasvatada, mida varasemalt tegime. Lihtsalt raha ei jätku," selgitas Valk.
Õppeprorektor tõi välja, et õppekohti vähendatakse ka seetõttu, et ülikool on n-ö rahvusvahelistumises väikse läbimurde saavutanud.
"Meid tuntakse ning siia tahetakse tulla õppima. Me ei pea seda enam sellises mahus toetama. Rahvusvahelistumise peamine eesmärk on olnud läbivalt õppekvaliteedi tõstmine, sh ka väga heade tudengite värbamise abil," sõnas Valk.
Valk selgitas, et kohtade vähendamisel tegelikkuses väga suurt majanduslikku mõju ei ole. Ta tõi välja, et kui praegustest pakutavatest tasuta kohtadest tahetakse ligikaudu 60 ära kaotada, ei saa eeldada, et needsamad kohad tasulises õppes täituks.
"Kui need täituvad, siis tähendab see ümardatult ca 300 000 (eurot – toim.) aastas. Kahe aasta kohta, mis magistriõpingud kestavad, 600 000. See on alla ühe protsendi ülikooli õppe-eelarvest, seega suurt rahavõitu me ei saa. Lisaks peame osa sellest rahast nüüd kulutama täiendavale turundustegevusele," ütles Valk.
Samas on tema sõnul hinnata raskem mõju õppetööle, sest kui tasuta kohti üldse poleks, võivad mõned väiksemad õppekavad kokku kukkuda.
"Teine kardetud mõju on heade üliõpilaste arvu langus. Pakume tasuta kohti, et saaksime võimekaid kandidaate, kel on võimalus eri ülikoolide vahel valida. Kui tasuta kohti üldse pakkuda ei saa, siis kaotame olulise argumendi võimekate värbamiseks. See aga mõjutab ka neid, kes ise tasuta kohale ei saa. Piisav grupp tugevaid kandidaate mõjutab kogu õppegrupi vaimsust ja tulemuslikkust. On oluline, et kasvõi väike osa oleksid tipud, ütles Valk.
TTÜ-s on ingliskeelsetel õppekavadel õppimine tasuline
Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll ütles ERR-ile, et ingliskeelsed õppekavad on tasulised, kuid võimekamatele tudengitele pakutakse sihtstipendiume, mis õppemaksu sisuliselt katavad.
"Kas me 2021/2022 õppeaastaks sihtstipendiume anda tohime, sõltub riigikogu otsusest, kas kõrgharidusseadust muudetakse. Kui riigikogu otsustab, et sihtstipendiume enam kolmandatest riikidest pärit üliõpilastele anda ei tohi, siis me neid alates järgmisest õppeaastast uutele tudengitele ei paku," selgitas Voll.
Voll tõi välja, et viimastel aastatel on ülikool sihtstipendiumite arvu iga-aastaselt 15 protsendi võrra vähendanud.
"Eesmärgiks on jõuda niikaugele, et pakume igal aastal kolmandatest riikidest vastuvõetavatele motiveeritud ning andekatele tudengitele sada sihtstipendiumit," sõnas õppeprorektor.
Näiteks oli möödunud õppeaastal 212 sihtstipendiumi, sel õppeaastal on neid 185 ning järgmiseks õppeaastaks on neid planeeritud 163.
Ka TLÜ-s ei ole võõrkeelsetel õppekavadel tasuta kohti
Tallinna Ülikooli kommunikatsioonijuht Sulev Oll ütles ERR-ile, et võõrkeelsetel õppekavadel tasuta kohti pole, kuid saavad tudengid näiteks välisministeeriumist stipendiumit taotleda. Oll tõi välja, et sel aastal sai ministeeriumist stipendiumi viis välisüliõpilast.
"Tasuta õppimise võimalus tekib üliõpilastele, kes on /.../ saanud hea õppeedukuse puhul soodustuse. Tavaliselt ei ole sellisel juhul kogu õppimine tasuta, vaid soodustust tehakse õppemaksu mingis osas. Soodustuste tegemise maht sõltub akadeemilise üksuse eelarvelistest võimalustest," lisas Oll. | Tartu Ülikool vähendab võõrkeelsetel õppekavadel tasuta kohtade arvu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2018. aastal asus võõrkeelsete õppekavade tasuta õppekohtadele õppima 220 inimest, kes ei olnud Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud. Sel aastal oli selliseid tudengeid 162. Lähiaastatel plaanib ülikool tasuta kohtade arvu veelgi vähendada kuni umbes saja kohani.
Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütles ERR-ile, et õppekohtade arvu vähendatakse eri põhjustel.
"Peamiselt seetõttu, et kõrghariduse rahastus pole kasvanud proportsionaalselt SKP kasvu ja elukallidusega. Seetõttu peame vaatama üle, mida suudame tasuta pakkuda. Oleme ka otsustanud, et eestikeelses õppes ei saa me tasuta vastuvõttu kasvatada, mida varasemalt tegime. Lihtsalt raha ei jätku," selgitas Valk.
Õppeprorektor tõi välja, et õppekohti vähendatakse ka seetõttu, et ülikool on n-ö rahvusvahelistumises väikse läbimurde saavutanud.
"Meid tuntakse ning siia tahetakse tulla õppima. Me ei pea seda enam sellises mahus toetama. Rahvusvahelistumise peamine eesmärk on olnud läbivalt õppekvaliteedi tõstmine, sh ka väga heade tudengite värbamise abil," sõnas Valk.
Valk selgitas, et kohtade vähendamisel tegelikkuses väga suurt majanduslikku mõju ei ole. Ta tõi välja, et kui praegustest pakutavatest tasuta kohtadest tahetakse ligikaudu 60 ära kaotada, ei saa eeldada, et needsamad kohad tasulises õppes täituks.
"Kui need täituvad, siis tähendab see ümardatult ca 300 000 (eurot – toim.) aastas. Kahe aasta kohta, mis magistriõpingud kestavad, 600 000. See on alla ühe protsendi ülikooli õppe-eelarvest, seega suurt rahavõitu me ei saa. Lisaks peame osa sellest rahast nüüd kulutama täiendavale turundustegevusele," ütles Valk.
Samas on tema sõnul hinnata raskem mõju õppetööle, sest kui tasuta kohti üldse poleks, võivad mõned väiksemad õppekavad kokku kukkuda.
"Teine kardetud mõju on heade üliõpilaste arvu langus. Pakume tasuta kohti, et saaksime võimekaid kandidaate, kel on võimalus eri ülikoolide vahel valida. Kui tasuta kohti üldse pakkuda ei saa, siis kaotame olulise argumendi võimekate värbamiseks. See aga mõjutab ka neid, kes ise tasuta kohale ei saa. Piisav grupp tugevaid kandidaate mõjutab kogu õppegrupi vaimsust ja tulemuslikkust. On oluline, et kasvõi väike osa oleksid tipud, ütles Valk.
TTÜ-s on ingliskeelsetel õppekavadel õppimine tasuline
Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll ütles ERR-ile, et ingliskeelsed õppekavad on tasulised, kuid võimekamatele tudengitele pakutakse sihtstipendiume, mis õppemaksu sisuliselt katavad.
"Kas me 2021/2022 õppeaastaks sihtstipendiume anda tohime, sõltub riigikogu otsusest, kas kõrgharidusseadust muudetakse. Kui riigikogu otsustab, et sihtstipendiume enam kolmandatest riikidest pärit üliõpilastele anda ei tohi, siis me neid alates järgmisest õppeaastast uutele tudengitele ei paku," selgitas Voll.
Voll tõi välja, et viimastel aastatel on ülikool sihtstipendiumite arvu iga-aastaselt 15 protsendi võrra vähendanud.
"Eesmärgiks on jõuda niikaugele, et pakume igal aastal kolmandatest riikidest vastuvõetavatele motiveeritud ning andekatele tudengitele sada sihtstipendiumit," sõnas õppeprorektor.
Näiteks oli möödunud õppeaastal 212 sihtstipendiumi, sel õppeaastal on neid 185 ning järgmiseks õppeaastaks on neid planeeritud 163.
Ka TLÜ-s ei ole võõrkeelsetel õppekavadel tasuta kohti
Tallinna Ülikooli kommunikatsioonijuht Sulev Oll ütles ERR-ile, et võõrkeelsetel õppekavadel tasuta kohti pole, kuid saavad tudengid näiteks välisministeeriumist stipendiumit taotleda. Oll tõi välja, et sel aastal sai ministeeriumist stipendiumi viis välisüliõpilast.
"Tasuta õppimise võimalus tekib üliõpilastele, kes on /.../ saanud hea õppeedukuse puhul soodustuse. Tavaliselt ei ole sellisel juhul kogu õppimine tasuta, vaid soodustust tehakse õppemaksu mingis osas. Soodustuste tegemise maht sõltub akadeemilise üksuse eelarvelistest võimalustest," lisas Oll.
### Response:
Tartu Ülikool vähendab võõrkeelsetel õppekavadel tasuta kohtade arvu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühelt poolt on teater justkui keskmine firma: on juhid, on alajuhid, on eelarve, on kliendid. Teisalt on enamik töötajaid kunstnikud, kelle töövahendiks on nende enda keha. Kas on midagi sellest veel isiklikumat? Publik käib igal õhtul nende tööd vaatamas, teater ise kutsub kriitikuid oma töötajate tööd avalikult arvustama. Võib eeldada, et lava taga on sama palju draamat kui laval. Kes küll sooviks sellist asutust juhtida? Draamateatris on selle ülesande endale võtnud kaks näitlejat – Rein Oja ja Hendrik Toompere jr. Ühiselt minnakse vastu Eesti Draamateatri juubelihooajale.
Pea kõigil eestlastel on Tallinna kesklinnas paikneva Eesti Draamateatriga või siin töötavate inimestega seoses mingi mälestus. Milline on teie esimene mälestus Eesti Draamateatrist?
Oja: Minu kõige esimene mälestus on Ilmar Tammuri lavastatud Goethe "Faust". Aasta oli siis 1968. Ma olen hiljem kuulnud, et kriitika tampis selle maapõhja, aga minul on see senimaani emotsionaalselt väga hästi meeles. Mefistot mängis Kaarel Karm, Fausti Mati Klooren ja Ita Ever Margaretat. Ma olin siis umbes 12. See oli muide esimene kord, kui laval näidati filmi. Ita Ever ilmus esmalt hõljudes ekraanile ja alles siis tuli ise lavale. Nii et videot kasutati teatris juba 60ndatel. Hendrik on vist lapsest peale siin jooksnud?
Toompere: Minu esimene mälestus Draamateatrist on väga traumaatiline. Martin Veinmann ajas mu isa köiega laval taga ja peksis teda. Mina istusin saalis ja nutsin. See oli nii kohutav. Hiljem ma sain teada, et see ei ole päriselt. Et see on töö. Et nad lihtsalt jätavad laval sellise mulje, et see on päriselt. Et mu isa saab sellise asja eest isegi palka. Ma õppisin juba varakult, et teatris saab nii nutta kui naerda. Kui mu isa lavastas Kivirähki "Atentaati" (1997), siis laval oli kaheraudne püss. Mina võtsin pausi ajal selle püssi ja läksin sellega teatri koridori. Seal olid paukpadrunid sees. Koridoris jalutas Ene-Liis Semper. Mina lasin koridoris ilge paugu. Ene-Liis ehmatas väga naljakalt. Ma sain kõvasti naerda. Pärast seda sõimas ta mul näo niimoodi täis, et ma sain kõvasti nutta.
11. oktoobril tähistab teater oma 100. sünnipäeva. Kuidas teie mõtlete Draamateatri esimestest päevadest ja kuidas tunnetate sidet teatri rajajatega?
Toompere: Meie teatri alguspunkti üle on aja jooksul vaieldud. Draamateatri maja oli ju tegelikult juba varem olemas ja siin tegutses Saksa teater. Meie loeme Draamateatri alguseks 11. oktoobrit 1920, sest siis kogunes esimest korda Paul Sepa juhitud noorte teatristuudio ning just sellest stuudiost kasvas välja esimene Draamateatri trupp.
Oja: Meist on vanemaid teatreid. Endla, Estonia, Vanemuine – kõik on vanemad kui Draama. Tähenduslik on aga see, et Draamateater on algusest peale olnud pretensiooniga "koolist, haridusega, professionaalsusega". Draama pole näitemänguseltsidest välja kasvanud, vaid latt asetati kohe professionaalsuse juurde.
Toompere: Draama on professionaalne eestikeelne sõnateater. Tänaseks on see täiesti iseenesestmõistetav ja loomulik. Me oleme sisuliselt rahvusteater. See omakorda tähendab, et 100 aastaga on suudetud ennast nii tugevalt kehtestada, on loodud nii palju silmapaistvat teatrit, et me saame väita – ükskõik, mis ka juhtub, siis Eesti Draamateater jääb püsima. See on kõigi meile eelnenute teene.
Kas möödunud põlvede mõjutusi võib veel praegugi Draama laval aimata? Kas näitlejad on "varastanud" oma kogenud kolleegidelt, kannavad edasi ametisaladusi?
Toompere: Kindlasti. Meie majas on alati erinevad põlvkonnad koos töötanud ja see on üks Draamateatri suuremaid tugevusi. Kui Ita Ever, kes on siin majas töötanud üle 60 aasta, mängib laval koos meie kõige noorema trupiliikmega, siis see kandub edasi. Asi pole ainult selles, mida nad laval koos teevad, vaid selles, mida nad garderoobis räägivad, kuidas inimesed omavahel teatrist vestlevad ja seda mõtestavad. Need vestlused on siin alati toimunud. Näiteks Malmsten ja Krjukov olid garderoobikaaslased ja kui vaadata tänaseid Maidu tegemisi, siis see on väga sarnane sellega, mida Krjukov omal ajal tegi. Näitlejad on päris palju üle võtnud, eelmisi põlvkondi endale eeskujuks seadnud. Praegused noored vaatavad juba Maitu ja nii see edasi läheb.
Oja: Ehk kui kokku võtta: "Elu on lõputu tsiteerimine." Ja siin majas on, keda tsiteerida.
Draamateatri maja on suisa 110-aastane, rajatud vastavalt oma aja normidele ja vajadustele, teatrikunst on aga tunduvalt muutunud. Kuivõrd maja defineerib selle, millist teatrit siin tehakse?
Oja: Ajad on tõesti muutunud. Selline maja, kus on klassikaline itaalia lava, on muutunud nišiks. Black box'e on nüüd terve Eesti täis. Tallinna ainus itaalia lavaga eestikeelne sõnateater ongi ainult Eesti Draamateater. Väga tore on seda nišši täita. Ja nagu ajalugu käib – spiraalipidi –, siis on võimalik, et oleme jõudnud olukorda, kus just selline teater on jälle olulisem. Meil on oma majaga väga vedanud. Meie 400 istekohaga suur saal on sõnateatri jaoks ideaalilähedane. Läti Kunstiteatri juht Juris Žagars käis hiljaaegu siin ja ütles: "Küll te olete õnnelikud, me peame 1000-kohalist saali sõnateatriga täitma. Näitlejad karjuvad viimasesse ritta, kes ikka midagi ei kuule ja samal ajal esimesed read hoiavad kõrvu kinni."
Toompere: See maja on omal ajal väga hästi ehitatud ja teatri tegemiseks läbi mõeldud. Tal on hea akustika ja iseloomult on ta justkui väike ja suur saal koos. Publikuga on võimalik saavutada väga hea intiimsus ja lähedus. Kui vaadata ka meie teatri praegust repertuaari, siis on selge, et siin majas on võimalik teha väga eriilmelist teatrit – komöödiat, suursugust klassikat, aga samas ka kaasaegsete video ja valguslahendustega väga konkreetselt tänase päevaga tegelevaid lavastusi.
Kas Draamateater kavatseb oma juubelit ka mingite eriüritustega tähistada?
Toompere: Ma arvan, et igaüks, kes sel hooajal meie maja külastab, saab meie juubelist aimu. Hetkel valmistatakse ette fotonäitust meie näitlejate portreedest. Need pildid hakkavad kaunistama meie maja fuajeed. Kindlasti on tulemas Draamateatri juubelit kajastav OPi erisaade. ERRiga on veel mitu põnevat koostööprojekti plaanis, kuid kahjuks ei saa ma neist veel avalikult rääkida.
Oja: Mida ma teatrihuvilistele kindlasti soovitan – hooaja jooksul korraldame me lavastatud lugemisi, kus loeme ette olulisemaid siin laval kõlanud tekste. Tähtsaid tekste on oluliselt rohkem kui lugeda jõuame, kuid üritame ära katta kõik ajastud, mida see maja on näinud.
Toompere: Pearõhk on aga sellel, et tähistada juubelit võimalikult heade uuslavastustega. Esmalt toome välja need lavastused, mis koroona tõttu kevadel välja toomata jäid. Esimene esietendus toimus juba suvel Viinistul – Mari-Liis Lille ja Andra Teede "Esimene armastus", mis võeti väga hästi vastu ning mis nüüd sisehooajaks maja väiksesse saali kolis.
Sisehooaja avamine toimus aga 9. septembril, kui esietendus "Lehman Brothers", mida ma ise lavastasin. Seejärel esietendus lavastus pealkirjaga "Millest tekivad triibud?" Vilde muuseumis Kadriorus. Lavastaja ja autor Urmas Vadi. Loodud Eduard Vilde juubeli tähistamiseks. Sügisel tähistame veel ühe olulise kirjaniku juubelit – Andrus Kivirähk 50. Selle tähistamiseks otsustas Andrus ise lavastada üht oma teksti – "Keiserlik kokk", mis tuleb väikses saalis välja 7. novembril. Sügishooaja lõpetab suurejooneliselt aga detsembris esietenduv Dostojevski "Kuritöö ja karistus", lavastajateks Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper.
Hooaja avalavastus "Lehman Brothers", mida sa, Hendrik, ise lavastasid, on mahukas, isegi eeposlik materjal. Omamoodi võtab see kokku kogu lääne panganduse ajaloo. Kas koroonaviirus ja terendav finantskriis on andnud tükile ka mingi uue vaatenurga?
Toompere: Jah ja ei. "Lehman Brothersi" üks teemadest on tõesti pangandus – kolm venda lähevad Saksamaalt Ameerikasse, asutavad seal panga, millest rohkem kui 100 aastaga kujuneb globaalne finantskeskus. Kuid eelkõige on tegu ikkagi perekonna looga. Lugu sellest, kuidas iga põlvkond alustab suure tahtmise ja innovaatiliste ideedega, kuid mõned aastad hiljem avastavad, et ka neist on saanud konservatiivid, kes lõpuni ühiskondlikku progressi ei mõista ja oma lastel tee peal ees seisavad. Ühiskondlikul tasandil räägib lavastus Lehmanite näitel, kuidas kriisid ikka ja jälle meie ühiskonnas tulevad ning kuidas inimesed need paratamatult üle elavad ja edasi lähevad. Kuidas iga kriis on kellelegi võimalus. Nii ka praegune.
Kui vaadata Lehmanite loo viimast vaatust – aastakümnete pikkuse suure tööga rajatud äriimpeerium puhutakse kokku nagu üks liivamandala – siis selles on ka mingi vabadus. Võib-olla inimestel oli ka praegust kriisi vaja, et aeg korraks maha võtta. Võib-olla oligi enne elutempo juba hullumeelselt kiireks läinud. Ei tea. Need järeldused tulevad alles väga pika aja pärast.
Te olete tänaseks koos teatrit juhtinud kaks hooaega, algab kolmas. Ametisse asudes olete intervjuus öelnud, et soovite tõsta teatri kvaliteeti. Eriolukorra ajal jagati suhteliselt märkamatult teatriaasta auhindu ja Draamateater sai rohkelt nominatsioone ja preemiaid. Selle järgi tundub, et eesmärk on täidetud. Kuidas ise hindate?
Oja: Juhtkond saab ainult luua tingimused, ime sünni ja läbikukkumise eest pole aga keegi kaitstud. Möödunud hooaeg oli tõepoolest edukas, kui kasutada seda väga levinud väljendit. Kõik lavastused, mis eelmisel aastal välja tulid, olid ühes või teises kategoorias nomineeritud. Aga nominatsioonide ja preemiate kõrval on mul isiklikult väga hea meel selle üle, et noored näitlejad, kes siia otse koolist on tulnud (Teele Pärn, Karmo Nigula, Christopher Rajaveer), on kõik saanud võimaluse end näidata, on saanud piisavalt väljakutsuvaid ülesandeid ja nad on need võimalused ära kasutanud.
Toompere: Palju head on sündinud, aga ma ütleks, et töö veel käib. Me oleme kuskil poole peal. Anname endast parima, et tingimused kogu aeg paremaks läheks. Enne meid on juhte olnud, tuleb pärast ka. Draamateater on alati suurem kui tema juhid. Meie ülesanne on anda teater ühel hetkel järgmistele üle ja loodetavasti nad saavad parema teatri.
Kuidas Eesti kultuuripoliitika seis praegu on? Teatrit ikka jätkuvalt toetatakse?
Oja: Ma arvan, et kõigil on keerulised ajad. Seestpoolt vaadates tundub alati, et toetust on vähe. Kusagil maailmas ei tule teater toime ilma riigi toetuseta. Kui võrrelda enamuse maailmaga, siis Eesti on väga kultuuri toetav riik. Mõnikord on aga selle suure toetamisega tunne, et toetus hajub laiali. Kui toetada korraga kõike, siis justkui ei toeta mitte midagi. Riigi kultuuripoliitika seisneb riigipoolsetes valikutes.
Toompere: Täpselt. Vahest oleks mõistlik teravikke seada? Tuleb arvestada, et tipud on kallimad. See on Eesti kultuuripoliitikas parandamise koht. Juba mõned aastad on räägitud, et Eesti teatris on tipud puudu. Samas maailma tippude tasemel kõrgkvaliteet paratamatult maksab ka vastavalt. Võrdluseks võib tuua, et kui meil töötab õhtuti ühe suure saali etenduse ajal neli lavameest, siis suurtes riikides on neid kuni 20. Kõik need asjad seavad omad piirangud. Ma mõistan, et raha kuskilt juurde ei tule. Aga nagu Rein ütles – küsimus on riigipoolsetes valikutes ja prioriteetides.
Oja: Puht statistiliselt vaadates, siis aastas antavate etenduste arvu ja publiku külastatavuse poolest on Draamateater juba aastaid töötanud maksimumi lähedal. Ligi 500 etendust aastas tähendab, et kui puhkepäevad välja jätta, on meil majas iga päev kaks etendust. Füüsiliselt suuremaks pole võimalik kasvada. Ainus kasvamise suund ongi – sügavamaks.
Toompere: On üks teema, millega ma tahaksin tulevikus veel tegeleda. Mujal maailmas on suuremate rahvusteatrite kõrval ja küljes väiksemaid rakukesi, kes tegelevad puhtalt eksperimentaalsemate teatrivormidega. Praktika on näidanud, et alternatiivne teater vajab üldjuhul ka alternatiivset ruumi ja keskkonda, kuid nad vajaksid ka tehnilist ja administratiivset tuge. Me saaksime seda pakkuda. National Theatre Londonis ja teised maailma suured näitavad, et see on toimiv mudel ning rikastab oluliselt ka seda, millist teatrit n-ö peamajas tehakse. Kõik võidaks. Kui muidu on meie repertuaar väga lai ja mitmekülgne, siis julgelt eksperimentaalse suunaga on veel tööd teha.
Oja: Jah. Mitte kõigile kõike, vaid igaühele midagi.
Mida kevadine eriolukord teatrile õpetas? Näitas see ka midagi teatri olemuse kohta?
Toompere: See kriis on tõestanud ja kinnitanud, et elus kontakt on teatri olemus ja nii jääb. Paljud otsisid, mingil määral ka meie ise, uusi vorme, kuidas teatrit teha. Katsetati digilahendustega, aga teatri jaoks ühtegi alternatiivset lahendust küll ei avastatud.
Oja: Aastakümneid on räägitud, et mis kõik hakkab teatrit asendama – televisioon, multimeedia. Nüüd selgus, et päriselt ei asenda seda mitte miski.
Toompere: Elus kontakt, siin ja praegu – see jääb kehtima ja ma usun, et seda väärtustatakse nüüd isegi veel rohkem.
Oja: Suvel mängisime Viinistul ja see näitas selgelt – inimesed tahavad teatrisse tulla. Nad on teatrit igatsenud. Selles mõttes on see kriis olnud teatrile positiivne. See on tõstnud teatri väärtust.
Toompere: Kõik need ekraanil olevad teatri alternatiivid – need on juba ju tegelikult leiutatud. On film, on seriaal, on saade. Need ongi ekraanile loodud ja need on väga toredad žanrid. Aga teatriks neid nimetada on kummaline.
Oja: Film on valmis. Teatri teeb eriliseks võimalus eksida. Eksimused annavadki inimliku mõõtme. See ongi isikupära. Kuuldavasti on leiutatud muusika loomise programmid, mis arvutavad inimliku vea kõlapilti sisse. Arvutis on võimalik kokku panna minu hääl, sinu nägu ja tema liikumine. Aga elavat esitust ei asenda miski.
Toompere: Ühte asja näitas koroona veel. Kuna pidime kümneid tuhandeid pileteid kas ümber vahetama või tagasi ostma, siis suhtlesime otse väga paljude siia pileti ostnud inimestega. See oli suur töö. Kiidan kõiki, kes meie majas sellega tegelesid. Aga ühtlasi saime teada, et meie publik on väga mõistev ja toetav. Aitäh. Loodame teie kõigiga peagi teatrimajas kohtuda.
Intervjuu on ilmunud Draamateatri lehes. | Sajand täis draamat. Intervjuu teatrijuhtidega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühelt poolt on teater justkui keskmine firma: on juhid, on alajuhid, on eelarve, on kliendid. Teisalt on enamik töötajaid kunstnikud, kelle töövahendiks on nende enda keha. Kas on midagi sellest veel isiklikumat? Publik käib igal õhtul nende tööd vaatamas, teater ise kutsub kriitikuid oma töötajate tööd avalikult arvustama. Võib eeldada, et lava taga on sama palju draamat kui laval. Kes küll sooviks sellist asutust juhtida? Draamateatris on selle ülesande endale võtnud kaks näitlejat – Rein Oja ja Hendrik Toompere jr. Ühiselt minnakse vastu Eesti Draamateatri juubelihooajale.
Pea kõigil eestlastel on Tallinna kesklinnas paikneva Eesti Draamateatriga või siin töötavate inimestega seoses mingi mälestus. Milline on teie esimene mälestus Eesti Draamateatrist?
Oja: Minu kõige esimene mälestus on Ilmar Tammuri lavastatud Goethe "Faust". Aasta oli siis 1968. Ma olen hiljem kuulnud, et kriitika tampis selle maapõhja, aga minul on see senimaani emotsionaalselt väga hästi meeles. Mefistot mängis Kaarel Karm, Fausti Mati Klooren ja Ita Ever Margaretat. Ma olin siis umbes 12. See oli muide esimene kord, kui laval näidati filmi. Ita Ever ilmus esmalt hõljudes ekraanile ja alles siis tuli ise lavale. Nii et videot kasutati teatris juba 60ndatel. Hendrik on vist lapsest peale siin jooksnud?
Toompere: Minu esimene mälestus Draamateatrist on väga traumaatiline. Martin Veinmann ajas mu isa köiega laval taga ja peksis teda. Mina istusin saalis ja nutsin. See oli nii kohutav. Hiljem ma sain teada, et see ei ole päriselt. Et see on töö. Et nad lihtsalt jätavad laval sellise mulje, et see on päriselt. Et mu isa saab sellise asja eest isegi palka. Ma õppisin juba varakult, et teatris saab nii nutta kui naerda. Kui mu isa lavastas Kivirähki "Atentaati" (1997), siis laval oli kaheraudne püss. Mina võtsin pausi ajal selle püssi ja läksin sellega teatri koridori. Seal olid paukpadrunid sees. Koridoris jalutas Ene-Liis Semper. Mina lasin koridoris ilge paugu. Ene-Liis ehmatas väga naljakalt. Ma sain kõvasti naerda. Pärast seda sõimas ta mul näo niimoodi täis, et ma sain kõvasti nutta.
11. oktoobril tähistab teater oma 100. sünnipäeva. Kuidas teie mõtlete Draamateatri esimestest päevadest ja kuidas tunnetate sidet teatri rajajatega?
Toompere: Meie teatri alguspunkti üle on aja jooksul vaieldud. Draamateatri maja oli ju tegelikult juba varem olemas ja siin tegutses Saksa teater. Meie loeme Draamateatri alguseks 11. oktoobrit 1920, sest siis kogunes esimest korda Paul Sepa juhitud noorte teatristuudio ning just sellest stuudiost kasvas välja esimene Draamateatri trupp.
Oja: Meist on vanemaid teatreid. Endla, Estonia, Vanemuine – kõik on vanemad kui Draama. Tähenduslik on aga see, et Draamateater on algusest peale olnud pretensiooniga "koolist, haridusega, professionaalsusega". Draama pole näitemänguseltsidest välja kasvanud, vaid latt asetati kohe professionaalsuse juurde.
Toompere: Draama on professionaalne eestikeelne sõnateater. Tänaseks on see täiesti iseenesestmõistetav ja loomulik. Me oleme sisuliselt rahvusteater. See omakorda tähendab, et 100 aastaga on suudetud ennast nii tugevalt kehtestada, on loodud nii palju silmapaistvat teatrit, et me saame väita – ükskõik, mis ka juhtub, siis Eesti Draamateater jääb püsima. See on kõigi meile eelnenute teene.
Kas möödunud põlvede mõjutusi võib veel praegugi Draama laval aimata? Kas näitlejad on "varastanud" oma kogenud kolleegidelt, kannavad edasi ametisaladusi?
Toompere: Kindlasti. Meie majas on alati erinevad põlvkonnad koos töötanud ja see on üks Draamateatri suuremaid tugevusi. Kui Ita Ever, kes on siin majas töötanud üle 60 aasta, mängib laval koos meie kõige noorema trupiliikmega, siis see kandub edasi. Asi pole ainult selles, mida nad laval koos teevad, vaid selles, mida nad garderoobis räägivad, kuidas inimesed omavahel teatrist vestlevad ja seda mõtestavad. Need vestlused on siin alati toimunud. Näiteks Malmsten ja Krjukov olid garderoobikaaslased ja kui vaadata tänaseid Maidu tegemisi, siis see on väga sarnane sellega, mida Krjukov omal ajal tegi. Näitlejad on päris palju üle võtnud, eelmisi põlvkondi endale eeskujuks seadnud. Praegused noored vaatavad juba Maitu ja nii see edasi läheb.
Oja: Ehk kui kokku võtta: "Elu on lõputu tsiteerimine." Ja siin majas on, keda tsiteerida.
Draamateatri maja on suisa 110-aastane, rajatud vastavalt oma aja normidele ja vajadustele, teatrikunst on aga tunduvalt muutunud. Kuivõrd maja defineerib selle, millist teatrit siin tehakse?
Oja: Ajad on tõesti muutunud. Selline maja, kus on klassikaline itaalia lava, on muutunud nišiks. Black box'e on nüüd terve Eesti täis. Tallinna ainus itaalia lavaga eestikeelne sõnateater ongi ainult Eesti Draamateater. Väga tore on seda nišši täita. Ja nagu ajalugu käib – spiraalipidi –, siis on võimalik, et oleme jõudnud olukorda, kus just selline teater on jälle olulisem. Meil on oma majaga väga vedanud. Meie 400 istekohaga suur saal on sõnateatri jaoks ideaalilähedane. Läti Kunstiteatri juht Juris Žagars käis hiljaaegu siin ja ütles: "Küll te olete õnnelikud, me peame 1000-kohalist saali sõnateatriga täitma. Näitlejad karjuvad viimasesse ritta, kes ikka midagi ei kuule ja samal ajal esimesed read hoiavad kõrvu kinni."
Toompere: See maja on omal ajal väga hästi ehitatud ja teatri tegemiseks läbi mõeldud. Tal on hea akustika ja iseloomult on ta justkui väike ja suur saal koos. Publikuga on võimalik saavutada väga hea intiimsus ja lähedus. Kui vaadata ka meie teatri praegust repertuaari, siis on selge, et siin majas on võimalik teha väga eriilmelist teatrit – komöödiat, suursugust klassikat, aga samas ka kaasaegsete video ja valguslahendustega väga konkreetselt tänase päevaga tegelevaid lavastusi.
Kas Draamateater kavatseb oma juubelit ka mingite eriüritustega tähistada?
Toompere: Ma arvan, et igaüks, kes sel hooajal meie maja külastab, saab meie juubelist aimu. Hetkel valmistatakse ette fotonäitust meie näitlejate portreedest. Need pildid hakkavad kaunistama meie maja fuajeed. Kindlasti on tulemas Draamateatri juubelit kajastav OPi erisaade. ERRiga on veel mitu põnevat koostööprojekti plaanis, kuid kahjuks ei saa ma neist veel avalikult rääkida.
Oja: Mida ma teatrihuvilistele kindlasti soovitan – hooaja jooksul korraldame me lavastatud lugemisi, kus loeme ette olulisemaid siin laval kõlanud tekste. Tähtsaid tekste on oluliselt rohkem kui lugeda jõuame, kuid üritame ära katta kõik ajastud, mida see maja on näinud.
Toompere: Pearõhk on aga sellel, et tähistada juubelit võimalikult heade uuslavastustega. Esmalt toome välja need lavastused, mis koroona tõttu kevadel välja toomata jäid. Esimene esietendus toimus juba suvel Viinistul – Mari-Liis Lille ja Andra Teede "Esimene armastus", mis võeti väga hästi vastu ning mis nüüd sisehooajaks maja väiksesse saali kolis.
Sisehooaja avamine toimus aga 9. septembril, kui esietendus "Lehman Brothers", mida ma ise lavastasin. Seejärel esietendus lavastus pealkirjaga "Millest tekivad triibud?" Vilde muuseumis Kadriorus. Lavastaja ja autor Urmas Vadi. Loodud Eduard Vilde juubeli tähistamiseks. Sügisel tähistame veel ühe olulise kirjaniku juubelit – Andrus Kivirähk 50. Selle tähistamiseks otsustas Andrus ise lavastada üht oma teksti – "Keiserlik kokk", mis tuleb väikses saalis välja 7. novembril. Sügishooaja lõpetab suurejooneliselt aga detsembris esietenduv Dostojevski "Kuritöö ja karistus", lavastajateks Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper.
Hooaja avalavastus "Lehman Brothers", mida sa, Hendrik, ise lavastasid, on mahukas, isegi eeposlik materjal. Omamoodi võtab see kokku kogu lääne panganduse ajaloo. Kas koroonaviirus ja terendav finantskriis on andnud tükile ka mingi uue vaatenurga?
Toompere: Jah ja ei. "Lehman Brothersi" üks teemadest on tõesti pangandus – kolm venda lähevad Saksamaalt Ameerikasse, asutavad seal panga, millest rohkem kui 100 aastaga kujuneb globaalne finantskeskus. Kuid eelkõige on tegu ikkagi perekonna looga. Lugu sellest, kuidas iga põlvkond alustab suure tahtmise ja innovaatiliste ideedega, kuid mõned aastad hiljem avastavad, et ka neist on saanud konservatiivid, kes lõpuni ühiskondlikku progressi ei mõista ja oma lastel tee peal ees seisavad. Ühiskondlikul tasandil räägib lavastus Lehmanite näitel, kuidas kriisid ikka ja jälle meie ühiskonnas tulevad ning kuidas inimesed need paratamatult üle elavad ja edasi lähevad. Kuidas iga kriis on kellelegi võimalus. Nii ka praegune.
Kui vaadata Lehmanite loo viimast vaatust – aastakümnete pikkuse suure tööga rajatud äriimpeerium puhutakse kokku nagu üks liivamandala – siis selles on ka mingi vabadus. Võib-olla inimestel oli ka praegust kriisi vaja, et aeg korraks maha võtta. Võib-olla oligi enne elutempo juba hullumeelselt kiireks läinud. Ei tea. Need järeldused tulevad alles väga pika aja pärast.
Te olete tänaseks koos teatrit juhtinud kaks hooaega, algab kolmas. Ametisse asudes olete intervjuus öelnud, et soovite tõsta teatri kvaliteeti. Eriolukorra ajal jagati suhteliselt märkamatult teatriaasta auhindu ja Draamateater sai rohkelt nominatsioone ja preemiaid. Selle järgi tundub, et eesmärk on täidetud. Kuidas ise hindate?
Oja: Juhtkond saab ainult luua tingimused, ime sünni ja läbikukkumise eest pole aga keegi kaitstud. Möödunud hooaeg oli tõepoolest edukas, kui kasutada seda väga levinud väljendit. Kõik lavastused, mis eelmisel aastal välja tulid, olid ühes või teises kategoorias nomineeritud. Aga nominatsioonide ja preemiate kõrval on mul isiklikult väga hea meel selle üle, et noored näitlejad, kes siia otse koolist on tulnud (Teele Pärn, Karmo Nigula, Christopher Rajaveer), on kõik saanud võimaluse end näidata, on saanud piisavalt väljakutsuvaid ülesandeid ja nad on need võimalused ära kasutanud.
Toompere: Palju head on sündinud, aga ma ütleks, et töö veel käib. Me oleme kuskil poole peal. Anname endast parima, et tingimused kogu aeg paremaks läheks. Enne meid on juhte olnud, tuleb pärast ka. Draamateater on alati suurem kui tema juhid. Meie ülesanne on anda teater ühel hetkel järgmistele üle ja loodetavasti nad saavad parema teatri.
Kuidas Eesti kultuuripoliitika seis praegu on? Teatrit ikka jätkuvalt toetatakse?
Oja: Ma arvan, et kõigil on keerulised ajad. Seestpoolt vaadates tundub alati, et toetust on vähe. Kusagil maailmas ei tule teater toime ilma riigi toetuseta. Kui võrrelda enamuse maailmaga, siis Eesti on väga kultuuri toetav riik. Mõnikord on aga selle suure toetamisega tunne, et toetus hajub laiali. Kui toetada korraga kõike, siis justkui ei toeta mitte midagi. Riigi kultuuripoliitika seisneb riigipoolsetes valikutes.
Toompere: Täpselt. Vahest oleks mõistlik teravikke seada? Tuleb arvestada, et tipud on kallimad. See on Eesti kultuuripoliitikas parandamise koht. Juba mõned aastad on räägitud, et Eesti teatris on tipud puudu. Samas maailma tippude tasemel kõrgkvaliteet paratamatult maksab ka vastavalt. Võrdluseks võib tuua, et kui meil töötab õhtuti ühe suure saali etenduse ajal neli lavameest, siis suurtes riikides on neid kuni 20. Kõik need asjad seavad omad piirangud. Ma mõistan, et raha kuskilt juurde ei tule. Aga nagu Rein ütles – küsimus on riigipoolsetes valikutes ja prioriteetides.
Oja: Puht statistiliselt vaadates, siis aastas antavate etenduste arvu ja publiku külastatavuse poolest on Draamateater juba aastaid töötanud maksimumi lähedal. Ligi 500 etendust aastas tähendab, et kui puhkepäevad välja jätta, on meil majas iga päev kaks etendust. Füüsiliselt suuremaks pole võimalik kasvada. Ainus kasvamise suund ongi – sügavamaks.
Toompere: On üks teema, millega ma tahaksin tulevikus veel tegeleda. Mujal maailmas on suuremate rahvusteatrite kõrval ja küljes väiksemaid rakukesi, kes tegelevad puhtalt eksperimentaalsemate teatrivormidega. Praktika on näidanud, et alternatiivne teater vajab üldjuhul ka alternatiivset ruumi ja keskkonda, kuid nad vajaksid ka tehnilist ja administratiivset tuge. Me saaksime seda pakkuda. National Theatre Londonis ja teised maailma suured näitavad, et see on toimiv mudel ning rikastab oluliselt ka seda, millist teatrit n-ö peamajas tehakse. Kõik võidaks. Kui muidu on meie repertuaar väga lai ja mitmekülgne, siis julgelt eksperimentaalse suunaga on veel tööd teha.
Oja: Jah. Mitte kõigile kõike, vaid igaühele midagi.
Mida kevadine eriolukord teatrile õpetas? Näitas see ka midagi teatri olemuse kohta?
Toompere: See kriis on tõestanud ja kinnitanud, et elus kontakt on teatri olemus ja nii jääb. Paljud otsisid, mingil määral ka meie ise, uusi vorme, kuidas teatrit teha. Katsetati digilahendustega, aga teatri jaoks ühtegi alternatiivset lahendust küll ei avastatud.
Oja: Aastakümneid on räägitud, et mis kõik hakkab teatrit asendama – televisioon, multimeedia. Nüüd selgus, et päriselt ei asenda seda mitte miski.
Toompere: Elus kontakt, siin ja praegu – see jääb kehtima ja ma usun, et seda väärtustatakse nüüd isegi veel rohkem.
Oja: Suvel mängisime Viinistul ja see näitas selgelt – inimesed tahavad teatrisse tulla. Nad on teatrit igatsenud. Selles mõttes on see kriis olnud teatrile positiivne. See on tõstnud teatri väärtust.
Toompere: Kõik need ekraanil olevad teatri alternatiivid – need on juba ju tegelikult leiutatud. On film, on seriaal, on saade. Need ongi ekraanile loodud ja need on väga toredad žanrid. Aga teatriks neid nimetada on kummaline.
Oja: Film on valmis. Teatri teeb eriliseks võimalus eksida. Eksimused annavadki inimliku mõõtme. See ongi isikupära. Kuuldavasti on leiutatud muusika loomise programmid, mis arvutavad inimliku vea kõlapilti sisse. Arvutis on võimalik kokku panna minu hääl, sinu nägu ja tema liikumine. Aga elavat esitust ei asenda miski.
Toompere: Ühte asja näitas koroona veel. Kuna pidime kümneid tuhandeid pileteid kas ümber vahetama või tagasi ostma, siis suhtlesime otse väga paljude siia pileti ostnud inimestega. See oli suur töö. Kiidan kõiki, kes meie majas sellega tegelesid. Aga ühtlasi saime teada, et meie publik on väga mõistev ja toetav. Aitäh. Loodame teie kõigiga peagi teatrimajas kohtuda.
Intervjuu on ilmunud Draamateatri lehes.
### Response:
Sajand täis draamat. Intervjuu teatrijuhtidega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ma pole mingi teatriarvustaja ning pole ka Aare Toikka käest küsinud, miks ta "Romeo ja Julia" lavastamise VAT teatris ette võttis. Küll aga võin jagada mind ennast selle vapustava etenduse ajal tabanud äratundmist.
See Capulettide ja Montecchide suguvõsade vastastikkuse vaenamise lugu, mis tapab kahe noore inimese armastuse, haakub selgelt Eesti ühiskonna praeguse vastasseisuga.
Midagi ei andestata, kokkuleppeid ei sõlmita ning kõiki tegevusi hinnatakse tegija isiku järgi. Esindusdemokraatia, kus otsused peaksid väljendama valitute proportsiooni alusel kujunevat poliitikavektorit, ei toimi, sest opositsiooni taktikaks ei ole tõsiste alternatiivide pakkumine, vaid lihtsalt võimuliidule teisejärguliste küsimuste püstitamisega kaigaste kodaratesse loopimine, millele võimuliit vastab omalt poolt opositsiooni ettepanekute rutiinse eiramisega.
Riigikogu arutelud ei ole sisulised, kus vastaspoolt veenda suudetaks või seda isegi loodetaks. Täiskogu sõnavõtud ja küsimused seisnevad primitiivse ühepoolse sõnumi edastamises. Tulemuseks pole diskussioon, vaid piinlik monoesinemistega kõnekoor. Mudaliiga, kui Urmas Reitelmanni sõnu kasutada.
Optimistina ütleksin, et taandarenemisruumi siiski veel jätkub, aga ajaloolasena võin täie kindlusega väita, et nii madalal pole Eesti parlamendikultuur kunagi olnud. Kahe maailmasõja vaheline demokraatlik parlament, kus tõesti Eestile olulisi otsuseid tehti, näeb praeguse parlamendi sisuga võrreldes välja nagu Kuu kuuepennise kõrval.
Ent parlament on vaid jäämäe veepealne tipp, täpsemalt võib-olla tagurpidi pööratud jäämäe alumine osa. Vaevalt, et arutelukultuur terves ühiskonnas sedavõrd alla käinud on, aga samasugused monokõnekoorid on kujunemas ka sotsiaalvõrgustikes ning võimalik, et üha enam inimeste peades.
Millal ja miks see algas?
Aare Toikka on märkinud, et temal mõlkus "Romeo ja Julia" lavastamise mõte meeles alates 2015. aastast. Kui eeldada, et Toikkat juhtisid samad äratundmised, mis mindki, siis tõepoolest - 2014. aastal võeti Eestis vastu rakendusaktideta kooseluseadus ja 2015. aastal lubas Angela Merkel seniseid liikmesriikide kokkuleppeid rikkudes Euroopa Liitu üle miljoni illegaalse immigrandi.
Nende sammude küsimärgistajaid hakati Eesti peavoolupoliitikute ja -meedia poolt sildistama homofoobideks, rassistideks, populistideks ja äärmuslasteks, kellega ei saagi dialoogi pidada. Nii on see ka jätkunud ja nendes tingimustes pidigi arutelukultuur känguma. Ühiskonda ühendama kutsutud ja seatud president on omalt poolt teinud kõik, et konflikt ikka teravam saaks.
"Trump ja Brexit olid kindlasti vastasseisu üleilmsed maamärgid, aga pigem tulemuste, mitte põhjuste omad."
Sarnased protsessid, aga teiste päästikutega toimusid üle maailma. Vilja Kiisler arvab arutelukultuuri languse alguseks 2016. aasta, ning põhjuseks Donald Trumpi võit USA presidendivalimised ja Brexiti hääletus, kust tema sõnul alanud populismilaine üle ilma rullinud. Nõus, Trump ja Brexit olid kindlasti vastasseisu üleilmsed maamärgid, aga pigem tulemuste, mitte põhjuste omad.
Kui küsida, kes selles süüdi on, siis on loogiline, et mitte need, kes enne ei teadnud, et oma varem tavaliseks peetud hoiakuga on nad nüüd äkki homofoobid, rassistid, populistid ja äärmuslased. Vaid ikka need, kes vastasseisu lõid.
Ideoloogiat, mis sellistele konfliktidele ässitab, tuntakse kultuurimarksismi nime all. Selle mõttevoolu kohaselt eksisteerib igavene "süsteemne" konflikt ühelt diskrimineerivate privilegeeritute ja rõhujate ning teisalt diskrimineeritud rõhutute ja mitteprivilegeeritute vahel. Hetero- ja homoseksuaalsete vahel, põlis- ja immigrantrahvastiku vahel, meeste ja naiste, valge- ja mustanahaliste vahel.
See ideoloogia on pinda leidnud, sest kui ikka mõnele ühiskonnagrupile agressiivselt sisendada, et teda on aastasadu "süsteemselt" diskrimineeritud, siis võidakse seda ka uskuma jääda, leides persooniti nii võib-olla ühtlasi õigustuse ka iseenda ebaõnnestumistele.
Rahvuskonservatiivide ühiskonnavaade on teistsugune - nimelt käsitletakse ühiskonda rahvustervikuna, mille osad on üksteisega harmoonilises kooskõlas. Loomulikult on see tervik ka muutumises, muutuvad soorollid, muutuvad hoiakud erinevate vähemuste suhtes. Aga need muutused peaksid toimuma läbi orgaanilise ja sujuva arengu, mitte läbi tigeda vastasseisu, mida agressiivselt õhutavad mõnd vähemusgruppi isehakanult esindama asunud aktivistid.
Võrdsed rahvusriigid peaksid aga omakorda moodustama tasakaalulise maailma. Seetõttu ei saa rahvuskonservatiivid provotseeritavates konfliktides asuda nn rõhujate, st meeste, valgete, hetereoseksuaalide jne poolele. Ehkki see kiusatus võib tekkida, tuleb üritada provokatsioonidele mitte alluda.
Ühine identiteet ja sellel põhinev ühistegevus on üks meie DNA-sse kuuluv element, mis on aastatuhandete vältel omandatud, sest see on aidanud meil edukas olla. Iga arutelu ja ka demokraatia eeltingimuseks on lähtumine ühiselt identiteedialuselt ja leppimine sellega, kui kilbile jäänud enamuse otsus ei ühti vähemusse jäänute huvi või kujuteldava huviga.
Kui sellist leppimist ei ole, on kaks võimalust - kas otsuseid üldse mitte teha, ehk mõne aja pärast langeda kaosesse, või kehtestada diktatuur, kus otsuste tegemisel kodanikega ei arvestata ning otsustega rahulolematud lihtsalt jõhkralt maha surutakse.
Inimeste võrdsuse tunnistamine
Demokraatia eelduseks on ka inimeste võrdsuse tunnistamine. Kultuurimarksistlikust perspektiivist on aga võrdsus iseenesest "süsteemselt" kallutatud, seega tuleks minusuguste, keda Vilja Kiisler nimetab "vaimselt väsinud doktorihärradeks", hääli summutada.
Nii on selle loogika kohaselt ka kavandatav abielureferendum lõhestav, niigi diskrimineeritud vähemust veelgi diskrimineeriv ning "süsteemseid" hoiakuid süvendav.
Ent seega, kui tunnustada kultuurimarksistide vaadet, et enamus ei tohi otsustada vähemuse üle, ning teadvustada, et ühiskond koosnebki erinevatest vähemustest ning otsuseid tuleb sellest hoolimata teha, siis tuleb järeldada, et vähemus peab otsustama enamuse üle.
Ehk teisisõnu, nagu üks irvhambast sõber on täiesti loogiliselt tuletanud - parlamendi- või rahvahääletusi tuleks korraldada selleks, et teada saada, kumb pool jääb vähemusse ja siis see vähemuse soovitud otsus ellu viia. Üsna tabav, eks.
Igatahes on hoiak, kus kokkuleppeid ei sõlmita ega tunnustata ka võimalust demokraatlikult ausalt rahvahääletusel otsustada, üheselt kultuurimarksistlik, st ühiskonda eri jooni pidi purustav.
Referendumid ei ole tõepoolest võimalikud heterogeensetes impeeriumides, kus eri huvidega ühiskonnagruppe jõuga vaos hoitakse, ega ka kompromissitutes veritasuga klanniühiskondades, kus toimetasid Capulettid ja Montecchid.
Mina ei arva, et mul kui mehel, kes ma olen Vilja Kiislerist vanem ja haritum, peaks olema suurem õigus otsustada kui temal. Aga ka väiksem mitte. Nende vaatel, kes tunnustavad ühiskonna ühist identiteedialust, on referendum demokraatia kroon. Ning need ei ole ainult rahvuskonservatiivid, vaid neid on ühiskonnas võimas enamus.
Päevakorral oleval juhul ei ole referendum kuidagi seotud LGTB+ kogukonna, ega muudel juhtudel mõne teise vähemuse diskrimineerimisega, vaid määratleb demokraatlikult ühiskonna liikumissuuuna. Eesti on demokraatlik rahvusriik, kus aus ühisotsustamine ei lahuta, vaid liidab, st tagab, et meist ei saa kunagi Capulettisid ja Montecchisid. | Jaak Valge: aus referendum pole Capulettide ja Montecchide vastasseis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ma pole mingi teatriarvustaja ning pole ka Aare Toikka käest küsinud, miks ta "Romeo ja Julia" lavastamise VAT teatris ette võttis. Küll aga võin jagada mind ennast selle vapustava etenduse ajal tabanud äratundmist.
See Capulettide ja Montecchide suguvõsade vastastikkuse vaenamise lugu, mis tapab kahe noore inimese armastuse, haakub selgelt Eesti ühiskonna praeguse vastasseisuga.
Midagi ei andestata, kokkuleppeid ei sõlmita ning kõiki tegevusi hinnatakse tegija isiku järgi. Esindusdemokraatia, kus otsused peaksid väljendama valitute proportsiooni alusel kujunevat poliitikavektorit, ei toimi, sest opositsiooni taktikaks ei ole tõsiste alternatiivide pakkumine, vaid lihtsalt võimuliidule teisejärguliste küsimuste püstitamisega kaigaste kodaratesse loopimine, millele võimuliit vastab omalt poolt opositsiooni ettepanekute rutiinse eiramisega.
Riigikogu arutelud ei ole sisulised, kus vastaspoolt veenda suudetaks või seda isegi loodetaks. Täiskogu sõnavõtud ja küsimused seisnevad primitiivse ühepoolse sõnumi edastamises. Tulemuseks pole diskussioon, vaid piinlik monoesinemistega kõnekoor. Mudaliiga, kui Urmas Reitelmanni sõnu kasutada.
Optimistina ütleksin, et taandarenemisruumi siiski veel jätkub, aga ajaloolasena võin täie kindlusega väita, et nii madalal pole Eesti parlamendikultuur kunagi olnud. Kahe maailmasõja vaheline demokraatlik parlament, kus tõesti Eestile olulisi otsuseid tehti, näeb praeguse parlamendi sisuga võrreldes välja nagu Kuu kuuepennise kõrval.
Ent parlament on vaid jäämäe veepealne tipp, täpsemalt võib-olla tagurpidi pööratud jäämäe alumine osa. Vaevalt, et arutelukultuur terves ühiskonnas sedavõrd alla käinud on, aga samasugused monokõnekoorid on kujunemas ka sotsiaalvõrgustikes ning võimalik, et üha enam inimeste peades.
Millal ja miks see algas?
Aare Toikka on märkinud, et temal mõlkus "Romeo ja Julia" lavastamise mõte meeles alates 2015. aastast. Kui eeldada, et Toikkat juhtisid samad äratundmised, mis mindki, siis tõepoolest - 2014. aastal võeti Eestis vastu rakendusaktideta kooseluseadus ja 2015. aastal lubas Angela Merkel seniseid liikmesriikide kokkuleppeid rikkudes Euroopa Liitu üle miljoni illegaalse immigrandi.
Nende sammude küsimärgistajaid hakati Eesti peavoolupoliitikute ja -meedia poolt sildistama homofoobideks, rassistideks, populistideks ja äärmuslasteks, kellega ei saagi dialoogi pidada. Nii on see ka jätkunud ja nendes tingimustes pidigi arutelukultuur känguma. Ühiskonda ühendama kutsutud ja seatud president on omalt poolt teinud kõik, et konflikt ikka teravam saaks.
"Trump ja Brexit olid kindlasti vastasseisu üleilmsed maamärgid, aga pigem tulemuste, mitte põhjuste omad."
Sarnased protsessid, aga teiste päästikutega toimusid üle maailma. Vilja Kiisler arvab arutelukultuuri languse alguseks 2016. aasta, ning põhjuseks Donald Trumpi võit USA presidendivalimised ja Brexiti hääletus, kust tema sõnul alanud populismilaine üle ilma rullinud. Nõus, Trump ja Brexit olid kindlasti vastasseisu üleilmsed maamärgid, aga pigem tulemuste, mitte põhjuste omad.
Kui küsida, kes selles süüdi on, siis on loogiline, et mitte need, kes enne ei teadnud, et oma varem tavaliseks peetud hoiakuga on nad nüüd äkki homofoobid, rassistid, populistid ja äärmuslased. Vaid ikka need, kes vastasseisu lõid.
Ideoloogiat, mis sellistele konfliktidele ässitab, tuntakse kultuurimarksismi nime all. Selle mõttevoolu kohaselt eksisteerib igavene "süsteemne" konflikt ühelt diskrimineerivate privilegeeritute ja rõhujate ning teisalt diskrimineeritud rõhutute ja mitteprivilegeeritute vahel. Hetero- ja homoseksuaalsete vahel, põlis- ja immigrantrahvastiku vahel, meeste ja naiste, valge- ja mustanahaliste vahel.
See ideoloogia on pinda leidnud, sest kui ikka mõnele ühiskonnagrupile agressiivselt sisendada, et teda on aastasadu "süsteemselt" diskrimineeritud, siis võidakse seda ka uskuma jääda, leides persooniti nii võib-olla ühtlasi õigustuse ka iseenda ebaõnnestumistele.
Rahvuskonservatiivide ühiskonnavaade on teistsugune - nimelt käsitletakse ühiskonda rahvustervikuna, mille osad on üksteisega harmoonilises kooskõlas. Loomulikult on see tervik ka muutumises, muutuvad soorollid, muutuvad hoiakud erinevate vähemuste suhtes. Aga need muutused peaksid toimuma läbi orgaanilise ja sujuva arengu, mitte läbi tigeda vastasseisu, mida agressiivselt õhutavad mõnd vähemusgruppi isehakanult esindama asunud aktivistid.
Võrdsed rahvusriigid peaksid aga omakorda moodustama tasakaalulise maailma. Seetõttu ei saa rahvuskonservatiivid provotseeritavates konfliktides asuda nn rõhujate, st meeste, valgete, hetereoseksuaalide jne poolele. Ehkki see kiusatus võib tekkida, tuleb üritada provokatsioonidele mitte alluda.
Ühine identiteet ja sellel põhinev ühistegevus on üks meie DNA-sse kuuluv element, mis on aastatuhandete vältel omandatud, sest see on aidanud meil edukas olla. Iga arutelu ja ka demokraatia eeltingimuseks on lähtumine ühiselt identiteedialuselt ja leppimine sellega, kui kilbile jäänud enamuse otsus ei ühti vähemusse jäänute huvi või kujuteldava huviga.
Kui sellist leppimist ei ole, on kaks võimalust - kas otsuseid üldse mitte teha, ehk mõne aja pärast langeda kaosesse, või kehtestada diktatuur, kus otsuste tegemisel kodanikega ei arvestata ning otsustega rahulolematud lihtsalt jõhkralt maha surutakse.
Inimeste võrdsuse tunnistamine
Demokraatia eelduseks on ka inimeste võrdsuse tunnistamine. Kultuurimarksistlikust perspektiivist on aga võrdsus iseenesest "süsteemselt" kallutatud, seega tuleks minusuguste, keda Vilja Kiisler nimetab "vaimselt väsinud doktorihärradeks", hääli summutada.
Nii on selle loogika kohaselt ka kavandatav abielureferendum lõhestav, niigi diskrimineeritud vähemust veelgi diskrimineeriv ning "süsteemseid" hoiakuid süvendav.
Ent seega, kui tunnustada kultuurimarksistide vaadet, et enamus ei tohi otsustada vähemuse üle, ning teadvustada, et ühiskond koosnebki erinevatest vähemustest ning otsuseid tuleb sellest hoolimata teha, siis tuleb järeldada, et vähemus peab otsustama enamuse üle.
Ehk teisisõnu, nagu üks irvhambast sõber on täiesti loogiliselt tuletanud - parlamendi- või rahvahääletusi tuleks korraldada selleks, et teada saada, kumb pool jääb vähemusse ja siis see vähemuse soovitud otsus ellu viia. Üsna tabav, eks.
Igatahes on hoiak, kus kokkuleppeid ei sõlmita ega tunnustata ka võimalust demokraatlikult ausalt rahvahääletusel otsustada, üheselt kultuurimarksistlik, st ühiskonda eri jooni pidi purustav.
Referendumid ei ole tõepoolest võimalikud heterogeensetes impeeriumides, kus eri huvidega ühiskonnagruppe jõuga vaos hoitakse, ega ka kompromissitutes veritasuga klanniühiskondades, kus toimetasid Capulettid ja Montecchid.
Mina ei arva, et mul kui mehel, kes ma olen Vilja Kiislerist vanem ja haritum, peaks olema suurem õigus otsustada kui temal. Aga ka väiksem mitte. Nende vaatel, kes tunnustavad ühiskonna ühist identiteedialust, on referendum demokraatia kroon. Ning need ei ole ainult rahvuskonservatiivid, vaid neid on ühiskonnas võimas enamus.
Päevakorral oleval juhul ei ole referendum kuidagi seotud LGTB+ kogukonna, ega muudel juhtudel mõne teise vähemuse diskrimineerimisega, vaid määratleb demokraatlikult ühiskonna liikumissuuuna. Eesti on demokraatlik rahvusriik, kus aus ühisotsustamine ei lahuta, vaid liidab, st tagab, et meist ei saa kunagi Capulettisid ja Montecchisid.
### Response:
Jaak Valge: aus referendum pole Capulettide ja Montecchide vastasseis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tööjõukulude kasvu veab kaitseministeeriumi haldusala. Kui ministeeriumis endal läheb tuleval aastal tarvis umbes 370 000 lisaeurot, siis kaitseväes on summad oluliselt suuremad. Ministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Anu Rannaveski selgitas, et tegevväelase palk peaks olema vähemalt 30 protsenti üle Eesti keskmise. Kuna keskmine palk tuleval aastal ilmselt oluliselt ei tõuse, pole ka lisanduvad 7,9 miljonit eurot mõeldud palgakasvuks.
"Me räägime palgakulude kasvust vaid kaitseväe kasvamise mõttes. Näiteks ajateenijaid tuleb aasta-aastalt juurde. See tähendab lisa kasvõi toitlustamise ja tegevväelaste osas. See kõik tähendab kasvu," ütles Rannaveski.
Kaitsevägi plaanib tuleval aastal juurde värvata 50 tegevväelast ja umbes 60 tsiviilteenistujat.
Siseministeeriumi valitsemisalas kasvavat tööjõukulud kokku umbes 3,3 miljoni euro võrra. Sellest kõige suurema osa võtab politsei- ja piirivalveamet, mis saab tööjõukuludeks juurde üle kahe miljoni euro. Oluline on küll märkida, et politseil kulub tööjõule juba praegu üle 130 miljoni euro, ehk juurde saab amet raha alla kahe protsendi.
Erinevalt kaitseministeeriumist märgib siseministeerium riigieelarve seletuskirjas, et võimalusel proovitakse leida kohti ka palgakasvuks. Midagi kindlat siseminister Mart Helme veel lubama ei hakka.
"Esiteks ei ole riigieelarve vastu võetud. Teine asi on see, et täiendavad kulud on mõeldud võimaluse korral sisemiste ümberkorralduste tegemise puhul palkade tõstmiseks. Põhimõtteliselt on ikka olemas otsus, et tööjõukulusid ei suurendata. Ja see on nii üle kogu vabariigi valitsuse ala," ütles Helme ERR-ile..
Helme selgitas politsei- ja piirivalveameti näitel, kui keeruline on tema haldusalas palkade muutmine.
"Näiteks politseis on ülimalt keeruline palgaastmete süsteem. Pluss seal on inimesi, kes saavad väljateenitud aastate tasu ja siis on seal inimesed, kes saavad eripensioni ja need inimesed, kes seda ei saa. Ja me tegeleme praegu selle korrastamisega ja selle raames kindlasti ka mingis ulatuses nende palgakulude ümbertõstmisega."
Helme lisas, et ministrina ei saa ta ka ühte asutust oluliselt teisele eelistada. Raha vajaks nii politsei, päästeamet kui ka sisekaitseakadeemia.
Terviseamet saab raha palgatõusuks
Terviseamet on ainus asutus, mille kohta öeldakse ka riigieelarve seletuskirjas, et osa 2,2 miljonist eurost, mis tööjõukuludeks juurde antakse, läheb seniste töötajate palgatõusuks. Kellel ja kui palju palku tõstetakse, terviseameti uus juht Üllar Lanno veel öelda ei oska.
"Meil toimub riigis inspektsioonide ja ametite vahel oleva palgauuringu kaudu võrdlustegevus selleks, et aru saada, millised meie palgad kindlalt peaksid tõusma. Need palgad kindlasti ka tõusevad," sõnas Lanno.
Samas ta lisas, et oluline osa täiendavast rahast on mõeldud uute töötajate värbamiseks. Lanni selgitas, et oluliselt oleks vaja tõsta terviseameti analüüsivõimekust.
"Selles suunas me kasutame nii kõrgmatemaatikute abi ja tegevusi. Oleme reaalselt inimeste otsimist selleks juba alustanud. Aga teisalt lähtume ka suurandmestiku analüüsi sees tekkivatest iseõppimisvõimalustest, et me saaksime tervishoiusüsteemis liikuvate andmete abil anda juhiseid nii valitsusele kui oma tööd paremini korraldada."
Lanno ütles, et lisajõudu vajab terviseamet ka inimeste ja asutuste paremaks teavitamiseks. Ta selgitas, et erinevaid juhismaterjale on amet tootnud päris palju. Samas on tarvis, et need juhised ka päriselt kohale jõuaks.
"Koolituskorralduse parandamine, inimeste reaalne saatmine hooldekodudesse, õppeasutustesse, suurettevõtetesse, tehes seda ühes või teises keeles kujul, et ta reaalselt efekti hakkaks andma, see on kindlasti asi, millele me tahame rohkem tähelepanu pöörata," ütles Lanno. | Riigi tööjõukulud kerkivad 28 miljoni euro võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tööjõukulude kasvu veab kaitseministeeriumi haldusala. Kui ministeeriumis endal läheb tuleval aastal tarvis umbes 370 000 lisaeurot, siis kaitseväes on summad oluliselt suuremad. Ministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Anu Rannaveski selgitas, et tegevväelase palk peaks olema vähemalt 30 protsenti üle Eesti keskmise. Kuna keskmine palk tuleval aastal ilmselt oluliselt ei tõuse, pole ka lisanduvad 7,9 miljonit eurot mõeldud palgakasvuks.
"Me räägime palgakulude kasvust vaid kaitseväe kasvamise mõttes. Näiteks ajateenijaid tuleb aasta-aastalt juurde. See tähendab lisa kasvõi toitlustamise ja tegevväelaste osas. See kõik tähendab kasvu," ütles Rannaveski.
Kaitsevägi plaanib tuleval aastal juurde värvata 50 tegevväelast ja umbes 60 tsiviilteenistujat.
Siseministeeriumi valitsemisalas kasvavat tööjõukulud kokku umbes 3,3 miljoni euro võrra. Sellest kõige suurema osa võtab politsei- ja piirivalveamet, mis saab tööjõukuludeks juurde üle kahe miljoni euro. Oluline on küll märkida, et politseil kulub tööjõule juba praegu üle 130 miljoni euro, ehk juurde saab amet raha alla kahe protsendi.
Erinevalt kaitseministeeriumist märgib siseministeerium riigieelarve seletuskirjas, et võimalusel proovitakse leida kohti ka palgakasvuks. Midagi kindlat siseminister Mart Helme veel lubama ei hakka.
"Esiteks ei ole riigieelarve vastu võetud. Teine asi on see, et täiendavad kulud on mõeldud võimaluse korral sisemiste ümberkorralduste tegemise puhul palkade tõstmiseks. Põhimõtteliselt on ikka olemas otsus, et tööjõukulusid ei suurendata. Ja see on nii üle kogu vabariigi valitsuse ala," ütles Helme ERR-ile..
Helme selgitas politsei- ja piirivalveameti näitel, kui keeruline on tema haldusalas palkade muutmine.
"Näiteks politseis on ülimalt keeruline palgaastmete süsteem. Pluss seal on inimesi, kes saavad väljateenitud aastate tasu ja siis on seal inimesed, kes saavad eripensioni ja need inimesed, kes seda ei saa. Ja me tegeleme praegu selle korrastamisega ja selle raames kindlasti ka mingis ulatuses nende palgakulude ümbertõstmisega."
Helme lisas, et ministrina ei saa ta ka ühte asutust oluliselt teisele eelistada. Raha vajaks nii politsei, päästeamet kui ka sisekaitseakadeemia.
Terviseamet saab raha palgatõusuks
Terviseamet on ainus asutus, mille kohta öeldakse ka riigieelarve seletuskirjas, et osa 2,2 miljonist eurost, mis tööjõukuludeks juurde antakse, läheb seniste töötajate palgatõusuks. Kellel ja kui palju palku tõstetakse, terviseameti uus juht Üllar Lanno veel öelda ei oska.
"Meil toimub riigis inspektsioonide ja ametite vahel oleva palgauuringu kaudu võrdlustegevus selleks, et aru saada, millised meie palgad kindlalt peaksid tõusma. Need palgad kindlasti ka tõusevad," sõnas Lanno.
Samas ta lisas, et oluline osa täiendavast rahast on mõeldud uute töötajate värbamiseks. Lanni selgitas, et oluliselt oleks vaja tõsta terviseameti analüüsivõimekust.
"Selles suunas me kasutame nii kõrgmatemaatikute abi ja tegevusi. Oleme reaalselt inimeste otsimist selleks juba alustanud. Aga teisalt lähtume ka suurandmestiku analüüsi sees tekkivatest iseõppimisvõimalustest, et me saaksime tervishoiusüsteemis liikuvate andmete abil anda juhiseid nii valitsusele kui oma tööd paremini korraldada."
Lanno ütles, et lisajõudu vajab terviseamet ka inimeste ja asutuste paremaks teavitamiseks. Ta selgitas, et erinevaid juhismaterjale on amet tootnud päris palju. Samas on tarvis, et need juhised ka päriselt kohale jõuaks.
"Koolituskorralduse parandamine, inimeste reaalne saatmine hooldekodudesse, õppeasutustesse, suurettevõtetesse, tehes seda ühes või teises keeles kujul, et ta reaalselt efekti hakkaks andma, see on kindlasti asi, millele me tahame rohkem tähelepanu pöörata," ütles Lanno.
### Response:
Riigi tööjõukulud kerkivad 28 miljoni euro võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reinsalu suhtles Balti mulli võimalikust tulevikust pühapäeva õhtul Läti välisministri Edgars Rinkevicsi ja Leedu välisministri Linas Linkeviciusega.
Oktoobri alguses ütles Reinsalu ERR-ile, et Balti mulli taastamine eeldab ühtsele platoole jõudmist. Esmaspäevase seisuga on Eesti viimase 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta 46,5. Euroopa Haiguste Ennetamise ja Kontrolli Keskuse ECDC andmetel on nakatumisnäitaja Lätis 51,8 ja Leedus 62,2.
"Ma ennustasin, et see ühtlustumine aset leidab ja ilmselt on mõtet teha katse seda Balti mulli uuesti taastada ja öelda, et kui meil on sarnane epidemioloogiline olukord, siis me komakohtade järgi me üksteisele ei hakka karantiine kohaldama," ütles Reinsalu.
"Praegu on see nagu fotofiniš, kus ühel päeval on ühel karantiin ja teisel päeval teisel karantiin. Ma arvan, et see lihtsalt ei ole mõistlik," sõnas Reinsalu.
Reinsalu sõnul pakkus ta välja lähemate päevade jooksul Balti mulli mudelit reformida. "Võtta aluseks meie tänane tase ja näha seal ette mingisugune ujuvkoridor, mille puhul on teada, et kui päris pööraseks ühes riigis eraldivõetuna ei lähe, siis säilitame selle Balti mulli," ütles Reinsalu.
Millisesse vahemikku see nn ujuv nakatumisnäitaja võiks jääda, ei tahtnud Reinsalu veel öelda. Tema sõnul peaks asja arutama esmalt ka riikide terviseeksperdid.
Reinsalu rääkis, et retooriliselt on kõik Balti riigid väljendanud valmisolekut Balti mulli taastamiseks, aga seni on takistuseks saanud liigne nakatumisnäitajate järgimine. "Me oleme olnud nagu selle numbri pantvangid. Kui numbrid on erinevad olnud erinevate riikide vahel, siis on ka raske seda ühtset mudelit saavutada. Nüüd on minu meelest see võimaluste aken käes ja seda tuleks proovida," sõnas Reinsalu. | Reinsalu: on avanenud aken Balti mulli taastamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reinsalu suhtles Balti mulli võimalikust tulevikust pühapäeva õhtul Läti välisministri Edgars Rinkevicsi ja Leedu välisministri Linas Linkeviciusega.
Oktoobri alguses ütles Reinsalu ERR-ile, et Balti mulli taastamine eeldab ühtsele platoole jõudmist. Esmaspäevase seisuga on Eesti viimase 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta 46,5. Euroopa Haiguste Ennetamise ja Kontrolli Keskuse ECDC andmetel on nakatumisnäitaja Lätis 51,8 ja Leedus 62,2.
"Ma ennustasin, et see ühtlustumine aset leidab ja ilmselt on mõtet teha katse seda Balti mulli uuesti taastada ja öelda, et kui meil on sarnane epidemioloogiline olukord, siis me komakohtade järgi me üksteisele ei hakka karantiine kohaldama," ütles Reinsalu.
"Praegu on see nagu fotofiniš, kus ühel päeval on ühel karantiin ja teisel päeval teisel karantiin. Ma arvan, et see lihtsalt ei ole mõistlik," sõnas Reinsalu.
Reinsalu sõnul pakkus ta välja lähemate päevade jooksul Balti mulli mudelit reformida. "Võtta aluseks meie tänane tase ja näha seal ette mingisugune ujuvkoridor, mille puhul on teada, et kui päris pööraseks ühes riigis eraldivõetuna ei lähe, siis säilitame selle Balti mulli," ütles Reinsalu.
Millisesse vahemikku see nn ujuv nakatumisnäitaja võiks jääda, ei tahtnud Reinsalu veel öelda. Tema sõnul peaks asja arutama esmalt ka riikide terviseeksperdid.
Reinsalu rääkis, et retooriliselt on kõik Balti riigid väljendanud valmisolekut Balti mulli taastamiseks, aga seni on takistuseks saanud liigne nakatumisnäitajate järgimine. "Me oleme olnud nagu selle numbri pantvangid. Kui numbrid on erinevad olnud erinevate riikide vahel, siis on ka raske seda ühtset mudelit saavutada. Nüüd on minu meelest see võimaluste aken käes ja seda tuleks proovida," sõnas Reinsalu.
### Response:
Reinsalu: on avanenud aken Balti mulli taastamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ideed, et maailm on ebanormaalne olukord, kannab Iraani hellenistlikust juutlusest pärit gnostitsism. Negatiivse mateeriaga maailma looja on langenud jumalik kuri olend Demiurg. Hermeetilisi plastikust toidukarpe toidu säilitamiseks ja ladustamiseks toodab üks maailma suurimaid otsemüügifirmasid Tupperware. Vee ja õhukindlatest erineva kujuga karbikestest on saanud olmekultuuri osa, kirjeldab Koppel näituse saatetekstis.
Hüljatud Nõukogudeaegsetes suvilates on hermetiseerinud sotsiaalne utoopia. Modernistlik idee, millest kanduvalt suvilad ehitati, kandis endas funktsionalistliku arhitektuuri inimlikustamist. Suvilad olid mõeldud pakkuma inimestele ülimalt ratsionaalset puhkeruumi, suvilates väljendusid Nõukogude Eesti tollased moesõnad nagu orgaaniline arhitektuur ja karniisarhitektuur. Koppeli hinnangul on korra ja puhtuse asemele on suvilatesse sisse tunginud midagi sellist, mida seal varem poleks tohtinud olla. Haigused ja surm.
Peremeesteta tühjad hüljatud ruumid elavad edasi. Kes on külmade ilmade saabudes mõnda hüljatud hedonistlikku päikesetemplit lähedalt vaadelnud, näeb, et kondensatsioonivesi ilmub hoonete akendele. Selliseid tummi omaniketa, oma sise-ja välistemperatuuriga mängivaid suvilaid leiab näituse autori sõnul kogu Eesti põhjaranniku ulatuses.
"Hakkasin seda vaimset ja füüsilist reostust, mida tekitab aeg modernistlikule väljendusvormile, tähele panema pikkadel jalutuskäikudel. Suvilad ei sobi turumajandusse," räägib Koppel. "Arhitektuurselt maitsekaid hooneid on püütud kohendada või konserveerida odavate ehitusmaterjalidega, palju on lammutatud. Tihti ehitatakse kruntidele asemele elumaju, seda lõdvenenud planeerimisseaduste tingimustes."
Näitus "Demiurgi Tupperware" on Koppeli sõnul paranoiline vaade suvilate näitel Eesti lagunevale arhitektuuripärandile. Aeg on armutu ja Demiurg on selle kuratlik ainuvalitseja. Kui kedagi ei ole enam ruumis, siis kes seal on? See on Demiurg, Demiurgi enda õhukindlas säilituskarbis. Kui tahta rääkida arhitektuuri luhtumisest, on lihtsaim alustada nõukogude suvilast. Oma range geomeetriaga on ta selgepiirilisem organiseeritud ruum, mida vaadelda. Ja Demiurg irvitab. Nüüd ja igavesti.
Lauri Koppel (sünd. 1986) kasutab teostes enamasti graafika ja foto vahendeid. Ta on lõpetanud Eesti kunstiakadeemia graafika osakonna magistriõppe 2012. aastal. Kunstnik on offset -litograafia töökoja "Ubu Noir" liige.
Näitus jääb avatuks 31. oktoobrini 2020. | Lauri Koppel uurib gnostitsismi ja Tupperware'i kaudu suvilaarhitektuuri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ideed, et maailm on ebanormaalne olukord, kannab Iraani hellenistlikust juutlusest pärit gnostitsism. Negatiivse mateeriaga maailma looja on langenud jumalik kuri olend Demiurg. Hermeetilisi plastikust toidukarpe toidu säilitamiseks ja ladustamiseks toodab üks maailma suurimaid otsemüügifirmasid Tupperware. Vee ja õhukindlatest erineva kujuga karbikestest on saanud olmekultuuri osa, kirjeldab Koppel näituse saatetekstis.
Hüljatud Nõukogudeaegsetes suvilates on hermetiseerinud sotsiaalne utoopia. Modernistlik idee, millest kanduvalt suvilad ehitati, kandis endas funktsionalistliku arhitektuuri inimlikustamist. Suvilad olid mõeldud pakkuma inimestele ülimalt ratsionaalset puhkeruumi, suvilates väljendusid Nõukogude Eesti tollased moesõnad nagu orgaaniline arhitektuur ja karniisarhitektuur. Koppeli hinnangul on korra ja puhtuse asemele on suvilatesse sisse tunginud midagi sellist, mida seal varem poleks tohtinud olla. Haigused ja surm.
Peremeesteta tühjad hüljatud ruumid elavad edasi. Kes on külmade ilmade saabudes mõnda hüljatud hedonistlikku päikesetemplit lähedalt vaadelnud, näeb, et kondensatsioonivesi ilmub hoonete akendele. Selliseid tummi omaniketa, oma sise-ja välistemperatuuriga mängivaid suvilaid leiab näituse autori sõnul kogu Eesti põhjaranniku ulatuses.
"Hakkasin seda vaimset ja füüsilist reostust, mida tekitab aeg modernistlikule väljendusvormile, tähele panema pikkadel jalutuskäikudel. Suvilad ei sobi turumajandusse," räägib Koppel. "Arhitektuurselt maitsekaid hooneid on püütud kohendada või konserveerida odavate ehitusmaterjalidega, palju on lammutatud. Tihti ehitatakse kruntidele asemele elumaju, seda lõdvenenud planeerimisseaduste tingimustes."
Näitus "Demiurgi Tupperware" on Koppeli sõnul paranoiline vaade suvilate näitel Eesti lagunevale arhitektuuripärandile. Aeg on armutu ja Demiurg on selle kuratlik ainuvalitseja. Kui kedagi ei ole enam ruumis, siis kes seal on? See on Demiurg, Demiurgi enda õhukindlas säilituskarbis. Kui tahta rääkida arhitektuuri luhtumisest, on lihtsaim alustada nõukogude suvilast. Oma range geomeetriaga on ta selgepiirilisem organiseeritud ruum, mida vaadelda. Ja Demiurg irvitab. Nüüd ja igavesti.
Lauri Koppel (sünd. 1986) kasutab teostes enamasti graafika ja foto vahendeid. Ta on lõpetanud Eesti kunstiakadeemia graafika osakonna magistriõppe 2012. aastal. Kunstnik on offset -litograafia töökoja "Ubu Noir" liige.
Näitus jääb avatuks 31. oktoobrini 2020.
### Response:
Lauri Koppel uurib gnostitsismi ja Tupperware'i kaudu suvilaarhitektuuri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi tegemist on tugevuselt teise sarjaga, siis osalejate hulgas on mitmeid tituleeritud meeskondi. HC Viimsi võitis Eesti meistrikulla 1997. aastal, Tallinna Oskar on viiekordne medalist ja kahekordne Eesti karikavõitja. HC Tallas võitis oma nime all Eesti kõrgliigas pronksi 2004 ning täiskasvanute sarja naasval Valga käsipallil on ette näidata taasiseseisvumisjärgne esimene meistrikuld Maret-Spordi nime all.
Valga Kävali treener: poisid on tahtmist täis
Üheksa osalevat võistkonda on: Põlva/Arcwood, Tallinna Oskar, Tartu Ülikool, HC Tallas/Tallinna Spordikool, Põlva Coop, HC Tallinn 2, HC Kehra/Primend, HC Viimsi/Tööriistamarket ja Valga Käval. Viimane naaseb täiskasvanute liigadesse pärast viieaastast eemalolekut.
"Mõte hakkas siin suvel vaikselt idanema. Kolisin ise kodulinna tagasi ja Andris Uibo pakkus, et hakkaksin asja vedama. Kui algul saime kümmekond nime paberile ja olime valmis vastu võtma Jüri Lepa pakkumise pealinnast abijõude kasutada, siis lõpuks tuli kokku 21-liikmeline koosseis," selgitas Kävali peatreener Veiko Luik meeskonna naasmislugu.
Käval esindas viimati Valgat meistriliigas hooajal 2014/15, kui põhiturniiril saadi viies koht. Aasta varem võideti tänase koondislase Andris Celminši 224 värava toel esiliiga, meeskonda kuulusid toona ka Veiko ja Lauri Luik ning Ingmar Kasuk, kes nüüdki moodustavad Kävali kogenuma osa. Luik mängis ise vahepeal Viljandis ja HC Tallinnas, Kasuk esindas Kehrat.
"Valgas on andekaid pallureid peale kasvamas ning meie eesmärk on olla eeskujuks, et noored näeksid, kuhu võimalik pürgida. Poisid on tahtmist täis ja kuigi hetkel ei oska tulemuslikult midagi oodata, siis ambitsiooni meil jagub. Tähtis on, et mänguisu jääks alles ja kõik naudiksid käsipalli – siis võib mõne aasta pärast näiteks finaalturniiri eesmärgiks seada," arvas Luik.
Põlva/Arcwood läheb hooajale vastu ülipika kaotuseta seeriaga
Viimati lõpetatud esiliiga hooaja ehk 2018/19 võitis Põlva/Arcwood ning ka märtsis juhtis tiitlikaitsja põhiturniiri. Viimati maitses Põlva/Arcwood kaotusekibedust 2018. aasta kevadel, kui esiliiga poolfinaalis HC Tallinn 2 vastu ühe väravaga alla jäädi. Sealtpeale on kaotuseta püsitud juba 30 kohtumist järjest.
"Selle jada peale me liigselt ei mõtle, algul võtame mäng korraga ja liiga kaugeid eesmärke ei sea," tunnistas Põlva/Arcwoodi peatreener Romet Oone. "Mõned tiimid on tugevnenud, mõned päris uued ja meistriliiga pallurite mittekasutamine paneb kindlasti noori pead tõstma. Meilt läksid Mario Karuse ja Siivo Sokk tagasi Servitisse, aga muidu on koosseis sama ning mängunälg suur."
Omamoodi meeste käsipalli naasja on ka HC Tallas/Tallinna Spordikool. Ehkki Tallase klubisüsteemi kuuluvad ka meistriliigas pallivad Tallinn ja Raasiku/Mistra, siis oma nime all Tallas mullu ei osalenud. Nüüd tullakse lahingusse peamiselt noortest koosneva meeskonnaga, mida juhendab legendaarne Jüri Lepp.
"Kuna sel hooajal paralleelselt meistri- ja esiliigas mängijaid kasutada ei tohi, siis kaalusime tükk aega osalemist. Aga pallureid on meil piisavalt ja selle küllaltki noore tiimiga on ainsaks eesmärgiks õppida ja omandada kogemusi. Tundub, et sportlikus mõttes võib tulla päris hea liiga ning noortele kuluvad need mänguminutid meeste vahel marjaks ära," sõnas Lepp.
Esiliiga 1. voor:
13.10. 19.30 Tartu Ülikool – HC Tallinn 2
15.10. 19.00 Valga Käval – Põlva Coop
15.10. 19.00 HC Viimsi/Tööriistamarket – HC Kehra/Primend
18.10. 18.15 Tallinna Oskar – HC Tallas/Tallinna Spordikool | Käsipalli esiliigas alustab üheksa meeskonda, Valga naaseb kaardile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi tegemist on tugevuselt teise sarjaga, siis osalejate hulgas on mitmeid tituleeritud meeskondi. HC Viimsi võitis Eesti meistrikulla 1997. aastal, Tallinna Oskar on viiekordne medalist ja kahekordne Eesti karikavõitja. HC Tallas võitis oma nime all Eesti kõrgliigas pronksi 2004 ning täiskasvanute sarja naasval Valga käsipallil on ette näidata taasiseseisvumisjärgne esimene meistrikuld Maret-Spordi nime all.
Valga Kävali treener: poisid on tahtmist täis
Üheksa osalevat võistkonda on: Põlva/Arcwood, Tallinna Oskar, Tartu Ülikool, HC Tallas/Tallinna Spordikool, Põlva Coop, HC Tallinn 2, HC Kehra/Primend, HC Viimsi/Tööriistamarket ja Valga Käval. Viimane naaseb täiskasvanute liigadesse pärast viieaastast eemalolekut.
"Mõte hakkas siin suvel vaikselt idanema. Kolisin ise kodulinna tagasi ja Andris Uibo pakkus, et hakkaksin asja vedama. Kui algul saime kümmekond nime paberile ja olime valmis vastu võtma Jüri Lepa pakkumise pealinnast abijõude kasutada, siis lõpuks tuli kokku 21-liikmeline koosseis," selgitas Kävali peatreener Veiko Luik meeskonna naasmislugu.
Käval esindas viimati Valgat meistriliigas hooajal 2014/15, kui põhiturniiril saadi viies koht. Aasta varem võideti tänase koondislase Andris Celminši 224 värava toel esiliiga, meeskonda kuulusid toona ka Veiko ja Lauri Luik ning Ingmar Kasuk, kes nüüdki moodustavad Kävali kogenuma osa. Luik mängis ise vahepeal Viljandis ja HC Tallinnas, Kasuk esindas Kehrat.
"Valgas on andekaid pallureid peale kasvamas ning meie eesmärk on olla eeskujuks, et noored näeksid, kuhu võimalik pürgida. Poisid on tahtmist täis ja kuigi hetkel ei oska tulemuslikult midagi oodata, siis ambitsiooni meil jagub. Tähtis on, et mänguisu jääks alles ja kõik naudiksid käsipalli – siis võib mõne aasta pärast näiteks finaalturniiri eesmärgiks seada," arvas Luik.
Põlva/Arcwood läheb hooajale vastu ülipika kaotuseta seeriaga
Viimati lõpetatud esiliiga hooaja ehk 2018/19 võitis Põlva/Arcwood ning ka märtsis juhtis tiitlikaitsja põhiturniiri. Viimati maitses Põlva/Arcwood kaotusekibedust 2018. aasta kevadel, kui esiliiga poolfinaalis HC Tallinn 2 vastu ühe väravaga alla jäädi. Sealtpeale on kaotuseta püsitud juba 30 kohtumist järjest.
"Selle jada peale me liigselt ei mõtle, algul võtame mäng korraga ja liiga kaugeid eesmärke ei sea," tunnistas Põlva/Arcwoodi peatreener Romet Oone. "Mõned tiimid on tugevnenud, mõned päris uued ja meistriliiga pallurite mittekasutamine paneb kindlasti noori pead tõstma. Meilt läksid Mario Karuse ja Siivo Sokk tagasi Servitisse, aga muidu on koosseis sama ning mängunälg suur."
Omamoodi meeste käsipalli naasja on ka HC Tallas/Tallinna Spordikool. Ehkki Tallase klubisüsteemi kuuluvad ka meistriliigas pallivad Tallinn ja Raasiku/Mistra, siis oma nime all Tallas mullu ei osalenud. Nüüd tullakse lahingusse peamiselt noortest koosneva meeskonnaga, mida juhendab legendaarne Jüri Lepp.
"Kuna sel hooajal paralleelselt meistri- ja esiliigas mängijaid kasutada ei tohi, siis kaalusime tükk aega osalemist. Aga pallureid on meil piisavalt ja selle küllaltki noore tiimiga on ainsaks eesmärgiks õppida ja omandada kogemusi. Tundub, et sportlikus mõttes võib tulla päris hea liiga ning noortele kuluvad need mänguminutid meeste vahel marjaks ära," sõnas Lepp.
Esiliiga 1. voor:
13.10. 19.30 Tartu Ülikool – HC Tallinn 2
15.10. 19.00 Valga Käval – Põlva Coop
15.10. 19.00 HC Viimsi/Tööriistamarket – HC Kehra/Primend
18.10. 18.15 Tallinna Oskar – HC Tallas/Tallinna Spordikool
### Response:
Käsipalli esiliigas alustab üheksa meeskonda, Valga naaseb kaardile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Peer Gynti" loomingulise tuumiku moodustavad lavastaja Karl Laumets, kunstnik Kristjan Suits ja muusikaline kujundaja Vaiko Eplik. Lavastuses põimitakse tervikuks näidendi autori Henrik Ibseni pillav fantaasia ning tänapäeva folkloor, millest sünnib sürrealistlik kabaree.
Kahe teatri ja Viljandi Kultuuriakadeemia koostöölavastuse trupis on 20 näitlejat – Martin Mill, Luule Komissarov, Aarne Soro ja Janek Vadi Ugala teatrist, Riho Kütsar ja balletiartistid Külli Reinkubjas ja Walter Stuart Isaacson Vanemuisest ning TÜ VKA teatrikunsti 14. lennu näitlejatudengid.
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia direktori Juko-Mart Kõlari sõnul on haridusasutuste ja tulevaste tööandjate vaheline koostöö väga vajalik. "On hea meel tõdeda, et kultuuriakadeemia etenduskunstide üliõpilased saavad juba õpingute ajal osaleda projektis, mis võimaldab koos töötada nii Ugala kui Vanemuise teatri oma ala tippudega. Akadeemia tudengite jaoks on lavastuses "Peer Gynt" osalemine hindamatu väärtusega," lausus Kõlar.
Lavastus on pühendatud Ida Urbeli 120. sünniaastapäevale. Ida Urbel oli ballettmeister ja lavastaja, kelle loometee algas Ugala teatris ja saavutas meisterlikkuse legendaarsete lavastustega Vanemuises, millest üks märkimisväärsemaid oli "Peer Gynt".
"Ida Urbeli panust ja tähtsust Eesti tantsuteatrile on raske alahinnata. Samas on tõsi, et mälu tuhmub, kui sellelt tolmu ei pühita. Seetõttu on eriti tänuväärne, et Ida Urbeli jaoks kaks olulist teatrit on jõud ühendanud ja kaasanud ka TÜVKA noored, kes oskavad tema panust seeläbi rohkem hinnata ja omakorda edasi mäletada. Pole kahtlust, et sellest lavastusest ja koostööst sünnib midagi erakordset!" leiab Vanemuise teatrijuht Kristiina Alliksaar.
Koostöölavastus "Peer Gynt" esietendub 7. novembril Ugala teatri suures saalis ning 12. novembril Vanemuise teatri väikeses majas. Sügishooajal jõuab lavastus ka Tallinnasse, etendudes 16. novembril Rahvusooperis Estonia. | Vanemuise ja Ugala teatrid ning TÜVKA sõlmivad kolmapäeval koostöölepingu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Peer Gynti" loomingulise tuumiku moodustavad lavastaja Karl Laumets, kunstnik Kristjan Suits ja muusikaline kujundaja Vaiko Eplik. Lavastuses põimitakse tervikuks näidendi autori Henrik Ibseni pillav fantaasia ning tänapäeva folkloor, millest sünnib sürrealistlik kabaree.
Kahe teatri ja Viljandi Kultuuriakadeemia koostöölavastuse trupis on 20 näitlejat – Martin Mill, Luule Komissarov, Aarne Soro ja Janek Vadi Ugala teatrist, Riho Kütsar ja balletiartistid Külli Reinkubjas ja Walter Stuart Isaacson Vanemuisest ning TÜ VKA teatrikunsti 14. lennu näitlejatudengid.
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia direktori Juko-Mart Kõlari sõnul on haridusasutuste ja tulevaste tööandjate vaheline koostöö väga vajalik. "On hea meel tõdeda, et kultuuriakadeemia etenduskunstide üliõpilased saavad juba õpingute ajal osaleda projektis, mis võimaldab koos töötada nii Ugala kui Vanemuise teatri oma ala tippudega. Akadeemia tudengite jaoks on lavastuses "Peer Gynt" osalemine hindamatu väärtusega," lausus Kõlar.
Lavastus on pühendatud Ida Urbeli 120. sünniaastapäevale. Ida Urbel oli ballettmeister ja lavastaja, kelle loometee algas Ugala teatris ja saavutas meisterlikkuse legendaarsete lavastustega Vanemuises, millest üks märkimisväärsemaid oli "Peer Gynt".
"Ida Urbeli panust ja tähtsust Eesti tantsuteatrile on raske alahinnata. Samas on tõsi, et mälu tuhmub, kui sellelt tolmu ei pühita. Seetõttu on eriti tänuväärne, et Ida Urbeli jaoks kaks olulist teatrit on jõud ühendanud ja kaasanud ka TÜVKA noored, kes oskavad tema panust seeläbi rohkem hinnata ja omakorda edasi mäletada. Pole kahtlust, et sellest lavastusest ja koostööst sünnib midagi erakordset!" leiab Vanemuise teatrijuht Kristiina Alliksaar.
Koostöölavastus "Peer Gynt" esietendub 7. novembril Ugala teatri suures saalis ning 12. novembril Vanemuise teatri väikeses majas. Sügishooajal jõuab lavastus ka Tallinnasse, etendudes 16. novembril Rahvusooperis Estonia.
### Response:
Vanemuise ja Ugala teatrid ning TÜVKA sõlmivad kolmapäeval koostöölepingu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uue Lainega läks kohe alguses päris nukralt. Te avasite uksed veebruaris ja märtsis pidite eriolukorra tõttu juba taas sulgema.
Selle kohaga on läinud päris huvitavalt, elus on väljakutseid omajagu ja see on üks suurtest väljakutsetest. Me olime seda kohta korrastanud seest üksjagu aega, aga uksed avasime 20. veebruaril, kui siin esines ka Prantsuse ansambel Nouvelle Vague. See oli väga tore, kohal oli palju inimesi, kogu ruum oli täis rõõmu, kilkeid ja naeru.
Me ei tahtnud teha klubi kui sellist, kuhu inimesed tuleksid ja tantsiksid, vaid tahtsime luua koha, kus saaks tulla kokku ja rääkida lihtsalt juttu. Mul on tunne, et kui sa vaatad, mis maailmas toimub, siis inimesed sumbuvad üha enam tehnoloogiasse ja nutimaailma. Tahtsime inimesi reaalselt kokku tuua, et sa tunneksid seda n-ö küünarnukitunnet, et keegi on sinu lähedal. Sealt me hakkamegi ehitama kogukonda ja Eestit lõpuks üles.
Samuti mõtlesime, et pidude ja kontsertide asemel võiksid olla ka aruteluõhtud, luuleõhtud või midagi, mis tooks kogukonna Kalamaja foorumist siia arutama nende teemade üle, sest siis ei ole enam seda viha. See oleks uus laine, kuidas nende asjadega tegeleda.
Ma ei tahaks öelda, et fookus on alkoholil või sellel, et peame siin tingimata kella viieni-kuueni hommikul pidutsema, pigem on kõige olulisem see, et inimesed saaksid kuidagigi omavahel koos olla.
Aga siis tuli koroona ja sinna need plaanid mõneks ajaks läksid.
Ma mäletan seda hetke suhteliselt hästi, see oli kolmapäev, 11. märts, ma istusin baaripuki peal, meil oli muusikaviktoriin tol õhtul, esimene üritus tol nädalal. Üksjagu inimesi kogunes siin, lauad olid juba täis ja ma mõtlesin, et täitsa lõpp, see toimib. See koht juba elab, inimesed tänavalt leidsid üles ja astusid sisse.
Samal ajal olime suhteliselt ärevad, mõtlesime, et ootame ära, mis erakorraline väljaütlemine tuleb neljapäeval Riigikogust selle teema kohta. Aga kui peaminister tegi Ratast ja ei öelnud mitte midagi, siis otsustasime ise, et paneme koha kinni. Kõik asjad lükkasime edasi.
Kujuta ette, et sa avad uue koha, sul on üksjagu investeeringuid, sa oled pannud kogu oma korterifondi ja vaba raha siia alla, et süüa järgmised pool aastat, aasta või kaks aastat tatart, aga korraga sa oled olukorras, kus tatart on ka raske saada. Kui mingisugustes sektorites tulid meetmed, et töötajad saaksid raha, siis me oleme huvitavas olukorras, kus meie puhul ei kehti justkui ükski meede. Kõik meetmed makstakse välja eelmise perioodiga võrreldes, aga kuna me ei olnud eelmisel aastal veel avatud, siis kultuuriminister vaatab ja ütleb: teil läheb ju väga hästi, võrreldes eelmise aastaga on teil ju kõik väga hästi.
Mis te mõtlesite sel hetkel? Kas tekkis kohe ka mingi plaan, et nüüd tuleb end ümber fokusseerida? Nüüd tuleb midagi teistmoodi tegema hakata?
See on hea küsimus, sest kui eelmine majanduskriis oli, siis eestlane defineeris enda jaoks ümber restoranid ja restoranis käimise. Kui enne seda restoran oli valge laudlinaga, kus peal olid kahvel ja nuga, see oli justkui pidulik väljaminek, siis pärast 2010. aastat läksid inimesed F-Hoonesse. Võib vist öelda, et F-Hoone murdis selle diskursuse, tekitas mingisuguse uue koha, kus saaks käia aega veetmas, õhtuti söömas, niisama.
Meil oli väga palju mõtteid, kuidas peaks ümber orienteeruma ning ilmselt läbi selle kriisi me seda ka teeme. Aga kuidas sa tunned ära, mis see on? Me oleme päris palju teinud siin kinnistele seltskondadele firmaüritusi ja on ka selline omamoodi meediamaja kontseptsioon ehk meil on päris palju live -ülekandeid siit olnud. Selle kõige jaoks peaks aga piltlikult jälle kellegi tatraraha või korterifondi ära võtma ja siis sisse panema, et saaks investeerida jälle.
Ideid jagub, oleks vaid aega ja vahendeid. Aga varem või hiljem mõtleme selle kindlasti välja.
Minu arust see, kuidas Eestis suhtutakse ööelusse, meenutab paljuski 1990. aastaid, kui Briti tärkavat tantsumuusikat suretati aktiivselt valitsuse tasemel välja, kuna selles nähti selget ohtu. Praegu on sama, et teatrid on meil lahti, öeldakse, et seal inimesed istuvad vaikselt, samuti kinodes ei nähta probleemi, aga sellised kohad nagu Uus Laine on ohtlikud. Kas sa saad aru, millest ma räägin?
Ma saan väga hästi aru ja me peaksimegi rääkima nendest asjadest. Klubi Hollywoodi juhil Rauno Otsepal on hea mõte, et näiteks Tallinna linnateatril ja Estonia teatril oli 2018. aastal umbes sama palju külastajaid kui nende ööklubil.
Aga miks inimesed käivad klubis? Keegi pole neid sinna väevõimuga ajanud, keegi pole sellele nii suurt reklaami teinud kui teatritel, aga paraku inimesed käivad seal. Ma ei tea, miks, aga nad käivad seal. Ilmselt seetõttu, et see on neile midagi olulist, seega me ei tohiks seda piirata, vaid peaks hoopis võimendama. Või siis laskma sellel olla.
Kui kultuur pulbitseb ja elab kuskil, siis miks me tahame seda represseerida ja eraldada selle nii-öelda peavoolukultuurist, öeldes, et see ei vääri kultuuri tiitlit? Praegu öeldakse, et see on lihtsalt mingi noorte joomine ja laaberdamine ning see kleebitakse kohe negatiivsete siltidega. Aga kas nii pole olnud kogu ajaloo vältel? Kui sul on mingi äge asi, mis areneb, siis seda tahetakse oma lollusest piirata. See piiramisevajadus on praegu ka nii väga olemas, aga millal kunagi on midagi saavutatud piiramisega? Minu arust mitte kunagi. Harilikult tähendab see, et asi liigub nähtavusest ära ja lõppude-lõpuks tekitavad võimuesindajad endale probleeme juurde.
Ööelul on kindlasti väga oluline roll ühiskonnas tervikuna, just see, milliseid mõtteid inimesed siit kaasa võtavad ja mida nad siin arutavad. See on kindlasti märksa sotsiaalsem koht kui teater, kus sa istud enamuse ajast tasa, kui sa tuled siia, siis ma tahan, et sa räägiksid võimalikult paljude inimestega.
Kas Uus Laine jääb sellele kõigele vaatamata ellu? Või on sulgemisemõte ka kuskil kuklas olemas?
Ma pean tunnistama, et raske on, aga kui ei oleks raske, siis me ei areneks edasi. Igasuguseid variante on laua peal. Kas paneme uksed nii-öelda ametlikult kinni ja jätkame toimetamist siin? Samas ma arvan, et kinni küll ei pane, aga kuidas me selle üle elame, on hea küsimus. Eks seda näitab aeg.
Tore oleks, kui keegi märkaks, et okei, sellised tüübid on ka, neid peaks ka kuidagi aitama. Ühelt poolt sul tulevad piirangud, aga miks ma peaks neid piiranguid järgima, kui keegi minust tegelikult ei hooli? See on nõme, lihtsalt nõme. Tunned ennast natukene üksi.
Teiselt poolt ma ei saa aru ka nendest Tallinna linna alkoholipiirangutest, mis järgmisel aastal jõustuvad. Tallinnal oleks võimalus linnana särada ja olla midagi unikaalset, midagi sellist, mida ei ole Helsingis ega Stockholmis, aga samas pole ka lõunapool, kus kõik on reglementeeritud. Me võiksime olla nagu omamoodi ida-Berliin, aga selle asemel, et oma erinäolisust tõsta ja võimendada, me hoopis suretame selle välja. | Madis Ligema: millal üldse on midagi piiramisega saavutatud? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uue Lainega läks kohe alguses päris nukralt. Te avasite uksed veebruaris ja märtsis pidite eriolukorra tõttu juba taas sulgema.
Selle kohaga on läinud päris huvitavalt, elus on väljakutseid omajagu ja see on üks suurtest väljakutsetest. Me olime seda kohta korrastanud seest üksjagu aega, aga uksed avasime 20. veebruaril, kui siin esines ka Prantsuse ansambel Nouvelle Vague. See oli väga tore, kohal oli palju inimesi, kogu ruum oli täis rõõmu, kilkeid ja naeru.
Me ei tahtnud teha klubi kui sellist, kuhu inimesed tuleksid ja tantsiksid, vaid tahtsime luua koha, kus saaks tulla kokku ja rääkida lihtsalt juttu. Mul on tunne, et kui sa vaatad, mis maailmas toimub, siis inimesed sumbuvad üha enam tehnoloogiasse ja nutimaailma. Tahtsime inimesi reaalselt kokku tuua, et sa tunneksid seda n-ö küünarnukitunnet, et keegi on sinu lähedal. Sealt me hakkamegi ehitama kogukonda ja Eestit lõpuks üles.
Samuti mõtlesime, et pidude ja kontsertide asemel võiksid olla ka aruteluõhtud, luuleõhtud või midagi, mis tooks kogukonna Kalamaja foorumist siia arutama nende teemade üle, sest siis ei ole enam seda viha. See oleks uus laine, kuidas nende asjadega tegeleda.
Ma ei tahaks öelda, et fookus on alkoholil või sellel, et peame siin tingimata kella viieni-kuueni hommikul pidutsema, pigem on kõige olulisem see, et inimesed saaksid kuidagigi omavahel koos olla.
Aga siis tuli koroona ja sinna need plaanid mõneks ajaks läksid.
Ma mäletan seda hetke suhteliselt hästi, see oli kolmapäev, 11. märts, ma istusin baaripuki peal, meil oli muusikaviktoriin tol õhtul, esimene üritus tol nädalal. Üksjagu inimesi kogunes siin, lauad olid juba täis ja ma mõtlesin, et täitsa lõpp, see toimib. See koht juba elab, inimesed tänavalt leidsid üles ja astusid sisse.
Samal ajal olime suhteliselt ärevad, mõtlesime, et ootame ära, mis erakorraline väljaütlemine tuleb neljapäeval Riigikogust selle teema kohta. Aga kui peaminister tegi Ratast ja ei öelnud mitte midagi, siis otsustasime ise, et paneme koha kinni. Kõik asjad lükkasime edasi.
Kujuta ette, et sa avad uue koha, sul on üksjagu investeeringuid, sa oled pannud kogu oma korterifondi ja vaba raha siia alla, et süüa järgmised pool aastat, aasta või kaks aastat tatart, aga korraga sa oled olukorras, kus tatart on ka raske saada. Kui mingisugustes sektorites tulid meetmed, et töötajad saaksid raha, siis me oleme huvitavas olukorras, kus meie puhul ei kehti justkui ükski meede. Kõik meetmed makstakse välja eelmise perioodiga võrreldes, aga kuna me ei olnud eelmisel aastal veel avatud, siis kultuuriminister vaatab ja ütleb: teil läheb ju väga hästi, võrreldes eelmise aastaga on teil ju kõik väga hästi.
Mis te mõtlesite sel hetkel? Kas tekkis kohe ka mingi plaan, et nüüd tuleb end ümber fokusseerida? Nüüd tuleb midagi teistmoodi tegema hakata?
See on hea küsimus, sest kui eelmine majanduskriis oli, siis eestlane defineeris enda jaoks ümber restoranid ja restoranis käimise. Kui enne seda restoran oli valge laudlinaga, kus peal olid kahvel ja nuga, see oli justkui pidulik väljaminek, siis pärast 2010. aastat läksid inimesed F-Hoonesse. Võib vist öelda, et F-Hoone murdis selle diskursuse, tekitas mingisuguse uue koha, kus saaks käia aega veetmas, õhtuti söömas, niisama.
Meil oli väga palju mõtteid, kuidas peaks ümber orienteeruma ning ilmselt läbi selle kriisi me seda ka teeme. Aga kuidas sa tunned ära, mis see on? Me oleme päris palju teinud siin kinnistele seltskondadele firmaüritusi ja on ka selline omamoodi meediamaja kontseptsioon ehk meil on päris palju live -ülekandeid siit olnud. Selle kõige jaoks peaks aga piltlikult jälle kellegi tatraraha või korterifondi ära võtma ja siis sisse panema, et saaks investeerida jälle.
Ideid jagub, oleks vaid aega ja vahendeid. Aga varem või hiljem mõtleme selle kindlasti välja.
Minu arust see, kuidas Eestis suhtutakse ööelusse, meenutab paljuski 1990. aastaid, kui Briti tärkavat tantsumuusikat suretati aktiivselt valitsuse tasemel välja, kuna selles nähti selget ohtu. Praegu on sama, et teatrid on meil lahti, öeldakse, et seal inimesed istuvad vaikselt, samuti kinodes ei nähta probleemi, aga sellised kohad nagu Uus Laine on ohtlikud. Kas sa saad aru, millest ma räägin?
Ma saan väga hästi aru ja me peaksimegi rääkima nendest asjadest. Klubi Hollywoodi juhil Rauno Otsepal on hea mõte, et näiteks Tallinna linnateatril ja Estonia teatril oli 2018. aastal umbes sama palju külastajaid kui nende ööklubil.
Aga miks inimesed käivad klubis? Keegi pole neid sinna väevõimuga ajanud, keegi pole sellele nii suurt reklaami teinud kui teatritel, aga paraku inimesed käivad seal. Ma ei tea, miks, aga nad käivad seal. Ilmselt seetõttu, et see on neile midagi olulist, seega me ei tohiks seda piirata, vaid peaks hoopis võimendama. Või siis laskma sellel olla.
Kui kultuur pulbitseb ja elab kuskil, siis miks me tahame seda represseerida ja eraldada selle nii-öelda peavoolukultuurist, öeldes, et see ei vääri kultuuri tiitlit? Praegu öeldakse, et see on lihtsalt mingi noorte joomine ja laaberdamine ning see kleebitakse kohe negatiivsete siltidega. Aga kas nii pole olnud kogu ajaloo vältel? Kui sul on mingi äge asi, mis areneb, siis seda tahetakse oma lollusest piirata. See piiramisevajadus on praegu ka nii väga olemas, aga millal kunagi on midagi saavutatud piiramisega? Minu arust mitte kunagi. Harilikult tähendab see, et asi liigub nähtavusest ära ja lõppude-lõpuks tekitavad võimuesindajad endale probleeme juurde.
Ööelul on kindlasti väga oluline roll ühiskonnas tervikuna, just see, milliseid mõtteid inimesed siit kaasa võtavad ja mida nad siin arutavad. See on kindlasti märksa sotsiaalsem koht kui teater, kus sa istud enamuse ajast tasa, kui sa tuled siia, siis ma tahan, et sa räägiksid võimalikult paljude inimestega.
Kas Uus Laine jääb sellele kõigele vaatamata ellu? Või on sulgemisemõte ka kuskil kuklas olemas?
Ma pean tunnistama, et raske on, aga kui ei oleks raske, siis me ei areneks edasi. Igasuguseid variante on laua peal. Kas paneme uksed nii-öelda ametlikult kinni ja jätkame toimetamist siin? Samas ma arvan, et kinni küll ei pane, aga kuidas me selle üle elame, on hea küsimus. Eks seda näitab aeg.
Tore oleks, kui keegi märkaks, et okei, sellised tüübid on ka, neid peaks ka kuidagi aitama. Ühelt poolt sul tulevad piirangud, aga miks ma peaks neid piiranguid järgima, kui keegi minust tegelikult ei hooli? See on nõme, lihtsalt nõme. Tunned ennast natukene üksi.
Teiselt poolt ma ei saa aru ka nendest Tallinna linna alkoholipiirangutest, mis järgmisel aastal jõustuvad. Tallinnal oleks võimalus linnana särada ja olla midagi unikaalset, midagi sellist, mida ei ole Helsingis ega Stockholmis, aga samas pole ka lõunapool, kus kõik on reglementeeritud. Me võiksime olla nagu omamoodi ida-Berliin, aga selle asemel, et oma erinäolisust tõsta ja võimendada, me hoopis suretame selle välja.
### Response:
Madis Ligema: millal üldse on midagi piiramisega saavutatud? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 130,5 km pikkuse võidusõidu teine koht kuulus samuti Laugi meeskonnakaaslasele Thomas Chassagne klubist Team Pro Immo Nicolas Roux, kolmas oli Jeremy Roma (Paris Cycliste Olympique).
"Alguses oli sõit üpris rünnakuterohke, aga suutsime tiimiga kõik rünnakud kontrolli all hoida ja sattus nii, et saime umbes 30 km peale starti ca 10-12 mehega minema ja natuke hiljem tuli kolm,neli meest veel järgi. Minuga koos oli veel kaks tiimikaaslast. Enamasti üritasime lihtsalt peagrupiga vahet hoida või võimalusel kasvatada, aga vahet hoiti siiski piisavalt väiksena, ehk pidime kõvasti vaeva nägema selleks, et ees püsida ja meid kinni ei püütaks," kommenteeris Lauk.
"Peale viimast mäefinišit hakati juba natuke lollitama ja vaatama üksteisele otsa, et mis edasi saab. Sealt jäi umbes 20 km lõpuni ja teadvustasin, et punt hingab kuklasse ja ees on mehed küpsed või ei soovi enam tööd teha. Valisin sobiva koha ja panin plagama teadmata, mis mind ees ootab. Suutsin tempo vajalikes kohtades hästi üleval hoida, üksi sõites parima trajektoori valida ja tõusunukkidel, mis olid lõpuni jäänud, korralikult üles pressida, ilma et oleksin ennast ära küpsetanud. Tänu sellele tulin lõpus umbes minutilise eduga, mis lubas viimased 500m rahulikult võtta ja üle joone veereda," lisas Lauk. | Karl Patrick Lauk teenis Prantsusmaal järjekordse võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
130,5 km pikkuse võidusõidu teine koht kuulus samuti Laugi meeskonnakaaslasele Thomas Chassagne klubist Team Pro Immo Nicolas Roux, kolmas oli Jeremy Roma (Paris Cycliste Olympique).
"Alguses oli sõit üpris rünnakuterohke, aga suutsime tiimiga kõik rünnakud kontrolli all hoida ja sattus nii, et saime umbes 30 km peale starti ca 10-12 mehega minema ja natuke hiljem tuli kolm,neli meest veel järgi. Minuga koos oli veel kaks tiimikaaslast. Enamasti üritasime lihtsalt peagrupiga vahet hoida või võimalusel kasvatada, aga vahet hoiti siiski piisavalt väiksena, ehk pidime kõvasti vaeva nägema selleks, et ees püsida ja meid kinni ei püütaks," kommenteeris Lauk.
"Peale viimast mäefinišit hakati juba natuke lollitama ja vaatama üksteisele otsa, et mis edasi saab. Sealt jäi umbes 20 km lõpuni ja teadvustasin, et punt hingab kuklasse ja ees on mehed küpsed või ei soovi enam tööd teha. Valisin sobiva koha ja panin plagama teadmata, mis mind ees ootab. Suutsin tempo vajalikes kohtades hästi üleval hoida, üksi sõites parima trajektoori valida ja tõusunukkidel, mis olid lõpuni jäänud, korralikult üles pressida, ilma et oleksin ennast ära küpsetanud. Tänu sellele tulin lõpus umbes minutilise eduga, mis lubas viimased 500m rahulikult võtta ja üle joone veereda," lisas Lauk.
### Response:
Karl Patrick Lauk teenis Prantsusmaal järjekordse võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui suvel oli viirus kontrolli all, oli tavaline, et päevas testiti vähem kui 500 inimest. Augustis hakkas aga nakkus taas rohkem levima ning alates septembrist tegi testimine tugeva hüppe ülespoole - nädala sees andis esmase koroonaproovi enamasti üle 2000 inimese. Oma panuse andis ka sadamates, lennujaamas ja maismaapiiri ületanute testimine.
Septembri keskpaigast alates hakkasid testid kompama ööpäevas juba 3000 piiri, ületades seda mitmel korral.
Ent möödunud nädalast alates on testide hulk ja sellega koos ka tuvastatud nakatunute hulk hakanud taas vähenema. Esmaspäeval-teisipäeval oli teste veel napilt üle 2000, ent alates kolmapäevast kukkus see 1500 piirimaile ja jäi mitmeks päevaks 1500 ja 2000 vahele. Nädalavahetusel, nagu tavaks, testiti alla tuhande inimese päevas.
Millest siis selline muutus, arvestades, et käsil on ometi klassikaline viirustehooaeg?
Terviseamet põhjendab seda seireuuringu lõppemisega oktoobri esimese nädala lõpuks - sellesse kaasatud kajastusid samuti esmaste testide statistikas. Näiteks osales viimases seireuuringus kokku umbes 5000 inimest, kelle testimine jaotus paari nädala peale. Seega võis ainuüksi uuringu lõppemine vähendada alates möödunud nädalast testide hulka 400-500 võrra päevas.
Samas möönis terviseameti pressiesindaja Eike Kingsepp ka ise, et madalamad testimiste arvud on pälvinud nendegi tähelepanu.
"Kui homme on testide arv jätkuvalt sama madal, on ilmselt lahti midagi süsteemset, mida peame uurima," tunnistas Kingsepp. Ta ei välistanud, et vähenenud on ka piiril võetud koroonaproovid.
Piiril testimine tõusuteel
Piiril testimine on aga, vastuoksa, teinud oktoobrist hüppe ülespoole.
Sadamates, lennujaamas ja mööda maismaad välismaalt Eestisse reisinud inimesi asuti testima 1. septembrist. Esimese testimiskuu jooksul võttis Synlab seal 16 300 proovi, millest 64 osutus positiivseks.
Oktoobrit on olnud vaid dekaadi jagu, ent juba esimese 11 päevaga on piiridel tehtud 8400 testi ehk pool septembrikuu hulgast. Positiivseid leiti 37. Seega on positiivsed testid testide hulgaga kooskõlas - mida enam teste, seda rohkem positiivseid.
Piiridel testimised andsid septembris keskmiselt 550 testi päevas, oktoobris aga juba üle 750 testi ööpäevas ehk umbes pool kõigist testidest.
Kordustestile ei ilmuta
Kuigi terviseameti igapäevane testide mantra räägib esmastest proovidest, on tegelikult seal sees ka piiridel testitute kordusproovid.
Piiridel testimist korraldav Synlab tõdeb, et kordusproovidele ei kipu inimesed enam välja ilmuma. Nimelt peab pärast reisilt saabumist tegema esimese negatiivse testi järel nädal hiljem kordustesti. Ent inimestel pole motivatsiooni kordustesti teha, kui esimene proov oli negatiivne.
Teoorias peaks kordusteste olema peaaegu sama palju kui esmaseid piiril antud teste. Aga kui septembris anti lennujaamas, sadamas ja maismaapiiri ületuse järel kokku 10 751 esmast testi, siis kordustestile ilmus vaid 5509 inimest ehk peaaegu kaks korda vähem. Väike nihe testide hulgas peaks tulema vaid sellest, et viimase seitsme päeva testitute kordustestid on toimumas lähema nädala jooksul.
Oktoobris on olukord paranenud - 11 päeva jooksul võeti piiridel 4229 esmast testi, kordustesti on teinud 4200 inimest (neist positiivse tulemuse andis 20 proovi).
Ligi kolmveerand kõigist piiril võetud esmastest testidest on tehtud lennujaamas, maismaad pidi tulijad teevad viiendiku ja sadamate kaudu tulijad annavad ligi kuus protsenti testidest.
Kui lennujaamas ja sadamas pääsevad reisilt saabunud testima ilma varasema broneeringuta, siis maismaapiiril testimispunkti ees ei oota - testimine tuleb paar päeva enne saabumist juba kokku leppida ja siis broneeritud ajal kokkulepitud kohta testile minna. Rekajuhid kipuvad seda nõuet aga eirama ja ilmuvad suvalisel ajal ise vabalt välja valitud testimispunkti kohale, mis on üsna ühtlaselt Eesti maakondade vahel jaotunud.
Ooteaeg on lühenenud
Synlabi kommunikatsioonijuhi Gerly Kedelauki hinnangul kasvas üldine testimiste hulk septembris seoses koolide algusega ja ka paljud asutused-ettevõtted, mis seni olid korraldanud oma tööd kodukontorites, kutsusid töötajad taas tööruumidesse, mistõttu mindi pärast väikestes ruumides kokkupuutumist ja haigestumist igaks juhuks proovi andma. Nüüd aga istutakse tõbisena lihtsalt kodus ja oodatakse haigusnähtude möödumist, arstile pöördumata ja testile minemata.
Inimesed võivad peljata liiga pikka ooteaega testile pääsemiseks, ent Kedelauk kinnitab, et mõne ändala tagune mure järjekordadega on möödanik - nüüd helistatakse kuni 70 protsendile inimestest testimisaja kokkuleppimiseks samal päeval, kui perearstilt saatekiri tuleb ja enamik neist kutsutakse juba järgmiseks päevaks ka proovi andma. Üksnes väikelinnades tuleb teinekord oodata kaks päeva, sest testimisbussid käivad seal külakorda ülepäeviti. | Koroonaproovide arv väheneb päev-päevalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui suvel oli viirus kontrolli all, oli tavaline, et päevas testiti vähem kui 500 inimest. Augustis hakkas aga nakkus taas rohkem levima ning alates septembrist tegi testimine tugeva hüppe ülespoole - nädala sees andis esmase koroonaproovi enamasti üle 2000 inimese. Oma panuse andis ka sadamates, lennujaamas ja maismaapiiri ületanute testimine.
Septembri keskpaigast alates hakkasid testid kompama ööpäevas juba 3000 piiri, ületades seda mitmel korral.
Ent möödunud nädalast alates on testide hulk ja sellega koos ka tuvastatud nakatunute hulk hakanud taas vähenema. Esmaspäeval-teisipäeval oli teste veel napilt üle 2000, ent alates kolmapäevast kukkus see 1500 piirimaile ja jäi mitmeks päevaks 1500 ja 2000 vahele. Nädalavahetusel, nagu tavaks, testiti alla tuhande inimese päevas.
Millest siis selline muutus, arvestades, et käsil on ometi klassikaline viirustehooaeg?
Terviseamet põhjendab seda seireuuringu lõppemisega oktoobri esimese nädala lõpuks - sellesse kaasatud kajastusid samuti esmaste testide statistikas. Näiteks osales viimases seireuuringus kokku umbes 5000 inimest, kelle testimine jaotus paari nädala peale. Seega võis ainuüksi uuringu lõppemine vähendada alates möödunud nädalast testide hulka 400-500 võrra päevas.
Samas möönis terviseameti pressiesindaja Eike Kingsepp ka ise, et madalamad testimiste arvud on pälvinud nendegi tähelepanu.
"Kui homme on testide arv jätkuvalt sama madal, on ilmselt lahti midagi süsteemset, mida peame uurima," tunnistas Kingsepp. Ta ei välistanud, et vähenenud on ka piiril võetud koroonaproovid.
Piiril testimine tõusuteel
Piiril testimine on aga, vastuoksa, teinud oktoobrist hüppe ülespoole.
Sadamates, lennujaamas ja mööda maismaad välismaalt Eestisse reisinud inimesi asuti testima 1. septembrist. Esimese testimiskuu jooksul võttis Synlab seal 16 300 proovi, millest 64 osutus positiivseks.
Oktoobrit on olnud vaid dekaadi jagu, ent juba esimese 11 päevaga on piiridel tehtud 8400 testi ehk pool septembrikuu hulgast. Positiivseid leiti 37. Seega on positiivsed testid testide hulgaga kooskõlas - mida enam teste, seda rohkem positiivseid.
Piiridel testimised andsid septembris keskmiselt 550 testi päevas, oktoobris aga juba üle 750 testi ööpäevas ehk umbes pool kõigist testidest.
Kordustestile ei ilmuta
Kuigi terviseameti igapäevane testide mantra räägib esmastest proovidest, on tegelikult seal sees ka piiridel testitute kordusproovid.
Piiridel testimist korraldav Synlab tõdeb, et kordusproovidele ei kipu inimesed enam välja ilmuma. Nimelt peab pärast reisilt saabumist tegema esimese negatiivse testi järel nädal hiljem kordustesti. Ent inimestel pole motivatsiooni kordustesti teha, kui esimene proov oli negatiivne.
Teoorias peaks kordusteste olema peaaegu sama palju kui esmaseid piiril antud teste. Aga kui septembris anti lennujaamas, sadamas ja maismaapiiri ületuse järel kokku 10 751 esmast testi, siis kordustestile ilmus vaid 5509 inimest ehk peaaegu kaks korda vähem. Väike nihe testide hulgas peaks tulema vaid sellest, et viimase seitsme päeva testitute kordustestid on toimumas lähema nädala jooksul.
Oktoobris on olukord paranenud - 11 päeva jooksul võeti piiridel 4229 esmast testi, kordustesti on teinud 4200 inimest (neist positiivse tulemuse andis 20 proovi).
Ligi kolmveerand kõigist piiril võetud esmastest testidest on tehtud lennujaamas, maismaad pidi tulijad teevad viiendiku ja sadamate kaudu tulijad annavad ligi kuus protsenti testidest.
Kui lennujaamas ja sadamas pääsevad reisilt saabunud testima ilma varasema broneeringuta, siis maismaapiiril testimispunkti ees ei oota - testimine tuleb paar päeva enne saabumist juba kokku leppida ja siis broneeritud ajal kokkulepitud kohta testile minna. Rekajuhid kipuvad seda nõuet aga eirama ja ilmuvad suvalisel ajal ise vabalt välja valitud testimispunkti kohale, mis on üsna ühtlaselt Eesti maakondade vahel jaotunud.
Ooteaeg on lühenenud
Synlabi kommunikatsioonijuhi Gerly Kedelauki hinnangul kasvas üldine testimiste hulk septembris seoses koolide algusega ja ka paljud asutused-ettevõtted, mis seni olid korraldanud oma tööd kodukontorites, kutsusid töötajad taas tööruumidesse, mistõttu mindi pärast väikestes ruumides kokkupuutumist ja haigestumist igaks juhuks proovi andma. Nüüd aga istutakse tõbisena lihtsalt kodus ja oodatakse haigusnähtude möödumist, arstile pöördumata ja testile minemata.
Inimesed võivad peljata liiga pikka ooteaega testile pääsemiseks, ent Kedelauk kinnitab, et mõne ändala tagune mure järjekordadega on möödanik - nüüd helistatakse kuni 70 protsendile inimestest testimisaja kokkuleppimiseks samal päeval, kui perearstilt saatekiri tuleb ja enamik neist kutsutakse juba järgmiseks päevaks ka proovi andma. Üksnes väikelinnades tuleb teinekord oodata kaks päeva, sest testimisbussid käivad seal külakorda ülepäeviti.
### Response:
Koroonaproovide arv väheneb päev-päevalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Millega te selgitate viimaste päevade madalate numbrite kontekstis meie koroonaviiruse epidemioloogilist olukorda?
Ilmselt on mingid kolded saadud kontrolli alla.
Mulle tundub, et Tallinnas on viimastel päevadel olnud vähem nakatunuid, Ida-Virumaal ikkagi tuleb neid uusi juhtumeid juurde.
Kas selles kontekstis on tulemust andnud võib-olla mõned kehtestatud piirangud, näiteks üleriigiline alkoholimüügi öine piirang?
Ma ei ole seda detailselt uurinud. Ma ei oska öelda. Võib-olla mingil määral on ta seda pidutsemist vähemaks võtnud.
Mingil määral on inimesed ka tunnetanud, et haigus ei ole kuhugi kadunud, haigus on meil tagasi. Ja ehk nad haigena tööle ei lähe. Aga sellest, et mõni päev on vähem [nakatunuid], ma küll suurde vaimustusse ei satuks.
Te selles siis trendi ei näe?
Jah. See on väga tore, et viimased päevad on natuke vähem nakatumisi olnud, aga Ida-Virumaal minu meelest ei ole väga suuri muutusi, kui nendele numbritele otsa vaadata. Seal ikka lisandub uusi, küll õnneks juba teadaolevatesse kolletesse, uusi koldeid ei ole lisandunud. Aga minu meelest tuleb seda asja hoolega vaadata ja mitte teha põhjapanevaid järeldusi väiksest langusest - ega ka väiksest tõusust.
Kuidas te võrdleksite Eesti olukorda Läti olukorraga, kus viimasel nädalal on see tõus olnud veelgi jõulisem?
Ilmselt on igal riigil oma infektsiooni kulg. Pole ju ükski riik jäänud puutumata.
Kevadel küsiti minult mitu korda, et miks meil ei ole nii nagu Tšehhis. Nüüd jällegi me keegi ei tahaks, et meil oleks nagu Tšehhis. Ja on Lätis oma kulg, on Soomes oma kulg.
Siin ei ole nagu ühte retsepti, et see, mis töötab Lätis, tingimata töötab ka Eestis ja vastupidiselt. Kõik riigid peavad ikkagi vaatama, missugune on kõige õigem tee nende riigile.
Ja me oleme Eestis väga selgelt ära deklareerinud, et meie eesmärk on hoida nakatumine niisugusel madalal tasemel, et meie meditsiinisüsteem üle ei kuumeneks ja peaks vastu nii koroonahaigetele, aga samas oleks ka meditsiiniabi kõigi teiste haiguste korral kättesaadav.
Ma olen üsna kindel, et ka Läti saab oma puhangu kontrolli alla. Ilmselt tekkiski niisugune suur haigestumine ja praegu nad püüavad seda kontrolli alla saada.
Kas võib öelda, et kuigi riikides, nagu Eesti, Läti ja ka Soome, on tingimused ja olud sarnased, siis väga suur roll koroonaviiruse levikul on juhusel?
Ei, ma ei taha öelda, et kõik on nagu juhus. Eestis ei ole ju suurlinnu. Tallinn on küll suur linn, aga Tallinn ei ole suurlinn.
Kui me vaatame riike, mis on praegu väga hädas, Hispaania, Belgia, Holland, siis seal inimesed elavad palju tihedamalt koos kui näiteks Eestis. Võimalik, et nii Eesti, Läti kui ka Soome eripära ongi võrreldes Kesk-Euroopa või mõnede Lääne-Euroopa piirkondadega see, et meil on rahvastiku tihedus väiksem.
Me oleme väiksem riik ja meie terviseamet on teinud ikka super tööd. Väga paljud riigid ütlevad, et me ei jõua lihtsalt kontakte jälgida ja see on ka arusaadav.
Et nendes suurtes riikides on nii palju nakatunuid, et nad enam lihtsalt ei jõua igat kontakti jälgida. Eestis mulle tundub, et meie terviseamet on sellega väga suurepäraselt hakkama saanud.
Kas te oskate ka mingit hinnangut anda sellele, miks Lätis ja ka Soomes on viirus levima hakanud koolides, aga mitte niivõrd Eestis?
Kui viirus levib koolides, siis see pigem näitab seda, et viirus levib selles kogukonnas. Me Eestis näeme ka väga hästi, et viirus levib koolides nendes kogukondades, kus kogukonnas on nakatumist rohkem.
Näiteks Ida-Virumaal on päris mitmes koolis nakatunuid, aga nendes piirkondades, kus meil nakatumist on vähe, on ka koolid vähem pihta saanud.
Ma tahaks ka öelda siinjuures, et koolide profülaktiline kinni panemine ei ole kindlasti koroonaviiruse ennetamise praktika. Koolidesse on ikkagi see nakkus toodud kogukonnast. See pigem näitab seda, et nendes kogukondades levib viirus, mitte pelgalt ainult koolides.
Jah, koolides on lapsed ja õpetajad tihedalt koos, aga võib-olla seda kooli tuuakse nagu ekstra välja, teised töökohad lähevad ju lihtsalt nimetuse alla "töökohad". Kui me Tallinnas vaatame, siis Tallinnas ei olnud koolides rohkem puhanguid, kui oli teistes töökohtades.
Nüüd alates sellest nädalast on reisipiirangud lõdvemad kui varem. Kuidas te seda hindate, kas sealt võib tulla uusi viirusjuhtumeid?
Teadusnõukoda on ju kogu aeg öelnud, et otselennud on ohutumad, kui ümberistumistega lennud ja tegelikult ilmselt on see mõttekas. Ei ole mõtet reisilt tulevat inimest testida, kui ta tuleb riigist, kus on oluliselt madalam nakatumine kui Eestis. Meil on ka hea süsteem pandud püsti lennujaamas. Seal saavad inimesed ju ka testida. Ilmselt on küllaltki ohutu lubada riiki inimesi kohtadest, kus nakatumine on väiksem kui Eestis.
Aga ma peame ka seda meeles pidama, et see on ka lokaalne haigus. Võib olla, et mõne riigi nakatumisnäit ei olegi väga kõrge, aga inimene võib tulla selle riigi piirkonnast, kus nakatumine on kõrge. Võib-olla see järgmine etapp võiks olla, et me me vaataksimegi pigem piirkondi, mitte ainult tervet riiki, eriti mis puudutab suurriike.
Ja kuidas te nüüd algava nädala konteksti silmas pidades edasist viiruse olukord prognoosite?
Praegune olukord on rahulikum, aga me ei tohi valvsust minutikski kaotada. Kõik need asjad, mis me oleme selgeks õppinud - haigena tööle ei tule, pesen käsi, suletud ruumides, kus distantsi hoidmine on raske, panen maski - me neid praegu küll ära unustada ei tohiks.
Ja kui inimesed reisivad ja nad tulevad piirkonnast, kus nakatumine on kõrge, siis mina soovitan neil inimestel ennast lennujaamas ära testida ja veenduda, et nad ei too haigust sisse. Kui on koroonapositiivne inimene kellegi kodus perekonnas, siis tuleb väga mõelda perekonnas läbi, et kuidas me saame takistada viiruse levikut eriti just vanematele inimestele ja inimestele, kes töötavad sellistes riskikohtades, nagu on haiglad, hooldekodud.
Need, kellel on väikesed haigussümptomid, ärge palun minge tööle, vaid tehke test ära. Veenduge, et te ei ole olnud kellegiga kontaktis. Ja alles siis, kui teil on negatiivne test ja perearstiga koos olete otsustanud, et ei ole tegemist koroonaviirusega, alles siis võib tööle minna. | Lutsar: vähenenud viirusejuhud ei näita trendi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Millega te selgitate viimaste päevade madalate numbrite kontekstis meie koroonaviiruse epidemioloogilist olukorda?
Ilmselt on mingid kolded saadud kontrolli alla.
Mulle tundub, et Tallinnas on viimastel päevadel olnud vähem nakatunuid, Ida-Virumaal ikkagi tuleb neid uusi juhtumeid juurde.
Kas selles kontekstis on tulemust andnud võib-olla mõned kehtestatud piirangud, näiteks üleriigiline alkoholimüügi öine piirang?
Ma ei ole seda detailselt uurinud. Ma ei oska öelda. Võib-olla mingil määral on ta seda pidutsemist vähemaks võtnud.
Mingil määral on inimesed ka tunnetanud, et haigus ei ole kuhugi kadunud, haigus on meil tagasi. Ja ehk nad haigena tööle ei lähe. Aga sellest, et mõni päev on vähem [nakatunuid], ma küll suurde vaimustusse ei satuks.
Te selles siis trendi ei näe?
Jah. See on väga tore, et viimased päevad on natuke vähem nakatumisi olnud, aga Ida-Virumaal minu meelest ei ole väga suuri muutusi, kui nendele numbritele otsa vaadata. Seal ikka lisandub uusi, küll õnneks juba teadaolevatesse kolletesse, uusi koldeid ei ole lisandunud. Aga minu meelest tuleb seda asja hoolega vaadata ja mitte teha põhjapanevaid järeldusi väiksest langusest - ega ka väiksest tõusust.
Kuidas te võrdleksite Eesti olukorda Läti olukorraga, kus viimasel nädalal on see tõus olnud veelgi jõulisem?
Ilmselt on igal riigil oma infektsiooni kulg. Pole ju ükski riik jäänud puutumata.
Kevadel küsiti minult mitu korda, et miks meil ei ole nii nagu Tšehhis. Nüüd jällegi me keegi ei tahaks, et meil oleks nagu Tšehhis. Ja on Lätis oma kulg, on Soomes oma kulg.
Siin ei ole nagu ühte retsepti, et see, mis töötab Lätis, tingimata töötab ka Eestis ja vastupidiselt. Kõik riigid peavad ikkagi vaatama, missugune on kõige õigem tee nende riigile.
Ja me oleme Eestis väga selgelt ära deklareerinud, et meie eesmärk on hoida nakatumine niisugusel madalal tasemel, et meie meditsiinisüsteem üle ei kuumeneks ja peaks vastu nii koroonahaigetele, aga samas oleks ka meditsiiniabi kõigi teiste haiguste korral kättesaadav.
Ma olen üsna kindel, et ka Läti saab oma puhangu kontrolli alla. Ilmselt tekkiski niisugune suur haigestumine ja praegu nad püüavad seda kontrolli alla saada.
Kas võib öelda, et kuigi riikides, nagu Eesti, Läti ja ka Soome, on tingimused ja olud sarnased, siis väga suur roll koroonaviiruse levikul on juhusel?
Ei, ma ei taha öelda, et kõik on nagu juhus. Eestis ei ole ju suurlinnu. Tallinn on küll suur linn, aga Tallinn ei ole suurlinn.
Kui me vaatame riike, mis on praegu väga hädas, Hispaania, Belgia, Holland, siis seal inimesed elavad palju tihedamalt koos kui näiteks Eestis. Võimalik, et nii Eesti, Läti kui ka Soome eripära ongi võrreldes Kesk-Euroopa või mõnede Lääne-Euroopa piirkondadega see, et meil on rahvastiku tihedus väiksem.
Me oleme väiksem riik ja meie terviseamet on teinud ikka super tööd. Väga paljud riigid ütlevad, et me ei jõua lihtsalt kontakte jälgida ja see on ka arusaadav.
Et nendes suurtes riikides on nii palju nakatunuid, et nad enam lihtsalt ei jõua igat kontakti jälgida. Eestis mulle tundub, et meie terviseamet on sellega väga suurepäraselt hakkama saanud.
Kas te oskate ka mingit hinnangut anda sellele, miks Lätis ja ka Soomes on viirus levima hakanud koolides, aga mitte niivõrd Eestis?
Kui viirus levib koolides, siis see pigem näitab seda, et viirus levib selles kogukonnas. Me Eestis näeme ka väga hästi, et viirus levib koolides nendes kogukondades, kus kogukonnas on nakatumist rohkem.
Näiteks Ida-Virumaal on päris mitmes koolis nakatunuid, aga nendes piirkondades, kus meil nakatumist on vähe, on ka koolid vähem pihta saanud.
Ma tahaks ka öelda siinjuures, et koolide profülaktiline kinni panemine ei ole kindlasti koroonaviiruse ennetamise praktika. Koolidesse on ikkagi see nakkus toodud kogukonnast. See pigem näitab seda, et nendes kogukondades levib viirus, mitte pelgalt ainult koolides.
Jah, koolides on lapsed ja õpetajad tihedalt koos, aga võib-olla seda kooli tuuakse nagu ekstra välja, teised töökohad lähevad ju lihtsalt nimetuse alla "töökohad". Kui me Tallinnas vaatame, siis Tallinnas ei olnud koolides rohkem puhanguid, kui oli teistes töökohtades.
Nüüd alates sellest nädalast on reisipiirangud lõdvemad kui varem. Kuidas te seda hindate, kas sealt võib tulla uusi viirusjuhtumeid?
Teadusnõukoda on ju kogu aeg öelnud, et otselennud on ohutumad, kui ümberistumistega lennud ja tegelikult ilmselt on see mõttekas. Ei ole mõtet reisilt tulevat inimest testida, kui ta tuleb riigist, kus on oluliselt madalam nakatumine kui Eestis. Meil on ka hea süsteem pandud püsti lennujaamas. Seal saavad inimesed ju ka testida. Ilmselt on küllaltki ohutu lubada riiki inimesi kohtadest, kus nakatumine on väiksem kui Eestis.
Aga ma peame ka seda meeles pidama, et see on ka lokaalne haigus. Võib olla, et mõne riigi nakatumisnäit ei olegi väga kõrge, aga inimene võib tulla selle riigi piirkonnast, kus nakatumine on kõrge. Võib-olla see järgmine etapp võiks olla, et me me vaataksimegi pigem piirkondi, mitte ainult tervet riiki, eriti mis puudutab suurriike.
Ja kuidas te nüüd algava nädala konteksti silmas pidades edasist viiruse olukord prognoosite?
Praegune olukord on rahulikum, aga me ei tohi valvsust minutikski kaotada. Kõik need asjad, mis me oleme selgeks õppinud - haigena tööle ei tule, pesen käsi, suletud ruumides, kus distantsi hoidmine on raske, panen maski - me neid praegu küll ära unustada ei tohiks.
Ja kui inimesed reisivad ja nad tulevad piirkonnast, kus nakatumine on kõrge, siis mina soovitan neil inimestel ennast lennujaamas ära testida ja veenduda, et nad ei too haigust sisse. Kui on koroonapositiivne inimene kellegi kodus perekonnas, siis tuleb väga mõelda perekonnas läbi, et kuidas me saame takistada viiruse levikut eriti just vanematele inimestele ja inimestele, kes töötavad sellistes riskikohtades, nagu on haiglad, hooldekodud.
Need, kellel on väikesed haigussümptomid, ärge palun minge tööle, vaid tehke test ära. Veenduge, et te ei ole olnud kellegiga kontaktis. Ja alles siis, kui teil on negatiivne test ja perearstiga koos olete otsustanud, et ei ole tegemist koroonaviirusega, alles siis võib tööle minna.
### Response:
Lutsar: vähenenud viirusejuhud ei näita trendi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne teatud jama räägiti muusikatööstuses juba mitu aastat süvenevast suunast: plaadimüügi kahanedes sai artistidele järjest tähtsamaks anda kontserte, sest sealt tuli ka põhiline raha.
Räägiti ka voogedastuse võidukäigust ja aegajalt on juba viisteist aastat imbunud uudiseid sellest, et vinüül on tagasi, vinüül kasvab ja vinüül on taas uus keskteeformaat.
Viimastel aastatel on olnud märke ka kasseti naasmisest ning umbes viimase aasta jooksul on öeldud välja, et CD on tagasi või tuleb tagasi.
Oli aga selge, et see kõik oli ornamentika, kõik need formaadid on ilusad asjad, aga enamus inimesi ikkagi striimib ja sealtkaudu saavad artistid vaid kopikaid.
Samas kui plaadimüük, olgu siis vinüül või CD või lausa kassett, on ainult pühendunud melomaanidele, järelikult ei piisa sellest artistidele äraelamiseks.
Olen kontsertidel juba ammu märganud, et inimesed hüplevad ekstaatiliselt lava ees, aga ei lähe pärast lava kõrvalt sellesama esineja plaate ostma. Ehk ei mahu plaat kontserdipileti kõrval eelarvesse, aga teisest letist ostetud õlu mahub, ja võibolla on plaat juba enne olemas, ega ei tea, aga silma on torganud. Ja kui, siis ostetakse pigem artisti T-särk.
Vahepeal lavaelu takerdus ning näiteks Ameerikas on plaadimüük kasvanud. Nüüd on kontserdid justkui tagasi, aga tegelikult maailmas see eluala kas seisab või kiratseb, sõltuvalt riigist. Eestis korraldatakse kontserte ja festivale, ent ilma välisartistideta, kes ei reisi.
Neil muusikahuvilistel, kel sissetulek säilinud, jääb kontserdipileti raha alles - kuigi see on illusioon, raha ei jää kunagi alles. Igal juhul on inimestel võimalus ja huvi plaate osta, mida näitab ka taas hoogustunud järelturg, Eestis näiteks Plaadituru-nimeline ettevõtmine.
Nendes tingimustes on ainult hea meel mitmete Eesti artistide võidukäigu üle haiges maailmas. Vaid paar näidet moodsama popmuusika poolelt.
Mart Avi tuleva albumi "Vega Never Sets" arvustamise vastu on huvi tundnud mitu kaalukamat rahvusvahelist väljaannet, singleid "Spark/ Soul ReaVer" on maininud ja kiitnud juba Mojo, Crack, Louder Than War, Mixmag, BBC6, Saksa Rolling Stone ja Simon Reynolds.
Holy Motorsi uus album "Horse" ilmub 16. oktoobril New Yorki firmast Wharf Cat, kust ilmus kahe aasta eest ka nende avaplaat "Slow Sundown" ning mis sai ohtralt tunnustavat tagasisidet maailma juhtivatelt muusikaportaalidelt nagu näiteks Stereogum ja Pitchfork.
Maarja Nuudil tuli läinud nädalal välja album koos Los Angelese eksperimentaalmuusik Sun Araw'ga: "Fantasias For Violin & Guitar", produtseerinud on selle mainekas Tapes. Maarja Nuudi varasemad neofolgi plaadid on saanud kajastust ajakirjades nagu Mojo ja Uncut.
Juba kümmekond aastat maailmas tähelepanu äratanud Maria Minerva uus plaat "Soft Power" tuli taas välja maailma ühest mõjukamast elektroonikaplaadifirmast 100 % Silk. Ja nii edasi.
Vaimse tervise huvides on mitte sulgeda end ära, vaid käia kinos ja kunstinäitustel, kontsertidel ja teatris ning lugeda ka muud peale koroonanumbrite. Aga ikkagi on lahe, et salvestatud muusika jõuab üksikutest lugudest albumiteni ning albumid on muutunud kuulajate koduses interjööris ja kultuurielus üldse jälle tähtsamaks kui nad veel hiljuti olid. | Valner Valme: ketas pöörleb ja lint sahiseb | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne teatud jama räägiti muusikatööstuses juba mitu aastat süvenevast suunast: plaadimüügi kahanedes sai artistidele järjest tähtsamaks anda kontserte, sest sealt tuli ka põhiline raha.
Räägiti ka voogedastuse võidukäigust ja aegajalt on juba viisteist aastat imbunud uudiseid sellest, et vinüül on tagasi, vinüül kasvab ja vinüül on taas uus keskteeformaat.
Viimastel aastatel on olnud märke ka kasseti naasmisest ning umbes viimase aasta jooksul on öeldud välja, et CD on tagasi või tuleb tagasi.
Oli aga selge, et see kõik oli ornamentika, kõik need formaadid on ilusad asjad, aga enamus inimesi ikkagi striimib ja sealtkaudu saavad artistid vaid kopikaid.
Samas kui plaadimüük, olgu siis vinüül või CD või lausa kassett, on ainult pühendunud melomaanidele, järelikult ei piisa sellest artistidele äraelamiseks.
Olen kontsertidel juba ammu märganud, et inimesed hüplevad ekstaatiliselt lava ees, aga ei lähe pärast lava kõrvalt sellesama esineja plaate ostma. Ehk ei mahu plaat kontserdipileti kõrval eelarvesse, aga teisest letist ostetud õlu mahub, ja võibolla on plaat juba enne olemas, ega ei tea, aga silma on torganud. Ja kui, siis ostetakse pigem artisti T-särk.
Vahepeal lavaelu takerdus ning näiteks Ameerikas on plaadimüük kasvanud. Nüüd on kontserdid justkui tagasi, aga tegelikult maailmas see eluala kas seisab või kiratseb, sõltuvalt riigist. Eestis korraldatakse kontserte ja festivale, ent ilma välisartistideta, kes ei reisi.
Neil muusikahuvilistel, kel sissetulek säilinud, jääb kontserdipileti raha alles - kuigi see on illusioon, raha ei jää kunagi alles. Igal juhul on inimestel võimalus ja huvi plaate osta, mida näitab ka taas hoogustunud järelturg, Eestis näiteks Plaadituru-nimeline ettevõtmine.
Nendes tingimustes on ainult hea meel mitmete Eesti artistide võidukäigu üle haiges maailmas. Vaid paar näidet moodsama popmuusika poolelt.
Mart Avi tuleva albumi "Vega Never Sets" arvustamise vastu on huvi tundnud mitu kaalukamat rahvusvahelist väljaannet, singleid "Spark/ Soul ReaVer" on maininud ja kiitnud juba Mojo, Crack, Louder Than War, Mixmag, BBC6, Saksa Rolling Stone ja Simon Reynolds.
Holy Motorsi uus album "Horse" ilmub 16. oktoobril New Yorki firmast Wharf Cat, kust ilmus kahe aasta eest ka nende avaplaat "Slow Sundown" ning mis sai ohtralt tunnustavat tagasisidet maailma juhtivatelt muusikaportaalidelt nagu näiteks Stereogum ja Pitchfork.
Maarja Nuudil tuli läinud nädalal välja album koos Los Angelese eksperimentaalmuusik Sun Araw'ga: "Fantasias For Violin & Guitar", produtseerinud on selle mainekas Tapes. Maarja Nuudi varasemad neofolgi plaadid on saanud kajastust ajakirjades nagu Mojo ja Uncut.
Juba kümmekond aastat maailmas tähelepanu äratanud Maria Minerva uus plaat "Soft Power" tuli taas välja maailma ühest mõjukamast elektroonikaplaadifirmast 100 % Silk. Ja nii edasi.
Vaimse tervise huvides on mitte sulgeda end ära, vaid käia kinos ja kunstinäitustel, kontsertidel ja teatris ning lugeda ka muud peale koroonanumbrite. Aga ikkagi on lahe, et salvestatud muusika jõuab üksikutest lugudest albumiteni ning albumid on muutunud kuulajate koduses interjööris ja kultuurielus üldse jälle tähtsamaks kui nad veel hiljuti olid.
### Response:
Valner Valme: ketas pöörleb ja lint sahiseb |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi turniiril on tugev mängijate koosseis, ei jätnud viirus ka sellele võistlusele mõju avaldamata. Esialgselt võistlejate nimekirjas olnud mitmete Aasia riikide tipud siiski Taani ei sõida. Nii pakuvad parimatele eurooplastele konkurentsi Aasiast eeskätt Jaapani mängijad.
Eestlastest osalevad Denmark Openil Kristin Kuuba üksikmängus ning Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel naiste paarismängus. Helina Rüütel lööb kaasa ka segapaarismängus koos Mihkel Laanesega.
Esialgu tõi loos Kristin Kuuba (BWF 59.) esimeseks vastaseks turniiril parima paigutusega ja maailma edetabelis kolmandal kohal asuva Akane Yamaguchi Jaapanist. Yamaguchi hiljem aga võistlemast loobus ja nüüd selgub Kuuba esimene vastane vahetult turniiri eelõhtul, kui loositakse tabelisse reservis olnud mängijad.
Kuuba sõnul on võistluse eel peamine ootus, et see toimuks: "Pooleaastane võistluspaus ei ole olnud vaimselt kerge. Võistlusnälg kasvas iga nädalaga. Samas andis paus aega arendada nii üldfüüsilist kui sulgpalli poolt."
Naiste üksikmängus on Yamaguchi loobumise järel kaks tugevama asetusega mängijat maailma edetabeli neljas ja endine maailmameister Nozomi Okuhara Jaapanist ja olümpiavõitja ja mitmekordne maailmameister Carolina Marin Hispaaniast.
Naispaar Marran ja Rüütel võivad loosiõnne üle pigem rõõmustada. Nemad kohtuvad esimeses ringis prantslaste Vimala Heriau ja Margot Lambertiga. Maailma edetabelis 73. kohal olevatel eestlastel ei tule 60. kohta hoidvate prantslastega kindlasti kerge mäng, kuid naispaaride nimekirja vaadates, oleks võinud loos tuua esimeses ringis vastu ka hulga nimekamaid vastaseid.
Segapaarismängus on Rüütelit ja Laanest avakohtumises ootamas maailma 67. paar Victoria Williams ja Gregory Mairs Inglismaalt. | Eesti sulgpallurid astuvad võistlustulle tippturniiril Taanis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi turniiril on tugev mängijate koosseis, ei jätnud viirus ka sellele võistlusele mõju avaldamata. Esialgselt võistlejate nimekirjas olnud mitmete Aasia riikide tipud siiski Taani ei sõida. Nii pakuvad parimatele eurooplastele konkurentsi Aasiast eeskätt Jaapani mängijad.
Eestlastest osalevad Denmark Openil Kristin Kuuba üksikmängus ning Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel naiste paarismängus. Helina Rüütel lööb kaasa ka segapaarismängus koos Mihkel Laanesega.
Esialgu tõi loos Kristin Kuuba (BWF 59.) esimeseks vastaseks turniiril parima paigutusega ja maailma edetabelis kolmandal kohal asuva Akane Yamaguchi Jaapanist. Yamaguchi hiljem aga võistlemast loobus ja nüüd selgub Kuuba esimene vastane vahetult turniiri eelõhtul, kui loositakse tabelisse reservis olnud mängijad.
Kuuba sõnul on võistluse eel peamine ootus, et see toimuks: "Pooleaastane võistluspaus ei ole olnud vaimselt kerge. Võistlusnälg kasvas iga nädalaga. Samas andis paus aega arendada nii üldfüüsilist kui sulgpalli poolt."
Naiste üksikmängus on Yamaguchi loobumise järel kaks tugevama asetusega mängijat maailma edetabeli neljas ja endine maailmameister Nozomi Okuhara Jaapanist ja olümpiavõitja ja mitmekordne maailmameister Carolina Marin Hispaaniast.
Naispaar Marran ja Rüütel võivad loosiõnne üle pigem rõõmustada. Nemad kohtuvad esimeses ringis prantslaste Vimala Heriau ja Margot Lambertiga. Maailma edetabelis 73. kohal olevatel eestlastel ei tule 60. kohta hoidvate prantslastega kindlasti kerge mäng, kuid naispaaride nimekirja vaadates, oleks võinud loos tuua esimeses ringis vastu ka hulga nimekamaid vastaseid.
Segapaarismängus on Rüütelit ja Laanest avakohtumises ootamas maailma 67. paar Victoria Williams ja Gregory Mairs Inglismaalt.
### Response:
Eesti sulgpallurid astuvad võistlustulle tippturniiril Taanis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA koolisüsteemis algab lapse haridustee enamikes osariikides 5–6-aastaselt kohustusliku lasteaiaga, mis on suuresti võrreldav Eesti esimese klassiga. Nii USAs kui ka Eestis viib üha rohkem vanemaid oma lapsi enne kohustusliku koolitee algust eelkooli. Seni polnud aga selge, kui pikaks ajaks etteõpetamine lapsele haridusteel edumaa annab.
Küsimusse selguse toomiseks uurisid psühholoogid suures ja paljurahvuselises USA maakonnas elavat 2581 lasteaialast. Kõik osalenud lapsed pärinesid madala sissetulekuga peredest ning said sestap võimaluse osaleda mõnes riiklikult toetatud eelkooliprogrammis. Uuritud lastest jõudis päriselt eelkooli 1334 last ehk veidi rohkem kui pooled.
Uurijad hindasid laste akadeemilisi oskusi ehk kirjaoskust ja arvutamist, aga ka täidesaatvaid funktsioone ehk mälu, paindlikku mõtlemist ja enesejuhtimist. Lisaks uurisid teadlased, kui kaugele on arenenud lastel akadeemilise edu saavutamiseks vajalikud suhtlusoskused ja tundetaip. Lapsi hinnati kahel korral: sügisel lasteaia alguses ja kevadel lasteaia-aasta lõpus.
Uuringu juhtivautori Ohio osariigi ülikooli teaduri Arya Ansari sõnul selgus, et eelkoolis käinud laste akadeemilised oskused ehk lugemine, kirjutamine ja arvutamine oli paremal järjel. Sama kehtis ka laste mälu ja paindliku mõtlemise kohta, kuid suhtlemises ja tundetaibus lasteaiaõpetajad laste vahel erinevusi ei täheldanud.
Ansari sõnul näitas kevadel tehtud kordushindamine, et vahe etteõpetatud ja etteõpetamata laste vahel vähenes juba ühe õppeaastaga. Etteõpetamata lapsed ammutasid esimesel õppeaastal õpitust lihtsalt rohkem uusi teadmisi, kui nende eelkoolis käinud eakaaslased ning arenesid selle ajaga rohkem.
Teadur täpsustab, et eelkoolist saadav hariduslik edumaa oli erinevate oskuste puhul erinev. Näiteks vähenes vahe eelkoolitatud ja eelkoolitamata laste kirjaoskuses kevadeks 80 protsenti. Samas oli vahe arvutamisoskuses ainult 55 protsenti ning sõnavaras ja üldteadmistes 45 protsenti.
Uuringusse võeti osalema ainult vaesematest peredest pärit lapsi, kuna varasemate uuringute järgi on nad lasteaeda minnes akadeemiliste oskuste poolest teistest lastest maha jäänud. Ansari sõnul on vaesemate perede laste järeleaitamiseks tehtud USAs suuri riiklikke investeeringuid, mis võimaldaks pakkuda ka neile lastele eelkoolihairdust. Samas tuleb käesoleva uuringu tulemustesse uurija sõnul suhtuda ettevaatlikult, sest need ei pruugi kehtida rikkamate perede laste puhul.
Ansari sõnul näitas uuring sedagi, et laste kogemused klassiruumis ei olenenud sellest, kas nende eelkoolist saadud eelised aitasid neid või mitte. Ehkki eelkooli tõttu võivad lapse oskused kiiremini areneda, mõjutavad nende lõpptaset hoopis teised tegurid. Ta lisab, et eelkooli peaks võtma kui investeeringut tulevikus võrdsemate võimaluste loomiseks.
Ansari sõnul peaksid teadlased tulevastes uuringutes keskenduma sellele, miks omandavad eelkoolis käinud lapsed ametliku haridustee alguses teistega võrreldes vähem uusi oskusi.
Uuringu tulemusi tutvustatakse ajakirjas Developmental Psychology. | Eelkoolist saadav edumaa kaob kooli minnes kiiresti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA koolisüsteemis algab lapse haridustee enamikes osariikides 5–6-aastaselt kohustusliku lasteaiaga, mis on suuresti võrreldav Eesti esimese klassiga. Nii USAs kui ka Eestis viib üha rohkem vanemaid oma lapsi enne kohustusliku koolitee algust eelkooli. Seni polnud aga selge, kui pikaks ajaks etteõpetamine lapsele haridusteel edumaa annab.
Küsimusse selguse toomiseks uurisid psühholoogid suures ja paljurahvuselises USA maakonnas elavat 2581 lasteaialast. Kõik osalenud lapsed pärinesid madala sissetulekuga peredest ning said sestap võimaluse osaleda mõnes riiklikult toetatud eelkooliprogrammis. Uuritud lastest jõudis päriselt eelkooli 1334 last ehk veidi rohkem kui pooled.
Uurijad hindasid laste akadeemilisi oskusi ehk kirjaoskust ja arvutamist, aga ka täidesaatvaid funktsioone ehk mälu, paindlikku mõtlemist ja enesejuhtimist. Lisaks uurisid teadlased, kui kaugele on arenenud lastel akadeemilise edu saavutamiseks vajalikud suhtlusoskused ja tundetaip. Lapsi hinnati kahel korral: sügisel lasteaia alguses ja kevadel lasteaia-aasta lõpus.
Uuringu juhtivautori Ohio osariigi ülikooli teaduri Arya Ansari sõnul selgus, et eelkoolis käinud laste akadeemilised oskused ehk lugemine, kirjutamine ja arvutamine oli paremal järjel. Sama kehtis ka laste mälu ja paindliku mõtlemise kohta, kuid suhtlemises ja tundetaibus lasteaiaõpetajad laste vahel erinevusi ei täheldanud.
Ansari sõnul näitas kevadel tehtud kordushindamine, et vahe etteõpetatud ja etteõpetamata laste vahel vähenes juba ühe õppeaastaga. Etteõpetamata lapsed ammutasid esimesel õppeaastal õpitust lihtsalt rohkem uusi teadmisi, kui nende eelkoolis käinud eakaaslased ning arenesid selle ajaga rohkem.
Teadur täpsustab, et eelkoolist saadav hariduslik edumaa oli erinevate oskuste puhul erinev. Näiteks vähenes vahe eelkoolitatud ja eelkoolitamata laste kirjaoskuses kevadeks 80 protsenti. Samas oli vahe arvutamisoskuses ainult 55 protsenti ning sõnavaras ja üldteadmistes 45 protsenti.
Uuringusse võeti osalema ainult vaesematest peredest pärit lapsi, kuna varasemate uuringute järgi on nad lasteaeda minnes akadeemiliste oskuste poolest teistest lastest maha jäänud. Ansari sõnul on vaesemate perede laste järeleaitamiseks tehtud USAs suuri riiklikke investeeringuid, mis võimaldaks pakkuda ka neile lastele eelkoolihairdust. Samas tuleb käesoleva uuringu tulemustesse uurija sõnul suhtuda ettevaatlikult, sest need ei pruugi kehtida rikkamate perede laste puhul.
Ansari sõnul näitas uuring sedagi, et laste kogemused klassiruumis ei olenenud sellest, kas nende eelkoolist saadud eelised aitasid neid või mitte. Ehkki eelkooli tõttu võivad lapse oskused kiiremini areneda, mõjutavad nende lõpptaset hoopis teised tegurid. Ta lisab, et eelkooli peaks võtma kui investeeringut tulevikus võrdsemate võimaluste loomiseks.
Ansari sõnul peaksid teadlased tulevastes uuringutes keskenduma sellele, miks omandavad eelkoolis käinud lapsed ametliku haridustee alguses teistega võrreldes vähem uusi oskusi.
Uuringu tulemusi tutvustatakse ajakirjas Developmental Psychology.
### Response:
Eelkoolist saadav edumaa kaob kooli minnes kiiresti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmaspäevaks on antud üle 8000 hääle ning nende põhjal on selgunud juba (juhuslikus järjekorras) kümme enim valitud lugu:
Gunnar Graps "Sügisõhtu blues"
Urmas Alender "Võta mind lehtede varju"
Jaak Joala "Kui kustund päikese naer"
ER meeskvartett "Rohelised niidud"
Tõnis Mägi ja Ultima Thule "Aed"
Apelsin "Sügistuuled"
Ivo Linna "Taas punab pihlakaid"
Jaak Joala ja Virmalised "Naer"
DND "Sel aastal jõudis sügis pisut vara"
ER meeskvartett "Sügisesed kirjad"
Kui sinu lemmikut nimekirjas pole, siis veel on võimalik tabeliseisu muuta. Hääletada saab kolmapäeva hilisõhtuni. | Viimased päevad parima leidmiseks: sügislaulule on antud üle 8000 hääle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäevaks on antud üle 8000 hääle ning nende põhjal on selgunud juba (juhuslikus järjekorras) kümme enim valitud lugu:
Gunnar Graps "Sügisõhtu blues"
Urmas Alender "Võta mind lehtede varju"
Jaak Joala "Kui kustund päikese naer"
ER meeskvartett "Rohelised niidud"
Tõnis Mägi ja Ultima Thule "Aed"
Apelsin "Sügistuuled"
Ivo Linna "Taas punab pihlakaid"
Jaak Joala ja Virmalised "Naer"
DND "Sel aastal jõudis sügis pisut vara"
ER meeskvartett "Sügisesed kirjad"
Kui sinu lemmikut nimekirjas pole, siis veel on võimalik tabeliseisu muuta. Hääletada saab kolmapäeva hilisõhtuni.
### Response:
Viimased päevad parima leidmiseks: sügislaulule on antud üle 8000 hääle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sassari oli visketabavuses parem nii kahepunktivisetes (48,5% – 46,9%) kui ka kolmepunktivisetes (45,5% – 35,7%). Vabaviskeid tabati samuti paremini 75,0% – 57,1%. Lauavõitluses oldi selgelt paremad 44:28 (ründelaud 16:8). Korvisööte jagasid vastased rohkem 20:16 ning pallikaotuseid tegi Sassari rohkem 13:12, vahendab Korvpall24.ee.
Vahetusest sekkunud Kaspar Treier teenis 27 minutit mänguaega, mille jooksul viskas 15 (vabavisked 2/2, kahesed 2/3, kolmesed 3/6) punkti. Lisaks võttis ta seitse lauapalli, andis ühe korvisöödu, tegi ühe vaheltlõike ja kolm isiklikku viga.
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee. | Vägeva esituse teinud Treier aitas Sassari võõrsil suure võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sassari oli visketabavuses parem nii kahepunktivisetes (48,5% – 46,9%) kui ka kolmepunktivisetes (45,5% – 35,7%). Vabaviskeid tabati samuti paremini 75,0% – 57,1%. Lauavõitluses oldi selgelt paremad 44:28 (ründelaud 16:8). Korvisööte jagasid vastased rohkem 20:16 ning pallikaotuseid tegi Sassari rohkem 13:12, vahendab Korvpall24.ee.
Vahetusest sekkunud Kaspar Treier teenis 27 minutit mänguaega, mille jooksul viskas 15 (vabavisked 2/2, kahesed 2/3, kolmesed 3/6) punkti. Lisaks võttis ta seitse lauapalli, andis ühe korvisöödu, tegi ühe vaheltlõike ja kolm isiklikku viga.
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Vägeva esituse teinud Treier aitas Sassari võõrsil suure võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leedu rahvusringhäälingu LRT andmetel kerkis nakatunute koguarv riigis 6248-ni. Isolatsioonis on Leedus praegu 33 000 inimest.
Koroonaviirus on Leedus nõudnud 103 inimese elu, veel 22 inimest on surnud muudel põhjustel, kuid neil oli ka koroonaviirus.
Euroopa Haiguste Ennetamise ja Kontrolli Keskuse ECDC teatel on Leedu viimase 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta 62,2.
Soomes 214 uut koronaviirusnakkust
Soomes diagnoositi viimase päeva jooksul 214 uut koroonaviirusesse nakatumist, vahendas Helsingin Sanomat.
Uutest nakatumistest tuli Helsingis 59 ja 45 Vaasas, millest viimane on olnud viimastel nädalatel Soome suurim nakatumise kolle.
Espoos lisandus 27 ja Vantaas 20 koroonapositiivset. Turus ja Jyväskyläs tuli mõlemasse juurde 12 nakatumist.
Soome kahe viimase nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta kerkis ECDC tabelis 34,4-le
Läti avastati ööpäevaga 95 uut koroonaviirusega nakatunut
Lätis avastati viimase ööpäevaga 95 uut koroonaviirusega nakatunut, testiti kokku 2169 inimest, teatas riigi haiguste kontrolli ja ennetamise keskus.
Suur osa nakatunutest on seotud Riia Natalija Draudzina keskkooliga, lisas keskus. Haiglasse viidi viimase ööpäeva jooksul koroonaviirusega viis patsienti, kokku on samal põhjusel haiglas nüüd 65 inimest, kellest kuue seisund on raske.
Läti kahe viimase nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta kerkis ECDC tabelis 51,8-le.
Kokku on Lätis tehtud 364 012 testi, 2765 inimest on COVID-19-ga haigestunud ja 1325 sellest paranenud. 247 inimest on haiglast välja kirjutatud. | Leedus lisandus 126 koroonapositiivset | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leedu rahvusringhäälingu LRT andmetel kerkis nakatunute koguarv riigis 6248-ni. Isolatsioonis on Leedus praegu 33 000 inimest.
Koroonaviirus on Leedus nõudnud 103 inimese elu, veel 22 inimest on surnud muudel põhjustel, kuid neil oli ka koroonaviirus.
Euroopa Haiguste Ennetamise ja Kontrolli Keskuse ECDC teatel on Leedu viimase 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta 62,2.
Soomes 214 uut koronaviirusnakkust
Soomes diagnoositi viimase päeva jooksul 214 uut koroonaviirusesse nakatumist, vahendas Helsingin Sanomat.
Uutest nakatumistest tuli Helsingis 59 ja 45 Vaasas, millest viimane on olnud viimastel nädalatel Soome suurim nakatumise kolle.
Espoos lisandus 27 ja Vantaas 20 koroonapositiivset. Turus ja Jyväskyläs tuli mõlemasse juurde 12 nakatumist.
Soome kahe viimase nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta kerkis ECDC tabelis 34,4-le
Läti avastati ööpäevaga 95 uut koroonaviirusega nakatunut
Lätis avastati viimase ööpäevaga 95 uut koroonaviirusega nakatunut, testiti kokku 2169 inimest, teatas riigi haiguste kontrolli ja ennetamise keskus.
Suur osa nakatunutest on seotud Riia Natalija Draudzina keskkooliga, lisas keskus. Haiglasse viidi viimase ööpäeva jooksul koroonaviirusega viis patsienti, kokku on samal põhjusel haiglas nüüd 65 inimest, kellest kuue seisund on raske.
Läti kahe viimase nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta kerkis ECDC tabelis 51,8-le.
Kokku on Lätis tehtud 364 012 testi, 2765 inimest on COVID-19-ga haigestunud ja 1325 sellest paranenud. 247 inimest on haiglast välja kirjutatud.
### Response:
Leedus lisandus 126 koroonapositiivset |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Välkkabes võidutses naiste konkurentsis 15 punktiga Kaari Vainonen, teine ja kolmas olid 13 punktiga Triinu Jalg ja Merilii jalg.
Meestest tuli välkkabes 41 punktiga esimeseks Andrus Tull. Teine oli 37 punktiga Arno Uutma, kolmandat koha jagasid Raivo Rist ja Konstantin Selli. Parem lisakriteerium andis medali Ristile.
Kiirkabes läks läks esikoht võrdselt jagamisele Piret Viirma, Merilii Jalg, Kaari Vainonen ja Triinu Jalg vahel.
Meestest jagasid kiirkabes 12 punktiga esikohta Arno Uutma ja Raivo Rist, parem lisakriteerium andis esikoha Uutmale. Kolmandat ja neljandat kohta jagasid 11 punktiga Heinar Jahu ja Urmo Ilves. Parem lisakriteerium andis medali Jahule. | Nädalavahetusel selgusid Eesti meistrid kabes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Välkkabes võidutses naiste konkurentsis 15 punktiga Kaari Vainonen, teine ja kolmas olid 13 punktiga Triinu Jalg ja Merilii jalg.
Meestest tuli välkkabes 41 punktiga esimeseks Andrus Tull. Teine oli 37 punktiga Arno Uutma, kolmandat koha jagasid Raivo Rist ja Konstantin Selli. Parem lisakriteerium andis medali Ristile.
Kiirkabes läks läks esikoht võrdselt jagamisele Piret Viirma, Merilii Jalg, Kaari Vainonen ja Triinu Jalg vahel.
Meestest jagasid kiirkabes 12 punktiga esikohta Arno Uutma ja Raivo Rist, parem lisakriteerium andis esikoha Uutmale. Kolmandat ja neljandat kohta jagasid 11 punktiga Heinar Jahu ja Urmo Ilves. Parem lisakriteerium andis medali Jahule.
### Response:
Nädalavahetusel selgusid Eesti meistrid kabes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Lux Expressi jaoks on meie reisijate ja bussijuhtide turvatunne esmatähtis, mistõttu maskide muutmine tungivalt soovituslikuks on meie panus ühise ohutuse tagamiseks. Loodame, et kõik reisijad mõistavad olukorda ja panustavad oma vastutustundliku käitumisega, et linnadevaheline reisimine saaks muretult jätkuda meie uues paratamatus reaalsuses," rõhutas Lux Expressi tegevjuht Janno Ritsberg esmaspäeval pressiteate vahendusel.
Ettevõte teatas, et on soetanud kuuajase meditsiiniliste maskide varu ning pakub tasuta maski kõikidele oma reisijatele, kes bussi sisenemisel juba oma isiklikku maski ei kanna.
"Järjekorras juba viienda ohutusmeetme rakendamine Lux Expressi bussides on sündinud koostöös meie vastutustundlike reisijatega, kes ise tajuvad väga hästi, et ainult üheskoos pingutades suudame me pidurdada viiruste levikut. Kui varem oli maski kandmine väga erakordne, siis praegu on see paljude jaoks juba iseenesestmõistetav. Seejuures jagub ka selliseid valvsaid reisijad, kes küsivad bussijuhilt maske ka kaasreisijate jaoks," tõdes Ritsberg.
Reisijate ja bussijuhtide ohutuse huvides on maski kandmine Lux Expressis tungivalt soovituslik kogu sõidu vältel.
Ritsberg lisas, et ettevõte on koostöös oma partneriga töötanud välja viiruse leviku minimeerimiseks spetsiaalse uue busside ventilatsioonisüsteemi juhtimise tarkvara, mille abil jõuab bussi salongi oluliselt rohkem värsket õhku, vähendades omakorda tarbitud ja salongis ringluses olnud õhu osakaalu.
Lisaks kaalub firma oma busside ventilatsioonisüsteemi UV-filtrite lisamist, mis elimineerivad viiruseosakesed õhust.
Ritsbergi sõnul on Lux Express oma ohutusmeetmed viinud lennunduses tuttavale tasemele, desinfitseerides kõik bussid pärast igat reisi. Lisaks on busside esimese ja keskmise ukse juures käte desinfitseerimise vahend ning privaatsemaks reisimiseks saab inimene osta oma koha kõrval oleva istme poole hinnaga. | Lux Express soovib reisijatelt alatest teisipäevast maski kandmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Lux Expressi jaoks on meie reisijate ja bussijuhtide turvatunne esmatähtis, mistõttu maskide muutmine tungivalt soovituslikuks on meie panus ühise ohutuse tagamiseks. Loodame, et kõik reisijad mõistavad olukorda ja panustavad oma vastutustundliku käitumisega, et linnadevaheline reisimine saaks muretult jätkuda meie uues paratamatus reaalsuses," rõhutas Lux Expressi tegevjuht Janno Ritsberg esmaspäeval pressiteate vahendusel.
Ettevõte teatas, et on soetanud kuuajase meditsiiniliste maskide varu ning pakub tasuta maski kõikidele oma reisijatele, kes bussi sisenemisel juba oma isiklikku maski ei kanna.
"Järjekorras juba viienda ohutusmeetme rakendamine Lux Expressi bussides on sündinud koostöös meie vastutustundlike reisijatega, kes ise tajuvad väga hästi, et ainult üheskoos pingutades suudame me pidurdada viiruste levikut. Kui varem oli maski kandmine väga erakordne, siis praegu on see paljude jaoks juba iseenesestmõistetav. Seejuures jagub ka selliseid valvsaid reisijad, kes küsivad bussijuhilt maske ka kaasreisijate jaoks," tõdes Ritsberg.
Reisijate ja bussijuhtide ohutuse huvides on maski kandmine Lux Expressis tungivalt soovituslik kogu sõidu vältel.
Ritsberg lisas, et ettevõte on koostöös oma partneriga töötanud välja viiruse leviku minimeerimiseks spetsiaalse uue busside ventilatsioonisüsteemi juhtimise tarkvara, mille abil jõuab bussi salongi oluliselt rohkem värsket õhku, vähendades omakorda tarbitud ja salongis ringluses olnud õhu osakaalu.
Lisaks kaalub firma oma busside ventilatsioonisüsteemi UV-filtrite lisamist, mis elimineerivad viiruseosakesed õhust.
Ritsbergi sõnul on Lux Express oma ohutusmeetmed viinud lennunduses tuttavale tasemele, desinfitseerides kõik bussid pärast igat reisi. Lisaks on busside esimese ja keskmise ukse juures käte desinfitseerimise vahend ning privaatsemaks reisimiseks saab inimene osta oma koha kõrval oleva istme poole hinnaga.
### Response:
Lux Express soovib reisijatelt alatest teisipäevast maski kandmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaheksa kuu kokkuvõttes on maksutulu laekunud rohkem kui lisaeelarve koostamisel planeeriti eelkõige oodatust parema tööturu olukorra ning pehmema majanduslanguse tõttu. Käibemaksu tasumist toetab majanduse järk-järguline taastumine ja maksuvõla vähenemine, märgiti rahandusministeeriumi teates.
Augustis kahanes töötajate arv 4,7 protsenti ja keskmise töötasu kasv ulatus 5,1 protsendini võrreldes eelmise aastaga. Töötasu hüvitise mõju palkadele lõppes juulis, vaatamata sellele püsis augusti keskmise palga kasv juulikuise taseme lähedal. Palgafondi kasvu vedas augustis tervishoid (11,5 protsenti), väiksematest sektoritest toetas kõige enam info ja side (9,6 protsenti).
Sotsiaalmaksu tasuti augustis 2,2 protsenti enam kui möödunud aastal.
Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve ja kohalike omavalitsuste osa kokku) laekumine kasvas 6,9 protsenti eelmise aastaga võrreldes. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas augustis 8,8 protsenti võrreldes eelmise aastaga, seda toetas riigiettevõtete (Riigi Kinnisvara AS, Tallinna Sadam) tulumaks jaotatud kasumilt 13,8 miljoni euro ulatuses.
2020. aasta esimese kaheksa kuu maksutulud. Autor/allikas: Rahandusministeerium
Alkoholiaktsiisi laekumine vähenes ja väheneb ka edaspidi
Aktsiise tasuti augustikuus kokku 86,2 miljonit eurot, mida on 8,8 protsenti vähem kui aasta varem. Suurematest aktsiisidest vähenes võrreldes eelmise aastaga enim kütuseaktsiisi ja alkoholiaktsiisi laekumine, vastavalt 6,7 protsenti ja 11,3 protsenti.
Kui juunis andis alkoholiaktsiisi laekumine põhjuse eeldada, et hoolimata kriisist ja madalamatest aktsiisimääradest on tasumine taastunud eelmise aasta tasemele, siis suve lõpp on toonud teised sõnumid, märkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Rait Kiveste.
Deklareeritud kogus on viimasel kahel kuul langenud nii kangel alkoholil kui ka õllel. Kiveste sõnul peitud põhjus välisturistide vähesuses, mida peegeldab ka sadamapoodide väike müügimaht, madal peatumiste arv Tallinna hotellides ning turistide seas populaarseima koha, Tallinna vanalinna, vähene külastatavus.
"Oma osa alkoholiaktsiisi laekumise vähenemisele annab ka valitsuse otsus piirata alkoholimüüki, mis alates 24. septembrist on üleriigiline. Septembris on oodata sama trendi jätkumist," märkis Kiveste.
Alkoholiaktsiisi laekumine 2020. aastal võrreldes mullusega. Autor/allikas: Rahandusministeerium
Käibemaksu tasuti vähem
Tänavu on käibemaksutulu kokku langenud 4,9 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Augustikuus kasvas käibemaksu tasumine 1,6 protsenti, mis oli tingitud eelkõige tasumata maksukohustuse (maksuvõla) vähenemisest. Käibemaksu tasumise kohustus (deklareerimine) jäi eelmise aasta tasemele.
Käibemaksu tasumine on kahanenud eelkõige suuremates sektorites, nagu mootorsõidukite müük (18,9 protsenti) ja hulgikaubandus (10,7 protsenti). Lisaks on negatiivset mõju käibemaksu tasumise kasvule avaldanud augustikuu mootorikütuste madalamad hinnad võrreldes mullusega, mis vähenesid aastases võrdluses bensiini puhul 7 protsenti ning diislikütusel koguni 24 protsenti.
Augusti lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 3,5 protsendini SKP-st ehk 935 miljoni euroni. Võrreldes 2019. aasta augusti lõpu seisuga on valitsussektori puudujääk ligikaudu 880 miljoni võrra suurem. Maksulaekumine on vähenenud ligikaudu 170 miljonit eurot võrreldes eelmise aastaga.
Kriisi mõju peegeldub ka töötukassa positsioonis, mis oli augusti lõpuks 304 miljoni euro suuruses puudujäägis, märkis Kiveste.
Käibe muutus ettevõtlussektorites võrreldes mullusega. Autor/allikas: Rahandusministeerium | Augusti maksulaekumine kasvas võrreldes mullusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaheksa kuu kokkuvõttes on maksutulu laekunud rohkem kui lisaeelarve koostamisel planeeriti eelkõige oodatust parema tööturu olukorra ning pehmema majanduslanguse tõttu. Käibemaksu tasumist toetab majanduse järk-järguline taastumine ja maksuvõla vähenemine, märgiti rahandusministeeriumi teates.
Augustis kahanes töötajate arv 4,7 protsenti ja keskmise töötasu kasv ulatus 5,1 protsendini võrreldes eelmise aastaga. Töötasu hüvitise mõju palkadele lõppes juulis, vaatamata sellele püsis augusti keskmise palga kasv juulikuise taseme lähedal. Palgafondi kasvu vedas augustis tervishoid (11,5 protsenti), väiksematest sektoritest toetas kõige enam info ja side (9,6 protsenti).
Sotsiaalmaksu tasuti augustis 2,2 protsenti enam kui möödunud aastal.
Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve ja kohalike omavalitsuste osa kokku) laekumine kasvas 6,9 protsenti eelmise aastaga võrreldes. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas augustis 8,8 protsenti võrreldes eelmise aastaga, seda toetas riigiettevõtete (Riigi Kinnisvara AS, Tallinna Sadam) tulumaks jaotatud kasumilt 13,8 miljoni euro ulatuses.
2020. aasta esimese kaheksa kuu maksutulud. Autor/allikas: Rahandusministeerium
Alkoholiaktsiisi laekumine vähenes ja väheneb ka edaspidi
Aktsiise tasuti augustikuus kokku 86,2 miljonit eurot, mida on 8,8 protsenti vähem kui aasta varem. Suurematest aktsiisidest vähenes võrreldes eelmise aastaga enim kütuseaktsiisi ja alkoholiaktsiisi laekumine, vastavalt 6,7 protsenti ja 11,3 protsenti.
Kui juunis andis alkoholiaktsiisi laekumine põhjuse eeldada, et hoolimata kriisist ja madalamatest aktsiisimääradest on tasumine taastunud eelmise aasta tasemele, siis suve lõpp on toonud teised sõnumid, märkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Rait Kiveste.
Deklareeritud kogus on viimasel kahel kuul langenud nii kangel alkoholil kui ka õllel. Kiveste sõnul peitud põhjus välisturistide vähesuses, mida peegeldab ka sadamapoodide väike müügimaht, madal peatumiste arv Tallinna hotellides ning turistide seas populaarseima koha, Tallinna vanalinna, vähene külastatavus.
"Oma osa alkoholiaktsiisi laekumise vähenemisele annab ka valitsuse otsus piirata alkoholimüüki, mis alates 24. septembrist on üleriigiline. Septembris on oodata sama trendi jätkumist," märkis Kiveste.
Alkoholiaktsiisi laekumine 2020. aastal võrreldes mullusega. Autor/allikas: Rahandusministeerium
Käibemaksu tasuti vähem
Tänavu on käibemaksutulu kokku langenud 4,9 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Augustikuus kasvas käibemaksu tasumine 1,6 protsenti, mis oli tingitud eelkõige tasumata maksukohustuse (maksuvõla) vähenemisest. Käibemaksu tasumise kohustus (deklareerimine) jäi eelmise aasta tasemele.
Käibemaksu tasumine on kahanenud eelkõige suuremates sektorites, nagu mootorsõidukite müük (18,9 protsenti) ja hulgikaubandus (10,7 protsenti). Lisaks on negatiivset mõju käibemaksu tasumise kasvule avaldanud augustikuu mootorikütuste madalamad hinnad võrreldes mullusega, mis vähenesid aastases võrdluses bensiini puhul 7 protsenti ning diislikütusel koguni 24 protsenti.
Augusti lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 3,5 protsendini SKP-st ehk 935 miljoni euroni. Võrreldes 2019. aasta augusti lõpu seisuga on valitsussektori puudujääk ligikaudu 880 miljoni võrra suurem. Maksulaekumine on vähenenud ligikaudu 170 miljonit eurot võrreldes eelmise aastaga.
Kriisi mõju peegeldub ka töötukassa positsioonis, mis oli augusti lõpuks 304 miljoni euro suuruses puudujäägis, märkis Kiveste.
Käibe muutus ettevõtlussektorites võrreldes mullusega. Autor/allikas: Rahandusministeerium
### Response:
Augusti maksulaekumine kasvas võrreldes mullusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 35-aastane James võitis Los Angeles Lakersiga enda karjääri neljanda meistritiitli, olles varasemalt triumfeerinud kahel korral Miami Heati ning korra Cleveland Cavaliersiga. Ehkki sageli aegade parimaks peetav Michael Jordan tuli meistriks kuuel korral, usub alates 2019. aastast Lakersit juhendav Vogel, et parima tiitlit väärib James.
"Ta on kõigi aegade parim mängija, keda korvpalliuniversum on näinud," lausus Vogel pärast finaalseeria kuuendat mängu reporteritele. "Isegi kui sa arvad seda teadvat, siis tegelikkuses ei tea sa seda enne, kui oled näinud teda igapäevaselt treenimas ja meeskonda juhendamas," kiitis Vogel seeria kuuenda mängus kolmikduubliga säranud Jamesi.
Kiiduavaldustega liitus ka Jamesi meeskonnakaaslane Kyle Kuzma. "Ta pole mitte ainult NBA, vaid kogu spordi üks suurimaid liidreid. Ta kannustab pidevalt teisi tagant, räägib grupivestlustes ning vaatab, et kõigil läheks hästi. Ta nõuab, et kõik annaksid endast maksimumi. Kõik vastutavad. Tal on kõik omadused, mida liidris näha tahad." | Lakersi peatreener: James on kõigi aegade parim | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
35-aastane James võitis Los Angeles Lakersiga enda karjääri neljanda meistritiitli, olles varasemalt triumfeerinud kahel korral Miami Heati ning korra Cleveland Cavaliersiga. Ehkki sageli aegade parimaks peetav Michael Jordan tuli meistriks kuuel korral, usub alates 2019. aastast Lakersit juhendav Vogel, et parima tiitlit väärib James.
"Ta on kõigi aegade parim mängija, keda korvpalliuniversum on näinud," lausus Vogel pärast finaalseeria kuuendat mängu reporteritele. "Isegi kui sa arvad seda teadvat, siis tegelikkuses ei tea sa seda enne, kui oled näinud teda igapäevaselt treenimas ja meeskonda juhendamas," kiitis Vogel seeria kuuenda mängus kolmikduubliga säranud Jamesi.
Kiiduavaldustega liitus ka Jamesi meeskonnakaaslane Kyle Kuzma. "Ta pole mitte ainult NBA, vaid kogu spordi üks suurimaid liidreid. Ta kannustab pidevalt teisi tagant, räägib grupivestlustes ning vaatab, et kõigil läheks hästi. Ta nõuab, et kõik annaksid endast maksimumi. Kõik vastutavad. Tal on kõik omadused, mida liidris näha tahad."
### Response:
Lakersi peatreener: James on kõigi aegade parim |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teame juba oodata häid PISA-tulemusi koolidest, eelmisel aastal saime kinnitust ka oma lasteaialaste headele tulemustele. Ma usun, et praegused tulemused nii koolis kui ka lasteaias oleme saavutanud tänu sellele, et meie õpetajad ei saa õpetajaks peale lühiajalist koolitust vaid õpivad õpetajaks ülikoolis.
Võime ju tõdeda õpetajate puudust, aga seda olukorda tuleb lahendada teisiti kui õpetajate kvalifikatsiooninõudeid vähendades. Ent just see plaan jäi mul silma uudisest riigi eelarvestrateegia 2021-2024 kohta.
Ma usun, et meil on läinud järjest paremini, sest õpetajakutset on teadlikult püütud atraktiivsemaks muuta nii erinevate programmide kui ka kokku lepitud kindla palgatõusuga. Õpetajaametit ei valita suure palga lootuses, aga sellest ametist lahkutakse sageli liiga madala palga tõttu. Ühel hetkel saab palganumber siiski oluliseks.
Nimetatud uudises oli ka kirjas, et õpetajate palgad külmutatakse neljaks aastaks. Miks on tarvis lõhkuda edu toonud kokkuleppeid? Mis sai plaanist, et õpetaja palk tõuseb 120 protsendini keskmisest palgast? Jah, Eesti ja kogu maailm on keerulises olukorras ja raskel ajal tulebki säästlikumalt majandada aga viime siin ikka oma sõnad ja teod kokku.
Loen, et haridus on prioriteet ja seejärel seda, et näiteks avaliku sektori töötajate palgad külmutatakse kriisiajaks, seega aastaks. aga õpetajate palgad neljaks aastaks. Miks peab õpetaja ka peale kriisi palgatõusuta jääma?
"Praegu on täpselt õige aeg teha suuri ja põhimõttelisi muutusi. Praegu on aeg õpetaja palka tõsta, mitte külmutada."
Ma arvan, et me läheneme asjale täiesti valest küljest. Just praegust aega ja kriisi tulekski ära kasutada selleks, et õpetajaamet päriselt atraktiivseks muuta. Et õpetaja ametikoht oleks selline, kuhu soovijaid oleks rohkem kui kohti, kus tekiks võimalus valida asjatundjate seast parimad. Kus juba mitmendat aastat pensionile ihkavat õpetajat ei peaks augustikuus taaskord "ära rääkima", et ehk ta jaksab veel ühe (ausõna!) viimase aasta. Praegu on täpselt õige aeg teha suuri ja põhimõttelisi muutusi. Praegu on aeg õpetaja palka tõsta, mitte külmutada
Mõtleme hetkeks – kui eesmärgiks on tark ja tegus rahvas, siis tarkus ei tule asjadest, tarkus tuleb inimestest. Seda ei tohiks ka riigi eelarvestrateegias unustada.
Meil on vaja inimest, mõned kinnisvaraprojektid saab ju mõneks aastaks edasi lükata. Ja kui sellega võidame selle, et meie järjest hõrenevad õpetajate read saavad täiendust ja uue põlvkonna valikuid suunavad parimatest parimad professionaalid, on see kõik seda väärt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Margit Hiiet: aeg anda haridusele hoogu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teame juba oodata häid PISA-tulemusi koolidest, eelmisel aastal saime kinnitust ka oma lasteaialaste headele tulemustele. Ma usun, et praegused tulemused nii koolis kui ka lasteaias oleme saavutanud tänu sellele, et meie õpetajad ei saa õpetajaks peale lühiajalist koolitust vaid õpivad õpetajaks ülikoolis.
Võime ju tõdeda õpetajate puudust, aga seda olukorda tuleb lahendada teisiti kui õpetajate kvalifikatsiooninõudeid vähendades. Ent just see plaan jäi mul silma uudisest riigi eelarvestrateegia 2021-2024 kohta.
Ma usun, et meil on läinud järjest paremini, sest õpetajakutset on teadlikult püütud atraktiivsemaks muuta nii erinevate programmide kui ka kokku lepitud kindla palgatõusuga. Õpetajaametit ei valita suure palga lootuses, aga sellest ametist lahkutakse sageli liiga madala palga tõttu. Ühel hetkel saab palganumber siiski oluliseks.
Nimetatud uudises oli ka kirjas, et õpetajate palgad külmutatakse neljaks aastaks. Miks on tarvis lõhkuda edu toonud kokkuleppeid? Mis sai plaanist, et õpetaja palk tõuseb 120 protsendini keskmisest palgast? Jah, Eesti ja kogu maailm on keerulises olukorras ja raskel ajal tulebki säästlikumalt majandada aga viime siin ikka oma sõnad ja teod kokku.
Loen, et haridus on prioriteet ja seejärel seda, et näiteks avaliku sektori töötajate palgad külmutatakse kriisiajaks, seega aastaks. aga õpetajate palgad neljaks aastaks. Miks peab õpetaja ka peale kriisi palgatõusuta jääma?
"Praegu on täpselt õige aeg teha suuri ja põhimõttelisi muutusi. Praegu on aeg õpetaja palka tõsta, mitte külmutada."
Ma arvan, et me läheneme asjale täiesti valest küljest. Just praegust aega ja kriisi tulekski ära kasutada selleks, et õpetajaamet päriselt atraktiivseks muuta. Et õpetaja ametikoht oleks selline, kuhu soovijaid oleks rohkem kui kohti, kus tekiks võimalus valida asjatundjate seast parimad. Kus juba mitmendat aastat pensionile ihkavat õpetajat ei peaks augustikuus taaskord "ära rääkima", et ehk ta jaksab veel ühe (ausõna!) viimase aasta. Praegu on täpselt õige aeg teha suuri ja põhimõttelisi muutusi. Praegu on aeg õpetaja palka tõsta, mitte külmutada
Mõtleme hetkeks – kui eesmärgiks on tark ja tegus rahvas, siis tarkus ei tule asjadest, tarkus tuleb inimestest. Seda ei tohiks ka riigi eelarvestrateegias unustada.
Meil on vaja inimest, mõned kinnisvaraprojektid saab ju mõneks aastaks edasi lükata. Ja kui sellega võidame selle, et meie järjest hõrenevad õpetajate read saavad täiendust ja uue põlvkonna valikuid suunavad parimatest parimad professionaalid, on see kõik seda väärt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Margit Hiiet: aeg anda haridusele hoogu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läinud nädalal möödus kuu Valgevene rahvaliikumise ühe juhi Maria Kalesnikava salapärasest 12-tunnilisest kadumisest ja katsest toimetada ta vastu tahtmist riigist välja. Kui Kalesnikava sunniviisilisel piiriületusel Valgevene-Ukraina piiril oma passi puruks rebis, arreteeriti ta ametlikult.
Kuna naine oli varem professionaalne flötist, mängisid Eesti Flöödiühingu liikmed sisse muusikapala, millega soovitakse äratada üldsuse tähelepanu Valgevenes ülekohtuselt vangistatud Maria Kalesnikava toetuseks.
Legendaarse vene bändi KINO loole "Muutused" lõi ainulaadse seade Siim Aimla. Eesti Flöödiühingu ühe eestvedaja Mihkel Peäske sõnul hoiavad muusikud üksteist sedavõrd, et kui ka muud ei suuda, siis vähemalt muusikalise käepigistuse jaksavad Valgevene kolleegi heaks ikka saata. Ükski jõud ega režiim saa inimese kõrvu ja südant muusika ees sulgeda.
Eesti flötistide video on saanud populaarseks ka Valgevene meedias. | Eesti flöödimängijad saatsid Kalesnikavale muusikalise käepigistuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läinud nädalal möödus kuu Valgevene rahvaliikumise ühe juhi Maria Kalesnikava salapärasest 12-tunnilisest kadumisest ja katsest toimetada ta vastu tahtmist riigist välja. Kui Kalesnikava sunniviisilisel piiriületusel Valgevene-Ukraina piiril oma passi puruks rebis, arreteeriti ta ametlikult.
Kuna naine oli varem professionaalne flötist, mängisid Eesti Flöödiühingu liikmed sisse muusikapala, millega soovitakse äratada üldsuse tähelepanu Valgevenes ülekohtuselt vangistatud Maria Kalesnikava toetuseks.
Legendaarse vene bändi KINO loole "Muutused" lõi ainulaadse seade Siim Aimla. Eesti Flöödiühingu ühe eestvedaja Mihkel Peäske sõnul hoiavad muusikud üksteist sedavõrd, et kui ka muud ei suuda, siis vähemalt muusikalise käepigistuse jaksavad Valgevene kolleegi heaks ikka saata. Ükski jõud ega režiim saa inimese kõrvu ja südant muusika ees sulgeda.
Eesti flötistide video on saanud populaarseks ka Valgevene meedias.
### Response:
Eesti flöödimängijad saatsid Kalesnikavale muusikalise käepigistuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Personaalmeditsiin on innovaatiline valdkond, mis annab inimestele lootust elada pikemat ja täisväärtuslikumat elu. Paljulubava tulevikuvisioonina on käidud välja, et juba pärast lapse sündi või isegi looteeas suudetakse kindlaks teha olulisemad haigusriskid, et oleks võimalik nende vähendamiseks või kõrvaldamiseks võimalikult vara sekkuda.
Üle maailma on personaalmeditsiini arendamiseks algatatud riiklikke projekte ja koostatud strateegilisi dokumente, millega on lisandunud juurde mitmeid sotsiaalseid ja poliitilisi aspekte. Sestap ei ole personaalmeditsiin ainuüksi teadusprojekt. Uudne valdkond vajab lisaks tohututele investeeringutele ka poliitiliselt soodsat pinda ja ka avalikkuse toetust.
Ka Eestis on personaalmeditsiin muutunud vaid mõne aastaga riiklikul tasemel oluliseks prioriteediks, mistõttu uurisin oma bakalaureusetöös, kuidas on personaalmeditsiini avalikkusele ja olulistele sidusrühmadele esitletud. Järgnevalt toon välja mõned olulisemad tähelepanekud, mille üle võiks tõstatuda laiem arutelu.
Lubaduste edasilükkamine
Kuigi on selge, et personaalmeditsiinil on suur potentsiaal muuta meditsiin kaasaegsemaks, võib selles kampaanias märgata üleskiitmist ehk nii-öelda haipi – kõrged ootused ja lootustäratavad lubadused on varjutanud võimalikud probleemkohad ja riskid. Kõige kriitilisemalt suhtuksin seejuures pidevalt antud lubaduste edasilükkamisse, mida võib näha korduvat selge mustrina juba 2000ndate algusest.
Mõned näited. 2002. aastal lubas toonane Eesti geenikeskuse nõukogu esimees Jaanus Pikani: "Olukord on muutumas ja lähiaastatel võetakse laiemalt kasutusele individuaalsed ravimid, mis arvestavad inimese geneetilist eripära.". 2016. aastal uskus geeniteadlane ja toonane Eesti geenivaramu direktor Andres Metspalu: "Arvan, et järgmise viie kuni seitsme aasta jooksul toimub läbimurre ja personaalmeditsiini hakatakse laialdasemalt kasutama.".
Tänaseks pole personaalmeditsiini areng veel nii kaugele jõudnud, et seda saaks laialdaselt meditsiinipraktikas rakendada, rääkimata personaalsetest ravimitest. Samas ei saa väita, et professor Andres Metspalu välja käidud visioon juba järgmise paari aasta jooksul ei täituks.
"Samuti näitas meediakajastuse uurimus, et aastate möödudes on välja käidud üha uusi tähtaegu."
Samuti näitas meediakajastuse uurimus, et aastate möödudes on välja käidud üha uusi tähtaegu. Tervise arengu instituudi kodulehe järgi on hiljutisim lubadus antud aastaks 2023, mil peaksid valmima esimesed arendused, mis aitavad tuvastada, missugused ravimid inimestele sobivad ning mis võimaldavad teada saada rinnavähi ja südame- ja veresoonkonna haiguste riske. Kuigi optimistlikud lubadused paremast tervishoiusüsteemist ja haiguste ennetamisest aitavad tekitada valdkonna vastu positiivset hoiakut, põhjustab antud lubaduste pidev edasilükkamine ja oodatavate tulevikukasude kõrval ebakindlusest ja riskidest mitte rääkimine üleskiitmist.
Eksitavad faktid
Lisaks leidus personaalmeditsiini avalikus kommunikatsioonis mitmeid sõnumeid, mille faktiline tõsikindlus tekitas kahtlusi. Näiteks 2013. aasta Novaatori artiklis ütles geeniteadlane Andres Metspalu: " On uuritud, et 75 protsenti inimesi muudab oma elustiili, kui neile öeldakse, millised on nende personaalsed geneetilised riskid.".
Tõepoolest, järjest enam tõuseb inimeste terviseteadlikkus ning paljud meist teeksid haigusriskidest teadasaamisel oma tervisekäitumises korrektuure, kuid väide, et kolm neljandikku meist pikaajaliselt oma seniseid harjumusi selliselt muudaks, pole teaduskirjanduses seni veel kinnitust leidnud. Üks kõige levinum näide, mida võiks siinkohal võrdluseks tuua, on suitsetamine, mille tagajärjena suureneb kopsuvähi risk, kuid see teadmine ei ole kõigi jaoks piisavalt veenev käitumise muutmiseks.
Paradoksaalne ongi see, et juba täna oskavad arstid jagada üsna kindlaid nõuandeid elustiilihaiguste vältimiseks – toituge tervislikult, liikuge piisavalt ning vältige meelemürke – kuid paljud meist ei tegutse igapäevaselt nende soovituste järgi. Siinkohal võib vastu vaielda, et personaalsetest haigusriskidest teadmine võib mõjuda tugevama impulsina tervise eest hoolitsemiseks kui üldine risk.
"Personaalsetest haigusriskidest teadmine võib kaasa tuua uusi probleeme, nagu liigne stress ja muretsemine."
Küll aga ei ole teadusuuringud veel laialdaselt kinnitanud käitumise pikaajalist muutumist erinevate inimgruppide seas. Samuti võib personaalsetest haigusriskidest teadmine kaasa tuua uusi probleeme, nagu liigne stress ja muretsemine, tõenäosuste valesti tõlgendamine või küsimus, kellel on õigus neist riskidest teada. Seega, pealtnäha lihtsa ja loogilise potentsiaalse kasuteguri all peituvad mitmed uued aspektid.
Teise sõnumina edastati järjekindlalt, et personaalmeditsiin muudab tervishoiusüsteemi odavamaks. Näitena võib tuua tsitaadi 2015. aastal ilmunud intervjuust toonase geenivaramu juhatuse esinaise ja tervisetehnoloogiate arenduskeskuse personaalmeditsiini arengusuuna juhi Krista Kruuv-Käoga:"Kruuv-Käo on arvutanud, et kui genoomianalüüsi tulemusel selgitatakse välja, kas inimesel on suurem oht haigestuda, ja alustatakse ennetavat ravi, siis võiks aastas õnnestuda vältida 175 surma, mis on aset leidnud müokardi infarkti tõttu. Kui need riskirühmas inimesed elaksid kasvõi kümme aastat, tähendab see majandusele hinnanguliselt 70 miljoni euro suurust võitu. Ühe inimese ravile kuluks aga umbes kolm eurot kuus.".
Pole kahtlustki, et personaalmeditsiini abil oleks võimalik teatud haigusi varem avastada ja seega neid ka ennetada. Sellegipoolest on taaskord näitena toodud tsitaadis kasutatud väidet, millele kriitiline lugeja ei saa faktilist kinnitust. Konkreetsed numbrid lisavad küll usaldusväärsust, kuid eelnevat arvutuskäiku analüüsides näib see liialt lihtsustatuna.
Lubadus hoida kokku tervishoiukulusid, on personaalmeditsiini ühe kasutegurina toodud välja ka mujal maailmas, kuid mitmed kriitikud leiavad, et see fakt on küsitava väärtusega, arvestades, kui palju erinevaid etappe tuleb personaalmeditsiini praktikasse rakendamiseks läbida, alates andmete kogumisest ja töötlemisest kuni uute tervishoiuteenuste ja otsustustugede arendamiseni.
Majanduskasude rõhutamine
Lisaks lootusrikka tulevikupildi loomisele käsitletakse personaalmeditsiini tihti kui majandusvaldkonda, mille arendamine pakuks võimalust järjest tihenevas rahvusvahelises konkurentsis silma paista. Lisaks eelnevalt mainitud ravikulude kokkuhoiule on lubatud, et personaalmeditsiini arendamisega kaasneksid suured välisinvesteeringud.
Näiteks võib tuua Ain Aaviksoo, kunagise Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsleri nägemuse 2015. aastast: "Asekantsler loodab aga, et genoomide sekveneerimisest on huvitatud rahvusvahelised partnerid või ettevõtted, kellel on n-ö kommertsväljundiga teadus- ja arendusprojekte, mida tahaksid Eestis läbi viia või eestlastele kättesaadavaks teha.".
Võttes eesmärgiks rahvusvahelise tuntuse ja majandusliku kasu, võivad tagaplaanile jääda tervishoiusüsteemi vaatenurgast teised olulised aspektid, nagu tavainimeste või meditsiinitöötajate vajadused ning kasutajasõbralikkus. Paralleele võib tõmmata mingil määral tänase tervise infosüsteemiga (Digilugu), mida tuuakse küll mujal maailmas eeskujuks, kuid mis saab portaali kasutajate ehk patsientide ja arstide poolt tugevat kriitikat.
Üleskiitmise paratamatus
"Personaalmeditsiini kommunikatsioonis on esinenud teatud määral üleskiitmist."
Eelnevalt välja toodud näited viitavad sellele, et personaalmeditsiini kommunikatsioonis on esinenud teatud määral üleskiitmist. Kriitiliselt vaadates võib pikemas perspektiivis selle tagajärjeks olla personaalmeditsiini maine kahjustumine. Kui lisaks oodatavatele kasudele ei kommunikeerita seejuures välja kaasnevaid ebakindlusi ja võimalikke piiranguid, võib avalikkus seada valdkonnale liiga optimistlikud ja ebarealistlikud ootused. Aja möödudes ja kõrgete ootuste mittetäitumisel on oht, et lakatakse sootuks uskumast pidevalt antavaid uusi lubadusi. Avalikkuse usalduseta võidakse kaotada investeeringud, mistõttu ei suudeta seatud eesmärke täita ka kaugemas tulevikus.
Kirjeldatud potentsiaalset ohtu näitlikustas olukord 2004. aasta alguses, kui Eesti geenivaramu tulevik rippus juuksekarva otsas. Kuna erainvestorite lühiajalised ootused ei täitunud ning nende kommertshuvid läksid konflikti geenipanga eestvedajate pikaajaliste ja eeskätt teadustööga seotud eesmärkidega, kaotati suur osa investeeringuid ning kogu projekti jätkumine oli küsimärgi all.
Teisalt aitavad optimistlikud lubadused pöörata olulisele valdkonnale rohkem tähelepanu, saada laiemat avalikkuse toetust ja rahastust. Kaugemale vaadates on see ainus viis, kuidas valdkond saab luua ühiskonnale väärtust. Seega võib järeldada, et nii-öelda haip on mõningal määral innovaatilise valdkonna kommunikatsioonis paratamatu.
Ühe asutuse kampaania
Lisaks näitas uurimus, et sisuliselt ei ole avalikku arutelu personaalmeditsiini teemal toimunud, vaid see on peamiselt suunatud Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu poolt. Kuna personaalmeditsiini projekti panustavad ka mitmed teised institutsioonid, on kahetsusväärne, et domineerivad vaid geenivaramu huvid.
Näiteks võiks avalikus debatis võtta julgemalt sõna tervise arengu instituut, millele eraldatakse personaalmeditsiini arendamiseks perioodil 2019–2022 riiklikest vahenditest viis miljonit eurot. Seega võib personaalmeditsiini arendustööd pidada justkui pikaajaliseks geenivaramu kampaaniaks, mille eesmärk on olnud esitleda personaalmeditsiini kui olulist ja innovaatilist valdkonda, mis muudab revolutsiooniliselt kogu tervishoiusüsteemi.
Kuna personaalmeditsiini kommunikatsioonis domineerib selgelt valdkonna arendamisega seotud osapoolte vaatenurk, võib pidada ootuspäraseks, et võimalikke ebakindlusi tuuakse välja vähesel määral. Siinkohal aitakski tasakaalustava jõuna laiem avalik debatt, kus arutellu tooksid kriitilist vaadet ka sõltumatud osapooled. Samuti võiks geenivaramu lähtuda edaspidi avalikus kommunikatsioonis lisaks turunduslikele eesmärkidele, nagu seda oli näiteks 100 000 geenidoonori kogumine, ka eesmärgist suurendada inimeste teadlikkust geneetikast, misläbi potentsiaalselt mõjutada nende tervisekäitumist.
Karoliina Kruusmaa kaitses selle aasta kevadel Tartu Ülikoolis bakalaureusetöö " Retoorilised raamistikud personaalmeditsiini arendustöö dokumentides ja meediakajastuses". | Karoliina Kruusmaa: personaalmeditsiini kampaanias võib märgata üleskiitmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Personaalmeditsiin on innovaatiline valdkond, mis annab inimestele lootust elada pikemat ja täisväärtuslikumat elu. Paljulubava tulevikuvisioonina on käidud välja, et juba pärast lapse sündi või isegi looteeas suudetakse kindlaks teha olulisemad haigusriskid, et oleks võimalik nende vähendamiseks või kõrvaldamiseks võimalikult vara sekkuda.
Üle maailma on personaalmeditsiini arendamiseks algatatud riiklikke projekte ja koostatud strateegilisi dokumente, millega on lisandunud juurde mitmeid sotsiaalseid ja poliitilisi aspekte. Sestap ei ole personaalmeditsiin ainuüksi teadusprojekt. Uudne valdkond vajab lisaks tohututele investeeringutele ka poliitiliselt soodsat pinda ja ka avalikkuse toetust.
Ka Eestis on personaalmeditsiin muutunud vaid mõne aastaga riiklikul tasemel oluliseks prioriteediks, mistõttu uurisin oma bakalaureusetöös, kuidas on personaalmeditsiini avalikkusele ja olulistele sidusrühmadele esitletud. Järgnevalt toon välja mõned olulisemad tähelepanekud, mille üle võiks tõstatuda laiem arutelu.
Lubaduste edasilükkamine
Kuigi on selge, et personaalmeditsiinil on suur potentsiaal muuta meditsiin kaasaegsemaks, võib selles kampaanias märgata üleskiitmist ehk nii-öelda haipi – kõrged ootused ja lootustäratavad lubadused on varjutanud võimalikud probleemkohad ja riskid. Kõige kriitilisemalt suhtuksin seejuures pidevalt antud lubaduste edasilükkamisse, mida võib näha korduvat selge mustrina juba 2000ndate algusest.
Mõned näited. 2002. aastal lubas toonane Eesti geenikeskuse nõukogu esimees Jaanus Pikani: "Olukord on muutumas ja lähiaastatel võetakse laiemalt kasutusele individuaalsed ravimid, mis arvestavad inimese geneetilist eripära.". 2016. aastal uskus geeniteadlane ja toonane Eesti geenivaramu direktor Andres Metspalu: "Arvan, et järgmise viie kuni seitsme aasta jooksul toimub läbimurre ja personaalmeditsiini hakatakse laialdasemalt kasutama.".
Tänaseks pole personaalmeditsiini areng veel nii kaugele jõudnud, et seda saaks laialdaselt meditsiinipraktikas rakendada, rääkimata personaalsetest ravimitest. Samas ei saa väita, et professor Andres Metspalu välja käidud visioon juba järgmise paari aasta jooksul ei täituks.
"Samuti näitas meediakajastuse uurimus, et aastate möödudes on välja käidud üha uusi tähtaegu."
Samuti näitas meediakajastuse uurimus, et aastate möödudes on välja käidud üha uusi tähtaegu. Tervise arengu instituudi kodulehe järgi on hiljutisim lubadus antud aastaks 2023, mil peaksid valmima esimesed arendused, mis aitavad tuvastada, missugused ravimid inimestele sobivad ning mis võimaldavad teada saada rinnavähi ja südame- ja veresoonkonna haiguste riske. Kuigi optimistlikud lubadused paremast tervishoiusüsteemist ja haiguste ennetamisest aitavad tekitada valdkonna vastu positiivset hoiakut, põhjustab antud lubaduste pidev edasilükkamine ja oodatavate tulevikukasude kõrval ebakindlusest ja riskidest mitte rääkimine üleskiitmist.
Eksitavad faktid
Lisaks leidus personaalmeditsiini avalikus kommunikatsioonis mitmeid sõnumeid, mille faktiline tõsikindlus tekitas kahtlusi. Näiteks 2013. aasta Novaatori artiklis ütles geeniteadlane Andres Metspalu: " On uuritud, et 75 protsenti inimesi muudab oma elustiili, kui neile öeldakse, millised on nende personaalsed geneetilised riskid.".
Tõepoolest, järjest enam tõuseb inimeste terviseteadlikkus ning paljud meist teeksid haigusriskidest teadasaamisel oma tervisekäitumises korrektuure, kuid väide, et kolm neljandikku meist pikaajaliselt oma seniseid harjumusi selliselt muudaks, pole teaduskirjanduses seni veel kinnitust leidnud. Üks kõige levinum näide, mida võiks siinkohal võrdluseks tuua, on suitsetamine, mille tagajärjena suureneb kopsuvähi risk, kuid see teadmine ei ole kõigi jaoks piisavalt veenev käitumise muutmiseks.
Paradoksaalne ongi see, et juba täna oskavad arstid jagada üsna kindlaid nõuandeid elustiilihaiguste vältimiseks – toituge tervislikult, liikuge piisavalt ning vältige meelemürke – kuid paljud meist ei tegutse igapäevaselt nende soovituste järgi. Siinkohal võib vastu vaielda, et personaalsetest haigusriskidest teadmine võib mõjuda tugevama impulsina tervise eest hoolitsemiseks kui üldine risk.
"Personaalsetest haigusriskidest teadmine võib kaasa tuua uusi probleeme, nagu liigne stress ja muretsemine."
Küll aga ei ole teadusuuringud veel laialdaselt kinnitanud käitumise pikaajalist muutumist erinevate inimgruppide seas. Samuti võib personaalsetest haigusriskidest teadmine kaasa tuua uusi probleeme, nagu liigne stress ja muretsemine, tõenäosuste valesti tõlgendamine või küsimus, kellel on õigus neist riskidest teada. Seega, pealtnäha lihtsa ja loogilise potentsiaalse kasuteguri all peituvad mitmed uued aspektid.
Teise sõnumina edastati järjekindlalt, et personaalmeditsiin muudab tervishoiusüsteemi odavamaks. Näitena võib tuua tsitaadi 2015. aastal ilmunud intervjuust toonase geenivaramu juhatuse esinaise ja tervisetehnoloogiate arenduskeskuse personaalmeditsiini arengusuuna juhi Krista Kruuv-Käoga:"Kruuv-Käo on arvutanud, et kui genoomianalüüsi tulemusel selgitatakse välja, kas inimesel on suurem oht haigestuda, ja alustatakse ennetavat ravi, siis võiks aastas õnnestuda vältida 175 surma, mis on aset leidnud müokardi infarkti tõttu. Kui need riskirühmas inimesed elaksid kasvõi kümme aastat, tähendab see majandusele hinnanguliselt 70 miljoni euro suurust võitu. Ühe inimese ravile kuluks aga umbes kolm eurot kuus.".
Pole kahtlustki, et personaalmeditsiini abil oleks võimalik teatud haigusi varem avastada ja seega neid ka ennetada. Sellegipoolest on taaskord näitena toodud tsitaadis kasutatud väidet, millele kriitiline lugeja ei saa faktilist kinnitust. Konkreetsed numbrid lisavad küll usaldusväärsust, kuid eelnevat arvutuskäiku analüüsides näib see liialt lihtsustatuna.
Lubadus hoida kokku tervishoiukulusid, on personaalmeditsiini ühe kasutegurina toodud välja ka mujal maailmas, kuid mitmed kriitikud leiavad, et see fakt on küsitava väärtusega, arvestades, kui palju erinevaid etappe tuleb personaalmeditsiini praktikasse rakendamiseks läbida, alates andmete kogumisest ja töötlemisest kuni uute tervishoiuteenuste ja otsustustugede arendamiseni.
Majanduskasude rõhutamine
Lisaks lootusrikka tulevikupildi loomisele käsitletakse personaalmeditsiini tihti kui majandusvaldkonda, mille arendamine pakuks võimalust järjest tihenevas rahvusvahelises konkurentsis silma paista. Lisaks eelnevalt mainitud ravikulude kokkuhoiule on lubatud, et personaalmeditsiini arendamisega kaasneksid suured välisinvesteeringud.
Näiteks võib tuua Ain Aaviksoo, kunagise Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsleri nägemuse 2015. aastast: "Asekantsler loodab aga, et genoomide sekveneerimisest on huvitatud rahvusvahelised partnerid või ettevõtted, kellel on n-ö kommertsväljundiga teadus- ja arendusprojekte, mida tahaksid Eestis läbi viia või eestlastele kättesaadavaks teha.".
Võttes eesmärgiks rahvusvahelise tuntuse ja majandusliku kasu, võivad tagaplaanile jääda tervishoiusüsteemi vaatenurgast teised olulised aspektid, nagu tavainimeste või meditsiinitöötajate vajadused ning kasutajasõbralikkus. Paralleele võib tõmmata mingil määral tänase tervise infosüsteemiga (Digilugu), mida tuuakse küll mujal maailmas eeskujuks, kuid mis saab portaali kasutajate ehk patsientide ja arstide poolt tugevat kriitikat.
Üleskiitmise paratamatus
"Personaalmeditsiini kommunikatsioonis on esinenud teatud määral üleskiitmist."
Eelnevalt välja toodud näited viitavad sellele, et personaalmeditsiini kommunikatsioonis on esinenud teatud määral üleskiitmist. Kriitiliselt vaadates võib pikemas perspektiivis selle tagajärjeks olla personaalmeditsiini maine kahjustumine. Kui lisaks oodatavatele kasudele ei kommunikeerita seejuures välja kaasnevaid ebakindlusi ja võimalikke piiranguid, võib avalikkus seada valdkonnale liiga optimistlikud ja ebarealistlikud ootused. Aja möödudes ja kõrgete ootuste mittetäitumisel on oht, et lakatakse sootuks uskumast pidevalt antavaid uusi lubadusi. Avalikkuse usalduseta võidakse kaotada investeeringud, mistõttu ei suudeta seatud eesmärke täita ka kaugemas tulevikus.
Kirjeldatud potentsiaalset ohtu näitlikustas olukord 2004. aasta alguses, kui Eesti geenivaramu tulevik rippus juuksekarva otsas. Kuna erainvestorite lühiajalised ootused ei täitunud ning nende kommertshuvid läksid konflikti geenipanga eestvedajate pikaajaliste ja eeskätt teadustööga seotud eesmärkidega, kaotati suur osa investeeringuid ning kogu projekti jätkumine oli küsimärgi all.
Teisalt aitavad optimistlikud lubadused pöörata olulisele valdkonnale rohkem tähelepanu, saada laiemat avalikkuse toetust ja rahastust. Kaugemale vaadates on see ainus viis, kuidas valdkond saab luua ühiskonnale väärtust. Seega võib järeldada, et nii-öelda haip on mõningal määral innovaatilise valdkonna kommunikatsioonis paratamatu.
Ühe asutuse kampaania
Lisaks näitas uurimus, et sisuliselt ei ole avalikku arutelu personaalmeditsiini teemal toimunud, vaid see on peamiselt suunatud Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu poolt. Kuna personaalmeditsiini projekti panustavad ka mitmed teised institutsioonid, on kahetsusväärne, et domineerivad vaid geenivaramu huvid.
Näiteks võiks avalikus debatis võtta julgemalt sõna tervise arengu instituut, millele eraldatakse personaalmeditsiini arendamiseks perioodil 2019–2022 riiklikest vahenditest viis miljonit eurot. Seega võib personaalmeditsiini arendustööd pidada justkui pikaajaliseks geenivaramu kampaaniaks, mille eesmärk on olnud esitleda personaalmeditsiini kui olulist ja innovaatilist valdkonda, mis muudab revolutsiooniliselt kogu tervishoiusüsteemi.
Kuna personaalmeditsiini kommunikatsioonis domineerib selgelt valdkonna arendamisega seotud osapoolte vaatenurk, võib pidada ootuspäraseks, et võimalikke ebakindlusi tuuakse välja vähesel määral. Siinkohal aitakski tasakaalustava jõuna laiem avalik debatt, kus arutellu tooksid kriitilist vaadet ka sõltumatud osapooled. Samuti võiks geenivaramu lähtuda edaspidi avalikus kommunikatsioonis lisaks turunduslikele eesmärkidele, nagu seda oli näiteks 100 000 geenidoonori kogumine, ka eesmärgist suurendada inimeste teadlikkust geneetikast, misläbi potentsiaalselt mõjutada nende tervisekäitumist.
Karoliina Kruusmaa kaitses selle aasta kevadel Tartu Ülikoolis bakalaureusetöö " Retoorilised raamistikud personaalmeditsiini arendustöö dokumentides ja meediakajastuses".
### Response:
Karoliina Kruusmaa: personaalmeditsiini kampaanias võib märgata üleskiitmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mäletan, kuidas professor Andres Metspalu esialgne personaalmeditsiini visiooni tutvustus 2013. aastal tõi kaasa mõne haiglajuhi ja juhtiva arsti kriitika, vt Urmas Siiguri, Ralf Allikvee ja Toomas Asseri arvamusartikleid. Sellele vaatamata ei tekkinud laiemat ühiskondlikku arutelu personaalmeditsiini üle.
Geenidoonorid on tõesti pidanud kaua ootama oma tulemusi. Kuigi visionäär peab oma lubadustele pakkuma mingi ajaraami, tuleb tõdeda, et Geenivaramu loomisel sajandi alguses oli tõesti ennatlik anda suuri lubadusi peatselt saabuvast revolutsioonist tervishoius. Vaatamata sellele on geeniuuringutega tegelevatel teadlastel viimase aastakümnega kogunenud väga palju tõendeid selle kohta, et geeniandmed täiendavad meditsiini ning päästavad ja parandavad inimeste elusid olulisel määral. Ehk siis professor Metspalu visioon on tegelikult täitumas.
Viimastel aastatel on Eestis mitmed onkoloogid ja kardioloogid ühinenud patsientide geenipõhiste riskihindamise uuringutega. Oleme koos suutnud teadustulemusi olulisel määral tervishoiusüsteemile lähemale tuua. Tartu Ülikooli genoomika instituudi, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla teadlastest arstide koostöös on läbi viidud perekondliku hüperkolesteroleemia ja rinnavähi uuringud, kus kõrge geneetilise riskiga geenidoonorid said tagasisidet ja otsest kasu oma tervise hoidmiseks.
Enam kui pooltel uuringus osalejatest olid need haigusriskid seni tuvastamata, kuigi praegused ravijuhised peaksid võimaldama neid välja sõeluda. Mõlemad eelnimetatud projektid on arenenud edasi, et hinnata sadade geenide koosmõju rinnavähi ja südame-veresoonkonna haiguste tekkimisele. Selleks on lisauuringutele kutsutud kokku 3000 erineva geneetilise riskiga geenidoonorit.
"Kuigi geenidoonorid pole veel tõesti massiliselt tagasisidet saanud, on esimesed pilootprojektid juba käivitatud ja vilja kandnud"
Esialgsete tulemuste põhjal on leitud olulisel määral täna veel haigustunnusteta ja diagnoosita isikuid, kes aga vajaksid ennetavat meditsiinilist sekkumist. Lisaks on geeniriskide teada saamine motiveerinud uuringus osalejaid märkimisväärselt oma tervisekäitumist muutma ning näiteks kehakaalu langetama. Seega, kuigi geenidoonorid pole veel tõesti massiliselt tagasisidet saanud, on esimesed pilootprojektid juba käivitatud ja vilja kandnud. Nende põhjal valmivad soovitused arstidele patsiendikäsitluseks vastavalt uutele riskihinnangutele.
Suurele osale geenidoonoritele võib seega tunduda, et oleme personaalmeditsiini üleskiitnud. Kuid reaalsus on see, et geenipõhist meditsiini on Eesti tervishoiusüsteemis praktiseeritud juba pikalt – haruldaste haiguste diagnoosimiseks ja ka teatud määral vähkkasvajate ravis. Lisaks on tänaseks tekkinud olulisel määral tõendeid selle kohta, et geeniinfost on abi ka laiemale elanikkonnale, alates haigusriskide prognoosimisest kuni ravimite sobivuse hindamiseni.
On rõõmustav, et sotsiaalministeerium on võtnud selge suuna geeniandmete laialdasemaks kasutuseks tervishoiusüsteemis, näiteks GenMed projekt (2019–2022) keskendub IT-lahenduste arendamisele, et esimesed geenipõhised tööriistad jõuaksid arstide töölauale. Esimene prioriteet on ravimite sobivuse hindamise abivahendite kättesaadavaks tegemine ja edasi geeniriskide integreerimine kliiniliste andmetega haiguste koondriski hindamiseks.
Oleme töö käigus kokku puutunud mitmete eetiliste, juriidiliste ja IT-arhitektuuriliste küsimustega, mille lahendamine on osutunud üsna keeruliseks. Need on olulised küsimused, mis mõjutavad nii tänaste kui tulevate geenidoonorite privaatsust ja nende terviseandmete turvalisust. Peame neile vastuseid otsides olema põhjalikud, mis võtabki aega.
Mõtlesime algselt üsna kitsalt, kuidas võiksid geenidoonorite andmed jõuda arsti töölauale, kuid praegu on selgunud, et luuakse meditsiiniteenus, mis peaks olema kättesaadav kõigile ja sellega kaasnevad kümned uued küsimused. Üks esile kerkinud ja lahendamist vajav teema puudutab seda, et geenidoonoritel tekiks justkui eelisolukord parema tervishoiuteenuse saamisel. Edasi peaks toimuma laiem arutelu, kas geenidoonor peaks näiteks patsiendiportaali kaudu teada saama oma vähiriskist või liigub info patsiendiportaali alles pärast arsti vastuvõtul käimist?
Igal juhul on oluline, et inimene ei jääks üksi geeni- ega terviseinfoga ja et looksime paralleelselt ka häid terviseharjumusi toetava keskkonna. | Lili Milani: geenivaramu loomisel oli ennatlik anda suuri lubadusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mäletan, kuidas professor Andres Metspalu esialgne personaalmeditsiini visiooni tutvustus 2013. aastal tõi kaasa mõne haiglajuhi ja juhtiva arsti kriitika, vt Urmas Siiguri, Ralf Allikvee ja Toomas Asseri arvamusartikleid. Sellele vaatamata ei tekkinud laiemat ühiskondlikku arutelu personaalmeditsiini üle.
Geenidoonorid on tõesti pidanud kaua ootama oma tulemusi. Kuigi visionäär peab oma lubadustele pakkuma mingi ajaraami, tuleb tõdeda, et Geenivaramu loomisel sajandi alguses oli tõesti ennatlik anda suuri lubadusi peatselt saabuvast revolutsioonist tervishoius. Vaatamata sellele on geeniuuringutega tegelevatel teadlastel viimase aastakümnega kogunenud väga palju tõendeid selle kohta, et geeniandmed täiendavad meditsiini ning päästavad ja parandavad inimeste elusid olulisel määral. Ehk siis professor Metspalu visioon on tegelikult täitumas.
Viimastel aastatel on Eestis mitmed onkoloogid ja kardioloogid ühinenud patsientide geenipõhiste riskihindamise uuringutega. Oleme koos suutnud teadustulemusi olulisel määral tervishoiusüsteemile lähemale tuua. Tartu Ülikooli genoomika instituudi, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla teadlastest arstide koostöös on läbi viidud perekondliku hüperkolesteroleemia ja rinnavähi uuringud, kus kõrge geneetilise riskiga geenidoonorid said tagasisidet ja otsest kasu oma tervise hoidmiseks.
Enam kui pooltel uuringus osalejatest olid need haigusriskid seni tuvastamata, kuigi praegused ravijuhised peaksid võimaldama neid välja sõeluda. Mõlemad eelnimetatud projektid on arenenud edasi, et hinnata sadade geenide koosmõju rinnavähi ja südame-veresoonkonna haiguste tekkimisele. Selleks on lisauuringutele kutsutud kokku 3000 erineva geneetilise riskiga geenidoonorit.
"Kuigi geenidoonorid pole veel tõesti massiliselt tagasisidet saanud, on esimesed pilootprojektid juba käivitatud ja vilja kandnud"
Esialgsete tulemuste põhjal on leitud olulisel määral täna veel haigustunnusteta ja diagnoosita isikuid, kes aga vajaksid ennetavat meditsiinilist sekkumist. Lisaks on geeniriskide teada saamine motiveerinud uuringus osalejaid märkimisväärselt oma tervisekäitumist muutma ning näiteks kehakaalu langetama. Seega, kuigi geenidoonorid pole veel tõesti massiliselt tagasisidet saanud, on esimesed pilootprojektid juba käivitatud ja vilja kandnud. Nende põhjal valmivad soovitused arstidele patsiendikäsitluseks vastavalt uutele riskihinnangutele.
Suurele osale geenidoonoritele võib seega tunduda, et oleme personaalmeditsiini üleskiitnud. Kuid reaalsus on see, et geenipõhist meditsiini on Eesti tervishoiusüsteemis praktiseeritud juba pikalt – haruldaste haiguste diagnoosimiseks ja ka teatud määral vähkkasvajate ravis. Lisaks on tänaseks tekkinud olulisel määral tõendeid selle kohta, et geeniinfost on abi ka laiemale elanikkonnale, alates haigusriskide prognoosimisest kuni ravimite sobivuse hindamiseni.
On rõõmustav, et sotsiaalministeerium on võtnud selge suuna geeniandmete laialdasemaks kasutuseks tervishoiusüsteemis, näiteks GenMed projekt (2019–2022) keskendub IT-lahenduste arendamisele, et esimesed geenipõhised tööriistad jõuaksid arstide töölauale. Esimene prioriteet on ravimite sobivuse hindamise abivahendite kättesaadavaks tegemine ja edasi geeniriskide integreerimine kliiniliste andmetega haiguste koondriski hindamiseks.
Oleme töö käigus kokku puutunud mitmete eetiliste, juriidiliste ja IT-arhitektuuriliste küsimustega, mille lahendamine on osutunud üsna keeruliseks. Need on olulised küsimused, mis mõjutavad nii tänaste kui tulevate geenidoonorite privaatsust ja nende terviseandmete turvalisust. Peame neile vastuseid otsides olema põhjalikud, mis võtabki aega.
Mõtlesime algselt üsna kitsalt, kuidas võiksid geenidoonorite andmed jõuda arsti töölauale, kuid praegu on selgunud, et luuakse meditsiiniteenus, mis peaks olema kättesaadav kõigile ja sellega kaasnevad kümned uued küsimused. Üks esile kerkinud ja lahendamist vajav teema puudutab seda, et geenidoonoritel tekiks justkui eelisolukord parema tervishoiuteenuse saamisel. Edasi peaks toimuma laiem arutelu, kas geenidoonor peaks näiteks patsiendiportaali kaudu teada saama oma vähiriskist või liigub info patsiendiportaali alles pärast arsti vastuvõtul käimist?
Igal juhul on oluline, et inimene ei jääks üksi geeni- ega terviseinfoga ja et looksime paralleelselt ka häid terviseharjumusi toetava keskkonna.
### Response:
Lili Milani: geenivaramu loomisel oli ennatlik anda suuri lubadusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varasema 16 vooru jooksul Ben Olseni käe all oli Sorga algrivistusse mahtunud ainult ühe korra. Ööl vastu esmaspäeva mängis ta Chicago Fire'i vastu 59 minutit, vahendab Soccernet.ee.
Fire läks juba kolmandal minutil standardolukorrast juhtima. Minut hiljem lükkas Chicago poolkaitsja Alvaro Medran palli Sorga jalge vahelt läbi ja virutas kauglöögi posti. Avapoolaja lõpus tegi Fire nurgalöögist seisuks 2:0.
D.C. United vähendas 56. minutil tänu vastaste omaväravale kaotusseisu minimaalseks, aga mäng lõppes 1:2 kaotusega. Idakonverentsi tabelis jätkab D.C. viimasel kohal. | Treenerivahetus viis Sorga põhikoosseisu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varasema 16 vooru jooksul Ben Olseni käe all oli Sorga algrivistusse mahtunud ainult ühe korra. Ööl vastu esmaspäeva mängis ta Chicago Fire'i vastu 59 minutit, vahendab Soccernet.ee.
Fire läks juba kolmandal minutil standardolukorrast juhtima. Minut hiljem lükkas Chicago poolkaitsja Alvaro Medran palli Sorga jalge vahelt läbi ja virutas kauglöögi posti. Avapoolaja lõpus tegi Fire nurgalöögist seisuks 2:0.
D.C. United vähendas 56. minutil tänu vastaste omaväravale kaotusseisu minimaalseks, aga mäng lõppes 1:2 kaotusega. Idakonverentsi tabelis jätkab D.C. viimasel kohal.
### Response:
Treenerivahetus viis Sorga põhikoosseisu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Luulekogumiku autor Ilmar Trull kõneleb, kuidas tema luuletused sünnivad ning millised nendest lõpuks kogumikesse jõuavad. Lisaks räägib Trull luuletuste illustreerimisest.
Üheskoos loetakse ette luuletusi kogumikust "Pori kärbes ja tori hobu". | Noorsooteatri raamaturiiulist võeti Ilmar Trulli luulekogu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Luulekogumiku autor Ilmar Trull kõneleb, kuidas tema luuletused sünnivad ning millised nendest lõpuks kogumikesse jõuavad. Lisaks räägib Trull luuletuste illustreerimisest.
Üheskoos loetakse ette luuletusi kogumikust "Pori kärbes ja tori hobu".
### Response:
Noorsooteatri raamaturiiulist võeti Ilmar Trulli luulekogu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Viimasel ajal on valitsuse poolt tugevnenud surve Eesti ühiskonnale hoiduda igasugusest reisimisest, eriti puhkusereisidest. Estravel leiab, et sellel üleskutsel on poliitiline tagapõhi ja see on mõeldud tähelepanu kõrvalejuhtimiseks mõningatelt puudujääkidelt valitsuse siseriiklikus tegevuses Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks," teatas ettevõte.
Vastutustundlik reisimine on Estraveli hinnangul võrreldes tavaeluga Eestis 3,4 korda väiksema riskiga ning seda tõestavad selgelt septembri testimistulemused Eestis:
Estravel märgib, et hoolimata faktist, et risk Eestis olles nakatuda on üle kolme korra suurem kui vastutustundlikult reisides, on Eestis endiselt jõus karantiinikohustus oma riigi kodanikele riiki saabudes.
Estravel toonitas, et sellist kohustust ei ole üheski Põhjala riigis (Soome, Rootsi, Norra, Taani), kuna seda loetakse põhiseaduse vastaseks. Neis riikides on isolatsioon oma riigi kodanikele ja alalistele residentidele ainult soovituslik.
"Kui Eesti kuulub samasse õigusruumi kui Põhjamaad, siis peaks ka Eesti valitsus käituma samamoodi. See tähendab: piirama ja ennetama tegelikke viiruskoldeid kodumaal, mitte karistama oma riigi kodanikke välismaal käimise eest kohustusliku karantiiniga, olgu see siis leevendatud vormis või mitte," märkis reisibüroo.
Estravel on Baltimaade vanim lennuagentuur, hotelliagentuur ja reisibüroo, millel on tütarfirmad ja filiaalid kuues riigis: Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Austraalias ja USA-s. Ettevõte annab tööd kokku ligi 200 inimesele ja põhineb Eesti kapitalil. | Estravel protesteerib reisimise "demoniseerimise" vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Viimasel ajal on valitsuse poolt tugevnenud surve Eesti ühiskonnale hoiduda igasugusest reisimisest, eriti puhkusereisidest. Estravel leiab, et sellel üleskutsel on poliitiline tagapõhi ja see on mõeldud tähelepanu kõrvalejuhtimiseks mõningatelt puudujääkidelt valitsuse siseriiklikus tegevuses Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks," teatas ettevõte.
Vastutustundlik reisimine on Estraveli hinnangul võrreldes tavaeluga Eestis 3,4 korda väiksema riskiga ning seda tõestavad selgelt septembri testimistulemused Eestis:
Estravel märgib, et hoolimata faktist, et risk Eestis olles nakatuda on üle kolme korra suurem kui vastutustundlikult reisides, on Eestis endiselt jõus karantiinikohustus oma riigi kodanikele riiki saabudes.
Estravel toonitas, et sellist kohustust ei ole üheski Põhjala riigis (Soome, Rootsi, Norra, Taani), kuna seda loetakse põhiseaduse vastaseks. Neis riikides on isolatsioon oma riigi kodanikele ja alalistele residentidele ainult soovituslik.
"Kui Eesti kuulub samasse õigusruumi kui Põhjamaad, siis peaks ka Eesti valitsus käituma samamoodi. See tähendab: piirama ja ennetama tegelikke viiruskoldeid kodumaal, mitte karistama oma riigi kodanikke välismaal käimise eest kohustusliku karantiiniga, olgu see siis leevendatud vormis või mitte," märkis reisibüroo.
Estravel on Baltimaade vanim lennuagentuur, hotelliagentuur ja reisibüroo, millel on tütarfirmad ja filiaalid kuues riigis: Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Austraalias ja USA-s. Ettevõte annab tööd kokku ligi 200 inimesele ja põhineb Eesti kapitalil.
### Response:
Estravel protesteerib reisimise "demoniseerimise" vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Austraalia teadusagentuuri CSIRO esmaspäeval avaldatud uuringust selgus, et viirus SARS-COV-2 püsib siledatel pindadel nagu klaas või plastik, mis on näiteks nutitelefonide korpuses, 20-kraadises temperatuuris nakkavana 28 päeva. See on pikem aeg, kui seni arvatud. Näiteks gripi A-tüvi püsib elus ainult 17 päeva.
"See rõhutab kätepesu ning pidade puhastamise olulisust seal, kus võimalik ning mis võivad viirusega kokku puutuda," ütles uuringu juht Shane Riddell.
Ajakirjas Virology Journal avaldatud artiklist selgus, et viirus püsis kauem elus madalamatel tempertuuridel - katses uuriti selle säilivust 20, 30 ja 40 kraadi juures. Samuti säilis see paremini siledatel pindadel, mitte karedatel nagu näiteks riie. Samas püsis see paberkupüüridel kauem kui plastikrahatähtedel.
"Seega, minnes vastu suvele, on oluline teada, et viiruse ei pea soojemas õhus nii kaua vastu," märkis Riddell. Lõunapoolkeral asuvas Austraalias on praegu kevad ja peagi algamas suvi.
Kõik katsed viirusega viidi läbi pimedas, et kõrvaldada ultraviolettkiirguse mõju, kuna teadaolevalt päikesevalgus tapab koroonaviiruse.
"Seega oleks reaalses elus viiruse eluiga lühem kui meie näitasime," märkis Riddell usutluses Reutersile.
Teadlased leidsid ka, et inimkehal leiduvad proteiinid ja rasv võivad tõsta viiruse eluspüsimise aega järsult, millega võib seletada selle laiemat levikut jahedates ruumides nagu näiteks lihakombinaadid. | Austraalia teadlased: koroonaviirus võib pindadel püsida kuni neli nädalat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Austraalia teadusagentuuri CSIRO esmaspäeval avaldatud uuringust selgus, et viirus SARS-COV-2 püsib siledatel pindadel nagu klaas või plastik, mis on näiteks nutitelefonide korpuses, 20-kraadises temperatuuris nakkavana 28 päeva. See on pikem aeg, kui seni arvatud. Näiteks gripi A-tüvi püsib elus ainult 17 päeva.
"See rõhutab kätepesu ning pidade puhastamise olulisust seal, kus võimalik ning mis võivad viirusega kokku puutuda," ütles uuringu juht Shane Riddell.
Ajakirjas Virology Journal avaldatud artiklist selgus, et viirus püsis kauem elus madalamatel tempertuuridel - katses uuriti selle säilivust 20, 30 ja 40 kraadi juures. Samuti säilis see paremini siledatel pindadel, mitte karedatel nagu näiteks riie. Samas püsis see paberkupüüridel kauem kui plastikrahatähtedel.
"Seega, minnes vastu suvele, on oluline teada, et viiruse ei pea soojemas õhus nii kaua vastu," märkis Riddell. Lõunapoolkeral asuvas Austraalias on praegu kevad ja peagi algamas suvi.
Kõik katsed viirusega viidi läbi pimedas, et kõrvaldada ultraviolettkiirguse mõju, kuna teadaolevalt päikesevalgus tapab koroonaviiruse.
"Seega oleks reaalses elus viiruse eluiga lühem kui meie näitasime," märkis Riddell usutluses Reutersile.
Teadlased leidsid ka, et inimkehal leiduvad proteiinid ja rasv võivad tõsta viiruse eluspüsimise aega järsult, millega võib seletada selle laiemat levikut jahedates ruumides nagu näiteks lihakombinaadid.
### Response:
Austraalia teadlased: koroonaviirus võib pindadel püsida kuni neli nädalat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läbi aegade populaarseim eestlaste mängupaik ehk Soome meistriliiga – kus tänavu osaleb põhiturniiril ka HC Tallinn – pole meie pallurite klubidele eriti edukalt alanud. Liigatabeli kolm viimast on hetkel Siuntio IF, Helsingi IFK ja HC Tallinn.
Avavõidu toonud mängus valiti parimaks Voika
Viieaastase pausi järel Soome naasnud Kristo Voika aitas kolmapäeval Helsingi IFK hooaja esimese võiduni, visates üheksa väravat ja teenides kohtumise parima tiitli 30:23 (18:14) võidumängus Åbo IFK üle. Laupäeval jäädi aga selgelt, 20:36 (10:19) alla linnarivaal Dickenile, Voika sai kirja viis tabamust.
"Pärast seiklusi Türgis, Saksamaal ja Tšehhis sai nagu mõeldud, et tuleks kodule lähemale. Novembri lõpul peaks meie perre sündima esiklaps, nii et seegi oli lisapõhjuseks. Olen soomlastega head sidemed säilitanud ning lepinguni HIFK-iga jõudsin kiirelt," selgitas Riihimäe Cocksiga 2014. ja 2015. aastal Soome meistriks tulnud Voika.
"Võin öelda, et Soome liiga on nende aastatega suure hüppe edasi teinud. Need mängijad, kes minu esimesel Soome "tuuril" juuniorid olid, on nüüd tõsised mängumehed. Klubid on läinud professionaalsemaks ja ka Cocks pole enam üksi tipus, nagu aastaid oli," arutles 29-aastane mängujuht.
"Koduklubi seis on hetkel raske, meid kimbutavad mitmed vigastused. Tegime siiski nii Cocksi kui ka Siuntio vastu head partiid, kuid natuke jäi puudu. Nüüd saime avavõidu kätte, aga Dickeni vastu jõudu ja teravust ei jätkunud," tunnistas Voika, kes HIFK-is täidab vajadusel kõiki rolle, aga enim tegutseb hetkel vasaksisemisena.
Siuntio IF sai sel nädalal tabelisse teise võidu, kui laupäeval alistati kodus HC Tallinn 26:25 (13:14). Ott Varik viskas võitjate kasuks ühe värava. Soome liigat juhib täisedu kuue võiduga Helsingi Dicken, kus abitreeneri rollis Eesti ekskoondislane Valdar Noodla.
Patrail ja Roosna jätkavad Saksamaal täiseduga
Saksamaa Bundesligas sai nädalaga kaks võitu juurde ning jätkab täiseduga Rhein-Neckar Löwen. 26:24 (14:13) võidumängus Ludwigshafeni Euleni üle viskas Mait Patrail ühe värava, kuid tegi pühapäeval senise parima etteaste "lõvide" särgis, tabades kolm viset, andes kaks resultatiivset söötu ning lisades vaheltlõike ja bloki, kui Esseni TuSEM alistati 33:27 (16:15).
Sarnaselt Patrailiga on hooaega Saksamaa tugevuselt kolmandas liigas alustanud Karl Roosna. Tema uus koduklubi 1. VfL Potsdam sai teises voorus teise võidu, alistades liiga põhja-ida tsoonis TSV Altenholzi 27:22 (16:11). Roosna jäi pühapäeval väravata.
Venemaa kõrgliigas tegi hea mängu Dener Jaanimaa, kuid Moskva CSKA vandus kodusaalis kõige napimalt alla Peterburi Lesgaft-Nevale 25:26 (11:11). Mullune Eesti parim käsipallur viskas viis väravat ja andis kolm resultatiivset söötu, ent mängu parimana pommitas endine Põlva Serviti pallur Pavel Turajev piiterlaste heaks üheksa kolli.
Rumeenia meistrisarja maraton-turniiril kujunes Martin Johannsoni ja Bukaresti Steaua teekond arvatust kergemaks – kahes mängus saadi loobumisvõit, sest vastaseid ei lubatud koroonaviiruse tõttu platsile. Kolmest ülejäänud mängust võitis Steaua ühe ja kaotas kaks, Johannson viskas kokku viis väravat.
Karl Toomilt 7+7, Alina Molkovalt 14 väravat
Hea nädal oli kahe Eesti koondislase koduklubil HK Varbergil Rootsi kõrgliigas, sest pärast nelja kaotust nopiti kaks võitu. IFK Ystad HK 28:24 (11:13) alistamisel oli võimsas hoos Karl Toom, kes tabas seitse korda ja lisas sama arvu resultatiivseid sööte.
Varbergi 30:29 (13:12) võidumängus OV Helsingborg HK üle jõudis Toom visata kaks väravat, enne kui enda ees punast kaarti nägi. Armi Pärt sai kahe mänguga kirja ühe tabamuse. Varberg tõusis 15 meeskonna konkurentsis viimaselt astmelt 13. kohale.
Rootsi esiliigas jätkavad võidulainel Hendrik Varul ja Hammarby IF. Viies võit tuli tulemusega 31:25 (14:12) Skånela IF-i üle ja Varul viskas kaks väravat. Robin Oberg jäi haiguse tõttu eemale, kui Stockholmi AIK kaotas Amo HK-le 27:36 (15:17) ja jätkab punktita.
Kaks eestlast teenisid eelmisel nädalal viigipunkti ja viskasid mõlemad sealjuures kolm väravat. Martin Grištšuk ja Praha HC Dukla mängisid Tšehhimaa meistriliigas HK FCC Mesto Lovošicega 28:28 (14:12) ning Jürgen Rooba ja Nice'i Cavigal Handball tegid 30:30 (12:14) viigi Prantsusmaa esiliigas Strasbourg Schiltigheim AHB-ga.
Nädala uskumatuima tulemuse eest hoolitses Alina Molkova. Tema tööandja CHEV Diekirch alistas Luksemburgi kõrgliiga autsaideri HB Bettembourgi kodusaalis koguni 57:13 (32:5). Molkova tulistas Eesti käsipallurite tänavuse hooaja skoorirekordiks 14 väravat. | Käsipallileegion: Soome naasnud Kristo Voika kiidab kohaliku liiga arengut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läbi aegade populaarseim eestlaste mängupaik ehk Soome meistriliiga – kus tänavu osaleb põhiturniiril ka HC Tallinn – pole meie pallurite klubidele eriti edukalt alanud. Liigatabeli kolm viimast on hetkel Siuntio IF, Helsingi IFK ja HC Tallinn.
Avavõidu toonud mängus valiti parimaks Voika
Viieaastase pausi järel Soome naasnud Kristo Voika aitas kolmapäeval Helsingi IFK hooaja esimese võiduni, visates üheksa väravat ja teenides kohtumise parima tiitli 30:23 (18:14) võidumängus Åbo IFK üle. Laupäeval jäädi aga selgelt, 20:36 (10:19) alla linnarivaal Dickenile, Voika sai kirja viis tabamust.
"Pärast seiklusi Türgis, Saksamaal ja Tšehhis sai nagu mõeldud, et tuleks kodule lähemale. Novembri lõpul peaks meie perre sündima esiklaps, nii et seegi oli lisapõhjuseks. Olen soomlastega head sidemed säilitanud ning lepinguni HIFK-iga jõudsin kiirelt," selgitas Riihimäe Cocksiga 2014. ja 2015. aastal Soome meistriks tulnud Voika.
"Võin öelda, et Soome liiga on nende aastatega suure hüppe edasi teinud. Need mängijad, kes minu esimesel Soome "tuuril" juuniorid olid, on nüüd tõsised mängumehed. Klubid on läinud professionaalsemaks ja ka Cocks pole enam üksi tipus, nagu aastaid oli," arutles 29-aastane mängujuht.
"Koduklubi seis on hetkel raske, meid kimbutavad mitmed vigastused. Tegime siiski nii Cocksi kui ka Siuntio vastu head partiid, kuid natuke jäi puudu. Nüüd saime avavõidu kätte, aga Dickeni vastu jõudu ja teravust ei jätkunud," tunnistas Voika, kes HIFK-is täidab vajadusel kõiki rolle, aga enim tegutseb hetkel vasaksisemisena.
Siuntio IF sai sel nädalal tabelisse teise võidu, kui laupäeval alistati kodus HC Tallinn 26:25 (13:14). Ott Varik viskas võitjate kasuks ühe värava. Soome liigat juhib täisedu kuue võiduga Helsingi Dicken, kus abitreeneri rollis Eesti ekskoondislane Valdar Noodla.
Patrail ja Roosna jätkavad Saksamaal täiseduga
Saksamaa Bundesligas sai nädalaga kaks võitu juurde ning jätkab täiseduga Rhein-Neckar Löwen. 26:24 (14:13) võidumängus Ludwigshafeni Euleni üle viskas Mait Patrail ühe värava, kuid tegi pühapäeval senise parima etteaste "lõvide" särgis, tabades kolm viset, andes kaks resultatiivset söötu ning lisades vaheltlõike ja bloki, kui Esseni TuSEM alistati 33:27 (16:15).
Sarnaselt Patrailiga on hooaega Saksamaa tugevuselt kolmandas liigas alustanud Karl Roosna. Tema uus koduklubi 1. VfL Potsdam sai teises voorus teise võidu, alistades liiga põhja-ida tsoonis TSV Altenholzi 27:22 (16:11). Roosna jäi pühapäeval väravata.
Venemaa kõrgliigas tegi hea mängu Dener Jaanimaa, kuid Moskva CSKA vandus kodusaalis kõige napimalt alla Peterburi Lesgaft-Nevale 25:26 (11:11). Mullune Eesti parim käsipallur viskas viis väravat ja andis kolm resultatiivset söötu, ent mängu parimana pommitas endine Põlva Serviti pallur Pavel Turajev piiterlaste heaks üheksa kolli.
Rumeenia meistrisarja maraton-turniiril kujunes Martin Johannsoni ja Bukaresti Steaua teekond arvatust kergemaks – kahes mängus saadi loobumisvõit, sest vastaseid ei lubatud koroonaviiruse tõttu platsile. Kolmest ülejäänud mängust võitis Steaua ühe ja kaotas kaks, Johannson viskas kokku viis väravat.
Karl Toomilt 7+7, Alina Molkovalt 14 väravat
Hea nädal oli kahe Eesti koondislase koduklubil HK Varbergil Rootsi kõrgliigas, sest pärast nelja kaotust nopiti kaks võitu. IFK Ystad HK 28:24 (11:13) alistamisel oli võimsas hoos Karl Toom, kes tabas seitse korda ja lisas sama arvu resultatiivseid sööte.
Varbergi 30:29 (13:12) võidumängus OV Helsingborg HK üle jõudis Toom visata kaks väravat, enne kui enda ees punast kaarti nägi. Armi Pärt sai kahe mänguga kirja ühe tabamuse. Varberg tõusis 15 meeskonna konkurentsis viimaselt astmelt 13. kohale.
Rootsi esiliigas jätkavad võidulainel Hendrik Varul ja Hammarby IF. Viies võit tuli tulemusega 31:25 (14:12) Skånela IF-i üle ja Varul viskas kaks väravat. Robin Oberg jäi haiguse tõttu eemale, kui Stockholmi AIK kaotas Amo HK-le 27:36 (15:17) ja jätkab punktita.
Kaks eestlast teenisid eelmisel nädalal viigipunkti ja viskasid mõlemad sealjuures kolm väravat. Martin Grištšuk ja Praha HC Dukla mängisid Tšehhimaa meistriliigas HK FCC Mesto Lovošicega 28:28 (14:12) ning Jürgen Rooba ja Nice'i Cavigal Handball tegid 30:30 (12:14) viigi Prantsusmaa esiliigas Strasbourg Schiltigheim AHB-ga.
Nädala uskumatuima tulemuse eest hoolitses Alina Molkova. Tema tööandja CHEV Diekirch alistas Luksemburgi kõrgliiga autsaideri HB Bettembourgi kodusaalis koguni 57:13 (32:5). Molkova tulistas Eesti käsipallurite tänavuse hooaja skoorirekordiks 14 väravat.
### Response:
Käsipallileegion: Soome naasnud Kristo Voika kiidab kohaliku liiga arengut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haigestumus viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta on esmaspäeva seisuga 46,50.
Kõige rohkem ehk kaheksa positiivset testi lisandus Ida-Virumaale. Harjumaale lisandus neli, Jõgevamaale kaks ning Tartumaale üks nakatunu. Kolme positiivse testi puhul puudus inimesel rahvastikuregistris elukoht.
12. oktoobri hommiku seisuga viibib haiglas 32 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on üks patsient. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati üks. Intensiivravi vajab viis patsienti.
Koroonakaart.ee andmetel langes aktiivsete haigusjuhtude arv 48 võrra ning on nüüd 618.
Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud, kokku on Eestis surnud 68 koroonaviirusesse nakatunud inimest.
Maakondades on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta kõige suurem Ida-Virumaal (146,0). Järgnevad Võrumaa (50,8), Harjumaa koos Tallinnaga (48,1) ja Saaremaa (33,3). Väikseim on haigestumusnäitaja Järvamaal (0,0), Pärnumaal (8,1) ja Tartumaal (9,8).
Ida-Virumaa uutest juhtumitest viiel juhul saadi viirus koolist, kahel juhul saadi nakkus pereliikmelt ning ühel juhu toodi haigus sisse Venemaalt.
Kokku on ida regiooni tööpiirkonnas seitse aktiivset kollet: Kohtla-Järve kooli koldega on seotud 11 ja Ida-Virumaa pereliikmete ja tuttavate koldega kaheksa. Jõhvi kooli koldega on seotud kaheksa ja Jõhvi hooldekeskuse koldega 18 haigestunut (13 klienti ja viis töötajat). Sillamäe kooli koldega on seotud 27 ja nii-öelda meelelahutusasutuse koldega on kokku seotud 10 Kohtla-Järve ja Sillamäe haigusjuhtu. Narva töökoldes on seitse inimest.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on 967 inimest, kellest on haigestunud 203.
Harjumaa uutest juhtudest neli on Tallinnas. Ühel juhul on tegemist perekondliku nakkusega ja ülejäänud juhtumite asjaolud on selgitamisel.
Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada kuut kollet, neist suuremad on haigla kolle 42 inimesega ja Tallinna kooli kolle 39 inimesega. Esimese töökoha koldega on seotud 39, teise töökoha koldega kaheksa ning pere- ja tutvuskonna koldega viis haigusjuhtu. Kolmandas töökoha koldes on seitse haigestunut.
Põhja regionaalosakonna inspektorite jälgimisel on 1798 inimest, kellest 288 on haigestunud.
Jõgevamaale ja Tartumaale lisandunud juhtumid oli varasemate haigestunute lähikontaktsed. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on 346 inimest, kellest 39 on haigestunud.
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üks kolle – töökoha kolle 24 inimesega.
Lääne regionaalosakonna jälgimisel on 129 inimest, kellest 27 on haigestunud. Regionaalosakonna jälgimisel on üks perekondlik kolle Saaremaal (kuus nakatunut).
Pühapäeval registreeriti 19 uut nakatumisjuhtu, nakatumisnäitaja oli 50,11. | Ööpäevaga lisandus 18 koroonapositiivset, nakatumisnäit kukkus alla 50 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haigestumus viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta on esmaspäeva seisuga 46,50.
Kõige rohkem ehk kaheksa positiivset testi lisandus Ida-Virumaale. Harjumaale lisandus neli, Jõgevamaale kaks ning Tartumaale üks nakatunu. Kolme positiivse testi puhul puudus inimesel rahvastikuregistris elukoht.
12. oktoobri hommiku seisuga viibib haiglas 32 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on üks patsient. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati üks. Intensiivravi vajab viis patsienti.
Koroonakaart.ee andmetel langes aktiivsete haigusjuhtude arv 48 võrra ning on nüüd 618.
Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud, kokku on Eestis surnud 68 koroonaviirusesse nakatunud inimest.
Maakondades on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta kõige suurem Ida-Virumaal (146,0). Järgnevad Võrumaa (50,8), Harjumaa koos Tallinnaga (48,1) ja Saaremaa (33,3). Väikseim on haigestumusnäitaja Järvamaal (0,0), Pärnumaal (8,1) ja Tartumaal (9,8).
Ida-Virumaa uutest juhtumitest viiel juhul saadi viirus koolist, kahel juhul saadi nakkus pereliikmelt ning ühel juhu toodi haigus sisse Venemaalt.
Kokku on ida regiooni tööpiirkonnas seitse aktiivset kollet: Kohtla-Järve kooli koldega on seotud 11 ja Ida-Virumaa pereliikmete ja tuttavate koldega kaheksa. Jõhvi kooli koldega on seotud kaheksa ja Jõhvi hooldekeskuse koldega 18 haigestunut (13 klienti ja viis töötajat). Sillamäe kooli koldega on seotud 27 ja nii-öelda meelelahutusasutuse koldega on kokku seotud 10 Kohtla-Järve ja Sillamäe haigusjuhtu. Narva töökoldes on seitse inimest.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on 967 inimest, kellest on haigestunud 203.
Harjumaa uutest juhtudest neli on Tallinnas. Ühel juhul on tegemist perekondliku nakkusega ja ülejäänud juhtumite asjaolud on selgitamisel.
Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada kuut kollet, neist suuremad on haigla kolle 42 inimesega ja Tallinna kooli kolle 39 inimesega. Esimese töökoha koldega on seotud 39, teise töökoha koldega kaheksa ning pere- ja tutvuskonna koldega viis haigusjuhtu. Kolmandas töökoha koldes on seitse haigestunut.
Põhja regionaalosakonna inspektorite jälgimisel on 1798 inimest, kellest 288 on haigestunud.
Jõgevamaale ja Tartumaale lisandunud juhtumid oli varasemate haigestunute lähikontaktsed. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on 346 inimest, kellest 39 on haigestunud.
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üks kolle – töökoha kolle 24 inimesega.
Lääne regionaalosakonna jälgimisel on 129 inimest, kellest 27 on haigestunud. Regionaalosakonna jälgimisel on üks perekondlik kolle Saaremaal (kuus nakatunut).
Pühapäeval registreeriti 19 uut nakatumisjuhtu, nakatumisnäitaja oli 50,11.
### Response:
Ööpäevaga lisandus 18 koroonapositiivset, nakatumisnäit kukkus alla 50 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See on väga suur au ja minus on palju tänutunnet nii kuninganna, oma riigi kui ka oma ameti vastu," vahendab Royal Central Sucheti öeldut.
74-aastane Suchet on enim tuntud oma detektiivi Hercule Poirot rolli eest, mida ta mängis aastatel 1989–2013.
Näitlemisega alustas ta aga juba 16-aastaselt. 1973. aastal, mil ta oli 27-aastane, liitus Suchet kuningliku Shakespeare'i näitetrupiga. Selleks ajaks oli ta aga juba mitmeid telerolle teinud.
Suchet on pikalt tegelenud ka heategevusega, toetades haigeid ja erivajadustega lapsi. | Näitleja David Suchet sai kuninganna Elizabeth II käest rüütlitiitli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on väga suur au ja minus on palju tänutunnet nii kuninganna, oma riigi kui ka oma ameti vastu," vahendab Royal Central Sucheti öeldut.
74-aastane Suchet on enim tuntud oma detektiivi Hercule Poirot rolli eest, mida ta mängis aastatel 1989–2013.
Näitlemisega alustas ta aga juba 16-aastaselt. 1973. aastal, mil ta oli 27-aastane, liitus Suchet kuningliku Shakespeare'i näitetrupiga. Selleks ajaks oli ta aga juba mitmeid telerolle teinud.
Suchet on pikalt tegelenud ka heategevusega, toetades haigeid ja erivajadustega lapsi.
### Response:
Näitleja David Suchet sai kuninganna Elizabeth II käest rüütlitiitli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meesjuunioride arvestuses tuli Frank Aron Ragilo üheksandaks ja Lauri Tamm 11. Ragilo kaotas hollandlasest võitjale Bailey Groenendaalile ligi kolm minutit ja Tamm ligi viis minutit, vahendab Spordipartner.ee.
Superprestige'i sarja Gietenis peetud avaetapi võitis Toon Aerts (Telenet Baloise Lions), 24 sekundit kaotas Eli Iserbyt (Pauwels Sauzen-Bingoal) ja 41 sekundit Laurens Sweeck (Pauwels Sauzen-Bingoal).
Naistest oli teistest üle valitsev maailmameister ja Superprestige'i üldvõitja Ceylin del Carmen Alvarado (Alpecin-Fenix), poodiumile jõudsid veel MK-sarja üldvõitja Annemarie Worst (777) ja Lucinda Brand (Telenet Baloise Lions). | Laura Lizette Sander tuli Rootsis viiendaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meesjuunioride arvestuses tuli Frank Aron Ragilo üheksandaks ja Lauri Tamm 11. Ragilo kaotas hollandlasest võitjale Bailey Groenendaalile ligi kolm minutit ja Tamm ligi viis minutit, vahendab Spordipartner.ee.
Superprestige'i sarja Gietenis peetud avaetapi võitis Toon Aerts (Telenet Baloise Lions), 24 sekundit kaotas Eli Iserbyt (Pauwels Sauzen-Bingoal) ja 41 sekundit Laurens Sweeck (Pauwels Sauzen-Bingoal).
Naistest oli teistest üle valitsev maailmameister ja Superprestige'i üldvõitja Ceylin del Carmen Alvarado (Alpecin-Fenix), poodiumile jõudsid veel MK-sarja üldvõitja Annemarie Worst (777) ja Lucinda Brand (Telenet Baloise Lions).
### Response:
Laura Lizette Sander tuli Rootsis viiendaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vastavalt tuumajaama laadimise graafikule on esimeses reaktoris käivitatud edukalt ahelreaktsioon, reaktor on viidud minimaalsele juhitavale tegevusvõimsusele," teatas Valgevene energeetikaministeeriumi pressiteenistus pühapäeval. "Sellega on pandud alus reaktori elutsüklile," lisati teates.
Ministeerium teatas, et lähiajal toimuvad reaktoris uurimistööd, millega selgitatakse välja kõigi juhtimissüsteemide ning ohutusmeetmete töökindlus.
Järgmiseks etapiks Astravetsi tuumajaama käivitamisel saab esimese reaktori ühendamine Valgevene elektrisüsteemiga.
Astravetsi tuumaelektrijaam asub samanimelise linna lähistel Grodno oblastis. Jaam on ehitatud Vene aatomielektrijaamade tüüpprojekti ВВЭР-1200 alusel ning see koosneb kahest 1200 MW võimsusega reaktorist. Ehituse peatöövõtja on Vene tuumaenergeetika ettevõtte Rosatom allüksus Atomstroieksport ning ehitus on toimunud Venemaa antud riikliku krediidiga.
Jaama esimene plokk plaanitakse kasutusse võtta järgmise aasta esimeses kvartalis, teine 2022. aastal.
Valgevene liider Aleksandr Lukašenko teatas hiljuti, et esimese reaktori ametlik käivitamine toimub 7. novembril. | Valgevene käivitas Astravetsi tuumajaamas ahelreaktsiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vastavalt tuumajaama laadimise graafikule on esimeses reaktoris käivitatud edukalt ahelreaktsioon, reaktor on viidud minimaalsele juhitavale tegevusvõimsusele," teatas Valgevene energeetikaministeeriumi pressiteenistus pühapäeval. "Sellega on pandud alus reaktori elutsüklile," lisati teates.
Ministeerium teatas, et lähiajal toimuvad reaktoris uurimistööd, millega selgitatakse välja kõigi juhtimissüsteemide ning ohutusmeetmete töökindlus.
Järgmiseks etapiks Astravetsi tuumajaama käivitamisel saab esimese reaktori ühendamine Valgevene elektrisüsteemiga.
Astravetsi tuumaelektrijaam asub samanimelise linna lähistel Grodno oblastis. Jaam on ehitatud Vene aatomielektrijaamade tüüpprojekti ВВЭР-1200 alusel ning see koosneb kahest 1200 MW võimsusega reaktorist. Ehituse peatöövõtja on Vene tuumaenergeetika ettevõtte Rosatom allüksus Atomstroieksport ning ehitus on toimunud Venemaa antud riikliku krediidiga.
Jaama esimene plokk plaanitakse kasutusse võtta järgmise aasta esimeses kvartalis, teine 2022. aastal.
Valgevene liider Aleksandr Lukašenko teatas hiljuti, et esimese reaktori ametlik käivitamine toimub 7. novembril.
### Response:
Valgevene käivitas Astravetsi tuumajaamas ahelreaktsiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raieste alustas mängu algviisikus ja viskas pea kuue minutiga kaks punkti (kahesed 1/1, kolmesed 0/1), võttis ühe lauapalli, tegi ühe pallikaotuse ja ühe isikliku vea, vahendab Korvpall24.ee.
Valitseva Hispaania meistri kasuks tõid enim punkte Rokas Giedraitis ja Luca Vildoza, kelle arvele jäi vastavalt 19 ja 18 silma. Võitjate resultatiivseim oli Dejan Kravic, kes viskas 16 punkti. Kolm sekundid enne kohtumise lõppu ründelaua noppinud ja otsustava viske tabanud Jasiel Rivero viskas 13 silma ja võttis kaheksa lauapalli.
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee. | Raieste ja Baskonia said viimaste sekundite heitluses valusa kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raieste alustas mängu algviisikus ja viskas pea kuue minutiga kaks punkti (kahesed 1/1, kolmesed 0/1), võttis ühe lauapalli, tegi ühe pallikaotuse ja ühe isikliku vea, vahendab Korvpall24.ee.
Valitseva Hispaania meistri kasuks tõid enim punkte Rokas Giedraitis ja Luca Vildoza, kelle arvele jäi vastavalt 19 ja 18 silma. Võitjate resultatiivseim oli Dejan Kravic, kes viskas 16 punkti. Kolm sekundid enne kohtumise lõppu ründelaua noppinud ja otsustava viske tabanud Jasiel Rivero viskas 13 silma ja võttis kaheksa lauapalli.
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Raieste ja Baskonia said viimaste sekundite heitluses valusa kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Belgia haaras juhtohjad 16. minutil, kui enda teenitud penalti realiseeris Romelu Lukaku. Jordan Henderson teenis mõned minutid enne poolajavilet Inglismaale penalti, mille realiseeris Marcus Rashford. Teisel poolajal skooris Inglismaa eest Mason Mount, vahendab Soccernet.ee.
Holland leppis A-divisjonis võõrsil Bosnia ja Hertsegoviinaga 0:0 viiki. Horvaatia alistas kodus Nikola Vlašici ja Andrej Kramarici väravatest 2:1 rootlased, kelle eest skooris Marcus Berg.
B-divisjonis teenisid võidud Soome ja Norra, kes alistasid kodus vastavalt Bulgaaria 2:0 ja Rumeenia 4:0. Norra poolel säras kübaratrikiga Erling Braut Haaland, kes on nüüd koondisesärgis pidanud kuus mängu ja löönud kuus väravat.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee. | Rahvuste liiga: Inglismaa sai Belgialt revanši, Soome teenis võidupunktid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Belgia haaras juhtohjad 16. minutil, kui enda teenitud penalti realiseeris Romelu Lukaku. Jordan Henderson teenis mõned minutid enne poolajavilet Inglismaale penalti, mille realiseeris Marcus Rashford. Teisel poolajal skooris Inglismaa eest Mason Mount, vahendab Soccernet.ee.
Holland leppis A-divisjonis võõrsil Bosnia ja Hertsegoviinaga 0:0 viiki. Horvaatia alistas kodus Nikola Vlašici ja Andrej Kramarici väravatest 2:1 rootlased, kelle eest skooris Marcus Berg.
B-divisjonis teenisid võidud Soome ja Norra, kes alistasid kodus vastavalt Bulgaaria 2:0 ja Rumeenia 4:0. Norra poolel säras kübaratrikiga Erling Braut Haaland, kes on nüüd koondisesärgis pidanud kuus mängu ja löönud kuus väravat.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Rahvuste liiga: Inglismaa sai Belgialt revanši, Soome teenis võidupunktid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | On äärmiselt kahetsusväärne ja piinlik, et meie looduslike olude juures ei ole Tallinna linnavalitsuse erinevad koosseisud suutnud juba pikemat aega sellel konkursil edukalt osaleda. Veelgi piinlikumaks muudab olukorra asjaolu, et rohelise pealinna konkursi idee on omal ajal välja käinud just Tallinna linnapea.
Kui laul on ikkagi kehva, siis ka kõva promotsiooniga Eurovisioonilt tiitlit ära ei too. Kui aga konkursil osalemist kasutada õppimiseks ja saadud kogemuste põhjal muutusi ellu viia, muutub kogu muusikaelu riigis mõnusamaks. See kehtib ka rohelise pealinna konkursi kohta.
Tallinn on osalenud sellel konkursil juba mitmendat korda, kuid saadud tagasisidest pole õpitud. Pigem on linn järjekindlalt liikunud vastupidises suunas sellele, millisena teaduspõhiselt nähakse head elukeskkonda, turvalisi liikumisvõimalusi ja energiatõhusaid lahendusi pakkuvaid linnu.
Meie linnajuhid arvavad tõsimeelselt, et auto on staatuse sümbol ja autoga sõitvad inimesed käivad tööl. Jalutavad ja rattaga sõidavad inimesed ju lihtsalt niisama. Linnajuhid leiavad endiselt, et tasuta ühistransport on tohutult keskkonda hoidev lahendus, kuigi selle väite toetuseks pole mingit tõsiseltvõetavat statistikat.
Kui arvatakse, et Tallinna esinduspargist maantee läbi ehitamine muudab elukeskkonna kuidagi rohelisemaks, siis sellega võib ära veenda ehk mõne Pirita elaniku, aga mitte rahvusvahelist komisjoni.
Kuigi see on vaid üks näide rohelisusest kaugenevast Tallinnast, tuleb paratamatult meelde tuletada, et Reidi tee valmimine pidi olema tingimus, et saaks ellu viia peatänava projekti. Kui Reidi tee saadi selle lubadusega läbi surutud, siis leiti kiirelt uus põhjendus, miks ei saa peatänava projektiga iseenda koostatud lähteülesande põhjal edasi liikuda.
Nüüdseks on ka Kaubamaja ristmiku tunneli rajamise plaan ära langenud, jääb vaid oodata mis on järgmine põhjendus peatänava projekti peatamiseks.
Linn ongi asfaldi ja betooni jaoks - nii kõlab tihti ka elanike eneste arvamus. Sageli viibivad selliselt arvajad ise nädalavahetustel oma maakodudes ja linn on nende jaoks vaid läbisõiduhoov, kus tööpäeviti magada.
Laiemaid autoteid nõuavad inimesed, kes on oma elukoha Tallinnasse registreerinud vaid sellepärast, et oma laps kesklinna kooli vedada. Linnas päriselt elavate inimeste jaoks saab tänapäevaste standardite kohaselt linna planeerides olla elu sama hea ja roheline nagu maal, sealjuures ilma maaelu ebamugavusteta.
"Ummikutes istuvad autojuhid ikkagi teiste autode, mitte jalakäijate või jalgratturite pärast."
Kui linna planeerida autokeskselt, siis autod me omale linna ka saame. Paraku kannatavad sellest kõige enam autojuhid ise. Ummikutes istuvad autojuhid ikkagi teiste autode, mitte jalakäijate või jalgratturite pärast.
On täiesti naeruväärne, et inimesed, kes peavad oma asjaajamiste tõttu autot kasutama, istuvad ummikutes autojuhtide pärast, kes ei pea autoga sõitma. Kui need inimesed, kellel pole auto kasutamine vajadus vaid võimalus, loobuksid auto kasutamisest ühistranspordi või kergliikluse kasuks, poleks meil ka ummikuid.
Meil on olemas teadmised ja tehnoloogiad, kuidas linna muuta mugavamaks elukeskkonnaks, kus inimeste liikumine on sujuv ja turvaline. Meil on olemas teadmised, kuidas loodusel põhinevate lahendustega saab muuta linna inimeste tervist ja heaolu hoidvamaks, sealjuures madalamate püsikuludega.
Teadmised ja oskused, kuidas linna rohelisemaks ning inimeste heaolu hoidvamaks muuta, on olemas ka väga paljudel linnaametnikel. Lisaks toimetavad Tallinnas ülikoolid, kus töötavatelt teadlastelt võib nõu küsida, samuti nagu seda nõu saab ka välispartneritelt. On vaid poliitiliste valikute küsimus, miks me taas rohelise pealinna tiitlist ilma jäime. | Mihkel Kangur: rohelise pealinna tiitel mängiti taas maha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
On äärmiselt kahetsusväärne ja piinlik, et meie looduslike olude juures ei ole Tallinna linnavalitsuse erinevad koosseisud suutnud juba pikemat aega sellel konkursil edukalt osaleda. Veelgi piinlikumaks muudab olukorra asjaolu, et rohelise pealinna konkursi idee on omal ajal välja käinud just Tallinna linnapea.
Kui laul on ikkagi kehva, siis ka kõva promotsiooniga Eurovisioonilt tiitlit ära ei too. Kui aga konkursil osalemist kasutada õppimiseks ja saadud kogemuste põhjal muutusi ellu viia, muutub kogu muusikaelu riigis mõnusamaks. See kehtib ka rohelise pealinna konkursi kohta.
Tallinn on osalenud sellel konkursil juba mitmendat korda, kuid saadud tagasisidest pole õpitud. Pigem on linn järjekindlalt liikunud vastupidises suunas sellele, millisena teaduspõhiselt nähakse head elukeskkonda, turvalisi liikumisvõimalusi ja energiatõhusaid lahendusi pakkuvaid linnu.
Meie linnajuhid arvavad tõsimeelselt, et auto on staatuse sümbol ja autoga sõitvad inimesed käivad tööl. Jalutavad ja rattaga sõidavad inimesed ju lihtsalt niisama. Linnajuhid leiavad endiselt, et tasuta ühistransport on tohutult keskkonda hoidev lahendus, kuigi selle väite toetuseks pole mingit tõsiseltvõetavat statistikat.
Kui arvatakse, et Tallinna esinduspargist maantee läbi ehitamine muudab elukeskkonna kuidagi rohelisemaks, siis sellega võib ära veenda ehk mõne Pirita elaniku, aga mitte rahvusvahelist komisjoni.
Kuigi see on vaid üks näide rohelisusest kaugenevast Tallinnast, tuleb paratamatult meelde tuletada, et Reidi tee valmimine pidi olema tingimus, et saaks ellu viia peatänava projekti. Kui Reidi tee saadi selle lubadusega läbi surutud, siis leiti kiirelt uus põhjendus, miks ei saa peatänava projektiga iseenda koostatud lähteülesande põhjal edasi liikuda.
Nüüdseks on ka Kaubamaja ristmiku tunneli rajamise plaan ära langenud, jääb vaid oodata mis on järgmine põhjendus peatänava projekti peatamiseks.
Linn ongi asfaldi ja betooni jaoks - nii kõlab tihti ka elanike eneste arvamus. Sageli viibivad selliselt arvajad ise nädalavahetustel oma maakodudes ja linn on nende jaoks vaid läbisõiduhoov, kus tööpäeviti magada.
Laiemaid autoteid nõuavad inimesed, kes on oma elukoha Tallinnasse registreerinud vaid sellepärast, et oma laps kesklinna kooli vedada. Linnas päriselt elavate inimeste jaoks saab tänapäevaste standardite kohaselt linna planeerides olla elu sama hea ja roheline nagu maal, sealjuures ilma maaelu ebamugavusteta.
"Ummikutes istuvad autojuhid ikkagi teiste autode, mitte jalakäijate või jalgratturite pärast."
Kui linna planeerida autokeskselt, siis autod me omale linna ka saame. Paraku kannatavad sellest kõige enam autojuhid ise. Ummikutes istuvad autojuhid ikkagi teiste autode, mitte jalakäijate või jalgratturite pärast.
On täiesti naeruväärne, et inimesed, kes peavad oma asjaajamiste tõttu autot kasutama, istuvad ummikutes autojuhtide pärast, kes ei pea autoga sõitma. Kui need inimesed, kellel pole auto kasutamine vajadus vaid võimalus, loobuksid auto kasutamisest ühistranspordi või kergliikluse kasuks, poleks meil ka ummikuid.
Meil on olemas teadmised ja tehnoloogiad, kuidas linna muuta mugavamaks elukeskkonnaks, kus inimeste liikumine on sujuv ja turvaline. Meil on olemas teadmised, kuidas loodusel põhinevate lahendustega saab muuta linna inimeste tervist ja heaolu hoidvamaks, sealjuures madalamate püsikuludega.
Teadmised ja oskused, kuidas linna rohelisemaks ning inimeste heaolu hoidvamaks muuta, on olemas ka väga paljudel linnaametnikel. Lisaks toimetavad Tallinnas ülikoolid, kus töötavatelt teadlastelt võib nõu küsida, samuti nagu seda nõu saab ka välispartneritelt. On vaid poliitiliste valikute küsimus, miks me taas rohelise pealinna tiitlist ilma jäime.
### Response:
Mihkel Kangur: rohelise pealinna tiitel mängiti taas maha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kordan üle, mida tuleb teha, et Tallinn oleks ka tegelikult roheline pealinn. Mitte tiitli pärast, vaid inimeste pärast, kes selles linnas elavad.
Ja rõhutan: need pole nõudmised praegusele Tallinna linnavalitsusele. Praegune linnavalitsus ei tee neid asju mitte kunagi. Iialgi ei tee. Meie teeme. Linna opositsioon peab tegema. Uus linnavalitsus hakkab tegema.
Autod jäävad, aga nende kasutus peab kindlasti vähenema. Autostumise kasv tuleb peatada ja siis tagasi pöörata vähenemise suunas. Selleks:
Lõpetame ära üha uute läbimurrete ja mitmetasandiliste ristmike ehitamise, millele kulub kümneid miljoneid eurosid ja kasu pole neist absoluutselt mitte midagi. Teeme selle asemel korda meie tänavad, eriti väiksemad tänavad, mida inimesed kasutavad iga päev. Teeme need korda selliselt, et nendel tänavatel on väga mugav, ohutu ja tore liigelda jala (kõnniteed) kõigil - lastel, täiskasvanutel aga ka eakatel ja liikumispuudega inimestel.
Rajame korraliku ja ohutu rattateede võrgustiku, kus rattad ja kergliikurid on autodest ja jalakäijatest eraldi. Asfaldile tõmmatud jooned ei aita tagada kellegi ohutust. Elektritõukerattad ja muud taolised lahendused on tulnud, et jääda. Nüüd ehitame linna, kuhu kõik lahedalt ära mahuvad.
Ärme sunni arendajaid ehitama juurde parkimiskohti. Rohkem parkimiskohti, laiemad teed = rohkem autosid. Selle asemel toetame kõigiti hoopis rattaparklate rajamist elumajade ja koolide juurde.
Tallinna ühistranspordi juhtimine tuleb korda teha. Kuni selle juht saab enamikest riigiametitest kuus korda kõrgemat kuupalka linnapea valimiskampaania korraldamise eest ja taevas teab, mille eest veel, ei ole asjad korras. Korralik juhtimine, professionaalne asjaajamine on ainus võimalus.
Tallinn peab väga selgelt ütlema riigile ka seda, et ühel või teisel viisil tuleb tulevikus maksustada autosid. Kas siis läbi automaksu, teekasutustasu, Tallinnasse sissesõidutasu kehtestamise või muul moel.
Ja viimane asi: linna peavad juhtima inimesed, kes ise ka kasutavad erinevaid liikumisviise. See peab olema organisatsiooni kultuuri osa. Linnajuhid peavad sõitma tööle bussiga, tulema jala, tulema rattaga. Peavad ise nägema ja kogema, mis on valesti. Alles siis midagi muutub.
Tegelikult on muutused juba möödapääsmatud. Järgmine sügis ja kohalikud valimised toovad need kindlasti kohale. Keskerakonna ainuvõimu aeg Tallinnas saab kindlasti läbi. Kuid see ei tähenda, et opositsioon võib magada. Vastupidi. Opositsioon peab töötama kaks korda rohkem, kaks korda targemini ja kaks korda paremini. | Raimond Kaljulaid: selle linnavalitsusega ei saa Tallinn iialgi roheliseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kordan üle, mida tuleb teha, et Tallinn oleks ka tegelikult roheline pealinn. Mitte tiitli pärast, vaid inimeste pärast, kes selles linnas elavad.
Ja rõhutan: need pole nõudmised praegusele Tallinna linnavalitsusele. Praegune linnavalitsus ei tee neid asju mitte kunagi. Iialgi ei tee. Meie teeme. Linna opositsioon peab tegema. Uus linnavalitsus hakkab tegema.
Autod jäävad, aga nende kasutus peab kindlasti vähenema. Autostumise kasv tuleb peatada ja siis tagasi pöörata vähenemise suunas. Selleks:
Lõpetame ära üha uute läbimurrete ja mitmetasandiliste ristmike ehitamise, millele kulub kümneid miljoneid eurosid ja kasu pole neist absoluutselt mitte midagi. Teeme selle asemel korda meie tänavad, eriti väiksemad tänavad, mida inimesed kasutavad iga päev. Teeme need korda selliselt, et nendel tänavatel on väga mugav, ohutu ja tore liigelda jala (kõnniteed) kõigil - lastel, täiskasvanutel aga ka eakatel ja liikumispuudega inimestel.
Rajame korraliku ja ohutu rattateede võrgustiku, kus rattad ja kergliikurid on autodest ja jalakäijatest eraldi. Asfaldile tõmmatud jooned ei aita tagada kellegi ohutust. Elektritõukerattad ja muud taolised lahendused on tulnud, et jääda. Nüüd ehitame linna, kuhu kõik lahedalt ära mahuvad.
Ärme sunni arendajaid ehitama juurde parkimiskohti. Rohkem parkimiskohti, laiemad teed = rohkem autosid. Selle asemel toetame kõigiti hoopis rattaparklate rajamist elumajade ja koolide juurde.
Tallinna ühistranspordi juhtimine tuleb korda teha. Kuni selle juht saab enamikest riigiametitest kuus korda kõrgemat kuupalka linnapea valimiskampaania korraldamise eest ja taevas teab, mille eest veel, ei ole asjad korras. Korralik juhtimine, professionaalne asjaajamine on ainus võimalus.
Tallinn peab väga selgelt ütlema riigile ka seda, et ühel või teisel viisil tuleb tulevikus maksustada autosid. Kas siis läbi automaksu, teekasutustasu, Tallinnasse sissesõidutasu kehtestamise või muul moel.
Ja viimane asi: linna peavad juhtima inimesed, kes ise ka kasutavad erinevaid liikumisviise. See peab olema organisatsiooni kultuuri osa. Linnajuhid peavad sõitma tööle bussiga, tulema jala, tulema rattaga. Peavad ise nägema ja kogema, mis on valesti. Alles siis midagi muutub.
Tegelikult on muutused juba möödapääsmatud. Järgmine sügis ja kohalikud valimised toovad need kindlasti kohale. Keskerakonna ainuvõimu aeg Tallinnas saab kindlasti läbi. Kuid see ei tähenda, et opositsioon võib magada. Vastupidi. Opositsioon peab töötama kaks korda rohkem, kaks korda targemini ja kaks korda paremini.
### Response:
Raimond Kaljulaid: selle linnavalitsusega ei saa Tallinn iialgi roheliseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese Poola tennisistina slämmiturniiri võitnud Swiatek möödus teiste seas ka Eesti esireket Anett Kontaveidist, kes langes seetõttu ühe koha võrra ja asub nüüd 22. tabelireal. Kaia Kanepi langes kolm kohta ja jätkab 109. positsioonil.
Maailma esikümnes vahetasid kohad Prantsusmaa lahtiste ameeriklannast finalist Sofia Kenin ning samal turniiril teise ringiga piirdunud tšehhitar Karolina Pliškova, asudes nüüd vastavalt neljandal ja kuuendal tabelireal. Kolm kohta kerkis Pliškova kaasmaalane Petra Kvitova, kes on kaheksas. Maailma esireketina jätkab austraallanna Ashleigh Barty.
Meeste maailma edetabeli liidrina jätkab Prantsusmaa lahtiste finaalis Rafael Nadalile allajäämisest hoolimata Novak Djokovic. Kümne parema sekka kerkis Pariisis poolfinaali jõudnud argentiinlane Diego Schwartzman, kes tõusis kuue koha võrra ja asub kaheksandal tabelireal.
Suure tõusu tegi meeste edetabelis Prantsusmaa lahtistel tasavägises heitluses veerandfinaalis Rafael Nadalile kaotanud noor itaallane Jannik Sinner, kes kerkis 29 koha võrra, asudes nüüd 46. positsioonil. | Prantsusmaa lahtised võitnud poolatar tõusis maailma edetabelis 37 kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese Poola tennisistina slämmiturniiri võitnud Swiatek möödus teiste seas ka Eesti esireket Anett Kontaveidist, kes langes seetõttu ühe koha võrra ja asub nüüd 22. tabelireal. Kaia Kanepi langes kolm kohta ja jätkab 109. positsioonil.
Maailma esikümnes vahetasid kohad Prantsusmaa lahtiste ameeriklannast finalist Sofia Kenin ning samal turniiril teise ringiga piirdunud tšehhitar Karolina Pliškova, asudes nüüd vastavalt neljandal ja kuuendal tabelireal. Kolm kohta kerkis Pliškova kaasmaalane Petra Kvitova, kes on kaheksas. Maailma esireketina jätkab austraallanna Ashleigh Barty.
Meeste maailma edetabeli liidrina jätkab Prantsusmaa lahtiste finaalis Rafael Nadalile allajäämisest hoolimata Novak Djokovic. Kümne parema sekka kerkis Pariisis poolfinaali jõudnud argentiinlane Diego Schwartzman, kes tõusis kuue koha võrra ja asub kaheksandal tabelireal.
Suure tõusu tegi meeste edetabelis Prantsusmaa lahtistel tasavägises heitluses veerandfinaalis Rafael Nadalile kaotanud noor itaallane Jannik Sinner, kes kerkis 29 koha võrra, asudes nüüd 46. positsioonil.
### Response:
Prantsusmaa lahtised võitnud poolatar tõusis maailma edetabelis 37 kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lugu valmis koostöös Rootsi produtsendi ja helilooja Ludwig Göranssoniga, kes on võitnud Oscari filmi "Must panter" muusika eest, kirjutab Consequence of sound.
Viimati avaldas Li originaalmuusikat kaks aastat tagasi, mil ilmus tema album "so sad, so sexy". | Lykke Li avaldas uue singli "Bron" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lugu valmis koostöös Rootsi produtsendi ja helilooja Ludwig Göranssoniga, kes on võitnud Oscari filmi "Must panter" muusika eest, kirjutab Consequence of sound.
Viimati avaldas Li originaalmuusikat kaks aastat tagasi, mil ilmus tema album "so sad, so sexy".
### Response:
Lykke Li avaldas uue singli "Bron" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konverentsil tuleb arutlusele kaks suuremat teemaplokki – gaasikütuste tulevik transpordisektoris ning gaasi osakaal energiatarbimises laiemalt. Valdkonna minister, eksperdid, poliitikakujundajad ning ettevõtete esindajad püüavad leida vastuseid muuhulgas, kui suures ulatuses ja millistel tingimustel saab biometaan asendada maagaasi ning mida see keskkonnale tähendab.
"Eesti nagu ka kogu Euroopa on võtnud suuna saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050, see tähendab vältimatuid muudatusi nii transpordisektoris kui soojatootmises ning senistele fossiilkütustele asenduse leidmist. Maagaas saab olla vahelüli uue põlvkonna rohekütustele üleminekul, kuid on oluline hakata juba täna otsima alternatiive ja analüüsima gaasi rohestamise võimalusi, sealhulgas biometaani ja vesiniku abil," ütles konverentsi eel majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Eesti Gaasiliidu juhatuse esimees Ants Noot sõnas, et juba täna on ettevõtted aktiivselt oma äristrateegiaid ümber kujundamas ning kohanevad uue olukorra ja riikide võetud saaste vähendamise kohustusega.
Päeva võtab kokku paneeldiskussioon, kus suuremate erakondade esindajad arutlevad, millised maksumuudatused on rohepöörde tegemiseks vajalikud; kui palju saab ja peab riik toetama taastuvenergia kütuste tootmist ja tarnimist või kasutamist; kuidas tagada energiajulgeolek ka tulevikus; millal saabub aeg fossiilkütustest loobumiseks.
Konverents kestab kl 10-17. | OTSE kell 15.40: poliitikute debatt gaasituru tulevikust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konverentsil tuleb arutlusele kaks suuremat teemaplokki – gaasikütuste tulevik transpordisektoris ning gaasi osakaal energiatarbimises laiemalt. Valdkonna minister, eksperdid, poliitikakujundajad ning ettevõtete esindajad püüavad leida vastuseid muuhulgas, kui suures ulatuses ja millistel tingimustel saab biometaan asendada maagaasi ning mida see keskkonnale tähendab.
"Eesti nagu ka kogu Euroopa on võtnud suuna saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050, see tähendab vältimatuid muudatusi nii transpordisektoris kui soojatootmises ning senistele fossiilkütustele asenduse leidmist. Maagaas saab olla vahelüli uue põlvkonna rohekütustele üleminekul, kuid on oluline hakata juba täna otsima alternatiive ja analüüsima gaasi rohestamise võimalusi, sealhulgas biometaani ja vesiniku abil," ütles konverentsi eel majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Eesti Gaasiliidu juhatuse esimees Ants Noot sõnas, et juba täna on ettevõtted aktiivselt oma äristrateegiaid ümber kujundamas ning kohanevad uue olukorra ja riikide võetud saaste vähendamise kohustusega.
Päeva võtab kokku paneeldiskussioon, kus suuremate erakondade esindajad arutlevad, millised maksumuudatused on rohepöörde tegemiseks vajalikud; kui palju saab ja peab riik toetama taastuvenergia kütuste tootmist ja tarnimist või kasutamist; kuidas tagada energiajulgeolek ka tulevikus; millal saabub aeg fossiilkütustest loobumiseks.
Konverents kestab kl 10-17.
### Response:
OTSE kell 15.40: poliitikute debatt gaasituru tulevikust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pesaro oli lähivisetel parem 57,7% – 47.6% ja ka kaugelt tabati selgelt edukamalt 48,1% – 25,0%. Vabaviskeid tabati täpsusega 81,3%, vastastel oli sama näitaja 78,6%. Lauavõitlus kuulus Pesarole 39:33 (ründelaud 13:10 Veneetsiale). Korvisööte andsid võõrustajad rohkem 22:18 ning pallikaotuseid kogunes rohkem Pesarol 14:9, kirjutab Korvpall24.ee.
13 minutit mänguaega teeninud Henri Drell viskas Pesaro eest viis punkti (vabavisked 1/2, kahesed 2/3, kolmesed 0/1). Veel andis ta ühe korvisöödu ja tegi kolm isiklikku viga.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Oma punktid ära toonud Henri Drell aitas Pesarol võiduarve avada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pesaro oli lähivisetel parem 57,7% – 47.6% ja ka kaugelt tabati selgelt edukamalt 48,1% – 25,0%. Vabaviskeid tabati täpsusega 81,3%, vastastel oli sama näitaja 78,6%. Lauavõitlus kuulus Pesarole 39:33 (ründelaud 13:10 Veneetsiale). Korvisööte andsid võõrustajad rohkem 22:18 ning pallikaotuseid kogunes rohkem Pesarol 14:9, kirjutab Korvpall24.ee.
13 minutit mänguaega teeninud Henri Drell viskas Pesaro eest viis punkti (vabavisked 1/2, kahesed 2/3, kolmesed 0/1). Veel andis ta ühe korvisöödu ja tegi kolm isiklikku viga.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Oma punktid ära toonud Henri Drell aitas Pesarol võiduarve avada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Turismisektori koondamiste ja pankrottide kohta adekvaatset infot koguda on keeruline. Töötukassa möönab, et kuna tegevusalade klassifikatsioonis turism kui selline puudub, on keeruline otsustada, milline ettevõte tegeleb turismiga otseselt või kaude. Nimelt on toitumisahel turisminduses pikk - turismist sõltub nii toitlustusettevõtja, öömaja pakkuja kui ka transporditeenuse pakkuja, kes kliente sõidutas ja pesumaja, kes majutujate linu ja rätikuid pesi, rääkimata suveniirimüüjatest jms. Kõik nad tegutsevad klassifikatsiooni järgi erinevates valdkondades.
Töötukassale teatavad ettevõtted ainult kollektiivsetest koondamistest, mistõttu on statistika ka sedapidi poolik. Jupiti või väiksemas mahus koondamised ettevõtete kaudu statistikasse ei jõua, mistõttu on tegelik pilt märksa süngem. Inimesed saavad end ka ise töötuna arvele võtta ja sedasi on koondatute arv juba suurem. Aga poolte kokkuleppel lahkunud ei ole pruukinudki endast märku anda.
Kes neist turismis või seda toetavas valdkonnas tegutses, ei oska töötukassa täie kindlusega öelda. ERR tegi siiski katset hoomata selles sektoris tegevuse lõpetanud ettevõtete ja tööta jäänud inimeste hulka.
Pankrotte veel kuigi palju olla ei saa, sest eriolukorra ajaks ja sellele järgnenud kaheks kuuks külmutati pankrottide väljakuulutamise võimalus. Lisaks töötas valitsus välja ajutise meetme, millest ka turismiettevõtteid paari kuu jooksul toetati, et nad inimesi koondama ei asuks ja tegevust ei lõpetaks. Ent suvega toetus lõppes ja kuna välismaa turiste sel suvel eriti tulla ei jõudnudki ning nüüd on käes sügis, mil neid kindlasti enam ei tule, on paljudel ettevõtetel viimnegi rasv ära kulutatud.
Pankrotte ongi seetõttu jõutud välja kuulutada minimaalselt. Need on sageli pikaajalised ja vaevalised protsessid, aega on veel liiga vähe möödas.
Näiteks on pankrotti läinud üks käsitööjäätisi valmistanud ja müünud kohvik Tallinnas, Kristiine Keskuses keemilist puhastust pakkunud ettevõte, peamiselt Soome klientuurile orienteeritud soliidne juuksuri- ja iluteenuste salong Viru väljaku ääres ning vanalinnas ja selle servas kolme nelja- ja viietärnihotelli ja mitut hinnatud restorani pidanud ettevõte. Aga ka üks Tallinnasse registreeritud kaubaveoga tegelnud ettevõte, üks söögi- ja meelelahutuskoht Tartus ja üks tööjõurendi ettevõte Võrumaal.
Kaudselt võib Soome klientuuri ärakadumise taga olla ka ühe meditsiiniinstrumente tootnud ettevõtte pankrot Narvas. Kokku esialgu vähemalt kümmekond ettevõtet. Teisisõnu, raske on tõmmata piiri, kus lõppeb turismi ärakadumise mõju. Ja me ei tea, kui palju pankrotiprotsesse on alles käimas või kohe-kohe algamas.
Need napid ja poolt tõde näitavad kiretud numbrid ütlevad, et alates 12. märtsist, mil Eestis kuulutati seoses pandeemiaga välja eriolukord, on kollektiivsest koondamisest andnud teada 29 ettevõtet, mis tegelesid majutuse või toitlustusega. Neis kaotas koondamise tõttu töö 1219 inimest. Lisaks viis kollektiivse koondamise läbi üheksa veonduse või laondusega tegelnud ettevõtet, kus see puudutas 207 inimese töökoha koondamist. Need on siis kollektiivse koondamise tulemused.
Koondatuid on mõistagi rohkem. Praeguseni on töötukassas võetud arvele kokku 14 608 koondamise tõttu töötuks jäänud inimest. Neist 2060 töötas majutuse või toitlustusega tegelnud ettevõtetes ning 937 veonduses või laonduses. Kokku 2997 inimest.
Kaks kolmandikku majutuse või toitlustuse vallas koondatutest töötas Harjumaal. Järgnevad Pärnumaa, Tartumaa ja Ida-Virumaa. Hiiu- ja Järvamaad on selle valdkonna koondamised seni kõige vähem puudutanud (vastavalt kuus ja kaheksa inimest).
Ka veonduses-laonduses on pilt sarnane: ligi kaks kolmandikku koondatutest töötas Harjumaal, järgnesid Ida-Virumaa ja Tartumaa. Taaskord koondati Hiiumaal kõige vähem (kuus inimest).
Märtsis oli koondamisi veel vähe. Aprill oli aga suurima koondamiste hulgaga kuu - majutuses-toitlustuses kaotas siis töö enam kui veerand kõigist seni koondatutest, ka maikuu ei jäänud oma viiendikuga palju maha. Ent kõrge oli valdkonnas koondatute hulk ka juunis ja juulis - ajal, mil muidu selles sektoris just enim töökäsi vaja läheb. Augustis koondati pisut vähem, ent septembris hakkas koondatute hulk majutuses-toitlustuses taas tõusma - kümnendik on oma töö kaotanud just esimesel sügiskuul.
Veonduses-laonduses on tendents sarnane - aprillis suurim koondatute hulk (ligi veerand kõigist seni koondatutest), ent stabiilselt palju ka mais-juunis-juulis. Kuu-kuult on koondatute hulk seal siiski vähenema hakanud.
Suurim hulk kadunud töökohti
Statistikaameti andmetest joonistub selgelt välja, kuidas majutuses ja toitlustuses on alates eriolukorra väljakuulutamisest töökohad kõige kiiremini ja järsumalt ära kadunud. Põhi saabus maikuus, mil võrreldes jaanuariga oli majutuses ja toitlustuses töökohti 17 protsenti vähem. Suvekuudel olukord mõnevõrra taastus, ent jaanuariga võrreldes oli töökohti ikka kümnendiku võrra vähem. Niipea, kui august lõppes, kukkus töökohtade arv taas, olles nüüdseks jälle maikuu tasemele jõudnud - võrreldes jaanuariga on töökohti 16 protsenti vähem.
Mullu sama ajaga võrreldes oli juunis majutuses ja toitlustuses veerandi võrra vähem töökohti ja praegu 17 protsenti vähem töökohti.
Võrdluseks: teistes valdkondades jääb kadunud töökohtade hulk maksimaalselt kolme protsendi sisse. Põllu- ja metsamajanduses on töökohtade arv aga hoopis tohutu hüppe teinud - juuliks oli töökohti 15 protsenti rohkem kui jaanuaris, praeguseks on töökohti kaheksa protsenti enam. Mõistagi on põllumajanduses käsil ka tipphooaeg, mis tähendab, et peatselt hakkab nende hulk jälle vähenema, ent traditsiooniliselt on suvi ka majutuses-toitlustuses tipphooaeg. Tänavu jäi see ära.
Töötukassa andmetest nähtub, et üldine registreeritud töötute arv kasvas eriolukorra alguses hüppeliselt. Suvel olukord tööturul stabiliseerus, septembris on taas näha mõningast töötuse kasvu.
"Tulemas on ka kollektiivsed koondamised. Nendest antakse meile varem teada, kuid inimesed koondatakse hiljem. Nii saatis Tallink esmase teate kollektiivsest koondamisest septembris, kuid koondamise tähtajaks on pandud detsember," toob töötukassa pressiesindaja Jana Rosenfeld näiteks.
"Kollektiivne koondamine on pikem protsess, mis algab esmase teatega, millele järgnevad läbirääkimised ja lõplik teade. Seetõttu näeme töötute arvu tõusu ilmselt alles mõne kuu pärast. Kui suureks need arvud täpselt kujunevad, on raske prognoosida. Tööturul on tänaseni palju määramatust," tõdeb Rosenfeld, prognoosides seetõttu arvudes suuremat muutust juba mõne kuu pärast - praegu need veel statistikas hästi välja ei joonistu. | ANALÜÜS | Turismis on töö kaotanud tuhanded | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turismisektori koondamiste ja pankrottide kohta adekvaatset infot koguda on keeruline. Töötukassa möönab, et kuna tegevusalade klassifikatsioonis turism kui selline puudub, on keeruline otsustada, milline ettevõte tegeleb turismiga otseselt või kaude. Nimelt on toitumisahel turisminduses pikk - turismist sõltub nii toitlustusettevõtja, öömaja pakkuja kui ka transporditeenuse pakkuja, kes kliente sõidutas ja pesumaja, kes majutujate linu ja rätikuid pesi, rääkimata suveniirimüüjatest jms. Kõik nad tegutsevad klassifikatsiooni järgi erinevates valdkondades.
Töötukassale teatavad ettevõtted ainult kollektiivsetest koondamistest, mistõttu on statistika ka sedapidi poolik. Jupiti või väiksemas mahus koondamised ettevõtete kaudu statistikasse ei jõua, mistõttu on tegelik pilt märksa süngem. Inimesed saavad end ka ise töötuna arvele võtta ja sedasi on koondatute arv juba suurem. Aga poolte kokkuleppel lahkunud ei ole pruukinudki endast märku anda.
Kes neist turismis või seda toetavas valdkonnas tegutses, ei oska töötukassa täie kindlusega öelda. ERR tegi siiski katset hoomata selles sektoris tegevuse lõpetanud ettevõtete ja tööta jäänud inimeste hulka.
Pankrotte veel kuigi palju olla ei saa, sest eriolukorra ajaks ja sellele järgnenud kaheks kuuks külmutati pankrottide väljakuulutamise võimalus. Lisaks töötas valitsus välja ajutise meetme, millest ka turismiettevõtteid paari kuu jooksul toetati, et nad inimesi koondama ei asuks ja tegevust ei lõpetaks. Ent suvega toetus lõppes ja kuna välismaa turiste sel suvel eriti tulla ei jõudnudki ning nüüd on käes sügis, mil neid kindlasti enam ei tule, on paljudel ettevõtetel viimnegi rasv ära kulutatud.
Pankrotte ongi seetõttu jõutud välja kuulutada minimaalselt. Need on sageli pikaajalised ja vaevalised protsessid, aega on veel liiga vähe möödas.
Näiteks on pankrotti läinud üks käsitööjäätisi valmistanud ja müünud kohvik Tallinnas, Kristiine Keskuses keemilist puhastust pakkunud ettevõte, peamiselt Soome klientuurile orienteeritud soliidne juuksuri- ja iluteenuste salong Viru väljaku ääres ning vanalinnas ja selle servas kolme nelja- ja viietärnihotelli ja mitut hinnatud restorani pidanud ettevõte. Aga ka üks Tallinnasse registreeritud kaubaveoga tegelnud ettevõte, üks söögi- ja meelelahutuskoht Tartus ja üks tööjõurendi ettevõte Võrumaal.
Kaudselt võib Soome klientuuri ärakadumise taga olla ka ühe meditsiiniinstrumente tootnud ettevõtte pankrot Narvas. Kokku esialgu vähemalt kümmekond ettevõtet. Teisisõnu, raske on tõmmata piiri, kus lõppeb turismi ärakadumise mõju. Ja me ei tea, kui palju pankrotiprotsesse on alles käimas või kohe-kohe algamas.
Need napid ja poolt tõde näitavad kiretud numbrid ütlevad, et alates 12. märtsist, mil Eestis kuulutati seoses pandeemiaga välja eriolukord, on kollektiivsest koondamisest andnud teada 29 ettevõtet, mis tegelesid majutuse või toitlustusega. Neis kaotas koondamise tõttu töö 1219 inimest. Lisaks viis kollektiivse koondamise läbi üheksa veonduse või laondusega tegelnud ettevõtet, kus see puudutas 207 inimese töökoha koondamist. Need on siis kollektiivse koondamise tulemused.
Koondatuid on mõistagi rohkem. Praeguseni on töötukassas võetud arvele kokku 14 608 koondamise tõttu töötuks jäänud inimest. Neist 2060 töötas majutuse või toitlustusega tegelnud ettevõtetes ning 937 veonduses või laonduses. Kokku 2997 inimest.
Kaks kolmandikku majutuse või toitlustuse vallas koondatutest töötas Harjumaal. Järgnevad Pärnumaa, Tartumaa ja Ida-Virumaa. Hiiu- ja Järvamaad on selle valdkonna koondamised seni kõige vähem puudutanud (vastavalt kuus ja kaheksa inimest).
Ka veonduses-laonduses on pilt sarnane: ligi kaks kolmandikku koondatutest töötas Harjumaal, järgnesid Ida-Virumaa ja Tartumaa. Taaskord koondati Hiiumaal kõige vähem (kuus inimest).
Märtsis oli koondamisi veel vähe. Aprill oli aga suurima koondamiste hulgaga kuu - majutuses-toitlustuses kaotas siis töö enam kui veerand kõigist seni koondatutest, ka maikuu ei jäänud oma viiendikuga palju maha. Ent kõrge oli valdkonnas koondatute hulk ka juunis ja juulis - ajal, mil muidu selles sektoris just enim töökäsi vaja läheb. Augustis koondati pisut vähem, ent septembris hakkas koondatute hulk majutuses-toitlustuses taas tõusma - kümnendik on oma töö kaotanud just esimesel sügiskuul.
Veonduses-laonduses on tendents sarnane - aprillis suurim koondatute hulk (ligi veerand kõigist seni koondatutest), ent stabiilselt palju ka mais-juunis-juulis. Kuu-kuult on koondatute hulk seal siiski vähenema hakanud.
Suurim hulk kadunud töökohti
Statistikaameti andmetest joonistub selgelt välja, kuidas majutuses ja toitlustuses on alates eriolukorra väljakuulutamisest töökohad kõige kiiremini ja järsumalt ära kadunud. Põhi saabus maikuus, mil võrreldes jaanuariga oli majutuses ja toitlustuses töökohti 17 protsenti vähem. Suvekuudel olukord mõnevõrra taastus, ent jaanuariga võrreldes oli töökohti ikka kümnendiku võrra vähem. Niipea, kui august lõppes, kukkus töökohtade arv taas, olles nüüdseks jälle maikuu tasemele jõudnud - võrreldes jaanuariga on töökohti 16 protsenti vähem.
Mullu sama ajaga võrreldes oli juunis majutuses ja toitlustuses veerandi võrra vähem töökohti ja praegu 17 protsenti vähem töökohti.
Võrdluseks: teistes valdkondades jääb kadunud töökohtade hulk maksimaalselt kolme protsendi sisse. Põllu- ja metsamajanduses on töökohtade arv aga hoopis tohutu hüppe teinud - juuliks oli töökohti 15 protsenti rohkem kui jaanuaris, praeguseks on töökohti kaheksa protsenti enam. Mõistagi on põllumajanduses käsil ka tipphooaeg, mis tähendab, et peatselt hakkab nende hulk jälle vähenema, ent traditsiooniliselt on suvi ka majutuses-toitlustuses tipphooaeg. Tänavu jäi see ära.
Töötukassa andmetest nähtub, et üldine registreeritud töötute arv kasvas eriolukorra alguses hüppeliselt. Suvel olukord tööturul stabiliseerus, septembris on taas näha mõningast töötuse kasvu.
"Tulemas on ka kollektiivsed koondamised. Nendest antakse meile varem teada, kuid inimesed koondatakse hiljem. Nii saatis Tallink esmase teate kollektiivsest koondamisest septembris, kuid koondamise tähtajaks on pandud detsember," toob töötukassa pressiesindaja Jana Rosenfeld näiteks.
"Kollektiivne koondamine on pikem protsess, mis algab esmase teatega, millele järgnevad läbirääkimised ja lõplik teade. Seetõttu näeme töötute arvu tõusu ilmselt alles mõne kuu pärast. Kui suureks need arvud täpselt kujunevad, on raske prognoosida. Tööturul on tänaseni palju määramatust," tõdeb Rosenfeld, prognoosides seetõttu arvudes suuremat muutust juba mõne kuu pärast - praegu need veel statistikas hästi välja ei joonistu.
### Response:
ANALÜÜS | Turismis on töö kaotanud tuhanded |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus teatas, et tulenevalt nakatumise stabiliseerumisest avatakse alates 12. oktoobrist kõikidel maakonna ja maakonda läbivatel avalikel liinidel sõidukite esimesed uksed taas sisenemiseks ja taastatakse piletimüük.
Et vähendada juhtide kokkupuuteaega sõitjatega suletakse määramata tähtajaks reisijatele kasutamiseks esimene istmerida. Reisijad saavad kasutada istumiseks kohti alates teisest istmereast.
Ühistranspordikeskus palub inimestel bussiga sõita vaid terve olles ning teiste kaitseks võimalusel kasutada ka isikukaitsevahendeid – mask ja desinfitseerimisvahendid.
Ühistranspordikeskus sulges Harju maakonna avalike liinide bussidel esiuksed ja peatas piletimüügi 5. oktoobril. | Harjumaa bussiliinidel taastatakse esmaspäevast piletimüük | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus teatas, et tulenevalt nakatumise stabiliseerumisest avatakse alates 12. oktoobrist kõikidel maakonna ja maakonda läbivatel avalikel liinidel sõidukite esimesed uksed taas sisenemiseks ja taastatakse piletimüük.
Et vähendada juhtide kokkupuuteaega sõitjatega suletakse määramata tähtajaks reisijatele kasutamiseks esimene istmerida. Reisijad saavad kasutada istumiseks kohti alates teisest istmereast.
Ühistranspordikeskus palub inimestel bussiga sõita vaid terve olles ning teiste kaitseks võimalusel kasutada ka isikukaitsevahendeid – mask ja desinfitseerimisvahendid.
Ühistranspordikeskus sulges Harju maakonna avalike liinide bussidel esiuksed ja peatas piletimüügi 5. oktoobril.
### Response:
Harjumaa bussiliinidel taastatakse esmaspäevast piletimüük |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kõrgharidusega ja muud kvalifitseeritud kultuuritöötajad ootavad õigusega iga-aastast palgatõusu. Loodetavasti saame järgmisel aastal maksulaekumised paremaks, majandus taastub ja palgakasv samuti," ütles Lukas intervjuus Eesti Päevalehele.
"Tegevuskulud üldisemalt ja selle sees palgakulud ei tõuse. See aga ei tähenda, et asutused ei saa oma asutuse sees palgaotsuseid vastu võtta. Eeldust jah riik ei saa tekitada," rääkis Lukas.
Rääkides kultuurielu toimimisest majanduskriisi ja koroonaviiruse tingimustes, ütles minister, et kui kriis peaks jätkuma lisakitsendustega, on asi hapu ning siis tuleb mõelda täiendava abipaketi peale.
Lukase sõnul võiks rohkem kaasata erasponsoreid, luues neile soodsamaid tingimusi: maksusoodustusi ja tulumaksuvabastust sponsorisummadelt.
"See, kui eraraha kultuuri tuleks, annaks leevendust ka riigieelarvele," sõnas Lukas.
Lukas pakkus välja, et MTÜ-dele, kes tegelevad kultuurivaldkonnas võiks tõsta annetuste tegemisel riigi poolt tehtava soodustuse piiri 1200-lt 6000 peale. "Teiseks võiksid kultuurkapitalile antud eratoetused olla tulumaksuvabad," ütles Lukas. | Lukas: kultuuritöötajad ootavad õigusega iga-aastast palgatõusu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kõrgharidusega ja muud kvalifitseeritud kultuuritöötajad ootavad õigusega iga-aastast palgatõusu. Loodetavasti saame järgmisel aastal maksulaekumised paremaks, majandus taastub ja palgakasv samuti," ütles Lukas intervjuus Eesti Päevalehele.
"Tegevuskulud üldisemalt ja selle sees palgakulud ei tõuse. See aga ei tähenda, et asutused ei saa oma asutuse sees palgaotsuseid vastu võtta. Eeldust jah riik ei saa tekitada," rääkis Lukas.
Rääkides kultuurielu toimimisest majanduskriisi ja koroonaviiruse tingimustes, ütles minister, et kui kriis peaks jätkuma lisakitsendustega, on asi hapu ning siis tuleb mõelda täiendava abipaketi peale.
Lukase sõnul võiks rohkem kaasata erasponsoreid, luues neile soodsamaid tingimusi: maksusoodustusi ja tulumaksuvabastust sponsorisummadelt.
"See, kui eraraha kultuuri tuleks, annaks leevendust ka riigieelarvele," sõnas Lukas.
Lukas pakkus välja, et MTÜ-dele, kes tegelevad kultuurivaldkonnas võiks tõsta annetuste tegemisel riigi poolt tehtava soodustuse piiri 1200-lt 6000 peale. "Teiseks võiksid kultuurkapitalile antud eratoetused olla tulumaksuvabad," ütles Lukas.
### Response:
Lukas: kultuuritöötajad ootavad õigusega iga-aastast palgatõusu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ankeeti märgitakse isikuandmed koos kontaktandmetega ja eelneva 14 päeva reisiajalugu.
Ankeedi täitjad saavad QR-koodi, mis tuleb esitada piirivalveametnikule piirikontrolli või pistelise kontrolli puhul.
Alaealiste eest täidab ankeedi lapsevanem või seaduslik esindaja.
Eestist Lätti sisenemisel kehtib reisijatele 10-päevane eneseisolatsiooninõue. | Lätti sõites tuleb täita elektrooniline ankeet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ankeeti märgitakse isikuandmed koos kontaktandmetega ja eelneva 14 päeva reisiajalugu.
Ankeedi täitjad saavad QR-koodi, mis tuleb esitada piirivalveametnikule piirikontrolli või pistelise kontrolli puhul.
Alaealiste eest täidab ankeedi lapsevanem või seaduslik esindaja.
Eestist Lätti sisenemisel kehtib reisijatele 10-päevane eneseisolatsiooninõue.
### Response:
Lätti sõites tuleb täita elektrooniline ankeet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Terviseameti reeglite kohaselt lüheneb eneseisolatsioon ja nakkushaiguste arsti määratud karantiin 14 päevalt 10-le.
Eneseisolatsiooni pikkus kerge koroonanakkuse korral lüheneb 14 päevalt seitsmele. Kergeks nakkuseks on olukord, mille puhul ei ole vaja hospitaliseerimist. Kodust isolatsiooni võib lõpetada pärast kaht sümptomiteta päeva.
Muudatused puudutavad ainult uusi karantiini ja isolatsiooni otsuseid. | Soomes lüheneb koroonakarantiini ja eneseisolatsiooni aeg | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Terviseameti reeglite kohaselt lüheneb eneseisolatsioon ja nakkushaiguste arsti määratud karantiin 14 päevalt 10-le.
Eneseisolatsiooni pikkus kerge koroonanakkuse korral lüheneb 14 päevalt seitsmele. Kergeks nakkuseks on olukord, mille puhul ei ole vaja hospitaliseerimist. Kodust isolatsiooni võib lõpetada pärast kaht sümptomiteta päeva.
Muudatused puudutavad ainult uusi karantiini ja isolatsiooni otsuseid.
### Response:
Soomes lüheneb koroonakarantiini ja eneseisolatsiooni aeg |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pühapäeva õhtul näitasid osalised valimistulemused, et Strache uus partei Meeskond HC Strache – Liit Austria Eest kogus ainult 3,6 protsenti häältest, millega ei ületanud Viini linnavolikokku pääsemiseks vajalikku viieprotsendist valimiskünnist.
Strache endise erakonna Austria Vabaduspartei (FPÖ) toetus kukkus aga 2015. aasta 23,3 protsendilt 7,7 protsendile.
Valimistel saatis edu taas sotsiaaldemokraate, kes kogusid üle 40 protsendi häältest. Nende võimalikud koalitsioonipartnerid on rohelised, konservatiivid või liberaalid.
Viin on üks üheksast Austria liidumaast. Pühapäeval valiti nii linnavolikogu kui ka 23 piirkonna meerid. | Strache partei sai Viini kohalikel valimistel rängalt lüüa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pühapäeva õhtul näitasid osalised valimistulemused, et Strache uus partei Meeskond HC Strache – Liit Austria Eest kogus ainult 3,6 protsenti häältest, millega ei ületanud Viini linnavolikokku pääsemiseks vajalikku viieprotsendist valimiskünnist.
Strache endise erakonna Austria Vabaduspartei (FPÖ) toetus kukkus aga 2015. aasta 23,3 protsendilt 7,7 protsendile.
Valimistel saatis edu taas sotsiaaldemokraate, kes kogusid üle 40 protsendi häältest. Nende võimalikud koalitsioonipartnerid on rohelised, konservatiivid või liberaalid.
Viin on üks üheksast Austria liidumaast. Pühapäeval valiti nii linnavolikogu kui ka 23 piirkonna meerid.
### Response:
Strache partei sai Viini kohalikel valimistel rängalt lüüa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Edu Borsodis korraldatud valimistel oleks lõpetanud valitseva Fideszi kahekolmandikulise enamuse parlamendis ja andnud hoogu opositsioonile enne 2022. aastale kavandatud üldvalimisi.
Fideszi kandidaat Zsofia Koncz võitis 51 protsenti häältest opositsiooni esindaja Laszlo Biro vastu, keda toetas 46 protsenti hääletanutest, näitasid esialgsed valimistulemused.
Ungari opositsiooniparteid on ühinenud, et püüda murda Orbani 10 aastat kestnud võimu, seades valimistel üles ühiskandidaadid. Opositsioon kurdab range kontrolli all oleva meedia kallutatust ning ebaõiglast mänguruumi, arvestades võimupartei kontrolli riiklike ressursside üle.
Pärast pühapäevaseid valimisi säilitab Fidesz 199-kohalises Ungari parlamendis 133 kohta. | Ungari opositsioon ei suutnud murda Orbani partei superenamust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Edu Borsodis korraldatud valimistel oleks lõpetanud valitseva Fideszi kahekolmandikulise enamuse parlamendis ja andnud hoogu opositsioonile enne 2022. aastale kavandatud üldvalimisi.
Fideszi kandidaat Zsofia Koncz võitis 51 protsenti häältest opositsiooni esindaja Laszlo Biro vastu, keda toetas 46 protsenti hääletanutest, näitasid esialgsed valimistulemused.
Ungari opositsiooniparteid on ühinenud, et püüda murda Orbani 10 aastat kestnud võimu, seades valimistel üles ühiskandidaadid. Opositsioon kurdab range kontrolli all oleva meedia kallutatust ning ebaõiglast mänguruumi, arvestades võimupartei kontrolli riiklike ressursside üle.
Pärast pühapäevaseid valimisi säilitab Fidesz 199-kohalises Ungari parlamendis 133 kohta.
### Response:
Ungari opositsioon ei suutnud murda Orbani partei superenamust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Türgi merevägi teatas rahvusvahelisele merehoiatussüsteemile NAVTEX, et Oruc Reis teeb alates esmaspäevast kuni 22. oktoobrini tööd Vahemere idaosas, seal hulgas Kreeka saarest Kastellorizost (Megistist) lõunas, ütles telekanal.
Uurimislaeva saadavad sidelaev Ataman ja puksiir Cengiz Han.
Vahemere idaosa gaasivarude uurimise küsimus viis kaks NATO-sse kuuluvat liitlasriiki Türgi ja Kreeka terava tülini.
Konflikt jõudis haripunkti, kui Türgi saatis 10. augustil uurimislaeva ja seda eskortivad sõjalaevad vaidlusalustesse vetesse Küprose ja Kreeka saarte Kastellorizo ja Kreeta vahel.
Kui Türgi kuu aega kestnud missiooni lõpetas, väljendasid pooled valmisolekut läbirääkimisteks.
Türgi ametnikud rõhutasid tookord, et laev naaseb koju ainult hooldustöödeks ning suundub siis uuesti Vahemere idaossa oma tööd jätkama.
Kolmapäeval peaks Ankarat külastama Euroopa Liidu eesistujamaa Saksamaa välisminister Heiko Maas ning olukord Vahemere idaosas on kindlasti üks keskne kõneluste teema, edastas Türgi rahvusringhääling TRT. | Türgi saadab uurimislaeva taas Vahemere idaossa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Türgi merevägi teatas rahvusvahelisele merehoiatussüsteemile NAVTEX, et Oruc Reis teeb alates esmaspäevast kuni 22. oktoobrini tööd Vahemere idaosas, seal hulgas Kreeka saarest Kastellorizost (Megistist) lõunas, ütles telekanal.
Uurimislaeva saadavad sidelaev Ataman ja puksiir Cengiz Han.
Vahemere idaosa gaasivarude uurimise küsimus viis kaks NATO-sse kuuluvat liitlasriiki Türgi ja Kreeka terava tülini.
Konflikt jõudis haripunkti, kui Türgi saatis 10. augustil uurimislaeva ja seda eskortivad sõjalaevad vaidlusalustesse vetesse Küprose ja Kreeka saarte Kastellorizo ja Kreeta vahel.
Kui Türgi kuu aega kestnud missiooni lõpetas, väljendasid pooled valmisolekut läbirääkimisteks.
Türgi ametnikud rõhutasid tookord, et laev naaseb koju ainult hooldustöödeks ning suundub siis uuesti Vahemere idaossa oma tööd jätkama.
Kolmapäeval peaks Ankarat külastama Euroopa Liidu eesistujamaa Saksamaa välisminister Heiko Maas ning olukord Vahemere idaosas on kindlasti üks keskne kõneluste teema, edastas Türgi rahvusringhääling TRT.
### Response:
Türgi saadab uurimislaeva taas Vahemere idaossa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | President Donald Trump esitas Barretti ülemkohtu kohtuniku kandidaadiks septembri lõpus, et täita koht, mis jäi vakantseks pärast Ruth Bader Ginsburgi surma.
Barretti võimalik ametisse määramine toimub vahetult enne USA presidendivalimisi 3. novembril ja on võimalik, et ülemkohtul tuleb sekkuda olukorras, kus demokraatide kandidaat Joe Biden või Trump ei aktsepteeri valimistulemusi.
Barrett on katoliiklasest seitsme lapse ema, kes on kindlalt vastu abordile, mis on üks Ühendriikide kultuurilise lõhe keskseid küsimusi.
Ehkki Barrett on Indiana Notre Dame'i ülikoolis 15 aastat juurat õpetanud, on tema kogemus kohtunikuna piiratud. Kohtunikuks sai ta alles 2017. aastal, kui Trump ta föderaalsesse apellatsioonikohtusse määras.
Barrett on öelnud, et teeb oma usul ja ametiülesannetel kohtunikuna vahet, kuid kriitikud pole selles veendunud. Apellatsioonikohtunikuna on ta otsustanud relvaõiguste kasuks ja seisnud vastu migrantidele ning abordile. | USA senat hakkab arutama Barretti kinnitamist ülemkohtu kohtunikuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
President Donald Trump esitas Barretti ülemkohtu kohtuniku kandidaadiks septembri lõpus, et täita koht, mis jäi vakantseks pärast Ruth Bader Ginsburgi surma.
Barretti võimalik ametisse määramine toimub vahetult enne USA presidendivalimisi 3. novembril ja on võimalik, et ülemkohtul tuleb sekkuda olukorras, kus demokraatide kandidaat Joe Biden või Trump ei aktsepteeri valimistulemusi.
Barrett on katoliiklasest seitsme lapse ema, kes on kindlalt vastu abordile, mis on üks Ühendriikide kultuurilise lõhe keskseid küsimusi.
Ehkki Barrett on Indiana Notre Dame'i ülikoolis 15 aastat juurat õpetanud, on tema kogemus kohtunikuna piiratud. Kohtunikuks sai ta alles 2017. aastal, kui Trump ta föderaalsesse apellatsioonikohtusse määras.
Barrett on öelnud, et teeb oma usul ja ametiülesannetel kohtunikuna vahet, kuid kriitikud pole selles veendunud. Apellatsioonikohtunikuna on ta otsustanud relvaõiguste kasuks ja seisnud vastu migrantidele ning abordile.
### Response:
USA senat hakkab arutama Barretti kinnitamist ülemkohtu kohtunikuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Autoliisimisel on intressimäärad kasvanud tasapisi, ent kindlalt.
Kui veel kolm aastat tagasi, 2017. aasta augustis oli liisingfirmade keskmine intress 2,21 protsenti, siis aasta hiljem, 2018. aasta augustis 2,26. Seega oli aastane intressi kallinemine kaks protsenti.
Veel aasta hiljem, 2019. aasta augustis oli liisinguintress juba 2,66 protsenti. See tegi aastaseks hinnatõusuks ligi 18 protsenti ja kaheaastaseks hinnatõusuks 20 protsenti.
Ent hinnatõus on jätkunud ka viimase aasta jooksul. Eriolukord mõjutas ka autoliisinguintresse, kõige kulukam oli autot liisida tänavu aprillis-mais, mil intressid küündisid 2,84 protsendini.
Suvel intressid pisut taandusid, ent augustist hakkasid taas tõusma. Tänavu augustiks oli liisinguintress 2,78 protsenti, mis teeb aastaseks hinnatõusuks ligi viis protsenti. Kolme aasta hinnatõus on aga ligi 26 protsenti.
Eesti Pank ei soovinud intresside kallinemisele muu majanduskeskkonnaga võrreldes kommentaari anda.
AS-i Swedbank Liising juhatuse liige Heli Silluta kommenteeris, et nende liisinguintresse turu üldine statistika hästi ei peegelda. Tema sõnul püsisid Swedbanki sõidukiliisingu intressid ligi viis aastat samal tasemel, enne kui nad intresse 2019. aastal tõstsid.
"Selle suurusjärk oli mitu korda väiksem turu keskmisest intressitõusust," lisas Silluta. "Intress on seotud kliendiga, liisitava vara väärtusega ning sissemakse suurusega. Samuti oleneb intress sellest, kas tegemist on uue või kasutatud sõidukiga, viimastel on intress mõnevõrra kallim."
Ka praegu vastab Swedbanki keskmine autoliisingu tase pigem kaks aastat tagasi valitsenud turu keskmisele tasemele, milleks on 2,29 protsenti + kuue kuu EURIBOR.
Ka autoliisingut pakkuva Kreditexi esindaja ütles ERR-ile, et praegu on neil keskmine liisinguintress 2,33 protsenti, väites, et viimase kolme aastaga see sisulieslt muutunud ei olegi. | Autoliisingu intressid on kolme aastaga veerandi võrra tõusnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Autoliisimisel on intressimäärad kasvanud tasapisi, ent kindlalt.
Kui veel kolm aastat tagasi, 2017. aasta augustis oli liisingfirmade keskmine intress 2,21 protsenti, siis aasta hiljem, 2018. aasta augustis 2,26. Seega oli aastane intressi kallinemine kaks protsenti.
Veel aasta hiljem, 2019. aasta augustis oli liisinguintress juba 2,66 protsenti. See tegi aastaseks hinnatõusuks ligi 18 protsenti ja kaheaastaseks hinnatõusuks 20 protsenti.
Ent hinnatõus on jätkunud ka viimase aasta jooksul. Eriolukord mõjutas ka autoliisinguintresse, kõige kulukam oli autot liisida tänavu aprillis-mais, mil intressid küündisid 2,84 protsendini.
Suvel intressid pisut taandusid, ent augustist hakkasid taas tõusma. Tänavu augustiks oli liisinguintress 2,78 protsenti, mis teeb aastaseks hinnatõusuks ligi viis protsenti. Kolme aasta hinnatõus on aga ligi 26 protsenti.
Eesti Pank ei soovinud intresside kallinemisele muu majanduskeskkonnaga võrreldes kommentaari anda.
AS-i Swedbank Liising juhatuse liige Heli Silluta kommenteeris, et nende liisinguintresse turu üldine statistika hästi ei peegelda. Tema sõnul püsisid Swedbanki sõidukiliisingu intressid ligi viis aastat samal tasemel, enne kui nad intresse 2019. aastal tõstsid.
"Selle suurusjärk oli mitu korda väiksem turu keskmisest intressitõusust," lisas Silluta. "Intress on seotud kliendiga, liisitava vara väärtusega ning sissemakse suurusega. Samuti oleneb intress sellest, kas tegemist on uue või kasutatud sõidukiga, viimastel on intress mõnevõrra kallim."
Ka praegu vastab Swedbanki keskmine autoliisingu tase pigem kaks aastat tagasi valitsenud turu keskmisele tasemele, milleks on 2,29 protsenti + kuue kuu EURIBOR.
Ka autoliisingut pakkuva Kreditexi esindaja ütles ERR-ile, et praegu on neil keskmine liisinguintress 2,33 protsenti, väites, et viimase kolme aastaga see sisulieslt muutunud ei olegi.
### Response:
Autoliisingu intressid on kolme aastaga veerandi võrra tõusnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korraldustiimi liikme Bruno Nopponeni sõnul on Põhjamaade avaveeujumise meistrivõistluste korraldamisõigus Lõuna-Eestile heaks väljakutseks. “Eesti ujumise jaoks on sellise ürituse korraldamine väga oluline,” lausus Nopponen. “Suuri tiitlivõistlusi Eestis varem korraldatud ei ole ja avaveeujumisega on hea ots lahti teha,” lisas ta. “Sobilikke veekogusid meil Eestis jagub ja avaveeujumises tiitlivõistluse korraldamine on kindlasti teerajajaks järgmiste suurvõistluste korraldamiseks.”
Viie kilomeetrisel distantsil startiva Martin Liivamägi sõnul on avaveeujumine põnev, sest rolli mängib taktika ja tark ujumine. “Alati ei pruugi võita kõige kiirem ujuja,” ütles Liivamägi. “Avaveeujumine on basseini võistlusest erineva iseloomuga. Võidab see, kellel on parim taktika ja hea suunatunnetus,” lisas ta.
Liivamägi sõnul on avaveeujumine basseinis ujumisele mõnusaks vahelduseks. “Minu viimasest avaveeujumise võistlusest on päris mitu aastat möödas,” lausus Liivamägi. “Noorena oli suvel rohkem aega ja siis sai ikka avaveeujumise võistlustest tihedamalt osa võetud.” Elvas peetavat võistlust proovib ta aga eelkõige täiel rinnal nautida. “Eesmärgiks olen seadnud võistlust nautida ja noortega võimalikult kaua samas tempos püsida,” ütles ta.
Samal distantsil on startimas ka Kätlin Sepp, kelle sõnul proovib ta suvel vähemalt paaril avaveeujumise võistlusel osaleda. "Basseinis edasi-tagasi ujumine muutub mingil hetkel ühekülgseks ja avaveeujumine on hea võimalus, kuidas igapäevasest rutiinist pääseda," lausus Sepp. “Kuna tegemist on Põhjamaade meistrivõistlustega, siis on stardis ka välismaalased ja see teeb võistluse kindlasti põnevamaks.”
Algselt Anne kanalis planeeritud võistlus viidi halva vee kvaliteedi tõttu üle Elvasse. “Anne kanalis on sooleenterokokkide hulk üle normi,” lausus võistluse peakorraldaja Kristiina Arusoo. “Sportlaste ohutus on meile aga kõige tähtsam ja nii otsustasime võistluse pidada Verevi järves,” lisas ta. Arusoo sõnul otsiti asenduspaigaks eelkõige veekogu, mis on Tartule lähedal. “Kuna ujujad peatuvad enamasti Tartus, siis oli lähedus üheks märksõnaks, et sportlastel oleks võimalikult mugav sinna liikuda,” lausus Arusoo. “Lisaks on Verevi järves ka varasemalt avaveeujumise võistlusi korraldatud.” | Nädalavahetusel selguvad Elvas Põhjamaade meistrid avaveeujumises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korraldustiimi liikme Bruno Nopponeni sõnul on Põhjamaade avaveeujumise meistrivõistluste korraldamisõigus Lõuna-Eestile heaks väljakutseks. “Eesti ujumise jaoks on sellise ürituse korraldamine väga oluline,” lausus Nopponen. “Suuri tiitlivõistlusi Eestis varem korraldatud ei ole ja avaveeujumisega on hea ots lahti teha,” lisas ta. “Sobilikke veekogusid meil Eestis jagub ja avaveeujumises tiitlivõistluse korraldamine on kindlasti teerajajaks järgmiste suurvõistluste korraldamiseks.”
Viie kilomeetrisel distantsil startiva Martin Liivamägi sõnul on avaveeujumine põnev, sest rolli mängib taktika ja tark ujumine. “Alati ei pruugi võita kõige kiirem ujuja,” ütles Liivamägi. “Avaveeujumine on basseini võistlusest erineva iseloomuga. Võidab see, kellel on parim taktika ja hea suunatunnetus,” lisas ta.
Liivamägi sõnul on avaveeujumine basseinis ujumisele mõnusaks vahelduseks. “Minu viimasest avaveeujumise võistlusest on päris mitu aastat möödas,” lausus Liivamägi. “Noorena oli suvel rohkem aega ja siis sai ikka avaveeujumise võistlustest tihedamalt osa võetud.” Elvas peetavat võistlust proovib ta aga eelkõige täiel rinnal nautida. “Eesmärgiks olen seadnud võistlust nautida ja noortega võimalikult kaua samas tempos püsida,” ütles ta.
Samal distantsil on startimas ka Kätlin Sepp, kelle sõnul proovib ta suvel vähemalt paaril avaveeujumise võistlusel osaleda. "Basseinis edasi-tagasi ujumine muutub mingil hetkel ühekülgseks ja avaveeujumine on hea võimalus, kuidas igapäevasest rutiinist pääseda," lausus Sepp. “Kuna tegemist on Põhjamaade meistrivõistlustega, siis on stardis ka välismaalased ja see teeb võistluse kindlasti põnevamaks.”
Algselt Anne kanalis planeeritud võistlus viidi halva vee kvaliteedi tõttu üle Elvasse. “Anne kanalis on sooleenterokokkide hulk üle normi,” lausus võistluse peakorraldaja Kristiina Arusoo. “Sportlaste ohutus on meile aga kõige tähtsam ja nii otsustasime võistluse pidada Verevi järves,” lisas ta. Arusoo sõnul otsiti asenduspaigaks eelkõige veekogu, mis on Tartule lähedal. “Kuna ujujad peatuvad enamasti Tartus, siis oli lähedus üheks märksõnaks, et sportlastel oleks võimalikult mugav sinna liikuda,” lausus Arusoo. “Lisaks on Verevi järves ka varasemalt avaveeujumise võistlusi korraldatud.”
### Response:
Nädalavahetusel selguvad Elvas Põhjamaade meistrid avaveeujumises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soomlaste Loimaa Bisons ja grusiinide Tbilisi Vita tõmbuvad tagasi majanduslike raskuste tõttu. Lõppenud hooajal ainsa mitte-Venemaa klubina play-offi jõudnud tšehhide Nymburk tõi loobumise põhjuseks tiheda mängugraafiku.
Kuna ülejäänud 13 klubi jätkavad, siis ühele vabale kohale kandideerivad Južno-Sahhalinski Sahhalin, Permi Parma ja Samaara. Kõige paremaks peetakse Parma võimalusi, kes mullu võitis Venemaa karikavõistlused ning sai kohalikus Superliigas kolmanda koha. | Nymburki loobumise järel kahaneb Ühisliiga klubide arv 14 peale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soomlaste Loimaa Bisons ja grusiinide Tbilisi Vita tõmbuvad tagasi majanduslike raskuste tõttu. Lõppenud hooajal ainsa mitte-Venemaa klubina play-offi jõudnud tšehhide Nymburk tõi loobumise põhjuseks tiheda mängugraafiku.
Kuna ülejäänud 13 klubi jätkavad, siis ühele vabale kohale kandideerivad Južno-Sahhalinski Sahhalin, Permi Parma ja Samaara. Kõige paremaks peetakse Parma võimalusi, kes mullu võitis Venemaa karikavõistlused ning sai kohalikus Superliigas kolmanda koha.
### Response:
Nymburki loobumise järel kahaneb Ühisliiga klubide arv 14 peale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiste 3,3 km ja 18 KP-ga rajal saavutas kindla võidu Simona Aebersold Šveitsist, kes lõpuajaga 24.06 edestas järgnevaid ligi kahe minutiga. Marianne Haug jooksis hästi ja lõpetas 22.kohaga, ent üks minutiline hooletusviga maksis lõpuprotokollis 5-6 kohta.
Meeste 3,6 km ja 17 KP-ga rajal läks võit samuti Sveitsi,. Võitis Thomas Curiger ajaga 24.21. Heino Ollin ei suutnud vigadeta orienteerumissooritust teha ja ka jooksukiiruses tuli konkurentide paremust tunnistada ning lõpptulemuseks jäi 46.koht, aeg 31.11.
Ülejäänud Eesti juuniorid jooksid B-finaalides, kus nede tulemusteks olid 35.Marie Tammemäe, 38. Janek Piirisild, 42. Lauri Pähn, 49. Emily Raudkepp.
Homme võistluste viimasel päeval joostakse teatejookse. | Marianne Haug sai orienteerumise juunioride MM-i lühirajal 22. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiste 3,3 km ja 18 KP-ga rajal saavutas kindla võidu Simona Aebersold Šveitsist, kes lõpuajaga 24.06 edestas järgnevaid ligi kahe minutiga. Marianne Haug jooksis hästi ja lõpetas 22.kohaga, ent üks minutiline hooletusviga maksis lõpuprotokollis 5-6 kohta.
Meeste 3,6 km ja 17 KP-ga rajal läks võit samuti Sveitsi,. Võitis Thomas Curiger ajaga 24.21. Heino Ollin ei suutnud vigadeta orienteerumissooritust teha ja ka jooksukiiruses tuli konkurentide paremust tunnistada ning lõpptulemuseks jäi 46.koht, aeg 31.11.
Ülejäänud Eesti juuniorid jooksid B-finaalides, kus nede tulemusteks olid 35.Marie Tammemäe, 38. Janek Piirisild, 42. Lauri Pähn, 49. Emily Raudkepp.
Homme võistluste viimasel päeval joostakse teatejookse.
### Response:
Marianne Haug sai orienteerumise juunioride MM-i lühirajal 22. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaubanduskoda toetab rahandusministeeriumi ettepanekut hakata firmaautosid maksustama nende võimsuse järgi ning kaotada kohustus pidada sõidupäevikuid, teatas koda sotsiaalmeedia vahendusel.
Koja hinnangul vähendab selline süsteem ettevõtete halduskoormust - see on kõigile lihtsam ja selgem ning paremini saaks olema tagatud ka maksu ühetaoline kehtimine. "Peale konkreetse eelnõuga tutvumist saame kindlasti arutada ka detailide üle," lisas koda.
Varasemalt on rahandusministeeriumi kava toetanud sarnastel põhjustel ka Eesti Tööandjate Keskliit.
Valitsus arutas möödunud nädalal rahandusministri Sven Sesteri kava siduda tööandja auto eratarbeks kasutamisest tulenevad maksud auto võimsusega ning loobuda nii äritegevuses kui eraotstarbel kasutatavate autode sõidupäevikute nõudest.
Rahandusministeeriumi ettepaneku kohaselt asenduks kehtiv erisoodustuse fikseeritud piirmäär auto võimsusest sõltuva arvestusega ning kilovati hind saaks olema 1,96 eurot. Seega saaks erisoodustuse maksukohustus olema 1,3 eurot ühe kilovati kohta kuus. Rahandusministeerium tegi ka ettepaneku kaotada nii erasõitude tarbeks sõidupäeviku pidamise kohustus kui ka töötaja võimalus tööandjale firmaautoga tehtud erasõite hüvitada.
Vaid ettevõtluse tarbeks kasutatavate sõiduautode puhul oleks ettepaneku kohaselt kohustuslik sõidupäevikut pidada, sest nende puhul esineb suurim maksurisk. Täielikult ettevõtluses kasutatavad sõiduautod tuleks ettepaneku kohaselt edaspidi märgistada vastava kleebisega. Sester on sotsiaalmeedia kaudu kinnitanud, et antud piirang kehtiks ka avalikule sektorile.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on ettevõtjate esindusorganisatsioon, kuhu kuulub ligi 3200 Eestis tegutsevat ettevõtet, mis annavad kokku umbes 40 protsenti Eesti firmade kogu netokäibest | Kaubandus-tööstuskoda toetab firmaautode võimsuspõhist maksustamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaubanduskoda toetab rahandusministeeriumi ettepanekut hakata firmaautosid maksustama nende võimsuse järgi ning kaotada kohustus pidada sõidupäevikuid, teatas koda sotsiaalmeedia vahendusel.
Koja hinnangul vähendab selline süsteem ettevõtete halduskoormust - see on kõigile lihtsam ja selgem ning paremini saaks olema tagatud ka maksu ühetaoline kehtimine. "Peale konkreetse eelnõuga tutvumist saame kindlasti arutada ka detailide üle," lisas koda.
Varasemalt on rahandusministeeriumi kava toetanud sarnastel põhjustel ka Eesti Tööandjate Keskliit.
Valitsus arutas möödunud nädalal rahandusministri Sven Sesteri kava siduda tööandja auto eratarbeks kasutamisest tulenevad maksud auto võimsusega ning loobuda nii äritegevuses kui eraotstarbel kasutatavate autode sõidupäevikute nõudest.
Rahandusministeeriumi ettepaneku kohaselt asenduks kehtiv erisoodustuse fikseeritud piirmäär auto võimsusest sõltuva arvestusega ning kilovati hind saaks olema 1,96 eurot. Seega saaks erisoodustuse maksukohustus olema 1,3 eurot ühe kilovati kohta kuus. Rahandusministeerium tegi ka ettepaneku kaotada nii erasõitude tarbeks sõidupäeviku pidamise kohustus kui ka töötaja võimalus tööandjale firmaautoga tehtud erasõite hüvitada.
Vaid ettevõtluse tarbeks kasutatavate sõiduautode puhul oleks ettepaneku kohaselt kohustuslik sõidupäevikut pidada, sest nende puhul esineb suurim maksurisk. Täielikult ettevõtluses kasutatavad sõiduautod tuleks ettepaneku kohaselt edaspidi märgistada vastava kleebisega. Sester on sotsiaalmeedia kaudu kinnitanud, et antud piirang kehtiks ka avalikule sektorile.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on ettevõtjate esindusorganisatsioon, kuhu kuulub ligi 3200 Eestis tegutsevat ettevõtet, mis annavad kokku umbes 40 protsenti Eesti firmade kogu netokäibest
### Response:
Kaubandus-tööstuskoda toetab firmaautode võimsuspõhist maksustamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rannavolle paar Gerardo's Toys Kusti Nõlvak/Mart Tiisaar läksid 24 seas vastamisi Ondřej Perušiči ja David Schweineriga Tšehhist. Matši algus oli tasavägine ja avageimis oli meie paar isegi 7:9 taga, ent pärast seda olid juhtohjad meie duol. Avageim võideti 21:17 ja teine 21:16, vahendas Volley.ee.
Kaheksandikfinaalis tulevad Nõlvak/Tiisaarele vastaseks austerlased Martin Ermacora/Moritz Pristauz-Telsnigg. Duo on tänavu olnud korra MK-sarjas 25. ja kahel etapil 41. Kohtumine algab Credit24 peaareenil kell 12.40.
Sel hooajal Fuzhou MK-etapil 17. koha saanud Daniel Bergerudi ja Svein Solhaugiga vastamisi läinud Siim Ennemuist ja Dmitri Korotkov andsid norrakatele võimsa lahingu. Avageimi võitis meie paar 21:17, ent teises olid juhtohjad kindlalt vastaste peos. Geim lõppes 21:13. Otsustavas startis meie paar 6:4 ette, ent Norra pallurid spurtisid 7:1 ja olid lõpuks paremad 15:12. "Otsustavaks sai meie side-out, püsisime mängus tänu vastaste eksimustele. Samamoodi ei õnnestunud meil nende rünnakuid pidurdada, Dima mõne palli tõi kaitses üles, aga blokiga me vist punkte ei saanudki," lausus Ennemuist.
Alagrupis teise koha saanud Stefan Kaibald ja Markus Uuskari läksid play-off’i esimeses ringis vastamisi USA paariga. Branden Clemens ja Brendan Duff kontrollisid kindlalt avageimi, võites selle 21:17. Teises oli meie paaril küll 6:2 eduseis, ent keskapaigaks (10:10) jõudsid ameeriklased järele ja olid lõpuks 21:18 paremad.
Naisteturniiril meie paarid play-off ’i esimeses ringis geimivõiduni ei küündinud. Heleene Hollas ja Liisa Soomets läksid vastamisi valgevenelannade Viktoria Siakretova/Viktoria Šalajeuskavaga, kes võistsid tänavu U-20 vanuseklassi EM-il pronksmedalid ja olid U-21 MM-il üheksandad. Tasavägine matš lõppes Viktoriate 21:18, 21:19 võiduga.
Anett Hollase ja Juudit Kure-Pohhomvi medalijaht lõppes 6:21, 17:21 allajäämisega Saksamaa paarile Yanina Weiland/Sandra Ittlinger. „Arvan, et me ei uskunud endasse piisavalt ja kartsime vastast. Sisemuses oli mingi hirm, kuna nad on tõesti väga hea võistkond. Meie kõik lahendused olid ettevaatlikud ja kartsime, et eksime. Ja kui nii lähed mängima, siis eksid tavaliselt veel rohkem. Tuleb hästi enesekindlalt peale minna, millest meil jäi puudu. Nagu see, kuulus Eesti lause on – sometimes lose, always win – seega, igast mängust on midagi õppida,” üritas Anett Hollas kaotuses ka positiivset leida.
Homme kell üheksa hommikul seisab kohe ees põhimõtteline heitlus, kui kaks Eesti paari peaareenil omavahel vastamisi lähevad.
Julija Mõnnakmäe ja Kristi Nõlvak, kes jäid alagrupis neljandaks ja püüdsid seega maksimaalselt 25. kohta, jäid alumise kaheksa esimeses mängus 19:21, 21:9, 9:15 alla Küprose paarile Erika Zembyla/Katerina Zakchaiou. | Nõlvak/Tiisaar pääsesid MM-il kuueteistkümne parema sekka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rannavolle paar Gerardo's Toys Kusti Nõlvak/Mart Tiisaar läksid 24 seas vastamisi Ondřej Perušiči ja David Schweineriga Tšehhist. Matši algus oli tasavägine ja avageimis oli meie paar isegi 7:9 taga, ent pärast seda olid juhtohjad meie duol. Avageim võideti 21:17 ja teine 21:16, vahendas Volley.ee.
Kaheksandikfinaalis tulevad Nõlvak/Tiisaarele vastaseks austerlased Martin Ermacora/Moritz Pristauz-Telsnigg. Duo on tänavu olnud korra MK-sarjas 25. ja kahel etapil 41. Kohtumine algab Credit24 peaareenil kell 12.40.
Sel hooajal Fuzhou MK-etapil 17. koha saanud Daniel Bergerudi ja Svein Solhaugiga vastamisi läinud Siim Ennemuist ja Dmitri Korotkov andsid norrakatele võimsa lahingu. Avageimi võitis meie paar 21:17, ent teises olid juhtohjad kindlalt vastaste peos. Geim lõppes 21:13. Otsustavas startis meie paar 6:4 ette, ent Norra pallurid spurtisid 7:1 ja olid lõpuks paremad 15:12. "Otsustavaks sai meie side-out, püsisime mängus tänu vastaste eksimustele. Samamoodi ei õnnestunud meil nende rünnakuid pidurdada, Dima mõne palli tõi kaitses üles, aga blokiga me vist punkte ei saanudki," lausus Ennemuist.
Alagrupis teise koha saanud Stefan Kaibald ja Markus Uuskari läksid play-off’i esimeses ringis vastamisi USA paariga. Branden Clemens ja Brendan Duff kontrollisid kindlalt avageimi, võites selle 21:17. Teises oli meie paaril küll 6:2 eduseis, ent keskapaigaks (10:10) jõudsid ameeriklased järele ja olid lõpuks 21:18 paremad.
Naisteturniiril meie paarid play-off ’i esimeses ringis geimivõiduni ei küündinud. Heleene Hollas ja Liisa Soomets läksid vastamisi valgevenelannade Viktoria Siakretova/Viktoria Šalajeuskavaga, kes võistsid tänavu U-20 vanuseklassi EM-il pronksmedalid ja olid U-21 MM-il üheksandad. Tasavägine matš lõppes Viktoriate 21:18, 21:19 võiduga.
Anett Hollase ja Juudit Kure-Pohhomvi medalijaht lõppes 6:21, 17:21 allajäämisega Saksamaa paarile Yanina Weiland/Sandra Ittlinger. „Arvan, et me ei uskunud endasse piisavalt ja kartsime vastast. Sisemuses oli mingi hirm, kuna nad on tõesti väga hea võistkond. Meie kõik lahendused olid ettevaatlikud ja kartsime, et eksime. Ja kui nii lähed mängima, siis eksid tavaliselt veel rohkem. Tuleb hästi enesekindlalt peale minna, millest meil jäi puudu. Nagu see, kuulus Eesti lause on – sometimes lose, always win – seega, igast mängust on midagi õppida,” üritas Anett Hollas kaotuses ka positiivset leida.
Homme kell üheksa hommikul seisab kohe ees põhimõtteline heitlus, kui kaks Eesti paari peaareenil omavahel vastamisi lähevad.
Julija Mõnnakmäe ja Kristi Nõlvak, kes jäid alagrupis neljandaks ja püüdsid seega maksimaalselt 25. kohta, jäid alumise kaheksa esimeses mängus 19:21, 21:9, 9:15 alla Küprose paarile Erika Zembyla/Katerina Zakchaiou.
### Response:
Nõlvak/Tiisaar pääsesid MM-il kuueteistkümne parema sekka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "2016. aastal on esimese kuue kuuga metsatulekahjusid olnud umbes 11 protsenti rohkem kui 2015. aastal 12 kuu jooksul kokku," teatas Ida päästekeskuse kommunikatsioonijuht Helen Tammets neljapäeval BNS-ile.
2016. aasta esimesel poolaastal oli 113 metsapõlengut, 2015. aastal kokku oli 102 metsatulekahju. Suurem arv põlenguid on ilmselt tingitud kevadel olnud pikast kuivaperioodist, märkis Tammets.
"Päästeamet juhib tähelepanu, et metsatulekahjude kustutamine on alati väga raske, kallis ja aeganõudev töö," rõhutas Tammets. "Metsatulekahju kustutustööd lõhuvad palju kustutamisel kasutatavat tehnikat ning varustust, kuna põlengukohtades puuduvad suures ulatuses teed ja ligipääs on raskendatud," lisas päästekeskuse kommunikatsioonijuht.
"Tuletame meelde, et suvisel ajal, ja eriti kuivaperioodil, on metsades tuleoht väga kõrge. Kõrge tuleohuga ajal võib mets ja maastik kergesti süttida halvasti kustutatud lõkkest või maha visatud suitsukonist, ATV-st, traktorist või muust liikumisvahendist väljalennanud sädemest või mootorist, leegitorul põlema läinud prahist, mis rapub pinnasele ja süütab selle," selgitas Tammets.
"Inimeste õige ja tuleohutu käitumine metsas on see, mis hoiab ära raskete tagajärgedega tulekahjusid ega lase hävitada meie loodust," pani Tammets inimestele südamele.
Neljapäeval selgus, et tänavune suurim metsapõleng, Illuka vallas Kuningakülas aset leidnud tulekahju kustutustööd läksid maksma 63 700 eurot ning nendega oli hõivatud 219 inimest. | Tänavu on metsapõlenguid võrreldes eelmise aastaga märksa rohkem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"2016. aastal on esimese kuue kuuga metsatulekahjusid olnud umbes 11 protsenti rohkem kui 2015. aastal 12 kuu jooksul kokku," teatas Ida päästekeskuse kommunikatsioonijuht Helen Tammets neljapäeval BNS-ile.
2016. aasta esimesel poolaastal oli 113 metsapõlengut, 2015. aastal kokku oli 102 metsatulekahju. Suurem arv põlenguid on ilmselt tingitud kevadel olnud pikast kuivaperioodist, märkis Tammets.
"Päästeamet juhib tähelepanu, et metsatulekahjude kustutamine on alati väga raske, kallis ja aeganõudev töö," rõhutas Tammets. "Metsatulekahju kustutustööd lõhuvad palju kustutamisel kasutatavat tehnikat ning varustust, kuna põlengukohtades puuduvad suures ulatuses teed ja ligipääs on raskendatud," lisas päästekeskuse kommunikatsioonijuht.
"Tuletame meelde, et suvisel ajal, ja eriti kuivaperioodil, on metsades tuleoht väga kõrge. Kõrge tuleohuga ajal võib mets ja maastik kergesti süttida halvasti kustutatud lõkkest või maha visatud suitsukonist, ATV-st, traktorist või muust liikumisvahendist väljalennanud sädemest või mootorist, leegitorul põlema läinud prahist, mis rapub pinnasele ja süütab selle," selgitas Tammets.
"Inimeste õige ja tuleohutu käitumine metsas on see, mis hoiab ära raskete tagajärgedega tulekahjusid ega lase hävitada meie loodust," pani Tammets inimestele südamele.
Neljapäeval selgus, et tänavune suurim metsapõleng, Illuka vallas Kuningakülas aset leidnud tulekahju kustutustööd läksid maksma 63 700 eurot ning nendega oli hõivatud 219 inimest.
### Response:
Tänavu on metsapõlenguid võrreldes eelmise aastaga märksa rohkem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Supertaifuun Nepartak laastas eelmisel nädalal Taiwani, sundides oma kodud maha jätma üle 15 000 inimesel. Tegemist oli sajandi tugevaimate tormituultega saarel.
Nepartak nõrgenes laupäeval Hiina Fujiani provintsis maabudes troopiliseks tormiks.
Torm paiskas ümber autosid, põhjustas hoonetele purustusi ja täitis linnad mudavoogudega.
Selleks neljapäevaks on provintsis evakueeritud üle poole miljoni inimese. Hävinenud on umbes 8300 kodu. Torm sundis ühtlasi sulgema rohkem kui 200 tehast. Kahjud ulatuvad praegusel hinnangul umbes miljardi dollarini.
Taiwanis hukkus Nepartaki tõttu kolm ja sai viga üle 300 inimese. | Hiinas nõudis troopiline torm 69 inimelu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Supertaifuun Nepartak laastas eelmisel nädalal Taiwani, sundides oma kodud maha jätma üle 15 000 inimesel. Tegemist oli sajandi tugevaimate tormituultega saarel.
Nepartak nõrgenes laupäeval Hiina Fujiani provintsis maabudes troopiliseks tormiks.
Torm paiskas ümber autosid, põhjustas hoonetele purustusi ja täitis linnad mudavoogudega.
Selleks neljapäevaks on provintsis evakueeritud üle poole miljoni inimese. Hävinenud on umbes 8300 kodu. Torm sundis ühtlasi sulgema rohkem kui 200 tehast. Kahjud ulatuvad praegusel hinnangul umbes miljardi dollarini.
Taiwanis hukkus Nepartaki tõttu kolm ja sai viga üle 300 inimese.
### Response:
Hiinas nõudis troopiline torm 69 inimelu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läänemerel valitsevast usaldamatuse nõiaringist tuleb välja pääseda, sõnas ta.
"Selline väljavaade, et usaldamatus stabiilselt aina kasvab ja kasvab, on küll üsna halb," ütles Niinistö.
"Balti riikides kardetakse Venemaad, Venemaal peetakse NATO-t ohuks. Samas kinnitavad nii NATO kui Venemaa, et nad ei ohusta kedagi. Oleme usaldamatuse nõiaringis," sõnas Soome president.
Niinistö tõdes, et tema Vene presidendile Vladimir Putinile pakutud idee lennuohutuse suurendamisest Läänemere regioonis on suunatud usalduse suurendamisele. Venemaa on hakanud nimetama seda "Niinistö-kokkuleppeks".
Soome presidendi sõnul ei ole tal midagi selle vastu, et tema nime kasutatakse.
Niinistö ütles, et tõstatas niinimetatud "pimedate" lendude turvalisusriski küsimuse juba eelmisel sügisel venelastega kõnelusi pidades. Nüüd andis Putin sellele Kultaranta kohtumisel positiivse hinnangu ning lubas, et Venemaa tõstatab teema kohtumisel NATO-ga.
Transponderite kasutamine sõjalennukitel Läänemere kohal lennates oligi üks teemadest kolmapäeval Brüsselis toimunud NATO ja Venemaa nõukogu istungil. NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et lennuohutuse suurendamiseks tuleb selle valdkonna teemadest rääkida laiemalt.
Soome president avaldas heameelt, et dialoog NATO ja Venemaa vahel jätkub kõigest hoolimata.
"Hea, kui nüüd räägivad. Me jälgime seda eemalt, kuhu suunas suured liiguvad," sõnas ta. | Niinistö: NATO-Vene usaldamatuse nõiaringist tuleb välja pääseda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läänemerel valitsevast usaldamatuse nõiaringist tuleb välja pääseda, sõnas ta.
"Selline väljavaade, et usaldamatus stabiilselt aina kasvab ja kasvab, on küll üsna halb," ütles Niinistö.
"Balti riikides kardetakse Venemaad, Venemaal peetakse NATO-t ohuks. Samas kinnitavad nii NATO kui Venemaa, et nad ei ohusta kedagi. Oleme usaldamatuse nõiaringis," sõnas Soome president.
Niinistö tõdes, et tema Vene presidendile Vladimir Putinile pakutud idee lennuohutuse suurendamisest Läänemere regioonis on suunatud usalduse suurendamisele. Venemaa on hakanud nimetama seda "Niinistö-kokkuleppeks".
Soome presidendi sõnul ei ole tal midagi selle vastu, et tema nime kasutatakse.
Niinistö ütles, et tõstatas niinimetatud "pimedate" lendude turvalisusriski küsimuse juba eelmisel sügisel venelastega kõnelusi pidades. Nüüd andis Putin sellele Kultaranta kohtumisel positiivse hinnangu ning lubas, et Venemaa tõstatab teema kohtumisel NATO-ga.
Transponderite kasutamine sõjalennukitel Läänemere kohal lennates oligi üks teemadest kolmapäeval Brüsselis toimunud NATO ja Venemaa nõukogu istungil. NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et lennuohutuse suurendamiseks tuleb selle valdkonna teemadest rääkida laiemalt.
Soome president avaldas heameelt, et dialoog NATO ja Venemaa vahel jätkub kõigest hoolimata.
"Hea, kui nüüd räägivad. Me jälgime seda eemalt, kuhu suunas suured liiguvad," sõnas ta.
### Response:
Niinistö: NATO-Vene usaldamatuse nõiaringist tuleb välja pääseda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kalju asus kohtumist Janar Toometi 47. minuti tabamusest juhtima, kuid Maccabi viigistas 70. minutil, kui värava lõi Gil Vermouth.
Teise Eesti klubina täna võistlustules olnud Tallinna Levadia alistas kodus Praha Slavia 3:1 (35. Rimo Hunt, 67. Marcellin Gando, 90. Ilja Antonov - 63. Ruslan Mingazov).
Mõlemas paaris peetakse korduskohtumised neljapäeval, 21. juulil. | Nõmme Kalju naaseb Iisraelist viigiga Haifa Maccabi vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kalju asus kohtumist Janar Toometi 47. minuti tabamusest juhtima, kuid Maccabi viigistas 70. minutil, kui värava lõi Gil Vermouth.
Teise Eesti klubina täna võistlustules olnud Tallinna Levadia alistas kodus Praha Slavia 3:1 (35. Rimo Hunt, 67. Marcellin Gando, 90. Ilja Antonov - 63. Ruslan Mingazov).
Mõlemas paaris peetakse korduskohtumised neljapäeval, 21. juulil.
### Response:
Nõmme Kalju naaseb Iisraelist viigiga Haifa Maccabi vastu |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.