instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mitu riiki on piiranud AstraZeneca ja Johnson & Johnsoni niinimetatud viirusvektoriga kaitsesüstide kasutamist, kuna neid seostatakse harvaesineva tromboosiga. Nende asemel on soositud Pfizer/BioNTechi ja Moderna mRNA vaktsiine.
"Meil on endiselt pandeemia ja on väga oluline, et võitluses pandeemiaga kasutaksime me kõiki meile kättesaadavaid vahendeid," ütles EMA vaktsiinistrateegia juht Marco Cavaleri.
Cavaleri ütles, et on liikmesriikide teha, kuidas neid rahvatervise parimates huvides kasutada.
EMA tõrjus sel nädalal kuuldust, et Cavaleri on ühele Itaalia ajalehele antud usutluses vihjanud, et ametkond plaanib soovitada AstraZeneca vaktsiinist loobumist. Seda ka üle 60-aastaste seas, kellele kaitsesüsti kasutamine osades riikides piiratud on.
Cavaleri ütles neljapäeval, et vahejuhtum oli "võrdlemisi õnnetu ja sisuliselt oli see mitmetahuline vääritimõistmine".
Cavaleri sõnul on väga keeruline öelda, mis tüüpi vaktsiinitehnoloogia osutub tulevikus peamiseks ning praegused kaitsesüstid on suutnud päästa juba miljoneid elusid.
EMA on seni heakskiidu andnud neljale vaktsiinile: Pfizer/BioNTechi, Moderna, AstraZenca ja Johnson & Johnsoni omale.
Analüüsitakse veel nelja vaktsiinikandidaati, kuid ühte neist, Saksa CureVaci tabas kolmapäeval tagasilöök, kui vahetulemused andsid selle tõhususeks ainult 47 protsenti. | Euroopa Ravimiamet: pandeemiaga võitlemiseks tuleb kasutada kõiki vaktsiine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mitu riiki on piiranud AstraZeneca ja Johnson & Johnsoni niinimetatud viirusvektoriga kaitsesüstide kasutamist, kuna neid seostatakse harvaesineva tromboosiga. Nende asemel on soositud Pfizer/BioNTechi ja Moderna mRNA vaktsiine.
"Meil on endiselt pandeemia ja on väga oluline, et võitluses pandeemiaga kasutaksime me kõiki meile kättesaadavaid vahendeid," ütles EMA vaktsiinistrateegia juht Marco Cavaleri.
Cavaleri ütles, et on liikmesriikide teha, kuidas neid rahvatervise parimates huvides kasutada.
EMA tõrjus sel nädalal kuuldust, et Cavaleri on ühele Itaalia ajalehele antud usutluses vihjanud, et ametkond plaanib soovitada AstraZeneca vaktsiinist loobumist. Seda ka üle 60-aastaste seas, kellele kaitsesüsti kasutamine osades riikides piiratud on.
Cavaleri ütles neljapäeval, et vahejuhtum oli "võrdlemisi õnnetu ja sisuliselt oli see mitmetahuline vääritimõistmine".
Cavaleri sõnul on väga keeruline öelda, mis tüüpi vaktsiinitehnoloogia osutub tulevikus peamiseks ning praegused kaitsesüstid on suutnud päästa juba miljoneid elusid.
EMA on seni heakskiidu andnud neljale vaktsiinile: Pfizer/BioNTechi, Moderna, AstraZenca ja Johnson & Johnsoni omale.
Analüüsitakse veel nelja vaktsiinikandidaati, kuid ühte neist, Saksa CureVaci tabas kolmapäeval tagasilöök, kui vahetulemused andsid selle tõhususeks ainult 47 protsenti.
### Response:
Euroopa Ravimiamet: pandeemiaga võitlemiseks tuleb kasutada kõiki vaktsiine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma kuues reket jäi teisipäeval teises ringis 6:7 (4), 6:3, 3:6 alla prantslasele Ugo Humbert'le (ATP 31.). Sealjuures servis Zverev avasetis 11 ässa, mõlemad tennisistid murdsid kogu kohtumise jooksul vastase pallingu ühe korra.
Prantslane läheb veerandfinaalis vastamisi USA tennisisti Sebastian Kordaga, kes oli 2:6, 6:3, 7:5 üle jaapanlasest Kei Nishikorist. Asetusega mängijatest on konkurentsi jäänud vaid Andrei Rubljov, venelane mängib kaheksa parema seas korraldajatelt vabapääsme teeninud kohaliku Philipp Kohlschreiberiga. | Maailma kuues reket sai Halles üllatuskaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma kuues reket jäi teisipäeval teises ringis 6:7 (4), 6:3, 3:6 alla prantslasele Ugo Humbert'le (ATP 31.). Sealjuures servis Zverev avasetis 11 ässa, mõlemad tennisistid murdsid kogu kohtumise jooksul vastase pallingu ühe korra.
Prantslane läheb veerandfinaalis vastamisi USA tennisisti Sebastian Kordaga, kes oli 2:6, 6:3, 7:5 üle jaapanlasest Kei Nishikorist. Asetusega mängijatest on konkurentsi jäänud vaid Andrei Rubljov, venelane mängib kaheksa parema seas korraldajatelt vabapääsme teeninud kohaliku Philipp Kohlschreiberiga.
### Response:
Maailma kuues reket sai Halles üllatuskaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kopenhaagenis peetud mängule selge favoriidina vastu läinud belglaste jaoks sai kohtumine katastroofilise alguse, kui Yussuf Poulsen Taani juba teisel minutil Belgia keskkaitsja Jason Denayer' söödupraagi järel juhtima viis. Taanlaste suur surve jätkus ka pärast avaväravat ja mängu esimese pooltunni vältel oli selgelt domineerivamaks pooleks ohtralt häid võimalusi tekitanud Taani.
Pöördepunkt saabus mängu poolajal, mil Belgia peatreener Roberto Martinez tõi vahetusest sisse vigastusest taastunud keskväljamootori Kevin De Bruyne. Kümme minutit pärast teise poolaja algust andis Manchester City mängumees De Bruyne resultatiivse söödu Thorgan Hazardile, kes viigistas seisu, ja veel veerand tundi hiljem sai värske Inglismaa meister juba ise jala valgeks, lüües Eden Hazardi söödust belglaste võiduvärava.
Võiduga Taani üle kindlustas Belgia edasipääsu kaheksandikfinaali, ehkki grupi lõplik paremusjärjestus on veel lahtine ja belglased võivad teoreetiliselt lõpetada nii esimesel kui teisel kohal. Belgia mängib viimases alagrupimängus Soomega, Taani aga Venemaaga.
B-alagrupp
Taani
2' Poulsen,
1
90:00
Belgia
55' Thorgan Hazard, 70' De Bruyne,
2
Mängu käik:
Enne mängu:
Belgia koondis oli avavoorus kindlalt parem Venemaast, lüües neile kolm vastuseta jäänud väravat. Belgia ründeäss Romelu Lukaku oli täpne kahel korral ja näitas, et sel turniiril tuleb Belgia rünnakut karta kõigil meeskondadel. Taani vastu saab mängida ka belglaste keskväljamootor Kevin De Bruyne, kes on vigastusest piisavalt hästi paranenud. Kui Belgial õnnestuks Taanit võita, oleks neil edasipääs tagatud.
Taani kaotas avavoorus Soomele 0:1. Dramaatilises mängus, kus taanlaste staarmängija Christian Eriksen platsil kokku kukkus ja eluohtlikus seisundis haiglasse viidi, ei suutnud Taani realiseerida penaltit ja pidi leppima 0:1 kaotusega. Oli selge, et Erikseni õnnetus mõjutas kohtumises Soomega taanlaste mängu, aga Belgia vastu tuleb meeskonnal ennast kokku võtta, et oma punktiarve avada.
Belgia ja Taani on läbi ajaloo kohtunud 15 korral, millest mõlemal on ette näidata kuus võitu. Kolm mängu on lõppenud viigiliselt. Viimati kohtuti omavahel kahel korral möödunud sügisel Rahvuste liiga raames, kus Belgia mõlemad mängud võitis. | Kaotusseisu võiduks pööranud Belgia kindlustas edasipääsu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kopenhaagenis peetud mängule selge favoriidina vastu läinud belglaste jaoks sai kohtumine katastroofilise alguse, kui Yussuf Poulsen Taani juba teisel minutil Belgia keskkaitsja Jason Denayer' söödupraagi järel juhtima viis. Taanlaste suur surve jätkus ka pärast avaväravat ja mängu esimese pooltunni vältel oli selgelt domineerivamaks pooleks ohtralt häid võimalusi tekitanud Taani.
Pöördepunkt saabus mängu poolajal, mil Belgia peatreener Roberto Martinez tõi vahetusest sisse vigastusest taastunud keskväljamootori Kevin De Bruyne. Kümme minutit pärast teise poolaja algust andis Manchester City mängumees De Bruyne resultatiivse söödu Thorgan Hazardile, kes viigistas seisu, ja veel veerand tundi hiljem sai värske Inglismaa meister juba ise jala valgeks, lüües Eden Hazardi söödust belglaste võiduvärava.
Võiduga Taani üle kindlustas Belgia edasipääsu kaheksandikfinaali, ehkki grupi lõplik paremusjärjestus on veel lahtine ja belglased võivad teoreetiliselt lõpetada nii esimesel kui teisel kohal. Belgia mängib viimases alagrupimängus Soomega, Taani aga Venemaaga.
B-alagrupp
Taani
2' Poulsen,
1
90:00
Belgia
55' Thorgan Hazard, 70' De Bruyne,
2
Mängu käik:
Enne mängu:
Belgia koondis oli avavoorus kindlalt parem Venemaast, lüües neile kolm vastuseta jäänud väravat. Belgia ründeäss Romelu Lukaku oli täpne kahel korral ja näitas, et sel turniiril tuleb Belgia rünnakut karta kõigil meeskondadel. Taani vastu saab mängida ka belglaste keskväljamootor Kevin De Bruyne, kes on vigastusest piisavalt hästi paranenud. Kui Belgial õnnestuks Taanit võita, oleks neil edasipääs tagatud.
Taani kaotas avavoorus Soomele 0:1. Dramaatilises mängus, kus taanlaste staarmängija Christian Eriksen platsil kokku kukkus ja eluohtlikus seisundis haiglasse viidi, ei suutnud Taani realiseerida penaltit ja pidi leppima 0:1 kaotusega. Oli selge, et Erikseni õnnetus mõjutas kohtumises Soomega taanlaste mängu, aga Belgia vastu tuleb meeskonnal ennast kokku võtta, et oma punktiarve avada.
Belgia ja Taani on läbi ajaloo kohtunud 15 korral, millest mõlemal on ette näidata kuus võitu. Kolm mängu on lõppenud viigiliselt. Viimati kohtuti omavahel kahel korral möödunud sügisel Rahvuste liiga raames, kus Belgia mõlemad mängud võitis.
### Response:
Kaotusseisu võiduks pööranud Belgia kindlustas edasipääsu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esiliigas tuleb eestlastel vastu astuda Belgia, Valgevene, Soome, Tšehhi, Türgi, Kreeka, Rumeenia, Šveitsi, Hollandi, Norra ja Rootsi koondistega. Iirimaa kergejõustikukoondis otsustas võistlusest loobuda, kuna riigis on karmid koroonareeglid ja sportlased peaksid pärast kümme päeva karantiinis olema.
Eesti koondise liidriks on Rasmus Mägi, kes näitas hiljuti Šveitsis 400 meetri tõkkedistantsil aega 48,49. Hooaja avastardi teeb takistusjooksja Kaur Kivistik, keda on kimbutanud kannakõõlusevigastus. Kogenematest sportlastest astuvad võistlustulle veel kettaheitja Martin Kupper ning staierid Jekaterina Patjuk ja Roman Fosti.
Järgmisel kuul Tallinnas peetavatel juunioride ja noorsooklassi Euroopa meistrivõistlustel startivatest sportlastest asub nädalavahetusel Cluj-Napocas võistlustulle kõrgushüppaja Elisabeth Pihela, kolmikhüppaja Viktor Morozov, kuulitõukaja Gertu Küttmann ning sprinterid Karl Erik Nazarov ja Henri Sai.
"Eesti koondise eesmärgiks on tugevasse esiliigaseltskonda püsima jääda. Eesmärgi täitmine on tiimile kindlasti jõukohane, juhul kui paljud sportlased teevad isikliku tippmargi lähedase tulemuse ja mõned parandavad ka rekordeid," sõnas Eesti koondise juht Kristel Berendsen.
Eesti koondis:
Naised. 100 meetrit: Karoli Käärt; 200 meetrit: Kristin Saua; 400 meetrit: Liis Roose; 800 meetrit: Kelly Nevolihhin; 1500 meetrit: Nevolihhin; 3000 meetrit: Jekaterina Patjuk; 5000 meetrit: Patjuk; 100 meetri tõkkejooks: Diana Suumann; 400 meetri tõkkejooks: Marielle Kleemeier; 3000 meetri takistusjooks: Laura Maasik; 4 x 100 meetri jooks: Käärt, Saua, Suumann, Kreete Verlin; 4 x 400 meetrit: Roose, Annika Sakkarias, Liis Grete Atonen, Helin Meier; kõrgushüpe: Elisabeth Pihela; teivashüpe: Marleen Mülla, kaugushüpe: Tähti Alver; kolmikhüpe: Daria O'Konnel-Bronin; kuulitõuge: Gertu Küttmann; kettaheide: Kätlin Tõllasson; vasaraheide: Anna Maria Orel; odavise: Mirell Luik.
Mehed. 100 meetrit: Karl Erik Nazarov; 200 meetrit: Henri Sai; 400 meetrit: Rivar Tipp; 800 meetrit: Rasmus Kisel; 1500 meetrit: Olavi Allase; 3000 meetrit: Leonid Latsepov; 5000 meetrit: Roman Fosti; 110 meetri tõkkejooks: Keiso Pedriks; 400 meetri tõkkejooks: Rasmus Mägi; 3000 meetri takistusjooks: Kaur Kivistik; 4 x 100 meetrit: Ats Kivimets; Sai, Nazarov, Ken Mark Minkovski; 4 x 400 meetrit: Mägi, Tipp, Lukas Lessel, Robin Sapar; kõrgushüpe: Mikk Meerents; teivashüpe: Robin Nool; kaugushüpe: Rain Kask; kolmikhüpe: Viktor Morozov; kuulitõuge: Jander Heil; kettaheide: Martin Kupper; vasaraheide: Adam Kelly; odavise: Kunnar Erich Viisel.
Võistkondlikeks meistrivõistlusteks nimetati koondiste jõuproov 2009. aastal. Aastatel 1965 kuni 2008 selgitati samas formaadis riikide paremusjärjestust Euroopa kergejõustiku karikavõistlustel. | Eesti kergejõustikukoondis võistleb nädalavahetusel võistkondlikul EM-il | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esiliigas tuleb eestlastel vastu astuda Belgia, Valgevene, Soome, Tšehhi, Türgi, Kreeka, Rumeenia, Šveitsi, Hollandi, Norra ja Rootsi koondistega. Iirimaa kergejõustikukoondis otsustas võistlusest loobuda, kuna riigis on karmid koroonareeglid ja sportlased peaksid pärast kümme päeva karantiinis olema.
Eesti koondise liidriks on Rasmus Mägi, kes näitas hiljuti Šveitsis 400 meetri tõkkedistantsil aega 48,49. Hooaja avastardi teeb takistusjooksja Kaur Kivistik, keda on kimbutanud kannakõõlusevigastus. Kogenematest sportlastest astuvad võistlustulle veel kettaheitja Martin Kupper ning staierid Jekaterina Patjuk ja Roman Fosti.
Järgmisel kuul Tallinnas peetavatel juunioride ja noorsooklassi Euroopa meistrivõistlustel startivatest sportlastest asub nädalavahetusel Cluj-Napocas võistlustulle kõrgushüppaja Elisabeth Pihela, kolmikhüppaja Viktor Morozov, kuulitõukaja Gertu Küttmann ning sprinterid Karl Erik Nazarov ja Henri Sai.
"Eesti koondise eesmärgiks on tugevasse esiliigaseltskonda püsima jääda. Eesmärgi täitmine on tiimile kindlasti jõukohane, juhul kui paljud sportlased teevad isikliku tippmargi lähedase tulemuse ja mõned parandavad ka rekordeid," sõnas Eesti koondise juht Kristel Berendsen.
Eesti koondis:
Naised. 100 meetrit: Karoli Käärt; 200 meetrit: Kristin Saua; 400 meetrit: Liis Roose; 800 meetrit: Kelly Nevolihhin; 1500 meetrit: Nevolihhin; 3000 meetrit: Jekaterina Patjuk; 5000 meetrit: Patjuk; 100 meetri tõkkejooks: Diana Suumann; 400 meetri tõkkejooks: Marielle Kleemeier; 3000 meetri takistusjooks: Laura Maasik; 4 x 100 meetri jooks: Käärt, Saua, Suumann, Kreete Verlin; 4 x 400 meetrit: Roose, Annika Sakkarias, Liis Grete Atonen, Helin Meier; kõrgushüpe: Elisabeth Pihela; teivashüpe: Marleen Mülla, kaugushüpe: Tähti Alver; kolmikhüpe: Daria O'Konnel-Bronin; kuulitõuge: Gertu Küttmann; kettaheide: Kätlin Tõllasson; vasaraheide: Anna Maria Orel; odavise: Mirell Luik.
Mehed. 100 meetrit: Karl Erik Nazarov; 200 meetrit: Henri Sai; 400 meetrit: Rivar Tipp; 800 meetrit: Rasmus Kisel; 1500 meetrit: Olavi Allase; 3000 meetrit: Leonid Latsepov; 5000 meetrit: Roman Fosti; 110 meetri tõkkejooks: Keiso Pedriks; 400 meetri tõkkejooks: Rasmus Mägi; 3000 meetri takistusjooks: Kaur Kivistik; 4 x 100 meetrit: Ats Kivimets; Sai, Nazarov, Ken Mark Minkovski; 4 x 400 meetrit: Mägi, Tipp, Lukas Lessel, Robin Sapar; kõrgushüpe: Mikk Meerents; teivashüpe: Robin Nool; kaugushüpe: Rain Kask; kolmikhüpe: Viktor Morozov; kuulitõuge: Jander Heil; kettaheide: Martin Kupper; vasaraheide: Adam Kelly; odavise: Kunnar Erich Viisel.
Võistkondlikeks meistrivõistlusteks nimetati koondiste jõuproov 2009. aastal. Aastatel 1965 kuni 2008 selgitati samas formaadis riikide paremusjärjestust Euroopa kergejõustiku karikavõistlustel.
### Response:
Eesti kergejõustikukoondis võistleb nädalavahetusel võistkondlikul EM-il |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmaspäeval eemaldas Portugali koondise kapten Cristiano Ronaldo laual olnud Coca-Cola pudelid ja kutsus inimesi üles vett jooma. Järgmisel päeval peitis moslemist Prantsusmaa mängija Paul Pogba pressikonverentsi laualt pudeli Heinekeni õlut, kolmapäeval asendas koolajoogi veega ka itaallane Manuel Locatelli.
Nimetatud brändid on Euroopa meistrivõistluste ametlikeks sponsoriteks. Silma paistis ka Venemaa peatreener Stanislav Tšertšessov, kes avas ühe klaaspudeliga teise, kuulamata abitreenerit Georgi Džikijat, kes ütles talle kõrvalt: "kas sa ei näinud, mida Cristiano tegi? Ta eemaldas need!"
"[Euroopa jalgpalliliit] UEFA on osalevatele koondistele meelde tuletanud, et partnerlussuhted on turniiri lahutamatuks osaks, tagades jalgpalli arengu kogu Euroopas," sõnasid EM-i korraldajad neljapäeval.
EM-i turniiridirektor Martin Kallen lisas, et mängijad peavad kinni pidama neile seatud reeglitest, kuid samas tõdes, et mõistab mängijaid, kes käituvad nõnda oma usuliste tõekspidamiste tõttu.
UEFA sõnul on meeskondadele meelde tuletatud lepingulisi tingimusi ja Kallen sõnas, et järgneda võivad ka karistused. "UEFA ei trahvi kunagi mängijaid otse, seda tehakse läbi rahvuslike alaliitude," kommenteeris Kallen.
Ronaldo moves two bottles of Coke aside in a press conference and tells people to drink water instead
Coca Cola fell ~1.6% soon afterwards, good for a today $4 billion drop in market cap
pic.twitter.com/fbAXH2orxc
— Morning Brew ☕️ (@MorningBrew) June 16, 2021
Locatelli following Ronaldo's footsteps. Coca Cola gonna be a meme at this point pic.twitter.com/gK5wCKGM1v
— Abduł (@Abdul999_) June 16, 2021
My kinda coach. pic.twitter.com/kaLJq8yb2Y
— Ricardo Fort (@SportByFort) June 17, 2021 | Pudelisaaga EM-il: UEFA ähvardab sponsorlepingute rikkujaid karistustega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäeval eemaldas Portugali koondise kapten Cristiano Ronaldo laual olnud Coca-Cola pudelid ja kutsus inimesi üles vett jooma. Järgmisel päeval peitis moslemist Prantsusmaa mängija Paul Pogba pressikonverentsi laualt pudeli Heinekeni õlut, kolmapäeval asendas koolajoogi veega ka itaallane Manuel Locatelli.
Nimetatud brändid on Euroopa meistrivõistluste ametlikeks sponsoriteks. Silma paistis ka Venemaa peatreener Stanislav Tšertšessov, kes avas ühe klaaspudeliga teise, kuulamata abitreenerit Georgi Džikijat, kes ütles talle kõrvalt: "kas sa ei näinud, mida Cristiano tegi? Ta eemaldas need!"
"[Euroopa jalgpalliliit] UEFA on osalevatele koondistele meelde tuletanud, et partnerlussuhted on turniiri lahutamatuks osaks, tagades jalgpalli arengu kogu Euroopas," sõnasid EM-i korraldajad neljapäeval.
EM-i turniiridirektor Martin Kallen lisas, et mängijad peavad kinni pidama neile seatud reeglitest, kuid samas tõdes, et mõistab mängijaid, kes käituvad nõnda oma usuliste tõekspidamiste tõttu.
UEFA sõnul on meeskondadele meelde tuletatud lepingulisi tingimusi ja Kallen sõnas, et järgneda võivad ka karistused. "UEFA ei trahvi kunagi mängijaid otse, seda tehakse läbi rahvuslike alaliitude," kommenteeris Kallen.
Ronaldo moves two bottles of Coke aside in a press conference and tells people to drink water instead
Coca Cola fell ~1.6% soon afterwards, good for a today $4 billion drop in market cap
pic.twitter.com/fbAXH2orxc
— Morning Brew ☕️ (@MorningBrew) June 16, 2021
Locatelli following Ronaldo's footsteps. Coca Cola gonna be a meme at this point pic.twitter.com/gK5wCKGM1v
— Abduł (@Abdul999_) June 16, 2021
My kinda coach. pic.twitter.com/kaLJq8yb2Y
— Ricardo Fort (@SportByFort) June 17, 2021
### Response:
Pudelisaaga EM-il: UEFA ähvardab sponsorlepingute rikkujaid karistustega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaeelarve vastuvõtmisel kujuneb Tallinna 2021. aasta täpsustatud eelarve mahuks 968 350 637 eurot.
Linnavolikogu esimehe Tiit Teriku sõnul täpsustatakse ja korrigeeritakse lisaeelarvega tulude ja kulude mahtu. "Ka selleks aastaks kavandatud investeeringutes tehakse mitmeid täpsustusi ja ümberpaigutusi, kuna riigihangete tulemusel on mõne objekti maksumus kavandatust väiksem, mõnel suurem. Samuti kajastub lisaeelarves linna osaluse suurendamine AS-is Tallinna Vesi ning investeeringuteks antav riigi toetus 8,7 miljonit eurot, mida kasutatakse kahe lasteaia renoveerimiseks," lisas linnavolikogu esimees.
Lisaeelarvega suurenevad linna tulud kokku 21,27 miljoni euro võrra, seejuures suurenevad linnakassa tulud 12 miljoni euro ning saadavad toetused riigieelarvest ja välisrahastusest 15,3 miljoni euro võrra, kuid vähenevad linna asutuste omatulud 6,1 miljoni euro võrra. Linna eelarve suurima tuluallika, tulumaksu tulu prognoosi suurendatakse lisaeelarvega kümne miljoni euro võrra, mis on tingitud prognoositust parematest tööturu ja -hõive näitajatest.
Tulenevalt lisaeelarves kavandatud muudatustest suurenevad linna tegevuskulud kokku 19 miljoni euro võrra. Valdkonnad, mille kulud lisaeelarvega enim suurenevad, on sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja linnatransport.
Sotsiaalhoolekande valdkonnas nähakse ette täiendavad vahendid laste hoolekandeks, sealhulgas laste ja perede psühholoogilisele nõustamisele ja teraapiale suunamiseks. Tallinna Perekeskusesse luuakse kaks täiendavat psühholoogi kohta, sest koroonaepideemia on kasvatanud perede vajadust psühholoogilise nõustamise järele. Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud lepingu alusel on võimalik osutada raske ja sügava puudega lastele tugiisiku- ja lapsehoiuteenuseid ning arendada neile sobilikku transporditeenust. Ühtlasi lisanduvad Tallinna Lastekodu eelarvesse vahendid tugiteenuste osutamiseks perepõhise asendushoolduse pakkujatele ning puuetega isikute hoolekande kulusid suurendatakse sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks. Lisaeelarvega nähakse ette ka täiendavad vahendid isikliku abistaja teenuste ja tugiisikuteenuste osutamiseks.
Tervishoiu valdkonnas kasvavad Tallinna Kiirabi tegevuskulud seoses osutatava teenuse mahuga ja koroonapandeemiast tulenevate lisakuludega. Samuti suurendatakse haiglaravile suunatud eakate transpordi toetamiseks ette nähtud vahendeid seoses vajadusega transportida koroonaviirusesse nakatunuid.
Haridusvaldkonnas on koroonaolukorrast tingituna ja linna rakendatavatest täiendavatest kohatasu soodustustest lasteaedadele ette nähtud 3,3 miljonit eurot. Täiendavad vahendid nähakse ette ka koolistaadionite avamiseks linnaelanikele suveperioodil, Tallinna Kopli Huvikooli uute ruumide rendimakseteks aadressil Kari tn 13 ja Tallinna Õppenõustamiskeskuse uue filiaali avamiseks sügisel uues Lasnamäe põhikooli hoones.
Kultuurivaldkonnas nähakse ette lisavahendid SA-le Tallinna Lauluväljak lauluväljaku külastuskeskuse avamiseks. Lisaeelarvega suurendatakse kirikurenessansi programmi ja muude restaureerimiste kulusid.
Investeerimisprojektide kulutused vähenevad 4,1 miljoni euro võrra. Mõne objekti puhul vähendatakse ette nähtud kulutusi, sest tööd on viibinud ning eelarvet ei jõuta planeeritud mahus täita. Ühtlasi vähendatakse kulutusi objektidel, mille elluviimine lükkub kas osaliselt või täielikult aastasse 2022 ja tehakse investeeringuobjektide vahelisi ümberpaigutusi.
Eelnõu kohaselt suurendatakse antavate laenude kogumahtu viie miljoni euro võrra seoses vajadusega tagada Tallinna Linnatranspordi AS-i gaasibusside ost ning sellega seotud taristu investeeringute finantseerimine. Linna netovõlakoormuse prognoos lisaeelarvega oluliselt ei muutu, jäädes esialgu planeeritud 35,5 protsendi juurde.
Linnavolikogu Isamaa fraktsiooni hinnangul on lisaeelarves esindamata vajalikus ulatuses perede ja laste huvid, seda näiteks nii erahuvikoolide toetamise kui ka vene keelt kõnelevatele noortele eesti keele õpetamise osas. Samuti tuleks Isamaa hinnangul suuremas mahus panustada Tallinna teede korrashoidu, samuti korteriühistute toetustesse.
Tallinna 2021. aasta lisaeelarve teine lugemine on kavandatud 22. juuniks, kui toimub linnavolikogu erakorraline istung. | Tallinna lisaeelarve läbis volikogus esimese lugemise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaeelarve vastuvõtmisel kujuneb Tallinna 2021. aasta täpsustatud eelarve mahuks 968 350 637 eurot.
Linnavolikogu esimehe Tiit Teriku sõnul täpsustatakse ja korrigeeritakse lisaeelarvega tulude ja kulude mahtu. "Ka selleks aastaks kavandatud investeeringutes tehakse mitmeid täpsustusi ja ümberpaigutusi, kuna riigihangete tulemusel on mõne objekti maksumus kavandatust väiksem, mõnel suurem. Samuti kajastub lisaeelarves linna osaluse suurendamine AS-is Tallinna Vesi ning investeeringuteks antav riigi toetus 8,7 miljonit eurot, mida kasutatakse kahe lasteaia renoveerimiseks," lisas linnavolikogu esimees.
Lisaeelarvega suurenevad linna tulud kokku 21,27 miljoni euro võrra, seejuures suurenevad linnakassa tulud 12 miljoni euro ning saadavad toetused riigieelarvest ja välisrahastusest 15,3 miljoni euro võrra, kuid vähenevad linna asutuste omatulud 6,1 miljoni euro võrra. Linna eelarve suurima tuluallika, tulumaksu tulu prognoosi suurendatakse lisaeelarvega kümne miljoni euro võrra, mis on tingitud prognoositust parematest tööturu ja -hõive näitajatest.
Tulenevalt lisaeelarves kavandatud muudatustest suurenevad linna tegevuskulud kokku 19 miljoni euro võrra. Valdkonnad, mille kulud lisaeelarvega enim suurenevad, on sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja linnatransport.
Sotsiaalhoolekande valdkonnas nähakse ette täiendavad vahendid laste hoolekandeks, sealhulgas laste ja perede psühholoogilisele nõustamisele ja teraapiale suunamiseks. Tallinna Perekeskusesse luuakse kaks täiendavat psühholoogi kohta, sest koroonaepideemia on kasvatanud perede vajadust psühholoogilise nõustamise järele. Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud lepingu alusel on võimalik osutada raske ja sügava puudega lastele tugiisiku- ja lapsehoiuteenuseid ning arendada neile sobilikku transporditeenust. Ühtlasi lisanduvad Tallinna Lastekodu eelarvesse vahendid tugiteenuste osutamiseks perepõhise asendushoolduse pakkujatele ning puuetega isikute hoolekande kulusid suurendatakse sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks. Lisaeelarvega nähakse ette ka täiendavad vahendid isikliku abistaja teenuste ja tugiisikuteenuste osutamiseks.
Tervishoiu valdkonnas kasvavad Tallinna Kiirabi tegevuskulud seoses osutatava teenuse mahuga ja koroonapandeemiast tulenevate lisakuludega. Samuti suurendatakse haiglaravile suunatud eakate transpordi toetamiseks ette nähtud vahendeid seoses vajadusega transportida koroonaviirusesse nakatunuid.
Haridusvaldkonnas on koroonaolukorrast tingituna ja linna rakendatavatest täiendavatest kohatasu soodustustest lasteaedadele ette nähtud 3,3 miljonit eurot. Täiendavad vahendid nähakse ette ka koolistaadionite avamiseks linnaelanikele suveperioodil, Tallinna Kopli Huvikooli uute ruumide rendimakseteks aadressil Kari tn 13 ja Tallinna Õppenõustamiskeskuse uue filiaali avamiseks sügisel uues Lasnamäe põhikooli hoones.
Kultuurivaldkonnas nähakse ette lisavahendid SA-le Tallinna Lauluväljak lauluväljaku külastuskeskuse avamiseks. Lisaeelarvega suurendatakse kirikurenessansi programmi ja muude restaureerimiste kulusid.
Investeerimisprojektide kulutused vähenevad 4,1 miljoni euro võrra. Mõne objekti puhul vähendatakse ette nähtud kulutusi, sest tööd on viibinud ning eelarvet ei jõuta planeeritud mahus täita. Ühtlasi vähendatakse kulutusi objektidel, mille elluviimine lükkub kas osaliselt või täielikult aastasse 2022 ja tehakse investeeringuobjektide vahelisi ümberpaigutusi.
Eelnõu kohaselt suurendatakse antavate laenude kogumahtu viie miljoni euro võrra seoses vajadusega tagada Tallinna Linnatranspordi AS-i gaasibusside ost ning sellega seotud taristu investeeringute finantseerimine. Linna netovõlakoormuse prognoos lisaeelarvega oluliselt ei muutu, jäädes esialgu planeeritud 35,5 protsendi juurde.
Linnavolikogu Isamaa fraktsiooni hinnangul on lisaeelarves esindamata vajalikus ulatuses perede ja laste huvid, seda näiteks nii erahuvikoolide toetamise kui ka vene keelt kõnelevatele noortele eesti keele õpetamise osas. Samuti tuleks Isamaa hinnangul suuremas mahus panustada Tallinna teede korrashoidu, samuti korteriühistute toetustesse.
Tallinna 2021. aasta lisaeelarve teine lugemine on kavandatud 22. juuniks, kui toimub linnavolikogu erakorraline istung.
### Response:
Tallinna lisaeelarve läbis volikogus esimese lugemise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigi vastu kohtusse läinud keskkonnaaktivistid nimetasid otsust ajalooliseks.
Brüsseli esimese astme kohus otsustas samas aga mitte kehtestada föderaalvalitsusele ja omavalitsustele siduvat emissiooni vähendamise eesmärki, mida olid aktivistid lootnud. | Belgia kohus mõistis valitsuse süüdi hooletuses kliima suhtes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigi vastu kohtusse läinud keskkonnaaktivistid nimetasid otsust ajalooliseks.
Brüsseli esimese astme kohus otsustas samas aga mitte kehtestada föderaalvalitsusele ja omavalitsustele siduvat emissiooni vähendamise eesmärki, mida olid aktivistid lootnud.
### Response:
Belgia kohus mõistis valitsuse süüdi hooletuses kliima suhtes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtunikud otsustasid Obamacare'ina tuntud programmi säilitamise poolt häältega seitse kahe vastu. See tähendab, et tervisekindlustus jääb alles kümnetele miljonitele ameeriklastele, keda programm katab.
Kohus leidis, et Texas ja teised seadust tühistada tahtnud osariigid ei suutnud selle tegemist õiguslikult ära põhjendada.
Valge Maja teatas sel kuul, et Obamacare'i kaudu pakutakse tervishoidu 31 miljonile ameeriklasele. Vabariiklased on proovinud seda korduvalt kongressis ja kohtutes tühistada, kuid edutult. | USA ülemkohus jättis Obamacare'i jõusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtunikud otsustasid Obamacare'ina tuntud programmi säilitamise poolt häältega seitse kahe vastu. See tähendab, et tervisekindlustus jääb alles kümnetele miljonitele ameeriklastele, keda programm katab.
Kohus leidis, et Texas ja teised seadust tühistada tahtnud osariigid ei suutnud selle tegemist õiguslikult ära põhjendada.
Valge Maja teatas sel kuul, et Obamacare'i kaudu pakutakse tervishoidu 31 miljonile ameeriklasele. Vabariiklased on proovinud seda korduvalt kongressis ja kohtutes tühistada, kuid edutult.
### Response:
USA ülemkohus jättis Obamacare'i jõusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Slovakkia peatreeneri Stefan Tarkovici sõnul on lisaks Vavrole nakatunud ka üks taustajõudude liige, lisades, et mõlemad tunnevad end hästi ja neil ei esine sümptomeid.
Tarkovic kinnitas, et meeskond valmistub Peterburis Rootsi vastu väljakule tulema ja et tiim teeb koostööd nii Euroopa jalgpalliliidu UEFA kui kohaliku terviseametiga.
Slovakkia alustas EM-finaalturniiri võidukalt, kui Krestovski staadionil alistati E-alagrupi avamängus Poola 2:1. Vavro selles kohtumises väljakul ei käinud. | Slovakkia koondise kaitsja andis positiivse koroonaproovi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Slovakkia peatreeneri Stefan Tarkovici sõnul on lisaks Vavrole nakatunud ka üks taustajõudude liige, lisades, et mõlemad tunnevad end hästi ja neil ei esine sümptomeid.
Tarkovic kinnitas, et meeskond valmistub Peterburis Rootsi vastu väljakule tulema ja et tiim teeb koostööd nii Euroopa jalgpalliliidu UEFA kui kohaliku terviseametiga.
Slovakkia alustas EM-finaalturniiri võidukalt, kui Krestovski staadionil alistati E-alagrupi avamängus Poola 2:1. Vavro selles kohtumises väljakul ei käinud.
### Response:
Slovakkia koondise kaitsja andis positiivse koroonaproovi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "EAL-i president ei juhi igapäevaselt alaliitu, kuid esindusfunktsiooni tuleb täita hinge ja innuga. Tean, et minu abi kulub marjaks ära eeskätt suhtlemisel Eesti riigi kõrgemate juhtide ja riiklike institutsioonidega, suurettevõtete- ja omavalitsusjuhtidega, Eesti Olümpiakomitee ja teiste spordiorganisatsioonidega ning naaberriikide autospordi ringkondadega," sõnas Asmer.
"Kindlasti oleks vaja suurendada toetusi noortele, kuid ma panen samale tasemele vajaduse toetada meie tippsõitjaid. Me ei tohi jätta neid rahvusvahelisel tasemel üksinda müttama, vaid peame olema neile nõu ja jõuga igati toeks. Arusaadavalt pole Eesti Autospordi Liidul raha nende tiimide eelarvete maksmiseks, kuid kõiges muus saame abi osutada. Kõikidel autospordialadel on ridamisi esile kerkinud noori, andekaid sõitjad ja võin täie veendumusega öelda, et Eesti Autospordi Liidu paremad ajad ootavad meid ees," lisas endine võidusõitja.
"Toivo Asmer tunneb autospordi põhjalikult, on aktiivne tegutseja ning mul on väga hea meel, et just tema võtab Ari Vatanenilt presidendiameti üle," lausus EAL-i volinike kogu esimees Arvo Ojaperv. "Tänan Ari Vataneni tehtud töö eest. Tema panus Eesti autospordi rahvusvaheliste suhete arendamisse oli kaalukas. Ta esindas Eesti autosporti ka suurepäraselt Rahvusvahelises Autoliidus."
EAL-i üldkoosolek valis Ari Vataneni EAL-i auliikmeks. President valitakse EAL-i üldkoosoleku poolt neljaks aastaks.
Toivo Asmer (sündinud 8. jaanuaril 1947) on kuulunud EAL-i juhatusse aastatel 2012-20, olnud Eesti Kardiliidu president aastatel 1993-96 ning 2011-14. Võidusõitjana kuulus Toivo Asmer Eesti ja Nõukogude Liidu tippu. | Eesti Autospordi Liit sai uue presidendi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"EAL-i president ei juhi igapäevaselt alaliitu, kuid esindusfunktsiooni tuleb täita hinge ja innuga. Tean, et minu abi kulub marjaks ära eeskätt suhtlemisel Eesti riigi kõrgemate juhtide ja riiklike institutsioonidega, suurettevõtete- ja omavalitsusjuhtidega, Eesti Olümpiakomitee ja teiste spordiorganisatsioonidega ning naaberriikide autospordi ringkondadega," sõnas Asmer.
"Kindlasti oleks vaja suurendada toetusi noortele, kuid ma panen samale tasemele vajaduse toetada meie tippsõitjaid. Me ei tohi jätta neid rahvusvahelisel tasemel üksinda müttama, vaid peame olema neile nõu ja jõuga igati toeks. Arusaadavalt pole Eesti Autospordi Liidul raha nende tiimide eelarvete maksmiseks, kuid kõiges muus saame abi osutada. Kõikidel autospordialadel on ridamisi esile kerkinud noori, andekaid sõitjad ja võin täie veendumusega öelda, et Eesti Autospordi Liidu paremad ajad ootavad meid ees," lisas endine võidusõitja.
"Toivo Asmer tunneb autospordi põhjalikult, on aktiivne tegutseja ning mul on väga hea meel, et just tema võtab Ari Vatanenilt presidendiameti üle," lausus EAL-i volinike kogu esimees Arvo Ojaperv. "Tänan Ari Vataneni tehtud töö eest. Tema panus Eesti autospordi rahvusvaheliste suhete arendamisse oli kaalukas. Ta esindas Eesti autosporti ka suurepäraselt Rahvusvahelises Autoliidus."
EAL-i üldkoosolek valis Ari Vataneni EAL-i auliikmeks. President valitakse EAL-i üldkoosoleku poolt neljaks aastaks.
Toivo Asmer (sündinud 8. jaanuaril 1947) on kuulunud EAL-i juhatusse aastatel 2012-20, olnud Eesti Kardiliidu president aastatel 1993-96 ning 2011-14. Võidusõitjana kuulus Toivo Asmer Eesti ja Nõukogude Liidu tippu.
### Response:
Eesti Autospordi Liit sai uue presidendi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lavastuse idee sai alguse koroonakevadel, kus kultuur kinni keerati ning paljude inimeste jaoks kerkis üles küsimus, milline saab olema minu roll nüüd ja tulevikus.
"Selles muutuvas ajas peame üha rohkem kohanema inimestena ka selle kiirusega, millega see aeg muutub meie ümber, ja sagedasti on mul selline tunne, et inimesena mul ei ole ressurssi, ei ajalist, intellektuaalset ega materiaalset ressurssi, et toimetada, sest kõik muutub nii kiiresti. Indiviidina on mul järjest suurem ja suurem vastutus tuleviku ees. Kas selles tulevases ajas on mulle kohta?" rääkis lavastaja Mart Kangro lavastuse tagamõttest.
Minimalistlikus ruumis ootab vaatajaid neli näitlejat - kes täpselt, selgub igal õhtul kohapeal.
"Ta on poeetiline mõtisklus, kus kujundeid selles ruumis on rohkem kui küll," rääkis osatäitja Jörgen Liik. "See, mispidi iga vaataja enda jaoks terviklikkus tööle hakkab, sest tervik ta on ja kujundeid, mida pidi minna, millest kinni haarata, on palju, ja see minu jaoks ongi poeetiline mõtisklus teemadel asendamine, kiirus, tulevik, olevik."
Lavastuse tekst sündis Mart Kangro, trupi ja Eero Epneri koostöös, lavaruumi, valguse ja heli on kujundanud Kalle Tikas, Artjom Astrov ja Mihhail Makošin. Laval Marika Vaarik, Mari Abel, Katariina Tamm, Rasmus Kaljujärv, Jörgen Liik, Markus Truup, Ingmar Jõela, Ursel Tilk. | Von Krahli "Täna õhtul lorem ipsum" keskendub asendamisele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lavastuse idee sai alguse koroonakevadel, kus kultuur kinni keerati ning paljude inimeste jaoks kerkis üles küsimus, milline saab olema minu roll nüüd ja tulevikus.
"Selles muutuvas ajas peame üha rohkem kohanema inimestena ka selle kiirusega, millega see aeg muutub meie ümber, ja sagedasti on mul selline tunne, et inimesena mul ei ole ressurssi, ei ajalist, intellektuaalset ega materiaalset ressurssi, et toimetada, sest kõik muutub nii kiiresti. Indiviidina on mul järjest suurem ja suurem vastutus tuleviku ees. Kas selles tulevases ajas on mulle kohta?" rääkis lavastaja Mart Kangro lavastuse tagamõttest.
Minimalistlikus ruumis ootab vaatajaid neli näitlejat - kes täpselt, selgub igal õhtul kohapeal.
"Ta on poeetiline mõtisklus, kus kujundeid selles ruumis on rohkem kui küll," rääkis osatäitja Jörgen Liik. "See, mispidi iga vaataja enda jaoks terviklikkus tööle hakkab, sest tervik ta on ja kujundeid, mida pidi minna, millest kinni haarata, on palju, ja see minu jaoks ongi poeetiline mõtisklus teemadel asendamine, kiirus, tulevik, olevik."
Lavastuse tekst sündis Mart Kangro, trupi ja Eero Epneri koostöös, lavaruumi, valguse ja heli on kujundanud Kalle Tikas, Artjom Astrov ja Mihhail Makošin. Laval Marika Vaarik, Mari Abel, Katariina Tamm, Rasmus Kaljujärv, Jörgen Liik, Markus Truup, Ingmar Jõela, Ursel Tilk.
### Response:
Von Krahli "Täna õhtul lorem ipsum" keskendub asendamisele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühtekokku on näitusel väljas 36 Eesti, Läti ja Leedu disaineri töö, sealhulgas 18 Adorno (rahvusvahelise haardega virtuaalne kureeritud disainigalerii) väljapanekusse valitud eksklusiivset collectible disainiobjekti.
Tactile Baltics on sel sügisel Londonis toimuv Baltimaade koostööprojektina valminud näitus, mis esitleb Eesti, Läti ja Leedu kaasaegset disaini ja selle erinevaid arengusuundi. Kuuludes Londoni Disainifestivali programmi ja Shoreditch Design Triangle´i ning Adorno Collectible Design Trail´i kõrvalprogrammi, kutsub Tactile Baltics avastama Baltimaadele omast looduslähedast elutunnetust. Näituse kontseptsioon seab keskseks märksõnaks taktiilsuse - materjalid, nende omapära ja tekstuuri, pakkudes sel viisil külastajatele inspireerivat teekonda Eesti, Läti ja Leedu disainimaastike radadel.
Tactile Baltics on sündinud Eesti disainiplatvormi NID, Läti Disainikeskuse (Latvian Design Centre) ja Leedu Disainifoorumi (Lithuanian Design Forum) koostööprojektina, olles üks suurimaid Baltimaade ühisprojekte disaini vallas. Näitusel on väljas juba tuntumate tegijate tööd üheskoos alustavate disainerite ning disainitudengite projektidega.
Iga riik esitleb kuut disainiprojekti, esindatud on muuhulgas keraamika, mööbel, valgustid, tekstiil, ehtekunst, aga ka materjalikatsetused. Tactile Balticsi näitusekujundus (Helen Sirp, Holger Kilumets) võimaldab külastajatel väljapanekuga paremini suhestuda, tuues esile Baltimaade disainile iseloomulikke jooni, näiteks jätkusuutlikkus, kohalikud materjalid ja traditsioonilised tehnikad, uue ja vana, käsitöö ja innovaatiliste lahenduste vastandamine.
Koostöös Adornoga (kaasaegsele disainile pühendatud veebigalerii) esitleb Tactile Baltics lisaks kaheksateistkümmet unikaalset collectible disainiobjekti, seda nii füüsiliselt Shoreditchi galeriis kui ka virtuaalselt Adorno disainiplatvormil.
Näitusel osalevad disainerid:
an&angel (LV), Saarepera & Mae (EE), Raili Keiv (EE), Vita Vaitiekūnaitė (LT), DeTales (LV), Guntars Sticers, Mārtiņš Drungilis & Ilze Kanlbērziņa-Praz (LV), Justina Semčenkaitė (LT), Ieva Laskevičiūtė (LT), EKA tootedisaini osakonna tudengite tööd: Hanna-Liisa Haukka, Siim Simmermann, Oliver Kanniste (EE), INDI (LT), Riga Chair (LV), EMKO (LT), Annike Laigo (EE), Lauri Visnapuu (EE), Ars Tela (LV), Stuudio Aine (EE), Elena Lašaitė (LT), Ieva Kalēja (LV).
Adorno: Artis Nīmanis (LV), Kateriin Rikken (EE), Evelina Kudabaitė (LT), Aap Piho (EE), Marija Puipaitė & Vytautas Gečas (LT), Agnė Kučerenkaitė (LT), Severija Inčirauskaitė (LT), Mantas Lesauskas (LT), Johanna Ulfsak (EE), Martynas Kazimierėnas (LT), Ieva Kalēja (LV), Mammalampa (LV), Kärt Ojavee (EE), Janis Straupe (LV), Oliver Kanniste (EE), Kadi Hektor (EE), Mint Furniture (LV), Manten Devriendt and Liene Jākobsone (LV). | Näitus "Tactile Baltics" viib sügisel Balti kaasaegse disaini Londonisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühtekokku on näitusel väljas 36 Eesti, Läti ja Leedu disaineri töö, sealhulgas 18 Adorno (rahvusvahelise haardega virtuaalne kureeritud disainigalerii) väljapanekusse valitud eksklusiivset collectible disainiobjekti.
Tactile Baltics on sel sügisel Londonis toimuv Baltimaade koostööprojektina valminud näitus, mis esitleb Eesti, Läti ja Leedu kaasaegset disaini ja selle erinevaid arengusuundi. Kuuludes Londoni Disainifestivali programmi ja Shoreditch Design Triangle´i ning Adorno Collectible Design Trail´i kõrvalprogrammi, kutsub Tactile Baltics avastama Baltimaadele omast looduslähedast elutunnetust. Näituse kontseptsioon seab keskseks märksõnaks taktiilsuse - materjalid, nende omapära ja tekstuuri, pakkudes sel viisil külastajatele inspireerivat teekonda Eesti, Läti ja Leedu disainimaastike radadel.
Tactile Baltics on sündinud Eesti disainiplatvormi NID, Läti Disainikeskuse (Latvian Design Centre) ja Leedu Disainifoorumi (Lithuanian Design Forum) koostööprojektina, olles üks suurimaid Baltimaade ühisprojekte disaini vallas. Näitusel on väljas juba tuntumate tegijate tööd üheskoos alustavate disainerite ning disainitudengite projektidega.
Iga riik esitleb kuut disainiprojekti, esindatud on muuhulgas keraamika, mööbel, valgustid, tekstiil, ehtekunst, aga ka materjalikatsetused. Tactile Balticsi näitusekujundus (Helen Sirp, Holger Kilumets) võimaldab külastajatel väljapanekuga paremini suhestuda, tuues esile Baltimaade disainile iseloomulikke jooni, näiteks jätkusuutlikkus, kohalikud materjalid ja traditsioonilised tehnikad, uue ja vana, käsitöö ja innovaatiliste lahenduste vastandamine.
Koostöös Adornoga (kaasaegsele disainile pühendatud veebigalerii) esitleb Tactile Baltics lisaks kaheksateistkümmet unikaalset collectible disainiobjekti, seda nii füüsiliselt Shoreditchi galeriis kui ka virtuaalselt Adorno disainiplatvormil.
Näitusel osalevad disainerid:
an&angel (LV), Saarepera & Mae (EE), Raili Keiv (EE), Vita Vaitiekūnaitė (LT), DeTales (LV), Guntars Sticers, Mārtiņš Drungilis & Ilze Kanlbērziņa-Praz (LV), Justina Semčenkaitė (LT), Ieva Laskevičiūtė (LT), EKA tootedisaini osakonna tudengite tööd: Hanna-Liisa Haukka, Siim Simmermann, Oliver Kanniste (EE), INDI (LT), Riga Chair (LV), EMKO (LT), Annike Laigo (EE), Lauri Visnapuu (EE), Ars Tela (LV), Stuudio Aine (EE), Elena Lašaitė (LT), Ieva Kalēja (LV).
Adorno: Artis Nīmanis (LV), Kateriin Rikken (EE), Evelina Kudabaitė (LT), Aap Piho (EE), Marija Puipaitė & Vytautas Gečas (LT), Agnė Kučerenkaitė (LT), Severija Inčirauskaitė (LT), Mantas Lesauskas (LT), Johanna Ulfsak (EE), Martynas Kazimierėnas (LT), Ieva Kalēja (LV), Mammalampa (LV), Kärt Ojavee (EE), Janis Straupe (LV), Oliver Kanniste (EE), Kadi Hektor (EE), Mint Furniture (LV), Manten Devriendt and Liene Jākobsone (LV).
### Response:
Näitus "Tactile Baltics" viib sügisel Balti kaasaegse disaini Londonisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 34-aastane Murray oli teisipäeval enam kui kolmekuulise pausi järel taas võidukas, kui alistas Queen'si turniiri avaringis 6:3, 6:2 prantslase Benoit Paire'i (ATP 46.).
Neljapäeval oli šotlase vastaseks maailma üheksandast reketist itaallane Matteo Berrettini ja tänavune Prantsusmaa lahtiste veerandfinalist oli veidi vähem kui poolteist tundi kestnud mängu järel parem 6:3, 6:3.
Kõrgeima asetusega Berrettini läheb kaheksa parema seas vastamisi briti Dan Evansiga, kes oli 6:4, 7:6 (7) üle prantslasest Adrian Mannarinost. Evansi võit tähendab, et veerandfinaalis mängib kolm britti, ATP turniiril juhtus see viimati aastal 1996. | Pika pausi järel murul võitnud Murray jaks rauges teises ringis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
34-aastane Murray oli teisipäeval enam kui kolmekuulise pausi järel taas võidukas, kui alistas Queen'si turniiri avaringis 6:3, 6:2 prantslase Benoit Paire'i (ATP 46.).
Neljapäeval oli šotlase vastaseks maailma üheksandast reketist itaallane Matteo Berrettini ja tänavune Prantsusmaa lahtiste veerandfinalist oli veidi vähem kui poolteist tundi kestnud mängu järel parem 6:3, 6:3.
Kõrgeima asetusega Berrettini läheb kaheksa parema seas vastamisi briti Dan Evansiga, kes oli 6:4, 7:6 (7) üle prantslasest Adrian Mannarinost. Evansi võit tähendab, et veerandfinaalis mängib kolm britti, ATP turniiril juhtus see viimati aastal 1996.
### Response:
Pika pausi järel murul võitnud Murray jaks rauges teises ringis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bukarestis peetud kohtumise avapoolaega domineerisid ukrainlased. Hollandi vastu iluväravaga säranud Andri Jarmolenko viis 29. minutil Ukraina 1:0 juhtima ja andis viis minutit hiljem meeskonnakaaslasele Roman Jaremtšukile resultatiivse söödu, kui too kahekordistas ukrainlaste eduseisu.
Pärast vaheaega ja poolajal tehtud kahte vahetust elavnes ka Põhja-Makedoonia. 57. minutil teeniti penalti, mille Ukraina puurilukk George Buštšan küll esmalt tõrjus, kuid esimesena jaol olnud Ezgjan Alioski sellegipoolest väravaks realiseeris. Kohtumise lõpuminutitel oli penalti kasutada ka ukrainlasel Ruslan Malinovskil, aga tema löök tõrjuti.
C-alagrupis tõusis Ukraina ühele pulgale Austriaga, kel on samuti kirjas kolm punkti. Holland alistas Austria teises mängudevoorus 2:0.
C-alagrupp
Ukraina
29' Jarmolenko, 34' Jaremtšuk,
2
90:00
Põhja-Makedoonia
57' Alioski,
1
Mängu käik:
Enne mängu:
Ukraina ja Põhja-Makedoonia alustasid mõlemad oma turniiri kaotusega. Ukraina jäi 2:3 alla Hollandile ja Põhja-Makedoonia pidi tunnistama Austria 1:3 paremust.
Meeskonnad on kohtunud oma ajaloo jooksul varem neljal korral, millest kaks on võitnud Ukraina, üks on lõppenud viigiliselt ja korra on võidurõõmu saanud maitsta ka Põhja-Makedoonia koondis.
Viimased kaks mängu on lõppenud Ukraina võiduga, kui 2014. aastal ja 2015. aastal võeti vastavalt 1:0 ja 2:0 võidud. Põhja-Makedoonia võit pärineb aastast 2004, kui Ukraina koondises tegi veel tegusid nende praegune peatreener Andri Ševtšenko.
Mõlemal meeskonnal on edasipääsulootuste säilitamiseks mängust kindlasti punkte vaja, aga kohtumisele läheb favoriidina vastu Ukraina, kes oli lähedal ka viigipunktile oma avamängus Hollandi vastu. | Põhja-Makedooniast jagu saanud Ukraina avas võiduarve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bukarestis peetud kohtumise avapoolaega domineerisid ukrainlased. Hollandi vastu iluväravaga säranud Andri Jarmolenko viis 29. minutil Ukraina 1:0 juhtima ja andis viis minutit hiljem meeskonnakaaslasele Roman Jaremtšukile resultatiivse söödu, kui too kahekordistas ukrainlaste eduseisu.
Pärast vaheaega ja poolajal tehtud kahte vahetust elavnes ka Põhja-Makedoonia. 57. minutil teeniti penalti, mille Ukraina puurilukk George Buštšan küll esmalt tõrjus, kuid esimesena jaol olnud Ezgjan Alioski sellegipoolest väravaks realiseeris. Kohtumise lõpuminutitel oli penalti kasutada ka ukrainlasel Ruslan Malinovskil, aga tema löök tõrjuti.
C-alagrupis tõusis Ukraina ühele pulgale Austriaga, kel on samuti kirjas kolm punkti. Holland alistas Austria teises mängudevoorus 2:0.
C-alagrupp
Ukraina
29' Jarmolenko, 34' Jaremtšuk,
2
90:00
Põhja-Makedoonia
57' Alioski,
1
Mängu käik:
Enne mängu:
Ukraina ja Põhja-Makedoonia alustasid mõlemad oma turniiri kaotusega. Ukraina jäi 2:3 alla Hollandile ja Põhja-Makedoonia pidi tunnistama Austria 1:3 paremust.
Meeskonnad on kohtunud oma ajaloo jooksul varem neljal korral, millest kaks on võitnud Ukraina, üks on lõppenud viigiliselt ja korra on võidurõõmu saanud maitsta ka Põhja-Makedoonia koondis.
Viimased kaks mängu on lõppenud Ukraina võiduga, kui 2014. aastal ja 2015. aastal võeti vastavalt 1:0 ja 2:0 võidud. Põhja-Makedoonia võit pärineb aastast 2004, kui Ukraina koondises tegi veel tegusid nende praegune peatreener Andri Ševtšenko.
Mõlemal meeskonnal on edasipääsulootuste säilitamiseks mängust kindlasti punkte vaja, aga kohtumisele läheb favoriidina vastu Ukraina, kes oli lähedal ka viigipunktile oma avamängus Hollandi vastu.
### Response:
Põhja-Makedooniast jagu saanud Ukraina avas võiduarve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Parempopulistlikuks peetud Rootsi Demokraadid algatas valitsuse umbusaldushääletuse, mis viiakse läbi esmaspäeval. Varem oli samast plaanist teatanud Vasakpartei, kellel on tekkinud valitsusega lahkarvamused uute korterite üürihinna määramise üle. Vasakpoolsetel ei ole aga algatamiseks piisavalt hääli.
"Parlamendis on nüüd enamus, mis tahab peaministrit tagandada," ütles Rootsi Demokraatide parlamendirühma juht Henrik Vinge neljapäeval ajakirjanikele ja avaldas lootust, et valitsus kukub.
Järgmiste parlamendivalimisteni on jäänud aasta, nii et valitsuse langemine toob ilmselt kaasa ennetähtaegsed valimised.
Umbusaldust toetavad ka konservatiivsed Moderaadid ja Kristlikud Demokraadid. Nelja peale on neil enamus sotsiaaldemokraadist peaministri Stefan Löfveni valitsuse kukutamiseks.
"Me olime Löfveni valitsuse vastu juba siis, kui nad võimule tulid. Me olime siis Löfveni valitsuse vastu ja oleme ka nüüd," ütles kristlike demokraatide esimees Ebba Busch.
Moderaatide liider Ulf Kristersson väljandas sotsiaalmeedias sama arvamust. "See valitsus ei oleks tohtinud kunagi ametisse astuda," kirjutas ta Facebookis.
Parlamendispiiker Andreas Norlen kinnitas, et umbusaldushääletus toimub esmaspäeval.
Löfven ütles neljapäeval, et kui tema valitsus umbusaldushääletuse kaotab, siis astub ta ametist tagasi või kuulutab välja erakorralised valimised. "Mul on kaks valikut, kas kuulutada välja uued valimised või astuda tagasi," rääkis ta pressikonverentsil.
"See on ohtlik tee olukorras, kus me vajame rohkem koostööd," lisas ta.
Vähemusvalitsus astus ametisse 2019. aastal. Sellele eelnes kuid väldanud poliitiline võitlus tagamaks endale piisav toetus pärast 2018. aasta valimisi.
Võimu kindlustamiseks sõlmiti kokkulepe kahe vasaktsentristliku parteiga. Valitsust toetas parlamendis ka Vasakpartei.
Kokkulepe sisaldas muu hulgas liberaalseid turureforme, mille raames on valitsusel kavas anda majaomanikele vabamad käed uute korterite üürihinda määrata.
Vasakparteid on ärritanud mitmed reformid, aga "turuüürid" olid viimaseks piisaks karikas, ütles parteijuht Nooshi Dadgostar neljapäeval umbusaldushääletusest teatades.
"Keegi peab Rootsi üürnike eest välja astuma," ütles ta. | Rootsi vähemusvalitsus võib järgmisel nädalal kukkuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Parempopulistlikuks peetud Rootsi Demokraadid algatas valitsuse umbusaldushääletuse, mis viiakse läbi esmaspäeval. Varem oli samast plaanist teatanud Vasakpartei, kellel on tekkinud valitsusega lahkarvamused uute korterite üürihinna määramise üle. Vasakpoolsetel ei ole aga algatamiseks piisavalt hääli.
"Parlamendis on nüüd enamus, mis tahab peaministrit tagandada," ütles Rootsi Demokraatide parlamendirühma juht Henrik Vinge neljapäeval ajakirjanikele ja avaldas lootust, et valitsus kukub.
Järgmiste parlamendivalimisteni on jäänud aasta, nii et valitsuse langemine toob ilmselt kaasa ennetähtaegsed valimised.
Umbusaldust toetavad ka konservatiivsed Moderaadid ja Kristlikud Demokraadid. Nelja peale on neil enamus sotsiaaldemokraadist peaministri Stefan Löfveni valitsuse kukutamiseks.
"Me olime Löfveni valitsuse vastu juba siis, kui nad võimule tulid. Me olime siis Löfveni valitsuse vastu ja oleme ka nüüd," ütles kristlike demokraatide esimees Ebba Busch.
Moderaatide liider Ulf Kristersson väljandas sotsiaalmeedias sama arvamust. "See valitsus ei oleks tohtinud kunagi ametisse astuda," kirjutas ta Facebookis.
Parlamendispiiker Andreas Norlen kinnitas, et umbusaldushääletus toimub esmaspäeval.
Löfven ütles neljapäeval, et kui tema valitsus umbusaldushääletuse kaotab, siis astub ta ametist tagasi või kuulutab välja erakorralised valimised. "Mul on kaks valikut, kas kuulutada välja uued valimised või astuda tagasi," rääkis ta pressikonverentsil.
"See on ohtlik tee olukorras, kus me vajame rohkem koostööd," lisas ta.
Vähemusvalitsus astus ametisse 2019. aastal. Sellele eelnes kuid väldanud poliitiline võitlus tagamaks endale piisav toetus pärast 2018. aasta valimisi.
Võimu kindlustamiseks sõlmiti kokkulepe kahe vasaktsentristliku parteiga. Valitsust toetas parlamendis ka Vasakpartei.
Kokkulepe sisaldas muu hulgas liberaalseid turureforme, mille raames on valitsusel kavas anda majaomanikele vabamad käed uute korterite üürihinda määrata.
Vasakparteid on ärritanud mitmed reformid, aga "turuüürid" olid viimaseks piisaks karikas, ütles parteijuht Nooshi Dadgostar neljapäeval umbusaldushääletusest teatades.
"Keegi peab Rootsi üürnike eest välja astuma," ütles ta.
### Response:
Rootsi vähemusvalitsus võib järgmisel nädalal kukkuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ramos käis Reali eest väljakul 671 kohtumises ja tuli klubiga viiekordseks Hispaania meistriks, samuti kuulub tema auhinnakappi neli Meistrite liiga võitjamedalit. Kahes finaalis tegi Ramos ka skoori.
35-aastase kaitsja sõnul pakkus Real talle esmalt ühe-aastast lepingupikendust, millele alla kirjutades oleks tema palk vähenenud kümne protsendi võrra. Ramos ootas perekonna kindlustunnet põhjuseks tuues kahe-aastast lepingut, kui seda ei tulnud, otsustas leppida aastase kontrahtiga. Seda aga enam laual ei olnud.
"Ütlesin, et olen nõus, kuid nende sõnul oli lepingupakkumine aegunud. Austan nende otsust, aga see oli üllatuseks," rääkis Ramos neljapäevasel pressikonverentsil. "Ma ei teadnud, et pakkumine võib aeguda. Arvamusi on palju ja tahan, et inimesed teaksid: asi ei olnud rahas, mulle pakuti üht aastat ja ma tahtsin kahte."
"Elu läheb edasi, üks ajastu lõppeb ja järgmine algab," jätkas profikarjääri Sevillas alustanud Ramos. "Praegu ei ole õige aeg rääkida teistest klubidest, aga küll leiame mulle selle õige. Sevilla on mulle südamelähedane, aga ma ei mõtle sellele variandile ja seda ei tee ka nemad."
Real Madrid bid farewell to Sergio Ramos
(via @realmadrid) pic.twitter.com/X3BNHwDxdV
— ESPN FC (@ESPNFC) June 17, 2021
Sergio Ramos in tears: "I'll come back here one day, I'm sure. I want to say a huge thanks to Real Madrid, I will always carry you in my heart." pic.twitter.com/bE3xZNSP14
— RMadridHome (@RMadridHome) June 17, 2021 | Ramos: Real võttis oma lepingupakkumise laualt tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ramos käis Reali eest väljakul 671 kohtumises ja tuli klubiga viiekordseks Hispaania meistriks, samuti kuulub tema auhinnakappi neli Meistrite liiga võitjamedalit. Kahes finaalis tegi Ramos ka skoori.
35-aastase kaitsja sõnul pakkus Real talle esmalt ühe-aastast lepingupikendust, millele alla kirjutades oleks tema palk vähenenud kümne protsendi võrra. Ramos ootas perekonna kindlustunnet põhjuseks tuues kahe-aastast lepingut, kui seda ei tulnud, otsustas leppida aastase kontrahtiga. Seda aga enam laual ei olnud.
"Ütlesin, et olen nõus, kuid nende sõnul oli lepingupakkumine aegunud. Austan nende otsust, aga see oli üllatuseks," rääkis Ramos neljapäevasel pressikonverentsil. "Ma ei teadnud, et pakkumine võib aeguda. Arvamusi on palju ja tahan, et inimesed teaksid: asi ei olnud rahas, mulle pakuti üht aastat ja ma tahtsin kahte."
"Elu läheb edasi, üks ajastu lõppeb ja järgmine algab," jätkas profikarjääri Sevillas alustanud Ramos. "Praegu ei ole õige aeg rääkida teistest klubidest, aga küll leiame mulle selle õige. Sevilla on mulle südamelähedane, aga ma ei mõtle sellele variandile ja seda ei tee ka nemad."
Real Madrid bid farewell to Sergio Ramos
(via @realmadrid) pic.twitter.com/X3BNHwDxdV
— ESPN FC (@ESPNFC) June 17, 2021
Sergio Ramos in tears: "I'll come back here one day, I'm sure. I want to say a huge thanks to Real Madrid, I will always carry you in my heart." pic.twitter.com/bE3xZNSP14
— RMadridHome (@RMadridHome) June 17, 2021
### Response:
Ramos: Real võttis oma lepingupakkumise laualt tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nii Eesti rannavollemeeskond kui -naiskond lähevad järgmisel nädalal toimuval turniiril esmalt vastamisi Hollandi koondisega, vahendab volley.ee.
Finaalis ehk kolmandas ringis võitlevad olümpiapiletite nimel vaid need mängijad/koondised, kes pole veel olümpiapiletit kindlustanud, lisaks 15 koondisele osaleb finaalis korraldaja. Tokyo olümpiale pääsevad vaid turniiri võitjad.
Mais peetud teises ringis oli kolm alagruppi, igast alagrupist pääses edasi kolmandasse ringi viis koondist, ent kuna osad neist teenisid koha olümpiajärjestusega ja kolmandas ringis ei osale, sai kolmandasse ringi ka Eesti.
Otsustav finaalturniir toimub nii meestele kui naistele Hollandis Haagis 23.-26. juunini. Mängitakse play-off 'i süsteemis riik riigi vastu. Esmalt lähevad vastamisi ühe riigi esiduo ja teise riigi teine paar. Teises mängus kohtuvad ülejäänud kaks paari. Kui seis jääb 1:1, peetakse otsustav mäng, kus kumbki riik saab ise otsustada, kelle ta väljakule saadab.
Eestit esindavad meestest Kusti Nõlvak – Mart Tiisaar ning Timo Lõhmus – Dmitri Korotkov. Hollandit esindavad Yorick de Groot – Stefan Boermans ning Christiaan Varenhorst – Steven van de Velde.
Mart Tiisaar ütles, et Hollandi näol on tegu tugeva vastasega, ent ka Eestil on omad võimalused. "Mängisime hollandlastega Mehhiko MK-etappidel treeningutel. Esipaar on väga tugev ja ka teine duo on sel hooajal teinud hea edasimineku, saanud MK-etappidel kvalifikatsioonist edasi ja teeninud kõrgeid kohti. Eks ma asetuste põhjal aimasin, et võime Hollandiga minna kokku, aga pigem tunnen heameelt tugeva vastase üle," sõnas Tiisaar.
"Kõik on meie endi kätes, meie edu sõltub mitte niivõrd füüsilisest vormist, vaid vaimsest poolest. Kui suudame hea häälestusega tegutseda, siis on kõik võimalik," lisas mängija, kellele andis positiivse tõuke hiljutine isaks saamine: "kindlasti on see olnud ainult positiivne ja naudin uut rolli täiega. Ka spordi mõttes annab see justkui lisatõuke."
Naistest moodustavad koondise Heleene Hollas – Liisa Soomets ning Renate Pikk – Juudit Kure-Pohhomov. Hollandi paarid on Raïsa Schoon – Katja Stam ja Marleen Ramond-van Iersel – Pleun Ypma.
Eesti esiduo liige Liisa Soomets ütles, et loos on raske, aga niisama midagi ei kingita. "Pole kõige lihtsam loos muidugi, aga alati on varianti, muidu poleks mõtet seda asja tehagi. Schoon ja Stam on MK-sarjas korralikult mänginud, kuigi nad on veel üsna noored. Tore on, et saame mängida peaväljakul ja kavatseme seda kõva kogemust kindlasti ka nautida, sest MK-sarjadele pole me veel kahjuks peale saanud ja sellist kogemust on vähe. Sellest on väga kahju, sest oleme palju tööd teinud ja ka toetajad on olemas. Aga eks MK-sarjas karussellile pääseda ongi algul keeruline," kommenteeris Soomets, keda on seganud põlvevigastus.
"Mängudes on adrenaliin üleval ja seal ei sega, küll aga trenni tegemist. Aga usun, et Hollandis saan mängida nii nagu vaja. Sügisel tuleb ilmselt siiski lõikusele minna," tõdes ta. | Eesti rannavollekoondised kohtuvad OM-i kvalifikatsioonis Hollandiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nii Eesti rannavollemeeskond kui -naiskond lähevad järgmisel nädalal toimuval turniiril esmalt vastamisi Hollandi koondisega, vahendab volley.ee.
Finaalis ehk kolmandas ringis võitlevad olümpiapiletite nimel vaid need mängijad/koondised, kes pole veel olümpiapiletit kindlustanud, lisaks 15 koondisele osaleb finaalis korraldaja. Tokyo olümpiale pääsevad vaid turniiri võitjad.
Mais peetud teises ringis oli kolm alagruppi, igast alagrupist pääses edasi kolmandasse ringi viis koondist, ent kuna osad neist teenisid koha olümpiajärjestusega ja kolmandas ringis ei osale, sai kolmandasse ringi ka Eesti.
Otsustav finaalturniir toimub nii meestele kui naistele Hollandis Haagis 23.-26. juunini. Mängitakse play-off 'i süsteemis riik riigi vastu. Esmalt lähevad vastamisi ühe riigi esiduo ja teise riigi teine paar. Teises mängus kohtuvad ülejäänud kaks paari. Kui seis jääb 1:1, peetakse otsustav mäng, kus kumbki riik saab ise otsustada, kelle ta väljakule saadab.
Eestit esindavad meestest Kusti Nõlvak – Mart Tiisaar ning Timo Lõhmus – Dmitri Korotkov. Hollandit esindavad Yorick de Groot – Stefan Boermans ning Christiaan Varenhorst – Steven van de Velde.
Mart Tiisaar ütles, et Hollandi näol on tegu tugeva vastasega, ent ka Eestil on omad võimalused. "Mängisime hollandlastega Mehhiko MK-etappidel treeningutel. Esipaar on väga tugev ja ka teine duo on sel hooajal teinud hea edasimineku, saanud MK-etappidel kvalifikatsioonist edasi ja teeninud kõrgeid kohti. Eks ma asetuste põhjal aimasin, et võime Hollandiga minna kokku, aga pigem tunnen heameelt tugeva vastase üle," sõnas Tiisaar.
"Kõik on meie endi kätes, meie edu sõltub mitte niivõrd füüsilisest vormist, vaid vaimsest poolest. Kui suudame hea häälestusega tegutseda, siis on kõik võimalik," lisas mängija, kellele andis positiivse tõuke hiljutine isaks saamine: "kindlasti on see olnud ainult positiivne ja naudin uut rolli täiega. Ka spordi mõttes annab see justkui lisatõuke."
Naistest moodustavad koondise Heleene Hollas – Liisa Soomets ning Renate Pikk – Juudit Kure-Pohhomov. Hollandi paarid on Raïsa Schoon – Katja Stam ja Marleen Ramond-van Iersel – Pleun Ypma.
Eesti esiduo liige Liisa Soomets ütles, et loos on raske, aga niisama midagi ei kingita. "Pole kõige lihtsam loos muidugi, aga alati on varianti, muidu poleks mõtet seda asja tehagi. Schoon ja Stam on MK-sarjas korralikult mänginud, kuigi nad on veel üsna noored. Tore on, et saame mängida peaväljakul ja kavatseme seda kõva kogemust kindlasti ka nautida, sest MK-sarjadele pole me veel kahjuks peale saanud ja sellist kogemust on vähe. Sellest on väga kahju, sest oleme palju tööd teinud ja ka toetajad on olemas. Aga eks MK-sarjas karussellile pääseda ongi algul keeruline," kommenteeris Soomets, keda on seganud põlvevigastus.
"Mängudes on adrenaliin üleval ja seal ei sega, küll aga trenni tegemist. Aga usun, et Hollandis saan mängida nii nagu vaja. Sügisel tuleb ilmselt siiski lõikusele minna," tõdes ta.
### Response:
Eesti rannavollekoondised kohtuvad OM-i kvalifikatsioonis Hollandiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maaelu Edendamise Sihtasutuse teiste agentuuridega liitmise mõttest on räägitud üle kümne aasta, juba 2008. aastal tõi riigikontroll välja, et MES-i kui eraldiseisva üksuse järele on vajadus vähenenud.
Riigikogu liikme Aivar Sõerdi (RE) sõnul ei ole valitsus piisavalt põhjendanud, mille tõttu MES KredExi ja EAS-i liitmisest välja jääb.
"Mul oli see küsimus, küsisin ka minister Andres Sutilt mingi aeg tagasi, kui ta meile KredExi ja EAS-i liitmise plaane esitles, et miks MES-i ka sinna juurde ei liideta, mis oleks igati loogiline. Miks on nii, et ühel majandusharul on eraldi oma agentuur. Ega väga selgust ei saanudki," rääkis Sõerd.
"Loogiline oleks siis juba kõik kolm agentuuri kokku panna," ütles Sõerd. "Kui kahe suure agentuuri liitmine loob sünergiat, teeb juhtimist paindlikumaks, siis loogiline on järeldada, et kolmas agentuur ka pannakse sinna juurde. On ebaloogiline, miks KredEx ja EAS liidetakse, aga samal ajal MES jääb eraldi institutsiooniks," sõnas ta.
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on MES-i eesmärk on toetada ja elavdada maapiirkonna ettevõtlust.
"Toonaste poliitiliste suuniste tõttu kriisiabi jagamisel on praeguseks aga kannatada saanud maapiirkondade ettevõtluse maine ning riigikontrolli auditi tulemus võimendab seda veelgi. Siin ei pea kindlasti vaatama ainult MES-i juhtkonna suunas. Tekkinud pingete maandamiseks on kindlasti vajalik lahenduse leidmine," rääkis Kruuse ERR-ile.
Kruuse hinnangul võivad aga MES-i liitmisel KredExi ja EAS-iga jääda kaotajaks kaotajaks maapiirkonna ettevõtjad ja hajaasustuspiirkonnas elavad inimesed.
"Riik peab oma laenuprogrammide ja toetustega ulatuma ka nendeni, isegi kui see linnast vaadates tundub riskantsema tegevusena. Siiani on MES olnud edukas ning oluline tugi maaettevõtluse jaoks, mida tõestab ka tänavu omavahenditest makstud täiendav kriisiabi 3,8 miljoni euro ulatuses," rääkis ta.
Peaminister Kaja Kallas ütles valitsuse pressikonverentsil, et MES-i asutustega liitmine oli osa arutelust, kuid esialgu on lihtsam liita ühe ministeeriumi haldusalas olevaid asutusi.
"Me arutasime seda valitsuskabinetis ka, et neid organisatsioone, kes veel tegelevad sarnaste asjadega. Suures pildis on EAS, KredEx, MES, mõnes mõttes PRIA ja KIK, aga neil on natuke teistsugune spetsiifika," rääkis ta.
"MES-il ja KredExil on väga sarnased suunad, aga hetkel me liigume kiiremini edasi KredExi ja EAS-i ühendamisega, sest see tundub olevat lihtsam, kuna nad on ühe ministeeriumi haldusalas. Aga kõrval me arutame ka neid täiendavaid võimalusi. Ehk liigume samm sammu haaval sinna, et teenused oleksid ühes kohas," sõnas Kallas.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul on praegusel hetkel prioriteediks KredExi ja EAS-i ühendamine ettevõttetele ühe kontaktpunkti loomiseks. "Tulevikus võib kaaluda EASi-KredExi ühendasutuse laiendamist, kuid see eeldab analüüsi ja lõpuks ka valitsuse otsust," sõnas ta. | MES jääb KredExi ja EAS-i liitmisest kõrvale lihtsuse kaalutlusel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maaelu Edendamise Sihtasutuse teiste agentuuridega liitmise mõttest on räägitud üle kümne aasta, juba 2008. aastal tõi riigikontroll välja, et MES-i kui eraldiseisva üksuse järele on vajadus vähenenud.
Riigikogu liikme Aivar Sõerdi (RE) sõnul ei ole valitsus piisavalt põhjendanud, mille tõttu MES KredExi ja EAS-i liitmisest välja jääb.
"Mul oli see küsimus, küsisin ka minister Andres Sutilt mingi aeg tagasi, kui ta meile KredExi ja EAS-i liitmise plaane esitles, et miks MES-i ka sinna juurde ei liideta, mis oleks igati loogiline. Miks on nii, et ühel majandusharul on eraldi oma agentuur. Ega väga selgust ei saanudki," rääkis Sõerd.
"Loogiline oleks siis juba kõik kolm agentuuri kokku panna," ütles Sõerd. "Kui kahe suure agentuuri liitmine loob sünergiat, teeb juhtimist paindlikumaks, siis loogiline on järeldada, et kolmas agentuur ka pannakse sinna juurde. On ebaloogiline, miks KredEx ja EAS liidetakse, aga samal ajal MES jääb eraldi institutsiooniks," sõnas ta.
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on MES-i eesmärk on toetada ja elavdada maapiirkonna ettevõtlust.
"Toonaste poliitiliste suuniste tõttu kriisiabi jagamisel on praeguseks aga kannatada saanud maapiirkondade ettevõtluse maine ning riigikontrolli auditi tulemus võimendab seda veelgi. Siin ei pea kindlasti vaatama ainult MES-i juhtkonna suunas. Tekkinud pingete maandamiseks on kindlasti vajalik lahenduse leidmine," rääkis Kruuse ERR-ile.
Kruuse hinnangul võivad aga MES-i liitmisel KredExi ja EAS-iga jääda kaotajaks kaotajaks maapiirkonna ettevõtjad ja hajaasustuspiirkonnas elavad inimesed.
"Riik peab oma laenuprogrammide ja toetustega ulatuma ka nendeni, isegi kui see linnast vaadates tundub riskantsema tegevusena. Siiani on MES olnud edukas ning oluline tugi maaettevõtluse jaoks, mida tõestab ka tänavu omavahenditest makstud täiendav kriisiabi 3,8 miljoni euro ulatuses," rääkis ta.
Peaminister Kaja Kallas ütles valitsuse pressikonverentsil, et MES-i asutustega liitmine oli osa arutelust, kuid esialgu on lihtsam liita ühe ministeeriumi haldusalas olevaid asutusi.
"Me arutasime seda valitsuskabinetis ka, et neid organisatsioone, kes veel tegelevad sarnaste asjadega. Suures pildis on EAS, KredEx, MES, mõnes mõttes PRIA ja KIK, aga neil on natuke teistsugune spetsiifika," rääkis ta.
"MES-il ja KredExil on väga sarnased suunad, aga hetkel me liigume kiiremini edasi KredExi ja EAS-i ühendamisega, sest see tundub olevat lihtsam, kuna nad on ühe ministeeriumi haldusalas. Aga kõrval me arutame ka neid täiendavaid võimalusi. Ehk liigume samm sammu haaval sinna, et teenused oleksid ühes kohas," sõnas Kallas.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul on praegusel hetkel prioriteediks KredExi ja EAS-i ühendamine ettevõttetele ühe kontaktpunkti loomiseks. "Tulevikus võib kaaluda EASi-KredExi ühendasutuse laiendamist, kuid see eeldab analüüsi ja lõpuks ka valitsuse otsust," sõnas ta.
### Response:
MES jääb KredExi ja EAS-i liitmisest kõrvale lihtsuse kaalutlusel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiste eliitklassis sõitis ennast hõbedasele teisele kohale Karmen Reinpõld, kes on ühtlasi olümpial osaleva Janika Lõivu treener ja pronksile profina leiba teeniv Aidi Gerde Tuisk (Eneicat – RBH Global).
"Ma ei osanud tänasest võistlusest midagi oodata. Otseselt selleks ma ettevalmistusi polnud teinud, see oli minu jaoks sel hooajal alles teine sõit eraldistardi rattaga," rääkis Mõttus.
"Nii võita oli kordades vingem. Kui oleksin korralikku ettevalmistust teinud, siis võib olla oleks pettumus suurem olnud. Rada ise oli väga lahe, sisaldades palju tõuse, mis olid oodatust palju järsemad ja raskemad, aga kuidagi suutsin nendest üle sõita ja nagu näha, siis ka piisavalt kiiresti. Võib päevaga rahule jääda. Loodetavasti on pühapäeval grupisõidus minek sama hea või paremgi, tahaks leedukate ja lätlastega võrdselt võidu sõita," võttis Mõttus sõidu kokku.
Tulemused:
MSen1 esikolmik: I Taavi Kannimäe (Hauka Veloklubi), II Egert Purre (TRIPASSION TRIATLONIKLUBI), III Raimo Kivioja
MSen2 esikolmik: I Risto Reinpõld, II Helari Pallas (BIKE FANATICS CC), III Andre Kull (CC ROTA MOBILIS)
MSen3 esikolmik: I Väino Kaur, II Virgo Karu (Hawaii Express), III Kurmo Neemala (A&T SPORDIKLUBI)
MSen4 esikolmik: I Urmas Põldre; II Aimar Pedari (RAKVERE RATTAKLUBI SIPLASED), III Aivar Veri (VOOREMAA CENTRUM/RATTABAAS)
MSen5 esikolmik: I Urmas Karlson (AMPS), II Aimur Uuk (RAKVERE RATTAKLUBI SIPLASED), III Andres Kübar
MSport esikolmik: I Kristo Prangel (A&T SPORDIKLUBI), II Maikel Kuusma (TARTU ÜLIKOOLI AKADEEMILINE SPORDIKLUBI), III Mikk Teelahk (TRIPASSION TRIATLONIKLUBI)
MJ esikolmik: I Madis Mihkels (TARTU ÜLIKOOLI AKADEEMILINE SPORDIKLUBI), II Romet Pajur (CFC SPORDIKLUBI), III Frank Aron Ragilo
NJ esikolmik: I Laura Lizette Sander (PÄRNU KALEV SPORDIKOOL), II Elisabeth Ebras (KALEVI JALGRATTAKOOL), III Elina Tasane (VILJANDI RATTAKLUBI)
NSen1 esikolmik: I Anett Tõnutare (TRIPASSION TRIATLONIKLUBI), II Kristi Kuldkepp (PELOTON), III Anne Niilus (HAUKA VELOKLUBI)
NSen2 esikolmik: I Triin Kull (DÜNAMO), II Tiia Tulp, III Zinaida Kruusalu
NU esikolmik: I Aidi Gerde Tuisk (Eneicat – RBH Global), II Kristel Sandra Soonik (VILJANDI RATTAKLUBI), III Indra Kutser (CFC SPORDIKLUBI) | Mõttus kaitses eraldistardist sõidu Eesti meistritiitlit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiste eliitklassis sõitis ennast hõbedasele teisele kohale Karmen Reinpõld, kes on ühtlasi olümpial osaleva Janika Lõivu treener ja pronksile profina leiba teeniv Aidi Gerde Tuisk (Eneicat – RBH Global).
"Ma ei osanud tänasest võistlusest midagi oodata. Otseselt selleks ma ettevalmistusi polnud teinud, see oli minu jaoks sel hooajal alles teine sõit eraldistardi rattaga," rääkis Mõttus.
"Nii võita oli kordades vingem. Kui oleksin korralikku ettevalmistust teinud, siis võib olla oleks pettumus suurem olnud. Rada ise oli väga lahe, sisaldades palju tõuse, mis olid oodatust palju järsemad ja raskemad, aga kuidagi suutsin nendest üle sõita ja nagu näha, siis ka piisavalt kiiresti. Võib päevaga rahule jääda. Loodetavasti on pühapäeval grupisõidus minek sama hea või paremgi, tahaks leedukate ja lätlastega võrdselt võidu sõita," võttis Mõttus sõidu kokku.
Tulemused:
MSen1 esikolmik: I Taavi Kannimäe (Hauka Veloklubi), II Egert Purre (TRIPASSION TRIATLONIKLUBI), III Raimo Kivioja
MSen2 esikolmik: I Risto Reinpõld, II Helari Pallas (BIKE FANATICS CC), III Andre Kull (CC ROTA MOBILIS)
MSen3 esikolmik: I Väino Kaur, II Virgo Karu (Hawaii Express), III Kurmo Neemala (A&T SPORDIKLUBI)
MSen4 esikolmik: I Urmas Põldre; II Aimar Pedari (RAKVERE RATTAKLUBI SIPLASED), III Aivar Veri (VOOREMAA CENTRUM/RATTABAAS)
MSen5 esikolmik: I Urmas Karlson (AMPS), II Aimur Uuk (RAKVERE RATTAKLUBI SIPLASED), III Andres Kübar
MSport esikolmik: I Kristo Prangel (A&T SPORDIKLUBI), II Maikel Kuusma (TARTU ÜLIKOOLI AKADEEMILINE SPORDIKLUBI), III Mikk Teelahk (TRIPASSION TRIATLONIKLUBI)
MJ esikolmik: I Madis Mihkels (TARTU ÜLIKOOLI AKADEEMILINE SPORDIKLUBI), II Romet Pajur (CFC SPORDIKLUBI), III Frank Aron Ragilo
NJ esikolmik: I Laura Lizette Sander (PÄRNU KALEV SPORDIKOOL), II Elisabeth Ebras (KALEVI JALGRATTAKOOL), III Elina Tasane (VILJANDI RATTAKLUBI)
NSen1 esikolmik: I Anett Tõnutare (TRIPASSION TRIATLONIKLUBI), II Kristi Kuldkepp (PELOTON), III Anne Niilus (HAUKA VELOKLUBI)
NSen2 esikolmik: I Triin Kull (DÜNAMO), II Tiia Tulp, III Zinaida Kruusalu
NU esikolmik: I Aidi Gerde Tuisk (Eneicat – RBH Global), II Kristel Sandra Soonik (VILJANDI RATTAKLUBI), III Indra Kutser (CFC SPORDIKLUBI)
### Response:
Mõttus kaitses eraldistardist sõidu Eesti meistritiitlit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Annamaria Kowalsky on lõpetanud Viini Muusika- ja Esituskunstide Ülikooli vioola erialal ning saanud doktorikraadi filosoofias Viini Kaunite Kunstide Akadeemias. "Arvo Pärdi Keskuse esimese residendistipendiumi pälvinud Annamaria Kowalsky on mitmekülgselt loominguline inimene, kelles on sundimatult ühinenud helilooja, interpreedi ja maalikunstniku roll ning kes väljendab ennast oskuslikult kõigis neis valdkondades," põhjendas otsust stipendiumi žürii koosseisus Anu Kivilo, Michael Pärt, Riin Eensalu, Kai Kutman, Ardo Västrik ja Nele Meikar.
Kokku saabus stipendiumile 75 taotlust üle maailma, lisaks Eestile laekus kandidaatide avaldusi Soomest, Rootsist, Taanist, Islandilt, Leedust, Saksamaalt, Austriast, Šveitsist, Belgiast, Hollandist, Šotimaalt, Bulgaariast, Ungarist, Slovakkiast, Serbiast, Hispaaniast, Kreekast, USA-st, Brasiiliast, Argentinast, Austraaliast, Lõuna-Koreast, Jaapanist, Singapurist, Kuubalt, Iraanist, Liibanonist ja Rwandast.
"Taotlusi oli eri valdkondade esindajatelt ning ühe stipendiaadi väljavalimine osutus arvatust märksa keerukamaks," märkis Arvo Pärdi Keskuse programmijuht Riin Eensalu. "Kõige enam saabus resideerimissoove heliloojatelt ja instrumentalistidelt, kuid kandidaatide seas oli ka põnevate ideedega filmitegijaid, luuletajaid, kujutavaid kunstnikke, lauljaid, teadlasi, fotograafe, tantsijaid, multimeediakunstnikke ja ajakirjanikke."
Eensalu lisas, et lai geograafiline haare ja eri valdkondade rohkus kandidaatide hulgas valmistas suurt rõõmu ning kõigi teise vooru jõudnud taotlejatega suhtleb keskus edasi, pakkudes teisi koostöö- ja resideerimisvorme.
Arvo Pärdi Keskus annab residendistipendiumi välja kaks korda aastas ühele loovisikule võimalusega süveneda suuremate teoste loomisesse. | Arvo Pärdi Keskuse esimese residendistipendiumi pälvis Austria helilooja Annamaria Kowalsky | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Annamaria Kowalsky on lõpetanud Viini Muusika- ja Esituskunstide Ülikooli vioola erialal ning saanud doktorikraadi filosoofias Viini Kaunite Kunstide Akadeemias. "Arvo Pärdi Keskuse esimese residendistipendiumi pälvinud Annamaria Kowalsky on mitmekülgselt loominguline inimene, kelles on sundimatult ühinenud helilooja, interpreedi ja maalikunstniku roll ning kes väljendab ennast oskuslikult kõigis neis valdkondades," põhjendas otsust stipendiumi žürii koosseisus Anu Kivilo, Michael Pärt, Riin Eensalu, Kai Kutman, Ardo Västrik ja Nele Meikar.
Kokku saabus stipendiumile 75 taotlust üle maailma, lisaks Eestile laekus kandidaatide avaldusi Soomest, Rootsist, Taanist, Islandilt, Leedust, Saksamaalt, Austriast, Šveitsist, Belgiast, Hollandist, Šotimaalt, Bulgaariast, Ungarist, Slovakkiast, Serbiast, Hispaaniast, Kreekast, USA-st, Brasiiliast, Argentinast, Austraaliast, Lõuna-Koreast, Jaapanist, Singapurist, Kuubalt, Iraanist, Liibanonist ja Rwandast.
"Taotlusi oli eri valdkondade esindajatelt ning ühe stipendiaadi väljavalimine osutus arvatust märksa keerukamaks," märkis Arvo Pärdi Keskuse programmijuht Riin Eensalu. "Kõige enam saabus resideerimissoove heliloojatelt ja instrumentalistidelt, kuid kandidaatide seas oli ka põnevate ideedega filmitegijaid, luuletajaid, kujutavaid kunstnikke, lauljaid, teadlasi, fotograafe, tantsijaid, multimeediakunstnikke ja ajakirjanikke."
Eensalu lisas, et lai geograafiline haare ja eri valdkondade rohkus kandidaatide hulgas valmistas suurt rõõmu ning kõigi teise vooru jõudnud taotlejatega suhtleb keskus edasi, pakkudes teisi koostöö- ja resideerimisvorme.
Arvo Pärdi Keskus annab residendistipendiumi välja kaks korda aastas ühele loovisikule võimalusega süveneda suuremate teoste loomisesse.
### Response:
Arvo Pärdi Keskuse esimese residendistipendiumi pälvis Austria helilooja Annamaria Kowalsky |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Inimeste toiduprobleem on muutumas pingeliseks," ütles Kim riigi juhtiva Töölispartei keskkomitee kohtumisel, mis sel nädalal Pyongyangis algas.
Ta ütles, et eelmise aasta taifuunide põhjustatud üleujutuste tõttu ei ole põllumajandussektor suutnud täita teraviljaeesmärke, vahendas BBC.
Põhja-Korea meedia andmetel on toiduhinnad sööstnud üles, näiteks banaani kilohind on 45 dollarit (38 eurot).
Kim ütles komitee kohtumisel ka seda, et riigi tööstustoodang on kasvanud eelmise aasta sama ajaga võrreldes veerandi võrra.
Põhja-Korea on koroonaviiruse leviku tõkestamiseks oma riigipiirid sulgenud ning selle tõttu on kaubavahetus Hiinaga alla kukkunud. Põhja-Korea sõltub Hiinast toidu, väetise ning kütuse impordis.
Põhja-Korea kannatab ka rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu, mis on kehtestatud riigi tuumaprogrammi pärast.
Aprillis möönis Kim, et riiki ootavad ees raskused ning ta kutsus ametnikke üles tegutsema, et leevendada inimeste keerulist olukorda. | Põhja-Korea liider tunnistas saabuvat toidupuudust riigis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Inimeste toiduprobleem on muutumas pingeliseks," ütles Kim riigi juhtiva Töölispartei keskkomitee kohtumisel, mis sel nädalal Pyongyangis algas.
Ta ütles, et eelmise aasta taifuunide põhjustatud üleujutuste tõttu ei ole põllumajandussektor suutnud täita teraviljaeesmärke, vahendas BBC.
Põhja-Korea meedia andmetel on toiduhinnad sööstnud üles, näiteks banaani kilohind on 45 dollarit (38 eurot).
Kim ütles komitee kohtumisel ka seda, et riigi tööstustoodang on kasvanud eelmise aasta sama ajaga võrreldes veerandi võrra.
Põhja-Korea on koroonaviiruse leviku tõkestamiseks oma riigipiirid sulgenud ning selle tõttu on kaubavahetus Hiinaga alla kukkunud. Põhja-Korea sõltub Hiinast toidu, väetise ning kütuse impordis.
Põhja-Korea kannatab ka rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu, mis on kehtestatud riigi tuumaprogrammi pärast.
Aprillis möönis Kim, et riiki ootavad ees raskused ning ta kutsus ametnikke üles tegutsema, et leevendada inimeste keerulist olukorda.
### Response:
Põhja-Korea liider tunnistas saabuvat toidupuudust riigis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Äsja Prantsusmaa lahtistel poolfinaalis hilisemale võitjale Novak Djokovicile kaotanud Nadal triumfeeris aprillis Barcelonas ja mais Roomas ning teatas sotsiaalmeedias, et tahab pikast ja nõudlikust liivahooajast puhata.
"See pole lihtne otsus, aga pärast oma keha kuulamist ja oma tiimiga konsulteerimist mõistan, et see otsus on õige," sõnas 20-kordne slämmiturniiri võitja.
"Mu eesmärk on oma karjääri pikendada ja jätkata kõrgeimal tasemel võistlemist," lisas Nadal.
35-aastane hispaanlane võidutses Wimbledoni slämmiturniiril 2008. ja 2010. aastal, samuti on ta kahekordne olümpiavõitja, kui triumfeeris 2008. aastal Pekingis üksikmängus ning 2016. aastal Rios paarismängus. | Nadal jätab Wimbledoni ja Tokyo olümpia vahele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Äsja Prantsusmaa lahtistel poolfinaalis hilisemale võitjale Novak Djokovicile kaotanud Nadal triumfeeris aprillis Barcelonas ja mais Roomas ning teatas sotsiaalmeedias, et tahab pikast ja nõudlikust liivahooajast puhata.
"See pole lihtne otsus, aga pärast oma keha kuulamist ja oma tiimiga konsulteerimist mõistan, et see otsus on õige," sõnas 20-kordne slämmiturniiri võitja.
"Mu eesmärk on oma karjääri pikendada ja jätkata kõrgeimal tasemel võistlemist," lisas Nadal.
35-aastane hispaanlane võidutses Wimbledoni slämmiturniiril 2008. ja 2010. aastal, samuti on ta kahekordne olümpiavõitja, kui triumfeeris 2008. aastal Pekingis üksikmängus ning 2016. aastal Rios paarismängus.
### Response:
Nadal jätab Wimbledoni ja Tokyo olümpia vahele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peaminister Kaja Kallas ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et valitsus otsustas annetada 900 000 doosi AstraZeneca koroonavaktsiini, mida Eesti ise ära ei kasuta. Valitsusjuht märkis, et Eesti on broneerinud rohkem vaktsiine kui on Eestis inimesi.
Kallase sõnul annetab Eesti vaktsiine nii riikidele, kuhu vaktsiinid pole veel jõudnud, kui ka riikidele, kus pole vaktsiine piisavalt.
Valitsuse otsusega annetab Eesti tänavu 400 000 doosi AstraZeneca vaktsiini Euroopa Liidu vaktsiinide jagamise mehhanismi osalusena üleilmsele vaktsiinialgatusele COVAX (Vaccines Global Access). Doosid jagatakse geograafilise eelistuseta, et toetada üleilmselt vaktsiinide õiglast jaotumist.
Lisaks sellele annab Eesti kahepoolse humanitaarabi korras 400 000 doosi ka idapartnerluse riikidele, kes on abi palunud nii kahepoolselt kui ka EL-i kaudu. 100 000 doosi läheb nii Ukrainale, Gruusiale kui ka Moldovale ning 50 000 doosi Aserbaidžaanile ja sama palju Armeeniale. Eesti saadab täiendavalt Ukraina kaitseministeeriumile 100 000 olemasolevat AstraZeneca vaktsiinidoosi. Eesti kaitseministeerium katab nõuetekohase transpordi kulud.
Ülejäänud COVAX-i ja EL-i vaktsiinide annetamise mehhanismi kaudu annetatavad doosid toodetakse vastavalt Eestile mõeldud dooside tootmisgraafikule selle aasta jooksul ning toimetatakse vastavate mehhanismide kaudu riikidele.
Eesti osaleb kõigis EL-i vaktsiinide eelostulepingutes ning kuna reserveeritud vaktsiinidooside kogus ületab Eesti elanike vajadusi, otsustas valitsus kooskõlas vaktsiini hankimise lepingu tingimustega üle jäävad AstraZeneca vaktsiinidoosid annetada nendele riikidele, kuhu vaktsiin seni jõudnud ei ole või on jõudnud väga väikestes kogustes. | Eesti annetab 900 000 AstraZeneca vaktsiini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peaminister Kaja Kallas ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et valitsus otsustas annetada 900 000 doosi AstraZeneca koroonavaktsiini, mida Eesti ise ära ei kasuta. Valitsusjuht märkis, et Eesti on broneerinud rohkem vaktsiine kui on Eestis inimesi.
Kallase sõnul annetab Eesti vaktsiine nii riikidele, kuhu vaktsiinid pole veel jõudnud, kui ka riikidele, kus pole vaktsiine piisavalt.
Valitsuse otsusega annetab Eesti tänavu 400 000 doosi AstraZeneca vaktsiini Euroopa Liidu vaktsiinide jagamise mehhanismi osalusena üleilmsele vaktsiinialgatusele COVAX (Vaccines Global Access). Doosid jagatakse geograafilise eelistuseta, et toetada üleilmselt vaktsiinide õiglast jaotumist.
Lisaks sellele annab Eesti kahepoolse humanitaarabi korras 400 000 doosi ka idapartnerluse riikidele, kes on abi palunud nii kahepoolselt kui ka EL-i kaudu. 100 000 doosi läheb nii Ukrainale, Gruusiale kui ka Moldovale ning 50 000 doosi Aserbaidžaanile ja sama palju Armeeniale. Eesti saadab täiendavalt Ukraina kaitseministeeriumile 100 000 olemasolevat AstraZeneca vaktsiinidoosi. Eesti kaitseministeerium katab nõuetekohase transpordi kulud.
Ülejäänud COVAX-i ja EL-i vaktsiinide annetamise mehhanismi kaudu annetatavad doosid toodetakse vastavalt Eestile mõeldud dooside tootmisgraafikule selle aasta jooksul ning toimetatakse vastavate mehhanismide kaudu riikidele.
Eesti osaleb kõigis EL-i vaktsiinide eelostulepingutes ning kuna reserveeritud vaktsiinidooside kogus ületab Eesti elanike vajadusi, otsustas valitsus kooskõlas vaktsiini hankimise lepingu tingimustega üle jäävad AstraZeneca vaktsiinidoosid annetada nendele riikidele, kuhu vaktsiin seni jõudnud ei ole või on jõudnud väga väikestes kogustes.
### Response:
Eesti annetab 900 000 AstraZeneca vaktsiini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 43-aastase puuriluku leping Juventusega lõppeb sel suvel ja mees otsustas seda mitte pikendada. Buffoni uueks klubiks saab Itaalia esiliigas mängiv Parma, kus ta kunagi ka oma karjääri alustas. Väravavaht sõlmis oma lapsepõlveklubiga kahe-aastase lepingu.
Buffon, kes paljude arvates on ajaloo parim väravavaht, aitas Parmal 1998-99 hooajal võita UEFA karika ja Itaalia karika. Parmast lahkudes sai temast maailma kalleim väravavaht, sest 2001. aastal maksis Juventus Buffoni eest ligi 39 miljonit eurot. Juventuses õnnestus mehel võita kümme Itaalia liigatiitlit.
Lisaks Torino Juventusele on Buffon mänginud ka Prantsusmaal Paris Saint-Germainis, kus tal õnnestus samuti klubiga võita üks kodune meistritiitel.
Itaalia koondise eest on Buffon pidanud 176 mängu ja ta oli Itaalia esinumber 2006. aasta maailmameistrivõistlustel, kus itaallased tulid maailmameistriteks. | Legendaarne Itaalia väravavaht naaseb 43-aastaselt oma lapsepõlveklubisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
43-aastase puuriluku leping Juventusega lõppeb sel suvel ja mees otsustas seda mitte pikendada. Buffoni uueks klubiks saab Itaalia esiliigas mängiv Parma, kus ta kunagi ka oma karjääri alustas. Väravavaht sõlmis oma lapsepõlveklubiga kahe-aastase lepingu.
Buffon, kes paljude arvates on ajaloo parim väravavaht, aitas Parmal 1998-99 hooajal võita UEFA karika ja Itaalia karika. Parmast lahkudes sai temast maailma kalleim väravavaht, sest 2001. aastal maksis Juventus Buffoni eest ligi 39 miljonit eurot. Juventuses õnnestus mehel võita kümme Itaalia liigatiitlit.
Lisaks Torino Juventusele on Buffon mänginud ka Prantsusmaal Paris Saint-Germainis, kus tal õnnestus samuti klubiga võita üks kodune meistritiitel.
Itaalia koondise eest on Buffon pidanud 176 mängu ja ta oli Itaalia esinumber 2006. aasta maailmameistrivõistlustel, kus itaallased tulid maailmameistriteks.
### Response:
Legendaarne Itaalia väravavaht naaseb 43-aastaselt oma lapsepõlveklubisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise aasta suvel andis Baltic Horizon Fund sisse ehitusloa taotluse, et hakata Tallinna ajaloolist postimaja ja kinohoonet ümber ja omavahel kokku ehitama. Siis loodeti ehitustegevusega alustada tänavuse aasta esimeses pooles. Nüüd tunnistab fondijuht Tarmo Karotam, et pandeemiast tingitud olukord on ka nende plaane korrigeerinud ja ehitustegevusega alustamist edasi lükanud.
"Ehitustööd alanud ei ole, esialgu on käsil planeerimise faas. Ehitusluba on küll olemas esimesele etapile, et majad kokku ehitada, aga hetkel käib ehitushanke esimene pool ja ankurüürnikega läbirääkimine. See võtab aasta lõpuni aega," ütleb Karotam.
"Koroonakriis on olnud pikem, kui arvasime, ja selle võrra on ka läbirääkimised nii üürnike kui ka ehitajatega veninud. Ehitusturul on suur materjalikriis, on päris segased ajad, eriti suvisel ajal praegu. Sellepärast on ehitustegevus natuke edasi lükkunud. Järgmine eesmärk on alustada kevadel, nii kui lumi on ära sulanud," lisas Karotam.
Ehitamine võtab Karotame sõnul aega 18-24 kuud, mistap võiks jalakäijatele rajatud ühendusteedega kokku ehitatud hoonetekompleks valmida 2023. aasta esimeses pooles.
Esimeses etapis ehitatakse valmis kahe maja vaheline ala, mis kujutab endast katusega jalakäijate tänavat. Kummagi hoone tegevus ehitustööde ajaks ei lakka.
Ümber ehitatakse ka kinohoone, kuid kinosaalide hulk sellega ei vähene, kinnitab Karotam.
"Kino jääb kindlasti senises mahus toimima ja saalide hulk jääb samaks - saalid asuvad teisel ja neljandal korrusel; kolmandal ja viiendal korrusel asuvad tehnoruumid. Kino väljaüüritav pind väheneb esimese korruse arvelt, teeme sinna teistsuguse sissepääsu kahe maja vahelt," ütleb Karotam.
See tähendab, et piletimüügiala, kasiino ja restorani ruumid lähevad ümberehitamisele, lisaks ühendatakse kinohoone all olev parkla Rotermanni kvartali all olevaga.
Toimub ka kinokontseptsiooni muutus, sest tuleb uus kinooperaator Cinerock, mille omanik on praeguse kinooperaatori Forum Cinemase Baltikumi äride senine juht Kristjan Kongo.
Forumi kinoketi ostis ära Margus Linnamäele kuuluv Apollo kinokett, ent konkurentsiamet ei andnud koondumiseks luba. Seetõttu leppisid Linnamäe firma MM Grupp ja Kongole kuuluv Cinerock kokku, et Kongo ostab kinoketi ise välja. Esialgu ostis Kongo MM Grupilt välja Forumi kinoketi 51-protsendilise osaluse ning järgmisel aastal ülejäänud 49 protsenti. Kongo on öelnud, et maksab sisuliselt sama hinda, mille MM Grupp kinoketi eest välja käis, ent tehingu hinda ta ei avaldanud. Seni kuulub vähemusosalus MM Grupile. | Tallinna postimaja ja kinohoone ümberehitus lükkub edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise aasta suvel andis Baltic Horizon Fund sisse ehitusloa taotluse, et hakata Tallinna ajaloolist postimaja ja kinohoonet ümber ja omavahel kokku ehitama. Siis loodeti ehitustegevusega alustada tänavuse aasta esimeses pooles. Nüüd tunnistab fondijuht Tarmo Karotam, et pandeemiast tingitud olukord on ka nende plaane korrigeerinud ja ehitustegevusega alustamist edasi lükanud.
"Ehitustööd alanud ei ole, esialgu on käsil planeerimise faas. Ehitusluba on küll olemas esimesele etapile, et majad kokku ehitada, aga hetkel käib ehitushanke esimene pool ja ankurüürnikega läbirääkimine. See võtab aasta lõpuni aega," ütleb Karotam.
"Koroonakriis on olnud pikem, kui arvasime, ja selle võrra on ka läbirääkimised nii üürnike kui ka ehitajatega veninud. Ehitusturul on suur materjalikriis, on päris segased ajad, eriti suvisel ajal praegu. Sellepärast on ehitustegevus natuke edasi lükkunud. Järgmine eesmärk on alustada kevadel, nii kui lumi on ära sulanud," lisas Karotam.
Ehitamine võtab Karotame sõnul aega 18-24 kuud, mistap võiks jalakäijatele rajatud ühendusteedega kokku ehitatud hoonetekompleks valmida 2023. aasta esimeses pooles.
Esimeses etapis ehitatakse valmis kahe maja vaheline ala, mis kujutab endast katusega jalakäijate tänavat. Kummagi hoone tegevus ehitustööde ajaks ei lakka.
Ümber ehitatakse ka kinohoone, kuid kinosaalide hulk sellega ei vähene, kinnitab Karotam.
"Kino jääb kindlasti senises mahus toimima ja saalide hulk jääb samaks - saalid asuvad teisel ja neljandal korrusel; kolmandal ja viiendal korrusel asuvad tehnoruumid. Kino väljaüüritav pind väheneb esimese korruse arvelt, teeme sinna teistsuguse sissepääsu kahe maja vahelt," ütleb Karotam.
See tähendab, et piletimüügiala, kasiino ja restorani ruumid lähevad ümberehitamisele, lisaks ühendatakse kinohoone all olev parkla Rotermanni kvartali all olevaga.
Toimub ka kinokontseptsiooni muutus, sest tuleb uus kinooperaator Cinerock, mille omanik on praeguse kinooperaatori Forum Cinemase Baltikumi äride senine juht Kristjan Kongo.
Forumi kinoketi ostis ära Margus Linnamäele kuuluv Apollo kinokett, ent konkurentsiamet ei andnud koondumiseks luba. Seetõttu leppisid Linnamäe firma MM Grupp ja Kongole kuuluv Cinerock kokku, et Kongo ostab kinoketi ise välja. Esialgu ostis Kongo MM Grupilt välja Forumi kinoketi 51-protsendilise osaluse ning järgmisel aastal ülejäänud 49 protsenti. Kongo on öelnud, et maksab sisuliselt sama hinda, mille MM Grupp kinoketi eest välja käis, ent tehingu hinda ta ei avaldanud. Seni kuulub vähemusosalus MM Grupile.
### Response:
Tallinna postimaja ja kinohoone ümberehitus lükkub edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsus sai neljapäevasel kabinetinõupidamisel ülevaate Enefit Greeni börsile viimise ettevalmistustest ning ajakavast.
"Plaan börsile jõuda on tõsine ning tegevused selleks on praegu täies hoos. Ettevalmistused IPOks on sujunud vastavalt plaanidele," sõnas Pentus-Rosimannus.
Rahandusministri sõnul on eesmärgiks tuua Enefit Green börsile rahvaaktsiana, ehk pakkuda ka jaeinvestoritele võimalust investeerida taastuvenergiasse lisaks institutsionaalsetele investoritele. "Loodame, et Enefit Greeni aktsiaid soovivad paljud jaeinvestorid ja eestimaalased tulevad aktsiat märkima, et saada osa taastuvenergia arendamise eduloost Enefit Greeni koduturgudel, siin Eestis."
Rahandusministri teatel avaldatakse teavitus IPO toimumise kohta vastavalt finantsinspektsiooni ja börsi reeglitele.
"IPOst laekuva rahaga investeerime Enefit Greeni koduturgudel töös olevate taastuvenergia projektide elluviimisesse," teatas Pentus-Rosimannus.
Valitsus on varem seadnud rahandusministrile ülesandeks jätkata Enefit Greeni kuni 49-protsendilise osaluse noteerimisega väärtpaberiturul. Riik plaanib energiafirma viia börsile hiljemalt 2022. aasta esimesel poolaastal. | Pentus-Rosimannus: Enefiti Greeni börsile viimine sujub vastavalt plaanile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsus sai neljapäevasel kabinetinõupidamisel ülevaate Enefit Greeni börsile viimise ettevalmistustest ning ajakavast.
"Plaan börsile jõuda on tõsine ning tegevused selleks on praegu täies hoos. Ettevalmistused IPOks on sujunud vastavalt plaanidele," sõnas Pentus-Rosimannus.
Rahandusministri sõnul on eesmärgiks tuua Enefit Green börsile rahvaaktsiana, ehk pakkuda ka jaeinvestoritele võimalust investeerida taastuvenergiasse lisaks institutsionaalsetele investoritele. "Loodame, et Enefit Greeni aktsiaid soovivad paljud jaeinvestorid ja eestimaalased tulevad aktsiat märkima, et saada osa taastuvenergia arendamise eduloost Enefit Greeni koduturgudel, siin Eestis."
Rahandusministri teatel avaldatakse teavitus IPO toimumise kohta vastavalt finantsinspektsiooni ja börsi reeglitele.
"IPOst laekuva rahaga investeerime Enefit Greeni koduturgudel töös olevate taastuvenergia projektide elluviimisesse," teatas Pentus-Rosimannus.
Valitsus on varem seadnud rahandusministrile ülesandeks jätkata Enefit Greeni kuni 49-protsendilise osaluse noteerimisega väärtpaberiturul. Riik plaanib energiafirma viia börsile hiljemalt 2022. aasta esimesel poolaastal.
### Response:
Pentus-Rosimannus: Enefiti Greeni börsile viimine sujub vastavalt plaanile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti meistriks meeste eliitklassis krooniti sel aastal Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux) keskmise kiirusega 49,1 km/h.
Hõbedasele teisele kohale tuli Norman Vahtra (Israel Start-Up Nation) ja pronksi viis täna koju U-23 vanuseklassi kuuluv Artjom Mirzojev (Ampler Development Team).
"Minu juunikuu peamiseks eesmägiks oligi edukas esinemine eraldistardi Eesti meistrivõistlustel. Trenni olen viimasel ajal pigem vähe teinud, ca 2 tundi korraga, et Vueltaks võimalikult hästi välja puhata. Olengi viimasel ajal palju just temposõidurattaga treeninud ja spetsiaalseid harjutusi teinud. Teadsin täpselt, mis tasemel ma olen ja kuidas tänast sõitu sõita. Sõitsin vastavalt oma võimetele ja olin enesekindel. Panin päeva alguses enda jaoks niinimetatud musta hobuse listi Norman Vahtra ja nii ka kujunes. Norman oli täna väga tugev," rääkis Taaramäe.
"Rada oli ka väga äge, loogeldes pidevalt üles-alla ja paremale-vasakule. Ilmselt oli see ka minu eelis, sest just tõusudel liikusin Normanist kiiremini. Järgmine start on juba sel pühapäeval Valgas toimuvatel Eesti meistrivõistlustel grupisõidus. Usun, et minu eelis on see, et mul pole tänu tänasele enam võistlusstressi ja saan vabalt võtta. Eesti poiste vastu on raske meie teedel saada, aga annan endast parima. Esimene Euroopas toimuv võidusõit on Tšehhi Velotuur ja siis juba Vuelta," võttis Taaramäe tänase sõidu ja plaanid kokku.
"Algul vajutasin pisut üle, aga sõidu teisel poolel suutsin keskenduda ja olen tulemusega väga rahul. Ilm ka toetas mind, sest mulle reeglina sobib soojem ilm paremini kui külmem. Rada oli ka täna väga hea, käisin sellega juba eile tutvumas, mis andis mulle tänaseks teadmise, kus tuleb vajutada. Kaotus kullale ja hõbedale andis hea ülevaate, kui palju peab edaspidi veel tööd tegema," kommenteeris Mirzojev.
U-23 vanuseklassi esikolmik oli järgnev: esikoht läks Artjom Mirzojevile (Ampler Development Team), teiseks tuli Joonas Kurits (Ampler Development Team) ning kolmandana lõpetas Rait Ärm (Groupama-FDJ). | 2021. aasta Eesti meistriks eraldistardis tuli Rein Taaramäe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti meistriks meeste eliitklassis krooniti sel aastal Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux) keskmise kiirusega 49,1 km/h.
Hõbedasele teisele kohale tuli Norman Vahtra (Israel Start-Up Nation) ja pronksi viis täna koju U-23 vanuseklassi kuuluv Artjom Mirzojev (Ampler Development Team).
"Minu juunikuu peamiseks eesmägiks oligi edukas esinemine eraldistardi Eesti meistrivõistlustel. Trenni olen viimasel ajal pigem vähe teinud, ca 2 tundi korraga, et Vueltaks võimalikult hästi välja puhata. Olengi viimasel ajal palju just temposõidurattaga treeninud ja spetsiaalseid harjutusi teinud. Teadsin täpselt, mis tasemel ma olen ja kuidas tänast sõitu sõita. Sõitsin vastavalt oma võimetele ja olin enesekindel. Panin päeva alguses enda jaoks niinimetatud musta hobuse listi Norman Vahtra ja nii ka kujunes. Norman oli täna väga tugev," rääkis Taaramäe.
"Rada oli ka väga äge, loogeldes pidevalt üles-alla ja paremale-vasakule. Ilmselt oli see ka minu eelis, sest just tõusudel liikusin Normanist kiiremini. Järgmine start on juba sel pühapäeval Valgas toimuvatel Eesti meistrivõistlustel grupisõidus. Usun, et minu eelis on see, et mul pole tänu tänasele enam võistlusstressi ja saan vabalt võtta. Eesti poiste vastu on raske meie teedel saada, aga annan endast parima. Esimene Euroopas toimuv võidusõit on Tšehhi Velotuur ja siis juba Vuelta," võttis Taaramäe tänase sõidu ja plaanid kokku.
"Algul vajutasin pisut üle, aga sõidu teisel poolel suutsin keskenduda ja olen tulemusega väga rahul. Ilm ka toetas mind, sest mulle reeglina sobib soojem ilm paremini kui külmem. Rada oli ka täna väga hea, käisin sellega juba eile tutvumas, mis andis mulle tänaseks teadmise, kus tuleb vajutada. Kaotus kullale ja hõbedale andis hea ülevaate, kui palju peab edaspidi veel tööd tegema," kommenteeris Mirzojev.
U-23 vanuseklassi esikolmik oli järgnev: esikoht läks Artjom Mirzojevile (Ampler Development Team), teiseks tuli Joonas Kurits (Ampler Development Team) ning kolmandana lõpetas Rait Ärm (Groupama-FDJ).
### Response:
2021. aasta Eesti meistriks eraldistardis tuli Rein Taaramäe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lõputseremoonia kava
Teemaistungite kokkuvõtted: moderaatorite aruanded
Mart Rannut
Kodanikuühiskonna tegevus soome-ugri keelte säilitamisel ja arendamisel
Madis Arukask
Soome-ugri kultuurid – traditsiooni(lise)st kaasaegseni
Peep Mardiste
Soome-ugri rahvad muutuva keskkonna tingimustes
Sven-Erik Soosaar
Massikommunikatsioonivahendid
VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressi resolutsiooni vastuvõtmine
Tõnu Seilenthal
Soome-ugri kultuuripealinna tiitli tagastamine Abja-Paluojale.
Oliver Loode – Soome-ugri kultuuripealinnade programmijuht
2022. aasta soome-ugri kultuuripealinna väljakuulutamine
Aivar Ruukel – žürii esimees
Lõpusõnad
Anneli Ott – kultuuriminister
Tõnu Seilenthal – eestlaste esindaja soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitees. Kongressi juht
Kongressi pidulik lõpetamine
Esinevad Lembit Saarsalu (saksofon) ja Olav Ehala (klaver)
VIII soome-ugri rahvaste maailmakongress toimub 16.-18. juunil Tartus Eesti Rahva Muuseumis hübriidvormis. | Otse reedel kell 10: soome-ugri maailmakongressi lõpetamine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lõputseremoonia kava
Teemaistungite kokkuvõtted: moderaatorite aruanded
Mart Rannut
Kodanikuühiskonna tegevus soome-ugri keelte säilitamisel ja arendamisel
Madis Arukask
Soome-ugri kultuurid – traditsiooni(lise)st kaasaegseni
Peep Mardiste
Soome-ugri rahvad muutuva keskkonna tingimustes
Sven-Erik Soosaar
Massikommunikatsioonivahendid
VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressi resolutsiooni vastuvõtmine
Tõnu Seilenthal
Soome-ugri kultuuripealinna tiitli tagastamine Abja-Paluojale.
Oliver Loode – Soome-ugri kultuuripealinnade programmijuht
2022. aasta soome-ugri kultuuripealinna väljakuulutamine
Aivar Ruukel – žürii esimees
Lõpusõnad
Anneli Ott – kultuuriminister
Tõnu Seilenthal – eestlaste esindaja soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitees. Kongressi juht
Kongressi pidulik lõpetamine
Esinevad Lembit Saarsalu (saksofon) ja Olav Ehala (klaver)
VIII soome-ugri rahvaste maailmakongress toimub 16.-18. juunil Tartus Eesti Rahva Muuseumis hübriidvormis.
### Response:
Otse reedel kell 10: soome-ugri maailmakongressi lõpetamine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praeguseks neli albumit avaldanud Suurbritanniast pärit souli ja jazzi sugemetega Sault on siiani suutnud anonüümseks jääda ning keegi ei tea, kes praeguseks juba väga eduka bändi taga on.
Nüüd teatas bänd oma sotsiaalmeedias, et avaldab uue albumi "Nine", mis on voogedastusplatvormidel ja allalaadimiseks saadaval vaid 99 päeva. Lisaks veebile on võimalik albumit ka vinüülina soetada.
View this post on Instagram
A post shared by SAULT (@saultglobal)
Bändi kodulehel olev loendur viitab sellele, et uus album jõuab kuulajateni 26. juunil. | Saulti uus album on avalik vaid 99 päeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praeguseks neli albumit avaldanud Suurbritanniast pärit souli ja jazzi sugemetega Sault on siiani suutnud anonüümseks jääda ning keegi ei tea, kes praeguseks juba väga eduka bändi taga on.
Nüüd teatas bänd oma sotsiaalmeedias, et avaldab uue albumi "Nine", mis on voogedastusplatvormidel ja allalaadimiseks saadaval vaid 99 päeva. Lisaks veebile on võimalik albumit ka vinüülina soetada.
View this post on Instagram
A post shared by SAULT (@saultglobal)
Bändi kodulehel olev loendur viitab sellele, et uus album jõuab kuulajateni 26. juunil.
### Response:
Saulti uus album on avalik vaid 99 päeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval, 19.juunil toimub esimest korda Kõva Tiimi Jooks, kus osalevad kolmeliikmelised tiimid. Tiimi, kuhu saab kuuluda täpselt kolm osalejat, kõik liikmed alustavad, läbivad ja lõpetavad 2,5 km raja koos.
Tiimid stardivad eraldistardist 30 sekundilise intervalliga. Kõik tiimi liikmed saavad ajavõtukiibi ja saavad individuaalse distantsi läbimise aja, millel aga lõpptulemuse suhtes ei ole tähtsust. Tiimi aeg fikseeritakse viimasena finišijoone ületanud tiimiliikme järgi.
Tiimiliikmed saavad lõpetamisel ka ajaloolise, esimest korda toimuva Kõva Tiimi Jooksu medali.
Kõva Tiimi Jooksu eesmärgiks on pakkuda meeskonnatöö kogemust ja rakendamist reaalses võistlussituatsioonis. Samuti pakub üritus pühapäevasele Icebug Kõva Mehe Jooksule kirjapannud osalejatele võimaluse päev varem tutvuda ja testida oma valmidust erinevate takistuste läbimisel.
Pühapäeval, 20. juunil toimub põhivõistlus ehk klassikaline 10 kilomeetri pikkune Icebug Kõva Mehe Jooks, kus uued ja vanad takistuste- ja mudajooksu sõbrad saavad ühiselt nautida ekstreemsemat jooksuelamust Stamina ja Saunapunkti korraldataval Eesti vanimal takistustega krossijooksul.
Arvestades prognoositavat kuuma ilma, otsustasid korraldajad meditsiiniteenistuse tungival soovitusel lühendada distantsi ca 20 protsendi võrra ehk Icebug Kõva Mehe Jooksul tuleb osalejatel ligi 8 kilomeetri pikkusel krossijooksuks sobival rajal läbida ja ületada erinevaid looduslikke ja spetsiaalselt jooksu jaoks ehitatud takistusi. Rajale tulevad nii uued kui ka vanad head ja tuttavad takistused. Osalejatele teevad raja läbimise meeldejäävalt raskeks läbi jõe ja üle heinapallide virna jooksmine, erinevate veetakistuste ületamine ja läbimine, mudas roomamine ja torudesse sukeldumine, tiheda metsatuka läbimine, üle poorde turnimine ning palju muud.
Kõva Mehe Jooksu lõpuprotokolli reeglite pärase aja kirja saamiseks peavad osalejad läbima-ületama kõik rajale jäävad takistused. Icebug Kõva Mehe Jooksul saavad lõpetajad laheda Crafti särgi ja uhke medali. | Icebug Kõva Mehe Jooks pakub nädalavahetusel eneseületamist igas mõttes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval, 19.juunil toimub esimest korda Kõva Tiimi Jooks, kus osalevad kolmeliikmelised tiimid. Tiimi, kuhu saab kuuluda täpselt kolm osalejat, kõik liikmed alustavad, läbivad ja lõpetavad 2,5 km raja koos.
Tiimid stardivad eraldistardist 30 sekundilise intervalliga. Kõik tiimi liikmed saavad ajavõtukiibi ja saavad individuaalse distantsi läbimise aja, millel aga lõpptulemuse suhtes ei ole tähtsust. Tiimi aeg fikseeritakse viimasena finišijoone ületanud tiimiliikme järgi.
Tiimiliikmed saavad lõpetamisel ka ajaloolise, esimest korda toimuva Kõva Tiimi Jooksu medali.
Kõva Tiimi Jooksu eesmärgiks on pakkuda meeskonnatöö kogemust ja rakendamist reaalses võistlussituatsioonis. Samuti pakub üritus pühapäevasele Icebug Kõva Mehe Jooksule kirjapannud osalejatele võimaluse päev varem tutvuda ja testida oma valmidust erinevate takistuste läbimisel.
Pühapäeval, 20. juunil toimub põhivõistlus ehk klassikaline 10 kilomeetri pikkune Icebug Kõva Mehe Jooks, kus uued ja vanad takistuste- ja mudajooksu sõbrad saavad ühiselt nautida ekstreemsemat jooksuelamust Stamina ja Saunapunkti korraldataval Eesti vanimal takistustega krossijooksul.
Arvestades prognoositavat kuuma ilma, otsustasid korraldajad meditsiiniteenistuse tungival soovitusel lühendada distantsi ca 20 protsendi võrra ehk Icebug Kõva Mehe Jooksul tuleb osalejatel ligi 8 kilomeetri pikkusel krossijooksuks sobival rajal läbida ja ületada erinevaid looduslikke ja spetsiaalselt jooksu jaoks ehitatud takistusi. Rajale tulevad nii uued kui ka vanad head ja tuttavad takistused. Osalejatele teevad raja läbimise meeldejäävalt raskeks läbi jõe ja üle heinapallide virna jooksmine, erinevate veetakistuste ületamine ja läbimine, mudas roomamine ja torudesse sukeldumine, tiheda metsatuka läbimine, üle poorde turnimine ning palju muud.
Kõva Mehe Jooksu lõpuprotokolli reeglite pärase aja kirja saamiseks peavad osalejad läbima-ületama kõik rajale jäävad takistused. Icebug Kõva Mehe Jooksul saavad lõpetajad laheda Crafti särgi ja uhke medali.
### Response:
Icebug Kõva Mehe Jooks pakub nädalavahetusel eneseületamist igas mõttes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Minister esines ähvardusega esimesel päeval, mil prantslastel on üle mitme kuu lubatud maskita väljas käia, sest nakkuste arv on langenud.
Hooldekodude tervishoiutöötajate vaktsineerituse tase on aga madalam kui täiskasvanud elanikkonnal üldiselt, ütles minister Olivier Veran.
Prantsusmaal on vähemalt ühe vaktsiinidoosi saanud 60 protsendi elanikkonnast.
Veran pöördus tervishoiutöötajate poole palvega lasta end vaktsineerida, rõhutades, et eriti käib see hoolekodude personali kohta.
"Kui asi ei ole suve lõpuks paranenud, tuleb meil kaaluda nende rühmade vaktsineerimise kohustuslikuks tegemist," ütles ta telekanalile BFM.
Kaitsetumate inimestega kontaktis olles on vaktsineeritus hädavajalik ja eetiline, pani minister tervishoiutöötajatele südamele. | Prantsusmaa kaalub puiklevate meditsiinitöötajate sundvaktsineerimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Minister esines ähvardusega esimesel päeval, mil prantslastel on üle mitme kuu lubatud maskita väljas käia, sest nakkuste arv on langenud.
Hooldekodude tervishoiutöötajate vaktsineerituse tase on aga madalam kui täiskasvanud elanikkonnal üldiselt, ütles minister Olivier Veran.
Prantsusmaal on vähemalt ühe vaktsiinidoosi saanud 60 protsendi elanikkonnast.
Veran pöördus tervishoiutöötajate poole palvega lasta end vaktsineerida, rõhutades, et eriti käib see hoolekodude personali kohta.
"Kui asi ei ole suve lõpuks paranenud, tuleb meil kaaluda nende rühmade vaktsineerimise kohustuslikuks tegemist," ütles ta telekanalile BFM.
Kaitsetumate inimestega kontaktis olles on vaktsineeritus hädavajalik ja eetiline, pani minister tervishoiutöötajatele südamele.
### Response:
Prantsusmaa kaalub puiklevate meditsiinitöötajate sundvaktsineerimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma elanikkonna vaktsineerimises on maailmas vaieldamatult esikohal Araabia Ühendemiraadid. Riigis oli süstitud kolmapäevase seisuga ligi 14 miljonit vaktsiinidoosi, millest piisab enam kui 70 protsendi selle elanike täielikuks vaktsineerimiseks. Üle 16-aastastest on saanud vähemalt ühe doosi 83 protsenti.
Teisisõnu kompab AÜE optimistlikuma ennustuse kohaselt piiri, mille ületamisel hakkab viiruse levik ühiskonnas iseeneslikult sumbuma. Koroonaviirusel pole kedagi nakatada. Viimase seitsme päeva jooksul registreeriti seal 100 000 elaniku kohta päevas keskmiselt 21 uut nakkusjuhtu.
Mõned maailma väiksemad saareriigid kõrvale jättes hakkab Euroopas piiri lähedale jõudma ka 510 000 elanikuga Malta. Vähemalt ühe korra on vaktsiiniga hõlmatud ligi 67 protsenti selle elanikest. Enam kui pooli on vaktsineeritud kaks korda ja selle mõju on näha. Malta nakatumisnäitaja on 0,3.
Maltale järgneb vähemalt korra vaktsineeritute osakaalu poolest mitu Pärsia lahe riiki: Kuveit ja Bahrein. Kanada asetub pingereas teise lääneriigina viiendale kohale. Seal on saja inimese kohta vaktsineeritud 66 elanikku.
Teistes Euroopa Liidu riikides on vaktsineeritute osakaal Malta omast enam kui kümne protsendi võtta väiksem. Ungaris on saanud saja elaniku kohta vähemalt ühe süsti veidi enam kui 55. Kolmandat ja neljandat kohta jagavad 52 protsendiga Iirimaa ja Soome. Enam kui poole oma rahvastikust on suutnud hõlmata ka Belgia.
Baltimaad jäävad oma vaktsineerituse tasemega Euroopa Liidu keskmisele alla. Kui võtta kokku kõik ühenduse elanikud, on saanud neist süsti ligikaudu 45 protsenti, siis Leedus on vaktsiiniga korra hõlmatud 42,6 protsenti. Eestis on vaktsineeritud 100 inimese kohta umbes 40 inimest ja Lätis 30.
Lätist madalam on Euroopa Liidu piires vaktsineerituse tase veel Rumeenias ja Bulgaarias. Neist esimeses on saanud saja elaniku kohta ühe süsti 22,5 ja teises vaid 12,8.
Maailma suurriikidest oli jõudnud USA vaktsineerida kolmapäevaks vähemalt korra 175 miljonit inimest ehk 53,4 protsenti elanikkonnast. Samas on vaktsineerimiskuur lõpetatud 146,6 miljonil selle elanikul.
Värsked andmed vaktsineeritute arvu kohta avaldas ka Hiina. Ühe doosi on saanud riigis enam kui 622 miljonit inimest ehk ligi 45 protsenti riigi elanikest. Indias on vaktsineeritute osakaal umbes kolm korda väiksem – vähemalt ühe süsti on saanud 16 protsenti.
Venemaal on huvi vaktsineerimise vastu lääneriikidest ja maailma teistes suurematest riikidest märksa tagasihoidlikum. Ühe süsti on kätte saanud saja inimese kohta veidi üle 13.
Kokku on vaktsineeritud maailmas koroona vastu vähemalt korra 1,67 miljardit inimest. Vaktsineerimisega on algust tehtud enam kui 190 riigis. | Koroonavaktsineerimine graafikul: riigid kompavad karjaimmuunsuse piiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma elanikkonna vaktsineerimises on maailmas vaieldamatult esikohal Araabia Ühendemiraadid. Riigis oli süstitud kolmapäevase seisuga ligi 14 miljonit vaktsiinidoosi, millest piisab enam kui 70 protsendi selle elanike täielikuks vaktsineerimiseks. Üle 16-aastastest on saanud vähemalt ühe doosi 83 protsenti.
Teisisõnu kompab AÜE optimistlikuma ennustuse kohaselt piiri, mille ületamisel hakkab viiruse levik ühiskonnas iseeneslikult sumbuma. Koroonaviirusel pole kedagi nakatada. Viimase seitsme päeva jooksul registreeriti seal 100 000 elaniku kohta päevas keskmiselt 21 uut nakkusjuhtu.
Mõned maailma väiksemad saareriigid kõrvale jättes hakkab Euroopas piiri lähedale jõudma ka 510 000 elanikuga Malta. Vähemalt ühe korra on vaktsiiniga hõlmatud ligi 67 protsenti selle elanikest. Enam kui pooli on vaktsineeritud kaks korda ja selle mõju on näha. Malta nakatumisnäitaja on 0,3.
Maltale järgneb vähemalt korra vaktsineeritute osakaalu poolest mitu Pärsia lahe riiki: Kuveit ja Bahrein. Kanada asetub pingereas teise lääneriigina viiendale kohale. Seal on saja inimese kohta vaktsineeritud 66 elanikku.
Teistes Euroopa Liidu riikides on vaktsineeritute osakaal Malta omast enam kui kümne protsendi võtta väiksem. Ungaris on saanud saja elaniku kohta vähemalt ühe süsti veidi enam kui 55. Kolmandat ja neljandat kohta jagavad 52 protsendiga Iirimaa ja Soome. Enam kui poole oma rahvastikust on suutnud hõlmata ka Belgia.
Baltimaad jäävad oma vaktsineerituse tasemega Euroopa Liidu keskmisele alla. Kui võtta kokku kõik ühenduse elanikud, on saanud neist süsti ligikaudu 45 protsenti, siis Leedus on vaktsiiniga korra hõlmatud 42,6 protsenti. Eestis on vaktsineeritud 100 inimese kohta umbes 40 inimest ja Lätis 30.
Lätist madalam on Euroopa Liidu piires vaktsineerituse tase veel Rumeenias ja Bulgaarias. Neist esimeses on saanud saja elaniku kohta ühe süsti 22,5 ja teises vaid 12,8.
Maailma suurriikidest oli jõudnud USA vaktsineerida kolmapäevaks vähemalt korra 175 miljonit inimest ehk 53,4 protsenti elanikkonnast. Samas on vaktsineerimiskuur lõpetatud 146,6 miljonil selle elanikul.
Värsked andmed vaktsineeritute arvu kohta avaldas ka Hiina. Ühe doosi on saanud riigis enam kui 622 miljonit inimest ehk ligi 45 protsenti riigi elanikest. Indias on vaktsineeritute osakaal umbes kolm korda väiksem – vähemalt ühe süsti on saanud 16 protsenti.
Venemaal on huvi vaktsineerimise vastu lääneriikidest ja maailma teistes suurematest riikidest märksa tagasihoidlikum. Ühe süsti on kätte saanud saja inimese kohta veidi üle 13.
Kokku on vaktsineeritud maailmas koroona vastu vähemalt korra 1,67 miljardit inimest. Vaktsineerimisega on algust tehtud enam kui 190 riigis.
### Response:
Koroonavaktsineerimine graafikul: riigid kompavad karjaimmuunsuse piiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvaküsitluse põhjal tehtud uuringust selgus, et võrreldes lapsevanemate ja ülejäänud lastetutega pidas 27 protsenti vastajaid end tahtlikult lastetuks. Vaadates täpsemalt vastajate demograafilisi näitajaid, nagu vanust, haridust ja sugu, märkasid uurijad, et tahtlikult lasteta inimesed on oma eluga samamoodi rahul kui lapsevanemad, ülejäänud lastetud või need, kes alles plaanivad lapsi saada, vahendab Gizmodo.
Demograafiliste näitajate põhjal ilmnesid inimrühmade vahel siiski mõningad erinevused. Näiteks pidasid tahtlikult lastetud inimesed end üldiselt liberaalsemaks ja lapsevanemad konservatiivsemaks. Uurijatele ootuspäraselt olid lapsevanemad tõenäolisemalt suhtes, kuid ainult veidi üle poole tahtlikult lasteta inimestest olid vallalised.
Lapsi mittetahtvad vastajad olid lapsevanematest ja ülejäänud lastetutest veidi nooremad ning viimastega võrreldes keskmiselt vähem haritud. Rassipõhiselt suuri erinevusi ei ilmnenud. Samuti ei erinenud uuritud rühmad kuigivõrd iseloomujoonte poolest, ehkki need, kes alles unistavad lapsevanemaks saamisest, võisid olla tahtlikult lastetutest veidi koostööaltimad.
Eesti näitajad on märksa tagasihoidlikumad
Küll aga on vabathtliku lastetuse põhjuseid uuritud Eestis. Terviseameti analüütik Heleene Suija käsitles seda teemat oma mullu kaitstud magistritöös ja leidis, et Eestis ei soovi tahtlikult lapsi saada vaid mõni protsent inimesi.
Täpsemalt lähtus Suija oma töös kolmest küsitlusest, kus kõigis küsiti inimestelt "Mitu last kokku Te endale sooviksite?". Vastuse "null" andis Eesti Naiste Tervise küsitluses 1,6, Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuringus 2,6 ja Euroopa Sotsiaaluuringus 3,5 protsenti inimesi. "Seega Michigani Osariigiülikooli uuringuga võrreldes on Eesti osakaalud ikka väga väikesed," tõdeb Suija. Tema sõnul hinnatakse üldiselt eri riikides tehtud erinevates uuringutes vabatahtlike lastetute osakaalu kümne protsendi kanti.
Magistritöös tõi Suija välja ka vabatahtlikult lastetuid inimesi iseloomustavaid tegureid. Temagi leidis, et lapsi mittesoovivad inimesed olid pigem nooremad ehk alla 40-aastased. Kuna vastajate seas oli noori protsentuaalselt rohkem, oli tahtlike lastetute seas rohkem vallalisi, põhiharidusega ja sissetulekuta inimesi.
Siiski juhib Suija tähelepanu, et tema tahtlike lastetute valim koosnes vaid 39 inimesest. "Kuna kvantitatiivse osa valim oli nii väike, siis põhjapanevaid või lõplikke järeldusi nende pealt teha ei saa ega tohiks," osutab ta.
USA eripärad
Ehkki lastetuse põhjuseid on uuritud juba aastakümneid, polnud vähemalt USA-s seni kuigivõrd küsitletud ega loendatud inimesi, kes loobuvad lastesaamisest vabatahtlikult. Ühendriikides hakati 1970. aastatel avaldama riiklikku statistikat lastetuse levimuse kohta, kuid laste puudumine pole päris sama, mis lastetus.
Riiklikus statistikas kajastub palju potentsiaalseid lapsevanemaid, kellel polnud vastamise hetkel laste saamiseks lihtsalt veel võimalust või piisavat kindlustatust. Samuti loetakse ühe vitsaga lastetuks inimesed, kes küll lapsi soovivad, kuid neid bioloogilistel põhjustel ei saa. Nüüd otsustas Michigani Osariigiülikooli teadlastest abielupaar lastetuse küsimust uue nurga alt uurida.
Uuringu ühe autori psühholoogiadotsent Jennifer Neali sõnul on varasemad uuringud lähtunud lastetuid inimesi loendades kitsalt viljakusest. Vabatahtlikul lastetusel pole viljakusega aga mingit pistmist. Samuti jäid varasematest uuringutest välja mehed ja vanemas naised. Uus uuring on Neali sõnul erinev, sest küsis igas vanuses ja mõlemast soost inimestelt, kas nad üldse tahaks kunagi lapsi.
Uurijad kasutasid oma ülikooli üleosariigilise rahvaküsitluse andmeid. Täpsemalt huvitasid neid ligi 1000 täiskasvanu vastused 2020. aasta maikuust. Valimisse võetud inimestelt küsiti, kas neil on bioloogilisi või lapsendatud lapsi. Samuti vastasid nad küsimustele oma iseloomujoonte kohta ja kirjeldasid, kuidas nad üldiselt lasteta inimestesse suhtuvad.
Ehkki küsitlusuuring on esimene omataoline, tuleks uurijate sõnul suhtuda selle tulemustesse ettevaatusega. Näiteks vastasid küsitlusele ainult Michiganist pärit inimesed ja on võimalik, et mujal Ühendriikides on pilt teistsugune. Uurijad ise leiavad, et nende tulemused peegeldavad tõenäoliselt siiski terve riigi olukorda.
Uuringu tulemused võivad kinnitust anda ka tahtlikult lastetute inimeste murele, et ülejäänud inimesed ei toeta nende valikut. Küsitluses suhtusid teadlikult lastetud inimesed lasteta naistesse ja meestesse soojemalt kui lapsevanemad ja need, kes alles soovisid lapsi saada.
Uus uuring ei näidanud, miks osa inimesi tahtlikult lapsi saada ei soovi või millal selline otsus iga inimese elus sünnib. Jennifer Neali sõnul asubki uurijatetandem järgmiseks neile küsimustele vastuseid otsima.
Uuring ilmus ajakirjas PLOS One. | USA küsitlusuuring: neljandik inimesi elab lasteta täisväärtuslikku elu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvaküsitluse põhjal tehtud uuringust selgus, et võrreldes lapsevanemate ja ülejäänud lastetutega pidas 27 protsenti vastajaid end tahtlikult lastetuks. Vaadates täpsemalt vastajate demograafilisi näitajaid, nagu vanust, haridust ja sugu, märkasid uurijad, et tahtlikult lasteta inimesed on oma eluga samamoodi rahul kui lapsevanemad, ülejäänud lastetud või need, kes alles plaanivad lapsi saada, vahendab Gizmodo.
Demograafiliste näitajate põhjal ilmnesid inimrühmade vahel siiski mõningad erinevused. Näiteks pidasid tahtlikult lastetud inimesed end üldiselt liberaalsemaks ja lapsevanemad konservatiivsemaks. Uurijatele ootuspäraselt olid lapsevanemad tõenäolisemalt suhtes, kuid ainult veidi üle poole tahtlikult lasteta inimestest olid vallalised.
Lapsi mittetahtvad vastajad olid lapsevanematest ja ülejäänud lastetutest veidi nooremad ning viimastega võrreldes keskmiselt vähem haritud. Rassipõhiselt suuri erinevusi ei ilmnenud. Samuti ei erinenud uuritud rühmad kuigivõrd iseloomujoonte poolest, ehkki need, kes alles unistavad lapsevanemaks saamisest, võisid olla tahtlikult lastetutest veidi koostööaltimad.
Eesti näitajad on märksa tagasihoidlikumad
Küll aga on vabathtliku lastetuse põhjuseid uuritud Eestis. Terviseameti analüütik Heleene Suija käsitles seda teemat oma mullu kaitstud magistritöös ja leidis, et Eestis ei soovi tahtlikult lapsi saada vaid mõni protsent inimesi.
Täpsemalt lähtus Suija oma töös kolmest küsitlusest, kus kõigis küsiti inimestelt "Mitu last kokku Te endale sooviksite?". Vastuse "null" andis Eesti Naiste Tervise küsitluses 1,6, Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuringus 2,6 ja Euroopa Sotsiaaluuringus 3,5 protsenti inimesi. "Seega Michigani Osariigiülikooli uuringuga võrreldes on Eesti osakaalud ikka väga väikesed," tõdeb Suija. Tema sõnul hinnatakse üldiselt eri riikides tehtud erinevates uuringutes vabatahtlike lastetute osakaalu kümne protsendi kanti.
Magistritöös tõi Suija välja ka vabatahtlikult lastetuid inimesi iseloomustavaid tegureid. Temagi leidis, et lapsi mittesoovivad inimesed olid pigem nooremad ehk alla 40-aastased. Kuna vastajate seas oli noori protsentuaalselt rohkem, oli tahtlike lastetute seas rohkem vallalisi, põhiharidusega ja sissetulekuta inimesi.
Siiski juhib Suija tähelepanu, et tema tahtlike lastetute valim koosnes vaid 39 inimesest. "Kuna kvantitatiivse osa valim oli nii väike, siis põhjapanevaid või lõplikke järeldusi nende pealt teha ei saa ega tohiks," osutab ta.
USA eripärad
Ehkki lastetuse põhjuseid on uuritud juba aastakümneid, polnud vähemalt USA-s seni kuigivõrd küsitletud ega loendatud inimesi, kes loobuvad lastesaamisest vabatahtlikult. Ühendriikides hakati 1970. aastatel avaldama riiklikku statistikat lastetuse levimuse kohta, kuid laste puudumine pole päris sama, mis lastetus.
Riiklikus statistikas kajastub palju potentsiaalseid lapsevanemaid, kellel polnud vastamise hetkel laste saamiseks lihtsalt veel võimalust või piisavat kindlustatust. Samuti loetakse ühe vitsaga lastetuks inimesed, kes küll lapsi soovivad, kuid neid bioloogilistel põhjustel ei saa. Nüüd otsustas Michigani Osariigiülikooli teadlastest abielupaar lastetuse küsimust uue nurga alt uurida.
Uuringu ühe autori psühholoogiadotsent Jennifer Neali sõnul on varasemad uuringud lähtunud lastetuid inimesi loendades kitsalt viljakusest. Vabatahtlikul lastetusel pole viljakusega aga mingit pistmist. Samuti jäid varasematest uuringutest välja mehed ja vanemas naised. Uus uuring on Neali sõnul erinev, sest küsis igas vanuses ja mõlemast soost inimestelt, kas nad üldse tahaks kunagi lapsi.
Uurijad kasutasid oma ülikooli üleosariigilise rahvaküsitluse andmeid. Täpsemalt huvitasid neid ligi 1000 täiskasvanu vastused 2020. aasta maikuust. Valimisse võetud inimestelt küsiti, kas neil on bioloogilisi või lapsendatud lapsi. Samuti vastasid nad küsimustele oma iseloomujoonte kohta ja kirjeldasid, kuidas nad üldiselt lasteta inimestesse suhtuvad.
Ehkki küsitlusuuring on esimene omataoline, tuleks uurijate sõnul suhtuda selle tulemustesse ettevaatusega. Näiteks vastasid küsitlusele ainult Michiganist pärit inimesed ja on võimalik, et mujal Ühendriikides on pilt teistsugune. Uurijad ise leiavad, et nende tulemused peegeldavad tõenäoliselt siiski terve riigi olukorda.
Uuringu tulemused võivad kinnitust anda ka tahtlikult lastetute inimeste murele, et ülejäänud inimesed ei toeta nende valikut. Küsitluses suhtusid teadlikult lastetud inimesed lasteta naistesse ja meestesse soojemalt kui lapsevanemad ja need, kes alles soovisid lapsi saada.
Uus uuring ei näidanud, miks osa inimesi tahtlikult lapsi saada ei soovi või millal selline otsus iga inimese elus sünnib. Jennifer Neali sõnul asubki uurijatetandem järgmiseks neile küsimustele vastuseid otsima.
Uuring ilmus ajakirjas PLOS One.
### Response:
USA küsitlusuuring: neljandik inimesi elab lasteta täisväärtuslikku elu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | KAI TAAL: Kuidas mängida saatanat?
Age Juurika kontsert pakkus palju mõtteainet sellistel igavikulistel teemadel nagu jumalikkus ja saatanlikkus, armastuse võimalikkus ning inimlikkus.
Age Juurika klaveriõhtu sarjas "I nagu interpreet" 9. VI Estonia kontserdisaalis. Age Juurikas (klaver). Kavas Ludwig van Beethoveni, Richard Wagneri (Zoltán Kocsisi transkriptsioon) ja Ferenc Liszti muusika.
Mäletan eredalt esimest korda, kui kuulasin tervikuna läbi Wagneri " Tristani ja Isolde" – see hingeliselt ja füüsiliselt raputav elamus ei unune. Mida teeb armastus inimestega, mida tehakse armastuse nimel, mida nimetada armastuseks – pole vist muusikateost, kus käsitletaks neid küsimusi kirglikumalt ja mõjuvamalt. Just sel päeval sai minust wagneriaan. Age Juurika sooloõhtul tundus teist kontserdipoolt alustanud Wagneri ooperi " Tristan ja Isolde" avamäng ungari pianisti Zoltán Kocsisi seades teiste teoste, pikemate ja kaalukamate kõrval tähtsusetum.
MARIA MÖLDER : Pärast pikka paid
Kuidas korraldada paremini riigikogu ja kultuuritegijate mõttevahetust? Rahvaesindajatel on informatsiooni vaja, miks mitte neile siis seda pakkuda.
Eesti muusikaturu fookuspäev 11. VI Von Krahli teatris.
Eelmise aasta erandlikes tingimustes peetud Tallinn Music Week oli tõeliselt sisutihe suunanäitaja. Eesti muusikaturu fookuspäev, mis pidi toimuma tänavuse TMW osana, algas heietustega, kui tublid ja ägedad kõik on kriisis olnud. Pikk pai kulubki kahtlemata kõigile pidevate muutustega kohanenud ja kiiresti reageerinud korraldajatele ära, ent õnneks jõuti ka konstruktiivsete mõteteni, kuidas veelgi paremini jätkata. Näib, et kodumaise muusikavälja osalistele on heitlikus olukorras väga tähtis üksteise tegemistega kursis olla, üksteiselt õppida ja koostööd teha.
MALL LAUR: Liiasuse printsiip ja sõnastikureform
Miks rikkuda toimivat süsteemi? Olgu ühendsõnastik ja ÕS, digisüsteem ja paberväljaanne.
Sirbis avaldatud Arvi Tavasti EKI sõnastikureformi puudutavates vastustes i on kõik justkui avatud diskussiooniks, samas näib, et mõni asi on juba otsustatud: uut ÕSi eraldi digitaalses vormis enam ei tule, ÕS uputatakse ühendsõnastikku. Veelgi enam, uut ÕSi ei näe enam ka paberil. Näilikult on see raha kokkuhoid, kuid ka digisüsteemi ülevalhoidmine ja hooldus maksab ning üha paisuv süsteem aina rohkem. Digisüsteem on haavatav, see võib blokeeruda, kokku kukkuda, rääkimata häkkimisest, viirustest jms. Mis saab, kui see juhtub kriitilisel hetkel, nt eesti keele lõpueksami päeval? Paberväljaanne peab kindlasti alles jääma.
JAAK ALLIK: Prohvet, kes pole kuulus omal maal
Miks ei täitunud paljude lootus, et pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist jõuab kätte suurriikide konfrontatsioonita ajastu?
Rein Müllerson, Elada huvitaval ajal – needus või võimalus? Inglise keelest tõlkinud Peeter Villman, toimetanud Kalev Lattik. Kaane kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2021. 336 lk.
Rein Müllersoni olulisust ja vastuolulisust Eesti poliitikas ilmestab fakt, et mehele, kes kirjutas EV välisministri kohusetäitjana Mart Laari ja Jüri Luige palvel 1991. aasta 20. augusti hilisõhtul Ülo Nugise haamriga kinni löödud iseseisvuskuulutuse ja mõni päev hiljem Boriss Jeltsini ülesandel ka need read, millega Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust, pole ükski Eesti president mingitki teenetemärki andnud. Olgugi et vabadusvõitlejaid tekib iga aasta veebruaris ja augustis juurde nagu seeni pärast vihma. Kirsina tordil olgu lisatud, et just Müllerson kirjutas visandi Aleksander Jakovlevile kõne tarvis, millega too sundis NSVLi rahvasaadikute kongressi 1989. aasta 24. detsembril tunnistama Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide olemasolu ja need tühistama.
Loe lisaks!
Ehk võib Eesti huve erinevalt mõista ja teenida? Valle-Sten Maiste intervjuu Jaak Allikuga
MÄRT LÄÄNEMETS: Aasia sajand IV. Myanmar – valesti kokku pandud riik.
Klopsiti kokku tüüpiline postkolonialistlik bamaritest enamuse suva järgi toimiv riigimoodustis, kus vähemusrahvastel enesemääramisõigust poliitiliste vahenditega peaaegu ei ole.
Esmalt pilk ajalukku. XVIII sajandi keskel ühendas kuningas Alaungpaya birmalaste maad Irrawaddy (Ayeyarwady) jõe keskjooksul ehk Ülem-Birmas, alistas oma võimule monide Hanthawaddy kuningriigi lõunas, Shani riigid idas ja mägirahvad põhjas ning rajas Kagu-Aasia oma aja võimsaima riigi Konbaungi dünastia valitsemise all. Nii algas viimane vaatus Birma kuningriikide tuhandeaastases ajaloos. Alaungpaya hävitas ka prantsuse ja briti esimesed tugipunktid Birma aladel, pannes mõneks ajaks seisma Euroopa koloniaalambitsioonid. Tema järeltulijad Konbaungi troonil laiendasid riiki veelgi, vallutades idas maid Siiamilt ning läänes Arakani (praegu Birma Rakhini osariik), Manipuri ja Assami (praegu India koosseisus).
Rõõmus saab olla ka nappide vahenditega. Igor Kotjuh intervjueeris Luulur Malinit
Luulur: "Mida rohkemad tunnevad heameelt, teevad heameelt ja hoolivad kõigest elusast, seda rohkem ma rõõmustan."
Ta on Jaan Malin ja ta on Luulur. Ta on kirjarahva ja ühtlasi kunstirahva esindaja. Ta teosed kompavad piire: asemantiline romaan "Maa ja ilm" kõrvaldati 2015. aastal Eesti Kirjanike Liidu romaanikonkursilt, sest oli kirjutatud väljamõeldud keeles. Uus teos "SA" ei saanud osaleda konkursil "25 kauneimat Eesti raamatut", sest ISBN-koodi asemel oli kaanel … sõrmejälg. Õigupoolest puudus üllitisel ka autori nimi. Ja üldse – see pole raamat. See on ümbrik, mille sees on trükitud ajaleht ja üks paberileht käsitsi kirjutatud luuletusega.
JOOSEP SUSI: Suitsu nurk VI. Jan Kausi "Balti jaam"
Luulesalv. Kristjan Haljak
RIIN ALATALU: N ullenergia veab vägisi miinusesse
Ehk oleks kliimaeesmärkide saavutamise toetusmeetmetega targem keskenduda hoonete energiatõhususe parandamisele, mitte lammutamisele?
Sel kevadel restaureeris Randel Saveli kõrgema kunstikooli Pallas lõputööna Põlvamaal Peris ekspressiivse ja väljendusrikka hiigelsuure pannoo "Mahtra sõda" i, mille 1985. aastal tellis Andrus Kasemaalt Ed. Vilde nimeline kolhoos Ado Eigi ja Ann Toode projekteeritud kolhoosikeskusele. Suur oli aga mu üllatus, kui selgus, et vald tahab hoone lammutada liginullenergia meetme raames.
Lennelda priiks. Kas see on linnas üldse võimalik? Merle Karro-Kalberg intervjueeris Sigrid Solnikut
Sirgrid Solnik: "Oma koha tunnet ei kasvata normid. Kui avalik ruum füüsiliselt ja vaimselt lukku pannakse, siis ei saa ruumist hoolimist mitte kusagil harjutada."
Juuni aluses tekitasid pealinlastes pahameelt Noblessneri nooblisse sadamapiirkonda üles seatud sildid, mis annavad loa veeäärsel terrassil istuda vaid neile, kes on Kai külalised. Oma toidu ja joogiga keelab silt vee ääres külitamise. Kuigi silt on väike asi, annab see edasi suhtumist ja mõjub tõrjuvalt. Keelavad sildid on n-ö pehme viis linnaruum normeerida. Füüsilised torupiirded ja tarad on üks asi, aga sildid, mis keelavad rulaga sõita, ostlemisvabalt istuda, jalgratast kinnitada, maja ees kilgata jne rusuvad vaimu ning pärsivad loovust. Kuidas sellised regulatsioonid linna kuvandit ja linlasi mõjutavad, räägib antropoloog Sigrid Solnik.
ANDU RÄMMER: "Igapäevaelu lisab teaduslikele teadmistele mõjukust"
Miks sotsiaalsetes gruppides kujunevad samast allikast pärit teaduslikest teadmistest erineva rõhuasetusega arusaamad?
Sotsiaalpsühholoogilised uuringud näitavad, et teadusteemalisi avalikke arutelusid juhivad inimeste mured, hirmud ja tulevikuootused. Aruteludes kaaluvad turvatunnet ja identiteeti puudutavad emotsionaalsed seisukohad sageli üles teadlaste argumendid. Seetõttu ei üllatagi, et enamasti annavad neis tooni teaduslike teadmistega vürtsitatud tavaarusaamad.
LAURI LAANISTO: Ääremärkusi teaduse vahelt IV. Dressidega ballisaalis
Kunagi aastatuhandevahetuse paiku sattusin esimest korda välismaale teaduskonverentsile. Kopenhaagenisse. Mu toonane juhendaja valmistas mind ette: peamine on majutuskohas kõvasti end hommikuses Rootsi lauas täis laadida, kohvipauside ajal head-paremat pugida ja õhtusöögil nii palju kui võimalik tasuta veini kaanida. Nii saab päevaraha pealt kokku hoida, kõhu ikkagi täis ja ka lõbutseda. (1990ndate lõpul ei olnud Kopenhaageni hinnad tudengile tõesti taskukohased.) Ta soovitas läänemaise konverentsiatmosfääri paremaks mõistmiseks enne minekut läbi lugeda David Logdeʼi "Väikese maailma", mis on humoorikas sissevaade romantilise kirjanduse uurijate konverentsitsüklile, mille käigus asjaosalised innukalt oma uurimisteemasid kõikvõimalikes paarumiskombinatsioonides ellu rakendavad.
SILVIA URGAS: Tuttava linna tuled. Haapsalu õpetab elama
Kui mainin kellelegi, et olen pärit Haapsalust, reageeritakse sageli ohhetuste ja ahhetustega peaaegu et käsi kokku lüües. "Kui armas!" hüüatatakse ja järgnevad meenutused Haapsalu kohvikute rikkalikest kreemikookidest, kaunist promenaadist, muinasjutulisest linnusest ja kõrgkultuurielamustest Tšaikovski festivalil. Need kõik on muidugi vestluskaaslaste täiesti tõesed mälestused ning loovad minus meeldiva tunde, et olen eksootiline pärismaalane, kes on välja astunud Ilon Wiklandi illustratsioonilt mõnest Astrid Lindgreni raamatust.
Arvustamisel
Sten Lassmanni klaveriõhtu "Non plus ultra"
Una Corda k ontsert "Vaikuse labürint"
Tallinna keelpillifestival
Eva Kofi "Kirgas uni"
Haapsalu graafilise disaini festivali näitused "Absurd" ja "Värske Eesti kultuuriplakat"
näitused: "Eraldatuses", Kai Koppeli, Julia Maria Künnapi ja Kadri Mälgu "Püha nõu", Andres Tali "[ S ⅄ M B O L ]", Mirjam Hinni ja Alar Tuule "Tuhandesilmne saar"
galaetendus"Tallinna balletikool 75" ja "Klaasist loomaaed"
Laur Kaunissaare "Mäletan / Ei mäleta", Artjom Astrovi ja Ruslan Stepanov i " Gangstarap" ning Ingrid Mugu"Põlemine" ja Allar Valge "Love me Tinder"
mängufilm "Eesti matus"
dokumentaalfilm "Naised rindejoonel"
Järgmine Sirp ilmub 2. juulil. | Reedel Sirbis: Eesti muusikaturu fookuspäev, vabadus linnaruumis ja sõnastikureform | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
KAI TAAL: Kuidas mängida saatanat?
Age Juurika kontsert pakkus palju mõtteainet sellistel igavikulistel teemadel nagu jumalikkus ja saatanlikkus, armastuse võimalikkus ning inimlikkus.
Age Juurika klaveriõhtu sarjas "I nagu interpreet" 9. VI Estonia kontserdisaalis. Age Juurikas (klaver). Kavas Ludwig van Beethoveni, Richard Wagneri (Zoltán Kocsisi transkriptsioon) ja Ferenc Liszti muusika.
Mäletan eredalt esimest korda, kui kuulasin tervikuna läbi Wagneri " Tristani ja Isolde" – see hingeliselt ja füüsiliselt raputav elamus ei unune. Mida teeb armastus inimestega, mida tehakse armastuse nimel, mida nimetada armastuseks – pole vist muusikateost, kus käsitletaks neid küsimusi kirglikumalt ja mõjuvamalt. Just sel päeval sai minust wagneriaan. Age Juurika sooloõhtul tundus teist kontserdipoolt alustanud Wagneri ooperi " Tristan ja Isolde" avamäng ungari pianisti Zoltán Kocsisi seades teiste teoste, pikemate ja kaalukamate kõrval tähtsusetum.
MARIA MÖLDER : Pärast pikka paid
Kuidas korraldada paremini riigikogu ja kultuuritegijate mõttevahetust? Rahvaesindajatel on informatsiooni vaja, miks mitte neile siis seda pakkuda.
Eesti muusikaturu fookuspäev 11. VI Von Krahli teatris.
Eelmise aasta erandlikes tingimustes peetud Tallinn Music Week oli tõeliselt sisutihe suunanäitaja. Eesti muusikaturu fookuspäev, mis pidi toimuma tänavuse TMW osana, algas heietustega, kui tublid ja ägedad kõik on kriisis olnud. Pikk pai kulubki kahtlemata kõigile pidevate muutustega kohanenud ja kiiresti reageerinud korraldajatele ära, ent õnneks jõuti ka konstruktiivsete mõteteni, kuidas veelgi paremini jätkata. Näib, et kodumaise muusikavälja osalistele on heitlikus olukorras väga tähtis üksteise tegemistega kursis olla, üksteiselt õppida ja koostööd teha.
MALL LAUR: Liiasuse printsiip ja sõnastikureform
Miks rikkuda toimivat süsteemi? Olgu ühendsõnastik ja ÕS, digisüsteem ja paberväljaanne.
Sirbis avaldatud Arvi Tavasti EKI sõnastikureformi puudutavates vastustes i on kõik justkui avatud diskussiooniks, samas näib, et mõni asi on juba otsustatud: uut ÕSi eraldi digitaalses vormis enam ei tule, ÕS uputatakse ühendsõnastikku. Veelgi enam, uut ÕSi ei näe enam ka paberil. Näilikult on see raha kokkuhoid, kuid ka digisüsteemi ülevalhoidmine ja hooldus maksab ning üha paisuv süsteem aina rohkem. Digisüsteem on haavatav, see võib blokeeruda, kokku kukkuda, rääkimata häkkimisest, viirustest jms. Mis saab, kui see juhtub kriitilisel hetkel, nt eesti keele lõpueksami päeval? Paberväljaanne peab kindlasti alles jääma.
JAAK ALLIK: Prohvet, kes pole kuulus omal maal
Miks ei täitunud paljude lootus, et pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist jõuab kätte suurriikide konfrontatsioonita ajastu?
Rein Müllerson, Elada huvitaval ajal – needus või võimalus? Inglise keelest tõlkinud Peeter Villman, toimetanud Kalev Lattik. Kaane kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2021. 336 lk.
Rein Müllersoni olulisust ja vastuolulisust Eesti poliitikas ilmestab fakt, et mehele, kes kirjutas EV välisministri kohusetäitjana Mart Laari ja Jüri Luige palvel 1991. aasta 20. augusti hilisõhtul Ülo Nugise haamriga kinni löödud iseseisvuskuulutuse ja mõni päev hiljem Boriss Jeltsini ülesandel ka need read, millega Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust, pole ükski Eesti president mingitki teenetemärki andnud. Olgugi et vabadusvõitlejaid tekib iga aasta veebruaris ja augustis juurde nagu seeni pärast vihma. Kirsina tordil olgu lisatud, et just Müllerson kirjutas visandi Aleksander Jakovlevile kõne tarvis, millega too sundis NSVLi rahvasaadikute kongressi 1989. aasta 24. detsembril tunnistama Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide olemasolu ja need tühistama.
Loe lisaks!
Ehk võib Eesti huve erinevalt mõista ja teenida? Valle-Sten Maiste intervjuu Jaak Allikuga
MÄRT LÄÄNEMETS: Aasia sajand IV. Myanmar – valesti kokku pandud riik.
Klopsiti kokku tüüpiline postkolonialistlik bamaritest enamuse suva järgi toimiv riigimoodustis, kus vähemusrahvastel enesemääramisõigust poliitiliste vahenditega peaaegu ei ole.
Esmalt pilk ajalukku. XVIII sajandi keskel ühendas kuningas Alaungpaya birmalaste maad Irrawaddy (Ayeyarwady) jõe keskjooksul ehk Ülem-Birmas, alistas oma võimule monide Hanthawaddy kuningriigi lõunas, Shani riigid idas ja mägirahvad põhjas ning rajas Kagu-Aasia oma aja võimsaima riigi Konbaungi dünastia valitsemise all. Nii algas viimane vaatus Birma kuningriikide tuhandeaastases ajaloos. Alaungpaya hävitas ka prantsuse ja briti esimesed tugipunktid Birma aladel, pannes mõneks ajaks seisma Euroopa koloniaalambitsioonid. Tema järeltulijad Konbaungi troonil laiendasid riiki veelgi, vallutades idas maid Siiamilt ning läänes Arakani (praegu Birma Rakhini osariik), Manipuri ja Assami (praegu India koosseisus).
Rõõmus saab olla ka nappide vahenditega. Igor Kotjuh intervjueeris Luulur Malinit
Luulur: "Mida rohkemad tunnevad heameelt, teevad heameelt ja hoolivad kõigest elusast, seda rohkem ma rõõmustan."
Ta on Jaan Malin ja ta on Luulur. Ta on kirjarahva ja ühtlasi kunstirahva esindaja. Ta teosed kompavad piire: asemantiline romaan "Maa ja ilm" kõrvaldati 2015. aastal Eesti Kirjanike Liidu romaanikonkursilt, sest oli kirjutatud väljamõeldud keeles. Uus teos "SA" ei saanud osaleda konkursil "25 kauneimat Eesti raamatut", sest ISBN-koodi asemel oli kaanel … sõrmejälg. Õigupoolest puudus üllitisel ka autori nimi. Ja üldse – see pole raamat. See on ümbrik, mille sees on trükitud ajaleht ja üks paberileht käsitsi kirjutatud luuletusega.
JOOSEP SUSI: Suitsu nurk VI. Jan Kausi "Balti jaam"
Luulesalv. Kristjan Haljak
RIIN ALATALU: N ullenergia veab vägisi miinusesse
Ehk oleks kliimaeesmärkide saavutamise toetusmeetmetega targem keskenduda hoonete energiatõhususe parandamisele, mitte lammutamisele?
Sel kevadel restaureeris Randel Saveli kõrgema kunstikooli Pallas lõputööna Põlvamaal Peris ekspressiivse ja väljendusrikka hiigelsuure pannoo "Mahtra sõda" i, mille 1985. aastal tellis Andrus Kasemaalt Ed. Vilde nimeline kolhoos Ado Eigi ja Ann Toode projekteeritud kolhoosikeskusele. Suur oli aga mu üllatus, kui selgus, et vald tahab hoone lammutada liginullenergia meetme raames.
Lennelda priiks. Kas see on linnas üldse võimalik? Merle Karro-Kalberg intervjueeris Sigrid Solnikut
Sirgrid Solnik: "Oma koha tunnet ei kasvata normid. Kui avalik ruum füüsiliselt ja vaimselt lukku pannakse, siis ei saa ruumist hoolimist mitte kusagil harjutada."
Juuni aluses tekitasid pealinlastes pahameelt Noblessneri nooblisse sadamapiirkonda üles seatud sildid, mis annavad loa veeäärsel terrassil istuda vaid neile, kes on Kai külalised. Oma toidu ja joogiga keelab silt vee ääres külitamise. Kuigi silt on väike asi, annab see edasi suhtumist ja mõjub tõrjuvalt. Keelavad sildid on n-ö pehme viis linnaruum normeerida. Füüsilised torupiirded ja tarad on üks asi, aga sildid, mis keelavad rulaga sõita, ostlemisvabalt istuda, jalgratast kinnitada, maja ees kilgata jne rusuvad vaimu ning pärsivad loovust. Kuidas sellised regulatsioonid linna kuvandit ja linlasi mõjutavad, räägib antropoloog Sigrid Solnik.
ANDU RÄMMER: "Igapäevaelu lisab teaduslikele teadmistele mõjukust"
Miks sotsiaalsetes gruppides kujunevad samast allikast pärit teaduslikest teadmistest erineva rõhuasetusega arusaamad?
Sotsiaalpsühholoogilised uuringud näitavad, et teadusteemalisi avalikke arutelusid juhivad inimeste mured, hirmud ja tulevikuootused. Aruteludes kaaluvad turvatunnet ja identiteeti puudutavad emotsionaalsed seisukohad sageli üles teadlaste argumendid. Seetõttu ei üllatagi, et enamasti annavad neis tooni teaduslike teadmistega vürtsitatud tavaarusaamad.
LAURI LAANISTO: Ääremärkusi teaduse vahelt IV. Dressidega ballisaalis
Kunagi aastatuhandevahetuse paiku sattusin esimest korda välismaale teaduskonverentsile. Kopenhaagenisse. Mu toonane juhendaja valmistas mind ette: peamine on majutuskohas kõvasti end hommikuses Rootsi lauas täis laadida, kohvipauside ajal head-paremat pugida ja õhtusöögil nii palju kui võimalik tasuta veini kaanida. Nii saab päevaraha pealt kokku hoida, kõhu ikkagi täis ja ka lõbutseda. (1990ndate lõpul ei olnud Kopenhaageni hinnad tudengile tõesti taskukohased.) Ta soovitas läänemaise konverentsiatmosfääri paremaks mõistmiseks enne minekut läbi lugeda David Logdeʼi "Väikese maailma", mis on humoorikas sissevaade romantilise kirjanduse uurijate konverentsitsüklile, mille käigus asjaosalised innukalt oma uurimisteemasid kõikvõimalikes paarumiskombinatsioonides ellu rakendavad.
SILVIA URGAS: Tuttava linna tuled. Haapsalu õpetab elama
Kui mainin kellelegi, et olen pärit Haapsalust, reageeritakse sageli ohhetuste ja ahhetustega peaaegu et käsi kokku lüües. "Kui armas!" hüüatatakse ja järgnevad meenutused Haapsalu kohvikute rikkalikest kreemikookidest, kaunist promenaadist, muinasjutulisest linnusest ja kõrgkultuurielamustest Tšaikovski festivalil. Need kõik on muidugi vestluskaaslaste täiesti tõesed mälestused ning loovad minus meeldiva tunde, et olen eksootiline pärismaalane, kes on välja astunud Ilon Wiklandi illustratsioonilt mõnest Astrid Lindgreni raamatust.
Arvustamisel
Sten Lassmanni klaveriõhtu "Non plus ultra"
Una Corda k ontsert "Vaikuse labürint"
Tallinna keelpillifestival
Eva Kofi "Kirgas uni"
Haapsalu graafilise disaini festivali näitused "Absurd" ja "Värske Eesti kultuuriplakat"
näitused: "Eraldatuses", Kai Koppeli, Julia Maria Künnapi ja Kadri Mälgu "Püha nõu", Andres Tali "[ S ⅄ M B O L ]", Mirjam Hinni ja Alar Tuule "Tuhandesilmne saar"
galaetendus"Tallinna balletikool 75" ja "Klaasist loomaaed"
Laur Kaunissaare "Mäletan / Ei mäleta", Artjom Astrovi ja Ruslan Stepanov i " Gangstarap" ning Ingrid Mugu"Põlemine" ja Allar Valge "Love me Tinder"
mängufilm "Eesti matus"
dokumentaalfilm "Naised rindejoonel"
Järgmine Sirp ilmub 2. juulil.
### Response:
Reedel Sirbis: Eesti muusikaturu fookuspäev, vabadus linnaruumis ja sõnastikureform |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaaniaja eel, 22. juunil stardivad jooksusõbrad Torist Pärnu suunas, et viia Pärnu kesklinna kangelaste auks süüdatud mälestustuli. Sama päeva õhtuks jõuab tõrvik kaitseväe soomukil Paide, kus järgmisel päeval toimuval võidupüha paraadil süütab president sellest võidutule.
Kell 15 kõlab Püha Jüri ratsamonumendi kõrval kahuripauk, mis lähetab enam kui sadakond pikamaajooksjat rahvuslippude spaleeri vahelt Eesti ühe omanäolisema maratoni rajale. Teiste seas asuvad üheksas vahetuses teele tõrvikutega varustatud teatejooksjad, kellest nimekaim on Rio olümpiapronks Andrei Jämsä. Paikuse Vabaõhulava juures kell 16.45 liituvad nendega paarsada poolmaratoonarit, tund varem lähetatakse sealtsamast rajale esimesel Pärnu suvejooksul lippajad. Ühes maratoni võitjatega selguvad Pärnumaa meistrid 21 ja 42 kilomeetri distantsil.
Sinimustvalge maratonina tuntud jooksupidu pole kergete killast, sest rada keerutab pikalt Reiu-Raeküla metsamaastikul ja suvemelus linnatänavail: ehkki profiililt lauge, on see väga tehniline. Teele jäävad looduskaunid paigad, ajaloo- ja arhitektuurimälestised: näiteks eelajaloolise asulakohana tuntud Pulli küla, Raeküla luitemännik, Jaansoni rada, Tallinna Väravad, rannapark ja rannahotell.
Mõne päeva pärast ennustatakse troopilist kuumalainet, mistõttu rajal avatakse dušipunktid, kus soovijad end jahutada saavad. Elamusi loob Pärnu spordikeskus, kes paneb kahes kohas huugama lumekahurid. Maratoonareid teenindab 12 ja poolmaratonil osalejad kuus teeninduspunkti, kus pakutakse joogi- ja söögipoolist. Soovijad saavad enda jahutamiseks kaasa haarata svammigi.
Finišikoht Iseseisvuse väljakul on linnaruumi mõistes keskne ja sümboolne: toonase Endla teatri rõdul luges Hugo Kuusner 1918. aasta 23. veebruaril esimest korda ette iseseisvusmanifesti. Kõiki lõpetajaid ootab finišis unikaalne medal: maratoonarid ja poolmaratonil osalejad pälvivad miniatuurse ratsamonumendi, suvejooksu läbijatele riputatakse kaela suvepealinna sümboliseeriv päikeseketas. Maratoni kümne aasta juubeli tähistamiseks kingitakse mõlema pika distantsi jooksjatele eridisainiga Crafti spordisärk.
Üritust koos Pärnumaa spordiliiduga korraldav Pärnu Kahe Silla klubi on selleks kaasanud enam kui 200 vabatahtlikku paljudest kodanikeühendustest, panustavad ettevõtjad ja avalik sektorgi.
Ligemale kaks aastat kestnud korralduspausilt naasval tiimil on üksjagu tegemist, et sedavõrd mastaapne korraldamine sujuks. "Vabatahtlikud on üks suuremaid kogukondi, tänu kellele liikumisüritused teoks saavad. Meil on vedanud, sest kohalikud panevad kodukohas toimuva ürituse juures käed külge," rääkis vastutav korraldaja Vahur Mäe, kelle sõnutsi paneb täiendava vastutuse koroonaviirusega seonduv. "Selleks, et üritusel tunneksid kõik end turvaliselt, oleme ennetustegevused läbi mõelnud. Saime Visit Pärnult ja EASilt esimese Eesti spordiklubina "Siin on turvaline" märgise, mis peaks andma osalejatele kindlust rajale naasta," lisas korraldustiimi juht.
Kontaktsele jooksule lisaks on kavas virtuaalsedki, mis annavad võimaluse 28. juunini liikuda seal, kus hing ihkab. Kavas on suvejooksu kümme kilomeetrit, Võidupüha maratoni 21 ja 42 kilomeetrit ja 200 meetri distantsiga lastejooksud. Kõikidele tasuliste distantside läbijatele saadetakse postkasti medal.
AJAKAVA
15.00 Maratoni start ja mälestustule teele saatmine Torist
15.45 Suvejooksu start Paikuselt
16.45 Poolmaratoni start Paikuselt
17.30 Esimese maratoonari saabumine (Iseseisvuse väljak)
19.00 Mälestustule saabumine (Iseseisvuse väljak)
19.15 Soomuki lähetamine mälestustulega Võidupüha paraadile | Võidupüha maratonil ja Pärnu suvejooksul startijaid jahutavad lumekahurid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaaniaja eel, 22. juunil stardivad jooksusõbrad Torist Pärnu suunas, et viia Pärnu kesklinna kangelaste auks süüdatud mälestustuli. Sama päeva õhtuks jõuab tõrvik kaitseväe soomukil Paide, kus järgmisel päeval toimuval võidupüha paraadil süütab president sellest võidutule.
Kell 15 kõlab Püha Jüri ratsamonumendi kõrval kahuripauk, mis lähetab enam kui sadakond pikamaajooksjat rahvuslippude spaleeri vahelt Eesti ühe omanäolisema maratoni rajale. Teiste seas asuvad üheksas vahetuses teele tõrvikutega varustatud teatejooksjad, kellest nimekaim on Rio olümpiapronks Andrei Jämsä. Paikuse Vabaõhulava juures kell 16.45 liituvad nendega paarsada poolmaratoonarit, tund varem lähetatakse sealtsamast rajale esimesel Pärnu suvejooksul lippajad. Ühes maratoni võitjatega selguvad Pärnumaa meistrid 21 ja 42 kilomeetri distantsil.
Sinimustvalge maratonina tuntud jooksupidu pole kergete killast, sest rada keerutab pikalt Reiu-Raeküla metsamaastikul ja suvemelus linnatänavail: ehkki profiililt lauge, on see väga tehniline. Teele jäävad looduskaunid paigad, ajaloo- ja arhitektuurimälestised: näiteks eelajaloolise asulakohana tuntud Pulli küla, Raeküla luitemännik, Jaansoni rada, Tallinna Väravad, rannapark ja rannahotell.
Mõne päeva pärast ennustatakse troopilist kuumalainet, mistõttu rajal avatakse dušipunktid, kus soovijad end jahutada saavad. Elamusi loob Pärnu spordikeskus, kes paneb kahes kohas huugama lumekahurid. Maratoonareid teenindab 12 ja poolmaratonil osalejad kuus teeninduspunkti, kus pakutakse joogi- ja söögipoolist. Soovijad saavad enda jahutamiseks kaasa haarata svammigi.
Finišikoht Iseseisvuse väljakul on linnaruumi mõistes keskne ja sümboolne: toonase Endla teatri rõdul luges Hugo Kuusner 1918. aasta 23. veebruaril esimest korda ette iseseisvusmanifesti. Kõiki lõpetajaid ootab finišis unikaalne medal: maratoonarid ja poolmaratonil osalejad pälvivad miniatuurse ratsamonumendi, suvejooksu läbijatele riputatakse kaela suvepealinna sümboliseeriv päikeseketas. Maratoni kümne aasta juubeli tähistamiseks kingitakse mõlema pika distantsi jooksjatele eridisainiga Crafti spordisärk.
Üritust koos Pärnumaa spordiliiduga korraldav Pärnu Kahe Silla klubi on selleks kaasanud enam kui 200 vabatahtlikku paljudest kodanikeühendustest, panustavad ettevõtjad ja avalik sektorgi.
Ligemale kaks aastat kestnud korralduspausilt naasval tiimil on üksjagu tegemist, et sedavõrd mastaapne korraldamine sujuks. "Vabatahtlikud on üks suuremaid kogukondi, tänu kellele liikumisüritused teoks saavad. Meil on vedanud, sest kohalikud panevad kodukohas toimuva ürituse juures käed külge," rääkis vastutav korraldaja Vahur Mäe, kelle sõnutsi paneb täiendava vastutuse koroonaviirusega seonduv. "Selleks, et üritusel tunneksid kõik end turvaliselt, oleme ennetustegevused läbi mõelnud. Saime Visit Pärnult ja EASilt esimese Eesti spordiklubina "Siin on turvaline" märgise, mis peaks andma osalejatele kindlust rajale naasta," lisas korraldustiimi juht.
Kontaktsele jooksule lisaks on kavas virtuaalsedki, mis annavad võimaluse 28. juunini liikuda seal, kus hing ihkab. Kavas on suvejooksu kümme kilomeetrit, Võidupüha maratoni 21 ja 42 kilomeetrit ja 200 meetri distantsiga lastejooksud. Kõikidele tasuliste distantside läbijatele saadetakse postkasti medal.
AJAKAVA
15.00 Maratoni start ja mälestustule teele saatmine Torist
15.45 Suvejooksu start Paikuselt
16.45 Poolmaratoni start Paikuselt
17.30 Esimese maratoonari saabumine (Iseseisvuse väljak)
19.00 Mälestustule saabumine (Iseseisvuse väljak)
19.15 Soomuki lähetamine mälestustulega Võidupüha paraadile
### Response:
Võidupüha maratonil ja Pärnu suvejooksul startijaid jahutavad lumekahurid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Briti koomik ja saatejuht James Corden käis sarja "Sõbrad" näitlejate Jennifer Anistoni, Courteney Coxi, Lisa Kudrow, David Schwimmeri, Matthew Perry and Matt Le Blanciga Warner Brosi stuudios ning koos meenutasid staarid sarja tegemist aastatel 1994-2004. Tuur Cordeniga oli osa hiljuti linastunud "Sõprade" kokkutulekuepisoodist.
Üks stseen jäi episoodist siiski välja ning avalikustati alles nüüd. James Cordenil on oma saates traditsioon külalistega autos karaoket laulda ning "Sõprade" staaridega golfikärus mööda stuudiot sõites lauldi kaasa sarja tunnuslugu "I'll Be There For You". | Video: "Sõprade" näitlejad laulsid koos menusarja tunnuslaulu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Briti koomik ja saatejuht James Corden käis sarja "Sõbrad" näitlejate Jennifer Anistoni, Courteney Coxi, Lisa Kudrow, David Schwimmeri, Matthew Perry and Matt Le Blanciga Warner Brosi stuudios ning koos meenutasid staarid sarja tegemist aastatel 1994-2004. Tuur Cordeniga oli osa hiljuti linastunud "Sõprade" kokkutulekuepisoodist.
Üks stseen jäi episoodist siiski välja ning avalikustati alles nüüd. James Cordenil on oma saates traditsioon külalistega autos karaoket laulda ning "Sõprade" staaridega golfikärus mööda stuudiot sõites lauldi kaasa sarja tunnuslugu "I'll Be There For You".
### Response:
Video: "Sõprade" näitlejad laulsid koos menusarja tunnuslaulu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kogumiku esimene plaat koondab salvestusi aastaist 1977–1980 ja sisaldab lugusid nagu "Lady blues", "Ma kuulen öös su õnnelikku naeru", "Sügisõhtu blues" ja "Odüsseuse eksirännakud".
Teisel plaadil on aga seniavaldamata kontsert 1977. aasta sügisest, kus kõlavad ka mitmed stuudios salvestamata jäänud lood, nagu "Viimane tsivilisatsioon", "Töiskuu öine viisit" jt.
Senitundmata kontsertsalvestuse originaallint tuli kaks aastat tagasi muu materjali hulgast välja juhuslikult ja selle heli taastas ning valmistas ette vinüülile pressimiseks Priit Kuulberg. Topeltplaadi annab välja plaadifirma Vaiguviiul järgmisel nädalal, jaanipäeva paiku.
2021. aasta remaster palast "Sügisõhtu blues" (G. Graps/ U. Laht): | Vaiguviiul annab välja Gunnar Grapsi ja Magnetic Bandi topeltplaadi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kogumiku esimene plaat koondab salvestusi aastaist 1977–1980 ja sisaldab lugusid nagu "Lady blues", "Ma kuulen öös su õnnelikku naeru", "Sügisõhtu blues" ja "Odüsseuse eksirännakud".
Teisel plaadil on aga seniavaldamata kontsert 1977. aasta sügisest, kus kõlavad ka mitmed stuudios salvestamata jäänud lood, nagu "Viimane tsivilisatsioon", "Töiskuu öine viisit" jt.
Senitundmata kontsertsalvestuse originaallint tuli kaks aastat tagasi muu materjali hulgast välja juhuslikult ja selle heli taastas ning valmistas ette vinüülile pressimiseks Priit Kuulberg. Topeltplaadi annab välja plaadifirma Vaiguviiul järgmisel nädalal, jaanipäeva paiku.
2021. aasta remaster palast "Sügisõhtu blues" (G. Graps/ U. Laht):
### Response:
Vaiguviiul annab välja Gunnar Grapsi ja Magnetic Bandi topeltplaadi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome
Soome leevendab oma reisimistingimusi alates 21. juunist ja uued reeglid kehtivad 11. juulini. Kuni 16-aastased (ehk kes on sündinud aastal 2005 või hiljem) pääsevad riiki ilma testimise ja EL-i koroonapassita.
Enne 2005. aastat sündinutele kehtivad samad tingimused, mis kõigile täiskasvanutelegi: karantiinita pääseb riiki, kui inimene on haiguse kas läbi põdenud või kahe doosiga vaktsineerimisest on möödas vähemalt 15 päeva. Seda tuleb tõendada EL-i koroonapassiga ning sel juhul koroonatesti tegema (PCR- või antigeeni test) ja Soomes 72 tunniks eneseisolatsiooni jääma, et seejärel teist testi teha, ei pea.
Kui aga laps on vanem kui 16 ega ole vaktsineeritud või läbi põdenud, samas kui vanemad on, peab laps jääma 72 tunniks Soomes eneseisolatsiooni.
Kes on vaktsineeritud ühe doosiga, millest on möödas vähemalt 14 päeva, peab tegema enne riiki sisenemist koroonatesti, jääma 72 tunniks pärast riiki sisenemist eneseisolatsiooni ning andma siis Soomes uue koroonaproovi.
Enne juulit, mil hakkab kehtima EL-i koroonapass, sobib oma reisikõlblikkuse tõendamiseks ka Eesti koroonapass.
Läti
Läti leevendas oma riiki sisenemise tingimusi alates 16. juunist. Kui seni sai Lätit peamiselt vaid transiidi eesmärgil läbida, siis nüüdsest võib meie lõunanaabrite juurde reisida ka puhkuse eesmärgil.
Läti nõuab lastelt, kes pole koroonat läbi põdenud, alates 12. eluaastast negatiivset koroonatesti. Selleks sobib nii kuni 72 tunni jooksul enne riiki sisenemist tehtud PCR-test kui maksimaalselt 24 tundi vana antigeeni test.
Alla 12-aastasi testima ei pea ning nad pääsevad riiki koos oma vanematega, juhul kui vanematel on kehtiv EL-i koroonapass, millest nähtub, et nad on kas vaktsineeritud, haiguse läbi põdenud või andnud negatiivse testi.
Kõik riiki sisenejad peavad aga täitma ankeedi lehel covidpass.lv.
Selleks, et 12-aastased või vanemad lapsed negatiivse testi või läbipõdemise alusel Lätti pääseksid, tuleb digiloost genereerida EL-i koroonapass, niisama testitulemust mingil väljatrükitud paberil ei aktsepteerita, sest piiriületaja peab suutma tõestada, et just tema on selle negatiivse proovi andnud või haiguse läbi põdenud.
Läti juba aktsepteerib neid digitaalseid tõendeid, mis EL-is üldiselt alates 1. juulist käibele tulevad.
Kaua tingimused sellisena kehtivad, ei osanud Läti suursaatkond Eestis prognoosida.
Leedu
Alates 14. juunist ei pea Eestist Leetu reisijad eneseisolatsiooni jääma.
Alla 7-aastased lapsed ei pea PCR-testi tegema ega jääma ka eneseisolatsiooni.
7–16-aastased lapsed ei pea eneseisolatsiooni jääma, kui neil on negatiivne PCR-testi või antigeeni testi tulemus.
Kui test tehakse Leedus, on isolatsioon kohustuslik kuni testitulemuse saamiseni.
Vähemalt 17-aastased ja täiskasvanud peavad tegema PCR-testi või antigeeni testi kuni 72 tundi enne piiriületust, juhul kui nad pole haigust läbi põdenud või täielikust vaktsineerimisest pole möödunud vähemalt 15 päeva.
Seda peab tõendama EL-i koroonapassiga. Juhul kui inimene on haiguse läbi põdenud, ei tohi olla positiivse testi saamisest möödas üle 180 päeva, et teda ilma vaktsiini või negatiivse koroonaproovita riiki lastaks.
Rootsi
Rootsi laseb ilma testimata sisse kõik alaealised, kui nad vanematega koos reisivad, sõltumata vanusest, ilma et peaks karantiini jääma. Üksnes täisealised peavad tegema riiki sisenemiseks koroonaproovi, sõltumata sellest, kas nad on haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud. Karantiininõuet aga negatiivse testi korral ei kaasne.
Rootsi tingimused kehtivad üksnes juunikuu lõpuni. Juulist hakkab kehtima EL-i koroonapass, aga kas see ka Rootsis kehtima hakkab ja millistel tingimustel siis riiki lastakse, ei osatud Rootsi suursaatkonnast veel öelda. Kindel on, et juulist on tulemas suured muutused, kuid need võivad selguda alles viimasel hetkel. Seega kehtivad ka reeglid lastele kindlalt vaid juunikuu lõpuni.
Lapsed ja koroonapass
Eesti ei sea vanuselisi piiranguid EL-i koroonapassi genereerimiseks. See tähendab, et iga lapsevanem saab ka oma lapsele selle digiloos vormistada, et tõendada kas lapse läbipõdemist, negatiivset koroonaproovi või mõne vanuse puhul juba ka vaktsineeritust.
"Ehk siis olenemata vanusest saab negatiivse PCR-testi puhul vanem lapsele genereerida testi tõendi või positiivse PCR-testi puhul hiljem läbipõdemise tõendi. Meeles tuleb pidada seda, et läbipõdemise tõendit saab genereerida alates 11. päevast pärast positiivset testi," kommenteeris vaktsineerimise töörühma kommunikatsiooninõunik Gea Otsa ERR-ile. | Ülevaade: kuidas lastega naaberriikidesse reisida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome
Soome leevendab oma reisimistingimusi alates 21. juunist ja uued reeglid kehtivad 11. juulini. Kuni 16-aastased (ehk kes on sündinud aastal 2005 või hiljem) pääsevad riiki ilma testimise ja EL-i koroonapassita.
Enne 2005. aastat sündinutele kehtivad samad tingimused, mis kõigile täiskasvanutelegi: karantiinita pääseb riiki, kui inimene on haiguse kas läbi põdenud või kahe doosiga vaktsineerimisest on möödas vähemalt 15 päeva. Seda tuleb tõendada EL-i koroonapassiga ning sel juhul koroonatesti tegema (PCR- või antigeeni test) ja Soomes 72 tunniks eneseisolatsiooni jääma, et seejärel teist testi teha, ei pea.
Kui aga laps on vanem kui 16 ega ole vaktsineeritud või läbi põdenud, samas kui vanemad on, peab laps jääma 72 tunniks Soomes eneseisolatsiooni.
Kes on vaktsineeritud ühe doosiga, millest on möödas vähemalt 14 päeva, peab tegema enne riiki sisenemist koroonatesti, jääma 72 tunniks pärast riiki sisenemist eneseisolatsiooni ning andma siis Soomes uue koroonaproovi.
Enne juulit, mil hakkab kehtima EL-i koroonapass, sobib oma reisikõlblikkuse tõendamiseks ka Eesti koroonapass.
Läti
Läti leevendas oma riiki sisenemise tingimusi alates 16. juunist. Kui seni sai Lätit peamiselt vaid transiidi eesmärgil läbida, siis nüüdsest võib meie lõunanaabrite juurde reisida ka puhkuse eesmärgil.
Läti nõuab lastelt, kes pole koroonat läbi põdenud, alates 12. eluaastast negatiivset koroonatesti. Selleks sobib nii kuni 72 tunni jooksul enne riiki sisenemist tehtud PCR-test kui maksimaalselt 24 tundi vana antigeeni test.
Alla 12-aastasi testima ei pea ning nad pääsevad riiki koos oma vanematega, juhul kui vanematel on kehtiv EL-i koroonapass, millest nähtub, et nad on kas vaktsineeritud, haiguse läbi põdenud või andnud negatiivse testi.
Kõik riiki sisenejad peavad aga täitma ankeedi lehel covidpass.lv.
Selleks, et 12-aastased või vanemad lapsed negatiivse testi või läbipõdemise alusel Lätti pääseksid, tuleb digiloost genereerida EL-i koroonapass, niisama testitulemust mingil väljatrükitud paberil ei aktsepteerita, sest piiriületaja peab suutma tõestada, et just tema on selle negatiivse proovi andnud või haiguse läbi põdenud.
Läti juba aktsepteerib neid digitaalseid tõendeid, mis EL-is üldiselt alates 1. juulist käibele tulevad.
Kaua tingimused sellisena kehtivad, ei osanud Läti suursaatkond Eestis prognoosida.
Leedu
Alates 14. juunist ei pea Eestist Leetu reisijad eneseisolatsiooni jääma.
Alla 7-aastased lapsed ei pea PCR-testi tegema ega jääma ka eneseisolatsiooni.
7–16-aastased lapsed ei pea eneseisolatsiooni jääma, kui neil on negatiivne PCR-testi või antigeeni testi tulemus.
Kui test tehakse Leedus, on isolatsioon kohustuslik kuni testitulemuse saamiseni.
Vähemalt 17-aastased ja täiskasvanud peavad tegema PCR-testi või antigeeni testi kuni 72 tundi enne piiriületust, juhul kui nad pole haigust läbi põdenud või täielikust vaktsineerimisest pole möödunud vähemalt 15 päeva.
Seda peab tõendama EL-i koroonapassiga. Juhul kui inimene on haiguse läbi põdenud, ei tohi olla positiivse testi saamisest möödas üle 180 päeva, et teda ilma vaktsiini või negatiivse koroonaproovita riiki lastaks.
Rootsi
Rootsi laseb ilma testimata sisse kõik alaealised, kui nad vanematega koos reisivad, sõltumata vanusest, ilma et peaks karantiini jääma. Üksnes täisealised peavad tegema riiki sisenemiseks koroonaproovi, sõltumata sellest, kas nad on haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud. Karantiininõuet aga negatiivse testi korral ei kaasne.
Rootsi tingimused kehtivad üksnes juunikuu lõpuni. Juulist hakkab kehtima EL-i koroonapass, aga kas see ka Rootsis kehtima hakkab ja millistel tingimustel siis riiki lastakse, ei osatud Rootsi suursaatkonnast veel öelda. Kindel on, et juulist on tulemas suured muutused, kuid need võivad selguda alles viimasel hetkel. Seega kehtivad ka reeglid lastele kindlalt vaid juunikuu lõpuni.
Lapsed ja koroonapass
Eesti ei sea vanuselisi piiranguid EL-i koroonapassi genereerimiseks. See tähendab, et iga lapsevanem saab ka oma lapsele selle digiloos vormistada, et tõendada kas lapse läbipõdemist, negatiivset koroonaproovi või mõne vanuse puhul juba ka vaktsineeritust.
"Ehk siis olenemata vanusest saab negatiivse PCR-testi puhul vanem lapsele genereerida testi tõendi või positiivse PCR-testi puhul hiljem läbipõdemise tõendi. Meeles tuleb pidada seda, et läbipõdemise tõendit saab genereerida alates 11. päevast pärast positiivset testi," kommenteeris vaktsineerimise töörühma kommunikatsiooninõunik Gea Otsa ERR-ile.
### Response:
Ülevaade: kuidas lastega naaberriikidesse reisida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast pikka ootust on eeloleval nädalavahetusel lõpuks algamas Euroopa autoralli meistrivõistluste (ERC) tänavune hooaeg. 2021. aasta esimese rallina sõidetakse Poola kruusaralli, kus kolmel võistluspäeval on ees ootamas 14 kiiruskatset, mille jooksul läbitakse 202,76 katsekilomeetrit.
Valitsevate ERC3 ja ERC3 Junior klasside meistritena alustavad hooaega eestlased Ken Torn ja Kauri Pannas, kes sel hooajal heitlemas ERC Junior meistritiitli nimel. Kui möödunud aastal võistlesid ja võitsid eestlased esiveolisel Ford Fiesta Rally4 autol, siis sel aastal on Torn – Pannase võistlustehnikaks neljaveoline Ford Fiesta Rally3 auto. Just Torn – Pannase nimed lähevad ERC ajalukku kirja, kui võistluspaar, kes startisid esimesena Euroopa meistrivõistluste etapil Rally3 autol.
Sarnaselt möödunud aastaga valmistab eestlaste võistlusauto ette M-Sport Poland.
Kui Ken Tornil on sellel hooajal üks võistlusstart Ford Fiesta Rally3 autol juba tehtud, siis Kauri Pannas on viimased kuud taastunud seljavigastusest, mille ta sai veebruaris sõidetud Otepää talverallil. Ravi ja puhkus on saarlasele hästi mõjunud ning tänaseks on arstid andnud Pannasele taas loa ralliautosse istuda.
Enne võistlust said Torn – Pannas Poola kruusateedel meelde tuletada koostööd ja tekitada võistlustunnet. Testi jooksul läbiti 100 testikilomeetrit.
Eestlastel on Poolast head mälestused aastast 2019, kui nad klassivõidud võtsid ja lõpetasid esiveolisel autol kõrgel absoluudi 12. kohal.
"Oleme oodanud autosse tagasi istumist juba päris pikalt. Kuna tegemist on suhteliselt uue auto ja klassiga (ERC Junior), siis mingeid ootusi ülesse kruvida ei oska. Hakkame otsast minema ja vaatame kuidas esimene kruusa ralli läheb," rääkis Torn.
"Arstide poolt on mulle antud roheline tuli, et võin taas ralliautosse istuda. Poola rallit olen oodanud juba pikisilmi. Hea on see, et me oleme seal ühe korra võistlemas käinud ja siis meil läks hästi," ütles vigastusest taastunud kaardilugeja Pannas.
"Kuna ma pole veel uues Rally3 ralliautos istunud ja sellega hooga sõitnud, siis teeb see mind kindlasti ootusärevaks," lisas mees. | Euroopa meistrid Ken Torn ja Kauri Pannas alustavad ERC hooaega Poolas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast pikka ootust on eeloleval nädalavahetusel lõpuks algamas Euroopa autoralli meistrivõistluste (ERC) tänavune hooaeg. 2021. aasta esimese rallina sõidetakse Poola kruusaralli, kus kolmel võistluspäeval on ees ootamas 14 kiiruskatset, mille jooksul läbitakse 202,76 katsekilomeetrit.
Valitsevate ERC3 ja ERC3 Junior klasside meistritena alustavad hooaega eestlased Ken Torn ja Kauri Pannas, kes sel hooajal heitlemas ERC Junior meistritiitli nimel. Kui möödunud aastal võistlesid ja võitsid eestlased esiveolisel Ford Fiesta Rally4 autol, siis sel aastal on Torn – Pannase võistlustehnikaks neljaveoline Ford Fiesta Rally3 auto. Just Torn – Pannase nimed lähevad ERC ajalukku kirja, kui võistluspaar, kes startisid esimesena Euroopa meistrivõistluste etapil Rally3 autol.
Sarnaselt möödunud aastaga valmistab eestlaste võistlusauto ette M-Sport Poland.
Kui Ken Tornil on sellel hooajal üks võistlusstart Ford Fiesta Rally3 autol juba tehtud, siis Kauri Pannas on viimased kuud taastunud seljavigastusest, mille ta sai veebruaris sõidetud Otepää talverallil. Ravi ja puhkus on saarlasele hästi mõjunud ning tänaseks on arstid andnud Pannasele taas loa ralliautosse istuda.
Enne võistlust said Torn – Pannas Poola kruusateedel meelde tuletada koostööd ja tekitada võistlustunnet. Testi jooksul läbiti 100 testikilomeetrit.
Eestlastel on Poolast head mälestused aastast 2019, kui nad klassivõidud võtsid ja lõpetasid esiveolisel autol kõrgel absoluudi 12. kohal.
"Oleme oodanud autosse tagasi istumist juba päris pikalt. Kuna tegemist on suhteliselt uue auto ja klassiga (ERC Junior), siis mingeid ootusi ülesse kruvida ei oska. Hakkame otsast minema ja vaatame kuidas esimene kruusa ralli läheb," rääkis Torn.
"Arstide poolt on mulle antud roheline tuli, et võin taas ralliautosse istuda. Poola rallit olen oodanud juba pikisilmi. Hea on see, et me oleme seal ühe korra võistlemas käinud ja siis meil läks hästi," ütles vigastusest taastunud kaardilugeja Pannas.
"Kuna ma pole veel uues Rally3 ralliautos istunud ja sellega hooga sõitnud, siis teeb see mind kindlasti ootusärevaks," lisas mees.
### Response:
Euroopa meistrid Ken Torn ja Kauri Pannas alustavad ERC hooaega Poolas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | HEMI Music Awards (HMA) on artistidele suunatud programm, mille fookuses on rahvusvahelise karjääri arendamine. HMA korraldajaks on rahvusvaheline artiste ja muusikatööstuse professionaale toetav projekt Hub for the Exchange of Music Innovation (HEMI). Osalejad valiti välja Eesti, Poola, Tšehhi, Sloveenia, Ungari, Rumeenia, Põhja-Makedoonia, Serbia ja Kreeka artistide seast.
Programmis osalenud üheksast riigist valiti esimesse vooru 27 artisti ning neist omakorda teise üheksa artisti. 26. mail toimus finalistide veebikontsert "HEMI Live Sessions", mille põhjal valis žürii välja kolm võitjat, kellest üheks osutus Eesti põhjamaine elektropop trio I Wear* Experiment. Teisteks võitjateks olid alternatiivrokki viljelev Deaf Radio Kreekast ja disko-punk koosseis Koala Voice Sloveeniast. Võiduga kaasneb rahaline auhind ning võimalus esineda HEMI partnerfestivalidel.
"Kui tahad kuulda ja näha, mida sa valesti teed ja kuidas bändina enda nõrku külgi arendada, siis võiks kindlasti järgmisesse HEMI Music Awards arendusprogrammi kandideerima," soovitas programmis osalemist I Wear* Experimenti liige Hando Jaksi. "Meie jaoks olid süvendatud üks ühele mentorsessioonid muusikatööstuse professionaalidega parim ja asjakohaseim õpe, mida keskkoolist saati kogenud oleme."
Võitjad valis välja 27-liikmeline rahvusvaheline žürii, kelle seas on festivalikorraldajad, promootorid, ekspordikontorite ja kontserdipaikade esindajad ning muusikaajakirjanikud üheksast HEMI partnerriigist. Eestist olid žüriiliikmetena kaasatud Tallinn Music Week festivali kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla, Intsikurmu festivali korraldaja Mihkel Kübar ja Music Estonia tegevjuht Ave Tölpt.
"Lõppvooru hindamine toimus videosaate formaadis ning oli väga põnev jälgida iga riigi üheksa parima sekka jõudnud artiste – kuulata nende intervjuusid ja näha omanäoliselt lavastatud etteasteid," rääkis Ave Tölpt. "Mul väga hea meel, et I Wear* Experiment üheks võitjaks valiti, sest nende uus singel mõjus stiilselt ja värskelt, etteaste teostus eristus teistest finalistidest ning oli professionaalselt lavastatud."
HEMI Music Awards 2021 koguväärtus on 36 000 eurot, mis jaotus kolme etapi peale. Selle raames said valitud artistid osa neile suunatud arenguprogrammist ja kontaktiloomest, konsultatsioonidest rahvusvaheliste muusikatööstuse professionaalidega ning programmi viimases etapis tuge rahvusvahelisest meediakajastusest festivaliesinemisteni.
Vaata finaalkontserti järele: | I Wear* Experiment valiti uue rahvusvahelise arendusprogrammi võitjaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
HEMI Music Awards (HMA) on artistidele suunatud programm, mille fookuses on rahvusvahelise karjääri arendamine. HMA korraldajaks on rahvusvaheline artiste ja muusikatööstuse professionaale toetav projekt Hub for the Exchange of Music Innovation (HEMI). Osalejad valiti välja Eesti, Poola, Tšehhi, Sloveenia, Ungari, Rumeenia, Põhja-Makedoonia, Serbia ja Kreeka artistide seast.
Programmis osalenud üheksast riigist valiti esimesse vooru 27 artisti ning neist omakorda teise üheksa artisti. 26. mail toimus finalistide veebikontsert "HEMI Live Sessions", mille põhjal valis žürii välja kolm võitjat, kellest üheks osutus Eesti põhjamaine elektropop trio I Wear* Experiment. Teisteks võitjateks olid alternatiivrokki viljelev Deaf Radio Kreekast ja disko-punk koosseis Koala Voice Sloveeniast. Võiduga kaasneb rahaline auhind ning võimalus esineda HEMI partnerfestivalidel.
"Kui tahad kuulda ja näha, mida sa valesti teed ja kuidas bändina enda nõrku külgi arendada, siis võiks kindlasti järgmisesse HEMI Music Awards arendusprogrammi kandideerima," soovitas programmis osalemist I Wear* Experimenti liige Hando Jaksi. "Meie jaoks olid süvendatud üks ühele mentorsessioonid muusikatööstuse professionaalidega parim ja asjakohaseim õpe, mida keskkoolist saati kogenud oleme."
Võitjad valis välja 27-liikmeline rahvusvaheline žürii, kelle seas on festivalikorraldajad, promootorid, ekspordikontorite ja kontserdipaikade esindajad ning muusikaajakirjanikud üheksast HEMI partnerriigist. Eestist olid žüriiliikmetena kaasatud Tallinn Music Week festivali kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla, Intsikurmu festivali korraldaja Mihkel Kübar ja Music Estonia tegevjuht Ave Tölpt.
"Lõppvooru hindamine toimus videosaate formaadis ning oli väga põnev jälgida iga riigi üheksa parima sekka jõudnud artiste – kuulata nende intervjuusid ja näha omanäoliselt lavastatud etteasteid," rääkis Ave Tölpt. "Mul väga hea meel, et I Wear* Experiment üheks võitjaks valiti, sest nende uus singel mõjus stiilselt ja värskelt, etteaste teostus eristus teistest finalistidest ning oli professionaalselt lavastatud."
HEMI Music Awards 2021 koguväärtus on 36 000 eurot, mis jaotus kolme etapi peale. Selle raames said valitud artistid osa neile suunatud arenguprogrammist ja kontaktiloomest, konsultatsioonidest rahvusvaheliste muusikatööstuse professionaalidega ning programmi viimases etapis tuge rahvusvahelisest meediakajastusest festivaliesinemisteni.
Vaata finaalkontserti järele:
### Response:
I Wear* Experiment valiti uue rahvusvahelise arendusprogrammi võitjaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sidevõrkude turvalisuse määrus pidi jõustuma tänavu mais, kuid õiguskantsleri hinnangul vajas määruse kehtestamine eelnevalt muudatust elektroonilise side seaduses. Sidevõrkude turvalisuse määrus eelnõu järgi oleks keelatud 5G võrgus ka ebademokraatlikest riikidest pärit seadmed ja tarkvara, ehk sisuliselt Huawei seadmete kasutamise.
Selle plaanis valitsus vastu võtta tänavu märtsis, kuid määrus jäi toppama, kuna õiguskantsleri hinnangul vajas see enne seadusemuudatust. Just selle seadusemuudatuse plaanis riigikogu neljapäeval vastu võtta.
Riigikogu plaanis algselt võtta seadusemuudatuse vastu neljapäevasel istungil, kuid biomeetriliste andmete seaduse ehk ABIS-e vastane venitamistaktika ja peaministri umbusaldamine lükkasid selle nädala päevakorra edasi. Neljapäeval lõppeb aga kevadine istungjärk, mistõttu jääb seadusemuudatus ilmselt sügist ootama.
Majanduskomisjoni eelnõu esindaja Kalvi Kõva sõnul tähendab see, et tõenäoliselt jõutakse eelnõu juurde tagasi septembri teisel nädalal. Enne sügist jõuaks selleni vaid siis, kui kutsutaks kokku erakorraline istung. "Siis on suur tõenäosus, et see punkt on seal päevakorras," rääkis Kõva.
5G sageduslubade konkurssi on oodatud pikalt. Mullu kevadel tühistas väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem toimuma pidanud 5G sagedusala kolmeks jagamise konkursi. Seejärel teatasid kommunikatsioonifirmad, et soovivad konkursitingimused uuesti läbi rääkida.
"Praegu ootab sageduskonkurss seadusemuudatuse taga," rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Laura Laaster ERR-ile.
Veel pole langetatud ka otsust, mitu sagedusluba konkursile pannakse, võrguoperaatorid soovivad nelja sagedusala jagamist, tehniliselt oleks lihtsam jagada sagedusalad kolmeks.
Nelja sagedusala jagamisel on murekohaks ka see, et sagedusalad oleksid ettevõtjate hinnangul liiga väiksed.
Venemaa pole jätkuvalt valmis vabastama Eestile 5G levitamiseks vajalikke sagedusi.
Eesti sooviks jagada sagedusala 3400-3800 MHz, millest ülemist osa kasutab Venemaa. Samuti ootab Eesti, et Venemaa vabastaks piiriäärsetel aladel 700 MHz sagedusala, mida Venemaa kasutab telepildi edastamiseks.
Madalama sagedusega ala levib kaugemale ja sobib vähema asustusega alade katmiseks, kus pole vaja suuri kiiruseid, madalam sagedus levib paremini ka läbi takistuste.
Majandus- ja kommuniktsiooniministeeriumi kantsler Ando Leppiman saatis ka esmaspäeval Euroopa Komisjonile kirja, et teatada 700 MHz sagedusala konkursi edasi lükkamisest, kuna Venemaa ei nõustu sagedust vabastama. | Huawei-seadus lükkub sügisesse, 5G sagedusalade konkurssi pole seni oodata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sidevõrkude turvalisuse määrus pidi jõustuma tänavu mais, kuid õiguskantsleri hinnangul vajas määruse kehtestamine eelnevalt muudatust elektroonilise side seaduses. Sidevõrkude turvalisuse määrus eelnõu järgi oleks keelatud 5G võrgus ka ebademokraatlikest riikidest pärit seadmed ja tarkvara, ehk sisuliselt Huawei seadmete kasutamise.
Selle plaanis valitsus vastu võtta tänavu märtsis, kuid määrus jäi toppama, kuna õiguskantsleri hinnangul vajas see enne seadusemuudatust. Just selle seadusemuudatuse plaanis riigikogu neljapäeval vastu võtta.
Riigikogu plaanis algselt võtta seadusemuudatuse vastu neljapäevasel istungil, kuid biomeetriliste andmete seaduse ehk ABIS-e vastane venitamistaktika ja peaministri umbusaldamine lükkasid selle nädala päevakorra edasi. Neljapäeval lõppeb aga kevadine istungjärk, mistõttu jääb seadusemuudatus ilmselt sügist ootama.
Majanduskomisjoni eelnõu esindaja Kalvi Kõva sõnul tähendab see, et tõenäoliselt jõutakse eelnõu juurde tagasi septembri teisel nädalal. Enne sügist jõuaks selleni vaid siis, kui kutsutaks kokku erakorraline istung. "Siis on suur tõenäosus, et see punkt on seal päevakorras," rääkis Kõva.
5G sageduslubade konkurssi on oodatud pikalt. Mullu kevadel tühistas väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem toimuma pidanud 5G sagedusala kolmeks jagamise konkursi. Seejärel teatasid kommunikatsioonifirmad, et soovivad konkursitingimused uuesti läbi rääkida.
"Praegu ootab sageduskonkurss seadusemuudatuse taga," rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Laura Laaster ERR-ile.
Veel pole langetatud ka otsust, mitu sagedusluba konkursile pannakse, võrguoperaatorid soovivad nelja sagedusala jagamist, tehniliselt oleks lihtsam jagada sagedusalad kolmeks.
Nelja sagedusala jagamisel on murekohaks ka see, et sagedusalad oleksid ettevõtjate hinnangul liiga väiksed.
Venemaa pole jätkuvalt valmis vabastama Eestile 5G levitamiseks vajalikke sagedusi.
Eesti sooviks jagada sagedusala 3400-3800 MHz, millest ülemist osa kasutab Venemaa. Samuti ootab Eesti, et Venemaa vabastaks piiriäärsetel aladel 700 MHz sagedusala, mida Venemaa kasutab telepildi edastamiseks.
Madalama sagedusega ala levib kaugemale ja sobib vähema asustusega alade katmiseks, kus pole vaja suuri kiiruseid, madalam sagedus levib paremini ka läbi takistuste.
Majandus- ja kommuniktsiooniministeeriumi kantsler Ando Leppiman saatis ka esmaspäeval Euroopa Komisjonile kirja, et teatada 700 MHz sagedusala konkursi edasi lükkamisest, kuna Venemaa ei nõustu sagedust vabastama.
### Response:
Huawei-seadus lükkub sügisesse, 5G sagedusalade konkurssi pole seni oodata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Komisjonil on kavas karmistada oma jätkusuutlikkuse kriteeriume, et hinnata, kas kõiki biomassi alaliike — näiteks puidupelletid ja biojäätmed — peaks ikka käsitlema taastuvatena, vahendas Financial Times.
Biomass moodustab praegu koguni kaks kolmandikku Euroopa Liidu taastuvenergia tootmisest, olles selgelt olulisem taastuvenergia allikas kui päikese- või tuuleenergia.
Seni on Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi hoidnud muutumatuna eelkõige Rootsi ja Soome poliitiline surve. Mõlemad riigid kuuluvad liidu suurimate biomassi kasutajate hulka.
Keskkonnaaktivistid nõuavad samal ajal igasuguse metsadest pärit biomassi eemaldamist Euroopa Liidu taastuvenergia nimekirjast.
Financial Timesi valduses oleva dokumendi järgi ei tohiks enam taastuvenergia tootmiseks kasutada teatud metsaaladelt, näiteks põlis- ja kaitsealustest metsadest pärit puitu. Põlismetsadest pärit puit moodustab praegu koguni 18 protsenti Euroopa Liidus toodetavast biomassist.
Komisjon soovitab liikmesriikidel mitte põletada kõrge kvaliteediga puitu energia tootmiseks enne, kui kõik muud võimalused on juba ära kasutatud.
Keskkonnaühendused ja teadlased on nõudnud Brüsselilt taastuvenergia reeglite muutmist ning metsamaterjali eemaldamist nimekirjast, muu hulgas suurendab puidu põletamine nende väitel süsinikuheidet.
Euroopa Liidu rohelise leppe eest vastutav asepresident Frans Timmermans on aga öelnud, et ilma biomassita ei suuda Euroopa Liit täita endale seatud eesmärki jõuda aastaks 2050 CO2-neutraalsuseni.
"Me vajame ka biomassi, kuid õiget biomassi. Mulle ei meeldi näha, kuidas terved metsad võetakse põletamiseks maha. See ei ole jätkusuutlik ega mõistlik," ütles Timmermans Euractivile.
Samas on Brüsselil kavas kiirendada taastuvenergia eesmärkideni jõudmist. Kui praegu on seatud eesmärgiks, et aastaks 2030 peab kogu energiatootmisest olema 32 protsenti taastuvenergia, siis uue plaani järgi peaks taastuvenergia osakaal ulatuma 40 protsendini.
Euroopa Komisjoni ettepanekud peavad heaks kiitma ka Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament | FT: Brüssel tahab eemaldada väärtuslikuma puidu taastuvenergia tootmisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Komisjonil on kavas karmistada oma jätkusuutlikkuse kriteeriume, et hinnata, kas kõiki biomassi alaliike — näiteks puidupelletid ja biojäätmed — peaks ikka käsitlema taastuvatena, vahendas Financial Times.
Biomass moodustab praegu koguni kaks kolmandikku Euroopa Liidu taastuvenergia tootmisest, olles selgelt olulisem taastuvenergia allikas kui päikese- või tuuleenergia.
Seni on Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi hoidnud muutumatuna eelkõige Rootsi ja Soome poliitiline surve. Mõlemad riigid kuuluvad liidu suurimate biomassi kasutajate hulka.
Keskkonnaaktivistid nõuavad samal ajal igasuguse metsadest pärit biomassi eemaldamist Euroopa Liidu taastuvenergia nimekirjast.
Financial Timesi valduses oleva dokumendi järgi ei tohiks enam taastuvenergia tootmiseks kasutada teatud metsaaladelt, näiteks põlis- ja kaitsealustest metsadest pärit puitu. Põlismetsadest pärit puit moodustab praegu koguni 18 protsenti Euroopa Liidus toodetavast biomassist.
Komisjon soovitab liikmesriikidel mitte põletada kõrge kvaliteediga puitu energia tootmiseks enne, kui kõik muud võimalused on juba ära kasutatud.
Keskkonnaühendused ja teadlased on nõudnud Brüsselilt taastuvenergia reeglite muutmist ning metsamaterjali eemaldamist nimekirjast, muu hulgas suurendab puidu põletamine nende väitel süsinikuheidet.
Euroopa Liidu rohelise leppe eest vastutav asepresident Frans Timmermans on aga öelnud, et ilma biomassita ei suuda Euroopa Liit täita endale seatud eesmärki jõuda aastaks 2050 CO2-neutraalsuseni.
"Me vajame ka biomassi, kuid õiget biomassi. Mulle ei meeldi näha, kuidas terved metsad võetakse põletamiseks maha. See ei ole jätkusuutlik ega mõistlik," ütles Timmermans Euractivile.
Samas on Brüsselil kavas kiirendada taastuvenergia eesmärkideni jõudmist. Kui praegu on seatud eesmärgiks, et aastaks 2030 peab kogu energiatootmisest olema 32 protsenti taastuvenergia, siis uue plaani järgi peaks taastuvenergia osakaal ulatuma 40 protsendini.
Euroopa Komisjoni ettepanekud peavad heaks kiitma ka Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament
### Response:
FT: Brüssel tahab eemaldada väärtuslikuma puidu taastuvenergia tootmisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teadusega otsesemalt või kaudsemalt seotud filmid ja üritused on kavas 2.–7. augustini, kui Tartu Raekoja platsist saab taas Eesti suurim vabaõhukino.
"Läheneme teadusele armastuse kaudu, et aidata seda populariseerida nii laste kui täiskasvanute seas," ütles Tartuffi juht Kristiina Reidolv. "Ühtlasi on see kummarduseks Tartule kui teaduspealinnale."
Filmiseansse täiendab seminaridest, töötubadest, esitlustest, näitustest, kontsertidest ja muudest üritustest koosnev rikkalik kõrvalprogramm. 5. ja 6. augustil leiab esimest korda aset aset ka Tartuffi suveakadeemia, mille teema on "Uued tehnoloogiad kultuuritööstuses" ja mis keskendub kultuuriloome, -vahendamise ja -tarbimise uutele tehnoloogiatele filmi, muusika, etendus- ja visuaalkunstide ning arvutimängude valdkonnas.
Programmi avalikustab festival juuli keskel.
Teist aastat järjest avab Tartuff ka virtuaalse kinosaali, mida saab Elisa Stage'i veebiplatvormi kaudu külastada üle terve Eesti. Virtuaalsed seansid on tasulised, Raekoja platsil ja Athena keskuses toimuvad seansid tasuta. | Tartu armastusfilmide festival keerleb sel aastal teaduse ümber | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teadusega otsesemalt või kaudsemalt seotud filmid ja üritused on kavas 2.–7. augustini, kui Tartu Raekoja platsist saab taas Eesti suurim vabaõhukino.
"Läheneme teadusele armastuse kaudu, et aidata seda populariseerida nii laste kui täiskasvanute seas," ütles Tartuffi juht Kristiina Reidolv. "Ühtlasi on see kummarduseks Tartule kui teaduspealinnale."
Filmiseansse täiendab seminaridest, töötubadest, esitlustest, näitustest, kontsertidest ja muudest üritustest koosnev rikkalik kõrvalprogramm. 5. ja 6. augustil leiab esimest korda aset aset ka Tartuffi suveakadeemia, mille teema on "Uued tehnoloogiad kultuuritööstuses" ja mis keskendub kultuuriloome, -vahendamise ja -tarbimise uutele tehnoloogiatele filmi, muusika, etendus- ja visuaalkunstide ning arvutimängude valdkonnas.
Programmi avalikustab festival juuli keskel.
Teist aastat järjest avab Tartuff ka virtuaalse kinosaali, mida saab Elisa Stage'i veebiplatvormi kaudu külastada üle terve Eesti. Virtuaalsed seansid on tasulised, Raekoja platsil ja Athena keskuses toimuvad seansid tasuta.
### Response:
Tartu armastusfilmide festival keerleb sel aastal teaduse ümber |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Album on viies osa plaadiseeriast, mille valmistamist alustas Pi'erre Bourne aastal 2016, olles siis ise veel taustajõud muusika produtsendina teiste räpparite plaatidel. Pi'erre'i elust-olust tänavatel, armu- ja ööseiklustest ning mõtisklustest jutustav albumiseeria on olnud Bourne'i viis end sooloartistina välja tuua.
Bourne'i isikliku plaadifirma SossHouse ja firma Interscope ühise väljaandena ilmunud "The Life of Pi'erre 5" jääb albumisarja viimaseks osaks. "Olen äärmiselt elevil, et liigun nüüd muusikas edasi järgmise peatüki suunas," ütles räppar ise.
16-loolise albumi kõik lood on Bourne produtseerinud ise ning neil kuuleb talle iseloomulikku pehmet urbanistlik-futuristlikku elektroonilist funki uue laine räppmuusika võtmes.
Plaadil teevad külalistena kaasa ka Playboi Carti, Lil Uzi Vert ja räppar Sharc.
Albumiga samal päeval ilmus plaadi tegemist vaatlev minidokumentaal "Life of Pi'erre". | Tallinnas esinev räppar Pi'erre Bourne andis välja uue albumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Album on viies osa plaadiseeriast, mille valmistamist alustas Pi'erre Bourne aastal 2016, olles siis ise veel taustajõud muusika produtsendina teiste räpparite plaatidel. Pi'erre'i elust-olust tänavatel, armu- ja ööseiklustest ning mõtisklustest jutustav albumiseeria on olnud Bourne'i viis end sooloartistina välja tuua.
Bourne'i isikliku plaadifirma SossHouse ja firma Interscope ühise väljaandena ilmunud "The Life of Pi'erre 5" jääb albumisarja viimaseks osaks. "Olen äärmiselt elevil, et liigun nüüd muusikas edasi järgmise peatüki suunas," ütles räppar ise.
16-loolise albumi kõik lood on Bourne produtseerinud ise ning neil kuuleb talle iseloomulikku pehmet urbanistlik-futuristlikku elektroonilist funki uue laine räppmuusika võtmes.
Plaadil teevad külalistena kaasa ka Playboi Carti, Lil Uzi Vert ja räppar Sharc.
Albumiga samal päeval ilmus plaadi tegemist vaatlev minidokumentaal "Life of Pi'erre".
### Response:
Tallinnas esinev räppar Pi'erre Bourne andis välja uue albumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Station Narva toimub 6. ja 7. augustil Narva muuseumi neljal laval ja Ro-Ro klubis. Kahel õhtul ja ööl saab mõlemas festivalipaigas kuulda nii rahvusvaheliselt tuntud tegijaid kui ka Eesti, Venemaa ja Soome artiste.
Klubimuusika pioneer, Bristoli produtsent Roni Size astub festivalil üles koos Reprazenti liikme Dynamite MC-ga, kelle soololood on kõlanud videomängudes nagu "Need for Speed" ja "Crackdown 2".
Islandi elektropopi trio Vök saabub Narvasse oma kevadel ilmunud singli "Lost in the Weekend" tuules. Hiljuti ka tunamulluse Station Narva peaesineja Gus Gusiga koostööd teinud Vöki helipildi kaaslooja on Frank Oceani ja The xx-i lugude miksijana tuntud Grammy nominendist produtsent David Wrench.
Sven Grünberg on koos Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambliga taaselustanud kontserdilavade jaoks oma 40 aastat tagasi ilmunud ja Nõukogude Liidu esimeseks elektroonilise muusika autoriplaadiks peetava albumi "Hingus". Lisaks sellele kõlab Narva muuseumis nende esituses ka Grünbergi muusika filmidest "Hukkunud Alpinisti hotell", "Naksitrallid" ja "Klaabu".
Samuti saabub piirilinna ka Vaiko Eplik saabub piirilinna, kaasas valik oma paari tuhande loolisest loomingust ja Eliit, kuhu kuuluvad lisaks Vaikole Sten Sheripov, Kostja Tsõbulevski ja Kallervo Karu.
Juba esimesel ehk 2018. aasta Station Narval esinenud Soome räppar View tuleb tagasi grime 'i, hiphopi ja dubstep 'i sulamiga. Venemaalt saabuvad tatarlannast laulja ja pooedi Aigel Gaisina ning Peterburi produtsendi Ilya Baramia elektroonilise hiphopi duo Aigel. Idanaabritest on esinejate rivis ka Moskva avangardse jazz 'i ja punkroki bänd The Rig (Russian Improv Group) eesotsas saksofonisti Sergei Khramtsevichiga ning prantsuse sündipoppi ja teknot Piiteri võtmes tõlgendav ühemeheprojekt Discours Synthétique.
Nii New Yorgi Carnegie Hallis kui ka Londoni Barbicanis esinenud pianist Kristjan Randalu annab linnuse kontserdisaalis akustilise klaverikontserdi. Tallinna dream pop 'i bänd Holy Motors toob Idasse Metsiku Lääne ja spagetivesternite hõngu, duo Hunt oma äsjailmunud albumi elektroonilise indie-soul 'i ja Oopus eesti pärimusmuusika, acid techno ja valgusmängude segu.
Võõrustajalinna esindavad veerandsada aastat tegutsenud Narva bänd AveNue, kes esitleb festivalil oma uut, järjekorras üheksandat albumit, mis sisaldab nii värsket kraami kui ka aastate taguste palade uusversioone, Oma hiljuti ilmunud debüütalbumi kavaga astub üles Noortebändi konkursi tiittlikandjast kohalik indierocki bänd УЕ.
Tänavu neljandat korda toimuva festivali muusikaprogrammi süda on Narva Muuseum koos Narva Hermanni linnusega. Muuseumi alale seatakse sisse neli lava: pealava Põhjaõuel ja kolm siselava linnuse Refectoriumi, Reconditoriumi ja Dormitooriumi saalides.
Station Narva saab alguse neljapäeval, 5. augustil Bazar aruteludega, programmiga Narva kunstiresidentuuris ja linna vaatamisväärsuste tuuridega. Festivali kogu programm kuulutatakse välja juulis. | Station Narva avalikustas esimesed artistid, üles astub ka Roni Size | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Station Narva toimub 6. ja 7. augustil Narva muuseumi neljal laval ja Ro-Ro klubis. Kahel õhtul ja ööl saab mõlemas festivalipaigas kuulda nii rahvusvaheliselt tuntud tegijaid kui ka Eesti, Venemaa ja Soome artiste.
Klubimuusika pioneer, Bristoli produtsent Roni Size astub festivalil üles koos Reprazenti liikme Dynamite MC-ga, kelle soololood on kõlanud videomängudes nagu "Need for Speed" ja "Crackdown 2".
Islandi elektropopi trio Vök saabub Narvasse oma kevadel ilmunud singli "Lost in the Weekend" tuules. Hiljuti ka tunamulluse Station Narva peaesineja Gus Gusiga koostööd teinud Vöki helipildi kaaslooja on Frank Oceani ja The xx-i lugude miksijana tuntud Grammy nominendist produtsent David Wrench.
Sven Grünberg on koos Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambliga taaselustanud kontserdilavade jaoks oma 40 aastat tagasi ilmunud ja Nõukogude Liidu esimeseks elektroonilise muusika autoriplaadiks peetava albumi "Hingus". Lisaks sellele kõlab Narva muuseumis nende esituses ka Grünbergi muusika filmidest "Hukkunud Alpinisti hotell", "Naksitrallid" ja "Klaabu".
Samuti saabub piirilinna ka Vaiko Eplik saabub piirilinna, kaasas valik oma paari tuhande loolisest loomingust ja Eliit, kuhu kuuluvad lisaks Vaikole Sten Sheripov, Kostja Tsõbulevski ja Kallervo Karu.
Juba esimesel ehk 2018. aasta Station Narval esinenud Soome räppar View tuleb tagasi grime 'i, hiphopi ja dubstep 'i sulamiga. Venemaalt saabuvad tatarlannast laulja ja pooedi Aigel Gaisina ning Peterburi produtsendi Ilya Baramia elektroonilise hiphopi duo Aigel. Idanaabritest on esinejate rivis ka Moskva avangardse jazz 'i ja punkroki bänd The Rig (Russian Improv Group) eesotsas saksofonisti Sergei Khramtsevichiga ning prantsuse sündipoppi ja teknot Piiteri võtmes tõlgendav ühemeheprojekt Discours Synthétique.
Nii New Yorgi Carnegie Hallis kui ka Londoni Barbicanis esinenud pianist Kristjan Randalu annab linnuse kontserdisaalis akustilise klaverikontserdi. Tallinna dream pop 'i bänd Holy Motors toob Idasse Metsiku Lääne ja spagetivesternite hõngu, duo Hunt oma äsjailmunud albumi elektroonilise indie-soul 'i ja Oopus eesti pärimusmuusika, acid techno ja valgusmängude segu.
Võõrustajalinna esindavad veerandsada aastat tegutsenud Narva bänd AveNue, kes esitleb festivalil oma uut, järjekorras üheksandat albumit, mis sisaldab nii värsket kraami kui ka aastate taguste palade uusversioone, Oma hiljuti ilmunud debüütalbumi kavaga astub üles Noortebändi konkursi tiittlikandjast kohalik indierocki bänd УЕ.
Tänavu neljandat korda toimuva festivali muusikaprogrammi süda on Narva Muuseum koos Narva Hermanni linnusega. Muuseumi alale seatakse sisse neli lava: pealava Põhjaõuel ja kolm siselava linnuse Refectoriumi, Reconditoriumi ja Dormitooriumi saalides.
Station Narva saab alguse neljapäeval, 5. augustil Bazar aruteludega, programmiga Narva kunstiresidentuuris ja linna vaatamisväärsuste tuuridega. Festivali kogu programm kuulutatakse välja juulis.
### Response:
Station Narva avalikustas esimesed artistid, üles astub ka Roni Size |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praegu saab inimese erakondlikku kuuluvust igaüks vaadata äriregistrist. Sellise praktika lõpetamise soovi põhjendades viitas EKRE Euroopa eeskujule.
EKRE riigikogu fraktsiooni esimees Henn Põlluaas selgitas, et ettepaneku esitamise üks põhjus on asjaolu, et väga paljusid EKRE liikmeid on nende erakondliku kuuluvuse tõttu represseeritud sõna otsese mõttes. "Lastud töölt lahti või ei ole seetõttu võetud tööle või töökohas on sunnitud astuma EKRE-st välja, kui nad soovivad oma ametit säilitada. Neid juhtumeid on meieni jõudnud väga palju," loetles Põlluaas.
"Kuna mujal Euroopas need nimekirjad ei ole avalikud, siis mõtlesime, et võtame teistest Euroopa Liidu riikidest eeskuju."
Põlluaasa hinnangul võiks jääda inimese enda otsustada, kas ta tahab oma erakondlikku kuuluvust avalikustada või mitte, aga see ei peaks olema kõigile internetist otsitav.
EKRE riigikogu liikme Paul Puustusmaa sõnul on Euroopas kaks riiki, kus erakondade lihtliikmete nimekirjad on avalikud – Eesti ja Läti.
"Ülejäänud riikides on ammu aru saadud, et isikute poliitilised vaated, sealhulgas parteiline kuuluvus on selgelt mõistetav ja vaadeldav isikuandmete osana. Erakondadesse kuulumine, mis ühtlasi on ka isiku poliitilise vaate avalikustamine, ei ole kooskõlas isikliku ja sotsiaalse turvalisusega," rääkis Puustusmaa.
Puustusmaa sõnul ei puuduta EKRE esitatud eelnõu erakondade juhtkonna liikmeid – nende nimed jääksid endiselt avalikuks. | EKRE tahab lõpetada parteide liikmete avalikustamise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praegu saab inimese erakondlikku kuuluvust igaüks vaadata äriregistrist. Sellise praktika lõpetamise soovi põhjendades viitas EKRE Euroopa eeskujule.
EKRE riigikogu fraktsiooni esimees Henn Põlluaas selgitas, et ettepaneku esitamise üks põhjus on asjaolu, et väga paljusid EKRE liikmeid on nende erakondliku kuuluvuse tõttu represseeritud sõna otsese mõttes. "Lastud töölt lahti või ei ole seetõttu võetud tööle või töökohas on sunnitud astuma EKRE-st välja, kui nad soovivad oma ametit säilitada. Neid juhtumeid on meieni jõudnud väga palju," loetles Põlluaas.
"Kuna mujal Euroopas need nimekirjad ei ole avalikud, siis mõtlesime, et võtame teistest Euroopa Liidu riikidest eeskuju."
Põlluaasa hinnangul võiks jääda inimese enda otsustada, kas ta tahab oma erakondlikku kuuluvust avalikustada või mitte, aga see ei peaks olema kõigile internetist otsitav.
EKRE riigikogu liikme Paul Puustusmaa sõnul on Euroopas kaks riiki, kus erakondade lihtliikmete nimekirjad on avalikud – Eesti ja Läti.
"Ülejäänud riikides on ammu aru saadud, et isikute poliitilised vaated, sealhulgas parteiline kuuluvus on selgelt mõistetav ja vaadeldav isikuandmete osana. Erakondadesse kuulumine, mis ühtlasi on ka isiku poliitilise vaate avalikustamine, ei ole kooskõlas isikliku ja sotsiaalse turvalisusega," rääkis Puustusmaa.
Puustusmaa sõnul ei puuduta EKRE esitatud eelnõu erakondade juhtkonna liikmeid – nende nimed jääksid endiselt avalikuks.
### Response:
EKRE tahab lõpetada parteide liikmete avalikustamise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paide teatri laval ootab publiku saabumist üksik lihtsatesse helepruunidesse toonidesse riietatud vanem naisterahvas, keda ümbritseb 14 tühja tooli. Valgus kustub ja algab väga eriskummaline helimäng (Kenn-Eerik Kannike). Helimaastik meenutab väljamõeldud keelt, häälutusi või lausa džunglihääli ning loob saali erksa ja ootusäreva meeleolu. Eesriide avanedes ilmuvad saali tagaosas nähtavale ülejäänud toolide omanikud: erinevas vanuses mehed ja naised, kes seisavad suure kuldse riidega kaetud seina taustal. Kostüümide palett on ühtselt neutraalne - pidulike riiete värviskaalal domineerivad helelillad, helepruunid ja sinakashallid toonid.
Minu taga istuv väike poiss näitab suure õhinaga sosistades emale tuttavat, kelle massi seest üles leidis. Laval pole ju näitlejad, vaid Paide linna elanikud – tavalised inimesed, kes jutustavad enda kodulinnaga seotud lugusid. Tavaliste inimeste lavale toomine on eesti dokumentaalteatri traditsioonis jätkuvalt küllaltki ebatavaline. Praktika näitab, et enamasti kasutavad lavastajad kutselisi näitlejaid, kes intervjuude käigus kogutud materjali esitavad. "Paide sümfoonia" on aga ennekõike kogukonnalavastus ning mis paremat viisi kogukonna kaasamiseks, kui lasta linnaelanikel endal laval särada. Lisaks võidetakse autentsuses: ükski näitleja ei saa inimese elulugu esitada paremini kui inimene ise. Huvitava nüansi tõid lavastusse ka etendajate isiklikud suhted. Laval olid abielupaar, ema ja tütar, vanaema ja lapselaps, aga ka teineteisele võõrad inimesed, sest isegi Paides ei saa keegi kõiki tunda.
Lineaarset lugu lavastusest otsida ei tasu. Dokumentaalne materjal, mis intervjuudest välja valiti, on kokku lõigatud küllaltki fragmentaarselt, peegeldades mäletamise ja mälupiltide juhuslikkust. Ka kronoloogilisel skaalal liigub lavastus ajas edasi ja tagasi, peatutakse näiteks aastatel 1987, 1956, 1993, 1985, 2012.
Kui kusagilt mõttelist terviklikkust otsida, siis ehk erinevaid inimesi ühendavatest teemadest. Esiteks Paide muusika- ja teatrimaja, mis aastaid tegutses Paide Kultuurimaja nime all. Kes on siin pidanud kõnet, kes pesnud põrandaid, kes osalenud aktustel või presiidiumi koosolekul. Teiseks Paidesse (tagasi)jõudmine. "Uustulnukad" räägivad, kuidas Paides jalad alla said ja kodu leidsid. Põlised paidelased jagavad linnaga seotud esimesi mälupilte, kõige olulisemaid mälestusi või tundeid, mis neid väljamaalt tagasi koju jõudes valdasid. Ehkki mälupildid on erinevad, kannavad kõik jutustatud lood endas suhet spetsiifilise koha või nähtusega, olgu selleks nullindate põrandaalune putkamajandus või Olerexi pelmeenid. Need kogemused panevad samal ajal mõtlema, kuivõrd ainulaadne see Paide eripära siis ikkagi on. Sirje Graubergi Laulukooli mujalt ei leia, kuid Karl Vaino pidas kõnesid ka teistes kultuurimajades ning ka pelmeenikultuur on võrdlemisi universaalne nähtus.
Siiski ei ole lavastus puhas ülistuslaul Paidele. Ehkki positiivsete meenutustega võrreldes vähemuses, kõlavad ka mõned murelikumad või kriitilisemad noodid linna mentaliteedi pihta. Mitmed etendajad tunnistasid linna kinnisust ning raskusi, mis ilmnevad kogukonda uute liikmete vastuvõtmisel. Intuitiivselt võib selle teema puhul lavastaja (Jan Teevet) ja dramaturgi (Oliver Issak) rõhutusi tajuda rohkem kui mujal. Ehkki moraali lugemiseni asi ei küündi, kõlab siiski läbi hoiatus linna paigalseisu ja muust maailmast sulgumise eest.
Arvestades materjali kohaspetsiifilisust, on lavastus esteetikalt küllaltki abstraktne ja minimalistlik. Kandvaks meediumiks on sõna. Ei kasutata fotosid ega videot, et mainitud paiku visualiseerida ning ei toimuka füüsilist rännakut linnaruumis.
Lavastus on väljapeetud, stiilipuhas ning saalis valitseb pidupäevalik atmosfäär, mida nähtud etendusel suurendas veel omakorda sündmuse ainukordsus – sel suvel lavastust enam ei mängita. Ehkki muusikaliseks teoseks "Paide sümfooniat" kindlasti nimetada ei saa, haakub sümfoonia märksõna just päeva pidulikkuse ja erakordsusega; aga ka erinevate häälte ja lugude variatsioonidega, mis laval kõlasid. Lisaks mõjusid siidkleidid ja avar kontserdisaal värskelt, kuna tunnetuslikul tasandil seostub kogukonnateatriga pigem intiimne ja tubane õhkkond.
Ei saa öelda, et minu enda ettekujutus Paidest lavastuse käigus kardinaalselt muutunud oleks, kuid kindlasti võimaldas see just kogukonnaliikmetel tuttavat ja igapäevast kodulinna teistmoodi tajuda,kuulata teiste inimeste lugusid kohtadest ja tänavatest, kus üles kasvatud, ning mõista jagatud ruumi ühendavat mõju. | Arvustus. Väikese linna väikesed võlud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paide teatri laval ootab publiku saabumist üksik lihtsatesse helepruunidesse toonidesse riietatud vanem naisterahvas, keda ümbritseb 14 tühja tooli. Valgus kustub ja algab väga eriskummaline helimäng (Kenn-Eerik Kannike). Helimaastik meenutab väljamõeldud keelt, häälutusi või lausa džunglihääli ning loob saali erksa ja ootusäreva meeleolu. Eesriide avanedes ilmuvad saali tagaosas nähtavale ülejäänud toolide omanikud: erinevas vanuses mehed ja naised, kes seisavad suure kuldse riidega kaetud seina taustal. Kostüümide palett on ühtselt neutraalne - pidulike riiete värviskaalal domineerivad helelillad, helepruunid ja sinakashallid toonid.
Minu taga istuv väike poiss näitab suure õhinaga sosistades emale tuttavat, kelle massi seest üles leidis. Laval pole ju näitlejad, vaid Paide linna elanikud – tavalised inimesed, kes jutustavad enda kodulinnaga seotud lugusid. Tavaliste inimeste lavale toomine on eesti dokumentaalteatri traditsioonis jätkuvalt küllaltki ebatavaline. Praktika näitab, et enamasti kasutavad lavastajad kutselisi näitlejaid, kes intervjuude käigus kogutud materjali esitavad. "Paide sümfoonia" on aga ennekõike kogukonnalavastus ning mis paremat viisi kogukonna kaasamiseks, kui lasta linnaelanikel endal laval särada. Lisaks võidetakse autentsuses: ükski näitleja ei saa inimese elulugu esitada paremini kui inimene ise. Huvitava nüansi tõid lavastusse ka etendajate isiklikud suhted. Laval olid abielupaar, ema ja tütar, vanaema ja lapselaps, aga ka teineteisele võõrad inimesed, sest isegi Paides ei saa keegi kõiki tunda.
Lineaarset lugu lavastusest otsida ei tasu. Dokumentaalne materjal, mis intervjuudest välja valiti, on kokku lõigatud küllaltki fragmentaarselt, peegeldades mäletamise ja mälupiltide juhuslikkust. Ka kronoloogilisel skaalal liigub lavastus ajas edasi ja tagasi, peatutakse näiteks aastatel 1987, 1956, 1993, 1985, 2012.
Kui kusagilt mõttelist terviklikkust otsida, siis ehk erinevaid inimesi ühendavatest teemadest. Esiteks Paide muusika- ja teatrimaja, mis aastaid tegutses Paide Kultuurimaja nime all. Kes on siin pidanud kõnet, kes pesnud põrandaid, kes osalenud aktustel või presiidiumi koosolekul. Teiseks Paidesse (tagasi)jõudmine. "Uustulnukad" räägivad, kuidas Paides jalad alla said ja kodu leidsid. Põlised paidelased jagavad linnaga seotud esimesi mälupilte, kõige olulisemaid mälestusi või tundeid, mis neid väljamaalt tagasi koju jõudes valdasid. Ehkki mälupildid on erinevad, kannavad kõik jutustatud lood endas suhet spetsiifilise koha või nähtusega, olgu selleks nullindate põrandaalune putkamajandus või Olerexi pelmeenid. Need kogemused panevad samal ajal mõtlema, kuivõrd ainulaadne see Paide eripära siis ikkagi on. Sirje Graubergi Laulukooli mujalt ei leia, kuid Karl Vaino pidas kõnesid ka teistes kultuurimajades ning ka pelmeenikultuur on võrdlemisi universaalne nähtus.
Siiski ei ole lavastus puhas ülistuslaul Paidele. Ehkki positiivsete meenutustega võrreldes vähemuses, kõlavad ka mõned murelikumad või kriitilisemad noodid linna mentaliteedi pihta. Mitmed etendajad tunnistasid linna kinnisust ning raskusi, mis ilmnevad kogukonda uute liikmete vastuvõtmisel. Intuitiivselt võib selle teema puhul lavastaja (Jan Teevet) ja dramaturgi (Oliver Issak) rõhutusi tajuda rohkem kui mujal. Ehkki moraali lugemiseni asi ei küündi, kõlab siiski läbi hoiatus linna paigalseisu ja muust maailmast sulgumise eest.
Arvestades materjali kohaspetsiifilisust, on lavastus esteetikalt küllaltki abstraktne ja minimalistlik. Kandvaks meediumiks on sõna. Ei kasutata fotosid ega videot, et mainitud paiku visualiseerida ning ei toimuka füüsilist rännakut linnaruumis.
Lavastus on väljapeetud, stiilipuhas ning saalis valitseb pidupäevalik atmosfäär, mida nähtud etendusel suurendas veel omakorda sündmuse ainukordsus – sel suvel lavastust enam ei mängita. Ehkki muusikaliseks teoseks "Paide sümfooniat" kindlasti nimetada ei saa, haakub sümfoonia märksõna just päeva pidulikkuse ja erakordsusega; aga ka erinevate häälte ja lugude variatsioonidega, mis laval kõlasid. Lisaks mõjusid siidkleidid ja avar kontserdisaal värskelt, kuna tunnetuslikul tasandil seostub kogukonnateatriga pigem intiimne ja tubane õhkkond.
Ei saa öelda, et minu enda ettekujutus Paidest lavastuse käigus kardinaalselt muutunud oleks, kuid kindlasti võimaldas see just kogukonnaliikmetel tuttavat ja igapäevast kodulinna teistmoodi tajuda,kuulata teiste inimeste lugusid kohtadest ja tänavatest, kus üles kasvatud, ning mõista jagatud ruumi ühendavat mõju.
### Response:
Arvustus. Väikese linna väikesed võlud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 29-aastane Eriksen kukkus kokku mängus Soomega, kui tema süda seiskus. Mees vajas elustamist ja viidi haiglasse, kus tema seisund õnneks paranes.
Taani jalgpalliliidu Twitteris teatati neljapäeval, et Eriksen hakkab edaspidi kandma südamestimulaatorit. "Pärast seda, kui Christian on läbinud mitmed uuringud, otsustati, et talle tuleks panna ICD (südamestimulaator – toim.). See seade on vajalik, et pärast südameseiskumist vältida rütmihäireid," ütles Taani koondise arst Morten Boesen.
Taani jalgpalliliit kinnitas oma teates, et Eriksen on lahendusega nõus ja seda lahendust soovitavad ka mitmed taani ja välismaised eksperdid.
Oma teadaande lõpetab alaliit palvega anda Eriksenile ja tema perele mõneks ajaks rahu ja privaatsust.
Taani koondis kohtub B-alagrupi teise vooru kohtumises neljapäeval Belgiaga.
Update regarding Christian Eriksen.
Danish version in next tweet. pic.twitter.com/a4Ra97xUXP
— DBU - En Del Af Noget Større (@DBUfodbold) June 17, 2021 | Eriksen hakkab kasutama südamestimulaatorit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
29-aastane Eriksen kukkus kokku mängus Soomega, kui tema süda seiskus. Mees vajas elustamist ja viidi haiglasse, kus tema seisund õnneks paranes.
Taani jalgpalliliidu Twitteris teatati neljapäeval, et Eriksen hakkab edaspidi kandma südamestimulaatorit. "Pärast seda, kui Christian on läbinud mitmed uuringud, otsustati, et talle tuleks panna ICD (südamestimulaator – toim.). See seade on vajalik, et pärast südameseiskumist vältida rütmihäireid," ütles Taani koondise arst Morten Boesen.
Taani jalgpalliliit kinnitas oma teates, et Eriksen on lahendusega nõus ja seda lahendust soovitavad ka mitmed taani ja välismaised eksperdid.
Oma teadaande lõpetab alaliit palvega anda Eriksenile ja tema perele mõneks ajaks rahu ja privaatsust.
Taani koondis kohtub B-alagrupi teise vooru kohtumises neljapäeval Belgiaga.
Update regarding Christian Eriksen.
Danish version in next tweet. pic.twitter.com/a4Ra97xUXP
— DBU - En Del Af Noget Større (@DBUfodbold) June 17, 2021
### Response:
Eriksen hakkab kasutama südamestimulaatorit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seadus, mis sai möödunud kuul vabariiklaste enamusega senati ja esindajatekoja heakskiidu, lubab igaühel, kes on 21-aastane või vanem ja kel pole keelatud tulirelva omada, seda avalikult ja ilma loata kanda.
Dokumendis väidetakse, et nii Ühendriikide kui Texase põhiseadus lubavad kodanikel relva kanda ning seetõttu peaks selleks olema ka vähem takistusi. Abbott oli varem kinnitanud, et allkirjastab seaduse, kui osariigi seadusandlikud kogud selle heaks kiidavad.
"See on vastu võetud 20 osariigis ja ka Texasel on aeg see vastu võtta," lausus Abbott aprillis kohalikule raadiojaamale WBAP.
Kuid seaduse oponendid leiavad, et lõdvemad relvaseadused viivad vägivalla kasvuni.
Nad viitavad muu hulgas masstulistamisele läinud nädalal osariigi pealinnas Austinis, kus sai üks inimene surma ja 13 haavata, ning 2019. aasta tapatalgutele El Paso Walmartis, kus hukkus 23 ja sai viga samuti 23 inimest.
Demokraadist USA esindajatekoja liige Veronica Escobar kirjutas kolmapäeval Twitteris, et dokumendi allkirjastamisega reetis Abbott relvavägivalla ohvrid.
"Hoolimata ülekaalukast toetusest relvavägivalla ennetamisele suunatud õigusaktidele, on osariigi argpükslik kuberner rohkem huvitatud relvalobistide tähelepanust kui relvavägivalla ennetamisest," tõdes ta.
Osariigi esindajatekoja liige Vikki Goodwin palus Abbottil esmaspäeval pärast Austinis toimunud tulistamist dokumendile veto panna.
"Me ei saa eirata relvavägivalla mustrit, mida me näeme ikka ja jälle ... Me peame sekkuma, et seda tsüklit murda," märkis ta oma avalduses. | Texas lubab osariigis ilma loata relva kanda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seadus, mis sai möödunud kuul vabariiklaste enamusega senati ja esindajatekoja heakskiidu, lubab igaühel, kes on 21-aastane või vanem ja kel pole keelatud tulirelva omada, seda avalikult ja ilma loata kanda.
Dokumendis väidetakse, et nii Ühendriikide kui Texase põhiseadus lubavad kodanikel relva kanda ning seetõttu peaks selleks olema ka vähem takistusi. Abbott oli varem kinnitanud, et allkirjastab seaduse, kui osariigi seadusandlikud kogud selle heaks kiidavad.
"See on vastu võetud 20 osariigis ja ka Texasel on aeg see vastu võtta," lausus Abbott aprillis kohalikule raadiojaamale WBAP.
Kuid seaduse oponendid leiavad, et lõdvemad relvaseadused viivad vägivalla kasvuni.
Nad viitavad muu hulgas masstulistamisele läinud nädalal osariigi pealinnas Austinis, kus sai üks inimene surma ja 13 haavata, ning 2019. aasta tapatalgutele El Paso Walmartis, kus hukkus 23 ja sai viga samuti 23 inimest.
Demokraadist USA esindajatekoja liige Veronica Escobar kirjutas kolmapäeval Twitteris, et dokumendi allkirjastamisega reetis Abbott relvavägivalla ohvrid.
"Hoolimata ülekaalukast toetusest relvavägivalla ennetamisele suunatud õigusaktidele, on osariigi argpükslik kuberner rohkem huvitatud relvalobistide tähelepanust kui relvavägivalla ennetamisest," tõdes ta.
Osariigi esindajatekoja liige Vikki Goodwin palus Abbottil esmaspäeval pärast Austinis toimunud tulistamist dokumendile veto panna.
"Me ei saa eirata relvavägivalla mustrit, mida me näeme ikka ja jälle ... Me peame sekkuma, et seda tsüklit murda," märkis ta oma avalduses.
### Response:
Texas lubab osariigis ilma loata relva kanda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõige populaarsema muusikaga sarjade edetabelis on nii "Stranger Things", "Game Of Thrones" ja "Friends".
Edetabeli koostas Freesat, kes analüüsis kokku üle 100 telesarja muusikat. Uuringu alusel sai Spotify teha kokkuvõtte sarjades kõlanud lauludest, mida on kõige rohkem kuulatud, määrata laulude keskmine kuulatavus, populaarseim tunnuslaul ning kõige rohkem kuulatud lood edetabelisse jõudnud sarjadest.
"Stranger Things" – 5 miljardit kuulamist
"One Tree Hill" – 1.7 miljardit kuulamist
"This Is Us" – 1.3 miljardit kuulamist
"Game Of Thrones" – 1 miljard kuulamist
"The O.C." – 958 miljonit kuulamist
"Big Little Lies" – 860 miljonit kuulamist
"Orange Is The New Black" – 857 miljonit kuulamist
"The Marvelous Mrs. Maisel" – 709 miljonit kuulamist
"Euphoria" – 544 miljonit kuulamist
"Empire" – 476 miljonit kuulamist | Spotify avaldas kõige populaarsema muusikaga sarjade edetabeli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõige populaarsema muusikaga sarjade edetabelis on nii "Stranger Things", "Game Of Thrones" ja "Friends".
Edetabeli koostas Freesat, kes analüüsis kokku üle 100 telesarja muusikat. Uuringu alusel sai Spotify teha kokkuvõtte sarjades kõlanud lauludest, mida on kõige rohkem kuulatud, määrata laulude keskmine kuulatavus, populaarseim tunnuslaul ning kõige rohkem kuulatud lood edetabelisse jõudnud sarjadest.
"Stranger Things" – 5 miljardit kuulamist
"One Tree Hill" – 1.7 miljardit kuulamist
"This Is Us" – 1.3 miljardit kuulamist
"Game Of Thrones" – 1 miljard kuulamist
"The O.C." – 958 miljonit kuulamist
"Big Little Lies" – 860 miljonit kuulamist
"Orange Is The New Black" – 857 miljonit kuulamist
"The Marvelous Mrs. Maisel" – 709 miljonit kuulamist
"Euphoria" – 544 miljonit kuulamist
"Empire" – 476 miljonit kuulamist
### Response:
Spotify avaldas kõige populaarsema muusikaga sarjade edetabeli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meil on väga suur rõõm ja uhkus teada anda, et Henessi Schmidt, kes mängib jätkuvalt suuri nimiosi ka VAT-i lavastustes "Romeo ja Julia" ning "Juudit", viibib alates maikuust pikalt Dublinis Netflixi sarja "Vikings: Valhalla" võtetel," teatas VAT Teater.
Jätkusarjas "Vikings: Valhalla" liigub tegevus põhisarjast "Vikings" sajandivõrra edasi ning keskendub sellistele tegelastele nagu Leif Erikson, Harald Hardrada ja William Vallutaja. Pääru Oja kehastab Arne Gormssoni nimelist tegelast, kes astub sarja 24 episoodist üles kümnes. See, kui palju Schmidt sarjas ekraaniaega saab, pole teada.
Lisaks Pääru Ojale ja Henessi Schmidtile löövad sarjas kaasa Laura Berlin, Sam Corlett, Bradley Freegard, Frida Gustavsson, David Oakes ja Leo Suter. Sarja lavastavad BAFTA võitjast Taani režissöör Niels Arden Oplev, mitu "Viikingite" episoodi lavastanud Steve Saint Leger ja Hannah Quinn. Stsenaristide hulka kuuluvad Vanessa Alexander, Declan Croghan, Eoin McNamee ja "Visa hinge" stsenarist Jeb Stuart. | Henessi Schmidt osaleb uues Netflixi sarjas "Vikings: Valhalla" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meil on väga suur rõõm ja uhkus teada anda, et Henessi Schmidt, kes mängib jätkuvalt suuri nimiosi ka VAT-i lavastustes "Romeo ja Julia" ning "Juudit", viibib alates maikuust pikalt Dublinis Netflixi sarja "Vikings: Valhalla" võtetel," teatas VAT Teater.
Jätkusarjas "Vikings: Valhalla" liigub tegevus põhisarjast "Vikings" sajandivõrra edasi ning keskendub sellistele tegelastele nagu Leif Erikson, Harald Hardrada ja William Vallutaja. Pääru Oja kehastab Arne Gormssoni nimelist tegelast, kes astub sarja 24 episoodist üles kümnes. See, kui palju Schmidt sarjas ekraaniaega saab, pole teada.
Lisaks Pääru Ojale ja Henessi Schmidtile löövad sarjas kaasa Laura Berlin, Sam Corlett, Bradley Freegard, Frida Gustavsson, David Oakes ja Leo Suter. Sarja lavastavad BAFTA võitjast Taani režissöör Niels Arden Oplev, mitu "Viikingite" episoodi lavastanud Steve Saint Leger ja Hannah Quinn. Stsenaristide hulka kuuluvad Vanessa Alexander, Declan Croghan, Eoin McNamee ja "Visa hinge" stsenarist Jeb Stuart.
### Response:
Henessi Schmidt osaleb uues Netflixi sarjas "Vikings: Valhalla" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me loobusime sellest. Me oleme väga ilusti olnud oma graafikus. Meie eesmärk oligi see, et ei jõutaks tänase päeva lõpuks kõiki neid eelnõusid menetleda, mis siin viimasel hetkel päevakavasse pandi. Ja me olemegi täpselt selles graafikus," ütles Põlluaas ERR-ile.
"Me andsime selge sõnumi koalitsioonile, mida tähendab, kui nad toovad riigikogu menetlusse selliseid demokraatiat lõhkuvaid eelnõusid. Me lubasime ka eelnevalt, et kui see ABIS surutakse teerulliga läbi, et siis me jätkame, et nad teaksid, mis juhtub järgmistel kordadel, kui sarnaste asjadega välja tullakse. Et see obstruktsioon, mis siin kaks nädalat toimus, sellega me andsime neile eelaimdusem," lausus Põlluaas.
President Kersti Kaljulaid kohtus kolmapäeva õhtul EKRE esimehe, riigikogu aseesimehe Martin Helmega, et arutada viimase murekohti seoses teisipäeval riigikogus heakskiidu saanud isikuandmete koondamise seadusega (ABIS).
Põlluaasa sõnul loodabki nüüd EKRE, et president jätab seaduse välja kuulutamata.
"Ma sain Martin Helme jutust mulje, et ka president on hakanud mõistma, et siin võivad olla ikkagi väga suured ohud isikuvabadustele ja demokraatlikele õigustele," sõnas Põlluaas.
"Meie loodame, et president jätab selle seaduse välja kuulutamata," ütles Põlluaas.
Biomeetrilise andmete seaduse taust
Riigikogu võttis teisipäeval vastu biomeetriliste isikuandmete ühte andmebaasi koondamise ehk ABIS-e seaduse. Selle poolt hääletas 56 riigikogu liiget ja vastu oli 38.
Andmekogu ABIS loomise peamine eesmärk on koondada ühtsesse andmekogusse erinevate riiklike menetluste raames hõivatavad ja praegu erinevatesse andmekogudesse kantud biomeetrilised andmed, kasutada erinevates infosüsteemides ühtset tarkvara ning teha üks-ühele ja üks-mitmele biomeetriliste andmete automaatset võrdlust. Kui koondada biomeetrilised andmed ühte riiklikusse andmekogusse, võimaldab see riigil tagada nende töötlemisele tsentraalne ja ühetaoline lähenemine.
Andmekogusse ABIS koondatavaid biomeetrilisi isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse erinevate seaduste alusel juba praegu, ent nende andmete töötlemise taristu on hajutatud ega võimalda selliseid andmeid võrdselt ja ühetaoliselt hallata, sealhulgas andmete turvalisus tagada. Peale selle on praegused isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise infotehnoloogilised lahendused vananenud ja neid on vaja uuendada.
Teisel lugemisel tehti eelnõusse õigusselguse huvides muudatusi ja lisati muu hulgas sätted, mille kohaselt isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise eesmärgil töödeldavad biomeetrilised andmed kustutatakse vastavast andmekogust viivitamata pärast võrdlusuuringu tegemist. Biomeetrilisi andmeid saab pärida üksnes läbi vastava menetlusinfosüsteemi, kuid pärast andmekogu ABIS kasutuselevõtmist ei säilitata neid andmeid enam menetlusinfosüsteemis, vaid andmekogus ABIS.
Siseministeeriumi kinnitusel on eesmärk andmeid efektiivsemalt kasutada, kuid neile ligipääs ei lihtsustu.
Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ehk ABIS-e ühe eesmärgina esitles valitsus võimalust kiiremini kuritegusid lahendada.
Eelnõule on ette heidetud, et isikuandmete koondamine ühte andmebaasi teeb nendele ligipääsu liiga lihtsaks, samuti biomeetriliste andmete kogumist ühel ja kasutamist hoopis teisel eesmärgil. Enamus eestlasi on oma sõrmejäljed andnud passi taotlemisel, teadmata, et neid saab kasutada kriminaalmenetluses. | EKRE lõpetas riigikogus venitamistaktika | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me loobusime sellest. Me oleme väga ilusti olnud oma graafikus. Meie eesmärk oligi see, et ei jõutaks tänase päeva lõpuks kõiki neid eelnõusid menetleda, mis siin viimasel hetkel päevakavasse pandi. Ja me olemegi täpselt selles graafikus," ütles Põlluaas ERR-ile.
"Me andsime selge sõnumi koalitsioonile, mida tähendab, kui nad toovad riigikogu menetlusse selliseid demokraatiat lõhkuvaid eelnõusid. Me lubasime ka eelnevalt, et kui see ABIS surutakse teerulliga läbi, et siis me jätkame, et nad teaksid, mis juhtub järgmistel kordadel, kui sarnaste asjadega välja tullakse. Et see obstruktsioon, mis siin kaks nädalat toimus, sellega me andsime neile eelaimdusem," lausus Põlluaas.
President Kersti Kaljulaid kohtus kolmapäeva õhtul EKRE esimehe, riigikogu aseesimehe Martin Helmega, et arutada viimase murekohti seoses teisipäeval riigikogus heakskiidu saanud isikuandmete koondamise seadusega (ABIS).
Põlluaasa sõnul loodabki nüüd EKRE, et president jätab seaduse välja kuulutamata.
"Ma sain Martin Helme jutust mulje, et ka president on hakanud mõistma, et siin võivad olla ikkagi väga suured ohud isikuvabadustele ja demokraatlikele õigustele," sõnas Põlluaas.
"Meie loodame, et president jätab selle seaduse välja kuulutamata," ütles Põlluaas.
Biomeetrilise andmete seaduse taust
Riigikogu võttis teisipäeval vastu biomeetriliste isikuandmete ühte andmebaasi koondamise ehk ABIS-e seaduse. Selle poolt hääletas 56 riigikogu liiget ja vastu oli 38.
Andmekogu ABIS loomise peamine eesmärk on koondada ühtsesse andmekogusse erinevate riiklike menetluste raames hõivatavad ja praegu erinevatesse andmekogudesse kantud biomeetrilised andmed, kasutada erinevates infosüsteemides ühtset tarkvara ning teha üks-ühele ja üks-mitmele biomeetriliste andmete automaatset võrdlust. Kui koondada biomeetrilised andmed ühte riiklikusse andmekogusse, võimaldab see riigil tagada nende töötlemisele tsentraalne ja ühetaoline lähenemine.
Andmekogusse ABIS koondatavaid biomeetrilisi isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse erinevate seaduste alusel juba praegu, ent nende andmete töötlemise taristu on hajutatud ega võimalda selliseid andmeid võrdselt ja ühetaoliselt hallata, sealhulgas andmete turvalisus tagada. Peale selle on praegused isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise infotehnoloogilised lahendused vananenud ja neid on vaja uuendada.
Teisel lugemisel tehti eelnõusse õigusselguse huvides muudatusi ja lisati muu hulgas sätted, mille kohaselt isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise eesmärgil töödeldavad biomeetrilised andmed kustutatakse vastavast andmekogust viivitamata pärast võrdlusuuringu tegemist. Biomeetrilisi andmeid saab pärida üksnes läbi vastava menetlusinfosüsteemi, kuid pärast andmekogu ABIS kasutuselevõtmist ei säilitata neid andmeid enam menetlusinfosüsteemis, vaid andmekogus ABIS.
Siseministeeriumi kinnitusel on eesmärk andmeid efektiivsemalt kasutada, kuid neile ligipääs ei lihtsustu.
Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ehk ABIS-e ühe eesmärgina esitles valitsus võimalust kiiremini kuritegusid lahendada.
Eelnõule on ette heidetud, et isikuandmete koondamine ühte andmebaasi teeb nendele ligipääsu liiga lihtsaks, samuti biomeetriliste andmete kogumist ühel ja kasutamist hoopis teisel eesmärgil. Enamus eestlasi on oma sõrmejäljed andnud passi taotlemisel, teadmata, et neid saab kasutada kriminaalmenetluses.
### Response:
EKRE lõpetas riigikogus venitamistaktika |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Classic Pärnu korraldajate Siim Nõmmoja ja Agris Juhkovi sõnul korraldatakse eksklusiivse asukohaga võistlust eelkõige ratsaspordi laiemaks tutvustamiseks ja arendamiseks. "Ratsutamist peetakse pigem elitaarseks spordialaks ning inimesed, kes muidu hobustega seotud ei ole, leiavad harva tee ratsaspordivõistlustele. Loodame, et tuues võistlushobused ja tippratsanikud Pärnu linnaelanikele ja -külalistele nii lähedale, toome ka sellele spordialale juurde noori huvilisi ja toetajaid," rääkisid korraldajad.
Classic Pärnu programm algab juba reedel soojendussõitudega. "Põhilised võistluspäevad on aga laupäev ja pühapäev, mil võistlevad kõik Eesti tipptegijad - noorte ja seeniorite koondiste liikmed, Eestis aretatud parimad noored sporthobused ja lähiriikide tippratsanikud. Kõrgeim takistus, mida sel aastal rannaliival saab ületada, on 140 cm," selgitasid Nõmmoja ja Juhkov. Igale laupäeval või pühapäeval toimuvale sõidule on võimalik osta kohapeal eraldi pilet või soetada päevapilet ning nautida kõiki sellel päeval toimuvaid võistlusi.
2019. aastal võitis esimese Classic Pärnu takistussõiduvõistluse Grand Prix' üks Eesti parimaid ratsasportlasi Kullo Kender hobusega Artas. "Lisaks põhivõistlustele jagatakse autasusid ka parimatele noorteklassi sõitjatele ja juunioritele. Pettuma ei pea ka koolisõidu huvilised, sest taas tuleb esinema eelmisel korral väga suure publikumenu osaliseks saanud Eesti parim koolisõitja Dina Ellermann ning parim amatöörklassi koolisõitja Riin Ingre Saare," lisasid korraldajad.
Classic Pärnu raames toimub kuursaali ees ka minimess, kus tutvustatakse võistluse partnerite tooteid ja teenuseid, pakutakse müügiks hobuvarustust ning lastele ponijalutust ja vankrisõitu. | Pärnu rannas toimub taas üle 100 hobusega Classic Pärnu ratsaspordisündmus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Classic Pärnu korraldajate Siim Nõmmoja ja Agris Juhkovi sõnul korraldatakse eksklusiivse asukohaga võistlust eelkõige ratsaspordi laiemaks tutvustamiseks ja arendamiseks. "Ratsutamist peetakse pigem elitaarseks spordialaks ning inimesed, kes muidu hobustega seotud ei ole, leiavad harva tee ratsaspordivõistlustele. Loodame, et tuues võistlushobused ja tippratsanikud Pärnu linnaelanikele ja -külalistele nii lähedale, toome ka sellele spordialale juurde noori huvilisi ja toetajaid," rääkisid korraldajad.
Classic Pärnu programm algab juba reedel soojendussõitudega. "Põhilised võistluspäevad on aga laupäev ja pühapäev, mil võistlevad kõik Eesti tipptegijad - noorte ja seeniorite koondiste liikmed, Eestis aretatud parimad noored sporthobused ja lähiriikide tippratsanikud. Kõrgeim takistus, mida sel aastal rannaliival saab ületada, on 140 cm," selgitasid Nõmmoja ja Juhkov. Igale laupäeval või pühapäeval toimuvale sõidule on võimalik osta kohapeal eraldi pilet või soetada päevapilet ning nautida kõiki sellel päeval toimuvaid võistlusi.
2019. aastal võitis esimese Classic Pärnu takistussõiduvõistluse Grand Prix' üks Eesti parimaid ratsasportlasi Kullo Kender hobusega Artas. "Lisaks põhivõistlustele jagatakse autasusid ka parimatele noorteklassi sõitjatele ja juunioritele. Pettuma ei pea ka koolisõidu huvilised, sest taas tuleb esinema eelmisel korral väga suure publikumenu osaliseks saanud Eesti parim koolisõitja Dina Ellermann ning parim amatöörklassi koolisõitja Riin Ingre Saare," lisasid korraldajad.
Classic Pärnu raames toimub kuursaali ees ka minimess, kus tutvustatakse võistluse partnerite tooteid ja teenuseid, pakutakse müügiks hobuvarustust ning lastele ponijalutust ja vankrisõitu.
### Response:
Pärnu rannas toimub taas üle 100 hobusega Classic Pärnu ratsaspordisündmus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Direktorina on mulle ideaaliks õnnelike õppijatega omanäoline, avatud ja paindlik kool, kus muutustesse ja uuendustesse suhtutakse toetavalt ja tõenduspõhiselt.
Kaasaegne kool on ettevõtliku mentaliteediga, väärtustab koostööd ning võimaldab kogukonna liikmetel käed-külge-põhimõttel panustada kooli arengusse. Olgu see siis talgupäeval, sihtasutuse kaudu või (külalis)õpetajana.
Ole nagu vesi
Õpilase seisukohast on ideaalne kool selline, kus ta tunneb end hästi, kus ta saab end teostada, kus tal on innustavad ja inspireerivad õpetajad. Ta tuleb hommikul rõõmuga kooli, sest ta teab, et tal on head suhted nii klassikaaslaste kui ka õpetajatega.
See, mida ta õpib, on eesmärgistatud ning ta saab ennastjuhtiva õppijana kaasa rääkida ja oma valikuid langetada - kas siis õppekava või tunniplaani kujundamise kaudu või tehes hoopis ettepanekuid, milliseid valikõppeaineid võiks kool talle kohustuslike kõrval pakkuda. Siis saab ta õppida just seda, mis teda kõnetab või mille vastu on tal sügavam huvi, ja seeläbi oma arengu eest vastutust võtta.
Võitluskunstnikust maailmakuulus näitleja, popkultuuri ikoon ja filosoof Bruce Lee on andnud suurepärase soovituse: "Ole nagu vesi!"
Haridussüsteem peabki olema nagu vesi - avatud meelega ning muutuva maailma oludes võimeline kiiresti erinevaid vorme võtma. Võimaldama ülikiirelt kontakt-, distants- või hübriidõpet, lähtuma õpilase individuaalsetest võimetest, muutudes vastavalt vajadusele tahkeks, vedelaks või gaasiliseks õppevormiks, ning loomulikult kustutama teadmisjanu.
Oma näoga maja
Õpikeskkond peab samamoodi olema koolipere nägu. Poolteist aastat tagasi kolis Tallinna Saksa Gümnaasium oma unistuste majja. Renoveerimise ideekorjesse olid kaasatud nii õpilased, õpetajad, vilistlased kui ka lapsevanemad.
Üks prioriteete uue hoone projekteerimisel oli kaasata kõik erinevad osapooled ja panna kirja, mida nad igapäevaselt kogevad ja õpperuumilt ootavad. Õpilastelt tulid soovid nagu müra vähendamine, digiseadmete laadimisvõimalused, keskkonnasõbralikud materjalid või klassiruumi suurus. Õpetajad aga arvestasid metoodiliste aspektidega, kuid soovisid ka pragmaatili lahendusi ruumi temperatuurist ja prügi sorteerimise võimalustest kuni paindliku klassiruumisisustuseni välja.
Sellise kaasava protsessi kaudu oli võimalik saada kokku kõige paremad ideed ja nende põhjal edasi toimetada.
"Kui sinu ettepanekutega arvestatakse, siis annab see julgust ka tulevikus ettevõtmistes kaasa lüüa."
Kui sa oled ise saanud kooliruumi kujundamisel kaasa rääkida, siis oskad seda ka rohkem hinnata ja hoida. Kodanikuühiskonna võtmes õpetab see algatusvõimet, kui sa oled valmis vastutust võtma, midagi algatama või milleski kaasa rääkima. Kui sinu ettepanekutega arvestatakse, siis annab see julgust ka tulevikus ettevõtmistes kaasa lüüa.
Rohkem ettevõtlikkust
Ettevõtlikkus on üks kaheksast võtmepädevustest, mis riiklikus õppekavas välja on toodud. See on vajalik oskus, mis väljendub erinevates valdkondades. Erialane ettevõtlikkus võib olla ärialane teadmine või lihtsalt algatusvõime, näiteks õpilasesinduse kaudu eneseteostamine ja koolielu paremaks muutmine.
Paljud koolid pakuvad majandus- ja ettevõtlusõppe kursust. See on siiski üsna väikesemahuline ja sellest üksi ei piisa. Hea praktika näitena saab välja tuua Junior Achievementi ettevõtlusõppe programmi, mis toetab ettevõtlikku arengut, kaasates koostööpartnereid eraettevõtlusest ja start-up kogukonnast näiteks Wise´i või SEB näol.
Ettevõtlikkust koolis toetab ka loovtööde, praktiliste tööde ja uurimistööde kohustus. Põhikooliõpilased peavad tegema loovtöö ja gümnaasiumiõpilased praktilise töö või uurimistöö.
Kui varem valis enamik õpilasi pigem teadusliku suunaga uurimistöö, siis üha rohkem on hakanud õpilased valima võimaluse ennast teostada praktilise töö kaudu erinevates valdkondades. Olgu see siis muusika- või kunstinädala korraldamine, omaloomingulised projektid, näitused, noorkohtuniku praktika läbimine, abitreeneri kutse omandamine või päris oma õpilasfirma loomine. Mitmest õpilasfirmast on tänaseks kasvanud välja päris ettevõtted.
Rõõm on näha, et üha rohkem koole kaasavad õpilasi ning loovad neile võimalusi oma individuaalset haridusteed läbi ettevõtlikkuse kujundada. Viimast võiks ilmestada ka näiteks demokraatliku kooli kontseptsiooni kasvav populaarsus, kus otsustusvõime ja vastutus on päriselt õpilaste käes.
Teise näitena võib välja tuua õppetöösse põimitud heategevusliku ettevõtluse, mille raames meie kooli õpilased läbivad kohustusliku koolieksami hoopis kogukonna praktika näol vabaühendustes. Need on positiivsed trendid.
Praktikud kooliellu
Loovtööd, praktilised tööd ning uurimistöö annavad õpilasele võimaluse mingit teemat süvitsi uurida. Pakkumaks ka väga spetsiifiliste valdkondade puhul mitmekesisemaid õpivõimalusi, oleks järgmine loogiline samm kaasata kooliellu erinevate valdkondade spetsialiste ja praktikuid. See tähendab õpilaste jaoks personaalsemat haridust, kuna valiku saab ta teha huvipõhiselt ja seeläbi juba ise spetsialiseerudes.
Kõige lihtsam viis praktikute kaasamiseks on ühekordsed sutsakad nagu külalisesineja klassijuhatajatunnis, vilistlaste läbiviidavad töötoad, lapsevanemate töövarjutamised või temaatilised loengud. Külalisesineja võib kaasata valdkonna teemapäevade raames või konkreetsete projektide raames, näiteks kui õpilased ise on omaalgatuslikult kutsunud kedagi esinema või töötuba läbi viima.
Meie juures on juba teist hooaega väikese koormusega aastaks ajaks põhiaineid ja valikkursuseid andmas Edumuse programmi õpetajad, kes on oma ala tõelised professionaalid. Ühest küljest saavad seeläbi õpilased nii rohkem suhelda pärismaailma eri valdkonna esindajatega.
Teistpidi, kui sa oled spetsialist ja saad investeerida oma aega õpilaste arengusse ja haridussüsteemi, siis hakkad seda maailma rohkem mõistma, väärtustama ja hoidma. Sa saad muuta maailma ja ühiskonna päriselt paremaks paigaks.
Koolijuhid ettevõtluspraktikale
Julgustan omalt poolt kaasama kooliellu inimesi väljastpoolt haridusmaastikku. Pikemas vaates ongi tegelikult just valikained väga mõnus võimalus tuua kooli õppekavasse uusi vajalikke teemavaldkondi, keskkonnahoiust finantskirjaoskuseni. Spetsialistide seas on omakorda palju inimesi, kes on valmis väikese koormusega valikaineid andma.
Hea praktika näitena ja suurepärase algatusena toon välja ka Heateo Haridusfondi, Tallinna haridusameti, Fontese, Tartu linnavalitsuse ning haridus- ja teadusministeeriumi algatatud haridusjuhtide praktikaprogrammi.
Tegemist on unikaalse programmiga, mis annab koolijuhtidele võimaluse suunduda kümneks nädalaks ettevõtetesse praktikale eesmärgiga läbi kogemuspraktika edendada Eesti koolijuhtimise kvaliteeti. See on taas üks suurepärane näide, kuidas haridus- ja erasektor koostööd teevad. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et need on kaks väga erinevat maailma, siis väärtused on meil paljuski samad.
Õpetajate sabatiaasta
Eesti hariduse kõige põletavam mure on õpetajate ja tugispetsialistide suur puudus ja vähene järelkasv. Iga koolis töötav õpetaja on rahvuslik aare, keda koolijuhid hoiavad nagu Guglunk oma "kullakallist" "Sõrmuste isandas".
Aga mõnikord vajavad ka kogenud õpetajad väikest vaheaastat või väiksema koormusega tööd. Maailmas on populaarsust kogumas sabatiaasta, kus õpetaja saab võtta ühe aasta enesetäiendamiseks ja inspiratsiooni kogumiseks, aga töökoht jääb alles.
Mulle tundub, et Edumus on ka siin võimalik abiline: võib-olla soovib pikalt töötanud pedagoog ühe aasta töötada natukene väiksema koormusega, et siis jätkata. Sel juhul on võimalik teha koostööd Edumusega, et leida asemele inimesed, kes võtavad osa õpetamiskoormusest vaheaastaks enda kanda.
Kui sa tead, et sul on asenduseks erialaspetsialist, kes tunneb oma valdkonda, siis võidavad sellest kõik osapooled. Õpetaja saab naasta puhanult ja värskema pilguga. Võib-olla on õpetajakogemus nii inspireeriv, et asendaja otsustab karjääripöörde kasuks ning me võidame juurde ühe indu täis õpetaja.
Siinkohal saan rõõmuga ära märkida, et Tallinna Saksa Gümnaasiumis töötab sel õppeaastal kokku 20 vilistlast: osa neist täiskohaga, osa valikaine õpetajana ja kaks jõudsid meile Edumuse kaudu. Ka mitu lapsevanemat on käed külge pannud ja tulnud meile õpetajaks või tugipersonali ridadesse.
Karjääripöörde boonusprogramm
Üks hea näide, mida ettevõtlusest haridussüsteemi üle võtta, on ka väärtuspakkumised, ehk mida saame põhipalgale lisaks pakkuda, et inimesed oleksid motiveeritud õpetajaks saama ja koolis töötama.
Iduettevõtted pakuvad oma töötajatele erinevaid ahvatlevaid boonuseid alates spordi- või kultuuritoetustest kuni lapsehoiuteenusteni välja. Siin saaksid omavalitsused koolidega pead kokku panna, et pakkuda õpetajatele lisavõimalusi elamispinna, kultuuri- või näiteks sporditoetuste näol.
Algatada võiks ka ümberõppeprogramme, mille abil saaksime võimaldada karjääripööret neile, keda õpetaja amet salasoovina kutsub. Miks mitte luua ka välismaalt Eestisse elama asunud pedagoogidele tasuta keeleõppeprogramme, et neid kiiremini meie haridussüsteemi integreerida.
Ettevalmistus muutuvaks maailmaks
Hariduse eesmärk ongi valmistada ette inimesi muutuvaks maailmaks. Minu hinnangul on Eesti tänane haridussüsteem tegelikult väga avatud ja paindlik, valmis katsetama ja piloteerima.
"Lõpp-punkt, milleni peame jõudma, on selgelt sõnastatud, kuid teekond sinna võib olla vägagi erinev."
Mida rohkem olen suhelnud teiste riikide koolijuhtide ja haridusinimestega, seda rohkem näen, et meie õpetajal ja koolidel on väga palju autonoomiat. Meil on üks riiklik õppekava, mis tähendab seda, et lõpp-punkt, milleni peame jõudma, on selgelt sõnastatud, kuid teekond sinna võib olla vägagi erinev. See on väga tervitatav, kuna annab õpilastele ja õpetajatele võimaluse olla uuendusmeelsed ja valmis kasutama innovaatilisi lahendusi õppetöö korraldamisel.
Haridusvaldkonnas oleme Euroopa ja maailma tipus, kuid me ei pea kaugeltki mitte loorberitele puhkama jääma. Küsimus on selles, kuidas me saaks haridust veel rikastada ja kuidas pikemas perspektiivis olla veel konkurentsivõimelisemad.
Konkreetne näide on koroonakriisi kogemus. Igal koolil on muidugi erinevad prioriteedid, mida nad tahavad arendada. Alates sellest, kuidas toetada haridusliku erivajadusega õpilasi, millist tarkvara või riistvara soetada, milliseid koolitusi teha, mismoodi tunniplaan üle vaadata, kuni selleni, milliseid uusi õpetajaid või õppeaineid sisse tuua.
Nüüd, lõpetades koroona-aastat oleme saanud suurepärase kogemuse osaks, mis aitab meil ette mõelda, vajadusel mingeid plaane kiiresti ümber teha ja veelgi paindlikumalt erinevaid küsimusi lahendada.
Kuna parimad asjad sünnivad koostöös, siis soovitaksin etteruttavalt kaasata sügisest õpetajatena ja hariduspartneritena ka kogukonnaliikmeid ja erialaspetsialiste. | Kaarel Rundu: haridussüsteem peab olema nagu vesi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Direktorina on mulle ideaaliks õnnelike õppijatega omanäoline, avatud ja paindlik kool, kus muutustesse ja uuendustesse suhtutakse toetavalt ja tõenduspõhiselt.
Kaasaegne kool on ettevõtliku mentaliteediga, väärtustab koostööd ning võimaldab kogukonna liikmetel käed-külge-põhimõttel panustada kooli arengusse. Olgu see siis talgupäeval, sihtasutuse kaudu või (külalis)õpetajana.
Ole nagu vesi
Õpilase seisukohast on ideaalne kool selline, kus ta tunneb end hästi, kus ta saab end teostada, kus tal on innustavad ja inspireerivad õpetajad. Ta tuleb hommikul rõõmuga kooli, sest ta teab, et tal on head suhted nii klassikaaslaste kui ka õpetajatega.
See, mida ta õpib, on eesmärgistatud ning ta saab ennastjuhtiva õppijana kaasa rääkida ja oma valikuid langetada - kas siis õppekava või tunniplaani kujundamise kaudu või tehes hoopis ettepanekuid, milliseid valikõppeaineid võiks kool talle kohustuslike kõrval pakkuda. Siis saab ta õppida just seda, mis teda kõnetab või mille vastu on tal sügavam huvi, ja seeläbi oma arengu eest vastutust võtta.
Võitluskunstnikust maailmakuulus näitleja, popkultuuri ikoon ja filosoof Bruce Lee on andnud suurepärase soovituse: "Ole nagu vesi!"
Haridussüsteem peabki olema nagu vesi - avatud meelega ning muutuva maailma oludes võimeline kiiresti erinevaid vorme võtma. Võimaldama ülikiirelt kontakt-, distants- või hübriidõpet, lähtuma õpilase individuaalsetest võimetest, muutudes vastavalt vajadusele tahkeks, vedelaks või gaasiliseks õppevormiks, ning loomulikult kustutama teadmisjanu.
Oma näoga maja
Õpikeskkond peab samamoodi olema koolipere nägu. Poolteist aastat tagasi kolis Tallinna Saksa Gümnaasium oma unistuste majja. Renoveerimise ideekorjesse olid kaasatud nii õpilased, õpetajad, vilistlased kui ka lapsevanemad.
Üks prioriteete uue hoone projekteerimisel oli kaasata kõik erinevad osapooled ja panna kirja, mida nad igapäevaselt kogevad ja õpperuumilt ootavad. Õpilastelt tulid soovid nagu müra vähendamine, digiseadmete laadimisvõimalused, keskkonnasõbralikud materjalid või klassiruumi suurus. Õpetajad aga arvestasid metoodiliste aspektidega, kuid soovisid ka pragmaatili lahendusi ruumi temperatuurist ja prügi sorteerimise võimalustest kuni paindliku klassiruumisisustuseni välja.
Sellise kaasava protsessi kaudu oli võimalik saada kokku kõige paremad ideed ja nende põhjal edasi toimetada.
"Kui sinu ettepanekutega arvestatakse, siis annab see julgust ka tulevikus ettevõtmistes kaasa lüüa."
Kui sa oled ise saanud kooliruumi kujundamisel kaasa rääkida, siis oskad seda ka rohkem hinnata ja hoida. Kodanikuühiskonna võtmes õpetab see algatusvõimet, kui sa oled valmis vastutust võtma, midagi algatama või milleski kaasa rääkima. Kui sinu ettepanekutega arvestatakse, siis annab see julgust ka tulevikus ettevõtmistes kaasa lüüa.
Rohkem ettevõtlikkust
Ettevõtlikkus on üks kaheksast võtmepädevustest, mis riiklikus õppekavas välja on toodud. See on vajalik oskus, mis väljendub erinevates valdkondades. Erialane ettevõtlikkus võib olla ärialane teadmine või lihtsalt algatusvõime, näiteks õpilasesinduse kaudu eneseteostamine ja koolielu paremaks muutmine.
Paljud koolid pakuvad majandus- ja ettevõtlusõppe kursust. See on siiski üsna väikesemahuline ja sellest üksi ei piisa. Hea praktika näitena saab välja tuua Junior Achievementi ettevõtlusõppe programmi, mis toetab ettevõtlikku arengut, kaasates koostööpartnereid eraettevõtlusest ja start-up kogukonnast näiteks Wise´i või SEB näol.
Ettevõtlikkust koolis toetab ka loovtööde, praktiliste tööde ja uurimistööde kohustus. Põhikooliõpilased peavad tegema loovtöö ja gümnaasiumiõpilased praktilise töö või uurimistöö.
Kui varem valis enamik õpilasi pigem teadusliku suunaga uurimistöö, siis üha rohkem on hakanud õpilased valima võimaluse ennast teostada praktilise töö kaudu erinevates valdkondades. Olgu see siis muusika- või kunstinädala korraldamine, omaloomingulised projektid, näitused, noorkohtuniku praktika läbimine, abitreeneri kutse omandamine või päris oma õpilasfirma loomine. Mitmest õpilasfirmast on tänaseks kasvanud välja päris ettevõtted.
Rõõm on näha, et üha rohkem koole kaasavad õpilasi ning loovad neile võimalusi oma individuaalset haridusteed läbi ettevõtlikkuse kujundada. Viimast võiks ilmestada ka näiteks demokraatliku kooli kontseptsiooni kasvav populaarsus, kus otsustusvõime ja vastutus on päriselt õpilaste käes.
Teise näitena võib välja tuua õppetöösse põimitud heategevusliku ettevõtluse, mille raames meie kooli õpilased läbivad kohustusliku koolieksami hoopis kogukonna praktika näol vabaühendustes. Need on positiivsed trendid.
Praktikud kooliellu
Loovtööd, praktilised tööd ning uurimistöö annavad õpilasele võimaluse mingit teemat süvitsi uurida. Pakkumaks ka väga spetsiifiliste valdkondade puhul mitmekesisemaid õpivõimalusi, oleks järgmine loogiline samm kaasata kooliellu erinevate valdkondade spetsialiste ja praktikuid. See tähendab õpilaste jaoks personaalsemat haridust, kuna valiku saab ta teha huvipõhiselt ja seeläbi juba ise spetsialiseerudes.
Kõige lihtsam viis praktikute kaasamiseks on ühekordsed sutsakad nagu külalisesineja klassijuhatajatunnis, vilistlaste läbiviidavad töötoad, lapsevanemate töövarjutamised või temaatilised loengud. Külalisesineja võib kaasata valdkonna teemapäevade raames või konkreetsete projektide raames, näiteks kui õpilased ise on omaalgatuslikult kutsunud kedagi esinema või töötuba läbi viima.
Meie juures on juba teist hooaega väikese koormusega aastaks ajaks põhiaineid ja valikkursuseid andmas Edumuse programmi õpetajad, kes on oma ala tõelised professionaalid. Ühest küljest saavad seeläbi õpilased nii rohkem suhelda pärismaailma eri valdkonna esindajatega.
Teistpidi, kui sa oled spetsialist ja saad investeerida oma aega õpilaste arengusse ja haridussüsteemi, siis hakkad seda maailma rohkem mõistma, väärtustama ja hoidma. Sa saad muuta maailma ja ühiskonna päriselt paremaks paigaks.
Koolijuhid ettevõtluspraktikale
Julgustan omalt poolt kaasama kooliellu inimesi väljastpoolt haridusmaastikku. Pikemas vaates ongi tegelikult just valikained väga mõnus võimalus tuua kooli õppekavasse uusi vajalikke teemavaldkondi, keskkonnahoiust finantskirjaoskuseni. Spetsialistide seas on omakorda palju inimesi, kes on valmis väikese koormusega valikaineid andma.
Hea praktika näitena ja suurepärase algatusena toon välja ka Heateo Haridusfondi, Tallinna haridusameti, Fontese, Tartu linnavalitsuse ning haridus- ja teadusministeeriumi algatatud haridusjuhtide praktikaprogrammi.
Tegemist on unikaalse programmiga, mis annab koolijuhtidele võimaluse suunduda kümneks nädalaks ettevõtetesse praktikale eesmärgiga läbi kogemuspraktika edendada Eesti koolijuhtimise kvaliteeti. See on taas üks suurepärane näide, kuidas haridus- ja erasektor koostööd teevad. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et need on kaks väga erinevat maailma, siis väärtused on meil paljuski samad.
Õpetajate sabatiaasta
Eesti hariduse kõige põletavam mure on õpetajate ja tugispetsialistide suur puudus ja vähene järelkasv. Iga koolis töötav õpetaja on rahvuslik aare, keda koolijuhid hoiavad nagu Guglunk oma "kullakallist" "Sõrmuste isandas".
Aga mõnikord vajavad ka kogenud õpetajad väikest vaheaastat või väiksema koormusega tööd. Maailmas on populaarsust kogumas sabatiaasta, kus õpetaja saab võtta ühe aasta enesetäiendamiseks ja inspiratsiooni kogumiseks, aga töökoht jääb alles.
Mulle tundub, et Edumus on ka siin võimalik abiline: võib-olla soovib pikalt töötanud pedagoog ühe aasta töötada natukene väiksema koormusega, et siis jätkata. Sel juhul on võimalik teha koostööd Edumusega, et leida asemele inimesed, kes võtavad osa õpetamiskoormusest vaheaastaks enda kanda.
Kui sa tead, et sul on asenduseks erialaspetsialist, kes tunneb oma valdkonda, siis võidavad sellest kõik osapooled. Õpetaja saab naasta puhanult ja värskema pilguga. Võib-olla on õpetajakogemus nii inspireeriv, et asendaja otsustab karjääripöörde kasuks ning me võidame juurde ühe indu täis õpetaja.
Siinkohal saan rõõmuga ära märkida, et Tallinna Saksa Gümnaasiumis töötab sel õppeaastal kokku 20 vilistlast: osa neist täiskohaga, osa valikaine õpetajana ja kaks jõudsid meile Edumuse kaudu. Ka mitu lapsevanemat on käed külge pannud ja tulnud meile õpetajaks või tugipersonali ridadesse.
Karjääripöörde boonusprogramm
Üks hea näide, mida ettevõtlusest haridussüsteemi üle võtta, on ka väärtuspakkumised, ehk mida saame põhipalgale lisaks pakkuda, et inimesed oleksid motiveeritud õpetajaks saama ja koolis töötama.
Iduettevõtted pakuvad oma töötajatele erinevaid ahvatlevaid boonuseid alates spordi- või kultuuritoetustest kuni lapsehoiuteenusteni välja. Siin saaksid omavalitsused koolidega pead kokku panna, et pakkuda õpetajatele lisavõimalusi elamispinna, kultuuri- või näiteks sporditoetuste näol.
Algatada võiks ka ümberõppeprogramme, mille abil saaksime võimaldada karjääripööret neile, keda õpetaja amet salasoovina kutsub. Miks mitte luua ka välismaalt Eestisse elama asunud pedagoogidele tasuta keeleõppeprogramme, et neid kiiremini meie haridussüsteemi integreerida.
Ettevalmistus muutuvaks maailmaks
Hariduse eesmärk ongi valmistada ette inimesi muutuvaks maailmaks. Minu hinnangul on Eesti tänane haridussüsteem tegelikult väga avatud ja paindlik, valmis katsetama ja piloteerima.
"Lõpp-punkt, milleni peame jõudma, on selgelt sõnastatud, kuid teekond sinna võib olla vägagi erinev."
Mida rohkem olen suhelnud teiste riikide koolijuhtide ja haridusinimestega, seda rohkem näen, et meie õpetajal ja koolidel on väga palju autonoomiat. Meil on üks riiklik õppekava, mis tähendab seda, et lõpp-punkt, milleni peame jõudma, on selgelt sõnastatud, kuid teekond sinna võib olla vägagi erinev. See on väga tervitatav, kuna annab õpilastele ja õpetajatele võimaluse olla uuendusmeelsed ja valmis kasutama innovaatilisi lahendusi õppetöö korraldamisel.
Haridusvaldkonnas oleme Euroopa ja maailma tipus, kuid me ei pea kaugeltki mitte loorberitele puhkama jääma. Küsimus on selles, kuidas me saaks haridust veel rikastada ja kuidas pikemas perspektiivis olla veel konkurentsivõimelisemad.
Konkreetne näide on koroonakriisi kogemus. Igal koolil on muidugi erinevad prioriteedid, mida nad tahavad arendada. Alates sellest, kuidas toetada haridusliku erivajadusega õpilasi, millist tarkvara või riistvara soetada, milliseid koolitusi teha, mismoodi tunniplaan üle vaadata, kuni selleni, milliseid uusi õpetajaid või õppeaineid sisse tuua.
Nüüd, lõpetades koroona-aastat oleme saanud suurepärase kogemuse osaks, mis aitab meil ette mõelda, vajadusel mingeid plaane kiiresti ümber teha ja veelgi paindlikumalt erinevaid küsimusi lahendada.
Kuna parimad asjad sünnivad koostöös, siis soovitaksin etteruttavalt kaasata sügisest õpetajatena ja hariduspartneritena ka kogukonnaliikmeid ja erialaspetsialiste.
### Response:
Kaarel Rundu: haridussüsteem peab olema nagu vesi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See laulude kogumik on minu kingitus teile tunnustuse ja armastusega," märkis Ross avalduses. "Ma olen igavesti tänulik, et mul oli võimalus sellisel ajal muusikat salvestada. Pühendan selle kogumiku teile kõigile, minu kuulajatele. Minu häält kuuldes kuulete ka mu südant."
Pitchfork kirjutab, et albumil "Thank You" teevad kaasa ka Jack Antonoff, Jimmy Napes, Tayla Parx, Spike Stent jt. Rossi viimane album oli 2006. aastal ilmunud "I Love You" ja viimane originaalmaterjaliga album oli 1999. aastal ilmunud "Every Day Is a New Day".
Album ilmub 10. septembril plaadifirma Decca alt; nimilugu ilmus neljapäeval. | Diana Ross annab üle 22 aasta välja uut muusikat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See laulude kogumik on minu kingitus teile tunnustuse ja armastusega," märkis Ross avalduses. "Ma olen igavesti tänulik, et mul oli võimalus sellisel ajal muusikat salvestada. Pühendan selle kogumiku teile kõigile, minu kuulajatele. Minu häält kuuldes kuulete ka mu südant."
Pitchfork kirjutab, et albumil "Thank You" teevad kaasa ka Jack Antonoff, Jimmy Napes, Tayla Parx, Spike Stent jt. Rossi viimane album oli 2006. aastal ilmunud "I Love You" ja viimane originaalmaterjaliga album oli 1999. aastal ilmunud "Every Day Is a New Day".
Album ilmub 10. septembril plaadifirma Decca alt; nimilugu ilmus neljapäeval.
### Response:
Diana Ross annab üle 22 aasta välja uut muusikat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kadrioru lossis pakkus president Kersti Kaljulaid 16. juunil piduliku õhtusöögi Eestisse riigivisiidile saabunud Rumeenia riigipea Klaus Iohannise auks. Härrad frakkides, daamid pikkades kleitides, säravad aumärgid, viimistletud toostid, malbe jutusumin, hääletud kelnerid rohkete toidukäikude ja sobivate veinidega…
Iseenesestmõistetav osa ühe riigi välissuhtlusest ja Vabariigi Presidendi tööpäevast.
Täpselt samal ajal kõlas 15 kilomeetri kaugusel presidendivalimiste vabakondlik stardipauk. Saku ühe valimisliidu inimesed otsustasid, et presidendikandidaadiks tuleb riigikogus või hiljemalt valimiskogus esitada Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.
Kuidas see juhtus?
Ivar Raig, Tarmo Soomere, Arvo Sirendi ja Mart Opmann Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Teine "jah"
Majandusdoktor Ivar Raig oli Eesti NSV viimase ülemnõukogu ja iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi esimese riigikogu liige, samuti Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongressi liige, põhiseaduse assamblee liige, Eesti Maa-Keskerakonna üks asutajaid ja selle esimene esimees, töötas 1995-2001 välisministeeriumis, hiljem õppejõuna erinevates kõrgkoolides.
Mart Opmann oli 1995-1999 rahandusminister Tiit Vähi ja Mart Siimanni valitsustes ja riigikogu liige, kuulus alguses Koonderakonda ja siis Rahvaliitu.
Raig ja Opmann on Saku valla mehed, Raig volikogu liige, opositsioonis. Nüüd on nad ühed vedajad valimisliidule "Roheline Saku Vald".
Nende sekka kuulub ka Arvo Sirendi, Saku Maaviljeluse Instituudi kunagine direktor, põhiseaduse assamblee ja riigikogu kolme koosseisu liige, omaaegse Maaliidu ja siis Rahvaliidu mõjukaid poliitikuid.
Mart Opmann Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Mõni aeg tagasi rääkisid Raig ja Opmann presidendivalimisest. Et Jüri Ratas, Marina Kaljurand ja Jüri Luik võinuks olla kandidaadid, aga kõik nad loobusid. Et jäänud on ainult EKRE Henn Põlluaas ja praegune president Kersti Kaljulaid. Et Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ütles ERR-i intervjuus: kui poliitikud kutsuvad, on ta valmis presidendiks kandideerima. Et Soomere on Saku naaber, elab kõrval Kohila vallas Viliveres.
Sarnases suunas liikusid Harju- ja Raplamaal ka mitmete omavalitsusjuhtide mõtted. Umbes nii, et leiaks võimalikult laia toetuspinna ja ütleks siis üheskoos, et Soomere võiks olla Eestile see õige järgmine president.
Raig oli kärsitum, küsis Opmannilt, kas tal Soomere telefoninumber on. Opmannil oli ja Raig helistas. Pakkus, et Saku valla äsjaloodud valimisliit "Roheline Saku Vald" teeb riigikogule ja vajadusel valimiskogule ettepaneku toetada presidendivalimistel Tarmo Soomeret.
Akadeemik kuulas jutu ära ja nii nagu ERR-i intervjuus, ütles ka Raigile "jah".
Raig seletas, et nende valimisliidu üldkogu koosolek koguneb Saku gümnaasiumis 16. juuni õhtul, Soomere võiks esineda teemal "Kohalike omavalitsuste võimalused rohepöörde läbiviimisel", siis vastaks küsimustele ja lõpuks koosolek hääletab, kas toetada teda presidendikandidaadi kandidaadina. Soomere oli ka sellega nõus.
Arvo Sirendi Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Abikaasa julgustussõnad
Niisiis, 16. juuni kell 19. Saku gümnaasiumi klassitsistlikus hoones, mida ehib kuus kõrget sammast nagu Tartu Ülikooli, on vaikne. Koolivaheaeg. Tühja maja esimesel korrusel, kooli sööklas, on laudadel klaasid ja sidrunivee kannud.
Heledas ülikonnas, veel heledama päevasärgi ja kordades tumedama lipsuga Tarmo Soomere astub hoogsal sammul fuajeesse, pilgus küsimus: kas alustame? Raig annab talle veerand tundi hingetõmbeaega, mida akadeemik kasutab intervjuuks Postimehele.
Postimees nimetas Soomere 2005. aasta inimeseks, sest ta oskas ette kirjeldada Pärnut räsinud jaanuaritormi, kus tõusnud merevesi ujutas osa linnast üle. Paljud tema ennustust alguses ei uskunud, aga hiljem nägid oma silmaga, et laineuurijast akadeemikul oli õigus. Soomere, mereteadlane ja matemaatik, sai siis laiemalt tuntuks oma selge jutu, muheda ütlemise ja väliselt krutskiliku olemisega.
On ta ikka kindel selles, mida praegu teeb, kui laseb end Saku valla ühel valimisliidul panna presidendikandidaadi kandidaadiks?
"Kui poliitikud kutsuvad, siis mina olen valmis. Ei ole aus vahet teha, kas kutsub riigikogu esimees või kohalik poliitik."
Ja veel: "Kuidas iganes see lõpeb, olen ma selle lõpuga õnnelik."
Ta tsiteerib ka abikaasa julgustussõnu: "Ära keeldu. Mis elu pakub, võta vastu."
Soomere astub lõpuks teda koolisööklas ootavate inimeste ette.
Tarmo Soomere Sakus valimisliidus Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Töötavat mobiili ei pea vahetama
Raigil on sama lõikega pusa nagu president Kaljulaidi "Sõna on vaba", ainult roheline ja kirjaga "SAKU". Raig teeb sissejuhatuse: Vabariigi President peaks olema parteide ülene, akadeemik Soomere on jäänud ebaõiglaselt erakondade kandidaatide varju, pealegi mitmed neist kandidaatidest on loobunud, "Roheline Saku Vald" peaks soovitama kõigil toetada järgmise riigipeana just Soomeret.
Raigi selja taga jookseb suurel ekraanil reklaam, et Saku valla jaanitulel laulab Gerli Padar. Kardioru lossis riigiõhtusöögil mängib samal ajal Trad.Attack!
Tarmo Soomere Sakus valimisliidus Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Raig sõnastab lootuse, milline president oleks Tarmo Soomere: riigimees, kes suudab paremini lepitada erakondi, utsitab ministreid usinamalt tööle, algatab debati Euroopa Liidu, NATO ja ÜRO reformimise teemal.
Muuseas, Raig oli vahepeal tuntud euroskeptik.
Soomere libistab akadeemiku kohta suurte kämmalde vahel väikesi paberilehti, nopib sealt märksõnu ja tsitaate. Ütleb, et professorile on esinemise standardpikkus 90 minutit ja räägib rohepöördest, aga mitte ainult.
Tarmo Soomere Sakus valimisliidus Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Miks peab vahetama mobiili, kui see veel töötab? Ei pea.
Kui tahad head ja odavat asja, pead ostma kaks – ühe hea ja teise odava.
Hea ventilatsioon on tõhusam relv koroona vastu, see viirus tõmmatakse ära (ja siinkohal tõmbab Soomere käega ropsti! alt üles) ja see ei saa meid kätte.
Märka, hooli, tegutse – siit algab asjade muutmine.
Ilma vesinikku tootmata ja seda targalt kasutamata ei tule me toime.
President ei saa sekkuda poliitikasse, aga ta võib soovitada häid lahendusi, et meil oleks maailma parim teadmine.
Eestis on parim teadmine kõige rohkem kahe telefonikõne kaugusel, mis on väikese riigi eelis.
Keskkonnakaitses ei saa kasu maksimeerida, vaid kahju ära hoida.
Põlevkivi kaevandamine pole kurjast, sest põlevkivis on palju kasulikku keemiatööstusele, me ei oska veel seda kõike kasutada.
Iiri kirjanik C. S. Lewis on öelnud, et sa ei saa minna tagasi ja muuta algust, kuid sa saad alustada uuesti sealt, kus sa oled ja muuta lõppu.
Tarmo Soomere Sakus valimisliidus Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Eksam tehtud
Soomere ei räägi 90 minutit, ehk napi tunni. Siis on küsimuste kord.
Kuidas saaks Soomere riigipeana takistada raudtee Rail Balticu ehitamist?
Demokraatias vaieldakse tuliselt, tehakse otsus ja elatakse sellega, isegi kui see on vale otsus, jääb Soomere enesekindlaks.
Koolisööklas ei hakka inimesed pahaselt sumisema.
"See on poliitiline otsus, see pole demokraatia," pobiseb härra akna kõrval.
Soomere seletab, et statistika näitab, kuidas transpordikoridorid annavad piirkondadele, mida nad läbivad, elu ja aktiivsust juurde.
Ja lisab, et president ei tohi takistada päevapoliitilisi otsuseid, aga ta peab vaatama, et ka teine, oponeeriv arvamus jääks ellu ja oleks kuuldav.
Ivar Raig ja Tarmo Soomere Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Ivar Raig arvab, et sellega on Soomere eksami teinud ja loeb ette valimisliidu "Roheline Saku Vald" poliitilise avalduse, mis teebki riigikogule ja vajadusel ka valimiskogule ettepaneku esitada Vabariigi Presidendi kandidaadiks teaduste akadeemia president Tarmo Soomere.
Põhjendus?
Soomere on professionaal, "kelles on ühendatud rahvusvaheline sisuloome- ja juhtimiskogemus visionääri ja õpetaja laia silmaringiga". Ta suudab ühiskonnale arusaadaval moel selgitada ka kõige keerulisemaid looduse ja poliitika toimimise küsimusi ning temast saab kogu rahva president.
"Ta sisendab meisse eneseusku ja koostöötahet Eesti riigi kujunemiseks üheks eesrindlikumaks ja edukamaks väikeriigiks kogu maailmas."
Raig tahab panna poliitilise avalduse hääletusele. Teda katkestab proua hallirombilises jakis.
Enam ei kannata välja noori ja uljaid presidente, teatab ta, vaja oleks eakamat, kellel on elukogemus.
Ta teab kahte meest, kes sobiksid presidendi ametisse. Üks on Tarmo Soomere. Ja teine on luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma, aga tema ei saa praeguselt kohalt ära tulla.
Tarmo Soomere Sakus valimisliidus Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
"Võib naeratada küll."
Nüüd saab Raig paluda inimestel hääletada, et kes on nende valimisliidu poliitilise avalduse poolt.
Tõuseb 22 kätt. Täpselt nii palju on ka inimesi tulnud Soomeret kuulama.
Riigikogus või valimiskogus piisaks neist, et presidendikandidaat üles seada. Ainus häda, et nemad siin Saku gümnaasiumi sööklas pole ei parlamendi ega valimiskogu liikmed.
"Keegi peab ikka esimene olema," võtab Soomere olukorda rahulikult. "Kui algust ei tee, siis 21 ei tulegi."
Harju- ja Raplamaa omavalitsuste inimesed, kes tahtsid üheskoos Soomeret presidendi kandidaadiks üles seada, mõtlevad nüüd, kuidas edasi: kas kuidagi ühineda Saku valimisliidu kärsitusega või oodata.
Enne, kui Soomere Saku gümnaasiumist koju Viliverre sõidab, tehakse kooli välistrepil, kõrgete sammaste vahel, meeleolukas ühispilt.
"Nagu koolilõpu pilt", hüüab punaseks värvitud peaga Kristi Hunt, kes on nende valimisliidu poolt Saku vallavanema kandidaat. Ta meenutab Türi legendaarset vallavanemat Pipi-Liis Siemanni.
Tarmo Soomere Sakus valimisliidus Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Inimesed seisavad trepil kuidagi kaootiliselt.
"Tarmo, tulge siia," juhib Kristi Hunt presidendikandidaadi kandidaadi ettepoole.
"Ivar on liiga pikk." Raigi tagant ei paista tõesti üks proua välja.
"Mart, sina oled varjatud." Opmann astub pool sammu vasakule.
"Nüüd on ilus," jääb Kristi Hunt rahule.
"Võib naeratada küll."
Presidendivalimised algavad 30. augustil riigikogus.
Tarmo Soomere Sakus valimisliidus Autor/allikas: Priit Mürk/ERR | Reportaaž Sakust: kuidas Raig, Opmann ja Sirendi Soomerest presidenti teevad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kadrioru lossis pakkus president Kersti Kaljulaid 16. juunil piduliku õhtusöögi Eestisse riigivisiidile saabunud Rumeenia riigipea Klaus Iohannise auks. Härrad frakkides, daamid pikkades kleitides, säravad aumärgid, viimistletud toostid, malbe jutusumin, hääletud kelnerid rohkete toidukäikude ja sobivate veinidega…
Iseenesestmõistetav osa ühe riigi välissuhtlusest ja Vabariigi Presidendi tööpäevast.
Täpselt samal ajal kõlas 15 kilomeetri kaugusel presidendivalimiste vabakondlik stardipauk. Saku ühe valimisliidu inimesed otsustasid, et presidendikandidaadiks tuleb riigikogus või hiljemalt valimiskogus esitada Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.
Kuidas see juhtus?
Ivar Raig, Tarmo Soomere, Arvo Sirendi ja Mart Opmann Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Teine "jah"
Majandusdoktor Ivar Raig oli Eesti NSV viimase ülemnõukogu ja iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi esimese riigikogu liige, samuti Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongressi liige, põhiseaduse assamblee liige, Eesti Maa-Keskerakonna üks asutajaid ja selle esimene esimees, töötas 1995-2001 välisministeeriumis, hiljem õppejõuna erinevates kõrgkoolides.
Mart Opmann oli 1995-1999 rahandusminister Tiit Vähi ja Mart Siimanni valitsustes ja riigikogu liige, kuulus alguses Koonderakonda ja siis Rahvaliitu.
Raig ja Opmann on Saku valla mehed, Raig volikogu liige, opositsioonis. Nüüd on nad ühed vedajad valimisliidule "Roheline Saku Vald".
Nende sekka kuulub ka Arvo Sirendi, Saku Maaviljeluse Instituudi kunagine direktor, põhiseaduse assamblee ja riigikogu kolme koosseisu liige, omaaegse Maaliidu ja siis Rahvaliidu mõjukaid poliitikuid.
Mart Opmann Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Mõni aeg tagasi rääkisid Raig ja Opmann presidendivalimisest. Et Jüri Ratas, Marina Kaljurand ja Jüri Luik võinuks olla kandidaadid, aga kõik nad loobusid. Et jäänud on ainult EKRE Henn Põlluaas ja praegune president Kersti Kaljulaid. Et Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ütles ERR-i intervjuus: kui poliitikud kutsuvad, on ta valmis presidendiks kandideerima. Et Soomere on Saku naaber, elab kõrval Kohila vallas Viliveres.
Sarnases suunas liikusid Harju- ja Raplamaal ka mitmete omavalitsusjuhtide mõtted. Umbes nii, et leiaks võimalikult laia toetuspinna ja ütleks siis üheskoos, et Soomere võiks olla Eestile see õige järgmine president.
Raig oli kärsitum, küsis Opmannilt, kas tal Soomere telefoninumber on. Opmannil oli ja Raig helistas. Pakkus, et Saku valla äsjaloodud valimisliit "Roheline Saku Vald" teeb riigikogule ja vajadusel valimiskogule ettepaneku toetada presidendivalimistel Tarmo Soomeret.
Akadeemik kuulas jutu ära ja nii nagu ERR-i intervjuus, ütles ka Raigile "jah".
Raig seletas, et nende valimisliidu üldkogu koosolek koguneb Saku gümnaasiumis 16. juuni õhtul, Soomere võiks esineda teemal "Kohalike omavalitsuste võimalused rohepöörde läbiviimisel", siis vastaks küsimustele ja lõpuks koosolek hääletab, kas toetada teda presidendikandidaadi kandidaadina. Soomere oli ka sellega nõus.
Arvo Sirendi Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Abikaasa julgustussõnad
Niisiis, 16. juuni kell 19. Saku gümnaasiumi klassitsistlikus hoones, mida ehib kuus kõrget sammast nagu Tartu Ülikooli, on vaikne. Koolivaheaeg. Tühja maja esimesel korrusel, kooli sööklas, on laudadel klaasid ja sidrunivee kannud.
Heledas ülikonnas, veel heledama päevasärgi ja kordades tumedama lipsuga Tarmo Soomere astub hoogsal sammul fuajeesse, pilgus küsimus: kas alustame? Raig annab talle veerand tundi hingetõmbeaega, mida akadeemik kasutab intervjuuks Postimehele.
Postimees nimetas Soomere 2005. aasta inimeseks, sest ta oskas ette kirjeldada Pärnut räsinud jaanuaritormi, kus tõusnud merevesi ujutas osa linnast üle. Paljud tema ennustust alguses ei uskunud, aga hiljem nägid oma silmaga, et laineuurijast akadeemikul oli õigus. Soomere, mereteadlane ja matemaatik, sai siis laiemalt tuntuks oma selge jutu, muheda ütlemise ja väliselt krutskiliku olemisega.
On ta ikka kindel selles, mida praegu teeb, kui laseb end Saku valla ühel valimisliidul panna presidendikandidaadi kandidaadiks?
"Kui poliitikud kutsuvad, siis mina olen valmis. Ei ole aus vahet teha, kas kutsub riigikogu esimees või kohalik poliitik."
Ja veel: "Kuidas iganes see lõpeb, olen ma selle lõpuga õnnelik."
Ta tsiteerib ka abikaasa julgustussõnu: "Ära keeldu. Mis elu pakub, võta vastu."
Soomere astub lõpuks teda koolisööklas ootavate inimeste ette.
Tarmo Soomere Sakus valimisliidus Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Töötavat mobiili ei pea vahetama
Raigil on sama lõikega pusa nagu president Kaljulaidi "Sõna on vaba", ainult roheline ja kirjaga "SAKU". Raig teeb sissejuhatuse: Vabariigi President peaks olema parteide ülene, akadeemik Soomere on jäänud ebaõiglaselt erakondade kandidaatide varju, pealegi mitmed neist kandidaatidest on loobunud, "Roheline Saku Vald" peaks soovitama kõigil toetada järgmise riigipeana just Soomeret.
Raigi selja taga jookseb suurel ekraanil reklaam, et Saku valla jaanitulel laulab Gerli Padar. Kardioru lossis riigiõhtusöögil mängib samal ajal Trad.Attack!
Tarmo Soomere Sakus valimisliidus Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Raig sõnastab lootuse, milline president oleks Tarmo Soomere: riigimees, kes suudab paremini lepitada erakondi, utsitab ministreid usinamalt tööle, algatab debati Euroopa Liidu, NATO ja ÜRO reformimise teemal.
Muuseas, Raig oli vahepeal tuntud euroskeptik.
Soomere libistab akadeemiku kohta suurte kämmalde vahel väikesi paberilehti, nopib sealt märksõnu ja tsitaate. Ütleb, et professorile on esinemise standardpikkus 90 minutit ja räägib rohepöördest, aga mitte ainult.
Tarmo Soomere Sakus valimisliidus Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Miks peab vahetama mobiili, kui see veel töötab? Ei pea.
Kui tahad head ja odavat asja, pead ostma kaks – ühe hea ja teise odava.
Hea ventilatsioon on tõhusam relv koroona vastu, see viirus tõmmatakse ära (ja siinkohal tõmbab Soomere käega ropsti! alt üles) ja see ei saa meid kätte.
Märka, hooli, tegutse – siit algab asjade muutmine.
Ilma vesinikku tootmata ja seda targalt kasutamata ei tule me toime.
President ei saa sekkuda poliitikasse, aga ta võib soovitada häid lahendusi, et meil oleks maailma parim teadmine.
Eestis on parim teadmine kõige rohkem kahe telefonikõne kaugusel, mis on väikese riigi eelis.
Keskkonnakaitses ei saa kasu maksimeerida, vaid kahju ära hoida.
Põlevkivi kaevandamine pole kurjast, sest põlevkivis on palju kasulikku keemiatööstusele, me ei oska veel seda kõike kasutada.
Iiri kirjanik C. S. Lewis on öelnud, et sa ei saa minna tagasi ja muuta algust, kuid sa saad alustada uuesti sealt, kus sa oled ja muuta lõppu.
Tarmo Soomere Sakus valimisliidus Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Eksam tehtud
Soomere ei räägi 90 minutit, ehk napi tunni. Siis on küsimuste kord.
Kuidas saaks Soomere riigipeana takistada raudtee Rail Balticu ehitamist?
Demokraatias vaieldakse tuliselt, tehakse otsus ja elatakse sellega, isegi kui see on vale otsus, jääb Soomere enesekindlaks.
Koolisööklas ei hakka inimesed pahaselt sumisema.
"See on poliitiline otsus, see pole demokraatia," pobiseb härra akna kõrval.
Soomere seletab, et statistika näitab, kuidas transpordikoridorid annavad piirkondadele, mida nad läbivad, elu ja aktiivsust juurde.
Ja lisab, et president ei tohi takistada päevapoliitilisi otsuseid, aga ta peab vaatama, et ka teine, oponeeriv arvamus jääks ellu ja oleks kuuldav.
Ivar Raig ja Tarmo Soomere Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Ivar Raig arvab, et sellega on Soomere eksami teinud ja loeb ette valimisliidu "Roheline Saku Vald" poliitilise avalduse, mis teebki riigikogule ja vajadusel ka valimiskogule ettepaneku esitada Vabariigi Presidendi kandidaadiks teaduste akadeemia president Tarmo Soomere.
Põhjendus?
Soomere on professionaal, "kelles on ühendatud rahvusvaheline sisuloome- ja juhtimiskogemus visionääri ja õpetaja laia silmaringiga". Ta suudab ühiskonnale arusaadaval moel selgitada ka kõige keerulisemaid looduse ja poliitika toimimise küsimusi ning temast saab kogu rahva president.
"Ta sisendab meisse eneseusku ja koostöötahet Eesti riigi kujunemiseks üheks eesrindlikumaks ja edukamaks väikeriigiks kogu maailmas."
Raig tahab panna poliitilise avalduse hääletusele. Teda katkestab proua hallirombilises jakis.
Enam ei kannata välja noori ja uljaid presidente, teatab ta, vaja oleks eakamat, kellel on elukogemus.
Ta teab kahte meest, kes sobiksid presidendi ametisse. Üks on Tarmo Soomere. Ja teine on luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma, aga tema ei saa praeguselt kohalt ära tulla.
Tarmo Soomere Sakus valimisliidus Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
"Võib naeratada küll."
Nüüd saab Raig paluda inimestel hääletada, et kes on nende valimisliidu poliitilise avalduse poolt.
Tõuseb 22 kätt. Täpselt nii palju on ka inimesi tulnud Soomeret kuulama.
Riigikogus või valimiskogus piisaks neist, et presidendikandidaat üles seada. Ainus häda, et nemad siin Saku gümnaasiumi sööklas pole ei parlamendi ega valimiskogu liikmed.
"Keegi peab ikka esimene olema," võtab Soomere olukorda rahulikult. "Kui algust ei tee, siis 21 ei tulegi."
Harju- ja Raplamaa omavalitsuste inimesed, kes tahtsid üheskoos Soomeret presidendi kandidaadiks üles seada, mõtlevad nüüd, kuidas edasi: kas kuidagi ühineda Saku valimisliidu kärsitusega või oodata.
Enne, kui Soomere Saku gümnaasiumist koju Viliverre sõidab, tehakse kooli välistrepil, kõrgete sammaste vahel, meeleolukas ühispilt.
"Nagu koolilõpu pilt", hüüab punaseks värvitud peaga Kristi Hunt, kes on nende valimisliidu poolt Saku vallavanema kandidaat. Ta meenutab Türi legendaarset vallavanemat Pipi-Liis Siemanni.
Tarmo Soomere Sakus valimisliidus Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Inimesed seisavad trepil kuidagi kaootiliselt.
"Tarmo, tulge siia," juhib Kristi Hunt presidendikandidaadi kandidaadi ettepoole.
"Ivar on liiga pikk." Raigi tagant ei paista tõesti üks proua välja.
"Mart, sina oled varjatud." Opmann astub pool sammu vasakule.
"Nüüd on ilus," jääb Kristi Hunt rahule.
"Võib naeratada küll."
Presidendivalimised algavad 30. augustil riigikogus.
Tarmo Soomere Sakus valimisliidus Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
### Response:
Reportaaž Sakust: kuidas Raig, Opmann ja Sirendi Soomerest presidenti teevad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ööpäeva jooksul avati haiglates viis uut COVID-19 haigusjuhtumit, haiglaravi vajab 52 patsienti, mis on seitsme võrra vähem kui päev varem.
Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 66 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 33 inimest (63,5 protsenti).
Ööpäeva jooksul suri üks koroonaviirusega nakatunud inimene. Kokku on Eestis surnud 1267 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 12 inimesel. Üheksa uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus seitse, Tartumaale kuus, Raplamaale neli, Pärnumaale kolm, Võrumaale kaks ning Järva-, Põlva-, Saare- ja Valgamaale üks uus nakkusjuht. Teistesse maakondadesse uusi nakkusjuhte ei lisandunud. Kahel positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 59,1 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 1,5 protsenti.
Ööpäeva jooksul manustati 13 250 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 533 451 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 368 163 inimesel. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 49,2 protsenti. | Ööpäevaga tuvastati 40 nakatunut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ööpäeva jooksul avati haiglates viis uut COVID-19 haigusjuhtumit, haiglaravi vajab 52 patsienti, mis on seitsme võrra vähem kui päev varem.
Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 66 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 33 inimest (63,5 protsenti).
Ööpäeva jooksul suri üks koroonaviirusega nakatunud inimene. Kokku on Eestis surnud 1267 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 12 inimesel. Üheksa uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus seitse, Tartumaale kuus, Raplamaale neli, Pärnumaale kolm, Võrumaale kaks ning Järva-, Põlva-, Saare- ja Valgamaale üks uus nakkusjuht. Teistesse maakondadesse uusi nakkusjuhte ei lisandunud. Kahel positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 59,1 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 1,5 protsenti.
Ööpäeva jooksul manustati 13 250 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 533 451 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 368 163 inimesel. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 49,2 protsenti.
### Response:
Ööpäevaga tuvastati 40 nakatunut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hästi kapitaliseeritud ettevõte börsil lisaraha kaasata ei soovi ja seega plaanitakse otsenoteerimist.
"Kontrastiks traditsioonilisele IPO-le on otsenoteerimine meie omanikeringi laiendamiseks õiglasem, odavam ja läbipaistvam viis," teatas Wise.
Otsenoteerimine tähendab, et kauplema saab hakata olemasolevate aktsiatega.
Ettevõte vahendas mullu tehingutega 54 miljardit naela, firma käive ulatus 421 miljoni naelani. | Wise läheb Londoni börsile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hästi kapitaliseeritud ettevõte börsil lisaraha kaasata ei soovi ja seega plaanitakse otsenoteerimist.
"Kontrastiks traditsioonilisele IPO-le on otsenoteerimine meie omanikeringi laiendamiseks õiglasem, odavam ja läbipaistvam viis," teatas Wise.
Otsenoteerimine tähendab, et kauplema saab hakata olemasolevate aktsiatega.
Ettevõte vahendas mullu tehingutega 54 miljardit naela, firma käive ulatus 421 miljoni naelani.
### Response:
Wise läheb Londoni börsile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu Ülikooli Maks & Moorits peatreeneri Toomas Kandimaa hinnangul on Oliveril kindel koht meeskonnas. "Oleme algusest peale tahtnud, et Oliver Tartus pikemalt oleks. Ta saab ülikoolis väga hästi hakkama ja on hea eeskuju kõigile neile, kes tahavad meistriliigas mängimist ja õpinguid ühendada. Eelmisel hooajal andis ta võistkonnale väärt käigu juurde ja teenis oma minutid auga välja. Ta sobib satsi väga hästi nii mängija kui inimesena ja mul on väga hea meel, et saame temaga ka järgmistel aastatel arvestada," sõnas Kandimaa.
Oliver Suurorg vaatab järgmisele hooajale põnevusega. "Ootan uut hooaega Tartu meeskonnas, sest siin on suurepärased tingimused arenemiseks. Suutsin eelmise hooajaga sammu edasi teha ja soovin algaval hooajal veelgi suurema panuse meeskonna edusse anda," ütles Suurorg.
Viimsi korvpallikooli 194 cm pikkune kasvandik Suurorg tegi eelmisel hooajal Tartu eest kaasa 37 kohtumises. Eesti-Läti liiga 22 mänguga kogus ta keskmiselt 22 mänguminutiga kuus punkti, kolm lauapalli ja andis 2 korvisöötu. Hooaja teises pooles peetud korvpalli meistriliiga 11 mänguga sai ta keskmisteks näitajateks kümme punkti, neli lauapalli ja kolm korvisöötu.
Meistriliiga debüüdi tegi Suurorg juba hooajal 2016/2017 G4S Noorteliiga võistkonna eest.
Tartu Ülikool Maks & Moorits järgmise hooaja meeskonnast on praeguse seisuga paigas Märt Rosenthal, Robin Kivi, Emmanuel Wembi ja Patrik Peemot. Meeskonna peatreenerina jätkab Toomas Kandimaa ja abitreeneritena Tiit Sokk ning Olari Narits. Läbirääkimised on lõpusirgel Hendrik Eelmäe, Joonas Anton Jürgensteini ja Patrik Saaliga, lisaks kaasatakse korvpallikoolist nooremaid mängijaid. Täiendust otsitakse veel tagaliini ja korvi alla. | Oliver Suurorg mängib Tartus ka järgmisel kahel hooajal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu Ülikooli Maks & Moorits peatreeneri Toomas Kandimaa hinnangul on Oliveril kindel koht meeskonnas. "Oleme algusest peale tahtnud, et Oliver Tartus pikemalt oleks. Ta saab ülikoolis väga hästi hakkama ja on hea eeskuju kõigile neile, kes tahavad meistriliigas mängimist ja õpinguid ühendada. Eelmisel hooajal andis ta võistkonnale väärt käigu juurde ja teenis oma minutid auga välja. Ta sobib satsi väga hästi nii mängija kui inimesena ja mul on väga hea meel, et saame temaga ka järgmistel aastatel arvestada," sõnas Kandimaa.
Oliver Suurorg vaatab järgmisele hooajale põnevusega. "Ootan uut hooaega Tartu meeskonnas, sest siin on suurepärased tingimused arenemiseks. Suutsin eelmise hooajaga sammu edasi teha ja soovin algaval hooajal veelgi suurema panuse meeskonna edusse anda," ütles Suurorg.
Viimsi korvpallikooli 194 cm pikkune kasvandik Suurorg tegi eelmisel hooajal Tartu eest kaasa 37 kohtumises. Eesti-Läti liiga 22 mänguga kogus ta keskmiselt 22 mänguminutiga kuus punkti, kolm lauapalli ja andis 2 korvisöötu. Hooaja teises pooles peetud korvpalli meistriliiga 11 mänguga sai ta keskmisteks näitajateks kümme punkti, neli lauapalli ja kolm korvisöötu.
Meistriliiga debüüdi tegi Suurorg juba hooajal 2016/2017 G4S Noorteliiga võistkonna eest.
Tartu Ülikool Maks & Moorits järgmise hooaja meeskonnast on praeguse seisuga paigas Märt Rosenthal, Robin Kivi, Emmanuel Wembi ja Patrik Peemot. Meeskonna peatreenerina jätkab Toomas Kandimaa ja abitreeneritena Tiit Sokk ning Olari Narits. Läbirääkimised on lõpusirgel Hendrik Eelmäe, Joonas Anton Jürgensteini ja Patrik Saaliga, lisaks kaasatakse korvpallikoolist nooremaid mängijaid. Täiendust otsitakse veel tagaliini ja korvi alla.
### Response:
Oliver Suurorg mängib Tartus ka järgmisel kahel hooajal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lemmatu marjatalu kaasomaniku Kärt Karhuneni sõnul ei ole korjajaid kunagi küllalt. Eelmisel suvel kasutati marjatalus kohalikku tööjõudu, sel aastal on lisaks kohalikele rakkes ka välismaalt saabunud töötajad.
Karhuneni sõnul on Eesti maasikas kvaliteetsem kui välismaine maasikas.
"Kui näiteks võrrelda Euroopa Liidu siseselt maasikaid, siis Eesti maasikakasvatajad ei saa kasutada kõiki neid taimekaitsevahendeid, mis on välismaal. See on üks põhjus, miks Eesti marjad on puhtamad," rääkis Karhunen.
"Teine põhjus on see, et me kasvatame maasikaid mulla peal. Näiteks üldiselt on Kreeka mari kasvuhoonest. Puhanud ja kvaliteetne muld annab vitamiine, maasikad tulevad paremad. Kolmas põhjus on meie ilm ja pikad päevad. Võrreldes lõunamaadega on siin päevad pikemad ja maasikas saab rohkem päikest."
Laari talu perenaise Kadri Nebokati sõnul on olukord võrreldes eelmise aastaga parem.
"Tööjõupuuduse tõttu sel aastal maasikas põllule ripakile jääda ei tohiks. Võrreldes eelmise aastaga on olukord kardinaalselt erinev."
"Hetkel on katmikalal maasikas valmis. Nädala lõpus on oodata kuumalainet, mille tulemusel ka avamaa põllud hakkavad kandma. Küll aga on loodus mänginud vingerpussi - külma ja niiske maikuu tõttu ei saanud taim korralikult startida," selgitas Nebokat.
"Minu hinnangul jääb maasikas peeneks ja hooaeg lühikeseks," lisas kasvataja.
"Kuna hooaeg algas sellel nädalal ja nädala lõpus hakkavad avamaa põllud kandma, siis maasikahooaeg ongi kuskil kaks kuni kolm nädalat. Parim maasikate hinna-kvaliteedi suhe on ilmselt jaanipäeva paiku." | Kuumalaine soodustab maasikate kiiret valmimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lemmatu marjatalu kaasomaniku Kärt Karhuneni sõnul ei ole korjajaid kunagi küllalt. Eelmisel suvel kasutati marjatalus kohalikku tööjõudu, sel aastal on lisaks kohalikele rakkes ka välismaalt saabunud töötajad.
Karhuneni sõnul on Eesti maasikas kvaliteetsem kui välismaine maasikas.
"Kui näiteks võrrelda Euroopa Liidu siseselt maasikaid, siis Eesti maasikakasvatajad ei saa kasutada kõiki neid taimekaitsevahendeid, mis on välismaal. See on üks põhjus, miks Eesti marjad on puhtamad," rääkis Karhunen.
"Teine põhjus on see, et me kasvatame maasikaid mulla peal. Näiteks üldiselt on Kreeka mari kasvuhoonest. Puhanud ja kvaliteetne muld annab vitamiine, maasikad tulevad paremad. Kolmas põhjus on meie ilm ja pikad päevad. Võrreldes lõunamaadega on siin päevad pikemad ja maasikas saab rohkem päikest."
Laari talu perenaise Kadri Nebokati sõnul on olukord võrreldes eelmise aastaga parem.
"Tööjõupuuduse tõttu sel aastal maasikas põllule ripakile jääda ei tohiks. Võrreldes eelmise aastaga on olukord kardinaalselt erinev."
"Hetkel on katmikalal maasikas valmis. Nädala lõpus on oodata kuumalainet, mille tulemusel ka avamaa põllud hakkavad kandma. Küll aga on loodus mänginud vingerpussi - külma ja niiske maikuu tõttu ei saanud taim korralikult startida," selgitas Nebokat.
"Minu hinnangul jääb maasikas peeneks ja hooaeg lühikeseks," lisas kasvataja.
"Kuna hooaeg algas sellel nädalal ja nädala lõpus hakkavad avamaa põllud kandma, siis maasikahooaeg ongi kuskil kaks kuni kolm nädalat. Parim maasikate hinna-kvaliteedi suhe on ilmselt jaanipäeva paiku."
### Response:
Kuumalaine soodustab maasikate kiiret valmimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seesugune seos tuli välja uuringust, kus teadlased analüüsisid läbi suure hulga varem kogutud andmeid selle kohta, milliseid taimi ahvid, leemurid ja muud esikloomalised süüa armastavad.
Enam kui 230 varem avaldatud uuringuga oli hõlmatud 112 primaadiliiki, kelle toiduna mainitud taimed kuulusid kokku lausa 205 taimesugukonda.
Üllatuseks teadlastele enestelegi ilmnes aga tõsiasi, et ainult kaks, liblikõielised ja mooruselised tulid kõigi nende sugukondade seast nii selgelt esile.
Liblikõielised on muidugi ka üks liigirikkamaid õistaimesugukondi üldse, umbes 20 000 liigiga maailmas kolmandal kohal. Nende sekka kuuluvad näiteks oad, herned ja ristik, ja esikloomalised nosivad eelkõige nende lehti.
Mooruseliste sugukonda esindavad näiteks mooruspuu, viigipuu ja leivapuu, ja esikloomalistele pakuvad toiduna huvi eelkõige nende viljad. Mooruselisi on aga vähem liike, mõnevõrra üle tuhande.
Daniel Kissling Amsterdami Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad Kuningliku Seltsi toimetistes, et liblikõieliste ja mooruseliste lehed ja viljad, harvem ka muud osised moodustavad kokku umbes 13 protsenti esikloomaliste taimsest toidust. Need kaks sugukonda pakuvad toidupoolist enam kui 75 protsendile primaadiliikidest.
Selliseid taimesugukondi aga, mis kõlbavad süüa enam kui poolele primaadiliikidest, on samuti päris vähe, ainult kümme. Primaatide taimetoiduvalik on seega ka üsna kirju ja liigiti üpris eripalgeline.
Teaduse üldsuundumuste seisukohalt ilmestab Kisslingi ja kolleegide uuring aga tõika, et suurtest üleilmsetest andmekogudest saab tahtmise korral kätte uudseid seoseid ja taipamisi. Andmeid ühtlustades, korrastades ja kõrvutades tuleb ilmsiks hulk seni varjule jäänud kollektiivset teadmust.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25 | Esikloomalised armastavad liblikõielisi ja mooruselisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seesugune seos tuli välja uuringust, kus teadlased analüüsisid läbi suure hulga varem kogutud andmeid selle kohta, milliseid taimi ahvid, leemurid ja muud esikloomalised süüa armastavad.
Enam kui 230 varem avaldatud uuringuga oli hõlmatud 112 primaadiliiki, kelle toiduna mainitud taimed kuulusid kokku lausa 205 taimesugukonda.
Üllatuseks teadlastele enestelegi ilmnes aga tõsiasi, et ainult kaks, liblikõielised ja mooruselised tulid kõigi nende sugukondade seast nii selgelt esile.
Liblikõielised on muidugi ka üks liigirikkamaid õistaimesugukondi üldse, umbes 20 000 liigiga maailmas kolmandal kohal. Nende sekka kuuluvad näiteks oad, herned ja ristik, ja esikloomalised nosivad eelkõige nende lehti.
Mooruseliste sugukonda esindavad näiteks mooruspuu, viigipuu ja leivapuu, ja esikloomalistele pakuvad toiduna huvi eelkõige nende viljad. Mooruselisi on aga vähem liike, mõnevõrra üle tuhande.
Daniel Kissling Amsterdami Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad Kuningliku Seltsi toimetistes, et liblikõieliste ja mooruseliste lehed ja viljad, harvem ka muud osised moodustavad kokku umbes 13 protsenti esikloomaliste taimsest toidust. Need kaks sugukonda pakuvad toidupoolist enam kui 75 protsendile primaadiliikidest.
Selliseid taimesugukondi aga, mis kõlbavad süüa enam kui poolele primaadiliikidest, on samuti päris vähe, ainult kümme. Primaatide taimetoiduvalik on seega ka üsna kirju ja liigiti üpris eripalgeline.
Teaduse üldsuundumuste seisukohalt ilmestab Kisslingi ja kolleegide uuring aga tõika, et suurtest üleilmsetest andmekogudest saab tahtmise korral kätte uudseid seoseid ja taipamisi. Andmeid ühtlustades, korrastades ja kõrvutades tuleb ilmsiks hulk seni varjule jäänud kollektiivset teadmust.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25
### Response:
Esikloomalised armastavad liblikõielisi ja mooruselisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tyler on viimastel päevadel andnud hoogu kuulujuttudele, et tulemas on järg tema 2019. aasta täispikale albumile "Igor".
Hollywoodi reklaamtahvlile Los Angeleses ilmus nimelt telefoninumber, millele helistades said fännid kuulata eelsalvestatud vestlust Tyleri ja tema ema vahel, hiljem oli samale numbrile helistades võimalik kuulata uut muusikat.
Lisaks telefoninumbrile oli reklaamtahvlitel ka väljend "Call Me If You Get Lost", mis käis läbi lühiklipis "Side Street" ja mida näeb ka uue loo "Lumberjack" video lõpus.
Tyleri seni viimane stuudioalbum "Igor" võitis möödunud aastal parima räpialbumi Grammy. Vahepealsel ajal on Tyler teinud koostööd teiste lugudel – Channel Tresi "Fuego" ja Brent Faiyazi "Gravity" – ning loonud heliklipi Coca-Colale. | Tyler, the Creator avaldas uue videosingli "Lumberjack" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tyler on viimastel päevadel andnud hoogu kuulujuttudele, et tulemas on järg tema 2019. aasta täispikale albumile "Igor".
Hollywoodi reklaamtahvlile Los Angeleses ilmus nimelt telefoninumber, millele helistades said fännid kuulata eelsalvestatud vestlust Tyleri ja tema ema vahel, hiljem oli samale numbrile helistades võimalik kuulata uut muusikat.
Lisaks telefoninumbrile oli reklaamtahvlitel ka väljend "Call Me If You Get Lost", mis käis läbi lühiklipis "Side Street" ja mida näeb ka uue loo "Lumberjack" video lõpus.
Tyleri seni viimane stuudioalbum "Igor" võitis möödunud aastal parima räpialbumi Grammy. Vahepealsel ajal on Tyler teinud koostööd teiste lugudel – Channel Tresi "Fuego" ja Brent Faiyazi "Gravity" – ning loonud heliklipi Coca-Colale.
### Response:
Tyler, the Creator avaldas uue videosingli "Lumberjack" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Akronüümi ABIS taha peituva biomeetriliste isikuandmete andmekogu seaduse menetlemine riigikogus pakkus omapäraseid paradokse. Liberalismi ja seega ka liberaalseid õigusi sajatava EKRE saadikud viskusid rahvaesinduse töö halvamise ja naeruvääristamise hinnaga kaitsma rahvast järjekordse politseiriigi seaduse eest, kuigi väidetavalt on EKRE ministrid eelnõu ühe või teise variandi ise heaks kiitnud.
Tähelepanuväärsem on vist aga see, et liberaalsete väärtuste eest seisvad Reformierakond ja Keskerakond ignoreerisid andmebaasi loomisega seotud põhiõiguslikke küsimusi. EKRE väärib sellegipoolest tunnustamist ühiskonnale vajalikku diskussiooni õhutamise eest, mis põhiõigusi puudutavates küsimustes on sageli olnud puudulik või olematu. Iseküsimus, kuivõrd sisuline see arutelu oli.
Riik soovib võimalikult palju inimeste kohta teada
Eelnõu esitajad ja toetajad on püüdnud pisendada seaduse mõju ulatust. Siseminister Kristian Jaani kinnitas ERR-ile antud usutluses, et polevat hea kui isikut tõendavate dokumentide andmekogus on koos näokujutised ja biograafilised andmed. Et inimeste andmed oleksid paremini kaitstud, tuleb biomeetrilised andmed eraldada biograafilistest. Riigikogus eelnõud kaitsnud Andrei Korobeinik rõhutas, et uusi andmeid koguma ei hakata. Kui see on nii, siis on õigustatud küsimus, et miks väärib seaduseelnõu nii suurt tähelepanu.
ABIS-e seadust tuleb vaadata ühe suurema probleemi osana. Selle suurema probleemi nimi on "jälgimine". Inimeste andmete kogumine andmekogudesse on üks jälgimise viise. Lugematud andmekogud on seepärast vaid osa probleemist.
Riik soovib võimalikult palju inimeste kohta teada. Sõna "riik" tähendab siis ametnikke, eelkõige õigus- ja korrakaitse- ning luureametnikke. Informatsioonil on tohutu jõud ja mõju, mida me sageli teadlikult ei tunnetagi. Informatsioonitehnoloogia pakub üha enam võimalusi informatsiooni kogumiseks ja töötlemiseks ning iga uue tehnoloogilise võimaluse teke tekitab ka ihaluse seda võimet kasutada täiendava informatsiooni kogumiseks.
Paljud ei näegi probleemi, et riik kogub, talletab ja töötleb mitmesuguseid isikuandmeid või laseb neid koguda eraõiguslikel isikutel, olgu selleks telekommunikatsioonifirmad, lennukompaniid või majutusasutused.
Kogumise entusiastid rahustavad: ühiskonna juhtimiseks on informatsioon vajalik, meil on demokraatlik ühiskond, andmed on kindlalt kaitstud kuritarvituste eest ning neid kasutatakse üksnes äärmise vajaduse korral. Ehk nagu sõnas põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi, on seaduse mõju inimestele tühine võrreldes julgeoleku ja turvalisuse kasvuga.
Küllap uinutab tähelepanu riigi poolt isikuandmete töötlemisele ka asjaolu, et elulisi vajadusi rahuldades anname ise vabatahtlikult andmeid eraõiguslikele isikutele, kelle jaoks meie isikuandmed, teave nõrkuste, ihaluste, harjumuste ja soovide kohta on kaup, mida saab rahaks teha.
Tundlikuma ühiskondliku närviga kodanikud märkavad ohte, mida jälgimine kaasa toob. Juba möödunud sajandi üheksakümnendatel aastatel võtsid sotsioloogid ja juristid kasutusele termini "jälgimisühiskond". Sugugi mitte üksnes autoritaarsete riikide iseloomustamiseks. See tähistab valitsemise vormi, mida iseloomustab elanike kohta andmete kogumine ja analüüsimine.
Ulatusliku andmete kogumise ning muu jälgimise tõttu on põhiküsimus, millise iseloomu, ulatuse ja sügavusega jälgimist saab demokraatlikus ühiskonnas taluda. Liiati, nagu märkis üks teadlane, on võtmeprobleem suurenev jälgimine koos kahaneva järelevalve ja vastutusega, mida väljendab jälgimisprotsessi kasvav asümmeetria: jälgimise objektid hoitakse eemal võimalusest teada saada jälgimisprotsessi detaile.
Jälgija ei soovi, et teda jälgitakse. Jälgimise eesmärk on muuta jälgimise objekt läbipaistvaks, kuid jälgimise protsess on läbipaistmatu. Jälgimisühiskonnas peitub tendents ohtude tõrje "legitiimsele" totalitarismile.
Mõjukas totalitarismi uurija Hannah Arendt ei mõelnud totalitarismi all mitte kõikvõimsat riiki, vaid erinevuste kustutamist era- ja avaliku elu vahel. Kõikide inimeste andmete - olgu selleks side liiklus- või asukohaandmete või inimese identiteeti väljendavate biomeetriliste andmed - kogumine ja töötlemine avaliku korra tagamiseks või kuritegude ärahoidmiseks või avastamise eesmärgil, muudab kõik kodanikud kahtlusalusteks.
Jälgimisühiskond lähtub põhimõttest, et kodanikud on avalikule korrale potentsiaalselt ohtlikud, mistõttu andmete kogumine kõigi inimeste kohta loob aluse turvalisusele. Piisab sõnade "turvalisus" või "julgeolek" poetamisest ning arutelu võib lugeda lõpetatuks.
Vähene tähelepanu põhiõiguse piiramise põhjendamisele
Kuid tagasi ABIS-e juurde. Esimene suurem probleem seadusega on riigikogu vähene tähelepanu põhiõiguse piiramise põhjendamisele.
Ehkki on neid, kes arvavad, et üleminek industriaalühiskonnast infoühiskonnale toob kaasa privaatsuse surma, ei saa rahvaesindajad praegu veel mööda vaadata põhiseadusest.
Põhiseadus tunnustab igaühe õigust eraelu puutumatusele. Nii biomeetriliste andmete, mis annavad teavet inimolendi füüsiliste, füsioloogiliste ja käitumuslike omaduste kohta ning võimaldavad inimest kordumatult tuvastada, kogumine, säilitamine kui ka töötlemine on igaüks eraldi ja kogumis sekkumine eraelu puutumatusesse, mis hõlmab ka isikuandmete kaitse.
Põhiseaduses nimetatud eesmärkidel, milleks muu hulgas on avaliku korra kaitse ja kuriteo tõkestamine, võib riik eraellu sekkuda. Kuid põhiseadus seab ka tingimused.
Sekkumine peab olema ette nähtud seadusega, vajalik demokraatlikus ühiskonnas ning ei tohi moonutada põhiõiguse olemust. Need tingimused eeldavad analüüsi, kas ja milleks inimeste biomeetriliste andmete kogumine ja töötlemine on vajalik ning kaalumist, kui raskelt riigi selline tegevus riivab inimeste eraelu puutumatust.
"Õigusselgus nõuab, et seadus sätestaks, millistel juhtudel võib biomeetrilisi andmeid kasutada, kellel on neile juurdepääs, kes annab loa juurdepääsuks."
Euroopa Liidu andmekaitse määrus keelab üldreeglina töödelda biomeetriliste andmeid. Õigusselgus nõuab, et seadus sätestaks, millistel juhtudel võib biomeetrilisi andmeid kasutada, kellel on neile juurdepääs, kes annab loa juurdepääsuks ning kuidas tagatakse kontroll seaduslikkuse üle. Sellist arutelu riigikogus ei toimunud.
Seaduse seletuskiri ei maini poole sõnagagi, et tegemist on põhiõiguse olulise riivega ega esita argumente eraellu sekkumise õigustamiseks. Täielikult jäi tähelepanuta, et ABIS ja muude andmekogude ristkasutus muudab meie privaatsuse veelgi haavatavamaks. Põhiõiguste piiramise õigustamiseks ei piisa paljasõnalisest kinnitusest, et nii on vaja turvalisuse ja julgeoleku kindlustamiseks.
Isikut tõendavate dokumentide andmekogu
Teine probleem seostub isikut tõendavate dokumentide andmekoguga. Kes meist ei vaja isikut tõendavat dokumenti. Oleme oma dokumentide üle olnud uhked, sest need sisaldavad biomeetrilisi andmeid, mis muudavad dokumendi võltsimise ja seega ka identiteedi varjamise raskeks. Vähesed teadsid, et dokumentide taotlemisel võetud sõrmejälje- ja näokujutised ning allkirjad kogutakse ja säilitatakse riigi andmebaasis.
Biomeetrilisi andmeid saab kasutada kahel viisil. Ühel juhul on need salvestatud dokumenti. Isikusamasuse kontrollimisel võrreldakse kahte kirjet: dokumenti salvestatud infot võrdlemiseks esitatud kujutisega. See on üks ühele võrdlus.
Teine biomeetriliste andmete kasutamise viis on isiku tuvastamine. Isiku tuvastamise korral ei tõendata isiku identiteedi samasust, vaid süsteem võrdleb esitatud biomeetrilist kujutist kõigi andmebaasis olevate andmetega. Seega kõigi, kes on kunagi taotlenud mõnda isikut tõendavat dokumenti, biomeetrilised andmed on riigi andmebaasis. Selline andmekogu loob suurepärase võimaluse suurandmete töötlemise tehnoloogia abil isiku tuvastamise ja jälgimise suurendamiseks.
Küsimus on aga selles, kas sellise andmekogu loomiseks oli seaduslik alus. Selles võib kahelda. Isikut tõendavate dokumentide seadus lubas luua isikut tõendavate dokumentide andmekogu.
Dokumentide andmekogu ja inimese biomeetriliste andmete kogu on kaks täiesti erinevat asja. Isikut tõendavate dokumentide andmekogu asutas siseminister, kellel selleks oli seaduse volitus. Kuid selle volituse varjus asutas siseminister tagaust kasutades ka biomeetriliste isikuandmete andmekogu.
Isikut tõendavate dokumentide andmekogu pidamise määruse järgi kantakse andmekogusse isikut tõendavate dokumentide andmed. Määruse järgmine paragrahv aga ütleb, et sellesse andmekogusse kantakse ka isiku tuvastamise või kontrollimisega seotud andmed, mille loetelusse kuuluvad ka biomeetrilised andmed. Täitevvõimu poolt põhiõiguse piiramine pole kuidagi kooskõlas põhiseadusega.
Mis sellest teadmisest järeldub? Vastus: isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seadusega legaliseeriti täitevvõimu ebaseaduslik tegevus. Kindlasti on see parem kui endise seadusevastase olukorra säilitamine.
Paraku tulnuks tunnistada, et seaduseelnõu eesmärgiks polnud pelgalt tehnilist iseloomu küsimuste lahendamine, vaid kaugeleulatuvate tagajärgedega põhiseadusliku küsimuse lahendamine, mis nõudnuks põhjalikumat ja igakülgsemat arutelu. | Uno Lõhmus: ABIS kui põhiseaduslik probleem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Akronüümi ABIS taha peituva biomeetriliste isikuandmete andmekogu seaduse menetlemine riigikogus pakkus omapäraseid paradokse. Liberalismi ja seega ka liberaalseid õigusi sajatava EKRE saadikud viskusid rahvaesinduse töö halvamise ja naeruvääristamise hinnaga kaitsma rahvast järjekordse politseiriigi seaduse eest, kuigi väidetavalt on EKRE ministrid eelnõu ühe või teise variandi ise heaks kiitnud.
Tähelepanuväärsem on vist aga see, et liberaalsete väärtuste eest seisvad Reformierakond ja Keskerakond ignoreerisid andmebaasi loomisega seotud põhiõiguslikke küsimusi. EKRE väärib sellegipoolest tunnustamist ühiskonnale vajalikku diskussiooni õhutamise eest, mis põhiõigusi puudutavates küsimustes on sageli olnud puudulik või olematu. Iseküsimus, kuivõrd sisuline see arutelu oli.
Riik soovib võimalikult palju inimeste kohta teada
Eelnõu esitajad ja toetajad on püüdnud pisendada seaduse mõju ulatust. Siseminister Kristian Jaani kinnitas ERR-ile antud usutluses, et polevat hea kui isikut tõendavate dokumentide andmekogus on koos näokujutised ja biograafilised andmed. Et inimeste andmed oleksid paremini kaitstud, tuleb biomeetrilised andmed eraldada biograafilistest. Riigikogus eelnõud kaitsnud Andrei Korobeinik rõhutas, et uusi andmeid koguma ei hakata. Kui see on nii, siis on õigustatud küsimus, et miks väärib seaduseelnõu nii suurt tähelepanu.
ABIS-e seadust tuleb vaadata ühe suurema probleemi osana. Selle suurema probleemi nimi on "jälgimine". Inimeste andmete kogumine andmekogudesse on üks jälgimise viise. Lugematud andmekogud on seepärast vaid osa probleemist.
Riik soovib võimalikult palju inimeste kohta teada. Sõna "riik" tähendab siis ametnikke, eelkõige õigus- ja korrakaitse- ning luureametnikke. Informatsioonil on tohutu jõud ja mõju, mida me sageli teadlikult ei tunnetagi. Informatsioonitehnoloogia pakub üha enam võimalusi informatsiooni kogumiseks ja töötlemiseks ning iga uue tehnoloogilise võimaluse teke tekitab ka ihaluse seda võimet kasutada täiendava informatsiooni kogumiseks.
Paljud ei näegi probleemi, et riik kogub, talletab ja töötleb mitmesuguseid isikuandmeid või laseb neid koguda eraõiguslikel isikutel, olgu selleks telekommunikatsioonifirmad, lennukompaniid või majutusasutused.
Kogumise entusiastid rahustavad: ühiskonna juhtimiseks on informatsioon vajalik, meil on demokraatlik ühiskond, andmed on kindlalt kaitstud kuritarvituste eest ning neid kasutatakse üksnes äärmise vajaduse korral. Ehk nagu sõnas põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi, on seaduse mõju inimestele tühine võrreldes julgeoleku ja turvalisuse kasvuga.
Küllap uinutab tähelepanu riigi poolt isikuandmete töötlemisele ka asjaolu, et elulisi vajadusi rahuldades anname ise vabatahtlikult andmeid eraõiguslikele isikutele, kelle jaoks meie isikuandmed, teave nõrkuste, ihaluste, harjumuste ja soovide kohta on kaup, mida saab rahaks teha.
Tundlikuma ühiskondliku närviga kodanikud märkavad ohte, mida jälgimine kaasa toob. Juba möödunud sajandi üheksakümnendatel aastatel võtsid sotsioloogid ja juristid kasutusele termini "jälgimisühiskond". Sugugi mitte üksnes autoritaarsete riikide iseloomustamiseks. See tähistab valitsemise vormi, mida iseloomustab elanike kohta andmete kogumine ja analüüsimine.
Ulatusliku andmete kogumise ning muu jälgimise tõttu on põhiküsimus, millise iseloomu, ulatuse ja sügavusega jälgimist saab demokraatlikus ühiskonnas taluda. Liiati, nagu märkis üks teadlane, on võtmeprobleem suurenev jälgimine koos kahaneva järelevalve ja vastutusega, mida väljendab jälgimisprotsessi kasvav asümmeetria: jälgimise objektid hoitakse eemal võimalusest teada saada jälgimisprotsessi detaile.
Jälgija ei soovi, et teda jälgitakse. Jälgimise eesmärk on muuta jälgimise objekt läbipaistvaks, kuid jälgimise protsess on läbipaistmatu. Jälgimisühiskonnas peitub tendents ohtude tõrje "legitiimsele" totalitarismile.
Mõjukas totalitarismi uurija Hannah Arendt ei mõelnud totalitarismi all mitte kõikvõimsat riiki, vaid erinevuste kustutamist era- ja avaliku elu vahel. Kõikide inimeste andmete - olgu selleks side liiklus- või asukohaandmete või inimese identiteeti väljendavate biomeetriliste andmed - kogumine ja töötlemine avaliku korra tagamiseks või kuritegude ärahoidmiseks või avastamise eesmärgil, muudab kõik kodanikud kahtlusalusteks.
Jälgimisühiskond lähtub põhimõttest, et kodanikud on avalikule korrale potentsiaalselt ohtlikud, mistõttu andmete kogumine kõigi inimeste kohta loob aluse turvalisusele. Piisab sõnade "turvalisus" või "julgeolek" poetamisest ning arutelu võib lugeda lõpetatuks.
Vähene tähelepanu põhiõiguse piiramise põhjendamisele
Kuid tagasi ABIS-e juurde. Esimene suurem probleem seadusega on riigikogu vähene tähelepanu põhiõiguse piiramise põhjendamisele.
Ehkki on neid, kes arvavad, et üleminek industriaalühiskonnast infoühiskonnale toob kaasa privaatsuse surma, ei saa rahvaesindajad praegu veel mööda vaadata põhiseadusest.
Põhiseadus tunnustab igaühe õigust eraelu puutumatusele. Nii biomeetriliste andmete, mis annavad teavet inimolendi füüsiliste, füsioloogiliste ja käitumuslike omaduste kohta ning võimaldavad inimest kordumatult tuvastada, kogumine, säilitamine kui ka töötlemine on igaüks eraldi ja kogumis sekkumine eraelu puutumatusesse, mis hõlmab ka isikuandmete kaitse.
Põhiseaduses nimetatud eesmärkidel, milleks muu hulgas on avaliku korra kaitse ja kuriteo tõkestamine, võib riik eraellu sekkuda. Kuid põhiseadus seab ka tingimused.
Sekkumine peab olema ette nähtud seadusega, vajalik demokraatlikus ühiskonnas ning ei tohi moonutada põhiõiguse olemust. Need tingimused eeldavad analüüsi, kas ja milleks inimeste biomeetriliste andmete kogumine ja töötlemine on vajalik ning kaalumist, kui raskelt riigi selline tegevus riivab inimeste eraelu puutumatust.
"Õigusselgus nõuab, et seadus sätestaks, millistel juhtudel võib biomeetrilisi andmeid kasutada, kellel on neile juurdepääs, kes annab loa juurdepääsuks."
Euroopa Liidu andmekaitse määrus keelab üldreeglina töödelda biomeetriliste andmeid. Õigusselgus nõuab, et seadus sätestaks, millistel juhtudel võib biomeetrilisi andmeid kasutada, kellel on neile juurdepääs, kes annab loa juurdepääsuks ning kuidas tagatakse kontroll seaduslikkuse üle. Sellist arutelu riigikogus ei toimunud.
Seaduse seletuskiri ei maini poole sõnagagi, et tegemist on põhiõiguse olulise riivega ega esita argumente eraellu sekkumise õigustamiseks. Täielikult jäi tähelepanuta, et ABIS ja muude andmekogude ristkasutus muudab meie privaatsuse veelgi haavatavamaks. Põhiõiguste piiramise õigustamiseks ei piisa paljasõnalisest kinnitusest, et nii on vaja turvalisuse ja julgeoleku kindlustamiseks.
Isikut tõendavate dokumentide andmekogu
Teine probleem seostub isikut tõendavate dokumentide andmekoguga. Kes meist ei vaja isikut tõendavat dokumenti. Oleme oma dokumentide üle olnud uhked, sest need sisaldavad biomeetrilisi andmeid, mis muudavad dokumendi võltsimise ja seega ka identiteedi varjamise raskeks. Vähesed teadsid, et dokumentide taotlemisel võetud sõrmejälje- ja näokujutised ning allkirjad kogutakse ja säilitatakse riigi andmebaasis.
Biomeetrilisi andmeid saab kasutada kahel viisil. Ühel juhul on need salvestatud dokumenti. Isikusamasuse kontrollimisel võrreldakse kahte kirjet: dokumenti salvestatud infot võrdlemiseks esitatud kujutisega. See on üks ühele võrdlus.
Teine biomeetriliste andmete kasutamise viis on isiku tuvastamine. Isiku tuvastamise korral ei tõendata isiku identiteedi samasust, vaid süsteem võrdleb esitatud biomeetrilist kujutist kõigi andmebaasis olevate andmetega. Seega kõigi, kes on kunagi taotlenud mõnda isikut tõendavat dokumenti, biomeetrilised andmed on riigi andmebaasis. Selline andmekogu loob suurepärase võimaluse suurandmete töötlemise tehnoloogia abil isiku tuvastamise ja jälgimise suurendamiseks.
Küsimus on aga selles, kas sellise andmekogu loomiseks oli seaduslik alus. Selles võib kahelda. Isikut tõendavate dokumentide seadus lubas luua isikut tõendavate dokumentide andmekogu.
Dokumentide andmekogu ja inimese biomeetriliste andmete kogu on kaks täiesti erinevat asja. Isikut tõendavate dokumentide andmekogu asutas siseminister, kellel selleks oli seaduse volitus. Kuid selle volituse varjus asutas siseminister tagaust kasutades ka biomeetriliste isikuandmete andmekogu.
Isikut tõendavate dokumentide andmekogu pidamise määruse järgi kantakse andmekogusse isikut tõendavate dokumentide andmed. Määruse järgmine paragrahv aga ütleb, et sellesse andmekogusse kantakse ka isiku tuvastamise või kontrollimisega seotud andmed, mille loetelusse kuuluvad ka biomeetrilised andmed. Täitevvõimu poolt põhiõiguse piiramine pole kuidagi kooskõlas põhiseadusega.
Mis sellest teadmisest järeldub? Vastus: isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seadusega legaliseeriti täitevvõimu ebaseaduslik tegevus. Kindlasti on see parem kui endise seadusevastase olukorra säilitamine.
Paraku tulnuks tunnistada, et seaduseelnõu eesmärgiks polnud pelgalt tehnilist iseloomu küsimuste lahendamine, vaid kaugeleulatuvate tagajärgedega põhiseadusliku küsimuse lahendamine, mis nõudnuks põhjalikumat ja igakülgsemat arutelu.
### Response:
Uno Lõhmus: ABIS kui põhiseaduslik probleem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne kohtumist oli mõlemal meeskonnal probleeme vigastustega - Clippersi poolelt ei saanud kaasa teha Kawhi Leonard ja Jazzil oli puudu Mike Conley.
Kuigi Clippers jäi avapoolaja lõpuks viiepunktilisse kaotusseisu, suudeti teisel poolajal Paul George juhtimisel mäng ümber pöörata. George viskas 37 punkti, võttis 16 lauapalli ja andis viis korvisöötu. Mängu lõppedes näitas tabloo Clipperis kasuks 119:111, mis tähendab, et Clippersil on võimalik seeria kuuendas kohtumises endale finaalipääs tagada, kui koduväljakul suudetakse Jazz alistada.
Kaotajate poolelt oli parim Bogdan Bogdanovic, kes tõi Jazzile 32 punkti.
Idakonverentsi viiendas poolfinaalseeria mängus suutis Atlanta Hawks alistada uskumatu tagasitulekuga Philadelphia 76ersi 109:106.
Hawks oli kõige halvemal hetkel taga lausa 26 punktiga, aga suutis imelise teise poolaja toel siiski mängu võita. Trae Young tõi võitjatele 39 punkti ja kuigi Philadelphial suutsid Joel Embiid ja Seth Curry visata üle 35 punkti ei päästnud see neid. Embiidi arvele jäi 37 punkti ja Curryle 36.
Hawks asus nelja võiduni mängitavat poolfinaalseeriat 3:2 juhtima ja võib seeria kuuendas kohtumises sarnaselt Clippersile koduväljakul finaalipääsme tagada. | Clippers jõudis finaalist ühe võidu kaugusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne kohtumist oli mõlemal meeskonnal probleeme vigastustega - Clippersi poolelt ei saanud kaasa teha Kawhi Leonard ja Jazzil oli puudu Mike Conley.
Kuigi Clippers jäi avapoolaja lõpuks viiepunktilisse kaotusseisu, suudeti teisel poolajal Paul George juhtimisel mäng ümber pöörata. George viskas 37 punkti, võttis 16 lauapalli ja andis viis korvisöötu. Mängu lõppedes näitas tabloo Clipperis kasuks 119:111, mis tähendab, et Clippersil on võimalik seeria kuuendas kohtumises endale finaalipääs tagada, kui koduväljakul suudetakse Jazz alistada.
Kaotajate poolelt oli parim Bogdan Bogdanovic, kes tõi Jazzile 32 punkti.
Idakonverentsi viiendas poolfinaalseeria mängus suutis Atlanta Hawks alistada uskumatu tagasitulekuga Philadelphia 76ersi 109:106.
Hawks oli kõige halvemal hetkel taga lausa 26 punktiga, aga suutis imelise teise poolaja toel siiski mängu võita. Trae Young tõi võitjatele 39 punkti ja kuigi Philadelphial suutsid Joel Embiid ja Seth Curry visata üle 35 punkti ei päästnud see neid. Embiidi arvele jäi 37 punkti ja Curryle 36.
Hawks asus nelja võiduni mängitavat poolfinaalseeriat 3:2 juhtima ja võib seeria kuuendas kohtumises sarnaselt Clippersile koduväljakul finaalipääsme tagada.
### Response:
Clippers jõudis finaalist ühe võidu kaugusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suhtlen töiselt väga paljude ettevõtete juhtide ja personalivaldkonna juhtidega. Ükski kohtumine ei möödu enam puhkustest ja suvest rääkimata. Selgelt on tunda, et organisatsioonid on uue olukorra ees. See on jälle koroonasuvi, kuid teistsugune kui 2020. aasta suvi.
2021. aasta kevadel oleme palju targemad ja kogenenumad. Seda nii tervisekriisi kui ka ettevõtlus- ja majanduskeskkonna tõenäolise käitumise osas. Paljud ettevõtted on eesootavaks suveks paremini valmistunud. Kuid enamik on ikkagi uues olukorras. Covid-19 on jätnud oma jälje kõikjale ja kõigile.
Palju küsimusi, vähe vastuseid
Muutuseid on nii siseseid kui ka väliseid. Üldistades on kindlasti muutunud töökorraldus kõige olulisem sisemine muudatus, millega organisatsioonid silmitsi on. Kas kaugtöö tuli, et jääda? Kuidas me edaspidi ühise tiimi moodustame? Kas teeme kaks päeva kontoris ja kolm kodus või vastupidi?
Kellele sobib kaugtöö, kellele mitte? Kas meil on inimesi, kes jäävad distantseks? Kuidas me tööprotsesse korraldame? Kas see mõjutab ka töödisaini? Protsesse? Kuidas me sisekommunikatsiooni peaks üles ehitama?
Neid ja paljusid sarnaseid küsimusi kuulen igapäevaselt sõltumata ettevõtete ja organisatsioonide tegevusvaldkonnast. Vastuseid aga ei ole. Vastuseid ei ole seepärast, et organisatsioonid ei tea faktide tasemel, mida inimesed organisatsiooni sees tunnevad, kardavad ja väärtustavad ning kuidas see sõltub tööülesannetest, rollist, juhist ja üksuse asukohast.
Silmaklapid ees
Ka väliseid muutuseid on palju ja neid ei saa samuti ignoreerida. Need on ja jäävad osaks organisatsiooni keskkonnast. Näiteks tulevad paljud kliendid e-poe külastamise asemel jälle tavapoodi, kuid kindlasti jääb suur hulk e-poe klientideks. Paljud partnersuhted püsivad videkohtumiste formaadis.
Need on selgelt väärtustest lähtuvad trendid - e-pood on lähemal, videokõne võtab vähem aega. Lisaks veel piirangud, mis riigiti erinevad ja äri ning suhtlust mõjutavad. Need on mõjurid, mis organisatsiooni muudavad ja kui mitte üldiselt, siis meeskondade ja funktsioonide kaupa kindlasti.
Juhid ütlevad selgelt välja, et nad ei tea, mis osa organisatsioonist millises ulatuses välismõjude meelevallas on. Jällegi on paljud olukorras, kus ei ole mõõdetavalt kaardistatud ei muutusi, ootusi ega kogemusi.
Kui olla muutuste tuules ja teadmatuses, siis ei saa puhata. Organisatsioonid ei saa puhata. Teadmatus teeb ärevaks ja kui individuaalselt vajame puhkust ja saame puhata, siis kollektiivina mitte.
"On ka neid, kes loodavad, et maailm muutub peagi tagasi endiseks. Vähemalt nii palju, et nende ettevõte saab vanade rutiinide juurde naasta."
Lahendused, mis tegevuskavadest paistavad, on üsna polaarsed. On neid, kes planeerivad töötajate uuringuid ja proovivad inimeste häält kuulda võtta. On ka neid, kes loodavad, et maailm muutub peagi tagasi endiseks. Vähemalt nii palju, et nende ettevõte saab vanade rutiinide juurde naasta.
Omaette küsimus on muidugi see, kas ka inimesed selle organisatsioonis nende tavade juurde tagasi pöörduda soovivad.
Töötajad vaatavad tulevikku, mitte tahavaatepeeglisse
Olles töötajate uuringute lahenduse pakkuja, näen statistilist pilti, mis ütleb pigem, et inimesed vaatavad tulevikku, mitte minevikku. Enamasti meeldib neile areng, välja arvatud olukorras, kus on palju teadmatust. See paneb juhid keerulisse olukorda.
Piltlikult on praegu palju juhte autoroolis ilma, et neil oleks infot selle kohta, kui suur on kiirus, mis on mootori töötemperatuur, kas auto on tehniliselt korras ning kas kuskilt hakkab mõni jupp järgi andma või on seda juba teinud. Tegelikult tuleb ka küsida, kas töötajad saavad segastel aegadel puhata? Puhata teadmatusest, stressist ja hirmudest?
Kuidas me selle suve siis üle elame? Sisekommunikatsioon on tähtsam kui kunagi varem. Juhtimiskvaliteet on tähtsam kui kunagi varem. Organisatsiooni temperatuuri mõõtmine on tähtsam kui kunagi varem. Töötajate individuaalsed hinnangud, hirmud ja ootused on tähtsamad kui kunagi varem.
Need neli valdkonda peavad olema täna tippjuhi fookuses. Töötajaid peab kuulama. Tagasiside ja teadmine annavad kindluse otsustada ja rooli keerata ning ka juhile võimaluse puhata. | Martin Rajasalu: kui olla teadmatuses, siis ei saa puhata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suhtlen töiselt väga paljude ettevõtete juhtide ja personalivaldkonna juhtidega. Ükski kohtumine ei möödu enam puhkustest ja suvest rääkimata. Selgelt on tunda, et organisatsioonid on uue olukorra ees. See on jälle koroonasuvi, kuid teistsugune kui 2020. aasta suvi.
2021. aasta kevadel oleme palju targemad ja kogenenumad. Seda nii tervisekriisi kui ka ettevõtlus- ja majanduskeskkonna tõenäolise käitumise osas. Paljud ettevõtted on eesootavaks suveks paremini valmistunud. Kuid enamik on ikkagi uues olukorras. Covid-19 on jätnud oma jälje kõikjale ja kõigile.
Palju küsimusi, vähe vastuseid
Muutuseid on nii siseseid kui ka väliseid. Üldistades on kindlasti muutunud töökorraldus kõige olulisem sisemine muudatus, millega organisatsioonid silmitsi on. Kas kaugtöö tuli, et jääda? Kuidas me edaspidi ühise tiimi moodustame? Kas teeme kaks päeva kontoris ja kolm kodus või vastupidi?
Kellele sobib kaugtöö, kellele mitte? Kas meil on inimesi, kes jäävad distantseks? Kuidas me tööprotsesse korraldame? Kas see mõjutab ka töödisaini? Protsesse? Kuidas me sisekommunikatsiooni peaks üles ehitama?
Neid ja paljusid sarnaseid küsimusi kuulen igapäevaselt sõltumata ettevõtete ja organisatsioonide tegevusvaldkonnast. Vastuseid aga ei ole. Vastuseid ei ole seepärast, et organisatsioonid ei tea faktide tasemel, mida inimesed organisatsiooni sees tunnevad, kardavad ja väärtustavad ning kuidas see sõltub tööülesannetest, rollist, juhist ja üksuse asukohast.
Silmaklapid ees
Ka väliseid muutuseid on palju ja neid ei saa samuti ignoreerida. Need on ja jäävad osaks organisatsiooni keskkonnast. Näiteks tulevad paljud kliendid e-poe külastamise asemel jälle tavapoodi, kuid kindlasti jääb suur hulk e-poe klientideks. Paljud partnersuhted püsivad videkohtumiste formaadis.
Need on selgelt väärtustest lähtuvad trendid - e-pood on lähemal, videokõne võtab vähem aega. Lisaks veel piirangud, mis riigiti erinevad ja äri ning suhtlust mõjutavad. Need on mõjurid, mis organisatsiooni muudavad ja kui mitte üldiselt, siis meeskondade ja funktsioonide kaupa kindlasti.
Juhid ütlevad selgelt välja, et nad ei tea, mis osa organisatsioonist millises ulatuses välismõjude meelevallas on. Jällegi on paljud olukorras, kus ei ole mõõdetavalt kaardistatud ei muutusi, ootusi ega kogemusi.
Kui olla muutuste tuules ja teadmatuses, siis ei saa puhata. Organisatsioonid ei saa puhata. Teadmatus teeb ärevaks ja kui individuaalselt vajame puhkust ja saame puhata, siis kollektiivina mitte.
"On ka neid, kes loodavad, et maailm muutub peagi tagasi endiseks. Vähemalt nii palju, et nende ettevõte saab vanade rutiinide juurde naasta."
Lahendused, mis tegevuskavadest paistavad, on üsna polaarsed. On neid, kes planeerivad töötajate uuringuid ja proovivad inimeste häält kuulda võtta. On ka neid, kes loodavad, et maailm muutub peagi tagasi endiseks. Vähemalt nii palju, et nende ettevõte saab vanade rutiinide juurde naasta.
Omaette küsimus on muidugi see, kas ka inimesed selle organisatsioonis nende tavade juurde tagasi pöörduda soovivad.
Töötajad vaatavad tulevikku, mitte tahavaatepeeglisse
Olles töötajate uuringute lahenduse pakkuja, näen statistilist pilti, mis ütleb pigem, et inimesed vaatavad tulevikku, mitte minevikku. Enamasti meeldib neile areng, välja arvatud olukorras, kus on palju teadmatust. See paneb juhid keerulisse olukorda.
Piltlikult on praegu palju juhte autoroolis ilma, et neil oleks infot selle kohta, kui suur on kiirus, mis on mootori töötemperatuur, kas auto on tehniliselt korras ning kas kuskilt hakkab mõni jupp järgi andma või on seda juba teinud. Tegelikult tuleb ka küsida, kas töötajad saavad segastel aegadel puhata? Puhata teadmatusest, stressist ja hirmudest?
Kuidas me selle suve siis üle elame? Sisekommunikatsioon on tähtsam kui kunagi varem. Juhtimiskvaliteet on tähtsam kui kunagi varem. Organisatsiooni temperatuuri mõõtmine on tähtsam kui kunagi varem. Töötajate individuaalsed hinnangud, hirmud ja ootused on tähtsamad kui kunagi varem.
Need neli valdkonda peavad olema täna tippjuhi fookuses. Töötajaid peab kuulama. Tagasiside ja teadmine annavad kindluse otsustada ja rooli keerata ning ka juhile võimaluse puhata.
### Response:
Martin Rajasalu: kui olla teadmatuses, siis ei saa puhata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raamatusuvele lükkab hoo sisse südaöine saatesari "Öökapi raamat", mis alustab 21. juunil Giovanni Boccaccio "Dekameroniga". Kahe nädala argiöödel kõlavad Andres Raagi ja Ursula Ratasepa esituses armastuslood ning jutustused, mida katkupandeemia eest pakkupugenud noorteseltskond ajaviitmiseks jutustab.
Pühapäeva hommikuid sisustab 27. juunist Tõnu Õnnepalu. Sarjas "Äratundmised" räägib ta raamatutest ja kirjanikest, kes on tema elus tähtsad olnud.
"Mida me raamatutest muud otsime kui äratundmist, iseenda äratundmist. Vahel juhtub nii, et me tunneme end ära ühes tegelases, ühes poeesias või autoris. Äratundmised on sellised asjad, mis lihtsalt juhtuvad," selgitas Õnnepalu.
"See "enese äratundmine" kõlab mõneti egoistlikult, aga see pole nii. See "ise", mida me otsime, mille me oleme justkui ära kaotanud, on küll "ise", aga ta on tegelikult kõik. Kui me selle kätte saaksime, siis see olekski kõik," lisas ta.
"Seda päriselt ei juhtu, kuid igatsus jõuda äratundmisele on miskipärast meile sisse pandud. Kui kirjandusest rääkida, siis see otsing on nii autori- kui lugejapoolne. Kirjutades otsime ühtepidi äratundmist ja lugejana teistpidi äratundmist. Vahel need teed kohtuvad," tõdes Õnnepalu.
"Äratundmised" on Klassikaraadio eetris pühapäeva hommikuti kell 9.05. Sarja esimeses saates sirvib Õnnepalu Ernst Enno luuletusi.
Laupäeva hommikuti kutsub Klassikaraadio tutvuma Eesti raamatukogude ja nende hoidjatega. "Raamatuhoidja" läheb külla väikeste linnade ja külade raamatukogudesse, sarja esimeses saates sõidetakse Matsalu rahvuspargi territooriumil asuvasse Metsküla raamatukokku. Sealses tühja korterelamu teisel korrusel võtab raadiokuulajad vastu Tiina Ulm, kes on raamatukogutööd teinud juba 20 aastat.
"Raamatuhoidja" on Klassikaraadio eetris alates 26. juunist laupäeviti kell 10.
Läbi suve saab Klassikaraadio eetris kell 15.10 nautida poeetilist muusika- ja luuleprogrammi "Luuleline suvi". Samuti jätkub argipäeviti kell 16.30 kirjanduse sari "Jutujärg".
Juulikuus ootab Klassikaraadio kuulajaid Kuuldemängufestivalile, mis algab 5. juuli õhtul kuuldemängu "Stiiliharjutused" esietendusega. Kuuldemängu autorid ja lavastajad on Jan Kaus, Indrek Koff, Eva Koldits ja Toomas Täht, muusikaline kujundaja Margus Voolpriit, helirežissöör Andres Olema. Esietenduse ühiskuulamine toimub 5. juulil kell 19 Vanalinna muusikamajas.
Esietendusega algaval festivalinädalal kõlab igal õhtul Klassikaraadios üks kuuldemäng, mille ühendav märksõna on kirjandus, kirjanikud ja raamatud. Raadioteatri toimetaja Pille-Riin Purje on valinud programmi lavastused erinevatelt autoritelt.
Klassikaraadio on kohal ka suurtel suvistel muusikafestivalidel. 12. juulist on Klassikaraadio Pärnu muusikafestivalil ning kuulajateni jõuavad otse-eetris kõik festivali suursündmused. Viljandi pärimusmuusika festivali kontserte saab kuulata raadiost reedel, 22. juulil. Kavas on vahendada valik Haapsalu vanamuusikafestivali ja Nargenfestivali sündmusi. | Klassikaraadio suveprogrammi fookuses on kirjandus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raamatusuvele lükkab hoo sisse südaöine saatesari "Öökapi raamat", mis alustab 21. juunil Giovanni Boccaccio "Dekameroniga". Kahe nädala argiöödel kõlavad Andres Raagi ja Ursula Ratasepa esituses armastuslood ning jutustused, mida katkupandeemia eest pakkupugenud noorteseltskond ajaviitmiseks jutustab.
Pühapäeva hommikuid sisustab 27. juunist Tõnu Õnnepalu. Sarjas "Äratundmised" räägib ta raamatutest ja kirjanikest, kes on tema elus tähtsad olnud.
"Mida me raamatutest muud otsime kui äratundmist, iseenda äratundmist. Vahel juhtub nii, et me tunneme end ära ühes tegelases, ühes poeesias või autoris. Äratundmised on sellised asjad, mis lihtsalt juhtuvad," selgitas Õnnepalu.
"See "enese äratundmine" kõlab mõneti egoistlikult, aga see pole nii. See "ise", mida me otsime, mille me oleme justkui ära kaotanud, on küll "ise", aga ta on tegelikult kõik. Kui me selle kätte saaksime, siis see olekski kõik," lisas ta.
"Seda päriselt ei juhtu, kuid igatsus jõuda äratundmisele on miskipärast meile sisse pandud. Kui kirjandusest rääkida, siis see otsing on nii autori- kui lugejapoolne. Kirjutades otsime ühtepidi äratundmist ja lugejana teistpidi äratundmist. Vahel need teed kohtuvad," tõdes Õnnepalu.
"Äratundmised" on Klassikaraadio eetris pühapäeva hommikuti kell 9.05. Sarja esimeses saates sirvib Õnnepalu Ernst Enno luuletusi.
Laupäeva hommikuti kutsub Klassikaraadio tutvuma Eesti raamatukogude ja nende hoidjatega. "Raamatuhoidja" läheb külla väikeste linnade ja külade raamatukogudesse, sarja esimeses saates sõidetakse Matsalu rahvuspargi territooriumil asuvasse Metsküla raamatukokku. Sealses tühja korterelamu teisel korrusel võtab raadiokuulajad vastu Tiina Ulm, kes on raamatukogutööd teinud juba 20 aastat.
"Raamatuhoidja" on Klassikaraadio eetris alates 26. juunist laupäeviti kell 10.
Läbi suve saab Klassikaraadio eetris kell 15.10 nautida poeetilist muusika- ja luuleprogrammi "Luuleline suvi". Samuti jätkub argipäeviti kell 16.30 kirjanduse sari "Jutujärg".
Juulikuus ootab Klassikaraadio kuulajaid Kuuldemängufestivalile, mis algab 5. juuli õhtul kuuldemängu "Stiiliharjutused" esietendusega. Kuuldemängu autorid ja lavastajad on Jan Kaus, Indrek Koff, Eva Koldits ja Toomas Täht, muusikaline kujundaja Margus Voolpriit, helirežissöör Andres Olema. Esietenduse ühiskuulamine toimub 5. juulil kell 19 Vanalinna muusikamajas.
Esietendusega algaval festivalinädalal kõlab igal õhtul Klassikaraadios üks kuuldemäng, mille ühendav märksõna on kirjandus, kirjanikud ja raamatud. Raadioteatri toimetaja Pille-Riin Purje on valinud programmi lavastused erinevatelt autoritelt.
Klassikaraadio on kohal ka suurtel suvistel muusikafestivalidel. 12. juulist on Klassikaraadio Pärnu muusikafestivalil ning kuulajateni jõuavad otse-eetris kõik festivali suursündmused. Viljandi pärimusmuusika festivali kontserte saab kuulata raadiost reedel, 22. juulil. Kavas on vahendada valik Haapsalu vanamuusikafestivali ja Nargenfestivali sündmusi.
### Response:
Klassikaraadio suveprogrammi fookuses on kirjandus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 17.-20. juunil toimuvad Balti riikide ühised meistrivõistlused, mis toovad Valga teedele tippmaanteeratturid Eestist, Lätist ja Leedust. Kolme päeva jooksul selgitatakse välja Baltikumi ja Eesti meistrid maanteeratta grupisõidus ja Eesti meistrid eraldistardist sõidus. Kohale on sõitnud Eesti tippratturid välisklubidest, näiteks Markus Pajur (Team Arkea – Samsic), Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux), Norman Vahtra (Israel Start-Up Nation), Mihkel Räim (HRE Mazowsze Serce Polski), Martin Laas (BORA - hansgrohe) jpt.
Esmakordselt võistluste ajaloos pakutakse ratturitele keskkonnasäästlikku saateautode kolonni elektriautode näol, mille on välja pannud Škoda Laagri esindus. Vähem kahjulikke heitgaase ja väiksem müratase on kindlasti see, mis rõõmustab kohalikke ja teeb võistluse eriti roheliseks. Škoda uus täiselektriline linnamaastur ENYAQ iv on just see masin, millega laupäeval ja pühapäeval grupisõidul meeskondi hääletult ja energiasäästikult saadetakse.
Otsepilti võistlustest näitavad 20. juunil ETV ja ERR spordiportaal, ülekanded algavad 15.00. | Jalgratturite Balti MV-l kasutatakse saateautodena elektriautosid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
17.-20. juunil toimuvad Balti riikide ühised meistrivõistlused, mis toovad Valga teedele tippmaanteeratturid Eestist, Lätist ja Leedust. Kolme päeva jooksul selgitatakse välja Baltikumi ja Eesti meistrid maanteeratta grupisõidus ja Eesti meistrid eraldistardist sõidus. Kohale on sõitnud Eesti tippratturid välisklubidest, näiteks Markus Pajur (Team Arkea – Samsic), Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux), Norman Vahtra (Israel Start-Up Nation), Mihkel Räim (HRE Mazowsze Serce Polski), Martin Laas (BORA - hansgrohe) jpt.
Esmakordselt võistluste ajaloos pakutakse ratturitele keskkonnasäästlikku saateautode kolonni elektriautode näol, mille on välja pannud Škoda Laagri esindus. Vähem kahjulikke heitgaase ja väiksem müratase on kindlasti see, mis rõõmustab kohalikke ja teeb võistluse eriti roheliseks. Škoda uus täiselektriline linnamaastur ENYAQ iv on just see masin, millega laupäeval ja pühapäeval grupisõidul meeskondi hääletult ja energiasäästikult saadetakse.
Otsepilti võistlustest näitavad 20. juunil ETV ja ERR spordiportaal, ülekanded algavad 15.00.
### Response:
Jalgratturite Balti MV-l kasutatakse saateautodena elektriautosid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi Tootsile hääletas vastu vaid viiendik, hõõgub ajalehe andmetel erakonna sees eriarvamusi. Ühtlasi on Toots ka Keskerakonna Tartu linnapea kandidaat.
Piirkonna aseesimeheks valiti Vladimir Šokman.
Toots ütles, et on viimasel aastal tehtud tööga rahul ja kohalikel valimistel läheb ta püüdma kümmet linnavolikogu kohta, mis on ligi 20 protsenti häältest. Praegu on Keskerakonnal linnavolikogus seitse kohta, varasemate valimiste parim tulemus on üheksa kohta. Tootsi tulekuga piirkonnajuhiks kukkus Keskerakond mullu Tartus opositsiooni ning valimisreiting langes.
Keskerakondlasest linnavolinik Jelena Frunze, kes veel aprillis Tootsi juhtimisstiili kritiseeris, vastas valimistulemusest rääkides, et kedagi teist lihtsalt ei kandideerinud. "Kõik me oleme inimesed, teeme vigu, aga arvan, et ta (Jaan Toots – toim) õpib oma vigadest," viitas Frunze aprillis lahvatanud tülile Tootsiga, mille järel Frunze ähvardas erakonnast välja astuda.
Frunze oli Tootsiga laua taha istunud ning sotid selgeks rääkinud. "Leppisime kokku, kuidas saame edasi suhelda, kuna oleme ühes erakonnas, volikogus ja fraktsioonis ning seda pole võimalik teha konfliktis," sõnas ta.
Ühtlasi valiti Frunze ka tagasi piirkonna juhatusse, kust ta aprillis tüli tõttu välja oli astunud. Seal loodab ta edaspidi erakonna juhtimisstiili ja otsuste tegemise põhimõtted uue meeskonnaga kokku leppida.
Keskerakonna Tartu piirkonna varasemal juhil ja riigikogu kultuurikomisjoni esimehel Aadu Mustal oli aga kahju, et piirkonnajuhi valimisega ei toimunud põlvkondade vahetust. Õigemini leidis Must, et noored oleksid pidanud tulema piirkonda juhtima juba tookord, kui tema mullu piirkonnajuhi ameti maha pani. Et nii ei läinud, raputas Must ka endale tuhka pähe.
"Liiga kaua läks vanakeste tiim edasi," möönis ta. "Mitmed vanad tegijad arvasid, et nende kuldne noorus ei ole veel lõppenud, ning tahaksid ka ükskord joosta ja lennelda kodumurul," lisas ta. "Issanda maailm on kirju ja just sellepärast ilus, et seal on erinevad variandid – loomulikult ma mõtlen ühtemoodi, Jaan Toots teistmoodi, kolmas kolmandat moodi," sõnas Must.
Must avaldas lootust, et erakondlase Artjom Suvoroviga on uusi noori juurde tulnud ja asjalood võiksid tulevikus muutuda.
Must ei näe Tootsil ka selgeid eesmärke eelolevateks kohalikeks valimisteks. Nimelt ütles Toots, et peamiseks, millega valimistele vastu minnakse, on praeguse südalinna kultuurikeskusele (Süku) keskpargi asemel uue asukoha leidmine ning linnahalli idee arendamine, mis on olnud pikalt valimisliidu Tartu Eest lipulaevaks valimisprogrammis.
"Mind väga üllatas, kui mulle oli lavastatud seal (piirkonnajuhi valimistel – toim) väike kallaletung, et miks kultuurikomisjoni esimees toetas Sükut, mitte nende fantaasialinna, mida keegi Valga inimene on öelnud, et lahendab terve Lõuna-Eesti probleemid – et kuidas ma küll nii tohtisin teha," rääkis Must. "Ma ei näe, et Keskerakonna ja Tartu arengule oleks oluline minna välja loosungiga, millele lähiaegadel ei ole võimalik leida rahalist katet ja mis on ilus suur unistus – pealegi teiste erakondade poolt välja käidud –, ning minna reele, mida ise hästi ei tunta, ei ole ju päris tark mõte," arvas Must.
Toots on varem öelnud, et keskpark peaks säilima ning Sükule on Tartus vajalikud ruumid olemas, näiteks Eesti Rahva Muuseumis, kuid linnahalli idee puudutaks tema arvates Lõuna-Eesti arengut ja vajadusi laiemalt. | Tartu keskerakondlaste juhina jätkab Jaan Toots | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi Tootsile hääletas vastu vaid viiendik, hõõgub ajalehe andmetel erakonna sees eriarvamusi. Ühtlasi on Toots ka Keskerakonna Tartu linnapea kandidaat.
Piirkonna aseesimeheks valiti Vladimir Šokman.
Toots ütles, et on viimasel aastal tehtud tööga rahul ja kohalikel valimistel läheb ta püüdma kümmet linnavolikogu kohta, mis on ligi 20 protsenti häältest. Praegu on Keskerakonnal linnavolikogus seitse kohta, varasemate valimiste parim tulemus on üheksa kohta. Tootsi tulekuga piirkonnajuhiks kukkus Keskerakond mullu Tartus opositsiooni ning valimisreiting langes.
Keskerakondlasest linnavolinik Jelena Frunze, kes veel aprillis Tootsi juhtimisstiili kritiseeris, vastas valimistulemusest rääkides, et kedagi teist lihtsalt ei kandideerinud. "Kõik me oleme inimesed, teeme vigu, aga arvan, et ta (Jaan Toots – toim) õpib oma vigadest," viitas Frunze aprillis lahvatanud tülile Tootsiga, mille järel Frunze ähvardas erakonnast välja astuda.
Frunze oli Tootsiga laua taha istunud ning sotid selgeks rääkinud. "Leppisime kokku, kuidas saame edasi suhelda, kuna oleme ühes erakonnas, volikogus ja fraktsioonis ning seda pole võimalik teha konfliktis," sõnas ta.
Ühtlasi valiti Frunze ka tagasi piirkonna juhatusse, kust ta aprillis tüli tõttu välja oli astunud. Seal loodab ta edaspidi erakonna juhtimisstiili ja otsuste tegemise põhimõtted uue meeskonnaga kokku leppida.
Keskerakonna Tartu piirkonna varasemal juhil ja riigikogu kultuurikomisjoni esimehel Aadu Mustal oli aga kahju, et piirkonnajuhi valimisega ei toimunud põlvkondade vahetust. Õigemini leidis Must, et noored oleksid pidanud tulema piirkonda juhtima juba tookord, kui tema mullu piirkonnajuhi ameti maha pani. Et nii ei läinud, raputas Must ka endale tuhka pähe.
"Liiga kaua läks vanakeste tiim edasi," möönis ta. "Mitmed vanad tegijad arvasid, et nende kuldne noorus ei ole veel lõppenud, ning tahaksid ka ükskord joosta ja lennelda kodumurul," lisas ta. "Issanda maailm on kirju ja just sellepärast ilus, et seal on erinevad variandid – loomulikult ma mõtlen ühtemoodi, Jaan Toots teistmoodi, kolmas kolmandat moodi," sõnas Must.
Must avaldas lootust, et erakondlase Artjom Suvoroviga on uusi noori juurde tulnud ja asjalood võiksid tulevikus muutuda.
Must ei näe Tootsil ka selgeid eesmärke eelolevateks kohalikeks valimisteks. Nimelt ütles Toots, et peamiseks, millega valimistele vastu minnakse, on praeguse südalinna kultuurikeskusele (Süku) keskpargi asemel uue asukoha leidmine ning linnahalli idee arendamine, mis on olnud pikalt valimisliidu Tartu Eest lipulaevaks valimisprogrammis.
"Mind väga üllatas, kui mulle oli lavastatud seal (piirkonnajuhi valimistel – toim) väike kallaletung, et miks kultuurikomisjoni esimees toetas Sükut, mitte nende fantaasialinna, mida keegi Valga inimene on öelnud, et lahendab terve Lõuna-Eesti probleemid – et kuidas ma küll nii tohtisin teha," rääkis Must. "Ma ei näe, et Keskerakonna ja Tartu arengule oleks oluline minna välja loosungiga, millele lähiaegadel ei ole võimalik leida rahalist katet ja mis on ilus suur unistus – pealegi teiste erakondade poolt välja käidud –, ning minna reele, mida ise hästi ei tunta, ei ole ju päris tark mõte," arvas Must.
Toots on varem öelnud, et keskpark peaks säilima ning Sükule on Tartus vajalikud ruumid olemas, näiteks Eesti Rahva Muuseumis, kuid linnahalli idee puudutaks tema arvates Lõuna-Eesti arengut ja vajadusi laiemalt.
### Response:
Tartu keskerakondlaste juhina jätkab Jaan Toots |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saaremaale ja Muhumaale minejatele on sõiduplaani lisatud 22. juunil kaks täiendavat väljumist kell 22.15 Kuivastust ja kell 22.50 Virtsust ning 23. juunil kell 7.55 Kuivastust ja kell 8.30 Virtsust. Nagu ka eelmistel aastatel, aitab jaanipäeva eel Suurt väina ületada Regula.
"Vahetult pühadele eelnevad ja järgnevad reisid on juba suuresti välja müüdud. Õnneks on tänapäeval paljudel inimestel võimalik teha tööd ka kodukontorist ja saab oma reisiplaanides paindlik olla ning vajadusel varem kohale sõita," rääkis transpordiameti peadirektor Kaido Padar.
Kuigi riik on saartele tellinud ka lisareise, siis ei tasu Padari sõnul reisiotsust viimasele minutile jätta, vaid osta pilet eelmüügist.
"Ja kindlasti on mõistlik minna mitmekesi ühe autoga või üldse ilma autota. Väikesaartel pole autoga niikuinii midagi teha ja ka Saaremaale või Hiiumaale minnes võib ju sõbra autoga sadamasse vastu kutsuda või siis hoopis bussi või rattaga minna, mis on veel tervislikum ja keskkonda säästvam valik," soovitas ta.
Virtsu alevikus teeremont
Saaremaale sõites tasub varuda ka lisaaega, sest Virtsu alevikus 2,4 kilomeetrisel lõigul alates Virtsu sissesõidul olevast Alexela tankla ristmikust kuni sadamani toimub 11. juulini maantee remont.
Parvlaevadele lisaks on lisareisid ka lennukiga: 22. juunil ja 27. juunil väljumisega kell 15 Tallinnast ja 15.45 Kärdlast.
Väikesaartele minnes tuleks reisijal soetada pilet kindlasti eelmüügist või piletiautomaadist, sest sadamas ei pruugi seda enam saada. Vormsile reisijatele müüakse laevakassast pileteid vaid vabade kohtade olemasolul ning Kihnu saarele saavad sadama kassast pileti osta vaid saarele sisse kirjutatud inimesed. | Parvlaevad teevad pühade ajal saartele lisareise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saaremaale ja Muhumaale minejatele on sõiduplaani lisatud 22. juunil kaks täiendavat väljumist kell 22.15 Kuivastust ja kell 22.50 Virtsust ning 23. juunil kell 7.55 Kuivastust ja kell 8.30 Virtsust. Nagu ka eelmistel aastatel, aitab jaanipäeva eel Suurt väina ületada Regula.
"Vahetult pühadele eelnevad ja järgnevad reisid on juba suuresti välja müüdud. Õnneks on tänapäeval paljudel inimestel võimalik teha tööd ka kodukontorist ja saab oma reisiplaanides paindlik olla ning vajadusel varem kohale sõita," rääkis transpordiameti peadirektor Kaido Padar.
Kuigi riik on saartele tellinud ka lisareise, siis ei tasu Padari sõnul reisiotsust viimasele minutile jätta, vaid osta pilet eelmüügist.
"Ja kindlasti on mõistlik minna mitmekesi ühe autoga või üldse ilma autota. Väikesaartel pole autoga niikuinii midagi teha ja ka Saaremaale või Hiiumaale minnes võib ju sõbra autoga sadamasse vastu kutsuda või siis hoopis bussi või rattaga minna, mis on veel tervislikum ja keskkonda säästvam valik," soovitas ta.
Virtsu alevikus teeremont
Saaremaale sõites tasub varuda ka lisaaega, sest Virtsu alevikus 2,4 kilomeetrisel lõigul alates Virtsu sissesõidul olevast Alexela tankla ristmikust kuni sadamani toimub 11. juulini maantee remont.
Parvlaevadele lisaks on lisareisid ka lennukiga: 22. juunil ja 27. juunil väljumisega kell 15 Tallinnast ja 15.45 Kärdlast.
Väikesaartele minnes tuleks reisijal soetada pilet kindlasti eelmüügist või piletiautomaadist, sest sadamas ei pruugi seda enam saada. Vormsile reisijatele müüakse laevakassast pileteid vaid vabade kohtade olemasolul ning Kihnu saarele saavad sadama kassast pileti osta vaid saarele sisse kirjutatud inimesed.
### Response:
Parvlaevad teevad pühade ajal saartele lisareise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud andmete järgi pöördus 2020. aastal psühhiaatri esmasele või korduvale vastuvõtule 96 344 inimest, 2019. aastal oli patsiente ligi 104 000.
"Võrreldes 2019. aastaga oli suurimaks muutuseks asjaolu, et seoses patsientide arvu vähenemisega diagnoositi ka vähem psüühika- ja käitumishäireid. Seda põhjustas olukord, kus koroonapandeemia eriolukorra ajal olid psühhiaatrite vastuvõtud vahepeal peatatud," kommenteeris TAI tervisestatistika osakonna analüütik Reet Nestor.
Pöördujate seas rohkem naisi
Psühhiaatrid kinnitasid 2020. aastal psüühika- ja käitumishäire 87 996 patsiendil – peaaegu 6400 võrra vähem kui aasta varem. Nagu varasematel aastatel, oli psühhiaatri vastuvõtule pöördujate hulgas rohkem vaimse tervise häirega naisi kui mehi, 2020. aastal ligi 12 000 naist rohkem. 2019. aastaga võrreldes vähenes psühhiaatri patsientide hulgas psüühika- ja käitumishäirega meeste arv üheksa protsenti, samas kui naisi oli viis protsenti vähem.
Ligi neljandik psüühika- ja käitumishäiretest olid esmakordsed haigusjuhud. 2019. aastaga võrreldes diagnoositi esmakordseid häireid 11 protsenti vähem. Nii meeste kui naiste seas oli enim levinud diagnoosiks ärevus- ja stressiga seotud häired, mis oli sagedaseim diagnoos ka esmakordsetel haigusjuhtudel. Psühhiaatrid registreerisid ärevus- ja stressiga seotud häire enam kui kolmandikul esmakordsetest juhtudest: neli juhtu 1000 mehe ja seitse juhtu 1000 naise kohta.
Naistel oli teiseks sagedasemaks diagnoosiks meeleoluhäired, enamasti depressioon, mida esines kaks korda rohkem kui meestel. Meestel oli teiseks sagedasemaks diagnoosiks psühhoaktiivsete ainete, peamiselt alkoholi liigtarvitamisest põhjustatud psüühika- ja käitumishäired. See diagnoos oli enam kui viiendikul meeste uutest haigusjuhtudest, esinedes neli korda enam kui naistel.
Poisse rohkem kui tüdrukuid
Alla 15-aastastest käis psühhiaatri vastuvõtul rohkem poisse kui tüdrukuid sarnaselt varasemate aastatega. Laste haigusjuhtude levinumad diagnoosid, eriti poiste hulgas, olid lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired, nendest peamiselt hüperkineetilised arenguhäired ja psühholoogilise arengu häired, mida diagnoositi vastavalt ligi neli ja kolm juhtu 1000 lapse kohta.
Psühhiaatria haiglaravilt oli välja kirjutatud 9170 patsienti. Eelnevatel aastatel on neid olnud üle 10 000 aastas. 81 patsienti oli 2020. aastal haiglaravil rohkem kui ühe aasta. Keskmine psühhiaatria haiglaravi kestis 18 päeva. Oluliselt mõjutasid koroonapandeemiast põhjustatud piirangud psühhiaatria päevaravi. Päevaravil viibinud isikuid oli kolmandiku võrra vähem, peamiselt piirangute tõttu alkoholisõltuvuse päevaraviteenuse osutamisel.
2020. aasta psüühika- ja käitumishäirete ambulatoorse, päeva- ja haiglaravi statistikaga saab tutvuda TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. | Koroonapandeemia tõttu vähenesid inimeste võimalused psühhiaatrilisele abile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud andmete järgi pöördus 2020. aastal psühhiaatri esmasele või korduvale vastuvõtule 96 344 inimest, 2019. aastal oli patsiente ligi 104 000.
"Võrreldes 2019. aastaga oli suurimaks muutuseks asjaolu, et seoses patsientide arvu vähenemisega diagnoositi ka vähem psüühika- ja käitumishäireid. Seda põhjustas olukord, kus koroonapandeemia eriolukorra ajal olid psühhiaatrite vastuvõtud vahepeal peatatud," kommenteeris TAI tervisestatistika osakonna analüütik Reet Nestor.
Pöördujate seas rohkem naisi
Psühhiaatrid kinnitasid 2020. aastal psüühika- ja käitumishäire 87 996 patsiendil – peaaegu 6400 võrra vähem kui aasta varem. Nagu varasematel aastatel, oli psühhiaatri vastuvõtule pöördujate hulgas rohkem vaimse tervise häirega naisi kui mehi, 2020. aastal ligi 12 000 naist rohkem. 2019. aastaga võrreldes vähenes psühhiaatri patsientide hulgas psüühika- ja käitumishäirega meeste arv üheksa protsenti, samas kui naisi oli viis protsenti vähem.
Ligi neljandik psüühika- ja käitumishäiretest olid esmakordsed haigusjuhud. 2019. aastaga võrreldes diagnoositi esmakordseid häireid 11 protsenti vähem. Nii meeste kui naiste seas oli enim levinud diagnoosiks ärevus- ja stressiga seotud häired, mis oli sagedaseim diagnoos ka esmakordsetel haigusjuhtudel. Psühhiaatrid registreerisid ärevus- ja stressiga seotud häire enam kui kolmandikul esmakordsetest juhtudest: neli juhtu 1000 mehe ja seitse juhtu 1000 naise kohta.
Naistel oli teiseks sagedasemaks diagnoosiks meeleoluhäired, enamasti depressioon, mida esines kaks korda rohkem kui meestel. Meestel oli teiseks sagedasemaks diagnoosiks psühhoaktiivsete ainete, peamiselt alkoholi liigtarvitamisest põhjustatud psüühika- ja käitumishäired. See diagnoos oli enam kui viiendikul meeste uutest haigusjuhtudest, esinedes neli korda enam kui naistel.
Poisse rohkem kui tüdrukuid
Alla 15-aastastest käis psühhiaatri vastuvõtul rohkem poisse kui tüdrukuid sarnaselt varasemate aastatega. Laste haigusjuhtude levinumad diagnoosid, eriti poiste hulgas, olid lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired, nendest peamiselt hüperkineetilised arenguhäired ja psühholoogilise arengu häired, mida diagnoositi vastavalt ligi neli ja kolm juhtu 1000 lapse kohta.
Psühhiaatria haiglaravilt oli välja kirjutatud 9170 patsienti. Eelnevatel aastatel on neid olnud üle 10 000 aastas. 81 patsienti oli 2020. aastal haiglaravil rohkem kui ühe aasta. Keskmine psühhiaatria haiglaravi kestis 18 päeva. Oluliselt mõjutasid koroonapandeemiast põhjustatud piirangud psühhiaatria päevaravi. Päevaravil viibinud isikuid oli kolmandiku võrra vähem, peamiselt piirangute tõttu alkoholisõltuvuse päevaraviteenuse osutamisel.
2020. aasta psüühika- ja käitumishäirete ambulatoorse, päeva- ja haiglaravi statistikaga saab tutvuda TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.
### Response:
Koroonapandeemia tõttu vähenesid inimeste võimalused psühhiaatrilisele abile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sibyl Vane'i 2017. aastal avaldatud omanimeline album ilmus viis aastat pärast debüütalbumit "Love, Holy Water & TV".
"Kuna albumi esimene tiraaž on tänaseks läbi müüdud, aga huvi selle vastu on endiselt suur, leppisime I Love You Recordsiga kokku, et teeme uue partii nii, et me ei kahjusta algse versiooni ostnute huve," selgitas bändi bassist Heiko Leesment.
Sibyl Vane'i albumi "Sibyl Vane" valge uusversioon. Autor/allikas: pressimaterjalid
"Austame neid, kelle jaoks albumite soetamine on sügavama tähendusega ja keda meie muusika kirglike austajate seas üsna palju. Ideed valgest kujundusest toetas ka see, et juba albumi valmimise ajal oli laual mõttena ka valge versioon, kuid must haakus toona meie endaga rohkem," lisas ta.
Uuelt valge kujunduse ja valge vinüüliga albumilt leiab endiselt kümme lugu, mis on salvestatud aastatel 2014–2016 ja välja valitud kokku albumi jaoks kirjutatud 44 pala seast. | Sibyl Vane'i teisest albumist ilmus uusversioon | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sibyl Vane'i 2017. aastal avaldatud omanimeline album ilmus viis aastat pärast debüütalbumit "Love, Holy Water & TV".
"Kuna albumi esimene tiraaž on tänaseks läbi müüdud, aga huvi selle vastu on endiselt suur, leppisime I Love You Recordsiga kokku, et teeme uue partii nii, et me ei kahjusta algse versiooni ostnute huve," selgitas bändi bassist Heiko Leesment.
Sibyl Vane'i albumi "Sibyl Vane" valge uusversioon. Autor/allikas: pressimaterjalid
"Austame neid, kelle jaoks albumite soetamine on sügavama tähendusega ja keda meie muusika kirglike austajate seas üsna palju. Ideed valgest kujundusest toetas ka see, et juba albumi valmimise ajal oli laual mõttena ka valge versioon, kuid must haakus toona meie endaga rohkem," lisas ta.
Uuelt valge kujunduse ja valge vinüüliga albumilt leiab endiselt kümme lugu, mis on salvestatud aastatel 2014–2016 ja välja valitud kokku albumi jaoks kirjutatud 44 pala seast.
### Response:
Sibyl Vane'i teisest albumist ilmus uusversioon |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Barcelona, kes poolfinaalis pidas Tenerife vastu kolm mängu, suutis finaalseerias asjad kiiremini selgeks teha.
Avamängus suutis Barcelona Cordon Higginsi 26 punkti toel Reali võõrsil võita 89:75. Ka finaalseeria teises mängus oli Barcelona selgelt oma igipõlisest rivaalist üle ja mäng võideti skooriga 92:73. Nikola Mirotic viskas finaalseeria otsustavas mängus parimana 27 punkti.
Šarunas Jašikeviciuse hoolealused jõudsid sel hooajal kokku nelja finaali. Barcelona võitis lisaks liigale ka Hispaania karika. Euroliigas jäädi finaalis alla Anadolu Efesele ja koduses superkarika finaalis tuli tunnistada Real Madridi paremust. | Barcelona tuli Hispaania korvpallimeistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Barcelona, kes poolfinaalis pidas Tenerife vastu kolm mängu, suutis finaalseerias asjad kiiremini selgeks teha.
Avamängus suutis Barcelona Cordon Higginsi 26 punkti toel Reali võõrsil võita 89:75. Ka finaalseeria teises mängus oli Barcelona selgelt oma igipõlisest rivaalist üle ja mäng võideti skooriga 92:73. Nikola Mirotic viskas finaalseeria otsustavas mängus parimana 27 punkti.
Šarunas Jašikeviciuse hoolealused jõudsid sel hooajal kokku nelja finaali. Barcelona võitis lisaks liigale ka Hispaania karika. Euroliigas jäädi finaalis alla Anadolu Efesele ja koduses superkarika finaalis tuli tunnistada Real Madridi paremust.
### Response:
Barcelona tuli Hispaania korvpallimeistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loo produtseeris Tanel koos Eric Kammistega, teksti kirjutas Martin Saaremägi ning muusikavideo autor on Hindrek "Masa" Maasik.
"Hakkasin teadlikult otsima kontakti oma vana armastusega rokkmuusika vastu. Kodus pilli mängides panin tähele, kuidas minu pisitütrel töötasid vanad rollingute riffid sada korda paremini kui mõni kiisu ja kutsu laul, mida talle varasemalt ikka mänginud ja laulnud olen," rääkis Padar.
"Seepeale leidsin end mõtisklemas teemal "suured lavad ja vali musa". Sain aru, et pisike Linda peab mind laval rokkimas nägema. Tema ongi hetkel minu suurim inspiratsioon. Ta ei ole kunagi näinud juukseid loopivaid musasõpru, aga ta teeb seda alati, kui ma paar kurjemat kitarrikäiku mängin."
"Varjudes" singlil on mitmeid pidepunkte ka Mihkel Rauaga. Uus lugu on kirjutatud legendaarsel Gibson Hummingbird akustilisel kitarril, mille Tanel aastaid tagasi Mihklilt ära ostis. Lisaks sellele inspireeris Mr. Lawrence'i esinemine tänavusel Eesti Laulu konkursil Tanelit kontakti otsima "Annabeli" uusversiooni produtsendi, Eric Kammistega.
"Kui ma kuulsin esimest korda Eesti Laulu finaalis "Annabeli" uusversiooni, tekkis hirmus tahtmine pilli järele haarata ning mõned korralikud kidrariffid tõmmata. Ma teadsin, et Eric Kammiste aitas seda uusversiooni produtseerida ning see kõlas väga lahedalt ja värskendavalt. Kui ikka kitarre, siis kohe mõnuga ja palju," märkis Padar.
Ta lisas, et ei saanud ma oma vaimustust enda teada jätta – talle lihtsalt ei ole see omane. "Kirjutasin Ericule ja tol korral lihtsalt mainisin, et oleks lahe "kunagi" koos midagi teha. Aga see mõte ei tahtnud kuidagi lahti lasta ning "kunagi hiljem" jõudis oluliselt varem kätte. Juba esimesel kokku saadud pooltunnil oli selge, et see koostöö saab olema puhas lust ja rock'n'roll."
Nagu paljud teised artistid, on ka Tanel oodanud võimalust naasta tagasi lavale ja kohtuda taaskord oma fännidega. "Oskan mõlemat kindlasti nüüd rohkem hinnata. Vahel on vaja mõrudat aega elus, et osata taas väärtustada oma lähedasi, tööd ja loomulikult oma fänne. Teen kõik selleks, et kaotatud aeg tasa teha." | Tanel Padar avaldas uue singli "Varjudes" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loo produtseeris Tanel koos Eric Kammistega, teksti kirjutas Martin Saaremägi ning muusikavideo autor on Hindrek "Masa" Maasik.
"Hakkasin teadlikult otsima kontakti oma vana armastusega rokkmuusika vastu. Kodus pilli mängides panin tähele, kuidas minu pisitütrel töötasid vanad rollingute riffid sada korda paremini kui mõni kiisu ja kutsu laul, mida talle varasemalt ikka mänginud ja laulnud olen," rääkis Padar.
"Seepeale leidsin end mõtisklemas teemal "suured lavad ja vali musa". Sain aru, et pisike Linda peab mind laval rokkimas nägema. Tema ongi hetkel minu suurim inspiratsioon. Ta ei ole kunagi näinud juukseid loopivaid musasõpru, aga ta teeb seda alati, kui ma paar kurjemat kitarrikäiku mängin."
"Varjudes" singlil on mitmeid pidepunkte ka Mihkel Rauaga. Uus lugu on kirjutatud legendaarsel Gibson Hummingbird akustilisel kitarril, mille Tanel aastaid tagasi Mihklilt ära ostis. Lisaks sellele inspireeris Mr. Lawrence'i esinemine tänavusel Eesti Laulu konkursil Tanelit kontakti otsima "Annabeli" uusversiooni produtsendi, Eric Kammistega.
"Kui ma kuulsin esimest korda Eesti Laulu finaalis "Annabeli" uusversiooni, tekkis hirmus tahtmine pilli järele haarata ning mõned korralikud kidrariffid tõmmata. Ma teadsin, et Eric Kammiste aitas seda uusversiooni produtseerida ning see kõlas väga lahedalt ja värskendavalt. Kui ikka kitarre, siis kohe mõnuga ja palju," märkis Padar.
Ta lisas, et ei saanud ma oma vaimustust enda teada jätta – talle lihtsalt ei ole see omane. "Kirjutasin Ericule ja tol korral lihtsalt mainisin, et oleks lahe "kunagi" koos midagi teha. Aga see mõte ei tahtnud kuidagi lahti lasta ning "kunagi hiljem" jõudis oluliselt varem kätte. Juba esimesel kokku saadud pooltunnil oli selge, et see koostöö saab olema puhas lust ja rock'n'roll."
Nagu paljud teised artistid, on ka Tanel oodanud võimalust naasta tagasi lavale ja kohtuda taaskord oma fännidega. "Oskan mõlemat kindlasti nüüd rohkem hinnata. Vahel on vaja mõrudat aega elus, et osata taas väärtustada oma lähedasi, tööd ja loomulikult oma fänne. Teen kõik selleks, et kaotatud aeg tasa teha."
### Response:
Tanel Padar avaldas uue singli "Varjudes" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | OTSE kell 12: valitsuse pressikonverentsil Kaja Kallas ja veel kolm ministrit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
OTSE kell 12: valitsuse pressikonverentsil Kaja Kallas ja veel kolm ministrit | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Suve algus on helgem ja lootustandev, kuid me ei tohi unustada hinda, mida oleme pidanud maksma. COVID-19 haigus on Eestis viinud haiglasse ligi 9000 inimest ning nõudnud üle tuhande elu. Nad on olnud meie lähedased ja sõbrad, meie linnade ja valdade elanikud, kogukonna liikmed. Me kutsume üles neid, nagu kõiki teisigi lahkunuid, meenutama ning soovime palju jõudu ja tervist paranenutele. Sügaval südames tunneme elu imelist jätkuvust," kirjutatakse avalduses.
Sellele on alla kirjutanud sotsiaalkaitseminister, tervise- ja tööminister, haridus- ja teadusminister, siseminister, sotsiaalministeerium, kirikute nõukogu, linnade ja valdade liit, haigekassa, haiglate liit, arstide liit, õdede liit, tervishoiutöötajate kutseliit ning sotsiaaltöö assotsiatsioon.
"Pühapäeval, 20. juunil saame minna Eestimaa pühakodadesse, tuttavatesse ja tähendustega paikadesse ja võtta hetk mälestades kalleid lahkunuid. Läidame küünlad koduakendel. Üle Eesti helisevad sel päeval kl 12 kirikukellad. Jaanipäeva nädalaks ja erinevates Eesti paikades kogu suveks jäävad paljude kirikute uksed avatuks nagu on avatud meie hinged kallitele lahkunutele sõltumata sellest, kus viibime – nad on meiega."
"Me kutsume Teid koos meiega istutama puid, et nende lehtedes leiduks varju ja viljades kosutust. Koduaed, taluhoov, hooldekodu õu – kõik need paigad on sobivad mälestuse hoidmiseks. Istutades puu suuname pilgud tulevikku ja meile antud uutele võimalustele."
Avaldusele allakirjutanud tänavad arste, õdesid, hooldajaid, teadlasi, päästjaid ja politseinikke ning kõiki avalikus ja erasektoris panustanuid.
"Kes on kogenud eesliini võitlust, vaeva ning väsimust toetades meie inimesi. Teie käte kaudu on antud paljude elu tagasi. Teie armastus ja pühendumine inspireerib meid ja teeb meist paremad inimesed."
Samuti tänatakse õpetajaid ja lapsevanemaid tänu kellele sai jätkuda laste haridustee.
"Meie tänu ja tunnustus õpetajatele ja õppejõududele, vanematele ja vanavanematele, kodudele ja peredele ning Teile kallid lapsed ja noored! Vaatamata kõigele sai jätkuda meie laste haridustee. See kogemus on olnud kaugel kergusest ja tavapärase õppimise rõõmust ja rahuldusest, kuid kannatlikkus, tublidus ja ühised pingutused on viinud sihile."
Allakirjutanud tänavad ka Eesti ettevõtjaid, kelle pingutused on hoidnud Eestit toimimas ja meie majanduse käimas. | Ühendused kutsuvad 20. juunil koroonaohvreid meenutama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Suve algus on helgem ja lootustandev, kuid me ei tohi unustada hinda, mida oleme pidanud maksma. COVID-19 haigus on Eestis viinud haiglasse ligi 9000 inimest ning nõudnud üle tuhande elu. Nad on olnud meie lähedased ja sõbrad, meie linnade ja valdade elanikud, kogukonna liikmed. Me kutsume üles neid, nagu kõiki teisigi lahkunuid, meenutama ning soovime palju jõudu ja tervist paranenutele. Sügaval südames tunneme elu imelist jätkuvust," kirjutatakse avalduses.
Sellele on alla kirjutanud sotsiaalkaitseminister, tervise- ja tööminister, haridus- ja teadusminister, siseminister, sotsiaalministeerium, kirikute nõukogu, linnade ja valdade liit, haigekassa, haiglate liit, arstide liit, õdede liit, tervishoiutöötajate kutseliit ning sotsiaaltöö assotsiatsioon.
"Pühapäeval, 20. juunil saame minna Eestimaa pühakodadesse, tuttavatesse ja tähendustega paikadesse ja võtta hetk mälestades kalleid lahkunuid. Läidame küünlad koduakendel. Üle Eesti helisevad sel päeval kl 12 kirikukellad. Jaanipäeva nädalaks ja erinevates Eesti paikades kogu suveks jäävad paljude kirikute uksed avatuks nagu on avatud meie hinged kallitele lahkunutele sõltumata sellest, kus viibime – nad on meiega."
"Me kutsume Teid koos meiega istutama puid, et nende lehtedes leiduks varju ja viljades kosutust. Koduaed, taluhoov, hooldekodu õu – kõik need paigad on sobivad mälestuse hoidmiseks. Istutades puu suuname pilgud tulevikku ja meile antud uutele võimalustele."
Avaldusele allakirjutanud tänavad arste, õdesid, hooldajaid, teadlasi, päästjaid ja politseinikke ning kõiki avalikus ja erasektoris panustanuid.
"Kes on kogenud eesliini võitlust, vaeva ning väsimust toetades meie inimesi. Teie käte kaudu on antud paljude elu tagasi. Teie armastus ja pühendumine inspireerib meid ja teeb meist paremad inimesed."
Samuti tänatakse õpetajaid ja lapsevanemaid tänu kellele sai jätkuda laste haridustee.
"Meie tänu ja tunnustus õpetajatele ja õppejõududele, vanematele ja vanavanematele, kodudele ja peredele ning Teile kallid lapsed ja noored! Vaatamata kõigele sai jätkuda meie laste haridustee. See kogemus on olnud kaugel kergusest ja tavapärase õppimise rõõmust ja rahuldusest, kuid kannatlikkus, tublidus ja ühised pingutused on viinud sihile."
Allakirjutanud tänavad ka Eesti ettevõtjaid, kelle pingutused on hoidnud Eestit toimimas ja meie majanduse käimas.
### Response:
Ühendused kutsuvad 20. juunil koroonaohvreid meenutama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veel mais oli Reformierakonna toetus EKRE omast viie protsendipunkti võrra kõrgem - siis toetas Reformierakonda 26 ja EKRE-t 21 protsenti. Viimase kuuga langes toetus Reformierakonnale kahe ja samas kasvas EKRE-le samuti kahe protsendipunkti võrra.
Populaarsuselt kolmas erakond oli Turu-uuringute küsitluses Keskerakond 19 protsendi suuruse toetusega. Kuu varem oli Keskerakonnal toetajaid 20 protsenti.
Neljandal kohal oli Eesti 200, keda toetas 13 protsenti. Kuu varem oli parlamendivälisel erakonnal toetajaid 15 protsenti ehk kaks protsendipunkti enam.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus oli juunis üheksa ja Isamaal seitse protsenti. Sealjuures oli see Isamaale viimase aasta parim tulemus Turu-uuringute küsitlustes. Isamaa toetus on kõikunud eelmise aasta maist saadik kolme ja kuue protsendi vahel.
Ülejäänud erakondade toetus jäi juunis allapoole valimiskünnist: Eestimaa Rohelisi toetas kolm protsenti ja Eesti Tulevikuerakonda üks protsent valijatest.
Kokkuvõttes toetas juunikuus koalitsioonierakondi 43 protsenti ning opositsioonierakondi 39 protsenti valimiseelistust omavatest täisealistest kodanikest. Mais oli opositsioonierakondade toetus pisut madalam (34 protsenti), kuid koalitsioonierakondade toetus veidi kõrgem (46 protsenti). Parlamendiväliste erakondade toetus oli juunis kokku 17 protsenti (mais samuti 17 protsenti).
Eestlaste seas oli juunis populaarseim erakond jätkuvalt Reformierakond 27 protsendiga, millele järgnesid EKRE 24, Keskerakond 14 ning Eesti 200 13 protsendiga. SDE toetus eestlastest valijate seas on üheksa, Isamaal kaheksa ja Rohelistel kolm protsenti.
Muust rahvustest valijate seas oli kõrgeim Keskerakonna toetus - 47 protsenti. Teisel-kolmandal kohal olid sisuliselt võrdse toetusega EKRE (18 protsenti) ja Eesti 200 (17 protsenti). Reformierakonda toetas muust rahvusest valijatest üheksa, SDE-d viis ja Rohelisi kaks protsenti. Isamaa ja Tulevikuerakonna toetus muust rahvusest valijate seas oli alla protsendi.
Eelseisvaid kohalikke valimisi silmas pidades oli Reformierakond juunis populaarseim erakond Põhja-Eestis (36 protsenti), EKRE Lääne-Eestis (36 protsenti) ning Keskerakond Tallinnas (24 protsenti).
Ida-Virumaal edestas Keskerakonna toetus napilt EKRE oma (vastavalt 39 ja 36 protsenti). Kesk-Eestis oli aga EKRE-l väike edumaa Keskerakonna ees (vastavalt 25 ja 23 protsenti). Lõuna-Eestis olid pea võrdselt kõrgeima toetusega Reformierakond (27 protsenti) ja EKRE (25 protsenti).
Turu-uuringute AS küsitles täpselt 1000 Eesti kodanikku vanuses 18 ja üle selle. Küsitlus viidi läbi 3.-10. juunini. Neist 44 protsenti vastas telefonis ja 56 protsenti veebipaneelis. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti.
Täpsemaid jaotusi erinevate sotsiaal-demograafiliste gruppide kohta saab vaadata ERR-i reitingute alamlehelt.
Kell 11 kommenteerivad ERR.ee otsesaates erakondade populaarsusnumbreid Tõnis Stamberg Turu-uuringute AS-ist ning ajakirjanikud Toomas Sildam ja Urmet Kook. | Reitingud: EKRE rebis Reformierakonnale järele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veel mais oli Reformierakonna toetus EKRE omast viie protsendipunkti võrra kõrgem - siis toetas Reformierakonda 26 ja EKRE-t 21 protsenti. Viimase kuuga langes toetus Reformierakonnale kahe ja samas kasvas EKRE-le samuti kahe protsendipunkti võrra.
Populaarsuselt kolmas erakond oli Turu-uuringute küsitluses Keskerakond 19 protsendi suuruse toetusega. Kuu varem oli Keskerakonnal toetajaid 20 protsenti.
Neljandal kohal oli Eesti 200, keda toetas 13 protsenti. Kuu varem oli parlamendivälisel erakonnal toetajaid 15 protsenti ehk kaks protsendipunkti enam.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus oli juunis üheksa ja Isamaal seitse protsenti. Sealjuures oli see Isamaale viimase aasta parim tulemus Turu-uuringute küsitlustes. Isamaa toetus on kõikunud eelmise aasta maist saadik kolme ja kuue protsendi vahel.
Ülejäänud erakondade toetus jäi juunis allapoole valimiskünnist: Eestimaa Rohelisi toetas kolm protsenti ja Eesti Tulevikuerakonda üks protsent valijatest.
Kokkuvõttes toetas juunikuus koalitsioonierakondi 43 protsenti ning opositsioonierakondi 39 protsenti valimiseelistust omavatest täisealistest kodanikest. Mais oli opositsioonierakondade toetus pisut madalam (34 protsenti), kuid koalitsioonierakondade toetus veidi kõrgem (46 protsenti). Parlamendiväliste erakondade toetus oli juunis kokku 17 protsenti (mais samuti 17 protsenti).
Eestlaste seas oli juunis populaarseim erakond jätkuvalt Reformierakond 27 protsendiga, millele järgnesid EKRE 24, Keskerakond 14 ning Eesti 200 13 protsendiga. SDE toetus eestlastest valijate seas on üheksa, Isamaal kaheksa ja Rohelistel kolm protsenti.
Muust rahvustest valijate seas oli kõrgeim Keskerakonna toetus - 47 protsenti. Teisel-kolmandal kohal olid sisuliselt võrdse toetusega EKRE (18 protsenti) ja Eesti 200 (17 protsenti). Reformierakonda toetas muust rahvusest valijatest üheksa, SDE-d viis ja Rohelisi kaks protsenti. Isamaa ja Tulevikuerakonna toetus muust rahvusest valijate seas oli alla protsendi.
Eelseisvaid kohalikke valimisi silmas pidades oli Reformierakond juunis populaarseim erakond Põhja-Eestis (36 protsenti), EKRE Lääne-Eestis (36 protsenti) ning Keskerakond Tallinnas (24 protsenti).
Ida-Virumaal edestas Keskerakonna toetus napilt EKRE oma (vastavalt 39 ja 36 protsenti). Kesk-Eestis oli aga EKRE-l väike edumaa Keskerakonna ees (vastavalt 25 ja 23 protsenti). Lõuna-Eestis olid pea võrdselt kõrgeima toetusega Reformierakond (27 protsenti) ja EKRE (25 protsenti).
Turu-uuringute AS küsitles täpselt 1000 Eesti kodanikku vanuses 18 ja üle selle. Küsitlus viidi läbi 3.-10. juunini. Neist 44 protsenti vastas telefonis ja 56 protsenti veebipaneelis. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti.
Täpsemaid jaotusi erinevate sotsiaal-demograafiliste gruppide kohta saab vaadata ERR-i reitingute alamlehelt.
Kell 11 kommenteerivad ERR.ee otsesaates erakondade populaarsusnumbreid Tõnis Stamberg Turu-uuringute AS-ist ning ajakirjanikud Toomas Sildam ja Urmet Kook.
### Response:
Reitingud: EKRE rebis Reformierakonnale järele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu sõnul on kaebuste tõttu raietööd peatatud 38 kinnistul, kokku on lindude pesitsemist häirivate metsatööde kohta on ametile laekunud 132 kaebust.
"Seitsmel kinnistul ei järgnenud esialgsele raietööde peatamisele pikemaks perioodiks raiete peatamist, kuna nendel kinnistutel oli lindude pesitsemine võimalik, aga mitte tõenäoline või kindel."
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul muutub olukord puidutööstuses igapäevaselt. "Suurem mõju on, et mitmed ettevõtted on otsustanud, et ebaselgetes tingimustes ei raiu," rääkis ta.
"Ootus on see, et Eestis oleks selgelt öeldud, mida kevadel metsas saab teha ja mida ei saa teha ja seejuures võetaks arvesse konkurentsiolukorda," sõnas Välja.
Hädas on ka metsaomanikud, kes ise raiet läbi ei vii. Tornator Eesti juhatuse liikme Martin Tishleri sõnul on väikesemahulised kevad-suvised raied vajalikud näiteks piirkondades, kus märgades kasvukohtades on parimaks raieajaks just kuiv suvi, mil pinnasekahjustused on minimaalsed.
Raiekaebuste tõttu metsades töö peatanud Valga puu Andres Oleski sõnul peaks riik olukorda reguleerima. "Lootus on see, et poliitiliselt võetakse teema arutelule. See pole ühe üksiku metsaettevõtjate mure, see on 10 000 inimeste mure, kes metsanduses töötavad. See puudutab ikkagi väga paljusid inimesi," rääkis ta.
"Metsatöödest on praktiliselt 100 protsenti peatatud. Keskkonnaameti selgitava teksti järgi on puude ja põõsaste langetamine keelatud, ehk kõik mis puudutab seda on peatatud," sõnas Olesk.
Kritiseeritakse piirangute ootamatust
Tishleri sõnul võib tänavune lähenemine pikemas plaanis nii inimeste tööhõivet kui puitmaterjali kättesaadavust.
Ootamatud piirangud toovad tema sõnul valdkonda ebakindlust, kuna metsaomaniku aastaring on varem planeeritud. Samuti võivad sundpuhkusele saadetud metsatöölistele tekkida pikad järjekorrad ja metsa ülestöötamise hind tõuseb. Metsaomanike rahakotini jõuavad sellised otsused viivitusega, kuid enim võivad need mõjutada väikeomanikke, kel pole kindlaid koostööpartnereid.
"Piirangutega maade väärtust mõjutab meie maaomanikest üle rulliv looduskaitseline praktika negatiivselt ning kuna sel aastal näeme, et piiranguid seatakse nüüd igale poole üsna lihtsalt ja ette teatamata, siis muudab see ka tulevikus metsamajandamist ja puiduvarumist ennustamatult," rääkis Tishler.
Tishleri hinnangul on ametkondadel tekkinud valdkonna üle liiga suur otsustusvõim. "Selge on ainult see, et vabast ettevõtluskeskkonnast ja inimeste kindlusest tuleviku ees me selliste halduspraktikate puhul rääkida ei saa. Kui esialgu tundus Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni liitmine hea idee, siis nüüd näeme, et ühes asutuses on koos nii protsesside algatajate, ekspertide kui järelevaatajate roll ning lisaks on võetud ka seadusloome roll. Ühel asutusel on nii suur otsustusvõim keskkonnavaldkonnas, kuid puudub vastutus sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede ees, mida otsuseid vastu võttes isegi ei hinnata," rääkis ta.
Valga Puu juhi Oleski sõnul võivad seetõttu jääda tegemata olulised kevad-suvised tööd. "Kurb on selle asja juures see, et paljusid töid saabki teha ainult kevadelsuvel, oluliseim neist on sanitaarraie, kus koos puiduga viiakse välja ka ürask," rääkis Olesk. Mullu Eestis raiutud metsast oli küttepuu osakaal 36 protsenti, Soomes 11 protsenti. "Sanitaarne seisukord täna Eesti metsades on väga halb seoses üraski rüüstega," lisas ta.
Eesti Metsa Abiks kommunikatsioonijuhi Linda-Mari Väli sõnul kahjustab just kevadsuvine raie metsa. "Veel 1996. aastal oli täielik raierahu 1. aprillist 1. augustini. kõik metsamehed pidasid seda, ei olnud isegi mingit küsimust. lisaks sellele, et see hävitab linda kahjustab see pinnast ja kui räägitakse üraskitest, siis keskkonnaameti spetsialistid on kinnitanud, et ürask tuleb nõrgestatud kuuskedele. enamasti meie kuused on nõrgestatud kuuse-juurepessist, mille vohamine on seotud just kevadsuvel teostatavate raietega."
Õigusselgust ootavad ka metsakaitsjad
Valga Puuga seotud metsades on raiete kohta esitatud teateid nii Jõgevamaal, Võrumaal kui Valgamaal. "Metsaomanikele on väljastatud keskkonnaameti poolt kehtiv metsateatis ilma igasuguse ajalise piiranguta, see sama amet kutsus ühiskonda üles teavitama metsaomanike tegevusest, et see tegevus peatada," rääkis Olesk.
Metsandussektoris tegutsevate inimeste sõnul teatavad inimesed metsatehnikat tee ääres nähes sellest keskkonnaametit, millele järgneb raieloa peatamine. "Sellises olukorras mina ettevõtte juhina ei saa oma inimesi metsa saata," sõnas Olesk.
"Oluline on mainida seda, et kevadsuvised tööd toimuvad maksimaalselt 0,2 protsendil eesti metsade pindalast. Meil on registreeritud 330 linnuliiki, kellest 100 elab metsas ehk kaks kolmandikku elab avamaadel. Looduskaitseseadus kehtib igal pool samamoodi. Linnas, õuealal, põllul, selle tõlgendusega võib peatada kogu elu. Mis selle teema juures väga häirib ongi see, et metsaomanikud saavad neile seatud piirandutest teada viimasena," rääkis ta.
Raierahu perioodil metsatööde tegemise osas ootab õigusselgust ka Eesti Metsa Abiks, kelle hinnangul ei saaks seadust muutma minnes raierahuga arvestamata jätta.
Ühingu kommunikatsioonijuhi Linda-Mari Väli sõnul on raierahust räägitud üle 20 aasta. "Me ise oleme istunud nii erametsaliidu juhtide kui puidutööstuse liidu juhtidega keskkonnaministeeriumis ühe laua taga ja rääkinud sellest, et nende raiete toimumine on seadusevastane, oleme rääkinud võimalusest, et inimesed hakkavad massiliselt teavitama ja keskkonnaamet reageerima. tegelikult kõigest sellest on kogu aeg räägitud."
"Kindlasti on vaja mingit õigusselgust selles küsimuses. Hetkel on sellest aru saanud ka nii riik kui tööstusringkond. Meid väga üllataks kui see õigusselgus tuleks kuidagi meie looduskaitseseaduse vastane, mis on ühtlasi euroopa liidu direktiividest üle võetud. kui midagi sellist juhtub, siis see protsess kindlasti hiljem suure tõenäosusega kohtus vaidlustatakse."
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu sõnul ootab ka amet asjas selgust ja on valmis õigusselguse saavutamiseks kaasa arutama.
"Paremat õigusselgust ootavad kõik osapooled, et looduskaitseseaduses olev tahtluse mõiste oleks üheselt mõistetav ning kus ja millisel perioodil peaks raierahu kehtima. Praegune seaduse tekst seda õigusselgust ei taga," rääkis ta.
"Keskkonnaamet on rakendusasutus, meie roll on reageerida kaebustele ja seadust järgida. Seaduse tõlgendamine võib ajas muutuda, sest see sõltub ka muust õigusruumist ja teemaga seotud kohtulahenditest. Eelnevast tulenes ka sellekevadine muudatus Keskkonnaameti praktikas," rääkis Avarsalu.
Lähiriikides pole linnurahule pretsedenti
Puidutööstuse liidu juhi Henrik Välja sõnul naaberriikides sellist probleemi ei ole, kuna nende seaduste kohaselt ei tõlgendata metsatööde tegemist lindude ebavajaliku häirimisena.
Seda kinnitas ka Tishler. "Siinses regioonis sarnast praktikat ei ole, kus nii lihtsa metoodikaga metsas tegevusi peatatakse. Naaberriikides tehakse samamoodi leevendavaid meetmeid, näiteks lehtpuuenamusega puistutes ei raiuta, kasutades töid ning seeläbi hoitakse loodukasutus tasakaalus, sektor konkurentsivõimelisena ning puiduhind talutavana," Tishler.
Ka Väli kinnitab, et välismaal pole see probleemiks. "Siin on tõesti tööstuse esindajatel õigus, et Euroopas ei rakendatagi seda praktikat ja küsimust on tõstatanud ka kodanikuühendused teistes riikides, Soomes, Lätis, Leedus on olnud linnurahukampaania. Selles mõttes võiks isegi öelda, et Eesti on natuke nagu saaks olla heas mõttes pretsedendi olukorras, et juhtida tähelepanu, kus meil on mingid direktiivid, aga toimub nende massiline mittetäitmine üle kogu liidu."
"Seda võib öelda, et see on üldiselt segane olukord üle Euroopa Liidu õigusruumi," rääkis Väli. | Raierahu osas ootavad õigusselgust nii tööstus kui metsakaitsjad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu sõnul on kaebuste tõttu raietööd peatatud 38 kinnistul, kokku on lindude pesitsemist häirivate metsatööde kohta on ametile laekunud 132 kaebust.
"Seitsmel kinnistul ei järgnenud esialgsele raietööde peatamisele pikemaks perioodiks raiete peatamist, kuna nendel kinnistutel oli lindude pesitsemine võimalik, aga mitte tõenäoline või kindel."
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul muutub olukord puidutööstuses igapäevaselt. "Suurem mõju on, et mitmed ettevõtted on otsustanud, et ebaselgetes tingimustes ei raiu," rääkis ta.
"Ootus on see, et Eestis oleks selgelt öeldud, mida kevadel metsas saab teha ja mida ei saa teha ja seejuures võetaks arvesse konkurentsiolukorda," sõnas Välja.
Hädas on ka metsaomanikud, kes ise raiet läbi ei vii. Tornator Eesti juhatuse liikme Martin Tishleri sõnul on väikesemahulised kevad-suvised raied vajalikud näiteks piirkondades, kus märgades kasvukohtades on parimaks raieajaks just kuiv suvi, mil pinnasekahjustused on minimaalsed.
Raiekaebuste tõttu metsades töö peatanud Valga puu Andres Oleski sõnul peaks riik olukorda reguleerima. "Lootus on see, et poliitiliselt võetakse teema arutelule. See pole ühe üksiku metsaettevõtjate mure, see on 10 000 inimeste mure, kes metsanduses töötavad. See puudutab ikkagi väga paljusid inimesi," rääkis ta.
"Metsatöödest on praktiliselt 100 protsenti peatatud. Keskkonnaameti selgitava teksti järgi on puude ja põõsaste langetamine keelatud, ehk kõik mis puudutab seda on peatatud," sõnas Olesk.
Kritiseeritakse piirangute ootamatust
Tishleri sõnul võib tänavune lähenemine pikemas plaanis nii inimeste tööhõivet kui puitmaterjali kättesaadavust.
Ootamatud piirangud toovad tema sõnul valdkonda ebakindlust, kuna metsaomaniku aastaring on varem planeeritud. Samuti võivad sundpuhkusele saadetud metsatöölistele tekkida pikad järjekorrad ja metsa ülestöötamise hind tõuseb. Metsaomanike rahakotini jõuavad sellised otsused viivitusega, kuid enim võivad need mõjutada väikeomanikke, kel pole kindlaid koostööpartnereid.
"Piirangutega maade väärtust mõjutab meie maaomanikest üle rulliv looduskaitseline praktika negatiivselt ning kuna sel aastal näeme, et piiranguid seatakse nüüd igale poole üsna lihtsalt ja ette teatamata, siis muudab see ka tulevikus metsamajandamist ja puiduvarumist ennustamatult," rääkis Tishler.
Tishleri hinnangul on ametkondadel tekkinud valdkonna üle liiga suur otsustusvõim. "Selge on ainult see, et vabast ettevõtluskeskkonnast ja inimeste kindlusest tuleviku ees me selliste halduspraktikate puhul rääkida ei saa. Kui esialgu tundus Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni liitmine hea idee, siis nüüd näeme, et ühes asutuses on koos nii protsesside algatajate, ekspertide kui järelevaatajate roll ning lisaks on võetud ka seadusloome roll. Ühel asutusel on nii suur otsustusvõim keskkonnavaldkonnas, kuid puudub vastutus sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede ees, mida otsuseid vastu võttes isegi ei hinnata," rääkis ta.
Valga Puu juhi Oleski sõnul võivad seetõttu jääda tegemata olulised kevad-suvised tööd. "Kurb on selle asja juures see, et paljusid töid saabki teha ainult kevadelsuvel, oluliseim neist on sanitaarraie, kus koos puiduga viiakse välja ka ürask," rääkis Olesk. Mullu Eestis raiutud metsast oli küttepuu osakaal 36 protsenti, Soomes 11 protsenti. "Sanitaarne seisukord täna Eesti metsades on väga halb seoses üraski rüüstega," lisas ta.
Eesti Metsa Abiks kommunikatsioonijuhi Linda-Mari Väli sõnul kahjustab just kevadsuvine raie metsa. "Veel 1996. aastal oli täielik raierahu 1. aprillist 1. augustini. kõik metsamehed pidasid seda, ei olnud isegi mingit küsimust. lisaks sellele, et see hävitab linda kahjustab see pinnast ja kui räägitakse üraskitest, siis keskkonnaameti spetsialistid on kinnitanud, et ürask tuleb nõrgestatud kuuskedele. enamasti meie kuused on nõrgestatud kuuse-juurepessist, mille vohamine on seotud just kevadsuvel teostatavate raietega."
Õigusselgust ootavad ka metsakaitsjad
Valga Puuga seotud metsades on raiete kohta esitatud teateid nii Jõgevamaal, Võrumaal kui Valgamaal. "Metsaomanikele on väljastatud keskkonnaameti poolt kehtiv metsateatis ilma igasuguse ajalise piiranguta, see sama amet kutsus ühiskonda üles teavitama metsaomanike tegevusest, et see tegevus peatada," rääkis Olesk.
Metsandussektoris tegutsevate inimeste sõnul teatavad inimesed metsatehnikat tee ääres nähes sellest keskkonnaametit, millele järgneb raieloa peatamine. "Sellises olukorras mina ettevõtte juhina ei saa oma inimesi metsa saata," sõnas Olesk.
"Oluline on mainida seda, et kevadsuvised tööd toimuvad maksimaalselt 0,2 protsendil eesti metsade pindalast. Meil on registreeritud 330 linnuliiki, kellest 100 elab metsas ehk kaks kolmandikku elab avamaadel. Looduskaitseseadus kehtib igal pool samamoodi. Linnas, õuealal, põllul, selle tõlgendusega võib peatada kogu elu. Mis selle teema juures väga häirib ongi see, et metsaomanikud saavad neile seatud piirandutest teada viimasena," rääkis ta.
Raierahu perioodil metsatööde tegemise osas ootab õigusselgust ka Eesti Metsa Abiks, kelle hinnangul ei saaks seadust muutma minnes raierahuga arvestamata jätta.
Ühingu kommunikatsioonijuhi Linda-Mari Väli sõnul on raierahust räägitud üle 20 aasta. "Me ise oleme istunud nii erametsaliidu juhtide kui puidutööstuse liidu juhtidega keskkonnaministeeriumis ühe laua taga ja rääkinud sellest, et nende raiete toimumine on seadusevastane, oleme rääkinud võimalusest, et inimesed hakkavad massiliselt teavitama ja keskkonnaamet reageerima. tegelikult kõigest sellest on kogu aeg räägitud."
"Kindlasti on vaja mingit õigusselgust selles küsimuses. Hetkel on sellest aru saanud ka nii riik kui tööstusringkond. Meid väga üllataks kui see õigusselgus tuleks kuidagi meie looduskaitseseaduse vastane, mis on ühtlasi euroopa liidu direktiividest üle võetud. kui midagi sellist juhtub, siis see protsess kindlasti hiljem suure tõenäosusega kohtus vaidlustatakse."
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu sõnul ootab ka amet asjas selgust ja on valmis õigusselguse saavutamiseks kaasa arutama.
"Paremat õigusselgust ootavad kõik osapooled, et looduskaitseseaduses olev tahtluse mõiste oleks üheselt mõistetav ning kus ja millisel perioodil peaks raierahu kehtima. Praegune seaduse tekst seda õigusselgust ei taga," rääkis ta.
"Keskkonnaamet on rakendusasutus, meie roll on reageerida kaebustele ja seadust järgida. Seaduse tõlgendamine võib ajas muutuda, sest see sõltub ka muust õigusruumist ja teemaga seotud kohtulahenditest. Eelnevast tulenes ka sellekevadine muudatus Keskkonnaameti praktikas," rääkis Avarsalu.
Lähiriikides pole linnurahule pretsedenti
Puidutööstuse liidu juhi Henrik Välja sõnul naaberriikides sellist probleemi ei ole, kuna nende seaduste kohaselt ei tõlgendata metsatööde tegemist lindude ebavajaliku häirimisena.
Seda kinnitas ka Tishler. "Siinses regioonis sarnast praktikat ei ole, kus nii lihtsa metoodikaga metsas tegevusi peatatakse. Naaberriikides tehakse samamoodi leevendavaid meetmeid, näiteks lehtpuuenamusega puistutes ei raiuta, kasutades töid ning seeläbi hoitakse loodukasutus tasakaalus, sektor konkurentsivõimelisena ning puiduhind talutavana," Tishler.
Ka Väli kinnitab, et välismaal pole see probleemiks. "Siin on tõesti tööstuse esindajatel õigus, et Euroopas ei rakendatagi seda praktikat ja küsimust on tõstatanud ka kodanikuühendused teistes riikides, Soomes, Lätis, Leedus on olnud linnurahukampaania. Selles mõttes võiks isegi öelda, et Eesti on natuke nagu saaks olla heas mõttes pretsedendi olukorras, et juhtida tähelepanu, kus meil on mingid direktiivid, aga toimub nende massiline mittetäitmine üle kogu liidu."
"Seda võib öelda, et see on üldiselt segane olukord üle Euroopa Liidu õigusruumi," rääkis Väli.
### Response:
Raierahu osas ootavad õigusselgust nii tööstus kui metsakaitsjad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raplamaa Sõnumiteni on ajalehe teatel jõudnud Eesti meediaettevõtete liidust eelinfo, et Eesti Post plaanib taas kojukandehinda tõsta. Prognooside kohaselt võib hinnatõus küündida tervelt 60 protsendini, märgiti artiklis.
Meediaettevõtete liidust Eesti Posti plaane kommenteerida ei soovitud, liidu tegevjuht Merle Viirmaa-Treifeldt märkis, et läbirääkimised selle osas, kui palju peavad Eesti inimesed maksma ajalehtede ja ajakirjade kättesaadavuse eest edaspidi, käivad.
Eesti Postist öeldi ERR-ile, et see, kuidas käesoleval aastal hind kujuneb, on kokku lepitud ja seega ei tohiks ootamatusi ette tulla.
"2021. aastaks on perioodika kojukande hinnamudel kokku lepitud ning selle alusel muutub kojukande tükihind kord kvartalis sõltuvalt kandesse tulnud mahtudest. Kui mahud on suuremad, on tükihind soodsam, väiksemate mahtude korral vastupidi. Vastavalt kokkuleppele selgub tükihind kvartali esimese kuu 15. kuupäevaks, kui on lõplikult kokku võetud eelmisel kvartalis kandes olnud mahud," ütles Eesti Posti kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist Anette Lõhmus.
Lõhmus märkis, et kuigi juuni mahud on veel lõplikult teadmata, võib juba praegu öelda, et suure tõenäosusega jääb tükihind kolmandas kvartalis samaks või isegi langeb.
Meedialiit: paberlehe kättesaadavus pole majandusküsimus
Aasta algusest tõstis Eesti Post perioodika kojukande hinda 8,87 protsendi võrra, kuidas edasi hinnastamine toimub, pole väljaannetega veel suudetud kokku leppida.
Viirmaa-Treifeldti sõnul arvestab Eesti Post vaid majanduslike aspektidega, kuid ajakirjanduse kättesaadavus paberlehe näol ei tohiks tema sõnul olla otsus, mida tehakse ainult majanduslikel kaalutlustel.
"Lehetellimuse kättesaadavus on regionaalpoliitiline, mitte majandusküsimus. Küsimus ei ole meis, vaid maaelaniku valmiduses maksta kinni Eesti Posti soov veelgi efektiivsemalt tegutseda. Meie arvates on oluline, et Eestis oleks ühtne avalik ruum, kus kõikidel inimestel on võimalik osaleda oluliste küsimuste arutelus. Ajakirjandus täidab oma rolli ja maaelanikel peaks olema samad võimalused, mis linnainimestel," lausus Viirmaa-Treifeldt.
Meediaettevõtete liidu andmetel on ainuüksi maakonnalehtedel maapiirkonnas 80 000 lehetellijat. Kokku on Eestis umbes 200 000 paberlehe tellijat, lugejaid ligikaudu 500 000.
Viirmaa sõnul vähendab hinnatõus mistahes kauba puhul kättesaadavust, ajakirjandust ei tohiks aga käsitleda tarbekaubana.
"(Kojukande) Hinnatõusu siirdamine tellijateni tekitaks ebamõistlikult kõrge hinnastamise. Suurimateks kannatajateks on maapiirkonnad ja vanemad inimesed, kelle jaoks on paberajaleht jätkuvalt tähtis, sageli esmane infoallikas. Vähemalt pooled paberlehtede lugejaist ei loe täna veebiväljaandeid," lausus Viirmaa-Treifeldt. | Eesti Posti kinnitusel pole kavas perioodika kojukande hinda tõsta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raplamaa Sõnumiteni on ajalehe teatel jõudnud Eesti meediaettevõtete liidust eelinfo, et Eesti Post plaanib taas kojukandehinda tõsta. Prognooside kohaselt võib hinnatõus küündida tervelt 60 protsendini, märgiti artiklis.
Meediaettevõtete liidust Eesti Posti plaane kommenteerida ei soovitud, liidu tegevjuht Merle Viirmaa-Treifeldt märkis, et läbirääkimised selle osas, kui palju peavad Eesti inimesed maksma ajalehtede ja ajakirjade kättesaadavuse eest edaspidi, käivad.
Eesti Postist öeldi ERR-ile, et see, kuidas käesoleval aastal hind kujuneb, on kokku lepitud ja seega ei tohiks ootamatusi ette tulla.
"2021. aastaks on perioodika kojukande hinnamudel kokku lepitud ning selle alusel muutub kojukande tükihind kord kvartalis sõltuvalt kandesse tulnud mahtudest. Kui mahud on suuremad, on tükihind soodsam, väiksemate mahtude korral vastupidi. Vastavalt kokkuleppele selgub tükihind kvartali esimese kuu 15. kuupäevaks, kui on lõplikult kokku võetud eelmisel kvartalis kandes olnud mahud," ütles Eesti Posti kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist Anette Lõhmus.
Lõhmus märkis, et kuigi juuni mahud on veel lõplikult teadmata, võib juba praegu öelda, et suure tõenäosusega jääb tükihind kolmandas kvartalis samaks või isegi langeb.
Meedialiit: paberlehe kättesaadavus pole majandusküsimus
Aasta algusest tõstis Eesti Post perioodika kojukande hinda 8,87 protsendi võrra, kuidas edasi hinnastamine toimub, pole väljaannetega veel suudetud kokku leppida.
Viirmaa-Treifeldti sõnul arvestab Eesti Post vaid majanduslike aspektidega, kuid ajakirjanduse kättesaadavus paberlehe näol ei tohiks tema sõnul olla otsus, mida tehakse ainult majanduslikel kaalutlustel.
"Lehetellimuse kättesaadavus on regionaalpoliitiline, mitte majandusküsimus. Küsimus ei ole meis, vaid maaelaniku valmiduses maksta kinni Eesti Posti soov veelgi efektiivsemalt tegutseda. Meie arvates on oluline, et Eestis oleks ühtne avalik ruum, kus kõikidel inimestel on võimalik osaleda oluliste küsimuste arutelus. Ajakirjandus täidab oma rolli ja maaelanikel peaks olema samad võimalused, mis linnainimestel," lausus Viirmaa-Treifeldt.
Meediaettevõtete liidu andmetel on ainuüksi maakonnalehtedel maapiirkonnas 80 000 lehetellijat. Kokku on Eestis umbes 200 000 paberlehe tellijat, lugejaid ligikaudu 500 000.
Viirmaa sõnul vähendab hinnatõus mistahes kauba puhul kättesaadavust, ajakirjandust ei tohiks aga käsitleda tarbekaubana.
"(Kojukande) Hinnatõusu siirdamine tellijateni tekitaks ebamõistlikult kõrge hinnastamise. Suurimateks kannatajateks on maapiirkonnad ja vanemad inimesed, kelle jaoks on paberajaleht jätkuvalt tähtis, sageli esmane infoallikas. Vähemalt pooled paberlehtede lugejaist ei loe täna veebiväljaandeid," lausus Viirmaa-Treifeldt.
### Response:
Eesti Posti kinnitusel pole kavas perioodika kojukande hinda tõsta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aljandi võidutulemuseks oli 27,69, Allikvee kaotas 12 sajandikuga.
Aljand võitis ka 100 meetri kompleksujumise ja Allikvee 200 meetri rinnulidistantsi.
Kregor Zirk teenis võidu 100 meetri selilidistantsil, kus tema aeg oli 53,97 ja 200 meetri vabaujumises tulemusega 1.47,69. | Aljand jäi duellis Allikveega peale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aljandi võidutulemuseks oli 27,69, Allikvee kaotas 12 sajandikuga.
Aljand võitis ka 100 meetri kompleksujumise ja Allikvee 200 meetri rinnulidistantsi.
Kregor Zirk teenis võidu 100 meetri selilidistantsil, kus tema aeg oli 53,97 ja 200 meetri vabaujumises tulemusega 1.47,69.
### Response:
Aljand jäi duellis Allikveega peale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kopenhaagenis peetud avamäng lõppes 0:0 viigiga. Korduskohtumine mängitakse 14. novembril Dublinis.
Euroopa play-off ’ides selguvad esimesed edasipääsejad pühapäeval, kui avamängu 1:0 võitnud Šveits võõrustab Põhja-Iirimaad ja esimese kohtumise 1:4 kaotanud Kreeka mängib kodus Horvaatiaga.
Rootsi ja Itaalia selgitavad edasipääseja esmaspäeval, 13. novembril. Avamängu võitis kodus mänginud Rootsi 1:0. | Iirimaa ja Taani mängisid play-off’i avamängus väravateta viiki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kopenhaagenis peetud avamäng lõppes 0:0 viigiga. Korduskohtumine mängitakse 14. novembril Dublinis.
Euroopa play-off ’ides selguvad esimesed edasipääsejad pühapäeval, kui avamängu 1:0 võitnud Šveits võõrustab Põhja-Iirimaad ja esimese kohtumise 1:4 kaotanud Kreeka mängib kodus Horvaatiaga.
Rootsi ja Itaalia selgitavad edasipääseja esmaspäeval, 13. novembril. Avamängu võitis kodus mänginud Rootsi 1:0.
### Response:
Iirimaa ja Taani mängisid play-off’i avamängus väravateta viiki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pealinlased said jagu Riia Celtnieksist 27:21 (15:10) ja Serviti alistas Kaunase Granitas-Karysi 42:29 (17:13). B-alagrupis on Servitil nüüd kaks võitu ning Tallinnal võit ja kaotus. Pühapäevase võidu korral on põlvalastel võimalus tõusta liidrikski.
HC Tallinn sai ajaloolise esimese võidu Balti liigas kindla etteastega Läti meistermeeskonna Celtnieksi vastu. Jüri Lepa hoolealused läksid Kehra spordihoones kiirelt ette 6:2 ja 10:4 ning kuigi lasid lätlased uuesti lähemale, oldi poolajaks viieväravalises eduseisus. Teisel pooltunnil kujunes mäng võrdsemaks, ent lähemale kui neli väravat ei lubatud Celtnieksi kordagi.
"Rõhusime heale algusele, kus võimalik kiirust – mis meil hetkel on päris hea – maksma panna," kommenteeris Lepp. "Ja õnnestus väga hästi peamiselt kiirrünnakutega vahe sisse saada ning siis juba edu hoida. Positiivne oli, et Robin Obergi ja Sander Sven Annula puudumisel suutsid teised viskekoormuse enda peale võtta ja tulemust teha."
Marko Slastinovski viskas võitjate parimana seitse väravat, Enrico Anton ja Rauno Aus said kirja viis, Markus Viitkar neli, Rainer Kelk kolm, Risto Kiil, Raigo Pennula ja vigastusest paranenud Veiko Luik ühe tabamuse. Kohtumise täpseima mehe au kuulus siiski Arturs Lazdinšile, kelle nime taha kirjutati üheksa väravat.
Põlva Serviti võõrustas Mesikäpa hallis sarnaselt neile endile Leedu meistrivõistlustel täiseduga liikuvat Granitas-Karysi. Mullune koduliiga pronks ja 30 aastat tagasi EHF-i karikavõitjate karika võitnud meeskond on seni Balti liigas nulli peal, sest kaotas esimestes mängudes Minski SKA-le ja Zaporožje ZTR-ile.
Avapoolajal käis kaks kolmandikku ajast võrdne lahing, kuid seisult 10:8 rebis kodumeeskond eest ja võitis poolaja 17:13. Teisel pooltunnil Eesti meister enam vastasele suuri võimalusi ei jätnud ning suureskoorilise kohtumise lõpuvile kõlades olid Serviti võidunumbrid 42:29.
Henri Sillaste tõi võitjate kasuks seitse, Kristjan Muuga kuus, Roman Aizatullov ja Hendrik Varul viis, Sander Sarapuu ja Henri Hiiend neli, Anatoli Tšezlov kolm, Martin Grištšuk, Raiko Rudissaar ja Sergei Ljubtšenko 2 ning Indrek Neeme ja Carl-Eric Uibo ühe värava. Leedulaste poolel viskasid kolm pallurit viis väravat.
Eestit A-alagrupis esindavad klubid mängisid võõrsil ja pidid maitsma kaotusekibedust. Viljandi HC jäi suurelt 18:36 (9:18) alla Läti meistrivõistlustel ainult võite tunnistavale Dobele ZRHK Tenaxile. "Lätlased olid kohtumiseks palju paremini valmis, meil oli miskipärast häälestatusega probleeme," tunnistas mulkide peatreener Marko Koks.
Viljandi jäi kiirelt tagaajaja ossa, ent veerandtunnise mängu järel vähendas kaotusseisu 5:7-le. "Siis saime kohe kaheminutilise karistuse ja mäng libises käest. Realiseerimisega olime hädas ja kui rünnak ei toiminud, jäime kaitsessegi hiljaks ning vastased lahendasid hästi poolkiireid olukordi," selgitas Koks.
Viljandil ei saanud kaasa teha vigastatud Robert Lõpp ning avapoolajal langes põlvetraumaga rivist ka ukrainlasest mängujuht Vladimir Maslak. "Tagaliin jäi niimoodi nõrgaks ja Tenaxil oli meie käikude vastu rohi olemas, ilmselgelt olid neil kodutöö hästi tehtud. Viimased 20 minutit andsime noortele väärtuslikku mänguaega ja rahvusvahelist kogemust," sõnas Koks.
Eesti klubi resultatiivseim oli valgevenelane Sergei Rodjukov viie tabamusega. Kristjan Koovit ja Martin Allikalt viskasid kolm, Simon Drõgin ja Mikk Varik kaks ning Madis Parik, Kristo Järve ja Andrei Hapal ühe värava. Tenaxi ja kogu mängu parim oli Austris Tuminskis, kes tabas 12 korda.
HC Kehra/Horizon Pulp&Paper jäi Leedu-turnee esimeses mängus 27:33 (14:15) alla Klaipeda Dragunasele. Leedu meister pääses kiirelt mitmeväravalisse eduseisu, kuid avapoolaja keskpaiga järel tulid kehralased mängu tagasi. Juhtima küll ei pääsenud, ent kaotasid poolaja minimaalse vahega.
Teine pooltund kuulus aga täielikult leedukatele. Dragunas alustas 5:0 spurdiga ja tüüris kohtumise seejärel kindlalt võidusadamasse. Kehra ja kogu mängu parimana viskas Abdel Djalil Machou 11 väravat. Kaspar Lees toetas viie, Martin Nerut nelja, Nikita Jermaševitš kolme ning Antti Rogenbaum, Marten Mitt, Dmõtro Jankovski ja Anton Borovski ühe tabamusega. Vastaste ridades said Laurynas Palevičius ja Gabrielijus Virbauskas kirja kaheksa väravat.
Kehra jätkab A-alagrupis kolme vooru järel punktita, Viljandil on kaks silma. Kuue punktiga juhib Riihimäe Cocks, Tenaxil ja Dragunasel on neli punkti. Pühapäeval kohtub Kehra Vilniuses kohaliku VHC Šviesaga, kes täna kaotas Cocksile 28:34.
Eesti klubide pühapäevased mängud Balti liigas:
12.11 kl 15 Vilniuse VHC Šviesa – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (Vilniuses)
12.11 kl 16 HC Tallinn – Kaunase Granitas-Karys (Kehras)
12.11 kl 17 Põlva Serviti – Riia Celtnieks (Põlvas) | Põlva Serviti ja HC Tallinn said Balti liigas võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pealinlased said jagu Riia Celtnieksist 27:21 (15:10) ja Serviti alistas Kaunase Granitas-Karysi 42:29 (17:13). B-alagrupis on Servitil nüüd kaks võitu ning Tallinnal võit ja kaotus. Pühapäevase võidu korral on põlvalastel võimalus tõusta liidrikski.
HC Tallinn sai ajaloolise esimese võidu Balti liigas kindla etteastega Läti meistermeeskonna Celtnieksi vastu. Jüri Lepa hoolealused läksid Kehra spordihoones kiirelt ette 6:2 ja 10:4 ning kuigi lasid lätlased uuesti lähemale, oldi poolajaks viieväravalises eduseisus. Teisel pooltunnil kujunes mäng võrdsemaks, ent lähemale kui neli väravat ei lubatud Celtnieksi kordagi.
"Rõhusime heale algusele, kus võimalik kiirust – mis meil hetkel on päris hea – maksma panna," kommenteeris Lepp. "Ja õnnestus väga hästi peamiselt kiirrünnakutega vahe sisse saada ning siis juba edu hoida. Positiivne oli, et Robin Obergi ja Sander Sven Annula puudumisel suutsid teised viskekoormuse enda peale võtta ja tulemust teha."
Marko Slastinovski viskas võitjate parimana seitse väravat, Enrico Anton ja Rauno Aus said kirja viis, Markus Viitkar neli, Rainer Kelk kolm, Risto Kiil, Raigo Pennula ja vigastusest paranenud Veiko Luik ühe tabamuse. Kohtumise täpseima mehe au kuulus siiski Arturs Lazdinšile, kelle nime taha kirjutati üheksa väravat.
Põlva Serviti võõrustas Mesikäpa hallis sarnaselt neile endile Leedu meistrivõistlustel täiseduga liikuvat Granitas-Karysi. Mullune koduliiga pronks ja 30 aastat tagasi EHF-i karikavõitjate karika võitnud meeskond on seni Balti liigas nulli peal, sest kaotas esimestes mängudes Minski SKA-le ja Zaporožje ZTR-ile.
Avapoolajal käis kaks kolmandikku ajast võrdne lahing, kuid seisult 10:8 rebis kodumeeskond eest ja võitis poolaja 17:13. Teisel pooltunnil Eesti meister enam vastasele suuri võimalusi ei jätnud ning suureskoorilise kohtumise lõpuvile kõlades olid Serviti võidunumbrid 42:29.
Henri Sillaste tõi võitjate kasuks seitse, Kristjan Muuga kuus, Roman Aizatullov ja Hendrik Varul viis, Sander Sarapuu ja Henri Hiiend neli, Anatoli Tšezlov kolm, Martin Grištšuk, Raiko Rudissaar ja Sergei Ljubtšenko 2 ning Indrek Neeme ja Carl-Eric Uibo ühe värava. Leedulaste poolel viskasid kolm pallurit viis väravat.
Eestit A-alagrupis esindavad klubid mängisid võõrsil ja pidid maitsma kaotusekibedust. Viljandi HC jäi suurelt 18:36 (9:18) alla Läti meistrivõistlustel ainult võite tunnistavale Dobele ZRHK Tenaxile. "Lätlased olid kohtumiseks palju paremini valmis, meil oli miskipärast häälestatusega probleeme," tunnistas mulkide peatreener Marko Koks.
Viljandi jäi kiirelt tagaajaja ossa, ent veerandtunnise mängu järel vähendas kaotusseisu 5:7-le. "Siis saime kohe kaheminutilise karistuse ja mäng libises käest. Realiseerimisega olime hädas ja kui rünnak ei toiminud, jäime kaitsessegi hiljaks ning vastased lahendasid hästi poolkiireid olukordi," selgitas Koks.
Viljandil ei saanud kaasa teha vigastatud Robert Lõpp ning avapoolajal langes põlvetraumaga rivist ka ukrainlasest mängujuht Vladimir Maslak. "Tagaliin jäi niimoodi nõrgaks ja Tenaxil oli meie käikude vastu rohi olemas, ilmselgelt olid neil kodutöö hästi tehtud. Viimased 20 minutit andsime noortele väärtuslikku mänguaega ja rahvusvahelist kogemust," sõnas Koks.
Eesti klubi resultatiivseim oli valgevenelane Sergei Rodjukov viie tabamusega. Kristjan Koovit ja Martin Allikalt viskasid kolm, Simon Drõgin ja Mikk Varik kaks ning Madis Parik, Kristo Järve ja Andrei Hapal ühe värava. Tenaxi ja kogu mängu parim oli Austris Tuminskis, kes tabas 12 korda.
HC Kehra/Horizon Pulp&Paper jäi Leedu-turnee esimeses mängus 27:33 (14:15) alla Klaipeda Dragunasele. Leedu meister pääses kiirelt mitmeväravalisse eduseisu, kuid avapoolaja keskpaiga järel tulid kehralased mängu tagasi. Juhtima küll ei pääsenud, ent kaotasid poolaja minimaalse vahega.
Teine pooltund kuulus aga täielikult leedukatele. Dragunas alustas 5:0 spurdiga ja tüüris kohtumise seejärel kindlalt võidusadamasse. Kehra ja kogu mängu parimana viskas Abdel Djalil Machou 11 väravat. Kaspar Lees toetas viie, Martin Nerut nelja, Nikita Jermaševitš kolme ning Antti Rogenbaum, Marten Mitt, Dmõtro Jankovski ja Anton Borovski ühe tabamusega. Vastaste ridades said Laurynas Palevičius ja Gabrielijus Virbauskas kirja kaheksa väravat.
Kehra jätkab A-alagrupis kolme vooru järel punktita, Viljandil on kaks silma. Kuue punktiga juhib Riihimäe Cocks, Tenaxil ja Dragunasel on neli punkti. Pühapäeval kohtub Kehra Vilniuses kohaliku VHC Šviesaga, kes täna kaotas Cocksile 28:34.
Eesti klubide pühapäevased mängud Balti liigas:
12.11 kl 15 Vilniuse VHC Šviesa – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (Vilniuses)
12.11 kl 16 HC Tallinn – Kaunase Granitas-Karys (Kehras)
12.11 kl 17 Põlva Serviti – Riia Celtnieks (Põlvas)
### Response:
Põlva Serviti ja HC Tallinn said Balti liigas võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Massihaud leiti umbes kolme kilomeetri kaugusel linnast ühest sõjaväebaasist, mille IS-i võitlejad olid muutnud hukkamispaigaks," ütles Kirkuki kuberner Rakan Said.
"Hukatuid oli ei vähem kui nelisada," lausus Said. Osadel surnukehadel olid seljas surmamõistetud vangide vormid ja teistel tsiviilriided, lisas ta.
IS hõivas Hawija 2014. aastal ning Iraagi üksused tõrjusid rühmituse võitlejad sealt välja oktoobris.
IS-ilt vallutatud aladele liikunud Iraagi üksused on leidnud kümneid massihaudu.
Piirkonnas elav Saad Abbas ütles uudisteagentuurile AFP, et kolm aastat kestnud IS-i võimuajal võis näha IS-i võitlejaid "sõitmas ringi autodes koos oma vangidega".
"Nad lasid nad maha, viskasid maha ja põletasid nende surnukehad," lisas Abbas. | Iraagis leiti massihaud umbes 400 Islamiriigi rühmituse poolt hukatuga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Massihaud leiti umbes kolme kilomeetri kaugusel linnast ühest sõjaväebaasist, mille IS-i võitlejad olid muutnud hukkamispaigaks," ütles Kirkuki kuberner Rakan Said.
"Hukatuid oli ei vähem kui nelisada," lausus Said. Osadel surnukehadel olid seljas surmamõistetud vangide vormid ja teistel tsiviilriided, lisas ta.
IS hõivas Hawija 2014. aastal ning Iraagi üksused tõrjusid rühmituse võitlejad sealt välja oktoobris.
IS-ilt vallutatud aladele liikunud Iraagi üksused on leidnud kümneid massihaudu.
Piirkonnas elav Saad Abbas ütles uudisteagentuurile AFP, et kolm aastat kestnud IS-i võimuajal võis näha IS-i võitlejaid "sõitmas ringi autodes koos oma vangidega".
"Nad lasid nad maha, viskasid maha ja põletasid nende surnukehad," lisas Abbas.
### Response:
Iraagis leiti massihaud umbes 400 Islamiriigi rühmituse poolt hukatuga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse teatel ründasid valitsusväed ja Vene sõjalennukid külasid ja põgenikelaagreid, mis olid täis lähedalasuvast Albu Kamali linnast põgenenud tsiviilisikuid.
Süüria valitsusväed ja sellega liidus olevad võitlejad hõivasid Albu Kamali äärmusrühmituselt Islamiriik (IS) kaks päeva tagasi, kuid IS sooritas vastupealetungi ning suutis laupäeval linna tagasi võtta.
Süüria režiimimeelsete üksuste suurtükid ja Vene sõjalennukid ründavad alasid, mis on Ida-Süürias jätkuvalt IS-i kontrolli all, ütles vaatluskeskuse juht Rami Abdel Rahman.
"Albu Kamalist läänes asuva Al-Sukkariyah' põgenikelaagri lähistel on alates reede öösest pommitamistes surma saanud 15 tsiviilisikut, kaasa arvatud seitse last," lausus Abdel Rahman.
Lisaks sai 11 tsiviilisikut, kaasa arvatud kaks last, surma rünnakutes mitmele külale ja teisele põgenikelaagrile, mis asub Albu Kamalist umbes 50 kilomeetrit loodes, lisas Abdel Rahman.
Hukkunutest teatas ka meediakollektiiv DeirEzzor24. Nende sõnul said Al-Sukkariyah lähistel pommitamistes surma terved pered.
"Suurem osa elanikest on Albu Kamalist põgenenud lähedalasuvatesse küladesse. Linna äärealadel on neid järele jäänud väga vähe," ütles kollektiivi juht Omar Abu Layla.
"Albu Kamalis tsiviilelanikke enam pole," lisas ta.
Albu Kamal on viimane märkimisväärne linn, mida IS jätkuvalt Süürias kontrollib. Sellest ilmajäämine tähendab, et IS-ist saab tihedalt asustatud tugipunktita geriljarühmitus. | Vabaühendus: Süürias hukkus Süüria ja Vene rünnakutes 26 tsiviilisikut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse teatel ründasid valitsusväed ja Vene sõjalennukid külasid ja põgenikelaagreid, mis olid täis lähedalasuvast Albu Kamali linnast põgenenud tsiviilisikuid.
Süüria valitsusväed ja sellega liidus olevad võitlejad hõivasid Albu Kamali äärmusrühmituselt Islamiriik (IS) kaks päeva tagasi, kuid IS sooritas vastupealetungi ning suutis laupäeval linna tagasi võtta.
Süüria režiimimeelsete üksuste suurtükid ja Vene sõjalennukid ründavad alasid, mis on Ida-Süürias jätkuvalt IS-i kontrolli all, ütles vaatluskeskuse juht Rami Abdel Rahman.
"Albu Kamalist läänes asuva Al-Sukkariyah' põgenikelaagri lähistel on alates reede öösest pommitamistes surma saanud 15 tsiviilisikut, kaasa arvatud seitse last," lausus Abdel Rahman.
Lisaks sai 11 tsiviilisikut, kaasa arvatud kaks last, surma rünnakutes mitmele külale ja teisele põgenikelaagrile, mis asub Albu Kamalist umbes 50 kilomeetrit loodes, lisas Abdel Rahman.
Hukkunutest teatas ka meediakollektiiv DeirEzzor24. Nende sõnul said Al-Sukkariyah lähistel pommitamistes surma terved pered.
"Suurem osa elanikest on Albu Kamalist põgenenud lähedalasuvatesse küladesse. Linna äärealadel on neid järele jäänud väga vähe," ütles kollektiivi juht Omar Abu Layla.
"Albu Kamalis tsiviilelanikke enam pole," lisas ta.
Albu Kamal on viimane märkimisväärne linn, mida IS jätkuvalt Süürias kontrollib. Sellest ilmajäämine tähendab, et IS-ist saab tihedalt asustatud tugipunktita geriljarühmitus.
### Response:
Vabaühendus: Süürias hukkus Süüria ja Vene rünnakutes 26 tsiviilisikut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tuneesia mängis väravateta viiki naaberriigi Liibüaga, kuid punktist piisas, et tagada Aafrika valikturniiril A-alagrupis esikoht, mis viib nad MM-ile. Tuneesia teenis kuue mänguga 14 punkti, Kongo demokraatlik vabariik jäi vaid punkti kaugusele.
Maroko alistas võõrsil 2:0 Elevandiluuranniku, võites 12 punktiga C-alagrupi. Seejuures ei lasknud Maroko endale kuue mänguga ühtegi väravat lüüa.
Juba varem olid Aafrikast koha MM-finaalturniiril taganud Nigeeria, Senegal ja Egiptus. | Maroko ja Tuneesia tagasid koha MM-il | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tuneesia mängis väravateta viiki naaberriigi Liibüaga, kuid punktist piisas, et tagada Aafrika valikturniiril A-alagrupis esikoht, mis viib nad MM-ile. Tuneesia teenis kuue mänguga 14 punkti, Kongo demokraatlik vabariik jäi vaid punkti kaugusele.
Maroko alistas võõrsil 2:0 Elevandiluuranniku, võites 12 punktiga C-alagrupi. Seejuures ei lasknud Maroko endale kuue mänguga ühtegi väravat lüüa.
Juba varem olid Aafrikast koha MM-finaalturniiril taganud Nigeeria, Senegal ja Egiptus.
### Response:
Maroko ja Tuneesia tagasid koha MM-il |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaks nädalat tagasi toimunud veerandfinaalseeria avamängus TLÜ Kuressaarele geimi ei loovutanud, kui tänavu esiliigas debüteerinud võistkonnast oldi võõrsil üle 3:0 (22, 17, 20) tulemusega. Ka koduväljakul peetud korduskohtumises eeldatav favoriit TLÜ ennast üllatada ei lubanud, saavutades 3:0 (14, 20, 22) võidu, vahendab volley.ee.
Paari võitjat ootab poolfinaalis vastasseis kas TTÜ/Tradehouse’i või Famila/Võru Võrkpalliklubiga. Avamängus teenis 3:1 võidu TTÜ naiskond, otsustav teine vastasseis toimub 19. novembril Võrus.
Teisel tabelipoolel jõudsid kahe võiduga poolfinaali Tartu Ülikool/Eeden ja Kohila Võrkpalliklubi/E-Service. | Naiste karikavõistluste kolmas poolfinalist on Tallinna Ülikool | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks nädalat tagasi toimunud veerandfinaalseeria avamängus TLÜ Kuressaarele geimi ei loovutanud, kui tänavu esiliigas debüteerinud võistkonnast oldi võõrsil üle 3:0 (22, 17, 20) tulemusega. Ka koduväljakul peetud korduskohtumises eeldatav favoriit TLÜ ennast üllatada ei lubanud, saavutades 3:0 (14, 20, 22) võidu, vahendab volley.ee.
Paari võitjat ootab poolfinaalis vastasseis kas TTÜ/Tradehouse’i või Famila/Võru Võrkpalliklubiga. Avamängus teenis 3:1 võidu TTÜ naiskond, otsustav teine vastasseis toimub 19. novembril Võrus.
Teisel tabelipoolel jõudsid kahe võiduga poolfinaali Tartu Ülikool/Eeden ja Kohila Võrkpalliklubi/E-Service.
### Response:
Naiste karikavõistluste kolmas poolfinalist on Tallinna Ülikool |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avapoolaja võitis Rapla 35:29, seejärel tegi Rapla võimsa spurdi, võites kolmanda veerandaja 32:7, kuid viimasel veerandil vastas sarnase spurdiga Tallinna Kalev, võites veerandaja 34:9.
Võitjate parim oli Bamba Fall 28 punkti ja 11 lauapalliga, Djordje Dzeletovic lisas 17 punkti, võttis neli lauapalli ja andis kolm resultatiivset söötu.
Raplale tõi Nolan Cressler 22 punkti ja võttis üheksa lauapalli, Maris Ziedins lisas 16 punkti ja võttis kaheksa lauapalli.
Kuu aega tagasi peetud omavahelises mängus jäi Rapla kindlalt 78:56 peale.
Oktoobri lõpus peatreener Raido Roosiga koostöö lõpetanud ja praegu Kalle Klandorfi juhendamisel mängiv Tallinna Kalevil on nüüd liigatabelis neli võitu ja kolm kaotust, meistriliiga ja Balti liiga peale kokku on saadud viis võitu järjest. Raplal on samuti neli võitu ja kolm kaotust. | Tallinna Kalev sai kummaliselt kulgenud mängus Raplast jagu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avapoolaja võitis Rapla 35:29, seejärel tegi Rapla võimsa spurdi, võites kolmanda veerandaja 32:7, kuid viimasel veerandil vastas sarnase spurdiga Tallinna Kalev, võites veerandaja 34:9.
Võitjate parim oli Bamba Fall 28 punkti ja 11 lauapalliga, Djordje Dzeletovic lisas 17 punkti, võttis neli lauapalli ja andis kolm resultatiivset söötu.
Raplale tõi Nolan Cressler 22 punkti ja võttis üheksa lauapalli, Maris Ziedins lisas 16 punkti ja võttis kaheksa lauapalli.
Kuu aega tagasi peetud omavahelises mängus jäi Rapla kindlalt 78:56 peale.
Oktoobri lõpus peatreener Raido Roosiga koostöö lõpetanud ja praegu Kalle Klandorfi juhendamisel mängiv Tallinna Kalevil on nüüd liigatabelis neli võitu ja kolm kaotust, meistriliiga ja Balti liiga peale kokku on saadud viis võitu järjest. Raplal on samuti neli võitu ja kolm kaotust.
### Response:
Tallinna Kalev sai kummaliselt kulgenud mängus Raplast jagu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese geimi Pärnu kaotas, aga võitis seejärel kolm järgmist, seejuures kolmanda geimi 25:12 ja neljanda 25:13.
Tartu Bigbank sai Leedus 3:0 (21, 19, 23) jagu Šiauliaist ja tõusis tabelis Saaremaa järel kolmandaks. Järvamaa VK mängis kodusaalis TTÜ vastu maha 2:0 eduseisu, võites lõpuks 3:2 (17, 19, -23, -21, 12).
Rakvere alistas võõrsil Raseiniai Norvelita 3:2. Leedu klubi võitis avageimi 26:24, järgmised kaks kuulusid 25:17 ja 25:20 Rakverele, neljandas jäi 25:22 peale Raseiniai ning viienda võitis Rakvere 15:12. Virumaa klubi on nüüd liigatabelis neljandal kohal.
Pühapäeval lähevad Kuressaares vastamisi Saaremaa ja Järvamaa, Tartu kohtub Leedus Raseiniaiga ning Rakvere Šiauliaiga, Pärnu mängib Lätis Daugavpilsiga ja TTÜ võõrustab Tallinnas Selverit. | Pärnu tõusis Balti liigas liidriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese geimi Pärnu kaotas, aga võitis seejärel kolm järgmist, seejuures kolmanda geimi 25:12 ja neljanda 25:13.
Tartu Bigbank sai Leedus 3:0 (21, 19, 23) jagu Šiauliaist ja tõusis tabelis Saaremaa järel kolmandaks. Järvamaa VK mängis kodusaalis TTÜ vastu maha 2:0 eduseisu, võites lõpuks 3:2 (17, 19, -23, -21, 12).
Rakvere alistas võõrsil Raseiniai Norvelita 3:2. Leedu klubi võitis avageimi 26:24, järgmised kaks kuulusid 25:17 ja 25:20 Rakverele, neljandas jäi 25:22 peale Raseiniai ning viienda võitis Rakvere 15:12. Virumaa klubi on nüüd liigatabelis neljandal kohal.
Pühapäeval lähevad Kuressaares vastamisi Saaremaa ja Järvamaa, Tartu kohtub Leedus Raseiniaiga ning Rakvere Šiauliaiga, Pärnu mängib Lätis Daugavpilsiga ja TTÜ võõrustab Tallinnas Selverit.
### Response:
Pärnu tõusis Balti liigas liidriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondise kasuks viskas Paul Sillandi ühe ning Aleksandr Kuznetsov kaks väravat. Söödupunkti said kirja Andrei Makrov, Sergei Gulov, Vladimir Nestertšuk ja Artur Fedoruk.
Reedel kaotas Eesti koondis Leedule tulemusega 2:7 (0:3, 0:1, 2:3), Eesti koondise väravad viskasid Aleksandr Kuznetsov ja Jan Lukats. Eesti vastu mängis 45-aastane hokilegend Darius Kasparaitis, kes viskas ühe värava ja andis kaks resultatiivset söötu.
Pühapäeval kell 13 kohtub Eesti koondis Läti liiga tähtede meeskonnaga. | Eesti jäähokikoondis alistas Ukraina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondise kasuks viskas Paul Sillandi ühe ning Aleksandr Kuznetsov kaks väravat. Söödupunkti said kirja Andrei Makrov, Sergei Gulov, Vladimir Nestertšuk ja Artur Fedoruk.
Reedel kaotas Eesti koondis Leedule tulemusega 2:7 (0:3, 0:1, 2:3), Eesti koondise väravad viskasid Aleksandr Kuznetsov ja Jan Lukats. Eesti vastu mängis 45-aastane hokilegend Darius Kasparaitis, kes viskas ühe värava ja andis kaks resultatiivset söötu.
Pühapäeval kell 13 kohtub Eesti koondis Läti liiga tähtede meeskonnaga.
### Response:
Eesti jäähokikoondis alistas Ukraina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Portaal teatab Eestis resideeruvatele Venemaa diplomaatidele viidates, et mehe nimi on Aleksei Vassiljev, kes töötas aasta Venemaal ja ning tuli siis Eestisse tagasi. Tal oli 47news.ru andmetel elamisluba Eestis õppimiseks.
Intervjuus portaalile ütles Vassiljevi ema, et tema poeg õppis Sillamäe kolledžis programmeerijaks, seejärel asus õppima Kohtla-Järvele. "Ta kavatses töötada oma erialal," lausus kahtlustatava ema.
Ema sõnul tuli ta poeg õppima Eestisse, kuna siin oli saa tasuta, Peterburis aga tasuline. Ta lisas, et eesti keelt valdab tema poeg halvasti.
BNS vahendas, et Venemaa saatkonna konsul läheb esmaspäeval vaatama Narvas kinni peetud Vene kodanikku, keda Eesti uurimisasutused süüdistavad spioneerimises.
"Täna andis Eesti välisministeerium oma nõusoleku meie konsuli kohtumiseks Narvas arreteeritud venemaalasega," öeldakse Vene saatkonna reedeses teates. Kohtumine leiab aset esmaspäeval, 13. novembril, lisas Vene saatkond.
Kaitsepolitsei töötajad pidasid möödunud nädalavahetusel Narva piiripunktis kinni Venemaale suunduva mehe, kes kahtluse kohaselt tegutses Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) agendina.
Harju maakohus võttis Venemaa kodakondsusega mehe esmaspäeval prokuröri taotlusel vahi alla, teatas riigiprokuratuuri pressiesindaja teisipäeval.
Meest kahtlustatakse FSB agendina Eesti riigi vastases vägivallatus tegevuses ning arvutikuriteo ettevalmistamises. Riigiprokuratuuri teatel olid mehe tegevuse sihtmärgid Eesti riigiasutused. | Venemaa portaal: Narvas vahistatud FSB agent õppis Eestis programmeerijaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Portaal teatab Eestis resideeruvatele Venemaa diplomaatidele viidates, et mehe nimi on Aleksei Vassiljev, kes töötas aasta Venemaal ja ning tuli siis Eestisse tagasi. Tal oli 47news.ru andmetel elamisluba Eestis õppimiseks.
Intervjuus portaalile ütles Vassiljevi ema, et tema poeg õppis Sillamäe kolledžis programmeerijaks, seejärel asus õppima Kohtla-Järvele. "Ta kavatses töötada oma erialal," lausus kahtlustatava ema.
Ema sõnul tuli ta poeg õppima Eestisse, kuna siin oli saa tasuta, Peterburis aga tasuline. Ta lisas, et eesti keelt valdab tema poeg halvasti.
BNS vahendas, et Venemaa saatkonna konsul läheb esmaspäeval vaatama Narvas kinni peetud Vene kodanikku, keda Eesti uurimisasutused süüdistavad spioneerimises.
"Täna andis Eesti välisministeerium oma nõusoleku meie konsuli kohtumiseks Narvas arreteeritud venemaalasega," öeldakse Vene saatkonna reedeses teates. Kohtumine leiab aset esmaspäeval, 13. novembril, lisas Vene saatkond.
Kaitsepolitsei töötajad pidasid möödunud nädalavahetusel Narva piiripunktis kinni Venemaale suunduva mehe, kes kahtluse kohaselt tegutses Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) agendina.
Harju maakohus võttis Venemaa kodakondsusega mehe esmaspäeval prokuröri taotlusel vahi alla, teatas riigiprokuratuuri pressiesindaja teisipäeval.
Meest kahtlustatakse FSB agendina Eesti riigi vastases vägivallatus tegevuses ning arvutikuriteo ettevalmistamises. Riigiprokuratuuri teatel olid mehe tegevuse sihtmärgid Eesti riigiasutused.
### Response:
Venemaa portaal: Narvas vahistatud FSB agent õppis Eestis programmeerijaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Järgnesid Team EVOC Finlandi kuuluvad soomlased Antti Kuitto ja Simo Sohkanen, kes kaotasid Austale vastavalt 23 ja 29 sekundit. Rein Taaramäe (Katjuša-Alpecin) sai 9. koha, vahendab Spordipartner.ee.
798 punkti kogunud Austa pälvis ka seitsmest etapist koosnenud sarja üldvõidu, saades esikoha viiel osavõistlusel.
Viimasel etapil kerkis kiireimaks naiseks valitsev Eesti meister Mari-Liis Mõttus (Haanja Rattaklubi), kes pälvis ka sarja üldvõidu 598 punktiga. | Caspar Austa pälvis Eesti cyclocrossi sarja üldvõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Järgnesid Team EVOC Finlandi kuuluvad soomlased Antti Kuitto ja Simo Sohkanen, kes kaotasid Austale vastavalt 23 ja 29 sekundit. Rein Taaramäe (Katjuša-Alpecin) sai 9. koha, vahendab Spordipartner.ee.
798 punkti kogunud Austa pälvis ka seitsmest etapist koosnenud sarja üldvõidu, saades esikoha viiel osavõistlusel.
Viimasel etapil kerkis kiireimaks naiseks valitsev Eesti meister Mari-Liis Mõttus (Haanja Rattaklubi), kes pälvis ka sarja üldvõidu 598 punktiga.
### Response:
Caspar Austa pälvis Eesti cyclocrossi sarja üldvõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avamängus oli CoCo Vandeweghe (WTA 10.) 6:4, 6:4 parem Aliaksandra Sasnovitšist (WTA 87.), viies USA 1:0 juhtima.
Päeva viimases matšis läksid vastamisi tänavu üllatuslikult US Openil triumfeerinud Sloane Stephens (WTA 13.) ja alles 19-aastane Arina Sabalenka (WTA 78.). Sabalenka võitis avaseti 6:3, kuid teises jäi sama skooriga peale Stephens. Otsustavas setis murdis Stephens kolmel korral valgevenelanna servi, Sabalenka aga realiseeris kaheksast murdevõimalusest neli ja võitis seti 6:4 ehk täpselt kaks tundi kestnud kohtumise 6:3, 3:6, 6:4, viigistades matši üldseisu 1:1-le.
Matšivõiduks on vaja võita kolm kohtumist, pühapäeval lähevad ülesandmiste põhjal esmalt vastamisi Sabalenka ja Vandeweghe ning seejärel Sasnovitš ja Stephens. Paarismänguks on üles antud Vera Lapko – Lidzija Marozava ning Alison Riske – Shelby Rogers.
USA naiskond on Fed Cupil triumfeerinud rekordilised 17 korda, viimati aga 17 aastat tagasi. Valgevene, nagu öeldud, jõudis esimest korda finaali. | 19-aastane Sabalenka tõi Valgevenele Fed Cupi finaalis viigipunkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avamängus oli CoCo Vandeweghe (WTA 10.) 6:4, 6:4 parem Aliaksandra Sasnovitšist (WTA 87.), viies USA 1:0 juhtima.
Päeva viimases matšis läksid vastamisi tänavu üllatuslikult US Openil triumfeerinud Sloane Stephens (WTA 13.) ja alles 19-aastane Arina Sabalenka (WTA 78.). Sabalenka võitis avaseti 6:3, kuid teises jäi sama skooriga peale Stephens. Otsustavas setis murdis Stephens kolmel korral valgevenelanna servi, Sabalenka aga realiseeris kaheksast murdevõimalusest neli ja võitis seti 6:4 ehk täpselt kaks tundi kestnud kohtumise 6:3, 3:6, 6:4, viigistades matši üldseisu 1:1-le.
Matšivõiduks on vaja võita kolm kohtumist, pühapäeval lähevad ülesandmiste põhjal esmalt vastamisi Sabalenka ja Vandeweghe ning seejärel Sasnovitš ja Stephens. Paarismänguks on üles antud Vera Lapko – Lidzija Marozava ning Alison Riske – Shelby Rogers.
USA naiskond on Fed Cupil triumfeerinud rekordilised 17 korda, viimati aga 17 aastat tagasi. Valgevene, nagu öeldud, jõudis esimest korda finaali.
### Response:
19-aastane Sabalenka tõi Valgevenele Fed Cupi finaalis viigipunkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vabatreeningutel head hoogu näidanud Hamiltonil läks kvalifikatsiooni avaringil üks kurv pikaks ja ta sõitis seina. Kuna õnnetus juhtus enne, kui Hamilton ringiaja kirja sai, tuleb tal startida võistlejaterivi lõpus.
"Muidugi on kahju. Aga mõtlen sellele nii, et väljakutsed muudavadki elu huvitavamaks ja nende ületamine annab elule mõtte," ütles Hamilton. "Pean sellest negatiivsest energiast ruttu vabanema ja edasi liikuma. See oli minu kohta väga ebatavaline juhtum, aga see näitab, et me oleme kõik inimesed ja selliseid asju juhtub."
Pühapäevase sõidu esireast stardivad Bottas ja Sebastian Vettel (Ferrari). Bottas sõitis kiireima aja välja viimasel ringil, edestades Vettelit 0,038 sekundiga.
Esikümnesse jõudsid veel Kimi Räikkönen (Ferrari), Max Verstappen (Red Bull), Daniel Ricciardo (Red Bull), Sergio Perez (Force India), Fernando Alonso (McLaren), Nico Hülkenberg (Renault), Carlos Sainz (Renault) ja Felipe Massa (Williams). | Brasiilia kvalifikatsiooni kiireim oli Bottas, Hamilton sõitis seina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vabatreeningutel head hoogu näidanud Hamiltonil läks kvalifikatsiooni avaringil üks kurv pikaks ja ta sõitis seina. Kuna õnnetus juhtus enne, kui Hamilton ringiaja kirja sai, tuleb tal startida võistlejaterivi lõpus.
"Muidugi on kahju. Aga mõtlen sellele nii, et väljakutsed muudavadki elu huvitavamaks ja nende ületamine annab elule mõtte," ütles Hamilton. "Pean sellest negatiivsest energiast ruttu vabanema ja edasi liikuma. See oli minu kohta väga ebatavaline juhtum, aga see näitab, et me oleme kõik inimesed ja selliseid asju juhtub."
Pühapäevase sõidu esireast stardivad Bottas ja Sebastian Vettel (Ferrari). Bottas sõitis kiireima aja välja viimasel ringil, edestades Vettelit 0,038 sekundiga.
Esikümnesse jõudsid veel Kimi Räikkönen (Ferrari), Max Verstappen (Red Bull), Daniel Ricciardo (Red Bull), Sergio Perez (Force India), Fernando Alonso (McLaren), Nico Hülkenberg (Renault), Carlos Sainz (Renault) ja Felipe Massa (Williams).
### Response:
Brasiilia kvalifikatsiooni kiireim oli Bottas, Hamilton sõitis seina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muidu väga osav küsitleja Urmas Ott oli sunnitud ühe oma intervjuusaate lõpetama Puškinilt laenatud parafraasiga, kui ütles: sõin ja jõin seal minagi, kõhtu ei saand midagi. See tähendas, et püüdis Ott küsida, mis püüdis, aga vastuseid ta ikka ei saanud.
Sama tunnet on ajakirjanikele viimase aasta jooksul pakkunud peaminister Jüri Ratas. Küsimustele eelarve defitsiiti vajumisest, Keskerakonna lepingust Ühtse Venemaaga või Edgar Savisaarest järgnes sõnade uss, kust vastust poleks tikutulegagi leidnud.
Paar päeva tagasi loobus aga Ratas oma ümmarguste vastuste robotist. Otsekui möödaminnes näitas ta kõigile poliitikutele ja ametnikele, iseendale sealhulgas, kuidas mitte keerutada ja kuidas kaitsta oma meeskonda.
Lugu oli lihtne. Delfi ajakirjanik küsis Rataselt, kas tema jagas ihukaitsjatele korralduse alarmsõiduks ja vilkurite kasutamiseks 25. oktoobri õhtul. Tookordse sõidu ajal juhtus tähelepanuväärne avarii, sest Tallinnas Draamateatri ees rammis kõrvaltänavalt peateele sööstnud maastur peaministri ametiautot.
Ihukaitsjad on harjunud oleme mitme kivi vahel
Ratas võinuks öelda, et peaminister ei korralda ihukaitsjate tööd. See olnuks faktitäpne, sest vilkurite kasutamise otsustavad tõesti ihukaitsjad. Pealegi on nemad harjunud olema kogu aeg mitme kivi vahel, kus ühelt poolt tuleb kaitsta riigijuhi turvalisust, samal ajal ta õigeks ajaks punkti x sõidutada ja lõpuks võtta vastu linnakodanike pahameel, et jälle need poliitikud kihutavad.
Aga Ratas ei hakanud rääkima Delfile udujuttu ihukaitsjate endi valikutest. "Mina palusin, et me sõidaksime Tallinna Tehnikaülikoolist kiiremini kesklinna," tunnistas peaminister enda vastutust. Ja lisas, et vajadusel palub ta ihukaitsjatel uuesti kiirustada, kuigi alarmsõitu tuleb teha nii vähe kui võimalik.
Selge ja loogiline jutt. Sapienti sat, arukas saab aru.
Jah, reformierakondlane Valdo Randpere võib opositsioonipingilt süüdistada, et Ratas käitub liiklushuligaanina. See väide küll unustab, et mitte peaministri auto ei kihutanud kõrvaltänavalt peateele ning unustab, et peaminister on ametis 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas, ükskõik, kas ta ajab riigi, pere või erakonna asju.
Ka Andrus Ansip võib meenutada, kuidas tema üle-eelmise valitsusjuhina sõitis esimesel nädalavahetusel koju Tartusse, ihukaitsjad panid maanteel vilkurid tööle, sest nii on ohutum, kuid Õhtuleht küsis, kuhu Ansip kiirustas ja seepeale andis Ansip ihukaitsjatele korralduse vilkureid enam mitte kasutada.
Rumal lugu, kui peaminister määrab enda turvameetmeid Õhtulehe küsimuse põhjal, selmet arvestada ihukaitsjate arvamust, et Tallinn-Tartu kitsal maanteel lisavad vilkurid ohutust, sest neid nähes võib mõni vastutulev kihutaja loobuda viimase hetke möödasõidust.
Eestis on isikukaitsemeeskonna pideva ja nähtava kaitse all ainult president ja peaminister. Ihukaitsjate kõnepruugis on nad oma kaitsealustega "part of the team." Ja mingi avaliku jama korral oskavad ihukaitsjad väga hinnata, kui kaitsealune ei jäta neid külma kätte.
Rataselt ajakirjanikele konkreetne vastus
Korvpalliplatsil ja valitsuses meeskonnamängija Jüri Ratas ei teinud seda. Vastupidi, ta kiitis ihukaitsjaid ega hakanud politsei pressiesindaja kombel ettevaatlikult arutlema, kuidas alarmsõitu tehes on politseiametniku kohustus tagada kõikide liiklejate ohutus.
Paljud ajakirjanikud teavad hästi seda tõrksa tühjuse tunnet, kui küsid poliitikult konkreetse küsimuse ja vastuseks tuleb pikk keerutamine. Just seetõttu jäi nüüd meelde Ratase lihtne ning otsekohene jah, mina palusin alarmsõitu.
Aitäh, et te oma meeste eest seisite.
See on midagi sama selget nagu riigikohtu distsiplinaarkolleegiumi teisipäevane otsus tagandada ametist Narva kohtunik Pille Aver, kes ühel abielulahutuse istungil solvas protsessiosalist. Nõnda käitunud kohtunik õigusemõistjate seast välja arvata on lihtne, selge ja aus lahendus. Ei mingit keerutamist ega talaariau vinduvat kaitsmist.
Või tegelikult just nii riigikohtu distsiplinaarkolleegium kohtunikkonna au parimal viisil kaitseski. | Toomas Sildami kolumn|Üks selge vastus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muidu väga osav küsitleja Urmas Ott oli sunnitud ühe oma intervjuusaate lõpetama Puškinilt laenatud parafraasiga, kui ütles: sõin ja jõin seal minagi, kõhtu ei saand midagi. See tähendas, et püüdis Ott küsida, mis püüdis, aga vastuseid ta ikka ei saanud.
Sama tunnet on ajakirjanikele viimase aasta jooksul pakkunud peaminister Jüri Ratas. Küsimustele eelarve defitsiiti vajumisest, Keskerakonna lepingust Ühtse Venemaaga või Edgar Savisaarest järgnes sõnade uss, kust vastust poleks tikutulegagi leidnud.
Paar päeva tagasi loobus aga Ratas oma ümmarguste vastuste robotist. Otsekui möödaminnes näitas ta kõigile poliitikutele ja ametnikele, iseendale sealhulgas, kuidas mitte keerutada ja kuidas kaitsta oma meeskonda.
Lugu oli lihtne. Delfi ajakirjanik küsis Rataselt, kas tema jagas ihukaitsjatele korralduse alarmsõiduks ja vilkurite kasutamiseks 25. oktoobri õhtul. Tookordse sõidu ajal juhtus tähelepanuväärne avarii, sest Tallinnas Draamateatri ees rammis kõrvaltänavalt peateele sööstnud maastur peaministri ametiautot.
Ihukaitsjad on harjunud oleme mitme kivi vahel
Ratas võinuks öelda, et peaminister ei korralda ihukaitsjate tööd. See olnuks faktitäpne, sest vilkurite kasutamise otsustavad tõesti ihukaitsjad. Pealegi on nemad harjunud olema kogu aeg mitme kivi vahel, kus ühelt poolt tuleb kaitsta riigijuhi turvalisust, samal ajal ta õigeks ajaks punkti x sõidutada ja lõpuks võtta vastu linnakodanike pahameel, et jälle need poliitikud kihutavad.
Aga Ratas ei hakanud rääkima Delfile udujuttu ihukaitsjate endi valikutest. "Mina palusin, et me sõidaksime Tallinna Tehnikaülikoolist kiiremini kesklinna," tunnistas peaminister enda vastutust. Ja lisas, et vajadusel palub ta ihukaitsjatel uuesti kiirustada, kuigi alarmsõitu tuleb teha nii vähe kui võimalik.
Selge ja loogiline jutt. Sapienti sat, arukas saab aru.
Jah, reformierakondlane Valdo Randpere võib opositsioonipingilt süüdistada, et Ratas käitub liiklushuligaanina. See väide küll unustab, et mitte peaministri auto ei kihutanud kõrvaltänavalt peateele ning unustab, et peaminister on ametis 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas, ükskõik, kas ta ajab riigi, pere või erakonna asju.
Ka Andrus Ansip võib meenutada, kuidas tema üle-eelmise valitsusjuhina sõitis esimesel nädalavahetusel koju Tartusse, ihukaitsjad panid maanteel vilkurid tööle, sest nii on ohutum, kuid Õhtuleht küsis, kuhu Ansip kiirustas ja seepeale andis Ansip ihukaitsjatele korralduse vilkureid enam mitte kasutada.
Rumal lugu, kui peaminister määrab enda turvameetmeid Õhtulehe küsimuse põhjal, selmet arvestada ihukaitsjate arvamust, et Tallinn-Tartu kitsal maanteel lisavad vilkurid ohutust, sest neid nähes võib mõni vastutulev kihutaja loobuda viimase hetke möödasõidust.
Eestis on isikukaitsemeeskonna pideva ja nähtava kaitse all ainult president ja peaminister. Ihukaitsjate kõnepruugis on nad oma kaitsealustega "part of the team." Ja mingi avaliku jama korral oskavad ihukaitsjad väga hinnata, kui kaitsealune ei jäta neid külma kätte.
Rataselt ajakirjanikele konkreetne vastus
Korvpalliplatsil ja valitsuses meeskonnamängija Jüri Ratas ei teinud seda. Vastupidi, ta kiitis ihukaitsjaid ega hakanud politsei pressiesindaja kombel ettevaatlikult arutlema, kuidas alarmsõitu tehes on politseiametniku kohustus tagada kõikide liiklejate ohutus.
Paljud ajakirjanikud teavad hästi seda tõrksa tühjuse tunnet, kui küsid poliitikult konkreetse küsimuse ja vastuseks tuleb pikk keerutamine. Just seetõttu jäi nüüd meelde Ratase lihtne ning otsekohene jah, mina palusin alarmsõitu.
Aitäh, et te oma meeste eest seisite.
See on midagi sama selget nagu riigikohtu distsiplinaarkolleegiumi teisipäevane otsus tagandada ametist Narva kohtunik Pille Aver, kes ühel abielulahutuse istungil solvas protsessiosalist. Nõnda käitunud kohtunik õigusemõistjate seast välja arvata on lihtne, selge ja aus lahendus. Ei mingit keerutamist ega talaariau vinduvat kaitsmist.
Või tegelikult just nii riigikohtu distsiplinaarkolleegium kohtunikkonna au parimal viisil kaitseski.
### Response:
Toomas Sildami kolumn|Üks selge vastus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 40-aastane prantslane tegi veel mullu Ag2r–La Mondiale ridades tipptasemel kaasa. Peraud’ karjääri paremateks saavutuseks on teine koht 2014. aasta Tour de France’il ja Pekingi olümpial võidetud hõbemedal mägirattakrossis, vahendab Rattauudised.ee.
Seni UCI-s selle valdkonna eest vastutanud Mark Barfield lahkus ametist. Tema juurutas kontrollimisel lihtsakoelise tahvelarvuti abi, kuid Prantsuse telekanali Stade 2 uuriv lugu paljastas, et sellega polnud võimalik keerulisemaid lahendusi nagu näiteks magneetilised jooksud.
Paar päeva tagasi lahvatas skandaal, kus endine USA proff Phil Gaimon süüdistas oma raamatus, et Fabian Cancellara kasutas karjääri vältel mehaanilise dopingu abi. Lappartient lubas seda väidet tõsiselt kontrollida.
"Tahan olla kindel, et keegi ei tegele mootorite petuskeemiga. See on UCI töö, seda kontrollida. Aasta lõpus või järgmise alguses avaldame plaani, mida täpselt selle jaoks teeme," lubas Lappartient. | UCI palkas mehaanilise dopingu vastu võitlema olümpiamedalisti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
40-aastane prantslane tegi veel mullu Ag2r–La Mondiale ridades tipptasemel kaasa. Peraud’ karjääri paremateks saavutuseks on teine koht 2014. aasta Tour de France’il ja Pekingi olümpial võidetud hõbemedal mägirattakrossis, vahendab Rattauudised.ee.
Seni UCI-s selle valdkonna eest vastutanud Mark Barfield lahkus ametist. Tema juurutas kontrollimisel lihtsakoelise tahvelarvuti abi, kuid Prantsuse telekanali Stade 2 uuriv lugu paljastas, et sellega polnud võimalik keerulisemaid lahendusi nagu näiteks magneetilised jooksud.
Paar päeva tagasi lahvatas skandaal, kus endine USA proff Phil Gaimon süüdistas oma raamatus, et Fabian Cancellara kasutas karjääri vältel mehaanilise dopingu abi. Lappartient lubas seda väidet tõsiselt kontrollida.
"Tahan olla kindel, et keegi ei tegele mootorite petuskeemiga. See on UCI töö, seda kontrollida. Aasta lõpus või järgmise alguses avaldame plaani, mida täpselt selle jaoks teeme," lubas Lappartient.
### Response:
UCI palkas mehaanilise dopingu vastu võitlema olümpiamedalisti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Narvat eraldab tema piiritagusest sõsarlinnast Jaanilinnast ahtake Narva jõgi. Ent sellele tuleb lisaks tohutu kultuurilõhe, kirjutab neljapäevane NYT. Kui tõestust otsida, võib võtta kasvõi seiga, kus Euroopa Liit otsutas mõlemale vene keelt kõnelevale linnale promenaadi ehitamiseks raha anda, et piiriülest harmooniat ja turismi edendada. Kui töö sai tehtud, oli 710 000 euro eest Narva ehitatud promenaad kaheksa korda pikem kui enam kui miljoni euro eest Jaanilinna rajatu.
Jaanilinna ametnikud põhjendasid tulemust topograafiliste väljakutsetega, narvakad aga näevad sealset probleemi pigem süsteemis – ja ilmselt ka mõningas korruptsioonis.
"Seal teisel pool on teistsugune maailm", ütles NYT-le Narvskaja Gazeta endine kauaaegne toimetaja Sergei Stepanov. "Kohe pärast silla ületamist näeb ja tunneb erinevust nii teedes, bürokraatias kui ka mentaliteedis."
Oluliselt suurema summa eest ehitatud märkimisväärselt lühema promenaadi juhtum taandub Stepanovi hinnangul "üsna kindlalt" korruptsioonile.
Endise FSB ametniku ja nüüdse Jaanilinna linnapea Viktor Karpenko sõnul oli promenaadi eri pikkuste taga aga Vene poole keeruline pinnas ja piirangud, mitte korruptsioon.
"Meie poolel oli kõik oluliselt keerulisem teostada kui seal pool," ütles Karpenko NYT-le. Oma 60 000 elaniku juures on Narval viis korda rohkem elanikke kui Ivangorodil. Tulemuseks on parem taristu oma tänapäevaste haiglate, ujulate, ostukeskuste, uue ülikooli ja tasuta traadita internetiga, mis katab suuremat osa linna. Jaanilinnas midagi sellist ei ole, kuigi munitsipaalujula rajamine on parasjagu teoksil. Keskmine palk on seal pealt 400 euro, mis teeb vaid poole Narvas teenitavast. Pensionilõhe on aga veel suurem, kirjutab NYT.
Narva maletreener: meil on teine mentaliteet
Narva koolilaste maletreener Leonid Pelesjev ütles NYT-le, et paljud tema kodulinna rahvuskaaslased vaatavad Venemaa riigitelevisiooni ja toetavad emotsionaalsel tasandil Putini jõulist natsionalismi. Samas ei tea ta neist kedagi, kes tegelikult Venemaal ka elada tahaks.
"Me oleme kõik venelased, aga meil on siin teine mentaliteet," rääkis Pelesjev NYT-le. "Me oleme harjunud Euroopa stiiliga."
Narva noortekeskuses, kus Pelesjev malekursusi korraldab, on mängijatel kolm hästi köetud ruumi. Jaanilinna maleentusiastid aga kujutavad endast peaasjalikult pensionäride gruppi. Nad kogunevad kolm korda nädalas spordikompleksi väikses jahedas saalis, mida opereerib Venemaa sõjaveteranide liit.
Ometi on Jaanilinnaski elu mõnevõrra edenenud. Vaid mõned aastad tagasi nägi linn veel üsna räämas välja. Sooja vett eriti polnud ja kanalisatsioon jupsis. Nüüdseks on seis parem. Viimasel ajal aga on Venemaa pidanud kukkuvate energiahinde tõttu eelarvet koomale tõmbama ja nii on ka Jaanilinnale eraldatavad summad oluliselt kahanenud.
Jaanilinna suurim turismimagnet on 1492. aastal ehitatud kindluse kõrval asuv äsja renoveeritud Püha Kolmainu kirik, mis kujutab endast kutsuvat, järveäärset tornide ja kuplite ansamblit. Nõuka ajal varemeks muutunud kirik tehti korda Venemaa Riigiraudtee priiskavate summade eest, kirjutab NYT.
Kirik koos kindluse ja mitmete muuseumidega teeb Jaanilinnast atraktiivse keskuse. Siiski ei ole külastajail sinna lihtne pääseda, sest Vene õigus- ja julgeolekuaparatuur on Jaanilinna asetanud väljaspoole peamise sihtgrupi haardeulatust.
Kõik venemaalased, kes elavad väljaspool piiritsooni, ja kõik välismaalased, kes Jaanilinna tulla tahavad, peavad Leningradi oblasti FSB-le, endise nimega KGB-le venekeelse taotluse esitama ja neilt ka loa saama. NYT-i reporteril kulus kaks taotlust ja neli kuud, et saada luba Jaanilinnas aega veeta.
Linnapea Karpenko möönis, et Jaanilinna asumine piiritsoonis ei aita turismi arengule kaasa ning asetab linna Narvaga võrreldes vaeslapse rolli – ka Narvas on kindlus ja muuseumid, ent linn on avatud nii Eesti elanikele kui ka välisturistidele.
Narvas on NYT-i hinnangul tänavad suuresti puhtad ja parandatud, samas kui Jaanilinnas on neist paljud katkised ja löökauke täis ning kaetud langenud lehtede või muu risuga. Mõlemas linnas on suur rajoon nõukaaegseid korterelamuid, aga kui Jaanilinna omadest paistab toonane ajastu välja, siis Narvas on nad üles vuntsitud ja nende ümbruses ei lokka umbrohi ega vedele prügi.
Nõukogude Liidu kokkukukkumise järel lõhenenud linna kumbki pool läks oma teed, ent lõppenud ajastust pärit tehaste pankrotistumise järel seisid nad mõlemad silmitsi majandusprobleemidega. Narva hiiglaslik tekstiilitööstus koondas enam kui 10 000 töötajat. Samuti varises kokku Ivangorodi trükimasinate tehas.
Elanike rahulolematus kasvas sedavõrd suureks, et mõlemal pool kutsuti üles piiri nihutama, et linnast uuesti tervik saaks. Jaanilinna volikogu opositsiooniliider Juri Grodejev jõudis nii kaugele, et kogus allkirju Narva liitmiseks Venemaa koosseisu. Jeltsini valitsuse ajal alanud kampaania lõppes aastal 2012, kui Gordejev infarkti sai ja suri.
Kui Venemaa 2014. aastal Krimmis separatistlikku vastasseisu üles keerama asus, räägiti Lääne pealinnades palju sellest, et ka Narva võib Vene marurahvusliku propaganda küüsi langeda ja lõpetada samuti nagu Ukraina – Vene sõdurite sissemarsiga ning kohalikeks aktivistideks maskeerunud Vene salaagentidega.
Narva linnapea: meie venelased ei taha Venemaale minna
Narva linnapea Tarmo Tammiste meenutas NYT-le, kuidas talt välismaal pidevalt küsiti, kas Narva võiks olla järgmine.
"Narva ei ole järgmine ja ei saa selleks ka kunagi tulevikus," ütles Tammiste NYT-le. "Siinsed venelased ei soovi isamaale tagasi minna."
On inimesi, kes kolivad teisele poole piiri, et ehitada endale kodu. Need on peamiselt Venemaa kodanikud, kes ostavad Eestis kinnisvara – seda kas investeeringuna või võimalusena saada ligipääs Narva kvaliteetsematele arstiabile ja sotsiaalsele kaitsele, mida Euroopa Liit pakub.
Narvas tegutseva Domus kinnisvara juht Aleksandr Bogens ütles NYT-le, et pooled Narva-Jõesuus tehtavatest kinnisvaratehingutest sooritatakse Venemaalt pärit kliendiga.
Ka kõige jäärapäisemad Vene patrioodid Narvas möönavad, et hoolimata Putini sümpaatsusest ja vihast venelasi diskrimineeriva Eesti kodakondsusregulatsiooni vastu, puudub neil soov kolida üle jõe Jaanilinna.
"See seal pole isegi mingi korralik linn, vaid lihtsalt üks-kaks tänavat," ütles Jaanilinna kohta Vladimir Petrov, kes juhib Narvas elavate Venemaa Kodanike Liitu. "Loomulikult on siin parem kui Ivangorodis." | New York Times võrdles Narvat ja Ivangorodi: valitseb tohutu kultuurilõhe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Narvat eraldab tema piiritagusest sõsarlinnast Jaanilinnast ahtake Narva jõgi. Ent sellele tuleb lisaks tohutu kultuurilõhe, kirjutab neljapäevane NYT. Kui tõestust otsida, võib võtta kasvõi seiga, kus Euroopa Liit otsutas mõlemale vene keelt kõnelevale linnale promenaadi ehitamiseks raha anda, et piiriülest harmooniat ja turismi edendada. Kui töö sai tehtud, oli 710 000 euro eest Narva ehitatud promenaad kaheksa korda pikem kui enam kui miljoni euro eest Jaanilinna rajatu.
Jaanilinna ametnikud põhjendasid tulemust topograafiliste väljakutsetega, narvakad aga näevad sealset probleemi pigem süsteemis – ja ilmselt ka mõningas korruptsioonis.
"Seal teisel pool on teistsugune maailm", ütles NYT-le Narvskaja Gazeta endine kauaaegne toimetaja Sergei Stepanov. "Kohe pärast silla ületamist näeb ja tunneb erinevust nii teedes, bürokraatias kui ka mentaliteedis."
Oluliselt suurema summa eest ehitatud märkimisväärselt lühema promenaadi juhtum taandub Stepanovi hinnangul "üsna kindlalt" korruptsioonile.
Endise FSB ametniku ja nüüdse Jaanilinna linnapea Viktor Karpenko sõnul oli promenaadi eri pikkuste taga aga Vene poole keeruline pinnas ja piirangud, mitte korruptsioon.
"Meie poolel oli kõik oluliselt keerulisem teostada kui seal pool," ütles Karpenko NYT-le. Oma 60 000 elaniku juures on Narval viis korda rohkem elanikke kui Ivangorodil. Tulemuseks on parem taristu oma tänapäevaste haiglate, ujulate, ostukeskuste, uue ülikooli ja tasuta traadita internetiga, mis katab suuremat osa linna. Jaanilinnas midagi sellist ei ole, kuigi munitsipaalujula rajamine on parasjagu teoksil. Keskmine palk on seal pealt 400 euro, mis teeb vaid poole Narvas teenitavast. Pensionilõhe on aga veel suurem, kirjutab NYT.
Narva maletreener: meil on teine mentaliteet
Narva koolilaste maletreener Leonid Pelesjev ütles NYT-le, et paljud tema kodulinna rahvuskaaslased vaatavad Venemaa riigitelevisiooni ja toetavad emotsionaalsel tasandil Putini jõulist natsionalismi. Samas ei tea ta neist kedagi, kes tegelikult Venemaal ka elada tahaks.
"Me oleme kõik venelased, aga meil on siin teine mentaliteet," rääkis Pelesjev NYT-le. "Me oleme harjunud Euroopa stiiliga."
Narva noortekeskuses, kus Pelesjev malekursusi korraldab, on mängijatel kolm hästi köetud ruumi. Jaanilinna maleentusiastid aga kujutavad endast peaasjalikult pensionäride gruppi. Nad kogunevad kolm korda nädalas spordikompleksi väikses jahedas saalis, mida opereerib Venemaa sõjaveteranide liit.
Ometi on Jaanilinnaski elu mõnevõrra edenenud. Vaid mõned aastad tagasi nägi linn veel üsna räämas välja. Sooja vett eriti polnud ja kanalisatsioon jupsis. Nüüdseks on seis parem. Viimasel ajal aga on Venemaa pidanud kukkuvate energiahinde tõttu eelarvet koomale tõmbama ja nii on ka Jaanilinnale eraldatavad summad oluliselt kahanenud.
Jaanilinna suurim turismimagnet on 1492. aastal ehitatud kindluse kõrval asuv äsja renoveeritud Püha Kolmainu kirik, mis kujutab endast kutsuvat, järveäärset tornide ja kuplite ansamblit. Nõuka ajal varemeks muutunud kirik tehti korda Venemaa Riigiraudtee priiskavate summade eest, kirjutab NYT.
Kirik koos kindluse ja mitmete muuseumidega teeb Jaanilinnast atraktiivse keskuse. Siiski ei ole külastajail sinna lihtne pääseda, sest Vene õigus- ja julgeolekuaparatuur on Jaanilinna asetanud väljaspoole peamise sihtgrupi haardeulatust.
Kõik venemaalased, kes elavad väljaspool piiritsooni, ja kõik välismaalased, kes Jaanilinna tulla tahavad, peavad Leningradi oblasti FSB-le, endise nimega KGB-le venekeelse taotluse esitama ja neilt ka loa saama. NYT-i reporteril kulus kaks taotlust ja neli kuud, et saada luba Jaanilinnas aega veeta.
Linnapea Karpenko möönis, et Jaanilinna asumine piiritsoonis ei aita turismi arengule kaasa ning asetab linna Narvaga võrreldes vaeslapse rolli – ka Narvas on kindlus ja muuseumid, ent linn on avatud nii Eesti elanikele kui ka välisturistidele.
Narvas on NYT-i hinnangul tänavad suuresti puhtad ja parandatud, samas kui Jaanilinnas on neist paljud katkised ja löökauke täis ning kaetud langenud lehtede või muu risuga. Mõlemas linnas on suur rajoon nõukaaegseid korterelamuid, aga kui Jaanilinna omadest paistab toonane ajastu välja, siis Narvas on nad üles vuntsitud ja nende ümbruses ei lokka umbrohi ega vedele prügi.
Nõukogude Liidu kokkukukkumise järel lõhenenud linna kumbki pool läks oma teed, ent lõppenud ajastust pärit tehaste pankrotistumise järel seisid nad mõlemad silmitsi majandusprobleemidega. Narva hiiglaslik tekstiilitööstus koondas enam kui 10 000 töötajat. Samuti varises kokku Ivangorodi trükimasinate tehas.
Elanike rahulolematus kasvas sedavõrd suureks, et mõlemal pool kutsuti üles piiri nihutama, et linnast uuesti tervik saaks. Jaanilinna volikogu opositsiooniliider Juri Grodejev jõudis nii kaugele, et kogus allkirju Narva liitmiseks Venemaa koosseisu. Jeltsini valitsuse ajal alanud kampaania lõppes aastal 2012, kui Gordejev infarkti sai ja suri.
Kui Venemaa 2014. aastal Krimmis separatistlikku vastasseisu üles keerama asus, räägiti Lääne pealinnades palju sellest, et ka Narva võib Vene marurahvusliku propaganda küüsi langeda ja lõpetada samuti nagu Ukraina – Vene sõdurite sissemarsiga ning kohalikeks aktivistideks maskeerunud Vene salaagentidega.
Narva linnapea: meie venelased ei taha Venemaale minna
Narva linnapea Tarmo Tammiste meenutas NYT-le, kuidas talt välismaal pidevalt küsiti, kas Narva võiks olla järgmine.
"Narva ei ole järgmine ja ei saa selleks ka kunagi tulevikus," ütles Tammiste NYT-le. "Siinsed venelased ei soovi isamaale tagasi minna."
On inimesi, kes kolivad teisele poole piiri, et ehitada endale kodu. Need on peamiselt Venemaa kodanikud, kes ostavad Eestis kinnisvara – seda kas investeeringuna või võimalusena saada ligipääs Narva kvaliteetsematele arstiabile ja sotsiaalsele kaitsele, mida Euroopa Liit pakub.
Narvas tegutseva Domus kinnisvara juht Aleksandr Bogens ütles NYT-le, et pooled Narva-Jõesuus tehtavatest kinnisvaratehingutest sooritatakse Venemaalt pärit kliendiga.
Ka kõige jäärapäisemad Vene patrioodid Narvas möönavad, et hoolimata Putini sümpaatsusest ja vihast venelasi diskrimineeriva Eesti kodakondsusregulatsiooni vastu, puudub neil soov kolida üle jõe Jaanilinna.
"See seal pole isegi mingi korralik linn, vaid lihtsalt üks-kaks tänavat," ütles Jaanilinna kohta Vladimir Petrov, kes juhib Narvas elavate Venemaa Kodanike Liitu. "Loomulikult on siin parem kui Ivangorodis."
### Response:
New York Times võrdles Narvat ja Ivangorodi: valitseb tohutu kultuurilõhe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma ohtlikemaks bändiks tituleeritud Sloveenia industriaalkollektiiv Laibach esitleb 15. novembril Tallinnas Vene Teatris oma tänavu suvel ilmunud albumit "Also Sprach Zarathustra". Kontserdi eelõhtul toimub KuKu klubis avalik vestlus Laibachi liidri ja ideoloogi Ivan Novaki ning filmikriitiku Tristan Priimägi vahel.
Tasuta ja kõikidele huvilistele avatud vestluse "Nõnda kõneleb Laibach" keskmes on Jumala surma ja üliinimese sündi kuulutanud saksa filosoofi Friedrich Nietzsche tähtteos ja sellel põhinev Laibachi album. Samuti räägitakse muusika ja poliitika põrkumisest, üleelusuuruste maskide kandmise ja põhjakorealastega ühise keele leidmise kunstist ning Laibachi kirevast ajaloost laiemalt.
Friedrich Nietzsche ligi 135 aastat tagasi ilmunud romaan "Also Sprach Zarathustra" ("Nõnda kõneles Zarathustra") on ülemlaul uutest väärtustest, aga ka rõõmulaul vanade väärtuste purustamise ekstaasist. End kord kunstnik-filosoofiks, kord antikristlaseks nimetanud Nietzsche tekstid on alati ahvatlenud massivaimuga manipuleerijaid ning "üliinimese" mõiste tõttu on teda seostatud ka natsismiga.
Sarnaseid reaktsioone on esile kutsunud ka 1980. aastate Jugoslaavias sündinud ansambel Laibach, kelle pärisosaks on kujunenud mitmetimõistetavus ja provokatsioon. Oma wagnerliku kõla, manifesti-mõõtu vastuoluliste sõnavõttude ja totalitaar-militaristlik stilistika tõttu on bändi liikmeid ekslikult tembeldatud neonatsideks ning süüdistatud nii äärmuslikus vasakpoolsuses kui ka äärmuslikus parempoolsuses.
Laibachi liider ja peamine kõneisik Ivan Novak ise on öelnud, et Laibachi ei häiri õigupoolest ükski nende kohta levinud valearusaam. "Vahel on valearusaam parem tõlgendus kui kellegi sellise oma, kes arvab meist kõike teadvat," väidab ta. "Laibach on väga spetsiifiline projekt, kus tegeldakse kultuuri ja poliitika kõigi suhete ja aspektidega. Me ei sisene muusikamaastikule ainult muusika kaudu, vaid ka teisi teid pidi."
Vestlus KuKu klubis toimub 14. novembril kell 18.00–19.00. | KuKu klubis toimub avalik vestlus Laibachi liidri Ivan Novakiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma ohtlikemaks bändiks tituleeritud Sloveenia industriaalkollektiiv Laibach esitleb 15. novembril Tallinnas Vene Teatris oma tänavu suvel ilmunud albumit "Also Sprach Zarathustra". Kontserdi eelõhtul toimub KuKu klubis avalik vestlus Laibachi liidri ja ideoloogi Ivan Novaki ning filmikriitiku Tristan Priimägi vahel.
Tasuta ja kõikidele huvilistele avatud vestluse "Nõnda kõneleb Laibach" keskmes on Jumala surma ja üliinimese sündi kuulutanud saksa filosoofi Friedrich Nietzsche tähtteos ja sellel põhinev Laibachi album. Samuti räägitakse muusika ja poliitika põrkumisest, üleelusuuruste maskide kandmise ja põhjakorealastega ühise keele leidmise kunstist ning Laibachi kirevast ajaloost laiemalt.
Friedrich Nietzsche ligi 135 aastat tagasi ilmunud romaan "Also Sprach Zarathustra" ("Nõnda kõneles Zarathustra") on ülemlaul uutest väärtustest, aga ka rõõmulaul vanade väärtuste purustamise ekstaasist. End kord kunstnik-filosoofiks, kord antikristlaseks nimetanud Nietzsche tekstid on alati ahvatlenud massivaimuga manipuleerijaid ning "üliinimese" mõiste tõttu on teda seostatud ka natsismiga.
Sarnaseid reaktsioone on esile kutsunud ka 1980. aastate Jugoslaavias sündinud ansambel Laibach, kelle pärisosaks on kujunenud mitmetimõistetavus ja provokatsioon. Oma wagnerliku kõla, manifesti-mõõtu vastuoluliste sõnavõttude ja totalitaar-militaristlik stilistika tõttu on bändi liikmeid ekslikult tembeldatud neonatsideks ning süüdistatud nii äärmuslikus vasakpoolsuses kui ka äärmuslikus parempoolsuses.
Laibachi liider ja peamine kõneisik Ivan Novak ise on öelnud, et Laibachi ei häiri õigupoolest ükski nende kohta levinud valearusaam. "Vahel on valearusaam parem tõlgendus kui kellegi sellise oma, kes arvab meist kõike teadvat," väidab ta. "Laibach on väga spetsiifiline projekt, kus tegeldakse kultuuri ja poliitika kõigi suhete ja aspektidega. Me ei sisene muusikamaastikule ainult muusika kaudu, vaid ka teisi teid pidi."
Vestlus KuKu klubis toimub 14. novembril kell 18.00–19.00.
### Response:
KuKu klubis toimub avalik vestlus Laibachi liidri Ivan Novakiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zopp pidi tund ja 19 minutit kestnud kohtumises tunnistama 8. asetatud slovaki Lukas Lacko (ATP 126.) 7:6 (5), 6:2 paremust.
Avasetis juhtis Zopp 4:2 ja 5:4, aga Lacko viigistas seisu ja läks omakorda 6:5 juhtima. Zopp hoidis kindlalt enda servi, kiires lõppmängus jäi aga peale Lacko. Teises setis läks Lacko kiiresti 4:0 juhtima.
Zopp servis mängu jooksul kümme ässa ja tegi ühe topeltvea, Lacko sai kirja kaheksa ässa ja kaks topeltviga.
Zopil oli seitse murdevõimalust – kõik esimeses setis –, millest ta realiseeris ühe. Lacko kasutas kolmest murdepallist ära kaks.
Mängitud punktidest võitis Zopp 58 ja Lacko 69.
Lackole oli võit magusaks revanšiks – mehed oli vastamisi ka ligi kuu aega tagasi Stockholmi ATP turniiri avaringis, siis jäi 6:4, 6:7 (1), 6:2 peale Zopp.
Bratislavas poolfinaali jõudmisega teenis Zopp 40 punkti, tänu millele peaks ta edetabelis tõusma umbes 15 kohta. | Zopi hea hoog rauges Bratislavas poolfinaalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zopp pidi tund ja 19 minutit kestnud kohtumises tunnistama 8. asetatud slovaki Lukas Lacko (ATP 126.) 7:6 (5), 6:2 paremust.
Avasetis juhtis Zopp 4:2 ja 5:4, aga Lacko viigistas seisu ja läks omakorda 6:5 juhtima. Zopp hoidis kindlalt enda servi, kiires lõppmängus jäi aga peale Lacko. Teises setis läks Lacko kiiresti 4:0 juhtima.
Zopp servis mängu jooksul kümme ässa ja tegi ühe topeltvea, Lacko sai kirja kaheksa ässa ja kaks topeltviga.
Zopil oli seitse murdevõimalust – kõik esimeses setis –, millest ta realiseeris ühe. Lacko kasutas kolmest murdepallist ära kaks.
Mängitud punktidest võitis Zopp 58 ja Lacko 69.
Lackole oli võit magusaks revanšiks – mehed oli vastamisi ka ligi kuu aega tagasi Stockholmi ATP turniiri avaringis, siis jäi 6:4, 6:7 (1), 6:2 peale Zopp.
Bratislavas poolfinaali jõudmisega teenis Zopp 40 punkti, tänu millele peaks ta edetabelis tõusma umbes 15 kohta.
### Response:
Zopi hea hoog rauges Bratislavas poolfinaalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kooli aegu oli õudsemaid lauseid füüsikaõpikus need, mis lõppesid "... on lihtne ja selge füüsikaline sisu". Lihtne ja selge oli ainult nii palju, et kohe astub juhtmete peale nii kilpkonn kui kolm elevanti ja enam ei saa midagi aru.
Õpikud olid õudsed, täiesti arusaamatusse keelde tõlgitud, õpetajad ühed neetud rassistid. Üks väheseid juhtumeid, kui minamees hakkab kellegi teise suunas näpuga näitama, ongi füüsikaga seotud. Läbi häda, kolmede ja üksikute neljadega end kuidagi läbi veeti, keskkooli lõpueksamiks õpiti entsüklopeediast – lihtne, kergesti loetav, arusaadav.
Rassistid sellepärast – ma muidugi olen varem ja mujal seda juba halanud – et eelistanuks näha klassitäit neegrilapsi ja olla kuskil Aafrikas revolutsioonilist haridust arendamas, palk suur ja valuutas ka veel. Mispärast füüsikaõpetajad, kes miski arendamise korras seal käinud, Volga-tüüpi autodega sõitsid ja ootasid, millal kohustuslik ENSV koolis õpetamise aeg läbi ja tagasi saab. Õpetamine niisiis niivõrd-kuivõrd. Ärgu imestatagu, et ma füüsikas olen tuhm nagu keedujänes.
Mis on muidugi kurb. Inimene võiks ikka igast asjast natukenegi teada, kasvõi nii palju, et lihtsate asjadega lohku ei tõmmataks. On läinud, nagu on läinud, tagasi ei kruti. Kurb on, et nii kolmandik raamatust loeti küll truuvisti ka läbi, aga see oli kõigest: ka. Füüsikalisse ossa võis olla peidetud igasugu hulle nalju, loll pea ei võtnud vastu, antagu andeks.
Küll aga kinnistus ammune veendumus, et reaalteaduste kuivikud-nohikud on igaüks eraldi rohkem peast segi kui tuhat loovuse ja karbist-välja-mõtlemise koolitajat kuupi võetuna. Lõbusamad ka, kui vähegi hakkad pihta saama. Lgp hr Feynman võinuks väljendi "uudishimulik natuur" asemel kasutada ka: kui see kõlab nagu jaburus, olen mina käsi! Või: laske sisse, ma leiutan teile midagi!
Tõeline nuhtlus. See aim, et füüsikud, järelikult ka füüsika, ei olegi üks lootusetult veniv hall pilv, saadi kunagi ühega üürikat jagades. Põrand oli töödeldud punase trükivärviga – seda lõhna tunnen ma une pealt, teist põlve hurnalist ikkagi – nurgas elas Hüdra, kellega lootusetult võideldi.
Sõber füüsik pajatas igasugust. Õpetas rasketel hommikutel jäätist tarvitama, millel oli ka lihtne ja selge füüsikaline sisu, ainult meelde ei jäänud. Kuidas ülikooli füüsika instituudis ajal, kui müügivõrkudesse oli küll paisatud sigarette, aga mitte tikke, suitsule tuld saadi, tollest lähemalt ei räägi, pannakse poisid veel tagantjärele vastutama, nagu mingid ahistajad. Igast segast.
Feynmani teos kubiseb lugudest. Olgu need siis füüsikaga otse seotud või ainult servapidi. Lahe. Juba kirjeldused noorest põlvest, suure depreka aegsest Ameerikast. Hakka jälle brontosauruse pilguga ringi vahtima, et kas tänapäevane hukkaläinud noorus võtaks nii enesestmõistetavalt, et tööle tuleb minna juba õrnas eas, sest selle eest saab raha, oma raha.
Kuigi Feynman kukub muidugi kohe leiutama. Millest tihti aru ei saada, kõik ju seni kõlbas, nüüd tuleb mingi nolk ja, hästi, on küll kergem-lihtsam, aga nõuab ümberõppimist, pagan. Küll leiutab türgi ubade tükeldamise uudse viisi, küll ehitab möödaminnes paberitükkidest keskjaama. Raadioid parandab ka, sõber füüsik, kellega koos elati, kirus maapõhja tüüpe, kes arvavad, et kui füüsik, järelikult oskab raadioid parandada.
Mida edasi, seda vahvamaks juhtumused lähevad. Omaette väärtus on Ameerika ülikoolide kirjeldus, millest mõhkugi ei teatud. Milline vahe on kommetes, kuis Massachusettsi tehnoloogiainstituut on sihuke tavaline taibude kogunemiskoht, siis Princeton üritab ahvida vanu Inglise ülikoole.
Pepsid mõlemad – katsu sa imeilusat ettekandjat vennaskonna tantsuõhtule viia, pole õigest ühiskonnakihist. Vennaskond ütlen mina sellepärast, et fraternity, mida siin kirjeldatakse, ikka pole korporatsioon, kuigi nii tõlgitud. Pigem midagi lasteaia ja nõuka sõjaväe vahepealset. Samas lastakse noorel teadlasel püksid sõeluma, kui soovitatakse teha üks väike ettekanne ja, mokaotsast: Einstein ja Pauli astuvad ka läbi, tahtsid kuulata.
Täiesti taltumatu vana, kes ise ka tunnistab, et õppis mingi hetk sotsiaalselt süüdimatuks, ja väga mõnus olevat. Ajal, kui parimad pead töötavad meeleheitlikult aatomipommi leiutamise kallal, õpib teadur Feynman lisaerialaks kõikvõimalike lukkude muukimist. Niisama, et nalja saaks ja inimesed taipaks ka kapi taha vaadata.
Mul on kange tahtmine edasi pajatada, mis siin kõik saab, kuidas lähevad uneuuringud, sipelgatele õige käitumise õpetamine või kohtumised Vegase tütarlastega, taat elas ikka täiel rinnal ja oleks võinud lisaks Nobeli füüsikapreemiale ka mingi rõõmsameelsuse auhinna saada.
Ülilahe lugemine ja ma mõtlen tõsiselt, et läheks Tanel Padari sabas õhtukooli, füüsika tundidesse, siis loeks veel korra läbi, saamaks aru kõigist naljadest. | Arvustus. Ebalihtne ja -selge füüsikaline sisu, suure lõbuga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kooli aegu oli õudsemaid lauseid füüsikaõpikus need, mis lõppesid "... on lihtne ja selge füüsikaline sisu". Lihtne ja selge oli ainult nii palju, et kohe astub juhtmete peale nii kilpkonn kui kolm elevanti ja enam ei saa midagi aru.
Õpikud olid õudsed, täiesti arusaamatusse keelde tõlgitud, õpetajad ühed neetud rassistid. Üks väheseid juhtumeid, kui minamees hakkab kellegi teise suunas näpuga näitama, ongi füüsikaga seotud. Läbi häda, kolmede ja üksikute neljadega end kuidagi läbi veeti, keskkooli lõpueksamiks õpiti entsüklopeediast – lihtne, kergesti loetav, arusaadav.
Rassistid sellepärast – ma muidugi olen varem ja mujal seda juba halanud – et eelistanuks näha klassitäit neegrilapsi ja olla kuskil Aafrikas revolutsioonilist haridust arendamas, palk suur ja valuutas ka veel. Mispärast füüsikaõpetajad, kes miski arendamise korras seal käinud, Volga-tüüpi autodega sõitsid ja ootasid, millal kohustuslik ENSV koolis õpetamise aeg läbi ja tagasi saab. Õpetamine niisiis niivõrd-kuivõrd. Ärgu imestatagu, et ma füüsikas olen tuhm nagu keedujänes.
Mis on muidugi kurb. Inimene võiks ikka igast asjast natukenegi teada, kasvõi nii palju, et lihtsate asjadega lohku ei tõmmataks. On läinud, nagu on läinud, tagasi ei kruti. Kurb on, et nii kolmandik raamatust loeti küll truuvisti ka läbi, aga see oli kõigest: ka. Füüsikalisse ossa võis olla peidetud igasugu hulle nalju, loll pea ei võtnud vastu, antagu andeks.
Küll aga kinnistus ammune veendumus, et reaalteaduste kuivikud-nohikud on igaüks eraldi rohkem peast segi kui tuhat loovuse ja karbist-välja-mõtlemise koolitajat kuupi võetuna. Lõbusamad ka, kui vähegi hakkad pihta saama. Lgp hr Feynman võinuks väljendi "uudishimulik natuur" asemel kasutada ka: kui see kõlab nagu jaburus, olen mina käsi! Või: laske sisse, ma leiutan teile midagi!
Tõeline nuhtlus. See aim, et füüsikud, järelikult ka füüsika, ei olegi üks lootusetult veniv hall pilv, saadi kunagi ühega üürikat jagades. Põrand oli töödeldud punase trükivärviga – seda lõhna tunnen ma une pealt, teist põlve hurnalist ikkagi – nurgas elas Hüdra, kellega lootusetult võideldi.
Sõber füüsik pajatas igasugust. Õpetas rasketel hommikutel jäätist tarvitama, millel oli ka lihtne ja selge füüsikaline sisu, ainult meelde ei jäänud. Kuidas ülikooli füüsika instituudis ajal, kui müügivõrkudesse oli küll paisatud sigarette, aga mitte tikke, suitsule tuld saadi, tollest lähemalt ei räägi, pannakse poisid veel tagantjärele vastutama, nagu mingid ahistajad. Igast segast.
Feynmani teos kubiseb lugudest. Olgu need siis füüsikaga otse seotud või ainult servapidi. Lahe. Juba kirjeldused noorest põlvest, suure depreka aegsest Ameerikast. Hakka jälle brontosauruse pilguga ringi vahtima, et kas tänapäevane hukkaläinud noorus võtaks nii enesestmõistetavalt, et tööle tuleb minna juba õrnas eas, sest selle eest saab raha, oma raha.
Kuigi Feynman kukub muidugi kohe leiutama. Millest tihti aru ei saada, kõik ju seni kõlbas, nüüd tuleb mingi nolk ja, hästi, on küll kergem-lihtsam, aga nõuab ümberõppimist, pagan. Küll leiutab türgi ubade tükeldamise uudse viisi, küll ehitab möödaminnes paberitükkidest keskjaama. Raadioid parandab ka, sõber füüsik, kellega koos elati, kirus maapõhja tüüpe, kes arvavad, et kui füüsik, järelikult oskab raadioid parandada.
Mida edasi, seda vahvamaks juhtumused lähevad. Omaette väärtus on Ameerika ülikoolide kirjeldus, millest mõhkugi ei teatud. Milline vahe on kommetes, kuis Massachusettsi tehnoloogiainstituut on sihuke tavaline taibude kogunemiskoht, siis Princeton üritab ahvida vanu Inglise ülikoole.
Pepsid mõlemad – katsu sa imeilusat ettekandjat vennaskonna tantsuõhtule viia, pole õigest ühiskonnakihist. Vennaskond ütlen mina sellepärast, et fraternity, mida siin kirjeldatakse, ikka pole korporatsioon, kuigi nii tõlgitud. Pigem midagi lasteaia ja nõuka sõjaväe vahepealset. Samas lastakse noorel teadlasel püksid sõeluma, kui soovitatakse teha üks väike ettekanne ja, mokaotsast: Einstein ja Pauli astuvad ka läbi, tahtsid kuulata.
Täiesti taltumatu vana, kes ise ka tunnistab, et õppis mingi hetk sotsiaalselt süüdimatuks, ja väga mõnus olevat. Ajal, kui parimad pead töötavad meeleheitlikult aatomipommi leiutamise kallal, õpib teadur Feynman lisaerialaks kõikvõimalike lukkude muukimist. Niisama, et nalja saaks ja inimesed taipaks ka kapi taha vaadata.
Mul on kange tahtmine edasi pajatada, mis siin kõik saab, kuidas lähevad uneuuringud, sipelgatele õige käitumise õpetamine või kohtumised Vegase tütarlastega, taat elas ikka täiel rinnal ja oleks võinud lisaks Nobeli füüsikapreemiale ka mingi rõõmsameelsuse auhinna saada.
Ülilahe lugemine ja ma mõtlen tõsiselt, et läheks Tanel Padari sabas õhtukooli, füüsika tundidesse, siis loeks veel korra läbi, saamaks aru kõigist naljadest.
### Response:
Arvustus. Ebalihtne ja -selge füüsikaline sisu, suure lõbuga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Parima aja – 1.09,281 – sõitis välja soomlane Valtteri Bottas, edestades enda tiimikaaslast Lewis Hamiltoni vaid 0,003 sekundiga.
Järgnesid Ferreri sõitjad Kimi Räikkönen ja Sebastian Vettel, neli paremat mahtusid 0,058 sekundi sisse.
Esinelikule järgnesid Daniel Ricciardo (Red Bull; +0,963), Fernando Alonso (McLaren; +1,007), Sergio Perez (Force India; +1,041), Esteban Ocon (Force India; +1,076), Max Verstappen (Red Bull; +1,214) ja Carlos Sainz (Renault; +1,318).
Kvalifikatsioon algab Eesti aja järgi kell 18. | Mercedesed valitsesid ka Brasiilia GP viimast vabatreeningut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Parima aja – 1.09,281 – sõitis välja soomlane Valtteri Bottas, edestades enda tiimikaaslast Lewis Hamiltoni vaid 0,003 sekundiga.
Järgnesid Ferreri sõitjad Kimi Räikkönen ja Sebastian Vettel, neli paremat mahtusid 0,058 sekundi sisse.
Esinelikule järgnesid Daniel Ricciardo (Red Bull; +0,963), Fernando Alonso (McLaren; +1,007), Sergio Perez (Force India; +1,041), Esteban Ocon (Force India; +1,076), Max Verstappen (Red Bull; +1,214) ja Carlos Sainz (Renault; +1,318).
Kvalifikatsioon algab Eesti aja järgi kell 18.
### Response:
Mercedesed valitsesid ka Brasiilia GP viimast vabatreeningut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mercedese töötajaid sõidutanud minibuss peeti maanteel kinni. "Nende asjad varastati ära, aga kõige tähtsam on, et keegi ei saanud viga," ütles Mercedese kõneisik.
"Oli laske, ühel hoiti relva pea kohal. Väga kohutav oli seda kuulda," rääkis Mercedeses sõitev Lewis Hamilton, kes kindlustas eelmisel etapil neljanda MM-tiitli. "Selliseid asju juhtub siin igal aastal. Vormel-1 ja meeskonnad peavad midagi ette võtma."
Röövijatega sattusid silmitsi ka Rahvusvahelise Autoliidu (FIA) töötajad, nende autole lähenes relvastatud meesterahvas, kes koputas relvaga autoaknale, aga kuna sõiduk oli kuulikindel, õnnestus neil põgeneda. FIA auto järel sõitsid Williamsi meeskonna töötajad ja ka neil õnnestus põgeneda. | Mercedese vormelitiimi liikmed langesid relvastatud röövi ohvriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mercedese töötajaid sõidutanud minibuss peeti maanteel kinni. "Nende asjad varastati ära, aga kõige tähtsam on, et keegi ei saanud viga," ütles Mercedese kõneisik.
"Oli laske, ühel hoiti relva pea kohal. Väga kohutav oli seda kuulda," rääkis Mercedeses sõitev Lewis Hamilton, kes kindlustas eelmisel etapil neljanda MM-tiitli. "Selliseid asju juhtub siin igal aastal. Vormel-1 ja meeskonnad peavad midagi ette võtma."
Röövijatega sattusid silmitsi ka Rahvusvahelise Autoliidu (FIA) töötajad, nende autole lähenes relvastatud meesterahvas, kes koputas relvaga autoaknale, aga kuna sõiduk oli kuulikindel, õnnestus neil põgeneda. FIA auto järel sõitsid Williamsi meeskonna töötajad ja ka neil õnnestus põgeneda.
### Response:
Mercedese vormelitiimi liikmed langesid relvastatud röövi ohvriks |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.