instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaks nädalat tagasi toimunud veerandfinaalseeria avamängus TLÜ Kuressaarele geimi ei loovutanud, kui tänavu esiliigas debüteerinud võistkonnast oldi võõrsil üle 3:0 (22, 17, 20) tulemusega. Seega vajab Kuressaare edasipääsuks esmalt 3:0 või 3:1 võitu ja seejärel paremust 25-punktini peetavas kuldses geimis. Ülejäänud tulemused tagavad koha nelja parema hulgas pealinna võistkonnale, kirjutab volley.ee.
Paari võitjat ootab poolfinaalis vastasseis kas TTÜ/Tradehouse'i või Famila/Võru Võrkpalliklubiga. Teisel tabelipoolel jõudsid poolfinaali Tartu Ülikool/Eeden ja Kohila Võrkpalliklubi/E-Service. | Naiste võrkpalli karikavõistlustel saab selgeks kolmas poolfinalist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks nädalat tagasi toimunud veerandfinaalseeria avamängus TLÜ Kuressaarele geimi ei loovutanud, kui tänavu esiliigas debüteerinud võistkonnast oldi võõrsil üle 3:0 (22, 17, 20) tulemusega. Seega vajab Kuressaare edasipääsuks esmalt 3:0 või 3:1 võitu ja seejärel paremust 25-punktini peetavas kuldses geimis. Ülejäänud tulemused tagavad koha nelja parema hulgas pealinna võistkonnale, kirjutab volley.ee.
Paari võitjat ootab poolfinaalis vastasseis kas TTÜ/Tradehouse'i või Famila/Võru Võrkpalliklubiga. Teisel tabelipoolel jõudsid poolfinaali Tartu Ülikool/Eeden ja Kohila Võrkpalliklubi/E-Service.
### Response:
Naiste võrkpalli karikavõistlustel saab selgeks kolmas poolfinalist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varasemad etapid samuti slaalomirajalt teeninud 22-aastane Vlhova sai kahe sõidu kokkuvõttes kirja tulemuse 1.49,98.
Avalaskumise järel liidrikohal olnud ameeriklanna Mikaela Shiffrin pidi leppima 0,10 sekundilise kaotuse ja teise kohaga. Šveitslanna Wendy Holdener kaotas kahele esimesele juba rohkem kui sekundiga. | Levi MK-etapi slaalomi võit läks noorele slovakitarile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varasemad etapid samuti slaalomirajalt teeninud 22-aastane Vlhova sai kahe sõidu kokkuvõttes kirja tulemuse 1.49,98.
Avalaskumise järel liidrikohal olnud ameeriklanna Mikaela Shiffrin pidi leppima 0,10 sekundilise kaotuse ja teise kohaga. Šveitslanna Wendy Holdener kaotas kahele esimesele juba rohkem kui sekundiga.
### Response:
Levi MK-etapi slaalomi võit läks noorele slovakitarile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavune festival Afekt tõi taas esile tendentsi, mis näib nüüdismuusikat kummitavat juba mõnda aega. Metafoorselt võib seda sõnastada kui teose väljendumist mängu või jõuna, kuid mitte mõlemana korraga. Traditsiooniliselt omavahel läbipõimunud dimensioonid on mingil põhjusel eraldunud ning muutunud teineteist välistavateks kategooriateks. Kuidas sellise olukorrani jõuti?
Muusikaline jõud ehk selle kineetiline energia ei ole kunagi olnud traditsioonilise muusikaanalüüsi keskmes. See valdkond, mis veel tänapäevalgi on tugevalt maskuliinne, on alati eelistanud tegeleda käegakatsutavamaga, s.t nähtustega, mida on võimalik objektistada ja sellisena koost lahti võtta. Seetõttu on muusikaanalüüsi keskmes olnud ikka ja jälle pigem muusika arhitektooniline aspekt, eelkõige selle struktuur, mis ei olegi enam niivõrd muusika selle vahetus kogemises kuivõrd vorm, mille muusika võtab end ajas lahti voltides.
Nii-öelda energeetiline käsitlus ei ole muusikale siiski päris tundmatu. Piisab, kui meenutada Ernst Kurthi lauset "Melodie ist Bewegung" (meloodia on liikumine), millega Kurth alustab oma kuulsat teksti muusikast. 1 Selle lausega tahab Kurth öelda, et muusika ontoloogiline fookus ei asetse niivõrd üksikhelis kui helide omavahelistes seostes, liikumises ühelt helilt teisele. Teisisõnu, helid on küll olulised, kuid muusika kui nähtamatu substants, kui inerts, jääb helide vahele. Kuid ka Kurth – juhul kui ma olen temast ikka õigesti aru saanud – käsitleb muusikalist energiat pigem helide ühendamise tulemina, millenagi, mis justkui kinnitub struktuuri külge ja annab sellele ajas lahti rulludes kandvuse ja pidevuse. See tähendab, et muusika kui energia eluõigust tunnistades näib Kurth andvat ikkagi eelise struktuurile, millest muusika kui hoog lõppkokkuvõttes sõltub.
Sellisel peaaegu märkamatul tagasilangemisel struktuuri ehk muusikaliselt käegakatsutava lõksu on muidugi oma eellugu. Selle selgitamiseks tuleb esmalt uurida, kuidas tekitatakse muusikas üldse kineetiline energia ehk kandvus kompositsioonilises plaanis. Mulle näib, et siin on põhimõtteliselt kaks võimalust: kas seest väljapoole või väljast sissepoole. Esimest võiks tinglikult nimetada yin -stiiliks ja teist yang -stiiliks. 2
Yin -stiil lähtub muusikalisest inertsist. Kõigepealt on idee teatud liikumisest ja siis leitakse selle väljendamiseks mingi vorm. Yin -stiilile on omane kasutatava materjali teatav lõpetamatus või defineerimatus. Teisisõnu väldib selline stiil kujundeid, mida oleks kerge objektistada: see tähendab, et mingis mõttes väldib yin -stiil ka muusikalist karakteersust. Ühtlasi võib öelda, et yin -stiili elemente ei saa käsitleda temaatilise ehk traditsioonilises mõttes individualiseeritud materjalina, vaid pigem sellena, mis jääb (vähemalt traditsioonilises kunstmuusikas) temaatiliste lõikude vahele – üldisemat laadi liikumisena, sekventsilise arendusena (eeldusel, et viimane ei ole temaatiliselt laetud), arpedžeerimisena jne. Yin -stiilis lõike võib käsitleda ka kui muusikalisi mittekohti. Ühtlasi esindab see nn vaesuse või vähem-on-rohkem-esteetikat. Kokkuvõtvalt on yin -stiili mis tahes muusikaline sündmus eelkõige muusikalise inertsi avaldusvorm, teatavat laadi puhas antus ning sellel puuduvad reeglina motiivilised pretensioonid ehk kalduvus tekitada mõistuspäraseid suhteid teiste analoogiliste avaldusvormidega.
Yang -stiil lähtub aga muusikaobjektist (motiiv, karakteerne fraas jne) ehk muusika nähtavast ja selgesti defineeritavast aspektist. Yang -stiilis on põhitähelepanu all eelkõige muusika struktuur ning muusikaline energia on siin pigem motiivide iseloomulikust asetusest tuleneva pingestatuse tulemus. Yang -stiili kujundid on ühtlasi rõhutatult individualiseeritud: erinevalt yin -stiilist on need strukturaalseid seoseid loovatest tähendustest tiined. Seega on yin – ja yang -stiil teatavad muusikast mõtlemise tüübid ning mitte niivõrd stiilid selle sõna traditsioonilises ehk esteetilises tähenduses.
Klassitsismiajastu muusikas on need kaks mõtlemisviisi tasakaalus. Näiteks, tüüpiline klassikaline peateema algab yang -stiilis sündmuse ehk karakteerse motiiviga, mis omandab edasises arengus üha enam yin -stiilile iseloomulikke jooni: see teisendatakse üldisemaks liikumisenergiaks nagu sekventsid, teemat lõpetav kadents vms. See, mis on algselt skulptuurne ja are, hakkab järk-järgult oma individuaalsust ja piiritletust kaotama, elades end samal ajal välja aina kasvavas liikumisenergias. Selline tendents ei avaldu vaid muusikalise lause, vaid ka vormi üldtasandil: arvestatav osa mitmeosalise klassikalise teose finaalidest väljendavad eelkõige liikumist, milles eelnevatele osadele omane motiivide karakteersus suuresti kaob.
Klassikalise instrumentaalmuusika edasises ajaloolises arengus omandab yang -stiil aina suurema kaalu ja see väljendub eelkõige motiivilises tihendamises: teostest hakkavad kaduma n-ö tühjad kohad ehk temaatiliselt selgelt määratlemata lõigud. Kõigepealt individualiseeritakse arenduslikud lõigud ning lõpuks ka kadentsid kui vormi kõige konventsionaalsemad üksused – kuni need kaovad muusikast üldse. Ühesõnaga, tekib olukord, kus yang -stiili muusikalistesse sündmustesse pakitud inerts ei saa end enam yin -stiili liikumises välja elada.
Paradoksaalselt ei kasva aga yin -stiili muusikast pagendamisega muusikaline pinge – muusika totaalse tematiseerimise tulemusena ei muutu see vahetu antusena kandvamaks. Mingis mõttes on see surnud ring, sest yin -aspekti vähenemine sunnib muusika intensiivsuse suurendamiseks sellesse kuhjama aina enam temaatiliselt tähenduslikke motiive ehk yang -materjali, kuid selle tulemusena väheneb yin -aspekt teoses veelgi. See protsess saavutab oma kulminatsiooni ilmselt serialistlikus muusikas, kus kogu teoses kõlav materjal on temaatilisel ja motiivilisel (seeria) tasandil seotud.
Selle tulemusena devalveerub ühtlasi temaatiliselt tähenduslik motiiv: kui kõik on tähtis, siis ei ole lõpuks enam miski tähtis. Samuti ei saa motiiviliselt devalveerunud teoste puhul rääkida enam muusikalise energia vabast voolamisest: sümptomaatilisena kaob serialistlikest ja postserialistlikest teostest järk-järgult lineaarsus ning motiivid ja üksikhelid ei tähista enam hetke liikumises, vaid tardunud ja lõpetatud entiteete. Sellise muusika energiat saab kirjeldada pigem frustratsioonina, väljaelamata pingena.
Yin -stiil, mille koostöö yang-stiiliga on katkenud, hakkab enda väljendamiseks otsima uusi vorme. Kuna yin -stiil ei saa olla otseselt nähtav – õigupoolest ei loo yin -stiil kui selline üldse muusikaobjekte –, siis korjab ta üles kõik selle, mille yang -stiil on väheväärtuslikuna maha jätnud, ning "elustab" seda seestpoolt. Kuna yin -stiili kõrval yang -stiili enam ei ole, siis ei kristalliseeru yin -stiili energia konkreetseteks muusikaobjektideks, vaid jääbki mingis mõttes efemeerseks ja määratlematuks. Selline olukord on ohtlik, sest n-ö traditsioonilisest struktuuridest vabastatud yin -stiilist kontrollimatu muusikalise anarhiani on vaid väike samm.
Sedalaadi arengu tulemusena ongi tekkinud olukord, kus kõrvuti eksisteerivad kaks käsitlust, mida võib vaadelda teineteisega peaaegu mitte kunagi kohtuvate paralleelmaailmadena. Yang -stiil on degradeerunud tühjaks ja jõuetuks mänguks omaaegse hiilguse varemetel ning yin -stiilist on saanud jõud, millelt on võetud "hääl" ehk võime vormida konkreetseid muusikalisi lausungeid ehk yang -stiili seisukohalt abstraktseid ideid muusika taga. Selle tõdemuse taustal osutusid kõnekateks eelkõige festivali ava- ja lõppkontsert. Avakontserdil esindasid polaarsusi Elis Vesiku uudisteos "Kadumispunkt nägemisväljal" ning ka Pierre Boulezi krestomaatiline, kuid Eestis alles esiettekandeni jõudnud "Rituaal Bruno Maderna mälestuseks". Festivali lõppkontserdil Tallinnas väljendus teoste stiililine polaarsus aga veelgi tugevamalt festivali ühe peakülalise Michael Finnissy teose "Opera of the Nobility" ja Helena Tulve "Öise mere rännaku" võrdluses.
Kui Helena Tulve muusikas otsib yin -aspekt veel aktiivselt vormeleid, mille külge kinnituda, siis tema järeltulijad – juba mainitud Elis Vesik ja Liisa Hirsch – on oma loomingus sedalaadi tugipunktidest peaaegu üldse loobunud. Kui Elis Vesiku puhul saab temporaalsest struktuurist rääkida veel dünaamika aspektis, siis Liisa Hirschi teoses "Cloud Tone" ehk "Pilve heli" loobutakse ka sellest. Just selle teose puhul võib rääkida yin-mõtlemisviisi täielikust emantsipeerumisest.
Yin kui olemuslikult tumm stiil avaldus festivalil ka kontseptuaalses vormis Peter Ablingeri keelpillikvarteti nr 2 näol. See video kujutab justkui peatunud ajahetke, mil keelpillikvartett on end puu all mänguvalmis seadnud. Sümptomaatiliselt puudub videol igasugune heli. Kontseptuaalses plaanis vastandus sellele Berliinis tegutseva soprani ja performance ’i-kunstniku Sirje Aleksandra Viise kontsert "Dirtypopfoxslut" (sümptomaatiline on juba kontserdi pealkiri), kus esitusele tulnud teoste paljusõnalisuses näis yin-aspekt olevat lõplikult kaotsi läinud.
Seega näib polariseerumine kahe mainitud mõtlemisviisi vahel aina suurenevat: vana klassitsismi juurde ei ole enam võimalik tagasi minna, kuid uut sünteesi ka veel esialgu ei paista. Mingis mõttes peegeldab olukord nüüdismuusikas ka ühiskondlikke protsesse laiemalt: meedia kujutatud traditsioonilised võimukeskused näivad olevat muutunud performatiivselt "tühjaks" ning neid käsitletakse sisulise keskusena veel suuresti vanast harjumusest. Võimalik uus käsitlusviis ei ole aga leidnud endale veel formaate, milles ta võiks oma agendat tulemuslikult edastada. Kartuses oma häält kaotada ei saa ta ka vanu formaate mehaaniliselt üle võtta. Eks näis, mis tulevik toob. Igatahes elame huvitaval ajal.
1 Ernst Kurth, Grundlagen der Melodik. – Grundlagen des linearen Kontrapunkts – Einführung in Stil und Technik von Bachs melodischer Polyphonie, M. Hesse Verlag: Berlin, 1922, S. 1–12.
2 Rõhutan, et mainitud mõisteid kasutatakse siin pigem neutraalselt kui lihtsalt polaarsusi, kuid kuna nendega seotud kompositsioonipraktikaid võib teataval määral seostada yin-yang printsiibiga üldisemalt, siis eelistan mainitud määratlusi neutraalsematele X- ja Y- või A- ja B-stiilile. | Arvustus. Mäng ja jõud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavune festival Afekt tõi taas esile tendentsi, mis näib nüüdismuusikat kummitavat juba mõnda aega. Metafoorselt võib seda sõnastada kui teose väljendumist mängu või jõuna, kuid mitte mõlemana korraga. Traditsiooniliselt omavahel läbipõimunud dimensioonid on mingil põhjusel eraldunud ning muutunud teineteist välistavateks kategooriateks. Kuidas sellise olukorrani jõuti?
Muusikaline jõud ehk selle kineetiline energia ei ole kunagi olnud traditsioonilise muusikaanalüüsi keskmes. See valdkond, mis veel tänapäevalgi on tugevalt maskuliinne, on alati eelistanud tegeleda käegakatsutavamaga, s.t nähtustega, mida on võimalik objektistada ja sellisena koost lahti võtta. Seetõttu on muusikaanalüüsi keskmes olnud ikka ja jälle pigem muusika arhitektooniline aspekt, eelkõige selle struktuur, mis ei olegi enam niivõrd muusika selle vahetus kogemises kuivõrd vorm, mille muusika võtab end ajas lahti voltides.
Nii-öelda energeetiline käsitlus ei ole muusikale siiski päris tundmatu. Piisab, kui meenutada Ernst Kurthi lauset "Melodie ist Bewegung" (meloodia on liikumine), millega Kurth alustab oma kuulsat teksti muusikast. 1 Selle lausega tahab Kurth öelda, et muusika ontoloogiline fookus ei asetse niivõrd üksikhelis kui helide omavahelistes seostes, liikumises ühelt helilt teisele. Teisisõnu, helid on küll olulised, kuid muusika kui nähtamatu substants, kui inerts, jääb helide vahele. Kuid ka Kurth – juhul kui ma olen temast ikka õigesti aru saanud – käsitleb muusikalist energiat pigem helide ühendamise tulemina, millenagi, mis justkui kinnitub struktuuri külge ja annab sellele ajas lahti rulludes kandvuse ja pidevuse. See tähendab, et muusika kui energia eluõigust tunnistades näib Kurth andvat ikkagi eelise struktuurile, millest muusika kui hoog lõppkokkuvõttes sõltub.
Sellisel peaaegu märkamatul tagasilangemisel struktuuri ehk muusikaliselt käegakatsutava lõksu on muidugi oma eellugu. Selle selgitamiseks tuleb esmalt uurida, kuidas tekitatakse muusikas üldse kineetiline energia ehk kandvus kompositsioonilises plaanis. Mulle näib, et siin on põhimõtteliselt kaks võimalust: kas seest väljapoole või väljast sissepoole. Esimest võiks tinglikult nimetada yin -stiiliks ja teist yang -stiiliks. 2
Yin -stiil lähtub muusikalisest inertsist. Kõigepealt on idee teatud liikumisest ja siis leitakse selle väljendamiseks mingi vorm. Yin -stiilile on omane kasutatava materjali teatav lõpetamatus või defineerimatus. Teisisõnu väldib selline stiil kujundeid, mida oleks kerge objektistada: see tähendab, et mingis mõttes väldib yin -stiil ka muusikalist karakteersust. Ühtlasi võib öelda, et yin -stiili elemente ei saa käsitleda temaatilise ehk traditsioonilises mõttes individualiseeritud materjalina, vaid pigem sellena, mis jääb (vähemalt traditsioonilises kunstmuusikas) temaatiliste lõikude vahele – üldisemat laadi liikumisena, sekventsilise arendusena (eeldusel, et viimane ei ole temaatiliselt laetud), arpedžeerimisena jne. Yin -stiilis lõike võib käsitleda ka kui muusikalisi mittekohti. Ühtlasi esindab see nn vaesuse või vähem-on-rohkem-esteetikat. Kokkuvõtvalt on yin -stiili mis tahes muusikaline sündmus eelkõige muusikalise inertsi avaldusvorm, teatavat laadi puhas antus ning sellel puuduvad reeglina motiivilised pretensioonid ehk kalduvus tekitada mõistuspäraseid suhteid teiste analoogiliste avaldusvormidega.
Yang -stiil lähtub aga muusikaobjektist (motiiv, karakteerne fraas jne) ehk muusika nähtavast ja selgesti defineeritavast aspektist. Yang -stiilis on põhitähelepanu all eelkõige muusika struktuur ning muusikaline energia on siin pigem motiivide iseloomulikust asetusest tuleneva pingestatuse tulemus. Yang -stiili kujundid on ühtlasi rõhutatult individualiseeritud: erinevalt yin -stiilist on need strukturaalseid seoseid loovatest tähendustest tiined. Seega on yin – ja yang -stiil teatavad muusikast mõtlemise tüübid ning mitte niivõrd stiilid selle sõna traditsioonilises ehk esteetilises tähenduses.
Klassitsismiajastu muusikas on need kaks mõtlemisviisi tasakaalus. Näiteks, tüüpiline klassikaline peateema algab yang -stiilis sündmuse ehk karakteerse motiiviga, mis omandab edasises arengus üha enam yin -stiilile iseloomulikke jooni: see teisendatakse üldisemaks liikumisenergiaks nagu sekventsid, teemat lõpetav kadents vms. See, mis on algselt skulptuurne ja are, hakkab järk-järgult oma individuaalsust ja piiritletust kaotama, elades end samal ajal välja aina kasvavas liikumisenergias. Selline tendents ei avaldu vaid muusikalise lause, vaid ka vormi üldtasandil: arvestatav osa mitmeosalise klassikalise teose finaalidest väljendavad eelkõige liikumist, milles eelnevatele osadele omane motiivide karakteersus suuresti kaob.
Klassikalise instrumentaalmuusika edasises ajaloolises arengus omandab yang -stiil aina suurema kaalu ja see väljendub eelkõige motiivilises tihendamises: teostest hakkavad kaduma n-ö tühjad kohad ehk temaatiliselt selgelt määratlemata lõigud. Kõigepealt individualiseeritakse arenduslikud lõigud ning lõpuks ka kadentsid kui vormi kõige konventsionaalsemad üksused – kuni need kaovad muusikast üldse. Ühesõnaga, tekib olukord, kus yang -stiili muusikalistesse sündmustesse pakitud inerts ei saa end enam yin -stiili liikumises välja elada.
Paradoksaalselt ei kasva aga yin -stiili muusikast pagendamisega muusikaline pinge – muusika totaalse tematiseerimise tulemusena ei muutu see vahetu antusena kandvamaks. Mingis mõttes on see surnud ring, sest yin -aspekti vähenemine sunnib muusika intensiivsuse suurendamiseks sellesse kuhjama aina enam temaatiliselt tähenduslikke motiive ehk yang -materjali, kuid selle tulemusena väheneb yin -aspekt teoses veelgi. See protsess saavutab oma kulminatsiooni ilmselt serialistlikus muusikas, kus kogu teoses kõlav materjal on temaatilisel ja motiivilisel (seeria) tasandil seotud.
Selle tulemusena devalveerub ühtlasi temaatiliselt tähenduslik motiiv: kui kõik on tähtis, siis ei ole lõpuks enam miski tähtis. Samuti ei saa motiiviliselt devalveerunud teoste puhul rääkida enam muusikalise energia vabast voolamisest: sümptomaatilisena kaob serialistlikest ja postserialistlikest teostest järk-järgult lineaarsus ning motiivid ja üksikhelid ei tähista enam hetke liikumises, vaid tardunud ja lõpetatud entiteete. Sellise muusika energiat saab kirjeldada pigem frustratsioonina, väljaelamata pingena.
Yin -stiil, mille koostöö yang-stiiliga on katkenud, hakkab enda väljendamiseks otsima uusi vorme. Kuna yin -stiil ei saa olla otseselt nähtav – õigupoolest ei loo yin -stiil kui selline üldse muusikaobjekte –, siis korjab ta üles kõik selle, mille yang -stiil on väheväärtuslikuna maha jätnud, ning "elustab" seda seestpoolt. Kuna yin -stiili kõrval yang -stiili enam ei ole, siis ei kristalliseeru yin -stiili energia konkreetseteks muusikaobjektideks, vaid jääbki mingis mõttes efemeerseks ja määratlematuks. Selline olukord on ohtlik, sest n-ö traditsioonilisest struktuuridest vabastatud yin -stiilist kontrollimatu muusikalise anarhiani on vaid väike samm.
Sedalaadi arengu tulemusena ongi tekkinud olukord, kus kõrvuti eksisteerivad kaks käsitlust, mida võib vaadelda teineteisega peaaegu mitte kunagi kohtuvate paralleelmaailmadena. Yang -stiil on degradeerunud tühjaks ja jõuetuks mänguks omaaegse hiilguse varemetel ning yin -stiilist on saanud jõud, millelt on võetud "hääl" ehk võime vormida konkreetseid muusikalisi lausungeid ehk yang -stiili seisukohalt abstraktseid ideid muusika taga. Selle tõdemuse taustal osutusid kõnekateks eelkõige festivali ava- ja lõppkontsert. Avakontserdil esindasid polaarsusi Elis Vesiku uudisteos "Kadumispunkt nägemisväljal" ning ka Pierre Boulezi krestomaatiline, kuid Eestis alles esiettekandeni jõudnud "Rituaal Bruno Maderna mälestuseks". Festivali lõppkontserdil Tallinnas väljendus teoste stiililine polaarsus aga veelgi tugevamalt festivali ühe peakülalise Michael Finnissy teose "Opera of the Nobility" ja Helena Tulve "Öise mere rännaku" võrdluses.
Kui Helena Tulve muusikas otsib yin -aspekt veel aktiivselt vormeleid, mille külge kinnituda, siis tema järeltulijad – juba mainitud Elis Vesik ja Liisa Hirsch – on oma loomingus sedalaadi tugipunktidest peaaegu üldse loobunud. Kui Elis Vesiku puhul saab temporaalsest struktuurist rääkida veel dünaamika aspektis, siis Liisa Hirschi teoses "Cloud Tone" ehk "Pilve heli" loobutakse ka sellest. Just selle teose puhul võib rääkida yin-mõtlemisviisi täielikust emantsipeerumisest.
Yin kui olemuslikult tumm stiil avaldus festivalil ka kontseptuaalses vormis Peter Ablingeri keelpillikvarteti nr 2 näol. See video kujutab justkui peatunud ajahetke, mil keelpillikvartett on end puu all mänguvalmis seadnud. Sümptomaatiliselt puudub videol igasugune heli. Kontseptuaalses plaanis vastandus sellele Berliinis tegutseva soprani ja performance ’i-kunstniku Sirje Aleksandra Viise kontsert "Dirtypopfoxslut" (sümptomaatiline on juba kontserdi pealkiri), kus esitusele tulnud teoste paljusõnalisuses näis yin-aspekt olevat lõplikult kaotsi läinud.
Seega näib polariseerumine kahe mainitud mõtlemisviisi vahel aina suurenevat: vana klassitsismi juurde ei ole enam võimalik tagasi minna, kuid uut sünteesi ka veel esialgu ei paista. Mingis mõttes peegeldab olukord nüüdismuusikas ka ühiskondlikke protsesse laiemalt: meedia kujutatud traditsioonilised võimukeskused näivad olevat muutunud performatiivselt "tühjaks" ning neid käsitletakse sisulise keskusena veel suuresti vanast harjumusest. Võimalik uus käsitlusviis ei ole aga leidnud endale veel formaate, milles ta võiks oma agendat tulemuslikult edastada. Kartuses oma häält kaotada ei saa ta ka vanu formaate mehaaniliselt üle võtta. Eks näis, mis tulevik toob. Igatahes elame huvitaval ajal.
1 Ernst Kurth, Grundlagen der Melodik. – Grundlagen des linearen Kontrapunkts – Einführung in Stil und Technik von Bachs melodischer Polyphonie, M. Hesse Verlag: Berlin, 1922, S. 1–12.
2 Rõhutan, et mainitud mõisteid kasutatakse siin pigem neutraalselt kui lihtsalt polaarsusi, kuid kuna nendega seotud kompositsioonipraktikaid võib teataval määral seostada yin-yang printsiibiga üldisemalt, siis eelistan mainitud määratlusi neutraalsematele X- ja Y- või A- ja B-stiilile.
### Response:
Arvustus. Mäng ja jõud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste sõitu valitsesid täielikult venelased, kes täitsid kogu pjedestaali ning võtsid esikümnest kokku seitse kohta. Parima eestlasena oli Karel Tammjärv 14.
Võitis Aleksander Bolšunov, kes edestas 20,6 sekundiga Aleksei Tšervotkinit ja 42,2 sekundiga Andrei Sobakarevit. Venelaste vahele suutis ennast neljandale kohale pressida norralane Andreas Nygaard.
Tammjärv kaotas võitjale lõpuks 1.18,7. 17. koha teenis Raido Ränkel (+1.19,7), 34. oli Andreas Veerpalu (+1.45,5), 40. Marko Kilp (+1.57,0), 59. Algo Kärp (+2.18,3), 68. Karl Erik Rabakukk (+2.24,7), 69. Kaarel Kasper Kõrge (+2.27,2), 75. Kein Einaste (+2.34,7), 91. Kristjan Koll (+2.59,0), 94. Tomas Kaurson (+3.13,4) ja 119. Taimar Kork (+4.14,9).
Kokku lõpetas distantsi 131 meest.
Naistest oli võidukas soomlanna Krista Pärmakoski, kes 18,4 sekundiga edestas Natalia Neprjajevat ning 24,2 sekundiga poolatari Justyna Kowalczykit.
Tatjana Mannima sai 18. koha (+1.02,6), Anette Veerpalu oli 26. (+1.13,8) ning Laura Alba 31. (+1.22,0).
Kokku jõudis finišisse 65 naist. | Venelased domineerisid Olosel, Tammjärv sai 14. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste sõitu valitsesid täielikult venelased, kes täitsid kogu pjedestaali ning võtsid esikümnest kokku seitse kohta. Parima eestlasena oli Karel Tammjärv 14.
Võitis Aleksander Bolšunov, kes edestas 20,6 sekundiga Aleksei Tšervotkinit ja 42,2 sekundiga Andrei Sobakarevit. Venelaste vahele suutis ennast neljandale kohale pressida norralane Andreas Nygaard.
Tammjärv kaotas võitjale lõpuks 1.18,7. 17. koha teenis Raido Ränkel (+1.19,7), 34. oli Andreas Veerpalu (+1.45,5), 40. Marko Kilp (+1.57,0), 59. Algo Kärp (+2.18,3), 68. Karl Erik Rabakukk (+2.24,7), 69. Kaarel Kasper Kõrge (+2.27,2), 75. Kein Einaste (+2.34,7), 91. Kristjan Koll (+2.59,0), 94. Tomas Kaurson (+3.13,4) ja 119. Taimar Kork (+4.14,9).
Kokku lõpetas distantsi 131 meest.
Naistest oli võidukas soomlanna Krista Pärmakoski, kes 18,4 sekundiga edestas Natalia Neprjajevat ning 24,2 sekundiga poolatari Justyna Kowalczykit.
Tatjana Mannima sai 18. koha (+1.02,6), Anette Veerpalu oli 26. (+1.13,8) ning Laura Alba 31. (+1.22,0).
Kokku jõudis finišisse 65 naist.
### Response:
Venelased domineerisid Olosel, Tammjärv sai 14. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma arvan, et selle aasta lõpu seisuga see küsimus peaks saama konkreetse lahenduse. Selge on see, et see ajaloonõuniku mõte, kus Edgar Savisaar on valinud täiesti teise tee poliitilises mõttes, need hetkel enam kokku ei käi," ütles Ratas ERR-ile.
Ratas rääkis, et kuna Savisaarele anti ajaloonõuniku koht juhatuse otsusega, siis peab sellest ametist vabastamine olema samuti juhatuse otsus. "See oli juhatuse otsus toona, see peab olema ka juhatuse otsus seekord. Eks siis juhatus peab neid kõiki nüansse kaaluma. Aga siin on kindlasti mingit uut sammu ja selgust vaja," lausus Ratas.
Ratase sõnul otsustab juhatus ajaloonõuniku küsimuse järgneva kuue-seitsme nädala jooksul.
Edgar Savisaarest sai veebruari algusest Keskerakonna palgaline ajaloonõunik. | Ratas: juhatus otsustab Savisaare ajaloonõunikuna jätkamise aasta lõpuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma arvan, et selle aasta lõpu seisuga see küsimus peaks saama konkreetse lahenduse. Selge on see, et see ajaloonõuniku mõte, kus Edgar Savisaar on valinud täiesti teise tee poliitilises mõttes, need hetkel enam kokku ei käi," ütles Ratas ERR-ile.
Ratas rääkis, et kuna Savisaarele anti ajaloonõuniku koht juhatuse otsusega, siis peab sellest ametist vabastamine olema samuti juhatuse otsus. "See oli juhatuse otsus toona, see peab olema ka juhatuse otsus seekord. Eks siis juhatus peab neid kõiki nüansse kaaluma. Aga siin on kindlasti mingit uut sammu ja selgust vaja," lausus Ratas.
Ratase sõnul otsustab juhatus ajaloonõuniku küsimuse järgneva kuue-seitsme nädala jooksul.
Edgar Savisaarest sai veebruari algusest Keskerakonna palgaline ajaloonõunik.
### Response:
Ratas: juhatus otsustab Savisaare ajaloonõunikuna jätkamise aasta lõpuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lvov osales sel aastal 27 meistriliiga mängus, põhikoosseisu mahtus ta 14 korda. Ta sai kirja ühe värava ja ühe resultatiivse söödu, kirjutab Soccernet.ee. | Narva Transist lahkus 21-aastane poolkaitsja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lvov osales sel aastal 27 meistriliiga mängus, põhikoosseisu mahtus ta 14 korda. Ta sai kirja ühe värava ja ühe resultatiivse söödu, kirjutab Soccernet.ee.
### Response:
Narva Transist lahkus 21-aastane poolkaitsja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alusalu läbis B-grupis 1500 meetrit ajaga 2.06,20, mis jättis ta 22 naise konkurentsis viimasele kohale. Kiireim oli jaapanlanna Ayaka Kikuchi 1.57,85-ga. Alusalu isiklik rekord on 2.02,44, kirjutab Delfi Sport.
Liiv piirdus samal distantsil ajaga 1.54,57 (isiklik rekord 1.48,80) ning oli B-grupis 35 osaleja seas alles 33. Võitnud korealasele Min Seok Kimile kaotas Liiv ligi kümne sekundiga. | Kiiruisutajad Alusalu ja Liiv ebaõnnestusid Heerenveeni MK-etapil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alusalu läbis B-grupis 1500 meetrit ajaga 2.06,20, mis jättis ta 22 naise konkurentsis viimasele kohale. Kiireim oli jaapanlanna Ayaka Kikuchi 1.57,85-ga. Alusalu isiklik rekord on 2.02,44, kirjutab Delfi Sport.
Liiv piirdus samal distantsil ajaga 1.54,57 (isiklik rekord 1.48,80) ning oli B-grupis 35 osaleja seas alles 33. Võitnud korealasele Min Seok Kimile kaotas Liiv ligi kümne sekundiga.
### Response:
Kiiruisutajad Alusalu ja Liiv ebaõnnestusid Heerenveeni MK-etapil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väravad viskasid Mattias Janmark, John Klingberg, Esa Lindell, Gemel Smith ja Jason Spezza.
Dallas hoiab 18 punktiga läänekonverentsis kuuendat kohta, Islanders on 18 silmaga idakonverentsis üheksas.
Tulemused:
Colorado - Ottawa la 3:4
Buffalo - Florida 1:4
Columbus - Carolina 1:3
Toronto - Boston la 3:2
Washington - Pittsburgh 4:1
Dallas - NY Islanders 5:0
Vegas - Winnipeg 5:2 | Dallas Stars viskas võidumängus viis vastuseta väravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väravad viskasid Mattias Janmark, John Klingberg, Esa Lindell, Gemel Smith ja Jason Spezza.
Dallas hoiab 18 punktiga läänekonverentsis kuuendat kohta, Islanders on 18 silmaga idakonverentsis üheksas.
Tulemused:
Colorado - Ottawa la 3:4
Buffalo - Florida 1:4
Columbus - Carolina 1:3
Toronto - Boston la 3:2
Washington - Pittsburgh 4:1
Dallas - NY Islanders 5:0
Vegas - Winnipeg 5:2
### Response:
Dallas Stars viskas võidumängus viis vastuseta väravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hoopis lõbusamat mängu nägi Belgia ja Mehhiko matšis, mis lõppes tulemusega 3:3. Belgia poolel lõi kaks väravat Romelu Lukaku ja ühe tabamuse sai kirja Eden Hazard ning mehhiklastest skooris kahel korral Hirving Lozano ja penalti realiseeris Andres Guardado.
Prantsusmaa sai Antoine Griezmanni ja Olivier Giroud' tabamustest 2:0 võidu Walesi vastu ning Portugal mängis 3:0 üle Saudi Araabia.
Teised tulemused: Lõuna-Korea - Kolumbia 2:1, Hiina - Serbia 0:2, Jaapan - Brasiilia 1:3, Gruusia - Küpros 1:0, Ukraina - Slovakkia 2:1, Poola - Uruguai 0:0. | Inglismaa ja Saksamaa matšis jäid väravad löömata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hoopis lõbusamat mängu nägi Belgia ja Mehhiko matšis, mis lõppes tulemusega 3:3. Belgia poolel lõi kaks väravat Romelu Lukaku ja ühe tabamuse sai kirja Eden Hazard ning mehhiklastest skooris kahel korral Hirving Lozano ja penalti realiseeris Andres Guardado.
Prantsusmaa sai Antoine Griezmanni ja Olivier Giroud' tabamustest 2:0 võidu Walesi vastu ning Portugal mängis 3:0 üle Saudi Araabia.
Teised tulemused: Lõuna-Korea - Kolumbia 2:1, Hiina - Serbia 0:2, Jaapan - Brasiilia 1:3, Gruusia - Küpros 1:0, Ukraina - Slovakkia 2:1, Poola - Uruguai 0:0.
### Response:
Inglismaa ja Saksamaa matšis jäid väravad löömata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondist esindavad selle võistlusel Ott Kiivikas, Mikk Jürisson, Karl Songisepp, Esta Pilt, Jana Teder, Arida Muru, Alice Mikk ja Julia Tšižova. | Kaheksaliikmeline Eesti kulturismi- ja fitnessikoondis sõidab Rumeeniasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondist esindavad selle võistlusel Ott Kiivikas, Mikk Jürisson, Karl Songisepp, Esta Pilt, Jana Teder, Arida Muru, Alice Mikk ja Julia Tšižova.
### Response:
Kaheksaliikmeline Eesti kulturismi- ja fitnessikoondis sõidab Rumeeniasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Evestuse panus korruptsioonivastases võitluses on olnud märkimisväärne," ütles riigi peaprokurör Lavly Perling, kelle sõnul on Evestus juhtinud ja kohtusse saatnud mitmeid väga mahukaid, Eestis õiguskorra jaoks olulist tähendust kandvaid kriminaalmenetlusi.
"Ta on viimastel aastatel saatnud kohtusse mitmeid olulisi korruptsioonikuritegusid ning lisaks oma enda menetluses olevatele kriminaalasjadele juhtinud mitmeid korruptsiooniteemalisi töögruppe ja ümarlaudu ning koordineerinud üle-eestilisi kriminaalmenetlusi. Tema enda kriminaalasjadest on olulisimateks süüdistuse esitamine elamislubade taotlemisega seotud kuritegelikule ühendusele, altkäemaksu võtnud tehnoülevaatajatele, Maanteeameti sõidukite registreerimisega seotud ametnikele ning Tallinna Linnavalituse juhtidele."
Lisaks tunnustati ka ringkondade parimaid prokuratuure. Lääne ringkonna parimaks nimetati ringkonnaprokurör Gardi Anderson, Põhja ringkonna parimaks ringkonnaprokurör Stella Veber, Lõuna ringkonna parimaks ringkonnaprokurör Raul Heido ja Viru ringkonna selle aasta parim on abiprokurör Kristiina Erte. Aasta ametnikuks nimetati riigiprokuratuuri personalitalituse nõunik Birgit Rohtjärv.
Aasta koostööpartnerina tunnustati Ida prefektuuri kriminaalbüroo organiseeritud kuritegude talituse lastekaitseteenistust, kelle aastapikkuse pingsa töö tulemusena suudeti koguda piisavalt tõendeid, et lahendada kogu Eestit vapustanud noore tüdruku surmajuhtum. Kogutud tõendite alusel esitas saatis prokuratuur kohtu alla kaks noormeest – neist üht süüdistatakse tapmises ning teist kuriteo varjamises.
Aasta prokuröri aunimetusega tunnustatakse väljapaistvaimate töötulemustega prokuröre alates 2002. aastast. | Aasta prokuröri tiitli pälvis Steven-Hristo Evestus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Evestuse panus korruptsioonivastases võitluses on olnud märkimisväärne," ütles riigi peaprokurör Lavly Perling, kelle sõnul on Evestus juhtinud ja kohtusse saatnud mitmeid väga mahukaid, Eestis õiguskorra jaoks olulist tähendust kandvaid kriminaalmenetlusi.
"Ta on viimastel aastatel saatnud kohtusse mitmeid olulisi korruptsioonikuritegusid ning lisaks oma enda menetluses olevatele kriminaalasjadele juhtinud mitmeid korruptsiooniteemalisi töögruppe ja ümarlaudu ning koordineerinud üle-eestilisi kriminaalmenetlusi. Tema enda kriminaalasjadest on olulisimateks süüdistuse esitamine elamislubade taotlemisega seotud kuritegelikule ühendusele, altkäemaksu võtnud tehnoülevaatajatele, Maanteeameti sõidukite registreerimisega seotud ametnikele ning Tallinna Linnavalituse juhtidele."
Lisaks tunnustati ka ringkondade parimaid prokuratuure. Lääne ringkonna parimaks nimetati ringkonnaprokurör Gardi Anderson, Põhja ringkonna parimaks ringkonnaprokurör Stella Veber, Lõuna ringkonna parimaks ringkonnaprokurör Raul Heido ja Viru ringkonna selle aasta parim on abiprokurör Kristiina Erte. Aasta ametnikuks nimetati riigiprokuratuuri personalitalituse nõunik Birgit Rohtjärv.
Aasta koostööpartnerina tunnustati Ida prefektuuri kriminaalbüroo organiseeritud kuritegude talituse lastekaitseteenistust, kelle aastapikkuse pingsa töö tulemusena suudeti koguda piisavalt tõendeid, et lahendada kogu Eestit vapustanud noore tüdruku surmajuhtum. Kogutud tõendite alusel esitas saatis prokuratuur kohtu alla kaks noormeest – neist üht süüdistatakse tapmises ning teist kuriteo varjamises.
Aasta prokuröri aunimetusega tunnustatakse väljapaistvaimate töötulemustega prokuröre alates 2002. aastast.
### Response:
Aasta prokuröri tiitli pälvis Steven-Hristo Evestus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuringu kohaselt toetas novembris Reformierakonda 29, Keskerakonda 26, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 15,1, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 14,4, Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) seitse ning Vabaerakonda 5,1 protsenti küsitletutest.
Oktoobris toetas Reformierakonda 27,1, Keskerakonda 27,2, SDE-d 16,1, EKRE-t 15,4, IRL-i seitse ja Vabaerakonda neli protsenti.
Allapoole valimiskünnist jäid novembris 3,1 protsendiga erakond Eestimaa Rohelised, 0,3 protsendiga Eesti Iseseisvuspartei ja 0,1 protsendiga Rahva Ühtsuse Erakond.
Keskerakonna, SDE ja IRL-i valitsuskoalitsiooni toetus oli novembris 48 protsenti ehk kahe protsendipunkti võrra madalam kui oktoobris.
Erakondade reitinguprotsendid on näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega "ei oska öelda" vastanute protsent on elimineeritud. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega.
Novembris oli "ei oska öelda" osakaal 19,3 protsenti.
Eestlased toetavad enim Reformierakonda ja muulased Keskerakonda
Eestlastest toetas Reformierakonda 37, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 18,4, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 13,7, Keskerakonda 12,1, Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) 8,4 ning Vabaerakonda 6,5 protsenti. Alla valimiskünnise ehk 5 protsendi jäid erakond Eestimaa Rohelised 3,5 ja Eesti Iseseisvuspartei 0,4 protsendiga.
Mitte-eestlastest toetas Keskerakonda 71 ja SDE-d 19,5 protsenti. Allapoole valimiskünnist jäid 3,1 protsendiga Reformierakond, 2,3 protsendiga IRL, 1,8 protsendiga Eestimaa Rohelised, 1,4 protsendiga EKRE, 0,5 protsendiga Vabaerakond ja 0,3 protsendiga Rahva Ühtsuse Erakond.
Vanemate kui 35-aastaste seas on populaarseim Keskerakond
Vanemate kui 50-aastaste inimeste seas toetas Keskerakonda 33,2, Reformierakonda 28,2, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 13,1, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 9,8, Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) 7,3 ja Vabaerakonda 5,3 protsenti. Allapoole valimiskünnist ehk 5 protsenti jäi erakond Eestimaa Rohelised 2,3 ja Eesti Iseseisvusparei 0,7 protsendiga.
35- kuni 50-aastaste inimeste seas oli Keskerakonna toetus 26,2, Reformierakonnal 25,1, EKRE-l 17,9, SDE-l 15 ja IRL-il 8,6 protsenti. Alla valimiskünnise jäi Vabaerakond 4,1, Eestimaa Rohelised 2,8 ja Rahva Ühtsuse Erakond 0,3 protsendiga.
Kuni 35-aastaste inimeste seas oli 33,1 protsendiga populaarseim Reformierakond, 21,9 protsendiga järgnes SDE, 16,6 protsendiga Keskerakond, 13,3 protsendiga EKRE, 5,7 protsendiga Vabaerakond ja 5,1 protsendiga IRL. Valimiskünnisest allapoole jäid 4,3 protsendiga Eestimaa Rohelised.
Tallinnas on populaarseimad Reformierakond ja Keskerakond
Tallinlastest toetas Keskerakonda 37,4, Reformierakonda 28,8, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 13,2 ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 10,5 protsendiga. Alla valimiskünnise ehk 5 protsendi jäid Isamaa ja Res Publica Liit 4,9, erakond Eestimaa Rohelised 2,6 ja Vabaerakond 2,5 protsendiga.
Reformierakond on populaarseim kõigi haridustasemetega inimeste seas
Kesk-, keskeri- ja madalama haridusega inimestest toetas Reformierakonda 29,2, Keskerakonda 25,4, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 17,3, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 12,8 ning Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) 6,4 protsenti. Alla valimiskünnise jäid Vabaerakond 4,5, erakond Eestimaa Rohelised 3,8, Eesti Iseseisvuspartei 0,4 ja Rahva Ühtsuse Erakond 0,1 protsendiga.
Kõrgharidusega inimestest toetas Reformierakonda 28,5, Keskerakonda 27,3, SDE-d 19,5, EKRE-t 8,7, IRL-i 8,1 ja Vabaerakonda 6,2 protsenti. Alla valimiskünnise jäid Eestimaa Rohelised 1,7 protsendiga.
Madala ja keskmise sissetulekuga inimesed toetavad enim Keskerakonda
Inimestest, kelle kuusissetulek pereliikme kohta on alla 400 euro, toetas Keskerakonda 36, Reformierakonda 22,6, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 11,9, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 11,6, Vabaerakonda 8,3 ning Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) 6,2 protsenti. Alla valimiskünnise ehk 5 protsendi jäid erakond Eestimaa Rohelised 2,9 ja Rahva Ühtsuse Erakond 0,4 protsendiga.
Inimestest, kelle kuusissetulek pereliikme kohta on 400-700 eurot, toetas Keskerakonda 30,8, Reformierakonda 21,8, SDE-d 20,3, EKRE-t 13,9 ja IRL-i 7,4 protsenti. Alla valimiskünnise jäi 3,8 protsendiga Vabaerakond ja 1,9 protsendiga Eestimaa Rohelised.
Suure sissetulekuga inimestest ehk kuusissetulekuga üle 700 euro pereliikme kohta toetas 38,3 protsenti Reformierakonda, 17,8 protsenti Keskerakonda, 14,1 protsenti EKRE-t, 12,5 protsenti SDE-d, 7,8 protsenti IRL-i ja 5,3 protsenti Vabaerakonda. Alla valimiskünnise jäid Eestimaa Rohelised 3,4 ja Eesti Iseseisvuspartei 0,8 potsendiga.
Kokku küsitles Kantar Emor 1.–9. novembrini 1083 valimisealist kodanikku vanuses 18–74 aastat. | Kantar Emor: Reformierakond tõusis novembris populaarseimaks parteiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuringu kohaselt toetas novembris Reformierakonda 29, Keskerakonda 26, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 15,1, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 14,4, Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) seitse ning Vabaerakonda 5,1 protsenti küsitletutest.
Oktoobris toetas Reformierakonda 27,1, Keskerakonda 27,2, SDE-d 16,1, EKRE-t 15,4, IRL-i seitse ja Vabaerakonda neli protsenti.
Allapoole valimiskünnist jäid novembris 3,1 protsendiga erakond Eestimaa Rohelised, 0,3 protsendiga Eesti Iseseisvuspartei ja 0,1 protsendiga Rahva Ühtsuse Erakond.
Keskerakonna, SDE ja IRL-i valitsuskoalitsiooni toetus oli novembris 48 protsenti ehk kahe protsendipunkti võrra madalam kui oktoobris.
Erakondade reitinguprotsendid on näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega "ei oska öelda" vastanute protsent on elimineeritud. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega.
Novembris oli "ei oska öelda" osakaal 19,3 protsenti.
Eestlased toetavad enim Reformierakonda ja muulased Keskerakonda
Eestlastest toetas Reformierakonda 37, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 18,4, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 13,7, Keskerakonda 12,1, Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) 8,4 ning Vabaerakonda 6,5 protsenti. Alla valimiskünnise ehk 5 protsendi jäid erakond Eestimaa Rohelised 3,5 ja Eesti Iseseisvuspartei 0,4 protsendiga.
Mitte-eestlastest toetas Keskerakonda 71 ja SDE-d 19,5 protsenti. Allapoole valimiskünnist jäid 3,1 protsendiga Reformierakond, 2,3 protsendiga IRL, 1,8 protsendiga Eestimaa Rohelised, 1,4 protsendiga EKRE, 0,5 protsendiga Vabaerakond ja 0,3 protsendiga Rahva Ühtsuse Erakond.
Vanemate kui 35-aastaste seas on populaarseim Keskerakond
Vanemate kui 50-aastaste inimeste seas toetas Keskerakonda 33,2, Reformierakonda 28,2, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 13,1, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 9,8, Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) 7,3 ja Vabaerakonda 5,3 protsenti. Allapoole valimiskünnist ehk 5 protsenti jäi erakond Eestimaa Rohelised 2,3 ja Eesti Iseseisvusparei 0,7 protsendiga.
35- kuni 50-aastaste inimeste seas oli Keskerakonna toetus 26,2, Reformierakonnal 25,1, EKRE-l 17,9, SDE-l 15 ja IRL-il 8,6 protsenti. Alla valimiskünnise jäi Vabaerakond 4,1, Eestimaa Rohelised 2,8 ja Rahva Ühtsuse Erakond 0,3 protsendiga.
Kuni 35-aastaste inimeste seas oli 33,1 protsendiga populaarseim Reformierakond, 21,9 protsendiga järgnes SDE, 16,6 protsendiga Keskerakond, 13,3 protsendiga EKRE, 5,7 protsendiga Vabaerakond ja 5,1 protsendiga IRL. Valimiskünnisest allapoole jäid 4,3 protsendiga Eestimaa Rohelised.
Tallinnas on populaarseimad Reformierakond ja Keskerakond
Tallinlastest toetas Keskerakonda 37,4, Reformierakonda 28,8, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 13,2 ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 10,5 protsendiga. Alla valimiskünnise ehk 5 protsendi jäid Isamaa ja Res Publica Liit 4,9, erakond Eestimaa Rohelised 2,6 ja Vabaerakond 2,5 protsendiga.
Reformierakond on populaarseim kõigi haridustasemetega inimeste seas
Kesk-, keskeri- ja madalama haridusega inimestest toetas Reformierakonda 29,2, Keskerakonda 25,4, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 17,3, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 12,8 ning Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) 6,4 protsenti. Alla valimiskünnise jäid Vabaerakond 4,5, erakond Eestimaa Rohelised 3,8, Eesti Iseseisvuspartei 0,4 ja Rahva Ühtsuse Erakond 0,1 protsendiga.
Kõrgharidusega inimestest toetas Reformierakonda 28,5, Keskerakonda 27,3, SDE-d 19,5, EKRE-t 8,7, IRL-i 8,1 ja Vabaerakonda 6,2 protsenti. Alla valimiskünnise jäid Eestimaa Rohelised 1,7 protsendiga.
Madala ja keskmise sissetulekuga inimesed toetavad enim Keskerakonda
Inimestest, kelle kuusissetulek pereliikme kohta on alla 400 euro, toetas Keskerakonda 36, Reformierakonda 22,6, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 11,9, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 11,6, Vabaerakonda 8,3 ning Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) 6,2 protsenti. Alla valimiskünnise ehk 5 protsendi jäid erakond Eestimaa Rohelised 2,9 ja Rahva Ühtsuse Erakond 0,4 protsendiga.
Inimestest, kelle kuusissetulek pereliikme kohta on 400-700 eurot, toetas Keskerakonda 30,8, Reformierakonda 21,8, SDE-d 20,3, EKRE-t 13,9 ja IRL-i 7,4 protsenti. Alla valimiskünnise jäi 3,8 protsendiga Vabaerakond ja 1,9 protsendiga Eestimaa Rohelised.
Suure sissetulekuga inimestest ehk kuusissetulekuga üle 700 euro pereliikme kohta toetas 38,3 protsenti Reformierakonda, 17,8 protsenti Keskerakonda, 14,1 protsenti EKRE-t, 12,5 protsenti SDE-d, 7,8 protsenti IRL-i ja 5,3 protsenti Vabaerakonda. Alla valimiskünnise jäid Eestimaa Rohelised 3,4 ja Eesti Iseseisvuspartei 0,8 potsendiga.
Kokku küsitles Kantar Emor 1.–9. novembrini 1083 valimisealist kodanikku vanuses 18–74 aastat.
### Response:
Kantar Emor: Reformierakond tõusis novembris populaarseimaks parteiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enefit Taastuvenergia juht Aavo Kärmas ütles, et kümne kuuga toodetud elektri kogusest 168 gigavatt-tundi piisab rohkemale kui 67 000 keskmise tarbimisega kodumajapidamisele aastaks ajaks. "Kasvanud toodangu taga on käesoleva aasta paremad tuuleolud ning ka märkimisväärselt kasvanud elektrituulikute töökindlus," lisas Kärmas.
Enefit Taastuvenergiale kuulub neli tuuleparki: Aulepa, Narva, Paldiski ja Virtsu tuulepark. Elektritoodang kasvas möödunud aasta esimese kümne kuuga võrreldes neis kõigis, kõige enam aga Eesti suurimas – Aulepa tuulepargis.
Enefit Taastuvenergia on Eesti Energiale kuuluv taastuvenergiat tootev ettevõtte, mis toodab energiat tuulest, veest, biomassist ja segaolmejäätmetest. Ettevõtte tootmisüksusteks on Iru, Paide ja Valka elektrijaamad ning Aulepa, Narva, Paldiski ja Virtsu tuulepargid. Lisaks kuulub Enefit Taastuvenergiale Keila-Joa hüdroelektrijaam. | Enefiti tuuleparkide toodang kasvas kümne kuuga viiendiku võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enefit Taastuvenergia juht Aavo Kärmas ütles, et kümne kuuga toodetud elektri kogusest 168 gigavatt-tundi piisab rohkemale kui 67 000 keskmise tarbimisega kodumajapidamisele aastaks ajaks. "Kasvanud toodangu taga on käesoleva aasta paremad tuuleolud ning ka märkimisväärselt kasvanud elektrituulikute töökindlus," lisas Kärmas.
Enefit Taastuvenergiale kuulub neli tuuleparki: Aulepa, Narva, Paldiski ja Virtsu tuulepark. Elektritoodang kasvas möödunud aasta esimese kümne kuuga võrreldes neis kõigis, kõige enam aga Eesti suurimas – Aulepa tuulepargis.
Enefit Taastuvenergia on Eesti Energiale kuuluv taastuvenergiat tootev ettevõtte, mis toodab energiat tuulest, veest, biomassist ja segaolmejäätmetest. Ettevõtte tootmisüksusteks on Iru, Paide ja Valka elektrijaamad ning Aulepa, Narva, Paldiski ja Virtsu tuulepargid. Lisaks kuulub Enefit Taastuvenergiale Keila-Joa hüdroelektrijaam.
### Response:
Enefiti tuuleparkide toodang kasvas kümne kuuga viiendiku võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Film räägib loo kahest vanast pätist, kes on enamuse aja oma elust on veetnud vanglamüüride vahel. Nüüd juba seitsmekümneseks saanud meestele antakse amnestia. Vanad sõbrad Markus (Tõnu Kark) ja Eduard (Sergei Makovetski) ei ole veriste kätega roimarid. Juba noorena, varaste ja muude sulide seltskonnas, olid nende suurimateks kuritegudes riigi pettused ja röövid. Vabaduses tahab Markus rahaks teha kaks 500-grammist natsiaegset kuldplaati.
Ta saab toa sotsiaalabi varjupaigas, kus "sõbruneb" öömaja komandandi Kirilliga, alkoholisõltlase Pjotriga, poliitaktivisti Richard Molbergiga ja kahekümne pagulasega Kongost. Markus armub kasutatud riiete poe omanikku Martasse. Kullavahetuspunktis näeb ta klaasvitriinis "oma" kuldplaati, mille hind letil on kümme korda kõrgem. Markus otsustab kulla tagasi röövida.
Planeeritud röövipäeval saab Markusest koos kaasosalistega teiste röövlite pantvang. Eduardi mälu on vanglas kehvaks jäänud. Ta on otsustanud üles otsida oma elu armastuse, Maria. Selgub, et Eduardile kuulunud puumaja on vahepeal maha lõhutud ja selle asemele on ehitatud elektrijaam. Vanadekodus saab Eduard teada, et Maria suri poolteist aastat tagasi. Eduard toidab Shnelli tiigi juures parte ja tuvisid. Õhtuhämaruses näeb Eduard, kuidas kamp purjus noorukeid taob jalgadega pargis siblivaid parte. See pilt vallandab Eduardis metsikuse.
Filmi lõpus on Eduard leidnud meelerahu ja vabaduse psühhoneuroloogiahaiglas. Kuna ta ei tea, et sõber on surma saanud, dikteerib Eduard medõele kirja Markusele, milles mainib, et ta kahjuks ei saanud tulla kohtumisele hotelli Palace, kuna sõitis Mariaga Hispaaniasse, peesitab mere ääres, joob jahutatud Sangriat ja ootab Markust sinna, nii kauaks kui too aga tahab.
"Rohelistes kassides" astuvad üles Tõnu Kark, Sergey Makovetskiy, Mait Malmsten, Kirill Käro, Priit Pius, Märt Pius, Ülle Kaljuste. Režissöör ja stsenarist on Andres Puustusmaa, produtsent Katerina Monastyrskaya, operaator Pavel Emilin, montaaž Andreas Lenk.
Andres Puustusmaa lõpetas Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia lavakunstikateedri näitleja erialal. 2002-2004 õppis ta Moskva Kõrgematel Stsenaristide ja Režissööride Kursustel. On teinud tele- ja mängufilme ning telesarju nii Eestis kui Venemaal. Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia lavakunstikateedri filmitöö dotsent. Tema tuntumad linateosed on "1814", "Punane elavhõbe" ja "Rotilõks".
Kinodesse üle Eesti jõuab "Rohelised kassid" 2018. aasta alguses.
Vaata treilerit: | PÖFFil esilinastub Andres Puustusmaa uus film "Rohelised kassid" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Film räägib loo kahest vanast pätist, kes on enamuse aja oma elust on veetnud vanglamüüride vahel. Nüüd juba seitsmekümneseks saanud meestele antakse amnestia. Vanad sõbrad Markus (Tõnu Kark) ja Eduard (Sergei Makovetski) ei ole veriste kätega roimarid. Juba noorena, varaste ja muude sulide seltskonnas, olid nende suurimateks kuritegudes riigi pettused ja röövid. Vabaduses tahab Markus rahaks teha kaks 500-grammist natsiaegset kuldplaati.
Ta saab toa sotsiaalabi varjupaigas, kus "sõbruneb" öömaja komandandi Kirilliga, alkoholisõltlase Pjotriga, poliitaktivisti Richard Molbergiga ja kahekümne pagulasega Kongost. Markus armub kasutatud riiete poe omanikku Martasse. Kullavahetuspunktis näeb ta klaasvitriinis "oma" kuldplaati, mille hind letil on kümme korda kõrgem. Markus otsustab kulla tagasi röövida.
Planeeritud röövipäeval saab Markusest koos kaasosalistega teiste röövlite pantvang. Eduardi mälu on vanglas kehvaks jäänud. Ta on otsustanud üles otsida oma elu armastuse, Maria. Selgub, et Eduardile kuulunud puumaja on vahepeal maha lõhutud ja selle asemele on ehitatud elektrijaam. Vanadekodus saab Eduard teada, et Maria suri poolteist aastat tagasi. Eduard toidab Shnelli tiigi juures parte ja tuvisid. Õhtuhämaruses näeb Eduard, kuidas kamp purjus noorukeid taob jalgadega pargis siblivaid parte. See pilt vallandab Eduardis metsikuse.
Filmi lõpus on Eduard leidnud meelerahu ja vabaduse psühhoneuroloogiahaiglas. Kuna ta ei tea, et sõber on surma saanud, dikteerib Eduard medõele kirja Markusele, milles mainib, et ta kahjuks ei saanud tulla kohtumisele hotelli Palace, kuna sõitis Mariaga Hispaaniasse, peesitab mere ääres, joob jahutatud Sangriat ja ootab Markust sinna, nii kauaks kui too aga tahab.
"Rohelistes kassides" astuvad üles Tõnu Kark, Sergey Makovetskiy, Mait Malmsten, Kirill Käro, Priit Pius, Märt Pius, Ülle Kaljuste. Režissöör ja stsenarist on Andres Puustusmaa, produtsent Katerina Monastyrskaya, operaator Pavel Emilin, montaaž Andreas Lenk.
Andres Puustusmaa lõpetas Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia lavakunstikateedri näitleja erialal. 2002-2004 õppis ta Moskva Kõrgematel Stsenaristide ja Režissööride Kursustel. On teinud tele- ja mängufilme ning telesarju nii Eestis kui Venemaal. Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia lavakunstikateedri filmitöö dotsent. Tema tuntumad linateosed on "1814", "Punane elavhõbe" ja "Rotilõks".
Kinodesse üle Eesti jõuab "Rohelised kassid" 2018. aasta alguses.
Vaata treilerit:
### Response:
PÖFFil esilinastub Andres Puustusmaa uus film "Rohelised kassid" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõnealune intsident leidis aset lausa kohtumise esimesel minutil, kuid türklasest vilemees Cuneyt Cakir ei vaevunud Toivonenile isegi kollast kaarti näitama, kes Bonucci ninaluu küünarnukiga puruks lõi. Mõistagi ajas Cakiri tegevusetus mehe närvi, kuid AC Milani keskkaitsja suutis siiski terve matši vastu pidada, kirjutab Soccernet.ee.
"Ta murdis mu nina pärast 30. sekundit ja tulnuks platsilt minema saata. Rohkem polegi midagi öelda. Mõne suurema iseloomuga kohtunik oleks vähemalt ühe rootslasest mängija eemaldanud," ütles Bonucci Sky Sports Itaaliale.
"Teadsime, et Rootsi mängib pikka palli ja seega tekitasid nad kokku vähe võimalusi. Me oleks pidanud aga kiiremad olema palli liigutamisel. Peame uskuma sellesse, mida kavatseme teha viimase sekundini esmaspäeval San Sirol," kommenteeris kaitsemees kaotatud mängu. | Vihane Bonucci: Toivonen murdis mu nina! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõnealune intsident leidis aset lausa kohtumise esimesel minutil, kuid türklasest vilemees Cuneyt Cakir ei vaevunud Toivonenile isegi kollast kaarti näitama, kes Bonucci ninaluu küünarnukiga puruks lõi. Mõistagi ajas Cakiri tegevusetus mehe närvi, kuid AC Milani keskkaitsja suutis siiski terve matši vastu pidada, kirjutab Soccernet.ee.
"Ta murdis mu nina pärast 30. sekundit ja tulnuks platsilt minema saata. Rohkem polegi midagi öelda. Mõne suurema iseloomuga kohtunik oleks vähemalt ühe rootslasest mängija eemaldanud," ütles Bonucci Sky Sports Itaaliale.
"Teadsime, et Rootsi mängib pikka palli ja seega tekitasid nad kokku vähe võimalusi. Me oleks pidanud aga kiiremad olema palli liigutamisel. Peame uskuma sellesse, mida kavatseme teha viimase sekundini esmaspäeval San Sirol," kommenteeris kaitsemees kaotatud mängu.
### Response:
Vihane Bonucci: Toivonen murdis mu nina! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Swingtants on alguse saanud 1920. aastatel Harlemist," selgitas ta ja tõi välja, et sellel tantsul on väga palju stiile. "Kui swingtants alguse sai, oli neid stiile üle saja, aga neist on alles jäänud populaarsemad ehk Lindy Hop, Balboa, Shag ja Charleston," ütles Jaagant, tõdedes, et swingtants võib olla stiilne, aga samas ka veiderdav.
Janne Jaaganti sõnul proovivad nad Tallinn Swing Dance Society üritustel minna tagasi swingiajastusse, riietudes vintage -riietesse. "Me saame inspiratsiooni vanast muusikast, videodest, filmidest, lisaks ka üle maailma kõikidelt swingiarmastajatelt."
"Swingtantsijaid iseloomustab see, et nad tahavad tantsida oma rõõmuks ja neile meeldib improviseerida," kinnitas tantsija ning lisas, et lustlikkus, mis kajastub muusikas, jõuab ka tantsuplatsile. "Viie aasta tegutsemise järel on meil umbes sadakond aktiivset tantsijat, suurematel pidudel võib olla aga ligi kolmsada inimest."
Lisaks tantsimisele korraldavad swingtantsijad Eestis ka üritust Swing & Ride, kus pannakse selga tolle ajastu rõivad ning sõidetakse vanade ratastega läbi linna. "See toimub varasuvel, me saame kokku, kõik saavad vanaema poolt kingitud rattad välja tuua, teeme sõidu läbi Tallinna, mis lõpeb tantsu ja piknikuga."
Tallinn Swing Dance Society tähistab 10. kuni 12. novembrini viiendat sünnipäeva, mille puhul toimub Tallinnas ka mitmeid erinevaid üritusi. | Janne Jaagant swingtantsust: lustlikkus, mis kajastub muusikas, jõuab ka tantsupõrandale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Swingtants on alguse saanud 1920. aastatel Harlemist," selgitas ta ja tõi välja, et sellel tantsul on väga palju stiile. "Kui swingtants alguse sai, oli neid stiile üle saja, aga neist on alles jäänud populaarsemad ehk Lindy Hop, Balboa, Shag ja Charleston," ütles Jaagant, tõdedes, et swingtants võib olla stiilne, aga samas ka veiderdav.
Janne Jaaganti sõnul proovivad nad Tallinn Swing Dance Society üritustel minna tagasi swingiajastusse, riietudes vintage -riietesse. "Me saame inspiratsiooni vanast muusikast, videodest, filmidest, lisaks ka üle maailma kõikidelt swingiarmastajatelt."
"Swingtantsijaid iseloomustab see, et nad tahavad tantsida oma rõõmuks ja neile meeldib improviseerida," kinnitas tantsija ning lisas, et lustlikkus, mis kajastub muusikas, jõuab ka tantsuplatsile. "Viie aasta tegutsemise järel on meil umbes sadakond aktiivset tantsijat, suurematel pidudel võib olla aga ligi kolmsada inimest."
Lisaks tantsimisele korraldavad swingtantsijad Eestis ka üritust Swing & Ride, kus pannakse selga tolle ajastu rõivad ning sõidetakse vanade ratastega läbi linna. "See toimub varasuvel, me saame kokku, kõik saavad vanaema poolt kingitud rattad välja tuua, teeme sõidu läbi Tallinna, mis lõpeb tantsu ja piknikuga."
Tallinn Swing Dance Society tähistab 10. kuni 12. novembrini viiendat sünnipäeva, mille puhul toimub Tallinnas ka mitmeid erinevaid üritusi.
### Response:
Janne Jaagant swingtantsust: lustlikkus, mis kajastub muusikas, jõuab ka tantsupõrandale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nii Hondurase ja Austraalia kui ka Uus-Meremaa ja Peruu vahelised kohtumised lõppesid 0:0 viigiga ning finaalturniirile pääseja peavad selgitama 15. novembril peetavad kordusmängud. | Honduras - Austraalia ja Uus-Meremaa - Peruu jätsid väravad löömata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nii Hondurase ja Austraalia kui ka Uus-Meremaa ja Peruu vahelised kohtumised lõppesid 0:0 viigiga ning finaalturniirile pääseja peavad selgitama 15. novembril peetavad kordusmängud.
### Response:
Honduras - Austraalia ja Uus-Meremaa - Peruu jätsid väravad löömata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laulja Arete Teemets sõnas, et ta ei keskendu kontserdipäeval ainult harjutamisele. "Ma ei lähe lavale kunagi suvalistelt, kammimata juuste ja meigita," ütles ta "Helikajas" ja tõdes, et tema arvates on artisti väljanägemine väga oluline.
"Ma olen riietuse puhul läinud seda teed, et lasen enamik esinemisriided endale õmmelda, ühe väga ilusa kleidi olen saanud ka kaltsukast," mainis Teemets ja nentis, et tema arvates peaks artistil säilima laval puutumatuse atmosfäär. "Keegi publikust ei saaks tõusta ja öelda, et tal on see sama kleit kodus kapis."
"Esimene reegel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse sisse astudes oli see, et klassikaline laulja peaks laval kandma pikka maani seelikut, kust võiks siis ainult kinganina välja paista," tõdes laulja ning lisas, et on ajapikku sellest reeglist aru saanud. "Kui me oleme Estonia kontserdisaali laval ja meil oleks seelik, mis paljastaks põlvesid, siis võiksid esimeses reas istujad midagi muudki näha."
"Riietus peab olema mugav, ta ei tohi sind takistada, eriti kui sa oled instrumentalist," kinnitas Edmar Tuul ja tõi välja, et sõltumata elualast näitab riietus, milline inimene sa oled. "Artistina on see minu austusavaldus külaliste vastu, päris maikas ma ikka ei tule, panen end ikka viisakalt riidesse."
Tuul leidis, et mehena on tal lihtsam riietuda, kuna ülikond on kõigil meestel olemas. "Ma tahaksin ka, et mul oleks keegi, kes tooks mulle riided, triigiks neid ja kammiks mind, aga see on kõik väga kallis ning kui sa oled kodumaine solist, siis sellist raha lihtsalt pole."
Stilist Gerly Tinni arvates ei tasu artistidel liialt oma riietuse ja meigi pärast muretseda. "Miks mitte võtta endale inimene, kes sind aitab, põhimõtteliselt võiks ju endal kodus ka ise hambaid parandada, aga pigem usaldada professionaale," selgitas ta ja kinnitas, et see on lihtsalt lisanduv närvikulu, kui kõige selle peale ise mõtlema pead. | Klassikaraadio uuris, kas artisti riietus mõjutab kontserdielamust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laulja Arete Teemets sõnas, et ta ei keskendu kontserdipäeval ainult harjutamisele. "Ma ei lähe lavale kunagi suvalistelt, kammimata juuste ja meigita," ütles ta "Helikajas" ja tõdes, et tema arvates on artisti väljanägemine väga oluline.
"Ma olen riietuse puhul läinud seda teed, et lasen enamik esinemisriided endale õmmelda, ühe väga ilusa kleidi olen saanud ka kaltsukast," mainis Teemets ja nentis, et tema arvates peaks artistil säilima laval puutumatuse atmosfäär. "Keegi publikust ei saaks tõusta ja öelda, et tal on see sama kleit kodus kapis."
"Esimene reegel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse sisse astudes oli see, et klassikaline laulja peaks laval kandma pikka maani seelikut, kust võiks siis ainult kinganina välja paista," tõdes laulja ning lisas, et on ajapikku sellest reeglist aru saanud. "Kui me oleme Estonia kontserdisaali laval ja meil oleks seelik, mis paljastaks põlvesid, siis võiksid esimeses reas istujad midagi muudki näha."
"Riietus peab olema mugav, ta ei tohi sind takistada, eriti kui sa oled instrumentalist," kinnitas Edmar Tuul ja tõi välja, et sõltumata elualast näitab riietus, milline inimene sa oled. "Artistina on see minu austusavaldus külaliste vastu, päris maikas ma ikka ei tule, panen end ikka viisakalt riidesse."
Tuul leidis, et mehena on tal lihtsam riietuda, kuna ülikond on kõigil meestel olemas. "Ma tahaksin ka, et mul oleks keegi, kes tooks mulle riided, triigiks neid ja kammiks mind, aga see on kõik väga kallis ning kui sa oled kodumaine solist, siis sellist raha lihtsalt pole."
Stilist Gerly Tinni arvates ei tasu artistidel liialt oma riietuse ja meigi pärast muretseda. "Miks mitte võtta endale inimene, kes sind aitab, põhimõtteliselt võiks ju endal kodus ka ise hambaid parandada, aga pigem usaldada professionaale," selgitas ta ja kinnitas, et see on lihtsalt lisanduv närvikulu, kui kõige selle peale ise mõtlema pead.
### Response:
Klassikaraadio uuris, kas artisti riietus mõjutab kontserdielamust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlane pääses väljakule 17 minutiks ning viskas 2 punkti (kahesed 1/3, kolmesed 0/1, vabavisked 0/1), hankis 3 lauapalli, jagas ühe korvisöödu ning tegi kaks isiklikku viga.
Järgmise mängu peab San Francisco 14. novembril, kui samuti koduplatsil võõrustatakse St. Francis Red Flash nimelist meeskonda. | Taavi Jurkatamm sai NCAA üliõpilasliigas debüüdil käe valgeks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlane pääses väljakule 17 minutiks ning viskas 2 punkti (kahesed 1/3, kolmesed 0/1, vabavisked 0/1), hankis 3 lauapalli, jagas ühe korvisöödu ning tegi kaks isiklikku viga.
Järgmise mängu peab San Francisco 14. novembril, kui samuti koduplatsil võõrustatakse St. Francis Red Flash nimelist meeskonda.
### Response:
Taavi Jurkatamm sai NCAA üliõpilasliigas debüüdil käe valgeks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast mitmeid suviseid mängijatetehinguid salamisi isegi üheks tiitlipretendendiks peetud Thunder on seni näidanud küll kaitses head minekut, kuid rünnakul ei ole suudetud George'i, Russell Westbrooki ja Carmelo Anthony näol olevat jõudu ühtseks ründejõuks veel vormida.
Clippersi vastu sai klubi justkui paisu tagant valla, kui George tõi koguni 42 punkti, 9 lauapalli ja 7 korvisöötu ning Westbrook lisas 22 silma ja 8 korvisöötu. Anthony ja hispaanlane Alex Abrines panustasid kumbki 14 punktiga. Clippersi poolel sähvatas 35 punktiga Lou Williams.
Suurepäraselt on hooaega alustanud Boston Celtics (11-2), keda pole rivist välja löönud isegi suvel hangitud staari Gordon Haywardi väga raske vigastus kohe avamängus. Reedel teeniti ilma põhitagamängija Kyrie Irvinguta 90:87 võit Charlotte Hornetsi (5-7) üle. Celtics on nüüd võitnud 11 kohtumist järjest.
Tulemused:
Detroit - Atlanta 111:104
Boston - Charlotte 90:87
Chicago - Indiana 87:105
Oklahoma - LA Clippers 120:111
Phoenix - Orlando 112:128
San Antonio - Milwaukee 87:94
Utah - Miami 74:84 | Oklahoma City sai Paul George'i 42 punkti toel kaotusekrambist üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast mitmeid suviseid mängijatetehinguid salamisi isegi üheks tiitlipretendendiks peetud Thunder on seni näidanud küll kaitses head minekut, kuid rünnakul ei ole suudetud George'i, Russell Westbrooki ja Carmelo Anthony näol olevat jõudu ühtseks ründejõuks veel vormida.
Clippersi vastu sai klubi justkui paisu tagant valla, kui George tõi koguni 42 punkti, 9 lauapalli ja 7 korvisöötu ning Westbrook lisas 22 silma ja 8 korvisöötu. Anthony ja hispaanlane Alex Abrines panustasid kumbki 14 punktiga. Clippersi poolel sähvatas 35 punktiga Lou Williams.
Suurepäraselt on hooaega alustanud Boston Celtics (11-2), keda pole rivist välja löönud isegi suvel hangitud staari Gordon Haywardi väga raske vigastus kohe avamängus. Reedel teeniti ilma põhitagamängija Kyrie Irvinguta 90:87 võit Charlotte Hornetsi (5-7) üle. Celtics on nüüd võitnud 11 kohtumist järjest.
Tulemused:
Detroit - Atlanta 111:104
Boston - Charlotte 90:87
Chicago - Indiana 87:105
Oklahoma - LA Clippers 120:111
Phoenix - Orlando 112:128
San Antonio - Milwaukee 87:94
Utah - Miami 74:84
### Response:
Oklahoma City sai Paul George'i 42 punkti toel kaotusekrambist üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viktoriin: kui hästi tunned Eesti linnade vappe? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Viktoriin: kui hästi tunned Eesti linnade vappe? | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hakatuseks sinust endast. Nimi Afanasjev on Eestis küllalt haruldane. Kas see pärineb Peipsi kandist nagu su romaani ainestikki? Mida see nimi tähendab?
Ei, perekonnanimi on mul vanaisalt, kes oli Nõukogude armee sõdur ja jäi pärast sõda Eestisse Kohilasse. Nagu paljud vene nimed, on see vana kirikunimi ja pärit kreeka keelest: Afanassi tähendab Athanasiost ja Athanasios tähendab surematust.
Peipsi äärde ostsid mu vanemad 1980ndate alguses suvila. Siin olid need kõige odavamad. Naabrid rääkisid eesti keelt: vanad vanausulised, minu raamatu peategelaste eakaaslased, olid Eesti ajal koolis käinud. Nad ei hääldanud aga sõnu venepäraselt, vaid tundus, et nende kõnes oli säilinud mingi vanema aja eesti keele intonatsioon. Olen seda kuulnud ka vanade väliseestlaste intonatsioonis.
Praegu sõidame läbi Metsakivi külast, venelastele on see tegelikult Kostina ja eestlastele Kirepi. Sellest külast räägib mu eelmine raamat, luulekogu "Tünsamäe tigu". Küla on eesti taludega ümbritsetud, keset küla on aga tillukesed vanausuliste majad – ja elati nendes suurte peredega. Ümber on Kirepi, sees on Kostina.
Mõned heinamaad on võssa kasvanud ja mõni maja tühi, aga asfalttee käib külasse sisse, siin on bussipeatus – vene ajal ei olnud midagi sellist. Inimestele ikka tundub, et siis, kui nad olid noored ja tervis parem, oli ka kõik muu parem. Hiljaaegu arutleti selle üle, kas tohib öelda, et nõukogude lapsepõlv oli õnnelik. Lapsepõlv võis olla loomulikult täiesti õnnelik, aga see oli siis õnnelik kõige kiuste. Mina tundsin küll surutist, halli ettemääratust, seda, et on väga vähe valikuid ja nõme elu.
Kes sinust saama oleks pidanud?
Ei tea. Nähtavasti õppejõud, võib-olla kirjanik, võib-olla joodik. Mu mõlemad matemaatikutest vanemad olid Tartu ülikooliga seotud (isa õppejõud, ema nüüdses teaduskoolis). Praegu on sadu võimalusi: mine välismaale, tegele ettevõtlusega, mine ülikooli, ära mine ülikooli, võta vaheaasta, ära võta vaheaastat, anna raamat välja, ära anna raamatut välja. Kõike võib teha ja see on iseenda otsus.
Sa oled päris palju teinud ka. Palun defineeri Vahur Afanasjev.
See on väga keeruline. Olen ikka mõtelnud sellele, et kui seisan Peetruse ees ja seal järjest küsitakse inimeste käest, kes sa oled, või kui tulnukad teevad loomaaia ja uurivad, mis loom sa oled, siis mõni inimene saab öelda: "Tere, mina olen Toomas, olen lukksepp" või "Tere, mina olen Helgi, korrektor". Mina ei saa. Kui tulin 2010. aastal Brüsselist Eestisse, oli raske tööd leida, sest mu CV ei haakinud kellegi ootustega. Tolleks ajaks olin lõpetanud Tartu ülikoolis majanduse eriala, natuke õppinud kommunikatsiooni, olin olnud natuke aega ajakirjanik, reklaamikirjutaja ja viis aastat Brüsselis, kus töötasin tavalise eurokoha peal. See amet õpetas mulle seda, et õnn ei ole rahas, ja näitas, kui tähtis on inimesele loominguline eneseteostus.
"Serafima ja Bogdan" on iseäranis soliidne eneseteostus – 560 lehekülge paks. Kui kaua sa seda õigupoolest kirjutasid?
Viis aastat. Luulekogu "Tünsamäe tigu" on selle kõrvalsaadus.
Miks just Peipsi teema ja miks just vanausulised?
Ikkagi käepärast materjal! Kõige paremini tuleb välja see, mida tunned või millega on mingi suhe. Võib olla ka nii, et keegi tunnetab väga hästi keskaega ja kirjutab süvaajaloolise jutu.
Aga nüüd oleme jõudnud Kolkjasse. Raamatu tegevusest oluline osa toimubki Kolkjas. Siinsed inimesed ei valmistunud minu lapsepõlves üldse selleks, mis tuleb: rippusid kolhoosi palga küljes ja mehed panid kõvasti tina. Väidetavalt oli naabrimehel ja -naisel kummalgi raamatu peal 100 000 rubla, aga lapsed elasid neil kolhoosimajas. Inimesed oma maju suuremaks ei ehitanud.
Siin on müüa terve pood.
Jah, ja see ei ole üldse kallis. Krundijupike on ka juures. See pood on mu raamatus ka sees, kuigi üldiselt ei ole raamatus konkreetsetest kohtadest juttu. Raamat on ainult etnograafilise ja geograafilise täpsuse efektiga. Niipalju kui olen teadnud või lugenud, olen teadmisi kasutanud, võib öelda, et "Serafima ja Bogdan" on etnograafiliselt maitsestatud fiktsioon.
Aga siin on nüüd näha üks kohalik loomupärane ehitusviis: maja, laut ja ait moodustavad koos L-kujulise ehitise. Sellega seostub üks raskemaid küsimusi, mis mul oli: kuidas tõlkida väljend глухой двор?See on see umbõu või aidaalune, mis on maja ja lauda vahel. Otsustasin hoopis sõna "pimehoov" kasuks, sest eesti keeles öeldi "hoov" selle kohta.
Lugesid vist materjali kogudes päris hoogsalt?
Kammisin netis päris palju ja eks mõned raamatud on ka Peipsiveerest täitsa olemas. Ilma kohta vaatasin kliimagraafikuid, samuti uurisin mälestusi. Ennekõike tuginesin sellele, mida kuulsin lapsena Kostinas: näiteks vallamaja põlemise motiiv on sealt pärit. Naabrimees oli olnud Saksa sõjaväes, sest tema sünniaastaga poisid mobiliseeriti sinna. Peipsiveerest olid päris paljud Saksa sõjaväes ja politseipataljonis, kes kus. Vallamaja panid nad ise põlema selle pärast, et seal olid ju paberid – küll mitte sõjaväes käimise kohta, aga nende vanuse kohta. Nad valetasid ennast nooremaks ja elasidki paar aastat nooremana. Kui naabrimees siis leidis, et tahaks oma õige vanuse järgi pensionile jääda, aitas mu isa tal asju ajada. Nad saatsid Tallinna arhiivi päringu ja tuli välja, et seal oli Eesti-aegse sünnitunnistuse koopia kõik see aeg olemas olnud.
Lugesin läbi ka mõned paksud romaanid, mis tekitasid soovi proovida kirjutada mastaapselt: näiteks Aleksei Tolstoi "Peeter I", kus on natuke ka vanausulistest juttu, ja XIV sajandi hiina autori Luo Guanzhongi romaan "Kolmevalitsus". Mastaapsuses võib välja joonistuda miski, mida ilmselt ei ole romaani meelega sisse kirjutatud. See mõte, et Peipsiveere materjal on mul käes ja seda tuleb kasutada, oli mul juba ammu, aga ikka oli kirjutama hakates kahtlus, et on veel vara, ehk peaks endal rohkem elukogemust kogunema.
Huvitaval kombel märkis üks romaanivõistluse žürii liige hiljuti, et enne autori nime teadasaamist oletati, et selle romaani on kirjutanud mõni tark vanamees. Nii et küllap ei olnud vara – ka sellepärast, et need, kellest sa kirjutad, hakkavad järjest kaduma.
Nende kultuurgi kaob ja muutub. Vanausuliste kultuurile oli kolhoosikorra lõppemine suur ehmatus, aga uus ühiskonnakorraldus on neile siiski plussiks. Siin taasavastatakse oma kultuuri samamoodi kui näiteks Setomaal. Enne hakkas kõik manduma suvaliseks nõuka värgiks, aga kas või Peipsi sibulad on nüüd tunnustatud kui kultuurinähtus, mitte lihtsalt turukaup. Inimesed on iseteadvuse tagasi saanud. Praegu on vanausuliste kultuur säilimise mõttes palju paremas seisus kui nõukogude ajal.
Eks seegi aita kaasa, et eestlasedki on hakanud selle kandi vastu huvi tundma? Kolkjas tegutseb Ambulatoorium, Varnjas Voronja galerii, Alatskivi loss on renoveeritud ja Liivi muuseum elujõus … Tullakse sööma-jooma jne. Kas sinu arvates võib rääkida Peipsiveere renessansist?
Kindlasti võib. On avastatud, et siin on huvitav ja äge. Kui meil majandus samamoodi edasi areneb ja rikkust jätkub, siis need külad siin käsmustuvad. Neist võivad saada šikid suvilarajoonid. Tõsi, rannarahvas ise ei armasta otse vee ääres elada. Vaadet tahab turist: et majad oleks otse järve ääres ja et võsa ei oleks vahel.
Romaani lõpusündmused leiavad aset hoopis Varnja taga soos, kus Olimp läheb omadega segi ja ehitab väikese pühakoja. Midagi sellist olevat seal ka kunagi olnud. Sinna me praegu kõnnimegi. Viimane maja enne sood oli varem nn kordon, Vene lennuväe ülemuste ajaviitmispaik, raamatus kalakordon. Füüsilise maailma artefaktidega käisin valdavalt siiski meelevaldselt ümber, näiteks kus miski maja täpselt asus. Samamoodi tegelastega. Sellist asja nagu Raja Teele taluga, mille omanikud hädaldavad, et riik neid ei toeta, minu Raimondi kalakordoniga juhtuda ei tohiks. Muide, see on ka müügis, aga väga kallis, maksab umbes 112 000 eurot.
Kuidas sa kõiki neid hindu nii hästi tead?
Kinnisvarakuulutuste jälgimine on mu hobi. Sedasi õpib väga hästi Eestimaad tundma: näed, kuidas inimesed elavad, kust krundipiirid jooksevad. Minu hobi on natuke antropoloogilist laadi.
Nüüd on küll üks väga imelik surnud loom tee peal, midagi muti ja hiire vahepealset.
Siin leidub palju imelikke asju. Käisime siin Peeter Allikuga ekspeditsioonil illustratsioonide tegemiseks ja teel Liivaninasse nägime keset rada poolt kala. Tundus, et kala oli taevast alla kukkunud, sest ta oli veest ikkagi sada meetrit eemal. Ilmselgelt ta ei olnud sinna teerajale ise tulnud ega ise pooleks läinud. Iga kord, kui Peipsi ääres käid, on siin ikka mingi laip.
Romaanis sünnib samamoodi palju imelikke ja jõhkraid asju. Kas niisugune kirgede torm, nagu oled romaanis kirjeldanud, on Peipsi ääres tavaline?
Tegelikult laenasin põhilise süžee ühest Põhjala saagast: lugu õest ja vennast, kurjast kuningast, isast ja vendadest, kes tapetakse … Lugedes tulid külmavärinad peale. Kuningatütar, kes pandi kurjale kuningale mehele, talus seda kogu elu, aga palus siis ellujäänud venda, et too õpetaks tema lapsi, kuidas kuningas hävitada. Aga miks ta talus seda? Tal oli vähemalt kaks võimalust: kas ise tappa see mees või tappa iseennast. Tema ei tee kumbagi, vaid lükkab vastutuse järgmisele põlvkonnale. Üks asi on kurja kuninga paha iseloom, mingi ebakindlus, mis teeb vägivaldseks, aga see, et jälk kättemaks kandub edasi, tuleb ikkagi Serafima otsustamatusest.
Niisugune suletud keskkond ja ettemääratuse tunne on olnud omane ka vanausulistele. Vanausuliste nägemuses on maailmalõpp reaalne asi. Mõned arvavad, et olemegi juba maailma lõpus, saatan juba piinabki, ja siis ongi tunne, et positiivne muutus ei ole võimalik. Mulle on see mõtlemine võõras, aga see paelus mind. Saaga andis hea võimaluse seda avada.
Huvitav, et selle teema võtmeisik on just naine.
Tõsi küll. Kardan siiski, et lugedes keegi niimoodi ei õhka nagu siis, kui omal ajal Jaan Tätte kirjutas "Ristumise peateega" – et küll see Tätte ikka tunneb naisterahva hinge! Lõppude lõpuks on autorid mehed või naised, hermafrodiidist autoreid ma ei tea. Kirjutan inimestest, arvestades oma teadmiste ja kogemuste põhjal nii palju kui võimalik sellega, mis soost nad on. Põhiküsimustes, näiteks inimese vastutus oma tegude eest, ei saa otsustada soo või isikuomaduste järgi.
Mehisus ei sõltugi sellest, kas ollakse mees- või naissoost.
Kui mõiste "mehisus" sünniks tänapäeva keeles, kasutaksime selle märkimiseks teistsugust sõna.
Kas uhked nimed, mis oled tegelastele andnud, on autentsed?
Üldiselt küll, olen neid siin ikka kohanud. Needki on vanad kirikunimed. Üks asi, mis Venemaal XVII sajandi keskel Nikoni kirikureformidega juhtus – unustati hulk vanu nimesid, sest uue usu järgi tunnistati väiksemat hulka pühakuid. Ivanid ja Mariad, need tavalised vene nimed, said just tol ajal n-ö peavoolunimedeks. Ajalooliselt on vene nimesid olnud väga palju, tänapäeval on pilt üksluine. Vanematel inimestel on need siin praegugi kummalised ja põnevad, aga noorematel on vene standardnimed.
Märkasin sama Kolkjas vanausuliste kalmistul … Mõnes mõttes annad just saagade abil eestivenelastele veel ühe hääle. Vähemalt Peipsi venelastest ei ole varem kirjutatud.
Kõige vähem tahan osutuda eestivenelaste eestkõnelejaks. Üleüldse on mingite gruppide ja rühmade eest kõnelemine kahtlane, aga eriti kahtlane on see, kui gruppide eest üritavad kõneleda inimesed, kes sinna tegelikult ei kuulu. Tõsiselt häiris see, kui Barbi Pilvre hakkas eestivenelaste ahistamise juttu üles kiskuma. Milleks? Eestivenelased saavad ise ka enda eest seistud. Pealegi on lõpuks ikkagi indiviid see, kes kas saab hakkama või ei saa hakkama, ja Eesti Vabariigis on kõigil päris hästi võimalik hakkama saada.
Venelasigi on kas või minu romaanis ikkagi igasuguseid. Olimp, kes on valmis oma pere kirikusse sisse põletama, on ikkagi püstihull ning tema religioossus täiesti vale eluviis. Ta jätab kogu vastutuse jumala kanda või paneb sellele, mille on oma luuludes jumalaks mõelnud. Inimene peaks ikkagi lähtuma endast, enda ja oma lähedaste ja sõprade ning seejärel oma rahvuse huvidest, inimkonna huvidest samamoodi. Võim asja suunata ja muuta kas või väikestes piirides on ikkagi enda kätes. Palveid võid lugeda närvirahustuseks, kui midagi on pahasti – ega ei tea, mis võib inimesega õhukestel aegadel juhtuda. Olen aga väga vastu igasugusele ideoloogiale, mis võtab inimeselt ära vastutuse, sest teise käega võetakse siis ära õigus – õigus saada elult seda, mida sa tahad, mitte seda, mis ette kulgeb.
Kui Olimp kõrvale jätta, võid oma teeneks pidada mõnegi positiivse venelasest tegelase toomise eesti kirjandusse.
Ma tõin eesti kirjandusse negatiivse eestlase. Kuningas Raimond on väga ebameeldiv tüüp.
Kas kirjanik peab oma tegelast armastama?
Ei.
Aga mõistma?
Ikka peab.
Kas võin Tartu piiril sõidu lõpetuseks kinnitada lugejale, et kuigi vägivalda ja hullust on "Serafimas ja Bogdanis" nii palju, et see kisub groteskiks, ja raamatu autor juurdleb filosoofiliste probleemide üle, on siiski tegu täitsa lõbusa raamatuga?
Jah, ka "Pulp Fiction" ei ole kurb film, vaid väga vägivaldne komöödia. Minu raamatut võib täpselt sellisena lugeda – vägivaldse komöödiana. | Vahur Afanasjev: ma tõin eesti kirjandusse negatiivse eestlase | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hakatuseks sinust endast. Nimi Afanasjev on Eestis küllalt haruldane. Kas see pärineb Peipsi kandist nagu su romaani ainestikki? Mida see nimi tähendab?
Ei, perekonnanimi on mul vanaisalt, kes oli Nõukogude armee sõdur ja jäi pärast sõda Eestisse Kohilasse. Nagu paljud vene nimed, on see vana kirikunimi ja pärit kreeka keelest: Afanassi tähendab Athanasiost ja Athanasios tähendab surematust.
Peipsi äärde ostsid mu vanemad 1980ndate alguses suvila. Siin olid need kõige odavamad. Naabrid rääkisid eesti keelt: vanad vanausulised, minu raamatu peategelaste eakaaslased, olid Eesti ajal koolis käinud. Nad ei hääldanud aga sõnu venepäraselt, vaid tundus, et nende kõnes oli säilinud mingi vanema aja eesti keele intonatsioon. Olen seda kuulnud ka vanade väliseestlaste intonatsioonis.
Praegu sõidame läbi Metsakivi külast, venelastele on see tegelikult Kostina ja eestlastele Kirepi. Sellest külast räägib mu eelmine raamat, luulekogu "Tünsamäe tigu". Küla on eesti taludega ümbritsetud, keset küla on aga tillukesed vanausuliste majad – ja elati nendes suurte peredega. Ümber on Kirepi, sees on Kostina.
Mõned heinamaad on võssa kasvanud ja mõni maja tühi, aga asfalttee käib külasse sisse, siin on bussipeatus – vene ajal ei olnud midagi sellist. Inimestele ikka tundub, et siis, kui nad olid noored ja tervis parem, oli ka kõik muu parem. Hiljaaegu arutleti selle üle, kas tohib öelda, et nõukogude lapsepõlv oli õnnelik. Lapsepõlv võis olla loomulikult täiesti õnnelik, aga see oli siis õnnelik kõige kiuste. Mina tundsin küll surutist, halli ettemääratust, seda, et on väga vähe valikuid ja nõme elu.
Kes sinust saama oleks pidanud?
Ei tea. Nähtavasti õppejõud, võib-olla kirjanik, võib-olla joodik. Mu mõlemad matemaatikutest vanemad olid Tartu ülikooliga seotud (isa õppejõud, ema nüüdses teaduskoolis). Praegu on sadu võimalusi: mine välismaale, tegele ettevõtlusega, mine ülikooli, ära mine ülikooli, võta vaheaasta, ära võta vaheaastat, anna raamat välja, ära anna raamatut välja. Kõike võib teha ja see on iseenda otsus.
Sa oled päris palju teinud ka. Palun defineeri Vahur Afanasjev.
See on väga keeruline. Olen ikka mõtelnud sellele, et kui seisan Peetruse ees ja seal järjest küsitakse inimeste käest, kes sa oled, või kui tulnukad teevad loomaaia ja uurivad, mis loom sa oled, siis mõni inimene saab öelda: "Tere, mina olen Toomas, olen lukksepp" või "Tere, mina olen Helgi, korrektor". Mina ei saa. Kui tulin 2010. aastal Brüsselist Eestisse, oli raske tööd leida, sest mu CV ei haakinud kellegi ootustega. Tolleks ajaks olin lõpetanud Tartu ülikoolis majanduse eriala, natuke õppinud kommunikatsiooni, olin olnud natuke aega ajakirjanik, reklaamikirjutaja ja viis aastat Brüsselis, kus töötasin tavalise eurokoha peal. See amet õpetas mulle seda, et õnn ei ole rahas, ja näitas, kui tähtis on inimesele loominguline eneseteostus.
"Serafima ja Bogdan" on iseäranis soliidne eneseteostus – 560 lehekülge paks. Kui kaua sa seda õigupoolest kirjutasid?
Viis aastat. Luulekogu "Tünsamäe tigu" on selle kõrvalsaadus.
Miks just Peipsi teema ja miks just vanausulised?
Ikkagi käepärast materjal! Kõige paremini tuleb välja see, mida tunned või millega on mingi suhe. Võib olla ka nii, et keegi tunnetab väga hästi keskaega ja kirjutab süvaajaloolise jutu.
Aga nüüd oleme jõudnud Kolkjasse. Raamatu tegevusest oluline osa toimubki Kolkjas. Siinsed inimesed ei valmistunud minu lapsepõlves üldse selleks, mis tuleb: rippusid kolhoosi palga küljes ja mehed panid kõvasti tina. Väidetavalt oli naabrimehel ja -naisel kummalgi raamatu peal 100 000 rubla, aga lapsed elasid neil kolhoosimajas. Inimesed oma maju suuremaks ei ehitanud.
Siin on müüa terve pood.
Jah, ja see ei ole üldse kallis. Krundijupike on ka juures. See pood on mu raamatus ka sees, kuigi üldiselt ei ole raamatus konkreetsetest kohtadest juttu. Raamat on ainult etnograafilise ja geograafilise täpsuse efektiga. Niipalju kui olen teadnud või lugenud, olen teadmisi kasutanud, võib öelda, et "Serafima ja Bogdan" on etnograafiliselt maitsestatud fiktsioon.
Aga siin on nüüd näha üks kohalik loomupärane ehitusviis: maja, laut ja ait moodustavad koos L-kujulise ehitise. Sellega seostub üks raskemaid küsimusi, mis mul oli: kuidas tõlkida väljend глухой двор?See on see umbõu või aidaalune, mis on maja ja lauda vahel. Otsustasin hoopis sõna "pimehoov" kasuks, sest eesti keeles öeldi "hoov" selle kohta.
Lugesid vist materjali kogudes päris hoogsalt?
Kammisin netis päris palju ja eks mõned raamatud on ka Peipsiveerest täitsa olemas. Ilma kohta vaatasin kliimagraafikuid, samuti uurisin mälestusi. Ennekõike tuginesin sellele, mida kuulsin lapsena Kostinas: näiteks vallamaja põlemise motiiv on sealt pärit. Naabrimees oli olnud Saksa sõjaväes, sest tema sünniaastaga poisid mobiliseeriti sinna. Peipsiveerest olid päris paljud Saksa sõjaväes ja politseipataljonis, kes kus. Vallamaja panid nad ise põlema selle pärast, et seal olid ju paberid – küll mitte sõjaväes käimise kohta, aga nende vanuse kohta. Nad valetasid ennast nooremaks ja elasidki paar aastat nooremana. Kui naabrimees siis leidis, et tahaks oma õige vanuse järgi pensionile jääda, aitas mu isa tal asju ajada. Nad saatsid Tallinna arhiivi päringu ja tuli välja, et seal oli Eesti-aegse sünnitunnistuse koopia kõik see aeg olemas olnud.
Lugesin läbi ka mõned paksud romaanid, mis tekitasid soovi proovida kirjutada mastaapselt: näiteks Aleksei Tolstoi "Peeter I", kus on natuke ka vanausulistest juttu, ja XIV sajandi hiina autori Luo Guanzhongi romaan "Kolmevalitsus". Mastaapsuses võib välja joonistuda miski, mida ilmselt ei ole romaani meelega sisse kirjutatud. See mõte, et Peipsiveere materjal on mul käes ja seda tuleb kasutada, oli mul juba ammu, aga ikka oli kirjutama hakates kahtlus, et on veel vara, ehk peaks endal rohkem elukogemust kogunema.
Huvitaval kombel märkis üks romaanivõistluse žürii liige hiljuti, et enne autori nime teadasaamist oletati, et selle romaani on kirjutanud mõni tark vanamees. Nii et küllap ei olnud vara – ka sellepärast, et need, kellest sa kirjutad, hakkavad järjest kaduma.
Nende kultuurgi kaob ja muutub. Vanausuliste kultuurile oli kolhoosikorra lõppemine suur ehmatus, aga uus ühiskonnakorraldus on neile siiski plussiks. Siin taasavastatakse oma kultuuri samamoodi kui näiteks Setomaal. Enne hakkas kõik manduma suvaliseks nõuka värgiks, aga kas või Peipsi sibulad on nüüd tunnustatud kui kultuurinähtus, mitte lihtsalt turukaup. Inimesed on iseteadvuse tagasi saanud. Praegu on vanausuliste kultuur säilimise mõttes palju paremas seisus kui nõukogude ajal.
Eks seegi aita kaasa, et eestlasedki on hakanud selle kandi vastu huvi tundma? Kolkjas tegutseb Ambulatoorium, Varnjas Voronja galerii, Alatskivi loss on renoveeritud ja Liivi muuseum elujõus … Tullakse sööma-jooma jne. Kas sinu arvates võib rääkida Peipsiveere renessansist?
Kindlasti võib. On avastatud, et siin on huvitav ja äge. Kui meil majandus samamoodi edasi areneb ja rikkust jätkub, siis need külad siin käsmustuvad. Neist võivad saada šikid suvilarajoonid. Tõsi, rannarahvas ise ei armasta otse vee ääres elada. Vaadet tahab turist: et majad oleks otse järve ääres ja et võsa ei oleks vahel.
Romaani lõpusündmused leiavad aset hoopis Varnja taga soos, kus Olimp läheb omadega segi ja ehitab väikese pühakoja. Midagi sellist olevat seal ka kunagi olnud. Sinna me praegu kõnnimegi. Viimane maja enne sood oli varem nn kordon, Vene lennuväe ülemuste ajaviitmispaik, raamatus kalakordon. Füüsilise maailma artefaktidega käisin valdavalt siiski meelevaldselt ümber, näiteks kus miski maja täpselt asus. Samamoodi tegelastega. Sellist asja nagu Raja Teele taluga, mille omanikud hädaldavad, et riik neid ei toeta, minu Raimondi kalakordoniga juhtuda ei tohiks. Muide, see on ka müügis, aga väga kallis, maksab umbes 112 000 eurot.
Kuidas sa kõiki neid hindu nii hästi tead?
Kinnisvarakuulutuste jälgimine on mu hobi. Sedasi õpib väga hästi Eestimaad tundma: näed, kuidas inimesed elavad, kust krundipiirid jooksevad. Minu hobi on natuke antropoloogilist laadi.
Nüüd on küll üks väga imelik surnud loom tee peal, midagi muti ja hiire vahepealset.
Siin leidub palju imelikke asju. Käisime siin Peeter Allikuga ekspeditsioonil illustratsioonide tegemiseks ja teel Liivaninasse nägime keset rada poolt kala. Tundus, et kala oli taevast alla kukkunud, sest ta oli veest ikkagi sada meetrit eemal. Ilmselgelt ta ei olnud sinna teerajale ise tulnud ega ise pooleks läinud. Iga kord, kui Peipsi ääres käid, on siin ikka mingi laip.
Romaanis sünnib samamoodi palju imelikke ja jõhkraid asju. Kas niisugune kirgede torm, nagu oled romaanis kirjeldanud, on Peipsi ääres tavaline?
Tegelikult laenasin põhilise süžee ühest Põhjala saagast: lugu õest ja vennast, kurjast kuningast, isast ja vendadest, kes tapetakse … Lugedes tulid külmavärinad peale. Kuningatütar, kes pandi kurjale kuningale mehele, talus seda kogu elu, aga palus siis ellujäänud venda, et too õpetaks tema lapsi, kuidas kuningas hävitada. Aga miks ta talus seda? Tal oli vähemalt kaks võimalust: kas ise tappa see mees või tappa iseennast. Tema ei tee kumbagi, vaid lükkab vastutuse järgmisele põlvkonnale. Üks asi on kurja kuninga paha iseloom, mingi ebakindlus, mis teeb vägivaldseks, aga see, et jälk kättemaks kandub edasi, tuleb ikkagi Serafima otsustamatusest.
Niisugune suletud keskkond ja ettemääratuse tunne on olnud omane ka vanausulistele. Vanausuliste nägemuses on maailmalõpp reaalne asi. Mõned arvavad, et olemegi juba maailma lõpus, saatan juba piinabki, ja siis ongi tunne, et positiivne muutus ei ole võimalik. Mulle on see mõtlemine võõras, aga see paelus mind. Saaga andis hea võimaluse seda avada.
Huvitav, et selle teema võtmeisik on just naine.
Tõsi küll. Kardan siiski, et lugedes keegi niimoodi ei õhka nagu siis, kui omal ajal Jaan Tätte kirjutas "Ristumise peateega" – et küll see Tätte ikka tunneb naisterahva hinge! Lõppude lõpuks on autorid mehed või naised, hermafrodiidist autoreid ma ei tea. Kirjutan inimestest, arvestades oma teadmiste ja kogemuste põhjal nii palju kui võimalik sellega, mis soost nad on. Põhiküsimustes, näiteks inimese vastutus oma tegude eest, ei saa otsustada soo või isikuomaduste järgi.
Mehisus ei sõltugi sellest, kas ollakse mees- või naissoost.
Kui mõiste "mehisus" sünniks tänapäeva keeles, kasutaksime selle märkimiseks teistsugust sõna.
Kas uhked nimed, mis oled tegelastele andnud, on autentsed?
Üldiselt küll, olen neid siin ikka kohanud. Needki on vanad kirikunimed. Üks asi, mis Venemaal XVII sajandi keskel Nikoni kirikureformidega juhtus – unustati hulk vanu nimesid, sest uue usu järgi tunnistati väiksemat hulka pühakuid. Ivanid ja Mariad, need tavalised vene nimed, said just tol ajal n-ö peavoolunimedeks. Ajalooliselt on vene nimesid olnud väga palju, tänapäeval on pilt üksluine. Vanematel inimestel on need siin praegugi kummalised ja põnevad, aga noorematel on vene standardnimed.
Märkasin sama Kolkjas vanausuliste kalmistul … Mõnes mõttes annad just saagade abil eestivenelastele veel ühe hääle. Vähemalt Peipsi venelastest ei ole varem kirjutatud.
Kõige vähem tahan osutuda eestivenelaste eestkõnelejaks. Üleüldse on mingite gruppide ja rühmade eest kõnelemine kahtlane, aga eriti kahtlane on see, kui gruppide eest üritavad kõneleda inimesed, kes sinna tegelikult ei kuulu. Tõsiselt häiris see, kui Barbi Pilvre hakkas eestivenelaste ahistamise juttu üles kiskuma. Milleks? Eestivenelased saavad ise ka enda eest seistud. Pealegi on lõpuks ikkagi indiviid see, kes kas saab hakkama või ei saa hakkama, ja Eesti Vabariigis on kõigil päris hästi võimalik hakkama saada.
Venelasigi on kas või minu romaanis ikkagi igasuguseid. Olimp, kes on valmis oma pere kirikusse sisse põletama, on ikkagi püstihull ning tema religioossus täiesti vale eluviis. Ta jätab kogu vastutuse jumala kanda või paneb sellele, mille on oma luuludes jumalaks mõelnud. Inimene peaks ikkagi lähtuma endast, enda ja oma lähedaste ja sõprade ning seejärel oma rahvuse huvidest, inimkonna huvidest samamoodi. Võim asja suunata ja muuta kas või väikestes piirides on ikkagi enda kätes. Palveid võid lugeda närvirahustuseks, kui midagi on pahasti – ega ei tea, mis võib inimesega õhukestel aegadel juhtuda. Olen aga väga vastu igasugusele ideoloogiale, mis võtab inimeselt ära vastutuse, sest teise käega võetakse siis ära õigus – õigus saada elult seda, mida sa tahad, mitte seda, mis ette kulgeb.
Kui Olimp kõrvale jätta, võid oma teeneks pidada mõnegi positiivse venelasest tegelase toomise eesti kirjandusse.
Ma tõin eesti kirjandusse negatiivse eestlase. Kuningas Raimond on väga ebameeldiv tüüp.
Kas kirjanik peab oma tegelast armastama?
Ei.
Aga mõistma?
Ikka peab.
Kas võin Tartu piiril sõidu lõpetuseks kinnitada lugejale, et kuigi vägivalda ja hullust on "Serafimas ja Bogdanis" nii palju, et see kisub groteskiks, ja raamatu autor juurdleb filosoofiliste probleemide üle, on siiski tegu täitsa lõbusa raamatuga?
Jah, ka "Pulp Fiction" ei ole kurb film, vaid väga vägivaldne komöödia. Minu raamatut võib täpselt sellisena lugeda – vägivaldse komöödiana.
### Response:
Vahur Afanasjev: ma tõin eesti kirjandusse negatiivse eestlase |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestis on on vaid loetud arv inimesi, kes heraldikat ehk vapiteadust läbi ja lõhki nii teoorias kui ka praktikas tunnevad. Hiljuti, septembris lahkus meie seast neist spetsialistidest üks, Tiit Saare. Teeneliste heraldikute hulka saab seega lugeda veel vaid Ivo Manfred Rebast ja Priit Herodest. Viimane on kujundanud paljude Eesti omavalitsuste ja riigiasutuste sümboolika.
Kuigi esialgu võis arvata, et ühendvaldadele uue sümboolika leidmise küsimus toob terve hulga inimesi Herodese ukse taha, siis tegelikult nii ei ole. "Vapinduse asjatundja ei ole nagu moedisainer presidendi vastuvõtu eel," selgitas Herodes. Temalt keegi oma ühinenud omavalitsusele vappi ja lippu veel tellima pole tulnud.
Samas pole Herodes konkurssidelt päris eemale jäänud. "Mina isiklikult olen osalenud vaid kahel sellise ühendvalla sümboolikakonkursil, kus olen tundnud tolle paikkonnaga tugevamat isiklikku sidet." Nende ühendvaldade nimesid ta aga avaldada ei tahtnud.
Siiski, Saaremaa valla veebilehelt leiab uudise, et just sealse sümboolikakonkursi Herodes oma tööga "Vöta või jäta" (allpool) ka võitis.
Saaremaa uue valla sümboolikakonkursi võidutöö "Vöta või jäta". Autor: Priit Herodes/kuvatõmmis
Lipu ja vapi kujundust selgitatakse järgmiselt. Muinaslaev on Saaremaa peamine heraldiline sümbol, esitab saarlaste iidset merekultuuri ja rahvastevahelist suhtlemist. Sabatäht purjel tähistab Saaremaale ajaloos ja legendides tuntust toonud Kaali meteoriiti. Sinine värvus on mere, usu, hea tahte ja sõpruse tunnusvärv; hõbedane sümboliseerib tarkust, ustavust, siirust ja hingepuhtust – samuti Saaremaa paest pinnast; kuldkollane värvus vallalipu keskosal märgib valgust, tõde, õnne ja edukust.
Peamine küsimus uue visuaalse identiteedi leidmisel on Herodese sõnul see, kuivõrd lihtne on leida sümboolikat, mis vastaks mitte ainult heraldikareeglitele, vaid ka ühinenud valdade ootustele ja soovidele.
"Omavalitsuse vapp ja lipp peaksid olema kohaliku identiteedi kandjad, omavalitsuse elanikke ühendavad ja innustavad sümbolid. Aga kui kerge on leida uute ühinenud – osalt sundliidetud – omavalitsuste kõigile mõistetavat ja vastuvõetavat ühisidentiteeti?" küsis Herodes.
"Aga kui kerge on leida uute ühinenud – osalt sundliidetud – omavalitsuste kõigile mõistetavat ja vastuvõetavat ühisidentiteeti?" – Priit Herodes
Kuigi tervet hulka valdasid uue sümboolika leidmise teema üldse ei puudutagi – nende koosseis ei muutunud või muutus mõne osa lahkumise näol – on teine hulk valdasid, kelle jaoks uue ühise sümboolika leidmine on pärast võimuliidu paikasaamist järgmine sümboolne samm selle suunas, et ühiselt edasi minna.
Uutel ühendvaldadel on võimalik see küsimus lahendada mitmel viisil:
a) leida uus sümboolika avaliku konkursi käigus;
b) tellida uus sümboolika mõnelt firmalt;
c) jääda kasutama mõne ühendvalla koosseisus oleva osavalla sümboolikat.
Ajutiselt, kuni uue sümboolika leidmiseni kasutavad kõik sellised ühendvallad mõnda olemasolevat sümboolikat. Umbes kuusteist valda on otsustanud mõne osavalla sümboolikat ka püsivalt kasutama hakata. Näiteks Narva-Jõesuu linn kasutab edaspidi oma sümboolikana senise Narva-Jõesuu linna lippu ja Vaivara valla vappi.
Omavalitsustele on siiski soovitatud oma sümbolite leidmiseks korraldada konkurss. Ühinemislepingutest nähtub, et 37 uut omavalitsust ongi leppinud kokku korraldada uue omavalitsuse sümboli leidmiseks konkurss.
"Konkursi tingimustes on tavaliselt loetletud kõik põhilised heraldikareeglid, aga kuivõrd osalejad neid mõistavad ja järgivad, on iseasi," märkis Herodes. "Juhendmaterjali heraldiliste sümbolite loomiseks on levitatud piisavalt, põhireeglid on kirjas ka omavalitsuste konkursijuhendites. Kui neid järgida, peaks vähemalt korrektne tulemus olema garanteeritud."
Praegusel ajal viibib enamikes valdades konkursside väljakuulutamine seetõttu, et valla uut põhimäärust pole veel kinnitatud. Mõned vallad pole sellele veel isegi mõelnud, sest tegelevad endiselt sundliidetu staatusega kaasnevate muude küsimustega.
Sellegipoolest on mitmed vallad jõudnud konkursid ära korraldada ja esitanud oma kavandid ka riigikantseleile kooskõlastamiseks (allpool). Mõned vallad on märkinud, et kuulutaksid hea meelega rahvahääletuse või ka lõpliku võidutöö välja, kuid riigikantseleist viibima jäänud vastus ei luba neil seda veel teha.
Kastre uue valla vapi kavandid. Allikas: Kastre valla infoleht/kuvatõmmis
Valdade seas on ka neid, kes on pidanud oma konkursi nurjunuks lugema juba enne kavandite riigikantseleile esitamist. Üks selline vald on Häädemeeste vald. "Komisjon otsustas teha uuele vallavolikogule ettepaneku valida olemasoleva kahe valla sümboolika vahel nii, et ühelt vallalt võtta lipp ja teiselt vapp," ütles Häädemeeste vallasekretär Külliki Kiiver ERR-ile.
Aga ka Kehtna valla konkurss ei õnnestunud, sest komisjon ei leidnud ühtegi heraldikareeglitele vastavat ja sobiva blasoneeringu ehk vapikirjeldusega varustatud kavandit.
"Ilmselt tehakse uus konkurss, aga seni kehtib Imavere sümboolika. Praegu sellega ei tegeleta, sest enne vaja uus juhtkond paika panna," selgitas Kehtna vallavalitsus nädala eest. Olgugi, et konkurss nurjus, jagati kolmele parimale kavandile välja sümboolsed preemiad kogusummas 125 eurot.
Omavalitsussümbolite kujundamise nõuded on kehtestanud riigikogu. Nende nõuete täitmist aitab tagada riigikantselei, kelle käest küsitakse enne sümboli kehtestamist arvamust, kas väljavalitud vapp ja lipp vastavad seaduses sätestatud nõuetele, sealhulgas heraldikanõuetele. Kui riigikantselei arvamus on positiivne, siis saab kohaliku omavalitsuse volikogu uue lipu ja vapi lõplikult kinnitada.
"Heakskiiduta jäävad lipu- ja vapikavandid, mis ei vasta heraldikanõuetele ning mis on äravahetamiseni sarnased mõne teise omavalitsuse lipu või vapiga, samuti muu isiku ajaloolise või kasutusel oleva vapi või lipuga," selgitas riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed olukordi, mil kantseleis kavandeid heaks kiita ei saa.
Riigikantselei on omavalitsustele välja pakkunud ka eelneva konsulteerimise võimaluse. Näiteks on omavalitsuse hindamiskomisjonil võimalik saata riigikantselei ekspertkomisjonile ülevaatamiseks mõistlik arv sümbolikavandeid. Ekspertkomisjon annab iga kavandi kohta hinnangu ja vajaduse korral teeb ka muutmisettepanekuid. Omavalitsuse hindamiskomisjon võtab need arvesse ja selgitab seejärel välja konkursi tulemuse.
"Kui tahame sõnumi edasi anda, kuid me ei tohi või ei saa kõneleda, siis õnnestumiseks peab meie pildikeel olema eristuv, selge, arusaadav ja meeldejääv." – Gert Uiboaed
Seadus sätestab omavalitsuse vapi- ja lipukavandile identsuskeelu ja seab nõude, et vapi- ning lipukujundus peavad vastama heraldikanõuetele, et tagada toimiv visuaalne kommunikatsioon. "See tähendab, et kui me tahame sõnumi edasi anda, kuid me ei tohi või ei saa kõneleda, siis õnnestumiseks peab meie pildikeel olema eristuv, selge, arusaadav ja meeldejääv."
Üks heraldilise sümboli universaalsust tagav omapära on kindel, vaid kuuest värvusest koosnev palett. "Kusjuures ühelgi heraldilisel sümbolil ei kasutata enam kui kolme värvust korraga," ütles Uiboaed.
Heraldilised värvused on kuldne ja hõbedane, mida nimetatakse metallideks, ning sinine, punane, roheline ja must. "Heraldilised värvused on kirkad, need on valitud värvispektri keskelt ja see tagab värvuste maksimaalse eristumise üksteisest," lisas Uiboaed.
Kujundi selgust aitab tema sõnul tagada ka värvusreegli järgmine, mille kohaselt peavad metallid vahelduma värvidega. "See tähendab, et näiteks kuldse värvuse kõrval ei saa olla hõbedast, nende vahel peab olema üks värv."
Vapi kujunduses kasutatakse kilbijaotuseid ja heraldilisi kujundeid. Tähestiku tähed, numbrid ega sõnad ei ole heraldilised kujundid. Kujundid peavad olema arusaadavad ja nende paigutus reeglipärane. "Sümboli kujundus peab olema lihtne, seda ei tohi üle koormata. Kõige meeldejäävam ongi ühe põhikujundiga kilbipilt."
Uiboaed märkis, et heraldiliste sümbolite kehtestamisel on visuaalist olulisemgi hoopis sümboli kirjeldus. "Kirjeldav tekst on lakooniline ja selles kirjeldatakse eriala terminitega vaid heraldilisi kujundeid."
Ka Herodes märkis, et heraldilise sümboli loomine ei peaks algama mitte joonistamisest, vaid sümbolite valikust ja heraldilise kirjelduse koostamisest: "Sest nagu pühakirjas seisab: alguses oli sõna."
Uue sümboolika on praeguseks omale peale Saaremaa valla leidnud näiteks ka Saue vald, kes tegeles sellega juba eelmisel aastal. Võidutöö "Nelik" (paremal) autor Kaarel Vahtramäe selgitas Saue valla lehes, et püüdis sellesse põimida nii selle, et uus vald moodustub neljast osapoolest ja asub Harjumaal, aga tagada ka selle, et see kannaks edasi olemasolevaid sümboolikaelemente.
Oktoobris valis omale lipu ja vapi ka Rõuge vald. Parimaks kavandiks tunnistati rahvahääletusel töö "Vesi ja Maa" (allpool).
Riigikantselei poole on eilse seisuga pöördunud konsultatsiooni saamiseks umbes kümme ühinenud omavalitsust. Ekspertkomisjon on läbi vaadanud, andnud hinnangu ja esitanud ettepanekud umbes 80 kavandi kohta. Nagu Uiboaed ka märkis, siis arusaadavalt on ajad praegu kiired.
"Usun siiski, et suudame operatiivselt ja igapäevaselt abiks olla nii hindamiskomisjonidele sümbolikavandite konsulteerimisel kui ka disaineritele, kes küsivad täpsustusi näiteks heraldikanõuete rakendamise kohta, ja loomulikult ka lõplike kavandite kohta arvamuse andmisel." | Mitmekümne tuhande euro eest konkursse – ühendvallad otsivad omale uut nägu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestis on on vaid loetud arv inimesi, kes heraldikat ehk vapiteadust läbi ja lõhki nii teoorias kui ka praktikas tunnevad. Hiljuti, septembris lahkus meie seast neist spetsialistidest üks, Tiit Saare. Teeneliste heraldikute hulka saab seega lugeda veel vaid Ivo Manfred Rebast ja Priit Herodest. Viimane on kujundanud paljude Eesti omavalitsuste ja riigiasutuste sümboolika.
Kuigi esialgu võis arvata, et ühendvaldadele uue sümboolika leidmise küsimus toob terve hulga inimesi Herodese ukse taha, siis tegelikult nii ei ole. "Vapinduse asjatundja ei ole nagu moedisainer presidendi vastuvõtu eel," selgitas Herodes. Temalt keegi oma ühinenud omavalitsusele vappi ja lippu veel tellima pole tulnud.
Samas pole Herodes konkurssidelt päris eemale jäänud. "Mina isiklikult olen osalenud vaid kahel sellise ühendvalla sümboolikakonkursil, kus olen tundnud tolle paikkonnaga tugevamat isiklikku sidet." Nende ühendvaldade nimesid ta aga avaldada ei tahtnud.
Siiski, Saaremaa valla veebilehelt leiab uudise, et just sealse sümboolikakonkursi Herodes oma tööga "Vöta või jäta" (allpool) ka võitis.
Saaremaa uue valla sümboolikakonkursi võidutöö "Vöta või jäta". Autor: Priit Herodes/kuvatõmmis
Lipu ja vapi kujundust selgitatakse järgmiselt. Muinaslaev on Saaremaa peamine heraldiline sümbol, esitab saarlaste iidset merekultuuri ja rahvastevahelist suhtlemist. Sabatäht purjel tähistab Saaremaale ajaloos ja legendides tuntust toonud Kaali meteoriiti. Sinine värvus on mere, usu, hea tahte ja sõpruse tunnusvärv; hõbedane sümboliseerib tarkust, ustavust, siirust ja hingepuhtust – samuti Saaremaa paest pinnast; kuldkollane värvus vallalipu keskosal märgib valgust, tõde, õnne ja edukust.
Peamine küsimus uue visuaalse identiteedi leidmisel on Herodese sõnul see, kuivõrd lihtne on leida sümboolikat, mis vastaks mitte ainult heraldikareeglitele, vaid ka ühinenud valdade ootustele ja soovidele.
"Omavalitsuse vapp ja lipp peaksid olema kohaliku identiteedi kandjad, omavalitsuse elanikke ühendavad ja innustavad sümbolid. Aga kui kerge on leida uute ühinenud – osalt sundliidetud – omavalitsuste kõigile mõistetavat ja vastuvõetavat ühisidentiteeti?" küsis Herodes.
"Aga kui kerge on leida uute ühinenud – osalt sundliidetud – omavalitsuste kõigile mõistetavat ja vastuvõetavat ühisidentiteeti?" – Priit Herodes
Kuigi tervet hulka valdasid uue sümboolika leidmise teema üldse ei puudutagi – nende koosseis ei muutunud või muutus mõne osa lahkumise näol – on teine hulk valdasid, kelle jaoks uue ühise sümboolika leidmine on pärast võimuliidu paikasaamist järgmine sümboolne samm selle suunas, et ühiselt edasi minna.
Uutel ühendvaldadel on võimalik see küsimus lahendada mitmel viisil:
a) leida uus sümboolika avaliku konkursi käigus;
b) tellida uus sümboolika mõnelt firmalt;
c) jääda kasutama mõne ühendvalla koosseisus oleva osavalla sümboolikat.
Ajutiselt, kuni uue sümboolika leidmiseni kasutavad kõik sellised ühendvallad mõnda olemasolevat sümboolikat. Umbes kuusteist valda on otsustanud mõne osavalla sümboolikat ka püsivalt kasutama hakata. Näiteks Narva-Jõesuu linn kasutab edaspidi oma sümboolikana senise Narva-Jõesuu linna lippu ja Vaivara valla vappi.
Omavalitsustele on siiski soovitatud oma sümbolite leidmiseks korraldada konkurss. Ühinemislepingutest nähtub, et 37 uut omavalitsust ongi leppinud kokku korraldada uue omavalitsuse sümboli leidmiseks konkurss.
"Konkursi tingimustes on tavaliselt loetletud kõik põhilised heraldikareeglid, aga kuivõrd osalejad neid mõistavad ja järgivad, on iseasi," märkis Herodes. "Juhendmaterjali heraldiliste sümbolite loomiseks on levitatud piisavalt, põhireeglid on kirjas ka omavalitsuste konkursijuhendites. Kui neid järgida, peaks vähemalt korrektne tulemus olema garanteeritud."
Praegusel ajal viibib enamikes valdades konkursside väljakuulutamine seetõttu, et valla uut põhimäärust pole veel kinnitatud. Mõned vallad pole sellele veel isegi mõelnud, sest tegelevad endiselt sundliidetu staatusega kaasnevate muude küsimustega.
Sellegipoolest on mitmed vallad jõudnud konkursid ära korraldada ja esitanud oma kavandid ka riigikantseleile kooskõlastamiseks (allpool). Mõned vallad on märkinud, et kuulutaksid hea meelega rahvahääletuse või ka lõpliku võidutöö välja, kuid riigikantseleist viibima jäänud vastus ei luba neil seda veel teha.
Kastre uue valla vapi kavandid. Allikas: Kastre valla infoleht/kuvatõmmis
Valdade seas on ka neid, kes on pidanud oma konkursi nurjunuks lugema juba enne kavandite riigikantseleile esitamist. Üks selline vald on Häädemeeste vald. "Komisjon otsustas teha uuele vallavolikogule ettepaneku valida olemasoleva kahe valla sümboolika vahel nii, et ühelt vallalt võtta lipp ja teiselt vapp," ütles Häädemeeste vallasekretär Külliki Kiiver ERR-ile.
Aga ka Kehtna valla konkurss ei õnnestunud, sest komisjon ei leidnud ühtegi heraldikareeglitele vastavat ja sobiva blasoneeringu ehk vapikirjeldusega varustatud kavandit.
"Ilmselt tehakse uus konkurss, aga seni kehtib Imavere sümboolika. Praegu sellega ei tegeleta, sest enne vaja uus juhtkond paika panna," selgitas Kehtna vallavalitsus nädala eest. Olgugi, et konkurss nurjus, jagati kolmele parimale kavandile välja sümboolsed preemiad kogusummas 125 eurot.
Omavalitsussümbolite kujundamise nõuded on kehtestanud riigikogu. Nende nõuete täitmist aitab tagada riigikantselei, kelle käest küsitakse enne sümboli kehtestamist arvamust, kas väljavalitud vapp ja lipp vastavad seaduses sätestatud nõuetele, sealhulgas heraldikanõuetele. Kui riigikantselei arvamus on positiivne, siis saab kohaliku omavalitsuse volikogu uue lipu ja vapi lõplikult kinnitada.
"Heakskiiduta jäävad lipu- ja vapikavandid, mis ei vasta heraldikanõuetele ning mis on äravahetamiseni sarnased mõne teise omavalitsuse lipu või vapiga, samuti muu isiku ajaloolise või kasutusel oleva vapi või lipuga," selgitas riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed olukordi, mil kantseleis kavandeid heaks kiita ei saa.
Riigikantselei on omavalitsustele välja pakkunud ka eelneva konsulteerimise võimaluse. Näiteks on omavalitsuse hindamiskomisjonil võimalik saata riigikantselei ekspertkomisjonile ülevaatamiseks mõistlik arv sümbolikavandeid. Ekspertkomisjon annab iga kavandi kohta hinnangu ja vajaduse korral teeb ka muutmisettepanekuid. Omavalitsuse hindamiskomisjon võtab need arvesse ja selgitab seejärel välja konkursi tulemuse.
"Kui tahame sõnumi edasi anda, kuid me ei tohi või ei saa kõneleda, siis õnnestumiseks peab meie pildikeel olema eristuv, selge, arusaadav ja meeldejääv." – Gert Uiboaed
Seadus sätestab omavalitsuse vapi- ja lipukavandile identsuskeelu ja seab nõude, et vapi- ning lipukujundus peavad vastama heraldikanõuetele, et tagada toimiv visuaalne kommunikatsioon. "See tähendab, et kui me tahame sõnumi edasi anda, kuid me ei tohi või ei saa kõneleda, siis õnnestumiseks peab meie pildikeel olema eristuv, selge, arusaadav ja meeldejääv."
Üks heraldilise sümboli universaalsust tagav omapära on kindel, vaid kuuest värvusest koosnev palett. "Kusjuures ühelgi heraldilisel sümbolil ei kasutata enam kui kolme värvust korraga," ütles Uiboaed.
Heraldilised värvused on kuldne ja hõbedane, mida nimetatakse metallideks, ning sinine, punane, roheline ja must. "Heraldilised värvused on kirkad, need on valitud värvispektri keskelt ja see tagab värvuste maksimaalse eristumise üksteisest," lisas Uiboaed.
Kujundi selgust aitab tema sõnul tagada ka värvusreegli järgmine, mille kohaselt peavad metallid vahelduma värvidega. "See tähendab, et näiteks kuldse värvuse kõrval ei saa olla hõbedast, nende vahel peab olema üks värv."
Vapi kujunduses kasutatakse kilbijaotuseid ja heraldilisi kujundeid. Tähestiku tähed, numbrid ega sõnad ei ole heraldilised kujundid. Kujundid peavad olema arusaadavad ja nende paigutus reeglipärane. "Sümboli kujundus peab olema lihtne, seda ei tohi üle koormata. Kõige meeldejäävam ongi ühe põhikujundiga kilbipilt."
Uiboaed märkis, et heraldiliste sümbolite kehtestamisel on visuaalist olulisemgi hoopis sümboli kirjeldus. "Kirjeldav tekst on lakooniline ja selles kirjeldatakse eriala terminitega vaid heraldilisi kujundeid."
Ka Herodes märkis, et heraldilise sümboli loomine ei peaks algama mitte joonistamisest, vaid sümbolite valikust ja heraldilise kirjelduse koostamisest: "Sest nagu pühakirjas seisab: alguses oli sõna."
Uue sümboolika on praeguseks omale peale Saaremaa valla leidnud näiteks ka Saue vald, kes tegeles sellega juba eelmisel aastal. Võidutöö "Nelik" (paremal) autor Kaarel Vahtramäe selgitas Saue valla lehes, et püüdis sellesse põimida nii selle, et uus vald moodustub neljast osapoolest ja asub Harjumaal, aga tagada ka selle, et see kannaks edasi olemasolevaid sümboolikaelemente.
Oktoobris valis omale lipu ja vapi ka Rõuge vald. Parimaks kavandiks tunnistati rahvahääletusel töö "Vesi ja Maa" (allpool).
Riigikantselei poole on eilse seisuga pöördunud konsultatsiooni saamiseks umbes kümme ühinenud omavalitsust. Ekspertkomisjon on läbi vaadanud, andnud hinnangu ja esitanud ettepanekud umbes 80 kavandi kohta. Nagu Uiboaed ka märkis, siis arusaadavalt on ajad praegu kiired.
"Usun siiski, et suudame operatiivselt ja igapäevaselt abiks olla nii hindamiskomisjonidele sümbolikavandite konsulteerimisel kui ka disaineritele, kes küsivad täpsustusi näiteks heraldikanõuete rakendamise kohta, ja loomulikult ka lõplike kavandite kohta arvamuse andmisel."
### Response:
Mitmekümne tuhande euro eest konkursse – ühendvallad otsivad omale uut nägu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seni tänavusel hooajal Euroliigas paremini esinenud Olympiakos (4-2) pidi koduväljakul tunnistama Panathinaikose (3-3) 70:62 paremust.
James Gist viskas võitjate poolel 15 punkti ja Kaunase Žalgirisest üle tulnud leedulane Lukas Lekavicius tõi 14 silma. Olympiakose poolel hiilgas lätlane Janis Strelnieks 18 punktiga.
Venelaste Moskva Himki (5-1) jätkas väga napilt oma edukat hooaega, kui kodus saadi vaid ühe punktiga 91:90 jagu hispaanlaste Vitoria Baskoniast (1-5).
Aleksei Šved kogus võitjate poolel 20 punkti, 5 lauapalli ja 5 korvisöötu ning Anthony Gill sai kirja samuti 20 silma ning 7 lauapalli. James Anderson viskas 18 ning Stefan Markovic 15 punkti. Kaotajate edukaim oli Matt Janning 19 silmaga.
Teistes reedestes mängudes sai Istanbuli Fenerbahce (4-2) võõrsil 80:57 jagu Bamberg Brose Basketsist (3-3) ning Malaga Unicaja (3-3) võitis kodus 79:65 Belgradi Crvena Zvezda (2-4). | Euroliiga põnevusmängus olid tähelepanu keskpunktis Baltikumi mängijad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seni tänavusel hooajal Euroliigas paremini esinenud Olympiakos (4-2) pidi koduväljakul tunnistama Panathinaikose (3-3) 70:62 paremust.
James Gist viskas võitjate poolel 15 punkti ja Kaunase Žalgirisest üle tulnud leedulane Lukas Lekavicius tõi 14 silma. Olympiakose poolel hiilgas lätlane Janis Strelnieks 18 punktiga.
Venelaste Moskva Himki (5-1) jätkas väga napilt oma edukat hooaega, kui kodus saadi vaid ühe punktiga 91:90 jagu hispaanlaste Vitoria Baskoniast (1-5).
Aleksei Šved kogus võitjate poolel 20 punkti, 5 lauapalli ja 5 korvisöötu ning Anthony Gill sai kirja samuti 20 silma ning 7 lauapalli. James Anderson viskas 18 ning Stefan Markovic 15 punkti. Kaotajate edukaim oli Matt Janning 19 silmaga.
Teistes reedestes mängudes sai Istanbuli Fenerbahce (4-2) võõrsil 80:57 jagu Bamberg Brose Basketsist (3-3) ning Malaga Unicaja (3-3) võitis kodus 79:65 Belgradi Crvena Zvezda (2-4).
### Response:
Euroliiga põnevusmängus olid tähelepanu keskpunktis Baltikumi mängijad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Danil lahkus 9. novembri õhtul Vana-Pärnu maanteel asuvast ajutisest elupaigast teadmata suunas ning ta pole siiani turvakodusesse naasnud. Poiss on sarnaselt lahkunud ka varem.
Politseinikud on kontrollinud kohti, kus Danil on varasemalt viibinud ja suhelnud lähedastega, kuid teda pole leitud. Ta võib liikuda ringi vanemate laste seltskonnas.
Kahjuks pole teada, milliseid riideid ta lahkumise hetkel kandis.
Tallinna kesklinnas Puhke tänaval elav 13-aastast Carl-Robert suhtles lähisugulasega viimati 7. novembril.
Korrakaitsjad otsivad teda kohtadest, kus ta tavaliselt viibib, kuid siiani pole teda tabatud. Viimati nähti teda eile kella 12-13 ajal Järveotsa tee 2 maja läheduses.
Poiss võib liikuda kaubanduskeskuste läheduses ja kesklinna piirkonnas.
Carl-Robertil oli lahkudes seljas must parka, peas must müts, jalas mustad teksapüksid ja valgete taldadega sinised talvesaapad. Tema seljas oli khaki värvi Converse’i seljakott. Poiss võib liikuda samaealise tüdruku seltskonnas.
Politsei palub inimestel, kes näevad kirjeldustele vastavaid poisse, anda sellest teada Häirekeskuse numbril 112.
Politsei otsis ka reede hilisõhtul kodust lahkunud 9-aastast Enrikut, kes laupäeva hommikul üles leiti ja kellega on kõik korras. | Politsei otsib kodust lahkunud poisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Danil lahkus 9. novembri õhtul Vana-Pärnu maanteel asuvast ajutisest elupaigast teadmata suunas ning ta pole siiani turvakodusesse naasnud. Poiss on sarnaselt lahkunud ka varem.
Politseinikud on kontrollinud kohti, kus Danil on varasemalt viibinud ja suhelnud lähedastega, kuid teda pole leitud. Ta võib liikuda ringi vanemate laste seltskonnas.
Kahjuks pole teada, milliseid riideid ta lahkumise hetkel kandis.
Tallinna kesklinnas Puhke tänaval elav 13-aastast Carl-Robert suhtles lähisugulasega viimati 7. novembril.
Korrakaitsjad otsivad teda kohtadest, kus ta tavaliselt viibib, kuid siiani pole teda tabatud. Viimati nähti teda eile kella 12-13 ajal Järveotsa tee 2 maja läheduses.
Poiss võib liikuda kaubanduskeskuste läheduses ja kesklinna piirkonnas.
Carl-Robertil oli lahkudes seljas must parka, peas must müts, jalas mustad teksapüksid ja valgete taldadega sinised talvesaapad. Tema seljas oli khaki värvi Converse’i seljakott. Poiss võib liikuda samaealise tüdruku seltskonnas.
Politsei palub inimestel, kes näevad kirjeldustele vastavaid poisse, anda sellest teada Häirekeskuse numbril 112.
Politsei otsis ka reede hilisõhtul kodust lahkunud 9-aastast Enrikut, kes laupäeva hommikul üles leiti ja kellega on kõik korras.
### Response:
Politsei otsib kodust lahkunud poisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Andrea Giudici
Muuta maailma kolme minutiga ei ole lihtne ülesanne. Neid kolme lühikest minutit saab siiski kasutada sõnumi edastamiseks ning uudishimu, kire ja avastamisele pühendumise seemne edasiandmiseks mõnele teisele inimesele. Nakatunut võib haarata samasugune kirg ja samasugune pühendumus ning ta võib jõuda nii kaugele, et lõpuks suudab nihutada piire selle vahel, mida me teame ja mida me ei tea.
Kui me – inimkonnana – ükskord midagi uut mõistame, siis ei saa me seda enam mitte teada. Me saame muuta oma suhtumist, kuid teadmised on igavesed. Kui me suudame inspireerida kedagi asuma teadmiste otsingute teele, siis oleme sama hästi kui muutnud maailma kolme minutiga.
Elisabeth Dorbek-Kolin
Aeg on kokkulepitud väärtus, mida me saame objektiivselt mõõta. Selle järgi nädal koosneb seitsmest päevast, päev 24 tunnist, tund 60 minutist ja minut 60 sekundist. Samas on aeg vägagi subjektiivne. Vaatleme kolme minutit. Meeldiva tegevusega möödub kolm minutit nagu silmapilk, aja möödumist ei pane tähelegi. Samas võib see aeg tunduda igavikuna, kui oodata eksami tulemust, telefoni helisemist või teavet oma lähedase tervislikust seisundist. Aga kas kolm minutit on piisav aeg, et maailma muuta?
Filmidest oleme õppinud et jah, kolme minutiga võib päästa maailma ja leida armastuse, aga päris maailm vahest nii dramaatiline pole. Siiski on mõne igapäevase töö osa kellegi maailm muuta, ja selleks võib tal olla isegi vähem aega kui kolm minutit. Võite mõelda küll, et ainukene ametikoht, kus see on võimalik, on mõne suurriigi president, kuid ei, ma räägin päästjatest, arstidest ja teistest sarnastest ametitest. Kolme minutiga nad suudavad mõnikord maailma mitte ainult muuta, vaid päästa – kellegi jaoks võid just sina olla terve maailm.
Elise Joonas
Tähelepanu on tänapäeval defitsiitne – meie pilgule või klikile on suur konkurents. Huvi köitmine ja säilitamine võib vähegi keerukamate teemade, eriti baasteadlaste uuringute puhul, tunduda isegi võimatu. Samas saame inimesi köita millegi väga liigiomasega – lugude jutustamisega. Kuna on mõeldamatu, et me jutustaksime oma teaduslugusid meelelahutustööstuse suurejoonelisusega, tuleb teadlastel leida vajaliku külgetõmbejõu saavutamiseks omaenda jutustusviis.
See eeldab väljaastumist tsunfti žargooni turvalisest maailmast, et ennast laiale publikule arusaadavaks teha, mis on ükskõik mis teema valdamise tõeline lakmustest. Kuigi ühe lühiloenguga maailma ei raputa, peaksime teadlastena tunnistama, et ühiskonna teaduspõhisuse suurendamise eest vastutame kõik.
Fideelia-Signe Roots
„Teadus kolme minutiga“ finaali jõudnud noorteadlased on tegelenud oma teemaga aastaid. Anda kolme minutiga edasi kogu uurimisteekonna jooksul talletunud teadmine pole kerge. Igas valdkonnas peitub tuhandeid nüansse, millest võiks päevade kaupa kõnelda. Nagu superkangelasel, peavad ka finalistil olema missioon, visioon ja soov maailma muuta. Samas ei tohiks end liiga tõsiselt võtta, sest kuigi meid nimetatakse noorteadlasteks, on igaüks meist viibinud planeedil piisavalt kaua, et näha siinse elu juhuslikkust ja absurdsust.
Et selles hullumeelses maailmas kedagi kõnetada, tulevad appi kolm võlujõudu: sõna jõud, pildi jõud ja heli jõud, mille sidumine küllap just kunstnikel hästi õnnestub. Kunstniku-uurimus, mida teostan Eesti kunstiakadeemia doktorantuuris, võimaldab märgata ootamatuid seoseid ja mängida läbi uurimisprobleemid. Selline kunstipraktika muudab eeskätt kunstniku enese maailma, kuid sõnumi oskuslik edastamine mõjutab ka auditooriumi. Maailm tervikuna kolme minutiga ei muutu, kuid muutuda võib kuulajate maailmavaade.
Janek Urvik
Minult kui fundamentaalteadlaselt on nii mõnigi kord küsitud: „Aga mis kasu on sinu tehtavast maailmale?“ Üks mu kolleeg parafraseeris kunagi: „Teadus on riigi rahaga isikliku uudishimu rahuldamine.“ See on küll üpris egoistlik teaduse definitsioon, kuid tabab siiski midagi olulist: teadus on uute teadmiste tootmine, olgu siis motiiviks lihtsalt uudishimu rahuldamine või maailma muutmine. Rakendusteaduse puhul on uutest teadmistest kohe kasu, mida fundamentaalsemaks aga minna, seda rohkem läheb aega ja vahesamme, et uutest teadmistest midagi käega katsutavat või praktilist sünniks.
Uurides, kuidas looduslik valik on kajakate vananemismustreid kujundanud, tuleb juba väga palju vaeva näha, et sellest mingit praktilist väärtust kooruks. See ongi teadus puhtalt enese uudishimu rahuldamise mõttes. Parim, mida sellise teaduse juures loota, on, et see võiks ka kellelegi teisele huvi pakkuda, teda inspireerida, ehk isegi pisut tema maailmapilti muuta. Seepärast on kasulik teadlasena oma avastusi ka avalikkusele tutvustada. Miks ka mitte kergesti seeditava kolmeminutilise jutu raames, see oleks juba päris hea viis kolme minutiga maailma muuta.
Madis Uuemaa
Arvan, et kui soovitakse kolme minutiga maailma muuta, siis on selleks kaks võimalust.
1. Ootad terve elu, et juhuslikult kukkus sulle sülle nupp, mida vajutades muutub maailm paremaks. Näiteks helistab sulle USA president ja küsib kolme minuti jooksul, kas suuname oma ressursid NASA-le tagasi või mitte. Arvan, et see võimalus on kaduvväike.
2. Näed aastaid vaeva, et maailma paremaks muuta. Sul on meeskond, kes koos sinuga aitab sul eesmärgi poole liikuda (või annab lihtsalt head nõu). Sa harid pidevalt ennast ning kuulad endast targemaid. Ning ühel hetkel antakse sulle võimalus kolme minuti jooksul teha midagi, mis muudab maailma paremaks. Näiteks raputada maailma uue teadusavastusega või inspireerida maailma kõnega ÜRO peaassambleel või nõustada presidenti NASA eelarvet suurendama.
Oliver Laas
Mõnikord piisab maailma muutmiseks mõnest sekundist. Orville Wrighti esimene lend mootoriga lennukil kestis 12 sekundit. Teinekord tuleb olla õige ajal õiges kohas. 1983. aastal kahtles valveohvitser Stanislav Petrov Nõukogude Liidu tuumarünnakute eelhoiatussüsteemi signaalis ja hoidis sellega ära tuumasõja.
Aga kuidas muuta maailma sõnadega, kui sul aega ainult kolm minutit? Selleks tuleb publikut veenda oma uskumuste tõesuses. Lihtsama vastupanu teed minnes piisab enamasti retooriliste võtete kasutamisest ja publiku tunnetele apelleerimisest. Publiku ratsionaalseks veenmiseks tuleb aga toetuda tõenditele ja veenvatele argumentidele.
Alusta väidetest, mida nad juba usuvad või on valmis uskuma, sest muidu on ratsionaalne veenmine võimatu. Järgmiseks esita oma keskne tees lihtsalt ja selgelt. Seejärel too tõendeid selle poolt ja vasta vastuargumentidele. Lõpetuseks korda oma teesi, et see publikule paremini meelde jääks. Õnnestumise korral oled muutnud uskumusi ja seeläbi ka maailma.
Tiina Laansalu
Kas kolme minutiga oleks võimalik maailma muuta, ühiskonda soovitud suunas mõjutada? Kolm minutit on lühike aeg, ent sellesse ei peagi mahtuma kogu ränkoluline maailmamuutmine. Tähtis on kolme minuti sisse mahutada isutekitamine, mõtete suunamine, tähelepanu juhtimine. Mida selgemalt ja läbimõeldumalt seda teha, seda suurem on mõju.
Ütleksin, et kolme minuti loeng on nagu mahe marjasiirup. Näiteks kui soovin panna inimesi kaasa mõtlema kohanimeuurimise teemal, siis tuleb mul kokku „aurutada“ parajalt magus ja tummine ekstrakt, mis kontsentreeritud kujul sisaldab kõige olulisemat osa kõnealustest onomastika küsimustest ning kus meeldivat ja huvitavat maitset andma on valitud mõned eriti head ja ilmekad kohanimenäited. Kui keet kuulajatele „maitseb“, siis võtavad nad endaga ühes teadmise, et kohanimed puudutavad meid kõiki ja et kohanimede uurimine on huvitav ja vajalik. Nad jagavad seda teadmist omakorda edasi ja võimalik, et mõnes isikus selles ahelas tekib isu ka ise onomastikaga lähemat tutvust teha. Nõnda ongi need kolm minutit oma eesmärgi täitnud. | Noored teadlased arutlevad, kuidas kolme minutiga maailma muuta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Andrea Giudici
Muuta maailma kolme minutiga ei ole lihtne ülesanne. Neid kolme lühikest minutit saab siiski kasutada sõnumi edastamiseks ning uudishimu, kire ja avastamisele pühendumise seemne edasiandmiseks mõnele teisele inimesele. Nakatunut võib haarata samasugune kirg ja samasugune pühendumus ning ta võib jõuda nii kaugele, et lõpuks suudab nihutada piire selle vahel, mida me teame ja mida me ei tea.
Kui me – inimkonnana – ükskord midagi uut mõistame, siis ei saa me seda enam mitte teada. Me saame muuta oma suhtumist, kuid teadmised on igavesed. Kui me suudame inspireerida kedagi asuma teadmiste otsingute teele, siis oleme sama hästi kui muutnud maailma kolme minutiga.
Elisabeth Dorbek-Kolin
Aeg on kokkulepitud väärtus, mida me saame objektiivselt mõõta. Selle järgi nädal koosneb seitsmest päevast, päev 24 tunnist, tund 60 minutist ja minut 60 sekundist. Samas on aeg vägagi subjektiivne. Vaatleme kolme minutit. Meeldiva tegevusega möödub kolm minutit nagu silmapilk, aja möödumist ei pane tähelegi. Samas võib see aeg tunduda igavikuna, kui oodata eksami tulemust, telefoni helisemist või teavet oma lähedase tervislikust seisundist. Aga kas kolm minutit on piisav aeg, et maailma muuta?
Filmidest oleme õppinud et jah, kolme minutiga võib päästa maailma ja leida armastuse, aga päris maailm vahest nii dramaatiline pole. Siiski on mõne igapäevase töö osa kellegi maailm muuta, ja selleks võib tal olla isegi vähem aega kui kolm minutit. Võite mõelda küll, et ainukene ametikoht, kus see on võimalik, on mõne suurriigi president, kuid ei, ma räägin päästjatest, arstidest ja teistest sarnastest ametitest. Kolme minutiga nad suudavad mõnikord maailma mitte ainult muuta, vaid päästa – kellegi jaoks võid just sina olla terve maailm.
Elise Joonas
Tähelepanu on tänapäeval defitsiitne – meie pilgule või klikile on suur konkurents. Huvi köitmine ja säilitamine võib vähegi keerukamate teemade, eriti baasteadlaste uuringute puhul, tunduda isegi võimatu. Samas saame inimesi köita millegi väga liigiomasega – lugude jutustamisega. Kuna on mõeldamatu, et me jutustaksime oma teaduslugusid meelelahutustööstuse suurejoonelisusega, tuleb teadlastel leida vajaliku külgetõmbejõu saavutamiseks omaenda jutustusviis.
See eeldab väljaastumist tsunfti žargooni turvalisest maailmast, et ennast laiale publikule arusaadavaks teha, mis on ükskõik mis teema valdamise tõeline lakmustest. Kuigi ühe lühiloenguga maailma ei raputa, peaksime teadlastena tunnistama, et ühiskonna teaduspõhisuse suurendamise eest vastutame kõik.
Fideelia-Signe Roots
„Teadus kolme minutiga“ finaali jõudnud noorteadlased on tegelenud oma teemaga aastaid. Anda kolme minutiga edasi kogu uurimisteekonna jooksul talletunud teadmine pole kerge. Igas valdkonnas peitub tuhandeid nüansse, millest võiks päevade kaupa kõnelda. Nagu superkangelasel, peavad ka finalistil olema missioon, visioon ja soov maailma muuta. Samas ei tohiks end liiga tõsiselt võtta, sest kuigi meid nimetatakse noorteadlasteks, on igaüks meist viibinud planeedil piisavalt kaua, et näha siinse elu juhuslikkust ja absurdsust.
Et selles hullumeelses maailmas kedagi kõnetada, tulevad appi kolm võlujõudu: sõna jõud, pildi jõud ja heli jõud, mille sidumine küllap just kunstnikel hästi õnnestub. Kunstniku-uurimus, mida teostan Eesti kunstiakadeemia doktorantuuris, võimaldab märgata ootamatuid seoseid ja mängida läbi uurimisprobleemid. Selline kunstipraktika muudab eeskätt kunstniku enese maailma, kuid sõnumi oskuslik edastamine mõjutab ka auditooriumi. Maailm tervikuna kolme minutiga ei muutu, kuid muutuda võib kuulajate maailmavaade.
Janek Urvik
Minult kui fundamentaalteadlaselt on nii mõnigi kord küsitud: „Aga mis kasu on sinu tehtavast maailmale?“ Üks mu kolleeg parafraseeris kunagi: „Teadus on riigi rahaga isikliku uudishimu rahuldamine.“ See on küll üpris egoistlik teaduse definitsioon, kuid tabab siiski midagi olulist: teadus on uute teadmiste tootmine, olgu siis motiiviks lihtsalt uudishimu rahuldamine või maailma muutmine. Rakendusteaduse puhul on uutest teadmistest kohe kasu, mida fundamentaalsemaks aga minna, seda rohkem läheb aega ja vahesamme, et uutest teadmistest midagi käega katsutavat või praktilist sünniks.
Uurides, kuidas looduslik valik on kajakate vananemismustreid kujundanud, tuleb juba väga palju vaeva näha, et sellest mingit praktilist väärtust kooruks. See ongi teadus puhtalt enese uudishimu rahuldamise mõttes. Parim, mida sellise teaduse juures loota, on, et see võiks ka kellelegi teisele huvi pakkuda, teda inspireerida, ehk isegi pisut tema maailmapilti muuta. Seepärast on kasulik teadlasena oma avastusi ka avalikkusele tutvustada. Miks ka mitte kergesti seeditava kolmeminutilise jutu raames, see oleks juba päris hea viis kolme minutiga maailma muuta.
Madis Uuemaa
Arvan, et kui soovitakse kolme minutiga maailma muuta, siis on selleks kaks võimalust.
1. Ootad terve elu, et juhuslikult kukkus sulle sülle nupp, mida vajutades muutub maailm paremaks. Näiteks helistab sulle USA president ja küsib kolme minuti jooksul, kas suuname oma ressursid NASA-le tagasi või mitte. Arvan, et see võimalus on kaduvväike.
2. Näed aastaid vaeva, et maailma paremaks muuta. Sul on meeskond, kes koos sinuga aitab sul eesmärgi poole liikuda (või annab lihtsalt head nõu). Sa harid pidevalt ennast ning kuulad endast targemaid. Ning ühel hetkel antakse sulle võimalus kolme minuti jooksul teha midagi, mis muudab maailma paremaks. Näiteks raputada maailma uue teadusavastusega või inspireerida maailma kõnega ÜRO peaassambleel või nõustada presidenti NASA eelarvet suurendama.
Oliver Laas
Mõnikord piisab maailma muutmiseks mõnest sekundist. Orville Wrighti esimene lend mootoriga lennukil kestis 12 sekundit. Teinekord tuleb olla õige ajal õiges kohas. 1983. aastal kahtles valveohvitser Stanislav Petrov Nõukogude Liidu tuumarünnakute eelhoiatussüsteemi signaalis ja hoidis sellega ära tuumasõja.
Aga kuidas muuta maailma sõnadega, kui sul aega ainult kolm minutit? Selleks tuleb publikut veenda oma uskumuste tõesuses. Lihtsama vastupanu teed minnes piisab enamasti retooriliste võtete kasutamisest ja publiku tunnetele apelleerimisest. Publiku ratsionaalseks veenmiseks tuleb aga toetuda tõenditele ja veenvatele argumentidele.
Alusta väidetest, mida nad juba usuvad või on valmis uskuma, sest muidu on ratsionaalne veenmine võimatu. Järgmiseks esita oma keskne tees lihtsalt ja selgelt. Seejärel too tõendeid selle poolt ja vasta vastuargumentidele. Lõpetuseks korda oma teesi, et see publikule paremini meelde jääks. Õnnestumise korral oled muutnud uskumusi ja seeläbi ka maailma.
Tiina Laansalu
Kas kolme minutiga oleks võimalik maailma muuta, ühiskonda soovitud suunas mõjutada? Kolm minutit on lühike aeg, ent sellesse ei peagi mahtuma kogu ränkoluline maailmamuutmine. Tähtis on kolme minuti sisse mahutada isutekitamine, mõtete suunamine, tähelepanu juhtimine. Mida selgemalt ja läbimõeldumalt seda teha, seda suurem on mõju.
Ütleksin, et kolme minuti loeng on nagu mahe marjasiirup. Näiteks kui soovin panna inimesi kaasa mõtlema kohanimeuurimise teemal, siis tuleb mul kokku „aurutada“ parajalt magus ja tummine ekstrakt, mis kontsentreeritud kujul sisaldab kõige olulisemat osa kõnealustest onomastika küsimustest ning kus meeldivat ja huvitavat maitset andma on valitud mõned eriti head ja ilmekad kohanimenäited. Kui keet kuulajatele „maitseb“, siis võtavad nad endaga ühes teadmise, et kohanimed puudutavad meid kõiki ja et kohanimede uurimine on huvitav ja vajalik. Nad jagavad seda teadmist omakorda edasi ja võimalik, et mõnes isikus selles ahelas tekib isu ka ise onomastikaga lähemat tutvust teha. Nõnda ongi need kolm minutit oma eesmärgi täitnud.
### Response:
Noored teadlased arutlevad, kuidas kolme minutiga maailma muuta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kvalifikatsiooniturniirilt ennast põhitabelisse vehelnud Kuusk alistas 64 parema hulgas itaallanna Mara Navarria 15:14 ja seejärel järgmises ringis korealanna Lam Shini 15:8.
Võitluses koha eest kaheksa hulgas läks ta vastamisi Rio olümpiavõitja, ungarlanna Emese Szasz-Kovacsiga, kellele tuli alla vanduda 9:15. Ungarlanna omakorda kaotas kohe järgmises matšis hiinlannale Yiwen Sunile 12:15.
Maailma esinumber Julia Beljajeva alistas avaringis poolatari Magdalena Pawlovska 12:11, kuid kaotas 1/32-finaalis teisele Poola vehklejale, Renata Knapik-Miazgale 7:15.
Nelli Differt kogus alagrupis neli ja Erika Kirpu viis võitu, kuid Kirpu jäi otsustavas matšis 12:13 alla poolatar Danuka Andrzejuk-Dmowskale ja Differt kaotas 12:15 poolatar Barbara Rutzile, seega jäid mõlemad põhiturniirilt välja. | Kristina Kuusk jäi Hiina MK-etapil pidama 16 parema hulka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kvalifikatsiooniturniirilt ennast põhitabelisse vehelnud Kuusk alistas 64 parema hulgas itaallanna Mara Navarria 15:14 ja seejärel järgmises ringis korealanna Lam Shini 15:8.
Võitluses koha eest kaheksa hulgas läks ta vastamisi Rio olümpiavõitja, ungarlanna Emese Szasz-Kovacsiga, kellele tuli alla vanduda 9:15. Ungarlanna omakorda kaotas kohe järgmises matšis hiinlannale Yiwen Sunile 12:15.
Maailma esinumber Julia Beljajeva alistas avaringis poolatari Magdalena Pawlovska 12:11, kuid kaotas 1/32-finaalis teisele Poola vehklejale, Renata Knapik-Miazgale 7:15.
Nelli Differt kogus alagrupis neli ja Erika Kirpu viis võitu, kuid Kirpu jäi otsustavas matšis 12:13 alla poolatar Danuka Andrzejuk-Dmowskale ja Differt kaotas 12:15 poolatar Barbara Rutzile, seega jäid mõlemad põhiturniirilt välja.
### Response:
Kristina Kuusk jäi Hiina MK-etapil pidama 16 parema hulka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Akadeemik Martti Raidal on keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) juhtivteadur, kes juhib teaduse tippkeskust nimetusega Tume Universum (Dark Side of the Universe) ja esindab Eesti teadlasi Euroopa tuumauuringute keskuses (CERN). Piiriülene uurimissuund, kus koos kosmoloogia ja astrofüüsika ühelt poolt ja teisalt kõrged energiad ning elementaarosakesed, mille uurimist professor Raidal enam kui 20 aastat viljelenud on, saab areneda ainult arvestatavate infotehnoloogiliste ressursside toel, seega on Martti Raidal aastaid edendanud ka teaduses kasutatavaid arvutivõrke ja -võimsusi (nt European Grid Initiative, EGI).
Raidali institutsionaalne uurimistoetus kannab lihtsat pealkirja „Massi päritolu“ ja selle abil koondatakse tõenäoliselt sügavaimad teadmised, mida tähendab teadusavastusena gravitatsioonilainete võngete registreerimine. Just gravitatsioonilainete võngete registreerimise eest anti välja ka 2017. aasta Nobeli füüsika auhind.
Kui eelmisel sajandil tegutsesid astrofüüsikud ja kosmoloogid ning teiselt poolt elementaarosakeste füüsikud kumbki oma nurgas, siis nüüd on nad kenasti üksteist leidnud ja vaat et lahutamatud. Olete teaduse tippkeskuse Tume Universum juht ja juhite ka Eesti teadlaste tegemisi Euroopa tuumauuringute keskuses, kus tegeldakse elementaarosakeste järjest väiksemate energiate ja massikandjate uuringutega. Selgitage palun seda arengut tänapäeva füüsikas.
Tõsi ta on, et aastaid on ühed füüsikud teinud katseid laboratooriumides ja teine osa, juba alates Galileo ajast, vaadelnud meid ümbritsevat füüsikat teleskoopidest.
Mingil hetkel aga väljusid probleemid klassikaliste laboratooriumide mastaapidest, nad muutusid nii suureks, ja mis siis edasi juhtus, on see, et universumist on saanud üks labor. Eks need protsessid, mis kiirendites esile kutsutakse, toimuvad universumis kogu aeg.
Tänapäeva vaatlustehnoloogia on juba arenenud nii kaugele, ja areneb jõudsalt edasi, et elementaarosakeste füüsikute jaoks ei ole enam oluline, kus ta oma eksperimenti läbi viib või jälgib – kas kiirendite tehislikes protsessides või supernoovades või mustades aukudes ehk siis eksperimente viib viimastel juhtudel läbi universum ise oma looduslike protsessidega, meie pelgalt üritame neid nähtusi fikseerida, analüüsida ja teha järeldusi, et mida need protsessid tähendavad füüsikaseaduste jaoks.
"Ometi viitavad esimesed hüpoteesid kosmoloogias, et midagi on kuskil veel. Midagi palju enamat, kui me seni oma teadmistega oleme suutnud standardmudelis raamistada."
Sealt edasi on nüüdseks arenenud mitu teadusharu, näiteks kosmoloogid koos osakestefüüsikutega üritavad aru saada ja mõista, mis on tumeaine, millest koosneb pea 83% meie universumist.
Edasi on välja arendatud selline teadusharu nagu astroosakeste füüsika, mis vaatleb kosmilisi kiiri, ja nüüd, tänu gravitatsioonilainete uurimissuuna tekkimisele, kutsuvad need teadlased oma uurimissuunda inglise keeles multi messenger astronomy.
Nad siis panevad kokku eri vaatlusandmed ja üritavad neid interpreteerida. Vaadeldakse teleskoopidega footoneid ja detektoritega gravitatsioonilaineid, nagu viimati koostöös just neutrontähtede ühinemise fikseerimisel tehti.
Seega soovivad kõik füüsikud, on nad siis astrofüüsikud või osakestefüüsikud või kõrgete energiate uurijad, rohkem teada eelkõige tumeaine kohta ja seetõttu võib arvata, et nende koos töötamine ei ole konjunktuurne, vaid otstarbekas sümbioos.
Millised on CERNist tulnud viimased uuringutulemused ja mida seal praegu tehakse? Mis avastusi on lähiajal oodata?
Oleme KBFI kaudu pikemat aega CERNiga seotud. Peamiselt lööme kaasa kompaktse müüonite solenoidi (Compact Muon Solenoid, CMS) eksperimendis ja hetkel uurime peamiselt topkvarke, mis on kõige raskemad elementaarosakesed üldse. Üldine informatsioon on siis selline, et füüsika standardmudel kehtib, kehtib isegi liiga hästi.
Nii palju kui eksperimente on tehtud, on standardmudeli kehtivus alati kinnitust leidnud. Ometi viitavad esimesed hüpoteesid kosmoloogias, et midagi on kuskil veel. Midagi palju enamat, kui me seni oma teadmistega oleme suutnud standardmudelis raamistada. Nüüd me siis otsime, et mis see muu on.
"Esmapilgul nende vaatluste tulemustes ju justkui ei olegi midagi erilist, kuid teisalt andsid need tõsikindla selgusega signaali, mis on täielikus vastavuses kinnistunud füüsikalise teooriaga ja see ei ole meie erialal väga tavapärane, seda ei juhtu eriti tihti."
Mõned CERNi eksperimendid näitavad aeg-ajalt hälbeid, mille peale kirjutatakse tihti terve rida artikleid, aga mingi aja pärast on alati leitud hälvete põhjus. Praegusel ajal toimuvad huvitavamad hälbed mitte meie eksperimendis, vaid eksperimendis, mida kutsutakse LHCb eksperimendiks (LHC beauty experiment), kus uuritakse b-kvarke. Nende kvarkide lagunemise käigus on täheldatud huvitavaid statistilisi anomaaliaid.
Meie terminoloogia kohaselt, kui nende statistiliste anomaaliate suurus on kolm standardhälvet, siis see tähendab, et nendest anomaaliatest tasub juba rääkida. Aga nad siiski ei pruugi veel midagi tähendada uue füüsika koha pealt ning võivad lõppkokkuvõttes osutuda lihtsalt fluktuatsiooniks. Sellega me seal praegu tegeleme. Kui kindlaid tõendeid uue füüsika kohta ei ole, siis spekuleeritakse, mis teadlaste keeli tähendab seda, et tullakse välja üha uute hüpoteesidega.
Kuidas sellega haakub laserinterferomeetri-gravitatsioonilainete observatoorium LIGO4 ja gravitatsioonilainete mõõtmine?
Selles mõttes on LIGO mõõtmised ja avastused erilised, sest kinnitavad täiesti üheselt sada aastat vana füüsikat, st tollast hüpoteesi, mis põhines väga tugevalt Albert Einsteini teoreetilisel mõttekäigul ja matemaatikal nii, et seda hakati võtma tõsikindla füüsikalise teooriana.
Kuid eksperimentaalne kinnitus sellele tuli alles nüüd. Esmapilgul nende vaatluste tulemustes ju justkui ei olegi midagi erilist, kuid teisalt andsid need tõsikindla selgusega signaali, mis on täielikus vastavuses kinnistunud füüsikalise teooriaga ja see ei ole meie erialal väga tavapärane, seda ei juhtu eriti tihti. See seletab, miks neile avastustele Nobeli füüsikaauhind nii ruttu anti. Vaevalt aasta alates tulemuste selgumisest.
Võib vist tõdeda, et elementaarosakeste füüsika ja kosmoloogia valdkonnas elatakse praegu erakordsel ajal.
Jah, sest oleme tõesti jõudnud ajajärku, kus tulevad ka uued andmed, mitte ei ole ainult teoreetilised hüpoteesid. Me oleme selleks kõigeks ju läbi tohutu rahvusvahelise pingutuse ettevalmistusi teinud ligi 30 aastat, kuni on valminud kõiki neid avastusi fikseerida ja analüüsida võimaldav teaduslik infrastruktuur, sh CERNi suur hadronite põrgati (Large Hadron Collider, LHC) kõigi oma eksperimentidega.
Ka neid USA LIGO interferomeetreid on ehitatud pea sama kaua ja see hetk, mil nad on hakanud andmeid tootma, on just nüüd. Seepärast on vaieldamatult huvitav periood. Meetodi loomine on teaduses tähtis, sest kui lüüa haamriga alasi vahel mingeid osakesi tükkideks, siis võrreldes sellega, kuidas lõhutakse osakesi suures hadronite põrgatis, on see vaieldamatult suur edasiminek.
Kas on teada, millal saab Eesti täieõiguslikuks CERNi liikmeks?
Edusammud edasiliikumises on märgatavad. Põhimõttelise otsuse, et Eesti võib saada CERNi täieõiguslikuks liikmeks, teeb meie valitsus. Praegu kirjutame koostöös haridus- ja teadusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga ning Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli ning keemilise ja bioloogilise füüsika instituudiga eneseanalüüsi dokumenti, milles vaatame, millist ning kui suurt kasu saavad liikmesusest riigiasutused, teadusasutused, aga eelkõige tööstus.
"Eesti firmade innovatsioonivõimekus, et lüüa ettevõtjana kaasa sellises suures projektis, nagu on CERN, vajab arendamist."
Mul on suur usk selle dokumendi lõppresümee tulemusse, mille järel läheb see eneseanalüüsi dokument valitsuse lauale, kes peab siis otsustama, kas alustame liikmesuse läbirääkimisi või mitte. Mul on usku positiivsesse lahendusse, sest olgu otsustajate hoiak teadlaste suhtes milline tahes, aga on piisavalt mõjukaid argumente, et CERNi liikmesusest võidavad eelkõige Eesti ettevõtted ja tööstus.
Peame mõistma, et CERN tervikuna on üks ülivõimas innovatsiooni genereerija ja inkubaator. Oleme jõudumööda kogu aeg üritanud Eesti firmasid CERNi viia ja neid ka töödesse kaasata. Kui teadlased peavad juba üle paari aastakümne mängima sajaprotsendiliselt rahvusvaheliste reeglite järgi, kui tahavad maailmas hakkama saada, siis Eesti firmade innovatsioonivõimekus, et lüüa ettevõtjana kaasa sellises suures projektis, nagu on CERN, vajab arendamist.
Täisliikmesus annab Eesti firmadele võimaluse minna, osaleda ja näha, kuidas seal see kõrgtehnoloogiline tegevus ja elu käib. See on eelkõige kõrgtehnoloogilise tööstuse arendamise meetod ja Eestile väga vajalik.
Hiljuti lõppes teaduse tippkeskuste karm konkurss, kuidas õnnestus Tumeda Universumi tippkeskuse staatus uuesti saada?
Arvata on, et see juhtus mitme teguri koosmõjul. Esiteks tooksin uuesti välja selle, millest rääkisime vestluse esimeses pooles, et praegu on just see periood, mil tulevad välja rikkalikud andmed nii elementaarosakeste füüsikas kui ka kosmoses ja praegu on õige hetk olla selles valdkonnas ka Eestis pädev ning aktiivne kaasalööja. Meil oli läbimõeldud kontseptsioon – osas eksperimentides osaleme ise aktiivselt, osast saame kasutada nende andmeid ja usun, et kõik see oli üheks argumendiks.
Teisena tooksin välja meie tubliduse, sest tippkeskuse juurde on õnnestunud kaasata igati silmapaistev teadlaste koosseis. Usun, et meil õnnestus kokku panna vastava ala tippkompetents väga mitmel alal – meil on osakestefüüsikas nii teoreetikuid kui ka eksperimentaatoreid, Tartu observatooriumist osalevad nii kosmoloogid kui ka astrofüüsikud, ja meil on ka gravitatsiooniuurijad.
Gravitatsioon on valdkond, mida inimene nähtusena ühe esimesena tajus ja mõtestada üritas, aga paradoksaalsel kombel teame tänapäevalgi kõige vähem. Eelkõige tänu sellele, et meil õnnestus siin Eesti tingimustes kokku panna oivalisel teaduslikul tasemel tervikliku kontseptsiooniga teaduskeskus, meile see tippkeskuse staatus ka omistati.
Räägime veel gravitatsioonist. Eelmisel aasta tunnistati üheks mõjukamaks teadusavastuseks see, et USA laserinterferomeetri-gravitatsioonilainete observatoorium (LIGO) on tabanud gravitatsioonilainete olemasolu tõestava signaali. Hiljuti teatas Nobeli komitee, et selleaastase füüsikaauhinna sai LIGO detektori uurimismeeskond – Rainer Weiss, Barry C. Barish ja Kip S. Thorne. Selgitage palun selle avastuse tähendust. Nüüd tuli hiljuti veel ka teade selgemast mõõtmistulemusest ja neutrontähtede ühinemise sähvatuse nägemisest koos gravitatsioonilainete mõõtmisega.
Räägime siis inimesele, kes iga päev ei mõtle gravitatsiooni peale, mida need gravitatsioonilaine mõõtmised andsid. Mida siis avastati? Avastati sisuliselt see, et meie ruumi pikkus teatud tingimustel muutub. Kui inimene jääb sellise laine ette, siis ta võib taustsüsteemi suhtes muutuda nii lühemaks kui ka pikemaks, aga ise ta seda loomulikult ei taju.
Kui meie tavamõistus ütleb, et aeg ja ruum on suuresti fikseeritud ja konstantsed, siis need lained näitasid, et tegelikult see nii ei ole ja Einsteinil, kes ütles, et nad on hoopis relatiivsed, oli õigus. Lainete mõõtmised näitasid väga selgelt ja eksperimentaalselt ära, et ruum vahel lüheneb, vahel pikeneb. Efektid on küll väga väikesed, aga tunnetuslikult on see ikkagi fakt, ja tähtis fakt.
Fundamentaalteadlasele sai kinnitust aga nüüdseks saja aasta vanune teooria (relatiivsusteooriateooria esmakäsitlus avaldati Albert Einsteini poolt 1916. aastal – M. M.), seda saab muidugi võtta ka niimoodi, et kui sai kinnitust saja aasta tagune asi, et mis seal siis erilist on, sellest ju nagunii midagi ei õpi. Tegelikult aga sai kinnitust, et loodud teadusaparaadid töötavad, ja töötavad kenas tasakaalus senise teooriaga.
Algab usin aparaatide arendamine, kindlasti annab neid muuta veel tundlikumaks ning siis ootame, et me avastaks juba midagi sellist, mida me tõesti seni ei olnud ehk ette kujutanudki, mis liigutab edasi meie seniste teadmiste piire.
"Kõige tuntum jõud on tegelikult kõige tundmatum jõud ja seda ei osata kirjeldada, nii nagu me kirjeldame teisi jõude. "
Palju uut saame juba teada nii mustade aukude kui ka neutrontähtede ühinemise vaatlemistest ja mõõtmistest. Näiteks juba Nobeli auhinna laureaatide juhitud eksperimendi vaatlemisel asusime meie siin oma Tumeda Universumi tippkeskuses töötama hüpoteesi kallal, et mustad augud on tekkinud mitte supernoovade plahvatustest, vaid universumi tekke varajase faasi inflatsiooni tulemusena ja mustad augud ise ongi see tumeaine, millest enamuses koosneb universum, mida me ei näe. Me töötame selle arvamuse kallal tõsiselt juba terve aasta.
Ega Nobeli auhind seda arusaamist mõjutanud, et gravitatsioon kui nähtus on ikka väljateooria, mitte osakestefüüsika?
See on jah probleem. Nii Einsteini kui varasemalt ka Newtoni gravitatsioonikäsitlused olid mõlemad nn klassikalised teooriad. Uue avastuse valguses on tekkinud küsimus, kas see gravitatsioonilaine oli ka jõu ülekandja.
Me kõik teame ju üsna palju raadiolainetest, mis koosnevad footonitest ja mis on ka jõu ülekandjad, kuid nüüd tundub, et sama on ka gravitatsioonilainetega.
Lihtsalt nende lainete interaktsioon on nii nõrk, et sealt seda ühte gravit(oni) (osakest, millest gravitatsioonilaine koosneb – M. M.), kätte saada, me praegu oma tehnoloogiaga veel ei suuda. Kas hakkamegi suutma, ei tea, aga praegu ei ole see võimalik. Ka on matemaatiliselt keeruline teoorias kirja panna nende gravitatsioonilainete kui nähtuse üldist interaktsiooni.
Kaht asja kokku pannes võimegi öelda, et tunneme gravitatsiooni juba XVII sajandi teisest poolest, mil õun väidetavalt Newtonile pähe kukkus ja tema selle üle mõtisklema asus, kuni Einsteini läbimurdeliste teooriateni XX sajandi alguses, aga tegelikult ei tea me gravitatsioonist ikka veel suurt midagi.
Kõige tuntum jõud on tegelikult kõige tundmatum jõud ja seda ei osata kirjeldada, nii nagu me kirjeldame teisi jõude. Kui kvantmehaanika tekkis omal ajal seetõttu, et teadlased hakkasid nägema veidrusi ja fluktuatsioone enda ümber ning hakkasid neid uurima, siis praegu veidrused puuduvad. Kuidas gravitatsiooniga leida ja näha uusi ebakõlasid ehk veidrusi looduses, selles ongi küsimus.
On vaja hakata tegema gravitatsiooniga eksperimente, et hakata ebakõlasid avastama. Loodan, et ehk nad seal LIGOs nägid rohkem, kui välja on käinud, ja et nad oma eksperimentidega jätkavad.
Kunas gravitatsiooni ja selle laineid suhu sünnib panna, see tähendab, millal sellest majandusele kasu tõuseb?
Ma läheneksin sellele küsimusele teise nurga alt: kuidas üldse fundamentaalteadus majandust mõjutab? Niisugusteks suurteks eksperimentideks luuakse täiesti uusi tehnoloogiaid ja need tehnoloogiad igal juhul muudavad maailma.
Näiteks selleks, et iPhone telefoni saaks valmistada, oli vaja luua kaksteist läbimurdelist uut tehnoloogiat. Neist vaid ühe tellija oli USA teadusfond NSF, teised kaks tulid CERNist, ülejäänud tehnoloogiate arendamisega tegeles suuresti USA kaitsetööstus. Ei kujuta me keegi enam ette elu nutitelefoni või üldse ilma internetita. World Wide Webi algne protokoll sai alguse CERNi hüperteksti koostamise rakendustest.
Ka LIGO interferomeetrid on väga keerulised laseri ja optikaseadmed, mille lihtsustatud analoogid on meil iga päev kasutuses arvutites või mujal tarbeelektroonikas.
Meid ümbritsevad paradigmaatiliselt uued tehnoloogiad ja majandusharud, mis on tekkinud suuresti tänu CERNis ja mujal sellistes fundamentaaluuringute keskustes loodud tehnoloogiatele. See on see viis, kuidas fundamentaalteadus panustab rahvamajandusse ja miks on otstarbekas, et ka Eesti ettevõtjad saaksid täieõigusliku juurdepääsu CERNi arendustele.
Kas gravitatsioonilainete uuringud on tähelepanu neutriinodelt mõneti ära tõmmanud?
Eks teadlane püüab ikka minna sinna, kus midagi toimub ja kus luuakse uusi teadmisi, seepärast on tõesti paljude pilgud, ka meie omad, suunatud gravitatsioonilainete poole. Neutriinode füüsika algas 1967. aastal, mil avastati anomaalia ja asuti asja uurima. Läbimurdeline avastus tehti kas 2002. või 2003. aastal. See on väga hea näide avastuslikust teadusest, kus oma 40 aastat nähti vaeva ja pusiti probleemi kallal, siis tehti elegantne eksperiment ning järsku saadi aru, et asjad on just täpselt nii ja mitte teisiti.
"Kui universumis ringi vaadata, siis näeme, et eksisteerib ainult aine, mitte antiaine."
Seepärast oligi 2000. aastate algus see periood, mil tehti palju eksperimente neutriinodega ja need olid osakesteuurijate tähelepanu keskmes. Praegu valmistatakse ette eksperimenti, kus saadetakse välja neutriinode kiir, võimalik et CERNist, mille vastuvõtudetektorid asuvad Itaalias. Samasugust eksperimenti tehakse ka USAs.
Kui kolm neutriinot segunevad, siis selles protsessis on eri faasid ning tegevuse eesmärgiks on näha, kas toimub CP-rikkumine – see näitab omakorda aine ja antiaine vahekorda. Füüsikaseaduste järgi on aine ja antiaine teineteise peegelpildid, aga kui sümmeetria on mingitpidi rikutud, siis on üks maailm natuke teistsugune kui teine, s.t antiaine maailm.
Kui universumis ringi vaadata, siis näeme, et eksisteerib ainult aine, mitte antiaine. Neutriinode eksperiment võib anda vastuse, miks me kõik koosneme just nimelt ainest, aga mitte antiainest.
Olete ühtlasi KBFI teadusnõukogu esimees. Hiljuti lõppes viimane rahvusvaheline teaduse hindamine, kus KBFI-l läks küll hästi, kuid mitte ilma märkusteta. Lõpparuandes heideti instituudile ette majanduslikku jätkusuutmatust. Nii et KBFI pärast võttis hindamiskomisjoni esimees prof Christian Enss vaevaks kirjutada haridus- ja teadusministeeriumile kurja kirja ja pärida aru, mis toimub – nii heade teadustulemustega teadusasutus (vt juuresolevat tabelit), miks ei ole suudetud sellisele asutusele stabiilsemat keskkonda luua?
Jah, asutusi ja valdkondi hinnati mitme kriteeriumi alusel, üks tähtsamaid on loomulikult vastavus tippteaduse nõuetele, aga hinnang anti ka majanduslikule jätkusuutlikkusele.
Meil on kahjuks kujunenud selline kurb olukord, et kuigi meie instituudi loodud teaduse maht on formaalselt suurem kui näiteks tehnikaülikoolil või maaülikoolil – oleme Tartu ülikooli järel Eestis teisel kohal –, siis paraku on meie majanduslikku jätkusuutlikkust hoitud sellisel tasemel, et hindajate juht kirjutas kirja ministrile, et küsida: mis toimub?
Välismaa teadlane ei tahtnud kirjaga kellelegi mingeid ettekirjutusi teha, vaid ta lihtsalt ei saanud, vaatamata oma rikkalikule rahvusvahelisele kogemusele, aru, kuidas niimoodi saab toimida.
Miks tehakse siin Eestis mingeid asju, mis on teadusele selgelt kahjulikud? TANi (ehk Gunnar Oki – M. M.) aruandes soovitatakse teadusasutusi konsolideerida, kuid teha seda rangelt tippteadusest lähtuvalt. Meie KBFIga oleme nüüd pidanud läbirääkimisi nii HTMiga kui TÜ ja TTÜga, et konsolideerimise ideed arutada. Protsessi segasuse ja välja selgitamata huvide tõttu hakkab teadus kannatama ning see on juba otseselt Oki raportiga vastuolus.
See ei too kaasa sünergiat ja teaduse kvaliteedi kasvu, mis oli kogu konsolideerimiste algne idee. Küsimus ei ole selles, et me oleme muudatuste vastu, vaid selles, et need peavad olema loogilised, argumenteeritud, põhjendatud ja läbipaistvad. Kui sellises protsessis argumendid enam ei loe ja protsess muutub jäigalt ühe lahenduse keskseks, siis on midagi väga valesti.
Arvan, et mõjule peab pääsema tippteadus ja argumendi tugevus ning kui toimub kahe osalise koostöö arutelu, siis peaksid mõlemad suhtuma teineteisesse lugupidavalt, keskenduma mõlemale sobivate lahenduste otsimisele ja olema valmis kompromissideks.
Üks, mille hindajad esile tõid, oli see, et Eesti teadlased on tohutult väsinud lõpututest reformidest, nad soovivad töörahu.
Jah, me võime arutleda selle üle, et kas riik peab 1% SKTst investeerima teadusse või mitte, kuigi ta on ise seda strateegiadokumendiga lubanud. Me võime diskuteerida ka selle üle, kas strateegiadokumente üleüldse peab täitma, minu arust on nende täitmata jätmine pikaaegne traditsioon, aga mis tõesti on kurjast, on see lõputu ebakindlus, kuhu teadlasi pidevalt surutakse.
See lõputu ebastabiilsus, kus üks teadusreform ei jõua ära lõppeda, enne kui teine juba algab. Seda kõike ei tehta seadusandja antud seaduse tasemel, vaid madalama taseme otsustega. Raske on aru saada, miks selliseid asju tehakse ja mis on lõpptulemus.
Peale raha vajab teadlane tööks ka rahu ja stabiilsust, seda aga Eestis ei ole ja keegi nagu ei hooli ka sellest. Rahalises mõttes aga, niikaua kui ei hakata täitma riiklikke strateegiaid, käib nende reformidega enamasti üks null-summa-mäng, kus ühelt võetakse ja teisele antakse. Kas me saame niimoodi ühiskonnana rikkamaks, kui vahel õnnestub mul temalt tekk ära tõmmata ja teinekord temal minult … ma ei tea.
Selle asemel et tegeleda oma teadustööga, läheb väga suur osa teadlase aega ja ressurssi sellise tegevuse peale. Jõutakse olukorda, kus vanad teadlased lähevad peast halliks, aga noored küsivad endalt, kas ma ikka tahan sinna hullumajja minna. Eesti teadus, mis on üks maailma efektiivsemaid, kui võtta panustatud raha hulk teadusartikli või tsiteeringu kohta, sellest pikemas perspektiivis ainult kannatab, sest selline efektiivsus ei ole jätkusuutlik.
Intervjuud saab lugeda Sirbist. | Professor: tegelikult ei tea me gravitatsioonist suurt midagi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Akadeemik Martti Raidal on keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) juhtivteadur, kes juhib teaduse tippkeskust nimetusega Tume Universum (Dark Side of the Universe) ja esindab Eesti teadlasi Euroopa tuumauuringute keskuses (CERN). Piiriülene uurimissuund, kus koos kosmoloogia ja astrofüüsika ühelt poolt ja teisalt kõrged energiad ning elementaarosakesed, mille uurimist professor Raidal enam kui 20 aastat viljelenud on, saab areneda ainult arvestatavate infotehnoloogiliste ressursside toel, seega on Martti Raidal aastaid edendanud ka teaduses kasutatavaid arvutivõrke ja -võimsusi (nt European Grid Initiative, EGI).
Raidali institutsionaalne uurimistoetus kannab lihtsat pealkirja „Massi päritolu“ ja selle abil koondatakse tõenäoliselt sügavaimad teadmised, mida tähendab teadusavastusena gravitatsioonilainete võngete registreerimine. Just gravitatsioonilainete võngete registreerimise eest anti välja ka 2017. aasta Nobeli füüsika auhind.
Kui eelmisel sajandil tegutsesid astrofüüsikud ja kosmoloogid ning teiselt poolt elementaarosakeste füüsikud kumbki oma nurgas, siis nüüd on nad kenasti üksteist leidnud ja vaat et lahutamatud. Olete teaduse tippkeskuse Tume Universum juht ja juhite ka Eesti teadlaste tegemisi Euroopa tuumauuringute keskuses, kus tegeldakse elementaarosakeste järjest väiksemate energiate ja massikandjate uuringutega. Selgitage palun seda arengut tänapäeva füüsikas.
Tõsi ta on, et aastaid on ühed füüsikud teinud katseid laboratooriumides ja teine osa, juba alates Galileo ajast, vaadelnud meid ümbritsevat füüsikat teleskoopidest.
Mingil hetkel aga väljusid probleemid klassikaliste laboratooriumide mastaapidest, nad muutusid nii suureks, ja mis siis edasi juhtus, on see, et universumist on saanud üks labor. Eks need protsessid, mis kiirendites esile kutsutakse, toimuvad universumis kogu aeg.
Tänapäeva vaatlustehnoloogia on juba arenenud nii kaugele, ja areneb jõudsalt edasi, et elementaarosakeste füüsikute jaoks ei ole enam oluline, kus ta oma eksperimenti läbi viib või jälgib – kas kiirendite tehislikes protsessides või supernoovades või mustades aukudes ehk siis eksperimente viib viimastel juhtudel läbi universum ise oma looduslike protsessidega, meie pelgalt üritame neid nähtusi fikseerida, analüüsida ja teha järeldusi, et mida need protsessid tähendavad füüsikaseaduste jaoks.
"Ometi viitavad esimesed hüpoteesid kosmoloogias, et midagi on kuskil veel. Midagi palju enamat, kui me seni oma teadmistega oleme suutnud standardmudelis raamistada."
Sealt edasi on nüüdseks arenenud mitu teadusharu, näiteks kosmoloogid koos osakestefüüsikutega üritavad aru saada ja mõista, mis on tumeaine, millest koosneb pea 83% meie universumist.
Edasi on välja arendatud selline teadusharu nagu astroosakeste füüsika, mis vaatleb kosmilisi kiiri, ja nüüd, tänu gravitatsioonilainete uurimissuuna tekkimisele, kutsuvad need teadlased oma uurimissuunda inglise keeles multi messenger astronomy.
Nad siis panevad kokku eri vaatlusandmed ja üritavad neid interpreteerida. Vaadeldakse teleskoopidega footoneid ja detektoritega gravitatsioonilaineid, nagu viimati koostöös just neutrontähtede ühinemise fikseerimisel tehti.
Seega soovivad kõik füüsikud, on nad siis astrofüüsikud või osakestefüüsikud või kõrgete energiate uurijad, rohkem teada eelkõige tumeaine kohta ja seetõttu võib arvata, et nende koos töötamine ei ole konjunktuurne, vaid otstarbekas sümbioos.
Millised on CERNist tulnud viimased uuringutulemused ja mida seal praegu tehakse? Mis avastusi on lähiajal oodata?
Oleme KBFI kaudu pikemat aega CERNiga seotud. Peamiselt lööme kaasa kompaktse müüonite solenoidi (Compact Muon Solenoid, CMS) eksperimendis ja hetkel uurime peamiselt topkvarke, mis on kõige raskemad elementaarosakesed üldse. Üldine informatsioon on siis selline, et füüsika standardmudel kehtib, kehtib isegi liiga hästi.
Nii palju kui eksperimente on tehtud, on standardmudeli kehtivus alati kinnitust leidnud. Ometi viitavad esimesed hüpoteesid kosmoloogias, et midagi on kuskil veel. Midagi palju enamat, kui me seni oma teadmistega oleme suutnud standardmudelis raamistada. Nüüd me siis otsime, et mis see muu on.
"Esmapilgul nende vaatluste tulemustes ju justkui ei olegi midagi erilist, kuid teisalt andsid need tõsikindla selgusega signaali, mis on täielikus vastavuses kinnistunud füüsikalise teooriaga ja see ei ole meie erialal väga tavapärane, seda ei juhtu eriti tihti."
Mõned CERNi eksperimendid näitavad aeg-ajalt hälbeid, mille peale kirjutatakse tihti terve rida artikleid, aga mingi aja pärast on alati leitud hälvete põhjus. Praegusel ajal toimuvad huvitavamad hälbed mitte meie eksperimendis, vaid eksperimendis, mida kutsutakse LHCb eksperimendiks (LHC beauty experiment), kus uuritakse b-kvarke. Nende kvarkide lagunemise käigus on täheldatud huvitavaid statistilisi anomaaliaid.
Meie terminoloogia kohaselt, kui nende statistiliste anomaaliate suurus on kolm standardhälvet, siis see tähendab, et nendest anomaaliatest tasub juba rääkida. Aga nad siiski ei pruugi veel midagi tähendada uue füüsika koha pealt ning võivad lõppkokkuvõttes osutuda lihtsalt fluktuatsiooniks. Sellega me seal praegu tegeleme. Kui kindlaid tõendeid uue füüsika kohta ei ole, siis spekuleeritakse, mis teadlaste keeli tähendab seda, et tullakse välja üha uute hüpoteesidega.
Kuidas sellega haakub laserinterferomeetri-gravitatsioonilainete observatoorium LIGO4 ja gravitatsioonilainete mõõtmine?
Selles mõttes on LIGO mõõtmised ja avastused erilised, sest kinnitavad täiesti üheselt sada aastat vana füüsikat, st tollast hüpoteesi, mis põhines väga tugevalt Albert Einsteini teoreetilisel mõttekäigul ja matemaatikal nii, et seda hakati võtma tõsikindla füüsikalise teooriana.
Kuid eksperimentaalne kinnitus sellele tuli alles nüüd. Esmapilgul nende vaatluste tulemustes ju justkui ei olegi midagi erilist, kuid teisalt andsid need tõsikindla selgusega signaali, mis on täielikus vastavuses kinnistunud füüsikalise teooriaga ja see ei ole meie erialal väga tavapärane, seda ei juhtu eriti tihti. See seletab, miks neile avastustele Nobeli füüsikaauhind nii ruttu anti. Vaevalt aasta alates tulemuste selgumisest.
Võib vist tõdeda, et elementaarosakeste füüsika ja kosmoloogia valdkonnas elatakse praegu erakordsel ajal.
Jah, sest oleme tõesti jõudnud ajajärku, kus tulevad ka uued andmed, mitte ei ole ainult teoreetilised hüpoteesid. Me oleme selleks kõigeks ju läbi tohutu rahvusvahelise pingutuse ettevalmistusi teinud ligi 30 aastat, kuni on valminud kõiki neid avastusi fikseerida ja analüüsida võimaldav teaduslik infrastruktuur, sh CERNi suur hadronite põrgati (Large Hadron Collider, LHC) kõigi oma eksperimentidega.
Ka neid USA LIGO interferomeetreid on ehitatud pea sama kaua ja see hetk, mil nad on hakanud andmeid tootma, on just nüüd. Seepärast on vaieldamatult huvitav periood. Meetodi loomine on teaduses tähtis, sest kui lüüa haamriga alasi vahel mingeid osakesi tükkideks, siis võrreldes sellega, kuidas lõhutakse osakesi suures hadronite põrgatis, on see vaieldamatult suur edasiminek.
Kas on teada, millal saab Eesti täieõiguslikuks CERNi liikmeks?
Edusammud edasiliikumises on märgatavad. Põhimõttelise otsuse, et Eesti võib saada CERNi täieõiguslikuks liikmeks, teeb meie valitsus. Praegu kirjutame koostöös haridus- ja teadusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga ning Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli ning keemilise ja bioloogilise füüsika instituudiga eneseanalüüsi dokumenti, milles vaatame, millist ning kui suurt kasu saavad liikmesusest riigiasutused, teadusasutused, aga eelkõige tööstus.
"Eesti firmade innovatsioonivõimekus, et lüüa ettevõtjana kaasa sellises suures projektis, nagu on CERN, vajab arendamist."
Mul on suur usk selle dokumendi lõppresümee tulemusse, mille järel läheb see eneseanalüüsi dokument valitsuse lauale, kes peab siis otsustama, kas alustame liikmesuse läbirääkimisi või mitte. Mul on usku positiivsesse lahendusse, sest olgu otsustajate hoiak teadlaste suhtes milline tahes, aga on piisavalt mõjukaid argumente, et CERNi liikmesusest võidavad eelkõige Eesti ettevõtted ja tööstus.
Peame mõistma, et CERN tervikuna on üks ülivõimas innovatsiooni genereerija ja inkubaator. Oleme jõudumööda kogu aeg üritanud Eesti firmasid CERNi viia ja neid ka töödesse kaasata. Kui teadlased peavad juba üle paari aastakümne mängima sajaprotsendiliselt rahvusvaheliste reeglite järgi, kui tahavad maailmas hakkama saada, siis Eesti firmade innovatsioonivõimekus, et lüüa ettevõtjana kaasa sellises suures projektis, nagu on CERN, vajab arendamist.
Täisliikmesus annab Eesti firmadele võimaluse minna, osaleda ja näha, kuidas seal see kõrgtehnoloogiline tegevus ja elu käib. See on eelkõige kõrgtehnoloogilise tööstuse arendamise meetod ja Eestile väga vajalik.
Hiljuti lõppes teaduse tippkeskuste karm konkurss, kuidas õnnestus Tumeda Universumi tippkeskuse staatus uuesti saada?
Arvata on, et see juhtus mitme teguri koosmõjul. Esiteks tooksin uuesti välja selle, millest rääkisime vestluse esimeses pooles, et praegu on just see periood, mil tulevad välja rikkalikud andmed nii elementaarosakeste füüsikas kui ka kosmoses ja praegu on õige hetk olla selles valdkonnas ka Eestis pädev ning aktiivne kaasalööja. Meil oli läbimõeldud kontseptsioon – osas eksperimentides osaleme ise aktiivselt, osast saame kasutada nende andmeid ja usun, et kõik see oli üheks argumendiks.
Teisena tooksin välja meie tubliduse, sest tippkeskuse juurde on õnnestunud kaasata igati silmapaistev teadlaste koosseis. Usun, et meil õnnestus kokku panna vastava ala tippkompetents väga mitmel alal – meil on osakestefüüsikas nii teoreetikuid kui ka eksperimentaatoreid, Tartu observatooriumist osalevad nii kosmoloogid kui ka astrofüüsikud, ja meil on ka gravitatsiooniuurijad.
Gravitatsioon on valdkond, mida inimene nähtusena ühe esimesena tajus ja mõtestada üritas, aga paradoksaalsel kombel teame tänapäevalgi kõige vähem. Eelkõige tänu sellele, et meil õnnestus siin Eesti tingimustes kokku panna oivalisel teaduslikul tasemel tervikliku kontseptsiooniga teaduskeskus, meile see tippkeskuse staatus ka omistati.
Räägime veel gravitatsioonist. Eelmisel aasta tunnistati üheks mõjukamaks teadusavastuseks see, et USA laserinterferomeetri-gravitatsioonilainete observatoorium (LIGO) on tabanud gravitatsioonilainete olemasolu tõestava signaali. Hiljuti teatas Nobeli komitee, et selleaastase füüsikaauhinna sai LIGO detektori uurimismeeskond – Rainer Weiss, Barry C. Barish ja Kip S. Thorne. Selgitage palun selle avastuse tähendust. Nüüd tuli hiljuti veel ka teade selgemast mõõtmistulemusest ja neutrontähtede ühinemise sähvatuse nägemisest koos gravitatsioonilainete mõõtmisega.
Räägime siis inimesele, kes iga päev ei mõtle gravitatsiooni peale, mida need gravitatsioonilaine mõõtmised andsid. Mida siis avastati? Avastati sisuliselt see, et meie ruumi pikkus teatud tingimustel muutub. Kui inimene jääb sellise laine ette, siis ta võib taustsüsteemi suhtes muutuda nii lühemaks kui ka pikemaks, aga ise ta seda loomulikult ei taju.
Kui meie tavamõistus ütleb, et aeg ja ruum on suuresti fikseeritud ja konstantsed, siis need lained näitasid, et tegelikult see nii ei ole ja Einsteinil, kes ütles, et nad on hoopis relatiivsed, oli õigus. Lainete mõõtmised näitasid väga selgelt ja eksperimentaalselt ära, et ruum vahel lüheneb, vahel pikeneb. Efektid on küll väga väikesed, aga tunnetuslikult on see ikkagi fakt, ja tähtis fakt.
Fundamentaalteadlasele sai kinnitust aga nüüdseks saja aasta vanune teooria (relatiivsusteooriateooria esmakäsitlus avaldati Albert Einsteini poolt 1916. aastal – M. M.), seda saab muidugi võtta ka niimoodi, et kui sai kinnitust saja aasta tagune asi, et mis seal siis erilist on, sellest ju nagunii midagi ei õpi. Tegelikult aga sai kinnitust, et loodud teadusaparaadid töötavad, ja töötavad kenas tasakaalus senise teooriaga.
Algab usin aparaatide arendamine, kindlasti annab neid muuta veel tundlikumaks ning siis ootame, et me avastaks juba midagi sellist, mida me tõesti seni ei olnud ehk ette kujutanudki, mis liigutab edasi meie seniste teadmiste piire.
"Kõige tuntum jõud on tegelikult kõige tundmatum jõud ja seda ei osata kirjeldada, nii nagu me kirjeldame teisi jõude. "
Palju uut saame juba teada nii mustade aukude kui ka neutrontähtede ühinemise vaatlemistest ja mõõtmistest. Näiteks juba Nobeli auhinna laureaatide juhitud eksperimendi vaatlemisel asusime meie siin oma Tumeda Universumi tippkeskuses töötama hüpoteesi kallal, et mustad augud on tekkinud mitte supernoovade plahvatustest, vaid universumi tekke varajase faasi inflatsiooni tulemusena ja mustad augud ise ongi see tumeaine, millest enamuses koosneb universum, mida me ei näe. Me töötame selle arvamuse kallal tõsiselt juba terve aasta.
Ega Nobeli auhind seda arusaamist mõjutanud, et gravitatsioon kui nähtus on ikka väljateooria, mitte osakestefüüsika?
See on jah probleem. Nii Einsteini kui varasemalt ka Newtoni gravitatsioonikäsitlused olid mõlemad nn klassikalised teooriad. Uue avastuse valguses on tekkinud küsimus, kas see gravitatsioonilaine oli ka jõu ülekandja.
Me kõik teame ju üsna palju raadiolainetest, mis koosnevad footonitest ja mis on ka jõu ülekandjad, kuid nüüd tundub, et sama on ka gravitatsioonilainetega.
Lihtsalt nende lainete interaktsioon on nii nõrk, et sealt seda ühte gravit(oni) (osakest, millest gravitatsioonilaine koosneb – M. M.), kätte saada, me praegu oma tehnoloogiaga veel ei suuda. Kas hakkamegi suutma, ei tea, aga praegu ei ole see võimalik. Ka on matemaatiliselt keeruline teoorias kirja panna nende gravitatsioonilainete kui nähtuse üldist interaktsiooni.
Kaht asja kokku pannes võimegi öelda, et tunneme gravitatsiooni juba XVII sajandi teisest poolest, mil õun väidetavalt Newtonile pähe kukkus ja tema selle üle mõtisklema asus, kuni Einsteini läbimurdeliste teooriateni XX sajandi alguses, aga tegelikult ei tea me gravitatsioonist ikka veel suurt midagi.
Kõige tuntum jõud on tegelikult kõige tundmatum jõud ja seda ei osata kirjeldada, nii nagu me kirjeldame teisi jõude. Kui kvantmehaanika tekkis omal ajal seetõttu, et teadlased hakkasid nägema veidrusi ja fluktuatsioone enda ümber ning hakkasid neid uurima, siis praegu veidrused puuduvad. Kuidas gravitatsiooniga leida ja näha uusi ebakõlasid ehk veidrusi looduses, selles ongi küsimus.
On vaja hakata tegema gravitatsiooniga eksperimente, et hakata ebakõlasid avastama. Loodan, et ehk nad seal LIGOs nägid rohkem, kui välja on käinud, ja et nad oma eksperimentidega jätkavad.
Kunas gravitatsiooni ja selle laineid suhu sünnib panna, see tähendab, millal sellest majandusele kasu tõuseb?
Ma läheneksin sellele küsimusele teise nurga alt: kuidas üldse fundamentaalteadus majandust mõjutab? Niisugusteks suurteks eksperimentideks luuakse täiesti uusi tehnoloogiaid ja need tehnoloogiad igal juhul muudavad maailma.
Näiteks selleks, et iPhone telefoni saaks valmistada, oli vaja luua kaksteist läbimurdelist uut tehnoloogiat. Neist vaid ühe tellija oli USA teadusfond NSF, teised kaks tulid CERNist, ülejäänud tehnoloogiate arendamisega tegeles suuresti USA kaitsetööstus. Ei kujuta me keegi enam ette elu nutitelefoni või üldse ilma internetita. World Wide Webi algne protokoll sai alguse CERNi hüperteksti koostamise rakendustest.
Ka LIGO interferomeetrid on väga keerulised laseri ja optikaseadmed, mille lihtsustatud analoogid on meil iga päev kasutuses arvutites või mujal tarbeelektroonikas.
Meid ümbritsevad paradigmaatiliselt uued tehnoloogiad ja majandusharud, mis on tekkinud suuresti tänu CERNis ja mujal sellistes fundamentaaluuringute keskustes loodud tehnoloogiatele. See on see viis, kuidas fundamentaalteadus panustab rahvamajandusse ja miks on otstarbekas, et ka Eesti ettevõtjad saaksid täieõigusliku juurdepääsu CERNi arendustele.
Kas gravitatsioonilainete uuringud on tähelepanu neutriinodelt mõneti ära tõmmanud?
Eks teadlane püüab ikka minna sinna, kus midagi toimub ja kus luuakse uusi teadmisi, seepärast on tõesti paljude pilgud, ka meie omad, suunatud gravitatsioonilainete poole. Neutriinode füüsika algas 1967. aastal, mil avastati anomaalia ja asuti asja uurima. Läbimurdeline avastus tehti kas 2002. või 2003. aastal. See on väga hea näide avastuslikust teadusest, kus oma 40 aastat nähti vaeva ja pusiti probleemi kallal, siis tehti elegantne eksperiment ning järsku saadi aru, et asjad on just täpselt nii ja mitte teisiti.
"Kui universumis ringi vaadata, siis näeme, et eksisteerib ainult aine, mitte antiaine."
Seepärast oligi 2000. aastate algus see periood, mil tehti palju eksperimente neutriinodega ja need olid osakesteuurijate tähelepanu keskmes. Praegu valmistatakse ette eksperimenti, kus saadetakse välja neutriinode kiir, võimalik et CERNist, mille vastuvõtudetektorid asuvad Itaalias. Samasugust eksperimenti tehakse ka USAs.
Kui kolm neutriinot segunevad, siis selles protsessis on eri faasid ning tegevuse eesmärgiks on näha, kas toimub CP-rikkumine – see näitab omakorda aine ja antiaine vahekorda. Füüsikaseaduste järgi on aine ja antiaine teineteise peegelpildid, aga kui sümmeetria on mingitpidi rikutud, siis on üks maailm natuke teistsugune kui teine, s.t antiaine maailm.
Kui universumis ringi vaadata, siis näeme, et eksisteerib ainult aine, mitte antiaine. Neutriinode eksperiment võib anda vastuse, miks me kõik koosneme just nimelt ainest, aga mitte antiainest.
Olete ühtlasi KBFI teadusnõukogu esimees. Hiljuti lõppes viimane rahvusvaheline teaduse hindamine, kus KBFI-l läks küll hästi, kuid mitte ilma märkusteta. Lõpparuandes heideti instituudile ette majanduslikku jätkusuutmatust. Nii et KBFI pärast võttis hindamiskomisjoni esimees prof Christian Enss vaevaks kirjutada haridus- ja teadusministeeriumile kurja kirja ja pärida aru, mis toimub – nii heade teadustulemustega teadusasutus (vt juuresolevat tabelit), miks ei ole suudetud sellisele asutusele stabiilsemat keskkonda luua?
Jah, asutusi ja valdkondi hinnati mitme kriteeriumi alusel, üks tähtsamaid on loomulikult vastavus tippteaduse nõuetele, aga hinnang anti ka majanduslikule jätkusuutlikkusele.
Meil on kahjuks kujunenud selline kurb olukord, et kuigi meie instituudi loodud teaduse maht on formaalselt suurem kui näiteks tehnikaülikoolil või maaülikoolil – oleme Tartu ülikooli järel Eestis teisel kohal –, siis paraku on meie majanduslikku jätkusuutlikkust hoitud sellisel tasemel, et hindajate juht kirjutas kirja ministrile, et küsida: mis toimub?
Välismaa teadlane ei tahtnud kirjaga kellelegi mingeid ettekirjutusi teha, vaid ta lihtsalt ei saanud, vaatamata oma rikkalikule rahvusvahelisele kogemusele, aru, kuidas niimoodi saab toimida.
Miks tehakse siin Eestis mingeid asju, mis on teadusele selgelt kahjulikud? TANi (ehk Gunnar Oki – M. M.) aruandes soovitatakse teadusasutusi konsolideerida, kuid teha seda rangelt tippteadusest lähtuvalt. Meie KBFIga oleme nüüd pidanud läbirääkimisi nii HTMiga kui TÜ ja TTÜga, et konsolideerimise ideed arutada. Protsessi segasuse ja välja selgitamata huvide tõttu hakkab teadus kannatama ning see on juba otseselt Oki raportiga vastuolus.
See ei too kaasa sünergiat ja teaduse kvaliteedi kasvu, mis oli kogu konsolideerimiste algne idee. Küsimus ei ole selles, et me oleme muudatuste vastu, vaid selles, et need peavad olema loogilised, argumenteeritud, põhjendatud ja läbipaistvad. Kui sellises protsessis argumendid enam ei loe ja protsess muutub jäigalt ühe lahenduse keskseks, siis on midagi väga valesti.
Arvan, et mõjule peab pääsema tippteadus ja argumendi tugevus ning kui toimub kahe osalise koostöö arutelu, siis peaksid mõlemad suhtuma teineteisesse lugupidavalt, keskenduma mõlemale sobivate lahenduste otsimisele ja olema valmis kompromissideks.
Üks, mille hindajad esile tõid, oli see, et Eesti teadlased on tohutult väsinud lõpututest reformidest, nad soovivad töörahu.
Jah, me võime arutleda selle üle, et kas riik peab 1% SKTst investeerima teadusse või mitte, kuigi ta on ise seda strateegiadokumendiga lubanud. Me võime diskuteerida ka selle üle, kas strateegiadokumente üleüldse peab täitma, minu arust on nende täitmata jätmine pikaaegne traditsioon, aga mis tõesti on kurjast, on see lõputu ebakindlus, kuhu teadlasi pidevalt surutakse.
See lõputu ebastabiilsus, kus üks teadusreform ei jõua ära lõppeda, enne kui teine juba algab. Seda kõike ei tehta seadusandja antud seaduse tasemel, vaid madalama taseme otsustega. Raske on aru saada, miks selliseid asju tehakse ja mis on lõpptulemus.
Peale raha vajab teadlane tööks ka rahu ja stabiilsust, seda aga Eestis ei ole ja keegi nagu ei hooli ka sellest. Rahalises mõttes aga, niikaua kui ei hakata täitma riiklikke strateegiaid, käib nende reformidega enamasti üks null-summa-mäng, kus ühelt võetakse ja teisele antakse. Kas me saame niimoodi ühiskonnana rikkamaks, kui vahel õnnestub mul temalt tekk ära tõmmata ja teinekord temal minult … ma ei tea.
Selle asemel et tegeleda oma teadustööga, läheb väga suur osa teadlase aega ja ressurssi sellise tegevuse peale. Jõutakse olukorda, kus vanad teadlased lähevad peast halliks, aga noored küsivad endalt, kas ma ikka tahan sinna hullumajja minna. Eesti teadus, mis on üks maailma efektiivsemaid, kui võtta panustatud raha hulk teadusartikli või tsiteeringu kohta, sellest pikemas perspektiivis ainult kannatab, sest selline efektiivsus ei ole jätkusuutlik.
Intervjuud saab lugeda Sirbist.
### Response:
Professor: tegelikult ei tea me gravitatsioonist suurt midagi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rauno Nurger pääses platsile vahetusest ning tõi 17 minutiga 11 punkti (kahesed 4/5, kolmesed 1/2, vabavisked 0/1), 3 lauapalli ja ühe bloki. Lisaks tegi eestlane ühe pallikaotuse ja kaks viga.
Shockersi parimana kogus Darral Willis jr. 19 punkti ja 10 lauapalli, Landry Shamet lisas 17 ning Shaquille Morris 16 silma.
Põhihooaja esimesed neli kohtumist koduväljakul pidada saav Shockers mängib järgmisena 14. novembril, kui külla sõidab Charleston Cougars, kes alustas hooaega 68:60 lisaajavõiduga Siena Saintsi üle. | Wichita State alustas hooaega võimsalt, Nurger kogus vahetusest 11 punkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rauno Nurger pääses platsile vahetusest ning tõi 17 minutiga 11 punkti (kahesed 4/5, kolmesed 1/2, vabavisked 0/1), 3 lauapalli ja ühe bloki. Lisaks tegi eestlane ühe pallikaotuse ja kaks viga.
Shockersi parimana kogus Darral Willis jr. 19 punkti ja 10 lauapalli, Landry Shamet lisas 17 ning Shaquille Morris 16 silma.
Põhihooaja esimesed neli kohtumist koduväljakul pidada saav Shockers mängib järgmisena 14. novembril, kui külla sõidab Charleston Cougars, kes alustas hooaega 68:60 lisaajavõiduga Siena Saintsi üle.
### Response:
Wichita State alustas hooaega võimsalt, Nurger kogus vahetusest 11 punkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 07.57 toimus liiklusõnnetus Tartus Turu tn 6 juures, kus 39-aastane mees sõitis sõiduautoga Škoda Octavia vasakpööret sooritades otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud jalakäijale 20-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi.
Kell 08.00 toimus liiklusõnnetus Haapsalus Tallinna mnt 6 juures, kus 26-aastane naine sõitis sõiduautoga Volvo V70 otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud jalakäijale 16-aastasele neiule. Volvo juht toimetas liiklusõnnetuses vigastada saanud jalakäija Läänemaa Haiglasse.
Kell 08.15 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Vesivärava, J.Vilmsi ja K.Türnpuu tänavate ristmikul, kus 24-aastane mees sõitis sõiduautoga Toyot Corolla vasakpööret sooritades otsa valgusfooriga reguleeritud ülekäigurajal ja valgusfoori lubava tule ajal teed ületanud jalakäijale, 42-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Ida-Tallinna Keskhaiglasse. | Reedel sai viga kolm ülekäigurajal teed ületanud jalakäijat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 07.57 toimus liiklusõnnetus Tartus Turu tn 6 juures, kus 39-aastane mees sõitis sõiduautoga Škoda Octavia vasakpööret sooritades otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud jalakäijale 20-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi.
Kell 08.00 toimus liiklusõnnetus Haapsalus Tallinna mnt 6 juures, kus 26-aastane naine sõitis sõiduautoga Volvo V70 otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud jalakäijale 16-aastasele neiule. Volvo juht toimetas liiklusõnnetuses vigastada saanud jalakäija Läänemaa Haiglasse.
Kell 08.15 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Vesivärava, J.Vilmsi ja K.Türnpuu tänavate ristmikul, kus 24-aastane mees sõitis sõiduautoga Toyot Corolla vasakpööret sooritades otsa valgusfooriga reguleeritud ülekäigurajal ja valgusfoori lubava tule ajal teed ületanud jalakäijale, 42-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Ida-Tallinna Keskhaiglasse.
### Response:
Reedel sai viga kolm ülekäigurajal teed ületanud jalakäijat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algviisikus väljakule pääsenud ja 25 minutit mänginud Kotsar viskas oma meeskonna parimana 13 punkti (kahesed 5/10, kolmesed 0/1, vabavisked 3/4) ning kogus ka 3 lauapalli, 4 resultatiivset söötu, ühe vaheltlõike ning ühe pallikaotuse ja kolm viga.
Frank Booker viskas 12 punkti, Felipe Haase ja Wesley Myers lisasid kumbki 10 silma ning Chris Silva kogus 9 punkti ja 10 lauapalli.
Koduväljakul teeb Gamecocks tänavuse põhihooajadebüüdi 14. novembril, kui vastu tuleb Western Michigan Broncos. | Kotsar tõusis South Carolina võidumängus oma meeskonna resultatiivseimaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algviisikus väljakule pääsenud ja 25 minutit mänginud Kotsar viskas oma meeskonna parimana 13 punkti (kahesed 5/10, kolmesed 0/1, vabavisked 3/4) ning kogus ka 3 lauapalli, 4 resultatiivset söötu, ühe vaheltlõike ning ühe pallikaotuse ja kolm viga.
Frank Booker viskas 12 punkti, Felipe Haase ja Wesley Myers lisasid kumbki 10 silma ning Chris Silva kogus 9 punkti ja 10 lauapalli.
Koduväljakul teeb Gamecocks tänavuse põhihooajadebüüdi 14. novembril, kui vastu tuleb Western Michigan Broncos.
### Response:
Kotsar tõusis South Carolina võidumängus oma meeskonna resultatiivseimaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti on Fitchi hinnangul pöördunud tagasi suurema majanduskasvu kursile, mis vastab riigi pikaajalisele võimekusele. Pärast üleilmset finantskriisi jäi Eesti majanduskasv potentsiaalile alla.
Paranemine tuleneb agentuuri hinnangul riigi tugevast eelarvepoliitikast, väliskeskkonna soodsatest arengutest ja sisetarbimise ning investeeringute kasvust Eestis.
Fitchi teatel on kasvanud agentuuri veendumus, et Eesti tugev poliitikakujundamise raamistik, millele on iseloomulik konservatiivne eelarvepoliitika, ning liikmesus euroalas, vähendavad makromajanduslikku volatiilsust ja riske majanduses.
Agentuur ootab tänavu Eesti majanduskasvuks 4 protsenti ning 2018.–2019. aastal 3 protsenti. Tõusvate palkadega tööturule mõjub Fitchi hinnangul hästi valitsuse töövõimereform, mis on tööjõu pakkumist suurendanud. Inflatsioon agentuuri hinnangul järgmisel kahel aastal väheneb, seda toetab ka valitsuse eesmärk parandada eelarvetasakaalu aastaks 2020. Fitchi hinnangul on eelarve tasakaalu lähedal.
Alates euroalaga liitumisest 2011. aastal on Eesti keskmine eelarveülejääk olnud 0,2 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on vähendanud võlakoormust ja on aidanud kaasa varade kogunemisele, hoolimata aastaid väldanud madalast majanduskasvust ja ebasoodsatest välistingimustest. Eesti valitsussektori võlakoormus on praegu kõige madalam sama reitinguga riikide hulgas ja tõenäoliselt kahaneb ka edaspidi.
Valitsuse finantsvarad moodustavad 43,5 protsenti SKPst. Sealhulgas on likviidseid varasid ehk võlakirju, raha ja hoiuseid 7 protsenti SKPst.
Eesti majandus on muutunud välismaailma suhtes laenuandjaks, märgib agentuur. Kui 2011. aastal oli Eesti majanduse koguvõlgnevus välismaailma ees 5,6 protsenti SKPst, siis tänavu on Eesti majandus andnud välismaailmale laenu mahus 11,3 protsenti SKPst ja see tõenäoliselt kasvab edaspidi.
Eesti pankade varade kvaliteet ja kapitaliseeritus on Eestis agentuuri hinnangul hea.
Reitingu positiivne väljavaade viitab võimalusele, et reiting võib tulevikus tõusta. Stabiilne väljavaade viitab sellele, et tõenäoliselt püsib reiting edaspidi samal tasemel, märkis ministeerium.
Tasemele A+ tõstis Fitch Eesti riigireitingu juulis 2011. Sellest ajast kuni praeguseni oli ka reitingu väljavaade stabiilne. | Fitch tõstis Eesti riigireitingu väljavaate positiivseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti on Fitchi hinnangul pöördunud tagasi suurema majanduskasvu kursile, mis vastab riigi pikaajalisele võimekusele. Pärast üleilmset finantskriisi jäi Eesti majanduskasv potentsiaalile alla.
Paranemine tuleneb agentuuri hinnangul riigi tugevast eelarvepoliitikast, väliskeskkonna soodsatest arengutest ja sisetarbimise ning investeeringute kasvust Eestis.
Fitchi teatel on kasvanud agentuuri veendumus, et Eesti tugev poliitikakujundamise raamistik, millele on iseloomulik konservatiivne eelarvepoliitika, ning liikmesus euroalas, vähendavad makromajanduslikku volatiilsust ja riske majanduses.
Agentuur ootab tänavu Eesti majanduskasvuks 4 protsenti ning 2018.–2019. aastal 3 protsenti. Tõusvate palkadega tööturule mõjub Fitchi hinnangul hästi valitsuse töövõimereform, mis on tööjõu pakkumist suurendanud. Inflatsioon agentuuri hinnangul järgmisel kahel aastal väheneb, seda toetab ka valitsuse eesmärk parandada eelarvetasakaalu aastaks 2020. Fitchi hinnangul on eelarve tasakaalu lähedal.
Alates euroalaga liitumisest 2011. aastal on Eesti keskmine eelarveülejääk olnud 0,2 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on vähendanud võlakoormust ja on aidanud kaasa varade kogunemisele, hoolimata aastaid väldanud madalast majanduskasvust ja ebasoodsatest välistingimustest. Eesti valitsussektori võlakoormus on praegu kõige madalam sama reitinguga riikide hulgas ja tõenäoliselt kahaneb ka edaspidi.
Valitsuse finantsvarad moodustavad 43,5 protsenti SKPst. Sealhulgas on likviidseid varasid ehk võlakirju, raha ja hoiuseid 7 protsenti SKPst.
Eesti majandus on muutunud välismaailma suhtes laenuandjaks, märgib agentuur. Kui 2011. aastal oli Eesti majanduse koguvõlgnevus välismaailma ees 5,6 protsenti SKPst, siis tänavu on Eesti majandus andnud välismaailmale laenu mahus 11,3 protsenti SKPst ja see tõenäoliselt kasvab edaspidi.
Eesti pankade varade kvaliteet ja kapitaliseeritus on Eestis agentuuri hinnangul hea.
Reitingu positiivne väljavaade viitab võimalusele, et reiting võib tulevikus tõusta. Stabiilne väljavaade viitab sellele, et tõenäoliselt püsib reiting edaspidi samal tasemel, märkis ministeerium.
Tasemele A+ tõstis Fitch Eesti riigireitingu juulis 2011. Sellest ajast kuni praeguseni oli ka reitingu väljavaade stabiilne.
### Response:
Fitch tõstis Eesti riigireitingu väljavaate positiivseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 22-aastase ründaja saldosse jäi tänavu neli väravat, põhikoosseisu kuulus ta orienteeruvalt pooltes liigamängudes. Jelgava jäi seitsme meeskonna konkurentsis eelviimaseks, kirjutab Soccernet.ee.
"Hooaeg läks nii endal kui meeskonnal ikkagi oodatust palju kehvemini, eesmärk oli tulla esikolmikusse, isiklikult rohkem mängida ja resultatiivsem olla," tõdes Kauber. "Alles viimases ringis olin regulaarselt põhikoosseisus, sellest hetkest tulid ka väravad ja meeskonnal tulemused, aga natuke hilja saime oma hoo ülesse."
Karjääri jooksul juba ka Soomes ja Sloveenias mängida jõudnud Kauberi leping lätlastega sai ühele poole ja kuigi klubi soovib mehe jätkamist, loodab Kauber teha järgmise sammu. "Hetkel ei ole kindlaid riike, mida vaatan. Eks ikka tahaks võimalikult kõva liigat, samas tuleb olla realist ja vaadata sellist kohta, kus saaks ka regulaarselt mänguaega."
Eesti rahvuskoondises on ründajal debüüt veel tegemata. Martin Reimi sõnul oli Kauber Okeaania-turnee esialgses suures nimekirjas, kuid jäi isiklikel põhjustel eemale. | Ründaja Kevin Kauber otsib võimalust Lätist edasi liikuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
22-aastase ründaja saldosse jäi tänavu neli väravat, põhikoosseisu kuulus ta orienteeruvalt pooltes liigamängudes. Jelgava jäi seitsme meeskonna konkurentsis eelviimaseks, kirjutab Soccernet.ee.
"Hooaeg läks nii endal kui meeskonnal ikkagi oodatust palju kehvemini, eesmärk oli tulla esikolmikusse, isiklikult rohkem mängida ja resultatiivsem olla," tõdes Kauber. "Alles viimases ringis olin regulaarselt põhikoosseisus, sellest hetkest tulid ka väravad ja meeskonnal tulemused, aga natuke hilja saime oma hoo ülesse."
Karjääri jooksul juba ka Soomes ja Sloveenias mängida jõudnud Kauberi leping lätlastega sai ühele poole ja kuigi klubi soovib mehe jätkamist, loodab Kauber teha järgmise sammu. "Hetkel ei ole kindlaid riike, mida vaatan. Eks ikka tahaks võimalikult kõva liigat, samas tuleb olla realist ja vaadata sellist kohta, kus saaks ka regulaarselt mänguaega."
Eesti rahvuskoondises on ründajal debüüt veel tegemata. Martin Reimi sõnul oli Kauber Okeaania-turnee esialgses suures nimekirjas, kuid jäi isiklikel põhjustel eemale.
### Response:
Ründaja Kevin Kauber otsib võimalust Lätist edasi liikuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eriuurija Robert Muelleri tiim uurib Flynni kohtumist Türgi kõrgete ametnikega mõni nädal pärast Trump valimisvõitu, kirjutasid Wall Street Journal ja NBC News.
Kohtumisel arutati väidetavalt salajast 15 miljoni dollari suurust makset, kui Flynn ametisse saades korraldab Türgi vaimuliku Fethullah Güleni deporteerimise Türgisse ning aitab president Recep Tayyip Erdoğaniga seotud Iraani-Türgi ärimehe Reza Zarrabi vanglast välja.
Mõlemad väljaanded viitasid mitmetele Muelleri juhitava uurimisega seotud inimestele. Muelleri juurdlus keskendub Trumpi kampaaniameeskonna võimalikule kokkumängule Venemaaga.
Türgi süüdistab Güleni 2016. aasta riigipöördekatse korraldamises ja nõuab Ühendriikidelt tema väljaandmist.
Journali andmeil mingit märki võimalikest maksetest ei ole ning pole ka teada, kuidas ettepanek vastu võeti.
Flynni advokaadid on nimetanud süüdistusi ennekuulmatuteks ja valedeks.
Artiklites seisab, et jutuajamisel arutati, kuidas Pennsylvanias elav ja Türgis palju poolehoidjaid omav Gülen eralennukil salaja Imrali saarel asuvasse vanglasse toimetada.
NBC aga kirjutas, et Türgi ametnikud soovisid ühtlasi, et Flynn aitaks vabastada ka 2016. aasta märtsis Miamis vahistatud Zarrabi, kes süüdistuse kohaselt aitas Iraanil mööda hiilida USA sanktsioonidest. | WSJ: Flynn arutas Türgi ametnikega Güleni väljasaatmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eriuurija Robert Muelleri tiim uurib Flynni kohtumist Türgi kõrgete ametnikega mõni nädal pärast Trump valimisvõitu, kirjutasid Wall Street Journal ja NBC News.
Kohtumisel arutati väidetavalt salajast 15 miljoni dollari suurust makset, kui Flynn ametisse saades korraldab Türgi vaimuliku Fethullah Güleni deporteerimise Türgisse ning aitab president Recep Tayyip Erdoğaniga seotud Iraani-Türgi ärimehe Reza Zarrabi vanglast välja.
Mõlemad väljaanded viitasid mitmetele Muelleri juhitava uurimisega seotud inimestele. Muelleri juurdlus keskendub Trumpi kampaaniameeskonna võimalikule kokkumängule Venemaaga.
Türgi süüdistab Güleni 2016. aasta riigipöördekatse korraldamises ja nõuab Ühendriikidelt tema väljaandmist.
Journali andmeil mingit märki võimalikest maksetest ei ole ning pole ka teada, kuidas ettepanek vastu võeti.
Flynni advokaadid on nimetanud süüdistusi ennekuulmatuteks ja valedeks.
Artiklites seisab, et jutuajamisel arutati, kuidas Pennsylvanias elav ja Türgis palju poolehoidjaid omav Gülen eralennukil salaja Imrali saarel asuvasse vanglasse toimetada.
NBC aga kirjutas, et Türgi ametnikud soovisid ühtlasi, et Flynn aitaks vabastada ka 2016. aasta märtsis Miamis vahistatud Zarrabi, kes süüdistuse kohaselt aitas Iraanil mööda hiilida USA sanktsioonidest.
### Response:
WSJ: Flynn arutas Türgi ametnikega Güleni väljasaatmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Käesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:
PARADISE PAPERS
Rahvusvahelise Uurivate Ajakirjanike Konsortsiumi (ICIJ) veebileht.
Paradise Papersit tutvustav ICIJ veebileht.
BBC Paradise Papersi teemaleht.
Ajalehe Guardian teemaleht.
Soome rahvusringhäälingu veebileht.
The Local: Norra võimud uurivad alles 60 juhtumit, mis on seotud Panama dokumentidega.
Unian: mida Paradise Papers Ukraina jaoks tähendab?
EUROOPA
Hispaania ja iseseisvuspüüdlused Kataloonias
Guardian: katalaani rahvuslus pole nii progressiivne kui mõnele tundub.
Politico: Puigdemonti reiting kukub ning tema vanad liitlased eelistavad valimistele iseseisvalt minna.
AFP: Euroopa Komisjoni hinnangul on Kataloonia kriis ohuks Hispaania majanduskasvule.
Saksamaa
Politico: Lindneri sõnul FDP uusi valimisi ei karda.
Spiegel: Saksa politseid süüdistatakse keelatud vahendi kasutamises G20 rahutuste ajal.
Deutsche Welle: Borussia Dortmundi bussi ründaja võis kavandada ka teisi rünnakuid.
DPA/The Local: sel nädalal möödus 28 aastat Berliini müüri langemisest - kui ühtne on tänane Saksamaa?
AFP: võimud kahtlustavad medvenda kuni 100 inimese tapmises.
Prantsusmaa
Politico: Prantsusmaa firmad valmistuvad "katastroofiliseks" Brexitiks.
The Local: Prantsusmaa tunnistas, et ei pruugi täita tuumaenergia osakaalu vähendamise eesmärki.
The Local: Elysée palee endine nõunik kirjutab raamatus Trumpi ja Hollande esimesest ja kummalisest telefonikõnest.
Euractiv: Prantsuse majandusminister käis külas Saksamaa (võimalikul) Jamaika-koalitsioonil.
Suurbritannia
Politico: May kaotas nädalaga kaks ministrit, kuid rühib endiselt edasi.
BBC: kriitikute arvates võivad Johnsoni sõnad Iraanis vangis oleva briti-iraani naise karistust hullemaks muuta.
Guardian: uus Briti kaitseminister peab Bundeswehri kurjakuulutavat raportit tähelepanelikult lugema.
Spectator: praegune olukord sunnib leinama professionaalse poliitiku allakäiku. Spectator veel samal teemal.
Yle: Suurbritannia vajab sadu soomukeid ning London tunneb huvi Soome toodangu vastu.
Guardian meenutab, millist ebatavalist luurealast tööd tegi tuntud kirjamees Rudyard Kipling I maailmasõja ajal.
BBC: Pokemon Go tegijatel on kavas mäng Harry Potteri teemal.
Põhjamaad
Politico analüüsib Soome kutset suurele sõjaväeõppusele.
Yle: politseikooli rektori sõnul on Soomes elada turvalisem kui eales varem.
Yle: Andorra kohus lükkas MV-Lehti asutaja väljaandmise istungit edasi.
Yle: Lapimaa lennuväljadel on tulekul "supertalv".
Yle reportaaž Martinniemi saekaatrist ja Soome puidutööstuse kuldajast.
The Good Country: Rootsi on maailma kõige suurem heategija. Eesti 38. kohal.
The Local: kuidas Rootsi valmistub valimisaasta infosõjaks.
The Local: Oslo lennujaamas hakkavad patrullima relvastatud politseinikud.
Ukraina
Unian: Ukraina kultuuriministeerium kaebas UNESCO-le, et Krimmi okupatsioonivõimud lõhuvad kultuuriväärtusi.
Politico: "Aitäh, Trump, for making Ukraine great again".
UAwire: Leedus esitleti Ukraina jaoks mõeldud "Marshalli plaani".
Window on Eurasia: ukraina rahvus on Venemaalt kadumas.
Unian: ATO sai uue juhi.
Teised Euroopa riigid
Politico: kahekiiruselise Euroopa poole liigutakse suurel kiirusel.
AFP: Austria Vabaduspartei vahetas oma sümboliks olevat lille.
Politico tehnoloogiahiidude identiteedikriisist ning temaatilisest kohtumisest Lissabonis.
The Local: viis asja, mida Sitsiilia valimiste kohta teada.
EUobserver: kas Renzil õnnestub parlamendivalimisteks uuesti esile kerkida?
Politico: nii Brüsselis kui ka Bukarestis tuntakse muret Rumeenia valitsuse justiitsreformi pärast.
Politico nimekiri Brüsseli mõjuvõimsatest naistest.
EUobserver: EL-i ametite Londonist minema kolimist puudutavad hääletusprotokollid hävitatakse.
Reuters: Šveitsi prokuratuur loobus Polanski vastu esitatud vägistamissüüdistusest.
EUobserver: suur osa EL-i arenguabist läheb käiku hoopis Euroopas.
Euractiv: Bulgaaria peaminister küsis Junckerilt, kes on EL-i vaenlased ja selget vastust ei saanud.
BBC: Poola tervishoiuministeerium soovitab poolakatel küülikute kombel sigima hakata.
Daily Beast: kuidas Putin kasutab Ungarit Euroopa hävitamiseks.
USA
Trumpi administratsioon
Times: Briti ajaloolane Niall Ferguson kirjutab tabavalt, mis tegelikult aasta tagasi Trumpile võidu tõi.
Washington Post: vähemalt üheksal Trumpi lähiorbiidi inimesel oli kampaania või ülemineku ajal Vene-kontakte.
NBC News: Muelleril on Flynni vastu piisavalt tõendeid.
Atlantic: süüdistus Flynni vastu oleks Valge Maja jaoks oluliselt tõsisem asi.
BBC: raamatus "Viimased vabariiklased" avalikustasid Bushid, kelle poolt nad presidendivalimistel hääletasid.
Miami Herald: viimast aastat kongressis olev Ros-Lehtinen peab oma üheks paremaks otsuseks Trumpi mitte toetada.
Intercept: CIA juht kohtus Trumpi soovil DNC küberrünnaku alternatiivse teooria levitajaga.
Politico: Omarosa pulmafotod on näide kaosest Valges Majas.
The Federalist: paistab, et Trump ei mõista, miks USA-d ei juhi ainult üks isik.
USA Today: Pence'i sõnul on möödunud aasta olnud saavutuste aasta.
Politico sellest, mis juhtus Virginia valimistel. Federalist samal teemal.
Politico reportaaž endisest terasetööstuse linnast, kus Trumpi ei usutud kunagi, kuid armastatakse siiani.
Observer: mõned Lääne luurajad kahtlustavad Venemaa kolleege Trumpi kohta libavideote levitamises.
Daily Beast: kummaline nauding näha Carter Page'i end põlema panemas.
CNN: Trumpi ihukaitsja ütles senati kuulamisel, et Moskvas pakuti omal ajal suurärimehele prostituute, kuid sellest keelduti ning ta pidas seda naljaks.
Muud USA teemad
Politico arutleb, kas USA võib üldse kunagi naispresidendi saada.
New York Times: Mueller ei jõua kunagi Venemaa sekkumise tegeliku tuumani.
Just Security: USA avalikkus vajab paremat arusaamist Venemaa pettemanöövritest.
Daily Beast: mustanahaline ajakirjanik tundis huvi, miks valgenahalise ameeriklased end diskrimineerituna tunnevad.
Väljaanne Atlantic tunnistas, et teenis samuti Vene päritolu reklaami pealt... 0,004 dollarit.
Politico: Brazile tunnistas, et tõendeid tal väidetavast kallutatusest demokraatide eelvalimistel pole. Brazile väited on tekitanud demokraatide seas suure sõnasõja.
Atlantic: "vabariiklane" ei ole "rassisti" sünonüüm.
Reutersi ülevaade Texase kirikutulistamise ohvritest.
Guardian: Google ja YouTube jagasid ka Texase tulistamise kohta libauudiseid.
Washington Post: kuidas end massitulistamise ajal kaitsta.
The Federalist: enesekaitseks tulirelva kandmise eelduseks on õige väljaõpe.
Washington Post: USA õhuväeakadeemiat jahmatanud rassistlikke sõnumeid kirjutas provokaatorist mustanahaline kadett. Axios ja Fox News samal teemal.
RedState: kuidas defineerida liikumist Never Trump.
Guardian: Uber asub koos NASA-ga lendava takso tarkvara arendama.
Politico: Fusion GPS-i asutaja tuleb esindajatekoja luurekomitee ette tunnistusi andma.
New Yorker: Harvey Weinstein kasutas süüdistajate vastu endiste Mossadi agentide abi.
Hill: vabariiklastel on raskusi kandidaat Moore'i vastu esitatud süüdistustele reageerimisega. Politico samal teemal.
VENEMAA
65 Euroopa ja USA eksperti allkirjastasid Praha deklaratsiooni selle kohta, kuidas Lääs peaks Venemaale vastu astuma.
Window on Eurasia: Venemaa tee - moderniseerumine läbi katastroofi?
Meduza: Google News otsustas Vene "trollivabriku" toodangust siiski mitte loobuda.
Wall Street Journal: David Satter 100 kommunismiaastast ja 100 miljonist hukkunust.
Window on Eurasia: ainult 15 protsenti venemaalastest on poliitiliselt aktiivsed.
Meduza: Aleksei Navalnõi vanglakaristust kandev vend Oleg koostas veebimängu, kuidas Vene vanglas ellu jääda.
BuzzFeed: InfoWars on ilma loata taasavaldanud rohkem kui 1000 Russia Today artiklit, kuid RT kaebama ei kiirusta.
Meduza: opositsioonipoliitikuid briljantrohelisega rünnanud rühmitus oli väidetavalt politseitöötaja juhendada.
Ehho Moskvõ: Navalnõi võttis sihikule Ovetškini ja Putin Teami.
Meduza: aktivist mõõtis Krasnojarskis õhusaaste määra ja sai kutse prokuratuuri.
Federalist: miks kommunismi õudusunenägu ikka veel kestab?
Bloomberg: praegune Vene-USA vastasseis on ohtlikum - pole ühist keelt.
MUU MAAILM
LÄHIS-IDA
Voxi esialgne kokkuvõte sündmustest Saudi Araabias.
Politico: mis asi see nüüd Saudi Araabias juhtus?
Wall Street Journal: Saudi kroonprintsi tegevuses on näha Putini ja Xi eeskuju.
Washington Post: Saudi kroonprintsi riskantsed võimumängud.
Bloomberg: Saudi Araabia puhastus pole lihtsalt võimuhaaramine.
Vox: Ritz-Carltoni hotell muutus 11 printsi vanglaks.
Bloomberg: "Ma sõin prints Alwaleediga päev enne kinnipidamist õhtusööki."
Foreign Policy: Kushneril, Saudi kroonprintsil ja Netanyahul on midagi plaanis.
New Yorker: kuninglik puhastus Saudi Araabias - Trumpi heakskiidul.
Los Angeles Times: Trump lisas Saudi kroonprintsi oma lemmikautokraatide hulka.
Bloomberg: Rupert Murdoch kaotas pärast Saudi printsi aktsiamüüki olulise liitlase.
Atlantic: Lähis-Ida liigub plahvatusele lähemale.
Commentary Magazine: miks ähvardas Iisrael sõjalise jõu kasutamisega, et "vaenlast" päästa.
AASIA
Reuters: musta turu tänavatoit, mis paljudel põhjakorealastel elus püsida aitab.
BBC: kas Põhja-Korea diplomaadid hangeldavad salaalkoholiga?
PBS: kaks USA kongressi liiget küsisid relvajõudude hinnangut, kui palju inimelusid läheks maksma Põhja-Korea tuumarelvade hävitamine.
Quartz: kuidas suur osa meediast Jaapanit külastanud Trumpi üle irvitas ja eksitas.
Guardian: Trump kohtus Jaapanis ka üliekstsentrilise lauljaga.
Bloomberg: Xi võttis Trumpi suurejooneliselt vastu, kuid olulisi järeleandmisi ei teinud.
Quartz: hiina keelt valdav Trumpi lapselaps on Pekingis tähelepanu keskmes.
Atlantic: Hiina pürgib maavälise elu otsingutel esikohale.
Quartz: Hiina noortele näidatakse spioneerimist kui suurepärast perekondlikku hobi.
BBC: India pealinnas hakati õhusaaste ohjeldamiseks liiklust piirama.
AMEERIKA
Globe and Mail: Venemaa teatas, et kandis vastusammuna Magnitski seadusele kümneid Kanada kodanikke sanktsioonide nimekirja, kuid ühtegi nime ei maininud.
BBC: Colombia võimud said kätte rekordilise koguse kokaiini.
BBC: USA rakendas uusi meetmeid Kuuba ja Venezuela vastu.
AAFRIKA
Daily Telegraph: Zimbabwe endine asepresident põgenes riigist ja lubas võitlust Mugabega jätkata. Los Angeles Times samal teemal.
Quartz: vabatahtlike abitöötajate "turismist" on voluntourism 'ist on sageli üsna vähe kasu.
AFP: Euroopas süüdistatakse taanlasest leiutajat naisajakirjaniku tükeldamises, kuid Lõuna-Aafrika Vabariigis on samuti üks taanlane sarnasel põhjusel kohtu ees.
Quartz: Uber on silmitsi vana probleemiga uues kohas - Nigeerias.
Spiegel: külaskäik "Aafrika Põhja-Koreas" - Eritreas.
AUSTRAALIA/OKEAANIA
Daily Telegraph: Iraani-päritolu Austraalia rahvasaadik sattus kõrtsis oma nahavärvi tõttu sihtmärgiks. | Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (32) | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:
PARADISE PAPERS
Rahvusvahelise Uurivate Ajakirjanike Konsortsiumi (ICIJ) veebileht.
Paradise Papersit tutvustav ICIJ veebileht.
BBC Paradise Papersi teemaleht.
Ajalehe Guardian teemaleht.
Soome rahvusringhäälingu veebileht.
The Local: Norra võimud uurivad alles 60 juhtumit, mis on seotud Panama dokumentidega.
Unian: mida Paradise Papers Ukraina jaoks tähendab?
EUROOPA
Hispaania ja iseseisvuspüüdlused Kataloonias
Guardian: katalaani rahvuslus pole nii progressiivne kui mõnele tundub.
Politico: Puigdemonti reiting kukub ning tema vanad liitlased eelistavad valimistele iseseisvalt minna.
AFP: Euroopa Komisjoni hinnangul on Kataloonia kriis ohuks Hispaania majanduskasvule.
Saksamaa
Politico: Lindneri sõnul FDP uusi valimisi ei karda.
Spiegel: Saksa politseid süüdistatakse keelatud vahendi kasutamises G20 rahutuste ajal.
Deutsche Welle: Borussia Dortmundi bussi ründaja võis kavandada ka teisi rünnakuid.
DPA/The Local: sel nädalal möödus 28 aastat Berliini müüri langemisest - kui ühtne on tänane Saksamaa?
AFP: võimud kahtlustavad medvenda kuni 100 inimese tapmises.
Prantsusmaa
Politico: Prantsusmaa firmad valmistuvad "katastroofiliseks" Brexitiks.
The Local: Prantsusmaa tunnistas, et ei pruugi täita tuumaenergia osakaalu vähendamise eesmärki.
The Local: Elysée palee endine nõunik kirjutab raamatus Trumpi ja Hollande esimesest ja kummalisest telefonikõnest.
Euractiv: Prantsuse majandusminister käis külas Saksamaa (võimalikul) Jamaika-koalitsioonil.
Suurbritannia
Politico: May kaotas nädalaga kaks ministrit, kuid rühib endiselt edasi.
BBC: kriitikute arvates võivad Johnsoni sõnad Iraanis vangis oleva briti-iraani naise karistust hullemaks muuta.
Guardian: uus Briti kaitseminister peab Bundeswehri kurjakuulutavat raportit tähelepanelikult lugema.
Spectator: praegune olukord sunnib leinama professionaalse poliitiku allakäiku. Spectator veel samal teemal.
Yle: Suurbritannia vajab sadu soomukeid ning London tunneb huvi Soome toodangu vastu.
Guardian meenutab, millist ebatavalist luurealast tööd tegi tuntud kirjamees Rudyard Kipling I maailmasõja ajal.
BBC: Pokemon Go tegijatel on kavas mäng Harry Potteri teemal.
Põhjamaad
Politico analüüsib Soome kutset suurele sõjaväeõppusele.
Yle: politseikooli rektori sõnul on Soomes elada turvalisem kui eales varem.
Yle: Andorra kohus lükkas MV-Lehti asutaja väljaandmise istungit edasi.
Yle: Lapimaa lennuväljadel on tulekul "supertalv".
Yle reportaaž Martinniemi saekaatrist ja Soome puidutööstuse kuldajast.
The Good Country: Rootsi on maailma kõige suurem heategija. Eesti 38. kohal.
The Local: kuidas Rootsi valmistub valimisaasta infosõjaks.
The Local: Oslo lennujaamas hakkavad patrullima relvastatud politseinikud.
Ukraina
Unian: Ukraina kultuuriministeerium kaebas UNESCO-le, et Krimmi okupatsioonivõimud lõhuvad kultuuriväärtusi.
Politico: "Aitäh, Trump, for making Ukraine great again".
UAwire: Leedus esitleti Ukraina jaoks mõeldud "Marshalli plaani".
Window on Eurasia: ukraina rahvus on Venemaalt kadumas.
Unian: ATO sai uue juhi.
Teised Euroopa riigid
Politico: kahekiiruselise Euroopa poole liigutakse suurel kiirusel.
AFP: Austria Vabaduspartei vahetas oma sümboliks olevat lille.
Politico tehnoloogiahiidude identiteedikriisist ning temaatilisest kohtumisest Lissabonis.
The Local: viis asja, mida Sitsiilia valimiste kohta teada.
EUobserver: kas Renzil õnnestub parlamendivalimisteks uuesti esile kerkida?
Politico: nii Brüsselis kui ka Bukarestis tuntakse muret Rumeenia valitsuse justiitsreformi pärast.
Politico nimekiri Brüsseli mõjuvõimsatest naistest.
EUobserver: EL-i ametite Londonist minema kolimist puudutavad hääletusprotokollid hävitatakse.
Reuters: Šveitsi prokuratuur loobus Polanski vastu esitatud vägistamissüüdistusest.
EUobserver: suur osa EL-i arenguabist läheb käiku hoopis Euroopas.
Euractiv: Bulgaaria peaminister küsis Junckerilt, kes on EL-i vaenlased ja selget vastust ei saanud.
BBC: Poola tervishoiuministeerium soovitab poolakatel küülikute kombel sigima hakata.
Daily Beast: kuidas Putin kasutab Ungarit Euroopa hävitamiseks.
USA
Trumpi administratsioon
Times: Briti ajaloolane Niall Ferguson kirjutab tabavalt, mis tegelikult aasta tagasi Trumpile võidu tõi.
Washington Post: vähemalt üheksal Trumpi lähiorbiidi inimesel oli kampaania või ülemineku ajal Vene-kontakte.
NBC News: Muelleril on Flynni vastu piisavalt tõendeid.
Atlantic: süüdistus Flynni vastu oleks Valge Maja jaoks oluliselt tõsisem asi.
BBC: raamatus "Viimased vabariiklased" avalikustasid Bushid, kelle poolt nad presidendivalimistel hääletasid.
Miami Herald: viimast aastat kongressis olev Ros-Lehtinen peab oma üheks paremaks otsuseks Trumpi mitte toetada.
Intercept: CIA juht kohtus Trumpi soovil DNC küberrünnaku alternatiivse teooria levitajaga.
Politico: Omarosa pulmafotod on näide kaosest Valges Majas.
The Federalist: paistab, et Trump ei mõista, miks USA-d ei juhi ainult üks isik.
USA Today: Pence'i sõnul on möödunud aasta olnud saavutuste aasta.
Politico sellest, mis juhtus Virginia valimistel. Federalist samal teemal.
Politico reportaaž endisest terasetööstuse linnast, kus Trumpi ei usutud kunagi, kuid armastatakse siiani.
Observer: mõned Lääne luurajad kahtlustavad Venemaa kolleege Trumpi kohta libavideote levitamises.
Daily Beast: kummaline nauding näha Carter Page'i end põlema panemas.
CNN: Trumpi ihukaitsja ütles senati kuulamisel, et Moskvas pakuti omal ajal suurärimehele prostituute, kuid sellest keelduti ning ta pidas seda naljaks.
Muud USA teemad
Politico arutleb, kas USA võib üldse kunagi naispresidendi saada.
New York Times: Mueller ei jõua kunagi Venemaa sekkumise tegeliku tuumani.
Just Security: USA avalikkus vajab paremat arusaamist Venemaa pettemanöövritest.
Daily Beast: mustanahaline ajakirjanik tundis huvi, miks valgenahalise ameeriklased end diskrimineerituna tunnevad.
Väljaanne Atlantic tunnistas, et teenis samuti Vene päritolu reklaami pealt... 0,004 dollarit.
Politico: Brazile tunnistas, et tõendeid tal väidetavast kallutatusest demokraatide eelvalimistel pole. Brazile väited on tekitanud demokraatide seas suure sõnasõja.
Atlantic: "vabariiklane" ei ole "rassisti" sünonüüm.
Reutersi ülevaade Texase kirikutulistamise ohvritest.
Guardian: Google ja YouTube jagasid ka Texase tulistamise kohta libauudiseid.
Washington Post: kuidas end massitulistamise ajal kaitsta.
The Federalist: enesekaitseks tulirelva kandmise eelduseks on õige väljaõpe.
Washington Post: USA õhuväeakadeemiat jahmatanud rassistlikke sõnumeid kirjutas provokaatorist mustanahaline kadett. Axios ja Fox News samal teemal.
RedState: kuidas defineerida liikumist Never Trump.
Guardian: Uber asub koos NASA-ga lendava takso tarkvara arendama.
Politico: Fusion GPS-i asutaja tuleb esindajatekoja luurekomitee ette tunnistusi andma.
New Yorker: Harvey Weinstein kasutas süüdistajate vastu endiste Mossadi agentide abi.
Hill: vabariiklastel on raskusi kandidaat Moore'i vastu esitatud süüdistustele reageerimisega. Politico samal teemal.
VENEMAA
65 Euroopa ja USA eksperti allkirjastasid Praha deklaratsiooni selle kohta, kuidas Lääs peaks Venemaale vastu astuma.
Window on Eurasia: Venemaa tee - moderniseerumine läbi katastroofi?
Meduza: Google News otsustas Vene "trollivabriku" toodangust siiski mitte loobuda.
Wall Street Journal: David Satter 100 kommunismiaastast ja 100 miljonist hukkunust.
Window on Eurasia: ainult 15 protsenti venemaalastest on poliitiliselt aktiivsed.
Meduza: Aleksei Navalnõi vanglakaristust kandev vend Oleg koostas veebimängu, kuidas Vene vanglas ellu jääda.
BuzzFeed: InfoWars on ilma loata taasavaldanud rohkem kui 1000 Russia Today artiklit, kuid RT kaebama ei kiirusta.
Meduza: opositsioonipoliitikuid briljantrohelisega rünnanud rühmitus oli väidetavalt politseitöötaja juhendada.
Ehho Moskvõ: Navalnõi võttis sihikule Ovetškini ja Putin Teami.
Meduza: aktivist mõõtis Krasnojarskis õhusaaste määra ja sai kutse prokuratuuri.
Federalist: miks kommunismi õudusunenägu ikka veel kestab?
Bloomberg: praegune Vene-USA vastasseis on ohtlikum - pole ühist keelt.
MUU MAAILM
LÄHIS-IDA
Voxi esialgne kokkuvõte sündmustest Saudi Araabias.
Politico: mis asi see nüüd Saudi Araabias juhtus?
Wall Street Journal: Saudi kroonprintsi tegevuses on näha Putini ja Xi eeskuju.
Washington Post: Saudi kroonprintsi riskantsed võimumängud.
Bloomberg: Saudi Araabia puhastus pole lihtsalt võimuhaaramine.
Vox: Ritz-Carltoni hotell muutus 11 printsi vanglaks.
Bloomberg: "Ma sõin prints Alwaleediga päev enne kinnipidamist õhtusööki."
Foreign Policy: Kushneril, Saudi kroonprintsil ja Netanyahul on midagi plaanis.
New Yorker: kuninglik puhastus Saudi Araabias - Trumpi heakskiidul.
Los Angeles Times: Trump lisas Saudi kroonprintsi oma lemmikautokraatide hulka.
Bloomberg: Rupert Murdoch kaotas pärast Saudi printsi aktsiamüüki olulise liitlase.
Atlantic: Lähis-Ida liigub plahvatusele lähemale.
Commentary Magazine: miks ähvardas Iisrael sõjalise jõu kasutamisega, et "vaenlast" päästa.
AASIA
Reuters: musta turu tänavatoit, mis paljudel põhjakorealastel elus püsida aitab.
BBC: kas Põhja-Korea diplomaadid hangeldavad salaalkoholiga?
PBS: kaks USA kongressi liiget küsisid relvajõudude hinnangut, kui palju inimelusid läheks maksma Põhja-Korea tuumarelvade hävitamine.
Quartz: kuidas suur osa meediast Jaapanit külastanud Trumpi üle irvitas ja eksitas.
Guardian: Trump kohtus Jaapanis ka üliekstsentrilise lauljaga.
Bloomberg: Xi võttis Trumpi suurejooneliselt vastu, kuid olulisi järeleandmisi ei teinud.
Quartz: hiina keelt valdav Trumpi lapselaps on Pekingis tähelepanu keskmes.
Atlantic: Hiina pürgib maavälise elu otsingutel esikohale.
Quartz: Hiina noortele näidatakse spioneerimist kui suurepärast perekondlikku hobi.
BBC: India pealinnas hakati õhusaaste ohjeldamiseks liiklust piirama.
AMEERIKA
Globe and Mail: Venemaa teatas, et kandis vastusammuna Magnitski seadusele kümneid Kanada kodanikke sanktsioonide nimekirja, kuid ühtegi nime ei maininud.
BBC: Colombia võimud said kätte rekordilise koguse kokaiini.
BBC: USA rakendas uusi meetmeid Kuuba ja Venezuela vastu.
AAFRIKA
Daily Telegraph: Zimbabwe endine asepresident põgenes riigist ja lubas võitlust Mugabega jätkata. Los Angeles Times samal teemal.
Quartz: vabatahtlike abitöötajate "turismist" on voluntourism 'ist on sageli üsna vähe kasu.
AFP: Euroopas süüdistatakse taanlasest leiutajat naisajakirjaniku tükeldamises, kuid Lõuna-Aafrika Vabariigis on samuti üks taanlane sarnasel põhjusel kohtu ees.
Quartz: Uber on silmitsi vana probleemiga uues kohas - Nigeerias.
Spiegel: külaskäik "Aafrika Põhja-Koreas" - Eritreas.
AUSTRAALIA/OKEAANIA
Daily Telegraph: Iraani-päritolu Austraalia rahvasaadik sattus kõrtsis oma nahavärvi tõttu sihtmärgiks.
### Response:
Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (32) |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valimiste kuupäev määrati kindlaks mitu kuud tagasi, ent koroonaviiruse pandeemia ning valitsuse rakendatud sulgemismeetmed viisid ettevalmistused segadusse. Terav võitlus konservatiivse valitsuserakonna ja selle poliitiliste oponentide vahel on viinud suutmatuseni alternatiivi osas kokku leppida.
Seadusmuudatused, mis võimaldaksid posti teel hääletamist, on veel parlamendi menetluses ja pole teada, kas need läbi lähevad. Hääletuse eest vastutav valitsusametnik tunnistab, et valimisi ei saa pühapäeval läbi viia, aga neid ei ole samal ajal ka ametlikult edasi lükatud.
Valitsev Seaduse ja Õigluse partei (PiS) tegi kolmapäeval ettevalmistusi kahenädalaseks edasilükkamiseks ja taotleb selleks ülemkohtu luba.
Seni oli PiS kinni enne pandeemiat määratud ajakavas: 10. mai oleks sel juhul valimispäev ja võimalik lisavoor toimuks kaks nädalat hiljem ning valijatele tagatakse võimalus hääletada kirja teel.
Partei juht Jaroslaw Kaczynski rõhutab, et Poola põhiseadus nõuab, et presidendivalimised toimuvad mais. Ta on mõistnud ka erakonna hirme, et nende kandidaat, ametisolev president Andrzej Duda kaotab oma tugeva liidripositsiooni, mida arvamusküsitlused seni on näidanud, kui valimised lükkuvad edasi ja senini toekas majandus pandeemia põhjustatud löökide mõjul langema hakkab.
Konkureerivad parteid pole hääletuse kohese korraldamisega nõus ning ootavad, et valitsus kuulutaks välja eriolukorra, mis muudaks kolmekuuse edasilükkamise õiguspäraseks. Parteid väidavad, et sulgemismeetmete ajal, ei ole nende kandidaadid saanud kampaaniat teha, samal ajal, kui ametisolev president Duda esineb pidevalt riigitelevisioonis ja räägib valitsuse edust viirusega võitlemisel.
Kõik Poola elusolevad ekspresidendid ja mitu endist peaministrit kavatsevad valimisi boikoteerida, kui nende sõnul peetakse "pseudovalimised".
Keset seda ebamäärasust meenutas endine peaminister ja Euroopa Ülemkogu endine eesistuja Donald Tusk Twitteris vana nalja demokraatia kohta autokraatlikus Valgevenes: "Te ei tea kunagi, millal valimised toimuvad, aga te teate alati, kes võidab".
Rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas OSCE on samuti väljendanud muret valitsuse kiirustava postihääletusplaani suhtes.
"Demokraatlike valimiste jaoks on esmatähtis, et on avatud debatt ja tõeline kampaania," ütles Katya Andrusz, OSCE Varsaavis asuva demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) kõneisik.
Paljud poolakad ütlevad, et kavatsevad valimisi boikottida, sest neil puudub usaldus, et hääletus on aus ja anonüümne. Praeguse kava järgi peaksid maa 30 miljonit registreeritud hääletajat saama hääletussedelid oma kodupostkasti ja panema need pühapäeval läheduses asuvasse valimiskasti.
Seadus ja Õiglus tegi täieliku postihääletuse ettepaneku nädalaid tagasi, öeldes, et see on pandeemia ajal ohutu valik. Kuid selline hääletusviisi muutmine nõuab parlamendi heakskiitu.
Seadusemuudatus läks parlamendi alamkojas seimis läbi aprilli alguses, kuid opositsiooni kontrollitud senat lükkas selle teisipäeval tagasi. Nüüd võib eelnõu uuesti lõpphääletusele tulla, võimalik, et kolmapäeval. Hääletuse tulemus pole kindel. Võimuparteil on strateegiline koosolek kolmapäeva pärastlõunal.
Postihääletuse eest vastutav valitsusametnik Jacek Sasin ütles esmaspäeval, et ajakava on 30 miljoni hääletussedeli väljajagamiseks enne pühapäeva liiga napp.
Illustreerimaks kaost, on parlamendispiiker Elzbieta Witek, kellel on volitused valimispäeva määratlemiseks, taotlenud konstitutsioonikohtult nõusolekut hääletus 23. maini edasi lükata. Samas on ta küsinud riigi valimiskomisjonilt, kas nad on valmis presidendihääletuse pühapäeval läbi viima.
Valimiskomisjoni juht Sylwester Marciniak vastas teisipäeva öösel, et see on "õiguslikel ja korralduslikel põhjustel võimatu".
Olukorra teeb keerulisemaks see, et mõned koalitsioonivalitsusse kuuluva väiksema partei parlamendiliikmed toetavad valimiste edasilükkamist.
Lõhe kasvab suuremaks poliitiliseks kriisiks, kui PiS ei suuda kolmapäeval alamkojas nappi ülekaalu tagada.
23. mai oleks põhiseaduse järgi viimane päev valimiste läbiviimiseks ning Duda viieaastane ametiaeg ammendub 6. augustil.
Seaduse ja Õigluse parlamendiliige ja kõneisik Radoslaw Fogiel rõhutab, et pandeemia erakorralises olukorras püüab partei "probleeme lahendada, mitte neid juurde luua". | Poolas on vaid mõni päev enne plaanitud tähtaega presidendivalimistega segadus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valimiste kuupäev määrati kindlaks mitu kuud tagasi, ent koroonaviiruse pandeemia ning valitsuse rakendatud sulgemismeetmed viisid ettevalmistused segadusse. Terav võitlus konservatiivse valitsuserakonna ja selle poliitiliste oponentide vahel on viinud suutmatuseni alternatiivi osas kokku leppida.
Seadusmuudatused, mis võimaldaksid posti teel hääletamist, on veel parlamendi menetluses ja pole teada, kas need läbi lähevad. Hääletuse eest vastutav valitsusametnik tunnistab, et valimisi ei saa pühapäeval läbi viia, aga neid ei ole samal ajal ka ametlikult edasi lükatud.
Valitsev Seaduse ja Õigluse partei (PiS) tegi kolmapäeval ettevalmistusi kahenädalaseks edasilükkamiseks ja taotleb selleks ülemkohtu luba.
Seni oli PiS kinni enne pandeemiat määratud ajakavas: 10. mai oleks sel juhul valimispäev ja võimalik lisavoor toimuks kaks nädalat hiljem ning valijatele tagatakse võimalus hääletada kirja teel.
Partei juht Jaroslaw Kaczynski rõhutab, et Poola põhiseadus nõuab, et presidendivalimised toimuvad mais. Ta on mõistnud ka erakonna hirme, et nende kandidaat, ametisolev president Andrzej Duda kaotab oma tugeva liidripositsiooni, mida arvamusküsitlused seni on näidanud, kui valimised lükkuvad edasi ja senini toekas majandus pandeemia põhjustatud löökide mõjul langema hakkab.
Konkureerivad parteid pole hääletuse kohese korraldamisega nõus ning ootavad, et valitsus kuulutaks välja eriolukorra, mis muudaks kolmekuuse edasilükkamise õiguspäraseks. Parteid väidavad, et sulgemismeetmete ajal, ei ole nende kandidaadid saanud kampaaniat teha, samal ajal, kui ametisolev president Duda esineb pidevalt riigitelevisioonis ja räägib valitsuse edust viirusega võitlemisel.
Kõik Poola elusolevad ekspresidendid ja mitu endist peaministrit kavatsevad valimisi boikoteerida, kui nende sõnul peetakse "pseudovalimised".
Keset seda ebamäärasust meenutas endine peaminister ja Euroopa Ülemkogu endine eesistuja Donald Tusk Twitteris vana nalja demokraatia kohta autokraatlikus Valgevenes: "Te ei tea kunagi, millal valimised toimuvad, aga te teate alati, kes võidab".
Rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas OSCE on samuti väljendanud muret valitsuse kiirustava postihääletusplaani suhtes.
"Demokraatlike valimiste jaoks on esmatähtis, et on avatud debatt ja tõeline kampaania," ütles Katya Andrusz, OSCE Varsaavis asuva demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) kõneisik.
Paljud poolakad ütlevad, et kavatsevad valimisi boikottida, sest neil puudub usaldus, et hääletus on aus ja anonüümne. Praeguse kava järgi peaksid maa 30 miljonit registreeritud hääletajat saama hääletussedelid oma kodupostkasti ja panema need pühapäeval läheduses asuvasse valimiskasti.
Seadus ja Õiglus tegi täieliku postihääletuse ettepaneku nädalaid tagasi, öeldes, et see on pandeemia ajal ohutu valik. Kuid selline hääletusviisi muutmine nõuab parlamendi heakskiitu.
Seadusemuudatus läks parlamendi alamkojas seimis läbi aprilli alguses, kuid opositsiooni kontrollitud senat lükkas selle teisipäeval tagasi. Nüüd võib eelnõu uuesti lõpphääletusele tulla, võimalik, et kolmapäeval. Hääletuse tulemus pole kindel. Võimuparteil on strateegiline koosolek kolmapäeva pärastlõunal.
Postihääletuse eest vastutav valitsusametnik Jacek Sasin ütles esmaspäeval, et ajakava on 30 miljoni hääletussedeli väljajagamiseks enne pühapäeva liiga napp.
Illustreerimaks kaost, on parlamendispiiker Elzbieta Witek, kellel on volitused valimispäeva määratlemiseks, taotlenud konstitutsioonikohtult nõusolekut hääletus 23. maini edasi lükata. Samas on ta küsinud riigi valimiskomisjonilt, kas nad on valmis presidendihääletuse pühapäeval läbi viima.
Valimiskomisjoni juht Sylwester Marciniak vastas teisipäeva öösel, et see on "õiguslikel ja korralduslikel põhjustel võimatu".
Olukorra teeb keerulisemaks see, et mõned koalitsioonivalitsusse kuuluva väiksema partei parlamendiliikmed toetavad valimiste edasilükkamist.
Lõhe kasvab suuremaks poliitiliseks kriisiks, kui PiS ei suuda kolmapäeval alamkojas nappi ülekaalu tagada.
23. mai oleks põhiseaduse järgi viimane päev valimiste läbiviimiseks ning Duda viieaastane ametiaeg ammendub 6. augustil.
Seaduse ja Õigluse parlamendiliige ja kõneisik Radoslaw Fogiel rõhutab, et pandeemia erakorralises olukorras püüab partei "probleeme lahendada, mitte neid juurde luua".
### Response:
Poolas on vaid mõni päev enne plaanitud tähtaega presidendivalimistega segadus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See on hullem kui Pearl Harbor. See on hullem kui Maailma Kaubanduskeskus. Ja seda poleks eales pidanud juhtuma," ütles ta Valges Majas ajakirjanikele.
Jaapanlaste üllatusrünnak Hawaii osariigis asuvale Pearl Harbori mereväebaasile 1941. aasta 7. detsembril tõmbas Ühendriigid Teise maailmasõtta.
Sarnaselt vallandasid 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakud Ühendriikide kaks aastakümmet kestnud sõjategevuse, mille terrorivastase võitluse egiidi all korraldas Washington sõjalisi operatsioone Iraagis, Afganistanis ja teistes riikides. Terrorirünnakuis sai surma umbes 3000 inimest, neist enamik New Yorgis asunud Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornides. | Trump: koroonakriis on hullem kui Pearl Harbori või 11. septembri rünnakud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on hullem kui Pearl Harbor. See on hullem kui Maailma Kaubanduskeskus. Ja seda poleks eales pidanud juhtuma," ütles ta Valges Majas ajakirjanikele.
Jaapanlaste üllatusrünnak Hawaii osariigis asuvale Pearl Harbori mereväebaasile 1941. aasta 7. detsembril tõmbas Ühendriigid Teise maailmasõtta.
Sarnaselt vallandasid 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakud Ühendriikide kaks aastakümmet kestnud sõjategevuse, mille terrorivastase võitluse egiidi all korraldas Washington sõjalisi operatsioone Iraagis, Afganistanis ja teistes riikides. Terrorirünnakuis sai surma umbes 3000 inimest, neist enamik New Yorgis asunud Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornides.
### Response:
Trump: koroonakriis on hullem kui Pearl Harbori või 11. septembri rünnakud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Miks te siis koroonakriisi alguses lasite inimestel tasuta sõita? Rongi minnes piletimüüjaid polnud, automaadid ei töötanud, ausal sõitjal polnudki võimalust piletit osta.
Eks see olukord oli meile kõigile uus. Me võtsime klienditeenindaja maha päris alguses. Andsime inimestele, kes tundsid end ohustatuna, võimaluse koju jääda. Ka meie olime mures, sest ei teadnud täpselt, mida see haigus endast kujutab ja esialgne info oli, et see ründab just vanemaealisi inimesi ja meie klienditeenindajate keskmine vanus on 51. See oli esimene kiire samm, mida me tookord teha saime.
Kaua see tasuta ühistranspordi eksperiment rongides kehtis?
Sõit ei olnud päris tasuta, aga mõned nädalad sai niimoodi sõita, kui ei tahtnud piletit osta. Aga pileti ostmine Elroni rongides on alati kohustuslik.
Millal hakkas rongireisijate arv taas kasvama ja mis liinidega juletakse taas sõita?
Reisijate arv hakkas kasvama aprilli eelviimasel nädalal ja eelkõige nägime kasvu linna lähiliinidel ehk inimesed hakkasid taas tööl käima.
Viimastel nädalatel on tulnud mitmeid kaebusi, et kuna rongigraafik on nii hõre ja rongid lühikesed, siis tuleb tipptunni ajal rongis püsti seista. Miks te ei saatnud sel juhul liinile pikendatud koosseisse?
Pikendatud koosseise on meil piiratud arv. Me jälgime täituvust ja paljud nendest kaebustest, mis tulevad, kui me hiljem vaatame reaalset olukorda rongis, siis tegelikult ei pidanud püsti seisma. Inimesed seisid püsti, kuna ei tahtnud istuda teise inimese kõrval. Tavaliselt me oleme näinud päris palju emotsiooni nendes reisijate kaebustes, tegelik täituvus on suhteliselt madal veel.
Eile saatsite teate, et tihendate esmaspäevast sõiduplaane. Mina rongireisijana pean tõdema, et rõõmustada on veel vara. See on jätkuvalt väga hõre võrreldes koroonakriisieelse ajaga. Miks te graafiku nii hõredaks jätsite?
Ka meie peame vaatama, kuidas meil reisijad tagasi tulevad, mida teeb meie piletitulu. Meie piletitulu kukkus peaaegu 90 protsenti, siis kui reisijad ära kadusid ja kui nad tulevad tagasi, siis me saame piletitulu rohkem teenida ja saame ronge rohkem tagasi panna.
Uute väljumiste lisamine raudteel ei ole nii lihtne bussiliikluses, sest te peate kokku leppima ka rööbaste omanikuga. Kas te nõudluse kasvades üldse suudate kiiresti reageerida?
Päris kuid uue graafiku tegemine aega ei võta. Kui tavaolukorras graafikuid tehakse paari nädala jooksul, siis nii Eesti Raudtee kui ka Edelaraudtee on meile teinud väga kiiresti uued graafikud, see võtab umbes nädala.
Tegelikult maksab lõviosa rongipiletist ju riik toetusena nagunii kinni, kas tõesti on piletitulu Elroni jaoks nii oluline, et te peate sõiduplaane nii palju kärpima?
Piletitulu on kolmandik meie sissetulekust ja riigi rahakott ei ole ka põhjatu.
Mõne nädala eest oli vähemalt üks nädalavahetuse varahommikune väljumine asendatud bussiga ja seda mitte raudtee remondi tõttu. Kas selliseid väljumisi on palju, kus väikse reisijate arvu juures ongi mõistlikum vedada sõitjaid bussiga?
See võis olla eriolukorrast tingitud, tavaolukorras me asendame bussidega ikkagi need väljumised, kus meil on remondid ja kus me reaalselt ei saa sõita. Rongiga sõitmine on eelkõige tasuv siis, kui on vedada hästi palju inimesi hästi kiiresti ja võimalikult kaugele või siis linna lähedal hästi suuri masse.
Praegu on meie jaoks raske olukord, sest seda massi, mida vedada, tegelikult ikkagi ei ole. See tähendab, et niigi kallis ja riigi poolt suuresti doteeritud rongiliiklus on muutunud veelgi kallimaks. Kui me lähtume puhtalt majandusloogikast, siis praegu oleks mõttekam sõidutada inimesi bussidega.
Praegune kriisaeg on ilmselt näidanud selgelt välja, milliseid liine ei ole reisijate vähesuse tõttu mõtet enam käigus hoida.
Päris ära ei kao ilmselt kuskilt, sest on ikkagi piirkondi, kus rong on inimesele vaat et ainukene võimalus üldse liikuma saada. Eks sel põhjusel riik maksab meile toetust, et me sõidaksime neid liine, mis mitte kunagi ei hakka end ära tasuma.
Kui reisijate arv hakkab kasvama, siis distantsi hoidmine, nt 2+2 reegli järgimine pole võimalik. Kui valitsus peaks kehtestama täiendavaid turvameetmeid ühistranspordile, siis mida see Elronile kaasa toob?
Kui peaksid tulema mingid täiendavad piirangud reisijate arvu kohta, siis eks see on kallis, riigile ennekõige. Esimeses etapis on see kulukas ja kui reisijaid tuleb üle teatud piiri, siis tegelikult ei jätku meil ka enam ronge. Praktikas on see keeruline. Uksi on meil rongides neli ja kõigi nende ette panna klienditeenindaja, kes peaks siis valvama, et üle piirnormi inimesi ei tuleks inimesi või et nad kõik käituksid vastavalt kehtestatud reeglitele, siis... Meil ei ole õigust inimeste suhtes sundi rakendada, sisuliselt me peaksime siis kohale kutsuma politsei, mis lööks omakorda segi liiklusgraafiku. Ei tundu väga teostatav.
Kui suure miinusega aasta lõpus Elron arvestab või on veel mingi võimalus nulli jõuda?
Praegu me teeme kõik, et ikka nulli jõuda.
Mida te teha saate, sest ilmselt inimesed hakkavad taas rohkem autosõitu eelistama, nad ei usalda enam sõita külgkülje kõrval võõrastega?
Ma arvan, et see läheb üle. Mingi aeg inimesel on hirm, ta istub pigem autosse, aga üldiselt inimene on nii kohanev liik, et läheb natukene aega mööda, see unustatakse ja rongid on taas inimesi täis.
Bussifirmad soovivad, et riik maksaks kinni tühjaks jäetava kõrvalistme. Kas Elronil on ka plaanis küsida riigilt rohkem toetust, et oleks võimalik hoida ronge tühjemana?
Bussifirmadel on sisenevaid reisijaid suhteliselt lihtne kontrollida – seal tehakse lahti üks uks, meie puhul tulevad mängu muud argumendid. Inimesed on harjunud, et nad mahuvad igal juhul rongi, ta kasvõi seisab või istub põrandal, nagu me kahjuks oleme pilte näinud, aga ta saab rongiga sõita. Kui me nüüd ütleme, et me rohkem sisse ei lase, siis sellest tuleks suur pahameel.
Kui raha ei määraks, siis kuhu te paneksite esimesena väljumisi juurde?
Igale poole. Rongiliikluse eesmärk linna lähiliinil on, et sa lähed jaama, tuleb rong, jäid sellest maha, tuleb 15 minuti pärast teine. Kui oleks reisijaid, kes sõidaksid Tartusse, Viljandisse, Narva, siis meiega saab ju kiiresti sõita. Muidugi me paneks juurde, aga ei ole mõtet panna, sest ei ole kedagi sõidutada.
Kas tagantjärgi targana on mõni liin, mille puhul te peate tunnistama, et pingutasime kärpides üle?
Ei. Ma saan aru sellest reisijate pahameelest, et õudsalt tüütu on, kui kolm tundi peab ootama järgmist väljumist, aga kui me täituvuse numbreid vaatame, siis me sõitsime 60 protsendilise mahuga, samal ajal kui reisijate arv oli kukkunud 80-90 protsenti.
Mis teie töötajatest on kärpeajal saanud?
Mahu vähendamise tõttu me ei ole pidanud kedagi koondama. Osad on kodus vähendatud töötasuga, mõned töötavad vähendatud mahuga. Me väga loodame, et reisijate arv taastub ja 2020/2021 me saame sõita täismahus ja meil on kõiki töötajaid vaja. Kui nüüd juhtub teine laine, reisijate arv ei taastu, siis me oleme jälle uues olukorras. Eks me elame üks nädal korraga.
Teie klienditeenindajad ei kanna kaitsevahendeid. Tekib küsimus, kas neil on raudne tervis või on ettevõttel ükskõik, kas nad jäävad haigeks või mitte.
Ettevõttel kindlasti ükskõik ei ole, aga ka ajakirjanduses on nende maskide kandmise või mitte kandmise kohta täiesti vastakaid arvamusi, see on ka põhjus, miks ei ole maski kandmist kohustuslikuks tehtud. Ka meie teenindajad loevad ajakirjandust ja teevad oma otsuse vastavalt sellele, kas ta on maski usku või mitte. Me oleme kõikidele võimaldanud maske kanda. Kuni nende kandmist pole riik teinud kohustuslikuks, pole ka meie seda teinud.
Millal taastub rongigraafik sellises mahus, nagu oli kaks kuud tagasi?
Siis kui taastub reisijate arv. | Saks: majanduslikult oleks praegu mõistlik inimesi rongi asemel bussiga vedada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Miks te siis koroonakriisi alguses lasite inimestel tasuta sõita? Rongi minnes piletimüüjaid polnud, automaadid ei töötanud, ausal sõitjal polnudki võimalust piletit osta.
Eks see olukord oli meile kõigile uus. Me võtsime klienditeenindaja maha päris alguses. Andsime inimestele, kes tundsid end ohustatuna, võimaluse koju jääda. Ka meie olime mures, sest ei teadnud täpselt, mida see haigus endast kujutab ja esialgne info oli, et see ründab just vanemaealisi inimesi ja meie klienditeenindajate keskmine vanus on 51. See oli esimene kiire samm, mida me tookord teha saime.
Kaua see tasuta ühistranspordi eksperiment rongides kehtis?
Sõit ei olnud päris tasuta, aga mõned nädalad sai niimoodi sõita, kui ei tahtnud piletit osta. Aga pileti ostmine Elroni rongides on alati kohustuslik.
Millal hakkas rongireisijate arv taas kasvama ja mis liinidega juletakse taas sõita?
Reisijate arv hakkas kasvama aprilli eelviimasel nädalal ja eelkõige nägime kasvu linna lähiliinidel ehk inimesed hakkasid taas tööl käima.
Viimastel nädalatel on tulnud mitmeid kaebusi, et kuna rongigraafik on nii hõre ja rongid lühikesed, siis tuleb tipptunni ajal rongis püsti seista. Miks te ei saatnud sel juhul liinile pikendatud koosseisse?
Pikendatud koosseise on meil piiratud arv. Me jälgime täituvust ja paljud nendest kaebustest, mis tulevad, kui me hiljem vaatame reaalset olukorda rongis, siis tegelikult ei pidanud püsti seisma. Inimesed seisid püsti, kuna ei tahtnud istuda teise inimese kõrval. Tavaliselt me oleme näinud päris palju emotsiooni nendes reisijate kaebustes, tegelik täituvus on suhteliselt madal veel.
Eile saatsite teate, et tihendate esmaspäevast sõiduplaane. Mina rongireisijana pean tõdema, et rõõmustada on veel vara. See on jätkuvalt väga hõre võrreldes koroonakriisieelse ajaga. Miks te graafiku nii hõredaks jätsite?
Ka meie peame vaatama, kuidas meil reisijad tagasi tulevad, mida teeb meie piletitulu. Meie piletitulu kukkus peaaegu 90 protsenti, siis kui reisijad ära kadusid ja kui nad tulevad tagasi, siis me saame piletitulu rohkem teenida ja saame ronge rohkem tagasi panna.
Uute väljumiste lisamine raudteel ei ole nii lihtne bussiliikluses, sest te peate kokku leppima ka rööbaste omanikuga. Kas te nõudluse kasvades üldse suudate kiiresti reageerida?
Päris kuid uue graafiku tegemine aega ei võta. Kui tavaolukorras graafikuid tehakse paari nädala jooksul, siis nii Eesti Raudtee kui ka Edelaraudtee on meile teinud väga kiiresti uued graafikud, see võtab umbes nädala.
Tegelikult maksab lõviosa rongipiletist ju riik toetusena nagunii kinni, kas tõesti on piletitulu Elroni jaoks nii oluline, et te peate sõiduplaane nii palju kärpima?
Piletitulu on kolmandik meie sissetulekust ja riigi rahakott ei ole ka põhjatu.
Mõne nädala eest oli vähemalt üks nädalavahetuse varahommikune väljumine asendatud bussiga ja seda mitte raudtee remondi tõttu. Kas selliseid väljumisi on palju, kus väikse reisijate arvu juures ongi mõistlikum vedada sõitjaid bussiga?
See võis olla eriolukorrast tingitud, tavaolukorras me asendame bussidega ikkagi need väljumised, kus meil on remondid ja kus me reaalselt ei saa sõita. Rongiga sõitmine on eelkõige tasuv siis, kui on vedada hästi palju inimesi hästi kiiresti ja võimalikult kaugele või siis linna lähedal hästi suuri masse.
Praegu on meie jaoks raske olukord, sest seda massi, mida vedada, tegelikult ikkagi ei ole. See tähendab, et niigi kallis ja riigi poolt suuresti doteeritud rongiliiklus on muutunud veelgi kallimaks. Kui me lähtume puhtalt majandusloogikast, siis praegu oleks mõttekam sõidutada inimesi bussidega.
Praegune kriisaeg on ilmselt näidanud selgelt välja, milliseid liine ei ole reisijate vähesuse tõttu mõtet enam käigus hoida.
Päris ära ei kao ilmselt kuskilt, sest on ikkagi piirkondi, kus rong on inimesele vaat et ainukene võimalus üldse liikuma saada. Eks sel põhjusel riik maksab meile toetust, et me sõidaksime neid liine, mis mitte kunagi ei hakka end ära tasuma.
Kui reisijate arv hakkab kasvama, siis distantsi hoidmine, nt 2+2 reegli järgimine pole võimalik. Kui valitsus peaks kehtestama täiendavaid turvameetmeid ühistranspordile, siis mida see Elronile kaasa toob?
Kui peaksid tulema mingid täiendavad piirangud reisijate arvu kohta, siis eks see on kallis, riigile ennekõige. Esimeses etapis on see kulukas ja kui reisijaid tuleb üle teatud piiri, siis tegelikult ei jätku meil ka enam ronge. Praktikas on see keeruline. Uksi on meil rongides neli ja kõigi nende ette panna klienditeenindaja, kes peaks siis valvama, et üle piirnormi inimesi ei tuleks inimesi või et nad kõik käituksid vastavalt kehtestatud reeglitele, siis... Meil ei ole õigust inimeste suhtes sundi rakendada, sisuliselt me peaksime siis kohale kutsuma politsei, mis lööks omakorda segi liiklusgraafiku. Ei tundu väga teostatav.
Kui suure miinusega aasta lõpus Elron arvestab või on veel mingi võimalus nulli jõuda?
Praegu me teeme kõik, et ikka nulli jõuda.
Mida te teha saate, sest ilmselt inimesed hakkavad taas rohkem autosõitu eelistama, nad ei usalda enam sõita külgkülje kõrval võõrastega?
Ma arvan, et see läheb üle. Mingi aeg inimesel on hirm, ta istub pigem autosse, aga üldiselt inimene on nii kohanev liik, et läheb natukene aega mööda, see unustatakse ja rongid on taas inimesi täis.
Bussifirmad soovivad, et riik maksaks kinni tühjaks jäetava kõrvalistme. Kas Elronil on ka plaanis küsida riigilt rohkem toetust, et oleks võimalik hoida ronge tühjemana?
Bussifirmadel on sisenevaid reisijaid suhteliselt lihtne kontrollida – seal tehakse lahti üks uks, meie puhul tulevad mängu muud argumendid. Inimesed on harjunud, et nad mahuvad igal juhul rongi, ta kasvõi seisab või istub põrandal, nagu me kahjuks oleme pilte näinud, aga ta saab rongiga sõita. Kui me nüüd ütleme, et me rohkem sisse ei lase, siis sellest tuleks suur pahameel.
Kui raha ei määraks, siis kuhu te paneksite esimesena väljumisi juurde?
Igale poole. Rongiliikluse eesmärk linna lähiliinil on, et sa lähed jaama, tuleb rong, jäid sellest maha, tuleb 15 minuti pärast teine. Kui oleks reisijaid, kes sõidaksid Tartusse, Viljandisse, Narva, siis meiega saab ju kiiresti sõita. Muidugi me paneks juurde, aga ei ole mõtet panna, sest ei ole kedagi sõidutada.
Kas tagantjärgi targana on mõni liin, mille puhul te peate tunnistama, et pingutasime kärpides üle?
Ei. Ma saan aru sellest reisijate pahameelest, et õudsalt tüütu on, kui kolm tundi peab ootama järgmist väljumist, aga kui me täituvuse numbreid vaatame, siis me sõitsime 60 protsendilise mahuga, samal ajal kui reisijate arv oli kukkunud 80-90 protsenti.
Mis teie töötajatest on kärpeajal saanud?
Mahu vähendamise tõttu me ei ole pidanud kedagi koondama. Osad on kodus vähendatud töötasuga, mõned töötavad vähendatud mahuga. Me väga loodame, et reisijate arv taastub ja 2020/2021 me saame sõita täismahus ja meil on kõiki töötajaid vaja. Kui nüüd juhtub teine laine, reisijate arv ei taastu, siis me oleme jälle uues olukorras. Eks me elame üks nädal korraga.
Teie klienditeenindajad ei kanna kaitsevahendeid. Tekib küsimus, kas neil on raudne tervis või on ettevõttel ükskõik, kas nad jäävad haigeks või mitte.
Ettevõttel kindlasti ükskõik ei ole, aga ka ajakirjanduses on nende maskide kandmise või mitte kandmise kohta täiesti vastakaid arvamusi, see on ka põhjus, miks ei ole maski kandmist kohustuslikuks tehtud. Ka meie teenindajad loevad ajakirjandust ja teevad oma otsuse vastavalt sellele, kas ta on maski usku või mitte. Me oleme kõikidele võimaldanud maske kanda. Kuni nende kandmist pole riik teinud kohustuslikuks, pole ka meie seda teinud.
Millal taastub rongigraafik sellises mahus, nagu oli kaks kuud tagasi?
Siis kui taastub reisijate arv.
### Response:
Saks: majanduslikult oleks praegu mõistlik inimesi rongi asemel bussiga vedada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Florian Schneideri tegi oma esimesed muusikalised katsetused Düssledorfis koolis käies, kui ta lõi kaasa ansamblis Pissoff, vahendas The Guardian. Koos Ralf Hütteriga asutas ta aga õige pea bändi Organisation, millest kujunes 1970. aastal välja Kraftwerk.
Esimestel Kraftwerki abumitel kasutasid Hütter ja Schneider peamiselt kodus valmistatud instrumente ning suurem rõhk oli akustilistel pillidel. Plaatidel "Kraftwerk" (1970), "Kraftwerk 2" (1972) ja "Ralf und Florian" (1973) kuuleb Florian Schneiderit mängimas peamiselt flööti, kitarri ja viiulit, kuid üha enam hakkas teda huvitama elektrooniline muusika. Bändi läbilöögialbumiks peetakse "Autobahni" (1974), kus nad liikusid rohkem süntesaatorite poole.
David Bowie nimetas enda 1977. aastal ilmunud albumi "Heroes" insturmentaalpala "V-2 Schneider" just Florian Schneideri järgi, kuna Bowie loomingut mõjutas Berliini-perioodil eriti just Kraftwerki muusika.
Pärast Kraftwerkist lahkumist 2008. aastal tegi Schneider muusikas pikema pausi, kuid 2015. aastal avaldas ta koos produtsent Dan Lacksmaniga uue loo "Stop Plastic Pollution". Tema sõnul oli lugu inspireeritud reisist Ghanasse, kus ta märkas ookeanis ujudes, et kalurid püüavad vaid plastikprügi.
Eestit külastas Schneider Kraftwerki koosseisus 2004. aastal, kui kontsert toimus Eesti Näituste paviljonis | Suri Kraftwerki asutajaliige Florian Schneider | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Florian Schneideri tegi oma esimesed muusikalised katsetused Düssledorfis koolis käies, kui ta lõi kaasa ansamblis Pissoff, vahendas The Guardian. Koos Ralf Hütteriga asutas ta aga õige pea bändi Organisation, millest kujunes 1970. aastal välja Kraftwerk.
Esimestel Kraftwerki abumitel kasutasid Hütter ja Schneider peamiselt kodus valmistatud instrumente ning suurem rõhk oli akustilistel pillidel. Plaatidel "Kraftwerk" (1970), "Kraftwerk 2" (1972) ja "Ralf und Florian" (1973) kuuleb Florian Schneiderit mängimas peamiselt flööti, kitarri ja viiulit, kuid üha enam hakkas teda huvitama elektrooniline muusika. Bändi läbilöögialbumiks peetakse "Autobahni" (1974), kus nad liikusid rohkem süntesaatorite poole.
David Bowie nimetas enda 1977. aastal ilmunud albumi "Heroes" insturmentaalpala "V-2 Schneider" just Florian Schneideri järgi, kuna Bowie loomingut mõjutas Berliini-perioodil eriti just Kraftwerki muusika.
Pärast Kraftwerkist lahkumist 2008. aastal tegi Schneider muusikas pikema pausi, kuid 2015. aastal avaldas ta koos produtsent Dan Lacksmaniga uue loo "Stop Plastic Pollution". Tema sõnul oli lugu inspireeritud reisist Ghanasse, kus ta märkas ookeanis ujudes, et kalurid püüavad vaid plastikprügi.
Eestit külastas Schneider Kraftwerki koosseisus 2004. aastal, kui kontsert toimus Eesti Näituste paviljonis
### Response:
Suri Kraftwerki asutajaliige Florian Schneider |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sõber oli kuldse viskekäega, kuid nagu ta ise ütleb "mitte eriti andekas" mängumees ja pallis sügaval Nõukogude ajal seitse aastat Eesti esindusmeeskonnas Tallinna Kalevis. Tema suurimaks saavutuseks võib aga pidada hoopis noore treenerina meie seni ainsa NBA mängumehe Martin Müürsepa avastamist Mustamäelt Tallinna 43. keskkoolist. Sellest ja paljust-paljust muust tuli juttu Eesti korvpalli 100. juubeliaastaks valminud intervjuus.
Kas Sa olid noore mängumehena talent või tuli kõik raske tööga?
Kui korvpallivärki vaadata, siis ega ma eriti andekas polnud. Küll olin väga sportlik poiss. Olen tulnud Eesti koolinoorte kergejõustiku spartakiaadil 3000 meetri jooksus viiendaks. Andrus Ansip oli tookord kolmas (Muigab.). Kalevisse pääsesin oma hea viskekäe tõttu. Minu mentor oli Heino Krevald, kes mind miskipärast hirmsasti soosis. Sellistest meestest nagu (Heino) Enden, (Mihkel) Tiks, (Jaan) Orav ja (Teet) Laur ma kindlasti andekam polnud, aga vise oli mul võib-olla isegi neist parem. Sellise tundliku viskekäega tegin ka päris toredaid asju.
Kas suurepärane vise antakse sündides kaasa või on seda võimalik ka treenida?
Ma ütleks nii, et on olemas väga häid viskajaid ja on sündinud viskajad. Viimaste hulka paneme Gert Kullamäe, Aivar Kuusmaa ja isegi Priit Tomsoni. Nii halastamatuks tabajaks sünnitakse, sellist viskekätt pole võimalik treenida. Tänapäeval on NBA-s ja Euroliigas mitmeid selliseid superviskajaid. Aga teatud tasemele saab oma viske kõva trenniga viia küll. Seda näitas mulle kunagi Kalevis mänginud Jaan Lentsius. Mina kuulusin nende hulka, kellele oli käsi jumalast antud.
Võib vist öelda, et Sinu tipphetkeks Rakvere Tarva eesotsas jäi 2009/2010 hooaeg, kui jõudsite Tartu vastu finaali ja alustasite finaalseeriat kahe võiduga?
Täpselt nii oligi. Enne seda olime juba kolm-neli aastat mänginud ja korra pidime isegi üleminekumänge pidama. Aga kevadel 2010 tulime hõbedale. See oli kokkulangevus, et meil sattusid tublid poisid kokku ja kõigile läks see asi korda. Taga lammutasid superkihvtid kutid Rain Veideman, Kristo Saage ja Valmo Kriisa. Korvi all müttasid Reinar Hallik, Martin Müürsepp, Richard Anderson ja Rain Raadik. Kohalikke poisse oli ka - Sven Kaldre ja Oliver Metsalu. Pärast veeres vanker veel edasi, kui saime kolm pronksi järjest.
Kas see legendaarne finaalseeria kripeldama ei jäänud? Läksite 2-0 mängudega ette ja tiitel oli poolenisti justkui käes.
Nii ei mõtle ma kunagi, võtan kõike samm-sammult. Raske oli tegelikult juba poolfinaalis, kui me võitsime Aivar Kuusmaa juhitud Tallinna Tehnikaülikooli 3-2. Alguses läksime 2-0 juhtima, siis tulid nad järele ja lõpus võitsime otsustava mängu. Finaalis algas samamoodi, võitsime kaks esimest mängu ära. Aga ma ei mõelnud, et tuleme Eesti meistriks. Müürsepp ütles mulle enne kolmandat matši, et ta ei saa mängida, kuna jalg on nii valus. Aga see oli metsik värk, mis toona Rakveres toimus. Seal oli kodumängudel üle 3000 inimese vaatamas. | Andres Sõber ajast Tarva eesotsas: see oli metsik, mis toona Rakveres toimus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sõber oli kuldse viskekäega, kuid nagu ta ise ütleb "mitte eriti andekas" mängumees ja pallis sügaval Nõukogude ajal seitse aastat Eesti esindusmeeskonnas Tallinna Kalevis. Tema suurimaks saavutuseks võib aga pidada hoopis noore treenerina meie seni ainsa NBA mängumehe Martin Müürsepa avastamist Mustamäelt Tallinna 43. keskkoolist. Sellest ja paljust-paljust muust tuli juttu Eesti korvpalli 100. juubeliaastaks valminud intervjuus.
Kas Sa olid noore mängumehena talent või tuli kõik raske tööga?
Kui korvpallivärki vaadata, siis ega ma eriti andekas polnud. Küll olin väga sportlik poiss. Olen tulnud Eesti koolinoorte kergejõustiku spartakiaadil 3000 meetri jooksus viiendaks. Andrus Ansip oli tookord kolmas (Muigab.). Kalevisse pääsesin oma hea viskekäe tõttu. Minu mentor oli Heino Krevald, kes mind miskipärast hirmsasti soosis. Sellistest meestest nagu (Heino) Enden, (Mihkel) Tiks, (Jaan) Orav ja (Teet) Laur ma kindlasti andekam polnud, aga vise oli mul võib-olla isegi neist parem. Sellise tundliku viskekäega tegin ka päris toredaid asju.
Kas suurepärane vise antakse sündides kaasa või on seda võimalik ka treenida?
Ma ütleks nii, et on olemas väga häid viskajaid ja on sündinud viskajad. Viimaste hulka paneme Gert Kullamäe, Aivar Kuusmaa ja isegi Priit Tomsoni. Nii halastamatuks tabajaks sünnitakse, sellist viskekätt pole võimalik treenida. Tänapäeval on NBA-s ja Euroliigas mitmeid selliseid superviskajaid. Aga teatud tasemele saab oma viske kõva trenniga viia küll. Seda näitas mulle kunagi Kalevis mänginud Jaan Lentsius. Mina kuulusin nende hulka, kellele oli käsi jumalast antud.
Võib vist öelda, et Sinu tipphetkeks Rakvere Tarva eesotsas jäi 2009/2010 hooaeg, kui jõudsite Tartu vastu finaali ja alustasite finaalseeriat kahe võiduga?
Täpselt nii oligi. Enne seda olime juba kolm-neli aastat mänginud ja korra pidime isegi üleminekumänge pidama. Aga kevadel 2010 tulime hõbedale. See oli kokkulangevus, et meil sattusid tublid poisid kokku ja kõigile läks see asi korda. Taga lammutasid superkihvtid kutid Rain Veideman, Kristo Saage ja Valmo Kriisa. Korvi all müttasid Reinar Hallik, Martin Müürsepp, Richard Anderson ja Rain Raadik. Kohalikke poisse oli ka - Sven Kaldre ja Oliver Metsalu. Pärast veeres vanker veel edasi, kui saime kolm pronksi järjest.
Kas see legendaarne finaalseeria kripeldama ei jäänud? Läksite 2-0 mängudega ette ja tiitel oli poolenisti justkui käes.
Nii ei mõtle ma kunagi, võtan kõike samm-sammult. Raske oli tegelikult juba poolfinaalis, kui me võitsime Aivar Kuusmaa juhitud Tallinna Tehnikaülikooli 3-2. Alguses läksime 2-0 juhtima, siis tulid nad järele ja lõpus võitsime otsustava mängu. Finaalis algas samamoodi, võitsime kaks esimest mängu ära. Aga ma ei mõelnud, et tuleme Eesti meistriks. Müürsepp ütles mulle enne kolmandat matši, et ta ei saa mängida, kuna jalg on nii valus. Aga see oli metsik värk, mis toona Rakveres toimus. Seal oli kodumängudel üle 3000 inimese vaatamas.
### Response:
Andres Sõber ajast Tarva eesotsas: see oli metsik, mis toona Rakveres toimus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ka Hollywoodi tähed Cate Blanchett, Jane Fonda, Marion Cotillard ja Monica Bellucci allkirjastasid Prantsuse päevalehes Le Monde avaldatud pöördumise, milles kutsuti lõpetama ohjeldamatut tarbimist ja "muutma radikaalselt" majandusi selleks, et päästa planeeti.
"Meie arvates on "naasmine normaalsuse juurde" mõeldamatu," seisis kirjas, millega olid ühinenud ka meditsiini-, keemia- ja füüsikasaavutuste eest Nobeli preemia pälvinud teadlased ning ka Nobeli rahupreemia laureaat Muhammad Yunus.
Pandeemia on tragöödia, kuid see on võimalus inimkonnale "uurida, mis on hädavajavalik", seisis kirjas. "Parandustest üksi ei piisa. Probleem on süsteemne," lisati samas.
"Jätkuv keskkonnakatastroof on metakriis. Erinevalt pandeemiast .... on üleilmsel keskkonnakatastroofil mõõtmatud tagajärjed."
Pöördumise 200 autorit ärgitasid liidreid "jätma selja taha siiani domineeriv jätkusuutmatu loogika ning asuma sügavamalt muutma meie eesmärke, väärtusi ja majandusi".
"Tarbimiskultuur ja tootlikkuse kinnisidee on viinud meid eitama elu enda väärtusi, mida kujutavad endast taimed, loomad ja paljud inimesed."
"Reostus, kliimamuutus ja meie järelejäänud loodusalade häving on viinud maailma murdepunktini," seisis pöördumises. | Maailma mõjukad ärgitavad mitte naasma vanasse normaalsusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ka Hollywoodi tähed Cate Blanchett, Jane Fonda, Marion Cotillard ja Monica Bellucci allkirjastasid Prantsuse päevalehes Le Monde avaldatud pöördumise, milles kutsuti lõpetama ohjeldamatut tarbimist ja "muutma radikaalselt" majandusi selleks, et päästa planeeti.
"Meie arvates on "naasmine normaalsuse juurde" mõeldamatu," seisis kirjas, millega olid ühinenud ka meditsiini-, keemia- ja füüsikasaavutuste eest Nobeli preemia pälvinud teadlased ning ka Nobeli rahupreemia laureaat Muhammad Yunus.
Pandeemia on tragöödia, kuid see on võimalus inimkonnale "uurida, mis on hädavajavalik", seisis kirjas. "Parandustest üksi ei piisa. Probleem on süsteemne," lisati samas.
"Jätkuv keskkonnakatastroof on metakriis. Erinevalt pandeemiast .... on üleilmsel keskkonnakatastroofil mõõtmatud tagajärjed."
Pöördumise 200 autorit ärgitasid liidreid "jätma selja taha siiani domineeriv jätkusuutmatu loogika ning asuma sügavamalt muutma meie eesmärke, väärtusi ja majandusi".
"Tarbimiskultuur ja tootlikkuse kinnisidee on viinud meid eitama elu enda väärtusi, mida kujutavad endast taimed, loomad ja paljud inimesed."
"Reostus, kliimamuutus ja meie järelejäänud loodusalade häving on viinud maailma murdepunktini," seisis pöördumises.
### Response:
Maailma mõjukad ärgitavad mitte naasma vanasse normaalsusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See ala [bioloogilised relvad ja vaktsiinid] pakub Hiina luureteenistustele suurt huvi. Seda nii kaitse-eesmärgil, kuna Hiina on oma ülerahvastatuse tõttu epideemiatest väga ohustatud, aga ka ründe-eesmärgil, mida näitab see, et Hiina on uurinud Ebolat kui ründevektorit," öeldakse Belgia sisejulgeolekuteenistuse Veiligheid van de Staat (VSSE) 2010-2016 koostatud raportites, millega EUobserver i ajakirjanik tutvuda sai.
EUobserver näitab oma pikemas ülevaates, kuidas Hiina teadlased, keda võib pidada seotuks sealse sõjaväeluurega, on leidnud võimaluse pääseda Belgia juhtivate bioloogilise sõjapidamise ning viiruse-ekspertide juurde ning sealsetesse biotehnoloogia firmadesse.
Ehkki biorelvad keelati juba 1975. aasta bioloogiliste relvade konventsiooniga, teevad paljud riigid bioloogilise sõjategevuse alaseid uuringuid lisaks viroloogia ja epidemioloogia meditsiinilistele uuringutele. "Vaktsiinid on esimene kaitseliin [võimalikus] bioloogilises konfliktis," ütles Belgia julgeolekuallikas EUobserverile.
Samas on läbimurded vaktsiinide alal arusaadavalt ka kulla-auguks riikidele ja ettevõtetetele kriisiolukordades.
VSSE hoiatas juba 10 aastat tagasi
Hiina spioonid olid sihikule võtnud Belgia sõjaväe endise biorelvade inspektori Martin Zizi, kes oli 2010. aastal Brüsseli Vaba Ülikooli (VUB) teadusprofessor, teatas VSSE sama aasta veebruari aruandes. Ta oli märkimisväärselt sõbralik suhe ühe Hiina naisteadlasega, kes oli varem Hiina armees sõjaväearst, märkis VSSE ning "ta võib pidada liiga tihedaid sidemeid oma riigi ja eriti oma endise tööandjaga", lisati samas.
"Ta oli ilmselgelt MSS-iga seotud," ütles Belgia julgeolekuallikas EUobserverile, viidates Hiina riigi julgeolekuministeeriumile (MSS).
Hiina oli tähelepanu pööranud ka teise Belgia bioloogilise sõja asjatundja Jean-Luc Gala vastu, selgus VSSE aruannetest. Gala juhtis Belgia sõjaväe ja erasektori ühisettevõtet Center of Technologies Moléculaires Appliquées (CTMA), mis tegeleb biorelvade uurimisega. Ta on praegu pensionil kolonel, kes läks kuus aastat tagasi Aafrikas Ebolaga võitlemise Euroopa Liidu kaasrahastatud missioonile.
Gala kasutas CTMA-s väljatöötatud mobiilseid laboreid ja veetis osa ajast Guinea äärealadel Avigani testimisel, teatas VSSE 2014. aasta dokumendis, viidates Jaapani viirusevastasele ravimile, mida praegu uuritakse koronaviiruse vastases võitluses. Belgia eriteenistus kirjeldas CTMA-d kui oma ajast ees olevat bioterrorismi asjatundjat.
Hiinlased Belgia ülikoolide juures
CTMA tegutseb Louvain-la-Neuve'i katoliikliku ülikooli (UCL) linnakus Belgia keskosas. Kuid paar aastat tagasi märkas Belgia vastuluure, et kaks kahtlast Hiina asutust on avanud kontorid sama hoone teisel korrusel, kus asuvad Belgia biorelvade instituudi üksused.
Louvaini katoliikliku ülikooli raamatukogu Autor/allikas: EWikimedia Common
Esimene neist oli Pekingi ZGC teaduspark, mis lõpetas tegevuse 2018. aastal ja oli vastavalt Belgia riigipangas tehtud avaldustele spetsialiseerimata hulgimüügiettevõte. Teine, Shenzheni Euroopa kontor, on Hiina regionaalarengu agentuuri filiaal ja tegutseb endiselt samal UCL-aadressil. Üks selle hiinlasest juhte sattus kahtluse alla, kuna ta oli olnud viis aastat pärast Belgiasse saabumist ilma silmnähtava tegevuseta, märkis VSSE 2016. aasta juuli aruandes. "Ilmselt MSS," ütles Belgia julgeolekuallikas EUobserverile.
Kui neid kahte asutust võis pidada Hiina luure kattevarjuks, siis veel suurem Trooja hobune ehitati otse UCL-i linnaku kõrvale. Hiina Belgia tehnoloogiakeskus (CBTC) on Hiina rahastatav teaduspark Louvain-la-Neuve'is. Belgia Valloonia piirkonna arenguagentuuri l'Awex andmetel tegutseb selles juba 23 Hiina ja Belgia bioteaduste, IT ja kõrgtehnoloogia valdkonna ettevõtet.
CBTC rajamises lepiti kokku, kui 2014. aastal külastas Belgiat Hiina president Xi Jinping. L'Awexi andmeil on selle investeeringute koguväärtus on üle 700 miljoni euro ja see tõi Vallooniasse ligi 800 töökohta. Kuid Xi kingitus "hõlmab väga suurt majandusliku spionaaži ohtu ülikooli [UCL] ... ning ka paljude ümbritsevate tehnoloogiaettevõtete vastu", teatas VSSE 2014. aasta jaanuari aruandes, mida EUobserver vahendas.
Louvain-la-Neuve linnakese keskväljask, vasakul kino, keskel ülikooli Aula Magna, paremal usuteaduskonna hoone Autor/allikas: EWikimedia Common
Ja isegi kui CBTC ise polnud Hiina luure eesliin, võiks MSS seda tulevikus kasutada tagauksena, hoiatas VSSE. CBTC on "luureagentide tulevane platsdarm, kelle ülesandeks saab spioneerida arvukate kõrgtehnoloogiaettevõtete järel, mis asuvad UCL-i lähedal või ka ülikoolis," teatas VSSE 2014. aasta veebruari dokumendis.
CBTC rajamine sinna, mis on "Valloonia üks arenenumaid piirkondi, ähvardab tulevikus tekitada majandusliku spionaaži probleeme", hoiatas VSSE uuesti 2016. aasta septembri aruandes. "Sadakond Hiina kodanikku, kes sinna tulevad või sealt läbi käivad, ei läbi mitte mingit turvakontrolli," ütles Belgia julgeolekuallikas.
Belgia jälgib ka GlaxoSmithKline ümber toimuvat
Belgia siseluure on olnud ühenduses ka Briti ettevõtte GlaxoSmithKline (GSK) Biologicalsi Belgias tegutseva haruga vähemalt 2010. aastast saadik, selgub GSK IT-ametniku ja VSSE selle aasta veebipõhise kirjavahetuse andmetest.
GSK juhid on käinud Londonist Belgias, et kuulata VSSE ülevaateid Hiina ohust, sai EUobserver teada. "GSK on [Hiina] peamine sihtmärk," rääkis Belgia julgeolekuallikas veebisaidile. "Selle uus koostöö Sanofiga muudab selle veelgi väärtuslikumaks," lisas allikas, viidates hiljutisele GSK ühisettevõtmisele Prantsuse ravimifirmaga, et proovida luua koroonaviiruse vaktsiin.
Eelmise aasta oktoobris kuulutas aga Belgia soovimatuks isikuks Hiina rahvusvaheliste suhete professori Xinning Songi, kes oli Brüsselis tegutseva Konfutsiuse instituudi direktor. Ta oli töötanud VUB-is ja elanud kümme aastat Belgias, luues laia ühiskondliku suhtlusringi ja kasutades seda Hiina kasuks luuramiseks, usub VSSE.
Ka EUobserveri nähtud konfidentsiaalsed dokumendid maalisid pildi edukast MSS-i kogukonnast Euroopa südames.
Hiina teadlane, keda kahtlustati Zizile lähenemises juba 2010. aastal, elab tema Linkedin.com-i profiili kohaselt endiselt Belgias ja töötab nüüd ravimifirmas. Tema abikaasa, kes on ka hiinlane, töötas Louvain-la-Neuve'is asuvas äriklubis Chinese Professionals Association.
Hiina ametnik, keda kahtlustatakse spioneerimises Gala ja CTMA sihtrühmas, töötab endiselt tema Linkedin.com lehe andmetel UCL-is asuvas Shenzheni Euroopa kontoris. Ta õppis Suurbritannia tipptasemel ülikoolis ning reisib Belgia ja Taani vahel, kus tal oli äri koos Hiina biotehnoloogiaettevõttega, teatas VSSE.
Veel üks hiinlane, keda VSSE nimetas võimaliku ohuna, elab endiselt Belgias. Ta töötab regionaalarengu agentuuris ja omab PR-firmat Louvain-la-Neuve'is.
Hiina esindus eitas rikkumisi
"Hiina valitsus julgustab Hiina ettevõtteid tegema välismaa ettevõtjatega koostööd vastavalt kohalikele seadustele, turupõhimõttele ja rahvusvahelistele reeglitele," ütles Euroopa Liidus tegutseva Hiina esinduse pressiesindaja Liu Hui EUobserverile.
VSSE keeldus kommenteerimast EUobserveri viidatud konfidentsiaalsete failide üksikasju.
Kuid hoolimata Hiina EL-missiooni väidetest, süüdistas Belgia luureteenistus Hiinat üldsõnalises avalduses majandusliku spionaažis. "Osana ambitsioonikast projektist" Made in China 2025 ", mis näeb ette oskusteabe kiire arendamise Hiinas eneses, tuleb Hiinasse võimalikult paljude teadmiste importimiseks kasutada kõiki olemasolevaid vahendeid," ütles VSSE esindaja EUobserverile. "Nende hulka kuuluvad formaalsed teadmussiirdeprogrammid, nagu teadlaste vahetamine, ühisettevõtted ja ettevõtete ülevõtmine. Mõnel juhul teeb Hiina ka majanduslikku spionaaži," ütles ta.
"Meie riik peab tagama, et ta säilitab oma strateegilise sõltumatuse sellistest välismaistest tegijatest nagu Hiina," lisas ta. Belgia vastuluure aitab riigis tegutsevatel tundlikel ettevõtetel ohtusid tõrjuda, lubas VSSE esindaja.
"Poliitilistes ja majandusringkondades kasvab teadlikkus spionaaži ja Hiina sekkumisega seotud riskidest," ütles ta.
GSK keeldus EUobserveri ülevaates toodud väiteid kommenteerimast, samuti Shenzheni Euroopa büroo ja CBTC.
Teadlane: huvilisi oli rohkem
Belgia teadlane Jean-Luc Gala ei vastanud EUobserverile, kuid Martin Zizi kinnitusel tundis lisaks hiinlastele tema tegevuse vastu huvi ka muud riigid: "Olin sama palju sihtmärk USA, Venemaa, Hiina või isegi Aafrika poolelt," märkis ta.
Belgia julgeolekuallikas ütles EUobserverile, et "Belgias tegeleb sedalaadi väga spetsialiseerunud spionaažiga [biorelvad ja vaktsiinid] ainult Hiina".
Zizi rääkis ka sellest, mis tunne oli töötada maailma kõige ohtlikumas teadusvaldkonnas. Tema bioloogilise sõja uuringud olid andnud talle "ainulaadsed teadmised", ütles ta. Kuid selle teadmise omamine tähendas, et "oli riike, kuhu ta ei saa ega taha minna", lisas ta, tuues näitena Venemaa.
"Ma arvan, et kui ma ületaksin selle nähtamatu piiri ja läheksin sinna, kuhu ma ei peaks minema, võib minuga juhtuda mõni õnnetus, kuna mõned tahaksid mind pigem surmata kui et ma töötaks halbade tegelaste heaks," sõnas Zizi.
Hiina spionaaž puudutab Euroopa ülikoole laiemalt
Euroopa Komisjon koostab juhiseid selle kohta, kuidas aidata Euroopa ülikoolidel peatada Hiina sunniviisilise, varjatud, petliku ja korruptiivse olemusega sekkumine. "Sellist tegevust on EL-is täheldatud," rääkis hiljuti üks ELi allikas EUobserverile. | Belgia luure hinnangul tegeleb Hiina aktiivselt bio-spionaažiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See ala [bioloogilised relvad ja vaktsiinid] pakub Hiina luureteenistustele suurt huvi. Seda nii kaitse-eesmärgil, kuna Hiina on oma ülerahvastatuse tõttu epideemiatest väga ohustatud, aga ka ründe-eesmärgil, mida näitab see, et Hiina on uurinud Ebolat kui ründevektorit," öeldakse Belgia sisejulgeolekuteenistuse Veiligheid van de Staat (VSSE) 2010-2016 koostatud raportites, millega EUobserver i ajakirjanik tutvuda sai.
EUobserver näitab oma pikemas ülevaates, kuidas Hiina teadlased, keda võib pidada seotuks sealse sõjaväeluurega, on leidnud võimaluse pääseda Belgia juhtivate bioloogilise sõjapidamise ning viiruse-ekspertide juurde ning sealsetesse biotehnoloogia firmadesse.
Ehkki biorelvad keelati juba 1975. aasta bioloogiliste relvade konventsiooniga, teevad paljud riigid bioloogilise sõjategevuse alaseid uuringuid lisaks viroloogia ja epidemioloogia meditsiinilistele uuringutele. "Vaktsiinid on esimene kaitseliin [võimalikus] bioloogilises konfliktis," ütles Belgia julgeolekuallikas EUobserverile.
Samas on läbimurded vaktsiinide alal arusaadavalt ka kulla-auguks riikidele ja ettevõtetetele kriisiolukordades.
VSSE hoiatas juba 10 aastat tagasi
Hiina spioonid olid sihikule võtnud Belgia sõjaväe endise biorelvade inspektori Martin Zizi, kes oli 2010. aastal Brüsseli Vaba Ülikooli (VUB) teadusprofessor, teatas VSSE sama aasta veebruari aruandes. Ta oli märkimisväärselt sõbralik suhe ühe Hiina naisteadlasega, kes oli varem Hiina armees sõjaväearst, märkis VSSE ning "ta võib pidada liiga tihedaid sidemeid oma riigi ja eriti oma endise tööandjaga", lisati samas.
"Ta oli ilmselgelt MSS-iga seotud," ütles Belgia julgeolekuallikas EUobserverile, viidates Hiina riigi julgeolekuministeeriumile (MSS).
Hiina oli tähelepanu pööranud ka teise Belgia bioloogilise sõja asjatundja Jean-Luc Gala vastu, selgus VSSE aruannetest. Gala juhtis Belgia sõjaväe ja erasektori ühisettevõtet Center of Technologies Moléculaires Appliquées (CTMA), mis tegeleb biorelvade uurimisega. Ta on praegu pensionil kolonel, kes läks kuus aastat tagasi Aafrikas Ebolaga võitlemise Euroopa Liidu kaasrahastatud missioonile.
Gala kasutas CTMA-s väljatöötatud mobiilseid laboreid ja veetis osa ajast Guinea äärealadel Avigani testimisel, teatas VSSE 2014. aasta dokumendis, viidates Jaapani viirusevastasele ravimile, mida praegu uuritakse koronaviiruse vastases võitluses. Belgia eriteenistus kirjeldas CTMA-d kui oma ajast ees olevat bioterrorismi asjatundjat.
Hiinlased Belgia ülikoolide juures
CTMA tegutseb Louvain-la-Neuve'i katoliikliku ülikooli (UCL) linnakus Belgia keskosas. Kuid paar aastat tagasi märkas Belgia vastuluure, et kaks kahtlast Hiina asutust on avanud kontorid sama hoone teisel korrusel, kus asuvad Belgia biorelvade instituudi üksused.
Louvaini katoliikliku ülikooli raamatukogu Autor/allikas: EWikimedia Common
Esimene neist oli Pekingi ZGC teaduspark, mis lõpetas tegevuse 2018. aastal ja oli vastavalt Belgia riigipangas tehtud avaldustele spetsialiseerimata hulgimüügiettevõte. Teine, Shenzheni Euroopa kontor, on Hiina regionaalarengu agentuuri filiaal ja tegutseb endiselt samal UCL-aadressil. Üks selle hiinlasest juhte sattus kahtluse alla, kuna ta oli olnud viis aastat pärast Belgiasse saabumist ilma silmnähtava tegevuseta, märkis VSSE 2016. aasta juuli aruandes. "Ilmselt MSS," ütles Belgia julgeolekuallikas EUobserverile.
Kui neid kahte asutust võis pidada Hiina luure kattevarjuks, siis veel suurem Trooja hobune ehitati otse UCL-i linnaku kõrvale. Hiina Belgia tehnoloogiakeskus (CBTC) on Hiina rahastatav teaduspark Louvain-la-Neuve'is. Belgia Valloonia piirkonna arenguagentuuri l'Awex andmetel tegutseb selles juba 23 Hiina ja Belgia bioteaduste, IT ja kõrgtehnoloogia valdkonna ettevõtet.
CBTC rajamises lepiti kokku, kui 2014. aastal külastas Belgiat Hiina president Xi Jinping. L'Awexi andmeil on selle investeeringute koguväärtus on üle 700 miljoni euro ja see tõi Vallooniasse ligi 800 töökohta. Kuid Xi kingitus "hõlmab väga suurt majandusliku spionaaži ohtu ülikooli [UCL] ... ning ka paljude ümbritsevate tehnoloogiaettevõtete vastu", teatas VSSE 2014. aasta jaanuari aruandes, mida EUobserver vahendas.
Louvain-la-Neuve linnakese keskväljask, vasakul kino, keskel ülikooli Aula Magna, paremal usuteaduskonna hoone Autor/allikas: EWikimedia Common
Ja isegi kui CBTC ise polnud Hiina luure eesliin, võiks MSS seda tulevikus kasutada tagauksena, hoiatas VSSE. CBTC on "luureagentide tulevane platsdarm, kelle ülesandeks saab spioneerida arvukate kõrgtehnoloogiaettevõtete järel, mis asuvad UCL-i lähedal või ka ülikoolis," teatas VSSE 2014. aasta veebruari dokumendis.
CBTC rajamine sinna, mis on "Valloonia üks arenenumaid piirkondi, ähvardab tulevikus tekitada majandusliku spionaaži probleeme", hoiatas VSSE uuesti 2016. aasta septembri aruandes. "Sadakond Hiina kodanikku, kes sinna tulevad või sealt läbi käivad, ei läbi mitte mingit turvakontrolli," ütles Belgia julgeolekuallikas.
Belgia jälgib ka GlaxoSmithKline ümber toimuvat
Belgia siseluure on olnud ühenduses ka Briti ettevõtte GlaxoSmithKline (GSK) Biologicalsi Belgias tegutseva haruga vähemalt 2010. aastast saadik, selgub GSK IT-ametniku ja VSSE selle aasta veebipõhise kirjavahetuse andmetest.
GSK juhid on käinud Londonist Belgias, et kuulata VSSE ülevaateid Hiina ohust, sai EUobserver teada. "GSK on [Hiina] peamine sihtmärk," rääkis Belgia julgeolekuallikas veebisaidile. "Selle uus koostöö Sanofiga muudab selle veelgi väärtuslikumaks," lisas allikas, viidates hiljutisele GSK ühisettevõtmisele Prantsuse ravimifirmaga, et proovida luua koroonaviiruse vaktsiin.
Eelmise aasta oktoobris kuulutas aga Belgia soovimatuks isikuks Hiina rahvusvaheliste suhete professori Xinning Songi, kes oli Brüsselis tegutseva Konfutsiuse instituudi direktor. Ta oli töötanud VUB-is ja elanud kümme aastat Belgias, luues laia ühiskondliku suhtlusringi ja kasutades seda Hiina kasuks luuramiseks, usub VSSE.
Ka EUobserveri nähtud konfidentsiaalsed dokumendid maalisid pildi edukast MSS-i kogukonnast Euroopa südames.
Hiina teadlane, keda kahtlustati Zizile lähenemises juba 2010. aastal, elab tema Linkedin.com-i profiili kohaselt endiselt Belgias ja töötab nüüd ravimifirmas. Tema abikaasa, kes on ka hiinlane, töötas Louvain-la-Neuve'is asuvas äriklubis Chinese Professionals Association.
Hiina ametnik, keda kahtlustatakse spioneerimises Gala ja CTMA sihtrühmas, töötab endiselt tema Linkedin.com lehe andmetel UCL-is asuvas Shenzheni Euroopa kontoris. Ta õppis Suurbritannia tipptasemel ülikoolis ning reisib Belgia ja Taani vahel, kus tal oli äri koos Hiina biotehnoloogiaettevõttega, teatas VSSE.
Veel üks hiinlane, keda VSSE nimetas võimaliku ohuna, elab endiselt Belgias. Ta töötab regionaalarengu agentuuris ja omab PR-firmat Louvain-la-Neuve'is.
Hiina esindus eitas rikkumisi
"Hiina valitsus julgustab Hiina ettevõtteid tegema välismaa ettevõtjatega koostööd vastavalt kohalikele seadustele, turupõhimõttele ja rahvusvahelistele reeglitele," ütles Euroopa Liidus tegutseva Hiina esinduse pressiesindaja Liu Hui EUobserverile.
VSSE keeldus kommenteerimast EUobserveri viidatud konfidentsiaalsete failide üksikasju.
Kuid hoolimata Hiina EL-missiooni väidetest, süüdistas Belgia luureteenistus Hiinat üldsõnalises avalduses majandusliku spionaažis. "Osana ambitsioonikast projektist" Made in China 2025 ", mis näeb ette oskusteabe kiire arendamise Hiinas eneses, tuleb Hiinasse võimalikult paljude teadmiste importimiseks kasutada kõiki olemasolevaid vahendeid," ütles VSSE esindaja EUobserverile. "Nende hulka kuuluvad formaalsed teadmussiirdeprogrammid, nagu teadlaste vahetamine, ühisettevõtted ja ettevõtete ülevõtmine. Mõnel juhul teeb Hiina ka majanduslikku spionaaži," ütles ta.
"Meie riik peab tagama, et ta säilitab oma strateegilise sõltumatuse sellistest välismaistest tegijatest nagu Hiina," lisas ta. Belgia vastuluure aitab riigis tegutsevatel tundlikel ettevõtetel ohtusid tõrjuda, lubas VSSE esindaja.
"Poliitilistes ja majandusringkondades kasvab teadlikkus spionaaži ja Hiina sekkumisega seotud riskidest," ütles ta.
GSK keeldus EUobserveri ülevaates toodud väiteid kommenteerimast, samuti Shenzheni Euroopa büroo ja CBTC.
Teadlane: huvilisi oli rohkem
Belgia teadlane Jean-Luc Gala ei vastanud EUobserverile, kuid Martin Zizi kinnitusel tundis lisaks hiinlastele tema tegevuse vastu huvi ka muud riigid: "Olin sama palju sihtmärk USA, Venemaa, Hiina või isegi Aafrika poolelt," märkis ta.
Belgia julgeolekuallikas ütles EUobserverile, et "Belgias tegeleb sedalaadi väga spetsialiseerunud spionaažiga [biorelvad ja vaktsiinid] ainult Hiina".
Zizi rääkis ka sellest, mis tunne oli töötada maailma kõige ohtlikumas teadusvaldkonnas. Tema bioloogilise sõja uuringud olid andnud talle "ainulaadsed teadmised", ütles ta. Kuid selle teadmise omamine tähendas, et "oli riike, kuhu ta ei saa ega taha minna", lisas ta, tuues näitena Venemaa.
"Ma arvan, et kui ma ületaksin selle nähtamatu piiri ja läheksin sinna, kuhu ma ei peaks minema, võib minuga juhtuda mõni õnnetus, kuna mõned tahaksid mind pigem surmata kui et ma töötaks halbade tegelaste heaks," sõnas Zizi.
Hiina spionaaž puudutab Euroopa ülikoole laiemalt
Euroopa Komisjon koostab juhiseid selle kohta, kuidas aidata Euroopa ülikoolidel peatada Hiina sunniviisilise, varjatud, petliku ja korruptiivse olemusega sekkumine. "Sellist tegevust on EL-is täheldatud," rääkis hiljuti üks ELi allikas EUobserverile.
### Response:
Belgia luure hinnangul tegeleb Hiina aktiivselt bio-spionaažiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mitmete auhindadega pärjatud minimalistlik ja tundlik draamakomöödia, mille peaosas säras 90-aastane Harry Dean Stanton, kes oli seni kogunud tuntust kõrvalosades ("Ristiisa II", "Pariis, Texas"). Film ongi kirjutatud Stantoni jaoks ja põhimõtteliselt iseennast mängides lööb vanameister filmis tõeliselt õitsele.
Kaabuga vanapoiss Lucky toimetab California väikelinnas ja naudib aastakümnetega väljakujunenud elurütmi. Ümbritsetuna värvikatest karekteritest lahkab elu näinud mees huumori ja otsekohesusega eksistentsiaalseid teemasid, kerge melanhoolia ning soe õhustik lisavad tema portreele inimlikku sügavust.
John Carroll Lynchi "Lucky" on ETV2 eetris 6. mail kell 21.30. | Kultuuriportaal soovitab: John Carroll Lynchi mängufilm "Lucky" ETV2-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mitmete auhindadega pärjatud minimalistlik ja tundlik draamakomöödia, mille peaosas säras 90-aastane Harry Dean Stanton, kes oli seni kogunud tuntust kõrvalosades ("Ristiisa II", "Pariis, Texas"). Film ongi kirjutatud Stantoni jaoks ja põhimõtteliselt iseennast mängides lööb vanameister filmis tõeliselt õitsele.
Kaabuga vanapoiss Lucky toimetab California väikelinnas ja naudib aastakümnetega väljakujunenud elurütmi. Ümbritsetuna värvikatest karekteritest lahkab elu näinud mees huumori ja otsekohesusega eksistentsiaalseid teemasid, kerge melanhoolia ning soe õhustik lisavad tema portreele inimlikku sügavust.
John Carroll Lynchi "Lucky" on ETV2 eetris 6. mail kell 21.30.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: John Carroll Lynchi mängufilm "Lucky" ETV2-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ozdemiri väitel on Meistrite liiga finaali uueks toimumisajaks määratud augusti lõpp. "Lõpetame enda võistlused lõpetada juuli lõpuks. Anname karikad väljakutel üle ja lõpetame hooaja augustis Meistrite liiga finaaliga."
Türgi jalgpalliliidu plaani kohaselt jätkatakse kõrgliiga mängudega ilma fännideta 12. juunil ning hooaeg lõpetatakse 26. juulil. Ozdemiri sõnul mängivad meeskonnad enda kodustaadionitel.
Meistrite liiga jätkumise ja selle võimaliku toimumiskuupäeva osas langetab lõpliku otsuse Euroopa jalgpalliliit UEFA, kes on klubijalgpalli prestiižseima sarja jätkumise teadmata ajaks edasi lükanud.
Türgis on koroonaviirus diagnoositud enam kui 130 000 inimesel, surnuid on 3520. | Türgi jalgpalliliit: võõrustame Meistrite liiga finaali augusti lõpus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ozdemiri väitel on Meistrite liiga finaali uueks toimumisajaks määratud augusti lõpp. "Lõpetame enda võistlused lõpetada juuli lõpuks. Anname karikad väljakutel üle ja lõpetame hooaja augustis Meistrite liiga finaaliga."
Türgi jalgpalliliidu plaani kohaselt jätkatakse kõrgliiga mängudega ilma fännideta 12. juunil ning hooaeg lõpetatakse 26. juulil. Ozdemiri sõnul mängivad meeskonnad enda kodustaadionitel.
Meistrite liiga jätkumise ja selle võimaliku toimumiskuupäeva osas langetab lõpliku otsuse Euroopa jalgpalliliit UEFA, kes on klubijalgpalli prestiižseima sarja jätkumise teadmata ajaks edasi lükanud.
Türgis on koroonaviirus diagnoositud enam kui 130 000 inimesel, surnuid on 3520.
### Response:
Türgi jalgpalliliit: võõrustame Meistrite liiga finaali augusti lõpus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meil on tore näha, et piiravaid meetmeid on hakatud kaotama. Tänase seisuga saavad meeskonnad alustada juuni alguses treeningutega ja hooaeg algab juulis. Tahtsime, et mängijad saaksid meeskonnaga treenida vähemalt kolm nädalat enne hooaja algust ning 1. juuli on meie jaoks kõige varajasem aeg, et hooajaga pihta hakata," vahendab Soccernet.ee Veikkausliiga tegevjuhi Timo Marjamaa sõnu.
"Oleme pidevas ühenduses tervishoiuametitega, et tagada jalgpalliväljakule naastes nii mängijate kui ka pealtvaatajate ohutus," lisas ta.
Eelmisel hooajal võeti Soome kõrgliigas kasutusele uus turniiriformaat ning sellega jätkatakse ka tänavusel aastal. Esiteks mängivad 12 meeskonda kõik omavahel kaks korda läbi. Seejärel jagatakse liiga pooleks ning peetakse mini-turniir, kus mängitakse korra kõigiga läbi. Igal meeskonnal on selle süsteemi järgi kavas 27 kohtumist, tavahooajal 22 mängu ja mini-turniiril viis. | Soome kõrgliiga alustab 1. juulil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meil on tore näha, et piiravaid meetmeid on hakatud kaotama. Tänase seisuga saavad meeskonnad alustada juuni alguses treeningutega ja hooaeg algab juulis. Tahtsime, et mängijad saaksid meeskonnaga treenida vähemalt kolm nädalat enne hooaja algust ning 1. juuli on meie jaoks kõige varajasem aeg, et hooajaga pihta hakata," vahendab Soccernet.ee Veikkausliiga tegevjuhi Timo Marjamaa sõnu.
"Oleme pidevas ühenduses tervishoiuametitega, et tagada jalgpalliväljakule naastes nii mängijate kui ka pealtvaatajate ohutus," lisas ta.
Eelmisel hooajal võeti Soome kõrgliigas kasutusele uus turniiriformaat ning sellega jätkatakse ka tänavusel aastal. Esiteks mängivad 12 meeskonda kõik omavahel kaks korda läbi. Seejärel jagatakse liiga pooleks ning peetakse mini-turniir, kus mängitakse korra kõigiga läbi. Igal meeskonnal on selle süsteemi järgi kavas 27 kohtumist, tavahooajal 22 mängu ja mini-turniiril viis.
### Response:
Soome kõrgliiga alustab 1. juulil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on inimestel tekkinud ajal, kui piiranguid leevendatakse, tunne, et eriolukord ongi läbi ning juba seetõttu võib oodata laupäeval kalmistule külastajaid.
"Pean tunnistama, et eelmisel nädalal ma olin optimistlikum kui sel nädalal. Siis oli nädala alguses üldine arusaam natuke teine kui praegu. Praegu kahjuks paljud inimesed arvavad, et eriolukord on lõppenud. Ja kui kõik räägivad piirangute leevendamisest, et miks siis mitte tulla kalmistule," märkis ta.
Kõlvarti sõnul saab õnneks siiski rääkida vaid paarikümnest, äärmisel juhul paarisajast inimestest, kes tõenäoliselt pornkssõduri juurde lilli tulevad asetama.
"Samas nii palju, kui mina tean, on ühine arusaam, et see ei ole õige, et praeguses olukorras ei ole õige tulla kohale. Seda sõnumit levitavad praegu kõik, sealhulgas ka need, kes on otse seotud – veteranid, arvamusliidrid, linn räägib sellest juba kolm nädalat, et ei ole õige kohale tulla. Meil on kõigil on praegu võimalus näidata ühiskonnas solidaarsust – et see on kõigile tähtis, et inimesed kohale ei tuleks," ütles Kõlvart, ja lisas et tema arvates on Eesti ühiskond juba "piisavalt küps", et seda teha.
"Juhul isegi kui mõni inimene tuleb või mõnikümmend või isegi mõnisada, siis kui suurem osa ühiskonnast saab aru, miks seda ei ole vaja teha, siis meie eesmärk on saavutatud," lisas Kõlvart.
"Meie üldine sõnum on, et ärge tulge ja me loodame, et inimesed ei tule. Aga ametnikud peavad olema valmis kohustusi täitma, eelkõige on see riigi politsei valdkond. Loomulikult toimusid meil kohtumised, loomulikult on kaasatud mupo, terviseameti spetsialistid, linnasüsteemi spetsialistid. See valmidus peab loomulikult olema," kinnitas linnapea.
Põhja prefekt Kristian Jaani kinnitas kolmapäeval, et politsei teeb 9. mai eel ja ajal koostööd mupoga ja terviseametiga.
"On enam kui kindel, et inimesed tulevad Siselinna kalmistule ja viivad lilli. Oluline on see, et tuleb kinni hoida 2+2 reeglist," ütles Jaani.
Jaani sõnul on korraldajad 9. maiks plaanitud ürituse juba "topelt tühistanud" ja kutsunud inimesi üles tänavu kalmistule mitte minema. See ei hoia tõenäoliselt siiski kõiki eemal.
Jaani sõnul on oodata, et ka riskigruppi kuuluvad inimesed ehk eelkõige eakamad inimesed siiski lähevad laupäeval pronkssõduri juurde. | Politsei ja linn on 9. maiks valmistunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on inimestel tekkinud ajal, kui piiranguid leevendatakse, tunne, et eriolukord ongi läbi ning juba seetõttu võib oodata laupäeval kalmistule külastajaid.
"Pean tunnistama, et eelmisel nädalal ma olin optimistlikum kui sel nädalal. Siis oli nädala alguses üldine arusaam natuke teine kui praegu. Praegu kahjuks paljud inimesed arvavad, et eriolukord on lõppenud. Ja kui kõik räägivad piirangute leevendamisest, et miks siis mitte tulla kalmistule," märkis ta.
Kõlvarti sõnul saab õnneks siiski rääkida vaid paarikümnest, äärmisel juhul paarisajast inimestest, kes tõenäoliselt pornkssõduri juurde lilli tulevad asetama.
"Samas nii palju, kui mina tean, on ühine arusaam, et see ei ole õige, et praeguses olukorras ei ole õige tulla kohale. Seda sõnumit levitavad praegu kõik, sealhulgas ka need, kes on otse seotud – veteranid, arvamusliidrid, linn räägib sellest juba kolm nädalat, et ei ole õige kohale tulla. Meil on kõigil on praegu võimalus näidata ühiskonnas solidaarsust – et see on kõigile tähtis, et inimesed kohale ei tuleks," ütles Kõlvart, ja lisas et tema arvates on Eesti ühiskond juba "piisavalt küps", et seda teha.
"Juhul isegi kui mõni inimene tuleb või mõnikümmend või isegi mõnisada, siis kui suurem osa ühiskonnast saab aru, miks seda ei ole vaja teha, siis meie eesmärk on saavutatud," lisas Kõlvart.
"Meie üldine sõnum on, et ärge tulge ja me loodame, et inimesed ei tule. Aga ametnikud peavad olema valmis kohustusi täitma, eelkõige on see riigi politsei valdkond. Loomulikult toimusid meil kohtumised, loomulikult on kaasatud mupo, terviseameti spetsialistid, linnasüsteemi spetsialistid. See valmidus peab loomulikult olema," kinnitas linnapea.
Põhja prefekt Kristian Jaani kinnitas kolmapäeval, et politsei teeb 9. mai eel ja ajal koostööd mupoga ja terviseametiga.
"On enam kui kindel, et inimesed tulevad Siselinna kalmistule ja viivad lilli. Oluline on see, et tuleb kinni hoida 2+2 reeglist," ütles Jaani.
Jaani sõnul on korraldajad 9. maiks plaanitud ürituse juba "topelt tühistanud" ja kutsunud inimesi üles tänavu kalmistule mitte minema. See ei hoia tõenäoliselt siiski kõiki eemal.
Jaani sõnul on oodata, et ka riskigruppi kuuluvad inimesed ehk eelkõige eakamad inimesed siiski lähevad laupäeval pronkssõduri juurde.
### Response:
Politsei ja linn on 9. maiks valmistunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisipäevast on galeriikorrusel avatud ka uus näitus Tapa linnakeskuse, Võsu aleviku keskosa, Lihula linnakeskuse ja Paide keskväljaku arhitektuurivõistluste auhinnatud töödest.
Suures saalis avatud näituse "Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant" avamisaega on aga kolme kuu võrra pikendatud -- 26. juulini, et kõik huvilised jõuaksid näitusele või ka uuesti tulla. Komendandi näitusega kaasnevad eelregistreerimisega ringkäigud näitusel kuni kümnele huvilisele korraga, esimene toimub 23. mail. Betooni töötoad lükkuvad sügisesse.
Rotermanni soolalao esimesel korrusel on avatud püsinäitus "Elav ruum: sajand Eesti arhitektuuri", mis tutvustab Eesti professionaalse arhitektuuri- ja ruumikultuuri arengut 20. ja 21. sajandil ning seda, kuidas ühiskondlikud, majanduslikud ja poliitilised protsessid on mõjutanud siinsete inimeste eluviise ning kohalikku ruumilist arengut. Maketid näitusel aitavad mõista ja uurida arhitektuuri ruumilisel kujul, liikuda ümber miniatuursete majade ning tajuda nende mahulist liigendust paremini kui kahemõõtmelisi pilte vaadates.
Eelkokkuleppe alusel pääseb endiselt ka muuseumi fondi. Näitus "Uuri ruumi!" keldrisaalis on praegu külastajatele suletud. | Arhitektuurimuuseum ootab külastajaid 12. maist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäevast on galeriikorrusel avatud ka uus näitus Tapa linnakeskuse, Võsu aleviku keskosa, Lihula linnakeskuse ja Paide keskväljaku arhitektuurivõistluste auhinnatud töödest.
Suures saalis avatud näituse "Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant" avamisaega on aga kolme kuu võrra pikendatud -- 26. juulini, et kõik huvilised jõuaksid näitusele või ka uuesti tulla. Komendandi näitusega kaasnevad eelregistreerimisega ringkäigud näitusel kuni kümnele huvilisele korraga, esimene toimub 23. mail. Betooni töötoad lükkuvad sügisesse.
Rotermanni soolalao esimesel korrusel on avatud püsinäitus "Elav ruum: sajand Eesti arhitektuuri", mis tutvustab Eesti professionaalse arhitektuuri- ja ruumikultuuri arengut 20. ja 21. sajandil ning seda, kuidas ühiskondlikud, majanduslikud ja poliitilised protsessid on mõjutanud siinsete inimeste eluviise ning kohalikku ruumilist arengut. Maketid näitusel aitavad mõista ja uurida arhitektuuri ruumilisel kujul, liikuda ümber miniatuursete majade ning tajuda nende mahulist liigendust paremini kui kahemõõtmelisi pilte vaadates.
Eelkokkuleppe alusel pääseb endiselt ka muuseumi fondi. Näitus "Uuri ruumi!" keldrisaalis on praegu külastajatele suletud.
### Response:
Arhitektuurimuuseum ootab külastajaid 12. maist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inimese meeleolu varieerub tund-tunnilt ja päev-päevalt, tervislik meeleolu reguleerimine hõlmab seda, et on vaja valida tegevusi, mis aitavad meeleolu rahustada. Olukorras, kus sotsiaalse isolatsiooni ja karantiini tõttu on tegevuste valik on piiratud, võib see Oxfordi teadlaste uuringu tulemuste kohaselt aga põhjustada depressiooni.
Uuringus osales 58 328 inimest nii madala, keskmise kui ka kõrge sissetulekuga riikidest. Teadlased võrdlesid kehva meeleolu või depressiooniga inimesi, heatujuliste inimestega. Mitmete analüüside käigus uuriti, kuidas inimesed reguleerivad oma meeleolu läbi erinevate igapäevaste tegevuste.
Üldises elanikkonnas on tugev seos selle vahel, kuidas inimesed end tunnevad ja mis tegevustega nad plaanivad järgmisena toimetama hakata. Siinkohal on oluline mõiste meeleolu homöostaas, mis tähendab võimet hoida oma enesetunnet stabiilsena läbi erinevate tegevuste. Kehva tuju korral on meeleolu homöostaas häiritud ja nendel inimestel, kellel on kunagi depressioon diagnoositud, võib see lausa puududa.
Uuringu üks autor Maxime Taquet ütles, et sotsiaalse isolatsiooni ja karantiini ajal on inimesed eriti haavatavad depressiooni suhtes, sest võimalusi erinevateks tegevusteks on vähem. Taquet pakub välja, et selle uuringu tulemused avavad justkui ukse uutele võimalustele arendamaks depressiooni ravimeetodeid.
Taquet leiab, et põhimõtteliselt saaks depressiooni ravimisel kasutada ka nutitelefoni rakendust. Kuna uuringust selgus, et madal meeleolu homöostaas võib prognoosida lühiajalisi või pikemaid depressiivseid episoode, saaks reaalajas meeleolu monitooriv rakendus pakkuda selle kasutajale soovitusi, et reguleerida ja parandada oma meeleolu. Niisugune rakendus parandaks ravi kättesaadavust ka neile patsientidele, kellel pole võimalik silmast silma arstiga kohtuda. Ühtlasi pakuks rakendus ravivõimalusi ka neile inimestele, kellel on piiratud ligipääs depressiooni ravile, näiteks madala või keskmise sissetulekuga riikides.
Depressiooni all kannatab maailmas üle 264 miljoni inimese. Kuigi depressiooni jaoks on erinevaid ravimeetmed olemas, ei saa 76–85 protsenti madalama või keskmise sissetulekuga riikide elanikest haiguse vastu ravi. | Koroonaviirusest tingitud karantiin muudab meeleolude ohjeldamise keerulisemaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inimese meeleolu varieerub tund-tunnilt ja päev-päevalt, tervislik meeleolu reguleerimine hõlmab seda, et on vaja valida tegevusi, mis aitavad meeleolu rahustada. Olukorras, kus sotsiaalse isolatsiooni ja karantiini tõttu on tegevuste valik on piiratud, võib see Oxfordi teadlaste uuringu tulemuste kohaselt aga põhjustada depressiooni.
Uuringus osales 58 328 inimest nii madala, keskmise kui ka kõrge sissetulekuga riikidest. Teadlased võrdlesid kehva meeleolu või depressiooniga inimesi, heatujuliste inimestega. Mitmete analüüside käigus uuriti, kuidas inimesed reguleerivad oma meeleolu läbi erinevate igapäevaste tegevuste.
Üldises elanikkonnas on tugev seos selle vahel, kuidas inimesed end tunnevad ja mis tegevustega nad plaanivad järgmisena toimetama hakata. Siinkohal on oluline mõiste meeleolu homöostaas, mis tähendab võimet hoida oma enesetunnet stabiilsena läbi erinevate tegevuste. Kehva tuju korral on meeleolu homöostaas häiritud ja nendel inimestel, kellel on kunagi depressioon diagnoositud, võib see lausa puududa.
Uuringu üks autor Maxime Taquet ütles, et sotsiaalse isolatsiooni ja karantiini ajal on inimesed eriti haavatavad depressiooni suhtes, sest võimalusi erinevateks tegevusteks on vähem. Taquet pakub välja, et selle uuringu tulemused avavad justkui ukse uutele võimalustele arendamaks depressiooni ravimeetodeid.
Taquet leiab, et põhimõtteliselt saaks depressiooni ravimisel kasutada ka nutitelefoni rakendust. Kuna uuringust selgus, et madal meeleolu homöostaas võib prognoosida lühiajalisi või pikemaid depressiivseid episoode, saaks reaalajas meeleolu monitooriv rakendus pakkuda selle kasutajale soovitusi, et reguleerida ja parandada oma meeleolu. Niisugune rakendus parandaks ravi kättesaadavust ka neile patsientidele, kellel pole võimalik silmast silma arstiga kohtuda. Ühtlasi pakuks rakendus ravivõimalusi ka neile inimestele, kellel on piiratud ligipääs depressiooni ravile, näiteks madala või keskmise sissetulekuga riikides.
Depressiooni all kannatab maailmas üle 264 miljoni inimese. Kuigi depressiooni jaoks on erinevaid ravimeetmed olemas, ei saa 76–85 protsenti madalama või keskmise sissetulekuga riikide elanikest haiguse vastu ravi.
### Response:
Koroonaviirusest tingitud karantiin muudab meeleolude ohjeldamise keerulisemaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ravimiameti kommunikatsioonijuhi Kristi Sarapi sõnul läks omandi muutmine apteegikülastajate jaoks palju valutumalt, kui eeldati ja räägiti. Praeguseks on üle Eesti 470 nõutele vastavat proviisoromandis apteeki.
"Apteegiturg ei ole paigalseisev, vaid arenev süsteem, seega apteeke tuleb juurde ja läheb kinni kindlasti veel ja seda juhtus ka enne apteegireformi," märkis ta lisades, et uued apteegiomanikud elavad alles rolli sisse ning suurte analüüside jaoks on veel vara.
Apteegireformiga seoses lõpetasid tegevuse 25 apteeki, mõned neist juba aastavahetusel. Vahepealsel perioodil on ka juurde tulnud üks apteek Tallinnas.
"Covid-19 epideemia ja eriolukord panid ka apteegid keerulisse situatsiooni, sest oma töötajaid tuli kaitsta ja inimesed vajasid jätkuvalt ravimeid. Õnneks koostöös apteekide ja hulgimüüjatega saime kiiresti erinevad mured lahendatud," märkis Sarap. Ta lisas, et seoses pandeemiaga on mõned apteegid siiski ajutiselt suletud.
Euroapteegi kaubamärgi all tegutseva Sillamäe Pavlovi Apteegi omaniku ja juhataja Sergei Romanovi sõnul on apteekrite prioriteet on olnud hoida apteek avatud hoolimata keerulistest aegadest. "Aprill oli minu senise apteegipidamise kogemuse lõikes konkurentsitult kõige keerulisem kuu. Apteegikülastuse numbrid viitavad, et inimesed pidasid kehtestatud liikumispiirangute soovitustest kenasti kinni, olid pigem kodus," märkis ta.
Apteegikülastuste arv ja käive olid võrreldes eelmise kuu ja eelmise aasta sama kuuga Romanovi sõnul selges ja suures miinuses. "Kulubaas on aga võrreldes tavalisega kasvus – apteegipersonali ja külastajate täiendava ohutuse tagamiseks tehtud lisakulutused on üksjagu suured," lisas Romanov.
"Mis puudutab uusi proviisor-omanikke – tõenäoliselt on neil veel raskem," märkis ta. Apteegituru käibed langesid Romanovi sõnul aprillis mullu sama perioodiga võrreldes ligikaudu 20 protsenti.
Ka Benu apteegi frantsiisijuht Kaidi Kelti sõnul on apteekidel olnud uue olukorraga kohanemine raske, kuna reform viidi läbi keset viirusepuhangut. "Apteegid võivad küll uksi lahti hoida, aga see ei tähenda, et olukord oleks sama mis enne kriisi algust. Liikumispiirangud ja ravimite puhul ka ostupiirangud tekitavad ettevõtetele veel täiendavat pinget. Kõik üritavad kohaneda, aga see on alles esimene kuu," sõnas ta.
Eesti Apteekide Ühenduse juhi Timo Danilovi sõnul käis märtsis üle apteekide suur ostulaine ning aprillis on pigem näha rahunemist, töökoormus on viimastel kuudel aga väga suur. "Apteegipidajatel on fookuses eriolukorraga toime tulemine," lisas ta.
Apteegiketid pole riigile veel kahjunõuet esitanud
Apteegiketid ei ole sotsiaalministeeriumi kinnitusel kuu aega peale apteegireformi jõustumist jätkuvalt riigi vastu lubatud kahjunõuet esitanud.
Varasemalt apteegiketina tegutsenud ettevõtted ei ole aga plaanist loobunud ning tegelevad olukorra analüüsimisega. Ainsa ketina teatas aprilli alguses Euroapteek, et nemad riigile kahjunõuet esitada ei plaani.
Benu kett ei ole kahjunõude osas lõplikku otsust langetanud. "Seadus annab kahjunõude esitamiseks piisavalt aega ja seda me praegu ka kasutame. Tegeleme analüüsiga," sõnas ettevõtte frantsiisijuht.
Südameapteegi kaubamärki kasutava Pharma Holding OÜ juhatuse esimees Risto Lauri sõnul on praeguses olukorras muid prioriteetseid teemasid, millega tegeleda. "Meil on nõude esitamiseks aega piisavalt, juhul kui sellise otsuse langetame," märkis ta.
Kavatsust apteegireformi jõustumisel riigile rahaline nõue esitada kinnitas esimesena Apotheka jaeketti omava Magnumi omanik, suurärimees Margus Linnamäe. Apotheka ERR-i päringule kahjunõude kohta päeva jooksul ei vastanud. | Apteegireformiga samale ajale langenud pandeemia langetas apteekide käivet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ravimiameti kommunikatsioonijuhi Kristi Sarapi sõnul läks omandi muutmine apteegikülastajate jaoks palju valutumalt, kui eeldati ja räägiti. Praeguseks on üle Eesti 470 nõutele vastavat proviisoromandis apteeki.
"Apteegiturg ei ole paigalseisev, vaid arenev süsteem, seega apteeke tuleb juurde ja läheb kinni kindlasti veel ja seda juhtus ka enne apteegireformi," märkis ta lisades, et uued apteegiomanikud elavad alles rolli sisse ning suurte analüüside jaoks on veel vara.
Apteegireformiga seoses lõpetasid tegevuse 25 apteeki, mõned neist juba aastavahetusel. Vahepealsel perioodil on ka juurde tulnud üks apteek Tallinnas.
"Covid-19 epideemia ja eriolukord panid ka apteegid keerulisse situatsiooni, sest oma töötajaid tuli kaitsta ja inimesed vajasid jätkuvalt ravimeid. Õnneks koostöös apteekide ja hulgimüüjatega saime kiiresti erinevad mured lahendatud," märkis Sarap. Ta lisas, et seoses pandeemiaga on mõned apteegid siiski ajutiselt suletud.
Euroapteegi kaubamärgi all tegutseva Sillamäe Pavlovi Apteegi omaniku ja juhataja Sergei Romanovi sõnul on apteekrite prioriteet on olnud hoida apteek avatud hoolimata keerulistest aegadest. "Aprill oli minu senise apteegipidamise kogemuse lõikes konkurentsitult kõige keerulisem kuu. Apteegikülastuse numbrid viitavad, et inimesed pidasid kehtestatud liikumispiirangute soovitustest kenasti kinni, olid pigem kodus," märkis ta.
Apteegikülastuste arv ja käive olid võrreldes eelmise kuu ja eelmise aasta sama kuuga Romanovi sõnul selges ja suures miinuses. "Kulubaas on aga võrreldes tavalisega kasvus – apteegipersonali ja külastajate täiendava ohutuse tagamiseks tehtud lisakulutused on üksjagu suured," lisas Romanov.
"Mis puudutab uusi proviisor-omanikke – tõenäoliselt on neil veel raskem," märkis ta. Apteegituru käibed langesid Romanovi sõnul aprillis mullu sama perioodiga võrreldes ligikaudu 20 protsenti.
Ka Benu apteegi frantsiisijuht Kaidi Kelti sõnul on apteekidel olnud uue olukorraga kohanemine raske, kuna reform viidi läbi keset viirusepuhangut. "Apteegid võivad küll uksi lahti hoida, aga see ei tähenda, et olukord oleks sama mis enne kriisi algust. Liikumispiirangud ja ravimite puhul ka ostupiirangud tekitavad ettevõtetele veel täiendavat pinget. Kõik üritavad kohaneda, aga see on alles esimene kuu," sõnas ta.
Eesti Apteekide Ühenduse juhi Timo Danilovi sõnul käis märtsis üle apteekide suur ostulaine ning aprillis on pigem näha rahunemist, töökoormus on viimastel kuudel aga väga suur. "Apteegipidajatel on fookuses eriolukorraga toime tulemine," lisas ta.
Apteegiketid pole riigile veel kahjunõuet esitanud
Apteegiketid ei ole sotsiaalministeeriumi kinnitusel kuu aega peale apteegireformi jõustumist jätkuvalt riigi vastu lubatud kahjunõuet esitanud.
Varasemalt apteegiketina tegutsenud ettevõtted ei ole aga plaanist loobunud ning tegelevad olukorra analüüsimisega. Ainsa ketina teatas aprilli alguses Euroapteek, et nemad riigile kahjunõuet esitada ei plaani.
Benu kett ei ole kahjunõude osas lõplikku otsust langetanud. "Seadus annab kahjunõude esitamiseks piisavalt aega ja seda me praegu ka kasutame. Tegeleme analüüsiga," sõnas ettevõtte frantsiisijuht.
Südameapteegi kaubamärki kasutava Pharma Holding OÜ juhatuse esimees Risto Lauri sõnul on praeguses olukorras muid prioriteetseid teemasid, millega tegeleda. "Meil on nõude esitamiseks aega piisavalt, juhul kui sellise otsuse langetame," märkis ta.
Kavatsust apteegireformi jõustumisel riigile rahaline nõue esitada kinnitas esimesena Apotheka jaeketti omava Magnumi omanik, suurärimees Margus Linnamäe. Apotheka ERR-i päringule kahjunõude kohta päeva jooksul ei vastanud.
### Response:
Apteegireformiga samale ajale langenud pandeemia langetas apteekide käivet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leevi Lillemäe vahendab uudiseid Lõuna- ja Kagu-Eestis, mille tegemistega on ta senise töö tõttu hästi kursis. ERR-i korrespondendi kohale tuli Lillemäe Põlvamaa arenduskeskusest, kus ta töötas avalike suhete spetsialistina.
Konkursi tulemusena korrespondendi kohale valitud Lillemäe puhul mängis olulist rolli tema side Kagu-Eesti piirkonnaga, soov jõuda piirkondlike teemadega inimesteni üle Eesti ning varasemad kogemused videolugude tegemisel.
ERR-i ridades kolmapäeval alustanud Lillemäe sõnul otsustas ta korrespondendi kohale kandideerida eelkõige põhjusel, et töö tundus huvitav. "Tutvudes tööülesannetega, mõistsin, et kõike seda mulle väga meeldibki teha – jutustada (uudis)lugusid, filmida ja vahendada inimestele olulisi teemasid. Minu eesmärk on, et Lõuna-Eesti elu oleks kajastatud parimal moel," märkis ta.
Lillemäe töökoht asub Võrus, uudiseid vahendab ta kõikjalt üle Võru- ja Põlvamaa. Korrespondendi koha võttis Lillemäe üle Mirjam Mõttuselt, kes suundub lapsepuhkusele. "Vaatajad ja kuulajad kindlasti nõustuvad, et Mirjam Mõttus on viimaste aastate jooksul suurepäraselt kajastanud Põlva- ja Võrumaa inimeste igapäevaseid muresid ja rõõme ning aidanud mitmeid teemasid, mille alguspunkt võib olla Eesti väiksemates piirkondades, ka laiemalt Eesti meedias avada," jagas Mirjam Mõttuse aadressil häid sõnu ERR-i teleuudiste juht Liisu Lass, soovides samasugust indu uues ametis ka värskele korrespondendile. | Võru- ja Põlvamaa uudiseid vahendab ERR-is nüüd Leevi Lillemäe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leevi Lillemäe vahendab uudiseid Lõuna- ja Kagu-Eestis, mille tegemistega on ta senise töö tõttu hästi kursis. ERR-i korrespondendi kohale tuli Lillemäe Põlvamaa arenduskeskusest, kus ta töötas avalike suhete spetsialistina.
Konkursi tulemusena korrespondendi kohale valitud Lillemäe puhul mängis olulist rolli tema side Kagu-Eesti piirkonnaga, soov jõuda piirkondlike teemadega inimesteni üle Eesti ning varasemad kogemused videolugude tegemisel.
ERR-i ridades kolmapäeval alustanud Lillemäe sõnul otsustas ta korrespondendi kohale kandideerida eelkõige põhjusel, et töö tundus huvitav. "Tutvudes tööülesannetega, mõistsin, et kõike seda mulle väga meeldibki teha – jutustada (uudis)lugusid, filmida ja vahendada inimestele olulisi teemasid. Minu eesmärk on, et Lõuna-Eesti elu oleks kajastatud parimal moel," märkis ta.
Lillemäe töökoht asub Võrus, uudiseid vahendab ta kõikjalt üle Võru- ja Põlvamaa. Korrespondendi koha võttis Lillemäe üle Mirjam Mõttuselt, kes suundub lapsepuhkusele. "Vaatajad ja kuulajad kindlasti nõustuvad, et Mirjam Mõttus on viimaste aastate jooksul suurepäraselt kajastanud Põlva- ja Võrumaa inimeste igapäevaseid muresid ja rõõme ning aidanud mitmeid teemasid, mille alguspunkt võib olla Eesti väiksemates piirkondades, ka laiemalt Eesti meedias avada," jagas Mirjam Mõttuse aadressil häid sõnu ERR-i teleuudiste juht Liisu Lass, soovides samasugust indu uues ametis ka värskele korrespondendile.
### Response:
Võru- ja Põlvamaa uudiseid vahendab ERR-is nüüd Leevi Lillemäe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) kommunikatsiooniekspert Anne-Mai Helemäe ütles ERR-ile, et amet soovitab kinkekaardi aegumisel külastada kauplejate kodulehti, sest praeguseks on paljudel kodulehtedel juba vajalik info üleval. Seda, kas teenuseid saab kinkekaardi alusel ka pärast aegumist tarbida, on Helemäe sõnul soovitatav kauplejaga kirjalikult kokku leppida.
Helemäe tuletab inimestele meelde, et paljudel kauplejatel on tavapärasest rohkem pöördumisi ja seetõttu ei pruugi nad ka koheselt vastata. Kui tarbija ja kaupleja omavahel mõlemat osapoolt rahuldavat kokkulepet ei saavuta, siis saab Helemäe sõnul esitada avalduse tarbijavaidluste komisjoni.
Kauplustel soovitab TTJA juba ennetavalt info oma kodulehele üles panna.
"Kuivõrd tarbijal on seaduse järgi õigus saamata jäänud teenuse eest raha tagasi küsida, siis on märksõnaks avatud suhtlus ja kompromiss. Näiteks soovitame pikendada kinkekaardi kasutamisaega," ütles Helemäe. | Tarbijal on õigus eriolukorra ajal aegunud kinkekaardi summa tagasi nõuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) kommunikatsiooniekspert Anne-Mai Helemäe ütles ERR-ile, et amet soovitab kinkekaardi aegumisel külastada kauplejate kodulehti, sest praeguseks on paljudel kodulehtedel juba vajalik info üleval. Seda, kas teenuseid saab kinkekaardi alusel ka pärast aegumist tarbida, on Helemäe sõnul soovitatav kauplejaga kirjalikult kokku leppida.
Helemäe tuletab inimestele meelde, et paljudel kauplejatel on tavapärasest rohkem pöördumisi ja seetõttu ei pruugi nad ka koheselt vastata. Kui tarbija ja kaupleja omavahel mõlemat osapoolt rahuldavat kokkulepet ei saavuta, siis saab Helemäe sõnul esitada avalduse tarbijavaidluste komisjoni.
Kauplustel soovitab TTJA juba ennetavalt info oma kodulehele üles panna.
"Kuivõrd tarbijal on seaduse järgi õigus saamata jäänud teenuse eest raha tagasi küsida, siis on märksõnaks avatud suhtlus ja kompromiss. Näiteks soovitame pikendada kinkekaardi kasutamisaega," ütles Helemäe.
### Response:
Tarbijal on õigus eriolukorra ajal aegunud kinkekaardi summa tagasi nõuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmalt arvasid paljud, et nimevalikuga tehakse nalja, ent peagi jagas Grimes sotsiaalmeedias selgitust, mida nimi täpselt tähendab, kirjutab BBC.
•X, the unknown variable ⚔️
•Æ, my elven spelling of Ai (love &/or Artificial intelligence)
•A-12 = precursor to SR-17 (our favorite aircraft). No weapons, no defenses, just speed. Great in battle, but non-violent ????
+
(A=Archangel, my favorite song)
(⚔️???? metal rat)
— ꧁ ༒ Gℜiꪔ⃕es ༒꧂ ???????????? 小仙女 (@Grimezsz) May 6, 2020
X tähendab tundmatut muutujat, Æ tähendab tehisintellekti ning A-12 on on nende lemmiku õhumasina SR-17 eelkäija. A tuleb ka Grimesi lemmiklaulust "Archangel". Tähte Æ on Grimes varem kasutanud ka oma laulude pealkirjas.
Kuidas nime hääldama peaks, ei ole teada. Üks Twitteri kasutaja pakkus häälduseks X Ash Archangel. Musk märkis selle säutsu meeldivaks, kuid mingit muud vihjet ta nimehäälduse kohta andnud ei ole.
pic.twitter.com/lm30U60OtO
— Elon Musk (@elonmusk) May 5, 2020 | Elon Musk ja Grimes panid pojale nimeks X Æ A-12 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmalt arvasid paljud, et nimevalikuga tehakse nalja, ent peagi jagas Grimes sotsiaalmeedias selgitust, mida nimi täpselt tähendab, kirjutab BBC.
•X, the unknown variable ⚔️
•Æ, my elven spelling of Ai (love &/or Artificial intelligence)
•A-12 = precursor to SR-17 (our favorite aircraft). No weapons, no defenses, just speed. Great in battle, but non-violent ????
+
(A=Archangel, my favorite song)
(⚔️???? metal rat)
— ꧁ ༒ Gℜiꪔ⃕es ༒꧂ ???????????? 小仙女 (@Grimezsz) May 6, 2020
X tähendab tundmatut muutujat, Æ tähendab tehisintellekti ning A-12 on on nende lemmiku õhumasina SR-17 eelkäija. A tuleb ka Grimesi lemmiklaulust "Archangel". Tähte Æ on Grimes varem kasutanud ka oma laulude pealkirjas.
Kuidas nime hääldama peaks, ei ole teada. Üks Twitteri kasutaja pakkus häälduseks X Ash Archangel. Musk märkis selle säutsu meeldivaks, kuid mingit muud vihjet ta nimehäälduse kohta andnud ei ole.
pic.twitter.com/lm30U60OtO
— Elon Musk (@elonmusk) May 5, 2020
### Response:
Elon Musk ja Grimes panid pojale nimeks X Æ A-12 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See, et Eesti rahvusmeeskonna nurgaründaja ja Perugia teed lähevad lahku, sai sisuliselt selgeks juba mõne aja eest, sest esiteks ei teeninud ta Itaalias loodetud mänguminuteid ja teiseks seostatakse teda tugevalt Poola klubi Rzeszowi Asseco Resoviaga, vahendab Võrkpall24.ee.
Põhimeestest jätavad Perugiaga hüvasti Argentina koondise sidemängija Luciano De Cecco ja Serbia koondise temporündaja Marco Podrašcanin. De Cecco mängis meeskonnas kokku kuus ja Podrašcanin neli hooaega.
Perugias ei jätka mängimist ka Horvaatia koondise sidemängija Tsimafei Žukovski ja Hollandi diagonaalründaja Sjoerd Hoogendoorn.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Robert Täht lahkub Perugia ridadest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See, et Eesti rahvusmeeskonna nurgaründaja ja Perugia teed lähevad lahku, sai sisuliselt selgeks juba mõne aja eest, sest esiteks ei teeninud ta Itaalias loodetud mänguminuteid ja teiseks seostatakse teda tugevalt Poola klubi Rzeszowi Asseco Resoviaga, vahendab Võrkpall24.ee.
Põhimeestest jätavad Perugiaga hüvasti Argentina koondise sidemängija Luciano De Cecco ja Serbia koondise temporündaja Marco Podrašcanin. De Cecco mängis meeskonnas kokku kuus ja Podrašcanin neli hooaega.
Perugias ei jätka mängimist ka Horvaatia koondise sidemängija Tsimafei Žukovski ja Hollandi diagonaalründaja Sjoerd Hoogendoorn.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee.
### Response:
Robert Täht lahkub Perugia ridadest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR-i saates "Otse uudistemajast" küsis saatejuht Indrek Kiisler, kas Kõlvart on mõelnud, et ta sooviks olla kohalikel valimistel Keskerakonna linnapeakandidaat.
"Kui see oli isiklik küsimus, siis ma isiklikult ka vastan, et sooviks küll, jah. Ma näen, et ma pooleteise aasta jooksul ei suuda kõiki neid projekte ellu viia, mis mul on plaanis. Aga see on praegu ainult minu isiklik emotsioon. Mida erakond otsustab, mida otsustavad tallinlased, seda me praegu ei tea," vastas Kõlvart.
Kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimuvad 17. oktoobril 2021.
Praegu on Keskerakonnal Tallinna volikogus ülekaal, Kõlvarti sõnul pole aga mõtet prognoosida, mis saab järgmisel sügisel.
"Aastate jooksul oli see meie konkurentide unistus, et Keskerakond ei suudaks tagada ainuvõimu. Et ükskõik, mis valem on, tekib koalitsioon ilma meieta. Siis tuleb juba küsida nende käest, kuidas nad seda koalitisooni kokku panevad," lausus Kõlvart. | Kõlvart kinnitas, et soovib olla Keskerakonna linnapeakandidaat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR-i saates "Otse uudistemajast" küsis saatejuht Indrek Kiisler, kas Kõlvart on mõelnud, et ta sooviks olla kohalikel valimistel Keskerakonna linnapeakandidaat.
"Kui see oli isiklik küsimus, siis ma isiklikult ka vastan, et sooviks küll, jah. Ma näen, et ma pooleteise aasta jooksul ei suuda kõiki neid projekte ellu viia, mis mul on plaanis. Aga see on praegu ainult minu isiklik emotsioon. Mida erakond otsustab, mida otsustavad tallinlased, seda me praegu ei tea," vastas Kõlvart.
Kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimuvad 17. oktoobril 2021.
Praegu on Keskerakonnal Tallinna volikogus ülekaal, Kõlvarti sõnul pole aga mõtet prognoosida, mis saab järgmisel sügisel.
"Aastate jooksul oli see meie konkurentide unistus, et Keskerakond ei suudaks tagada ainuvõimu. Et ükskõik, mis valem on, tekib koalitsioon ilma meieta. Siis tuleb juba küsida nende käest, kuidas nad seda koalitisooni kokku panevad," lausus Kõlvart.
### Response:
Kõlvart kinnitas, et soovib olla Keskerakonna linnapeakandidaat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muusika mainumbri kaanepersoon on Alo Põldmäe. Tänavu mais 75aastaseks saav Põldmäe on viljakas helilooja, kuid ka tulihingeline kultuuriloolane. Tema suur armastus kuulub Eestimaal toodetud eri marki ajaloolistele klaveritele - neid on ta oma "arheoloogilistel" leiuretkedel avastanud üle 80.
Rubriigis TÄHT tuleb seekord juttu maailmanimega pianistist Murray Perahiast.
Karantiiniaja digimuusikaelust ja sellest, mida selline aeg meis muudab, räägivad vestlusloos ERSO orkestrant Liina Žigurs, Vanemuise solist Pirjo Jonas, jazziklubi Philly Joe's juht Reigo Ahven ja Kellerteatri juht Vahur Keller.
Saksa muusikateadlane dr Stephan Mösch annab sügavutimineva ülevaate, millised omadused on Euroopas levinud nn režiiteatril ning miks ooperilavastajad endale selliseid suuri vabadusi võtavad.
Ajakirjas alanud koore ja koorijuhte kajastavas rubriigis KOOSKÕLA on seekord portreteeritav Elo Üleoja oma kollektiividega.
Eino Tambergi 90. sünniaastapäevaks kirjutasid oma isikliku loo ja nägemuse sellest suurmehest Taavi Hark ja Mart Siimer.
Hiljuti välja tulnud raamatut erilise saatusega mehest Jüri Tähest - "Tähelend. Jüri Täht - mees rohelisest raamatust" käsitleb Kerstin Kullerkupp.
Ajakirjas on ülevaade lähikuu tähtsamatest maailma ja eesti muusikauudistest.
Plaadirubriigis on arvustamisel Erkki-Sven Tüüri, Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkestri plaat "Mythos", Vox Clamantise ECMi plaat "Cyrillus Kreek. The Suspended Harp of Babel", Elvuse "Marsi udud", Markus Robami "In Crowds" ja Jason Hunteri "From Afar". | Muusika mainumbris: kultuurielu karantiiniajal, lähipilk saksa režiiteatrile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muusika mainumbri kaanepersoon on Alo Põldmäe. Tänavu mais 75aastaseks saav Põldmäe on viljakas helilooja, kuid ka tulihingeline kultuuriloolane. Tema suur armastus kuulub Eestimaal toodetud eri marki ajaloolistele klaveritele - neid on ta oma "arheoloogilistel" leiuretkedel avastanud üle 80.
Rubriigis TÄHT tuleb seekord juttu maailmanimega pianistist Murray Perahiast.
Karantiiniaja digimuusikaelust ja sellest, mida selline aeg meis muudab, räägivad vestlusloos ERSO orkestrant Liina Žigurs, Vanemuise solist Pirjo Jonas, jazziklubi Philly Joe's juht Reigo Ahven ja Kellerteatri juht Vahur Keller.
Saksa muusikateadlane dr Stephan Mösch annab sügavutimineva ülevaate, millised omadused on Euroopas levinud nn režiiteatril ning miks ooperilavastajad endale selliseid suuri vabadusi võtavad.
Ajakirjas alanud koore ja koorijuhte kajastavas rubriigis KOOSKÕLA on seekord portreteeritav Elo Üleoja oma kollektiividega.
Eino Tambergi 90. sünniaastapäevaks kirjutasid oma isikliku loo ja nägemuse sellest suurmehest Taavi Hark ja Mart Siimer.
Hiljuti välja tulnud raamatut erilise saatusega mehest Jüri Tähest - "Tähelend. Jüri Täht - mees rohelisest raamatust" käsitleb Kerstin Kullerkupp.
Ajakirjas on ülevaade lähikuu tähtsamatest maailma ja eesti muusikauudistest.
Plaadirubriigis on arvustamisel Erkki-Sven Tüüri, Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkestri plaat "Mythos", Vox Clamantise ECMi plaat "Cyrillus Kreek. The Suspended Harp of Babel", Elvuse "Marsi udud", Markus Robami "In Crowds" ja Jason Hunteri "From Afar".
### Response:
Muusika mainumbris: kultuurielu karantiiniajal, lähipilk saksa režiiteatrile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Video postitati savechildrenuk Instagrami kontole. Tegemist on heategvusliku organisatsiooniga, mis toetab hädas olevaid lapsi, kirjutab Hello!.
Harry filmitud videos on näha, kuidas Meghan Archiele raamatut pealkirjaga "Duck! Rabbit!" ette loeb. Archie sünnipäeva veedab paar oma uues kodus Los Angeleses.
Eelmine pilt, mis Archiest postitati, oli tehtud 2019. aasta detsembris.
View this post on Instagram
"Duck! Rabbit!" with Meghan, The Duchess of Sussex (and Harry, The Duke of Sussex behind the camera), read to their son Archie for his 1st birthday. Happy Birthday, Archie! . Thank you #DuchessMeghan for helping us to raise urgent funds for our coronavirus appeal by reading "Duck! Rabbit" by @akrfoundation, illustrated by @tlichtenheld (published by @chroniclekidsbooks). . As the world grapples with the coronavirus pandemic, children's lives are being turned upside down. By donating to Save with Stories, you can support the most vulnerable families in the UK and around the world by helping to provide early learning packs, supermarket vouchers, essential household items and virus protection. . Please donate today by visiting our website. Link in bio. . Or you can text STORIES to 70008 to give a one-off donation of £5. . Together, we can help families get through this. . You can only donate via text from a UK mobile. You'll be billed £5 plus standard rate text message. We receive 100% of your donation. By texting STORIES you agree to calls about fundraising appeals, campaigns, events and other ways to support. Include NO PHONE to opt out of calls. Queries? 02070126400. Read our Privacy Policy savethechildren.org.uk/privacy The Save the Children Fund is a charity registered in England and Wales (213890) and Scotland (SC039570) . #SaveWithStoriesUK #SaveWithStories #GrowingThroughThis
A post shared by Save The Children UK (@savechildrenuk) on May 6, 2020 at 4:01am PDT | Harry ja Meghan jagasid poja sünnipäeva puhul uut videot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Video postitati savechildrenuk Instagrami kontole. Tegemist on heategvusliku organisatsiooniga, mis toetab hädas olevaid lapsi, kirjutab Hello!.
Harry filmitud videos on näha, kuidas Meghan Archiele raamatut pealkirjaga "Duck! Rabbit!" ette loeb. Archie sünnipäeva veedab paar oma uues kodus Los Angeleses.
Eelmine pilt, mis Archiest postitati, oli tehtud 2019. aasta detsembris.
View this post on Instagram
"Duck! Rabbit!" with Meghan, The Duchess of Sussex (and Harry, The Duke of Sussex behind the camera), read to their son Archie for his 1st birthday. Happy Birthday, Archie! . Thank you #DuchessMeghan for helping us to raise urgent funds for our coronavirus appeal by reading "Duck! Rabbit" by @akrfoundation, illustrated by @tlichtenheld (published by @chroniclekidsbooks). . As the world grapples with the coronavirus pandemic, children's lives are being turned upside down. By donating to Save with Stories, you can support the most vulnerable families in the UK and around the world by helping to provide early learning packs, supermarket vouchers, essential household items and virus protection. . Please donate today by visiting our website. Link in bio. . Or you can text STORIES to 70008 to give a one-off donation of £5. . Together, we can help families get through this. . You can only donate via text from a UK mobile. You'll be billed £5 plus standard rate text message. We receive 100% of your donation. By texting STORIES you agree to calls about fundraising appeals, campaigns, events and other ways to support. Include NO PHONE to opt out of calls. Queries? 02070126400. Read our Privacy Policy savethechildren.org.uk/privacy The Save the Children Fund is a charity registered in England and Wales (213890) and Scotland (SC039570) . #SaveWithStoriesUK #SaveWithStories #GrowingThroughThis
A post shared by Save The Children UK (@savechildrenuk) on May 6, 2020 at 4:01am PDT
### Response:
Harry ja Meghan jagasid poja sünnipäeva puhul uut videot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavune tennisehooaeg peatati koroonaviiruse tõttu märtsi alguses, kuid enne seda jõuti jaanuaris pidada Austraalia lahtiste slämmiturniir. Prantsusmaa lahtised lükati aga pandeemia tõttu maist septembrisse ja Wimbledoni turniir tühistati sootuks. Sügisese US Openi saatus on veel lahtine.
Craig Tiley tunnistab, et koroonaviiruse mõjust ei pääse ka Austraalia lahtised. "Halvimal juhul jääb turniir ära," rääkis ta Austraalia meediale. "Parimal juhul saaksime turniiri korraldada mängijatega, kes meil õnnestub siia tuua kasutades karantiinitehnikaid. Tribüünidele pääseksid vaid austraallased."
Austraalias on koroonaviirus diagnoositud ligi 7000 inimesel. Praeguseks on haiged vähem kui 1000 inimest, surnuid on 96. | Austraalia lahtiste pealik: järgmise aasta turniir võib küsimärgi alla sattuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavune tennisehooaeg peatati koroonaviiruse tõttu märtsi alguses, kuid enne seda jõuti jaanuaris pidada Austraalia lahtiste slämmiturniir. Prantsusmaa lahtised lükati aga pandeemia tõttu maist septembrisse ja Wimbledoni turniir tühistati sootuks. Sügisese US Openi saatus on veel lahtine.
Craig Tiley tunnistab, et koroonaviiruse mõjust ei pääse ka Austraalia lahtised. "Halvimal juhul jääb turniir ära," rääkis ta Austraalia meediale. "Parimal juhul saaksime turniiri korraldada mängijatega, kes meil õnnestub siia tuua kasutades karantiinitehnikaid. Tribüünidele pääseksid vaid austraallased."
Austraalias on koroonaviirus diagnoositud ligi 7000 inimesel. Praeguseks on haiged vähem kui 1000 inimest, surnuid on 96.
### Response:
Austraalia lahtiste pealik: järgmise aasta turniir võib küsimärgi alla sattuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reitinguagentuur Fitch Ratings kinnitas aprilli alguses Tallinna linna pikaajalise krediidireitingu senisel tasemel AA-, stabiilse väljavaatega ka koroonakriisist tingitud oodatava majandussurutise tingimustes.
Kõlvart ütles, et arvestades linna suurepärast finantsreitingut oleks patt mitte laenu võtta.
"Laenuraha tuleb ka tagasi anda. Aga me võtame kindlasti laenu, sellepärast et meie finantsreiting annab võimaluse saada peaaegu tasuta laena. Ja me peame seda võimalust kindlasti kasutama tänavu. Ja me võtame laenu, 130-140 miljonit kindlasti. Puhver on suurem, aga see on esialgne plaan," ütles Kõlvart saates.
Linnavalitsusest täpsustati hiljem, et linna finantsteenistuse hinnangul saab Tallinn tänavu laenu võtta 77 miljonit.
Kõlvart märkis, et praegu puudub veel ülevaade, kuidas on eriolukord ja pandeemia linnaeelarve laekumisi mõjutanud, sest täpselt on teada vaid aasta esimese kolme kuu laekumised. Vaatamata sellele ei kavatseta eelarves planeeritud investeeringuid edasi lükata või tühistada, märkis linnapea.
Riik toetab eriolukorra ajal omalt poolt rahaga omavalitsusi, et need saaks majanduse elavdamiseks teha investeeringuid uutesse objektidesse.
Kõlvart märkis riigi toetusmeetmete kohta, et Tallinn ootas suurima omavalitsusena suuremat toetussummat kui 17 miljonit, mis anti uute objektide rajamiseks. "Päris suur raha. Aga linna eelarve on tänavuseks aastaks 823-824 miljonit eurot. See on meie jaoks toetus, aga ei saa öelda,et selle rahaga saaks süsteemselt midagi lahendada," ütles Kõlvart.
Kõlvart märkis ka, et toetusraha sidumine ilmtingimata uute objektide rajamisega ei ole kõige õigem, sest omavalitsused vajavad praegu raha eelarvepositsiooni säilitamiseks ning plaanitud projektide lõpuleviimiseks.
Kõlvart kinnitas samas, et ükski projekt tegemata ei jää, pigem lükatakse need järgmisesse aastasse. | Tallinn võtab tänavu vähemalt 77 miljonit laenu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reitinguagentuur Fitch Ratings kinnitas aprilli alguses Tallinna linna pikaajalise krediidireitingu senisel tasemel AA-, stabiilse väljavaatega ka koroonakriisist tingitud oodatava majandussurutise tingimustes.
Kõlvart ütles, et arvestades linna suurepärast finantsreitingut oleks patt mitte laenu võtta.
"Laenuraha tuleb ka tagasi anda. Aga me võtame kindlasti laenu, sellepärast et meie finantsreiting annab võimaluse saada peaaegu tasuta laena. Ja me peame seda võimalust kindlasti kasutama tänavu. Ja me võtame laenu, 130-140 miljonit kindlasti. Puhver on suurem, aga see on esialgne plaan," ütles Kõlvart saates.
Linnavalitsusest täpsustati hiljem, et linna finantsteenistuse hinnangul saab Tallinn tänavu laenu võtta 77 miljonit.
Kõlvart märkis, et praegu puudub veel ülevaade, kuidas on eriolukord ja pandeemia linnaeelarve laekumisi mõjutanud, sest täpselt on teada vaid aasta esimese kolme kuu laekumised. Vaatamata sellele ei kavatseta eelarves planeeritud investeeringuid edasi lükata või tühistada, märkis linnapea.
Riik toetab eriolukorra ajal omalt poolt rahaga omavalitsusi, et need saaks majanduse elavdamiseks teha investeeringuid uutesse objektidesse.
Kõlvart märkis riigi toetusmeetmete kohta, et Tallinn ootas suurima omavalitsusena suuremat toetussummat kui 17 miljonit, mis anti uute objektide rajamiseks. "Päris suur raha. Aga linna eelarve on tänavuseks aastaks 823-824 miljonit eurot. See on meie jaoks toetus, aga ei saa öelda,et selle rahaga saaks süsteemselt midagi lahendada," ütles Kõlvart.
Kõlvart märkis ka, et toetusraha sidumine ilmtingimata uute objektide rajamisega ei ole kõige õigem, sest omavalitsused vajavad praegu raha eelarvepositsiooni säilitamiseks ning plaanitud projektide lõpuleviimiseks.
Kõlvart kinnitas samas, et ükski projekt tegemata ei jää, pigem lükatakse need järgmisesse aastasse.
### Response:
Tallinn võtab tänavu vähemalt 77 miljonit laenu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ministril tuvastati koroonaviirus, tal on kerged haigussümptomid ja ta jätkab tööd kodust, teatas Vene kultuuriministeeriumi pressiesindaja kolmapäeval. Minister ei vaja haiglaravi, kinnitas ta.
Tegemist on juba kolmanda Venemaa valitsuse liikmega, kellel on koroonaviirus avastatud. Neljapäeval teatas nakatumisest Vene peaminister Mihhail Mišustin, laupäeval aga Venemaa ehitusminister Vladimir Jakušev. | Kolmas Vene minister haigestus koroonasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ministril tuvastati koroonaviirus, tal on kerged haigussümptomid ja ta jätkab tööd kodust, teatas Vene kultuuriministeeriumi pressiesindaja kolmapäeval. Minister ei vaja haiglaravi, kinnitas ta.
Tegemist on juba kolmanda Venemaa valitsuse liikmega, kellel on koroonaviirus avastatud. Neljapäeval teatas nakatumisest Vene peaminister Mihhail Mišustin, laupäeval aga Venemaa ehitusminister Vladimir Jakušev.
### Response:
Kolmas Vene minister haigestus koroonasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1905. aasta oli meie ajaloo kõigi aegade sotsiaalselt aktiivseim aeg, ja seda kuni laulva revolutsioonini, alles siis olime aktiivsemad. Nii et too kauge aasta on meile püha ja kõigile, kes käsitlevad seda teemat ausalt, kuulub tänu. Mark Soosaar on üks neist, lisaks isamaa-armastusele on tal piisavalt kunstnikuverd, mida püüamegi lahata.
Revolutsioonilise 1905. aasta kõige revolutsioonilisem maapiirkond oli Vigala kihelkond, seal põletasid meie tulised esivanemad maha tervelt kolm mõisa, filmi alus – kui ma olen õigesti aru saanud – on vastuhakk von Uexkülli suguvõsale kuulunud Vana-Vigalas. Revolutsiooni loogika on seesugune, et kõige vastalisemad on kõige paremal järjel orjad. 1917. aastal Petrogradis olid kõige bolševistlikumad Putilovi tehase töölised, kes said Tsaari-Venemaa kõige kõrgemat palka, 1980. aastail tõusid Poolas kõige edukamalt üles Gdanski Lenini-nimelise laevatehase töölised, kes said Poolas kõige kõrgemat palka, Vana-Vigala oli Eesti mõisatest üks edumeelsemaid. Mujal valitses meil äärmiselt vastik ja totaalselt ülekohtune mõisaorjus, aga Velisel olid olud ja isegi talupoegade juriidilised õigused mõnevõrra lahedamad. Kui inimesed tunnetavad pisutki vabadust ja ainelist toimetulekut, siis tahavad nad seda juurde. Õnneks. Nii toimibki progress.
Vigala-sündmused on ajalukku Eesti-meelselt jäädvustanud Mihkel Aitsam, mõisaideoloogiast lähtuvalt parun von Uexküll (mängib Linnar Priimägi) oma mälestustes, võimsa romantilise novelli "Bernhard Riives" on sellest kirjutanud Aino Kallas, kelle nimitegelase prototüüp on Bernhard Laipmann (Evald Aavik) ja kes ongi sündmused Vigalas kuulsaks kirjutanud.
Lugu peab olema enneolematu ja antud juhul ka on. Mustasajaliste karistussalklaste poolt peksule määratud väärikas Eesti talumees ei lase end alandada ning valib piitsahoopide eest mahalaskmise. Vaat niisugune tegu on sügavat austust äratav. Teiselt poolt on vabatahtliku surmamineja motivatsioon, tema psühholoogia ikka väga huvitav, ja seda Soosaar uuribki. Tema teoses ei ole Kalda uljast romantismi, Aitsami jäägitut mõisavastasust, tema küsib üsna otse – kas Laipmann talitas ikka õigest? Julge küsimus Nõukogude ajal.
Julgusest pole Soosaarel üldse puudust olnud. Tal on filmi episoodilised tegelased Konstantin Päts (Peeter Simm) ja Jaan Teemant (Peeter Urbla), meie hilisemad riigijuhid, ent toona surmamõistetud poliitikud. Juba üksnes jõulude toomine filmi oli toonases kroonuateismi tingimustes vägitegu. Minu esimeses raamatus ("Homne karikakar", 1976) näiteks asendas tsensuur tekstis esineva sõna "jõulud" sõnaga "talistepühad", Soosaarel esineb kristliku maailma ühe suurema püha nimetus lausa pealkirjas.
Loomulikult ei tee poliitvõidud allahindlust esteetikale. Ja polegi vaja teha. Soosaare eksperimentaalfilm, ajastufilm, ajaloodraama ""Jõulud Vigalas" (edaspidi "JV") on kunstiline tervik, seal klapib kõik kokku. Kasutatud on rohkelt amatöörnäitlejaid. Nende seltskond on hiilgav – Jüri Arrak, Linnar Priimägi, Omar Volmer, Jaan Kaplinski, Ain Kaalep, Peeter Simm, Olav Neuland, Peeter Urbla, Kadriann Soosaar jt. Aga nende amatöörlus, nende konarlikkus on kooskõlas maamehe nurkliku olemusega. Mängida professionaalselt, kõigi näitlejanippidega talupoega, see tundub kuidagi võltsina. Arvan, et sama funktsiooni täidab ka kõikuv kaamera ja hüplev pilt. Ka selles on amatöörlikkust ja maamehelikkust.
Muidugi tekib mõte, kas osatäitjate niisuguse valikuga pole soovitud väljendada ka mõnd teoseruumist eemale jäävat, vaid siseringile suunatut mõtet, näiteks lugupidamist kolleegide ja üldse loomeinimeste vastu. Aga olgu, see ei riku mängu, siin avaldub ka veidike dokumentaalsust. Tõsielufilmis toovad ülesvõetud inimesed ekraanile kaasa kogu informatsiooni, mis nende kohta on teada, JV-s toimib sama efekt. Mainekad kultuuriinimesed ei kehastu sajaprotsendiliselt ümber osatäitjateks, ei mängi sajaprotsendiliselt neile teoses ette nähtud rolle, vaid on ikkagi jäänud veidike ka Kaalepiteks, Kaplinskiteks, Simmideks jne.
Amatöör on ka von Uexkülli osatäitja. Ka temaga kaasneb üldsusele (aga mitte kogu vaatajaskonnale!) teada tema germanofiilsus ja erudiitsus. Tema puhul toimib koguni topeltefekt – tema mängitud Itaaliast just tulnud ja eurooplusega kelkiv parun eksib elementaarse faktiga, Vesuuvi kõige kuulsama purske aastaga, ütleb selleks 72. aasta ja meie Bernhard Laipmann parandab selle õigeks – 79. Tegelaste karakterid on paigas.
1905. aasta kohta on tehtud filmiajaloo ehk kuulsaim teos, Sergei Eisensteini avangardfilm, poliitdraama, ajaloo- ja ajastufilm "Soomuslaev Potjomkin". Jean Cocteau peab "Potjomkinit" maailma esinelikusse kuuluvaks (teised kolm: Buster Keatoni "Sherlock junior", Chaplini "Kullapalavik" ja Buñueli-Dalí "Andaluusia koer"), ta kiidab filmi niiviisi: "Peab tunnistama, et üks "Potjomkini" suuri õnnestumisi seisneb selles, et ta ei jäta muljet nagu oleks keegi teda vändanud ja keegi temas mänginud."
Midagi niisugust on omas mastaabis saavutanud ka Soosaar.
Cocteau jätkab: "[mängufilm]"Potjomkin" on ka dokumentaalfilm, ühtlasi ka dokument Eisensteini kohta."
Dokumentaalsuse vaimu on oma filmis loonud Soosaargi, ning eks see iseloomusta teda ennastki. JV on võrdselt esteetika- ja sõnumifilm, ent dokumentaalsuse vaimu leiame süžee organiseerimisestki. Lugu ei arene fiktsiooni reeglite järgi, pigem kulgeb see käsitletava ajaloosündmuse kronoloogilise toimumise järgi. Aga samas on Soosaar ikkagi esteet, põhisündmuse osasündmused on tal nagu maalikunstniku visioonid.
Samas on lugu raudselt kolmeks jagatud, alguseks, keskpaigaks ja lõpuks, nagu nõudis juba Aristoteles rohkem kui kaks tuhat aastat tagasi. Alguse, sissejuhatuse lõpus ütleb Bernhardi naine ja laste ema, tõe hääl Liisa Laipmann (Kersti Kreismann), et Bernhard peab põgenema välismaale nagu seda tegid Päts ja Teemant, loomulikult Bernhard seda ei tee, algab sisu. Enam-vähem täpselt poole filmi peal näeme sisu kulminatsiooni, mõisa mahapõletamist, viimasel kolmandikul siis konklusioonina kohus ja epiloogina mahalaskmine. Filmil on oskuslik raam, rahvalaulik Jaan Limberg esitab meile käivituseks ja lõpus mahajahtumiseks adekvaatse rahvalaulu 1905. aasta sündmustest Vigalas. Seegi suurendab dokumentaalsusemuljet.
Ka on vastandused korralikult paigas – Laipmann contra Uexküll; Laipmann contra oma küla rahvas; Laipmann contra oma naine Liisa; Laipmanni perekonna vaesus ja hellus lastega mängides, mõisainimeste labane saksikus rikkaliku interjööriga häärberis.
Originaalsusjõudu on jätkunud Soosaarel piisavalt. Ta on loonud oma revolutsiooninägemuse, mõisaga seotus kaldub ta siiski stampsusele, seal muudkui juuakse ja pidutsetakse. Mustasajaliste kujutamisel on uudsust, näiteks Bernhardi saanis konvoeerivate sõdurite jutt, peaaegu et vennastumine Bernhardiga. Kindral Bezobrazovi (Viktor Balašov) lahenduski on üllatav, timukas peseb pärast kohtuotsust oma käed patust puhtaks nagu tegi seda Pontus Pilatus. Sellega lähendatakse Bernhard Jeesus Kristusele.
Miks siis siiski valib surma? Kas igatseb isa juurde taevasse nagu Jeesus?
Sellele saame ausa vastuse episoodis, kus keldris hoitakse peksuleminejaid ja surmamõistetuid. Liigutav on viimane Liisu ja Bernhardi kohtumine. Liisu toob süüa, ulatab läbi trellide leiba, keelitab oma meest mitte heitma saatuse kätte teda ja lapsi.
Ja milline on siis aus vastus? Dokumentalist Soosaar: ei tea, ei saa aru, aga muidu on Bernhard Laipmann igati tubli Eesti mees. | Retroretsensioon. Vabatahtlik surmamineja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1905. aasta oli meie ajaloo kõigi aegade sotsiaalselt aktiivseim aeg, ja seda kuni laulva revolutsioonini, alles siis olime aktiivsemad. Nii et too kauge aasta on meile püha ja kõigile, kes käsitlevad seda teemat ausalt, kuulub tänu. Mark Soosaar on üks neist, lisaks isamaa-armastusele on tal piisavalt kunstnikuverd, mida püüamegi lahata.
Revolutsioonilise 1905. aasta kõige revolutsioonilisem maapiirkond oli Vigala kihelkond, seal põletasid meie tulised esivanemad maha tervelt kolm mõisa, filmi alus – kui ma olen õigesti aru saanud – on vastuhakk von Uexkülli suguvõsale kuulunud Vana-Vigalas. Revolutsiooni loogika on seesugune, et kõige vastalisemad on kõige paremal järjel orjad. 1917. aastal Petrogradis olid kõige bolševistlikumad Putilovi tehase töölised, kes said Tsaari-Venemaa kõige kõrgemat palka, 1980. aastail tõusid Poolas kõige edukamalt üles Gdanski Lenini-nimelise laevatehase töölised, kes said Poolas kõige kõrgemat palka, Vana-Vigala oli Eesti mõisatest üks edumeelsemaid. Mujal valitses meil äärmiselt vastik ja totaalselt ülekohtune mõisaorjus, aga Velisel olid olud ja isegi talupoegade juriidilised õigused mõnevõrra lahedamad. Kui inimesed tunnetavad pisutki vabadust ja ainelist toimetulekut, siis tahavad nad seda juurde. Õnneks. Nii toimibki progress.
Vigala-sündmused on ajalukku Eesti-meelselt jäädvustanud Mihkel Aitsam, mõisaideoloogiast lähtuvalt parun von Uexküll (mängib Linnar Priimägi) oma mälestustes, võimsa romantilise novelli "Bernhard Riives" on sellest kirjutanud Aino Kallas, kelle nimitegelase prototüüp on Bernhard Laipmann (Evald Aavik) ja kes ongi sündmused Vigalas kuulsaks kirjutanud.
Lugu peab olema enneolematu ja antud juhul ka on. Mustasajaliste karistussalklaste poolt peksule määratud väärikas Eesti talumees ei lase end alandada ning valib piitsahoopide eest mahalaskmise. Vaat niisugune tegu on sügavat austust äratav. Teiselt poolt on vabatahtliku surmamineja motivatsioon, tema psühholoogia ikka väga huvitav, ja seda Soosaar uuribki. Tema teoses ei ole Kalda uljast romantismi, Aitsami jäägitut mõisavastasust, tema küsib üsna otse – kas Laipmann talitas ikka õigest? Julge küsimus Nõukogude ajal.
Julgusest pole Soosaarel üldse puudust olnud. Tal on filmi episoodilised tegelased Konstantin Päts (Peeter Simm) ja Jaan Teemant (Peeter Urbla), meie hilisemad riigijuhid, ent toona surmamõistetud poliitikud. Juba üksnes jõulude toomine filmi oli toonases kroonuateismi tingimustes vägitegu. Minu esimeses raamatus ("Homne karikakar", 1976) näiteks asendas tsensuur tekstis esineva sõna "jõulud" sõnaga "talistepühad", Soosaarel esineb kristliku maailma ühe suurema püha nimetus lausa pealkirjas.
Loomulikult ei tee poliitvõidud allahindlust esteetikale. Ja polegi vaja teha. Soosaare eksperimentaalfilm, ajastufilm, ajaloodraama ""Jõulud Vigalas" (edaspidi "JV") on kunstiline tervik, seal klapib kõik kokku. Kasutatud on rohkelt amatöörnäitlejaid. Nende seltskond on hiilgav – Jüri Arrak, Linnar Priimägi, Omar Volmer, Jaan Kaplinski, Ain Kaalep, Peeter Simm, Olav Neuland, Peeter Urbla, Kadriann Soosaar jt. Aga nende amatöörlus, nende konarlikkus on kooskõlas maamehe nurkliku olemusega. Mängida professionaalselt, kõigi näitlejanippidega talupoega, see tundub kuidagi võltsina. Arvan, et sama funktsiooni täidab ka kõikuv kaamera ja hüplev pilt. Ka selles on amatöörlikkust ja maamehelikkust.
Muidugi tekib mõte, kas osatäitjate niisuguse valikuga pole soovitud väljendada ka mõnd teoseruumist eemale jäävat, vaid siseringile suunatut mõtet, näiteks lugupidamist kolleegide ja üldse loomeinimeste vastu. Aga olgu, see ei riku mängu, siin avaldub ka veidike dokumentaalsust. Tõsielufilmis toovad ülesvõetud inimesed ekraanile kaasa kogu informatsiooni, mis nende kohta on teada, JV-s toimib sama efekt. Mainekad kultuuriinimesed ei kehastu sajaprotsendiliselt ümber osatäitjateks, ei mängi sajaprotsendiliselt neile teoses ette nähtud rolle, vaid on ikkagi jäänud veidike ka Kaalepiteks, Kaplinskiteks, Simmideks jne.
Amatöör on ka von Uexkülli osatäitja. Ka temaga kaasneb üldsusele (aga mitte kogu vaatajaskonnale!) teada tema germanofiilsus ja erudiitsus. Tema puhul toimib koguni topeltefekt – tema mängitud Itaaliast just tulnud ja eurooplusega kelkiv parun eksib elementaarse faktiga, Vesuuvi kõige kuulsama purske aastaga, ütleb selleks 72. aasta ja meie Bernhard Laipmann parandab selle õigeks – 79. Tegelaste karakterid on paigas.
1905. aasta kohta on tehtud filmiajaloo ehk kuulsaim teos, Sergei Eisensteini avangardfilm, poliitdraama, ajaloo- ja ajastufilm "Soomuslaev Potjomkin". Jean Cocteau peab "Potjomkinit" maailma esinelikusse kuuluvaks (teised kolm: Buster Keatoni "Sherlock junior", Chaplini "Kullapalavik" ja Buñueli-Dalí "Andaluusia koer"), ta kiidab filmi niiviisi: "Peab tunnistama, et üks "Potjomkini" suuri õnnestumisi seisneb selles, et ta ei jäta muljet nagu oleks keegi teda vändanud ja keegi temas mänginud."
Midagi niisugust on omas mastaabis saavutanud ka Soosaar.
Cocteau jätkab: "[mängufilm]"Potjomkin" on ka dokumentaalfilm, ühtlasi ka dokument Eisensteini kohta."
Dokumentaalsuse vaimu on oma filmis loonud Soosaargi, ning eks see iseloomusta teda ennastki. JV on võrdselt esteetika- ja sõnumifilm, ent dokumentaalsuse vaimu leiame süžee organiseerimisestki. Lugu ei arene fiktsiooni reeglite järgi, pigem kulgeb see käsitletava ajaloosündmuse kronoloogilise toimumise järgi. Aga samas on Soosaar ikkagi esteet, põhisündmuse osasündmused on tal nagu maalikunstniku visioonid.
Samas on lugu raudselt kolmeks jagatud, alguseks, keskpaigaks ja lõpuks, nagu nõudis juba Aristoteles rohkem kui kaks tuhat aastat tagasi. Alguse, sissejuhatuse lõpus ütleb Bernhardi naine ja laste ema, tõe hääl Liisa Laipmann (Kersti Kreismann), et Bernhard peab põgenema välismaale nagu seda tegid Päts ja Teemant, loomulikult Bernhard seda ei tee, algab sisu. Enam-vähem täpselt poole filmi peal näeme sisu kulminatsiooni, mõisa mahapõletamist, viimasel kolmandikul siis konklusioonina kohus ja epiloogina mahalaskmine. Filmil on oskuslik raam, rahvalaulik Jaan Limberg esitab meile käivituseks ja lõpus mahajahtumiseks adekvaatse rahvalaulu 1905. aasta sündmustest Vigalas. Seegi suurendab dokumentaalsusemuljet.
Ka on vastandused korralikult paigas – Laipmann contra Uexküll; Laipmann contra oma küla rahvas; Laipmann contra oma naine Liisa; Laipmanni perekonna vaesus ja hellus lastega mängides, mõisainimeste labane saksikus rikkaliku interjööriga häärberis.
Originaalsusjõudu on jätkunud Soosaarel piisavalt. Ta on loonud oma revolutsiooninägemuse, mõisaga seotus kaldub ta siiski stampsusele, seal muudkui juuakse ja pidutsetakse. Mustasajaliste kujutamisel on uudsust, näiteks Bernhardi saanis konvoeerivate sõdurite jutt, peaaegu et vennastumine Bernhardiga. Kindral Bezobrazovi (Viktor Balašov) lahenduski on üllatav, timukas peseb pärast kohtuotsust oma käed patust puhtaks nagu tegi seda Pontus Pilatus. Sellega lähendatakse Bernhard Jeesus Kristusele.
Miks siis siiski valib surma? Kas igatseb isa juurde taevasse nagu Jeesus?
Sellele saame ausa vastuse episoodis, kus keldris hoitakse peksuleminejaid ja surmamõistetuid. Liigutav on viimane Liisu ja Bernhardi kohtumine. Liisu toob süüa, ulatab läbi trellide leiba, keelitab oma meest mitte heitma saatuse kätte teda ja lapsi.
Ja milline on siis aus vastus? Dokumentalist Soosaar: ei tea, ei saa aru, aga muidu on Bernhard Laipmann igati tubli Eesti mees.
### Response:
Retroretsensioon. Vabatahtlik surmamineja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Baltimaade peaministrid leppisid kolmapäeval kokku, et koroonaviiruse leviku raugemise tõttu kaotavad nad üksteise kodanikele seatud liikumispiirangud 15. maist.
Leedu peaminister Saulius Skvernelis mainis varem, et vaba liikumise alaga võiks edaspidi liituda Poola, Eesti soovib piiride avamist Soomega.
Läti president ütles usutluses BNS-ile, et toetab seda ettepanekut, kuid rõhutas, et otsuse langetamisel tuleb arvestada epidemioloogilist olukorda.
"Meie peaminister pidas varahommikul sel teemal videokonverentsi Leedu ja Eesti peaministriga. Eesmärk oli luua ühtne Balti piirkond, kus lubataks inimestel vabalt liikuda ja toiduaineid vedada, sest meie kolmes riigis on epideemia levinud muu Euroopaga võrreldes vähem. Sel viisil oleme esimene Euroopa piirkond, mis võib piirid avada," ütles Levits.
"Eile ütles Leedu peaminister Skvernelis, et ilmselt võiks ka Poola sellega ühinema kutsuda, sest Poola olukord sarnaneb Baltimaade omaga ja on vähem ohtlik kui Lääne-Euroopa oma. Eesti omakorda mõtleb Soome kutsumise peale, sest ka Soomes on olukord parem," sõnas ta.
"Kolm Balti riiki moodustaksid tuumikala, kust alates hakataks Euroopa tavaolukorda taastama. Sellegipoolest võiksime Euroopas luua laiema kirdepiirkonna, kuhu kuuluks Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome. Kuid see sõltub epidemioloogilisest olukorrast ja valitsuste poliitilistest otsustest. Mina isiklikult toetan seda mõtet kindlalt," ütles president.
Skvernelis kutsus esmaspäeval Poolat piiriületamist lihtsustuma
Lähiajal võib Poola piiri ületamine lihtsamaks muutuda, ütles Leedu peaminister Saulius Skvernelis esmaspäeval pärast vestlust oma Poola ametivenna Mateusz Morawieckiga.
"Jõudsime kokkuleppele luua tingimused piiriäärsete elanike piiri ületamise korra lihtsustamiseks," ütles Skvernelis.
Esimeseks sammuks peaks olema Poola piiri ääres töötajate liikumise ja tudengivahetuse taastamine.
Skvernelise sõnul aitaks Baltimaade ja Poola koordineeritud tegutsemine kaasa kogu Euroopa Liidu elavamale tegevusele koroonaviiruse ohjeldamisel.
"Selles kontekstis kutsutakse Leedu ja Poola ettevõtteid koostööle meditsiinivarustuse ja -vahendite tarnimiseks piirkonna ja EL-i turule," ütles ta.
Leedu ja Poola sulgesid omavahelise piiri märtsi keskel. | Läti president kutsus ka Poolat ja Soomet liituma Balti riikide vaba liikumise alaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Baltimaade peaministrid leppisid kolmapäeval kokku, et koroonaviiruse leviku raugemise tõttu kaotavad nad üksteise kodanikele seatud liikumispiirangud 15. maist.
Leedu peaminister Saulius Skvernelis mainis varem, et vaba liikumise alaga võiks edaspidi liituda Poola, Eesti soovib piiride avamist Soomega.
Läti president ütles usutluses BNS-ile, et toetab seda ettepanekut, kuid rõhutas, et otsuse langetamisel tuleb arvestada epidemioloogilist olukorda.
"Meie peaminister pidas varahommikul sel teemal videokonverentsi Leedu ja Eesti peaministriga. Eesmärk oli luua ühtne Balti piirkond, kus lubataks inimestel vabalt liikuda ja toiduaineid vedada, sest meie kolmes riigis on epideemia levinud muu Euroopaga võrreldes vähem. Sel viisil oleme esimene Euroopa piirkond, mis võib piirid avada," ütles Levits.
"Eile ütles Leedu peaminister Skvernelis, et ilmselt võiks ka Poola sellega ühinema kutsuda, sest Poola olukord sarnaneb Baltimaade omaga ja on vähem ohtlik kui Lääne-Euroopa oma. Eesti omakorda mõtleb Soome kutsumise peale, sest ka Soomes on olukord parem," sõnas ta.
"Kolm Balti riiki moodustaksid tuumikala, kust alates hakataks Euroopa tavaolukorda taastama. Sellegipoolest võiksime Euroopas luua laiema kirdepiirkonna, kuhu kuuluks Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome. Kuid see sõltub epidemioloogilisest olukorrast ja valitsuste poliitilistest otsustest. Mina isiklikult toetan seda mõtet kindlalt," ütles president.
Skvernelis kutsus esmaspäeval Poolat piiriületamist lihtsustuma
Lähiajal võib Poola piiri ületamine lihtsamaks muutuda, ütles Leedu peaminister Saulius Skvernelis esmaspäeval pärast vestlust oma Poola ametivenna Mateusz Morawieckiga.
"Jõudsime kokkuleppele luua tingimused piiriäärsete elanike piiri ületamise korra lihtsustamiseks," ütles Skvernelis.
Esimeseks sammuks peaks olema Poola piiri ääres töötajate liikumise ja tudengivahetuse taastamine.
Skvernelise sõnul aitaks Baltimaade ja Poola koordineeritud tegutsemine kaasa kogu Euroopa Liidu elavamale tegevusele koroonaviiruse ohjeldamisel.
"Selles kontekstis kutsutakse Leedu ja Poola ettevõtteid koostööle meditsiinivarustuse ja -vahendite tarnimiseks piirkonna ja EL-i turule," ütles ta.
Leedu ja Poola sulgesid omavahelise piiri märtsi keskel.
### Response:
Läti president kutsus ka Poolat ja Soomet liituma Balti riikide vaba liikumise alaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi ütles ERR-ile, et sel aastal loobutakse epideemia tõttu nii traditsioonilise võidupüha paraadi kui ka maakaitsepäevade korraldamisest. Ühtegi sõnul on Kaitseliidul siiski plaanis võidupüha tagasiuhoidlikumalt tähistada.
"Sõjaeelses Eesti Vabariigis oli võidupüha keskseks sündmuseks võidutule laialisaatmine Vabariigi Presidendi poolt Kadriorust, mida ka sel aastal plaanime. Võidutuled lähevad sealt laiali kõigisse maakondadesse nii nagu iga-aastasel paraadilgi. Üritus oleks avatud vaid asjaosalistele ning laiem Eesti üldsus saaks sellest osa Eesti Televisiooni teleülekande kaudu," ütles Ühtegi.
Ühtegi selgitas, et tuletoojad oleks Kaitseliidu noorteorganisatsiooni Noored Kotkad liikmed. Seda seetõttu, et organisatsioon tähistab tänavu oma 90. sünnipäeva.
"Kodumaakondades süütavad tuletoojad Vabadussõja mälestusmärkide juures kohalikud võidutuled, mida soovijad saavad viia sealt koduste jaanilõkete süütamiseks edasi," ütles Ühtegi. | Võidupüha paraad jääb sel aastal ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi ütles ERR-ile, et sel aastal loobutakse epideemia tõttu nii traditsioonilise võidupüha paraadi kui ka maakaitsepäevade korraldamisest. Ühtegi sõnul on Kaitseliidul siiski plaanis võidupüha tagasiuhoidlikumalt tähistada.
"Sõjaeelses Eesti Vabariigis oli võidupüha keskseks sündmuseks võidutule laialisaatmine Vabariigi Presidendi poolt Kadriorust, mida ka sel aastal plaanime. Võidutuled lähevad sealt laiali kõigisse maakondadesse nii nagu iga-aastasel paraadilgi. Üritus oleks avatud vaid asjaosalistele ning laiem Eesti üldsus saaks sellest osa Eesti Televisiooni teleülekande kaudu," ütles Ühtegi.
Ühtegi selgitas, et tuletoojad oleks Kaitseliidu noorteorganisatsiooni Noored Kotkad liikmed. Seda seetõttu, et organisatsioon tähistab tänavu oma 90. sünnipäeva.
"Kodumaakondades süütavad tuletoojad Vabadussõja mälestusmärkide juures kohalikud võidutuled, mida soovijad saavad viia sealt koduste jaanilõkete süütamiseks edasi," ütles Ühtegi.
### Response:
Võidupüha paraad jääb sel aastal ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korraldajad loodavad koroonaviiruse pandeemia taandumisel Soome etapi läbi viia algsetel kuupäevadel, ehk 6.–9. augustil, ehkki juuli lõpuni on Soomes rahvarohkete ürituste korraldamine keelatud ning Schengeni tsoonis kehtivad liikumispiirangud.
Ühe võimalusena kaaluvad korraldajad nüüd Soome ralli edasilükkamist septembrisse või oktoobrisse, juhul, kui eriolukord peaks pikenema. Ralli toimumise võimalikkust hinnatakse uuesti juuni alguses.
Järgmise MM-rallina peaks toimuma 16.–19. juulile planeeritud Keenia ralli. Ka Keenia piirid on hetkel suletud, kuid riigi valitsus soovib ralli saatuse otsustamiseks võtta nii palju aega kui võimalik. Värsket infot on Keenia valitsuselt oodata 15. mail. | Soome MM-ralli võib lükkuda ka sügisesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korraldajad loodavad koroonaviiruse pandeemia taandumisel Soome etapi läbi viia algsetel kuupäevadel, ehk 6.–9. augustil, ehkki juuli lõpuni on Soomes rahvarohkete ürituste korraldamine keelatud ning Schengeni tsoonis kehtivad liikumispiirangud.
Ühe võimalusena kaaluvad korraldajad nüüd Soome ralli edasilükkamist septembrisse või oktoobrisse, juhul, kui eriolukord peaks pikenema. Ralli toimumise võimalikkust hinnatakse uuesti juuni alguses.
Järgmise MM-rallina peaks toimuma 16.–19. juulile planeeritud Keenia ralli. Ka Keenia piirid on hetkel suletud, kuid riigi valitsus soovib ralli saatuse otsustamiseks võtta nii palju aega kui võimalik. Värsket infot on Keenia valitsuselt oodata 15. mail.
### Response:
Soome MM-ralli võib lükkuda ka sügisesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäevases riigikogu infotunnis vastasid opositsioonisaadikute küsimustele nii peaminister Jüri Ratas kui ka rahandusminister Martin Helme. Mitmel puhul tõid Reformierakonna saadikud välja, et Ratase küsimustele vastamise ajal muigab Martin Helme mitmetähenduslikult.
Kui Martin Helme sai sõna Rail Balticuga seotud küsimustele vastamiseks, andis ta esmalt reformierakondlastele poliitilise soovituse.
"Soovitaksin Reformierakonnal järele mõelda minu ülemüstifitseerimise kasulikkuse osas. Minule see meeldib, et te seda pidevalt teete, aga poliitikas see töötab ju minu kasuks," märkis Helme.
"Ma ei ole müstiline olend, olen üks minister 15-st valitsuses ja teen oma tööd nii hästi kui oskan. Minu tööle annavad hinnangu mitte opositsioonisaadikud, vaid valijad," sõnas Martin Helme. | Helme kutsus reformierakondlasi teda mitte ülemüstifitseerima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäevases riigikogu infotunnis vastasid opositsioonisaadikute küsimustele nii peaminister Jüri Ratas kui ka rahandusminister Martin Helme. Mitmel puhul tõid Reformierakonna saadikud välja, et Ratase küsimustele vastamise ajal muigab Martin Helme mitmetähenduslikult.
Kui Martin Helme sai sõna Rail Balticuga seotud küsimustele vastamiseks, andis ta esmalt reformierakondlastele poliitilise soovituse.
"Soovitaksin Reformierakonnal järele mõelda minu ülemüstifitseerimise kasulikkuse osas. Minule see meeldib, et te seda pidevalt teete, aga poliitikas see töötab ju minu kasuks," märkis Helme.
"Ma ei ole müstiline olend, olen üks minister 15-st valitsuses ja teen oma tööd nii hästi kui oskan. Minu tööle annavad hinnangu mitte opositsioonisaadikud, vaid valijad," sõnas Martin Helme.
### Response:
Helme kutsus reformierakondlasi teda mitte ülemüstifitseerima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Andres Rootsi muusika on salvestatud kodustes oludes nagu ka tema kaks koroona-aegset lühialbumit "House Arrest" ja "House Arrest 2". Tartu kitarristi uusim album "Mississippi to Loch Lomond" ilmus märtsis ning salvestati 2019. aastal kontsertidel USA-s, UK-s ja Eestis.
Rootsi viimane avalik esinemine enne pandeemia tõttu ärajäänud plaadiesitlustuuri oli 27. veebruaril Pärnu talvisel bluusifestivalil Blue Icicle, 8. mail saab teda näha Tartu Genialistide Klubist tehtavas veebiülekandes GenKlubi TV, kus astuvad üles ka Arno Tamm (Paabel, Estonian Voices), Roomet Jakapi (Kreatiivmootor, Impromachine4000) ja Macajey. | Vaata täispikkuses: Andres Roots helindas Johannes Pääsukese tummfilmi "Karujaht Pärnumaal" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Andres Rootsi muusika on salvestatud kodustes oludes nagu ka tema kaks koroona-aegset lühialbumit "House Arrest" ja "House Arrest 2". Tartu kitarristi uusim album "Mississippi to Loch Lomond" ilmus märtsis ning salvestati 2019. aastal kontsertidel USA-s, UK-s ja Eestis.
Rootsi viimane avalik esinemine enne pandeemia tõttu ärajäänud plaadiesitlustuuri oli 27. veebruaril Pärnu talvisel bluusifestivalil Blue Icicle, 8. mail saab teda näha Tartu Genialistide Klubist tehtavas veebiülekandes GenKlubi TV, kus astuvad üles ka Arno Tamm (Paabel, Estonian Voices), Roomet Jakapi (Kreatiivmootor, Impromachine4000) ja Macajey.
### Response:
Vaata täispikkuses: Andres Roots helindas Johannes Pääsukese tummfilmi "Karujaht Pärnumaal" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raamatus tuuakse välja seni avalikkusele teadmata detailid Harry ja Meghani elust, lükatakse ümber mitmeid kuulujutte ning räägitakse ka paari Suurbritanniast lahkumisest, kirjutab Huffpost.
Raamatu autorid on Omid Scobie ja Carolyn Durand, kes intervjuuerisid raamatu jaoks ka mitmeid Harry ja Meghani tuttavaid. "Raamatu eesmärk on näidata tõelist Harryt ja Meghanit – paari, kes inspireerib inimlikkuse ja heatahtliku tööga nii paljusid inimesi üle kogu maailma, kuid kellest luuakse tihtipeale vale kuvand," kirjeldasid autorid.
View this post on Instagram
An authorised biography of the Duke and Duchess of Sussex is coming this summer. Entitled 'Finding Freedom: Harry, Meghan, and the Making of a Modern Royal Family', the new book professes to tell 'the true story', going 'beyond the headlines to reveal unknown details of Harry and Meghan's life together'. Click the link in bio for everything you need to know.
A post shared by Tatler (@tatlermagazine) on May 4, 2020 at 9:41am PDT | Prints Harry ja Meghani elust ilmub raamat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raamatus tuuakse välja seni avalikkusele teadmata detailid Harry ja Meghani elust, lükatakse ümber mitmeid kuulujutte ning räägitakse ka paari Suurbritanniast lahkumisest, kirjutab Huffpost.
Raamatu autorid on Omid Scobie ja Carolyn Durand, kes intervjuuerisid raamatu jaoks ka mitmeid Harry ja Meghani tuttavaid. "Raamatu eesmärk on näidata tõelist Harryt ja Meghanit – paari, kes inspireerib inimlikkuse ja heatahtliku tööga nii paljusid inimesi üle kogu maailma, kuid kellest luuakse tihtipeale vale kuvand," kirjeldasid autorid.
View this post on Instagram
An authorised biography of the Duke and Duchess of Sussex is coming this summer. Entitled 'Finding Freedom: Harry, Meghan, and the Making of a Modern Royal Family', the new book professes to tell 'the true story', going 'beyond the headlines to reveal unknown details of Harry and Meghan's life together'. Click the link in bio for everything you need to know.
A post shared by Tatler (@tatlermagazine) on May 4, 2020 at 9:41am PDT
### Response:
Prints Harry ja Meghani elust ilmub raamat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tähistame osalejate jaoks kahes Eestimaa paigas kaks statsionaarset 20 - 25 km rada. Peale eriolukorra lõppu alates 25. maist on kõigil registreerunutel võimalus need rajad oma nutiseadmeid kasutades läbida. Nutiseadmesse salvestatud sõidu saab laadida üles estoniancup.ee kodulehele, et oma tulemus kirja saada. Neid saab saata kuni 28. juunini," teatab võistlussari pressiteate vahendusel.
"Alates juulikuust loodame võistlustega jätkata endisel kujul ja kokkulepitud kuupäevadel, kuid võib ka juhtuda, et vastavalt Vabariigi valitsuse otsustele peame jätkama samal moel.
Kahe esimese etapi tähistatud rajad on:
1. Kalevipoja Rattamaraton – stardi ja finišiga Palamusel
2. Raplamaa Rattamaraton – rada valmistatakse ette Keava mägede ümbrusse
Nagu märkasite, ei toimu aga esimesena planeeritud Valgehobusemäe etapp eelkirjeldatud viisil. Otsustasime sellele etapile leida uue kuupäeva meie oma sarja siseselt või koostöös EJL teiste üritustega, kahjustamata ülejäänud EJL rattakalendri huve. Hetkel on Valgehobusemäe etapi toimumisaeg veel lahtine.
Kõik sarja senised eriarvestused jätkuvad ka virtuaalselt:
- 1 ringi läbimisel saab kirja Jetoil Poolmaratoni tulemuse
- 2 ringi läbimisel Gardena Maratoni tulemuse
- 3 ringi läbimisel Hawaii Express GP tulemuse
- lisaks meeste ja naiste üldarvestuse liider, maratoni ja poolmaratoni liider, ArcticSport vahefiniš, Põltsamaa mäefiniš, Hansgrohe kiirenduskilomeetri ja võistkonna arvestused." | Estonian Cup rattamaratonide sari alustab virtuaalsõitudena | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tähistame osalejate jaoks kahes Eestimaa paigas kaks statsionaarset 20 - 25 km rada. Peale eriolukorra lõppu alates 25. maist on kõigil registreerunutel võimalus need rajad oma nutiseadmeid kasutades läbida. Nutiseadmesse salvestatud sõidu saab laadida üles estoniancup.ee kodulehele, et oma tulemus kirja saada. Neid saab saata kuni 28. juunini," teatab võistlussari pressiteate vahendusel.
"Alates juulikuust loodame võistlustega jätkata endisel kujul ja kokkulepitud kuupäevadel, kuid võib ka juhtuda, et vastavalt Vabariigi valitsuse otsustele peame jätkama samal moel.
Kahe esimese etapi tähistatud rajad on:
1. Kalevipoja Rattamaraton – stardi ja finišiga Palamusel
2. Raplamaa Rattamaraton – rada valmistatakse ette Keava mägede ümbrusse
Nagu märkasite, ei toimu aga esimesena planeeritud Valgehobusemäe etapp eelkirjeldatud viisil. Otsustasime sellele etapile leida uue kuupäeva meie oma sarja siseselt või koostöös EJL teiste üritustega, kahjustamata ülejäänud EJL rattakalendri huve. Hetkel on Valgehobusemäe etapi toimumisaeg veel lahtine.
Kõik sarja senised eriarvestused jätkuvad ka virtuaalselt:
- 1 ringi läbimisel saab kirja Jetoil Poolmaratoni tulemuse
- 2 ringi läbimisel Gardena Maratoni tulemuse
- 3 ringi läbimisel Hawaii Express GP tulemuse
- lisaks meeste ja naiste üldarvestuse liider, maratoni ja poolmaratoni liider, ArcticSport vahefiniš, Põltsamaa mäefiniš, Hansgrohe kiirenduskilomeetri ja võistkonna arvestused."
### Response:
Estonian Cup rattamaratonide sari alustab virtuaalsõitudena |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kust te üldse võtate eelduse, et me teeme tänavu veel ühe lisaeelarve," ütles Helme vastuseks opositsioonisaadik Ivari Padari küsimusele, milliseid maksumuudatusi valitsus plaanib teise lisaeelarvega.
Rahandusminister sõnas, et kui väliskeskkonnas ei toimu ränke muutusi, ei näe ta vajadust teiseks lisaeelarveks selle aasta jooksul.
"Ütlen seda suurte reservatsioonidega, sest võib juhtuda, et puhkeb epideemia Eesti sees või juhtub väliskeskkonnaga või juhtub pankadega midagi. Aga praegu ma ei näe vajadust uueks lisaeelarveks."
Maksuaruteludeks tekib Helme sõnul vajadus pigem alles siis, kui hakatakse tegema 2021. aasta eelarvet.
Ivari Padar tõi välja konkreetselt toiduainete käibemaksu, mille määra on võimalik Euroopa Liidus langetada viiele protsendile ja küsis, mida Helme sellest võimalusest arvab.
Helme vastas, et toiduainete käibemaksu langetamine on teemana väga pikalt ettepanekuna ülal olnud.
"See on idee, mida ma isiklikult toetan, aga mille realiseerimise takistus on see, kuidas katta sellest laekumata tulu," sõnas Helme. | Rahandusminister: teist lisaeelarvet ei pruugi tänavu tulla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kust te üldse võtate eelduse, et me teeme tänavu veel ühe lisaeelarve," ütles Helme vastuseks opositsioonisaadik Ivari Padari küsimusele, milliseid maksumuudatusi valitsus plaanib teise lisaeelarvega.
Rahandusminister sõnas, et kui väliskeskkonnas ei toimu ränke muutusi, ei näe ta vajadust teiseks lisaeelarveks selle aasta jooksul.
"Ütlen seda suurte reservatsioonidega, sest võib juhtuda, et puhkeb epideemia Eesti sees või juhtub väliskeskkonnaga või juhtub pankadega midagi. Aga praegu ma ei näe vajadust uueks lisaeelarveks."
Maksuaruteludeks tekib Helme sõnul vajadus pigem alles siis, kui hakatakse tegema 2021. aasta eelarvet.
Ivari Padar tõi välja konkreetselt toiduainete käibemaksu, mille määra on võimalik Euroopa Liidus langetada viiele protsendile ja küsis, mida Helme sellest võimalusest arvab.
Helme vastas, et toiduainete käibemaksu langetamine on teemana väga pikalt ettepanekuna ülal olnud.
"See on idee, mida ma isiklikult toetan, aga mille realiseerimise takistus on see, kuidas katta sellest laekumata tulu," sõnas Helme.
### Response:
Rahandusminister: teist lisaeelarvet ei pruugi tänavu tulla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Coop teatas oma klientidele, et alates sellest nädalast on e-poest kauba tellimisel kojuvedu tasuta, sõltumata ostukorvi maksumusest.
Sellest nädalast sai e-poe lahenduse valmis ka Rimi, kes siiani võimaldas vaid pärispoes ostlemas käia.
Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido kinnitab, et nende tasuta kullervedu pole siiski seotud uue konkurendi lisandumisega e-poodide turule.
"Absoluutselt mitte," ütleb ta. "Me oleme väga palju suurendanud oma võimekust, võtnud juurde nii komplekteerijaid kui ka kullereid, saanud juurde ka autosid klientide teenindamiseks."
Miido lisas, et eriolukord on e-poe teenuse populaarsust kõvasti kasvatanud ja nõustub, et tasuta kojuvedu on e-poele uute klientide leidmiseks ja nende kinnitamiseks e-poe teenuse juurde ajaks, kui eriolukord läbi saab ja inimesed taas ostukeskustesse pääsevad.
Tasuta kojuvedu pakub Coop vähemalt eriolukorra lõpuni, siis vaadatakse teenuse tingimused taas üle, et kas jätkata tasuta või teenustasu eest. Toidukappidesse on tellitud kaupade vedu kogu aeg tasuta, lisas Miido. | Coop püüab tasuta kullerteenusega e-poe harjumust kinnistada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Coop teatas oma klientidele, et alates sellest nädalast on e-poest kauba tellimisel kojuvedu tasuta, sõltumata ostukorvi maksumusest.
Sellest nädalast sai e-poe lahenduse valmis ka Rimi, kes siiani võimaldas vaid pärispoes ostlemas käia.
Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido kinnitab, et nende tasuta kullervedu pole siiski seotud uue konkurendi lisandumisega e-poodide turule.
"Absoluutselt mitte," ütleb ta. "Me oleme väga palju suurendanud oma võimekust, võtnud juurde nii komplekteerijaid kui ka kullereid, saanud juurde ka autosid klientide teenindamiseks."
Miido lisas, et eriolukord on e-poe teenuse populaarsust kõvasti kasvatanud ja nõustub, et tasuta kojuvedu on e-poele uute klientide leidmiseks ja nende kinnitamiseks e-poe teenuse juurde ajaks, kui eriolukord läbi saab ja inimesed taas ostukeskustesse pääsevad.
Tasuta kojuvedu pakub Coop vähemalt eriolukorra lõpuni, siis vaadatakse teenuse tingimused taas üle, et kas jätkata tasuta või teenustasu eest. Toidukappidesse on tellitud kaupade vedu kogu aeg tasuta, lisas Miido.
### Response:
Coop püüab tasuta kullerteenusega e-poe harjumust kinnistada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vestlesin eile EKRE esimehega, et kas neil on plaan koalitsioonilepet muuta. Ta ütles, et neil pole soovi muuta koalitsioonilepet. Järelikult Eesti valitsus töötab edasi Rail Balticu nimel. Valitsus ei ole lõhki ja läheb Rail Balticuga edasi," ütles Ratas.
Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonileppes on kirjas, et "juhul kui Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood ei taga Rail Balticu projekti ootuspärast 81-protsendist kaasrahastust, vaatame üle projekti tasuvuse, trassi, ajakava ning kohalikud peatused. Seni jätkame ka tegevusi, mis toetavad Eesti taristut laiemalt." Praegu panustab EL 85 ja Eesti riik 15 protsenti raudtee ehitusse.
Ratas ütles, et Euroopa Liidu järgmise MFF-i ehk pikaajalise eelarve üle praegu kokkulepet pole ja sellega seoses ei ole ka teada, kui suur saab olema Euroopa-poolne panus. Ratas kinnitas, et tema teeb kõik, et Euroopa-poolne rahastus ei väheneks ja Rail Balticu saaks valmis ehitada.
Vastates Reformierakonda kuuluva saadiku Urmas Kruuse küsimusele, mis juhtub, kui Euroopa-poolne rahastus peaks siiski langema alla koalitsioonileppes kokku lepitud 81 protsendi ehk näiteks 80-le, vastas Ratas, et sel juhul peab ta tulema riigikogu ette ja teema uuesti läbi rääkima.
"Aga mina toetan ka siis selle projekti elluviimist,. /.../ Mina olen Rail Balticu suur toetaja. Arvan, et seda on Eestile väga vaja. Vaja majanduslikult, aga ka julgeoleku tõttu. Et meie inimesed saaksid liikuma kolme Balti riigi ja Euroopa vahel, aga ka siseriiklikult" sõnas Ratas.
MFF-i ebamäärasuse kõrval tõi Ratas teise murekohana välja Rail Balticu juhtimisstruktuuri, kuid ta kinnitas, et kolmapäeva hommikul teiste Balti peaministritega vesteldes astuti ka selle probleemi lahendamisel samm edasi.
Martin Helme: RB saatus sõltub Euroopa rahast
Rahandusminister Martin Helme ütles, Rail Balticu puhul on küsimus puhtalt kaasrahastuse määras.
"Kui praegu on puudujääk 1,5 miljardit eurot, siis me oleme väga kaugel nii Euroopa Liidu 85-protsendilisest kui ka 80-protsendilisest rahastusmäärast. Meie enda kaasrahastus peaks olema praegu nii suur, et me ei suuda seda kanda. Ehk küsimus taandub MFF-ile, aga EL-i eelarve läbirääkimisi ei pea rahandusminister," sõnas Helme.
Ta rääkis, et siiani on olnud Eesti-poolne Rail Balticu kaasfinantseerimine suurusjärgus 18,3 protsenti ning selle eest on ehitatud suurepäraseid asju, nagu näiteks uued trammiliinid.
"Need on Eestile kasulikud asjad ja keegi ei vaidle selle üle. Mis puudutab 2021. aasta eelarvet, siis RES-i on selleks summad planeeritud. Aga konkreetsete objektide osas vastutab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Mina ei näe võimalust ega põhjust üksikobjektide kaupa vägikaikavedu või sissisõda pidada. Ma räägin kaasfinantseerimisest. Kui Euroopast Rail Balticule piisavat toetust ei tule, siis projekt pole meile jõukohane." | Ratas: Helme kinnitas, et ei soovi muuta koalitsioonilepet Rail Balticu osas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vestlesin eile EKRE esimehega, et kas neil on plaan koalitsioonilepet muuta. Ta ütles, et neil pole soovi muuta koalitsioonilepet. Järelikult Eesti valitsus töötab edasi Rail Balticu nimel. Valitsus ei ole lõhki ja läheb Rail Balticuga edasi," ütles Ratas.
Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonileppes on kirjas, et "juhul kui Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood ei taga Rail Balticu projekti ootuspärast 81-protsendist kaasrahastust, vaatame üle projekti tasuvuse, trassi, ajakava ning kohalikud peatused. Seni jätkame ka tegevusi, mis toetavad Eesti taristut laiemalt." Praegu panustab EL 85 ja Eesti riik 15 protsenti raudtee ehitusse.
Ratas ütles, et Euroopa Liidu järgmise MFF-i ehk pikaajalise eelarve üle praegu kokkulepet pole ja sellega seoses ei ole ka teada, kui suur saab olema Euroopa-poolne panus. Ratas kinnitas, et tema teeb kõik, et Euroopa-poolne rahastus ei väheneks ja Rail Balticu saaks valmis ehitada.
Vastates Reformierakonda kuuluva saadiku Urmas Kruuse küsimusele, mis juhtub, kui Euroopa-poolne rahastus peaks siiski langema alla koalitsioonileppes kokku lepitud 81 protsendi ehk näiteks 80-le, vastas Ratas, et sel juhul peab ta tulema riigikogu ette ja teema uuesti läbi rääkima.
"Aga mina toetan ka siis selle projekti elluviimist,. /.../ Mina olen Rail Balticu suur toetaja. Arvan, et seda on Eestile väga vaja. Vaja majanduslikult, aga ka julgeoleku tõttu. Et meie inimesed saaksid liikuma kolme Balti riigi ja Euroopa vahel, aga ka siseriiklikult" sõnas Ratas.
MFF-i ebamäärasuse kõrval tõi Ratas teise murekohana välja Rail Balticu juhtimisstruktuuri, kuid ta kinnitas, et kolmapäeva hommikul teiste Balti peaministritega vesteldes astuti ka selle probleemi lahendamisel samm edasi.
Martin Helme: RB saatus sõltub Euroopa rahast
Rahandusminister Martin Helme ütles, Rail Balticu puhul on küsimus puhtalt kaasrahastuse määras.
"Kui praegu on puudujääk 1,5 miljardit eurot, siis me oleme väga kaugel nii Euroopa Liidu 85-protsendilisest kui ka 80-protsendilisest rahastusmäärast. Meie enda kaasrahastus peaks olema praegu nii suur, et me ei suuda seda kanda. Ehk küsimus taandub MFF-ile, aga EL-i eelarve läbirääkimisi ei pea rahandusminister," sõnas Helme.
Ta rääkis, et siiani on olnud Eesti-poolne Rail Balticu kaasfinantseerimine suurusjärgus 18,3 protsenti ning selle eest on ehitatud suurepäraseid asju, nagu näiteks uued trammiliinid.
"Need on Eestile kasulikud asjad ja keegi ei vaidle selle üle. Mis puudutab 2021. aasta eelarvet, siis RES-i on selleks summad planeeritud. Aga konkreetsete objektide osas vastutab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Mina ei näe võimalust ega põhjust üksikobjektide kaupa vägikaikavedu või sissisõda pidada. Ma räägin kaasfinantseerimisest. Kui Euroopast Rail Balticule piisavat toetust ei tule, siis projekt pole meile jõukohane."
### Response:
Ratas: Helme kinnitas, et ei soovi muuta koalitsioonilepet Rail Balticu osas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elektritõukerataste rendifirmad on valmis suvehooajaks oma sõiduriistad taas tänavatele tooma. Tallinn aga pole veel otsustanud, kas lubada elektritõukerattaid oma tänavatele.
Majandusminister Taavi Aas ütles, et kohalikud omavalitsused on sellistes otsustes iseseisvad.
"Tallinna puhul sõltub nii palju nende otsusest, sest elektritõukerataste n-ö parkimine on linna maal, linnal on õigus öelda, kas seda lubavad," selgitas Aas.
Aas ütles, et neljapäevasel kabinetiistungil on siiski arutluse all liiklusseaduse parandused, mis puudutavad eeskätt elektritõukerattaid ja need parandused on tõukerattaid soosivad. Ta lisas, et ka tema isiklik seisukoht on elektritõukerattaid pigem soosida, mitte piirata. | Liiklusseadusesse tulevad elektritõukerattaid soosivad parandused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elektritõukerataste rendifirmad on valmis suvehooajaks oma sõiduriistad taas tänavatele tooma. Tallinn aga pole veel otsustanud, kas lubada elektritõukerattaid oma tänavatele.
Majandusminister Taavi Aas ütles, et kohalikud omavalitsused on sellistes otsustes iseseisvad.
"Tallinna puhul sõltub nii palju nende otsusest, sest elektritõukerataste n-ö parkimine on linna maal, linnal on õigus öelda, kas seda lubavad," selgitas Aas.
Aas ütles, et neljapäevasel kabinetiistungil on siiski arutluse all liiklusseaduse parandused, mis puudutavad eeskätt elektritõukerattaid ja need parandused on tõukerattaid soosivad. Ta lisas, et ka tema isiklik seisukoht on elektritõukerattaid pigem soosida, mitte piirata.
### Response:
Liiklusseadusesse tulevad elektritõukerattaid soosivad parandused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olgugi et meelelahutusäris on jäämas raha varasemast oluliselt vähemaks, tunti Miileni vastu huvi nii Prantsusmaalt, Kreekast, Šveitsist, Belgiast kui ka Soomest. Valik langes lõpuks ühele mitmest Prantsusmaa kosilastest, tänavu põhiturniiril kuuenda koha saanud Vandoeuvre-les-Nancy'le, kuigi võinuks minna ka hoopis teisiti, kirjutab Võrkpall24.ee.
"Rääkisin telefoni teel pikalt oma võimalustest koondise peatreeneri Lorenzo Micelliga. Esialgu oli huvi ka Venelles'i naiskonnast, mille peatreeneriks sai Eesti koondise uus ÜKE-treener Alessandro Orefice, ent kui neile vastuse andsin, öeldi, et eelarvet on juba kärbitud ja mind ei saa enam võtta. Võimalik, et tegelikult olid nad lihtsalt vahepeal teise mängija leidnud. Nii võtsingi Nancy pakkumise vastu. Loodan, et sellest kujuneb lõpuks õige valik," sõnas Miilen.
"Praegusel keerulisel ajal teeb heameelt, et ei pea enam muretsema, mis sügisel saab. Prantsusmaa liiga on hea tasemega ja seal makstakse ka palgad ära," ütles Miilen. | Kristiine Miilen: keerulisel ajal teeb heameelt, et ei pea enam muretsema, mis sügisel saab | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olgugi et meelelahutusäris on jäämas raha varasemast oluliselt vähemaks, tunti Miileni vastu huvi nii Prantsusmaalt, Kreekast, Šveitsist, Belgiast kui ka Soomest. Valik langes lõpuks ühele mitmest Prantsusmaa kosilastest, tänavu põhiturniiril kuuenda koha saanud Vandoeuvre-les-Nancy'le, kuigi võinuks minna ka hoopis teisiti, kirjutab Võrkpall24.ee.
"Rääkisin telefoni teel pikalt oma võimalustest koondise peatreeneri Lorenzo Micelliga. Esialgu oli huvi ka Venelles'i naiskonnast, mille peatreeneriks sai Eesti koondise uus ÜKE-treener Alessandro Orefice, ent kui neile vastuse andsin, öeldi, et eelarvet on juba kärbitud ja mind ei saa enam võtta. Võimalik, et tegelikult olid nad lihtsalt vahepeal teise mängija leidnud. Nii võtsingi Nancy pakkumise vastu. Loodan, et sellest kujuneb lõpuks õige valik," sõnas Miilen.
"Praegusel keerulisel ajal teeb heameelt, et ei pea enam muretsema, mis sügisel saab. Prantsusmaa liiga on hea tasemega ja seal makstakse ka palgad ära," ütles Miilen.
### Response:
Kristiine Miilen: keerulisel ajal teeb heameelt, et ei pea enam muretsema, mis sügisel saab |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raamatu esimese peatüki luges ette filmis Harry Potterit mänginud näitleja Daniel Radcliffe, kirjutab CNN.
Järgmiseid peatükke, mida on kokku 16, loevad ette näiteks endine jalgpallur David Beckham ning näitlejad Eddie Redmayne ja Dakota Fanning.
Uued peatükid laetakse igal nädalal üles Spotifysse ja Wizarding Worldi koduleheküljele.
Surprise! We've got a treat for you…From today, amazing friends of the Wizarding World are going to take turns reading Harry Potter book one.
And to start us off with Chapter 1, we think you'll agree we have the perfect narrator...⚡️ #HarryPotterAtHome
https://t.co/w9K77akbou pic.twitter.com/Q03PmjeD5d
— Wizarding World (@wizardingworld) May 5, 2020
Esimest peatükki saab kuulata siit: | Daniel Radcliffe ja teised tuntud staarid loevad veebis "Harry Potteri" raamatut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raamatu esimese peatüki luges ette filmis Harry Potterit mänginud näitleja Daniel Radcliffe, kirjutab CNN.
Järgmiseid peatükke, mida on kokku 16, loevad ette näiteks endine jalgpallur David Beckham ning näitlejad Eddie Redmayne ja Dakota Fanning.
Uued peatükid laetakse igal nädalal üles Spotifysse ja Wizarding Worldi koduleheküljele.
Surprise! We've got a treat for you…From today, amazing friends of the Wizarding World are going to take turns reading Harry Potter book one.
And to start us off with Chapter 1, we think you'll agree we have the perfect narrator...⚡️ #HarryPotterAtHome
https://t.co/w9K77akbou pic.twitter.com/Q03PmjeD5d
— Wizarding World (@wizardingworld) May 5, 2020
Esimest peatükki saab kuulata siit:
### Response:
Daniel Radcliffe ja teised tuntud staarid loevad veebis "Harry Potteri" raamatut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Majandusminister Taavi Aas ütles, et Ida-Virumaad puudutav majanduspakett on valitsuses praegu arutamisel.
"Loodan, et jõuame nii kaugele, et homme see teema ära kinnitada," ütles Aas keskpäevasel pressikonverentsil.
Ta lisas, et osa sellest majanduspaketist hõlmab kindlasti ka töötukassa palgatoetust, kuid see teema on laiem kui ainult Ida-Virumaa.
Kas ja millistel tingimustel töötukassa palgatoetuse abipaketti pikendatakse, tuleb valitsusesl arutamisele järgmisel nädalal. Seal tehakse tervikotsus terve Eesti kohta. | Valitsus hakkab järgmisel nädalal abipaketi pikendamist arutama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Majandusminister Taavi Aas ütles, et Ida-Virumaad puudutav majanduspakett on valitsuses praegu arutamisel.
"Loodan, et jõuame nii kaugele, et homme see teema ära kinnitada," ütles Aas keskpäevasel pressikonverentsil.
Ta lisas, et osa sellest majanduspaketist hõlmab kindlasti ka töötukassa palgatoetust, kuid see teema on laiem kui ainult Ida-Virumaa.
Kas ja millistel tingimustel töötukassa palgatoetuse abipaketti pikendatakse, tuleb valitsusesl arutamisele järgmisel nädalal. Seal tehakse tervikotsus terve Eesti kohta.
### Response:
Valitsus hakkab järgmisel nädalal abipaketi pikendamist arutama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits ütles, et Tallinna vabaõhumuuseumi külastas esimesel piiranguvabal nädalavahetusel üle 200 inimese rohkem kui mullu samal ajal. See siiski ei osutunud probleemiks, sest muuseumi territoorium on suur ja inimesed hajusid laiali.
Tavamuuseumid on praegu veel suletud. Avamisel aga varustatakse nii kassad kui ka populaatsemad eksponaadid juhistega, et inimesed reeglitest kinni peaksid ja väldiksid troppi kogunemisi. Nii tuleb kinnistes muuseumiruumides tagada iga külastaja kohta neli ruutmeetrit saalipinda, järgida 2+2 reeglit ning hoida külastusgrupid maksimaalselt kümneliikmelised. Puutetundlikke pindu tuleb puhastada regulaarselt.
Eestis on 190 muuseumi 249 külastuskohaga, enamik neist avab uksed 19. maist, mõned juba ka varem, alates 12. maist. | Vabaõhumuuseumile joosti avanädalavahetusel tormi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits ütles, et Tallinna vabaõhumuuseumi külastas esimesel piiranguvabal nädalavahetusel üle 200 inimese rohkem kui mullu samal ajal. See siiski ei osutunud probleemiks, sest muuseumi territoorium on suur ja inimesed hajusid laiali.
Tavamuuseumid on praegu veel suletud. Avamisel aga varustatakse nii kassad kui ka populaatsemad eksponaadid juhistega, et inimesed reeglitest kinni peaksid ja väldiksid troppi kogunemisi. Nii tuleb kinnistes muuseumiruumides tagada iga külastaja kohta neli ruutmeetrit saalipinda, järgida 2+2 reeglit ning hoida külastusgrupid maksimaalselt kümneliikmelised. Puutetundlikke pindu tuleb puhastada regulaarselt.
Eestis on 190 muuseumi 249 külastuskohaga, enamik neist avab uksed 19. maist, mõned juba ka varem, alates 12. maist.
### Response:
Vabaõhumuuseumile joosti avanädalavahetusel tormi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Arvestades edukat koroonaviiruse COVID-19 ohjeldamist, leppisime konverentsikõneluse käigus Eesti peaministri Jüri Ratase ja Leedu peaministri Saulius Skvernelisega kokku avada Balti rikide omavahelised piirid alates 15. maist," kirjutas Läti peaminister Krišjanis Karinš kolmapäeval Twitteris.
Considering the successful containment of #COVID19 across Baltics, in call with @ratasjuri and @Skvernelis_S agreed on opening of internal Baltic borders from May 15 and free movement of our citizens. The citizens arriving from other countries have to obey 14 day self-isolation.
— Krišjānis Kariņš (@krisjaniskarins) May 6, 2020
Sama kinnitas paarkümmend minutit hiljem ka peaminister Ratas, kes lisas oma Twitteri-postituses, et tegemist on suure sammuga tagasipöördumisel normaalse elu juure.
Agreed in a video call with @krisjaniskarins and @Skvernelis_S on opening internal borders between ????????-???????? and ????????-???????? to the people of Baltic States from 15 May. It's a big step towards life as normal. pic.twitter.com/Md9hKjJRMl
— Jüri Ratas (@ratasjuri) May 6, 2020
"Me jõudsime ühisele seisukohale, et kõik kolm Balti riiki ohjeldavad nõuetekohaselt koroonaviiruse levikut," märkis Facebookis Leedu peaminister Saulius Skvernelis. "Lisaks usaldame üksteise tervisesüsteeme. Seetõttu eemaldame alates 15. maist Leedu, Läti ja Eesti kodanikele piirangud Balti riikide vahel liikumiseks," vahendas BNS Skvernelise sõnu.
Teistest riikidest saabuvad kodanikud peavad siiski hoidma 14 päeva isolatsiooni, lisas Karinš. Sõnastusest võib järeldada, et see ei puuduta Balti riikide elanikke.
"Kui räägime välispiirist, näiteks Venemaaga, siis teatud erisused peaksid jätkuma edasi seoses koroonaviirusega," rõhutas ka Ratas kolmapäeval riigikogu infotunnis küsimustele vastates.
Ratas lisas ka, et avanemise detaile täpsustab lähipäevil välisministritest koosnev töörühm.
Läti uudisteagentuur LETA rõhutas oma teates, et Läti ei ole ka eriolukorra ajal kehtestanud Euroopa Liidu sisepiiril piiriületamisel piiranguid, mis tähendab, et Leedu ja Eesti piiril pole Läti võimud inimeste liikumist takistanud.
Ehkki Läti peatas rahvusvahelise transpordi alates 17. märtsist, pole keelatud Läti piiride ületamine erasõidukitel või jalgsi. Piiriületamise keeld puudutab ainult EL-i välispiiri ehk Venemaa ja Valgevene piiri, kuid ka selles osas saavad ametnikud teha erandeid, märkis LETA. | Balti riigid avavad 15. mail omavahelised piirid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Arvestades edukat koroonaviiruse COVID-19 ohjeldamist, leppisime konverentsikõneluse käigus Eesti peaministri Jüri Ratase ja Leedu peaministri Saulius Skvernelisega kokku avada Balti rikide omavahelised piirid alates 15. maist," kirjutas Läti peaminister Krišjanis Karinš kolmapäeval Twitteris.
Considering the successful containment of #COVID19 across Baltics, in call with @ratasjuri and @Skvernelis_S agreed on opening of internal Baltic borders from May 15 and free movement of our citizens. The citizens arriving from other countries have to obey 14 day self-isolation.
— Krišjānis Kariņš (@krisjaniskarins) May 6, 2020
Sama kinnitas paarkümmend minutit hiljem ka peaminister Ratas, kes lisas oma Twitteri-postituses, et tegemist on suure sammuga tagasipöördumisel normaalse elu juure.
Agreed in a video call with @krisjaniskarins and @Skvernelis_S on opening internal borders between ????????-???????? and ????????-???????? to the people of Baltic States from 15 May. It's a big step towards life as normal. pic.twitter.com/Md9hKjJRMl
— Jüri Ratas (@ratasjuri) May 6, 2020
"Me jõudsime ühisele seisukohale, et kõik kolm Balti riiki ohjeldavad nõuetekohaselt koroonaviiruse levikut," märkis Facebookis Leedu peaminister Saulius Skvernelis. "Lisaks usaldame üksteise tervisesüsteeme. Seetõttu eemaldame alates 15. maist Leedu, Läti ja Eesti kodanikele piirangud Balti riikide vahel liikumiseks," vahendas BNS Skvernelise sõnu.
Teistest riikidest saabuvad kodanikud peavad siiski hoidma 14 päeva isolatsiooni, lisas Karinš. Sõnastusest võib järeldada, et see ei puuduta Balti riikide elanikke.
"Kui räägime välispiirist, näiteks Venemaaga, siis teatud erisused peaksid jätkuma edasi seoses koroonaviirusega," rõhutas ka Ratas kolmapäeval riigikogu infotunnis küsimustele vastates.
Ratas lisas ka, et avanemise detaile täpsustab lähipäevil välisministritest koosnev töörühm.
Läti uudisteagentuur LETA rõhutas oma teates, et Läti ei ole ka eriolukorra ajal kehtestanud Euroopa Liidu sisepiiril piiriületamisel piiranguid, mis tähendab, et Leedu ja Eesti piiril pole Läti võimud inimeste liikumist takistanud.
Ehkki Läti peatas rahvusvahelise transpordi alates 17. märtsist, pole keelatud Läti piiride ületamine erasõidukitel või jalgsi. Piiriületamise keeld puudutab ainult EL-i välispiiri ehk Venemaa ja Valgevene piiri, kuid ka selles osas saavad ametnikud teha erandeid, märkis LETA.
### Response:
Balti riigid avavad 15. mail omavahelised piirid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haruldast ainevahetushaigust fenüülketonuuriat põdevatel inimestel on häiritud toiduvalgust saadava aminohappe fenüülalaniini lagundamine.
Meditsiiniteaduste valdkonna neuroteaduste doktorant Hardo Lilleväli ütles, et selle aminohappe kõrge tase ja kõrvalsaadused põhjustavad nii vaimseid kui ka füüsilisi kõrvalekaldeid. "Need on aga välditavad, kui patsient saab varakult valguvaesele dieetravile koos kindla asendusseguga," rääkis Lilleväli ja lisas, et seetõttu on haiguse kiire avastamine äärmiselt oluline. Eestis on vastsündinutele fenüülketonuuria sõeluuringuid tehtud alates 1993. aastast.
Eesti fenüülketonuuriapatsientide dieetravi jälgitakse vereanalüüside kaudu, mille vastused talletatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi laboriinfosüsteemis.
Enamasti suudavad patsientide pered hoida aminohappe fenüülalaniini taset ettenähtud piirides varases lapseeas, kuid algkoolis on juba üle poolte patsientide analüüside väärtused soovituslikust kõrgemad.
Murdeeas olukord veidi paraneb ja jääb sarnaseks ka täiskasvanutel. Ka teistes riikides on sama tendents. "Arvatavasti on muutused seotud suurema sotsialiseerumisega ja perekonna kontrolli nõrgenemisega varajases koolieas, hiljem aga aitab patsiendi teadlikkuse kasv ravi parandada," arutles doktorant.
Haruldastel juhtudel võib fenüülalaniini lagundamise häire tuleneda koensüümi biopteriini ainevahetuse häirumisest, mis on enamasti kliiniliselt raskema kuluga ja mida on keerulisem ravida.
Lilleväli kirjeldas, et Eestis sündis 1991. aastal biopteriini taastamise häirega (DHPR-i puudulikkusega) laps, kuid seni ei olnud õnnestunud ei tavapärase geenijärjestuse uurimisega ega võimalike kromosoomimuutuste analüüsimisega leida haiguse molekulaarset põhjust.
Lahenduseni viis kogu genoomijärjestuse analüüsimine, mis võimaldas leida 9,1 megabaasi suuruse genoomilõigu ümberpöördumise ehk inversiooni, mis katkestas DHPR-ensüümi tootva geeni. Teadaolevalt pole varasemalt leitud nii suurt haigust põhjustavat struktuurimuutust genoomis.
Eri riikides ja eri rahvaste seas on fenüülketonuuriat põhjustavate geenimuutuste spekter väga erinev. "Tänu uuringutele on meile teada täpne olukord Eestis, saame pakkuda fenüülketonuuriaga inimestele täppisdiagnostikat ja prognoosida, kui ranget dieetravi peaks patsient pidama ning kas talle on võimalik rakendada dieedi pehmendamiseks biopteriinravi. Dieedi järgimise uuring näitas meile kätte kitsaskohad, millele ravi koordineerivad arstid võiksid rõhku panna ja mida patsientide perekonnad peaksid silmas pidama," rääkis Lilleväli.
Doktoritöö juhendajad on Tartu Ülikooli kliinilise geneetika professor Katrin Õunap ja inimese füsioloogia vanemteadur Kersti Lilleväli. Doktoritöö "Hüperfenüülalanineemiad ja seotud neurofüsioloogilised häired" kaitsmine toimub 12. mail. | Doktoritöö: haruldase ainevahetushaiguse patsientide suguvõsa pärineb Lõuna- ja Kagu-Eestist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haruldast ainevahetushaigust fenüülketonuuriat põdevatel inimestel on häiritud toiduvalgust saadava aminohappe fenüülalaniini lagundamine.
Meditsiiniteaduste valdkonna neuroteaduste doktorant Hardo Lilleväli ütles, et selle aminohappe kõrge tase ja kõrvalsaadused põhjustavad nii vaimseid kui ka füüsilisi kõrvalekaldeid. "Need on aga välditavad, kui patsient saab varakult valguvaesele dieetravile koos kindla asendusseguga," rääkis Lilleväli ja lisas, et seetõttu on haiguse kiire avastamine äärmiselt oluline. Eestis on vastsündinutele fenüülketonuuria sõeluuringuid tehtud alates 1993. aastast.
Eesti fenüülketonuuriapatsientide dieetravi jälgitakse vereanalüüside kaudu, mille vastused talletatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi laboriinfosüsteemis.
Enamasti suudavad patsientide pered hoida aminohappe fenüülalaniini taset ettenähtud piirides varases lapseeas, kuid algkoolis on juba üle poolte patsientide analüüside väärtused soovituslikust kõrgemad.
Murdeeas olukord veidi paraneb ja jääb sarnaseks ka täiskasvanutel. Ka teistes riikides on sama tendents. "Arvatavasti on muutused seotud suurema sotsialiseerumisega ja perekonna kontrolli nõrgenemisega varajases koolieas, hiljem aga aitab patsiendi teadlikkuse kasv ravi parandada," arutles doktorant.
Haruldastel juhtudel võib fenüülalaniini lagundamise häire tuleneda koensüümi biopteriini ainevahetuse häirumisest, mis on enamasti kliiniliselt raskema kuluga ja mida on keerulisem ravida.
Lilleväli kirjeldas, et Eestis sündis 1991. aastal biopteriini taastamise häirega (DHPR-i puudulikkusega) laps, kuid seni ei olnud õnnestunud ei tavapärase geenijärjestuse uurimisega ega võimalike kromosoomimuutuste analüüsimisega leida haiguse molekulaarset põhjust.
Lahenduseni viis kogu genoomijärjestuse analüüsimine, mis võimaldas leida 9,1 megabaasi suuruse genoomilõigu ümberpöördumise ehk inversiooni, mis katkestas DHPR-ensüümi tootva geeni. Teadaolevalt pole varasemalt leitud nii suurt haigust põhjustavat struktuurimuutust genoomis.
Eri riikides ja eri rahvaste seas on fenüülketonuuriat põhjustavate geenimuutuste spekter väga erinev. "Tänu uuringutele on meile teada täpne olukord Eestis, saame pakkuda fenüülketonuuriaga inimestele täppisdiagnostikat ja prognoosida, kui ranget dieetravi peaks patsient pidama ning kas talle on võimalik rakendada dieedi pehmendamiseks biopteriinravi. Dieedi järgimise uuring näitas meile kätte kitsaskohad, millele ravi koordineerivad arstid võiksid rõhku panna ja mida patsientide perekonnad peaksid silmas pidama," rääkis Lilleväli.
Doktoritöö juhendajad on Tartu Ülikooli kliinilise geneetika professor Katrin Õunap ja inimese füsioloogia vanemteadur Kersti Lilleväli. Doktoritöö "Hüperfenüülalanineemiad ja seotud neurofüsioloogilised häired" kaitsmine toimub 12. mail.
### Response:
Doktoritöö: haruldase ainevahetushaiguse patsientide suguvõsa pärineb Lõuna- ja Kagu-Eestist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA president Donald Trump ja välisminister Mike Pompeo on väitnud, et tõendid näitavad patogeeni päritolu Wuhani viroloogiainstituudi (WIV) laboratooriumist. Hubei provintsi keskus Wuhan on linn, kus koroonaviirus eelmise aasta lõpus esimesena avastati.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) väitel ei ole Washington suutnud oma väidete kinnituseks tõendeid pakkuda ja teadlased on siiani veendunud, et koroonaviirus kandus loomadelt inimestele. See võis juhtuda Wuhani elusloomaturul.
USA juhtiv epidemioloog Anthony Fauci jagab WHO seisukohta. Ta ütles National Geographicule, et senised tõendid viitavad tugevalt viiruse looduslikule päritolule.
Hiina eitab kindlalt viiruse pärinemist laborist, kuid spekulatsioonid ja vandenõuteooriad pole kuhugi kadunud.
Wuhani viroloogiainstituudi puhul tekitab küsimusi, mida seal õigupoolest uuritakse.
Sealsete laborite töö aitas heita valgust COVID-19 patogeenile Wuhani nakkuspuhangu algfaasis.
Veebruaris avaldasid Wuhani teadlased töö, milles jõuti järeldusele, et uus viirus on genoomijärjestuse põhjal 79,6 protsendi ulatuses identne SARS-koroonaviirusega ja kattub 96 protsenti nahkhiirtel leitud koroonaviirusega.
Labori teadlased olid uurinud juba põhjalikult seost nahkhiirte ja Hiina haiguspuhangu vahel, ning hoiatasid, et tuleb olla valmis viiruse väljumiseks looduslikust keskkonnast inimesele.
Teadlased on seisukohal, et COVID-19 pärineb nahkhiirtelt ja võib olla kandunud inimesele üle mõne teise looma, näiteks soomuslooma vahendusel. Kindlaid tõendeid selle kohta aga veel ei ole.
Wuhani instituudis asub Aasia suurim viirusepank, milles hoitakse rohkem kui 1500 viirusetüve.
Instituudi kompleksi kuulub eriti rangete turvameetmetega labor, kus tegeldakse neljanda klassi patogeenidega (P4) nagu ebola.
300 miljonit jüaani (42 miljonit dollarit) maksnud P4 labor avati 2018. aastal. Alates 2012. aastast on tegutsenud P3 labor.
USA luure on küll teatanud, et nende arvates on koroonaviirus laborist pärit, aga tuleb veel uurida, kas nakkuspuhang sai alguse kontaktist nakatunud loomaga või oli tegemist õnnetusega Wuhani laboris.
Ajalehe Washington Post käsutusse sattunud Ühendriikide diplomaatilise kirjavahetuse põhjal teevad ametnikele muret ebapiisavad ohutusnõuded SARS-isarnaste nahkhiirte koroonaviirustega tegelemisel.
Instituudi teatel said nad esimesed tookord veel tundmatu viiruse proovid 30. detsembril, määrasid 2. jaanuariks viiruse genoomijärjestuse ja esitasid 11. jaanuaril patogeeni puudutavad andmed WHO-le.
Hiina juhtivate nahkhiire koroonaviiruse uurijate hulka kuuluv Shi Zhengli, kes on Wuhani P4 labori asedirektor, on Hiina meedia teatel valmis oma elu nimel vanduma, et uus koroonaviirus ei pärine tema laborist.
Shi ütleb usutluses ajakirjale Scientific American, et SARS-CoV-2 genoomijärjestus ei kattu ühegi tema laboris uuritud nahkhiirte koroonaviiruse omaga.
Teadlased möönavad, et laboriõnnetuse teooria kohta ei ole tõendeid, kuid miski ei tõenda ka, et viirus pärineb Wuhani turult.
Jaanuaris ajakirjas Lancet ilmunud Hiina teadlaste töös öeldakse, et esimesel COVID-19 patsiendil ei olnud kokkupuuteid Wuhani turuga, nagu ka 41 esimesest kinnitatud juhtumist 13 puhul.
Hongkongi ülikooli professor Leo Poon ütleb, et teadlaskonna üldine seisukoht on, et viirus ei ole inimese loodud.
"Me peame selle viiruse päritolu uurima. See on tähtis, sest rahvatervise seisukohast tahame me teada, mis juhtus, ja sellest õppust võtta," ütles ta.
Londoni hügieeni- ja troopilise meditsiini kooli epidemioloogiaprofessor David Heymann ütleb kokkuvõtlikult: "Meil on hüpotees, et see tuli elusloomaturult ja ma ei ole näinud tõendeid, mis näitaksid vastupidist." | Wuhani labor uurib maailma ohtlikemaid haigusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA president Donald Trump ja välisminister Mike Pompeo on väitnud, et tõendid näitavad patogeeni päritolu Wuhani viroloogiainstituudi (WIV) laboratooriumist. Hubei provintsi keskus Wuhan on linn, kus koroonaviirus eelmise aasta lõpus esimesena avastati.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) väitel ei ole Washington suutnud oma väidete kinnituseks tõendeid pakkuda ja teadlased on siiani veendunud, et koroonaviirus kandus loomadelt inimestele. See võis juhtuda Wuhani elusloomaturul.
USA juhtiv epidemioloog Anthony Fauci jagab WHO seisukohta. Ta ütles National Geographicule, et senised tõendid viitavad tugevalt viiruse looduslikule päritolule.
Hiina eitab kindlalt viiruse pärinemist laborist, kuid spekulatsioonid ja vandenõuteooriad pole kuhugi kadunud.
Wuhani viroloogiainstituudi puhul tekitab küsimusi, mida seal õigupoolest uuritakse.
Sealsete laborite töö aitas heita valgust COVID-19 patogeenile Wuhani nakkuspuhangu algfaasis.
Veebruaris avaldasid Wuhani teadlased töö, milles jõuti järeldusele, et uus viirus on genoomijärjestuse põhjal 79,6 protsendi ulatuses identne SARS-koroonaviirusega ja kattub 96 protsenti nahkhiirtel leitud koroonaviirusega.
Labori teadlased olid uurinud juba põhjalikult seost nahkhiirte ja Hiina haiguspuhangu vahel, ning hoiatasid, et tuleb olla valmis viiruse väljumiseks looduslikust keskkonnast inimesele.
Teadlased on seisukohal, et COVID-19 pärineb nahkhiirtelt ja võib olla kandunud inimesele üle mõne teise looma, näiteks soomuslooma vahendusel. Kindlaid tõendeid selle kohta aga veel ei ole.
Wuhani instituudis asub Aasia suurim viirusepank, milles hoitakse rohkem kui 1500 viirusetüve.
Instituudi kompleksi kuulub eriti rangete turvameetmetega labor, kus tegeldakse neljanda klassi patogeenidega (P4) nagu ebola.
300 miljonit jüaani (42 miljonit dollarit) maksnud P4 labor avati 2018. aastal. Alates 2012. aastast on tegutsenud P3 labor.
USA luure on küll teatanud, et nende arvates on koroonaviirus laborist pärit, aga tuleb veel uurida, kas nakkuspuhang sai alguse kontaktist nakatunud loomaga või oli tegemist õnnetusega Wuhani laboris.
Ajalehe Washington Post käsutusse sattunud Ühendriikide diplomaatilise kirjavahetuse põhjal teevad ametnikele muret ebapiisavad ohutusnõuded SARS-isarnaste nahkhiirte koroonaviirustega tegelemisel.
Instituudi teatel said nad esimesed tookord veel tundmatu viiruse proovid 30. detsembril, määrasid 2. jaanuariks viiruse genoomijärjestuse ja esitasid 11. jaanuaril patogeeni puudutavad andmed WHO-le.
Hiina juhtivate nahkhiire koroonaviiruse uurijate hulka kuuluv Shi Zhengli, kes on Wuhani P4 labori asedirektor, on Hiina meedia teatel valmis oma elu nimel vanduma, et uus koroonaviirus ei pärine tema laborist.
Shi ütleb usutluses ajakirjale Scientific American, et SARS-CoV-2 genoomijärjestus ei kattu ühegi tema laboris uuritud nahkhiirte koroonaviiruse omaga.
Teadlased möönavad, et laboriõnnetuse teooria kohta ei ole tõendeid, kuid miski ei tõenda ka, et viirus pärineb Wuhani turult.
Jaanuaris ajakirjas Lancet ilmunud Hiina teadlaste töös öeldakse, et esimesel COVID-19 patsiendil ei olnud kokkupuuteid Wuhani turuga, nagu ka 41 esimesest kinnitatud juhtumist 13 puhul.
Hongkongi ülikooli professor Leo Poon ütleb, et teadlaskonna üldine seisukoht on, et viirus ei ole inimese loodud.
"Me peame selle viiruse päritolu uurima. See on tähtis, sest rahvatervise seisukohast tahame me teada, mis juhtus, ja sellest õppust võtta," ütles ta.
Londoni hügieeni- ja troopilise meditsiini kooli epidemioloogiaprofessor David Heymann ütleb kokkuvõtlikult: "Meil on hüpotees, et see tuli elusloomaturult ja ma ei ole näinud tõendeid, mis näitaksid vastupidist."
### Response:
Wuhani labor uurib maailma ohtlikemaid haigusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaatamata Eesti filmi viimaste aastate õitsengule, publikumenule ja filmide tootmise kasvule on filmirežissöörid kui visuaalteose põhilised autorid tänasel päeval endiselt 3,5 eurose tunnipalgaga kõige vähem tasustatud ning õigustega vähim kaitstud filmigrupi liikmed siinsel audiovisuaalsel maastikul, tõdeb gild.
Režissööride gild ongi sündinud vajadusest edendada omavahelist koostööd ja suhtlust teiste valdkonna liikmetega, teavitada režissööre nende õigustest ja rollist, anda juriidilist nõu lepingute koostamisel, osaleda filmipoliitika kujundamisel ning teadvustada filmirežissööri ameti olulisust ja filmikunsti tähtsust Eesti kultuuris laiemalt.
Eesti Filmirežissööride Gildi asutajaliikmed on režissöörid Liina Triškina-Vanhatalo, Moonika Siimets, Marko Raat, Tanel Toom, Rainer Sarnet ja Kaupo Kruusiauk.
"Sattusime omavahel rääkima ja mõistsime, et puutume igapäevatöös kokku sarnaste küsimuste ja probleemidega, mida oleks mõistlik ühiselt arutada ja lahendada. On muidugi tähelepanuväärne, et just nüüd üleriigilise eriolukorra ajal zoomi keskkonnas õnnestus see ühendus virtuaalselt tekitada, kuigi mitmeid katsetusi erialase liidu loomiseks on toimunud aastate jooksul varasemaltki," lausus Moonika Siimets, kes loodab, et EFG tegevus võiks aidata kaasa sellele, et režissöörid saaksid muretumalt keskenduda oma loomingule.
"Üheksakümnendate taasiseseisvumisest peale pole Eestis tekkinud selgeid reegleid ja seadusi, kes on režissöör vabaturu situatsioonis. Kuidas on tagatud ta autoriõigused ja -tasud, kas ta elab samas tsivilisatsioonis Euroopa autoritega või mitte? Eesti Filmirežissööride Gild katsub koos filmiavalikkusega selles sõbralikult selgust luua, et filmitegijate vahel valitseksid töised ja heatahtlikud suhted," lisas Rainer Sarnet.
Enamikes Euroopa riikides on filmirežissööre ühendav ja nende huve kaitsev katusorganisatsioon, mida omakorda koondab FERA (Federation of European Film Directors), mille liikmeks on plaanis astuda ka Eesti Filmirežissööride Gildil. EFG esimesteks eesmärkideks on aga filmirežissööride tüüplepingu väljatöötamine, liikmete ringi laiendamine ning nende erialase tööga seonduvate küsimustest ja probleemidest ülevaate saamine. Tulevikus on plaanis korraldada ka erialaseid täiendkoolitusi ja töötube, mis inspireeriks filmitegijaid oma loomingus ja panustaks seeläbi Eesti filmikunsti.
"Lisaks praktilistele vajadusetele on gildi tähtsamaid väärtusi režissööride koondamine ka sõna otseses mõttes," hindas Tanel Toom. "Filmitegijate seas ringleb nali, et kõige kohmetum asi on režissööride jõulupidu. Meie üheks tähtsaimaks töövahendiks on kommunikatsioon ja oskus meeskonnaga suhelda, kuid paraku režissöörid ise omavahel väga ei lävi ja koos töötama ka ei satu. On see siis konkurentsitunne, "töösaladuste" varjamine või miski muu, kuid nii see kahjuks on, et režissöörid peale "tere" eriti muud teineteisele ei ütle. Võib-olla on sedagi võimalik muuta?"
Gildi liikmeks võivad kandideerida kõik professionaalsed mängufilmi-, dokumentaal- ja animafilmi režissöörid, kes on teinud vähemalt ühe Eesti kinolevis jooksnud täispika filmi või rahvusvaheliselt levinud lühifilmi. Selleks tuleb esitada EFG juhatusele oma elulookirjeldus ja saata vabas vormis avaldus aadressile [email protected]. Liikmeks vastuvõtmise otsustab EFG juhatus. | Filmirežissöörid asutasid gildi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaatamata Eesti filmi viimaste aastate õitsengule, publikumenule ja filmide tootmise kasvule on filmirežissöörid kui visuaalteose põhilised autorid tänasel päeval endiselt 3,5 eurose tunnipalgaga kõige vähem tasustatud ning õigustega vähim kaitstud filmigrupi liikmed siinsel audiovisuaalsel maastikul, tõdeb gild.
Režissööride gild ongi sündinud vajadusest edendada omavahelist koostööd ja suhtlust teiste valdkonna liikmetega, teavitada režissööre nende õigustest ja rollist, anda juriidilist nõu lepingute koostamisel, osaleda filmipoliitika kujundamisel ning teadvustada filmirežissööri ameti olulisust ja filmikunsti tähtsust Eesti kultuuris laiemalt.
Eesti Filmirežissööride Gildi asutajaliikmed on režissöörid Liina Triškina-Vanhatalo, Moonika Siimets, Marko Raat, Tanel Toom, Rainer Sarnet ja Kaupo Kruusiauk.
"Sattusime omavahel rääkima ja mõistsime, et puutume igapäevatöös kokku sarnaste küsimuste ja probleemidega, mida oleks mõistlik ühiselt arutada ja lahendada. On muidugi tähelepanuväärne, et just nüüd üleriigilise eriolukorra ajal zoomi keskkonnas õnnestus see ühendus virtuaalselt tekitada, kuigi mitmeid katsetusi erialase liidu loomiseks on toimunud aastate jooksul varasemaltki," lausus Moonika Siimets, kes loodab, et EFG tegevus võiks aidata kaasa sellele, et režissöörid saaksid muretumalt keskenduda oma loomingule.
"Üheksakümnendate taasiseseisvumisest peale pole Eestis tekkinud selgeid reegleid ja seadusi, kes on režissöör vabaturu situatsioonis. Kuidas on tagatud ta autoriõigused ja -tasud, kas ta elab samas tsivilisatsioonis Euroopa autoritega või mitte? Eesti Filmirežissööride Gild katsub koos filmiavalikkusega selles sõbralikult selgust luua, et filmitegijate vahel valitseksid töised ja heatahtlikud suhted," lisas Rainer Sarnet.
Enamikes Euroopa riikides on filmirežissööre ühendav ja nende huve kaitsev katusorganisatsioon, mida omakorda koondab FERA (Federation of European Film Directors), mille liikmeks on plaanis astuda ka Eesti Filmirežissööride Gildil. EFG esimesteks eesmärkideks on aga filmirežissööride tüüplepingu väljatöötamine, liikmete ringi laiendamine ning nende erialase tööga seonduvate küsimustest ja probleemidest ülevaate saamine. Tulevikus on plaanis korraldada ka erialaseid täiendkoolitusi ja töötube, mis inspireeriks filmitegijaid oma loomingus ja panustaks seeläbi Eesti filmikunsti.
"Lisaks praktilistele vajadusetele on gildi tähtsamaid väärtusi režissööride koondamine ka sõna otseses mõttes," hindas Tanel Toom. "Filmitegijate seas ringleb nali, et kõige kohmetum asi on režissööride jõulupidu. Meie üheks tähtsaimaks töövahendiks on kommunikatsioon ja oskus meeskonnaga suhelda, kuid paraku režissöörid ise omavahel väga ei lävi ja koos töötama ka ei satu. On see siis konkurentsitunne, "töösaladuste" varjamine või miski muu, kuid nii see kahjuks on, et režissöörid peale "tere" eriti muud teineteisele ei ütle. Võib-olla on sedagi võimalik muuta?"
Gildi liikmeks võivad kandideerida kõik professionaalsed mängufilmi-, dokumentaal- ja animafilmi režissöörid, kes on teinud vähemalt ühe Eesti kinolevis jooksnud täispika filmi või rahvusvaheliselt levinud lühifilmi. Selleks tuleb esitada EFG juhatusele oma elulookirjeldus ja saata vabas vormis avaldus aadressile [email protected]. Liikmeks vastuvõtmise otsustab EFG juhatus.
### Response:
Filmirežissöörid asutasid gildi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ehkki kava kohaselt on jätkuvalt keelatud suurte avaliku sündmuste korraldamine, võivad spordivõistlused naasta, eeldusel, et pealtvaatajaid staadionitele ei lubata.
Saksamaa jalgpalli kõrgliiga puhul lubatakse hooajal täiendavalt jätkuda siis, kui mängijad veedavad eelnevalt 14 päeva karantiinis. Sellest tulenevalt ei jätkata kohtumistega enne 22. maid.
Algse plaani kohaselt lootis Bundesliga mängudega jätkata nädal varem, ehk 15. mail. | Saksamaa kõrgliiga taaskäivitumine lükkus vähemalt nädala võrra edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ehkki kava kohaselt on jätkuvalt keelatud suurte avaliku sündmuste korraldamine, võivad spordivõistlused naasta, eeldusel, et pealtvaatajaid staadionitele ei lubata.
Saksamaa jalgpalli kõrgliiga puhul lubatakse hooajal täiendavalt jätkuda siis, kui mängijad veedavad eelnevalt 14 päeva karantiinis. Sellest tulenevalt ei jätkata kohtumistega enne 22. maid.
Algse plaani kohaselt lootis Bundesliga mängudega jätkata nädal varem, ehk 15. mail.
### Response:
Saksamaa kõrgliiga taaskäivitumine lükkus vähemalt nädala võrra edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | RMK külastuskorralduse osakonna juhataja Marge Rammo ütles, et uute inimeste palkamine aitab ajutiselt leevendada koroonakriisi tõttu tekkinud tööpuudust.
"Eriolukorrast tuleneva looduses liikumise hoogustumine RMK külastusobjektidel on kasvatanud meie igapäevaste hooldustööde mahtu sedavõrd, et meie senine tööjõud vajab täiendavaid abikäsi objektide korrastamisel ja nende seisundi parandamisel. Tõenäoliselt toob reisipiirangutega suvi veelgi suurema külastuskoormuse meie radadele, mistõttu pakumegi tööd tublidele eestimaalastele, kes aitaks meid kvaliteetse metsapuhkuse elamuste pakkumisel ka saabuval suvel," ütles Rammo.
Ehitus- ja projekteermistööd pakuvad ehitussektorile täiendavat tööhõivet kogumahus 540 000 eurot. Tööd saab seeläbi vähemalt 70 inimest.
Plaanis on rekonstrueerida neid külastusobjekte, mida esialgu selleks aastaks plaanitud polnud. Näiteks konserveeritakse Keila-Joa pargi Meremõisa mõisavaremeid, rekonstrueeritakse Elistvere loomapargi taristut Tartumaal, Suure-Taevaskoja silda Põlvamaal ja Sangaste metsapargi külastustaristut Valgamaal. | RMK pakub ajutiselt tööd ligi sajale inimesele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
RMK külastuskorralduse osakonna juhataja Marge Rammo ütles, et uute inimeste palkamine aitab ajutiselt leevendada koroonakriisi tõttu tekkinud tööpuudust.
"Eriolukorrast tuleneva looduses liikumise hoogustumine RMK külastusobjektidel on kasvatanud meie igapäevaste hooldustööde mahtu sedavõrd, et meie senine tööjõud vajab täiendavaid abikäsi objektide korrastamisel ja nende seisundi parandamisel. Tõenäoliselt toob reisipiirangutega suvi veelgi suurema külastuskoormuse meie radadele, mistõttu pakumegi tööd tublidele eestimaalastele, kes aitaks meid kvaliteetse metsapuhkuse elamuste pakkumisel ka saabuval suvel," ütles Rammo.
Ehitus- ja projekteermistööd pakuvad ehitussektorile täiendavat tööhõivet kogumahus 540 000 eurot. Tööd saab seeläbi vähemalt 70 inimest.
Plaanis on rekonstrueerida neid külastusobjekte, mida esialgu selleks aastaks plaanitud polnud. Näiteks konserveeritakse Keila-Joa pargi Meremõisa mõisavaremeid, rekonstrueeritakse Elistvere loomapargi taristut Tartumaal, Suure-Taevaskoja silda Põlvamaal ja Sangaste metsapargi külastustaristut Valgamaal.
### Response:
RMK pakub ajutiselt tööd ligi sajale inimesele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vegni sõnul algab Giro Lõuna-Itaalias, praegu valitakse kahe asukoha vahel. Võitjaks osutunud omavalitsuse lubas ta avalikustada mõne nädala jooksul. Giro kuus viimast päeva kattuvad Vuelta kuue esimese päevaga ning samal ajal Giroga toimub kolm suurt klassikut: Liege-Bastogne-Liege (4. oktoober), Flandria tuur (11. oktoober) ja Pariis-Roubaix (25. oktoober), vahendab Spordipartner.ee.
Meeste ja naiste World Touri võistlustega jätkatakse alates 1. augustist. Esimeseks võidusõiduks on Itaalia ühepäevasõit Strade Bianche. Tour de France toimub 29. augustist kuni 20. septembrini ja Vuelta peetakse 20. oktoobrist kuni 8. novembrini. | Giro start viiakse Ungarist ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vegni sõnul algab Giro Lõuna-Itaalias, praegu valitakse kahe asukoha vahel. Võitjaks osutunud omavalitsuse lubas ta avalikustada mõne nädala jooksul. Giro kuus viimast päeva kattuvad Vuelta kuue esimese päevaga ning samal ajal Giroga toimub kolm suurt klassikut: Liege-Bastogne-Liege (4. oktoober), Flandria tuur (11. oktoober) ja Pariis-Roubaix (25. oktoober), vahendab Spordipartner.ee.
Meeste ja naiste World Touri võistlustega jätkatakse alates 1. augustist. Esimeseks võidusõiduks on Itaalia ühepäevasõit Strade Bianche. Tour de France toimub 29. augustist kuni 20. septembrini ja Vuelta peetakse 20. oktoobrist kuni 8. novembrini.
### Response:
Giro start viiakse Ungarist ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2019. aasta lõpul hädaldas Venemaa president Vladimir Putin ELi resolutsiooni "Euroopa mälestamise tähtsus Euroopa tuleviku jaoks" 1 pärast, milles mõisteti hukka Molotovi-Ribbentropi pakt (1939), mis sisuliselt juhatas sisse Teise maailmasõja (1939–1945), milles hukkus kümneid miljoneid inimesi.
Putin väitis otsesõnu, et dokumendi autorid süüdistavad Nõukogude Liitu sõja vallapäästmises, võrdsustades sel moel NSV Liidu ja Natsi-Saksamaa. 2 Putin kinnitas, et "meie vastus valedele on tõde" 3, jättes viimase osa siiski täpsustamata.
Järgmine kõne selgitas suurel määral varem ütlemata jäänut. 24. detsembril Venemaa kaitseministeeriumi laiendatud kolleegiumil sõna võttes tegi Putin ülevoolavalt emotsionaalse avalduse: kõneldavast teemast kõrvale kaldudes võttis ta käsile Teise maailmasõja ning nimetas kunagist Poola suursaadikut Natsi-Saksamaal Józef Lipskit "lurjuseks ja antisemiitlikuks seaks", kinnitades, et saadik oli üdini Hitleriga solidaarne. 4
Laiemas plaanis andis Putin selgelt mõista, et Poola sepitses koos natsliku Saksamaaga plaani pühkida maa pealt Tšehhoslovakkia ja õhutas natse juute hävitama. Samuti väitis Putin, et lääneriikide poolt sisuliselt reedetud ja üksi jäetud Nõukogude Liidul polnudki muud valikut kui sõlmida kokkulepe Saksamaaga.
Selle avaldusega laotas Putin vastutuse konflikti puhkemise 5 ja järgnenud katastroofi eest Lääne- ja Kesk-Euroopa riikide õlule. Näiliselt spontaanne kõrvalepõige oli tegelikult hoolikalt kaalutud samm, mille tagajärjed võivad olla palju tõsisemad, kui esmapilgul tundub.
Ajalugu relvana: järjepidevus ja traditsioon
Nõukogude võim tarvitas algusest peale ajalugu ühe oma peamise info-propagandaoperatsioonide tööriistana nii kodu- kui ka välismaal.
"Stalin, kes likvideeris vastaseid füüsiliselt ja üritas nende pärandit hävitada või vähemalt maha teha, toetus oma kuritegude õigustamisel innukalt ajaloole ja ajaloolistele analoogiatele."
Algul puudus sel märkimisväärne sügavus ja viimistletus, aga Jossif Stalini ajal puhkes see õitsele ning ajaloo ümberkirjutamine ja võltsimine tõusis kvalitatiivselt uuele tasemele. Stalin, kes likvideeris vastaseid füüsiliselt ja üritas nende pärandit hävitada või vähemalt maha teha, toetus oma kuritegude õigustamisel innukalt ajaloole ja ajaloolistele analoogiatele.
Ühelt poolt tõsteti kõrgele kohale massikultuur, esijoones filmikunst (mille ilmekaim näide on küllap 1944. aastal valmis saanud film "Ivan Julm"), milles tõeliselt barbaarseid tegusid ja otsest räiget sadistlikku käitumist vene rahva enda suhtes ülistati targa juhtimisena ja esitati riigi püsimiseks hädavajalike sammudena.
Teiselt poolt toetus Nõukogude võim (ja see suundumus elas kaugelt Stalini üle) tugevasti (pseudo)teaduslikele abivahenditele, moonutades häbitundeta Venemaa/Nõukogude ajaloo sündmusi ja suuremaidki ajalõike. Siin näitas tee kätte samuti Stalin, kelle "juhatusel" 1938. aastal ilmunud "Üleliidulise kommunistliku (bolševike) partei ajalugu. Lühikursus" kujunes aastakümneteks üheks tähtsamaks ajupesu ja propaganda tööriistaks.
Nagu Maria Lipman on märkinud, algas 1991. aasta järgsel Venemaal ajaloo ümberkirjutamine 2004. aastal. Ta väitis, et Putin "tõi tagasi vana Nõukogude hümni, mille oli tellinud Stalin, ning võttis üle Nõukogude valitsemisviisi stiili ja mõned meetodid". 6
Teine silmapaistev ajaloo relvana kasutamise näide on 9. mail tähistatav võidupüha. Kui Stalin ja Hruštšov olid seda põlanud – arvatakse, et see oli tingitud marssal Georgi Žukovi populaarsusest –, siis Leonid Brežnev andis sellele päevale uue, mitmes mõttes sakraalse tähenduse, tõstes võidupüha peaaegu Nõukogude pidupäevade tippu.
Seda võib seostada brežnevliku stagnatsiooni perioodi (algas 1964. aastal) tõeliste sotsiaal-majanduslike saavutuste puudumisega, mida pidid asendama süvenev (neo)konservatiivsus ja mineviku glorifitseerimine, et masendunud Nõukogude inimeste tähelepanu näruselt argielult kõrvale juhtida.
NSV Liidu lagunemise järel tundus püha minevikku vajuvat, kuid 1995. aastal see (üsna ennustatavalt) taaselustati, tõsi, mitte enam nii suurejoonelisena nagu Nõukogude ajal. Suundumus sai täiesti uue hoo 2008. aastal, millest peale iga võidupüha on olnud aina uhkem ja suurema sümboolse tähendusega. 2012. aastal nägi Tomskis ilmavalgust ülevana esitletav "ühiskondlik algatus", nõndanimetatud "Surematu polk". 7
Huvitaval kombel langes uus pöördumine Nõukogude pärandi (taas)ülistamise poole kokku Venemaa ja Lääne suhete järsu halvenemisega. Samal ajal hakkas Venemaa üha enam võidupüha kasutama survevahendina poliitiliste vastaste suhtes: kõigepealt kolme Balti riigi (2007. aasta küberrünnak Eesti vastu tulenes kurikuulsast Pronkssõduri juhtumist), alates 2014. aastast ka Ukraina vastu.
Ometi ei olnud ükski nõukogudejärgne Venemaa juht avalikult paisanud sellist kriitikalainet mõne välisriigi vastu, nagu seda tegi Putin 2019. aasta lõpul Poola vastu.
Poola – eriline sihtmärk
Praegune Poola-vastase meelsuse levimine Venemaa juhtkonnas ei ole mingil moel uus nähtus. Avalik arvamus Poola suhtes, keda peetakse russofoobia ja reeturliku käitumise sümboliks, on Venemaa ühiskonnas juba ajalooliselt olnud äärmiselt negatiivne.
Selline eemaletõukav kuvand hakkas Venemaa propaganda mõjul kujunema juba vähemalt 1815. aasta paiku (traagiline ooper "Elu tsaari eest") ja kestis sisuliselt Venemaa keisririigi lõpuni 1917. aastal, kusjuures oma panuse andsid sellesse mitmed Venemaa kuulsamad luuletajad (Aleksandr Puškin), prosaistid (Fjodor Dostojevski) ja muud intelligendid, kes sammusid Poola-vastasuse esirinnas.
Nõukogude ajal jõudis Poola vihkamine uutesse kõrgustesse pärast läbikukkunud Nõukogude-Poola sõda 1919.–1921. aastal, mis lõi jalad alt Nõukogude plaanil "levitada kommunistliku revolutsiooni leeki" Euroopas ning tekitas sügavat meelepaha Nõukogude ladvikus, eriti just Stalinis.
Kahtlemata kujunes kõige valulikumaks episoodiks Nõukogude-Poola suhetes nõndanimetatud Molotovi-Ribbentropi pakt (1939) ja selle salaprotokoll, mille alusel NSV Liit tungis 17. septembril Poolasse ja haaras enda valdusse osa selle territooriumist, tükeldades sel moel riigi ja kuulutades selle suveräänsusele lõppu, tuues ettekäändeks anarhia levitamise.
Poola iseseisvuse halastamatu hävitamine, sõjas talutud rängad kaotused ja raskused ning järgnenud jõhkra kommunistliku valitsuse kehtestamine pärast 1945. aastat jätsid Poola ajaloolisse mällu sügava haava.
NSV Liidu lagunemise järel ei olnud taassündival Venemaal ressursse Kesk- ja Ida-Euroopas enesekindla poliitika ajamiseks, samal ajal kui Poola ja teised endised Varssavi pakti liikmed kiirustasid saama Euroopa Liidu ja NATO liikmeks.
Kremli reaktsioon oli sellele loomulikult negatiivne, aga piirdus retooriliste pahvatustega eelkõige Venemaa konservatiivsete ja populistlike ringkondade esindajate suust, ent 1990. aastate lõpus ja 2000. aastate algul hakkas olukord muutuma.
Otsustav hetk saabus 2003. aastal koos USA operatsiooniga Iraagis, mis näitas ilmekalt üksmeele puudumist lääneriikide vahel ja seadis Poola vana Euroopa poliitikute 8 tule alla, mida Moskva mõistagi kohe tähele pani.
Esimese katse lahkmeelt ära kasutada tegi Moskva 2005. aastal Kaliningradi/Königsbergi 750. aastapäeva suurejoonelisel tähistamisel, mille käigus püüti panna alus kolmepoolsele koostööle Berliini ja Pariisiga, samal ajal väga demonstratiivselt tõrjudes Leedut ja Poolat, kelle juhte juubelile ei kutsutud. 9
Siinkohal tasub ära märkida, et Poola ei ole kaugeltki ainuke ELi/NATO liikmesriik, kes on pidanud sedalaadi survet taluma. Nõndanimetatud Balti (Eesti, Läti, Leedu) fašism ja Balti russofoobia on Venemaa (des)informatsioonikanalite lakkamatu lemmikteema. 10
"Pilt riikidest, mida Venemaa propaganda kujutab nõrkade, vaesuvate, elanikest tühjaks jooksvatena, ei sobi kuidagi kokku paralleelselt käiatava looga, mis esitab neidsamu riike tõsise ohuna Venemaale."
Ometi ei ole kõik need argumendid mitmel põhjusel kuigi palju pikemaajalist mõju avaldanud, mis tuleneb suurel määral tegelikult Kremli enda narratiivi vastuolulisusest: pilt riikidest, mida Venemaa propaganda kujutab nõrkade, vaesuvate, elanikest tühjaks jooksvatena, ei sobi kuidagi kokku paralleelselt käiatava looga, mis esitab neidsamu riike tõsise ohuna Venemaale.
Poola on siiski erijuhus. Isegi kõige "kindlameelsemad" Venemaa infoallikad on pidanud tunnistama Poola kiiret majanduskasvu ja edu pärast 1991. aastat. Ligemale 38 miljoni elanikuga Poolat, kes on Euroopa mandriosas üks kindlamaid USA (julgeoleku mõttes) ja Saksamaa (majanduslikus mõttes) liitlasi, on Venemaa ja venelased sunnitud käsitlema teistmoodi.
Lisaks toetas Poola pärast Euromaidani käivitumist Kiievis (2013. aasta lõpus) raudkindlalt Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, mis põhjustas Moskvas raevuhoo.
Sealtpeale on Venemaa riiklikult toetatav ajakirjandus võtnud ette rohkelt Poola vastu suunatud infokampaaniaid, püüdes riiki kujutada USA hüpiknukuna ja põhilise russofoobiapesana Euroopas.
Lisaks võimsale (des)informatsioonilainele, mida paiskavad välja Venemaa uudisteagentuurid ja analüütilised keskused, on eriti suurt rõhku asetatud (pseudo)dokumentaalsetele filmidele, milles Poola eksperdid teevad maha Poola praegust poliitikat ajaloomälu vallas ja koogutavad Nõukogude mineviku suunas. 11
Veel üks narratiiv, mida Venemaa aktiivselt levitab, püüab õigustada Katõni veretööd (1940), mille käigus NKVD hukkas 22 000 Poola sõjaväelast – väidetavalt Nõukogude reaktsioonina nõndanimetatud Poola koonduslaagritele Nõukogude-Poola sõja ajal, kus hukkus hulga Nõukogude sõdureid. 12
Nagu juba märgitud, ei püüa Venemaa eliit Molotovi-Ribbentropi pakti kujutada enam "hädatarviliku kurjusena" nagu veel 2000. aastatel, vaid hoopis vastusena Euroopa (ja eriti Poola) reeturlikkusele ning Nõukogude valitseva eliidi hiilgava diplomaatilise käiguna.
Rünnak: vahetud sihid ja pikaajalised tagajärjed
Putini detsembri lõpus alustatud rünnakul on kaks peamist sihti.
Esimene siht puudutab õigupoolest kodumaiseid eesmärke. 2020. aastat "mälu ja kuulsuse aastaks" kuulutades on Venemaa eliit taas, sarnaselt Brežnevile 1960. aastatel, lisanud Suure isamaasõja (1941–1945) pärandile tugeva sakraalse hõngu, mis peab panema venelasi uhkust tundma ajal, mil igasugune sotsiaal-majanduslik areng puudub.
Loomulikult tähendab see ühtlasi, et kõik, kes (olgu kodu- või välismaal) ei ole nõus Venemaa konstrueeritud ajalookäsitusega, on automaatselt russofoobid ja seeläbi natside sabarakud.
Teiselt poolt püüab Moskva ajal, mil Putin on juba avalikult teada andnud kavatsusest täita presidendi ülesandeid edasi ka pärast praeguse ametiaja lõppu ning lootused reformide läbiviimiseks või sotsiaal-majandusliku arengu hoogustamiseks on hääbunud, pruukida enamlaste poolt juba 1920. aastatel tarvitusele võetud "ümberpiiratud kindluse" retoorikat, mis lausa nõuab vaenlaste otsimist – ja leidmist.
Venemaa ühiskonnas ajalooliselt valitsenud kõrge Poola-vastasus annab nii Kremlile kätte hõlpsa ja mugava sihtmärgi (kuigi 9. mai lähenedes võidakse sihikule võtta ka Balti riigid ja Ukraina).
Lisaks tuleb arvestada veel ühe asjaga, mida Putin on välja öelnud: ta on klaarselgelt sõnanud, et Venemaa ja Lääne suhete senine trajektoor on muutunud, ja kinnitanud, et "esimest korda ajaloos mitte meie ei aja Läänt taga, vaid Lääs ajab meid taga". Oma mõtte rõhutamiseks mainis ta ära H-47M2 Kinžali ja Peresveti – ainulaadsed relvad, mida pole ühelgi riigil peale Venemaa.
Teine siht on suunatud välispublikule. Siinkohal tuleb nentida, et Poola, eriti just riigi president Andrzej Duda, on teinud strateegilise vea, kui on võtnud Venemaa suhtes kasutusele lepitava tooni 13, mida Moskva peab nõrkuse märgiks, mis õhutab Kremlit hoopis enesekindlamale tegutsemisele.
Üks eesmärk Poola-vastase rünnaku ja varjamatult antisemitismi vastu astumise taga võib olla seotud Venemaa sooviga parandada suhteid Iisraeliga, kelle suhted Poolaga on kippunud karile jooksma. Nii võivad esialgsel rünnakul Poola pihta antisemitismi kattevarjus olla kaugeleulatuvad tagajärjed, mida hiljem saab suunata ka Ukraina ja kolme Balti riigi vastu, kellel kõigil on ühel või teisel määral mõningaid probleeme poliitilistes suhetes Iisraeliga.
Selles mõttes tuleb antisemitismi, ehkki see on lausa õitsenud nii Venemaa keisririigis, Nõukogude Liidus kui ka 1991. aasta järgsel Venemaal, pidada praeguse Moskva käes vägevaks trumpkaardiks. Samuti pole vähimatki kahtlust, et Venemaa püüab ennast jätkuvalt esitada põhilise "neofašismi" ja "antisemitismi" vastu võitlejana, mis pälvib poolehoidu mõnes EL-i riigis, mis on saanud tunda mitmesuguseid diktatuurivorme ja kus sotsialismiideedel on olnud traditsiooniliselt tugev pinnas.
Ka kõige hullemal juhul, kui Venemaa sõnum jõuab välismaal ainult piiratud hulga publikuni, ei ole Venemaa ometi märkimisväärselt midagi kaotanud, sest riigisisene edu, eriti peatne 9. mai võidupüha, on sisuliselt garanteeritud.
Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane.
1 Eestikeelses tõlkes: www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2019-00….
2 lenta.ru/news/2019/12/11/false/.
3 russian.rt.com/world/news/696637-putin-rossiya-vto….
4 ria.ru/20191224/1562780957.html.
5 Seda tegi ta õigupoolest juba 2009. aastal: www.rbc.ru/politics/31/08/2009/5703d6099a794773318….
6 carnegie.ru/2004/03/22/rewriting-history-for-putin….
7 icds.ee/todays-russia-stalinisation-of-the-collect….
8 edition.cnn.com/2003/WORLD/europe/02/18/sprj.irq.c…
9 www.newkaliningrad.ru/news/others/48585-.html.
10 tsargrad.tv/articles/v-latvii-reabilitirujut-naciz…; tsargrad.tv/articles/jestonija-nichego-ne-mozhet-t….
11 www.youtube.com/watch?v=TXiMUrt-Z4U&t=1057s.
12 www.tvp.info/42085798/rosyjska-wersja-historii-opi…. | Sergei Suhhankin: Venemaa "mälusõjad", Poola ja peatne võidu 75. aastapäev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2019. aasta lõpul hädaldas Venemaa president Vladimir Putin ELi resolutsiooni "Euroopa mälestamise tähtsus Euroopa tuleviku jaoks" 1 pärast, milles mõisteti hukka Molotovi-Ribbentropi pakt (1939), mis sisuliselt juhatas sisse Teise maailmasõja (1939–1945), milles hukkus kümneid miljoneid inimesi.
Putin väitis otsesõnu, et dokumendi autorid süüdistavad Nõukogude Liitu sõja vallapäästmises, võrdsustades sel moel NSV Liidu ja Natsi-Saksamaa. 2 Putin kinnitas, et "meie vastus valedele on tõde" 3, jättes viimase osa siiski täpsustamata.
Järgmine kõne selgitas suurel määral varem ütlemata jäänut. 24. detsembril Venemaa kaitseministeeriumi laiendatud kolleegiumil sõna võttes tegi Putin ülevoolavalt emotsionaalse avalduse: kõneldavast teemast kõrvale kaldudes võttis ta käsile Teise maailmasõja ning nimetas kunagist Poola suursaadikut Natsi-Saksamaal Józef Lipskit "lurjuseks ja antisemiitlikuks seaks", kinnitades, et saadik oli üdini Hitleriga solidaarne. 4
Laiemas plaanis andis Putin selgelt mõista, et Poola sepitses koos natsliku Saksamaaga plaani pühkida maa pealt Tšehhoslovakkia ja õhutas natse juute hävitama. Samuti väitis Putin, et lääneriikide poolt sisuliselt reedetud ja üksi jäetud Nõukogude Liidul polnudki muud valikut kui sõlmida kokkulepe Saksamaaga.
Selle avaldusega laotas Putin vastutuse konflikti puhkemise 5 ja järgnenud katastroofi eest Lääne- ja Kesk-Euroopa riikide õlule. Näiliselt spontaanne kõrvalepõige oli tegelikult hoolikalt kaalutud samm, mille tagajärjed võivad olla palju tõsisemad, kui esmapilgul tundub.
Ajalugu relvana: järjepidevus ja traditsioon
Nõukogude võim tarvitas algusest peale ajalugu ühe oma peamise info-propagandaoperatsioonide tööriistana nii kodu- kui ka välismaal.
"Stalin, kes likvideeris vastaseid füüsiliselt ja üritas nende pärandit hävitada või vähemalt maha teha, toetus oma kuritegude õigustamisel innukalt ajaloole ja ajaloolistele analoogiatele."
Algul puudus sel märkimisväärne sügavus ja viimistletus, aga Jossif Stalini ajal puhkes see õitsele ning ajaloo ümberkirjutamine ja võltsimine tõusis kvalitatiivselt uuele tasemele. Stalin, kes likvideeris vastaseid füüsiliselt ja üritas nende pärandit hävitada või vähemalt maha teha, toetus oma kuritegude õigustamisel innukalt ajaloole ja ajaloolistele analoogiatele.
Ühelt poolt tõsteti kõrgele kohale massikultuur, esijoones filmikunst (mille ilmekaim näide on küllap 1944. aastal valmis saanud film "Ivan Julm"), milles tõeliselt barbaarseid tegusid ja otsest räiget sadistlikku käitumist vene rahva enda suhtes ülistati targa juhtimisena ja esitati riigi püsimiseks hädavajalike sammudena.
Teiselt poolt toetus Nõukogude võim (ja see suundumus elas kaugelt Stalini üle) tugevasti (pseudo)teaduslikele abivahenditele, moonutades häbitundeta Venemaa/Nõukogude ajaloo sündmusi ja suuremaidki ajalõike. Siin näitas tee kätte samuti Stalin, kelle "juhatusel" 1938. aastal ilmunud "Üleliidulise kommunistliku (bolševike) partei ajalugu. Lühikursus" kujunes aastakümneteks üheks tähtsamaks ajupesu ja propaganda tööriistaks.
Nagu Maria Lipman on märkinud, algas 1991. aasta järgsel Venemaal ajaloo ümberkirjutamine 2004. aastal. Ta väitis, et Putin "tõi tagasi vana Nõukogude hümni, mille oli tellinud Stalin, ning võttis üle Nõukogude valitsemisviisi stiili ja mõned meetodid". 6
Teine silmapaistev ajaloo relvana kasutamise näide on 9. mail tähistatav võidupüha. Kui Stalin ja Hruštšov olid seda põlanud – arvatakse, et see oli tingitud marssal Georgi Žukovi populaarsusest –, siis Leonid Brežnev andis sellele päevale uue, mitmes mõttes sakraalse tähenduse, tõstes võidupüha peaaegu Nõukogude pidupäevade tippu.
Seda võib seostada brežnevliku stagnatsiooni perioodi (algas 1964. aastal) tõeliste sotsiaal-majanduslike saavutuste puudumisega, mida pidid asendama süvenev (neo)konservatiivsus ja mineviku glorifitseerimine, et masendunud Nõukogude inimeste tähelepanu näruselt argielult kõrvale juhtida.
NSV Liidu lagunemise järel tundus püha minevikku vajuvat, kuid 1995. aastal see (üsna ennustatavalt) taaselustati, tõsi, mitte enam nii suurejoonelisena nagu Nõukogude ajal. Suundumus sai täiesti uue hoo 2008. aastal, millest peale iga võidupüha on olnud aina uhkem ja suurema sümboolse tähendusega. 2012. aastal nägi Tomskis ilmavalgust ülevana esitletav "ühiskondlik algatus", nõndanimetatud "Surematu polk". 7
Huvitaval kombel langes uus pöördumine Nõukogude pärandi (taas)ülistamise poole kokku Venemaa ja Lääne suhete järsu halvenemisega. Samal ajal hakkas Venemaa üha enam võidupüha kasutama survevahendina poliitiliste vastaste suhtes: kõigepealt kolme Balti riigi (2007. aasta küberrünnak Eesti vastu tulenes kurikuulsast Pronkssõduri juhtumist), alates 2014. aastast ka Ukraina vastu.
Ometi ei olnud ükski nõukogudejärgne Venemaa juht avalikult paisanud sellist kriitikalainet mõne välisriigi vastu, nagu seda tegi Putin 2019. aasta lõpul Poola vastu.
Poola – eriline sihtmärk
Praegune Poola-vastase meelsuse levimine Venemaa juhtkonnas ei ole mingil moel uus nähtus. Avalik arvamus Poola suhtes, keda peetakse russofoobia ja reeturliku käitumise sümboliks, on Venemaa ühiskonnas juba ajalooliselt olnud äärmiselt negatiivne.
Selline eemaletõukav kuvand hakkas Venemaa propaganda mõjul kujunema juba vähemalt 1815. aasta paiku (traagiline ooper "Elu tsaari eest") ja kestis sisuliselt Venemaa keisririigi lõpuni 1917. aastal, kusjuures oma panuse andsid sellesse mitmed Venemaa kuulsamad luuletajad (Aleksandr Puškin), prosaistid (Fjodor Dostojevski) ja muud intelligendid, kes sammusid Poola-vastasuse esirinnas.
Nõukogude ajal jõudis Poola vihkamine uutesse kõrgustesse pärast läbikukkunud Nõukogude-Poola sõda 1919.–1921. aastal, mis lõi jalad alt Nõukogude plaanil "levitada kommunistliku revolutsiooni leeki" Euroopas ning tekitas sügavat meelepaha Nõukogude ladvikus, eriti just Stalinis.
Kahtlemata kujunes kõige valulikumaks episoodiks Nõukogude-Poola suhetes nõndanimetatud Molotovi-Ribbentropi pakt (1939) ja selle salaprotokoll, mille alusel NSV Liit tungis 17. septembril Poolasse ja haaras enda valdusse osa selle territooriumist, tükeldades sel moel riigi ja kuulutades selle suveräänsusele lõppu, tuues ettekäändeks anarhia levitamise.
Poola iseseisvuse halastamatu hävitamine, sõjas talutud rängad kaotused ja raskused ning järgnenud jõhkra kommunistliku valitsuse kehtestamine pärast 1945. aastat jätsid Poola ajaloolisse mällu sügava haava.
NSV Liidu lagunemise järel ei olnud taassündival Venemaal ressursse Kesk- ja Ida-Euroopas enesekindla poliitika ajamiseks, samal ajal kui Poola ja teised endised Varssavi pakti liikmed kiirustasid saama Euroopa Liidu ja NATO liikmeks.
Kremli reaktsioon oli sellele loomulikult negatiivne, aga piirdus retooriliste pahvatustega eelkõige Venemaa konservatiivsete ja populistlike ringkondade esindajate suust, ent 1990. aastate lõpus ja 2000. aastate algul hakkas olukord muutuma.
Otsustav hetk saabus 2003. aastal koos USA operatsiooniga Iraagis, mis näitas ilmekalt üksmeele puudumist lääneriikide vahel ja seadis Poola vana Euroopa poliitikute 8 tule alla, mida Moskva mõistagi kohe tähele pani.
Esimese katse lahkmeelt ära kasutada tegi Moskva 2005. aastal Kaliningradi/Königsbergi 750. aastapäeva suurejoonelisel tähistamisel, mille käigus püüti panna alus kolmepoolsele koostööle Berliini ja Pariisiga, samal ajal väga demonstratiivselt tõrjudes Leedut ja Poolat, kelle juhte juubelile ei kutsutud. 9
Siinkohal tasub ära märkida, et Poola ei ole kaugeltki ainuke ELi/NATO liikmesriik, kes on pidanud sedalaadi survet taluma. Nõndanimetatud Balti (Eesti, Läti, Leedu) fašism ja Balti russofoobia on Venemaa (des)informatsioonikanalite lakkamatu lemmikteema. 10
"Pilt riikidest, mida Venemaa propaganda kujutab nõrkade, vaesuvate, elanikest tühjaks jooksvatena, ei sobi kuidagi kokku paralleelselt käiatava looga, mis esitab neidsamu riike tõsise ohuna Venemaale."
Ometi ei ole kõik need argumendid mitmel põhjusel kuigi palju pikemaajalist mõju avaldanud, mis tuleneb suurel määral tegelikult Kremli enda narratiivi vastuolulisusest: pilt riikidest, mida Venemaa propaganda kujutab nõrkade, vaesuvate, elanikest tühjaks jooksvatena, ei sobi kuidagi kokku paralleelselt käiatava looga, mis esitab neidsamu riike tõsise ohuna Venemaale.
Poola on siiski erijuhus. Isegi kõige "kindlameelsemad" Venemaa infoallikad on pidanud tunnistama Poola kiiret majanduskasvu ja edu pärast 1991. aastat. Ligemale 38 miljoni elanikuga Poolat, kes on Euroopa mandriosas üks kindlamaid USA (julgeoleku mõttes) ja Saksamaa (majanduslikus mõttes) liitlasi, on Venemaa ja venelased sunnitud käsitlema teistmoodi.
Lisaks toetas Poola pärast Euromaidani käivitumist Kiievis (2013. aasta lõpus) raudkindlalt Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, mis põhjustas Moskvas raevuhoo.
Sealtpeale on Venemaa riiklikult toetatav ajakirjandus võtnud ette rohkelt Poola vastu suunatud infokampaaniaid, püüdes riiki kujutada USA hüpiknukuna ja põhilise russofoobiapesana Euroopas.
Lisaks võimsale (des)informatsioonilainele, mida paiskavad välja Venemaa uudisteagentuurid ja analüütilised keskused, on eriti suurt rõhku asetatud (pseudo)dokumentaalsetele filmidele, milles Poola eksperdid teevad maha Poola praegust poliitikat ajaloomälu vallas ja koogutavad Nõukogude mineviku suunas. 11
Veel üks narratiiv, mida Venemaa aktiivselt levitab, püüab õigustada Katõni veretööd (1940), mille käigus NKVD hukkas 22 000 Poola sõjaväelast – väidetavalt Nõukogude reaktsioonina nõndanimetatud Poola koonduslaagritele Nõukogude-Poola sõja ajal, kus hukkus hulga Nõukogude sõdureid. 12
Nagu juba märgitud, ei püüa Venemaa eliit Molotovi-Ribbentropi pakti kujutada enam "hädatarviliku kurjusena" nagu veel 2000. aastatel, vaid hoopis vastusena Euroopa (ja eriti Poola) reeturlikkusele ning Nõukogude valitseva eliidi hiilgava diplomaatilise käiguna.
Rünnak: vahetud sihid ja pikaajalised tagajärjed
Putini detsembri lõpus alustatud rünnakul on kaks peamist sihti.
Esimene siht puudutab õigupoolest kodumaiseid eesmärke. 2020. aastat "mälu ja kuulsuse aastaks" kuulutades on Venemaa eliit taas, sarnaselt Brežnevile 1960. aastatel, lisanud Suure isamaasõja (1941–1945) pärandile tugeva sakraalse hõngu, mis peab panema venelasi uhkust tundma ajal, mil igasugune sotsiaal-majanduslik areng puudub.
Loomulikult tähendab see ühtlasi, et kõik, kes (olgu kodu- või välismaal) ei ole nõus Venemaa konstrueeritud ajalookäsitusega, on automaatselt russofoobid ja seeläbi natside sabarakud.
Teiselt poolt püüab Moskva ajal, mil Putin on juba avalikult teada andnud kavatsusest täita presidendi ülesandeid edasi ka pärast praeguse ametiaja lõppu ning lootused reformide läbiviimiseks või sotsiaal-majandusliku arengu hoogustamiseks on hääbunud, pruukida enamlaste poolt juba 1920. aastatel tarvitusele võetud "ümberpiiratud kindluse" retoorikat, mis lausa nõuab vaenlaste otsimist – ja leidmist.
Venemaa ühiskonnas ajalooliselt valitsenud kõrge Poola-vastasus annab nii Kremlile kätte hõlpsa ja mugava sihtmärgi (kuigi 9. mai lähenedes võidakse sihikule võtta ka Balti riigid ja Ukraina).
Lisaks tuleb arvestada veel ühe asjaga, mida Putin on välja öelnud: ta on klaarselgelt sõnanud, et Venemaa ja Lääne suhete senine trajektoor on muutunud, ja kinnitanud, et "esimest korda ajaloos mitte meie ei aja Läänt taga, vaid Lääs ajab meid taga". Oma mõtte rõhutamiseks mainis ta ära H-47M2 Kinžali ja Peresveti – ainulaadsed relvad, mida pole ühelgi riigil peale Venemaa.
Teine siht on suunatud välispublikule. Siinkohal tuleb nentida, et Poola, eriti just riigi president Andrzej Duda, on teinud strateegilise vea, kui on võtnud Venemaa suhtes kasutusele lepitava tooni 13, mida Moskva peab nõrkuse märgiks, mis õhutab Kremlit hoopis enesekindlamale tegutsemisele.
Üks eesmärk Poola-vastase rünnaku ja varjamatult antisemitismi vastu astumise taga võib olla seotud Venemaa sooviga parandada suhteid Iisraeliga, kelle suhted Poolaga on kippunud karile jooksma. Nii võivad esialgsel rünnakul Poola pihta antisemitismi kattevarjus olla kaugeleulatuvad tagajärjed, mida hiljem saab suunata ka Ukraina ja kolme Balti riigi vastu, kellel kõigil on ühel või teisel määral mõningaid probleeme poliitilistes suhetes Iisraeliga.
Selles mõttes tuleb antisemitismi, ehkki see on lausa õitsenud nii Venemaa keisririigis, Nõukogude Liidus kui ka 1991. aasta järgsel Venemaal, pidada praeguse Moskva käes vägevaks trumpkaardiks. Samuti pole vähimatki kahtlust, et Venemaa püüab ennast jätkuvalt esitada põhilise "neofašismi" ja "antisemitismi" vastu võitlejana, mis pälvib poolehoidu mõnes EL-i riigis, mis on saanud tunda mitmesuguseid diktatuurivorme ja kus sotsialismiideedel on olnud traditsiooniliselt tugev pinnas.
Ka kõige hullemal juhul, kui Venemaa sõnum jõuab välismaal ainult piiratud hulga publikuni, ei ole Venemaa ometi märkimisväärselt midagi kaotanud, sest riigisisene edu, eriti peatne 9. mai võidupüha, on sisuliselt garanteeritud.
Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane.
1 Eestikeelses tõlkes: www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2019-00….
2 lenta.ru/news/2019/12/11/false/.
3 russian.rt.com/world/news/696637-putin-rossiya-vto….
4 ria.ru/20191224/1562780957.html.
5 Seda tegi ta õigupoolest juba 2009. aastal: www.rbc.ru/politics/31/08/2009/5703d6099a794773318….
6 carnegie.ru/2004/03/22/rewriting-history-for-putin….
7 icds.ee/todays-russia-stalinisation-of-the-collect….
8 edition.cnn.com/2003/WORLD/europe/02/18/sprj.irq.c…
9 www.newkaliningrad.ru/news/others/48585-.html.
10 tsargrad.tv/articles/v-latvii-reabilitirujut-naciz…; tsargrad.tv/articles/jestonija-nichego-ne-mozhet-t….
11 www.youtube.com/watch?v=TXiMUrt-Z4U&t=1057s.
12 www.tvp.info/42085798/rosyjska-wersja-historii-opi….
### Response:
Sergei Suhhankin: Venemaa "mälusõjad", Poola ja peatne võidu 75. aastapäev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäeval AFP käsutusse jõudnud dokumendis tõdetakse, et pärast 20. aprillil alustatud piirangute leevendamist on uute nakkuste arv püsinud madalal ning uut lainet ei ole seni järgnenud, mis omakorda õigustab julgemaid samme riigi taasavamiseks.
"Pärast esimesi avanemissamme 20. aprillil on uute nakkuste arv jäänud madalaks," seisab dokumendis.
Kooli on seni lubatud vaid lapsed, kel seisavad ees eksamid. Nüüd on kavas avada järgmisest nädalast ka lasteaiad ja algkoolid.
"Koolid teevad järk-järgult võimalikuks kõigile õpilastele hariduse andmise, järgides samas vajalikke hügieenimeetmeid ja pidades kinni distantsireeglitest," öeldakse dokumendis.
Merkel ja 16 liidumaa peaministrid peaksid kava kolmapäeval heaks kiitma.
Mustandis seisab muu hulgas, et ülikoolide taasavamise peavad otsustama liidumaad ise.
Poed võib lahti teha, aga seal tuleb pidada kinni hügieeni-, sisenemiskorra ja järjekordade vältimise nõudest.
Siiani on tegutseda tohtinud vaid poed, kus põrandapida kuni 800 ruutmeetrit.
Liidumaad saavad ise otsustada, kas avada restoranid taas 9. maist alates. Ka teatreid, kontserdisaale, ööklubisid ja spordisaale puudutavad otsused on nende pädevuses.
Ilmselt jääb aga veel mitmeks kuuks jõusse tähtis koroonapiirang: suurkogunemiste nagu spordivõistlused, kultuurisündmused ja festivalid keeld. Need on dokumendi põhjal keelatud vähemalt 31. augustini.
Kui koroonanakkuste arv peaks hakkama taas tõusma, jõustuvad piirangud uuesti. Kui seitsme päeva jooksul tuvastatakse 100 000 elaniku kohta üle 50 uue nakatumise, peab vastav linn või piirkond sulgemisplaani käiku laskma.
Kui nakkus piirdub kitsa koldega nagu hooldekodu, piirduvad meetmed sellega ja kogu piirkonda ei ole vaja sulgeda.
Valitsus manitseb kõiki sakslasi pidama jätkuvalt kinni ohutu vahemaa reeglist ning kandma poodides ja ühistranspordis maske. | Kokkuleppe kava: Saksamaa avab mais täielikult koolid ja poed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäeval AFP käsutusse jõudnud dokumendis tõdetakse, et pärast 20. aprillil alustatud piirangute leevendamist on uute nakkuste arv püsinud madalal ning uut lainet ei ole seni järgnenud, mis omakorda õigustab julgemaid samme riigi taasavamiseks.
"Pärast esimesi avanemissamme 20. aprillil on uute nakkuste arv jäänud madalaks," seisab dokumendis.
Kooli on seni lubatud vaid lapsed, kel seisavad ees eksamid. Nüüd on kavas avada järgmisest nädalast ka lasteaiad ja algkoolid.
"Koolid teevad järk-järgult võimalikuks kõigile õpilastele hariduse andmise, järgides samas vajalikke hügieenimeetmeid ja pidades kinni distantsireeglitest," öeldakse dokumendis.
Merkel ja 16 liidumaa peaministrid peaksid kava kolmapäeval heaks kiitma.
Mustandis seisab muu hulgas, et ülikoolide taasavamise peavad otsustama liidumaad ise.
Poed võib lahti teha, aga seal tuleb pidada kinni hügieeni-, sisenemiskorra ja järjekordade vältimise nõudest.
Siiani on tegutseda tohtinud vaid poed, kus põrandapida kuni 800 ruutmeetrit.
Liidumaad saavad ise otsustada, kas avada restoranid taas 9. maist alates. Ka teatreid, kontserdisaale, ööklubisid ja spordisaale puudutavad otsused on nende pädevuses.
Ilmselt jääb aga veel mitmeks kuuks jõusse tähtis koroonapiirang: suurkogunemiste nagu spordivõistlused, kultuurisündmused ja festivalid keeld. Need on dokumendi põhjal keelatud vähemalt 31. augustini.
Kui koroonanakkuste arv peaks hakkama taas tõusma, jõustuvad piirangud uuesti. Kui seitsme päeva jooksul tuvastatakse 100 000 elaniku kohta üle 50 uue nakatumise, peab vastav linn või piirkond sulgemisplaani käiku laskma.
Kui nakkus piirdub kitsa koldega nagu hooldekodu, piirduvad meetmed sellega ja kogu piirkonda ei ole vaja sulgeda.
Valitsus manitseb kõiki sakslasi pidama jätkuvalt kinni ohutu vahemaa reeglist ning kandma poodides ja ühistranspordis maske.
### Response:
Kokkuleppe kava: Saksamaa avab mais täielikult koolid ja poed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvastikuregistri andmetele tuginedes lisandus üks positiivne testi tulemus Tallinnasse ja üks Pärnumaale.
6. mai hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 67 inimest (ööpäev varem 70), neist neli (ööpäev varem kuus) on juhitaval hingamisel.
Tänaseks on haiglast koju saadetud 257 inimest, lõpetatud 264 haigusjuhtumit.
Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandund. Kokku on koroonaviirus Eestis nõudnud 55 inimese elu.
Eestis on kokku tehtud 58 955 esmast testi, nendest 1 713 ehk 2,9 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed. Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata koroonakaardilt. | Ööpäevaga lisandus vaid kaks positiivset testi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvastikuregistri andmetele tuginedes lisandus üks positiivne testi tulemus Tallinnasse ja üks Pärnumaale.
6. mai hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 67 inimest (ööpäev varem 70), neist neli (ööpäev varem kuus) on juhitaval hingamisel.
Tänaseks on haiglast koju saadetud 257 inimest, lõpetatud 264 haigusjuhtumit.
Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandund. Kokku on koroonaviirus Eestis nõudnud 55 inimese elu.
Eestis on kokku tehtud 58 955 esmast testi, nendest 1 713 ehk 2,9 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed. Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata koroonakaardilt.
### Response:
Ööpäevaga lisandus vaid kaks positiivset testi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naise elujõulise munaraku valmimiseks ja uue elu tekkeks peab munasarjas toimuma mitmesuunaline rakkudevaheline suhtlus ehk signaalide vahetamine. Teadaolevalt asub munarakk enne ovulatsiooni folliikulis. Ovulatsiooni käigus vedelikuga täidetud põieke lõhkeb, mis laseb liikuda munarakul munajuhasse.
Munaraku küpsemiseks ja folliikulist vabanemiseks peavad nii munarakk ise kui ka seda ümbritsevad granuloosrakud vahetama omavahel signaale kindlal ajavahemikul. Ühtlasi toodavad granuloosrakud hormoone, mis on olulised edukaks embrüo pesastumiseks emaka limaskesta ja varajase raseduse püsimiseks.
"Munaraku küpsemiseks on muu hulgas hädavajalik kahe valgu olemasolu ja toimimine munasarja granuloosrakkudes," selgitas geenitehnoloogia osakonna dotsent Agne Velthut-Meikas. FSHR võtab vastu folliikuleid stimuleeriva hormooni signaali ajuripatsist, mis viib munasarja folliikuli kasvu ja granuloosrakkude paljunemiseni. Aromataas on aga võtmeensüüm steroidhormooni östradiooli ehk nn naissuguhormooni sünteesiks granuloosrakkudes.
Muutused nende valkude tootmise eest vastutavates geenides või häired valkude tekkimisel viivad naise viljatuseni. Kui munasari ei toimi, siis munarakud ei küpse ega vabane munasarjast.
"Leidsime, et nendest geenidest tekivad seni teadaolevatele valkudele lisaks veel pisikesed RNA molekulid, mis läbi oma sihtmärkgeenidele seondumise mõjutavad seda, kas need sihtmärgid täidavad oma rolli rakus või mitte," kinnitas Velthut-Meikas. Pisikeste RNA molekulide sihtmärgid vastutavad naise viljakuse seisukohast ülioluliste protsesside – munaraku reservi säilitamise, hormoonide tootmise ja ovulatsiooni toimumise eest.
Töö põhjal sünteesitakse FSHR ja aromataasi geenidest lisaks varem teatud valkudele ka seni kirjeldamata lühikesi mikroRNA molekule. FSHR geenist pärineva mikroRNA sihtmärgid mängivad olulist rolli munasarja folliikuli kasvu ja munaraku küpsemise aktiveerimisel. Aromataasi geenist pärineva mikroRNA sihtmärgid on seotud aga munasarja koe ümberkorralduste esile kutsumisega, mis on omakorda vajalikud ovulatsiooni toimumiseks.
Mõlemad mikroRNAd võivad eeldatavalt reguleerida lisaks steroidhormoonide sünteesi munasarjas. Need mõjutavad lisaks munasarjale ka teiste kudede tööd: emaka limaskest, rasvkude, rinnanäärmed jms.
Saadud uurimistulemused annavad uut informatsiooni munasarja toimimise kohta, mis on oluline naisepoolse viljatuse põhjuste täpsemaks diagnoosimiseks ja uute ravivõimaluste arendamiseks. "Uusi teadmisi saab kasutada viljatusravi kliinikutes kehavälisele viljastamisele eelnevate munasarja stimulatsiooni protseduuride täiustamiseks, mis parandaks oluliselt viljatusravi tulemuslikkust," lootis Velthut-Meikas.
Väga päevakajaliseks on muutunud ka vähidiagnoosiga patsientide viljakuse säilitamine. Selle käigus võimaldatakse patsiendil külmutada enne folliikuleid hävitavat keemiaravi osa munasarja koest. "Uurimist vajab veel vaid protsess, kuidas munasarja küpsemist külmutatud koest taaskäivitada", selgitas Agne Velthut-Meikas.
Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja Tervisetehnoloogia Arenduskeskuse AS-i teadlaste uurimus ilmus ajakirjas Scientific Reports. | TTÜ geeniteadlaste uurimus avas naiste viljatuse tagamaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naise elujõulise munaraku valmimiseks ja uue elu tekkeks peab munasarjas toimuma mitmesuunaline rakkudevaheline suhtlus ehk signaalide vahetamine. Teadaolevalt asub munarakk enne ovulatsiooni folliikulis. Ovulatsiooni käigus vedelikuga täidetud põieke lõhkeb, mis laseb liikuda munarakul munajuhasse.
Munaraku küpsemiseks ja folliikulist vabanemiseks peavad nii munarakk ise kui ka seda ümbritsevad granuloosrakud vahetama omavahel signaale kindlal ajavahemikul. Ühtlasi toodavad granuloosrakud hormoone, mis on olulised edukaks embrüo pesastumiseks emaka limaskesta ja varajase raseduse püsimiseks.
"Munaraku küpsemiseks on muu hulgas hädavajalik kahe valgu olemasolu ja toimimine munasarja granuloosrakkudes," selgitas geenitehnoloogia osakonna dotsent Agne Velthut-Meikas. FSHR võtab vastu folliikuleid stimuleeriva hormooni signaali ajuripatsist, mis viib munasarja folliikuli kasvu ja granuloosrakkude paljunemiseni. Aromataas on aga võtmeensüüm steroidhormooni östradiooli ehk nn naissuguhormooni sünteesiks granuloosrakkudes.
Muutused nende valkude tootmise eest vastutavates geenides või häired valkude tekkimisel viivad naise viljatuseni. Kui munasari ei toimi, siis munarakud ei küpse ega vabane munasarjast.
"Leidsime, et nendest geenidest tekivad seni teadaolevatele valkudele lisaks veel pisikesed RNA molekulid, mis läbi oma sihtmärkgeenidele seondumise mõjutavad seda, kas need sihtmärgid täidavad oma rolli rakus või mitte," kinnitas Velthut-Meikas. Pisikeste RNA molekulide sihtmärgid vastutavad naise viljakuse seisukohast ülioluliste protsesside – munaraku reservi säilitamise, hormoonide tootmise ja ovulatsiooni toimumise eest.
Töö põhjal sünteesitakse FSHR ja aromataasi geenidest lisaks varem teatud valkudele ka seni kirjeldamata lühikesi mikroRNA molekule. FSHR geenist pärineva mikroRNA sihtmärgid mängivad olulist rolli munasarja folliikuli kasvu ja munaraku küpsemise aktiveerimisel. Aromataasi geenist pärineva mikroRNA sihtmärgid on seotud aga munasarja koe ümberkorralduste esile kutsumisega, mis on omakorda vajalikud ovulatsiooni toimumiseks.
Mõlemad mikroRNAd võivad eeldatavalt reguleerida lisaks steroidhormoonide sünteesi munasarjas. Need mõjutavad lisaks munasarjale ka teiste kudede tööd: emaka limaskest, rasvkude, rinnanäärmed jms.
Saadud uurimistulemused annavad uut informatsiooni munasarja toimimise kohta, mis on oluline naisepoolse viljatuse põhjuste täpsemaks diagnoosimiseks ja uute ravivõimaluste arendamiseks. "Uusi teadmisi saab kasutada viljatusravi kliinikutes kehavälisele viljastamisele eelnevate munasarja stimulatsiooni protseduuride täiustamiseks, mis parandaks oluliselt viljatusravi tulemuslikkust," lootis Velthut-Meikas.
Väga päevakajaliseks on muutunud ka vähidiagnoosiga patsientide viljakuse säilitamine. Selle käigus võimaldatakse patsiendil külmutada enne folliikuleid hävitavat keemiaravi osa munasarja koest. "Uurimist vajab veel vaid protsess, kuidas munasarja küpsemist külmutatud koest taaskäivitada", selgitas Agne Velthut-Meikas.
Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja Tervisetehnoloogia Arenduskeskuse AS-i teadlaste uurimus ilmus ajakirjas Scientific Reports.
### Response:
TTÜ geeniteadlaste uurimus avas naiste viljatuse tagamaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sharja linnas asuva Abbco Toweri tulekahjus sai viga vähemalt seitse inimest, vahendas uudistekanal Al-Jazeera.
Dubais ilmuva ajalehe Khaleej Timesi andmetel saadi tulekahju hiljem kontrolli alla. Ajalehe andmetel viidi lisaks kohapeal abi saanud seitsmele inimesele haiglasse veel vähemalt viis vigastatut.
It's a residential building in Al Nahda #Sharjah. Residents of the tower and those in nearby buildings are out. Firefighters from Sharjah Civil Defence are on the site and trying to contain the massive blaze. Hope and pray that everyone is #safe https://t.co/8f4ND1H1z8 pic.twitter.com/YyYr5H5bBH
— Vicky Kapur (@vickykapur) May 5, 2020
190 meetri kõrgune tornmaja valmis aastal 2006. Kohaliku meedia teatel evakueeriti tulekahju tõttu vähemalt viie samas piirkonnas asuva elumaja elanikud. Ametnikud pole veel öelnud tulekahju põhjust.
Al-Jazeera andmetel on kõrghoonetes tekkivad tulekahjud Ühendemiraatides suhteliselt tavalised. Nende üheks põhjuseks peetakse ehitamisel kasutatud tuleohtlikke materjale. | Araabia Ühendemiraatides põles 48-korruseline kõrghoone | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sharja linnas asuva Abbco Toweri tulekahjus sai viga vähemalt seitse inimest, vahendas uudistekanal Al-Jazeera.
Dubais ilmuva ajalehe Khaleej Timesi andmetel saadi tulekahju hiljem kontrolli alla. Ajalehe andmetel viidi lisaks kohapeal abi saanud seitsmele inimesele haiglasse veel vähemalt viis vigastatut.
It's a residential building in Al Nahda #Sharjah. Residents of the tower and those in nearby buildings are out. Firefighters from Sharjah Civil Defence are on the site and trying to contain the massive blaze. Hope and pray that everyone is #safe https://t.co/8f4ND1H1z8 pic.twitter.com/YyYr5H5bBH
— Vicky Kapur (@vickykapur) May 5, 2020
190 meetri kõrgune tornmaja valmis aastal 2006. Kohaliku meedia teatel evakueeriti tulekahju tõttu vähemalt viie samas piirkonnas asuva elumaja elanikud. Ametnikud pole veel öelnud tulekahju põhjust.
Al-Jazeera andmetel on kõrghoonetes tekkivad tulekahjud Ühendemiraatides suhteliselt tavalised. Nende üheks põhjuseks peetakse ehitamisel kasutatud tuleohtlikke materjale.
### Response:
Araabia Ühendemiraatides põles 48-korruseline kõrghoone |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Richard Powers
"Overstory"
inglise keeles 2018, eesti keeles pole veel ilmunud
512 lk
Hõberemmelgas globaalses kontekstis
Ameerika kirjanik Richard Powers (sündinud 1957) on õppinud ülikoolis füüsikat ja kirjandust, mis iseloomustab tema kaheteistkümne nõudliku romaani tausta. Powers on juba 1990ndatest kuulunud oma ambitsioonikate teemakäsitlustega tähelepanu köitnud autorite hulka, kuid vähemalt kuni viimase ajani pole need ilmselt just keerukuse tõttu nautinud väga laia populaarsust. Tema loomingu läbivaks teemaks on tehnoloogilise arengu ja inimühiskonna kooseksisteerimise ning vastasmõju kirjeldamine.
Powersi debüütromaanis "Kolm talunikku teel tantsuõhtule" (1985) käsitletakse kolme I maailmasõtta sattunud noormehe saatust paralleelselt kirjeldusega fotograafia olemusest. "Vangidilemma" (1988) räägib tuumarelvauuringutest ja matemaatikast ebaõnnestunud pereelu taustal ning sageli tema peateoseks peetud "Kuldpõrnika variatsioonides" (1991) on DNA struktuuri uuringud ja "Goldbergi variatsioonid" seotud kahe armastuslooga. Kui siia lisada ka veel näiteks romaanid "Tulu" (1998) 18. sajandi keemiatööstusest ja vähihaigest naisest või hilisemad raamatud virtuaalreaalsust, biogeneetikast ja muusikateooriast, siis hakkab pilt selgeks saama – Powers võtab alati mõne ajakohase teaduse või tehnoloogiaga piirneva teema ning asetab selle mõju kirjeldamise inimliku draama konteksti.
2018. aastal ilmunud ning seni uusim Powersi romaan "Overstory" räägib keskkonnaprobleemidest, tööstuse ja looduskaitse peaaegu paratamatust vastasseisust ning inimeste motiividest nende teemade juurde jõudmisel. Kitsamas mõttes on raamatu teemaks puud, mis olevat tõuke saanud tema esimesest isiklikust kokkupuutest Californias ja Oregonist leiduvate rannikusekvoiadega. Raamat on jagatud nelja ossa: "Juured", "Tüvi", "Võra" ning "Seemned".
Alustuseks tutvustatakse üheksat inimest, kel on isiklikel põhjustel eriline side puudega – nende seas on end erinevate ühiskondlike algatustega sidunud inimesi, ametlikus asjaajamises pettunuid, loodusesõpru, kuid ka üks, kes arvab, et puude kaitsmine on talle kõrgemalt poolt saadetud ülesanne. Tekkinud rakuke võtab endale puude järgi hüüdnimed ning asub kaitsma mahavõtmise eest üht hiidsekvoiat, järgnevad ootuspärased konfliktid metsafirma ja politseiga ning kirjeldus grupisisestest suhetest. Ootuspäraselt läheb asi käest, kaasneb vägivald ja surm.
"Overstory" jätkab Powersi käekirja, kuid romaan on ka ajastukohane kummardus loodusele ja keskkonnale ning sisaldab rohkelt variat puude kohta, mis on praeguse ajastu konjunktuuris tugevalt sees, sest kordavad muuhulgas Peter Wohllebeni "Puude salapärases elus" sisalduvaid mõtteid. "Overstory" tegelaste taustalood kisuvad rohkem harali kui suure puu juured ning kohati on see ka liiast, kuid kindlasti meeldivad puusõpradele ohtrad mõtted stiilis "Puud ei ole maailma sattunud. Maailm kuulubki puudele, lihtsalt hiljem on siia saabunud ka inimesed" või "Juba Buddha ütles, et puu kaitseb, toidab ja kaitseb elusolendeid. Ta pakub varju isegi neile, kes tulevad teda maha raiuma." Raamat pälvis mullu Pulitzeri preemia.
Timur Vermes
"Ta on tagasi"
Saksa keeles 2012 ("Er ist wieder da"), eesti keeles 2012, tõlkinud Piret Pääsuke
326 lk
Hitler ärkab ellu kaasaja Saksamaal
Alternatiivajaloolised viguriromaanid on populaarsed mitmel pool maailmas, kuid tihti jäävad nad kinni kohalikku märgisüsteemi. Võtame näiteks Veikko Huovise Stalini-paroodia "Onu Joss" või kodumaisest kirjandusest Ivan Orava meenutused või hoopis Urmas Vadi "Ballettmeistri". Tihtipeale peenem kirjanduskriitika neist teostest väga ei taha vaimustuda, kuid laiemale publikule lähevad need sageli üsna hästi peale – on ju komöödia üks põhivõtteid midagi tuttavat pakkuda üllatavas kontekstis, ükskõik, kas liiga väiksena (Pöial-Liisi, Viplala), liiga suurena (Gulliver) või vales kohas (Totu Kuul). Antud juhul on tuttav tegelane vales kohas, Adolf Hitler ärkab ellu kaasaja Saksamaal.
Timur Vermes (sündinud 1967) õppis ülikoolis ajalugu ja politoloogiat, kuid tegi hiljem peamiselt krimiteemadel kaastööd õhtustele ajalehtedele ning pakkus variautori teenust. Vermesi debüütromaan "Ta on tagasi" on üks 21. sajandi saksa kirjanduse kõige üllatuslikumaid edulugusid, sest enne raamatu ilmumist oli ta täiesti tundmatu, kuid nüüd on see ilmunud enam kui 40 keeles ja üksnes Saksamaal on müüdud raamatut üle pooleteise miljoni eksemplari.
Raamatu sužee on lihtne ja lööv. Hitler ärkab ellu 2011. aasta Saksamaal ega suuda ära imestada, mis tema kallis aariariigis toimub: tänaval kõnnivad neegrid, poode ja pesumaju peavad türklased, parteil on lastud laguneda ja võimul on mingi Merkeli-nimeline naine! Räuskav vanamees äratab peagi tähelepanu ning karakternäitlejaks peetav Hitler saab eduka telesaate ning loomulikult hakkavad tema propageeritavad vaated koguma poliitilist toetust. "Ta on tagasi" on pisut liiga pikk, kuid üldkontseptsioonina terav paroodia kaasaja meediast, parteipoliitikast ning ka muutuvatest aegadest.
2015. aastal jõudis kinno samanimeline filmiversioon, mis kogus Saksamaal kaks ja pool miljonit vaatajat. Võrdluseks on huvitav võtta Armando Iannucci 2017. aasta film "Stalini surm" – kuigi üks oli rohkem Saksamaa-sisene film ja teine linastus võimsalt ka ingliskeelsetes maades, kogunes mõlema filmi kassatuluks umbes 25 miljonit eurot. Jääb vaid üle nentida, et Hitler ja Stalin on kõige kiuste endiselt sama mastaabi staarid oma veidras kontekstis, nii et nende näopiltide abil võib maha müüa mõne ajakirja terve aastakäigu või tarbetu hulga elulooraamatuid.
Võib vaid loota, et millegi või kellegi üle naerda suutmine aitab neist vaimselt paremini vabaneda. Timur Vermes avaldas 2018. aastal oma teise romaani "Näljased ja paksud", milles mitte eriti tark ja meeldiv telesaatejuht Nadeche Hackenbusch isikliku tähelepanu nimel viib 150 000 põgenikku jalgsimarsile Saksamaa poole. | 21. sajandi 50 olulist romaani. Richard Powers ja Timur Vermes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Richard Powers
"Overstory"
inglise keeles 2018, eesti keeles pole veel ilmunud
512 lk
Hõberemmelgas globaalses kontekstis
Ameerika kirjanik Richard Powers (sündinud 1957) on õppinud ülikoolis füüsikat ja kirjandust, mis iseloomustab tema kaheteistkümne nõudliku romaani tausta. Powers on juba 1990ndatest kuulunud oma ambitsioonikate teemakäsitlustega tähelepanu köitnud autorite hulka, kuid vähemalt kuni viimase ajani pole need ilmselt just keerukuse tõttu nautinud väga laia populaarsust. Tema loomingu läbivaks teemaks on tehnoloogilise arengu ja inimühiskonna kooseksisteerimise ning vastasmõju kirjeldamine.
Powersi debüütromaanis "Kolm talunikku teel tantsuõhtule" (1985) käsitletakse kolme I maailmasõtta sattunud noormehe saatust paralleelselt kirjeldusega fotograafia olemusest. "Vangidilemma" (1988) räägib tuumarelvauuringutest ja matemaatikast ebaõnnestunud pereelu taustal ning sageli tema peateoseks peetud "Kuldpõrnika variatsioonides" (1991) on DNA struktuuri uuringud ja "Goldbergi variatsioonid" seotud kahe armastuslooga. Kui siia lisada ka veel näiteks romaanid "Tulu" (1998) 18. sajandi keemiatööstusest ja vähihaigest naisest või hilisemad raamatud virtuaalreaalsust, biogeneetikast ja muusikateooriast, siis hakkab pilt selgeks saama – Powers võtab alati mõne ajakohase teaduse või tehnoloogiaga piirneva teema ning asetab selle mõju kirjeldamise inimliku draama konteksti.
2018. aastal ilmunud ning seni uusim Powersi romaan "Overstory" räägib keskkonnaprobleemidest, tööstuse ja looduskaitse peaaegu paratamatust vastasseisust ning inimeste motiividest nende teemade juurde jõudmisel. Kitsamas mõttes on raamatu teemaks puud, mis olevat tõuke saanud tema esimesest isiklikust kokkupuutest Californias ja Oregonist leiduvate rannikusekvoiadega. Raamat on jagatud nelja ossa: "Juured", "Tüvi", "Võra" ning "Seemned".
Alustuseks tutvustatakse üheksat inimest, kel on isiklikel põhjustel eriline side puudega – nende seas on end erinevate ühiskondlike algatustega sidunud inimesi, ametlikus asjaajamises pettunuid, loodusesõpru, kuid ka üks, kes arvab, et puude kaitsmine on talle kõrgemalt poolt saadetud ülesanne. Tekkinud rakuke võtab endale puude järgi hüüdnimed ning asub kaitsma mahavõtmise eest üht hiidsekvoiat, järgnevad ootuspärased konfliktid metsafirma ja politseiga ning kirjeldus grupisisestest suhetest. Ootuspäraselt läheb asi käest, kaasneb vägivald ja surm.
"Overstory" jätkab Powersi käekirja, kuid romaan on ka ajastukohane kummardus loodusele ja keskkonnale ning sisaldab rohkelt variat puude kohta, mis on praeguse ajastu konjunktuuris tugevalt sees, sest kordavad muuhulgas Peter Wohllebeni "Puude salapärases elus" sisalduvaid mõtteid. "Overstory" tegelaste taustalood kisuvad rohkem harali kui suure puu juured ning kohati on see ka liiast, kuid kindlasti meeldivad puusõpradele ohtrad mõtted stiilis "Puud ei ole maailma sattunud. Maailm kuulubki puudele, lihtsalt hiljem on siia saabunud ka inimesed" või "Juba Buddha ütles, et puu kaitseb, toidab ja kaitseb elusolendeid. Ta pakub varju isegi neile, kes tulevad teda maha raiuma." Raamat pälvis mullu Pulitzeri preemia.
Timur Vermes
"Ta on tagasi"
Saksa keeles 2012 ("Er ist wieder da"), eesti keeles 2012, tõlkinud Piret Pääsuke
326 lk
Hitler ärkab ellu kaasaja Saksamaal
Alternatiivajaloolised viguriromaanid on populaarsed mitmel pool maailmas, kuid tihti jäävad nad kinni kohalikku märgisüsteemi. Võtame näiteks Veikko Huovise Stalini-paroodia "Onu Joss" või kodumaisest kirjandusest Ivan Orava meenutused või hoopis Urmas Vadi "Ballettmeistri". Tihtipeale peenem kirjanduskriitika neist teostest väga ei taha vaimustuda, kuid laiemale publikule lähevad need sageli üsna hästi peale – on ju komöödia üks põhivõtteid midagi tuttavat pakkuda üllatavas kontekstis, ükskõik, kas liiga väiksena (Pöial-Liisi, Viplala), liiga suurena (Gulliver) või vales kohas (Totu Kuul). Antud juhul on tuttav tegelane vales kohas, Adolf Hitler ärkab ellu kaasaja Saksamaal.
Timur Vermes (sündinud 1967) õppis ülikoolis ajalugu ja politoloogiat, kuid tegi hiljem peamiselt krimiteemadel kaastööd õhtustele ajalehtedele ning pakkus variautori teenust. Vermesi debüütromaan "Ta on tagasi" on üks 21. sajandi saksa kirjanduse kõige üllatuslikumaid edulugusid, sest enne raamatu ilmumist oli ta täiesti tundmatu, kuid nüüd on see ilmunud enam kui 40 keeles ja üksnes Saksamaal on müüdud raamatut üle pooleteise miljoni eksemplari.
Raamatu sužee on lihtne ja lööv. Hitler ärkab ellu 2011. aasta Saksamaal ega suuda ära imestada, mis tema kallis aariariigis toimub: tänaval kõnnivad neegrid, poode ja pesumaju peavad türklased, parteil on lastud laguneda ja võimul on mingi Merkeli-nimeline naine! Räuskav vanamees äratab peagi tähelepanu ning karakternäitlejaks peetav Hitler saab eduka telesaate ning loomulikult hakkavad tema propageeritavad vaated koguma poliitilist toetust. "Ta on tagasi" on pisut liiga pikk, kuid üldkontseptsioonina terav paroodia kaasaja meediast, parteipoliitikast ning ka muutuvatest aegadest.
2015. aastal jõudis kinno samanimeline filmiversioon, mis kogus Saksamaal kaks ja pool miljonit vaatajat. Võrdluseks on huvitav võtta Armando Iannucci 2017. aasta film "Stalini surm" – kuigi üks oli rohkem Saksamaa-sisene film ja teine linastus võimsalt ka ingliskeelsetes maades, kogunes mõlema filmi kassatuluks umbes 25 miljonit eurot. Jääb vaid üle nentida, et Hitler ja Stalin on kõige kiuste endiselt sama mastaabi staarid oma veidras kontekstis, nii et nende näopiltide abil võib maha müüa mõne ajakirja terve aastakäigu või tarbetu hulga elulooraamatuid.
Võib vaid loota, et millegi või kellegi üle naerda suutmine aitab neist vaimselt paremini vabaneda. Timur Vermes avaldas 2018. aastal oma teise romaani "Näljased ja paksud", milles mitte eriti tark ja meeldiv telesaatejuht Nadeche Hackenbusch isikliku tähelepanu nimel viib 150 000 põgenikku jalgsimarsile Saksamaa poole.
### Response:
21. sajandi 50 olulist romaani. Richard Powers ja Timur Vermes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuna Saksamaal on suurüritused keelatud 31. augustini, oli Bundesliga sunnitud 2019. aastal alustatud karikavõistluste finaalturniiri lükkama aastasse 2021. Uued kuupäevad on 27. ja 28. veebruar. Hamburgi Barclaycard Arenal toimuvale võistlusele pääses lisaks THW Kielile, TBV Lemgole ja Melsungenile ka Mait Patraili TSV Hannover-Burgdorf, vahendab Käsipall24.ee.
Hannoverile tähendavad uued kuupäevad suuri muudatusi sportlikust aspektist. Võistkonnast on lahkumas nende superstaarid Morten Olsen ja Timo Kastening, kes sel võistlusel enam TSV värve esindada ei saa. Mait Patrailil pole samuti veel uut lepingut. "Loomulikult on tegemist väga erilise situatsiooniga, aga arvestades kõiki asjaolusid, ei ole tegemist kindlasti erandliku olukorraga," ütles eestlase klubi spordidirektor Sven-Sören Christophersen. | Patrailile ja Hannoverile määrati finaalturniiriks uued kuupäevad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuna Saksamaal on suurüritused keelatud 31. augustini, oli Bundesliga sunnitud 2019. aastal alustatud karikavõistluste finaalturniiri lükkama aastasse 2021. Uued kuupäevad on 27. ja 28. veebruar. Hamburgi Barclaycard Arenal toimuvale võistlusele pääses lisaks THW Kielile, TBV Lemgole ja Melsungenile ka Mait Patraili TSV Hannover-Burgdorf, vahendab Käsipall24.ee.
Hannoverile tähendavad uued kuupäevad suuri muudatusi sportlikust aspektist. Võistkonnast on lahkumas nende superstaarid Morten Olsen ja Timo Kastening, kes sel võistlusel enam TSV värve esindada ei saa. Mait Patrailil pole samuti veel uut lepingut. "Loomulikult on tegemist väga erilise situatsiooniga, aga arvestades kõiki asjaolusid, ei ole tegemist kindlasti erandliku olukorraga," ütles eestlase klubi spordidirektor Sven-Sören Christophersen.
### Response:
Patrailile ja Hannoverile määrati finaalturniiriks uued kuupäevad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Must lisas, et juba sel neljapäeval toimub kultuurikomisjoni istung, kus sobivad kandidaadid välja valitakse. Kultuurikomisjon koostab riigkogule eelnõu ning nõukogu uued liikmed kinnitab ametisse parlament.
Musta sõnul kandidaatide nimesid ei avalikustata.
Riigikogu kultuurikomisjon otsis Eesti Rahvusringhäälingu nõukogusse kolme uut liiget, kuna Pille Pruulmann-Vengerfeldti volitused lõppevad ja Tallinki juht Paavo Nõgene otsustas nõukogust omal soovil lahkuda. 4. veebruaril suri ERR-i nõukogu liige Agu Uudelepp.
Rahvusringhäälingu nõukogusse kuulub üks esindaja igast riigikogu fraktsioonist riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volituste tähtaeg on viis aastat.
ERR-i nõukogu liikmete töö on tasustatud, nõukogu käib reeglina koos korra kuus.
ERR-i nõukogu liikmed praegu:
Rein Veidemann - nõukogu esimees
Pille Pruulmann-Vengerfeldt
Paavo Nõgene
Viktoria Ladõnskaja
Marika Tuus-Laul
Jevgeni Ossinovski
Valdo Randpere
Urmas Reitelmann | ERR-i nõukogu kolmele kohale kandideerib 21 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Must lisas, et juba sel neljapäeval toimub kultuurikomisjoni istung, kus sobivad kandidaadid välja valitakse. Kultuurikomisjon koostab riigkogule eelnõu ning nõukogu uued liikmed kinnitab ametisse parlament.
Musta sõnul kandidaatide nimesid ei avalikustata.
Riigikogu kultuurikomisjon otsis Eesti Rahvusringhäälingu nõukogusse kolme uut liiget, kuna Pille Pruulmann-Vengerfeldti volitused lõppevad ja Tallinki juht Paavo Nõgene otsustas nõukogust omal soovil lahkuda. 4. veebruaril suri ERR-i nõukogu liige Agu Uudelepp.
Rahvusringhäälingu nõukogusse kuulub üks esindaja igast riigikogu fraktsioonist riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volituste tähtaeg on viis aastat.
ERR-i nõukogu liikmete töö on tasustatud, nõukogu käib reeglina koos korra kuus.
ERR-i nõukogu liikmed praegu:
Rein Veidemann - nõukogu esimees
Pille Pruulmann-Vengerfeldt
Paavo Nõgene
Viktoria Ladõnskaja
Marika Tuus-Laul
Jevgeni Ossinovski
Valdo Randpere
Urmas Reitelmann
### Response:
ERR-i nõukogu kolmele kohale kandideerib 21 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ametiasutuste tegevust läänepiiril, võitluses koronaviiruse levikuga iseloomustab ebajärjekindlus. Kodanikud ei tea, mida tohib ja mida ei tohi teha - ega ka seda, millisel seadusel otsus põhineb. Tundub, et ka piirivalvurid ei tea seda," tõdeb ajaleh t. Selle üheks põhjuseks on aga ebaselgus, kuidas piirangud tuginevad seadustel.
Piirangud eraldasid Tornio oru läänepiiril asuvad külad ja linnad. Perekonnaliikmed lahutati, neil keelati juurdepääs toidukauplustele, apteeki ja suvilatesse, et aidata vana isa või ema tema tegemistes. Sõpruslinn Haaparanta-Tornio on üks põhjakaubanduse keskusi. Paljude kaupluste jaoks on piiriblokaad koroonaviiruse kõrval täiendav katastroof, märgib HS.
Lehe hinnangul saab öelda, et piirikontrolli taaskehtestamine eraldas Soome oma kodanikud. Väidetavalt on Rootsi poolel asuva Haaparanta linna umbes 9600 elanikust 30–40 protsenti Soome kodanikud. 70 protsenti eelkooli alustavatest lastest räägib emakeelena soome keelt. Mujal Tornio orus on tavaline, et soomlased elavad Rootsi poolel.
Piirangute seadmisega kehtestatud piiriületuse keeld ei põhine seadusel, märgib leht. Soome põhiseaduse 9. artikli kohaselt ei tohi Soome kodanikul takistada riiki sisenemist. Kõigil on ka õigus riigist lahkuda. Kui valitsus teatas märtsis piirikontrolli ajutisest taaskehtestamisest, öeldi otsuse seletuskirjas, et "(Euroopa Liidu) sisepiiril kontrolli taaskehtestamine ei riiva neid õigusi".
Samuti märgiti memorandumis, et sisepiirikontrolli taaskehtestamine ei muudaks siseriikliku õiguse sätteid ning seda, et sissesõidu ja riigist lahkumise õigus määratakse kindlaks praegu kehtivate õigusaktidega ja sisepiiri ületamine ei eeldaks erinevate reisidokumentide olemasolu.
Meenutab eestlaste olukorda
HS leiab, et Rootsis Tornios töötavate inimeste olukord meenutab suuresti eestlaste positsiooni Soomes. Kui enne koroonakriisi pendeldasid kümned tuhanded eestlased üle Soome lahe, siis märtsis, kui piirid suleti, pidid nad valima töö ja pere vahel.
Seaduse kohaselt ei saa aga Soome kodanikke sellise valiku ette panna, rõhutab leht.
Piirivalve üksusejuht Tuomas Laosmaa ütles lehele, et tema arvates pole soomlasi selle otsusega piirilt tagasi saadetud, vaid neile on tungivalt soovitatud piiri mitte ületada.
Juriidilises mõttes on aga selline üleskutse problemaatiline, leiavad juristid. Ida-Soome ülikooli kriminaal- ja menetlusõiguse professor Matti Tolvanen ütles, et üleskutse Soome õiguses tähendab võimu autoriteedil põhinevat toimingut, mille rakendamata jätmine võib põhjustada tugevama tegevuse.
Kui korralduse täitmist saab seaduse toel jõustada, siis üleskutse on seevastu teistsuguse staatusega. "Asutus võib soovitada, et kui teil pole hädavajadust piiri ületada, oleks mõttekas seda mitte teha. Selle andmisel peab olema selge, et see on soovitus ja kodanik saab ise valida, mida ta teeb," selgitas Tolvanen.
"Me liigume siin hallis piirkonnas, sest see (piiri ületamine - toim.) on põhiõigus," ütles professor.
Kodanike usaldus ametiasutuste vastu on õigusriigi üks olulisemaid põhimõtteid. Professor Tolvaneni sõnul on oht see usaldus kaotada, kui kodanikud ei tea, kas see on soovitus või nõuanne, manitsus või korraldus. Tolvaneni sõnul on mõistetav, et kiiresti muutuvates kriisiolukordades muudetakse mõnesid reegleid ja see on kõigile vastuvõetav. Kuid midagi nii fundamentaalset nagu riiki sisenemise ja riigist lahkumise õigus on hoopis teine asi, leidis ta. "Kui midagi tuleb kriitiliselt hinnata riigiasutuste tegevuse suhtes [koroonakriisist] teavitamisel, siis on just see mõnikord ebaselge, millal midagi on soovitus ja millal korraldus," ütles ta.
Helsingin Sanomat toob oma artiklis ridamisi näiteid probleemidest, mis piirkonna elanikel tekkisid seoses piirikontrolli kehtestamisega ja ka kaupade liikumisega seotud segadustest.
Soome valitsuse sõnul jätkatakse välispiiride kontrolli veel kuu aega. Täpsemaid otsuseid on oodata neljapäeval. | HS: Soome kehtestatud piiriületamise piirangud on juriidiliselt "hall ala" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ametiasutuste tegevust läänepiiril, võitluses koronaviiruse levikuga iseloomustab ebajärjekindlus. Kodanikud ei tea, mida tohib ja mida ei tohi teha - ega ka seda, millisel seadusel otsus põhineb. Tundub, et ka piirivalvurid ei tea seda," tõdeb ajaleh t. Selle üheks põhjuseks on aga ebaselgus, kuidas piirangud tuginevad seadustel.
Piirangud eraldasid Tornio oru läänepiiril asuvad külad ja linnad. Perekonnaliikmed lahutati, neil keelati juurdepääs toidukauplustele, apteeki ja suvilatesse, et aidata vana isa või ema tema tegemistes. Sõpruslinn Haaparanta-Tornio on üks põhjakaubanduse keskusi. Paljude kaupluste jaoks on piiriblokaad koroonaviiruse kõrval täiendav katastroof, märgib HS.
Lehe hinnangul saab öelda, et piirikontrolli taaskehtestamine eraldas Soome oma kodanikud. Väidetavalt on Rootsi poolel asuva Haaparanta linna umbes 9600 elanikust 30–40 protsenti Soome kodanikud. 70 protsenti eelkooli alustavatest lastest räägib emakeelena soome keelt. Mujal Tornio orus on tavaline, et soomlased elavad Rootsi poolel.
Piirangute seadmisega kehtestatud piiriületuse keeld ei põhine seadusel, märgib leht. Soome põhiseaduse 9. artikli kohaselt ei tohi Soome kodanikul takistada riiki sisenemist. Kõigil on ka õigus riigist lahkuda. Kui valitsus teatas märtsis piirikontrolli ajutisest taaskehtestamisest, öeldi otsuse seletuskirjas, et "(Euroopa Liidu) sisepiiril kontrolli taaskehtestamine ei riiva neid õigusi".
Samuti märgiti memorandumis, et sisepiirikontrolli taaskehtestamine ei muudaks siseriikliku õiguse sätteid ning seda, et sissesõidu ja riigist lahkumise õigus määratakse kindlaks praegu kehtivate õigusaktidega ja sisepiiri ületamine ei eeldaks erinevate reisidokumentide olemasolu.
Meenutab eestlaste olukorda
HS leiab, et Rootsis Tornios töötavate inimeste olukord meenutab suuresti eestlaste positsiooni Soomes. Kui enne koroonakriisi pendeldasid kümned tuhanded eestlased üle Soome lahe, siis märtsis, kui piirid suleti, pidid nad valima töö ja pere vahel.
Seaduse kohaselt ei saa aga Soome kodanikke sellise valiku ette panna, rõhutab leht.
Piirivalve üksusejuht Tuomas Laosmaa ütles lehele, et tema arvates pole soomlasi selle otsusega piirilt tagasi saadetud, vaid neile on tungivalt soovitatud piiri mitte ületada.
Juriidilises mõttes on aga selline üleskutse problemaatiline, leiavad juristid. Ida-Soome ülikooli kriminaal- ja menetlusõiguse professor Matti Tolvanen ütles, et üleskutse Soome õiguses tähendab võimu autoriteedil põhinevat toimingut, mille rakendamata jätmine võib põhjustada tugevama tegevuse.
Kui korralduse täitmist saab seaduse toel jõustada, siis üleskutse on seevastu teistsuguse staatusega. "Asutus võib soovitada, et kui teil pole hädavajadust piiri ületada, oleks mõttekas seda mitte teha. Selle andmisel peab olema selge, et see on soovitus ja kodanik saab ise valida, mida ta teeb," selgitas Tolvanen.
"Me liigume siin hallis piirkonnas, sest see (piiri ületamine - toim.) on põhiõigus," ütles professor.
Kodanike usaldus ametiasutuste vastu on õigusriigi üks olulisemaid põhimõtteid. Professor Tolvaneni sõnul on oht see usaldus kaotada, kui kodanikud ei tea, kas see on soovitus või nõuanne, manitsus või korraldus. Tolvaneni sõnul on mõistetav, et kiiresti muutuvates kriisiolukordades muudetakse mõnesid reegleid ja see on kõigile vastuvõetav. Kuid midagi nii fundamentaalset nagu riiki sisenemise ja riigist lahkumise õigus on hoopis teine asi, leidis ta. "Kui midagi tuleb kriitiliselt hinnata riigiasutuste tegevuse suhtes [koroonakriisist] teavitamisel, siis on just see mõnikord ebaselge, millal midagi on soovitus ja millal korraldus," ütles ta.
Helsingin Sanomat toob oma artiklis ridamisi näiteid probleemidest, mis piirkonna elanikel tekkisid seoses piirikontrolli kehtestamisega ja ka kaupade liikumisega seotud segadustest.
Soome valitsuse sõnul jätkatakse välispiiride kontrolli veel kuu aega. Täpsemaid otsuseid on oodata neljapäeval.
### Response:
HS: Soome kehtestatud piiriületamise piirangud on juriidiliselt "hall ala" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koroonaviiruse mõju ettevõtjatele on eripalgeline ning majandusteadlaste arvamused kriisi sügavuse ja kestvuse osas erinevad. Siiski on selge, et kriisi mõjud ettevõtlusele on pikaajalised ning iga omavalitsus peab siinkohal pakkuma välja leevendavaid meetmeid, et anda ettevõtjatele täiendavat hingamisruumi ja aega kohanemiseks.
Pärnus on opositsiooni kuuluvad Isamaa, Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide esindajad edastanud linnavolikogule eelnõu, millega tehakse linnavalitsusele ettepanek maksta ettevõtjatele täies mahus tagasi 2020. aastal tasutav maamaks tootmis- ja ärimaalt.
Põhjus selliseks ettepanekuks on lihtne: me ei saa asetada ettevõtjatele suurt maksukoormust olukorras, kus kogu turismisektor võitleb eriolukorra otseste mõjudega ettevõtete äritegevusele. Nende poolt tasutav kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuv maamaks võib paista omavalitsustele küll väikese summana, kuid väikeste ja keskmiste ettevõtete jaoks on tegemist märkimisväärse lisakuluga. Me ei tohi unustada, et tekkinud olukorrast taastumine võtab aega.
Omavalitsus maksutagastusest ei kaotaks
Ettevõtjatel võib tekkida küsimus, mida nad antud muudatusest võidaksid, võttes arvesse, et maksu- ja tolliametile on maksed, kas siis osaliselt või täielikult märtsikuu seisuga juba tasutud. Siinkohal aitakski maksude tagastus neil praegust kriisiperioodi üle elada.
"Maksutagastus aastaid kohalikku ellu panustanud ettevõtetele tähendaks seega 630 000 euro suurust kulu linna eelarves."
Pärnut näiteks tuues võin öelda, et tänavu on maamaksu tuluks planeeritud 1,6 miljonit eurot, millest 0,63 miljonit tasutakse äri- (0,42 mln) ja tootmismaalt (0,21 mln). Maksutagastus aastaid kohalikku ellu panustanud ettevõtetele tähendaks seega 630 000 euro suurust kulu linna eelarves. Samas kompenseerib selle Vabariigi Valitsuse poolt ette nähtud erakorraline kriisiabi suurusjärgus 960 000 eurot.
Kriisabile lisandub täiendav rahaline tugi investeeringute elluviimiseks Pärnu linnas suurusjärgus 2,19 miljonit eurot ja teede korrastamiseks ette nähtud 2,16 miljonit eurot. Samasse suurusjärku jäävad ka toetussummad Saaremaale, Narvale ja mitmetele teistele omavalitsustele.
Põhimõttelised valikud
Käesolevas kriisis on mitmeid põhimõttelisi valikuid. Sageli üritatakse debatti taandada lihtsustatud küsimusele, nagu näiteks sellele, kas riik peaks pakkuma tuge inimestele või ettevõtetele.
Ma ei pea sellist lähenemist päris õigeks. Ühelt poolt toetab riik töövõtjaid täna läbi Eesti Töötukassa palgameetme, teisalt pakutakse ettevõtjatele tuge ka KredExi meetmete kaudu. Küll ei saa vaielda vastu tõsiasjale, et hoides praegu alles ja toetades ettevõtteid, tagame inimestele töökohad ka pärast kriisi. Seetõttu peavad ka omavalitsused andma selleks omapoolse panuse.
Olen veendunud, et omavalitsustele eraldatav kriisi mõjude leevendamiseks ette nähtud tulubaasi stabiliseerimisraha peabki just eelnevalt välja toodud põhjustel jõudma tagasi ettevõtetesse.
Ettevõtted ja ettevõtjad on need, kes tagavad riigile maksuraha ka siis, kui kriisi selgroog on murtud. Maksuleevendus aitab parematel aegadel tuua omavalitsuste eelarvesse täiendavat tulu, millega pakkuda elanikele vajalikke teenuseid ja arendada meie avalikku ruumi. | Andres Metsoja: maamaks tootmis- ja ärimaalt tuleks ettevõtjatele tagastada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koroonaviiruse mõju ettevõtjatele on eripalgeline ning majandusteadlaste arvamused kriisi sügavuse ja kestvuse osas erinevad. Siiski on selge, et kriisi mõjud ettevõtlusele on pikaajalised ning iga omavalitsus peab siinkohal pakkuma välja leevendavaid meetmeid, et anda ettevõtjatele täiendavat hingamisruumi ja aega kohanemiseks.
Pärnus on opositsiooni kuuluvad Isamaa, Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide esindajad edastanud linnavolikogule eelnõu, millega tehakse linnavalitsusele ettepanek maksta ettevõtjatele täies mahus tagasi 2020. aastal tasutav maamaks tootmis- ja ärimaalt.
Põhjus selliseks ettepanekuks on lihtne: me ei saa asetada ettevõtjatele suurt maksukoormust olukorras, kus kogu turismisektor võitleb eriolukorra otseste mõjudega ettevõtete äritegevusele. Nende poolt tasutav kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuv maamaks võib paista omavalitsustele küll väikese summana, kuid väikeste ja keskmiste ettevõtete jaoks on tegemist märkimisväärse lisakuluga. Me ei tohi unustada, et tekkinud olukorrast taastumine võtab aega.
Omavalitsus maksutagastusest ei kaotaks
Ettevõtjatel võib tekkida küsimus, mida nad antud muudatusest võidaksid, võttes arvesse, et maksu- ja tolliametile on maksed, kas siis osaliselt või täielikult märtsikuu seisuga juba tasutud. Siinkohal aitakski maksude tagastus neil praegust kriisiperioodi üle elada.
"Maksutagastus aastaid kohalikku ellu panustanud ettevõtetele tähendaks seega 630 000 euro suurust kulu linna eelarves."
Pärnut näiteks tuues võin öelda, et tänavu on maamaksu tuluks planeeritud 1,6 miljonit eurot, millest 0,63 miljonit tasutakse äri- (0,42 mln) ja tootmismaalt (0,21 mln). Maksutagastus aastaid kohalikku ellu panustanud ettevõtetele tähendaks seega 630 000 euro suurust kulu linna eelarves. Samas kompenseerib selle Vabariigi Valitsuse poolt ette nähtud erakorraline kriisiabi suurusjärgus 960 000 eurot.
Kriisabile lisandub täiendav rahaline tugi investeeringute elluviimiseks Pärnu linnas suurusjärgus 2,19 miljonit eurot ja teede korrastamiseks ette nähtud 2,16 miljonit eurot. Samasse suurusjärku jäävad ka toetussummad Saaremaale, Narvale ja mitmetele teistele omavalitsustele.
Põhimõttelised valikud
Käesolevas kriisis on mitmeid põhimõttelisi valikuid. Sageli üritatakse debatti taandada lihtsustatud küsimusele, nagu näiteks sellele, kas riik peaks pakkuma tuge inimestele või ettevõtetele.
Ma ei pea sellist lähenemist päris õigeks. Ühelt poolt toetab riik töövõtjaid täna läbi Eesti Töötukassa palgameetme, teisalt pakutakse ettevõtjatele tuge ka KredExi meetmete kaudu. Küll ei saa vaielda vastu tõsiasjale, et hoides praegu alles ja toetades ettevõtteid, tagame inimestele töökohad ka pärast kriisi. Seetõttu peavad ka omavalitsused andma selleks omapoolse panuse.
Olen veendunud, et omavalitsustele eraldatav kriisi mõjude leevendamiseks ette nähtud tulubaasi stabiliseerimisraha peabki just eelnevalt välja toodud põhjustel jõudma tagasi ettevõtetesse.
Ettevõtted ja ettevõtjad on need, kes tagavad riigile maksuraha ka siis, kui kriisi selgroog on murtud. Maksuleevendus aitab parematel aegadel tuua omavalitsuste eelarvesse täiendavat tulu, millega pakkuda elanikele vajalikke teenuseid ja arendada meie avalikku ruumi.
### Response:
Andres Metsoja: maamaks tootmis- ja ärimaalt tuleks ettevõtjatele tagastada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Täna anti teada, et ma oleksin ülehomme valmis minema, aga ühtki lennupiletid veel ostetud pole. Esmalt lootsin autoga minna, aga Poola piir on kinni, mistõttu lähen lennukiga," ütleb Käit. Eestisse jõudis poolkaitsja eriolukorras tänu laevareisile, mis tõi arvukalt eestlaseid Saksamaalt Lätti.
Kodumaal on Käit saanud vormi hoida individuaalse kava järgi, pallitunnetust on hoitud koos 15-aastase venna ja noortekoondislase Kristoferiga. "Klubi kehalise ettevalmistuse treener saatis kava, mida olen järginud. Lisaks olen ühenduses olnud A-koondise kehalise ettevalmistuse treeneri Ott Meeritsaga, kes on andnud erinevateks harjutusteks häid näpunäiteid. Vennaga oleme proovinud teha erinevaid palliharjutusi, harjutanud pealelööke ja mänginud jalgpallitennist."
Sloveeniasse naastes peab Käit püsima nädal aega kodus ja loodetavasti lubatakse seejärel treenima hakata. "Ega keegi veel ei tea, millal ja mis kujul treeningutega jätkata saame, aga pigem tuuakse mind tagasi, et selline võimalus säiliks. Ülejäänud meeskonnakaaslased on Sloveenias, sest ega meil palju välismaalasi pole. Lõuna-Koreast pärit võistkonnakaaslane enam kodumaale ei saanud ja lõviosa on meil kohalikud mehed. Esmase info kohaselt peaksin kodus isolatsioonis olema seitse päeva ning seejärel andma testi," avaldas Käit.
Sloveenia kõrgliigas pallib kümme meeskonda, hetkel on kõik võistkonnad väljakul käinud 25 korral. Meistriliigas on hooaja vältel sarnaselt Eestiga 36 vooru. "Me ei tea, kas üldse ja millal liiga jätkub. Igaüks võib spekuleerida ja mingid sahinad käivad, aga praegusel juhul jään siiski vastuse võlgu. Olukord muutub iga päev."
Käit liitus noorena Inglismaa klubi Fulhamiga ning pole aastaid nii pikka aega kodus lähedaste seltsis saanud veeta. "Huvitav periood, sest justkui on puhkus, aga see pole ju puhkus ka. Ühtpidi võiks mõelda, et kehal saab puhata lasta, aga olgem ausad, et ega neid mänguminuteid Domžales liigselt palju ei kogunenud, mistõttu pole millestki puhata. Tahaks ikka pigem korralikult treenida ja mänguaega saada."
Käiti seob leping Domžalega 2022. aasta suveni. | Eestlased välismaal: Käit naaseb suure tõenäosusega Sloveeniasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Täna anti teada, et ma oleksin ülehomme valmis minema, aga ühtki lennupiletid veel ostetud pole. Esmalt lootsin autoga minna, aga Poola piir on kinni, mistõttu lähen lennukiga," ütleb Käit. Eestisse jõudis poolkaitsja eriolukorras tänu laevareisile, mis tõi arvukalt eestlaseid Saksamaalt Lätti.
Kodumaal on Käit saanud vormi hoida individuaalse kava järgi, pallitunnetust on hoitud koos 15-aastase venna ja noortekoondislase Kristoferiga. "Klubi kehalise ettevalmistuse treener saatis kava, mida olen järginud. Lisaks olen ühenduses olnud A-koondise kehalise ettevalmistuse treeneri Ott Meeritsaga, kes on andnud erinevateks harjutusteks häid näpunäiteid. Vennaga oleme proovinud teha erinevaid palliharjutusi, harjutanud pealelööke ja mänginud jalgpallitennist."
Sloveeniasse naastes peab Käit püsima nädal aega kodus ja loodetavasti lubatakse seejärel treenima hakata. "Ega keegi veel ei tea, millal ja mis kujul treeningutega jätkata saame, aga pigem tuuakse mind tagasi, et selline võimalus säiliks. Ülejäänud meeskonnakaaslased on Sloveenias, sest ega meil palju välismaalasi pole. Lõuna-Koreast pärit võistkonnakaaslane enam kodumaale ei saanud ja lõviosa on meil kohalikud mehed. Esmase info kohaselt peaksin kodus isolatsioonis olema seitse päeva ning seejärel andma testi," avaldas Käit.
Sloveenia kõrgliigas pallib kümme meeskonda, hetkel on kõik võistkonnad väljakul käinud 25 korral. Meistriliigas on hooaja vältel sarnaselt Eestiga 36 vooru. "Me ei tea, kas üldse ja millal liiga jätkub. Igaüks võib spekuleerida ja mingid sahinad käivad, aga praegusel juhul jään siiski vastuse võlgu. Olukord muutub iga päev."
Käit liitus noorena Inglismaa klubi Fulhamiga ning pole aastaid nii pikka aega kodus lähedaste seltsis saanud veeta. "Huvitav periood, sest justkui on puhkus, aga see pole ju puhkus ka. Ühtpidi võiks mõelda, et kehal saab puhata lasta, aga olgem ausad, et ega neid mänguminuteid Domžales liigselt palju ei kogunenud, mistõttu pole millestki puhata. Tahaks ikka pigem korralikult treenida ja mänguaega saada."
Käiti seob leping Domžalega 2022. aasta suveni.
### Response:
Eestlased välismaal: Käit naaseb suure tõenäosusega Sloveeniasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Me oleme harjunud ärkama kindlal ajal, ilma et me peaksime kella helisema panema. Vets, hambapesu, kammiga läbi juuste. Hommikusöögikrõbinad tulevad orava pildiga pakist, teinekord jänese pildiga. Koer tõstab jalga alati sama puu juures. Kõrvaklapid pähe ja kooli-tööle ilma, et kohale jõudes enam mäletaks, kuidas.
Mingi rabelemine kontoris. Samad kolleegid räägivad kohviautomaadi juures sama juttu. Pastakas kukub lauale. Poodi. Korvi ilmub oravapildiga pakk, piim ja neli õlut. Diivan, telekas, head-ööd musi, raamat kukub näkku. Selline oli elu kaks kuud tagasi.
Inimene on oma harjumuste ori. Rutiin on meie kõige tugevam kaitsekilp. Kommunikatsioonirahvas aga teab, et laias laastus on kaks asja, mis võivad oluliselt muuta inimese käitumist. Ei, need ei ole raha ja armastus, mis meid rutiinist päästavad ja sunnivad muutuma. Need ei ole isegi viirus ja eriolukord. Need motivaatorid on hirm ja lootus.
Hirm
Hirm tabas meie ühiskonda seitse nädalat tagasi. See oli päris hirm enda ja lähedaste elu pärast. Ehtne. See ei olnud mingi kerge närvikõdi, mis tekib õudusfilmi vaadates. Või kartus ülemuse ees, kui mingi projekt on totaalselt pekki keeratud. On ju teada, et film saab otsa ja kaunis blond tüdruk pääseb eluga. Ja ülemus on ka normaalne inimene – plõksib pisut, jätab preemiast ilma ja rahuneb maha. Hirm, mis meid tabas, oli eelkõige hirm teadmatuse ees – kõige jubedam, mis olla saab.
Sellistel hetkedel me tahame, et keegi tuleks ja ütleks, mis värk on. Mida tegema peab ja mis toimuma hakkab. Võib-olla pisut hilinenult ja konarlikult, aga valitsus võttis kriisi algfaasis liidripositsiooni. Asus jagama korraldusi ja kamandama meie käitumist.
Me läksime vabatahtlikult koju, võtsime oma lapsed kaenlasse, keerasime ukse lukku ja avasime interneti, hoidsime sõpradest eemale, vahtisime kohusetundlikult keskpäevaseid pressikonverentse ning loendasime maniakaalselt haigestunute arvu ja Eestisse jõudnud maskide kogust. Vaatasime nukralt, kuidas pangaarve tühjaks tilgub, aga olime õnnelikud, et asi on kontrolli all.
Muuseas, me peame ilmselt taevast tänama, et valitsuses olid sel hetkel erakonnad, mis tunnevad hirmu anatoomiat väga hästi. Oskavad seda esile kutsuda, kontrollida ja ära kasutada.
Antud juhul päästis seesama hirm ja sõnakuulelikkus hulka inimelusid. Me ei taha teada, mis oleks juhtunud, kui ühiskond oleks endisel moel kasvõi nädalakese edasi toiminud ja inimesed ei oleks seltsielust tagasi tõmbunud.
Rahvusvaheline kommunikatsiooniteemaline ajakirjandus oli täis juhiseid, kuidas kriisi selles faasis peaks käituma ja milliseid sõnumeid edastama. Laias laastus võis need soovitused kokku võtta ühe käsu ja ühe keeluna.
Käsk: kuna ohus on inimeste baasvajadused, siis tuleb unustada sõnavaht ja teha inimeste hüvanguks päris asju. " Keep it real!" nagu ütles Borat. Ja keeld: mingil juhul ei tohi jätta inimestele muljet, et kriisi läbi saadakse isiklikku kasu. Inimesed on nõus sööma kujundlikult kartulikoori, aga andeks ei anta, kui keegi seda alatult ära kasutab.
Maskid on viimase kuu kõige enam ülefetišeeritud teema. Viirus on ju nähtamatu ja seda pöidla all puruks ei mulju. Maskid aga on päris asjad ja need muutusid epideemia tõrjumisel märgiliseks nähtuseks. Eks seetõttu oligi Borati nõu kuulda võtnud ministrite vahel tihe konkurents, kes saab ennast maske täis vene transpordilennuki taustal kõige mõjukamalt eksponeerida. Poliitiku loomulik reaktsioon, mis muutus keeruliste aegade tõttu pisut naeruväärseks.
Eks laias laastus sama reha otsa astus ka Keskerakonna kontor, mis harjumuspäraselt soovis oma ministreid näidata kangelastena ja ilmutas reklaami, millel nende viis ministrit uhkusega kuulutasid, kui palju kümneid ja sadu miljoneid eurosid nad Eesti rahva hüvanguks on eraldanud.
"Hirm ja viha on ju vennad, ühest teiseni on väga lühike maa."
Meie endi raha eest (Keskerakond saab ju riigieelarvest toetust) tehtud reklaam sellest, kuidas meie endi raha (no kes need laenud peab tagastama, ikka maksumaksja) meile laiali jagatakse, tekitas sügava ja põhjendatud ebaõiglustunde. Ja viha. Hirm ja viha on ju vennad, ühest teiseni on väga lühike maa. Oma viga mõistes proovis Jüri Ratas olukorda siluda, aga kahju oli juba sündinud. Eks meil kõigil jäi suhu halb maitse sellest, kuidas kriisi taheti enda hüvanguks ära kasutada. Väga piinlik lugu.
Hirm on aga asendunud rutiiniga. Me oleme harjunud sellega, et peab püsima koduseinte vahel. Õue minnes peab püsima kahe meetri kaugusel vastutulijast. Kassiirist eraldab meid pleksiklaas, vanavanematest arvutiekraan. Uus normaalsus.
Lootus
See jama hakkab läbi saama. Suurem hirm on ületatud, kuna me enam-vähem teame, mis meid ees ootab. Ega sealt midagi head ei paista, aga teadmatus oli veel hullem.
Õhus on kevadet, õhus on vabanemist. Hakkab tekkima lootus. Tahaks näha sõpru ja sugulasi, tahaks neid isegi ettevaatlikult katsuda. Rääkida inimesega mitte ekraaniga. Ja kui tahtmine peale tuleb, siis olla kasvõi mitu tundi järjest omaette, mitte kohustuslikus korras omandada koos kodus passivate lastega kaheksanda klassi trigonomeetriat. Lootus on mõnus ja mahlane tunne.
Kriisi selles faasis tasub jälle vaadata, mida arvavad rahvusvahelised kommunikatsioonieksperdid.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et peamiseks nõuandeks on mitte lootusi liiga suureks õhutada, sest pettumus on sama kiire tulema. Sotsiaalse suhtluse defitsiit on sedavõrd valdav, et võib murda loomulikke ettevaatusbarjääre.
Näiteks Poolas viidi läbi uuring selle kohta, mida inimesed teevad esimese asjana, kui karantiin lõpeb. 61 protsenti vastajatest ütlesid, et nad lähevad otsejoones koos sõpradega oma lemmikkõrtsi ja korraldavad korraliku peo. See oli konkurentsitult kõige populaarsem vastus. Arvan, et Eestis on sama lugu.
Me oleme valitsuse korraldusel vabatahtlikult mõistnud ennast karantiini ja eneseisolatsiooni. Me oleme nagu iseenda pantvangid, kes ootavad vabanemist.
Võib ennustada, et eriolukorra lõdvendamine ja piirangute järkjärguline kõrvaldamine toob kaasa valitsuse populaarsuse kasvu. Tegemist on teatud mõttes Stockholmi sündroomiga, mille puhul pantvangis olev inimene hakkab oma vangistajat austama. Hindama igat vabadusekübet, mida talle võimaldatakse. Olema tänulik iga värske õhu sõõmu eest, mis lootusepilust sisse immitseb.
Loodame, et ei teki piinlikku konkurentsi ka selles, kes inimestele suuremaid vabadusi tagasi annab. Nagu nende maskidega juhtus. Lootust on sama keeruline hallata nagu hirmu. Loodame, et kõik läheb hästi.
Ka minul on oma hirm ja lootus. Mul on hirm, et me ei õpi sellest kriisist midagi. Ja mul on lootus, et me väljume sellest kriisist targema ja parema ühiskonnana. Sest lootus sureb ju viimasena? | Marek Reinaas: hirmu ja lootuse vahel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Me oleme harjunud ärkama kindlal ajal, ilma et me peaksime kella helisema panema. Vets, hambapesu, kammiga läbi juuste. Hommikusöögikrõbinad tulevad orava pildiga pakist, teinekord jänese pildiga. Koer tõstab jalga alati sama puu juures. Kõrvaklapid pähe ja kooli-tööle ilma, et kohale jõudes enam mäletaks, kuidas.
Mingi rabelemine kontoris. Samad kolleegid räägivad kohviautomaadi juures sama juttu. Pastakas kukub lauale. Poodi. Korvi ilmub oravapildiga pakk, piim ja neli õlut. Diivan, telekas, head-ööd musi, raamat kukub näkku. Selline oli elu kaks kuud tagasi.
Inimene on oma harjumuste ori. Rutiin on meie kõige tugevam kaitsekilp. Kommunikatsioonirahvas aga teab, et laias laastus on kaks asja, mis võivad oluliselt muuta inimese käitumist. Ei, need ei ole raha ja armastus, mis meid rutiinist päästavad ja sunnivad muutuma. Need ei ole isegi viirus ja eriolukord. Need motivaatorid on hirm ja lootus.
Hirm
Hirm tabas meie ühiskonda seitse nädalat tagasi. See oli päris hirm enda ja lähedaste elu pärast. Ehtne. See ei olnud mingi kerge närvikõdi, mis tekib õudusfilmi vaadates. Või kartus ülemuse ees, kui mingi projekt on totaalselt pekki keeratud. On ju teada, et film saab otsa ja kaunis blond tüdruk pääseb eluga. Ja ülemus on ka normaalne inimene – plõksib pisut, jätab preemiast ilma ja rahuneb maha. Hirm, mis meid tabas, oli eelkõige hirm teadmatuse ees – kõige jubedam, mis olla saab.
Sellistel hetkedel me tahame, et keegi tuleks ja ütleks, mis värk on. Mida tegema peab ja mis toimuma hakkab. Võib-olla pisut hilinenult ja konarlikult, aga valitsus võttis kriisi algfaasis liidripositsiooni. Asus jagama korraldusi ja kamandama meie käitumist.
Me läksime vabatahtlikult koju, võtsime oma lapsed kaenlasse, keerasime ukse lukku ja avasime interneti, hoidsime sõpradest eemale, vahtisime kohusetundlikult keskpäevaseid pressikonverentse ning loendasime maniakaalselt haigestunute arvu ja Eestisse jõudnud maskide kogust. Vaatasime nukralt, kuidas pangaarve tühjaks tilgub, aga olime õnnelikud, et asi on kontrolli all.
Muuseas, me peame ilmselt taevast tänama, et valitsuses olid sel hetkel erakonnad, mis tunnevad hirmu anatoomiat väga hästi. Oskavad seda esile kutsuda, kontrollida ja ära kasutada.
Antud juhul päästis seesama hirm ja sõnakuulelikkus hulka inimelusid. Me ei taha teada, mis oleks juhtunud, kui ühiskond oleks endisel moel kasvõi nädalakese edasi toiminud ja inimesed ei oleks seltsielust tagasi tõmbunud.
Rahvusvaheline kommunikatsiooniteemaline ajakirjandus oli täis juhiseid, kuidas kriisi selles faasis peaks käituma ja milliseid sõnumeid edastama. Laias laastus võis need soovitused kokku võtta ühe käsu ja ühe keeluna.
Käsk: kuna ohus on inimeste baasvajadused, siis tuleb unustada sõnavaht ja teha inimeste hüvanguks päris asju. " Keep it real!" nagu ütles Borat. Ja keeld: mingil juhul ei tohi jätta inimestele muljet, et kriisi läbi saadakse isiklikku kasu. Inimesed on nõus sööma kujundlikult kartulikoori, aga andeks ei anta, kui keegi seda alatult ära kasutab.
Maskid on viimase kuu kõige enam ülefetišeeritud teema. Viirus on ju nähtamatu ja seda pöidla all puruks ei mulju. Maskid aga on päris asjad ja need muutusid epideemia tõrjumisel märgiliseks nähtuseks. Eks seetõttu oligi Borati nõu kuulda võtnud ministrite vahel tihe konkurents, kes saab ennast maske täis vene transpordilennuki taustal kõige mõjukamalt eksponeerida. Poliitiku loomulik reaktsioon, mis muutus keeruliste aegade tõttu pisut naeruväärseks.
Eks laias laastus sama reha otsa astus ka Keskerakonna kontor, mis harjumuspäraselt soovis oma ministreid näidata kangelastena ja ilmutas reklaami, millel nende viis ministrit uhkusega kuulutasid, kui palju kümneid ja sadu miljoneid eurosid nad Eesti rahva hüvanguks on eraldanud.
"Hirm ja viha on ju vennad, ühest teiseni on väga lühike maa."
Meie endi raha eest (Keskerakond saab ju riigieelarvest toetust) tehtud reklaam sellest, kuidas meie endi raha (no kes need laenud peab tagastama, ikka maksumaksja) meile laiali jagatakse, tekitas sügava ja põhjendatud ebaõiglustunde. Ja viha. Hirm ja viha on ju vennad, ühest teiseni on väga lühike maa. Oma viga mõistes proovis Jüri Ratas olukorda siluda, aga kahju oli juba sündinud. Eks meil kõigil jäi suhu halb maitse sellest, kuidas kriisi taheti enda hüvanguks ära kasutada. Väga piinlik lugu.
Hirm on aga asendunud rutiiniga. Me oleme harjunud sellega, et peab püsima koduseinte vahel. Õue minnes peab püsima kahe meetri kaugusel vastutulijast. Kassiirist eraldab meid pleksiklaas, vanavanematest arvutiekraan. Uus normaalsus.
Lootus
See jama hakkab läbi saama. Suurem hirm on ületatud, kuna me enam-vähem teame, mis meid ees ootab. Ega sealt midagi head ei paista, aga teadmatus oli veel hullem.
Õhus on kevadet, õhus on vabanemist. Hakkab tekkima lootus. Tahaks näha sõpru ja sugulasi, tahaks neid isegi ettevaatlikult katsuda. Rääkida inimesega mitte ekraaniga. Ja kui tahtmine peale tuleb, siis olla kasvõi mitu tundi järjest omaette, mitte kohustuslikus korras omandada koos kodus passivate lastega kaheksanda klassi trigonomeetriat. Lootus on mõnus ja mahlane tunne.
Kriisi selles faasis tasub jälle vaadata, mida arvavad rahvusvahelised kommunikatsioonieksperdid.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et peamiseks nõuandeks on mitte lootusi liiga suureks õhutada, sest pettumus on sama kiire tulema. Sotsiaalse suhtluse defitsiit on sedavõrd valdav, et võib murda loomulikke ettevaatusbarjääre.
Näiteks Poolas viidi läbi uuring selle kohta, mida inimesed teevad esimese asjana, kui karantiin lõpeb. 61 protsenti vastajatest ütlesid, et nad lähevad otsejoones koos sõpradega oma lemmikkõrtsi ja korraldavad korraliku peo. See oli konkurentsitult kõige populaarsem vastus. Arvan, et Eestis on sama lugu.
Me oleme valitsuse korraldusel vabatahtlikult mõistnud ennast karantiini ja eneseisolatsiooni. Me oleme nagu iseenda pantvangid, kes ootavad vabanemist.
Võib ennustada, et eriolukorra lõdvendamine ja piirangute järkjärguline kõrvaldamine toob kaasa valitsuse populaarsuse kasvu. Tegemist on teatud mõttes Stockholmi sündroomiga, mille puhul pantvangis olev inimene hakkab oma vangistajat austama. Hindama igat vabadusekübet, mida talle võimaldatakse. Olema tänulik iga värske õhu sõõmu eest, mis lootusepilust sisse immitseb.
Loodame, et ei teki piinlikku konkurentsi ka selles, kes inimestele suuremaid vabadusi tagasi annab. Nagu nende maskidega juhtus. Lootust on sama keeruline hallata nagu hirmu. Loodame, et kõik läheb hästi.
Ka minul on oma hirm ja lootus. Mul on hirm, et me ei õpi sellest kriisist midagi. Ja mul on lootus, et me väljume sellest kriisist targema ja parema ühiskonnana. Sest lootus sureb ju viimasena?
### Response:
Marek Reinaas: hirmu ja lootuse vahel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lütseumi sisseastumiskatsed toimuvad 11.–14. mail. Esmaspäeval, 11. mail on eesti keele ja reaalainete test, järgmisel päeval inglise ning kolmapäeval vene keele test. Neljapäeval, 14. mail on prantsuse keele test neile, kes on seda varem õppinud.
Eesti keele ja reaalainete testi saab harjutada alates 8. maist Moodle'i õpikeskkonnas. Võõrkeelte testid viiakse läbi Socrative'i keskkonnas ja Zoomi rakenduses. Vestlused toimuvad 21. ja 22. mail.
Nelja kooli ühiskatsed toimuvad kahes rühmas 19. mail. 11. ja 12. mail viiakse läbi e-testide katsetused. Sisseastumiskatse koosneb eesti keele, matemaatika, füüsika ja inglise keele testist ning viiakse läbi Moodle'i keskkonnas. Vestlusvoorud toimuvad 25. maist kuni 11. juunini.
Jakob Westholmi gümnaasiumi, Kadrioru saksa gümnaasiumi ja Tallinna ühisgümnaasiumi katsed toimuvad 18. mail elekroonselt eksamite infosüsteemis EIS. | Tallinna nelja kooli ühiskatsed toimuvad 19. mail | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lütseumi sisseastumiskatsed toimuvad 11.–14. mail. Esmaspäeval, 11. mail on eesti keele ja reaalainete test, järgmisel päeval inglise ning kolmapäeval vene keele test. Neljapäeval, 14. mail on prantsuse keele test neile, kes on seda varem õppinud.
Eesti keele ja reaalainete testi saab harjutada alates 8. maist Moodle'i õpikeskkonnas. Võõrkeelte testid viiakse läbi Socrative'i keskkonnas ja Zoomi rakenduses. Vestlused toimuvad 21. ja 22. mail.
Nelja kooli ühiskatsed toimuvad kahes rühmas 19. mail. 11. ja 12. mail viiakse läbi e-testide katsetused. Sisseastumiskatse koosneb eesti keele, matemaatika, füüsika ja inglise keele testist ning viiakse läbi Moodle'i keskkonnas. Vestlusvoorud toimuvad 25. maist kuni 11. juunini.
Jakob Westholmi gümnaasiumi, Kadrioru saksa gümnaasiumi ja Tallinna ühisgümnaasiumi katsed toimuvad 18. mail elekroonselt eksamite infosüsteemis EIS.
### Response:
Tallinna nelja kooli ühiskatsed toimuvad 19. mail |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uurijad on senist "valeuudiste" (fake news) diskursust täpsustanud. Defineerimisel lähenetakse tihtilugu väärinformatsiooni levitamise eesmärgist ja valeuudiste asemel räägitakse infokorratusest (information disorder). See on katusetermin, millel on kolm tüüpi.
Esimene on valeinformatsioon, mille eesmärk pole tahtlikult kahju teha, vaid võib olla inimlik eksimus. Näiteks kui jagatakse aegunud statistikat või artiklit. Võib juhtuda ka, et osa materjalist on korrektne, ent killuke tekstist on vale. Korrektse konteksti sisse pisikese vale ära peitmisel võib olla aga ka pahatahtlik eesmärk, nagu selgitab meediauurija Marju Himma-Kadakas.
Teine tüüp on desinformatsioon ehk teave, mis on vale ja mille eesmärk on kellelegi kahju tekitada. Näiteks jagab ja levitab ühe firma omanik konkurendi kohta valeinformatsiooni, et tema mainet, tegevust ja autoriteetsust kahjustada-õõnestada.
Kolmas on teave, mis pole otseselt vale, aga mida kasutatakse vaenulikul viisil. Näiteks antakse mingisugusele fotole uus (ebatäpne või suisa vale) kontekst. Selliseid juhtumeid on mitmeid ja tihtilugu seotud valimistega. Fotograaf Mark Makela kirjeldas ühte sellist kaasust 2016. aastast, kui Ameerika Ühendriigid valisid presidenti ja kandideeris oli ka Hillary Clinton.
Makela rääkis, kuidas ta tegi foto, kui Clinton trepil komistas ja kaaskond teda toetama ruttas. Mõni aeg hiljem leidis ta oma foto konservatiive toetavalt leheküljelt, kus räägiti, et Clintoni tervis ütleb üles: kaaskond peab teda lausa tuppa tassima. Foto oli manipuleerimata, aga kirjeldus sellel toimuvast fotograafi sõnul vale. Eesmärk? Näidata, et Clintoni tervis on nõrk, mistõttu presidendi vastutuskoorma all ta vastu ei peaks, seega ei tasu teda ka valida.
Sulaselge vale polegi nii selge
Nagu eelnevatest kirjeldustest näha: informatsioon pakendatakse usutavasse vormi ja matkitakse usaldusväärsust suurendavaid tegureid. Lisaks esitatakse teave loogilise ja veenva narratiivina. Clinton oli ju tõesti mitme inimese käevangus, kuidas peaksin kahtlema selles, et ta pole haige, sest haigeid inimesi toetatakse ju täpselt nii nagu sel pildilgi.
"Eriti kriitiline tuleb olla sotsiaalmeedias, kus inimesed saavad esitada just neile sobivat narratiivi."
Esmalt tasub analüüsida allikat, kes lugu või narratiivi edastab, ja mõelda, mis võib olla tema motiiv sellise materjali edastamiseks. Eriti kriitiline tuleb olla sotsiaalmeedias, kus inimesed saavad esitada just neile sobivat narratiivi. Veel üks manipuleerimise võte on see, et kasutatakse väljendeid nagu "uuringud kinnitavad" või "teadlased ütlevad", aga kas on välja toodud ka need uuringud ja teadlased? Ei? Kas siis tasub lugu usaldada?
Ajan asja veel keerulisemaks: viited ei tähenda, et narratiivi tasub pimesi usaldada. Teadusmaailmas eksisteerivad võlts-teadusajakirjad, neid nimetatakse ka röövajakirjadeks ehk predatory journals, milles ilmunud artikleid ei eelretsenseerita. Seega võib seal avaldada igasugu suvalist (väljamõeldud) materjali.
Guugeldage ajakirja, kus uuring avaldati, ja teadlasi, keda artiklis mainitud. Mõnel juhul on nimi õige, aga inimene ei tegele üldse valdkonnaga, mille eest ta on artiklis vastutama pandud. Vahet tuleb teha sellelgi, kas teadlane on kirjutanud arvamusloo, populaarteadusliku artikli või teadusartikli. Neid näpunäiteid, mida silmas pidada, on veel ja veel.
Kriitiline mõtlemine on võti
Kes seda kõike jõuab kogu aeg silmas pidada? Piisab sellestki, kui edaspidi suhtute informatsiooni, mis, eriti mitteametlikest allikatest, teieni jõuab, kriitilisemalt kui seni. Mõtlete ja uurite materjali tausta enne, kui seda teistega jagate.
Kahtluse korral rääkige näiteks oma tuttavate või perekonnaliikmetega, küsige arvamust, jagage mõtteid. Olge kriitiline ka materjali suhtes, mida jagavad sotsiaalmeedias teie head ja väga targad sõbrad, tuttavad ja perekonnaliikmed. Nemadki on inimesed ja võivad mõnikord eksida. | Teadur: sulaselge vale polegi nii selge | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uurijad on senist "valeuudiste" (fake news) diskursust täpsustanud. Defineerimisel lähenetakse tihtilugu väärinformatsiooni levitamise eesmärgist ja valeuudiste asemel räägitakse infokorratusest (information disorder). See on katusetermin, millel on kolm tüüpi.
Esimene on valeinformatsioon, mille eesmärk pole tahtlikult kahju teha, vaid võib olla inimlik eksimus. Näiteks kui jagatakse aegunud statistikat või artiklit. Võib juhtuda ka, et osa materjalist on korrektne, ent killuke tekstist on vale. Korrektse konteksti sisse pisikese vale ära peitmisel võib olla aga ka pahatahtlik eesmärk, nagu selgitab meediauurija Marju Himma-Kadakas.
Teine tüüp on desinformatsioon ehk teave, mis on vale ja mille eesmärk on kellelegi kahju tekitada. Näiteks jagab ja levitab ühe firma omanik konkurendi kohta valeinformatsiooni, et tema mainet, tegevust ja autoriteetsust kahjustada-õõnestada.
Kolmas on teave, mis pole otseselt vale, aga mida kasutatakse vaenulikul viisil. Näiteks antakse mingisugusele fotole uus (ebatäpne või suisa vale) kontekst. Selliseid juhtumeid on mitmeid ja tihtilugu seotud valimistega. Fotograaf Mark Makela kirjeldas ühte sellist kaasust 2016. aastast, kui Ameerika Ühendriigid valisid presidenti ja kandideeris oli ka Hillary Clinton.
Makela rääkis, kuidas ta tegi foto, kui Clinton trepil komistas ja kaaskond teda toetama ruttas. Mõni aeg hiljem leidis ta oma foto konservatiive toetavalt leheküljelt, kus räägiti, et Clintoni tervis ütleb üles: kaaskond peab teda lausa tuppa tassima. Foto oli manipuleerimata, aga kirjeldus sellel toimuvast fotograafi sõnul vale. Eesmärk? Näidata, et Clintoni tervis on nõrk, mistõttu presidendi vastutuskoorma all ta vastu ei peaks, seega ei tasu teda ka valida.
Sulaselge vale polegi nii selge
Nagu eelnevatest kirjeldustest näha: informatsioon pakendatakse usutavasse vormi ja matkitakse usaldusväärsust suurendavaid tegureid. Lisaks esitatakse teave loogilise ja veenva narratiivina. Clinton oli ju tõesti mitme inimese käevangus, kuidas peaksin kahtlema selles, et ta pole haige, sest haigeid inimesi toetatakse ju täpselt nii nagu sel pildilgi.
"Eriti kriitiline tuleb olla sotsiaalmeedias, kus inimesed saavad esitada just neile sobivat narratiivi."
Esmalt tasub analüüsida allikat, kes lugu või narratiivi edastab, ja mõelda, mis võib olla tema motiiv sellise materjali edastamiseks. Eriti kriitiline tuleb olla sotsiaalmeedias, kus inimesed saavad esitada just neile sobivat narratiivi. Veel üks manipuleerimise võte on see, et kasutatakse väljendeid nagu "uuringud kinnitavad" või "teadlased ütlevad", aga kas on välja toodud ka need uuringud ja teadlased? Ei? Kas siis tasub lugu usaldada?
Ajan asja veel keerulisemaks: viited ei tähenda, et narratiivi tasub pimesi usaldada. Teadusmaailmas eksisteerivad võlts-teadusajakirjad, neid nimetatakse ka röövajakirjadeks ehk predatory journals, milles ilmunud artikleid ei eelretsenseerita. Seega võib seal avaldada igasugu suvalist (väljamõeldud) materjali.
Guugeldage ajakirja, kus uuring avaldati, ja teadlasi, keda artiklis mainitud. Mõnel juhul on nimi õige, aga inimene ei tegele üldse valdkonnaga, mille eest ta on artiklis vastutama pandud. Vahet tuleb teha sellelgi, kas teadlane on kirjutanud arvamusloo, populaarteadusliku artikli või teadusartikli. Neid näpunäiteid, mida silmas pidada, on veel ja veel.
Kriitiline mõtlemine on võti
Kes seda kõike jõuab kogu aeg silmas pidada? Piisab sellestki, kui edaspidi suhtute informatsiooni, mis, eriti mitteametlikest allikatest, teieni jõuab, kriitilisemalt kui seni. Mõtlete ja uurite materjali tausta enne, kui seda teistega jagate.
Kahtluse korral rääkige näiteks oma tuttavate või perekonnaliikmetega, küsige arvamust, jagage mõtteid. Olge kriitiline ka materjali suhtes, mida jagavad sotsiaalmeedias teie head ja väga targad sõbrad, tuttavad ja perekonnaliikmed. Nemadki on inimesed ja võivad mõnikord eksida.
### Response:
Teadur: sulaselge vale polegi nii selge |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hendrik Sal-Saller esitas neile teisipäeval kolm laulu: "Nii sind ootan", "Et sa teaks" ja "Käime katuseid mööda".
Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku ämmaemandusjuhi Vivian Arusaare sõnul tähendab tänasel päeval ämmaemandaks olemine rohkemat, kui vaid lapseootel naiste tervise jälgimist, nõustamist ja sünnitusel abistamist. Ämmaemand on ka tervishoiuspetsialist, kes nõustab ja toetab naisi läbi terve elukaare.
Maailma Terviseorganisatsioon nimetas 2020. aasta rahvusvaheliseks õdede ja ämmaemandate aastaks. | Video: Hendrik Sal-Saller pühendas ämmaemandatele lühikese kontserdi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hendrik Sal-Saller esitas neile teisipäeval kolm laulu: "Nii sind ootan", "Et sa teaks" ja "Käime katuseid mööda".
Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku ämmaemandusjuhi Vivian Arusaare sõnul tähendab tänasel päeval ämmaemandaks olemine rohkemat, kui vaid lapseootel naiste tervise jälgimist, nõustamist ja sünnitusel abistamist. Ämmaemand on ka tervishoiuspetsialist, kes nõustab ja toetab naisi läbi terve elukaare.
Maailma Terviseorganisatsioon nimetas 2020. aasta rahvusvaheliseks õdede ja ämmaemandate aastaks.
### Response:
Video: Hendrik Sal-Saller pühendas ämmaemandatele lühikese kontserdi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kai näitusesaalis on võimalik kogeda Norra kunstniku Anne Katrine Senstadi valgusinstallatsiooni "Radikaalne valgus". Spetsiaalselt Kai näitusesaali jaoks loodud ja üks Euroopa suurimaid neoonvalguse skulptuure kutsub vaatajat kogema heli ja valguse ruumitaju muutvat mõju. Installatsiooni saadab Austraalia helilooja JG Thirlwelli loodud heliteos. Lisaks on avatud soolaruum ning saab näha Stella Saartsi filmitud põhjalikku videointervjuud kunstnikuga.
Kai kunstikeskus märgib oma teates, et avavad uksed kõiki ohutusnõudeid arvestades ning hoolitsevad selle eest, et nii Kai külalistel kui ka töötajatel oleks majas ohutu. "Näitusesaal on suur ja avar ning jälgime, et kõigil oleks võimalik teineteisega turvalist distantsi hoida. Kohapealt leiad desinfitseerimisvahendid, ruumid on hästi ventileeritud ning tuulutame ja puhastame ruume sagedasti."
Keskus on alates 13. maist avatud K–P kell 12–19. | Kai kunstikeskus avab taas uksed 13. mail | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kai näitusesaalis on võimalik kogeda Norra kunstniku Anne Katrine Senstadi valgusinstallatsiooni "Radikaalne valgus". Spetsiaalselt Kai näitusesaali jaoks loodud ja üks Euroopa suurimaid neoonvalguse skulptuure kutsub vaatajat kogema heli ja valguse ruumitaju muutvat mõju. Installatsiooni saadab Austraalia helilooja JG Thirlwelli loodud heliteos. Lisaks on avatud soolaruum ning saab näha Stella Saartsi filmitud põhjalikku videointervjuud kunstnikuga.
Kai kunstikeskus märgib oma teates, et avavad uksed kõiki ohutusnõudeid arvestades ning hoolitsevad selle eest, et nii Kai külalistel kui ka töötajatel oleks majas ohutu. "Näitusesaal on suur ja avar ning jälgime, et kõigil oleks võimalik teineteisega turvalist distantsi hoida. Kohapealt leiad desinfitseerimisvahendid, ruumid on hästi ventileeritud ning tuulutame ja puhastame ruume sagedasti."
Keskus on alates 13. maist avatud K–P kell 12–19.
### Response:
Kai kunstikeskus avab taas uksed 13. mail |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "2020. aasta tuleb meile kõigile eriline. Kuigi aprillis ja mais jääb ära põnev ja ulatuslik tuur Saksamaal, annab see mulle võimaluse hingata rahulikult sisse-välja, nautida enesearendamist ning tuua oma kallid kuulajad akordionipäeval kontserdile," sõnas Tuulikki Bartosik.
Otseülekanne kell 20:
Veebis nähtava ja kuuldava kontserdiga tähistab muusik ka aprillis ajakirja Songlines tippvalikusse saamist. "On meeliülendav olla nimetatud sellises rahvusvahelise mainega ajakirjas kõrvuti tunnustatud maailmamuusikutega riikidest lähemalt ja kaugemalt," ütles Bartosik. | Otse kell 20: Tuulikki Bartosik tähistab akordionipäeva kontserdiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"2020. aasta tuleb meile kõigile eriline. Kuigi aprillis ja mais jääb ära põnev ja ulatuslik tuur Saksamaal, annab see mulle võimaluse hingata rahulikult sisse-välja, nautida enesearendamist ning tuua oma kallid kuulajad akordionipäeval kontserdile," sõnas Tuulikki Bartosik.
Otseülekanne kell 20:
Veebis nähtava ja kuuldava kontserdiga tähistab muusik ka aprillis ajakirja Songlines tippvalikusse saamist. "On meeliülendav olla nimetatud sellises rahvusvahelise mainega ajakirjas kõrvuti tunnustatud maailmamuusikutega riikidest lähemalt ja kaugemalt," ütles Bartosik.
### Response:
Otse kell 20: Tuulikki Bartosik tähistab akordionipäeva kontserdiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pressikonverentsi teemad on eriolukorrast väljumise kava Tallinnas ja koroonaviiruse leviku vältimine. | Otse kell 10: linnavalitsuse pressikonverentsil Kõlvart, Jaani ja Öpik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pressikonverentsi teemad on eriolukorrast väljumise kava Tallinnas ja koroonaviiruse leviku vältimine.
### Response:
Otse kell 10: linnavalitsuse pressikonverentsil Kõlvart, Jaani ja Öpik |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.