instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie plaan on suuta toimetada vaktsiinid vaktsineerimispaikadesse 24 tunni jooksul" pärast seda, kui USA toidu- ja ravimiamet (FDA) on selleks heakskiidu andnud, ütles Moncef Slaoui uudistekanalile CNN.
Ta lisas, et loodab vaktsineerimise algust 11. või 12. detsembril.
FDA vaktsiininõunikud kohtuvad 10. detsembril, et arutada heakskiidu andmist vaktsiinidele, mis Pfizeri ja Moderna sõnul on vähemalt 95 protsenti tõhusad.
Maailmas on koroonaviirusega nakatunud üle 58 miljoni inimese, COVID-19 tagajärjel on surnud ligi 1,4 miljonit.
Slaoui hinnangul jõutakse detsembris üle kogu USA vaktsineerida umbes 20 miljonit inimest ning sealt edasi 30 miljonit inimest kuus.
Ta ütles, et maiks peaks olema vaktsineeritud umbes 70 protsenti elanikkonnast ning sellega loodetavasti saavutatakse karjaimmuunsus ja inimesed võivad naasta igapäevase elu juurde.
Slaoui avaldas samas lootust, et inimeste negatiivne suhtumine koroonavaktsiini ja vaktsineerimisse väheneb ning heakskiit kasvab.
Hiljutises küsitluses ütles neli ameeriklast kümnest, et nad ei taha koroonavaktsiini. Septembris vastas selliselt viis inimest kümnest. | USA loodab alustada koroonavastase vaktsineerimisega detsembri algul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie plaan on suuta toimetada vaktsiinid vaktsineerimispaikadesse 24 tunni jooksul" pärast seda, kui USA toidu- ja ravimiamet (FDA) on selleks heakskiidu andnud, ütles Moncef Slaoui uudistekanalile CNN.
Ta lisas, et loodab vaktsineerimise algust 11. või 12. detsembril.
FDA vaktsiininõunikud kohtuvad 10. detsembril, et arutada heakskiidu andmist vaktsiinidele, mis Pfizeri ja Moderna sõnul on vähemalt 95 protsenti tõhusad.
Maailmas on koroonaviirusega nakatunud üle 58 miljoni inimese, COVID-19 tagajärjel on surnud ligi 1,4 miljonit.
Slaoui hinnangul jõutakse detsembris üle kogu USA vaktsineerida umbes 20 miljonit inimest ning sealt edasi 30 miljonit inimest kuus.
Ta ütles, et maiks peaks olema vaktsineeritud umbes 70 protsenti elanikkonnast ning sellega loodetavasti saavutatakse karjaimmuunsus ja inimesed võivad naasta igapäevase elu juurde.
Slaoui avaldas samas lootust, et inimeste negatiivne suhtumine koroonavaktsiini ja vaktsineerimisse väheneb ning heakskiit kasvab.
Hiljutises küsitluses ütles neli ameeriklast kümnest, et nad ei taha koroonavaktsiini. Septembris vastas selliselt viis inimest kümnest.
### Response:
USA loodab alustada koroonavastase vaktsineerimisega detsembri algul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Premium liiga üleminekumängudes kohtuvad Premium liigas üheksanda ja esiliigas teise koha saavutanud meeskond. Avamäng leiab aset 3. detsembril kell 18 esiliiga meeskonna koduväljakul, korduskohtumine 6. detsembril kell 13 Premium liiga meeskonna koduväljakul. Mõlemast kohtumisest näitab otsepilti Soccernet.ee.
Esiliiga üleminekumängudes kohtuvad esiliigas kaheksanda ja esiliiga B tasandil kolmanda koha saavutanud meeskond. Avamäng toimub 29. novembril kell 13 esiliiga B meeskonna koduväljakul, korduskohtumine 5. detsembril kell 13 esiliiga meeskonna koduväljakul.
Kui JK Tallinna Kalev mängib Premium liiga üleminekumänge ja langeb esiliigasse, jääb JK Tallinna Kalev U-21 sõltumata oma üleminekumängude tulemusest esiliiga B tasemele. Kui JK Tallinna Kalev jääb Premium liigas kümnendale kohale, mängib esiliiga üleminekumänge JK Tabasalu. | Premium liiga üleminekumängud toimuvad detsembri alguses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Premium liiga üleminekumängudes kohtuvad Premium liigas üheksanda ja esiliigas teise koha saavutanud meeskond. Avamäng leiab aset 3. detsembril kell 18 esiliiga meeskonna koduväljakul, korduskohtumine 6. detsembril kell 13 Premium liiga meeskonna koduväljakul. Mõlemast kohtumisest näitab otsepilti Soccernet.ee.
Esiliiga üleminekumängudes kohtuvad esiliigas kaheksanda ja esiliiga B tasandil kolmanda koha saavutanud meeskond. Avamäng toimub 29. novembril kell 13 esiliiga B meeskonna koduväljakul, korduskohtumine 5. detsembril kell 13 esiliiga meeskonna koduväljakul.
Kui JK Tallinna Kalev mängib Premium liiga üleminekumänge ja langeb esiliigasse, jääb JK Tallinna Kalev U-21 sõltumata oma üleminekumängude tulemusest esiliiga B tasemele. Kui JK Tallinna Kalev jääb Premium liigas kümnendale kohale, mängib esiliiga üleminekumänge JK Tabasalu.
### Response:
Premium liiga üleminekumängud toimuvad detsembri alguses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nisan Dag: Pärast New Yorgi Columbia filmikooli lõpetamist kolisin Istanbuli. Olen pärit Ankarast, mis on küll väiksem linn kui Istanbul, aga pealinn ja üsna isoleeritud. Niisiis pärast Istanbuli kolimist oli mu esimene töö dokumentaalfilm MTV-le, selle tegemine võimaldas mul tutvuda Türgi ühiskonna erinevate kihistuste ja mõttelaadidega. See oli väga silmiavav kogemus, sest olin Ankaras elanud üsna suletud mullis, seega oli see dokumentaalfilm minu jaoks elumuutev kogemus.
Avastasin sealt Sulukule slummist ka ühe räpigrupi. Sulukule on üks Istanbuli ohtlikumaid ja vaesemaid linnaosi, dokumentaali tehes sattusin vaimustusse nende kirest muusikategemise vastu. Mind paelus, kui palju jõudu nad saavad oma muusikaarmastusest ning mind vaimustas tutvumine hip-hop subkultuuriga selles kaitsetus linnaosas sedavõrd, et ma ei tahtnud sealt isegi lahkuda.
Vaatamata sellele, et mu sõpruskond oli senini hoopis teistsugune, tundsin end nendega hoopis rohkem seotud olevat. Seal elavad inimesed olid väga siirad ja soojad ning tegelikult sidusingi end selle piirkonnaga veel kaheks aastaks, andes sealsetele lastele ja noortele filmitegemise töötube.
Hip-hop kultuuri juures toimus sealgi palju hämarat, üks neist probleemidest oli narkosõltuvus, mis on eriti terav just vaesemates linnaosades. Kasutatakse väga odavat ja väga kanget narkootikumi, mille üks dooski võib olla surmav. Kohtusin mitmete inimestega, kelle elu see sõltuvus oli täielikult ära rikkunud, teisalt nägin noori, kes said tuge muusikast, millest sai neile omamoodi pilet parema elu juurde. See oli ka põhjuseks, miks ma tahtsin sellest filmi teha.
Ja usute ikkagi õnnelikku lõppu?
Selle filmi puhul võib öelda, et siin on õnnelik lõpp. Ta on igatahes optimistlik, aga samas jätame peategelase üpris realistlikusse olukorda. Me ei näe, kas ta naaseb oma muusikukarjääri juurde ega näe ka seda, kas ta suudab end vabastada narkosõltuvusest, kuid lootust on, sest ta kirg muusika vastu on säilinud. Ma ei taha siin ka lõppu täiesti ära rääkida, kuid kindlasti pole sel filmil Hollywoodi-tüüpi muinasjutuliselt ilusat lõppu. Tahan näidata, et on lootust.
Arvestades Ühendriikide koolikogemust ja mainekat produktsioonikompaniid Magnolia Pictures, kas poleks olnud tasuvam teha see film hoopis USA-s? Kuivõrd oleks see erinenud ja kas püüdsite selle filmi kaudu ka Türgi noori talente esile tuua?
Ma olen Türgist pärit ja kuna sain Istanbuli tagahoovidest ka inspiratsiooni selle filmi tegemiseks, siis tuli see teha seal. Pealegi poleks see tulnud samasugune kui ma oleks selle teinud Ühendriikides. Kui jälgite seda, millest nad filmis laulavad, annab see kogu loole lokaalset sügavust. Ma puudutan neid teemasid ka filmis ja tähelepanelik vaataja saab laulusõnadest palju informatsiooni. Näiteks see, kuidas nende perekonnad nende muusikasse suhtuvad, religioosne surve konservatiivse ühiskonna poolt, mille all peavad noored oma muusikat tegema, muusikat peetakse saatana kätetööks ja nii edasi. See ei kehti Ühendriikides.
Samuti on siin selge vahe narkokultuuris. Vaesed kasutavad kanget ja odavat bonzaid, rikastel on kokaiin. Vaestes linnaosades on märgata ka sotsiaalset diskrimineerimist.
See mudel on väga selgelt filmis välja toodud. Kuidas leidsite osatäitjad?
See oli raske protsess, sest peaosatäitja pidi oskama hästi räppida ja mängida ka narkootikumide üledoosi stseeni, lisaks pidi ta olema noor, stsenaariumi järgi 19-aastane. Olingi valiku vahel: kas võtta räppar või näitleja. Käisin valikus läbi mitmeid räppareid, kuid ei leidnud vajalikku näitlemisoskust. Näitlejate hulgast ei õnnestunud samuti kaua aega leida sobivat, aga meie näitlejavaliku meeskonnast oli ühe tüdruku lähedane sõber Oktay Cubuk, kes Fehmi rolli sai, seega meil lihtsalt vedas.
Otsisin Fehmi osatäitjat poolteist aastat ja Oktay polnud ei räppar ega näitleja, tema senine esinemiskogemus piirdus vaid ühe kõrvalrolliga telesarjas, kuid sealgi ei pidanud ta näitlema. Sellele vaatamata o temas loomulik näitlejaanne. Pealegi ta armastab räppi ja tegi rolliga kõvasti tööd, nii palju, et selle aasta jooksul, mil me koos töötasime, pani ta kokku oma räppigrupi ja on valmis saanud ka esimese albumi.
Kas võttekohtadeks oli seesama linnaosa, kus eelnevalt töötasite?
See polnud sama linnaosa ja meil tuli sellele välja mõelda ka fiktsionaalne nimi, sest kohalikud elanikud ei soovi, et nende kodutänavaid kujutataks narkourgastena.
Miks valisite oma filmile võistluskavaks just Pimedate Ööde filmifestivali, valikuvõimalusi oli ju teisigi?
Tallinn valis meid! Ma olen väga rõõmus, sest see on suurepärane festival paljude kasulike kontaktide ja loodetavasti ka tänuväärse publikuga. Ootan väga Tallinna vaatajate reaktsioone filmile. | Nisan Dag filmist "Veel üks hingetõmme": seal pole Hollywoodi-tüüpi muinasjutuliselt ilusat lõppu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nisan Dag: Pärast New Yorgi Columbia filmikooli lõpetamist kolisin Istanbuli. Olen pärit Ankarast, mis on küll väiksem linn kui Istanbul, aga pealinn ja üsna isoleeritud. Niisiis pärast Istanbuli kolimist oli mu esimene töö dokumentaalfilm MTV-le, selle tegemine võimaldas mul tutvuda Türgi ühiskonna erinevate kihistuste ja mõttelaadidega. See oli väga silmiavav kogemus, sest olin Ankaras elanud üsna suletud mullis, seega oli see dokumentaalfilm minu jaoks elumuutev kogemus.
Avastasin sealt Sulukule slummist ka ühe räpigrupi. Sulukule on üks Istanbuli ohtlikumaid ja vaesemaid linnaosi, dokumentaali tehes sattusin vaimustusse nende kirest muusikategemise vastu. Mind paelus, kui palju jõudu nad saavad oma muusikaarmastusest ning mind vaimustas tutvumine hip-hop subkultuuriga selles kaitsetus linnaosas sedavõrd, et ma ei tahtnud sealt isegi lahkuda.
Vaatamata sellele, et mu sõpruskond oli senini hoopis teistsugune, tundsin end nendega hoopis rohkem seotud olevat. Seal elavad inimesed olid väga siirad ja soojad ning tegelikult sidusingi end selle piirkonnaga veel kaheks aastaks, andes sealsetele lastele ja noortele filmitegemise töötube.
Hip-hop kultuuri juures toimus sealgi palju hämarat, üks neist probleemidest oli narkosõltuvus, mis on eriti terav just vaesemates linnaosades. Kasutatakse väga odavat ja väga kanget narkootikumi, mille üks dooski võib olla surmav. Kohtusin mitmete inimestega, kelle elu see sõltuvus oli täielikult ära rikkunud, teisalt nägin noori, kes said tuge muusikast, millest sai neile omamoodi pilet parema elu juurde. See oli ka põhjuseks, miks ma tahtsin sellest filmi teha.
Ja usute ikkagi õnnelikku lõppu?
Selle filmi puhul võib öelda, et siin on õnnelik lõpp. Ta on igatahes optimistlik, aga samas jätame peategelase üpris realistlikusse olukorda. Me ei näe, kas ta naaseb oma muusikukarjääri juurde ega näe ka seda, kas ta suudab end vabastada narkosõltuvusest, kuid lootust on, sest ta kirg muusika vastu on säilinud. Ma ei taha siin ka lõppu täiesti ära rääkida, kuid kindlasti pole sel filmil Hollywoodi-tüüpi muinasjutuliselt ilusat lõppu. Tahan näidata, et on lootust.
Arvestades Ühendriikide koolikogemust ja mainekat produktsioonikompaniid Magnolia Pictures, kas poleks olnud tasuvam teha see film hoopis USA-s? Kuivõrd oleks see erinenud ja kas püüdsite selle filmi kaudu ka Türgi noori talente esile tuua?
Ma olen Türgist pärit ja kuna sain Istanbuli tagahoovidest ka inspiratsiooni selle filmi tegemiseks, siis tuli see teha seal. Pealegi poleks see tulnud samasugune kui ma oleks selle teinud Ühendriikides. Kui jälgite seda, millest nad filmis laulavad, annab see kogu loole lokaalset sügavust. Ma puudutan neid teemasid ka filmis ja tähelepanelik vaataja saab laulusõnadest palju informatsiooni. Näiteks see, kuidas nende perekonnad nende muusikasse suhtuvad, religioosne surve konservatiivse ühiskonna poolt, mille all peavad noored oma muusikat tegema, muusikat peetakse saatana kätetööks ja nii edasi. See ei kehti Ühendriikides.
Samuti on siin selge vahe narkokultuuris. Vaesed kasutavad kanget ja odavat bonzaid, rikastel on kokaiin. Vaestes linnaosades on märgata ka sotsiaalset diskrimineerimist.
See mudel on väga selgelt filmis välja toodud. Kuidas leidsite osatäitjad?
See oli raske protsess, sest peaosatäitja pidi oskama hästi räppida ja mängida ka narkootikumide üledoosi stseeni, lisaks pidi ta olema noor, stsenaariumi järgi 19-aastane. Olingi valiku vahel: kas võtta räppar või näitleja. Käisin valikus läbi mitmeid räppareid, kuid ei leidnud vajalikku näitlemisoskust. Näitlejate hulgast ei õnnestunud samuti kaua aega leida sobivat, aga meie näitlejavaliku meeskonnast oli ühe tüdruku lähedane sõber Oktay Cubuk, kes Fehmi rolli sai, seega meil lihtsalt vedas.
Otsisin Fehmi osatäitjat poolteist aastat ja Oktay polnud ei räppar ega näitleja, tema senine esinemiskogemus piirdus vaid ühe kõrvalrolliga telesarjas, kuid sealgi ei pidanud ta näitlema. Sellele vaatamata o temas loomulik näitlejaanne. Pealegi ta armastab räppi ja tegi rolliga kõvasti tööd, nii palju, et selle aasta jooksul, mil me koos töötasime, pani ta kokku oma räppigrupi ja on valmis saanud ka esimese albumi.
Kas võttekohtadeks oli seesama linnaosa, kus eelnevalt töötasite?
See polnud sama linnaosa ja meil tuli sellele välja mõelda ka fiktsionaalne nimi, sest kohalikud elanikud ei soovi, et nende kodutänavaid kujutataks narkourgastena.
Miks valisite oma filmile võistluskavaks just Pimedate Ööde filmifestivali, valikuvõimalusi oli ju teisigi?
Tallinn valis meid! Ma olen väga rõõmus, sest see on suurepärane festival paljude kasulike kontaktide ja loodetavasti ka tänuväärse publikuga. Ootan väga Tallinna vaatajate reaktsioone filmile.
### Response:
Nisan Dag filmist "Veel üks hingetõmme": seal pole Hollywoodi-tüüpi muinasjutuliselt ilusat lõppu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ühiskonnal on vaja aru saada, et igast seatud reeglist kinni hoidmine on ülimalt oluline," toonitas pühapäevase koroonastatistika taustal Eesti Päevalehega suhelnud terviseameti peadirektor Üllar Lanno.
"Praegu on võimalik kuni 10-liikmelises grupis käia restoranis, nautida pidusid, kogeda kultuurielamusi... Juhul kui mõistust pähe ei võeta, kaovad ka need asjad ära. Kui täna ei tee iga isik nakatumise vältimiseks kõike endast olenevat, võibki järgmise sammuna rangete piiranguteni jõuda," rõhutas Lanno üksikisiku vastutustunde olulisust.
"Kui kahe-kolme nädala jooksul pole positiivset efekti näha, jõuab see hetk tõenäoliselt kätte," lausus Lanno.
Mõõdupuu, mille alusel sääraste stsenaariumite vahel otsustatakse, seisneb haiglavõimekust kajastavates arvudes - kui plaanilise haiglaravi voodikohti tuleb hakata andma üle koroonapatsientidele, on tarvis riigis karmid erimeetmed kasutusele võtta.
Terviseameti peadirektor innustab eestimaalasi pidama vastu jaanuari lõpuni: vaktsiini tulek võimaldab eeldatavasti muuta teatud ühiskonnagrupid koroonanakkuse suhtes piisavalt vastupanuvõimeliseks.
"Vaktsiinide osas soovin jagada meelekindlust: hetkel on väljaarendamises üle 200 vaktsiini. Iga järgmine toob peale paremad teadmised ja paremad ravivõimalused," märkis Lanno. | Lanno: kui mõistust pähe ei võeta, võib kaaluda riigi lukkukeeramist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ühiskonnal on vaja aru saada, et igast seatud reeglist kinni hoidmine on ülimalt oluline," toonitas pühapäevase koroonastatistika taustal Eesti Päevalehega suhelnud terviseameti peadirektor Üllar Lanno.
"Praegu on võimalik kuni 10-liikmelises grupis käia restoranis, nautida pidusid, kogeda kultuurielamusi... Juhul kui mõistust pähe ei võeta, kaovad ka need asjad ära. Kui täna ei tee iga isik nakatumise vältimiseks kõike endast olenevat, võibki järgmise sammuna rangete piiranguteni jõuda," rõhutas Lanno üksikisiku vastutustunde olulisust.
"Kui kahe-kolme nädala jooksul pole positiivset efekti näha, jõuab see hetk tõenäoliselt kätte," lausus Lanno.
Mõõdupuu, mille alusel sääraste stsenaariumite vahel otsustatakse, seisneb haiglavõimekust kajastavates arvudes - kui plaanilise haiglaravi voodikohti tuleb hakata andma üle koroonapatsientidele, on tarvis riigis karmid erimeetmed kasutusele võtta.
Terviseameti peadirektor innustab eestimaalasi pidama vastu jaanuari lõpuni: vaktsiini tulek võimaldab eeldatavasti muuta teatud ühiskonnagrupid koroonanakkuse suhtes piisavalt vastupanuvõimeliseks.
"Vaktsiinide osas soovin jagada meelekindlust: hetkel on väljaarendamises üle 200 vaktsiini. Iga järgmine toob peale paremad teadmised ja paremad ravivõimalused," märkis Lanno.
### Response:
Lanno: kui mõistust pähe ei võeta, võib kaaluda riigi lukkukeeramist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bogdan Vaštšuk viis Levadia üheksandal minutil juhtima, külalismeeskond Paide läks aga poolajapausile eduseisus, kui 32. minutil oli täpne Henri Anier ning 11 minutit hiljem Karl Mööl.
56. minutil lõi kohtumise viimase värava Juri Kolomojets, kuigi Levadial oli viiendal üleminutil hea võimalus ka kolm punkti napsata. Nurgalöögi järel mõnelt meetrilt löögile pääsenud Robert Kirsi soorituse tõrjus aga väravajoonelt Paide 19-aastane väravavaht Mattias Sapp.
Paide ja Levadia vahe jääb pärast pühapäevast kohtumist seitsmele punktile, Levadial on Paidest üks mäng vähem peetud. Allesjäänud kolmes voorus kohtub Levadia kahel korral Floraga ning korra mängitakse Nõmme Kalju vastu.
Tabeliseis: Flora 74 punkti (27 mängu), Paide 61 (28), Levadia 54 (27), Kalju 49 (28).
Enne mängu:
Viimati kohtusid meeskonnad oktoobri alguses, kui Paide Linnameeskond alistas kodus pealinna klubi tulemusega 1:0. Juulis peetud kohtumises jäi samuti Paide peale, kui väravaterohkes mängus löödi Levadia kahe vastu neli väravat. Maikuus oli omakorda parem Levadia, kes sai kodus jagu Paidest 4:1.
Liigatabelis hoiab Paide Linnameeskond 60 punktiga teist kohta. Tallinna FC Flora on 71 silmaga esimesel ning Tallinna FCI Levadia 53 punktiga kolmandal kohal. Nõmme Kalju on 49 kogutud silmaga neljas.
Mängueelsed kommentaarid:
Levadia treener Vladimir Vassiljev: "Pühapäevane mäng Paide Linnameeskonnaga on meie jaoks ülimalt tähtis. Võiduga jõuaksime hõbemedalitele juba päris lähedale ning see paneks omakorda Paide stressiolukorda. Paide Linnameeskond on meid kahes viimases omavahelises mängus võitnud ja loomulikult tahame tõestada, et oleme parem meeskond, seega anname endast võidu nimel maksimumi."
Levadia mängija Maksim Podholjuzin: "Eelseisev kohtumine Paide Linnameeskonnaga on ülimalt oluline kuna kaalukausil on hõbemedal koos pääsuga UEFA Euroopa liigasse. Oleme mänguks hästi valmistunud ja tahame võita, ühtlasi ihkame võtta revanši viimastes omavahelistes mängudes saadud kaotuste eest."
Paide Linnameeskonna abitreener Erki Kesküla: "Teadmine, et meeskond on kindlustanud medalikoha ongi ainult teadmine. Tähtis on hoida fookust ja püüda maksimumi."
Paide Linnameeskonna mängija Deabeas: "Pühapäevane mäng on väga tähtis. Oleme treeningutel kõvasti vaeva näinud ning soovime lõpetada hooaja teise kohaga." | Paide viigistas Levadiaga ja astus suure sammu hõbemedalite poole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bogdan Vaštšuk viis Levadia üheksandal minutil juhtima, külalismeeskond Paide läks aga poolajapausile eduseisus, kui 32. minutil oli täpne Henri Anier ning 11 minutit hiljem Karl Mööl.
56. minutil lõi kohtumise viimase värava Juri Kolomojets, kuigi Levadial oli viiendal üleminutil hea võimalus ka kolm punkti napsata. Nurgalöögi järel mõnelt meetrilt löögile pääsenud Robert Kirsi soorituse tõrjus aga väravajoonelt Paide 19-aastane väravavaht Mattias Sapp.
Paide ja Levadia vahe jääb pärast pühapäevast kohtumist seitsmele punktile, Levadial on Paidest üks mäng vähem peetud. Allesjäänud kolmes voorus kohtub Levadia kahel korral Floraga ning korra mängitakse Nõmme Kalju vastu.
Tabeliseis: Flora 74 punkti (27 mängu), Paide 61 (28), Levadia 54 (27), Kalju 49 (28).
Enne mängu:
Viimati kohtusid meeskonnad oktoobri alguses, kui Paide Linnameeskond alistas kodus pealinna klubi tulemusega 1:0. Juulis peetud kohtumises jäi samuti Paide peale, kui väravaterohkes mängus löödi Levadia kahe vastu neli väravat. Maikuus oli omakorda parem Levadia, kes sai kodus jagu Paidest 4:1.
Liigatabelis hoiab Paide Linnameeskond 60 punktiga teist kohta. Tallinna FC Flora on 71 silmaga esimesel ning Tallinna FCI Levadia 53 punktiga kolmandal kohal. Nõmme Kalju on 49 kogutud silmaga neljas.
Mängueelsed kommentaarid:
Levadia treener Vladimir Vassiljev: "Pühapäevane mäng Paide Linnameeskonnaga on meie jaoks ülimalt tähtis. Võiduga jõuaksime hõbemedalitele juba päris lähedale ning see paneks omakorda Paide stressiolukorda. Paide Linnameeskond on meid kahes viimases omavahelises mängus võitnud ja loomulikult tahame tõestada, et oleme parem meeskond, seega anname endast võidu nimel maksimumi."
Levadia mängija Maksim Podholjuzin: "Eelseisev kohtumine Paide Linnameeskonnaga on ülimalt oluline kuna kaalukausil on hõbemedal koos pääsuga UEFA Euroopa liigasse. Oleme mänguks hästi valmistunud ja tahame võita, ühtlasi ihkame võtta revanši viimastes omavahelistes mängudes saadud kaotuste eest."
Paide Linnameeskonna abitreener Erki Kesküla: "Teadmine, et meeskond on kindlustanud medalikoha ongi ainult teadmine. Tähtis on hoida fookust ja püüda maksimumi."
Paide Linnameeskonna mängija Deabeas: "Pühapäevane mäng on väga tähtis. Oleme treeningutel kõvasti vaeva näinud ning soovime lõpetada hooaja teise kohaga."
### Response:
Paide viigistas Levadiaga ja astus suure sammu hõbemedalite poole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maas lausus oma karmid sõnad pärast seda, kui üks noor naisterahvas ütles laupäeval Hannoveris koroonapiirangute vastasel meeleavaldusel, et tunneb "end täpselt nagu Sophie Scholl". Scholl oli Saksa üliõpilane, kelle natsid töö eest vastupanuliikumises hukkasid.
Kõne videot on sotsiaalmeedias vaadatud juba enam kui miljon korda ning paljud on kõneleja teravalt hukka mõistnud.
"Igaüks, kes võrdleb end täna Sophie Scholli või Anne Frankiga, naeruvääristab seda julgust, mida oli vaja natsidele vastupanu osutamiseks," säutsus Maas.
"See trivialiseerib holokausti ja näitab talumatut ajaloo unustamist. Mitte midagi ei seo koroonaproteste vastupanuvõitlejatega. Mitte midagi!"
Videolõigus on näha, kuidas turvamees katkestab laval oleva naise sõnavõtu, et ulatada talle oma oranž helkurvest, öeldes, et ta sõnad tähendavad "holokausti vähendamist".
"Ma ei tee turvatööd sellise jama nimel," kuuldi teda ütlevat, enne kui ta minema viidi.
Noor naisterahvas, kes nimetas end 22-aastaseks Janaks, puhkes seejärel pisaraisse, pani mikrofoni maha ja lahkus lavalt.
Ühes teises möödunud nädalal toimunud intsidendis pöördus 11-aastane tüdruk Karlsruhes maskivastaste meeleavaldajate poole ning võrdles ennast Anne Frankiga, sest ta pidi oma sünnipäeva tähistama vaikselt, et naabrid ei kuuleks kutsutud külalistest.
Frank, kelle Hollandis varjul oldud ajal kirjutatud päevikut on lugenud miljonid, reedeti lõpuks ning ta suri Bergen-Belseni koonduslaagris 1945. aastal.
See võrdlus tekitas vihaseid reaktsioone ning Karlsruhe politsei nimetas seda "sobimatuks ja maitsetuks".
Saksamaa on uhke oma natsiminevikuga tegelemise ning holokausti eest "igavese vastutuse" võtmise üle.
Kuid viimastel aastatel on paremäärmuslik erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD) esitanud väljakutse Saksamaa mälestamise kultuurile. Erakonna juhtfiguurid kutsusid riiki avalikult üles lõpetama natsikuritegude kahetsemise.
Valitsuse koroonaviiruse leviku piiramiseks kehtestanud meetmed vallandasid Saksamaal laiaulatuslikud protestid, millel osalevad nii vasakäärmuslased, vandenõuteoreetikud kui paremäärmuslased, kes väidavad, et piirangud rikuvad nende kodanikuõigusi.
Möödunud kolmapäeval Berliini meeleavaldusel astus politsei ebahariliku sammu ning kasutas veekahureid, et ajada laiali tuhanded meeleavaldajad pärast seda, kui nad eirasid märguandeid maskikandmise kohta.
Sajad inimesed kogunesid Berliinis pühapäeval taas järjekordseks koroonavastaseks meeleavalduseks. | Saksa välisminister kritiseeris koroonapiirangute võrdlust natsismiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maas lausus oma karmid sõnad pärast seda, kui üks noor naisterahvas ütles laupäeval Hannoveris koroonapiirangute vastasel meeleavaldusel, et tunneb "end täpselt nagu Sophie Scholl". Scholl oli Saksa üliõpilane, kelle natsid töö eest vastupanuliikumises hukkasid.
Kõne videot on sotsiaalmeedias vaadatud juba enam kui miljon korda ning paljud on kõneleja teravalt hukka mõistnud.
"Igaüks, kes võrdleb end täna Sophie Scholli või Anne Frankiga, naeruvääristab seda julgust, mida oli vaja natsidele vastupanu osutamiseks," säutsus Maas.
"See trivialiseerib holokausti ja näitab talumatut ajaloo unustamist. Mitte midagi ei seo koroonaproteste vastupanuvõitlejatega. Mitte midagi!"
Videolõigus on näha, kuidas turvamees katkestab laval oleva naise sõnavõtu, et ulatada talle oma oranž helkurvest, öeldes, et ta sõnad tähendavad "holokausti vähendamist".
"Ma ei tee turvatööd sellise jama nimel," kuuldi teda ütlevat, enne kui ta minema viidi.
Noor naisterahvas, kes nimetas end 22-aastaseks Janaks, puhkes seejärel pisaraisse, pani mikrofoni maha ja lahkus lavalt.
Ühes teises möödunud nädalal toimunud intsidendis pöördus 11-aastane tüdruk Karlsruhes maskivastaste meeleavaldajate poole ning võrdles ennast Anne Frankiga, sest ta pidi oma sünnipäeva tähistama vaikselt, et naabrid ei kuuleks kutsutud külalistest.
Frank, kelle Hollandis varjul oldud ajal kirjutatud päevikut on lugenud miljonid, reedeti lõpuks ning ta suri Bergen-Belseni koonduslaagris 1945. aastal.
See võrdlus tekitas vihaseid reaktsioone ning Karlsruhe politsei nimetas seda "sobimatuks ja maitsetuks".
Saksamaa on uhke oma natsiminevikuga tegelemise ning holokausti eest "igavese vastutuse" võtmise üle.
Kuid viimastel aastatel on paremäärmuslik erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD) esitanud väljakutse Saksamaa mälestamise kultuurile. Erakonna juhtfiguurid kutsusid riiki avalikult üles lõpetama natsikuritegude kahetsemise.
Valitsuse koroonaviiruse leviku piiramiseks kehtestanud meetmed vallandasid Saksamaal laiaulatuslikud protestid, millel osalevad nii vasakäärmuslased, vandenõuteoreetikud kui paremäärmuslased, kes väidavad, et piirangud rikuvad nende kodanikuõigusi.
Möödunud kolmapäeval Berliini meeleavaldusel astus politsei ebahariliku sammu ning kasutas veekahureid, et ajada laiali tuhanded meeleavaldajad pärast seda, kui nad eirasid märguandeid maskikandmise kohta.
Sajad inimesed kogunesid Berliinis pühapäeval taas järjekordseks koroonavastaseks meeleavalduseks.
### Response:
Saksa välisminister kritiseeris koroonapiirangute võrdlust natsismiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Flora eest ei teinud pühapäeval kaasa mitu nädala keskel Eesti rahvuskoondist esindanud mängijat, mistõttu jooksis Eesti meistri eest väljakule nooruslik koosseis. Väravasuul tegi oma Premium liiga debüüdi 18-aastane Stiven Raider, kaasa lõid ka 19-aastane Markkus Seppik, 18-aastane Kristo Hussar ja veelgi noorem Rocco Robert Shein.
Sellele vaatamata läks Flora Hiiu staadionil kiirelt 2:0 juhtima, kui 16. minutil oli täpne Rauno Alliku ja kuus minutit hiljem Henri Välja. Lõppskoori vormistas 56. minutil Frank Liivak. Nõmme Kalju on tabelis neljandana kogunud 49 punkti, kolmandal kohal olev Levadia on neist mänginud kaks mängu vähem ja kogunud neli punkti enam.
Sepa staadionil toimunud mängus läks võõrustaja Tartu Tammeka kolmel korral juhtima, ent Viljandi Tulevik pööras matši siiski viigisadamasse. Juba avaminutil viis tartlased ette Patrick Genro Veelma, 13. minutil vastas Sander Kapper. 24. ja 71. minuti Andre Paju väravatele vastas Pavel Marin 64. ja 80. minutil. Nõnda lõpetas 28 vooruga 32 punkti kogunud Tammeka hooaja viiendana, Tulevik sai ühe punkti vähem ja lõpetas kuuendana. | Nooruslik Flora lõi Kaljule kolm väravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Flora eest ei teinud pühapäeval kaasa mitu nädala keskel Eesti rahvuskoondist esindanud mängijat, mistõttu jooksis Eesti meistri eest väljakule nooruslik koosseis. Väravasuul tegi oma Premium liiga debüüdi 18-aastane Stiven Raider, kaasa lõid ka 19-aastane Markkus Seppik, 18-aastane Kristo Hussar ja veelgi noorem Rocco Robert Shein.
Sellele vaatamata läks Flora Hiiu staadionil kiirelt 2:0 juhtima, kui 16. minutil oli täpne Rauno Alliku ja kuus minutit hiljem Henri Välja. Lõppskoori vormistas 56. minutil Frank Liivak. Nõmme Kalju on tabelis neljandana kogunud 49 punkti, kolmandal kohal olev Levadia on neist mänginud kaks mängu vähem ja kogunud neli punkti enam.
Sepa staadionil toimunud mängus läks võõrustaja Tartu Tammeka kolmel korral juhtima, ent Viljandi Tulevik pööras matši siiski viigisadamasse. Juba avaminutil viis tartlased ette Patrick Genro Veelma, 13. minutil vastas Sander Kapper. 24. ja 71. minuti Andre Paju väravatele vastas Pavel Marin 64. ja 80. minutil. Nõnda lõpetas 28 vooruga 32 punkti kogunud Tammeka hooaja viiendana, Tulevik sai ühe punkti vähem ja lõpetas kuuendana.
### Response:
Nooruslik Flora lõi Kaljule kolm väravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval Mikael Gunnulfseni ja Johannes Kläbo järel kolmanda koha saanud Holund edestas pühapäeval teise koha saanud Harald Östberg Amundseni 21,2 sekundiga, kolmas oli Sjur Röthe (+32,0).
Kahekordne olümpiavõitja ja neljakordne maailmameister Martin Johnsrud Sundby, kes kaotas laupäevases 15 km klassikasõidus võitjale enam kui kahe minutiga ja sai 40. koha, jättis pühapäeval võistluse seljavalu tõttu pooleli mõned kilomeetrid enne lõppu.
"Mul on seljaga liiga suured probleemid, et saaksin suusatada," rääkis pettunud Sundby NRK-le. "Täpselt samamoodi oli ka eile [laupäeval]. Valu on väljakannatamatu, ma ei suuda finišini sõita. Ma ei tea, mis edasi saab - oleme selle probleemiga võidelnud juba terve aasta. Pean välja mõtlema, kuidas saaksin taas suusatada. See valmistab äärmiselt palju pettumust," lisas Sundby.
Naiste 10 km vabatehnikasõidus oli taas parim ka laupäeval klassikasõidus võidutsenud Therese Johaug. Teise koha sai laupäeval kolmas olnud Heidi Weng, kes kaotas kümnekordsele maailmameistrile 36 sekundit, kolmas klassikasõidus Johaugi järel teise koha saanud Helene Marie Fossesholm (+50,8).
Rootsi suusatajad jätkasid Bruksvallarnas samuti oma hooaja avavõistlusega, naiste 10 km vabatehnikas sai esikoha Frida Karlsson, 9,9 sekundit kaotas talle Ebba Andersson ning 17,4 sekundit Maja Dahlqvist.
Meeste 15 km vabatehnikasõidus võttis kindla võidu William Poromaa, edestades teiseks tulnud Johan Häggströmi 21,5 sekundiga. Axel Ekström kaotas kolmandana 25,9 sekundit. | Johaugi edu oli ka teisel päeval mäekõrgune, seljavalu teeb Sundbyle piina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval Mikael Gunnulfseni ja Johannes Kläbo järel kolmanda koha saanud Holund edestas pühapäeval teise koha saanud Harald Östberg Amundseni 21,2 sekundiga, kolmas oli Sjur Röthe (+32,0).
Kahekordne olümpiavõitja ja neljakordne maailmameister Martin Johnsrud Sundby, kes kaotas laupäevases 15 km klassikasõidus võitjale enam kui kahe minutiga ja sai 40. koha, jättis pühapäeval võistluse seljavalu tõttu pooleli mõned kilomeetrid enne lõppu.
"Mul on seljaga liiga suured probleemid, et saaksin suusatada," rääkis pettunud Sundby NRK-le. "Täpselt samamoodi oli ka eile [laupäeval]. Valu on väljakannatamatu, ma ei suuda finišini sõita. Ma ei tea, mis edasi saab - oleme selle probleemiga võidelnud juba terve aasta. Pean välja mõtlema, kuidas saaksin taas suusatada. See valmistab äärmiselt palju pettumust," lisas Sundby.
Naiste 10 km vabatehnikasõidus oli taas parim ka laupäeval klassikasõidus võidutsenud Therese Johaug. Teise koha sai laupäeval kolmas olnud Heidi Weng, kes kaotas kümnekordsele maailmameistrile 36 sekundit, kolmas klassikasõidus Johaugi järel teise koha saanud Helene Marie Fossesholm (+50,8).
Rootsi suusatajad jätkasid Bruksvallarnas samuti oma hooaja avavõistlusega, naiste 10 km vabatehnikas sai esikoha Frida Karlsson, 9,9 sekundit kaotas talle Ebba Andersson ning 17,4 sekundit Maja Dahlqvist.
Meeste 15 km vabatehnikasõidus võttis kindla võidu William Poromaa, edestades teiseks tulnud Johan Häggströmi 21,5 sekundiga. Axel Ekström kaotas kolmandana 25,9 sekundit.
### Response:
Johaugi edu oli ka teisel päeval mäekõrgune, seljavalu teeb Sundbyle piina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hetkel on Kalev/Cramo hingekirjas vaid 11 mängumeest. VTB Ühisliiga kohalike mängijate reeglite kohaselt on üles on antud ka kaks Spordiklubi Nord noormängijat, kuid Paf Eesti-Läti liigas neid seni kasutatud veel pole, vahendab Korvpall24.ee.
"Plaanime mehi juurde võtta, loodetavasti nii Eestist kui välismaalt. Täpsemalt hetkel öelda ei saa," rääkis Reinbok. "Viimase kolme nädala jooksul oleme näinud ühe mängijaga vaeva, et lepingut sõlmida ja ei ole saanud seda lõpuni viia. Ilmselt tuleb seal ka uuele ringile minna."
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Reinbok Kalev/Cramo õhukesest koosseisust: plaanime mehi juurde võtta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hetkel on Kalev/Cramo hingekirjas vaid 11 mängumeest. VTB Ühisliiga kohalike mängijate reeglite kohaselt on üles on antud ka kaks Spordiklubi Nord noormängijat, kuid Paf Eesti-Läti liigas neid seni kasutatud veel pole, vahendab Korvpall24.ee.
"Plaanime mehi juurde võtta, loodetavasti nii Eestist kui välismaalt. Täpsemalt hetkel öelda ei saa," rääkis Reinbok. "Viimase kolme nädala jooksul oleme näinud ühe mängijaga vaeva, et lepingut sõlmida ja ei ole saanud seda lõpuni viia. Ilmselt tuleb seal ka uuele ringile minna."
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Reinbok Kalev/Cramo õhukesest koosseisust: plaanime mehi juurde võtta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | PÖFF SHORTS RAHVUSLIK VÕISTLUSPROGRAMM
Žürii: Inga Diev, Fabian Driehorst, Sveta Grigorjeva
PARIM LÜHIFILM
"Välguga löödud" (Eesti, 2020)
Režissöör: Romet Esko
Žürii kommentaar: "Kaunilt meisterdatud austusavaldus, mis ühendab isikliku arhiivi ja mängleva lähenemise meediumile, luues kummitava ja meeldejääva filmi, mida tahaks korduvalt uuesti vaadata. Film räägib sügavalt isikliku, delikaatse, ent dünaamilise loo sõprusest, andes edasi ühtaegu autentse ja universaalse sõnumi. "Välguga löödud" on elu ja loomingulisuse tähistamine läbi kinokunsti, mis mõjub väga ajakohase ja vajalikuna."
ŽÜRII POOLT MAINITUD
"Merevaatega tuba" (Eesti, 2020)
Režissöör: Leonid Shmelkov
Žürii kommentaar: "Kaasahaarav loo jutustamine selle parimal kujul, "Merevaatega tuba" on mitmekihiline film armastusest selle puhtaimas vormis: toores ja segane, kuid samas humoorikas, aus ja siiras. Lummav maiuspala, mis pakatab originaalsusest ja loomingulisusest, avaldades žüriile muljet sügavuse ja filmi võimega lähemal vaatlemisel avada ootamatuid üllatusi."
ANIMA VÕISTLUSPROGRAMM
Žürii: Jury: Agnés Bizzaro, Oskar Lehemaa, David Sproxton
PARIM LÜHIFILM
"Kullakallis" (Prantsusmaa, 2020)
Režissöör: Paul Mas
Žürii kommentaar: "See film kasutab animatsiooni kunstlikkust, et pääseda valusalt lähedale elulistele teemadele. Žürii hindab filmi lihtsat stiili ning täpsekäelist loo jutustamist, mille kaudu tuuakse vaatajateni keerulised teemad, mis jäävad nendega veel peale viimseid lõputiitreid."
ŽÜRII POOLT MAINITUD
"Suveniir" (Prantsusmaa, 2020)
Režissöör: Bastien Dubois
Žürii kommentaar: "Eraldi toome välja filmi, kus kasutades suurepärast kombinatsiooni animatsioonistiilidest, tuuakse vaataja silmade ette lugu sõjatraumadest, perekonfliktidest ning lõppude lõpuks ka loomeprotsessist. Žürii leiab, et see film suudab 15 minuti jooksul öelda rohkemat kui suurem osa filme 90 minutiga."
PARIM LASTEANIMATSIOON
"Matilda ja varupea" (Leedu, 2020)
Režissöör: Ignas Meilūnas
Žürii kommentaar: "Imetabane erksates toonides animeeritud rännak suure pinge all elava lapse ellu, kes on üllatusi täis teekonnal leidmaks oma iseseisvust ning kinnitamaks oma iseloomu. Tegemist on iroonilise ja värske looga tugevast tüdrukust, kes leiab viisi, kuidas hoida oma vaim nii vabana kui võimalik."
ZÜRII POOLT MAINITUD LASTEANIMATSIOON
"Pink" (Suurbritannia, 2020)
Režissöör: Rich Webber
Žürii kommentaar: "Film, millel on niivõrd täiuslik ajastus, kus animatsioon väljendub oma parimal kujul; nii täis huumorit ja emotsiooni, ja see kõik on mahutatud lühikesse vormi."
NEW TALENTS ŽÜRII AUHIND PARIMALE TUDENGIANIMATSIOONILE
"Olen siin" (Poola, 2020)
Režissöör: Julia Orlik
Žürii kommentaar: "Minimalistliku lähenemisega heidab film võimsa pilgu perekonnadünaamikale ühe naise viimastel elupäevadel. Žürii tunnetas julgust lähenemises, kus subjekt on otseses mõttes esiplaanil ja keskpunktis, seistes silmitsi armastuse, kaotuse ja üksilduse teemadega liigutaval, tundlikul ja emotsionaalselt laetud viisil."
NEW TALENTS ŽÜRII POOLT MAINITUD TUDENGIANIMATSIOON
"Must lammas" (Prantsusmaa, 2019)
Režissöör: James Molle
Žürii kommentaar: "Värske ja energilise tunnetusega, ehkki retrostiilis film tegeleb eksistentsiaalsete küsimustega, mis tabavad meid kõiki, kui leiame end univesumis kadununa. See ajas meid ka naerma!"
LÜHIFILMI VÕISTLUSPROGRAMM
Žürii: Jason Anderson, Jessie Mangum, Tambet Tuisk
PARIM LÜHIFILM
"Sinu ja Milagrose vahel" (Colombia, 2020)
Režissöör: Mariana Saffon
Žürii kommentaar: "Žüriile avaldas muljet filmi peen sisevaade ema ja tütre vahelisele keerulisele suhtele, peategelase vapustav näitlejatöö ning imeilus filmikeel. Režissöör näitab tähelepanuväärset oskust, hoolivust ja enesekindlust, tuues järk-järgult vaatajateni kõik suhtekihid, mis tegelaskujude vahel eksisteerivad.
ŽÜRII POOLT MAINITUD
"David" (Ameerika Ühendriigid, 2020)
Režissöör: Zachary Woods
Žürii kommentaar: "Lisaks säravate ja üllatavate näitlejatööde kolmikule tõestab see komöödia, et on korraga sama palju selgepilguline kui humoorikas."
NEW TALENTS ŽÜRII AUHIND PARIMALE TUDENGIFILMILE
"Anita" (Ameerika Ühendriigid, 2020)
Režissöör: Sushma Khadepaun
Žürii kommentaar: "Žüriid tabas filmitegija julgus, intelligentsus ja vaprus kujutamaks lõhet naise oodatud autonoomia ja tegevusvõimekuse ning karmide piirangute vahel, mida ei suru talle peale ainult ühiskond, vaid ka inimesed tema kõige lähedasemates suhetes. Filmitegija saavutab oma ambitsioonid läbi filmi täpsete kompositsioonide, tundlike näitlejatööde ja tõusvate pingete."
ŽÜRII POOLT MAINITUD
"Katkised juured" (Hispaania, 2019)
Režissöör: Alberto Gross
Žürii kommentaar: "Žüriil on hea meel tunnustada filmi noorte näitlejate tähelepanuväärsete etteastete ja empaatia eest, mida film väljendab tegelaskujude vastu, kes on sattunud tugevalt ja laialt resoneeruvasse ning keerulisse olukorda."
Võidufilme saab näha 22. novembril kell 21.00 Coca-Cola Plazas ning 29. novembril kell 13.15 Tartus Athena keskuses ja kell 16.00 Tallinnas kinos Artis. 24. Pimedate Ööde filmifestival jätkub kuni 29. novembrini. | PÖFF Shorts kuulutas välja võitjad, Romet Esko "Välguga löödud" sai õiguse kandideerida Oscarile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
PÖFF SHORTS RAHVUSLIK VÕISTLUSPROGRAMM
Žürii: Inga Diev, Fabian Driehorst, Sveta Grigorjeva
PARIM LÜHIFILM
"Välguga löödud" (Eesti, 2020)
Režissöör: Romet Esko
Žürii kommentaar: "Kaunilt meisterdatud austusavaldus, mis ühendab isikliku arhiivi ja mängleva lähenemise meediumile, luues kummitava ja meeldejääva filmi, mida tahaks korduvalt uuesti vaadata. Film räägib sügavalt isikliku, delikaatse, ent dünaamilise loo sõprusest, andes edasi ühtaegu autentse ja universaalse sõnumi. "Välguga löödud" on elu ja loomingulisuse tähistamine läbi kinokunsti, mis mõjub väga ajakohase ja vajalikuna."
ŽÜRII POOLT MAINITUD
"Merevaatega tuba" (Eesti, 2020)
Režissöör: Leonid Shmelkov
Žürii kommentaar: "Kaasahaarav loo jutustamine selle parimal kujul, "Merevaatega tuba" on mitmekihiline film armastusest selle puhtaimas vormis: toores ja segane, kuid samas humoorikas, aus ja siiras. Lummav maiuspala, mis pakatab originaalsusest ja loomingulisusest, avaldades žüriile muljet sügavuse ja filmi võimega lähemal vaatlemisel avada ootamatuid üllatusi."
ANIMA VÕISTLUSPROGRAMM
Žürii: Jury: Agnés Bizzaro, Oskar Lehemaa, David Sproxton
PARIM LÜHIFILM
"Kullakallis" (Prantsusmaa, 2020)
Režissöör: Paul Mas
Žürii kommentaar: "See film kasutab animatsiooni kunstlikkust, et pääseda valusalt lähedale elulistele teemadele. Žürii hindab filmi lihtsat stiili ning täpsekäelist loo jutustamist, mille kaudu tuuakse vaatajateni keerulised teemad, mis jäävad nendega veel peale viimseid lõputiitreid."
ŽÜRII POOLT MAINITUD
"Suveniir" (Prantsusmaa, 2020)
Režissöör: Bastien Dubois
Žürii kommentaar: "Eraldi toome välja filmi, kus kasutades suurepärast kombinatsiooni animatsioonistiilidest, tuuakse vaataja silmade ette lugu sõjatraumadest, perekonfliktidest ning lõppude lõpuks ka loomeprotsessist. Žürii leiab, et see film suudab 15 minuti jooksul öelda rohkemat kui suurem osa filme 90 minutiga."
PARIM LASTEANIMATSIOON
"Matilda ja varupea" (Leedu, 2020)
Režissöör: Ignas Meilūnas
Žürii kommentaar: "Imetabane erksates toonides animeeritud rännak suure pinge all elava lapse ellu, kes on üllatusi täis teekonnal leidmaks oma iseseisvust ning kinnitamaks oma iseloomu. Tegemist on iroonilise ja värske looga tugevast tüdrukust, kes leiab viisi, kuidas hoida oma vaim nii vabana kui võimalik."
ZÜRII POOLT MAINITUD LASTEANIMATSIOON
"Pink" (Suurbritannia, 2020)
Režissöör: Rich Webber
Žürii kommentaar: "Film, millel on niivõrd täiuslik ajastus, kus animatsioon väljendub oma parimal kujul; nii täis huumorit ja emotsiooni, ja see kõik on mahutatud lühikesse vormi."
NEW TALENTS ŽÜRII AUHIND PARIMALE TUDENGIANIMATSIOONILE
"Olen siin" (Poola, 2020)
Režissöör: Julia Orlik
Žürii kommentaar: "Minimalistliku lähenemisega heidab film võimsa pilgu perekonnadünaamikale ühe naise viimastel elupäevadel. Žürii tunnetas julgust lähenemises, kus subjekt on otseses mõttes esiplaanil ja keskpunktis, seistes silmitsi armastuse, kaotuse ja üksilduse teemadega liigutaval, tundlikul ja emotsionaalselt laetud viisil."
NEW TALENTS ŽÜRII POOLT MAINITUD TUDENGIANIMATSIOON
"Must lammas" (Prantsusmaa, 2019)
Režissöör: James Molle
Žürii kommentaar: "Värske ja energilise tunnetusega, ehkki retrostiilis film tegeleb eksistentsiaalsete küsimustega, mis tabavad meid kõiki, kui leiame end univesumis kadununa. See ajas meid ka naerma!"
LÜHIFILMI VÕISTLUSPROGRAMM
Žürii: Jason Anderson, Jessie Mangum, Tambet Tuisk
PARIM LÜHIFILM
"Sinu ja Milagrose vahel" (Colombia, 2020)
Režissöör: Mariana Saffon
Žürii kommentaar: "Žüriile avaldas muljet filmi peen sisevaade ema ja tütre vahelisele keerulisele suhtele, peategelase vapustav näitlejatöö ning imeilus filmikeel. Režissöör näitab tähelepanuväärset oskust, hoolivust ja enesekindlust, tuues järk-järgult vaatajateni kõik suhtekihid, mis tegelaskujude vahel eksisteerivad.
ŽÜRII POOLT MAINITUD
"David" (Ameerika Ühendriigid, 2020)
Režissöör: Zachary Woods
Žürii kommentaar: "Lisaks säravate ja üllatavate näitlejatööde kolmikule tõestab see komöödia, et on korraga sama palju selgepilguline kui humoorikas."
NEW TALENTS ŽÜRII AUHIND PARIMALE TUDENGIFILMILE
"Anita" (Ameerika Ühendriigid, 2020)
Režissöör: Sushma Khadepaun
Žürii kommentaar: "Žüriid tabas filmitegija julgus, intelligentsus ja vaprus kujutamaks lõhet naise oodatud autonoomia ja tegevusvõimekuse ning karmide piirangute vahel, mida ei suru talle peale ainult ühiskond, vaid ka inimesed tema kõige lähedasemates suhetes. Filmitegija saavutab oma ambitsioonid läbi filmi täpsete kompositsioonide, tundlike näitlejatööde ja tõusvate pingete."
ŽÜRII POOLT MAINITUD
"Katkised juured" (Hispaania, 2019)
Režissöör: Alberto Gross
Žürii kommentaar: "Žüriil on hea meel tunnustada filmi noorte näitlejate tähelepanuväärsete etteastete ja empaatia eest, mida film väljendab tegelaskujude vastu, kes on sattunud tugevalt ja laialt resoneeruvasse ning keerulisse olukorda."
Võidufilme saab näha 22. novembril kell 21.00 Coca-Cola Plazas ning 29. novembril kell 13.15 Tartus Athena keskuses ja kell 16.00 Tallinnas kinos Artis. 24. Pimedate Ööde filmifestival jätkub kuni 29. novembrini.
### Response:
PÖFF Shorts kuulutas välja võitjad, Romet Esko "Välguga löödud" sai õiguse kandideerida Oscarile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kümnenda järjestikuse võidu teeninud Kanepi alistas finaalis egiptlanna Maiar Sherifi (WTA 132.) tulemusega 6:3, 6:2. Kõrgeima asetusega eestlannal kulus vastase alistamiseks üks tund ja 11 minutit. Selle jooksul servis Kanepi neli ässa ja tegi ühe topeltvea.
Kokku on Kanepi võitnud tänavu kolm ning karjääri jooksul 18 ITF-i turniiri. Lisaks Las Palmasele oli eestlanna sel aastal võidukas veel Tšehhis Cherbourg-en-Cotentini ja Türgis Istanbuli turniiril. | Kaia Kanepi võitis Las Palmases selle aasta kolmanda ITF-i turniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kümnenda järjestikuse võidu teeninud Kanepi alistas finaalis egiptlanna Maiar Sherifi (WTA 132.) tulemusega 6:3, 6:2. Kõrgeima asetusega eestlannal kulus vastase alistamiseks üks tund ja 11 minutit. Selle jooksul servis Kanepi neli ässa ja tegi ühe topeltvea.
Kokku on Kanepi võitnud tänavu kolm ning karjääri jooksul 18 ITF-i turniiri. Lisaks Las Palmasele oli eestlanna sel aastal võidukas veel Tšehhis Cherbourg-en-Cotentini ja Türgis Istanbuli turniiril.
### Response:
Kaia Kanepi võitis Las Palmases selle aasta kolmanda ITF-i turniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ligi 215 pealtvaataja ees mängitud kohtumises nähti avaväravat juba esimesel minutil, kui täpne oli Tammeka mängija Patrick Genro Veelma. 13. minutil viigistas Sander Kapper seisu. Tammekal läks aga vaja vaid 11 minutit, et taas juhtima minna Andre Paju väravast. 2:1 seisul mindi ka poolajapausile.
Riietusruumist tulles näitas Tulevik vastasele kõvasti hambaid ning 64. minutil viigistaski Pavel Marin seisu. Seejärel viis Paju Tammeka taas juhtima. Tulevik keeldus aga alla andmast ja Marin skooris viimast korda kümme minutit enne lõpuvile. Viigipunktist aga ei piisanud, et meistriliigas endale viies koht napsata. Tartu lõpetas liigahooaja 32 ja Viljandi 31 punktiga. | Tammeka ja Tuleviku väravaterohke mäng lõppes viigiga, Tammekale viies koht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ligi 215 pealtvaataja ees mängitud kohtumises nähti avaväravat juba esimesel minutil, kui täpne oli Tammeka mängija Patrick Genro Veelma. 13. minutil viigistas Sander Kapper seisu. Tammekal läks aga vaja vaid 11 minutit, et taas juhtima minna Andre Paju väravast. 2:1 seisul mindi ka poolajapausile.
Riietusruumist tulles näitas Tulevik vastasele kõvasti hambaid ning 64. minutil viigistaski Pavel Marin seisu. Seejärel viis Paju Tammeka taas juhtima. Tulevik keeldus aga alla andmast ja Marin skooris viimast korda kümme minutit enne lõpuvile. Viigipunktist aga ei piisanud, et meistriliigas endale viies koht napsata. Tartu lõpetas liigahooaja 32 ja Viljandi 31 punktiga.
### Response:
Tammeka ja Tuleviku väravaterohke mäng lõppes viigiga, Tammekale viies koht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmine kolme kilomeetri jälitussõidu maailmarekord kuulus uusmeremaalasele Finn Fisher-Blackile ajaga 3.09,710. Lisaks uuendas mullune temposõidu MM-i pronksmedalist Ameerika Ühendriikide rekordit, mis kuulus enne Taylor Phinneyle ajaga 3.16,589. Ligi kümme sekundit kehvem aeg oli välja sõidetud 2008. aasta juunis.
Täiskasvanute jälitussõidu rekordit hoiab temposõidu valitsev maailmameister Filippo Ganna. Eliitmehed võistlevad nelja kilomeetri distantsil, kus itaallane sai ajaks 4.01,934. See teeb keskmiseks kiiruseks 59,52 km/h. | USA rattur kompab piire, uuendades juunioride maailmarekordit kolme sekundiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmine kolme kilomeetri jälitussõidu maailmarekord kuulus uusmeremaalasele Finn Fisher-Blackile ajaga 3.09,710. Lisaks uuendas mullune temposõidu MM-i pronksmedalist Ameerika Ühendriikide rekordit, mis kuulus enne Taylor Phinneyle ajaga 3.16,589. Ligi kümme sekundit kehvem aeg oli välja sõidetud 2008. aasta juunis.
Täiskasvanute jälitussõidu rekordit hoiab temposõidu valitsev maailmameister Filippo Ganna. Eliitmehed võistlevad nelja kilomeetri distantsil, kus itaallane sai ajaks 4.01,934. See teeb keskmiseks kiiruseks 59,52 km/h.
### Response:
USA rattur kompab piire, uuendades juunioride maailmarekordit kolme sekundiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sellel nädalal teatas veel belglane Dieter Vanthourenhout (Marlux-Napoleon Games), et lõpetab käesoleva aastaga 14 hooaega väldanud profikarjääri. Viimase võistluse teeb 35-aastane mees 30. detsembril Bredenes, kirjutab Spordipartner.ee.
Nicolas Cleppe (24) otsustas aasta lõpus lahkuda aga Telenet Baloise Lionsi tiimist. 2018. aasta Jingle Crossi võitja proovib teha karjääri maanteel ja otsib praegu endale meeskonda.
Rahvusvaheline Jalgratta Liit (UCI) otsustas veel, et alustab 2021/2022 hooaja maailma edetabelit nullist, arvesse lähevad vaid 2021. aasta maailmameistrivõistluste tulemused. | Prantsuse karikavõistlused ja Luksemburgi meistrivõistlused tühistati | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sellel nädalal teatas veel belglane Dieter Vanthourenhout (Marlux-Napoleon Games), et lõpetab käesoleva aastaga 14 hooaega väldanud profikarjääri. Viimase võistluse teeb 35-aastane mees 30. detsembril Bredenes, kirjutab Spordipartner.ee.
Nicolas Cleppe (24) otsustas aasta lõpus lahkuda aga Telenet Baloise Lionsi tiimist. 2018. aasta Jingle Crossi võitja proovib teha karjääri maanteel ja otsib praegu endale meeskonda.
Rahvusvaheline Jalgratta Liit (UCI) otsustas veel, et alustab 2021/2022 hooaja maailma edetabelit nullist, arvesse lähevad vaid 2021. aasta maailmameistrivõistluste tulemused.
### Response:
Prantsuse karikavõistlused ja Luksemburgi meistrivõistlused tühistati |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimati võitis Madridi Atletico Hispaania kõrgliigas Barcelonat eelmisel kümnendil. Meeskonna võiduvärava autoriks oli esimese poolaja kolmandal üleminutil Yannick Carrasco.
Madridi Atletico mängis laupäevast kohtumist seejuures ühe oma suurima skoorija Kuis Suarezita, kes jäi väljakult eemale positiivse koroonaproovi tõttu.
Barcelona meeskonna kapten Lionel Messi peab selle kohtumise küll kiirelt unustama, sest ta ei suutnud vastastele väga ärevaid momente tekitada. Liigatabelis hoiab Barcelona 11 punktiga kümnendat kohta. Madridi Atletico on 20 silmaga teisel positsioonil. Sama palju on punkte liidrikohal oleval Real Sociedadil.
Päeva teistes kohtumistes mängisid Madridi Real ning Villereal ja Levante ja Elche 1:1 viiki, Sevilla sai kodus jagu Celta Vigost 4:2. | Atletico alistas üle kümneaastase vaheaja järel koduliigas Barcelona | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimati võitis Madridi Atletico Hispaania kõrgliigas Barcelonat eelmisel kümnendil. Meeskonna võiduvärava autoriks oli esimese poolaja kolmandal üleminutil Yannick Carrasco.
Madridi Atletico mängis laupäevast kohtumist seejuures ühe oma suurima skoorija Kuis Suarezita, kes jäi väljakult eemale positiivse koroonaproovi tõttu.
Barcelona meeskonna kapten Lionel Messi peab selle kohtumise küll kiirelt unustama, sest ta ei suutnud vastastele väga ärevaid momente tekitada. Liigatabelis hoiab Barcelona 11 punktiga kümnendat kohta. Madridi Atletico on 20 silmaga teisel positsioonil. Sama palju on punkte liidrikohal oleval Real Sociedadil.
Päeva teistes kohtumistes mängisid Madridi Real ning Villereal ja Levante ja Elche 1:1 viiki, Sevilla sai kodus jagu Celta Vigost 4:2.
### Response:
Atletico alistas üle kümneaastase vaheaja järel koduliigas Barcelona |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hitchcocki "Rebecca", mis põhineb samanimelisel romaanil, võitis 1941. aastal parima filmi Oscari ja on tänaseni režissööri kõige märkimisväärsemate filmide seas. Just seetõttu on julge otsus Daphne du Maurier' legendaarsest romaanist uus filmiversioon teha. Raamatu ekraniseeringuid hakatakse tahest-tahtmata võrdlema, kuid sel on enam kaalu, kui niivõrd tugev filmiversioon on sellest romantilisest gooti-õudusromaanist juba olemas. Kuigi lugu on laias laastus sama, siis uus film mitmes mõttes piisavalt erinev, et mitte hakata seda stseen stseeni haaval eelmisega võrdlema.
"Rebecca" kulgeb läbi mitme žanri, kasutades hästi ära žanritavasid, kuid paraku ei kanna see lõpuni välja. Film algab romantilise armastuslooga, mis on klišeederohke, ent mõjuv: lummavas Prantsuse Rivieras kuldse suvepäikese all kohtab noor ja häbelik naine üht sihvakat, kena ning väga rikast meest Maxim de Winterit, kellel on kurb ja salapärane minevik.
Kuigi nende armastus lööb õitsele, siis armastuse kuldsed värvid muutuvad külmemateks sinisteks ja hallideks kohe, kui noorpaar Manderley' mõisa kolib. Siin on tegemist hoopis gooti-müsteeriumiga: Maximi eelmine naine, nimitegelane Rebecca on salapärastel asjaoludel surnud, kuid tema vaim elab uhkes villas edasi. Kõik jumaldasid Rebeccat ja uus proua De Winters ei ole teretulnud teda asendama, eelkõige range majapidajanna proua Danversi silmis. Lummavalt värvikates stseenides, mis meenutavad Dario Argento loomingut, liigume siin juba õudusfilmi maailma.
Müsteerium hakkab lahti hargnema ja film muutub krimithrilleriks, esitades ühe puändi teise järel – vaatajal ei ole aega veel uut infokildu seedidagi, kui juba pööratakse see järgmise paljastusega pea peale. Kui "Rebecca" esimesed segmendid kulgevad sobilikult rahulikus tempos, andes vaatlejale piisavalt aega, et meeleollu sisse elada ja lastes lool areneda, siis sama ei saa öelda filmi teise poole kohta.
Kõige enam kannatavad filmi sagedasest muteerumisest aga peategelased ise. Maxim on loo alguses vaoshoitud, mis on arusaadav, kuna fakti, et mees on hiljuti leseks jäänud, ei hoita kaua saladuses. Vahest suudab südamlik noor naine, kellele erinevalt Rebeccast nime ei antagi, Maximi murtud südame uuesti terveks teha? Paari suhtes näib olevat tõelisi tundeid ja keemiat, ent kui jõutakse Manderley'sse, muutub saladuslikult kinnine mees külmaks ja eemalolevaks ning keemia on suhtest kadunud.
Ühel hommikusöögil, kui proua de Winters uurib mehe uneskõndimise kohta, vaatab too naist sellise tüdinud pilguga, justkui oleks paar juba 30 aastat armastuseta abielus, tõuseb sõnagi lausumata lauast ja lahkub. Filmi lõpus teeb ka proua de Winters kannapöörde ja muidu pehme loomuga naisest saab korraga otsusekindel peategelane, mis süvendab veelgi enam tunnet, et filmi lõpuga on kiirustatud. Nii nagu uus proua de Winter peab elama Rebecca de Winteri aupaiste varjus, nii ei pääse kahjuks ka Ben Wheatley "Rebecca" Hitchcocki versiooni varjust, olgu ta hea või halb.
Värske "Rebecca" ekraniseering ei ole kindlasti ebaõnnestunud, võiks isegi öelda, et teatud aspektid on isegi paremad kui 1940. aasta versioonis, kuna ka Hitchcocki versioon polnud veatu. Mõned neist puudustest on ootuspärased, kui vaadata 80 aasta vanust filmi – liialdatud teatraalne näitlemine, passiivne misogüünia, tehnilised piirangud – ja mõned probleemid pärinevad juba algmaterjalist. Oma ajastu kohta on aga Hitchocki film märkimisväärne.
Vaatamata meeldejäävale visuaalile ja värvikasutusele pole aga uus "Rebecca", mille lugu hetkel nii uuenduslikult ei mõju, 21. sajandi filmimaastikul sama silmapaistev. | Arvustus. Ben Wheatley "Rebecca" ei pääse Hitchcocki varjust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hitchcocki "Rebecca", mis põhineb samanimelisel romaanil, võitis 1941. aastal parima filmi Oscari ja on tänaseni režissööri kõige märkimisväärsemate filmide seas. Just seetõttu on julge otsus Daphne du Maurier' legendaarsest romaanist uus filmiversioon teha. Raamatu ekraniseeringuid hakatakse tahest-tahtmata võrdlema, kuid sel on enam kaalu, kui niivõrd tugev filmiversioon on sellest romantilisest gooti-õudusromaanist juba olemas. Kuigi lugu on laias laastus sama, siis uus film mitmes mõttes piisavalt erinev, et mitte hakata seda stseen stseeni haaval eelmisega võrdlema.
"Rebecca" kulgeb läbi mitme žanri, kasutades hästi ära žanritavasid, kuid paraku ei kanna see lõpuni välja. Film algab romantilise armastuslooga, mis on klišeederohke, ent mõjuv: lummavas Prantsuse Rivieras kuldse suvepäikese all kohtab noor ja häbelik naine üht sihvakat, kena ning väga rikast meest Maxim de Winterit, kellel on kurb ja salapärane minevik.
Kuigi nende armastus lööb õitsele, siis armastuse kuldsed värvid muutuvad külmemateks sinisteks ja hallideks kohe, kui noorpaar Manderley' mõisa kolib. Siin on tegemist hoopis gooti-müsteeriumiga: Maximi eelmine naine, nimitegelane Rebecca on salapärastel asjaoludel surnud, kuid tema vaim elab uhkes villas edasi. Kõik jumaldasid Rebeccat ja uus proua De Winters ei ole teretulnud teda asendama, eelkõige range majapidajanna proua Danversi silmis. Lummavalt värvikates stseenides, mis meenutavad Dario Argento loomingut, liigume siin juba õudusfilmi maailma.
Müsteerium hakkab lahti hargnema ja film muutub krimithrilleriks, esitades ühe puändi teise järel – vaatajal ei ole aega veel uut infokildu seedidagi, kui juba pööratakse see järgmise paljastusega pea peale. Kui "Rebecca" esimesed segmendid kulgevad sobilikult rahulikus tempos, andes vaatlejale piisavalt aega, et meeleollu sisse elada ja lastes lool areneda, siis sama ei saa öelda filmi teise poole kohta.
Kõige enam kannatavad filmi sagedasest muteerumisest aga peategelased ise. Maxim on loo alguses vaoshoitud, mis on arusaadav, kuna fakti, et mees on hiljuti leseks jäänud, ei hoita kaua saladuses. Vahest suudab südamlik noor naine, kellele erinevalt Rebeccast nime ei antagi, Maximi murtud südame uuesti terveks teha? Paari suhtes näib olevat tõelisi tundeid ja keemiat, ent kui jõutakse Manderley'sse, muutub saladuslikult kinnine mees külmaks ja eemalolevaks ning keemia on suhtest kadunud.
Ühel hommikusöögil, kui proua de Winters uurib mehe uneskõndimise kohta, vaatab too naist sellise tüdinud pilguga, justkui oleks paar juba 30 aastat armastuseta abielus, tõuseb sõnagi lausumata lauast ja lahkub. Filmi lõpus teeb ka proua de Winters kannapöörde ja muidu pehme loomuga naisest saab korraga otsusekindel peategelane, mis süvendab veelgi enam tunnet, et filmi lõpuga on kiirustatud. Nii nagu uus proua de Winter peab elama Rebecca de Winteri aupaiste varjus, nii ei pääse kahjuks ka Ben Wheatley "Rebecca" Hitchcocki versiooni varjust, olgu ta hea või halb.
Värske "Rebecca" ekraniseering ei ole kindlasti ebaõnnestunud, võiks isegi öelda, et teatud aspektid on isegi paremad kui 1940. aasta versioonis, kuna ka Hitchcocki versioon polnud veatu. Mõned neist puudustest on ootuspärased, kui vaadata 80 aasta vanust filmi – liialdatud teatraalne näitlemine, passiivne misogüünia, tehnilised piirangud – ja mõned probleemid pärinevad juba algmaterjalist. Oma ajastu kohta on aga Hitchocki film märkimisväärne.
Vaatamata meeldejäävale visuaalile ja värvikasutusele pole aga uus "Rebecca", mille lugu hetkel nii uuenduslikult ei mõju, 21. sajandi filmimaastikul sama silmapaistev.
### Response:
Arvustus. Ben Wheatley "Rebecca" ei pääse Hitchcocki varjust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Las mind vaata tagasi... Voldemar Panso"
22. novembril kell 19.30
Mälestussaates, mis valmis Voldemar Panso 75. sünniaastapäevaks, on kasutatud hulgaliselt filmi- ja videoarhiivi materjale, muu hulgas Panso enda loetud teatrimõtteid. Režissöör Kalev Lepik, toimetaja Anne Tuuling.
Mängufilm "Näitleja Joller"
22. novembril kell 20.00
Eesti Televisiooni esimene mängufilm valmis Voldemar Panso samanimelise jutustuse järgi. Nimiosas Voldemar Panso, teistes osades Ruts Bauman, Jüri Järvet, Linda Rummo, Ester Pajusoo, Franz Malmsten, Rudolf Nuude, Aksel Orav, Kulno Süvalep jpt. Käsikiri Jüri Järvet, režissöör-lavastaja Virve Aruoja, operaator Anton Mutt, kunstnik Linda Andreste.
Lavastus "Voldemar"
22. novembril kell 21.25
Aastal 1955 Nõmme rongis: ühel pingil tukub plikaohtu Helmi, teisel istub vana maamees August, kolmandal räbaldunud sinelis 30-aastane Lemmergas. Teekond Kivimäelt Balti jaama kulgeb reaalsuse ja kujutluse, tõsielu ning mängu hoos. Elagu elu! - hüüab noor Voldemar Panso (Tiit Sukk), kes sõidab oma lavastuse "Kuningal on külm" esietendusele, kuid mängib lühikesel rongisõidul koos reisikaaslastega läbi pool elu - isa ja ema, tüdrukuid ning armastatuid, koolikaaslasi ja õpetajaid, näitlejaid ning teisi eluteel ette tulijaid.
Näidendi aluseks on Voldemar Panso mälestused, artiklid ja päevikud. 2007. aasta teatriauhindade jagamisel pälvis "Voldemar" neist tervelt kolm: Andrus Kivirähk algupärase dramaturgia auhinna, Taavi Teplenkov parima meeskõrvalosa auhinna Lemmergase rolli eest ja Ardo Ran Varres Eesti Autorite Ühingu preemia sõnalavastuse originaalmuusika eest.
Lavastaja Merle Karusoo, kunstnik Pille Jänes, helilooja Ardo Ran Varres. Osades Tiit Sukk, Taavi Teplenkov, Guido Kangur, Mari-Liis Lill, Viire Valdma. Režissöör Marek Miil, juhtoperaator Ivar Murel, produtsent Gerda Kordemets.
"Teatri vang"
22. novembril kell 23.20
Voldemar Panso portreteerib iseennast ja teatrimaagiat. Režissöör Virve Aruoja, operaator Vello Aruoja.
"Kuldne trepp"
23. novembril kell 00.05
Põgus pilguheit lavakunstikooli kümnele esimesele lennule. Saate režissöör Norma Jõekalda, toimetaja Anne Tuuling. Teksti loeb Aarne Üksküla. | ETV2 teemaõhtu tähistab Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Las mind vaata tagasi... Voldemar Panso"
22. novembril kell 19.30
Mälestussaates, mis valmis Voldemar Panso 75. sünniaastapäevaks, on kasutatud hulgaliselt filmi- ja videoarhiivi materjale, muu hulgas Panso enda loetud teatrimõtteid. Režissöör Kalev Lepik, toimetaja Anne Tuuling.
Mängufilm "Näitleja Joller"
22. novembril kell 20.00
Eesti Televisiooni esimene mängufilm valmis Voldemar Panso samanimelise jutustuse järgi. Nimiosas Voldemar Panso, teistes osades Ruts Bauman, Jüri Järvet, Linda Rummo, Ester Pajusoo, Franz Malmsten, Rudolf Nuude, Aksel Orav, Kulno Süvalep jpt. Käsikiri Jüri Järvet, režissöör-lavastaja Virve Aruoja, operaator Anton Mutt, kunstnik Linda Andreste.
Lavastus "Voldemar"
22. novembril kell 21.25
Aastal 1955 Nõmme rongis: ühel pingil tukub plikaohtu Helmi, teisel istub vana maamees August, kolmandal räbaldunud sinelis 30-aastane Lemmergas. Teekond Kivimäelt Balti jaama kulgeb reaalsuse ja kujutluse, tõsielu ning mängu hoos. Elagu elu! - hüüab noor Voldemar Panso (Tiit Sukk), kes sõidab oma lavastuse "Kuningal on külm" esietendusele, kuid mängib lühikesel rongisõidul koos reisikaaslastega läbi pool elu - isa ja ema, tüdrukuid ning armastatuid, koolikaaslasi ja õpetajaid, näitlejaid ning teisi eluteel ette tulijaid.
Näidendi aluseks on Voldemar Panso mälestused, artiklid ja päevikud. 2007. aasta teatriauhindade jagamisel pälvis "Voldemar" neist tervelt kolm: Andrus Kivirähk algupärase dramaturgia auhinna, Taavi Teplenkov parima meeskõrvalosa auhinna Lemmergase rolli eest ja Ardo Ran Varres Eesti Autorite Ühingu preemia sõnalavastuse originaalmuusika eest.
Lavastaja Merle Karusoo, kunstnik Pille Jänes, helilooja Ardo Ran Varres. Osades Tiit Sukk, Taavi Teplenkov, Guido Kangur, Mari-Liis Lill, Viire Valdma. Režissöör Marek Miil, juhtoperaator Ivar Murel, produtsent Gerda Kordemets.
"Teatri vang"
22. novembril kell 23.20
Voldemar Panso portreteerib iseennast ja teatrimaagiat. Režissöör Virve Aruoja, operaator Vello Aruoja.
"Kuldne trepp"
23. novembril kell 00.05
Põgus pilguheit lavakunstikooli kümnele esimesele lennule. Saate režissöör Norma Jõekalda, toimetaja Anne Tuuling. Teksti loeb Aarne Üksküla.
### Response:
ETV2 teemaõhtu tähistab Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiljuti tõusis taas päevakorda e-valimiste teema ning selle turvalisuse täiendamise küsimus. Välja pakuti avalikkuses vähem arutatud, kuid kuluaarides mõnda aega ringelnud näotuvastuse variant, mis koheselt ka (peamiselt kriitilist) tagasisidet sai.
Esiteks. Nagu e-valimiste usaldamine ei saa olla usu küsimus, ei saa seda olla ka e-valimiste mitteusaldamine. Fundamentalism ei ole aktsepteeritav kummalgi suunal.
Teiseks lähtun ma allolevas tekstis eeldusest, mille kohaselt sooviksime me põhimõtteliselt ka edaspidi kasutada e-valimiste võimalust – eeldusel, et täidetud on mitmed olulised tingimused. Minu järgneval mõttekäigul puudub ühisosa seisukohaga, mille kohaselt on e-valimised a priori väär ning lubamatu.
Kolmandaks arvestan ma faktiga, et praeguse seisuga ei ole tõendatud Eesti e-valimiste teel või vahendusel läbi viidud valimispettust. Ringleb mitmeid lugusid ning hüpoteese, kuid tõendatud juhtumid puuduvad. Minu mõttekäigul puudub ühisosa süüdistustega, mille kohaselt on valimispettus küll toimunud, kuid seejärel politsei ning kohtute koostöös kinni mätsitud ja kalevi alla maetud.
Riskide maandamine on ka kompromisside tegemine
Digilahenduste turvalisuse parendamise võimaluste uurimine on mõistlik ning vajalik. Iga juurutamiseks valitud parendusvõimaluse puhul tuleb kaaluda meetme proportsionaalsust, arvestades turvariski suurust ning meetme rakendamisega seotud kulusid ja keerukust.
Ehk siis väga lihtsustatult öeldes tuleb kaaluda, kas ühe euro suuruse riski vähendamiseks on mõistlik kulutada sada eurot. Riskide – olgu need tehnoloogilised või mitte – maandamine on lisaks põhjalikule analüüsile ka kompromisside tegemine. On palju riske, mida pole võimalik sajaprotsendiliselt välistada.
Ükski digilahendus pole sajaprotsendiliselt kräkkimiskindel. Käib pidev töö selle nimel, et uusi riske maandada ning selle nimel, et riski realiseerumisel toimuks nii avastamine kui ka taastumine, sealhulgas korrigeerimine, võimalikult kiiresti. Tehnoloogia areng on kiire ning võidujooks kräkkerite ja ehitajate-kaitsjate vahel on lõputu sprintide jada.
Üheks digilahenduste turvalisust oluliselt tõstvaks meetodiks on kaheastmelise autentimise sisseviimine, mis nõuab isiku tuvastamist kahel sõltumatul viisil ning muudab kurjategijale lubamatu ligipääsu oluliselt keerulisemaks. Paljude tänapäevaste digilahenduste puhul on see soositud ning soovitatud lisaturbelahendus.
Esmapilgul võib tunduda, et näotuvastus ongi teine, lisanduv tase e-valimiste turvalisuse täiendamiseks. See oletus ei arvesta aga tõsiasjaga, et Eesti ID-kaart juba kasutab kahetasemelist autentimist – kaarti pole digitaalselt võimalik kasutada ilma PIN-koode teadmata ning PIN-koode pole võimalik kasutada ilma kaarti enda valdusesse saamata. Näotuvastus on Eesti ID-kaardi ja e-valimiste kontekstis kolmanda taseme lisamine.
Mida turvalisem, seda parem, kas pole? Nagu ma juba eelpool põgusalt mainisin, päris nii lihtne see paraku pole. Me peame muuhulgas hindama tehnilist teostatavust, lahenduse maksumust ning kaasnevat ebamugavust ja kõrvutama seda kõike riski suurusega.
Üks tehnoloogiliselt turvalisemaid lahendusi e-valimiste läbiviimiseks oleks kasutada vaid üht, turvatud ruumis asuvat valimisarvutit, millele pääsevad valijad ligi järjekorra alusel pärast dokumentide ning biomeetriliste andmete (sõrmejäljed pluss silmaiiris pluss südamerütm) kontrolli, kusjuures iga klahvivajutus ning hiireklõps, sealhulgas valimiseelistus, salvestatakse.
"Meie eesmärk on leida mõistlik, turvaline lahendus kahe sellise äärmusliku lahenduse vahel."
Üks tehnoloogiliselt vähemturvalisi lahendusi oleks see, kus valija tuvastamine käib tubli-poliitik.ee veebisaidil valimishuvilise poolt vabas vormis sisestatud nime ja identiteedi kontrolliks lisatud postiindeksi abil, kusjuures hääli loetakse hetkeni kui täitub valimisõigusega isikute arv. Meie eesmärk on leida mõistlik, turvaline lahendus kahe sellise äärmusliku lahenduse vahel.
Tagasi näotuvastuse juurde
Esiteks peame me selgelt sõnastama probleemi, mida püüame lahendada. Sagedamini esinenud arvamusavalduste põhjal võiks probleemi üldine vorm olla stiilis: "Püüame vähendada tõenäosust, et kurjategija saaks valimisõigusliku kodaniku ID-kaarti omades ning tema salajasi PIN-koode teades anda valimistel hääle selle kodaniku eest (ilma kodaniku teadmata)".
Teiseks peame analüüsima probleemi/riski suurust. Kas on tõendatud juhtumeid, et selline olukord on aset leidnud? Millistel tingimustel on tõenäoline, et selline olukord võib tulevikus aset leida? Kui suurt osa valimisõiguslikest kodanikest see risk puudutab?
Kolmandaks peame kaaluma riski maandamise alternatiivlahendusi. Kas parim lahendus oleks tehnoloogiline, näiteks näotuvastuse lisamine? Või oleks kasu seadusemuudatusest, mille järel tõuseb valimispettuse karistusmäär? Või tuleb tugevdada järelevalvet, et tõsta valimispettuse avastamismäära (praeguselt nullilt)?
Iga alternatiivi juures peame analüüsima teostatavuse ja potentsiaalse efekti suurust. Jäädes oma liistude juurde, vaatan ma siinkohal vaid tehnoloogilist lahendust ja piirdun teemas püsimiseks näotuvastusega.
Esiteks: kas valitud meetod on tehnoloogiliselt rakendatav? Praegu saab e-valimistel osaleda spetsiaalse arvutiprogrammi abil, mis tuleb valijal enda arvutisse laadida. Mobiiltelefonidelt hääletamine pole võimalik, mistõttu peame arvestama personaalarvutite võimaluste ja piirangutega.
Kui paljudel potentsiaalsetel e-valijatel on arvutis veebikaamera? Kui paljud oskavad või soovivad seda kasutada? Milliste riistvaraliste konfiguratsioonide ning operatsioonisüsteemide versioonidega peab tagama valimisrakenduse töökindluse, arvestades kaameratootjate poolt pakutavate ajurite (i.k - driver) eripärasid, töökindlust ning turvalisust?
Teiseks: milliseid arendustöid valitud meetod vajab? Siin tuleb vaadata nii aja- kui rahakulu ning protsesside ja protseduuride poolt. Näotuvastuse puhul räägime me tarkvara arendusest, töökindluse ja turvalisuse testimisest ning järjepidevast hooldamisest ja sellele kõige maksumusest ja realistlikust ajakavast.
Võimalik, et tarvilik on ka seadusemuudatuste sisseviimine. Võimalik, et muuta tuleb valimiste auditeerimise protseduuri. Võimalik, et muuta tuleb mitmeid seotud infosüsteeme.
Kolmandaks: kas projektina edukalt juurutatud valitud meetod täidaks oma sisulisi eesmärke? Kui sihiks on seatud riski elimineerimine, siis kas see on realiseeritav? Näiteks võib ette kujutada olukorda, kus kurjategija palub (või "palub") ohvriks valitud hääleõiguslikul kodanikul korraks kaamerasse vaadata ning ühel või teisel põhjusel ohver seda ka teeb.
Kui sihiks on seatud riski vähendamine, siis millisel määral (ja kuidas mõõdetavalt) peab see langema, et eesmärk saaks täidetud?`
Neljandaks: kas valitud meetodi juurutamisega kaasnev efekt on summa summarum positiivne? Iga valimistarkvarasse ning -protseduuridesse lisatud komponent on potentsiaalne turvarisk. Iga muudatusega tekivad nii etteaimatavad kui mitte-etteaimatavad kaasmõjud. Iga protseduuriline ja tehnoloogiline täiendus avaldab positiivset või negatiivset mõju valimisaktiivsusele.
Parima võimaliku suuna valikul peame ühelt poolt arvestama valimissüsteemi kui terviku keerukusega ning teiselt poolt püüdma eristada valimistega seotud konkreetseid muresid, väljakutseid ning etteheiteid.
Valimistejärgne häälte hävitamine näiteks pole e-valimiste küsimus, vaid meie valimissüsteemi eripära ning sätestatud riigikogu valimise seaduse paragrahvis 77 1, kusjuures paberhääli ning elektroonilisi hääli koheldakse sarnaselt. Samamoodi on meie valimissüsteemi eripäraks hääletamise salajasuse printsiip, mis on sätestatud põhiseaduse paragrahvis 60 ning paragrahvis 156.
Kokkuvõtteks. Näotuvastuse saaks e-hääletamisele lisada. Küsimus on selles, et kas ka peaks.
Kommentaar ilmus algselt Kaimar Karu Facebooki-leheküljel. | Kaimar Karu: näotuvastuse saaks e-hääletamisele lisada, aga kas ka peaks? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiljuti tõusis taas päevakorda e-valimiste teema ning selle turvalisuse täiendamise küsimus. Välja pakuti avalikkuses vähem arutatud, kuid kuluaarides mõnda aega ringelnud näotuvastuse variant, mis koheselt ka (peamiselt kriitilist) tagasisidet sai.
Esiteks. Nagu e-valimiste usaldamine ei saa olla usu küsimus, ei saa seda olla ka e-valimiste mitteusaldamine. Fundamentalism ei ole aktsepteeritav kummalgi suunal.
Teiseks lähtun ma allolevas tekstis eeldusest, mille kohaselt sooviksime me põhimõtteliselt ka edaspidi kasutada e-valimiste võimalust – eeldusel, et täidetud on mitmed olulised tingimused. Minu järgneval mõttekäigul puudub ühisosa seisukohaga, mille kohaselt on e-valimised a priori väär ning lubamatu.
Kolmandaks arvestan ma faktiga, et praeguse seisuga ei ole tõendatud Eesti e-valimiste teel või vahendusel läbi viidud valimispettust. Ringleb mitmeid lugusid ning hüpoteese, kuid tõendatud juhtumid puuduvad. Minu mõttekäigul puudub ühisosa süüdistustega, mille kohaselt on valimispettus küll toimunud, kuid seejärel politsei ning kohtute koostöös kinni mätsitud ja kalevi alla maetud.
Riskide maandamine on ka kompromisside tegemine
Digilahenduste turvalisuse parendamise võimaluste uurimine on mõistlik ning vajalik. Iga juurutamiseks valitud parendusvõimaluse puhul tuleb kaaluda meetme proportsionaalsust, arvestades turvariski suurust ning meetme rakendamisega seotud kulusid ja keerukust.
Ehk siis väga lihtsustatult öeldes tuleb kaaluda, kas ühe euro suuruse riski vähendamiseks on mõistlik kulutada sada eurot. Riskide – olgu need tehnoloogilised või mitte – maandamine on lisaks põhjalikule analüüsile ka kompromisside tegemine. On palju riske, mida pole võimalik sajaprotsendiliselt välistada.
Ükski digilahendus pole sajaprotsendiliselt kräkkimiskindel. Käib pidev töö selle nimel, et uusi riske maandada ning selle nimel, et riski realiseerumisel toimuks nii avastamine kui ka taastumine, sealhulgas korrigeerimine, võimalikult kiiresti. Tehnoloogia areng on kiire ning võidujooks kräkkerite ja ehitajate-kaitsjate vahel on lõputu sprintide jada.
Üheks digilahenduste turvalisust oluliselt tõstvaks meetodiks on kaheastmelise autentimise sisseviimine, mis nõuab isiku tuvastamist kahel sõltumatul viisil ning muudab kurjategijale lubamatu ligipääsu oluliselt keerulisemaks. Paljude tänapäevaste digilahenduste puhul on see soositud ning soovitatud lisaturbelahendus.
Esmapilgul võib tunduda, et näotuvastus ongi teine, lisanduv tase e-valimiste turvalisuse täiendamiseks. See oletus ei arvesta aga tõsiasjaga, et Eesti ID-kaart juba kasutab kahetasemelist autentimist – kaarti pole digitaalselt võimalik kasutada ilma PIN-koode teadmata ning PIN-koode pole võimalik kasutada ilma kaarti enda valdusesse saamata. Näotuvastus on Eesti ID-kaardi ja e-valimiste kontekstis kolmanda taseme lisamine.
Mida turvalisem, seda parem, kas pole? Nagu ma juba eelpool põgusalt mainisin, päris nii lihtne see paraku pole. Me peame muuhulgas hindama tehnilist teostatavust, lahenduse maksumust ning kaasnevat ebamugavust ja kõrvutama seda kõike riski suurusega.
Üks tehnoloogiliselt turvalisemaid lahendusi e-valimiste läbiviimiseks oleks kasutada vaid üht, turvatud ruumis asuvat valimisarvutit, millele pääsevad valijad ligi järjekorra alusel pärast dokumentide ning biomeetriliste andmete (sõrmejäljed pluss silmaiiris pluss südamerütm) kontrolli, kusjuures iga klahvivajutus ning hiireklõps, sealhulgas valimiseelistus, salvestatakse.
"Meie eesmärk on leida mõistlik, turvaline lahendus kahe sellise äärmusliku lahenduse vahel."
Üks tehnoloogiliselt vähemturvalisi lahendusi oleks see, kus valija tuvastamine käib tubli-poliitik.ee veebisaidil valimishuvilise poolt vabas vormis sisestatud nime ja identiteedi kontrolliks lisatud postiindeksi abil, kusjuures hääli loetakse hetkeni kui täitub valimisõigusega isikute arv. Meie eesmärk on leida mõistlik, turvaline lahendus kahe sellise äärmusliku lahenduse vahel.
Tagasi näotuvastuse juurde
Esiteks peame me selgelt sõnastama probleemi, mida püüame lahendada. Sagedamini esinenud arvamusavalduste põhjal võiks probleemi üldine vorm olla stiilis: "Püüame vähendada tõenäosust, et kurjategija saaks valimisõigusliku kodaniku ID-kaarti omades ning tema salajasi PIN-koode teades anda valimistel hääle selle kodaniku eest (ilma kodaniku teadmata)".
Teiseks peame analüüsima probleemi/riski suurust. Kas on tõendatud juhtumeid, et selline olukord on aset leidnud? Millistel tingimustel on tõenäoline, et selline olukord võib tulevikus aset leida? Kui suurt osa valimisõiguslikest kodanikest see risk puudutab?
Kolmandaks peame kaaluma riski maandamise alternatiivlahendusi. Kas parim lahendus oleks tehnoloogiline, näiteks näotuvastuse lisamine? Või oleks kasu seadusemuudatusest, mille järel tõuseb valimispettuse karistusmäär? Või tuleb tugevdada järelevalvet, et tõsta valimispettuse avastamismäära (praeguselt nullilt)?
Iga alternatiivi juures peame analüüsima teostatavuse ja potentsiaalse efekti suurust. Jäädes oma liistude juurde, vaatan ma siinkohal vaid tehnoloogilist lahendust ja piirdun teemas püsimiseks näotuvastusega.
Esiteks: kas valitud meetod on tehnoloogiliselt rakendatav? Praegu saab e-valimistel osaleda spetsiaalse arvutiprogrammi abil, mis tuleb valijal enda arvutisse laadida. Mobiiltelefonidelt hääletamine pole võimalik, mistõttu peame arvestama personaalarvutite võimaluste ja piirangutega.
Kui paljudel potentsiaalsetel e-valijatel on arvutis veebikaamera? Kui paljud oskavad või soovivad seda kasutada? Milliste riistvaraliste konfiguratsioonide ning operatsioonisüsteemide versioonidega peab tagama valimisrakenduse töökindluse, arvestades kaameratootjate poolt pakutavate ajurite (i.k - driver) eripärasid, töökindlust ning turvalisust?
Teiseks: milliseid arendustöid valitud meetod vajab? Siin tuleb vaadata nii aja- kui rahakulu ning protsesside ja protseduuride poolt. Näotuvastuse puhul räägime me tarkvara arendusest, töökindluse ja turvalisuse testimisest ning järjepidevast hooldamisest ja sellele kõige maksumusest ja realistlikust ajakavast.
Võimalik, et tarvilik on ka seadusemuudatuste sisseviimine. Võimalik, et muuta tuleb valimiste auditeerimise protseduuri. Võimalik, et muuta tuleb mitmeid seotud infosüsteeme.
Kolmandaks: kas projektina edukalt juurutatud valitud meetod täidaks oma sisulisi eesmärke? Kui sihiks on seatud riski elimineerimine, siis kas see on realiseeritav? Näiteks võib ette kujutada olukorda, kus kurjategija palub (või "palub") ohvriks valitud hääleõiguslikul kodanikul korraks kaamerasse vaadata ning ühel või teisel põhjusel ohver seda ka teeb.
Kui sihiks on seatud riski vähendamine, siis millisel määral (ja kuidas mõõdetavalt) peab see langema, et eesmärk saaks täidetud?`
Neljandaks: kas valitud meetodi juurutamisega kaasnev efekt on summa summarum positiivne? Iga valimistarkvarasse ning -protseduuridesse lisatud komponent on potentsiaalne turvarisk. Iga muudatusega tekivad nii etteaimatavad kui mitte-etteaimatavad kaasmõjud. Iga protseduuriline ja tehnoloogiline täiendus avaldab positiivset või negatiivset mõju valimisaktiivsusele.
Parima võimaliku suuna valikul peame ühelt poolt arvestama valimissüsteemi kui terviku keerukusega ning teiselt poolt püüdma eristada valimistega seotud konkreetseid muresid, väljakutseid ning etteheiteid.
Valimistejärgne häälte hävitamine näiteks pole e-valimiste küsimus, vaid meie valimissüsteemi eripära ning sätestatud riigikogu valimise seaduse paragrahvis 77 1, kusjuures paberhääli ning elektroonilisi hääli koheldakse sarnaselt. Samamoodi on meie valimissüsteemi eripäraks hääletamise salajasuse printsiip, mis on sätestatud põhiseaduse paragrahvis 60 ning paragrahvis 156.
Kokkuvõtteks. Näotuvastuse saaks e-hääletamisele lisada. Küsimus on selles, et kas ka peaks.
Kommentaar ilmus algselt Kaimar Karu Facebooki-leheküljel.
### Response:
Kaimar Karu: näotuvastuse saaks e-hääletamisele lisada, aga kas ka peaks? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vene meedia on riigi olukorrast maalinud musta pildi: haiglate koridorid on täitunud patsientide ja kanderaamidega ning surnukuuride põrandad on täis lahkunuid, vahendab AP.
Samas on valitsus öelnud, et üleriiklike rangeid piiranguid pole vaja kehtestada. Piirangud sõltuvad piirkondadest ja regioonidest, kuid enamasti on neiks maskikandmise kohustus, eneseisolatsiooninõue vanuritele, massürituste keelamine ning piirangud restoranide ja baaride lahtiolekuaegadele.
Venemaa president Vladimir Putin on samas tunnistanud, et tervishoiusüsteem on vigane ning olukord riigis pole hea.
Orjoli oblastis arstina töötav Dmitri Seriogin ütles, et haiglates on tavapäraseks saanud järjekorrad voodikohtadele, mõnel juhul tuleb voodikoha vabanemist oodata päevi.
"Oleme oblastis tunnistamas tervishoiusüsteemi kokkukukkumist. See ei tule absoluutselt toime," ütles arst.
Regioonide juhid aga ei taha rangeid piiranguid kehtestada, kuna neil pole raha, et majanduslikku kahju inimestele hüvitada. Seega hoitakse kõik ärid ja asutused lahti.
Ainult Baikali-äärne Burjaatia Vabariik on kaheks nädalaks sulgenud kõik kohvikud, restoranid, baarid, kaubamajad, kinod, ilusalongid ja saunad. | Venemaa tervishoiusüsteem ei pea viirusele vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene meedia on riigi olukorrast maalinud musta pildi: haiglate koridorid on täitunud patsientide ja kanderaamidega ning surnukuuride põrandad on täis lahkunuid, vahendab AP.
Samas on valitsus öelnud, et üleriiklike rangeid piiranguid pole vaja kehtestada. Piirangud sõltuvad piirkondadest ja regioonidest, kuid enamasti on neiks maskikandmise kohustus, eneseisolatsiooninõue vanuritele, massürituste keelamine ning piirangud restoranide ja baaride lahtiolekuaegadele.
Venemaa president Vladimir Putin on samas tunnistanud, et tervishoiusüsteem on vigane ning olukord riigis pole hea.
Orjoli oblastis arstina töötav Dmitri Seriogin ütles, et haiglates on tavapäraseks saanud järjekorrad voodikohtadele, mõnel juhul tuleb voodikoha vabanemist oodata päevi.
"Oleme oblastis tunnistamas tervishoiusüsteemi kokkukukkumist. See ei tule absoluutselt toime," ütles arst.
Regioonide juhid aga ei taha rangeid piiranguid kehtestada, kuna neil pole raha, et majanduslikku kahju inimestele hüvitada. Seega hoitakse kõik ärid ja asutused lahti.
Ainult Baikali-äärne Burjaatia Vabariik on kaheks nädalaks sulgenud kõik kohvikud, restoranid, baarid, kaubamajad, kinod, ilusalongid ja saunad.
### Response:
Venemaa tervishoiusüsteem ei pea viirusele vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängufilm "Hullumeelsus" (Tallinnfilm, Eesti NSV 1969, 79 min), režissöör Kaljo Kiisk, stsenarist Viktors Lorencs, operaator Anatoli Zobolotski, kunstnik Halja Klaar, produtsent Arkadi Pessegov. Osades Jüri Järvet, Voldemar Panso, Mare Garšnek, Vaclovas Bledis, Bronius Babkauskas, Valeri Nossik, Viktor Pljut jt. Linastub PÖFFi veebikinos programmi "101 Eesti filmi" raames.
"Hullumeelsust" peetakse esimeseks tõeliselt silmapaistvaks ja modernistlikuks filmiks Eesti filmiajaloos, mille valmimise ümber keerleb arvukalt legende ja mille kõrges kunstilises tasemes on peaaegu kõik filmist kirjutanud kriitikud viimased 50 aastat ühiselt veendunud olnud.
"See juhtus ühes väikelinnas. Saksa okupandid olid jõudnud hävitada kõik juudid, marksistid, mustlased ja partisanid. Nüüd jõudis järg hullumeelsete kätte …"
Nende kurjakuulutavate sõnadega algab Kaljo Kiisa viies mängufilm "Hullumeelsus", mis tõuseb esile nii Eesti filmiajaloos kui režissööri filmograafias kui esimene tõeliselt modernistlikus vaimus teos. Lisaks sümbolistlikule filmikeelele ning suurepärastele näitlejatöödele keerleb filmi tootmise ning levitamise ümber piisavalt palju legende lausa eraldiseisva filmi loomiseks, milles oleks oma koht nii ametnike kiuslikkusel, romantilistel kunstilistel püüdlustel, suurejoonelistel rahvusvahelistel ideedel kui tsensuuri raudsel rusikal. "Hullumeelsus" on igas mõttes erandlik teos, mis tehtud erakordsel ajal (filmi võtteperiood 1968. aasta suvel oli lõppemas, kui Tšehhoslovakkiasse viidi Praha kevade vaigistamiseks sisse Nõukogude väed).
Filmi tegevus toimub vaimuhaiglas, mille väravast sammub sisse fašistlik armee, kellel on ainult üks siht – hävitada kõik need, kes režiimile jalgu jäävad. Koletule eesmärgile tõmbab pidurit samaaegselt haiglasse saabunud gestaapo ohvitser Windisch (Jüri Järvet), kelle ülesanne on paljastada Briti spioon, kes varjab end haiglamüüride vahel. Süžee valmistab vaataja ette põnevaks kassi-hiire mänguks, mis realiseerub hoopis psühholoogilise väljakutsena, kus seatakse kahtluse alla kogu tegevustik ning sunnitakse publikut pingsalt kaasa mõtlema. Nõukogude kultuuriametkonna põhiliseks etteheiteks Kiisa filmile oligi teose kahemõttelisus. Loodi vaimne provokatsioon, mida ametlikult soosida ei lubatud, kuid mis küündis toonase Nõukogude Eesti filmikunsti mõistes täiesti uutesse kõrgustesse.
Sünd
Tänapäevases mõttes tõeliselt euroopaliku koostööfilmi tegemises osalesid lisaks eestlastele ka lätlased, leedulased ja venelased. Filmi saamislugu oli algusest peale keeruline. Stsenaariumi kirjutas lätlane Viktors Lorencs ning Kaljo Kiisani jõudis see tänu sellele, et Riia filmistuudio oli stsenaristile kategooriliselt ära öelnud, kuna leiti, et parem on see mingi nimetu okupeeritud Euroopa riigi hullumajas toimuv "kuu pealt kukkunud" lugu tegemata jätta. Kiisk oli nõus filmi ette võtma, aga abstraktne stsenaarium oli vaja täpsemaks kirjutada, uurijast fašist teha ning sellega määrata ära tegevusaeg, et kohalikest instantsidest "läbi saada". 1 Nõnda loodeti minimeerida mitmetimõistetavusi, ent säilitada stsenaariumisse kirjutatud kunstiline üldistus ja salapära.
Filmis teevad kaasa toonase legendaarse Panevežyse teatri näitlejad Vaclovas Bledis ja Bronis Babkauskas ning väike osa on ka Leedu teatrilegendil Juozas Miltinisel. Lisaks mängivad filmis Valeri Nossik Moskvast, Viktor Pljut ja Harijs Liepinš Riiast ning loomulikult Jüri Järvet Tallinnast, kes läks vahetult pärast "Hullumeelsuses" Windischi mängimist Grigori Kozintsevi "Kuningas Leari" (1970) nimiosa mängima. Sealt algas Järveti rahvusvaheline tuntus, peagi kehastas ta juba Doktor Snauti Andrei Tarkovski "Solarises" (1972). Võimalik, et kui "Hullumeelsuse" linastamist väljaspool Nõukogude Eestit poleks ära keelatud, siis seisaks ta filmiajaloos eelnimetatud filmide kõrval. Kiisk on öelnud, et ta soovis teistest rahvustest näitlejatega töötada mitte ainult nende võimete pärast, vaid ka selleks, et katsetada eri rahvuste temperamentide avaldumist seoses nende isiklike kogemustega totalitaarse võimu all kannatava ühiskonna liikmetena. 2
Minskist prooviti takistada sealses filmistuudios töötanud venelasest operaatori Anatoli Zabolotski liitumist võttegrupiga. Zabolotski oli kolm päeva pärast stsenaariumi kätte saamist Kaljo Kiisale kindla jah-sõna öelnud, aga kuna ta oli hinnatud professionaal, siis polnud Minski ametnikel huvi oma meest eestlastega filmi tegema lasta. 3 Zabolotski osavõtt oli filmigrupile suur õnn, kuna koostöö režissööriga kulges laitmatult ning filmist rääkides on esile tõstetud just operaatori, lavastaja ja Halja Klaari kunstnikutöö silmapaistvat sümbioosi. Nende loodud erinevatelt pindadelt – peegellaud, peegelkapid ja peeglid – avalduv visuaalne maailm annab aimdust tegelaste sisemistest vastuoludest ja aitab tekitada filmis valitsevat õhkkonda, mille jooksul peategelane hakkab kahtlustatavates üha rohkem iseennast ära tundma ja muutub enda algatatud hullumeelsete protsesside käigus ise vaimuhaigeks.
Kiisk tegi võteteks valmistudes mitu kuud eeltööd psühhiaatriahaiglates nii Tallinnas, Viljandis kui Lätis asuvas Strencises. Pärast külastas ta ka filmi näitlejatega neidsamu haiglaid ja väitis, kuidas "kuuleb veel praegugi seda vaikust, mis bussis valitses, kui me tagasi sõitsime. Mäletan seda seisundit, milles me tagasiteel olime … Pärast ettevalmistust tõid näitlejad võtteplatsile väga palju kaasa, seal oli tõeline tulevärk." 4
Moskvale esitati ka palve organiseerida filmigrupile nende filmide vaatamise võimalus, mida Nõukogude kinolevis polnud võimalik näha ja mis neile ettevalmistusel kasuks tuleks. Sinna nimekirja kuulusid filmid nagu Georges Franju "Peaga vastu seina" ("La tête contre les murs", 1959), Orson Wellesi "Protsess" ("The Trial" ,1962), Ingmar Bergmani "Vaikus" ("Tystnaden", 1963), Luis Buñueli "Viridiana" (1961), Pier Paolo Pasolini "Matteuse evangeelium" ("Il vangelo secondo Matteo", 1964), Stanley Krameri "Lollide laev" ("Ship of Fools", 1965). 5
"Hullumeelsuse" loole töötas algusest peale vastu osa Tallinnfilmi kunstinõukogu liikmetest, eesotsas hilisema Eesti vabariigi presidendi Lennart Meriga. Meri kirjutas filmi kohta nii Moskvasse, kui tegi ka kohapeal tungivaid soovitusi filmi mitte töösse lasta, nii et saab fantaseerida, kas tema tegevuse tulemusena ei saanud "Hullumeelsusele" osaks kõrgendatud tähelepanu, mille tõttu filmi hiljem tsenseerima ja levikut piirama hakati. 6
Moskvas kiideti filmi tootmine stsenaariumiga tutvumata ja üksnes stsenaariumide toimetuskolleegiumi seisukohta lugedes heaks. Kolleegium pidas lugu terve suurusjärgu võrra antifašistlikumaks, kui stsenaarium ja tulevane film seda tegelikult olid. Pärast Praha kevadet mõisteti Moskvas järsku, et niisugusel keerulisel ajal tehakse Eestis filmi, mille stsenaariumi sisu võib olla mitmetimõistetav, ning asuti Tallinnaga kirjavahetusse. Moskvast hakkasid saabuma ettepanekud näiteks filmi pealkirja muutmiseks, või täiendavateks võteteks, et lisada filmi lõppu partisanisalk ja hullude relvastatud ülestõus. 7
Kiisk oli sunnitud enne filmi üleandmist tegema muudatusi, kuid ta ei teinud neid Moskva ettekirjutustele vastavas mahus. Ka filmi pealkiri jäi muutmata. Küll aga tuli filmist välja jätta hulluva peategelase Windischi õõvastav nägemus, mille tarbeks filmiti kaadrid, mida režissööri sõnul ei lubatud montaažilaua ligidalegi. 8 Filmist valmis kaks versiooni: eestikeelne ja vene keelde dubleeritud. Venekeelne variant on umbes kümme minutit lühem ning mõningatel hinnangutel pildi poolest väljenduslikum tänu lakoonilisele montaažile, mis kaotab ära filmi puudused ja suudab panna pildirea rohkem kaasa haarama. 9
Filmile anti linastusluba ainult Balti vabariikides ja Valgevenes ning venekeelseid koopiaid valmistati esialgu üksnes üheksa tükki, 10 mis sisuliselt tähendas, et filmi polnudki võimalik väljaspool Eestit näidata, kuna koopiaid lihtsalt polnud.
Vastuvõtt
Filmi võtsid hästi vastu nii kohalik kunstinõukogu kui ka kriitikud. Filmi valmimist nimetati sündmuseks mitte ainult Tallinnfilmi vaid kogu üleliidulise filmikunsti jaoks. 11 Toodi esile kontseptsiooni kaasaegsust ja vaatluse alla võetud probleemi kaalukust, mis iseloomustavat ilmekalt Eesti filmitegijate soovi võtta sõna kaasaegse maailma kesksete probleemide kohta. Filmi kõige stiilipuhtama komponendina nimetati Anatoli Zobolotski operaatoritööd, millel on kogu filmi struktuuri iseloomustava kahedimensioonilisuse saavutamisel suuri teeneid, kuna tema loodud kinematograafilised kujundid ei pretendeeri efektsusele ega filmi läbivast mõttest lahti rebitud iseseisvale tähendusrikkusele, vaid on alati rakendatud filmi keskse idee teenistusse. 12
Ka Poola kriitik Janusz Gazda nägi filmis midagi sellist, mis tähistab Eesti kino suurte ambitsioonide sündi, tuues eraldi välja selle, kuidas Moskva filmiajakirjas Isskustvo Kino oli filmi selle eksistentsialismi ja absurditeatri mõjude tõttu teravalt kritiseeritud. 13
1987. aasta perestroika tingimustes rehabiliteeriti viimaks ka säärased filmid ning Moskvas toimus "Hullumeelsuse" ametlik esilinastus. Samuti lubati filmi esmakordselt näidata väljaspool Nõukogude Liidu piire. Toimusid linastused Barcelonas, Buenos Aireses, Münchenis, Londonis. 14 Filmi vastu olevat varem huvi üles näidanud ka Veneetsia filmifestival, pärast seda kui Itaalia filmiteadlasel Giacomo Gambettil õnnestus seda Moskvas kinnisel linastusel näha. Kahjuks ei olnud võimalik saada Nõukogude võimudelt luba filmi festivalil näitamiseks, kuna kehtis reegel, et filme, mis polnud pääsenud üleliidulisse filmilevisse, polnud vaja ka välismaal näidata. 15
Andres Maimik on nimetanud "Hullumeelsust" Eesti filmidest esimeseks julgustükiks, mis avalikult tegi panuse situatsiooni tinglikkusele ning toimumiskohale kui suurema organisatoorse koosluse (riigi, režiimi, repressiooniaparaadi) allegoorilisele mikromudelile. Filmis on tehtud kõik selleks, et fokusseerida pilk tegelaskuju metafoorsele tähendusele – Fašisti, Hullumeelse või Arsti sümbolkujule – ja tähistada seda, kuidas võimu sisemisele kokkuvarisemisele kaasaaitamine on vaimu igavene missioon. 16 Lauri Kärk on kirjutanud, et "Hullumeelsus" oli toonases Nõukogude kinematograafias ainsaks filmiks Mihhail Rommi "Tavalise fašismi" ("Обыкновенный фашизм", 1965) kõrval, mis sisaldas totalitaarrežiimi ehk ka Nõukogude süsteemi enese kriitikat. 17 Jaak Lõhmus on üleliidulise ja rahvusvahelise levi jaoks keelatud filmi nimetanud kõikide Eesti arthouse -filmide vanaisaks. 18
"Hullumeelsus" XXI sajandil
"Hullumeelsus" on aktuaalne ka käesoleval sajandil. 2003. aastal linastus film Karlovy Vary filmifestivalil põhjalikus Baltikumi filmikunsti tutvustavas retrospektiivprogrammis. 2012. aastal valisid filmiajakirjanikud "Hullumeelsuse" Eesti viimase saja aasta paremuselt teiseks mängufilmiks Arvo Kruusemendi "Kevade" (1969) järel.
Kiisa filmi kunstiline küpsus ja sisuline julgus paistab eredalt silma ka tänase Eesti filmikunstiga võrreldes. Võimu mentaalne ebakindlus, mis väljendub vägivalla väetimatele peale surumises on olukord, mis pole võõras ka kaasajal levivate populistlike ühiskondi lõhestavate poliitikute ja nende diskrimineeriva poliitika all kannatavate rahvaste jaoks. Ajatu teemakäsitluse ja esteetiliselt sügavalt läbimõtestatud teostusega on "Hullumeelsus" teos, mis ei vanane. Pigem suudab iga kümnend, mis filmi esilinastusest möödub, lisada tähenduskihte.
"Hullumeelsus" on ideaalne valik iga festivali, telekanali või voogedastusplatvormi retrospektiivprogrammi, mille teemaks on 1960ndate (Nõukogude) modernistlik filmikunst või režiimile vastupanu, suletud ühiskonna ja vaimsete häirete küsimused.
Kaljo Kiisk: "Mul pandi kaks filmi kinni – "Jäljed" ja "Hullumeelsus", neid ei lubatud üleliiduliselt näidata. Eestis siiski näidati. See situatsioon juba ise lõi oma mängureeglid, su mõttelend oli kogu aeg mingisuguste kääridega piiratud. Hakkasid kuhugi minema, ja juba pidid väänama mõtte kusagile mujale. Kunsti juures peavad hing ja mõistus olema sünkroonsed, minema väga ühte teed, dünaamiliselt. Niisugust asja ei saanud tol ajal olla, aga midagi ei ole teha. "Hullumeelsusega" olen käinud Argentinas ja Euroopas ringi ja seda on hästi vastu võetud, ehkki see on juba vana film. Omas ajas oleks ta hoopis teistmoodi mõjunud, sest film on ikkagi seotud ajastu ja selle hingamisega." (A. Koppel, Kaljo Kiisa ebatavaline elu. [intervjuu]. – Teater. Muusika. Kino 2005, nr 12, lk 121–128)
1 Viktor Mathiesen, Eestlased tulevad! Ehk hullumeelsus Gnezdnikovi põiktänavas. – Teater. Muusika. Kino 1993, nr 3.
2 Reet Neimar, Saatusest määratud? Juhusest juhitud? Üks kild Jüri Järveti elutööst. –Teater. Muusika. Kino 1996, nr 1.
3 Boris Tuch, "Hullumeelsuse" võttegrupp tegi talle kingituse, millele oli graveeritud "Hullule hullumeelsetelt". – Teater. Muusika. Kino 2019, nr 3.
4 Viktor Mathiesen, Eestlased tulevad! Ehk hullumeelsus Gnezdnikovi põiktänavas. – Teater. Muusika. Kino 1993, nr 3.
5 Andres Laasik, Filmilavastaja ja näitleja Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast. – OÜ Hea Lugu, Tallinn 2011, lk 234.
6 Samas, lk 227-234.
7 Viktor Mathiesen, Eestlased tulevad! Ehk hullumeelsus Gnezdnikovi põiktänavas. – Teater. Muusika. Kino 1993, nr 3.
8 Jaak Lõhmus, Aktsentide muutumine. – Postimees 16. VI 1997.
9 Andres Laasik, Filmilavastaja ja näitleja Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast. – OÜ Hea Lugu, Tallinn 2011, lk 261.
10"Kaadris: "Hullumeelsus". – ETV 16. III 2012.
11 Tallinnfilmi kunstinõukogu protokollist. – ERA.R-1707.1.1028, lk 54.
12 Valdeko Tobro, Süüta ja süüga süüdlased. – Noorte Hääl 21. II 1969.
13 Janusz Gazda, Põgus kohtumine Eestiga. – Ekran 1970, nr 12.
14 Endel Link, "Hullumeelsusega" Münchenis ja Buenos Aireses. – Sirp ja Vasar 14. VIII 1987.
15 Andres Laasik, Filmilavastaja ja näitleja Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast. – OÜ Hea Lugu, Tallinn 2011, lk 286.
16 Andres Maimik, "Hullumeelsus" – modernistlik üksiklane 1960. aastate eesti mängufilmis. – Teater. Muusika. Kino 1999, nr 11.
17 Lauri Kärk, "Viimne reliikvia" ja "Valgus koordis": žanrifilmist žanrifilmini II. – Teater. Muusika. Kino 2010, nr 2.
18 Jaak Lõhmus, Aktsentide muutumine. – Postimees, 16. VI 1997. | Arvustus. "Hullumeelsus": kõigi Eestiarthouse-filmide vanaisa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängufilm "Hullumeelsus" (Tallinnfilm, Eesti NSV 1969, 79 min), režissöör Kaljo Kiisk, stsenarist Viktors Lorencs, operaator Anatoli Zobolotski, kunstnik Halja Klaar, produtsent Arkadi Pessegov. Osades Jüri Järvet, Voldemar Panso, Mare Garšnek, Vaclovas Bledis, Bronius Babkauskas, Valeri Nossik, Viktor Pljut jt. Linastub PÖFFi veebikinos programmi "101 Eesti filmi" raames.
"Hullumeelsust" peetakse esimeseks tõeliselt silmapaistvaks ja modernistlikuks filmiks Eesti filmiajaloos, mille valmimise ümber keerleb arvukalt legende ja mille kõrges kunstilises tasemes on peaaegu kõik filmist kirjutanud kriitikud viimased 50 aastat ühiselt veendunud olnud.
"See juhtus ühes väikelinnas. Saksa okupandid olid jõudnud hävitada kõik juudid, marksistid, mustlased ja partisanid. Nüüd jõudis järg hullumeelsete kätte …"
Nende kurjakuulutavate sõnadega algab Kaljo Kiisa viies mängufilm "Hullumeelsus", mis tõuseb esile nii Eesti filmiajaloos kui režissööri filmograafias kui esimene tõeliselt modernistlikus vaimus teos. Lisaks sümbolistlikule filmikeelele ning suurepärastele näitlejatöödele keerleb filmi tootmise ning levitamise ümber piisavalt palju legende lausa eraldiseisva filmi loomiseks, milles oleks oma koht nii ametnike kiuslikkusel, romantilistel kunstilistel püüdlustel, suurejoonelistel rahvusvahelistel ideedel kui tsensuuri raudsel rusikal. "Hullumeelsus" on igas mõttes erandlik teos, mis tehtud erakordsel ajal (filmi võtteperiood 1968. aasta suvel oli lõppemas, kui Tšehhoslovakkiasse viidi Praha kevade vaigistamiseks sisse Nõukogude väed).
Filmi tegevus toimub vaimuhaiglas, mille väravast sammub sisse fašistlik armee, kellel on ainult üks siht – hävitada kõik need, kes režiimile jalgu jäävad. Koletule eesmärgile tõmbab pidurit samaaegselt haiglasse saabunud gestaapo ohvitser Windisch (Jüri Järvet), kelle ülesanne on paljastada Briti spioon, kes varjab end haiglamüüride vahel. Süžee valmistab vaataja ette põnevaks kassi-hiire mänguks, mis realiseerub hoopis psühholoogilise väljakutsena, kus seatakse kahtluse alla kogu tegevustik ning sunnitakse publikut pingsalt kaasa mõtlema. Nõukogude kultuuriametkonna põhiliseks etteheiteks Kiisa filmile oligi teose kahemõttelisus. Loodi vaimne provokatsioon, mida ametlikult soosida ei lubatud, kuid mis küündis toonase Nõukogude Eesti filmikunsti mõistes täiesti uutesse kõrgustesse.
Sünd
Tänapäevases mõttes tõeliselt euroopaliku koostööfilmi tegemises osalesid lisaks eestlastele ka lätlased, leedulased ja venelased. Filmi saamislugu oli algusest peale keeruline. Stsenaariumi kirjutas lätlane Viktors Lorencs ning Kaljo Kiisani jõudis see tänu sellele, et Riia filmistuudio oli stsenaristile kategooriliselt ära öelnud, kuna leiti, et parem on see mingi nimetu okupeeritud Euroopa riigi hullumajas toimuv "kuu pealt kukkunud" lugu tegemata jätta. Kiisk oli nõus filmi ette võtma, aga abstraktne stsenaarium oli vaja täpsemaks kirjutada, uurijast fašist teha ning sellega määrata ära tegevusaeg, et kohalikest instantsidest "läbi saada". 1 Nõnda loodeti minimeerida mitmetimõistetavusi, ent säilitada stsenaariumisse kirjutatud kunstiline üldistus ja salapära.
Filmis teevad kaasa toonase legendaarse Panevežyse teatri näitlejad Vaclovas Bledis ja Bronis Babkauskas ning väike osa on ka Leedu teatrilegendil Juozas Miltinisel. Lisaks mängivad filmis Valeri Nossik Moskvast, Viktor Pljut ja Harijs Liepinš Riiast ning loomulikult Jüri Järvet Tallinnast, kes läks vahetult pärast "Hullumeelsuses" Windischi mängimist Grigori Kozintsevi "Kuningas Leari" (1970) nimiosa mängima. Sealt algas Järveti rahvusvaheline tuntus, peagi kehastas ta juba Doktor Snauti Andrei Tarkovski "Solarises" (1972). Võimalik, et kui "Hullumeelsuse" linastamist väljaspool Nõukogude Eestit poleks ära keelatud, siis seisaks ta filmiajaloos eelnimetatud filmide kõrval. Kiisk on öelnud, et ta soovis teistest rahvustest näitlejatega töötada mitte ainult nende võimete pärast, vaid ka selleks, et katsetada eri rahvuste temperamentide avaldumist seoses nende isiklike kogemustega totalitaarse võimu all kannatava ühiskonna liikmetena. 2
Minskist prooviti takistada sealses filmistuudios töötanud venelasest operaatori Anatoli Zabolotski liitumist võttegrupiga. Zabolotski oli kolm päeva pärast stsenaariumi kätte saamist Kaljo Kiisale kindla jah-sõna öelnud, aga kuna ta oli hinnatud professionaal, siis polnud Minski ametnikel huvi oma meest eestlastega filmi tegema lasta. 3 Zabolotski osavõtt oli filmigrupile suur õnn, kuna koostöö režissööriga kulges laitmatult ning filmist rääkides on esile tõstetud just operaatori, lavastaja ja Halja Klaari kunstnikutöö silmapaistvat sümbioosi. Nende loodud erinevatelt pindadelt – peegellaud, peegelkapid ja peeglid – avalduv visuaalne maailm annab aimdust tegelaste sisemistest vastuoludest ja aitab tekitada filmis valitsevat õhkkonda, mille jooksul peategelane hakkab kahtlustatavates üha rohkem iseennast ära tundma ja muutub enda algatatud hullumeelsete protsesside käigus ise vaimuhaigeks.
Kiisk tegi võteteks valmistudes mitu kuud eeltööd psühhiaatriahaiglates nii Tallinnas, Viljandis kui Lätis asuvas Strencises. Pärast külastas ta ka filmi näitlejatega neidsamu haiglaid ja väitis, kuidas "kuuleb veel praegugi seda vaikust, mis bussis valitses, kui me tagasi sõitsime. Mäletan seda seisundit, milles me tagasiteel olime … Pärast ettevalmistust tõid näitlejad võtteplatsile väga palju kaasa, seal oli tõeline tulevärk." 4
Moskvale esitati ka palve organiseerida filmigrupile nende filmide vaatamise võimalus, mida Nõukogude kinolevis polnud võimalik näha ja mis neile ettevalmistusel kasuks tuleks. Sinna nimekirja kuulusid filmid nagu Georges Franju "Peaga vastu seina" ("La tête contre les murs", 1959), Orson Wellesi "Protsess" ("The Trial" ,1962), Ingmar Bergmani "Vaikus" ("Tystnaden", 1963), Luis Buñueli "Viridiana" (1961), Pier Paolo Pasolini "Matteuse evangeelium" ("Il vangelo secondo Matteo", 1964), Stanley Krameri "Lollide laev" ("Ship of Fools", 1965). 5
"Hullumeelsuse" loole töötas algusest peale vastu osa Tallinnfilmi kunstinõukogu liikmetest, eesotsas hilisema Eesti vabariigi presidendi Lennart Meriga. Meri kirjutas filmi kohta nii Moskvasse, kui tegi ka kohapeal tungivaid soovitusi filmi mitte töösse lasta, nii et saab fantaseerida, kas tema tegevuse tulemusena ei saanud "Hullumeelsusele" osaks kõrgendatud tähelepanu, mille tõttu filmi hiljem tsenseerima ja levikut piirama hakati. 6
Moskvas kiideti filmi tootmine stsenaariumiga tutvumata ja üksnes stsenaariumide toimetuskolleegiumi seisukohta lugedes heaks. Kolleegium pidas lugu terve suurusjärgu võrra antifašistlikumaks, kui stsenaarium ja tulevane film seda tegelikult olid. Pärast Praha kevadet mõisteti Moskvas järsku, et niisugusel keerulisel ajal tehakse Eestis filmi, mille stsenaariumi sisu võib olla mitmetimõistetav, ning asuti Tallinnaga kirjavahetusse. Moskvast hakkasid saabuma ettepanekud näiteks filmi pealkirja muutmiseks, või täiendavateks võteteks, et lisada filmi lõppu partisanisalk ja hullude relvastatud ülestõus. 7
Kiisk oli sunnitud enne filmi üleandmist tegema muudatusi, kuid ta ei teinud neid Moskva ettekirjutustele vastavas mahus. Ka filmi pealkiri jäi muutmata. Küll aga tuli filmist välja jätta hulluva peategelase Windischi õõvastav nägemus, mille tarbeks filmiti kaadrid, mida režissööri sõnul ei lubatud montaažilaua ligidalegi. 8 Filmist valmis kaks versiooni: eestikeelne ja vene keelde dubleeritud. Venekeelne variant on umbes kümme minutit lühem ning mõningatel hinnangutel pildi poolest väljenduslikum tänu lakoonilisele montaažile, mis kaotab ära filmi puudused ja suudab panna pildirea rohkem kaasa haarama. 9
Filmile anti linastusluba ainult Balti vabariikides ja Valgevenes ning venekeelseid koopiaid valmistati esialgu üksnes üheksa tükki, 10 mis sisuliselt tähendas, et filmi polnudki võimalik väljaspool Eestit näidata, kuna koopiaid lihtsalt polnud.
Vastuvõtt
Filmi võtsid hästi vastu nii kohalik kunstinõukogu kui ka kriitikud. Filmi valmimist nimetati sündmuseks mitte ainult Tallinnfilmi vaid kogu üleliidulise filmikunsti jaoks. 11 Toodi esile kontseptsiooni kaasaegsust ja vaatluse alla võetud probleemi kaalukust, mis iseloomustavat ilmekalt Eesti filmitegijate soovi võtta sõna kaasaegse maailma kesksete probleemide kohta. Filmi kõige stiilipuhtama komponendina nimetati Anatoli Zobolotski operaatoritööd, millel on kogu filmi struktuuri iseloomustava kahedimensioonilisuse saavutamisel suuri teeneid, kuna tema loodud kinematograafilised kujundid ei pretendeeri efektsusele ega filmi läbivast mõttest lahti rebitud iseseisvale tähendusrikkusele, vaid on alati rakendatud filmi keskse idee teenistusse. 12
Ka Poola kriitik Janusz Gazda nägi filmis midagi sellist, mis tähistab Eesti kino suurte ambitsioonide sündi, tuues eraldi välja selle, kuidas Moskva filmiajakirjas Isskustvo Kino oli filmi selle eksistentsialismi ja absurditeatri mõjude tõttu teravalt kritiseeritud. 13
1987. aasta perestroika tingimustes rehabiliteeriti viimaks ka säärased filmid ning Moskvas toimus "Hullumeelsuse" ametlik esilinastus. Samuti lubati filmi esmakordselt näidata väljaspool Nõukogude Liidu piire. Toimusid linastused Barcelonas, Buenos Aireses, Münchenis, Londonis. 14 Filmi vastu olevat varem huvi üles näidanud ka Veneetsia filmifestival, pärast seda kui Itaalia filmiteadlasel Giacomo Gambettil õnnestus seda Moskvas kinnisel linastusel näha. Kahjuks ei olnud võimalik saada Nõukogude võimudelt luba filmi festivalil näitamiseks, kuna kehtis reegel, et filme, mis polnud pääsenud üleliidulisse filmilevisse, polnud vaja ka välismaal näidata. 15
Andres Maimik on nimetanud "Hullumeelsust" Eesti filmidest esimeseks julgustükiks, mis avalikult tegi panuse situatsiooni tinglikkusele ning toimumiskohale kui suurema organisatoorse koosluse (riigi, režiimi, repressiooniaparaadi) allegoorilisele mikromudelile. Filmis on tehtud kõik selleks, et fokusseerida pilk tegelaskuju metafoorsele tähendusele – Fašisti, Hullumeelse või Arsti sümbolkujule – ja tähistada seda, kuidas võimu sisemisele kokkuvarisemisele kaasaaitamine on vaimu igavene missioon. 16 Lauri Kärk on kirjutanud, et "Hullumeelsus" oli toonases Nõukogude kinematograafias ainsaks filmiks Mihhail Rommi "Tavalise fašismi" ("Обыкновенный фашизм", 1965) kõrval, mis sisaldas totalitaarrežiimi ehk ka Nõukogude süsteemi enese kriitikat. 17 Jaak Lõhmus on üleliidulise ja rahvusvahelise levi jaoks keelatud filmi nimetanud kõikide Eesti arthouse -filmide vanaisaks. 18
"Hullumeelsus" XXI sajandil
"Hullumeelsus" on aktuaalne ka käesoleval sajandil. 2003. aastal linastus film Karlovy Vary filmifestivalil põhjalikus Baltikumi filmikunsti tutvustavas retrospektiivprogrammis. 2012. aastal valisid filmiajakirjanikud "Hullumeelsuse" Eesti viimase saja aasta paremuselt teiseks mängufilmiks Arvo Kruusemendi "Kevade" (1969) järel.
Kiisa filmi kunstiline küpsus ja sisuline julgus paistab eredalt silma ka tänase Eesti filmikunstiga võrreldes. Võimu mentaalne ebakindlus, mis väljendub vägivalla väetimatele peale surumises on olukord, mis pole võõras ka kaasajal levivate populistlike ühiskondi lõhestavate poliitikute ja nende diskrimineeriva poliitika all kannatavate rahvaste jaoks. Ajatu teemakäsitluse ja esteetiliselt sügavalt läbimõtestatud teostusega on "Hullumeelsus" teos, mis ei vanane. Pigem suudab iga kümnend, mis filmi esilinastusest möödub, lisada tähenduskihte.
"Hullumeelsus" on ideaalne valik iga festivali, telekanali või voogedastusplatvormi retrospektiivprogrammi, mille teemaks on 1960ndate (Nõukogude) modernistlik filmikunst või režiimile vastupanu, suletud ühiskonna ja vaimsete häirete küsimused.
Kaljo Kiisk: "Mul pandi kaks filmi kinni – "Jäljed" ja "Hullumeelsus", neid ei lubatud üleliiduliselt näidata. Eestis siiski näidati. See situatsioon juba ise lõi oma mängureeglid, su mõttelend oli kogu aeg mingisuguste kääridega piiratud. Hakkasid kuhugi minema, ja juba pidid väänama mõtte kusagile mujale. Kunsti juures peavad hing ja mõistus olema sünkroonsed, minema väga ühte teed, dünaamiliselt. Niisugust asja ei saanud tol ajal olla, aga midagi ei ole teha. "Hullumeelsusega" olen käinud Argentinas ja Euroopas ringi ja seda on hästi vastu võetud, ehkki see on juba vana film. Omas ajas oleks ta hoopis teistmoodi mõjunud, sest film on ikkagi seotud ajastu ja selle hingamisega." (A. Koppel, Kaljo Kiisa ebatavaline elu. [intervjuu]. – Teater. Muusika. Kino 2005, nr 12, lk 121–128)
1 Viktor Mathiesen, Eestlased tulevad! Ehk hullumeelsus Gnezdnikovi põiktänavas. – Teater. Muusika. Kino 1993, nr 3.
2 Reet Neimar, Saatusest määratud? Juhusest juhitud? Üks kild Jüri Järveti elutööst. –Teater. Muusika. Kino 1996, nr 1.
3 Boris Tuch, "Hullumeelsuse" võttegrupp tegi talle kingituse, millele oli graveeritud "Hullule hullumeelsetelt". – Teater. Muusika. Kino 2019, nr 3.
4 Viktor Mathiesen, Eestlased tulevad! Ehk hullumeelsus Gnezdnikovi põiktänavas. – Teater. Muusika. Kino 1993, nr 3.
5 Andres Laasik, Filmilavastaja ja näitleja Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast. – OÜ Hea Lugu, Tallinn 2011, lk 234.
6 Samas, lk 227-234.
7 Viktor Mathiesen, Eestlased tulevad! Ehk hullumeelsus Gnezdnikovi põiktänavas. – Teater. Muusika. Kino 1993, nr 3.
8 Jaak Lõhmus, Aktsentide muutumine. – Postimees 16. VI 1997.
9 Andres Laasik, Filmilavastaja ja näitleja Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast. – OÜ Hea Lugu, Tallinn 2011, lk 261.
10"Kaadris: "Hullumeelsus". – ETV 16. III 2012.
11 Tallinnfilmi kunstinõukogu protokollist. – ERA.R-1707.1.1028, lk 54.
12 Valdeko Tobro, Süüta ja süüga süüdlased. – Noorte Hääl 21. II 1969.
13 Janusz Gazda, Põgus kohtumine Eestiga. – Ekran 1970, nr 12.
14 Endel Link, "Hullumeelsusega" Münchenis ja Buenos Aireses. – Sirp ja Vasar 14. VIII 1987.
15 Andres Laasik, Filmilavastaja ja näitleja Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast. – OÜ Hea Lugu, Tallinn 2011, lk 286.
16 Andres Maimik, "Hullumeelsus" – modernistlik üksiklane 1960. aastate eesti mängufilmis. – Teater. Muusika. Kino 1999, nr 11.
17 Lauri Kärk, "Viimne reliikvia" ja "Valgus koordis": žanrifilmist žanrifilmini II. – Teater. Muusika. Kino 2010, nr 2.
18 Jaak Lõhmus, Aktsentide muutumine. – Postimees, 16. VI 1997.
### Response:
Arvustus. "Hullumeelsus": kõigi Eestiarthouse-filmide vanaisa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõige rohkem ehk 205 positiivset testi lisandus Harjumaale, Ida-Virumaale lisandus 75, Tartumaale 18, Pärnumaale 17 ning Viljandi ja Lääne-Virumaale kuus positiivset testitulemust. Valgamaale tuli juurde neli, Jõgeva-, Rapla-, Võru-, Saare- ja Läänemaale lisandus kõigisse kaks ning Põlva-, Järva- ja Hiiumaale üks koroonapositiivne. Viiel inimesel puudus rahvastikuregistris elukoht.
Haiglaravi vajab 146 inimest, kellest seitse on juhitaval hingamisel. Päev varem oli patsiente haiglaravil 119, kellest kaheksa oli juhitaval hingamisel.
Põhja regioonis on jätkuvalt 27 kollet
Ööpäeva jooksul Harjumaale, Järvamaale ja Raplamaale laekunud juhtudest neljal korral sai inimene viiruse pereliikmelt, viiel korral tuttavalt ja kolmel juhul töölt. Ülejäänud juhtumite asjaolud on selgitamisel.
21.-22. novembri põhja regionaalosakonna koroonaviiruse nakkusjuhtudest 21 juhul oli nakatumise põhjuseks kontakt nakatunud pereliikmega, kaheksal juhul sai inimene viiruse tuttavalt. Neljal juhul nakatus inimene töökohal, ühel juhul toodi viirus sisse Venemaa Föderatsioonist. Üheksa juhtumi nakkusallikas jäi selgusetuks, 96 juhtumi asjaolud on selgitamisel.
Põhja regionaalosakonna jälgimisel on üle 14 700 inimese, kellest 1075 on haigestunud. Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada 27 kollet. Koolikoldeid on kokku viis, lasteaiakoldeid on üks, töökohakoldeid on kokku seitse, ürituste koldeid on kokku kaks ja tutvusringkonna koldeid on kokku kaheksa. Lisanduvad veel kaks hooldekeskuse kollet, haiglakolle ning Tallinna vangla kolle.
Ida regioonis on jälgimisel üle 5000 inimese
Ida-Virumaa uutest nakkusjuhtudest 12 juhul sai inimene viiruse töökohal ning 11 juhul pereliikmelt. Kaheksal juhul nakatus inimene tuttavaga suheldes, kuuel juhul koolis ja viiel juhul huvitegevust harrastades. Lääne-Virumaa juhtudest kolm on seotud nakatumisega töökohal, ühel juhul sai inimene viiruse pereliikmelt ja ühel juhul huvitegevust harrastades.
Ülejäänud ida regionaalosakonna juhtumite asjaolud on selgitamisel.
Ida regiooni tööpiirkonnas on 14 aktiivset kollet. Kokku on koolikoldeid neli: Sillamäel kaks, Kohtla-Järvel üks ja Jõhvis üks. Kaks lasteaia kollet: üks Narvas ja teine Kohtla-Järvel. Töökohakoldeid on kokku viis: üks Narvas, üks Narva-Jõesuus, üks Sillamäel, üks Jõhvis ja üks Tapal. Kohtla-Järve tervishoiuasutuses on 56 inimesega kolle. Viru Vangla koldes on 250 inimest, Narva jäähoki koldes on 73 inimest.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on ligi 5100 inimese, kellest nakatunud on 850.
Lõuna regioonis on ülekaalus nakatumised perekonnas ja tutvusringkondades
Tartumaale lisandunud seitse nakatunut said viiruse perekonnasiseselt, kolmel juhul nakatus inimene õppeasutuses, kolm nakatunut said nakkuse tutvusringkonnast ning üks nakatunu sai nakkuse sõpruskonnast.
Viljandimaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse perekonnasiseselt ning teise juhtumi nakkusallikas on teadmata. Põlvamaale lisandunud nakatunu sai viiruse perekonnast.
Valgamaale lisandunud kaks nakatunut said viiruse tutvusringkonnast, üks nakatus töökohas ning ühe nakkusallikas on teadmata. Võrumaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse sõpruskonnast, üks juhtum on sisse toodud välismaalt.
Ülejäänud nakatumiste asjaolud on selgitamisel.
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 4000 inimese, kellest 379 on haigestunud (haigestunute number sisaldab ka põhja regionaalosakonna jälgitavaid). Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on seitse aktiivset kollet, kolletest suurim on 38 inimesega hooldekodu kolle.
Töökohakoldes on 12 inimest, hobikoldes on 19 inimest, esimeses õppeasutuse koldes üheksa inimest, teises õppeasutuse koldes on kuus inimest ja kolmandas õppeasutuse koldes on üheksa inimest. Meelelahutusettevõtte koldes on 14 nakatunut.
Üks Saaremaa juhtum on seotud kaitseväes nakatumisega
Pärnumaale lisandunud neli nakatunut said viiruse pereliikmelt ja neli tuttavalt. Kahel juhul nakkusallikas ei selgunud, ülejäänud Pärnumaa juhtumite asjaolud on selgitamisel.
Üks Saaremaa nakkusjuht on seotud kaitseväe koldega ja teine on toodud sisse Valgevenest. Ühe Läänemaa uue nakkusjuhtumi allikas pole teada, teise juhtumi asjaolud on selgitamisel. Hiiumaa nakatunu nakkusallikas pole teada.
Lääne regionaalosakonna jälgimisel on ligi 1100 inimest, kellest 165 on haigestunud. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on kaks kollet Hiiumaal, kus pereürituse koldes on 12 inimest ja perekoldes kuus. Pärnumaal on jälgimisel üks 11 nakatunuga kooli kolle ja hooldekodu kolle, kus on 16 nakatunut. Läänemaal on jälgimisel ettevõtte kolle, kus on kuus nakatunut.
Ööpäevaga suri üks inimene
Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati möödunud ööpäeva jooksul kokku 33, neist 24 puhul oli tegemist eelnevalt haiglas viibinud ja seal nakatunud Ida-Viru keskhaigla õendus- ja taastusravi patsientidega.
Ööpäeva jooksul suri koroonaviirusesse nakatunud 91-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 88 koroonaviirusesse nakatunud inimest.
Tänaseks on haiglates lõpetatud 671 COVID-19 haigusjuhtumit 655 inimesega.
22. novembri seisuga on tervenenud 5701 inimest. Neist 4304 inimese ehk 75,5 protsendi haigusjuhtum on lõpetatud, 1397 inimese ehk 24,5 protsendi puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.
Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud ligi 439 600 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 9724 ehk 2,2 protsenti testide koguarvust. | Ööpäevaga lisandus 349 koroonapositiivset | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõige rohkem ehk 205 positiivset testi lisandus Harjumaale, Ida-Virumaale lisandus 75, Tartumaale 18, Pärnumaale 17 ning Viljandi ja Lääne-Virumaale kuus positiivset testitulemust. Valgamaale tuli juurde neli, Jõgeva-, Rapla-, Võru-, Saare- ja Läänemaale lisandus kõigisse kaks ning Põlva-, Järva- ja Hiiumaale üks koroonapositiivne. Viiel inimesel puudus rahvastikuregistris elukoht.
Haiglaravi vajab 146 inimest, kellest seitse on juhitaval hingamisel. Päev varem oli patsiente haiglaravil 119, kellest kaheksa oli juhitaval hingamisel.
Põhja regioonis on jätkuvalt 27 kollet
Ööpäeva jooksul Harjumaale, Järvamaale ja Raplamaale laekunud juhtudest neljal korral sai inimene viiruse pereliikmelt, viiel korral tuttavalt ja kolmel juhul töölt. Ülejäänud juhtumite asjaolud on selgitamisel.
21.-22. novembri põhja regionaalosakonna koroonaviiruse nakkusjuhtudest 21 juhul oli nakatumise põhjuseks kontakt nakatunud pereliikmega, kaheksal juhul sai inimene viiruse tuttavalt. Neljal juhul nakatus inimene töökohal, ühel juhul toodi viirus sisse Venemaa Föderatsioonist. Üheksa juhtumi nakkusallikas jäi selgusetuks, 96 juhtumi asjaolud on selgitamisel.
Põhja regionaalosakonna jälgimisel on üle 14 700 inimese, kellest 1075 on haigestunud. Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada 27 kollet. Koolikoldeid on kokku viis, lasteaiakoldeid on üks, töökohakoldeid on kokku seitse, ürituste koldeid on kokku kaks ja tutvusringkonna koldeid on kokku kaheksa. Lisanduvad veel kaks hooldekeskuse kollet, haiglakolle ning Tallinna vangla kolle.
Ida regioonis on jälgimisel üle 5000 inimese
Ida-Virumaa uutest nakkusjuhtudest 12 juhul sai inimene viiruse töökohal ning 11 juhul pereliikmelt. Kaheksal juhul nakatus inimene tuttavaga suheldes, kuuel juhul koolis ja viiel juhul huvitegevust harrastades. Lääne-Virumaa juhtudest kolm on seotud nakatumisega töökohal, ühel juhul sai inimene viiruse pereliikmelt ja ühel juhul huvitegevust harrastades.
Ülejäänud ida regionaalosakonna juhtumite asjaolud on selgitamisel.
Ida regiooni tööpiirkonnas on 14 aktiivset kollet. Kokku on koolikoldeid neli: Sillamäel kaks, Kohtla-Järvel üks ja Jõhvis üks. Kaks lasteaia kollet: üks Narvas ja teine Kohtla-Järvel. Töökohakoldeid on kokku viis: üks Narvas, üks Narva-Jõesuus, üks Sillamäel, üks Jõhvis ja üks Tapal. Kohtla-Järve tervishoiuasutuses on 56 inimesega kolle. Viru Vangla koldes on 250 inimest, Narva jäähoki koldes on 73 inimest.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on ligi 5100 inimese, kellest nakatunud on 850.
Lõuna regioonis on ülekaalus nakatumised perekonnas ja tutvusringkondades
Tartumaale lisandunud seitse nakatunut said viiruse perekonnasiseselt, kolmel juhul nakatus inimene õppeasutuses, kolm nakatunut said nakkuse tutvusringkonnast ning üks nakatunu sai nakkuse sõpruskonnast.
Viljandimaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse perekonnasiseselt ning teise juhtumi nakkusallikas on teadmata. Põlvamaale lisandunud nakatunu sai viiruse perekonnast.
Valgamaale lisandunud kaks nakatunut said viiruse tutvusringkonnast, üks nakatus töökohas ning ühe nakkusallikas on teadmata. Võrumaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse sõpruskonnast, üks juhtum on sisse toodud välismaalt.
Ülejäänud nakatumiste asjaolud on selgitamisel.
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 4000 inimese, kellest 379 on haigestunud (haigestunute number sisaldab ka põhja regionaalosakonna jälgitavaid). Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on seitse aktiivset kollet, kolletest suurim on 38 inimesega hooldekodu kolle.
Töökohakoldes on 12 inimest, hobikoldes on 19 inimest, esimeses õppeasutuse koldes üheksa inimest, teises õppeasutuse koldes on kuus inimest ja kolmandas õppeasutuse koldes on üheksa inimest. Meelelahutusettevõtte koldes on 14 nakatunut.
Üks Saaremaa juhtum on seotud kaitseväes nakatumisega
Pärnumaale lisandunud neli nakatunut said viiruse pereliikmelt ja neli tuttavalt. Kahel juhul nakkusallikas ei selgunud, ülejäänud Pärnumaa juhtumite asjaolud on selgitamisel.
Üks Saaremaa nakkusjuht on seotud kaitseväe koldega ja teine on toodud sisse Valgevenest. Ühe Läänemaa uue nakkusjuhtumi allikas pole teada, teise juhtumi asjaolud on selgitamisel. Hiiumaa nakatunu nakkusallikas pole teada.
Lääne regionaalosakonna jälgimisel on ligi 1100 inimest, kellest 165 on haigestunud. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on kaks kollet Hiiumaal, kus pereürituse koldes on 12 inimest ja perekoldes kuus. Pärnumaal on jälgimisel üks 11 nakatunuga kooli kolle ja hooldekodu kolle, kus on 16 nakatunut. Läänemaal on jälgimisel ettevõtte kolle, kus on kuus nakatunut.
Ööpäevaga suri üks inimene
Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati möödunud ööpäeva jooksul kokku 33, neist 24 puhul oli tegemist eelnevalt haiglas viibinud ja seal nakatunud Ida-Viru keskhaigla õendus- ja taastusravi patsientidega.
Ööpäeva jooksul suri koroonaviirusesse nakatunud 91-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 88 koroonaviirusesse nakatunud inimest.
Tänaseks on haiglates lõpetatud 671 COVID-19 haigusjuhtumit 655 inimesega.
22. novembri seisuga on tervenenud 5701 inimest. Neist 4304 inimese ehk 75,5 protsendi haigusjuhtum on lõpetatud, 1397 inimese ehk 24,5 protsendi puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.
Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud ligi 439 600 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 9724 ehk 2,2 protsenti testide koguarvust.
### Response:
Ööpäevaga lisandus 349 koroonapositiivset |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Niits sai tugeva löögi küünarnukiga vastu pead juba avaveerandi kolmandal minutil, kui võitles positsiooni eest TalTechi mängija Kristjan Kanguriga. Rakvere Tarva klubi juht Arnu Lippasaare sõnul oli tegemist õnnetu juhusega.
"Operatsioon tehtud. Koljuluu tükid, mis meenutasid pigem puslet, pandi kokku kahe plaadiga, sellega on kõik hästi," andis Niits sotsiaalmeedias teada. "Ei olnud üldse kerge nädal, kuid tänu teie toetusele elasin selle üle. Uskumatud inimesed olete. Tahaks rohkem teie kõigi moodi olla. Egas nüüd midagi. Tükid on kokku korjatud ja tagasi lapitud, vaja veel ainult püsti tõusta ja teekonda jätkata. Sügav kummardus!" | Koljuluu murdnud Rakvere Tarva mängija käis operatsioonil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Niits sai tugeva löögi küünarnukiga vastu pead juba avaveerandi kolmandal minutil, kui võitles positsiooni eest TalTechi mängija Kristjan Kanguriga. Rakvere Tarva klubi juht Arnu Lippasaare sõnul oli tegemist õnnetu juhusega.
"Operatsioon tehtud. Koljuluu tükid, mis meenutasid pigem puslet, pandi kokku kahe plaadiga, sellega on kõik hästi," andis Niits sotsiaalmeedias teada. "Ei olnud üldse kerge nädal, kuid tänu teie toetusele elasin selle üle. Uskumatud inimesed olete. Tahaks rohkem teie kõigi moodi olla. Egas nüüd midagi. Tükid on kokku korjatud ja tagasi lapitud, vaja veel ainult püsti tõusta ja teekonda jätkata. Sügav kummardus!"
### Response:
Koljuluu murdnud Rakvere Tarva mängija käis operatsioonil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kümnekilomeetrisele suusarajale startis Ilves teiselt positsioonilt 22 sekundit hiljem hüppemäel 4. oktoobril pikimat lendu näidanud Espen Dahlhaug Björnstadist (129,5 meetrit; 115,5 punkti). Ilvese hüppe pikkuseks mõõdeti toona 131,5 meetrit, mille eest sai ta 110,1 punkti. Kolmandalt positsioonilt startis suusarajale liidrist 44 sekundit hiljem Harald Johnas Riiber (127,0 m; 104,4 p).
Kerges lumesajus peetud võistlusel ei saanud keegi Dahlhaug Björnstadile vastu, kes pälvis esikoha ajaga 27.37,3. Järgmisel nädalal teda Ruka MK-etapi stardis aga ei näe perekondlikel põhjustel. Nimelt saab Norra värske meister isaks.
Ilves suusatas suurema osa võistlusest nelja-viiemehelises jälitajate grupis, kus lõpuringi eel jäi maha Harald Johnas Riiber. Eestlane jäi Norra triost maha lõputõusul ning pälvis viienda koha, kaotades võitjale 35,2 sekundiga. Teisele kohale sprintis end Jarl Magnus Riiber (+16,5) ja kolmandale Jens Luras Oftebro (+17,4). Neljandale kohale jäeti Jörgen Graabak (+22,7).
Ilves oli Norra meistrivõistlustel stardijoonel ka laupäeval, mil alustas viiekilomeetrist suusasõitu samuti teiselt positsioonilt. Finišisse jõudis eestlane aga neljandal kohal, kaotades võitjale Jarl Magnus Riiberile 47,4 sekundiga. Pjedestaalist jäi Ilvest lahutama 5,6 sekundit.
Andreas Ilves tundis end nädalavahetusel tõbisena, mistõttu ta karmide koroonareeglite valguses võistlusrajale ei asunud. | Tugevat suusasõitu näidanud Ilves sai Norra meistrivõistlustel 5. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kümnekilomeetrisele suusarajale startis Ilves teiselt positsioonilt 22 sekundit hiljem hüppemäel 4. oktoobril pikimat lendu näidanud Espen Dahlhaug Björnstadist (129,5 meetrit; 115,5 punkti). Ilvese hüppe pikkuseks mõõdeti toona 131,5 meetrit, mille eest sai ta 110,1 punkti. Kolmandalt positsioonilt startis suusarajale liidrist 44 sekundit hiljem Harald Johnas Riiber (127,0 m; 104,4 p).
Kerges lumesajus peetud võistlusel ei saanud keegi Dahlhaug Björnstadile vastu, kes pälvis esikoha ajaga 27.37,3. Järgmisel nädalal teda Ruka MK-etapi stardis aga ei näe perekondlikel põhjustel. Nimelt saab Norra värske meister isaks.
Ilves suusatas suurema osa võistlusest nelja-viiemehelises jälitajate grupis, kus lõpuringi eel jäi maha Harald Johnas Riiber. Eestlane jäi Norra triost maha lõputõusul ning pälvis viienda koha, kaotades võitjale 35,2 sekundiga. Teisele kohale sprintis end Jarl Magnus Riiber (+16,5) ja kolmandale Jens Luras Oftebro (+17,4). Neljandale kohale jäeti Jörgen Graabak (+22,7).
Ilves oli Norra meistrivõistlustel stardijoonel ka laupäeval, mil alustas viiekilomeetrist suusasõitu samuti teiselt positsioonilt. Finišisse jõudis eestlane aga neljandal kohal, kaotades võitjale Jarl Magnus Riiberile 47,4 sekundiga. Pjedestaalist jäi Ilvest lahutama 5,6 sekundit.
Andreas Ilves tundis end nädalavahetusel tõbisena, mistõttu ta karmide koroonareeglite valguses võistlusrajale ei asunud.
### Response:
Tugevat suusasõitu näidanud Ilves sai Norra meistrivõistlustel 5. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veel neljapäeva õhtul Kadrina Karude 105:84 võidumängus Keila Korvpallikooli vastu 31 punkti, kümme lauapalli ja kuus resultatiivset söötu kogunud Wrighten jooksis laupäeval väljakule juba Eesti-Läti liigas Tallinna Kalev/TLÜ särgis, kogudes 83:89 kaotusmängus ligi 17 minutiga kümme punkti, kolm lauapalli ja kaks vaheltlõiget, kirjutab Korvpall24.ee.
Juba mullu Kadrina Karudega liitunud 23-aastase ääremängija arvele jäi möödunud hooajal keskmiselt 20,2 punkti, 10,1 lauapalli ja 3,2 tulemuslikku söötu. Tänavu näitas 195 cm pikkune ameeriklane veelgi paremat minekut, tuues keskmiselt 27,8 punkti, 12,3 lauapalli ja 4,8 resultatiivset söötu mängus, mis tegi temast esiliiga parima punktitooja ja paremuselt teise lauavõitleja.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Korvpalli esiliiga skoorikuningas siirdus Kadrina Karudest meistriliigasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veel neljapäeva õhtul Kadrina Karude 105:84 võidumängus Keila Korvpallikooli vastu 31 punkti, kümme lauapalli ja kuus resultatiivset söötu kogunud Wrighten jooksis laupäeval väljakule juba Eesti-Läti liigas Tallinna Kalev/TLÜ särgis, kogudes 83:89 kaotusmängus ligi 17 minutiga kümme punkti, kolm lauapalli ja kaks vaheltlõiget, kirjutab Korvpall24.ee.
Juba mullu Kadrina Karudega liitunud 23-aastase ääremängija arvele jäi möödunud hooajal keskmiselt 20,2 punkti, 10,1 lauapalli ja 3,2 tulemuslikku söötu. Tänavu näitas 195 cm pikkune ameeriklane veelgi paremat minekut, tuues keskmiselt 27,8 punkti, 12,3 lauapalli ja 4,8 resultatiivset söötu mängus, mis tegi temast esiliiga parima punktitooja ja paremuselt teise lauavõitleja.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Korvpalli esiliiga skoorikuningas siirdus Kadrina Karudest meistriliigasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi Berliini Hertha juhtis esimese poolaja järel Matheus Cunha väravast 1:0, siis skooris 20-aastane Norra imelaps Erling Haaland teisel poolajal 32 minuti jooksul neli väravat. Viienda autoriks oli Raphael Guerreiro. 85. minutil vahetati Haaland 16 aasta ja ühe päeva vanuse Moukoko vastu välja, mis tähendab, et noorest sakslasest sai Bundesliga ajaloo noorim väljakul käinud mängija.
Liigatabelis hoiab Dortmund 18 punktiga Müncheni Bayerni järel teist kohta. Hertha on seitsme silmaga 13. positsioonil.
Teised tulemused: Bielefeldi Arminia – Leverkuseni Bayer 1:2, Monchenglasbachi Borussia – Augsburg 1:1, Müncheni Bayern – Bremeni Werder 1:1, Hoffenheim – Stuttgart 3:3, Schalke – Wolfsburg 0:2, Frankfurdi Eintracht – RB Leipzig 1:1. | Haaland lõi 32 minuti jooksul neli väravat, Moukoko tegi Bundesliga ajalugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi Berliini Hertha juhtis esimese poolaja järel Matheus Cunha väravast 1:0, siis skooris 20-aastane Norra imelaps Erling Haaland teisel poolajal 32 minuti jooksul neli väravat. Viienda autoriks oli Raphael Guerreiro. 85. minutil vahetati Haaland 16 aasta ja ühe päeva vanuse Moukoko vastu välja, mis tähendab, et noorest sakslasest sai Bundesliga ajaloo noorim väljakul käinud mängija.
Liigatabelis hoiab Dortmund 18 punktiga Müncheni Bayerni järel teist kohta. Hertha on seitsme silmaga 13. positsioonil.
Teised tulemused: Bielefeldi Arminia – Leverkuseni Bayer 1:2, Monchenglasbachi Borussia – Augsburg 1:1, Müncheni Bayern – Bremeni Werder 1:1, Hoffenheim – Stuttgart 3:3, Schalke – Wolfsburg 0:2, Frankfurdi Eintracht – RB Leipzig 1:1.
### Response:
Haaland lõi 32 minuti jooksul neli väravat, Moukoko tegi Bundesliga ajalugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Inimesed vajavad hetkel tuge ja positiivseid emotsioone rohkem kui kunagi varem, meil on tõesti hea meel, et saame ulatada abikäe põhjanaabritele ning jõuluvanade kongressi väärikalt maha pidada," selgitas Global Virtual Solutions konsortsiumi eestvedaja Lehari Kaustel ja lisas, et enam kui 50 riigi jõuluvanad Gröönimaalt Prantsusmaani saavad kokku just tänu Eestis välja mõeldud lahendusele.
2020. aastal on GVS korraldatud muuhulgas Ameerika ja Euroopa Liidu vahelised virtuaalsed kõnelused, kolme mere virtuaalne tippkohtumine presidentide vahel ja üle maailma ettevõtjaid kokku toonud Business Survival Summit. Novembris aidatakse Eestil korraldada ÜRO Julgeolekunõukogu virtuaalistungit Afganistani teemal ja detsembri alguses Euroopa kosmosenädalat. | Eestlased korraldavad esimese ülemaailmse jõuluvanade virtuaalkongressi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Inimesed vajavad hetkel tuge ja positiivseid emotsioone rohkem kui kunagi varem, meil on tõesti hea meel, et saame ulatada abikäe põhjanaabritele ning jõuluvanade kongressi väärikalt maha pidada," selgitas Global Virtual Solutions konsortsiumi eestvedaja Lehari Kaustel ja lisas, et enam kui 50 riigi jõuluvanad Gröönimaalt Prantsusmaani saavad kokku just tänu Eestis välja mõeldud lahendusele.
2020. aastal on GVS korraldatud muuhulgas Ameerika ja Euroopa Liidu vahelised virtuaalsed kõnelused, kolme mere virtuaalne tippkohtumine presidentide vahel ja üle maailma ettevõtjaid kokku toonud Business Survival Summit. Novembris aidatakse Eestil korraldada ÜRO Julgeolekunõukogu virtuaalistungit Afganistani teemal ja detsembri alguses Euroopa kosmosenädalat.
### Response:
Eestlased korraldavad esimese ülemaailmse jõuluvanade virtuaalkongressi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui räägitakse personaalmeditsiinist, siis tänu Tartu ülikooli Eesti geenivaramu silmapaistvalt edukale tööle ja arengule mõeldaksegi kohe selle all geene ja nendel baseeruvaid tervishoiu- ja meditsiinilahendusi. Mis on suuresti korrektne, kuid mitte lõpuni täistõsi.
Tegelikkuses loovad geenidel baseeruvad individuaalsed andmed iga persooni kohta justkui vundamendi, millele edasine tugineb. Kuidas üks või teine geneetiline sündmus/risk realiseerub, on siiski määratud genoomi ja mitme muu teguri, näiteks keskkonnategurite, koostoimes.
Nii nagu ei kolita majja, kus on olemas ainult vundament, nii peame ka tervishoius ja meditsiinis vaatama kaugemale, piltlikult öeldes, kuidas ehitada seinad ja katus ehk siis milliseid täppislahendusi geenidel põhinevad andmed edaspidi annavad, milliseid võimalusi täiendavalt loovad.
Kui inimesel on vaja – rõhuasetusega tervishoiul (healthcare) – kvaliteetseid personaalseid lahendusi, siis siin on geeniandmed tema individuaalse abimehena esmatähtis hea võimalus. Need näitavad tulevikuks ära, milline ravimi metaboliseerija inimene on (kiire/aeglane, milliste ravimite suhtes valitseb kõrgendatud risk), millised on üldisemad terviseriskid ja ohud ning paljut muud.
Kui nüüd peaks aga elus juhtuma midagi sellist, mis sunnib inimest pöörduma meditsiinisüsteemi poole, ehk vaadates personaalsele meditsiinile rõhuasetusega sõnale meditsiin (medicine), siis konkreetsetel ravijuhtudel taanduvad geeniandmed sekundaarseks, s.t toetavaks, ja primaarseks tõuseb tulevikus hoopis teistsugune – individuaalne, mitte populatsioonipõhine – käsitus.
Üks personaalmeditsiini lahendusi on ravimi annustamise kalkulaatorid, mille tegevus ei ole otseses sõltuvuses geenidest, vaid üksikisiku näitajatest (sugu, vanus, kaal, pikkus jm fenotüübi näitajad), lisaks konkreetsetest kliinilistest ja laboratoorsetest näitajatest.
Veel kord terminoloogiast. Kui farmakogeneetika (pharmacogenetics) jälgib geeniandmetele rajanevat inimese ravimite ainevahetust, siis ravimikalkulaatorid töötavad farmakokineetika (pharmacokinetics) põhimõtete järgi, mille abil jälgitakse konkreetse ravimimolekuli käitumist konkreetses keskkonnas ehk organismis.
Veel peab rääkima sellisest terminist nagu farmakodünaamika (pharmadynamics), mis vaatleb ravimite toimet organismile, ja lõpuks on veel farmakomeetria (pharmacometrics), mis viib nii farmakokineetilised kui -dünaamilised andmed kokku, luues ja kasutades bioloogia, farmakoloogia, haigus- ja füsioloogiliste protsesside matemaatilisi mudeleid, et kirjeldada ja kvantitatiivselt hinnata ravimite (ksenobiootikumide, s.t mis tahes kehavõõraste ainete) ja haige organismi vastastikmõjusid, sealhulgas nii oodatavaid kasulikke kui ka ebasoovitavaid kõrvaltoimeid.
Esimesed ravimikalkulaatorid loodi eelmise sajandi 1970. aastatel USAs California osariigis sealsete tugevate teadusülikoolide Stanfordi ja California tehnoloogiainstituudi poolt. Töötati välja selline tehnoloogiline kontseptsioon nagu TDM – therapeutic drug monitoring ehk ravimi vahetu terapeutiline jälgimine ravimiprotseduuri käigus.
Lühidalt on TDM kliinilise keemia ja kliinilise farmakoloogia haru, mis on spetsialiseerunud ravimite doseerimisele, arvestades patsiendi verekontsentratsiooni.
TDM omakorda põhineb ühel ajahambale hästi vastu pidanud matemaatilise statistika rakendusel, nimelt Bayesi analüüsil (eponüüm tuleneb Thomas Bayesi (1701–1761) nimest), mis on laialdaselt kasutatav matemaatilise statistika analüüsi meetod eriti just meditsiinis, kuid mitte ainult. Näiteks, milline on tõenäosus, et patsiendi vererõhk langeb, kui talle on määratatud ravim A?
Ravimikalkulaatorid
Millised on argumendid, mis sunnivad eelistama konkreetseid indiviidi näitajatele toetuvaid ravimite kalkuleerimise tehnoloogiaid seni levinud populatsioonipõhistele raviskeemidele?
Paljud ravimid on kitsa terapeutilise aknaga, mis tähendab, et ravimi toimet tekitav ja toksiline doos erinevad teineteisest väga vähe. Seega on ühtaegu oht nii aladoseerimiseks kui ka toksiliste kõrvalnähtude tekkimiseks.
"Aladoseerimine omakorda on sageli seotud ebapiisava toimega, s.t ravimi liiga väikese annusega ei saavutata soovitud ravitulemust."
Kõrvalnähud võivad aeg-ajalt olla väga tõsised, näiteks neeru- või maksapuudulikkus, ka teadvuse häired. Aladoseerimine omakorda on sageli seotud ebapiisava toimega, s.t ravimi liiga väikese annusega ei saavutata soovitud ravitulemust.
Peale inimeste erinevuse on üksjagu haigusi, mis mõjutavad tugevalt ravimite kineetikat, näiteks kriitilised seisundid, pahaloomulised kasvajad, organite puudulikkus. Samuti võib ühe ja sama haiguse käigus ravimi farmakokineetika muutuda.
Uuringud on näidanud, et pärast sama doosi manustamist ravimite kontsentratsioon inimesiti erineb, geenide (farmakogeneetika) määramine võimaldab inimesi jagada küll kiireteks ja aeglasteks metaboliseerijateks, aga ei võimalda kindlaks teha just sellele inimesele sobivat ravimidoosi.
Praegu ei ole farmakogeneetiliste tegurite mõju kvantitatiivseks kirjeldamiseks konkreetsel haigel sageli muid võimalusi peale individuaalse farmakokineetika hindamise.
Ravimite kontsentratsiooni määramine (terapeutiline ravimite monitoorimine) koos patsiendi näitajate arvestamisega (Bayesi modelleerimine) on ainuke võimalus operatiivseks personaalseks ravimite doseerimiseks.
Tasub arvesse võtta, et individuaalset annuse optimeerimist ei ole ilmselt vaja alati ja igal pool, aga on olukordi, kus ilma selleta hästi toimivat lahendust veel võtta ei ole. Näiteks võib selliste täppislahenduste rakendamisel mõnikord saavutada ülikalliste ravimitega väiksema kulu sama või isegi parema ravitulemusega. Tänapäeval on võimalik seada eesmärgiks sihtida mitte ainult ravimi kontsentratsiooni, vaid ka raviefekti.
Kui esimesed ravimikalkulaatorid tekkisid peamiselt akadeemilises keskkonnas õppe- ja treeningumeetodite tarbeks, siis nüüd on ravimikalkulaatorid kommertsalustel toimivad tehnoloogiad.
Meil on rahakeskne ühiskond, idufirmadest ja riskikapitalist rääkida on popp. Selle valguses väärib märkimist, et selline USA läänekaldal tegutsev meditsiinitehnoloogia platvorm TabulaRasa Healthcare võttis detsembris 2018 enam kui 3,1 miljoni dollari eest üle DoseMe kaubamärgi all tegutseva ravimikalkulaatori, nende konkurent idakaldal Insight RX aga kaasas septembris 2019 edukalt korraldatud finantseerimisringiga kümme miljonit dollarit.
Viimase ravimikalkuleerimise portfellis on ca 50 preparaati ja kõigi nende kasutuslitsentside tasud klientidele, s.t haiglatele, ulatuvad aastas tuhandetesse dollaritesse. Euroopa on siin jällegi mahajääja, arenguhüppest ei ole kuulda, pigem ollakse populatsioonipõhisesse minevikku kinni jäänud.
Vankomütsiin
Piltlikustame ravimikalkulaatori kasutamist ühe konkreetse preparaadi vankomütsiini (Vancomycin) näitel. Esimest korda isoleeris vankomütsiini tootva organismi Amycolatopsis orientalis 1953. aastal ravimifirma Eli Lilly töötaja Edmund Kornfeld Borneo saare džunglist misjonär William Bouw' kogutud mullaproovidest. 1 USA toidu- ja ravimiamet omistas vankomütsiinile ravimiõigused 1958. aastal.
Vankomütsiin on enimlevinud antibiootikume, mida kasutab laias plaanis ca 10 protsenti populatsioonist, eriti need, kellel on mingil põhjusel vastunäidustusi, näiteks allergia penitsilliini perekonna antibiootikumide vastu, või kelle haigus on põhjustatud antibiootikumresistentsete mikroorganismide poolt.
Vankomütsiin on klassikaline kitsa terapeutilise aknaga ravim, kus vahemik tegeliku toime ning võimalike (raskete) tüsistuste vahel on kaunis kitsas. Vankomütsiini kasutatakse paljude bakteriaalsete infektsioonide raviks.
Kuna see imendub suu kaudu sissevõtmisel väga halvasti, siis manustatakse seda intravenoosselt keerukate nahainfektsioonide, vereringenakkuste, endokardiidi, luu- ja liigesepõletike ning meningiidi korral, eriti kui haigus on tekitatud metitsilliinresistentse Staphylococcus aureus 'e poolt. 2
2019. aastal avaldatud teaduskirjanduse põhjal USA kohta kasutab igal aastal vankomütsiini 1,7 miljonit patsienti, kellel ca 23,6 protsendil esineb eri astmes tüsistusi. 3 Kuna Euroopas vastavaid uuringuid tehtud pole, siis võib hüpoteetiliselt ekstrapoleerida Euroopa Liidu, USA ja Kanada üldiseks vankomütsiini kasutavate patsientide arvuks ca viis miljonit patsienti aastas. Maailma peale veelgi rohkem.
2020. aasta märtsis võtsid neli USA apteekide ja nakkushaiguste erialaseltsi vastu uue vankomütsiini ravijuhendi soovituse, mille lühike kokkvõte kõlab, et vankomütsiiniga ravimisel esinevate tüsistuste suure hulga tõttu soovitatakse edaspidi loobuda populatsioonipõhistest raviskeemidest ja minna üle Bayesi meetodil baseeruvatele ravimite täppiskalkuleerimise meetoditele. 4
Eesti mõõde
Ka Eestis kasutatakse vankomütsiini ravimisel päris palju ja seda mitte ainult täiskasvanutel, vaid ka vastsündinutel ja lastel. Alternatiivid kohati puuduvad. Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi koostöös TÜ kliinikumi lastehaigla ja Tallinna lastehaiglaga, samuti Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi bioinformaatilise toega, on viimase viie-kuue aastaga loodud vajalik kompetents ravimite täppiskalkuleerimise vallas.
Peamiselt on valdkonna eelisarendamine alguse saanud vastsündinutele ja väikelastele parema ravi tagamiseks. Tegelikult on see ka õigem suund kui kompetentsi loomine kõigepealt täiskasvanute osas.
Põhimõte on selles, et täppisdoseerimise kompetents väikelaste andmete pealt täiskasvanutele pole küll automaatne, kuid siiski hõlpsasti ekstrapoleeritav, samal ajal täiskasvanutelt väikelastele ja vastsündinutele peaaegu võimatu. Vastsündinu- ja väikelapseeas on organism niivõrd kiires muutumises, ta pole pelgalt kilogrammide või pikkuse poolest lihtsalt väiksem inimene.
Tartu ülikooli teadlastel on kümnete preparaatide täppiskalkuleerimise teave, mida annab täppisdoseerimise arenduses ära kasutada, nimetagem vaid mõnda neist: ampitsilliin, dobutamiin, milrinoon, gentamütsiin ja tobramütsiin.
"Eestil on väga suur potentsiaal olla Euroopas farmakokineetiliste ja -meetriliste täppiskalkulaatorite teenuse pakkuja ja suunanäitajana esirinnas."
Olemas on akadeemiline kalkulaator, mis ei ole veel valmis väliseks kasutuseks. Käimas on vankomütsiini kliiniline uuring, et kontrollida olemasoleva TDM-i baasil loodud algoritmi vastavust tegelikus ravis. Eestil on väga suur potentsiaal olla Euroopas farmakokineetiliste ja -meetriliste täppiskalkulaatorite teenuse pakkuja ja suunanäitajana esirinnas.
Olemas on arvestatav akadeemiline kompetents, nüüd oleks vaja konverteerida see toimivaks avalikuks teenuseks. Oleneb see jällegi selle protsessi ellukutsumiseks vajamineva targa raha olemasolust ning natukesest õnnest. Potentsiaali on küllaga!
Tulevikuvisioonid
Tuleviku mõtestamine on otstarbekas jagada kolmeks eraldi visiooniks. Hõlpsasti on realiseeritav esmane kommertsalustel prototüübi turule toomine, milles oleks avaliku teenusena kasutatav kliiniliselt kontrollitud vankomütsiin ja TDM-i alusel veel kolm kuni viis preparaati, mille kliinilise hindamisega saab hakata tegelema kohemaid.
Vastava rahastuse olemasolu korral on võimalik sellist ülemaailmselt kasutatavat teenust siit Eestist pakkuma hakata 12–15 kuu jooksul alates arendustöö algusest.
Teine etapp oleks realiseeritav ehk viie-kuue aasta perspektiivis ja sellega võiks ravimite täppisdoseerimise teenuste portfelli suurendada vähemalt 50 preparaadini, millest võimalikult suur osa oleks ka kliiniliselt kontrollitud. Otstarbekas on sellisele teenusele lisada farmakogeneetilise päringu võimekus.
Kolmas tulevikuvisioon oleks pikema perspektiiviga. Ausam on seda nimetada ehk isegi mitte visiooniks, vaid unistuseks tehisintellekti rakenduse vallast. Maailm on koroonaviiruse kütkes.
Kahjuks oleme pidanud kandma ka kaotusi. Põhjustest, miks osale inimestele mõjub haigus surmavalt ja teised ei saa arugi, et on läbi põdenud, on teada küll järjest rohkem, kuid siiski veel vähe. Arstid ja teadlased õpivad koroonaviirust iga päevaga järjest paremini tundma, täiustavad raviskeeme, valmimas on vaktsiinid ja ravimid.
Kui tulevik oleks juba käes ning oleks võimalik kasutada ravimikalkulaatori teenust, võiks ühe koroonapatsiendi ravi haiglas välja näha nii: saabub raskete tüsistustega patsient, raviarst sisestab oma nutiseadme programmi tema fenotüübi ja isikuandmed (Eesti E-tervise kaudu on pärast isikukoodi sisestamist need andmed juba eeltäidetud), samuti sisestatakse võetud vereproovist saadud tarvilikud markerid.
Seejärel kuvatakse tema personaalsed farmakogeneetilised andmed ja kõik need liiguvad edasi konkreetsesse ravimikalkulaatori keskkonda, mis pärast nende algoritmistamist kuvab raviarstile konkreetsete ravimite esmased doosid ning manustamise režiimi, samuti kogu edasise ravikuuri esmase hüpoteesi, mida hiljem veremarkerite metaboolsete andmete ja teiste veremarkerite alusel jooksvalt korrigeeritakse.
See unistus on küll tulevik, kuid mitte väga kauge tulevik. Ja kindlasti on selline tehnoloogia tegelik individualiseeritud personaalmeditsiin.
Personaalmeditsiini definitsioone
Molekulaaranalüüsi uute meetodite kasutamine patsiendi haiguste või haigestumise eelsoodumuse paremaks haldamiseks. Allikas: Personaalmeditsiini Koalitsioon (Personalized Medicine Coalition), 2004.
Genoomi ja molekulaarsete andmete rakendamine tervishoiutulemuste paremaks saavutamiseks, uute toodete avastamise ja kliinilise testimise hõlbustamiseks, patsientidel teatud haiguse või haigusseisundi eelsoodumuse määramiseks. Allikas: Personaalmeditsiini Koalitsioon (Personalized Medicine Coalition), 2005.
Õige ravi, õigele patsiendile, õiges annuses, õigel ajal. Allikas: Euroopa Liit.
Arstiabi sobitamine patsiendi individuaalsete tunnustega iga patsiendi puhul. Allikas: USA presidendi teaduse ja tehnoloogia nõunike kogu (President's Council of Advisors on Science and Technology).
Iga patsiendi unikaalseid kliinilisi, geneetilisi ja keskkonnamõjude andmeid arvestav tervishoiusüsteem. Allikas: Ameerika Meditsiiniassotsiatsioon (American Medical Association).
Meditsiinivorm, mis kasutab patsiendi genoomi, valkude ja keskkonna infot haiguste ennetamiseks, diagnoosimiseks ja raviks. Allikas: Riiklik Vähiinstituut (National Cancer Institute, NIH).
Personaalmeditsiin kohandab ravi- ja ennetustegevused patsiendi omadustele, toetudes võimalusele jagada inimesi nn alamgruppidesse, mis erinevad üksteisest haigustele vastuvõtlikkuse ja ravivastuse poolest. Allikas: Personaalmeditsiini Liit (Personalized Medicine Alliance). Allikas: Ülevaade personaalmeditsiini mõiste arengust teaduskirjanduses. Sotsiaalministeerium, 5. VI 2015.
1 Michael Shnayerson, Mark J. Plotkin, The Killers Within: The Deadly Rise of Drug-Resistant Bacteria. Back Bay Books 2003.
2 Catherine Liu, Arnold Bayer, Sara E. Cosgrove, Robert S. Daum, Scott K. Fridkin, Rachel Gorwitz et al., Clinical practice guidelines by the infectious diseases society of america for the treatment of methicillin-resistant Staphylococcus aureus infections in adults and children: executive summary. – Clinical Infectious Diseases 2011, 52 (3): 285–92. doi:10.1093/cid/cir034. PMID 21217178.
3 Reza Zonozi, Aozhou Wu, Jung Im Shin, Alex Secora, Josef Coresh, Lesley A. Inker, Alex R. Chang, Morgan E. Grams, Elevated Vancomycin Trough Levels in a Tertiary Health System: Frequency, Risk Factors, and Prognosis. – Mayo Clinic Proceedings. 2019, 94(1), 17–26.
4 Pharmacy and Healthcare Professionals Nationwide Recognize Patient Safety Benefits of New Consensus Vancomycin Dosing Guidelines, But Fewer than One in Three Plan to Adopt Them. – prnewswire.com 8. VII 2020. | Irja Lutsar ja Tuuli Metsvaht: mõtestades personaalset meditsiini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui räägitakse personaalmeditsiinist, siis tänu Tartu ülikooli Eesti geenivaramu silmapaistvalt edukale tööle ja arengule mõeldaksegi kohe selle all geene ja nendel baseeruvaid tervishoiu- ja meditsiinilahendusi. Mis on suuresti korrektne, kuid mitte lõpuni täistõsi.
Tegelikkuses loovad geenidel baseeruvad individuaalsed andmed iga persooni kohta justkui vundamendi, millele edasine tugineb. Kuidas üks või teine geneetiline sündmus/risk realiseerub, on siiski määratud genoomi ja mitme muu teguri, näiteks keskkonnategurite, koostoimes.
Nii nagu ei kolita majja, kus on olemas ainult vundament, nii peame ka tervishoius ja meditsiinis vaatama kaugemale, piltlikult öeldes, kuidas ehitada seinad ja katus ehk siis milliseid täppislahendusi geenidel põhinevad andmed edaspidi annavad, milliseid võimalusi täiendavalt loovad.
Kui inimesel on vaja – rõhuasetusega tervishoiul (healthcare) – kvaliteetseid personaalseid lahendusi, siis siin on geeniandmed tema individuaalse abimehena esmatähtis hea võimalus. Need näitavad tulevikuks ära, milline ravimi metaboliseerija inimene on (kiire/aeglane, milliste ravimite suhtes valitseb kõrgendatud risk), millised on üldisemad terviseriskid ja ohud ning paljut muud.
Kui nüüd peaks aga elus juhtuma midagi sellist, mis sunnib inimest pöörduma meditsiinisüsteemi poole, ehk vaadates personaalsele meditsiinile rõhuasetusega sõnale meditsiin (medicine), siis konkreetsetel ravijuhtudel taanduvad geeniandmed sekundaarseks, s.t toetavaks, ja primaarseks tõuseb tulevikus hoopis teistsugune – individuaalne, mitte populatsioonipõhine – käsitus.
Üks personaalmeditsiini lahendusi on ravimi annustamise kalkulaatorid, mille tegevus ei ole otseses sõltuvuses geenidest, vaid üksikisiku näitajatest (sugu, vanus, kaal, pikkus jm fenotüübi näitajad), lisaks konkreetsetest kliinilistest ja laboratoorsetest näitajatest.
Veel kord terminoloogiast. Kui farmakogeneetika (pharmacogenetics) jälgib geeniandmetele rajanevat inimese ravimite ainevahetust, siis ravimikalkulaatorid töötavad farmakokineetika (pharmacokinetics) põhimõtete järgi, mille abil jälgitakse konkreetse ravimimolekuli käitumist konkreetses keskkonnas ehk organismis.
Veel peab rääkima sellisest terminist nagu farmakodünaamika (pharmadynamics), mis vaatleb ravimite toimet organismile, ja lõpuks on veel farmakomeetria (pharmacometrics), mis viib nii farmakokineetilised kui -dünaamilised andmed kokku, luues ja kasutades bioloogia, farmakoloogia, haigus- ja füsioloogiliste protsesside matemaatilisi mudeleid, et kirjeldada ja kvantitatiivselt hinnata ravimite (ksenobiootikumide, s.t mis tahes kehavõõraste ainete) ja haige organismi vastastikmõjusid, sealhulgas nii oodatavaid kasulikke kui ka ebasoovitavaid kõrvaltoimeid.
Esimesed ravimikalkulaatorid loodi eelmise sajandi 1970. aastatel USAs California osariigis sealsete tugevate teadusülikoolide Stanfordi ja California tehnoloogiainstituudi poolt. Töötati välja selline tehnoloogiline kontseptsioon nagu TDM – therapeutic drug monitoring ehk ravimi vahetu terapeutiline jälgimine ravimiprotseduuri käigus.
Lühidalt on TDM kliinilise keemia ja kliinilise farmakoloogia haru, mis on spetsialiseerunud ravimite doseerimisele, arvestades patsiendi verekontsentratsiooni.
TDM omakorda põhineb ühel ajahambale hästi vastu pidanud matemaatilise statistika rakendusel, nimelt Bayesi analüüsil (eponüüm tuleneb Thomas Bayesi (1701–1761) nimest), mis on laialdaselt kasutatav matemaatilise statistika analüüsi meetod eriti just meditsiinis, kuid mitte ainult. Näiteks, milline on tõenäosus, et patsiendi vererõhk langeb, kui talle on määratatud ravim A?
Ravimikalkulaatorid
Millised on argumendid, mis sunnivad eelistama konkreetseid indiviidi näitajatele toetuvaid ravimite kalkuleerimise tehnoloogiaid seni levinud populatsioonipõhistele raviskeemidele?
Paljud ravimid on kitsa terapeutilise aknaga, mis tähendab, et ravimi toimet tekitav ja toksiline doos erinevad teineteisest väga vähe. Seega on ühtaegu oht nii aladoseerimiseks kui ka toksiliste kõrvalnähtude tekkimiseks.
"Aladoseerimine omakorda on sageli seotud ebapiisava toimega, s.t ravimi liiga väikese annusega ei saavutata soovitud ravitulemust."
Kõrvalnähud võivad aeg-ajalt olla väga tõsised, näiteks neeru- või maksapuudulikkus, ka teadvuse häired. Aladoseerimine omakorda on sageli seotud ebapiisava toimega, s.t ravimi liiga väikese annusega ei saavutata soovitud ravitulemust.
Peale inimeste erinevuse on üksjagu haigusi, mis mõjutavad tugevalt ravimite kineetikat, näiteks kriitilised seisundid, pahaloomulised kasvajad, organite puudulikkus. Samuti võib ühe ja sama haiguse käigus ravimi farmakokineetika muutuda.
Uuringud on näidanud, et pärast sama doosi manustamist ravimite kontsentratsioon inimesiti erineb, geenide (farmakogeneetika) määramine võimaldab inimesi jagada küll kiireteks ja aeglasteks metaboliseerijateks, aga ei võimalda kindlaks teha just sellele inimesele sobivat ravimidoosi.
Praegu ei ole farmakogeneetiliste tegurite mõju kvantitatiivseks kirjeldamiseks konkreetsel haigel sageli muid võimalusi peale individuaalse farmakokineetika hindamise.
Ravimite kontsentratsiooni määramine (terapeutiline ravimite monitoorimine) koos patsiendi näitajate arvestamisega (Bayesi modelleerimine) on ainuke võimalus operatiivseks personaalseks ravimite doseerimiseks.
Tasub arvesse võtta, et individuaalset annuse optimeerimist ei ole ilmselt vaja alati ja igal pool, aga on olukordi, kus ilma selleta hästi toimivat lahendust veel võtta ei ole. Näiteks võib selliste täppislahenduste rakendamisel mõnikord saavutada ülikalliste ravimitega väiksema kulu sama või isegi parema ravitulemusega. Tänapäeval on võimalik seada eesmärgiks sihtida mitte ainult ravimi kontsentratsiooni, vaid ka raviefekti.
Kui esimesed ravimikalkulaatorid tekkisid peamiselt akadeemilises keskkonnas õppe- ja treeningumeetodite tarbeks, siis nüüd on ravimikalkulaatorid kommertsalustel toimivad tehnoloogiad.
Meil on rahakeskne ühiskond, idufirmadest ja riskikapitalist rääkida on popp. Selle valguses väärib märkimist, et selline USA läänekaldal tegutsev meditsiinitehnoloogia platvorm TabulaRasa Healthcare võttis detsembris 2018 enam kui 3,1 miljoni dollari eest üle DoseMe kaubamärgi all tegutseva ravimikalkulaatori, nende konkurent idakaldal Insight RX aga kaasas septembris 2019 edukalt korraldatud finantseerimisringiga kümme miljonit dollarit.
Viimase ravimikalkuleerimise portfellis on ca 50 preparaati ja kõigi nende kasutuslitsentside tasud klientidele, s.t haiglatele, ulatuvad aastas tuhandetesse dollaritesse. Euroopa on siin jällegi mahajääja, arenguhüppest ei ole kuulda, pigem ollakse populatsioonipõhisesse minevikku kinni jäänud.
Vankomütsiin
Piltlikustame ravimikalkulaatori kasutamist ühe konkreetse preparaadi vankomütsiini (Vancomycin) näitel. Esimest korda isoleeris vankomütsiini tootva organismi Amycolatopsis orientalis 1953. aastal ravimifirma Eli Lilly töötaja Edmund Kornfeld Borneo saare džunglist misjonär William Bouw' kogutud mullaproovidest. 1 USA toidu- ja ravimiamet omistas vankomütsiinile ravimiõigused 1958. aastal.
Vankomütsiin on enimlevinud antibiootikume, mida kasutab laias plaanis ca 10 protsenti populatsioonist, eriti need, kellel on mingil põhjusel vastunäidustusi, näiteks allergia penitsilliini perekonna antibiootikumide vastu, või kelle haigus on põhjustatud antibiootikumresistentsete mikroorganismide poolt.
Vankomütsiin on klassikaline kitsa terapeutilise aknaga ravim, kus vahemik tegeliku toime ning võimalike (raskete) tüsistuste vahel on kaunis kitsas. Vankomütsiini kasutatakse paljude bakteriaalsete infektsioonide raviks.
Kuna see imendub suu kaudu sissevõtmisel väga halvasti, siis manustatakse seda intravenoosselt keerukate nahainfektsioonide, vereringenakkuste, endokardiidi, luu- ja liigesepõletike ning meningiidi korral, eriti kui haigus on tekitatud metitsilliinresistentse Staphylococcus aureus 'e poolt. 2
2019. aastal avaldatud teaduskirjanduse põhjal USA kohta kasutab igal aastal vankomütsiini 1,7 miljonit patsienti, kellel ca 23,6 protsendil esineb eri astmes tüsistusi. 3 Kuna Euroopas vastavaid uuringuid tehtud pole, siis võib hüpoteetiliselt ekstrapoleerida Euroopa Liidu, USA ja Kanada üldiseks vankomütsiini kasutavate patsientide arvuks ca viis miljonit patsienti aastas. Maailma peale veelgi rohkem.
2020. aasta märtsis võtsid neli USA apteekide ja nakkushaiguste erialaseltsi vastu uue vankomütsiini ravijuhendi soovituse, mille lühike kokkvõte kõlab, et vankomütsiiniga ravimisel esinevate tüsistuste suure hulga tõttu soovitatakse edaspidi loobuda populatsioonipõhistest raviskeemidest ja minna üle Bayesi meetodil baseeruvatele ravimite täppiskalkuleerimise meetoditele. 4
Eesti mõõde
Ka Eestis kasutatakse vankomütsiini ravimisel päris palju ja seda mitte ainult täiskasvanutel, vaid ka vastsündinutel ja lastel. Alternatiivid kohati puuduvad. Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi koostöös TÜ kliinikumi lastehaigla ja Tallinna lastehaiglaga, samuti Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi bioinformaatilise toega, on viimase viie-kuue aastaga loodud vajalik kompetents ravimite täppiskalkuleerimise vallas.
Peamiselt on valdkonna eelisarendamine alguse saanud vastsündinutele ja väikelastele parema ravi tagamiseks. Tegelikult on see ka õigem suund kui kompetentsi loomine kõigepealt täiskasvanute osas.
Põhimõte on selles, et täppisdoseerimise kompetents väikelaste andmete pealt täiskasvanutele pole küll automaatne, kuid siiski hõlpsasti ekstrapoleeritav, samal ajal täiskasvanutelt väikelastele ja vastsündinutele peaaegu võimatu. Vastsündinu- ja väikelapseeas on organism niivõrd kiires muutumises, ta pole pelgalt kilogrammide või pikkuse poolest lihtsalt väiksem inimene.
Tartu ülikooli teadlastel on kümnete preparaatide täppiskalkuleerimise teave, mida annab täppisdoseerimise arenduses ära kasutada, nimetagem vaid mõnda neist: ampitsilliin, dobutamiin, milrinoon, gentamütsiin ja tobramütsiin.
"Eestil on väga suur potentsiaal olla Euroopas farmakokineetiliste ja -meetriliste täppiskalkulaatorite teenuse pakkuja ja suunanäitajana esirinnas."
Olemas on akadeemiline kalkulaator, mis ei ole veel valmis väliseks kasutuseks. Käimas on vankomütsiini kliiniline uuring, et kontrollida olemasoleva TDM-i baasil loodud algoritmi vastavust tegelikus ravis. Eestil on väga suur potentsiaal olla Euroopas farmakokineetiliste ja -meetriliste täppiskalkulaatorite teenuse pakkuja ja suunanäitajana esirinnas.
Olemas on arvestatav akadeemiline kompetents, nüüd oleks vaja konverteerida see toimivaks avalikuks teenuseks. Oleneb see jällegi selle protsessi ellukutsumiseks vajamineva targa raha olemasolust ning natukesest õnnest. Potentsiaali on küllaga!
Tulevikuvisioonid
Tuleviku mõtestamine on otstarbekas jagada kolmeks eraldi visiooniks. Hõlpsasti on realiseeritav esmane kommertsalustel prototüübi turule toomine, milles oleks avaliku teenusena kasutatav kliiniliselt kontrollitud vankomütsiin ja TDM-i alusel veel kolm kuni viis preparaati, mille kliinilise hindamisega saab hakata tegelema kohemaid.
Vastava rahastuse olemasolu korral on võimalik sellist ülemaailmselt kasutatavat teenust siit Eestist pakkuma hakata 12–15 kuu jooksul alates arendustöö algusest.
Teine etapp oleks realiseeritav ehk viie-kuue aasta perspektiivis ja sellega võiks ravimite täppisdoseerimise teenuste portfelli suurendada vähemalt 50 preparaadini, millest võimalikult suur osa oleks ka kliiniliselt kontrollitud. Otstarbekas on sellisele teenusele lisada farmakogeneetilise päringu võimekus.
Kolmas tulevikuvisioon oleks pikema perspektiiviga. Ausam on seda nimetada ehk isegi mitte visiooniks, vaid unistuseks tehisintellekti rakenduse vallast. Maailm on koroonaviiruse kütkes.
Kahjuks oleme pidanud kandma ka kaotusi. Põhjustest, miks osale inimestele mõjub haigus surmavalt ja teised ei saa arugi, et on läbi põdenud, on teada küll järjest rohkem, kuid siiski veel vähe. Arstid ja teadlased õpivad koroonaviirust iga päevaga järjest paremini tundma, täiustavad raviskeeme, valmimas on vaktsiinid ja ravimid.
Kui tulevik oleks juba käes ning oleks võimalik kasutada ravimikalkulaatori teenust, võiks ühe koroonapatsiendi ravi haiglas välja näha nii: saabub raskete tüsistustega patsient, raviarst sisestab oma nutiseadme programmi tema fenotüübi ja isikuandmed (Eesti E-tervise kaudu on pärast isikukoodi sisestamist need andmed juba eeltäidetud), samuti sisestatakse võetud vereproovist saadud tarvilikud markerid.
Seejärel kuvatakse tema personaalsed farmakogeneetilised andmed ja kõik need liiguvad edasi konkreetsesse ravimikalkulaatori keskkonda, mis pärast nende algoritmistamist kuvab raviarstile konkreetsete ravimite esmased doosid ning manustamise režiimi, samuti kogu edasise ravikuuri esmase hüpoteesi, mida hiljem veremarkerite metaboolsete andmete ja teiste veremarkerite alusel jooksvalt korrigeeritakse.
See unistus on küll tulevik, kuid mitte väga kauge tulevik. Ja kindlasti on selline tehnoloogia tegelik individualiseeritud personaalmeditsiin.
Personaalmeditsiini definitsioone
Molekulaaranalüüsi uute meetodite kasutamine patsiendi haiguste või haigestumise eelsoodumuse paremaks haldamiseks. Allikas: Personaalmeditsiini Koalitsioon (Personalized Medicine Coalition), 2004.
Genoomi ja molekulaarsete andmete rakendamine tervishoiutulemuste paremaks saavutamiseks, uute toodete avastamise ja kliinilise testimise hõlbustamiseks, patsientidel teatud haiguse või haigusseisundi eelsoodumuse määramiseks. Allikas: Personaalmeditsiini Koalitsioon (Personalized Medicine Coalition), 2005.
Õige ravi, õigele patsiendile, õiges annuses, õigel ajal. Allikas: Euroopa Liit.
Arstiabi sobitamine patsiendi individuaalsete tunnustega iga patsiendi puhul. Allikas: USA presidendi teaduse ja tehnoloogia nõunike kogu (President's Council of Advisors on Science and Technology).
Iga patsiendi unikaalseid kliinilisi, geneetilisi ja keskkonnamõjude andmeid arvestav tervishoiusüsteem. Allikas: Ameerika Meditsiiniassotsiatsioon (American Medical Association).
Meditsiinivorm, mis kasutab patsiendi genoomi, valkude ja keskkonna infot haiguste ennetamiseks, diagnoosimiseks ja raviks. Allikas: Riiklik Vähiinstituut (National Cancer Institute, NIH).
Personaalmeditsiin kohandab ravi- ja ennetustegevused patsiendi omadustele, toetudes võimalusele jagada inimesi nn alamgruppidesse, mis erinevad üksteisest haigustele vastuvõtlikkuse ja ravivastuse poolest. Allikas: Personaalmeditsiini Liit (Personalized Medicine Alliance). Allikas: Ülevaade personaalmeditsiini mõiste arengust teaduskirjanduses. Sotsiaalministeerium, 5. VI 2015.
1 Michael Shnayerson, Mark J. Plotkin, The Killers Within: The Deadly Rise of Drug-Resistant Bacteria. Back Bay Books 2003.
2 Catherine Liu, Arnold Bayer, Sara E. Cosgrove, Robert S. Daum, Scott K. Fridkin, Rachel Gorwitz et al., Clinical practice guidelines by the infectious diseases society of america for the treatment of methicillin-resistant Staphylococcus aureus infections in adults and children: executive summary. – Clinical Infectious Diseases 2011, 52 (3): 285–92. doi:10.1093/cid/cir034. PMID 21217178.
3 Reza Zonozi, Aozhou Wu, Jung Im Shin, Alex Secora, Josef Coresh, Lesley A. Inker, Alex R. Chang, Morgan E. Grams, Elevated Vancomycin Trough Levels in a Tertiary Health System: Frequency, Risk Factors, and Prognosis. – Mayo Clinic Proceedings. 2019, 94(1), 17–26.
4 Pharmacy and Healthcare Professionals Nationwide Recognize Patient Safety Benefits of New Consensus Vancomycin Dosing Guidelines, But Fewer than One in Three Plan to Adopt Them. – prnewswire.com 8. VII 2020.
### Response:
Irja Lutsar ja Tuuli Metsvaht: mõtestades personaalset meditsiini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vigastuspausilt naasnud Vene viibis väljakul veidi alla nelja minuti, kuid punktiarve jäi Eesti koondise kaptenil avamata (kolmesed 0/1). Statistikasse sai eestlane kirja kolm isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee.
Kohtumise parimaks korvikütiks kerkis Fuenlabrada kasuks 24 punkti visanud Melo Trimble. Võitjate resultatiivseim oli kaksikduubliga säranud Conner Frankamp, kes tõi 19 punkti ja andis kümme resultatiivset söötu.
Fuenlabrada (4-7) jagab Hispaania kõrgliigas 12.-13. positsiooni. Järgmise mängu peab eestlase koduklubi 5. detsembril, kui koduväljakul minnakse vastamisi Euroliigas palliva Valenciaga (4-5), kes on Hispaania liigatabelis koha võrra eespool.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Vene pääses taas väljakule, kuid Fuenlabrada sai valusa kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vigastuspausilt naasnud Vene viibis väljakul veidi alla nelja minuti, kuid punktiarve jäi Eesti koondise kaptenil avamata (kolmesed 0/1). Statistikasse sai eestlane kirja kolm isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee.
Kohtumise parimaks korvikütiks kerkis Fuenlabrada kasuks 24 punkti visanud Melo Trimble. Võitjate resultatiivseim oli kaksikduubliga säranud Conner Frankamp, kes tõi 19 punkti ja andis kümme resultatiivset söötu.
Fuenlabrada (4-7) jagab Hispaania kõrgliigas 12.-13. positsiooni. Järgmise mängu peab eestlase koduklubi 5. detsembril, kui koduväljakul minnakse vastamisi Euroliigas palliva Valenciaga (4-5), kes on Hispaania liigatabelis koha võrra eespool.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Vene pääses taas väljakule, kuid Fuenlabrada sai valusa kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rakvere teatri loominguline juht Peeter Raudsepp tõi oktoobri keskel teatri väikeses saalis lavale iiri absurdiklassiku Samuel Becketti "Lõppmängu". Selles uuritakse musta komöödia laadis, mis juhtub siis, kui maailm on kui suur lõpule jõudev malemäng. "Siis, kui malendeid ehk inimesi on jäänud ainult neli ning kõik käigud on ammu teada. Selles olukorras saavad tähtsaks väiksemadki võidud – olla veel veidike tähtis või veidike armastatud. Kas üldse tahetakse mängu lõpetada? Või äkki mäng ei lõppegi, kuigi seda tahetakse lõpetada?" selgitab lavastaja.
Mis teeb Samuel Beckettist ligi 70 aastat pärast tema tähtteoste ilmumist endiselt väga hea kirjaniku? Kuidas tema loomingut iseloomustada?
Vähe on kirjanikke, kelle kirjutamisstiilist on kujunenud firmamärk ja kelle nime kasutatakse väljendina: beckettilik, pinterlik, tšehhovlik. Beckett on paradoksaalne autor, sest ta suudab kirjutada ülimalt süngetel teemadel niiviisi, et seda pole õõvastav lugeda. Ta liigub radu pidi, mida realistlik kirjandus enamasti ei talla, ja teeb seda sellisel moel, et tunda on elu hõngu. Becketti teostes ei pöörata tähelepanu mingitele suurtele ühiskondlikele probleemidele, pigem on tema looming vana hea modernism ehk sõnum on paljuski just vormis.
Tunnen sedasorti modernismist sageli teravat puudust, sest kogu praegune massimeedia lähtub oma toodangus XIX sajandi realismist. Seriaalid sisaldavad võimalikult arusaadavat ja voolujoonelist lugu, kus ei esine mingeid katkestusi. Sellepärast tahan, et vaatajad suudaksid ka modernistlikke teoseid tajuda ja vastu võtta, sest kohati peegeldavad need elu pareminigi kui kogu realism kokku. Realismis on palju idealismi ning seetõttu inimesed projitseerivad sellele omaenda kujuteldava kuvandi, mis ei vasta tegelikkusele.
Inimesed ei mõtle nii sidusalt, nagu realistid arvavad. Becketti puhul võlubki, et tema tekstide katkendlikkus pole laest võetud, vaid jäljendab inimliku mõtlemise rütmi, mõte hüppab sinna-tänna. Tore on ka sealne igapäevategevus, asjadega kohmerdamine – asjad enamasti ei allu, see on asjade vaikne mäss inimese vastu.
"Lõppmängu" lavastamine sai alguse kevadise viirusepausi ajal. Kuidas sobib Becketti absurdiga segatud eksistentsialism praegusesse segasesse aega?
"Lõppmäng" ei ole muidugi postdramaatiline teater, mis praeguses teatripildis küllaltki esil. Postdramaatilist teatrit saab brechtiliku paradigma kaudu ilmselt kõige paremini lahti võtta, seal on laval inimesed, kes väga hästi teavad, kuidas kõik peab olema. Võib-olla on mul lapsepõlvest mingi nõukogude taak turjal, aga ma ei kannata selliseid kõiketeadvaid inimesi, lihtsalt ei usu neisse.
Selge on see, et viirusepaus tõi paljud "Lõppmängus" peituvad teemad üles, järsku oli väga ruumiliselt kohal lõpukogemus. Keegi ei osanud oodata, et mingi viirus võib elu nõnda tugevalt muuta. Muutus inimeste meeleolu, kerkisid küsimused ning võib-olla eriti rõhuvalt mõjus see, et inimesed pidid pikka aega üksteisega koos olema. Sellise kogemusega ei oldud kaua aega kokku puututud. Kõik need teemad on lavastuses otsapidi sees. Kui ikka poolteist kuud on oldud mingis ruumis kinni ja ainult seina vahitud, siis tunneb vaataja ära küll, et selles loos on palju praegusest ajast ja temast endast.
"Lõppmängu" on tõlkinud Mati Unt. Kui palju sealt Unti välja paistab?
Unt kumab väga toredasti läbi. Eks see Undi tõlge on tegelikult kompilatsioon Aino Pärsimäe varasemast tõlkest, kuhu ta on lisanud parandusi ja täpsustusi nendest keeltest, mida ta valdas, ja samuti Becketti enda hilisemaid täiendusi. Aga ega Unt endast üle ega ümbert saa. Kujutan ette, kuidas Undile kangastus peategelase Hammi kujus selline allakäinud eesti intellektuaal, rumeenia keelest tõlkija, kes istub Lasnamäe korteris ja ahistab oma arengupeetusega poega. See tasand on väga lõbusalt olemas.
"Lõppmängu" selles tõlkeversioonis on meie kultuurikontekstile omaseid keelenalju, millest väikerahvana kenasti aru saame. Kas või see, et peategelane Hamm, kes kunagi on olnud intellektuaalselt võimekas inimene, ütleb mõningaid lauseid prantsuse või inglise keeles – ja tunneb sellest edevusega segatud mõnu.
Ideaalis võiks arvata, et iga töö arendab lavastajat. Mis sai "Lõppmängu" lavastades varasemast selgemaks?
Mõndagi sai kinnitust. Näiteks see, et selliseid materjale tuleb pikalt teha. Tegemist on näidendiga, mis peab aeglaselt näitlejani imbuma. Ei saa nii, et lavastaja tunneb ennast tubli osava professionaalina ja teeb lavastuse mauhti ära. Samuti sai kinnitust, et näitlejad leiavad sellisest tekstist kuhjaga inspireerivat ja panustavad lavastusse palju.
Kolmandaks tõdesin rõõmuga, et kuigi me mängime seda lavastust teiste lavastustega võrreldes vähem ning Rakvere puhul on tegemist elitaarse ettevõtmisega, printsi lõbuga, siis ikkagi leidub publik, kes tuleb seda vaatama. Seoses "Lõppmänguga" olen hakanud mõtlema, et Eestis peab olema ka lavastusi, mida igaüks ei vaata. Teatrite meeleheitlik püüe kõik inimesed saali saada nivelleerib lõpuks kõik.
Kui palju saab Rakvere teatri loominguline juht Raudsepp anda lavastaja Raudsepale vabu käsi lavastamiseks materjale valida ja kui palju tuleb teatri repertuaarivajadusi arvestada?
Ikka pean lavastajana ka teatri repertuaarivajadusi arvestama. Novembri algul hüppasin hoopis teistsugusesse maailma: algasid Ray Cooney komöödia "Oi, Johnny" proovid. Vabu käsi ise materjali valida saan anda neile külalislavastajatele, keda Rakverre lavastama tahan, aga mul endal tuleb vahel teha ka lavastusi, mis lihtsalt tuleb ära teha ja mis on mängukavva vajalikud. Ega ma muidugi sellised näidendeid ka ei lavasta, mida üldse teha ei taha, ja vahel saan endale ka vabu käsi lubada nagu nüüd "Lõppmängu" puhul.
Rakvere teatris oldud aeg on pannud mind väärtustama komöödiaid. Komöödia kui žanr saab tihti liiga kergesti sildi otsaette, et see on ainult kommerts ja rahva naerutamine. Aga kui ikka on hea komöödia, siis näitlejatel on, mida mõnuga mängida.
Kui arvestada, et Rakvere linn on väike ja trupil tuleb palju ringi reisida, siis kui palju peab repertuaari koostades jannsenlikus tähenduses munade peal käima? Millistest kriteeriumidest repertuaari koostades lähtutakse?
Eks ma ju tean, milline trupp on, ja seda silmas pidades käib pidevalt meeletu näidendite lugemine. Rakvere teatris on tööl kaks dramaturgi, Triinu Sikk ja Urmas Lennuk, viimane ühtlasi lavastajana, ning peale nende osalen ka mina uue sobiva repertuaari otsinguil. Silmas peame kolme tugisammast: tekst peab olema selline, mida ise teha tahame; peavad olema sobivad näitlejad, et see lavale tuua, ning vähetähtis pole ka see, et publik tahaks seda vaadata. Vaatajad näitavad oma eelistusi selle kaudu, mida nad vaatama tulevad. Seejuures tuleb ka pikaajalise protsessina jälgida, et teater oleks sammukese publikust ees: igas lavastuses peab olema mingi õpetlik ja arendav iva, olgu ta žanrilt kui vaatajasõbralik tahes.
Rakvere puhul tuleb tajuda siinset sotsiaalset miljööd, leida teemasid, mis lähevad kohalikule rahvale korda. Inimestele ei saa ju ette heita, et nad tahavad näha lugusid, mille tegelastes nad ennast ära tunnevad. Minu kui loomingulise juhi ülesanne on aga teha vahel ka Beckettit, lavastada keerulisemaid näidendeid, et vaatajad muutuksid niisuguse teatrikeele suhtes tundlikumaks, õpiksid seda paremini lugema ning saaksid üle tõrkest, et kui lavastuse alusmaterjal on vähegi moodsam, siis ei taheta seda näha. Kui vaadatakse ainult kergeid lavastusi, siis ei arene.
Üllar Saaremäe kunstilise juhtimise ajal oli Rakvere teatris tunda pungijoont. On see alles? Oli sul noorpõlves sidemeid punkaritega?
Tuttavaid punkareid ikka oli, aga ma ise olin rohkem süvaboheem. Kui nemad kuulasid Sex Pistolsit, siis mina Einstürzende Neubautenit – et kui juba, siis täiega. Kui mineviku kaudu mõelda, siis enne lavakunstikooli minekut tegelesin 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul kujutava kunsti ja performance 'iga. Nii mul ongi kaks poolt: lavakas ja psühholoogiline teater ning sinna juurde performance 'i taust. Neid kahte palli tahaks Rakvere teatris kogu aeg õhus hoida ning ega need – psühholoogiline ja performatiivne pool – nii väga vastandugi.
Millist laadi lavastaja sa oled? Milline on sinu lavastajakäekiri?
Eks ma olen, võib-olla tänu oma neuroosidele, kaldunud ikka psühholoogilise teatri poole. Usun sellesse, et kui teen proovides näitlejatega psühholoogilist analüüsi ja tegelen sügavuti nende probleemidega, siis jõuame ka õige vormini – ja kõik see ei välista ekspressiivseid väljendusvahendeid. Ka "Lõppmängu" puhul oli meil aega tegelaste olukord läbi elada ning jõuda sealt kaudu beckettiliku katkendlikkuse ja killustatuseni. Teistpidi mina eriti ei oska, ei mõista teha nii, et kui lavastuses räägitakse isiksuse kadumisest ja maailma võõrandumisest, siis proovis ütlengi näitlejale, et mängi nüüd seda võõrandumist. Võib-olla on see puudus, aga mulle meeldib hakata pihta lihtsamast ja siis vaadata, mis sellele ehituma hakkab.
Lavastajatööl on palju ühisjooni psühhoanalüütiku tööga: näitleja on mingit pidi nagu patsient ning lavastajal on vaja temast vabad assotsiatsioonid kätte saada. Jube huvitav, kuidas näitleja alateadvus hakkab tööle, see on kõige põnevam. Kui teha lavastusi ainult ratsionaalselt pinnalt, siis ega nad kõrgelt ei lenda – nii palju mul kogemust on, et seda teada.
Millised sinu puudused on sind enim lavastajatöös seganud?
Eks see kõik läheb alateadvusse välja. Lavastajal on oht sattuda mõne teise inimese alateadliku mõju alla ja lasta ennast liiga palju mõjutada. Seetõttu pean mina kui lavastaja hoidma näitlejatega distantsi – neid ei tohi küll üksi jätta, aga prooviprotsessi on tarvis kontrollida. Võib-olla mõnikord on see käest ära läinud.
Teine puudus võib peituda selles, et kui olen ühte tööd kaua teinud, siis saavad skeemid kõik selgeks ja oskan juba ette arvata, et see peab olema nii ja see naa. Võib juhtuda, et hakkan peale suruma mingisuguseid skeeme, mis nagu peaksid toimima.
Oled aeg-ajalt teinud Rakvere teatri lavastustes kaasa ka näitlejana – praegugi mängid Florian Zelleri näidendi järgi tehtud lavastuses "Ilma sinuta" Danieli. Mida näitlejatöö sulle pakub?
Näitlemine hoiab mind ühenduses teatrikunsti keskmega, milleks on näitleja publiku ees. Olles ise selles situatsioonis, saan suhtluses partneritega välja tuua need alateadvuse osad, mis lavastades mõistuse liigse kontrolli tõttu teadlikkuse läve ei ületa. Aga kuna lavalised valikud on mängu ajal rohkem emotsiooni- ja kehapõhised, siis saan võimaluse üllatuda – kust see käik nüüd tuli! Selle eest tänu kõigile oma lavapartneritele, et te nii põnevad olete, sest suhtlemiseta ei sünni teatris midagi.
Milliseid ülesandeid täidab Rakvere teater oma kodulinnas ja Eesti teatripildis üldse?
Rakvere teatri puhul on tähtis see, kuidas nii väikese trupiga mängida repertuaari, mis kõnetaks inimesi võimalikult mitmekülgselt. Tore on, kui vaataja naerab, aga tähtis on ka see, mille peale ta naerma hakkab. Või millele ühe või teise materjaliga tähelepanu juhime.
Rakvere teatri fookus on psühholoogilisel teatril ja selle keskmes on näitleja. Ja siis me teeme aeg-ajalt sööste ka vasakule ja paremale: seda selliste külalislavastajatega nagu Hendrik Toompere, Andres Noormets või Veiko Õunpuu. Püüame leida lavastajaid, kes muude suundadega peavoolu natuke rikastaks. Õnneks on meil oma majast võtta ka näitekirjanik, dramaturgi ja lavastajana töötav Urmas Lennuk – hea on esimesena tema uudisloomingust osa saada.
Rakvere teatri eripära on tõesti see, et teame kõige paremini, mis Eesti väikestes kohtades toimub, sest sõidame nii palju ringi ja kohtume sealse publikuga. Iga nädal on kolm-neli etendust väljaspool Rakveret – nii et protestantlik tööeetika on meil au sees, teeme tööd ja näeme vaeva. Kui näitleja on väikeses kohas laval, siis ta tunnetab, millised võnked on seal õhus. Selle pealt annab edasi ehitada dialoogi publikuga. Kui seda ei oleks, siis need inimesed unustataks täiesti ära. Kui on populatsioon, peab see olema mitmekesine – Rakvere teater on populatsiooni mitmekesisuse hoidja.
Kas rakverlastele on teater üksnes koht, kus saab soovi korral nutta ja naerda või on see ka osa linna identiteedist, umbes nagu mõnel linnal jalgpallimeeskond?
Ma arvan küll, et meie teater on Rakvere linna vaimne keskus, ja usun, et ta on rohkem kui paik, kus saab meelt lahutada. Ollakse uhked, et seal mäe otsas on teater. Enam me vist ei ole Euroopas kõige väiksema linna repertuaariteater, aga kui kaugemalt vaadata, siis sellise rahvaarvuga linnas täiemõõdulist repertuaariteatrit pidada on majanduslikus mõttes endiselt tavapäratu. Pealegi pole teater üksnes etendusi andev asutus. Kõik see, mis sinna juurde käib – luuleõhtud, muusikaõhtud, muu lisategevus –, on linnale samuti tähtis.
Rakvere teatri iga kunstiline juht on toonud mingi oma tahu, mis on ka jäänud: Üllar Saaremäe ajas iiri ja pungi rida, Peeter Jalakas tõi Rakverre "Baltoscandali", mis aitab tajuda meid suurema teatriprotsessi osana.
Milline on Rakvere teatri suurim probleem? Kes võiks selle lahendada?
Seda probleemi ei tõtta keegi lahendama, vaid öeldakse, et tehke seda oma vahendite arvelt – ja sinna see jääbki. Selle tarvis meile keegi raha juurde ei anna, ehkki oleks väga vaja. Teiste väikelinnateatritega võrreldes tunnen mõningast ebavõrdsust, sest seal on ikkagi üle kahekümne näitleja palgal, meil aga ainult 17, ehkki me ei anna vähem etendusi. Mingist ajast on ülekohtuselt jäänud nii, et Rakvere on kõige väiksem teatrilinn ja järelikult võib seal olla ka kõige vähem näitlejaid.
See kitsikus tõuseb repertuaari valides kogu aeg esile: tuleb juba ette välistada mingisugused materjalid, sest meil ei ole nende tarvis piisavalt näitlejaid. Oleme haavatav ka selle koha pealt, et meil ei ole mingit näitlejate varu – kui paneme repertuaari ette paika ja tekib mingi muudatus, siis lööb see kõik segamini. Kui näitlejad peavad tegema kogu aeg lavastusi, kus kõige rohkem on neli-viis tegelast, siis lõpuks läheb see kole ühekülgseks, mõne inimese anne ja potentsiaal ei saagi lõpuni avaneda.
Selle üle, et Rakvere teater peab palju ringi sõitma, ma väga ei virisegi. Näen, et see on väga hästi sisse töötatud, meil on võib-olla isegi sellist tarkust, mida teistel teatritel ei ole. Seejuures on kitsikus tee leidlikkusele, nagu on kitsikuses leidlik olnud kogu eesti rahvas. Rakveres on siiani teoks saanud kunst ja saab seda ka edaspidi. | Peeter Raudsepp: Rakvere teatri fookus on psühholoogilisel teatril | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rakvere teatri loominguline juht Peeter Raudsepp tõi oktoobri keskel teatri väikeses saalis lavale iiri absurdiklassiku Samuel Becketti "Lõppmängu". Selles uuritakse musta komöödia laadis, mis juhtub siis, kui maailm on kui suur lõpule jõudev malemäng. "Siis, kui malendeid ehk inimesi on jäänud ainult neli ning kõik käigud on ammu teada. Selles olukorras saavad tähtsaks väiksemadki võidud – olla veel veidike tähtis või veidike armastatud. Kas üldse tahetakse mängu lõpetada? Või äkki mäng ei lõppegi, kuigi seda tahetakse lõpetada?" selgitab lavastaja.
Mis teeb Samuel Beckettist ligi 70 aastat pärast tema tähtteoste ilmumist endiselt väga hea kirjaniku? Kuidas tema loomingut iseloomustada?
Vähe on kirjanikke, kelle kirjutamisstiilist on kujunenud firmamärk ja kelle nime kasutatakse väljendina: beckettilik, pinterlik, tšehhovlik. Beckett on paradoksaalne autor, sest ta suudab kirjutada ülimalt süngetel teemadel niiviisi, et seda pole õõvastav lugeda. Ta liigub radu pidi, mida realistlik kirjandus enamasti ei talla, ja teeb seda sellisel moel, et tunda on elu hõngu. Becketti teostes ei pöörata tähelepanu mingitele suurtele ühiskondlikele probleemidele, pigem on tema looming vana hea modernism ehk sõnum on paljuski just vormis.
Tunnen sedasorti modernismist sageli teravat puudust, sest kogu praegune massimeedia lähtub oma toodangus XIX sajandi realismist. Seriaalid sisaldavad võimalikult arusaadavat ja voolujoonelist lugu, kus ei esine mingeid katkestusi. Sellepärast tahan, et vaatajad suudaksid ka modernistlikke teoseid tajuda ja vastu võtta, sest kohati peegeldavad need elu pareminigi kui kogu realism kokku. Realismis on palju idealismi ning seetõttu inimesed projitseerivad sellele omaenda kujuteldava kuvandi, mis ei vasta tegelikkusele.
Inimesed ei mõtle nii sidusalt, nagu realistid arvavad. Becketti puhul võlubki, et tema tekstide katkendlikkus pole laest võetud, vaid jäljendab inimliku mõtlemise rütmi, mõte hüppab sinna-tänna. Tore on ka sealne igapäevategevus, asjadega kohmerdamine – asjad enamasti ei allu, see on asjade vaikne mäss inimese vastu.
"Lõppmängu" lavastamine sai alguse kevadise viirusepausi ajal. Kuidas sobib Becketti absurdiga segatud eksistentsialism praegusesse segasesse aega?
"Lõppmäng" ei ole muidugi postdramaatiline teater, mis praeguses teatripildis küllaltki esil. Postdramaatilist teatrit saab brechtiliku paradigma kaudu ilmselt kõige paremini lahti võtta, seal on laval inimesed, kes väga hästi teavad, kuidas kõik peab olema. Võib-olla on mul lapsepõlvest mingi nõukogude taak turjal, aga ma ei kannata selliseid kõiketeadvaid inimesi, lihtsalt ei usu neisse.
Selge on see, et viirusepaus tõi paljud "Lõppmängus" peituvad teemad üles, järsku oli väga ruumiliselt kohal lõpukogemus. Keegi ei osanud oodata, et mingi viirus võib elu nõnda tugevalt muuta. Muutus inimeste meeleolu, kerkisid küsimused ning võib-olla eriti rõhuvalt mõjus see, et inimesed pidid pikka aega üksteisega koos olema. Sellise kogemusega ei oldud kaua aega kokku puututud. Kõik need teemad on lavastuses otsapidi sees. Kui ikka poolteist kuud on oldud mingis ruumis kinni ja ainult seina vahitud, siis tunneb vaataja ära küll, et selles loos on palju praegusest ajast ja temast endast.
"Lõppmängu" on tõlkinud Mati Unt. Kui palju sealt Unti välja paistab?
Unt kumab väga toredasti läbi. Eks see Undi tõlge on tegelikult kompilatsioon Aino Pärsimäe varasemast tõlkest, kuhu ta on lisanud parandusi ja täpsustusi nendest keeltest, mida ta valdas, ja samuti Becketti enda hilisemaid täiendusi. Aga ega Unt endast üle ega ümbert saa. Kujutan ette, kuidas Undile kangastus peategelase Hammi kujus selline allakäinud eesti intellektuaal, rumeenia keelest tõlkija, kes istub Lasnamäe korteris ja ahistab oma arengupeetusega poega. See tasand on väga lõbusalt olemas.
"Lõppmängu" selles tõlkeversioonis on meie kultuurikontekstile omaseid keelenalju, millest väikerahvana kenasti aru saame. Kas või see, et peategelane Hamm, kes kunagi on olnud intellektuaalselt võimekas inimene, ütleb mõningaid lauseid prantsuse või inglise keeles – ja tunneb sellest edevusega segatud mõnu.
Ideaalis võiks arvata, et iga töö arendab lavastajat. Mis sai "Lõppmängu" lavastades varasemast selgemaks?
Mõndagi sai kinnitust. Näiteks see, et selliseid materjale tuleb pikalt teha. Tegemist on näidendiga, mis peab aeglaselt näitlejani imbuma. Ei saa nii, et lavastaja tunneb ennast tubli osava professionaalina ja teeb lavastuse mauhti ära. Samuti sai kinnitust, et näitlejad leiavad sellisest tekstist kuhjaga inspireerivat ja panustavad lavastusse palju.
Kolmandaks tõdesin rõõmuga, et kuigi me mängime seda lavastust teiste lavastustega võrreldes vähem ning Rakvere puhul on tegemist elitaarse ettevõtmisega, printsi lõbuga, siis ikkagi leidub publik, kes tuleb seda vaatama. Seoses "Lõppmänguga" olen hakanud mõtlema, et Eestis peab olema ka lavastusi, mida igaüks ei vaata. Teatrite meeleheitlik püüe kõik inimesed saali saada nivelleerib lõpuks kõik.
Kui palju saab Rakvere teatri loominguline juht Raudsepp anda lavastaja Raudsepale vabu käsi lavastamiseks materjale valida ja kui palju tuleb teatri repertuaarivajadusi arvestada?
Ikka pean lavastajana ka teatri repertuaarivajadusi arvestama. Novembri algul hüppasin hoopis teistsugusesse maailma: algasid Ray Cooney komöödia "Oi, Johnny" proovid. Vabu käsi ise materjali valida saan anda neile külalislavastajatele, keda Rakverre lavastama tahan, aga mul endal tuleb vahel teha ka lavastusi, mis lihtsalt tuleb ära teha ja mis on mängukavva vajalikud. Ega ma muidugi sellised näidendeid ka ei lavasta, mida üldse teha ei taha, ja vahel saan endale ka vabu käsi lubada nagu nüüd "Lõppmängu" puhul.
Rakvere teatris oldud aeg on pannud mind väärtustama komöödiaid. Komöödia kui žanr saab tihti liiga kergesti sildi otsaette, et see on ainult kommerts ja rahva naerutamine. Aga kui ikka on hea komöödia, siis näitlejatel on, mida mõnuga mängida.
Kui arvestada, et Rakvere linn on väike ja trupil tuleb palju ringi reisida, siis kui palju peab repertuaari koostades jannsenlikus tähenduses munade peal käima? Millistest kriteeriumidest repertuaari koostades lähtutakse?
Eks ma ju tean, milline trupp on, ja seda silmas pidades käib pidevalt meeletu näidendite lugemine. Rakvere teatris on tööl kaks dramaturgi, Triinu Sikk ja Urmas Lennuk, viimane ühtlasi lavastajana, ning peale nende osalen ka mina uue sobiva repertuaari otsinguil. Silmas peame kolme tugisammast: tekst peab olema selline, mida ise teha tahame; peavad olema sobivad näitlejad, et see lavale tuua, ning vähetähtis pole ka see, et publik tahaks seda vaadata. Vaatajad näitavad oma eelistusi selle kaudu, mida nad vaatama tulevad. Seejuures tuleb ka pikaajalise protsessina jälgida, et teater oleks sammukese publikust ees: igas lavastuses peab olema mingi õpetlik ja arendav iva, olgu ta žanrilt kui vaatajasõbralik tahes.
Rakvere puhul tuleb tajuda siinset sotsiaalset miljööd, leida teemasid, mis lähevad kohalikule rahvale korda. Inimestele ei saa ju ette heita, et nad tahavad näha lugusid, mille tegelastes nad ennast ära tunnevad. Minu kui loomingulise juhi ülesanne on aga teha vahel ka Beckettit, lavastada keerulisemaid näidendeid, et vaatajad muutuksid niisuguse teatrikeele suhtes tundlikumaks, õpiksid seda paremini lugema ning saaksid üle tõrkest, et kui lavastuse alusmaterjal on vähegi moodsam, siis ei taheta seda näha. Kui vaadatakse ainult kergeid lavastusi, siis ei arene.
Üllar Saaremäe kunstilise juhtimise ajal oli Rakvere teatris tunda pungijoont. On see alles? Oli sul noorpõlves sidemeid punkaritega?
Tuttavaid punkareid ikka oli, aga ma ise olin rohkem süvaboheem. Kui nemad kuulasid Sex Pistolsit, siis mina Einstürzende Neubautenit – et kui juba, siis täiega. Kui mineviku kaudu mõelda, siis enne lavakunstikooli minekut tegelesin 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul kujutava kunsti ja performance 'iga. Nii mul ongi kaks poolt: lavakas ja psühholoogiline teater ning sinna juurde performance 'i taust. Neid kahte palli tahaks Rakvere teatris kogu aeg õhus hoida ning ega need – psühholoogiline ja performatiivne pool – nii väga vastandugi.
Millist laadi lavastaja sa oled? Milline on sinu lavastajakäekiri?
Eks ma olen, võib-olla tänu oma neuroosidele, kaldunud ikka psühholoogilise teatri poole. Usun sellesse, et kui teen proovides näitlejatega psühholoogilist analüüsi ja tegelen sügavuti nende probleemidega, siis jõuame ka õige vormini – ja kõik see ei välista ekspressiivseid väljendusvahendeid. Ka "Lõppmängu" puhul oli meil aega tegelaste olukord läbi elada ning jõuda sealt kaudu beckettiliku katkendlikkuse ja killustatuseni. Teistpidi mina eriti ei oska, ei mõista teha nii, et kui lavastuses räägitakse isiksuse kadumisest ja maailma võõrandumisest, siis proovis ütlengi näitlejale, et mängi nüüd seda võõrandumist. Võib-olla on see puudus, aga mulle meeldib hakata pihta lihtsamast ja siis vaadata, mis sellele ehituma hakkab.
Lavastajatööl on palju ühisjooni psühhoanalüütiku tööga: näitleja on mingit pidi nagu patsient ning lavastajal on vaja temast vabad assotsiatsioonid kätte saada. Jube huvitav, kuidas näitleja alateadvus hakkab tööle, see on kõige põnevam. Kui teha lavastusi ainult ratsionaalselt pinnalt, siis ega nad kõrgelt ei lenda – nii palju mul kogemust on, et seda teada.
Millised sinu puudused on sind enim lavastajatöös seganud?
Eks see kõik läheb alateadvusse välja. Lavastajal on oht sattuda mõne teise inimese alateadliku mõju alla ja lasta ennast liiga palju mõjutada. Seetõttu pean mina kui lavastaja hoidma näitlejatega distantsi – neid ei tohi küll üksi jätta, aga prooviprotsessi on tarvis kontrollida. Võib-olla mõnikord on see käest ära läinud.
Teine puudus võib peituda selles, et kui olen ühte tööd kaua teinud, siis saavad skeemid kõik selgeks ja oskan juba ette arvata, et see peab olema nii ja see naa. Võib juhtuda, et hakkan peale suruma mingisuguseid skeeme, mis nagu peaksid toimima.
Oled aeg-ajalt teinud Rakvere teatri lavastustes kaasa ka näitlejana – praegugi mängid Florian Zelleri näidendi järgi tehtud lavastuses "Ilma sinuta" Danieli. Mida näitlejatöö sulle pakub?
Näitlemine hoiab mind ühenduses teatrikunsti keskmega, milleks on näitleja publiku ees. Olles ise selles situatsioonis, saan suhtluses partneritega välja tuua need alateadvuse osad, mis lavastades mõistuse liigse kontrolli tõttu teadlikkuse läve ei ületa. Aga kuna lavalised valikud on mängu ajal rohkem emotsiooni- ja kehapõhised, siis saan võimaluse üllatuda – kust see käik nüüd tuli! Selle eest tänu kõigile oma lavapartneritele, et te nii põnevad olete, sest suhtlemiseta ei sünni teatris midagi.
Milliseid ülesandeid täidab Rakvere teater oma kodulinnas ja Eesti teatripildis üldse?
Rakvere teatri puhul on tähtis see, kuidas nii väikese trupiga mängida repertuaari, mis kõnetaks inimesi võimalikult mitmekülgselt. Tore on, kui vaataja naerab, aga tähtis on ka see, mille peale ta naerma hakkab. Või millele ühe või teise materjaliga tähelepanu juhime.
Rakvere teatri fookus on psühholoogilisel teatril ja selle keskmes on näitleja. Ja siis me teeme aeg-ajalt sööste ka vasakule ja paremale: seda selliste külalislavastajatega nagu Hendrik Toompere, Andres Noormets või Veiko Õunpuu. Püüame leida lavastajaid, kes muude suundadega peavoolu natuke rikastaks. Õnneks on meil oma majast võtta ka näitekirjanik, dramaturgi ja lavastajana töötav Urmas Lennuk – hea on esimesena tema uudisloomingust osa saada.
Rakvere teatri eripära on tõesti see, et teame kõige paremini, mis Eesti väikestes kohtades toimub, sest sõidame nii palju ringi ja kohtume sealse publikuga. Iga nädal on kolm-neli etendust väljaspool Rakveret – nii et protestantlik tööeetika on meil au sees, teeme tööd ja näeme vaeva. Kui näitleja on väikeses kohas laval, siis ta tunnetab, millised võnked on seal õhus. Selle pealt annab edasi ehitada dialoogi publikuga. Kui seda ei oleks, siis need inimesed unustataks täiesti ära. Kui on populatsioon, peab see olema mitmekesine – Rakvere teater on populatsiooni mitmekesisuse hoidja.
Kas rakverlastele on teater üksnes koht, kus saab soovi korral nutta ja naerda või on see ka osa linna identiteedist, umbes nagu mõnel linnal jalgpallimeeskond?
Ma arvan küll, et meie teater on Rakvere linna vaimne keskus, ja usun, et ta on rohkem kui paik, kus saab meelt lahutada. Ollakse uhked, et seal mäe otsas on teater. Enam me vist ei ole Euroopas kõige väiksema linna repertuaariteater, aga kui kaugemalt vaadata, siis sellise rahvaarvuga linnas täiemõõdulist repertuaariteatrit pidada on majanduslikus mõttes endiselt tavapäratu. Pealegi pole teater üksnes etendusi andev asutus. Kõik see, mis sinna juurde käib – luuleõhtud, muusikaõhtud, muu lisategevus –, on linnale samuti tähtis.
Rakvere teatri iga kunstiline juht on toonud mingi oma tahu, mis on ka jäänud: Üllar Saaremäe ajas iiri ja pungi rida, Peeter Jalakas tõi Rakverre "Baltoscandali", mis aitab tajuda meid suurema teatriprotsessi osana.
Milline on Rakvere teatri suurim probleem? Kes võiks selle lahendada?
Seda probleemi ei tõtta keegi lahendama, vaid öeldakse, et tehke seda oma vahendite arvelt – ja sinna see jääbki. Selle tarvis meile keegi raha juurde ei anna, ehkki oleks väga vaja. Teiste väikelinnateatritega võrreldes tunnen mõningast ebavõrdsust, sest seal on ikkagi üle kahekümne näitleja palgal, meil aga ainult 17, ehkki me ei anna vähem etendusi. Mingist ajast on ülekohtuselt jäänud nii, et Rakvere on kõige väiksem teatrilinn ja järelikult võib seal olla ka kõige vähem näitlejaid.
See kitsikus tõuseb repertuaari valides kogu aeg esile: tuleb juba ette välistada mingisugused materjalid, sest meil ei ole nende tarvis piisavalt näitlejaid. Oleme haavatav ka selle koha pealt, et meil ei ole mingit näitlejate varu – kui paneme repertuaari ette paika ja tekib mingi muudatus, siis lööb see kõik segamini. Kui näitlejad peavad tegema kogu aeg lavastusi, kus kõige rohkem on neli-viis tegelast, siis lõpuks läheb see kole ühekülgseks, mõne inimese anne ja potentsiaal ei saagi lõpuni avaneda.
Selle üle, et Rakvere teater peab palju ringi sõitma, ma väga ei virisegi. Näen, et see on väga hästi sisse töötatud, meil on võib-olla isegi sellist tarkust, mida teistel teatritel ei ole. Seejuures on kitsikus tee leidlikkusele, nagu on kitsikuses leidlik olnud kogu eesti rahvas. Rakveres on siiani teoks saanud kunst ja saab seda ka edaspidi.
### Response:
Peeter Raudsepp: Rakvere teatri fookus on psühholoogilisel teatril |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teise koha pälvis Spordiklubi Garant juuniorid ajaga 1.41,18 ja kolmanda TOP-i Ujumisklubi juuniorid ajaga 1.42,74.
Noorte arvestuses võitsid 4 x 50 m vabaltujumise segateate Kalevi Ujumiskooli noored ajaga 1.44,57. Teiseks tulid Yess noored ajaga 1.45,14 ja kolmandaks Spordiklubi Garant noored ajaga 1.45,59.
Neiude 100 m vabaltujumise kiireim juunior oli Marie Toompuu (Kalevi Ujumiskool) ajaga 57,78. Teise koha saavutas Karolin Victoria Kotsar ajaga 58,00 ja kolmanda koha Aurelia Roos ajaga 59,16. Noorte arvestuses võitis ala Anette Teder (Yess) ajaga 59,62, teiseks tuli Kirke Madar ajaga 1.00,24 ja kolmandaks Ute Viktoria Liu Yeung ajaga 1.00,47.
Noormeeste 100 m vabaltujumise kiireim juunior oli Erik Lihhats (Spordiklubi Garant) ajaga 50,67, teise koha saavutas Hans-Mikk Kuulpak ajaga 51,19 ja kolmanda koha Christopher Palvadre ajaga 51,55. Noorte arvestuses võitis 100 m distantsi Nikita Ivanov (Argo Ujumisklubi) ajaga 52,16. Teise koha saavutas Remi Tammik ajaga 52,72 ja kolmanda koha Mattias Vool ajaga 53,70.
Neiude 50 m seliliujumise kiireim juunior oli Laura-Liis Valdmaa (Yess) ajaga 29,38. Mariangela Boitšuk kaotas talle kuue sajandikuga ja kolmandaks tulnud Polina Timofejeva aeg oli 29,99. Noortest oli kiireim 50 m seliliujuja Eneli Jefimova (Kalevi Ujumiskool) ajaga 30,42. Talle järgnesid Katalina Larikova ajaga 30,52 ja Kertu Kann ajaga 31,35.
Noormeeste 50 m seliliujumise kiireim juunior oli Maksim Minajev (Spordiklubi Garant) ajaga 26,38, teise koha saavutas Tristan Tsopp ajaga 26,62 ja kolmanda koha Erik Lihhats ajaga 27,19. Noortest oli kiireim 50 m seliliujuja Alan Smok (Spordiklubi Garant) ajaga 26,11. Teise koha saavutas Pavel Borissov ajaga 27,03 ja kolmanda koha Jako Joosep Viirpuu ajaga 27,40.
Neiude 200 m rinnuliujumise kiireim juunior oli Marie Toompuu ajaga 2.35,21 ja teisele kohale tuli Jekaterina Vorontsova ajaga 2.37,64. Noorte arvestuses võitis selle ala Eneli Jefimova (Kalevi Ujumiskool) ajaga 2.28,86. Teise koha saavutas Mirtel Merimaa ajaga 2.42,36 ja kolmanda koha Alessandra Zaidentsal ajaga 2.42,41.
Noormeeste 200 m rinnuliujumise kiireim juunior oli Alan Gritsõk (Spordiklubi Garant) ajaga 2.16,18. Teise koha saavutas Christopher Palvadre ajaga 2.16,52 ja kolmanda koha Ralf Roose ajaga 2.17,12. Noortest oli kiireim 200 m rinnuliujuja Jorven Nopponen (Viimsi Veeklubi/Bruno Ujumiskool) ajaga 2.21,47. Teiseks tuli Aleksei Silber ajaga 2.28,03 ja kolmandaks Edvin Smok ajaga 2.29,22.
Neiude 200 m liblikujumise võitis juunioridest Polina Timofejeva (Viimsi Veeklubi/Bruno Ujumiskool) ajaga 2.24,69. Teiseks tuli Smaragda-Luchia Sarana ajaga 2.33,35. Noortest oli sama ala esimene Violanta Gurjanova (Jõhvi Spordikool) ajaga 2.34,50, teise koha saavutas Darja Romanjuk ajaga 2.39,11 ja kolmanda koha Anette Zahovaiko ajaga 2.42,24.
Noormeeste 200 m liblikujumise kiireim juunior oli Dmitri Astrelin (Spordiklubi Garant) ajaga 27,40. Teiseks tuli Artur Tobler ajaga 2.05,29 ja kolmandaks Maksim Kuznetsov ajaga 2.11,37. Noortest oli sama ala esimene Konrad Aleksander Sepp (Viimsi Veeklubi/Bruno Ujumiskool) ajaga 2.07,03. Teiseks tuli Robin Lill ajaga 2.17,81 ja kolmandaks Aap Valter Metsa ajaga 2.25,52.
Noormeeste 1500 m vabaltujumise kiireim juunior oli Georg Filippov (Kalevi Ujumiskool) ajaga 15.53,32. Teiseks tuli Toomas Tanel Tammer ajaga 16.14,78 ja kolmandaks Artur Ulmas ajaga 16.57,03. Noorte arvestuses võitis Alan Smok (Spordiklubi Garant) ajaga 16.48,57, teiseks tuli Mark Iltsisin ajaga 17.00,90 ja kolmandaks Gregor Rasva ajaga 17.18,26.
Juunioride arvestuses võitis noorte 100 m kompleksujumise neiudest Laura-Liis Valdmaa ajaga 1.04,46, teise koha saavutas Marie Toompuu ajaga 1.04,81 ja kolmanda koha Karolin Victoria Kotsar ajaga 1.05,73. Noorte esimene oli Eneli Jefimova (Kalevi Ujumiskool) ajaga 1.04,27. Teise koha saavutas Kirke Madar ajaga 1.07,53 ja kolmanda koha Anette Teder ajaga 1.08,00.
Juunioride arvestuses võitis noorte 100 m kompleksujumise noormeestest Artur Tobler (TOPi Ujumisklubi) ajaga 57,11. Talle järgnesid Christopher Palvadre ajaga 57,15 ja Daniil Drozdov ajaga 57,67. Noorte kiireim oli Konrad Aleksander Sepp (Viimsi Veeklubi/Bruno Ujumiskool) ajaga 59,84. Teise koha saavutas Trevor Kägo ajaga 1.00,38 ja kolmanda koha Jako Joosep Viirpuu ajaga 1.00,63. | Kalevi Ujumiskooli võistkond püstitas Eesti juunioride rekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teise koha pälvis Spordiklubi Garant juuniorid ajaga 1.41,18 ja kolmanda TOP-i Ujumisklubi juuniorid ajaga 1.42,74.
Noorte arvestuses võitsid 4 x 50 m vabaltujumise segateate Kalevi Ujumiskooli noored ajaga 1.44,57. Teiseks tulid Yess noored ajaga 1.45,14 ja kolmandaks Spordiklubi Garant noored ajaga 1.45,59.
Neiude 100 m vabaltujumise kiireim juunior oli Marie Toompuu (Kalevi Ujumiskool) ajaga 57,78. Teise koha saavutas Karolin Victoria Kotsar ajaga 58,00 ja kolmanda koha Aurelia Roos ajaga 59,16. Noorte arvestuses võitis ala Anette Teder (Yess) ajaga 59,62, teiseks tuli Kirke Madar ajaga 1.00,24 ja kolmandaks Ute Viktoria Liu Yeung ajaga 1.00,47.
Noormeeste 100 m vabaltujumise kiireim juunior oli Erik Lihhats (Spordiklubi Garant) ajaga 50,67, teise koha saavutas Hans-Mikk Kuulpak ajaga 51,19 ja kolmanda koha Christopher Palvadre ajaga 51,55. Noorte arvestuses võitis 100 m distantsi Nikita Ivanov (Argo Ujumisklubi) ajaga 52,16. Teise koha saavutas Remi Tammik ajaga 52,72 ja kolmanda koha Mattias Vool ajaga 53,70.
Neiude 50 m seliliujumise kiireim juunior oli Laura-Liis Valdmaa (Yess) ajaga 29,38. Mariangela Boitšuk kaotas talle kuue sajandikuga ja kolmandaks tulnud Polina Timofejeva aeg oli 29,99. Noortest oli kiireim 50 m seliliujuja Eneli Jefimova (Kalevi Ujumiskool) ajaga 30,42. Talle järgnesid Katalina Larikova ajaga 30,52 ja Kertu Kann ajaga 31,35.
Noormeeste 50 m seliliujumise kiireim juunior oli Maksim Minajev (Spordiklubi Garant) ajaga 26,38, teise koha saavutas Tristan Tsopp ajaga 26,62 ja kolmanda koha Erik Lihhats ajaga 27,19. Noortest oli kiireim 50 m seliliujuja Alan Smok (Spordiklubi Garant) ajaga 26,11. Teise koha saavutas Pavel Borissov ajaga 27,03 ja kolmanda koha Jako Joosep Viirpuu ajaga 27,40.
Neiude 200 m rinnuliujumise kiireim juunior oli Marie Toompuu ajaga 2.35,21 ja teisele kohale tuli Jekaterina Vorontsova ajaga 2.37,64. Noorte arvestuses võitis selle ala Eneli Jefimova (Kalevi Ujumiskool) ajaga 2.28,86. Teise koha saavutas Mirtel Merimaa ajaga 2.42,36 ja kolmanda koha Alessandra Zaidentsal ajaga 2.42,41.
Noormeeste 200 m rinnuliujumise kiireim juunior oli Alan Gritsõk (Spordiklubi Garant) ajaga 2.16,18. Teise koha saavutas Christopher Palvadre ajaga 2.16,52 ja kolmanda koha Ralf Roose ajaga 2.17,12. Noortest oli kiireim 200 m rinnuliujuja Jorven Nopponen (Viimsi Veeklubi/Bruno Ujumiskool) ajaga 2.21,47. Teiseks tuli Aleksei Silber ajaga 2.28,03 ja kolmandaks Edvin Smok ajaga 2.29,22.
Neiude 200 m liblikujumise võitis juunioridest Polina Timofejeva (Viimsi Veeklubi/Bruno Ujumiskool) ajaga 2.24,69. Teiseks tuli Smaragda-Luchia Sarana ajaga 2.33,35. Noortest oli sama ala esimene Violanta Gurjanova (Jõhvi Spordikool) ajaga 2.34,50, teise koha saavutas Darja Romanjuk ajaga 2.39,11 ja kolmanda koha Anette Zahovaiko ajaga 2.42,24.
Noormeeste 200 m liblikujumise kiireim juunior oli Dmitri Astrelin (Spordiklubi Garant) ajaga 27,40. Teiseks tuli Artur Tobler ajaga 2.05,29 ja kolmandaks Maksim Kuznetsov ajaga 2.11,37. Noortest oli sama ala esimene Konrad Aleksander Sepp (Viimsi Veeklubi/Bruno Ujumiskool) ajaga 2.07,03. Teiseks tuli Robin Lill ajaga 2.17,81 ja kolmandaks Aap Valter Metsa ajaga 2.25,52.
Noormeeste 1500 m vabaltujumise kiireim juunior oli Georg Filippov (Kalevi Ujumiskool) ajaga 15.53,32. Teiseks tuli Toomas Tanel Tammer ajaga 16.14,78 ja kolmandaks Artur Ulmas ajaga 16.57,03. Noorte arvestuses võitis Alan Smok (Spordiklubi Garant) ajaga 16.48,57, teiseks tuli Mark Iltsisin ajaga 17.00,90 ja kolmandaks Gregor Rasva ajaga 17.18,26.
Juunioride arvestuses võitis noorte 100 m kompleksujumise neiudest Laura-Liis Valdmaa ajaga 1.04,46, teise koha saavutas Marie Toompuu ajaga 1.04,81 ja kolmanda koha Karolin Victoria Kotsar ajaga 1.05,73. Noorte esimene oli Eneli Jefimova (Kalevi Ujumiskool) ajaga 1.04,27. Teise koha saavutas Kirke Madar ajaga 1.07,53 ja kolmanda koha Anette Teder ajaga 1.08,00.
Juunioride arvestuses võitis noorte 100 m kompleksujumise noormeestest Artur Tobler (TOPi Ujumisklubi) ajaga 57,11. Talle järgnesid Christopher Palvadre ajaga 57,15 ja Daniil Drozdov ajaga 57,67. Noorte kiireim oli Konrad Aleksander Sepp (Viimsi Veeklubi/Bruno Ujumiskool) ajaga 59,84. Teise koha saavutas Trevor Kägo ajaga 1.00,38 ja kolmanda koha Jako Joosep Viirpuu ajaga 1.00,63.
### Response:
Kalevi Ujumiskooli võistkond püstitas Eesti juunioride rekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nadal, kes pole kordagi aastalõputurniiril võidutsenud, kuid jõudnud 2010. ja 2013. aastal finaali, pidi tänavu tunnistama Medvedevi paremust kahe tunni ja 38 minuti järel ning kustutama unistuse ihaldatud trofee kätte saada. Seejuures ei olnud Medvedev varem 20-kordsest suure slämmi turniiri võitjast jagu saanud.
24-aastane Medvedev jättis avasetis seisul 1:1 kasutamata kolm murdevõimalust. Nadal seevastu 4:3 eduseisult ei eksinud, võites kolm geimi järjest. Teises setis rebis Medvedev 3:0 ette, seejärel viigistas Nadal seisu 4:4-le, murdis vastase pallingu ja asus juhtima. Venelane ei andnud alla ja viis seti kiiresse lõppmängu, mille kallutas lõpuks enda kasuks. Kolmandas setis võitis Medvedev seisult 3:3 kolm geimi järjest, millega pääses finaali. Viimati mängis venelane aastalõputurniiri finaalis 2009. aastal, mil Nikolai Davõdenko sai pea kohale tõsta esikoha karika.
Finaalmatš Thiemi, kes sai poolfinaalis jagu maailma esinumbrist Novak Djokovicist, ja Medvedevi vahel peetakse pühapäeva õhtul. | 24-aastane venelane alistas esmakordselt Nadali ja jõudis finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nadal, kes pole kordagi aastalõputurniiril võidutsenud, kuid jõudnud 2010. ja 2013. aastal finaali, pidi tänavu tunnistama Medvedevi paremust kahe tunni ja 38 minuti järel ning kustutama unistuse ihaldatud trofee kätte saada. Seejuures ei olnud Medvedev varem 20-kordsest suure slämmi turniiri võitjast jagu saanud.
24-aastane Medvedev jättis avasetis seisul 1:1 kasutamata kolm murdevõimalust. Nadal seevastu 4:3 eduseisult ei eksinud, võites kolm geimi järjest. Teises setis rebis Medvedev 3:0 ette, seejärel viigistas Nadal seisu 4:4-le, murdis vastase pallingu ja asus juhtima. Venelane ei andnud alla ja viis seti kiiresse lõppmängu, mille kallutas lõpuks enda kasuks. Kolmandas setis võitis Medvedev seisult 3:3 kolm geimi järjest, millega pääses finaali. Viimati mängis venelane aastalõputurniiri finaalis 2009. aastal, mil Nikolai Davõdenko sai pea kohale tõsta esikoha karika.
Finaalmatš Thiemi, kes sai poolfinaalis jagu maailma esinumbrist Novak Djokovicist, ja Medvedevi vahel peetakse pühapäeva õhtul.
### Response:
24-aastane venelane alistas esmakordselt Nadali ja jõudis finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alles kolmapäeval Gruusias Eesti koondise eest 79 minutit rabanud Zenjov nimetati klubis kohe algrivistusse ja peatreener ei pidanud otsust kahetsema: 24. minutil tegi Zenjov seisuks 2:0, lõi siis napilt postist mööda, kaugelt posti ja oli osaline ka kolmanda värava sünnis, kirjutab Soccernet.ee.
3:0 eduseisus anti eestlasele taas viimased 15 minutit vabaks, kuid sündmuseid jätkus lõpuni. Lõpu pidi Šahtjor mängima kümnekesi ja Astana lõi ühe tagasi, kuid Šahtjori võitu väärata ei suutnud.
Artjom Dmitrijev ja Okžetpes jäid Aktaus juba 12. minutil kaotusseisu, kuid andsid kõva lahingu. Kui võõrustajad 78. minutil teise lõid - penalti sai kodumeeskond üpris vaieldavast olukorrast, kus Okžetpesi prillide läbi oli eelnevalt teisel pool väljakut viga tehtud -, tundus lootus taas kaduvat, kuid Dmitrijevi värav (alates 4:12) viis minutit hiljem andis uut lootust. Punktid jäid lõpuks siiski kodumeeskonnale.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Zenjov säras meistri vastu, Dmitrijev sahistas samuti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alles kolmapäeval Gruusias Eesti koondise eest 79 minutit rabanud Zenjov nimetati klubis kohe algrivistusse ja peatreener ei pidanud otsust kahetsema: 24. minutil tegi Zenjov seisuks 2:0, lõi siis napilt postist mööda, kaugelt posti ja oli osaline ka kolmanda värava sünnis, kirjutab Soccernet.ee.
3:0 eduseisus anti eestlasele taas viimased 15 minutit vabaks, kuid sündmuseid jätkus lõpuni. Lõpu pidi Šahtjor mängima kümnekesi ja Astana lõi ühe tagasi, kuid Šahtjori võitu väärata ei suutnud.
Artjom Dmitrijev ja Okžetpes jäid Aktaus juba 12. minutil kaotusseisu, kuid andsid kõva lahingu. Kui võõrustajad 78. minutil teise lõid - penalti sai kodumeeskond üpris vaieldavast olukorrast, kus Okžetpesi prillide läbi oli eelnevalt teisel pool väljakut viga tehtud -, tundus lootus taas kaduvat, kuid Dmitrijevi värav (alates 4:12) viis minutit hiljem andis uut lootust. Punktid jäid lõpuks siiski kodumeeskonnale.
Loe rohkem Soccernet.ee-st.
### Response:
Zenjov säras meistri vastu, Dmitrijev sahistas samuti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ravimitootja Regeneron sai heakskiidu pärast seda, kui selle antikehade kokteil REGEN-COV2 osutus efektiivseks COVID-19 haigete haiglaravi ennetamiseks ja koroonariskigrupi erakorralise meditsiini osakonna külastuste vähendamiseks.
Ravim võib vähendada koormust USA tervishoiusüsteemile, ütles USA toidu- ja ravimameti (FDA) juht Stephen Hahn.
Tegemist on olulise sammuga võitluses COVID-19 vastu, kuna riskigrupis patsientidel on nüüd ligipääs paljutõotavale ravimile oma nakkuse algstaadiumis, ütles Regeneroni president Leonard Schleifer.
Tegemist on teise sellist tüüpi antikehade kokteiliga, mis sai FDA-lt heakskiidu. Varem anti luba ravimitootja Eli Lilly koroonaravimile. | Trumpi ravimiseks kasutatud koroonaravim sai USA võimudelt kasutusloa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ravimitootja Regeneron sai heakskiidu pärast seda, kui selle antikehade kokteil REGEN-COV2 osutus efektiivseks COVID-19 haigete haiglaravi ennetamiseks ja koroonariskigrupi erakorralise meditsiini osakonna külastuste vähendamiseks.
Ravim võib vähendada koormust USA tervishoiusüsteemile, ütles USA toidu- ja ravimameti (FDA) juht Stephen Hahn.
Tegemist on olulise sammuga võitluses COVID-19 vastu, kuna riskigrupis patsientidel on nüüd ligipääs paljutõotavale ravimile oma nakkuse algstaadiumis, ütles Regeneroni president Leonard Schleifer.
Tegemist on teise sellist tüüpi antikehade kokteiliga, mis sai FDA-lt heakskiidu. Varem anti luba ravimitootja Eli Lilly koroonaravimile.
### Response:
Trumpi ravimiseks kasutatud koroonaravim sai USA võimudelt kasutusloa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Unitedi kodulehe kohaselt hoidis Aland laupäevases matšis küll rohkem palli, aga ei suutnud väljaku viimasel kolmandikul ohtlik olla, TIPS tegi samas tulemuslikke kontrarünnakuid. Raadik mängis kaasa kõik 90 minutit, vahendas Soccernet.ee.
Kohe pärast karikamängu lendas Raadik Küprosele, et aidata Eesti koondist käimasoleval Aphrodite Cupil.
Uus hooaeg Soome kõrgliigas stardib 1. aprillil. 2013. aastal meistritiitli võitnud ja 2014. aastal napilt teiseks jäänud Aland piirdus mullu pronksikohaga. | Raadiku koduklubi pudenes karikasarjas konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Unitedi kodulehe kohaselt hoidis Aland laupäevases matšis küll rohkem palli, aga ei suutnud väljaku viimasel kolmandikul ohtlik olla, TIPS tegi samas tulemuslikke kontrarünnakuid. Raadik mängis kaasa kõik 90 minutit, vahendas Soccernet.ee.
Kohe pärast karikamängu lendas Raadik Küprosele, et aidata Eesti koondist käimasoleval Aphrodite Cupil.
Uus hooaeg Soome kõrgliigas stardib 1. aprillil. 2013. aastal meistritiitli võitnud ja 2014. aastal napilt teiseks jäänud Aland piirdus mullu pronksikohaga.
### Response:
Raadiku koduklubi pudenes karikasarjas konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mogherini hoiatas samas, et läinud nädalal korraldatud kuus raketikatsetust, mis Teherani sõnul ei ole suunatud tuumarelvavõimekuse arendamisele, võivad suurendada pingeid niigi ebastabiilses piirkonnas.
Prantsusmaa hoiatas pühapäeval, et raketikatsetuste tõttu on võimalik uute sanktsioonide kehtestamine Iraanile. Mogherini sõnul on see ÜRO Julgeolekunõukogu arutada.
"See ei ole tõepoolest ka meie hinnangul tuumaleppe rikkumine," ütles Mogherini pärast EL-i välisasjade nõukogu Brüsselis.
"Kui esineb ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide rikkumine, tuleb seda arutada vastavates ÜRO kogudes ja mitte ilmtingimata EL-i välisasjade nõukogus," sõnas ta.
Mogherini sõnul ootab EL siiski Iraanilt endale võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmist.
"Me kõik näeme, et see on väga problemaatiline piirkondlike suhete seisukohast...see suurendab pingeid Lähis-Idas hetkel, mil pingeid ei lähe kindlasti vaja," lausus EL-i esidiplomaat.
Julgeolekunõukogu kogunes esmaspäeval USA ettepanekul arutama raketikatsetusi, mida Ühendriikide suursaadik ÜRO-s Samantha Power nimetas "provokatiivseks ja destabiliseerivaks".
Iraan tulistas kolmapäeval kaks Qadr-H ja Qadr-F täppisraketti riigi põhjaosast umbes 1400 km kaugusele Makrani piirkonda Iraani kaguosas, teatas revolutsiooniline kaardivägi.
Päev varem tulistati mitmest kohast lühi-, keskmaa- ja kaugmaarakette, et näidata riigi "valmisolekut seista vastu ohtudele".
Iraani teatel ei rikkunud katsetused kuue suurriigiga sõlmitud tuumalepet ega ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni.
Mullu 14. juulil kuue suurriigiga sõlmitud tuumalepe viis tänavu jaanuaris Iraani-vastaste tuumaprogrammiga seotud rahvusvaheliste sanktsioonide tühistamiseni. USA on jätnud Teherani raketikatsetustega seotud sanktsioonid kehtima. | Euroopa Liit ei kaalu Iraanile raketikatsetuste tõttu sanktsioonide kehtestamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mogherini hoiatas samas, et läinud nädalal korraldatud kuus raketikatsetust, mis Teherani sõnul ei ole suunatud tuumarelvavõimekuse arendamisele, võivad suurendada pingeid niigi ebastabiilses piirkonnas.
Prantsusmaa hoiatas pühapäeval, et raketikatsetuste tõttu on võimalik uute sanktsioonide kehtestamine Iraanile. Mogherini sõnul on see ÜRO Julgeolekunõukogu arutada.
"See ei ole tõepoolest ka meie hinnangul tuumaleppe rikkumine," ütles Mogherini pärast EL-i välisasjade nõukogu Brüsselis.
"Kui esineb ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide rikkumine, tuleb seda arutada vastavates ÜRO kogudes ja mitte ilmtingimata EL-i välisasjade nõukogus," sõnas ta.
Mogherini sõnul ootab EL siiski Iraanilt endale võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmist.
"Me kõik näeme, et see on väga problemaatiline piirkondlike suhete seisukohast...see suurendab pingeid Lähis-Idas hetkel, mil pingeid ei lähe kindlasti vaja," lausus EL-i esidiplomaat.
Julgeolekunõukogu kogunes esmaspäeval USA ettepanekul arutama raketikatsetusi, mida Ühendriikide suursaadik ÜRO-s Samantha Power nimetas "provokatiivseks ja destabiliseerivaks".
Iraan tulistas kolmapäeval kaks Qadr-H ja Qadr-F täppisraketti riigi põhjaosast umbes 1400 km kaugusele Makrani piirkonda Iraani kaguosas, teatas revolutsiooniline kaardivägi.
Päev varem tulistati mitmest kohast lühi-, keskmaa- ja kaugmaarakette, et näidata riigi "valmisolekut seista vastu ohtudele".
Iraani teatel ei rikkunud katsetused kuue suurriigiga sõlmitud tuumalepet ega ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni.
Mullu 14. juulil kuue suurriigiga sõlmitud tuumalepe viis tänavu jaanuaris Iraani-vastaste tuumaprogrammiga seotud rahvusvaheliste sanktsioonide tühistamiseni. USA on jätnud Teherani raketikatsetustega seotud sanktsioonid kehtima.
### Response:
Euroopa Liit ei kaalu Iraanile raketikatsetuste tõttu sanktsioonide kehtestamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmalt maadejagamisest kõrgemas grupis. TLÜ, kelle rivistust on täiendatud (nagu hiljuti kirjutasime) tagamängija Samantha MacKay'ga (24a-173cm) alistas laupäeval kodus Riia TTT Juuniorid 73:57 (39:20). Oli ka 26-punktine edu.
TLÜ mäng tervikuna näis terviklikum, võistkondlikum, rünnak mõistuspärasem, kaitse korralik. TLÜ võitis laua 52-38, korvisöödud 26-10, pallikaotusi tegid meie naised 13 TTT 15 vastu. Kahepunktivisked TLÜ kasuks 37 vs 26 %, kolmesed TTT Juunioritele 42 vs 38 %, vabavisked vastasele 81 vs 73 %.
Trine Kasemägi tõi 21+7lp, Greeta Üprus 14+5+5, Samantha MacKay 16+6+4, Rosemary Rits 10+11lp. Vastastel: Sigita Dzarcane 15+8lp, Digna Strautmane 13+7+4.
Tugevama vahegrupi tabeliseis: TTT 7-0, Catx 5-2, Liepaja 5-4, 1182 Tallinn 3-4, TTT Juuniorid 2-6, TLÜ 1-7.
* * *
Tugeva suutäie võttis täna Tartu Ülikool/Kalev, kes alistas vahegrupis teistkordselt Riia RSU/Merksi, sedakorda kodus 75:70 (32:34). Otsustavaks sai kolmanda veerandaja võit 26:11.
Määravatel minutitel, kolmadal veerandil, tegi järjest skoori Kadi Kals, kellele assisteerisid väärikalt Doris Park ja Kadri Uiga. TÜ saavutas edu 58:43.
Ent mäng polnud veel tehtud. Merks vajus järgi ning 3.10 ja 1.10 enne lõppu oli tartlannade edu vaid üks punkt (viimati 69:68). Lõpus tabas kaks korda Nele Laurimaa ja mõlemad vabavisked Uiga - nii tuligi võit numbrites 75:70.
Tartu tabas oluliselt paremini kaheseid - 55 vs 28 %, kuid vastased tabasid kümme kolmest protsendiga 43 (TÜ 17 % vastu). Kadri Uiga nime taha kanti protokolli 20+14+4, Doris Park (pildil) tõi 20+6lp ning Kadi Kals 14p.
* * *
Üks võit, üks kaotus - selline oli Audentese SG/Noortekoondise saldo nädalavahetusest. Esmalt kaotas AUD laupäeval kodus RSU/Merksile 57:80 (26:37). Lõppseis oligi suurim kaotusseis, seega mäng andis rohkem lootuskiirt ja oli võitluslikum.
Sandra Tael AUD parimana 23 p, Kätrin Varik lisas 12+8+3, Kai-Brith Kalda 8+10lp, vastastel Arta Fridenberga 16p ja Paula Tomsone 12+10lp.
Pühapäeval pööras AUD halva heaks ning suutis Ridzenes võita mõnevõrra nooremaid lätlasi, nende U16 koondist 63:44(32:28). Kaalukeeleks sai kolmas veerand, mis kuulus Jaanus Levkoi hoolealustele 23:4...!
AUD oli lauas "perenaine" - 61 vs 39. Sedakorda olid punktitoojad teised: Janne Pulk sai kirja 18 p,Siiri Kliimsonilt hooaja parimaid mänge - 15+13+5, Polina Ignatjeva 11p ning Mariann Adelbert 9+13lp.
Kui vaadata alumist tabeliseusu, siis aina enam on kahju mõnest Tartu napist kaotusest LU-le ja veelgi enam nende ootamatust kaotusest talvel Läti U16-le. Praegust minekut arvestades võiks nad pretendeerida playoff-kohale (st olla alumise vahegrupi kahe parema hulgas).
Tabeliseis (7.-12.): RSU/Merks 11-7, LU 11-8, TÜ/Kalev 8-11, AUD 5-13, Cesis 3-16, LAT U16 2-15. | TLÜ avas vahegrupis võiduarve, Tartu sai teist korda jagu RSU/Merksist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmalt maadejagamisest kõrgemas grupis. TLÜ, kelle rivistust on täiendatud (nagu hiljuti kirjutasime) tagamängija Samantha MacKay'ga (24a-173cm) alistas laupäeval kodus Riia TTT Juuniorid 73:57 (39:20). Oli ka 26-punktine edu.
TLÜ mäng tervikuna näis terviklikum, võistkondlikum, rünnak mõistuspärasem, kaitse korralik. TLÜ võitis laua 52-38, korvisöödud 26-10, pallikaotusi tegid meie naised 13 TTT 15 vastu. Kahepunktivisked TLÜ kasuks 37 vs 26 %, kolmesed TTT Juunioritele 42 vs 38 %, vabavisked vastasele 81 vs 73 %.
Trine Kasemägi tõi 21+7lp, Greeta Üprus 14+5+5, Samantha MacKay 16+6+4, Rosemary Rits 10+11lp. Vastastel: Sigita Dzarcane 15+8lp, Digna Strautmane 13+7+4.
Tugevama vahegrupi tabeliseis: TTT 7-0, Catx 5-2, Liepaja 5-4, 1182 Tallinn 3-4, TTT Juuniorid 2-6, TLÜ 1-7.
* * *
Tugeva suutäie võttis täna Tartu Ülikool/Kalev, kes alistas vahegrupis teistkordselt Riia RSU/Merksi, sedakorda kodus 75:70 (32:34). Otsustavaks sai kolmanda veerandaja võit 26:11.
Määravatel minutitel, kolmadal veerandil, tegi järjest skoori Kadi Kals, kellele assisteerisid väärikalt Doris Park ja Kadri Uiga. TÜ saavutas edu 58:43.
Ent mäng polnud veel tehtud. Merks vajus järgi ning 3.10 ja 1.10 enne lõppu oli tartlannade edu vaid üks punkt (viimati 69:68). Lõpus tabas kaks korda Nele Laurimaa ja mõlemad vabavisked Uiga - nii tuligi võit numbrites 75:70.
Tartu tabas oluliselt paremini kaheseid - 55 vs 28 %, kuid vastased tabasid kümme kolmest protsendiga 43 (TÜ 17 % vastu). Kadri Uiga nime taha kanti protokolli 20+14+4, Doris Park (pildil) tõi 20+6lp ning Kadi Kals 14p.
* * *
Üks võit, üks kaotus - selline oli Audentese SG/Noortekoondise saldo nädalavahetusest. Esmalt kaotas AUD laupäeval kodus RSU/Merksile 57:80 (26:37). Lõppseis oligi suurim kaotusseis, seega mäng andis rohkem lootuskiirt ja oli võitluslikum.
Sandra Tael AUD parimana 23 p, Kätrin Varik lisas 12+8+3, Kai-Brith Kalda 8+10lp, vastastel Arta Fridenberga 16p ja Paula Tomsone 12+10lp.
Pühapäeval pööras AUD halva heaks ning suutis Ridzenes võita mõnevõrra nooremaid lätlasi, nende U16 koondist 63:44(32:28). Kaalukeeleks sai kolmas veerand, mis kuulus Jaanus Levkoi hoolealustele 23:4...!
AUD oli lauas "perenaine" - 61 vs 39. Sedakorda olid punktitoojad teised: Janne Pulk sai kirja 18 p,Siiri Kliimsonilt hooaja parimaid mänge - 15+13+5, Polina Ignatjeva 11p ning Mariann Adelbert 9+13lp.
Kui vaadata alumist tabeliseusu, siis aina enam on kahju mõnest Tartu napist kaotusest LU-le ja veelgi enam nende ootamatust kaotusest talvel Läti U16-le. Praegust minekut arvestades võiks nad pretendeerida playoff-kohale (st olla alumise vahegrupi kahe parema hulgas).
Tabeliseis (7.-12.): RSU/Merks 11-7, LU 11-8, TÜ/Kalev 8-11, AUD 5-13, Cesis 3-16, LAT U16 2-15.
### Response:
TLÜ avas vahegrupis võiduarve, Tartu sai teist korda jagu RSU/Merksist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Liidu välispoliitikajuhid arutasid Euroopa Liidu ja Venemaa suhete aluspõhimõtteid. Euroopa Liidu välisministrite hinnangul tuleb jätkata senise poliitikaga, mis tähendab hoidumist kõrgetasemelisest suhtlusest seni, kuni Venemaa pole hakanud täitma endale võetud rahvusvahelisi kohustusi.
"Suhted Venemaaga olid keerulised juba enne Ukraina konflikti. Viimaste aastate arengud on näidanud, et Venemaad tuleb hinnata ennekõike tema tegude järgi," ütles välisminister Marina Kaljurand. "Arvestades Venemaa välispoliitika agressiivset iseloomu ning ka lõhet väärtusküsimustes, peab Euroopa senine poliitika jätkuma,” rõhutas ta.
Marina Kaljuranna sõnul on kehtestatud piirangud saatnud Venemaale selge sõnumi, et Euroopa ei kavatse sallida Venemaa-poolset rahvusvahelise õiguse rikkumist. Viimati oli Euroopa Liidu ja Venemaa suhete teemaline arutelu välisministrite kohtumise päevakorras 2015. aasta jaanuaris. Euroopa Liit rakendas Krimmi anneksiooni järel 2014. aastal suhtluses Venemaaga piiratud suhtlemise poliitikat.
Dialoog Venemaaga on põhimõtteliselt võimalik nendes konkreetsetes küsimustes, mis on vajalikud tänaste rahvusvaheliste kriiside lahendamiseks. Venemaa kodanikuühiskond vajab välisminister Kaljuranna sõnul senisest enam kaasamist ning koordineeritumat Euroopa-poolset toetust.
Eesti välisminister rõhutas ka Euroopa Liidu strateegilise kommunikatsiooni tähtsust. Kaljuranna sõnul teeb aasta eest Euroopa välisteenistuse juurde loodud strateegilise kommunikatsiooni rakkerühm tänuväärset tööd nii Venemaa-poolse väärinfo ümberlükkamisel kui ka Euroopa Liidu alase kommunikatsiooni arendamisel idapartnerlusriikides.
Rääkides Euroopa Liidu suhetest Iraaniga toetasid välisministrid koostöö arendamist ennekõike majandus- ja kaubanduspoliitikas ning energiaküsimustes. Välisministrid arutasid Iraani rolli laiemas Lähis-Idas ning inimõiguste olukorda Iraanis.
Liibüast rääkides arutasid Euroopa Liidu välisministrid koos ÜRO eriesindaja Martin Kobleriga võimalusi, kuidas saaks kaasa aidata Liibüa poliitilisele protsessile ning kõne all olid võimalikud piiravad meetmed Liibüa kodanikele, keda süüdistatakse rahuprotsessi takistamises. | Kaljurand: Euroopa Liidu senine poliitika suhetes Venemaaga jätkub | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Liidu välispoliitikajuhid arutasid Euroopa Liidu ja Venemaa suhete aluspõhimõtteid. Euroopa Liidu välisministrite hinnangul tuleb jätkata senise poliitikaga, mis tähendab hoidumist kõrgetasemelisest suhtlusest seni, kuni Venemaa pole hakanud täitma endale võetud rahvusvahelisi kohustusi.
"Suhted Venemaaga olid keerulised juba enne Ukraina konflikti. Viimaste aastate arengud on näidanud, et Venemaad tuleb hinnata ennekõike tema tegude järgi," ütles välisminister Marina Kaljurand. "Arvestades Venemaa välispoliitika agressiivset iseloomu ning ka lõhet väärtusküsimustes, peab Euroopa senine poliitika jätkuma,” rõhutas ta.
Marina Kaljuranna sõnul on kehtestatud piirangud saatnud Venemaale selge sõnumi, et Euroopa ei kavatse sallida Venemaa-poolset rahvusvahelise õiguse rikkumist. Viimati oli Euroopa Liidu ja Venemaa suhete teemaline arutelu välisministrite kohtumise päevakorras 2015. aasta jaanuaris. Euroopa Liit rakendas Krimmi anneksiooni järel 2014. aastal suhtluses Venemaaga piiratud suhtlemise poliitikat.
Dialoog Venemaaga on põhimõtteliselt võimalik nendes konkreetsetes küsimustes, mis on vajalikud tänaste rahvusvaheliste kriiside lahendamiseks. Venemaa kodanikuühiskond vajab välisminister Kaljuranna sõnul senisest enam kaasamist ning koordineeritumat Euroopa-poolset toetust.
Eesti välisminister rõhutas ka Euroopa Liidu strateegilise kommunikatsiooni tähtsust. Kaljuranna sõnul teeb aasta eest Euroopa välisteenistuse juurde loodud strateegilise kommunikatsiooni rakkerühm tänuväärset tööd nii Venemaa-poolse väärinfo ümberlükkamisel kui ka Euroopa Liidu alase kommunikatsiooni arendamisel idapartnerlusriikides.
Rääkides Euroopa Liidu suhetest Iraaniga toetasid välisministrid koostöö arendamist ennekõike majandus- ja kaubanduspoliitikas ning energiaküsimustes. Välisministrid arutasid Iraani rolli laiemas Lähis-Idas ning inimõiguste olukorda Iraanis.
Liibüast rääkides arutasid Euroopa Liidu välisministrid koos ÜRO eriesindaja Martin Kobleriga võimalusi, kuidas saaks kaasa aidata Liibüa poliitilisele protsessile ning kõne all olid võimalikud piiravad meetmed Liibüa kodanikele, keda süüdistatakse rahuprotsessi takistamises.
### Response:
Kaljurand: Euroopa Liidu senine poliitika suhetes Venemaaga jätkub |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma ei ole neid teateid näinud ning antud hetkel on mul raske hinnata, milline mõju on sellel läbirääkimistele, milliseid muutusi see dünaamikasse toob. Nii et vaja on vaadata, millised täpselt on Venemaa kavatsused," ütles Valge Maja pressiesindaja Josh Earnest.
Ta lisas, et ei oska kommenteerida, kas Venemaa otsus on Ühendriikidega kooskõlastatud.
Putin andis oma kaitseministrile korralduse hakata alates teisipäevast välja viima suuremat osa Vene väegrupist Süürias.
"Loodan, et tänane otsus on hea signaal kõigile vaenupooltele. Ma loodan, et see suurendab märkimisväärselt usaldust kõigi Süüria rahuprotsessi osapoolte vahel ja aitab kaasa Süüria küsimuse rahumeelsele lahendamisele," ütles Putin.
Paljud vaatlejad suhtuvad Putini avaldusse skeptiliselt. Kuid on ka avaldatud lootust, et see Putini käik võib näidata valmisolekut nõustuda Assadi lahkumisega või viia läbimurdeni Genfis alanud rahukõnelustel.
Venemaa alustas septembris Süürias õhurünnakutega, millele järgnes suure väekontingendi riikiviimine. Moskva tegevus muutis sõja käiku kokkuvarisemise veerel olnud Bashar al-Assadi režiimi kasuks.
"Me oleme rääkinud sellest, kuidas Venemaa jätkuv sõjaline sekkumine Assadi režiimi toetuseks on komplitseerinud jõupingutusi poliitilise ülemineku saavutamiseks," lisas Earnest. | Valge Maja reageeris Putini Süüria-otsusele ettevaatlikult | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma ei ole neid teateid näinud ning antud hetkel on mul raske hinnata, milline mõju on sellel läbirääkimistele, milliseid muutusi see dünaamikasse toob. Nii et vaja on vaadata, millised täpselt on Venemaa kavatsused," ütles Valge Maja pressiesindaja Josh Earnest.
Ta lisas, et ei oska kommenteerida, kas Venemaa otsus on Ühendriikidega kooskõlastatud.
Putin andis oma kaitseministrile korralduse hakata alates teisipäevast välja viima suuremat osa Vene väegrupist Süürias.
"Loodan, et tänane otsus on hea signaal kõigile vaenupooltele. Ma loodan, et see suurendab märkimisväärselt usaldust kõigi Süüria rahuprotsessi osapoolte vahel ja aitab kaasa Süüria küsimuse rahumeelsele lahendamisele," ütles Putin.
Paljud vaatlejad suhtuvad Putini avaldusse skeptiliselt. Kuid on ka avaldatud lootust, et see Putini käik võib näidata valmisolekut nõustuda Assadi lahkumisega või viia läbimurdeni Genfis alanud rahukõnelustel.
Venemaa alustas septembris Süürias õhurünnakutega, millele järgnes suure väekontingendi riikiviimine. Moskva tegevus muutis sõja käiku kokkuvarisemise veerel olnud Bashar al-Assadi režiimi kasuks.
"Me oleme rääkinud sellest, kuidas Venemaa jätkuv sõjaline sekkumine Assadi režiimi toetuseks on komplitseerinud jõupingutusi poliitilise ülemineku saavutamiseks," lisas Earnest.
### Response:
Valge Maja reageeris Putini Süüria-otsusele ettevaatlikult |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lusti sõnul oli 4. märtsi õhtul Tartus Küüni tänaval, Kaubahalli ees jõhkra peksmise juures ligi 20 noort, kelle seas oli ka alaealisi. Ta rääkis "Ringvaates", et kuigi ta sai juba samal õhtul aru, kui šokeeriva sündmuse osaliseks ta juhtus, ei osanud ta oodata, et sellest Eestis järgnevaks nädalaks üks põhiteemasid saab.
"Esialgu oli tunne, et see on anomaalia, et teema nii suureks puhuti, aga teisalt, nüüd kui kümme päeva on mööda läinud - ju siis oli tarvis," sõnas ta.
Ajakirjaniku sõnul võib loota, et vähemalt selles grupis viibinud alealised on saanud tänaseks väga selge õppetunni, et vägivallal on tõsised tagajärjed.
"Selle pärast on mul hea meel, et see [teema] kella külge pandi ning et see oleks pretsedent, mis ei laseks teismelistel arvata, et selline käitumine on normaalne," sõnas Lust.
Ta möönis, et turvalisust hinnates ei ole kõigile peksmisjuhtumitele alati arukas vahele minna, kuid et taolises olukorras julgeks ta uuesti sündmustesse sekkuda. | Katrin Lust: on heameel, et Tartu peksmisjuhtum ühiskonnas hukka mõisteti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lusti sõnul oli 4. märtsi õhtul Tartus Küüni tänaval, Kaubahalli ees jõhkra peksmise juures ligi 20 noort, kelle seas oli ka alaealisi. Ta rääkis "Ringvaates", et kuigi ta sai juba samal õhtul aru, kui šokeeriva sündmuse osaliseks ta juhtus, ei osanud ta oodata, et sellest Eestis järgnevaks nädalaks üks põhiteemasid saab.
"Esialgu oli tunne, et see on anomaalia, et teema nii suureks puhuti, aga teisalt, nüüd kui kümme päeva on mööda läinud - ju siis oli tarvis," sõnas ta.
Ajakirjaniku sõnul võib loota, et vähemalt selles grupis viibinud alealised on saanud tänaseks väga selge õppetunni, et vägivallal on tõsised tagajärjed.
"Selle pärast on mul hea meel, et see [teema] kella külge pandi ning et see oleks pretsedent, mis ei laseks teismelistel arvata, et selline käitumine on normaalne," sõnas Lust.
Ta möönis, et turvalisust hinnates ei ole kõigile peksmisjuhtumitele alati arukas vahele minna, kuid et taolises olukorras julgeks ta uuesti sündmustesse sekkuda.
### Response:
Katrin Lust: on heameel, et Tartu peksmisjuhtum ühiskonnas hukka mõisteti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Valencia jalgpalliklubil on hea meel teatada, et Lokomotiv Jõhvi on meie partner esimese Valencia C.F lastelaagri korraldamisel Eestis. See näitab Jõhvi Lokomotivi klubi ambitsiooni ja motivatsiooni lastega tegelemises. Esimest korda Eestisse tulev La Liga klubi Valencia pakkub kõrgel tasemel treeninguid ambitsioonikatele poistele ja tüdrukutele keda huvitab jalgpall,“ kirjutab Valencia oma ametlikus teadaandes.
Laagris viivad treeninguid läbi kaks kogenud Valencia C.F. noortetreenerit, keda abistavad neli Lokomotivi treenerit. Spetsialistid, kes tulevad tegelema meie lastega, esindavad Jalgpalliakadeemiat, millest on sirgunud sellised tähed nagu Jordi Alba, David Villa, Juan Mata, Benatia ja David Silva.
Laagriidee autor on Eesti Jalgpalli Liidu Ida-Virumaa koordinaator Marko Kristal. „Valencia ja Jõhvi Lokomotivi koostöös toimuv lastelaager on esimene omataoline laager Ida Virumaal, kus oma treening kogemusi tulevad jagama noortetreenerid ühest Hispaania tippliiga klubist. See laager on kindlasti huvitav ja kasulik lastele, kuna annab aimu kuidas treenitakse Hispaania suurklubis noortega,“ sõnas Kristal.
Jõhvi Jalgpalliklubi FC Lokomotivi juhatuse liige Sergei Ivanov lisas: „See on esimene taolise mastaabiga lastelaager meie regioonis. Meie juurde sõidavad treenerid Valenciast – klubist, kellel on fännid kogu Euroopas. Kindlasti, on see meie poiste jaoks laager mis jääb meelde kogu eluks. Meie regioonis on hetkel rasked ajad ning sõna „kriis“ on meil sagedamini huultel kui sõna „pidu“. Meie aga tahaksime, et lastel oleks 6-10. juunini toimuv laager üks suur pidu."
Kõik laagris osalevad lapsed jagatakse oma vanuse ja taseme järgi grupidesse, mis tagab selle, et treeningud on lastele jõukohased ja huvitavad . „Treeningud viiakse läbi Voka naturaalse murukattega väljakul ja vastavalt Valencia klubi treenimise filosoofiale, kus suur rõhk on palliga mängul ja distsiplineeritud meeskonna koostööl,“ märkis Kristal.
Peale heatasemelise treeningu, saab iga laps kingituseks kuulsa Valencia klubi vormi. Laagri tulemuste põhjal valivad treenerid välja kaks kõige edukamat noorjalgpallurit, kes sõidavad nädalavahetuseks Hispaaniasse, kus saavad osaleda Valencia CF akadeemia omavanuste poiste treeningul, külastada mängu Estadio Mestella's peastaadionil ja muidugi kohtuvad ka praeguse meeskonna tähtetega!
„See on suur väljakutse meie klubile. Võtsime selle vastu ja ees on väga raske, kuid väga tähtis töö meie laste jaoks. Teha on vaja palju, kuid usume, et saame hästi hakkama. Mõistame, et Lokomotivi ja Valencia klubide logod kõrvuti, see on suur vastutus ja anname ennast kõik selleks, et tulevikus niisugused laagrid saaksid Ida-Virumaal tavapäraseks,“ ütles Ivanov. | Valencia C.F. noortetreenerid tulevad Eestisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Valencia jalgpalliklubil on hea meel teatada, et Lokomotiv Jõhvi on meie partner esimese Valencia C.F lastelaagri korraldamisel Eestis. See näitab Jõhvi Lokomotivi klubi ambitsiooni ja motivatsiooni lastega tegelemises. Esimest korda Eestisse tulev La Liga klubi Valencia pakkub kõrgel tasemel treeninguid ambitsioonikatele poistele ja tüdrukutele keda huvitab jalgpall,“ kirjutab Valencia oma ametlikus teadaandes.
Laagris viivad treeninguid läbi kaks kogenud Valencia C.F. noortetreenerit, keda abistavad neli Lokomotivi treenerit. Spetsialistid, kes tulevad tegelema meie lastega, esindavad Jalgpalliakadeemiat, millest on sirgunud sellised tähed nagu Jordi Alba, David Villa, Juan Mata, Benatia ja David Silva.
Laagriidee autor on Eesti Jalgpalli Liidu Ida-Virumaa koordinaator Marko Kristal. „Valencia ja Jõhvi Lokomotivi koostöös toimuv lastelaager on esimene omataoline laager Ida Virumaal, kus oma treening kogemusi tulevad jagama noortetreenerid ühest Hispaania tippliiga klubist. See laager on kindlasti huvitav ja kasulik lastele, kuna annab aimu kuidas treenitakse Hispaania suurklubis noortega,“ sõnas Kristal.
Jõhvi Jalgpalliklubi FC Lokomotivi juhatuse liige Sergei Ivanov lisas: „See on esimene taolise mastaabiga lastelaager meie regioonis. Meie juurde sõidavad treenerid Valenciast – klubist, kellel on fännid kogu Euroopas. Kindlasti, on see meie poiste jaoks laager mis jääb meelde kogu eluks. Meie regioonis on hetkel rasked ajad ning sõna „kriis“ on meil sagedamini huultel kui sõna „pidu“. Meie aga tahaksime, et lastel oleks 6-10. juunini toimuv laager üks suur pidu."
Kõik laagris osalevad lapsed jagatakse oma vanuse ja taseme järgi grupidesse, mis tagab selle, et treeningud on lastele jõukohased ja huvitavad . „Treeningud viiakse läbi Voka naturaalse murukattega väljakul ja vastavalt Valencia klubi treenimise filosoofiale, kus suur rõhk on palliga mängul ja distsiplineeritud meeskonna koostööl,“ märkis Kristal.
Peale heatasemelise treeningu, saab iga laps kingituseks kuulsa Valencia klubi vormi. Laagri tulemuste põhjal valivad treenerid välja kaks kõige edukamat noorjalgpallurit, kes sõidavad nädalavahetuseks Hispaaniasse, kus saavad osaleda Valencia CF akadeemia omavanuste poiste treeningul, külastada mängu Estadio Mestella's peastaadionil ja muidugi kohtuvad ka praeguse meeskonna tähtetega!
„See on suur väljakutse meie klubile. Võtsime selle vastu ja ees on väga raske, kuid väga tähtis töö meie laste jaoks. Teha on vaja palju, kuid usume, et saame hästi hakkama. Mõistame, et Lokomotivi ja Valencia klubide logod kõrvuti, see on suur vastutus ja anname ennast kõik selleks, et tulevikus niisugused laagrid saaksid Ida-Virumaal tavapäraseks,“ ütles Ivanov.
### Response:
Valencia C.F. noortetreenerid tulevad Eestisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vene viibis väljakul 9.19 ning viskas selle ajaga 2 (2pv 1/2) punkti, võttis 2 lauapalli ja tegi 1 isikliku vea.
Žalgiris juhib turniiritabelit 22 võidu ja kolme kaotusega. 28-st vastasest 11 alistanud Lietkabelis hoiab kümne meeskonna seas seitsmendat positsiooni. | Vene koduklubi võttis Leedus kindla võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene viibis väljakul 9.19 ning viskas selle ajaga 2 (2pv 1/2) punkti, võttis 2 lauapalli ja tegi 1 isikliku vea.
Žalgiris juhib turniiritabelit 22 võidu ja kolme kaotusega. 28-st vastasest 11 alistanud Lietkabelis hoiab kümne meeskonna seas seitsmendat positsiooni.
### Response:
Vene koduklubi võttis Leedus kindla võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Loodan, et tänane otsus on hea signaal kõigile vaenupooltele. Ma loodan, et see suurendab märkimisväärselt usaldust kõigi Süüria rahuprotsessi osapoolte vahel ja aitab kaasa Süüria küsimuse rahumeelsele lahendamisele," ütles Putin.
Presidendi sõnul algab vägede väljaviimine Süüriast teisipäeval. Venemaa alustas Süürias õhurünnakuid president Bashar al-Assadi toetuseks mullu 30. septembril, vahendas BNS.
"Ülesanne, mis kaitseministeeriumile ja relvajõududele püstitati, on üldiselt täidetud. Seetõttu annan kaitseministrile käsu alustada alates homsest meie Süüria väegrupi põhiosa väljaviimist," lausus Putin kohtumisel välisminister Sergei Lavrovi ja kaitseminister Sergei Šoiguga.
Riigipea palus Vene välisministeeriumil hoogustada Venemaa osalemist rahuprotsessis Süüria probleemile lahenduse leidmiseks.
Kremli pressisekretäri Dmitri Peskovi sõnul pidas Putin Süüria Assadiga telefonitsi kõnelusi ja teavitas teda Vene vägede väljaviimisest Süüriast. "Kõiges lepiti eelnevalt president Assadiga kokku," ütles Peskov.
President ütles, et Venemaa moodustas lühikese ajaga Süürias heterogeensete jõudude efektiivse väegrupi, luues tingimused rahuprotsessi alustamiseks.
Kremli teatel märkisid Putin ja Assad, et Vene õhujõud tõid kaasa murrangu võitluses "terroristide" vastu, paiskasid segi mässuliste taristu ja tekitasid neile arvestatavat kahju.
Putini sõnul jätkavad Vene mereväebaas Süüria Tartusi sadamalinnas ja Hmeimimi õhuväebaas senist funktsioneerimist ning nad peaksid olema maalt, merelt ja õhust usaldusväärselt kaitstud.
Šoigu sõnul hävitati Süüria territooriumil operatsiooni käigus 2000 Venemaalt sinna suundunud "bandiiti", sealhulgas 17 välikomandöri.
Kaitseminister lisas, et relvarahurežiimi elluviimise jälgimist hõlbustasid üle 70 mehitamata õhusõiduki. "Me oleme taganud kontrolli relvarahurežiimi jälgimise üle. Selleks rakendasime üsna suurt mehitamata õhusõidukite rühma - üle 70 üksuse - ja kõiki õhuluurevahendeid, sealhulgas elektroonilist jälgimist ja meie satelliitide rühma," lausus Šoigu.
Süürias kehtib alates 27. veebruarist relvarahu, mis ei laiene äärmusrühmitustele ISIS ja al-Qaeda harule al-Nusra Rinne.
Süüria valitsus ja peavoolu opositsiooniühendus Läbirääkimiste Ülemkomitee (HNC) jätkasid esmaspäeval ÜRO vahendusel kaudseid rahukõnelusi eesmärgiga teha lõpp teisipäeval viie aastaseks saavale konfliktile.
Lääne, Süüria opositsiooni ja nende toetajate sõnul on Venemaa korraldanud õhurünnakuid peamiselt mõõdukate opositsioonirühmituste vastu, ehkki lubas võidelda Süürias "terrorirühmitustega". Lisaks on Venemaad süüdistanud palju tsiviilohvreid nõudnud "vaippommitamises".
Damaskus: Venemaa on lubanud jätkata terrorismivastast võitlust
Süüria presidendi administratsioonist teatati, et Venemaa on lubanud jätkata valitsusvägede toetamist "võitluses terrorismiga", vahendas Reuters.
Bashar al-Assadi kantselei pressiteate kohaselt olid Süüria ja Venemaa jõudnud kokkuleppele, et Vene õhuväe kohalolekut saab pärast vahepeal saavutatud sõjalisi edusamme vähendada.
Al.-Assad ja Putin olevat täna sel teemal ka telefoni teel nõu pidanud ja nentinud, et otsus on kooskõlas relvarahu jätkumise ja reaalse olukorraga piirkonnas.
Süüria opositsioon pole veel kindel, kui tõsiselt seda teadet võtta
Süüria opositsiooni allikad on kinnitasid ajalehele The Guardian, et mingit eelnevat informatsiooni neil Moskva sellise sammu kohta polnud ning hetkel tuleb alles oodata, kas tegu on tõelise kavatsusega või mingi poliitilise manöövriga.
Diplomaatide sõnul räägib Putin oma plaanidest täna telefoni teel ka USA presidendi Barack Obamaga.
ÜRO julgeolekunõukogu kinnisel istungil aga annab videosilla abil ülevaate rahukõneluste seisust Genfis ÜRO eriesindaja Staffan de Mistura. | Putin andis käsu alustada Vene väegrupi väljaviimist Süüriast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Loodan, et tänane otsus on hea signaal kõigile vaenupooltele. Ma loodan, et see suurendab märkimisväärselt usaldust kõigi Süüria rahuprotsessi osapoolte vahel ja aitab kaasa Süüria küsimuse rahumeelsele lahendamisele," ütles Putin.
Presidendi sõnul algab vägede väljaviimine Süüriast teisipäeval. Venemaa alustas Süürias õhurünnakuid president Bashar al-Assadi toetuseks mullu 30. septembril, vahendas BNS.
"Ülesanne, mis kaitseministeeriumile ja relvajõududele püstitati, on üldiselt täidetud. Seetõttu annan kaitseministrile käsu alustada alates homsest meie Süüria väegrupi põhiosa väljaviimist," lausus Putin kohtumisel välisminister Sergei Lavrovi ja kaitseminister Sergei Šoiguga.
Riigipea palus Vene välisministeeriumil hoogustada Venemaa osalemist rahuprotsessis Süüria probleemile lahenduse leidmiseks.
Kremli pressisekretäri Dmitri Peskovi sõnul pidas Putin Süüria Assadiga telefonitsi kõnelusi ja teavitas teda Vene vägede väljaviimisest Süüriast. "Kõiges lepiti eelnevalt president Assadiga kokku," ütles Peskov.
President ütles, et Venemaa moodustas lühikese ajaga Süürias heterogeensete jõudude efektiivse väegrupi, luues tingimused rahuprotsessi alustamiseks.
Kremli teatel märkisid Putin ja Assad, et Vene õhujõud tõid kaasa murrangu võitluses "terroristide" vastu, paiskasid segi mässuliste taristu ja tekitasid neile arvestatavat kahju.
Putini sõnul jätkavad Vene mereväebaas Süüria Tartusi sadamalinnas ja Hmeimimi õhuväebaas senist funktsioneerimist ning nad peaksid olema maalt, merelt ja õhust usaldusväärselt kaitstud.
Šoigu sõnul hävitati Süüria territooriumil operatsiooni käigus 2000 Venemaalt sinna suundunud "bandiiti", sealhulgas 17 välikomandöri.
Kaitseminister lisas, et relvarahurežiimi elluviimise jälgimist hõlbustasid üle 70 mehitamata õhusõiduki. "Me oleme taganud kontrolli relvarahurežiimi jälgimise üle. Selleks rakendasime üsna suurt mehitamata õhusõidukite rühma - üle 70 üksuse - ja kõiki õhuluurevahendeid, sealhulgas elektroonilist jälgimist ja meie satelliitide rühma," lausus Šoigu.
Süürias kehtib alates 27. veebruarist relvarahu, mis ei laiene äärmusrühmitustele ISIS ja al-Qaeda harule al-Nusra Rinne.
Süüria valitsus ja peavoolu opositsiooniühendus Läbirääkimiste Ülemkomitee (HNC) jätkasid esmaspäeval ÜRO vahendusel kaudseid rahukõnelusi eesmärgiga teha lõpp teisipäeval viie aastaseks saavale konfliktile.
Lääne, Süüria opositsiooni ja nende toetajate sõnul on Venemaa korraldanud õhurünnakuid peamiselt mõõdukate opositsioonirühmituste vastu, ehkki lubas võidelda Süürias "terrorirühmitustega". Lisaks on Venemaad süüdistanud palju tsiviilohvreid nõudnud "vaippommitamises".
Damaskus: Venemaa on lubanud jätkata terrorismivastast võitlust
Süüria presidendi administratsioonist teatati, et Venemaa on lubanud jätkata valitsusvägede toetamist "võitluses terrorismiga", vahendas Reuters.
Bashar al-Assadi kantselei pressiteate kohaselt olid Süüria ja Venemaa jõudnud kokkuleppele, et Vene õhuväe kohalolekut saab pärast vahepeal saavutatud sõjalisi edusamme vähendada.
Al.-Assad ja Putin olevat täna sel teemal ka telefoni teel nõu pidanud ja nentinud, et otsus on kooskõlas relvarahu jätkumise ja reaalse olukorraga piirkonnas.
Süüria opositsioon pole veel kindel, kui tõsiselt seda teadet võtta
Süüria opositsiooni allikad on kinnitasid ajalehele The Guardian, et mingit eelnevat informatsiooni neil Moskva sellise sammu kohta polnud ning hetkel tuleb alles oodata, kas tegu on tõelise kavatsusega või mingi poliitilise manöövriga.
Diplomaatide sõnul räägib Putin oma plaanidest täna telefoni teel ka USA presidendi Barack Obamaga.
ÜRO julgeolekunõukogu kinnisel istungil aga annab videosilla abil ülevaate rahukõneluste seisust Genfis ÜRO eriesindaja Staffan de Mistura.
### Response:
Putin andis käsu alustada Vene väegrupi väljaviimist Süüriast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõlemal päeval jäi alistamatuks üksnes venelanna Lana Prusakova, kes on ka just veebruaris Lillehammeris toimunud Noorte taliolümpiamängude freestyle-suusatamise pargisõidu kuldmedalist. | Eesti freestyle-suusataja sai Venemaal teise koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõlemal päeval jäi alistamatuks üksnes venelanna Lana Prusakova, kes on ka just veebruaris Lillehammeris toimunud Noorte taliolümpiamängude freestyle-suusatamise pargisõidu kuldmedalist.
### Response:
Eesti freestyle-suusataja sai Venemaal teise koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesel päeval tuli Uusnal (KTM) krossikatsel sisse küll üks kukkumine ja noormees hoidis enda sõnul veidike tagasi, kuid sellest hoolimata oli ta kohalike Maurizio Micheluzi (Husqvarna) ja Nicoli Mori (TM) järel kolmas. Nori kaotas kaasmaalasele napid 6 sekundit, Uusna jäi teisest kohast omakorda aga minuti ja 20 sekundit.
Pühapäeval sõideti samu katseid, mis eelmisel päeval, kuid vastupidises suunas. Päeva võitis taas Micheluzi, kes edestas Morit minuti ja 27 sekundiga. Uusna elas viimasel ringil üle kaks korralikku kukkumist, kuid suutis end siiski taas kolmandaks sõita, Morile tuli lõpuks kaotust 16 sekundit.
Enduro Euroopa meistrivõistluste järgmine etapp sõidetakse 26.-27. märtsil Prantsusmaal Briudes. | Rannar Uusna Euroopa meistrivõistluste esimesel etapil poodiumil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesel päeval tuli Uusnal (KTM) krossikatsel sisse küll üks kukkumine ja noormees hoidis enda sõnul veidike tagasi, kuid sellest hoolimata oli ta kohalike Maurizio Micheluzi (Husqvarna) ja Nicoli Mori (TM) järel kolmas. Nori kaotas kaasmaalasele napid 6 sekundit, Uusna jäi teisest kohast omakorda aga minuti ja 20 sekundit.
Pühapäeval sõideti samu katseid, mis eelmisel päeval, kuid vastupidises suunas. Päeva võitis taas Micheluzi, kes edestas Morit minuti ja 27 sekundiga. Uusna elas viimasel ringil üle kaks korralikku kukkumist, kuid suutis end siiski taas kolmandaks sõita, Morile tuli lõpuks kaotust 16 sekundit.
Enduro Euroopa meistrivõistluste järgmine etapp sõidetakse 26.-27. märtsil Prantsusmaal Briudes.
### Response:
Rannar Uusna Euroopa meistrivõistluste esimesel etapil poodiumil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gaasiveesoojendite kasutamine peatati majaelanike ohutuse tagamiseks ning edasiste traagiliste õnnetuste ärahoidmiseks, teatas Päästeamet.
Majast leiti täna vähesel määral ka vingugaasi, mis küll tervisele otsest ohtu ei kujuta, kuid annab signaali soojenditega seotud ohust.
"Päästeameti ettekirjutus ei puuduta maja küttesüsteemi ega maja igapäevast gaasipliitide kasutamist," rõhutas amet.
Gaasiveesoojendite taaskasutamine on lubatud siis, kui nende ohutu kasutamine on tõendatud. Korterisisese gaasipaigaldise nõuetele vastavuse ja hooldamise eest vastutab korteriomanik. Gaasiseadmete ja gaasipaigaldistega seotud tegevuste ohutuse üle teeb riiklikku järelvalvet Tehnilise Järelevalve Amet.
Aasta alguses hukkus gaasiveesoojendi kasutamisega seoses selles majas 11-aastane poiss, eile toimus samas majas analoogsetel asjaoludel raskete tagajärgedega õnnetus 6-aastase poisiga. Eile viga saanud poiss on praegu haiglas. | Päästekeskus peatas Põhja-Tallinna kortermajas gaasiveesoojendite kasutamise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gaasiveesoojendite kasutamine peatati majaelanike ohutuse tagamiseks ning edasiste traagiliste õnnetuste ärahoidmiseks, teatas Päästeamet.
Majast leiti täna vähesel määral ka vingugaasi, mis küll tervisele otsest ohtu ei kujuta, kuid annab signaali soojenditega seotud ohust.
"Päästeameti ettekirjutus ei puuduta maja küttesüsteemi ega maja igapäevast gaasipliitide kasutamist," rõhutas amet.
Gaasiveesoojendite taaskasutamine on lubatud siis, kui nende ohutu kasutamine on tõendatud. Korterisisese gaasipaigaldise nõuetele vastavuse ja hooldamise eest vastutab korteriomanik. Gaasiseadmete ja gaasipaigaldistega seotud tegevuste ohutuse üle teeb riiklikku järelvalvet Tehnilise Järelevalve Amet.
Aasta alguses hukkus gaasiveesoojendi kasutamisega seoses selles majas 11-aastane poiss, eile toimus samas majas analoogsetel asjaoludel raskete tagajärgedega õnnetus 6-aastase poisiga. Eile viga saanud poiss on praegu haiglas.
### Response:
Päästekeskus peatas Põhja-Tallinna kortermajas gaasiveesoojendite kasutamise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teise poolaja alguses kaotusseisu jäänud ning kaks minutit pärast seda ka punase kaardi tõttu vähemusse jäänud Gornik ei andnud hoolimata oma tabeli punase laterna staatusest alla ning võitles edukalt lõpuni - 88. minutil tegi skoori Bartosz Kopacz ning kahe järjestikuse kaotuse kõrvale teeniti taas punktilisa, vahendas Soccernet.ee.
Eesti koondise vasakäär Kallaste tegi vasakkaitsjana kaasa kõik 90 minutit.
27 mängust 23 punkti kogunud Gornik on endiselt tabelis viimasel real - eelviimasel real paiknevast Krakowi Wislast jäädakse ühe enampeetud mängu juures maha kolme silmaga. | Gornik ja Kallaste päästsid viimasel hetkel punkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teise poolaja alguses kaotusseisu jäänud ning kaks minutit pärast seda ka punase kaardi tõttu vähemusse jäänud Gornik ei andnud hoolimata oma tabeli punase laterna staatusest alla ning võitles edukalt lõpuni - 88. minutil tegi skoori Bartosz Kopacz ning kahe järjestikuse kaotuse kõrvale teeniti taas punktilisa, vahendas Soccernet.ee.
Eesti koondise vasakäär Kallaste tegi vasakkaitsjana kaasa kõik 90 minutit.
27 mängust 23 punkti kogunud Gornik on endiselt tabelis viimasel real - eelviimasel real paiknevast Krakowi Wislast jäädakse ühe enampeetud mängu juures maha kolme silmaga.
### Response:
Gornik ja Kallaste päästsid viimasel hetkel punkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Euroopa Liidu põllumeeste huvides olen ma valmis kasutama kõiki instrumente, mille seadusandjad meie käsutusse on andnud, nii lühikeseks kui pikaks perspektiiviks," ütles Euroopa Komisjoni põllumajandusküsimuste volinik Phil Hogan Komisjoni pressiteate vahendusel.
"Peame kasutama asjakohaseid vahendeid ja tegevusi, et aidata põllumeestel volatiilsetes tingimustes toime tulla, andes neile samas ka kiiret abi. Tänane vastus on põhjalik ning hõlmab nii palju ettepanekuid kui võimalik," lisas volinik. Koos septembris kinnitatud 500-miljonilise abipaketiga hõlmavad erimeetmed kahe aasta jooksul enam kui 1 miljardit eurot.
Muuhulgas tegi Komisjon Euroopa Liidu liikmesriikide põllumajandusministritele ettepaneku ajutiselt lubada piimandusvaldkonna tootja- ja sektoriorganisatsioonidel ning ühistutel kehtestada vabatahtlikud tootmis- ja tarnimispiirangud. Ettepaneku alus on ühtse turu reeglite punkt, mis näeb säärase võimaluse ette põllumajandussektorile, kui turul on aset leidnud tõsine tasakaalustamatus.
Euroopa Komisjoni teatel on see äärmiselt erandlik meede, mis peab kaitsma ka Euroopa Liidu siseturgu. Selle sätestas esmakordselt 2013. aastal vastu võetud ühtne põllumajanduspoliitika, ent seni ajutist kriisimeedet kasutatud ei ole. Nüüd aga on Komisjoni hinnangul tingimused täidetud.
Samuti on Komisjon nõus ajutiselt lubama riigiabierandit, mis võimaldaks liikmesriikidel maksta põllumehele toetust kuni 15 000 eurot aastas, kusjuures liikmesriigiti summa ülempiir ei erine. Meedet saaks Komisjoni teatel rakendada kiiresti.
Lisaks soovib Komisjon ajutiselt suurendada sekkumismehhanismi mahuläve piimapulbrile ja võile. Kui praegu on need vastavalt 109 000 tonni ja 60 000 tonni, siis ajutiselt tõstetaks need 218 000 tonnini ja 100 000 tonnini. "Säärasel viisil seame enda selgeks kohustuseks toetada fikseeritud sekkumishinda," teatas Komisjon.
Seoses ettepanekutega kehtestada sealihasektorile uus eraladustamise toetusskeem, asub volinik Hogan säärase paketi kehtestamist kaaluma. "Kava detailid, sealhulgas selle kehtestamise ajakava, on veel selgitamisel," seisab pressiteates.
Täienduseks 2015. aasta septembris eraldatud 30 miljoni euro suurusele täiendavale sealiha- ja piimasektori promotsioonimeetmele, lisab Komisjon meetmele nüüd praegusele 30 miljonile eurole juurde veel vahendeid, et katta turumoonutustest tekkinud kulud. Meetme kogueelarve on 110 miljonit eurot.
Vene põllumajandusembargo osas teatas Komisjon, et töötab pidevalt keelu tühistamise suunas, ent seni oi ole hoolimata pingutustest midagi juhtunud. "Siiski on astutud märkimisväärseid samme kolmandate riikide kehtestatud alusetute või ebaproportsionaalsete fütosanitaarsete meetmete kaotamiseks. See hõlmab USA, Jaapani, Brasiilia ja Ukraina turge," teatas Komisjon.
Täiendavate meetmetena jätkab Komisjon ka tootja positsiooni edendamist tarneahelas, asub pidevalt analüüsima sealihaturgu ning sealseid hindu, kaalub põllumajandussaaduste ekspordikrediidiskeemi kehtestamist ning töötab koos liikmesriikidega nende regionaalarengu pakettide kallal. | Euroopa Komisjon tutvustas ulatuslikku põllumajandussektori abipaketti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Euroopa Liidu põllumeeste huvides olen ma valmis kasutama kõiki instrumente, mille seadusandjad meie käsutusse on andnud, nii lühikeseks kui pikaks perspektiiviks," ütles Euroopa Komisjoni põllumajandusküsimuste volinik Phil Hogan Komisjoni pressiteate vahendusel.
"Peame kasutama asjakohaseid vahendeid ja tegevusi, et aidata põllumeestel volatiilsetes tingimustes toime tulla, andes neile samas ka kiiret abi. Tänane vastus on põhjalik ning hõlmab nii palju ettepanekuid kui võimalik," lisas volinik. Koos septembris kinnitatud 500-miljonilise abipaketiga hõlmavad erimeetmed kahe aasta jooksul enam kui 1 miljardit eurot.
Muuhulgas tegi Komisjon Euroopa Liidu liikmesriikide põllumajandusministritele ettepaneku ajutiselt lubada piimandusvaldkonna tootja- ja sektoriorganisatsioonidel ning ühistutel kehtestada vabatahtlikud tootmis- ja tarnimispiirangud. Ettepaneku alus on ühtse turu reeglite punkt, mis näeb säärase võimaluse ette põllumajandussektorile, kui turul on aset leidnud tõsine tasakaalustamatus.
Euroopa Komisjoni teatel on see äärmiselt erandlik meede, mis peab kaitsma ka Euroopa Liidu siseturgu. Selle sätestas esmakordselt 2013. aastal vastu võetud ühtne põllumajanduspoliitika, ent seni ajutist kriisimeedet kasutatud ei ole. Nüüd aga on Komisjoni hinnangul tingimused täidetud.
Samuti on Komisjon nõus ajutiselt lubama riigiabierandit, mis võimaldaks liikmesriikidel maksta põllumehele toetust kuni 15 000 eurot aastas, kusjuures liikmesriigiti summa ülempiir ei erine. Meedet saaks Komisjoni teatel rakendada kiiresti.
Lisaks soovib Komisjon ajutiselt suurendada sekkumismehhanismi mahuläve piimapulbrile ja võile. Kui praegu on need vastavalt 109 000 tonni ja 60 000 tonni, siis ajutiselt tõstetaks need 218 000 tonnini ja 100 000 tonnini. "Säärasel viisil seame enda selgeks kohustuseks toetada fikseeritud sekkumishinda," teatas Komisjon.
Seoses ettepanekutega kehtestada sealihasektorile uus eraladustamise toetusskeem, asub volinik Hogan säärase paketi kehtestamist kaaluma. "Kava detailid, sealhulgas selle kehtestamise ajakava, on veel selgitamisel," seisab pressiteates.
Täienduseks 2015. aasta septembris eraldatud 30 miljoni euro suurusele täiendavale sealiha- ja piimasektori promotsioonimeetmele, lisab Komisjon meetmele nüüd praegusele 30 miljonile eurole juurde veel vahendeid, et katta turumoonutustest tekkinud kulud. Meetme kogueelarve on 110 miljonit eurot.
Vene põllumajandusembargo osas teatas Komisjon, et töötab pidevalt keelu tühistamise suunas, ent seni oi ole hoolimata pingutustest midagi juhtunud. "Siiski on astutud märkimisväärseid samme kolmandate riikide kehtestatud alusetute või ebaproportsionaalsete fütosanitaarsete meetmete kaotamiseks. See hõlmab USA, Jaapani, Brasiilia ja Ukraina turge," teatas Komisjon.
Täiendavate meetmetena jätkab Komisjon ka tootja positsiooni edendamist tarneahelas, asub pidevalt analüüsima sealihaturgu ning sealseid hindu, kaalub põllumajandussaaduste ekspordikrediidiskeemi kehtestamist ning töötab koos liikmesriikidega nende regionaalarengu pakettide kallal.
### Response:
Euroopa Komisjon tutvustas ulatuslikku põllumajandussektori abipaketti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Langford kogus isiklikku kontosse 38 silma, 4 lauapalli, 5 resultatiivset söötu ja 2 vaheltlõiget, mis andis kokku 36 efektiivsuspunkti. | Ühisliiga nädala mängija tiitel rändas Kaasanisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Langford kogus isiklikku kontosse 38 silma, 4 lauapalli, 5 resultatiivset söötu ja 2 vaheltlõiget, mis andis kokku 36 efektiivsuspunkti.
### Response:
Ühisliiga nädala mängija tiitel rändas Kaasanisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Üle pika aja on koondises tagasi Henri Anier, kes on nüüd oma koduklubis saanud mänguaega ja löönud ka väravaid,“ rõõmustas Pehrsson. „Noore väravavahi Andreas Vaikla kaasasime meeste koondisse, sest ta mängis hooaja eel Rootsi meistri IFK Norrköping särgis treeningmängudes ja nüüd neli kohtumist järjest ka Rootsi karikasarjas, lisaks nägime detsembris B-koondise laagris, et ta on väga huvitav mängija. Seega loogiline valik,“ märkis koondise peatreener.
Pehrsson kutsus rivistusse ka Joonas Tamme: „Ta tegi debüüdi Tarmo Rüütli ajal, kui oli noor mängija. Pärast seda oli tal paar rasket aastat, nüüd vahetas Tamm end jälle ründaja positsioonilt keskkaitsjaks ja leidsime, et ta väärib võimalust – tegemist on kasvult suure ja lisaks ka kiire mängijaga.“
„Tähelepanelik jälgija kindlasti märkab, et meil on koosseisus viis keskkaitsjat ja lisaks veel Karol Mets. See ei ole juhus – nimelt soovime eelseisvas laagris proovida Nikita Baranovit poolkaitsjana nagu mõni aasta tagasi Metsaga tegime,“ selgitas peatreener.
Koondise koosseisus on 26 mängijat, kellest kaks – Andreas Vaikla ja Madis Vihmann – ühinevad pärast Eesti – Norra maavõistlust U21 koondisega, kellel on 28. märtsil võõrsil EM-valikmäng Horvaatiaga. Vigastuse tõttu ei kutsutud koondisse Ats Purjet.
Eesti kohtub aasta esimeses kodumängus 24. märtsil A. Le Coq Arenal Norraga ning seejärel 29. märtsil samuti koduväljakul Serbiaga. Pääsmed kohtumistele on saadaval Piletilevis.
Eesti koondise koosseis:
Väravavahid
Mihkel Aksalu (07.11.1984) – Seinäjoen Jalkapallokerho (FIN) 21/0
Pavel Londak (14.05.1980) – Rosenborg BK (NOR) 26/0
Marko Meerits (26.04.1992) – FC Emmen (NED) 3/0
Andreas Vaikla (19.02.1997) – IFK Norrköping (SWE) 0/0
Kaitsjad
Nikita Baranov (19.08.1992) – Tallinna FC Flora 3/0
Enar Jääger (18.11.1984) – Vålerenga Fotball (NOR) 119/0
Markus Jürgenson (09.09.1987) – Tallinna FC Flora 7/0
Gert Kams (25.05.1985) – Tallinna FC Flora 41/2
Ragnar Klavan (30.10.1985) – FC Augsburg (GER) 108/3
Artur Pikk (05.03.1993) – FK BATE Borisov (BLR) 11/1
Joonas Tamm (02.02.1992) – Tallinna FC Flora 5/0
Taijo Teniste (31.01.1988) – Sogndal Fotball (NOR) 43/0
Madis Vihmann (05.10.1995) – Tallinna FC Flora 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Rauno Alliku (02.03.1990) – Tallinna FC Flora 8/0
Henri Anier (17.12.1990) – Dundee United FC (SCO) 23/6
Ilja Antonov (05.12.1992) – Tallinna FC Levadia 22/1
Aleksandr Dmitrijev (18.02.1982) – Tallinna FC Infonet 96/0
Andre Frolov (18.04.1988) – Tallinna FC Flora 3/0
Maksim Gussev (20.07.1994) – Tallinn FC Flora 4/1
Ken Kallaste (31.08.1988) – Górnik Zabrze (POL) 22/0
Karol Mets (16.05.1993) – Viking Stavanger (NOR) 24/0
Sander Puri (07.05.1988) – MFK Karviná (CZE) 64/4
Andreas Raudsepp (13.12.1993) – Tallinna FC Levadia 3/0
Rauno Sappinen (23.01.1996) – Tallinna FC Flora 3/0
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Gabala FK (AZE) 48/9
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Jagiellonia Białystok (POL) 85/21 | Pehrsson kutsus koondisesse 26 mängijat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Üle pika aja on koondises tagasi Henri Anier, kes on nüüd oma koduklubis saanud mänguaega ja löönud ka väravaid,“ rõõmustas Pehrsson. „Noore väravavahi Andreas Vaikla kaasasime meeste koondisse, sest ta mängis hooaja eel Rootsi meistri IFK Norrköping särgis treeningmängudes ja nüüd neli kohtumist järjest ka Rootsi karikasarjas, lisaks nägime detsembris B-koondise laagris, et ta on väga huvitav mängija. Seega loogiline valik,“ märkis koondise peatreener.
Pehrsson kutsus rivistusse ka Joonas Tamme: „Ta tegi debüüdi Tarmo Rüütli ajal, kui oli noor mängija. Pärast seda oli tal paar rasket aastat, nüüd vahetas Tamm end jälle ründaja positsioonilt keskkaitsjaks ja leidsime, et ta väärib võimalust – tegemist on kasvult suure ja lisaks ka kiire mängijaga.“
„Tähelepanelik jälgija kindlasti märkab, et meil on koosseisus viis keskkaitsjat ja lisaks veel Karol Mets. See ei ole juhus – nimelt soovime eelseisvas laagris proovida Nikita Baranovit poolkaitsjana nagu mõni aasta tagasi Metsaga tegime,“ selgitas peatreener.
Koondise koosseisus on 26 mängijat, kellest kaks – Andreas Vaikla ja Madis Vihmann – ühinevad pärast Eesti – Norra maavõistlust U21 koondisega, kellel on 28. märtsil võõrsil EM-valikmäng Horvaatiaga. Vigastuse tõttu ei kutsutud koondisse Ats Purjet.
Eesti kohtub aasta esimeses kodumängus 24. märtsil A. Le Coq Arenal Norraga ning seejärel 29. märtsil samuti koduväljakul Serbiaga. Pääsmed kohtumistele on saadaval Piletilevis.
Eesti koondise koosseis:
Väravavahid
Mihkel Aksalu (07.11.1984) – Seinäjoen Jalkapallokerho (FIN) 21/0
Pavel Londak (14.05.1980) – Rosenborg BK (NOR) 26/0
Marko Meerits (26.04.1992) – FC Emmen (NED) 3/0
Andreas Vaikla (19.02.1997) – IFK Norrköping (SWE) 0/0
Kaitsjad
Nikita Baranov (19.08.1992) – Tallinna FC Flora 3/0
Enar Jääger (18.11.1984) – Vålerenga Fotball (NOR) 119/0
Markus Jürgenson (09.09.1987) – Tallinna FC Flora 7/0
Gert Kams (25.05.1985) – Tallinna FC Flora 41/2
Ragnar Klavan (30.10.1985) – FC Augsburg (GER) 108/3
Artur Pikk (05.03.1993) – FK BATE Borisov (BLR) 11/1
Joonas Tamm (02.02.1992) – Tallinna FC Flora 5/0
Taijo Teniste (31.01.1988) – Sogndal Fotball (NOR) 43/0
Madis Vihmann (05.10.1995) – Tallinna FC Flora 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Rauno Alliku (02.03.1990) – Tallinna FC Flora 8/0
Henri Anier (17.12.1990) – Dundee United FC (SCO) 23/6
Ilja Antonov (05.12.1992) – Tallinna FC Levadia 22/1
Aleksandr Dmitrijev (18.02.1982) – Tallinna FC Infonet 96/0
Andre Frolov (18.04.1988) – Tallinna FC Flora 3/0
Maksim Gussev (20.07.1994) – Tallinn FC Flora 4/1
Ken Kallaste (31.08.1988) – Górnik Zabrze (POL) 22/0
Karol Mets (16.05.1993) – Viking Stavanger (NOR) 24/0
Sander Puri (07.05.1988) – MFK Karviná (CZE) 64/4
Andreas Raudsepp (13.12.1993) – Tallinna FC Levadia 3/0
Rauno Sappinen (23.01.1996) – Tallinna FC Flora 3/0
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Gabala FK (AZE) 48/9
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Jagiellonia Białystok (POL) 85/21
### Response:
Pehrsson kutsus koondisesse 26 mängijat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vanemad leidsid oma tütre elutu keha vannitoast kella 10 paiku hommikul.
Ida prefektuuri pressiesindaja Olja Kivistiku sõnul on esialgsetel andmetel alust kahtlustada, et tegu oli gaasimürgitusega. Kivistik lisas, et enne ekspertiisi tulemusi ei saa veel seda stsenaariumit kinnitada.
Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest. Viru ringkonnaprokuratuuri esindaja sõnul selgitab tüdruku surma täpse põhjuse välja ekspertiis, kuid praegu peavad uurijad kõige tõenäolisemaks, et neiu suri gaasiboilerist põhjustatud vingumürgituse tõttu. | Narvas leiti korteri vannitoast surnuna 15-aastane tüdruk, kahtlustatakse gaasimürgitust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vanemad leidsid oma tütre elutu keha vannitoast kella 10 paiku hommikul.
Ida prefektuuri pressiesindaja Olja Kivistiku sõnul on esialgsetel andmetel alust kahtlustada, et tegu oli gaasimürgitusega. Kivistik lisas, et enne ekspertiisi tulemusi ei saa veel seda stsenaariumit kinnitada.
Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest. Viru ringkonnaprokuratuuri esindaja sõnul selgitab tüdruku surma täpse põhjuse välja ekspertiis, kuid praegu peavad uurijad kõige tõenäolisemaks, et neiu suri gaasiboilerist põhjustatud vingumürgituse tõttu.
### Response:
Narvas leiti korteri vannitoast surnuna 15-aastane tüdruk, kahtlustatakse gaasimürgitust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rootsi ettevõtte ja Eesti Starmani enamusomanik ECEX teenib tehingust hinnanguliselt tulu 35 miljonit eurot.
ECEX omandas Eesti telekommunikatsioonioperaatoris Starman 2013. aastal, sellest alates on ettevõte kasvanud 11 protsenti aastas.
2015. aasta veebruaris tegi East Capital Explorer Starmani täiendava investeeringu, millest saadud vahenditega omandas Starman Leedu ettevõtte Cgates ja rajas seeläbi esimese ülebaltikumilise kaabeltelevisiooni- ja internetiteenuste pakkuja, teatas Starman Eestis. Omakapitali tehtud kahe investeeringu kogumaht oli 46 miljonit eurot.
“Starman Grupp on viimastel aastatel meie koduturul Baltikumis East Capital Exploreri toel intensiivselt kasvu ja laienemisse panustanud. Oleme pühendunud sellele, et pakkuda klientidele innovatiivseid ja kõige tänapäevasemaid telekommunikatsiooni- ning meelelahutuslahendusi. Oleme veendunud, et enam kui 25-aastase telekomisektori investeerimiskogemusega finantsinvestori lisandumine suuromanikuna Starman Grupi aktsionäride ringi aitab meil jätkata innovatsiooni Läänemere regiooni telekomiäris ning siinsel turul kasvada,” kommenteeris tehingut Starman Grupi juhatuse esimees Aivo Adamson.
Tehinguga makstakse koheselt ligikaudu 81 miljonit eurot ning täiendavalt kuni 5 miljonit eurot 2017. aastal. Ettevõtte hinnanguliseks firmaväärtuseks teeb see 210 miljonit eurot.
Providence on globaalne varahaldusettevõte, mille hallatavate varade maht on üle 45 miljardi USA dollari. Providence võtab omakapitali tehtavate investeeringute puhul aluseks sektoripõhise lähenemise, et vastava ala juhtivate ekspertide toel ehitada üles püsiva firmaväärtusega ettevõtteid.
Alates loomisest 1989. aastal on Providence investeerinud enam kui 150 ettevõttesse. Providence on juhtiv investeerimisfirma, kelle põhifookuses on meedia-, kommunikatsiooni-, haridus- ja kogu informatsioonitööstus laiemalt. Providence peakontor paikneb USA osariigi Rhode Islandi pealinnas Providence’is, ettevõtte harukontorid paiknevad New Yorgis, Londonis, Hongkongis, Singapuris ja New-Delhis. | Starmani omanikfirma Rootsis müüs ettevõtte enamusosaluse USA firmale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rootsi ettevõtte ja Eesti Starmani enamusomanik ECEX teenib tehingust hinnanguliselt tulu 35 miljonit eurot.
ECEX omandas Eesti telekommunikatsioonioperaatoris Starman 2013. aastal, sellest alates on ettevõte kasvanud 11 protsenti aastas.
2015. aasta veebruaris tegi East Capital Explorer Starmani täiendava investeeringu, millest saadud vahenditega omandas Starman Leedu ettevõtte Cgates ja rajas seeläbi esimese ülebaltikumilise kaabeltelevisiooni- ja internetiteenuste pakkuja, teatas Starman Eestis. Omakapitali tehtud kahe investeeringu kogumaht oli 46 miljonit eurot.
“Starman Grupp on viimastel aastatel meie koduturul Baltikumis East Capital Exploreri toel intensiivselt kasvu ja laienemisse panustanud. Oleme pühendunud sellele, et pakkuda klientidele innovatiivseid ja kõige tänapäevasemaid telekommunikatsiooni- ning meelelahutuslahendusi. Oleme veendunud, et enam kui 25-aastase telekomisektori investeerimiskogemusega finantsinvestori lisandumine suuromanikuna Starman Grupi aktsionäride ringi aitab meil jätkata innovatsiooni Läänemere regiooni telekomiäris ning siinsel turul kasvada,” kommenteeris tehingut Starman Grupi juhatuse esimees Aivo Adamson.
Tehinguga makstakse koheselt ligikaudu 81 miljonit eurot ning täiendavalt kuni 5 miljonit eurot 2017. aastal. Ettevõtte hinnanguliseks firmaväärtuseks teeb see 210 miljonit eurot.
Providence on globaalne varahaldusettevõte, mille hallatavate varade maht on üle 45 miljardi USA dollari. Providence võtab omakapitali tehtavate investeeringute puhul aluseks sektoripõhise lähenemise, et vastava ala juhtivate ekspertide toel ehitada üles püsiva firmaväärtusega ettevõtteid.
Alates loomisest 1989. aastal on Providence investeerinud enam kui 150 ettevõttesse. Providence on juhtiv investeerimisfirma, kelle põhifookuses on meedia-, kommunikatsiooni-, haridus- ja kogu informatsioonitööstus laiemalt. Providence peakontor paikneb USA osariigi Rhode Islandi pealinnas Providence’is, ettevõtte harukontorid paiknevad New Yorgis, Londonis, Hongkongis, Singapuris ja New-Delhis.
### Response:
Starmani omanikfirma Rootsis müüs ettevõtte enamusosaluse USA firmale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reutersi teatel vastas Vene suursaadik Vitali Tšurkin küsimusele, kas Iraani vaastu tuleks uusi sanktsioone kehtestada, järgnevalt: "Selge ja lõhike vastus on, et "ei"."
Ameerika Ühendriigid ja Prantsusmaa on varem teatanud, et juhul kui saab kinnituse fakt, et Teheran katsetas tuumalõhkepeade kandmiseks sobilikke ballistilisi rakette, on tegu juulis vastu võetud ÜRO resolutsiooni tingimuste rikkumisega.
Venemaal kui alalisel liikmel on ÜRO julgeolekunõukogus vetoõigus.
Resolutsioonis kutsutakse Iraani üles ballistiliste rakettide katsetamisest hoiduma. Teheran aga kinnitab, et tuumarelvi riigil pole ning et raketikatsetustega jätkatakse, sest rakettide näol on tegu tavarelvastuse osaga.
Iraan on varem teatanud, et nende ballistilised raketid võivad lennata 2000 kilomeetri kaugusele, mis tähendab, et nendega saaks ohustada Iisraeli ja USA Lähis-Idas asuvaid sõjaväebaase. | Venemaa ei toeta Iraani vastu uute sanktsioonide kehtestamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reutersi teatel vastas Vene suursaadik Vitali Tšurkin küsimusele, kas Iraani vaastu tuleks uusi sanktsioone kehtestada, järgnevalt: "Selge ja lõhike vastus on, et "ei"."
Ameerika Ühendriigid ja Prantsusmaa on varem teatanud, et juhul kui saab kinnituse fakt, et Teheran katsetas tuumalõhkepeade kandmiseks sobilikke ballistilisi rakette, on tegu juulis vastu võetud ÜRO resolutsiooni tingimuste rikkumisega.
Venemaal kui alalisel liikmel on ÜRO julgeolekunõukogus vetoõigus.
Resolutsioonis kutsutakse Iraani üles ballistiliste rakettide katsetamisest hoiduma. Teheran aga kinnitab, et tuumarelvi riigil pole ning et raketikatsetustega jätkatakse, sest rakettide näol on tegu tavarelvastuse osaga.
Iraan on varem teatanud, et nende ballistilised raketid võivad lennata 2000 kilomeetri kaugusele, mis tähendab, et nendega saaks ohustada Iisraeli ja USA Lähis-Idas asuvaid sõjaväebaase.
### Response:
Venemaa ei toeta Iraani vastu uute sanktsioonide kehtestamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meestest ületas esimesena lõpujoone Lauri Tammemäe, kelle ajaks mõõdeti 11.35.Talle järgnesid Aleksandr Šved ja Vadim Šved.
Teistes klassides võitsid Kristin Viikmaa, Meeli Kerem, Anu Pallon, Vjatšeslav Safonov, Tarmo Klaar, Margus Andresson ja Raul Laas. | Siseorienteerumise neljanda etapi võitsid Tammemäed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meestest ületas esimesena lõpujoone Lauri Tammemäe, kelle ajaks mõõdeti 11.35.Talle järgnesid Aleksandr Šved ja Vadim Šved.
Teistes klassides võitsid Kristin Viikmaa, Meeli Kerem, Anu Pallon, Vjatšeslav Safonov, Tarmo Klaar, Margus Andresson ja Raul Laas.
### Response:
Siseorienteerumise neljanda etapi võitsid Tammemäed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läbivaatuse käigus kontrolliti õpilaste nägemisteravust, rühti, kaalu ja kasvu, hammaste tervishoidu ning luu- ja lihaskonna arengut.
Kooliõdesid tegi murelikuks mitmete lastevanemate keeldumine vaktsineerimisest, 2015. aastal oli keeldumisi kokku 533, mis moodustas 7% planeeritud immuniseerimisest. Õed vaktsineerivad õpilasi vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale (mumps-leetrid-punetised, difteeria-teetanus, B-hepatiit).
Kooliõe poole pöörduvad õpilased esmaabi saamiseks haigestumise või õnnetusjuhtumite korral. Sagedasemad pöördumised 2015. aastal olid pea- ja kõhuvalu, külmetushaigused, mao- ja seedetrakti vaevused, väsimus, unetus, luu- ja liigeshaigused, parasitaar- ja nakkushaigused.
Suurenesid õpilaste emotsionaalse seisundi (rahutus, närvilisus, ärevus, õnnetuolek) ja vaimse tervise probleemidega (käitumishäired, depressioon, autismispektri arenguhäired), mis oli 2,3% kogu pöördumiste arvust ehk 1032 pöördumist.
Möödunud aastal täheldati laste diabeedi tõusu, pea igas Tallinna koolis õpib üks või mõni diabeeti põdev laps.
Tallinna koolides õpilastega toimunud raskemate vigastuste arv vähenes 10 võrra, mis mullu oli arvuliselt 385 juhtumit.
"Õnnetusjuhtumite arvuline langus võib olla tingitud sellest, et Tallinna koolid on renoveeritud ning keskkond turvalisem ning pooltes koolides on kasutusel traumade registreerimise ja analüüsi süsteem," ütles Tallinna koolitervishoiu nõukogu esimees Merike Martinson.
"Samuti on Tallinna kooliõdede poolt koolijuhtidele või tervisenõukogudele tehtud kokku ligi 300 ettepanekut koolikeskkonna parendamise ja vigastuste ennetamise osas," lisas ta.
Õpilaste tervise ja arengu jälgimiseks viisid möödunud aastal SA Tallinna Koolitervishoid õed läbi tervisekontrollid kõikide 1., 3., 7. ja 11. klasside õpilase seas. Kokku vaadati tervisekontrolli käigus läbi 17 052 õpilast, mis moodustas 37,3% õpilaste koguarvust. | Tallinna õpilastest üle pooltel on probleeme tervisega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läbivaatuse käigus kontrolliti õpilaste nägemisteravust, rühti, kaalu ja kasvu, hammaste tervishoidu ning luu- ja lihaskonna arengut.
Kooliõdesid tegi murelikuks mitmete lastevanemate keeldumine vaktsineerimisest, 2015. aastal oli keeldumisi kokku 533, mis moodustas 7% planeeritud immuniseerimisest. Õed vaktsineerivad õpilasi vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale (mumps-leetrid-punetised, difteeria-teetanus, B-hepatiit).
Kooliõe poole pöörduvad õpilased esmaabi saamiseks haigestumise või õnnetusjuhtumite korral. Sagedasemad pöördumised 2015. aastal olid pea- ja kõhuvalu, külmetushaigused, mao- ja seedetrakti vaevused, väsimus, unetus, luu- ja liigeshaigused, parasitaar- ja nakkushaigused.
Suurenesid õpilaste emotsionaalse seisundi (rahutus, närvilisus, ärevus, õnnetuolek) ja vaimse tervise probleemidega (käitumishäired, depressioon, autismispektri arenguhäired), mis oli 2,3% kogu pöördumiste arvust ehk 1032 pöördumist.
Möödunud aastal täheldati laste diabeedi tõusu, pea igas Tallinna koolis õpib üks või mõni diabeeti põdev laps.
Tallinna koolides õpilastega toimunud raskemate vigastuste arv vähenes 10 võrra, mis mullu oli arvuliselt 385 juhtumit.
"Õnnetusjuhtumite arvuline langus võib olla tingitud sellest, et Tallinna koolid on renoveeritud ning keskkond turvalisem ning pooltes koolides on kasutusel traumade registreerimise ja analüüsi süsteem," ütles Tallinna koolitervishoiu nõukogu esimees Merike Martinson.
"Samuti on Tallinna kooliõdede poolt koolijuhtidele või tervisenõukogudele tehtud kokku ligi 300 ettepanekut koolikeskkonna parendamise ja vigastuste ennetamise osas," lisas ta.
Õpilaste tervise ja arengu jälgimiseks viisid möödunud aastal SA Tallinna Koolitervishoid õed läbi tervisekontrollid kõikide 1., 3., 7. ja 11. klasside õpilase seas. Kokku vaadati tervisekontrolli käigus läbi 17 052 õpilast, mis moodustas 37,3% õpilaste koguarvust.
### Response:
Tallinna õpilastest üle pooltel on probleeme tervisega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Presidendi kohtumistel parteijuhtidega on eesmärgiks poliitiline kriis kiirelt lõpetada," kirjutas riigipea kõneisik Svjatoslav Tsegolko Facebookis. "Kõigile on arusaadav, et uue valitsuse moodustamiseks on vaja uut koalitsiooni. Selle peamisteks eeldusteks peab olema euroopameelse kursi säilitamine ja reformide kiirendamine."
Tsegolko sõnul on hetkel kaalumisel kolm varianti.
Esimeseks variandiks on parteitu Jaresko poolt juhitud tehnokraatlik valitsus, kui seda asuvad toetama kõik euroopameelsed fraktsioonid.
Teiseks võimaluseks oleks poliitiline valitsus, mida juhiks "näiteks Sadovõi". Ka selle valitsuse puhul on kõige olulisemaks nõudmiseks reformide kiirendamine.
Kolmanda stsenaariumina on võimalik ka olukord, kus sobiva peaministrikandidaadi esitab ülemraada. "President on valmis töötama iga kandidaadiga, kes koalitsiooni poolt esitatakse," märkis Tsegolko.
Petro Porošenko Bloki fraktsiooni esimees Juri Lutsenko aga teatas täna, et senise peaministri ja erakonna Rahvarinne juhi Arseni Jatsenjuki tagasiastumise küsimus võib jõuda ülemraadasse.
President Porošenko teatas veebruari lõpus, et riik ei saa endale praegu mitte mingil juhul lubada ennetähtaegsete parlamendivalimiste toimumist ja seetõttu kutsus ta koalitsiooni üles leppima kokku nii uue valitsuskabineti koosseisus, peaministri isikus kui ka vajalike reformide programmis. Riigipea rõhutas, et valitsusremondi eest vastutavad praegu koalitsioon ja parlament.
Pärast 2014. aasta parlamendivalimisi moodustasid Ukraina valitsuse 5 parteid: peaminister Arseni Jatsenjuki Rahvarinne (Народний фронт), Petro Porošenko Blokk (Блок Петра Порошенка
"Солідарність"), Omaabi (Об'єднання "Самопоміч"), Üleukrainaline Ühendus Isamaa (Всеукраїнське об’єднання Батьківщина) ja Radikaalne Partei (Радикальна Партія).
Oleh Ljaško juhitud Radikaalse Partei fraktsioon lahkus valitsuskoalitsioonist juba eelmise aasta 1. septembril. Ülejäänud on lahkunud praeguse poliitilise kriisi käigus.
Põhiline vastaseis on praegu just presidendi ja peaministri fraktsioonide vahel. Läbirääkimistes osalevad kõik kunagise koalitsiooni viis fraktsiooni. | Porošenko näeb Ukraina uue peaministrina Jareskot või Sadovõid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Presidendi kohtumistel parteijuhtidega on eesmärgiks poliitiline kriis kiirelt lõpetada," kirjutas riigipea kõneisik Svjatoslav Tsegolko Facebookis. "Kõigile on arusaadav, et uue valitsuse moodustamiseks on vaja uut koalitsiooni. Selle peamisteks eeldusteks peab olema euroopameelse kursi säilitamine ja reformide kiirendamine."
Tsegolko sõnul on hetkel kaalumisel kolm varianti.
Esimeseks variandiks on parteitu Jaresko poolt juhitud tehnokraatlik valitsus, kui seda asuvad toetama kõik euroopameelsed fraktsioonid.
Teiseks võimaluseks oleks poliitiline valitsus, mida juhiks "näiteks Sadovõi". Ka selle valitsuse puhul on kõige olulisemaks nõudmiseks reformide kiirendamine.
Kolmanda stsenaariumina on võimalik ka olukord, kus sobiva peaministrikandidaadi esitab ülemraada. "President on valmis töötama iga kandidaadiga, kes koalitsiooni poolt esitatakse," märkis Tsegolko.
Petro Porošenko Bloki fraktsiooni esimees Juri Lutsenko aga teatas täna, et senise peaministri ja erakonna Rahvarinne juhi Arseni Jatsenjuki tagasiastumise küsimus võib jõuda ülemraadasse.
President Porošenko teatas veebruari lõpus, et riik ei saa endale praegu mitte mingil juhul lubada ennetähtaegsete parlamendivalimiste toimumist ja seetõttu kutsus ta koalitsiooni üles leppima kokku nii uue valitsuskabineti koosseisus, peaministri isikus kui ka vajalike reformide programmis. Riigipea rõhutas, et valitsusremondi eest vastutavad praegu koalitsioon ja parlament.
Pärast 2014. aasta parlamendivalimisi moodustasid Ukraina valitsuse 5 parteid: peaminister Arseni Jatsenjuki Rahvarinne (Народний фронт), Petro Porošenko Blokk (Блок Петра Порошенка
"Солідарність"), Omaabi (Об'єднання "Самопоміч"), Üleukrainaline Ühendus Isamaa (Всеукраїнське об’єднання Батьківщина) ja Radikaalne Partei (Радикальна Партія).
Oleh Ljaško juhitud Radikaalse Partei fraktsioon lahkus valitsuskoalitsioonist juba eelmise aasta 1. septembril. Ülejäänud on lahkunud praeguse poliitilise kriisi käigus.
Põhiline vastaseis on praegu just presidendi ja peaministri fraktsioonide vahel. Läbirääkimistes osalevad kõik kunagise koalitsiooni viis fraktsiooni.
### Response:
Porošenko näeb Ukraina uue peaministrina Jareskot või Sadovõid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hardi Roosiorg, kes tähistas pühapäeval oma 17. sünnipäeva, osaleb tänavu MX2 klassis ning seda nii maailmameistrivõistlustel kui ka kohalikel tiitlivõistlustel nii Eestis, kui Euroopas. Axelis näitas Roosiorg oma KTM-il kvalifikatsioonis 25. aega, kuid sõitudes läks tal paremini ning ta lõpetas need vastavalt 17. ja 19. kohal. Kokkuvõttes kuulus talle 6 punktiga 20. koht.
"Kvalifikatsiooni minekul oli väike närv sees ja keskendumine ei olnud ka 100-protsendiline, kuid suutsin siiski 25. koha sõita, mis tagas mulle koha sõitudes ning esimesest reast startimise. Esimesse sõitu minek oli natuke raske, kuna esimese suurvõistluse närv oli veel sees ning ka see, et 40 sõitjat olid korraga stardipuu taga. Start väga hästi ei õnnestunud ning pidin tagant poolt tulema hakkama, aga suutsin siis veel tsikli välja suretada ja tuli jälle kõik uuesti mööda lasta. Pidin siis taaskord tagant tulema hakkama ning suutsin sõita välja 17. koha. Viimasesse sõitu minek oli juba kindlam ja ka start õnnestus paremini ning olin kolmanda ringiga juba 20., kuid siis kukkusin ja langesin 30. Hakkasin taas uuesti pingutama ja sain viimase ringiga ennast 19. sõidetud. Päevaga saab iseenesest rahul olla, kuid kvalifikatsioonidega on vaja veel kõvasti vaeva näha ning ei tohiks sõitudes nii palju eksida," võttis oma avavõistluse kokku Roosiorg, kes sai etapi kokkuvõttes 20. koha.
Esimese etapi võitis kindlalt kummaski sõidus ülivõimsad võidud võtnud tänavune MM-liider hollandlane Jeffrey Herlings (KTM), kellele järgnes kummaski venelane Aleksandr Tonkov (Yamaha), kahe sõidu tulemusena oli kolmas šveitslane Jeremy Seewer (Suzuki).
Jago Geerts osaleb aga tänavu 125cc klassis. Axelis oli noormehe hoog väga hea, kui ta oli kiireim nii kvalifikatsioonis, kui esimeses sõidus. Teises sõidus aga belglane ta kukkus kindlalt liidrikohalt ja ta sai küll võistlust jätkata, kuid esimene mees oli juba liiga kaugel, et võitu püüda ning ta pidi teise kohaga leppima. Kahe sõidu kokkuvõttes kuulus talle taanlase Mikkel Haarupi (Husqvarna) järel teine koht, mõlemad noormehed kogusid võrdse arvu punkte, aga kuna viimases oli parem taanlane, siis oli ka lõppjärjestus vastav. Kahe sõidu kokkuvõttes oli kolmas hollandlane Rick Elzinga (Yamaha).
Jago Geerts: "Päev algas hästi ja ajasõidust tuli esimene koht. Avasõidus sain kehva stardi, kuid suutsin end siis esimeseks sõita. Teises sõidus oli jällegi hea start ja juhtisin enamus sõidust, kuid siis tekkis siduriga probleem ja kukkusin. Õnneks sain siiski teise koha, seega väga hullusti ei läinud."
"Poistele oli Axeli võistlus hooaja esimeseks suurvõistluseks ning eks neil oli ikka väike närv sees. Mul oli aga hea meel näha, et talvistes laagrites tehtud töö on läinud õigesse kohta, sest poistel kiirust ja füüsist jagub. Ainult stardikogemusest oli veidi puudu, aga küll see järgmiste võistlustega ka tuleb. Rada oli Hollandile tüüpiliselt väga raske ja MX2-s oli kohal MM-i Top 15-st enamus, seega konkurents oli samuti väga tugev," rääkis tiimi juht Lauri Roosiorg.
Hollandi meistrivõistluste järgmine etapp toimub 24. aprillil Milli rajal, enne seda osaleb Sahkar KTM Racing järgmisel nädalal Belgia meistrivõistluste esimesel etapil. Hollandis ollakse aga taas võistlemas 28. märtsil, kui Valkeswaardis toimub hooaja kolmas MM-etapp, kus stardib Hardi Roosiorg ja seda siis MX2 klassis. Geerts asub Euroopa meistrivõistluste punkte jahtima 1. mail Lätis Kegumsis, kus koos MM-etapiga sõidetakse ka EMX125 sarja avaetapp. | Roosiorg sai Hollandis 20. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hardi Roosiorg, kes tähistas pühapäeval oma 17. sünnipäeva, osaleb tänavu MX2 klassis ning seda nii maailmameistrivõistlustel kui ka kohalikel tiitlivõistlustel nii Eestis, kui Euroopas. Axelis näitas Roosiorg oma KTM-il kvalifikatsioonis 25. aega, kuid sõitudes läks tal paremini ning ta lõpetas need vastavalt 17. ja 19. kohal. Kokkuvõttes kuulus talle 6 punktiga 20. koht.
"Kvalifikatsiooni minekul oli väike närv sees ja keskendumine ei olnud ka 100-protsendiline, kuid suutsin siiski 25. koha sõita, mis tagas mulle koha sõitudes ning esimesest reast startimise. Esimesse sõitu minek oli natuke raske, kuna esimese suurvõistluse närv oli veel sees ning ka see, et 40 sõitjat olid korraga stardipuu taga. Start väga hästi ei õnnestunud ning pidin tagant poolt tulema hakkama, aga suutsin siis veel tsikli välja suretada ja tuli jälle kõik uuesti mööda lasta. Pidin siis taaskord tagant tulema hakkama ning suutsin sõita välja 17. koha. Viimasesse sõitu minek oli juba kindlam ja ka start õnnestus paremini ning olin kolmanda ringiga juba 20., kuid siis kukkusin ja langesin 30. Hakkasin taas uuesti pingutama ja sain viimase ringiga ennast 19. sõidetud. Päevaga saab iseenesest rahul olla, kuid kvalifikatsioonidega on vaja veel kõvasti vaeva näha ning ei tohiks sõitudes nii palju eksida," võttis oma avavõistluse kokku Roosiorg, kes sai etapi kokkuvõttes 20. koha.
Esimese etapi võitis kindlalt kummaski sõidus ülivõimsad võidud võtnud tänavune MM-liider hollandlane Jeffrey Herlings (KTM), kellele järgnes kummaski venelane Aleksandr Tonkov (Yamaha), kahe sõidu tulemusena oli kolmas šveitslane Jeremy Seewer (Suzuki).
Jago Geerts osaleb aga tänavu 125cc klassis. Axelis oli noormehe hoog väga hea, kui ta oli kiireim nii kvalifikatsioonis, kui esimeses sõidus. Teises sõidus aga belglane ta kukkus kindlalt liidrikohalt ja ta sai küll võistlust jätkata, kuid esimene mees oli juba liiga kaugel, et võitu püüda ning ta pidi teise kohaga leppima. Kahe sõidu kokkuvõttes kuulus talle taanlase Mikkel Haarupi (Husqvarna) järel teine koht, mõlemad noormehed kogusid võrdse arvu punkte, aga kuna viimases oli parem taanlane, siis oli ka lõppjärjestus vastav. Kahe sõidu kokkuvõttes oli kolmas hollandlane Rick Elzinga (Yamaha).
Jago Geerts: "Päev algas hästi ja ajasõidust tuli esimene koht. Avasõidus sain kehva stardi, kuid suutsin end siis esimeseks sõita. Teises sõidus oli jällegi hea start ja juhtisin enamus sõidust, kuid siis tekkis siduriga probleem ja kukkusin. Õnneks sain siiski teise koha, seega väga hullusti ei läinud."
"Poistele oli Axeli võistlus hooaja esimeseks suurvõistluseks ning eks neil oli ikka väike närv sees. Mul oli aga hea meel näha, et talvistes laagrites tehtud töö on läinud õigesse kohta, sest poistel kiirust ja füüsist jagub. Ainult stardikogemusest oli veidi puudu, aga küll see järgmiste võistlustega ka tuleb. Rada oli Hollandile tüüpiliselt väga raske ja MX2-s oli kohal MM-i Top 15-st enamus, seega konkurents oli samuti väga tugev," rääkis tiimi juht Lauri Roosiorg.
Hollandi meistrivõistluste järgmine etapp toimub 24. aprillil Milli rajal, enne seda osaleb Sahkar KTM Racing järgmisel nädalal Belgia meistrivõistluste esimesel etapil. Hollandis ollakse aga taas võistlemas 28. märtsil, kui Valkeswaardis toimub hooaja kolmas MM-etapp, kus stardib Hardi Roosiorg ja seda siis MX2 klassis. Geerts asub Euroopa meistrivõistluste punkte jahtima 1. mail Lätis Kegumsis, kus koos MM-etapiga sõidetakse ka EMX125 sarja avaetapp.
### Response:
Roosiorg sai Hollandis 20. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõlemad väravad löödi Sogndalile poolaegade lõpus - Gimt tegi skoori 43. ja 86. minutil. Teniste tegi kaasa kõik 90 minutit, vahendas Soccernet.ee.
Laupäeval koges oma esimest liigamängu uue koduklubiga ka varem Glimtis pallinud Pavel Londak, kelle uus tööandja Rosenborg jäi üllatuslikult tulemusega 0:1 alla Oddile. Londak vaatas mängu vahetuspingilt. | Teniste ja Sogndal naasid tippseltskonda kaotusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõlemad väravad löödi Sogndalile poolaegade lõpus - Gimt tegi skoori 43. ja 86. minutil. Teniste tegi kaasa kõik 90 minutit, vahendas Soccernet.ee.
Laupäeval koges oma esimest liigamängu uue koduklubiga ka varem Glimtis pallinud Pavel Londak, kelle uus tööandja Rosenborg jäi üllatuslikult tulemusega 0:1 alla Oddile. Londak vaatas mängu vahetuspingilt.
### Response:
Teniste ja Sogndal naasid tippseltskonda kaotusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keskkonnaamet ja keskkonnainspektsioon kinnitavad, et jutt Rannarootsi lihatööstuse sulgemisest on ennatlik.
"Kummagi ameti tegevuse eesmärgiks ei ole ettevõtte sulgemine, vaid selle tegevuse keskkonnanõuetega vastavusse viimine. Kuna ettevõtte biopuhastist väljuva heitvee kontsentratsioon ei vasta vananeva puhastusseadme tõttu nõuetele (on liiga kõrge), on keskkonnainspektsioon alustanud ettevõtte suhtes haldusmenetlust, mille eesmärk on jõuda lahenduseni, mis tagaks heitvee normidele vastavuse. Piirkonna põhjavett ei ole vananev puhastusseade terviseameti analüüsi andmetel mõjutanud," selgitavad keskkonnaamet ja -inspektsioon.
Ametite teatel on Rannarootsi lihatööstusel individuaalne puurkaev ja reoveepuhasti, mis tähendab, et tootmiseks vajaminev vesi võetakse oma puurkaevust ja tootmisprotsessis ning olmes tekkiv heitvesi juhitakse tööstuse reoveepuhastisse ja sealt edasi suublasse.
Heitvesi läbib enne suublasse jõudmist kolme rasvapüüdurit, reoveepumplat ja kaht paralleelselt töötavat reoveepuhastit, misjärel jõuab biotiikidesse.
"Vananeva reoveepuhasti ja norme ületava heitvee kontsentratsiooni tõttu tuleb ettevõttel uue vee-erikasutusloa menetluse raames esitada tegevuskava, milliseid parendustegevusi ja mis ajaks nad planeerivad. Seejärel keskkonnaamet hindab, kas pakutud lahendused vastavad nõuetele. Kui tegevus- ja ajakava on kokku lepitud, jälgib keskkonnainspektsioon selle täitmist. Juhul, kui ettevõte oma kohustusi ei täida, on haldusmenetluse käigus võimalik teha lihatööstusele ettekirjutus ja määrata sunniraha," teatavad keskkonnaamet ja -inspektsioon.
Täna kirjutas Lääne Elu, et keskkonnainspektsioon on alustanud haldusmenetlust Rannarootsi Lihatööstuse vastu, sest viimane on aastaid rikkunud reovee puhastamise norme.
Leht märgib, et kui tööstus ei suuda reostust normi piiridesse vähendada, võib keskkonnaamet lihatööstuse tootmise peatada.
Keskkonnainspektsiooni Läänemaa osakonna juhtivinspektor Liina Simpson selgitas lehele, et lihatööstuse suhtes on praegu käimas kaks menetlust. "Esimene algatati lihatööstuse naabruses elava Kaja Kaldmaa avalduse alusel, et Tõnu talu salvkaevu reostuse võib olla põhjustanud lihatööstuse reoveepuhasti. Teise menetlusega selgitatakse välja, kas ja kui palju ületab reoveepuhastist väljuv vesi kehtestatud piirnorme," selgitas Simpson. | Ametid: Rannarootsi lihatööstust pole plaanis sulgeda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keskkonnaamet ja keskkonnainspektsioon kinnitavad, et jutt Rannarootsi lihatööstuse sulgemisest on ennatlik.
"Kummagi ameti tegevuse eesmärgiks ei ole ettevõtte sulgemine, vaid selle tegevuse keskkonnanõuetega vastavusse viimine. Kuna ettevõtte biopuhastist väljuva heitvee kontsentratsioon ei vasta vananeva puhastusseadme tõttu nõuetele (on liiga kõrge), on keskkonnainspektsioon alustanud ettevõtte suhtes haldusmenetlust, mille eesmärk on jõuda lahenduseni, mis tagaks heitvee normidele vastavuse. Piirkonna põhjavett ei ole vananev puhastusseade terviseameti analüüsi andmetel mõjutanud," selgitavad keskkonnaamet ja -inspektsioon.
Ametite teatel on Rannarootsi lihatööstusel individuaalne puurkaev ja reoveepuhasti, mis tähendab, et tootmiseks vajaminev vesi võetakse oma puurkaevust ja tootmisprotsessis ning olmes tekkiv heitvesi juhitakse tööstuse reoveepuhastisse ja sealt edasi suublasse.
Heitvesi läbib enne suublasse jõudmist kolme rasvapüüdurit, reoveepumplat ja kaht paralleelselt töötavat reoveepuhastit, misjärel jõuab biotiikidesse.
"Vananeva reoveepuhasti ja norme ületava heitvee kontsentratsiooni tõttu tuleb ettevõttel uue vee-erikasutusloa menetluse raames esitada tegevuskava, milliseid parendustegevusi ja mis ajaks nad planeerivad. Seejärel keskkonnaamet hindab, kas pakutud lahendused vastavad nõuetele. Kui tegevus- ja ajakava on kokku lepitud, jälgib keskkonnainspektsioon selle täitmist. Juhul, kui ettevõte oma kohustusi ei täida, on haldusmenetluse käigus võimalik teha lihatööstusele ettekirjutus ja määrata sunniraha," teatavad keskkonnaamet ja -inspektsioon.
Täna kirjutas Lääne Elu, et keskkonnainspektsioon on alustanud haldusmenetlust Rannarootsi Lihatööstuse vastu, sest viimane on aastaid rikkunud reovee puhastamise norme.
Leht märgib, et kui tööstus ei suuda reostust normi piiridesse vähendada, võib keskkonnaamet lihatööstuse tootmise peatada.
Keskkonnainspektsiooni Läänemaa osakonna juhtivinspektor Liina Simpson selgitas lehele, et lihatööstuse suhtes on praegu käimas kaks menetlust. "Esimene algatati lihatööstuse naabruses elava Kaja Kaldmaa avalduse alusel, et Tõnu talu salvkaevu reostuse võib olla põhjustanud lihatööstuse reoveepuhasti. Teise menetlusega selgitatakse välja, kas ja kui palju ületab reoveepuhastist väljuv vesi kehtestatud piirnorme," selgitas Simpson.
### Response:
Ametid: Rannarootsi lihatööstust pole plaanis sulgeda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Palju õnne, Urmas! Millise tundega sa seda preemiat vastu võtad?
Polegi otseselt veel mingit tunnet, sest pole preemiat kui sellist veel kätte saanudki otseselt. Ega enne on keeruline midagi tunda, kui preemia käes ei ole.
Teos "Ükskord Eestimaal" sündis 13 aasta jooksul. Kuidas see teos kunagi alguse sai?
Näidenditriloogia esimene osa "Rongid siin enam ei..." oli pigem selline esimene katsetus toona. Kui ma praegu mõtlema hakkan, siis tundub, et paljud on nii andekad, et saavad kohe esimese teosega enda preemia kätte, kuid mina pidin 13 aastat ühe teosega vaeva nägema, et laureaadiks saada. Eks tänada tuleks ka Viljandi Ugalat, kes selle teose kaante vahele pani.
Te ei ole varem seda preemiat võitnud?
Olen küll olnud korduvalt nomineeritud, kui võitnud tõepoolest ei ole.
2016. aasta on alles algamas. Mis teil sel aastal plaanis on veel?
Plaanis on rohkem dramatiseerida ja näiteks ka suvelavastusi. Ugalas jõuab mul lavale Tammsaare dramatiseering Vargamäel, nimeks "Kõrboja perenaine". Rakveres toon lavale Andrus Kiviräha teose "Maailma otsas". Lisaks sellele tuleb Kuressaare Linnateatris välja ka minu originaallooming.
Kui jõudsime jutuga Andrus Kiviräha teoseni "Maailma otsas", siis kuidas oli seda lavale tuua? Lugedes seda raamatut, siis oli seal palju suhteliselt kiretud tegelasi tavalisi asju tegemas.
Selle materjali puhul tuligi välja mõelda võte, kuidas see lavale tuua, et see lihtsalt tüütama ei hakkaks. Mõtlesin ka enda seisukohalt, et mina küll ei viitsiks asja paar tundi laval vaadata. Seega, kui Raivo Trassiga kokku saime, siis ma mõistsin, et seal tuleb teose tegevust ikkagi põimima hakata, samuti tuli teoses korrektsioone teha. Raivo Trass suhtes ka Andrus Kivirähkiga, kes arvas, et see on väga hea lahendus. | Urmas Lennuk: osad on nii andekad, et saavad preemia kohe, mina pidin 13 aastat vaeva nägema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Palju õnne, Urmas! Millise tundega sa seda preemiat vastu võtad?
Polegi otseselt veel mingit tunnet, sest pole preemiat kui sellist veel kätte saanudki otseselt. Ega enne on keeruline midagi tunda, kui preemia käes ei ole.
Teos "Ükskord Eestimaal" sündis 13 aasta jooksul. Kuidas see teos kunagi alguse sai?
Näidenditriloogia esimene osa "Rongid siin enam ei..." oli pigem selline esimene katsetus toona. Kui ma praegu mõtlema hakkan, siis tundub, et paljud on nii andekad, et saavad kohe esimese teosega enda preemia kätte, kuid mina pidin 13 aastat ühe teosega vaeva nägema, et laureaadiks saada. Eks tänada tuleks ka Viljandi Ugalat, kes selle teose kaante vahele pani.
Te ei ole varem seda preemiat võitnud?
Olen küll olnud korduvalt nomineeritud, kui võitnud tõepoolest ei ole.
2016. aasta on alles algamas. Mis teil sel aastal plaanis on veel?
Plaanis on rohkem dramatiseerida ja näiteks ka suvelavastusi. Ugalas jõuab mul lavale Tammsaare dramatiseering Vargamäel, nimeks "Kõrboja perenaine". Rakveres toon lavale Andrus Kiviräha teose "Maailma otsas". Lisaks sellele tuleb Kuressaare Linnateatris välja ka minu originaallooming.
Kui jõudsime jutuga Andrus Kiviräha teoseni "Maailma otsas", siis kuidas oli seda lavale tuua? Lugedes seda raamatut, siis oli seal palju suhteliselt kiretud tegelasi tavalisi asju tegemas.
Selle materjali puhul tuligi välja mõelda võte, kuidas see lavale tuua, et see lihtsalt tüütama ei hakkaks. Mõtlesin ka enda seisukohalt, et mina küll ei viitsiks asja paar tundi laval vaadata. Seega, kui Raivo Trassiga kokku saime, siis ma mõistsin, et seal tuleb teose tegevust ikkagi põimima hakata, samuti tuli teoses korrektsioone teha. Raivo Trass suhtes ka Andrus Kivirähkiga, kes arvas, et see on väga hea lahendus.
### Response:
Urmas Lennuk: osad on nii andekad, et saavad preemia kohe, mina pidin 13 aastat vaeva nägema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui tanki pole, siis pole ka jalaväe lahingumasinatest üksi mehhaniseeritud lahingupidamises palju kasu. Sellega loome põhja ja siis saame edasi areneda," rääkis Kunnas Vikerraadio saates "Reporteritund".
"Loomulikult, vaenlase suhtes, kellel pole endal soomusmanöövri võimet, kellel pole tanke, nende suhtes annavad ka Pasi soomukid suurepäraselt soomusmanöövri võime välja. Daeshi vastu me võime minna nii, et meil lähebki see kompanii jalaväe lahingumasinatel koos Ameerika tankidega. Vene üldvägede taktikas, tank on see, mille ümber lahingutegevus kontsentreeritakse ja moodustub," lisas Kunnas.
Tali arvates on tank ainult osa soomusmanöövri võime tervikust.
"Soomusmanöövri võime koosneb lisaks tankidele ka toetussoomukitest – lahingtoetus ja lahingteenindustoetus, nt iseliikuvad suurtükid, tankitõrjesoomukid, lisaks tankidele õhutõrje, mis on väga oluline. Kui rääkisime venelaste strateegiast ja taktikast, siis venelased oma tanke väga sinna kohta ei liiguta, kus neil tankidel ei ole õhutõrjet, kust neid tanke ei ole võimalik õhust hävitada."
Tali sõnul otsustas kaitseministeerium muretseda jalaväe lahingumasinad, sest see on tema hinnangul praktiline.
"Esiteks lihtsamalt keerulisemale minemine. Kuigi need CV90-d on täiesti kõrgtehnoloogilised relvad. Peale selle, neist tankidest ei ole midagi kasu, kui jalavägi ei suuda neid toetada ja nendega sammu pidada."
Kunnase arvates on mainitud lihtne etapp jäänud kestma liiga pikalt ja kaitsevägi on tankide kasutusele võtmiseks valmis.
"Selles Paside soomukite etapis me oleme kümme aastat elanud, tegelikult isegi kaitseväe algusest saadik, kui me saime esimesed BTR-id, me saime sisuliselt need koos kaitseväe loomisega. Alguses oli meil raskusi, aga Pasisid õppisime kasutama kiiresti. Ma ise ei leia, et kaitseväel ei ole võimekust tanke kasutusele võtta."
Tali ütles, et antud teema puhul on riik toiminud vastavalt plaanile ja tankide kõrval on Eestil sõjaliselt palju teisigi puudujääke. "Eesti on suhteliselt väike riik, me oleme ennast suureks mõelnud, aga riigina me oleme väiksed. Kui räägime sõjaliselt, siis meil on võimelünkasid palju – õhukaitse, hävituslennuvägi on puudu. Riigikogu otsus on, kas osta mõned hävituslennukid või ehitada eesti rahvamuuseum."
Tali sõnul teadvustatakse halvenenud julgeolekuolukorrast tingitud uusi vajadusi, aga ta nendib, et neid polnud võimalik 2012. aasta arengukava kokku panes arvestada. "Me ei osanud ette kujutada, mis juhtub Krimmis ja Ukrainas ning me ei osanud ette kujutada ka seda, et Ameerika Ühendriigid toovadki oma tankid Eestisse."
Kunnase arvates on parema kaitsevõimekuse suunas vaja tegutseda kiiremini. "See pööre on ikka suhteliselt aeglane võrreldes sellega, kuidas venelased praegu asja teevad. Loomulikult oleks meil kõike seda aega teha, kui meie seis oleks kümne aasta tagune, aga olukord on pärast Gruusia ja ammugi pärast Ukraina sõja algust väga tugevalt muutunud."
Kunnase meelest ei olnud CV90-te muretsemine praeguses kontekstis mõistlik. "Me oleks pidanud tegema midagi odavamat. Kui ma räägin, et tank on alustala, siis oleks pidanud tegema asju, hankima seda, mis on puudu ja muutma kogu plaani."
Tali kinnitas, et puudujääkide likvideerimisega järjepidevalt ka tegeletakse. "Hangitaksegi neid asju, mis on puudu. Laskemoona on puudu – hangitakse. Tankitõrje oli oma aja ära elanud, on hangitud uus "lase ja unusta" kolmanda põlvkonna tankitõrje, Mistralitele on hangitud isegi moodsad raketid. See kõik käib, see kõik on protsess."
Tali sõnul käidi enne CV90-te hanget läbi hulk jalaväe lahingumasinaid. "Kõne all oli ka Bradley, mis on 10 aastat vanem kui CV90. Kõne all olid ratassoomukid, mis olid kallid ja nende läbivus polnud nii hea. Siis vaadati ka Aasias toodetavaid soomukeid, mis jäid Rootsis valmistatud CV90-le ilmselgelt alla. See CV90 on täiesti ülemise riiuli kaup."
Kunnase arvates on ettemääratud plaanide järgimine toonud rohkem kahju kui kasu. "Me oleme rippunud jäigalt nendes plaanides kinni, mis ei ole kunagi saavutanud vastavust julgeolekuolukorraga. Seepärast meil on hea öelda, et "aga meil polnud seda plaanis, me ei saa mitte midagi teha". Loomulikult me võitleme liitlastega, aga meil peab olema siin teatud hulk jõudu ja me ei saa seda kuskilt äkki, kui konflikt tekib." | Vastasseis | Kunnas vs Tali: kaitsevägi on valmis kasutama tanke, kuid vaja on järgida ka riigikaitse arengukava | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui tanki pole, siis pole ka jalaväe lahingumasinatest üksi mehhaniseeritud lahingupidamises palju kasu. Sellega loome põhja ja siis saame edasi areneda," rääkis Kunnas Vikerraadio saates "Reporteritund".
"Loomulikult, vaenlase suhtes, kellel pole endal soomusmanöövri võimet, kellel pole tanke, nende suhtes annavad ka Pasi soomukid suurepäraselt soomusmanöövri võime välja. Daeshi vastu me võime minna nii, et meil lähebki see kompanii jalaväe lahingumasinatel koos Ameerika tankidega. Vene üldvägede taktikas, tank on see, mille ümber lahingutegevus kontsentreeritakse ja moodustub," lisas Kunnas.
Tali arvates on tank ainult osa soomusmanöövri võime tervikust.
"Soomusmanöövri võime koosneb lisaks tankidele ka toetussoomukitest – lahingtoetus ja lahingteenindustoetus, nt iseliikuvad suurtükid, tankitõrjesoomukid, lisaks tankidele õhutõrje, mis on väga oluline. Kui rääkisime venelaste strateegiast ja taktikast, siis venelased oma tanke väga sinna kohta ei liiguta, kus neil tankidel ei ole õhutõrjet, kust neid tanke ei ole võimalik õhust hävitada."
Tali sõnul otsustas kaitseministeerium muretseda jalaväe lahingumasinad, sest see on tema hinnangul praktiline.
"Esiteks lihtsamalt keerulisemale minemine. Kuigi need CV90-d on täiesti kõrgtehnoloogilised relvad. Peale selle, neist tankidest ei ole midagi kasu, kui jalavägi ei suuda neid toetada ja nendega sammu pidada."
Kunnase arvates on mainitud lihtne etapp jäänud kestma liiga pikalt ja kaitsevägi on tankide kasutusele võtmiseks valmis.
"Selles Paside soomukite etapis me oleme kümme aastat elanud, tegelikult isegi kaitseväe algusest saadik, kui me saime esimesed BTR-id, me saime sisuliselt need koos kaitseväe loomisega. Alguses oli meil raskusi, aga Pasisid õppisime kasutama kiiresti. Ma ise ei leia, et kaitseväel ei ole võimekust tanke kasutusele võtta."
Tali ütles, et antud teema puhul on riik toiminud vastavalt plaanile ja tankide kõrval on Eestil sõjaliselt palju teisigi puudujääke. "Eesti on suhteliselt väike riik, me oleme ennast suureks mõelnud, aga riigina me oleme väiksed. Kui räägime sõjaliselt, siis meil on võimelünkasid palju – õhukaitse, hävituslennuvägi on puudu. Riigikogu otsus on, kas osta mõned hävituslennukid või ehitada eesti rahvamuuseum."
Tali sõnul teadvustatakse halvenenud julgeolekuolukorrast tingitud uusi vajadusi, aga ta nendib, et neid polnud võimalik 2012. aasta arengukava kokku panes arvestada. "Me ei osanud ette kujutada, mis juhtub Krimmis ja Ukrainas ning me ei osanud ette kujutada ka seda, et Ameerika Ühendriigid toovadki oma tankid Eestisse."
Kunnase arvates on parema kaitsevõimekuse suunas vaja tegutseda kiiremini. "See pööre on ikka suhteliselt aeglane võrreldes sellega, kuidas venelased praegu asja teevad. Loomulikult oleks meil kõike seda aega teha, kui meie seis oleks kümne aasta tagune, aga olukord on pärast Gruusia ja ammugi pärast Ukraina sõja algust väga tugevalt muutunud."
Kunnase meelest ei olnud CV90-te muretsemine praeguses kontekstis mõistlik. "Me oleks pidanud tegema midagi odavamat. Kui ma räägin, et tank on alustala, siis oleks pidanud tegema asju, hankima seda, mis on puudu ja muutma kogu plaani."
Tali kinnitas, et puudujääkide likvideerimisega järjepidevalt ka tegeletakse. "Hangitaksegi neid asju, mis on puudu. Laskemoona on puudu – hangitakse. Tankitõrje oli oma aja ära elanud, on hangitud uus "lase ja unusta" kolmanda põlvkonna tankitõrje, Mistralitele on hangitud isegi moodsad raketid. See kõik käib, see kõik on protsess."
Tali sõnul käidi enne CV90-te hanget läbi hulk jalaväe lahingumasinaid. "Kõne all oli ka Bradley, mis on 10 aastat vanem kui CV90. Kõne all olid ratassoomukid, mis olid kallid ja nende läbivus polnud nii hea. Siis vaadati ka Aasias toodetavaid soomukeid, mis jäid Rootsis valmistatud CV90-le ilmselgelt alla. See CV90 on täiesti ülemise riiuli kaup."
Kunnase arvates on ettemääratud plaanide järgimine toonud rohkem kahju kui kasu. "Me oleme rippunud jäigalt nendes plaanides kinni, mis ei ole kunagi saavutanud vastavust julgeolekuolukorraga. Seepärast meil on hea öelda, et "aga meil polnud seda plaanis, me ei saa mitte midagi teha". Loomulikult me võitleme liitlastega, aga meil peab olema siin teatud hulk jõudu ja me ei saa seda kuskilt äkki, kui konflikt tekib."
### Response:
Vastasseis | Kunnas vs Tali: kaitsevägi on valmis kasutama tanke, kuid vaja on järgida ka riigikaitse arengukava |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Võime öelda, et olime praegu meie silme ees areneva suure terrorismi esimesed ohvrid," ütles Poola kaitseminister Antoni Macierewicz nädalavahetusel ülikoolis peetud loengus.
Katastroofis hukkus Poola tollane president Lech Kaczyński ja veel 95 inimest. Kaczyński kaksikvend Jarosław Kaczyński juhib novembris võimule tulnud konservatiivset erakonda Õigus ja Õiglus (PiS).
Kaitseministri väitel korraldati lennukatastroof vastuseks Poola 2009. aasta taotlusele nimetada Poola ohvitseride Teise maailmasõja aegne massimõrv Katõnis genotsiidiks.
"Ei ole kahtlust, et juhtunu eesmärk oli võtta Poolalt juhtkond, mis tüüris meie riiki iseseisvusele," ütles Macierewicz.
Kremli esindaja Dmitri Peskov nimetas esmaspäeval süüdistusi "alusetuiks ja kallutatuiks" ning kinnitas, et neil pole lennuõnnetuse tegelike asjaoludega mingit pistmist.
PiS-i valitsus algatas veebruaris 2010. aasta 10. aprillil aset leidnud katastroofi uue uurimise, väites, et varasema uurimise käigus "peideti" põhilisi Venemaa vastutusele viitavaid fakte. | Poola kaitseminister süüdistas seoses Smolenski lennukatastroofiga Venemaad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Võime öelda, et olime praegu meie silme ees areneva suure terrorismi esimesed ohvrid," ütles Poola kaitseminister Antoni Macierewicz nädalavahetusel ülikoolis peetud loengus.
Katastroofis hukkus Poola tollane president Lech Kaczyński ja veel 95 inimest. Kaczyński kaksikvend Jarosław Kaczyński juhib novembris võimule tulnud konservatiivset erakonda Õigus ja Õiglus (PiS).
Kaitseministri väitel korraldati lennukatastroof vastuseks Poola 2009. aasta taotlusele nimetada Poola ohvitseride Teise maailmasõja aegne massimõrv Katõnis genotsiidiks.
"Ei ole kahtlust, et juhtunu eesmärk oli võtta Poolalt juhtkond, mis tüüris meie riiki iseseisvusele," ütles Macierewicz.
Kremli esindaja Dmitri Peskov nimetas esmaspäeval süüdistusi "alusetuiks ja kallutatuiks" ning kinnitas, et neil pole lennuõnnetuse tegelike asjaoludega mingit pistmist.
PiS-i valitsus algatas veebruaris 2010. aasta 10. aprillil aset leidnud katastroofi uue uurimise, väites, et varasema uurimise käigus "peideti" põhilisi Venemaa vastutusele viitavaid fakte.
### Response:
Poola kaitseminister süüdistas seoses Smolenski lennukatastroofiga Venemaad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näitus. Kaks inimest. Aset leidnud dialoog.
- Ma arvan, et need põlismaalased (fotoseeria "Hans 55") vaatavad seda suhkruvatti (foto "Gift") ning kuna nad ei saa seda süüa, nosivad asenduseks midagi muud. Näiteks üks on ette võtnud neli eri värvi markerikorki.
- See pole suhkruvatt, pigem meenutab lumepalli. Pealegi peegeldab "Hans 55" minu arvates impordi mõjusid. Kõik detailid põlismaalaste piltide peal näitab, kuidas inimesed tooteid esimest korda kogevad. See pole loomulik. Nad õpivad, mis on normaalne.
Näitusel koos käimine loob kunstile mitmeti tõlgendavaid tähendusi huvitavate, süviti minevate või miks mitte ka koomiliste dialoogide kaudu. Näitusel koos esinemine tugevdab aga sõnumit vaatajale. Just seda on teinud ka Sigrid Viir ja Jimmy Limit oma ühise väljapanekuga "Import Export". Kaks kunstnikku demonstreerivad asjade (sealhulgas kunstiteoste), inimeste ja failide massilist rännet tänapäeval ühelt kontinendilt teisele.
Seintele asetatud fotodelt vaatavad vastu puu- ja juurviljad, millest mõned on surutud erinevate esemete sisse või ümber. Eksponeeritavad asjad tekitavad oma täiuses ja vigades sümbioosi, mis paneb mõtlema teemale, kuidas transformeerub ühiskond tarbimise ja globaliseerumise tulemusel. Protsess jätab endast aga jälje maha. Umbes nagu on Viiri foto "Polish" peal kujutatud õunad kilekotis ning selle all asuv auk põrandas.
Globaliseerumise tulemusel muutuvad nii inimesed, nõudmised kui tarbitav kaup. Seejuures ei tehta allahindlust nõudmiste osas. Viir on samuti välja toonud, et inimesed taotlevad täiuslikkust. Võib ju mõelda, et kui ahvatlev on toode, mis ei näe välja nagu pildil. Samas on ebareaalne, et puuviljad säravad kirkalt pärast tuhandete kilomeetrite pikkust loksumist pimedas kastis.
Teemal saab hästi mõtiskleda Limiti väljapanekut "Windex on glass of orange" vaadates. Kas alati teatakse, kust asjad tulevad ning mis nendega enne tehtud on? Teose oranži tausta keskele on asetatud pildiraam, mille keskel on näha, mis jääb järele värvist pärast selle kokkupuudet kemikaaliga. Aine, mida silmaga ei näe, kuid mille pritsimisel näiteks puuviljadele aitab see neil vahemaast hoolimata jõuda tarbijateni "kaunil" kujul. On ju Limit öelnud, et kõik esemed, söödavad või mitte, rändasid temaga Eestisse Kanadast. Kanadasse jõudsid need aga Marokost ja Floridast.
Asjade ja inimeste ränne ning ideaali püüded peegelduvad ka Viiri fotoseeriast "Hans 55". Sama põlismaalase näoga piltide peale on igale fotole lisatud võõrkehana tunduv detail. Seda võib vaadelda kui indiviidi isiklikku tõlgendust uue asja kasutusvõimalusest, mida ta tarbima hakkab. Kui mõelda näiteks 1980ndatele, siis oli kilekottidega käimine Eestis isegi stiilne, sest see tuli Läänest. Nüüdseks on kilekott out. Eesti on samamoodi läänestunud ning kasutab materjali nagu ülejäänud maad tegid seda juba 1980ndatel. Seega võib põlismaalasele uus olla mõne aasta pärast igapäevane tarbeese, mis vahetab välja vana kultuurivormi. Jätab nendesse jälje, nagu seda on ringi reisimine ja võõra keskkonnaga kohanemine teinud näitusel eksponeeritud mandariinidega. Nad on kuivanud, muljutud ja plekilised. Värskest viljalihast on järel vaid meenutus objekti näol.
"Import Eksport" paneb mõtlema, kuidas asjad meieni jõuavad ning mis hinnaga. Kui Viiri lähenemine teemale on selgem, siis Limiti taiesed lisavad vunki juurde kohati kentsaka stiiliga. Absurdsus ja reaalsus moodustavad kokku üpris hea koosluse, mida ka vaatajal on kergem seedida. Siiski, kui üksi võtab näituse kontseptsiooni lahtimõtestamine kauem aega, siis väljepaneku kahekesi külastamine annab enam jõudu teemaga tegelda. | Arvustus. Tarbimisühiskonna lahtimõtestamine impordi ja ekspordi kaudu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näitus. Kaks inimest. Aset leidnud dialoog.
- Ma arvan, et need põlismaalased (fotoseeria "Hans 55") vaatavad seda suhkruvatti (foto "Gift") ning kuna nad ei saa seda süüa, nosivad asenduseks midagi muud. Näiteks üks on ette võtnud neli eri värvi markerikorki.
- See pole suhkruvatt, pigem meenutab lumepalli. Pealegi peegeldab "Hans 55" minu arvates impordi mõjusid. Kõik detailid põlismaalaste piltide peal näitab, kuidas inimesed tooteid esimest korda kogevad. See pole loomulik. Nad õpivad, mis on normaalne.
Näitusel koos käimine loob kunstile mitmeti tõlgendavaid tähendusi huvitavate, süviti minevate või miks mitte ka koomiliste dialoogide kaudu. Näitusel koos esinemine tugevdab aga sõnumit vaatajale. Just seda on teinud ka Sigrid Viir ja Jimmy Limit oma ühise väljapanekuga "Import Export". Kaks kunstnikku demonstreerivad asjade (sealhulgas kunstiteoste), inimeste ja failide massilist rännet tänapäeval ühelt kontinendilt teisele.
Seintele asetatud fotodelt vaatavad vastu puu- ja juurviljad, millest mõned on surutud erinevate esemete sisse või ümber. Eksponeeritavad asjad tekitavad oma täiuses ja vigades sümbioosi, mis paneb mõtlema teemale, kuidas transformeerub ühiskond tarbimise ja globaliseerumise tulemusel. Protsess jätab endast aga jälje maha. Umbes nagu on Viiri foto "Polish" peal kujutatud õunad kilekotis ning selle all asuv auk põrandas.
Globaliseerumise tulemusel muutuvad nii inimesed, nõudmised kui tarbitav kaup. Seejuures ei tehta allahindlust nõudmiste osas. Viir on samuti välja toonud, et inimesed taotlevad täiuslikkust. Võib ju mõelda, et kui ahvatlev on toode, mis ei näe välja nagu pildil. Samas on ebareaalne, et puuviljad säravad kirkalt pärast tuhandete kilomeetrite pikkust loksumist pimedas kastis.
Teemal saab hästi mõtiskleda Limiti väljapanekut "Windex on glass of orange" vaadates. Kas alati teatakse, kust asjad tulevad ning mis nendega enne tehtud on? Teose oranži tausta keskele on asetatud pildiraam, mille keskel on näha, mis jääb järele värvist pärast selle kokkupuudet kemikaaliga. Aine, mida silmaga ei näe, kuid mille pritsimisel näiteks puuviljadele aitab see neil vahemaast hoolimata jõuda tarbijateni "kaunil" kujul. On ju Limit öelnud, et kõik esemed, söödavad või mitte, rändasid temaga Eestisse Kanadast. Kanadasse jõudsid need aga Marokost ja Floridast.
Asjade ja inimeste ränne ning ideaali püüded peegelduvad ka Viiri fotoseeriast "Hans 55". Sama põlismaalase näoga piltide peale on igale fotole lisatud võõrkehana tunduv detail. Seda võib vaadelda kui indiviidi isiklikku tõlgendust uue asja kasutusvõimalusest, mida ta tarbima hakkab. Kui mõelda näiteks 1980ndatele, siis oli kilekottidega käimine Eestis isegi stiilne, sest see tuli Läänest. Nüüdseks on kilekott out. Eesti on samamoodi läänestunud ning kasutab materjali nagu ülejäänud maad tegid seda juba 1980ndatel. Seega võib põlismaalasele uus olla mõne aasta pärast igapäevane tarbeese, mis vahetab välja vana kultuurivormi. Jätab nendesse jälje, nagu seda on ringi reisimine ja võõra keskkonnaga kohanemine teinud näitusel eksponeeritud mandariinidega. Nad on kuivanud, muljutud ja plekilised. Värskest viljalihast on järel vaid meenutus objekti näol.
"Import Eksport" paneb mõtlema, kuidas asjad meieni jõuavad ning mis hinnaga. Kui Viiri lähenemine teemale on selgem, siis Limiti taiesed lisavad vunki juurde kohati kentsaka stiiliga. Absurdsus ja reaalsus moodustavad kokku üpris hea koosluse, mida ka vaatajal on kergem seedida. Siiski, kui üksi võtab näituse kontseptsiooni lahtimõtestamine kauem aega, siis väljepaneku kahekesi külastamine annab enam jõudu teemaga tegelda.
### Response:
Arvustus. Tarbimisühiskonna lahtimõtestamine impordi ja ekspordi kaudu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval võisteldi Saadjärvel päikesepaiste ning 2-3 m/s puhunud tuule oludes. Pühapäevaks oli jääkate järvel öiste miinuskraadide abil kõvemaks muutunud ning tuultki oli esimesest võistluspäevast enam, kuni 5 m/s. Ice-Optimist klassile peeti kahe päeva kestel kokku kaheksa ning DN klassile üheksa võistlussõitu.
DN klassis näitas kõige paremat minekut neli sõiduvõitu saanud Jaan Akermann (PJK). Teiseks tuli lätlane Gunars Rozenbergs ning kolmanda koha sai Rasmus Maalinn (PJK), kes juunioride arvestuses teenis esikoha klubikaaslaste Keith Luuri ja Johannes Puuseppa ees.
Ice-Optimist klassis võitis Eesti Karika viies sõidus parim olnud Markus Kostabi (PJK). Teine poodimikoht kuulub Karla Luharile (PJK) ning kolmas Kaur Oskar Voltile (PJK).
DN klassis võistles kokku 17 sportlast, kellest 8 juuniorid. Ice-Optimist klassis osales Eesti karikavõistlustel 4 jääpurjetajat. | Akermann, Maalinn ja Kostabi võitsid jääpurjetamise Eesti karikavõistlused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval võisteldi Saadjärvel päikesepaiste ning 2-3 m/s puhunud tuule oludes. Pühapäevaks oli jääkate järvel öiste miinuskraadide abil kõvemaks muutunud ning tuultki oli esimesest võistluspäevast enam, kuni 5 m/s. Ice-Optimist klassile peeti kahe päeva kestel kokku kaheksa ning DN klassile üheksa võistlussõitu.
DN klassis näitas kõige paremat minekut neli sõiduvõitu saanud Jaan Akermann (PJK). Teiseks tuli lätlane Gunars Rozenbergs ning kolmanda koha sai Rasmus Maalinn (PJK), kes juunioride arvestuses teenis esikoha klubikaaslaste Keith Luuri ja Johannes Puuseppa ees.
Ice-Optimist klassis võitis Eesti Karika viies sõidus parim olnud Markus Kostabi (PJK). Teine poodimikoht kuulub Karla Luharile (PJK) ning kolmas Kaur Oskar Voltile (PJK).
DN klassis võistles kokku 17 sportlast, kellest 8 juuniorid. Ice-Optimist klassis osales Eesti karikavõistlustel 4 jääpurjetajat.
### Response:
Akermann, Maalinn ja Kostabi võitsid jääpurjetamise Eesti karikavõistlused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koduseinte toetusel mänginud Ankara Ziraat Bankasi serveeris 3:1 (-22, 18, 24, 20) võiduga turniiritabeli parima Ankara Halkbanki üle tõelise üllatuse, millega säilitati võimalus jõuda nelja parema hulka ja seega jätkata hooaega medalimängudes. Kõikides geimides vahetusest episoodiliselt platsil käinud Eesti koondislane Oliver Venno lõi punktiks mõlemad rünnakud. 20 punktiga oli üleplatsimängija Bankasi põhidiagonaalründaja Marcus Nilsson, vahendab Volley.ee.
35 punkti kogunud Bankasi jätkab viiendal tabelireal, kaotades neljandale kohale ühe ja kolmandale kohale kahe silmaga.
Kesk-Euroopa liigas finaali jõudnud Renee Teppan ja Innsbrucki Hypo Tirol tunnistasid esikohamängus Oliver Venno kunagise koduklubi Ljubljana ACH Volley 3:1 (23, 23, -22, 19) ülekaalu. Finaalis rünnakuid 38-protsendiliselt (34-st 13) realiseerinud Teppan ja Brasiilia võrkpallur Gabriel Soares Pessoa kogusid Tiroli resultatiivseimatena 14 punkti. Pluss-miinus arvestuses jäi Teppan kuuega plussi. ACH Volley tõstis Kesk-Euroopa liiga võidukarika peakohale juba seitsmendat korda. Tirol on esikohani jõudnud kolmel korral, neist viimane tuli eelmisel aastal Martti Juhkami ja Oliver Venno suure panuse abil.
Järgnevalt ootab Innsbrucki meeskonda ees koduste meistrivõistluste poolfinaalseeria, mis saab alguse järgmisel nädalal. | Teppan Kesk-Euroopa liigat ei võitnud, Vennolt Türgis kaks punkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koduseinte toetusel mänginud Ankara Ziraat Bankasi serveeris 3:1 (-22, 18, 24, 20) võiduga turniiritabeli parima Ankara Halkbanki üle tõelise üllatuse, millega säilitati võimalus jõuda nelja parema hulka ja seega jätkata hooaega medalimängudes. Kõikides geimides vahetusest episoodiliselt platsil käinud Eesti koondislane Oliver Venno lõi punktiks mõlemad rünnakud. 20 punktiga oli üleplatsimängija Bankasi põhidiagonaalründaja Marcus Nilsson, vahendab Volley.ee.
35 punkti kogunud Bankasi jätkab viiendal tabelireal, kaotades neljandale kohale ühe ja kolmandale kohale kahe silmaga.
Kesk-Euroopa liigas finaali jõudnud Renee Teppan ja Innsbrucki Hypo Tirol tunnistasid esikohamängus Oliver Venno kunagise koduklubi Ljubljana ACH Volley 3:1 (23, 23, -22, 19) ülekaalu. Finaalis rünnakuid 38-protsendiliselt (34-st 13) realiseerinud Teppan ja Brasiilia võrkpallur Gabriel Soares Pessoa kogusid Tiroli resultatiivseimatena 14 punkti. Pluss-miinus arvestuses jäi Teppan kuuega plussi. ACH Volley tõstis Kesk-Euroopa liiga võidukarika peakohale juba seitsmendat korda. Tirol on esikohani jõudnud kolmel korral, neist viimane tuli eelmisel aastal Martti Juhkami ja Oliver Venno suure panuse abil.
Järgnevalt ootab Innsbrucki meeskonda ees koduste meistrivõistluste poolfinaalseeria, mis saab alguse järgmisel nädalal.
### Response:
Teppan Kesk-Euroopa liigat ei võitnud, Vennolt Türgis kaks punkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuidas uudise vastu võtsite, kas see tuli üllatusena?
Vastan ausalt. Umbes detsembris tuli pähe, et oot, häid luulekogusid on tänavu tulnud, kuid massiivset hitti pigem ei - oleks loogiline, et "Tünsamäe tigu" kandidaatide hulka valitakse. Ja kui valiti, siis ei torkinud žüriid, et kuulge, kes sai. Ootasin rahulikult ära, sain üsna hilja teada. Loomulikult on väga hea meel, ehkki igapäevase sebimise kõrval võtab aega, enne kui päris kohale jõuab.
Miks "Tünsamäe tigu" valituks osutus?
"Tünsamäega" peaks olema kerge kaasa minna, sest see on rohkem lugude kui kujundite raamat. Kas just päris tarbekunst, aga kindlasti mitte vandlitornis loodud hõllandus. Ühest paikkonnast ja kultuuriruumist kõnelemine hoiab terviku kenasti koos, sekka absurdihuumorit ja kummalisi mõtteühendusi. Ma ei püstitanud endale liiga keerulist ülesannet, kirjutasin higistamata ja küllap on seda mõnus lugeda.
Veronika Kivisilla ja Lauri Sommeri väga heades luuleraamatutes, mis samuti kandideerisid, on mu arust "Tünsamäega" sarnaseid jooni, vist teisteski, ehkki neid pole lugenud. Ju vist on praegu oluline mõtestada, kes me oleme.
On põnev aeg - majanduslik üleminek on tehtud, vaimses mõttes levib uuskadaklus, Lääne-Euroopa väärtushinnangute ülevõtmine, kuid samas on Läänes ilmne, et pealesunnitud pidetuse, deklaratiivse sallivuse ja statistikakultusega edasi minnes on järgmine peatus ühiskonna kokkuvarisemine. Seepärast lähevad lugejatele korda raamatud, mis aitavad mõtestada, kes olen mina ja kes oleme meie.
Ütlesite oma viimatises intervjuus, et tegelete suure romaaniga ja et teid ennast huvitab narratiivne lugu rohkem kui luule. Kumba aga meeldib teile rohkem luua?
Tõepoolest on põnevam lugeda, mis juhtus ja kes nad olid, mis neist saab ja kelleks nad saavad. Olen liiga noor, liiga vähe maist kogenud, et akmeismi hõllandusi nautida. Kirjutan lähtudes sellest, mida tahan lugeda. Suur vene romaan on praegu mu jaoks kõige kihvtim kirjanduslik nähtus.
Rääkige natuke luulekogust "Tünsamäe tigu". Arvustused ja lugeja enda arvamus annab ju loomingust ühe pildi, aga mida arvab või arvas kirjutades autor ise? Seda on alati huvitav teada.
Lugedes läheb mulle korda, kui usun teksti. Paigad, inimesed ja sündmused peavad isegi ulmes ja muinasjutus tunduma usutavad. Kui võtta põhjalikult ette päris piirkond, kus elavad kõrvuti vanausulised ja eestlased, kus on armastatud, peetud sõdu ja haritud põldu, kus võib kohata Valdur Mikitat ja Juhan Liivi vaimu, peabki sellest üüris usutav tekst tulema.
Miks otsustasite järgmiseks just romaani ette võtta ja kui palju erineb ühe romaani kirjutamine luulest või laulutekstist? Selge see, et ajakulu on hoopis midagi muud, see võtab aastaid, aga veel?
Kui kolme aasta eest lõpetasin vene keeles Aleksei Tolstoi "Peeter Esimese" lugemise, tekkis tunne, et tahan ka midagi nõnda vägevat teha. Küll on ikka inimene rumal ja enesekindel - käsikiri muudkui venib ja tõesti ei tea, millal valmis saan ja kas tulemus kuhugi kõlbab. Jah, mulle meeldib mõte, et seda kirjutan, kuid inimene on nõrk ja luuletuste kirjutamine seetõttu kindlasti meeldivam. Romaan on meistrivõistlused males, luuletused on nipsukabe - ütle nüüd, kumb on toredam?
"Tünsamäe tigu" on geograafilise lähenemisega, kui nii võib öelda, kohatundlik. Olete kirjutanud ka oma Belgias elatud ajast, ka eelmistes luulekogudes on ajalugu, rändamist, kas jätkate aegruumi avastamist?
Nagu vihjatud, on mulle väga tähtis, et usuksin kirjutatut. Olen liiga rumal, et paljalt fantaasia abil ehtsana paistev raamatumaailm luua. Nii et jah, päris kohad ja päris sündmused jäävad mu kirjutamist alati toitma. See on ju kõige tavalisem loojutustamine - käid, koged ja paned poole juurde. Olen planeeti mööda omajagu kolanud ja see on endiselt põnev, mis siis, et põhiküsimus on igal pool üks: "Kuidas peab elama, et olla õnnelik?" | Vahur Afanasjev: vaimses mõttes levib uuskadaklus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuidas uudise vastu võtsite, kas see tuli üllatusena?
Vastan ausalt. Umbes detsembris tuli pähe, et oot, häid luulekogusid on tänavu tulnud, kuid massiivset hitti pigem ei - oleks loogiline, et "Tünsamäe tigu" kandidaatide hulka valitakse. Ja kui valiti, siis ei torkinud žüriid, et kuulge, kes sai. Ootasin rahulikult ära, sain üsna hilja teada. Loomulikult on väga hea meel, ehkki igapäevase sebimise kõrval võtab aega, enne kui päris kohale jõuab.
Miks "Tünsamäe tigu" valituks osutus?
"Tünsamäega" peaks olema kerge kaasa minna, sest see on rohkem lugude kui kujundite raamat. Kas just päris tarbekunst, aga kindlasti mitte vandlitornis loodud hõllandus. Ühest paikkonnast ja kultuuriruumist kõnelemine hoiab terviku kenasti koos, sekka absurdihuumorit ja kummalisi mõtteühendusi. Ma ei püstitanud endale liiga keerulist ülesannet, kirjutasin higistamata ja küllap on seda mõnus lugeda.
Veronika Kivisilla ja Lauri Sommeri väga heades luuleraamatutes, mis samuti kandideerisid, on mu arust "Tünsamäega" sarnaseid jooni, vist teisteski, ehkki neid pole lugenud. Ju vist on praegu oluline mõtestada, kes me oleme.
On põnev aeg - majanduslik üleminek on tehtud, vaimses mõttes levib uuskadaklus, Lääne-Euroopa väärtushinnangute ülevõtmine, kuid samas on Läänes ilmne, et pealesunnitud pidetuse, deklaratiivse sallivuse ja statistikakultusega edasi minnes on järgmine peatus ühiskonna kokkuvarisemine. Seepärast lähevad lugejatele korda raamatud, mis aitavad mõtestada, kes olen mina ja kes oleme meie.
Ütlesite oma viimatises intervjuus, et tegelete suure romaaniga ja et teid ennast huvitab narratiivne lugu rohkem kui luule. Kumba aga meeldib teile rohkem luua?
Tõepoolest on põnevam lugeda, mis juhtus ja kes nad olid, mis neist saab ja kelleks nad saavad. Olen liiga noor, liiga vähe maist kogenud, et akmeismi hõllandusi nautida. Kirjutan lähtudes sellest, mida tahan lugeda. Suur vene romaan on praegu mu jaoks kõige kihvtim kirjanduslik nähtus.
Rääkige natuke luulekogust "Tünsamäe tigu". Arvustused ja lugeja enda arvamus annab ju loomingust ühe pildi, aga mida arvab või arvas kirjutades autor ise? Seda on alati huvitav teada.
Lugedes läheb mulle korda, kui usun teksti. Paigad, inimesed ja sündmused peavad isegi ulmes ja muinasjutus tunduma usutavad. Kui võtta põhjalikult ette päris piirkond, kus elavad kõrvuti vanausulised ja eestlased, kus on armastatud, peetud sõdu ja haritud põldu, kus võib kohata Valdur Mikitat ja Juhan Liivi vaimu, peabki sellest üüris usutav tekst tulema.
Miks otsustasite järgmiseks just romaani ette võtta ja kui palju erineb ühe romaani kirjutamine luulest või laulutekstist? Selge see, et ajakulu on hoopis midagi muud, see võtab aastaid, aga veel?
Kui kolme aasta eest lõpetasin vene keeles Aleksei Tolstoi "Peeter Esimese" lugemise, tekkis tunne, et tahan ka midagi nõnda vägevat teha. Küll on ikka inimene rumal ja enesekindel - käsikiri muudkui venib ja tõesti ei tea, millal valmis saan ja kas tulemus kuhugi kõlbab. Jah, mulle meeldib mõte, et seda kirjutan, kuid inimene on nõrk ja luuletuste kirjutamine seetõttu kindlasti meeldivam. Romaan on meistrivõistlused males, luuletused on nipsukabe - ütle nüüd, kumb on toredam?
"Tünsamäe tigu" on geograafilise lähenemisega, kui nii võib öelda, kohatundlik. Olete kirjutanud ka oma Belgias elatud ajast, ka eelmistes luulekogudes on ajalugu, rändamist, kas jätkate aegruumi avastamist?
Nagu vihjatud, on mulle väga tähtis, et usuksin kirjutatut. Olen liiga rumal, et paljalt fantaasia abil ehtsana paistev raamatumaailm luua. Nii et jah, päris kohad ja päris sündmused jäävad mu kirjutamist alati toitma. See on ju kõige tavalisem loojutustamine - käid, koged ja paned poole juurde. Olen planeeti mööda omajagu kolanud ja see on endiselt põnev, mis siis, et põhiküsimus on igal pool üks: "Kuidas peab elama, et olla õnnelik?"
### Response:
Vahur Afanasjev: vaimses mõttes levib uuskadaklus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Upa-upa, ubinakõnõ" on laulja ja laulukirjutaja Mari Kalkuni, akordionimängija ja lugudekirjutaja Tuulikki Bartosiki, multiinstrumentalist Pastaca (Ramo Tederi) ning "Kõnõtraadi" autori Jan Rahmani koostöös sündinud võrukeelne uuslooming, mis on mõeldud lastele ja avatud meelega täiskasvanutele. "Upa-Upa" muusika ja kontserdid teeb eriliseks lihtsus ja spontaansus ning tavapäratute muusikariistade kasutamine. Leidlikud, rahvalauludega läbipõimunud seaded, naljakad lugulood ja müstilised kõlamaailmad näitavad teed võrokeste vana ja suure salakeele juurde.
Kevadtuuri kontserdikavva on pikitud ka mitmed lastele suunatud muusikalised töötoad. Nii musitseeritakse Eesti lastekirjanduse keskuses üheskoos 80 algkoolilapsega ning Rakvere vanalinnakoolis proovitakse, kuidas pealtnäha võimatuna tunduvast esemest heli välja võluda. "Meie eesmärgiks on panna lapsed muusikat tunnetama kõikjal enda ümber ja julgustada neid proovima musitseerimist nii traditsioonilistel kui ka mittetraditsioonilistel pillidel," rääkis Tuulikki Bartosik.
Õhtused kontserdid toimuvad veel Tallinnas Piip ja Tuut mängumajas, Rakveres Nom stuudios ning Võrus Vana-Võromaa kultuurikojas.
Lisaks esitletakse kontsertidel uut lauluvihikut, mis sisaldab plaadi laulude noote ja laulusõnade seletusi. "Sellist materjali ootasid meilt muusikaõpetajad, kes soovivad oma tunde rikastada pärimusliku uusloominguga," täpsustas Tuulikki Bartosik. "Uus lauluvihik koos eelmisel aastal ilmunud plaadiga ajendab võru keelt õppima läbi pärimusmuusika ja koosmusitseerimise," lisas ta.
"Upa-upa ubinakõnõ" plaat ilmus 2015. aastal Võru instituudi egiidi alt ning valiti Eesti Rahvusringhäälingu poolt möödunud aasta parimate plaatide hulka. Lisaks on plaat ka Keeletegu 2015 nominentide seas. "Upa-upa ubinakõnõ" plaadi saavad kingituseks kõik Vana-Võromaal sündivad lapsed. Plaadile salvestatud muusika abil püüab Võru Instituut julgustada vanemaid lastele ja lastega võru keeles laulma, sealt edasi muidugi ka keelt kõnelema. Keel kestab, kuni jagub selle kõnelejaid.
Üldine kevadkontsertide info:
14. 03 Tallinn, Lastekirjanduse keskus kell 12.00 ja Piip ja Tuut mängumaja kell 19.00
15. 03 Rakvere, õpituba Rakvere Vabas Waldorfkoolis kell 12.45 ja kontsert Nom stuudios kell 19.00
17. 03 Võru, Vana-Võromaa kultuurikoda kell 18.00 | Muusikud tähistavad emakeelepäeva kontsertidega üle Eesti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Upa-upa, ubinakõnõ" on laulja ja laulukirjutaja Mari Kalkuni, akordionimängija ja lugudekirjutaja Tuulikki Bartosiki, multiinstrumentalist Pastaca (Ramo Tederi) ning "Kõnõtraadi" autori Jan Rahmani koostöös sündinud võrukeelne uuslooming, mis on mõeldud lastele ja avatud meelega täiskasvanutele. "Upa-Upa" muusika ja kontserdid teeb eriliseks lihtsus ja spontaansus ning tavapäratute muusikariistade kasutamine. Leidlikud, rahvalauludega läbipõimunud seaded, naljakad lugulood ja müstilised kõlamaailmad näitavad teed võrokeste vana ja suure salakeele juurde.
Kevadtuuri kontserdikavva on pikitud ka mitmed lastele suunatud muusikalised töötoad. Nii musitseeritakse Eesti lastekirjanduse keskuses üheskoos 80 algkoolilapsega ning Rakvere vanalinnakoolis proovitakse, kuidas pealtnäha võimatuna tunduvast esemest heli välja võluda. "Meie eesmärgiks on panna lapsed muusikat tunnetama kõikjal enda ümber ja julgustada neid proovima musitseerimist nii traditsioonilistel kui ka mittetraditsioonilistel pillidel," rääkis Tuulikki Bartosik.
Õhtused kontserdid toimuvad veel Tallinnas Piip ja Tuut mängumajas, Rakveres Nom stuudios ning Võrus Vana-Võromaa kultuurikojas.
Lisaks esitletakse kontsertidel uut lauluvihikut, mis sisaldab plaadi laulude noote ja laulusõnade seletusi. "Sellist materjali ootasid meilt muusikaõpetajad, kes soovivad oma tunde rikastada pärimusliku uusloominguga," täpsustas Tuulikki Bartosik. "Uus lauluvihik koos eelmisel aastal ilmunud plaadiga ajendab võru keelt õppima läbi pärimusmuusika ja koosmusitseerimise," lisas ta.
"Upa-upa ubinakõnõ" plaat ilmus 2015. aastal Võru instituudi egiidi alt ning valiti Eesti Rahvusringhäälingu poolt möödunud aasta parimate plaatide hulka. Lisaks on plaat ka Keeletegu 2015 nominentide seas. "Upa-upa ubinakõnõ" plaadi saavad kingituseks kõik Vana-Võromaal sündivad lapsed. Plaadile salvestatud muusika abil püüab Võru Instituut julgustada vanemaid lastele ja lastega võru keeles laulma, sealt edasi muidugi ka keelt kõnelema. Keel kestab, kuni jagub selle kõnelejaid.
Üldine kevadkontsertide info:
14. 03 Tallinn, Lastekirjanduse keskus kell 12.00 ja Piip ja Tuut mängumaja kell 19.00
15. 03 Rakvere, õpituba Rakvere Vabas Waldorfkoolis kell 12.45 ja kontsert Nom stuudios kell 19.00
17. 03 Võru, Vana-Võromaa kultuurikoda kell 18.00
### Response:
Muusikud tähistavad emakeelepäeva kontsertidega üle Eesti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Selle reformi põhieesmärk on tagada kvaliteetsed avalikud teenused ja tugevad omavalitsused üle kogu Eesti. Et väiksemad omavalitsused saaksid juurde võimekust oma kohustuste täitmisel ja et kohalik elu oleks Eesti inimeste jaoks veel paremini korraldatud," selgitas Rõivas parlamendile tehtud poliitilises avalduses.
Kuigi valitsus on käeolevaks aastaks kavandanud mitmeid reforme ja olulisi otsuseid, on Rõivase hinnangul haldusreformi elluviimine teistest olulisem ja väga põhimõtteline edasiminek võrreldes ligi kaks aastakümmet kestnud vaidlustega reformi vajalikkuse või eesmärkide üle.
"Lõpuks on eksperdid ja omavalitsusjuhid kokku leppinud. Valitsus on otsustanud. Reformi õnnestumiseks õigusraamistiku loomine on suur vastutus ja ajalooline võimalus muuta Eesti inimeste elu paremaks," märkis Rõivas.
Ta meenutas, et 2001. aastal lubas toonane peaminister (Mart Laar - toim.) omavalitsusjuhtidele, et territoriaalne haldusreform saab teostatud aasta jooksul. "Kui teha suuri asju, on eestlasliku põhimõtte "üheksa korda mõõda, üks kord lõika" järgimine küllap põhjendatud, aga me ei tohi ennast mõõtma unustada. Kui me teame, et eesmärk on õige ja ülesandepüstitus jõukohane, tuleb asjad ära teha," toonitas Rõivas.
Suurematel omavalitsustel on paremad eeldused
Peaministri rõhutas ka, et haldusreformi seadustamine mõjutab otseselt Eesti inimeste elukvaliteeti. "Hoolimata sellest, et enamik inimesi ei satu igapäevaselt linna- või vallavalitsusse, puutub kohalike teenustega kokku igaüks – lastehoiust eakatehoolekandeni," märkis Rõivas.
"Kuigi suurem omavalitsus ei garanteeri automaatselt paremaid teenuseid, on suurematel omavalitsustel selge eeldus pakkuda paremaid teenuseid. Eesti omavalitsustel peab tekkima võimekus pakkuda võrdselt head teenust kõigile inimestele, sõltumata nende elukohast Emmaste valla Tärkma külas või Tartus Tammelinnas," selgitas Rõivas.
Samuti aitab omavalitsusmudeli uuendamine tugevdada kohalikku esindusdemokraatiat ja suurendada omavalitsuste rolli Eesti ühiskonnas. "Reformi tulemusena saab omavalitsustest riigile tugevam partner, vajadusel ka keskvõimu tasakaalustaja," leidis Rõivas.
"Lennart Meri ütles 2000. aastal, et reformi on mõtet teha ikka selleks, et kodanik ja tema riik oleksid üksteisele lähemal aga ka seda, et reformi ei saa ennekõike teha nimetades kõik maakonnad ümber valdadeks," lisas peaminister.
Seejuures sõnas Rõivas, et reformi õnnestumisele aitavad kaasa läbimõeldud liitumiskõnelused, mida toetab kohalike liidrite tahe. "Seetõttu tunnustan omavalitsusi, kus on juba võetud initsiatiiv ühinemiseks. Targad on need omavalitsusjuhid, kes reformi ise eest veavad," ütles Rõivas
Nüüd on riigikogu kord
"Austatud riigikogu, annan Teile üle põhjalikult ettevalmistatud ning väga vajaliku reformiplaani, mille tulemusena ei saa keegi enam öelda, et haldusreformist on saanud “refrään Eesti riigi tegematajätmiste laulus.” Aga nüüd on Teie kord. Ootused on kõrgele tõstetud ja kogu Eesti rahvas vaatab Teie poole - kas suudate selle seaduse vastu võtta ja seeläbi kodaniku ning tema riigi üksteisele lähemale tuua," rääkis peaminister.
Ühtlasi nentis Rõivas, et iga suure asja puhul on kiusatus takerduda tuhandetesse detailidesse ja seada ohtu suure eesmärgini jõudmine. "Soovin Teile tarkust näha suurt pilti ja riigimehelikkust vältida päevapoliitilist vaidlemist," sõnas Rõivas. | Rõivas haldusreformist: me ei tohi ennast mõõtma unustada, asjad tuleb ära teha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Selle reformi põhieesmärk on tagada kvaliteetsed avalikud teenused ja tugevad omavalitsused üle kogu Eesti. Et väiksemad omavalitsused saaksid juurde võimekust oma kohustuste täitmisel ja et kohalik elu oleks Eesti inimeste jaoks veel paremini korraldatud," selgitas Rõivas parlamendile tehtud poliitilises avalduses.
Kuigi valitsus on käeolevaks aastaks kavandanud mitmeid reforme ja olulisi otsuseid, on Rõivase hinnangul haldusreformi elluviimine teistest olulisem ja väga põhimõtteline edasiminek võrreldes ligi kaks aastakümmet kestnud vaidlustega reformi vajalikkuse või eesmärkide üle.
"Lõpuks on eksperdid ja omavalitsusjuhid kokku leppinud. Valitsus on otsustanud. Reformi õnnestumiseks õigusraamistiku loomine on suur vastutus ja ajalooline võimalus muuta Eesti inimeste elu paremaks," märkis Rõivas.
Ta meenutas, et 2001. aastal lubas toonane peaminister (Mart Laar - toim.) omavalitsusjuhtidele, et territoriaalne haldusreform saab teostatud aasta jooksul. "Kui teha suuri asju, on eestlasliku põhimõtte "üheksa korda mõõda, üks kord lõika" järgimine küllap põhjendatud, aga me ei tohi ennast mõõtma unustada. Kui me teame, et eesmärk on õige ja ülesandepüstitus jõukohane, tuleb asjad ära teha," toonitas Rõivas.
Suurematel omavalitsustel on paremad eeldused
Peaministri rõhutas ka, et haldusreformi seadustamine mõjutab otseselt Eesti inimeste elukvaliteeti. "Hoolimata sellest, et enamik inimesi ei satu igapäevaselt linna- või vallavalitsusse, puutub kohalike teenustega kokku igaüks – lastehoiust eakatehoolekandeni," märkis Rõivas.
"Kuigi suurem omavalitsus ei garanteeri automaatselt paremaid teenuseid, on suurematel omavalitsustel selge eeldus pakkuda paremaid teenuseid. Eesti omavalitsustel peab tekkima võimekus pakkuda võrdselt head teenust kõigile inimestele, sõltumata nende elukohast Emmaste valla Tärkma külas või Tartus Tammelinnas," selgitas Rõivas.
Samuti aitab omavalitsusmudeli uuendamine tugevdada kohalikku esindusdemokraatiat ja suurendada omavalitsuste rolli Eesti ühiskonnas. "Reformi tulemusena saab omavalitsustest riigile tugevam partner, vajadusel ka keskvõimu tasakaalustaja," leidis Rõivas.
"Lennart Meri ütles 2000. aastal, et reformi on mõtet teha ikka selleks, et kodanik ja tema riik oleksid üksteisele lähemal aga ka seda, et reformi ei saa ennekõike teha nimetades kõik maakonnad ümber valdadeks," lisas peaminister.
Seejuures sõnas Rõivas, et reformi õnnestumisele aitavad kaasa läbimõeldud liitumiskõnelused, mida toetab kohalike liidrite tahe. "Seetõttu tunnustan omavalitsusi, kus on juba võetud initsiatiiv ühinemiseks. Targad on need omavalitsusjuhid, kes reformi ise eest veavad," ütles Rõivas
Nüüd on riigikogu kord
"Austatud riigikogu, annan Teile üle põhjalikult ettevalmistatud ning väga vajaliku reformiplaani, mille tulemusena ei saa keegi enam öelda, et haldusreformist on saanud “refrään Eesti riigi tegematajätmiste laulus.” Aga nüüd on Teie kord. Ootused on kõrgele tõstetud ja kogu Eesti rahvas vaatab Teie poole - kas suudate selle seaduse vastu võtta ja seeläbi kodaniku ning tema riigi üksteisele lähemale tuua," rääkis peaminister.
Ühtlasi nentis Rõivas, et iga suure asja puhul on kiusatus takerduda tuhandetesse detailidesse ja seada ohtu suure eesmärgini jõudmine. "Soovin Teile tarkust näha suurt pilti ja riigimehelikkust vältida päevapoliitilist vaidlemist," sõnas Rõivas.
### Response:
Rõivas haldusreformist: me ei tohi ennast mõõtma unustada, asjad tuleb ära teha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Palju õnne! Paavo, sa oled toonud eesti kirjandusse uusi või unustatud teemasid: alkeemia, nägemuslikkus, müstika ja selle paroodia. Kust ammutad fantaasiat?
Päris tugeva põhja sain kõiges sellises tavainimese jaoks ebaharilikus EELK Usuteaduse Instituudist, kus õppisin kunagi seitse aastat preestriks, kellena ma ei ole küll kunagi töötanud. Seal oli nii müstikat kui ka paroodiat, seda viimast eriti! Kord pidasin kooliajal õhtupalvuse näiteks täiesti inimtühjas kirikus...
Lõputöö kaitsesin alkeemiast, viimased kümmekond aastat olen eriti huvitunud olnud tšehhi alkeemiast.
Kui võtta su teosed kokku, siis neid näib ühendavat mingi visioon, aga milline? On realismi, aga see on ikkagi mingi peeglitagune maailm. Kas su peas on terviksüsteem, mille killukesi avaldad või sa lood oma kirjanduslikud maailmad ikkagi üha uuesti? Vabandust muidugi, kui ma kahtlustan programmilisust.
Viimases kahes minu romaanis on korduvaid motiive ja tegelasi. Kasutan kirjanduse loomisel tihti maagilisi ja meditatiivseid võtteid, põletan viirukit, viin ennast mingitesse kummalistesse seisunditesse. Nüüd Viljandist raamatut kirjutades ööbisin huvi pärast isegi korra tänaval, et tabada paremini mingit atmosfääri ja tunnetada kuidagi sügavamalt seda, mis võiks olla olemuslik mõne koha puhul, naudin sellist kirjutamist. Ma ei kirjuta ka mingit toodet nagu, žanrid ja ettekirjutused mind väga ei huvita, ka mitte võimalikult massiivne müük, ma ei lase ka oma teoseid kellelgi sisuliselt, peale mõnd ortograafiat puudutava küsimuse, toimetada.
Mida tunnustused sulle tähendavad?
Ega ma neid nüüd väga ka saanud ei ole, paar Sirbi kriitikapreemiat ja siis Siugja Sulepea oma esimese romaani "Doktor Schwarz. Alkeemia 12 võtit" eest, korra olen ka olnud varem oma Riia-romaaniga "Sinine kaardivägi" kulka nominent. Eks mul ikka on auhindade üle muidugi hea meel.
"Gogoli disko" kujutab mõneti seda, mida praegu kardetakse. Täpsemalt on ta, mitte küll tegelikke sündmusi, aga päevauudiste konteksti arvestades isegi prohvetlik, sest luureandmetele tuginevad uudised Venemaa võimalikest uutest kurjadest plaanidest Eesti kallal ilmusid alles äsja ehk pärast romaani. Samas ei ole "Gogoli disko" mingi poliitilis-ühiskondlik hirmujutt, vastupidi. Mida arvad Eesti-Vene suhetest?
Romaanis on väike lapsesarnane tegelane härra Pugi, kes astub justkui viimase metsavennana lahingusse, kui näeb venelastel tema käest ära võetud mööblit. Ma millegipärast arvan, et vanema põlvkonna seas on mingi selline kuklatunne kogu aeg olemas, et mis juhtub siis, kui... jälle hakkab kogu vene asi siin korduma. Loodame, et see jääb fantaasiaks, aga kirjutades sain aru, et mingi kollektiivne psüühiline hirm on ilmselt olemas ja see võtab siin meie keskel äärmiselt kummalisi gogollikke fantoome ja kujusid.
"Gogoli disko" tegelikult ei kuulu kuhugi konkreetsesse aega, vaid ta paiskab need segi: minevik, tulevik, mingi paralleelolevik... See on romaani enda aeg, aga mitte eriti tänapäevane. Iseloomusta ehk paar sõna aegade sidumist oma teostes ja ütle, et see on ilmselt ikkagi lõbu ja täie lustiga kirjutatud raamat? Vähemalt lugeda oli lahe.
Aega ei ole olemas, seda teab iga okultist või salateadustega tegeleja. Minu maailmapildis ei ole mingit sellist lineaarset kulgemist, ma pigem üritan ehk mingitest ajaloos varem pooleli jäänud radadest edasi minna. Kõik mis on retro, vanamoodne, kiiksuga ja mõnusa üleolekuga moodsast maailmast, on mulle alati huvi pakkunud, viimased talved olen kandnud näiteks uhkusega muhvi. Ega ma ka kirjutades enda vaateid ei muuda, nii-öelda kirjanduslik muhv on tihti käes.
Kalju Komissarov ütles saates "OP", et noorte sõnavara on kokku kuivanud. On 300 silpi, mida pöidlaga vajutatakse. On see nii karm? Mida soovitaksid noortele n-ö sõnavaraharjutusteks? Lugeda, aga mida? Su enda sõnavara su teostes rikastab keelt kindlasti, kuna teemad ja keelekasutus ei ole päris argine.
Kuulasin "Gogoli diskot" kirjutades päris palju vene muusikat, seal on tohutult sellele rahvale omaseid arhetüüpseid kujundeid ja mustreid. Lõin nagu mõnes mõttes mingi oma keele, kus kasutatakse kolmekordseid naljakaid väljendeid, näiteks öeldakse kellegi kohta, et ta on stiljaaga-miljoneer-prodjuuser jne. Miksisin mõnuga vene, juudi ja muud substraati kokku, endal oli ikka kohati väga lõbus. Suhtlen alati naudiguga ka igasuguste turumüüjate, bussijuhtide, koristajate, korstnapühkijate ja pesumasinaparandajatega, nende hulgas on tihti huvitavaid ja hea ütlemisega persoone. Sattusin kunagi lugema paralleelselt ühe tehase koristaja mälestusi ja tuntud kirjandusklassiku memuaare, koristaja meenutused olid oluliselt lahedamad.
Kui kaua sa üht teost a la viimatine "Gogoli disko" kirjutad ja kas on juba miskit järgmist pooleli? Kui palju üldse jagub aega kirjutamisele?
Mul on tavaliselt selline pikem ettevalmistav periood, kus teen märkmeid, tutvun mingite kohtade ja atmosfääridega, uurin asja. Koos kirjutamisega on selline tsükkel umbes kuskil aasta. Praegu olen pilgu pööranud Lõuna-Eestile, eriti Võrumaale, kus olin ka lapsena palju. Viibisin just mitu päeva Võrus ja Valgas ning mujal sealkandis. Endise tallinlasena eelistan selliseid tukkuvaid kaunitare - linnad on ju semiootiliselt naissoost - alati kommertsialiseerunud ja etteaimatavale ning minu arust igavale pealinnale.
Oled uhkusega Viljandi kirjanik. Milline on Viljandi kirjanduselu? Viljandi... vibe, vaim? Kas on seal mingi vaim a la Tartu vaim? Ma eksviljandlasena enam ei taju.
Viljandi on praegu mu arust oma parimas vormis, siin on nagu mingi Eesti San Francisco, tuleb palju värsket muusikat, liigub ringi punaste pükstega veidrikke ja muud sellist. Ma arvan, et pole juhus, et kirjanduspreemia nominentide seas olid Ruitlase soe Võru-romaan, minu Viljandi-romaan ja siis näiteks Kõomäe Tallinna-romaan, kus Tallinn on aga pigem mingi inimtühi ja roiskuv kaubamaja.
Viljandis on praegu superägedaid baare, näiteks kultuskoht ööbaar Romaan, vägagi vilgas kultuurielu, mõni hea luuletaja, nagu näiteks Kristel Mägedi ja alati ruumis ka mõni paueriga püstol-folk-leelotaja, kes mingi laulu sekundiga üles võtab. Rattaga jõuab igale poole ja piknikukohad on hingematvate vaadetega. Väikse linnana võib siin ikka vastu õhtut ühe tšehhovliku laua taga kokku saada sõbralikult jurist, vabrikant, näitleja, muusik ja mõni elukunstnik-überboheem ning lõpuks tantsitakse kõik koos laua peal.
Linna uus kihistus on võrdlemisi vabameelne, siin ei ole mu arust selliseid selgeid rolle ja poose nagu Tallinnas või Tartus, kõik alles hingab, liigub ja suhtleb, mulle küll tundub, et kuskilt hüppab kohe siin välja mõni üliandekas Eesti Jim Morrison! Aga noh kindlasti on ka mitu Viljandit, mis omavahel ehk eriti kokku ei puutugi.
Mis on su lemmikraamatud hetkel?
Mind ennast selline korralik meinstriim väga ei huvita, üritan lugeda raamatuid, mida teised ei loe. Just andis Kiwa mulle mõned kirjastuse ;paranoia uued teosed, loen pidevalt üle ka muidugi mingeid vanu lemmikuid: Evelyn Waugh'd ja Julius Evolat, erinevaid baltisakslasi jne. Aga ka näiteks Ruitlase "Vee peal" meeldis mulle. Mõni päev tagasi nautisin Barthol Lo Mejori suurepärast "Popdada 2007-2008". Täiesti servast serva asju loen.
Uue romaani jaoks loen praegu süstemaatiliselt läbi kõike huvitavamat Võrumaaga seonduvat. Nautisin ka Lauri Sommeri uut luulekogu. | Paavo Matsin: Viljandi on praegu nagu Eesti San Francisco | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Palju õnne! Paavo, sa oled toonud eesti kirjandusse uusi või unustatud teemasid: alkeemia, nägemuslikkus, müstika ja selle paroodia. Kust ammutad fantaasiat?
Päris tugeva põhja sain kõiges sellises tavainimese jaoks ebaharilikus EELK Usuteaduse Instituudist, kus õppisin kunagi seitse aastat preestriks, kellena ma ei ole küll kunagi töötanud. Seal oli nii müstikat kui ka paroodiat, seda viimast eriti! Kord pidasin kooliajal õhtupalvuse näiteks täiesti inimtühjas kirikus...
Lõputöö kaitsesin alkeemiast, viimased kümmekond aastat olen eriti huvitunud olnud tšehhi alkeemiast.
Kui võtta su teosed kokku, siis neid näib ühendavat mingi visioon, aga milline? On realismi, aga see on ikkagi mingi peeglitagune maailm. Kas su peas on terviksüsteem, mille killukesi avaldad või sa lood oma kirjanduslikud maailmad ikkagi üha uuesti? Vabandust muidugi, kui ma kahtlustan programmilisust.
Viimases kahes minu romaanis on korduvaid motiive ja tegelasi. Kasutan kirjanduse loomisel tihti maagilisi ja meditatiivseid võtteid, põletan viirukit, viin ennast mingitesse kummalistesse seisunditesse. Nüüd Viljandist raamatut kirjutades ööbisin huvi pärast isegi korra tänaval, et tabada paremini mingit atmosfääri ja tunnetada kuidagi sügavamalt seda, mis võiks olla olemuslik mõne koha puhul, naudin sellist kirjutamist. Ma ei kirjuta ka mingit toodet nagu, žanrid ja ettekirjutused mind väga ei huvita, ka mitte võimalikult massiivne müük, ma ei lase ka oma teoseid kellelgi sisuliselt, peale mõnd ortograafiat puudutava küsimuse, toimetada.
Mida tunnustused sulle tähendavad?
Ega ma neid nüüd väga ka saanud ei ole, paar Sirbi kriitikapreemiat ja siis Siugja Sulepea oma esimese romaani "Doktor Schwarz. Alkeemia 12 võtit" eest, korra olen ka olnud varem oma Riia-romaaniga "Sinine kaardivägi" kulka nominent. Eks mul ikka on auhindade üle muidugi hea meel.
"Gogoli disko" kujutab mõneti seda, mida praegu kardetakse. Täpsemalt on ta, mitte küll tegelikke sündmusi, aga päevauudiste konteksti arvestades isegi prohvetlik, sest luureandmetele tuginevad uudised Venemaa võimalikest uutest kurjadest plaanidest Eesti kallal ilmusid alles äsja ehk pärast romaani. Samas ei ole "Gogoli disko" mingi poliitilis-ühiskondlik hirmujutt, vastupidi. Mida arvad Eesti-Vene suhetest?
Romaanis on väike lapsesarnane tegelane härra Pugi, kes astub justkui viimase metsavennana lahingusse, kui näeb venelastel tema käest ära võetud mööblit. Ma millegipärast arvan, et vanema põlvkonna seas on mingi selline kuklatunne kogu aeg olemas, et mis juhtub siis, kui... jälle hakkab kogu vene asi siin korduma. Loodame, et see jääb fantaasiaks, aga kirjutades sain aru, et mingi kollektiivne psüühiline hirm on ilmselt olemas ja see võtab siin meie keskel äärmiselt kummalisi gogollikke fantoome ja kujusid.
"Gogoli disko" tegelikult ei kuulu kuhugi konkreetsesse aega, vaid ta paiskab need segi: minevik, tulevik, mingi paralleelolevik... See on romaani enda aeg, aga mitte eriti tänapäevane. Iseloomusta ehk paar sõna aegade sidumist oma teostes ja ütle, et see on ilmselt ikkagi lõbu ja täie lustiga kirjutatud raamat? Vähemalt lugeda oli lahe.
Aega ei ole olemas, seda teab iga okultist või salateadustega tegeleja. Minu maailmapildis ei ole mingit sellist lineaarset kulgemist, ma pigem üritan ehk mingitest ajaloos varem pooleli jäänud radadest edasi minna. Kõik mis on retro, vanamoodne, kiiksuga ja mõnusa üleolekuga moodsast maailmast, on mulle alati huvi pakkunud, viimased talved olen kandnud näiteks uhkusega muhvi. Ega ma ka kirjutades enda vaateid ei muuda, nii-öelda kirjanduslik muhv on tihti käes.
Kalju Komissarov ütles saates "OP", et noorte sõnavara on kokku kuivanud. On 300 silpi, mida pöidlaga vajutatakse. On see nii karm? Mida soovitaksid noortele n-ö sõnavaraharjutusteks? Lugeda, aga mida? Su enda sõnavara su teostes rikastab keelt kindlasti, kuna teemad ja keelekasutus ei ole päris argine.
Kuulasin "Gogoli diskot" kirjutades päris palju vene muusikat, seal on tohutult sellele rahvale omaseid arhetüüpseid kujundeid ja mustreid. Lõin nagu mõnes mõttes mingi oma keele, kus kasutatakse kolmekordseid naljakaid väljendeid, näiteks öeldakse kellegi kohta, et ta on stiljaaga-miljoneer-prodjuuser jne. Miksisin mõnuga vene, juudi ja muud substraati kokku, endal oli ikka kohati väga lõbus. Suhtlen alati naudiguga ka igasuguste turumüüjate, bussijuhtide, koristajate, korstnapühkijate ja pesumasinaparandajatega, nende hulgas on tihti huvitavaid ja hea ütlemisega persoone. Sattusin kunagi lugema paralleelselt ühe tehase koristaja mälestusi ja tuntud kirjandusklassiku memuaare, koristaja meenutused olid oluliselt lahedamad.
Kui kaua sa üht teost a la viimatine "Gogoli disko" kirjutad ja kas on juba miskit järgmist pooleli? Kui palju üldse jagub aega kirjutamisele?
Mul on tavaliselt selline pikem ettevalmistav periood, kus teen märkmeid, tutvun mingite kohtade ja atmosfääridega, uurin asja. Koos kirjutamisega on selline tsükkel umbes kuskil aasta. Praegu olen pilgu pööranud Lõuna-Eestile, eriti Võrumaale, kus olin ka lapsena palju. Viibisin just mitu päeva Võrus ja Valgas ning mujal sealkandis. Endise tallinlasena eelistan selliseid tukkuvaid kaunitare - linnad on ju semiootiliselt naissoost - alati kommertsialiseerunud ja etteaimatavale ning minu arust igavale pealinnale.
Oled uhkusega Viljandi kirjanik. Milline on Viljandi kirjanduselu? Viljandi... vibe, vaim? Kas on seal mingi vaim a la Tartu vaim? Ma eksviljandlasena enam ei taju.
Viljandi on praegu mu arust oma parimas vormis, siin on nagu mingi Eesti San Francisco, tuleb palju värsket muusikat, liigub ringi punaste pükstega veidrikke ja muud sellist. Ma arvan, et pole juhus, et kirjanduspreemia nominentide seas olid Ruitlase soe Võru-romaan, minu Viljandi-romaan ja siis näiteks Kõomäe Tallinna-romaan, kus Tallinn on aga pigem mingi inimtühi ja roiskuv kaubamaja.
Viljandis on praegu superägedaid baare, näiteks kultuskoht ööbaar Romaan, vägagi vilgas kultuurielu, mõni hea luuletaja, nagu näiteks Kristel Mägedi ja alati ruumis ka mõni paueriga püstol-folk-leelotaja, kes mingi laulu sekundiga üles võtab. Rattaga jõuab igale poole ja piknikukohad on hingematvate vaadetega. Väikse linnana võib siin ikka vastu õhtut ühe tšehhovliku laua taga kokku saada sõbralikult jurist, vabrikant, näitleja, muusik ja mõni elukunstnik-überboheem ning lõpuks tantsitakse kõik koos laua peal.
Linna uus kihistus on võrdlemisi vabameelne, siin ei ole mu arust selliseid selgeid rolle ja poose nagu Tallinnas või Tartus, kõik alles hingab, liigub ja suhtleb, mulle küll tundub, et kuskilt hüppab kohe siin välja mõni üliandekas Eesti Jim Morrison! Aga noh kindlasti on ka mitu Viljandit, mis omavahel ehk eriti kokku ei puutugi.
Mis on su lemmikraamatud hetkel?
Mind ennast selline korralik meinstriim väga ei huvita, üritan lugeda raamatuid, mida teised ei loe. Just andis Kiwa mulle mõned kirjastuse ;paranoia uued teosed, loen pidevalt üle ka muidugi mingeid vanu lemmikuid: Evelyn Waugh'd ja Julius Evolat, erinevaid baltisakslasi jne. Aga ka näiteks Ruitlase "Vee peal" meeldis mulle. Mõni päev tagasi nautisin Barthol Lo Mejori suurepärast "Popdada 2007-2008". Täiesti servast serva asju loen.
Uue romaani jaoks loen praegu süstemaatiliselt läbi kõike huvitavamat Võrumaaga seonduvat. Nautisin ka Lauri Sommeri uut luulekogu.
### Response:
Paavo Matsin: Viljandi on praegu nagu Eesti San Francisco |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üks kahest väidetavatest rünnaku korraldajatest oli naine, kes ühines 2013. aastal Kurdistani Töölispartei (PKK) mässulistega, teatasid julgeolekuametnikud. Naine sündis 1992. aastal Ida-Türgi linnas Karsis, vahendab Reuters.
Teine rünnaku korraldamises kahtlustatav oli Türgi kodanikust mees, kellel on julgeolekuametnike sõnul seosed PKK-ga.
Politseiallikas ütles mõni tund pärast plahvatust, et ründajaid tundus olevat kaks – mees ja naine, kelle käsi leiti plahvatuskohast 300 meetrit eemal.
Anadolu andmetel on vahistatud neli inimest, keda seostatakse rünnakus kasutatud sõidukiga. Julgeolekuallikate sõnul vahistati neli inimest Süüria piiri ääres Sanliurfa linnas, kui avastati, et auto osteti sealsest müügisaalist. Kahtlusalused viiakse Ankarasse.
Lõhkeaine oli sama, mida kasutati 17. veebruari autopommirünnakus, kus hukkus 29 inimest. Pommi oli pakitud graanuleid ja naelu, et tekitada võimalikult palju vigastusi ning kahju.
Rünnak, mis toimus rahvarohkes transpordikeskuses mõnesaja meetri kaugusel justiits- ja välisminsteeriumist, oli teine selline pommitamine linna südames vähem kui kuu aja jooksul.
Valitsus loodab PKK seotust rünnakuga kinnitada ametlikult veel täna. Ükski rühmitus ei ole rünnaku eest vastutust võtnud.
PKK on oma relvastatud kampaania jooksul rünnanud just julgeolekujõude ja öelnud, et ei sihi tsiviilelanikke. Juhul kui PKK võtab eile toimunud rünnaku eest otsese vastutuse, tähendab see suurt taktikalist muutust.
Kurdistani vabaduse kotkad (TAK) võtsid vastutuse 17. veebruaril vaid mõned kvartalid eemal toimunud rünnaku eest. TAKi sõnul on nad PKK-st lahku löönud, kuigi kurdi mässulisi uurivate ekspertide arvates on kaks organisatsiooni endiselt seotud.
Türgi sõjalennukid pommitasid pärast rünnakut täna PKK laagreid Põhja-Iraagis, teatas armee.
Eilses rünnakus hukkus Türgi terviseministri sõnul vähemalt 37 inimest, haiglas on ravil veel 71 inimest, kellest tema sõnul on kriitilises seisundis 15. | Ankara pommitajad olid seotud PKK-ga, vahistatud on veel neli inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üks kahest väidetavatest rünnaku korraldajatest oli naine, kes ühines 2013. aastal Kurdistani Töölispartei (PKK) mässulistega, teatasid julgeolekuametnikud. Naine sündis 1992. aastal Ida-Türgi linnas Karsis, vahendab Reuters.
Teine rünnaku korraldamises kahtlustatav oli Türgi kodanikust mees, kellel on julgeolekuametnike sõnul seosed PKK-ga.
Politseiallikas ütles mõni tund pärast plahvatust, et ründajaid tundus olevat kaks – mees ja naine, kelle käsi leiti plahvatuskohast 300 meetrit eemal.
Anadolu andmetel on vahistatud neli inimest, keda seostatakse rünnakus kasutatud sõidukiga. Julgeolekuallikate sõnul vahistati neli inimest Süüria piiri ääres Sanliurfa linnas, kui avastati, et auto osteti sealsest müügisaalist. Kahtlusalused viiakse Ankarasse.
Lõhkeaine oli sama, mida kasutati 17. veebruari autopommirünnakus, kus hukkus 29 inimest. Pommi oli pakitud graanuleid ja naelu, et tekitada võimalikult palju vigastusi ning kahju.
Rünnak, mis toimus rahvarohkes transpordikeskuses mõnesaja meetri kaugusel justiits- ja välisminsteeriumist, oli teine selline pommitamine linna südames vähem kui kuu aja jooksul.
Valitsus loodab PKK seotust rünnakuga kinnitada ametlikult veel täna. Ükski rühmitus ei ole rünnaku eest vastutust võtnud.
PKK on oma relvastatud kampaania jooksul rünnanud just julgeolekujõude ja öelnud, et ei sihi tsiviilelanikke. Juhul kui PKK võtab eile toimunud rünnaku eest otsese vastutuse, tähendab see suurt taktikalist muutust.
Kurdistani vabaduse kotkad (TAK) võtsid vastutuse 17. veebruaril vaid mõned kvartalid eemal toimunud rünnaku eest. TAKi sõnul on nad PKK-st lahku löönud, kuigi kurdi mässulisi uurivate ekspertide arvates on kaks organisatsiooni endiselt seotud.
Türgi sõjalennukid pommitasid pärast rünnakut täna PKK laagreid Põhja-Iraagis, teatas armee.
Eilses rünnakus hukkus Türgi terviseministri sõnul vähemalt 37 inimest, haiglas on ravil veel 71 inimest, kellest tema sõnul on kriitilises seisundis 15.
### Response:
Ankara pommitajad olid seotud PKK-ga, vahistatud on veel neli inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti pianisti ülesastumine toimub kuulsas St Martin-in-the-Fieldsi saalis Trafalgari väljakul, kus esinemise võimalus on igale muusikule väga austusväärne. St Martin-in-the-Fields on suurepärase akustikaga anglikaani kirik, eriliselt sobiv kontserdisaalina, kuigi kirikutegevus siin jätkub – vikaare on siin tegutsenud 1539. aastast saadik, praegune vikaar on aastal 2012 ametisse astunud Samuel Wells.
Eesti pianistidest on siin esinenud praegu Londonis elav ja Kuninglikus Muusikakolledžis doktorikraadi saanud Maksim Štšura, kes on ka Eesti Heliloojate Liidu liige.
Tanel Joametsa soolokontsert saab teoks St Martin-in-the-Fieldsis teisipäeval, 15. märtsil kell 13 sealses saatkondade ja kultuuriinstitutsioonide kontserdisarjas (Free Lunchtime Concert St Martin's Embassy and Cultural Institute Series). Ta avab oma kava eesti muusikaga – ettekandele tuleb kõigepealt meie klaverimuusika läbi aegade üks kaalukamaid teoseid, Eduard Tubina 1950. aastal loodud Klaverisonaat nr 2 ("Virmaliste sonaat"). Sellele järgneb Sonaat nr 3 Aleksandr Skrjabinilt, kelle muusikat Joamets on suurepäraselt esitanud ning selle eest ka tunnustusi ja preemiaid võitnud. Järgnev kontserdiosa on Tanel Joametsale tüüpiline, vaba improvisatsiooni päralt.
Kontserdisaali koduleht on eesti pianisti väärikalt tutvustanud, kus märgitakse, et Tanel Joametsa kontserti esitleb Eesti saatkond Londonis.
Palju Venemaal ja idaregioonides esinev Tanel Joamets on sellel aastal esinenud vaid Eestis, aga ikkagi juba üheksa kontserdiga, millest kaks on olnud kammeransamblikavaga. Pärast Londonit tulevad märtsis-aprillis neli soolokontserti EMTA kammersaalis Tallinnas, Kehtna, Paide ja Kärdla Muusikakoolis. Äsja möödusid esinemised Tartus, Võrus ja Viljandis Pärimusmuusika Aidas. 2015. aasta lõppu jäid aga novembrikuu keskelt detsembrikuu alguseni toimunud 18 kontserti Venemaal.
Pianist Tanel Joamets on sündinud Tartus 1968. aastal. Ta lõpetas Eesti Muusikaakadeemia 1994. aastal, 1998 täiendas end ka Londonis Guildhall School of Music and Drama's, praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveri- ja improvisatsiooni õppejõud, kus töötab alates 1994. aastast. Lisaks eelnimetatule on ta esinenud veel ka Soomes, Kanadas, Austraalias, Saksamaal, Ühendkuningriigis, Rootsis, Hollandis, Lätis, Valgevenes, Kasahstanis, Aserbaidžanis ja Türgis. | Pianist Tanel Joamets teeb esinemisdebüüdi Londonis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti pianisti ülesastumine toimub kuulsas St Martin-in-the-Fieldsi saalis Trafalgari väljakul, kus esinemise võimalus on igale muusikule väga austusväärne. St Martin-in-the-Fields on suurepärase akustikaga anglikaani kirik, eriliselt sobiv kontserdisaalina, kuigi kirikutegevus siin jätkub – vikaare on siin tegutsenud 1539. aastast saadik, praegune vikaar on aastal 2012 ametisse astunud Samuel Wells.
Eesti pianistidest on siin esinenud praegu Londonis elav ja Kuninglikus Muusikakolledžis doktorikraadi saanud Maksim Štšura, kes on ka Eesti Heliloojate Liidu liige.
Tanel Joametsa soolokontsert saab teoks St Martin-in-the-Fieldsis teisipäeval, 15. märtsil kell 13 sealses saatkondade ja kultuuriinstitutsioonide kontserdisarjas (Free Lunchtime Concert St Martin's Embassy and Cultural Institute Series). Ta avab oma kava eesti muusikaga – ettekandele tuleb kõigepealt meie klaverimuusika läbi aegade üks kaalukamaid teoseid, Eduard Tubina 1950. aastal loodud Klaverisonaat nr 2 ("Virmaliste sonaat"). Sellele järgneb Sonaat nr 3 Aleksandr Skrjabinilt, kelle muusikat Joamets on suurepäraselt esitanud ning selle eest ka tunnustusi ja preemiaid võitnud. Järgnev kontserdiosa on Tanel Joametsale tüüpiline, vaba improvisatsiooni päralt.
Kontserdisaali koduleht on eesti pianisti väärikalt tutvustanud, kus märgitakse, et Tanel Joametsa kontserti esitleb Eesti saatkond Londonis.
Palju Venemaal ja idaregioonides esinev Tanel Joamets on sellel aastal esinenud vaid Eestis, aga ikkagi juba üheksa kontserdiga, millest kaks on olnud kammeransamblikavaga. Pärast Londonit tulevad märtsis-aprillis neli soolokontserti EMTA kammersaalis Tallinnas, Kehtna, Paide ja Kärdla Muusikakoolis. Äsja möödusid esinemised Tartus, Võrus ja Viljandis Pärimusmuusika Aidas. 2015. aasta lõppu jäid aga novembrikuu keskelt detsembrikuu alguseni toimunud 18 kontserti Venemaal.
Pianist Tanel Joamets on sündinud Tartus 1968. aastal. Ta lõpetas Eesti Muusikaakadeemia 1994. aastal, 1998 täiendas end ka Londonis Guildhall School of Music and Drama's, praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveri- ja improvisatsiooni õppejõud, kus töötab alates 1994. aastast. Lisaks eelnimetatule on ta esinenud veel ka Soomes, Kanadas, Austraalias, Saksamaal, Ühendkuningriigis, Rootsis, Hollandis, Lätis, Valgevenes, Kasahstanis, Aserbaidžanis ja Türgis.
### Response:
Pianist Tanel Joamets teeb esinemisdebüüdi Londonis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MX1 klassi esimese sõidu võitis kvalifikatsiooni kiireim Jevgei Bobrõšev (Honda) uus-meremaalase Ben Townley ja rootslase Filip Bengtssoni (mõlemad Suzuki) ees, kelle järel lõpetas kvalifikatsioonis kaheksanda aja sõitnud Harri Kullas (KTM). Teises sõidus oli taas parim Bobrõšev, teiseks sõitis end seekord Bengtsson ja kolmandaks jälle hea sõidu teinud Kullas.
Etapi kokkuvõttes võitis Bobrõšev 50 punktiga, teine oli Bengtsson (42 p) ja kolmas Kullas (38 p).
MX2 klassisis ei leidunud vastast MM-i ülivõimsale liidrile hollandlasele Jeffrey Herlingsile (KTM), kes oli kiireim nii kvalifikatsioonis, kui ka kummaski võistlussõidus. 50 punkti kogunud Herlingsile järgnes kokkuvõttes mõlemas sõidus samuti teise koha saanud venelane Aleksandr Tonkov (Yamaha, 44 p) ning kahe sõidu tulemusena oli kolmas šveitslane Jeremy Seewer (Suzuki, 35 p), kes oli sõitudes 6. ja 3. Klassi ainus eestlane Hardi Roosiorg (KTM), kellel oli ka eile sünnipäev, näitas kvalifikatsioonis 25. aega, kuid sõitudes läks tal paremini ning ta lõpetas need vastavalt 17. ja 19. kohal, mis andsid talle kokku 6 punktiga 20. koha.
85cc masinaklassis oli Eesti poiss Egert Pihlak (KTM) kvalifikatsioonis 32., esimesest sõidust tuli tal 23. ja teisest 33. koht ning ta oli 2 punktiga kokku 32. Päeva esikolmiku moodustasid rootslane Emil Jönrup (KTM, 45 p), venelane Maksim Krajev (KTM, 38 p) ja hungarlane Adam Kovacs (KTM, 33 p).
Hollandi meistrivõistluste järgmine etapp sõidetakse 24. aprillil Milli rajal, kuid enne seda võib Kullast ja Roosiorgu näha Hollandis võistlemas näha 28. märtsil Valkenswaardis, kus toimub hooaja kolmas MM-etapp. | Harri Kullas tuli Hollandi meistrivõistluste avaetapil kolmandaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MX1 klassi esimese sõidu võitis kvalifikatsiooni kiireim Jevgei Bobrõšev (Honda) uus-meremaalase Ben Townley ja rootslase Filip Bengtssoni (mõlemad Suzuki) ees, kelle järel lõpetas kvalifikatsioonis kaheksanda aja sõitnud Harri Kullas (KTM). Teises sõidus oli taas parim Bobrõšev, teiseks sõitis end seekord Bengtsson ja kolmandaks jälle hea sõidu teinud Kullas.
Etapi kokkuvõttes võitis Bobrõšev 50 punktiga, teine oli Bengtsson (42 p) ja kolmas Kullas (38 p).
MX2 klassisis ei leidunud vastast MM-i ülivõimsale liidrile hollandlasele Jeffrey Herlingsile (KTM), kes oli kiireim nii kvalifikatsioonis, kui ka kummaski võistlussõidus. 50 punkti kogunud Herlingsile järgnes kokkuvõttes mõlemas sõidus samuti teise koha saanud venelane Aleksandr Tonkov (Yamaha, 44 p) ning kahe sõidu tulemusena oli kolmas šveitslane Jeremy Seewer (Suzuki, 35 p), kes oli sõitudes 6. ja 3. Klassi ainus eestlane Hardi Roosiorg (KTM), kellel oli ka eile sünnipäev, näitas kvalifikatsioonis 25. aega, kuid sõitudes läks tal paremini ning ta lõpetas need vastavalt 17. ja 19. kohal, mis andsid talle kokku 6 punktiga 20. koha.
85cc masinaklassis oli Eesti poiss Egert Pihlak (KTM) kvalifikatsioonis 32., esimesest sõidust tuli tal 23. ja teisest 33. koht ning ta oli 2 punktiga kokku 32. Päeva esikolmiku moodustasid rootslane Emil Jönrup (KTM, 45 p), venelane Maksim Krajev (KTM, 38 p) ja hungarlane Adam Kovacs (KTM, 33 p).
Hollandi meistrivõistluste järgmine etapp sõidetakse 24. aprillil Milli rajal, kuid enne seda võib Kullast ja Roosiorgu näha Hollandis võistlemas näha 28. märtsil Valkenswaardis, kus toimub hooaja kolmas MM-etapp.
### Response:
Harri Kullas tuli Hollandi meistrivõistluste avaetapil kolmandaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keelelisest viisakusest rääkis Tartu ülikooli üldkeeleteaduse professori Renate Pajusalu, kes on varem ERR Novaatoris kirjutanud “Kas tohib sinatada või peab teietama?”.
Loengul rääkis professor Renate Pajusalu, mida mõeldakse keeleteaduses viisakuse ja ebaviisakuse all ja kuidas see avaldub eesti keeles. Kuigi viisakust on uuritud rohkem kui ebaviisakust, ei ole kummagi jaoks olemas väga head seletust. „ Viisakus ja ebaviisakus kujunevad alati käimasoleva vestluse kontekstis, nende uurimine peab suutma vestluskonteksti tuvastada ja arvestada,“ arutles Pajusalu.
Juttu tuli ka pöördumisvormi valikust, (kas sina või teie või kuidagi hoopis teisiti), samuti palvete vormistamisest, (kas ütleme anna siia! või kas te saaksite mulle ulatada...?) ja muudest viisakuse ja ebaviisakusega seotud nähtustest eesti keeles. Ta rääkis põgusalt ka suhtluskäitumise keeltevahelistest erinevustest. Näiteks tõdes ta, et Soomes sinatatakse rohkem kui Eestis, kuid venelased jällegi teietavad rohkem kui eestlased. Kusjuures, sinatamise või teietamise valimisel tundub nii soomlaste kui venelaste puhul vestluspartneri vanus olulisem olema kui eestlaste seas.
Pöördumisvormi valik sõltub paljudest eri asjadest. Ühele eestlasele tundub imelik teietada oma tädisid-onusid, teine eestlane peab normaalseks teietada endast 20 aastat vanemat õde, kõneles Pajusalu.
Samas näitavad uuringud, et nii eestlased kui soomlased kirjutavad õppejõule sageli nii, et nad pöördmumisvormi ei valigi: suhtlus toimub ilma sina- või teie-vormita.
Tuues mitmeid näiteid distanseeruvast ja lähendavast viisakuse strateegiatest, tõdes professor, et suur osa käitumisest on lihtsalt normaalne ja iga kord ei peagi juurdlema, kas tegemist on viisakuse või ebaviisakusega.
Ettekande salvestas Tartu ülikooli televisioon UTTV. Ülikooli varasemad emakeelepäevaseminaride ülesvõtted on järelvaadatavad UTTV videoteegis. | Video: Kui viisakas või ebaviisakas on eesti keel? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keelelisest viisakusest rääkis Tartu ülikooli üldkeeleteaduse professori Renate Pajusalu, kes on varem ERR Novaatoris kirjutanud “Kas tohib sinatada või peab teietama?”.
Loengul rääkis professor Renate Pajusalu, mida mõeldakse keeleteaduses viisakuse ja ebaviisakuse all ja kuidas see avaldub eesti keeles. Kuigi viisakust on uuritud rohkem kui ebaviisakust, ei ole kummagi jaoks olemas väga head seletust. „ Viisakus ja ebaviisakus kujunevad alati käimasoleva vestluse kontekstis, nende uurimine peab suutma vestluskonteksti tuvastada ja arvestada,“ arutles Pajusalu.
Juttu tuli ka pöördumisvormi valikust, (kas sina või teie või kuidagi hoopis teisiti), samuti palvete vormistamisest, (kas ütleme anna siia! või kas te saaksite mulle ulatada...?) ja muudest viisakuse ja ebaviisakusega seotud nähtustest eesti keeles. Ta rääkis põgusalt ka suhtluskäitumise keeltevahelistest erinevustest. Näiteks tõdes ta, et Soomes sinatatakse rohkem kui Eestis, kuid venelased jällegi teietavad rohkem kui eestlased. Kusjuures, sinatamise või teietamise valimisel tundub nii soomlaste kui venelaste puhul vestluspartneri vanus olulisem olema kui eestlaste seas.
Pöördumisvormi valik sõltub paljudest eri asjadest. Ühele eestlasele tundub imelik teietada oma tädisid-onusid, teine eestlane peab normaalseks teietada endast 20 aastat vanemat õde, kõneles Pajusalu.
Samas näitavad uuringud, et nii eestlased kui soomlased kirjutavad õppejõule sageli nii, et nad pöördmumisvormi ei valigi: suhtlus toimub ilma sina- või teie-vormita.
Tuues mitmeid näiteid distanseeruvast ja lähendavast viisakuse strateegiatest, tõdes professor, et suur osa käitumisest on lihtsalt normaalne ja iga kord ei peagi juurdlema, kas tegemist on viisakuse või ebaviisakusega.
Ettekande salvestas Tartu ülikooli televisioon UTTV. Ülikooli varasemad emakeelepäevaseminaride ülesvõtted on järelvaadatavad UTTV videoteegis.
### Response:
Video: Kui viisakas või ebaviisakas on eesti keel? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nimelt paluti ameeriklastel hääldada eriti keerulisi eestikeelseid sõnu nagu "jää-äär", "Jüriöö ülestõus" või "äiaõeoaaiaoaõieau". Pane oma kõrvad valmis väga huvitavaks eesti keeleks.
Toredaid ettepanekuid keerulisteks sõnadeks saad teha saatkonna Facebooki lehel.
!
Posted by U.S. Embassy Tallinn, Estonia on Monday, March 14, 2016 | Ameeriklased õppisid emakeelepäeva puhul eestikeelseid sõnu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nimelt paluti ameeriklastel hääldada eriti keerulisi eestikeelseid sõnu nagu "jää-äär", "Jüriöö ülestõus" või "äiaõeoaaiaoaõieau". Pane oma kõrvad valmis väga huvitavaks eesti keeleks.
Toredaid ettepanekuid keerulisteks sõnadeks saad teha saatkonna Facebooki lehel.
!
Posted by U.S. Embassy Tallinn, Estonia on Monday, March 14, 2016
### Response:
Ameeriklased õppisid emakeelepäeva puhul eestikeelseid sõnu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uustulnukatena surusid end tabelisse järeleproovitud rahva lemmikud Sacha Baron Cohen action -komöödiaga "000: Idioodist agent" ning Sarah Jessica Parker romantilises komöödias "Kõik teed viivad Rooma".
Kel "Zootropolis" nägemata, seda võib aidata otsuse langetamisel meie oma poisi Kaspar Viilupi arvustus.
Koht
Originaal-pealkiri
Eesti pealkiri
Nädal
Vaatajaid
Vaatajaid kokku
1
Zootopia
Zootropolis
2
14556
33397
2
Klassikokkutulek
Klassikokkutulek
4
12535
154216
3
The Brothers Grimsby
000: Idioodist agent
1
4393
4393
4
All Roads Lead to Rome
Kõik teed viivad Rooma
1
4053
4053
5
Deadpool
Deadpool
5
1689
64910
6
Perekonnavaled
Perekonnavaled
2
1400
6145
7
Alvin and the Chipmunks: The Road Chip
Alvin ja koopaoravad: Oravad rattas
5
1313
34050 | Eesti kino top 7: loomad on lahti! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uustulnukatena surusid end tabelisse järeleproovitud rahva lemmikud Sacha Baron Cohen action -komöödiaga "000: Idioodist agent" ning Sarah Jessica Parker romantilises komöödias "Kõik teed viivad Rooma".
Kel "Zootropolis" nägemata, seda võib aidata otsuse langetamisel meie oma poisi Kaspar Viilupi arvustus.
Koht
Originaal-pealkiri
Eesti pealkiri
Nädal
Vaatajaid
Vaatajaid kokku
1
Zootopia
Zootropolis
2
14556
33397
2
Klassikokkutulek
Klassikokkutulek
4
12535
154216
3
The Brothers Grimsby
000: Idioodist agent
1
4393
4393
4
All Roads Lead to Rome
Kõik teed viivad Rooma
1
4053
4053
5
Deadpool
Deadpool
5
1689
64910
6
Perekonnavaled
Perekonnavaled
2
1400
6145
7
Alvin and the Chipmunks: The Road Chip
Alvin ja koopaoravad: Oravad rattas
5
1313
34050
### Response:
Eesti kino top 7: loomad on lahti! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Välisministeerium tõstis täna ohuhinnangut Türgi suhtes ja soovitab linnades võimalusel teatud piirkondi vältida.
"Türgis on kasvanud terrorioht, viimasel ajal on sagenenud terroriaktid suurlinnades. Soovitame olla äärmiselt tähelepanelik ja tavapärasest ettevaatlikum suurlinnade kesklinna piirkondades, kaubanduskeskustes, turgudel, bussides, minibussides ja metroos," seisab ministeeriumi kodulehel.
Eesmaa ütles, et viimased sündmused Türgis ei viita kuidagi sellele, et see oht oleks vähenemas või möödas.
Ta märkis, et olukord on võrreldes terroriohuga Euroopa suurlinnadega veelgi tõsisem. "Need sündmused, mida seostatakse peamiselt PKK-ga, viitavad sellisele sihitud tegevusele," ütles ta.
Eesmaa märkis, et see hoiatus ei tohiks eriti mõjutada neid inimesi, kellel on kavas turismireis Antalya piirkonda või kes kavatsesid kasutada Istanbuli lennujaama näiteks ümberistumiseks.
"Meil ei ole põhjust eeldada, et terrori sihtmärgiks võiks olla kuurortid. /.../ Ühelt poolt on tuleviku parim ennustamise kriteerium see, mis on juba minevikus juhtunud. Teisalt, kui me vaatame, kes on nende rünnakute taga, peamiselt PKK ehk kurdid, siis pigem me näeme, et nende objektiks ei ole turismiga seotud sihtkohad," selgitas Eesmaa.
Ta märkis, et nii lennujaamas kui ka kuurortides on ka julgeolekumeetmeid kõvasti karmistatud.
Jaanuaris tapeti Istanbulis 13 saksa turisti. Türgi pealinnas Ankaras on alates möödunud aasta oktoobrist toimunud kolm suuremat pommirünnakut, kus on surma saanud kümneid inimesi. Eile plahvatas seal taas pomm tappes vähemalt 36 inimest. Rahutus Türgi kaguosas on samuti ovritega terrorirünnakuid ette tulnud. | Välisministeerium: Türgi kuurortides on turvalisem kui suurlinnades | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Välisministeerium tõstis täna ohuhinnangut Türgi suhtes ja soovitab linnades võimalusel teatud piirkondi vältida.
"Türgis on kasvanud terrorioht, viimasel ajal on sagenenud terroriaktid suurlinnades. Soovitame olla äärmiselt tähelepanelik ja tavapärasest ettevaatlikum suurlinnade kesklinna piirkondades, kaubanduskeskustes, turgudel, bussides, minibussides ja metroos," seisab ministeeriumi kodulehel.
Eesmaa ütles, et viimased sündmused Türgis ei viita kuidagi sellele, et see oht oleks vähenemas või möödas.
Ta märkis, et olukord on võrreldes terroriohuga Euroopa suurlinnadega veelgi tõsisem. "Need sündmused, mida seostatakse peamiselt PKK-ga, viitavad sellisele sihitud tegevusele," ütles ta.
Eesmaa märkis, et see hoiatus ei tohiks eriti mõjutada neid inimesi, kellel on kavas turismireis Antalya piirkonda või kes kavatsesid kasutada Istanbuli lennujaama näiteks ümberistumiseks.
"Meil ei ole põhjust eeldada, et terrori sihtmärgiks võiks olla kuurortid. /.../ Ühelt poolt on tuleviku parim ennustamise kriteerium see, mis on juba minevikus juhtunud. Teisalt, kui me vaatame, kes on nende rünnakute taga, peamiselt PKK ehk kurdid, siis pigem me näeme, et nende objektiks ei ole turismiga seotud sihtkohad," selgitas Eesmaa.
Ta märkis, et nii lennujaamas kui ka kuurortides on ka julgeolekumeetmeid kõvasti karmistatud.
Jaanuaris tapeti Istanbulis 13 saksa turisti. Türgi pealinnas Ankaras on alates möödunud aasta oktoobrist toimunud kolm suuremat pommirünnakut, kus on surma saanud kümneid inimesi. Eile plahvatas seal taas pomm tappes vähemalt 36 inimest. Rahutus Türgi kaguosas on samuti ovritega terrorirünnakuid ette tulnud.
### Response:
Välisministeerium: Türgi kuurortides on turvalisem kui suurlinnades |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nii Levadia kui ka Flora peavad tasuma 200-eurose trahvi. "Asjaolud oli erinevad, aga leidsime, et rahaliselt väljenduvad need sama numbriga. Lisaks ajakirjanduses avaldatud videotele oli meie kasutuses veel kaks videot, mis olid tehtud intsidendi alguses ja veidi teise rakursi alt," selgitas jalgpalliliidu infojuht Mihkel Uiboleht Õhtulehele.
Staadionikeelde ühelegi konfliktis osalenule EJL määrata ei kavatse. | Levadia ja Flora said fännikakluse eest rahatrahvi, staadionikeelde ei määratud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nii Levadia kui ka Flora peavad tasuma 200-eurose trahvi. "Asjaolud oli erinevad, aga leidsime, et rahaliselt väljenduvad need sama numbriga. Lisaks ajakirjanduses avaldatud videotele oli meie kasutuses veel kaks videot, mis olid tehtud intsidendi alguses ja veidi teise rakursi alt," selgitas jalgpalliliidu infojuht Mihkel Uiboleht Õhtulehele.
Staadionikeelde ühelegi konfliktis osalenule EJL määrata ei kavatse.
### Response:
Levadia ja Flora said fännikakluse eest rahatrahvi, staadionikeelde ei määratud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ehkki haiglate liit esitab omapoolsed ettepanekud tervishoiutöötajate kollektiivlepingu osas alles nädala pärast, on tööandjate sõnum küllaltki ühtne - praeguste tingimuste juures on töötajate nõudmised kollektiivlepingule selgelt liiga kallid, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Haiglate liidu juht Urmas Sule sõnul väljakutse järgmise kollektiivleppe sõlmimisel väga tõsine. "Isegi selle aasta alguses haigekassa eelarve tegelikult sellise mahukasvuga, et enamus haiglatel on väga keeruline selle aasta kollektiivleppe tingimusi täita," leidis Sule.
Kiirabi liidu juht Ago Kõrgvee on pisut otsekohesem ja nimetab tervishoiutöötajate nõudmisi utoopiliseks. Ühtlasi usub ka tema, et tervishoidu on tarvis lisaraha. "Tegelikult võib olla võimalus palkasid korrigeerida aga see tähendab kogu sotsiaalpoliitika muutumist. Riik peaks suurendama protsenti SKP-st, millega panustatakse tervishoidu," selgitas Kõrgvee.
Tervishoiutöötajad ootavad enamat kui miinimumtasu kasvu
Tegelikult sooviksid tervishoiutöötajad hulga rohkem kui ainult miinimumpalga kasvu. Eelmised 2014. aastal toimunud läbirääkimised tipnesid pelgalt palgakokkuleppega, siis nüüd loodab õdede liidu president Tiina Teder, et tänavu jäävad lepingusse ka muud punktid.
"Me kindlasti ei tahaks astuda sammu tagasi koolituste teemal. Soovime, et tööandja tagaks täiendusvõimalused ja et selleks oleksid ka vastavad ressursid olemas," toonitas Teder. Samuti peab õdede liit oluliseks, et öised töötunnid oleksid paremini tasustatud.
Tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik tõstab esile vajaduse leppida kokku töökoormuse mahu vähendamises. "Kuna tööintensiivsus on personali hulgas nii tõusnud, siis see pole normaalne, sest me tahame ikkagi normaalset tervishoiuteenust osutada, millega patsiendid oleksid rahul," rääkis Luik.
Sotsiaalministeerium soovib tuua süsteemi raha juurde
Samas mõistavad ka ametiühingute esindajad, et tööandjad saavad tegutseda selle raha piires, mis neile eraldatud on. Nii nagu ütleb Iivi Luik, peab riik tervishoiusüsteemi rahastamismudeli ümber vaatama. Selleks on tarvis teha aga poliitilisi otsuseid, mistõttu soovivad osapooled, et läbirääkimiste laua taha istuks tervishoiu- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiu asekantsler Ivi Normet, kes kollektiivlepinguid puudutavatel kõnelustel osaleb, ütleb, et ministeerium loodab juba sel kevadel viia valitsusse ettepanekud, mil moel tervishoiusüsteemi raha juurde tuua.
"Täna tegelikult juba üle poolte inimeste, kes ravikindlustussüsteemi kuuluvad, kuid nende eest ei maksta üldse ravikindlustuse maksu või makstakse vähem kui see sihtrühm ise tervishoiuteenuseid tarbib," selgitas asekantsler.
"Seega üks võimalus on väga sihitult nende gruppide eest hakata riigieelarvest juurde maksma ravikindlustusmaksu," rääkis Normet. Asekantsleri sõnul on teine võimalus, et ravikindlustuseelarve koostamisel lisatakse riigieelarvest sinna eraldi summa, mis vajaka jääva osa ära katab. | Tervishoiutöötajad ja haiglad ootavad riigilt uue kollektiivlepingu sõlmimiseks lisaraha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ehkki haiglate liit esitab omapoolsed ettepanekud tervishoiutöötajate kollektiivlepingu osas alles nädala pärast, on tööandjate sõnum küllaltki ühtne - praeguste tingimuste juures on töötajate nõudmised kollektiivlepingule selgelt liiga kallid, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Haiglate liidu juht Urmas Sule sõnul väljakutse järgmise kollektiivleppe sõlmimisel väga tõsine. "Isegi selle aasta alguses haigekassa eelarve tegelikult sellise mahukasvuga, et enamus haiglatel on väga keeruline selle aasta kollektiivleppe tingimusi täita," leidis Sule.
Kiirabi liidu juht Ago Kõrgvee on pisut otsekohesem ja nimetab tervishoiutöötajate nõudmisi utoopiliseks. Ühtlasi usub ka tema, et tervishoidu on tarvis lisaraha. "Tegelikult võib olla võimalus palkasid korrigeerida aga see tähendab kogu sotsiaalpoliitika muutumist. Riik peaks suurendama protsenti SKP-st, millega panustatakse tervishoidu," selgitas Kõrgvee.
Tervishoiutöötajad ootavad enamat kui miinimumtasu kasvu
Tegelikult sooviksid tervishoiutöötajad hulga rohkem kui ainult miinimumpalga kasvu. Eelmised 2014. aastal toimunud läbirääkimised tipnesid pelgalt palgakokkuleppega, siis nüüd loodab õdede liidu president Tiina Teder, et tänavu jäävad lepingusse ka muud punktid.
"Me kindlasti ei tahaks astuda sammu tagasi koolituste teemal. Soovime, et tööandja tagaks täiendusvõimalused ja et selleks oleksid ka vastavad ressursid olemas," toonitas Teder. Samuti peab õdede liit oluliseks, et öised töötunnid oleksid paremini tasustatud.
Tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik tõstab esile vajaduse leppida kokku töökoormuse mahu vähendamises. "Kuna tööintensiivsus on personali hulgas nii tõusnud, siis see pole normaalne, sest me tahame ikkagi normaalset tervishoiuteenust osutada, millega patsiendid oleksid rahul," rääkis Luik.
Sotsiaalministeerium soovib tuua süsteemi raha juurde
Samas mõistavad ka ametiühingute esindajad, et tööandjad saavad tegutseda selle raha piires, mis neile eraldatud on. Nii nagu ütleb Iivi Luik, peab riik tervishoiusüsteemi rahastamismudeli ümber vaatama. Selleks on tarvis teha aga poliitilisi otsuseid, mistõttu soovivad osapooled, et läbirääkimiste laua taha istuks tervishoiu- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiu asekantsler Ivi Normet, kes kollektiivlepinguid puudutavatel kõnelustel osaleb, ütleb, et ministeerium loodab juba sel kevadel viia valitsusse ettepanekud, mil moel tervishoiusüsteemi raha juurde tuua.
"Täna tegelikult juba üle poolte inimeste, kes ravikindlustussüsteemi kuuluvad, kuid nende eest ei maksta üldse ravikindlustuse maksu või makstakse vähem kui see sihtrühm ise tervishoiuteenuseid tarbib," selgitas asekantsler.
"Seega üks võimalus on väga sihitult nende gruppide eest hakata riigieelarvest juurde maksma ravikindlustusmaksu," rääkis Normet. Asekantsleri sõnul on teine võimalus, et ravikindlustuseelarve koostamisel lisatakse riigieelarvest sinna eraldi summa, mis vajaka jääva osa ära katab.
### Response:
Tervishoiutöötajad ja haiglad ootavad riigilt uue kollektiivlepingu sõlmimiseks lisaraha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soomel ja Eestil on ühised mured. Eriti murelikuks teevad meid rändekriis ja Venemaa ettearvamatu tegevus. Veel mõni aasta tagasi oleks olnud raske ette kujutada ajalehes Helsingin Sanomat avaldatud pealkirja "NATO ja Venemaa valmistuvad sõjaks". Tõsisemaks on tõmbutud mõlemal pool Soome lahte ning peatseid positiivseid arenguid ei paista kusagilt.
On tõsi, et ka kõige hullemaks on vaja valmis olla, kuid samas ei ole mõtet kütta üles liialdatud hirmu õhkkonda. Tuleb siiski mõista, et kuna ebastabiilne julgeolekuolukord kestab veel kaua, ei möödu praegune olukord kiiresti. President Ilvese sõnad soomlaste ja eestlaste valmiduse kohta võidelda oma vabaduse eest räägivad meie ajast nii mõndagi. Strateegiline kannatlikus, olukorra pidev hindamine ja võimalikeks arenguteks valmistumine on kõik vajalikud.
Lähiaastate ilmselt suurim muutus maailmas on digitaliseerumine, milles Soome ja Eesti kuuluvad maailma tippriikide hulka. Euroopa tervikuna on valdkonna ettevõtluses siiski jäänud USA, Hiina ja India ettevõtete jalgu, kuid olukord ei ole lootusetu. Vastupidi. Euroopal on suurepärased eeldused tõsta tehnoloogia arendamise, uute tegevusmudelite loomise ja valdkonna ettevõtete tugevdamise poolest globaalseks jõukeskmeks. Selleks on vaja aga jõulist juhtimist Euroopa ühtlustamiseks, millele president Ilves ka – põhjendatult – üles kutsus. Seoses sellega on Euroopal alust suunata oma pilgud Soome ja Eesti poole.
Geopoliitiliste ja strateegiliste analüüside puhul on lihtne ära unustada olulisim – inimene. Minu kogemuse kohaselt tekitab praegune olukord paljudes soomlastes ja eestlastes nõutust ja hämmingut. Mis toimub nii julgeoleku kui ka digitaliseerumise vallas – ja kuidas nendesse arengutesse tuleks suhtuda?
Soomes läinud aasta jooksul märkimisväärselt nõrgenenud inimeste turvatunne peegeldab kahetsusväärselt hästi inimeste lisandunud ebakindlust. Soome ja Eesti taolistes infoühiskondades püütakse seda ebakindlust väliste mõjutajate poolt ka teadlikult lisada. Seega usun, et kõige suuremad lähituleviku lahingud peetakse inimeste meelte, hoiakute ja tunnete pärast. Nii ongi järjest olulisemat rolli saamas inimkeskne turvalisus, julgeolekumõttelaad, mille keskmes on inimene.
Kommunikatsiooni tõhustamine, langetatud otsuste aus ja selge põhjendamine ning inimeste kuulamine on inimkeskse turvalisuse koostisosad. Samal ajal muutub üha tähtsamaks iga inimese isikliku – eelkõige vaimse – kriisitaluvuse parandamine, kuna iga inimene vastutab ka isiklikult kriisiolukordadeks valmisoleku ja ühiskondliku turvatunde alalhoidmise eest. Kodanikuturvalisuse tähendus kasvab edaspidi üha rohkem ning inimkeskse turvalisuse loomisele ning tugevdamisele tuleb erilist tähelepanu pöörata.
Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum) värskes raportis nenditakse, et umbes 65 protsenti tänastest koolilastest teeb oma töise karjääri vältel tööd, mida ei ole veel olemas. Digitaliseerumise, automatiseerumise ja robootika võimalustest tuleks just praegu julgelt kinni haarata, et Soome ja Eesti taolised riigid võiksid tulevikus läbi lüüa. Lisaks on vaja ka osata loobuda – vähemalt osaliselt – vanast, sellest, mis on olnud seni.
Tegemist on ühiskonna struktuuri, ettevõtlusmudelite ning isegi meie elulaadi uuenemisega, mille käigus on vaja hoolitseda usu eest selle uuenemise vajalikkusse. Inimkeskne mõttelaad on võimaluste ärakasutamise seisukohalt esmatähtis. Näiteks digitaalse turvalisuse valdkonnas oleme me tasahilju liikumas kontrolli- ja tehnoloogiakesksest turvalisusest inimkeskse turvalisuse poole.
Kuigi meie vahel on ka erinevusi, viivad Soome ja Eesti teed nii turvalisuse kui ka võimaluste seisukohalt samasse suunda. Mõlemas riigis on nüüd tähtis, et suudetaks tugevdada inimeste usaldust nii turvalisuse alalhoidmise suhtes kui ka nende muutuste suhtes, mis on vajalikud majanduse konkurentsivõime parandamiseks. | Jarno Limnéll: turvalisus, tulevik ja inimene | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soomel ja Eestil on ühised mured. Eriti murelikuks teevad meid rändekriis ja Venemaa ettearvamatu tegevus. Veel mõni aasta tagasi oleks olnud raske ette kujutada ajalehes Helsingin Sanomat avaldatud pealkirja "NATO ja Venemaa valmistuvad sõjaks". Tõsisemaks on tõmbutud mõlemal pool Soome lahte ning peatseid positiivseid arenguid ei paista kusagilt.
On tõsi, et ka kõige hullemaks on vaja valmis olla, kuid samas ei ole mõtet kütta üles liialdatud hirmu õhkkonda. Tuleb siiski mõista, et kuna ebastabiilne julgeolekuolukord kestab veel kaua, ei möödu praegune olukord kiiresti. President Ilvese sõnad soomlaste ja eestlaste valmiduse kohta võidelda oma vabaduse eest räägivad meie ajast nii mõndagi. Strateegiline kannatlikus, olukorra pidev hindamine ja võimalikeks arenguteks valmistumine on kõik vajalikud.
Lähiaastate ilmselt suurim muutus maailmas on digitaliseerumine, milles Soome ja Eesti kuuluvad maailma tippriikide hulka. Euroopa tervikuna on valdkonna ettevõtluses siiski jäänud USA, Hiina ja India ettevõtete jalgu, kuid olukord ei ole lootusetu. Vastupidi. Euroopal on suurepärased eeldused tõsta tehnoloogia arendamise, uute tegevusmudelite loomise ja valdkonna ettevõtete tugevdamise poolest globaalseks jõukeskmeks. Selleks on vaja aga jõulist juhtimist Euroopa ühtlustamiseks, millele president Ilves ka – põhjendatult – üles kutsus. Seoses sellega on Euroopal alust suunata oma pilgud Soome ja Eesti poole.
Geopoliitiliste ja strateegiliste analüüside puhul on lihtne ära unustada olulisim – inimene. Minu kogemuse kohaselt tekitab praegune olukord paljudes soomlastes ja eestlastes nõutust ja hämmingut. Mis toimub nii julgeoleku kui ka digitaliseerumise vallas – ja kuidas nendesse arengutesse tuleks suhtuda?
Soomes läinud aasta jooksul märkimisväärselt nõrgenenud inimeste turvatunne peegeldab kahetsusväärselt hästi inimeste lisandunud ebakindlust. Soome ja Eesti taolistes infoühiskondades püütakse seda ebakindlust väliste mõjutajate poolt ka teadlikult lisada. Seega usun, et kõige suuremad lähituleviku lahingud peetakse inimeste meelte, hoiakute ja tunnete pärast. Nii ongi järjest olulisemat rolli saamas inimkeskne turvalisus, julgeolekumõttelaad, mille keskmes on inimene.
Kommunikatsiooni tõhustamine, langetatud otsuste aus ja selge põhjendamine ning inimeste kuulamine on inimkeskse turvalisuse koostisosad. Samal ajal muutub üha tähtsamaks iga inimese isikliku – eelkõige vaimse – kriisitaluvuse parandamine, kuna iga inimene vastutab ka isiklikult kriisiolukordadeks valmisoleku ja ühiskondliku turvatunde alalhoidmise eest. Kodanikuturvalisuse tähendus kasvab edaspidi üha rohkem ning inimkeskse turvalisuse loomisele ning tugevdamisele tuleb erilist tähelepanu pöörata.
Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum) värskes raportis nenditakse, et umbes 65 protsenti tänastest koolilastest teeb oma töise karjääri vältel tööd, mida ei ole veel olemas. Digitaliseerumise, automatiseerumise ja robootika võimalustest tuleks just praegu julgelt kinni haarata, et Soome ja Eesti taolised riigid võiksid tulevikus läbi lüüa. Lisaks on vaja ka osata loobuda – vähemalt osaliselt – vanast, sellest, mis on olnud seni.
Tegemist on ühiskonna struktuuri, ettevõtlusmudelite ning isegi meie elulaadi uuenemisega, mille käigus on vaja hoolitseda usu eest selle uuenemise vajalikkusse. Inimkeskne mõttelaad on võimaluste ärakasutamise seisukohalt esmatähtis. Näiteks digitaalse turvalisuse valdkonnas oleme me tasahilju liikumas kontrolli- ja tehnoloogiakesksest turvalisusest inimkeskse turvalisuse poole.
Kuigi meie vahel on ka erinevusi, viivad Soome ja Eesti teed nii turvalisuse kui ka võimaluste seisukohalt samasse suunda. Mõlemas riigis on nüüd tähtis, et suudetaks tugevdada inimeste usaldust nii turvalisuse alalhoidmise suhtes kui ka nende muutuste suhtes, mis on vajalikud majanduse konkurentsivõime parandamiseks.
### Response:
Jarno Limnéll: turvalisus, tulevik ja inimene |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Critérium Souvenir Louis-Nucéra kulges 1,8 kilomeetri pikkusel ringil ning seda ringi tuli läbida 40 korda, vahendab Rattauudised.ee.
Teise koha võitis Thibault Athané (CR4C Roanne) ning kolmas oli Antoine Lavieu (SC Nice Jollywear).
Hallop sai auhinna kätte samal poodiumil, millele tõusis hiljem ka Paris-Nice’I velotuuri üldvõitja Geraint Thomas. | Eesti rattur võitis Pariis - Nice'i lõpuetapi soojendusvõistluse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Critérium Souvenir Louis-Nucéra kulges 1,8 kilomeetri pikkusel ringil ning seda ringi tuli läbida 40 korda, vahendab Rattauudised.ee.
Teise koha võitis Thibault Athané (CR4C Roanne) ning kolmas oli Antoine Lavieu (SC Nice Jollywear).
Hallop sai auhinna kätte samal poodiumil, millele tõusis hiljem ka Paris-Nice’I velotuuri üldvõitja Geraint Thomas.
### Response:
Eesti rattur võitis Pariis - Nice'i lõpuetapi soojendusvõistluse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Õppuritel on reaalsed lahingukogemused praktiliselt konventsionaalsest sõjast ja see annab meile väga palju infot näiteks sellest, millised on suurimad puudujäägid kannatanute käsitlemisel ja millistest teiste vigadest meie õppida saaksime," ütles kapten Olveti.
Lisaks lahinguvälja kannatanu käsitlusele ning pedagoogika õppimisele tutvuvad ligi kakskümmend Ukraina meedikut ka Tartu kiirabi ja Maarjamõisa erakorralise meditsiini osakonna tööga.
Ukraina meedikud on sõja- ja katastroofimeditsiini keskuses väljaõppel neljandat korda ning kursus kestab 21. märtsini. Lisaks kaitseväe arstidele viivad kursust läbi õppejõud Tallinna kiirabist ja Põhja-Eesti regionaalhaiglast.
Kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülema kolonelleitnant Ahti Varblase sõnul plaanivad meditsiinikeskuse meedikud sel aastal ka Ukrainasse minna, et seal sarnane traumahaige käsitlemise kursus läbi viia.
Erinevus seisneb selles, et kursuse läbiviijateks on Eestis õppinud Ukraina meedikud, kelle pedagoogikavõtteid Eesti kolleegid vaatlevad ja vajadusel täiendavad.
Teine sellesse aastasse planeeritud kursus sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuses on praegu läbi viidava kursuse tasemest kõrgem ning mõeldud Ukraina arstidele. Kursus õpetab traumahaige käsitlemist haigla erakorralise meditsiini osakonna tasemel ja traumameeskonna töö juhtimist. Üheks kursuse osaks on rahvusvahelise standardi järgi korraldatav traumahaige käsitlemise kursus edasijõudnutele (ATLS).
Kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülesanne on kaitseväelaste, reservmeedikute ja meditsiiniüliõpilaste sõja- ja katastroofimeditsiini õppe läbiviimine. Eesmärk on võimalikult kaasaegne, praktilise suunitlusega ning ühtlustatud väljaõpe tsiviilmeditsiinis harva esinevate kriiside ja vigastuste lahendamiseks. | Ukraina meedikute täiendkoolitus Tartus annab teadmisi ka koolitajaile endile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Õppuritel on reaalsed lahingukogemused praktiliselt konventsionaalsest sõjast ja see annab meile väga palju infot näiteks sellest, millised on suurimad puudujäägid kannatanute käsitlemisel ja millistest teiste vigadest meie õppida saaksime," ütles kapten Olveti.
Lisaks lahinguvälja kannatanu käsitlusele ning pedagoogika õppimisele tutvuvad ligi kakskümmend Ukraina meedikut ka Tartu kiirabi ja Maarjamõisa erakorralise meditsiini osakonna tööga.
Ukraina meedikud on sõja- ja katastroofimeditsiini keskuses väljaõppel neljandat korda ning kursus kestab 21. märtsini. Lisaks kaitseväe arstidele viivad kursust läbi õppejõud Tallinna kiirabist ja Põhja-Eesti regionaalhaiglast.
Kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülema kolonelleitnant Ahti Varblase sõnul plaanivad meditsiinikeskuse meedikud sel aastal ka Ukrainasse minna, et seal sarnane traumahaige käsitlemise kursus läbi viia.
Erinevus seisneb selles, et kursuse läbiviijateks on Eestis õppinud Ukraina meedikud, kelle pedagoogikavõtteid Eesti kolleegid vaatlevad ja vajadusel täiendavad.
Teine sellesse aastasse planeeritud kursus sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuses on praegu läbi viidava kursuse tasemest kõrgem ning mõeldud Ukraina arstidele. Kursus õpetab traumahaige käsitlemist haigla erakorralise meditsiini osakonna tasemel ja traumameeskonna töö juhtimist. Üheks kursuse osaks on rahvusvahelise standardi järgi korraldatav traumahaige käsitlemise kursus edasijõudnutele (ATLS).
Kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülesanne on kaitseväelaste, reservmeedikute ja meditsiiniüliõpilaste sõja- ja katastroofimeditsiini õppe läbiviimine. Eesmärk on võimalikult kaasaegne, praktilise suunitlusega ning ühtlustatud väljaõpe tsiviilmeditsiinis harva esinevate kriiside ja vigastuste lahendamiseks.
### Response:
Ukraina meedikute täiendkoolitus Tartus annab teadmisi ka koolitajaile endile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma esimeses mängus Läti kõrgliigas sekkus Kauber vahetusest 53. minutil ning oli täpne 74. minutil, kasutades resultatiivselt ära vastaste keskkaitsja eksimuse, vahendab Soccernet.ee.
Samas mängus sai jala valgeks ka mullu Sillamäe Kalevis mänginud Kõrõlo Silitš, kes lõi enne seda värava otse nurgalöögist!
Eesti vutisõpradele tuttavaid nimesid osales mängus veelgi - Riia klubi eest tegi kaasa näiteks Ukraina kaitsja Vitali Poljanski, kes sel talvel käis testimisel Nõmme Kaljus ning eelmise kümnendi lõpus pallis Pärnu Vapruses.
Video kohtumise väravatest (Silitši nurgalöök alates 0:58, Kauberi värav 1:18):
Spilgtākie spēles momenti. Spēles ieraksts šeit: http://straume.lmt.lv/lv/sports/futbols/jelgava-rfs/1891
Posted by FK Jelgava on Saturday, 12 March 2016 | VIDEO | Kauber debüteeris Lätis väravaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma esimeses mängus Läti kõrgliigas sekkus Kauber vahetusest 53. minutil ning oli täpne 74. minutil, kasutades resultatiivselt ära vastaste keskkaitsja eksimuse, vahendab Soccernet.ee.
Samas mängus sai jala valgeks ka mullu Sillamäe Kalevis mänginud Kõrõlo Silitš, kes lõi enne seda värava otse nurgalöögist!
Eesti vutisõpradele tuttavaid nimesid osales mängus veelgi - Riia klubi eest tegi kaasa näiteks Ukraina kaitsja Vitali Poljanski, kes sel talvel käis testimisel Nõmme Kaljus ning eelmise kümnendi lõpus pallis Pärnu Vapruses.
Video kohtumise väravatest (Silitši nurgalöök alates 0:58, Kauberi värav 1:18):
Spilgtākie spēles momenti. Spēles ieraksts šeit: http://straume.lmt.lv/lv/sports/futbols/jelgava-rfs/1891
Posted by FK Jelgava on Saturday, 12 March 2016
### Response:
VIDEO | Kauber debüteeris Lätis väravaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna Lastehaigla kinnitas ERR-i uudisteportaalile, et haiglas on üks laps vingugaasimürgituse tõttu ravil.
Delfile teadaolevalt juhtus eile õhtul gaasiboileriõnnetus samas viiekordses Kopli majas, kus jaanuaris suri vingugaasimürgitusse duši alla läinud laps.
Jaanuari lõpus sattus Tallinna lastehaiglasse kaks last üliraske vingumürgitusega, mis sai alguse vannitoa gaasiboilerist. 10- ja 16-aastase lapse jaoks lõppes kõik õnnelikult.
Veidi varem, 10. jaanuaril juhtus Tallinnas Kopli kortermajas ränk õnnetus, kus duši alla läinud 11-aastane Mihhail sai surmavalt raske vingugaasimürgituse. | Leht: Tallinnas sai vanni läinud laps vingugaasimürgituse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna Lastehaigla kinnitas ERR-i uudisteportaalile, et haiglas on üks laps vingugaasimürgituse tõttu ravil.
Delfile teadaolevalt juhtus eile õhtul gaasiboileriõnnetus samas viiekordses Kopli majas, kus jaanuaris suri vingugaasimürgitusse duši alla läinud laps.
Jaanuari lõpus sattus Tallinna lastehaiglasse kaks last üliraske vingumürgitusega, mis sai alguse vannitoa gaasiboilerist. 10- ja 16-aastase lapse jaoks lõppes kõik õnnelikult.
Veidi varem, 10. jaanuaril juhtus Tallinnas Kopli kortermajas ränk õnnetus, kus duši alla läinud 11-aastane Mihhail sai surmavalt raske vingugaasimürgituse.
### Response:
Leht: Tallinnas sai vanni läinud laps vingugaasimürgituse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olen düstoopiliste noorteulmekate ebaoriginaalsuse ja vahel ka otsese rumaluse peale varemgi pahameelt avaldanud, aga tunnen siinkohal vajadust seda uuesti teha: "Lahkulööja" mitte ainult ei lähtu teiste poolt sissetöötatud stampidest, vaid kopeerib konkreetselt hulga õnnestunumaid teoseid, mida viimastel aastatel märkimisväärne kassatulu on saatnud. Asi ei ole loo üldises ülesehituses, mis nagunii "Näljamängudega" äravahetamiseni sarnane on – nimelt ongi terve "Lahkulööja" seeria üles ehitatud varastatud ideede peale, millest annavad tunnistust konkureerivatest frantsiisidest näpatud dialoogikatked ja muud detailsed ühtivused, mida oleks ka kõige sinisilmsemal fännil raske kokkusattumusteks nimetada. Jah, võib ju argumenteerida, et filmimaailm ongi ebaoriginaalne, tuginedes suuresti uusversioonidele ja järgedele, aga "Lahkulööja" viib selle väite täielikku ekstreemi. Kui tegu oleks mõne B-filmiga, ei viriseks ma absoluutselt, kuid "Lahkulööja" eelarve ulatub ju sadadesse miljonitesse dollaritesse ning sel juhul on nii otsene jäljendamine lihtsalt rumal.
See on muidugi juba minu puhtisiklik arvamus, aga "Lahkulööja" rumalus ei seisne mitte ainult selles, et ta jäljendab, vaid ka selles, mida ta jäljendab. Kui maailmas on nii palju filme, millest õppust võtta, siis tundub "Näljamängudest" lähtumine paraja raiskamisena. "Näljamängud" on ju isegi ebastabiilne ja suhteliselt pretensioonitu seeria, mis filmikunstilises mõttes mitte mingisugust väärtust ei oma, nii et võite vaid ette kujutada, kuidas näeb välja selle katkendlikum ja nihestatum koopia. Iseenesest võib minu kriitika mingil määral alusetu olla, kuna "Lahkulööja" põhineb samanimelisel Veronica Rothi raamatusarjal ja on väga võimalik, et ekraniseeringute ebaoriginaalsus tulenebki otseselt algmaterjali puudulikkusest, aga olen üldiselt arvamusel, et igast stsenaariumist saab vähemalt mingigi kriteeriumi järgi hinnates hea filmi teha, nii et mu pahameel jääb endiselt püsima. Antud teoses on vaid üks faktor, mida võib täiesti objektiivselt korralikuks nimetada, ning see on viis, kuidas siinset postapokalüptilist kõrbemaastikku kujutatud on. Eriefektid ei ole üldiselt filmi eelarvega vastavuses, aga see madmaxilikult põrgulik pinnas on tõepoolest võimas vaatepilt.
"Murdmatu", järjekorras seeria kolmas osa, ei ole tegelikult sugugi selle saaga madalpunkt: pärast mullust "Mässajat" võib see mõnes mõttes isegi õnnestumisena tunduda, kuna eelmine sissekanne oli tõepoolest igal rindel kohutav, samas kui uus osa on vähemasti natukenegi meelelahutuslik. Hea filmi tiitlile ei pretendeeri neist ükski, aga vaevalt selle poole üldse püüeldud on, sest sedasorti teoste kõrgeim siht saabki olla vaid aja sisustamine. Näiteks kui pärast väsitavat tööpäeva tekib tahtmine kinosaalis veidi puhata, on "Murdmatu" selle jaoks praktiliselt ideaalne valik – nimelt on film nii sisutühi, et võid väga vabalt kasvõi pool selle kestusest maha magada ja ikkagi sündmustikust täielikult aru saada. Samas on see eelmise osaga võrreldes pigem edasiminek, kuna "Mässajas" ei olnud reaalset tegevust absoluutselt. Siin on vähemalt kohati isegi päris head action 'it.
Kui rääkida konkreetsemalt puudujääkidest, ei saa üle ega ümber filmi peaossa paigutatud Shailene Woodleyst, kes on märulikangelase rollis lihtsalt ebausutav. Näitlejaannet on neiul küllaga, seda ei saa eitada, aga action -filmis pole see sugugi prioriteetne (just nagu Schwarzenegger ja Stallone tõestanud on) ning tulemus näeb vägagi kentsakas välja. Ilmselt on häda selles, et Woodley tegelane ei nõudnud esimeses osas eriti füüsilist rollisooritust ja näitlejanna paistis säärase emotsionaalse karakteri jaoks sobiliku valikuna, nii et nüüd ongi satutud tobedasse olukorda, kus seeria reklaamnägu on keegi, kes seda rolli sugugi välja kanda ei suuda. Tegelaste kohta veel: filmi vaieldamatult sümpaatseim karakter on Miles Telleri kehastatud Peter ning tema kahepalgeline psühhopaat, mis ütleb stsenaariumi kohta nii mõndagi. Näiteks on keegi arvanud (ma pole päris kindel, kas see võis olla stsenarist, Veronica Roth või keegi kolmas), et vaataja peaks Naomi Wattsi karakteri heaolust hoolima, samas kui vaid mõni hetk varem on selgeks tehtud, et tegemist on halastamatu juhiga, kes tolereerib surmanuhtlust ja ajupesu. Zoë Kravitzi tegelane on juba teist osa järjest täiesti kasutu, aga selle asemel, et ta loost täielikult välja kirjutada või siis vastupidiselt kuidagiviisi vajalikuks muuta, lastakse tal peategelastega lihtsalt kaasas tolkneda.
"Lahkulööja sari" on halb sari. "Murdmatu" on halb film. Soovitan hoiduda.
Treiler: | Arvustus. "Lahkulööja sari: Murdmatu" on halva filmisarja halb jätk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olen düstoopiliste noorteulmekate ebaoriginaalsuse ja vahel ka otsese rumaluse peale varemgi pahameelt avaldanud, aga tunnen siinkohal vajadust seda uuesti teha: "Lahkulööja" mitte ainult ei lähtu teiste poolt sissetöötatud stampidest, vaid kopeerib konkreetselt hulga õnnestunumaid teoseid, mida viimastel aastatel märkimisväärne kassatulu on saatnud. Asi ei ole loo üldises ülesehituses, mis nagunii "Näljamängudega" äravahetamiseni sarnane on – nimelt ongi terve "Lahkulööja" seeria üles ehitatud varastatud ideede peale, millest annavad tunnistust konkureerivatest frantsiisidest näpatud dialoogikatked ja muud detailsed ühtivused, mida oleks ka kõige sinisilmsemal fännil raske kokkusattumusteks nimetada. Jah, võib ju argumenteerida, et filmimaailm ongi ebaoriginaalne, tuginedes suuresti uusversioonidele ja järgedele, aga "Lahkulööja" viib selle väite täielikku ekstreemi. Kui tegu oleks mõne B-filmiga, ei viriseks ma absoluutselt, kuid "Lahkulööja" eelarve ulatub ju sadadesse miljonitesse dollaritesse ning sel juhul on nii otsene jäljendamine lihtsalt rumal.
See on muidugi juba minu puhtisiklik arvamus, aga "Lahkulööja" rumalus ei seisne mitte ainult selles, et ta jäljendab, vaid ka selles, mida ta jäljendab. Kui maailmas on nii palju filme, millest õppust võtta, siis tundub "Näljamängudest" lähtumine paraja raiskamisena. "Näljamängud" on ju isegi ebastabiilne ja suhteliselt pretensioonitu seeria, mis filmikunstilises mõttes mitte mingisugust väärtust ei oma, nii et võite vaid ette kujutada, kuidas näeb välja selle katkendlikum ja nihestatum koopia. Iseenesest võib minu kriitika mingil määral alusetu olla, kuna "Lahkulööja" põhineb samanimelisel Veronica Rothi raamatusarjal ja on väga võimalik, et ekraniseeringute ebaoriginaalsus tulenebki otseselt algmaterjali puudulikkusest, aga olen üldiselt arvamusel, et igast stsenaariumist saab vähemalt mingigi kriteeriumi järgi hinnates hea filmi teha, nii et mu pahameel jääb endiselt püsima. Antud teoses on vaid üks faktor, mida võib täiesti objektiivselt korralikuks nimetada, ning see on viis, kuidas siinset postapokalüptilist kõrbemaastikku kujutatud on. Eriefektid ei ole üldiselt filmi eelarvega vastavuses, aga see madmaxilikult põrgulik pinnas on tõepoolest võimas vaatepilt.
"Murdmatu", järjekorras seeria kolmas osa, ei ole tegelikult sugugi selle saaga madalpunkt: pärast mullust "Mässajat" võib see mõnes mõttes isegi õnnestumisena tunduda, kuna eelmine sissekanne oli tõepoolest igal rindel kohutav, samas kui uus osa on vähemasti natukenegi meelelahutuslik. Hea filmi tiitlile ei pretendeeri neist ükski, aga vaevalt selle poole üldse püüeldud on, sest sedasorti teoste kõrgeim siht saabki olla vaid aja sisustamine. Näiteks kui pärast väsitavat tööpäeva tekib tahtmine kinosaalis veidi puhata, on "Murdmatu" selle jaoks praktiliselt ideaalne valik – nimelt on film nii sisutühi, et võid väga vabalt kasvõi pool selle kestusest maha magada ja ikkagi sündmustikust täielikult aru saada. Samas on see eelmise osaga võrreldes pigem edasiminek, kuna "Mässajas" ei olnud reaalset tegevust absoluutselt. Siin on vähemalt kohati isegi päris head action 'it.
Kui rääkida konkreetsemalt puudujääkidest, ei saa üle ega ümber filmi peaossa paigutatud Shailene Woodleyst, kes on märulikangelase rollis lihtsalt ebausutav. Näitlejaannet on neiul küllaga, seda ei saa eitada, aga action -filmis pole see sugugi prioriteetne (just nagu Schwarzenegger ja Stallone tõestanud on) ning tulemus näeb vägagi kentsakas välja. Ilmselt on häda selles, et Woodley tegelane ei nõudnud esimeses osas eriti füüsilist rollisooritust ja näitlejanna paistis säärase emotsionaalse karakteri jaoks sobiliku valikuna, nii et nüüd ongi satutud tobedasse olukorda, kus seeria reklaamnägu on keegi, kes seda rolli sugugi välja kanda ei suuda. Tegelaste kohta veel: filmi vaieldamatult sümpaatseim karakter on Miles Telleri kehastatud Peter ning tema kahepalgeline psühhopaat, mis ütleb stsenaariumi kohta nii mõndagi. Näiteks on keegi arvanud (ma pole päris kindel, kas see võis olla stsenarist, Veronica Roth või keegi kolmas), et vaataja peaks Naomi Wattsi karakteri heaolust hoolima, samas kui vaid mõni hetk varem on selgeks tehtud, et tegemist on halastamatu juhiga, kes tolereerib surmanuhtlust ja ajupesu. Zoë Kravitzi tegelane on juba teist osa järjest täiesti kasutu, aga selle asemel, et ta loost täielikult välja kirjutada või siis vastupidiselt kuidagiviisi vajalikuks muuta, lastakse tal peategelastega lihtsalt kaasas tolkneda.
"Lahkulööja sari" on halb sari. "Murdmatu" on halb film. Soovitan hoiduda.
Treiler:
### Response:
Arvustus. "Lahkulööja sari: Murdmatu" on halva filmisarja halb jätk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise ainuke värav sündis 14. minutil, kui eestlannad ei suutnud oma trahvikasti juures palli puhastada ning vastased lasti löögile. Eesti kahjuks maandus see löök väravas. Sellega sai Eesti tabelisse viigi kõrvale kaotuse ning ühe punktiga asutakse kolmandal kohal, vahendab Jalgpall.ee.
Peatreener Aleksandra Ševoldajeva sõnul oli esitus parem kui eelmisel korral, ent kohti, mida parandada, on küllaga. "Tegime kindlasti individuaalselt parema mängu kui eelmine kord, kuid võistkondlikke lahendusi nii ründe- kui kaitsefaasis peame siin turniiril veel väga palju parandama."
Mäng ei kuulu koondiste ametlike mängude hulka, kuna vastaseks pole riigi koondis. Teisipäeval mängivad eestlannad Põhja-Koreaga, kes on võitnud Krasnodari 4:0 ja Siberit 5:1. | Neidude U-19 kaotas Krasnodari piirkonna eakaaslastele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise ainuke värav sündis 14. minutil, kui eestlannad ei suutnud oma trahvikasti juures palli puhastada ning vastased lasti löögile. Eesti kahjuks maandus see löök väravas. Sellega sai Eesti tabelisse viigi kõrvale kaotuse ning ühe punktiga asutakse kolmandal kohal, vahendab Jalgpall.ee.
Peatreener Aleksandra Ševoldajeva sõnul oli esitus parem kui eelmisel korral, ent kohti, mida parandada, on küllaga. "Tegime kindlasti individuaalselt parema mängu kui eelmine kord, kuid võistkondlikke lahendusi nii ründe- kui kaitsefaasis peame siin turniiril veel väga palju parandama."
Mäng ei kuulu koondiste ametlike mängude hulka, kuna vastaseks pole riigi koondis. Teisipäeval mängivad eestlannad Põhja-Koreaga, kes on võitnud Krasnodari 4:0 ja Siberit 5:1.
### Response:
Neidude U-19 kaotas Krasnodari piirkonna eakaaslastele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu ülikoolis teisel kursusel füüsikat õppiv Reinkubjas rõhutas, et suures plaanis on kõigi tudengisatelliitide eesmärgiks eeskätt teaduse ja tehnoloogia populariseerimine. ''See teadusprojekt – päikesepuri, mina ütleks, et see on lihtsalt lisandväärtus meie tegevusele. Praegusel hetkel ma tahaks loota, et me paneme selle sinna peale. Me saame sellega teha teadust, aga eks me näe, mis saab,'' sõnas tudeng saates ''Labor''. Nõnda ei välistata, et huvitama või olulisema eksperimendi leidmisel lisatakse tehiskaaslasele teine katseseadeldis.
Lähtepunktiks on siiski päikesepurje poolt pakutavate võimaluste kompamine. Näiteks ESTCube-2'ga loodetakse proovile panna idee, et sellega on võimalik leevendada kosmoseprügiga seonduvaid probleeme. ''Kasutame seda (traati) täpselt niimoodi, nagu see on, laeme selle samamoodi laenguga, aga see hakkab interakteeruma atmosfääri osakestega, mis aeglustavad seda. Selle asemel, et see tuleks alla 25 aastaga nagu ESTCube-1 praegu, saaksime poole aastaga paarsada kilomeetrit orbiidist vähemaks,'' selgitas Reinkubjas.
ESTCube-3 loodetakse saata juba Kuu lähistele. Kuna Maa magnetväli avaldab Päikeselt lähtuvate osakeste liikumist planeedist isegi kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusel, pole võimalik Maa-lähedasel orbiidil Reinkubjase sõnul täpselt teada saada, kuidas hakkab päikesepuri käituma planeetidevahelises ruumis.
''Kui me läheme Kuu juurde, kus meil Maa magnetvälja enam ei ole, siis me saame näha, mida see päikesepuri teeb reaalse päikesetuule käes. [...] Potentsiaali on väga palju. Kui me näeme seal Kuu orbiidil, et see päikesepuri töötab, siis meil on võimalik saavutada enneolematuid kiirusi kosmoses,'' märkis tudeng.
Reinkubjas nentis, et satelliidi Kuu orbiidile toimetamine on keerukam ettevõtmine juba rahalises mõttes. ''Kui Kuule start on, (siis) me räägime suurusjärkudes teistest hindadest kui Maa orbiidi (puhul). See on ka tõsi, et kui Maa orbiidile meil läheb mitu korda aastas rakett, siis Kuu on väga-väga haruldane,'' möönis ta. Kava realiseerumisel oleks eestlaste tehiskaaslane seega ka üks esimestest kuupsatelliitidest, mis Kuu lähistele saadetud. Näiteks NASA loodab esimese kuupsatelliidi selle orbiidile toimetada aastal 2018.
Samaks aastaks loodab Reinkubjas kaaslastega kosmosekõlbulikuks saada ESTCube-2. ''Meil on üks väga tähtis sümboolne sündmus tulemas – Eesti Vabariik 100. Mulle väga meeldiks – meile kõigile väga meeldiks see idee, et pühendada see satelliit Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale. Väga kena oleks, kui me saaksime selle 2018. aastal üles,'' märkis projektijuht. Samas tõdes ta, et tehnika arendamine ja kosmos on juba olemuslikult ettearvamatu, misläbi pole kindel, kas plaan õnnestub. | ESTCube-3 loodetakse saata Kuu orbiidile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu ülikoolis teisel kursusel füüsikat õppiv Reinkubjas rõhutas, et suures plaanis on kõigi tudengisatelliitide eesmärgiks eeskätt teaduse ja tehnoloogia populariseerimine. ''See teadusprojekt – päikesepuri, mina ütleks, et see on lihtsalt lisandväärtus meie tegevusele. Praegusel hetkel ma tahaks loota, et me paneme selle sinna peale. Me saame sellega teha teadust, aga eks me näe, mis saab,'' sõnas tudeng saates ''Labor''. Nõnda ei välistata, et huvitama või olulisema eksperimendi leidmisel lisatakse tehiskaaslasele teine katseseadeldis.
Lähtepunktiks on siiski päikesepurje poolt pakutavate võimaluste kompamine. Näiteks ESTCube-2'ga loodetakse proovile panna idee, et sellega on võimalik leevendada kosmoseprügiga seonduvaid probleeme. ''Kasutame seda (traati) täpselt niimoodi, nagu see on, laeme selle samamoodi laenguga, aga see hakkab interakteeruma atmosfääri osakestega, mis aeglustavad seda. Selle asemel, et see tuleks alla 25 aastaga nagu ESTCube-1 praegu, saaksime poole aastaga paarsada kilomeetrit orbiidist vähemaks,'' selgitas Reinkubjas.
ESTCube-3 loodetakse saata juba Kuu lähistele. Kuna Maa magnetväli avaldab Päikeselt lähtuvate osakeste liikumist planeedist isegi kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusel, pole võimalik Maa-lähedasel orbiidil Reinkubjase sõnul täpselt teada saada, kuidas hakkab päikesepuri käituma planeetidevahelises ruumis.
''Kui me läheme Kuu juurde, kus meil Maa magnetvälja enam ei ole, siis me saame näha, mida see päikesepuri teeb reaalse päikesetuule käes. [...] Potentsiaali on väga palju. Kui me näeme seal Kuu orbiidil, et see päikesepuri töötab, siis meil on võimalik saavutada enneolematuid kiirusi kosmoses,'' märkis tudeng.
Reinkubjas nentis, et satelliidi Kuu orbiidile toimetamine on keerukam ettevõtmine juba rahalises mõttes. ''Kui Kuule start on, (siis) me räägime suurusjärkudes teistest hindadest kui Maa orbiidi (puhul). See on ka tõsi, et kui Maa orbiidile meil läheb mitu korda aastas rakett, siis Kuu on väga-väga haruldane,'' möönis ta. Kava realiseerumisel oleks eestlaste tehiskaaslane seega ka üks esimestest kuupsatelliitidest, mis Kuu lähistele saadetud. Näiteks NASA loodab esimese kuupsatelliidi selle orbiidile toimetada aastal 2018.
Samaks aastaks loodab Reinkubjas kaaslastega kosmosekõlbulikuks saada ESTCube-2. ''Meil on üks väga tähtis sümboolne sündmus tulemas – Eesti Vabariik 100. Mulle väga meeldiks – meile kõigile väga meeldiks see idee, et pühendada see satelliit Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale. Väga kena oleks, kui me saaksime selle 2018. aastal üles,'' märkis projektijuht. Samas tõdes ta, et tehnika arendamine ja kosmos on juba olemuslikult ettearvamatu, misläbi pole kindel, kas plaan õnnestub.
### Response:
ESTCube-3 loodetakse saata Kuu orbiidile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maksuamet on alustanud nende sektorite firmade kontrollimist kogu riigis.
Maksuameti eelmised kampaaniad hõlmasid ehitussektorit, restorane ja odavate pitsade tootjaid.
Soome maksuamet kinnitab, et tõhusate kontrollimistega on võimalik varimajandust vähendada ja ausalt tegutsevate firmade ärikeskkonda parandada. | Soome hakkas varimajandusega võitlema juuksuri- ja taksofirmades | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maksuamet on alustanud nende sektorite firmade kontrollimist kogu riigis.
Maksuameti eelmised kampaaniad hõlmasid ehitussektorit, restorane ja odavate pitsade tootjaid.
Soome maksuamet kinnitab, et tõhusate kontrollimistega on võimalik varimajandust vähendada ja ausalt tegutsevate firmade ärikeskkonda parandada.
### Response:
Soome hakkas varimajandusega võitlema juuksuri- ja taksofirmades |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaksikuid registreeriti 18 paari, neist viis paari poisse, kuus paari tüdrukuid ja seitse segapaari.
Tallinnas registreeriti 422 sündi, Harjumaal 159, Hiiumaal 4, Ida-Virumaal 98, Jõgevamaal 15, Järvamaal 23, Läänemaal 19, Lääne-Virumaal 44, Põlvamaal 18, Pärnumaal 58, Raplamaal 25, Saaremaal 29, Tartumaal 130, Valgamaal 16, Viljandimaal 24 ja Võrumaal 30 lapse sündi.
Veebruaris olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Sofia (9), Aleksandra, Alisa, Annabel, Elisabeth, Emily, Kertu, Isabella ja Marleen (5). Poistele pandi enim nimeks Robert (10), Henri, Sebastian (9), Oskar, Robin (8).
Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1029 sündi. | Veebruaris registreeriti 1114 sündi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaksikuid registreeriti 18 paari, neist viis paari poisse, kuus paari tüdrukuid ja seitse segapaari.
Tallinnas registreeriti 422 sündi, Harjumaal 159, Hiiumaal 4, Ida-Virumaal 98, Jõgevamaal 15, Järvamaal 23, Läänemaal 19, Lääne-Virumaal 44, Põlvamaal 18, Pärnumaal 58, Raplamaal 25, Saaremaal 29, Tartumaal 130, Valgamaal 16, Viljandimaal 24 ja Võrumaal 30 lapse sündi.
Veebruaris olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Sofia (9), Aleksandra, Alisa, Annabel, Elisabeth, Emily, Kertu, Isabella ja Marleen (5). Poistele pandi enim nimeks Robert (10), Henri, Sebastian (9), Oskar, Robin (8).
Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1029 sündi.
### Response:
Veebruaris registreeriti 1114 sündi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rünnak toimus Grand Bassami rannakuurordis, mis asub umbes 40 kilomeetri kaugusel Abidjanist, vahendas BBC.
Kuurort on populaarne nii kohalike kui ka turistide hulgas. Neli hukkunuist olidki pärit lääneriikidest, nende hulgas Prantsusmaalt ja Saksamaalt.
Rünnaku eest võttis vastutuse Islami Maghrebi al-Qaeda (AQIM).
Võimude teatel kurjategijad "neutraliseeriti".
Elevandiluurannik oli kunagi Lääne-Aafrika üks stabiilsemaid riike, kuid 2002. aastal puhkes seal kodusõda, kus omavahel võitlevad peamiselt islamistlik põhjapool ja kristlik lõunapool.
Pealtnägija sõnul avasid kurjategijad tule L'Etoile du Sudi hotelli juures. 14 hukkunuist olid tsiviilelanikud ja 2 sõdurit. | Mässulised lasid Elevandiluurannikul rannas maha 16 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rünnak toimus Grand Bassami rannakuurordis, mis asub umbes 40 kilomeetri kaugusel Abidjanist, vahendas BBC.
Kuurort on populaarne nii kohalike kui ka turistide hulgas. Neli hukkunuist olidki pärit lääneriikidest, nende hulgas Prantsusmaalt ja Saksamaalt.
Rünnaku eest võttis vastutuse Islami Maghrebi al-Qaeda (AQIM).
Võimude teatel kurjategijad "neutraliseeriti".
Elevandiluurannik oli kunagi Lääne-Aafrika üks stabiilsemaid riike, kuid 2002. aastal puhkes seal kodusõda, kus omavahel võitlevad peamiselt islamistlik põhjapool ja kristlik lõunapool.
Pealtnägija sõnul avasid kurjategijad tule L'Etoile du Sudi hotelli juures. 14 hukkunuist olid tsiviilelanikud ja 2 sõdurit.
### Response:
Mässulised lasid Elevandiluurannikul rannas maha 16 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaver on originaalitruu ning ka video vihjab The Carsi omaaegsele lahendusele. Pala pärineb 53-aastase Britta Phillipsi esimeselt, kuu lõpus ilmuvalt sooloalbumilt "Luck Or Magic".
Näitleja, kuid põhiliselt siiski muusik Britta Phillips ei ole mingi uustulnuk, ta oli näiteks kandev osa USA indipundist Luna. Esimest sooloplaati hakkas naine tegema koos DJ ja elektroonilise muusiku Scott Hardkissiga. Koos töötati pea aasta, kuid märtsis 2013 suri 43-aastane Hardkiss ootamatult une pealt. Šokis Britta ei tegelenud albumiga mõnda aega, kuid nüüd võeti materjal taas käsile koos produtsent Eric Broucekiga leiblist DFA. | Päeva video: Britta Phillips - "Drive" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaver on originaalitruu ning ka video vihjab The Carsi omaaegsele lahendusele. Pala pärineb 53-aastase Britta Phillipsi esimeselt, kuu lõpus ilmuvalt sooloalbumilt "Luck Or Magic".
Näitleja, kuid põhiliselt siiski muusik Britta Phillips ei ole mingi uustulnuk, ta oli näiteks kandev osa USA indipundist Luna. Esimest sooloplaati hakkas naine tegema koos DJ ja elektroonilise muusiku Scott Hardkissiga. Koos töötati pea aasta, kuid märtsis 2013 suri 43-aastane Hardkiss ootamatult une pealt. Šokis Britta ei tegelenud albumiga mõnda aega, kuid nüüd võeti materjal taas käsile koos produtsent Eric Broucekiga leiblist DFA.
### Response:
Päeva video: Britta Phillips - "Drive" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajavahemikul 13.-19. märts 2016 astub Piip ja Tuut Teater üheksal korral üles Bravo-festivalil Soomes, Helsingis, Espoos ja Vantaal. Lavastust Piip ja Tuut kontserdil mängitaks soome keeles. Lavastus Piip ja Tuut köögis on sõnadeta ja sellest saab iga Mihkel aru.
Bravo-festival on Soome suurim lastele ja noortele mängivate teatrite festival, mida korraldab Assitej Finland.
Festivali raames toimub järjekordne Põhjamaade ja Baltimaade Assitej liikmesmaade koosolek, et luua koolituste ja festivalide võrgustik, mis toob kasu teatritegijatele ning elamusi kõikide regioonide lastele.
20. märts on rahvusvaheline lastele ja noortele mängivate teatrite päev. Sügisel korraldab Eesti Assitej festivali Teater noorele vaatajale. | Piip ja Tuut esinevad Soome suurimal laste ja noorte teatrifestivalil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajavahemikul 13.-19. märts 2016 astub Piip ja Tuut Teater üheksal korral üles Bravo-festivalil Soomes, Helsingis, Espoos ja Vantaal. Lavastust Piip ja Tuut kontserdil mängitaks soome keeles. Lavastus Piip ja Tuut köögis on sõnadeta ja sellest saab iga Mihkel aru.
Bravo-festival on Soome suurim lastele ja noortele mängivate teatrite festival, mida korraldab Assitej Finland.
Festivali raames toimub järjekordne Põhjamaade ja Baltimaade Assitej liikmesmaade koosolek, et luua koolituste ja festivalide võrgustik, mis toob kasu teatritegijatele ning elamusi kõikide regioonide lastele.
20. märts on rahvusvaheline lastele ja noortele mängivate teatrite päev. Sügisel korraldab Eesti Assitej festivali Teater noorele vaatajale.
### Response:
Piip ja Tuut esinevad Soome suurimal laste ja noorte teatrifestivalil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avapäeva järel 3274 punktiga kaheksandal kohal olnud Uibo alustas teist võistluspäeva 9,00-ga 60 meetri tõkkejooksus (isiklik rekord 8,25) ning teivast enam hüppama ei läinud, vahendab Delfi Sport.
"Tõketes kukkusin ning tegin natukene pöiale liiga. Ärritasin edasi vigastust, mille sain nädal aega enne hooaja esimest võistlust," selgitas Uibo, kelle sõnul ei tohiks vigastus kuigi tõsine olla. "Loodetavasti on rajale tagasi saamine paari nädala küsimus." | Maicel Uibo avalikustas katkestamise põhjuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avapäeva järel 3274 punktiga kaheksandal kohal olnud Uibo alustas teist võistluspäeva 9,00-ga 60 meetri tõkkejooksus (isiklik rekord 8,25) ning teivast enam hüppama ei läinud, vahendab Delfi Sport.
"Tõketes kukkusin ning tegin natukene pöiale liiga. Ärritasin edasi vigastust, mille sain nädal aega enne hooaja esimest võistlust," selgitas Uibo, kelle sõnul ei tohiks vigastus kuigi tõsine olla. "Loodetavasti on rajale tagasi saamine paari nädala küsimus."
### Response:
Maicel Uibo avalikustas katkestamise põhjuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rände- ja naturalisatsiooniameti teatel saabus veerand selle aasta 4400-st esmakordselt asüüli taotlenust säärastest riikidest nagu Albaania, Serbia ja Kosovo.
Eelmisel aastal taotles Hollandis varjupaika ligi 59 000 migranti. Uue korra kohaselt lükatakse turvalistest riikidest saabujate taotlused nüüd kiiremini tagasi ning nad peavad viivitamatult lahkuma. | Veerand Hollandisse saabunuist ei kvalifitseeru pagulasestaatusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rände- ja naturalisatsiooniameti teatel saabus veerand selle aasta 4400-st esmakordselt asüüli taotlenust säärastest riikidest nagu Albaania, Serbia ja Kosovo.
Eelmisel aastal taotles Hollandis varjupaika ligi 59 000 migranti. Uue korra kohaselt lükatakse turvalistest riikidest saabujate taotlused nüüd kiiremini tagasi ning nad peavad viivitamatult lahkuma.
### Response:
Veerand Hollandisse saabunuist ei kvalifitseeru pagulasestaatusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | TÜ arvutiteaduse instituudis loodud sõnade äraarvamise mäng Alias põhineb Eesti Wordnetil. “Teadaolevalt on eesti keeles raamatuna olemas vaid Andrus Saareste poolt Rootsis paguluses kokkupandud mõistepõhine sõnaraamat, kõik teised sõnastikud on sõnapõhised ja paberil esitatud tähestiku järjekorras,” rääkis keeletehnoloogia lektor Heili Orav.
Eesti Wordnet, kus sisaldub ligi 78 000 mõistet, on tänapäevane mõistepõhine arvutisõnastik, mis küll paberile ei jõua. Seda kasutatakse keeletehnoloogilistes rakendustes nagu näiteks info-otsingud, sõnatähenduste ühestamine, masintõlge, keeleõpe, keelemängud jne. Taolises süsteemis on mõisted omavahelistes seostes ning hierarhiates ja neid seoseid on ligi 50.
Wordnet on maailmas üha leviv keeletehnoloogiline ressurss ning oma mõistesõnastiku poole püüdlevad paljud keeled. Princetoni ülikoolis 1985. aastal psühholingvist George Milleri poolt alguse saanud projekti WordNet toetasid algaastail nii USA teadusfond kui ka riigi erinevad arendus- ning luureagentuurid ning tegu on vabavaraga. “Miller soovis panna inimese mentaalse leksikoni arvutisse. Inimene ju mõtleb läbi assotsiatsioonide – kui ütled “kass”, siis mõtleb inimene looma peale,” selgitas Orav wordneti põhimõtet.
Psühholingvistide pärusmaalt jõudis too mentaalne võrgusõnastik varsti aga keeletehnoloogide huviorbiidile. “Ka arvuti peab kuskilt saama semantilist informatsiooni. Näiteks sellist, et mets koosneb puudest ja mingi roomaja on näiteks madu – taolist liigitamise ja klassifitseerimise infot,” kirjeldas Orav. Inglisekeelse WordNeti praegune versioon sisaldab enam kui 150 000 tähenduslikult seotud sõna.
Enamus erinevate keelte wordnette on omakorda ühendatud keeltevahelise indeksiga, mis on kokkuleppeliselt ingliskeelne. Eesti keeletehnoloogia programmi koordineerija Kadri Vare sõnul on teoorias aga võimalik eesti keele kaudu läbi keeltevahelise indeksi jõuda näiteks jaapani, ungari või ükskõik, millise soovitud keeleni. “Kui meil on eestikeelne mõiste “kama”, mida inglise keelde ei annagi väga korralikult tõlkida, siis siin on see võimalik panna keeltevahelisse indeksisse teise suhtega, mis näitab, millest kama koosneb ja et see kuulub toiduainete alammõistete hulka,” kirjeldas Vare.
Wordnettidel on maailmas oma kogukond ja iga kahe aasta tagant korraldatav konverents toimus 2014. aastal ka Tartus. Seda keelevaramut on loomas ka lätlased ning Ungaris arendavad huvilised mansikeelset versiooni, venelastel on aga praeguseks viis erinevat wordnetti. Mitmete keelte wordnetid on kasutusel Google’i masintõlke programmi juures, samuti saab wordnet -tüüpi sõnastikku kasutada keeleõppes ja -mängudes.
Sellest on abi ka sõnatähenduste ühestamise puhul. “Kui tekstis on mitmetähenduslik sõna: näiteks “ajama”, millel võib olla 16 tähendust, siis wordneti abil fikseeritakse tekstis ära see konkreetne tähendus,” ütles Orav. Seda, kuidas on mõisted omavahel wordnetis seotud, saab visualiseerida erinevate vahenditega, näiteks WordTie ’ga.
Aliase veebirakendus. (Foto: Ekraanitõmmis)
TÜ-s loodud Aliase ideed tutvustas informaatika assistent Sven Aller. Kuna wordnetis on olemas sünonüümid, antonüümid, alam- ja ülemmõisted, osa-terviku, põhjussuhted jms, siis võib Aliase mängu vihjete koostamise jätta arvuti hooleks. “Arvuti võtab wordneti andmebaasist mõiste ja vaatab, kas sellel on mingeid seoseid teiste mõistetega ning pakub neid. Kui arvatav sõna on näiteks “kass”, siis annab arvuti vihjeks näiteks “See on teatud liiki koduloom””, näitlikustas Aller. Sisuliselt nii mõtleb ka inimene mängu mängides.
Siiski pole veebipõhise Aliase puhul kasutatud kõiki mõisteid, kuna inimesed ei pruugi harvaesinevate mõistete peale tulla ja see muudaks mängimise liiga raskeks. Sestap pakub mäng välja kolm raskusastet. Lihtsama variandi puhul pakutakse kasutajale arvamiseks neid mõisteid, mis kuuluvad kirjakeele tuhande kõige sagedamini kasutatava sõna hulka. Keerulisemate variantide puhul kuuluvad küsitavad mõisted vastavalt 5000 ja 10 000 kõige sagedasema sõna hulka.
Aliast on praeguseks mängitud kaugelt üle tuhande korra, ent tegu ei ole vaid lustimiseks mõeldud rakendusega. Nimelt saab mängu logifailide järgi vaadata, millised mõisted on inimesele arusaamatud. “Kui ta vastab regulaarselt mingile vihjele valesti, siis järelikult ei kasuta inimene seda igapäevaselt selles kontekstis,” rääkis Aller. Selline tagasiside võimaldab parandada Eesti Wordneti ebatäpsusi ning sõnastikku aina paremaks lihvida.
Kuidas näevad aga TÜ keeletehnoloogid oma valdkonna seisu aastal 2016? Vare sõnul on olukord päris hea: “TÜ-s on lisaks Eesti Wordnetile loodud ka teisi olulisi keeleressursse ja –korpuseid, mis on keeletehnoloogilise tarkvara arendamiseks vajalikud. Programmidest töötab näiteks automaatne eesti keele vormianalüüs küllalt hästi, seda kasutab vajaliku komponendina ka siin kirjeldatud arvuti-Alias.“
Vabalt kättesaadav morfoloogiline analüsaator on Vare sõnul eesti keele puhul vältimatu analüüsietapp: “Spelleri ehk õigekirjakontrollijaga kohtume näiteks teksti toimetades.” Eesti-inglise-eesti masintõlget arendatakse muide aktiivselt nii TÜ-s kui ka Baltikumi suurimas keeletehnoloogiaettevõttes Tilde ning tihti on nende väljund parem kui Google’i automaattõlked. Samuti on olemas arendusfaasis võru keele masintõlge. Ka kõnetehnoloogia ehk kõnetuvastuse ja kõnesünteesi kvaliteet on heal tasemel ja need on võetud kasutusele mitmes lõppkasutajate rakendustes.”
Siinne emakeelt puudutav keeletehnoloogia tase on teadlaste hinnangul hea ja kuna seda toetab ka riiklik programm "Eesti keeletehnoloogia (2011-2017)“, siis on tegu kõigile kasutamiseks oleva vabavaraga. “See on Eesti riigi jaoks oluline, et eesti keel ka infoühiskonnas ja digiajastul säiliks,” tunnustab Vare programmi ellukutsujaid ja toetajaid. | Sõnamäng Alias arvutis - lõbusa ajaviite taga peitub huvitav keelematerjal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
TÜ arvutiteaduse instituudis loodud sõnade äraarvamise mäng Alias põhineb Eesti Wordnetil. “Teadaolevalt on eesti keeles raamatuna olemas vaid Andrus Saareste poolt Rootsis paguluses kokkupandud mõistepõhine sõnaraamat, kõik teised sõnastikud on sõnapõhised ja paberil esitatud tähestiku järjekorras,” rääkis keeletehnoloogia lektor Heili Orav.
Eesti Wordnet, kus sisaldub ligi 78 000 mõistet, on tänapäevane mõistepõhine arvutisõnastik, mis küll paberile ei jõua. Seda kasutatakse keeletehnoloogilistes rakendustes nagu näiteks info-otsingud, sõnatähenduste ühestamine, masintõlge, keeleõpe, keelemängud jne. Taolises süsteemis on mõisted omavahelistes seostes ning hierarhiates ja neid seoseid on ligi 50.
Wordnet on maailmas üha leviv keeletehnoloogiline ressurss ning oma mõistesõnastiku poole püüdlevad paljud keeled. Princetoni ülikoolis 1985. aastal psühholingvist George Milleri poolt alguse saanud projekti WordNet toetasid algaastail nii USA teadusfond kui ka riigi erinevad arendus- ning luureagentuurid ning tegu on vabavaraga. “Miller soovis panna inimese mentaalse leksikoni arvutisse. Inimene ju mõtleb läbi assotsiatsioonide – kui ütled “kass”, siis mõtleb inimene looma peale,” selgitas Orav wordneti põhimõtet.
Psühholingvistide pärusmaalt jõudis too mentaalne võrgusõnastik varsti aga keeletehnoloogide huviorbiidile. “Ka arvuti peab kuskilt saama semantilist informatsiooni. Näiteks sellist, et mets koosneb puudest ja mingi roomaja on näiteks madu – taolist liigitamise ja klassifitseerimise infot,” kirjeldas Orav. Inglisekeelse WordNeti praegune versioon sisaldab enam kui 150 000 tähenduslikult seotud sõna.
Enamus erinevate keelte wordnette on omakorda ühendatud keeltevahelise indeksiga, mis on kokkuleppeliselt ingliskeelne. Eesti keeletehnoloogia programmi koordineerija Kadri Vare sõnul on teoorias aga võimalik eesti keele kaudu läbi keeltevahelise indeksi jõuda näiteks jaapani, ungari või ükskõik, millise soovitud keeleni. “Kui meil on eestikeelne mõiste “kama”, mida inglise keelde ei annagi väga korralikult tõlkida, siis siin on see võimalik panna keeltevahelisse indeksisse teise suhtega, mis näitab, millest kama koosneb ja et see kuulub toiduainete alammõistete hulka,” kirjeldas Vare.
Wordnettidel on maailmas oma kogukond ja iga kahe aasta tagant korraldatav konverents toimus 2014. aastal ka Tartus. Seda keelevaramut on loomas ka lätlased ning Ungaris arendavad huvilised mansikeelset versiooni, venelastel on aga praeguseks viis erinevat wordnetti. Mitmete keelte wordnetid on kasutusel Google’i masintõlke programmi juures, samuti saab wordnet -tüüpi sõnastikku kasutada keeleõppes ja -mängudes.
Sellest on abi ka sõnatähenduste ühestamise puhul. “Kui tekstis on mitmetähenduslik sõna: näiteks “ajama”, millel võib olla 16 tähendust, siis wordneti abil fikseeritakse tekstis ära see konkreetne tähendus,” ütles Orav. Seda, kuidas on mõisted omavahel wordnetis seotud, saab visualiseerida erinevate vahenditega, näiteks WordTie ’ga.
Aliase veebirakendus. (Foto: Ekraanitõmmis)
TÜ-s loodud Aliase ideed tutvustas informaatika assistent Sven Aller. Kuna wordnetis on olemas sünonüümid, antonüümid, alam- ja ülemmõisted, osa-terviku, põhjussuhted jms, siis võib Aliase mängu vihjete koostamise jätta arvuti hooleks. “Arvuti võtab wordneti andmebaasist mõiste ja vaatab, kas sellel on mingeid seoseid teiste mõistetega ning pakub neid. Kui arvatav sõna on näiteks “kass”, siis annab arvuti vihjeks näiteks “See on teatud liiki koduloom””, näitlikustas Aller. Sisuliselt nii mõtleb ka inimene mängu mängides.
Siiski pole veebipõhise Aliase puhul kasutatud kõiki mõisteid, kuna inimesed ei pruugi harvaesinevate mõistete peale tulla ja see muudaks mängimise liiga raskeks. Sestap pakub mäng välja kolm raskusastet. Lihtsama variandi puhul pakutakse kasutajale arvamiseks neid mõisteid, mis kuuluvad kirjakeele tuhande kõige sagedamini kasutatava sõna hulka. Keerulisemate variantide puhul kuuluvad küsitavad mõisted vastavalt 5000 ja 10 000 kõige sagedasema sõna hulka.
Aliast on praeguseks mängitud kaugelt üle tuhande korra, ent tegu ei ole vaid lustimiseks mõeldud rakendusega. Nimelt saab mängu logifailide järgi vaadata, millised mõisted on inimesele arusaamatud. “Kui ta vastab regulaarselt mingile vihjele valesti, siis järelikult ei kasuta inimene seda igapäevaselt selles kontekstis,” rääkis Aller. Selline tagasiside võimaldab parandada Eesti Wordneti ebatäpsusi ning sõnastikku aina paremaks lihvida.
Kuidas näevad aga TÜ keeletehnoloogid oma valdkonna seisu aastal 2016? Vare sõnul on olukord päris hea: “TÜ-s on lisaks Eesti Wordnetile loodud ka teisi olulisi keeleressursse ja –korpuseid, mis on keeletehnoloogilise tarkvara arendamiseks vajalikud. Programmidest töötab näiteks automaatne eesti keele vormianalüüs küllalt hästi, seda kasutab vajaliku komponendina ka siin kirjeldatud arvuti-Alias.“
Vabalt kättesaadav morfoloogiline analüsaator on Vare sõnul eesti keele puhul vältimatu analüüsietapp: “Spelleri ehk õigekirjakontrollijaga kohtume näiteks teksti toimetades.” Eesti-inglise-eesti masintõlget arendatakse muide aktiivselt nii TÜ-s kui ka Baltikumi suurimas keeletehnoloogiaettevõttes Tilde ning tihti on nende väljund parem kui Google’i automaattõlked. Samuti on olemas arendusfaasis võru keele masintõlge. Ka kõnetehnoloogia ehk kõnetuvastuse ja kõnesünteesi kvaliteet on heal tasemel ja need on võetud kasutusele mitmes lõppkasutajate rakendustes.”
Siinne emakeelt puudutav keeletehnoloogia tase on teadlaste hinnangul hea ja kuna seda toetab ka riiklik programm "Eesti keeletehnoloogia (2011-2017)“, siis on tegu kõigile kasutamiseks oleva vabavaraga. “See on Eesti riigi jaoks oluline, et eesti keel ka infoühiskonnas ja digiajastul säiliks,” tunnustab Vare programmi ellukutsujaid ja toetajaid.
### Response:
Sõnamäng Alias arvutis - lõbusa ajaviite taga peitub huvitav keelematerjal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inglismaa on võitnud tänavusel turniiril kõik kuus matši ja teenis alles teise turniirivõidu pärast 2003. aasta MM-triumfi. Kahel eelmisel aastal oli edukaim iirimaa.
Pärast kuue rahvuse turniiriks kasvamist 2000. aastal (varem on tegemist olnud ka kodurahvuste ja viie rahvuse turniiriga) on inglased ja prantslased teeninud edukaimatena viis esikohta, neljal korral on triumfeerinud Wales ja kolmel korral Iirimaa. | Inglismaa ragbikoondis võitis kuue rahvuse turniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inglismaa on võitnud tänavusel turniiril kõik kuus matši ja teenis alles teise turniirivõidu pärast 2003. aasta MM-triumfi. Kahel eelmisel aastal oli edukaim iirimaa.
Pärast kuue rahvuse turniiriks kasvamist 2000. aastal (varem on tegemist olnud ka kodurahvuste ja viie rahvuse turniiriga) on inglased ja prantslased teeninud edukaimatena viis esikohta, neljal korral on triumfeerinud Wales ja kolmel korral Iirimaa.
### Response:
Inglismaa ragbikoondis võitis kuue rahvuse turniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Partei liikmeskonna vähenemine ei tähenda koheselt erakonna olulisuse kahanemist, kuid selle pikaajaline jätkumine viitab asjaolule, et kandepind valijaskonnas on ahtamaks muutumas," kommenteeris analüüsi MTÜ Valimisvaatlus juhatuse liige Priit Kallakas.
Kui 2013. aastal liitus erakondadega 5271 inimest, siis mullu oli parteidesse astuda soovijaid vaid 1275. Kallakase sõnul on liitumine pidurdunud eelkõige kolmel põhjusel.
"Peamine mõjutaja on kindlasti rahvastiku demograafiline olukord. Viimastel aastatel valimisealiseks saanud vanusegrupp on demograafilises augus ning erakondadega liitub üha vähem noori poliitikahuvilisi," märkis ta.
Teise põhjusena tõi Kallakas esile kodanikuühiskonna ja sotsiaalmeedia esiletõusu. "Parteid konkureerivad liikmeskonna kasvatamisel muude kolmanda sektori organisatsioonidega. Kui meenutada vaid ACTA-vastast liikumist, rahvakogu või sõbralikku Eestit, siis võime näha, et inimene ei pea enam astuma erakonda, et kodukamaral midagi korda saata," lisas ta.
Kolmas mõjutaja on analüüsi järgi ühiskonna parteistumise loomuliku lae saavutamine. "Eestis kuulub erakondadesse ligikaudu 6,5 protsenti valijaskonnast, mis on Euroopas vägagi kõrge näitaja," ütles Kallakas.
"Tõenäoliselt oleme jõudnud faasi, kus erakondadel on olemas kriitiline mass inimesi, kellega on võimalik nii kohalikul kui riigitasandil võimu eest võidelda ja seda ka teostada." | Erakondadega ühinemine on Eestis pidurdunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Partei liikmeskonna vähenemine ei tähenda koheselt erakonna olulisuse kahanemist, kuid selle pikaajaline jätkumine viitab asjaolule, et kandepind valijaskonnas on ahtamaks muutumas," kommenteeris analüüsi MTÜ Valimisvaatlus juhatuse liige Priit Kallakas.
Kui 2013. aastal liitus erakondadega 5271 inimest, siis mullu oli parteidesse astuda soovijaid vaid 1275. Kallakase sõnul on liitumine pidurdunud eelkõige kolmel põhjusel.
"Peamine mõjutaja on kindlasti rahvastiku demograafiline olukord. Viimastel aastatel valimisealiseks saanud vanusegrupp on demograafilises augus ning erakondadega liitub üha vähem noori poliitikahuvilisi," märkis ta.
Teise põhjusena tõi Kallakas esile kodanikuühiskonna ja sotsiaalmeedia esiletõusu. "Parteid konkureerivad liikmeskonna kasvatamisel muude kolmanda sektori organisatsioonidega. Kui meenutada vaid ACTA-vastast liikumist, rahvakogu või sõbralikku Eestit, siis võime näha, et inimene ei pea enam astuma erakonda, et kodukamaral midagi korda saata," lisas ta.
Kolmas mõjutaja on analüüsi järgi ühiskonna parteistumise loomuliku lae saavutamine. "Eestis kuulub erakondadesse ligikaudu 6,5 protsenti valijaskonnast, mis on Euroopas vägagi kõrge näitaja," ütles Kallakas.
"Tõenäoliselt oleme jõudnud faasi, kus erakondadel on olemas kriitiline mass inimesi, kellega on võimalik nii kohalikul kui riigitasandil võimu eest võidelda ja seda ka teostada."
### Response:
Erakondadega ühinemine on Eestis pidurdunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui teadustaja selle info keset mängu edastas, võttis tribüünidel maad suur vaikus ja väga vähesed fännid reageerisid Borussia palluri Shinji Kagawa tabamuse peale, mis tegi lõppseisuks 2:0. Pärast lõpuvilet võttis publik üles populaarse jalgpallilaulu "You'll Never Walk Alone".
Matši järel kinnitas Borussia surmajuhtumit ja veel üht teist intsidenti, kus üks kaasaelaja vajas elustamist. "Me tunneme suurt kurbust ja oleme mõtetes nende perekondadega. Haiglast tulnud teate kohaselt on teise kannatanu olukord stabiilne," teatas klubi. | Dortmundi Borussia poolehoidja suri keset mängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui teadustaja selle info keset mängu edastas, võttis tribüünidel maad suur vaikus ja väga vähesed fännid reageerisid Borussia palluri Shinji Kagawa tabamuse peale, mis tegi lõppseisuks 2:0. Pärast lõpuvilet võttis publik üles populaarse jalgpallilaulu "You'll Never Walk Alone".
Matši järel kinnitas Borussia surmajuhtumit ja veel üht teist intsidenti, kus üks kaasaelaja vajas elustamist. "Me tunneme suurt kurbust ja oleme mõtetes nende perekondadega. Haiglast tulnud teate kohaselt on teise kannatanu olukord stabiilne," teatas klubi.
### Response:
Dortmundi Borussia poolehoidja suri keset mängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Makedoonia politsei teatas, et kahe mehe ja ühe naise surnukehad leiti täna varahommikul jõest, mis on paduvihmade tagajärjel üle kallaste paisunud, vahendas Reuters.
Võimud päästsid 23 migranti, kes viidi Makedoonias asuvasse üleminekulaagrisse. Migrantide rahvus ei ole teada.
Vähemalt 12 000 migranti, nende hulgas tuhanded lapsed, on kogunenud Kreeka põhjaossa Idomeni küla lähedale laagrisse. Makedoonia ja teised Lääne-Balkani riigid on seadnud aga piiriületustele piirangud. | Üle jõe Kreekast Makedooniasse minna püüdnud migrandid uppusid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Makedoonia politsei teatas, et kahe mehe ja ühe naise surnukehad leiti täna varahommikul jõest, mis on paduvihmade tagajärjel üle kallaste paisunud, vahendas Reuters.
Võimud päästsid 23 migranti, kes viidi Makedoonias asuvasse üleminekulaagrisse. Migrantide rahvus ei ole teada.
Vähemalt 12 000 migranti, nende hulgas tuhanded lapsed, on kogunenud Kreeka põhjaossa Idomeni küla lähedale laagrisse. Makedoonia ja teised Lääne-Balkani riigid on seadnud aga piiriületustele piirangud.
### Response:
Üle jõe Kreekast Makedooniasse minna püüdnud migrandid uppusid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nimelt plaanib 34-aastane ründaja suvel klubist lahkuda, kuid andis prantslastele siiski omapärase šansi, et jääb siiski PSG ridadesse.
"Mul on alati olnud fännidega hea side," sõnas Ibrahimovic väljaandele beIN Sport. "Klubi hoolitseb alati minu eest. Mul on alati olnud kõigiga head suhted. See ei ole küsimus."
"Aga praeguse seisuga ei ole ma järgmisel hooajal PSG-s. Mu leping kehtib siin veel poolteist kuud. Naudin seda aega. Mis juhtub järgmisel aastal, seda ma ei tea, aga praeguse seisuga ma siin ei ole," jätkas rootslane.
Seejärel ta naljatles: "Ma ei usu, et nad asendavad Eiffeli torni minu kujuga, nii et .... Isegi klubijuhid ei saa seda minu meelest teha. Aga kui saavad, siis jään siia. Luban seda!"
Ibrahimovic lõi nädalavahetuses 9:0 võidumängus Troyes' üle neli väravat ning on olnud PSG-le vägagi kasulik mängija: tänavu on ta liigas löönud klubi kasuks 24-s mängus 27 väravat ning Meistrite liigas on vastavad numbrid seni kaheksa ja neli. | Ibrahimovici naljad: jään PSG-sse, kui Eiffeli torni asemele tuleb minu kuju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nimelt plaanib 34-aastane ründaja suvel klubist lahkuda, kuid andis prantslastele siiski omapärase šansi, et jääb siiski PSG ridadesse.
"Mul on alati olnud fännidega hea side," sõnas Ibrahimovic väljaandele beIN Sport. "Klubi hoolitseb alati minu eest. Mul on alati olnud kõigiga head suhted. See ei ole küsimus."
"Aga praeguse seisuga ei ole ma järgmisel hooajal PSG-s. Mu leping kehtib siin veel poolteist kuud. Naudin seda aega. Mis juhtub järgmisel aastal, seda ma ei tea, aga praeguse seisuga ma siin ei ole," jätkas rootslane.
Seejärel ta naljatles: "Ma ei usu, et nad asendavad Eiffeli torni minu kujuga, nii et .... Isegi klubijuhid ei saa seda minu meelest teha. Aga kui saavad, siis jään siia. Luban seda!"
Ibrahimovic lõi nädalavahetuses 9:0 võidumängus Troyes' üle neli väravat ning on olnud PSG-le vägagi kasulik mängija: tänavu on ta liigas löönud klubi kasuks 24-s mängus 27 väravat ning Meistrite liigas on vastavad numbrid seni kaheksa ja neli.
### Response:
Ibrahimovici naljad: jään PSG-sse, kui Eiffeli torni asemele tuleb minu kuju |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inimese kõige kallim keel on tema emakeel. Eriti rikastel meie seas võib olla mitu emakeelt. Emakeelekõnelejatel on oma emakeele ilu mõistmiseks võimalus võrrelda seda teiste keeltega.
Keeleoskus on väärtus, sest keel ja mõte on omavahel tihedalt seotud. Lingvistilise relatiivsuse hüpotees ütleb, et kuna me mõtleme keeles ja keeled on erinevad, siis on ka erinevat keelt kõnelevate inimeste mõtlemine erinev.
Minu jaoks on keeled elu mõtestamise ja iseenda mõistmise vahendiks. Keel ei ole taandatav sõnavarale ja grammatikale. Mida rohkem keeli, seda mitmekesisem elutunnetus. Vahel mõtlen kaastundega oma Ameerika ja Vene sõpradele, kes valdavalt oskavad vaid oma keelt.
Minu kadunud, Siberis vangis istunud isa õpetas, et elus tuleb hoida seda, mida keegi sinult ära võtta ei saa. Keeleoskus jääb alles ka siis, kui kõik kaotatakse. Keele õppimisel on üsna tähtis metoodika. Järgnevalt tutvustan Tõnu Lehtsaare nimelist võõrkeele intensiivõppe metoodikat.
Lähtealuseks on seisukoht, et kuna keel on suhtlemisvahend, siis keelt ei saa omandada ilma suhtlemata. Kui siin pole, kellega suhelda, siis tuleb minna sinna, kus elavad selle keele emakeelekõnelejad.
Kui keelt juba natukene oskad, siis mine ÜKSINDA keele emamaale mõnda väikesesse linna ja koli hotelli. Kaasa võta mõni selles keeles kirjutatud raamat.
Otsi ja kasuta kõiki võimalusi suhtlemiseks. Alusta hotellis hommikusöögiga. Säti ennast kellegi lauanaabriks ja püüa alustada vestlust. Parimad vestluskaaslased on vanemad inimesed. Neil on aega ja mõistmist.
Iga kord, kui administraatorist möödud, tee temaga juttu. Võib-olla ta ei viitsi sinuga rääkida, aga tema ametiülesannete hulka kuulub klientidega suhtlemine.
Võta ette üks tänav ja käi igas poes. Väikelinna poodides on hommikud uimased ja müüjatel on aega sinuga suhelda. Ütle ausalt, et sa pole ostja, vaid et sa armastad nende keelt. Õpi igas poes ära mõni uus sõna või väljend. Ütle õpitu kõva ja selge häälega välja ning täna oma õpetajat – poemüüjat.
Et asi sassi ei läheks, võta järgmisel päeval ette mõni teine tänav. Kui kaubandustänavad otsa saavad, siis koli teise linna.
Kasuta võimalust öelda inimestele midagi ilusat. Võib-olla pead mõned laused enne selgeks õppima. Tänavakoristajale soovi jõudu, kiida aedniku lilli ja ütle ajalehemüüjale, et ta teeb tähtsat tööd. Võid arvestada, et enamikul juhtudel areneb komplimendist välja vestlus.
Ära karda teha vigu. Isegi võõrfiloloogid kurdavad, et nad ei oska oma sihtkeelt. Keelega on üldse nõnda nagu inimese hingeeluga, et sellest ei saagi lõpuni aru saada. Tuleb lihtsalt leppida, et nii on. Tegelikkuse jaatamises on aga see võlu, et kui me suudame loobuda soovist muuta mitte muudetavat ja laseme sellel lihtsalt olla, siis ta võtab meid oma ilu ning nüansirohkusega oma lummusesse.
Keeleoskusel on erinevaid määratlusi. Minu arvates algab keeleoskus keeletundest. Seda, mis keeltunne on, ei oska ma hästi seletada. Keeletunne on väga lähedane muusikalisele elamusele. Vahel on nõnda, et mingi viis hakkab meie hinges helisema. Kui keel hakkab hinges helisema, me tunneme selle keele rütmi ja kõla, me otsekui sulame selles keeles, siis on keel omandatud. Sõnavara ja grammatika tulevad ise, kui suhelda.
Seega on keele omandamine pigem emotsionaalne, esteetiline, katarsislik elamus. Keeleoskus on elutunnetus ja olemine, mõistmine ning olla lubamine, mis on sõnadest kõrgemal.
Minu jaoks on see ülev tunne, kui oskan teise inimesega rääkida tema emakeeles. See kõik paneb mind oma emakeelt veel enam armastama, sest see on ju kauneim kaunite seas. Teist mõista suudab vaid see, kes teab, kes ta ise on. | Tõnu Lehtsaar: keelest ja meelest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inimese kõige kallim keel on tema emakeel. Eriti rikastel meie seas võib olla mitu emakeelt. Emakeelekõnelejatel on oma emakeele ilu mõistmiseks võimalus võrrelda seda teiste keeltega.
Keeleoskus on väärtus, sest keel ja mõte on omavahel tihedalt seotud. Lingvistilise relatiivsuse hüpotees ütleb, et kuna me mõtleme keeles ja keeled on erinevad, siis on ka erinevat keelt kõnelevate inimeste mõtlemine erinev.
Minu jaoks on keeled elu mõtestamise ja iseenda mõistmise vahendiks. Keel ei ole taandatav sõnavarale ja grammatikale. Mida rohkem keeli, seda mitmekesisem elutunnetus. Vahel mõtlen kaastundega oma Ameerika ja Vene sõpradele, kes valdavalt oskavad vaid oma keelt.
Minu kadunud, Siberis vangis istunud isa õpetas, et elus tuleb hoida seda, mida keegi sinult ära võtta ei saa. Keeleoskus jääb alles ka siis, kui kõik kaotatakse. Keele õppimisel on üsna tähtis metoodika. Järgnevalt tutvustan Tõnu Lehtsaare nimelist võõrkeele intensiivõppe metoodikat.
Lähtealuseks on seisukoht, et kuna keel on suhtlemisvahend, siis keelt ei saa omandada ilma suhtlemata. Kui siin pole, kellega suhelda, siis tuleb minna sinna, kus elavad selle keele emakeelekõnelejad.
Kui keelt juba natukene oskad, siis mine ÜKSINDA keele emamaale mõnda väikesesse linna ja koli hotelli. Kaasa võta mõni selles keeles kirjutatud raamat.
Otsi ja kasuta kõiki võimalusi suhtlemiseks. Alusta hotellis hommikusöögiga. Säti ennast kellegi lauanaabriks ja püüa alustada vestlust. Parimad vestluskaaslased on vanemad inimesed. Neil on aega ja mõistmist.
Iga kord, kui administraatorist möödud, tee temaga juttu. Võib-olla ta ei viitsi sinuga rääkida, aga tema ametiülesannete hulka kuulub klientidega suhtlemine.
Võta ette üks tänav ja käi igas poes. Väikelinna poodides on hommikud uimased ja müüjatel on aega sinuga suhelda. Ütle ausalt, et sa pole ostja, vaid et sa armastad nende keelt. Õpi igas poes ära mõni uus sõna või väljend. Ütle õpitu kõva ja selge häälega välja ning täna oma õpetajat – poemüüjat.
Et asi sassi ei läheks, võta järgmisel päeval ette mõni teine tänav. Kui kaubandustänavad otsa saavad, siis koli teise linna.
Kasuta võimalust öelda inimestele midagi ilusat. Võib-olla pead mõned laused enne selgeks õppima. Tänavakoristajale soovi jõudu, kiida aedniku lilli ja ütle ajalehemüüjale, et ta teeb tähtsat tööd. Võid arvestada, et enamikul juhtudel areneb komplimendist välja vestlus.
Ära karda teha vigu. Isegi võõrfiloloogid kurdavad, et nad ei oska oma sihtkeelt. Keelega on üldse nõnda nagu inimese hingeeluga, et sellest ei saagi lõpuni aru saada. Tuleb lihtsalt leppida, et nii on. Tegelikkuse jaatamises on aga see võlu, et kui me suudame loobuda soovist muuta mitte muudetavat ja laseme sellel lihtsalt olla, siis ta võtab meid oma ilu ning nüansirohkusega oma lummusesse.
Keeleoskusel on erinevaid määratlusi. Minu arvates algab keeleoskus keeletundest. Seda, mis keeltunne on, ei oska ma hästi seletada. Keeletunne on väga lähedane muusikalisele elamusele. Vahel on nõnda, et mingi viis hakkab meie hinges helisema. Kui keel hakkab hinges helisema, me tunneme selle keele rütmi ja kõla, me otsekui sulame selles keeles, siis on keel omandatud. Sõnavara ja grammatika tulevad ise, kui suhelda.
Seega on keele omandamine pigem emotsionaalne, esteetiline, katarsislik elamus. Keeleoskus on elutunnetus ja olemine, mõistmine ning olla lubamine, mis on sõnadest kõrgemal.
Minu jaoks on see ülev tunne, kui oskan teise inimesega rääkida tema emakeeles. See kõik paneb mind oma emakeelt veel enam armastama, sest see on ju kauneim kaunite seas. Teist mõista suudab vaid see, kes teab, kes ta ise on.
### Response:
Tõnu Lehtsaar: keelest ja meelest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tuntud folk- ja jazzmuusikuid ühendab lisaks kodulinnale Viljandile ka huvi eri rahvaste romansside vastu. Klassikalise haridusega, kuid Eestis pigem folkmuusikuna tuntud tromboonimängija Ruslan Trochynskyi, armastatud jazzkitarrist Andre Maaker ja folgiguru torupillimängija Juhan Suits on leidnud ühise helikeele - romansid.
Kontsertsarjast ei tasu oodata klassikalisi romansikontserte, sest tuntud romansid on saanud muusikute loomusele vastavalt interpreteeritud ja pakutakse nii äratundmis- kui ka üllatuselamusi.
Kontserdid:
6. aprill Tartu, sisevete saatkond
8. aprill Viljandi, pärimusmuusika Ait
9. aprill Tallinn, Jazziklubi Philly Joe's - pärimusoon
13. aprill Mooste viinavabrik
16. aprill Pärnu Ammende Villa | Ruslan Trochynskyi, Andre Maaker ja Juhan Suits esitlevad kontsertsarja Romansid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tuntud folk- ja jazzmuusikuid ühendab lisaks kodulinnale Viljandile ka huvi eri rahvaste romansside vastu. Klassikalise haridusega, kuid Eestis pigem folkmuusikuna tuntud tromboonimängija Ruslan Trochynskyi, armastatud jazzkitarrist Andre Maaker ja folgiguru torupillimängija Juhan Suits on leidnud ühise helikeele - romansid.
Kontsertsarjast ei tasu oodata klassikalisi romansikontserte, sest tuntud romansid on saanud muusikute loomusele vastavalt interpreteeritud ja pakutakse nii äratundmis- kui ka üllatuselamusi.
Kontserdid:
6. aprill Tartu, sisevete saatkond
8. aprill Viljandi, pärimusmuusika Ait
9. aprill Tallinn, Jazziklubi Philly Joe's - pärimusoon
13. aprill Mooste viinavabrik
16. aprill Pärnu Ammende Villa
### Response:
Ruslan Trochynskyi, Andre Maaker ja Juhan Suits esitlevad kontsertsarja Romansid |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.