instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oxfordi naistepaat on üsna rahvusvaheline, sest paadis viiendal positsioonil istuva Luige ja brittide kõrval istuvad sellesse ka hollandlanna Joanne Jansen ja kanadalanna Emma Lukasiewicz.
"Võidu võti on saada eriti hästi hakkama põhitõdedega ja kasutada ära tekkivad võimalused," kommenteeris paatkonna treener Christine Wilson, vahendab Oxfordshire Guardian. "Sõite on vaid üks, sättimiseks ei ole mingeid eelvõistlusi ega finaale. Me austame alati Cambridge'i ja loodame, et nad annavad võistluspäevast endast parima."
Nii meeste kui ka naiste kaheksapaatide duellid peetakse pühapäeval, 27. märtsil. Ülikoolide naised tulid esimest korda veele 1927. aastal ja hakkasid võidu nimel mõõtu võtma kaheksa aastat hiljem. Mehed tulid esimest korda veele juba 1829. aastal.
Naiste seas on Oxford teeninud ajaloo jooksul 29 ja Cambridge 41 võitu, samas on Oxford triumfeerinud kolmel viimasel aastal. | Eestlanna aitab legendaarsel sõudmisvõistlusel Oxfordi ülikooli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oxfordi naistepaat on üsna rahvusvaheline, sest paadis viiendal positsioonil istuva Luige ja brittide kõrval istuvad sellesse ka hollandlanna Joanne Jansen ja kanadalanna Emma Lukasiewicz.
"Võidu võti on saada eriti hästi hakkama põhitõdedega ja kasutada ära tekkivad võimalused," kommenteeris paatkonna treener Christine Wilson, vahendab Oxfordshire Guardian. "Sõite on vaid üks, sättimiseks ei ole mingeid eelvõistlusi ega finaale. Me austame alati Cambridge'i ja loodame, et nad annavad võistluspäevast endast parima."
Nii meeste kui ka naiste kaheksapaatide duellid peetakse pühapäeval, 27. märtsil. Ülikoolide naised tulid esimest korda veele 1927. aastal ja hakkasid võidu nimel mõõtu võtma kaheksa aastat hiljem. Mehed tulid esimest korda veele juba 1829. aastal.
Naiste seas on Oxford teeninud ajaloo jooksul 29 ja Cambridge 41 võitu, samas on Oxford triumfeerinud kolmel viimasel aastal.
### Response:
Eestlanna aitab legendaarsel sõudmisvõistlusel Oxfordi ülikooli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene töö toetub 2006. maailma muutnud avastusele, et keharakke on võimalik paari pärilikkusaines tehtava muudatusega muuta tüvirakkudeks. Pluripotentsed rakud võivad seejärel sõltuvalt keskkonnatingimustest diferentseeruda erinevateks keharakkudeks. Uute uuringute käigus leidsid jaapani teadlased, et kindlate valkude ja keemiliste ühendite olemasolul saab neist kasvatada protosilmi – neljast erinevast rakutüübist koosnevaid ringikujulisi kämpe. Elusorganismis arenevad neist erinevad silma osad, sh sarvkest, võrkkest ja ka lääts.
Nishida kasutas kolleegidega küülikutega tehtud katsetes protosilmade loomiseks algmaterjalina küülikute naharakke ning eraldas protosilmadest kolmanda ringja rakukämbu, millest areneb sarvkest ja silmalääts. Töörühm kasvatas neist katseklaasis läbipaistvad lehekesed ja siirdas need seejärel sünnist saati sarvkesta puudumise tõttu pimedate küülikute silmadesse. Küülikute keha võttis katseklaasis muudetud rakud omaks. Moodustunud lääts muutis loomad nägijaks.
Nishida märgib kolleegidega, et tehniliselt saab analoogselt taastada patsientide enda rakkudega ka peaaegu kõiki teisi silmaosi. Sama lahenduse inimeste puhul kasutamine võtab aga aega veel aastaid.
Märksa kiiremini võiks praktikasse jõuda teine ajakirjas Nature esitletud lahendus. Hiina ja ameerika teadlased tegid katseid jäneste ja makaakidega, keda vaevas läätsekae ehk silmaläätse hägustumine. Inimesi kimbutab häda tavaliselt vanurieas. Paraku võib see geneetilise häire või vigastuse tõttu tekkida aga ka juba isegi imikutel. Lahenduseks on läätse eemaldamine ja selle asendamine kunstmaterjalist valmistatud analoogiga. Iga kord pole aga sellest abi ja protseduuriga võivad kaasneda erinevad tüsistused.
James Funderburgh Pennsylvania ülikoolist otsustasid sarnaselt Nishidaga otsida abi erinevateks silmarakkudeks areneda suutvatest tüvirakkudest (LEC). Vastupidiselt jaapanlastele huvitasid neid tüvirakud, mis juba niigi silmas paiknevad. Tüüpilise läätse asendamise operatsiooni käigus eemaldatakse LEC-idest paraku märkimisväärne osa. Funderburgh leidis kolleegidega võimaluse teha seda suuremate kadudeta. Nii suudab silm ise uue läätse kasvatada.
Meetodi lihvimise järel kasutas töörühm sama protseduuri 12 imiku nägemise parandamiseks. Tüvirakkudest uue läätse moodustumiseks kulus keskmiselt kaheksa kuud. Funderburgh kirjutab kolleegidega, et esimene operatsioon viidi läbi kahe aasta eest ja lapse nägemine oli endiselt hea. Statistiliselt esines tüsistusi kõigi operatsioonide lõikes harvem kui igal viiendal juhul. Tüüpiliselt küündib see imikute puhul 93 protsendini. Laste enda rakkudest kasvanud silmad olid tehisläätsedest 20 korda selgemad.
Töörühm nendib, et enne lahenduse tavapraktikas rakendamist tuleb teha katseid täiendavate inimestega. Samuti pole kindel, et see töötab sama hästi ka täiskasvanute, eriti vanemaealiste puhul. Tüvirakkude võime teisteks rakkudeks diferentseeruda langeb vanusega.
Hinnanguliselt on maailmas silmakae tõttu pimedad 20 miljonit inimest. | Tüvirakud pakuvad uut võimalust nägemise taastamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene töö toetub 2006. maailma muutnud avastusele, et keharakke on võimalik paari pärilikkusaines tehtava muudatusega muuta tüvirakkudeks. Pluripotentsed rakud võivad seejärel sõltuvalt keskkonnatingimustest diferentseeruda erinevateks keharakkudeks. Uute uuringute käigus leidsid jaapani teadlased, et kindlate valkude ja keemiliste ühendite olemasolul saab neist kasvatada protosilmi – neljast erinevast rakutüübist koosnevaid ringikujulisi kämpe. Elusorganismis arenevad neist erinevad silma osad, sh sarvkest, võrkkest ja ka lääts.
Nishida kasutas kolleegidega küülikutega tehtud katsetes protosilmade loomiseks algmaterjalina küülikute naharakke ning eraldas protosilmadest kolmanda ringja rakukämbu, millest areneb sarvkest ja silmalääts. Töörühm kasvatas neist katseklaasis läbipaistvad lehekesed ja siirdas need seejärel sünnist saati sarvkesta puudumise tõttu pimedate küülikute silmadesse. Küülikute keha võttis katseklaasis muudetud rakud omaks. Moodustunud lääts muutis loomad nägijaks.
Nishida märgib kolleegidega, et tehniliselt saab analoogselt taastada patsientide enda rakkudega ka peaaegu kõiki teisi silmaosi. Sama lahenduse inimeste puhul kasutamine võtab aga aega veel aastaid.
Märksa kiiremini võiks praktikasse jõuda teine ajakirjas Nature esitletud lahendus. Hiina ja ameerika teadlased tegid katseid jäneste ja makaakidega, keda vaevas läätsekae ehk silmaläätse hägustumine. Inimesi kimbutab häda tavaliselt vanurieas. Paraku võib see geneetilise häire või vigastuse tõttu tekkida aga ka juba isegi imikutel. Lahenduseks on läätse eemaldamine ja selle asendamine kunstmaterjalist valmistatud analoogiga. Iga kord pole aga sellest abi ja protseduuriga võivad kaasneda erinevad tüsistused.
James Funderburgh Pennsylvania ülikoolist otsustasid sarnaselt Nishidaga otsida abi erinevateks silmarakkudeks areneda suutvatest tüvirakkudest (LEC). Vastupidiselt jaapanlastele huvitasid neid tüvirakud, mis juba niigi silmas paiknevad. Tüüpilise läätse asendamise operatsiooni käigus eemaldatakse LEC-idest paraku märkimisväärne osa. Funderburgh leidis kolleegidega võimaluse teha seda suuremate kadudeta. Nii suudab silm ise uue läätse kasvatada.
Meetodi lihvimise järel kasutas töörühm sama protseduuri 12 imiku nägemise parandamiseks. Tüvirakkudest uue läätse moodustumiseks kulus keskmiselt kaheksa kuud. Funderburgh kirjutab kolleegidega, et esimene operatsioon viidi läbi kahe aasta eest ja lapse nägemine oli endiselt hea. Statistiliselt esines tüsistusi kõigi operatsioonide lõikes harvem kui igal viiendal juhul. Tüüpiliselt küündib see imikute puhul 93 protsendini. Laste enda rakkudest kasvanud silmad olid tehisläätsedest 20 korda selgemad.
Töörühm nendib, et enne lahenduse tavapraktikas rakendamist tuleb teha katseid täiendavate inimestega. Samuti pole kindel, et see töötab sama hästi ka täiskasvanute, eriti vanemaealiste puhul. Tüvirakkude võime teisteks rakkudeks diferentseeruda langeb vanusega.
Hinnanguliselt on maailmas silmakae tõttu pimedad 20 miljonit inimest.
### Response:
Tüvirakud pakuvad uut võimalust nägemise taastamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 9. märtsil sai politsei teate, et Aia tänaval peksti 15-aastast noorukit ning politsei tegi kindlaks, et kuriteo toimepanemises on alust kahtlustada kaht noormeest, ütles politsei pressiesindaja Kerly Peitel ERR.ee-le.
Kriminaaluurimisel selgus, et kahest kahtlustatavast üks võib olla seotud veel teiste peksmistega. Kohtu loal on üks neist vahistatud, teise kahtlustatava suhtes on kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu.
Politsei teatel kõndis 15-aastane nooruk kell 17 Aia tänaval, kui talle tuli vastu seltskond noormehi, kellest üks tungis talle ootamatult kallale ning peksis teda käte ja jalgadega.
Väidetavalt üritasid teised samas seltskonnas olnud mehed lööjaid korrale kutsuda, kuid peksmine jätkus.
Juhtumit nägema sattunud naine helistas häirekeskusesse ning kohale saadetud politseipatrull asus juhtumi asjaolusid selgitama.
Läheduses asuva hoone turvakaamera salvestuste ning tunnistajate ütluste põhjal tuvastas politsei, et peksmises on alust kahtlustada 20-aastast ja 22-aastast meest.
Peksa saanud nooruk sai esmaabi ning ta lubati kodusele ravile.
Jõgeva politseijaoskonna juht Ivar Dubolazov tänab naist, kes juhtunust teatas ja aitas kurjategijate tabaimisele kaasa.
"Vägivald, ükskõik millisel kujul, on õigustamatu ja sellistest juhtumitest tuleb kohe teatada. Antud juhul sai politsei agressiivse seltskonna kiiresti kätte ning töö tõendusmaterjali ja tunnistajatega aitas välja selgitada noormehe ründamisega seotud isikud," ütles Dubolazov.
Peksmises kahtlustatavate noormeeste suhtes käivitati kriminaaluurimine karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist.
Üks kahtlustatavatest, 22-aastane mees on üle kuulatud ning tema suhtes on kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Teine kahtlustatav, varem kriminaalkorras karistatud 20-aastane mees on samuti üle kuulatud.
Uurimisel selgus, et 20-aastast peksjat on alust kahtlustada veel kahe inimese löömises, mis toimusid tänavu veebruaris ja märtsis.
Kriminaalasja uurib Jõgeva politsei ning uurimist juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur. | Politsei tabas Jõgeval noorukit peksnud noormehed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
9. märtsil sai politsei teate, et Aia tänaval peksti 15-aastast noorukit ning politsei tegi kindlaks, et kuriteo toimepanemises on alust kahtlustada kaht noormeest, ütles politsei pressiesindaja Kerly Peitel ERR.ee-le.
Kriminaaluurimisel selgus, et kahest kahtlustatavast üks võib olla seotud veel teiste peksmistega. Kohtu loal on üks neist vahistatud, teise kahtlustatava suhtes on kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu.
Politsei teatel kõndis 15-aastane nooruk kell 17 Aia tänaval, kui talle tuli vastu seltskond noormehi, kellest üks tungis talle ootamatult kallale ning peksis teda käte ja jalgadega.
Väidetavalt üritasid teised samas seltskonnas olnud mehed lööjaid korrale kutsuda, kuid peksmine jätkus.
Juhtumit nägema sattunud naine helistas häirekeskusesse ning kohale saadetud politseipatrull asus juhtumi asjaolusid selgitama.
Läheduses asuva hoone turvakaamera salvestuste ning tunnistajate ütluste põhjal tuvastas politsei, et peksmises on alust kahtlustada 20-aastast ja 22-aastast meest.
Peksa saanud nooruk sai esmaabi ning ta lubati kodusele ravile.
Jõgeva politseijaoskonna juht Ivar Dubolazov tänab naist, kes juhtunust teatas ja aitas kurjategijate tabaimisele kaasa.
"Vägivald, ükskõik millisel kujul, on õigustamatu ja sellistest juhtumitest tuleb kohe teatada. Antud juhul sai politsei agressiivse seltskonna kiiresti kätte ning töö tõendusmaterjali ja tunnistajatega aitas välja selgitada noormehe ründamisega seotud isikud," ütles Dubolazov.
Peksmises kahtlustatavate noormeeste suhtes käivitati kriminaaluurimine karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist.
Üks kahtlustatavatest, 22-aastane mees on üle kuulatud ning tema suhtes on kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Teine kahtlustatav, varem kriminaalkorras karistatud 20-aastane mees on samuti üle kuulatud.
Uurimisel selgus, et 20-aastast peksjat on alust kahtlustada veel kahe inimese löömises, mis toimusid tänavu veebruaris ja märtsis.
Kriminaalasja uurib Jõgeva politsei ning uurimist juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur.
### Response:
Politsei tabas Jõgeval noorukit peksnud noormehed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti keele entusiastina otsustasin mõistagi emakeelepäeva e-etteütlusest osa võtta. Õigupoolest olen tahtnud seda igal aastal teha, kuid vaid korra on see õnnestunud - muidu on ikka töö just sel kellaajal hea plaani ära rikkunud.
Tunnistan: kui muidu tunnen end eesti keele grammatikas üsna kindlana, siis nüüd, enne vastutusrikast ülesannet, haaras mind korraga eksamipalavik. Lappasin esmalt läbi möödunud nädala soojendusharjutused, et vajalikke vihjeid saada, lõppeks aga vaatasin veel mõned õigekirjareeglid üle, sest sestpeale, kui viimati koolis eesti keelt õppisin, on jälle palju muudetud ning ehkki töös on emakeelereegleid igapäevaselt vaja, tahtsin enam kindlustunnet.
Kas sain seda? Oh ei! Lõpuks tundsin end nagu jüts, kel aeg eksamiklassi astuda ning kõik on õppimata. Ilmaaegu hakkasin end viimasel minutil veel segadusse ajama, sest ebakindlus saavutas oma haripunkti.
Ja siis see algas. Etteütlus. Jälle nagu koolis. Etteütlused mulle tegelikult meeldisid, sest tulid alati hästi välja. Kuid kas ka nüüd, pea 20 aastat pärast gümnaasiumi lõpetamist?
Kirjutasin nii:
"Adalbert, paks koer, kohvi ja moosi ja mustasõstra-veinikastet pealikule, ja kiiresti!" hõikas zombistunud kambüüsiülemale kipper Hillar Hurmav, mees, kel kallim igas Läänemere maade sadamas. Kõik mereaastahuvilised ja vegankruiislased tuleb Rohuküla-Heltermaa liinil ära vedada ning barkassiga Hari kurgus dokkimiseks pole aegagi. Mõtlik pootsman, käes mõttetu kirjaplokk, kannab tekimadrused järjestikku munsterrolli. Marssallik e-resident sooritab aga mängus egomaniakliku kontraadmiraliga šahhi.
Kui tekst Vikerraadio eetris pulkadeks lahti võeti, selgus, et olen teinud ühe vea: kontradmiral kirjutatakse ühe a-ga. Kuidas ma nii küll tegin! Tegelikult tean ju küll, et ühe a-ga, aga teksti ettelugeja veendunud kahe a-ga hääldamine pani mindki seda kahe a-ga kirjutama. Järeldus: ära usalda ette lugevat häält, vaid lähtu ikka sellest, mida tead!
Mis veel raskusi valmistas? Tunnistan, kahte sõna kuulsin elus esimest korda: barkass ja munsterroll. Esiotsa kahtlustasin, et "barkass" on ehk hoopis mingi nimi, kuid õnneks kirjutasin õigesti. "Munsterrolli" puhul polnud samuti kindel, kus on u ja kus o, sest diktori hääldamine jättis otsad lahti. Teritasin kõrva ja nii sai see ikka õigesti kirja.
Kuidas oma tulemustega rahule jäin? Tunnistan, et olen pettunud, sest eksisin sõnas, mida tegelikult ju tean. Veel suurem pettumus oli sellest, et tegemist oli justkui 5. klassi võõrsõnade etteütlusega - ootasin eestikeelsemat, meie keele ilu paremini esile toovat teksti. Kuid tundub, et tekstikoostajate eesmärgiks oligi inimesi võimalikult palju läbi kukutada, sest ütles ju Peeter Pällgi Vikerraadio eetris, et liiga palju õigeid vastuseid ei tulnud, mis tähendab, et teksti keerukusaste oli piisav. Kahju, kui eesmärgiks pole inimeste enesekindlust toetada, vaid neid maksimaalselt läbi kukutada!
Aga teisalt on mul hea meel, et vigu vaid üks sisse lipsas, sest tekst oligi keeruline, täis merendusalaseid termineid, mida igapäevaselt ei kasuta. Kas see ka emakeeleoskust näitab, jäägu juba keelekorraldajate otsustada. | E-etteütlust kirjutamas: jälle eksamipalavikus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti keele entusiastina otsustasin mõistagi emakeelepäeva e-etteütlusest osa võtta. Õigupoolest olen tahtnud seda igal aastal teha, kuid vaid korra on see õnnestunud - muidu on ikka töö just sel kellaajal hea plaani ära rikkunud.
Tunnistan: kui muidu tunnen end eesti keele grammatikas üsna kindlana, siis nüüd, enne vastutusrikast ülesannet, haaras mind korraga eksamipalavik. Lappasin esmalt läbi möödunud nädala soojendusharjutused, et vajalikke vihjeid saada, lõppeks aga vaatasin veel mõned õigekirjareeglid üle, sest sestpeale, kui viimati koolis eesti keelt õppisin, on jälle palju muudetud ning ehkki töös on emakeelereegleid igapäevaselt vaja, tahtsin enam kindlustunnet.
Kas sain seda? Oh ei! Lõpuks tundsin end nagu jüts, kel aeg eksamiklassi astuda ning kõik on õppimata. Ilmaaegu hakkasin end viimasel minutil veel segadusse ajama, sest ebakindlus saavutas oma haripunkti.
Ja siis see algas. Etteütlus. Jälle nagu koolis. Etteütlused mulle tegelikult meeldisid, sest tulid alati hästi välja. Kuid kas ka nüüd, pea 20 aastat pärast gümnaasiumi lõpetamist?
Kirjutasin nii:
"Adalbert, paks koer, kohvi ja moosi ja mustasõstra-veinikastet pealikule, ja kiiresti!" hõikas zombistunud kambüüsiülemale kipper Hillar Hurmav, mees, kel kallim igas Läänemere maade sadamas. Kõik mereaastahuvilised ja vegankruiislased tuleb Rohuküla-Heltermaa liinil ära vedada ning barkassiga Hari kurgus dokkimiseks pole aegagi. Mõtlik pootsman, käes mõttetu kirjaplokk, kannab tekimadrused järjestikku munsterrolli. Marssallik e-resident sooritab aga mängus egomaniakliku kontraadmiraliga šahhi.
Kui tekst Vikerraadio eetris pulkadeks lahti võeti, selgus, et olen teinud ühe vea: kontradmiral kirjutatakse ühe a-ga. Kuidas ma nii küll tegin! Tegelikult tean ju küll, et ühe a-ga, aga teksti ettelugeja veendunud kahe a-ga hääldamine pani mindki seda kahe a-ga kirjutama. Järeldus: ära usalda ette lugevat häält, vaid lähtu ikka sellest, mida tead!
Mis veel raskusi valmistas? Tunnistan, kahte sõna kuulsin elus esimest korda: barkass ja munsterroll. Esiotsa kahtlustasin, et "barkass" on ehk hoopis mingi nimi, kuid õnneks kirjutasin õigesti. "Munsterrolli" puhul polnud samuti kindel, kus on u ja kus o, sest diktori hääldamine jättis otsad lahti. Teritasin kõrva ja nii sai see ikka õigesti kirja.
Kuidas oma tulemustega rahule jäin? Tunnistan, et olen pettunud, sest eksisin sõnas, mida tegelikult ju tean. Veel suurem pettumus oli sellest, et tegemist oli justkui 5. klassi võõrsõnade etteütlusega - ootasin eestikeelsemat, meie keele ilu paremini esile toovat teksti. Kuid tundub, et tekstikoostajate eesmärgiks oligi inimesi võimalikult palju läbi kukutada, sest ütles ju Peeter Pällgi Vikerraadio eetris, et liiga palju õigeid vastuseid ei tulnud, mis tähendab, et teksti keerukusaste oli piisav. Kahju, kui eesmärgiks pole inimeste enesekindlust toetada, vaid neid maksimaalselt läbi kukutada!
Aga teisalt on mul hea meel, et vigu vaid üks sisse lipsas, sest tekst oligi keeruline, täis merendusalaseid termineid, mida igapäevaselt ei kasuta. Kas see ka emakeeleoskust näitab, jäägu juba keelekorraldajate otsustada.
### Response:
E-etteütlust kirjutamas: jälle eksamipalavikus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval jäi turvakaalutlustel ära Donald Trumpi valimisüritus Chicagos Illinois'i ülikoolis, kuna kohale tulnud inimeste seas oli nii Trumpi pooldajad kui ka arvukalt protesteerijaid, kes avaldasid meelt Trumpi seisukohtade vastu. Ära jäeti ka üritus Ohios.
Trump on sattunud oma vastaste tugeva kriitika alla. Nad süüdistavad teda lõhestumise ja vägivaldsete kokkupõrgete õhutamises oma kampaaniaüritustel, vahendas The Washington Post.
Trump aga ei ole võtnud kuulda üleskutseid oma agressiivse hoiaku pehmendamiseks. Vastupidi, ta süüdistas Vermonti senaatori Bernie Sandersi toetajaid Chicago kampaaniaürituse ärajäämises.
"Bernie Sanders valetab, kui ütleb, et tema toetajaid ei saadeta minu üritustele. Ole ettevaatlik, Bernie, või minu toetajad tulevad sinu üritustele," kirjutas Trump Twitteris.
Bernie Sanders is lying when he says his disruptors aren't told to go to my events. Be careful Bernie, or my supporters will go to yours!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) March 13, 2016
Bloomingtonis ütles Trump, et kui tema toetajad häiriksid Sandersi valimisüritusi, siis kehtiks ilmselt topeltstandard.
"Nad panevad su eluks ajaks kinni, panevad su elektritoolile ja ütlevad: "Vaene Bernie, vaene Bernie, ta pidi seda kõike taluma!". Meie puhul nad seda ei ütle," rääkis Trump.
Tund aega kestnud üritusel kritiseeris Trump ka oma parteikaaslasi. Ta nimetas Ted Cruzi valetajaks ja ütles, et John Kasich ei ole kaubanduse valdkonnas tugev.
Pingeid lisab ka see, et Trump ütles NBC telekanalis, et andis oma töötajatele ülesandeks uurida, kuidas tasuda 78-aastase valgenahalise mehe kohtukulud, keda süüdistatakse ühel Trumpi hiljutisel üritusel 26-aastase mustanahalise protestija löömises.
CNN-ile antud intervjuus ütles Trump, et sotsiaalmeedia postitus, kus ta palub Sandersil olla ettevaatlik, ei ole ähvardus. Trump kordas hoopis oma väiteid, et protestijate tungimine tema üritusele Chicagos on Sandersi kampaania osa.
Sanders: Trump loob vägivaldset keskkonda
Samas saates osalenud Sanders ütles, et Trump valetab.
"See mees ei suuda valetamist lõpetada," ütles Sanders ja lisas, et tal on palju toetajaid ning kui mõni neist ka osaleb rahumeelse protestijana Trumpi üritustel, siis ei tee nad seda kindlasti tema juhendamisel.
"Ma loodan, et minu toetajad ei häiri kampaaniaüritusi. Meil on miljoneid toetajaid ja inimesed teevad asju, kuid see ei olnud meie kampaania," ütles ta.
Sanders süüdistas Trumpi selles, et ta loob oma valimisüritustel keskkonna, mis viib vägivallani. "See on mees, kes toob kaasa vägivalla ja lõpuks toimubki see, mida te näete," lisas ta.
Kolm Trumpi parteikaaslast, Marco Rubio, John Kasich ja Ted Cruz mõistisid samuti tema käitumise hukka.
"Kas me tõesti tahame elada riigis, kus ameeriklased üksteist vihkavad? Kus inimesed ei suuda probleeme arutada?" küsis Rubio oma toetajatelt.
Kasich ütles Ohios Trumpi kohta, et viimane loob mürgist õhkkonda. "Ma ei suuda teda kontrollida. Ma olen juba varem öelnud, et ta on loonud mürgise õhkkonna. Ma teen, mida suudan," rääkis ta.
Cruz aga märkis Põhja-Carolinas, et ta on ainus kandidaat, kes suudaks Trumpi edestada ning kutsus teisi kandidaate toetavaid inimesi üles andma oma toetust temale, et vältida Trumpi saamist presidendikandidaadiks.
Cruz ütles, et Trump ja tema retoorika on süüdi valimisüritustel puhkenud vägivallas, vahendas The Washington Post.
"Igas kampaanias algab vastutus ülevalt poolt. Ja see ei ole kasulik, kui sul on kandidaat nagu Donald Trump, kes käsib oma protestijatel teist lüüa. Minu arvates ei tohiks julgustada inimesi vägivallale," rääkis Cruz ABC telekanalis.
Trump eitas vastutust protestide eest ja ütles, et ta väärib pigem tunnustust selle eest, et tühistas Chicago ürituse. "Paljud inimesed on mind kiitnud valimisürituse ärajätmise eest. Sinna pidi tulema 25 000 inimest ja paljud ei tulnud, kuna said teate. Ma ei võta vastutust, ma ei andesta vägivalda mingil juhul," ütles ta.
Clinton süüdistas Trumpi vägivalla õhutamises
Demokraatide presidendikandidaadiks pürgiv Hillary Clinton süüdistas samuti Trumpi vägivalla õhutamises, vahendas CNN.
"On selge, et Donald Trump viib läbi väga küünilist kampaaniat, ajades ameeriklasi üksteisele vastu. Ta kaubitseb viha ja hirmuga," ütles Clinton Ohios.
"Ta õhutab vägivalda sellega, kuidas ta oma kuulajaid kihutab, rääkides inimeste löömisest ja pakkudes kohtukulude kinnimaksmist," lisas ta.
Clintoni sõnul on Trump süüdi "poliitilises tulekahjus", kuna õhutab poliitilisi erimeelsusi riigis.
"Ta on olnud äärmiselt kitsarinnaline paljude ühiskonnagruppide vastu. Ameerikat ei tee suureks, kui rebida lõhki kõik see, mis on muutunud Ameerika suureks," rääkis demokraat. | Trump süüdistab kampaaniaürituste ärajäämises Sandersit, konkurendid süüdistavad Trumpi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval jäi turvakaalutlustel ära Donald Trumpi valimisüritus Chicagos Illinois'i ülikoolis, kuna kohale tulnud inimeste seas oli nii Trumpi pooldajad kui ka arvukalt protesteerijaid, kes avaldasid meelt Trumpi seisukohtade vastu. Ära jäeti ka üritus Ohios.
Trump on sattunud oma vastaste tugeva kriitika alla. Nad süüdistavad teda lõhestumise ja vägivaldsete kokkupõrgete õhutamises oma kampaaniaüritustel, vahendas The Washington Post.
Trump aga ei ole võtnud kuulda üleskutseid oma agressiivse hoiaku pehmendamiseks. Vastupidi, ta süüdistas Vermonti senaatori Bernie Sandersi toetajaid Chicago kampaaniaürituse ärajäämises.
"Bernie Sanders valetab, kui ütleb, et tema toetajaid ei saadeta minu üritustele. Ole ettevaatlik, Bernie, või minu toetajad tulevad sinu üritustele," kirjutas Trump Twitteris.
Bernie Sanders is lying when he says his disruptors aren't told to go to my events. Be careful Bernie, or my supporters will go to yours!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) March 13, 2016
Bloomingtonis ütles Trump, et kui tema toetajad häiriksid Sandersi valimisüritusi, siis kehtiks ilmselt topeltstandard.
"Nad panevad su eluks ajaks kinni, panevad su elektritoolile ja ütlevad: "Vaene Bernie, vaene Bernie, ta pidi seda kõike taluma!". Meie puhul nad seda ei ütle," rääkis Trump.
Tund aega kestnud üritusel kritiseeris Trump ka oma parteikaaslasi. Ta nimetas Ted Cruzi valetajaks ja ütles, et John Kasich ei ole kaubanduse valdkonnas tugev.
Pingeid lisab ka see, et Trump ütles NBC telekanalis, et andis oma töötajatele ülesandeks uurida, kuidas tasuda 78-aastase valgenahalise mehe kohtukulud, keda süüdistatakse ühel Trumpi hiljutisel üritusel 26-aastase mustanahalise protestija löömises.
CNN-ile antud intervjuus ütles Trump, et sotsiaalmeedia postitus, kus ta palub Sandersil olla ettevaatlik, ei ole ähvardus. Trump kordas hoopis oma väiteid, et protestijate tungimine tema üritusele Chicagos on Sandersi kampaania osa.
Sanders: Trump loob vägivaldset keskkonda
Samas saates osalenud Sanders ütles, et Trump valetab.
"See mees ei suuda valetamist lõpetada," ütles Sanders ja lisas, et tal on palju toetajaid ning kui mõni neist ka osaleb rahumeelse protestijana Trumpi üritustel, siis ei tee nad seda kindlasti tema juhendamisel.
"Ma loodan, et minu toetajad ei häiri kampaaniaüritusi. Meil on miljoneid toetajaid ja inimesed teevad asju, kuid see ei olnud meie kampaania," ütles ta.
Sanders süüdistas Trumpi selles, et ta loob oma valimisüritustel keskkonna, mis viib vägivallani. "See on mees, kes toob kaasa vägivalla ja lõpuks toimubki see, mida te näete," lisas ta.
Kolm Trumpi parteikaaslast, Marco Rubio, John Kasich ja Ted Cruz mõistisid samuti tema käitumise hukka.
"Kas me tõesti tahame elada riigis, kus ameeriklased üksteist vihkavad? Kus inimesed ei suuda probleeme arutada?" küsis Rubio oma toetajatelt.
Kasich ütles Ohios Trumpi kohta, et viimane loob mürgist õhkkonda. "Ma ei suuda teda kontrollida. Ma olen juba varem öelnud, et ta on loonud mürgise õhkkonna. Ma teen, mida suudan," rääkis ta.
Cruz aga märkis Põhja-Carolinas, et ta on ainus kandidaat, kes suudaks Trumpi edestada ning kutsus teisi kandidaate toetavaid inimesi üles andma oma toetust temale, et vältida Trumpi saamist presidendikandidaadiks.
Cruz ütles, et Trump ja tema retoorika on süüdi valimisüritustel puhkenud vägivallas, vahendas The Washington Post.
"Igas kampaanias algab vastutus ülevalt poolt. Ja see ei ole kasulik, kui sul on kandidaat nagu Donald Trump, kes käsib oma protestijatel teist lüüa. Minu arvates ei tohiks julgustada inimesi vägivallale," rääkis Cruz ABC telekanalis.
Trump eitas vastutust protestide eest ja ütles, et ta väärib pigem tunnustust selle eest, et tühistas Chicago ürituse. "Paljud inimesed on mind kiitnud valimisürituse ärajätmise eest. Sinna pidi tulema 25 000 inimest ja paljud ei tulnud, kuna said teate. Ma ei võta vastutust, ma ei andesta vägivalda mingil juhul," ütles ta.
Clinton süüdistas Trumpi vägivalla õhutamises
Demokraatide presidendikandidaadiks pürgiv Hillary Clinton süüdistas samuti Trumpi vägivalla õhutamises, vahendas CNN.
"On selge, et Donald Trump viib läbi väga küünilist kampaaniat, ajades ameeriklasi üksteisele vastu. Ta kaubitseb viha ja hirmuga," ütles Clinton Ohios.
"Ta õhutab vägivalda sellega, kuidas ta oma kuulajaid kihutab, rääkides inimeste löömisest ja pakkudes kohtukulude kinnimaksmist," lisas ta.
Clintoni sõnul on Trump süüdi "poliitilises tulekahjus", kuna õhutab poliitilisi erimeelsusi riigis.
"Ta on olnud äärmiselt kitsarinnaline paljude ühiskonnagruppide vastu. Ameerikat ei tee suureks, kui rebida lõhki kõik see, mis on muutunud Ameerika suureks," rääkis demokraat.
### Response:
Trump süüdistab kampaaniaürituste ärajäämises Sandersit, konkurendid süüdistavad Trumpi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aastatel 2007-2010 president Nicolas Sarkozy valitsuses tervise- ja spordiministri toolil istunud Roselyne Bachelot sõnas, et Nadal ei mänginud 2012. aastal kaheksa kuud, kuna andis positiivse proovi.
"Prantsusmaa minister peaks olema tõsine," sõnas äsja Indian Wellsi turniiri kolmandasse ringi jõudnud Nadal. "See saab olema viimane kord, sest ma kaeban ta peale. Ma olen neist asjust väsinud. Minevikus lasin need mõnel korral mööda, enam mitte."
Nadal jättis 2012. aastal vahele Londoni olümpia, USA lahtised ning 2013. aastal ka Austraalia lahtised ametlikult kõhuviiruse tõttu. "Kui tennisist mitu kuud ei mängi, siis positiivse dopinguproovi pärast," kommenteeris seda 69-aastane Bachelot. | Rafael Nadal kaebab teda dopingutarvitamises süüdistanud ministri kohtusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastatel 2007-2010 president Nicolas Sarkozy valitsuses tervise- ja spordiministri toolil istunud Roselyne Bachelot sõnas, et Nadal ei mänginud 2012. aastal kaheksa kuud, kuna andis positiivse proovi.
"Prantsusmaa minister peaks olema tõsine," sõnas äsja Indian Wellsi turniiri kolmandasse ringi jõudnud Nadal. "See saab olema viimane kord, sest ma kaeban ta peale. Ma olen neist asjust väsinud. Minevikus lasin need mõnel korral mööda, enam mitte."
Nadal jättis 2012. aastal vahele Londoni olümpia, USA lahtised ning 2013. aastal ka Austraalia lahtised ametlikult kõhuviiruse tõttu. "Kui tennisist mitu kuud ei mängi, siis positiivse dopinguproovi pärast," kommenteeris seda 69-aastane Bachelot.
### Response:
Rafael Nadal kaebab teda dopingutarvitamises süüdistanud ministri kohtusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondise resultatiivseimad olid pühapäeval Alina Molkova ja Milena Podzigun kaheksa ning Marie Urvik seitsme väravaga. Eesti koondise parimaks mängijaks selles mängus valiti Podzigun.
Alagrupis oli Eesti kaotanud Fääri Saartele 17:26, viigistanud Belgiaga 21:21 ja alistanud Armeenia 38:9. Laupäeval peetud kohtumises oldi Albaaniast üle lausa 61:2.
Eesti koondis: Marie Urvik Risti/Padise, Alina Molkova, Anastasija Gortsagova, Kristina Zgurskaja, Anastasija Gajevskaja, Jekaterina Netšajeva, Anastasija Nikolajeva, Milena Podzigun, Anastasia Volkova – kõik Reval-Sport, Teele Utsal ja Selma Rein Põlva Käsipalliklubi, Marjette Maie Müntser, Keili Kadak ja Kadri Einmann SK Tapa, peatreener Eddy Leitsar, treener Ella Kungurtseva, füsioterapeut Liis Toomsalu. | Eesti käsipallineiud lõpetasid turniiri võiduga Küprose üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondise resultatiivseimad olid pühapäeval Alina Molkova ja Milena Podzigun kaheksa ning Marie Urvik seitsme väravaga. Eesti koondise parimaks mängijaks selles mängus valiti Podzigun.
Alagrupis oli Eesti kaotanud Fääri Saartele 17:26, viigistanud Belgiaga 21:21 ja alistanud Armeenia 38:9. Laupäeval peetud kohtumises oldi Albaaniast üle lausa 61:2.
Eesti koondis: Marie Urvik Risti/Padise, Alina Molkova, Anastasija Gortsagova, Kristina Zgurskaja, Anastasija Gajevskaja, Jekaterina Netšajeva, Anastasija Nikolajeva, Milena Podzigun, Anastasia Volkova – kõik Reval-Sport, Teele Utsal ja Selma Rein Põlva Käsipalliklubi, Marjette Maie Müntser, Keili Kadak ja Kadri Einmann SK Tapa, peatreener Eddy Leitsar, treener Ella Kungurtseva, füsioterapeut Liis Toomsalu.
### Response:
Eesti käsipallineiud lõpetasid turniiri võiduga Küprose üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kevadnumbris Sirel Heinloo tantsulised luuletused, Gleb Drõgini ja Juhan Hellerma miniatuurid, Tiina Veikati peru luuleratsu; värskeid värsse Andra Teedelt, Teele Lemberilt, Ann Viisilehelt, Kareluselt ja Vootele Ruusmaalt. Proosas Kristjan Haljaku eksprerimentaalne jutustus, Mirt Vissaku psühholoogiline novell, Mihkel Seederi lood Mustamäest ja Kelly Turgi romantiline jutustus väikelinna armastusest.
Tõlkerubriigis India luuletaja Bijoy Sankar Barmani nõtkeid tekste (tõlkinud Mathura), brasiilia luuletaja Ana Martins Marquesi (tõlkinud Mariliin Vassenin) vaatlusi asjadest ja lätlase Vilis Lācītise (tlõlkinud Aive Mandel) lõbus romaanikatkend Ida-Euroopa ehitajate seiklustest Londonis.
Värskest numbrist leiab ka Kairi Kruusi intervjuu Piret Jaaksiga ja Liisi Rünkla kirjandusliku päeviku. Juhan Hellerma arvustab Krista Ojasaare luulekogu "Õhuookean", Hanna Linda Korp vaatleb Lauri Sommeri värsket raamatut "Kunagi". Sirel Heinloo püüab lahti muukida Donald Tombergi romaani "Veelkord Kazimirist, Vladimirist ja teistest" ja Linda-Mari Väli arvustab Rein Raua "Täusliku lause surma". Uusi raamatuid tutvustab Carolina Pihelgas.
Ajakirja on illustreerinud Pamela Peepson, fotod Gerli Paju. | Värskes Värskes Rõhus Sirel Heinloo, Andra Teede, Kelly Turk jt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kevadnumbris Sirel Heinloo tantsulised luuletused, Gleb Drõgini ja Juhan Hellerma miniatuurid, Tiina Veikati peru luuleratsu; värskeid värsse Andra Teedelt, Teele Lemberilt, Ann Viisilehelt, Kareluselt ja Vootele Ruusmaalt. Proosas Kristjan Haljaku eksprerimentaalne jutustus, Mirt Vissaku psühholoogiline novell, Mihkel Seederi lood Mustamäest ja Kelly Turgi romantiline jutustus väikelinna armastusest.
Tõlkerubriigis India luuletaja Bijoy Sankar Barmani nõtkeid tekste (tõlkinud Mathura), brasiilia luuletaja Ana Martins Marquesi (tõlkinud Mariliin Vassenin) vaatlusi asjadest ja lätlase Vilis Lācītise (tlõlkinud Aive Mandel) lõbus romaanikatkend Ida-Euroopa ehitajate seiklustest Londonis.
Värskest numbrist leiab ka Kairi Kruusi intervjuu Piret Jaaksiga ja Liisi Rünkla kirjandusliku päeviku. Juhan Hellerma arvustab Krista Ojasaare luulekogu "Õhuookean", Hanna Linda Korp vaatleb Lauri Sommeri värsket raamatut "Kunagi". Sirel Heinloo püüab lahti muukida Donald Tombergi romaani "Veelkord Kazimirist, Vladimirist ja teistest" ja Linda-Mari Väli arvustab Rein Raua "Täusliku lause surma". Uusi raamatuid tutvustab Carolina Pihelgas.
Ajakirja on illustreerinud Pamela Peepson, fotod Gerli Paju.
### Response:
Värskes Värskes Rõhus Sirel Heinloo, Andra Teede, Kelly Turk jt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toetust saavad kaugkütte soojustorustike renoveerimise ja täiendavate ühenduste rajamise, kaugküttekatelde renoveerimise ning uute kaugküttesüsteemide rajamise projektid. Toetust saavad taotleda soojusettevõtjad ning kohalikud omavalitsused.
Katelde renoveerimiseks on kavandatud toetusraha 12 miljonit eurot. Soojustorustiku renoveerimiseks, täiendavate ühenduste loomiseks ja uue kaugküttesüsteemi rajamiseks kokku kuus miljonit eurot. Projektid, millele toetust taotletakse, peavad olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuse kinnitatud kehtiva soojusmajanduse arengukavaga.
Taotlemine käib läbi E-toetuse keskkonna ning taotluste esitamise tähtaeg on 29. aprill, taotlemisega seotud info leiab KIK-i kodulehelt.
Toetuse taotlejatele toimub 7. aprillil Tallinnas ning 11. aprillil Tartus teabepäev, millel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine.
Tegemist on struktuuritoetuste perioodil 2014-2020 meetme "Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne" esimese taotlusvooruga, mida rahastatakse Ühtekuuluvusfondist.
KIK on viimase seitsme aasta jooksul rahastanud üle 120 energeetikavaldkonna projekti, mille raames on rajatud üle 108 MW taastuvenergia tootmisvõimsusi ja paigaldatud üle 157 kilomeetri kaasaegseid eelisoleeritud soojustorustikke. | KIK ootab soojusmajandusprojektide rahastamistaotlusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toetust saavad kaugkütte soojustorustike renoveerimise ja täiendavate ühenduste rajamise, kaugküttekatelde renoveerimise ning uute kaugküttesüsteemide rajamise projektid. Toetust saavad taotleda soojusettevõtjad ning kohalikud omavalitsused.
Katelde renoveerimiseks on kavandatud toetusraha 12 miljonit eurot. Soojustorustiku renoveerimiseks, täiendavate ühenduste loomiseks ja uue kaugküttesüsteemi rajamiseks kokku kuus miljonit eurot. Projektid, millele toetust taotletakse, peavad olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuse kinnitatud kehtiva soojusmajanduse arengukavaga.
Taotlemine käib läbi E-toetuse keskkonna ning taotluste esitamise tähtaeg on 29. aprill, taotlemisega seotud info leiab KIK-i kodulehelt.
Toetuse taotlejatele toimub 7. aprillil Tallinnas ning 11. aprillil Tartus teabepäev, millel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine.
Tegemist on struktuuritoetuste perioodil 2014-2020 meetme "Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne" esimese taotlusvooruga, mida rahastatakse Ühtekuuluvusfondist.
KIK on viimase seitsme aasta jooksul rahastanud üle 120 energeetikavaldkonna projekti, mille raames on rajatud üle 108 MW taastuvenergia tootmisvõimsusi ja paigaldatud üle 157 kilomeetri kaasaegseid eelisoleeritud soojustorustikke.
### Response:
KIK ootab soojusmajandusprojektide rahastamistaotlusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kerry hoiatas, et Süüria valitsus ja tema toetajad eksivad väga, kui arvavad, et võivad õrna vaherahu piiride kompamist karistamatult jätkata. Kerry süüdiustas Süüria valitsust enamiku vaherahu rikkumiste toimepanemises ja leidis, et Venemaa president Vladimir Putin peaks Assadi käitumisel silma peal hoidma.
Ka Prantsusmaa välisministri sõnul on Süüria avaldused provokatsioon ja pole sugugi kooskõlas vaherahu vaimuga. Süüria valitsus teatas, et ei aruta Genfi kõnelustel uute presidendivalimiste üle ja pole nõus läbi rääkima ühegi osalisega, kes selle küsimuse tõstatab.
Süüria välisminstri Walid al-Moualemi sõnul lükkab valitsusdelegatsioon tagasi iga katse presidendivalimiste küsimust kõneluste päevakorda lülitada. Moualemi sõnul on ainult Süüria rahval endal õigus arutada presidendivalimiste korraldamise üle ja mitte keegi teine selles teemas kaasa lüüa ei saa.
ÜRO erisaadikul Staffan de Mistural on neil läbirääkimistel kindel kavatsus keskenduda just Süüria uuele põhiseadusele ja ÜRO järelevalve all tehtavatele valimistele. De Mistura sõnul on praegu just parimad võimalused poliitilise lahenduseni jõuda ja nii soodsat olukorda pole ette tulnud iial varem kogu verise kodusõja jooksul.
Peamine opositsioonijõud, Saudi-Araabia toetatud kõrge läbirääkimiste komitee on korduvalt nõudnud Assadi tagasiastumist või vähemalt võimu üleandmise perioodi algust. Täna algavad kõnelused on esimesed katsed lahendada Süüria kriisi diplomaatiliselt pärast Vene õhurünnakute algust mullu septembris.
Vene õhurünnakud on Süüria vägedel võimaldanud hoopis edukamalt sõda pidada ja nõrgendanud oluliselt opositsiooni, just nimelt Vaba Süüria armeed ja teisi mõõdukaid opositsioonirühmitusi, mitte islamiäärmuslikke ISIS-st ja Al-Nusra rinnet, kellega keegi ei kavatsegi läbi rääkida.
Lootust kõneluste õnnestumiseks annab tõik, et vaherahu, millesse alguses enamasti väga skeptiliselt suhtuti, on olude kiuste siiski üllatavalt hästi pidanud, ehkki mõningail aladel, näiteks Türgi piiri ääres pole lahingutegevus kogu vaherahu jooksul siiski kordagi katkenud. | USA ja Prantsusmaa süüdistavad Süüria valitsust katses nurjata Genfi rahuläbirääkimisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kerry hoiatas, et Süüria valitsus ja tema toetajad eksivad väga, kui arvavad, et võivad õrna vaherahu piiride kompamist karistamatult jätkata. Kerry süüdiustas Süüria valitsust enamiku vaherahu rikkumiste toimepanemises ja leidis, et Venemaa president Vladimir Putin peaks Assadi käitumisel silma peal hoidma.
Ka Prantsusmaa välisministri sõnul on Süüria avaldused provokatsioon ja pole sugugi kooskõlas vaherahu vaimuga. Süüria valitsus teatas, et ei aruta Genfi kõnelustel uute presidendivalimiste üle ja pole nõus läbi rääkima ühegi osalisega, kes selle küsimuse tõstatab.
Süüria välisminstri Walid al-Moualemi sõnul lükkab valitsusdelegatsioon tagasi iga katse presidendivalimiste küsimust kõneluste päevakorda lülitada. Moualemi sõnul on ainult Süüria rahval endal õigus arutada presidendivalimiste korraldamise üle ja mitte keegi teine selles teemas kaasa lüüa ei saa.
ÜRO erisaadikul Staffan de Mistural on neil läbirääkimistel kindel kavatsus keskenduda just Süüria uuele põhiseadusele ja ÜRO järelevalve all tehtavatele valimistele. De Mistura sõnul on praegu just parimad võimalused poliitilise lahenduseni jõuda ja nii soodsat olukorda pole ette tulnud iial varem kogu verise kodusõja jooksul.
Peamine opositsioonijõud, Saudi-Araabia toetatud kõrge läbirääkimiste komitee on korduvalt nõudnud Assadi tagasiastumist või vähemalt võimu üleandmise perioodi algust. Täna algavad kõnelused on esimesed katsed lahendada Süüria kriisi diplomaatiliselt pärast Vene õhurünnakute algust mullu septembris.
Vene õhurünnakud on Süüria vägedel võimaldanud hoopis edukamalt sõda pidada ja nõrgendanud oluliselt opositsiooni, just nimelt Vaba Süüria armeed ja teisi mõõdukaid opositsioonirühmitusi, mitte islamiäärmuslikke ISIS-st ja Al-Nusra rinnet, kellega keegi ei kavatsegi läbi rääkida.
Lootust kõneluste õnnestumiseks annab tõik, et vaherahu, millesse alguses enamasti väga skeptiliselt suhtuti, on olude kiuste siiski üllatavalt hästi pidanud, ehkki mõningail aladel, näiteks Türgi piiri ääres pole lahingutegevus kogu vaherahu jooksul siiski kordagi katkenud.
### Response:
USA ja Prantsusmaa süüdistavad Süüria valitsust katses nurjata Genfi rahuläbirääkimisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlased kirjutavad emakeelepäeval etteütlust. Ühes Maarja Kangro luuletuses astub etteütlus, muide, lavale Kalevipoja mõõgana: niidab rahvuslikul mõttel n-ö jalad alt (noh, mis rahvuslane sa ikka oled, kui ilusas emakeeles oma asja ei suuda ajada?).
Eestlased peavad emakeelepäeval aulakõnesid, olen kord kuulnud üht koolidirektorit innukalt Koidulast kõnelemas, tal polnud päris selge, kelle sünnipäev see on, aga polegi ju oluline. Üks luule kõik. Päälegi, Koidula ongi ka põnev.
Aga etteültus ja aulakõned on muidugi luule surm, lapsed ei anna etteütlusi ega aulakõnesid andeks, nad kasvavad suureks ja mäletavad, et kogu see emakeelevärk on üks ilga jura ja junn.
Aga pole tõsi! Kristjan Jaak Peterson on põnev tüüp, elas põnevas ajas põnevat elu, kirjutas võimsalt ja hukkus noorelt. Tõeline eesti luule rokenrollstaar.
Kui me vaatame ta kaasaegseid, siis saksa kultuuriruumis olid valitsenud poeedid-hiiglased Goethe ja Schiller; inglise võitlevad luuletajad-maailmaparandajad-metsikud mehed Shelley ja Byron surid Petersoniga pea samal ajal, müstik William Blake oli võimsas hoos; Puškin jõudis sündida veidi enne Petersoni, Lermontov oli jälle noorem... Ameerikas sündis ta elu ajal üks mu lemmik, Edgar Allan Poe.
Nende kõrval ei ole Peterson üldse igavam, kahjuks on ta loomingut lihtsalt vaid näpuotsaga ja see oli kirjutatud kaduvas keeles (isegi Kreutzwald mõnikümmend aastat hiljem uskus "Kalevipoega" kirja pannes, et kirjutab väljasureva rahva hüvastijätulaulu) – tema allikad olid teistsugused (ta mõistis palju keeli, tundis antiiki, Piiblit), aga oskus, julgus ja kirg kirjutada armastusest ühe keele, luule enese, tüdrukute ja poiste vastu, asetab ta sinna vägevate sekka.
Ja ma ei hakka vaidlema, kas Peterson oli homo või mitte, mis tollest kui oli/ei olnud, ilmselgeid homoerootilisi motiive ta luules on, ja kas antiigihuvi ja ajakontekst annavad neile mingi muu seletuse, polegi nii tähtis. Pigem võib siiski arvata, et meeste vastu ta ka kirge tundis. Juba Petersoni pärast võiks meil korralik kooseluseadus olla, kus see kõlbab, et emakeele esilaulik peaks oma armastust häbenema!
Šotimaal oli vaid veidi enne Petersoni elanud ka vägev laulik, Robert Burns (tema isu tüdrukute järele oli muidugi legendaarne), kelle sünnipäev, 25. jaanuar, on šotlaste jaoks suur rahvuspüha. Burns oli elu ajal ka populaarne – erinevalt Petersonist, kes sajand hiljem tegutsend nooreestlaste tubli tööta oleks ehk tänini vähetuntud suurust –, kirjutas rahvalikke laule, kuigi ega hästi läinud talgi (suri ka üsna noorelt, 37-aastaselt, ja mitte just õnneliku-rikka-tervena).
Burnsi sünnipäeva tähistavad šotlased vägevalt, meil Eestiski on šotipidusid ja Burnsi-õhtusööke! Süüakse, juuakse, tantsitakse, lauldakse (Burnsi laule ja teisi), loetakse luulet. See on meeste ja naiste, lusti ja armastuse, laulu ja tantsu, sööma-jooma pidupäev, ja ma ei saa aru, kuidas-miks peaks Kristjan Jaak Peterson vähemat väärima!?
Hulk eesti luuletajaid on täna lubanud linna kõrtsides-kohtades, aga ka koolides-raamatukogudes kaasa lüüa, loetakse Petesoni ja oma luulet, ja ehk tulebki siuke päris-pidupäev. Aga edaspidi võiks tollega juba varakult arvestada ja seda silmas pidada: mis see 24. veebruar ära ei ole, see on ainult ühe riiginatukese sünnipäev, eestlased on olemas sõltumata igasugu riikidest-piirides-reeglitest, ikka mässu täis ja ise, ja seda suuresti tänu oma keelele, mille esimene suur (kirjutav) poeet Peterson tõesti ehk oli, toogem selle kinnituseks siinkohal ära üks imeline väike luuletus:
MA PEAN JOOMA LAULUKE
Põllumaa on joomas,
Maada joovad metsad ;
Oja annab juua
Sinimere suule ;
Päev on joomas merda,
Kuu on joomas päeva.
Mind mu sõber sõimab,
Et ma tahan juua. | Jürgen Rooste: emakeelepäev olgu pidupäev! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlased kirjutavad emakeelepäeval etteütlust. Ühes Maarja Kangro luuletuses astub etteütlus, muide, lavale Kalevipoja mõõgana: niidab rahvuslikul mõttel n-ö jalad alt (noh, mis rahvuslane sa ikka oled, kui ilusas emakeeles oma asja ei suuda ajada?).
Eestlased peavad emakeelepäeval aulakõnesid, olen kord kuulnud üht koolidirektorit innukalt Koidulast kõnelemas, tal polnud päris selge, kelle sünnipäev see on, aga polegi ju oluline. Üks luule kõik. Päälegi, Koidula ongi ka põnev.
Aga etteültus ja aulakõned on muidugi luule surm, lapsed ei anna etteütlusi ega aulakõnesid andeks, nad kasvavad suureks ja mäletavad, et kogu see emakeelevärk on üks ilga jura ja junn.
Aga pole tõsi! Kristjan Jaak Peterson on põnev tüüp, elas põnevas ajas põnevat elu, kirjutas võimsalt ja hukkus noorelt. Tõeline eesti luule rokenrollstaar.
Kui me vaatame ta kaasaegseid, siis saksa kultuuriruumis olid valitsenud poeedid-hiiglased Goethe ja Schiller; inglise võitlevad luuletajad-maailmaparandajad-metsikud mehed Shelley ja Byron surid Petersoniga pea samal ajal, müstik William Blake oli võimsas hoos; Puškin jõudis sündida veidi enne Petersoni, Lermontov oli jälle noorem... Ameerikas sündis ta elu ajal üks mu lemmik, Edgar Allan Poe.
Nende kõrval ei ole Peterson üldse igavam, kahjuks on ta loomingut lihtsalt vaid näpuotsaga ja see oli kirjutatud kaduvas keeles (isegi Kreutzwald mõnikümmend aastat hiljem uskus "Kalevipoega" kirja pannes, et kirjutab väljasureva rahva hüvastijätulaulu) – tema allikad olid teistsugused (ta mõistis palju keeli, tundis antiiki, Piiblit), aga oskus, julgus ja kirg kirjutada armastusest ühe keele, luule enese, tüdrukute ja poiste vastu, asetab ta sinna vägevate sekka.
Ja ma ei hakka vaidlema, kas Peterson oli homo või mitte, mis tollest kui oli/ei olnud, ilmselgeid homoerootilisi motiive ta luules on, ja kas antiigihuvi ja ajakontekst annavad neile mingi muu seletuse, polegi nii tähtis. Pigem võib siiski arvata, et meeste vastu ta ka kirge tundis. Juba Petersoni pärast võiks meil korralik kooseluseadus olla, kus see kõlbab, et emakeele esilaulik peaks oma armastust häbenema!
Šotimaal oli vaid veidi enne Petersoni elanud ka vägev laulik, Robert Burns (tema isu tüdrukute järele oli muidugi legendaarne), kelle sünnipäev, 25. jaanuar, on šotlaste jaoks suur rahvuspüha. Burns oli elu ajal ka populaarne – erinevalt Petersonist, kes sajand hiljem tegutsend nooreestlaste tubli tööta oleks ehk tänini vähetuntud suurust –, kirjutas rahvalikke laule, kuigi ega hästi läinud talgi (suri ka üsna noorelt, 37-aastaselt, ja mitte just õnneliku-rikka-tervena).
Burnsi sünnipäeva tähistavad šotlased vägevalt, meil Eestiski on šotipidusid ja Burnsi-õhtusööke! Süüakse, juuakse, tantsitakse, lauldakse (Burnsi laule ja teisi), loetakse luulet. See on meeste ja naiste, lusti ja armastuse, laulu ja tantsu, sööma-jooma pidupäev, ja ma ei saa aru, kuidas-miks peaks Kristjan Jaak Peterson vähemat väärima!?
Hulk eesti luuletajaid on täna lubanud linna kõrtsides-kohtades, aga ka koolides-raamatukogudes kaasa lüüa, loetakse Petesoni ja oma luulet, ja ehk tulebki siuke päris-pidupäev. Aga edaspidi võiks tollega juba varakult arvestada ja seda silmas pidada: mis see 24. veebruar ära ei ole, see on ainult ühe riiginatukese sünnipäev, eestlased on olemas sõltumata igasugu riikidest-piirides-reeglitest, ikka mässu täis ja ise, ja seda suuresti tänu oma keelele, mille esimene suur (kirjutav) poeet Peterson tõesti ehk oli, toogem selle kinnituseks siinkohal ära üks imeline väike luuletus:
MA PEAN JOOMA LAULUKE
Põllumaa on joomas,
Maada joovad metsad ;
Oja annab juua
Sinimere suule ;
Päev on joomas merda,
Kuu on joomas päeva.
Mind mu sõber sõimab,
Et ma tahan juua.
### Response:
Jürgen Rooste: emakeelepäev olgu pidupäev! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See oli tore ja mullegi lapsepõlvestki tuttav seik, kuid meie rääkisime oma sõprade ja vanematega eesti keelt. Ometi oli siis ihalus kõige välismaise järele suur, riigipiirid olid ju mitmeski mõttes kinni. Ingliskeelseid sõnu me kogu oma vabaduseigatsuse juures jutu sisse ei torganud. Aeg-ajalt olime haaratud hoopis pii-keelest…
Vene keele mõju mäletan samuti, kuid see oli küll üsna vähene – näiteks praegu laialt levinud “okay” oli meil “davai”, ja ega midagi sellest suuremat ei meenugi.
Põhjused, miks just laste ja noorte keel on kõige enam muutunud eesti-inglise segakeeleks, on muidugi arusaadavad. Nutiekraanide kaudu oleme iga päev võõrkeele mõjuväljas. Ja noored on kõige kergemini mõjutatavad. Sotsiaalmeedias jagub meil sõpru üle ilma, kellega eesti keeles suhelda ei saa.
Ja kui praegune nuti-noor saab täisealiseks, ootab teda ees nii mõnigi ametikoht, kus ingliskeelsed terminid kuuluvad sõnatul kokkuleppel töö juurde – kolleegid ümberringi kasutavad neid ja keegi ei oska seda imelikuks pidada.
Nii vaadates paistab eesti keele tulevik hämaravõitu.
Omaette nähtuse moodustavad viimasel kümnendil tekkinud ärikeskuste nimed. City Plaza, Ülemiste City, ja olemas on isegi BeebiCenter! Loetelu peaks igaüks oskama jätkata.
Kui siit edasi stiili küsimustes peensusetesse minna, jääb sageli kõrva ja silma, et nii jutus kui ka kirjakeeles kasutatakse võõrsõnu, millele on eesti keeles ilusad vasted olemas. Näiteks “uuendusliku” asemel on moodne öelda “innovaatiline”. “Hiigelsuure” asemel “gigantne”. “Loova” asemel “kreatiivne”. “Hea” asemel “positiivne”. “Paindliku” asemel “fleksibiilne”. Jne.
Keeleteadlased on ikka öelnud, et keel on elav asi ja pidevas muutumises. Segakeele teke võtab aga seesmiselt kõhedaks, eesti-inglise jutus või kirjutatud tekstis ei ole tunda hinge, miski oluline on puudu. Me ei saa sellist keelt kasutava inimese kohta eriti midagi teada – kes ta on või mis talle elus armas paistab. On ta kellegi tahte järgi töötav robot või ikkagi inimene.
Kui siiski veel püüda leida rohtu, mis aitaks ilusat keelt hoida, on kõige tähtsam vast teadlikkus ja tahe end muuta. Iseenda ja oma laste jälgimine ja parandamine. Ja teadagi lugemine, hea kirjandus. Sest kaugeltki kõik ei ole ju oma eriala järgi keeleteadlased, minagi ei ole. Emakeelt annab õnneks omalgi käel õppida elu lõpuni.
Kindlasti tunnete ära selle tekstilõigu (nii algab paljude lapsepõlve lemmikraamat).
“Keset tuulist merd oli ühes kohas pisike saar. Ümber saare seisid igas kandis teravad kivid ja veealused salakarid. Nende vahel pahises ja vahutas vesi. Saarel kasvasid kõverad ja haralised männid. Männikualune oli täis mustikavarsi, lagedatel kohtadel kasvasid aga teravate okastega kibuvitsapõõsad. Saare randa kivide vahele tegid merelinnud oma pesad. Peale lindude elas saarel veel ainult Kunksmoor.”
Aino Perviku “Kunksmoor” ilmus esimest korda 1973. aastal. Häid näiteid keele lihtsusest ja ilust leidub muidugi lõputult.
Head kirjandust aitab ära tunda kogemus, ja jällegi tahe iseenda sisemaailmaga midagi peale hakata. Sest mis see lugemine (ja kirjutamine) muu on kui teekond iseendasse, me laseme sõnadel end juhtida paikadesse, mida võime luua vaid kujutlustes.
Kes töötavad tekstitoimetajatena, on enda juures küllap märganud, et köitvat lugu lugedes, mille keel samas soovida jätab, hakatakse loetavat tahtmatult oma peas ringi toimetama, parandama.
Tõeliselt heas tekstis tundub kirjutatu kuuluvat meile. Kirjutaja kõrgemat suutlikkust märgib aga see, kui lugeja võib teksti kaudu autorit tunnetada, mingil moel isegi kuulda tema häält, sest seal on ausus ja kirjutajale ainuomane isikupära, mida ei olegi ehk varem kohatud.
Seda artiklit kirjutama sundis mind tänaval kuuldud kuuesõnaline hõige sõbralt sõbrale: “ Oh my God, see on ice!”
Kuus sõnakest, ja vaid kaks neist eesti keeles. | Anneli Tõevere-Kaur: uus emakeel ehk kas eesti-inglise segakeelest polegi enam pääsu? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See oli tore ja mullegi lapsepõlvestki tuttav seik, kuid meie rääkisime oma sõprade ja vanematega eesti keelt. Ometi oli siis ihalus kõige välismaise järele suur, riigipiirid olid ju mitmeski mõttes kinni. Ingliskeelseid sõnu me kogu oma vabaduseigatsuse juures jutu sisse ei torganud. Aeg-ajalt olime haaratud hoopis pii-keelest…
Vene keele mõju mäletan samuti, kuid see oli küll üsna vähene – näiteks praegu laialt levinud “okay” oli meil “davai”, ja ega midagi sellest suuremat ei meenugi.
Põhjused, miks just laste ja noorte keel on kõige enam muutunud eesti-inglise segakeeleks, on muidugi arusaadavad. Nutiekraanide kaudu oleme iga päev võõrkeele mõjuväljas. Ja noored on kõige kergemini mõjutatavad. Sotsiaalmeedias jagub meil sõpru üle ilma, kellega eesti keeles suhelda ei saa.
Ja kui praegune nuti-noor saab täisealiseks, ootab teda ees nii mõnigi ametikoht, kus ingliskeelsed terminid kuuluvad sõnatul kokkuleppel töö juurde – kolleegid ümberringi kasutavad neid ja keegi ei oska seda imelikuks pidada.
Nii vaadates paistab eesti keele tulevik hämaravõitu.
Omaette nähtuse moodustavad viimasel kümnendil tekkinud ärikeskuste nimed. City Plaza, Ülemiste City, ja olemas on isegi BeebiCenter! Loetelu peaks igaüks oskama jätkata.
Kui siit edasi stiili küsimustes peensusetesse minna, jääb sageli kõrva ja silma, et nii jutus kui ka kirjakeeles kasutatakse võõrsõnu, millele on eesti keeles ilusad vasted olemas. Näiteks “uuendusliku” asemel on moodne öelda “innovaatiline”. “Hiigelsuure” asemel “gigantne”. “Loova” asemel “kreatiivne”. “Hea” asemel “positiivne”. “Paindliku” asemel “fleksibiilne”. Jne.
Keeleteadlased on ikka öelnud, et keel on elav asi ja pidevas muutumises. Segakeele teke võtab aga seesmiselt kõhedaks, eesti-inglise jutus või kirjutatud tekstis ei ole tunda hinge, miski oluline on puudu. Me ei saa sellist keelt kasutava inimese kohta eriti midagi teada – kes ta on või mis talle elus armas paistab. On ta kellegi tahte järgi töötav robot või ikkagi inimene.
Kui siiski veel püüda leida rohtu, mis aitaks ilusat keelt hoida, on kõige tähtsam vast teadlikkus ja tahe end muuta. Iseenda ja oma laste jälgimine ja parandamine. Ja teadagi lugemine, hea kirjandus. Sest kaugeltki kõik ei ole ju oma eriala järgi keeleteadlased, minagi ei ole. Emakeelt annab õnneks omalgi käel õppida elu lõpuni.
Kindlasti tunnete ära selle tekstilõigu (nii algab paljude lapsepõlve lemmikraamat).
“Keset tuulist merd oli ühes kohas pisike saar. Ümber saare seisid igas kandis teravad kivid ja veealused salakarid. Nende vahel pahises ja vahutas vesi. Saarel kasvasid kõverad ja haralised männid. Männikualune oli täis mustikavarsi, lagedatel kohtadel kasvasid aga teravate okastega kibuvitsapõõsad. Saare randa kivide vahele tegid merelinnud oma pesad. Peale lindude elas saarel veel ainult Kunksmoor.”
Aino Perviku “Kunksmoor” ilmus esimest korda 1973. aastal. Häid näiteid keele lihtsusest ja ilust leidub muidugi lõputult.
Head kirjandust aitab ära tunda kogemus, ja jällegi tahe iseenda sisemaailmaga midagi peale hakata. Sest mis see lugemine (ja kirjutamine) muu on kui teekond iseendasse, me laseme sõnadel end juhtida paikadesse, mida võime luua vaid kujutlustes.
Kes töötavad tekstitoimetajatena, on enda juures küllap märganud, et köitvat lugu lugedes, mille keel samas soovida jätab, hakatakse loetavat tahtmatult oma peas ringi toimetama, parandama.
Tõeliselt heas tekstis tundub kirjutatu kuuluvat meile. Kirjutaja kõrgemat suutlikkust märgib aga see, kui lugeja võib teksti kaudu autorit tunnetada, mingil moel isegi kuulda tema häält, sest seal on ausus ja kirjutajale ainuomane isikupära, mida ei olegi ehk varem kohatud.
Seda artiklit kirjutama sundis mind tänaval kuuldud kuuesõnaline hõige sõbralt sõbrale: “ Oh my God, see on ice!”
Kuus sõnakest, ja vaid kaks neist eesti keeles.
### Response:
Anneli Tõevere-Kaur: uus emakeel ehk kas eesti-inglise segakeelest polegi enam pääsu? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elu ripub juuksekarva otsas, keegi vaagub hinge, miski õudus on verdtarretav, silma torkama, potist alla laskma (tähenduses ‘hülgama’), kui nimetada mõnd üksikut.
Vahel aga tahetakse neid metafoore kuidagi rõhutada ja tugevamaks muuta sellega, et poogitakse sinna ette väljend “sõna otseses mõttes”. Niisiis, mõned näited:
Tere vaagub hinge ja piimatootjate lootus oma raha kätte saada ripub sõna otseses mõttes juuksekarva otsas.
Sõna otseses mõttes juuksekarva otsas ripub ikka mõni väiksemat sorti käegakatsutav asi, abstraktsed nähtused nagu lootus ei ripu sõna otseses mõttes seal kindlasti.
Õudusfilmide vaatamine paneb vere sõna otseses mõttes tarretuma.
Loo käigus selgub, et sõna otseses mõttes siiski mitte – inimesele mõjub õudusfilmide vaatamine samamoodi nagu ohtlikus olukorras endas olemine. Veri ei tarretu siiski filme vaadates mitte otseses, vaid ikka kaudses mõttes ehk inimene samastab end filmitegelas(t)ega.
Paljude tarbetute väljendite kõrval torkas mulle silma (loomulikult mitte otseses mõttes!) üks ilus näide, kus tõepoolest on väljend sõna otseses mõttes ka õigesti: Ameeriklased on Indoneesia vihmametsad sõna otseses mõttes potist alla lasknud. Jutt oli Indoneesia vihmametsi hävitanud kempsupaberitootjast, mis oli mõnda aega Ameerikas väga edukas, kuni nende paberitootmise algallikas ja mõju sellele välja tuli. | Keelesäuts. Sõna otseses mõttes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elu ripub juuksekarva otsas, keegi vaagub hinge, miski õudus on verdtarretav, silma torkama, potist alla laskma (tähenduses ‘hülgama’), kui nimetada mõnd üksikut.
Vahel aga tahetakse neid metafoore kuidagi rõhutada ja tugevamaks muuta sellega, et poogitakse sinna ette väljend “sõna otseses mõttes”. Niisiis, mõned näited:
Tere vaagub hinge ja piimatootjate lootus oma raha kätte saada ripub sõna otseses mõttes juuksekarva otsas.
Sõna otseses mõttes juuksekarva otsas ripub ikka mõni väiksemat sorti käegakatsutav asi, abstraktsed nähtused nagu lootus ei ripu sõna otseses mõttes seal kindlasti.
Õudusfilmide vaatamine paneb vere sõna otseses mõttes tarretuma.
Loo käigus selgub, et sõna otseses mõttes siiski mitte – inimesele mõjub õudusfilmide vaatamine samamoodi nagu ohtlikus olukorras endas olemine. Veri ei tarretu siiski filme vaadates mitte otseses, vaid ikka kaudses mõttes ehk inimene samastab end filmitegelas(t)ega.
Paljude tarbetute väljendite kõrval torkas mulle silma (loomulikult mitte otseses mõttes!) üks ilus näide, kus tõepoolest on väljend sõna otseses mõttes ka õigesti: Ameeriklased on Indoneesia vihmametsad sõna otseses mõttes potist alla lasknud. Jutt oli Indoneesia vihmametsi hävitanud kempsupaberitootjast, mis oli mõnda aega Ameerikas väga edukas, kuni nende paberitootmise algallikas ja mõju sellele välja tuli.
### Response:
Keelesäuts. Sõna otseses mõttes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täna vasakkaitsesse paigutatud Artjunin viis koduväljakul mänginud Legnica avapoolaja lõpus 1:0 juhtima. Liigatabelis neljandat kohta hoidev Zawisza Bydgoszcz viigistas teise poolaja algul mänguseisu ning rohkem väravaid ei löödudki, vahendab Soccernet.ee.
Artjunin mängis kaasa kogu kohtumise, teine Legnicas palliv eestlane Igor Subbotin täna koosseisu ei kuulunud. Eestlaste koduklubi hoiab tabelis 12. positsiooni. Väljalangemistsooni edestatakse kuue punktiga. | Eesti jalgpallikoondislase värav aitas Poola klubi viigini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täna vasakkaitsesse paigutatud Artjunin viis koduväljakul mänginud Legnica avapoolaja lõpus 1:0 juhtima. Liigatabelis neljandat kohta hoidev Zawisza Bydgoszcz viigistas teise poolaja algul mänguseisu ning rohkem väravaid ei löödudki, vahendab Soccernet.ee.
Artjunin mängis kaasa kogu kohtumise, teine Legnicas palliv eestlane Igor Subbotin täna koosseisu ei kuulunud. Eestlaste koduklubi hoiab tabelis 12. positsiooni. Väljalangemistsooni edestatakse kuue punktiga.
### Response:
Eesti jalgpallikoondislase värav aitas Poola klubi viigini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Murphy läks finaali juhtima 2:0 ja 4:1, kuid seejärel tabas teda mõõn - Bingham võitis lausa viis freimi järjest ning asus 6:4 eduseisu.
Murphy toibus, viigistas 6:6 ja seejärel ei suutnud kumbki enam kui ühe freimiga juhtima minna. 17. freimis tegi Murphy matši ainsa century break 'i (120) ja läks ette 9:8. Kuigi järgmise freimi võitis Bingham, siis otsustava uuesti Murphy 72:0.
33-aastasele eksmaailmameistrile Murphyle oli see esimeseks reitinguturniiri võiduks viie-aastase pausi järel. Sel hooajal polnud ta varem ühelgi korral isegi veerandfinaali jõudnud.
Poolfinaalides oli Murphy üle hiinlasest Junhui Dingist 6:3 ja Bingham alistas kaasmaalase Joe Perry 6:5. Ronnie O'Sullivan kaotas juba avaringis Michael Holtile 3:4. | Shaun Murphy lõpetas viis aastat kestnud võidupõua reitinguturniiridel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Murphy läks finaali juhtima 2:0 ja 4:1, kuid seejärel tabas teda mõõn - Bingham võitis lausa viis freimi järjest ning asus 6:4 eduseisu.
Murphy toibus, viigistas 6:6 ja seejärel ei suutnud kumbki enam kui ühe freimiga juhtima minna. 17. freimis tegi Murphy matši ainsa century break 'i (120) ja läks ette 9:8. Kuigi järgmise freimi võitis Bingham, siis otsustava uuesti Murphy 72:0.
33-aastasele eksmaailmameistrile Murphyle oli see esimeseks reitinguturniiri võiduks viie-aastase pausi järel. Sel hooajal polnud ta varem ühelgi korral isegi veerandfinaali jõudnud.
Poolfinaalides oli Murphy üle hiinlasest Junhui Dingist 6:3 ja Bingham alistas kaasmaalase Joe Perry 6:5. Ronnie O'Sullivan kaotas juba avaringis Michael Holtile 3:4.
### Response:
Shaun Murphy lõpetas viis aastat kestnud võidupõua reitinguturniiridel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lühikeses teates märgiti, et lahingus osalenud lennuk on kadunud, vahendas Reuters.
Saudi Araabia ja araabia maade koalitsioon sisenesid Jeemeni kodusõtta aasta tagasi, püüdes taastada president Abd-Rabbu Mansour Hadi võimu pärast seda, kui Houthi mässulised ja eelmisele presidendile Ali Abullah Salehile lojaalsed jõud ta võimult tõukasid.
Alates kampaania algusest on Jeemenis alla kukkunud vähemalt kaks koalitsioonivägede lennukit. Mullu mais kukkus alla Maroko hävitaja F-16. Houthi mässuliste sõnul tulistati lennuk alla. Detsembris kukkus Jeemeni naaberriigis Saudi Araabias alla Bahreini F-16, kui seda tabas tehniline rike. | Jeemenis kadus Araabia Ühendemiraatide sõjalennuk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lühikeses teates märgiti, et lahingus osalenud lennuk on kadunud, vahendas Reuters.
Saudi Araabia ja araabia maade koalitsioon sisenesid Jeemeni kodusõtta aasta tagasi, püüdes taastada president Abd-Rabbu Mansour Hadi võimu pärast seda, kui Houthi mässulised ja eelmisele presidendile Ali Abullah Salehile lojaalsed jõud ta võimult tõukasid.
Alates kampaania algusest on Jeemenis alla kukkunud vähemalt kaks koalitsioonivägede lennukit. Mullu mais kukkus alla Maroko hävitaja F-16. Houthi mässuliste sõnul tulistati lennuk alla. Detsembris kukkus Jeemeni naaberriigis Saudi Araabias alla Bahreini F-16, kui seda tabas tehniline rike.
### Response:
Jeemenis kadus Araabia Ühendemiraatide sõjalennuk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kontsert toimub istekohtadega ning müüki tuleb vaid 4900 piletit. Kontsertklubiga saab tasuta liituda veebiaadressil www.fbi.ee.
Jean-Michel Jarre on Prantsuse muusik ja helilooja, kes kuulub new age-, ambient- ning elektroonilise popmuusika absoluutsesse tippu. Tema loomingut iseloomustatakse tihti sõnadega innovatiivne, revolutsiooniline ja visuaalselt perfektne ning ta uudne lähenemine elektroonilisele muusikale ja esinemistele on mõjutanud mitut generatsiooni.
Jarre esinemised on lisaks muljetavaldavale muusikalisele poolele tuntud ka vaatemänguliste valgus- ning lasershowde poolest. Artist võlub publikut ainulaadsetel pillidel helisid tekitades ning tihtipeale ümbritsevad teda laval suured ekraanid, kaasahaaravad 3D efektid ning põnevad erilahendused vastavalt kontsertpaigale. Visuaalsele maagiale pannakse kindlasti rõhku ka 2. novembril Saku Suurhallis toimuval kontserdil.
Jean-Michel Jarre salvestas oma läbimurdealbumi "Oxygène" kodustuudios aastal 1976 ning albumit on praeguseks ostetud üle 18 miljoni koopia, mis teeb sellest kõigi aega enimmüüdud Prantsuse plaadi.
"Mul ei olnud tol ajal aimugi, et avan uksi, mida kunagi varem ei olnud veel avatud," kommenteeriś muusik. "Lõin muusikat, mis eksisteeris minu peas. Mu lähenemine muusikale on olnud alati hästi orgaaniline, aga samas uuendan oma stuudiot pidevalt värskeimate tehniliste lahenduste ja leiutistega. Nii saan oma peas eksisteerivatele kontseptidele kõige parema väljundi anda. Erinevate tehnoloogiate avastamine ja miksimine on kogu mu karjääriga kaasas käinud, süntidest, trummimasinatest, digitaalsetest klahvpillidest iPadi app’ideni välja. See hoiab mu uudishimu üleval ning inspireerib järjest edasi liikuma. Digitaalne asjastu on mu loomingu paindlikumaks muutnud, saan nüüd tööd teha ja uut muusikat luua ka reisides ja tuuritades."
Innovatiivsus peegeldub ka Jarre kontsertide ebatavalistes toimumispaikades. Ta on esinenud nii Eiffeli torni ees Pariisis kui kuulsate püramiidide juures Kairos. Ta oli ka esimene lääne artist, kes kutsuti 1981. aastal Hiina Rahvavabariiki kontserti andma, samuti astus ta üles Monaco prints Alberti pulmas.
Tänaseks päevaks on Jarre välja andnud 18 stuudioalbumit ning järgmine on ilmumas juba mais. Kokku on Jarre loomingut müüdud rohkem kui 80 miljoni plaadi jagu. Muusiku nimel on ka Guinessi rekord – just tema esinemine on kokku toonud maailma kõige suurema publiku – 1997. aastal nautis Jarre’i kontserti Moskvas lausa 3,5 miljonit inimest.
Kraftwerki ja Giorgio Moroderi kõrval populaarse elektroonilise muusika loojaks ja isaks peetav Jean-Michel Jarre räägib oma värskeimast loomingust, 2015. aasta sügisel ilmunud albumist "Electronica 1" ja mais ilmuvast plaadist "Electronica 2", nii: "Ma ei plaaninud tegelikult kahte plaati välja anda. Ma ei arvanud, et kõik, kellega soovisin koostööd teha, sellega nõustuvad. Aga nii see läks ja materjali sai lõpuks ühe plaadi jaoks liiga palju." "Electronica" albumitel teeb Jarre koostööd 30 andeka artistiga, näiteks löövad kaasa Armin van Buuren, M83, The Orb, Pet Shop Boys, Moby, Gary Numan, David Lynch, Fuck Buttons, Vince Clarke, Hans Zimmer, Air ja mitmed teised.
Jarre reisis albumite salvetamise ajal üle kogu maailma, et kohtuda kõigiga ka näost näkku. "Me kõik arvame, et oleme nüüd maailmaga ühendatud, aga tegelikult ei räägi me enam oma naabritegagi. Ma tõesti tahtsin nende kõigiga isiklikult kohtuda. Kõik need erinevad inimesed on minu jaoks inspiratsiooniallikaks ja tunnen nendega eriliselt tugevat sidet," räägib ta.
Soovitan! (toim.) | Elektroonilise popi pioneer Jean-Michel Jarre annab sügisel esmakordselt kontserdi Eestis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontsert toimub istekohtadega ning müüki tuleb vaid 4900 piletit. Kontsertklubiga saab tasuta liituda veebiaadressil www.fbi.ee.
Jean-Michel Jarre on Prantsuse muusik ja helilooja, kes kuulub new age-, ambient- ning elektroonilise popmuusika absoluutsesse tippu. Tema loomingut iseloomustatakse tihti sõnadega innovatiivne, revolutsiooniline ja visuaalselt perfektne ning ta uudne lähenemine elektroonilisele muusikale ja esinemistele on mõjutanud mitut generatsiooni.
Jarre esinemised on lisaks muljetavaldavale muusikalisele poolele tuntud ka vaatemänguliste valgus- ning lasershowde poolest. Artist võlub publikut ainulaadsetel pillidel helisid tekitades ning tihtipeale ümbritsevad teda laval suured ekraanid, kaasahaaravad 3D efektid ning põnevad erilahendused vastavalt kontsertpaigale. Visuaalsele maagiale pannakse kindlasti rõhku ka 2. novembril Saku Suurhallis toimuval kontserdil.
Jean-Michel Jarre salvestas oma läbimurdealbumi "Oxygène" kodustuudios aastal 1976 ning albumit on praeguseks ostetud üle 18 miljoni koopia, mis teeb sellest kõigi aega enimmüüdud Prantsuse plaadi.
"Mul ei olnud tol ajal aimugi, et avan uksi, mida kunagi varem ei olnud veel avatud," kommenteeriś muusik. "Lõin muusikat, mis eksisteeris minu peas. Mu lähenemine muusikale on olnud alati hästi orgaaniline, aga samas uuendan oma stuudiot pidevalt värskeimate tehniliste lahenduste ja leiutistega. Nii saan oma peas eksisteerivatele kontseptidele kõige parema väljundi anda. Erinevate tehnoloogiate avastamine ja miksimine on kogu mu karjääriga kaasas käinud, süntidest, trummimasinatest, digitaalsetest klahvpillidest iPadi app’ideni välja. See hoiab mu uudishimu üleval ning inspireerib järjest edasi liikuma. Digitaalne asjastu on mu loomingu paindlikumaks muutnud, saan nüüd tööd teha ja uut muusikat luua ka reisides ja tuuritades."
Innovatiivsus peegeldub ka Jarre kontsertide ebatavalistes toimumispaikades. Ta on esinenud nii Eiffeli torni ees Pariisis kui kuulsate püramiidide juures Kairos. Ta oli ka esimene lääne artist, kes kutsuti 1981. aastal Hiina Rahvavabariiki kontserti andma, samuti astus ta üles Monaco prints Alberti pulmas.
Tänaseks päevaks on Jarre välja andnud 18 stuudioalbumit ning järgmine on ilmumas juba mais. Kokku on Jarre loomingut müüdud rohkem kui 80 miljoni plaadi jagu. Muusiku nimel on ka Guinessi rekord – just tema esinemine on kokku toonud maailma kõige suurema publiku – 1997. aastal nautis Jarre’i kontserti Moskvas lausa 3,5 miljonit inimest.
Kraftwerki ja Giorgio Moroderi kõrval populaarse elektroonilise muusika loojaks ja isaks peetav Jean-Michel Jarre räägib oma värskeimast loomingust, 2015. aasta sügisel ilmunud albumist "Electronica 1" ja mais ilmuvast plaadist "Electronica 2", nii: "Ma ei plaaninud tegelikult kahte plaati välja anda. Ma ei arvanud, et kõik, kellega soovisin koostööd teha, sellega nõustuvad. Aga nii see läks ja materjali sai lõpuks ühe plaadi jaoks liiga palju." "Electronica" albumitel teeb Jarre koostööd 30 andeka artistiga, näiteks löövad kaasa Armin van Buuren, M83, The Orb, Pet Shop Boys, Moby, Gary Numan, David Lynch, Fuck Buttons, Vince Clarke, Hans Zimmer, Air ja mitmed teised.
Jarre reisis albumite salvetamise ajal üle kogu maailma, et kohtuda kõigiga ka näost näkku. "Me kõik arvame, et oleme nüüd maailmaga ühendatud, aga tegelikult ei räägi me enam oma naabritegagi. Ma tõesti tahtsin nende kõigiga isiklikult kohtuda. Kõik need erinevad inimesed on minu jaoks inspiratsiooniallikaks ja tunnen nendega eriliselt tugevat sidet," räägib ta.
Soovitan! (toim.)
### Response:
Elektroonilise popi pioneer Jean-Michel Jarre annab sügisel esmakordselt kontserdi Eestis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavusel Weekend Festivali live laval astuvad üles kodumaised Cartoon, kes on lubanud kaasata palju külalisesinejaid; Elina Born koos bändiga ning Hollandi hardcore artist Angerfist. Suviseid rütme toovad festivalipublikuni Michael Calafan, Sam Feldt ning Alex Mattson. Hardstyle austajaid rõõmustavad Headhunters, Brennan Heart ning Wildstylez Hollandist; Coone Belgiast ja Proteus Soomest.
Eesti ainsa popmuusikasaate Weekender saatejuht ja DJ Kert Klaus lausus, et Weekend Festivali selleaastane lineup hakkab võtma mõõtmeid, kus tänaseks on suur osa elektroonilise tantsumuusika paremikust juba esindatud ning vaid vähesed on veel nimekirjast puudu. "Jälgides igapäevaselt maailma suurimate festivalide esinejate ridu, tuleb tunnistada, et Eestis saab sellel aastal nautida tõelist elektroonilise tantsumuusika tipptegijate paraadi," lausus Klaus.
Weekend Festival Baltic toob kolmel päeval suvisesse Pärnu randa hetke maailma tipud pop- ja tantsumuusikas. Festival on tänaseks kinnitanud, et neljapäeval 4. augustil esinevad: Avicii, Knife Party, Steve Aoki, Darude, Deorro, DVBBS, Example (live), Jack Perry, Lost Frequencies, Matisse & Sadko, Mr.Belt & Wezol, Redfoo (live), Sigma (live), TJR, Will Sparks, Infected Mushroom (live), Ummet Ozcan; reedel 5. augustil: Axwell & Ingrosso, Aronchupa, Chicane, Robin Schulz, Showtek, Syn Cole, Tigerlily ning laupäeval 6. augustil: Afrojack, Dimitri Vegas & Like Mike, ATB, Bassjackers, Sigala, Tungevaag & Raaban, Da Tweekaz.
Möödunud aastal mitmete auhindade pärjatud Weekend Festival Baltic leiab tänavu aset 4.-6. augustini kaunis Pärnu rannas, kus saab näha ja kuulda kõige kuumemaid tantsu- ja popmuusikaartiste. Festivali neljal laval astub kolme päeva jooksul üles ca 80 artisti. | Rudimental, Otto Knows ja Isac Elliot lisandusid Weekend festival Balticu esinejate hulka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavusel Weekend Festivali live laval astuvad üles kodumaised Cartoon, kes on lubanud kaasata palju külalisesinejaid; Elina Born koos bändiga ning Hollandi hardcore artist Angerfist. Suviseid rütme toovad festivalipublikuni Michael Calafan, Sam Feldt ning Alex Mattson. Hardstyle austajaid rõõmustavad Headhunters, Brennan Heart ning Wildstylez Hollandist; Coone Belgiast ja Proteus Soomest.
Eesti ainsa popmuusikasaate Weekender saatejuht ja DJ Kert Klaus lausus, et Weekend Festivali selleaastane lineup hakkab võtma mõõtmeid, kus tänaseks on suur osa elektroonilise tantsumuusika paremikust juba esindatud ning vaid vähesed on veel nimekirjast puudu. "Jälgides igapäevaselt maailma suurimate festivalide esinejate ridu, tuleb tunnistada, et Eestis saab sellel aastal nautida tõelist elektroonilise tantsumuusika tipptegijate paraadi," lausus Klaus.
Weekend Festival Baltic toob kolmel päeval suvisesse Pärnu randa hetke maailma tipud pop- ja tantsumuusikas. Festival on tänaseks kinnitanud, et neljapäeval 4. augustil esinevad: Avicii, Knife Party, Steve Aoki, Darude, Deorro, DVBBS, Example (live), Jack Perry, Lost Frequencies, Matisse & Sadko, Mr.Belt & Wezol, Redfoo (live), Sigma (live), TJR, Will Sparks, Infected Mushroom (live), Ummet Ozcan; reedel 5. augustil: Axwell & Ingrosso, Aronchupa, Chicane, Robin Schulz, Showtek, Syn Cole, Tigerlily ning laupäeval 6. augustil: Afrojack, Dimitri Vegas & Like Mike, ATB, Bassjackers, Sigala, Tungevaag & Raaban, Da Tweekaz.
Möödunud aastal mitmete auhindade pärjatud Weekend Festival Baltic leiab tänavu aset 4.-6. augustini kaunis Pärnu rannas, kus saab näha ja kuulda kõige kuumemaid tantsu- ja popmuusikaartiste. Festivali neljal laval astub kolme päeva jooksul üles ca 80 artisti.
### Response:
Rudimental, Otto Knows ja Isac Elliot lisandusid Weekend festival Balticu esinejate hulka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keeleteadus eristus muust filoloogiast (kuhu kuuluvad ka näiteks kirjandusteadus ja folkloristika) selgemalt ajaloolis-võrdleva uurimistraditsiooni tekkimisel 19. sajandil, mil keeles esinevaid sõnu ja grammatilisi vorme hakati seletama nende ajaloolise kujunemise kaudu, mis avaldus häälikumuutustes; arvesse võeti lähedaste keelte andmeid ning selle kaudu jõuti keelte kaugema ajalooni, rekonstrueeriti algkeeli ning selgitati keelte sugulust.
Tänu sellele teame näiteks, et eesti keel on ungari keele sugulaskeel: neis keeltes on palju sõnu, mis on tagasi viidavad ühisele algkeelele. Mõlemad keeled kuuluvad Uurali keelkonda, kuhu kuuluvad ka näiteks soome, vadja, liivi, komi, udmurdi, handi, ersa keel (soome-ugri keeled). Veelgi ajas kaugemale ulatuv sugulus on aga leitud olevat neenetsi, kamassi, sölkupi ja teiste samojeedi keeltega. Uurali keelte arv ei ole muide täiesti selge, see sõltub sellest, mida pidada keeleks, mida murdeks. Nii on Ethnologue’i kataloogis loetletud 38 Uurali keelkonda kuuluvat keelt, seal hulgas eraldi keelena ka võro, mida tavakäsitluses peetakse pigem eesti keele murdeks.
Seega ei vaja keeleteadus omaette teadusalana tõestamist-õigustamist. Samas olen sageli kogenud, et tavainimese jaoks jääb hämaraks, millega õigupoolest tänapäeva keeleteadus tegeleb.
Paljudele seostub keelega tegelemine eelkõige õigekirjareeglitega, kuid need on olemuselt pigem ühiskondliku kokkuleppe küsimus kui teaduse uurimisvaldkond. Üha tehnokratiseeruvas ühiskonnas küsitakse sageli, mis keeleteadusest kasu on? Rahvas ootab teaduse väljundina midagi praktilist, keeleteaduse kontekstis on selleks siis näiteks sõnastikud, masintõlkesüsteemid või laiale lugejaskonnale suunatud grammatikakirjeldused. Publikatsioonid rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud tippajakirjades, mida teaduspoliitika keeleteadlaselt esmajärjekorras ootab, ei tegele ilmtingimata aga praktiliste küsimuste lahendamisega. Ka eriala sees on vahel tunda, et paljud kolleegid on kaotanud pea ega õigupoolest tea, kellele nende töö suunatud peaks olema. See dilemma on tuttav ilmselt kõigile rahvusteadustega tegelejatele.
Kõigepealt meenutuseks: teaduse esmane ülesanne ongi otsida üha uut, ka sealt, kus just kui kõik juba teada on. Teadus eeldab eelkõige uudishimu, vastasel korral seda teha ei saagi. Uudishimu viib edasi ja aitab leida uut. Alles seejärel on võimalus seda kuidagi rakendada.
Mis on keeleteadus?
Mida seal uurida on, me kõik oskame ju eesti keelt? Oskame tõesti. Aga kas me oskame ka seda ammendavalt kirjeldada? Mõista ja selgitada näiteks oma väljamaa sõpradele, mille poolest eesti keel erineb teistest keeltest? Aga mille poolest sarnaneb teiste keeltega? Miks me ütleme vahel ei ole, vahel aga pole? Kas lausetel Teda pole praegu kodus ja Ta ei ole praegu kodus on ka mingi tähenduserinevus ja mis tingimustel üht või teist varianti kasutatakse? Selliste küsimustega jääb enamik inimesi juba jänni. Tavateadvusse on ehk jõudnud, et eesti keele 14 käänet või kolm väldet on midagi erilist, aga kui eriline see nüüd ongi?
Keeleteaduse küsimused ei piirdu ainult emakeele asetamisega mingisse konteksti. Küsimusi võib esitada väga erinevatest vaatenurkadest. Millised on need teadvustamatud protsessid, mille kaudu meie igapäevane suhtlus toimib? Mille poolest erinevad kõneldud ja kirjutatud keel? Miks väljendatakse üht asja ühes keeles ühtmoodi, teist asja teistmoodi? Mille poolest on keeled omavahel sarnased, mille poolest erinevad?
Kust tulevad sõnad keelde? Kuidas sõnu ja lauseid hääldatakse ja kuidas need kirja panna? Millest sünnib grammatika ja mida see õigupoolest väljendab? Kuidas sõltub inimese keelekasutus ühiskonnast, inimese kognitiivsetest võimetest, geograafilisest paiknemisest ja päritolust? Kas keel on rohkem see, mis on meie peas mingi süsteemina olemas, või pigem see, kuidas me seda süsteemi erinevates suhtlusolukordades kasutame? Kuidas keel ajas muutub? Kuidas keeled üksteist vastastikku mõjutavad? Selliste küsimuste hulk võib olla lõputu ja neile vastuste otsimisega keeleteaduses tegeletaksegi.
Need väga erinevad küsimused keele erinevate tahkude kohta on muutnud keeleteaduse heterogeenseks teadusalaks, millel on väga palju erinevaid koolkondi ja suundumusi. Ja neid koolkondi tuleb pidevalt juurde, ning vahel tundub, et iga ambitsioonikama keeleteadlase unistus on luua oma keeleteooria ja leida sellele järgijaid. Samas ongi vaja pidevalt uusi teooriaid ja lähenemisi, sest enamasti toovad need kaasa uue vaatenurga keelele.
Arusaamine keelest ja sellest kuidas seda peaks uurima, on keeleteaduses läbi teinud mitmeid muutusi. Kui võrdlev-ajalooline koolkond püüdis välja selgitada keele vanemat ajalugu, siis sellele järgnenud strukturalism ja sellest edasi arenenud generatiivne paradigma pööras enam tähelepanu keele ülesehitusele ja toimimisele sünkroonselt, jättes kõrvale ajaloolise mõõtme.
Eriti mõjukas on keeleteaduse ajaloos olnud generatiivne grammatika, mis on 1950-1960ndatel Noam Chomsky loodud keelekirjeldussüsteem, mille eesmärk oli selgitada seda, kuidas inimene keelt omandab ja genereerib. Selle teooria edasiarendused on senini kõige laiemalt levinud keeleteoreetiline paradigma USAs, aga ka paljudes Euroopa maades.
Kuigi ka eesti keeleteaduses on 1960-1970ndatel generatiivse grammatikaga üpris palju tegeldud, on see meil siiski tänapäevaks pigem hüljatud. Generatiivses paradigmas on tähelepanu struktuuril ja selle formaliseeritud kirjeldamisel, mitte aga struktuuri ja inimmõtlemise, suhtlussituatsiooni ja kasutuskonteksti seostel. Mistahes lihtsustatud ja universaalsust taotlevad formalismid aga ei suuda kogu seda kirjusust arvesse võtta. Ja nagu tavaliselt, põhineb ka see keeleteooria inglise keelel, ent keeleteadus peab suutma selgitada ja kirjeldada kõiki keeli. See toob kaasa mingite nähtuste alakäsitluse või käsitlemise jäikuse: surumise kategooriatesse, mis sellele keelele loomulikud pole.
Keeletüpoloog Martin Haspelmath, üks mõjukamaid tänapäeva keeleteadlasi, on leidnud, et see on lisaks generatiivsele paradigmale ka muude keeleteooriate probleem: teatud keele nähtusi käsitletakse mõistete ja terminite kaudu, mis selle keele seisukohast ei ole päris sobivad, keeltele surutakse peale kirjeldusmall, mis on aga võib-olla loomulik vaid selle keele jaoks, mille põhjal see kirjeldusmall välja töötatud on. Ehk siis teisisõnu: pole vahet, kas mingi keeleteooria ja selle kirjeldus on välja töötatud inglise, eesti või lakhota keele põhjal, see ei ole universaalne ega sobi kõigile. Haspelmathi meelest peaksime hülgama teooriad ning üritama leida iga keele jaoks sobiva kirjeldusmudeli. See aga ei tähenda, et me ei peaks teisi keeli tundma, pigem vastupidi: et midagi teistele arusaadavalt kirjeldada, pead siiski teadma, kuidas sarnast nähtust väljendatakse muudes keeltes ja kuidas seda on käsitletud. See eeldab laia silmaringi.
Keeleteadus on empiiriline teadus
Üks keeleteaduse suuremaid küsimusi on, kas saame keele kirjeldusel usaldada iseenda keelevaistu (eeldusel, et räägime seda keelt emakeelena) või peaksime uurima keelt tema loomulikus kasutuskeskkonnas ja arvesse võtma rohkemate inimeste keelekasutust. Isiklikust keeletunnetusest lähtumine on olnud väga pikka aega domineeriv suund, mille taustaks on (vähemalt osaliselt) generatiivne grammatika.
Viimastel aastakümnetel on siiski järjest enam esile kerkinud mõtteviis, et vaid oma keelevaistu ei saa keeleuurimisel pidada piisavaks, jälgida tuleb keelt tema loomulikus keskkonnas ja see on ainus adekvaatne viis keelt kirjeldada (kasutuspõhine lähenemine). Oluliseks argumendiks on, et oma keelevaistust lähtudes ei märka me keeles väga palju selliseid detaile, mis ilmnevad mingis kindlas kasutussituatsioonis või mis varieeruvad vastavalt näiteks kõnelejale, situatsioonile või tekstitüübile.
Selline lähenemine on keeleteaduse keskmesse toonud korpused ehk kindlate põhimõtete alusel koostatud ja korrastatud tekstikogud, mis ideaalis esindavad kogu keelt.
Kasutuspõhine lähenemine on muutnud väga oluliselt keeleteaduse metodoloogiat: üha olulisemal kohal on korpustest (ja ka veebist) pärit andmete analüüsimine kvantitatiivsete meetoditega, mis keeleandmete puhul on palju keerulisem ülesanne, kui esmapilgul tunduda võib. See on nii sellepärast, et loomuliku keele andmed ei allu pea kunagi normaaljaotusele, mis on tavalisemate statistiliste analüüside ja mudelite eelduseks. Lisaks rakendatakse andmete hankimiseks üha enam lihtsamaid ja keerulisemaid katselisi meetodeid, mille eesmärk on teada saada keelekasutajate eelistusi ja reaktsioone mingitele keelelistele impulssidele või kasutajate keelelisi eelistusi mingis kontekstis. Seega on tänapäeva lingvisti jaoks üha olulisem tehniliste oskuste ja statistiliste meetodite valdamine.
Keeleteaduse muutumine järjest empiirilisemaks teadusalaks on põhjus, miks keeleteadlased järjest vähem on valmis vastama küsimustele ”Kas õige on öelda järgi või järele?”, sest kumb on „õige“, on kokkuleppe küsimus, nagu üldse õigekeelsus. Keeleteadlane saab vastata küsimustele „kumb on levinum?“, „millist varianti eelistab kõneleja millistel tingimustel?“, „kuidas nende kahe vormi kasutus on arenenud ja muutunud?“.
Kuidas Eestis on?
Eesti keele uurimine on välja kasvanud keeleajaloo uurimisest ning keelesuguluse küsimustest, teinud läbi strukturalismi ja generatiivse grammatika perioodi professor Huno Rätsepa juhtimisel ning jõudnud 1990-2000ndatel funktsionalismi ja kognitiivse keeleteaduse juurde; seega on see läbi teinud kõik olulisemad suunad keeleteaduse arengus.
Enamik teadustöid eesti keele kohta ei esinda siiski puhtal kujul ühtki keeleteooriat, olles nii ehk lähemal Haspelmathi ideaalile teooriavabast lähenemisest, samas on muidugi eri teooriate mõjutusi eesti keele käsitlustes sageli tunda. Eesti keeleteaduse eesmärk on seni olnud leida midagi uut ja huvitavat eesti keele kohta, vähem on olnud ambitsiooni arendada teooriat (ükskõik siis, millist).
Ka eesti keeleteadus on muutnud üha empiirilisemaks: keeleuurimine põhineb väga suures osas korpustel, mida eesti keele vähest kõnelejaskonda ja väikest keeleteadlaste kogukonda arvestades on üllatavalt palju: meil on olemas tänapäeva kirjakeele korpus, aga ka vanema kirjakeele korpus alates eestikeelsete kirjutatud tekstide algusaegadest. Meil on suulise kõne korpus, eesti murrete korpus, ning veel mitmeid spetsiifilisema kasutusega korpused nagu näiteks häälduse uurimiseks mõeldud spontaanse kõne foneetiline korpus, võro ja seto keele korpus, lastekeele korpus, õppijakorpused ja teised.
Erinevatesse korpustesse koondatu kajastab ka meie emakeele mitmekihilisust ja laiemalt keelelist mitmekesisust. Meie emakeel kogu oma kirjususes ja paljususes on suur rikkus ning ühtlasi põnev uurimismaterjal nii laiemalt maailma keeleteaduse kui ka eesti keele enda perspektiivis. Eesti keele erinevate kujude ja muude Eestis kõnelevate keelte eri kujude alalhoidmine on oluline ka keelelise mitmekesisuse säilitamise perspektiivist – see ei ole sugugi ebaolulisem kui näiteks looduslik, kultuuriline või muu mitmekesisus. Seepärast ei saa kuidagi nõus olla ka tavaarusaamaga, et (normeeritud) kirjakeel oleks kuidagi ülimuslik kohamurrete või muude keelevariantide ees; see on vaid üks eesti keele vorme, mida kasutame kindlas kontekstis.
Meie tähistame oma emakeelepäeva Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval 14. märtsil. Rahvusvaheline emakeelepäev on aga pisut varem – 21. veebruaril, ning selle üks eesmärke on keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse toetamine. Pidagem siis ka meie oma emakeelepäeval meeles seda keelelist mitmekesisust, mis iga päev meie ümber on, ja kasutagem oma emakeelt mõnuga nii emakeelepäeval kui kõigil muudel päevadel. | Kuhu lähed, (eesti) keeleteadus? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keeleteadus eristus muust filoloogiast (kuhu kuuluvad ka näiteks kirjandusteadus ja folkloristika) selgemalt ajaloolis-võrdleva uurimistraditsiooni tekkimisel 19. sajandil, mil keeles esinevaid sõnu ja grammatilisi vorme hakati seletama nende ajaloolise kujunemise kaudu, mis avaldus häälikumuutustes; arvesse võeti lähedaste keelte andmeid ning selle kaudu jõuti keelte kaugema ajalooni, rekonstrueeriti algkeeli ning selgitati keelte sugulust.
Tänu sellele teame näiteks, et eesti keel on ungari keele sugulaskeel: neis keeltes on palju sõnu, mis on tagasi viidavad ühisele algkeelele. Mõlemad keeled kuuluvad Uurali keelkonda, kuhu kuuluvad ka näiteks soome, vadja, liivi, komi, udmurdi, handi, ersa keel (soome-ugri keeled). Veelgi ajas kaugemale ulatuv sugulus on aga leitud olevat neenetsi, kamassi, sölkupi ja teiste samojeedi keeltega. Uurali keelte arv ei ole muide täiesti selge, see sõltub sellest, mida pidada keeleks, mida murdeks. Nii on Ethnologue’i kataloogis loetletud 38 Uurali keelkonda kuuluvat keelt, seal hulgas eraldi keelena ka võro, mida tavakäsitluses peetakse pigem eesti keele murdeks.
Seega ei vaja keeleteadus omaette teadusalana tõestamist-õigustamist. Samas olen sageli kogenud, et tavainimese jaoks jääb hämaraks, millega õigupoolest tänapäeva keeleteadus tegeleb.
Paljudele seostub keelega tegelemine eelkõige õigekirjareeglitega, kuid need on olemuselt pigem ühiskondliku kokkuleppe küsimus kui teaduse uurimisvaldkond. Üha tehnokratiseeruvas ühiskonnas küsitakse sageli, mis keeleteadusest kasu on? Rahvas ootab teaduse väljundina midagi praktilist, keeleteaduse kontekstis on selleks siis näiteks sõnastikud, masintõlkesüsteemid või laiale lugejaskonnale suunatud grammatikakirjeldused. Publikatsioonid rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud tippajakirjades, mida teaduspoliitika keeleteadlaselt esmajärjekorras ootab, ei tegele ilmtingimata aga praktiliste küsimuste lahendamisega. Ka eriala sees on vahel tunda, et paljud kolleegid on kaotanud pea ega õigupoolest tea, kellele nende töö suunatud peaks olema. See dilemma on tuttav ilmselt kõigile rahvusteadustega tegelejatele.
Kõigepealt meenutuseks: teaduse esmane ülesanne ongi otsida üha uut, ka sealt, kus just kui kõik juba teada on. Teadus eeldab eelkõige uudishimu, vastasel korral seda teha ei saagi. Uudishimu viib edasi ja aitab leida uut. Alles seejärel on võimalus seda kuidagi rakendada.
Mis on keeleteadus?
Mida seal uurida on, me kõik oskame ju eesti keelt? Oskame tõesti. Aga kas me oskame ka seda ammendavalt kirjeldada? Mõista ja selgitada näiteks oma väljamaa sõpradele, mille poolest eesti keel erineb teistest keeltest? Aga mille poolest sarnaneb teiste keeltega? Miks me ütleme vahel ei ole, vahel aga pole? Kas lausetel Teda pole praegu kodus ja Ta ei ole praegu kodus on ka mingi tähenduserinevus ja mis tingimustel üht või teist varianti kasutatakse? Selliste küsimustega jääb enamik inimesi juba jänni. Tavateadvusse on ehk jõudnud, et eesti keele 14 käänet või kolm väldet on midagi erilist, aga kui eriline see nüüd ongi?
Keeleteaduse küsimused ei piirdu ainult emakeele asetamisega mingisse konteksti. Küsimusi võib esitada väga erinevatest vaatenurkadest. Millised on need teadvustamatud protsessid, mille kaudu meie igapäevane suhtlus toimib? Mille poolest erinevad kõneldud ja kirjutatud keel? Miks väljendatakse üht asja ühes keeles ühtmoodi, teist asja teistmoodi? Mille poolest on keeled omavahel sarnased, mille poolest erinevad?
Kust tulevad sõnad keelde? Kuidas sõnu ja lauseid hääldatakse ja kuidas need kirja panna? Millest sünnib grammatika ja mida see õigupoolest väljendab? Kuidas sõltub inimese keelekasutus ühiskonnast, inimese kognitiivsetest võimetest, geograafilisest paiknemisest ja päritolust? Kas keel on rohkem see, mis on meie peas mingi süsteemina olemas, või pigem see, kuidas me seda süsteemi erinevates suhtlusolukordades kasutame? Kuidas keel ajas muutub? Kuidas keeled üksteist vastastikku mõjutavad? Selliste küsimuste hulk võib olla lõputu ja neile vastuste otsimisega keeleteaduses tegeletaksegi.
Need väga erinevad küsimused keele erinevate tahkude kohta on muutnud keeleteaduse heterogeenseks teadusalaks, millel on väga palju erinevaid koolkondi ja suundumusi. Ja neid koolkondi tuleb pidevalt juurde, ning vahel tundub, et iga ambitsioonikama keeleteadlase unistus on luua oma keeleteooria ja leida sellele järgijaid. Samas ongi vaja pidevalt uusi teooriaid ja lähenemisi, sest enamasti toovad need kaasa uue vaatenurga keelele.
Arusaamine keelest ja sellest kuidas seda peaks uurima, on keeleteaduses läbi teinud mitmeid muutusi. Kui võrdlev-ajalooline koolkond püüdis välja selgitada keele vanemat ajalugu, siis sellele järgnenud strukturalism ja sellest edasi arenenud generatiivne paradigma pööras enam tähelepanu keele ülesehitusele ja toimimisele sünkroonselt, jättes kõrvale ajaloolise mõõtme.
Eriti mõjukas on keeleteaduse ajaloos olnud generatiivne grammatika, mis on 1950-1960ndatel Noam Chomsky loodud keelekirjeldussüsteem, mille eesmärk oli selgitada seda, kuidas inimene keelt omandab ja genereerib. Selle teooria edasiarendused on senini kõige laiemalt levinud keeleteoreetiline paradigma USAs, aga ka paljudes Euroopa maades.
Kuigi ka eesti keeleteaduses on 1960-1970ndatel generatiivse grammatikaga üpris palju tegeldud, on see meil siiski tänapäevaks pigem hüljatud. Generatiivses paradigmas on tähelepanu struktuuril ja selle formaliseeritud kirjeldamisel, mitte aga struktuuri ja inimmõtlemise, suhtlussituatsiooni ja kasutuskonteksti seostel. Mistahes lihtsustatud ja universaalsust taotlevad formalismid aga ei suuda kogu seda kirjusust arvesse võtta. Ja nagu tavaliselt, põhineb ka see keeleteooria inglise keelel, ent keeleteadus peab suutma selgitada ja kirjeldada kõiki keeli. See toob kaasa mingite nähtuste alakäsitluse või käsitlemise jäikuse: surumise kategooriatesse, mis sellele keelele loomulikud pole.
Keeletüpoloog Martin Haspelmath, üks mõjukamaid tänapäeva keeleteadlasi, on leidnud, et see on lisaks generatiivsele paradigmale ka muude keeleteooriate probleem: teatud keele nähtusi käsitletakse mõistete ja terminite kaudu, mis selle keele seisukohast ei ole päris sobivad, keeltele surutakse peale kirjeldusmall, mis on aga võib-olla loomulik vaid selle keele jaoks, mille põhjal see kirjeldusmall välja töötatud on. Ehk siis teisisõnu: pole vahet, kas mingi keeleteooria ja selle kirjeldus on välja töötatud inglise, eesti või lakhota keele põhjal, see ei ole universaalne ega sobi kõigile. Haspelmathi meelest peaksime hülgama teooriad ning üritama leida iga keele jaoks sobiva kirjeldusmudeli. See aga ei tähenda, et me ei peaks teisi keeli tundma, pigem vastupidi: et midagi teistele arusaadavalt kirjeldada, pead siiski teadma, kuidas sarnast nähtust väljendatakse muudes keeltes ja kuidas seda on käsitletud. See eeldab laia silmaringi.
Keeleteadus on empiiriline teadus
Üks keeleteaduse suuremaid küsimusi on, kas saame keele kirjeldusel usaldada iseenda keelevaistu (eeldusel, et räägime seda keelt emakeelena) või peaksime uurima keelt tema loomulikus kasutuskeskkonnas ja arvesse võtma rohkemate inimeste keelekasutust. Isiklikust keeletunnetusest lähtumine on olnud väga pikka aega domineeriv suund, mille taustaks on (vähemalt osaliselt) generatiivne grammatika.
Viimastel aastakümnetel on siiski järjest enam esile kerkinud mõtteviis, et vaid oma keelevaistu ei saa keeleuurimisel pidada piisavaks, jälgida tuleb keelt tema loomulikus keskkonnas ja see on ainus adekvaatne viis keelt kirjeldada (kasutuspõhine lähenemine). Oluliseks argumendiks on, et oma keelevaistust lähtudes ei märka me keeles väga palju selliseid detaile, mis ilmnevad mingis kindlas kasutussituatsioonis või mis varieeruvad vastavalt näiteks kõnelejale, situatsioonile või tekstitüübile.
Selline lähenemine on keeleteaduse keskmesse toonud korpused ehk kindlate põhimõtete alusel koostatud ja korrastatud tekstikogud, mis ideaalis esindavad kogu keelt.
Kasutuspõhine lähenemine on muutnud väga oluliselt keeleteaduse metodoloogiat: üha olulisemal kohal on korpustest (ja ka veebist) pärit andmete analüüsimine kvantitatiivsete meetoditega, mis keeleandmete puhul on palju keerulisem ülesanne, kui esmapilgul tunduda võib. See on nii sellepärast, et loomuliku keele andmed ei allu pea kunagi normaaljaotusele, mis on tavalisemate statistiliste analüüside ja mudelite eelduseks. Lisaks rakendatakse andmete hankimiseks üha enam lihtsamaid ja keerulisemaid katselisi meetodeid, mille eesmärk on teada saada keelekasutajate eelistusi ja reaktsioone mingitele keelelistele impulssidele või kasutajate keelelisi eelistusi mingis kontekstis. Seega on tänapäeva lingvisti jaoks üha olulisem tehniliste oskuste ja statistiliste meetodite valdamine.
Keeleteaduse muutumine järjest empiirilisemaks teadusalaks on põhjus, miks keeleteadlased järjest vähem on valmis vastama küsimustele ”Kas õige on öelda järgi või järele?”, sest kumb on „õige“, on kokkuleppe küsimus, nagu üldse õigekeelsus. Keeleteadlane saab vastata küsimustele „kumb on levinum?“, „millist varianti eelistab kõneleja millistel tingimustel?“, „kuidas nende kahe vormi kasutus on arenenud ja muutunud?“.
Kuidas Eestis on?
Eesti keele uurimine on välja kasvanud keeleajaloo uurimisest ning keelesuguluse küsimustest, teinud läbi strukturalismi ja generatiivse grammatika perioodi professor Huno Rätsepa juhtimisel ning jõudnud 1990-2000ndatel funktsionalismi ja kognitiivse keeleteaduse juurde; seega on see läbi teinud kõik olulisemad suunad keeleteaduse arengus.
Enamik teadustöid eesti keele kohta ei esinda siiski puhtal kujul ühtki keeleteooriat, olles nii ehk lähemal Haspelmathi ideaalile teooriavabast lähenemisest, samas on muidugi eri teooriate mõjutusi eesti keele käsitlustes sageli tunda. Eesti keeleteaduse eesmärk on seni olnud leida midagi uut ja huvitavat eesti keele kohta, vähem on olnud ambitsiooni arendada teooriat (ükskõik siis, millist).
Ka eesti keeleteadus on muutnud üha empiirilisemaks: keeleuurimine põhineb väga suures osas korpustel, mida eesti keele vähest kõnelejaskonda ja väikest keeleteadlaste kogukonda arvestades on üllatavalt palju: meil on olemas tänapäeva kirjakeele korpus, aga ka vanema kirjakeele korpus alates eestikeelsete kirjutatud tekstide algusaegadest. Meil on suulise kõne korpus, eesti murrete korpus, ning veel mitmeid spetsiifilisema kasutusega korpused nagu näiteks häälduse uurimiseks mõeldud spontaanse kõne foneetiline korpus, võro ja seto keele korpus, lastekeele korpus, õppijakorpused ja teised.
Erinevatesse korpustesse koondatu kajastab ka meie emakeele mitmekihilisust ja laiemalt keelelist mitmekesisust. Meie emakeel kogu oma kirjususes ja paljususes on suur rikkus ning ühtlasi põnev uurimismaterjal nii laiemalt maailma keeleteaduse kui ka eesti keele enda perspektiivis. Eesti keele erinevate kujude ja muude Eestis kõnelevate keelte eri kujude alalhoidmine on oluline ka keelelise mitmekesisuse säilitamise perspektiivist – see ei ole sugugi ebaolulisem kui näiteks looduslik, kultuuriline või muu mitmekesisus. Seepärast ei saa kuidagi nõus olla ka tavaarusaamaga, et (normeeritud) kirjakeel oleks kuidagi ülimuslik kohamurrete või muude keelevariantide ees; see on vaid üks eesti keele vorme, mida kasutame kindlas kontekstis.
Meie tähistame oma emakeelepäeva Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval 14. märtsil. Rahvusvaheline emakeelepäev on aga pisut varem – 21. veebruaril, ning selle üks eesmärke on keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse toetamine. Pidagem siis ka meie oma emakeelepäeval meeles seda keelelist mitmekesisust, mis iga päev meie ümber on, ja kasutagem oma emakeelt mõnuga nii emakeelepäeval kui kõigil muudel päevadel.
### Response:
Kuhu lähed, (eesti) keeleteadus? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kristjan Jaagul on sünnipäev. Oot, see mees kirjutas 19. sajandi alguses ilma riimita vabavärssi, see mees kirjutas avalikult homoseksuaalseid armastusluuletusi (kui keegi tollal Rõngu kõrtsis, kus ta ööbis, oleks teadnud, oleks ta lihtsalt labidaga maha löödud). Aga mida meie teeme? Peame ta sünnipäeval aulakõnesid ja teeme koolides etteütlusi?
Ei! See lõpeb siin. Tüüp, kelle kaasaegsed on Goethe ja Schiller, Puškin ja Lermontov, Byron ja Shelley, ja kes ei ole kraadigi sitem luuletaja, väärib paremat! Kui šotlaste rahvuspüha on Robert Burnsi sünnipäev, siis meie rahvuspüha, ja ainus olemise põhjus, on emakeelepäev! Kõik natsid tuppa," kommenteerib üks ürituse korraldajatest Jürgen Rooste.
Ürituse ajakava:
Kell 9.00 Kuku Kohvik (Wiiralt) Vabakal
Kell 10.30 Rahvusraamatukogu fuajee
Kell 15.00 Viru Rahva Raamat - (ERR kultuuriportaali otseülekanne)
Kell 17.00 Must Puudel
Kell 19.00 Kapsad (Koidu 84)
Kaasa löövad, iseenda ja Krisitjan Jaagu tekste loevad-laulavad eri kohtades Linda-Mari Väli, Maarja Kangro, Jürgen Rooste, Jan Kaus, Asko Künnap, Kristjan Haljak, Ivar Sild, Paul Daniel jpt | Otseülekanne on lõppenud: luuletajad ja kirjanikud tähistavad emakeelepäeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kristjan Jaagul on sünnipäev. Oot, see mees kirjutas 19. sajandi alguses ilma riimita vabavärssi, see mees kirjutas avalikult homoseksuaalseid armastusluuletusi (kui keegi tollal Rõngu kõrtsis, kus ta ööbis, oleks teadnud, oleks ta lihtsalt labidaga maha löödud). Aga mida meie teeme? Peame ta sünnipäeval aulakõnesid ja teeme koolides etteütlusi?
Ei! See lõpeb siin. Tüüp, kelle kaasaegsed on Goethe ja Schiller, Puškin ja Lermontov, Byron ja Shelley, ja kes ei ole kraadigi sitem luuletaja, väärib paremat! Kui šotlaste rahvuspüha on Robert Burnsi sünnipäev, siis meie rahvuspüha, ja ainus olemise põhjus, on emakeelepäev! Kõik natsid tuppa," kommenteerib üks ürituse korraldajatest Jürgen Rooste.
Ürituse ajakava:
Kell 9.00 Kuku Kohvik (Wiiralt) Vabakal
Kell 10.30 Rahvusraamatukogu fuajee
Kell 15.00 Viru Rahva Raamat - (ERR kultuuriportaali otseülekanne)
Kell 17.00 Must Puudel
Kell 19.00 Kapsad (Koidu 84)
Kaasa löövad, iseenda ja Krisitjan Jaagu tekste loevad-laulavad eri kohtades Linda-Mari Väli, Maarja Kangro, Jürgen Rooste, Jan Kaus, Asko Künnap, Kristjan Haljak, Ivar Sild, Paul Daniel jpt
### Response:
Otseülekanne on lõppenud: luuletajad ja kirjanikud tähistavad emakeelepäeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siseministeeriumi teatel lõpeb esialgne uurimine täna ning siis tehakse teatavaks ka plahvatuse organiseerijad.
Türgi tervishoiminister Mehmet Müezzinoğlu teatas täna, et autopommiplahvatuse ohvrite arv on tõusnud 37 inimeseni, kelle seas on ka vähemalt üks ründajatest.
President Recep Tayyip Erdogan lubas pärast eilset pommiplahvatust Ankaras, et terrorism surutakse põlvili.
Türgi keelustas pärast rünnakuid sotsiaalmeediakanalid Facebook ja Twitter, kus levisid rünnaku tagajärgedest fotod ja videod.
Viimastel kuudel on Türgis läbi viidud mitu terrorirünnakut. Alles möödunud kuul tapsid kurdi mässulised rünnakus sõjaväekolonnile 28 inimest. | Türgi politsei hinnangul on Ankara terrorirünnaku taga kurdi mässulised | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siseministeeriumi teatel lõpeb esialgne uurimine täna ning siis tehakse teatavaks ka plahvatuse organiseerijad.
Türgi tervishoiminister Mehmet Müezzinoğlu teatas täna, et autopommiplahvatuse ohvrite arv on tõusnud 37 inimeseni, kelle seas on ka vähemalt üks ründajatest.
President Recep Tayyip Erdogan lubas pärast eilset pommiplahvatust Ankaras, et terrorism surutakse põlvili.
Türgi keelustas pärast rünnakuid sotsiaalmeediakanalid Facebook ja Twitter, kus levisid rünnaku tagajärgedest fotod ja videod.
Viimastel kuudel on Türgis läbi viidud mitu terrorirünnakut. Alles möödunud kuul tapsid kurdi mässulised rünnakus sõjaväekolonnile 28 inimest.
### Response:
Türgi politsei hinnangul on Ankara terrorirünnaku taga kurdi mässulised |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Narva PSK väravad viskasid Pavel Kulakov (1+1), Georgi Vassiljev (1+1), Ilja Iljin (1+1), Aleksandr Bogdanov (2+2), Kirill Iljin (1+1) ja Filipp Švarõgin (1+2). U-18 noortekoondise poolel skoorisid Nikita Minin (2+0), Andre Linde, Vladimir Nestertšuk (1+1) ja Kristian Simson (2+1).
Narva PSK väravavahid Daniil Seppenen ja Vitali Belov tõrjusid kahepeale 38 litrit. Noortekoondise puurisuul tegid Daniil Erport ja Nikita Galotin kokku 37 tõrjet.
Jäähoki Eesti meistriliiga hooaja lõpetavad laupäeval, 19. märtsil kell 14:00 Kohtla-Järvel Viru Sputnik ja Narva PSK. | Narva sai kodujääl jagu U-18 noortekoondisest 7:6 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Narva PSK väravad viskasid Pavel Kulakov (1+1), Georgi Vassiljev (1+1), Ilja Iljin (1+1), Aleksandr Bogdanov (2+2), Kirill Iljin (1+1) ja Filipp Švarõgin (1+2). U-18 noortekoondise poolel skoorisid Nikita Minin (2+0), Andre Linde, Vladimir Nestertšuk (1+1) ja Kristian Simson (2+1).
Narva PSK väravavahid Daniil Seppenen ja Vitali Belov tõrjusid kahepeale 38 litrit. Noortekoondise puurisuul tegid Daniil Erport ja Nikita Galotin kokku 37 tõrjet.
Jäähoki Eesti meistriliiga hooaja lõpetavad laupäeval, 19. märtsil kell 14:00 Kohtla-Järvel Viru Sputnik ja Narva PSK.
### Response:
Narva sai kodujääl jagu U-18 noortekoondisest 7:6 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sparta Team Automaailm kaotas kodumängus SK LINK/Saku meeskonnale 6:10 (3:2; 1:3; 2:5), kuid teises kohtumises oli võidukas 10:2 (2:0; 3:0; 5:2). Teises paaris võitis EMÜ Spordiklubi kodus tulemusega 7:5 (5:2; 0:1; 2:2) TTÜ Spordiklubi. Selle paari teine poolfinaalkohtumine lõppes aga TTÜ võiduga 8:7 (3:1; 3:4: 2:2).
Seega on seis mõlemas paaris 1:1. Meistriliiga poolfinaalides mängitakse kolme võiduni.
Esiliigas mängiti neli 1/8- finaalkohtumist:
EMÜ SK II- Sparta Team Automaailm II 2:6 (1:2; 1:2: 0:2)
Tartu Tornaado- Jäneda SK 7:1 (1:0; 2:0; 4:1)
Maitim- Valga Välk 6:5 (2:2; 1:1; 3:2)
TTÜ SK/ Ääsmäe- Viljandi SHK 12:2 (4:2; 4:0; 4:0)
Naiste liigas võitis esimeses finaalkohtumises Sparta Spordiselts tulemusega 2:1 (1:1; 0:0;1:0) EMÜ Spordiklubi naiskonna. | Saalihoki meistriliigas on poolfinaalid viigiseisus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sparta Team Automaailm kaotas kodumängus SK LINK/Saku meeskonnale 6:10 (3:2; 1:3; 2:5), kuid teises kohtumises oli võidukas 10:2 (2:0; 3:0; 5:2). Teises paaris võitis EMÜ Spordiklubi kodus tulemusega 7:5 (5:2; 0:1; 2:2) TTÜ Spordiklubi. Selle paari teine poolfinaalkohtumine lõppes aga TTÜ võiduga 8:7 (3:1; 3:4: 2:2).
Seega on seis mõlemas paaris 1:1. Meistriliiga poolfinaalides mängitakse kolme võiduni.
Esiliigas mängiti neli 1/8- finaalkohtumist:
EMÜ SK II- Sparta Team Automaailm II 2:6 (1:2; 1:2: 0:2)
Tartu Tornaado- Jäneda SK 7:1 (1:0; 2:0; 4:1)
Maitim- Valga Välk 6:5 (2:2; 1:1; 3:2)
TTÜ SK/ Ääsmäe- Viljandi SHK 12:2 (4:2; 4:0; 4:0)
Naiste liigas võitis esimeses finaalkohtumises Sparta Spordiselts tulemusega 2:1 (1:1; 0:0;1:0) EMÜ Spordiklubi naiskonna.
### Response:
Saalihoki meistriliigas on poolfinaalid viigiseisus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Etteütlus kõlab raadioeetris täna kell 10.30 ja kuulajail tuleb tekst kirjutada etteütluse aknasse. Kõige kiiremini täiesti korrektse teksti saatnud kuulajad on võitjad. Arvesse lähevad kõik enne kella 11.00 saabunud etteütlused. Pärast kella 11.00 uudiseid selgitatakse tänavune tekst üksikasjalikult lahti. Võitjad kuulutatakse välja "Uudis+" saates algusega kell 12.15. Saate alguses, kell 10.05 antakse kirjutajatele veel viimaseid juhiseid.
Tänavuse e-etteütluse teksti autor Edward Kess andis etteütluse eel osalejatele väikese vihjelause, mille kirjapilt tasuks meelde jätta: "Tegelikult olen mina Liivimaa parim e-etteütluse kirjutaja," lausus Agnes, haaras rüperaali, hüppas ronkmusta Tori täku selga ja galoppis mere poole.
Võitjad selguvad viies kategoorias: õpilased, täiskasvanud, filoloogid ja emakeeleõpetajad, muu emakeelega inimesed ning välismaal elavad-õppivad eestlased.
Kõik osalejad kirjutavad sama teksti, kuid lisaks üldvõitjale premeeritakse eraldi kategooriate võitjaid ja kõigi osalejate vahel loositakse samuti välja auhind. Peaauhind on tahvelarvuti,kategooriate parimad saavad raamatupoe kinkekaardid.
Kaheksa aasta jooksul on Vikerraadioni jõudnud ligi 18 000 etteütlust, igal aastal võtab võistlusest osa ühe rohkem koole ja klasse. Julgustame emakeeleõpetajaid etteütlust läbi viima emakeeletunnis.
2016. aasta e-etteütluse teksti koostavad:
Peeter Päll, Eesti keele instituudi peakeelekorraldaja-vanemteadur
Maris Jõks, Postimehe keeletoimetaja-korrektor
Edward Kess, Brüsseli II Euroopa kooli eesti keele õpetaja, Eesti emakeeleõpetajate seltsi liige
Martin Ehala, Tartu ülikooli emakeeleõpetuse professor, vanemteadur
Maire Raadik, Eesti keele instituudi vanemkeelekorraldaja (nõuandjana)
E-etteütlust korraldavad koostöös Vikerraadio, Eesti emakeeleõpetajate selts. Auhinnad on välja pannud haridus- ja teadusministeerium ja "Rahva raamat".
Emakeelepäeva e-etteütlus Vikerraadios
Tähista emakeelepäeva koos Vikerraadioga! Osale e-etteütluse võistlusel!Videos on kasutatud eelmiste aastate etteütluste tekstide lauseid.ERRi sporditoimetaja Ragnar Kaasik kutsub kirjutama! Režissöör Steiv Silm.
Posted by Vikerraadio on Thursday, March 3, 2016 | Vikerraadio e-etteütluse teksti autor andis osalejatele põneva vihje | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Etteütlus kõlab raadioeetris täna kell 10.30 ja kuulajail tuleb tekst kirjutada etteütluse aknasse. Kõige kiiremini täiesti korrektse teksti saatnud kuulajad on võitjad. Arvesse lähevad kõik enne kella 11.00 saabunud etteütlused. Pärast kella 11.00 uudiseid selgitatakse tänavune tekst üksikasjalikult lahti. Võitjad kuulutatakse välja "Uudis+" saates algusega kell 12.15. Saate alguses, kell 10.05 antakse kirjutajatele veel viimaseid juhiseid.
Tänavuse e-etteütluse teksti autor Edward Kess andis etteütluse eel osalejatele väikese vihjelause, mille kirjapilt tasuks meelde jätta: "Tegelikult olen mina Liivimaa parim e-etteütluse kirjutaja," lausus Agnes, haaras rüperaali, hüppas ronkmusta Tori täku selga ja galoppis mere poole.
Võitjad selguvad viies kategoorias: õpilased, täiskasvanud, filoloogid ja emakeeleõpetajad, muu emakeelega inimesed ning välismaal elavad-õppivad eestlased.
Kõik osalejad kirjutavad sama teksti, kuid lisaks üldvõitjale premeeritakse eraldi kategooriate võitjaid ja kõigi osalejate vahel loositakse samuti välja auhind. Peaauhind on tahvelarvuti,kategooriate parimad saavad raamatupoe kinkekaardid.
Kaheksa aasta jooksul on Vikerraadioni jõudnud ligi 18 000 etteütlust, igal aastal võtab võistlusest osa ühe rohkem koole ja klasse. Julgustame emakeeleõpetajaid etteütlust läbi viima emakeeletunnis.
2016. aasta e-etteütluse teksti koostavad:
Peeter Päll, Eesti keele instituudi peakeelekorraldaja-vanemteadur
Maris Jõks, Postimehe keeletoimetaja-korrektor
Edward Kess, Brüsseli II Euroopa kooli eesti keele õpetaja, Eesti emakeeleõpetajate seltsi liige
Martin Ehala, Tartu ülikooli emakeeleõpetuse professor, vanemteadur
Maire Raadik, Eesti keele instituudi vanemkeelekorraldaja (nõuandjana)
E-etteütlust korraldavad koostöös Vikerraadio, Eesti emakeeleõpetajate selts. Auhinnad on välja pannud haridus- ja teadusministeerium ja "Rahva raamat".
Emakeelepäeva e-etteütlus Vikerraadios
Tähista emakeelepäeva koos Vikerraadioga! Osale e-etteütluse võistlusel!Videos on kasutatud eelmiste aastate etteütluste tekstide lauseid.ERRi sporditoimetaja Ragnar Kaasik kutsub kirjutama! Režissöör Steiv Silm.
Posted by Vikerraadio on Thursday, March 3, 2016
### Response:
Vikerraadio e-etteütluse teksti autor andis osalejatele põneva vihje |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nord Pooli (NP) Eesti hinnapiirkonnas alanes elektri päev-ette hind jaanuariga võrreldes neljandiku võrra 28,28 euroni megavatt-tunni kohta. Lätis ja Leedus oli langus ligi 41 protsenti ja hinnaks kujunes 29,65 eurot megavatt-tunnist.
Soomes oli elektri hind eelmisel kuul 26,09 eurot megavatt-tunni kohta, mis andis kuiseks languseks 31 protsenti. NP süsteemihind alanes 33 protsenti ja oli 19,94 eurot megavatt-tunni eest. Hinnalangust selgitab jaanuarikuuga võrreldes märgatavalt soojemad ilmad Põhjamaades ja Baltikumis.
Piiriülesed elektrivood liikusid sarnaselt eelmistele kuudele Soomest Eestisse ja Eestist edasi Lätti. Soome-Eesti suunal kasutati eelmisel kuul päev-ette tehingute põhjal ära 73 protsenti turule antud võimsusest ja suunal Eestist Lätti 79 protsenti turule antud võimsusest. Tunde, mil neil suundadel oli kasutuses kogu ülekandevõimsus, oli nii Soome-Eesti kui Eesti-Läti suunal üle 200.
Elektri omahinda mõjutava süsinikdioksiidi emissioonikvootide keskmine hind jätkas langust jaanuari 6,81 eurolt tonni kohta 5,15 euroni veebruaris. Veebruari jooksul kõikus emissioonikvootide hind vahemikus 4,67 eurost 5,81 euroni tonni kohta, mis on võrreldav 2014. aasta madala tasemega.
Veebruari viimase kauplemispäeva tehingute põhjal Nasdaq OMX Commodities turul võib märtsi keskmiseks elektrihinnaks Eesti hinnapiirkonnas kujuneda 30,55 eurot ja 2016. aasta teise kvartali keskmiseks hinnaks 29,35 eurot megavatt-tunni kohta. Läti puhul on samad hinnaootused vastavalt 29,05 ja 31,2 eurot.
Piiriülese võimsuse jaotamise tulu teenis Elering veebruaris Eesti-Soome ja Eesti-Läti piirilt kokku üle 1,6 miljoni euro. | Baltikumi elektrihinnad ühtlustusid veebruaris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nord Pooli (NP) Eesti hinnapiirkonnas alanes elektri päev-ette hind jaanuariga võrreldes neljandiku võrra 28,28 euroni megavatt-tunni kohta. Lätis ja Leedus oli langus ligi 41 protsenti ja hinnaks kujunes 29,65 eurot megavatt-tunnist.
Soomes oli elektri hind eelmisel kuul 26,09 eurot megavatt-tunni kohta, mis andis kuiseks languseks 31 protsenti. NP süsteemihind alanes 33 protsenti ja oli 19,94 eurot megavatt-tunni eest. Hinnalangust selgitab jaanuarikuuga võrreldes märgatavalt soojemad ilmad Põhjamaades ja Baltikumis.
Piiriülesed elektrivood liikusid sarnaselt eelmistele kuudele Soomest Eestisse ja Eestist edasi Lätti. Soome-Eesti suunal kasutati eelmisel kuul päev-ette tehingute põhjal ära 73 protsenti turule antud võimsusest ja suunal Eestist Lätti 79 protsenti turule antud võimsusest. Tunde, mil neil suundadel oli kasutuses kogu ülekandevõimsus, oli nii Soome-Eesti kui Eesti-Läti suunal üle 200.
Elektri omahinda mõjutava süsinikdioksiidi emissioonikvootide keskmine hind jätkas langust jaanuari 6,81 eurolt tonni kohta 5,15 euroni veebruaris. Veebruari jooksul kõikus emissioonikvootide hind vahemikus 4,67 eurost 5,81 euroni tonni kohta, mis on võrreldav 2014. aasta madala tasemega.
Veebruari viimase kauplemispäeva tehingute põhjal Nasdaq OMX Commodities turul võib märtsi keskmiseks elektrihinnaks Eesti hinnapiirkonnas kujuneda 30,55 eurot ja 2016. aasta teise kvartali keskmiseks hinnaks 29,35 eurot megavatt-tunni kohta. Läti puhul on samad hinnaootused vastavalt 29,05 ja 31,2 eurot.
Piiriülese võimsuse jaotamise tulu teenis Elering veebruaris Eesti-Soome ja Eesti-Läti piirilt kokku üle 1,6 miljoni euro.
### Response:
Baltikumi elektrihinnad ühtlustusid veebruaris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Nagu sügisel mainisime võib tekkida kevadel täpselt selline aeg talvise ettevalmistuse ja tihedama suve hooaja vahel, kus on võimalus kodumeeskonda tähtsates mängudes aidata" lausus Nõlvak pressiteate vahendusel. "Ajaliselt langeb see just hästi kokku, sest oleme lõpetamas füüsilist ettevalmistust ning on väikene auk, kus polegi otseselt kusagil kellegagi trenni teha."
"See, kui paljudel mängudel me täpselt aidata saame, selgub varsti, kui saame teada, kas meid lastakse Katari võistlema või mitte. Rannavõrkpall on ikkagi põhitegevus ja TTÜ aitamine on heade juhuste kokkulangemine ning olgugi, et saalivõrkpalli isu pole kordagi tekkinud on väga tore omasid aidata," mainis Tiisaar.
Praegu liigub FIVB maailma karikasari Brasiilias ning Nõlvak - Tiisaar otsustasid, et see ei tasuks ennast ära ja on tegelenud ettevalmistusega kevad-suvi hooajaks. | TTÜ täieneb otsustavate mängude eel rannavõrkpallurite Nõlvaku ja Tiisaarega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Nagu sügisel mainisime võib tekkida kevadel täpselt selline aeg talvise ettevalmistuse ja tihedama suve hooaja vahel, kus on võimalus kodumeeskonda tähtsates mängudes aidata" lausus Nõlvak pressiteate vahendusel. "Ajaliselt langeb see just hästi kokku, sest oleme lõpetamas füüsilist ettevalmistust ning on väikene auk, kus polegi otseselt kusagil kellegagi trenni teha."
"See, kui paljudel mängudel me täpselt aidata saame, selgub varsti, kui saame teada, kas meid lastakse Katari võistlema või mitte. Rannavõrkpall on ikkagi põhitegevus ja TTÜ aitamine on heade juhuste kokkulangemine ning olgugi, et saalivõrkpalli isu pole kordagi tekkinud on väga tore omasid aidata," mainis Tiisaar.
Praegu liigub FIVB maailma karikasari Brasiilias ning Nõlvak - Tiisaar otsustasid, et see ei tasuks ennast ära ja on tegelenud ettevalmistusega kevad-suvi hooajaks.
### Response:
TTÜ täieneb otsustavate mängude eel rannavõrkpallurite Nõlvaku ja Tiisaarega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aasta jooksul on EKRE-ga liitunud 352 inimest, kes pole varem ühessegi parteisse kuulunud, vahendas Eesti Päevaleht.
Keskerakonna ridadesse on aasta jooksul astunud 301 seni poliitikast eemale hoidnud inimest.
Kolmanda koha hõivas Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) ja seda vaatamata sellele, et partei populaarsus on langenud ning aastaga sai IRL oma ridadesse 174 varem poliitikast hoidunud inimest.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) sai juurde 72, Reformierakond 68 ja Vabaerakond 64 varem poliitikast hoidunud inimest.
Eesti Päevaleht uuris, kui palju on alates eelmise aasta 4. märtsist kuni tänavu 8. veebruarini ehk pärast riigikogu valimisi astunud erakondadesse inimesi, kes varem pole parteisse kuulunud. | Uuring: kõige rohkem poliitikast varem eemale hoidnuid tõmbab EKRE | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aasta jooksul on EKRE-ga liitunud 352 inimest, kes pole varem ühessegi parteisse kuulunud, vahendas Eesti Päevaleht.
Keskerakonna ridadesse on aasta jooksul astunud 301 seni poliitikast eemale hoidnud inimest.
Kolmanda koha hõivas Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) ja seda vaatamata sellele, et partei populaarsus on langenud ning aastaga sai IRL oma ridadesse 174 varem poliitikast hoidunud inimest.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) sai juurde 72, Reformierakond 68 ja Vabaerakond 64 varem poliitikast hoidunud inimest.
Eesti Päevaleht uuris, kui palju on alates eelmise aasta 4. märtsist kuni tänavu 8. veebruarini ehk pärast riigikogu valimisi astunud erakondadesse inimesi, kes varem pole parteisse kuulunud.
### Response:
Uuring: kõige rohkem poliitikast varem eemale hoidnuid tõmbab EKRE |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peo korraldustoimkonna juhi Airi Rütteri sõnul kannab patroon kahesugust rolli. Ühelt poolt on ta peo sümboolne esindaja ja hea tahte saadik, teisalt on tal peol täita oma kindel roll. "Kui 2011. aastal toimunud I naiste tantsupeol lõi tollane patroon Evelin Ilves peol kaasa tantsijana, siis tänavu on Ivo Linna üks meestest, kes aitab jutustada MeheLugu," ütles ta.
MeheLugu on lugu Eesti mehest, sellest kuidas mees näeb naist läbi oma silmade ja südame. Tantsulavastuses põrkuvad kaks maailma – avatud ja elurõõmus ning suletud ja kibestunud. See on lugu, milles on kirge ja armastust, aga ka viha ja põlgust. Ivo Linna kõrval aitab lugu jutustada Jõgeva juurtega näitleja Tiit Sukk.
Erakordne on see, et Ivo Linna tähistab naiste tantsupeo toimumise päeval oma 67. sünnipäeva.
II Eesti naiste tantsupidu MeheLugu on kujunemas 2016. aasta Eesti suurimaks rahvakultuuripeoks. Sellest on osa võtmas ligi 5000 tantsijat nii Eestist kui ka välismaalt. Etenduse lavastab mitmete üldtantsupidude lavastaja ja liigijuht Ülo Luht. Peo muusikajuht on Toomas Lunge ja tekstide autor Heiki Vilep.
Pidu toimub Jõgeva linna staadionil 12. juunil. Kavas on peaproov-etendus ja kaks kontsertetendust. | II Eesti naiste tantsupeo patroon on Ivo Linna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peo korraldustoimkonna juhi Airi Rütteri sõnul kannab patroon kahesugust rolli. Ühelt poolt on ta peo sümboolne esindaja ja hea tahte saadik, teisalt on tal peol täita oma kindel roll. "Kui 2011. aastal toimunud I naiste tantsupeol lõi tollane patroon Evelin Ilves peol kaasa tantsijana, siis tänavu on Ivo Linna üks meestest, kes aitab jutustada MeheLugu," ütles ta.
MeheLugu on lugu Eesti mehest, sellest kuidas mees näeb naist läbi oma silmade ja südame. Tantsulavastuses põrkuvad kaks maailma – avatud ja elurõõmus ning suletud ja kibestunud. See on lugu, milles on kirge ja armastust, aga ka viha ja põlgust. Ivo Linna kõrval aitab lugu jutustada Jõgeva juurtega näitleja Tiit Sukk.
Erakordne on see, et Ivo Linna tähistab naiste tantsupeo toimumise päeval oma 67. sünnipäeva.
II Eesti naiste tantsupidu MeheLugu on kujunemas 2016. aasta Eesti suurimaks rahvakultuuripeoks. Sellest on osa võtmas ligi 5000 tantsijat nii Eestist kui ka välismaalt. Etenduse lavastab mitmete üldtantsupidude lavastaja ja liigijuht Ülo Luht. Peo muusikajuht on Toomas Lunge ja tekstide autor Heiki Vilep.
Pidu toimub Jõgeva linna staadionil 12. juunil. Kavas on peaproov-etendus ja kaks kontsertetendust.
### Response:
II Eesti naiste tantsupeo patroon on Ivo Linna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ban Ki-moon on viimasel ajal avalikult rääkinud "Maroko okupeeritud Lääne-Saharast". Marokolased on aga ÜRO peasekretäri sõnavõtust solvatud, sest peavad regiooni endale kuuluvaks provintsiks, vahendasid ERR-i teleuudised.
Maroko juhtivad erakonnad ja poliitilised ühendused kutsusid rahvast seetõttu üles meelt avaldama. Maroko annekteeris endise Hispaania koloonia Lääne-Sahara 1975. aastal ning sellele järgnes verine konflikt Alžeeria toetatava Polisario Rindega. | Marokos protestiti ÜRO peasekretäri vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ban Ki-moon on viimasel ajal avalikult rääkinud "Maroko okupeeritud Lääne-Saharast". Marokolased on aga ÜRO peasekretäri sõnavõtust solvatud, sest peavad regiooni endale kuuluvaks provintsiks, vahendasid ERR-i teleuudised.
Maroko juhtivad erakonnad ja poliitilised ühendused kutsusid rahvast seetõttu üles meelt avaldama. Maroko annekteeris endise Hispaania koloonia Lääne-Sahara 1975. aastal ning sellele järgnes verine konflikt Alžeeria toetatava Polisario Rindega.
### Response:
Marokos protestiti ÜRO peasekretäri vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Traagiline vahejuhtum leidis aset eile õhtul Tai ühe suurima panga Siami Kommertspanga keldris, vahendasid ERR-i teleuudised.
Panga esindaja sõnul uuendasid alltöövõtjad hoone keemilist tulekustutussüsteemi, kuid panid selle ilmselt kogemata tööle.
Ruumidesse pihustunud pürogeenaerosool tekitas hapnikutaseme järsu languse ning võis põhjustada inimeste surma.
Sellist aerosooli kasutatakse kohtades, kus tulekahju kustutamine veega võib kahjustada paberdokumente või elektriseadmeid. | Tais hukkus kogemata tööle pandud tulekustutussüsteemi tõttu kaheksa inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Traagiline vahejuhtum leidis aset eile õhtul Tai ühe suurima panga Siami Kommertspanga keldris, vahendasid ERR-i teleuudised.
Panga esindaja sõnul uuendasid alltöövõtjad hoone keemilist tulekustutussüsteemi, kuid panid selle ilmselt kogemata tööle.
Ruumidesse pihustunud pürogeenaerosool tekitas hapnikutaseme järsu languse ning võis põhjustada inimeste surma.
Sellist aerosooli kasutatakse kohtades, kus tulekahju kustutamine veega võib kahjustada paberdokumente või elektriseadmeid.
### Response:
Tais hukkus kogemata tööle pandud tulekustutussüsteemi tõttu kaheksa inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | LeBron James panustas Clevelandi võitu 27 punktiga. Kyrie Irvingu ja J.R. Smithi arvele jäi 17 silma. Kaotajate ridades oli 19 punktiga edukaim J.J. Redick, Chris Paul andis 17 punkti kõrval kümme resultatiivset söötu.
Giannis Antetokounmpo tegi kolmikduubli (28 punkti, 11 lauapalli, 14 tulemuslikku söötu) ja Milwaukee Bucks alistas võõrsil Brooklyn Netsi 109:100 (27:25, 23:26, 28:28, 31:21).
Jose Calderon viskas viimasel sekundil võidukolmese ja New York Knicks sai võõral väljakul jagu Los Angeles Lakersist 90:87 (18:11, 28:24, 19:25, 25:27). Carmelo Anthony panustas võitjate esitusse 26 punkti ja 12 lauapalliga.
Tulemused: LA Clippers - Cleveland 90:114, Atlanta - Indiana 104:75, Sacramento - Utah 99:108, Brooklyn - Milwaukee 100:109, LA Lakers - New York 87:90. | VIDEOD | Cleveland jätkab edukalt, Calderonilt võidukolmene | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
LeBron James panustas Clevelandi võitu 27 punktiga. Kyrie Irvingu ja J.R. Smithi arvele jäi 17 silma. Kaotajate ridades oli 19 punktiga edukaim J.J. Redick, Chris Paul andis 17 punkti kõrval kümme resultatiivset söötu.
Giannis Antetokounmpo tegi kolmikduubli (28 punkti, 11 lauapalli, 14 tulemuslikku söötu) ja Milwaukee Bucks alistas võõrsil Brooklyn Netsi 109:100 (27:25, 23:26, 28:28, 31:21).
Jose Calderon viskas viimasel sekundil võidukolmese ja New York Knicks sai võõral väljakul jagu Los Angeles Lakersist 90:87 (18:11, 28:24, 19:25, 25:27). Carmelo Anthony panustas võitjate esitusse 26 punkti ja 12 lauapalliga.
Tulemused: LA Clippers - Cleveland 90:114, Atlanta - Indiana 104:75, Sacramento - Utah 99:108, Brooklyn - Milwaukee 100:109, LA Lakers - New York 87:90.
### Response:
VIDEOD | Cleveland jätkab edukalt, Calderonilt võidukolmene |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelnõuga tahetakse luua tugevamad ja võimekamad omavalitsused. Eelnõu kohaselt toetatakse 500 000 euroga uute omavalitsuste teket, kus elanike arv on pärast liitumist suurem kui 11 000, vahendasid ERR-i teleuudised.
Tulevikus arutab valitsus ka strateegiliste investeeringute tegemist maakonnasuurustesse omavalitsustesse.
Riigihalduse minister Arto Aas sõnas, et enam kui 11 000 elanikuga omavalitsuste moodustamiseks käivad praegu läbirääkimised 26 piirkonnas. Kui liitumistes pole tuleva aasta alguseks kokkuleppele jõutud, otsustab ühendamise valitsus.
"Siis on riigikogul kolme kuu jooksul loodetavasti piisavalt aega, et see seadus lõplikult vastu võtta, nii et 1. juuliks saab president ta välja kuulutada. Siis on kõigil osapooltel piisavalt aega, et nende reeglite alusel ühinemisi läbi viia. Me ise väga loodame, et järgmisel aastal valitsus sundühendamisi väga palju ette võtma ei pea," rääkis Aas. | Haldusreformi eelnõu jõuab täna riigikokku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelnõuga tahetakse luua tugevamad ja võimekamad omavalitsused. Eelnõu kohaselt toetatakse 500 000 euroga uute omavalitsuste teket, kus elanike arv on pärast liitumist suurem kui 11 000, vahendasid ERR-i teleuudised.
Tulevikus arutab valitsus ka strateegiliste investeeringute tegemist maakonnasuurustesse omavalitsustesse.
Riigihalduse minister Arto Aas sõnas, et enam kui 11 000 elanikuga omavalitsuste moodustamiseks käivad praegu läbirääkimised 26 piirkonnas. Kui liitumistes pole tuleva aasta alguseks kokkuleppele jõutud, otsustab ühendamise valitsus.
"Siis on riigikogul kolme kuu jooksul loodetavasti piisavalt aega, et see seadus lõplikult vastu võtta, nii et 1. juuliks saab president ta välja kuulutada. Siis on kõigil osapooltel piisavalt aega, et nende reeglite alusel ühinemisi läbi viia. Me ise väga loodame, et järgmisel aastal valitsus sundühendamisi väga palju ette võtma ei pea," rääkis Aas.
### Response:
Haldusreformi eelnõu jõuab täna riigikokku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sergio Ramos viis Reali 24. minutil juhtima, aga lõpuminutid kujunesid ärevateks, sest 87. minutil Willian Jose viigistas, paar minutit hiljem lõi Casemiro külaliste võidutabamuse ja teisel üleminutil teenis Ramos punase kaardi.
Tulemused: Las Palmas - Madridi Real 1:2, Bilbao Athletic - Real Betis 3:1, Sevilla - Villarreal 4:2, Levante - Valencia 1:0.
Tabelitipp 29. vooru järel: 1. Barcelona 75, 2. Madridi Atletico 67, 3. Madridi Real 63, 4. Villarreal 53, 5. Sevilla 48, 6. Bilbao Athletic 47, 7. Vigo Celta 45, 8. Eibar 37. | Madridi Real sattus Kanaari saartel raskustesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sergio Ramos viis Reali 24. minutil juhtima, aga lõpuminutid kujunesid ärevateks, sest 87. minutil Willian Jose viigistas, paar minutit hiljem lõi Casemiro külaliste võidutabamuse ja teisel üleminutil teenis Ramos punase kaardi.
Tulemused: Las Palmas - Madridi Real 1:2, Bilbao Athletic - Real Betis 3:1, Sevilla - Villarreal 4:2, Levante - Valencia 1:0.
Tabelitipp 29. vooru järel: 1. Barcelona 75, 2. Madridi Atletico 67, 3. Madridi Real 63, 4. Villarreal 53, 5. Sevilla 48, 6. Bilbao Athletic 47, 7. Vigo Celta 45, 8. Eibar 37.
### Response:
Madridi Real sattus Kanaari saartel raskustesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teises pühapäevases mängus sai Leverkuseni Bayer kodus 1:0 jagu Hamburgist. Leverkusen võitis tänu Albin Ekdali omaväravale 18. minutil.
Tabeliseis 26. vooru järel: 1. Müncheni Bayern 66 punkti, 2. Dortmundi Borussia 61, 3. Berliini Hertha 45, 4. Mönchengladbachi Borussia 42, 5. Schalke 04 41, 6. Mainz 40, 7. Leverkuseni Bayer 39, 8. Wolfsburg 37, ..., 13. Augsburg 27. | Dortmundi Borussia püsib Bayernist viie punkti kaugusel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teises pühapäevases mängus sai Leverkuseni Bayer kodus 1:0 jagu Hamburgist. Leverkusen võitis tänu Albin Ekdali omaväravale 18. minutil.
Tabeliseis 26. vooru järel: 1. Müncheni Bayern 66 punkti, 2. Dortmundi Borussia 61, 3. Berliini Hertha 45, 4. Mönchengladbachi Borussia 42, 5. Schalke 04 41, 6. Mainz 40, 7. Leverkuseni Bayer 39, 8. Wolfsburg 37, ..., 13. Augsburg 27.
### Response:
Dortmundi Borussia püsib Bayernist viie punkti kaugusel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Palmér kinnitas, et ta on algusest peale NAG tegemistega kursis olnud ja selle juhtidele nõu andnud ja seda läbi oma konsultatsioonifirma, kirjutab Eesti Päevaleht.
"Mina soovitasin NAG-l just Adriaga koostööd teha ja nende platvormil alustada, kui nad valisid kahe pakkuja vahel – kas sloveenlaste Adria Airways või rootslaste NextJet," märkis Palmér.
Selgituseks olgu öeldud, et Estonian Airi juhi kohalt NAG-d juhtima minna poleks Palméril võimalikki olnud, seda oleks Euroopa Komisjon käsitlenud ettevõtte üleminekuna.
Samas aga nõustamist ei keela keegi ja seega registreeris Palmér veel veebruari lõpus Eesti äriregistris konsultatsioonifirma Palmer Aviation And Management OÜ. | Estonian Airi eksjuht suunab nüüd nii Nordica kui ka Adria käekäiku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Palmér kinnitas, et ta on algusest peale NAG tegemistega kursis olnud ja selle juhtidele nõu andnud ja seda läbi oma konsultatsioonifirma, kirjutab Eesti Päevaleht.
"Mina soovitasin NAG-l just Adriaga koostööd teha ja nende platvormil alustada, kui nad valisid kahe pakkuja vahel – kas sloveenlaste Adria Airways või rootslaste NextJet," märkis Palmér.
Selgituseks olgu öeldud, et Estonian Airi juhi kohalt NAG-d juhtima minna poleks Palméril võimalikki olnud, seda oleks Euroopa Komisjon käsitlenud ettevõtte üleminekuna.
Samas aga nõustamist ei keela keegi ja seega registreeris Palmér veel veebruari lõpus Eesti äriregistris konsultatsioonifirma Palmer Aviation And Management OÜ.
### Response:
Estonian Airi eksjuht suunab nüüd nii Nordica kui ka Adria käekäiku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sild jääb remondi tõttu suletuks 15. märtsist kuni 22. juunini, teatas maanteeinfokeskus.
Ümber saab sõita marsruudil Valgejõe keskus-Tallinna-Narva maantee-Valgejõe keskus. | Valgejõe sild suletakse remondiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sild jääb remondi tõttu suletuks 15. märtsist kuni 22. juunini, teatas maanteeinfokeskus.
Ümber saab sõita marsruudil Valgejõe keskus-Tallinna-Narva maantee-Valgejõe keskus.
### Response:
Valgejõe sild suletakse remondiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Rikkumiste arv on vähenenud kohtades, kus kaamerad on pikemat aega paiknenud. Väga palju kiiruseületamisi tuvastavad uued kiiruskaamerad, mis paigaldati sel ja möödunud aastal kohtadesse, kus enamasti on lubatud sõidukiiruseks 50 km/h või 70 km/h," ütles politsei- ja piirivalveameti liiklusmenetlusteenistuse vanem Toomas Kaarepere Postimehele.
Tartu maanteel Kosel ja Pärnu maanteel Ares 11. novembril tööd alustanud kaamerad on tuvastanud juba üle 6100 rikkumise, nendes kahes paigas on lubatud sõidukiiruseks 50 km/h.
Märtsi algusest alustasid tööd uued kiiruskaamerad piirkiirusega 50 km/h lõikudel Jõgevamaal Puhu ristmikul ja Harku vallas Murastes ning piirkiirusega 70 km/h Harjumaal Tutermaal ja Kiial.
Märtsi algusest töötavad kaamerad on fikseerinud 2800 piirkiiruse rikkumist ehk kõige enam kiiruseületamisi on fikseerinud Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 126,9. kilomeetril Puhu ristmikul asuv kaamera, Tutermaal on rikkumiste arv poole väiksem. | Kiiruskaamerad on tänavu kahe kuuga tuvastanud ligi 13 000 rikkumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Rikkumiste arv on vähenenud kohtades, kus kaamerad on pikemat aega paiknenud. Väga palju kiiruseületamisi tuvastavad uued kiiruskaamerad, mis paigaldati sel ja möödunud aastal kohtadesse, kus enamasti on lubatud sõidukiiruseks 50 km/h või 70 km/h," ütles politsei- ja piirivalveameti liiklusmenetlusteenistuse vanem Toomas Kaarepere Postimehele.
Tartu maanteel Kosel ja Pärnu maanteel Ares 11. novembril tööd alustanud kaamerad on tuvastanud juba üle 6100 rikkumise, nendes kahes paigas on lubatud sõidukiiruseks 50 km/h.
Märtsi algusest alustasid tööd uued kiiruskaamerad piirkiirusega 50 km/h lõikudel Jõgevamaal Puhu ristmikul ja Harku vallas Murastes ning piirkiirusega 70 km/h Harjumaal Tutermaal ja Kiial.
Märtsi algusest töötavad kaamerad on fikseerinud 2800 piirkiiruse rikkumist ehk kõige enam kiiruseületamisi on fikseerinud Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 126,9. kilomeetril Puhu ristmikul asuv kaamera, Tutermaal on rikkumiste arv poole väiksem.
### Response:
Kiiruskaamerad on tänavu kahe kuuga tuvastanud ligi 13 000 rikkumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Obama külastab Kuubat 21.- 22. märtsini ja on esimene Ühendriikide president pärast Calvin Coolidge'i 1928. aastal, kes seda teeb.
Obama ütles poliitvangide naistest ja lastest koosnevale opositsioonirühmale Daamid Valges 10. märtsil saadetud kirjas, et mõistab ja toetab nende võitlust.
"Ma mõistan täielikult raskusi, millega tavalistel kuubalastel tuleb silmitsi seista oma õigusi nõudes. Ühendriigid on veendumusel, et keegi Kuubal ega ka kuskil mujal ei tohiks kohata tagakiusamist, vahistamist või rünnakuid selle pärast, et nad tahavad oma häält ja arvamusi kuuldavaks teha. Nagu ka korduvalt varem kavatsen ma selle teema president Castroga otsekoheselt jutuks võtta," seisis kirjas.
Valge Maja kinnitas uudisteagentuurile AFP kirja ehtsust.
USA president Barack Obama on Kuubal teretulnud, kuid ärgu oodaku poliitilisi järeleandmisi, kirjutas möödunud nädalal saareriigi riiklik päevaleht.
"Kuuba valitsus ja rahvas võtavad USA liidri vastu neile omase külalislahkusega ning kohtlevad hoolitsuse ja austusega," kirjutas ajaleht Granma juhtkirjas
Kohe aga lisati, et kellelgi ei maksaks kahelda Kuuba kindlas otsuses pidada tingimusteta kinni oma "revolutsioonilistest ja imperialismivastastest ideaalidest".
"Me ei saa endale lubada seda, et meid meie siseasjades survestataks. Me oleme oma iseseisvuse võitnud selleks liiga suurte ohvritega," ütles Kuuba liider Raul Castro ajalehele.
Enne visiidist teatamist oli Obama rõhutanud, et läheb Kuubale vaid juhul, kui kommunistlik valitsus teeb edusamme inimõiguste vallas.
Ühendriigid ja Kuuba teatasid tunamullu 17. detsembril ajaloolisest kokkuleppest suhete normaliseerimiseks, mis tõi kaasa saatkondade taasavamise ning Kuubale kehtestatud reisi- ja kaubanduspiirangute mõnetise leevendamise. Lisaks taastati diplomaatilised suhted. Viimati allkirjastasid USA ja Kuuba leppe, millega taastatakse viis aastakümmet kestnud pausi järel kahe riigi vahelised kommertslennud. | Obama lubas Kuuba presidendiga vestelda inimõiguste olukorrast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Obama külastab Kuubat 21.- 22. märtsini ja on esimene Ühendriikide president pärast Calvin Coolidge'i 1928. aastal, kes seda teeb.
Obama ütles poliitvangide naistest ja lastest koosnevale opositsioonirühmale Daamid Valges 10. märtsil saadetud kirjas, et mõistab ja toetab nende võitlust.
"Ma mõistan täielikult raskusi, millega tavalistel kuubalastel tuleb silmitsi seista oma õigusi nõudes. Ühendriigid on veendumusel, et keegi Kuubal ega ka kuskil mujal ei tohiks kohata tagakiusamist, vahistamist või rünnakuid selle pärast, et nad tahavad oma häält ja arvamusi kuuldavaks teha. Nagu ka korduvalt varem kavatsen ma selle teema president Castroga otsekoheselt jutuks võtta," seisis kirjas.
Valge Maja kinnitas uudisteagentuurile AFP kirja ehtsust.
USA president Barack Obama on Kuubal teretulnud, kuid ärgu oodaku poliitilisi järeleandmisi, kirjutas möödunud nädalal saareriigi riiklik päevaleht.
"Kuuba valitsus ja rahvas võtavad USA liidri vastu neile omase külalislahkusega ning kohtlevad hoolitsuse ja austusega," kirjutas ajaleht Granma juhtkirjas
Kohe aga lisati, et kellelgi ei maksaks kahelda Kuuba kindlas otsuses pidada tingimusteta kinni oma "revolutsioonilistest ja imperialismivastastest ideaalidest".
"Me ei saa endale lubada seda, et meid meie siseasjades survestataks. Me oleme oma iseseisvuse võitnud selleks liiga suurte ohvritega," ütles Kuuba liider Raul Castro ajalehele.
Enne visiidist teatamist oli Obama rõhutanud, et läheb Kuubale vaid juhul, kui kommunistlik valitsus teeb edusamme inimõiguste vallas.
Ühendriigid ja Kuuba teatasid tunamullu 17. detsembril ajaloolisest kokkuleppest suhete normaliseerimiseks, mis tõi kaasa saatkondade taasavamise ning Kuubale kehtestatud reisi- ja kaubanduspiirangute mõnetise leevendamise. Lisaks taastati diplomaatilised suhted. Viimati allkirjastasid USA ja Kuuba leppe, millega taastatakse viis aastakümmet kestnud pausi järel kahe riigi vahelised kommertslennud.
### Response:
Obama lubas Kuuba presidendiga vestelda inimõiguste olukorrast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Taaskord alustasid mõlemad eestlased mängu algviisikus, vahendab Korvpall24.ee.
Henri Drell mängis 34 minutit, viskas 11 punkti (kahesed 2/9, kolmesed 1/5, vabavisked 4/6), andis kuus resultatiivset söötu, võttis neli lauapalli ja tegi kaks vaheltlõiget. Kristian Kullamäe viskas 24 minutiga kümme punkti (kahesed 2/5, kolmesed 2/3), andis ühe resultatiivse söödu, hankis seitse lauapalli, tegi kaks pallikaotust ja neli viga.
Baunach (4-12) asub turniiritabelis eelviimasel ehk 15. kohal. Eestlaste liigahooaeg jätkub 8. jaanuaril, kui võõrsil minnakse vastamisi Schalkega (6-10).
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Drell ja Kullamäe olid Baunachi kaotusmängus aktiivsed mitmel rindel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taaskord alustasid mõlemad eestlased mängu algviisikus, vahendab Korvpall24.ee.
Henri Drell mängis 34 minutit, viskas 11 punkti (kahesed 2/9, kolmesed 1/5, vabavisked 4/6), andis kuus resultatiivset söötu, võttis neli lauapalli ja tegi kaks vaheltlõiget. Kristian Kullamäe viskas 24 minutiga kümme punkti (kahesed 2/5, kolmesed 2/3), andis ühe resultatiivse söödu, hankis seitse lauapalli, tegi kaks pallikaotust ja neli viga.
Baunach (4-12) asub turniiritabelis eelviimasel ehk 15. kohal. Eestlaste liigahooaeg jätkub 8. jaanuaril, kui võõrsil minnakse vastamisi Schalkega (6-10).
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Drell ja Kullamäe olid Baunachi kaotusmängus aktiivsed mitmel rindel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mathieu van der Poeli edu kahe järgneva ees oli viis sekundit. Valitsev maailmameister Wout van Aert (Cibel-Cebon) ei osalenud, ta stardib homme Prantsusmaal, kirjutab Spordipartner.ee.
See oli 23-aastasele Mathieu van der Poelile karjääri sajandaks võiduks. Oma esimese profivõidu teenis hollandlane 19-aastasena. Siiani on van der Poel tulnud korra maailmameistriks, kaks korda Euroopa meistriks ja neli korda Hollandi meistriks ning võitnud 20 MK-etappi, 25 Superprestige'i sõitu, 16 DVV Trofee etappi ja 29 muud võidusõitu.
Naistest oli Gullegemis kiireim Loes Sels (Pauwels Sauzen-Vastgoedservice), kaheksa sekundi kaugusele jäi Annemarie Worst (Steylaerts-777) ja 34 sekundi kaugusele Nikki Brammier. Eesti meister Mari-Liis Mõttus (Team Cannibal) ei osalenud, ta stardib homme Superprestige'i etapil Brüsselis. | Mathieu van der Poel jõudis 100. võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mathieu van der Poeli edu kahe järgneva ees oli viis sekundit. Valitsev maailmameister Wout van Aert (Cibel-Cebon) ei osalenud, ta stardib homme Prantsusmaal, kirjutab Spordipartner.ee.
See oli 23-aastasele Mathieu van der Poelile karjääri sajandaks võiduks. Oma esimese profivõidu teenis hollandlane 19-aastasena. Siiani on van der Poel tulnud korra maailmameistriks, kaks korda Euroopa meistriks ja neli korda Hollandi meistriks ning võitnud 20 MK-etappi, 25 Superprestige'i sõitu, 16 DVV Trofee etappi ja 29 muud võidusõitu.
Naistest oli Gullegemis kiireim Loes Sels (Pauwels Sauzen-Vastgoedservice), kaheksa sekundi kaugusele jäi Annemarie Worst (Steylaerts-777) ja 34 sekundi kaugusele Nikki Brammier. Eesti meister Mari-Liis Mõttus (Team Cannibal) ei osalenud, ta stardib homme Superprestige'i etapil Brüsselis.
### Response:
Mathieu van der Poel jõudis 100. võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kriisa koduklubile sai saatuslikuks kehv visketabavus. Žalgise väljakult visked täna 33% (23/69) vastaste 47% (32/67) vastu, kirjutab Korvpall24.ee.
Kohtumist oli vaatamas ka Žalgirise põhimeeskonna peatreener Šarunas Jasikevicius, kuid teadmata põhjusel teenis Kerr Kriisa täna vähe mänguaega. 18-aastane eestlasest mängujuht viibis väljakul vaid kaks minutit, viskas ühe kolmepunktiviske, mis ei tabanud ning tegi ühe isiklikku vea.
Kriisa koduklubil on tabelis 10 võitu ja 14 kaotust, millega ollakse 11. kohal.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Kriisa ja Žalgirise duubel pidid tunnistama vastase paremust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kriisa koduklubile sai saatuslikuks kehv visketabavus. Žalgise väljakult visked täna 33% (23/69) vastaste 47% (32/67) vastu, kirjutab Korvpall24.ee.
Kohtumist oli vaatamas ka Žalgirise põhimeeskonna peatreener Šarunas Jasikevicius, kuid teadmata põhjusel teenis Kerr Kriisa täna vähe mänguaega. 18-aastane eestlasest mängujuht viibis väljakul vaid kaks minutit, viskas ühe kolmepunktiviske, mis ei tabanud ning tegi ühe isiklikku vea.
Kriisa koduklubil on tabelis 10 võitu ja 14 kaotust, millega ollakse 11. kohal.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Kriisa ja Žalgirise duubel pidid tunnistama vastase paremust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me kinnitame üle Nicolás Maduro mittelegitiimsuse," lausus rahvusassamblee president Juan Guaidó parlamendi uue istungjärgu algul ametivannet andes.
"Alates 10. jaanuarist hoiab ta jõuga enda käes presidenditooli ja sellest tulenevalt on rahvusassamblee ainus legitiimne rahva esindaja," sõnas opositsioonipoliitik.
Alates 2013. aasta aprillist Venezuelat valitsev sotsialist Maduro võitis mullu mais teise ametiaja presidendivalimistel, mida opositsioon boikottis ja mille rahvusvaheline kogukond on "pettusena" hukka mõistnud.
Madurol on õnnestunud pärast seda, kui opositsioon võitis 2015. aasta detsembri valimistel parlamendienamuse, vastasleer lõhestada ja selle tegevus halvata.
Alates 2017. aasta juulist on riigis seadusandlik võim presidendi liitlastega mehitatud põhiseadusassamblee käes.
Lõuna-Ameerika riigis kestab mitmendat aastat majanduskriis ja ÜRO andmeil on alates 2015. aastast riigist lahkunud vähemalt 2,3 miljonit venezuelalast.
Sotsialistid on Venezuelas võimul alates 1999. aastast, kui võimule pääses Maduro eelkäija, karismaatiline erusõjaväelane Hugo Chávez. | Venezuela parlament: presidendi teine ametiaeg on mittelegitiimne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me kinnitame üle Nicolás Maduro mittelegitiimsuse," lausus rahvusassamblee president Juan Guaidó parlamendi uue istungjärgu algul ametivannet andes.
"Alates 10. jaanuarist hoiab ta jõuga enda käes presidenditooli ja sellest tulenevalt on rahvusassamblee ainus legitiimne rahva esindaja," sõnas opositsioonipoliitik.
Alates 2013. aasta aprillist Venezuelat valitsev sotsialist Maduro võitis mullu mais teise ametiaja presidendivalimistel, mida opositsioon boikottis ja mille rahvusvaheline kogukond on "pettusena" hukka mõistnud.
Madurol on õnnestunud pärast seda, kui opositsioon võitis 2015. aasta detsembri valimistel parlamendienamuse, vastasleer lõhestada ja selle tegevus halvata.
Alates 2017. aasta juulist on riigis seadusandlik võim presidendi liitlastega mehitatud põhiseadusassamblee käes.
Lõuna-Ameerika riigis kestab mitmendat aastat majanduskriis ja ÜRO andmeil on alates 2015. aastast riigist lahkunud vähemalt 2,3 miljonit venezuelalast.
Sotsialistid on Venezuelas võimul alates 1999. aastast, kui võimule pääses Maduro eelkäija, karismaatiline erusõjaväelane Hugo Chávez.
### Response:
Venezuela parlament: presidendi teine ametiaeg on mittelegitiimne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Old Traffordil sai jätku Ole Gunnar Solskjaeri suurepärane algus Manchester Unitedi peatreenerina, kui esiliigaklubi Readingu vastu teeniti 2:0 võit. Unitedi viienda järjestikuse võidu aitasid sepistada penalti realiseerinud Juan Mata ja Alexis Sancheze söödu realiseerinud Romelu Lukaku.
Mitmeid vahetusi teinud Londoni Cheseal kulus esiliigas palliva Nottingham Foresti väravaluku lahti muukimiseks 49 minutit. Chelsea 2:0 võidumängu mõlemad väravad lõi Alvaro Morata, resultatiivse söödu andis mõlema tabamuse puhul 18-aastane Callum Hudson-Odoi.
Londoni Arsenal sõitis külla kolmandas divisjonis pallivale Blackpoolile, kellest oldi kindlalt 3:0 üle. Külaliste eest lõi kaks väravat Joseph Willock, viimase tabamuse eest hoolitses Alex Iwobi.
Pühapäeval astub karikasarjas võistlustulle Inglismaa valitsev meister Manchester City, esmaspäeval tulevad viimaste kõrgliigaklubidena väljakule Wolverhampton ja Liverpool. | Arsenal, Chelsea ja United karikavõistlustel ei vääratanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Old Traffordil sai jätku Ole Gunnar Solskjaeri suurepärane algus Manchester Unitedi peatreenerina, kui esiliigaklubi Readingu vastu teeniti 2:0 võit. Unitedi viienda järjestikuse võidu aitasid sepistada penalti realiseerinud Juan Mata ja Alexis Sancheze söödu realiseerinud Romelu Lukaku.
Mitmeid vahetusi teinud Londoni Cheseal kulus esiliigas palliva Nottingham Foresti väravaluku lahti muukimiseks 49 minutit. Chelsea 2:0 võidumängu mõlemad väravad lõi Alvaro Morata, resultatiivse söödu andis mõlema tabamuse puhul 18-aastane Callum Hudson-Odoi.
Londoni Arsenal sõitis külla kolmandas divisjonis pallivale Blackpoolile, kellest oldi kindlalt 3:0 üle. Külaliste eest lõi kaks väravat Joseph Willock, viimase tabamuse eest hoolitses Alex Iwobi.
Pühapäeval astub karikasarjas võistlustulle Inglismaa valitsev meister Manchester City, esmaspäeval tulevad viimaste kõrgliigaklubidena väljakule Wolverhampton ja Liverpool.
### Response:
Arsenal, Chelsea ja United karikavõistlustel ei vääratanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hispaanlane alistas Tšehhi tennisisti kaks tundi kestnud matšis 6:4, 3:6, 6:3. Kumbki pool matši jooksul ühtegi ässa ei servinud. Bautista-Agut topeltvigu ei teinud, Berdych eksis ühel korral.
30-aastase Bautista-Agut jaoks on tegemist neljanda järjestikuse aastaga võita jaanuaris ATP turniir. Tänavusel Doha turniiril alistas hispaanlane poolfinaalis maailma esireket Novak Djokovici. | Doha turniiri võitis Djokovici konkurentsist lülitanud Bautista-Agut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hispaanlane alistas Tšehhi tennisisti kaks tundi kestnud matšis 6:4, 3:6, 6:3. Kumbki pool matši jooksul ühtegi ässa ei servinud. Bautista-Agut topeltvigu ei teinud, Berdych eksis ühel korral.
30-aastase Bautista-Agut jaoks on tegemist neljanda järjestikuse aastaga võita jaanuaris ATP turniir. Tänavusel Doha turniiril alistas hispaanlane poolfinaalis maailma esireket Novak Djokovici.
### Response:
Doha turniiri võitis Djokovici konkurentsist lülitanud Bautista-Agut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otto Nieminen viis külalised küll 1:0 ette, kuid JYP suutis kaotusseiust kiirelt välja tulla. Esmalt viigistas Ossi Louhivaara seisu 1:1-le ning juba kaks minutit hiljem viis Juha-Pekka Hytonen võõrustajad 2:1 juhtima. JYP-i kolmanda värava viskas Samuli Ratinen.
Neli pealelööki teinud Rooba viibis platsil 13 minutit.
JYP hoiab liigatabelis 48 punktiga 12. kohta. Play-off 'idesse viiv kümnes koht jääb kuue silma kaugesele. Tabeliliider Kärpätil on 82 punkti. | Rooba ja JYP teenisid järjekordse võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Otto Nieminen viis külalised küll 1:0 ette, kuid JYP suutis kaotusseiust kiirelt välja tulla. Esmalt viigistas Ossi Louhivaara seisu 1:1-le ning juba kaks minutit hiljem viis Juha-Pekka Hytonen võõrustajad 2:1 juhtima. JYP-i kolmanda värava viskas Samuli Ratinen.
Neli pealelööki teinud Rooba viibis platsil 13 minutit.
JYP hoiab liigatabelis 48 punktiga 12. kohta. Play-off 'idesse viiv kümnes koht jääb kuue silma kaugesele. Tabeliliider Kärpätil on 82 punkti.
### Response:
Rooba ja JYP teenisid järjekordse võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaspar Lootus oli viimases kohtumises Eesti parim 12 punkti ja 11 lauapalliga. Kaspar Kitsing lisas 11 ning Georg Allemanni ja Illimar Raiendi arvele kogunes kümme silma.
Meeskonna parimaks valiti Mehhiko juurtega Karl Andres Matute Perner.
Koondise peatreener Indrek Visnapuu sõnas pärast turniiri viimast mängu: "Olime täna suure osa ajast tagaajaja rollis ja vahepeal on vahe 20 punkti, siis on raske rääkida võidust. Kogu see turniir oli otsimine, katsetamine ja proovimine. Ma ei taha ka seda öelda, et me ei läinud ühtegi mängu võitma. Reaalselt võidetav oli meil esimene mäng Rootsi vastu. Järgmises kahes kohtumises olid vastased meist paremad. Positiivse poole pealt tegime kõikides mängudes vastastest rohkem pealeviskeid. Protsent oli jällegi kehvem. Peab nüüd analüüsima, kas pealevisete arv tuli meile kasuks või mitte."
Turniiri lõplik paremusjärjestus:
1. Soome
2. Läti
3. Rootsi
4. Eesti
Eesti neidude U-18 koondis lõpetas Tallinnas peetud BSBC turniiri 61:80 kaotusega Lätile ning lõpetas võistluse võiduarvet avamata. Lätlannad said kaela kuldmedalid.
Viimases kohtumises tõi Anna Gret Asi eestlannade parimana 25 punkti ning nimeti ka koondise parimaks mängijaks. Maria Gontsarova tõi kümme punkti. Läti poolt vastas turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Laura Meldere 20 punkti ja 12 lauapalli.
Turniiri avapäeval jäid peatreener Pierre Bressanti hoolealused Rootsile 63:68, järgmisel päeval kaotati Soomele 63:90.
Bressanti sõnul on koondisel arenguruumi nii mänguliselt kui füüsiliselt. "Tüdrukud polnud valmis sellisel tasemel mängima. Rootsi, Läti ja Soome mängisid väga füüsilist korvpalli ja eestlannad pole sellega harjunud. Paljude jaoks oli tegemist esimeste mängudega U-18 vanuses ja sellises atmosfääris. Kõvasti tööd on vaja teha ning tüdrukud peavad aru saama, et ei piisa sellest kui oled parim Eestis."
Turniiri lõplik järjestus:
1. Läti
2. Soome
3. Rootsi
4. Eesti | Eesti U-18 koondised jäid Balti mere maade karikaturniiril võiduta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaspar Lootus oli viimases kohtumises Eesti parim 12 punkti ja 11 lauapalliga. Kaspar Kitsing lisas 11 ning Georg Allemanni ja Illimar Raiendi arvele kogunes kümme silma.
Meeskonna parimaks valiti Mehhiko juurtega Karl Andres Matute Perner.
Koondise peatreener Indrek Visnapuu sõnas pärast turniiri viimast mängu: "Olime täna suure osa ajast tagaajaja rollis ja vahepeal on vahe 20 punkti, siis on raske rääkida võidust. Kogu see turniir oli otsimine, katsetamine ja proovimine. Ma ei taha ka seda öelda, et me ei läinud ühtegi mängu võitma. Reaalselt võidetav oli meil esimene mäng Rootsi vastu. Järgmises kahes kohtumises olid vastased meist paremad. Positiivse poole pealt tegime kõikides mängudes vastastest rohkem pealeviskeid. Protsent oli jällegi kehvem. Peab nüüd analüüsima, kas pealevisete arv tuli meile kasuks või mitte."
Turniiri lõplik paremusjärjestus:
1. Soome
2. Läti
3. Rootsi
4. Eesti
Eesti neidude U-18 koondis lõpetas Tallinnas peetud BSBC turniiri 61:80 kaotusega Lätile ning lõpetas võistluse võiduarvet avamata. Lätlannad said kaela kuldmedalid.
Viimases kohtumises tõi Anna Gret Asi eestlannade parimana 25 punkti ning nimeti ka koondise parimaks mängijaks. Maria Gontsarova tõi kümme punkti. Läti poolt vastas turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Laura Meldere 20 punkti ja 12 lauapalli.
Turniiri avapäeval jäid peatreener Pierre Bressanti hoolealused Rootsile 63:68, järgmisel päeval kaotati Soomele 63:90.
Bressanti sõnul on koondisel arenguruumi nii mänguliselt kui füüsiliselt. "Tüdrukud polnud valmis sellisel tasemel mängima. Rootsi, Läti ja Soome mängisid väga füüsilist korvpalli ja eestlannad pole sellega harjunud. Paljude jaoks oli tegemist esimeste mängudega U-18 vanuses ja sellises atmosfääris. Kõvasti tööd on vaja teha ning tüdrukud peavad aru saama, et ei piisa sellest kui oled parim Eestis."
Turniiri lõplik järjestus:
1. Läti
2. Soome
3. Rootsi
4. Eesti
### Response:
Eesti U-18 koondised jäid Balti mere maade karikaturniiril võiduta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tulemusi ei ole võimalik pühapäeval avaldada. Me teeme edusamme, kuid meil ei ole veel kõike," lausus komisjoni president Corneille Nangaa.
Presidendivalimised korraldati 30. detsembril ning esialgste valimistulemuste avaldamise tärmin oli 6. jaanuar.
Lõplikud valimistulemused plaanis CENI teatavaks teha 15. jaanuaril, kolm päeva enne uue presidendi kavandatud ametissevannutamist.
Nangaa lausus AFP-le, et laupäeva pärastlõunaks oli loetud vähem kui pooled valimissedelid, ja kinnitas, et CENI teeb valimistulemused teatavaks "järgmisel nädalal".
Valimiskomisjon ei teatanud tulemuste avaldamise uut kuupäeva.
Kongo DV katoliku kirik hoiatas laupäeval valimiskomisjoni, et ebaõigete presidendivalimiste tulemuste avaldamise korral võib puhkeda rahvaülestõus. | Kongo DV valimiskomisjon lükkas valimistulemuste avaldamise edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tulemusi ei ole võimalik pühapäeval avaldada. Me teeme edusamme, kuid meil ei ole veel kõike," lausus komisjoni president Corneille Nangaa.
Presidendivalimised korraldati 30. detsembril ning esialgste valimistulemuste avaldamise tärmin oli 6. jaanuar.
Lõplikud valimistulemused plaanis CENI teatavaks teha 15. jaanuaril, kolm päeva enne uue presidendi kavandatud ametissevannutamist.
Nangaa lausus AFP-le, et laupäeva pärastlõunaks oli loetud vähem kui pooled valimissedelid, ja kinnitas, et CENI teeb valimistulemused teatavaks "järgmisel nädalal".
Valimiskomisjon ei teatanud tulemuste avaldamise uut kuupäeva.
Kongo DV katoliku kirik hoiatas laupäeval valimiskomisjoni, et ebaõigete presidendivalimiste tulemuste avaldamise korral võib puhkeda rahvaülestõus.
### Response:
Kongo DV valimiskomisjon lükkas valimistulemuste avaldamise edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlaste parimaks kerkis tõusude ja mõõnadega mängus Kaspar Clemet Kuusmaa 20 punktiga. Turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Ken-Martti Reinart lisas kaksikduubli 19 silma ja kümne lauapalliga. Kristofer Kajari lisas 13 ja Markus Heinakoor 11 punkti ja üheksa lauapalli.
Koondise peatreener Rauno Pehka sõnas mängujärgselt: "Pärast eilset rasket mängu õnnestus ka tänane kohtumine õnnelikult ära mängida. Olid omad tõusud ja mõõnad, aga seda magusam see võit oli. "Selles grupis on ägedaid poisse, kes koos tegutsedes suutsid oma tahtmise peale suruda. Nad võtsid mu põhimõtted kiiresti omaks ja kokkuvõttes see toimis."
Päeva teises kohtumises alistas Soome kindlalt Rootsi tulemusega 82:60.
Turniiri lõplik paremusjärjestus:
1. Eesti
2. Soome
3. Läti
4. Rootsi | Reinart ja Kuusmaa vedasid U-16 korvpallikoondise BSBC turniiri esikohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlaste parimaks kerkis tõusude ja mõõnadega mängus Kaspar Clemet Kuusmaa 20 punktiga. Turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Ken-Martti Reinart lisas kaksikduubli 19 silma ja kümne lauapalliga. Kristofer Kajari lisas 13 ja Markus Heinakoor 11 punkti ja üheksa lauapalli.
Koondise peatreener Rauno Pehka sõnas mängujärgselt: "Pärast eilset rasket mängu õnnestus ka tänane kohtumine õnnelikult ära mängida. Olid omad tõusud ja mõõnad, aga seda magusam see võit oli. "Selles grupis on ägedaid poisse, kes koos tegutsedes suutsid oma tahtmise peale suruda. Nad võtsid mu põhimõtted kiiresti omaks ja kokkuvõttes see toimis."
Päeva teises kohtumises alistas Soome kindlalt Rootsi tulemusega 82:60.
Turniiri lõplik paremusjärjestus:
1. Eesti
2. Soome
3. Läti
4. Rootsi
### Response:
Reinart ja Kuusmaa vedasid U-16 korvpallikoondise BSBC turniiri esikohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaheajale mindi veel Brightoni eduseisus, kui Heinast 44. minutil pall mööda saadeti, aga kolm vastuseta väravat teisel poolajal tõid Arsenalile siiski järjekordse võidu. 16-aastane Hein tegi kaasa 90 minutit, kirjutab Soccernet.ee.
U-18 kõrgliiga lõunatsoonis on Arsenal 12 voorust kogunud 30 punkti ning see hoiab nad jätkuvalt teisel tabelireal, liidrist Tottenhamist kahe punkti kaugusel. Kolmandal kohal asuvat Chelseat edestatakse punktiga. | Hein aitas Arsenalil teist kohta hoida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaheajale mindi veel Brightoni eduseisus, kui Heinast 44. minutil pall mööda saadeti, aga kolm vastuseta väravat teisel poolajal tõid Arsenalile siiski järjekordse võidu. 16-aastane Hein tegi kaasa 90 minutit, kirjutab Soccernet.ee.
U-18 kõrgliiga lõunatsoonis on Arsenal 12 voorust kogunud 30 punkti ning see hoiab nad jätkuvalt teisel tabelireal, liidrist Tottenhamist kahe punkti kaugusel. Kolmandal kohal asuvat Chelseat edestatakse punktiga.
### Response:
Hein aitas Arsenalil teist kohta hoida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õnnetus juhtus kell 16.18 Aia teel, kus seni tuvastamata jalakäija jäi auto alla ja hukkus.
Politsei palub kõigil, kes õnnetuse kohta midagi teavad, sellest teada anda häirekeskuse numbril 112.
Juhtumi asjaolude selgitamiseks alustati kriminaalmenetlus. | Jõhvi vallas hukkus jalakäija | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õnnetus juhtus kell 16.18 Aia teel, kus seni tuvastamata jalakäija jäi auto alla ja hukkus.
Politsei palub kõigil, kes õnnetuse kohta midagi teavad, sellest teada anda häirekeskuse numbril 112.
Juhtumi asjaolude selgitamiseks alustati kriminaalmenetlus.
### Response:
Jõhvi vallas hukkus jalakäija |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesena kohale jõudnud Sillamäe komando päästjad läksid alla ning hakkasid kohe last elustama, kuid elustamine tulemusi ei andnud. | Voka järsakust alla kukkunud laps sai surma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesena kohale jõudnud Sillamäe komando päästjad läksid alla ning hakkasid kohe last elustama, kuid elustamine tulemusi ei andnud.
### Response:
Voka järsakust alla kukkunud laps sai surma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Shiffrin, kes on MK-sarja tiitlikaitsja, on käesoleval hooajal võitnud kõik seni peetud slaalomid. Täna edestas 23-aastane ameeriklanna teise koha saanud Petra Vlhovat (Slovakkia) koguni 1,25 sekundiga.
Kolmandaks jäänud šveitslanna Wendy Holdener kaotas võitjale 1,75.
MK-sarja üldarvestuses on Shiffrin 1214 punktiga kindel liider. Teist kohta hoidval Petra Vlhoval on 748 silma, kolmandat kohta hoiab Wendy Holdener (514 p).
Järgmine mäesuusatamise MK-etapp sõidetakse 8. jaanuaril Austrias Flachaus, kus kavas on taaskord slaalom. | Shiffrin teenis hooaja üheksanda MK-etapivõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Shiffrin, kes on MK-sarja tiitlikaitsja, on käesoleval hooajal võitnud kõik seni peetud slaalomid. Täna edestas 23-aastane ameeriklanna teise koha saanud Petra Vlhovat (Slovakkia) koguni 1,25 sekundiga.
Kolmandaks jäänud šveitslanna Wendy Holdener kaotas võitjale 1,75.
MK-sarja üldarvestuses on Shiffrin 1214 punktiga kindel liider. Teist kohta hoidval Petra Vlhoval on 748 silma, kolmandat kohta hoiab Wendy Holdener (514 p).
Järgmine mäesuusatamise MK-etapp sõidetakse 8. jaanuaril Austrias Flachaus, kus kavas on taaskord slaalom.
### Response:
Shiffrin teenis hooaja üheksanda MK-etapivõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Anderson alistas Karlovici kaks tundi ja 47 minutit kestnud matšis 7:6 (4), 6:7 (2), 7:6 (5). Tegemist oli ATP turniiride läbi aegade pikima finaaliga – Kevin Andersonil on pikkust 2,03 meetrit, Ivo Karlovicil aga koguni 2,11 meetrit.
Äärmiselt tasavägises matšis läksid kõik kolm setti kiiresse lõppmängu. Otsustavas kolmandas setis oli Karlovicil kiires lõppmängus ka 5:2 eduseis, kuid 39-aastane horvaat suutis seejärel kaotada viis punkti järjest, kinkides nõnda võidu Andersonile.
Kevin Anderson servis matši jooksul 21 ässa, Karlovic koguni 36. Lõuna-aafriklane tegi kuus topeltviga, horvaat neli.
???? FUN FACT:
Today's @MaharashtraOpen final is the tallest in ATP Open Era history! ⬆️ @KAndersonATP @ivokarlovic pic.twitter.com/2lLCAMyICI
— Tennis TV (@TennisTV) January 5, 2019
The best possible start to the year! ???? @KAndersonATP beats Ivo Karlovic 7-6(4) 6-7(2) 7-6(5) to win the @MaharashtraOpen in Pune! ???????????? pic.twitter.com/JkJHn7b10V
— Tennis TV (@TennisTV) January 5, 2019 | Profiajastu pikimas finaalis jäi peale Anderson | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Anderson alistas Karlovici kaks tundi ja 47 minutit kestnud matšis 7:6 (4), 6:7 (2), 7:6 (5). Tegemist oli ATP turniiride läbi aegade pikima finaaliga – Kevin Andersonil on pikkust 2,03 meetrit, Ivo Karlovicil aga koguni 2,11 meetrit.
Äärmiselt tasavägises matšis läksid kõik kolm setti kiiresse lõppmängu. Otsustavas kolmandas setis oli Karlovicil kiires lõppmängus ka 5:2 eduseis, kuid 39-aastane horvaat suutis seejärel kaotada viis punkti järjest, kinkides nõnda võidu Andersonile.
Kevin Anderson servis matši jooksul 21 ässa, Karlovic koguni 36. Lõuna-aafriklane tegi kuus topeltviga, horvaat neli.
???? FUN FACT:
Today's @MaharashtraOpen final is the tallest in ATP Open Era history! ⬆️ @KAndersonATP @ivokarlovic pic.twitter.com/2lLCAMyICI
— Tennis TV (@TennisTV) January 5, 2019
The best possible start to the year! ???? @KAndersonATP beats Ivo Karlovic 7-6(4) 6-7(2) 7-6(5) to win the @MaharashtraOpen in Pune! ???????????? pic.twitter.com/JkJHn7b10V
— Tennis TV (@TennisTV) January 5, 2019
### Response:
Profiajastu pikimas finaalis jäi peale Anderson |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimases mängus tõi eestlannadele 22 punkti ja kuus lauapalli Kadri-Ketter Kont (pildil), kes valiti ka naiskonna parimaks mängijaks. Elena Sutt lisas 13 ja Grete Kruuk kaheksa silma.
Peatreener Allan Siimann sõnas pärast kohtumist, et mängudes Rootsi ja Läti vastu jäi ta koondise esitustega rahule. "Soome näitas meile kõik nõrgad kohad kätte. Mulle meeldib tüdrukute vaimne valmisolek, kuid agressiivsusega kohanemine võtab veel aega. Ka tänases mängus said vastased väga palju lihtsaid korve puhtalt agressiivsuse pealt."
Kokku jäi Eesti saldosse üks võit ja kaks kaotust. Turniiri avapäeval alistati Rootsi koondis numbritega 70:59 ning seejärel jäädi suurelt alla Soomele 37:105.
Turniiri lõppjärjestus:
1. Läti
2. Soome
3. Eesti | U-16 koondis teenis BSBC turniiril kolmanda koha, kuldmedalid Lätile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimases mängus tõi eestlannadele 22 punkti ja kuus lauapalli Kadri-Ketter Kont (pildil), kes valiti ka naiskonna parimaks mängijaks. Elena Sutt lisas 13 ja Grete Kruuk kaheksa silma.
Peatreener Allan Siimann sõnas pärast kohtumist, et mängudes Rootsi ja Läti vastu jäi ta koondise esitustega rahule. "Soome näitas meile kõik nõrgad kohad kätte. Mulle meeldib tüdrukute vaimne valmisolek, kuid agressiivsusega kohanemine võtab veel aega. Ka tänases mängus said vastased väga palju lihtsaid korve puhtalt agressiivsuse pealt."
Kokku jäi Eesti saldosse üks võit ja kaks kaotust. Turniiri avapäeval alistati Rootsi koondis numbritega 70:59 ning seejärel jäädi suurelt alla Soomele 37:105.
Turniiri lõppjärjestus:
1. Läti
2. Soome
3. Eesti
### Response:
U-16 koondis teenis BSBC turniiril kolmanda koha, kuldmedalid Lätile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Rahapesuvastase seaduse muutmise eelnõu kiideti koos mõne muudatusega heaks ja saadetakse parlamendispiikrile valitsusele edastamiseks," ütles otstarbekuse nõukogu liige Gholamreza Mesbahi-Moghadam riiklikule uudisteagentuurile IRNA.
Otstarbekuse nõukogu, kuhu kuulub 38 riigi kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei otsusega ametisse nimetatud liiget, lahendab vaidlusi seaduse algse versiooni heaks kiitnud parlamendi ja konservatiivide domineeritud järelevalvenõukogu vahel, mis kontrollib kõiki seadusi ja oli rahapesuvastase seaduse algse versiooni tagasi lükanud.
Konservatiivid on väitnud, et uus rahapesu ja terrorismi rahastamist käsitlev seadus annab lääneriikidele hoovad Iraani majanduse ja selle üle, kuidas Teheran rahastab piirkondlikke liitlasi nagu Liibanoni šiialiikumine Hizbollah.
Mõõdukaks peetava presidendi Hassan Rouhani valitsuse hinnangul aga on seadus vajalik Rahvusvahelise finantstegevuse rakkerühma (FATF) nõudmiste täitmiseks.
FATF on umbes 35 liikmesriigiga agentuur, mis tegeleb rahvusvaheliste standardite loomisega rahapesu ja terrorismi rahastamisega võitlemiseks ning jälgib riikide jõupingutusi finantskuritegevuse tõkestamisel.
Agentuuri mustas nimekirjas on vaid kaks riiki - Iraan ja Põhja-Korea, kuigi Pariisis baseeruv agentuur külmutas 2017. aasta juunis Iraani-vastased meetmed seniks, kuni Teheran töötab reformide kallal.
FATF peab järgmise kohtumise veebruaris ning jutuks tulevad ka Iraani edusammud.
Iraani valitsus püüab säilitada kaubandus- ja pangandussidemeid muu maailmaga pärast seda, kui USA lahkus mullu mais mitmepoolsest tuumaleppest.
Tuumaleppega tühistati Iraanile selle tuumaprogrammiga seoses kehtestatud sanktsioonid vastuseks riigi tuumategevuse osalisele piiramisele.
Leppe ülejäänud osapooled - Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Hiina ja Venemaa - on püüdnud dokumenti päästa ja säilitada kaubandussidemeid Iraaniga, kuid on kutsunud riiki FATF-i nõudeid täitma.
Rahapesuvastane seadus üks neljast seadusest, mille Iraani valitsus on selle eesmärgi saavutamiseks esitanud.
Augustis allkirjastati seaduseks eelnõu terrorismi rahastamise jälgimisest ja ennetamisest.
Ülejäänud kaks seadust, mis lubaksid Iraanil liituda ÜRO terrorismi rahastamise ja organiseeritud kuritegevuse vastase konventsioonidega, on heaks kiitnud parlament, kuid kõrgemad võimuinstitutsioonid nagu järelevalvenõukogu ei ole seda veel teinud. | Iraan kiitis heaks rahapesuvastase seaduse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Rahapesuvastase seaduse muutmise eelnõu kiideti koos mõne muudatusega heaks ja saadetakse parlamendispiikrile valitsusele edastamiseks," ütles otstarbekuse nõukogu liige Gholamreza Mesbahi-Moghadam riiklikule uudisteagentuurile IRNA.
Otstarbekuse nõukogu, kuhu kuulub 38 riigi kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei otsusega ametisse nimetatud liiget, lahendab vaidlusi seaduse algse versiooni heaks kiitnud parlamendi ja konservatiivide domineeritud järelevalvenõukogu vahel, mis kontrollib kõiki seadusi ja oli rahapesuvastase seaduse algse versiooni tagasi lükanud.
Konservatiivid on väitnud, et uus rahapesu ja terrorismi rahastamist käsitlev seadus annab lääneriikidele hoovad Iraani majanduse ja selle üle, kuidas Teheran rahastab piirkondlikke liitlasi nagu Liibanoni šiialiikumine Hizbollah.
Mõõdukaks peetava presidendi Hassan Rouhani valitsuse hinnangul aga on seadus vajalik Rahvusvahelise finantstegevuse rakkerühma (FATF) nõudmiste täitmiseks.
FATF on umbes 35 liikmesriigiga agentuur, mis tegeleb rahvusvaheliste standardite loomisega rahapesu ja terrorismi rahastamisega võitlemiseks ning jälgib riikide jõupingutusi finantskuritegevuse tõkestamisel.
Agentuuri mustas nimekirjas on vaid kaks riiki - Iraan ja Põhja-Korea, kuigi Pariisis baseeruv agentuur külmutas 2017. aasta juunis Iraani-vastased meetmed seniks, kuni Teheran töötab reformide kallal.
FATF peab järgmise kohtumise veebruaris ning jutuks tulevad ka Iraani edusammud.
Iraani valitsus püüab säilitada kaubandus- ja pangandussidemeid muu maailmaga pärast seda, kui USA lahkus mullu mais mitmepoolsest tuumaleppest.
Tuumaleppega tühistati Iraanile selle tuumaprogrammiga seoses kehtestatud sanktsioonid vastuseks riigi tuumategevuse osalisele piiramisele.
Leppe ülejäänud osapooled - Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Hiina ja Venemaa - on püüdnud dokumenti päästa ja säilitada kaubandussidemeid Iraaniga, kuid on kutsunud riiki FATF-i nõudeid täitma.
Rahapesuvastane seadus üks neljast seadusest, mille Iraani valitsus on selle eesmärgi saavutamiseks esitanud.
Augustis allkirjastati seaduseks eelnõu terrorismi rahastamise jälgimisest ja ennetamisest.
Ülejäänud kaks seadust, mis lubaksid Iraanil liituda ÜRO terrorismi rahastamise ja organiseeritud kuritegevuse vastase konventsioonidega, on heaks kiitnud parlament, kuid kõrgemad võimuinstitutsioonid nagu järelevalvenõukogu ei ole seda veel teinud.
### Response:
Iraan kiitis heaks rahapesuvastase seaduse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nädalavahetuse lõpuks peaksid Ceará osariigi pealinnas ja teistes sama osariigi linnades patrullima 300 sõdurit osana püüetest vägivallaspiraal katkestada, ütles riigi avaliku julgeoleku minister Guilhermo Teophilo valitsuse uudisteagentuuri Agência Brasil vahendusel.
Keskvalitsuse sõjaline sekkumine kohaliku korrakaitsesse Ceará linnades on esimene proovikivi uue presidendi Jair Bolsonaro seaduslikkusel ja korral põhinevale valimisplatvormile.
Brasiilia justiitsminister andis käsu sõdurid kohale saata pärast seda, kui valitsus jõudis järeldusele, et Ceará politseil napib olukorraga toimetulemiseks ressursse.
Brasiilia meedia on näidanud turvakaamerate videopilti bensiinijaamu terroriseerivatest jõukudest. Sel nädalal on registreeritud kümneid rünnakuid, mis on sundinud elanikke koju jääma ja pannud seisma liikluse peatänavatel.
Praeguseks on vägivallaga seoses kinni peetud 50 inimest.
Ehkki vägivalla vallapäästjat alles uuritakse, mässavad jõugud luureandmete järgi osariigi vanglates hiljuti karmistatud reeglite vastu, edastas meedia.
Muudatuste seas on mobiiltelefoni signaali blokeerivate seadmete kasutuselevõtt ja kinnipeetavate jõugukuuluvuse alusel eraldamise poliitika lõpetamine.
Uudisteportaali G1 andmeil on kaks jõuku loobunud ajutiselt omavahelisest rivaalitsemisest ja ühendanud jõud valitsuse vastu. | Brasiilia saadab mitmesse linna jõuguvägivalda peatama sõdurid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nädalavahetuse lõpuks peaksid Ceará osariigi pealinnas ja teistes sama osariigi linnades patrullima 300 sõdurit osana püüetest vägivallaspiraal katkestada, ütles riigi avaliku julgeoleku minister Guilhermo Teophilo valitsuse uudisteagentuuri Agência Brasil vahendusel.
Keskvalitsuse sõjaline sekkumine kohaliku korrakaitsesse Ceará linnades on esimene proovikivi uue presidendi Jair Bolsonaro seaduslikkusel ja korral põhinevale valimisplatvormile.
Brasiilia justiitsminister andis käsu sõdurid kohale saata pärast seda, kui valitsus jõudis järeldusele, et Ceará politseil napib olukorraga toimetulemiseks ressursse.
Brasiilia meedia on näidanud turvakaamerate videopilti bensiinijaamu terroriseerivatest jõukudest. Sel nädalal on registreeritud kümneid rünnakuid, mis on sundinud elanikke koju jääma ja pannud seisma liikluse peatänavatel.
Praeguseks on vägivallaga seoses kinni peetud 50 inimest.
Ehkki vägivalla vallapäästjat alles uuritakse, mässavad jõugud luureandmete järgi osariigi vanglates hiljuti karmistatud reeglite vastu, edastas meedia.
Muudatuste seas on mobiiltelefoni signaali blokeerivate seadmete kasutuselevõtt ja kinnipeetavate jõugukuuluvuse alusel eraldamise poliitika lõpetamine.
Uudisteportaali G1 andmeil on kaks jõuku loobunud ajutiselt omavahelisest rivaalitsemisest ja ühendanud jõud valitsuse vastu.
### Response:
Brasiilia saadab mitmesse linna jõuguvägivalda peatama sõdurid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajaga 40.52,6 võidutsenud Kläbole järgnesid itaallane Francesco de Fabiani (+0,6) ja venelane Aleksander Bolšunov (+2,6). Esimesena jäi poodiumilt välja Andrei Larkov (+3,4).
Üldarvestuses liidrikohta hoidvale 22-aastasele Kläbole on tegemist juba neljanda esikohaga tänavusel Tour de Skil. Esimest korda Tour de Skil osalev norralane on võidutsenud mõlemas sprindisõidus ja ka vabatehnika jälitussõidus.
Viimase etapi eel juhib Kläbo üldarvestuses venelase Sergei Ustjugovi ees minuti ja 20,4 sekundiga. Aleksander Bolšunov kaotab kolmandana 1.43,8.
Tour de Ski lõpeb pühapäeval traditsioonilise ränkraske üheksakilomeetrise vabatehnikas ülesmäge jälitussõiduga. | Kläbo noppis Tour de Skil järjekordse võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajaga 40.52,6 võidutsenud Kläbole järgnesid itaallane Francesco de Fabiani (+0,6) ja venelane Aleksander Bolšunov (+2,6). Esimesena jäi poodiumilt välja Andrei Larkov (+3,4).
Üldarvestuses liidrikohta hoidvale 22-aastasele Kläbole on tegemist juba neljanda esikohaga tänavusel Tour de Skil. Esimest korda Tour de Skil osalev norralane on võidutsenud mõlemas sprindisõidus ja ka vabatehnika jälitussõidus.
Viimase etapi eel juhib Kläbo üldarvestuses venelase Sergei Ustjugovi ees minuti ja 20,4 sekundiga. Aleksander Bolšunov kaotab kolmandana 1.43,8.
Tour de Ski lõpeb pühapäeval traditsioonilise ränkraske üheksakilomeetrise vabatehnikas ülesmäge jälitussõiduga.
### Response:
Kläbo noppis Tour de Skil järjekordse võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Türgi mängumees Kanter on varasemalt kritiseerinud president Recep Tayyip Erdogani ning viimane kord kui ta Euroopat külastas, hoiti teda Rumeenias mitu tundi kinni. Mullu mais väljastas Erdogan ka Kanteri vahistamismääruse ning korvpalluri pass tunnistati Türgi võimude poolt kehtetuks.
"Neil on seal (Londonis) palju spioone," lausus Kanter. "Ma arvan, et mind võidakse seal ära tappa. See oleks väga kole olukord," lausus Kanter.
"Kahjuks ei saa ma tänu hullule Türgi presidendile kaasa reisida. Olen klubi juhtkonnaga sellest juba rääkinud. Mul on kahju, et sellised asjad minu karjääri mõjutavad. Tahaksin olla oma meeskonnale abiks. Paraku ei saa ma tänu ühele diktaatorile isegi oma tööd teha – kurb," lisas Kanter.
Knicksi ja Washington Wizardsi omavaheline kohtumine peetakse Londonis 17. jaanuaril. | Surmahirmus Knicksi mängija jätab Londonis peetava mängu vahele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Türgi mängumees Kanter on varasemalt kritiseerinud president Recep Tayyip Erdogani ning viimane kord kui ta Euroopat külastas, hoiti teda Rumeenias mitu tundi kinni. Mullu mais väljastas Erdogan ka Kanteri vahistamismääruse ning korvpalluri pass tunnistati Türgi võimude poolt kehtetuks.
"Neil on seal (Londonis) palju spioone," lausus Kanter. "Ma arvan, et mind võidakse seal ära tappa. See oleks väga kole olukord," lausus Kanter.
"Kahjuks ei saa ma tänu hullule Türgi presidendile kaasa reisida. Olen klubi juhtkonnaga sellest juba rääkinud. Mul on kahju, et sellised asjad minu karjääri mõjutavad. Tahaksin olla oma meeskonnale abiks. Paraku ei saa ma tänu ühele diktaatorile isegi oma tööd teha – kurb," lisas Kanter.
Knicksi ja Washington Wizardsi omavaheline kohtumine peetakse Londonis 17. jaanuaril.
### Response:
Surmahirmus Knicksi mängija jätab Londonis peetava mängu vahele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reket on teejuhiks Lõuna-Hispaania valgetes linnades. Matadoor Rafael Tejada kodusel areenil saab ta isegi härjavõitlust proovida. Ronda linnas on Hispaania vanimaid härjavõitluse areene. Seda linna jumaldasid Hemingway ja Alexander Dumas.
Pärast reisi jumaldab saate meeskond aga Caminito del Reyd ehk kuningate palverännaku teed. Iga päev läbib seda seitsmekilomeetrist kaljudevahelist matkarada umbes 1000 inimest. Kaljude küljes ripuvad puust kitsad jalgrajad, kus üksteisest möödaminek on pea võimatu.
Lähedal asuvas Mijase linnas asub kaasaegse kunsti muuseum, kus on väljas suurte meistrite tööd. Antequera linn võlub oma arhitektuuri ja kodususega.
"Reisile minuga" on ETV eetris laupäeva õhtul kell 20.00. | ETV reisisari viib Reketiga Hispaaniasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reket on teejuhiks Lõuna-Hispaania valgetes linnades. Matadoor Rafael Tejada kodusel areenil saab ta isegi härjavõitlust proovida. Ronda linnas on Hispaania vanimaid härjavõitluse areene. Seda linna jumaldasid Hemingway ja Alexander Dumas.
Pärast reisi jumaldab saate meeskond aga Caminito del Reyd ehk kuningate palverännaku teed. Iga päev läbib seda seitsmekilomeetrist kaljudevahelist matkarada umbes 1000 inimest. Kaljude küljes ripuvad puust kitsad jalgrajad, kus üksteisest möödaminek on pea võimatu.
Lähedal asuvas Mijase linnas asub kaasaegse kunsti muuseum, kus on väljas suurte meistrite tööd. Antequera linn võlub oma arhitektuuri ja kodususega.
"Reisile minuga" on ETV eetris laupäeva õhtul kell 20.00.
### Response:
ETV reisisari viib Reketiga Hispaaniasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 38-aastase Riise jaoks on tegemist esimese töökohaga jalgpallis, kui ta ise platsil viibima ei pea. Endine Norra koondislane pidas oma viimased mängud ära 2016. aastal, mil esindas India Superliigas Chennaiyini tiimi, kirjutab Soccernet.ee.
Riise parimad aastad pärinevad Liverpoolist, kus ta sai kirja 348 mängu ja võitis 2005. aastal ka Meistrite liiga. 136 kohtumises käis ta väljakul AS Roma eest, kuid tiitlid jäid võtmata. Prantsusmaal tuli ta meistriks AS Monaco ridades ning lisaks on endine vasakäär pallinud veel Nikosia APOEL-is, Fulhamis, Aalesundis ja Delhi Dynamosi meeskonnas.
Birkirkara puhul on tegemist neljakordse Malta meistriga. Viimati võideti tiitel viie aasta eest. Hetkel asutakse liigatabelis 14 meeskonna seas kuuendal kohal, mängitud on 13 vooru. | Liverpooli Meistrite liiga võiduni aidanud norralane asus tööle Maltal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
38-aastase Riise jaoks on tegemist esimese töökohaga jalgpallis, kui ta ise platsil viibima ei pea. Endine Norra koondislane pidas oma viimased mängud ära 2016. aastal, mil esindas India Superliigas Chennaiyini tiimi, kirjutab Soccernet.ee.
Riise parimad aastad pärinevad Liverpoolist, kus ta sai kirja 348 mängu ja võitis 2005. aastal ka Meistrite liiga. 136 kohtumises käis ta väljakul AS Roma eest, kuid tiitlid jäid võtmata. Prantsusmaal tuli ta meistriks AS Monaco ridades ning lisaks on endine vasakäär pallinud veel Nikosia APOEL-is, Fulhamis, Aalesundis ja Delhi Dynamosi meeskonnas.
Birkirkara puhul on tegemist neljakordse Malta meistriga. Viimati võideti tiitel viie aasta eest. Hetkel asutakse liigatabelis 14 meeskonna seas kuuendal kohal, mängitud on 13 vooru.
### Response:
Liverpooli Meistrite liiga võiduni aidanud norralane asus tööle Maltal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Liikluspilt pole viimastel aastatel paremaks läinud. 2015. aastal hukkus liikluses sama palju inimesi kui mullu. 2017. aastal oli liiklussurmasid tuntavalt vähem, kuid see oli pigem tänu õnnele, mitte üldise liikluspildi paranemine, sest raskeid õnnetusi juhtus samas suurusjärgus mullusega. Peame pingutama, et vähendada õnnetuste arvu, nii kahaneb õnne roll elu ja surma määramisel," ütles PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.
"Suvi ja talv on läbi aastate olnud liikluses rasked. Suvi seepärast, et hea ilm paneb inimesi impulsiivsemalt käituma. Talvel satuvad sõidukid rohkem plekimõlkimistesse, mis pole enamasti raskete tagajärgedega. Sügis ja talv on jalakäijatel ohtlikum aeg, sest siis teeb vähene päevavalgus ja sademeterohkus nende õigeaegse märkamise raskeks," selgitas Loigo ning lisas, et augustis ja septembris suunati politseinikud maanteedele suuremas mahus kiirust mõõtma ja liiklust rahustama.
"Liikluspilt muutus rahulikumaks, kuid raske on täpselt hinnata, milline oli politsei tegevuste mõju. Õnnetuste arv igatahes vähenes," märkis Loigo.
Ta lisas, et politsei suudab sellises mahus liiklusjärelevalvet teha lühiajaliselt, sest see tuleb muude politsei ülesannete arvelt ega ole sellisel kujul pikema aja jooksul võimalik. Loigo sõnul juhtub kõige rohkem inimkannatanuga õnnetusi tiheasustusega piirkondades.
"Pooled neist juhtusid Tallinnas ja Harjumaal, kümnendik aga Tartumaal. Liiklustihedus ja liiklejate arv mõjutab selgelt õnnetuste arvu," ütles Loigo.
2018. aastal kasvas mootorrattaõnnetuse arv kolmandiku võrra. 2017. aastal ei hukkunud nendes ühtegi mootorratturit, mullu aga kuus.
"Inimestel läheb majanduslikult hästi ning neil on vahendeid osta võimsaid ja kiireid mootorrattaid. Pahatihti on aga nii, et rahakott kannatab kaherattalise ostmise ära, aga sõiduoskused mitte," nentis Loigo.
Eelmisel aastal kõrvaldati juhtimiselt 6801 alkoholi tarvitanud juhti, kellest 2641 suhtes alustati kriminaalmenetlust. Möödunud aastal tabati 241 narkojoobes juhti. Alkoholi tarvitanud juhid osalesid 529 liiklusõnnetuses. Neis sai viga 184 ja surma 12 inimest.
67 hukkunust kolmandik ei kasutanud nõuetekohast turvavarustust.
Jalakäijaid hukkus mullu 12, 2017. aastal üheksa, 2016. aastal 22 ning 2015. aastal 24. Jalgrattureid hukkus eelmisel aastal neli, 2017. aastal kaks, 2016. aastal viis ning 2015. aastal kolm. Veoauto osalusel juhtunud õnnetustes hukkus 18 inimest, mullu kümme, 2016. aastal 11 ning 2015. aastal 16.
Kiiruse ületamise eest karistasid politseinikud 36 677 juhti, neist 25 081 ületas kiirust 21-40 km/h. 2018. aastal tuvastasid kiiruskaamerad 113 120 sõidukiiruse ületamist, neist 7066 aasta viimasel kuul. | Eelmisel aastal hukkus liikluses 67 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Liikluspilt pole viimastel aastatel paremaks läinud. 2015. aastal hukkus liikluses sama palju inimesi kui mullu. 2017. aastal oli liiklussurmasid tuntavalt vähem, kuid see oli pigem tänu õnnele, mitte üldise liikluspildi paranemine, sest raskeid õnnetusi juhtus samas suurusjärgus mullusega. Peame pingutama, et vähendada õnnetuste arvu, nii kahaneb õnne roll elu ja surma määramisel," ütles PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.
"Suvi ja talv on läbi aastate olnud liikluses rasked. Suvi seepärast, et hea ilm paneb inimesi impulsiivsemalt käituma. Talvel satuvad sõidukid rohkem plekimõlkimistesse, mis pole enamasti raskete tagajärgedega. Sügis ja talv on jalakäijatel ohtlikum aeg, sest siis teeb vähene päevavalgus ja sademeterohkus nende õigeaegse märkamise raskeks," selgitas Loigo ning lisas, et augustis ja septembris suunati politseinikud maanteedele suuremas mahus kiirust mõõtma ja liiklust rahustama.
"Liikluspilt muutus rahulikumaks, kuid raske on täpselt hinnata, milline oli politsei tegevuste mõju. Õnnetuste arv igatahes vähenes," märkis Loigo.
Ta lisas, et politsei suudab sellises mahus liiklusjärelevalvet teha lühiajaliselt, sest see tuleb muude politsei ülesannete arvelt ega ole sellisel kujul pikema aja jooksul võimalik. Loigo sõnul juhtub kõige rohkem inimkannatanuga õnnetusi tiheasustusega piirkondades.
"Pooled neist juhtusid Tallinnas ja Harjumaal, kümnendik aga Tartumaal. Liiklustihedus ja liiklejate arv mõjutab selgelt õnnetuste arvu," ütles Loigo.
2018. aastal kasvas mootorrattaõnnetuse arv kolmandiku võrra. 2017. aastal ei hukkunud nendes ühtegi mootorratturit, mullu aga kuus.
"Inimestel läheb majanduslikult hästi ning neil on vahendeid osta võimsaid ja kiireid mootorrattaid. Pahatihti on aga nii, et rahakott kannatab kaherattalise ostmise ära, aga sõiduoskused mitte," nentis Loigo.
Eelmisel aastal kõrvaldati juhtimiselt 6801 alkoholi tarvitanud juhti, kellest 2641 suhtes alustati kriminaalmenetlust. Möödunud aastal tabati 241 narkojoobes juhti. Alkoholi tarvitanud juhid osalesid 529 liiklusõnnetuses. Neis sai viga 184 ja surma 12 inimest.
67 hukkunust kolmandik ei kasutanud nõuetekohast turvavarustust.
Jalakäijaid hukkus mullu 12, 2017. aastal üheksa, 2016. aastal 22 ning 2015. aastal 24. Jalgrattureid hukkus eelmisel aastal neli, 2017. aastal kaks, 2016. aastal viis ning 2015. aastal kolm. Veoauto osalusel juhtunud õnnetustes hukkus 18 inimest, mullu kümme, 2016. aastal 11 ning 2015. aastal 16.
Kiiruse ületamise eest karistasid politseinikud 36 677 juhti, neist 25 081 ületas kiirust 21-40 km/h. 2018. aastal tuvastasid kiiruskaamerad 113 120 sõidukiiruse ületamist, neist 7066 aasta viimasel kuul.
### Response:
Eelmisel aastal hukkus liikluses 67 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Östbergile järgnesid venelannad Natalja Neprjajeva ja Anastassia Sedova, kaotades vastavalt 10,0 ja 10,8 sekundiga. Neljandana lõpetas soomlanna Krista Pärmäkoski, kaotades 12,5 sekundiga.
Viimase etapi eel juhib Östberg üldarvestuses Neprjajeva ees 53,4 sekundiga, Pärmäkoski kaotab kolmandana juba 2.13,1.
Tour de Ski lõpeb pühapäeval traditsioonilise ränkraske üheksakilomeetrise vabatehnikas ülesmäge jälitussõiduga. Võistlustulle on jäänud veel 30 naist.
Östberg pole kunagi varem Tour de Skid võitnud, mullu ja 2016. aastal sai ta kokkuvõttes teise koha. | Kolmanda võidu järjest võtnud Östberg suurendas Tour de Skil üldedu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Östbergile järgnesid venelannad Natalja Neprjajeva ja Anastassia Sedova, kaotades vastavalt 10,0 ja 10,8 sekundiga. Neljandana lõpetas soomlanna Krista Pärmäkoski, kaotades 12,5 sekundiga.
Viimase etapi eel juhib Östberg üldarvestuses Neprjajeva ees 53,4 sekundiga, Pärmäkoski kaotab kolmandana juba 2.13,1.
Tour de Ski lõpeb pühapäeval traditsioonilise ränkraske üheksakilomeetrise vabatehnikas ülesmäge jälitussõiduga. Võistlustulle on jäänud veel 30 naist.
Östberg pole kunagi varem Tour de Skid võitnud, mullu ja 2016. aastal sai ta kokkuvõttes teise koha.
### Response:
Kolmanda võidu järjest võtnud Östberg suurendas Tour de Skil üldedu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Surviving R Kelly" linastus käesoleval nädalal Ameerikas ning uurib muusiku vastu tõstatatud seksuaalse väärkohtlemise süüdistusi läbi aastakümnete, kirjutab BBC.
Produtsent Dream Hamptoni sõnul oli Kellyga koostööd teinud muusikuid uskumatult keeruline veenda projektis osalema. "Küsisime Lady Gagalt, küsisime Celine Dionilt, küsisime Jay-Z-ilt, küsisime Dave Chapelle' ilt. Nad on kõik inimesed, kes on R Kelly suunas kriitilised olnud," rääkis produtsent.
Ainus filmi jaoks intervjuu andnud muusik oli John Legend. "R Kelly on toonud nii palju valu nii paljudele inimestele," kommenteeris Legend. Praeguseks on laulja saanud juba väga palju positiivset tagasisidet, kuna on ainus, kes julges avalikult sõna võtta.
R Kelly on küll üks maailma edukamaid R&B artiste, kuid tema karjääri on varjutanud seksuaalse väärkohtlemise süüdistused juba aastast 1990.
We should all thank my friend @dreamhampton for her very necessary work to create #SurvivingRKelly. These survivors deserved to be lifted up and heard. I hope it gets them closer to some kind of justice.
— John Legend (@johnlegend) January 4, 2019 | Jay-Z ja Lady Gaga keeldusid osalemast R Kellyst rääkivas dokumentaalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Surviving R Kelly" linastus käesoleval nädalal Ameerikas ning uurib muusiku vastu tõstatatud seksuaalse väärkohtlemise süüdistusi läbi aastakümnete, kirjutab BBC.
Produtsent Dream Hamptoni sõnul oli Kellyga koostööd teinud muusikuid uskumatult keeruline veenda projektis osalema. "Küsisime Lady Gagalt, küsisime Celine Dionilt, küsisime Jay-Z-ilt, küsisime Dave Chapelle' ilt. Nad on kõik inimesed, kes on R Kelly suunas kriitilised olnud," rääkis produtsent.
Ainus filmi jaoks intervjuu andnud muusik oli John Legend. "R Kelly on toonud nii palju valu nii paljudele inimestele," kommenteeris Legend. Praeguseks on laulja saanud juba väga palju positiivset tagasisidet, kuna on ainus, kes julges avalikult sõna võtta.
R Kelly on küll üks maailma edukamaid R&B artiste, kuid tema karjääri on varjutanud seksuaalse väärkohtlemise süüdistused juba aastast 1990.
We should all thank my friend @dreamhampton for her very necessary work to create #SurvivingRKelly. These survivors deserved to be lifted up and heard. I hope it gets them closer to some kind of justice.
— John Legend (@johnlegend) January 4, 2019
### Response:
Jay-Z ja Lady Gaga keeldusid osalemast R Kellyst rääkivas dokumentaalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses valimisringkonnas Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosas on esinumber Urmas Espenberg, kellele järgnevad Urmas Reitelmann ja Argo Luude.
Kesklinnas, Lasnamäel ja Pirital on esinumbriks Leo Kunnas, talle järgnevad nimekirjas Endel Oja ja Mait Talu.
Mustamäe ja Nõmme linnaosas troonib nimekirja tipus Martin Helme ja tema järel Kadri Vilba ning Wesse Allik.
Kõige suuremas ehk Harju- ja Raplamaa ringkonnas, kus enamik parteidest on pannud välja oma nn kahurväe, on EKRE esinumbriks Henn Põlluaas ning teise ja kolmandana on nimekirjas Siim Pohlak ning Rene Kokk.
Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal on esinumbriks Helle-Moonika Helme, Lääne-Virumaal Anti Poolamets, Ida-Virumaal Kersti Kracht, Järva- ja Viljandimaal Jaak Madison.
Tartumaa piirkonna esinumber oli seni lahtine, kuid esikoha nimekirjas sai Peeter Ernits, kellele järgneb Raivo Põldaru.
Tartu linnas on esinumbriks Jaak Valge ning Võru-, Valga ja Põlvamaal Uno Kaskpeit.
Erakonna esimees Mart Helme kandideerib esinumbrina Pärnumaal. | EKRE nimekiri: Tallinnas lähevad esinumbrina hääli püüdma Kunnas, Helme, Espenberg | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses valimisringkonnas Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosas on esinumber Urmas Espenberg, kellele järgnevad Urmas Reitelmann ja Argo Luude.
Kesklinnas, Lasnamäel ja Pirital on esinumbriks Leo Kunnas, talle järgnevad nimekirjas Endel Oja ja Mait Talu.
Mustamäe ja Nõmme linnaosas troonib nimekirja tipus Martin Helme ja tema järel Kadri Vilba ning Wesse Allik.
Kõige suuremas ehk Harju- ja Raplamaa ringkonnas, kus enamik parteidest on pannud välja oma nn kahurväe, on EKRE esinumbriks Henn Põlluaas ning teise ja kolmandana on nimekirjas Siim Pohlak ning Rene Kokk.
Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal on esinumbriks Helle-Moonika Helme, Lääne-Virumaal Anti Poolamets, Ida-Virumaal Kersti Kracht, Järva- ja Viljandimaal Jaak Madison.
Tartumaa piirkonna esinumber oli seni lahtine, kuid esikoha nimekirjas sai Peeter Ernits, kellele järgneb Raivo Põldaru.
Tartu linnas on esinumbriks Jaak Valge ning Võru-, Valga ja Põlvamaal Uno Kaskpeit.
Erakonna esimees Mart Helme kandideerib esinumbrina Pärnumaal.
### Response:
EKRE nimekiri: Tallinnas lähevad esinumbrina hääli püüdma Kunnas, Helme, Espenberg |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nishikori (ATP 9.) alistas poolfinaalis kindlalt 6:2, 6:2 prantslase Jeremy Chardy (ATP 40.), Medvedev (ATP 16.) sai 7:6 (6), 6:2 jagu prantslasest Jo-Wilfried Tsongast, kes on vigastuspausi tõttu edetabelis langenud 239. reale.
22-aastane Medvedev ja 29-aastane Nishikori on varem omavahel kahel korral mänginud, mõlemad matšid peeti eelmisel aastal ja mõlemal on kirjas üks võit.
Medvedev on seni mänginud nelja ATP turniiri finaalis ja võitnud neist kolm viimast, muuhulgas mullu oktoobris Tokyos, kus alistas Nishikori. Kõik kolm turniirivõitu sai Medvedev eelmisel hooajal.
Nishikori on siiani mänginud 26 finaalis ja võitnud 11 tiitlit, kuid tema viimane võit oli ligi kolm aastat tagasi Memphises. Sellest ajast alates on vahepeal ka vigastusega kimpus olnud Nishikori kaotanud üheksas järjestikuses finaalis, seejuures eelmise hooaja lõpus kahes järjestikuses – pärast Tokyo turniiri kaotas ta Viinis tiitlimatšis Kevin Andersonile. | Nishikori loodab Brisbane'is nukra seeria lõpetada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nishikori (ATP 9.) alistas poolfinaalis kindlalt 6:2, 6:2 prantslase Jeremy Chardy (ATP 40.), Medvedev (ATP 16.) sai 7:6 (6), 6:2 jagu prantslasest Jo-Wilfried Tsongast, kes on vigastuspausi tõttu edetabelis langenud 239. reale.
22-aastane Medvedev ja 29-aastane Nishikori on varem omavahel kahel korral mänginud, mõlemad matšid peeti eelmisel aastal ja mõlemal on kirjas üks võit.
Medvedev on seni mänginud nelja ATP turniiri finaalis ja võitnud neist kolm viimast, muuhulgas mullu oktoobris Tokyos, kus alistas Nishikori. Kõik kolm turniirivõitu sai Medvedev eelmisel hooajal.
Nishikori on siiani mänginud 26 finaalis ja võitnud 11 tiitlit, kuid tema viimane võit oli ligi kolm aastat tagasi Memphises. Sellest ajast alates on vahepeal ka vigastusega kimpus olnud Nishikori kaotanud üheksas järjestikuses finaalis, seejuures eelmise hooaja lõpus kahes järjestikuses – pärast Tokyo turniiri kaotas ta Viinis tiitlimatšis Kevin Andersonile.
### Response:
Nishikori loodab Brisbane'is nukra seeria lõpetada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me seisame kollektiivse hulluksmineku serval. Poliitika lihtne paradigma lõppes Edgar Savisaare lahkumisega," kirjutab Herkel enda blogis. "Sellega kaasnes tema korruptsiooniasja lõpetamatus, mis õõnestab meie arusaama õigusest ja õiglusest veel kaua. Vahetu poliitiline mõju on aga veel suurem. Savisaar kehastas endas autoritaarsusele suunatud isiksusepsühholoogilisi omadusi. Need moodustasid loogilise terviku tema valijate üldise nõukanostalgia ja Vene-meelsusega. Maailm oli selge ja valikud Eesti poliitikas samuti. Enam see nii ei ole."
"Nüüd loeme Raul Rebase artiklist 3. jaanuari Postimehes, et kõva käe ja idasuuna niši on Eesti poliitikas üle võtnud EKRE. Artiklis tuuakse hulk seoseid ja väiteid, mis on esmapilgul üllatavad, kuid millega on raske vaielda. Üks selline seos on Tallinna Televisiooni ja Edgar Savisaare isiklik roll EKRE fenomeni loomisel. Ja kui paneme Jüri Ratase ja Mart Helme kõrvuti ning küsime, kumb neist on Savisaare poliitiline pärija, siis paljude tunnuste põhjal on see Helme," kirjutab Herkel ja nendib, et poliitika sisu osas tekib palju suurem tõrge, peaaegu skisofreenia.
"Kuidas saab rahvuslusele pretendeeriv suund võtta üle rolli, mis varemalt oli seotud Savisaare venemeelse suunaga?" küsib Herkel enda kirjutises retooriliselt. "Eesti iseseisvuse taastamine ja kogu järgnev rahvuslik poliitikatöö tugines demokraatiale, vabaduse ideaalidele ja Euroopa, mitte Venemaa või SRÜ väärtusruumile. Siin seisnebki meie kollektiivse hulluksmineku oht, mis on ka Rebase artiklist välja loetav."
Õli valab Herkeli sõnul tulle üldine polariseerumine: "Kas kooseluseaduse poolt või vastu, liha või kala?"
"Sellele, kes läheb pakkuma lahendust, tungivad ühelt poolt kallale ossivovskid ja teiselt poolt vooglaiud. "No kurat, kas liha või kala?"," kirjutab Herkel ja meenutab praktilise elu lahendusi pakkuvat paarkonnaseadust, mille Vabaerakond välja pakkus, aga mida nii kooseluseaduse pooldajad kui ka vastased ründama asusid – ka ränderaamistiku osas puhkes tema sõnul ligilähedane hüsteeria. | Herkel: mitte Ratas, vaid Helme on Savisaare poliitiline pärija | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me seisame kollektiivse hulluksmineku serval. Poliitika lihtne paradigma lõppes Edgar Savisaare lahkumisega," kirjutab Herkel enda blogis. "Sellega kaasnes tema korruptsiooniasja lõpetamatus, mis õõnestab meie arusaama õigusest ja õiglusest veel kaua. Vahetu poliitiline mõju on aga veel suurem. Savisaar kehastas endas autoritaarsusele suunatud isiksusepsühholoogilisi omadusi. Need moodustasid loogilise terviku tema valijate üldise nõukanostalgia ja Vene-meelsusega. Maailm oli selge ja valikud Eesti poliitikas samuti. Enam see nii ei ole."
"Nüüd loeme Raul Rebase artiklist 3. jaanuari Postimehes, et kõva käe ja idasuuna niši on Eesti poliitikas üle võtnud EKRE. Artiklis tuuakse hulk seoseid ja väiteid, mis on esmapilgul üllatavad, kuid millega on raske vaielda. Üks selline seos on Tallinna Televisiooni ja Edgar Savisaare isiklik roll EKRE fenomeni loomisel. Ja kui paneme Jüri Ratase ja Mart Helme kõrvuti ning küsime, kumb neist on Savisaare poliitiline pärija, siis paljude tunnuste põhjal on see Helme," kirjutab Herkel ja nendib, et poliitika sisu osas tekib palju suurem tõrge, peaaegu skisofreenia.
"Kuidas saab rahvuslusele pretendeeriv suund võtta üle rolli, mis varemalt oli seotud Savisaare venemeelse suunaga?" küsib Herkel enda kirjutises retooriliselt. "Eesti iseseisvuse taastamine ja kogu järgnev rahvuslik poliitikatöö tugines demokraatiale, vabaduse ideaalidele ja Euroopa, mitte Venemaa või SRÜ väärtusruumile. Siin seisnebki meie kollektiivse hulluksmineku oht, mis on ka Rebase artiklist välja loetav."
Õli valab Herkeli sõnul tulle üldine polariseerumine: "Kas kooseluseaduse poolt või vastu, liha või kala?"
"Sellele, kes läheb pakkuma lahendust, tungivad ühelt poolt kallale ossivovskid ja teiselt poolt vooglaiud. "No kurat, kas liha või kala?"," kirjutab Herkel ja meenutab praktilise elu lahendusi pakkuvat paarkonnaseadust, mille Vabaerakond välja pakkus, aga mida nii kooseluseaduse pooldajad kui ka vastased ründama asusid – ka ränderaamistiku osas puhkes tema sõnul ligilähedane hüsteeria.
### Response:
Herkel: mitte Ratas, vaid Helme on Savisaare poliitiline pärija |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Teadusagentuur rahastab tänavu 76 uut uurimisprojekti. Toetuse saab 14 järeldoktori-, 24 stardi- ja 38 rühmaprojekti kogumahus 8 727 100 eurot ühe aasta kohta. Kuna projektid kestavad kuni viis aastat, siis kokku on nende projektide väärtus rahas umbes 40 miljonit eurot.
Sellest, millised valdkonnad kui palju grante said, saab vaadata artikli lõpuosas olevatelt graafikutelt. Mida aga hakkavad rahastuse saanud teadlased uurima? Mõni näide:
Targo Kalamees (Tallinna Tehnikaülikool) ja rühmagrant: Seespoolse lisasoojustuse, ehitusniiskuse ja efektiivsete piirdetarindite niiskusturvalisus
Targo Kalamees. Foto: ETAg
Vananev hoonefond, hoonete suur energiakasutus ja CO2 emissioon seavad olemasolevate hoonete tervikrenoveerimisele ja uute hoonete ehitamisele senisest keerulisemad väljakutsed. Vastavalt hoonete energiatõhususe direktiivile peavad alates aastast 2021 kõik uued hooned olema liginullenergiahooned ning 2050. aasta eesmärk on saavutada väga energiatõhus ja vähese CO2-heitega hoonefond. Projekti eesmärk on luua uusi teadmisi, kuidas minimeerida süsinikdioksiidi heitmeid ning tagada uutes ja rekonstrueeritud hoonetes seespoolse lisasoojustuse, ehitusniiskuse väljakuivamise ja soojuslikult efektiivsete piirdetarindite niiskusturvalisus.
Kerli Mõtus (Eesti Maaülikool) ja stardigrant: Piimalehmade praakimine ja hukkumine kaasaegsetes kõrgetoodangulistes piimakarjades – multidistsiplinaarne uuring
Kerli Mõtus. Foto: ETAg
See, kui kaua piimalehmad elavad, on nende heaolu indikaator. Samuti mõjutab see farmi majanduslikku tasuvust ning on olulise keskkonnamõjuga. Projekti eesmärk on välja selgitada, millised tegurid mõjutavad lehmade karjast väljaminekut kaasaegsetes piimaveisefarmides. Saadud teadmised on olulised farmeritele, loomaarstidele ning piimaveisefarmide nõustajatele lehmade karjaspüsivust soodustavate tegevuste rakendamiseks farmides.
Riina Aav (Tallinna Tehnikaülikool) ja rühmagrant: Supramolekulaarsed kohandatavad kiraalsuse sensorid
Riina Aav. Foto: ETAg
Kiraalsete ehk käeliste molekulide omadused ja bioloogiline toime sõltub väga oluliselt sellest, milline nende käelisus on. Näiteks võib ühe kindla käelisusega molekulidest valmistatud ravimi toime olla nõrk, puudulik või lausa kahjulik. Projekti eesmärk on luua suhkru- ja uurea-põhistest molekulaarsete mahutitest supramolekulaarsed sensorid, mis võimaldaks hõlpsalt analüüsida molekulide käelisust. Selliseid sensoreid saab tulevikus kasutada näiteks Eesti ravimi-, toidu-ja keemiatööstuses.
Margit Keller (Tartu Ülikool) ja rühmagrant: Eesti energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisüsteemide ümberkujundamine Teise Suure Siirde lävel
Margit Keller. Foto: ETAg
Projekti keskmes on kolm Eesti sotsio-tehnilist süsteemi – energia, transport ja side. Eesmärk on analüüsida tööstusühiskondade kujunemislugu sotsio-tehniliste süsteemide vastastikuste mõjude kaudu ning sellele tuginedes otsida viise, kuidas suunata neid süsteeme jätkusuutlikule rajale ja vältida minevikus tehtud vigu. Projekti tulemusena pakutakse sekkumisviise kolme süsteemi toimimise põhjalikuks muutmiseks pöörates tähelepanu nii uutele tehnoloogiatele, ärimudelitele, seadustele, ühiskondlikele hoiakutele kui tarbijakäitumisele.
Sven-Erik Soosaar (Eesti Keele Instituut) ja järeldoktorigrant: Protoeuroopa substraat lõunaläänemeresoome keelte sõnavaras
Sven-Erik Soosaar. Foto: ETAg
Projekt keskendub Eesti alal kõneldud protoeuroopa keele uurimisele. Projekti eesmärk on välja selgitada, millised jäljed eesti keele ja teiste lõunaläänemeresoome keelte (lõunaeesti, liivi, vadja) sõnavaras on säilinud varem siin elanud rahva keelest. Kogutud ja süstematiseeritud keelelist materjali on võimalik siduda populatsioonigeneetika andmestikuga. Projekti tulemused on olulised, kuna võimaldavad rakendada ajaloolise keeleteaduse andmestikku eestlaste esiajaloo väljaselgitamiseks.
Sander Pajusalu (Tartu Ülikool) ja järeldoktorigrant: Kodeeriva DNA lähedased variatsioonid kui haruldaste geneetiliste haiguste põhjuslikud tegurid
Sander Pajusalu. Foto: ETAg
Haruldased haigused on sageli geneetilise põhjusega, kuid põhjuse väljaselgitamine on keerukas. Projekti eesmärk on suurendada geneetiliste analüüside diagnostilist efektiivsust, leida uusi geneetilisi haigusi ja haiguste tekkepõhjusi. Projekti tulemustel on oluline väärtus haruldaste haiguste diagnoosimisel, haigete nõustamisel ja ravi planeerimisel.
2019. aastal alustavatest projektidest 37 on loodusteaduste, 8 tehnika ja tehnoloogia, 13 arsti- ja terviseteaduste, 3 põllumajandusteaduste ja veterinaaria, 7 sotsiaalteaduste ja 8 humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas.
Lisaks 76 uuele alustavale projektile jätkub 173 uurimisprojekti, kokku on personaalsete uurimistoetuste maht 2019. aastal ligikaudu 19 miljonit.
"Tänavune uurimistoetuste konkurss kinnitas järjekordselt meie teadlasete väga tugevat taset kõikides teadusvaldkondades. Kuigi arvudes oli sel aastal konkurss eelmise aastaga võrreldes natuke leebem, jäid paljud ülimalt tugevad taotlused rahalise ressursi piiratuse tõttu rahastamata. Tuleb nõustuda mitmete teiste riikide teadusagentuuride väljaöeldud hinnanguga, et mõistlikuks edukuse määraks võiks lugeda seda, kui rahastuseni jõuaks ligikaudu üks kolmest taotlusest, tänavuses voorus oli see suhe veel üks viiele. Loodetavasti eelmise aasta lõpus sõlmitud teadusleppe tulemusena kasvav teaduse rahastamine võimaldab suurendada alates 2020. aastast ka uurimistoetuste kogumahtu," kommenteeris Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel. | Graafikud: mida hakkavad Eesti teadlased uurima 8,7 miljoni euro eest? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Teadusagentuur rahastab tänavu 76 uut uurimisprojekti. Toetuse saab 14 järeldoktori-, 24 stardi- ja 38 rühmaprojekti kogumahus 8 727 100 eurot ühe aasta kohta. Kuna projektid kestavad kuni viis aastat, siis kokku on nende projektide väärtus rahas umbes 40 miljonit eurot.
Sellest, millised valdkonnad kui palju grante said, saab vaadata artikli lõpuosas olevatelt graafikutelt. Mida aga hakkavad rahastuse saanud teadlased uurima? Mõni näide:
Targo Kalamees (Tallinna Tehnikaülikool) ja rühmagrant: Seespoolse lisasoojustuse, ehitusniiskuse ja efektiivsete piirdetarindite niiskusturvalisus
Targo Kalamees. Foto: ETAg
Vananev hoonefond, hoonete suur energiakasutus ja CO2 emissioon seavad olemasolevate hoonete tervikrenoveerimisele ja uute hoonete ehitamisele senisest keerulisemad väljakutsed. Vastavalt hoonete energiatõhususe direktiivile peavad alates aastast 2021 kõik uued hooned olema liginullenergiahooned ning 2050. aasta eesmärk on saavutada väga energiatõhus ja vähese CO2-heitega hoonefond. Projekti eesmärk on luua uusi teadmisi, kuidas minimeerida süsinikdioksiidi heitmeid ning tagada uutes ja rekonstrueeritud hoonetes seespoolse lisasoojustuse, ehitusniiskuse väljakuivamise ja soojuslikult efektiivsete piirdetarindite niiskusturvalisus.
Kerli Mõtus (Eesti Maaülikool) ja stardigrant: Piimalehmade praakimine ja hukkumine kaasaegsetes kõrgetoodangulistes piimakarjades – multidistsiplinaarne uuring
Kerli Mõtus. Foto: ETAg
See, kui kaua piimalehmad elavad, on nende heaolu indikaator. Samuti mõjutab see farmi majanduslikku tasuvust ning on olulise keskkonnamõjuga. Projekti eesmärk on välja selgitada, millised tegurid mõjutavad lehmade karjast väljaminekut kaasaegsetes piimaveisefarmides. Saadud teadmised on olulised farmeritele, loomaarstidele ning piimaveisefarmide nõustajatele lehmade karjaspüsivust soodustavate tegevuste rakendamiseks farmides.
Riina Aav (Tallinna Tehnikaülikool) ja rühmagrant: Supramolekulaarsed kohandatavad kiraalsuse sensorid
Riina Aav. Foto: ETAg
Kiraalsete ehk käeliste molekulide omadused ja bioloogiline toime sõltub väga oluliselt sellest, milline nende käelisus on. Näiteks võib ühe kindla käelisusega molekulidest valmistatud ravimi toime olla nõrk, puudulik või lausa kahjulik. Projekti eesmärk on luua suhkru- ja uurea-põhistest molekulaarsete mahutitest supramolekulaarsed sensorid, mis võimaldaks hõlpsalt analüüsida molekulide käelisust. Selliseid sensoreid saab tulevikus kasutada näiteks Eesti ravimi-, toidu-ja keemiatööstuses.
Margit Keller (Tartu Ülikool) ja rühmagrant: Eesti energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisüsteemide ümberkujundamine Teise Suure Siirde lävel
Margit Keller. Foto: ETAg
Projekti keskmes on kolm Eesti sotsio-tehnilist süsteemi – energia, transport ja side. Eesmärk on analüüsida tööstusühiskondade kujunemislugu sotsio-tehniliste süsteemide vastastikuste mõjude kaudu ning sellele tuginedes otsida viise, kuidas suunata neid süsteeme jätkusuutlikule rajale ja vältida minevikus tehtud vigu. Projekti tulemusena pakutakse sekkumisviise kolme süsteemi toimimise põhjalikuks muutmiseks pöörates tähelepanu nii uutele tehnoloogiatele, ärimudelitele, seadustele, ühiskondlikele hoiakutele kui tarbijakäitumisele.
Sven-Erik Soosaar (Eesti Keele Instituut) ja järeldoktorigrant: Protoeuroopa substraat lõunaläänemeresoome keelte sõnavaras
Sven-Erik Soosaar. Foto: ETAg
Projekt keskendub Eesti alal kõneldud protoeuroopa keele uurimisele. Projekti eesmärk on välja selgitada, millised jäljed eesti keele ja teiste lõunaläänemeresoome keelte (lõunaeesti, liivi, vadja) sõnavaras on säilinud varem siin elanud rahva keelest. Kogutud ja süstematiseeritud keelelist materjali on võimalik siduda populatsioonigeneetika andmestikuga. Projekti tulemused on olulised, kuna võimaldavad rakendada ajaloolise keeleteaduse andmestikku eestlaste esiajaloo väljaselgitamiseks.
Sander Pajusalu (Tartu Ülikool) ja järeldoktorigrant: Kodeeriva DNA lähedased variatsioonid kui haruldaste geneetiliste haiguste põhjuslikud tegurid
Sander Pajusalu. Foto: ETAg
Haruldased haigused on sageli geneetilise põhjusega, kuid põhjuse väljaselgitamine on keerukas. Projekti eesmärk on suurendada geneetiliste analüüside diagnostilist efektiivsust, leida uusi geneetilisi haigusi ja haiguste tekkepõhjusi. Projekti tulemustel on oluline väärtus haruldaste haiguste diagnoosimisel, haigete nõustamisel ja ravi planeerimisel.
2019. aastal alustavatest projektidest 37 on loodusteaduste, 8 tehnika ja tehnoloogia, 13 arsti- ja terviseteaduste, 3 põllumajandusteaduste ja veterinaaria, 7 sotsiaalteaduste ja 8 humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas.
Lisaks 76 uuele alustavale projektile jätkub 173 uurimisprojekti, kokku on personaalsete uurimistoetuste maht 2019. aastal ligikaudu 19 miljonit.
"Tänavune uurimistoetuste konkurss kinnitas järjekordselt meie teadlasete väga tugevat taset kõikides teadusvaldkondades. Kuigi arvudes oli sel aastal konkurss eelmise aastaga võrreldes natuke leebem, jäid paljud ülimalt tugevad taotlused rahalise ressursi piiratuse tõttu rahastamata. Tuleb nõustuda mitmete teiste riikide teadusagentuuride väljaöeldud hinnanguga, et mõistlikuks edukuse määraks võiks lugeda seda, kui rahastuseni jõuaks ligikaudu üks kolmest taotlusest, tänavuses voorus oli see suhe veel üks viiele. Loodetavasti eelmise aasta lõpus sõlmitud teadusleppe tulemusena kasvav teaduse rahastamine võimaldab suurendada alates 2020. aastast ka uurimistoetuste kogumahtu," kommenteeris Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel.
### Response:
Graafikud: mida hakkavad Eesti teadlased uurima 8,7 miljoni euro eest? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullu septembris karjääri esimese suure slämmi turniiri võitnud Osaka kaotas Tsurenkole vaid veidi üle tunni aja kestnud kohtumises 2:6, 4:6.
"Tundsin juba soojenduse ajal, et miski on paigast ära, mõtlesin, et äkki on asi reketikeeles. Aga Sascha (Osaka treener Sascha Bajin) ütles, et kui sooja tegime, oli tema arvates kõik korras," rääkis 21-aastane Osaka pressikonverentsil. "Siis mõtlesin, et ilmselt on asi milleski, mis on minu enda kontrolli all. Muidugi olin närvis, arvasin, et see tunne läheb ära, aga ei läinud."
Nähtavalt liimist lahti Osaka esimese servi õnnestumisprotsent oli avasetis vaid 45, esimene murdevõimalus oli tal alles teise seti lõpupoole. "Ma ei tea, miks ma nii kehvalt mängin," ütles Osaka mängu ajal Bajinile, kelle ta väljakule kutsus. "Mulle tundub, et mul on peas midagi valesti. Panen end olukorda, kus mu valikud on võita matš või surra."
Naomi Osaka ja tema treener Sascha Bajin. Autor: Reuters/Scanpix
Pressikonverentsil oli Osaka äärmiselt avameelne. "Kui päris aus olla, siis mu suhtumine väljakul oli kohutav. Ma ei suutnud kuidagi kohaneda sellega, et ma ei mänginud hästi," tõdes ta. "Seetõttu hakkasin veidi mossitama. Püüdsin seda mitte teha, aga kui ma ei saanud palli väljakule, muutusin jälle lapsikuks. See oli täna mu peamine probleem."
"Minu arvates tegin seda ka eelmisel aastal päris palju. Olen proovinud seda muuta ja mulle tundub, et eelmise aasta lõpus see ka õnnestus. Seega loodetavasti oli tänane ühekordne asi," jätkas Osaka. "Mulle tundub, et mingis mõttes on see kogemus minu jaoks isegi parem kui turniirivõit. Õppisin täna natuke, mida teha, kui mul on abituse tunne, mida teha, et olukorda parandada. See oli kahtlemata väga väärtuslik õppetund."
Honest and reflective, @Naomi_Osaka_ in her own words. #BrisbaneTennis pic.twitter.com/ZQHFtFUH5N
— WTA (@WTA) January 5, 2019
"Minu jaoks treenerina on see pressikonverents kuldaväärt," kirjutas Bajin sotsiaalmeedias. "Kui ma ei töötaks praegu koos temaga, annaksin endast kõik, et seda tulevikus teha. Olen Naomi üle äärmiselt uhke. Jää samasuguseks eelarvamusteta mängijaks ja kõik uksed avanevad su ees iseenesest, sa noor sõdalane!"
Osaka kordas enda sõnu ka sotsiaalmeedias. "Teate neid hetki, kus mõtlete millelegi tagasi ja tunnete piinlikkust/kahetsete, mida tegite? Mul oli täna selline hetk. Mul oli täna väljakul väga halb suhtumine ja see närib mind siiani," kirjutas ta. "Vabandan kõigi ees, kes vaatasid. Ütlen endale pidevalt, et pean olema küpsem, aga tundub, et selleni läheb veel aega. Ainus, mida saan teha, on jätkuvalt areneda ja õppida."
View this post on Instagram
You know those moments where you look back on yourself and you're kinda embarrassed/regretful of what you did?, yeah well I just had one today lol. I had debatably one of the worst attitudes on court just now and it's lowkey eating me up. Sorry to everyone that watched. I keep telling myself to be more mature but that seems like it'll take a while ???? only thing I can do is keep growing and learning. Regardless of my faults I just wanna say, thank you @brisbanetennis I love you and I'll be back ❤️
A post shared by Naomi Osaka 大坂なおみ (@naomiosakatennis) on Jan 5, 2019 at 12:44am PST
Osaka otsustas järgmisel nädalal algavast Sydney turniirist loobuda. Tänu Brisbane'i turniiril poolfinaali jõudmisele tõuseb ta aga uuel nädalal maailma edetabelis tagasi karjääri kõrgeimale ehk neljandale kohale, tagades ka Austraalia lahtisteks neljanda asetuse. | Osaka kaotuse järel: olin lapsik, minu suhtumine väljakul oli kohutav | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu septembris karjääri esimese suure slämmi turniiri võitnud Osaka kaotas Tsurenkole vaid veidi üle tunni aja kestnud kohtumises 2:6, 4:6.
"Tundsin juba soojenduse ajal, et miski on paigast ära, mõtlesin, et äkki on asi reketikeeles. Aga Sascha (Osaka treener Sascha Bajin) ütles, et kui sooja tegime, oli tema arvates kõik korras," rääkis 21-aastane Osaka pressikonverentsil. "Siis mõtlesin, et ilmselt on asi milleski, mis on minu enda kontrolli all. Muidugi olin närvis, arvasin, et see tunne läheb ära, aga ei läinud."
Nähtavalt liimist lahti Osaka esimese servi õnnestumisprotsent oli avasetis vaid 45, esimene murdevõimalus oli tal alles teise seti lõpupoole. "Ma ei tea, miks ma nii kehvalt mängin," ütles Osaka mängu ajal Bajinile, kelle ta väljakule kutsus. "Mulle tundub, et mul on peas midagi valesti. Panen end olukorda, kus mu valikud on võita matš või surra."
Naomi Osaka ja tema treener Sascha Bajin. Autor: Reuters/Scanpix
Pressikonverentsil oli Osaka äärmiselt avameelne. "Kui päris aus olla, siis mu suhtumine väljakul oli kohutav. Ma ei suutnud kuidagi kohaneda sellega, et ma ei mänginud hästi," tõdes ta. "Seetõttu hakkasin veidi mossitama. Püüdsin seda mitte teha, aga kui ma ei saanud palli väljakule, muutusin jälle lapsikuks. See oli täna mu peamine probleem."
"Minu arvates tegin seda ka eelmisel aastal päris palju. Olen proovinud seda muuta ja mulle tundub, et eelmise aasta lõpus see ka õnnestus. Seega loodetavasti oli tänane ühekordne asi," jätkas Osaka. "Mulle tundub, et mingis mõttes on see kogemus minu jaoks isegi parem kui turniirivõit. Õppisin täna natuke, mida teha, kui mul on abituse tunne, mida teha, et olukorda parandada. See oli kahtlemata väga väärtuslik õppetund."
Honest and reflective, @Naomi_Osaka_ in her own words. #BrisbaneTennis pic.twitter.com/ZQHFtFUH5N
— WTA (@WTA) January 5, 2019
"Minu jaoks treenerina on see pressikonverents kuldaväärt," kirjutas Bajin sotsiaalmeedias. "Kui ma ei töötaks praegu koos temaga, annaksin endast kõik, et seda tulevikus teha. Olen Naomi üle äärmiselt uhke. Jää samasuguseks eelarvamusteta mängijaks ja kõik uksed avanevad su ees iseenesest, sa noor sõdalane!"
Osaka kordas enda sõnu ka sotsiaalmeedias. "Teate neid hetki, kus mõtlete millelegi tagasi ja tunnete piinlikkust/kahetsete, mida tegite? Mul oli täna selline hetk. Mul oli täna väljakul väga halb suhtumine ja see närib mind siiani," kirjutas ta. "Vabandan kõigi ees, kes vaatasid. Ütlen endale pidevalt, et pean olema küpsem, aga tundub, et selleni läheb veel aega. Ainus, mida saan teha, on jätkuvalt areneda ja õppida."
View this post on Instagram
You know those moments where you look back on yourself and you're kinda embarrassed/regretful of what you did?, yeah well I just had one today lol. I had debatably one of the worst attitudes on court just now and it's lowkey eating me up. Sorry to everyone that watched. I keep telling myself to be more mature but that seems like it'll take a while ???? only thing I can do is keep growing and learning. Regardless of my faults I just wanna say, thank you @brisbanetennis I love you and I'll be back ❤️
A post shared by Naomi Osaka 大坂なおみ (@naomiosakatennis) on Jan 5, 2019 at 12:44am PST
Osaka otsustas järgmisel nädalal algavast Sydney turniirist loobuda. Tänu Brisbane'i turniiril poolfinaali jõudmisele tõuseb ta aga uuel nädalal maailma edetabelis tagasi karjääri kõrgeimale ehk neljandale kohale, tagades ka Austraalia lahtisteks neljanda asetuse.
### Response:
Osaka kaotuse järel: olin lapsik, minu suhtumine väljakul oli kohutav |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vene välisministeerium teatas, et nende USA saatkond taotleb jätkuvalt konsulaarjuurdepääsu Makarenkole, mis vastavalt kahepoolsele konsulaarkonventsioonile oleks pidanud toimuma enne 2. jaanuari.
Venemaale teadaolevalt on nende kodanik viidud Põhja-Mariaanide saarelt Floridasse.
Florida kohus andis loa Makarenko arreteerida juba 2017. aasta juunis, sest väidetavalt eksportis mees kaitsetehnikat selleks litsentsi omamata. | FBI pidas Guamis kinni Vene kodaniku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene välisministeerium teatas, et nende USA saatkond taotleb jätkuvalt konsulaarjuurdepääsu Makarenkole, mis vastavalt kahepoolsele konsulaarkonventsioonile oleks pidanud toimuma enne 2. jaanuari.
Venemaale teadaolevalt on nende kodanik viidud Põhja-Mariaanide saarelt Floridasse.
Florida kohus andis loa Makarenko arreteerida juba 2017. aasta juunis, sest väidetavalt eksportis mees kaitsetehnikat selleks litsentsi omamata.
### Response:
FBI pidas Guamis kinni Vene kodaniku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Selliseid, mida ei tea või olen harva kuulnud," selgitas Ehin Õhtulehele.
"Mõned sõnad ei jäta rahule ja peavad luuletusse saama. Suur lemmik on mul Andrus Saareste sõnaraamat, mis seletab sõnu lahti väljendite kaudu," lisas ta ning leidis, et ka meie regilaul on täis rikast ja meelelist sõnavara, mida on oma luules taasavastanud.
Ehini sõnul saab eesti keeles lõputult luua uusi lahedaid liitsõnu: "Mu isa Andres Ehin näiteks lõi naljaviluks ainult täishäälikutest koosneva lause: "Aoäia õe uue oaõieaia õueaua ööau."" | Kristiina Ehin: mõned sõnad ei jäta rahule ja peavad luuletusse saama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Selliseid, mida ei tea või olen harva kuulnud," selgitas Ehin Õhtulehele.
"Mõned sõnad ei jäta rahule ja peavad luuletusse saama. Suur lemmik on mul Andrus Saareste sõnaraamat, mis seletab sõnu lahti väljendite kaudu," lisas ta ning leidis, et ka meie regilaul on täis rikast ja meelelist sõnavara, mida on oma luules taasavastanud.
Ehini sõnul saab eesti keeles lõputult luua uusi lahedaid liitsõnu: "Mu isa Andres Ehin näiteks lõi naljaviluks ainult täishäälikutest koosneva lause: "Aoäia õe uue oaõieaia õueaua ööau.""
### Response:
Kristiina Ehin: mõned sõnad ei jäta rahule ja peavad luuletusse saama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seni kodumaal Flamengo värve esindanud Paqueta sõlmis lepingu 2023. aasta 30. juunini. Milan käis tema eest välja 35 miljonit eurot ja uus täiendus peaks treeningutega liituma esmaspäeval, vahendab Soccernet.ee.
Flamengo meeskonnas sai Paqueta kirja 65 kohtumist ja lõi 13 väravat. Lõppenud aastal olid tema näitajateks 32 mängu ja kümme väravat.
Brasiilia rahvuskoondises on Paquetal ette näidata kaks kohtumist. Mullu, 5. septembril debüteeris ta 2:0 võidumängus USA vastu. | Serie A talvine üleminekuaken juhatati sisse 35 miljoni euroga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seni kodumaal Flamengo värve esindanud Paqueta sõlmis lepingu 2023. aasta 30. juunini. Milan käis tema eest välja 35 miljonit eurot ja uus täiendus peaks treeningutega liituma esmaspäeval, vahendab Soccernet.ee.
Flamengo meeskonnas sai Paqueta kirja 65 kohtumist ja lõi 13 väravat. Lõppenud aastal olid tema näitajateks 32 mängu ja kümme väravat.
Brasiilia rahvuskoondises on Paquetal ette näidata kaks kohtumist. Mullu, 5. septembril debüteeris ta 2:0 võidumängus USA vastu.
### Response:
Serie A talvine üleminekuaken juhatati sisse 35 miljoni euroga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ei, me ei saanud (ametlikku teadet USA-lt)," ütles Roskosmose esindaja uudisteagentuurile Interfax.
Varem teatasid mitmed meediaväljaanded, et NASA informeeris Roskosmost visiidi edasilükkamisest määramata ajaks.
Rogozini visiit USA-sse pidi aset leidma veebruari teises pooles.
"Roskosmos ootab NASA ametlikku selgitust vastastikuse Vene visiidi korraldamise kohta USA-sse vastavalt varem saadud kutsele," teatas Vene riiklik kosmoseagentuur hiljem avalduses.
Ettevalmistused kõnelusteks koostöö kohta Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS) programmis ning süvakosmoseuuringutel "ei ole veel peatatud", teatas Roskosmos.
NASA juht Jim Bridenstine külastas Venemaad oktoobris.
USA on kehtestanud Rogozinile sanktsioonid seoses Krimmi annekteerimisega 2014. aastal, kui Rogozin oli Vene asepeaminister. Bridenstine ütles oma külaskäigu ajal uudisteagentuurile Tass, et NASA-l õnnestus ajutiselt USA sanktsioonid Rogozinile tühistada, et visiit teoks saaks.
USA demokraadist senaator Jeanne Shaheen ütles avalduses kolmapäeval, et NASA kutse Rogozinile "nõrgestab meie sõnumit ja õõnestab USA peamisi riikliku julgeoleku eesmärke". | Roskosmos tahab selgitusi Rogozini USA-visiidi tühistamise kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ei, me ei saanud (ametlikku teadet USA-lt)," ütles Roskosmose esindaja uudisteagentuurile Interfax.
Varem teatasid mitmed meediaväljaanded, et NASA informeeris Roskosmost visiidi edasilükkamisest määramata ajaks.
Rogozini visiit USA-sse pidi aset leidma veebruari teises pooles.
"Roskosmos ootab NASA ametlikku selgitust vastastikuse Vene visiidi korraldamise kohta USA-sse vastavalt varem saadud kutsele," teatas Vene riiklik kosmoseagentuur hiljem avalduses.
Ettevalmistused kõnelusteks koostöö kohta Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS) programmis ning süvakosmoseuuringutel "ei ole veel peatatud", teatas Roskosmos.
NASA juht Jim Bridenstine külastas Venemaad oktoobris.
USA on kehtestanud Rogozinile sanktsioonid seoses Krimmi annekteerimisega 2014. aastal, kui Rogozin oli Vene asepeaminister. Bridenstine ütles oma külaskäigu ajal uudisteagentuurile Tass, et NASA-l õnnestus ajutiselt USA sanktsioonid Rogozinile tühistada, et visiit teoks saaks.
USA demokraadist senaator Jeanne Shaheen ütles avalduses kolmapäeval, et NASA kutse Rogozinile "nõrgestab meie sõnumit ja õõnestab USA peamisi riikliku julgeoleku eesmärke".
### Response:
Roskosmos tahab selgitusi Rogozini USA-visiidi tühistamise kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tsurenko alistas valitseva US Openi mõned minutid üle tunni kestnud kohtumises kindlalt kahes setis 6:2, 6:4.
See oli Tsurenkole esimene võit Osaka üle. Viimati olid nad vastamisi just mullusel US Openil, kui veerandfinaalis jäi Osaka peale 6:1, 6:1.
29-aastase ukrainlanna jaoks on tegemist karjääri esimese Premier-kategooria turniiri finaaliga. Varem on ta mänginud neljas International-kategooria WTA finaalis ja seni pole ta veel kaotusekibedust tunnistama pidanud.
Finaalis läheb Tsurenko vastamisi kahe aasta taguse võitja, tänavu 5. asetatud tšehhitari Karolina Pliškovaga (WTA 8.), kes alistas 6:3, 6:4 horvaadi Donna Vekici (WTA 34.), vormistades võidu viiendal matšpallil. | Kontaveidi alistanud Tsurenko sai jagu ka maailma viiendast reketist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tsurenko alistas valitseva US Openi mõned minutid üle tunni kestnud kohtumises kindlalt kahes setis 6:2, 6:4.
See oli Tsurenkole esimene võit Osaka üle. Viimati olid nad vastamisi just mullusel US Openil, kui veerandfinaalis jäi Osaka peale 6:1, 6:1.
29-aastase ukrainlanna jaoks on tegemist karjääri esimese Premier-kategooria turniiri finaaliga. Varem on ta mänginud neljas International-kategooria WTA finaalis ja seni pole ta veel kaotusekibedust tunnistama pidanud.
Finaalis läheb Tsurenko vastamisi kahe aasta taguse võitja, tänavu 5. asetatud tšehhitari Karolina Pliškovaga (WTA 8.), kes alistas 6:3, 6:4 horvaadi Donna Vekici (WTA 34.), vormistades võidu viiendal matšpallil.
### Response:
Kontaveidi alistanud Tsurenko sai jagu ka maailma viiendast reketist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Penguinsi väravasuul tegi Matt Murray hooaja kolmanda nullimängu, tõrjudes 33 pealeviset. Esimesel kolmandikul tegid 33-sekundilise vahega skoori Olli Määttä ja Matt Cullen, teisel perioodil oli täpne Dominik Simon ja viimasel kolmandikul viskas Kris Letang litri tühja väravasse. Cullen sai kirja ka söödupunkti.
Valitsev Stanley karikavõitja Washington Capitals on uut aastat alustanud kahe järjestikuse kaotusega, viimati jäädi võõrsil lisaajal 1:2 alla Dallas Starsile. Võiduvärava viskas Tyler Seguin, kui lisaaega oli mängitud 3.37. Seguin oli ka Starsi esimese värava autor.
Tulemused:
Pittsburgh – Winnipeg 4:0
Detroit – Nashville 4:3 la.
Carolina – Columbus 4:2
Dallas – Washington 2:1 la.
Colorado – NY Rangers 6:1
Arizona – New Jersey 2:3 la.
Anaheim – Las Vegas 2:3 | Penguins võttis kaheksanda järjestikuse võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Penguinsi väravasuul tegi Matt Murray hooaja kolmanda nullimängu, tõrjudes 33 pealeviset. Esimesel kolmandikul tegid 33-sekundilise vahega skoori Olli Määttä ja Matt Cullen, teisel perioodil oli täpne Dominik Simon ja viimasel kolmandikul viskas Kris Letang litri tühja väravasse. Cullen sai kirja ka söödupunkti.
Valitsev Stanley karikavõitja Washington Capitals on uut aastat alustanud kahe järjestikuse kaotusega, viimati jäädi võõrsil lisaajal 1:2 alla Dallas Starsile. Võiduvärava viskas Tyler Seguin, kui lisaaega oli mängitud 3.37. Seguin oli ka Starsi esimese värava autor.
Tulemused:
Pittsburgh – Winnipeg 4:0
Detroit – Nashville 4:3 la.
Carolina – Columbus 4:2
Dallas – Washington 2:1 la.
Colorado – NY Rangers 6:1
Arizona – New Jersey 2:3 la.
Anaheim – Las Vegas 2:3
### Response:
Penguins võttis kaheksanda järjestikuse võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimati augustis Manchester Unitedi U-23 vastu mänginud Käit käis reedel väljakul Middlesbrough' eakaaslaste vastu, kui lepiti 2:2 viiki. 20-aastane Eesti koondislane tegi kaasa 68 minutit, kuid oleks enda sõnul jaksanud ka kauem.
Septembri keskel operatsioonil käinud Käidil läks taastumine oodatust raskemalt. Veel novembris ei saanud ta mängida ja pidi kogu Rahvuste liiga sügise vahele jätma. "Esimene kuu oli raske ja ei läinud kuidagi paremaks. Alles detsembris oli näha, et seis on etem ja nädal enne jõule tegin esimesed täiskoormusega trennid," rääkis Käit Soccernet.ee -le.
Kuivõrd viimane poolaasta on olnud põhimõtteliselt ilma mängupraktikata, siis on just minutid Käidile kõige olulisemad. "Otsin laenule minekut, vaja on meeste vahel mängida," oli ta kindel. "Hetkel põhitiimi positsiooni vaadates on väga raske noortel mängu pääseda."
Kui aasta eest kolis Käit mängima Šotimaale Ross Countysse, siis seekord tahaks ta siirduda Mandri-Euroopasse. See võiks Käidi arvates tema mängijatüübile paremini sobida. "Usun, et seal tulevad minu omadused paremini esile."
Kuigi suvel saab Käidi leping Fulhamiga läbi, ei otsi ta veel praegu endale uut klubi. Fulham võib soovi korral temaga aasta võrra lepingut pikendada ning Käit sooviks jaanuari jooksul teada saada, kas seda võimalust ka kasutatakse. Ühtlasi oli Fulhami soov see, et Käit koos Eesti koondisega järgmisel nädalal Katari ei sõidaks. | Käit otsib võimalust Suurbritanniast lahkuda ja laenule minna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimati augustis Manchester Unitedi U-23 vastu mänginud Käit käis reedel väljakul Middlesbrough' eakaaslaste vastu, kui lepiti 2:2 viiki. 20-aastane Eesti koondislane tegi kaasa 68 minutit, kuid oleks enda sõnul jaksanud ka kauem.
Septembri keskel operatsioonil käinud Käidil läks taastumine oodatust raskemalt. Veel novembris ei saanud ta mängida ja pidi kogu Rahvuste liiga sügise vahele jätma. "Esimene kuu oli raske ja ei läinud kuidagi paremaks. Alles detsembris oli näha, et seis on etem ja nädal enne jõule tegin esimesed täiskoormusega trennid," rääkis Käit Soccernet.ee -le.
Kuivõrd viimane poolaasta on olnud põhimõtteliselt ilma mängupraktikata, siis on just minutid Käidile kõige olulisemad. "Otsin laenule minekut, vaja on meeste vahel mängida," oli ta kindel. "Hetkel põhitiimi positsiooni vaadates on väga raske noortel mängu pääseda."
Kui aasta eest kolis Käit mängima Šotimaale Ross Countysse, siis seekord tahaks ta siirduda Mandri-Euroopasse. See võiks Käidi arvates tema mängijatüübile paremini sobida. "Usun, et seal tulevad minu omadused paremini esile."
Kuigi suvel saab Käidi leping Fulhamiga läbi, ei otsi ta veel praegu endale uut klubi. Fulham võib soovi korral temaga aasta võrra lepingut pikendada ning Käit sooviks jaanuari jooksul teada saada, kas seda võimalust ka kasutatakse. Ühtlasi oli Fulhami soov see, et Käit koos Eesti koondisega järgmisel nädalal Katari ei sõidaks.
### Response:
Käit otsib võimalust Suurbritanniast lahkuda ja laenule minna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Finaalis alistas turniiril kõrgeimat paigutust omanud Sabalenka (WTA 13.) ameeriklanna Alison Riske'i (WTA 62.) 4:6, 7:6 (2), 6:3.
Teises setis juhtis Sabalenka 5:2 ja seisul 5:3 oli tal ka kaks settpalli, aga Riske'il õnnestus seis viigistada. Sett läks kiiresse lõppmängu, kus Sabalenka jäi kindlalt 7:2 peale. Otsustavas setis asus Sabalenka 3:0 juhtima, aga kaotas siis kohe enda servigeimi ja Riske vähendas vahe minimaalseks. Seisul 5:3 õnnestus Sabalenkal taas Riske'i serv murda ja kolmandal matšpallil võit võtta.
Seejuures oli see nii Riske'ile kui Sabalenkale päeva teine mäng. Kuna 3. jaanuaril ei saadud ühtegi mängu pidada, tõsteti poolfinaalid finaalipäevale. Sabalenka alistas poolfinaalis kindlalt 6:2, 6:1 hiinlanna Wang Yafani (WTA 70.), Riske sai 6:0, 1:0 seisul loobumisvõidu venelanna Vera Zvonarjovalt (WTA 109.).
Sabalenkale oli see karjääri kuues WTA finaal ja kolmas võit. Riske'ile oli see seitsmes finaal ja pärast esimeses finaalis võitmist on ta nüüd kaotanud kuus finaalmängu järjest.
This. Is. Incredible.
Riske and Sabalenka giving it everything! #ShenzhenOpen pic.twitter.com/WGYvHPfkuj
— WTA (@WTA) January 5, 2019
That's the title for @sabalenkaA!
Gets 2019 off to the best start with the @ShenzhenOpenWTA title!
Beats Riske 4-6, 7-6(2), 6-3! #ShenzhenOpen pic.twitter.com/RfjZGHbyb1
— WTA (@WTA) January 5, 2019 | Hooaja esimese võidukarika sai päevaga kaks mängu võitnud Sabalenka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Finaalis alistas turniiril kõrgeimat paigutust omanud Sabalenka (WTA 13.) ameeriklanna Alison Riske'i (WTA 62.) 4:6, 7:6 (2), 6:3.
Teises setis juhtis Sabalenka 5:2 ja seisul 5:3 oli tal ka kaks settpalli, aga Riske'il õnnestus seis viigistada. Sett läks kiiresse lõppmängu, kus Sabalenka jäi kindlalt 7:2 peale. Otsustavas setis asus Sabalenka 3:0 juhtima, aga kaotas siis kohe enda servigeimi ja Riske vähendas vahe minimaalseks. Seisul 5:3 õnnestus Sabalenkal taas Riske'i serv murda ja kolmandal matšpallil võit võtta.
Seejuures oli see nii Riske'ile kui Sabalenkale päeva teine mäng. Kuna 3. jaanuaril ei saadud ühtegi mängu pidada, tõsteti poolfinaalid finaalipäevale. Sabalenka alistas poolfinaalis kindlalt 6:2, 6:1 hiinlanna Wang Yafani (WTA 70.), Riske sai 6:0, 1:0 seisul loobumisvõidu venelanna Vera Zvonarjovalt (WTA 109.).
Sabalenkale oli see karjääri kuues WTA finaal ja kolmas võit. Riske'ile oli see seitsmes finaal ja pärast esimeses finaalis võitmist on ta nüüd kaotanud kuus finaalmängu järjest.
This. Is. Incredible.
Riske and Sabalenka giving it everything! #ShenzhenOpen pic.twitter.com/WGYvHPfkuj
— WTA (@WTA) January 5, 2019
That's the title for @sabalenkaA!
Gets 2019 off to the best start with the @ShenzhenOpenWTA title!
Beats Riske 4-6, 7-6(2), 6-3! #ShenzhenOpen pic.twitter.com/RfjZGHbyb1
— WTA (@WTA) January 5, 2019
### Response:
Hooaja esimese võidukarika sai päevaga kaks mängu võitnud Sabalenka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aastaga lõppenud hooajal võis küttida 37 hüljest, lasti 19, selgub keskkonnaameti statistikast. Kõik 19 looma lasti Liivi lahes, neist omakorda 17 Kihnu vetes.
Hülgeid võib Eestis küttida alates 2015. aastast ja esimesel aastal kütiti kümme looma. 2016. ja 2017. aastal lasti hülgeid vastavalt kümme ja kaheksa. 2018. aasta 19 lastud hülgega oli rekordiline.
"Hülgejahioskused on olemas, Kihnu meestel on need nii-öelda emapiimaga sisse tulnud," ütles BNS-ile Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts.
"Kihnu kütt Evald Lillese sõnul oli lõppenud hooajal hülgeid väga palju varasemast rohkem näha. Ta ei osanud öelda, et miks – kas tuulte tõttu või söödabaasist või millest see on, aga igal juhul on hülgeid sellistes kohtades ka, kus varem ei olnud, näiteks Kihnu sadamas. Et tavapäraselt seal pole olnud, aga sel aastal on nende hulk suurem. See ongi põhjus, mis neid on õnnestunud rohkem lasta," lisas ta.
Merebioloog ja hülgeuurija Ivar Jüssi nentis rekordilist hüljeste küttimist kommenteerides, et ilmselt on Kihnu kütid asja taas selgeks saanud.
"Sealkandis huvi ju kogu aeg olnud," lisas ta. "Mul oleks kah huvitav, et kuidas ja millal nad seda küttimise asja täpsemalt teevad. Seda vist muidu teada ei saa, kui peab küttidega kokku saama ja kõnelema."
Jüssi lausus, et seni, kui kvoodi piirini küttimine ei lähe, pole küttimisega probleemi.
"Järgmise aasta kvoot saab olema oluliselt suurem, sest 2018. aasta loendus näitas rekordiliselt 5700 hallhüljest. Kui palju aga järgmisel aastal kütitakse, ei tea. Sõltub nii ilmaoludest, hüljestest kui ka kihnlaste osavusest," sõnas ta.
Jüssi rääkis, et kogu Läänemere hallhüljeste asurkond on olnud viimastel aastatel stabiilne. See ei kasva, sest kalanduse kaaspüük, poegade kõrge suremus soojadal talvedel, samuti ka küttimine Soomes ja Rootsis mõjutab oluliselt. Kogu asurkonna arvukuse kohta 2018. aasta andmeid ei ole, sest Soome otsustas loenduse sel aastal vahele jätta, kuigi nende vetes on loenduse ajal umbes kolmandik kogu asurkonnast.
Eesti vetes elab stabiilselt ka umbes tuhat viigerhüljest.
"See stabiilsus ei ole hea, sest ilma küttimiseta peaks asurkond kasvama, kui muud asjaolud – salaküttimine, kalapüünistes hukkumine, poegimise ebaõnnestumine soojadel talvedel, võimalikud tervisehädad – kõrvale jätta," rääkis ta. "Ilmselt need "muud asjaolud" ongi määrava tähtsusega, samas iga asjaolu olulisuse hindamiseks teadmist pole. Soome lahe viigrid Eesti vetes on niinimetatud Venemaa hulkurid. Kohalikke pole enam. Liivi lahe ja Väinamere tüübid on "kohalikud", kes käivad aegajalt piiriüleselt lätlaste kilu ja räime söömas."
Erinevalt viigritest ei saa hallhüljeste puhul rääkida Eesti asurkonnast, sest nad liiguvad pidevalt terve Läänemere ulatuses.
Hallhülgeid tohib Eestis küttida alates 15. aprillist aasta lõpuni. | Eestis kütiti lõppenud hooajal 19 hallhüljest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastaga lõppenud hooajal võis küttida 37 hüljest, lasti 19, selgub keskkonnaameti statistikast. Kõik 19 looma lasti Liivi lahes, neist omakorda 17 Kihnu vetes.
Hülgeid võib Eestis küttida alates 2015. aastast ja esimesel aastal kütiti kümme looma. 2016. ja 2017. aastal lasti hülgeid vastavalt kümme ja kaheksa. 2018. aasta 19 lastud hülgega oli rekordiline.
"Hülgejahioskused on olemas, Kihnu meestel on need nii-öelda emapiimaga sisse tulnud," ütles BNS-ile Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts.
"Kihnu kütt Evald Lillese sõnul oli lõppenud hooajal hülgeid väga palju varasemast rohkem näha. Ta ei osanud öelda, et miks – kas tuulte tõttu või söödabaasist või millest see on, aga igal juhul on hülgeid sellistes kohtades ka, kus varem ei olnud, näiteks Kihnu sadamas. Et tavapäraselt seal pole olnud, aga sel aastal on nende hulk suurem. See ongi põhjus, mis neid on õnnestunud rohkem lasta," lisas ta.
Merebioloog ja hülgeuurija Ivar Jüssi nentis rekordilist hüljeste küttimist kommenteerides, et ilmselt on Kihnu kütid asja taas selgeks saanud.
"Sealkandis huvi ju kogu aeg olnud," lisas ta. "Mul oleks kah huvitav, et kuidas ja millal nad seda küttimise asja täpsemalt teevad. Seda vist muidu teada ei saa, kui peab küttidega kokku saama ja kõnelema."
Jüssi lausus, et seni, kui kvoodi piirini küttimine ei lähe, pole küttimisega probleemi.
"Järgmise aasta kvoot saab olema oluliselt suurem, sest 2018. aasta loendus näitas rekordiliselt 5700 hallhüljest. Kui palju aga järgmisel aastal kütitakse, ei tea. Sõltub nii ilmaoludest, hüljestest kui ka kihnlaste osavusest," sõnas ta.
Jüssi rääkis, et kogu Läänemere hallhüljeste asurkond on olnud viimastel aastatel stabiilne. See ei kasva, sest kalanduse kaaspüük, poegade kõrge suremus soojadal talvedel, samuti ka küttimine Soomes ja Rootsis mõjutab oluliselt. Kogu asurkonna arvukuse kohta 2018. aasta andmeid ei ole, sest Soome otsustas loenduse sel aastal vahele jätta, kuigi nende vetes on loenduse ajal umbes kolmandik kogu asurkonnast.
Eesti vetes elab stabiilselt ka umbes tuhat viigerhüljest.
"See stabiilsus ei ole hea, sest ilma küttimiseta peaks asurkond kasvama, kui muud asjaolud – salaküttimine, kalapüünistes hukkumine, poegimise ebaõnnestumine soojadel talvedel, võimalikud tervisehädad – kõrvale jätta," rääkis ta. "Ilmselt need "muud asjaolud" ongi määrava tähtsusega, samas iga asjaolu olulisuse hindamiseks teadmist pole. Soome lahe viigrid Eesti vetes on niinimetatud Venemaa hulkurid. Kohalikke pole enam. Liivi lahe ja Väinamere tüübid on "kohalikud", kes käivad aegajalt piiriüleselt lätlaste kilu ja räime söömas."
Erinevalt viigritest ei saa hallhüljeste puhul rääkida Eesti asurkonnast, sest nad liiguvad pidevalt terve Läänemere ulatuses.
Hallhülgeid tohib Eestis küttida alates 15. aprillist aasta lõpuni.
### Response:
Eestis kütiti lõppenud hooajal 19 hallhüljest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alused hakkavad teenindama reisijad vastavalt Belle Isle väinas ja Labradori põhjarannikul, kirjutas Meie Maa.
Kolme kuu jooksul läbisid mõlemad parvlaevad värskenduskuuri, said uued põrandad, mööbli, LED-valgustuse ning kerele värske värvi.
Üheksa aastat tagasi Norras ehitatud ja viis aastat Kuivastu-Virtsu vahel reisijaid teenindanud parvlaev Muhumaa, kandes vahepeal nime Grete, pääseb Saksamaa jõgedelt taas merele. Nimelt alustab käesoleva aasta jaanuaris või hiljemalt veebruaris Qajaq reisijate teenindamist Kanada idarannikul, Newfoundlandi ja Labradori provintsis, Belle Isle väinas.
Sõsarlaev Hiiumaa, mis hakkab teenindama reisijaid Labradori põhjarannikul, ootab veel nimevahetust. | Parvlaevad Hiiumaa ja Muhumaa kolisid Kanadasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alused hakkavad teenindama reisijad vastavalt Belle Isle väinas ja Labradori põhjarannikul, kirjutas Meie Maa.
Kolme kuu jooksul läbisid mõlemad parvlaevad värskenduskuuri, said uued põrandad, mööbli, LED-valgustuse ning kerele värske värvi.
Üheksa aastat tagasi Norras ehitatud ja viis aastat Kuivastu-Virtsu vahel reisijaid teenindanud parvlaev Muhumaa, kandes vahepeal nime Grete, pääseb Saksamaa jõgedelt taas merele. Nimelt alustab käesoleva aasta jaanuaris või hiljemalt veebruaris Qajaq reisijate teenindamist Kanada idarannikul, Newfoundlandi ja Labradori provintsis, Belle Isle väinas.
Sõsarlaev Hiiumaa, mis hakkab teenindama reisijaid Labradori põhjarannikul, ootab veel nimevahetust.
### Response:
Parvlaevad Hiiumaa ja Muhumaa kolisid Kanadasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondise pallur viibis platsil täpselt 28 minutit ning selle ajaga tõi kolm punkti (kahesed 1/8, kolmesed 0/3, vabavisked 1/3), hankis üheksa lauapalli, andis kaks söötu, tegi seitse pallikaotust, pani kaks kulpi ja patustas kolme veaga. Meeskonda vedasid Ivan Munumer 18, Ondrej Hanzlik 18 ja Tavario Earnest Miller 13 punkti ja 15 lauapalliga, vahendab Korvpall24.ee.
Turniiritabelis on Raieste klubi nüüd seitsme võidu ja üheksa kaotusega 8. kohal. Järgmisena kohtutakse 13. jaanuaril kodusaalis Navarra Basketi vastu.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Kaitses ja lauas võidelnud Raieste aitas meeskonna võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondise pallur viibis platsil täpselt 28 minutit ning selle ajaga tõi kolm punkti (kahesed 1/8, kolmesed 0/3, vabavisked 1/3), hankis üheksa lauapalli, andis kaks söötu, tegi seitse pallikaotust, pani kaks kulpi ja patustas kolme veaga. Meeskonda vedasid Ivan Munumer 18, Ondrej Hanzlik 18 ja Tavario Earnest Miller 13 punkti ja 15 lauapalliga, vahendab Korvpall24.ee.
Turniiritabelis on Raieste klubi nüüd seitsme võidu ja üheksa kaotusega 8. kohal. Järgmisena kohtutakse 13. jaanuaril kodusaalis Navarra Basketi vastu.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Kaitses ja lauas võidelnud Raieste aitas meeskonna võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Terviseameti põhja regionaalosakonna vaneminspektor Gerda Jürgensoni sõnul on pedikuloos viimastel aastatel hakanud levima nii laste- kui hoolekandeasutustes.
Kuigi pedikuloosi haigusjuhtude osas ei koguta statistikat enam 2004. aastast, tegeles terviseamet eelmisel aastal ligi paarikümnel korral pedikuloosi puudutavate kaebuste lahendamise ja inimeste nõustamisega.
"Pedikuloosi puhul on suurimaks probleemiks just valehäbi ja arusaam, nagu tekiksid täid mustusest. Nakkuse võib saada igaüks, sõltumata soost, vanusest ja sotsiaalsest kuuluvusest.," ütles Jürgenson, kelle sõnul peaksid lapsevanemad täide tekkimisel nii probleemi teadvustama, sellest teavitama kui ka kasutusele võtma vastavad ravimeetodid. "Leviku seisukohalt on oluline koheselt kontrollida ka teisi lapsi ja muid kontaktseid."
Peatäidega nakatumine toimub enamasti otseselt pea-pea kontaktil täitõve haigega. Sagedamini esineb täitõbe 3-11 aastastel lasteaia-ja koolilastel, eriti tüdrukutel, kes nakatuvad otseses kokkupuutes teiste laste juuste või kammide, rätikute, patsikummide ning mütside vahendusel. Peatäid levivad eelkõige rahvarikkas kohas.
Inimese peatäi on 2-4mm seesamiseemne suurune, tiivutu, kuue jalaga, verdimev parasiit, kes elab inimese pea juustega kaetud alal. Täi ei hüppa, lenda ega uju, aga suudab väga kiiresti ronida. Emane peatäi muneb päevas juuksejuurtele umbes 5-10 muna ehk tingu, umbes 30-päevase eluea jooksul muneb üks emane peatäi kokku 150-300 muna.
Parasiitide sülg ja väljaheited omavad allergilist toimet ja tekitavad ärritusnähte, kratsimise tagajärjel võib lisanduda naha mädapõletik. Peatäidest võib olla põhjustatud ka lümfisõlmede suurenemine kaelal ja kõrvade taga. | Täitõbi pole kadunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Terviseameti põhja regionaalosakonna vaneminspektor Gerda Jürgensoni sõnul on pedikuloos viimastel aastatel hakanud levima nii laste- kui hoolekandeasutustes.
Kuigi pedikuloosi haigusjuhtude osas ei koguta statistikat enam 2004. aastast, tegeles terviseamet eelmisel aastal ligi paarikümnel korral pedikuloosi puudutavate kaebuste lahendamise ja inimeste nõustamisega.
"Pedikuloosi puhul on suurimaks probleemiks just valehäbi ja arusaam, nagu tekiksid täid mustusest. Nakkuse võib saada igaüks, sõltumata soost, vanusest ja sotsiaalsest kuuluvusest.," ütles Jürgenson, kelle sõnul peaksid lapsevanemad täide tekkimisel nii probleemi teadvustama, sellest teavitama kui ka kasutusele võtma vastavad ravimeetodid. "Leviku seisukohalt on oluline koheselt kontrollida ka teisi lapsi ja muid kontaktseid."
Peatäidega nakatumine toimub enamasti otseselt pea-pea kontaktil täitõve haigega. Sagedamini esineb täitõbe 3-11 aastastel lasteaia-ja koolilastel, eriti tüdrukutel, kes nakatuvad otseses kokkupuutes teiste laste juuste või kammide, rätikute, patsikummide ning mütside vahendusel. Peatäid levivad eelkõige rahvarikkas kohas.
Inimese peatäi on 2-4mm seesamiseemne suurune, tiivutu, kuue jalaga, verdimev parasiit, kes elab inimese pea juustega kaetud alal. Täi ei hüppa, lenda ega uju, aga suudab väga kiiresti ronida. Emane peatäi muneb päevas juuksejuurtele umbes 5-10 muna ehk tingu, umbes 30-päevase eluea jooksul muneb üks emane peatäi kokku 150-300 muna.
Parasiitide sülg ja väljaheited omavad allergilist toimet ja tekitavad ärritusnähte, kratsimise tagajärjel võib lisanduda naha mädapõletik. Peatäidest võib olla põhjustatud ka lümfisõlmede suurenemine kaelal ja kõrvade taga.
### Response:
Täitõbi pole kadunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peep Keskküla lõpetas 1960. aastal Tallinna 1. keskkooli ja 1971. aastal geograafina TRÜ. Ta on juhtinud aastatel 1963–65 EPA Spordiklubi ning 1963–64 ja 1969 Tartu matkaklubi. Olnud 1978–80 "Olümpia 80" korraldustoimkonnas Tallinna olümpiaküla osakonna juhataja ja 1978–81 TOP-i direktor, vahendab volley.ee. Eesti Turismi- ja Ekskursiooninõukogu presiidiumi liige, aastast 2007 Audentese Võrkpalliklubi asepresident. Matka- ja orienteerumisspordi kohtunik. Kahekordne konkursi "Parim sportlik matk" võitja, Tallinna meister alpinismis. Töötanud 1965–68 Kauksi turismibaasi ja Tartu ekskursioonibüroo direktorina, 1969–72 hotelli Kungla direktorina, 1972–78 Inturisti Tallinna osakonna juhataja asetäitjana ja 1981–92 Eesti Kunstifondi direktori asetäitja ja peainsenerina. Aastast 1992 OÜ Galerii-G juhatuse esimees.
Eesti Võrkpalli Liit avaldab Peep Keskküla lähedastele sügavat kaastunnet. | Suri suur võrkpallisõber, Audentese klubi asepresident Peep Keskküla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peep Keskküla lõpetas 1960. aastal Tallinna 1. keskkooli ja 1971. aastal geograafina TRÜ. Ta on juhtinud aastatel 1963–65 EPA Spordiklubi ning 1963–64 ja 1969 Tartu matkaklubi. Olnud 1978–80 "Olümpia 80" korraldustoimkonnas Tallinna olümpiaküla osakonna juhataja ja 1978–81 TOP-i direktor, vahendab volley.ee. Eesti Turismi- ja Ekskursiooninõukogu presiidiumi liige, aastast 2007 Audentese Võrkpalliklubi asepresident. Matka- ja orienteerumisspordi kohtunik. Kahekordne konkursi "Parim sportlik matk" võitja, Tallinna meister alpinismis. Töötanud 1965–68 Kauksi turismibaasi ja Tartu ekskursioonibüroo direktorina, 1969–72 hotelli Kungla direktorina, 1972–78 Inturisti Tallinna osakonna juhataja asetäitjana ja 1981–92 Eesti Kunstifondi direktori asetäitja ja peainsenerina. Aastast 1992 OÜ Galerii-G juhatuse esimees.
Eesti Võrkpalli Liit avaldab Peep Keskküla lähedastele sügavat kaastunnet.
### Response:
Suri suur võrkpallisõber, Audentese klubi asepresident Peep Keskküla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Turniiril järjepanu Caroline Wozniazki (WTA 3.) ja Venus Williamsi (WTA 39.) alistanud Andreescu (WTA 152.) oli enda karjääri esimeses WTA poolfinaalis kindlalt 6:3, 6:3 parem Taiwani mängijast Su-Wei Hsiehist (WTA 28.). Andreescu turniiri teeb veelgi imelisemaks see, et tema mängimist segab kerge külmetus.
"Auckland ilmselt toob minust parima välja. Ma ei saa ise ka aru, mis toimub," tunnistas Andreescu mängujärgses intervjuus. "Arvan, et pean hetke nautima ja seda olen siiani ka teinud. Väga eriline tunne on sellise publiku ees mängida."
Finaalis läheb Andreescu vastamisi tiitlikaitsja, tänavusel turniiril 2. asetatud sakslanna Julia Görgesiga (WTA 14.), kes alistas ligi poolteist tundi kestnud kohtumises 6:1, 7:6 (6) slovakitari Viktoria Kuzmova (WTA 50.). See oli neil aasta jooksul juba neljas kohtumine ja seni pole Görges 20-aastasele slovakile veel settigi kaotanud.
Görges on karjääri jooksul mänginud 15 WTA finaalis ja võitnud neist kuus, viimati triumfeeris ta eelmise hooaja lõpus Luksemburgis. Andreescul on ette näidata üheksa ITF-i turniiride finaali, millest ta on võitnud viis, neist viimased kaks eelmise hooaja lõpus.
2019 is off to a perfect start for @Bandreescu_!
She books a spot in her first ever WTA final and outlasts Hsieh Su-Wei 6-3 6-3 at the @ASB_Classic! pic.twitter.com/hozz8eMRF8
— WTA (@WTA) January 5, 2019
A big shoutout goes to TC fitness coach Virginie Tremblay, who has been by Bianca's side as her coach all week in Auckland.
//
Salutations très méritées à Virginie Tremblay, qui a été aux côtés de Bianca tout au long de la semaine en tant que coach!
Merci, @VirgiTremblay???? pic.twitter.com/dn3DkE091b
— Tennis Canada (@TennisCanada) January 5, 2019
Can't stop, won't stop.
18yo Canadian qualifier Bianca Andreescu (WR152) wins her 7th match in 8 days @ASB_Classic, beats Hsieh Su-Wei 63 63 to advance to her 1st @WTA final.
Has beaten Wozniacki, Venus, Hsieh in B2B2B days.
Plays Julia Goerges in the final.
— WTA Insider (@WTA_insider) January 5, 2019
Bianca Andreescu is the 1st Canadian to advance to a @WTA singles final since Eugenie Bouchard at 2016 Kuala Lumpur. #ASBClassic
— WTA Insider (@WTA_insider) January 5, 2019 | Imeline turniir jätkub: Kanada tõusev täht jõudis esimest korda WTA finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turniiril järjepanu Caroline Wozniazki (WTA 3.) ja Venus Williamsi (WTA 39.) alistanud Andreescu (WTA 152.) oli enda karjääri esimeses WTA poolfinaalis kindlalt 6:3, 6:3 parem Taiwani mängijast Su-Wei Hsiehist (WTA 28.). Andreescu turniiri teeb veelgi imelisemaks see, et tema mängimist segab kerge külmetus.
"Auckland ilmselt toob minust parima välja. Ma ei saa ise ka aru, mis toimub," tunnistas Andreescu mängujärgses intervjuus. "Arvan, et pean hetke nautima ja seda olen siiani ka teinud. Väga eriline tunne on sellise publiku ees mängida."
Finaalis läheb Andreescu vastamisi tiitlikaitsja, tänavusel turniiril 2. asetatud sakslanna Julia Görgesiga (WTA 14.), kes alistas ligi poolteist tundi kestnud kohtumises 6:1, 7:6 (6) slovakitari Viktoria Kuzmova (WTA 50.). See oli neil aasta jooksul juba neljas kohtumine ja seni pole Görges 20-aastasele slovakile veel settigi kaotanud.
Görges on karjääri jooksul mänginud 15 WTA finaalis ja võitnud neist kuus, viimati triumfeeris ta eelmise hooaja lõpus Luksemburgis. Andreescul on ette näidata üheksa ITF-i turniiride finaali, millest ta on võitnud viis, neist viimased kaks eelmise hooaja lõpus.
2019 is off to a perfect start for @Bandreescu_!
She books a spot in her first ever WTA final and outlasts Hsieh Su-Wei 6-3 6-3 at the @ASB_Classic! pic.twitter.com/hozz8eMRF8
— WTA (@WTA) January 5, 2019
A big shoutout goes to TC fitness coach Virginie Tremblay, who has been by Bianca's side as her coach all week in Auckland.
//
Salutations très méritées à Virginie Tremblay, qui a été aux côtés de Bianca tout au long de la semaine en tant que coach!
Merci, @VirgiTremblay???? pic.twitter.com/dn3DkE091b
— Tennis Canada (@TennisCanada) January 5, 2019
Can't stop, won't stop.
18yo Canadian qualifier Bianca Andreescu (WR152) wins her 7th match in 8 days @ASB_Classic, beats Hsieh Su-Wei 63 63 to advance to her 1st @WTA final.
Has beaten Wozniacki, Venus, Hsieh in B2B2B days.
Plays Julia Goerges in the final.
— WTA Insider (@WTA_insider) January 5, 2019
Bianca Andreescu is the 1st Canadian to advance to a @WTA singles final since Eugenie Bouchard at 2016 Kuala Lumpur. #ASBClassic
— WTA Insider (@WTA_insider) January 5, 2019
### Response:
Imeline turniir jätkub: Kanada tõusev täht jõudis esimest korda WTA finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kommunaalamet teeb viimaseid pingutusi Mustakivi tee pikenduse projekteerimistingimuste kallal, mida on vahelduva eduga ette valmistatud juba aastakümneid. Viimati oli intensiivsem jutt, et kohe läheb ehitamiseks, tosin aastat tagasi, mil detailplaneering vastu võeti. Nüüd on linnal lootus kaua kavandatud läbimurre umbes kolme aasta pärast valmis saada.
Ameti juhataja Ain Valdmann hoidub täpseid kuupäevi ütlemast, kuid avaldab usku, et projekteerimistingimused avalikustatakse veel jaanuaris nii Lasnamäe kui ka Pirita linnaosavalitsustes ja kodanikel ning nende ühendustel on võimalik esitada selle kohta kommentaare.
Samal ajal on käsil veel ka maatoimingud: kuivõrd rajatav tee hakkab kulgema osaliselt läbi sisekaitseakadeemia maa-ala, tuleb siseministeeriumiga, kelle haldusalasse kõrgkool kuulub, sõlmida leping. Nõusolek tee rajamiseks läbi akadeemia maa-ala on koolilt saadud juba möödunud aasta märtsis. Ka ministeerium on juba mullu maikuus nõusoleku maa-ala võõrandamiseks andnud, seega on ülejäänu puhas formaalsus.
Kui avalikustamise käigus esitatud kommentaarid kokku kogutud ja arvesse võetud, kuulutab linn välja hanke projekteerija leidmiseks.
Neid, keda uue tee rajamine häirida võib, on ilmselt üksjagu. Nimelt on Mustakivi tee läbimurdega seotud mitu potentsiaalset kari. Näiteks hakkab suure liiklusega sõidutee kulgema otse Pirita-Kose uue lasteaia tagant, mis muudab praegust vaikset kanti suurel määral. Suure tee rajamine võib häirida ka kohalikke elanikke - ümbruskonnas on valdavalt eramajad. Samuti eeldab tee rajamine päris suurel hulgal põlispuude mahavõtmist, ehkki rohekoridor jäetakse tee äärde alles. Kui suurel maa-alal mets täpsemalt ette jääb, pole linn veel välja arvutanud, ehkki 2007. aastal vastu võetud detailplaneeringus on nimetatud, et likvideerimisele läheb 415 puud, millest 138 jääb Kose tee ja Kase tänava vahele ning 277 klindialusele metsaalale. Siis aga polnud trassikoridor veel täiesti paigas.
"Metsa mahavõtmise arvestamisega ei ole veel täpselt tegeldud. Tingimusi menetledes on keskkonnaamet ka kaasas, siis juba vaadatakse see projekteerimise käigus üle," kommenteeris Valdmann ERR-ile.
Kommunaalameti juhataja lisab, et linn lähtub Mustakivi tee pikendamise projekti plaanides suuremast pildist.
"Kui vaadata praegu Pirita Selveri jures Pirita tee ja Rummu tee ristmikku, peaks seda konfiguratisooni ka muutma. Viimsi ja Merivälja poolt tulev liikleja ei peaks siis sõitma Russalka suunas, vaid saaks kasutada juba uut koridori," ütleb Valdmann.
See tähendab, et linna soov on kogu hommikune ummik, mis Viimsi ja Merivälja suunalt lähtub, läbi Pirita-Kose asumi suunata. Liiklusanalüüs ehk hinnang, kui suur liiklusmaht sinna suudetakse suunata, selgub samuti projekteerimise käigus.
Piirkonnale lisavad mõne aasta pärast liikluskoormust ka Narva mnt äärde rajatav Tallinna haigla ja samasse Merko rajatav Lahekalda elurajoon umbes tuhande korteriga, mis hetkel küll on topanud vaidlustesse linnaga ega edene.
Vastavalt 2007. aastal kehtestatud detailplaneeringule peaks teelõik kulgema esmalt läbi tiheda okaspuumetsa Kose teest Varsaallika ojani. Purde tänava äärde jäävate eramute tagant läheb tee Varsaallika ojast Kase tänavani, kulgedes edasi klindi vaheastangu kaudu Narva maanteeni välja. Mustakivi tee pikenduseks vajalik süvend lõhati Lasnamäe klinti juba 1980ndatel aastatel, mil esmalt läbimurde plaani peeti. Lõplik trassikoridor selgub aga pärast projekteerimistingimuste avalikustamist.
Trassi kogupikkuseks hindab Valdmann 800-900 meetrit: "See on natuke ka selles kinni, kuidas teekaared joonistatakse."
Mustakivi tee läbimurre võtab ammuse detailplaneeringu kohaselt enda alla 8,1 ha maad. Lasnamäe-poolse otsa teekoridori laiuseks on kavandatud 60 meetrit ehk sama palju kui Reidi teel. Kõige kitsam koht enne Kose teed tuleb aga vaid 15 meetrit lai. Enamik teekoridorist tuleb 45 meetrit lai. Mõlemas suunas rajatakse üks sõidurada. Ühele poole sõiduteed rajatakse 3,5 meetri laiune jalgrattatee ja teisele poole kahemeetrise laiusega kõnnitee.
Projekteerimine ise võib kesta 8-10 kuud, nii et optimistliku stsenaariumi korral võib ehituseks minna 2020. aasta teises pooles. Tallinna eelarvestrateegiasse on Mustakivi tee läbimurre planeeritud 2021.-2022. aastaks ehk pärast Reidi tee ehituse lõppu.
Ehituse prognoositavat maksumust ei taha Valdmann veel välja öelda: "Hinnad ehitusturul ju muutuvad. Aga usun, et plahvatuslikult väga suureks hind ei lähe." | Linn loodab Mustakivi tee läbimurdega minna edasi veel jaanuaris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kommunaalamet teeb viimaseid pingutusi Mustakivi tee pikenduse projekteerimistingimuste kallal, mida on vahelduva eduga ette valmistatud juba aastakümneid. Viimati oli intensiivsem jutt, et kohe läheb ehitamiseks, tosin aastat tagasi, mil detailplaneering vastu võeti. Nüüd on linnal lootus kaua kavandatud läbimurre umbes kolme aasta pärast valmis saada.
Ameti juhataja Ain Valdmann hoidub täpseid kuupäevi ütlemast, kuid avaldab usku, et projekteerimistingimused avalikustatakse veel jaanuaris nii Lasnamäe kui ka Pirita linnaosavalitsustes ja kodanikel ning nende ühendustel on võimalik esitada selle kohta kommentaare.
Samal ajal on käsil veel ka maatoimingud: kuivõrd rajatav tee hakkab kulgema osaliselt läbi sisekaitseakadeemia maa-ala, tuleb siseministeeriumiga, kelle haldusalasse kõrgkool kuulub, sõlmida leping. Nõusolek tee rajamiseks läbi akadeemia maa-ala on koolilt saadud juba möödunud aasta märtsis. Ka ministeerium on juba mullu maikuus nõusoleku maa-ala võõrandamiseks andnud, seega on ülejäänu puhas formaalsus.
Kui avalikustamise käigus esitatud kommentaarid kokku kogutud ja arvesse võetud, kuulutab linn välja hanke projekteerija leidmiseks.
Neid, keda uue tee rajamine häirida võib, on ilmselt üksjagu. Nimelt on Mustakivi tee läbimurdega seotud mitu potentsiaalset kari. Näiteks hakkab suure liiklusega sõidutee kulgema otse Pirita-Kose uue lasteaia tagant, mis muudab praegust vaikset kanti suurel määral. Suure tee rajamine võib häirida ka kohalikke elanikke - ümbruskonnas on valdavalt eramajad. Samuti eeldab tee rajamine päris suurel hulgal põlispuude mahavõtmist, ehkki rohekoridor jäetakse tee äärde alles. Kui suurel maa-alal mets täpsemalt ette jääb, pole linn veel välja arvutanud, ehkki 2007. aastal vastu võetud detailplaneeringus on nimetatud, et likvideerimisele läheb 415 puud, millest 138 jääb Kose tee ja Kase tänava vahele ning 277 klindialusele metsaalale. Siis aga polnud trassikoridor veel täiesti paigas.
"Metsa mahavõtmise arvestamisega ei ole veel täpselt tegeldud. Tingimusi menetledes on keskkonnaamet ka kaasas, siis juba vaadatakse see projekteerimise käigus üle," kommenteeris Valdmann ERR-ile.
Kommunaalameti juhataja lisab, et linn lähtub Mustakivi tee pikendamise projekti plaanides suuremast pildist.
"Kui vaadata praegu Pirita Selveri jures Pirita tee ja Rummu tee ristmikku, peaks seda konfiguratisooni ka muutma. Viimsi ja Merivälja poolt tulev liikleja ei peaks siis sõitma Russalka suunas, vaid saaks kasutada juba uut koridori," ütleb Valdmann.
See tähendab, et linna soov on kogu hommikune ummik, mis Viimsi ja Merivälja suunalt lähtub, läbi Pirita-Kose asumi suunata. Liiklusanalüüs ehk hinnang, kui suur liiklusmaht sinna suudetakse suunata, selgub samuti projekteerimise käigus.
Piirkonnale lisavad mõne aasta pärast liikluskoormust ka Narva mnt äärde rajatav Tallinna haigla ja samasse Merko rajatav Lahekalda elurajoon umbes tuhande korteriga, mis hetkel küll on topanud vaidlustesse linnaga ega edene.
Vastavalt 2007. aastal kehtestatud detailplaneeringule peaks teelõik kulgema esmalt läbi tiheda okaspuumetsa Kose teest Varsaallika ojani. Purde tänava äärde jäävate eramute tagant läheb tee Varsaallika ojast Kase tänavani, kulgedes edasi klindi vaheastangu kaudu Narva maanteeni välja. Mustakivi tee pikenduseks vajalik süvend lõhati Lasnamäe klinti juba 1980ndatel aastatel, mil esmalt läbimurde plaani peeti. Lõplik trassikoridor selgub aga pärast projekteerimistingimuste avalikustamist.
Trassi kogupikkuseks hindab Valdmann 800-900 meetrit: "See on natuke ka selles kinni, kuidas teekaared joonistatakse."
Mustakivi tee läbimurre võtab ammuse detailplaneeringu kohaselt enda alla 8,1 ha maad. Lasnamäe-poolse otsa teekoridori laiuseks on kavandatud 60 meetrit ehk sama palju kui Reidi teel. Kõige kitsam koht enne Kose teed tuleb aga vaid 15 meetrit lai. Enamik teekoridorist tuleb 45 meetrit lai. Mõlemas suunas rajatakse üks sõidurada. Ühele poole sõiduteed rajatakse 3,5 meetri laiune jalgrattatee ja teisele poole kahemeetrise laiusega kõnnitee.
Projekteerimine ise võib kesta 8-10 kuud, nii et optimistliku stsenaariumi korral võib ehituseks minna 2020. aasta teises pooles. Tallinna eelarvestrateegiasse on Mustakivi tee läbimurre planeeritud 2021.-2022. aastaks ehk pärast Reidi tee ehituse lõppu.
Ehituse prognoositavat maksumust ei taha Valdmann veel välja öelda: "Hinnad ehitusturul ju muutuvad. Aga usun, et plahvatuslikult väga suureks hind ei lähe."
### Response:
Linn loodab Mustakivi tee läbimurdega minna edasi veel jaanuaris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Age Juurikas on sarmikas ning jõulise esituslaadiga pianist, kes suudab kujundada muusikat suurejooneliselt, samas takerdumata liigsetesse detailidesse. Oma mänguga puhub ta muusikasse elu ning lennutab publiku hulka elamusi täis helipildi.
Age Juurikas alustas muusikaõpinguid Tallinna muusikakeskkoolis. Ta on õppinud Eesti muusikaakadeemias Toivo Nahkuri ja Peep Lassmanni käe all ning Moskva riiklikus konservatooriumis Vera Gornostajeva ja tema assistentide Sergei Glavatskihhi, Maksim Filippovi ja Darja Petrova juures.
Oma oskusi on pianist täiendanud ka mitmel pool Euroopas – vahetusüliõpilasena Sibeliuse Akadeemias Matti Raekallio ja Liisa Pohjola klaveriklassis ning Karlsruhe riiklikus muusikakõrgkoolis Kalle Randalu juures. Ta on korduvalt osalenud Viktor Meržanovi ja Niina Serjogina meistrikursustel. Tema esinemisi on pärjatud rohkete auhindade ning tunnustustega.
Ansambli Fresh koosseisu kuuluvad Egert Leinsaar, Karin Sarv ja Villu Vihermäe, kes alustasid koosmängu 2013. aastal eesmärgiga mitmekesistada kontserdimaastikku tavapärasest harvemini kõlava koosseisu ning sellele loodud repertuaariga.
Kontsert toimub koostöös Eesti interpreetide liiduga. | Age Juurikas ja Fresh esitavad Estonias Fauré ja Brahmsi loomingut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Age Juurikas on sarmikas ning jõulise esituslaadiga pianist, kes suudab kujundada muusikat suurejooneliselt, samas takerdumata liigsetesse detailidesse. Oma mänguga puhub ta muusikasse elu ning lennutab publiku hulka elamusi täis helipildi.
Age Juurikas alustas muusikaõpinguid Tallinna muusikakeskkoolis. Ta on õppinud Eesti muusikaakadeemias Toivo Nahkuri ja Peep Lassmanni käe all ning Moskva riiklikus konservatooriumis Vera Gornostajeva ja tema assistentide Sergei Glavatskihhi, Maksim Filippovi ja Darja Petrova juures.
Oma oskusi on pianist täiendanud ka mitmel pool Euroopas – vahetusüliõpilasena Sibeliuse Akadeemias Matti Raekallio ja Liisa Pohjola klaveriklassis ning Karlsruhe riiklikus muusikakõrgkoolis Kalle Randalu juures. Ta on korduvalt osalenud Viktor Meržanovi ja Niina Serjogina meistrikursustel. Tema esinemisi on pärjatud rohkete auhindade ning tunnustustega.
Ansambli Fresh koosseisu kuuluvad Egert Leinsaar, Karin Sarv ja Villu Vihermäe, kes alustasid koosmängu 2013. aastal eesmärgiga mitmekesistada kontserdimaastikku tavapärasest harvemini kõlava koosseisu ning sellele loodud repertuaariga.
Kontsert toimub koostöös Eesti interpreetide liiduga.
### Response:
Age Juurikas ja Fresh esitavad Estonias Fauré ja Brahmsi loomingut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 58-aastane Maradona käis kodumaal ühes Buenos Airese haiglas ülevaatusel, mille käigus avastati tõsisem probleem. Reutersi teatel pidi Maradona haiglasse arstide hoole alla jääma, kuid on nüüdseks sealt välja kirjutatud, vahendab Soccernet.ee.
Positiivseid uudiseid kinnitas ka argentiinlase tütar Dalma sotsiaalmeedia vahendusel: "Saan kõigile, kes tundsid muret mu isa tervise pärast, kinnitada, et tal läheb hästi. Peagi saab ta koju."
Pühapäevases liigamängus Celaya meeskonna vastu pole Maradona omasid juhendamas ja siiani pole selge, kuna ta treeneritöö juurde naaseb. Muuhulgas on tema agent Matias Morla öelnud, et Maradona jätkab klubis ka tuleval hooajal.
Viimastel aastatel on Maradona tihti tervisega kimpus olnud. Näiteks suvisel MM-il Argentina ja Nigeeria vahelise kohtumise järgselt vajas ta arstiabi madala vererõhu tõttu. Varasemalt on tal olnud uimasti- ja alkoholisõltuvus. | Ehmatusega pääsenud Maradona peab teadmata ajaks treeneritöö pooleli jätma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
58-aastane Maradona käis kodumaal ühes Buenos Airese haiglas ülevaatusel, mille käigus avastati tõsisem probleem. Reutersi teatel pidi Maradona haiglasse arstide hoole alla jääma, kuid on nüüdseks sealt välja kirjutatud, vahendab Soccernet.ee.
Positiivseid uudiseid kinnitas ka argentiinlase tütar Dalma sotsiaalmeedia vahendusel: "Saan kõigile, kes tundsid muret mu isa tervise pärast, kinnitada, et tal läheb hästi. Peagi saab ta koju."
Pühapäevases liigamängus Celaya meeskonna vastu pole Maradona omasid juhendamas ja siiani pole selge, kuna ta treeneritöö juurde naaseb. Muuhulgas on tema agent Matias Morla öelnud, et Maradona jätkab klubis ka tuleval hooajal.
Viimastel aastatel on Maradona tihti tervisega kimpus olnud. Näiteks suvisel MM-il Argentina ja Nigeeria vahelise kohtumise järgselt vajas ta arstiabi madala vererõhu tõttu. Varasemalt on tal olnud uimasti- ja alkoholisõltuvus.
### Response:
Ehmatusega pääsenud Maradona peab teadmata ajaks treeneritöö pooleli jätma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Spears teatas otsusest sotsiaalmeediakanalis Instagram, tuues põhjuseks oma isa Jamie tervisliku seisundi, vahendas BBC.
"Ma olen otsustanud suunata oma tähelepanu ja energia perekonnale. Ma tahan olla rasketel aegadel oma pere jaoks olemas, nagu nemad on minu jaoks olemas olnud," selgitas Spears.
Spearsi värske kontserdisari "Domination" pidi algama Las Vegases veebruaris, kuid on nüüdseks ootele pandud.
Spearsi isa haigestus ootamatult paar kuud tagasi, kui sattus haiglasse ning oleks Spearsi sõnul peaaegu elu kaotanud. Mees veetis kuu haiglas ning taastub nüüd kodus.
View this post on Instagram
I don't even know where to start with this, because this is so tough for me to say. I will not be performing my new show Domination. I've been looking forward to this show and seeing all of you this year, so doing this breaks my heart. However, it's important to always put your family first… and that's the decision I had to make. A couple of months ago, my father was hospitalized and almost died. We're all so grateful that he came out of it alive, but he still has a long road ahead of him. I had to make the difficult decision to put my full focus and energy on my family at this time. I hope you all can understand. More information on ticket refunds is available on britneyspears.com. I appreciate your prayers and support for my family during this time. Thank you, and love you all… always.
A post shared by Britney Spears (@britneyspears) on Jan 4, 2019 at 9:01am PST | Britney Spears lõpetab määramata ajaks esinemise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Spears teatas otsusest sotsiaalmeediakanalis Instagram, tuues põhjuseks oma isa Jamie tervisliku seisundi, vahendas BBC.
"Ma olen otsustanud suunata oma tähelepanu ja energia perekonnale. Ma tahan olla rasketel aegadel oma pere jaoks olemas, nagu nemad on minu jaoks olemas olnud," selgitas Spears.
Spearsi värske kontserdisari "Domination" pidi algama Las Vegases veebruaris, kuid on nüüdseks ootele pandud.
Spearsi isa haigestus ootamatult paar kuud tagasi, kui sattus haiglasse ning oleks Spearsi sõnul peaaegu elu kaotanud. Mees veetis kuu haiglas ning taastub nüüd kodus.
View this post on Instagram
I don't even know where to start with this, because this is so tough for me to say. I will not be performing my new show Domination. I've been looking forward to this show and seeing all of you this year, so doing this breaks my heart. However, it's important to always put your family first… and that's the decision I had to make. A couple of months ago, my father was hospitalized and almost died. We're all so grateful that he came out of it alive, but he still has a long road ahead of him. I had to make the difficult decision to put my full focus and energy on my family at this time. I hope you all can understand. More information on ticket refunds is available on britneyspears.com. I appreciate your prayers and support for my family during this time. Thank you, and love you all… always.
A post shared by Britney Spears (@britneyspears) on Jan 4, 2019 at 9:01am PST
### Response:
Britney Spears lõpetab määramata ajaks esinemise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Intervjuus Õhtulehele tõi Joller näite Itaaliast, kus pärast suuri leetripuhanguid võttis riik vastu otsuse, et laps ei saa õppida riigikoolis, kui ta ei ole kohustuslikke vaktsiine saandu.
"Paraku tekitas see veel suurema vastuseisu, mistõttu sai võimule partei, kes on vaktsineerimise vastu ja soodustab vaktsiinivastase valeinfo levikut veelgi. Juba ainuüksi selle Itaalia näite pärast olen ma vaktsineerimisele sundimise vastu," rääkis Joller. | Joller: vaktsineerimise sund soodustaks valeinfo levikut veelgi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Intervjuus Õhtulehele tõi Joller näite Itaaliast, kus pärast suuri leetripuhanguid võttis riik vastu otsuse, et laps ei saa õppida riigikoolis, kui ta ei ole kohustuslikke vaktsiine saandu.
"Paraku tekitas see veel suurema vastuseisu, mistõttu sai võimule partei, kes on vaktsineerimise vastu ja soodustab vaktsiinivastase valeinfo levikut veelgi. Juba ainuüksi selle Itaalia näite pärast olen ma vaktsineerimisele sundimise vastu," rääkis Joller.
### Response:
Joller: vaktsineerimise sund soodustaks valeinfo levikut veelgi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Thunderi staarid Paul George ja Russell Westbrook tõid kahe peale 68 punkti – George viskas 37 ja Westbrook 31 punkti.
Avapoolaja lõpus 11-punktilises kaotusseisus olnud Thunder pääses kolmanda veerandaja lõpuminuteil juhtima, minnes 83:82 ette, kui veerandaega oli mängida 2.43. Viimasele veerandile mindi vastu Oklahoma City 93:87 eduseisus. Thunder suutis enda edu kasvatada kümnele punktile, aga lõpuks kahanes see vaid kahele.
Eelnevalt oli Thunder Trail Blazersile kaotanud kuus järjestikust omavahelist mängu.
Portlandi ridades viskas Damian Lillard 23 punkti ja andis kaheksa resultatiivset söötu, Jusuf Nurkic tõi 22 punkti ja võttis kaheksa lauapalli.
New York Knicks lõpetas kaheksamängulise kaotusteseeria, saades 119:112 jagu Los Angeles Lakersist. Knicksi parim oli Tim Hardaway Jr 22 punktiga.
Tulemused:
Cleveland – Utah 91:117
Boston – Dallas 114:93
Miami – Washington 115:109
Chicago – Indiana 116:119 la.
Memphis – Brooklyn 100:109
Minnesota – Orlando 120:103
Milwaukee – Atlanta 144:112
Phoenix – LA Clippers 111:121
LA Lakers – New York 112:119
Portland – Oklahoma City 109:111 | George ja Westbrook vedasid Oklahoma City võidule Portlandi üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Thunderi staarid Paul George ja Russell Westbrook tõid kahe peale 68 punkti – George viskas 37 ja Westbrook 31 punkti.
Avapoolaja lõpus 11-punktilises kaotusseisus olnud Thunder pääses kolmanda veerandaja lõpuminuteil juhtima, minnes 83:82 ette, kui veerandaega oli mängida 2.43. Viimasele veerandile mindi vastu Oklahoma City 93:87 eduseisus. Thunder suutis enda edu kasvatada kümnele punktile, aga lõpuks kahanes see vaid kahele.
Eelnevalt oli Thunder Trail Blazersile kaotanud kuus järjestikust omavahelist mängu.
Portlandi ridades viskas Damian Lillard 23 punkti ja andis kaheksa resultatiivset söötu, Jusuf Nurkic tõi 22 punkti ja võttis kaheksa lauapalli.
New York Knicks lõpetas kaheksamängulise kaotusteseeria, saades 119:112 jagu Los Angeles Lakersist. Knicksi parim oli Tim Hardaway Jr 22 punktiga.
Tulemused:
Cleveland – Utah 91:117
Boston – Dallas 114:93
Miami – Washington 115:109
Chicago – Indiana 116:119 la.
Memphis – Brooklyn 100:109
Minnesota – Orlando 120:103
Milwaukee – Atlanta 144:112
Phoenix – LA Clippers 111:121
LA Lakers – New York 112:119
Portland – Oklahoma City 109:111
### Response:
George ja Westbrook vedasid Oklahoma City võidule Portlandi üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oktoobris 2017, kohalike valimiste eel, kirjutasite Virumaa Teataja peatoimetajana, kuidas osa pealtnäha toredatest inimestest muutub ühtäkki veidrikeks: nad räägivad imelikult, muutuvad kergesti solvuvaks, aga see-eest solvavad ise, nad on kohati mesimagusad ja seejärel kohe hüsteerilised. Jutt oli valimistel kandideerijatest. Olete nüüd ise samasugune?
Praegu veel ei ole. Praegu olen vabakutseline ajakirjanik, kes üritab selles [valimiste] karussellis kaasa teha ja kandideerida, kasutades oma põhiseaduslikku õigust ja nautides seda mängu ilu.
On siis mäng ilus?
Mängu ilu selles mõttes, et näha, kuidas riiki tehakse. Kuna olen ka ajakirjanikuna olnud poliitikahuviline, siis usun, et sealt koorub mõndagi, mida hiljem ehk isegi kirja panna ja ausalt rahva ette laotada.
Hakkate mälestusi kirjutama?
Kas mälestusi või vahendan riigi aparaadi toimimist nii nagu see on.
Lugesin teie kirjutisi, mis seotud ajakirjandusest lahkumise ja poliitikasse minemisega ning noppisin sealt mõned tsitaadid. "Ma tean, et mu samm ühineda EKRE nimekirjaga toob kaasa osa inimeste distantseerumise. See on loomulik." Miks EKRE-ga liitumine võtab sõpru?
Igaüks on ju näinud, kuidas mõnitatakse rahvuslust ja naeruvääristatakse rahvuslasi, kui meenutada kasvõi kurikuulsat [EKRE korraldatud ÜRO ränderaamistiku vastast] Toompea meeleavaldust. Viimati tuli see välja Marju Lauristini poolt, kui ta nimetas EKRE toetajaid madala haridustasemega inimesteks. Sildistatakse kõiki, kes on EKRE-ga seotud, nad on kas matsid või natsid. Nii on EKRE justkui punane rätik...
Ise kirjutasite EKRE meeleavalduse kohta, et "müksust irvitava eurosaadiku tagumikku kirjutatakse pikki esseesid veel nädalaid hiljem, sellest saab lausa sümbol." Aga see ongi vägivalla sümbol?
Kui panite tähele ajakirjanduse pealkirju, siis need kõnelesid, et Indrek Tarand sai rämedalt peksa. Kõik, kes videot vaatasid, nägid: see oli klounaad, mõlemalt poolelt.
Jalgadega ju löödi?
Ühe korra.
Kas see on õige, et inimest lüüakse jalaga?
Mina ei kiida vägivalda heaks. Aga jalamüks tehakse kohe nii suureks... Võtame Strasbourgi, Pariisi, Brüsseli – seal on meeleavaldused, kus loobitakse kividega, autod põlevad. Peame olema õnnelikud, et meil seda ei ole.
Foto: Priit Mürk/ERR
Egas te ometi looda, et midagi sellist võiks ka Eestisse jõuda?
Muidugi mitte. Nii olemegi kinni väikestes asjades, mis tehakse suureks.
Aga see jalahoop Indrek Tarandi pihta oli nii iseloomustav.
Jah, sellest sai sümbol. Kas see on aga asi, mille seljas vastastel ratsutada mitu kuud...
Marju Lauristinile näitas Indrek Tarandi löömine EKRE meeleavaldusel, et käte ja jalgadega poliitikas asjade õiendamisele antakse roheline tuli, kuid sellist kommet ei ole Eestis kunagi olnud. Meie sisepoliitika on enne EKRE-t tõesti rahulikum olnud.
Kõigil on Eestis õigus oma arvamusele. Selle eest ma tahangi seista, et oleks arvamusvabadus. Igaüks võib arvata ja kirjutada, aga mitte sildistada ja palli ühte väravasse taguda. Sildistamine ei ole ilus. Toompeal oli [probleem] aga mõlemapoolne – üks haaras mikrofoni, oli ka vägivaldne, keegi andis talle jalaga, see anti politseile üle, las nemad nüüd tegelevad. Ega EKRE liikmed peksnud, see oli väike müks...
Kas te olete nüüd Venemaa presidendi Vladimir Putini sõber?
See on ka tore küsimus. Valisin EKRE, sest ta on kõige rahvuslikum erakond. Putini küsimus on tekitatud poliitiliste vastaste poolt, et valijaid segadusse ajada. Mina näen, et EKRE on rahvuslik erakond, kes soovib eestikeelset haridust, eesti keele ja kultuuri säilimist. Ja sellele ma kirjutan alla.
Seda soovivad kõik parlamendierakonnad.
Jah, aga mind kutsus liituma EKRE.
Väljend "Putini sõber" kuulub jälle Marju Lauristinile, kes ütles hiljuti EKRE kohta: "Kõik nad on Putini sõbrad, ka [Mart] Helme suur sõber [Ungari peaminister Viktor] Orbán on Putini suur sõber."
Aga me ei hakka ju Lauristini minevikus tuhnima, kes on kellegi vanemad ja kes on kellega käinud. Kuulsin, kuidas Varro Vooglaid vastas Postimehe stuudios Putini küsimustele ja küsis vastu: kui Putin ütleb, et 2+2=4, siis tema ei hakka vaidlema, et vastus on 3. Mina ei oska Putini kohta midagi lisada, kui et minu hinnangul on EKRE rahvuslik erakond.
Kes teid EKRE-sse kutsus?
Putin ei olnud see kindlasti. EKRE Lääne-Virumaa inimestega käime ühes mälumängu võistkonnas ja sealt hakkas see hargnema. Meie esinumber on Anti Poolamets, kellega oligi juttu. Kuna minu kolumnid ajakirjanduses tundusid neile lähedased, siis ta tegigi ettepaneku. Pealegi olin tööjõuturul alates oktoobrist vaba mees ja nägin võimalust kaasa rääkida teises rollis.
Mullu augusti alguses teatas EKRE-ga liitumisest Eesti Panga nõukogu endine esimees Jaan Männik, kuid 20 päeva hiljem loobus sellest, sest tema poeg ja tütar pidid vastama küsimustele "Kas su isa on rassist?". On ka teilt juba nõnda küsitud?
Enne testisin valimistel kandideerimise mõtet sõprade ja perekonna peal. Üldiselt öeldi: "Anna tuld! Tegele asjaga!" Kiideti heaks. Üks osa sõpru ütles, et ise tead, mis teed, me ei keera sulle selga, aga sind [valimistel] ei vali. Facebooki vanad sõbrad on kõik alles jäänud ja uusi mõttekaaslasi päris palju juurde tulnud.
Rassist... Selliseid pagulasi või sisserändajaid, kes tulevad siia mugavust otsima ja paljud neist on kuritegelikud, neid oma loomulikult ei taha siin näha.
Aga neid, kes tulevad Eestisse õppima?
Loomulikult, selle vastu ma ei ole. Ei ole ka EKRE-s näinud, et keegi oleks vastu, kui välismaalased tulevad ja lähevad.
Aga ukrainlased, kes tulevad Eestisse tööle?
Ametlikult võiksid nad tööd teha. Aga siin on suur probleem peidus, mida ajakirjandus võiks uurida, et kuidas tööandjad neid haneks tõmbavad, ei maksa neile, ei vormista neid ametlikult tööle.
Rassist... Ja teiseks küsitakse alati, kuidas selle homoteemaga on.
Küsingi: kas kaks samasoolist inimest võivad oma peres last kasvatada?
Ajakirjanikuna küsiksin samamoodi, see on seksikas teema ja seda loetakse. Mind ei huvita, kellega ja mida teevad täiskasvanud inimesed magamistoas. Aga loomulikult olen ma vastu, kui koolides ja lasteaedades tehakse homopropagandat, seda ei saa lubada.
Aga kaks samasoolist võiksid koos last kasvatada?
See on nipiga küsimus, mille üle tuleb debatti edasi pidada.
Kas hääletaksite parlamendis kooseluseaduse poolt?
Hääletaksin nii, nagu fraktsioon kokku lepib. Olen aru saanud, et seal [riigikogus] käib asi nii.
Aga teie enda arvamus? Kas parlamendi liikmel enda arvamust ei olegi?
Isiklik arvamus on, aga seda seal parlamendis enam välja näidata ei saa. Olen aru saanud, et seal hääletatakse nii, nagu kokku lepitud. Kas ei ole nii? Ja kui küsimus on kooseluseaduses, siis ma hääletaksin selle vastu.
Miks, kui teid ei huvita, mida täiskasvanud inimesed magamistoas teevad?
Mina räägin propagandast. Ka teie ERR-is on näha... "Hommik Anuga" või õhtuti "Ringvaates" on sageli toodud välja inimesed, kes justkui propageerivad seda. Selline pealesurumine mulle ei meeldi. Sama on usuga, kui ette satub võitlev ateist. See ei ole viisakas.
Olete öelnud: "Valge keskealine heteroseksuaalne mees on tänases ühiskonnas out." Mina küll niimoodi ei tunne.
Teie käite võibolla teistes ringkondades.
Kui see lahti seletada, peaksin rääkima, kuidas pannakse inimesi ametisse, kuidas juhtpositsioonidele valitakse kvootide kaudu, et oleks naine ja teatud meelsusega. See on leviv ja süvenev tendents.
Arvate, et naistele tehakse eeliseid?
Arvan küll.
Mõni näide?
Ma ei saa seda siin avalikult rääkida, aga... mul on isiklikke kogemusi.
Milline mees on siis in?
Milline on moodne mees? Teate ise väga hästi, Tallinnas elades.
Näiteks meie fotograaf Priit Mürk?
(paus)
"Isegi ülekaalulisi ahistatakse," olete muretsenud. Kas ülekaaluline, nagu ka mina, ei peaks kurtma ahistamise üle, vaid võiks rohkem liikuda ja õigemini toituda?
Siin ma võin küll tuua enda näite, ei häbene. Läksime töökaaslastega lennukisse, nemad lõõpisid: kuule, sa peaksid ostma topeltpileti, lennuk võtab sinu pärast rohkem kütust. Võibolla teie solvute vähem kui mina, aga mulle ei ole okay, kui seda igal hetkel meelde tuletatakse.
Nimetasite kord enda eeliseks, et neutraalse vaatlejana olete näinud aastaid päris lähedalt, kuidas poliitikat tegelikult tehakse. Kuidas poliitikat tehakse?
Poliitikat tehakse... Te teate ju väga hästi. Teed nurga taga suitsu kellegagi ja pärast muutub valitsuse koosseis. Poliitikat tehaksegi tagatubades ja lepitakse mingeid asju kokku, riigikogu tuleb ja tõstab kätt või vajutab nuppu.
Või näide Rakvere volikogust, kus aastaid tagasi oli ühe saadiku mure, kas tema maja taga on asfalt pandud või kas tema teeots on lumest puhastatud. See ei ole normaalne, kui volikogu liikmed ajavad seal oma rida.
Ehk on see erandlik näide?
Riigikogus on ju samuti. Hiljuti avaldati tabelid, kus mõni saadik ei olnud [aasta jooksul] kordagi sõna võtnud.
Võib-olla on ta töötanud riigikogu komisjonis väga tublilt?
Kindlasti võtab ta siis seal palju sõna. (muigab) Ma ei usu seda.
Kas süvariik, millest EKRE muudkui räägib, on olemas?
See on, jah, huvitav termin, inglise keelest tulnud, et ametnikud valitsevad riiki. EKRE peab silmas, et mingid käsud tulevad Brüsselist nagu vanasti tulid Moskvast. Minu ja üldse paljude hinnangul ongi eestlased liiga usinad eeskirju ja nõudmisi täitma. Teised riigid ei tee seda nii tihti.
Ometi on Eestis toetus Euroopa Liidu liikmelisusele väga suur, Eurobaromeetri uuringu järgu 74 protsenti.
Seda hoitakse suveräänsuse pärast, Venemaa hirmust.
Arvate, et toetus Euroopa Liidule on Eestis nii kõrge ainult seepärast, et inimesed kardavad Venemaad?
Jah. Arvan seda ja teiseks on sealt mingeid toetusi saadud, mida nüüd hakkab vähemaks jääma.
On see õige, et Eesti kuulub Euroopa Liitu?
Olen olnud Euroopa Liidu poolt, aga ülepingutatud käsutäitmised ja pagulaskvoodid ohustavad küll meie suveräänsust ja isemõtlemist. Kui Euroopa Liit on võtnud sihiks suure konföderatsiooni, siis iseseisvad riigid kaovad justkui ära, see on oht.
Kus on Euroopa Liit öelnud, et tahab iseseisvate liikmesriikide kadumist?
Selliseid arutelusid on olnud, et iga riigi suveräänsust ja isemõtlemist vähendada. Ja nõudmised, et peate võtma nii palju pagulasi...
Kui palju võttis Eesti mullu Euroopa Liidus vastu pagulasi?
See oli kindlasti väike arv, ...
13 inimest.
... aga meie räägime tulevikust, mis siis võib juhtuda.
Kõik Eesti erakonnad on massimmigratsiooni vastu ja peavad migratsioonipoliitikat meie rahvuslikuks küsimuseks, mille üle otsustatakse Tallinnas.
Oleks hea, kui nii oleks, aga kunagi ei tea, mis on õige ja mis on ajupesu.
Kas ka teie tahate, et kohtunike pead veereksid, nagu soovib EKRE parlamendifraktsiooni esimees Martin Helme?
See on ebaõnnestunud väljend, et veereksid pead. Aga sisu ja mõte on seal ju teine, et kohtusüsteemi parandada, mitte et keegi hakkaks kedagi tapma.
Kas teie usaldate Eesti kohtuvõimu?
Mul endal pole kokkupuuteid [kohtuga] olnud, küll aga teame ju mõndagi. Võtame näiteks Edgar Savisaare kaasuse: inimene on haige, ta võib olla ükskõik mida teinud, aga pääseb, kui on hea advokaat või on see ühiskondlik surve, ma ei tea.
Riigikohus otsustas, et Edgar Savisaare üle ei ole võimalik tema tervise tõttu kohtupidamist jätkata.
Ja pärast seda läks ta Tondiraba jäähalli iluuisutamist vaatama.
Kas teie meelest tegi kohus vale otsuse?
Mina ei ole ütleja. Kohus tegi sellise otsuse, nagu pidi tegema.
Järelikult tegi õige otsuse?
Kohus tegi enda otsuse... Ma ei taha ainult Savisaare kaasusest rääkida, sest on päris palju väiksemaid asju, kus inimeste õiglustunnet on riivatud.
Savisaar rääkis teile mulluses intervjuus, et teda otsustati tappa ja teda mürgitati lihasööja bakteriga. Ma ei saanud küll aru, kes teda tappa tahtis ja kes teda mürgitas.
Nii ta ütles. Ju tal siis oli keegi vaenlane, ma ei oska öelda, keda ta silmas pidas.
Usute, et teda taheti tappa ja ta mürgitati?
Loomulikult mitte. Selliseid vandenõuteooriaid ma ei usu, lamedat maad ja muud taolist.
"On vaja säilitada ka mõtte- ja sõnavabadus, mida tahetakse igal sammul piirata." Teie tsitaat. Kes ja kuidas seda piirata tahab?
Võib tuua näiteks, et kui keegi midagi arvab või ütleb, saab ta kohe sildi, et see on vihakõne, rahva lõhestamine.
Ja veel. Mäletate ise, kui terav oli ajakirjandus 1990-ndatel aastatel, kogu aeg käis rock-n-roll, toimus midagi, ajakirjanikud kirjutasid ägedaid lugusid. Praegu on kõik nii ümar, sordiini all, keegi ei julge enda arvamust välja öelda.
Kuidas nii? Mul tuleb kohe meelde ühe päevalehe juhtkiri praeguse valitsuse pihta pealkirjaga "Istu, kaks!".
See on nüüd, jah, natuke aega. Aga muidu on mitu aastat... Ajakirjanikud ei teagi näiteks, milline oli meie laulev revolutsioon, iseseisvumine...
Osa ajakirjanikke on hiljem sündinud.
Nad ei tea mitte midagi ja kirjutavad pehmelt. Loen uudistest, et mingi muusik ei kuula Nublut. See on siis ajakirjandus?
Ajakirjandus on pehmoks muutunud?
Jah. Minu arvates, jah. Ise kirjutasin kolumne Postimehesse, täna see ajakirjanik, kes neid vastu võttis, seal enam ei tööta. Ma ei ütle, et see on seotud, kuid head ajakirjanikud lihtsalt lähevad ära.
Kurtsite kord, et "suur osa ajakirjanikke kirjutab kaldu ja see hoiak on nakkav". Kas toimetajaid enam ei ole, kes asjad sirgeks tõstavad?
Ajakirjanik ei julge... Tal on küll oma seisukoht, kuid püüab kirjutada nii nagu kolleegid ehk tsunftikaaslased arvavad. Miks mina tulin ajakirjandusest ära? Sest sellist ajakirjandust ma ei tahtnud teha ja teistsugust ma ei saanud teha.
Kes nõudis, et teeksite teistsugust ajakirjandust?
Keegi ei nõua, omanik ei tule nõudma, see on ajakirjanikes endis. Jõulude ajal ilmub Virumaa Teatajas kolumn pealkirjaga "Ma armastan moslemit". See on ju nagu kristlaste mõnitamine. Moslemitel ei ole jõuludega mingit pistmist.
Jõuludel on halastusega pistmist.
Jah, aga, mis samal ajal veel oli – Strasbourgis oli radikaliseerunud isik inimesi tapnud. Sel ei olnud halastusega midagi pistmist. See [kolumn] oli rahvale näkku sülitamine. Samal ajal ei ole avaldatud Anti Poolametsa arvamuslugu Strasbourgi mõjudest, mis neli nädalat toimetuses seisab.
Kas toimetusel on õigus ja vabadus otsustada, milliseid kaastöid avaldada?
Loomulikult, seda peabki toimetus tegema. Aga toimetus on kaldu, ei avalda erinevaid arvamusi, avaldab ainult ühte väravasse.
Aasta tagasi istusin kodus kümblustünnis, tähed paistsid, kergelt tuli lund ja siis ma mõtlesin, et nagu president Ilves ütles välisministrina Jan Uuspõllu Tartusse minemise filmis: jätaks kõik sinnapaika, teeks midagi oma kätega. Ajakirjandus nagu määrib sind, mõnikord. Nüüd olen pool aastat sellest eemal olnud.
Võib-olla on minu romantiline pool, võibolla olen naiivne, aga tahan tõesti näha, kas poliitikat saab teha valgete kinnastega. Ma ei usu väga sellesse, aga proovin vähemalt.
Kui kergelt või raskelt te pettumusi üle elate?
Väga raskelt.
Siis on mul teist kahju. Aga... Kas ka teie arvate, et kui mustanahalisele "vastu pead koputada, siis see on õõnespuit" nagu ütles EKRE esimees Mart Helme mullu mai lõpus kõnekoosolekul Lihula kõrtsis Särts?
Need on jälle väljarebitud sloganid. Olen ise ka hea kalambuurimeister, kui kirjutan, aga kindlasti ma ei ütleks seda.
Te ei ütleks ka "kui on must, näita ust"?
Ei. Kuid ehk nii nagu ajakirjanduses, tuleb ka poliitikas teravam olla, et asi jõuaks pärale. Mina ei ole selles nii kogenud.
Mis saab maakonnalehtedest?
Maakonnaleht kestab kõige kauem, aga seegi hääbub. Vanemad inimesed, kes lehte tellivad, lähevad manalateele, noored loevad mujalt ja maakonnalehele ei jätku lugejaid. Praegu on Virumaa Teataja tiraaž vist 5600, aga kui mina sinna tööle läksin, oli 15 000 või isegi 19 000.
Leidsin teilt tsitaadi: "Kas saaksin tagasi ajakirjandusse? Anvar Samost ja Toomas Sildam ju said. Muidugi, nemad ei olnud ka EKREs." Miks arvate, et EKRE-st on raskem ajakirjandusse tagasi saada kui Isamaast või sotside juurest?
See on sildistamise küsimus. EKRE-l on nagu märk küljes, et nad on pahad.
Nad on ise oma ütlemistega selle märgi endale joonistanud.
Ega mulle meeldi ka kõik ütlemised, aga miks me ei nopi siis välja teiste ütlemisi, kindlasti leiame igast parteist midagi.
Mulle endale meeldib vastuvoolu ujuda, see on põnev ja tekitab väljakutse tunde. EKRE tõus hirmutab teisi.
Olete Lääne-Virumaal EKRE nimekirjas kolmandal kohal. Loodate riigikogusse pääseda?
Eesmärk on küll selline. Arvestades EKRE tõusu, siis esinumber [Anti Poolamets] ilmselt saab riigikogusse. Edasi vaatame...
Pühade ajal piisas mul kodu lähedal poe juures seista ja poega oodata, kui inimesed tulid ligi, hakkasid rääkima: õige samm, valin sinu, avaldasid toetust ja poolehoidu.
Kas nad ütlesid, mis neil mureks?
Need kohtumised, kus sellest rääkida, mul alles tulevad. Aga eks mure ole see, et neid ei kuulata. Kitsam seltskond valgekraesid, kes on püünel, nende hääl kostab, aga neid, kes teevad rasket tööd, neid ei märgata. EKRE kuulab neid ja vahendab nende mõtteid.
Kui te riigikokku ei pääse, siis mida tegema hakkate?
Olen sellele palju mõelnud ja pakkumisi on erinevaid olnud. Aga ma ei ole sellele otseselt mõelnud.
Kuidas EKRE-l võiks valimistel minna?
Kui mingeid suuri fopaasid ei tule, siis – vaadates praegust 20-protsendilist toetust – võiksime saada sama suure numbri kohti riigikogus.
Samas on hirmutav veelahe EKRE ja teiste vahel, ebanormaalne, et tehakse mingit kambakat. Et on EKRE ja kõik ülejäänud tema vastu. EKRE on samamoodi seaduslik erakond, ei ole ju mingi kuritegelik organisatsioon.
Kas EKRE saab valitsusse?
See oleks eesmärk. Siis oleks ka minul asendusliikmena võimalus saada riigikokku. Kui aga keegi ei taha koostööd teha, siis on [valitsusse pääsemiseks] väike võimalus.
Keskerakonna, Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 liidrid ongi öelnud, et nemad EKRE-ga valitsust ei tee. See määrab EKRE opositsiooni.
Teinekord on opositsioonis palju tervislikum olla. (muigab) Siis saab edasi oma nõudmisi esitada, pildil rohkem olla, toimetada. Aga see pole see, millega riiki juhtida.
Aga siiski, kui EKRE saaks valitsusse, kas ta muutuks siis kartellierakonnaks? See on väljend, mida EKRE kasutab valitsusparteide ja Reformierakonna kohta.
See on intellektuaalselt huvitav küsimus. Mart ja Martin Helme on sõnaosavad erinevaid väljendeid välja mõtlema. Mulle sellised kalambuurid meeldivad. Aga öelda, et valitsuses on kartellierakonnad ja kui nüüd oled ise valitsuses – kes sa siis oled? Huvitav küsimus, millele mina ei oska vastust öelda.
Seni on jäänud mulje, et EKRE on muudkui millegi vastu. Aga milline on EKRE jah-programm?
Kuna nad on opositsioonis, siis on sisse kodeeritud, et nad peavad kõige vastu olema, mida valitsus teeb. Rändeleppe kaaperdas Isamaa justkui ära, aga EKRE sai sealt ka toetust juurde. Mina olen aru saanud, et EKRE on rahvusriigi säilitamise, eesti kultuuri ja eesti keele säilitamise poolt.
Veelkord, selle poolt on kõik erakonnad.
Jah, ka EKRE.
Riigijuhid ütlevad, et Eestil läheb hästi, paremini kui kunagi varem. Olete nõus?
Üldjoontes muidugi. Aga kui vaatame tädi Maalit, siis näeme, kuidas lapsed näljas, inimesed teevad näruste eurode eest tööd, tunamullu elas statistikaameti andmetel suhtelises vaesuses iga viies inimene... Tegelikult on meil olemas ka nn teine Eesti.
Kuidas halval elujärjel olevate inimeste elu paremaks muuta?
Eks maksud on üks võimalus – ühte tõsta, teist langetada. Mina ei ole majandusmees, aga olen aru saanud, et üks asi on ka võimaldada nendel tagasi tulla, kes on ära läinud, et nad siin väärtust looksid. Soomest juba tullakse tagasi.
Eesti Ekspressi üks uue aasta soov kõlas nii: "Et keegi kodanike viimasel ajal umbe läinud huumorisoolikatele survepesu teeks!" On see asjakohane soov?
Väga hea soov. Ma ise olen huumorihuviline, teinud ajalehes huumorikülge. Mulle tundub, et inimesed ei saagi enam naljast aru, solvuvad palju. Ka mina olen kergelt solvuja, isegi kui välja ei näita.
Aga needsamad küsimused või väljendid sellest intervjuust – neidki tuleks võtta huumoriga, need ei ole päris nii, et pea maha ja jalg taha. Rock-n-rolli tuleks teha poliitikas ja ajakirjanduses, ei ole vaja olla väga must-valge ja kuivik.
Mõni viimase aja nali, palun.
Ise panin ühe nalja hiljuti Facebooki. Kõik ei saanud aru, sest üks küsis vastu, et mis juhtus.
See nali kõlas nii: "Ma armastan iseennast, aga kahjuks see tunne on ühepoolne."
Tegu on ERR.ee intervjuude sarjaga "Uustulnukad", kus ajakirjanik Toomas Sildam küsitleb eelseisvatel riigikogu valimistel erinevates erakondades esmakordselt kandideerivaid inimesi. | Uustulnuk Aarne Mäe: kui oled EKRE-ga, siis arvatakse, et mats või nats | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oktoobris 2017, kohalike valimiste eel, kirjutasite Virumaa Teataja peatoimetajana, kuidas osa pealtnäha toredatest inimestest muutub ühtäkki veidrikeks: nad räägivad imelikult, muutuvad kergesti solvuvaks, aga see-eest solvavad ise, nad on kohati mesimagusad ja seejärel kohe hüsteerilised. Jutt oli valimistel kandideerijatest. Olete nüüd ise samasugune?
Praegu veel ei ole. Praegu olen vabakutseline ajakirjanik, kes üritab selles [valimiste] karussellis kaasa teha ja kandideerida, kasutades oma põhiseaduslikku õigust ja nautides seda mängu ilu.
On siis mäng ilus?
Mängu ilu selles mõttes, et näha, kuidas riiki tehakse. Kuna olen ka ajakirjanikuna olnud poliitikahuviline, siis usun, et sealt koorub mõndagi, mida hiljem ehk isegi kirja panna ja ausalt rahva ette laotada.
Hakkate mälestusi kirjutama?
Kas mälestusi või vahendan riigi aparaadi toimimist nii nagu see on.
Lugesin teie kirjutisi, mis seotud ajakirjandusest lahkumise ja poliitikasse minemisega ning noppisin sealt mõned tsitaadid. "Ma tean, et mu samm ühineda EKRE nimekirjaga toob kaasa osa inimeste distantseerumise. See on loomulik." Miks EKRE-ga liitumine võtab sõpru?
Igaüks on ju näinud, kuidas mõnitatakse rahvuslust ja naeruvääristatakse rahvuslasi, kui meenutada kasvõi kurikuulsat [EKRE korraldatud ÜRO ränderaamistiku vastast] Toompea meeleavaldust. Viimati tuli see välja Marju Lauristini poolt, kui ta nimetas EKRE toetajaid madala haridustasemega inimesteks. Sildistatakse kõiki, kes on EKRE-ga seotud, nad on kas matsid või natsid. Nii on EKRE justkui punane rätik...
Ise kirjutasite EKRE meeleavalduse kohta, et "müksust irvitava eurosaadiku tagumikku kirjutatakse pikki esseesid veel nädalaid hiljem, sellest saab lausa sümbol." Aga see ongi vägivalla sümbol?
Kui panite tähele ajakirjanduse pealkirju, siis need kõnelesid, et Indrek Tarand sai rämedalt peksa. Kõik, kes videot vaatasid, nägid: see oli klounaad, mõlemalt poolelt.
Jalgadega ju löödi?
Ühe korra.
Kas see on õige, et inimest lüüakse jalaga?
Mina ei kiida vägivalda heaks. Aga jalamüks tehakse kohe nii suureks... Võtame Strasbourgi, Pariisi, Brüsseli – seal on meeleavaldused, kus loobitakse kividega, autod põlevad. Peame olema õnnelikud, et meil seda ei ole.
Foto: Priit Mürk/ERR
Egas te ometi looda, et midagi sellist võiks ka Eestisse jõuda?
Muidugi mitte. Nii olemegi kinni väikestes asjades, mis tehakse suureks.
Aga see jalahoop Indrek Tarandi pihta oli nii iseloomustav.
Jah, sellest sai sümbol. Kas see on aga asi, mille seljas vastastel ratsutada mitu kuud...
Marju Lauristinile näitas Indrek Tarandi löömine EKRE meeleavaldusel, et käte ja jalgadega poliitikas asjade õiendamisele antakse roheline tuli, kuid sellist kommet ei ole Eestis kunagi olnud. Meie sisepoliitika on enne EKRE-t tõesti rahulikum olnud.
Kõigil on Eestis õigus oma arvamusele. Selle eest ma tahangi seista, et oleks arvamusvabadus. Igaüks võib arvata ja kirjutada, aga mitte sildistada ja palli ühte väravasse taguda. Sildistamine ei ole ilus. Toompeal oli [probleem] aga mõlemapoolne – üks haaras mikrofoni, oli ka vägivaldne, keegi andis talle jalaga, see anti politseile üle, las nemad nüüd tegelevad. Ega EKRE liikmed peksnud, see oli väike müks...
Kas te olete nüüd Venemaa presidendi Vladimir Putini sõber?
See on ka tore küsimus. Valisin EKRE, sest ta on kõige rahvuslikum erakond. Putini küsimus on tekitatud poliitiliste vastaste poolt, et valijaid segadusse ajada. Mina näen, et EKRE on rahvuslik erakond, kes soovib eestikeelset haridust, eesti keele ja kultuuri säilimist. Ja sellele ma kirjutan alla.
Seda soovivad kõik parlamendierakonnad.
Jah, aga mind kutsus liituma EKRE.
Väljend "Putini sõber" kuulub jälle Marju Lauristinile, kes ütles hiljuti EKRE kohta: "Kõik nad on Putini sõbrad, ka [Mart] Helme suur sõber [Ungari peaminister Viktor] Orbán on Putini suur sõber."
Aga me ei hakka ju Lauristini minevikus tuhnima, kes on kellegi vanemad ja kes on kellega käinud. Kuulsin, kuidas Varro Vooglaid vastas Postimehe stuudios Putini küsimustele ja küsis vastu: kui Putin ütleb, et 2+2=4, siis tema ei hakka vaidlema, et vastus on 3. Mina ei oska Putini kohta midagi lisada, kui et minu hinnangul on EKRE rahvuslik erakond.
Kes teid EKRE-sse kutsus?
Putin ei olnud see kindlasti. EKRE Lääne-Virumaa inimestega käime ühes mälumängu võistkonnas ja sealt hakkas see hargnema. Meie esinumber on Anti Poolamets, kellega oligi juttu. Kuna minu kolumnid ajakirjanduses tundusid neile lähedased, siis ta tegigi ettepaneku. Pealegi olin tööjõuturul alates oktoobrist vaba mees ja nägin võimalust kaasa rääkida teises rollis.
Mullu augusti alguses teatas EKRE-ga liitumisest Eesti Panga nõukogu endine esimees Jaan Männik, kuid 20 päeva hiljem loobus sellest, sest tema poeg ja tütar pidid vastama küsimustele "Kas su isa on rassist?". On ka teilt juba nõnda küsitud?
Enne testisin valimistel kandideerimise mõtet sõprade ja perekonna peal. Üldiselt öeldi: "Anna tuld! Tegele asjaga!" Kiideti heaks. Üks osa sõpru ütles, et ise tead, mis teed, me ei keera sulle selga, aga sind [valimistel] ei vali. Facebooki vanad sõbrad on kõik alles jäänud ja uusi mõttekaaslasi päris palju juurde tulnud.
Rassist... Selliseid pagulasi või sisserändajaid, kes tulevad siia mugavust otsima ja paljud neist on kuritegelikud, neid oma loomulikult ei taha siin näha.
Aga neid, kes tulevad Eestisse õppima?
Loomulikult, selle vastu ma ei ole. Ei ole ka EKRE-s näinud, et keegi oleks vastu, kui välismaalased tulevad ja lähevad.
Aga ukrainlased, kes tulevad Eestisse tööle?
Ametlikult võiksid nad tööd teha. Aga siin on suur probleem peidus, mida ajakirjandus võiks uurida, et kuidas tööandjad neid haneks tõmbavad, ei maksa neile, ei vormista neid ametlikult tööle.
Rassist... Ja teiseks küsitakse alati, kuidas selle homoteemaga on.
Küsingi: kas kaks samasoolist inimest võivad oma peres last kasvatada?
Ajakirjanikuna küsiksin samamoodi, see on seksikas teema ja seda loetakse. Mind ei huvita, kellega ja mida teevad täiskasvanud inimesed magamistoas. Aga loomulikult olen ma vastu, kui koolides ja lasteaedades tehakse homopropagandat, seda ei saa lubada.
Aga kaks samasoolist võiksid koos last kasvatada?
See on nipiga küsimus, mille üle tuleb debatti edasi pidada.
Kas hääletaksite parlamendis kooseluseaduse poolt?
Hääletaksin nii, nagu fraktsioon kokku lepib. Olen aru saanud, et seal [riigikogus] käib asi nii.
Aga teie enda arvamus? Kas parlamendi liikmel enda arvamust ei olegi?
Isiklik arvamus on, aga seda seal parlamendis enam välja näidata ei saa. Olen aru saanud, et seal hääletatakse nii, nagu kokku lepitud. Kas ei ole nii? Ja kui küsimus on kooseluseaduses, siis ma hääletaksin selle vastu.
Miks, kui teid ei huvita, mida täiskasvanud inimesed magamistoas teevad?
Mina räägin propagandast. Ka teie ERR-is on näha... "Hommik Anuga" või õhtuti "Ringvaates" on sageli toodud välja inimesed, kes justkui propageerivad seda. Selline pealesurumine mulle ei meeldi. Sama on usuga, kui ette satub võitlev ateist. See ei ole viisakas.
Olete öelnud: "Valge keskealine heteroseksuaalne mees on tänases ühiskonnas out." Mina küll niimoodi ei tunne.
Teie käite võibolla teistes ringkondades.
Kui see lahti seletada, peaksin rääkima, kuidas pannakse inimesi ametisse, kuidas juhtpositsioonidele valitakse kvootide kaudu, et oleks naine ja teatud meelsusega. See on leviv ja süvenev tendents.
Arvate, et naistele tehakse eeliseid?
Arvan küll.
Mõni näide?
Ma ei saa seda siin avalikult rääkida, aga... mul on isiklikke kogemusi.
Milline mees on siis in?
Milline on moodne mees? Teate ise väga hästi, Tallinnas elades.
Näiteks meie fotograaf Priit Mürk?
(paus)
"Isegi ülekaalulisi ahistatakse," olete muretsenud. Kas ülekaaluline, nagu ka mina, ei peaks kurtma ahistamise üle, vaid võiks rohkem liikuda ja õigemini toituda?
Siin ma võin küll tuua enda näite, ei häbene. Läksime töökaaslastega lennukisse, nemad lõõpisid: kuule, sa peaksid ostma topeltpileti, lennuk võtab sinu pärast rohkem kütust. Võibolla teie solvute vähem kui mina, aga mulle ei ole okay, kui seda igal hetkel meelde tuletatakse.
Nimetasite kord enda eeliseks, et neutraalse vaatlejana olete näinud aastaid päris lähedalt, kuidas poliitikat tegelikult tehakse. Kuidas poliitikat tehakse?
Poliitikat tehakse... Te teate ju väga hästi. Teed nurga taga suitsu kellegagi ja pärast muutub valitsuse koosseis. Poliitikat tehaksegi tagatubades ja lepitakse mingeid asju kokku, riigikogu tuleb ja tõstab kätt või vajutab nuppu.
Või näide Rakvere volikogust, kus aastaid tagasi oli ühe saadiku mure, kas tema maja taga on asfalt pandud või kas tema teeots on lumest puhastatud. See ei ole normaalne, kui volikogu liikmed ajavad seal oma rida.
Ehk on see erandlik näide?
Riigikogus on ju samuti. Hiljuti avaldati tabelid, kus mõni saadik ei olnud [aasta jooksul] kordagi sõna võtnud.
Võib-olla on ta töötanud riigikogu komisjonis väga tublilt?
Kindlasti võtab ta siis seal palju sõna. (muigab) Ma ei usu seda.
Kas süvariik, millest EKRE muudkui räägib, on olemas?
See on, jah, huvitav termin, inglise keelest tulnud, et ametnikud valitsevad riiki. EKRE peab silmas, et mingid käsud tulevad Brüsselist nagu vanasti tulid Moskvast. Minu ja üldse paljude hinnangul ongi eestlased liiga usinad eeskirju ja nõudmisi täitma. Teised riigid ei tee seda nii tihti.
Ometi on Eestis toetus Euroopa Liidu liikmelisusele väga suur, Eurobaromeetri uuringu järgu 74 protsenti.
Seda hoitakse suveräänsuse pärast, Venemaa hirmust.
Arvate, et toetus Euroopa Liidule on Eestis nii kõrge ainult seepärast, et inimesed kardavad Venemaad?
Jah. Arvan seda ja teiseks on sealt mingeid toetusi saadud, mida nüüd hakkab vähemaks jääma.
On see õige, et Eesti kuulub Euroopa Liitu?
Olen olnud Euroopa Liidu poolt, aga ülepingutatud käsutäitmised ja pagulaskvoodid ohustavad küll meie suveräänsust ja isemõtlemist. Kui Euroopa Liit on võtnud sihiks suure konföderatsiooni, siis iseseisvad riigid kaovad justkui ära, see on oht.
Kus on Euroopa Liit öelnud, et tahab iseseisvate liikmesriikide kadumist?
Selliseid arutelusid on olnud, et iga riigi suveräänsust ja isemõtlemist vähendada. Ja nõudmised, et peate võtma nii palju pagulasi...
Kui palju võttis Eesti mullu Euroopa Liidus vastu pagulasi?
See oli kindlasti väike arv, ...
13 inimest.
... aga meie räägime tulevikust, mis siis võib juhtuda.
Kõik Eesti erakonnad on massimmigratsiooni vastu ja peavad migratsioonipoliitikat meie rahvuslikuks küsimuseks, mille üle otsustatakse Tallinnas.
Oleks hea, kui nii oleks, aga kunagi ei tea, mis on õige ja mis on ajupesu.
Kas ka teie tahate, et kohtunike pead veereksid, nagu soovib EKRE parlamendifraktsiooni esimees Martin Helme?
See on ebaõnnestunud väljend, et veereksid pead. Aga sisu ja mõte on seal ju teine, et kohtusüsteemi parandada, mitte et keegi hakkaks kedagi tapma.
Kas teie usaldate Eesti kohtuvõimu?
Mul endal pole kokkupuuteid [kohtuga] olnud, küll aga teame ju mõndagi. Võtame näiteks Edgar Savisaare kaasuse: inimene on haige, ta võib olla ükskõik mida teinud, aga pääseb, kui on hea advokaat või on see ühiskondlik surve, ma ei tea.
Riigikohus otsustas, et Edgar Savisaare üle ei ole võimalik tema tervise tõttu kohtupidamist jätkata.
Ja pärast seda läks ta Tondiraba jäähalli iluuisutamist vaatama.
Kas teie meelest tegi kohus vale otsuse?
Mina ei ole ütleja. Kohus tegi sellise otsuse, nagu pidi tegema.
Järelikult tegi õige otsuse?
Kohus tegi enda otsuse... Ma ei taha ainult Savisaare kaasusest rääkida, sest on päris palju väiksemaid asju, kus inimeste õiglustunnet on riivatud.
Savisaar rääkis teile mulluses intervjuus, et teda otsustati tappa ja teda mürgitati lihasööja bakteriga. Ma ei saanud küll aru, kes teda tappa tahtis ja kes teda mürgitas.
Nii ta ütles. Ju tal siis oli keegi vaenlane, ma ei oska öelda, keda ta silmas pidas.
Usute, et teda taheti tappa ja ta mürgitati?
Loomulikult mitte. Selliseid vandenõuteooriaid ma ei usu, lamedat maad ja muud taolist.
"On vaja säilitada ka mõtte- ja sõnavabadus, mida tahetakse igal sammul piirata." Teie tsitaat. Kes ja kuidas seda piirata tahab?
Võib tuua näiteks, et kui keegi midagi arvab või ütleb, saab ta kohe sildi, et see on vihakõne, rahva lõhestamine.
Ja veel. Mäletate ise, kui terav oli ajakirjandus 1990-ndatel aastatel, kogu aeg käis rock-n-roll, toimus midagi, ajakirjanikud kirjutasid ägedaid lugusid. Praegu on kõik nii ümar, sordiini all, keegi ei julge enda arvamust välja öelda.
Kuidas nii? Mul tuleb kohe meelde ühe päevalehe juhtkiri praeguse valitsuse pihta pealkirjaga "Istu, kaks!".
See on nüüd, jah, natuke aega. Aga muidu on mitu aastat... Ajakirjanikud ei teagi näiteks, milline oli meie laulev revolutsioon, iseseisvumine...
Osa ajakirjanikke on hiljem sündinud.
Nad ei tea mitte midagi ja kirjutavad pehmelt. Loen uudistest, et mingi muusik ei kuula Nublut. See on siis ajakirjandus?
Ajakirjandus on pehmoks muutunud?
Jah. Minu arvates, jah. Ise kirjutasin kolumne Postimehesse, täna see ajakirjanik, kes neid vastu võttis, seal enam ei tööta. Ma ei ütle, et see on seotud, kuid head ajakirjanikud lihtsalt lähevad ära.
Kurtsite kord, et "suur osa ajakirjanikke kirjutab kaldu ja see hoiak on nakkav". Kas toimetajaid enam ei ole, kes asjad sirgeks tõstavad?
Ajakirjanik ei julge... Tal on küll oma seisukoht, kuid püüab kirjutada nii nagu kolleegid ehk tsunftikaaslased arvavad. Miks mina tulin ajakirjandusest ära? Sest sellist ajakirjandust ma ei tahtnud teha ja teistsugust ma ei saanud teha.
Kes nõudis, et teeksite teistsugust ajakirjandust?
Keegi ei nõua, omanik ei tule nõudma, see on ajakirjanikes endis. Jõulude ajal ilmub Virumaa Teatajas kolumn pealkirjaga "Ma armastan moslemit". See on ju nagu kristlaste mõnitamine. Moslemitel ei ole jõuludega mingit pistmist.
Jõuludel on halastusega pistmist.
Jah, aga, mis samal ajal veel oli – Strasbourgis oli radikaliseerunud isik inimesi tapnud. Sel ei olnud halastusega midagi pistmist. See [kolumn] oli rahvale näkku sülitamine. Samal ajal ei ole avaldatud Anti Poolametsa arvamuslugu Strasbourgi mõjudest, mis neli nädalat toimetuses seisab.
Kas toimetusel on õigus ja vabadus otsustada, milliseid kaastöid avaldada?
Loomulikult, seda peabki toimetus tegema. Aga toimetus on kaldu, ei avalda erinevaid arvamusi, avaldab ainult ühte väravasse.
Aasta tagasi istusin kodus kümblustünnis, tähed paistsid, kergelt tuli lund ja siis ma mõtlesin, et nagu president Ilves ütles välisministrina Jan Uuspõllu Tartusse minemise filmis: jätaks kõik sinnapaika, teeks midagi oma kätega. Ajakirjandus nagu määrib sind, mõnikord. Nüüd olen pool aastat sellest eemal olnud.
Võib-olla on minu romantiline pool, võibolla olen naiivne, aga tahan tõesti näha, kas poliitikat saab teha valgete kinnastega. Ma ei usu väga sellesse, aga proovin vähemalt.
Kui kergelt või raskelt te pettumusi üle elate?
Väga raskelt.
Siis on mul teist kahju. Aga... Kas ka teie arvate, et kui mustanahalisele "vastu pead koputada, siis see on õõnespuit" nagu ütles EKRE esimees Mart Helme mullu mai lõpus kõnekoosolekul Lihula kõrtsis Särts?
Need on jälle väljarebitud sloganid. Olen ise ka hea kalambuurimeister, kui kirjutan, aga kindlasti ma ei ütleks seda.
Te ei ütleks ka "kui on must, näita ust"?
Ei. Kuid ehk nii nagu ajakirjanduses, tuleb ka poliitikas teravam olla, et asi jõuaks pärale. Mina ei ole selles nii kogenud.
Mis saab maakonnalehtedest?
Maakonnaleht kestab kõige kauem, aga seegi hääbub. Vanemad inimesed, kes lehte tellivad, lähevad manalateele, noored loevad mujalt ja maakonnalehele ei jätku lugejaid. Praegu on Virumaa Teataja tiraaž vist 5600, aga kui mina sinna tööle läksin, oli 15 000 või isegi 19 000.
Leidsin teilt tsitaadi: "Kas saaksin tagasi ajakirjandusse? Anvar Samost ja Toomas Sildam ju said. Muidugi, nemad ei olnud ka EKREs." Miks arvate, et EKRE-st on raskem ajakirjandusse tagasi saada kui Isamaast või sotside juurest?
See on sildistamise küsimus. EKRE-l on nagu märk küljes, et nad on pahad.
Nad on ise oma ütlemistega selle märgi endale joonistanud.
Ega mulle meeldi ka kõik ütlemised, aga miks me ei nopi siis välja teiste ütlemisi, kindlasti leiame igast parteist midagi.
Mulle endale meeldib vastuvoolu ujuda, see on põnev ja tekitab väljakutse tunde. EKRE tõus hirmutab teisi.
Olete Lääne-Virumaal EKRE nimekirjas kolmandal kohal. Loodate riigikogusse pääseda?
Eesmärk on küll selline. Arvestades EKRE tõusu, siis esinumber [Anti Poolamets] ilmselt saab riigikogusse. Edasi vaatame...
Pühade ajal piisas mul kodu lähedal poe juures seista ja poega oodata, kui inimesed tulid ligi, hakkasid rääkima: õige samm, valin sinu, avaldasid toetust ja poolehoidu.
Kas nad ütlesid, mis neil mureks?
Need kohtumised, kus sellest rääkida, mul alles tulevad. Aga eks mure ole see, et neid ei kuulata. Kitsam seltskond valgekraesid, kes on püünel, nende hääl kostab, aga neid, kes teevad rasket tööd, neid ei märgata. EKRE kuulab neid ja vahendab nende mõtteid.
Kui te riigikokku ei pääse, siis mida tegema hakkate?
Olen sellele palju mõelnud ja pakkumisi on erinevaid olnud. Aga ma ei ole sellele otseselt mõelnud.
Kuidas EKRE-l võiks valimistel minna?
Kui mingeid suuri fopaasid ei tule, siis – vaadates praegust 20-protsendilist toetust – võiksime saada sama suure numbri kohti riigikogus.
Samas on hirmutav veelahe EKRE ja teiste vahel, ebanormaalne, et tehakse mingit kambakat. Et on EKRE ja kõik ülejäänud tema vastu. EKRE on samamoodi seaduslik erakond, ei ole ju mingi kuritegelik organisatsioon.
Kas EKRE saab valitsusse?
See oleks eesmärk. Siis oleks ka minul asendusliikmena võimalus saada riigikokku. Kui aga keegi ei taha koostööd teha, siis on [valitsusse pääsemiseks] väike võimalus.
Keskerakonna, Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 liidrid ongi öelnud, et nemad EKRE-ga valitsust ei tee. See määrab EKRE opositsiooni.
Teinekord on opositsioonis palju tervislikum olla. (muigab) Siis saab edasi oma nõudmisi esitada, pildil rohkem olla, toimetada. Aga see pole see, millega riiki juhtida.
Aga siiski, kui EKRE saaks valitsusse, kas ta muutuks siis kartellierakonnaks? See on väljend, mida EKRE kasutab valitsusparteide ja Reformierakonna kohta.
See on intellektuaalselt huvitav küsimus. Mart ja Martin Helme on sõnaosavad erinevaid väljendeid välja mõtlema. Mulle sellised kalambuurid meeldivad. Aga öelda, et valitsuses on kartellierakonnad ja kui nüüd oled ise valitsuses – kes sa siis oled? Huvitav küsimus, millele mina ei oska vastust öelda.
Seni on jäänud mulje, et EKRE on muudkui millegi vastu. Aga milline on EKRE jah-programm?
Kuna nad on opositsioonis, siis on sisse kodeeritud, et nad peavad kõige vastu olema, mida valitsus teeb. Rändeleppe kaaperdas Isamaa justkui ära, aga EKRE sai sealt ka toetust juurde. Mina olen aru saanud, et EKRE on rahvusriigi säilitamise, eesti kultuuri ja eesti keele säilitamise poolt.
Veelkord, selle poolt on kõik erakonnad.
Jah, ka EKRE.
Riigijuhid ütlevad, et Eestil läheb hästi, paremini kui kunagi varem. Olete nõus?
Üldjoontes muidugi. Aga kui vaatame tädi Maalit, siis näeme, kuidas lapsed näljas, inimesed teevad näruste eurode eest tööd, tunamullu elas statistikaameti andmetel suhtelises vaesuses iga viies inimene... Tegelikult on meil olemas ka nn teine Eesti.
Kuidas halval elujärjel olevate inimeste elu paremaks muuta?
Eks maksud on üks võimalus – ühte tõsta, teist langetada. Mina ei ole majandusmees, aga olen aru saanud, et üks asi on ka võimaldada nendel tagasi tulla, kes on ära läinud, et nad siin väärtust looksid. Soomest juba tullakse tagasi.
Eesti Ekspressi üks uue aasta soov kõlas nii: "Et keegi kodanike viimasel ajal umbe läinud huumorisoolikatele survepesu teeks!" On see asjakohane soov?
Väga hea soov. Ma ise olen huumorihuviline, teinud ajalehes huumorikülge. Mulle tundub, et inimesed ei saagi enam naljast aru, solvuvad palju. Ka mina olen kergelt solvuja, isegi kui välja ei näita.
Aga needsamad küsimused või väljendid sellest intervjuust – neidki tuleks võtta huumoriga, need ei ole päris nii, et pea maha ja jalg taha. Rock-n-rolli tuleks teha poliitikas ja ajakirjanduses, ei ole vaja olla väga must-valge ja kuivik.
Mõni viimase aja nali, palun.
Ise panin ühe nalja hiljuti Facebooki. Kõik ei saanud aru, sest üks küsis vastu, et mis juhtus.
See nali kõlas nii: "Ma armastan iseennast, aga kahjuks see tunne on ühepoolne."
Tegu on ERR.ee intervjuude sarjaga "Uustulnukad", kus ajakirjanik Toomas Sildam küsitleb eelseisvatel riigikogu valimistel erinevates erakondades esmakordselt kandideerivaid inimesi.
### Response:
Uustulnuk Aarne Mäe: kui oled EKRE-ga, siis arvatakse, et mats või nats |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui inimestele on lubatud mingeid asju, nad on saanud selle tõenduseks krüptoraha ehk elektriimpulsse ning selle vastu päris raha andnud, aga pärast selgub, et asjad ei olegi nii ega saagi nii olema, siis jõuabki kätte maineriski realiseerumine," hoiatas ta intervjuus Postimehele.
"Meil on tunne, et krüptosfääris on sees kelmuslikku elementi ja see on teema, millega tegeleme peaaegu iga päev. See on reguleerimata turg," lisas finantsinspektsiooni juht. | Kessler: krüptorahandus on väga suur riskikoht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui inimestele on lubatud mingeid asju, nad on saanud selle tõenduseks krüptoraha ehk elektriimpulsse ning selle vastu päris raha andnud, aga pärast selgub, et asjad ei olegi nii ega saagi nii olema, siis jõuabki kätte maineriski realiseerumine," hoiatas ta intervjuus Postimehele.
"Meil on tunne, et krüptosfääris on sees kelmuslikku elementi ja see on teema, millega tegeleme peaaegu iga päev. See on reguleerimata turg," lisas finantsinspektsiooni juht.
### Response:
Kessler: krüptorahandus on väga suur riskikoht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 23-aastane Kontaveit ja temaga sama vana Mertens on varem omavahel mänginud kahel korral ja seis on 1:1. 2017. aasta Bieli turniiril jäi Kontaveit veerandfinaalis peale 7:5, 6:7, 6:1, eelmise aasta lõpus Zhuhais peetud WTA eliitturniiril aga alistas Mertens alagrupiturniiri avamängus kergelt liimist lahti olnud Kontaveidi 6:3, 6:1.
Selle matši võitja läheb teises ringis vastamisi praegu Brisbane'is elu turniiri tegeva ukrainlanna Lesia Tsurenko ja 6. asetatud tšehhitari Karolina Pliškova vahelise kohtumise võitjaga. Tsurenko ja Pliškova lähevad vastamisi ka Brisbane'i finaalis.
Kontaveit jõudis Brisbane'is veerandfinaali, jäädes seal alla just Tsurenkole, Mertens aga kaotas seal avaringis tasavägises mängus 2:6, 7:6, 4:6 hollandlanna Kiki Bertensile (WTA 9.).
Sydney turniiri põhitabelimängudega tehakse algust pühapäeval, täpsem ajakava pole veel selgunud. | Kontaveit läheb Sydney turniiri avaringis vastamisi tugeva belglannaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
23-aastane Kontaveit ja temaga sama vana Mertens on varem omavahel mänginud kahel korral ja seis on 1:1. 2017. aasta Bieli turniiril jäi Kontaveit veerandfinaalis peale 7:5, 6:7, 6:1, eelmise aasta lõpus Zhuhais peetud WTA eliitturniiril aga alistas Mertens alagrupiturniiri avamängus kergelt liimist lahti olnud Kontaveidi 6:3, 6:1.
Selle matši võitja läheb teises ringis vastamisi praegu Brisbane'is elu turniiri tegeva ukrainlanna Lesia Tsurenko ja 6. asetatud tšehhitari Karolina Pliškova vahelise kohtumise võitjaga. Tsurenko ja Pliškova lähevad vastamisi ka Brisbane'i finaalis.
Kontaveit jõudis Brisbane'is veerandfinaali, jäädes seal alla just Tsurenkole, Mertens aga kaotas seal avaringis tasavägises mängus 2:6, 7:6, 4:6 hollandlanna Kiki Bertensile (WTA 9.).
Sydney turniiri põhitabelimängudega tehakse algust pühapäeval, täpsem ajakava pole veel selgunud.
### Response:
Kontaveit läheb Sydney turniiri avaringis vastamisi tugeva belglannaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Washington Examiner: mida tähendab konservatiiviks olemine Trumpi ajastul?
Reuters: Trump ähvardas demokraatide juhte eriolukorra ja aastatepikkuse tööseisakuga. Voxi hinnangul on tööseisaku tegelikuks põhjuseks see, et piirimüür on naeruväärne idee ka kongressi vabariiklaste jaoks.
Vox: kümme uue esindajatekoja komiteejuhti, kes kindlasti Trumpi kiusama hakkavad.
Fox News (SIIN ja SIIN): Trumpi 10 suurimat õnnestumist ja ebaõnnestumist.
Atlantic: oli aeg, mil vabariiklased kasutasid tööseisakut eelarvedistsipliini tagamiseks.
CNN: USA riigivõlg püstitas Trumpi ametiajal järjekordse rekordi.
Hill uuringust: Trumpi uuesti kandideerimisel toetaks teda kindlalt või tõenäoliselt 33 protsenti valijatest, kuid see ei tähenda, et teda ilmtingimata võita saab.
Hill, Guardian ja Vox John Kelly intervjuust Los Angeles Timesile.
Military Times: kuidas Trump Iraagis käies USA sõdurite palgatõusu teemal valetas.
Vox: mida oleks Ameerikal õppida Vana-Rooma riigi allakäigust.
Hill: 2019. aasta toob USA ajaloole uue peatüki.
Vox: viis teemat, mida algaval aastal Muelleri juurdluse teemal silmas pidada.
Intercept: minu tütar Reality sai karmi karistuse, kuid Vene-juurdluse võtmeisikud pääsevad kergelt.
Politico: kui filmistaarid poliitikasse lähevad.
Washington Post: evangeelsete kristlaste juhtfiguur selgitas, miks Trump ei saaks midagi halba teha. Raw Story võtab kokku viis märkimisväärsemat tsitaati.
Atlantic: Mattis tõestas, et sa ei saa korraga teenida Trumpi ja Ameerikat.
Reuters: "Mansoni perekonna" liige võib vabadusse pääseda.
Vox: Romneyt hakkas Trumpi kritiseerimise pärast ründama ka tema vennatütar.
Hill: Trumpi solvavalt rünnanud värske demokraadist rahvasaadik sai aga parteikaaslastelt noomida.
Vice News: Georgia osariik ei suuda siiani ümber nimetada veekogu nimega Runaway Negro Creek.
New York Times: kuidas Trumpi valinud piirkond laste tervise nimel administratsioonile väljakutse esitas.
Vox ja Hill: kuidas Alexandria Ocasio-Cortezi ründamine noorpõlve tantsuvideoga vastupidise tulemuse andis. Ka paljud konservatiivid on kriitilised, et noort rahvasaadikut ei kritiseerita mitte tema üsnagi ebatavaliste poliitiliste seisukohtade pärast, vaid viisil, mis talle tähelepanu ja kasu toob, nendivad näiteks National Review ja Washington Examiner.
Wired: Ocasio-Cortezi video on tegelikult huvitav hoopis autorikaitse raames.
New York Times: ja mida pakub Voltaire kaasaegse poliitilise kliima vastu.
Quartz: juba John Stuart Mill teadis seletada, miks veebikeskkonnas vaidlemine on mõttetu tegevus.
New York Times: Facebooki juhised ülemaailmseks poliitiliseks kõnepruugiks.
Politico: 19 rumeenlast, keda eesistumise puhul jälgida. Ja juhised eurokraadile Bukaresti kohta.
Atlantic Spiegeli libareportaažidest.
Quartz: kuidas Spiegeli petisajakirjaniku libareportaažidest sai paremäärmuslaste võimas relv.
Politico ülevaade: mille pärast eurooplased eurovalimiste aastal muretsevad.
Guardian: ligi 90 protsenti leiboristide valijatest toetaks teisel referendumil EL-i jäämist, kuid Corbyn on endiselt Brexiti-lainel.
Reuters: Põhja-Iirimaa unionistid kinnitasid taas, et May Brexiti-plaani nad ei toeta.
Guardian: parim viis nii Trump kui ka Putin rööbastelt maha suunata on peatada Brexit.
Spectator: identiteet on sama tähtis kui rikkus.
Politico: Briti kanad munevad mune ka pärast Brexitit.
Guardian: May valitsus murdis eakatele antud telerimaksu lubadust.
New York Times legendaarsest kunstiteadlasest nunnast.
Guardian: olen vabal ajal keskaegne rüütel.
AFP: ekspeaminister Juppé lahkus Prantsuse vabariiklaste ridadest.
Politico: Matteo Salvini katoliiklik probleem.
AFP: juhtiva meditsiiniteadlase hinnangul on Itaalia valitsus on teadusevastane.
Local: kas Rootsi saab sel kuul lõpuks uue valitsuse?
Helsingin Sanomat Eesti Vabadussõjas langenud esimesest soomlasest.
Yle: "sariuputaja" kinnisvara müüakse oksjonil maha.
Hromadske: mis oli Ukrainas lühikese sõjaolukorra kehtestamise mõte?
Politico võrdleb Khashoggi juhtumit Gongadze juhtumiga.
Ameerika Hääl Venemaa võimalikust uuest pealetungist Ukrainale.
Military Times: miks Venemaa ei peatu enne, kui on Ukraina Musta mere äärest eemale surunud.
Window on Eurasia: Valgevene on juba Kremli trollide rünnaku all, kõik eeldused hübriidoperatsiooniks on olemas.
Meduza: parim Vene ajakirjandus 2018. aastal. Ja mis on olulisematest uudislugudest praeguseks saanud.
Guardiani intervjuu Viktor Suvoroviga.
Sky News ja BBC: Vene propagandakanal RT saatis jõulukinkidena šokolaadist Salisbury katedraale.
Defense One: 2019. aasta võib tulla Putinile tegus, verine ja kulukas aasta.
BBC: kuidas Irkutskis on näha pragusid Putini Venemaa kuvandis.
Moscow Times: kuidas Vene võimud tunnistasid, et koloonias, kus kandis karistust ka Tolokonnikova, kasutati orjatööjõudu.
Washington Post: kuidas GRU-st sai Kremli lemmikrelv Lääne vastu.
Meduza: Dmitri Kisseljov räppimas.
RealClearDefence: kurdid reedeti taas Washingtoni poolt.
Haaretz: Mossadi endine juhi sõnul nägi Venemaa Trumpis endale sobivat kandidaati ja asus teda toetama.
AP ja Washington Post: USA ametnikud arutavad Türgis Güleni väljaandmise teemat.
AP, Bloomberg ja Deutsche Welle Kim Jong-uni uusaastapöördumisest.
NBC ja AP: Jaapani keiser pidas oma ametiaja viimase uusaastakõne.
CNN: kuidas "digiseksuaalist" jaapanlane hologrammiga abiellus.
BBC: miks Egiptus tahtis presidendi intervjuu avalikustamata jätta?
Reuters, Guardian ja Reuters Kongo DV-st, kus ajalooliste valimiste tulemusi pole endiselt avaldatud ja ligipääsu internetile piiratakse. Rääkimata sisekonfliktist ja Ebolast.
Reuters: kuidas Venezuela riiklikku naftafirmat juba otse sõjaväelaste poolt juhitakse.
AP: Brasiilia president Bolsonaro asus juba esimesel tööpäeval tegutsema.
CNN: kuidas haruldase verega austraallane 60 aastat iga päev doonoriks käis ja 2,4 miljoni väikelapse elu päästis.
Axios: vaktsiinivastaste kampaaniad omavad juba ülemaailmset negatiivset mõju. | Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (81) | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Washington Examiner: mida tähendab konservatiiviks olemine Trumpi ajastul?
Reuters: Trump ähvardas demokraatide juhte eriolukorra ja aastatepikkuse tööseisakuga. Voxi hinnangul on tööseisaku tegelikuks põhjuseks see, et piirimüür on naeruväärne idee ka kongressi vabariiklaste jaoks.
Vox: kümme uue esindajatekoja komiteejuhti, kes kindlasti Trumpi kiusama hakkavad.
Fox News (SIIN ja SIIN): Trumpi 10 suurimat õnnestumist ja ebaõnnestumist.
Atlantic: oli aeg, mil vabariiklased kasutasid tööseisakut eelarvedistsipliini tagamiseks.
CNN: USA riigivõlg püstitas Trumpi ametiajal järjekordse rekordi.
Hill uuringust: Trumpi uuesti kandideerimisel toetaks teda kindlalt või tõenäoliselt 33 protsenti valijatest, kuid see ei tähenda, et teda ilmtingimata võita saab.
Hill, Guardian ja Vox John Kelly intervjuust Los Angeles Timesile.
Military Times: kuidas Trump Iraagis käies USA sõdurite palgatõusu teemal valetas.
Vox: mida oleks Ameerikal õppida Vana-Rooma riigi allakäigust.
Hill: 2019. aasta toob USA ajaloole uue peatüki.
Vox: viis teemat, mida algaval aastal Muelleri juurdluse teemal silmas pidada.
Intercept: minu tütar Reality sai karmi karistuse, kuid Vene-juurdluse võtmeisikud pääsevad kergelt.
Politico: kui filmistaarid poliitikasse lähevad.
Washington Post: evangeelsete kristlaste juhtfiguur selgitas, miks Trump ei saaks midagi halba teha. Raw Story võtab kokku viis märkimisväärsemat tsitaati.
Atlantic: Mattis tõestas, et sa ei saa korraga teenida Trumpi ja Ameerikat.
Reuters: "Mansoni perekonna" liige võib vabadusse pääseda.
Vox: Romneyt hakkas Trumpi kritiseerimise pärast ründama ka tema vennatütar.
Hill: Trumpi solvavalt rünnanud värske demokraadist rahvasaadik sai aga parteikaaslastelt noomida.
Vice News: Georgia osariik ei suuda siiani ümber nimetada veekogu nimega Runaway Negro Creek.
New York Times: kuidas Trumpi valinud piirkond laste tervise nimel administratsioonile väljakutse esitas.
Vox ja Hill: kuidas Alexandria Ocasio-Cortezi ründamine noorpõlve tantsuvideoga vastupidise tulemuse andis. Ka paljud konservatiivid on kriitilised, et noort rahvasaadikut ei kritiseerita mitte tema üsnagi ebatavaliste poliitiliste seisukohtade pärast, vaid viisil, mis talle tähelepanu ja kasu toob, nendivad näiteks National Review ja Washington Examiner.
Wired: Ocasio-Cortezi video on tegelikult huvitav hoopis autorikaitse raames.
New York Times: ja mida pakub Voltaire kaasaegse poliitilise kliima vastu.
Quartz: juba John Stuart Mill teadis seletada, miks veebikeskkonnas vaidlemine on mõttetu tegevus.
New York Times: Facebooki juhised ülemaailmseks poliitiliseks kõnepruugiks.
Politico: 19 rumeenlast, keda eesistumise puhul jälgida. Ja juhised eurokraadile Bukaresti kohta.
Atlantic Spiegeli libareportaažidest.
Quartz: kuidas Spiegeli petisajakirjaniku libareportaažidest sai paremäärmuslaste võimas relv.
Politico ülevaade: mille pärast eurooplased eurovalimiste aastal muretsevad.
Guardian: ligi 90 protsenti leiboristide valijatest toetaks teisel referendumil EL-i jäämist, kuid Corbyn on endiselt Brexiti-lainel.
Reuters: Põhja-Iirimaa unionistid kinnitasid taas, et May Brexiti-plaani nad ei toeta.
Guardian: parim viis nii Trump kui ka Putin rööbastelt maha suunata on peatada Brexit.
Spectator: identiteet on sama tähtis kui rikkus.
Politico: Briti kanad munevad mune ka pärast Brexitit.
Guardian: May valitsus murdis eakatele antud telerimaksu lubadust.
New York Times legendaarsest kunstiteadlasest nunnast.
Guardian: olen vabal ajal keskaegne rüütel.
AFP: ekspeaminister Juppé lahkus Prantsuse vabariiklaste ridadest.
Politico: Matteo Salvini katoliiklik probleem.
AFP: juhtiva meditsiiniteadlase hinnangul on Itaalia valitsus on teadusevastane.
Local: kas Rootsi saab sel kuul lõpuks uue valitsuse?
Helsingin Sanomat Eesti Vabadussõjas langenud esimesest soomlasest.
Yle: "sariuputaja" kinnisvara müüakse oksjonil maha.
Hromadske: mis oli Ukrainas lühikese sõjaolukorra kehtestamise mõte?
Politico võrdleb Khashoggi juhtumit Gongadze juhtumiga.
Ameerika Hääl Venemaa võimalikust uuest pealetungist Ukrainale.
Military Times: miks Venemaa ei peatu enne, kui on Ukraina Musta mere äärest eemale surunud.
Window on Eurasia: Valgevene on juba Kremli trollide rünnaku all, kõik eeldused hübriidoperatsiooniks on olemas.
Meduza: parim Vene ajakirjandus 2018. aastal. Ja mis on olulisematest uudislugudest praeguseks saanud.
Guardiani intervjuu Viktor Suvoroviga.
Sky News ja BBC: Vene propagandakanal RT saatis jõulukinkidena šokolaadist Salisbury katedraale.
Defense One: 2019. aasta võib tulla Putinile tegus, verine ja kulukas aasta.
BBC: kuidas Irkutskis on näha pragusid Putini Venemaa kuvandis.
Moscow Times: kuidas Vene võimud tunnistasid, et koloonias, kus kandis karistust ka Tolokonnikova, kasutati orjatööjõudu.
Washington Post: kuidas GRU-st sai Kremli lemmikrelv Lääne vastu.
Meduza: Dmitri Kisseljov räppimas.
RealClearDefence: kurdid reedeti taas Washingtoni poolt.
Haaretz: Mossadi endine juhi sõnul nägi Venemaa Trumpis endale sobivat kandidaati ja asus teda toetama.
AP ja Washington Post: USA ametnikud arutavad Türgis Güleni väljaandmise teemat.
AP, Bloomberg ja Deutsche Welle Kim Jong-uni uusaastapöördumisest.
NBC ja AP: Jaapani keiser pidas oma ametiaja viimase uusaastakõne.
CNN: kuidas "digiseksuaalist" jaapanlane hologrammiga abiellus.
BBC: miks Egiptus tahtis presidendi intervjuu avalikustamata jätta?
Reuters, Guardian ja Reuters Kongo DV-st, kus ajalooliste valimiste tulemusi pole endiselt avaldatud ja ligipääsu internetile piiratakse. Rääkimata sisekonfliktist ja Ebolast.
Reuters: kuidas Venezuela riiklikku naftafirmat juba otse sõjaväelaste poolt juhitakse.
AP: Brasiilia president Bolsonaro asus juba esimesel tööpäeval tegutsema.
CNN: kuidas haruldase verega austraallane 60 aastat iga päev doonoriks käis ja 2,4 miljoni väikelapse elu päästis.
Axios: vaktsiinivastaste kampaaniad omavad juba ülemaailmset negatiivset mõju.
### Response:
Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (81) |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trump kinnitas, et varem päeval aset leidnud kohtumisel demokraatide esindajatega selles osas üksmeelt ei saavutatud.
"Ma ei usu, et see nii läheb. Kuid ma olen selleks valmis. Muidugi oleks parem kokkulepe saavutada," ütles Trump pressikonverentsil ajakirjanikele.
USA president on varemgi hoiatanud, et valitsusseisak võib kesta veel pikka aega.
Trump ütles pressikonverentsil, et on kaalunud probleemiga seoses ka riikliku hädaolukorra väljakuulutamist.
"Võin seda teha, kui tahan. Võime kehtestada hädaolukorra riikliku julgeolekuga seoses, kaheldamatult. Ma ei ole seda teinud, kuid võin seda teha," möönis Trump.
Kehtestades riikliku hädaolukorra võib Trump kongressist täielikult mööda minna ja suunata raha müüri ehitamiseks näiteks kaitseministeeriumi varadest. | USA president on valmis valitsusseisakut jätkama ka aasta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trump kinnitas, et varem päeval aset leidnud kohtumisel demokraatide esindajatega selles osas üksmeelt ei saavutatud.
"Ma ei usu, et see nii läheb. Kuid ma olen selleks valmis. Muidugi oleks parem kokkulepe saavutada," ütles Trump pressikonverentsil ajakirjanikele.
USA president on varemgi hoiatanud, et valitsusseisak võib kesta veel pikka aega.
Trump ütles pressikonverentsil, et on kaalunud probleemiga seoses ka riikliku hädaolukorra väljakuulutamist.
"Võin seda teha, kui tahan. Võime kehtestada hädaolukorra riikliku julgeolekuga seoses, kaheldamatult. Ma ei ole seda teinud, kuid võin seda teha," möönis Trump.
Kehtestades riikliku hädaolukorra võib Trump kongressist täielikult mööda minna ja suunata raha müüri ehitamiseks näiteks kaitseministeeriumi varadest.
### Response:
USA president on valmis valitsusseisakut jätkama ka aasta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tööstusindeks Dow Jones kerkis 3,3 protsenti, sulgudes tasemel 23 433,16 punkti.
S&P 500 kerkis 3,4 protsenti tasemele 2531,95 punkti.
Tehnoloogiaindeks Nasdaq liikus ülespoole 4,3 protsenti, sulgudes tasemel 6738,86 punkti.
USA majanduses loodi detsembris 312 000 töökohta. Tööministeeriumi teatel ületas detsembris loodud uute töökohtade hulk majandusanalüütikute ootusi.
Töötus tõusis samal ajal 0,2 protsendipunkti võrra 3,9 protsendini, kuid ministeeriumi teatel tulenes see sellest, et rohkem inimesi hakkas tööd otsima. Palgakasv püsis stabiilsena 3,2 protsendi juures.
Fed viitas ettevaatlikkusele intressimäärade edasisel tõstmisel
USA keskpangal ei ole ettemääratud plaani intressimäärade tõstmiseks ja jälgib enne edasisi tõstmisi arenguid majanduses, ütles föderaalreservi esimees Jerome Powell reedel. Ta märkis, et majandusnäitajad on tugevad, kuid finantsturud on mures, et Hiina ja USA majandused aeglustuvad.
"Rahapoliitikas ei ole kindlalt määratud rada ja nõrgema inflatsiooni temaatika saabudes oleme me kannatlikud ning vaatame, kuidas majandus areneb," ütles ta.
Ta lisas, et föderaalreserv on "valmis kohandama poliitikat kiiresti ja paindlikult".
Powell ütles ka, et ei astuks ametist tagasi, kui president Donald Trump seda paluks.
Trump on häälekalt Powelli intressimäärade tõstmise eest kritiseerinud, öeldes, et see ohustab ta majanduspoliitikat.
Powelli sõnavõtule järgnes kiire tõus Euroopa suurematel aktsiaturgudel. Londoni börsiindeks FTSE 100 kerkis 2,2 protsenti 6839,47 punktini, Frankfurdi DAX 30 3,1 protsenti 10 739,17 punktini ja Pariisi CAC 40 2,5 protsenti 4725,88 punktini. | USA tähtsamad aktsiaturud liikusid tugevalt plussi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tööstusindeks Dow Jones kerkis 3,3 protsenti, sulgudes tasemel 23 433,16 punkti.
S&P 500 kerkis 3,4 protsenti tasemele 2531,95 punkti.
Tehnoloogiaindeks Nasdaq liikus ülespoole 4,3 protsenti, sulgudes tasemel 6738,86 punkti.
USA majanduses loodi detsembris 312 000 töökohta. Tööministeeriumi teatel ületas detsembris loodud uute töökohtade hulk majandusanalüütikute ootusi.
Töötus tõusis samal ajal 0,2 protsendipunkti võrra 3,9 protsendini, kuid ministeeriumi teatel tulenes see sellest, et rohkem inimesi hakkas tööd otsima. Palgakasv püsis stabiilsena 3,2 protsendi juures.
Fed viitas ettevaatlikkusele intressimäärade edasisel tõstmisel
USA keskpangal ei ole ettemääratud plaani intressimäärade tõstmiseks ja jälgib enne edasisi tõstmisi arenguid majanduses, ütles föderaalreservi esimees Jerome Powell reedel. Ta märkis, et majandusnäitajad on tugevad, kuid finantsturud on mures, et Hiina ja USA majandused aeglustuvad.
"Rahapoliitikas ei ole kindlalt määratud rada ja nõrgema inflatsiooni temaatika saabudes oleme me kannatlikud ning vaatame, kuidas majandus areneb," ütles ta.
Ta lisas, et föderaalreserv on "valmis kohandama poliitikat kiiresti ja paindlikult".
Powell ütles ka, et ei astuks ametist tagasi, kui president Donald Trump seda paluks.
Trump on häälekalt Powelli intressimäärade tõstmise eest kritiseerinud, öeldes, et see ohustab ta majanduspoliitikat.
Powelli sõnavõtule järgnes kiire tõus Euroopa suurematel aktsiaturgudel. Londoni börsiindeks FTSE 100 kerkis 2,2 protsenti 6839,47 punktini, Frankfurdi DAX 30 3,1 protsenti 10 739,17 punktini ja Pariisi CAC 40 2,5 protsenti 4725,88 punktini.
### Response:
USA tähtsamad aktsiaturud liikusid tugevalt plussi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu Ülikooli kliinilise farmakoloogia professor Anti Kalda on hariduselt arst, kes on valinud teaduskarjääri ja keskendunud selles ravimisõltuvusele. Ta uurib selle tekkemehhanisme, mida on iseenesest palju, aga teda huvitab eelkõige, kuidas mõjutab ravimisõltuvust epigeneetika, kirjutab Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis.
Epigeneetilised mehhanismid aitavad organismil kohaneda välistegurite mõjuga. Kui geenid reguleerivad organismi toimimist, siis väliskeskkond mõjutab epigeneetiliste mehhanismide kaudu nende geenide regulatsiooni. Narkootikumid on ühed väliskeskkonna tegurid.
"Eks narkootikumide tarvitamine ole ühelt poolt seotud sellega, kui jõukad me oleme," tõdes Kalda. Oma roll on asjaolul, et oleme maailmale avatud ja seetõttu jõuavad mujal levinud pahed igal juhul ka meieni. Noorem põlvkond pidavat Kalda sõnul juba eelistama alkoholile teisi uimastavaid aineid.
Fentanüüli mõju all olevad inimesed muutuvad tihti agressiivseks ning mõnikord peavad kiirabitöötajad ootama ära politsei saabumise.
Mõni aasta tagasi räägiti ajakirjanduses sageli fentanüülist, sest selle üledoosi tõttu suri palju inimesi. Fentanüüli mõju all olevad inimesed muutuvad tihti agressiivseks ning mõnikord peavad kiirabitöötajad ootama ära politsei saabumise, sest ei saa ise narkomaani taltsutamisega hakkama ega suuda teda seega ka aidata.
Anti Kalda selgitas, et kui inimene uimasti suukaudse manustamisega enam oodatud toimet kätte ei saa, hakkab ta süstima ning siis tuleb üledoseerimine ja tekivad komplikatsioonid. Kunagi ei ole ka teada, kui puhas aine on ja mida sellesse on segatud.
Kalda sõnul on fentanüül narkomaani lõpptee, sest süstitavatest narkootikumidest on see kõige kättesaadavam ega ole ka nii kallis kui näiteks kokaiin. Seda aga, kumb neist kahest kahjulikum on, Kalda kinnitusel öelda ei saa.
Palju räägitakse ka kanepist ja selle seadustamise võimalusest. Kalda selgitas, et kanepit peetakse ohtlikuks sel põhjusel, et tihtipeale on see sissejuhatus teiste uimastite tarvitamisele. "Proovitakse kanepit – meeldib –, aga ühel hetkel see enam ei toimi ja tahetakse proovida midagi muud, et sama tunnet kätte saada. Ja nii see läheb."
Kanepit on võrreldud sajand tagasi kasutatud mooniga, mis sisaldab samuti meditsiinis tarvitatavaid ühendeid. Tuntuim neist on ilmselt morfiin – kõige tugevam valuvaigisti.
Kalda sõnul ei sobi kanep tegelikult ravimiks, sest selles on tohutult palju aineid, mille toimet ei suudeta kontrolli all hoida.
Kalda sõnul ei sobi kanep tegelikult ravimiks, sest selles on tohutult palju aineid, mille toimet ei suudeta kontrolli all hoida. Tänapäeva meditsiinis ei kasutata kontrollimatuid ravimeid.
"Kanepiaktivistid ei mõtle meditsiiniliste aspektide peale. Nad tahavad, et kanep oleks kergemini kättesaadav ja et nad ei saaks selle kasutamise eest karistada. Meditsiiniline jutt on vaid ettekääne," leidis ta.
Tegelikult on kanepi meditsiinilised preparaadid sobiva näidustuse korral kättesaadavad, aga uuringud ei ole kinnitanud nende suurt tõhusust. Näiteks kasutatakse kanepit üksikutel juhtudel laste epilepsia harvaesinevate vormide korral, samuti kasvajatega patsientidel iiveldus- ja oksendusvastaseks raviks, aga see pole kuigi tõhus.
Kuidas uurida ravimisõltuvust?
Miks on aga nii, et osal inimestel tekib sõltuvus väga kergesti, kuid teistel mitte? Just selle küsimusega Kalda tegelebki. Ravimisõltuvust inimeste peal uurida ei saa, sest see võib neid kahjustada, ja seetõttu tuleb uuringutes kasutada loomi, peamiselt närilisi.
Kindlasti mängivad sõltuvuse kujunemisel rolli geenid, kuid need pole ainukesed määrajad.
Kalda ütles, et kindlasti mängivad sõltuvuse kujunemisel rolli geenid, kuid need pole ainukesed määrajad. Olulised on ka keskkonnategurid.
Üks tema püstitatud hüpotees seisneb selles, et sõltuvust mõjutab teatud geenide kombinatsioon, milles iga geen annab väikese osa. Kokkuvõttes võib see aga tekitada sellise fooni, et kui inimene puutub kokku sõltuvust tekitava ainega, käivituvad tal kergemini mehhanismid, mis viivad sõltuvuse tekkeni.
Teine hüpotees on, et tähtis roll võib olla epigeneetilistel mehhanismidel. Epigeneetilised mehhanismid aitavad keskkonnasignaalidel mõjutada meie organismi geene. Tähtsad ei ole mutatsioonid ega DNA järjestused, sest geenid ei muutu, aga epigeneetiliste mehhanismidega reguleeritakse geenide aktiivsust ja avaldumist.
"Üritame tõestada hüpoteesi, et sõltuvust mõjutavad ühelt poolt geenid, aga teisalt varase eluea stress,"
"Üritame tõestada hüpoteesi, et sõltuvust mõjutavad ühelt poolt geenid, aga teisalt varase eluea stress, mis mõjutab epigeneetilisi mehhanisme, ja kui selline inimene puutub kokku narkootilise ainega, reageerib ta sellele tugevamini," kõneles Kalda.
Varases nooruses kogetud stress, haigused, nälg ja füüsiline vägivald mõjutavad organismi hilisemat arengut ning elundkondi ja närvisüsteemi, mis on sõltuvuse mõttes keskse tähtsusega. Närvisüsteem reageerib siis sõltuvust tekitavale ainele teistmoodi, enamik neid aineid aga mõjutab omakorda närvisüsteemi.
Kalda on oma uurimismeeskonnaga uurinud geenide aktiivsust reguleerivat ensüümi, mida nimetatakse DNA metüültransferaasiks. Uurijad on avastanud, et kui manustada katseloomadele sõltuvust tekitavaid aineid nagu psühhostimulaatorid (amfetamiin, kokaiin, Ecstasy), ilmneb ajus, eriti nendes aju piirkondades, mis reguleerivad sõltuvuse teket, selle ensüümi aktiivsuse muutus.
Sõltuvuse korral tekivad nii inimestel kui ka katseloomadel püsivad käitumuslikud muutused.
"Me teame, et kui teeme katseloomast sõltlase, kestab see sõltuvus tal kogu elu."
"Me teame, et kui teeme katseloomast sõltlase, kestab see sõltuvus tal kogu elu. See on sama põhjus, miks on suitsetamist ja narkootikumide tarvitamist raske maha jätta," sõnas farmakoloog. Seda võib võrrelda programmeerimisega, sest ka sõltuvuse korral programmeeritakse aju justkui ümber.
DNA metüültransferaasi uurivad farmakoloogid sellepärast, et teha kindlaks, kas see võiks olla potentsiaalne ravi sihtmärk. Praegu pole ravimisõltuvuse vastu head vahendit.
Kõige enam kasutatakse metadooni, mille korral on narkootikumidest loobumise nähud leebemad. Kasutusel on ka psühhoteraapia vormid, aga need ei toimi kõigi inimeste peal, sest selleks peab patsient ise olema kontaktne ja tahtma probleemist lahti saada.
Uurijate töö eesmärk ongi leida uusi potentsiaalseid sihtmärke, millele ravimid võiksid toimida, ja seejärel uurida edasi, kas on mõni aine, mis võiks toimida ning kas selle efektiivsus ja ohutus vastab ravimite kohta kehtivatele kriteeriumidele.
Ravimid löövad biokeemia sassi
Kalda tõi näite, et palju kasutatakse antidepressante, aga need aitavad vaid 60% depressiooni all kannatavatest inimestest.
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna professor Märt Saarma tõi psühhofarmakonide toimimise kohta omal ajal loengus võrdluse endisaegsete kineskoopteleviisoritega. Kui teleripilt kadus ja ekraanile ilmusid ainult triibud, aitas vahel see, kui koputada teleka peale rusikaga.
Samamoodi on antidepressantidega: inimesel läheb justkui pilt eest ära ja me koputame ravimitega. Need aga löövad aju biokeemia segamini, ning siis tuleb segaduses leida uus tasakaal.
Aju on oma peente närvivõrkudega väga spetsiifiline organ, kuid ravimid on robustsed.
Kalda täpsustas, et jutu mõte on see, et ravimitel ja muudel keemilistel ühenditel on omad halvad küljed. Aju on oma peente närvivõrkudega väga spetsiifiline organ, kuid ravimid on robustsed. | Tartu Ülikooli teadlased otsivad ravimisõltuvuse vastu toimivaid lahendusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu Ülikooli kliinilise farmakoloogia professor Anti Kalda on hariduselt arst, kes on valinud teaduskarjääri ja keskendunud selles ravimisõltuvusele. Ta uurib selle tekkemehhanisme, mida on iseenesest palju, aga teda huvitab eelkõige, kuidas mõjutab ravimisõltuvust epigeneetika, kirjutab Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis.
Epigeneetilised mehhanismid aitavad organismil kohaneda välistegurite mõjuga. Kui geenid reguleerivad organismi toimimist, siis väliskeskkond mõjutab epigeneetiliste mehhanismide kaudu nende geenide regulatsiooni. Narkootikumid on ühed väliskeskkonna tegurid.
"Eks narkootikumide tarvitamine ole ühelt poolt seotud sellega, kui jõukad me oleme," tõdes Kalda. Oma roll on asjaolul, et oleme maailmale avatud ja seetõttu jõuavad mujal levinud pahed igal juhul ka meieni. Noorem põlvkond pidavat Kalda sõnul juba eelistama alkoholile teisi uimastavaid aineid.
Fentanüüli mõju all olevad inimesed muutuvad tihti agressiivseks ning mõnikord peavad kiirabitöötajad ootama ära politsei saabumise.
Mõni aasta tagasi räägiti ajakirjanduses sageli fentanüülist, sest selle üledoosi tõttu suri palju inimesi. Fentanüüli mõju all olevad inimesed muutuvad tihti agressiivseks ning mõnikord peavad kiirabitöötajad ootama ära politsei saabumise, sest ei saa ise narkomaani taltsutamisega hakkama ega suuda teda seega ka aidata.
Anti Kalda selgitas, et kui inimene uimasti suukaudse manustamisega enam oodatud toimet kätte ei saa, hakkab ta süstima ning siis tuleb üledoseerimine ja tekivad komplikatsioonid. Kunagi ei ole ka teada, kui puhas aine on ja mida sellesse on segatud.
Kalda sõnul on fentanüül narkomaani lõpptee, sest süstitavatest narkootikumidest on see kõige kättesaadavam ega ole ka nii kallis kui näiteks kokaiin. Seda aga, kumb neist kahest kahjulikum on, Kalda kinnitusel öelda ei saa.
Palju räägitakse ka kanepist ja selle seadustamise võimalusest. Kalda selgitas, et kanepit peetakse ohtlikuks sel põhjusel, et tihtipeale on see sissejuhatus teiste uimastite tarvitamisele. "Proovitakse kanepit – meeldib –, aga ühel hetkel see enam ei toimi ja tahetakse proovida midagi muud, et sama tunnet kätte saada. Ja nii see läheb."
Kanepit on võrreldud sajand tagasi kasutatud mooniga, mis sisaldab samuti meditsiinis tarvitatavaid ühendeid. Tuntuim neist on ilmselt morfiin – kõige tugevam valuvaigisti.
Kalda sõnul ei sobi kanep tegelikult ravimiks, sest selles on tohutult palju aineid, mille toimet ei suudeta kontrolli all hoida.
Kalda sõnul ei sobi kanep tegelikult ravimiks, sest selles on tohutult palju aineid, mille toimet ei suudeta kontrolli all hoida. Tänapäeva meditsiinis ei kasutata kontrollimatuid ravimeid.
"Kanepiaktivistid ei mõtle meditsiiniliste aspektide peale. Nad tahavad, et kanep oleks kergemini kättesaadav ja et nad ei saaks selle kasutamise eest karistada. Meditsiiniline jutt on vaid ettekääne," leidis ta.
Tegelikult on kanepi meditsiinilised preparaadid sobiva näidustuse korral kättesaadavad, aga uuringud ei ole kinnitanud nende suurt tõhusust. Näiteks kasutatakse kanepit üksikutel juhtudel laste epilepsia harvaesinevate vormide korral, samuti kasvajatega patsientidel iiveldus- ja oksendusvastaseks raviks, aga see pole kuigi tõhus.
Kuidas uurida ravimisõltuvust?
Miks on aga nii, et osal inimestel tekib sõltuvus väga kergesti, kuid teistel mitte? Just selle küsimusega Kalda tegelebki. Ravimisõltuvust inimeste peal uurida ei saa, sest see võib neid kahjustada, ja seetõttu tuleb uuringutes kasutada loomi, peamiselt närilisi.
Kindlasti mängivad sõltuvuse kujunemisel rolli geenid, kuid need pole ainukesed määrajad.
Kalda ütles, et kindlasti mängivad sõltuvuse kujunemisel rolli geenid, kuid need pole ainukesed määrajad. Olulised on ka keskkonnategurid.
Üks tema püstitatud hüpotees seisneb selles, et sõltuvust mõjutab teatud geenide kombinatsioon, milles iga geen annab väikese osa. Kokkuvõttes võib see aga tekitada sellise fooni, et kui inimene puutub kokku sõltuvust tekitava ainega, käivituvad tal kergemini mehhanismid, mis viivad sõltuvuse tekkeni.
Teine hüpotees on, et tähtis roll võib olla epigeneetilistel mehhanismidel. Epigeneetilised mehhanismid aitavad keskkonnasignaalidel mõjutada meie organismi geene. Tähtsad ei ole mutatsioonid ega DNA järjestused, sest geenid ei muutu, aga epigeneetiliste mehhanismidega reguleeritakse geenide aktiivsust ja avaldumist.
"Üritame tõestada hüpoteesi, et sõltuvust mõjutavad ühelt poolt geenid, aga teisalt varase eluea stress,"
"Üritame tõestada hüpoteesi, et sõltuvust mõjutavad ühelt poolt geenid, aga teisalt varase eluea stress, mis mõjutab epigeneetilisi mehhanisme, ja kui selline inimene puutub kokku narkootilise ainega, reageerib ta sellele tugevamini," kõneles Kalda.
Varases nooruses kogetud stress, haigused, nälg ja füüsiline vägivald mõjutavad organismi hilisemat arengut ning elundkondi ja närvisüsteemi, mis on sõltuvuse mõttes keskse tähtsusega. Närvisüsteem reageerib siis sõltuvust tekitavale ainele teistmoodi, enamik neid aineid aga mõjutab omakorda närvisüsteemi.
Kalda on oma uurimismeeskonnaga uurinud geenide aktiivsust reguleerivat ensüümi, mida nimetatakse DNA metüültransferaasiks. Uurijad on avastanud, et kui manustada katseloomadele sõltuvust tekitavaid aineid nagu psühhostimulaatorid (amfetamiin, kokaiin, Ecstasy), ilmneb ajus, eriti nendes aju piirkondades, mis reguleerivad sõltuvuse teket, selle ensüümi aktiivsuse muutus.
Sõltuvuse korral tekivad nii inimestel kui ka katseloomadel püsivad käitumuslikud muutused.
"Me teame, et kui teeme katseloomast sõltlase, kestab see sõltuvus tal kogu elu."
"Me teame, et kui teeme katseloomast sõltlase, kestab see sõltuvus tal kogu elu. See on sama põhjus, miks on suitsetamist ja narkootikumide tarvitamist raske maha jätta," sõnas farmakoloog. Seda võib võrrelda programmeerimisega, sest ka sõltuvuse korral programmeeritakse aju justkui ümber.
DNA metüültransferaasi uurivad farmakoloogid sellepärast, et teha kindlaks, kas see võiks olla potentsiaalne ravi sihtmärk. Praegu pole ravimisõltuvuse vastu head vahendit.
Kõige enam kasutatakse metadooni, mille korral on narkootikumidest loobumise nähud leebemad. Kasutusel on ka psühhoteraapia vormid, aga need ei toimi kõigi inimeste peal, sest selleks peab patsient ise olema kontaktne ja tahtma probleemist lahti saada.
Uurijate töö eesmärk ongi leida uusi potentsiaalseid sihtmärke, millele ravimid võiksid toimida, ja seejärel uurida edasi, kas on mõni aine, mis võiks toimida ning kas selle efektiivsus ja ohutus vastab ravimite kohta kehtivatele kriteeriumidele.
Ravimid löövad biokeemia sassi
Kalda tõi näite, et palju kasutatakse antidepressante, aga need aitavad vaid 60% depressiooni all kannatavatest inimestest.
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna professor Märt Saarma tõi psühhofarmakonide toimimise kohta omal ajal loengus võrdluse endisaegsete kineskoopteleviisoritega. Kui teleripilt kadus ja ekraanile ilmusid ainult triibud, aitas vahel see, kui koputada teleka peale rusikaga.
Samamoodi on antidepressantidega: inimesel läheb justkui pilt eest ära ja me koputame ravimitega. Need aga löövad aju biokeemia segamini, ning siis tuleb segaduses leida uus tasakaal.
Aju on oma peente närvivõrkudega väga spetsiifiline organ, kuid ravimid on robustsed.
Kalda täpsustas, et jutu mõte on see, et ravimitel ja muudel keemilistel ühenditel on omad halvad küljed. Aju on oma peente närvivõrkudega väga spetsiifiline organ, kuid ravimid on robustsed.
### Response:
Tartu Ülikooli teadlased otsivad ravimisõltuvuse vastu toimivaid lahendusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on ühtlasi Briti lahtiste rekordiga, sest 129 löögiga pole kahe päeva järel veel ükski mängija olnud. Senist rekordit jagasid 130 löögiga Nick Faldo (1992) ja Brandt Snedeker (2012).
Maailma edetabelis 13. kohta hoidva Oosthuizeni edu pole siiski väga suur, sest ameeriklased Collin Morikawa ja Jordan Spieth kaotavad talle vastavalt kahe ja kolme löögiga. Nelja löögi kaugusel on kolm meest: Dylan Frittelli, Dustin Johnson ja Scottie Scheffler.
Parima britina jagab Andy Sullivan seitsmendat kohta. Tema läbis nii neljapäeval kui ka reedel rajad tulemusega kolm alla par 'i ehk kokkuvõttes kaotab ta 38-aastasele Oosthuizenile viie löögiga.
Kahe päeva järel pääses jätkama 77 meest, kes läbisid raja vähemalt 141 löögiga ehk ühega üle par 'i. Turniiri endisest võitjatest jäid välja Francesco Molinari, Henrik Stenson, Stewart Cink, Ernie Els, Darren Clarke ja Phil Mickelson. | Lõuna-aafriklane on golfi suurturniiril rekordilises hoos | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on ühtlasi Briti lahtiste rekordiga, sest 129 löögiga pole kahe päeva järel veel ükski mängija olnud. Senist rekordit jagasid 130 löögiga Nick Faldo (1992) ja Brandt Snedeker (2012).
Maailma edetabelis 13. kohta hoidva Oosthuizeni edu pole siiski väga suur, sest ameeriklased Collin Morikawa ja Jordan Spieth kaotavad talle vastavalt kahe ja kolme löögiga. Nelja löögi kaugusel on kolm meest: Dylan Frittelli, Dustin Johnson ja Scottie Scheffler.
Parima britina jagab Andy Sullivan seitsmendat kohta. Tema läbis nii neljapäeval kui ka reedel rajad tulemusega kolm alla par 'i ehk kokkuvõttes kaotab ta 38-aastasele Oosthuizenile viie löögiga.
Kahe päeva järel pääses jätkama 77 meest, kes läbisid raja vähemalt 141 löögiga ehk ühega üle par 'i. Turniiri endisest võitjatest jäid välja Francesco Molinari, Henrik Stenson, Stewart Cink, Ernie Els, Darren Clarke ja Phil Mickelson.
### Response:
Lõuna-aafriklane on golfi suurturniiril rekordilises hoos |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Grupifinišiga kulmineerunud etapil triumfeeris teist päeva järjest norralane Tord Gudmestad (Coop; 3:32.43), kellele järgnesid tšehhid Tomaš Barta (Topforex - ATT Investments) ja Alois Kankovsky (Elkov - Kasper). Võitjaga sama aja said 88 rattameest.
Gudmestad kerkis liidriks ka kokkuvõttes, kuigi kaasmaalasel Eirik Lunderil (Coop) on sama aeg. Roos tõusis 47. positsioonilt 37. kohale, kaotades Gudmestadile kolme minuti ja seitsme sekundiga.
Dookola Mazowska velotuur lõppeb laupäeval. | Eesti jalgrattur mahtus Poolas kümne hulka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Grupifinišiga kulmineerunud etapil triumfeeris teist päeva järjest norralane Tord Gudmestad (Coop; 3:32.43), kellele järgnesid tšehhid Tomaš Barta (Topforex - ATT Investments) ja Alois Kankovsky (Elkov - Kasper). Võitjaga sama aja said 88 rattameest.
Gudmestad kerkis liidriks ka kokkuvõttes, kuigi kaasmaalasel Eirik Lunderil (Coop) on sama aeg. Roos tõusis 47. positsioonilt 37. kohale, kaotades Gudmestadile kolme minuti ja seitsme sekundiga.
Dookola Mazowska velotuur lõppeb laupäeval.
### Response:
Eesti jalgrattur mahtus Poolas kümne hulka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suletud uste taga toimunud briifingul liikmesriikidele sõnastas WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus viis prioriteeti uurimise järgmise faasi tarvis.
Muu hulgas nimetas ta "auditeid asjaomastes laborites ja uurimisasutustes, mis tegutsevad piirkonnas, kus 2019. aasta detsembris tuvastati esimesed inimestega seotud juhtumid".
Samuti soovitas ta keskenduda "uuringutele, mis seavad esikohale geograafilised piirkonnad, kus SARS CoV-2 levis kõige varem".
Ta kutsus ka täiendavalt uurima loomaturge Hiina Wuhani linnas ja selle ümbruses, kus COVID-19 esmakordselt tuvastati.
ÜRO terviseamet on üha suurema surve all korraldada COVID-19 päritolu uus ja põhjalikum uurimine.
WHO-l õnnestus saata sõltumatute ja rahvusvaheliste ekspertide meeskond Wuhani alles jaanuaris, enam kui aasta pärast seda, kui COVID-19 esmakordselt seal 2019. aasta lõpus välja ilmus, et aidata Hiina kolleegidel pandeemia tekkepõhjust uurida.
Kaua veninud aruanne pärast uurimise esimest etappi avaldati märtsi lõpus, kuid selles polnud kindlaid järeldusi selle kohta, kuidas Covidi põhjustanud viirus esmakordselt inimesele kandus. | WHO soovib Covidi uurimise järgmises etapis Hiina laborite auditit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suletud uste taga toimunud briifingul liikmesriikidele sõnastas WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus viis prioriteeti uurimise järgmise faasi tarvis.
Muu hulgas nimetas ta "auditeid asjaomastes laborites ja uurimisasutustes, mis tegutsevad piirkonnas, kus 2019. aasta detsembris tuvastati esimesed inimestega seotud juhtumid".
Samuti soovitas ta keskenduda "uuringutele, mis seavad esikohale geograafilised piirkonnad, kus SARS CoV-2 levis kõige varem".
Ta kutsus ka täiendavalt uurima loomaturge Hiina Wuhani linnas ja selle ümbruses, kus COVID-19 esmakordselt tuvastati.
ÜRO terviseamet on üha suurema surve all korraldada COVID-19 päritolu uus ja põhjalikum uurimine.
WHO-l õnnestus saata sõltumatute ja rahvusvaheliste ekspertide meeskond Wuhani alles jaanuaris, enam kui aasta pärast seda, kui COVID-19 esmakordselt seal 2019. aasta lõpus välja ilmus, et aidata Hiina kolleegidel pandeemia tekkepõhjust uurida.
Kaua veninud aruanne pärast uurimise esimest etappi avaldati märtsi lõpus, kuid selles polnud kindlaid järeldusi selle kohta, kuidas Covidi põhjustanud viirus esmakordselt inimesele kandus.
### Response:
WHO soovib Covidi uurimise järgmises etapis Hiina laborite auditit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedese etapi võitis sakslane Ronny Ackermann (Bora - Hansgrohe; 4:08.34), kes oli grupifinišis parem itaallasest Jonathan Milanist (Bahrain - Victorious) ja prantslasest Rudy Barbierist (Israel Start-Up Nation).
Kangert lõpetas seltskonnas, kes kaotas Ackermannile 42 sekundiga. Finišiprotokolli läks kirja 74. koht.
Kokkuvõttes jätkab velotuuri üldliidrina itaallane Diego Ulissi (UAE-Team Emirates), teiseks kerkis belglane Sep Vanmarcke (Israel Start-Up Nation) ja kolmandaks itaallane Giovanni Aleotti (Bora - Hansgrohe). Mõlemad jäävad liidrist kuue sekundi kaugusele.
Kuue positsiooni võrra kõrgemale kerkinud Kangert on 38. ning kaotab Ulissile kahe minuti ja kolme sekundiga.
Mitmepäevasõit lõppeb pühapäeval. | Kangert parandas Sardiinias positsiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedese etapi võitis sakslane Ronny Ackermann (Bora - Hansgrohe; 4:08.34), kes oli grupifinišis parem itaallasest Jonathan Milanist (Bahrain - Victorious) ja prantslasest Rudy Barbierist (Israel Start-Up Nation).
Kangert lõpetas seltskonnas, kes kaotas Ackermannile 42 sekundiga. Finišiprotokolli läks kirja 74. koht.
Kokkuvõttes jätkab velotuuri üldliidrina itaallane Diego Ulissi (UAE-Team Emirates), teiseks kerkis belglane Sep Vanmarcke (Israel Start-Up Nation) ja kolmandaks itaallane Giovanni Aleotti (Bora - Hansgrohe). Mõlemad jäävad liidrist kuue sekundi kaugusele.
Kuue positsiooni võrra kõrgemale kerkinud Kangert on 38. ning kaotab Ulissile kahe minuti ja kolme sekundiga.
Mitmepäevasõit lõppeb pühapäeval.
### Response:
Kangert parandas Sardiinias positsiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Soovime teha Peruuga koostööd nii kahepoolselt kui rahvusvahelistes organisatsioonides," ütles Eigla. Ta lisas, et näeb koostööpotentsiaali digivaldkonnis, samuti küberteemadel.
"Suhete dünaamilisemaks muutmiseks on vaja täiendada kahepoolsete lepingute baasi, edendada kaubavahetust ja arendada kultuurisuhteid," sõnas suursaadik.
Eigla on välisministeeriumis erinevatel ametikohtadel töötanud alates aastast 1999. Välisteenistuses on ta olnud Eesti suursaatkonnas Roomas, Lissabonis ning erimissioonil Brasiilias. Ta on lõpetanud Eesti Humanitaarinstituudi romanistika erialal ning täiendanud end Firenze Ülikoolis.
Eigla on ühtlasi mitteresideeriv Eesti suursaadik Colombias. | Eesti suursaadik Peruus andis üle volikirja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Soovime teha Peruuga koostööd nii kahepoolselt kui rahvusvahelistes organisatsioonides," ütles Eigla. Ta lisas, et näeb koostööpotentsiaali digivaldkonnis, samuti küberteemadel.
"Suhete dünaamilisemaks muutmiseks on vaja täiendada kahepoolsete lepingute baasi, edendada kaubavahetust ja arendada kultuurisuhteid," sõnas suursaadik.
Eigla on välisministeeriumis erinevatel ametikohtadel töötanud alates aastast 1999. Välisteenistuses on ta olnud Eesti suursaatkonnas Roomas, Lissabonis ning erimissioonil Brasiilias. Ta on lõpetanud Eesti Humanitaarinstituudi romanistika erialal ning täiendanud end Firenze Ülikoolis.
Eigla on ühtlasi mitteresideeriv Eesti suursaadik Colombias.
### Response:
Eesti suursaadik Peruus andis üle volikirja |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.