instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selle nädala alguses esitasid Saksamaa, Prantsusmaa ja Austria ühise kavandi, mis peaks tõhustama terrorismivastast võitlust Euroopas. Tegemist oli reaktsiooniga sellel aastal toimunud islamistide rünnakutele Pariisis, Nizzas ja Viinis.
11-lehelises plaanis olid sellised punktid, nagu suurendada seadusi, mis lubaksid võimudel paremini lugeda krüpteeritud sõnumeid ja karistada migrante, kes keelduvad integreerumast.
Deklaratsiooni eesmärgiks on näidata, et Euroopa Liit on ühtne küsimustes, mis puudutab sekularismi ja usuvabadust.
Diplomaatilisi probleeme on tekitanud Brüsseli kasvav mõjuvõim, kuna traditsiooniliselt on terrorismiga võideldud rahvusriikide tasandil.
Euroopa Liidus vastuolusid põhjustanud terrorismivastane deklaratsioon saab muudetud kujul reedel rahvusriikide sise-ja justiitsministrite poolt siiski kinnitatud. | EL-is puudub konsensus terrorismivastase võitluse küsimuses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selle nädala alguses esitasid Saksamaa, Prantsusmaa ja Austria ühise kavandi, mis peaks tõhustama terrorismivastast võitlust Euroopas. Tegemist oli reaktsiooniga sellel aastal toimunud islamistide rünnakutele Pariisis, Nizzas ja Viinis.
11-lehelises plaanis olid sellised punktid, nagu suurendada seadusi, mis lubaksid võimudel paremini lugeda krüpteeritud sõnumeid ja karistada migrante, kes keelduvad integreerumast.
Deklaratsiooni eesmärgiks on näidata, et Euroopa Liit on ühtne küsimustes, mis puudutab sekularismi ja usuvabadust.
Diplomaatilisi probleeme on tekitanud Brüsseli kasvav mõjuvõim, kuna traditsiooniliselt on terrorismiga võideldud rahvusriikide tasandil.
Euroopa Liidus vastuolusid põhjustanud terrorismivastane deklaratsioon saab muudetud kujul reedel rahvusriikide sise-ja justiitsministrite poolt siiski kinnitatud.
### Response:
EL-is puudub konsensus terrorismivastase võitluse küsimuses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel aastal istus Austraalia koondise peatreeneritoolile Brett Brown, kuid koroonapandeemia ja Tokyo OM-i edasilükkumise tõttu pani ta oktoobris ameti maha.
Reedel nimetas Austraalia korvpalliliit uueks peatreeneriks Brian Goorjiani, kes oli samas ametis ka aastatel 2001-08. Ateena olümpial sai koondis tema juhendamisel üheksanda koha, neli aastat hiljem oldi Pekingis seitsmendad. 2008. aasta turniiril kuulusid koondisesse ka Andrew Bogut, Patty Mills ja Joe Ingles, kes on tõenäoliselt meeskonna rivistuses ka järgmisel suvel Tokyos.
Austraalia koondis on neljal OM-il jõudnud poolfinaali ja mängis nelja parema seas ka mullusel MM-il, kuid medalit pole seni saavutatud. Boguti jt. põlvkonna jaoks on Tokyo mängud viimaseks võimaluseks olümpiapjedestaalil seista, aga selle juhtumiseks loodetakse, et meeskonnaga liitub Philadelphia 76ersi staar Ben Simmons.
Melbourne'is sirgunud Simmons debüteeris Austraalia koondise eest juba 16-aastasena, ent jäi 2014. aasta MM-koondisest välja. 2016. aastal loobus ta OM-ist, et keskenduda oma debüüthooajaks NBA-s, seejärel teatas Simmons, et soovib Austraaliat 2019. aasta MM-il esindada, kuid loobus pärast Philadelphiaga uue lepingu sõlmimist siiski koondisest.
"Ben on minu prioriteetide nimekirjas väga kõrgel," rääkis Goorjian reedel Austraalia meediale. "Ta on fenomenaalne mängija ja oleks meile OM-il suurepäraseks lisanduseks. Ta on pusletükk, kes tähendaks meile kui medalinõudlejatele palju. Võtan temaga kindlasti ühendust." | Suurelt unistav Austraalia korvpallikoondis lõi käed tuttava treeneriga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel aastal istus Austraalia koondise peatreeneritoolile Brett Brown, kuid koroonapandeemia ja Tokyo OM-i edasilükkumise tõttu pani ta oktoobris ameti maha.
Reedel nimetas Austraalia korvpalliliit uueks peatreeneriks Brian Goorjiani, kes oli samas ametis ka aastatel 2001-08. Ateena olümpial sai koondis tema juhendamisel üheksanda koha, neli aastat hiljem oldi Pekingis seitsmendad. 2008. aasta turniiril kuulusid koondisesse ka Andrew Bogut, Patty Mills ja Joe Ingles, kes on tõenäoliselt meeskonna rivistuses ka järgmisel suvel Tokyos.
Austraalia koondis on neljal OM-il jõudnud poolfinaali ja mängis nelja parema seas ka mullusel MM-il, kuid medalit pole seni saavutatud. Boguti jt. põlvkonna jaoks on Tokyo mängud viimaseks võimaluseks olümpiapjedestaalil seista, aga selle juhtumiseks loodetakse, et meeskonnaga liitub Philadelphia 76ersi staar Ben Simmons.
Melbourne'is sirgunud Simmons debüteeris Austraalia koondise eest juba 16-aastasena, ent jäi 2014. aasta MM-koondisest välja. 2016. aastal loobus ta OM-ist, et keskenduda oma debüüthooajaks NBA-s, seejärel teatas Simmons, et soovib Austraaliat 2019. aasta MM-il esindada, kuid loobus pärast Philadelphiaga uue lepingu sõlmimist siiski koondisest.
"Ben on minu prioriteetide nimekirjas väga kõrgel," rääkis Goorjian reedel Austraalia meediale. "Ta on fenomenaalne mängija ja oleks meile OM-il suurepäraseks lisanduseks. Ta on pusletükk, kes tähendaks meile kui medalinõudlejatele palju. Võtan temaga kindlasti ühendust."
### Response:
Suurelt unistav Austraalia korvpallikoondis lõi käed tuttava treeneriga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimase ööpöevaga suri koroonaviirusest põhjustatud COVID-19 tõttu Leedus üheksa inimest.
Kokku on Leedus registreeritud 31 878 nakatumist, 253 inimest on haiguse tõttu surnud, 94 nakatunut on surnud teistesse haigustesse.
Leedu terviseameti (NVSC) teatel tuvastati 490 nakatunut Vilniuse maakonnas, 343 Kaunase, 319 Klaipeda, 290 Šiauliai, 134 Marijampole, 129 in Panevežyse, 108 Telšiai, 99 Taurage, 80 Alytuse, 52 Utena counties maakonnas. 19 juhtumi osas ei ole selle kandja elukoht teada.
Uus rekord ka Venemaal
Venemaal registreeriti viimase ööpäevaga 21 983 uut nakatumist, mis on samuti kõrgeim näitaja alates pandeemia algusest. Ööpäeva jooksul suri COVID-19 tõttu 411 haiget.
Jätkuvalt teeb viirus suurimat laastamistööd Moskva, kus registreeriti 5974 uut nakatumist ning 70 surma.
Kokku on Venemaal pandeemia algusest ametlikult registreeritud 1 880 551 nakatumist ja 32 443 koroonasurma.
Rootsis rekordiline arv nakatunuid
Uute nakatunute ööpäevasest rekordist teatas reedel ka Rootsi. Riigi terviseameti andmeil tuvastati viimase 24 tunniga 5990 uut nakkusekandjat, mis on suurim arv alates pandeemia algusest kevadel.
Eelmine nakatumiste rekord registreeriti samuti novembris, kui ühe päevaga tuvastati 4697 uut nakatunut.
Viimase ööpevaga suri COVID-19 tõttu Rootsis 42 inimest, kokku on riigis viiruse tõttu elu jätnud 6164 inimest.
Lätis 455 nakatunut
Lätis registreeriti viimase ööpevaga 455 koroonaviirusega nakatumist, COVID-19 tõttu suri üheksa inimest, teatas riigi haiguste ennetamise ja kontrolli amet (SPCC) reedel.
Üks surnutest oli vanuses 45-50 eluaastat, kolm vanuserühmas 65-75, kaks 75-85 ja kolm vanemad kui 85 eluaastat.
Viimase ööpäevaga viidi COVID-19 tõttu haiglasse 39 inimest. Kokku on viiruse tõttu haiglas 318 inimest, neist 15 raskes seisundis.
Viimase 24 tunniga tehti 6734 koroonaviiruse testi, positiivsete testide osakaal oli 6,8 protsenti. Arvatakse, et kui positiivsete testide osakaal ületab nelja protsenti, võib haiguse levikut riigis pidada kiireks ja kontrollimatuks, märkis Läti ringhääling LSM.lv.
Lätis on pandeemia algusest registreeritud 9836 koroonaviirusega nakatumist.
Soomes 316 nakatunut
Soomes tuvastatai viimase ööpäevaga 316 uut koroonaviirusega nakatunut.
Ligi pooled nakatunud - 167 inimest - elavad Helsingi ja Uusimaa haiglapiirkonnas, 63 nakatunut tuli juurde Lõuna-Savo ja 24 Edela-Soome haiglapiirkonda.
Soomes on kokku registreeritud 18858 koroonaviirusega nakatumist, haiglas on COVID-19-ga 58 inimest, neist 15 on intensiivravis. Pandeemia algusest on COVID-19 tõttu surnud 369 inimest. | Leedus, Rootsis ja Venemaal uus nakatumiste rekord | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimase ööpöevaga suri koroonaviirusest põhjustatud COVID-19 tõttu Leedus üheksa inimest.
Kokku on Leedus registreeritud 31 878 nakatumist, 253 inimest on haiguse tõttu surnud, 94 nakatunut on surnud teistesse haigustesse.
Leedu terviseameti (NVSC) teatel tuvastati 490 nakatunut Vilniuse maakonnas, 343 Kaunase, 319 Klaipeda, 290 Šiauliai, 134 Marijampole, 129 in Panevežyse, 108 Telšiai, 99 Taurage, 80 Alytuse, 52 Utena counties maakonnas. 19 juhtumi osas ei ole selle kandja elukoht teada.
Uus rekord ka Venemaal
Venemaal registreeriti viimase ööpäevaga 21 983 uut nakatumist, mis on samuti kõrgeim näitaja alates pandeemia algusest. Ööpäeva jooksul suri COVID-19 tõttu 411 haiget.
Jätkuvalt teeb viirus suurimat laastamistööd Moskva, kus registreeriti 5974 uut nakatumist ning 70 surma.
Kokku on Venemaal pandeemia algusest ametlikult registreeritud 1 880 551 nakatumist ja 32 443 koroonasurma.
Rootsis rekordiline arv nakatunuid
Uute nakatunute ööpäevasest rekordist teatas reedel ka Rootsi. Riigi terviseameti andmeil tuvastati viimase 24 tunniga 5990 uut nakkusekandjat, mis on suurim arv alates pandeemia algusest kevadel.
Eelmine nakatumiste rekord registreeriti samuti novembris, kui ühe päevaga tuvastati 4697 uut nakatunut.
Viimase ööpevaga suri COVID-19 tõttu Rootsis 42 inimest, kokku on riigis viiruse tõttu elu jätnud 6164 inimest.
Lätis 455 nakatunut
Lätis registreeriti viimase ööpevaga 455 koroonaviirusega nakatumist, COVID-19 tõttu suri üheksa inimest, teatas riigi haiguste ennetamise ja kontrolli amet (SPCC) reedel.
Üks surnutest oli vanuses 45-50 eluaastat, kolm vanuserühmas 65-75, kaks 75-85 ja kolm vanemad kui 85 eluaastat.
Viimase ööpäevaga viidi COVID-19 tõttu haiglasse 39 inimest. Kokku on viiruse tõttu haiglas 318 inimest, neist 15 raskes seisundis.
Viimase 24 tunniga tehti 6734 koroonaviiruse testi, positiivsete testide osakaal oli 6,8 protsenti. Arvatakse, et kui positiivsete testide osakaal ületab nelja protsenti, võib haiguse levikut riigis pidada kiireks ja kontrollimatuks, märkis Läti ringhääling LSM.lv.
Lätis on pandeemia algusest registreeritud 9836 koroonaviirusega nakatumist.
Soomes 316 nakatunut
Soomes tuvastatai viimase ööpäevaga 316 uut koroonaviirusega nakatunut.
Ligi pooled nakatunud - 167 inimest - elavad Helsingi ja Uusimaa haiglapiirkonnas, 63 nakatunut tuli juurde Lõuna-Savo ja 24 Edela-Soome haiglapiirkonda.
Soomes on kokku registreeritud 18858 koroonaviirusega nakatumist, haiglas on COVID-19-ga 58 inimest, neist 15 on intensiivravis. Pandeemia algusest on COVID-19 tõttu surnud 369 inimest.
### Response:
Leedus, Rootsis ja Venemaal uus nakatumiste rekord |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 41-aastane Avram on olnud FIFA kategooria kohtunik alates 2010. aastast ning on aastate jooksul teenindanud lisaks kohalikule kõrgliigale veel A-koondiste kohtumisi, eurosarjade heitluseid ning olnud õigusemõistjaks noortekoondiste EM-finaalturniiridel. Pühapäevane mäng on talle viimane rahvusvaheline matš FIFA kategooria kohtunikuna.
Eesti jaoks on ta tuttav 2018. aastast, kui ta oli kohtunik Eesti – Maroko maavõistlusel A. Le Coq Arenal.
Põhja-Makedoonia – Eesti kohtumisel on abikohtunikeks Valentin Avram ja Cristian Orbulet. Neljas kohtunik on Iulian Calin (kõik Rumeenia).
Pühapäevane kohtumine algab Eesti aja järgi kell 16.00. Mängust teeb otseülekande ETV.
Põhja-Makedoonia tuleb mängule hea emotsiooni pealt, sest neljapäeva õhtul alistati play-off mängus Gruusia, mis tähendab, et esmakordselt kindlustati koht 2021. aastal toimuval EM-finaalturniiril.
Eesti koondise pühapäevane vastane on C-liiga alagrupiliider kuue punktiga. Sama punktisummaga on teisel kohal Gruusia ning Armeenia on viie punktiga kolmas.
Sel nädalavahetusel on tähtsaid ülesandeid täitmas ka Eesti ametnikud. Laupäevase Malta – Andorra Rahvuste liiga mängu delegaat on Oleg Harlamov. Pühapäeval Bukarestis toimuva Rumeenia – Norra kohtumise kohtunike vaatleja on Uno Tutk, kes jälgib Türgi kohtunikebrigaadi tegutsemist. Mängu kohtunik on Ali Palabiyik. | Eesti pühapäevane mäng on Rumeenia kohtunikule viimaseks FIFA matšiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
41-aastane Avram on olnud FIFA kategooria kohtunik alates 2010. aastast ning on aastate jooksul teenindanud lisaks kohalikule kõrgliigale veel A-koondiste kohtumisi, eurosarjade heitluseid ning olnud õigusemõistjaks noortekoondiste EM-finaalturniiridel. Pühapäevane mäng on talle viimane rahvusvaheline matš FIFA kategooria kohtunikuna.
Eesti jaoks on ta tuttav 2018. aastast, kui ta oli kohtunik Eesti – Maroko maavõistlusel A. Le Coq Arenal.
Põhja-Makedoonia – Eesti kohtumisel on abikohtunikeks Valentin Avram ja Cristian Orbulet. Neljas kohtunik on Iulian Calin (kõik Rumeenia).
Pühapäevane kohtumine algab Eesti aja järgi kell 16.00. Mängust teeb otseülekande ETV.
Põhja-Makedoonia tuleb mängule hea emotsiooni pealt, sest neljapäeva õhtul alistati play-off mängus Gruusia, mis tähendab, et esmakordselt kindlustati koht 2021. aastal toimuval EM-finaalturniiril.
Eesti koondise pühapäevane vastane on C-liiga alagrupiliider kuue punktiga. Sama punktisummaga on teisel kohal Gruusia ning Armeenia on viie punktiga kolmas.
Sel nädalavahetusel on tähtsaid ülesandeid täitmas ka Eesti ametnikud. Laupäevase Malta – Andorra Rahvuste liiga mängu delegaat on Oleg Harlamov. Pühapäeval Bukarestis toimuva Rumeenia – Norra kohtumise kohtunike vaatleja on Uno Tutk, kes jälgib Türgi kohtunikebrigaadi tegutsemist. Mängu kohtunik on Ali Palabiyik.
### Response:
Eesti pühapäevane mäng on Rumeenia kohtunikule viimaseks FIFA matšiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuringu autorid ütlevad, et laste pikkus ja kehakaal on olulised näitajad, sest need peegeldavad toiduainete kättesaadavust ja laste elukeskkonda. Kooliealiste laste pikkus on osaliselt seotud kehva toitumisega. Maailma eri piirkondades võib seetõttu 19-aastaste laste keskmine pikkus erineda lausa 20 sentimeetri jagu.
Kõige pikemad 19-aastased noored elavad uuringu tulemuste kohaselt Kirde ja Kesk-Euroopas. Seejuures kõige lühemad samavanused noored elavad Kagu-Aasias, Ladina-Ameerikas ja Ida-Aafrikas.
19-aastane poiss Laosest on keskmiselt sama pikk (162,8 cm) kui 13-aastane Hollandis elav noormees. 19-aastane tütarlaps, kes elab Guatemalas, Bangladeshis, Nepaalis ja Ida-Timoris, on keskmiselt sama pikk (152 cm) kui 11-aastane Hollandi tüdruk. Viimase 35 aasta jooksul on laste keskmine pikkus enim kasvanud Hiinas ja Lõuna-Koreas.
Uuringu valmimisele aitasid kaasa ka mitmed Eesti teadlased ja spetsialistid. Tervise arengu instituudi toitumisuuringute osakonna juhataja Eha Nurk ütles, et inimese pikkuse määrab eelkõige geneetiline baas. "Arvatakse, et DNA mõju on umbes 80 protsenti. Seega ei ole meil endil väga palju võimalusi, kasvamist mõjutada. Kuid teatud osa laste kasvamisel on tervislikul – mitmekülgsel ja tasakaalustatud – toitumisel kindlasti," märkis ta.
Nurk lisas, et peale toitumise mõjutavad teatud määral kasvamist uni ja kehaline aktiivsus. Õues mängimine ja treeningutel käimine toetavad luude tervist, tihedust ja tugevust. Une ajal vabanevad aga hormoonid, mis reguleerivad kasvu, mistõttu on piisav uni lastel ja teismelistel samuti väga olulise tähtsusega.
Uuringus käsitleti ka laste kehamassiindeksit. Kõige suurema kehamassiindeksiga vanemad teismelised elavad Vaikse Ookeani saartel, Lähis-Idas, USA-s ja Uus-Meremaal. Seejuures kõige madalam kehamassiindeks on Lõuna-Aasias, Indias ja Bangladeshis elavatel 19-aastastel noortel.
Nurk mainis, et võrreldes teiste maailma riikidega oleme kehamassiindeksi poolest enam-vähem keskel, tüdrukud pisut paremas seisus kui poisid.
"Me kuulume nende riikide hulka, kus kuni kooliminekuni kasvavad lapsed üldjuhul normaalselt ja probleemid ülemäärase kehakaaluga algavadki vahetult enne kooliiga ja suurenevad vanusega: esimese klassi lastest on ülekaaluline või rasvunud iga neljas laps, teismeeas aga juba iga kolmas," lausus Nurk ja lisas, et sooline erinevus kehamassiindeksi suhtes jätkub elukaare vältel, kui meeste hulgas on 25. eluaastaks ülekaaluline iga teine, siis naiste puhul avaldub see 40. eluaastates.
Ajakirjas The Lancet avaldatud uuringus analüüsisid teadlased 65 miljoni lapse ja nooruki andmeid vanuses 5–19 eluaastat. Teadlased analüüsisid rohkem kui 2000 teadustööd, mis on avaldatud 1985 aastast kuni 2019. aastani. | Eesti noormehed on pikkuselt maailmas kolmandal kohal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuringu autorid ütlevad, et laste pikkus ja kehakaal on olulised näitajad, sest need peegeldavad toiduainete kättesaadavust ja laste elukeskkonda. Kooliealiste laste pikkus on osaliselt seotud kehva toitumisega. Maailma eri piirkondades võib seetõttu 19-aastaste laste keskmine pikkus erineda lausa 20 sentimeetri jagu.
Kõige pikemad 19-aastased noored elavad uuringu tulemuste kohaselt Kirde ja Kesk-Euroopas. Seejuures kõige lühemad samavanused noored elavad Kagu-Aasias, Ladina-Ameerikas ja Ida-Aafrikas.
19-aastane poiss Laosest on keskmiselt sama pikk (162,8 cm) kui 13-aastane Hollandis elav noormees. 19-aastane tütarlaps, kes elab Guatemalas, Bangladeshis, Nepaalis ja Ida-Timoris, on keskmiselt sama pikk (152 cm) kui 11-aastane Hollandi tüdruk. Viimase 35 aasta jooksul on laste keskmine pikkus enim kasvanud Hiinas ja Lõuna-Koreas.
Uuringu valmimisele aitasid kaasa ka mitmed Eesti teadlased ja spetsialistid. Tervise arengu instituudi toitumisuuringute osakonna juhataja Eha Nurk ütles, et inimese pikkuse määrab eelkõige geneetiline baas. "Arvatakse, et DNA mõju on umbes 80 protsenti. Seega ei ole meil endil väga palju võimalusi, kasvamist mõjutada. Kuid teatud osa laste kasvamisel on tervislikul – mitmekülgsel ja tasakaalustatud – toitumisel kindlasti," märkis ta.
Nurk lisas, et peale toitumise mõjutavad teatud määral kasvamist uni ja kehaline aktiivsus. Õues mängimine ja treeningutel käimine toetavad luude tervist, tihedust ja tugevust. Une ajal vabanevad aga hormoonid, mis reguleerivad kasvu, mistõttu on piisav uni lastel ja teismelistel samuti väga olulise tähtsusega.
Uuringus käsitleti ka laste kehamassiindeksit. Kõige suurema kehamassiindeksiga vanemad teismelised elavad Vaikse Ookeani saartel, Lähis-Idas, USA-s ja Uus-Meremaal. Seejuures kõige madalam kehamassiindeks on Lõuna-Aasias, Indias ja Bangladeshis elavatel 19-aastastel noortel.
Nurk mainis, et võrreldes teiste maailma riikidega oleme kehamassiindeksi poolest enam-vähem keskel, tüdrukud pisut paremas seisus kui poisid.
"Me kuulume nende riikide hulka, kus kuni kooliminekuni kasvavad lapsed üldjuhul normaalselt ja probleemid ülemäärase kehakaaluga algavadki vahetult enne kooliiga ja suurenevad vanusega: esimese klassi lastest on ülekaaluline või rasvunud iga neljas laps, teismeeas aga juba iga kolmas," lausus Nurk ja lisas, et sooline erinevus kehamassiindeksi suhtes jätkub elukaare vältel, kui meeste hulgas on 25. eluaastaks ülekaaluline iga teine, siis naiste puhul avaldub see 40. eluaastates.
Ajakirjas The Lancet avaldatud uuringus analüüsisid teadlased 65 miljoni lapse ja nooruki andmeid vanuses 5–19 eluaastat. Teadlased analüüsisid rohkem kui 2000 teadustööd, mis on avaldatud 1985 aastast kuni 2019. aastani.
### Response:
Eesti noormehed on pikkuselt maailmas kolmandal kohal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inglismaa esiliigas Preston North Endis leiba teeniv 25-aastane Browne mängis Wembley staadionil Inglismaa vastu kõik 90 minutit, aga peab nüüd pühapäeval Cardiffis toimuva Rahvuste liiga kohtumise Walesi vastu vahele jätma.
"Mängija on ülejäänud grupist isoleeritud ja UEFA on olukorrast teadlik," sõnas Iirimaa jalgpalliliit pressiteate vahendusel, lisades, et ülejäänud võistkonna proovid osutusid negatiivseks.
Inglismaa läks mängu Harry Maguire'i 18. ja Jadon Sancho 31. minuti väravate järel poolajaks 2:0 juhtima, lõppskoori 3:0 vormistas Dominic Calvert-Lewin 56. minutil penaltist. Enne neljapäeva võitis Inglismaa Iirimaad viimati 1985. aastal, vahepealses kuues mängus ei suudetud enamat viigist ja 1995. aastal toimunud sõprusmäng jäeti fännide märatsemise tõttu pooleli. | Inglismaa vastu 90 minutit mänginud iirlane andis positiivse koroonaproovi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inglismaa esiliigas Preston North Endis leiba teeniv 25-aastane Browne mängis Wembley staadionil Inglismaa vastu kõik 90 minutit, aga peab nüüd pühapäeval Cardiffis toimuva Rahvuste liiga kohtumise Walesi vastu vahele jätma.
"Mängija on ülejäänud grupist isoleeritud ja UEFA on olukorrast teadlik," sõnas Iirimaa jalgpalliliit pressiteate vahendusel, lisades, et ülejäänud võistkonna proovid osutusid negatiivseks.
Inglismaa läks mängu Harry Maguire'i 18. ja Jadon Sancho 31. minuti väravate järel poolajaks 2:0 juhtima, lõppskoori 3:0 vormistas Dominic Calvert-Lewin 56. minutil penaltist. Enne neljapäeva võitis Inglismaa Iirimaad viimati 1985. aastal, vahepealses kuues mängus ei suudetud enamat viigist ja 1995. aastal toimunud sõprusmäng jäeti fännide märatsemise tõttu pooleli.
### Response:
Inglismaa vastu 90 minutit mänginud iirlane andis positiivse koroonaproovi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Roskosmos teatas, et viimasel ajal on märgata suurenenud huvi kosmoseteemade vastu ning koos sellega erinevate kosmose-teemaliste toodete turuletoomist. Ehkki mõnede selliste algatustega teeb Vene kosmoseagentuur koostööd, siis paljudel juhtudel on näha, kuidas kõigile tuntud sümboleid ja märke kasutatakse seadusevastaselt. Seepärast alustas Roskosmos selliste sümbolite registreerimist enda nimele ning samuti astub samme rikkumiste ärahoidmiseks.
Vene kosmoseettevõte teatas, et algatas mitmete ajalooliste märkide ja tunnuslausete seaduse kaitse alla võtmise, kuid ei täpsustanud muid peale "Pojehali!"
"Vaatamata ajaloolisele seotusele ei saa mitte kõik sümbolid ega näidised kaubamärgi staatust ega neid ka vabalt kosmose- ja raketitehnoloogia populariseerimiseks kasutada, kuna need juba on erinevate ettevõtete ja isikute poolt kaubamärkideks registreeritud," tõdes Roskosmos.
Gagarini 12. aprillil 1961. aastal kosmoselaeva Vostok-12 pardal öeldud sõna on saanud Venemaa jaoks uue, kosmoseajastu sümboliks. | Vene kosmoseagentuur võtab Gagarini öeldud "Pojehali!" kaitse alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Roskosmos teatas, et viimasel ajal on märgata suurenenud huvi kosmoseteemade vastu ning koos sellega erinevate kosmose-teemaliste toodete turuletoomist. Ehkki mõnede selliste algatustega teeb Vene kosmoseagentuur koostööd, siis paljudel juhtudel on näha, kuidas kõigile tuntud sümboleid ja märke kasutatakse seadusevastaselt. Seepärast alustas Roskosmos selliste sümbolite registreerimist enda nimele ning samuti astub samme rikkumiste ärahoidmiseks.
Vene kosmoseettevõte teatas, et algatas mitmete ajalooliste märkide ja tunnuslausete seaduse kaitse alla võtmise, kuid ei täpsustanud muid peale "Pojehali!"
"Vaatamata ajaloolisele seotusele ei saa mitte kõik sümbolid ega näidised kaubamärgi staatust ega neid ka vabalt kosmose- ja raketitehnoloogia populariseerimiseks kasutada, kuna need juba on erinevate ettevõtete ja isikute poolt kaubamärkideks registreeritud," tõdes Roskosmos.
Gagarini 12. aprillil 1961. aastal kosmoselaeva Vostok-12 pardal öeldud sõna on saanud Venemaa jaoks uue, kosmoseajastu sümboliks.
### Response:
Vene kosmoseagentuur võtab Gagarini öeldud "Pojehali!" kaitse alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kahjuks ei löö ma algaval suusahooajal kaasa," teatas 2019. aastal nii MK-sarja kui Tour de Ski võitnud Östberg sponsoritele saadetud reedeses kirjas. "Sellest on mõistagi kahju, sest näen igapäevaselt palju vaeva ja armastan seda, mida teen. Annan endast parima, et tugevalt naasta," lisas norralanna.
Norra meedia sõnul ei ole Östbergi loobumise põhjus lõplikult selge, kuid kahekordne olümpiavõitja on viimasel aastal võidelnud erinevate vigastustega. Märtsi alguses lõpetas tema hooaja kannast leitud mõra, stressimurd tuvastati norralanna jalas ka juuli lõpus.
"Lootsime, et näeme Ingvildit sellel talvel rajal oma parimas vormis, aga tervis on esmatähtsaks. Kui arstid arvavad, et ta ei tohiks võistelda, on see ainsaks õigeks otsuseks," rääkis NRK ekspert Torgeir Björn.
Norra suusatajad avavad hooaja järgmisel nädalal Beitostölenis, esimene MK-etapp toimub 27.-29. novembril Rukal. | Kahekordne suusatamise olümpiavõitja jätab algava hooaja vahele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kahjuks ei löö ma algaval suusahooajal kaasa," teatas 2019. aastal nii MK-sarja kui Tour de Ski võitnud Östberg sponsoritele saadetud reedeses kirjas. "Sellest on mõistagi kahju, sest näen igapäevaselt palju vaeva ja armastan seda, mida teen. Annan endast parima, et tugevalt naasta," lisas norralanna.
Norra meedia sõnul ei ole Östbergi loobumise põhjus lõplikult selge, kuid kahekordne olümpiavõitja on viimasel aastal võidelnud erinevate vigastustega. Märtsi alguses lõpetas tema hooaja kannast leitud mõra, stressimurd tuvastati norralanna jalas ka juuli lõpus.
"Lootsime, et näeme Ingvildit sellel talvel rajal oma parimas vormis, aga tervis on esmatähtsaks. Kui arstid arvavad, et ta ei tohiks võistelda, on see ainsaks õigeks otsuseks," rääkis NRK ekspert Torgeir Björn.
Norra suusatajad avavad hooaja järgmisel nädalal Beitostölenis, esimene MK-etapp toimub 27.-29. novembril Rukal.
### Response:
Kahekordne suusatamise olümpiavõitja jätab algava hooaja vahele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ringkonnakohus jättis Viru maakohtu 30. juuni õigeksmõistva otsuse sisuliselt muutmata, kuid tegi sellesse täpsustusi karistusseadustikus sätestatud suure ulatuse mõiste tõlgendamisse ja väärteotunnuste ilmnemise tõttu menetluse lõpetamisega seonduvasse.
Prokuratuur süüdistab Neglasoni selles, et ta 2017. aasta oktoobris toimunud volikogu istungil hääletas Jõhvis Kaare 3 asuva hooldekeskuse hoone tühjalt seisvate ruumide OÜ-le Corrigo rendile andmise poolt.
Süüdistuse järgi oleks ta pidanud end hääletuselt taandama, sest oli samal ajal ettevõttega seotud ja tegi käsunduslepingu alusel töötukassale sama ettevõtte alt töövõimeekspertiise.
Toona andis volikogu need ruumid üürile renditasuga üks euro ruutmeetri eest kuus, kuid prokuratuuri hinnangul oli see liiga madal hind.
Neglason tegi Corrigole töövõimeekspertiise lepingu alusel 2016. aasta juulist kuni 2018. aasta jaanuarini ning selle eest maksis ettevõte talle kokku 83 000 eurot. Suuremat osa sellest summast käsitles prokuratuur altkäemaksuna, mida Tiiu Sepp ja Corrigo maksid Neglasonile väidetavate teenete eest.
Prokuratuuri veendumusel suunati Neglasonile rohkem ekspertiise kui teistele ekspertarstidele, et ta saaks rohkem teenida. Samas prokuratuur sellest süüdistusest maakohtus loobus.
Neglasoni sõnul oli asi lihtsalt selles, et teistel arstidel polnudki põhitöö kõrvalt võimalik sageli rohkem ekspertiise teha. Neglason lisas, et talle esitatud altkäemaksusüüdistus on veel seetõttu erakordne, et käsitleb väidetavat altkäemaksu, millelt on riigile tasutud kõik seadusest tulenevad maksud.
Neglasoni süüdistatakse selles, et ta avaldas volikogu esimehena ajakirjanduses, komisjonides ja aruteludel poolehoidu sellele, et Jõhvi rajatava esmatasandi tervisekeskuse projekti teostajaks saab Corrigo.
Tervisekeskuse rajamisel panustab lõviosa riik, väiksemal määral omavalitsus ning ettevõtja. Neglasoni sõnul tegi Jõhvi otsuse tervisekeskuse rajamiseks juba aastal 2015, kuid lepingu Corrigoga sõlmis ta järgmise aasta keskel. | Ringkonnakohus jättis Jõhvi volikogu eksjuhi õigeksmõistmise muutmata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ringkonnakohus jättis Viru maakohtu 30. juuni õigeksmõistva otsuse sisuliselt muutmata, kuid tegi sellesse täpsustusi karistusseadustikus sätestatud suure ulatuse mõiste tõlgendamisse ja väärteotunnuste ilmnemise tõttu menetluse lõpetamisega seonduvasse.
Prokuratuur süüdistab Neglasoni selles, et ta 2017. aasta oktoobris toimunud volikogu istungil hääletas Jõhvis Kaare 3 asuva hooldekeskuse hoone tühjalt seisvate ruumide OÜ-le Corrigo rendile andmise poolt.
Süüdistuse järgi oleks ta pidanud end hääletuselt taandama, sest oli samal ajal ettevõttega seotud ja tegi käsunduslepingu alusel töötukassale sama ettevõtte alt töövõimeekspertiise.
Toona andis volikogu need ruumid üürile renditasuga üks euro ruutmeetri eest kuus, kuid prokuratuuri hinnangul oli see liiga madal hind.
Neglason tegi Corrigole töövõimeekspertiise lepingu alusel 2016. aasta juulist kuni 2018. aasta jaanuarini ning selle eest maksis ettevõte talle kokku 83 000 eurot. Suuremat osa sellest summast käsitles prokuratuur altkäemaksuna, mida Tiiu Sepp ja Corrigo maksid Neglasonile väidetavate teenete eest.
Prokuratuuri veendumusel suunati Neglasonile rohkem ekspertiise kui teistele ekspertarstidele, et ta saaks rohkem teenida. Samas prokuratuur sellest süüdistusest maakohtus loobus.
Neglasoni sõnul oli asi lihtsalt selles, et teistel arstidel polnudki põhitöö kõrvalt võimalik sageli rohkem ekspertiise teha. Neglason lisas, et talle esitatud altkäemaksusüüdistus on veel seetõttu erakordne, et käsitleb väidetavat altkäemaksu, millelt on riigile tasutud kõik seadusest tulenevad maksud.
Neglasoni süüdistatakse selles, et ta avaldas volikogu esimehena ajakirjanduses, komisjonides ja aruteludel poolehoidu sellele, et Jõhvi rajatava esmatasandi tervisekeskuse projekti teostajaks saab Corrigo.
Tervisekeskuse rajamisel panustab lõviosa riik, väiksemal määral omavalitsus ning ettevõtja. Neglasoni sõnul tegi Jõhvi otsuse tervisekeskuse rajamiseks juba aastal 2015, kuid lepingu Corrigoga sõlmis ta järgmise aasta keskel.
### Response:
Ringkonnakohus jättis Jõhvi volikogu eksjuhi õigeksmõistmise muutmata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval, 14. novembril kell 16 kohtutakse Kalevi spordihallis liigas seni kõik mängud võitnud ühe suursoosiku Dickeniga ning pühapäeval samas kohas kell 14:30 Eesti koondislase Kristo Voika koduklubi Helsinki IFK võistkonnaga. Tallinlaste eest ei saa mängudes osaleda eelmisel nädalal Eesti koondises mänginud neli käsipallurit (väravavahid Marius Aleksejev ja Armis Priskus, mängujuht Kaspar Lees ja joonemängija Markus Viitkar), kes peavad Saksa koondislasel avastatud positiivse koroonaviiruse tõttu eneseisolatsioonis viibima.
Dickeni resultatiivsemad mängijad on äsja Soome koondise eest muljetavaldavaid esitusi näidanud kahe meetri pikkune Max Granlund ja Ian Martin. "Ootame tugevat mängu. Võistkond on nüüd mõnda aega olnud ilma mängudeta, eks tuleb ühine keel jälle platsil leida ja püsida võidulainel," ütles põhjanaabrite pingil istuv abitreener Valdar Noodla, kes esindas aastaid Eesti koondist.
Tallinna pühapäevase vastase Helsingi IFK ridasid tugevdavad eestlased Kristo Voika ning juba aastaid Soomes pallinud Sten Maasalu. Voika on ka 36 tabamusega oma meeskonna resultatiivseim. HIFK on kuuest kohtumisest võitnud kaks ning kaotanud neli. "Ootan väga üle pika aja Eestimaa pinnal mängimist ning usun, et pühapäeval tuleb kõva võitlus kahe võrdse tiimi vahel," kommenteeris Maasalu.
Sissepääs Kalevi spordihalli maksab täiskasvanutele viis eurot, lastele ja pensionäridele kolm eurot. Pühapäevase mängu poolajal loositakse piletiostjate vahel välja Eesti viimase kümnekonna aasta parima käsipalluri Mait Patraili Rhein-Neckar Löweni särk koos meeskonnakaaslaste autogrammiga. Loosirattasse lähevad kõik laupäeval ja pühapäeval soetatud piletid. | HC Tallinna koondislased peavad Soome liiga mängudest eemale jääma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval, 14. novembril kell 16 kohtutakse Kalevi spordihallis liigas seni kõik mängud võitnud ühe suursoosiku Dickeniga ning pühapäeval samas kohas kell 14:30 Eesti koondislase Kristo Voika koduklubi Helsinki IFK võistkonnaga. Tallinlaste eest ei saa mängudes osaleda eelmisel nädalal Eesti koondises mänginud neli käsipallurit (väravavahid Marius Aleksejev ja Armis Priskus, mängujuht Kaspar Lees ja joonemängija Markus Viitkar), kes peavad Saksa koondislasel avastatud positiivse koroonaviiruse tõttu eneseisolatsioonis viibima.
Dickeni resultatiivsemad mängijad on äsja Soome koondise eest muljetavaldavaid esitusi näidanud kahe meetri pikkune Max Granlund ja Ian Martin. "Ootame tugevat mängu. Võistkond on nüüd mõnda aega olnud ilma mängudeta, eks tuleb ühine keel jälle platsil leida ja püsida võidulainel," ütles põhjanaabrite pingil istuv abitreener Valdar Noodla, kes esindas aastaid Eesti koondist.
Tallinna pühapäevase vastase Helsingi IFK ridasid tugevdavad eestlased Kristo Voika ning juba aastaid Soomes pallinud Sten Maasalu. Voika on ka 36 tabamusega oma meeskonna resultatiivseim. HIFK on kuuest kohtumisest võitnud kaks ning kaotanud neli. "Ootan väga üle pika aja Eestimaa pinnal mängimist ning usun, et pühapäeval tuleb kõva võitlus kahe võrdse tiimi vahel," kommenteeris Maasalu.
Sissepääs Kalevi spordihalli maksab täiskasvanutele viis eurot, lastele ja pensionäridele kolm eurot. Pühapäevase mängu poolajal loositakse piletiostjate vahel välja Eesti viimase kümnekonna aasta parima käsipalluri Mait Patraili Rhein-Neckar Löweni särk koos meeskonnakaaslaste autogrammiga. Loosirattasse lähevad kõik laupäeval ja pühapäeval soetatud piletid.
### Response:
HC Tallinna koondislased peavad Soome liiga mängudest eemale jääma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ehitisregistri (EHR) puudused on teada kõigile, kes sellega põhjalikumalt kokku on pidanud puutuma. Need puudused on teada ka registripidajast majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, kes seetõttu on ette võtnud üsna pretsedenditu sammu ja otsustanud registri täies mahus uuele IT-arhitektuurile ümber rajada.
"See on väga kiiresti väga alarahastatult ja alamehitatult tehtud süsteem," hindab majandusministeeriumi ehitisregistri e-ehituse projektijuht Taavi Jakobson. "EHR-iga on olnud kasutajatel palju probleeme, see pole just kõige kliendisõbralikum."
Sellest tingituna ongi otsustatud ehitisregister tervikuna välja vahetada.
"See on samm, mis võetakse väga harva ette, sest on kulukas ja riskantne. Aga vana arhitektuur poleks välja vedanud ei uut funktsionaalsust ega ka enam välja vedanud seda uut funktsionaalsust lisamata. Seega valikut polnud," tõdeb Jakobson.
Uue registri vundament ehk andmebaas on olemas, teenused paigas. Alates novembri lõpust hakatakse neid vastavalt valmimisele kasutajate ette tooma. Esmalt uueneb registri avakuva ja nähtavale ilmub uus menüü. Juurde tuleb andmete esitamise teatise võimalus.
Jupi kaupa uuendamine aitab muutustega lihtsamalt harjuda. "Tegime ülemineku võimalikult sujuvaks," selgitab Jakobson.
Selline hakkab välja nägema ehitisregistri avakuva. Autor/allikas: MKM
Ajarännakut võimaldav kaart
Kui praeguses ehitisregistris on geoinfo väga sügavale ära peidetud, siis uues versioonis muutub visuaalne pool kõige olulisemaks. Lisaks tekstilisele otsingule tekib ka kaardiotsing, mida saab vaadelda nii tasapinnalisena ehk 2D kui ka ruumilisena ehk 3D. Tegelikult isegi 4D, täpsustab Jakobson, sest Google Mapsi põhimõttel üles ehitatud kaardil klikkamine võimaldab ka ajas rännata - lisaks olemasolevale hoonestusele kantakse sinna ka tulevased planeeringud, et saaks näha nende kõrgusi, mõju päikesevalgusele, piirkonda sobivust jms.
Piirkonniti on kaardi detailitäpsus erinev. Näiteks kõige detailsemana saab uuel kaardil vaadata Tallinna vanalinna. Mõne väikelinna detailsus võib aga olla antud katuseviilu kõrguse täpsusega, katusekallet välja joonistamata.
"Siin võivad Tallinn ja Tartu teistest linnadest ettepoole jõuda. Soovitus on kohalikele omavalitsustele, et nad sellesse investeeriksid, see tekitaks kvaliteetset infot ka nende piirkondade kohta," ütleb Jakobson.
Jaanuaris lisanduvad kaardirakendusele ka maa-alused kommunikatsioonid - torud, kaablid jm, mis lihtsustaks planeerimist. See aitab ära hoida olukordi, kus tänav asfalteeritakse ära, kuid siis selgub, et enne oleks pidanud sidekaabli maha panema. Küll on olnud juhuseid, kus kaevetööde käigus ootamatult vastu tulnud torud või kaablid kas töö tunduvalt pikemaks venitavad (Gonsiori tänava remont) või linna terveks päevaks pimedusse matavad (Kuressaares).
Teoreetiliselt saaks 3D kaardirakendusele kanda tulevikus ka ajaloolise kihi, et näha, millal mõni hoone ümber või suuremaks ehitati või milline hoone varem samal krundil paiknes.
Kaardirakendus põhineb dokumendiregistril, seega kaardile kuvatakse info kõige kohta, mis dokumentaalselt olemas on. Muu hulgas kuvatakse kaardile kinnistul klõpsates kogu ehitustegevust puudutav piirangute info, mis hoiab kokku paljude inimeste asjatut ajakulu ja vaeva.
Andmekoosseis paraneb
Ehitisregistri andmebaas muutus elektrooniliseks alates 2016. aastast, misjärel asus andmete kogus ja kvaliteet seal järk-järgult kasvama. Siiski on umbes 100 000 hoone ehitusaastad sealt seni puudunud. Nüüd saab ka see lünk suuremas osas täidetud, kui uude registrisse lisanduvad umbes 70 000 hoone ehitusaastad. Need tuletati ajalooliste kaartide ja maa-ameti ortofotode põhjal.
"Kui ühel kaardil hoonet polnud ja teisel on, siis sealt tuletasime ehitusaasta," selgitab Jakobson. "70-protsendiline täpsus on pisut parem, kui algul eeldasime."
Uus ehitisregister pakub ka statistilisi päringuid. Näiteks kaua võtab planeeringute menetlemine ühes või teises omavalitsuses aega. Või kui palju on Tallinnas 60-ndatel ehitatud kortermaju.
Erinev info on vajalik mitmetele ametkondadele. Esimese näite puhul on liiga pikkade menetlusaegade korral põhjust sekkuda ja uurida, miks mõnes omavalitsuses protsessid toppavad. Teisel juhul aga saab TTJA alusinfot, mille põhjal audiitorite tööd planeerida, sest 60ndatel ehitatud kortermajade rõdud on ilmselt amortiseerunud ja vajavad auditeerimist. Ka info, millal ja mis mahus renoveerimist tehtud on, jookseb andmetest välja.
Järgmisest suvest saab ehituslube senise .pdf-formaadi asemel hakata registrist BIM-mudelitena taotlema. See kiirendab ka kohalike omavalitsuste ametnike tööd, sest mudelilt on võimalik palju vajalikku automaatselt kontrollida, ilma inimest sellesse kaasamata. Nii suudab IT-süsteem hoone projekteerimistingimused või detailplaneeringut puudutava info murdosasekundiga genereerida ja selgeks saab, kas hoone paikneb ehitusalal, on lubatud kõrgusega jms.
"Ininimesel võtab see sadu või isegi tuhandeid kordi rohkem aega," tõdeb Jakobson.
Kõik ehitamisega seotud dokumendid muutuvad digitaalseks ja kergesti jälgitavaks. Autor/allikas: MKM
Energiatõhususe hindamise tööriist
Arendajate töötempo võimaldab igal kuul mõne järjekordse uuendusega välja tulla. Nii ootab oma järge veel ka energiamärgiste automaatne kuvamine ja reaalajas uuendamine, mis põhineb tegelikel tarbimisandmetel, mis saadakse võrguhalduritelt. Kes plaanib päikesepaneeli kodu katusele panna, sellele arvutab süsteem välja, milliseks muutub selle tulemusel hoone energiamärgis.
"Ükski teine riik ei tohiks lähiaastatel nii kaugele jõuda;" nendib Jakobson.
Energiamärgised on abiks valitsuse investeerimisprogrammide planeerimise ja mõju hindamisel - kas senised renoveerimismeetmed on antud soovitud tulemuse või millised piirkonnad/hooned vajaksid neid esmajärjekorras. See on kiirem, täpsem ja odavam meetod kui uuringud, mis ei anna andmeid ka reaalajas.
"See advendikalender kestab vähemalt järgmise aasta lõpuni," lubab Jakobson ehitisregistri järk-järgulist uuenemist. "Põhiline suund on, et kõik ehitiste kohta käiv info oleks üheskoos ja läbipaistev, kergelt leitav." | Uus ehitisregister hakkab kasutajatele avanema advendikalendrina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ehitisregistri (EHR) puudused on teada kõigile, kes sellega põhjalikumalt kokku on pidanud puutuma. Need puudused on teada ka registripidajast majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, kes seetõttu on ette võtnud üsna pretsedenditu sammu ja otsustanud registri täies mahus uuele IT-arhitektuurile ümber rajada.
"See on väga kiiresti väga alarahastatult ja alamehitatult tehtud süsteem," hindab majandusministeeriumi ehitisregistri e-ehituse projektijuht Taavi Jakobson. "EHR-iga on olnud kasutajatel palju probleeme, see pole just kõige kliendisõbralikum."
Sellest tingituna ongi otsustatud ehitisregister tervikuna välja vahetada.
"See on samm, mis võetakse väga harva ette, sest on kulukas ja riskantne. Aga vana arhitektuur poleks välja vedanud ei uut funktsionaalsust ega ka enam välja vedanud seda uut funktsionaalsust lisamata. Seega valikut polnud," tõdeb Jakobson.
Uue registri vundament ehk andmebaas on olemas, teenused paigas. Alates novembri lõpust hakatakse neid vastavalt valmimisele kasutajate ette tooma. Esmalt uueneb registri avakuva ja nähtavale ilmub uus menüü. Juurde tuleb andmete esitamise teatise võimalus.
Jupi kaupa uuendamine aitab muutustega lihtsamalt harjuda. "Tegime ülemineku võimalikult sujuvaks," selgitab Jakobson.
Selline hakkab välja nägema ehitisregistri avakuva. Autor/allikas: MKM
Ajarännakut võimaldav kaart
Kui praeguses ehitisregistris on geoinfo väga sügavale ära peidetud, siis uues versioonis muutub visuaalne pool kõige olulisemaks. Lisaks tekstilisele otsingule tekib ka kaardiotsing, mida saab vaadelda nii tasapinnalisena ehk 2D kui ka ruumilisena ehk 3D. Tegelikult isegi 4D, täpsustab Jakobson, sest Google Mapsi põhimõttel üles ehitatud kaardil klikkamine võimaldab ka ajas rännata - lisaks olemasolevale hoonestusele kantakse sinna ka tulevased planeeringud, et saaks näha nende kõrgusi, mõju päikesevalgusele, piirkonda sobivust jms.
Piirkonniti on kaardi detailitäpsus erinev. Näiteks kõige detailsemana saab uuel kaardil vaadata Tallinna vanalinna. Mõne väikelinna detailsus võib aga olla antud katuseviilu kõrguse täpsusega, katusekallet välja joonistamata.
"Siin võivad Tallinn ja Tartu teistest linnadest ettepoole jõuda. Soovitus on kohalikele omavalitsustele, et nad sellesse investeeriksid, see tekitaks kvaliteetset infot ka nende piirkondade kohta," ütleb Jakobson.
Jaanuaris lisanduvad kaardirakendusele ka maa-alused kommunikatsioonid - torud, kaablid jm, mis lihtsustaks planeerimist. See aitab ära hoida olukordi, kus tänav asfalteeritakse ära, kuid siis selgub, et enne oleks pidanud sidekaabli maha panema. Küll on olnud juhuseid, kus kaevetööde käigus ootamatult vastu tulnud torud või kaablid kas töö tunduvalt pikemaks venitavad (Gonsiori tänava remont) või linna terveks päevaks pimedusse matavad (Kuressaares).
Teoreetiliselt saaks 3D kaardirakendusele kanda tulevikus ka ajaloolise kihi, et näha, millal mõni hoone ümber või suuremaks ehitati või milline hoone varem samal krundil paiknes.
Kaardirakendus põhineb dokumendiregistril, seega kaardile kuvatakse info kõige kohta, mis dokumentaalselt olemas on. Muu hulgas kuvatakse kaardile kinnistul klõpsates kogu ehitustegevust puudutav piirangute info, mis hoiab kokku paljude inimeste asjatut ajakulu ja vaeva.
Andmekoosseis paraneb
Ehitisregistri andmebaas muutus elektrooniliseks alates 2016. aastast, misjärel asus andmete kogus ja kvaliteet seal järk-järgult kasvama. Siiski on umbes 100 000 hoone ehitusaastad sealt seni puudunud. Nüüd saab ka see lünk suuremas osas täidetud, kui uude registrisse lisanduvad umbes 70 000 hoone ehitusaastad. Need tuletati ajalooliste kaartide ja maa-ameti ortofotode põhjal.
"Kui ühel kaardil hoonet polnud ja teisel on, siis sealt tuletasime ehitusaasta," selgitab Jakobson. "70-protsendiline täpsus on pisut parem, kui algul eeldasime."
Uus ehitisregister pakub ka statistilisi päringuid. Näiteks kaua võtab planeeringute menetlemine ühes või teises omavalitsuses aega. Või kui palju on Tallinnas 60-ndatel ehitatud kortermaju.
Erinev info on vajalik mitmetele ametkondadele. Esimese näite puhul on liiga pikkade menetlusaegade korral põhjust sekkuda ja uurida, miks mõnes omavalitsuses protsessid toppavad. Teisel juhul aga saab TTJA alusinfot, mille põhjal audiitorite tööd planeerida, sest 60ndatel ehitatud kortermajade rõdud on ilmselt amortiseerunud ja vajavad auditeerimist. Ka info, millal ja mis mahus renoveerimist tehtud on, jookseb andmetest välja.
Järgmisest suvest saab ehituslube senise .pdf-formaadi asemel hakata registrist BIM-mudelitena taotlema. See kiirendab ka kohalike omavalitsuste ametnike tööd, sest mudelilt on võimalik palju vajalikku automaatselt kontrollida, ilma inimest sellesse kaasamata. Nii suudab IT-süsteem hoone projekteerimistingimused või detailplaneeringut puudutava info murdosasekundiga genereerida ja selgeks saab, kas hoone paikneb ehitusalal, on lubatud kõrgusega jms.
"Ininimesel võtab see sadu või isegi tuhandeid kordi rohkem aega," tõdeb Jakobson.
Kõik ehitamisega seotud dokumendid muutuvad digitaalseks ja kergesti jälgitavaks. Autor/allikas: MKM
Energiatõhususe hindamise tööriist
Arendajate töötempo võimaldab igal kuul mõne järjekordse uuendusega välja tulla. Nii ootab oma järge veel ka energiamärgiste automaatne kuvamine ja reaalajas uuendamine, mis põhineb tegelikel tarbimisandmetel, mis saadakse võrguhalduritelt. Kes plaanib päikesepaneeli kodu katusele panna, sellele arvutab süsteem välja, milliseks muutub selle tulemusel hoone energiamärgis.
"Ükski teine riik ei tohiks lähiaastatel nii kaugele jõuda;" nendib Jakobson.
Energiamärgised on abiks valitsuse investeerimisprogrammide planeerimise ja mõju hindamisel - kas senised renoveerimismeetmed on antud soovitud tulemuse või millised piirkonnad/hooned vajaksid neid esmajärjekorras. See on kiirem, täpsem ja odavam meetod kui uuringud, mis ei anna andmeid ka reaalajas.
"See advendikalender kestab vähemalt järgmise aasta lõpuni," lubab Jakobson ehitisregistri järk-järgulist uuenemist. "Põhiline suund on, et kõik ehitiste kohta käiv info oleks üheskoos ja läbipaistev, kergelt leitav."
### Response:
Uus ehitisregister hakkab kasutajatele avanema advendikalendrina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nüüd 46-aastane Hondo rääkis kohtus, et Schmidt meelitas teda veredopingut tarvitama 2011. aasta sügisel, koostöö lõppes pärast 2012. aasta hooaega. Hondo sõnul läks veredopingu tarvitamine talle maksma 25 000 eurot. Toona sõitis sakslane Lampre–Farnese Vini (praegune UAE Team Emirates) meeskonnas, kus ta oli sprinter Alessandro Petacchi üheks peamiseks abiliseks.
ARD spordiportaal Sportschau kirjutab, et Hondo ja Petacchi tarvitasid veredopingut samas hotellitoas. "Kui suhe on nii lähedane, peaaegu vennalik, ei ole mingit probleemi koos ühes toas dopingut kasutada," vahendab Sportschau Hondo tunnistust. Karjääri jooksul palju suuri võite teeninud Petacchi süüdistustega ei nõustu.
Prantsusmaa rattaportaali Cyclismactu sõnul võttis Petacchi koheselt Hondoga ühendust, et endiselt meeskonnakaaslaselt aru pärida. "Mul on äärmiselt kurb selle pärast, kuidas Danilo Hondo avaldust kajastati," rääkis Petacchi.
"Tema tunnistusest tehti uudis valede andmete põhjal ja provotseerival viisil. Danilo saatis läbi oma advokaadi mulle oma vandetunnistuse ja selles pole ühtegi rida, mis tõestaks, et ta oleks minu juuresolekul või isegi üksi veredopingut tarvitanud," lisas Petacchi. "Hondo ütlused on kehvasti tõlgitud ja eksitavalt esitatud ning selle eesmärgiks on minu imidži ja kogu rattaspordi mustamine."
Petacchit kahtlustati dopingu tarvitamises juba 2000. aastate keskel ja kandis oma esimest võistluskeeldu 2007. aasta 1. novembrist järgmise aasta septembri alguseni. Mullu augustis andis Rahvusvaheline rattaliit UCI itaallasele Schmidtiga seotuse eest kaheaastase võistluskeelu, mille järel loobus ta ka RAI-s kommentaatoritööst. | Schmidti kohtuprotsess: Endine tiimikaaslane tunnistas ka Petacchi süüd | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nüüd 46-aastane Hondo rääkis kohtus, et Schmidt meelitas teda veredopingut tarvitama 2011. aasta sügisel, koostöö lõppes pärast 2012. aasta hooaega. Hondo sõnul läks veredopingu tarvitamine talle maksma 25 000 eurot. Toona sõitis sakslane Lampre–Farnese Vini (praegune UAE Team Emirates) meeskonnas, kus ta oli sprinter Alessandro Petacchi üheks peamiseks abiliseks.
ARD spordiportaal Sportschau kirjutab, et Hondo ja Petacchi tarvitasid veredopingut samas hotellitoas. "Kui suhe on nii lähedane, peaaegu vennalik, ei ole mingit probleemi koos ühes toas dopingut kasutada," vahendab Sportschau Hondo tunnistust. Karjääri jooksul palju suuri võite teeninud Petacchi süüdistustega ei nõustu.
Prantsusmaa rattaportaali Cyclismactu sõnul võttis Petacchi koheselt Hondoga ühendust, et endiselt meeskonnakaaslaselt aru pärida. "Mul on äärmiselt kurb selle pärast, kuidas Danilo Hondo avaldust kajastati," rääkis Petacchi.
"Tema tunnistusest tehti uudis valede andmete põhjal ja provotseerival viisil. Danilo saatis läbi oma advokaadi mulle oma vandetunnistuse ja selles pole ühtegi rida, mis tõestaks, et ta oleks minu juuresolekul või isegi üksi veredopingut tarvitanud," lisas Petacchi. "Hondo ütlused on kehvasti tõlgitud ja eksitavalt esitatud ning selle eesmärgiks on minu imidži ja kogu rattaspordi mustamine."
Petacchit kahtlustati dopingu tarvitamises juba 2000. aastate keskel ja kandis oma esimest võistluskeeldu 2007. aasta 1. novembrist järgmise aasta septembri alguseni. Mullu augustis andis Rahvusvaheline rattaliit UCI itaallasele Schmidtiga seotuse eest kaheaastase võistluskeelu, mille järel loobus ta ka RAI-s kommentaatoritööst.
### Response:
Schmidti kohtuprotsess: Endine tiimikaaslane tunnistas ka Petacchi süüd |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konverentsi eesmärk oli üle vaadata uued avanenud koostöövõimalused ja teadmised, mida järgnevas kriisis kasutada ning milliste teadmistega ollakse tänaseks paremini varustatud, et oleksime järgmisel korral paremini valmis. Konverentsil tuli muu hulgas jutuks ülikoolide ja teadlaste valmisolek olukorra ja avaliku huvi vaateväljaga kohanemisel ning millist tuge nii ametnikud kui teadlased taolistes olukordades vajavad.
Rootsi riigi lähenemist koroonakriisi lahendamisel selgitas Rootsi peaepidemioloog Anders Tegnell. Eesti vaatest rääkisid sotsiaalminister Tanel Kiik, Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht ja Regionaalhaigla kiirabikeskuse ülemarst-juhataja Arkadi Popov.
Samuti esinesid mitmed koroonakriisis esile tõusnud teadlased – näiteks Tartu Ülikooli (TÜ) meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar, TÜ matemaatika ja statistika instituudi matemaatilise statistika professor ja TÜ genoomika instituut biostatistika vanemteadur Krista Fischer, TÜ tehnoloogiainstituudi uurija-professor Andres Merits ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur Mario Kadastik.
Teiste seas said sõna ajakirjanikud, näiteks Kaur Maran Postimehest. Konverentsi modereeris ERRi saatejuht-toimetaja Urmas Vaino.
Konverentsil anti üle Eesti teadusajakirjanike sõbra auhind "Ökul" ja Eesti teaduse populariseerimise auhinnad.
Vaata täpset kava siit. | Video: konverents "Koroona õppetunnid teaduskommunikatsioonile" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konverentsi eesmärk oli üle vaadata uued avanenud koostöövõimalused ja teadmised, mida järgnevas kriisis kasutada ning milliste teadmistega ollakse tänaseks paremini varustatud, et oleksime järgmisel korral paremini valmis. Konverentsil tuli muu hulgas jutuks ülikoolide ja teadlaste valmisolek olukorra ja avaliku huvi vaateväljaga kohanemisel ning millist tuge nii ametnikud kui teadlased taolistes olukordades vajavad.
Rootsi riigi lähenemist koroonakriisi lahendamisel selgitas Rootsi peaepidemioloog Anders Tegnell. Eesti vaatest rääkisid sotsiaalminister Tanel Kiik, Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht ja Regionaalhaigla kiirabikeskuse ülemarst-juhataja Arkadi Popov.
Samuti esinesid mitmed koroonakriisis esile tõusnud teadlased – näiteks Tartu Ülikooli (TÜ) meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar, TÜ matemaatika ja statistika instituudi matemaatilise statistika professor ja TÜ genoomika instituut biostatistika vanemteadur Krista Fischer, TÜ tehnoloogiainstituudi uurija-professor Andres Merits ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur Mario Kadastik.
Teiste seas said sõna ajakirjanikud, näiteks Kaur Maran Postimehest. Konverentsi modereeris ERRi saatejuht-toimetaja Urmas Vaino.
Konverentsil anti üle Eesti teadusajakirjanike sõbra auhind "Ökul" ja Eesti teaduse populariseerimise auhinnad.
Vaata täpset kava siit.
### Response:
Video: konverents "Koroona õppetunnid teaduskommunikatsioonile" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me austame Ameerika rahva valikut. Me õnnitleme härra Bidenit ja proua Harrist," lausus välisministeeriumi kõneisik Wang Wenbin pressikonverentsil viidates Bidenile ja valitud asepresidendile Kamala Harrisele.
USA-Hiina suhted on president Donald Trumpi ametiajal muutunud üha pingelisemaks ning on jäisemad kui kunagi varem pärast ametlikke suhete kehtestamist nelja aastakümne eest.
Wangi sõnul mõistab Hiina, et USA valimistulemused määratakse kindlaks vastavalt USA seadustele ja protseduuridele.
Hiina oli Venemaa ja Mehhiko kõrval üks väheseid riike, kes ei olnud Bidenit õnnitlenud. Peking tõdes sel nädalal lakooniliselt, "et on märganud härra Bideni võidukuulutust".
Kuigi USA meedia on presidendivalimiste tulemused välja hõiganud, ei ole Trump oma kaotust tunnistanud, nagu see varem tavaks on olnud.
Trumpi nelja aastat Valges Majas on iseloomustanud kulukas kaubandussõda Pekingi ja Washingtoni vahel. Pooled on vaenujalal ka COVID-19 ning Hongkongi ja uiguuride inimõiguste küsimuses.
Oma "Ameerika ennekõike" loosungi all on Trump kirjeldanud Hiinat Ühendriikide ja maailmamajanduse suurima ohuna.
Putin ootab ära ametlikud tulemused
Vene president Vladimir Putin otsustas oodata ära USA presidendivalimiste ametlike tulemuste väljakuulutamise ja õnnitleda võitjat siis; see on viisakuspaus, mitte Donald Trumpi toetamine, ütles Kremli pressisekretär Dmitri Peskov reedel.
"President otsustas oodata ikkagi ära ametlikud tulemused ja õnnitleda valitut seejärel," ütles Peskov telejaamale Russia Today.
Täpsustavale küsimusele, kas see tähendab, et Venemaa toetab sel viisil Trumpi, kostis ta: "Ei, see on selline absoluutne viisakuspaus. Me ei räägi valimistest midagi, me ei räägi midagi praegu kujunenud olukorrast. Me nimelt ootame, millal mitte Ameerika meedia, vaid ameeriklased ise kuulutavad välja, kelle nad presidendiks valisid." | Hiina õnnitles Bidenit, Putin ootab veel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me austame Ameerika rahva valikut. Me õnnitleme härra Bidenit ja proua Harrist," lausus välisministeeriumi kõneisik Wang Wenbin pressikonverentsil viidates Bidenile ja valitud asepresidendile Kamala Harrisele.
USA-Hiina suhted on president Donald Trumpi ametiajal muutunud üha pingelisemaks ning on jäisemad kui kunagi varem pärast ametlikke suhete kehtestamist nelja aastakümne eest.
Wangi sõnul mõistab Hiina, et USA valimistulemused määratakse kindlaks vastavalt USA seadustele ja protseduuridele.
Hiina oli Venemaa ja Mehhiko kõrval üks väheseid riike, kes ei olnud Bidenit õnnitlenud. Peking tõdes sel nädalal lakooniliselt, "et on märganud härra Bideni võidukuulutust".
Kuigi USA meedia on presidendivalimiste tulemused välja hõiganud, ei ole Trump oma kaotust tunnistanud, nagu see varem tavaks on olnud.
Trumpi nelja aastat Valges Majas on iseloomustanud kulukas kaubandussõda Pekingi ja Washingtoni vahel. Pooled on vaenujalal ka COVID-19 ning Hongkongi ja uiguuride inimõiguste küsimuses.
Oma "Ameerika ennekõike" loosungi all on Trump kirjeldanud Hiinat Ühendriikide ja maailmamajanduse suurima ohuna.
Putin ootab ära ametlikud tulemused
Vene president Vladimir Putin otsustas oodata ära USA presidendivalimiste ametlike tulemuste väljakuulutamise ja õnnitleda võitjat siis; see on viisakuspaus, mitte Donald Trumpi toetamine, ütles Kremli pressisekretär Dmitri Peskov reedel.
"President otsustas oodata ikkagi ära ametlikud tulemused ja õnnitleda valitut seejärel," ütles Peskov telejaamale Russia Today.
Täpsustavale küsimusele, kas see tähendab, et Venemaa toetab sel viisil Trumpi, kostis ta: "Ei, see on selline absoluutne viisakuspaus. Me ei räägi valimistest midagi, me ei räägi midagi praegu kujunenud olukorrast. Me nimelt ootame, millal mitte Ameerika meedia, vaid ameeriklased ise kuulutavad välja, kelle nad presidendiks valisid."
### Response:
Hiina õnnitles Bidenit, Putin ootab veel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 23-aastane Verstappen sõitis vabatreeningu lõpus välja aja 1.35,077. 2011. aastal, mil vormelikarussell viimati Istanbulis viibis, märgiti kvalifikatsiooni võitnud Sebastian Vetteli ajaks 1.25,049.
Hommikuse külma ilma tõttu ei tõusnud rajatemperatuur üle 20 kraadi ja seetõttu kirjeldas Verstappen tingimusi kui "jääl sõitmist". McLareni briti Lando Norrise sõnul oli olukord jääst veel hullem.
"See oli nagu murul sõitmine - pidamine oli palju madalam kui märjal rajal," sõnas Haasi piloot Kevin Magnussen. "Absoluutselt mingit pidamist ei ole, startimine on mõttetu," lisas MM-sarja üldliider Lewis Hamilton tiimiraadio vahendusel.
Tiimikaaslane Alexander Albon kaotas hollandlasele teisena 0,241 sekundit, Hamilton jäi Verstappenist aga maha viie sekundiga ja Carlos Sainz kaotas enam kui 11 sekundit. | Vormelipiloodid kurtsid Türgi GP vabatreeningul üliraskete tingimuste üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
23-aastane Verstappen sõitis vabatreeningu lõpus välja aja 1.35,077. 2011. aastal, mil vormelikarussell viimati Istanbulis viibis, märgiti kvalifikatsiooni võitnud Sebastian Vetteli ajaks 1.25,049.
Hommikuse külma ilma tõttu ei tõusnud rajatemperatuur üle 20 kraadi ja seetõttu kirjeldas Verstappen tingimusi kui "jääl sõitmist". McLareni briti Lando Norrise sõnul oli olukord jääst veel hullem.
"See oli nagu murul sõitmine - pidamine oli palju madalam kui märjal rajal," sõnas Haasi piloot Kevin Magnussen. "Absoluutselt mingit pidamist ei ole, startimine on mõttetu," lisas MM-sarja üldliider Lewis Hamilton tiimiraadio vahendusel.
Tiimikaaslane Alexander Albon kaotas hollandlasele teisena 0,241 sekundit, Hamilton jäi Verstappenist aga maha viie sekundiga ja Carlos Sainz kaotas enam kui 11 sekundit.
### Response:
Vormelipiloodid kurtsid Türgi GP vabatreeningul üliraskete tingimuste üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 178,7 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 4,3 protsenti.
13. novembri hommiku seisuga viibib haiglas 72 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on viis inimest.
Suri neli koroonapatsienti. Kokku on Eestis surnud 80 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 123 inimesel. Ida-Virumaale lisandus 80 uut nakatunut. Pärnumaale lisandus 14, Tartumaale kümme ja Lääne-Virumaale kuus.
Viljandimaale laekus neli ja Põlvamaale lisandus kolm uut positiivset testitulemust. Valga- ja Saaremaale lisandus kaks ning Võru-, Järva-, Hiiu- ja Raplamaale lisandus üks positiivne tulemus. 11 positiivse testi tulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Harjumaa 123 uuest juhtumist 91 tuvastati Tallinnas. Nelja põhja piirkonda saabunud juhtumi puhul oli nakatumise põhjus varasem kontakt haigega. 120 nakatumise päritolu on täpsustamisel.
Põhja regionaalosakonna jälgimisel on üle 11 200 inimese, kellest 1306 on haigestunud. Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada 24 kollet. Kooli koldeid on kokku neli, lasteaia koldeid üks, töökoha koldeid seitse, ürituste koldeid kolm ja muu kontakti koldeid kuus. Lisanduvad veel Rapla hooldekeskuse kolle, haiglakolle ja Tallinna vangla kolle.
Ida-Virumaale ööpäevaga lisandunud positiivsetest tulemustest on 15 juhtumit seotud koolis nakatumisega ja kümme pereringis nakatumisega. Neljal juhul nakatuti sõpruskonnas, kolmel juhul huvitegevuse käigus, kahel juhul lasteaias ja kaks juhtumit toodi Venemaalt sisse. Lääne-Virumaale lisandus üks nakatumine pereringis, üks juhtum anti põhja regionaalosakonnale üle ning ülejäänud nakatumiste asjaolud on täpsustamisel.
Ida regiooni tööpiirkonnas on 13 aktiivset kollet. Kokku on koolikoldeid kolm: Sillamäel kaks, Kohtla-Järvel üks ja Jõhvis üks. Kaks lasteaia kollet: üks Narvas ja teine Kohtla-Järvel. Töökohakoldeid on viis: üks Narva-Jõesuus, üks Sillamäel, üks Narvas, üks Jõhvis ja üks Tapal. Viru vangla koldes on 230 inimest, Narva jäähoki koldes on 55 inimest.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on ligi 3300 inimest, kellest haigestunud on 562.
Tartumaale lisandus kolm haigestunut, kes said nakkuse koolis, ühel juhul kandus nakkus edasi töökohal ning ülejäänud nakatumised Tartumaal on täpsustamisel. Viljandimaale lisandunud kaks haiget said nakkuse perekonnas ning kahe nakkusallikas on täpsustamisel. Valgamaale lisandunud kahe uue juhtumi nakkusallikas on täpsustamisel. Võrumaale lisandunud nakatunu sai nakkuse välismaalt ja Põlvamaale lisandunud ühe nakatunu puhul on nakkusallikas teadmata, teine sai viiruse koolis ning kolmanda juhtumi asjaolud on selgitamisel.
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 1400 inimese, kellest 209 on haigestunud. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on kolm aktiivset kollet, üks on 34 inimesega hooldekodu kolle. Töökohakoldes on seitse inimest ning õppeasutuse koldes on kuus inimest.
Pärnumaale lisandunud kümme nakatunut said viiruse hoolekandeasutuses, kahel juhul nakatuti töökohal ning kahe juhtumi asjaolud on selgitamisel. Hiiumaale lisandunud nakatunu asjaolud on selgitamisel. Saaremaale lisandunud ühel juhul toodi viirus sisse Soomest, ühel juhul on nakkusallikas teadmata ning üks nakatunu on võõrtööline.
Lääne regionaalosakonna jälgimisel on ligi tuhat inimest, kellest 126 on haigestunud. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on kolm kollet Hiiumaal, kus esimeses pereürituse koldes on 12 inimest ja teises ürituse koldes seitse ja perekoldes kuus. Pärnumaal on jälgimisel üks kooli kolle, kus on seitse haigestunut.
Reedese seisuga on tervenenud 4551 inimest.
Eestis on kevadest saadik tehtud üle 390 000 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 7148 (1,8 protsenti testide koguarvust). | Ööpäevaga lisandus 259 uut koroonapositiivset, suri neli inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 178,7 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 4,3 protsenti.
13. novembri hommiku seisuga viibib haiglas 72 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on viis inimest.
Suri neli koroonapatsienti. Kokku on Eestis surnud 80 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 123 inimesel. Ida-Virumaale lisandus 80 uut nakatunut. Pärnumaale lisandus 14, Tartumaale kümme ja Lääne-Virumaale kuus.
Viljandimaale laekus neli ja Põlvamaale lisandus kolm uut positiivset testitulemust. Valga- ja Saaremaale lisandus kaks ning Võru-, Järva-, Hiiu- ja Raplamaale lisandus üks positiivne tulemus. 11 positiivse testi tulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Harjumaa 123 uuest juhtumist 91 tuvastati Tallinnas. Nelja põhja piirkonda saabunud juhtumi puhul oli nakatumise põhjus varasem kontakt haigega. 120 nakatumise päritolu on täpsustamisel.
Põhja regionaalosakonna jälgimisel on üle 11 200 inimese, kellest 1306 on haigestunud. Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada 24 kollet. Kooli koldeid on kokku neli, lasteaia koldeid üks, töökoha koldeid seitse, ürituste koldeid kolm ja muu kontakti koldeid kuus. Lisanduvad veel Rapla hooldekeskuse kolle, haiglakolle ja Tallinna vangla kolle.
Ida-Virumaale ööpäevaga lisandunud positiivsetest tulemustest on 15 juhtumit seotud koolis nakatumisega ja kümme pereringis nakatumisega. Neljal juhul nakatuti sõpruskonnas, kolmel juhul huvitegevuse käigus, kahel juhul lasteaias ja kaks juhtumit toodi Venemaalt sisse. Lääne-Virumaale lisandus üks nakatumine pereringis, üks juhtum anti põhja regionaalosakonnale üle ning ülejäänud nakatumiste asjaolud on täpsustamisel.
Ida regiooni tööpiirkonnas on 13 aktiivset kollet. Kokku on koolikoldeid kolm: Sillamäel kaks, Kohtla-Järvel üks ja Jõhvis üks. Kaks lasteaia kollet: üks Narvas ja teine Kohtla-Järvel. Töökohakoldeid on viis: üks Narva-Jõesuus, üks Sillamäel, üks Narvas, üks Jõhvis ja üks Tapal. Viru vangla koldes on 230 inimest, Narva jäähoki koldes on 55 inimest.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on ligi 3300 inimest, kellest haigestunud on 562.
Tartumaale lisandus kolm haigestunut, kes said nakkuse koolis, ühel juhul kandus nakkus edasi töökohal ning ülejäänud nakatumised Tartumaal on täpsustamisel. Viljandimaale lisandunud kaks haiget said nakkuse perekonnas ning kahe nakkusallikas on täpsustamisel. Valgamaale lisandunud kahe uue juhtumi nakkusallikas on täpsustamisel. Võrumaale lisandunud nakatunu sai nakkuse välismaalt ja Põlvamaale lisandunud ühe nakatunu puhul on nakkusallikas teadmata, teine sai viiruse koolis ning kolmanda juhtumi asjaolud on selgitamisel.
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 1400 inimese, kellest 209 on haigestunud. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on kolm aktiivset kollet, üks on 34 inimesega hooldekodu kolle. Töökohakoldes on seitse inimest ning õppeasutuse koldes on kuus inimest.
Pärnumaale lisandunud kümme nakatunut said viiruse hoolekandeasutuses, kahel juhul nakatuti töökohal ning kahe juhtumi asjaolud on selgitamisel. Hiiumaale lisandunud nakatunu asjaolud on selgitamisel. Saaremaale lisandunud ühel juhul toodi viirus sisse Soomest, ühel juhul on nakkusallikas teadmata ning üks nakatunu on võõrtööline.
Lääne regionaalosakonna jälgimisel on ligi tuhat inimest, kellest 126 on haigestunud. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on kolm kollet Hiiumaal, kus esimeses pereürituse koldes on 12 inimest ja teises ürituse koldes seitse ja perekoldes kuus. Pärnumaal on jälgimisel üks kooli kolle, kus on seitse haigestunut.
Reedese seisuga on tervenenud 4551 inimest.
Eestis on kevadest saadik tehtud üle 390 000 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 7148 (1,8 protsenti testide koguarvust).
### Response:
Ööpäevaga lisandus 259 uut koroonapositiivset, suri neli inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Liidu riikide nimel läbirääkimisi pidanud ning kolmapäeval saavutatud kokkuleppest teatanud Euroopa Komisjon on lubanud Pfizerilt osta 300 miljonit doosi, neist kohe saavad liikmesriigid 200 miljonit ning hiljem on võimalus omandada veel täiendavalt 100 miljonit vaktsiinidoosi.
Läbirääkimistega seotud olnud ametnik rääkis Reutersile anonüümsust paludes, et EL-i makstav hind jääb väiksemaks kui USA makstav 19,5 dollarit ühe annuse eest. Kokkulepitud hind on küll lähemal 20 dollarile kui 10-le, kuid on kindlasti väiksem USA makstavast hinnast. Osalt on see põhjendatav ka sellega, et Euroopa Investeerimispank EL-i poolt ja Saksamaa eraldi on juba laenanud koostöös Pfizeriga vaktsiini väljatöötanud Saksa biotehnoloogiaettevõttele BioNTech vastavalt 100 ja 375 miljonit eurot.
Lisaks on USA seni lubanud osta Pfizerilt väiksema koguse vaktsiini kui EL - 100 miljonit doosi, küll võimalusega suurendada seda hiljem 500 miljoni võrra ja leppides siis kokku ka uues hinnas.
BioNTech andis sel nädalal mõista, et ühe vaktsiinidoosi hinda mõjutab tellimuse suurus ning samas tunnistas, et hind või eri regioonides ja riikidele tulla erinev.
BioNTech ja Pfizer on seni keeldunud vaktsiini hinnast rääkimast. Samuti keeldus seda avaldamast Euroopa Komisjoni pressiesindaja.
"Selle - juba neljanda - kokkuleppega kindlustame endale äärmiselt tugeva vaktsiinide portfelli. Enamus nende vaktsiinide arendustest on juba viimases faasis," ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kolmapäeval Pfizeriga sõlmitud lepingust teatades.
Euroopa Liit on juba teinud kokkulepped valmiva vaktsiini ostmiseks ka ravimifirmadega AstraZeneca, Sanofi ning Johnson & Johnson. Läbirääkimisi peetakse veel ka ettevõtetega Moderna, Cure Vac ja Novavax, mis samuti oma vaktsiini välja töötavad.
Prantsuse ravimitootja Sanofi, mis töötab vaktsiini välja koos GlaxoSmithKline'iga on Reutersi andmeil leppinud kokku hinnas 10 eurot (11,8 dollarit) ühe doosi eest ning AstraZeneca 2,5 eurot doosi eest. Samas oleneb hind väga palju sellest, kas ja mil määral firmad võtavad endale vastutuse vaktsiiniga kaasneda võivate tüsistuste kompenseerimise eest, selgitab Reuters.
Euroopa Parlament nõuab rohkem infot
Euroopa Parlamendi saadikud nõudsid neljapäeval Euroopa Komisjonilt rohkem infot sõlmitud kokkulepete kohta, kuid tervishoiuvolinik Stella Kyriakides keeldus detailide esitamisest, viidates lepingu konfidentsiaalsusklauslitele, vahendas EUobserver.com.
Kyriakides märkis ka, et lepingu üksikasjade avaldamine muudaks Komisjoni jaoks läbirääkimised keerulisemaks. Küll lubas ta siiski parlamendi esindajatele mõningaid detaile tutvustada, kui leping on sõlmitud.
Küll aga saavad kõik liikmesriigid samaaegselt võrdse ligipääsu uuele vaktsiinile, kinnitas volinik. | EL maksab koroonavaktsiini eest väidetavalt vähem kui USA | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Liidu riikide nimel läbirääkimisi pidanud ning kolmapäeval saavutatud kokkuleppest teatanud Euroopa Komisjon on lubanud Pfizerilt osta 300 miljonit doosi, neist kohe saavad liikmesriigid 200 miljonit ning hiljem on võimalus omandada veel täiendavalt 100 miljonit vaktsiinidoosi.
Läbirääkimistega seotud olnud ametnik rääkis Reutersile anonüümsust paludes, et EL-i makstav hind jääb väiksemaks kui USA makstav 19,5 dollarit ühe annuse eest. Kokkulepitud hind on küll lähemal 20 dollarile kui 10-le, kuid on kindlasti väiksem USA makstavast hinnast. Osalt on see põhjendatav ka sellega, et Euroopa Investeerimispank EL-i poolt ja Saksamaa eraldi on juba laenanud koostöös Pfizeriga vaktsiini väljatöötanud Saksa biotehnoloogiaettevõttele BioNTech vastavalt 100 ja 375 miljonit eurot.
Lisaks on USA seni lubanud osta Pfizerilt väiksema koguse vaktsiini kui EL - 100 miljonit doosi, küll võimalusega suurendada seda hiljem 500 miljoni võrra ja leppides siis kokku ka uues hinnas.
BioNTech andis sel nädalal mõista, et ühe vaktsiinidoosi hinda mõjutab tellimuse suurus ning samas tunnistas, et hind või eri regioonides ja riikidele tulla erinev.
BioNTech ja Pfizer on seni keeldunud vaktsiini hinnast rääkimast. Samuti keeldus seda avaldamast Euroopa Komisjoni pressiesindaja.
"Selle - juba neljanda - kokkuleppega kindlustame endale äärmiselt tugeva vaktsiinide portfelli. Enamus nende vaktsiinide arendustest on juba viimases faasis," ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kolmapäeval Pfizeriga sõlmitud lepingust teatades.
Euroopa Liit on juba teinud kokkulepped valmiva vaktsiini ostmiseks ka ravimifirmadega AstraZeneca, Sanofi ning Johnson & Johnson. Läbirääkimisi peetakse veel ka ettevõtetega Moderna, Cure Vac ja Novavax, mis samuti oma vaktsiini välja töötavad.
Prantsuse ravimitootja Sanofi, mis töötab vaktsiini välja koos GlaxoSmithKline'iga on Reutersi andmeil leppinud kokku hinnas 10 eurot (11,8 dollarit) ühe doosi eest ning AstraZeneca 2,5 eurot doosi eest. Samas oleneb hind väga palju sellest, kas ja mil määral firmad võtavad endale vastutuse vaktsiiniga kaasneda võivate tüsistuste kompenseerimise eest, selgitab Reuters.
Euroopa Parlament nõuab rohkem infot
Euroopa Parlamendi saadikud nõudsid neljapäeval Euroopa Komisjonilt rohkem infot sõlmitud kokkulepete kohta, kuid tervishoiuvolinik Stella Kyriakides keeldus detailide esitamisest, viidates lepingu konfidentsiaalsusklauslitele, vahendas EUobserver.com.
Kyriakides märkis ka, et lepingu üksikasjade avaldamine muudaks Komisjoni jaoks läbirääkimised keerulisemaks. Küll lubas ta siiski parlamendi esindajatele mõningaid detaile tutvustada, kui leping on sõlmitud.
Küll aga saavad kõik liikmesriigid samaaegselt võrdse ligipääsu uuele vaktsiinile, kinnitas volinik.
### Response:
EL maksab koroonavaktsiini eest väidetavalt vähem kui USA |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Irja Lutsar on teadusajakirjanikele juba pikka aega teada koostöövalmi asjatundjana, kes selgitab meelsasti keerukaid teemasid, olgu selleks antibiootikumiresistentsus, HIV või Zika viirus. Veel huvitab Lutsarit teaduse roll ühiskonnas laiemalt, ta käsitleb tihti teadusrahastuse ja -korralduse probleeme ning seisab selle eest, et Eesti oleks teaduspõhine riik.
Koroonaviiruspuhangu algusest saati on Lutsar võtnud südameasjaks jagada avalikkusega uusimat teavet sellest haigusest, suheldes ajakirjanikega ja kirjutades uudiskokkuvõtteid sotsiaalmeedias. Teadusnõukoja juhina on ta olnud kogu ühiskonna terava pilgu all, kuid pole heitunud ei paratamatust kriitikast ega lõppematuna näivatest intervjuusoovidest.
Auhinnakuju – keraamik Piret Kändleri loodud Ökuli – annab teadusajakirjanike selts Lutsarile üle täna, 13. novembril kell 16 Tartus teaduskommunikatsiooni konverentsil "Koroona õppetunnid teaduskommunikatsioonile", mille korraldab Eesti teadusagentuur.
Ühtlasi on tänavune Ökul pühendatud kõikidele arstidele ja teadlastele, kes on teinud selgitustööd koroonaviiruse kohta ning aidanud võidelda libauudiste ja müütidega.
Samuti annab selts tänavu välja tubli tegija auhinna Ökuli muna. Sellega tunnustavad teadusajakirjanikud oma kolleegi Jaan-Juhan Oidermaad, kes teeb suurepärast tööd ERR Novaatoris.
Oidermaa töös paistab silma usinus tuua eesti lugejani maailma teadlaste mõtted ja tööd samas sammus maailmatasemel teadusajakirjadega. Tema oskus illustreerida artikleid tabavate graafikutega aitab tänuväärselt pikemalt püüda lugeja tähelepanu kireval ja killustunud meediamaastikul.
Lutsarile ja Oidermaale otsustas auhinnad anda žürii koosseisus Greete Lehepuu, Virgo Siil, Piret Pappel ja Priit Ennet.
Eesti teadusajakirjanike seltsilt on Ökuli auhinna varem saanud seismoloog ja vulkanoloog Heidi Soosalu (2011), füüsik Mart Noorma (2012), merelainete uurija Tarmo Soomere (2013), klimatoloog Ain Kallis (2014), füüsik Jaak Kikas (2015), rakubioloog Toivo Maimets (2016), biorobootik Maarja Kruusmaa (2017), taimeökoloog Aveliina Helm (2018) ja astrofüüsik Laurits Leedjärv (2019). | Teadusajakirjanduse sõber 2020 on Irja Lutsar | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Irja Lutsar on teadusajakirjanikele juba pikka aega teada koostöövalmi asjatundjana, kes selgitab meelsasti keerukaid teemasid, olgu selleks antibiootikumiresistentsus, HIV või Zika viirus. Veel huvitab Lutsarit teaduse roll ühiskonnas laiemalt, ta käsitleb tihti teadusrahastuse ja -korralduse probleeme ning seisab selle eest, et Eesti oleks teaduspõhine riik.
Koroonaviiruspuhangu algusest saati on Lutsar võtnud südameasjaks jagada avalikkusega uusimat teavet sellest haigusest, suheldes ajakirjanikega ja kirjutades uudiskokkuvõtteid sotsiaalmeedias. Teadusnõukoja juhina on ta olnud kogu ühiskonna terava pilgu all, kuid pole heitunud ei paratamatust kriitikast ega lõppematuna näivatest intervjuusoovidest.
Auhinnakuju – keraamik Piret Kändleri loodud Ökuli – annab teadusajakirjanike selts Lutsarile üle täna, 13. novembril kell 16 Tartus teaduskommunikatsiooni konverentsil "Koroona õppetunnid teaduskommunikatsioonile", mille korraldab Eesti teadusagentuur.
Ühtlasi on tänavune Ökul pühendatud kõikidele arstidele ja teadlastele, kes on teinud selgitustööd koroonaviiruse kohta ning aidanud võidelda libauudiste ja müütidega.
Samuti annab selts tänavu välja tubli tegija auhinna Ökuli muna. Sellega tunnustavad teadusajakirjanikud oma kolleegi Jaan-Juhan Oidermaad, kes teeb suurepärast tööd ERR Novaatoris.
Oidermaa töös paistab silma usinus tuua eesti lugejani maailma teadlaste mõtted ja tööd samas sammus maailmatasemel teadusajakirjadega. Tema oskus illustreerida artikleid tabavate graafikutega aitab tänuväärselt pikemalt püüda lugeja tähelepanu kireval ja killustunud meediamaastikul.
Lutsarile ja Oidermaale otsustas auhinnad anda žürii koosseisus Greete Lehepuu, Virgo Siil, Piret Pappel ja Priit Ennet.
Eesti teadusajakirjanike seltsilt on Ökuli auhinna varem saanud seismoloog ja vulkanoloog Heidi Soosalu (2011), füüsik Mart Noorma (2012), merelainete uurija Tarmo Soomere (2013), klimatoloog Ain Kallis (2014), füüsik Jaak Kikas (2015), rakubioloog Toivo Maimets (2016), biorobootik Maarja Kruusmaa (2017), taimeökoloog Aveliina Helm (2018) ja astrofüüsik Laurits Leedjärv (2019).
### Response:
Teadusajakirjanduse sõber 2020 on Irja Lutsar |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui poolajaks oli Mella edu kolm väravat (15:12), siis kogu kohtumine võideti viie tabamusega ehk lõppskooriks jäi Mella poolt vaadatuna 30:25.
Võitjate skoorijad: Jekaterina Tšerneštšuk üheksa, Anastasjia Bušina viis, Angelika Šalk neli, Natalia Gorožanõna ning Anastassia Volkova kolm, Laura Noormets ja Elina Tšerkassova kaks, Inga Bušina ning Tatjana Kavunenko üks.
Kehra poolt viskas parimana seitse väravat Karina Adissova, Milana Leoke-Bosenko lisas viis tabamust. Merili Heinla ja Marili Alle lisasid kolm, Kristi Vaino ning Heete Kuuskla kaks väravat. Ühe tabamuse said kirja Karoliine Vijard, Kristin Tasane ning Alina Krutitšenko. | Mella alistas käsipalli karikavõistlustel Kehra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui poolajaks oli Mella edu kolm väravat (15:12), siis kogu kohtumine võideti viie tabamusega ehk lõppskooriks jäi Mella poolt vaadatuna 30:25.
Võitjate skoorijad: Jekaterina Tšerneštšuk üheksa, Anastasjia Bušina viis, Angelika Šalk neli, Natalia Gorožanõna ning Anastassia Volkova kolm, Laura Noormets ja Elina Tšerkassova kaks, Inga Bušina ning Tatjana Kavunenko üks.
Kehra poolt viskas parimana seitse väravat Karina Adissova, Milana Leoke-Bosenko lisas viis tabamust. Merili Heinla ja Marili Alle lisasid kolm, Kristi Vaino ning Heete Kuuskla kaks väravat. Ühe tabamuse said kirja Karoliine Vijard, Kristin Tasane ning Alina Krutitšenko.
### Response:
Mella alistas käsipalli karikavõistlustel Kehra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Režissöör Marian Võsumetsa sõnul räägib "Keha võitlus" dieedikultusest ja iluideaalidest. "Samuti sellest, kuidas ühiskondlike standardite järgi mehed ja naised võiksid ideaalis välja näha ning kuidas see hakkab lõpuks üksikisikut rõhuma ja mõjutama," tõdes ta ja kinnitas, et lõpuks võib see viia välja toitumishäirete või muude kinnisideedeni.
"Nende tegelaste jaoks, keda see film jälgib, on see lõppenud aastatepikkuse toitumishäire ja vaimsete probleemidega," ütles ta ja kinnitas, et "Keha võitlus" on filmitud sajaprotsendiliselt Suurbritannias. "Sealne ühiskond on lihtsalt nii palju küpsem, Eestis ei saaks me paraku inimesi niiviisi oma probleemidest rääkima."
"Londonis on dieedivastane liikumine subkultuurina peadtõstev nähtus, see on populaarne," tõdes ta ja rõhutas, et Suurbritannias on kehakuvandi uuringud ja toitumispsühholoogia teadusharuna väga arenenud. "Seal on ülikoolide juures eraldi keskused, mis tegelevad nende teemadega."
Režissööri sõnul on "Keha võitluse" üks eesmärke ka dieeditööstuse paljastamine. "Me peamegi dieeditööstusest mõtlema kui harust, mille eesmärk on teenida raha inimeste ebakindluste pealt."
"Minu eesmärk selle filmiga oli radikaalne empaatia kõigi suhtes," sõnas režissöör ja tõi välja, et ainsa asjana soovitab film loobuda dieetidest. "Sellest filmist ei saa toitumisnippe stiilis "mis on õige" ja "mis on vale", meedia on seda täis, meil pole vaja rohkem klikiartikleid teemal "viis toiduainet" ja "viis harjutust"."
"Radikaalne empaatia seisneb sellest, et me ei peaks andma kergekäeliselt inimestele hinnanguid nende välimuse põhjal," tõdes ta ja lisas, et toitumisprobleemid on alati seotud lapsepõlve, traumaatiliselt kogemuste ning psühholoogiaga. "Kui sinna juurde panna see, kuidas meedia kujutab ideaalset meest ja naist, siis see mõjub lõpuks üksikisikule väga laastavalt."
"Usalduslik suhe dokumentaalfilmi tegija ja tema portreteeritavate vahel on kõige alus, seal taga on palju taustatööd ja olles Londonis alates 2018. aastat nendel üritustel käinud, siis ma tutvusin paljude inimestega just seal," rõhutas ta ja tõi välja, et palju inimesi leidis ta erinevate podcast 'ide ja blogide kaudu.
"See film kõnetab inimesi olenemate nende soost, vanusest, nahavärvist ja kehatüübist, sest meil kõigil on mingi kogemus elus , mis on meid alandanud ja pannud tundma end halvasti," ütles Marian Võsumets ja kinnitas, et ilmselt on meil kõigil olemas ka kogemus, kus me oleme läinud otsima lohutust toidust. "Ilmselt on meil kõigi ka see kogemus, kus me oleme end väga väsinuna vedanud trennis ja seda üldse mitte nautinud lihtsalt seetõttu, et avaldada muljet inimestele, kes meile isegi ei meeldi."
"Keha võitlusega" soovib Võsumets jõuda ka teistele filmifestivalidele peale PÖFF-i. "Meie lõppeesmärk on leida endale rahvusvaheline levitaja, sest on teatud piir, kuhu sa saad ise teha seda filmi ja ise turundada." | Marian Võsumets: minu eesmärk filmiga "Keha võitlus" oli radikaalne empaatia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Režissöör Marian Võsumetsa sõnul räägib "Keha võitlus" dieedikultusest ja iluideaalidest. "Samuti sellest, kuidas ühiskondlike standardite järgi mehed ja naised võiksid ideaalis välja näha ning kuidas see hakkab lõpuks üksikisikut rõhuma ja mõjutama," tõdes ta ja kinnitas, et lõpuks võib see viia välja toitumishäirete või muude kinnisideedeni.
"Nende tegelaste jaoks, keda see film jälgib, on see lõppenud aastatepikkuse toitumishäire ja vaimsete probleemidega," ütles ta ja kinnitas, et "Keha võitlus" on filmitud sajaprotsendiliselt Suurbritannias. "Sealne ühiskond on lihtsalt nii palju küpsem, Eestis ei saaks me paraku inimesi niiviisi oma probleemidest rääkima."
"Londonis on dieedivastane liikumine subkultuurina peadtõstev nähtus, see on populaarne," tõdes ta ja rõhutas, et Suurbritannias on kehakuvandi uuringud ja toitumispsühholoogia teadusharuna väga arenenud. "Seal on ülikoolide juures eraldi keskused, mis tegelevad nende teemadega."
Režissööri sõnul on "Keha võitluse" üks eesmärke ka dieeditööstuse paljastamine. "Me peamegi dieeditööstusest mõtlema kui harust, mille eesmärk on teenida raha inimeste ebakindluste pealt."
"Minu eesmärk selle filmiga oli radikaalne empaatia kõigi suhtes," sõnas režissöör ja tõi välja, et ainsa asjana soovitab film loobuda dieetidest. "Sellest filmist ei saa toitumisnippe stiilis "mis on õige" ja "mis on vale", meedia on seda täis, meil pole vaja rohkem klikiartikleid teemal "viis toiduainet" ja "viis harjutust"."
"Radikaalne empaatia seisneb sellest, et me ei peaks andma kergekäeliselt inimestele hinnanguid nende välimuse põhjal," tõdes ta ja lisas, et toitumisprobleemid on alati seotud lapsepõlve, traumaatiliselt kogemuste ning psühholoogiaga. "Kui sinna juurde panna see, kuidas meedia kujutab ideaalset meest ja naist, siis see mõjub lõpuks üksikisikule väga laastavalt."
"Usalduslik suhe dokumentaalfilmi tegija ja tema portreteeritavate vahel on kõige alus, seal taga on palju taustatööd ja olles Londonis alates 2018. aastat nendel üritustel käinud, siis ma tutvusin paljude inimestega just seal," rõhutas ta ja tõi välja, et palju inimesi leidis ta erinevate podcast 'ide ja blogide kaudu.
"See film kõnetab inimesi olenemate nende soost, vanusest, nahavärvist ja kehatüübist, sest meil kõigil on mingi kogemus elus , mis on meid alandanud ja pannud tundma end halvasti," ütles Marian Võsumets ja kinnitas, et ilmselt on meil kõigil olemas ka kogemus, kus me oleme läinud otsima lohutust toidust. "Ilmselt on meil kõigi ka see kogemus, kus me oleme end väga väsinuna vedanud trennis ja seda üldse mitte nautinud lihtsalt seetõttu, et avaldada muljet inimestele, kes meile isegi ei meeldi."
"Keha võitlusega" soovib Võsumets jõuda ka teistele filmifestivalidele peale PÖFF-i. "Meie lõppeesmärk on leida endale rahvusvaheline levitaja, sest on teatud piir, kuhu sa saad ise teha seda filmi ja ise turundada."
### Response:
Marian Võsumets: minu eesmärk filmiga "Keha võitlus" oli radikaalne empaatia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ruumides viibimine tuleks lubada, kui jälgitakse epideemiaga seotuid ohutusreegleid. Kui kliendid ei kasuta maske ja neid ikkagi teenindatakse, siis ettevõtja saaks 5000 eurot trahvi.
Läti kehtestas eriolukorra 9. novembril ja peale seda on toitlustusasutuste siseruumides viibimine keelatud, lubatud on ainult kulleriteenused.
"Ma saan aru, et tegemist on eriolukorraga ja nakatunute arvu tuleb vähendada, kuid samas ei tohi me kahjustada ka ettevõtlust," ütles minister.
Restoranivaldkond on ministri initsiatiivi suhtunud vastuoluliste tunnetega.
"Klientide lubamine siseruumidesse oleks kindlasti kasulik, kuna see päästaks töökohti ja inimesi ei peaks enam vallandama," ütles Janis Jenzis, Läti restoranide liidu esimees.
Samas ei ole Jenzis nõus rahatrahvidega, kuna maskide kandmine jääb klientide vastutada ja ettevõtjad ei saa seda teha inimestele kohustuslikuks.
Eriolukorras järgselt on restoranide sissetulekud vähenenud 85 protsenti. Sellest tulenevalt pole ettevõtjad valmis palkama täiendavaid valvureid, kes tegeleksid maskita klientidega.
Minister tegi oma ettepaneku eriolukorra kordineerimisgrupile, kuid Läti valitsuses pole veel seda arutanud. | Läti siseminister leiab, et söögikohad peaksid olema avatud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ruumides viibimine tuleks lubada, kui jälgitakse epideemiaga seotuid ohutusreegleid. Kui kliendid ei kasuta maske ja neid ikkagi teenindatakse, siis ettevõtja saaks 5000 eurot trahvi.
Läti kehtestas eriolukorra 9. novembril ja peale seda on toitlustusasutuste siseruumides viibimine keelatud, lubatud on ainult kulleriteenused.
"Ma saan aru, et tegemist on eriolukorraga ja nakatunute arvu tuleb vähendada, kuid samas ei tohi me kahjustada ka ettevõtlust," ütles minister.
Restoranivaldkond on ministri initsiatiivi suhtunud vastuoluliste tunnetega.
"Klientide lubamine siseruumidesse oleks kindlasti kasulik, kuna see päästaks töökohti ja inimesi ei peaks enam vallandama," ütles Janis Jenzis, Läti restoranide liidu esimees.
Samas ei ole Jenzis nõus rahatrahvidega, kuna maskide kandmine jääb klientide vastutada ja ettevõtjad ei saa seda teha inimestele kohustuslikuks.
Eriolukorras järgselt on restoranide sissetulekud vähenenud 85 protsenti. Sellest tulenevalt pole ettevõtjad valmis palkama täiendavaid valvureid, kes tegeleksid maskita klientidega.
Minister tegi oma ettepaneku eriolukorra kordineerimisgrupile, kuid Läti valitsuses pole veel seda arutanud.
### Response:
Läti siseminister leiab, et söögikohad peaksid olema avatud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusringhäälingu portaalis ilmus kevadest alates kuus lugu, milles välismaal õppivad Eestist pärit tudengid jagasid oma mõtteid selle kohta, mis ajendas neid välismaale minema, kuidas neil on õnnestunud kodumaaga sidet hoida ja kas neil oleks huvi Eestisse naasta. Oma mõtteid väljendasid 24 tudengit 20 ülikoolist ja 23 erialalt Hiinast, Lõuna-Koreast, Araabia Ühendemiraatidest, USA-st, Saksamaalt, Hollandist, Šotimaalt ja Inglismaalt.
Nendes lugudes on väärtuslikku tagasipeegeldust nii peredele kui ka riigi- ja haridusasutustele: miks võiks kaaluda õppimist kodust kaugel, millise elupagasi see annab, mida noortele õpetab, ja mis kasu võib sellest tõusta kogu ühiskonnale? Noorte ülevaated teiste riikide haridussüsteemist annavad meile tagasisidet ja loovad konteksti, et mõista paremini meie oma hariduselu.
Läbivalt kajas artiklites see, et Eesti tudengid tunnevad eemal olles puudust kodumaa toetusest ja huvist nende kui võimalike spetsialistide vastu. Noored kaaluvad kodumaale naasmist, kuid siis põrkuvad karmide oludega - erialast tööd leida pole sugugi kerge.
Samas hoolitsevad välismaa ülikoolide karjäärinõustajad väga agaralt selle eest, et lõpetajad leiaksid seal riigis kiirelt töö ja rakenduse. Tõsi, osadel erialadel ongi suurtes riikides märksa paremad töövõimalused.
Puuduv kontakt Eesti ühiskonnaga on aga probleem, mida saab lahendada, ennekõike tudengite, riigi ja ettevõtete vahelist koostööd parandades. Tuleb mõelda tugivõrgustiku loomisele, mis aitab õpilastel välismaal lihtsamalt kohaneda ja ühtlasi hiljem Eestisse tagasi pöörduda. Eestile oleks see hea võimalus tuua kodumaale uusi teadmisi, oskusi ja perspektiivi.
Kahjuks pole riik siiani suutnud seda ressurssi ära kasutada, kuid mul on hea meel, et peagi valmiva üleilmse eestluse programmi raames oleme selles suunas juba samme astumas.
"Kui säilib side välismaal õppivate noortega ja teame, mis erialal nad end koolitavad, saaksime ka oma ülikoolides selle pinnalt riiklikku koolitustellimust uuendada."
Riigina saaksime motiveerida meie välismaal õppivaid tudengeid endast kodumaale teada andma. Näiteks meie põhjanaaber Soome teeb seda noortele stipendiumi pakkudes. Ka Eesti vajab oma noorte käekäigu kohta infot ja ühenduse hoidmiseks vajalikke kontakte. Kui säilib side välismaal õppivate noortega ja teame, mis erialal nad end koolitavad, saaksime ka oma ülikoolides selle pinnalt riiklikku koolitustellimust uuendada.
Väga oluline on ka tagasipöördumise ja tagasikutsumise aspekt. Meie ettevõtjatel oleks palju kasu ülevaatlikust infost välismaal õppivate Eesti juurtega noorte kohta, kel praktiline rahvusvaheline kogemus ning lai silmaring. Kodumaalt saabunud headest tööpakkumistest oleks huvitatud kindlasti ka võõrsil õppivad noored.
Ehkki välismaal õppimine tundub olevat kasvavas trendis, ei ole Eestil täna selle kohta täpsemat statistikat. Riik tegelikult ei tea, kui paljud noored on välismaal õppinud või õpivad praegugi.
Eestis hariduse omandanud on riiklikes registrites kirjas, kuid välismaal õppimise kohta infot ei koguta. Ülevaate saamiseks on seetõttu äärmiselt oluline järgmise aasta lõpus algav rahvaloendus. Kogu Eesti rahvastikku hõlmava küsitluse käigus on võimalik muu hulgas ka välismaal õppinute kohta täpsemalt teada saada.
Statistikaameti kokku pandud loendusankeedi kavandist on hetkel hariduse küsimus küll välja jäänud, kuid olen keeleteadlastega sama meelt, et see tuleb sinna kindlasti lisada. Ka kolleegid haridus- ja teadusministeeriumist on sellele juba tähelepanu juhtinud.
Kavas on täiendada ankeeti veel ka emakeele küsimusega, millele on tähelepanu juhtinud lisaks keeleteadlastele ka Saksamaalt Eestisse õppima saabunud eesti juurtega neiu Liina Deutschler ERR-is avaldatud arvamusloos "Emakeelest ja rahvaloendusest".
On tore, et Eestist käivad noored välismaal õppimas, aga eriti rõõmustav, kui välismaal kasvanud eesti noored tulevad omakorda Eestisse õpinguid jätkama ja toovad kaasa värskeid ideid. Riigina peame sellist ajude liikumist soodustama, et sellest saaks kasvav trend.
Välismaal õppimine annab inimesele palju uusi ideid ja aitab käsitleda probleeme teisest vaatenurgast. Omaette küsimus on, kuidas võõrsil õppivad noored, kes omandavad seal hea hariduse erialal, mida Eestis ehk ei õpetatagi, saaksid samuti soovi korral naasta.
Kindlasti aitab kaasa see, kui panna rohkem rõhku meie ettevõtete innovatsiooni toetamisele ja võimekuse arendamisele, et tekiks juurde kõrgelt kvalifitseeritud töökohti. Laiemas vaates on küsimus ka selles, kuidas asendada ajude väljavool ajude ringlusega.
Iga ühiskonna arengupotentsiaal oleneb sellest, kui haritud ja loov on rahvas: tarka majandust saab luua andekate ja haritud inimeste toel. Seega on välismaal õppivate tudengite ja mujal elavate teadlastega kontakti hoidmine oluline tegevussuund riigi rahvastiku- ja talendipoliitika arendamisel. Soovin, et Eesti õpilased julgeksid edaspidigi välismaale edasi õppima minna, kuid peame tegema ka kõik endast oleneva, et neil oleks võimalik sealt ka sujuvalt Eesti ellu naasta. | Riina Solman: miks on oluline minna ja kuidas saaks tulla? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusringhäälingu portaalis ilmus kevadest alates kuus lugu, milles välismaal õppivad Eestist pärit tudengid jagasid oma mõtteid selle kohta, mis ajendas neid välismaale minema, kuidas neil on õnnestunud kodumaaga sidet hoida ja kas neil oleks huvi Eestisse naasta. Oma mõtteid väljendasid 24 tudengit 20 ülikoolist ja 23 erialalt Hiinast, Lõuna-Koreast, Araabia Ühendemiraatidest, USA-st, Saksamaalt, Hollandist, Šotimaalt ja Inglismaalt.
Nendes lugudes on väärtuslikku tagasipeegeldust nii peredele kui ka riigi- ja haridusasutustele: miks võiks kaaluda õppimist kodust kaugel, millise elupagasi see annab, mida noortele õpetab, ja mis kasu võib sellest tõusta kogu ühiskonnale? Noorte ülevaated teiste riikide haridussüsteemist annavad meile tagasisidet ja loovad konteksti, et mõista paremini meie oma hariduselu.
Läbivalt kajas artiklites see, et Eesti tudengid tunnevad eemal olles puudust kodumaa toetusest ja huvist nende kui võimalike spetsialistide vastu. Noored kaaluvad kodumaale naasmist, kuid siis põrkuvad karmide oludega - erialast tööd leida pole sugugi kerge.
Samas hoolitsevad välismaa ülikoolide karjäärinõustajad väga agaralt selle eest, et lõpetajad leiaksid seal riigis kiirelt töö ja rakenduse. Tõsi, osadel erialadel ongi suurtes riikides märksa paremad töövõimalused.
Puuduv kontakt Eesti ühiskonnaga on aga probleem, mida saab lahendada, ennekõike tudengite, riigi ja ettevõtete vahelist koostööd parandades. Tuleb mõelda tugivõrgustiku loomisele, mis aitab õpilastel välismaal lihtsamalt kohaneda ja ühtlasi hiljem Eestisse tagasi pöörduda. Eestile oleks see hea võimalus tuua kodumaale uusi teadmisi, oskusi ja perspektiivi.
Kahjuks pole riik siiani suutnud seda ressurssi ära kasutada, kuid mul on hea meel, et peagi valmiva üleilmse eestluse programmi raames oleme selles suunas juba samme astumas.
"Kui säilib side välismaal õppivate noortega ja teame, mis erialal nad end koolitavad, saaksime ka oma ülikoolides selle pinnalt riiklikku koolitustellimust uuendada."
Riigina saaksime motiveerida meie välismaal õppivaid tudengeid endast kodumaale teada andma. Näiteks meie põhjanaaber Soome teeb seda noortele stipendiumi pakkudes. Ka Eesti vajab oma noorte käekäigu kohta infot ja ühenduse hoidmiseks vajalikke kontakte. Kui säilib side välismaal õppivate noortega ja teame, mis erialal nad end koolitavad, saaksime ka oma ülikoolides selle pinnalt riiklikku koolitustellimust uuendada.
Väga oluline on ka tagasipöördumise ja tagasikutsumise aspekt. Meie ettevõtjatel oleks palju kasu ülevaatlikust infost välismaal õppivate Eesti juurtega noorte kohta, kel praktiline rahvusvaheline kogemus ning lai silmaring. Kodumaalt saabunud headest tööpakkumistest oleks huvitatud kindlasti ka võõrsil õppivad noored.
Ehkki välismaal õppimine tundub olevat kasvavas trendis, ei ole Eestil täna selle kohta täpsemat statistikat. Riik tegelikult ei tea, kui paljud noored on välismaal õppinud või õpivad praegugi.
Eestis hariduse omandanud on riiklikes registrites kirjas, kuid välismaal õppimise kohta infot ei koguta. Ülevaate saamiseks on seetõttu äärmiselt oluline järgmise aasta lõpus algav rahvaloendus. Kogu Eesti rahvastikku hõlmava küsitluse käigus on võimalik muu hulgas ka välismaal õppinute kohta täpsemalt teada saada.
Statistikaameti kokku pandud loendusankeedi kavandist on hetkel hariduse küsimus küll välja jäänud, kuid olen keeleteadlastega sama meelt, et see tuleb sinna kindlasti lisada. Ka kolleegid haridus- ja teadusministeeriumist on sellele juba tähelepanu juhtinud.
Kavas on täiendada ankeeti veel ka emakeele küsimusega, millele on tähelepanu juhtinud lisaks keeleteadlastele ka Saksamaalt Eestisse õppima saabunud eesti juurtega neiu Liina Deutschler ERR-is avaldatud arvamusloos "Emakeelest ja rahvaloendusest".
On tore, et Eestist käivad noored välismaal õppimas, aga eriti rõõmustav, kui välismaal kasvanud eesti noored tulevad omakorda Eestisse õpinguid jätkama ja toovad kaasa värskeid ideid. Riigina peame sellist ajude liikumist soodustama, et sellest saaks kasvav trend.
Välismaal õppimine annab inimesele palju uusi ideid ja aitab käsitleda probleeme teisest vaatenurgast. Omaette küsimus on, kuidas võõrsil õppivad noored, kes omandavad seal hea hariduse erialal, mida Eestis ehk ei õpetatagi, saaksid samuti soovi korral naasta.
Kindlasti aitab kaasa see, kui panna rohkem rõhku meie ettevõtete innovatsiooni toetamisele ja võimekuse arendamisele, et tekiks juurde kõrgelt kvalifitseeritud töökohti. Laiemas vaates on küsimus ka selles, kuidas asendada ajude väljavool ajude ringlusega.
Iga ühiskonna arengupotentsiaal oleneb sellest, kui haritud ja loov on rahvas: tarka majandust saab luua andekate ja haritud inimeste toel. Seega on välismaal õppivate tudengite ja mujal elavate teadlastega kontakti hoidmine oluline tegevussuund riigi rahvastiku- ja talendipoliitika arendamisel. Soovin, et Eesti õpilased julgeksid edaspidigi välismaale edasi õppima minna, kuid peame tegema ka kõik endast oleneva, et neil oleks võimalik sealt ka sujuvalt Eesti ellu naasta.
### Response:
Riina Solman: miks on oluline minna ja kuidas saaks tulla? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti kergejõustikuliidu saavutusspordi juht Kristel Berendsen rääkis Delfi Spordile, et Tallinnast pärit sportlane, kelle nime alaliit avaldada ei saa, sai positiivsest koroonaviiruse testist teada neljapäeva hommikul.
"Laagris viibinutele ütlesime, kellega oli tegu, et neil oleks lihtsam aru saada, kas nad olid tema läheduses. Kuna laagris oli palju inimesi, siis suurem mass ei ole temaga kokku puutunud, söömas käimised ja treeningrühmad olid piisavalt eraldi. Sportlased reageerisid kirjale väga kiiresti, andes teada, et neil ei ole antud isikuga kokkupuuteid olnud ning mõned on juba tööl või koolis ilmnenud juhtumitega seoses testimas käinud," rääkis Berendsen.
Berendseni sõnul puutus nakatunud sportlasega kokku umbes kümmekond inimest, kes olid juba positiivsest koroonajuhtumist kuulnud, end isoleerinud ja oodanud terviseameti juhiseid. | Eesti kergejõustiklasel tuvastati Kääriku ühislaagri järel koroonaviirus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti kergejõustikuliidu saavutusspordi juht Kristel Berendsen rääkis Delfi Spordile, et Tallinnast pärit sportlane, kelle nime alaliit avaldada ei saa, sai positiivsest koroonaviiruse testist teada neljapäeva hommikul.
"Laagris viibinutele ütlesime, kellega oli tegu, et neil oleks lihtsam aru saada, kas nad olid tema läheduses. Kuna laagris oli palju inimesi, siis suurem mass ei ole temaga kokku puutunud, söömas käimised ja treeningrühmad olid piisavalt eraldi. Sportlased reageerisid kirjale väga kiiresti, andes teada, et neil ei ole antud isikuga kokkupuuteid olnud ning mõned on juba tööl või koolis ilmnenud juhtumitega seoses testimas käinud," rääkis Berendsen.
Berendseni sõnul puutus nakatunud sportlasega kokku umbes kümmekond inimest, kes olid juba positiivsest koroonajuhtumist kuulnud, end isoleerinud ja oodanud terviseameti juhiseid.
### Response:
Eesti kergejõustiklasel tuvastati Kääriku ühislaagri järel koroonaviirus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rasmus Merivoo ütles ERR-ile, et "Kratis" saab kõik alguse sellest, kui lapsed viiakse maale vanaema juurde ja neilt võetakse ära nutitelefonid. "Üsna varsti avastavad lapsed viisi, kuidas keeruline elu maal, mis on täis tööd ja muud tüütut, enda jaoks lihtsamaks teha, ehitades krati," sõnas ta ja kinnitas, et rohkem ta filmi kohta reeta ei tahakski.
"Tegelikult tahaksin, et inimesed käiksid kinos nii, et nad ei tea filmist mitte midagi," tõdes ta ja mainis, et midagi peab siiski rääkima, sest muidu ei tule keegi kinosaali. "Ma tahtsin "Kratis" teha nii, et kõik tegelased oleksid head," kinnitas režissöör, lisades, et kui üldiselt on lastefilmides nii, et üks tegelane on hea, teine tegelane on halb ning hea peab lõpuks halvast jagu saama, siis ta üritas sellest mööda vaadata.
Samas rõhutas Merivoo, et "Kratti" ei saa pidada päris lastefilmiks. "Enamasti luuakse lastefilmides maailm, mis on omamoodi soovunelm reaalsusest, aga mina ei hakanud seda vagu kündma," kinnitas ta ja tõdes, et tema filmis on nii, et kõik tahtsid head, aga välja kukub veider clusterfuck.
"See mõte, et lapsed teevad tänapäeva maailmas krati, tuli mul juba viis aastat tagasi," ütles Merivoo ja tõi välja, et oma lapsi, kes mängivad "Krati" peaosades, oli väga huvitav lavastada. "Režissöörina on su eesmärk enamasti see, et saaks hea filmi ning sa pead mingites kohtades südame kõvaks tegema," sõnas ta, lisades, et kui sul on vaja näitleja alasti külma ilmaga õue saata, siis teed seda, sest tead, et valu on korraks, aga film jääb. "Oma lastega on natukene teistmoodi, sest sa hoolid neist rohkem kui tavalistest näitlejatest."
"Mul oli tore kõrvalt vaadata, kuidas lapsed said väga konkreetselt teada, mis on töö ning mida tähendab end kokku võtta," selgitas režissöör ja tõi välja, et kogu tema perekond on filmi kaasatud. "Mu vanaema ja vanaisa mängisid seal, mu lapsed mängisid seal ja mu ema, kes on teinud lastega palju kooliteatrit, tal on omad meetodid, kuidas lastele teksti selgeks õpetada ja ma lasingi lastel ja emal enne võtteid toimetama."
Merivoo tõi välja, kuidas Jüri Sillart ütles kunagi loengus, et ühel hetkel olete valiku ees, kas teha filmi või olla pereisa, aga korraga mõlemat ei saa. "See projekt tõestas, et saab küll," mainis ta.
"Ma arvan, et see maailm, kus lapsed elavad, ei erine sellest, kus täiskasvanud elavad," ütles ta ja tõdes, et kuigi me proovime neid erinevate asjade eest kaitsta, siis see neid ei takista. "Kui seda filmi tegime, siis ühel hetkel tundus, et vaatame "Tulnuka" lastega koos ära, aga nad olid seda juba näinud," tõdes Merivoo, lisades, et laste jaoks, kes on "Tulnukat" näinud, ei tohiks "Kratt" küll šokeeriv olla.
"Me ei tahtnud seda filmi ajada tehislikult kuidagi üle võlli, verd ongi täpselt nii palju, kui loo jutustamiseks vaja, ropendamine on ka seal sees mõnes kohas, aga seda pole rohkem kui päriselus," tõdes režissöör ja kinnitas, et nende elementide peal pole ratsutatud. "Seda pole ka sealt eemaldatud selle nimel, et äkki tsensori käe alt pääseda." | Rasmus Merivoo: tahtsin teha nii, et kõik "Krati" tegelased oleksid head | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rasmus Merivoo ütles ERR-ile, et "Kratis" saab kõik alguse sellest, kui lapsed viiakse maale vanaema juurde ja neilt võetakse ära nutitelefonid. "Üsna varsti avastavad lapsed viisi, kuidas keeruline elu maal, mis on täis tööd ja muud tüütut, enda jaoks lihtsamaks teha, ehitades krati," sõnas ta ja kinnitas, et rohkem ta filmi kohta reeta ei tahakski.
"Tegelikult tahaksin, et inimesed käiksid kinos nii, et nad ei tea filmist mitte midagi," tõdes ta ja mainis, et midagi peab siiski rääkima, sest muidu ei tule keegi kinosaali. "Ma tahtsin "Kratis" teha nii, et kõik tegelased oleksid head," kinnitas režissöör, lisades, et kui üldiselt on lastefilmides nii, et üks tegelane on hea, teine tegelane on halb ning hea peab lõpuks halvast jagu saama, siis ta üritas sellest mööda vaadata.
Samas rõhutas Merivoo, et "Kratti" ei saa pidada päris lastefilmiks. "Enamasti luuakse lastefilmides maailm, mis on omamoodi soovunelm reaalsusest, aga mina ei hakanud seda vagu kündma," kinnitas ta ja tõdes, et tema filmis on nii, et kõik tahtsid head, aga välja kukub veider clusterfuck.
"See mõte, et lapsed teevad tänapäeva maailmas krati, tuli mul juba viis aastat tagasi," ütles Merivoo ja tõi välja, et oma lapsi, kes mängivad "Krati" peaosades, oli väga huvitav lavastada. "Režissöörina on su eesmärk enamasti see, et saaks hea filmi ning sa pead mingites kohtades südame kõvaks tegema," sõnas ta, lisades, et kui sul on vaja näitleja alasti külma ilmaga õue saata, siis teed seda, sest tead, et valu on korraks, aga film jääb. "Oma lastega on natukene teistmoodi, sest sa hoolid neist rohkem kui tavalistest näitlejatest."
"Mul oli tore kõrvalt vaadata, kuidas lapsed said väga konkreetselt teada, mis on töö ning mida tähendab end kokku võtta," selgitas režissöör ja tõi välja, et kogu tema perekond on filmi kaasatud. "Mu vanaema ja vanaisa mängisid seal, mu lapsed mängisid seal ja mu ema, kes on teinud lastega palju kooliteatrit, tal on omad meetodid, kuidas lastele teksti selgeks õpetada ja ma lasingi lastel ja emal enne võtteid toimetama."
Merivoo tõi välja, kuidas Jüri Sillart ütles kunagi loengus, et ühel hetkel olete valiku ees, kas teha filmi või olla pereisa, aga korraga mõlemat ei saa. "See projekt tõestas, et saab küll," mainis ta.
"Ma arvan, et see maailm, kus lapsed elavad, ei erine sellest, kus täiskasvanud elavad," ütles ta ja tõdes, et kuigi me proovime neid erinevate asjade eest kaitsta, siis see neid ei takista. "Kui seda filmi tegime, siis ühel hetkel tundus, et vaatame "Tulnuka" lastega koos ära, aga nad olid seda juba näinud," tõdes Merivoo, lisades, et laste jaoks, kes on "Tulnukat" näinud, ei tohiks "Kratt" küll šokeeriv olla.
"Me ei tahtnud seda filmi ajada tehislikult kuidagi üle võlli, verd ongi täpselt nii palju, kui loo jutustamiseks vaja, ropendamine on ka seal sees mõnes kohas, aga seda pole rohkem kui päriselus," tõdes režissöör ja kinnitas, et nende elementide peal pole ratsutatud. "Seda pole ka sealt eemaldatud selle nimel, et äkki tsensori käe alt pääseda."
### Response:
Rasmus Merivoo: tahtsin teha nii, et kõik "Krati" tegelased oleksid head |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kesk-Aasia lambakoera alabai tõugu peetakse Türkmenistanis rahvuslikuks pärandiks ning see pole esimene kord, kui Berdõmuhammedov sellele tõule austust avaldab. Eelmisel aastal avaldas ta alabaidele pühendatud raamatu, kirjutas Briti ringhääling BBC.
Türkmenistani pealinnas Ašgabatis riigiametnike elurajooni keskväljakul avatud monument on kuus meetriti kõrge ja sellel asub postamendi otsas kullatud koerakuju. Postamendi sees on LED-ekraanid, millel näidatakse videolõike seda tõugu koertest.
Meanwhile, Turkmenistan's president Gurbanguly Berdymukhamedov has just unveiled a gisnt statue of his favorite dog pic.twitter.com/NSlIlXbAoH
— Piotr Zalewski (@p_zalewski) November 12, 2020
Ei ole teada, kui palju monument Türkmenistani vaesunud rahvale maksma läks, tõdeb BBC.
Riigimeedia teatel kujutab ausammas selle koeratõu uhkust ja enesekindlust.
Lisaks alabai koerale on Türkmenistan kuulutanud oma rahvuslikuks pärandiks ka käsitöövaibad ning Ahal Teke tõugu hobused.
Berdõmuhammedov on seda tõugu kiitnud ning 2015. aastal avati ka kuldne ausammas, kus president Ahal Teke hobuse seljas ratsutab.
Berdõmuhammedov on kinkinud hobuseid ja koeri sõbralike riikide juhtidele nagu Vene president Vladimir Putin, Usbekistani liider Islam Karimov või Katari emiir.
Berdõmuhammedovspälvis rahvusvahelises meedias laia kriitikat, kui ta 2017. aastal alabai koerakutsikat Putinile kinkides koera kaelavoldist õhu hoidis.
Turkmenistan ruler unveils massive statue of his favourite dog pic.twitter.com/WlcunHp8dq
— The Independent (@Independent) November 12, 2020 | Türkmenistani liider püstitas oma lemmikkoerale kuldse ausamba | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kesk-Aasia lambakoera alabai tõugu peetakse Türkmenistanis rahvuslikuks pärandiks ning see pole esimene kord, kui Berdõmuhammedov sellele tõule austust avaldab. Eelmisel aastal avaldas ta alabaidele pühendatud raamatu, kirjutas Briti ringhääling BBC.
Türkmenistani pealinnas Ašgabatis riigiametnike elurajooni keskväljakul avatud monument on kuus meetriti kõrge ja sellel asub postamendi otsas kullatud koerakuju. Postamendi sees on LED-ekraanid, millel näidatakse videolõike seda tõugu koertest.
Meanwhile, Turkmenistan's president Gurbanguly Berdymukhamedov has just unveiled a gisnt statue of his favorite dog pic.twitter.com/NSlIlXbAoH
— Piotr Zalewski (@p_zalewski) November 12, 2020
Ei ole teada, kui palju monument Türkmenistani vaesunud rahvale maksma läks, tõdeb BBC.
Riigimeedia teatel kujutab ausammas selle koeratõu uhkust ja enesekindlust.
Lisaks alabai koerale on Türkmenistan kuulutanud oma rahvuslikuks pärandiks ka käsitöövaibad ning Ahal Teke tõugu hobused.
Berdõmuhammedov on seda tõugu kiitnud ning 2015. aastal avati ka kuldne ausammas, kus president Ahal Teke hobuse seljas ratsutab.
Berdõmuhammedov on kinkinud hobuseid ja koeri sõbralike riikide juhtidele nagu Vene president Vladimir Putin, Usbekistani liider Islam Karimov või Katari emiir.
Berdõmuhammedovspälvis rahvusvahelises meedias laia kriitikat, kui ta 2017. aastal alabai koerakutsikat Putinile kinkides koera kaelavoldist õhu hoidis.
Turkmenistan ruler unveils massive statue of his favourite dog pic.twitter.com/WlcunHp8dq
— The Independent (@Independent) November 12, 2020
### Response:
Türkmenistani liider püstitas oma lemmikkoerale kuldse ausamba |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kas selles küsimuses on võimalik kompromissi teha, siis esmapilgul tundub see meile, et see on ju ilmvõimatu. Aga varem või hiljem, kui näiteks parlament on olnud obstruktsioonis mitu kuud ja kõik muu riigielu seisab, siis tullakse selle põhimõtte juurde alati tagasi, et püütakse mingisugune kompromiss leida selleks, et elu jätkuks. Nii et ega siin tänaste reeglite juures suurt muud ei olegi," ütles Sibul ERR-ile.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Indrek Saare sõnul kavatsevad sotsiaaldemokraadid teha riigikogus rahvahääletuse otsuse eelnõule nii palju muudatusettepanekuid, et eelnõu poleks tegelikkuses võimalik üldse menetleda ehk riigikogu ei saaks rahvahääletuse korraldamist otsustada.
Riigikogu töö- ja kodukorra järgi on võimalik enne iga muudatusettepaneku üle hääletamist võtta kümneminutiline vaheaeg.
Sarnast taktikat kasutati kevadel edukalt erakondade rahastamise järelevalve komisjoni kaotamist puudutava eelnõu puhul.
Sibul tõdes, et riigikogu komisjonil, kes antud eelnõu menetleb, on võimalus massiliselt esitatud muudatusettepanekutes samasisulised ettepanekud ühendada.
"Kui nad ei ole samasisulised ettepanekud, siis peab need kandma muudatusettepanekute tabelisse ja riigikogu saalis läbi hääletama," ütles Sibul.
Sibul rääkis, et kui muudatusettepanekutesse pannakse erinevad rahvaküsitluse kuupäevad, siis need ei ole samasisulised. "Ja selliseid n-ö formaalseid muudatusettepanekuid on võimalik teha ju ääretult palju," sõnas ta.
Kui muudatusettepanekute samasisulisuse otsustamine toob erinevad tõlgendused näiteks koalitsiooni ja opositsioonierakondade poolt, siis teeb lõpliku otsuse põhiseaduslikkuse järelevalvet teostav õiguskantsler, selgitas Sibul.
Sibul kinnitas ka, et kuna rahvahääletuse eelnõu tuleb riigikogu seest, siis ei ole seda võimalik siduda ka valitsuse usaldushääletusega.
Seeder: sotside obstruktsioon on mängurlus
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles ERR-ile, et sotside kavandatav obstruktsioon on mängurlus. "See on vastuolus nende endi väidetega, kui nad ütlevad, et see ei ole Eesti ühiskonnas oluline teema. Aga kui nad ise rakendavad niivõrd äärmuslikke samme nagu obstruktsioon selle riigikogu otsuse menetlemiseks riigikogus, siis see järelikult on neile äärmuslikult tähtis," lausus Seeder.
Seeder avaldas lootust, et obstruktsioonist on siiski võimalik muudatusettepanekute grupeerimisega mööda minna.
"Teiseks ma arvan, et mõnda aega võib ju ka nende muudatusettepanekute hääletamisega tegeleda, ega see valitsuskoalitsiooni ja riigikogu tööd täielikult ei halva, sest on võimalus, et jooksvaid eelnõusid, mida on vaja riigielu korraldamiseks riigikogus menetleda ja vastu võtta, saab menetleda riigikogu korraliste istungite vahel toimuvate täiendavate istungitega," sõnas Seeder.
Seeder avaldas siiski lootust, et sotsiaaldemokraadid obstruktsiooni ei rakenda. | Heiki Sibul: abieluküsitluse obstruktsioon võib viia kompromissideni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kas selles küsimuses on võimalik kompromissi teha, siis esmapilgul tundub see meile, et see on ju ilmvõimatu. Aga varem või hiljem, kui näiteks parlament on olnud obstruktsioonis mitu kuud ja kõik muu riigielu seisab, siis tullakse selle põhimõtte juurde alati tagasi, et püütakse mingisugune kompromiss leida selleks, et elu jätkuks. Nii et ega siin tänaste reeglite juures suurt muud ei olegi," ütles Sibul ERR-ile.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Indrek Saare sõnul kavatsevad sotsiaaldemokraadid teha riigikogus rahvahääletuse otsuse eelnõule nii palju muudatusettepanekuid, et eelnõu poleks tegelikkuses võimalik üldse menetleda ehk riigikogu ei saaks rahvahääletuse korraldamist otsustada.
Riigikogu töö- ja kodukorra järgi on võimalik enne iga muudatusettepaneku üle hääletamist võtta kümneminutiline vaheaeg.
Sarnast taktikat kasutati kevadel edukalt erakondade rahastamise järelevalve komisjoni kaotamist puudutava eelnõu puhul.
Sibul tõdes, et riigikogu komisjonil, kes antud eelnõu menetleb, on võimalus massiliselt esitatud muudatusettepanekutes samasisulised ettepanekud ühendada.
"Kui nad ei ole samasisulised ettepanekud, siis peab need kandma muudatusettepanekute tabelisse ja riigikogu saalis läbi hääletama," ütles Sibul.
Sibul rääkis, et kui muudatusettepanekutesse pannakse erinevad rahvaküsitluse kuupäevad, siis need ei ole samasisulised. "Ja selliseid n-ö formaalseid muudatusettepanekuid on võimalik teha ju ääretult palju," sõnas ta.
Kui muudatusettepanekute samasisulisuse otsustamine toob erinevad tõlgendused näiteks koalitsiooni ja opositsioonierakondade poolt, siis teeb lõpliku otsuse põhiseaduslikkuse järelevalvet teostav õiguskantsler, selgitas Sibul.
Sibul kinnitas ka, et kuna rahvahääletuse eelnõu tuleb riigikogu seest, siis ei ole seda võimalik siduda ka valitsuse usaldushääletusega.
Seeder: sotside obstruktsioon on mängurlus
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles ERR-ile, et sotside kavandatav obstruktsioon on mängurlus. "See on vastuolus nende endi väidetega, kui nad ütlevad, et see ei ole Eesti ühiskonnas oluline teema. Aga kui nad ise rakendavad niivõrd äärmuslikke samme nagu obstruktsioon selle riigikogu otsuse menetlemiseks riigikogus, siis see järelikult on neile äärmuslikult tähtis," lausus Seeder.
Seeder avaldas lootust, et obstruktsioonist on siiski võimalik muudatusettepanekute grupeerimisega mööda minna.
"Teiseks ma arvan, et mõnda aega võib ju ka nende muudatusettepanekute hääletamisega tegeleda, ega see valitsuskoalitsiooni ja riigikogu tööd täielikult ei halva, sest on võimalus, et jooksvaid eelnõusid, mida on vaja riigielu korraldamiseks riigikogus menetleda ja vastu võtta, saab menetleda riigikogu korraliste istungite vahel toimuvate täiendavate istungitega," sõnas Seeder.
Seeder avaldas siiski lootust, et sotsiaaldemokraadid obstruktsiooni ei rakenda.
### Response:
Heiki Sibul: abieluküsitluse obstruktsioon võib viia kompromissideni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmaspäeval avaldatud pressiteade USA ravimifirma Pfizeri ja Saksamaa BioNTechi ühistööna valminud vaktsiini efektiivsuse kohta oli juba kaua oodatud uudis, mis andis sõnumi, et koroonaviirus on, loodetavasti juba lähiajal, võimalik kontrolli alla saada.
USA ja Euroopa riigivõlakirjade tootlused tõusid, aktsiaturgudel kergitas see aga hindu nendes sektorites, mis pandeemia taandumisest enim võidaksid – lennunduses, naftasektoris, logistikas, panganduses ja mõistagi Pfizeril endal. Kaotajateks olid aga virtuaalmaailma aktsiad, kelle teenuste vastu huvi viiruse taandudes võib väheneda. Tehnoloogiasektoris võeti rohkem kasumeid.
Varasem vaktsiini kasutamine peaks tooma majanduse kiirema taastumise
Kuigi turud reageerisid vaktsiini efektiivsuse uudisele jõuliselt, on teatavasti sellega seotud veel palju agasid ja ebaselgust. Sellele vaatamata võidakse Pfizeri ja BioNTechi vaktsiin esitada USA ja Euroopa ravimiametitele kinnitamiseks juba selle aasta sees.
Kui vaktsiin saab kasutusloa, hakatakse seda Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse juhi optimistliku hinnangu järgi Euroopa Liidus kasutama järgmise aasta esimeses kvartalis, dr Anthony Fauci hinnangul USA-s aga järgmise aasta aprillis.
Vaktsiini kasutusele võtmine parandab nii ettevõtete kui tarbijate kindlustunnet, mis omakorda annab tõuke majanduse taastumisele. Mida varem saab vaktsiini kasutama hakata, seda väiksem on viiruse praeguse leviku ja piirangute kahju majandusele ja seda kiiremini majandus taastub. Pikaleveninud kriis mõjutab veelgi rohkem tarneahelaid ja eksporditurgude nõudlust, mida hiljem on raskem taastada.
Vaktsiin ei ole hõbekuul, mis kaotab kiiresti koroonaviiruse
Teatavasti jääb see viirus meie keskele ning meil tuleb õppida sellega elama. Pfizer ja BioNTech on lubanud koroonaviiruse vaktsiini toota sel aastal 50 miljonit ja järgmisel aastal 1,3 miljardit doosi. See kogus kataks ligi üheksa protsenti kogu maailma elanikkonnast, mis on veel väga kaugel karjaimmuunsuse tekkeks vajalikust hulgast.
Euroopa Liidu plaan osta 300 miljonit doosi, mis jagatakse liikmesriikide vahel proportsionaalselt, on aga ligi kolmandik liidu rahvaarvust. Samas tuleks arvestada, et lootustandvaid tulemusi on näidanud ka AstraZeneca ja Oxfordi Ülikooli ning USA biotehnoloogiaettevõtte Moderna vaktsiinide arendused.
"Käesoleva aasta septembris USA-s tehtud uuringu järgi laseksid ennast kindlasti või tõenäoliselt vaktsineerida 51 protsenti elanikest."
Ainult vaktsiini kättesaadavus ei taga veel karjaimmuunsust, kui inimesed ei soovi ennast vaktsineerida lasta. Käesoleva aasta septembris USA-s tehtud uuringu järgi laseksid ennast kindlasti või tõenäoliselt vaktsineerida 51 protsenti elanikest. Eestis on need osakaalud 60-64 protsenti (vastavalt Turu-uuringute AS-i ja Norstati uuringutele), mis peaks olema juba lähedal karjaimmuunsuse tekkimisele.
Võidavad need tegevusalad, mis pandeemia ajal kõige enam kannatavad
Kui vaadata vaktsiini mõju majandusele, siis võidavad sellest eelkõige need tegevusalad, mis on rohkem tööjõuintensiivsemad ja mis sõltuvad vahetust kontaktist klientidega. Riigid, mis pandeemia tõttu kõige enam kannatavad- kus tööjõuintensiivse teenuste sektori, sealhulgas turismi osakaal majanduses on suur, peaksid vaktsiini kasutuselevõtmisest kõige vahetumalt ja kiiremini võitma.
Turismisektori taastumise juures on muidugi eelduseks, et võimalikult suur osakaal maailma elanikkonnast saaks vaktsineeritud. Õnneks on enamikes arenenud riikides tegeletud hoolega vaktsiinide ostude ja logistikaga, kuid murekohaks on vaesemad riigid ja tärkavad turud. Kui Pfizer ja BioNTech on varem teatanud, et eeldavad oma vaktsiini müümisel ka kasumi teenimist, siis AstraZeneca on lubanud vaesematele riikidele müüa seda püsivalt ning ülejäänud maailmale pandeemia ajal omahinnaga.
Majanduse taastumine hakkab sektorite lõikes olema erinev
Isegi, kui järgmisel aastal hakkab maailmamajandus, sealhulgas Eesti ja Euroopa majandused, pandeemia mõjust taastuma, jääb SKT lõhe (ehk erinevus tegeliku ja potentsiaalse SKT vahel) suureks. See hoiab hinnakasvu aeglasena ning nõuab jätkuvalt valitsuse fiskaalset stimuleerimist ja keskpanga väga lõtva rahapoliitikat. Seega peaksid intressimäärad jääma madalaks vähemalt veel lähiajal.
Oodatust kiirem majanduse taastumine võib hakata kergitama tööstusmetallide hindu, kuid naftahindade kasvu pidurdab võimalik naftatootmise suurenemine. Majanduse taastumine hakkab sektorite lõikes olema erinev.
Pandeemia lõppedes võib oodata eelkõige nende sektorite, mis kriisi ajal kõige enam kannatasid, jõulisemat käitumist, et oma kliente ja turge tagasi võita. Esmaspäevane väärtpaberiturgude reaktsioon vaktsiini uudise kohta oli ilmselt tagasihoidlikum näide sellest, mis võib hakata toimuma pandeemia lõppfaasis.
Kommentaar ilmus algselt Swedbanki blogis Kukkur. | Tõnu Mertsina: uudis vaktsiini kohta muutis pandeemia lõpu reaalsemaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäeval avaldatud pressiteade USA ravimifirma Pfizeri ja Saksamaa BioNTechi ühistööna valminud vaktsiini efektiivsuse kohta oli juba kaua oodatud uudis, mis andis sõnumi, et koroonaviirus on, loodetavasti juba lähiajal, võimalik kontrolli alla saada.
USA ja Euroopa riigivõlakirjade tootlused tõusid, aktsiaturgudel kergitas see aga hindu nendes sektorites, mis pandeemia taandumisest enim võidaksid – lennunduses, naftasektoris, logistikas, panganduses ja mõistagi Pfizeril endal. Kaotajateks olid aga virtuaalmaailma aktsiad, kelle teenuste vastu huvi viiruse taandudes võib väheneda. Tehnoloogiasektoris võeti rohkem kasumeid.
Varasem vaktsiini kasutamine peaks tooma majanduse kiirema taastumise
Kuigi turud reageerisid vaktsiini efektiivsuse uudisele jõuliselt, on teatavasti sellega seotud veel palju agasid ja ebaselgust. Sellele vaatamata võidakse Pfizeri ja BioNTechi vaktsiin esitada USA ja Euroopa ravimiametitele kinnitamiseks juba selle aasta sees.
Kui vaktsiin saab kasutusloa, hakatakse seda Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse juhi optimistliku hinnangu järgi Euroopa Liidus kasutama järgmise aasta esimeses kvartalis, dr Anthony Fauci hinnangul USA-s aga järgmise aasta aprillis.
Vaktsiini kasutusele võtmine parandab nii ettevõtete kui tarbijate kindlustunnet, mis omakorda annab tõuke majanduse taastumisele. Mida varem saab vaktsiini kasutama hakata, seda väiksem on viiruse praeguse leviku ja piirangute kahju majandusele ja seda kiiremini majandus taastub. Pikaleveninud kriis mõjutab veelgi rohkem tarneahelaid ja eksporditurgude nõudlust, mida hiljem on raskem taastada.
Vaktsiin ei ole hõbekuul, mis kaotab kiiresti koroonaviiruse
Teatavasti jääb see viirus meie keskele ning meil tuleb õppida sellega elama. Pfizer ja BioNTech on lubanud koroonaviiruse vaktsiini toota sel aastal 50 miljonit ja järgmisel aastal 1,3 miljardit doosi. See kogus kataks ligi üheksa protsenti kogu maailma elanikkonnast, mis on veel väga kaugel karjaimmuunsuse tekkeks vajalikust hulgast.
Euroopa Liidu plaan osta 300 miljonit doosi, mis jagatakse liikmesriikide vahel proportsionaalselt, on aga ligi kolmandik liidu rahvaarvust. Samas tuleks arvestada, et lootustandvaid tulemusi on näidanud ka AstraZeneca ja Oxfordi Ülikooli ning USA biotehnoloogiaettevõtte Moderna vaktsiinide arendused.
"Käesoleva aasta septembris USA-s tehtud uuringu järgi laseksid ennast kindlasti või tõenäoliselt vaktsineerida 51 protsenti elanikest."
Ainult vaktsiini kättesaadavus ei taga veel karjaimmuunsust, kui inimesed ei soovi ennast vaktsineerida lasta. Käesoleva aasta septembris USA-s tehtud uuringu järgi laseksid ennast kindlasti või tõenäoliselt vaktsineerida 51 protsenti elanikest. Eestis on need osakaalud 60-64 protsenti (vastavalt Turu-uuringute AS-i ja Norstati uuringutele), mis peaks olema juba lähedal karjaimmuunsuse tekkimisele.
Võidavad need tegevusalad, mis pandeemia ajal kõige enam kannatavad
Kui vaadata vaktsiini mõju majandusele, siis võidavad sellest eelkõige need tegevusalad, mis on rohkem tööjõuintensiivsemad ja mis sõltuvad vahetust kontaktist klientidega. Riigid, mis pandeemia tõttu kõige enam kannatavad- kus tööjõuintensiivse teenuste sektori, sealhulgas turismi osakaal majanduses on suur, peaksid vaktsiini kasutuselevõtmisest kõige vahetumalt ja kiiremini võitma.
Turismisektori taastumise juures on muidugi eelduseks, et võimalikult suur osakaal maailma elanikkonnast saaks vaktsineeritud. Õnneks on enamikes arenenud riikides tegeletud hoolega vaktsiinide ostude ja logistikaga, kuid murekohaks on vaesemad riigid ja tärkavad turud. Kui Pfizer ja BioNTech on varem teatanud, et eeldavad oma vaktsiini müümisel ka kasumi teenimist, siis AstraZeneca on lubanud vaesematele riikidele müüa seda püsivalt ning ülejäänud maailmale pandeemia ajal omahinnaga.
Majanduse taastumine hakkab sektorite lõikes olema erinev
Isegi, kui järgmisel aastal hakkab maailmamajandus, sealhulgas Eesti ja Euroopa majandused, pandeemia mõjust taastuma, jääb SKT lõhe (ehk erinevus tegeliku ja potentsiaalse SKT vahel) suureks. See hoiab hinnakasvu aeglasena ning nõuab jätkuvalt valitsuse fiskaalset stimuleerimist ja keskpanga väga lõtva rahapoliitikat. Seega peaksid intressimäärad jääma madalaks vähemalt veel lähiajal.
Oodatust kiirem majanduse taastumine võib hakata kergitama tööstusmetallide hindu, kuid naftahindade kasvu pidurdab võimalik naftatootmise suurenemine. Majanduse taastumine hakkab sektorite lõikes olema erinev.
Pandeemia lõppedes võib oodata eelkõige nende sektorite, mis kriisi ajal kõige enam kannatasid, jõulisemat käitumist, et oma kliente ja turge tagasi võita. Esmaspäevane väärtpaberiturgude reaktsioon vaktsiini uudise kohta oli ilmselt tagasihoidlikum näide sellest, mis võib hakata toimuma pandeemia lõppfaasis.
Kommentaar ilmus algselt Swedbanki blogis Kukkur.
### Response:
Tõnu Mertsina: uudis vaktsiini kohta muutis pandeemia lõpu reaalsemaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus karistas kokkuleppemenetluses Villemsoni kolmeaastase vangistusega, millest kohe ära kandmisele kuulub kuus kuud ning karistuse ülejäänud osa ehk kaks aastat ja kuus kuud ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.
Villemsoni karistusaja algust arvestatakse tema kahtlustatavana kinnipidamisest 27. augustil.
Kuna kriminaalasja materjalid on alaealiste kannatanute huvides kinnised, siis avalikkusele selle kohta lähemat teavet ei anta. | Lastevastased seksuaalkuriteod tõid ratsakooli eksjuhile vangistuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus karistas kokkuleppemenetluses Villemsoni kolmeaastase vangistusega, millest kohe ära kandmisele kuulub kuus kuud ning karistuse ülejäänud osa ehk kaks aastat ja kuus kuud ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.
Villemsoni karistusaja algust arvestatakse tema kahtlustatavana kinnipidamisest 27. augustil.
Kuna kriminaalasja materjalid on alaealiste kannatanute huvides kinnised, siis avalikkusele selle kohta lähemat teavet ei anta.
### Response:
Lastevastased seksuaalkuriteod tõid ratsakooli eksjuhile vangistuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmises, 2:2 viigiga lõppenud valikmängus Peruu vastu mõlemad Paraguay koondise väravad löönud Angel Romero oli oma koondise eest resultatiivne ka neljapäeval, kui realiseeris avapoolajal penalti ja viis külalismeeskonna Argentina vastu 1:0 juhtima.
Nicolas Gonzales lükkas neli minutit enne poolajavilet peaga väravasse Giovani Lo Celso nurgalöögi ja tõi tabloole viigi. Teisel poolajal oli Argentina mänguliselt Paraguayst selgelt üle ja lõi ka teise värava, kui Lionel Messi lõpetas täpse löögiga võõrustajate vasturünnaku. VAR nägi aga kombinatsiooni alguses Paraguay mängija vastu tehtud viga ning mäng lõppes 1:1 viigiga.
"Me ei tundnud end esimesel poolajal väljakul kõige paremini, aga hakkasime siis rohkem söötma ja vabu tsoone leidma ning veetsime pea kogu teise poolaja nende väljakupoolel. Saime tasuks ka värava, aga kahjuks see ei lugenud," sõnas Argentina keskkaitsja Nicolas Otamendi.
Teises neljapäevases CONMEBOL-i valikmängus oli Ecuador 3637 meetri kõrgusel asuval Hernando Silesi nime kandval staadionil võõrsil 3:2 üle Boliiviast. Juan Arce 37. minuti väravale vastas Ecuador teise poolaja alguses Beder Caicedo ja Angel Mena väravatega, 60. minutil tõi legendaarne Marcelo Moreno tabloole taas viigi. Külalismeeskonnale tõi tähtsa võidu Carlos Gruezo resultatiivne penalti kaks minutit enne normaalaja lõppu.
Kahe võidu kõrvale esimese viigi saanud Argentina on seitsme punktiga tabeliliidriks, kahest mängust kaks võitu saanud Brasiilia on kuue punktiga teine ning Ecuador samuti kuue punktiga kolmas. | Argentina ei suutnud tugeva teise poolaja kiuste MM-valikmängu võita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmises, 2:2 viigiga lõppenud valikmängus Peruu vastu mõlemad Paraguay koondise väravad löönud Angel Romero oli oma koondise eest resultatiivne ka neljapäeval, kui realiseeris avapoolajal penalti ja viis külalismeeskonna Argentina vastu 1:0 juhtima.
Nicolas Gonzales lükkas neli minutit enne poolajavilet peaga väravasse Giovani Lo Celso nurgalöögi ja tõi tabloole viigi. Teisel poolajal oli Argentina mänguliselt Paraguayst selgelt üle ja lõi ka teise värava, kui Lionel Messi lõpetas täpse löögiga võõrustajate vasturünnaku. VAR nägi aga kombinatsiooni alguses Paraguay mängija vastu tehtud viga ning mäng lõppes 1:1 viigiga.
"Me ei tundnud end esimesel poolajal väljakul kõige paremini, aga hakkasime siis rohkem söötma ja vabu tsoone leidma ning veetsime pea kogu teise poolaja nende väljakupoolel. Saime tasuks ka värava, aga kahjuks see ei lugenud," sõnas Argentina keskkaitsja Nicolas Otamendi.
Teises neljapäevases CONMEBOL-i valikmängus oli Ecuador 3637 meetri kõrgusel asuval Hernando Silesi nime kandval staadionil võõrsil 3:2 üle Boliiviast. Juan Arce 37. minuti väravale vastas Ecuador teise poolaja alguses Beder Caicedo ja Angel Mena väravatega, 60. minutil tõi legendaarne Marcelo Moreno tabloole taas viigi. Külalismeeskonnale tõi tähtsa võidu Carlos Gruezo resultatiivne penalti kaks minutit enne normaalaja lõppu.
Kahe võidu kõrvale esimese viigi saanud Argentina on seitsme punktiga tabeliliidriks, kahest mängust kaks võitu saanud Brasiilia on kuue punktiga teine ning Ecuador samuti kuue punktiga kolmas.
### Response:
Argentina ei suutnud tugeva teise poolaja kiuste MM-valikmängu võita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kratt"
Režissöör: Rasmus Merivoo
Eesti võib-olla kõige kurikuulsama lühifilmi "Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas" režisöörist Rasmus Merivoost võib kõike oodata. Ja just seda kinnitab ka "Kratt", sest ilmselt pole kunagi varem laste- ja noortefilmide festivali Justfilm avafilmiks olnud midagi ebatsensuursest, ebaeetilist ja igatpidi ebanormaalset.
Kas ma ütleksin, et "Kratt" on hea film? Ilmselt mitte, aga Merivoo värske linateos ongi omamoodi punk-vastulause etableerunud autorikinole. Stsenaarium on kui mõistmatu rosolje, mis ühel hetkel meenutab nunnut lastefilmi, aga pöörab järgmisel hetkel ootamatult kuskile "Õigluse" laadse trash -põnevusfilmi poole. Ja siis purskab liitriteviisi kunstverd. Ja siis võtab peategelane end paljaks.
"Kratt" Autor/allikas: Kaader filmist
See kõik tuleb ja läheb nii kiiresti, et ei jõua tähele pannagi, kuid üks on kindel: "Kratt" ei jäta ühtki vaatajat külmaks. Võib-olla kõige nooremad lapsed võiks koju jätta, aga sellised teismelised, kus muidu lastefilmide peale nina kirtsutavad, peaksid Merivoo hulluse peale küll vaimustusest kilkama. Lisaks teeb Mari Lill filmis kahtlemata oma elu ühe parima rolli.
"Kratt" linastub 13. novembril kell 19.00 Coca-Cola Plazas ja 20. novembril kell 18.00 Solaris keskuse Apollo kinos.
"Keha võitlus"
Režissöör: Marian Võsumets
Meeldiva üllatusena on tänavu Pimedate Ööde filmifestivalile jõudnud oma debüütfilmiga ka ajakirjanik Marian Võsumets. Kui üldiselt on Eesti dokumentalistide ringkond hästi teada, siis Võsumets toob sinna värskust: täielikult Ühendkuningriikides filmitud dokumentaal uurib dieedikultuuri ja seda, kuidas inimesed tegelikult kehakuvandi tõttu kannatavad. Ükski filmi tegelastest ei ela küll Eestis, kuid probleemistikku annab hästi paigutada ka siinsesse konteksti.
Sarnaseid dokfilme, kus antakse sõna söömishäirete ja kaaluprobleemidega inimestele, on mõistagi varemgi tehtud ja tehakse ka edaspidi, kuid see aga ei vähenda kuidagi "Keha võitluse" väärtust. Võsumets on leidnud täpse tasakaalu provokatiivsuse ja kaine ajakirjandusliku vaatepunkti vahel. Vaataja saab ise otsustada, milline käitumine on õige, ekraanil esitletakse meile lihtsalt status quo 'd.
"Keha võitlus" Autor/allikas: Kaader filmist
Kui võrrelda "Keha võitlust" tänavu Docpointil linastunud "Rasvarindega", kus said sõna Põhjamaades elavad kaaluprobleemidega inimesed, siis Marian Võsumets on suutnud selgelt vältida liigset emotsionaalsust. Tõsi, dieedikultuuri pihta visatakse kriitikanooli, kuid objektiivsetel põhjustel, mitte vaatajat provotseerides ja eksitades.
Esimese täispika filmi kohta on režissöör suutnud hoida väga professionaalselt kõrvaltvaataja rolli ning lasknud kõneleda eri inimeste lugudel. Ajal, mil meedias ei räägita millestki peale koroonaviiruse, on selline sissevaade inimeste igapäevastesse probleemidesse kainestav ja igati vajalik.
"Keha võitlus" linastub 13. novembril kell 19.15 Solaris keskuse Apollo kinos, 24. novembril kell 16.45 kinos Artis ja 29. novembril Solaris keskuse Apollo kinos.
"Mephistopheles"
Režissöör: Manfred Vainokivi
Manfred Vainokivist on viimastel aastatel saanud omamoodi PÖFF-i stammkunde. Möödunud aastal jõudis publiku ette veidratest avantüüridest koosnev "Kirjanikuga voodis", värske linalugu "Mephistopheles" järgib suures osas sama mudelit. Vainokivi teeb sissevaate kultuuriteoreetiku ja õppejõu Linnar Priimäe ellu, kuid kas me näeme seal teda kui inimest? Kindlasti mitte, Priimägi teeb kõik selleks, et maalida endast müüt ja olla Eesti oma Mephistopheles.
"Mephistopheles" Autor/allikas: Kaader filmist
Režissöör on kinnitanud, et Linnar Priimägi on võib-olla kõige parem inimene, kellest filmi teha. Seda on ka ekraanilt näha: ta on trikster, kes teab väga hästi, mida inimesed temast arvavad, kuid see annab Priimäele lihtsalt hoogu juurde. Ta käitub nagu tõbras, sõimab Manfred Vainokivi idioodiks ja võtab kohati ise lavastajarolli üle, kuid seda on raske südamesse võtta. "Mephistopheles" on komöödia, ühiskonnanormide ja poliitkorrektsuse paroodia.
Vainokivi on meie praeguste dokumentalistide seast ehk kõige olulisem, kuna ta tajub väga selgelt Eesti kultuurikonteksti. Mõistagi pole "Mephistophelesega" väljaspool siinset maakamarat midagi teha, aga mis sellest? Tunni aja jooksul plahvatab vaataja ees ühe Eesti kultuuri veidraima (anti)kangelase lugu, kuid see pole mingi portreefilm, kaugel sellest. Pigem on "Mephistopheles" tihe essents, milles on jaburdamist ja lollitamist rohkem kui tõsiselt öeldud lauseid, aga veidral kombel ütleb just see Linnar Priimäest rohkem kui üks "normaalne" dokumentaal seda teha suudaks.
Olge valmis solvuma, aga mõistlikum on seda mitte südamesse võtta!
"Mephistopheles" linastub 15. novembril kell 18.00 Coca-Cola Plazas.
"Greta Thunbergi lugu" ("I Am Greta")
Režissöör: Nathan Grossmann
Kui ma ei teaks midagi Greta Thunbergist ja keegi üritaks selgeks teha, et päriselt on olemas 15-aastane tüdruk, kelle ühel päeval kutsub endale külla paavst ja keda järgmisel päeval sõimab Donald Trump, siis arvaksin, et see on puhas vale. Või siis muinasjutt, sest täpselt sellise, kohati isegi maagilise pildi maalib ka Nathan Grossmanni dokumentaalfilm. Thunbergi saadab alates esimesest koolistreigist Rootsi parlamendi ees üleelusuurune tähelepanu, mis pole tänaseni kuhugi kadunud. See võiks olla unenägu, aga ei, kõik vastab tõele: Greta Thunberg on tõesti samaaegselt üks maailma armastatumaid ja vihatumaid inimesi.
Kuidas said dokumentalistid juba esimestes protestide ajal Thunbergile ligi? Kas mõned olukorrad on taaslavastatud, et luua filmi terviknarratiiv? See kõik ei ole aga tingimata oluline, sest "Greta Thunbergi loo" suurimaks vooruseks ongi just lähedus, millesarnast ei suuda enamik dokumentalistid saavutada. Jääb mulje, justkui oleks operaator elanud praktiliselt perekonna külalistetoas, et jälgida absoluutselt kõike. Oluliste võtmemomentide kõrval on filmis palju ka isiklikke argisituatsoone, mis näitavad meile Thunbergi sisemisi kõhklusi ja hirme.
"Greta Thunbergi lugu" Autor/allikas: Kaader filmist
Kuigi "Greta Thunbergi lugu" kulgeb üsna lineaarselt ja üritab vältida hinnanguid, siis kõige olulisemast küsimusest on võimatu mööda vaadata: kas see on tegelikult normaalne, et maailma kliimakõneluste eesotsas on 15-aastane Aspergeri sündroomiga tüdruk? Sellele küsimusele pole õiget ega valet vastust, pigem on see märk sellest, kui jaburatel aegadel me elame. Klounid valitsevad maailma, noored tüdrukud üritavad kliimakatastroofi ära hoida. Uskumatu, aga tõsi.
Märgiline on ka filmi IMDb reiting: praegusel hetkel on ligi 2000 hääletajaga koondhindeks 3.2, kus pea 70 protsenti hääletajates on pannud ühe punkti. Arvatavasti on Thunbergi vihkajad jõud ühendanud ja võtnud vaevaks valehäältega pommitada. Seegi kirjeldab hästi, kui uskumatu fenomen on Greta Thunberg...
"Greta Thunbergi lugu" linastub 13. novembril kell 16.30 Coca-Cola Plazas, 14. novembril kell 11.00 virtuaalsaalis, 14. novembril kell 16.00 Tartus Athena keskuses ja 18. novembril kell 18.15 Solaris keskuse Apollo kinos.
"Teddy"
Režissöörid: Ludovic & Zoran Boukherma
Muidugi on alati tore PÖFF-il vaadata kõiksugu tõsiseid draamasid ja eksootilisi, ehk isegi antropoloogilisi filme, kuid vahel tahaks lihtsalt midagi täiesti sõgedat. Tore, et Helmut Jänes suutis keerulisele aastale vaatamata panna kokku väikese "Öiste värinate" programmi, mille hulgast Prantsuse body-horror noortefilm "Teddy" on just midagi sellist, mida ootasin.
"Teddy" Autor/allikas: Kaader filmist
Kas nalja saab? Muidugi. Kas verd lendab? Aga loomulikult. Kas kohati on ekraanil toimuv nii jäle, et tahaks silmad kinni suruda? Hell yeah. Lugu iseenesest on klassika: kaksikvennad Ludovic ja Zoran Boukherma toovad vaatajate ette töötluse klassikalisest libahundiloost. Peategelast, 19-aastast ekstsentrikku nimega Teddy hammustab tundmatu elukas ning ootamatult hakkavad tema kehas toimuma muudatused.
Kellele meeldib John Landise õuduskomöödia "An American Werewolf in London", siis te ei pea pettuma: "Teddy" on justkui Prantsuse uusversioon, mille tegelased on kõige karikatuursemad autsaiderid, keda on võimalik ette kujutada. Jaburusele vaatamata hoiab filmi käimas ikkagi lugu üleskasvamisest ja täiskasvanuks saamisest, mistõttu sobinuks linateos igati ka Justfilmi programmi.
"Teddy" linastub 14. novembril kell 21.30 Solaris keskuse Apollo kinos, 15. novembril kell 00.30 virtuaalkinos, 18. novembril kell 22.00 Solaris keskuse Apollo kinos ja 27. novembril kell 22.00 kinos Artis. | Kaspar Viilupi PÖFFi-minutid: avanädalavahetuseks uusi Eesti filme ja kehaõudust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kratt"
Režissöör: Rasmus Merivoo
Eesti võib-olla kõige kurikuulsama lühifilmi "Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas" režisöörist Rasmus Merivoost võib kõike oodata. Ja just seda kinnitab ka "Kratt", sest ilmselt pole kunagi varem laste- ja noortefilmide festivali Justfilm avafilmiks olnud midagi ebatsensuursest, ebaeetilist ja igatpidi ebanormaalset.
Kas ma ütleksin, et "Kratt" on hea film? Ilmselt mitte, aga Merivoo värske linateos ongi omamoodi punk-vastulause etableerunud autorikinole. Stsenaarium on kui mõistmatu rosolje, mis ühel hetkel meenutab nunnut lastefilmi, aga pöörab järgmisel hetkel ootamatult kuskile "Õigluse" laadse trash -põnevusfilmi poole. Ja siis purskab liitriteviisi kunstverd. Ja siis võtab peategelane end paljaks.
"Kratt" Autor/allikas: Kaader filmist
See kõik tuleb ja läheb nii kiiresti, et ei jõua tähele pannagi, kuid üks on kindel: "Kratt" ei jäta ühtki vaatajat külmaks. Võib-olla kõige nooremad lapsed võiks koju jätta, aga sellised teismelised, kus muidu lastefilmide peale nina kirtsutavad, peaksid Merivoo hulluse peale küll vaimustusest kilkama. Lisaks teeb Mari Lill filmis kahtlemata oma elu ühe parima rolli.
"Kratt" linastub 13. novembril kell 19.00 Coca-Cola Plazas ja 20. novembril kell 18.00 Solaris keskuse Apollo kinos.
"Keha võitlus"
Režissöör: Marian Võsumets
Meeldiva üllatusena on tänavu Pimedate Ööde filmifestivalile jõudnud oma debüütfilmiga ka ajakirjanik Marian Võsumets. Kui üldiselt on Eesti dokumentalistide ringkond hästi teada, siis Võsumets toob sinna värskust: täielikult Ühendkuningriikides filmitud dokumentaal uurib dieedikultuuri ja seda, kuidas inimesed tegelikult kehakuvandi tõttu kannatavad. Ükski filmi tegelastest ei ela küll Eestis, kuid probleemistikku annab hästi paigutada ka siinsesse konteksti.
Sarnaseid dokfilme, kus antakse sõna söömishäirete ja kaaluprobleemidega inimestele, on mõistagi varemgi tehtud ja tehakse ka edaspidi, kuid see aga ei vähenda kuidagi "Keha võitluse" väärtust. Võsumets on leidnud täpse tasakaalu provokatiivsuse ja kaine ajakirjandusliku vaatepunkti vahel. Vaataja saab ise otsustada, milline käitumine on õige, ekraanil esitletakse meile lihtsalt status quo 'd.
"Keha võitlus" Autor/allikas: Kaader filmist
Kui võrrelda "Keha võitlust" tänavu Docpointil linastunud "Rasvarindega", kus said sõna Põhjamaades elavad kaaluprobleemidega inimesed, siis Marian Võsumets on suutnud selgelt vältida liigset emotsionaalsust. Tõsi, dieedikultuuri pihta visatakse kriitikanooli, kuid objektiivsetel põhjustel, mitte vaatajat provotseerides ja eksitades.
Esimese täispika filmi kohta on režissöör suutnud hoida väga professionaalselt kõrvaltvaataja rolli ning lasknud kõneleda eri inimeste lugudel. Ajal, mil meedias ei räägita millestki peale koroonaviiruse, on selline sissevaade inimeste igapäevastesse probleemidesse kainestav ja igati vajalik.
"Keha võitlus" linastub 13. novembril kell 19.15 Solaris keskuse Apollo kinos, 24. novembril kell 16.45 kinos Artis ja 29. novembril Solaris keskuse Apollo kinos.
"Mephistopheles"
Režissöör: Manfred Vainokivi
Manfred Vainokivist on viimastel aastatel saanud omamoodi PÖFF-i stammkunde. Möödunud aastal jõudis publiku ette veidratest avantüüridest koosnev "Kirjanikuga voodis", värske linalugu "Mephistopheles" järgib suures osas sama mudelit. Vainokivi teeb sissevaate kultuuriteoreetiku ja õppejõu Linnar Priimäe ellu, kuid kas me näeme seal teda kui inimest? Kindlasti mitte, Priimägi teeb kõik selleks, et maalida endast müüt ja olla Eesti oma Mephistopheles.
"Mephistopheles" Autor/allikas: Kaader filmist
Režissöör on kinnitanud, et Linnar Priimägi on võib-olla kõige parem inimene, kellest filmi teha. Seda on ka ekraanilt näha: ta on trikster, kes teab väga hästi, mida inimesed temast arvavad, kuid see annab Priimäele lihtsalt hoogu juurde. Ta käitub nagu tõbras, sõimab Manfred Vainokivi idioodiks ja võtab kohati ise lavastajarolli üle, kuid seda on raske südamesse võtta. "Mephistopheles" on komöödia, ühiskonnanormide ja poliitkorrektsuse paroodia.
Vainokivi on meie praeguste dokumentalistide seast ehk kõige olulisem, kuna ta tajub väga selgelt Eesti kultuurikonteksti. Mõistagi pole "Mephistophelesega" väljaspool siinset maakamarat midagi teha, aga mis sellest? Tunni aja jooksul plahvatab vaataja ees ühe Eesti kultuuri veidraima (anti)kangelase lugu, kuid see pole mingi portreefilm, kaugel sellest. Pigem on "Mephistopheles" tihe essents, milles on jaburdamist ja lollitamist rohkem kui tõsiselt öeldud lauseid, aga veidral kombel ütleb just see Linnar Priimäest rohkem kui üks "normaalne" dokumentaal seda teha suudaks.
Olge valmis solvuma, aga mõistlikum on seda mitte südamesse võtta!
"Mephistopheles" linastub 15. novembril kell 18.00 Coca-Cola Plazas.
"Greta Thunbergi lugu" ("I Am Greta")
Režissöör: Nathan Grossmann
Kui ma ei teaks midagi Greta Thunbergist ja keegi üritaks selgeks teha, et päriselt on olemas 15-aastane tüdruk, kelle ühel päeval kutsub endale külla paavst ja keda järgmisel päeval sõimab Donald Trump, siis arvaksin, et see on puhas vale. Või siis muinasjutt, sest täpselt sellise, kohati isegi maagilise pildi maalib ka Nathan Grossmanni dokumentaalfilm. Thunbergi saadab alates esimesest koolistreigist Rootsi parlamendi ees üleelusuurune tähelepanu, mis pole tänaseni kuhugi kadunud. See võiks olla unenägu, aga ei, kõik vastab tõele: Greta Thunberg on tõesti samaaegselt üks maailma armastatumaid ja vihatumaid inimesi.
Kuidas said dokumentalistid juba esimestes protestide ajal Thunbergile ligi? Kas mõned olukorrad on taaslavastatud, et luua filmi terviknarratiiv? See kõik ei ole aga tingimata oluline, sest "Greta Thunbergi loo" suurimaks vooruseks ongi just lähedus, millesarnast ei suuda enamik dokumentalistid saavutada. Jääb mulje, justkui oleks operaator elanud praktiliselt perekonna külalistetoas, et jälgida absoluutselt kõike. Oluliste võtmemomentide kõrval on filmis palju ka isiklikke argisituatsoone, mis näitavad meile Thunbergi sisemisi kõhklusi ja hirme.
"Greta Thunbergi lugu" Autor/allikas: Kaader filmist
Kuigi "Greta Thunbergi lugu" kulgeb üsna lineaarselt ja üritab vältida hinnanguid, siis kõige olulisemast küsimusest on võimatu mööda vaadata: kas see on tegelikult normaalne, et maailma kliimakõneluste eesotsas on 15-aastane Aspergeri sündroomiga tüdruk? Sellele küsimusele pole õiget ega valet vastust, pigem on see märk sellest, kui jaburatel aegadel me elame. Klounid valitsevad maailma, noored tüdrukud üritavad kliimakatastroofi ära hoida. Uskumatu, aga tõsi.
Märgiline on ka filmi IMDb reiting: praegusel hetkel on ligi 2000 hääletajaga koondhindeks 3.2, kus pea 70 protsenti hääletajates on pannud ühe punkti. Arvatavasti on Thunbergi vihkajad jõud ühendanud ja võtnud vaevaks valehäältega pommitada. Seegi kirjeldab hästi, kui uskumatu fenomen on Greta Thunberg...
"Greta Thunbergi lugu" linastub 13. novembril kell 16.30 Coca-Cola Plazas, 14. novembril kell 11.00 virtuaalsaalis, 14. novembril kell 16.00 Tartus Athena keskuses ja 18. novembril kell 18.15 Solaris keskuse Apollo kinos.
"Teddy"
Režissöörid: Ludovic & Zoran Boukherma
Muidugi on alati tore PÖFF-il vaadata kõiksugu tõsiseid draamasid ja eksootilisi, ehk isegi antropoloogilisi filme, kuid vahel tahaks lihtsalt midagi täiesti sõgedat. Tore, et Helmut Jänes suutis keerulisele aastale vaatamata panna kokku väikese "Öiste värinate" programmi, mille hulgast Prantsuse body-horror noortefilm "Teddy" on just midagi sellist, mida ootasin.
"Teddy" Autor/allikas: Kaader filmist
Kas nalja saab? Muidugi. Kas verd lendab? Aga loomulikult. Kas kohati on ekraanil toimuv nii jäle, et tahaks silmad kinni suruda? Hell yeah. Lugu iseenesest on klassika: kaksikvennad Ludovic ja Zoran Boukherma toovad vaatajate ette töötluse klassikalisest libahundiloost. Peategelast, 19-aastast ekstsentrikku nimega Teddy hammustab tundmatu elukas ning ootamatult hakkavad tema kehas toimuma muudatused.
Kellele meeldib John Landise õuduskomöödia "An American Werewolf in London", siis te ei pea pettuma: "Teddy" on justkui Prantsuse uusversioon, mille tegelased on kõige karikatuursemad autsaiderid, keda on võimalik ette kujutada. Jaburusele vaatamata hoiab filmi käimas ikkagi lugu üleskasvamisest ja täiskasvanuks saamisest, mistõttu sobinuks linateos igati ka Justfilmi programmi.
"Teddy" linastub 14. novembril kell 21.30 Solaris keskuse Apollo kinos, 15. novembril kell 00.30 virtuaalkinos, 18. novembril kell 22.00 Solaris keskuse Apollo kinos ja 27. novembril kell 22.00 kinos Artis.
### Response:
Kaspar Viilupi PÖFFi-minutid: avanädalavahetuseks uusi Eesti filme ja kehaõudust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leht toob välja, et EKRE endise liidri, siseminister Mart Helme viimased süüdistused USA valimiste ja tulevase presidendi Joe Bideni pihta ületasid ka peaminister Jüri Ratase taluvuspiiri ning minister pidi lahkuma. Samas annab Helsingin Sanomat ülevaate ka Mart Helme varasematest vastuolulistest ütlustest, sealhulgas Soome peaministri Sanna Marini nimetamisest müüjatüdrukuks ja Eesti seksuaalvähemustele esitatud soovitusest Rootsi kolida.
Väljaanne tõdeb, et probleemid said alguse pärast 2019. aasta kevade parlamendivalimisi, kui Ratas kindlustas peaministrina jätkamise sellega, et sõlmis koalitsiooni konservatiivse Isamaa ja paremäärmusliku Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga (EKRE). Niimoodi Reformierakonda võimult eemal hoides on Ratas pidanud maksma aga kallist hinda: valitsus on EKRE pantvang. "Võimul püsimiseks on Ratas pidanud alla neelama kõik, millega EKRE on otsustanud peaministrit toita," tõdeb HS.
Samas ei kao Mart Helme tagasiastumisega valitsuse jaoks probleemid, kuna Martin Helme, kes on senise sisserände-, seksuaalvähemuste- ja kliimapoliitika vastane, jätkab valitsuses. Martin Helme on nimetanud Põhjamaade ühiskonnamudelit "hoiatavaks näiteks", märgib Soome ajaleht.
EKRE hoiab pidevate segaduste ja skandaalide korraldamisega oma toetust kõrgel ning kevadel korraldatav abielureferendum peab jätkuvalt lõhestama liberaale ja konservatiive ning tooma kasu EKRE-le, viitab leht.
Sisepoliitika avaldub ka Eesti välissuhtluses, märgib HS ja toob välja, et suvel lahkus ametist Eesti suursaadik Soomes Harri Tiido, kelle sõnul raskendab EKRE tegevus kahe riigi suhete edendamist.
Lehe hinnangul ei soovita Soomes siiski Eesti-poolsetest provokatsioonidest suuremat kära teha, kuna neid peetakse Eesti sisepoliitika sümptomiteks. "Praktilised suhted riikide vahel toimivad normaalselt, kuid on selge, et ideoloogiline lõhe tekitab kahe valitsuse vahel pingeid," märgib HS.
Kui peaminister Marin kasutas müüjatüdruku-skandaali oskuslikult enda kasuks ära, siis rohkem ebamugavust on Soomes tekitanud Mart Helme sõnavõtt "plaan B" kohta Eesti kaitsepoliitikas, kus ta leidis, et Soome võiks olla seotud Balti riikide kaitsega.
Soome otsust kehtestada koroonaviiruse tõttu reisipiirangud on Eestis küll kritiseeritud, kuid liikumise raskenemine on samas mõlemale poolele näidanud, kui tihedalt ollakse seotud, leiab leht.
Soome ja Eesti suhted on nii tugevad, et suudavad vastu pidada ka mõnele läbimõtlemata väljaütlemisele, kuid Eesti jaoks on siiski oluline oma kodu korras hoida, et sisepoliitika ei hakkaks ohustama viimase 30 aasta jooksul saavutatut. Peaminister Ratas on küll püüdnud pisendada EKRE ministrite väljaütlemisi, kuid koalitsioonipartneri esinemised mõjutavad paratamatut riigi rahvusvahelist positsiooni, tõdeb HS.
"Nii Soome, Rootsi, Euroopa Liidu kui ka tulevase USA administratsiooni jaoks on inimõigused ja vähemuste õigused välispoliitika keskmes. Kui Eesti soovib võtta teist suunda, juhib riik end kummalisse seltskonda ja poliitilisse positsiooni," võtab Helsingi Sanomat oma juhtkirja kokku. | Helsingin Sanomat: Eesti valitsus on EKRE populismi pantvang | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leht toob välja, et EKRE endise liidri, siseminister Mart Helme viimased süüdistused USA valimiste ja tulevase presidendi Joe Bideni pihta ületasid ka peaminister Jüri Ratase taluvuspiiri ning minister pidi lahkuma. Samas annab Helsingin Sanomat ülevaate ka Mart Helme varasematest vastuolulistest ütlustest, sealhulgas Soome peaministri Sanna Marini nimetamisest müüjatüdrukuks ja Eesti seksuaalvähemustele esitatud soovitusest Rootsi kolida.
Väljaanne tõdeb, et probleemid said alguse pärast 2019. aasta kevade parlamendivalimisi, kui Ratas kindlustas peaministrina jätkamise sellega, et sõlmis koalitsiooni konservatiivse Isamaa ja paremäärmusliku Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga (EKRE). Niimoodi Reformierakonda võimult eemal hoides on Ratas pidanud maksma aga kallist hinda: valitsus on EKRE pantvang. "Võimul püsimiseks on Ratas pidanud alla neelama kõik, millega EKRE on otsustanud peaministrit toita," tõdeb HS.
Samas ei kao Mart Helme tagasiastumisega valitsuse jaoks probleemid, kuna Martin Helme, kes on senise sisserände-, seksuaalvähemuste- ja kliimapoliitika vastane, jätkab valitsuses. Martin Helme on nimetanud Põhjamaade ühiskonnamudelit "hoiatavaks näiteks", märgib Soome ajaleht.
EKRE hoiab pidevate segaduste ja skandaalide korraldamisega oma toetust kõrgel ning kevadel korraldatav abielureferendum peab jätkuvalt lõhestama liberaale ja konservatiive ning tooma kasu EKRE-le, viitab leht.
Sisepoliitika avaldub ka Eesti välissuhtluses, märgib HS ja toob välja, et suvel lahkus ametist Eesti suursaadik Soomes Harri Tiido, kelle sõnul raskendab EKRE tegevus kahe riigi suhete edendamist.
Lehe hinnangul ei soovita Soomes siiski Eesti-poolsetest provokatsioonidest suuremat kära teha, kuna neid peetakse Eesti sisepoliitika sümptomiteks. "Praktilised suhted riikide vahel toimivad normaalselt, kuid on selge, et ideoloogiline lõhe tekitab kahe valitsuse vahel pingeid," märgib HS.
Kui peaminister Marin kasutas müüjatüdruku-skandaali oskuslikult enda kasuks ära, siis rohkem ebamugavust on Soomes tekitanud Mart Helme sõnavõtt "plaan B" kohta Eesti kaitsepoliitikas, kus ta leidis, et Soome võiks olla seotud Balti riikide kaitsega.
Soome otsust kehtestada koroonaviiruse tõttu reisipiirangud on Eestis küll kritiseeritud, kuid liikumise raskenemine on samas mõlemale poolele näidanud, kui tihedalt ollakse seotud, leiab leht.
Soome ja Eesti suhted on nii tugevad, et suudavad vastu pidada ka mõnele läbimõtlemata väljaütlemisele, kuid Eesti jaoks on siiski oluline oma kodu korras hoida, et sisepoliitika ei hakkaks ohustama viimase 30 aasta jooksul saavutatut. Peaminister Ratas on küll püüdnud pisendada EKRE ministrite väljaütlemisi, kuid koalitsioonipartneri esinemised mõjutavad paratamatut riigi rahvusvahelist positsiooni, tõdeb HS.
"Nii Soome, Rootsi, Euroopa Liidu kui ka tulevase USA administratsiooni jaoks on inimõigused ja vähemuste õigused välispoliitika keskmes. Kui Eesti soovib võtta teist suunda, juhib riik end kummalisse seltskonda ja poliitilisse positsiooni," võtab Helsingi Sanomat oma juhtkirja kokku.
### Response:
Helsingin Sanomat: Eesti valitsus on EKRE populismi pantvang |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokku anti kuu värava valimisel Soccernet.ee keskkonnas 841 häält. Dõmov kogus 29,2% häältest, tihedas konkurentsis jäi Dõmovi järel napilt teiseks Markus Poom (29,1%), temale järgnesid Trevor Elhi (27,8%), Henri Anier (10,1%) ja Konstantin Vassiljev (3,8%). | VIDEO | Premium liiga kuu ilusaimaks väravaks valiti Pavel Dõmovi tabamus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokku anti kuu värava valimisel Soccernet.ee keskkonnas 841 häält. Dõmov kogus 29,2% häältest, tihedas konkurentsis jäi Dõmovi järel napilt teiseks Markus Poom (29,1%), temale järgnesid Trevor Elhi (27,8%), Henri Anier (10,1%) ja Konstantin Vassiljev (3,8%).
### Response:
VIDEO | Premium liiga kuu ilusaimaks väravaks valiti Pavel Dõmovi tabamus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siiamaani pole neid hääli arvesse võetud ja nende lõplik diskvalifitseerimine ei muuda Pennsylvania praeguseid hääletustulemusi. Praegustel andmetel on Joe Bidenil endiselt 54 000 häält rohkem.
Osariigi kohtunik Mary Hannah Leavitt otsustas, et Pennsylvania riigisekretäril Kathy Boockvaril polnud ühtegi seaduslikku õigust, mis oleks lubanud valijatel kinnitada oma identiteeti 12. novembrini.
Seadus lubab valijatel oma isikut tõestada kuus päeva peale valimisi.
Pennsylvania ülemkohus pikendas hääletamise tähtaega 6. novembrini ja sellepärast leidis Boockvar, et viimane tähtaeg, mil valijad peavad oma isikut tõestama, on 12. november.
Trumpi kampaaniameeskond sellega ei nõustunud, väites, et üldvalimised lõppevad 3. novembril ja Boockvaril puudus igasugune seaduslik õigus tähtaja pikendamiseks.
Kohtunik Leavitt nõustus Trumpi kampaania argumendiga, lisades juurde, et Pennsylvania ülemkohus ei pikendanud isikute tuvastamise tähtaega.
Pole veel täpselt teada, kui palju postihääli lõpuks langevad sellesse kategooriasse. Pennsylvania valitsus keeldus kommenteerimast, kuidas uus kohtuotsus lõplike valimistulemusi mõjutab. | Trumpi meeskond saavutas Pennsylvania osariigis kohtuvõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siiamaani pole neid hääli arvesse võetud ja nende lõplik diskvalifitseerimine ei muuda Pennsylvania praeguseid hääletustulemusi. Praegustel andmetel on Joe Bidenil endiselt 54 000 häält rohkem.
Osariigi kohtunik Mary Hannah Leavitt otsustas, et Pennsylvania riigisekretäril Kathy Boockvaril polnud ühtegi seaduslikku õigust, mis oleks lubanud valijatel kinnitada oma identiteeti 12. novembrini.
Seadus lubab valijatel oma isikut tõestada kuus päeva peale valimisi.
Pennsylvania ülemkohus pikendas hääletamise tähtaega 6. novembrini ja sellepärast leidis Boockvar, et viimane tähtaeg, mil valijad peavad oma isikut tõestama, on 12. november.
Trumpi kampaaniameeskond sellega ei nõustunud, väites, et üldvalimised lõppevad 3. novembril ja Boockvaril puudus igasugune seaduslik õigus tähtaja pikendamiseks.
Kohtunik Leavitt nõustus Trumpi kampaania argumendiga, lisades juurde, et Pennsylvania ülemkohus ei pikendanud isikute tuvastamise tähtaega.
Pole veel täpselt teada, kui palju postihääli lõpuks langevad sellesse kategooriasse. Pennsylvania valitsus keeldus kommenteerimast, kuidas uus kohtuotsus lõplike valimistulemusi mõjutab.
### Response:
Trumpi meeskond saavutas Pennsylvania osariigis kohtuvõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel nädalal alustas riigikogu sotsiaalkomisjon taas arutelu psühhiaatrilise abi andmise seaduse üle. Psühhiaater on ainus arst, kelle vastuvõtule saamiseks peab alla 18-aastasel lapsel olema vanema luba.
Palju on olnud eriarvamusi selles osas, keda tuleks aruteludesse kaasata, kuid seaduse muudatuse vajalikkuses ollakse jätkuvalt ning tulemusteta erimeelel. Küsiks ehk alustuseks siiski noortelt endilt, mida nemad vajavad, sest jutt käib ju nende heaolust.
Mida noored arvavad?
Mida noored arvavad näiteks sellest, kui nende vanemad pisendavad nende ärevushäiret ja ütlevad, et see läheb ajaga mööda? Või mida teha siis, kui vanemal on endaga hakkama saamisegagi nii palju tegemist, et ei märka seetõttu lapse sekkumist vajavaid probleeme? Või kui vanem mistahes veendumuste või uskumuste pärast eitab lapse probleeme ja takistab ligipääsu asjatundlikule ning professionaalsele abile?
Noortega aru pidades leiaksid ka ehk seaduse muutmise vastased kinnitust, et alaealiste lubamisega psühhiaatri vastuvõtule ei kaasne massilised soovahetusoperatsioonid ega ka moe pärast antidepressantide tarvitamised.
Noortel on palju erinevaid muresid, mis vajavad õigeaegset ja professionaalset sekkumist. Alles eelmisel kuul tutvustas sotsiaalpsühholoogia professor Mati Heidmets Tallinna Ülikooli hariduskonverentsil 2020. aasta õpilasuuringut, milles osales ligi 5000 kooliõpilast ning kellest 25 protsenti on depressiivsusele kalduvad.
Viimasest sel aastal ilmunud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu raportist ilmneb samuti, et 13–15-aastastest vastanutest 26 protsendil tüdrukutel ja 13 protsendil poistel esineb suitsiidimõtteid. Kõigist uuringus osalenud kooliõpilastest on 26 protsenti poisse ja 40 protsenti tüdrukuid depressioonisümptomitega.
Mõlemast uuringust ilmneb, et nende probleemide põhjuseid võib leida kodust ja peresuhetest. Kui neid noori kodus kas ei osata või ei taheta aidata, siis kuidas ja millal peaksid need noored abi saama?
Noorsootöötajatel on väärtuslik info noorte eluolust
"Eestis on ligi 9000 noorsootööga tegelevat täiskasvanut, kes puutuvad noortega iganädalaselt erinevates keskkondades ja tegevustes kokku."
Kui noortelt ei ole mingil põhjusel lihtne nende arvamust küsida, siis Eestis on ligi 9000 noorsootööga tegelevat täiskasvanut, kes puutuvad noortega iganädalaselt erinevates keskkondades ja tegevustes kokku. Küsitagu siis nendelt ja nemad julgevad minna ka noortega rääkima ning vajadusel aru pidama.
Need täiskasvanud töötavad koolides huvijuhtidena, noortekeskustes noorsootöötajatena, huvikoolides õpetajatena, treeneritena, laagrites kasvatajatena jne. Mõnikord võivad need inimesed olla ainukesed täiskasvanud noore elus, kellel on noore jaoks aega ja kellele julgetakse usaldada oma kõige salajasemad mured.
Võiks arvata, et nendel inimestel, kes puutuvad igapäevaselt kokku väga erineva taustaga noortega, on hea ülevaade ja ehk isegi unikaalne info selle kohta, millised on noorte peamised mured, sh vaimse tervise probleemid, ning teavad, kas ja milliseid teid pidi noored oma eludes lahendusteni jõuavad ning millised on päriselt need takistused õigeaegse ja vajaliku abi saamiseks.
Noortevaldkonna mureliku esindajana küsin, miks ei ole siiani kaasatud noori puudutavate otsuste tegemise protsessi neid inimesi, kes noortega igapäevaselt töötavad ja neist päriselt hoolivad? Kes seisab sel juhul nende noorte tervise eest, kui seadust ei muudeta, kuid kelle tervisest ükski tema lähikondne ei hooli või ei oska probleemi märgata?
Need mured jõuavad tagasi ka noorsootöötajateni. Ei, noorsootöötaja ei pea hakkama ega tahagi hakata suunama noori psühhiaatri juurde. Noorsootöötajatena usume noorte endi õigusesse ja võimesse oma elu puudutavates küsimustes kaasa rääkida ja iseseisvaid otsuseid teha. Õigus tervisele ja seetõttu ka arstiabile on inimõigus ja mitte kedagi ei tohiks diskrimineerida tema vanuse tõttu ja jätta ilma vajalikust abist. | Heili Griffith: küsime noortelt psühhiaatrilise abi andmise seaduse kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel nädalal alustas riigikogu sotsiaalkomisjon taas arutelu psühhiaatrilise abi andmise seaduse üle. Psühhiaater on ainus arst, kelle vastuvõtule saamiseks peab alla 18-aastasel lapsel olema vanema luba.
Palju on olnud eriarvamusi selles osas, keda tuleks aruteludesse kaasata, kuid seaduse muudatuse vajalikkuses ollakse jätkuvalt ning tulemusteta erimeelel. Küsiks ehk alustuseks siiski noortelt endilt, mida nemad vajavad, sest jutt käib ju nende heaolust.
Mida noored arvavad?
Mida noored arvavad näiteks sellest, kui nende vanemad pisendavad nende ärevushäiret ja ütlevad, et see läheb ajaga mööda? Või mida teha siis, kui vanemal on endaga hakkama saamisegagi nii palju tegemist, et ei märka seetõttu lapse sekkumist vajavaid probleeme? Või kui vanem mistahes veendumuste või uskumuste pärast eitab lapse probleeme ja takistab ligipääsu asjatundlikule ning professionaalsele abile?
Noortega aru pidades leiaksid ka ehk seaduse muutmise vastased kinnitust, et alaealiste lubamisega psühhiaatri vastuvõtule ei kaasne massilised soovahetusoperatsioonid ega ka moe pärast antidepressantide tarvitamised.
Noortel on palju erinevaid muresid, mis vajavad õigeaegset ja professionaalset sekkumist. Alles eelmisel kuul tutvustas sotsiaalpsühholoogia professor Mati Heidmets Tallinna Ülikooli hariduskonverentsil 2020. aasta õpilasuuringut, milles osales ligi 5000 kooliõpilast ning kellest 25 protsenti on depressiivsusele kalduvad.
Viimasest sel aastal ilmunud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu raportist ilmneb samuti, et 13–15-aastastest vastanutest 26 protsendil tüdrukutel ja 13 protsendil poistel esineb suitsiidimõtteid. Kõigist uuringus osalenud kooliõpilastest on 26 protsenti poisse ja 40 protsenti tüdrukuid depressioonisümptomitega.
Mõlemast uuringust ilmneb, et nende probleemide põhjuseid võib leida kodust ja peresuhetest. Kui neid noori kodus kas ei osata või ei taheta aidata, siis kuidas ja millal peaksid need noored abi saama?
Noorsootöötajatel on väärtuslik info noorte eluolust
"Eestis on ligi 9000 noorsootööga tegelevat täiskasvanut, kes puutuvad noortega iganädalaselt erinevates keskkondades ja tegevustes kokku."
Kui noortelt ei ole mingil põhjusel lihtne nende arvamust küsida, siis Eestis on ligi 9000 noorsootööga tegelevat täiskasvanut, kes puutuvad noortega iganädalaselt erinevates keskkondades ja tegevustes kokku. Küsitagu siis nendelt ja nemad julgevad minna ka noortega rääkima ning vajadusel aru pidama.
Need täiskasvanud töötavad koolides huvijuhtidena, noortekeskustes noorsootöötajatena, huvikoolides õpetajatena, treeneritena, laagrites kasvatajatena jne. Mõnikord võivad need inimesed olla ainukesed täiskasvanud noore elus, kellel on noore jaoks aega ja kellele julgetakse usaldada oma kõige salajasemad mured.
Võiks arvata, et nendel inimestel, kes puutuvad igapäevaselt kokku väga erineva taustaga noortega, on hea ülevaade ja ehk isegi unikaalne info selle kohta, millised on noorte peamised mured, sh vaimse tervise probleemid, ning teavad, kas ja milliseid teid pidi noored oma eludes lahendusteni jõuavad ning millised on päriselt need takistused õigeaegse ja vajaliku abi saamiseks.
Noortevaldkonna mureliku esindajana küsin, miks ei ole siiani kaasatud noori puudutavate otsuste tegemise protsessi neid inimesi, kes noortega igapäevaselt töötavad ja neist päriselt hoolivad? Kes seisab sel juhul nende noorte tervise eest, kui seadust ei muudeta, kuid kelle tervisest ükski tema lähikondne ei hooli või ei oska probleemi märgata?
Need mured jõuavad tagasi ka noorsootöötajateni. Ei, noorsootöötaja ei pea hakkama ega tahagi hakata suunama noori psühhiaatri juurde. Noorsootöötajatena usume noorte endi õigusesse ja võimesse oma elu puudutavates küsimustes kaasa rääkida ja iseseisvaid otsuseid teha. Õigus tervisele ja seetõttu ka arstiabile on inimõigus ja mitte kedagi ei tohiks diskrimineerida tema vanuse tõttu ja jätta ilma vajalikust abist.
### Response:
Heili Griffith: küsime noortelt psühhiaatrilise abi andmise seaduse kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi abieluteemalise rahvaküsitluse või referendumi täpses mõistes ega isegi sõnastuses pole vaevu koos püsiv koalitsioon veel üksmeelt saavutanud, on selle korraldamine endiselt õhus. EKRE enesekindlus on selgelt murenemas, sest tulemus ei pruugi tulla üldse selline nagu neile mokkamööda oleks. Nii juhtus näiteks Austraalias.
Markantne on ju seegi, et valitsuses rahvahääletuse kuupäeva nihutamist ei konsulteeritud tehnilise võimekuse osas selle läbiviija ehk vabariigi valimiskomisjoniga ning segadus selle teema osas muudkui kasvab. Kas lihtsalt valitsuse rumalus või tahtlik hämamine "oma võimu taastootmiseks läbi väga erinevate asjade"?
Viimaste päevade poliitteater, mille mängimist ei lõpetata isegi äreva koroonastatistika kiuste, annab mõista, et valitsus ei pruugi enam pikalt püsida. Helmede ja Jaak Madisoni poolt idanaabrile sobivate sõnumite läbi raadioeetri laia ilma paiskamine võis osutuda saatuslikuks. Kuigi tagasi astunud siseminister Mart Helme andis intervjuudes mõista EKRE jätkamisest valitsuses, jäi ta ebakindlaks oma partei edaspidise rolli kohta riigikogus.
Sellest võib välja lugeda, et mõte opositsiooni jäämisest on Mart Helme kaabuga kaetud peast läbi käinud. Tõenäoliselt enam kui korra. Mure isa ja poja silmades oli ilmekas, sest koalitsiooni lagunemine tähendaks ka rahvaküsitluse ärajäämist, teisalt pole ka selle toimumise puhul homofoobse seisukoha peale jäämine enam üldse kindel.
Nüüd, kui Helmed on selgelt positsioneerinud EKRE Eesti esimeseks USA uue presidendi vastaseks parteiks, on küsimärgid kerkinud ka mitmete konservatiivide peadesse - kas kahtlustel Helmede Kremli-meelsusest võibki alust olla?
Omaette kõnekas asjaolu on, et avalikkus teab EKRE juhtide seisukohta USA äsja toimunud valimiste ja Joe Bideni kohta, kuid kas oleme kuulnud sarnast kriitikat Venemaa valimiste demokraatlikkuse või Vladimir Putini suunal? Juba teab mitmendat ametiaega pidava Venemaa presidendi võimul püsimise meetodid pole Helmetelt kahtluse nooti teeninud.
Ka abielu kohta rahvalt arvamuse küsimise mõte polnud EKRE enda vaimuvili, vaid välismaalt laenatud trikk teatud gruppide aktiveerimiseks. Kuulus ju abieluküsimus hiljuti ka Venemaal toimunud valimistel Putini valimiskampaaniasse.
EKRE lootis Kremli-meelse poliitikaga kohalikel valimistel kasvatada oma häälte saaki ka nende Eestimaa elanike arvelt, kelle ülevoolav sümpaatia Putini vastu on uhkuse asi. Venekeelsetes kommentaariumides saigi Helme LGBT+ kogukonna ründamise eest positiivset tagasisidet.
Erinevalt Putini Venemaast on Eesti puhul tegu siiski valdavalt euroopameelse riigi ja inimõiguste edendamist pooldava ühiskonnaga. Roheliste abieluvõrdsuse petitsiooni on vaid paari nädalaga toetanud enam kui 35 000 inimest ning mõistagi paneb see nii mõnelgi parteilasel kukalt kratsima.
"Sellest saab hoopis LGBT+ kogukonna võit ja suur edasiminek kogu Eestile, päädides sooneutraalse abieluga perekonnaseaduses."
Kui Keskerakond otsustab siiski praeguse valitsusega veel mõnda aega jätkata ning abieluteemaline rahvahääletus peaks siiski toimuma, on võimalus, et sellest saab hoopis LGBT+ kogukonna võit ja suur edasiminek kogu Eestile, päädides sooneutraalse abieluga perekonnaseaduses. Seda enam, et sooneutraalse abielu toetajate koalitsioon aina kasvab. Varro Vooglaid sai just Tarmo Jüristo näol vägeva vastase ja liberaalsematest parteidest pole abieluvõrdsust toetava üleskutsega ühinenud veel vaid Reformierakond ja Keskerakond.
Muidugi on kahju, et need parteid koos Isamaa ja EKRE-ga ei soovi muutusi ning seisavad progressil risti ees, takistades oma riigi arenemist edumeelse ja avatud ühiskonna suunas.
Me vajame seda muutust rohkem kui kunagi varem, sest sellest sõltub palju enam, kui esmapilgul paistab. Just meil lasub vastutus korraldada oma riik kliimakriisiga toimetulevaks ja säilitada järgnevate põlvede elukeskkond. Praegu on see teadlaste konsensusel võimalik vaid väga suuri ümberkorraldusi tehes. See tähendab, et kõik ühiskonnagrupid peavad olema kaasatud ja võimestatud.
Kui küsitakse, kas kliimamuutused on iga inimese enda või valitsuse või isegi Euroopa Liidu või ÜRO teema, siis vastus on "jah" - see ongi kõigi ülesanne mõelda ja tegutseda roheliselt. Nagu ka referendumil on meie kõigi ülesanne vastata "ei" - me ei vaja soolist diskrimineerimist, barjääride ehitamist ning vaenu õhutamist. Me vajame abieluvõrdsust! | Züleyxa Izmailova: rahvahääletuse korraldajad kardavad kaotust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi abieluteemalise rahvaküsitluse või referendumi täpses mõistes ega isegi sõnastuses pole vaevu koos püsiv koalitsioon veel üksmeelt saavutanud, on selle korraldamine endiselt õhus. EKRE enesekindlus on selgelt murenemas, sest tulemus ei pruugi tulla üldse selline nagu neile mokkamööda oleks. Nii juhtus näiteks Austraalias.
Markantne on ju seegi, et valitsuses rahvahääletuse kuupäeva nihutamist ei konsulteeritud tehnilise võimekuse osas selle läbiviija ehk vabariigi valimiskomisjoniga ning segadus selle teema osas muudkui kasvab. Kas lihtsalt valitsuse rumalus või tahtlik hämamine "oma võimu taastootmiseks läbi väga erinevate asjade"?
Viimaste päevade poliitteater, mille mängimist ei lõpetata isegi äreva koroonastatistika kiuste, annab mõista, et valitsus ei pruugi enam pikalt püsida. Helmede ja Jaak Madisoni poolt idanaabrile sobivate sõnumite läbi raadioeetri laia ilma paiskamine võis osutuda saatuslikuks. Kuigi tagasi astunud siseminister Mart Helme andis intervjuudes mõista EKRE jätkamisest valitsuses, jäi ta ebakindlaks oma partei edaspidise rolli kohta riigikogus.
Sellest võib välja lugeda, et mõte opositsiooni jäämisest on Mart Helme kaabuga kaetud peast läbi käinud. Tõenäoliselt enam kui korra. Mure isa ja poja silmades oli ilmekas, sest koalitsiooni lagunemine tähendaks ka rahvaküsitluse ärajäämist, teisalt pole ka selle toimumise puhul homofoobse seisukoha peale jäämine enam üldse kindel.
Nüüd, kui Helmed on selgelt positsioneerinud EKRE Eesti esimeseks USA uue presidendi vastaseks parteiks, on küsimärgid kerkinud ka mitmete konservatiivide peadesse - kas kahtlustel Helmede Kremli-meelsusest võibki alust olla?
Omaette kõnekas asjaolu on, et avalikkus teab EKRE juhtide seisukohta USA äsja toimunud valimiste ja Joe Bideni kohta, kuid kas oleme kuulnud sarnast kriitikat Venemaa valimiste demokraatlikkuse või Vladimir Putini suunal? Juba teab mitmendat ametiaega pidava Venemaa presidendi võimul püsimise meetodid pole Helmetelt kahtluse nooti teeninud.
Ka abielu kohta rahvalt arvamuse küsimise mõte polnud EKRE enda vaimuvili, vaid välismaalt laenatud trikk teatud gruppide aktiveerimiseks. Kuulus ju abieluküsimus hiljuti ka Venemaal toimunud valimistel Putini valimiskampaaniasse.
EKRE lootis Kremli-meelse poliitikaga kohalikel valimistel kasvatada oma häälte saaki ka nende Eestimaa elanike arvelt, kelle ülevoolav sümpaatia Putini vastu on uhkuse asi. Venekeelsetes kommentaariumides saigi Helme LGBT+ kogukonna ründamise eest positiivset tagasisidet.
Erinevalt Putini Venemaast on Eesti puhul tegu siiski valdavalt euroopameelse riigi ja inimõiguste edendamist pooldava ühiskonnaga. Roheliste abieluvõrdsuse petitsiooni on vaid paari nädalaga toetanud enam kui 35 000 inimest ning mõistagi paneb see nii mõnelgi parteilasel kukalt kratsima.
"Sellest saab hoopis LGBT+ kogukonna võit ja suur edasiminek kogu Eestile, päädides sooneutraalse abieluga perekonnaseaduses."
Kui Keskerakond otsustab siiski praeguse valitsusega veel mõnda aega jätkata ning abieluteemaline rahvahääletus peaks siiski toimuma, on võimalus, et sellest saab hoopis LGBT+ kogukonna võit ja suur edasiminek kogu Eestile, päädides sooneutraalse abieluga perekonnaseaduses. Seda enam, et sooneutraalse abielu toetajate koalitsioon aina kasvab. Varro Vooglaid sai just Tarmo Jüristo näol vägeva vastase ja liberaalsematest parteidest pole abieluvõrdsust toetava üleskutsega ühinenud veel vaid Reformierakond ja Keskerakond.
Muidugi on kahju, et need parteid koos Isamaa ja EKRE-ga ei soovi muutusi ning seisavad progressil risti ees, takistades oma riigi arenemist edumeelse ja avatud ühiskonna suunas.
Me vajame seda muutust rohkem kui kunagi varem, sest sellest sõltub palju enam, kui esmapilgul paistab. Just meil lasub vastutus korraldada oma riik kliimakriisiga toimetulevaks ja säilitada järgnevate põlvede elukeskkond. Praegu on see teadlaste konsensusel võimalik vaid väga suuri ümberkorraldusi tehes. See tähendab, et kõik ühiskonnagrupid peavad olema kaasatud ja võimestatud.
Kui küsitakse, kas kliimamuutused on iga inimese enda või valitsuse või isegi Euroopa Liidu või ÜRO teema, siis vastus on "jah" - see ongi kõigi ülesanne mõelda ja tegutseda roheliselt. Nagu ka referendumil on meie kõigi ülesanne vastata "ei" - me ei vaja soolist diskrimineerimist, barjääride ehitamist ning vaenu õhutamist. Me vajame abieluvõrdsust!
### Response:
Züleyxa Izmailova: rahvahääletuse korraldajad kardavad kaotust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullu suvel võistkonna senise tähtmängija James Hardeni kõrvale tema endise tiimikaaslase Russell Westbrooki toonud Houston kogus möödunud põhihooajal 44 võitu ja 28 kaotust, mis on nende viimase nelja hooaja kõige kehvemaks saldoks.
Play-off 'i avaringis saadi läbi raskuste jagu Hardeni ja Westbrooki endisest meeskonnast Oklahoma City Thunderist, läänekonverentsi poolfinaalis jäädi aga 1:4 alla Los Angeles Lakersile.
Senine peatreener Mike D'Antoni otsustas seejärel liituda Brooklyn Netsi tagatoaga, samuti lahkus viimased 13 aastat edukalt Rocketsi korvpallioperatsioone vedanud Daryl Morey, kes peab nüüd sama ametit Philadelphia 76ersis. Nende asemele palgati Stephen Silas ja Rafael Stone, kes pole end liigas veel tõestanud.
ESPN kirjutas kolmapäeval, et ei Westbrook ega Harden pole võistkonnas toimuvaga rahul, The Athletic lisas omalt poolt, et Westbrook on Rocketsi juhtkonnale juba teada andnud, et tahab meeskonnast lahkuda.
Endine NBA mängija ja praegune stuudioekspert Kendrick Perkins teatas ESPN-i saates "The Jump", et Harden pole juba kaks nädalat võtnud vastu Rocketsi omanike, juhatuse ega ka uue peatreeneri Silase telefonikõnesid. Tema sõnul soovisid Westbrook ja Harden võistkonna uue juhendajana näha Tyronn Lue'd.
"Hardeni, D'Antoni ja Morey vaheline dünaamika oli aastaid läbipaistvaks ja üsna edukaks, kuigi lõppeesmärk - NBA meistritiitel - jäi täitmata," kirjutavad Kelly Iko, Sam Amick ja Shams Charania The Athleticus. "D'Antoni ja Morey lahkumine on nii Hardenis kui Westbrookis aga tekitanud tõsiseid kahtlusi pikaajalise edukuse võimalikkuses."
Rahulolematud on teisedki Houstoni mängijad - P.J. Tucker on pikemat aega oodanud uut lepingut, Eric Gordon ei ole rahul oma kahanenud rolliga ja Austin Rivers ütles The Ringerile hiljuti, et ei naase uueks hooajaks meeskonda. Mitmed allikad on The Athleticule sõnanud, et võistkonna endised mängijad on Rocketsi sisekliimat nimetanud "problemaatiliseks" ja liialt staaridele orienteerituks. | Houston Rockets on kokkuvarisemise äärel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu suvel võistkonna senise tähtmängija James Hardeni kõrvale tema endise tiimikaaslase Russell Westbrooki toonud Houston kogus möödunud põhihooajal 44 võitu ja 28 kaotust, mis on nende viimase nelja hooaja kõige kehvemaks saldoks.
Play-off 'i avaringis saadi läbi raskuste jagu Hardeni ja Westbrooki endisest meeskonnast Oklahoma City Thunderist, läänekonverentsi poolfinaalis jäädi aga 1:4 alla Los Angeles Lakersile.
Senine peatreener Mike D'Antoni otsustas seejärel liituda Brooklyn Netsi tagatoaga, samuti lahkus viimased 13 aastat edukalt Rocketsi korvpallioperatsioone vedanud Daryl Morey, kes peab nüüd sama ametit Philadelphia 76ersis. Nende asemele palgati Stephen Silas ja Rafael Stone, kes pole end liigas veel tõestanud.
ESPN kirjutas kolmapäeval, et ei Westbrook ega Harden pole võistkonnas toimuvaga rahul, The Athletic lisas omalt poolt, et Westbrook on Rocketsi juhtkonnale juba teada andnud, et tahab meeskonnast lahkuda.
Endine NBA mängija ja praegune stuudioekspert Kendrick Perkins teatas ESPN-i saates "The Jump", et Harden pole juba kaks nädalat võtnud vastu Rocketsi omanike, juhatuse ega ka uue peatreeneri Silase telefonikõnesid. Tema sõnul soovisid Westbrook ja Harden võistkonna uue juhendajana näha Tyronn Lue'd.
"Hardeni, D'Antoni ja Morey vaheline dünaamika oli aastaid läbipaistvaks ja üsna edukaks, kuigi lõppeesmärk - NBA meistritiitel - jäi täitmata," kirjutavad Kelly Iko, Sam Amick ja Shams Charania The Athleticus. "D'Antoni ja Morey lahkumine on nii Hardenis kui Westbrookis aga tekitanud tõsiseid kahtlusi pikaajalise edukuse võimalikkuses."
Rahulolematud on teisedki Houstoni mängijad - P.J. Tucker on pikemat aega oodanud uut lepingut, Eric Gordon ei ole rahul oma kahanenud rolliga ja Austin Rivers ütles The Ringerile hiljuti, et ei naase uueks hooajaks meeskonda. Mitmed allikad on The Athleticule sõnanud, et võistkonna endised mängijad on Rocketsi sisekliimat nimetanud "problemaatiliseks" ja liialt staaridele orienteerituks.
### Response:
Houston Rockets on kokkuvarisemise äärel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Cummings on varem oma blogis märkinud, et tahab 2020. aasta lõpuks end praegusest kohustustest suuresti vabastada. Samas on ta sel nädalal lükanud tagasi väite, et ähvardas lahkuda.
Kõrge Downing Streeti allikas ütles neljapäeva õhtul BBC-le, et Cummings on valitsusest väljas jõuludeks.
Sel nädalal teatas oma lahkumisest peaministri kommunikatsioonidirektor Lee Cain, kes on Cummingsi lähedane kaastöötaja.
Esmaspäeva õhtul olevat Johnson pakkunud Cainile peaministri büroo juhataja kohta, seda otsust toetasid ka Cummings ja Downing Streeti kabineti sekretär Simon Case.
Caini ametikõrgenduse vastu olid mitmed toorid, kes kartsid, et see tugevdab veelgi Brexiti meelsete liikmete positsioone konservatiivses parteis.
Samuti ei meeldinud see Boriss Johnsoni kihlatule Carrie Symondsile. Daily Maili teatel on tema läbisaamine Cummingsiga keeruline ja see oli üks peamisi põhjuseid, miks ta ei toetanud Caini ametisse nimetamist.
Cummingsil on olnud keskne roll Brexiti referendumis ja konservatiivide viimases valimisvõidu toonud kampaanias. | BBC: Boris Johnsoni erinõunik Dominic Cummings lahkub ametist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Cummings on varem oma blogis märkinud, et tahab 2020. aasta lõpuks end praegusest kohustustest suuresti vabastada. Samas on ta sel nädalal lükanud tagasi väite, et ähvardas lahkuda.
Kõrge Downing Streeti allikas ütles neljapäeva õhtul BBC-le, et Cummings on valitsusest väljas jõuludeks.
Sel nädalal teatas oma lahkumisest peaministri kommunikatsioonidirektor Lee Cain, kes on Cummingsi lähedane kaastöötaja.
Esmaspäeva õhtul olevat Johnson pakkunud Cainile peaministri büroo juhataja kohta, seda otsust toetasid ka Cummings ja Downing Streeti kabineti sekretär Simon Case.
Caini ametikõrgenduse vastu olid mitmed toorid, kes kartsid, et see tugevdab veelgi Brexiti meelsete liikmete positsioone konservatiivses parteis.
Samuti ei meeldinud see Boriss Johnsoni kihlatule Carrie Symondsile. Daily Maili teatel on tema läbisaamine Cummingsiga keeruline ja see oli üks peamisi põhjuseid, miks ta ei toetanud Caini ametisse nimetamist.
Cummingsil on olnud keskne roll Brexiti referendumis ja konservatiivide viimases valimisvõidu toonud kampaanias.
### Response:
BBC: Boris Johnsoni erinõunik Dominic Cummings lahkub ametist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Woods lõpetas esimese ringi 68 löögiga, neljaga alla raja par 'i, millega kordab oma karjääri parimat Mastersi avaringi tulemust. Samuti ei läinud viiekordse Mastersi võitja skoorikaardile kirja ühtegi bogey 't (üks löök üle raja par'i), sellega sai oma 23. Mastersi turniiri mängiv Woods hakkama esmakordselt.
"Tegin täna kõike hästi," rääkis Woods neljapäevase võistluspäeva lõpus. "Mu ainus halb löök juhtus kaheksandal rajal. Peale selle õnnestus kõik, kuigi oleksin ka lähilöökidel võinud olla täpsem."
Esimese ringi järel juhib Mastersit Paul Casey (65 lööki, -7), viis alla par 'i said kirja ameeriklased Xander Schauffele, Webb Simpson ja Justin Thomas. Üheks favoriidiks peetav Bryson DeChambeau lõi 13. rajal double-bogey, aga tegi seejärel kaks järjestikust birdie 't ja püsib 70 löögiga samuti konkurentsis. | Tiitlikaitsja Woods kordas Mastersi avaringis karjääri parimat tulemust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Woods lõpetas esimese ringi 68 löögiga, neljaga alla raja par 'i, millega kordab oma karjääri parimat Mastersi avaringi tulemust. Samuti ei läinud viiekordse Mastersi võitja skoorikaardile kirja ühtegi bogey 't (üks löök üle raja par'i), sellega sai oma 23. Mastersi turniiri mängiv Woods hakkama esmakordselt.
"Tegin täna kõike hästi," rääkis Woods neljapäevase võistluspäeva lõpus. "Mu ainus halb löök juhtus kaheksandal rajal. Peale selle õnnestus kõik, kuigi oleksin ka lähilöökidel võinud olla täpsem."
Esimese ringi järel juhib Mastersit Paul Casey (65 lööki, -7), viis alla par 'i said kirja ameeriklased Xander Schauffele, Webb Simpson ja Justin Thomas. Üheks favoriidiks peetav Bryson DeChambeau lõi 13. rajal double-bogey, aga tegi seejärel kaks järjestikust birdie 't ja püsib 70 löögiga samuti konkurentsis.
### Response:
Tiitlikaitsja Woods kordas Mastersi avaringis karjääri parimat tulemust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | NBC, CBS, ABC ja CNN kuulutasid Bideni võitjaks veidi enam kui 11 000 häälega. Edu Arizonas on demokraatidele esmakordne pärast 1996. aastat ja annab Bidenile valimiskogus 11 valijamehe hääled.
Fox News ja Associated Press kuulutasid seal Bideni võitu juba valimisõhtul, kutsudes esile president Donald Trumpi raevu, kuid teised suuremad kanalid tegid seda alles üheksa päeva hiljem.
Arizona võiduga on nüüd Bideni edu Trumpi ees 538-liikmelises valimiskogus 290 häält 217 vastu. Pääsu Valgesse Majja tagab 270 häält.
Kuigi Biden tunnistati laupäeval valimiste võitjaks, on Trump keeldunud kaotust tunnistamast ja jätkab tõendamata võltsimissüüdistuste esitamist.
Tulemusi ei ole veel välja kuulutatud Põhja-Carolinas ja Georgias.
Viimane demokraat, kes võitis presidendivalimistel Arizonas, oli Bill Clinton. | Biden kindlustas oma edu võiduga Arizonas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
NBC, CBS, ABC ja CNN kuulutasid Bideni võitjaks veidi enam kui 11 000 häälega. Edu Arizonas on demokraatidele esmakordne pärast 1996. aastat ja annab Bidenile valimiskogus 11 valijamehe hääled.
Fox News ja Associated Press kuulutasid seal Bideni võitu juba valimisõhtul, kutsudes esile president Donald Trumpi raevu, kuid teised suuremad kanalid tegid seda alles üheksa päeva hiljem.
Arizona võiduga on nüüd Bideni edu Trumpi ees 538-liikmelises valimiskogus 290 häält 217 vastu. Pääsu Valgesse Majja tagab 270 häält.
Kuigi Biden tunnistati laupäeval valimiste võitjaks, on Trump keeldunud kaotust tunnistamast ja jätkab tõendamata võltsimissüüdistuste esitamist.
Tulemusi ei ole veel välja kuulutatud Põhja-Carolinas ja Georgias.
Viimane demokraat, kes võitis presidendivalimistel Arizonas, oli Bill Clinton.
### Response:
Biden kindlustas oma edu võiduga Arizonas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loo "Therefore I Am" muusikavideo on filmitud California kaubanduskeskuses Glendale Galleria, kus Eilish noorena palju aega veetis.
Värske singel on Billie Eilishi kolmasttänavu ilmunud singel. Varem on kuulajate ette jõudnud ka uue James Bondi filmi tunnuslugu "No Time To Die" ning singel "my future".
Vaata loo "Therefore I Am" videot: | Billie Eilish avaldas uue loo "Therefore I Am" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loo "Therefore I Am" muusikavideo on filmitud California kaubanduskeskuses Glendale Galleria, kus Eilish noorena palju aega veetis.
Värske singel on Billie Eilishi kolmasttänavu ilmunud singel. Varem on kuulajate ette jõudnud ka uue James Bondi filmi tunnuslugu "No Time To Die" ning singel "my future".
Vaata loo "Therefore I Am" videot:
### Response:
Billie Eilish avaldas uue loo "Therefore I Am" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ryan Christie 52. minuti värav viis šotlased Belgradi Rajko Mitici ehk Marakana staadionil Serbia vastu 1:0 juhtima, aga Luka Jovic viigistas nurgalöögi järel peaga kohtumise 90. minutil.
Järgnenud lisaajal väravaid ei löödud, mistõttu selgus selleks hetkeks juba viimase EM-pileti saatus penaltiseerias. Šotimaa realiseeris kõik oma viis penaltit, Serbia viimase, Fulhami ründaja Aleksandar Mitrovici, löögi tõrjus šotlaste väravavaht David Marshall.
Šotimaa mängis EM-finaalturniiril viimati 1996. aastal, siis saadi üks võit, üks viik ja üks kaotus ning lepiti A-alagrupis Inglismaa ja Hollandi järel kolmanda kohaga. Šotlaste viimaseks suurturniiriks on kaks aastat hiljem Prantsusmaal toimunud MM, kus jäädi alagrupis viimaseks.
Eelviimasena lõppenud play-off 'i finaalis viigistas Põhja-Iirimaa Slovakkia vastu Milan Škriniari 88. minuti omavärava läbi, külalismeeskonnale tõi võidu Michal Durise värav 110. minutil.
Slovakkia mängis esmakordselt EM-finaalturniiril neli aastat tagasi, kui B-grupis teeniti Walesi ja Inglismaa järel neli punkti ning pääseti 1/16-finaali. Seal jäädi 0:3 alla toonasele maailmameistrile Saksamaale. | Šotimaa pääses esmakordselt pärast 1998. aasta MM-i taas suurturniirile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ryan Christie 52. minuti värav viis šotlased Belgradi Rajko Mitici ehk Marakana staadionil Serbia vastu 1:0 juhtima, aga Luka Jovic viigistas nurgalöögi järel peaga kohtumise 90. minutil.
Järgnenud lisaajal väravaid ei löödud, mistõttu selgus selleks hetkeks juba viimase EM-pileti saatus penaltiseerias. Šotimaa realiseeris kõik oma viis penaltit, Serbia viimase, Fulhami ründaja Aleksandar Mitrovici, löögi tõrjus šotlaste väravavaht David Marshall.
Šotimaa mängis EM-finaalturniiril viimati 1996. aastal, siis saadi üks võit, üks viik ja üks kaotus ning lepiti A-alagrupis Inglismaa ja Hollandi järel kolmanda kohaga. Šotlaste viimaseks suurturniiriks on kaks aastat hiljem Prantsusmaal toimunud MM, kus jäädi alagrupis viimaseks.
Eelviimasena lõppenud play-off 'i finaalis viigistas Põhja-Iirimaa Slovakkia vastu Milan Škriniari 88. minuti omavärava läbi, külalismeeskonnale tõi võidu Michal Durise värav 110. minutil.
Slovakkia mängis esmakordselt EM-finaalturniiril neli aastat tagasi, kui B-grupis teeniti Walesi ja Inglismaa järel neli punkti ning pääseti 1/16-finaali. Seal jäädi 0:3 alla toonasele maailmameistrile Saksamaale.
### Response:
Šotimaa pääses esmakordselt pärast 1998. aasta MM-i taas suurturniirile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Statistikaameti juhtivanalüütiku Eveli Voolensi sõnul suurenes töötuse määr eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 3,8 protsendipunkti. Suurem osa töötutest olid tööta olnud vähem kui pool aastat.
"Nii täis- kui ka osaajaga tööd otsis 34 100 ja ainult täisajatööd 20 200 töötut. Pikaajaliste töötute arv kasvas, kokku oli neid 9400," ütles Voolens.
Hõivatuid oli kolmandas kvartalis 652 700, neist täisajaga töötas 574 100 ja osaajaga 78 600 inimest.
"Võrreldes eelmise aasta sama ajaga langes tööhõive määr 2,7 protsendipunkti. Kõige enam oli tööga hõivatuid 25-49-aastaste seas. Kui osaajaga hõivatute arv püsis aastases võrdluses enam-vähem samal tasemel, siis täisajaga hõivatute arv vähenes 24 200 inimese võrra," märkis Voolens.
Naiste tööhõive määr oli 62,5 ja meestel 70,3 protsenti.
Tegevusalade lõikes oli hõive suurim töötleva tööstuse tegevusalal, kuid võrreldes eelmise aasta sama ajaga on see langenud. Samas on mõnedel tegevusaladel hõivatute arv suurenenud, kõige rohkem ehituses.
Mitteaktiivseid inimesi oli pisut rohkem kui eelmise aasta kolmandas kvartalis, kokku 277 200. Peamisteks mitteaktiivsuse põhjusteks olid pensioniiga, õpingud ning haigused või vigastused. | Kolmandas kvartalis lisandus ligi 5000 töötut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Statistikaameti juhtivanalüütiku Eveli Voolensi sõnul suurenes töötuse määr eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 3,8 protsendipunkti. Suurem osa töötutest olid tööta olnud vähem kui pool aastat.
"Nii täis- kui ka osaajaga tööd otsis 34 100 ja ainult täisajatööd 20 200 töötut. Pikaajaliste töötute arv kasvas, kokku oli neid 9400," ütles Voolens.
Hõivatuid oli kolmandas kvartalis 652 700, neist täisajaga töötas 574 100 ja osaajaga 78 600 inimest.
"Võrreldes eelmise aasta sama ajaga langes tööhõive määr 2,7 protsendipunkti. Kõige enam oli tööga hõivatuid 25-49-aastaste seas. Kui osaajaga hõivatute arv püsis aastases võrdluses enam-vähem samal tasemel, siis täisajaga hõivatute arv vähenes 24 200 inimese võrra," märkis Voolens.
Naiste tööhõive määr oli 62,5 ja meestel 70,3 protsenti.
Tegevusalade lõikes oli hõive suurim töötleva tööstuse tegevusalal, kuid võrreldes eelmise aasta sama ajaga on see langenud. Samas on mõnedel tegevusaladel hõivatute arv suurenenud, kõige rohkem ehituses.
Mitteaktiivseid inimesi oli pisut rohkem kui eelmise aasta kolmandas kvartalis, kokku 277 200. Peamisteks mitteaktiivsuse põhjusteks olid pensioniiga, õpingud ning haigused või vigastused.
### Response:
Kolmandas kvartalis lisandus ligi 5000 töötut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paide sõnul lõpetati mängijaga leping, et vigastust raviv keskväljamees saaks koroonanumbrite kasvutrendi valguses turvaliselt reisida kodumaale.
2019. aasta suvel Järvamaa esindusklubiga liitunud Caprioli tänavusele hooajale vajutasid pitseri erinevad vigastused, mistõttu käis brasiillane platsil vaid kuues Premium liiga mängus.
Kokku esindas ta Paidet 22 liigamängus, tema saldoks jäi seitse väravasöötu. | Paide Linnameeskonna ja brasiillasest poolkaitsja koostöö lõppes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paide sõnul lõpetati mängijaga leping, et vigastust raviv keskväljamees saaks koroonanumbrite kasvutrendi valguses turvaliselt reisida kodumaale.
2019. aasta suvel Järvamaa esindusklubiga liitunud Caprioli tänavusele hooajale vajutasid pitseri erinevad vigastused, mistõttu käis brasiillane platsil vaid kuues Premium liiga mängus.
Kokku esindas ta Paidet 22 liigamängus, tema saldoks jäi seitse väravasöötu.
### Response:
Paide Linnameeskonna ja brasiillasest poolkaitsja koostöö lõppes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kiri on osa ammusest vaidlusest demokraatlike standardite järgimise üle Poolas.
Sarnase kirja on EL-ile saatnud ka Ungari, mida Euroopa Komisjon on samuti õigusriigi põhimõtete rikkumise pärast nuhelnud.
"Äsja saatsin ma kirja EL-i juhtidele, selgitades meie arusaama EL-i eelarvega seotud mehhanismide suhtelisuse kohta," kirjutas Morawiecki neljapäeval Facebookis. Tema sõnul põhineb õigusriigi põhimõtete järgimist nõudev mehhanism "meelevaldsetel, poliitiliselt motiveeritud kriteeriumidel" ning võib viia topeltstandardite kasutamiseni erinevate EL-i liikmete kohtlemisel.
Morawiecki lisas, et pakutud lahendused ei vasta Euroopa Ülemkogu järeldustele juulis, mil liikmed leppisid maratonkohtumisel kokku pretsendenditus taastepaketis koroonaviirusest tingitud kahjude leevendamiseks.
"Seetõttu ei saa Poola nõustuda mehhanismi selle versiooniga, mis tooks kaasa poliitiliste ja meelevaldsete kriteeriumide ülimuslikkuse sisulise hinnangu ees," märkis Morawiecki.
Euroopa Liidu Nõukogu väitel kaitseb uus mehhanism EL-i eelarvet seal, kus õigusriigi põhimõtete rikkumine võib mõjutada eelarve mõistlikku kasutamist.
Euroopa Liit kritiseeris septembris Poolat ja Ungarit oma esimeses raportis demokraatlike standardite järgimisest blokis, keskendudes peamiselt õigussüsteemi sõltumatusele.
Raporti kohaselt on Poola kohtureformid kasvatanud täitev- ja seadusandliku võimu mõju õigussüsteemi üle ja seega nõrgestanud kohtute sõltumatust.
Poola valitsus aga väidab, et reforme oli vaja, et võidelda korruptsiooniga ja eemaldada kohtusüsteemist viimased kommunismi jäänukid. | Poola ähvardab vetostada Euroopa Liidu eelarve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kiri on osa ammusest vaidlusest demokraatlike standardite järgimise üle Poolas.
Sarnase kirja on EL-ile saatnud ka Ungari, mida Euroopa Komisjon on samuti õigusriigi põhimõtete rikkumise pärast nuhelnud.
"Äsja saatsin ma kirja EL-i juhtidele, selgitades meie arusaama EL-i eelarvega seotud mehhanismide suhtelisuse kohta," kirjutas Morawiecki neljapäeval Facebookis. Tema sõnul põhineb õigusriigi põhimõtete järgimist nõudev mehhanism "meelevaldsetel, poliitiliselt motiveeritud kriteeriumidel" ning võib viia topeltstandardite kasutamiseni erinevate EL-i liikmete kohtlemisel.
Morawiecki lisas, et pakutud lahendused ei vasta Euroopa Ülemkogu järeldustele juulis, mil liikmed leppisid maratonkohtumisel kokku pretsendenditus taastepaketis koroonaviirusest tingitud kahjude leevendamiseks.
"Seetõttu ei saa Poola nõustuda mehhanismi selle versiooniga, mis tooks kaasa poliitiliste ja meelevaldsete kriteeriumide ülimuslikkuse sisulise hinnangu ees," märkis Morawiecki.
Euroopa Liidu Nõukogu väitel kaitseb uus mehhanism EL-i eelarvet seal, kus õigusriigi põhimõtete rikkumine võib mõjutada eelarve mõistlikku kasutamist.
Euroopa Liit kritiseeris septembris Poolat ja Ungarit oma esimeses raportis demokraatlike standardite järgimisest blokis, keskendudes peamiselt õigussüsteemi sõltumatusele.
Raporti kohaselt on Poola kohtureformid kasvatanud täitev- ja seadusandliku võimu mõju õigussüsteemi üle ja seega nõrgestanud kohtute sõltumatust.
Poola valitsus aga väidab, et reforme oli vaja, et võidelda korruptsiooniga ja eemaldada kohtusüsteemist viimased kommunismi jäänukid.
### Response:
Poola ähvardab vetostada Euroopa Liidu eelarve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põllumajandus-kaubanduskoda, talupidajate keskliit ja aiandusliit tegid valitsusele ja riigikogule ettepaneku algatada seadusemuudatus kodumaise puu- ja köögivilja ning kartuli käibemaksu määra alandamiseks seniselt 20 protsendilt viiele protsendile.
Toiduainete käibemaksusoodustust pole neljas Euroopa Liidu liikmesriigis: Taanis, Bulgaarias, Leedus ja Eestis.
Läti maksustab puu- ja köögivilju viieprotsendilise käibemaksuga juba 2018.
Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin ütles ERR-ile, et puu- ja köögiviljade käibemaksu alandamine on kasulik kogu tarneahelale - nii tootjale, kaupmehele kui tarbijale.
Kuigi valitsusele ja riigikogule saadetud ettepanekus palutakse vähendada ainult kodumaise köögivilja ja kartuli käibemaksu, pole see tegelikult võimalik, kuna oleme osalised Euroopa Liidu ühisturul.
Eesti tootjad suudavad koduturu varustada kodumaise köögiviljaga umbes 60 protsendi ulatuses, marjade ja puuviljade isevarustamise tase on alla 10 protsendi. | Köögiviljakasvatajad soovivad puu- ja köögivilja käibemaksu vähendamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põllumajandus-kaubanduskoda, talupidajate keskliit ja aiandusliit tegid valitsusele ja riigikogule ettepaneku algatada seadusemuudatus kodumaise puu- ja köögivilja ning kartuli käibemaksu määra alandamiseks seniselt 20 protsendilt viiele protsendile.
Toiduainete käibemaksusoodustust pole neljas Euroopa Liidu liikmesriigis: Taanis, Bulgaarias, Leedus ja Eestis.
Läti maksustab puu- ja köögivilju viieprotsendilise käibemaksuga juba 2018.
Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin ütles ERR-ile, et puu- ja köögiviljade käibemaksu alandamine on kasulik kogu tarneahelale - nii tootjale, kaupmehele kui tarbijale.
Kuigi valitsusele ja riigikogule saadetud ettepanekus palutakse vähendada ainult kodumaise köögivilja ja kartuli käibemaksu, pole see tegelikult võimalik, kuna oleme osalised Euroopa Liidu ühisturul.
Eesti tootjad suudavad koduturu varustada kodumaise köögiviljaga umbes 60 protsendi ulatuses, marjade ja puuviljade isevarustamise tase on alla 10 protsendi.
### Response:
Köögiviljakasvatajad soovivad puu- ja köögivilja käibemaksu vähendamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uute positiivsete arvus ei kajastu ainult need, kes andsid proovi kolmapäeval, vaid needki, kes andsid esmaspäeval või teisipäeval, selgitas Fischer ajalehe nädalalõpulisale LP.
"Ilmselt on laboris tekkinud väike järjekord," ütles Fischer. "Aga ajanihe pole väga suur. Eesti on isegi hästi hakkama saanud."
Terviseameti meediasuhete spetsialisti Merilin Verniku sõnul kajastub proovi tulemus ameti statistikas siis, kui tulemus on kantud tervise infosüsteemi viimase 24 tunni jooksul, ja see ei olene sellest, millal inimene proovimaterjali andis.
Statistika vahepealset langustrendi põhjendas Fischer sellega, et nädalavahetustel võetakse vähem proove ja selle mõju avaldub veel nädala keskelgi.
Fischeri sõnul näeb üldist trendi kõige paremini siis, kui võrrelda nädalaid, mitte päevi: see tähendab seda, et tuleb võrrelda selle nädala neljapäeval lisandunud uute positiivsete hulka eelmise ja üle-eelmise nädala neljapäeval lisandunutega.
"Oktoobri keskpaigast on nakatunute arvud pidevalt kahekordistunud," kommenteeris Fischer üldist trendi. 19.-25. oktoobrini lisandus keskmiselt 50 nakatunut päevas, sellest järgmisel nädalal 100, sellest järgmisel ehk eelmisel nädalal 200 ja nüüd nägime esimest korda 400 liginevat arvu.
Mida teeb praegu nakkuskordaja R? Fischeri hinnangul on see 1,2 ja 1,5 vahel, see tähendab, et üks nakatunu nakatab keskmiselt 1,5 inimest. | Ootamatult kõrge koroonanäitaja koosnes mitme päeva proovidest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uute positiivsete arvus ei kajastu ainult need, kes andsid proovi kolmapäeval, vaid needki, kes andsid esmaspäeval või teisipäeval, selgitas Fischer ajalehe nädalalõpulisale LP.
"Ilmselt on laboris tekkinud väike järjekord," ütles Fischer. "Aga ajanihe pole väga suur. Eesti on isegi hästi hakkama saanud."
Terviseameti meediasuhete spetsialisti Merilin Verniku sõnul kajastub proovi tulemus ameti statistikas siis, kui tulemus on kantud tervise infosüsteemi viimase 24 tunni jooksul, ja see ei olene sellest, millal inimene proovimaterjali andis.
Statistika vahepealset langustrendi põhjendas Fischer sellega, et nädalavahetustel võetakse vähem proove ja selle mõju avaldub veel nädala keskelgi.
Fischeri sõnul näeb üldist trendi kõige paremini siis, kui võrrelda nädalaid, mitte päevi: see tähendab seda, et tuleb võrrelda selle nädala neljapäeval lisandunud uute positiivsete hulka eelmise ja üle-eelmise nädala neljapäeval lisandunutega.
"Oktoobri keskpaigast on nakatunute arvud pidevalt kahekordistunud," kommenteeris Fischer üldist trendi. 19.-25. oktoobrini lisandus keskmiselt 50 nakatunut päevas, sellest järgmisel nädalal 100, sellest järgmisel ehk eelmisel nädalal 200 ja nüüd nägime esimest korda 400 liginevat arvu.
Mida teeb praegu nakkuskordaja R? Fischeri hinnangul on see 1,2 ja 1,5 vahel, see tähendab, et üks nakatunu nakatab keskmiselt 1,5 inimest.
### Response:
Ootamatult kõrge koroonanäitaja koosnes mitme päeva proovidest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahandusministeerium teatas neljapäeval, et föderaalvalitsuse eelarvedefitsiit oktoobris oli 284,1 miljardit dollarit ehk kaks korda suurem kui samal kuul aasta tagasi, mil see oli 134,5 miljardit.
30. septembril lõppenud 2020. rahandusaasta puudujääk oli rekordiline 3,1 triljonit, mis purustas 2009. aasta rekordi (1,4 triljonit dollarit).
Kongressi eelarvekomisjon prognoosib, et selle rahandusaasta puudujääk püsib üle ühe triljoni dollari piiri.
Selle aasta tegelik puudujääk sõltub mitmest faktorist, seal hulgas sellest, kas kongress suudab vähendada demokraatide ja vabariiklaste erimeelsusi kiitmaks heaks uusi toetusmeetmeid koroonapandeemia majandusmõjude leevendamiseks.
Oktoobris olid kulud ühtekokku 521,8 miljardit ehk 37,3 protsenti rohkem kui aasta tagasi.
Tulud langesid 3,2 protsenti, 237,7 miljardi dollarini, peegeldades osaliselt ka 14 miljardi dollari ulatuses üksikisiku tulumaksu laekumiste vähenemist.
USA valitsuse eelarveaasta kestab oktoobrist septembrini. | USA eelarvepuudujääk ulatus oktoobris 284 miljardi dollarini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahandusministeerium teatas neljapäeval, et föderaalvalitsuse eelarvedefitsiit oktoobris oli 284,1 miljardit dollarit ehk kaks korda suurem kui samal kuul aasta tagasi, mil see oli 134,5 miljardit.
30. septembril lõppenud 2020. rahandusaasta puudujääk oli rekordiline 3,1 triljonit, mis purustas 2009. aasta rekordi (1,4 triljonit dollarit).
Kongressi eelarvekomisjon prognoosib, et selle rahandusaasta puudujääk püsib üle ühe triljoni dollari piiri.
Selle aasta tegelik puudujääk sõltub mitmest faktorist, seal hulgas sellest, kas kongress suudab vähendada demokraatide ja vabariiklaste erimeelsusi kiitmaks heaks uusi toetusmeetmeid koroonapandeemia majandusmõjude leevendamiseks.
Oktoobris olid kulud ühtekokku 521,8 miljardit ehk 37,3 protsenti rohkem kui aasta tagasi.
Tulud langesid 3,2 protsenti, 237,7 miljardi dollarini, peegeldades osaliselt ka 14 miljardi dollari ulatuses üksikisiku tulumaksu laekumiste vähenemist.
USA valitsuse eelarveaasta kestab oktoobrist septembrini.
### Response:
USA eelarvepuudujääk ulatus oktoobris 284 miljardi dollarini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keeld pidi jõustuma 12. novembril.
USA kaubandusministeerium teatas, et ootab TikTokiga seotud kohtuprotsesside lõppu.
Pennsylvania föderaalkohus peatas 30. oktoobris TikToki keelamise määruse. USA valitsus vaidlustas neljapäeval kohtu otsuse.
TikTok väitis, et isegi ajutine keeld teeks umbes 100 miljoni USA kasutajaga rakendusele pöördumatut kahju.
TikTok on ameerika noorte seas populaarne, kuid valitsuse hinnangul on Hiina rakendus julgeolekuoht. President Donald Trump nõuab selle müümist mõnele USA firmale, sest vastasel juhul rakendus keelatakse.
TikToki omanikfirmale ByteDance oli antud neljapäevani aega omandiküsimus USA-s lahendada, kuid firma esitas sel nädalal Washingtoni kohtule petitsiooni, paludes lisaaega. | USA valitsus lükkas videorakenduse TikTok keelu edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keeld pidi jõustuma 12. novembril.
USA kaubandusministeerium teatas, et ootab TikTokiga seotud kohtuprotsesside lõppu.
Pennsylvania föderaalkohus peatas 30. oktoobris TikToki keelamise määruse. USA valitsus vaidlustas neljapäeval kohtu otsuse.
TikTok väitis, et isegi ajutine keeld teeks umbes 100 miljoni USA kasutajaga rakendusele pöördumatut kahju.
TikTok on ameerika noorte seas populaarne, kuid valitsuse hinnangul on Hiina rakendus julgeolekuoht. President Donald Trump nõuab selle müümist mõnele USA firmale, sest vastasel juhul rakendus keelatakse.
TikToki omanikfirmale ByteDance oli antud neljapäevani aega omandiküsimus USA-s lahendada, kuid firma esitas sel nädalal Washingtoni kohtule petitsiooni, paludes lisaaega.
### Response:
USA valitsus lükkas videorakenduse TikTok keelu edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Skulptorid katavad musta plastikuga paarkümmend skulptuuri Riias, seal hulgas mõned neist, mis püstitati juba aastakümneid tagasi.
"Me protesteerime maksude suurendamise vastu loometööle ajal, mil koroonaviirus on juba peatanud peaaegu kõik kultuuriüritused, vähendanud sissetulekut," ütles Läti Kunstnike Liit avalduses.
Rahandusminister Janis Reirs ütles AFP-le, et valitsus pidas kunstnike, kirjanike ja filmitegijate liitudega "raskeid kõnelusi" seoses kavandatava maksumuudatusega.
"Ma mõistan, et skulptorid on kõige rohkem mõjutatute seas, kuna neil on suured kulud materjalile iga töö jaoks, mida nad loovad," ütles minister, kuid ei pakkunud plaani muutmist.
Läti loomeinimsed on ka varem protestinud plaani vastu, ladudes parlamendi ette tellised, kui kõnelused rahandus- ja kultuuriministriga olid skulptor Aigars Bikse sõnul "nagu kõnelused tellisseinaga".
Statistika kohaselt võib maksumuudatus mõjutada Lätis umbes 39 000 inimest. | Läti skulptorid katavad protestiks maksude tõstmise vastu oma taieseid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Skulptorid katavad musta plastikuga paarkümmend skulptuuri Riias, seal hulgas mõned neist, mis püstitati juba aastakümneid tagasi.
"Me protesteerime maksude suurendamise vastu loometööle ajal, mil koroonaviirus on juba peatanud peaaegu kõik kultuuriüritused, vähendanud sissetulekut," ütles Läti Kunstnike Liit avalduses.
Rahandusminister Janis Reirs ütles AFP-le, et valitsus pidas kunstnike, kirjanike ja filmitegijate liitudega "raskeid kõnelusi" seoses kavandatava maksumuudatusega.
"Ma mõistan, et skulptorid on kõige rohkem mõjutatute seas, kuna neil on suured kulud materjalile iga töö jaoks, mida nad loovad," ütles minister, kuid ei pakkunud plaani muutmist.
Läti loomeinimsed on ka varem protestinud plaani vastu, ladudes parlamendi ette tellised, kui kõnelused rahandus- ja kultuuriministriga olid skulptor Aigars Bikse sõnul "nagu kõnelused tellisseinaga".
Statistika kohaselt võib maksumuudatus mõjutada Lätis umbes 39 000 inimest.
### Response:
Läti skulptorid katavad protestiks maksude tõstmise vastu oma taieseid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iisraeli ajalehe Haaretz ja uudisteportaali Axios andmetel külastab Pompeo okupeeritud Läänekaldal Psagoti veinimõisa ning temast saab ka esimene USA välisminister, kes sõidab Golani kõrgendikele, mille annekteerimist Iisraeli poolt on tunnustanud president Donald Trump.
USA välisministeerium ei ole neid Pompeo peatuskohti kinnitanud.
Teisipäeval andis ministeerium teada, et Pompeo väisab Iisraeli ja kohtub peaminister Benjamin Netanyahuga.
Pompeo visiit leiab aset kaks kuud enne presidendiks valitud Joe Bideni ametisseastumist.
Biden on varem kritiseerinud Iisraeli uusasundusi ning lubanud teha diplomaatilisi jõupingutusi Palestiina riigi loomiseks.
Pompeo teatas täpselt aasta tagasi, et USA ei pea juudi asundusi okupeeritud Palestiina territooriumil ebaseaduslikuks. Washington läks sellega vastuollu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide ja praktiliselt kõikide teiste riikidega peale Iisraeli. | Pompeo külastab esimese USA välisministrina Iisraeli uusasundust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iisraeli ajalehe Haaretz ja uudisteportaali Axios andmetel külastab Pompeo okupeeritud Läänekaldal Psagoti veinimõisa ning temast saab ka esimene USA välisminister, kes sõidab Golani kõrgendikele, mille annekteerimist Iisraeli poolt on tunnustanud president Donald Trump.
USA välisministeerium ei ole neid Pompeo peatuskohti kinnitanud.
Teisipäeval andis ministeerium teada, et Pompeo väisab Iisraeli ja kohtub peaminister Benjamin Netanyahuga.
Pompeo visiit leiab aset kaks kuud enne presidendiks valitud Joe Bideni ametisseastumist.
Biden on varem kritiseerinud Iisraeli uusasundusi ning lubanud teha diplomaatilisi jõupingutusi Palestiina riigi loomiseks.
Pompeo teatas täpselt aasta tagasi, et USA ei pea juudi asundusi okupeeritud Palestiina territooriumil ebaseaduslikuks. Washington läks sellega vastuollu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide ja praktiliselt kõikide teiste riikidega peale Iisraeli.
### Response:
Pompeo külastab esimese USA välisministrina Iisraeli uusasundust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Presidendi täitevkorralduses seisab, et Hiina valitsus kohustab erafirmasid toetama neid tegevusi ja kapitaliturgude kaudu kasutab USA investoreid ära rahastamaks oma relvajõudude arengut ja moderniseerimist.
Investeerimiskeeld jõustub 11. jaanuaril ehk vaid mõned päevad enne Trumpi nelja-aastase ametiaja lõppu. | Trump keelas investeeringud sõjaväge aitavatesse Hiina firmadesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Presidendi täitevkorralduses seisab, et Hiina valitsus kohustab erafirmasid toetama neid tegevusi ja kapitaliturgude kaudu kasutab USA investoreid ära rahastamaks oma relvajõudude arengut ja moderniseerimist.
Investeerimiskeeld jõustub 11. jaanuaril ehk vaid mõned päevad enne Trumpi nelja-aastase ametiaja lõppu.
### Response:
Trump keelas investeeringud sõjaväge aitavatesse Hiina firmadesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesel poolajal oli mõlemal meeskonnal võimalusi, kuid väravaid ei löödud.
Teine poolaeg surus Prantsusmaa tugevalt, Albaanial oli võimalusi vähe. Prantsusmaa surve kandis lõpuks vilja 90. minutil kui peaga lõi värava Antoine Griezmann. Kuuendal lisaminutil vormistas Dimitri Payet lõppseisuks 2:0.
Prantsusmaa on kahe võiduga taganud koha kaheksandikfinaalis, Albaania jätkab võiduta.
A-alagrupp, 15. juuni kell 22.00
Stade Vélodrome, Marseille
Prantsusmaa
2:0
Albaania
90. Antoine Griezmann
90.+6. Dimitri Payet
-
Kohtunik: William Collum (SCO)
Mängu käik:
Prantsuse algkoosseisust jäid üllatavalt välja Paul Pogba ja Antoine Griezmann
4. minut: Giroud saab peaga löögile, kuid löök läheb mööda
24. minut: Albaania sai terava tsenderduse kasti, aga ei pääsetud löögile
36. minut: Giroud pealöök ebaõnnestus
39. minut: Anjani sai kastis löögile, kuid löök takerdus prantsuse kaitsjasse
44. minut: Albaania sai heast kohast karistuslöögi, kuid see läks napilt üle värava
Esimene poolaeg on lõppenud.
Algab teine poolaeg.
46. minut: Coman lööb napilt peaga mööda
52. minut: Memushaj saab kastis löögile ning tabab posti
54. minut: Pogba saab värava lähedalt löögile, kuid löök läheb üle
67. minut: Giroud lööb värava eest peaga mööda
69. minut: Giroud saab taas peaga löögile, aga tabab posti
79. minut: Sagna lööb karistusala äärest üle
83. minut: Sagna saadab tsenderduse kasti, aga prantslased ei ulatu selleni
90. minut: Griezmann saab värava ees peaga löögile ja viib Prantsusmaa 1:0 juhtima!!
90 + 6. minut: Payet teeb seisuks 2:0!!
Mäng on lõppenud.
Enne mängu:
Prantsusmaa alustas turniiri A-alagrupis raske võiduga, kui tulemusega 2:1 alistati Rumeenia. Seejuures lõi Prantsusmaa võiduvärava alles eelviimasel minutil tänu Dimitri Payeti suurepärasele sooritusele.
Albaania kaotas avavoorus Šveitsile 0:1, kuigi tervikuna polnud nende mängupilt halb, iseäranis arvestades asjaolu, et juba esimesel poolajal eemaldati kahe kollase kaardi tõttu kapten Lorik Cana.
Prantsusmaa on võitnud Albaaniat kuuest mängus neljas, kuid just kahes viimases pole suudetud väikeriigi koondist alistada. Seejuures mullu juunis suutis Albaania tänu Ergys Kace karistuslöögile isegi 1:0 võita.
Prantsusmaa saab loota eelkõige Payeti virtuoossusele ja Olivier Giroud' heale vormile - viimase kuue koondisemänguga on ta löönud kaheksa väravat. Samuti oodatakse endiselt palju Paul Pogbalt. Albaania peab aga kompenseerima kapten Cana puudumise. | Hilised väravad tõid Prantsusmaale kolm võidupunkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesel poolajal oli mõlemal meeskonnal võimalusi, kuid väravaid ei löödud.
Teine poolaeg surus Prantsusmaa tugevalt, Albaanial oli võimalusi vähe. Prantsusmaa surve kandis lõpuks vilja 90. minutil kui peaga lõi värava Antoine Griezmann. Kuuendal lisaminutil vormistas Dimitri Payet lõppseisuks 2:0.
Prantsusmaa on kahe võiduga taganud koha kaheksandikfinaalis, Albaania jätkab võiduta.
A-alagrupp, 15. juuni kell 22.00
Stade Vélodrome, Marseille
Prantsusmaa
2:0
Albaania
90. Antoine Griezmann
90.+6. Dimitri Payet
-
Kohtunik: William Collum (SCO)
Mängu käik:
Prantsuse algkoosseisust jäid üllatavalt välja Paul Pogba ja Antoine Griezmann
4. minut: Giroud saab peaga löögile, kuid löök läheb mööda
24. minut: Albaania sai terava tsenderduse kasti, aga ei pääsetud löögile
36. minut: Giroud pealöök ebaõnnestus
39. minut: Anjani sai kastis löögile, kuid löök takerdus prantsuse kaitsjasse
44. minut: Albaania sai heast kohast karistuslöögi, kuid see läks napilt üle värava
Esimene poolaeg on lõppenud.
Algab teine poolaeg.
46. minut: Coman lööb napilt peaga mööda
52. minut: Memushaj saab kastis löögile ning tabab posti
54. minut: Pogba saab värava lähedalt löögile, kuid löök läheb üle
67. minut: Giroud lööb värava eest peaga mööda
69. minut: Giroud saab taas peaga löögile, aga tabab posti
79. minut: Sagna lööb karistusala äärest üle
83. minut: Sagna saadab tsenderduse kasti, aga prantslased ei ulatu selleni
90. minut: Griezmann saab värava ees peaga löögile ja viib Prantsusmaa 1:0 juhtima!!
90 + 6. minut: Payet teeb seisuks 2:0!!
Mäng on lõppenud.
Enne mängu:
Prantsusmaa alustas turniiri A-alagrupis raske võiduga, kui tulemusega 2:1 alistati Rumeenia. Seejuures lõi Prantsusmaa võiduvärava alles eelviimasel minutil tänu Dimitri Payeti suurepärasele sooritusele.
Albaania kaotas avavoorus Šveitsile 0:1, kuigi tervikuna polnud nende mängupilt halb, iseäranis arvestades asjaolu, et juba esimesel poolajal eemaldati kahe kollase kaardi tõttu kapten Lorik Cana.
Prantsusmaa on võitnud Albaaniat kuuest mängus neljas, kuid just kahes viimases pole suudetud väikeriigi koondist alistada. Seejuures mullu juunis suutis Albaania tänu Ergys Kace karistuslöögile isegi 1:0 võita.
Prantsusmaa saab loota eelkõige Payeti virtuoossusele ja Olivier Giroud' heale vormile - viimase kuue koondisemänguga on ta löönud kaheksa väravat. Samuti oodatakse endiselt palju Paul Pogbalt. Albaania peab aga kompenseerima kapten Cana puudumise.
### Response:
Hilised väravad tõid Prantsusmaale kolm võidupunkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vahetult enne turniiri selga vigastanud ja avamängust kõrvale jäänud Messi sekkus järgnenud mängudes pingilt, kui Argentina vastavalt Tšiili 2:1, Panama 5:0 ja Boliivia 3:0 alistas ning alagrupi võitis, kirjutab Soccernet.ee.
"Lõpetasime alagrupi nii, nagu tahtsime - grupi võitjana," märkis Messi. "Võitsime kolm mängu, aga nüüd algab uus Copa. Rasked mängud alles tulevad."
Vähemalt esialgu Messil ja Argentinal aga vedas, sest veerandfinaalis tuleb vastu Uruguay seljatanud Venezuela ning poolfinaalis USA ja Ecuadori paari võitja, vältida suudeti nii samuti välja langenud Brasiiliat kui grupis teiseks jäänud Kolumbiat. Teises tabelipooles lähevad kokku Peruu-Kolumbia ja Mehhiko-Tšiili. | Lionel Messi: nüüd algab uus Copa America ja rasked mängud alles tulevad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vahetult enne turniiri selga vigastanud ja avamängust kõrvale jäänud Messi sekkus järgnenud mängudes pingilt, kui Argentina vastavalt Tšiili 2:1, Panama 5:0 ja Boliivia 3:0 alistas ning alagrupi võitis, kirjutab Soccernet.ee.
"Lõpetasime alagrupi nii, nagu tahtsime - grupi võitjana," märkis Messi. "Võitsime kolm mängu, aga nüüd algab uus Copa. Rasked mängud alles tulevad."
Vähemalt esialgu Messil ja Argentinal aga vedas, sest veerandfinaalis tuleb vastu Uruguay seljatanud Venezuela ning poolfinaalis USA ja Ecuadori paari võitja, vältida suudeti nii samuti välja langenud Brasiiliat kui grupis teiseks jäänud Kolumbiat. Teises tabelipooles lähevad kokku Peruu-Kolumbia ja Mehhiko-Tšiili.
### Response:
Lionel Messi: nüüd algab uus Copa America ja rasked mängud alles tulevad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pühapäeval sõidetud viimase etapi võitis Rally Cycling meeskonna ameeriklane Eric Young. Räim lõpetas peagrupi esimesena ja sai 7. koha (+0.34), kirjutab Rattauudised.ee.
Kokkuvõttes võitis velotuuri kohalik sportlane Ryan Roth (Silber Pro Cycling). Sama meeskonna rattur Ben Perry oli teine ning Räim kolmas. Kaotust võitjale vaid 10 sekundit.
Räim võttis viimase võistluspäeva oma Facebooki lehel kokku nii: “Oleksime võinud starti minna ja olla rahul teise kohaga kokkuvõttes aga meile see ei sobinud. Tahtsime võita. Võtsime veidi riske ja ei tahtnud Silberi taktikepi all sõita. Lõppude lõpuks kukkusin kokkuvõttes ühe koha võrra aga see väga midagi ei muuda. Nii või naa võitu ei saanud. Eks andis tunda ka Boivini puudumine ning see, et Silberil oli 7 meest alles ja meil 5. Poisid tegid küll viimane etapp ilusat tööd ja proovisid asja koos hoida, kuid viimane tõus kahjuks sai väike punt minema ja ette nad jäidki. Eks oli mu enda viga ka, oleksin pidanud põhjagaasiga viimase tõusu panema ja rohkem riskima. Eks vigadest õpitakse."
"Järgmine sõit on kolmapäeval, alustan Beauce velotuuri, mis kestab pühapäevani. Profiililt on see raskem ning paar head meeskonda on ka juures. Kokkuvõtte peale kindlasti ei lähe, kuna tuuril on eraldistart ja üks etapp mäefiniš. Kindlasti tahan midagi ilusat ära teha etappidel." | Mihkel Räim sai Kanadas toimunud velotuuril kokkuvõttes kolmanda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pühapäeval sõidetud viimase etapi võitis Rally Cycling meeskonna ameeriklane Eric Young. Räim lõpetas peagrupi esimesena ja sai 7. koha (+0.34), kirjutab Rattauudised.ee.
Kokkuvõttes võitis velotuuri kohalik sportlane Ryan Roth (Silber Pro Cycling). Sama meeskonna rattur Ben Perry oli teine ning Räim kolmas. Kaotust võitjale vaid 10 sekundit.
Räim võttis viimase võistluspäeva oma Facebooki lehel kokku nii: “Oleksime võinud starti minna ja olla rahul teise kohaga kokkuvõttes aga meile see ei sobinud. Tahtsime võita. Võtsime veidi riske ja ei tahtnud Silberi taktikepi all sõita. Lõppude lõpuks kukkusin kokkuvõttes ühe koha võrra aga see väga midagi ei muuda. Nii või naa võitu ei saanud. Eks andis tunda ka Boivini puudumine ning see, et Silberil oli 7 meest alles ja meil 5. Poisid tegid küll viimane etapp ilusat tööd ja proovisid asja koos hoida, kuid viimane tõus kahjuks sai väike punt minema ja ette nad jäidki. Eks oli mu enda viga ka, oleksin pidanud põhjagaasiga viimase tõusu panema ja rohkem riskima. Eks vigadest õpitakse."
"Järgmine sõit on kolmapäeval, alustan Beauce velotuuri, mis kestab pühapäevani. Profiililt on see raskem ning paar head meeskonda on ka juures. Kokkuvõtte peale kindlasti ei lähe, kuna tuuril on eraldistart ja üks etapp mäefiniš. Kindlasti tahan midagi ilusat ära teha etappidel."
### Response:
Mihkel Räim sai Kanadas toimunud velotuuril kokkuvõttes kolmanda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kodaniku- ja inimõiguste rikkumised on FBI prioriteet. Me uurime äärmiselt põhjalikult kõiki vahejuhtumeid, kus isikuid rünnatakse nende kuuluvusega seoses, olgu see siis rass, usk või seksuaalne orientatsioon," ütles eriagent Ron Hopper ajakirjanikele.
Ööl vastu pühapäeva tappis Omar Mateen Orlando geiklubis Pulse 49 ja haavas 53 inimest. Ründaja hukkus tulevahetuses politseiga. Äärmusrühmitus Islamiriik (IS) teatas pärast massimõrva, et Mateen tegutses "kalifaadi sõdurina Ameerikas". | USA võimud hoiatasid rünnakute eest moslemite vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kodaniku- ja inimõiguste rikkumised on FBI prioriteet. Me uurime äärmiselt põhjalikult kõiki vahejuhtumeid, kus isikuid rünnatakse nende kuuluvusega seoses, olgu see siis rass, usk või seksuaalne orientatsioon," ütles eriagent Ron Hopper ajakirjanikele.
Ööl vastu pühapäeva tappis Omar Mateen Orlando geiklubis Pulse 49 ja haavas 53 inimest. Ründaja hukkus tulevahetuses politseiga. Äärmusrühmitus Islamiriik (IS) teatas pärast massimõrva, et Mateen tegutses "kalifaadi sõdurina Ameerikas".
### Response:
USA võimud hoiatasid rünnakute eest moslemite vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seejuures tunnistavad nad kõik õigust oma veendumustele ja neid väljendada.
"Meie riigi põhiseaduse 25. artikkel näeb ette iga inimese õiguse oma veendumustele ja vabaduse väljendada neid mitmesugustel seadusega keelamata viisidel, sh ka rongkäiguga," kommenteeris presidendikantselei rongkäigu korraldamist BNS-ile.
Selles seisab ka, et president Dalia Grybauskaitė ei rongkäikudel ei osale.
Peaministri pressiesindaja Evelina Butkutė-Lazdauskienė ütles BNS-ile, et peaminister Algirdas Butkevičiuse osalemist 18. juuni üritustel ei ole ette näha, kuid valitsuse kantselei saadab Baltic Pride'ile oma esindaja.
"Peaminister pooldab sallivuse kasvatamist laias mõttes, sallivust isikliku valiku, rassi, keele, veendumuste suhtes, kuid on homofoobsete avalduste ja muude sallimatusavalduste ning vaenu külvamise vastu, sest need on vastuolus demokraatia alustega," seisis peaministri avalduses.
Leedu seimi esimees Loreta Graužinienė tervitas kolmapäeval Vilniuses peetavat Baltic Pride'i, kuid ütles, et rongkäiku ei lähe, sest tahab veeta pühapäeva perekonna seltsis.
Kolmas geiparaad Baltic Pride korraldatakse 18. juunil Vilniuse Gediminase avenüül. Meeleavaldusel peaks osalema kuni tuhat inimest. Baltic Pride 'iga seotud üritused kestavad 13.-19. juunini. | Leedu juhid ei osale seksuaalvähemuste rongkäigus "Võrdsuse eest" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seejuures tunnistavad nad kõik õigust oma veendumustele ja neid väljendada.
"Meie riigi põhiseaduse 25. artikkel näeb ette iga inimese õiguse oma veendumustele ja vabaduse väljendada neid mitmesugustel seadusega keelamata viisidel, sh ka rongkäiguga," kommenteeris presidendikantselei rongkäigu korraldamist BNS-ile.
Selles seisab ka, et president Dalia Grybauskaitė ei rongkäikudel ei osale.
Peaministri pressiesindaja Evelina Butkutė-Lazdauskienė ütles BNS-ile, et peaminister Algirdas Butkevičiuse osalemist 18. juuni üritustel ei ole ette näha, kuid valitsuse kantselei saadab Baltic Pride'ile oma esindaja.
"Peaminister pooldab sallivuse kasvatamist laias mõttes, sallivust isikliku valiku, rassi, keele, veendumuste suhtes, kuid on homofoobsete avalduste ja muude sallimatusavalduste ning vaenu külvamise vastu, sest need on vastuolus demokraatia alustega," seisis peaministri avalduses.
Leedu seimi esimees Loreta Graužinienė tervitas kolmapäeval Vilniuses peetavat Baltic Pride'i, kuid ütles, et rongkäiku ei lähe, sest tahab veeta pühapäeva perekonna seltsis.
Kolmas geiparaad Baltic Pride korraldatakse 18. juunil Vilniuse Gediminase avenüül. Meeleavaldusel peaks osalema kuni tuhat inimest. Baltic Pride 'iga seotud üritused kestavad 13.-19. juunini.
### Response:
Leedu juhid ei osale seksuaalvähemuste rongkäigus "Võrdsuse eest" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avalduse üle jätsid eile hääletamata Dmitri Dmitrijev, Olga Ivanova, Mihhail Korb, Valeri Korb, Martin Repinski, Mihhail Stalnuhhin ja Vladimir Velman.
Vladimir Velman, Dmitri Dmitrijev ja Mihhail Stalnuhhin põhjendasid hääletamata jätmist sellega, et riigikogu põhiseaduskomisjon ei olnud arvestanud ettepanekuga, lisada avaldusse see, et 1941. aastal sattusid küüditatute sekka peale eestlaste ka teised Eestis elavad rahvad, kirjutab Postimees.
Martin Repinski ja Olga Ivanova selgitasid, et nemad olid hääletamise ajal mujal.
Valeri Korbilt Postimees kommentaari ei saanud.
Mihhail Korb ütles venekeelsele Postimehele, et oluline on rakendada kõik jõupingutused selle nimel, et midagi sellist nagu küüditamine enam ei korduks ja keegi ei langeks enam poliitiliste ambitsioonide ohvriks.
Riigikogu võttis vastu avalduse, milles on öeldud, et riigikogu mälestab neid inimesi, kes 75 aastat tagasi vägivaldselt küüditati ning kellest paljud kaotasid oma pered ja elu.
Avalduse poolt hääletas 83 riigikogu liiget, vastu ei hääletanud keegi, kuid hääletama jättis seitse saadikut Keskerakonna fraktsioonist. | Keskerakondlastest saadikud avaldasid küüditamisavaldusele hääle andmata jätmise põhjuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avalduse üle jätsid eile hääletamata Dmitri Dmitrijev, Olga Ivanova, Mihhail Korb, Valeri Korb, Martin Repinski, Mihhail Stalnuhhin ja Vladimir Velman.
Vladimir Velman, Dmitri Dmitrijev ja Mihhail Stalnuhhin põhjendasid hääletamata jätmist sellega, et riigikogu põhiseaduskomisjon ei olnud arvestanud ettepanekuga, lisada avaldusse see, et 1941. aastal sattusid küüditatute sekka peale eestlaste ka teised Eestis elavad rahvad, kirjutab Postimees.
Martin Repinski ja Olga Ivanova selgitasid, et nemad olid hääletamise ajal mujal.
Valeri Korbilt Postimees kommentaari ei saanud.
Mihhail Korb ütles venekeelsele Postimehele, et oluline on rakendada kõik jõupingutused selle nimel, et midagi sellist nagu küüditamine enam ei korduks ja keegi ei langeks enam poliitiliste ambitsioonide ohvriks.
Riigikogu võttis vastu avalduse, milles on öeldud, et riigikogu mälestab neid inimesi, kes 75 aastat tagasi vägivaldselt küüditati ning kellest paljud kaotasid oma pered ja elu.
Avalduse poolt hääletas 83 riigikogu liiget, vastu ei hääletanud keegi, kuid hääletama jättis seitse saadikut Keskerakonna fraktsioonist.
### Response:
Keskerakondlastest saadikud avaldasid küüditamisavaldusele hääle andmata jätmise põhjuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See uudis tuli kaks päeva enne Venemaa jaoks üliolulist päeva, kui Rahvusvaheline Kergejõustikuliit IAAF teeb otsuse, kas venelased pääsevad sel suvel Rio de Janeiro olümpiamängudele võistlema.
Eelmise aasta novembris tulid WADA uurimise tulemusena välja Venemaal toimunud laiaulatuslik dopingu kasutamine ja korruptsioon testimistel. IAAF otsustas seejärel kõik Venemaa kergejõustiklased rahvusvahelistelt võistlustelt eemaldada.
WADA raport toob välja veel ka konkreetseid näiteid, kuidas erinevad Venemaa sportlased on üritanud dopinguproovi andmisest pääseda või dopingukütte petta.
Üks sportlane olevat WADA inimese nähes joostes põgenenud ning üks teine sportlane oli staadionilt lahkunud koguni võistluse ajal ning hiljem teda leida ei õnnestunud.
Üks naissportlane üritas ametnikke petta sellega, et oli enda kehasse paigutanud anuma, mis "tõenäoliselt sisaldas keelatud ainetest puhast uriini".
Kui see naine üritas oma leiutist kasutada, siis lekkis see põrandale ning asi tuli välja. Väidetavalt on sama sportlane üritanud varem WADA töötajatele altkäemaksu pakkuda ning tema dopinguproovides on leitud kahtlasi näitajaid.
Lisaks on WADA töötajaid ähvardatud osadesse suurema sõjalise tähtsusega linnadesse sisenemisel ning riiklikud julgeolekuagendid on ähvardanud dopingukütte maalt välja saata. Samuti on Venemaa tolliametnikud avanud riigist välja saadetud dopinguproove.
Osadel olümpiakavas olevatel spordialadel, näiteks maadluses, on võistlused peetud linnades, kuhu WADA ametnikel puudub ligipääs väidetavate rahvarahutuste ettekäändel. Seetõttu jäid dopinguproovid võtmata näiteks Venemaa tõstmise ja kreeka-rooma maadluse meistrivõistlustel.
Uudist täiendatakse... | BBC: WADA dopingukütte on Venemaal ähvardatud, üritatud petta ja takistada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See uudis tuli kaks päeva enne Venemaa jaoks üliolulist päeva, kui Rahvusvaheline Kergejõustikuliit IAAF teeb otsuse, kas venelased pääsevad sel suvel Rio de Janeiro olümpiamängudele võistlema.
Eelmise aasta novembris tulid WADA uurimise tulemusena välja Venemaal toimunud laiaulatuslik dopingu kasutamine ja korruptsioon testimistel. IAAF otsustas seejärel kõik Venemaa kergejõustiklased rahvusvahelistelt võistlustelt eemaldada.
WADA raport toob välja veel ka konkreetseid näiteid, kuidas erinevad Venemaa sportlased on üritanud dopinguproovi andmisest pääseda või dopingukütte petta.
Üks sportlane olevat WADA inimese nähes joostes põgenenud ning üks teine sportlane oli staadionilt lahkunud koguni võistluse ajal ning hiljem teda leida ei õnnestunud.
Üks naissportlane üritas ametnikke petta sellega, et oli enda kehasse paigutanud anuma, mis "tõenäoliselt sisaldas keelatud ainetest puhast uriini".
Kui see naine üritas oma leiutist kasutada, siis lekkis see põrandale ning asi tuli välja. Väidetavalt on sama sportlane üritanud varem WADA töötajatele altkäemaksu pakkuda ning tema dopinguproovides on leitud kahtlasi näitajaid.
Lisaks on WADA töötajaid ähvardatud osadesse suurema sõjalise tähtsusega linnadesse sisenemisel ning riiklikud julgeolekuagendid on ähvardanud dopingukütte maalt välja saata. Samuti on Venemaa tolliametnikud avanud riigist välja saadetud dopinguproove.
Osadel olümpiakavas olevatel spordialadel, näiteks maadluses, on võistlused peetud linnades, kuhu WADA ametnikel puudub ligipääs väidetavate rahvarahutuste ettekäändel. Seetõttu jäid dopinguproovid võtmata näiteks Venemaa tõstmise ja kreeka-rooma maadluse meistrivõistlustel.
Uudist täiendatakse...
### Response:
BBC: WADA dopingukütte on Venemaal ähvardatud, üritatud petta ja takistada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Küllaltki võimalustevaese avapoolaja järel vahetati algkoosseisus alustanud Albert Prosa Flora poolt pingile, aga kuivõrd tegu oli sõprusmänguga, siis olid lubatud ka tagasivahetused, kirjutab Soccernet.ee.
Sunnitud vangerduse põhjustas 86. minutil vigastada saanud Hannes Anieri, kes vaid paar minutit varem palli 20 meetrilt latti saatis. Juba kohtumise teisel minutil pidi haiget saanud Kevin Aloe asemel väljakule tulema Markus Jürgenson.
Prosa lõigi lõpuks Flora ainsa värava, kui 87. minutil saatis Rauno Sappineni löögi järel postist põrkunud palli väravasse. Mõned minutid varem oli AIK juhtima läinud, kui rootslased realiseerisid Richard Alandi tekitatud penalti.
AIK - Tallinna FC Flora 1:1 (0:0)
pen. Daniel Sundgren - Albert Prosa
Flora: Aland, Aloe, Tamm, Vihmann, Kams, Gussev, Lepistu, Sappinen, Kokla, Beglarišvili, Prosa.
Varus: Toom, Šlein, Jürgenson, Baranov, Ainsalu, Anier, Alliku, Saliste. | Pingilt tagasi mängu vahetatud Prosa tõi Florale AIK vastu viigi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Küllaltki võimalustevaese avapoolaja järel vahetati algkoosseisus alustanud Albert Prosa Flora poolt pingile, aga kuivõrd tegu oli sõprusmänguga, siis olid lubatud ka tagasivahetused, kirjutab Soccernet.ee.
Sunnitud vangerduse põhjustas 86. minutil vigastada saanud Hannes Anieri, kes vaid paar minutit varem palli 20 meetrilt latti saatis. Juba kohtumise teisel minutil pidi haiget saanud Kevin Aloe asemel väljakule tulema Markus Jürgenson.
Prosa lõigi lõpuks Flora ainsa värava, kui 87. minutil saatis Rauno Sappineni löögi järel postist põrkunud palli väravasse. Mõned minutid varem oli AIK juhtima läinud, kui rootslased realiseerisid Richard Alandi tekitatud penalti.
AIK - Tallinna FC Flora 1:1 (0:0)
pen. Daniel Sundgren - Albert Prosa
Flora: Aland, Aloe, Tamm, Vihmann, Kams, Gussev, Lepistu, Sappinen, Kokla, Beglarišvili, Prosa.
Varus: Toom, Šlein, Jürgenson, Baranov, Ainsalu, Anier, Alliku, Saliste.
### Response:
Pingilt tagasi mängu vahetatud Prosa tõi Florale AIK vastu viigi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valge Maja ametnik kinnitas, et kohtumine toimus, kuid ei avalikustanud enamat, vahendas Reuters.
Valge Maja pressiesimdaja Josh Earnest ütles, et Obama toetab Tiibeti religioossete traditsioonide säilitamist, kuid USA poliitika, et Tiibet on Hiina osa, ei ole muutunud.
Earnest lisas, et kohtumine Valge Maja residentsis, mitte Ovaalkabinetis, näitab samuti, et kohtumine oli isiklikku laadi.
"President näitas, et hindab dalai laama õpetusi ja usub Tiibeti unikaalsete religioossete, kultuuriliste ja keeleliste traditsioonide säilitamisse," ütles Earnest.
Hiina välisministeerium hoiatas, et dalai-laamaga kohtumine kahjustab Hiina-USA suhteid.
Järgmisel nädalal peaks aga Washingtoni külastama Taiwani uus president Tsai Ing-wen. Arvata on, et ka see kohtumine ärritab tõsiselt Hiina Rahvavabariiki.
Peking hoiatas juba eile, et USA peab täitma oma lubadust mitte toetada separatistlikku tegevust.
Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Lu Kang rõhutas, et mõlemad kohtumised puudutavad nn ühe Hiina poliitikat ehk Pekingi diplomaatilist seisukohta, et nii Tiibet kui ka Taiwan Hiina Rahvavabariigi lahutamatud osad ning et seda peavad tunnistama ka välisriikide valitsused.
Lu tuletas meelde, et USA on olnud vastu Taiwani (Hiina Vabariigi) iseseisvumisele ja et Washington on tunnistanud Tiibeti kuulumist Hiinale.
"Me nõuame, et USA valitsus peaks siiralt oma lubadustest kinni ja käsitleks seda teemat vastutustundlikult kooskõlas "ühe Hiina" printsiibiga ning ei annaks ruumi ühelegi isikule või tegevusele, mille eesmärgiks on "kahe Hiina" loomine või Hiina lõhestamine," selgitas kõneisik.
Obama võttis dalai-laama Washingtonis vastu viimati 2014. aastal ja siis lubas USA president tiibetlaste inimõigusi "tugevalt toetada". Peking kritiseeris siis kohtumist ja Obama sõnu teravalt.
Dalai-laama on ise öelnud, et ei taha Tiibetile iseseisvust, vaid tegelikku autonoomiat.
Reutersile rääkis ta käesoleva nädala alguses, et Obama näol on tegu "pikaaegse sõbraga", keda ta hindab muuhulgas seetõttu, et Obama on normaliseerinud suhteid Kuuba ja Iraaniga ning külastanud Vietnami ja Hiroshimat.
Küsimusele, kuidas võiks Peking järjekordsele kohtumisele reageerida, vastas dalai-laama järgnevalt: "Ma ei tea, seda te peate neilt küsima. Ma arvan, et Pekingist rääkides ei saa me teha üldistusi. Pekingis on erinevaid arvamusi. Mõnel inimesel on seal realistlikumaid arvamusi. Mõned on aga karmimal seisukohal, mis on kitsarinnalisem." | Obama kohtus Valges Majas dalai-laamaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valge Maja ametnik kinnitas, et kohtumine toimus, kuid ei avalikustanud enamat, vahendas Reuters.
Valge Maja pressiesimdaja Josh Earnest ütles, et Obama toetab Tiibeti religioossete traditsioonide säilitamist, kuid USA poliitika, et Tiibet on Hiina osa, ei ole muutunud.
Earnest lisas, et kohtumine Valge Maja residentsis, mitte Ovaalkabinetis, näitab samuti, et kohtumine oli isiklikku laadi.
"President näitas, et hindab dalai laama õpetusi ja usub Tiibeti unikaalsete religioossete, kultuuriliste ja keeleliste traditsioonide säilitamisse," ütles Earnest.
Hiina välisministeerium hoiatas, et dalai-laamaga kohtumine kahjustab Hiina-USA suhteid.
Järgmisel nädalal peaks aga Washingtoni külastama Taiwani uus president Tsai Ing-wen. Arvata on, et ka see kohtumine ärritab tõsiselt Hiina Rahvavabariiki.
Peking hoiatas juba eile, et USA peab täitma oma lubadust mitte toetada separatistlikku tegevust.
Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Lu Kang rõhutas, et mõlemad kohtumised puudutavad nn ühe Hiina poliitikat ehk Pekingi diplomaatilist seisukohta, et nii Tiibet kui ka Taiwan Hiina Rahvavabariigi lahutamatud osad ning et seda peavad tunnistama ka välisriikide valitsused.
Lu tuletas meelde, et USA on olnud vastu Taiwani (Hiina Vabariigi) iseseisvumisele ja et Washington on tunnistanud Tiibeti kuulumist Hiinale.
"Me nõuame, et USA valitsus peaks siiralt oma lubadustest kinni ja käsitleks seda teemat vastutustundlikult kooskõlas "ühe Hiina" printsiibiga ning ei annaks ruumi ühelegi isikule või tegevusele, mille eesmärgiks on "kahe Hiina" loomine või Hiina lõhestamine," selgitas kõneisik.
Obama võttis dalai-laama Washingtonis vastu viimati 2014. aastal ja siis lubas USA president tiibetlaste inimõigusi "tugevalt toetada". Peking kritiseeris siis kohtumist ja Obama sõnu teravalt.
Dalai-laama on ise öelnud, et ei taha Tiibetile iseseisvust, vaid tegelikku autonoomiat.
Reutersile rääkis ta käesoleva nädala alguses, et Obama näol on tegu "pikaaegse sõbraga", keda ta hindab muuhulgas seetõttu, et Obama on normaliseerinud suhteid Kuuba ja Iraaniga ning külastanud Vietnami ja Hiroshimat.
Küsimusele, kuidas võiks Peking järjekordsele kohtumisele reageerida, vastas dalai-laama järgnevalt: "Ma ei tea, seda te peate neilt küsima. Ma arvan, et Pekingist rääkides ei saa me teha üldistusi. Pekingis on erinevaid arvamusi. Mõnel inimesel on seal realistlikumaid arvamusi. Mõned on aga karmimal seisukohal, mis on kitsarinnalisem."
### Response:
Obama kohtus Valges Majas dalai-laamaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rumeenia asus kohtumist 18. minutil Bogdan Stancu penaltist juhtima. Mäletatavasti teenis Rumeenia ka avamängus Prantsusmaa vastu penalti ning ka siis realiseeris selle Stancu, seega sai Stancust esimene mees tänavusel EM-il, kel kirjas kaks väravat.
Šveitsil oli mõlemal poolajal rohkelt võimalusi, 57. minutil jõudis Admir Mehmedi ka sihile, kuid rohkem väravaid šveitslastel lüüa ei õnnestunud.
Šveitsil on nüüd kahe mänguga kirjas neli punkti, viimases mänguvoorus kohtutakse Prantsusmaaga. Rumeeniale oli see esimene punkt.
A-alagrupp, 15. juuni kell 19.00
Parc des Princes, Pariis
Rumeenia
1:1
Šveits
18. Bogdan Stancu pen.
57. Admir Mehmedi
Kohtunik: Sergei Karasjov (RUS)
Mängu käik:
6. minut: Seferovic pääseb löögile, aga löök läheb mööda
9. minut: Keseru suunab palli peaga värava poole, aga Šveitsi väravavaht saab selle probleemideta kätte
16. minut: väravavaht tõrjub Seferovici pealelöögi
17. minut: Rumeenia teenib penalti! Lichtsteiner kiskus trahvikastis vastast särgist
18. minut: Stancu realiseerib penalti ja viib Rumeenia juhtima!!
21. minut: Tatarusanu tõrjub Schäri pealelöögi
25. minut: Chipciu lööb kaugelt mööda
28. minut: Rumeenial taas hea võimalus, aga Sapunaru lööb posti
33. minut: Šveitsil karistuslöök, aga Rodriguez lööb otse väravavahile sülle
39. minut: Džemaili lööb peaga napilt mööda
44. minut: Lichtsteiner suunab palli peaga rumeenlaste värava suunas, aga Tatarusanu püüab
Esimene poolaeg on lõppenud.
Algab teine poolaeg.
53. minut: Väga ohtlik olukord šveitslaste värava all, Djourou on lähedal omaväravale
57. minut: Mehmedi saab nurgalöögi järel palli ja viigistab mängu!!
68. minut: Vahetusest mängu tulnud Embolo pääseb peaga löögile, aga lööb mööda
75. minut: Shaqiri käärlöök läheb üle värav
77. minut: Šveitsil karistuslöök, aga Shaqiri lööb täpselt müüri
78. minut: Keseru lööb šveitslaste väravavahile sülle
86. minut: Karistuslöök Šveitsil, Rodriguez lööb väravavahile kätte
89. minut: Tatarusanu püüab Langi pealelöögi
Kohtumine on lõppenud!
Enne mängu:
Rumeenia kohtus turniiri avamängus võõrustaja Prantsusmaaga ja pakkus favoriidile südi vastupanu, kuid Dimitri Payeti iluvärav 89. minutil tõi kohalikele siiski 2:1 võidu.
Šveits mängis teisel päeval eeldatava autsaideri Albaaniaga ning sai tänu Fabian Schäri viienda minuti tabamusele 1:0 võidu, kuid paljusid šveitslaste esitus ei veennud. Seda enam, et albaanlased mängisid suurema osa mängust vähemuses.
Šveits võib täna esimese meeskonnana kindlustada edasipääsu 16 parema hulka. Rumeenia peab aga igal juhul vältima kaotust, mis viiks nende šansid minimaalseteks.
Ajalugu kummalegi eelist ei anna. 12 korda on vastamisi oldud ning mõlemad on teeninud viis võitu. Kaks mängu on lõppenud viigiga. Suurturniiril kohtuti viimati 1994. aastal ja toona võitsid šveitslased suurelt 4:1. Viimati 2012. aastal sai aga Rumeenia võõrsil võidu 1:0. | Šveits pidi Rumeenia vastu viigiga leppima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rumeenia asus kohtumist 18. minutil Bogdan Stancu penaltist juhtima. Mäletatavasti teenis Rumeenia ka avamängus Prantsusmaa vastu penalti ning ka siis realiseeris selle Stancu, seega sai Stancust esimene mees tänavusel EM-il, kel kirjas kaks väravat.
Šveitsil oli mõlemal poolajal rohkelt võimalusi, 57. minutil jõudis Admir Mehmedi ka sihile, kuid rohkem väravaid šveitslastel lüüa ei õnnestunud.
Šveitsil on nüüd kahe mänguga kirjas neli punkti, viimases mänguvoorus kohtutakse Prantsusmaaga. Rumeeniale oli see esimene punkt.
A-alagrupp, 15. juuni kell 19.00
Parc des Princes, Pariis
Rumeenia
1:1
Šveits
18. Bogdan Stancu pen.
57. Admir Mehmedi
Kohtunik: Sergei Karasjov (RUS)
Mängu käik:
6. minut: Seferovic pääseb löögile, aga löök läheb mööda
9. minut: Keseru suunab palli peaga värava poole, aga Šveitsi väravavaht saab selle probleemideta kätte
16. minut: väravavaht tõrjub Seferovici pealelöögi
17. minut: Rumeenia teenib penalti! Lichtsteiner kiskus trahvikastis vastast särgist
18. minut: Stancu realiseerib penalti ja viib Rumeenia juhtima!!
21. minut: Tatarusanu tõrjub Schäri pealelöögi
25. minut: Chipciu lööb kaugelt mööda
28. minut: Rumeenial taas hea võimalus, aga Sapunaru lööb posti
33. minut: Šveitsil karistuslöök, aga Rodriguez lööb otse väravavahile sülle
39. minut: Džemaili lööb peaga napilt mööda
44. minut: Lichtsteiner suunab palli peaga rumeenlaste värava suunas, aga Tatarusanu püüab
Esimene poolaeg on lõppenud.
Algab teine poolaeg.
53. minut: Väga ohtlik olukord šveitslaste värava all, Djourou on lähedal omaväravale
57. minut: Mehmedi saab nurgalöögi järel palli ja viigistab mängu!!
68. minut: Vahetusest mängu tulnud Embolo pääseb peaga löögile, aga lööb mööda
75. minut: Shaqiri käärlöök läheb üle värav
77. minut: Šveitsil karistuslöök, aga Shaqiri lööb täpselt müüri
78. minut: Keseru lööb šveitslaste väravavahile sülle
86. minut: Karistuslöök Šveitsil, Rodriguez lööb väravavahile kätte
89. minut: Tatarusanu püüab Langi pealelöögi
Kohtumine on lõppenud!
Enne mängu:
Rumeenia kohtus turniiri avamängus võõrustaja Prantsusmaaga ja pakkus favoriidile südi vastupanu, kuid Dimitri Payeti iluvärav 89. minutil tõi kohalikele siiski 2:1 võidu.
Šveits mängis teisel päeval eeldatava autsaideri Albaaniaga ning sai tänu Fabian Schäri viienda minuti tabamusele 1:0 võidu, kuid paljusid šveitslaste esitus ei veennud. Seda enam, et albaanlased mängisid suurema osa mängust vähemuses.
Šveits võib täna esimese meeskonnana kindlustada edasipääsu 16 parema hulka. Rumeenia peab aga igal juhul vältima kaotust, mis viiks nende šansid minimaalseteks.
Ajalugu kummalegi eelist ei anna. 12 korda on vastamisi oldud ning mõlemad on teeninud viis võitu. Kaks mängu on lõppenud viigiga. Suurturniiril kohtuti viimati 1994. aastal ja toona võitsid šveitslased suurelt 4:1. Viimati 2012. aastal sai aga Rumeenia võõrsil võidu 1:0.
### Response:
Šveits pidi Rumeenia vastu viigiga leppima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 31-aastane austraallane vigastas seeria viiendas kohtumises põlve ning lahkus mängust kaaslaste toel. Koheselt tehtud uuringu tulemused saadi kätte teisipäeval ning arstide sõnul kulub paranemiseks 6-8 nädalat.
Teist järjestikust meistritiitlit jahtiv Golden State oli viiendas mängus ilma oma ühe põhitegija Draymond Green'ita, kes sai NBA-lt ühe mängu pikkuse mängukeelu.
Finaalseeria jätkub Cavaliersi koduväljakul neljapäeval ning vajadusel peetakse otsustav seitsmes mäng Warriorsi kodupubliku ees 20. juunil. | Warriorsi põhitsentri jaoks on finaalseeria vigastuse tõttu lõppenud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
31-aastane austraallane vigastas seeria viiendas kohtumises põlve ning lahkus mängust kaaslaste toel. Koheselt tehtud uuringu tulemused saadi kätte teisipäeval ning arstide sõnul kulub paranemiseks 6-8 nädalat.
Teist järjestikust meistritiitlit jahtiv Golden State oli viiendas mängus ilma oma ühe põhitegija Draymond Green'ita, kes sai NBA-lt ühe mängu pikkuse mängukeelu.
Finaalseeria jätkub Cavaliersi koduväljakul neljapäeval ning vajadusel peetakse otsustav seitsmes mäng Warriorsi kodupubliku ees 20. juunil.
### Response:
Warriorsi põhitsentri jaoks on finaalseeria vigastuse tõttu lõppenud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti toidukorvi hind oli eelmisel aastal 88 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, selle osana leiva- ja teraviljatoodete hind 89 protsenti, liha 79 protsenti ja piima, juustu ning munade hind 90 protsenti keskmisest tasemest. Alkohoolsed jookide hind oli aga 2015. aastal 104 protsenti Euroopa Liidu keskmisest ja tubakatoodete hind 62 protsenti keskmisest tasemest.
Kõige kõrgemad toidukaupade hinnad olid Taanis (145 protsenti keskmisest), Rootsis (124 protsenti), Austrias (120 protsenti), Soomes ja Iirimaal (mõlemas 119 protsenti keskmisest). Kõige madalamad hinnad aga Poolas (63 protsenti keskmisest), Rumeenias (64 protsenti), Bulgaarias (70 protsenti). Eestist odavamad olid toidukaubad veel ka Leedus (78 protsenti keskmisest) ja Ungaris (79 protsenti).
Kõige kallim alkohol oli möödunud aastal Iirimaal (175 protsenti keskmisest), Soomes (172 protsenti) ja Ühendkuningriigis (163 protsenti). Lätis oli möödunud aastal alkoholi keskmine hind 106 protsenti EL-i keskmisest.
Kõige suurem oli hinnaerinevus Euroopa Liidus tubakatoodete osas - siin olid kõige kallimad hinnad Ühendkuningriis (218 protsenti keskmisest), Iirimaal (189 protsenti keskmisest) ja Prantsusmaal (127 protsenti keskmisest), kõige odavamad hinnad aga Bulgaaris (50 protsenti keskmisest), Leedus (56 protsenti keskmisest) ja Lätis (59 protsenti keskmisest). | Eesti toit on Euroopa Liidu keskmisest odavam, alkohol kallim | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti toidukorvi hind oli eelmisel aastal 88 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, selle osana leiva- ja teraviljatoodete hind 89 protsenti, liha 79 protsenti ja piima, juustu ning munade hind 90 protsenti keskmisest tasemest. Alkohoolsed jookide hind oli aga 2015. aastal 104 protsenti Euroopa Liidu keskmisest ja tubakatoodete hind 62 protsenti keskmisest tasemest.
Kõige kõrgemad toidukaupade hinnad olid Taanis (145 protsenti keskmisest), Rootsis (124 protsenti), Austrias (120 protsenti), Soomes ja Iirimaal (mõlemas 119 protsenti keskmisest). Kõige madalamad hinnad aga Poolas (63 protsenti keskmisest), Rumeenias (64 protsenti), Bulgaarias (70 protsenti). Eestist odavamad olid toidukaubad veel ka Leedus (78 protsenti keskmisest) ja Ungaris (79 protsenti).
Kõige kallim alkohol oli möödunud aastal Iirimaal (175 protsenti keskmisest), Soomes (172 protsenti) ja Ühendkuningriigis (163 protsenti). Lätis oli möödunud aastal alkoholi keskmine hind 106 protsenti EL-i keskmisest.
Kõige suurem oli hinnaerinevus Euroopa Liidus tubakatoodete osas - siin olid kõige kallimad hinnad Ühendkuningriis (218 protsenti keskmisest), Iirimaal (189 protsenti keskmisest) ja Prantsusmaal (127 protsenti keskmisest), kõige odavamad hinnad aga Bulgaaris (50 protsenti keskmisest), Leedus (56 protsenti keskmisest) ja Lätis (59 protsenti keskmisest).
### Response:
Eesti toit on Euroopa Liidu keskmisest odavam, alkohol kallim |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohal paiknevate Briti meedia esindajate sõnul on probleemseid kohti linnas mitmeid ning politsei käib märatsevatel vutifännidel järel ning aeg-ajalt lahvatavad kokkupõrked, kus politseinikud kasutavad fännide peal kumminuiasid, kuid välja on lastud ka pisar- ja pipragaasi.
Olukord muutub iga hetkega ning pole päris kindel, mis seekordsed rahutused tekitas. Selge on see, et Prantsuse politsei üritab Lille'i tänavad jalgpallifännidest tühjaks teha. | Lille'i tänavatel algasid uued rahutused ja politsei kostitas Inglise fänne pisargaasiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohal paiknevate Briti meedia esindajate sõnul on probleemseid kohti linnas mitmeid ning politsei käib märatsevatel vutifännidel järel ning aeg-ajalt lahvatavad kokkupõrked, kus politseinikud kasutavad fännide peal kumminuiasid, kuid välja on lastud ka pisar- ja pipragaasi.
Olukord muutub iga hetkega ning pole päris kindel, mis seekordsed rahutused tekitas. Selge on see, et Prantsuse politsei üritab Lille'i tänavad jalgpallifännidest tühjaks teha.
### Response:
Lille'i tänavatel algasid uued rahutused ja politsei kostitas Inglise fänne pisargaasiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õnnetus juhtus Wernecki linna lähedal, vahendas BBC.
Politsei sõnul sai ka kuus inimest raskelt vigastada.
Politsei pressiesindaja Kathrin Thamm ütles, et kokku varises nii silla äsja ehitatud 40 meetri pikkune osa kui ka selle ümber olnud tellingud. Tema sõnul ei ole veel teada, mis õnnetuse põhjustas.
Õnnetuse ajal oli tellingutel töötamas umbes 20 töölist.
Esialgu teatas politsei vähemalt kahest hukkunust. | Saksamaal hukkus tellingute kokkuvarisemise tõttu inimene | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õnnetus juhtus Wernecki linna lähedal, vahendas BBC.
Politsei sõnul sai ka kuus inimest raskelt vigastada.
Politsei pressiesindaja Kathrin Thamm ütles, et kokku varises nii silla äsja ehitatud 40 meetri pikkune osa kui ka selle ümber olnud tellingud. Tema sõnul ei ole veel teada, mis õnnetuse põhjustas.
Õnnetuse ajal oli tellingutel töötamas umbes 20 töölist.
Esialgu teatas politsei vähemalt kahest hukkunust.
### Response:
Saksamaal hukkus tellingute kokkuvarisemise tõttu inimene |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Teose keskpunktis on „TV 10 olümpiastarti“ sarjast välja kasvanud olümpialaste ja eri põlvkonna kergejõustiklaste kujunemislood, millele lisavad vürtsi teistel spordialadel silma paistnud sportlaste, õpetajate, treenerite ja sarja eestvedajate meenutuskillud ning rohked fotod,“ selgitas Andrus Nilk.
„Olen ju alati teadnud, kui palju suurepäraseid sportlasi on „TV 10 olümpiastarti“ kasvatanud, kuid ikkagi hämmastas, et sisuliselt iga ala on armastatud telesarjast heas mõttes kasu lõiganud - jalgpallurid, võrkpallurid, käsipallurid, rääkimata individuaalalade tegijatest. Mul on hea meel, et saan kõiki neid eripalgelisi lugusid kuulata ning hiljem ka lugejatega jagada," ütles Kristi Kirsberg.
Teiste spordialade tähtedest on sarjas võistelnud näiteks Tanel Kangert, Martin Liivamägi, Kaarel Nurmsalu, Siim-Sander Vene, Keith Pupart, Mikk Pinnonen, Anu Ennok, Karol Mets. Rio olümpiamängude debütantidest on sarjas osalenud Tanel Laanmäe, Maicel Uibo, Karl Robert Saluri, Roman Fosti. Kokku on koguni 26 sarjas osalenud kergejõustiklast jõudnud olümpiale.
„Valmimas on unikaalne ja mitmekihiline raamat. Tegu pole pelgalt klassikalise spordiraamatu ega ka spordiajaloo raamatuga. Koostööleppe sõlmijad leiavad, et kirjutamisel-koostamisel on Eesti inimeste elu- ja edulugude raamat, mis kajastab ka Eesti lähiajalugu ja arengut,“ arvas kirjastaja Enno Tammer.
„„TV10 olümpiastardi“ ajaloo kirjapanek on tänuväärt tegevus, et tulevastele põlvedele jääks hea ülevaade pikaajalisest ja populaarsest võistlusest,“ ütles Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi. "Eesti kergejõustiku 100 tegevusaastat said ülevaatlikus koguteoses 2009.a jäädvustatud, selleks, et 55 aasta pärast saaks hõlpsamini jäädvustada „TV 10 olümpiastardi“ 100-aastast tegevust, on otstarbekas nüüd alustada. Meeldiv, et saame seda teha koos professionaalsete koostööpartneritega.“
ERRi sporditoimetuse juhi Rivo Saarna sõnul on 1971. aastast ETV sporditoimetuse ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv sari maailmas ainulaadne noori innustav võistlus ja ühtlasi vanim telesaatesari Eestis. „Nii staadionil kui ekraanil järjepidevalt spordivaimu kasvatanud võistlussarjal on Eesti teleajaloos ja noortespordi arengus asendamatu positsioon. Meie ülesanne on väärtuslikku traditsiooni hoida ning ajaga kaasas käies seda tänuväärset formaati arendada," ütles Saarna.
Saatesarja produtsent ja saatejuht Anu Säärits kutsub kõiki sarja vilistlasi jagama oma mälestusi - värvikaid lugusid ja fotosid. "Mälestused võivad olla nii võistluste jäädvustused kui treenerite ja vanemate väljaütlemised või emotsioonid, mis on seotud auhindade ja teleintervjuudega. Oma loo võiks teele panna ka need, kes väga tahtsid, kuid ei pääsenud sarjas starti,“ julgustas Anu Säärits kõiki oma muljeid jagama.
Igal kujul meenutused on oodatud e-posti aadressile: [email protected] või posti teel Eesti Rahvusringhääling, Gonsiori 27, 15029 Tallinn. | "TV 10 olümpiastarti" sarjast ilmub raamat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Teose keskpunktis on „TV 10 olümpiastarti“ sarjast välja kasvanud olümpialaste ja eri põlvkonna kergejõustiklaste kujunemislood, millele lisavad vürtsi teistel spordialadel silma paistnud sportlaste, õpetajate, treenerite ja sarja eestvedajate meenutuskillud ning rohked fotod,“ selgitas Andrus Nilk.
„Olen ju alati teadnud, kui palju suurepäraseid sportlasi on „TV 10 olümpiastarti“ kasvatanud, kuid ikkagi hämmastas, et sisuliselt iga ala on armastatud telesarjast heas mõttes kasu lõiganud - jalgpallurid, võrkpallurid, käsipallurid, rääkimata individuaalalade tegijatest. Mul on hea meel, et saan kõiki neid eripalgelisi lugusid kuulata ning hiljem ka lugejatega jagada," ütles Kristi Kirsberg.
Teiste spordialade tähtedest on sarjas võistelnud näiteks Tanel Kangert, Martin Liivamägi, Kaarel Nurmsalu, Siim-Sander Vene, Keith Pupart, Mikk Pinnonen, Anu Ennok, Karol Mets. Rio olümpiamängude debütantidest on sarjas osalenud Tanel Laanmäe, Maicel Uibo, Karl Robert Saluri, Roman Fosti. Kokku on koguni 26 sarjas osalenud kergejõustiklast jõudnud olümpiale.
„Valmimas on unikaalne ja mitmekihiline raamat. Tegu pole pelgalt klassikalise spordiraamatu ega ka spordiajaloo raamatuga. Koostööleppe sõlmijad leiavad, et kirjutamisel-koostamisel on Eesti inimeste elu- ja edulugude raamat, mis kajastab ka Eesti lähiajalugu ja arengut,“ arvas kirjastaja Enno Tammer.
„„TV10 olümpiastardi“ ajaloo kirjapanek on tänuväärt tegevus, et tulevastele põlvedele jääks hea ülevaade pikaajalisest ja populaarsest võistlusest,“ ütles Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi. "Eesti kergejõustiku 100 tegevusaastat said ülevaatlikus koguteoses 2009.a jäädvustatud, selleks, et 55 aasta pärast saaks hõlpsamini jäädvustada „TV 10 olümpiastardi“ 100-aastast tegevust, on otstarbekas nüüd alustada. Meeldiv, et saame seda teha koos professionaalsete koostööpartneritega.“
ERRi sporditoimetuse juhi Rivo Saarna sõnul on 1971. aastast ETV sporditoimetuse ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv sari maailmas ainulaadne noori innustav võistlus ja ühtlasi vanim telesaatesari Eestis. „Nii staadionil kui ekraanil järjepidevalt spordivaimu kasvatanud võistlussarjal on Eesti teleajaloos ja noortespordi arengus asendamatu positsioon. Meie ülesanne on väärtuslikku traditsiooni hoida ning ajaga kaasas käies seda tänuväärset formaati arendada," ütles Saarna.
Saatesarja produtsent ja saatejuht Anu Säärits kutsub kõiki sarja vilistlasi jagama oma mälestusi - värvikaid lugusid ja fotosid. "Mälestused võivad olla nii võistluste jäädvustused kui treenerite ja vanemate väljaütlemised või emotsioonid, mis on seotud auhindade ja teleintervjuudega. Oma loo võiks teele panna ka need, kes väga tahtsid, kuid ei pääsenud sarjas starti,“ julgustas Anu Säärits kõiki oma muljeid jagama.
Igal kujul meenutused on oodatud e-posti aadressile: [email protected] või posti teel Eesti Rahvusringhääling, Gonsiori 27, 15029 Tallinn.
### Response:
"TV 10 olümpiastarti" sarjast ilmub raamat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsusmaa püüab meeleheitlikult vältida vägivalda, mis puhkes laupäeval Marseille's Inglise-Vene jalgpallimängu eel, vahendas Reuters.
Lille'i võimud on seetõttu keelustanud alkoholi müügi ja avaliku tarbimise ning tugevdanud julgeolekut.
"Täna on meetmed väga lihtsad: ujutada avalik ruum politseinikega üle, nii et seal ei oleks ühelgi moel ruumi huligaansusteks," ütles spordiminister Patrick Kanner RTL-i raadiole.
Kuigi Venemaa ja Inglismaa meeskonnad omavahel Lille'is ei mängi, toimuvad nende järgmised matšid teineteisest vaid mõne kilomeetri kaugusel. Venemaa kohtub Slovakkiaga ning Inglismaa Lens'is Walesiga.
Pärast väiksemaid rüselusi Lille'i raudteejaama juures teisipäeva õhtul, oli Lille täna lõunani rahulik.
Politsei teatel on aga Lille'is ülekuulamiseks kinni peetud neli Vene jalgpallifänni. Kaks neist võeti kinni ööl vastu tänast - nad olid autos purjus ja neil olid relvad. Lille'i politseiallikas ütles, et relvadeks olid puupulgad.
Teised kaks võeti kinni teisipäeval Inglise fännidega kaklemise pärast.
Hiljem teatasid kohalikud võimud, et neli fänni saadetakse Prantsusmaalt välja.
Allika sõnul vahistati täna hommikul veel kolm jalgpallifänni, kuid nende rahvust ei ole avalikustatud.
Nii Venemaad kui ka Inglismaad on ähvardatud Euroopa meistrivõistlustelt välja heitmisega, kuna sajad fännid Marseille's kaklesid.
Vastupidiselt Marseille'le, kus fännid said alkoholi tarbida, ei saa nad seda kuni reedeni kehtestatud keelu tõttu teha Lille'is ja Lens'is. Neis paigus on baarid ja kohvikud suletud ning kauplusd ja tanklad ei tohi alkoholi müüa. | Prantsusmaa saatis Venemaa ja Inglismaa fännide tõttu Lille'i suure hulga politseinikke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaa püüab meeleheitlikult vältida vägivalda, mis puhkes laupäeval Marseille's Inglise-Vene jalgpallimängu eel, vahendas Reuters.
Lille'i võimud on seetõttu keelustanud alkoholi müügi ja avaliku tarbimise ning tugevdanud julgeolekut.
"Täna on meetmed väga lihtsad: ujutada avalik ruum politseinikega üle, nii et seal ei oleks ühelgi moel ruumi huligaansusteks," ütles spordiminister Patrick Kanner RTL-i raadiole.
Kuigi Venemaa ja Inglismaa meeskonnad omavahel Lille'is ei mängi, toimuvad nende järgmised matšid teineteisest vaid mõne kilomeetri kaugusel. Venemaa kohtub Slovakkiaga ning Inglismaa Lens'is Walesiga.
Pärast väiksemaid rüselusi Lille'i raudteejaama juures teisipäeva õhtul, oli Lille täna lõunani rahulik.
Politsei teatel on aga Lille'is ülekuulamiseks kinni peetud neli Vene jalgpallifänni. Kaks neist võeti kinni ööl vastu tänast - nad olid autos purjus ja neil olid relvad. Lille'i politseiallikas ütles, et relvadeks olid puupulgad.
Teised kaks võeti kinni teisipäeval Inglise fännidega kaklemise pärast.
Hiljem teatasid kohalikud võimud, et neli fänni saadetakse Prantsusmaalt välja.
Allika sõnul vahistati täna hommikul veel kolm jalgpallifänni, kuid nende rahvust ei ole avalikustatud.
Nii Venemaad kui ka Inglismaad on ähvardatud Euroopa meistrivõistlustelt välja heitmisega, kuna sajad fännid Marseille's kaklesid.
Vastupidiselt Marseille'le, kus fännid said alkoholi tarbida, ei saa nad seda kuni reedeni kehtestatud keelu tõttu teha Lille'is ja Lens'is. Neis paigus on baarid ja kohvikud suletud ning kauplusd ja tanklad ei tohi alkoholi müüa.
### Response:
Prantsusmaa saatis Venemaa ja Inglismaa fännide tõttu Lille'i suure hulga politseinikke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Orange'i maakonna šerif Jerry Deming rääkis CNNile, et laps sumas veepiiril, kui krokodill teda ründas. Isa läks vette ja üritas poega alligaatori haardest päästa, tema käsi sai veidi vigastada, kuid last tal kätte saada ei õnnestunud. Vette tormas last otsima ka tema ema.
Päästjad on last juba tunde otsinud, appi on võetud ka helikopterid ning enne ei kavatseta loobuda, kuni poiss leitakse. Tunnistajate sõnul on kohal vähemalt kümme päästeautot ja hulk päästepaate ning rand on külastajatele suletud.
"Kurb tõsiasi on see, et möödunud on mitu tundi ja ilmselt ei leia me elusat keha," nentis šerif varem.
15 tundi pärast õnnetust tõdes Deming, et pole kahtlustki, et poiss on surnud.
Ta lisas, et varem ei ole selles piirkonnas midagi taolist juhtunud. Demingi hinnangul oli krokodill ligi paar meetrit pikk, kuid täpselt pole seda teada.
Neljaliikmeline pere - vanemad, poeg ja nelja-aastane tütar - olid pärit Nebraskast ja saabusid pühapäeval Walt Disney kuurortisse Seven Seasi laguuni läheduses asuvasse hotelli puhkust veetma.
Laguuni ääres on šerifi sõnul ka ujumist keelav silt ja peale lapse ei olnud rünnaku ajal kedagi vees. Vesi ei ole ujumiseks ette nähtud ilmselt just alligaatorite tõttu, lisas ta.
"See on Florida ja alligaatorid veekogus ei ole siin harvad," sõnas Deming. | Orlando lähistel käib klaperjaht väikelapse kaasa viinud alligaatorile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Orange'i maakonna šerif Jerry Deming rääkis CNNile, et laps sumas veepiiril, kui krokodill teda ründas. Isa läks vette ja üritas poega alligaatori haardest päästa, tema käsi sai veidi vigastada, kuid last tal kätte saada ei õnnestunud. Vette tormas last otsima ka tema ema.
Päästjad on last juba tunde otsinud, appi on võetud ka helikopterid ning enne ei kavatseta loobuda, kuni poiss leitakse. Tunnistajate sõnul on kohal vähemalt kümme päästeautot ja hulk päästepaate ning rand on külastajatele suletud.
"Kurb tõsiasi on see, et möödunud on mitu tundi ja ilmselt ei leia me elusat keha," nentis šerif varem.
15 tundi pärast õnnetust tõdes Deming, et pole kahtlustki, et poiss on surnud.
Ta lisas, et varem ei ole selles piirkonnas midagi taolist juhtunud. Demingi hinnangul oli krokodill ligi paar meetrit pikk, kuid täpselt pole seda teada.
Neljaliikmeline pere - vanemad, poeg ja nelja-aastane tütar - olid pärit Nebraskast ja saabusid pühapäeval Walt Disney kuurortisse Seven Seasi laguuni läheduses asuvasse hotelli puhkust veetma.
Laguuni ääres on šerifi sõnul ka ujumist keelav silt ja peale lapse ei olnud rünnaku ajal kedagi vees. Vesi ei ole ujumiseks ette nähtud ilmselt just alligaatorite tõttu, lisas ta.
"See on Florida ja alligaatorid veekogus ei ole siin harvad," sõnas Deming.
### Response:
Orlando lähistel käib klaperjaht väikelapse kaasa viinud alligaatorile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma edetabelis 169. kohal paiknev 28-aastane eestlane kaotas esimeses matšis 6:7, 3:6 ATP edetabelis 231. positsioonil paiknevale 20-aastasele venelasele Daniil Medvedevile, kes pääses põhitabelisse läbi kvalifikatsiooni.
See oli Zoppi jaoks viimaseks võimaluseks testida oma vormi enne Wimbledoni kvalifikatsiooniturniiri. | Jürgen Zopp kaotas Ilkley turniiril kohe avaringis noorele venelasele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma edetabelis 169. kohal paiknev 28-aastane eestlane kaotas esimeses matšis 6:7, 3:6 ATP edetabelis 231. positsioonil paiknevale 20-aastasele venelasele Daniil Medvedevile, kes pääses põhitabelisse läbi kvalifikatsiooni.
See oli Zoppi jaoks viimaseks võimaluseks testida oma vormi enne Wimbledoni kvalifikatsiooniturniiri.
### Response:
Jürgen Zopp kaotas Ilkley turniiril kohe avaringis noorele venelasele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kurgil on Facebookis ka oma leht Ennustajakurkku, vahendab Yle.
Soome rahvusringhäälingul õnnestus vestelda ka Facebooki kontot haldava Ilari-nimelise mehega, kes oma perekonnanimega avalikkuse ette astuda ei soovi. Põhjus on mehe sõnul lihtne - kogu au ennustuste eest kuulub ainult kurgile.
Kuidas kurgist sai ennustaja?
"Kurk tuli Helsingis tänaval vastu. Kui tulime karaokeõhtult ning läksime kesklinna, seisis kurk meil tee peal ees. Kui me kurki märkasime, spekuleerisime sõbraga just EM-i teemadel. Seega pidasime seda märgiks," selgitas Ilari.
Ennustamiseks tuleb kurki keerutada nagu pudelimängus. Mõlemale poole asetatakse sildid, mille peale on kirjutatud koondiste nimed. Võitjaks pakub kurk seda koondist, mille poole jääb väädiga ots. Kui kurk ei näita kummagi koondise poole, vaid jääb püstisesse asendisse, on tulekul viik.
Aluseks on puidust põrand. Kurk ennustab kõik päeva tulemused korraga, enne esimese mängu algust. Pildid ennustustega pannakse üles Facebooki lehel. Kui mäng on läbi, annab kurk ka teada, kui ta õigesti ennustas.
Ilari sõnul on kurk ennustanud õigesti umbes kaks kolmandikku mängutulemustest.
Küsimusele, mida kurk vabal ajal teeb, vastas Ilari, et see möödub külmikus. "Seega ta võtab chillilt," märkis ta ja avaldas lootust, et erakordne kurk püsib tippvormis EM-i lõpuni. | Soomes ennustab jalgpalli EM-i mängutulemusi selgeltnägijast kurk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kurgil on Facebookis ka oma leht Ennustajakurkku, vahendab Yle.
Soome rahvusringhäälingul õnnestus vestelda ka Facebooki kontot haldava Ilari-nimelise mehega, kes oma perekonnanimega avalikkuse ette astuda ei soovi. Põhjus on mehe sõnul lihtne - kogu au ennustuste eest kuulub ainult kurgile.
Kuidas kurgist sai ennustaja?
"Kurk tuli Helsingis tänaval vastu. Kui tulime karaokeõhtult ning läksime kesklinna, seisis kurk meil tee peal ees. Kui me kurki märkasime, spekuleerisime sõbraga just EM-i teemadel. Seega pidasime seda märgiks," selgitas Ilari.
Ennustamiseks tuleb kurki keerutada nagu pudelimängus. Mõlemale poole asetatakse sildid, mille peale on kirjutatud koondiste nimed. Võitjaks pakub kurk seda koondist, mille poole jääb väädiga ots. Kui kurk ei näita kummagi koondise poole, vaid jääb püstisesse asendisse, on tulekul viik.
Aluseks on puidust põrand. Kurk ennustab kõik päeva tulemused korraga, enne esimese mängu algust. Pildid ennustustega pannakse üles Facebooki lehel. Kui mäng on läbi, annab kurk ka teada, kui ta õigesti ennustas.
Ilari sõnul on kurk ennustanud õigesti umbes kaks kolmandikku mängutulemustest.
Küsimusele, mida kurk vabal ajal teeb, vastas Ilari, et see möödub külmikus. "Seega ta võtab chillilt," märkis ta ja avaldas lootust, et erakordne kurk püsib tippvormis EM-i lõpuni.
### Response:
Soomes ennustab jalgpalli EM-i mängutulemusi selgeltnägijast kurk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 26-aastane ja 191 cm pikkune Strelnieks alustas profikarjääri 2007. aastal Ventspilsist ning mängis seejärel kaks aastat Peterburi Spartakis ja ühe hooaja Kiievi Budivelnikus.
Brose Basketsis on mees pallinud 2014. aastast ning lõppenud hooajal võitis ta klubiga ülikindlalt Saksamaa meistritiitli - põhiturniiril kaotati vaid kolm mängu ning play-offis läbiti kõik kolm seeriat kaotuseta ehk võitudega 9:0.
Lõppenud hooajal kogus Strelnieks Euroliigas 24 mänguga keskmiselt 9,8 punkti, 3,3 korvisöötu ja 2 lauapalli ning Saksamaa kõrgliigas olid tema näitajad 39 kohtumisega 11,1 silma, 3,3 söötu ja 1,9 lauapalli. | Läti koondise põhitagamees jätkab Saksamaa meisterklubis veel kolm aastat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
26-aastane ja 191 cm pikkune Strelnieks alustas profikarjääri 2007. aastal Ventspilsist ning mängis seejärel kaks aastat Peterburi Spartakis ja ühe hooaja Kiievi Budivelnikus.
Brose Basketsis on mees pallinud 2014. aastast ning lõppenud hooajal võitis ta klubiga ülikindlalt Saksamaa meistritiitli - põhiturniiril kaotati vaid kolm mängu ning play-offis läbiti kõik kolm seeriat kaotuseta ehk võitudega 9:0.
Lõppenud hooajal kogus Strelnieks Euroliigas 24 mänguga keskmiselt 9,8 punkti, 3,3 korvisöötu ja 2 lauapalli ning Saksamaa kõrgliigas olid tema näitajad 39 kohtumisega 11,1 silma, 3,3 söötu ja 1,9 lauapalli.
### Response:
Läti koondise põhitagamees jätkab Saksamaa meisterklubis veel kolm aastat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Genfi prokuratuur ütles ajalehelele, et algatas uurimise, kuid keeldus juhtunut täpsustamast, vahendas Reuters.
Ajalehe teatel süüdistatakse kahtlusalust andmete varguses, keelatud ligipääsus ja usalduse rikkumises. Kaebuse esitas ettevõte. Kahtlusalune eitab süüd.
Panama advokaadibüroo Mossack Fonseca on ulatusliku maksuparadiisidega seotud andmelekke keskmes. | Leht: Genfis vahistati Mossack Fonseca IT-töötaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Genfi prokuratuur ütles ajalehelele, et algatas uurimise, kuid keeldus juhtunut täpsustamast, vahendas Reuters.
Ajalehe teatel süüdistatakse kahtlusalust andmete varguses, keelatud ligipääsus ja usalduse rikkumises. Kaebuse esitas ettevõte. Kahtlusalune eitab süüd.
Panama advokaadibüroo Mossack Fonseca on ulatusliku maksuparadiisidega seotud andmelekke keskmes.
### Response:
Leht: Genfis vahistati Mossack Fonseca IT-töötaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiste võistlusel kuulus kaksikvõit Peterburi jooksjatele. Võitis Daria Krasilnikova ja teiseks tuli Irina Stroganova. Kolmandana lõpetas Airi Alnek.
Meestest võitis Valgevene jooksja Aleksei Aleksejonok. Lätlane Endizs Titomers oli teine ja Jevgeni Godlevski Peterburist kolmas. Parima Eesti sprinterina oli Marek Karm kaheksas.
Teistes klassides võitsid Eesti jooksjatest Teele Telgma, Kadri Parts, Anneli Rämmann, Marje Viirmann, Hando Allmann, Priit Talu, Tiit Tali ja Andrus Rämmann. | Põlvas joosti sprindikarika kuues etapp | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiste võistlusel kuulus kaksikvõit Peterburi jooksjatele. Võitis Daria Krasilnikova ja teiseks tuli Irina Stroganova. Kolmandana lõpetas Airi Alnek.
Meestest võitis Valgevene jooksja Aleksei Aleksejonok. Lätlane Endizs Titomers oli teine ja Jevgeni Godlevski Peterburist kolmas. Parima Eesti sprinterina oli Marek Karm kaheksas.
Teistes klassides võitsid Eesti jooksjatest Teele Telgma, Kadri Parts, Anneli Rämmann, Marje Viirmann, Hando Allmann, Priit Talu, Tiit Tali ja Andrus Rämmann.
### Response:
Põlvas joosti sprindikarika kuues etapp |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oli postmodernistlik aeg, 1990ndad, mil ilmus muusikapilti Björk - võluv ja erandlik. Ta tuli kaugelt põhjast, väike ja müstiline, ebatavaline. Mongoliidsed näojooned, isevärki maskotid, kummalised märgid. Elf, kes lõi oma trendi, läbinisti originaalse. Ta on kaugel mainstream 'ist. Tema muusika ühendab loodusliku, loomuliku ja uue tehnoloogia võimalused, liidab klassika ja tantsumuusika. Björki juures on kõige suurem ime, et vaatamata oma muusika keerukusele ja eksperimentaalsusele jõudis ta väga laia auditooriumini.
Tema häälel on palju mõõtmeid. Võrreldes kaua treenitud kuid igavate koolitatud häältega või nende jõuetute ja õrnadega, mis domineerivad popmuusikas. Ta nurrub ja on mahe, siis plahvatab ja ulub, samas armas ja kena, kuid rohkem tõrges kui lahke, nagu ka maa, kust ta on pärit ja kus ta ütleb elavat tema süda.
Saade "Unustamatud" oli esmakordselt eetris aastal 2001. Kuula uuesti täna kell 21.05, saatejuht on Tiia Teder.
Tänavu saab ringhäälingu sünnist Eestis 90 aastat. 18. detsembril 1926 algasid Eestis regulaarsed raadiosaated. Sel puhul alustas Vikerraadio juba nüüd vanade heade saadete taasmängimist. | Vikerraadio toob taas eetrisse unustamatu Björki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oli postmodernistlik aeg, 1990ndad, mil ilmus muusikapilti Björk - võluv ja erandlik. Ta tuli kaugelt põhjast, väike ja müstiline, ebatavaline. Mongoliidsed näojooned, isevärki maskotid, kummalised märgid. Elf, kes lõi oma trendi, läbinisti originaalse. Ta on kaugel mainstream 'ist. Tema muusika ühendab loodusliku, loomuliku ja uue tehnoloogia võimalused, liidab klassika ja tantsumuusika. Björki juures on kõige suurem ime, et vaatamata oma muusika keerukusele ja eksperimentaalsusele jõudis ta väga laia auditooriumini.
Tema häälel on palju mõõtmeid. Võrreldes kaua treenitud kuid igavate koolitatud häältega või nende jõuetute ja õrnadega, mis domineerivad popmuusikas. Ta nurrub ja on mahe, siis plahvatab ja ulub, samas armas ja kena, kuid rohkem tõrges kui lahke, nagu ka maa, kust ta on pärit ja kus ta ütleb elavat tema süda.
Saade "Unustamatud" oli esmakordselt eetris aastal 2001. Kuula uuesti täna kell 21.05, saatejuht on Tiia Teder.
Tänavu saab ringhäälingu sünnist Eestis 90 aastat. 18. detsembril 1926 algasid Eestis regulaarsed raadiosaated. Sel puhul alustas Vikerraadio juba nüüd vanade heade saadete taasmängimist.
### Response:
Vikerraadio toob taas eetrisse unustamatu Björki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 29-aastane paraolümpia kuldmedali võitja Pistorius seisab silmitsi vähemalt 15 aasta pikkuse vangistusega, vahendas Reuters.
Täna kõndis Pistorius kohtus ilma oma proteesjalgadeta, et näidata, kui haavatav ta ilma kunstjalgadeta on. Selle sammuga püüab sportlase kaitsemeeskond vältida talle pikaajalise vanglakaristuse määramist.
Pistoriuse jalad amputeeriti altpoolt põlve juba siis, kui ta oli laps.
Kaitsja Barry Roux palus kliendil kõndida kohtus oma jalgadel, et näidata raskusi, millega ta pidi toime tulema, kui sissetungija ohuga tegeles.
Pistorius eemaldas proteesid ja seisis umbes viis minutit kohtu kaamera ees, pühkides näolt pisaraid.
"Süüdistatav oli oma puude tõttu haavatav," ütles Roux, paludes Pistoriusele vabaduskaotuseta karistust, mis sisaldab ka ühiskondlikult kasulikku tööd.
Vastuseks palus prokurör Gerrie Nel kohtul näidata fotosid Steenkampi verisest kehast ja torsost.
Ohvri isa Barry Steenkamp ütles teisipäeval kohtus, et Pistorius peab maksma kuritöö eest ja palus kohtul näidata fotosid tema tütre surnukehast.
Pistorius tappis Reeva Steenkampi 2013. aasta valentinipäeva öösel, tulistades läbi vannitoaukse, kuna arvas enda sõnul, et tegemist oli sissetungijaga.
Prokuröri sõnul ei ole Pistorius näidanud, et oma tegu kahetseks. | Video: Pistorius pidi kohtus proteesjalgadeta käima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
29-aastane paraolümpia kuldmedali võitja Pistorius seisab silmitsi vähemalt 15 aasta pikkuse vangistusega, vahendas Reuters.
Täna kõndis Pistorius kohtus ilma oma proteesjalgadeta, et näidata, kui haavatav ta ilma kunstjalgadeta on. Selle sammuga püüab sportlase kaitsemeeskond vältida talle pikaajalise vanglakaristuse määramist.
Pistoriuse jalad amputeeriti altpoolt põlve juba siis, kui ta oli laps.
Kaitsja Barry Roux palus kliendil kõndida kohtus oma jalgadel, et näidata raskusi, millega ta pidi toime tulema, kui sissetungija ohuga tegeles.
Pistorius eemaldas proteesid ja seisis umbes viis minutit kohtu kaamera ees, pühkides näolt pisaraid.
"Süüdistatav oli oma puude tõttu haavatav," ütles Roux, paludes Pistoriusele vabaduskaotuseta karistust, mis sisaldab ka ühiskondlikult kasulikku tööd.
Vastuseks palus prokurör Gerrie Nel kohtul näidata fotosid Steenkampi verisest kehast ja torsost.
Ohvri isa Barry Steenkamp ütles teisipäeval kohtus, et Pistorius peab maksma kuritöö eest ja palus kohtul näidata fotosid tema tütre surnukehast.
Pistorius tappis Reeva Steenkampi 2013. aasta valentinipäeva öösel, tulistades läbi vannitoaukse, kuna arvas enda sõnul, et tegemist oli sissetungijaga.
Prokuröri sõnul ei ole Pistorius näidanud, et oma tegu kahetseks.
### Response:
Video: Pistorius pidi kohtus proteesjalgadeta käima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Itaaliale anti 8. juunil üle Sudaanis kinni peetud mees, keda võimuesindajad on pidanud kurikuulsaks eritrealasest inimsmugeldajaks Mered Medhanieks. Kohe hakkasid aga levima väited, et tegu on hoopis Medhanie Tesfarmariam Berhe nimelise mehega, ning ka kinnipeetu ise on ülekuulamisel ametlikult teatanud, et ta on eksikombel vahi alla võetud.
Kohtunik lükkas tagasi advokaat Michele Calantropo taotluse tema klient vabastada, sest taotlus toetub ainuüksi kahtlustatava enda ütlustele, mida aga ei saa pidada olulisemateks nendest argumentidest, mille alusel ta rahvusvahelise operatsiooni käigus kinni peeti.
Prokuratuur omakorda selgitas kohtule, et seni kogutud tõendid viitavad sellele, et mees on Mered Medhanie või vähemalt isik, kes on sooritanud tegusid, mille alusel väljastati vahistamisorder.
"Tabamist" esitleti juba meediale kui suurt läbimurret
Itaalia prokuratuur teatas eelmisel nädalal, et nende käes on 35-aastane Eritrea kodanik Mered Medhanie, kes kannab hüüdnime Kindral ning keda kahtlustatakse tuhandete aafriklaste Euroopasse smugeldamises. Mees peeti juba maikuus rahvusvahelise operatsiooni käigus kinni Sudaanis ja toodi üleeile lennukiga Rooma.
Hiljem aga tegi mehe advokaat avalikuks, et Itaalia vanglas olevaks meheks on Medhanie Tesfarmariam Berhe. Berhe sõbrad ja tuttavad olid kohe pärast meedias levinud fotode ja videote nägemist veendunud, et see pole mõjuvõimas inimsmugeldajate pealik. Väidetavalt on Medhanie Tesfarmariam Berhe Eritreast pärit põgenik, kes elas viimasel ajal Sudaani pealinnas Hartumis.
Mered Medhanie tabamist jõuti juba meediale esitleda kui suurt läbimurret inimsmugeldamise vastases võitluses.
Medhanied süüdistatakse näiteks selles, et ta on otseselt vastutav 2013. aasta oktoobris Itaalia ranniku lähedal toimunud laevahuku eest. Juhtumi käigus hukkus 359 migranti.
Laiemalt süüdistatakse Medhanied selles, et ta juhtis üht suurematest kuritegelikest rühmitustest, mis Aafrika ja Liibüa vahel migrantide liikumist korraldas, saates inimesi Vahemerele vaevu meresõiduks kõlbulikes paatides.
Väidetavalt võttis Medhanie eeskuju Liibüa endisest diktaatorist Muammar Gaddafist, püüdis temaga väliselt sarnaneda ja kasutas liiklemiseks tanki.
Telefonisalvestistest ilmneb, et Medhanie smugeldas Euroopasse 7000-8000 inimest. Ühes telefonikõnes heidab ta paatide ülerahvastamise üle nalja.
Migrandid maksid Mehdaniele Aafrikast Euroopasse pääsemiseks kuni 5000 USA dollarit.
2014. aastal saabus Itaaliasse 170 000 migranti, mullu oli neid 153 800. Tänavu on Itaaliasse jõudnud ligi 40 000 sisserändajat. | Itaalia kohtunik Sudaanis kinni peetud eritrealast veel vabaks ei lasknud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Itaaliale anti 8. juunil üle Sudaanis kinni peetud mees, keda võimuesindajad on pidanud kurikuulsaks eritrealasest inimsmugeldajaks Mered Medhanieks. Kohe hakkasid aga levima väited, et tegu on hoopis Medhanie Tesfarmariam Berhe nimelise mehega, ning ka kinnipeetu ise on ülekuulamisel ametlikult teatanud, et ta on eksikombel vahi alla võetud.
Kohtunik lükkas tagasi advokaat Michele Calantropo taotluse tema klient vabastada, sest taotlus toetub ainuüksi kahtlustatava enda ütlustele, mida aga ei saa pidada olulisemateks nendest argumentidest, mille alusel ta rahvusvahelise operatsiooni käigus kinni peeti.
Prokuratuur omakorda selgitas kohtule, et seni kogutud tõendid viitavad sellele, et mees on Mered Medhanie või vähemalt isik, kes on sooritanud tegusid, mille alusel väljastati vahistamisorder.
"Tabamist" esitleti juba meediale kui suurt läbimurret
Itaalia prokuratuur teatas eelmisel nädalal, et nende käes on 35-aastane Eritrea kodanik Mered Medhanie, kes kannab hüüdnime Kindral ning keda kahtlustatakse tuhandete aafriklaste Euroopasse smugeldamises. Mees peeti juba maikuus rahvusvahelise operatsiooni käigus kinni Sudaanis ja toodi üleeile lennukiga Rooma.
Hiljem aga tegi mehe advokaat avalikuks, et Itaalia vanglas olevaks meheks on Medhanie Tesfarmariam Berhe. Berhe sõbrad ja tuttavad olid kohe pärast meedias levinud fotode ja videote nägemist veendunud, et see pole mõjuvõimas inimsmugeldajate pealik. Väidetavalt on Medhanie Tesfarmariam Berhe Eritreast pärit põgenik, kes elas viimasel ajal Sudaani pealinnas Hartumis.
Mered Medhanie tabamist jõuti juba meediale esitleda kui suurt läbimurret inimsmugeldamise vastases võitluses.
Medhanied süüdistatakse näiteks selles, et ta on otseselt vastutav 2013. aasta oktoobris Itaalia ranniku lähedal toimunud laevahuku eest. Juhtumi käigus hukkus 359 migranti.
Laiemalt süüdistatakse Medhanied selles, et ta juhtis üht suurematest kuritegelikest rühmitustest, mis Aafrika ja Liibüa vahel migrantide liikumist korraldas, saates inimesi Vahemerele vaevu meresõiduks kõlbulikes paatides.
Väidetavalt võttis Medhanie eeskuju Liibüa endisest diktaatorist Muammar Gaddafist, püüdis temaga väliselt sarnaneda ja kasutas liiklemiseks tanki.
Telefonisalvestistest ilmneb, et Medhanie smugeldas Euroopasse 7000-8000 inimest. Ühes telefonikõnes heidab ta paatide ülerahvastamise üle nalja.
Migrandid maksid Mehdaniele Aafrikast Euroopasse pääsemiseks kuni 5000 USA dollarit.
2014. aastal saabus Itaaliasse 170 000 migranti, mullu oli neid 153 800. Tänavu on Itaaliasse jõudnud ligi 40 000 sisserändajat.
### Response:
Itaalia kohtunik Sudaanis kinni peetud eritrealast veel vabaks ei lasknud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Slovakkia avas väravaarve 32. minutil, kui täpne oli Vladimir Weiss, avapoolaja viimasel minutil lõi Marek Hamšik tõelise iluvärava ja suurendas slovakkide eduseisu. Seejuures ei olnud viimase 35 mängu jooksul keegi Venemaale üle ühe värava löönud.
Venemaal oli mõlemal poolajal rohkelt võimalusi, lõpuks suutis ära lüüa Deniss Glušakov 80. minutil.
B-alagrupi teise mänguvooru teises kohtumises lähevad neljapäeval vastamisi Wales ja Inglismaa. Slovakkia kohtub viimases mänguvoorus Inglismaaga ja Venemaa Walesiga, need kohtumised peetakse 20. juunil.
B-alagrupp, 15. juuni kell 16.00
Stade Pierre-Mauroy, Villeneuve-d'Ascq
Venemaa
1:2
Slovakkia
80. Deniss Glušakov
32. Vladimir Weiss
45. Marek Hamšik
Kohtunik: Damir Skomina (SVN)
Mängu käik:
10. minut: Hamšik lööb kaugelt peale, aga löök läheb üle värava
13. minut: Slovakkial karistuslöök, kuid Durica löök ebaõnnestub
16. minut: Venemaal karistuslöök, aga pall jääb madalaks ja slovakid klaarivad olukorra
23. minut: Dzjuba pääseb peaga löögile, aga ei taba hästi ja pall läheb posti ning Slovakkia väravavaht võtab palli enda valdusesse
28. minut: Venemaal ülihea võimalus, aga Smolov lööb napilt väravast mööda
32. minut: Vladimir Weiss viib Slovakkia juhtima!!
41. minut: Venemaal karistuslöök, aga sellest midagi ohtlikku ei sünni
42. minut: Hamšikul on hea võimalus, aga lööb mööda
45. minut: Hamšik viib Slovakkia juba 2:0 juhtima!!
Sellega on esimene poolaeg lõppenud.
Algab teine poolaeg!
Venemaa tegi kaks vahetust: Aleksandr Golovini asemel tuli väljakule Pavel Mamajev ja Roman Neustädteri asemel Deniss Gulšakov
46. minut: Durica teenib kollase kaardi
54. minut: Slovakkial taas väravavõimalus, aga Akinfejev tõrjub Maki löögi
67. minut: Smolov pääseb karistusalas löögile, aga Durica sai jala vahele
80. minut: vahetusest mängu sekkunud Glušakov avab Venemaa väravaarve!
87. minut: Glušakov pääseb taas löögile, aga ei taba palli hästi ja lööb mööda
Kohtunik lisab normaalajale kolm minutit.
Mäng on lõppenud!
Enne mängu:
Venemaa alustas turniiri 1:1 viigiga Inglismaa vastu, kui Vassili Berezutski suutis palli üleminutitel vastaste väravasse toimetada. Slovakkia pidi aga tunnistama Walesi 2:1 üleolekut.
Venemaa ja Slovakkia on kohtunud varem üheksa korda: kolm võitu on saanud Venemaa, kaks Slovakkia ja neli matši on jäänud viiki. Slovakid on viimase nelja mängu peale kokku löönud venelastele vaid ühe värava, samas ka Venemaa pole suutnud enam kui kaks.
Slovakkia ridades võib täna alustada vahetusmees Ondrej Duda, kes skooris avamängus Walesiga vaid 52 sekundit pärast väljakule vahetamist. Venemaa poolelt võib algrivistusse kuuluda vigastusest paranenud Deniss Glušakov, kes Inglismaa vastu mängis viimased kümme minutit.
Mitmete Slovakkia pallurite jaoks on Venemaa jalgpall tuttav, sest praegugi mängivad sealses liigas nii Jan Durica kui ka Tomas Hubocan. Minevikus on erinevaid klubisid esindanud ka Martin Škrtel, Jan Mucha ja Kornel Salata. | Slovakkia alistas Venemaa ja avas EM-il võiduarve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Slovakkia avas väravaarve 32. minutil, kui täpne oli Vladimir Weiss, avapoolaja viimasel minutil lõi Marek Hamšik tõelise iluvärava ja suurendas slovakkide eduseisu. Seejuures ei olnud viimase 35 mängu jooksul keegi Venemaale üle ühe värava löönud.
Venemaal oli mõlemal poolajal rohkelt võimalusi, lõpuks suutis ära lüüa Deniss Glušakov 80. minutil.
B-alagrupi teise mänguvooru teises kohtumises lähevad neljapäeval vastamisi Wales ja Inglismaa. Slovakkia kohtub viimases mänguvoorus Inglismaaga ja Venemaa Walesiga, need kohtumised peetakse 20. juunil.
B-alagrupp, 15. juuni kell 16.00
Stade Pierre-Mauroy, Villeneuve-d'Ascq
Venemaa
1:2
Slovakkia
80. Deniss Glušakov
32. Vladimir Weiss
45. Marek Hamšik
Kohtunik: Damir Skomina (SVN)
Mängu käik:
10. minut: Hamšik lööb kaugelt peale, aga löök läheb üle värava
13. minut: Slovakkial karistuslöök, kuid Durica löök ebaõnnestub
16. minut: Venemaal karistuslöök, aga pall jääb madalaks ja slovakid klaarivad olukorra
23. minut: Dzjuba pääseb peaga löögile, aga ei taba hästi ja pall läheb posti ning Slovakkia väravavaht võtab palli enda valdusesse
28. minut: Venemaal ülihea võimalus, aga Smolov lööb napilt väravast mööda
32. minut: Vladimir Weiss viib Slovakkia juhtima!!
41. minut: Venemaal karistuslöök, aga sellest midagi ohtlikku ei sünni
42. minut: Hamšikul on hea võimalus, aga lööb mööda
45. minut: Hamšik viib Slovakkia juba 2:0 juhtima!!
Sellega on esimene poolaeg lõppenud.
Algab teine poolaeg!
Venemaa tegi kaks vahetust: Aleksandr Golovini asemel tuli väljakule Pavel Mamajev ja Roman Neustädteri asemel Deniss Gulšakov
46. minut: Durica teenib kollase kaardi
54. minut: Slovakkial taas väravavõimalus, aga Akinfejev tõrjub Maki löögi
67. minut: Smolov pääseb karistusalas löögile, aga Durica sai jala vahele
80. minut: vahetusest mängu sekkunud Glušakov avab Venemaa väravaarve!
87. minut: Glušakov pääseb taas löögile, aga ei taba palli hästi ja lööb mööda
Kohtunik lisab normaalajale kolm minutit.
Mäng on lõppenud!
Enne mängu:
Venemaa alustas turniiri 1:1 viigiga Inglismaa vastu, kui Vassili Berezutski suutis palli üleminutitel vastaste väravasse toimetada. Slovakkia pidi aga tunnistama Walesi 2:1 üleolekut.
Venemaa ja Slovakkia on kohtunud varem üheksa korda: kolm võitu on saanud Venemaa, kaks Slovakkia ja neli matši on jäänud viiki. Slovakid on viimase nelja mängu peale kokku löönud venelastele vaid ühe värava, samas ka Venemaa pole suutnud enam kui kaks.
Slovakkia ridades võib täna alustada vahetusmees Ondrej Duda, kes skooris avamängus Walesiga vaid 52 sekundit pärast väljakule vahetamist. Venemaa poolelt võib algrivistusse kuuluda vigastusest paranenud Deniss Glušakov, kes Inglismaa vastu mängis viimased kümme minutit.
Mitmete Slovakkia pallurite jaoks on Venemaa jalgpall tuttav, sest praegugi mängivad sealses liigas nii Jan Durica kui ka Tomas Hubocan. Minevikus on erinevaid klubisid esindanud ka Martin Škrtel, Jan Mucha ja Kornel Salata.
### Response:
Slovakkia alistas Venemaa ja avas EM-il võiduarve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maris Jesse on alates 2008. aastast Tervise Arengu Instituudi direktor.
Varasemalt on Jesse töötanud vanemspetsialistina Maailmapangas, analüütikuna Poliitikauuringute Keskuses PRAXIS ning viis aastat juhtinud Eesti Haigekassat.
Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja omab magistrikraadi London School Hygiene and Tropical Medicine’st ja London School of Economics and Political Science’st.
Aastatel 2009–2012 oli Maris Jesse Maailma Terviseorganisatsiooni Täitevkogu liige ja kuulub senini erinevate riiklike komisjonide koosseisu.
"Kaasaegse Eesti Haigekassa ühe looja ja Tervise Arengu Instituudist pädeva kompetentsikeskuse rajajana on Maris tõestanud end Eesti tervisekorralduse tõelise tipuna," ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.
"Usaldan tema kogemusi ja ekspertiisi, sest ta mõistab tervisevaldkonna komplekssust ja suudab tagada tulemusliku koostöö kõigi terviseala osapoolte vahel, tehes seda kõike Eesti rahva tervist ja patsiendi huve silmas pidades," lisas Ossinovski. | Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleriks saab Maris Jesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maris Jesse on alates 2008. aastast Tervise Arengu Instituudi direktor.
Varasemalt on Jesse töötanud vanemspetsialistina Maailmapangas, analüütikuna Poliitikauuringute Keskuses PRAXIS ning viis aastat juhtinud Eesti Haigekassat.
Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja omab magistrikraadi London School Hygiene and Tropical Medicine’st ja London School of Economics and Political Science’st.
Aastatel 2009–2012 oli Maris Jesse Maailma Terviseorganisatsiooni Täitevkogu liige ja kuulub senini erinevate riiklike komisjonide koosseisu.
"Kaasaegse Eesti Haigekassa ühe looja ja Tervise Arengu Instituudist pädeva kompetentsikeskuse rajajana on Maris tõestanud end Eesti tervisekorralduse tõelise tipuna," ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.
"Usaldan tema kogemusi ja ekspertiisi, sest ta mõistab tervisevaldkonna komplekssust ja suudab tagada tulemusliku koostöö kõigi terviseala osapoolte vahel, tehes seda kõike Eesti rahva tervist ja patsiendi huve silmas pidades," lisas Ossinovski.
### Response:
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleriks saab Maris Jesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõlemas liigas ka hooaja kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud De Colo on paljude ekspertide arvates hetkel parim väljaspool NBA-d mängiv korvpallur. Üliedukas hooaeg Euroopas tõi mehele ka mitmeid kosilasi ookeani tagant, kuid prantslane soovib enda sõnul saada palju mänguminuteid.
"Ma olen CSKA-s väga õnnelik ja lepingu pikendamine polnud raske otsus. Ma tulin Euroopasse tagasi, et mängida ning kasutada ära kõik võimalused päev-päevalt suuremat vastutust kanda. Meil oli suurepärane hooaeg ja ma seda ma tahangi - tahan mängida Euroopa parimas klubis ja olla selles meeskonnas üks liidritest. See on minu jaoks oluline ja seepärast ma lepingut pikendasin," kommenteeris De Colo klubi kodulehele.
29-aastane ja 196 cm pikkune tagamees kogus lõppenud hooajal Euroliigas keskmiselt 19,4 punkti ja 5 korvisöötu ning Ühisliigas sai ta kirja 16,6 silma, 4,6 korvisöötu, 3,4 lauapalli ja 1,5 vaheltlõiget. | Euroliiga ja Ühisliiga MVP jääb CSKA-sse veel kolmeks aastaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõlemas liigas ka hooaja kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud De Colo on paljude ekspertide arvates hetkel parim väljaspool NBA-d mängiv korvpallur. Üliedukas hooaeg Euroopas tõi mehele ka mitmeid kosilasi ookeani tagant, kuid prantslane soovib enda sõnul saada palju mänguminuteid.
"Ma olen CSKA-s väga õnnelik ja lepingu pikendamine polnud raske otsus. Ma tulin Euroopasse tagasi, et mängida ning kasutada ära kõik võimalused päev-päevalt suuremat vastutust kanda. Meil oli suurepärane hooaeg ja ma seda ma tahangi - tahan mängida Euroopa parimas klubis ja olla selles meeskonnas üks liidritest. See on minu jaoks oluline ja seepärast ma lepingut pikendasin," kommenteeris De Colo klubi kodulehele.
29-aastane ja 196 cm pikkune tagamees kogus lõppenud hooajal Euroliigas keskmiselt 19,4 punkti ja 5 korvisöötu ning Ühisliigas sai ta kirja 16,6 silma, 4,6 korvisöötu, 3,4 lauapalli ja 1,5 vaheltlõiget.
### Response:
Euroliiga ja Ühisliiga MVP jääb CSKA-sse veel kolmeks aastaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavu eripärasena on seni vaid Väravatornis toimunud festival liikumas viimase ehk pühapäevase kontserdiga suurema akustikaga ja suuremat publikuhulka võimaldavasse Niguliste kirikusse.
500-aastase väärika ajalooga Lühikese jala väravatorn on koduks Andres Mustoneni juhitud Hortus Musicusele juba üle paarikümne aastat. Seal taasavastatakse ammuloodud muusikat, tehakse proove, antakse kontserte.
Väravatornis istutakse-ollakse publikuga praktiliselt samas reas, publiku ja esineja vahe kipub kaduma, lava kui seesugune puudub, selja taga on sein, peituda pole kuhugi.
16.–19. juunini on külalised palutud Hortus Musicuse koju, suvefestivalile In horto regis, kus kuuleb türgi, armeenia, juudi jt rahvaste traditsioonilist muusikat, kirglikke armastuslaule sajandite tagant, solistiks RO Estonia metsosopran Helen Lokuta. Nigulistes toimuval kontserdil kõlab Arvo Pärdi, Gia Kantšeli ja Aleksander Knaifeli looming. | Hortus Musicuse kontserdihooaja lõpetab suvefestival | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu eripärasena on seni vaid Väravatornis toimunud festival liikumas viimase ehk pühapäevase kontserdiga suurema akustikaga ja suuremat publikuhulka võimaldavasse Niguliste kirikusse.
500-aastase väärika ajalooga Lühikese jala väravatorn on koduks Andres Mustoneni juhitud Hortus Musicusele juba üle paarikümne aastat. Seal taasavastatakse ammuloodud muusikat, tehakse proove, antakse kontserte.
Väravatornis istutakse-ollakse publikuga praktiliselt samas reas, publiku ja esineja vahe kipub kaduma, lava kui seesugune puudub, selja taga on sein, peituda pole kuhugi.
16.–19. juunini on külalised palutud Hortus Musicuse koju, suvefestivalile In horto regis, kus kuuleb türgi, armeenia, juudi jt rahvaste traditsioonilist muusikat, kirglikke armastuslaule sajandite tagant, solistiks RO Estonia metsosopran Helen Lokuta. Nigulistes toimuval kontserdil kõlab Arvo Pärdi, Gia Kantšeli ja Aleksander Knaifeli looming.
### Response:
Hortus Musicuse kontserdihooaja lõpetab suvefestival |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ministeerium teatas, et Prantsusmaa suursaadikule edastati märkus Vene kodanike diskrimineerimise kohta, vahendas Reuters.
Ministeerium lisas, et edasine Vene-vastase suhtumise õhutamine võib kahjustada Prantsusmaa ja Venemaa suhteid.
Laupäeval puhkesid Venemaa ja Inglismaa jalgpallimatši eel kokkupõrked mõlema riigi meeskondade fännide vahel. Marseille'i prokuröri Brice Robini sõnul oli vägivaldsete kokkupõrgete taga peamiselt 150 venelast. | Moskva kutsus Prantsuse suursaadiku Vene jalgpallifännide vahistamise pärast välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ministeerium teatas, et Prantsusmaa suursaadikule edastati märkus Vene kodanike diskrimineerimise kohta, vahendas Reuters.
Ministeerium lisas, et edasine Vene-vastase suhtumise õhutamine võib kahjustada Prantsusmaa ja Venemaa suhteid.
Laupäeval puhkesid Venemaa ja Inglismaa jalgpallimatši eel kokkupõrked mõlema riigi meeskondade fännide vahel. Marseille'i prokuröri Brice Robini sõnul oli vägivaldsete kokkupõrgete taga peamiselt 150 venelast.
### Response:
Moskva kutsus Prantsuse suursaadiku Vene jalgpallifännide vahistamise pärast välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaljurand kirjeldas ennast kui mitte-mugavuspresidenti ja lubas, et ei ajaks taga odavat populaarsust põhiseaduse hinnaga. Ka leidis Kaljurand, et Eesti võõrkeelne elanikkond peab siin elades arvestama faktiga, et Eestis tuleb üles kasvada kakskeelsena ning pooldas haldusreformi.
Kaljurannale järgnes 2. kohal Mailis Reps 23 protsendiga saalis olnute häältest.
Reps lubas olla tasakaalustav, rahustavaid sõnumeid saatev ning kogukondi ühendav president. Haldusreformile oli ta järsult vastu, väites, et rahastamisküsimustes pole omavalitsustel mingit sõnaõigust.
Poliitiliselt eliidilt ootab Reps ausust ja läbipaistvust – kaasa arvatud oma koduerakonnalt Keskerakonnalt.
3. ja 4. kohta jagasid 15 protsendiga häältest kummalegi debatilt puudunud Siim Kallas ning Allar Jõks. Jõks keeldus end paigutamast teljele konservatiivne-liberaalne, öeldes, et president ei saa end siduda ühegi maailmavaatega.
Jõksi unistuste Eesti oleks vihaprii, selles vaadataks otsustes ka 10-20 aasta taha ning edasijõudmiseks ei peaks kuuluma era- ega perekonda. Haldusreformi Jõks pooldab põhjendusega, et selle eesmärk on parem avalik teenus.
10 protsendiga häältest 5. kohale jäänud Mart Helme nõustus debati moderaatorite temale kokku pandud loosungiga ”Vali Mart Helme – toon tagasi vana hea Pätsu aja!”, kuigi samas kritiseeris ta Konstantin Pätsu vabadussõjalaste liidu likvideerimise ning hääletu alistamise pärast.
Helme lubas olla ”president nagu sõdurkuningas”.
Viimaseks ehk 6. kohale jäänud Eiki Nestor kogus 7 protsenti häältest hoolimata sellest, et on oma loosungi kohaselt ”naeratav naabrimees”.
Haldusreformi meie praeguse demograafilise olukorra tõttu vältimatuks pidanud Nestor lubas president Toomas Hendrik Ilvesest erineda keelekasutuse ja hoiakute poolest ning olla ennemini meeskonnamängija kui ”kõva käsi”.
ERR.ee vahendas ja salvestas täna Harjumaa omavalitsuste Liidu ja Eesti maaomavalitsuste liidu korraldatud debati, kus astusid üles presidendiks pürgivad Mart Helme, Allar Jõks, Marina Kaljurand, Eiki Nestor ja Mailis Reps. Debatti modereerisid Tõnis Leht ja Erik Moora. Siim Kallas, kes algselt andis oma nõusoleku debatis osaleda, moderaatorite sõnul lõpuks selleks aega ei leidnud.
Debatti kuulama olid kutsutud linnade liidu ja kõigi maakondlike omavalitsusliitude liikmete esindajad. Seega oli auditooriumis suur osa potentsiaalseid presidendivalimiste valimiskogu liikmeid, kelle kätte otsus läheb juhul, kui riigikogus presidenti ära ei valita. | Omavalitsusjuhtide ”presidendihääletuse” võitsid mittemugav Kaljurand ja rahustav Reps, sõdurkuningas Helme ja meeskonnamängija Nestor jäid viimasteks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaljurand kirjeldas ennast kui mitte-mugavuspresidenti ja lubas, et ei ajaks taga odavat populaarsust põhiseaduse hinnaga. Ka leidis Kaljurand, et Eesti võõrkeelne elanikkond peab siin elades arvestama faktiga, et Eestis tuleb üles kasvada kakskeelsena ning pooldas haldusreformi.
Kaljurannale järgnes 2. kohal Mailis Reps 23 protsendiga saalis olnute häältest.
Reps lubas olla tasakaalustav, rahustavaid sõnumeid saatev ning kogukondi ühendav president. Haldusreformile oli ta järsult vastu, väites, et rahastamisküsimustes pole omavalitsustel mingit sõnaõigust.
Poliitiliselt eliidilt ootab Reps ausust ja läbipaistvust – kaasa arvatud oma koduerakonnalt Keskerakonnalt.
3. ja 4. kohta jagasid 15 protsendiga häältest kummalegi debatilt puudunud Siim Kallas ning Allar Jõks. Jõks keeldus end paigutamast teljele konservatiivne-liberaalne, öeldes, et president ei saa end siduda ühegi maailmavaatega.
Jõksi unistuste Eesti oleks vihaprii, selles vaadataks otsustes ka 10-20 aasta taha ning edasijõudmiseks ei peaks kuuluma era- ega perekonda. Haldusreformi Jõks pooldab põhjendusega, et selle eesmärk on parem avalik teenus.
10 protsendiga häältest 5. kohale jäänud Mart Helme nõustus debati moderaatorite temale kokku pandud loosungiga ”Vali Mart Helme – toon tagasi vana hea Pätsu aja!”, kuigi samas kritiseeris ta Konstantin Pätsu vabadussõjalaste liidu likvideerimise ning hääletu alistamise pärast.
Helme lubas olla ”president nagu sõdurkuningas”.
Viimaseks ehk 6. kohale jäänud Eiki Nestor kogus 7 protsenti häältest hoolimata sellest, et on oma loosungi kohaselt ”naeratav naabrimees”.
Haldusreformi meie praeguse demograafilise olukorra tõttu vältimatuks pidanud Nestor lubas president Toomas Hendrik Ilvesest erineda keelekasutuse ja hoiakute poolest ning olla ennemini meeskonnamängija kui ”kõva käsi”.
ERR.ee vahendas ja salvestas täna Harjumaa omavalitsuste Liidu ja Eesti maaomavalitsuste liidu korraldatud debati, kus astusid üles presidendiks pürgivad Mart Helme, Allar Jõks, Marina Kaljurand, Eiki Nestor ja Mailis Reps. Debatti modereerisid Tõnis Leht ja Erik Moora. Siim Kallas, kes algselt andis oma nõusoleku debatis osaleda, moderaatorite sõnul lõpuks selleks aega ei leidnud.
Debatti kuulama olid kutsutud linnade liidu ja kõigi maakondlike omavalitsusliitude liikmete esindajad. Seega oli auditooriumis suur osa potentsiaalseid presidendivalimiste valimiskogu liikmeid, kelle kätte otsus läheb juhul, kui riigikogus presidenti ära ei valita.
### Response:
Omavalitsusjuhtide ”presidendihääletuse” võitsid mittemugav Kaljurand ja rahustav Reps, sõdurkuningas Helme ja meeskonnamängija Nestor jäid viimasteks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ronaldo oli pärast eilset viigimängu ajakirjanike ees väga pahur ning kritiseeris Islandi meeskonda kaitsva taktika eest ning üritas sellega oma meeskonna esitust välja vabandada.
Väikeriigi koondislased vastasid Portugali staarile aga kiirelt ning kaitsja Kari Arnason otsustas vajutada väga valusale punktile, kui tõi mängu Ronaldo suurima rivaali Lionel Messi.
Aastaid on kahes rivaalitsevas Hispaania tippklubis mänginud Ronaldot ja Messit võrreldud iga võimaliku nurga alt, kuid Arnasoni arvates ei saa Ronaldot pärast viimaseid väljaütlemisi kuidagi argentiinlasega võrrelda.
"Ta on fantastiline jalgpallur, aga ta pole eriti tore inimene," teatas islandlane väljaandele The Guardian.
"On loomulik, et me ei suuda luua sama palju väravavõimalusi nagu Portugali klassiga meeskond ning seetõttu on Ronaldo kommentaarid ilmseks tõestuseks, miks Messi on ja jääb temast alati ühe sammu võrra ette. Me ei kuule kunagi Messit selliseid asju ütlemas. See tähendab, et me suutsime Ronaldole naha alla pugeda ning seda oli väga meeldiv näha," lisas Arnason.
Island jätkab F-alagrupis mänge laupäeval Ungari vastu ning lõpetab alagrupikohtumised 22. juunil Austria vastu. | Islandi kaitsja tabas hella kohta: Ronaldo ei anna kuidagi Messiga võrdlust välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ronaldo oli pärast eilset viigimängu ajakirjanike ees väga pahur ning kritiseeris Islandi meeskonda kaitsva taktika eest ning üritas sellega oma meeskonna esitust välja vabandada.
Väikeriigi koondislased vastasid Portugali staarile aga kiirelt ning kaitsja Kari Arnason otsustas vajutada väga valusale punktile, kui tõi mängu Ronaldo suurima rivaali Lionel Messi.
Aastaid on kahes rivaalitsevas Hispaania tippklubis mänginud Ronaldot ja Messit võrreldud iga võimaliku nurga alt, kuid Arnasoni arvates ei saa Ronaldot pärast viimaseid väljaütlemisi kuidagi argentiinlasega võrrelda.
"Ta on fantastiline jalgpallur, aga ta pole eriti tore inimene," teatas islandlane väljaandele The Guardian.
"On loomulik, et me ei suuda luua sama palju väravavõimalusi nagu Portugali klassiga meeskond ning seetõttu on Ronaldo kommentaarid ilmseks tõestuseks, miks Messi on ja jääb temast alati ühe sammu võrra ette. Me ei kuule kunagi Messit selliseid asju ütlemas. See tähendab, et me suutsime Ronaldole naha alla pugeda ning seda oli väga meeldiv näha," lisas Arnason.
Island jätkab F-alagrupis mänge laupäeval Ungari vastu ning lõpetab alagrupikohtumised 22. juunil Austria vastu.
### Response:
Islandi kaitsja tabas hella kohta: Ronaldo ei anna kuidagi Messiga võrdlust välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raha saab FinEst Link projekt, mida veab Uusimaa liit. Tasuvusuuring peab välja selgitama, kas Soome ja Eesti vahele tasub mere alla tunnelit ehitada, missugused on ehitamise tehnilised võimalused ja kuidas tunnel mõjutaks keskkonda. Vaetakse ka turvaküsimusi ja hinnatakse selle kasumlikkust ning võrreldakse alternatiive, sealhulgas laevaühenduse arendamist.
FinEst Linki projekti eelarve on 1,3 miljonit eurot, 75 protsenti sellest tuleb kesk-Läänemere programmist 2014-2020. Ülejäänud 25 protsenti tuleb Soomest ja Eestist, ütles Uusimaa liidu juhtiv ekspert Olli Keinänen. Tasuvusuuring peab olema valmis 2018. aasta veebruaris.
Teisipäeval eraldati EL-i programmist toetust veel ka Helsingi ja Tallinna FinEst Smart Mobility projektile. Selle eelarve on 1,8 miljonit eurot, millest 75 protsenti saadakse EL-ilt.
Projekt hõlmab Tallinna Vanasadama ja Helsingi Jätkäsaari ühendust. | EL annab Tallinna-Helsingi tunneli tasuvusuuringuks ligi miljon eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raha saab FinEst Link projekt, mida veab Uusimaa liit. Tasuvusuuring peab välja selgitama, kas Soome ja Eesti vahele tasub mere alla tunnelit ehitada, missugused on ehitamise tehnilised võimalused ja kuidas tunnel mõjutaks keskkonda. Vaetakse ka turvaküsimusi ja hinnatakse selle kasumlikkust ning võrreldakse alternatiive, sealhulgas laevaühenduse arendamist.
FinEst Linki projekti eelarve on 1,3 miljonit eurot, 75 protsenti sellest tuleb kesk-Läänemere programmist 2014-2020. Ülejäänud 25 protsenti tuleb Soomest ja Eestist, ütles Uusimaa liidu juhtiv ekspert Olli Keinänen. Tasuvusuuring peab olema valmis 2018. aasta veebruaris.
Teisipäeval eraldati EL-i programmist toetust veel ka Helsingi ja Tallinna FinEst Smart Mobility projektile. Selle eelarve on 1,8 miljonit eurot, millest 75 protsenti saadakse EL-ilt.
Projekt hõlmab Tallinna Vanasadama ja Helsingi Jätkäsaari ühendust.
### Response:
EL annab Tallinna-Helsingi tunneli tasuvusuuringuks ligi miljon eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie vastus nendele toimingutele on lihtne: me jätkame ja jätkame ka edaspidi ümberrelvastamiskava, Musta mere lavastikku saabuvad uued allveelaevad, saabus fregatt Admiral Grigorovitš, uue seeria esimene laev," ütles Komojedov.
NATO väejuhatus uurib võimalusi Musta mere piirkonnas kohaloleku tugevdamiseks, seejuures on allianss rakendanud selles suunas juba mitu meedet, ütles teisipäeval NATO peasekretär Jens Stoltenberg.
"Me arutame Rumeenia pakkumist luua raamistik, staabistruktuur, brigaad NATO tegevuse tagamiseks selles piirkonnas," ütles peasekretär.
Komojedovi sõnul on aga Rumeenia nõrk lüli.
"Nagu näitab maailmasõdade kogemus, meeldib rumeenlastel võitjate poolele üle joosta. Nad panevad meelsasti välja oma diviisid, mis pöördumatult osutuvad pärast nõrgaks lüliks ja jooksevad võitjate poole üle," ütles Komojedov.
Duumakomisjoni esimehe sõnutsi rakendab Venemaa meetmeid enda ohutuse tagamiseks. "Arvan, neid tegelikke jõude on selleks piisavalt, et heidutada nende raambrigaadide kujuteldavat pealetungi," märkis ta. | Vene admiral: NATO ohule vastame Musta mere laevastiku tugevdamisega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie vastus nendele toimingutele on lihtne: me jätkame ja jätkame ka edaspidi ümberrelvastamiskava, Musta mere lavastikku saabuvad uued allveelaevad, saabus fregatt Admiral Grigorovitš, uue seeria esimene laev," ütles Komojedov.
NATO väejuhatus uurib võimalusi Musta mere piirkonnas kohaloleku tugevdamiseks, seejuures on allianss rakendanud selles suunas juba mitu meedet, ütles teisipäeval NATO peasekretär Jens Stoltenberg.
"Me arutame Rumeenia pakkumist luua raamistik, staabistruktuur, brigaad NATO tegevuse tagamiseks selles piirkonnas," ütles peasekretär.
Komojedovi sõnul on aga Rumeenia nõrk lüli.
"Nagu näitab maailmasõdade kogemus, meeldib rumeenlastel võitjate poolele üle joosta. Nad panevad meelsasti välja oma diviisid, mis pöördumatult osutuvad pärast nõrgaks lüliks ja jooksevad võitjate poole üle," ütles Komojedov.
Duumakomisjoni esimehe sõnutsi rakendab Venemaa meetmeid enda ohutuse tagamiseks. "Arvan, neid tegelikke jõude on selleks piisavalt, et heidutada nende raambrigaadide kujuteldavat pealetungi," märkis ta.
### Response:
Vene admiral: NATO ohule vastame Musta mere laevastiku tugevdamisega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tüdruk on ka varem kodust lahkunud, kuid andnud siis vanematele teada, et temaga on kõik korras. Seekordse kadumise järel pole Sarah vanematega ühendust võtnud.
Politseinikud otsisid Sarahit paikadest, kus ta peamiselt liigub, vestlesid inimestega, kellega ta läbi käib ning otsisid teda Kristiine noortekeskusest, kuid tema asukoht pole endiselt teada. Tüdrukul ei ole telefoni ning ta ei ole 11. juuni õhtust alates sotsiaalmeediat kasutanud.
Rohekate silmadega Sarah on 168 cm pikk, keskmise kehaehitusega ning pikemate erkpunaste juustega. Tal oli lahkudes seljas hall pusa, tumedad retuusid, jalas teksariidest sinised tennised ja kaasas punane ruuduline seljakott.
Sarah liigub peamiselt Kristiine linnaosas, kuid võib viibida ka teistes Tallinna piirkondades.
Politsei palub kõigil, kes on tüdrukut näinud või omavad informatsiooni tema asukoha kohta, anda sellest teada numbril 612 3000 või 112. | Politsei otsib 12-aastast Sarahit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tüdruk on ka varem kodust lahkunud, kuid andnud siis vanematele teada, et temaga on kõik korras. Seekordse kadumise järel pole Sarah vanematega ühendust võtnud.
Politseinikud otsisid Sarahit paikadest, kus ta peamiselt liigub, vestlesid inimestega, kellega ta läbi käib ning otsisid teda Kristiine noortekeskusest, kuid tema asukoht pole endiselt teada. Tüdrukul ei ole telefoni ning ta ei ole 11. juuni õhtust alates sotsiaalmeediat kasutanud.
Rohekate silmadega Sarah on 168 cm pikk, keskmise kehaehitusega ning pikemate erkpunaste juustega. Tal oli lahkudes seljas hall pusa, tumedad retuusid, jalas teksariidest sinised tennised ja kaasas punane ruuduline seljakott.
Sarah liigub peamiselt Kristiine linnaosas, kuid võib viibida ka teistes Tallinna piirkondades.
Politsei palub kõigil, kes on tüdrukut näinud või omavad informatsiooni tema asukoha kohta, anda sellest teada numbril 612 3000 või 112.
### Response:
Politsei otsib 12-aastast Sarahit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänasel kohtumisel Putiniga osalesid peaminister Dmitri Medvedev, Kremli administratsiooni juht Sergei Ivanov, föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko jt. Venemaa võõrustab jalgpalli maailmameistrivõistlusi 2018. aastal, vahendas Reuters.
Euro 2016 on Venemaale olnud probleemiderohke, sest riiki esindav meeskond on fännikakluste eest tingimisi diskvalifitseeritud ning Venemaa jalgpalliliit peab maksma 150 000 eurot trahvi.
Välisminister Sergei Lavrov ütles täna, et teiste riikide fännid on käitunud provokatiivselt ja seda ei saa ignoreerida. Spordiminister Vitali Mutko tõdes, et ta ei saa välistada oma kaasmaalastest fännide edasist vägivallatsemist, sest neid provotseeritakse alatasa. Ta on nimetanud UEFA kehtestatud karistusi Venemaale ebaõiglaselt karmiks.
Riigiduuma asespiiker Igor Lebedev kiitis aga pärast Marseille's ja teistes Prantsusmaa linnades toimunud kaklusi, et tema kaasmaalased on tublid ja jätkaku samas vaimus. | Putin tahab MMi korraldamisel Euro 2016 vigadest õppida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänasel kohtumisel Putiniga osalesid peaminister Dmitri Medvedev, Kremli administratsiooni juht Sergei Ivanov, föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko jt. Venemaa võõrustab jalgpalli maailmameistrivõistlusi 2018. aastal, vahendas Reuters.
Euro 2016 on Venemaale olnud probleemiderohke, sest riiki esindav meeskond on fännikakluste eest tingimisi diskvalifitseeritud ning Venemaa jalgpalliliit peab maksma 150 000 eurot trahvi.
Välisminister Sergei Lavrov ütles täna, et teiste riikide fännid on käitunud provokatiivselt ja seda ei saa ignoreerida. Spordiminister Vitali Mutko tõdes, et ta ei saa välistada oma kaasmaalastest fännide edasist vägivallatsemist, sest neid provotseeritakse alatasa. Ta on nimetanud UEFA kehtestatud karistusi Venemaale ebaõiglaselt karmiks.
Riigiduuma asespiiker Igor Lebedev kiitis aga pärast Marseille's ja teistes Prantsusmaa linnades toimunud kaklusi, et tema kaasmaalased on tublid ja jätkaku samas vaimus.
### Response:
Putin tahab MMi korraldamisel Euro 2016 vigadest õppida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ”Kui ma presidendiks ei saa, siis suure tõenäosusega ma lähen poliitikasse ja astun erakonda,” teatas Kaljurand täna peetud presidendikandidaatide debatil.
Varem on ta öelnud, et leppis välisministri ametisse astudes peaministriga kokku, et tema erakonnaliikmelisus tuleb arutlusele hiljem.
"Praegu, kus ma olen presidendikandidaadi kandidaat, siis ma ei pea seda sammu õigeks, kuna president ei sa kuuluda parteisse," toonitas Kaljurand "Aktuaalsele kaamerale" mai alguses. | Marina Kaljurand: kui ma presidendiks ei saa, astun parteisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
”Kui ma presidendiks ei saa, siis suure tõenäosusega ma lähen poliitikasse ja astun erakonda,” teatas Kaljurand täna peetud presidendikandidaatide debatil.
Varem on ta öelnud, et leppis välisministri ametisse astudes peaministriga kokku, et tema erakonnaliikmelisus tuleb arutlusele hiljem.
"Praegu, kus ma olen presidendikandidaadi kandidaat, siis ma ei pea seda sammu õigeks, kuna president ei sa kuuluda parteisse," toonitas Kaljurand "Aktuaalsele kaamerale" mai alguses.
### Response:
Marina Kaljurand: kui ma presidendiks ei saa, astun parteisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ainult päev pärast traagilist rünnakut tehtud postitus mõisteti Briti avalikkuses kiirelt hukka ning umbes tunni aja jooksul võeti see maha, vahendas Reuters.
"Islamiäärmuslus on reaalne oht meie senisele eluviisile. Tegutse enne, kui me näeme peagi ka siin Orlando-stiilis metsikusi," kirjutati Leave.EU Twitteri-sissekandes.
"Kalašnikovi automaatide vaba liikumine Euroopas aitab terroriste. Hääleta 23. juunil suurema julgeoleku poolt," märgiti lisapostituses.
Twitteri-konto @LeaveEUOfficial on seotud veebilehega Leave.EU, mille tegevust rahastab Briti Iseseisvuspartei toetaja ja euroskeptikust suurärimees Arron Banks. Leave.EU kampaaniameeskonnalt ei õnnestunud ajakirjanikel posituse kohta ühtki kommentaari saada.
Peamine Euroopa Liidust lahkumist toetav liikumine Vote Leave distantseeris end Leave.EU tegevusest. Vote Leave'i liidrite hulka kuuluv endine Londoni linnapea Boris Johnson, et tema meeskonnal pole Leave-EU-ga mingit pistmist, ja tema arvates on äärmiselt oluline, et keegi ei üritaks Orlando massitulistamise abil poliitilist kapitali koguda. Johnsonit ennast aga kritiseeriti hiljuti selle eest, et ta võrdles Euroopa Liitu Natsi-Saksamaa juhi Adolf Hitleriga.
Mõlema seisukoha toetajate avaldused on enne 23. juuni referendumit üha teravamaks läinud ning arvamusküsitluste kohaselt on seis väga tasavägine. | Brexiti toetajate Orlando-teemaline postitus tõi kaasa kriitikalaine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ainult päev pärast traagilist rünnakut tehtud postitus mõisteti Briti avalikkuses kiirelt hukka ning umbes tunni aja jooksul võeti see maha, vahendas Reuters.
"Islamiäärmuslus on reaalne oht meie senisele eluviisile. Tegutse enne, kui me näeme peagi ka siin Orlando-stiilis metsikusi," kirjutati Leave.EU Twitteri-sissekandes.
"Kalašnikovi automaatide vaba liikumine Euroopas aitab terroriste. Hääleta 23. juunil suurema julgeoleku poolt," märgiti lisapostituses.
Twitteri-konto @LeaveEUOfficial on seotud veebilehega Leave.EU, mille tegevust rahastab Briti Iseseisvuspartei toetaja ja euroskeptikust suurärimees Arron Banks. Leave.EU kampaaniameeskonnalt ei õnnestunud ajakirjanikel posituse kohta ühtki kommentaari saada.
Peamine Euroopa Liidust lahkumist toetav liikumine Vote Leave distantseeris end Leave.EU tegevusest. Vote Leave'i liidrite hulka kuuluv endine Londoni linnapea Boris Johnson, et tema meeskonnal pole Leave-EU-ga mingit pistmist, ja tema arvates on äärmiselt oluline, et keegi ei üritaks Orlando massitulistamise abil poliitilist kapitali koguda. Johnsonit ennast aga kritiseeriti hiljuti selle eest, et ta võrdles Euroopa Liitu Natsi-Saksamaa juhi Adolf Hitleriga.
Mõlema seisukoha toetajate avaldused on enne 23. juuni referendumit üha teravamaks läinud ning arvamusküsitluste kohaselt on seis väga tasavägine.
### Response:
Brexiti toetajate Orlando-teemaline postitus tõi kaasa kriitikalaine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedel saab näha kohtumisi Läti-Leedu ning Eesti-Soome vahel, laupäeval peavad omavahel mänge Läti-Soome ja Leedu-Eesti ning pühapäeval kohtuvad Leedu ja Soome ning Eesti ja Läti võistkonnad. Peale viimase mängu lõppu toimub loomulikult ka turniiri parimate autasustamine.
Ajakava:
Reede, 17.06.2016
13:00 (Tüdrukud) Leedu - Läti
15:00 (Poisid) Leedu - Läti
17:00 (Tüdrukud) Eesti - Soome
19:00 (Poisid) Eesti - Soome
Laupäev, 18.06.2016
13:00 (Tüdrukud) Läti - Soome
15:00 (Poisid) Läti - Soome
17:00 (Tüdrukud) Leedu - Eesti
19:00 (Men) Leedu - Eesti
Pühapäev, 19.06.2016
10:30 (Tüdrukud) Leedu - Soome
12:30 (Poisid) Leedu - Soome
14:30 (Tüdrukud) Eesti - Läti
16:30 (Poisid) Eesti – Läti | Tallinnas peetakse U-14 Balti matš korvpallis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel saab näha kohtumisi Läti-Leedu ning Eesti-Soome vahel, laupäeval peavad omavahel mänge Läti-Soome ja Leedu-Eesti ning pühapäeval kohtuvad Leedu ja Soome ning Eesti ja Läti võistkonnad. Peale viimase mängu lõppu toimub loomulikult ka turniiri parimate autasustamine.
Ajakava:
Reede, 17.06.2016
13:00 (Tüdrukud) Leedu - Läti
15:00 (Poisid) Leedu - Läti
17:00 (Tüdrukud) Eesti - Soome
19:00 (Poisid) Eesti - Soome
Laupäev, 18.06.2016
13:00 (Tüdrukud) Läti - Soome
15:00 (Poisid) Läti - Soome
17:00 (Tüdrukud) Leedu - Eesti
19:00 (Men) Leedu - Eesti
Pühapäev, 19.06.2016
10:30 (Tüdrukud) Leedu - Soome
12:30 (Poisid) Leedu - Soome
14:30 (Tüdrukud) Eesti - Läti
16:30 (Poisid) Eesti – Läti
### Response:
Tallinnas peetakse U-14 Balti matš korvpallis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA president Barack Obama plaanib enne tuleval aastal ametist lahkumist vähendada Ühendriikide sõjaväelaste arvu Afganistanis praeguselt 9800-lt 5500-le, ehkki endised komandörid ja saadikud on teda kutsunud üles tagasitõmbumist peatama, vahendas Reuters.
Brüsselis kogunenud NATO kaitseministrid väljendasid tahet Afganistani jääda.
"Praegu on vale aeg Afganistanist minema jalutada," ütles Suurbritannia esindaja Michael Fallon ja hoiatas, et riigi kokkuvarisemine tähendaks veel tuhandete migrantide suundumist Euroopasse, mis niigi kontrollimatu sisserändajatevoolu all ägab.
Fallon ütles ajakirjanikele, et USA kaitseminister Ash Carter rääkis suletud uste taga toimunud ministrite läbirääkimistel, et ameeriklaste vägede suurus vaadatakse uuesti üle.
Carter ise keeldus väidet kinnitamast ja ütles pressikonverentsil vaid, et Obama on nõus aasta teises pooles Afganistani julgeolekuolukorda ja vägede suuruse mõju sellele vaagima. | NATO kiitis heaks ulatusliku baasidevõrgustiku jätkamise Afganistanis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA president Barack Obama plaanib enne tuleval aastal ametist lahkumist vähendada Ühendriikide sõjaväelaste arvu Afganistanis praeguselt 9800-lt 5500-le, ehkki endised komandörid ja saadikud on teda kutsunud üles tagasitõmbumist peatama, vahendas Reuters.
Brüsselis kogunenud NATO kaitseministrid väljendasid tahet Afganistani jääda.
"Praegu on vale aeg Afganistanist minema jalutada," ütles Suurbritannia esindaja Michael Fallon ja hoiatas, et riigi kokkuvarisemine tähendaks veel tuhandete migrantide suundumist Euroopasse, mis niigi kontrollimatu sisserändajatevoolu all ägab.
Fallon ütles ajakirjanikele, et USA kaitseminister Ash Carter rääkis suletud uste taga toimunud ministrite läbirääkimistel, et ameeriklaste vägede suurus vaadatakse uuesti üle.
Carter ise keeldus väidet kinnitamast ja ütles pressikonverentsil vaid, et Obama on nõus aasta teises pooles Afganistani julgeolekuolukorda ja vägede suuruse mõju sellele vaagima.
### Response:
NATO kiitis heaks ulatusliku baasidevõrgustiku jätkamise Afganistanis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuuest Michel Houellebecqi romaanist viis on nüüd eesti keeles, kuuenda, "Soumission'i" tõlget, ootame kindlasti ka. Järjekorras oli "Platvorm" kolmas. Järjekorral pole vahet, 2001. aastal ilmunud teos kirjeldab paljusid tänaste uudiste rängemaid teemasid: terrorism, kuritegevus Euroopa suurlinnade servarajoonides, löögid turismile, ja see kõik seondub radikaalsema osaga islamist, mida mitmed "Platvormi" tegelased pikalt ja põhjalikult põlastavad. Need teemad olid õhus juba 15 aastat tagasi, on aga tänaseks maailmas süvenenud.
"Platvormis" moodustab ärev seisukord pinnase, platvormi üldisematele nihetele: Lääne kultuuri ja poliitika allakäik sõgeda tarbimise tagajärjel, kusjuures tarbimine ei too majanduslikku õitsengut süsteemile ega lunastust tarbijatele, vaid vastupidi, süsteem õõnestab end seestpoolt ja üksikisikud ei võida endale tarbimise kaudu paremat paika taeva all, vaid neist saavad ohvrid, kes samuti õõnestavad end seestpoolt, muutuvad sisutühjadeks töömasinateks, kes kaotavad identiteedi ja keda rahustab/rahuldab vaid seks, "Platvormi" kõrvaltegelaste puhul ka "hea elu", mille all Lääne-maailmas mõistetakse ju kõigest teatud leiblite rõivaid ja uhkeid roogi. Kas me nii vähe tahamegi?
Eri variatsioones on Houellebecq Õhtumaa hukku kirjeldanud läbi oma raamatute, ses mõttes "Platvorm" ei üllata, tema romaanides saabki seetõttu oluliseks, mis tahku heaoluühiskonna mandumisest kirjanik parajasti lahkab. Läbivaks niidiks "Platvormis" on seksiturism.
Romaani "peategelane, blaseerunud riigiametnik, kel pole inimkonna suhtes enam mingeid illusioone, avastab, et õnn võib siiski võimalik olla." Tabavalt kokku võetud iseloomustus pärineb romaani eestikeelsest "ametlikust" sisututvustusest. Meie aja kangelane Michel leiab armastuse seksi kaudu ja armastus väljendubki eelkõige seksis, mida Houellebecq kirjeldab endale omase maniakaalse detailsusega. See ei ole erootika, vaid pornograafia, ja jumal tänatud, sest erootika oma läiluses on veel jälgim, ja pornograafia töötab siin ideaalselt.
Sest kuivõrd omavahel ei erine stseenid Micheli õnnelikust elust Valeriega ning kõik muud seksistseenid, asetubki lugeja ette puust ja punaselt või pigem lihast ja roosalt küsimus: mis on armastus? Me kõik võime seda teada või mitte teada isiklikust kogemusest, aga see ei puutu antud juhul asja: Houellebecq küsib, kas see sõna tähendab veel midagi üldisemalt? Kas see kehtib normina? On see hoopis kõrvalekalle, ja kui füüsiliselt see ei erine labasest rahulduse otsimisest, ning ilma selleta armastust ei eksisteeri, siis kuidas seda kõrvalekallet ära tunda?
Houellebecq vastab nendele küsimustele. Seksuaalsuhte anatoomia kaudu on me ees tegelikult moraalse suhte anatoomia, mis näitab, kuidas vabaduste kasv ilma õigeid valikuid tegemata viib kollapsini ja kuidas õige valik võib lõpuks jääda hiljaks. Kuna nooruslik atraktiivsus on ajutine, siis ainult seksuaalsel aktiivsusel püsiv elu variseb kokku.
Seks on "Platvormis" kaup ja sümboliseerib kaupa laiemalt: kui kaup rikneb, siis ei jää midagi, juhul, kui meil ei ole vaimseid huve, mida teose kangelasel Michelil ilmselgelt ei ole. Seksi asemele võinuks Houellebecq kirjutada ka toiduhulluse ja lugeja näeks samamoodi, kui füüsiline on me elu ja kuidas ainult kehal ei saa rajaneda ka tervis. Lisaks toiduteemadele on ju ka tervisekultus meie stressis elude üks näilisi ventiile ja Houellebecqi lugedes võivad ehk paadunumadki elu"stiili"orjad leida pisikese kõrvalpilgu: mis jääb järele, kui meilt võtta füüsilised ihad ja trendijärgimine: kui inimene jääb päriselt alasti. Huvitume me millestki?
Kuna Houellebecq teeb väärtuslikku kirjandust, siis annab tema tegevus ise lahendi. Kunst ei pruugi olla vaid fiktsioon, see võib olla vastus reaalses elus. Ja nagu näitab praktiliselt kõigisse keeltesse tõlgitav Houellebecq: see vastu võib saada trendiks. Ja siis on moes näha kõiges allakäiku. Ja me oleme hukule määratud põlvkonnad ja see muudab meid romantilisemateks ja seeläbi õilsamateks. Pisut doom 'i ei tee inimese vaimulaadis paha. Houellebecqi näitel ei välista, vaid soodustab tume nägemus huumorimeelt ning ta loob erakordse olukorra, kus lugejal on keeruline suhestuda kirjaniku kangelastega, aga lihtne samastuda kirjaniku endaga, sest parem olla küüniline napsimees ja omal alal tõeliselt edukas tegija kui hale luuser inimkonna allakäigutrepil.
Siin on veel üks aspekt, meie, NSVL-i endise osa jaoks. Me kipume kaasa laulma läänemaise ühiskonnakriitikaga, unustades, et meile on kritiseeritava kapitalistliku süsteemi varjupool praktiliselt tundmatu, sest heaoluühiskondki pole meile veel kätte jõudnud. Mis saaks ühel alla keskmise teenival Antsla, Kiviõli või ükskõik, Mustamäe perel olla selle vastu, et nad saaksid oma lastele osta kvaliteetsed talvesaapad? (Mis maksavad täiesti retsilt.)
Küsimus ei ole meie jaoks kapitalismis, mida ka meil on moes kritiseerida, küsimus on üldistes väärtushinnangutes ja, jumala eest, nagu Houellebecqi puhul alati: üüratus humanismis. Miks ta meid vihkab? Sest ta armastab meid, lolle inimesi, vist. Ja miks mitte, see toob talle mõnusalt sisse, ja ta saab osta peenemaid veine ja juuste. Mul on selle üle ainult hea meel.
Tähelepanu väärib veel üks Houellebecqi rõhuasetus: "julgematel" ühiskonnakriitikutel on kombeks öelda, et Lääne ühiskond ise tekitas oma praegused probleemid islamiäärmuslusega. Eks seal on ka oma tõde sees. Houellebecq aga kirjeldab muuhulgas neidsamu probleeme, aga ei õigusta terroriste, vaid kritiseerib oma tegelaste kaudu halastamatult islamit, just nimelt islamit, mitte isegi selle usundi sildi varju pugevaid terroriste. Houellebecq ei oleks kirjanik, vaid kolumnist, kui ta oleks lõputult "õiglane" kõigi vastu. | Arvustus. Seks, äri ja terror | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuuest Michel Houellebecqi romaanist viis on nüüd eesti keeles, kuuenda, "Soumission'i" tõlget, ootame kindlasti ka. Järjekorras oli "Platvorm" kolmas. Järjekorral pole vahet, 2001. aastal ilmunud teos kirjeldab paljusid tänaste uudiste rängemaid teemasid: terrorism, kuritegevus Euroopa suurlinnade servarajoonides, löögid turismile, ja see kõik seondub radikaalsema osaga islamist, mida mitmed "Platvormi" tegelased pikalt ja põhjalikult põlastavad. Need teemad olid õhus juba 15 aastat tagasi, on aga tänaseks maailmas süvenenud.
"Platvormis" moodustab ärev seisukord pinnase, platvormi üldisematele nihetele: Lääne kultuuri ja poliitika allakäik sõgeda tarbimise tagajärjel, kusjuures tarbimine ei too majanduslikku õitsengut süsteemile ega lunastust tarbijatele, vaid vastupidi, süsteem õõnestab end seestpoolt ja üksikisikud ei võida endale tarbimise kaudu paremat paika taeva all, vaid neist saavad ohvrid, kes samuti õõnestavad end seestpoolt, muutuvad sisutühjadeks töömasinateks, kes kaotavad identiteedi ja keda rahustab/rahuldab vaid seks, "Platvormi" kõrvaltegelaste puhul ka "hea elu", mille all Lääne-maailmas mõistetakse ju kõigest teatud leiblite rõivaid ja uhkeid roogi. Kas me nii vähe tahamegi?
Eri variatsioones on Houellebecq Õhtumaa hukku kirjeldanud läbi oma raamatute, ses mõttes "Platvorm" ei üllata, tema romaanides saabki seetõttu oluliseks, mis tahku heaoluühiskonna mandumisest kirjanik parajasti lahkab. Läbivaks niidiks "Platvormis" on seksiturism.
Romaani "peategelane, blaseerunud riigiametnik, kel pole inimkonna suhtes enam mingeid illusioone, avastab, et õnn võib siiski võimalik olla." Tabavalt kokku võetud iseloomustus pärineb romaani eestikeelsest "ametlikust" sisututvustusest. Meie aja kangelane Michel leiab armastuse seksi kaudu ja armastus väljendubki eelkõige seksis, mida Houellebecq kirjeldab endale omase maniakaalse detailsusega. See ei ole erootika, vaid pornograafia, ja jumal tänatud, sest erootika oma läiluses on veel jälgim, ja pornograafia töötab siin ideaalselt.
Sest kuivõrd omavahel ei erine stseenid Micheli õnnelikust elust Valeriega ning kõik muud seksistseenid, asetubki lugeja ette puust ja punaselt või pigem lihast ja roosalt küsimus: mis on armastus? Me kõik võime seda teada või mitte teada isiklikust kogemusest, aga see ei puutu antud juhul asja: Houellebecq küsib, kas see sõna tähendab veel midagi üldisemalt? Kas see kehtib normina? On see hoopis kõrvalekalle, ja kui füüsiliselt see ei erine labasest rahulduse otsimisest, ning ilma selleta armastust ei eksisteeri, siis kuidas seda kõrvalekallet ära tunda?
Houellebecq vastab nendele küsimustele. Seksuaalsuhte anatoomia kaudu on me ees tegelikult moraalse suhte anatoomia, mis näitab, kuidas vabaduste kasv ilma õigeid valikuid tegemata viib kollapsini ja kuidas õige valik võib lõpuks jääda hiljaks. Kuna nooruslik atraktiivsus on ajutine, siis ainult seksuaalsel aktiivsusel püsiv elu variseb kokku.
Seks on "Platvormis" kaup ja sümboliseerib kaupa laiemalt: kui kaup rikneb, siis ei jää midagi, juhul, kui meil ei ole vaimseid huve, mida teose kangelasel Michelil ilmselgelt ei ole. Seksi asemele võinuks Houellebecq kirjutada ka toiduhulluse ja lugeja näeks samamoodi, kui füüsiline on me elu ja kuidas ainult kehal ei saa rajaneda ka tervis. Lisaks toiduteemadele on ju ka tervisekultus meie stressis elude üks näilisi ventiile ja Houellebecqi lugedes võivad ehk paadunumadki elu"stiili"orjad leida pisikese kõrvalpilgu: mis jääb järele, kui meilt võtta füüsilised ihad ja trendijärgimine: kui inimene jääb päriselt alasti. Huvitume me millestki?
Kuna Houellebecq teeb väärtuslikku kirjandust, siis annab tema tegevus ise lahendi. Kunst ei pruugi olla vaid fiktsioon, see võib olla vastus reaalses elus. Ja nagu näitab praktiliselt kõigisse keeltesse tõlgitav Houellebecq: see vastu võib saada trendiks. Ja siis on moes näha kõiges allakäiku. Ja me oleme hukule määratud põlvkonnad ja see muudab meid romantilisemateks ja seeläbi õilsamateks. Pisut doom 'i ei tee inimese vaimulaadis paha. Houellebecqi näitel ei välista, vaid soodustab tume nägemus huumorimeelt ning ta loob erakordse olukorra, kus lugejal on keeruline suhestuda kirjaniku kangelastega, aga lihtne samastuda kirjaniku endaga, sest parem olla küüniline napsimees ja omal alal tõeliselt edukas tegija kui hale luuser inimkonna allakäigutrepil.
Siin on veel üks aspekt, meie, NSVL-i endise osa jaoks. Me kipume kaasa laulma läänemaise ühiskonnakriitikaga, unustades, et meile on kritiseeritava kapitalistliku süsteemi varjupool praktiliselt tundmatu, sest heaoluühiskondki pole meile veel kätte jõudnud. Mis saaks ühel alla keskmise teenival Antsla, Kiviõli või ükskõik, Mustamäe perel olla selle vastu, et nad saaksid oma lastele osta kvaliteetsed talvesaapad? (Mis maksavad täiesti retsilt.)
Küsimus ei ole meie jaoks kapitalismis, mida ka meil on moes kritiseerida, küsimus on üldistes väärtushinnangutes ja, jumala eest, nagu Houellebecqi puhul alati: üüratus humanismis. Miks ta meid vihkab? Sest ta armastab meid, lolle inimesi, vist. Ja miks mitte, see toob talle mõnusalt sisse, ja ta saab osta peenemaid veine ja juuste. Mul on selle üle ainult hea meel.
Tähelepanu väärib veel üks Houellebecqi rõhuasetus: "julgematel" ühiskonnakriitikutel on kombeks öelda, et Lääne ühiskond ise tekitas oma praegused probleemid islamiäärmuslusega. Eks seal on ka oma tõde sees. Houellebecq aga kirjeldab muuhulgas neidsamu probleeme, aga ei õigusta terroriste, vaid kritiseerib oma tegelaste kaudu halastamatult islamit, just nimelt islamit, mitte isegi selle usundi sildi varju pugevaid terroriste. Houellebecq ei oleks kirjanik, vaid kolumnist, kui ta oleks lõputult "õiglane" kõigi vastu.
### Response:
Arvustus. Seks, äri ja terror |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laulu andis kohtusse Michael Skidmore, Spiriti endise kitarristi Randy Wolfe'i hooldaja, kes väidab, et kultuslaul "Stairway to Heaven" on osaliselt maha kirjutatud ansambli Spirit loo "Taurus" pealt, vahendas BBC.
Skidmore'i sõnul on Led Zeppelini lugu kirjutatud pärast Spiriti ja Led Zeppelini ühist tuuri, kus bänd laulu instrumentaalversiooni esitas. Bändid andsid ühisel laval kontserte aastatel 1968 ja 1969.
Kohtuprotsessi jooksul on vandekohus kuulanud mõlemat laulu ning USA ringkonnakohtunik Gary Klausner kinnitas, et vandekohus võib tõesti leida sarnasusi kahe loo vahel. "Siin on väga subjektiivne hinnang kahe laulu kontseptsioonist ja tunnetusest. See ülesanne on kohasem vandekohtule kui kohtunikule," ütles ta.
Skidmore'i kaitsja sõnul on Page ja Plant "suurepärased artistid ja muusikud, kuid nad püüavad teiste loomingut enda omana näidata". Led Zeppelini muusikute kaitsja Robert Anderson kinnitas aga, et mehed kirjutasid loo "Stairway to Heaven" iseseisvalt ja ei võtnud eeskujuks Spiriti laulu.
"Stairway to Heaven" avaldati 1971. aastal ning on üks kuulsamaid rokklaule ajaloos.
Spirit - Taurus
Led Zeppelin- Stairway to Heaven | Led Zeppelini liikmed alustasid kohtuteed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laulu andis kohtusse Michael Skidmore, Spiriti endise kitarristi Randy Wolfe'i hooldaja, kes väidab, et kultuslaul "Stairway to Heaven" on osaliselt maha kirjutatud ansambli Spirit loo "Taurus" pealt, vahendas BBC.
Skidmore'i sõnul on Led Zeppelini lugu kirjutatud pärast Spiriti ja Led Zeppelini ühist tuuri, kus bänd laulu instrumentaalversiooni esitas. Bändid andsid ühisel laval kontserte aastatel 1968 ja 1969.
Kohtuprotsessi jooksul on vandekohus kuulanud mõlemat laulu ning USA ringkonnakohtunik Gary Klausner kinnitas, et vandekohus võib tõesti leida sarnasusi kahe loo vahel. "Siin on väga subjektiivne hinnang kahe laulu kontseptsioonist ja tunnetusest. See ülesanne on kohasem vandekohtule kui kohtunikule," ütles ta.
Skidmore'i kaitsja sõnul on Page ja Plant "suurepärased artistid ja muusikud, kuid nad püüavad teiste loomingut enda omana näidata". Led Zeppelini muusikute kaitsja Robert Anderson kinnitas aga, et mehed kirjutasid loo "Stairway to Heaven" iseseisvalt ja ei võtnud eeskujuks Spiriti laulu.
"Stairway to Heaven" avaldati 1971. aastal ning on üks kuulsamaid rokklaule ajaloos.
Spirit - Taurus
Led Zeppelin- Stairway to Heaven
### Response:
Led Zeppelini liikmed alustasid kohtuteed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Sarja järgmised kaks etappi toimuvad sama hästi kui koduõuel – Rakvere ja Rakke radadel olen pea kogu elu harjutada saanud ning need on mul hästi selged. Usun, et tänu sellele on mul mõningane eelis. Samas ei ürita ma väita, et need minu jaoks kerged saavad olema. Kavatsen mõlema trassiga enne maratoni kindlasti põhjalikumalt tutvuda,“ ütles Steinburg, kellel kontol on hetkel neljast toimunud etapist kirjas kaks võitu ning teine koht Elva maratonilt.
Rakvere rattamaratoni korraldaja Vahur Leemetsa sõnul on Sirje Lepik hetkel naiste üldliider vaid seetõttu, et Steinburgil jäi Mulgi sõit vahele. „Greete on oma võimetelt teistest selgelt üle, kui tema on stardis, siis ilmselt paneb ta sõidu õnnestudes konkurentidele pika puuga,“ ütles Leemets.
Rattasõiduga on Steinburg tegelenud viimased seitse aastat. „Isa korraldas maratone, vennad sõitsid rattaga ning mina tegelesin kergejõustikuga. Ühel hetkel läks logistika ühildamine väga keeruliseks ning otsustasin ala vahetada. Kuigi plaane teen vastavalt võimalustele ja toetajate olemasolule hooaja kaupa, siis üldiselt olen oma valikuga rahul,“ lisas rattur.
Neiu treeneriks on hetkel Kataris elav soomlane Pia Sundstedt, kellega arutatakse plaane Skype’i ja e-kirja teel mitu korda nädalas. „Mul on alati olnud probleeme intensiivsete treeningutega, pole teadnud, mida ja kuidas täpselt teha. Selles osas olen saanud väga palju targemaks. Oskan nüüd ise sõitudele paremini ka taktikaliselt läheneda. Üldkokkuvõttes õpetab Pia mind targalt sõitma.“
Treeningplaani kuulub lisaks rattasõidule jooksmine, ujumine ning jõusaal. Kokku tuleb Greete Steinburgil sellel aastal plaani järgi kuni 800 treeningtundi ning igal hooajal keskmiselt ligi 40 võistlust. „Olulisematest saavutustest võiks välja tuua Eestis võidetud meistritiitlid, sarjade võidud ja Euroopa meistrivõistluste 11. koha, mille sain tänavu Siguldas,“ loetles sportlane.
Rattaspordiga tegelemist soovitab Steinburg kõigile. „Tegemist on väga universaalse alaga, mida on Eestis üsna lihtne harrastada. Sobib igale inimesele ning ei mõju liigestele halvasti. Maratonidel on ka väga palju erineva pikkuse ja raskusega ägedaid radasid, kuhu teistega koos tulla. Ei pea üksi metsa all vurama, jagatud spordirõõm on palju toredam!“
Soodsamalt saab end Rakvere rattamaratonile kirja panna veel kuni 15. juuni hilisõhtuni. | Greete Steinburg jahib Eesti Maastikurattasarja võitu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Sarja järgmised kaks etappi toimuvad sama hästi kui koduõuel – Rakvere ja Rakke radadel olen pea kogu elu harjutada saanud ning need on mul hästi selged. Usun, et tänu sellele on mul mõningane eelis. Samas ei ürita ma väita, et need minu jaoks kerged saavad olema. Kavatsen mõlema trassiga enne maratoni kindlasti põhjalikumalt tutvuda,“ ütles Steinburg, kellel kontol on hetkel neljast toimunud etapist kirjas kaks võitu ning teine koht Elva maratonilt.
Rakvere rattamaratoni korraldaja Vahur Leemetsa sõnul on Sirje Lepik hetkel naiste üldliider vaid seetõttu, et Steinburgil jäi Mulgi sõit vahele. „Greete on oma võimetelt teistest selgelt üle, kui tema on stardis, siis ilmselt paneb ta sõidu õnnestudes konkurentidele pika puuga,“ ütles Leemets.
Rattasõiduga on Steinburg tegelenud viimased seitse aastat. „Isa korraldas maratone, vennad sõitsid rattaga ning mina tegelesin kergejõustikuga. Ühel hetkel läks logistika ühildamine väga keeruliseks ning otsustasin ala vahetada. Kuigi plaane teen vastavalt võimalustele ja toetajate olemasolule hooaja kaupa, siis üldiselt olen oma valikuga rahul,“ lisas rattur.
Neiu treeneriks on hetkel Kataris elav soomlane Pia Sundstedt, kellega arutatakse plaane Skype’i ja e-kirja teel mitu korda nädalas. „Mul on alati olnud probleeme intensiivsete treeningutega, pole teadnud, mida ja kuidas täpselt teha. Selles osas olen saanud väga palju targemaks. Oskan nüüd ise sõitudele paremini ka taktikaliselt läheneda. Üldkokkuvõttes õpetab Pia mind targalt sõitma.“
Treeningplaani kuulub lisaks rattasõidule jooksmine, ujumine ning jõusaal. Kokku tuleb Greete Steinburgil sellel aastal plaani järgi kuni 800 treeningtundi ning igal hooajal keskmiselt ligi 40 võistlust. „Olulisematest saavutustest võiks välja tuua Eestis võidetud meistritiitlid, sarjade võidud ja Euroopa meistrivõistluste 11. koha, mille sain tänavu Siguldas,“ loetles sportlane.
Rattaspordiga tegelemist soovitab Steinburg kõigile. „Tegemist on väga universaalse alaga, mida on Eestis üsna lihtne harrastada. Sobib igale inimesele ning ei mõju liigestele halvasti. Maratonidel on ka väga palju erineva pikkuse ja raskusega ägedaid radasid, kuhu teistega koos tulla. Ei pea üksi metsa all vurama, jagatud spordirõõm on palju toredam!“
Soodsamalt saab end Rakvere rattamaratonile kirja panna veel kuni 15. juuni hilisõhtuni.
### Response:
Greete Steinburg jahib Eesti Maastikurattasarja võitu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Türgi on täitnud 65 kriteeriumi 72-st ja teinud märkimisväärseid edusamme. Türgi on võtnud kohustuse täita ka ülejäänud kriteeriumid ja loodame, et nad oma lubadust täidavad," rääkis Euroopa Komisjoni migratsioonivolinik Dimitris Avramopoulos pressikonverentsil.
Türgi ja Euroopa Liit on arutanud viisarežiimi leevendamist alates 2013. aastast ning käesoleva aasta märtsis, paralleelselt migratsioonileppega, otsustati ka viisavabadusele lõpuks rohelist tuld näidata.
Euroopa Liidu poliitikud ja ametnikud on juba pikka aega kartnud, et president Recep Tayyip Erdoga võib peagi migratsioonileppest lahti öelda. See oleks aga Euroopa jaoks oluline tagasilöök, sest lepe on aidanud Balkani poolsaare kaudu kulgenud rändemarsruudi suures osas sulgeda.
Märtsis sõlmitud migratsioonileppe kohaselt saadetakse migrant, kes on saabunud Kreeka saartele Türgi rannikult alates 20. märtsi keskööst, tagasi Türki. Tagasisaatmised algasid 4. aprillil. Iga Süüriast pärit põgeniku kohta, kes Türki tagasi saadetakse, asustatakse Türgist Euroopa Liitu ümber üks Süüria põgenik. Otse ümber asustatavate inimeste pingerida koostatakse vastavalt ÜRO kriteeriumidele, kusjuures eelisseisundis on need inimesed, kes pole varem üritanud Kreekasse ebaseaduslikult tulla.
Üheks peamiseks põhjuseks, miks viisavabadusega edasi liikuda ei saa, on asjaolu, et Brüssel nõuab Türgilt terrorismivastase seaduse muutmist ning see on üks tingimustest, mis on eelduseks Ankara jaoks olulisele viisavabaduse kehtestamisele. Euroopa Liit soovib, et Türgi muudaks oma seaduses terrorismi mõiste kitsamaks, et see oleks kooskõlas Euroopa standarditega. Türgit on kritiseeritud selle eest, et terrorismivastase seadusega üritavad võimud piirata sõnavabadust ja inimeste põhiõigusi. Türgi juhid on aga korduvalt rõhutanud, et terrorismivastast seadust nad muuta ei kavatse, sest esiteks ei tule see praeguses olukorras kõne allagi ning teiseks olevat see nende hinnangul juba Euroopa nõuetega kooskõlas.
Komisjon: kokkulepe ebaseadusliku sisserände piiramiseks on andnud tulemusi
Euroopa Komisjoni täna avaldatud aruanne väidab, et 18. märtsil tehtud EL-i ja Türgi avalduse rakendamisel on tehtud edusamme. Samas on edu endiselt ebakindel ning sõltub peamiselt kõikide osaliste poliitilisest sihikindlusest.
"EL-i ja Türgi avalduse tulemused on ilmsed: sisserändajad näevad, et ei ole mõtet inimkaubitsejate laevale astudes oma eluga riskida. Suve lõpuks loodame sõlmida Türgi pagulasrahastu raames 1 miljardi euro ulatuses lepinguid projektide toetuseks. Praegu ei ole õige hetk peatuda. Tuleb kiirendada ümberasustamist ning suurendada Kreeka suutlikkust tegeleda humanitaarolukorraga ja menetleda varjupaigataotlusi kooskõlas ELi õigusega. Türgi ametiasutused peavad viima lõpule viisanõude kaotamise tegevuskava rakendamise,” märkis Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans.
Egeuse mere kaudu ebaseaduslikult Türgist Kreekasse jõudvate inimeste või teekonnal hukkunute arv on järsult ja pidevalt vähenenud. Kui kokkuleppele eelnenud nädalate jooksul ületas Egeuse mere Kreeka saartele jõudmiseks ligikaudu 1740 sisserändajat päevas, siis mais oli keskmiselt 47 ebaseaduslikku piiriületust päevas.
Liikmesriigid on suurendanud jõupingutusi pagulaste ümberasustamiseks, pakkudes selleks seaduslikke ja ohutuid võimalusi. Praeguseks on "üks ühe vastu" kava alusel Türgist EL-i ümber asustatud kokku 511 süürlast. See ületab märkimisväärselt Kreekast Türki tagasisaadetud pagulaste arvu. Pärast 20. aprillil esitatud esimest aruannet on Kreekast Türki tagasi saadetud 462 ebaseaduslikku sisserändajat, kes ei ole varjupaika taotlenud, nende hulgas 31 süürlast.
Lisaks EL-i eelarvest eraldatud ühele miljardile eurole on kõik ELi liikmesriigid saatnud rahastamissertifikaadid, millega kaetakse aastateks 2016–2017 lubatud kaks miljardit eurot. Komisjon teeb tihedat koostööd Türgi ametiasutustega, et kiirendada vahendite väljamaksmist ning suve lõpuks loodetakse sõlmida lepinguid ühe miljardi euro väärtuses.
4. mail avaldas Komisjon kolmanda eduaruande Türgi viisanõude kaotamise tegevuskava rakendamise kohta ja tegi ettepaneku kaotada viisanõue Türgi kodanikele juhul, kui Türgi ametiasutused peavad kinni lubadusest täita võimalikult kiiresti kõik Türgi viisanõude kaotamise tegevuskava seni täitmata kriteeriumid. Komisjon toetab jätkuvalt Türgit tema püüdlustes need tingimused täita ning kutsub üles võtma vajalikud meetmed võimalikult kiiresti.
Kuigi seni saavutatud edu on ebakindel, kinnitab tänane aruanne, et EL-i ja Türgi avaldus on andnud konkreetseid tulemusi koostöös Kreeka ja Türgi ametiasutuste, Komisjoni, liikmesriikide ja ELi asutustega, kes on astunud otsustavaid samme avalduse rakendamiseks.
Komisjon esitab kolmanda aruande EL-i ja Türgi avalduse täitmise kohta 2016. aasta septembris. | Euroopa Komisjon tunnistas, et juuliks Türgi viisavabadust ei saa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Türgi on täitnud 65 kriteeriumi 72-st ja teinud märkimisväärseid edusamme. Türgi on võtnud kohustuse täita ka ülejäänud kriteeriumid ja loodame, et nad oma lubadust täidavad," rääkis Euroopa Komisjoni migratsioonivolinik Dimitris Avramopoulos pressikonverentsil.
Türgi ja Euroopa Liit on arutanud viisarežiimi leevendamist alates 2013. aastast ning käesoleva aasta märtsis, paralleelselt migratsioonileppega, otsustati ka viisavabadusele lõpuks rohelist tuld näidata.
Euroopa Liidu poliitikud ja ametnikud on juba pikka aega kartnud, et president Recep Tayyip Erdoga võib peagi migratsioonileppest lahti öelda. See oleks aga Euroopa jaoks oluline tagasilöök, sest lepe on aidanud Balkani poolsaare kaudu kulgenud rändemarsruudi suures osas sulgeda.
Märtsis sõlmitud migratsioonileppe kohaselt saadetakse migrant, kes on saabunud Kreeka saartele Türgi rannikult alates 20. märtsi keskööst, tagasi Türki. Tagasisaatmised algasid 4. aprillil. Iga Süüriast pärit põgeniku kohta, kes Türki tagasi saadetakse, asustatakse Türgist Euroopa Liitu ümber üks Süüria põgenik. Otse ümber asustatavate inimeste pingerida koostatakse vastavalt ÜRO kriteeriumidele, kusjuures eelisseisundis on need inimesed, kes pole varem üritanud Kreekasse ebaseaduslikult tulla.
Üheks peamiseks põhjuseks, miks viisavabadusega edasi liikuda ei saa, on asjaolu, et Brüssel nõuab Türgilt terrorismivastase seaduse muutmist ning see on üks tingimustest, mis on eelduseks Ankara jaoks olulisele viisavabaduse kehtestamisele. Euroopa Liit soovib, et Türgi muudaks oma seaduses terrorismi mõiste kitsamaks, et see oleks kooskõlas Euroopa standarditega. Türgit on kritiseeritud selle eest, et terrorismivastase seadusega üritavad võimud piirata sõnavabadust ja inimeste põhiõigusi. Türgi juhid on aga korduvalt rõhutanud, et terrorismivastast seadust nad muuta ei kavatse, sest esiteks ei tule see praeguses olukorras kõne allagi ning teiseks olevat see nende hinnangul juba Euroopa nõuetega kooskõlas.
Komisjon: kokkulepe ebaseadusliku sisserände piiramiseks on andnud tulemusi
Euroopa Komisjoni täna avaldatud aruanne väidab, et 18. märtsil tehtud EL-i ja Türgi avalduse rakendamisel on tehtud edusamme. Samas on edu endiselt ebakindel ning sõltub peamiselt kõikide osaliste poliitilisest sihikindlusest.
"EL-i ja Türgi avalduse tulemused on ilmsed: sisserändajad näevad, et ei ole mõtet inimkaubitsejate laevale astudes oma eluga riskida. Suve lõpuks loodame sõlmida Türgi pagulasrahastu raames 1 miljardi euro ulatuses lepinguid projektide toetuseks. Praegu ei ole õige hetk peatuda. Tuleb kiirendada ümberasustamist ning suurendada Kreeka suutlikkust tegeleda humanitaarolukorraga ja menetleda varjupaigataotlusi kooskõlas ELi õigusega. Türgi ametiasutused peavad viima lõpule viisanõude kaotamise tegevuskava rakendamise,” märkis Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans.
Egeuse mere kaudu ebaseaduslikult Türgist Kreekasse jõudvate inimeste või teekonnal hukkunute arv on järsult ja pidevalt vähenenud. Kui kokkuleppele eelnenud nädalate jooksul ületas Egeuse mere Kreeka saartele jõudmiseks ligikaudu 1740 sisserändajat päevas, siis mais oli keskmiselt 47 ebaseaduslikku piiriületust päevas.
Liikmesriigid on suurendanud jõupingutusi pagulaste ümberasustamiseks, pakkudes selleks seaduslikke ja ohutuid võimalusi. Praeguseks on "üks ühe vastu" kava alusel Türgist EL-i ümber asustatud kokku 511 süürlast. See ületab märkimisväärselt Kreekast Türki tagasisaadetud pagulaste arvu. Pärast 20. aprillil esitatud esimest aruannet on Kreekast Türki tagasi saadetud 462 ebaseaduslikku sisserändajat, kes ei ole varjupaika taotlenud, nende hulgas 31 süürlast.
Lisaks EL-i eelarvest eraldatud ühele miljardile eurole on kõik ELi liikmesriigid saatnud rahastamissertifikaadid, millega kaetakse aastateks 2016–2017 lubatud kaks miljardit eurot. Komisjon teeb tihedat koostööd Türgi ametiasutustega, et kiirendada vahendite väljamaksmist ning suve lõpuks loodetakse sõlmida lepinguid ühe miljardi euro väärtuses.
4. mail avaldas Komisjon kolmanda eduaruande Türgi viisanõude kaotamise tegevuskava rakendamise kohta ja tegi ettepaneku kaotada viisanõue Türgi kodanikele juhul, kui Türgi ametiasutused peavad kinni lubadusest täita võimalikult kiiresti kõik Türgi viisanõude kaotamise tegevuskava seni täitmata kriteeriumid. Komisjon toetab jätkuvalt Türgit tema püüdlustes need tingimused täita ning kutsub üles võtma vajalikud meetmed võimalikult kiiresti.
Kuigi seni saavutatud edu on ebakindel, kinnitab tänane aruanne, et EL-i ja Türgi avaldus on andnud konkreetseid tulemusi koostöös Kreeka ja Türgi ametiasutuste, Komisjoni, liikmesriikide ja ELi asutustega, kes on astunud otsustavaid samme avalduse rakendamiseks.
Komisjon esitab kolmanda aruande EL-i ja Türgi avalduse täitmise kohta 2016. aasta septembris.
### Response:
Euroopa Komisjon tunnistas, et juuliks Türgi viisavabadust ei saa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nils Muiznieks kutsus Poola valitsust üles reforme muutma, vahendas Reuters.
"Seadusandjad ja valitsus peaksid kiiresti oma teed muutma," märkis Muiznieks pressiteates.
Volinik ütles, et ta on eriti mures konsitutsioonikohtu "pikaajalise halvatuse" pärast.
Poola valitsus vastas voliniku raportile, mis puudutab õigussüsteemi, ajakirjandusvabadust, naiste õigusi ja soolist võrdõiguslikkust, et see "pole sümmeetriline" ja on "selektiivne".
Euroopa Komisjon algatas jaanuaris uurimise selle kohta, kas Poola on rikkunud õigusriigi põhimõtteid, kui tegi ümberkorraldusi konstitutsioonikohtus. Kriitikute sõnul on see kohtusüsteemi halvanud. | Euroopa Nõukogu hinnangul on inimõigused Poolas ohus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nils Muiznieks kutsus Poola valitsust üles reforme muutma, vahendas Reuters.
"Seadusandjad ja valitsus peaksid kiiresti oma teed muutma," märkis Muiznieks pressiteates.
Volinik ütles, et ta on eriti mures konsitutsioonikohtu "pikaajalise halvatuse" pärast.
Poola valitsus vastas voliniku raportile, mis puudutab õigussüsteemi, ajakirjandusvabadust, naiste õigusi ja soolist võrdõiguslikkust, et see "pole sümmeetriline" ja on "selektiivne".
Euroopa Komisjon algatas jaanuaris uurimise selle kohta, kas Poola on rikkunud õigusriigi põhimõtteid, kui tegi ümberkorraldusi konstitutsioonikohtus. Kriitikute sõnul on see kohtusüsteemi halvanud.
### Response:
Euroopa Nõukogu hinnangul on inimõigused Poolas ohus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pelle vigastas 2:0 võidumängus nii jalga kui ka sõrme ning jättis teisipäevahommikuse trenni vahele. Samal päeval tehti itaallasele Montpellier's uuring, mis midagi tõsist ei tuvastanud.
Itaalia mängib alagrupiturniiri teise kohtumise Rootsi vastu reedel, 17. juunil ja kohtub viimases voorus kolmapäeval, 22. juunil Iirimaaga. | Itaalia ründaja Pelle saab Rootsi vastu mängida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pelle vigastas 2:0 võidumängus nii jalga kui ka sõrme ning jättis teisipäevahommikuse trenni vahele. Samal päeval tehti itaallasele Montpellier's uuring, mis midagi tõsist ei tuvastanud.
Itaalia mängib alagrupiturniiri teise kohtumise Rootsi vastu reedel, 17. juunil ja kohtub viimases voorus kolmapäeval, 22. juunil Iirimaaga.
### Response:
Itaalia ründaja Pelle saab Rootsi vastu mängida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui me vaatame praegust Eesti poliitilist maastikku, siis on ainult üks erakond, kus ei ole lõhesid ja tülisid. See on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond," ütles Helme "Vikerhommikus".
Helme viitas, et Reformierakond on lõhestunud, sest ei suuda oma presidendikandidaadi suhtes kokku leppida. "Mina ei tea, kas nende poolt on kolm presidendikandidaati või on üks. See on ka natukene naljakas olukord. Meil ikkagi sisuliselt juba kahe ja poole kuu pärast on riigikogus presidendi valimised," sõnas Helme.
"Aga vaatame ka teisi. Sotsiaaldemokraatlik Erakond on lõhki. IRL-is on suur segadus, väga tõsine liidri probleem, Keskerakond on lõhki, Vabaerakond on lõhki," jätkas Helme. | Helme: on ainult üks erakond, mis ei ole lõhki - EKRE | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui me vaatame praegust Eesti poliitilist maastikku, siis on ainult üks erakond, kus ei ole lõhesid ja tülisid. See on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond," ütles Helme "Vikerhommikus".
Helme viitas, et Reformierakond on lõhestunud, sest ei suuda oma presidendikandidaadi suhtes kokku leppida. "Mina ei tea, kas nende poolt on kolm presidendikandidaati või on üks. See on ka natukene naljakas olukord. Meil ikkagi sisuliselt juba kahe ja poole kuu pärast on riigikogus presidendi valimised," sõnas Helme.
"Aga vaatame ka teisi. Sotsiaaldemokraatlik Erakond on lõhki. IRL-is on suur segadus, väga tõsine liidri probleem, Keskerakond on lõhki, Vabaerakond on lõhki," jätkas Helme.
### Response:
Helme: on ainult üks erakond, mis ei ole lõhki - EKRE |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Paneme Suure jälle Britannia ette. Hääletagem lahkumise poolt ja saagem taas Suurbritanniaks," seisis ühel plakatil, millega kaunistatud laev sõitis läbi Londoni ajalooliste paikade, vahendas Reuters.
Teistel laevastikku kuulunud alustel lehvisid lipud ning sildid "Päästke meie riik" ja "Ainus tee on Brexit".
Ühel laeval sõitis ka ELi vastase iseseisvuspartei (UKIP) juht Nigel Farage, kes rääkis, kuidas ELi kvoodid kahjustavad Briti kalatööstust.
Jõele suundus aga ka ELi jäämise pooldajate laev oma plakatitega ning Toweri sillale ja jõekallastele kleebiti ELi jäämist toetavaid plakateid.
Arvamusküsitluste järgi on Brexiti toetajate arv kasvusuunal. Referendum toimub 23. juunil. | Thamesil seilavad laevad kannustavad britte Euroopa Liidust lahkuma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Paneme Suure jälle Britannia ette. Hääletagem lahkumise poolt ja saagem taas Suurbritanniaks," seisis ühel plakatil, millega kaunistatud laev sõitis läbi Londoni ajalooliste paikade, vahendas Reuters.
Teistel laevastikku kuulunud alustel lehvisid lipud ning sildid "Päästke meie riik" ja "Ainus tee on Brexit".
Ühel laeval sõitis ka ELi vastase iseseisvuspartei (UKIP) juht Nigel Farage, kes rääkis, kuidas ELi kvoodid kahjustavad Briti kalatööstust.
Jõele suundus aga ka ELi jäämise pooldajate laev oma plakatitega ning Toweri sillale ja jõekallastele kleebiti ELi jäämist toetavaid plakateid.
Arvamusküsitluste järgi on Brexiti toetajate arv kasvusuunal. Referendum toimub 23. juunil.
### Response:
Thamesil seilavad laevad kannustavad britte Euroopa Liidust lahkuma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teatrile soetatavate seadmete abil on võimalik muuta etendused ja muud üritused Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele paremini arusaadavateks ning seeläbi ka suurendada külastatavust. "Kaasaegseid tehnilisi lahendusi kasutades saame tekitada muukeelsetes elanikes huvi Eesti teatrikunsti vastu,“ selgitas teatrijuht Toomas Peterson.
Tõlkesüsteemi tarkvara luuakse ühiselt koostöös teatritega NO99, Rakvere Teater, Vanemuine ja Von Krahl. Tõlkesüsteem hakkab tuginema Teater NO99's juba kasutusel oleval subtiitrite väljastamise tarkvaral, mis võimaldab saata subtiitreid nii võrku kui videoseadmetesse. Antud tarkvara arendatakse edasi, et tagada selle sobivus ka teistele teatritele ning lisaks luuakse juurde rakendusi, mis võimaldaksid klientidel saadetavaid tõlketiitreid lugeda etenduse ajal reaalajas, kas oma või teatri poolt kasutada antud nutiseadmest. Ühine tarkvaraline lahendus võimaldab ka liitunud teatritel anda tõlkega varustatud etendusi teineteise saalides. Tarkvara on mõeldud kuni 150 liituja samaaegseks teenindamiseks, võimaldades kasutada samaaegselt ka erinevaid keeli.
Teatrile Vanemuine hangib MISA muukeelse info paremaks ja efektiivsemaks edastamiseks tehnilised vahendid ja seadmed Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavast projektist "Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused". | Vanemuine toob subtiitrite abil teatri sisserändajatele lähemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teatrile soetatavate seadmete abil on võimalik muuta etendused ja muud üritused Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele paremini arusaadavateks ning seeläbi ka suurendada külastatavust. "Kaasaegseid tehnilisi lahendusi kasutades saame tekitada muukeelsetes elanikes huvi Eesti teatrikunsti vastu,“ selgitas teatrijuht Toomas Peterson.
Tõlkesüsteemi tarkvara luuakse ühiselt koostöös teatritega NO99, Rakvere Teater, Vanemuine ja Von Krahl. Tõlkesüsteem hakkab tuginema Teater NO99's juba kasutusel oleval subtiitrite väljastamise tarkvaral, mis võimaldab saata subtiitreid nii võrku kui videoseadmetesse. Antud tarkvara arendatakse edasi, et tagada selle sobivus ka teistele teatritele ning lisaks luuakse juurde rakendusi, mis võimaldaksid klientidel saadetavaid tõlketiitreid lugeda etenduse ajal reaalajas, kas oma või teatri poolt kasutada antud nutiseadmest. Ühine tarkvaraline lahendus võimaldab ka liitunud teatritel anda tõlkega varustatud etendusi teineteise saalides. Tarkvara on mõeldud kuni 150 liituja samaaegseks teenindamiseks, võimaldades kasutada samaaegselt ka erinevaid keeli.
Teatrile Vanemuine hangib MISA muukeelse info paremaks ja efektiivsemaks edastamiseks tehnilised vahendid ja seadmed Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavast projektist "Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused".
### Response:
Vanemuine toob subtiitrite abil teatri sisserändajatele lähemale |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.