instruction stringclasses 3 values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laur oli 24-aastane, kui esimest korda purjekale astus. "See oli kohe minu enda väike rannakatamaraan, millega sai matkata. Selle ostmisega kaasnes 15-minutiline õpetus Tallinna lahel, kuidas purjekas üleüldse sõidab," selgitas Laur, kes juba järgmisel päeval sõitis Laur Haapsalust Hiiumaale ning sellest hetkest saati on ta tänase päevani järjepidevalt purjetanud.
"Purjetamine on üks kõige harmoonilisemaid tegevusi, mida inimene võib kogeda," selgitas Laur.
Näitleja lisas, et merel veedetud aeg on üks tema kõike väärtuslikumaid aegu. "Need hetked, kus ma olen otsinud seda harmooniat tuule ja purje, lainete ja laevakere vahel, need ongi minu elu ühed kõige harmoonilisemad hetked," ütles ta.
Proovi purjetamine sel suvel ka omal nahal järgi. Merekultuuriaasta annab selleks võimaluse. Pop-up kool Meresõber ootab kõiki huvilisi veel sel ja järgmisel nädalal Pärnus. Suvel jõutakse ka Tallinna, Tartusse, Haapsalusse, Kuressaarde ning Lohusallu. | Erki Laur: purjetamine on üks harmoonilisemaid tegevusi, mida inimene võib kogeda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laur oli 24-aastane, kui esimest korda purjekale astus. "See oli kohe minu enda väike rannakatamaraan, millega sai matkata. Selle ostmisega kaasnes 15-minutiline õpetus Tallinna lahel, kuidas purjekas üleüldse sõidab," selgitas Laur, kes juba järgmisel päeval sõitis Laur Haapsalust Hiiumaale ning sellest hetkest saati on ta tänase päevani järjepidevalt purjetanud.
"Purjetamine on üks kõige harmoonilisemaid tegevusi, mida inimene võib kogeda," selgitas Laur.
Näitleja lisas, et merel veedetud aeg on üks tema kõike väärtuslikumaid aegu. "Need hetked, kus ma olen otsinud seda harmooniat tuule ja purje, lainete ja laevakere vahel, need ongi minu elu ühed kõige harmoonilisemad hetked," ütles ta.
Proovi purjetamine sel suvel ka omal nahal järgi. Merekultuuriaasta annab selleks võimaluse. Pop-up kool Meresõber ootab kõiki huvilisi veel sel ja järgmisel nädalal Pärnus. Suvel jõutakse ka Tallinna, Tartusse, Haapsalusse, Kuressaarde ning Lohusallu.
### Response:
Erki Laur: purjetamine on üks harmoonilisemaid tegevusi, mida inimene võib kogeda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud nädalal sõltumatu testilabori poolt läbi viidud testi käigus kontrolliti väljaku täitekihi ja täitekummi paksust ja ühtlast paiknemist, aluskatte elastkihti, vee läbilaskvust, kunstmurukatte materjalide sertifikaate ning võeti proov nii kummikattest, liivakihist kui ka kunstmurust.
Lisaks kontrolliti väljaku omadusi – palli veeremist erinevates väljaku osades ja erinevates suundades, palli põrkamist nii otse kui ka nurga all, milleks oli testijatel spetsiaalne tehnikaga ühendatud pall, ning katte haakuvust, mida kontrolliti spetsiaalse saapaga.
"Kahe tärni litsents väljastatakse üheks aastaks. Vahepeal tuleb meil aga suurt rõhku panna hooldusele, et katte väga hea tase säiliks," lausus Eesti Jalgpalli Liidu infrastruktuuri juht Targo Kaldoja.
FIFA kahe tärni sertifikaadi saanud kunstmurukattel võib mängida kõiki rahvusvahelisi kohtumisi, milleks peab lisaks olema vastav tribüün: alla 1500 istekohaga tribüüni puhul võib pidada noorte ja naiste valiksarja mänge, 1500-kohalise tribüüni puhul ka U21 valikmänge ja klubide eurosarja kohtumisi ning alates 4500 isekohast ka meeste A-koondise valikkohtumisi. FIFA kahe tärni sertifikaati peab omama ka kunstmuruväljak, mis on terve hooaja vältel koduks Premium liiga klubile. | Kolm Eesti kunstmuruväljakut läbis FIFA testi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud nädalal sõltumatu testilabori poolt läbi viidud testi käigus kontrolliti väljaku täitekihi ja täitekummi paksust ja ühtlast paiknemist, aluskatte elastkihti, vee läbilaskvust, kunstmurukatte materjalide sertifikaate ning võeti proov nii kummikattest, liivakihist kui ka kunstmurust.
Lisaks kontrolliti väljaku omadusi – palli veeremist erinevates väljaku osades ja erinevates suundades, palli põrkamist nii otse kui ka nurga all, milleks oli testijatel spetsiaalne tehnikaga ühendatud pall, ning katte haakuvust, mida kontrolliti spetsiaalse saapaga.
"Kahe tärni litsents väljastatakse üheks aastaks. Vahepeal tuleb meil aga suurt rõhku panna hooldusele, et katte väga hea tase säiliks," lausus Eesti Jalgpalli Liidu infrastruktuuri juht Targo Kaldoja.
FIFA kahe tärni sertifikaadi saanud kunstmurukattel võib mängida kõiki rahvusvahelisi kohtumisi, milleks peab lisaks olema vastav tribüün: alla 1500 istekohaga tribüüni puhul võib pidada noorte ja naiste valiksarja mänge, 1500-kohalise tribüüni puhul ka U21 valikmänge ja klubide eurosarja kohtumisi ning alates 4500 isekohast ka meeste A-koondise valikkohtumisi. FIFA kahe tärni sertifikaati peab omama ka kunstmuruväljak, mis on terve hooaja vältel koduks Premium liiga klubile.
### Response:
Kolm Eesti kunstmuruväljakut läbis FIFA testi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me ei saa kaotada Eesti kodanikke vaid seetõttu, et inimesed peavad teise kodakondsuse võimaluse tekkel loobuma Eesti kodakondsusest. Maailm muutub kiiresti ja soovides ajaga kaasas käia, peame Eesti kodanikke toetama ka väljaspool Eestit. Ei ole normaalne, et sünnijärgne eestlane peab loobuma oma kodakondsusest kui soovib olla ka näiteks Kanada kodanik. Samuti kui eestlane saab Ameerika Ühendriikides lapse, ei peaks sellelt lapselt Eesti riik kodakondsust ära võtma," ütles Pevkur.
Pevkuri sõnul on seadusega võimalik selgelt reguleerida topeltkodakondsuse piirid. "Välistada saab naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanud ning määratleda loeteluga riigid, kelle kodakondsust sama-aegselt Eesti kodakondsusega ei saa omada. Oluline on see, et me ei hirmutaks sünnijärgseid eestlasi riskiga kaotada Eesti kodakondsus," lisas Pevkur.
Ligi: mänglevalt pakutakse otsustusõigust Eestis inimestele, kes ei jaga meie põhiväärtusi
Reformierakonna aseesimees, haridusminister Jürgen Ligi ütles, et Kallase üleskutse topeltkodakondust seadustama asuda on tehtud kampaania korras ja lühiajalisel eesmärgil.
"Kole mänglevalt pakutakse otsustusõigust Eestis inimestele, kes ei jaga meie põhiväärtusi," kommenteeris Ligi.
"Selliseid on parlamendis juba liiga palju, mitte ei tule neist uutele uksi avada," ütles Ligi viidates riigikogus toimunud hääletusele, millega võeti vastu avaldus juuniküüditamise kohta. Seal nimelt jättis avalduse poolt hääletama seitse venekeelset keskerakondlast.
"Topeltkodakondsus kõlab selles kontekstis nagu topeltmoraal, eriti kui see tõstatatakse kampaania pärast, väga lühiajalisel eesmärgil, ehkki ta sisu on tuhandeaastane," ütles Ligi.
"Kaalumist väärib topeltkodakondsus sünnijärgsete kodanike jaoks, et neil poleks sundi päritolu ja elusaatusega saadu vahel valida, aga kellegi poliitilist kaupa ei tohi sellest saada. Meid on liiga vähe ja kui juurde kipub pigem võõraid tulema, on otsustusõiguse kaitsmine oma riigis seda kriitilisem vajadus," leidis Ligi.
Kallas: naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanutele topeltkodakondsuse andmist võiks kaaluda
Siim Kallas, kes on ka Reformierakonna auesimees, kutsus hiljuti üles riigikogu topeltkodakondsust seadustama. Täna ütles Kallas ERR-i uudisteportaalile, et naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanutele topeltkodakondsuse andmist võiks ikkagi kaaluda.
Kallas saatis täna õiguskantslerile ning riigikogu parlamendierakondade fraktsioonidele pöördumise, milles palub hinnata kodakondsusseaduse põhiseaduspärasust.
"Eesti põhiseadus ütleb üheselt, et kelleltki ei tohi sünniga omandatud kodakondsust ära võtta. Samas on kehtivas kodakondsusseaduses sätted, mis ei luba Eesti kodanikul olla muu riigi kodanik ning sunnivad 18-aastaseks saamisel loobuma, kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest," ütles Kallas.
"Tänapäevases maailmas, kus üha enam lapsi sünnib peredesse, mille üks vanem omab näiteks Eesti kodakondsust ning teine mõne muu riigi oma või sünnivad ühe pere lapsed eri kodakondsuspõhimõtteid rakendavates riikides, tähendab see ka üha suurenevat topeltkodakondsusega laste hulka. Mõistagi puudutab see ka üha suuremat hulka inimesi, kellel on samaaegselt Eesti kodakondsusega ka mõne teise riigi kodakondsus," lisas Siim Kallas.
"Usun, et meie riik kasvab, kui kasvab lojaalsete kodanike arv. Me ei tohiks teha leevendusi keele- ja lojaalsusnõude küsimustes, kuid peaksime hindama oma kodakondsuspoliitika põhiseaduspärasust muutuvas ja avatud maailmas," lõpetas Kallas. | Pevkur ei toeta naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanutele topeltkodakondsuse andmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me ei saa kaotada Eesti kodanikke vaid seetõttu, et inimesed peavad teise kodakondsuse võimaluse tekkel loobuma Eesti kodakondsusest. Maailm muutub kiiresti ja soovides ajaga kaasas käia, peame Eesti kodanikke toetama ka väljaspool Eestit. Ei ole normaalne, et sünnijärgne eestlane peab loobuma oma kodakondsusest kui soovib olla ka näiteks Kanada kodanik. Samuti kui eestlane saab Ameerika Ühendriikides lapse, ei peaks sellelt lapselt Eesti riik kodakondsust ära võtma," ütles Pevkur.
Pevkuri sõnul on seadusega võimalik selgelt reguleerida topeltkodakondsuse piirid. "Välistada saab naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanud ning määratleda loeteluga riigid, kelle kodakondsust sama-aegselt Eesti kodakondsusega ei saa omada. Oluline on see, et me ei hirmutaks sünnijärgseid eestlasi riskiga kaotada Eesti kodakondsus," lisas Pevkur.
Ligi: mänglevalt pakutakse otsustusõigust Eestis inimestele, kes ei jaga meie põhiväärtusi
Reformierakonna aseesimees, haridusminister Jürgen Ligi ütles, et Kallase üleskutse topeltkodakondust seadustama asuda on tehtud kampaania korras ja lühiajalisel eesmärgil.
"Kole mänglevalt pakutakse otsustusõigust Eestis inimestele, kes ei jaga meie põhiväärtusi," kommenteeris Ligi.
"Selliseid on parlamendis juba liiga palju, mitte ei tule neist uutele uksi avada," ütles Ligi viidates riigikogus toimunud hääletusele, millega võeti vastu avaldus juuniküüditamise kohta. Seal nimelt jättis avalduse poolt hääletama seitse venekeelset keskerakondlast.
"Topeltkodakondsus kõlab selles kontekstis nagu topeltmoraal, eriti kui see tõstatatakse kampaania pärast, väga lühiajalisel eesmärgil, ehkki ta sisu on tuhandeaastane," ütles Ligi.
"Kaalumist väärib topeltkodakondsus sünnijärgsete kodanike jaoks, et neil poleks sundi päritolu ja elusaatusega saadu vahel valida, aga kellegi poliitilist kaupa ei tohi sellest saada. Meid on liiga vähe ja kui juurde kipub pigem võõraid tulema, on otsustusõiguse kaitsmine oma riigis seda kriitilisem vajadus," leidis Ligi.
Kallas: naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanutele topeltkodakondsuse andmist võiks kaaluda
Siim Kallas, kes on ka Reformierakonna auesimees, kutsus hiljuti üles riigikogu topeltkodakondsust seadustama. Täna ütles Kallas ERR-i uudisteportaalile, et naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanutele topeltkodakondsuse andmist võiks ikkagi kaaluda.
Kallas saatis täna õiguskantslerile ning riigikogu parlamendierakondade fraktsioonidele pöördumise, milles palub hinnata kodakondsusseaduse põhiseaduspärasust.
"Eesti põhiseadus ütleb üheselt, et kelleltki ei tohi sünniga omandatud kodakondsust ära võtta. Samas on kehtivas kodakondsusseaduses sätted, mis ei luba Eesti kodanikul olla muu riigi kodanik ning sunnivad 18-aastaseks saamisel loobuma, kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest," ütles Kallas.
"Tänapäevases maailmas, kus üha enam lapsi sünnib peredesse, mille üks vanem omab näiteks Eesti kodakondsust ning teine mõne muu riigi oma või sünnivad ühe pere lapsed eri kodakondsuspõhimõtteid rakendavates riikides, tähendab see ka üha suurenevat topeltkodakondsusega laste hulka. Mõistagi puudutab see ka üha suuremat hulka inimesi, kellel on samaaegselt Eesti kodakondsusega ka mõne teise riigi kodakondsus," lisas Siim Kallas.
"Usun, et meie riik kasvab, kui kasvab lojaalsete kodanike arv. Me ei tohiks teha leevendusi keele- ja lojaalsusnõude küsimustes, kuid peaksime hindama oma kodakondsuspoliitika põhiseaduspärasust muutuvas ja avatud maailmas," lõpetas Kallas.
### Response:
Pevkur ei toeta naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanutele topeltkodakondsuse andmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nagu varasematelgi kordadel, saavad meeste olümpiaturniiril osaleda valdavalt kuni 23-aastased mängijad, kellele võib lisaks kutsuda valikusse ka mõned vanemad mehed.
Hetkel 34-aastane Ibrahimovic võistleb praegu Rootsi koondisega EM-finaalturniiril, kus avamängus tehti Iirimaaga 1:1 viik. "Zlatan on öelnud, et ootab otsusega Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri lõpuni," sõnas Rootsi olümpiakoondise peatreener Hakan Ericson. "Ma tahan hoida kas või ukse natukenegi paokil, kuniks see võimalus eksisteerib, sest Zlatani kaasamine oleks fantastiline."
Ibrahimovic on varasemalt väljendanud Rio mängudel osalemise suhtes huvi. "Kui see šanss tekib, siis võin ma Rootsit 2016. aasta olümpial esindada," sõnas Ibrahimovic 2014. aasta sügisel ajalehele Aftonbladet. "Ma olen kunagi sel turniiril osalenud. Ma ei tea, kas olen siis saadaval - aga kui olen, siis jah!"
Rootsi koondis on loositud Rio mängudeks B-alagruppi, kus tuleb kohtuda Kolumbia, Nigeeria ja Jaapaniga. Edasi veerandfinaali pääseb kaks paremat.
Eelmise olümpiakulla Londonis võitis Mehhiko, kes alistas finaalis Brasiilia koondise 2:1. | Zlatan Ibrahimovic lisati Rio olümpiakoondise eelnimekirja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nagu varasematelgi kordadel, saavad meeste olümpiaturniiril osaleda valdavalt kuni 23-aastased mängijad, kellele võib lisaks kutsuda valikusse ka mõned vanemad mehed.
Hetkel 34-aastane Ibrahimovic võistleb praegu Rootsi koondisega EM-finaalturniiril, kus avamängus tehti Iirimaaga 1:1 viik. "Zlatan on öelnud, et ootab otsusega Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri lõpuni," sõnas Rootsi olümpiakoondise peatreener Hakan Ericson. "Ma tahan hoida kas või ukse natukenegi paokil, kuniks see võimalus eksisteerib, sest Zlatani kaasamine oleks fantastiline."
Ibrahimovic on varasemalt väljendanud Rio mängudel osalemise suhtes huvi. "Kui see šanss tekib, siis võin ma Rootsit 2016. aasta olümpial esindada," sõnas Ibrahimovic 2014. aasta sügisel ajalehele Aftonbladet. "Ma olen kunagi sel turniiril osalenud. Ma ei tea, kas olen siis saadaval - aga kui olen, siis jah!"
Rootsi koondis on loositud Rio mängudeks B-alagruppi, kus tuleb kohtuda Kolumbia, Nigeeria ja Jaapaniga. Edasi veerandfinaali pääseb kaks paremat.
Eelmise olümpiakulla Londonis võitis Mehhiko, kes alistas finaalis Brasiilia koondise 2:1.
### Response:
Zlatan Ibrahimovic lisati Rio olümpiakoondise eelnimekirja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Atria on juba kogu tootmistegevuse tänaseks koondanud Valka, ühte tootmiskompleksi.
"Ostjate näol on tegemist tublide Eesti asja ajavate ettevõtjatega, kelle käest saame tulevikus vajaduse tekkides eestimaist sealiha sisse osta," märkis Atria juht Olle Horm.
Atria jätkab Vastse-Kuuste kaubamärgi all tootmist Valgamaal asuvas tehases.
Ühistu Eesti Lihatööstuse loonud kümme farmerit ostsid endale lihatööstuse, mis on esimene taasiseseisvumise järgne ühistuline lihatööstus. Liikmete farmides kasvab aastas 125 000 siga. | Atria müüs Vastse-Kuuste lihatööstuse tulundusühistule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Atria on juba kogu tootmistegevuse tänaseks koondanud Valka, ühte tootmiskompleksi.
"Ostjate näol on tegemist tublide Eesti asja ajavate ettevõtjatega, kelle käest saame tulevikus vajaduse tekkides eestimaist sealiha sisse osta," märkis Atria juht Olle Horm.
Atria jätkab Vastse-Kuuste kaubamärgi all tootmist Valgamaal asuvas tehases.
Ühistu Eesti Lihatööstuse loonud kümme farmerit ostsid endale lihatööstuse, mis on esimene taasiseseisvumise järgne ühistuline lihatööstus. Liikmete farmides kasvab aastas 125 000 siga.
### Response:
Atria müüs Vastse-Kuuste lihatööstuse tulundusühistule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me ei saa sulgeda silmi teiste riikide toetajate absoluutselt provokatiivse tegevuse ees," sõnas Lavrov Reutersi teatel.
"Arvatavasti olete juba näinud pööraseid telekaadreid, kus Vene lipul trambitakse ning kus Venemaa juhtide ja Vene sportlaste juhtkujude aadressil karjutakse solvanguid," lisas ta.
Samuti kritiseeris Lavrov Interfaxi teatel eilset Venemaa fännide vahistamist Prantsusmaal, öeldes, et Prantsusmaa võimud ei teavitanud juhtunust Vene diplomaate, ehkki rahvusvahelised seadused neid selleks kohustavad.
Venemaa spordiminister Vitali Mutko ütles täna hommikul, et ta ei saa välistada oma kaasmaalastest fännide edasist vägivallatsemist, sest neid provotseeritakse alatasa.
Seniste rahutuste korraldamise eest määras Euroopa jalgpalliliit UEFA Venemaale tingimisi diskvalifitseerimise ja 150 000 eurot trahvi. | Lavrov: Inglismaa fännide provokatsioone ei saa ignoreerida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me ei saa sulgeda silmi teiste riikide toetajate absoluutselt provokatiivse tegevuse ees," sõnas Lavrov Reutersi teatel.
"Arvatavasti olete juba näinud pööraseid telekaadreid, kus Vene lipul trambitakse ning kus Venemaa juhtide ja Vene sportlaste juhtkujude aadressil karjutakse solvanguid," lisas ta.
Samuti kritiseeris Lavrov Interfaxi teatel eilset Venemaa fännide vahistamist Prantsusmaal, öeldes, et Prantsusmaa võimud ei teavitanud juhtunust Vene diplomaate, ehkki rahvusvahelised seadused neid selleks kohustavad.
Venemaa spordiminister Vitali Mutko ütles täna hommikul, et ta ei saa välistada oma kaasmaalastest fännide edasist vägivallatsemist, sest neid provotseeritakse alatasa.
Seniste rahutuste korraldamise eest määras Euroopa jalgpalliliit UEFA Venemaale tingimisi diskvalifitseerimise ja 150 000 eurot trahvi.
### Response:
Lavrov: Inglismaa fännide provokatsioone ei saa ignoreerida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Järeldused põhinevad enam kui kümne aasta vältel soomlaste eestvedamisel orbiidile lennutatud polaarsatelliidi NPP kogutud andmetel, mille kalibreerimiseks kasutati ligikaudu 30 000 maapealset mõõtmist.
Reostuse ulatus on seotud suuresti riikide majandusliku arenguga. Euroopas ja Põhja-Ameerikas näeb täiesti pimedat öötaevast vaid üks protsent elanikkonnast. Palja silmaga Linnutee nägemiseks peavad tulemuste kohaselt kõige pikema väljasõidu tegema aga Kairo elanikud. Märkimisväärset reostust võib näha ka Belgia, Hollandi ja Saksamaa piirialadel, Itaalia põhjaosas Po orus ning Ameerika Ühendriikide idarannikul. Eredaim on Singapuri, Kuveidi ja Katari taevas. Neist esimeses ei pruugi öösel ringi liikudes värvitaju kehva valgustatuse tõttu üldse kaduda.
Uuendatud atlase taga olev töörühm eesotsas Fabio Falchiga Itaalias asuva valgusreostuse teaduse ja tehnoloogia instituudist märgivad, et reostus on laienenud järk-järguliselt, Põhja-Ameerikas ja Euroopas keskmiselt kuus protsenti aastas Kuigi probleemi süvenemist võib olla seeläbi raske jooksvalt tajuda, on vahe 15 aasta eest avaldatud atlase esimese versiooniga märkimisväärne.
Asjatust taeva valgustamisest pole pääsenud ka Eesti. Linnutee pole oma täies hiilguses nähtav 83,9 protsendi eestlaste jaoks. Keskkonnas, kus saab öösel hakkama ka ainult kolvikesi kasutades, elab umbes kolmandik rahvastikust. Laiemas plaanis on aga Eesti taevas võrreldes Lääne- ja Kesk-Euroopaga rahvastiku asustustihedusest lähtuvalt suhteliselt puhas. Näiteks pole võmialik Linnuteed näha viiendikul territooriumist. Piirkond, kus kepikesi kasutama ei pea, moodustab riigi pindalast vaid 0,3 protsenti.
Falchi et al./Science Advances
Töörühm nendib ajakirjas Science Advances ilmunud uurimuses, et valgusreostuse piiramisel poleks kasu ka LED lampidest. Viimase näitlikustamises mudeldasid teadlased olukorda, kus maailmas vahetataks kõik tänapäeval kasutuses olevad naatriumlambid valget valgust kiirgavat energiatõhusamate valgust kiirgavate dioodide vastu. Sammu tulemusena kasvaks valgusreostus kaks kuni kolm korda, kuna Maa atmosfääris hajub väiksema lainepikkusega ehk sinakam valgus rohkem kui punakamad toonid.
Falchi nentis seejuures, et inimsilm on sinise valguse suhtes tundlikum, mis võib omakorda mõjutada inimeste füsioloogiat, millele on nüüdisaegne valgusküllasem öine keskkond jätnud niigi oma jälje. ''Me pöörame küll tähelepanu energiatõhususe parandamisele, mille juures kujutavad LED valgustid tõepoolest head lahendust, kuid ei arvesta seejuures sellega, mis on selle teisesed mõjud,'' nentis Falchi. Näiteks pärsib sinakam valgus melatoniini tootmist, mis raskendab omakorda uinumist, mida võib tunnistada pea igaüks õhtul arvuti- või telefoniekraani jälginud inimene.
Valgusreostust ei vähendaks ka sirgjooneline gaaslahenduslampide LED valgustitega asendamine. Falchi et al./Science Advances
Ent valgusreostus jätab oma jälje ka ökosüsteemile laiemalt. Muu hulgas täheldatud, et kõrghoonetest immitsev valgus ajab segadusse rändlinde, mil rannikul asuvatest linnadest lähtuv valgus häirib merikilpkonnade rännet. Teised uuringud on viidanud, et tehisvalgus häirib jaaniusside paaritumist ja zooplanktoni toiduotsinguid, millest viimane võib viia omakorda veeõitsenguteni.
Samal ajal on ülevaateuuringutes juhitud tähelepanu linnade tänavavalguste kitsaskohtadele, mis moodustab nende elektriarvest keskmiselt 40 protsenti. Jättes kõrvale inimtühjade tänavate valgustamisega seonduvad probleemid, kiirgub ligikaudu pool valgusest taevasse ehk ei täida tegelikult oma eesmärki.
Uuri interaktiivset atlast siit. | Tehisvalgusest saastunud taeva all elab suurem osa eestlasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Järeldused põhinevad enam kui kümne aasta vältel soomlaste eestvedamisel orbiidile lennutatud polaarsatelliidi NPP kogutud andmetel, mille kalibreerimiseks kasutati ligikaudu 30 000 maapealset mõõtmist.
Reostuse ulatus on seotud suuresti riikide majandusliku arenguga. Euroopas ja Põhja-Ameerikas näeb täiesti pimedat öötaevast vaid üks protsent elanikkonnast. Palja silmaga Linnutee nägemiseks peavad tulemuste kohaselt kõige pikema väljasõidu tegema aga Kairo elanikud. Märkimisväärset reostust võib näha ka Belgia, Hollandi ja Saksamaa piirialadel, Itaalia põhjaosas Po orus ning Ameerika Ühendriikide idarannikul. Eredaim on Singapuri, Kuveidi ja Katari taevas. Neist esimeses ei pruugi öösel ringi liikudes värvitaju kehva valgustatuse tõttu üldse kaduda.
Uuendatud atlase taga olev töörühm eesotsas Fabio Falchiga Itaalias asuva valgusreostuse teaduse ja tehnoloogia instituudist märgivad, et reostus on laienenud järk-järguliselt, Põhja-Ameerikas ja Euroopas keskmiselt kuus protsenti aastas Kuigi probleemi süvenemist võib olla seeläbi raske jooksvalt tajuda, on vahe 15 aasta eest avaldatud atlase esimese versiooniga märkimisväärne.
Asjatust taeva valgustamisest pole pääsenud ka Eesti. Linnutee pole oma täies hiilguses nähtav 83,9 protsendi eestlaste jaoks. Keskkonnas, kus saab öösel hakkama ka ainult kolvikesi kasutades, elab umbes kolmandik rahvastikust. Laiemas plaanis on aga Eesti taevas võrreldes Lääne- ja Kesk-Euroopaga rahvastiku asustustihedusest lähtuvalt suhteliselt puhas. Näiteks pole võmialik Linnuteed näha viiendikul territooriumist. Piirkond, kus kepikesi kasutama ei pea, moodustab riigi pindalast vaid 0,3 protsenti.
Falchi et al./Science Advances
Töörühm nendib ajakirjas Science Advances ilmunud uurimuses, et valgusreostuse piiramisel poleks kasu ka LED lampidest. Viimase näitlikustamises mudeldasid teadlased olukorda, kus maailmas vahetataks kõik tänapäeval kasutuses olevad naatriumlambid valget valgust kiirgavat energiatõhusamate valgust kiirgavate dioodide vastu. Sammu tulemusena kasvaks valgusreostus kaks kuni kolm korda, kuna Maa atmosfääris hajub väiksema lainepikkusega ehk sinakam valgus rohkem kui punakamad toonid.
Falchi nentis seejuures, et inimsilm on sinise valguse suhtes tundlikum, mis võib omakorda mõjutada inimeste füsioloogiat, millele on nüüdisaegne valgusküllasem öine keskkond jätnud niigi oma jälje. ''Me pöörame küll tähelepanu energiatõhususe parandamisele, mille juures kujutavad LED valgustid tõepoolest head lahendust, kuid ei arvesta seejuures sellega, mis on selle teisesed mõjud,'' nentis Falchi. Näiteks pärsib sinakam valgus melatoniini tootmist, mis raskendab omakorda uinumist, mida võib tunnistada pea igaüks õhtul arvuti- või telefoniekraani jälginud inimene.
Valgusreostust ei vähendaks ka sirgjooneline gaaslahenduslampide LED valgustitega asendamine. Falchi et al./Science Advances
Ent valgusreostus jätab oma jälje ka ökosüsteemile laiemalt. Muu hulgas täheldatud, et kõrghoonetest immitsev valgus ajab segadusse rändlinde, mil rannikul asuvatest linnadest lähtuv valgus häirib merikilpkonnade rännet. Teised uuringud on viidanud, et tehisvalgus häirib jaaniusside paaritumist ja zooplanktoni toiduotsinguid, millest viimane võib viia omakorda veeõitsenguteni.
Samal ajal on ülevaateuuringutes juhitud tähelepanu linnade tänavavalguste kitsaskohtadele, mis moodustab nende elektriarvest keskmiselt 40 protsenti. Jättes kõrvale inimtühjade tänavate valgustamisega seonduvad probleemid, kiirgub ligikaudu pool valgusest taevasse ehk ei täida tegelikult oma eesmärki.
Uuri interaktiivset atlast siit.
### Response:
Tehisvalgusest saastunud taeva all elab suurem osa eestlasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma päris täpselt ei tea, kas meeskond on mind juba üheksa Tour de France´il startiva ratturi hulka arvanud või olen ma esialgu pikemas nimekirjas, millest lõplik valik tehakse," rääkis Kangert enne äralendu Delfile.
"Niipalju tean, et Nibali Touril stardib ja Fabio Aru eeldatav liidriroll on sellega küsimärgi all. Dauphine velotuur näitas, et ega tal mägedes eriliselt head minekut polnud, etapivõidu sai ta allamäge rünnates. Nibali oli Giro d`Italia lõpus aga võimas ja võimalik, et Touriks väga hästi valmis," hindas Kangert olukorda.
Muide, Aru koos abimeestega on hoopis teises kohas kõrgmägede laagris, kui Nibali oma abilistega. "Selge see, et nad (Aru ja Nibali) suured sõbrad ei ole, aga tavaliselt on meeskond ikkagi ühiselt suurtuurideks valmistunud. Sel korral käitutakse miskipärast teisiti," annab Kangert aimu Astana sisepingetest.
Tour de France´i eelsesse laagrisse minek tähendab ühtlasi seda, et Kangert ei tee kaasa maanteesõidu Eesti meistrivõistlustel. | Astana meeskond soovib Tour de France'il näha nii Nibalit kui Kangertit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma päris täpselt ei tea, kas meeskond on mind juba üheksa Tour de France´il startiva ratturi hulka arvanud või olen ma esialgu pikemas nimekirjas, millest lõplik valik tehakse," rääkis Kangert enne äralendu Delfile.
"Niipalju tean, et Nibali Touril stardib ja Fabio Aru eeldatav liidriroll on sellega küsimärgi all. Dauphine velotuur näitas, et ega tal mägedes eriliselt head minekut polnud, etapivõidu sai ta allamäge rünnates. Nibali oli Giro d`Italia lõpus aga võimas ja võimalik, et Touriks väga hästi valmis," hindas Kangert olukorda.
Muide, Aru koos abimeestega on hoopis teises kohas kõrgmägede laagris, kui Nibali oma abilistega. "Selge see, et nad (Aru ja Nibali) suured sõbrad ei ole, aga tavaliselt on meeskond ikkagi ühiselt suurtuurideks valmistunud. Sel korral käitutakse miskipärast teisiti," annab Kangert aimu Astana sisepingetest.
Tour de France´i eelsesse laagrisse minek tähendab ühtlasi seda, et Kangert ei tee kaasa maanteesõidu Eesti meistrivõistlustel.
### Response:
Astana meeskond soovib Tour de France'il näha nii Nibalit kui Kangertit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui Euroopa Liidu 28 liikmesriigi keskmiseks eratarbimise tasemeks arvestada 100 protsenti, siis Eesti elanike tarbimine jäi selles võrdluses 69 protsendi tasemele.
Eestist taha poole jäävad Läti (66 protsenti keskmisest), Ungari (62 protsenti keskmisest), Horvaatia (58 protsenti keskmisest), Rumeenia (58 protsenti keskmisest) ja Bulgaaria (51 protsenti keskmisest).
Leedu on tegeliku individuaalse tarbimise tasemelt Euroopa Liidu 16. riik, mille elanike keskmine ostujõud on 82 protsenti keskmisest. Kohe Leedu ees on Portugal 83 protsendiga EL-i keskmisest, Leedule järgnevad Kreeka ja Malta (mõlemad 81 protsenti keskmisest), Slovakkia (77 protsenti keskmisest), Tšehhi ( 76 protsenti keskmisest), Poola ja Sloveenia (mõlemad 74 protsenti keskmisest).
Kõige kõrgem tarbimise tase on Luksemburgis, kus see ulatus eelmisel aastal 137 protsendini EL-i keskmisest, talle järgnevad Saksamaa 124 ja Austria 119 protsendiga.
Eesti elanike ostujõudu arvestava tegelik individuaalne tarbimine on viimase nelja aasta jooksul EL-i keskmisega võrreldes siiski tõusnud: aastal 2012 oli see 65 protsenti, 2013. aastal 67 protsenti, 2014. aastal 68 protsenti ja 2015. aastal 60 protsenti EL-i keskmisest.
Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKP) ühe elaniku kohta on Eurostati andmetel 74 protsenti EL keskmisest. See näitaja on võrdne Leeduga, meist tahapoole jäävad seitse riiki - Bulgaaria (46 protsenti keskmisest), Rumeenia (57 protsenti keskmisest), Horvaatia (58 protsenti keskmisest), Läti (64 protsenti keskmisest), Ungari (68 protsenti keskmisest), Poola (69 protsenti keskmisest), Kreeka (71 protsenti keskmisest).
2014. aastal oli Eesti SKP ühe elaniku kohta 76 protsenti Euroopa Liidu keskmisest.
Eurotsooni keskmine eratarbimise tase oli eelmisel aastal 105 protsenti EL keskmisest ja SKP ühe elaniku kohta oli 106 protsenti EL-i keskmisest. | Eurostat: Eesti on elanike ostujõult EL viimase kuue seas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Euroopa Liidu 28 liikmesriigi keskmiseks eratarbimise tasemeks arvestada 100 protsenti, siis Eesti elanike tarbimine jäi selles võrdluses 69 protsendi tasemele.
Eestist taha poole jäävad Läti (66 protsenti keskmisest), Ungari (62 protsenti keskmisest), Horvaatia (58 protsenti keskmisest), Rumeenia (58 protsenti keskmisest) ja Bulgaaria (51 protsenti keskmisest).
Leedu on tegeliku individuaalse tarbimise tasemelt Euroopa Liidu 16. riik, mille elanike keskmine ostujõud on 82 protsenti keskmisest. Kohe Leedu ees on Portugal 83 protsendiga EL-i keskmisest, Leedule järgnevad Kreeka ja Malta (mõlemad 81 protsenti keskmisest), Slovakkia (77 protsenti keskmisest), Tšehhi ( 76 protsenti keskmisest), Poola ja Sloveenia (mõlemad 74 protsenti keskmisest).
Kõige kõrgem tarbimise tase on Luksemburgis, kus see ulatus eelmisel aastal 137 protsendini EL-i keskmisest, talle järgnevad Saksamaa 124 ja Austria 119 protsendiga.
Eesti elanike ostujõudu arvestava tegelik individuaalne tarbimine on viimase nelja aasta jooksul EL-i keskmisega võrreldes siiski tõusnud: aastal 2012 oli see 65 protsenti, 2013. aastal 67 protsenti, 2014. aastal 68 protsenti ja 2015. aastal 60 protsenti EL-i keskmisest.
Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKP) ühe elaniku kohta on Eurostati andmetel 74 protsenti EL keskmisest. See näitaja on võrdne Leeduga, meist tahapoole jäävad seitse riiki - Bulgaaria (46 protsenti keskmisest), Rumeenia (57 protsenti keskmisest), Horvaatia (58 protsenti keskmisest), Läti (64 protsenti keskmisest), Ungari (68 protsenti keskmisest), Poola (69 protsenti keskmisest), Kreeka (71 protsenti keskmisest).
2014. aastal oli Eesti SKP ühe elaniku kohta 76 protsenti Euroopa Liidu keskmisest.
Eurotsooni keskmine eratarbimise tase oli eelmisel aastal 105 protsenti EL keskmisest ja SKP ühe elaniku kohta oli 106 protsenti EL-i keskmisest.
### Response:
Eurostat: Eesti on elanike ostujõult EL viimase kuue seas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaitseministeeriumi meditsiiniosakonna juht, kindralmajor Andri Verba selgitas, et eilse seisuga on Ukraina relvajõududes olnud ATO-ga seotud inimkaotusi 8130, kelle seas on langenuid 2491. maikuus langes 29 sõdurit, vahendasid Unian ja Ukraina kaitseministeerium.
Käesoleval aastal on kaitseministeeriumi haldusalas olevates raviasutustes saanud arstiabi 42 400 sõdurit.
Alates 2014. aastast on välismaal ravitud 203 sõdurit. Kolm sõdurit on välismaal saadud ravi ajal ka surnud. Hetkel on välismaistes asutustes ravil 15 Ukraina sõdurit ning mainitud raviasutused asuvad Eestis, Saksamaal, Leedus, Lätis, Iisraelis ja Poolas.
Käesoleval kuul on Donbassis langenud 5 Ukraina sõdurit, 75 valitsusväelast on saanud haavata. Eelnenud ööpäeval tulistasid Kremli-meelsed võitlejad valitsusvägede positsioone 40 korral ning selle tagajärjel sai haavata 6 sõdurit. Möödunud ööpäeval registreeriti 58 tulistamisjuhtumit, langes 2 ja sai haavata 7 Ukraina sõdurit.
SNBO: vastane tulistab sihikindlamalt ja Venemaalt saabunud moodsa tehnikaga
Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu (SNBO) eesistuja Oleksandr Turtšõnov rääkis eile, et Venemaa tarnib oma Donbassis tegutsevatele võitlejatele üha rohkem moodsat tehnikat, mis võimaldab viimastel näiteks senisest täpsemalt raskerelvade tuld juhtida.
Eriti tähelepanuväärne olevat see, kuidas kevadest saadik on hakatud kasutama mehitamata lennumasinaid ehk droone. Kusjuures Turtšõnovi sõnul lastakse neid lendu nii okupeeritud territooriumilt kui ka otse Venemaa piiridest. Lisaks luuramisele, sidele ja tule juhtimisele saab mõnede droonide abil ka Ukraina relvajõudude positsioone pommitada.
Lisaks raskerelvastusele teevad Ukraina poolele muret ka vastase üha professionaalsemad snaipriüksused, mis on Turtšõnovi kinnitusel moodustatud Vene erivägede kaadrisõjaväelastest.
Kõik see on kaasa toonud selle, et möödunud mai oli Ukraina vägede jaoks viimase aasta kõige ohvriterohkem kuu - ligi 30 langenut ja ligi 100 haavatut.
"Põhjuseks on okupatsioonivägede demonstratiivne agressiivsus, süsteemsus ja põhjalikult ette valmistatud provokatsioonid. Hetkel pole küll veel tulistamisjuhtumite arvu suurt kasvu - keskmiselt on endiselt 30-50 juhtumit ööpäevas. Kuid kardinaalselt on muutunud see, kuidas okupandid tulistavad: kui veel 2016. aasta alguses oli see sageli kaootiline, juhuslikus suunas, siis aprilli lõpust alates tulistatakse meie positsioone eesmärgipäraselt ja kasutades suure kaliibiriga miinipildujaid, suurtükke ja raketisüsteeme, mis on Misnki leppega keelatud," rääkis Turtšõnov.
Olukord Kagu-Ukrainas 15. juuni seisuga. Suuremas formaadis kaarti saab vaadata SIIT. | Kiiev: Donbassi konfliktis on langenud 2491 Ukraina sõdurit, vastasel on üha moodsam sõjatehnika | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaitseministeeriumi meditsiiniosakonna juht, kindralmajor Andri Verba selgitas, et eilse seisuga on Ukraina relvajõududes olnud ATO-ga seotud inimkaotusi 8130, kelle seas on langenuid 2491. maikuus langes 29 sõdurit, vahendasid Unian ja Ukraina kaitseministeerium.
Käesoleval aastal on kaitseministeeriumi haldusalas olevates raviasutustes saanud arstiabi 42 400 sõdurit.
Alates 2014. aastast on välismaal ravitud 203 sõdurit. Kolm sõdurit on välismaal saadud ravi ajal ka surnud. Hetkel on välismaistes asutustes ravil 15 Ukraina sõdurit ning mainitud raviasutused asuvad Eestis, Saksamaal, Leedus, Lätis, Iisraelis ja Poolas.
Käesoleval kuul on Donbassis langenud 5 Ukraina sõdurit, 75 valitsusväelast on saanud haavata. Eelnenud ööpäeval tulistasid Kremli-meelsed võitlejad valitsusvägede positsioone 40 korral ning selle tagajärjel sai haavata 6 sõdurit. Möödunud ööpäeval registreeriti 58 tulistamisjuhtumit, langes 2 ja sai haavata 7 Ukraina sõdurit.
SNBO: vastane tulistab sihikindlamalt ja Venemaalt saabunud moodsa tehnikaga
Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu (SNBO) eesistuja Oleksandr Turtšõnov rääkis eile, et Venemaa tarnib oma Donbassis tegutsevatele võitlejatele üha rohkem moodsat tehnikat, mis võimaldab viimastel näiteks senisest täpsemalt raskerelvade tuld juhtida.
Eriti tähelepanuväärne olevat see, kuidas kevadest saadik on hakatud kasutama mehitamata lennumasinaid ehk droone. Kusjuures Turtšõnovi sõnul lastakse neid lendu nii okupeeritud territooriumilt kui ka otse Venemaa piiridest. Lisaks luuramisele, sidele ja tule juhtimisele saab mõnede droonide abil ka Ukraina relvajõudude positsioone pommitada.
Lisaks raskerelvastusele teevad Ukraina poolele muret ka vastase üha professionaalsemad snaipriüksused, mis on Turtšõnovi kinnitusel moodustatud Vene erivägede kaadrisõjaväelastest.
Kõik see on kaasa toonud selle, et möödunud mai oli Ukraina vägede jaoks viimase aasta kõige ohvriterohkem kuu - ligi 30 langenut ja ligi 100 haavatut.
"Põhjuseks on okupatsioonivägede demonstratiivne agressiivsus, süsteemsus ja põhjalikult ette valmistatud provokatsioonid. Hetkel pole küll veel tulistamisjuhtumite arvu suurt kasvu - keskmiselt on endiselt 30-50 juhtumit ööpäevas. Kuid kardinaalselt on muutunud see, kuidas okupandid tulistavad: kui veel 2016. aasta alguses oli see sageli kaootiline, juhuslikus suunas, siis aprilli lõpust alates tulistatakse meie positsioone eesmärgipäraselt ja kasutades suure kaliibiriga miinipildujaid, suurtükke ja raketisüsteeme, mis on Misnki leppega keelatud," rääkis Turtšõnov.
Olukord Kagu-Ukrainas 15. juuni seisuga. Suuremas formaadis kaarti saab vaadata SIIT.
### Response:
Kiiev: Donbassi konfliktis on langenud 2491 Ukraina sõdurit, vastasel on üha moodsam sõjatehnika |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mul pole kindlust, et Venemaa fännide osalusel sündiv korralagedus ei kordu," vahendas Mutko sõnu agentuur TASS. "Meie fänne provotseeritakse pidevalt. Ja mis iganes juhtub, kohe on venelased süüdi."
Venemaa riiklik televisioon näitas kolmapäeval videokaadreid, kus inglise jalgpallifänn trampis Lille'is vene lipul. Venemaa ametnike sõnul näitavad sellised juhtumid, et Venemaa jalgpallifänne provotseeritakse.
Euroopa jalgpalliliit UEFA on määranud Venemaale fännide seniste rahutuste korraldamise eest Marseille's juba tingimisi diskvalifitseerimise ja 150 000 eurot trahvi.
"Praegu on erinevates Prantsusmaa linnades 15 000 - 20 000 venelast," sõnas Mutko. "Enamik neist tahab lihtsalt vaadata head jalgpalli."
Venemaa kohtub täna Eesti aja järgi kell 16.00 Lille'is Slovakkia koondisega. Homme peetakse sealt mitte kaugel Lens'is Inglismaa ja Walesi kohtumine. | Vene spordiminister: meie fänne provotseeritakse pidevalt, vägivald võib korduda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mul pole kindlust, et Venemaa fännide osalusel sündiv korralagedus ei kordu," vahendas Mutko sõnu agentuur TASS. "Meie fänne provotseeritakse pidevalt. Ja mis iganes juhtub, kohe on venelased süüdi."
Venemaa riiklik televisioon näitas kolmapäeval videokaadreid, kus inglise jalgpallifänn trampis Lille'is vene lipul. Venemaa ametnike sõnul näitavad sellised juhtumid, et Venemaa jalgpallifänne provotseeritakse.
Euroopa jalgpalliliit UEFA on määranud Venemaale fännide seniste rahutuste korraldamise eest Marseille's juba tingimisi diskvalifitseerimise ja 150 000 eurot trahvi.
"Praegu on erinevates Prantsusmaa linnades 15 000 - 20 000 venelast," sõnas Mutko. "Enamik neist tahab lihtsalt vaadata head jalgpalli."
Venemaa kohtub täna Eesti aja järgi kell 16.00 Lille'is Slovakkia koondisega. Homme peetakse sealt mitte kaugel Lens'is Inglismaa ja Walesi kohtumine.
### Response:
Vene spordiminister: meie fänne provotseeritakse pidevalt, vägivald võib korduda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tema värske lugu "When It Rain" meenutab mulle korraga nii Eesti oma TOMM¥ €A$H'i loomingut piiksuva ja totaka vokaali tõttu, kuid rütmilisemate osade ajal tuleb silme ette pigem Outkast ning nende tempokam looming. Lõpuks on see aga üks suur segu nendest, võiks isegi öelda hübriid - midagi nii peatamatut ja segast pole hip-hopis ammu kuulnud, kui ehk välja arvata Die Antwoordi viimane EP, mis läks üle igasuguse piiri, ning seda halvas mõttes.
Video on ka tempokas ja meeldejääv, katkedes kohati justkui vigane VHS-kassetti. Tuleb igatahes Danny Browni uut plaati ootama jääda, mis sel aastal kuulajateni peaks jõudma. | Päeva video: Danny Brown - "When It Rain" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tema värske lugu "When It Rain" meenutab mulle korraga nii Eesti oma TOMM¥ €A$H'i loomingut piiksuva ja totaka vokaali tõttu, kuid rütmilisemate osade ajal tuleb silme ette pigem Outkast ning nende tempokam looming. Lõpuks on see aga üks suur segu nendest, võiks isegi öelda hübriid - midagi nii peatamatut ja segast pole hip-hopis ammu kuulnud, kui ehk välja arvata Die Antwoordi viimane EP, mis läks üle igasuguse piiri, ning seda halvas mõttes.
Video on ka tempokas ja meeldejääv, katkedes kohati justkui vigane VHS-kassetti. Tuleb igatahes Danny Browni uut plaati ootama jääda, mis sel aastal kuulajateni peaks jõudma.
### Response:
Päeva video: Danny Brown - "When It Rain" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "NO99 nõukogu arutas täna erakorralisel koosolekul 10 parlamendiliikme avaldust. Pärast põhjalikku arutelu otsustati jätkata koosolekut järgmisel nädalal," teatas nõukogu esimees Tõnis Arro.
Eile tegid kümme riigikogu saadikut ühisavalduse, kus räägiti usalduse kaotamist teatri nõukogu suhtes, mille esimees ei ole juhtumit seostanud teatri tööga ning on pidanud õigeks Ojasoo jätkamist.
Ühtlasi rõhutasid fraktsioonide esindajad, et vägivalda kasutanud Ojasoo peaks ameti kaotama.
Ojasoo vägivalla ohvriks langenud näitlejanna tegi seevastu avalduse, milles kinnitab, et intsident ei ole teatriprojekt ning et ta nõustus kokkuleppemenetlusega, sest soovib eluga edasi minna, andestada ning anda ka teisele poolele võimalus oma eluga edasi minekuks. | NO99 nõukogu arutas tunde Ojasoo küsimust, kuid ei jõudnud otsuseni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"NO99 nõukogu arutas täna erakorralisel koosolekul 10 parlamendiliikme avaldust. Pärast põhjalikku arutelu otsustati jätkata koosolekut järgmisel nädalal," teatas nõukogu esimees Tõnis Arro.
Eile tegid kümme riigikogu saadikut ühisavalduse, kus räägiti usalduse kaotamist teatri nõukogu suhtes, mille esimees ei ole juhtumit seostanud teatri tööga ning on pidanud õigeks Ojasoo jätkamist.
Ühtlasi rõhutasid fraktsioonide esindajad, et vägivalda kasutanud Ojasoo peaks ameti kaotama.
Ojasoo vägivalla ohvriks langenud näitlejanna tegi seevastu avalduse, milles kinnitab, et intsident ei ole teatriprojekt ning et ta nõustus kokkuleppemenetlusega, sest soovib eluga edasi minna, andestada ning anda ka teisele poolele võimalus oma eluga edasi minekuks.
### Response:
NO99 nõukogu arutas tunde Ojasoo küsimust, kuid ei jõudnud otsuseni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõnepuldis olnud Kolesnikov rääkis, et erakonna Omaabi (Об'єднання "Самопоміч") fraktsioon on juba kaks aastat parlamendis teisi õpetanud ning tema meelest oleks sobiv, kui nad hoopis õpetaksid oma erakonna juhti, kuidas Lvivi prügimajandusega toime tulla. Kolesnikovi arvates võiks Sadovõi Lvivi linnapea kohalt tagasi astuda, vahendas Unian.
Pärast neid väljaütlemisi tormas Kolesnikovi juurde Lvivi oblastist pärit rahvasaadik Volodõmõr Parasjuk, kes ei kuulu ühtegi fraktsiooni. Parasjuki näol on tegu endise Maidani aktivisti ning Donbassi sõja veteraniga, kellele president Viktor Janukovitši partei riismetest moodustatud erakonda esindava poliitiku arvamusavaldused ilmselgelt meeltmööda polnud.
Kolesnikovi parteikaaslased asusid teda vihase Parasjuki eest kaitsma ning peagi tekkis suurem rüselus, millest võttis osa suur hulk rahvasaadikuid. Suurem osa poliitikutest üritas küll olukorda maha rahustada.
Parasjuki puhul pole tegu esimese korraga, kui ta rahvasaadikuna vägivaldse intsidendi tekitab. Näiteks eelmise aasta novembris kostitas ta korruptsioonivastase komisjoni istungil jalahoobiga julgeolekuteenistuse SBU esindajat.
Terav keelepruuk ja rüselemised pole Ukraina ülemraadas eriti suureks harulduseks, viimase aja kõige kurikuulsamaks juhtumiks on ilmselt see, kuidas eelmise aasta detsembris üritas Petro Porošenko bloki esindaja Oleg Barna tollast peaministrit Arseni Jatsenjukki kõnepuldist "ära kanda".
Varasemast ajast on mälestusväärne ka 2012. aastal aset leidnud massikaklus, mis on märkimisväärne ka seetõttu, kuidas parlamenti valitud poksikuulsus Vitali Klitško (praegune Kiievi linnapea - Toim.) "amatööride" etteasteid rahulikult kõrvalt vaatas. | Video: Ukraina ülemraadas läks jälle kakluseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõnepuldis olnud Kolesnikov rääkis, et erakonna Omaabi (Об'єднання "Самопоміч") fraktsioon on juba kaks aastat parlamendis teisi õpetanud ning tema meelest oleks sobiv, kui nad hoopis õpetaksid oma erakonna juhti, kuidas Lvivi prügimajandusega toime tulla. Kolesnikovi arvates võiks Sadovõi Lvivi linnapea kohalt tagasi astuda, vahendas Unian.
Pärast neid väljaütlemisi tormas Kolesnikovi juurde Lvivi oblastist pärit rahvasaadik Volodõmõr Parasjuk, kes ei kuulu ühtegi fraktsiooni. Parasjuki näol on tegu endise Maidani aktivisti ning Donbassi sõja veteraniga, kellele president Viktor Janukovitši partei riismetest moodustatud erakonda esindava poliitiku arvamusavaldused ilmselgelt meeltmööda polnud.
Kolesnikovi parteikaaslased asusid teda vihase Parasjuki eest kaitsma ning peagi tekkis suurem rüselus, millest võttis osa suur hulk rahvasaadikuid. Suurem osa poliitikutest üritas küll olukorda maha rahustada.
Parasjuki puhul pole tegu esimese korraga, kui ta rahvasaadikuna vägivaldse intsidendi tekitab. Näiteks eelmise aasta novembris kostitas ta korruptsioonivastase komisjoni istungil jalahoobiga julgeolekuteenistuse SBU esindajat.
Terav keelepruuk ja rüselemised pole Ukraina ülemraadas eriti suureks harulduseks, viimase aja kõige kurikuulsamaks juhtumiks on ilmselt see, kuidas eelmise aasta detsembris üritas Petro Porošenko bloki esindaja Oleg Barna tollast peaministrit Arseni Jatsenjukki kõnepuldist "ära kanda".
Varasemast ajast on mälestusväärne ka 2012. aastal aset leidnud massikaklus, mis on märkimisväärne ka seetõttu, kuidas parlamenti valitud poksikuulsus Vitali Klitško (praegune Kiievi linnapea - Toim.) "amatööride" etteasteid rahulikult kõrvalt vaatas.
### Response:
Video: Ukraina ülemraadas läks jälle kakluseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna lauluväljaku arendamiseks võimaluste leidmine on pakiline küsimus, sest juba 2017. aastal toimub XII noorte laulupidu, 2018. aastal tähistab Eesti Vabariik oma 100. juubelit ning 2019. aastal saab laulupidude traditsioon 150 aastaseks.
Ajutine komisjon moodustatakse ülesandeg akaardistada Tallinna lauluväljakuga seotud vajalikud arendustegevused, määratleda prioriteedid, ühised huvid ning erinevate osapoolte võimalik panus Tallinna lauluväljaku kui laulupeotraditsiooni hoidmise seisukohalt võtmetähtsusega objekti arengusse, mille põhjal oleks võimalik töötada välja Tallinna lauluväljaku taristu arendamise strateegia.
Komisjoni töösse on kaasatud viie organisatsiooni esindajad, kes on kõik omal moel seotud laulupidude traditsiooni ja Tallinna lauluväljaku kui pidude toimumiskohaga: Tallinna linn, kultuuriministeerium, laulu-ja tantsupeo Sihtasutus, sihtasutus Tallinna Lauluväljak ja Eesti Kooriühing.
Komisjon peab esmase tegevuskava esitama linnavalitsusele hiljemalt 14. detsembriks. | Komisjon hakkab kaardistama lauluväljaku arendust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna lauluväljaku arendamiseks võimaluste leidmine on pakiline küsimus, sest juba 2017. aastal toimub XII noorte laulupidu, 2018. aastal tähistab Eesti Vabariik oma 100. juubelit ning 2019. aastal saab laulupidude traditsioon 150 aastaseks.
Ajutine komisjon moodustatakse ülesandeg akaardistada Tallinna lauluväljakuga seotud vajalikud arendustegevused, määratleda prioriteedid, ühised huvid ning erinevate osapoolte võimalik panus Tallinna lauluväljaku kui laulupeotraditsiooni hoidmise seisukohalt võtmetähtsusega objekti arengusse, mille põhjal oleks võimalik töötada välja Tallinna lauluväljaku taristu arendamise strateegia.
Komisjoni töösse on kaasatud viie organisatsiooni esindajad, kes on kõik omal moel seotud laulupidude traditsiooni ja Tallinna lauluväljaku kui pidude toimumiskohaga: Tallinna linn, kultuuriministeerium, laulu-ja tantsupeo Sihtasutus, sihtasutus Tallinna Lauluväljak ja Eesti Kooriühing.
Komisjon peab esmase tegevuskava esitama linnavalitsusele hiljemalt 14. detsembriks.
### Response:
Komisjon hakkab kaardistama lauluväljaku arendust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Lihtsalt öelduna tuleb kurjategijatelt kuritegude läbi saadud vara ära võtta ning anda tagasi kannatanutele ja riigile," ütles Perling riigikogu põhiseaduskomisjonile antud ülevaates.
Läinud aastal konfiskeeriti Eesti kriminaaltuluna rekordilised 21 538 917 eurot ning kuigi sellest enam kui 18 miljonit eurot konfiskeeriti nn kummituskliki kriminaalasja raames, on ka ilma selleta saavutatud ligi kolme miljoni euro suurune konfiskeerimine eelmistest aastatest kõrgem näitaja.
"Kuigi tendents on positiivne, ei saa me rahul olla sellega, kui paljude kuritegude puhul kriminaaltulu konfiskeerida õnnestub. Peame jõudma olukorrani, kus suudame kriminaalset tulu konfiskeerida enamikes prioriteetsetes kuritegudes.
Perlingu sõnul on eriti oluline on kurjategijate varaline mõjutamine organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses.
Eelmisel aastal saatis prokuratuur kohtu ette kokku 14 kuritegelikku ühendust enam kui 100 süüdistatavaga ning mullu konfiskeeriti kriminaaltulu 170 korral.
Peaprokurör märkis ka, et majanduskuritegevuse vastase võitluse osas on prokuratuuril kindlasti arenguruumi kiiremaks ja tõhusamaks uurimise juhtimiseks.
"See, et ka õiguskaitsjate ressursid on piiratud, ei tohiks olla kellelegi üllatuseks. Võtmeküsimus on, kuhu me ressursi esmajärjekorras suuname, et olla majanduskuritegevusega võideldes tõhusamad. Riigi analüüsivõimekus on äärmiselt oluline, kuid tagamaks ausatele ettevõtjatele puhas turg ning aus konkurents peame senisest enam kuulama erasektorit – millised on nende mured, kus nemad näevad suurimaid kitsaskohti,“ ütles ta. | Lavly Perling: kriminaalne tulu peab jõudma tagasi kannatanutele ja riigile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Lihtsalt öelduna tuleb kurjategijatelt kuritegude läbi saadud vara ära võtta ning anda tagasi kannatanutele ja riigile," ütles Perling riigikogu põhiseaduskomisjonile antud ülevaates.
Läinud aastal konfiskeeriti Eesti kriminaaltuluna rekordilised 21 538 917 eurot ning kuigi sellest enam kui 18 miljonit eurot konfiskeeriti nn kummituskliki kriminaalasja raames, on ka ilma selleta saavutatud ligi kolme miljoni euro suurune konfiskeerimine eelmistest aastatest kõrgem näitaja.
"Kuigi tendents on positiivne, ei saa me rahul olla sellega, kui paljude kuritegude puhul kriminaaltulu konfiskeerida õnnestub. Peame jõudma olukorrani, kus suudame kriminaalset tulu konfiskeerida enamikes prioriteetsetes kuritegudes.
Perlingu sõnul on eriti oluline on kurjategijate varaline mõjutamine organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses.
Eelmisel aastal saatis prokuratuur kohtu ette kokku 14 kuritegelikku ühendust enam kui 100 süüdistatavaga ning mullu konfiskeeriti kriminaaltulu 170 korral.
Peaprokurör märkis ka, et majanduskuritegevuse vastase võitluse osas on prokuratuuril kindlasti arenguruumi kiiremaks ja tõhusamaks uurimise juhtimiseks.
"See, et ka õiguskaitsjate ressursid on piiratud, ei tohiks olla kellelegi üllatuseks. Võtmeküsimus on, kuhu me ressursi esmajärjekorras suuname, et olla majanduskuritegevusega võideldes tõhusamad. Riigi analüüsivõimekus on äärmiselt oluline, kuid tagamaks ausatele ettevõtjatele puhas turg ning aus konkurents peame senisest enam kuulama erasektorit – millised on nende mured, kus nemad näevad suurimaid kitsaskohti,“ ütles ta.
### Response:
Lavly Perling: kriminaalne tulu peab jõudma tagasi kannatanutele ja riigile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Saksamaa eriüksusi Süürias ei ole. Selline süüdistus on vale," vahendas Reuters kaitseministeeriumi pressiesindaja sõnu.
Süüria välisministeerium teatas varem, et riigi territooriumil tegutsevad Saksa ja Prantsuse eriväed. Damaskuse hinnangul on tegu põhjendamatu agressiooni ning Süüria suveräänsuse rikkumisega, mis tuleb hukka mõista.
Saksamaa rahvasaadikud andsid eelmise aasta detsembris heakskiidu valitsuse plaanile, mis puudutab relvajõudude osalemist võitluses äärmusrühmituse ISIS vastu Süürias.
Ettepaneku kohaselt saadetakse piirkonda 6 Tornado sõjalennukit, mis hakkavad täitma luureülesandeid, üks Sachsen-klassi sõjalaev ja 1200 sõdurit. Saksa sõdurid otseses sõjategevuses siiski osalema ei hakka.
Saksamaa otsustas ISIS-e vastase võitlusega Süürias liituda pärast seda, kui Prantsusmaa president François Hollande tegi Euroopa partneritele vastava üleskutse.
ISIS-e vastasesse sõtta on Saksamaa juba varem panustanud sellega, et Iraagis koolitatakse kurdide omakaitsevägesid. | Berliin: Süüria territooriumil ei ole Saksa eriüksuslasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Saksamaa eriüksusi Süürias ei ole. Selline süüdistus on vale," vahendas Reuters kaitseministeeriumi pressiesindaja sõnu.
Süüria välisministeerium teatas varem, et riigi territooriumil tegutsevad Saksa ja Prantsuse eriväed. Damaskuse hinnangul on tegu põhjendamatu agressiooni ning Süüria suveräänsuse rikkumisega, mis tuleb hukka mõista.
Saksamaa rahvasaadikud andsid eelmise aasta detsembris heakskiidu valitsuse plaanile, mis puudutab relvajõudude osalemist võitluses äärmusrühmituse ISIS vastu Süürias.
Ettepaneku kohaselt saadetakse piirkonda 6 Tornado sõjalennukit, mis hakkavad täitma luureülesandeid, üks Sachsen-klassi sõjalaev ja 1200 sõdurit. Saksa sõdurid otseses sõjategevuses siiski osalema ei hakka.
Saksamaa otsustas ISIS-e vastase võitlusega Süürias liituda pärast seda, kui Prantsusmaa president François Hollande tegi Euroopa partneritele vastava üleskutse.
ISIS-e vastasesse sõtta on Saksamaa juba varem panustanud sellega, et Iraagis koolitatakse kurdide omakaitsevägesid.
### Response:
Berliin: Süüria territooriumil ei ole Saksa eriüksuslasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavu 6.61 hüpanud Baltal on Rootsi pealinnas kaheksa konkurenti, kelle seas ka kaks tänavu seitsme meetri piiri alistanud naist - austraallanna Brooke Stratton (7.05) ja ameeriklanna Brittney Reese (7.04).
Lisaks on eestlannast parem hooaja tippmark ka serblannal Ivana Spanovicil (6.95), ameeriklannal Tianna Bartolettal (6.75), kanadalannal Christabel Netteyl (6.75) ja britt Shara Proctoril (6.66).
Nende kõrval võistleb ka kaks Rootsi oma kaugushüppajat. Erica Jarder (6.49) ja Khaddi Sagnia (-). | Ksenija Balta asub starti Teemantliiga etapil Stockholmis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu 6.61 hüpanud Baltal on Rootsi pealinnas kaheksa konkurenti, kelle seas ka kaks tänavu seitsme meetri piiri alistanud naist - austraallanna Brooke Stratton (7.05) ja ameeriklanna Brittney Reese (7.04).
Lisaks on eestlannast parem hooaja tippmark ka serblannal Ivana Spanovicil (6.95), ameeriklannal Tianna Bartolettal (6.75), kanadalannal Christabel Netteyl (6.75) ja britt Shara Proctoril (6.66).
Nende kõrval võistleb ka kaks Rootsi oma kaugushüppajat. Erica Jarder (6.49) ja Khaddi Sagnia (-).
### Response:
Ksenija Balta asub starti Teemantliiga etapil Stockholmis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Värske Rõhu suvenumbris teravat feministlikku luulet Kristel Birgit Potsepalt, Eleen Änilaselt ja Piret Karrolt; Mirjam Parve tekstid postapokalüptilisest nostalgiast; Kelly Turgi käekott ja kilekott; samuti Talvike Mändla, Susanna Metti, Mikolai Kassi ja Kaarel Mihki värsked värsid. Proosas Rauno Alliksaare kohtumised мёдбрат’iga, Triin Tasuja "Amfetamiin", Jesse James’i lugu "Ideoloogiline hobinarkar" ja Paul Vasingu "Puurirotid". Päevikurubriigis Köler Prize’i värske laureaat Laura Põld.
Tõlkerubriigis dominikaani päritolu ameerika kirjanik Junot Díaz (tõlkinud Hanneleele Kaldmaa) ja jalkalugu ungari autorilt Réka Mán-Várhegyi (tõlkinud Kadri Pärtel).
Värskest numbrist leiab ka Helena Läksi intervjuu Vikergallupis möödunud aasta parimaks debütandiks tunnistatud Silvia Urgasega. Sveta Grigorjeva arvustab Billeneeve luulekogusid, Iiris Viirpalu vaatleb Maarja Pärtna luulekogu "Saamises" ning Linda-Mari Väli kirjutab Betti Alveri laureaadi Piret Jaaksi jutukogust "Linnalegend".
Retroarvustus on Mihkel Kunnuselt, kes kirjutab Fjodor Dostojevski kõige vähem tuntud suurromaanist "Nooruk". Noor kriitik Paul Raud vaatleb lühiarvustuses Martin Vabati kogu "Maahingamispäev" ning uuemaid ja vanemaid raamatuid oma lugemislaualt soovitab Aare Pilv.
Ajakirjas Toom Trageli illustratsioonid, fotod Anna Tamm. | Värskes Värskes Rõhus kirjutavad Sveta Grigorjeva, Triin Tasuja, Linda-Mari Väli jt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Värske Rõhu suvenumbris teravat feministlikku luulet Kristel Birgit Potsepalt, Eleen Änilaselt ja Piret Karrolt; Mirjam Parve tekstid postapokalüptilisest nostalgiast; Kelly Turgi käekott ja kilekott; samuti Talvike Mändla, Susanna Metti, Mikolai Kassi ja Kaarel Mihki värsked värsid. Proosas Rauno Alliksaare kohtumised мёдбрат’iga, Triin Tasuja "Amfetamiin", Jesse James’i lugu "Ideoloogiline hobinarkar" ja Paul Vasingu "Puurirotid". Päevikurubriigis Köler Prize’i värske laureaat Laura Põld.
Tõlkerubriigis dominikaani päritolu ameerika kirjanik Junot Díaz (tõlkinud Hanneleele Kaldmaa) ja jalkalugu ungari autorilt Réka Mán-Várhegyi (tõlkinud Kadri Pärtel).
Värskest numbrist leiab ka Helena Läksi intervjuu Vikergallupis möödunud aasta parimaks debütandiks tunnistatud Silvia Urgasega. Sveta Grigorjeva arvustab Billeneeve luulekogusid, Iiris Viirpalu vaatleb Maarja Pärtna luulekogu "Saamises" ning Linda-Mari Väli kirjutab Betti Alveri laureaadi Piret Jaaksi jutukogust "Linnalegend".
Retroarvustus on Mihkel Kunnuselt, kes kirjutab Fjodor Dostojevski kõige vähem tuntud suurromaanist "Nooruk". Noor kriitik Paul Raud vaatleb lühiarvustuses Martin Vabati kogu "Maahingamispäev" ning uuemaid ja vanemaid raamatuid oma lugemislaualt soovitab Aare Pilv.
Ajakirjas Toom Trageli illustratsioonid, fotod Anna Tamm.
### Response:
Värskes Värskes Rõhus kirjutavad Sveta Grigorjeva, Triin Tasuja, Linda-Mari Väli jt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mittetulunduslik ühendus RAND Corporation tegi hiljaaegu uuringu, milles analüüsis seitsme aasta vältel kogutud andmeid 6509 õpilase kohta Los Angelese ümbruskonna koolides. Andmeid nende laste kohta hakati koguma 2000. aastal ning seire jätkus 2015. aastani, mil need lapsed olid jõudnud ülikooliikka.
Ajakirjas Addiction avaldatud uuringust selgus, et erineva etnilise päritoluga õpilaste hulgas esineb kanepi ja alkoholi tarvitamist üsna samaväärselt. Küll aga on nende tarvitamise mõju valge nahavärviga õpilastele on väiksem kui näiteks afroameerika või ladina-ameerika päritolu noortele.
Kanepit ja alkoholi tarvitanud afroameerika päritolu õpilaste puhul tähendati hilisemas elus kehvemat akadeemilist võimekust, ladina-ameerika päritolu noortel aga esines rohkem füüsilise arengu häireid.
Kriitika: olulisi mõjutegureid arvesse ei võetud
Uuringu kriitikana tuleb aga välja tuua, et vaadati üksnes seoseid laste puhul, kes osalesid ennetusprogrammis CHOICE ning vaadati vaid nende kanepi ja alkoholi tarvitamise seost õppeedukusega.
Samas jäid uuringus tähelepanuta rassiline segregatsioon või ahistamine, perekondlikud ja sotsiaalmajanduslikud tegurid. Just need aga võivad oluliselt mõjutada seda, milliseid valikuid laps elus teeb – kas veedab vaba aja huviringis või seltskonnas, kus tarbitakse alkoholi ja kanepit.
Selle uuringu juures tasub aga siiski esile tõsta kvalitatiivset osa ehk seda, milliseid põhjuslikke seoseid tõid uurimisalused ise välja. Näiteks arvas suur osa õpilastest, et kanepi suitsetamine kahjustab vähem tervist kui alkoholi joomine, mistõttu eelistasid õpilased kanepit alkoholile.
Oluline tõdemus
Uuringust selgus ka tõsiasi, et kuigi kanepil ja alkoholil oli valgete kooliõpilaste akadeemilisele võimekusele pealtnäha väiksem mõju, olid need mõjuained just neile kõige enam kättesaadavad.
Siitki peegeldub omajagu tõtt, kuid ka kriitikat uuringu suhtes: valged õpilased on sagedamini pärit ka majanduslikult paremini kindlustatud peredest, mistõttu oli neil lihtsalt rohkem raha mõjuainete ostmiseks.
Uuringu tegijad teevad siiski ettepaneku, et kahjuliku mõju ärahoidmiseks oleks vaja, et lapsevanemad selgitaksid lastele mõnuainete võimalikku kahjulikkust. | Koolieas tarbitud kanep ja alkohol võivad pärssida hilisemat akadeemilist võimekust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mittetulunduslik ühendus RAND Corporation tegi hiljaaegu uuringu, milles analüüsis seitsme aasta vältel kogutud andmeid 6509 õpilase kohta Los Angelese ümbruskonna koolides. Andmeid nende laste kohta hakati koguma 2000. aastal ning seire jätkus 2015. aastani, mil need lapsed olid jõudnud ülikooliikka.
Ajakirjas Addiction avaldatud uuringust selgus, et erineva etnilise päritoluga õpilaste hulgas esineb kanepi ja alkoholi tarvitamist üsna samaväärselt. Küll aga on nende tarvitamise mõju valge nahavärviga õpilastele on väiksem kui näiteks afroameerika või ladina-ameerika päritolu noortele.
Kanepit ja alkoholi tarvitanud afroameerika päritolu õpilaste puhul tähendati hilisemas elus kehvemat akadeemilist võimekust, ladina-ameerika päritolu noortel aga esines rohkem füüsilise arengu häireid.
Kriitika: olulisi mõjutegureid arvesse ei võetud
Uuringu kriitikana tuleb aga välja tuua, et vaadati üksnes seoseid laste puhul, kes osalesid ennetusprogrammis CHOICE ning vaadati vaid nende kanepi ja alkoholi tarvitamise seost õppeedukusega.
Samas jäid uuringus tähelepanuta rassiline segregatsioon või ahistamine, perekondlikud ja sotsiaalmajanduslikud tegurid. Just need aga võivad oluliselt mõjutada seda, milliseid valikuid laps elus teeb – kas veedab vaba aja huviringis või seltskonnas, kus tarbitakse alkoholi ja kanepit.
Selle uuringu juures tasub aga siiski esile tõsta kvalitatiivset osa ehk seda, milliseid põhjuslikke seoseid tõid uurimisalused ise välja. Näiteks arvas suur osa õpilastest, et kanepi suitsetamine kahjustab vähem tervist kui alkoholi joomine, mistõttu eelistasid õpilased kanepit alkoholile.
Oluline tõdemus
Uuringust selgus ka tõsiasi, et kuigi kanepil ja alkoholil oli valgete kooliõpilaste akadeemilisele võimekusele pealtnäha väiksem mõju, olid need mõjuained just neile kõige enam kättesaadavad.
Siitki peegeldub omajagu tõtt, kuid ka kriitikat uuringu suhtes: valged õpilased on sagedamini pärit ka majanduslikult paremini kindlustatud peredest, mistõttu oli neil lihtsalt rohkem raha mõjuainete ostmiseks.
Uuringu tegijad teevad siiski ettepaneku, et kahjuliku mõju ärahoidmiseks oleks vaja, et lapsevanemad selgitaksid lastele mõnuainete võimalikku kahjulikkust.
### Response:
Koolieas tarbitud kanep ja alkohol võivad pärssida hilisemat akadeemilist võimekust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeleoluka programmiga, mis algab 23. juunil kell 20.00, püütakse meenutada suvaaia kui ühe menukama koha ajalugu ja taasärkamist. Laval mängib tantsuks ansambel ja ekraanil loob meeleolu videodisko. Pärast südaööd astub üles legendaarne 1990ndate diskodiiva Nancy.
1961. aastal avati Puhja vallas Ulilasse rajatud erinevat liiki puudest-põõsastest loodud esinduslik suveaed, mis vajus pikaks ajaks unarusse. Nüüd on suur osa alast korrastatud ja avatud uudistajatele. Ala, kus on lauluväljak, tuletorn, pingid ja taimestik, on koht, kus saab taas omavahel kohtuda, jalutada ning erinevaid sündmusi läbi viia.
Suveaed jääb avatuks aastaringi ja pakub erinevaid meeleolukaid tegevusi.
Ulila suveaiast on ka loodud laul, mida esitas toona Silvi Vrait ja ansambel FIX. | Silvi Vraidi laulust tuttav legendaarne Ulila suveaed tähistab 55. sünnipäeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeleoluka programmiga, mis algab 23. juunil kell 20.00, püütakse meenutada suvaaia kui ühe menukama koha ajalugu ja taasärkamist. Laval mängib tantsuks ansambel ja ekraanil loob meeleolu videodisko. Pärast südaööd astub üles legendaarne 1990ndate diskodiiva Nancy.
1961. aastal avati Puhja vallas Ulilasse rajatud erinevat liiki puudest-põõsastest loodud esinduslik suveaed, mis vajus pikaks ajaks unarusse. Nüüd on suur osa alast korrastatud ja avatud uudistajatele. Ala, kus on lauluväljak, tuletorn, pingid ja taimestik, on koht, kus saab taas omavahel kohtuda, jalutada ning erinevaid sündmusi läbi viia.
Suveaed jääb avatuks aastaringi ja pakub erinevaid meeleolukaid tegevusi.
Ulila suveaiast on ka loodud laul, mida esitas toona Silvi Vrait ja ansambel FIX.
### Response:
Silvi Vraidi laulust tuttav legendaarne Ulila suveaed tähistab 55. sünnipäeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Šveitsi alaline kapten Gökhan Inler sai finaalturniiri eel viga ja peatreener Vladimir Petkovic otsustas kaptenikohused anda Torino Juventuse äärekaitsjale Stephan Lichtsteinerile. Lisaks nimetas ta asenduskapteniteks Granit Xhaka ja Valon Behrami.
Säärane käik ei meeldinud sugugi vahepeal Müncheni Bayernit esindanud, aga nüüd Stoke Citys mängivale Shaqirile, kes soovis ise auväärt käepaela ja väljendas nördimust ka Šveitsi ajakirjanduses . "Mis oleks, kui Kosovo peatreener soovib mind kapteniks?" küsis ta enne matši Rumeeniaga. "Loomulikult mõtleksin selle üle."
Kosovo teenis hiljuti nii FIFA kui ka UEFA tunnustuse ja asub heitlema juba 2018. aasta MM-valikturniiril. Üldiselt ei tohi pallurid koondiseid vahetada, aga uute liikmesriikide puhul tehtaks erand ning kindlasti soovivad Kosovo inimesed seal sündinud, aga väiksena Šveitsi rännanud Shaqirit oma koondises näha.
Küll aga tekitab Shaqiri väljaütlemine keset EM-finaalturniiri küsimusi Šveitsi koondise sisemeeleolude kohta. Aastaid on peetud Šveitsi paljurahvuselist koondist integratsiooni musternäidiseks, kuid finaalturniiri eel levisid jutud, et kliima meeskonnas pole nii hea kui võiks. | Pinged Šveitsi koondises: solvunud Shaqiri viitas võimalusele hakata esindama Kosovot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Šveitsi alaline kapten Gökhan Inler sai finaalturniiri eel viga ja peatreener Vladimir Petkovic otsustas kaptenikohused anda Torino Juventuse äärekaitsjale Stephan Lichtsteinerile. Lisaks nimetas ta asenduskapteniteks Granit Xhaka ja Valon Behrami.
Säärane käik ei meeldinud sugugi vahepeal Müncheni Bayernit esindanud, aga nüüd Stoke Citys mängivale Shaqirile, kes soovis ise auväärt käepaela ja väljendas nördimust ka Šveitsi ajakirjanduses . "Mis oleks, kui Kosovo peatreener soovib mind kapteniks?" küsis ta enne matši Rumeeniaga. "Loomulikult mõtleksin selle üle."
Kosovo teenis hiljuti nii FIFA kui ka UEFA tunnustuse ja asub heitlema juba 2018. aasta MM-valikturniiril. Üldiselt ei tohi pallurid koondiseid vahetada, aga uute liikmesriikide puhul tehtaks erand ning kindlasti soovivad Kosovo inimesed seal sündinud, aga väiksena Šveitsi rännanud Shaqirit oma koondises näha.
Küll aga tekitab Shaqiri väljaütlemine keset EM-finaalturniiri küsimusi Šveitsi koondise sisemeeleolude kohta. Aastaid on peetud Šveitsi paljurahvuselist koondist integratsiooni musternäidiseks, kuid finaalturniiri eel levisid jutud, et kliima meeskonnas pole nii hea kui võiks.
### Response:
Pinged Šveitsi koondises: solvunud Shaqiri viitas võimalusele hakata esindama Kosovot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eile Pariisis toimunud meeleavaldus muutus vägivaldseks ning protestijate ja märulipolitseinike vahel puhkenud kokkupõrgetes sai viga kümneid inimesi. Eriti paistsid silma maske kandnud noored, kes korrakaitsjaid vägivaldselt ründasid. Politsei hinnangul kogunes Pariisis teisipäeval 70 000-80 000 inimest ja kogu Prantsusmaal 125 000. Korraldajate arvates oli osalejaid palju rohkem.
"Me ei saa täielikult meeleavaldusi keelata, kuid me täidame oma kohustusi," kommenteeris Valls raadiojaamale France Inter. "Me ei saa enam lubada sellist häbiväärset vaatepilti, kus olukord kontrolli alt väljub."
President François Hollande ja sotsialistide valitsus on asunud tööreformi seadustepaketti jõuga läbi suruma. Peamiseks eesmärgiks on vähendada kõrget töötust. Kriitikud aga väidavad, et uued seadused oleksid kallutatud tööandjate kasuks, näiteks oleks tööandjatel võimalik eirata läbirääkimistel töövõtjatega ametiühinguid ning samuti oleks lihtsam töötajaid vallandada. | Valls: me ei saa meeleavaldusi keelata, kuid avaliku korra tagamisel me mööndusi ei tee | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eile Pariisis toimunud meeleavaldus muutus vägivaldseks ning protestijate ja märulipolitseinike vahel puhkenud kokkupõrgetes sai viga kümneid inimesi. Eriti paistsid silma maske kandnud noored, kes korrakaitsjaid vägivaldselt ründasid. Politsei hinnangul kogunes Pariisis teisipäeval 70 000-80 000 inimest ja kogu Prantsusmaal 125 000. Korraldajate arvates oli osalejaid palju rohkem.
"Me ei saa täielikult meeleavaldusi keelata, kuid me täidame oma kohustusi," kommenteeris Valls raadiojaamale France Inter. "Me ei saa enam lubada sellist häbiväärset vaatepilti, kus olukord kontrolli alt väljub."
President François Hollande ja sotsialistide valitsus on asunud tööreformi seadustepaketti jõuga läbi suruma. Peamiseks eesmärgiks on vähendada kõrget töötust. Kriitikud aga väidavad, et uued seadused oleksid kallutatud tööandjate kasuks, näiteks oleks tööandjatel võimalik eirata läbirääkimistel töövõtjatega ametiühinguid ning samuti oleks lihtsam töötajaid vallandada.
### Response:
Valls: me ei saa meeleavaldusi keelata, kuid avaliku korra tagamisel me mööndusi ei tee |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmest lühiloost koosnev romaan on autori senises loomingus kõige napima dialoogiga ning ajateljel risti-põigiti kulgev tekst. Varem on eesti keeles ilmunud Baricco romaanid "Siid" (2007), "Ookean meri" (2005) jm.
Itaalia keelest tõlkinud Mailis Põld, toimetanud Priit Põhjala, kujundanud Mari Kaljuste.
Siinsed leheküljed jutustavad ühe tõepärase loo, mis ometigi ei saaks kunagi aset leida tegelikkuses. Nad jutustavad nimelt kahest inimesest, kes kohtuvad kolmel korral, kuid ikka jääb see üheksainsaks ja esimeseks ja viimaseks korraks. See osutub neil võimalikuks, kuna nad elavad põikuvas Ajas, mida oleks asjatu taga otsida igapäevaelu kogemusest. See jääb jutustuste kujundada, aegajaliselt, ja eks see ju ongi nende eesõigusi.
Alessandro Baricco
KATKEND:
Tuhmunuvõitu oli selle hotelli elegants. Küllap oli ta minevikus suutnud kinni pidada nii mõnestki luksuslikust ja taktitundelisest lubadusest. Näiteks oli hotellil kena puust pöörduks, iseärasus, mis ikka ahvatleb mõttelennule.
Sealt siseneski üks naine sel kummalisel öötunnil, pealtnäha muule mõeldes, nüüdsama taksost väljunud. Tal oli üll vaid kollane õhtukleit, kaunis avara dekolteega, ja isegi kerget salli ei olnud õlgadel – seetõttu oli tal säärase inimese intrigeeriv ilme, kellega on midagi juhtunud. Ta liikumises oli isikupärast elegantsi, aga ühtlasi meenutas ta nüüdsama jälle kulisside varju tõmbunud näitlejannat, kes on esinemiskohustusest vabanenud ja naasnud omaenda olemisse, siiramasse. Sestap oli ta astumisviis kriipsu võrra väsinum ja tilluke ridikül käest lausa maha libisemas. Ta ei olnud enam kuigi noor, aga see kaunistas teda, nagu mõnikord naiste puhul, kes ei ole kunagi kahelnud oma ilus.
Väljas valitses koidueelne hämarus, ei öö ega hommik. Hotelli vestibüül püsis liikumatu, detailipeene, puhta, pehmena: soojatoonilise, vaikse, ruumi suurusega kooskõlastuvana, heiastuva kuma valgel, kõrged seinad, hele lagi, raamatud laudade peal, puhvpadjad diivaneil, hardalt raamitud maalid, nurgas seisev klaver, napid hädavajalikud sildid, kõigiti läbimõeldud kirjatüüp, pendelkell, baromeeter, marmorbüst, kardinad akende ees, vaibad põrandal – ühe lõhna vari.
Kuna ööportjee, kes oli pintsaku pannud lihtsa tooli korjule, magas väikeses kõrvalruumis linnuund, mis tal meisterlikult välja kukkus, poleks keegi näinud seda naist hotelli sisenemas, kui teda ei näinuks üks vestibüüli nurgas tugitoolis istuv mees – mõistusevastane, sel öötunnil –, kes tõstis siis vasema jala üle parema, olles enne istunud parem jalg üle vasema – asja ees, teist taga. Nad märkasid teineteist.
Seadis nagu sajule, aga vihmast ei tulnud midagi välja, sõnas naine.
Jah, ilm on selline kahevahel, lausus mees.
Kas te ootate kedagi?
Mina? Ei.
On alles väsimus. Ega te vastu ole, kui võtan hetkeks istet?
Olge lahke.
Nagu näha, joogipoolist mitte üks tirts.
Hommikusööki nüüd vaevalt enne kella seitset serveeritakse.
Ma pidasin alkoholi silmas.
Ah soo. Mitte ei tea. Sel kellaajal vaevalt.
Mis kell on?
Kaksteist minutit neli läbi.
Tõsiselt?
Jah.
Tänane öö ei saa kuidagi otsa. Minu meelest algas see juba kolm aastat tagasi. Mida teie siin teete?
Sättisin end minekule. Pean tööle minema.
Sel kellaajal?
Tjah.
Kuidas te jaksate?
Mis seal jaksata, mulle meeldib.
Teile meeldib.
Jah.
Uskumatu.
Arvate või?
Ilme põhjal olete esimene huvitav inimene, keda ma täna õhtul kohtan. Täna öösel. Või on, mis ta on.
Ma ei julge nende teiste peale mitte mõeldagi.
Kohutavad.
Kas käisite mõnel peol?
Mul vist hakkas halb.
Ma kutsun portjee.
Ei, taeva pärast.
Äkki teil oleks targem pikali heita.
Võtan õige kingad jalast, ega te vastu ole?
Või veel…
Rääkige millestki, ükskõik millest. Kui mõtted mujale juhin, läheb üle.
Kui ma teaks, millest…
Jutustage mulle oma tööst.
See ei ole kuigi köitev teema…
Tehke proovi.
Ma müün kaalusid.
Jätkake.
Mida kõike ei kaaluta, ja kaalumise juures on oluline täpsus, mul on niisiis vabrik, mis valmistab kaalusid, igasuguseid. Mulle kuulub üksteist patenti ja… Ma lähen ja kutsun portjee.
Ei, olge nii kena, see tüüp vihkab mind.
Jääge pikali.
Pikali jäädes hakkan oksele.
Ajage end siis üles. Või õigemini, ma tahan öelda…
Kas see kaalude müük toob ka raha sisse?
Minu meelest tuleks teil…
Kas see kaalude müük toob ka raha sisse?
Mitte eriti.
Rääkige edasi, ärge minu peale mõtelge.
Tegelikult on mul ülim aeg minna.
Palun olge nii kena ja rääkige natuke aega veel. Seejärel lahkute.
Veel mõni aasta tagasi teenis sellega päris ilusa raha. Praegu ei teagi öelda, küllap olen kusagil mööda pannud, müük ei edene enam mitte üks raas. Alul arvasin, et äkki peitub viga müügimeestes, ning asusin ise ringi sõitma ja müüma, aga mu toodetel ei ole tõepoolest enam minekut, võib-olla need on vananenud, mitte ei tea, võib-olla on liiga kallid, üldiselt need ju ongi väga kallid, sest kogu see kraam on käsitöö, teil pole aimugi, mida tähendab täieliku täpsuse saavutamine, kui tegemist on mõne asja kaalumisega.
Mis asja kaalumisega? Kas õunte, inimeste, mille?
Kõige. Me valmistame kõike, kullasseppadele mõeldud kaaludest konteinerite kaalumiseks vajalikeni.
Tõsiselt?
Seepärast mul tulebki minna, pean täna ühele tähtsale lepingule punkti panema, kohe kuidagi ei tohi hiljaks jääda, mängus on mu ettevõte, kui ma seda asja joonde ei aja, ah sa raisk!
Rõve.
Ma juhatan teid tualetti.
Pidage ometi.
No ei!…
Rõve.
Lähen ja toon õige vett.
Andke andeks, tõepoolest, andke andeks.
Lähen ja toon õige vett.
Ei, jääge palun siia.
Sähke, pühkige end sellega puhtaks.
Lausa häbiasi.
Ärge muretsege, mul on endal lapsed.
Mis see asjasse puutub?
Lapsed oksendavad tihtilugu. Minu omad vähemasti küll.
Ah soo, andke andeks.
Nii et see ei avalda mulle mingit muljet. Aga nüüd oleks teil targem üles oma tuppa minna.
Ma ei saa ju seda laga siia jätta…
Ma kutsun pärast portjee, teie minge üles oma tuppa. Teil ju on tuba, eks?
Jah.
Hakake siis minema. Ajan selle asja ise korda.
Kas ma üldse mäletangi oma toa numbrit.
Küll portjee ütleb.
MA EI TAHA PORTJEED NÄHA, see tüüp vihkab mind, ütlesin ju teile. Kas teil ei ole tuba?
Minul?
Jah.
Jätsin selle nüüdsama vabaks.
Viige mind sinna, ma väga palun.
Ütlesin ju teile, et jätsin selle nüüdsama vabaks. | Lugege katkendit: Alessandro Baricco, "Kolm korda koidikul" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmest lühiloost koosnev romaan on autori senises loomingus kõige napima dialoogiga ning ajateljel risti-põigiti kulgev tekst. Varem on eesti keeles ilmunud Baricco romaanid "Siid" (2007), "Ookean meri" (2005) jm.
Itaalia keelest tõlkinud Mailis Põld, toimetanud Priit Põhjala, kujundanud Mari Kaljuste.
Siinsed leheküljed jutustavad ühe tõepärase loo, mis ometigi ei saaks kunagi aset leida tegelikkuses. Nad jutustavad nimelt kahest inimesest, kes kohtuvad kolmel korral, kuid ikka jääb see üheksainsaks ja esimeseks ja viimaseks korraks. See osutub neil võimalikuks, kuna nad elavad põikuvas Ajas, mida oleks asjatu taga otsida igapäevaelu kogemusest. See jääb jutustuste kujundada, aegajaliselt, ja eks see ju ongi nende eesõigusi.
Alessandro Baricco
KATKEND:
Tuhmunuvõitu oli selle hotelli elegants. Küllap oli ta minevikus suutnud kinni pidada nii mõnestki luksuslikust ja taktitundelisest lubadusest. Näiteks oli hotellil kena puust pöörduks, iseärasus, mis ikka ahvatleb mõttelennule.
Sealt siseneski üks naine sel kummalisel öötunnil, pealtnäha muule mõeldes, nüüdsama taksost väljunud. Tal oli üll vaid kollane õhtukleit, kaunis avara dekolteega, ja isegi kerget salli ei olnud õlgadel – seetõttu oli tal säärase inimese intrigeeriv ilme, kellega on midagi juhtunud. Ta liikumises oli isikupärast elegantsi, aga ühtlasi meenutas ta nüüdsama jälle kulisside varju tõmbunud näitlejannat, kes on esinemiskohustusest vabanenud ja naasnud omaenda olemisse, siiramasse. Sestap oli ta astumisviis kriipsu võrra väsinum ja tilluke ridikül käest lausa maha libisemas. Ta ei olnud enam kuigi noor, aga see kaunistas teda, nagu mõnikord naiste puhul, kes ei ole kunagi kahelnud oma ilus.
Väljas valitses koidueelne hämarus, ei öö ega hommik. Hotelli vestibüül püsis liikumatu, detailipeene, puhta, pehmena: soojatoonilise, vaikse, ruumi suurusega kooskõlastuvana, heiastuva kuma valgel, kõrged seinad, hele lagi, raamatud laudade peal, puhvpadjad diivaneil, hardalt raamitud maalid, nurgas seisev klaver, napid hädavajalikud sildid, kõigiti läbimõeldud kirjatüüp, pendelkell, baromeeter, marmorbüst, kardinad akende ees, vaibad põrandal – ühe lõhna vari.
Kuna ööportjee, kes oli pintsaku pannud lihtsa tooli korjule, magas väikeses kõrvalruumis linnuund, mis tal meisterlikult välja kukkus, poleks keegi näinud seda naist hotelli sisenemas, kui teda ei näinuks üks vestibüüli nurgas tugitoolis istuv mees – mõistusevastane, sel öötunnil –, kes tõstis siis vasema jala üle parema, olles enne istunud parem jalg üle vasema – asja ees, teist taga. Nad märkasid teineteist.
Seadis nagu sajule, aga vihmast ei tulnud midagi välja, sõnas naine.
Jah, ilm on selline kahevahel, lausus mees.
Kas te ootate kedagi?
Mina? Ei.
On alles väsimus. Ega te vastu ole, kui võtan hetkeks istet?
Olge lahke.
Nagu näha, joogipoolist mitte üks tirts.
Hommikusööki nüüd vaevalt enne kella seitset serveeritakse.
Ma pidasin alkoholi silmas.
Ah soo. Mitte ei tea. Sel kellaajal vaevalt.
Mis kell on?
Kaksteist minutit neli läbi.
Tõsiselt?
Jah.
Tänane öö ei saa kuidagi otsa. Minu meelest algas see juba kolm aastat tagasi. Mida teie siin teete?
Sättisin end minekule. Pean tööle minema.
Sel kellaajal?
Tjah.
Kuidas te jaksate?
Mis seal jaksata, mulle meeldib.
Teile meeldib.
Jah.
Uskumatu.
Arvate või?
Ilme põhjal olete esimene huvitav inimene, keda ma täna õhtul kohtan. Täna öösel. Või on, mis ta on.
Ma ei julge nende teiste peale mitte mõeldagi.
Kohutavad.
Kas käisite mõnel peol?
Mul vist hakkas halb.
Ma kutsun portjee.
Ei, taeva pärast.
Äkki teil oleks targem pikali heita.
Võtan õige kingad jalast, ega te vastu ole?
Või veel…
Rääkige millestki, ükskõik millest. Kui mõtted mujale juhin, läheb üle.
Kui ma teaks, millest…
Jutustage mulle oma tööst.
See ei ole kuigi köitev teema…
Tehke proovi.
Ma müün kaalusid.
Jätkake.
Mida kõike ei kaaluta, ja kaalumise juures on oluline täpsus, mul on niisiis vabrik, mis valmistab kaalusid, igasuguseid. Mulle kuulub üksteist patenti ja… Ma lähen ja kutsun portjee.
Ei, olge nii kena, see tüüp vihkab mind.
Jääge pikali.
Pikali jäädes hakkan oksele.
Ajage end siis üles. Või õigemini, ma tahan öelda…
Kas see kaalude müük toob ka raha sisse?
Minu meelest tuleks teil…
Kas see kaalude müük toob ka raha sisse?
Mitte eriti.
Rääkige edasi, ärge minu peale mõtelge.
Tegelikult on mul ülim aeg minna.
Palun olge nii kena ja rääkige natuke aega veel. Seejärel lahkute.
Veel mõni aasta tagasi teenis sellega päris ilusa raha. Praegu ei teagi öelda, küllap olen kusagil mööda pannud, müük ei edene enam mitte üks raas. Alul arvasin, et äkki peitub viga müügimeestes, ning asusin ise ringi sõitma ja müüma, aga mu toodetel ei ole tõepoolest enam minekut, võib-olla need on vananenud, mitte ei tea, võib-olla on liiga kallid, üldiselt need ju ongi väga kallid, sest kogu see kraam on käsitöö, teil pole aimugi, mida tähendab täieliku täpsuse saavutamine, kui tegemist on mõne asja kaalumisega.
Mis asja kaalumisega? Kas õunte, inimeste, mille?
Kõige. Me valmistame kõike, kullasseppadele mõeldud kaaludest konteinerite kaalumiseks vajalikeni.
Tõsiselt?
Seepärast mul tulebki minna, pean täna ühele tähtsale lepingule punkti panema, kohe kuidagi ei tohi hiljaks jääda, mängus on mu ettevõte, kui ma seda asja joonde ei aja, ah sa raisk!
Rõve.
Ma juhatan teid tualetti.
Pidage ometi.
No ei!…
Rõve.
Lähen ja toon õige vett.
Andke andeks, tõepoolest, andke andeks.
Lähen ja toon õige vett.
Ei, jääge palun siia.
Sähke, pühkige end sellega puhtaks.
Lausa häbiasi.
Ärge muretsege, mul on endal lapsed.
Mis see asjasse puutub?
Lapsed oksendavad tihtilugu. Minu omad vähemasti küll.
Ah soo, andke andeks.
Nii et see ei avalda mulle mingit muljet. Aga nüüd oleks teil targem üles oma tuppa minna.
Ma ei saa ju seda laga siia jätta…
Ma kutsun pärast portjee, teie minge üles oma tuppa. Teil ju on tuba, eks?
Jah.
Hakake siis minema. Ajan selle asja ise korda.
Kas ma üldse mäletangi oma toa numbrit.
Küll portjee ütleb.
MA EI TAHA PORTJEED NÄHA, see tüüp vihkab mind, ütlesin ju teile. Kas teil ei ole tuba?
Minul?
Jah.
Jätsin selle nüüdsama vabaks.
Viige mind sinna, ma väga palun.
Ütlesin ju teile, et jätsin selle nüüdsama vabaks.
### Response:
Lugege katkendit: Alessandro Baricco, "Kolm korda koidikul" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mitmevõistlejad alustasid just kahepäevast finaali, mille parim 9-võistleja teenib Valter Külveti mälestusauhinna, edukamad koolid aga preemiasummad ja kastiga Kalevi magusat.
Kell 15.00 avavad ERR-i, EKJL-i, EOK-i esindajad suure spordimessi, kus on väljas 30 erinevat spordiorganisatsiooni.
Kell 18.00 toimub spordikuulsuste ja muusikute osavõtul pidulik avamine ning vilistlaste kokkutulek, peetakse põnev meeste 4 x 100 meetri teatejooksu duell Eesti täiskasvanute ja juunioride koondiste vahel.
Finaaletapil võistleb 176 noorsportlast 50-st koolist. Võistkondadega pääsesid lõppvooru 20 kooli:
· Suured koolid (üle 250 õpilase põhikooli osas): Elva Gümnaasium, Jõgeva Põhikool, Kadrioru Saksa Gümnaasium, Kose Gümnaasium, Kuusalu Keskkool, Peetri Kool, Pärnu Mai Kool, Rakvere Gümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium, Valga Põhikool, Viljandi Jakobsoni Kool, Viljandi Kesklinna Kool, Viljandi Paalalinna Kool ja Võru Kesklinna Kool
· Väikesed koolid (alla 250 õpilase põhikooli osas): Haljala Gümnaasium, Käina Kool ja Emmaste Põhikool, Orissaare Gümnaasium, Osula Põhikool ja Sõmerpalu Põhikool, Parksepa Keskkool, Ääsmäe Põhikool ja Kernu Põhikool
Tüdrukute noorem vanuserühm võistleb kuuevõistluses, vanem kaheksavõistluses ning poiste mõlemal vanuserühmal on kavas üheksavõistlus.
Finaalvõistluse ajakava leiab siit.
Spordimess on täna Kadrioru staadionil avatud kell 15.00 – 21.00 ja sissepääs staadionile on prii.
Nõu jagavad treenerid ja olümpiavõitjad, Rio koondislased, tipptasemel pallimängijad, tehnikasportlased, telenäod ja dopingukütid. Rohkem infot leiab spordimessi kohta: www.facebook.com/Olympiafann ja http://sport.err.ee/l/tv10
TV 10 Olümpiastarti finaaletapi erisaade on ETV2 ekraanil 19. juunil algusega kell 19.30. Saate toimetaja ja režissöör on Anu Säärits.
1971. aastast ETV sporditoimetuse ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv kergejõustikusari on maailmas ainulaadne noortesporti propageeriv võistlus ja vanim saatesari Eestis. Sarja vanim rekord kuulub 1975. aastast Valter Külvetile, kes suutis Abja kooli 11-aastase õpilasena hüpata kõrgust 1.70.
Tänase seisuga on TV 10 Olümpiastarti sarjas osalenud sportlastest täitnud Rio OM-normi või juba varem olümpial võistelnud 26 kergejõustiklast: Gerd Kanter, Ksenija Balta, Rasmus Mägi, Marek Niit, Roman Fosti, Grit Šadeiko, Karl Robert Saluri, Tanel Laanmäe, Maicel Uibo, Aleksander Tammert, Andrus Värnik, Mikk Pahapill Andres Raja, Kaire Leibak, Kaie Kand, Moonika Aava, Tarmo Jallai, Taavi Peetre, Marko Aleksejev, Kristjan Rahnu, Lauri Leis, Marko Turban, Anu Kaljurand, Eha Rünne, Andrei Nazarov, Valter Külvet. | Kadrioru staadionil algas TV 10 Olümpiastarti sarja finaalvõistlus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mitmevõistlejad alustasid just kahepäevast finaali, mille parim 9-võistleja teenib Valter Külveti mälestusauhinna, edukamad koolid aga preemiasummad ja kastiga Kalevi magusat.
Kell 15.00 avavad ERR-i, EKJL-i, EOK-i esindajad suure spordimessi, kus on väljas 30 erinevat spordiorganisatsiooni.
Kell 18.00 toimub spordikuulsuste ja muusikute osavõtul pidulik avamine ning vilistlaste kokkutulek, peetakse põnev meeste 4 x 100 meetri teatejooksu duell Eesti täiskasvanute ja juunioride koondiste vahel.
Finaaletapil võistleb 176 noorsportlast 50-st koolist. Võistkondadega pääsesid lõppvooru 20 kooli:
· Suured koolid (üle 250 õpilase põhikooli osas): Elva Gümnaasium, Jõgeva Põhikool, Kadrioru Saksa Gümnaasium, Kose Gümnaasium, Kuusalu Keskkool, Peetri Kool, Pärnu Mai Kool, Rakvere Gümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium, Valga Põhikool, Viljandi Jakobsoni Kool, Viljandi Kesklinna Kool, Viljandi Paalalinna Kool ja Võru Kesklinna Kool
· Väikesed koolid (alla 250 õpilase põhikooli osas): Haljala Gümnaasium, Käina Kool ja Emmaste Põhikool, Orissaare Gümnaasium, Osula Põhikool ja Sõmerpalu Põhikool, Parksepa Keskkool, Ääsmäe Põhikool ja Kernu Põhikool
Tüdrukute noorem vanuserühm võistleb kuuevõistluses, vanem kaheksavõistluses ning poiste mõlemal vanuserühmal on kavas üheksavõistlus.
Finaalvõistluse ajakava leiab siit.
Spordimess on täna Kadrioru staadionil avatud kell 15.00 – 21.00 ja sissepääs staadionile on prii.
Nõu jagavad treenerid ja olümpiavõitjad, Rio koondislased, tipptasemel pallimängijad, tehnikasportlased, telenäod ja dopingukütid. Rohkem infot leiab spordimessi kohta: www.facebook.com/Olympiafann ja http://sport.err.ee/l/tv10
TV 10 Olümpiastarti finaaletapi erisaade on ETV2 ekraanil 19. juunil algusega kell 19.30. Saate toimetaja ja režissöör on Anu Säärits.
1971. aastast ETV sporditoimetuse ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv kergejõustikusari on maailmas ainulaadne noortesporti propageeriv võistlus ja vanim saatesari Eestis. Sarja vanim rekord kuulub 1975. aastast Valter Külvetile, kes suutis Abja kooli 11-aastase õpilasena hüpata kõrgust 1.70.
Tänase seisuga on TV 10 Olümpiastarti sarjas osalenud sportlastest täitnud Rio OM-normi või juba varem olümpial võistelnud 26 kergejõustiklast: Gerd Kanter, Ksenija Balta, Rasmus Mägi, Marek Niit, Roman Fosti, Grit Šadeiko, Karl Robert Saluri, Tanel Laanmäe, Maicel Uibo, Aleksander Tammert, Andrus Värnik, Mikk Pahapill Andres Raja, Kaire Leibak, Kaie Kand, Moonika Aava, Tarmo Jallai, Taavi Peetre, Marko Aleksejev, Kristjan Rahnu, Lauri Leis, Marko Turban, Anu Kaljurand, Eha Rünne, Andrei Nazarov, Valter Külvet.
### Response:
Kadrioru staadionil algas TV 10 Olümpiastarti sarja finaalvõistlus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nüüd ei tohi õpetaja koolis heale õpilasele isegi pai teha, sest oled kohe pedofiil. Õpetaja ei tohi ka kaklevaid lapsi lahutada, sest siis on ahistamine. Aga minu lapsepõlves oli populaarne raamat Eduard Vilde "Minu esimesed triibulised".
Meie kõikelubavas ja demokraatlikus ühiskonnas inimõiguste ajastul on kõik võrdsed, nii lapsed, noored, täiskasvanud kui vanad. Sarimõrvarit, kes naudib tapmist, ei tohi valutult teise ilma saata, vaid ta peab eluaeg istuma kongis maksumaksjate arvel. Me oleme nii kaastundlikud, et lõpuks isegi marutõves koera ei tohi magama panna. Ma usun, et enamus taipab, millise absurdini me oleme jõudnud, kuid rühime ikka vapralt edasi, teadmata, kuhu meid ajaloo käik viib.
Ja nüüd peksis kuulus lavastaja naist - näitlejat. Kogu Eesti kihab: kuidas nii võib? Varjatult pekstakse naisi, pekstakse ka mehi kogu aeg, kuid lärmi lüüakse ikka selle üle, mis avalikuks tuleb. Ja muidugi, kui isik, kes peksab, on veel tuntud, siis tekib lärmi veel rohkem. Me võime öelda, et Tiit Ojasoo käitus nii afekti seisundis või on lihtsalt vaimuhaige, sest tõesti, naist peksta on kuritegu, eriti kui seda tehakse veel jalgadega. Sellele ei ole õigustust. Asjaosaline Ojasoo püüab selle teha eraasjaks. Muidugi, kui see olnuks töökonflikt, alluva ja alluja konflikt, siis oleks asi kohe selge. Näiteks, näitlejanna ei õppinud teksti pähe ja Ojasoo karistas teda selle eest peksuga. Või hakkas näitlejanna peanäitjuht Ojasoole vastu ja Ojasoo karistuseks tümitas teda. Laisk ja lohakas ja allumatu näitleja väärib ikka karistust. Kuid kas peksmist? Äkki peaks tõesti andma teatrites eriseaduse välja, kus lubatakse allumatut näitlejat karistada ihunuhtusega? Võibolla tõuseks teatrikunst kohe uuele tasemele?
Aga eraasi? Kas mehe ja naise vahekord? Sellest vaikitakse targu. Kui näitlejanna poleks läinud politseisse, siis oleks kõik vakka jäänud, nüüd skandaal missugune. Muidugi, targem olnuks Ojasool nüpeldada OMA naist, mitte võõrast. Siis poleks ilmselt midagi juhtunud: eraasi tõesti. Kuid võõra peksmine pole eraasi. Nii võib eraasjade varjus musti tegusid teha karistamatult. Seekord oli pekstu nõus lepitamismenetlusega. Me ei tea, miks ta sellega nõustus. Me teame ainult seda, et ta sai peksa kuulsalt mehelt.
Ja nüüd karjub osa inimesi riigikogust, et Ojasoo tuleks maha võtta teatrijuhi kohalt. Võibolla peaks enne siiski tegema psühhiaatrilise ekspertiisi Ojasoole, siis oleks selge, kas on tegemist terve või haige inimesega. Enne seda on lihtsalt tegemist peksmise faktiga, mis kohtusse asjaosalisi ei viinud. Las nad nüüd lepivad, annavad teineteisele rahusuudluse ja elavad rahus edasi, eks Ojasoo ise tea, kas minna uutele jahimaadele või elada edasi nii, et häbi ei ole. Imelik on veel üks asi: truu teatri- ja elukaaslane Ene-Liis Semper, kellega koos Ojasoo teatrit juhib, on vait. Ta võiks ikkagi oma võitluskaaslase eest välja astuda... Nii vist peame vaikima ka meie ning laskma osalistel eluga edasi minna, nagu soovis kannatanu pöördumises Postimehes. Kuid nii kaob maailma hiilgus siiski! | Jaan Tooming. Kuritöö ja karistus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nüüd ei tohi õpetaja koolis heale õpilasele isegi pai teha, sest oled kohe pedofiil. Õpetaja ei tohi ka kaklevaid lapsi lahutada, sest siis on ahistamine. Aga minu lapsepõlves oli populaarne raamat Eduard Vilde "Minu esimesed triibulised".
Meie kõikelubavas ja demokraatlikus ühiskonnas inimõiguste ajastul on kõik võrdsed, nii lapsed, noored, täiskasvanud kui vanad. Sarimõrvarit, kes naudib tapmist, ei tohi valutult teise ilma saata, vaid ta peab eluaeg istuma kongis maksumaksjate arvel. Me oleme nii kaastundlikud, et lõpuks isegi marutõves koera ei tohi magama panna. Ma usun, et enamus taipab, millise absurdini me oleme jõudnud, kuid rühime ikka vapralt edasi, teadmata, kuhu meid ajaloo käik viib.
Ja nüüd peksis kuulus lavastaja naist - näitlejat. Kogu Eesti kihab: kuidas nii võib? Varjatult pekstakse naisi, pekstakse ka mehi kogu aeg, kuid lärmi lüüakse ikka selle üle, mis avalikuks tuleb. Ja muidugi, kui isik, kes peksab, on veel tuntud, siis tekib lärmi veel rohkem. Me võime öelda, et Tiit Ojasoo käitus nii afekti seisundis või on lihtsalt vaimuhaige, sest tõesti, naist peksta on kuritegu, eriti kui seda tehakse veel jalgadega. Sellele ei ole õigustust. Asjaosaline Ojasoo püüab selle teha eraasjaks. Muidugi, kui see olnuks töökonflikt, alluva ja alluja konflikt, siis oleks asi kohe selge. Näiteks, näitlejanna ei õppinud teksti pähe ja Ojasoo karistas teda selle eest peksuga. Või hakkas näitlejanna peanäitjuht Ojasoole vastu ja Ojasoo karistuseks tümitas teda. Laisk ja lohakas ja allumatu näitleja väärib ikka karistust. Kuid kas peksmist? Äkki peaks tõesti andma teatrites eriseaduse välja, kus lubatakse allumatut näitlejat karistada ihunuhtusega? Võibolla tõuseks teatrikunst kohe uuele tasemele?
Aga eraasi? Kas mehe ja naise vahekord? Sellest vaikitakse targu. Kui näitlejanna poleks läinud politseisse, siis oleks kõik vakka jäänud, nüüd skandaal missugune. Muidugi, targem olnuks Ojasool nüpeldada OMA naist, mitte võõrast. Siis poleks ilmselt midagi juhtunud: eraasi tõesti. Kuid võõra peksmine pole eraasi. Nii võib eraasjade varjus musti tegusid teha karistamatult. Seekord oli pekstu nõus lepitamismenetlusega. Me ei tea, miks ta sellega nõustus. Me teame ainult seda, et ta sai peksa kuulsalt mehelt.
Ja nüüd karjub osa inimesi riigikogust, et Ojasoo tuleks maha võtta teatrijuhi kohalt. Võibolla peaks enne siiski tegema psühhiaatrilise ekspertiisi Ojasoole, siis oleks selge, kas on tegemist terve või haige inimesega. Enne seda on lihtsalt tegemist peksmise faktiga, mis kohtusse asjaosalisi ei viinud. Las nad nüüd lepivad, annavad teineteisele rahusuudluse ja elavad rahus edasi, eks Ojasoo ise tea, kas minna uutele jahimaadele või elada edasi nii, et häbi ei ole. Imelik on veel üks asi: truu teatri- ja elukaaslane Ene-Liis Semper, kellega koos Ojasoo teatrit juhib, on vait. Ta võiks ikkagi oma võitluskaaslase eest välja astuda... Nii vist peame vaikima ka meie ning laskma osalistel eluga edasi minna, nagu soovis kannatanu pöördumises Postimehes. Kuid nii kaob maailma hiilgus siiski!
### Response:
Jaan Tooming. Kuritöö ja karistus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna Õpetajate Maja aadressil Raekoja plats 14 oli Eino Baskini asutatud Vanalinnastuudio esimeseks ajutiseks koduks ja seepärast paigutatakse Eino Baskini mälestuse jäädvustamiseks maja fassaadile peaukse kõrvale tema bareljeef. Bareljeefi autor on skulptor Mati Karmin.
1929. aasta 17. juunil sündnud Eino Baskin lõpetas Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi 1951. aastal. Aastatel 1958–1961 töötas ta erinevates komöödiateatrites Leningradis ning tema menukas konferansjeeaeg möödus Eesti ja Venemaa erinevates teatrites 1960. aastate lõpul. Draamateatris töötas Baskin näitlejana aastatel 1968–1980.
1972. aastal asutas ta näitetrupi, kes hakkas tegema igapühapäevast raadioprogrammi "Meelejahutaja". 1995. aastal, kui programm lõpetati, oli valminud tuhatkond saadet.
1980. aastal asutas Eino Baskin Vanalinnastuudio ja oli selle pikaaegne juht. Pärast Vanalinnastuudio sulgemist asutas ta Vana Baskini Teatri.
Tallinnale osutatud teenete eest omistati Baskinile 2003. aastal Tallinna teenetemärk ja 2010. aastal linnapoolse austusavaldusega Tallinna vapimärk. 2014. aastal pälvis Eino Baskin Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia.
Eino Baskin suri 11. märtsil 2015.
Tallinna linnavalitsus eraldas reservfondist Tallinna kultuuriametile Eino Baskini bareljeefi valmistamise toetamiseks 9000 eurot.
Eino Baskini bareljeef avatakse 17. juunil kell 13. | Õpetajate Maja seinale tuleb Eino Baskini bareljeef | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna Õpetajate Maja aadressil Raekoja plats 14 oli Eino Baskini asutatud Vanalinnastuudio esimeseks ajutiseks koduks ja seepärast paigutatakse Eino Baskini mälestuse jäädvustamiseks maja fassaadile peaukse kõrvale tema bareljeef. Bareljeefi autor on skulptor Mati Karmin.
1929. aasta 17. juunil sündnud Eino Baskin lõpetas Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi 1951. aastal. Aastatel 1958–1961 töötas ta erinevates komöödiateatrites Leningradis ning tema menukas konferansjeeaeg möödus Eesti ja Venemaa erinevates teatrites 1960. aastate lõpul. Draamateatris töötas Baskin näitlejana aastatel 1968–1980.
1972. aastal asutas ta näitetrupi, kes hakkas tegema igapühapäevast raadioprogrammi "Meelejahutaja". 1995. aastal, kui programm lõpetati, oli valminud tuhatkond saadet.
1980. aastal asutas Eino Baskin Vanalinnastuudio ja oli selle pikaaegne juht. Pärast Vanalinnastuudio sulgemist asutas ta Vana Baskini Teatri.
Tallinnale osutatud teenete eest omistati Baskinile 2003. aastal Tallinna teenetemärk ja 2010. aastal linnapoolse austusavaldusega Tallinna vapimärk. 2014. aastal pälvis Eino Baskin Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia.
Eino Baskin suri 11. märtsil 2015.
Tallinna linnavalitsus eraldas reservfondist Tallinna kultuuriametile Eino Baskini bareljeefi valmistamise toetamiseks 9000 eurot.
Eino Baskini bareljeef avatakse 17. juunil kell 13.
### Response:
Õpetajate Maja seinale tuleb Eino Baskini bareljeef |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ronaldo debüteeris Portugali koondises 2003. aasta augustis vaid 18-aastasena ning on pärast seda pidevalt valikusse kuulunud. Figo mängis Portugali eest aastatel 1991-2006. Veel on portugallastest saja mängu piiri ületanud ka kaitsja Fernando Couto (110; 1990-2004). Järgmisena võib selleni jõuda Nani (97).
Portugali kõigi aegade väravalööjate edetabelis on 58 tabamusega mõistagi esikohal Ronaldo. Järgnevad Pauleta ja Eusebio vastavalt 47 ja 41 väravaga. Figo lõi karjääri jooksul Portugali särgis 32 tabamust. | Ronaldo jõudis mängus Islandiga ühele pulgale Luis Figoga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ronaldo debüteeris Portugali koondises 2003. aasta augustis vaid 18-aastasena ning on pärast seda pidevalt valikusse kuulunud. Figo mängis Portugali eest aastatel 1991-2006. Veel on portugallastest saja mängu piiri ületanud ka kaitsja Fernando Couto (110; 1990-2004). Järgmisena võib selleni jõuda Nani (97).
Portugali kõigi aegade väravalööjate edetabelis on 58 tabamusega mõistagi esikohal Ronaldo. Järgnevad Pauleta ja Eusebio vastavalt 47 ja 41 väravaga. Figo lõi karjääri jooksul Portugali särgis 32 tabamust.
### Response:
Ronaldo jõudis mängus Islandiga ühele pulgale Luis Figoga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trump ei ole taganenud väitest, et president Barack Obama on mingil moel seotud terroristidega või tunneb nende suhtes poolehoidu, ning ütles Associated Pressile, et presidendi prioriteediks on ameeriklaste ees jätkuvalt vaenlased. Samuti sõnas ta, et kõigi maailma moslemite pääsu USAsse tuleks piirata.
Pärast Orlando veresauna on paljud vabariiklased üritanud Trumpi seisukohtadest distantseeruda, vahendas Washington Post.
USA esindajatekoja spiiker Paul Ryan, kes on varemgi silma paistnud kriitikaga Donalt Trumpi väljaütlemiste suunal, ehkki lubanud teda siiski vabariiklaste presidendikandidaadina toetada, ütles, et moslemikeeld ei ole riigi huvides.
"Minu arvates ei ole see kooskõlas mitte ainult meie partei, aga ka meie riigi põhimõtetega," rääkis Ryan ajakirjanikele ja kutsus üles kontrollima immigrantide usu asemel nende tausta.
Ka senati välissuhete komitee esimeest Bob Corkerit, kes varem on kiitnud Trumpi soovi poliitikat raputada, pani vabariiklaste arvatava presidendikandidaadi reaktsioon Orlando tragöödiale ebamugavust tundma ning ta nimetas seda pettumuseks.
Senaator Lindsey O. Graham, kes Trumpi kandidatuuri ei toeta, märkis, et tal on omadussõnad Trumpi kirjeldamiseks otsas. "Minu arust ei ole tal selliste olukordade tarbeks, millega me silmitsi seisame, ei otsustusvõimet, temperamenti ega kogemust," lausus ta.
Grahami sõnul paistab Trump väitvat, et Obama on üks "nendest". "Minu meelest on see äärmiselt solvav. Kogu see põhjenduste jada on väga valedel alustel. President Obama puhul on minu jaoks probleemiks tema poliitilised valikud," selgitas senaator.
Õhujõudude major Adam Kinzinger, kes on üks vabariiklaste põhilisi eestkõnelejaid riikliku julgeoleku teemadel, distantseerus samuti järsult Trumpi väljaütlemistest.
"Hindan küll härra Trumpi tulisust sel teemal, aga sa ei saa võõranduda neist inimestest, keda meil just vaja on, ja nendeks on mõõdukad moslemid," lausus Kinzinger. "Peame selle sõja võitmiseks kasutama neid, kes ei ole radikaliseerunud, mis tähendab suuremat osa moslemitest".
Washington Posti ja ABC Newsi arvamusküsitluse kohaselt toetab 64 protsenti vabariiklaste valijaist Trumpi moslemikeelu ideed. | Trumpi moslemivastasus tõi vabariiklastelt valulisi reaktsioone | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trump ei ole taganenud väitest, et president Barack Obama on mingil moel seotud terroristidega või tunneb nende suhtes poolehoidu, ning ütles Associated Pressile, et presidendi prioriteediks on ameeriklaste ees jätkuvalt vaenlased. Samuti sõnas ta, et kõigi maailma moslemite pääsu USAsse tuleks piirata.
Pärast Orlando veresauna on paljud vabariiklased üritanud Trumpi seisukohtadest distantseeruda, vahendas Washington Post.
USA esindajatekoja spiiker Paul Ryan, kes on varemgi silma paistnud kriitikaga Donalt Trumpi väljaütlemiste suunal, ehkki lubanud teda siiski vabariiklaste presidendikandidaadina toetada, ütles, et moslemikeeld ei ole riigi huvides.
"Minu arvates ei ole see kooskõlas mitte ainult meie partei, aga ka meie riigi põhimõtetega," rääkis Ryan ajakirjanikele ja kutsus üles kontrollima immigrantide usu asemel nende tausta.
Ka senati välissuhete komitee esimeest Bob Corkerit, kes varem on kiitnud Trumpi soovi poliitikat raputada, pani vabariiklaste arvatava presidendikandidaadi reaktsioon Orlando tragöödiale ebamugavust tundma ning ta nimetas seda pettumuseks.
Senaator Lindsey O. Graham, kes Trumpi kandidatuuri ei toeta, märkis, et tal on omadussõnad Trumpi kirjeldamiseks otsas. "Minu arust ei ole tal selliste olukordade tarbeks, millega me silmitsi seisame, ei otsustusvõimet, temperamenti ega kogemust," lausus ta.
Grahami sõnul paistab Trump väitvat, et Obama on üks "nendest". "Minu meelest on see äärmiselt solvav. Kogu see põhjenduste jada on väga valedel alustel. President Obama puhul on minu jaoks probleemiks tema poliitilised valikud," selgitas senaator.
Õhujõudude major Adam Kinzinger, kes on üks vabariiklaste põhilisi eestkõnelejaid riikliku julgeoleku teemadel, distantseerus samuti järsult Trumpi väljaütlemistest.
"Hindan küll härra Trumpi tulisust sel teemal, aga sa ei saa võõranduda neist inimestest, keda meil just vaja on, ja nendeks on mõõdukad moslemid," lausus Kinzinger. "Peame selle sõja võitmiseks kasutama neid, kes ei ole radikaliseerunud, mis tähendab suuremat osa moslemitest".
Washington Posti ja ABC Newsi arvamusküsitluse kohaselt toetab 64 protsenti vabariiklaste valijaist Trumpi moslemikeelu ideed.
### Response:
Trumpi moslemivastasus tõi vabariiklastelt valulisi reaktsioone |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loomelabori eesmärgiks on pakkuda noortele enesetäiendamis- ja väljendamisvõimalust ning professionaalset individuaalset juhendamist. Suvekooli oodatakse noori, kes on avatud mõtlemisega, tahavad mõtestada ümbritsevat, on huvituvad muusikast ja soovivad seda ise luua. Peamine sihtrühm on muusika- ja huvikoolide vanemate klasside ning gümnaasiumi- ja keskastme õpilased. Oodatud on kõigi muusikaerialade õpilased ning loomingulised noored. Loomelabor toimub kolmandat korda. Kahe aasta jooksul on suvekoolist osa võtnud ligi kuuskümmend noort.
"Loomelabor on hetkel ainuke noortele suunatud suvekool, mis tegeleb klassikalise kompositsiooni õpetamisega. See on oluline nii uute heliloojate kasvulavana, kui ka üldises plaanis selle jaoks, et meil oleks jätkuvalt haritud ja huvitatud kuulajaid nüüdismuusika jaoks," põhjendas Eesti Heliloojate Liidu esimees Märt-Matis Lill suvekooli vajadust ja senist populaarsust.
Loomelabori teemaks on tänavusest festivalist Eesti Muusika Päevad inspireeritult küsimus "roheline heli?", mille puhul keskendutakse linnulaulule. Õppekava tuumaks on zoo-semiootiku ja parasitoloogi Aleksei Turovski loeng muusikast linnulaulus ning pedagoogi ja muusikateadlase Maia Lilje loeng linnulaulust muusikas. Loenguid peavad ka heliloojad Helena Tulve (enda looming ning seosed loodusega), Einike Leppik (audiovisuaalne looming), Sander Mölder (elektrooniline muusika, kontrollerism). Individuaalsete juhendajatena on kaasatud heliloojad Tauno Aints, Liis Viira ja Maria Kõrvits. | Heliloomingu suvekoolis kuulatakse linnulaulu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loomelabori eesmärgiks on pakkuda noortele enesetäiendamis- ja väljendamisvõimalust ning professionaalset individuaalset juhendamist. Suvekooli oodatakse noori, kes on avatud mõtlemisega, tahavad mõtestada ümbritsevat, on huvituvad muusikast ja soovivad seda ise luua. Peamine sihtrühm on muusika- ja huvikoolide vanemate klasside ning gümnaasiumi- ja keskastme õpilased. Oodatud on kõigi muusikaerialade õpilased ning loomingulised noored. Loomelabor toimub kolmandat korda. Kahe aasta jooksul on suvekoolist osa võtnud ligi kuuskümmend noort.
"Loomelabor on hetkel ainuke noortele suunatud suvekool, mis tegeleb klassikalise kompositsiooni õpetamisega. See on oluline nii uute heliloojate kasvulavana, kui ka üldises plaanis selle jaoks, et meil oleks jätkuvalt haritud ja huvitatud kuulajaid nüüdismuusika jaoks," põhjendas Eesti Heliloojate Liidu esimees Märt-Matis Lill suvekooli vajadust ja senist populaarsust.
Loomelabori teemaks on tänavusest festivalist Eesti Muusika Päevad inspireeritult küsimus "roheline heli?", mille puhul keskendutakse linnulaulule. Õppekava tuumaks on zoo-semiootiku ja parasitoloogi Aleksei Turovski loeng muusikast linnulaulus ning pedagoogi ja muusikateadlase Maia Lilje loeng linnulaulust muusikas. Loenguid peavad ka heliloojad Helena Tulve (enda looming ning seosed loodusega), Einike Leppik (audiovisuaalne looming), Sander Mölder (elektrooniline muusika, kontrollerism). Individuaalsete juhendajatena on kaasatud heliloojad Tauno Aints, Liis Viira ja Maria Kõrvits.
### Response:
Heliloomingu suvekoolis kuulatakse linnulaulu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Venemaa ei lase täna korduda 1941. aastal. Sellist, nagu 41. aastal, mil Venemaa saatis oma väeosad laiali ning tõmbas need piirist eemale, paigutas suurtükid ladudesse ja vedas moona minema - enam ei sünni. Venemaa tagab enda julgeoleku," ütles Klintsevitš kolmapäeval Interfaxile kommentaariks NATO kaitseministrite otsusele paigutada Baltimaadesse ja Poola 2017. aasta algusest neli pataljoni.
Klintsevitši arvates "käitub NATO, nagu USA käsib, just seepärast laieneb NATO itta ja kägistab Venemaad".
"Meil, Jumal tänatud, on millega vastata. Me ei räägi täna juhuslikult sellest, et nad valmistavad ette platsdarmi. Kohe, kui miski algab, on meil selleks diplomaatilised, organisatsioonilised, poliitilised ja sõjalised vahendid," ütles senaator.
Klintsevitš märkis, et sõjalisest vaatepunktist "ei kujuta need neli pataljoni meie jaoks iseenesest mingit ohtu".
Kuid ta arvas, et oma isikkoosseisu ja tehnikaga on pataljonid vajalikud "et moodustada valve ja viia kohasesse seisu kunagise lennuväljade võrgustiku taristu, radarijaamad ja muud sõjalised objektid, mis olid nõukogude ajal ja pärast Varssavi lepingu organisatsiooni lagunemist".
"Ettevalmistatud taristu võimaldab mitmesugust sõjalist tegevust. Näiteks võivad lennukid tuua mitmesugust relvastust ja tehnikat ning selle vastuvõtmiseks inimesi. See on seotud järk-järgulise muude maskeeritud ja teisteks eesmärkideks ettenähtud objektide edasitoimetamisega raudtee kaudu," arvas Klintsevitš.
"Ja me ei tea, millisel hetkel need lennukid loodud taristusse paigutatakse. Praegu käivad ettevalmistused," märkis rahvasaadik.
Tema sõnutsi Ida-Euroopasse paigutatud USA raketikilp, üleilmse välklöögi andmise kontseptsiooni esitlus ja jutud Venemaa agressioonist - "kõik see kujutab meie jaoks tõsist ohtu".
Venemaa omalt poolt jälgib olukorda, eritleb seda ja on vajadusel võimeline end kaitsma. | Vene rahvasaadik: meil on vahendeid NATO heidutamiseks Baltimaades | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Venemaa ei lase täna korduda 1941. aastal. Sellist, nagu 41. aastal, mil Venemaa saatis oma väeosad laiali ning tõmbas need piirist eemale, paigutas suurtükid ladudesse ja vedas moona minema - enam ei sünni. Venemaa tagab enda julgeoleku," ütles Klintsevitš kolmapäeval Interfaxile kommentaariks NATO kaitseministrite otsusele paigutada Baltimaadesse ja Poola 2017. aasta algusest neli pataljoni.
Klintsevitši arvates "käitub NATO, nagu USA käsib, just seepärast laieneb NATO itta ja kägistab Venemaad".
"Meil, Jumal tänatud, on millega vastata. Me ei räägi täna juhuslikult sellest, et nad valmistavad ette platsdarmi. Kohe, kui miski algab, on meil selleks diplomaatilised, organisatsioonilised, poliitilised ja sõjalised vahendid," ütles senaator.
Klintsevitš märkis, et sõjalisest vaatepunktist "ei kujuta need neli pataljoni meie jaoks iseenesest mingit ohtu".
Kuid ta arvas, et oma isikkoosseisu ja tehnikaga on pataljonid vajalikud "et moodustada valve ja viia kohasesse seisu kunagise lennuväljade võrgustiku taristu, radarijaamad ja muud sõjalised objektid, mis olid nõukogude ajal ja pärast Varssavi lepingu organisatsiooni lagunemist".
"Ettevalmistatud taristu võimaldab mitmesugust sõjalist tegevust. Näiteks võivad lennukid tuua mitmesugust relvastust ja tehnikat ning selle vastuvõtmiseks inimesi. See on seotud järk-järgulise muude maskeeritud ja teisteks eesmärkideks ettenähtud objektide edasitoimetamisega raudtee kaudu," arvas Klintsevitš.
"Ja me ei tea, millisel hetkel need lennukid loodud taristusse paigutatakse. Praegu käivad ettevalmistused," märkis rahvasaadik.
Tema sõnutsi Ida-Euroopasse paigutatud USA raketikilp, üleilmse välklöögi andmise kontseptsiooni esitlus ja jutud Venemaa agressioonist - "kõik see kujutab meie jaoks tõsist ohtu".
Venemaa omalt poolt jälgib olukorda, eritleb seda ja on vajadusel võimeline end kaitsma.
### Response:
Vene rahvasaadik: meil on vahendeid NATO heidutamiseks Baltimaades |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Alguses oli plaanis üks võistlus juuli keskel. Pärast laagreid nädal puhkust ja võistlus Tjumenis," lausus Minaškin intervjuus Vikerraadiole. Siiski leiti üheskoos koondise peatreener Aleksei Budõliniga, et sel pole suuremat mõtet. "Pigem teeme enne olümpiat korralikult trenni ja esimene start tuleb olümpial."
Minaškini olümpia ettevalmistus on praegu poole peal. Selja taga on üks laager, ees ootamas veel kaks. "Eesmärk on olla valmis, näidata oma parimat maadlust ja midagi lubada ma ei oska. Loodan, et saan näidata kõike, mis sees on, maadelda lõpuni ja tuleb, mis tuleb," kommenteeris ta olümpiat. | Grigori Minaškin enne olümpiat ei võistle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Alguses oli plaanis üks võistlus juuli keskel. Pärast laagreid nädal puhkust ja võistlus Tjumenis," lausus Minaškin intervjuus Vikerraadiole. Siiski leiti üheskoos koondise peatreener Aleksei Budõliniga, et sel pole suuremat mõtet. "Pigem teeme enne olümpiat korralikult trenni ja esimene start tuleb olümpial."
Minaškini olümpia ettevalmistus on praegu poole peal. Selja taga on üks laager, ees ootamas veel kaks. "Eesmärk on olla valmis, näidata oma parimat maadlust ja midagi lubada ma ei oska. Loodan, et saan näidata kõike, mis sees on, maadelda lõpuni ja tuleb, mis tuleb," kommenteeris ta olümpiat.
### Response:
Grigori Minaškin enne olümpiat ei võistle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esiteks psühhiaatrilise süsteemi kujutamine. Haigla, kuhu Mattias satub, on küll eriti range ja sünge osalt seetõttu, et ta viibib sel ajal kriminaaluurimise all. Ent haiglasüsteemi kujutamises tunneb tugevat „Lendas üle käopesa“ hõngu. Anu Aun on toetunud viisteist aastat tagasi tehtud intervjuudele ja vaatlustele [1], ent filmis on need toodud tänapäeva. Režissöör tunnistab intervjuus küll, et "ma ei tea, milline seis on täna Eesti psühhiaatriahaiglates", aga osutab, et psühhiaatriahaigla representatsioon on "kunstitõde", mitte "elutõde", et "[e]uroremonditud haiglahoone ei mõjuks vaatajale samamoodi nagu kooruva värvi ja nõukaaegse sisustusega lagunev mõisahoone" [1]. Mismoodi mõjub see aga noorele inimesele, kes parasjagu oma vaimse tervise pärast muretseb, või tema vanematele? Filmist paistab, et psühhiaatriahaiglas inimesed just haigeks jäävadki, patsientidele topitakse seal täiesti valimatult kurku ravimeid ja süstitakse vägivaldselt rahusteid, ravimid tekitavad tunde, "nagu ei elakski" (kuigi neist loobumine viib sõna otseses mõttes mitte-elamisele veel lähemale). Süsteemi pehmemat poolt esindav koolipsühholoog ei suuda aga eriti midagi teha. Kui paljud julgeksid sellise mulje järel psühholoogilist abi otsida?
Teiseks imestan, et režissööri enda sõnavõttudes on nii tugevalt kõlama jäänud mõte, mida Mattias väljendab sõnadega: "Sa oled sada korda normaalsem kui kõik need kuradi normaalsed inimesed – sa oled lihtsalt aus. Ja vaba. Ja tundlik."[2] See meeldejääv ja tugevas lõpulähedases positsioonis paiknev koht ehitab sama stereotüüpi, mida teiselt poolt kajastavad psühhiaatriahaigla kujutamisviis ning Hanna vastuseis ravimitele, mis tekitavad tema sõnul tunde, nagu ta "polekski elus". Kõik see kujundab klišeelikku vastandust mässava erilise indiviidi ning kõike "teistsugust" represseeriva-normeeriva süsteemi vahel. Hannat on kujutatud romantiliselt cool 'i, kirgliku, "ohtlikku elu" elava mässajana, ilusa ja andeka noore inimesena, keda süsteem üritab kasti toppida. Kui minna ka mööda küsimusest, kuivõrd Hanna käitumine bipolaarse häire klassikalisele kirjeldusele vastab (Kaspar Viilup kahtleb selles [3], aga igatahes olevat režissöör mitme bipolaarse inimesed lugusid kogunud ja kasutanud [1]), ei tohiks unustada, et Mattiase efektsed laused on vastuolus Hanna enda tunnetega: et ta ei saa ennast usaldada, et ta pole haiguse mõju all "tema ise".
Vastandus mässaja ja tuimalt normaliseeriva institutsiooni vahel on väheke liiga mustvalge. Erinevus, sotsiaalsete normide kahtluse alla seadmine ja teatav impulsiivsuski on ühiskonnas vaieldamatult vajalikud; "normaalsuse maski" krampumine toodab neuroose jne. Haigusest teeb aga haiguse just see, et inimene ei suuda oma tegusid valitseda, kuigi tahaks. Võimetus oma tegusid kontrollida pole aga lahe mäss või „normaalsuse maski“ hülgamine, nagu pole lahe mäss ka alkoholi mõju all sooritatud rünnak, mida Mattias hiljem teeseldud bipolaarsuse kaela lükata püüab. Nagu Aun ka ise nendib: "Üheks suurimaks valu põhjustajaks meie eludes on, kui me ei kontrolli oma emotsioone – need kontrollivad hoopis meid."[4] Piir tundlikkuse ja meeleoluhäire vahel, mis Auna huvitab[4], ongi just funktsioneerimises. See, mida Mattias Hanna „vabaduseks“ nimetab, on tal aga paljuski ka kammitsaks jalus, ja kui ta seda kontrolli alla ei saa, muutub see aja möödudes ainult hävituslikumaks. Psühhiaatria oma parimal kujul ei püüa tänapäeval mitte erinevusi nivelleerida ja tundlikke inimesi "rahusteid täis toppida" ega kellelegi normaalsuse maski pähe tagasi suruda, vaid aidata inimesel toimida ning iseennast mõista ja juhtida.
Osa Hanna tegudest ei tundu aga haiguse sümptomitena, vaid lihtsalt tempudena. Mingit põhimõttelist rebelli tema tegudest tegelikult eriti ei paistagi, küll aga on lisaks hetkedele, kus ta ei suuda normidele alluda (nt kui maania takistab tal kokkuleppest kinnipidamist või depressiivne episood kooliskäimist), ka neid, kus ta nähtavasti lihtsalt ei pea vajalikuks normidele alluda (nt trammipiletit osta) või kus ta neid meelega lõhub, sest see on lahe ja seksikas (nt öine muuseumikülastus). Ta on lisaks bipolaarsele ju ka lihtsalt julge ja trotslik ja impulsiivne ja egoistlik ja originaalne ja noor – nagu ka paljud teised inimesed, kelle isikuomadusi ei võimenda või moonuta bipolaarsuse sümptomid.
Nagu Mattias Hannale ette heidab, võib too oma haigust vahel ka vabandusena kasutada. Meeleoluhäire ei tähenda aga alati ja kohe tingimata teovõime ja vastutusvõime kaotust. Paljud bipolaarse häirega inimesed pingutavad ja töötavad, et oma haigusest üle olla, et nad võiksid ennast usaldada ja võimaldada teistel ennast usaldada. Pealegi on bipolaarsusel lõputult individuaalseid esinemisvorme. Bipolaarseid inimesi, nagu ka ühtki teist inimgruppi, ei tohiks filmivaataja seega enda jaoks lasta defineerida ühelainsal narratiivil. Üht filmi ei saagi aga ju süüdistada selles, et ta ei kajasta kõiki lugusid – seepärast tuleks lihtsalt lõpetada üleskutsega: rohkem lugusid! Kui lugusid on liiga vähe, on igaühe kaal ja stereotüpiseerimisoht liiga suur. Ots on ka Eesti kultuuriruumis lahti tehtud: lisaks "Polaarpoisile" on olnud Mari-Liis Lille ja Paavo Piigi "Varesele valu / Harakale haigus", on Peaasja lugude sari[5]. Eesti noortele kõige kättesaadavamas angloameerika kultuuriruumis on vaimseid haigusi käsitlevaid lugusid juba tohutult, ent kindlasti on oluline ka Eesti ühiskonnas konkreetselt neid teemasid valguse kätte tuua.
[1] http://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/haiguste-ravi-3/
[2] http://ekspress.delfi.ee/areen/polaarpoisi-rezissoor-anu-aun-kes-on-see-kes-utleb-kes-on-normaalne-ja-kes-mitte?id=74468845
[3] http://kultuur.err.ee/v/film/38b719d6-f90b-4502-ae4c-a343ced66bf7/arvustus-ponev-fotograafia-ent-igav-armastus
[4] http://www.noortegija.ee/polaarpoiss/
[5] http://peaasi.ee | Kommentaar. Haigusest teeb haiguse see, kui inimene ei suuda oma tegusid valitseda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esiteks psühhiaatrilise süsteemi kujutamine. Haigla, kuhu Mattias satub, on küll eriti range ja sünge osalt seetõttu, et ta viibib sel ajal kriminaaluurimise all. Ent haiglasüsteemi kujutamises tunneb tugevat „Lendas üle käopesa“ hõngu. Anu Aun on toetunud viisteist aastat tagasi tehtud intervjuudele ja vaatlustele [1], ent filmis on need toodud tänapäeva. Režissöör tunnistab intervjuus küll, et "ma ei tea, milline seis on täna Eesti psühhiaatriahaiglates", aga osutab, et psühhiaatriahaigla representatsioon on "kunstitõde", mitte "elutõde", et "[e]uroremonditud haiglahoone ei mõjuks vaatajale samamoodi nagu kooruva värvi ja nõukaaegse sisustusega lagunev mõisahoone" [1]. Mismoodi mõjub see aga noorele inimesele, kes parasjagu oma vaimse tervise pärast muretseb, või tema vanematele? Filmist paistab, et psühhiaatriahaiglas inimesed just haigeks jäävadki, patsientidele topitakse seal täiesti valimatult kurku ravimeid ja süstitakse vägivaldselt rahusteid, ravimid tekitavad tunde, "nagu ei elakski" (kuigi neist loobumine viib sõna otseses mõttes mitte-elamisele veel lähemale). Süsteemi pehmemat poolt esindav koolipsühholoog ei suuda aga eriti midagi teha. Kui paljud julgeksid sellise mulje järel psühholoogilist abi otsida?
Teiseks imestan, et režissööri enda sõnavõttudes on nii tugevalt kõlama jäänud mõte, mida Mattias väljendab sõnadega: "Sa oled sada korda normaalsem kui kõik need kuradi normaalsed inimesed – sa oled lihtsalt aus. Ja vaba. Ja tundlik."[2] See meeldejääv ja tugevas lõpulähedases positsioonis paiknev koht ehitab sama stereotüüpi, mida teiselt poolt kajastavad psühhiaatriahaigla kujutamisviis ning Hanna vastuseis ravimitele, mis tekitavad tema sõnul tunde, nagu ta "polekski elus". Kõik see kujundab klišeelikku vastandust mässava erilise indiviidi ning kõike "teistsugust" represseeriva-normeeriva süsteemi vahel. Hannat on kujutatud romantiliselt cool 'i, kirgliku, "ohtlikku elu" elava mässajana, ilusa ja andeka noore inimesena, keda süsteem üritab kasti toppida. Kui minna ka mööda küsimusest, kuivõrd Hanna käitumine bipolaarse häire klassikalisele kirjeldusele vastab (Kaspar Viilup kahtleb selles [3], aga igatahes olevat režissöör mitme bipolaarse inimesed lugusid kogunud ja kasutanud [1]), ei tohiks unustada, et Mattiase efektsed laused on vastuolus Hanna enda tunnetega: et ta ei saa ennast usaldada, et ta pole haiguse mõju all "tema ise".
Vastandus mässaja ja tuimalt normaliseeriva institutsiooni vahel on väheke liiga mustvalge. Erinevus, sotsiaalsete normide kahtluse alla seadmine ja teatav impulsiivsuski on ühiskonnas vaieldamatult vajalikud; "normaalsuse maski" krampumine toodab neuroose jne. Haigusest teeb aga haiguse just see, et inimene ei suuda oma tegusid valitseda, kuigi tahaks. Võimetus oma tegusid kontrollida pole aga lahe mäss või „normaalsuse maski“ hülgamine, nagu pole lahe mäss ka alkoholi mõju all sooritatud rünnak, mida Mattias hiljem teeseldud bipolaarsuse kaela lükata püüab. Nagu Aun ka ise nendib: "Üheks suurimaks valu põhjustajaks meie eludes on, kui me ei kontrolli oma emotsioone – need kontrollivad hoopis meid."[4] Piir tundlikkuse ja meeleoluhäire vahel, mis Auna huvitab[4], ongi just funktsioneerimises. See, mida Mattias Hanna „vabaduseks“ nimetab, on tal aga paljuski ka kammitsaks jalus, ja kui ta seda kontrolli alla ei saa, muutub see aja möödudes ainult hävituslikumaks. Psühhiaatria oma parimal kujul ei püüa tänapäeval mitte erinevusi nivelleerida ja tundlikke inimesi "rahusteid täis toppida" ega kellelegi normaalsuse maski pähe tagasi suruda, vaid aidata inimesel toimida ning iseennast mõista ja juhtida.
Osa Hanna tegudest ei tundu aga haiguse sümptomitena, vaid lihtsalt tempudena. Mingit põhimõttelist rebelli tema tegudest tegelikult eriti ei paistagi, küll aga on lisaks hetkedele, kus ta ei suuda normidele alluda (nt kui maania takistab tal kokkuleppest kinnipidamist või depressiivne episood kooliskäimist), ka neid, kus ta nähtavasti lihtsalt ei pea vajalikuks normidele alluda (nt trammipiletit osta) või kus ta neid meelega lõhub, sest see on lahe ja seksikas (nt öine muuseumikülastus). Ta on lisaks bipolaarsele ju ka lihtsalt julge ja trotslik ja impulsiivne ja egoistlik ja originaalne ja noor – nagu ka paljud teised inimesed, kelle isikuomadusi ei võimenda või moonuta bipolaarsuse sümptomid.
Nagu Mattias Hannale ette heidab, võib too oma haigust vahel ka vabandusena kasutada. Meeleoluhäire ei tähenda aga alati ja kohe tingimata teovõime ja vastutusvõime kaotust. Paljud bipolaarse häirega inimesed pingutavad ja töötavad, et oma haigusest üle olla, et nad võiksid ennast usaldada ja võimaldada teistel ennast usaldada. Pealegi on bipolaarsusel lõputult individuaalseid esinemisvorme. Bipolaarseid inimesi, nagu ka ühtki teist inimgruppi, ei tohiks filmivaataja seega enda jaoks lasta defineerida ühelainsal narratiivil. Üht filmi ei saagi aga ju süüdistada selles, et ta ei kajasta kõiki lugusid – seepärast tuleks lihtsalt lõpetada üleskutsega: rohkem lugusid! Kui lugusid on liiga vähe, on igaühe kaal ja stereotüpiseerimisoht liiga suur. Ots on ka Eesti kultuuriruumis lahti tehtud: lisaks "Polaarpoisile" on olnud Mari-Liis Lille ja Paavo Piigi "Varesele valu / Harakale haigus", on Peaasja lugude sari[5]. Eesti noortele kõige kättesaadavamas angloameerika kultuuriruumis on vaimseid haigusi käsitlevaid lugusid juba tohutult, ent kindlasti on oluline ka Eesti ühiskonnas konkreetselt neid teemasid valguse kätte tuua.
[1] http://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/haiguste-ravi-3/
[2] http://ekspress.delfi.ee/areen/polaarpoisi-rezissoor-anu-aun-kes-on-see-kes-utleb-kes-on-normaalne-ja-kes-mitte?id=74468845
[3] http://kultuur.err.ee/v/film/38b719d6-f90b-4502-ae4c-a343ced66bf7/arvustus-ponev-fotograafia-ent-igav-armastus
[4] http://www.noortegija.ee/polaarpoiss/
[5] http://peaasi.ee
### Response:
Kommentaar. Haigusest teeb haiguse see, kui inimene ei suuda oma tegusid valitseda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olen vägivalla ohver. Avaliku elu tegelase ohver olemine ei muuda mind avaliku elu tegelaseks. Arvan ikka veel, et elu on alles ees ja peksmise ohvriks sattumine ei ole see, mis peaks mind avalikkuses kogu elu saatma.
Teen sügava kummarduse ajakirjanikele, kes on mind puudutavat juhtumit käsitlenud delikaatselt ja austanud minu jätkuvat palvet anonüümseks jääda. Iga kord, kui keegi juhtunut avalikus ruumis meenutab – ja selleta ei möödu viimasel ajal ükski päev –, sunnib see mind sellega ikka ja jälle tegelema ning kogetud kannatusi uuesti läbi elama.
Avalikkuses kogub hoogu arutelu selle üle, kas vägivald pole ehk osa teatriprojektist. Et kas lugupeetud lavastaja tegeleb järjekordse ühiskonnakriitilise lavaprojekti eht-NOliku tutvustusega. Iidoli tegudest jahmunud avalikkus otsib talle vabandusi ja õigustusi, ise samal ajal kinnitades, et vägivallale ei ole õigustust.
See ei ole teater. See juhtus päriselt. Vigastused on fikseeritud ja dokumenteeritud ning ka rünnak ise jäi turvakaamera salvestisele. Jalahoobid kõhtu ja reitele tegid päriselt haiget ja sundisid mind füüsiliste vigastuste tagajärgedega tegelema.
Intsidendile ei eelnenud vahetult enne ei sõnavahetust ega ka minupoolset provokatsiooni. Mind ründas inimene, kes oli mind lavastajana õpetanud ja juhendanud ning kellest ma sügavalt lugu pidasin.
Õnneks ei ole keegi mulle esitanud küsimust, miks ma politseisse läksin, vaid küsitakse, miks ma kokkuleppega nõustusin.
Ma soovin eluga edasi minna, andestada ning anda ka teisele poolele võimalus oma eluga edasi minekuks. Peamine põhjus, miks ma tegin kokkuleppe, mis kriminaalasja peatas, oli minu jaoks soov see juhtum avalikkuse eest varjatuks jätta, et nii enda kui ka tema lähedasi säästa. Minust sõltumatult on sellest aga korraga saanud avaliku arutelu teema.
Ma ei imesta, et paljud naised jätavad vägivallast teatamata, sest alati leidub ründaja sõpru ja teisi arvajaid, kes teguviisi õigustavad ning osutavad, et ründaja suured teened kaaluvad eksimuse üles, või leiavad, et rünnak oli provotseeritud.
Tiit Ojasood ei ole vaja ei hukka mõista ega ka õigeks mõista. Naistevastasest vägivallast tuleb rääkida. Aga mitte kedagi vihates. Ravi algab oma tegude tagajärgede tegelikust mõistmisest.
Vägivallale ei ole õigustust, ärge siis otsige seda.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Tiit Ojasoo ohvri pöördumine: see ei ole teater, hoobid tegid päriselt haiget – aga ma soovin eluga edasi minna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olen vägivalla ohver. Avaliku elu tegelase ohver olemine ei muuda mind avaliku elu tegelaseks. Arvan ikka veel, et elu on alles ees ja peksmise ohvriks sattumine ei ole see, mis peaks mind avalikkuses kogu elu saatma.
Teen sügava kummarduse ajakirjanikele, kes on mind puudutavat juhtumit käsitlenud delikaatselt ja austanud minu jätkuvat palvet anonüümseks jääda. Iga kord, kui keegi juhtunut avalikus ruumis meenutab – ja selleta ei möödu viimasel ajal ükski päev –, sunnib see mind sellega ikka ja jälle tegelema ning kogetud kannatusi uuesti läbi elama.
Avalikkuses kogub hoogu arutelu selle üle, kas vägivald pole ehk osa teatriprojektist. Et kas lugupeetud lavastaja tegeleb järjekordse ühiskonnakriitilise lavaprojekti eht-NOliku tutvustusega. Iidoli tegudest jahmunud avalikkus otsib talle vabandusi ja õigustusi, ise samal ajal kinnitades, et vägivallale ei ole õigustust.
See ei ole teater. See juhtus päriselt. Vigastused on fikseeritud ja dokumenteeritud ning ka rünnak ise jäi turvakaamera salvestisele. Jalahoobid kõhtu ja reitele tegid päriselt haiget ja sundisid mind füüsiliste vigastuste tagajärgedega tegelema.
Intsidendile ei eelnenud vahetult enne ei sõnavahetust ega ka minupoolset provokatsiooni. Mind ründas inimene, kes oli mind lavastajana õpetanud ja juhendanud ning kellest ma sügavalt lugu pidasin.
Õnneks ei ole keegi mulle esitanud küsimust, miks ma politseisse läksin, vaid küsitakse, miks ma kokkuleppega nõustusin.
Ma soovin eluga edasi minna, andestada ning anda ka teisele poolele võimalus oma eluga edasi minekuks. Peamine põhjus, miks ma tegin kokkuleppe, mis kriminaalasja peatas, oli minu jaoks soov see juhtum avalikkuse eest varjatuks jätta, et nii enda kui ka tema lähedasi säästa. Minust sõltumatult on sellest aga korraga saanud avaliku arutelu teema.
Ma ei imesta, et paljud naised jätavad vägivallast teatamata, sest alati leidub ründaja sõpru ja teisi arvajaid, kes teguviisi õigustavad ning osutavad, et ründaja suured teened kaaluvad eksimuse üles, või leiavad, et rünnak oli provotseeritud.
Tiit Ojasood ei ole vaja ei hukka mõista ega ka õigeks mõista. Naistevastasest vägivallast tuleb rääkida. Aga mitte kedagi vihates. Ravi algab oma tegude tagajärgede tegelikust mõistmisest.
Vägivallale ei ole õigustust, ärge siis otsige seda.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Tiit Ojasoo ohvri pöördumine: see ei ole teater, hoobid tegid päriselt haiget – aga ma soovin eluga edasi minna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõige olulisema mõjuga ettevõte oli Eesti Energia, mille puhaskasum vähenes 119 miljoni euro ehk 75% võrra, seda peamiselt varade allahindamise tulemusena tulenevalt madalatest energiahindadest.
Ülejäänud langusest andsid valdava osa suuruselt järgmised riigiosalusega ettevõtted nagu Elering (-16,4 miljonit eurot, -40%) ja Tallinna Sadam (-7,5 miljonit eurot, -19%).
Kõigi ülejäänud ettevõtete summeeritud puhaskasum vähenes 2,7 miljoni euro võrra (-8%).
Väiksemad kasumid 2015. aastal tingisid ka väiksemad dividendimaksed. Kokku maksid kontrolliva riigi osalusega ettevõtted dividende 129 miljonit eurot ehk 23 miljonit eurot vähem kui aasta varem.
Taaskord mõjutab näitajat suurim riigi osalusega äriühing, sest Eesti Energia maksis mullu 31,7 miljoni euro võrra vähem dividende. Ülejäänud ettevõtted kokku suurendasid dividendimakseid 8,4 miljoni euro võrra.
Riigile kuulub osalus 34 tegutsevas äriühingus selle aasta mai seisuga. | Riigi äriühingute kogukasum langes mullu poole võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõige olulisema mõjuga ettevõte oli Eesti Energia, mille puhaskasum vähenes 119 miljoni euro ehk 75% võrra, seda peamiselt varade allahindamise tulemusena tulenevalt madalatest energiahindadest.
Ülejäänud langusest andsid valdava osa suuruselt järgmised riigiosalusega ettevõtted nagu Elering (-16,4 miljonit eurot, -40%) ja Tallinna Sadam (-7,5 miljonit eurot, -19%).
Kõigi ülejäänud ettevõtete summeeritud puhaskasum vähenes 2,7 miljoni euro võrra (-8%).
Väiksemad kasumid 2015. aastal tingisid ka väiksemad dividendimaksed. Kokku maksid kontrolliva riigi osalusega ettevõtted dividende 129 miljonit eurot ehk 23 miljonit eurot vähem kui aasta varem.
Taaskord mõjutab näitajat suurim riigi osalusega äriühing, sest Eesti Energia maksis mullu 31,7 miljoni euro võrra vähem dividende. Ülejäänud ettevõtted kokku suurendasid dividendimakseid 8,4 miljoni euro võrra.
Riigile kuulub osalus 34 tegutsevas äriühingus selle aasta mai seisuga.
### Response:
Riigi äriühingute kogukasum langes mullu poole võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Õnneks Bombillazel on tegemist sellel suvel tõesti palju. Järjest on peaaegu igal nädalavahetusel midagi tegemist," rääkis Kaare Raadio 2 hommikuprogrammis.
Mees lisas, et artiste, keda ta ise suvel vaatama läheb, ta veel nimetada ei oska. "Olles ise artist, kes peab nädalavahetustel veetma suure rõõmuga aega kontserdil ja oma fännide seltsis, siis pigem valin selle järgi, kas mul on aega või mul ei ole aega ja kas ma parasjagu soovin puhata või ma ei soovi puhata," selgitas ta.
Bombillaze järgmine peatus toimub juba eeloleval nädalavahetusel, 18. juunil Elvas festivalil "Eksootiline tants".
Hiljuti ilmus ka bändi kolmas album pealkirjaga "Hype". | Bombillaze laulja: õnneks on meil tegemist sellel suvel tõesti palju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Õnneks Bombillazel on tegemist sellel suvel tõesti palju. Järjest on peaaegu igal nädalavahetusel midagi tegemist," rääkis Kaare Raadio 2 hommikuprogrammis.
Mees lisas, et artiste, keda ta ise suvel vaatama läheb, ta veel nimetada ei oska. "Olles ise artist, kes peab nädalavahetustel veetma suure rõõmuga aega kontserdil ja oma fännide seltsis, siis pigem valin selle järgi, kas mul on aega või mul ei ole aega ja kas ma parasjagu soovin puhata või ma ei soovi puhata," selgitas ta.
Bombillaze järgmine peatus toimub juba eeloleval nädalavahetusel, 18. juunil Elvas festivalil "Eksootiline tants".
Hiljuti ilmus ka bändi kolmas album pealkirjaga "Hype".
### Response:
Bombillaze laulja: õnneks on meil tegemist sellel suvel tõesti palju |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rio olümpiakullad teeb eriliseks asjaolu, et nende valmistamisel pole kordagi kasutatud elavhõbedat - alates kaevandamisest kuni lõpliku viimistlemiseni. Hõbe- ja pronksmedalid on aga 30% ulatuses taaskasutatud materjalist.
Pool medalipaelte juures kasutavast plastikust tuleb ümbertöödeldud pudelitest ja medalikarbid on valmistatud spetsiaalsest freijo puidust.
Kokku tehakse valmis üle 200 medali, neist 812 kuldset, 812 hõbedast ja 864 pronksikarva autasu.
Iseäranis omapärased saavad olema aga paraolümpiamängude medalid, mis teevad raputades häält. Nii võivad neid sel moel nautida ka nägemispuudega sportlased.
Medal podium: here are the gold, silver and bronze medals from @rio2016_en. 51 days to go! #RoadToRio pic.twitter.com/lvXGnrvPz5
— Olympics (@Olympics) June 14, 2016
BREAKING NEWS - Here is the gold medal design from @Rio2016_en. 51 days to go! #RoadToRio???? pic.twitter.com/iY6geCUyUB
— Olympics (@Olympics) June 14, 2016 | FOTOD | Sellised näevad välja Rio de Janeiro olümpiamedalid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rio olümpiakullad teeb eriliseks asjaolu, et nende valmistamisel pole kordagi kasutatud elavhõbedat - alates kaevandamisest kuni lõpliku viimistlemiseni. Hõbe- ja pronksmedalid on aga 30% ulatuses taaskasutatud materjalist.
Pool medalipaelte juures kasutavast plastikust tuleb ümbertöödeldud pudelitest ja medalikarbid on valmistatud spetsiaalsest freijo puidust.
Kokku tehakse valmis üle 200 medali, neist 812 kuldset, 812 hõbedast ja 864 pronksikarva autasu.
Iseäranis omapärased saavad olema aga paraolümpiamängude medalid, mis teevad raputades häält. Nii võivad neid sel moel nautida ka nägemispuudega sportlased.
Medal podium: here are the gold, silver and bronze medals from @rio2016_en. 51 days to go! #RoadToRio pic.twitter.com/lvXGnrvPz5
— Olympics (@Olympics) June 14, 2016
BREAKING NEWS - Here is the gold medal design from @Rio2016_en. 51 days to go! #RoadToRio???? pic.twitter.com/iY6geCUyUB
— Olympics (@Olympics) June 14, 2016
### Response:
FOTOD | Sellised näevad välja Rio de Janeiro olümpiamedalid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nimelt skooris 28-aastane ungarlane ametlikus mängus viimati 2014. aasta detsembris, aidates oma koduklubi Hoffenheimi Saksamaa kõrgliigas 3:2 võiduni Frankfurdi Eintrachti üle. Pärast seda püsis ta väravata lausa 41 kohtumist järjest.
Viimase hooaja veetis 193-sentimeetrine Szalai laenul teises kõrgliigameeskonnas Hannoveris, kus ta sai platsile 12 mängus ja viibis väljakul kokku 686 minutit, kuid ei suutnud meeskonda kordagi väravaga aidata.
Ungari koondises jäi tema eelmine värav samuti aastasse 2014, kui lõi oktoobris EM-valikmängus võidutabamuse Fääri Saartele. Koondises on tal kirjas nüüd 32 mängu ja kaheksa väravat. | Austerlasi kurvastanud Ungari ründaja püsis eelnevalt väravata 41 mängu järjest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nimelt skooris 28-aastane ungarlane ametlikus mängus viimati 2014. aasta detsembris, aidates oma koduklubi Hoffenheimi Saksamaa kõrgliigas 3:2 võiduni Frankfurdi Eintrachti üle. Pärast seda püsis ta väravata lausa 41 kohtumist järjest.
Viimase hooaja veetis 193-sentimeetrine Szalai laenul teises kõrgliigameeskonnas Hannoveris, kus ta sai platsile 12 mängus ja viibis väljakul kokku 686 minutit, kuid ei suutnud meeskonda kordagi väravaga aidata.
Ungari koondises jäi tema eelmine värav samuti aastasse 2014, kui lõi oktoobris EM-valikmängus võidutabamuse Fääri Saartele. Koondises on tal kirjas nüüd 32 mängu ja kaheksa väravat.
### Response:
Austerlasi kurvastanud Ungari ründaja püsis eelnevalt väravata 41 mängu järjest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eesti kirjanduse ajalugu" on esimene eesti kirjanduse ulatuslik käsitlus, mis pärineb välismaalasest uurija sulest. Raamat vaatleb kirjandust kultuuriloolises kontekstis ning hõlmab kogu eesti sõnakunsti toodangut, alustades rahvaluulest ning esimestest trükistest ning lõpetades 21. sajandi alguse võrguväljaannetega.
Raamat tuleb esitlusele täna, 15. juunil kell 17 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis.
Cornelius Hasselblatt on keele- ja kirjandusteadlane ning ajaloolane ja tõlkija. Ta on õppinud Hamburgi ja Helsingi ülikoolis fennougristikat, ajalugu ja kirjandusteadust ja oli Hollandis Groningeni Ülikoolis kauane soome-ugri keelte ja kultuuride professor. Ta on avaldanud ligi 400 artiklit, esseed ja arvustust, 20 monograafiat ja toimetanud üle 15 kogumiku. Ta on tõlkinud üle 30 eesti autori saksa ning hollandi keelde.
Lisaks "Eesti kirjanduse ajaloole" esitletakse ka Cornelius Hasselblatti mälestusteraamatut "Ma armastasin eestlast. Autobiograafilised retked" (kirjastus Tuum, saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver) ja tutvustatakse teoseid "Eemalt vaadates. Veerand sajandit eesti kirjandusega" (Tartu Ülikooli Kirjastus, koostanud Cornelius Hasselblatt, Arne Merilai) ning "Kalevipoeg Studies. The Creation and Reception of an Epic" (Suomalaisen Kirjallisuuden Seura).
Esitlusel kõnelevad Maimu Berg, Rein Veidemann, Janika Kronberg, Piret Viires ja Cornelius Hasselblatt. | Cornelius Hasselblatti "Eesti kirjanduse elulugu" ilmus nüüd ka eesti keeles | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eesti kirjanduse ajalugu" on esimene eesti kirjanduse ulatuslik käsitlus, mis pärineb välismaalasest uurija sulest. Raamat vaatleb kirjandust kultuuriloolises kontekstis ning hõlmab kogu eesti sõnakunsti toodangut, alustades rahvaluulest ning esimestest trükistest ning lõpetades 21. sajandi alguse võrguväljaannetega.
Raamat tuleb esitlusele täna, 15. juunil kell 17 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis.
Cornelius Hasselblatt on keele- ja kirjandusteadlane ning ajaloolane ja tõlkija. Ta on õppinud Hamburgi ja Helsingi ülikoolis fennougristikat, ajalugu ja kirjandusteadust ja oli Hollandis Groningeni Ülikoolis kauane soome-ugri keelte ja kultuuride professor. Ta on avaldanud ligi 400 artiklit, esseed ja arvustust, 20 monograafiat ja toimetanud üle 15 kogumiku. Ta on tõlkinud üle 30 eesti autori saksa ning hollandi keelde.
Lisaks "Eesti kirjanduse ajaloole" esitletakse ka Cornelius Hasselblatti mälestusteraamatut "Ma armastasin eestlast. Autobiograafilised retked" (kirjastus Tuum, saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver) ja tutvustatakse teoseid "Eemalt vaadates. Veerand sajandit eesti kirjandusega" (Tartu Ülikooli Kirjastus, koostanud Cornelius Hasselblatt, Arne Merilai) ning "Kalevipoeg Studies. The Creation and Reception of an Epic" (Suomalaisen Kirjallisuuden Seura).
Esitlusel kõnelevad Maimu Berg, Rein Veidemann, Janika Kronberg, Piret Viires ja Cornelius Hasselblatt.
### Response:
Cornelius Hasselblatti "Eesti kirjanduse elulugu" ilmus nüüd ka eesti keeles |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval algab Kadrioru pargis suvehooaeg, mis traditsiooniliselt toob endaga kaasa suve ja suvised sündmused Kadriorus ja mujal.
Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli puhkpilliorkester on lubanud anda ühe meeleoluka kontserdi suve alguse puhul ja kavas on teoseid klassikalistest kaasaegsemateni. Orkestrit juhatab Sirly Illak-Oluvere.
Kadrioru suvi 2016 on täis huvitavaid sündmusi ja tegevusi tervele perele:
21. juuli – Kalamaja kalmistupargi taasavamise tähistamine koos Bonzo ja Unelmate orkestriga
22. juuli – suur Kadrioru 298. sünnipäeva tähistamine.
15. september – festival "Valgus kõnnib Kadriorus".
Läbi suve toimuvad Kadrioru pargis ka ekskursioonid mille kohta leiab täpsemat infot pargi kodulehelt. | Kadriorg avab neljapäeval suvehooaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval algab Kadrioru pargis suvehooaeg, mis traditsiooniliselt toob endaga kaasa suve ja suvised sündmused Kadriorus ja mujal.
Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli puhkpilliorkester on lubanud anda ühe meeleoluka kontserdi suve alguse puhul ja kavas on teoseid klassikalistest kaasaegsemateni. Orkestrit juhatab Sirly Illak-Oluvere.
Kadrioru suvi 2016 on täis huvitavaid sündmusi ja tegevusi tervele perele:
21. juuli – Kalamaja kalmistupargi taasavamise tähistamine koos Bonzo ja Unelmate orkestriga
22. juuli – suur Kadrioru 298. sünnipäeva tähistamine.
15. september – festival "Valgus kõnnib Kadriorus".
Läbi suve toimuvad Kadrioru pargis ka ekskursioonid mille kohta leiab täpsemat infot pargi kodulehelt.
### Response:
Kadriorg avab neljapäeval suvehooaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ronaldo kurtis pärast 1:1 viigimängu, et islandlased ei soovinud mängida ja näitasid seega "väikest mõtteviisi." "Arvestades, kuidas nad lõpus tähistasid, mõtlesin, et nad võitsid Euroopa meistrivõistlused. See oli uskumatu," vahendas meedia Ronaldo sõnu.
Islandi mängija Kari Arnason oli seda kuuldes armutu. "Ta on lihtsalt kehv kaotaja," sõnas kogenud kaitsemängija. "Mida ta meilt ootas - et me mängiks tema vastu kui Barcelona? Ta ainult istus väljakul ning sukeldus siin ja seal. Loomulikult olime autsaiderid, mängisime nagu autsaiderid ja meil oli ebaõnne, et me ei võitnud seda mängu."
Arnasoni täiendas Islandi abitreener Heimir Hallgrimsson. "Sellist mängijat nagu Ronaldo ei saa katta vaid ühe mängijaga. See peab olema meeskonnatöö, mingite alade sulgemine. Ronaldo eest hoolitses täna palju mängijaid. Tegime tõeliselt head tööd." | Islandi kaitsja vastulöök: Ronaldo on kehv kaotaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ronaldo kurtis pärast 1:1 viigimängu, et islandlased ei soovinud mängida ja näitasid seega "väikest mõtteviisi." "Arvestades, kuidas nad lõpus tähistasid, mõtlesin, et nad võitsid Euroopa meistrivõistlused. See oli uskumatu," vahendas meedia Ronaldo sõnu.
Islandi mängija Kari Arnason oli seda kuuldes armutu. "Ta on lihtsalt kehv kaotaja," sõnas kogenud kaitsemängija. "Mida ta meilt ootas - et me mängiks tema vastu kui Barcelona? Ta ainult istus väljakul ning sukeldus siin ja seal. Loomulikult olime autsaiderid, mängisime nagu autsaiderid ja meil oli ebaõnne, et me ei võitnud seda mängu."
Arnasoni täiendas Islandi abitreener Heimir Hallgrimsson. "Sellist mängijat nagu Ronaldo ei saa katta vaid ühe mängijaga. See peab olema meeskonnatöö, mingite alade sulgemine. Ronaldo eest hoolitses täna palju mängijaid. Tegime tõeliselt head tööd."
### Response:
Islandi kaitsja vastulöök: Ronaldo on kehv kaotaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haridus- ja teadusministeerium esitas määruse eelnõu, millega 2017/18. õppeaasta kevadel oleks 24. veebruarist 4. märtsini suusavaheaeg, sellele järgneks kevadvaheaaeg 21. aprillist 1. maini ning suvevaheaeg algaks 12. juunil.
Juba praegu kasutasid n-ö vabariigi aastapäeva vaheaega mitmed Tartu ja Tallinna koolid. Koolijuhid tõid selle põhjenduseks asjaolu, et kui riigipüha nagunii katkestab õppetegevuse ning mitmed lapsevanemad planeerivad sellele ajale ka puhkusi, siis on mõistlik teha vabariigi aastapäeva nädalal ka koolivaheaeg.
Praeguses ministeeriumi eelnõus on 5. koolivaheaeja kehtestamise argumendina välja toodud õppekoormuse ühtlasem jaotumine aasta peale. Kevadise lisavaheaja juurutamine võimaldaks teha õppeperioodid võrdsema pikkusega, mis omakorda võiks vähendada õpilaste kevadist väsimust.
Eesti kooliaasta on OECD riikide üks lühemaid, mis aga tähendab, et Eesti lastel tuleb samu teadmisi omandada lühema aja jooksul kui teistes OECD riikides. Seega on õppekoormus võrreldes teiste riikide lastega suurem ning see annab eriti tunda pikkadel kevadistel veeranditel. Lisavaheaeg pikendaks talvise lisapuhkuse arvelt kooli õppeaastat umbes nädala võrra.
Nii nagu ka praegu võib kool teha ministeeriumi määruses soovitatust erinevad koolivaheajad. Tingimus on, et koolis peab õppeaasta jooksul olema vähemalt neli vaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat ning suvine koolivaheaeg peab kestma vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.
2017. aasta 1. septembril jõustuva muudatuse kohaselt on õppeperioodides kokku 175 õppepäeva ning perioodide pikkused kujunevad alljärgnevalt:
I perioodis on 36 õppepäeva,
II perioodis on 40 õppepäeva,
III perioodis on 35 õppepäeva,
IV perioodis on 34 õppepäeva,
V perioodis on 30 õppepäeva.
Lõpuklassides on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva ning õppeperioodi lõpus toimuvad lõpueksamid. Kooli lõpetamise aeg lõpuklassides sõltub lõpueksamite aegadest. | Haridusministeerium: viies koolivaheaeg jaotab kevadise koolikoormuse ühtlasemalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haridus- ja teadusministeerium esitas määruse eelnõu, millega 2017/18. õppeaasta kevadel oleks 24. veebruarist 4. märtsini suusavaheaeg, sellele järgneks kevadvaheaaeg 21. aprillist 1. maini ning suvevaheaeg algaks 12. juunil.
Juba praegu kasutasid n-ö vabariigi aastapäeva vaheaega mitmed Tartu ja Tallinna koolid. Koolijuhid tõid selle põhjenduseks asjaolu, et kui riigipüha nagunii katkestab õppetegevuse ning mitmed lapsevanemad planeerivad sellele ajale ka puhkusi, siis on mõistlik teha vabariigi aastapäeva nädalal ka koolivaheaeg.
Praeguses ministeeriumi eelnõus on 5. koolivaheaeja kehtestamise argumendina välja toodud õppekoormuse ühtlasem jaotumine aasta peale. Kevadise lisavaheaja juurutamine võimaldaks teha õppeperioodid võrdsema pikkusega, mis omakorda võiks vähendada õpilaste kevadist väsimust.
Eesti kooliaasta on OECD riikide üks lühemaid, mis aga tähendab, et Eesti lastel tuleb samu teadmisi omandada lühema aja jooksul kui teistes OECD riikides. Seega on õppekoormus võrreldes teiste riikide lastega suurem ning see annab eriti tunda pikkadel kevadistel veeranditel. Lisavaheaeg pikendaks talvise lisapuhkuse arvelt kooli õppeaastat umbes nädala võrra.
Nii nagu ka praegu võib kool teha ministeeriumi määruses soovitatust erinevad koolivaheajad. Tingimus on, et koolis peab õppeaasta jooksul olema vähemalt neli vaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat ning suvine koolivaheaeg peab kestma vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.
2017. aasta 1. septembril jõustuva muudatuse kohaselt on õppeperioodides kokku 175 õppepäeva ning perioodide pikkused kujunevad alljärgnevalt:
I perioodis on 36 õppepäeva,
II perioodis on 40 õppepäeva,
III perioodis on 35 õppepäeva,
IV perioodis on 34 õppepäeva,
V perioodis on 30 õppepäeva.
Lõpuklassides on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva ning õppeperioodi lõpus toimuvad lõpueksamid. Kooli lõpetamise aeg lõpuklassides sõltub lõpueksamite aegadest.
### Response:
Haridusministeerium: viies koolivaheaeg jaotab kevadise koolikoormuse ühtlasemalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma olen tänulik, et Petteri on pakkunud mulle võimalust kuuluda tema ministrite meeskonda. Ma hindan seda kõrgelt. Samas ma tunnen, et aeg on suunata pilk tulevikku, seda nii erakonnal kui ka minul. Erakonna uus juht paneb kokku oma meeskonna. Kõigil on oma roll. Minu rolliks on toetada Petterit ja tema meeskonda taustal olles ja siis, kui minult seda palutakse. Ka minu roll kodus tugevneb, sest nagu ma lubasin - nüüd on aeg olla parem isa ja abikaasa," vahendas Stubbi erakonnakaaslastele saadetud kirja Verkkouutiset.
"Suvel üldiselt hetkeks puhatakse. Sügisel teenin ma kodumaad täiel rinnal Koonderakonna rahvasaadikuna parlamendis. Iga meie ühiselt veedetud hetk jääb alles. Ning ega need hetked pole läbi. Näeme varsti," lisas ta.
Esmaspäeval saab 48-aastane Stubbil täis 3000 järjestikud ministri ametis veedetud ööpäeva. Ta on olnud nii peaminister, rahandusminister, välisminister kui ka väliskaubanduse- ja Euroopa asjade minister. Euroopa Parlamendi saadik oli ta aastatel 2004-2008. Soome parlamendi liige on ta olnud 2011. aastast.
Soome Koonderakond valis laupäeval parteikongressil uueks esimeheks senise siseministri Petteri Orpo. Orpo edestas parteijuhi valimiste teises voorus senist esimeest, rahandusminister Alexander Stubbi. Orpo sai teises voorus 441 häält Stubbi 361 vastu.
Kuigi Soome valitsusse uusi ministrikohti ei teki, leiab peagi aset mõningane valitsusremont, mille raames võivad vahetuda koonderakondlastest ministrite isikud ja rollid. Hetkel on teada, et Orpo hakkab nüüd ise rahandusministriks, ülejäänud ministriportfellide asjus teeb erakond otsused järgmisel nädalal. | Stubb ministriks ei hakka, vaid piirdub rahvasaadiku rolliga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma olen tänulik, et Petteri on pakkunud mulle võimalust kuuluda tema ministrite meeskonda. Ma hindan seda kõrgelt. Samas ma tunnen, et aeg on suunata pilk tulevikku, seda nii erakonnal kui ka minul. Erakonna uus juht paneb kokku oma meeskonna. Kõigil on oma roll. Minu rolliks on toetada Petterit ja tema meeskonda taustal olles ja siis, kui minult seda palutakse. Ka minu roll kodus tugevneb, sest nagu ma lubasin - nüüd on aeg olla parem isa ja abikaasa," vahendas Stubbi erakonnakaaslastele saadetud kirja Verkkouutiset.
"Suvel üldiselt hetkeks puhatakse. Sügisel teenin ma kodumaad täiel rinnal Koonderakonna rahvasaadikuna parlamendis. Iga meie ühiselt veedetud hetk jääb alles. Ning ega need hetked pole läbi. Näeme varsti," lisas ta.
Esmaspäeval saab 48-aastane Stubbil täis 3000 järjestikud ministri ametis veedetud ööpäeva. Ta on olnud nii peaminister, rahandusminister, välisminister kui ka väliskaubanduse- ja Euroopa asjade minister. Euroopa Parlamendi saadik oli ta aastatel 2004-2008. Soome parlamendi liige on ta olnud 2011. aastast.
Soome Koonderakond valis laupäeval parteikongressil uueks esimeheks senise siseministri Petteri Orpo. Orpo edestas parteijuhi valimiste teises voorus senist esimeest, rahandusminister Alexander Stubbi. Orpo sai teises voorus 441 häält Stubbi 361 vastu.
Kuigi Soome valitsusse uusi ministrikohti ei teki, leiab peagi aset mõningane valitsusremont, mille raames võivad vahetuda koonderakondlastest ministrite isikud ja rollid. Hetkel on teada, et Orpo hakkab nüüd ise rahandusministriks, ülejäänud ministriportfellide asjus teeb erakond otsused järgmisel nädalal.
### Response:
Stubb ministriks ei hakka, vaid piirdub rahvasaadiku rolliga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigiprokuratuur lisas märtsis uurimiskomisjoni materjalid jäälõhkuja Botnica ostu kohta juba käsilolevasse kriminaaluurimisse.
Jäälõhkuja eest maksti 2012. aasta tehinguga 50 miljonit eurot. Tegemist on eriotstarbelise laevaga ja praegu raske tagantjärele öelda, kas toona valitsenud turuolukorras maksti aluse eest mõistlikku hinda.
Leedo: laeva hinnas on kolmandik "õhku", kõik naeravad
Komisjon küsis Botnica teemal arvamust ka praamikuningaks tituleeritud Vjatšeslav Leedolt. Talt sooviti teada, kas jäälõhkuja ostmine oli iga hinna eest vajalik.
Leedo ütles, et tema kogemus pärineb 38 laeva ostu, müügi, vahetamise või ehituse tehingust.
"Üks raudne reegel laev ostu juures on see, et 1/3 laeva letihinnast on õhk. Kauplemisel langeb hind veel," tõdes Leedo.
Botnica ostu puhul võtaks Leedo hinnast maha jämedalt 15 miljonit, kuid on veel asjaolusid ja nii võib öelda, et järele jääb 50 miljonist 30 miljonit.
"Kas sellel jäälõhkujal Botnica on tööd või ei ole tööd? Me kõik teame, et tal ei ole tööd olnud. Ta seisis seal niikuinii ilma tööta. Jääd lõhkunud ta ei ole. Soomlased ehitasid kõige ebaõnnestunuma jäälõhkuja, kõige viletsama. Jääd pole ta lõhkunud, kuna selle kulu oli nii suur," rääkis Leedo.
"See oli üks parimaid laevamüügi tehinguid Balti meres. Laevaringkondades kõik vaikselt naeravad. Eesti riik sai ühe hoobi," lisas ta.
Teder: Kiil maaklerit ei kasutanud
Tallinna Sadama endine nõukogu liige Hillar Teder ütles, et Botnica osteti sadamale puhtalt riigi eelarvelistel kaalutlustel, et see oleks aktsiaseltsi äri ja mitte riigi kohustus.
Läbirääkimisi soomlastega pidas juhatuse liige Allan Kiil. Teder rääkis komisjonile, et tema ise kasutab ja sellistel puhkudel tuleks kasutada maakleri teenust.
Teder märkis, et maakler võtab tavaliselt 0,5% tehingu hinnalt. Selle raha eest peab ta tegema kõik nimekirjad turul pakutavatest objektidest, tegema ära nende võrdlused, andma asjakohased seletused.
" Broker oleks tulnud näiteks nõukogu ette ja pannud alternatiivid lauale ning siis tehakse mingi otsus. Püüdsin broker ´eid Kiilile sokutada, aga seda ei tehtud ja keegi seda ei toetanud," meenutas Teder.
Veiko Tishler, kes oli Botnica ostmise aegu samuti sadama nõukogus, ütles, et Allan Kiil tegeles Botnica ostuga sisuliselt ainuisikuliselt.
"Ta andis nõukogus ülevaate, mis seisus ost on. Me iga kord nõukogus ütlesime Kiilile, et kauple hinda alla. Kiil käis soomlastega kohtumas, kas hinnakauplemist oli, ma ei tea," tõdes Tishler.
2012. aastal oli Tishleri arvates võimatu ette näha, et Botnica suvised tööd langevad ära, sest Krimmi
sündmusi ja Venemaa sanktsioone siis ei olnud.
"Hind 50 miljonit eurot on subjektiivne. Kui Botnical oleks suvi läbi tööd, siis ma arvan, et Botnica maksaks praegu 60-70 miljonit eurot," hindas endine nõukogu liige.
Priske: Botnica hankimine on õnnestumine
Kuni 2014. aastani majandusministeeriumi kantsleri ametis olnud Marika Priske rääkis komisjonile, et riigi jäämurdmise võimekus enne Botnica ostu oli peaaegu olematu. Jäämurdja Tarmo sai 50-aastaseks, olles juba peaaegu museaal.
Aasta-aastalt kukkusid kõik jäämurdeteenuse hanked esimese korraga läbi ja kui veeteede amet hankeid tegi, siis alati oli õnneküsimus, kas turult on üheks aastaks jäämurdjat võtta või ei ole.
"Soomlaste pakkumine oli püsivamaks lahenduseks ja olen jätkuvalt seda meelt, et on õnnestumine, et meil on 50 miljoniga saadud jäämurdja Botnica, mis suudab rahuldada meie vajadused, kui tuleb külmem talv," märkis Priske.
Suveperioodiks oli Botnica planeeritud töötama õliväljadel, kuid see sai Krimmi sündmustega tagasilöögi.
Mõeldud oli nii, et veeteede ametilt saadav baastasu katab jäämurdmise võimekuse osas laeva ülalpidamise kulu ära.
See oli Priske kinnitusel juba Tallinna Sadama enda otsus, et võtta sinna peale õliväljadel töötamise võimekusega meeskond ja teha investeeringud, mida on vaja multifunktsionaalsuseks.
Ühes on Priske siiani veendunud: Botnical on veel pikk tööiga ees, turusituatsioonid muutuvad, hea töö korral on kindlasti võimalik leida täiendavat rakendust. "Eesti riik võiks olla uhke, et tal on täna Botnica olemas."
Parts: 2013. aastal oli Botnica kõige tootlikum investeering
Botnica ostu ajal majandusministrina ametis olnud Juhan Parts rääkis komisjonile, et 2013. aasta majandusaastal oli Botnica sadama kõige tootlikum investeering. Partsi sõnul rääkisid sadamajuhid 2014. aasta koosolekul, et nad hea meelega hakkaksid ette valmistama teise laeva ostu.
"Tallinna Sadama juhatuse äriplaan oli 5% tootlusega, kui isegi suveks mitte mingit muud raha teenimise võimalust mujalt turgudelt ei leita. Aga leiti. Siis küll tulid Venemaa sanktsioonid ja offshore -töö osas langes sellega leping ära, mis minu arvates ei ole mingi vabandus. Tuleb otsida lihtsalt uusi tegevusi ja tegevusi kindlasti on," rääkis Parts.
Endine majandusminister ütleb, et paberite järgi peaks Botnica suutma teenindada veel 40 aastat. Ja alati on võimalus Botnica müüa, kui olukord offshore -tööde turul paraneb.
"Ma arvan, et me teeniksime Botnica müügist rohkem kui 50 miljonit ja võime siis ise hakata uut jäämurdjat ehitama," leiab Parts.
Seli: meid pandi fakti ette
Tallinna Sadama endine nõukogu esimees Neinar Seli meenutas uurimiskomisjoni ees, et jäälõhkuja ostmise osas pandi Tallinna Sadam ministeeriumi poolt fakti ette.
"Miks peab ostma 50 miljonilist jäälõhkujat, mis kuulub Soome riigifirmale, aga mis ei lõhu Helsingi enda sadamas jääd. Helsingi sadam tellis jäälõhkuja enda jää lõhkumiseks hoopis Rootsist. Kui enda jäälõhkujat ei kasutata, siis peab sellel midagi viga olema. Aga öeldi, et jäälõhkuja peate ostma," selgitas Seli.
Balti mere regioon on sisuliselt jäävaba. Jää tekib umbes iga seitsme aasta tagant. Kogu jäälõhkumise periood on maksimaalselt 60-100 päeva. Suurema osa ajast jäämurdja seisab tegevuseta. Seli rõhutas, et laeva seismise päev maksab keskmiselt 38 000 eurot.
Seli kurtis komisjoni ees ka seadusega pandud ülesannet kõik sadamad jääst lahti lõhkuma. Eriti nõme on Seli hinnangul kohustus lahti lõhkuda Pärnu sadama lahte, sest see oli hooajasadam seni, kuni Rein Kilk sai selle omanikuks.
"Majanduslikult kasulikum oleks viia turvas Paldiskisse, kui kulutada raha Pärnu sadama jää lõhkumisele. Kui sellel kaubale, mida Pärnust talvel veetakse näiteks Rootsi,panna juurde jäälõhkumise hind, siis kindlasti oleks odavam seda kaupa osta Stockholmi sadamast kõrval olevalt kailt, mitte vedada seda Pärnust," illustreeris ta. | Botnica ost - 50 miljoni euro suuruse tehingu vastakad arvamused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigiprokuratuur lisas märtsis uurimiskomisjoni materjalid jäälõhkuja Botnica ostu kohta juba käsilolevasse kriminaaluurimisse.
Jäälõhkuja eest maksti 2012. aasta tehinguga 50 miljonit eurot. Tegemist on eriotstarbelise laevaga ja praegu raske tagantjärele öelda, kas toona valitsenud turuolukorras maksti aluse eest mõistlikku hinda.
Leedo: laeva hinnas on kolmandik "õhku", kõik naeravad
Komisjon küsis Botnica teemal arvamust ka praamikuningaks tituleeritud Vjatšeslav Leedolt. Talt sooviti teada, kas jäälõhkuja ostmine oli iga hinna eest vajalik.
Leedo ütles, et tema kogemus pärineb 38 laeva ostu, müügi, vahetamise või ehituse tehingust.
"Üks raudne reegel laev ostu juures on see, et 1/3 laeva letihinnast on õhk. Kauplemisel langeb hind veel," tõdes Leedo.
Botnica ostu puhul võtaks Leedo hinnast maha jämedalt 15 miljonit, kuid on veel asjaolusid ja nii võib öelda, et järele jääb 50 miljonist 30 miljonit.
"Kas sellel jäälõhkujal Botnica on tööd või ei ole tööd? Me kõik teame, et tal ei ole tööd olnud. Ta seisis seal niikuinii ilma tööta. Jääd lõhkunud ta ei ole. Soomlased ehitasid kõige ebaõnnestunuma jäälõhkuja, kõige viletsama. Jääd pole ta lõhkunud, kuna selle kulu oli nii suur," rääkis Leedo.
"See oli üks parimaid laevamüügi tehinguid Balti meres. Laevaringkondades kõik vaikselt naeravad. Eesti riik sai ühe hoobi," lisas ta.
Teder: Kiil maaklerit ei kasutanud
Tallinna Sadama endine nõukogu liige Hillar Teder ütles, et Botnica osteti sadamale puhtalt riigi eelarvelistel kaalutlustel, et see oleks aktsiaseltsi äri ja mitte riigi kohustus.
Läbirääkimisi soomlastega pidas juhatuse liige Allan Kiil. Teder rääkis komisjonile, et tema ise kasutab ja sellistel puhkudel tuleks kasutada maakleri teenust.
Teder märkis, et maakler võtab tavaliselt 0,5% tehingu hinnalt. Selle raha eest peab ta tegema kõik nimekirjad turul pakutavatest objektidest, tegema ära nende võrdlused, andma asjakohased seletused.
" Broker oleks tulnud näiteks nõukogu ette ja pannud alternatiivid lauale ning siis tehakse mingi otsus. Püüdsin broker ´eid Kiilile sokutada, aga seda ei tehtud ja keegi seda ei toetanud," meenutas Teder.
Veiko Tishler, kes oli Botnica ostmise aegu samuti sadama nõukogus, ütles, et Allan Kiil tegeles Botnica ostuga sisuliselt ainuisikuliselt.
"Ta andis nõukogus ülevaate, mis seisus ost on. Me iga kord nõukogus ütlesime Kiilile, et kauple hinda alla. Kiil käis soomlastega kohtumas, kas hinnakauplemist oli, ma ei tea," tõdes Tishler.
2012. aastal oli Tishleri arvates võimatu ette näha, et Botnica suvised tööd langevad ära, sest Krimmi
sündmusi ja Venemaa sanktsioone siis ei olnud.
"Hind 50 miljonit eurot on subjektiivne. Kui Botnical oleks suvi läbi tööd, siis ma arvan, et Botnica maksaks praegu 60-70 miljonit eurot," hindas endine nõukogu liige.
Priske: Botnica hankimine on õnnestumine
Kuni 2014. aastani majandusministeeriumi kantsleri ametis olnud Marika Priske rääkis komisjonile, et riigi jäämurdmise võimekus enne Botnica ostu oli peaaegu olematu. Jäämurdja Tarmo sai 50-aastaseks, olles juba peaaegu museaal.
Aasta-aastalt kukkusid kõik jäämurdeteenuse hanked esimese korraga läbi ja kui veeteede amet hankeid tegi, siis alati oli õnneküsimus, kas turult on üheks aastaks jäämurdjat võtta või ei ole.
"Soomlaste pakkumine oli püsivamaks lahenduseks ja olen jätkuvalt seda meelt, et on õnnestumine, et meil on 50 miljoniga saadud jäämurdja Botnica, mis suudab rahuldada meie vajadused, kui tuleb külmem talv," märkis Priske.
Suveperioodiks oli Botnica planeeritud töötama õliväljadel, kuid see sai Krimmi sündmustega tagasilöögi.
Mõeldud oli nii, et veeteede ametilt saadav baastasu katab jäämurdmise võimekuse osas laeva ülalpidamise kulu ära.
See oli Priske kinnitusel juba Tallinna Sadama enda otsus, et võtta sinna peale õliväljadel töötamise võimekusega meeskond ja teha investeeringud, mida on vaja multifunktsionaalsuseks.
Ühes on Priske siiani veendunud: Botnical on veel pikk tööiga ees, turusituatsioonid muutuvad, hea töö korral on kindlasti võimalik leida täiendavat rakendust. "Eesti riik võiks olla uhke, et tal on täna Botnica olemas."
Parts: 2013. aastal oli Botnica kõige tootlikum investeering
Botnica ostu ajal majandusministrina ametis olnud Juhan Parts rääkis komisjonile, et 2013. aasta majandusaastal oli Botnica sadama kõige tootlikum investeering. Partsi sõnul rääkisid sadamajuhid 2014. aasta koosolekul, et nad hea meelega hakkaksid ette valmistama teise laeva ostu.
"Tallinna Sadama juhatuse äriplaan oli 5% tootlusega, kui isegi suveks mitte mingit muud raha teenimise võimalust mujalt turgudelt ei leita. Aga leiti. Siis küll tulid Venemaa sanktsioonid ja offshore -töö osas langes sellega leping ära, mis minu arvates ei ole mingi vabandus. Tuleb otsida lihtsalt uusi tegevusi ja tegevusi kindlasti on," rääkis Parts.
Endine majandusminister ütleb, et paberite järgi peaks Botnica suutma teenindada veel 40 aastat. Ja alati on võimalus Botnica müüa, kui olukord offshore -tööde turul paraneb.
"Ma arvan, et me teeniksime Botnica müügist rohkem kui 50 miljonit ja võime siis ise hakata uut jäämurdjat ehitama," leiab Parts.
Seli: meid pandi fakti ette
Tallinna Sadama endine nõukogu esimees Neinar Seli meenutas uurimiskomisjoni ees, et jäälõhkuja ostmise osas pandi Tallinna Sadam ministeeriumi poolt fakti ette.
"Miks peab ostma 50 miljonilist jäälõhkujat, mis kuulub Soome riigifirmale, aga mis ei lõhu Helsingi enda sadamas jääd. Helsingi sadam tellis jäälõhkuja enda jää lõhkumiseks hoopis Rootsist. Kui enda jäälõhkujat ei kasutata, siis peab sellel midagi viga olema. Aga öeldi, et jäälõhkuja peate ostma," selgitas Seli.
Balti mere regioon on sisuliselt jäävaba. Jää tekib umbes iga seitsme aasta tagant. Kogu jäälõhkumise periood on maksimaalselt 60-100 päeva. Suurema osa ajast jäämurdja seisab tegevuseta. Seli rõhutas, et laeva seismise päev maksab keskmiselt 38 000 eurot.
Seli kurtis komisjoni ees ka seadusega pandud ülesannet kõik sadamad jääst lahti lõhkuma. Eriti nõme on Seli hinnangul kohustus lahti lõhkuda Pärnu sadama lahte, sest see oli hooajasadam seni, kuni Rein Kilk sai selle omanikuks.
"Majanduslikult kasulikum oleks viia turvas Paldiskisse, kui kulutada raha Pärnu sadama jää lõhkumisele. Kui sellel kaubale, mida Pärnust talvel veetakse näiteks Rootsi,panna juurde jäälõhkumise hind, siis kindlasti oleks odavam seda kaupa osta Stockholmi sadamast kõrval olevalt kailt, mitte vedada seda Pärnust," illustreeris ta.
### Response:
Botnica ost - 50 miljoni euro suuruse tehingu vastakad arvamused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Moslemitest ameeriklaste kohtlemine teistest erinevalt vähendab turvalisust USAs, sest suurendab eraldatust moslemimaailma ja Lääne vahel, ütles president BBC teatel.
Obama rõhutas, et USA on rajatud usuvabadusele ning Trumpi idee on vastuolus riigi põhiseadusega. President kutsus üles ka relvade kättesaadavust piirama ning vastas Trumpi kriitikale, miks ta ei taha nimetada USA vaenlaseks radikaalset islamit.
"Kui me langeme sellesse lõksu, et käsitleme kõiki moslemeid ühesuguselt ja väidame, et oleme sõjas kogu konkreetse religiooniga, siis saaksid terroristid just oma tahtmise," märkis Obama.
Donald Trump ütles julgeolekuteemal peetud kõnes, et kõigi maailma moslemite, keda on kokku 1,6 miljardit, USAsse pääsu tuleks piirata, sest islamiusk toob USAsse väärtuste konflikti. Ta lubas, et kui peaks presidendiks saama, peatab ta immigratsiooni USAsse neist maailma piirkondadest, kus on tõestatud terrorismijuhtumid USA, Euroopa või nende liitlaste vastu.
Obama külastab homme Orlandot, kus toimunud massitulistamises hukkus 49 inimest. | Obama kritiseeris teravalt Trumpi moslemikeelu ideed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Moslemitest ameeriklaste kohtlemine teistest erinevalt vähendab turvalisust USAs, sest suurendab eraldatust moslemimaailma ja Lääne vahel, ütles president BBC teatel.
Obama rõhutas, et USA on rajatud usuvabadusele ning Trumpi idee on vastuolus riigi põhiseadusega. President kutsus üles ka relvade kättesaadavust piirama ning vastas Trumpi kriitikale, miks ta ei taha nimetada USA vaenlaseks radikaalset islamit.
"Kui me langeme sellesse lõksu, et käsitleme kõiki moslemeid ühesuguselt ja väidame, et oleme sõjas kogu konkreetse religiooniga, siis saaksid terroristid just oma tahtmise," märkis Obama.
Donald Trump ütles julgeolekuteemal peetud kõnes, et kõigi maailma moslemite, keda on kokku 1,6 miljardit, USAsse pääsu tuleks piirata, sest islamiusk toob USAsse väärtuste konflikti. Ta lubas, et kui peaks presidendiks saama, peatab ta immigratsiooni USAsse neist maailma piirkondadest, kus on tõestatud terrorismijuhtumid USA, Euroopa või nende liitlaste vastu.
Obama külastab homme Orlandot, kus toimunud massitulistamises hukkus 49 inimest.
### Response:
Obama kritiseeris teravalt Trumpi moslemikeelu ideed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Just tehislikke närvivõrke uurib TÜ magister Tanel Pärnamaa, kes koos Leopold Partsiga kirjutasid hiljuti artikli närvivõrkude rakendamisest bioloogias mikroskoobi piltide analüüsimisel. Pilte bioloogilisest materjalist, eelkõige rakkudest, on palju ja tekib aina juurde – näiteks pildistavad ravimifirmad eraldi miljonite kandidaatmolekulide mõju vähirakkudele.
Eksperdil võtab nende analüüsimine aga kaua aega: inimene väsib ära, tahab magada ja süüa. Neid puudusi arvutil pole. “Artiklis näitasime, et mikroskoobi piltide automaatne analüüs närvivõrkudega on väga täpne,” märgib Tanel Pärnamaa.
Pärnamaa, kes praegu jätkab oma uurimistööd Kanadas, uuris alustuseks oma magistritöös sügavate närvivõrkude rakendusi eesti keele peal. Eesmärk oli treenida statistiline masin ehk algoritm, mis suudaks pilte eesti keeles kirjeldada.
Pildi kirjeldus: Automatiseeritud algoritm kirjeldab pilte loomulikus ja grammatiliselt korrektses eesti keeles (vasakpoolne pilt). Kui õppematerjaliks olnud suures hulgas piltides ja nende kirjeldustes puudub informatsioon mõne objekti, näiteks elevandi kohta, ei õpi algoritm seda objekti ära; samuti on algoritmil raskusi loendamisega (parempoolne pilt).
Kuna eesti keeles on palju käändeid ja pöördeid ning väiksem keelekorpus, on see masinõppele suurem väljakutse kui näiteks inglise või saksa keel. Ometi näitas Pärnamaa, et pilte on võimalik automaatselt loomulikus ja grammatiliselt korrektses eesti keeles kirjeldada.
Sellest uurimusest kasvas aga välja järgmine väljakutse: kuidas õpetada arvutit aru saama mikroskoobi piltidest?
Rakubioloogid pildistavad kõrglahutusmikroskoobi abil üksikuid rakke, et koguda sedasi infot nende elutegevuse kohta. Inimesel on vaja aastaid kogemust ja vastavat treeningut, et täpselt ära tunda, mis pildil juhtus. Arvuti abil on seda aga võimalik teha kiiremini ja täpsemini.
Seega on Pärnamaa ja Parts töötanud välja abivahendi teadlastele, et need saaksid visuaalse materjali toel teada, mis katses toimus.
Kuidas aga õpetada arvutile näiteks raku sees toimuvat ära tundma?
Pärnamaa treenis 65 000 pärmiraku näite põhjal 11-kihilise närvivõrgu „DeepYeast“. Mudelis oli üle 10 miljoni neuronitevahelise ühenduse, mille tugevust oli vaja automaatselt optimeerida.
Algselt olid need juhuslikud, aga iga näite korral muudetakse neid selliselt, et järgmine kord, kui mudel näeb sarnast rakku, on prognoos täpsem. Nii õppis mudeli esimene kiht pildilt tuvastama horisontaalseid ja vertikaalseid ääriseid, teine kiht diagonaale ja värvilaike, kolmas kiht ringe ning sügavamad kihid suuremaid osasid rakust. Mudeli viimane kiht kombineeris need automaatselt leitud tunnused valgu asukoha kirjelduseks.
Nii suutis mudel pärmiraku pildi pealt 91-protsendilise täpsusega aru saada, kus uurimise all olev helendav valk selle raku sees asub, ning 99-protsendilise täpsusega lähendada valgu inimeksperdi poolt antud kirjeldust. Need on seni teadaolevalt kõige paremad tulemused selle ülesande lahendamiseks.
Väljatöötatud pildituvastusmudelit ei ole seotud konkreetse katse piltidega, vaid on võimalik kasutada ka teiste mikroskoopiapiltide puhul. Selleks, et mudel leiaks aga laiemat kasutust, on vaja seda levitada teadlaste hulgas, mistõttu andsid Pärnamaa ja Parts enda välja töötatud närvivõrgu vabasse kasutusse.
Tanel Pärnamaa ja Leopold Parts avaldasid sügavate närvivõrkude teemalise artikli uurimusi ja teadusartikleid koondavas võrgukeskkonnas BioRxiv. Tanel Pärnamaa magistritööd on võimalik lugeda Tartu ülikooli digitaalarhiivist.
Neile, kes soovivad tutvuda tehislike närvivõrkudega, on soovituslik lugemine Michael A. Nielsen'i raamat „ Neural Networks and Deep Learning “, mis on veebis vabalt kättesaadav.
Kus me tehislikke närvivõrke rakenduses näeme?
Närvivõrke kasutatakse igas suuremas tehnoloogiafirmas: Google otsingumootor kasutab närvivõrke ühe komponendina veebilehtede järjestamisel, Apple’i mobiilides olev personaalne assistent Siri kasutab närvivõrke kõne tuvastamisel, Skype Translator kasutab närvivõrke kõne tõlkimisel, Facebook kasutab närvivõrke kasutaja näo piltidelt ära tundmisel. Samuti kasutavad tehislikel närvivõrkudel tuginevaid pildituvastustehnoloogiaid näiteks iseliikuvad autod. | Eesti teadlased õpetasid arvuti ülitäpselt rakupiltidest aru saama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Just tehislikke närvivõrke uurib TÜ magister Tanel Pärnamaa, kes koos Leopold Partsiga kirjutasid hiljuti artikli närvivõrkude rakendamisest bioloogias mikroskoobi piltide analüüsimisel. Pilte bioloogilisest materjalist, eelkõige rakkudest, on palju ja tekib aina juurde – näiteks pildistavad ravimifirmad eraldi miljonite kandidaatmolekulide mõju vähirakkudele.
Eksperdil võtab nende analüüsimine aga kaua aega: inimene väsib ära, tahab magada ja süüa. Neid puudusi arvutil pole. “Artiklis näitasime, et mikroskoobi piltide automaatne analüüs närvivõrkudega on väga täpne,” märgib Tanel Pärnamaa.
Pärnamaa, kes praegu jätkab oma uurimistööd Kanadas, uuris alustuseks oma magistritöös sügavate närvivõrkude rakendusi eesti keele peal. Eesmärk oli treenida statistiline masin ehk algoritm, mis suudaks pilte eesti keeles kirjeldada.
Pildi kirjeldus: Automatiseeritud algoritm kirjeldab pilte loomulikus ja grammatiliselt korrektses eesti keeles (vasakpoolne pilt). Kui õppematerjaliks olnud suures hulgas piltides ja nende kirjeldustes puudub informatsioon mõne objekti, näiteks elevandi kohta, ei õpi algoritm seda objekti ära; samuti on algoritmil raskusi loendamisega (parempoolne pilt).
Kuna eesti keeles on palju käändeid ja pöördeid ning väiksem keelekorpus, on see masinõppele suurem väljakutse kui näiteks inglise või saksa keel. Ometi näitas Pärnamaa, et pilte on võimalik automaatselt loomulikus ja grammatiliselt korrektses eesti keeles kirjeldada.
Sellest uurimusest kasvas aga välja järgmine väljakutse: kuidas õpetada arvutit aru saama mikroskoobi piltidest?
Rakubioloogid pildistavad kõrglahutusmikroskoobi abil üksikuid rakke, et koguda sedasi infot nende elutegevuse kohta. Inimesel on vaja aastaid kogemust ja vastavat treeningut, et täpselt ära tunda, mis pildil juhtus. Arvuti abil on seda aga võimalik teha kiiremini ja täpsemini.
Seega on Pärnamaa ja Parts töötanud välja abivahendi teadlastele, et need saaksid visuaalse materjali toel teada, mis katses toimus.
Kuidas aga õpetada arvutile näiteks raku sees toimuvat ära tundma?
Pärnamaa treenis 65 000 pärmiraku näite põhjal 11-kihilise närvivõrgu „DeepYeast“. Mudelis oli üle 10 miljoni neuronitevahelise ühenduse, mille tugevust oli vaja automaatselt optimeerida.
Algselt olid need juhuslikud, aga iga näite korral muudetakse neid selliselt, et järgmine kord, kui mudel näeb sarnast rakku, on prognoos täpsem. Nii õppis mudeli esimene kiht pildilt tuvastama horisontaalseid ja vertikaalseid ääriseid, teine kiht diagonaale ja värvilaike, kolmas kiht ringe ning sügavamad kihid suuremaid osasid rakust. Mudeli viimane kiht kombineeris need automaatselt leitud tunnused valgu asukoha kirjelduseks.
Nii suutis mudel pärmiraku pildi pealt 91-protsendilise täpsusega aru saada, kus uurimise all olev helendav valk selle raku sees asub, ning 99-protsendilise täpsusega lähendada valgu inimeksperdi poolt antud kirjeldust. Need on seni teadaolevalt kõige paremad tulemused selle ülesande lahendamiseks.
Väljatöötatud pildituvastusmudelit ei ole seotud konkreetse katse piltidega, vaid on võimalik kasutada ka teiste mikroskoopiapiltide puhul. Selleks, et mudel leiaks aga laiemat kasutust, on vaja seda levitada teadlaste hulgas, mistõttu andsid Pärnamaa ja Parts enda välja töötatud närvivõrgu vabasse kasutusse.
Tanel Pärnamaa ja Leopold Parts avaldasid sügavate närvivõrkude teemalise artikli uurimusi ja teadusartikleid koondavas võrgukeskkonnas BioRxiv. Tanel Pärnamaa magistritööd on võimalik lugeda Tartu ülikooli digitaalarhiivist.
Neile, kes soovivad tutvuda tehislike närvivõrkudega, on soovituslik lugemine Michael A. Nielsen'i raamat „ Neural Networks and Deep Learning “, mis on veebis vabalt kättesaadav.
Kus me tehislikke närvivõrke rakenduses näeme?
Närvivõrke kasutatakse igas suuremas tehnoloogiafirmas: Google otsingumootor kasutab närvivõrke ühe komponendina veebilehtede järjestamisel, Apple’i mobiilides olev personaalne assistent Siri kasutab närvivõrke kõne tuvastamisel, Skype Translator kasutab närvivõrke kõne tõlkimisel, Facebook kasutab närvivõrke kasutaja näo piltidelt ära tundmisel. Samuti kasutavad tehislikel närvivõrkudel tuginevaid pildituvastustehnoloogiaid näiteks iseliikuvad autod.
### Response:
Eesti teadlased õpetasid arvuti ülitäpselt rakupiltidest aru saama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuue päeva jooksul toimuval üheteistkümnel kontserdil kõlavad enim Piazzolla, Händeli ja Brahmsi lood.
Festivalil kõlavad autorid tähestikulises järjekorras:
Albeniz, Arbeu, Babell, Bach, Beethoven, Bernstein, Boccherini, Bodorova, Brahms, Breiner, Brown, Cassado, Cohen, Eespere, Eller, Finger, Galliard, Gemiaiani, Händel, Haydn, Kangro, Kaumann, Kikas , Mägi, Mendelssohn-Bartholdy, Messiaen, Mompou, Mozart, O’Carolan, Pärt, Piazzolla, Põldmäe, Rannap, Ravel, Rimski-Korsakov, Rodrigo, Rääts, Saint-Saëns, Sammartini, Sinesi, Sink, Soukhovetski, Stravinski, Sumera, Tubin, Tüür, Villa-Lobos, Vivaldi, Vähi, Zaborov, Zocher. | Klaaspärlimängul kõlab 52 helilooja looming | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuue päeva jooksul toimuval üheteistkümnel kontserdil kõlavad enim Piazzolla, Händeli ja Brahmsi lood.
Festivalil kõlavad autorid tähestikulises järjekorras:
Albeniz, Arbeu, Babell, Bach, Beethoven, Bernstein, Boccherini, Bodorova, Brahms, Breiner, Brown, Cassado, Cohen, Eespere, Eller, Finger, Galliard, Gemiaiani, Händel, Haydn, Kangro, Kaumann, Kikas , Mägi, Mendelssohn-Bartholdy, Messiaen, Mompou, Mozart, O’Carolan, Pärt, Piazzolla, Põldmäe, Rannap, Ravel, Rimski-Korsakov, Rodrigo, Rääts, Saint-Saëns, Sammartini, Sinesi, Sink, Soukhovetski, Stravinski, Sumera, Tubin, Tüür, Villa-Lobos, Vivaldi, Vähi, Zaborov, Zocher.
### Response:
Klaaspärlimängul kõlab 52 helilooja looming |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaid nädala eest 18-aastaseks Jatta põgenes kodumaalt eelmisel aastal ning saabus Itaalia kaudu Saksamaale, kus asus treenima Bremeni jalgpalliakadeemias.
Erinevaid ründepositsioone täitva suutva Jatta köitis tähelepanu Hamburgi asjameestes, kes otsustasid talendikele pallurile esimest profilepingut pakkuda. Enne Hamburgi pole Jatta kunagi klubijalgpalli mänginud. | Bundesliga klubi sõlmis lepingu pagulasega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaid nädala eest 18-aastaseks Jatta põgenes kodumaalt eelmisel aastal ning saabus Itaalia kaudu Saksamaale, kus asus treenima Bremeni jalgpalliakadeemias.
Erinevaid ründepositsioone täitva suutva Jatta köitis tähelepanu Hamburgi asjameestes, kes otsustasid talendikele pallurile esimest profilepingut pakkuda. Enne Hamburgi pole Jatta kunagi klubijalgpalli mänginud.
### Response:
Bundesliga klubi sõlmis lepingu pagulasega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kooskõlastusringile saadetud jäätmeseaduse muutmise eelnõus on kolm peamist muudatust ehk rehvitootjatel tuleb turule lastud rehvide koguste üle teha audiitorkontroll, probleemtooteregistri (PROTO) volitatud töötleja õigused antakse keskkonnaametile ning täpsustatakse rehvide edasimüüjatele kohalduvaid nõudeid.
Üks põhjus, miks vanarehvid kipuvad kuhjuma, on see, et rehvitootjad esitavad PROTO-sse ebatäpseid andmeid ning kuna PROTO-s registreerimata rehvide eest ei ole tasutud ka vanarehvide taaskasutustasu, siis ei ole võimalik neid ka käidelda. Turule toodud uute ja kasutatud rehvide koguste deklareerimist kontrollib keskkonnainspektsioon pisteliselt.
Lahenduseks on analoogselt pakendiettevõtete audiitorkontrollile ka rehvide tootjatele audiitorkontrolli nõude rakendamine. Nõue rakendub ettevõtetele, mis toovad Eestisse üle 50 tonni rehve aastas.
Praegu on selliseid tootjaid Eestis 33 ning nende turule toodavate rehvide kogus moodustab enam kui 95 protsenti kõikidest turule lastud rehvidest.
Järelevalve tõhusamaks muutmiseks laiendatakse järelevalve õigust omavate isikute ringi ning seetõttu antakse PROTO volitatud töötleja õigused keskkonnaagentuurilt üle keskkonnaametile. Sellisel juhul saab keskkonnaamet analoogselt keskkonnainspektsioonile ka ise teha teatud järelevalvetoiminguid, määrata sunniraha ning teha ettekirjutusi, näiteks juhul, kui tootja on jätnud andmed PROTO-sse esitamata.
Kolmas muudatus aitab tagada, et Eestis müüdaks tarbijatele vaid selliseid rehve, mille eest on makstud taaskasutustasu. Selleks peab turustaja veenduma, et rehvid, mida ta müüb, on PROTO-s registreeritud või siis tuleb tal seda ise teha ning maksta ka vanarehvide taaskasutamiseks vajaminev tasu.
See annab ka tarbijale võimaluse veenduda, et rehvid on turule lastud seaduslikult ning selleks tuleb ostu-müügi dokumentidele märkida rehvide algse turuletooja ehk tootja nimi ning PROTO registreeringunumber.
Samal ajal on rehviprobleemi lahendamiseks töös ka keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames välja töötatud jäätmeseaduse eelnõus tootjal kohustus liituda tootjavastutusorganisatsiooniga ning täpsustatud organisatsioonile kohalduvaid nõudeid.
Rehvidele kehtib laiendatud tootjavastutuse põhimõte, mille kohaselt on rehvide tootjad ehk valmistajad või maaletoojad kohustatud tagama nende turule toodud toodetest tekkinud jäätmete kokku korjamine ja nõuetekohane käitlemine. | Vanade rehvide probleemi lahendamiseks karmistatakse jäätmeseadust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kooskõlastusringile saadetud jäätmeseaduse muutmise eelnõus on kolm peamist muudatust ehk rehvitootjatel tuleb turule lastud rehvide koguste üle teha audiitorkontroll, probleemtooteregistri (PROTO) volitatud töötleja õigused antakse keskkonnaametile ning täpsustatakse rehvide edasimüüjatele kohalduvaid nõudeid.
Üks põhjus, miks vanarehvid kipuvad kuhjuma, on see, et rehvitootjad esitavad PROTO-sse ebatäpseid andmeid ning kuna PROTO-s registreerimata rehvide eest ei ole tasutud ka vanarehvide taaskasutustasu, siis ei ole võimalik neid ka käidelda. Turule toodud uute ja kasutatud rehvide koguste deklareerimist kontrollib keskkonnainspektsioon pisteliselt.
Lahenduseks on analoogselt pakendiettevõtete audiitorkontrollile ka rehvide tootjatele audiitorkontrolli nõude rakendamine. Nõue rakendub ettevõtetele, mis toovad Eestisse üle 50 tonni rehve aastas.
Praegu on selliseid tootjaid Eestis 33 ning nende turule toodavate rehvide kogus moodustab enam kui 95 protsenti kõikidest turule lastud rehvidest.
Järelevalve tõhusamaks muutmiseks laiendatakse järelevalve õigust omavate isikute ringi ning seetõttu antakse PROTO volitatud töötleja õigused keskkonnaagentuurilt üle keskkonnaametile. Sellisel juhul saab keskkonnaamet analoogselt keskkonnainspektsioonile ka ise teha teatud järelevalvetoiminguid, määrata sunniraha ning teha ettekirjutusi, näiteks juhul, kui tootja on jätnud andmed PROTO-sse esitamata.
Kolmas muudatus aitab tagada, et Eestis müüdaks tarbijatele vaid selliseid rehve, mille eest on makstud taaskasutustasu. Selleks peab turustaja veenduma, et rehvid, mida ta müüb, on PROTO-s registreeritud või siis tuleb tal seda ise teha ning maksta ka vanarehvide taaskasutamiseks vajaminev tasu.
See annab ka tarbijale võimaluse veenduda, et rehvid on turule lastud seaduslikult ning selleks tuleb ostu-müügi dokumentidele märkida rehvide algse turuletooja ehk tootja nimi ning PROTO registreeringunumber.
Samal ajal on rehviprobleemi lahendamiseks töös ka keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames välja töötatud jäätmeseaduse eelnõus tootjal kohustus liituda tootjavastutusorganisatsiooniga ning täpsustatud organisatsioonile kohalduvaid nõudeid.
Rehvidele kehtib laiendatud tootjavastutuse põhimõte, mille kohaselt on rehvide tootjad ehk valmistajad või maaletoojad kohustatud tagama nende turule toodud toodetest tekkinud jäätmete kokku korjamine ja nõuetekohane käitlemine.
### Response:
Vanade rehvide probleemi lahendamiseks karmistatakse jäätmeseadust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Osborne'i sõnul võidakse tõsta näiteks tulumaksu ja pärandimaksu, kärped puudutaksid aga politsei, transpordi ja kohalike omavalitsuste rahakotti, vahendas BBC.
Rahandusminister ja tema eelkäija lord Alistair Darling teatasid koos ajalehes The Times avaldatud artiklis, et kärbetest ei pääseks ka tervishoiu- ja haridussüsteem, kaitsekulutused ja korrakaitse.
Nende sõnul põhineb hinnang, et 15 miljardit naela tuleb saada maksutõusude ja 15 miljardit kärbete kaudu rahandusuuringute instituudi (IFS) prognoosil, kuidas EList lahkumine majandusele mõjuks. IFS on varem öelnud, et lahkumine tähendaks üht kuni kaht kärpeaastat.
Osborne ja Darling rõhutasid ajalehes, et EList eraldumine mõjuks majandusele šokina ja viiks Suurbritannia langusesse.
"Kantslerina oleks minu vastutus üritada riigi rahanduse stabiilsust taastada ja see tähendaks erakorralist eelarvet, kus peaksime makse tõstma ja kulusid kärpima," nentis Osborne.
Lord Darling ütles aga, et muretseb praegu tuleviku pärast rohkem kui 2008. aastal, mil riiki tabas finantskriis.
Suurbritannia ELi referendum toimub 23. juunil. | Briti rahandusminister: Brexit tooks kaasa kärped ja maksutõusu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Osborne'i sõnul võidakse tõsta näiteks tulumaksu ja pärandimaksu, kärped puudutaksid aga politsei, transpordi ja kohalike omavalitsuste rahakotti, vahendas BBC.
Rahandusminister ja tema eelkäija lord Alistair Darling teatasid koos ajalehes The Times avaldatud artiklis, et kärbetest ei pääseks ka tervishoiu- ja haridussüsteem, kaitsekulutused ja korrakaitse.
Nende sõnul põhineb hinnang, et 15 miljardit naela tuleb saada maksutõusude ja 15 miljardit kärbete kaudu rahandusuuringute instituudi (IFS) prognoosil, kuidas EList lahkumine majandusele mõjuks. IFS on varem öelnud, et lahkumine tähendaks üht kuni kaht kärpeaastat.
Osborne ja Darling rõhutasid ajalehes, et EList eraldumine mõjuks majandusele šokina ja viiks Suurbritannia langusesse.
"Kantslerina oleks minu vastutus üritada riigi rahanduse stabiilsust taastada ja see tähendaks erakorralist eelarvet, kus peaksime makse tõstma ja kulusid kärpima," nentis Osborne.
Lord Darling ütles aga, et muretseb praegu tuleviku pärast rohkem kui 2008. aastal, mil riiki tabas finantskriis.
Suurbritannia ELi referendum toimub 23. juunil.
### Response:
Briti rahandusminister: Brexit tooks kaasa kärped ja maksutõusu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa jalgpallikoondise osalemine EM-finaalturniiril on sattunud küsimärgi alla, sest poolehoidjate käitumine on toonud neile kaasa tingimisi diskvalifitseerimise. Alagrupiturniiri esimeses kohtumises Inglismaaga ründasid staadionil viibinud Venemaa fännid pärast lõpuvilet inglasi, kes olid sunnitud põgenema.
Dzjuba sõnul polnud olukorras süüdi üksnes venelased. "Ma ei saa ausalt öeldes Briti meedia reaktsioonist aru. Meil on selline mulje, et Inglismaa toetajad on justkui siia riiki tulnud inglid," lausus ta päev enne matši Slovakkiaga.
Dzjuba arvates on rahutustes võrdselt süüdi ka inglased ja näeb mustamises taotlust võtta Venemaalt ära 2018. aasta MM-finaalturniiri korraldusõigus. "Me näeme, millest Briti meedia räägib seoses 2018. aasta MM-finaalturniiriga ja sellest, kuidas see tuleks Venemaalt ära võtta. Nii et mõnikord tekivad sellised mõtted. Olukord on 50-50 ja igas konfliktis on kaks osapoolt. Ma ei ütleks, et vaid venelased on süüdi." | Venemaa ründaja Marseille sündmustest: inglasi kujutatakse inglitena | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa jalgpallikoondise osalemine EM-finaalturniiril on sattunud küsimärgi alla, sest poolehoidjate käitumine on toonud neile kaasa tingimisi diskvalifitseerimise. Alagrupiturniiri esimeses kohtumises Inglismaaga ründasid staadionil viibinud Venemaa fännid pärast lõpuvilet inglasi, kes olid sunnitud põgenema.
Dzjuba sõnul polnud olukorras süüdi üksnes venelased. "Ma ei saa ausalt öeldes Briti meedia reaktsioonist aru. Meil on selline mulje, et Inglismaa toetajad on justkui siia riiki tulnud inglid," lausus ta päev enne matši Slovakkiaga.
Dzjuba arvates on rahutustes võrdselt süüdi ka inglased ja näeb mustamises taotlust võtta Venemaalt ära 2018. aasta MM-finaalturniiri korraldusõigus. "Me näeme, millest Briti meedia räägib seoses 2018. aasta MM-finaalturniiriga ja sellest, kuidas see tuleks Venemaalt ära võtta. Nii et mõnikord tekivad sellised mõtted. Olukord on 50-50 ja igas konfliktis on kaks osapoolt. Ma ei ütleks, et vaid venelased on süüdi."
### Response:
Venemaa ründaja Marseille sündmustest: inglasi kujutatakse inglitena |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Olen kuulanud Röövel Ööbiku lugu"Komik Kapital Kaput" korduse peal terve pärastlõuna ja ma armastan seda," kirjutas Rudy Tambala. "Sonic Youth kohtub The Fall'iga pluss shoegaze - briljantne. Ma tahaksin sellest teha cover -versiooni!" | A.R. Kane kavatseb kaverdada Röövel Ööbiku "Komik Kapital Kaput'i" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Olen kuulanud Röövel Ööbiku lugu"Komik Kapital Kaput" korduse peal terve pärastlõuna ja ma armastan seda," kirjutas Rudy Tambala. "Sonic Youth kohtub The Fall'iga pluss shoegaze - briljantne. Ma tahaksin sellest teha cover -versiooni!"
### Response:
A.R. Kane kavatseb kaverdada Röövel Ööbiku "Komik Kapital Kaput'i" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1990. aastate lõpp Islandil, Reykjavikis. Stebbi satub baarikaklusse ja ta vahistatakse. Kriminaalse taustaga Tótii pakub Stebbile abi juhtunu kinnimätsimiseks, ja enne kui Stebbi arugi saab, on ta juba kuritegevuse kiirteel. Esialgu on meri mehepoegadel põlvini, kui aga Tóti pundi võtab üle psühhopaadist sadist Bruno, läheb asi hulluks ka musklimeeste endi jaoks.
Tol ajal toimusid Islandi krimimaailmas põhjalikud muutused - seni üksikute kampade ja pisisulide mängumaa võttis üle organiseeritud ning vägivaldne maffia. Need sündmused said aluseks Stefan Mani bestsellerile, mille järgi omakorda väntas filmi Óskar Thór Axelsson. Filmist sai kodumaal kassahitt. "Mustad mängud“ on toores, haarav, karm ja ka stiilne. Kolm Islandi filmiauhinda Edda, veel enam nominatsioone.
Film "Mustad mängud" on ETV2 ekraanil 15. juunil kell 21:30. | Kultuuriportaal soovitab: "Mustad mängud" ETV2-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1990. aastate lõpp Islandil, Reykjavikis. Stebbi satub baarikaklusse ja ta vahistatakse. Kriminaalse taustaga Tótii pakub Stebbile abi juhtunu kinnimätsimiseks, ja enne kui Stebbi arugi saab, on ta juba kuritegevuse kiirteel. Esialgu on meri mehepoegadel põlvini, kui aga Tóti pundi võtab üle psühhopaadist sadist Bruno, läheb asi hulluks ka musklimeeste endi jaoks.
Tol ajal toimusid Islandi krimimaailmas põhjalikud muutused - seni üksikute kampade ja pisisulide mängumaa võttis üle organiseeritud ning vägivaldne maffia. Need sündmused said aluseks Stefan Mani bestsellerile, mille järgi omakorda väntas filmi Óskar Thór Axelsson. Filmist sai kodumaal kassahitt. "Mustad mängud“ on toores, haarav, karm ja ka stiilne. Kolm Islandi filmiauhinda Edda, veel enam nominatsioone.
Film "Mustad mängud" on ETV2 ekraanil 15. juunil kell 21:30.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: "Mustad mängud" ETV2-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhjamaade uus moodne lahinguvorm kannab nime Nordic Combat Uniform (NCU), vahendas Yle.
"Vorm töötatakse välja täielikult lahinguvälja nõudmisi arvestades. Kaks eelmist vormi olid iga nurga alt vaadatuna kompromisside tulemus. Ehk vorm pidi sobima nii lahinguväljale, kasarmusse, puhkamiseks kui ka paraadi jaoks. Ning selline ülesande püstitamine on üsna suur väljakutse," selgitas Soome kaitseväe varustuse eest vastutav kaptenmajor Jarkko Miettinen.
Soome praegune vorm võeti kasutusse aastal 2005 ehk rohkem kui 10 aastat tagasi.
Miettineni sõnul peab uus lahinguvorm olema võimalikult kerge ja lihtne ning liikumine peab olema võimalikult lihtne. "Sellel ei ole vahet, kui stiilne või esinduslik see on. Vana M05 jääb Soomes endiselt puhke- ja paraadvormiks," sõnas ta.
Hange korraldatakse koos teiste Põhjamaadega eelkõige finantskaalutlustel.
Miettineni kinnitusel on ühishanget kaalutud juba aastaid, kuid käesoleva aasta jaanuaris sai hange ka tegelikult hoo sisse. Praegu arutatakse hanke detaile ja tingimuseks. Uus lahinguvorm peaks jõudma kasutusse 2020. aastal. | Põhjamaade kaitsejõud kavandavad uut ühist lahinguvormi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhjamaade uus moodne lahinguvorm kannab nime Nordic Combat Uniform (NCU), vahendas Yle.
"Vorm töötatakse välja täielikult lahinguvälja nõudmisi arvestades. Kaks eelmist vormi olid iga nurga alt vaadatuna kompromisside tulemus. Ehk vorm pidi sobima nii lahinguväljale, kasarmusse, puhkamiseks kui ka paraadi jaoks. Ning selline ülesande püstitamine on üsna suur väljakutse," selgitas Soome kaitseväe varustuse eest vastutav kaptenmajor Jarkko Miettinen.
Soome praegune vorm võeti kasutusse aastal 2005 ehk rohkem kui 10 aastat tagasi.
Miettineni sõnul peab uus lahinguvorm olema võimalikult kerge ja lihtne ning liikumine peab olema võimalikult lihtne. "Sellel ei ole vahet, kui stiilne või esinduslik see on. Vana M05 jääb Soomes endiselt puhke- ja paraadvormiks," sõnas ta.
Hange korraldatakse koos teiste Põhjamaadega eelkõige finantskaalutlustel.
Miettineni kinnitusel on ühishanget kaalutud juba aastaid, kuid käesoleva aasta jaanuaris sai hange ka tegelikult hoo sisse. Praegu arutatakse hanke detaile ja tingimuseks. Uus lahinguvorm peaks jõudma kasutusse 2020. aastal.
### Response:
Põhjamaade kaitsejõud kavandavad uut ühist lahinguvormi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pool aastat kestva heategevusliku programmi raames toimub Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses (HNRK) kokku 14 lasteetendust 11 etendusasutuse poolt, mille eesmärk on pakkuda ravil viibivatele lastele positiivseid elamusi ja emotsioone. Esimene etendus toimub täna kell 17, mil tuleb esitusele Banaanikala Projektiteatri etendus "Muinasjutt Kuldsest Kalakesest". Etendused on tasuta.
Seni on heategevusfond Aitan Lapsi teinud tihedat koostööd Eesti Etendusasutuste Liiduga, tänu millele on üle 56 000 vähekindlustatud lapse saanud teatris käia. Uus programm tähistab koostöö algust SA Aitan Lapsi ja Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidu vahel.
"Kui Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit pöördus meie poole koostööettepanekuga, siis oli lasteetenduste programmi toomine Haapsallu meie kindel soov – Haapsalu taastusravihaiglas viibib väga palju lapsi üle Eesti ja nii jõuavad lõbusad ning harivad teatrietendused ka nendeni, kes peavad suve ja sügise veetma ennast ravides," ütles sihtasutuse Aitan Lapsi nõukogu liige Rauno Raal.
"Eesti Väike- Ja Projektiteatrite Liidu algatusel valisime välja 14 toredat ning spetsiaalselt kitsastesse oludesse sobivat etendust, mis haiglaravil lapsi rõõmustada võiksid. Lisaks meie liikmesteatrite etendustele kaasasime programmi ka rahvusvahelise nukuteatrite organisatsiooni UNIMA Eesti Keskuse ja ASSITEJ Eesti Keskuse, mis on Eesti professionaalseid noorele vaatajale suunatud teatreid ning teatrispetsialiste ühendav organisatsioon," lausus Eesti Väike- Ja Projektiteatrite Liidu juhatuse esimees Allan Kress.
Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse juhatuse esimees Priit Eelmäe sõnas, et kaasaegne statsionaarne taastusravi põhineb valdavalt aktiivsetel tegevustel ja patsiendi aktiivsel osalusel. "On leitud, et mõttekalt sisustatud ravitöö väline aeg annab olulist lisaefekti ja võimaldab muuta taastumist veelgi tulemuslikumaks," märkis Eelmäe. "Loomulikult on teatrietendused lastele mõnusaks meelelahutuseks ja vahelduseks. Meil on eelmisest aastast vaid väga head kogemused analoogilisest ettevõtmisest."
Heategevusliku lasteetenduste programmi eelarve on 5600 eurot, mis kaetakse heategevusfondile Aitan Lapsi tehtud annetustest.
2015. aastal annetasid head Eesti inimesed heategevusfondile Aitan Lapsi üle 100 000 korra kogusummas 114 617 eurot. Sügisest algab ka heategevusfondi Aitan Lapsi, Eesti Pandipakendi ja Kultuuriministeeriumi koostöös algatatud keskkonnateemaliste lastelavastuste projekt "Teater lasteaeda", mille eesmärk on pakkuda lasteaialastele kvaliteetset ning keskkonnateadlikkust suurendavat teatrielamust. Kokku on 2016/2017 hooajaks planeeritud 120 etendust üle Eesti ja projekti arvestuslik eelarve on 45 000 eurot.
Heategevusfond käivitas projekti Aitan Lapsi 2011. aastal koostöös Eesti Pandipakendi, Tomra Balticu ja teistega lastele kultuurielamuste pakkumiseks. Sellest ajast alates on inimesed teinud pakendiautomaatide kaudu annetusi pea 400 000 euro väärtuses ja teatrisse on saanud üle 56 600 vähekindlustatud lapse.
Eestimaa lapsi saab aidata iga inimene: piisab vaid pandipakendi tagastamisest taaraautomaati ning annetusnupu Aitan Lapsi vajutamisest. Annetada saab 328 taaraautomaadis üle Eesti. Suurematest jaekettidest on projektiga liitunud Prisma, Selver, Rimi, COOP Maksimarket ja Konsum, Stockmann, Kaubamaja,Grossi Toidukaubad ja Keila TÜ. | Haapsalus algab heategevuslik lasteetenduste programm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pool aastat kestva heategevusliku programmi raames toimub Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses (HNRK) kokku 14 lasteetendust 11 etendusasutuse poolt, mille eesmärk on pakkuda ravil viibivatele lastele positiivseid elamusi ja emotsioone. Esimene etendus toimub täna kell 17, mil tuleb esitusele Banaanikala Projektiteatri etendus "Muinasjutt Kuldsest Kalakesest". Etendused on tasuta.
Seni on heategevusfond Aitan Lapsi teinud tihedat koostööd Eesti Etendusasutuste Liiduga, tänu millele on üle 56 000 vähekindlustatud lapse saanud teatris käia. Uus programm tähistab koostöö algust SA Aitan Lapsi ja Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidu vahel.
"Kui Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit pöördus meie poole koostööettepanekuga, siis oli lasteetenduste programmi toomine Haapsallu meie kindel soov – Haapsalu taastusravihaiglas viibib väga palju lapsi üle Eesti ja nii jõuavad lõbusad ning harivad teatrietendused ka nendeni, kes peavad suve ja sügise veetma ennast ravides," ütles sihtasutuse Aitan Lapsi nõukogu liige Rauno Raal.
"Eesti Väike- Ja Projektiteatrite Liidu algatusel valisime välja 14 toredat ning spetsiaalselt kitsastesse oludesse sobivat etendust, mis haiglaravil lapsi rõõmustada võiksid. Lisaks meie liikmesteatrite etendustele kaasasime programmi ka rahvusvahelise nukuteatrite organisatsiooni UNIMA Eesti Keskuse ja ASSITEJ Eesti Keskuse, mis on Eesti professionaalseid noorele vaatajale suunatud teatreid ning teatrispetsialiste ühendav organisatsioon," lausus Eesti Väike- Ja Projektiteatrite Liidu juhatuse esimees Allan Kress.
Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse juhatuse esimees Priit Eelmäe sõnas, et kaasaegne statsionaarne taastusravi põhineb valdavalt aktiivsetel tegevustel ja patsiendi aktiivsel osalusel. "On leitud, et mõttekalt sisustatud ravitöö väline aeg annab olulist lisaefekti ja võimaldab muuta taastumist veelgi tulemuslikumaks," märkis Eelmäe. "Loomulikult on teatrietendused lastele mõnusaks meelelahutuseks ja vahelduseks. Meil on eelmisest aastast vaid väga head kogemused analoogilisest ettevõtmisest."
Heategevusliku lasteetenduste programmi eelarve on 5600 eurot, mis kaetakse heategevusfondile Aitan Lapsi tehtud annetustest.
2015. aastal annetasid head Eesti inimesed heategevusfondile Aitan Lapsi üle 100 000 korra kogusummas 114 617 eurot. Sügisest algab ka heategevusfondi Aitan Lapsi, Eesti Pandipakendi ja Kultuuriministeeriumi koostöös algatatud keskkonnateemaliste lastelavastuste projekt "Teater lasteaeda", mille eesmärk on pakkuda lasteaialastele kvaliteetset ning keskkonnateadlikkust suurendavat teatrielamust. Kokku on 2016/2017 hooajaks planeeritud 120 etendust üle Eesti ja projekti arvestuslik eelarve on 45 000 eurot.
Heategevusfond käivitas projekti Aitan Lapsi 2011. aastal koostöös Eesti Pandipakendi, Tomra Balticu ja teistega lastele kultuurielamuste pakkumiseks. Sellest ajast alates on inimesed teinud pakendiautomaatide kaudu annetusi pea 400 000 euro väärtuses ja teatrisse on saanud üle 56 600 vähekindlustatud lapse.
Eestimaa lapsi saab aidata iga inimene: piisab vaid pandipakendi tagastamisest taaraautomaati ning annetusnupu Aitan Lapsi vajutamisest. Annetada saab 328 taaraautomaadis üle Eesti. Suurematest jaekettidest on projektiga liitunud Prisma, Selver, Rimi, COOP Maksimarket ja Konsum, Stockmann, Kaubamaja,Grossi Toidukaubad ja Keila TÜ.
### Response:
Haapsalus algab heategevuslik lasteetenduste programm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui näiteks röövlindude pojad kooruvad paaripäevaste vahedega, siis väikesed värvulised alustavad haudumisega kurna täitudes ja kõik pojad kooruvad reeglina 24 tunni jooksul, kirjutab Tartu ülikool linnuökoloog Marko Mägi aasta linnu veebipesas. Siiski, arvestades värvuliste kiiret arengut, võib ööpäev hilisem koorumine edasist oluliselt mõjutada – teistest hiljem koorunud pojad on väiksemad ja sageli ei õnnestu neil lennuvõimeliseks sirguda.
Asünkroonse koorumise esinemine värvuliste hulgas paneb küsima, miks selline nähtus üldse esineb ja kas sellest ka kasu on?
Välja on pakutud nii-öelda maitsva poja hüpotees, mille kohaselt ohverdatakse väikseim poeg parasiitidele ja haigustekitajatele, et teised pojad saaksid ohverdatud poja arvelt jõudsamalt kasvada. See pole siiski kogu tõde, sest emaslinnud võivad panustada viimastena munetud munadesse ressursse, mis kiirendavad sealt kooruvate poegade kasvu ning veidi hilisem koorumine ei pruugi olla veel põhjuseks hädakella lüüa.
Tartu ülikooli linnuökoloogid uurisid asünkroonsete rasvatihaste poegade saatust ning püüdsid heita valgust küsimustele, kui kahjulik hilisem koorumine on ning kas hilinejatel võib siiski lootust olla. Seni eeldati, et hiljem koorunud pojad võivad halvema stardipositsiooni ja näiteks toidumangumisel suurematele poegadele allajäämise tõttu vireleda. Vaatluse alla võeti poegade kasvukiirus, sest kui asünkroonne koorumine peaks olema kasulik, võis oletada hilisema koorumise kompenseerimist just hiljem koorunud poegade kasvuspurdiga.
Vastuste saamiseks tekitati rasvatihase pesades eksperimentaalselt koorumise asünkroonsus, mille tulemusena oli võimalik jälgida eri vanuses poegade kasvu.
Vastkoorunud rasvatihaste kehamass ei sõltunud koorumise järjekorrast, kuid erinevusi täheldati tõepoolest poegade kasvukiiruses – sünkroonsete ja kahepäevase hilinemisega koorunud poegade kasv oli oluliselt kiirem võrreldes ühepäevase hilinemisega koorunud poegadega. Kahepäevase hilinemisega koorunud pojad saavutasid maksimaalse kasvukiiruse aga sünkroonsete õdede-vendadega samaaegselt 5.-6. päeval, ühepäevase ajalise nihkega koorunud pojad veidi hiljem. Sellised tulemused küll ei välista varem koorunud poegadel konkurentsieelist, kuid näitavad hilisema koorumise võimalikku kompenseerimist kiirema kasvuga. Seejuures sõltub kasvukiirus algsest mahajäämusest – hiljem koorunud pojad kasvavad kiiremini.
Asünkroonne koorumine võib heitlikes keskkonnatingimustes osutuda evolutsiooniliselt kasulikuks strateegiaks, mis võimaldab toidurohkel aastal hilisematel poegadel teistele järgi kasvada ning toiduvaesel ajal nõrgemaid järglasi nii-öelda ohverdades teiste võimalusi suurendada. Siiski ei ole koorumisega mõtet lõputult kaua viivitada, sest vähemalt käesolevas uuringus ei elanud ükski kolmepäevase hilinemisega koorunud poeg viienda elupäevani.
Allikas: Tilgar V, Mänd R, 2006. Sibling growth patterns in great tits: does increased selection on last-hatched chicks favour an asynchronous hatching strategy? Evolutionary Ecology 20:217–234. DOI 10.1007/s10682-005-5877-x | Äbarike linnupoegade saatus: kõik polegi nii lootusetu, kui algul näib | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui näiteks röövlindude pojad kooruvad paaripäevaste vahedega, siis väikesed värvulised alustavad haudumisega kurna täitudes ja kõik pojad kooruvad reeglina 24 tunni jooksul, kirjutab Tartu ülikool linnuökoloog Marko Mägi aasta linnu veebipesas. Siiski, arvestades värvuliste kiiret arengut, võib ööpäev hilisem koorumine edasist oluliselt mõjutada – teistest hiljem koorunud pojad on väiksemad ja sageli ei õnnestu neil lennuvõimeliseks sirguda.
Asünkroonse koorumise esinemine värvuliste hulgas paneb küsima, miks selline nähtus üldse esineb ja kas sellest ka kasu on?
Välja on pakutud nii-öelda maitsva poja hüpotees, mille kohaselt ohverdatakse väikseim poeg parasiitidele ja haigustekitajatele, et teised pojad saaksid ohverdatud poja arvelt jõudsamalt kasvada. See pole siiski kogu tõde, sest emaslinnud võivad panustada viimastena munetud munadesse ressursse, mis kiirendavad sealt kooruvate poegade kasvu ning veidi hilisem koorumine ei pruugi olla veel põhjuseks hädakella lüüa.
Tartu ülikooli linnuökoloogid uurisid asünkroonsete rasvatihaste poegade saatust ning püüdsid heita valgust küsimustele, kui kahjulik hilisem koorumine on ning kas hilinejatel võib siiski lootust olla. Seni eeldati, et hiljem koorunud pojad võivad halvema stardipositsiooni ja näiteks toidumangumisel suurematele poegadele allajäämise tõttu vireleda. Vaatluse alla võeti poegade kasvukiirus, sest kui asünkroonne koorumine peaks olema kasulik, võis oletada hilisema koorumise kompenseerimist just hiljem koorunud poegade kasvuspurdiga.
Vastuste saamiseks tekitati rasvatihase pesades eksperimentaalselt koorumise asünkroonsus, mille tulemusena oli võimalik jälgida eri vanuses poegade kasvu.
Vastkoorunud rasvatihaste kehamass ei sõltunud koorumise järjekorrast, kuid erinevusi täheldati tõepoolest poegade kasvukiiruses – sünkroonsete ja kahepäevase hilinemisega koorunud poegade kasv oli oluliselt kiirem võrreldes ühepäevase hilinemisega koorunud poegadega. Kahepäevase hilinemisega koorunud pojad saavutasid maksimaalse kasvukiiruse aga sünkroonsete õdede-vendadega samaaegselt 5.-6. päeval, ühepäevase ajalise nihkega koorunud pojad veidi hiljem. Sellised tulemused küll ei välista varem koorunud poegadel konkurentsieelist, kuid näitavad hilisema koorumise võimalikku kompenseerimist kiirema kasvuga. Seejuures sõltub kasvukiirus algsest mahajäämusest – hiljem koorunud pojad kasvavad kiiremini.
Asünkroonne koorumine võib heitlikes keskkonnatingimustes osutuda evolutsiooniliselt kasulikuks strateegiaks, mis võimaldab toidurohkel aastal hilisematel poegadel teistele järgi kasvada ning toiduvaesel ajal nõrgemaid järglasi nii-öelda ohverdades teiste võimalusi suurendada. Siiski ei ole koorumisega mõtet lõputult kaua viivitada, sest vähemalt käesolevas uuringus ei elanud ükski kolmepäevase hilinemisega koorunud poeg viienda elupäevani.
Allikas: Tilgar V, Mänd R, 2006. Sibling growth patterns in great tits: does increased selection on last-hatched chicks favour an asynchronous hatching strategy? Evolutionary Ecology 20:217–234. DOI 10.1007/s10682-005-5877-x
### Response:
Äbarike linnupoegade saatus: kõik polegi nii lootusetu, kui algul näib |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vana-Lõuna tänav 39 asuvas ajaloolises Lutheri mööblivabrikus on pinda umbes 7000 ruutmeetrit, mis renoveeritakse seitsmeteistkümneks büroopinnaks, millest umbes pool läheb ankurüürniku AS-i Äripäev kasutusse. Maja keskel on suur aatrium ning katusel terrass.
Ehitusmaksumus on üle viie miljoni euro ning hinnale lisandub käibemaks. Ehitustööd lõppevad tuleva aasta aprillis.
Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule.
Kontserni eelmise konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Kontsern töötab üle 650 inimese.
Lutheri vabrikuhooned projekteerisid tuntud Peterburi arhitektid Nikolai Vassiljev ja Aleksei Bubõr, kes muuhulgas projekteerisid ka Lutheri villa ehk tänase nn Õnnepalee ja Draamateatri.
Mööblivabriku konstruktsioonid joonistati samuti Peterburis, ettevõttes nimega Virs & Gerzberg.
Renoveerimisprojekti autoriks on Hanno Grossschmidt OÜ HG Arhitektuur-ist. | Lutheri mööblivabriku masinasaali ehitab büroopindadeks Nordecon | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vana-Lõuna tänav 39 asuvas ajaloolises Lutheri mööblivabrikus on pinda umbes 7000 ruutmeetrit, mis renoveeritakse seitsmeteistkümneks büroopinnaks, millest umbes pool läheb ankurüürniku AS-i Äripäev kasutusse. Maja keskel on suur aatrium ning katusel terrass.
Ehitusmaksumus on üle viie miljoni euro ning hinnale lisandub käibemaks. Ehitustööd lõppevad tuleva aasta aprillis.
Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule.
Kontserni eelmise konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Kontsern töötab üle 650 inimese.
Lutheri vabrikuhooned projekteerisid tuntud Peterburi arhitektid Nikolai Vassiljev ja Aleksei Bubõr, kes muuhulgas projekteerisid ka Lutheri villa ehk tänase nn Õnnepalee ja Draamateatri.
Mööblivabriku konstruktsioonid joonistati samuti Peterburis, ettevõttes nimega Virs & Gerzberg.
Renoveerimisprojekti autoriks on Hanno Grossschmidt OÜ HG Arhitektuur-ist.
### Response:
Lutheri mööblivabriku masinasaali ehitab büroopindadeks Nordecon |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põlissoomlaste parteid esindav minister leidis NATO eilne otsus suurendada kohalolekut Balti riikides ja Poolas on ka Soome poolt vaadatuna positiivne samm, vahendas Yle.
"Ma arvan, et sellel on stabiliseeriv. Balti riigid on mingil määral rohkem julgeoleku tarbijad kui selle tootjad. Ehk see nüüd leevendab seda ebaselgust," rääkis Niinistö Brüsselis.
Soome kaitseministri arvates ei tohiks pärast seda enam kellelgi olla kahtlusi, et NATO neid riike kaitseb ning laiemalt rahustab see ka olukorda Läänemerel.
Eile Brüsselis kogunenud NATO liikmesriikide kaitseministritest koosnev Põhja-Atlandi nõukogu otsustas suurendada liitlaste kohalolekut Läänemere regioonis, saates Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse pataljoni suuruse üksuse.
Täna jätkuv NATO kaitseministrite kohtumine on viimane sellisel tasemel ametlik kohtumine enne NATO Varssavi tippkohtumist juulis. Soome, Rootsi ja Euroopa Liidu esindaja võtsid eile osa aga NATO riikide töisest õhtusöögist, kus arutati Euroopa Liidu ja NATO koostööd. | Soome kaitseminister: NATO pataljonid Balti riikides muudavad Läänemere piirkonna stabiilsemaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põlissoomlaste parteid esindav minister leidis NATO eilne otsus suurendada kohalolekut Balti riikides ja Poolas on ka Soome poolt vaadatuna positiivne samm, vahendas Yle.
"Ma arvan, et sellel on stabiliseeriv. Balti riigid on mingil määral rohkem julgeoleku tarbijad kui selle tootjad. Ehk see nüüd leevendab seda ebaselgust," rääkis Niinistö Brüsselis.
Soome kaitseministri arvates ei tohiks pärast seda enam kellelgi olla kahtlusi, et NATO neid riike kaitseb ning laiemalt rahustab see ka olukorda Läänemerel.
Eile Brüsselis kogunenud NATO liikmesriikide kaitseministritest koosnev Põhja-Atlandi nõukogu otsustas suurendada liitlaste kohalolekut Läänemere regioonis, saates Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse pataljoni suuruse üksuse.
Täna jätkuv NATO kaitseministrite kohtumine on viimane sellisel tasemel ametlik kohtumine enne NATO Varssavi tippkohtumist juulis. Soome, Rootsi ja Euroopa Liidu esindaja võtsid eile osa aga NATO riikide töisest õhtusöögist, kus arutati Euroopa Liidu ja NATO koostööd.
### Response:
Soome kaitseminister: NATO pataljonid Balti riikides muudavad Läänemere piirkonna stabiilsemaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tšiili koondis sai otsustavas kohtumises 4:2 jagu Panamast (15., 43. Eduardo Vargas, 50., 89. Alexis Sanchez - 5. Miguel Camargo, 75. Abdiel Arroyo).
Tšiilile piisas selles mängus ka viigist, kuid nad tegid ise asja enda jaoks keeruliseks, jäädes väravavaht Claudio Bravo vea tõttu juba viienadks minutiks kaotusseisu.
Argentina oli teises kohtumises kindlalt 3:0 parem Boliiviast (13. Erik Lamela, 15. Ezequiel Lavezzi, 32. Victor Cuesta).
Argentina kogus D-grupis seega üheksa, Tšiili, kuus, Panama kolm ja Boliivia null punkti.
Veerandfinaalides asuvad vastamisi USA - Ecuador, Peruu - Kolumbia, Argentina - Venetsueela ja Mehhiko - Tšiili. | Tšiili jõudis puuriluku veast hoolimata veerandfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tšiili koondis sai otsustavas kohtumises 4:2 jagu Panamast (15., 43. Eduardo Vargas, 50., 89. Alexis Sanchez - 5. Miguel Camargo, 75. Abdiel Arroyo).
Tšiilile piisas selles mängus ka viigist, kuid nad tegid ise asja enda jaoks keeruliseks, jäädes väravavaht Claudio Bravo vea tõttu juba viienadks minutiks kaotusseisu.
Argentina oli teises kohtumises kindlalt 3:0 parem Boliiviast (13. Erik Lamela, 15. Ezequiel Lavezzi, 32. Victor Cuesta).
Argentina kogus D-grupis seega üheksa, Tšiili, kuus, Panama kolm ja Boliivia null punkti.
Veerandfinaalides asuvad vastamisi USA - Ecuador, Peruu - Kolumbia, Argentina - Venetsueela ja Mehhiko - Tšiili.
### Response:
Tšiili jõudis puuriluku veast hoolimata veerandfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kliima-uuringute keskuse juhi David Carlssono sõnul mõjutas planeedi keskmist temperatuuri lisaks CO2 taseme tõusule ka erakordselt tugev El Nino. Eriti märgatav on olnud temperatuuri tõus põhja-poolkeral, kuid kõige soojem mõõdetud sügis läbi aegade registreeriti möödunud aastal ka Austraalias, vahendasid ERR-i teleuudised.
Põhjapoolkeral tõi temperatuuri tõus kaasa ka rekordiliselt väikese lumikatte ulatuse. Satelliidi-pildid näitavad, et möödunud kevadel oli viimase 78 aasta lõikes kõige vähem lund.
''Nüüdseks on meil olnud 370 järjestikust keskmisest soojema temperatuuriga kuud, mis tähendab, et minu 30-aastane poeg pole oma elus kogenud kordagi ühtegi kuud, mis oleks varasemaga võrreldes olnud jahedam. Seega kõik, kes on kuni 30-aastased, on olnud tunnistajateks aina soojenematele temperatuuridele läbi nende elu,'' nentis Carlsson.
Maailma keskmine õhutemperatuur võrreldes 1881--1910. aasta keskmisega. Climate Central
Mai õhutemperatuur oli 1950—1980. aasta keskmisest 0,93 °C kõrgem. Käsikäes El Niño nõrgenemisega on kõrvalekalle keskmisest hakanud aeglaselt vähenema, keskmiselt 0,13 °C kuu kohta.
Aasta esimesed neli kuud ületasid samas 20. sajandi keskmist enam kui kraadi võrra, misläbi saab 2016. aastast äärmiselt tõenäoliselt kõige soojem aasta, mida inimkond alates regulaarsete temperatuuri mõõtmiste algusest kogenud. | Mai õhutemperatuur purustas mõõtmisajaloo rekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kliima-uuringute keskuse juhi David Carlssono sõnul mõjutas planeedi keskmist temperatuuri lisaks CO2 taseme tõusule ka erakordselt tugev El Nino. Eriti märgatav on olnud temperatuuri tõus põhja-poolkeral, kuid kõige soojem mõõdetud sügis läbi aegade registreeriti möödunud aastal ka Austraalias, vahendasid ERR-i teleuudised.
Põhjapoolkeral tõi temperatuuri tõus kaasa ka rekordiliselt väikese lumikatte ulatuse. Satelliidi-pildid näitavad, et möödunud kevadel oli viimase 78 aasta lõikes kõige vähem lund.
''Nüüdseks on meil olnud 370 järjestikust keskmisest soojema temperatuuriga kuud, mis tähendab, et minu 30-aastane poeg pole oma elus kogenud kordagi ühtegi kuud, mis oleks varasemaga võrreldes olnud jahedam. Seega kõik, kes on kuni 30-aastased, on olnud tunnistajateks aina soojenematele temperatuuridele läbi nende elu,'' nentis Carlsson.
Maailma keskmine õhutemperatuur võrreldes 1881--1910. aasta keskmisega. Climate Central
Mai õhutemperatuur oli 1950—1980. aasta keskmisest 0,93 °C kõrgem. Käsikäes El Niño nõrgenemisega on kõrvalekalle keskmisest hakanud aeglaselt vähenema, keskmiselt 0,13 °C kuu kohta.
Aasta esimesed neli kuud ületasid samas 20. sajandi keskmist enam kui kraadi võrra, misläbi saab 2016. aastast äärmiselt tõenäoliselt kõige soojem aasta, mida inimkond alates regulaarsete temperatuuri mõõtmiste algusest kogenud.
### Response:
Mai õhutemperatuur purustas mõõtmisajaloo rekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pettai sõnul näitab Reformierakonna venitamine põhiliselt seda, et kahe tugeva kandidaadi vahel on väga raske valida. Lisaks on veel aspekt, et valmisvoorusid tuleb mitu.
"Ma ei imestaks, kui erakond ei üritaks oma erinevaid kandidaate kuidagi ära kasutada erinevatel hetkedel. Samas avalike suhete seisukohalt on keeruline teatada kord ühes voorus, et just see kandidaat on kõige parem ning seejärel teises voorus, et hoopis see kandidaat on nüüd nr 1," ütles Pettai.
Rein Toomla hinnangul tahab Reformierakond minna kindla peale välja. "Selleks tuleb teada, kui kindlad on ennekõike SDE ja IRL oma presidendikandidaatides. Hea oleks teada ka Keskerakonna käike," sõnas Toomla.
"Kui valitsuspartnerid on väga kindlad ja opositsioon kavatseb omi toetada, siis presidenti riigikogus ära ei valita. Siis on Reformierakonnal võib olla mõistlik oma kandidaati riigikogu valimistel üldse mitte välja tuua ja teha panus valimiskogule. Kuid sellega pole tõepoolest kiiret," lisas Toomla veel.
Pettai märkis samuti, et puht poliittehnoloogiliselt ei ole vaja oma valikut teha kuigi palju enne augustikuud. "Sest rahvakampaaniat see kandidaat ei pea tegema. Ta peab vaid kindel olema, et vajalikul hetkel tuleb fraktsioon vähemalt 21 allkirjaga tema taha," lausus ta.
Pettai ennustas, et Reformierakonnas ei tohiks väga suurt lõhet tekkida, kui üks või teine peakandidaatidest peaks võitma. | Politoloog: Reformierakond venitab presidendikandidaadiga, sest tahab välja uurida konkurentide eesmärgid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pettai sõnul näitab Reformierakonna venitamine põhiliselt seda, et kahe tugeva kandidaadi vahel on väga raske valida. Lisaks on veel aspekt, et valmisvoorusid tuleb mitu.
"Ma ei imestaks, kui erakond ei üritaks oma erinevaid kandidaate kuidagi ära kasutada erinevatel hetkedel. Samas avalike suhete seisukohalt on keeruline teatada kord ühes voorus, et just see kandidaat on kõige parem ning seejärel teises voorus, et hoopis see kandidaat on nüüd nr 1," ütles Pettai.
Rein Toomla hinnangul tahab Reformierakond minna kindla peale välja. "Selleks tuleb teada, kui kindlad on ennekõike SDE ja IRL oma presidendikandidaatides. Hea oleks teada ka Keskerakonna käike," sõnas Toomla.
"Kui valitsuspartnerid on väga kindlad ja opositsioon kavatseb omi toetada, siis presidenti riigikogus ära ei valita. Siis on Reformierakonnal võib olla mõistlik oma kandidaati riigikogu valimistel üldse mitte välja tuua ja teha panus valimiskogule. Kuid sellega pole tõepoolest kiiret," lisas Toomla veel.
Pettai märkis samuti, et puht poliittehnoloogiliselt ei ole vaja oma valikut teha kuigi palju enne augustikuud. "Sest rahvakampaaniat see kandidaat ei pea tegema. Ta peab vaid kindel olema, et vajalikul hetkel tuleb fraktsioon vähemalt 21 allkirjaga tema taha," lausus ta.
Pettai ennustas, et Reformierakonnas ei tohiks väga suurt lõhet tekkida, kui üks või teine peakandidaatidest peaks võitma.
### Response:
Politoloog: Reformierakond venitab presidendikandidaadiga, sest tahab välja uurida konkurentide eesmärgid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Informatsiooni edastasid teisipäeval mitmed Ühendriikide meediaväljaanded, sealhulgas näiteks uudistekanalid NBC, ABC ja Fox News.
NBC andmetel on naine öelnud Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) uurijatele, et ta üritas meest veenda loobuma klubi ründamise kavatsusest. Naine on samuti tunnistanud, et oli koos Mateeniga, kui mees ostis laskemoona ja muud varustust. Ühtlasi käis naine koos Mateeniga homoklubis Pulse, sest mees tahtis kohta kaardistada.
Telekanali ABC info kohaselt ei tulnud naine võimuesindajate jutule omaalgatuslikult, vaid andis tunnistusi alles siis, kui talle näidati videomaterjale sellest, kuidas ta käib Mateeniga Orlando erinevates paikades.
Uudistekanal Fox News teatas, et mees rääkis rünnakuplaanidest naisele ja koguni helistas talle veresauna ajal.
Uudisteagentuur Reuters kirjutas, et süüdistuste arutamiseks on kokku kutsutud vandemeeste kogu ja naisele võidakse need esitada juba kolmapäeval.
Salman ja Meteen olid abielus kolm ja pool aastat.
Ööl vastu pühapäeva tappis Mateen Orlando geiklubis Pulse 49 ja haavas 53 inimest. Ründaja hukkus tulevahetuses politseiga. Äärmusrühmitus ISIS teatas pärast massimõrva, et Mateen tegutses "kalifaadi sõdurina Ameerikas".
ISIS-ele vandus truudust ka 25-aastane Larossi Abballa, kes pussitas esmaspäeval Pariisi eeslinnas surnuks politseiniku ja tema elukaaslase.
Abballa postitas pärast mõrtsukatööd suhtlusvõrgustikku Facebook video, milles kutsub kõiki moslemeid üles muutma Prantsusmaal toimuvad jalgpallimeistrivõistlused "surnuaiaks". | USA meedia andmetel teadis Orlando tulistaja naine oma abikaasa kavatsusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Informatsiooni edastasid teisipäeval mitmed Ühendriikide meediaväljaanded, sealhulgas näiteks uudistekanalid NBC, ABC ja Fox News.
NBC andmetel on naine öelnud Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) uurijatele, et ta üritas meest veenda loobuma klubi ründamise kavatsusest. Naine on samuti tunnistanud, et oli koos Mateeniga, kui mees ostis laskemoona ja muud varustust. Ühtlasi käis naine koos Mateeniga homoklubis Pulse, sest mees tahtis kohta kaardistada.
Telekanali ABC info kohaselt ei tulnud naine võimuesindajate jutule omaalgatuslikult, vaid andis tunnistusi alles siis, kui talle näidati videomaterjale sellest, kuidas ta käib Mateeniga Orlando erinevates paikades.
Uudistekanal Fox News teatas, et mees rääkis rünnakuplaanidest naisele ja koguni helistas talle veresauna ajal.
Uudisteagentuur Reuters kirjutas, et süüdistuste arutamiseks on kokku kutsutud vandemeeste kogu ja naisele võidakse need esitada juba kolmapäeval.
Salman ja Meteen olid abielus kolm ja pool aastat.
Ööl vastu pühapäeva tappis Mateen Orlando geiklubis Pulse 49 ja haavas 53 inimest. Ründaja hukkus tulevahetuses politseiga. Äärmusrühmitus ISIS teatas pärast massimõrva, et Mateen tegutses "kalifaadi sõdurina Ameerikas".
ISIS-ele vandus truudust ka 25-aastane Larossi Abballa, kes pussitas esmaspäeval Pariisi eeslinnas surnuks politseiniku ja tema elukaaslase.
Abballa postitas pärast mõrtsukatööd suhtlusvõrgustikku Facebook video, milles kutsub kõiki moslemeid üles muutma Prantsusmaal toimuvad jalgpallimeistrivõistlused "surnuaiaks".
### Response:
USA meedia andmetel teadis Orlando tulistaja naine oma abikaasa kavatsusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paul Kuimet töötab fotokunstnikuna klassikaliste motiividega nagu interjöörivaade, vaikelu või arhitektuur. Tema piltide ja filmide süžeed on äärmiselt lihtsad, kuid just seetõttu võimaldavad rohkem esile tuua kaamerat kui vahendajat ja fototransparenti või filmi kui taasesitajat. Kuimet ei teeskle hetkekski oma kaameraga renessansijärgset tsentraalperspektiivist lähtuvat nägemist, mida kokkuleppeliselt peetakse loomulikuks, vaid tema vaatamisviisi naturaalsus peitub varases postmodernismis.
Filmikunsti "uus laine" keskendus individuaalsetele vaatenurkadele, nägemise ja loo jutustamise tegelikule ebapidevusele. Ainult et Kuimet kasutab filmikunsti montaaži asemel vaataja paigutamist ja tema pilgu suunamist reaalses ruumis – iga fototöö on samas ka ruumiinstallatsioon, milles vaataja kohaneb, liigub piltide suhtes, näeb neid kas koos või vastupidi – kunstniku dramaturgia kohaselt ainult ükshaaval järgemööda.
Peamiselt arhitektuuri ja elukeskkonda jäädvustava fotograafina on Paul Kuimetil sotsiaalse tähenduse kihistus olemas ka "Hilise pärastlõuna“ teostes. Autor on tundnud pikemat aega huvi modernistliku arhitektuuri, samuti modernismi utoopiate ja igapäevase elu "mittekohtade“ – ajutiste, iseloomutute või kergesti muudetava identiteediga kohtade vastu.
Vaade pärast tööaega tühjaks jäänud bürooruumi, anonüümne kontorimööbel ja dokumendikaustad, pakettakna raam, üksik õitsev potilill on märgid teatud eluviisist ja töökorraldusest, mida harva kirjeldataks kui naudingulist. Kuid Kuimet estetiseerib seda tugeva kompositsiooni kõrval ka ootamatult luksusliku värvivalikuga. Oma huvi modernismi utoopiate vastu ilmutab Kuimet näituse viimases töös. "Perspektiiviuuring“ on digitaalse montaaži abil tekitatud mulje Brüsseli signatuurhoone, 1958. aastal valminud Atomiumi, peegeldustest.
Näituse avamine toimub Tallinna Linnagaleriis 17. juunil kell 18.00. "Hiline pärastlõuna" jääb lahti kuni 24. juulini. | Paul Kuimet uurib Tallinna Linnagaleriis arhitektuuri ja interjööri peegeldusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paul Kuimet töötab fotokunstnikuna klassikaliste motiividega nagu interjöörivaade, vaikelu või arhitektuur. Tema piltide ja filmide süžeed on äärmiselt lihtsad, kuid just seetõttu võimaldavad rohkem esile tuua kaamerat kui vahendajat ja fototransparenti või filmi kui taasesitajat. Kuimet ei teeskle hetkekski oma kaameraga renessansijärgset tsentraalperspektiivist lähtuvat nägemist, mida kokkuleppeliselt peetakse loomulikuks, vaid tema vaatamisviisi naturaalsus peitub varases postmodernismis.
Filmikunsti "uus laine" keskendus individuaalsetele vaatenurkadele, nägemise ja loo jutustamise tegelikule ebapidevusele. Ainult et Kuimet kasutab filmikunsti montaaži asemel vaataja paigutamist ja tema pilgu suunamist reaalses ruumis – iga fototöö on samas ka ruumiinstallatsioon, milles vaataja kohaneb, liigub piltide suhtes, näeb neid kas koos või vastupidi – kunstniku dramaturgia kohaselt ainult ükshaaval järgemööda.
Peamiselt arhitektuuri ja elukeskkonda jäädvustava fotograafina on Paul Kuimetil sotsiaalse tähenduse kihistus olemas ka "Hilise pärastlõuna“ teostes. Autor on tundnud pikemat aega huvi modernistliku arhitektuuri, samuti modernismi utoopiate ja igapäevase elu "mittekohtade“ – ajutiste, iseloomutute või kergesti muudetava identiteediga kohtade vastu.
Vaade pärast tööaega tühjaks jäänud bürooruumi, anonüümne kontorimööbel ja dokumendikaustad, pakettakna raam, üksik õitsev potilill on märgid teatud eluviisist ja töökorraldusest, mida harva kirjeldataks kui naudingulist. Kuid Kuimet estetiseerib seda tugeva kompositsiooni kõrval ka ootamatult luksusliku värvivalikuga. Oma huvi modernismi utoopiate vastu ilmutab Kuimet näituse viimases töös. "Perspektiiviuuring“ on digitaalse montaaži abil tekitatud mulje Brüsseli signatuurhoone, 1958. aastal valminud Atomiumi, peegeldustest.
Näituse avamine toimub Tallinna Linnagaleriis 17. juunil kell 18.00. "Hiline pärastlõuna" jääb lahti kuni 24. juulini.
### Response:
Paul Kuimet uurib Tallinna Linnagaleriis arhitektuuri ja interjööri peegeldusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Seetõttu tuleks valitsusel eksimust tunnistada ja kütuseaktsiisi tõus tagasi keerata 2015. aasta tasemele," kirjutas Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar eile peaminister Taavi Rõivasele saadetud pöördumises.
Tema sõnul on rahvusvahelise maismaatranspordiga tegelevad firmad pärast aktsiisi tõusu tänavu 1. veebruari järel asunud suures osas tankima naaberriikides.
"Aktsiisitõusu tagajärjel oli diislikütuse liiter tanklates märtsis keskmiselt 10 senti kallim kui Lätis, Leedus ja Poolas. Suure osa diislikütusest tarbivad veoautod, mille keskmine kütusekulu on ca 35 liitrit saja kilomeetri kohta ja kütusepaak mahutab ca 1000 liitrit. Seega: Eesti ühtede suuremate ekspordipartnerite Saksamaa ja Hollandi linnadesse sõites võib tee peal tankides kokku hoida 150-200 eurot reisi pealt või 100eurot paagitäielt, kui Eestis tankimist vältida," kirjutas Tamsar.
Tänu eelnevalt soetatud varudele ei ole veel võimalik täpselt prognoosida, kui suureks kujuneb kütuseaktsiisi laekumine riigieelarvesse, ent maksu- ja tolliameti andmetel on kütusemüüjate müüdud diislikütusekogused eelmise aasta sama perioodiga võrreldes üheksa protsendi võrra vähenenud.
Seni oli diislikütuse tarbimine aasta-aastalt jõuliselt kasvanud ja umbes viie protsendi suurust kasvu prognoosis rahandusministeerium ka käesolevaks aastaks.
Keskliidu väitel paistab juba praegu, et suur osa diislikütusest ostetakse mujalt, mis tähendab, et ka aktsiis ja käibemaks laekuvad mujale.
Keskliidu arvutused näitavad, et kui Eestist ostetud diislikütuse tarbimine väheneb 10 protsendi võrra, laekub riigieelarvesse umbes 45 miljonit eurot planeeritust vähem kütuseaktsiisi ja käibemaksu. Kui diislikütuse tarbimine väheneb 15 protsendi võrra, võib puudujääk riigieelarves ulatuda juba 70 miljonini.
"Mõistame, et aktsiisitõusud lepiti koalitsioonipartnerite poolt kokku, et olulisi reforme finantseerida. Praegu aga kannatavad ettevõtjad ja riigi tulud hoopis kahanevad, mitte ei kasva. Me soovime, et kui on tehtud vale otsus, siis seda võimalikult kiiresti tunnistataks ja viga parandataks. 2016-2018 kütuseaktsiisitõusudest tuleb loobuda," kirjutas Tamsar.
Kütuse aktsiis tõusis tänavu 1. veebruarist bensiinile 10 protsenti ehk neli senti liitri kohta ja diislikütusele 14 protsenti ehk 5,5 senti liitri kohta. Tänavused määrad on vastavalt 46,5 senti liitrilt ja 44,8 senti liitrilt.
Aktsiisitõusu tagajärjel oli diislikütuse liiter tanklates märtsis keskmiselt üheksa senti kallim kui Lätis, 13 senti kallim kui Leedus ja 11 senti kallim kui Poolas ehk Eesti aktsiis on Ida-Euroopa riikide seas kõrgeim.
Valitsuse kava aasta-aastalt aktsiisi tõsta viiks 2018. aastaks Eesti diisli aktsiisi 54,2 sendini liitri kohta ning sellega oleks Eesti aktsiis Euroopa Liidu nelja kõrgeima hulgas. Eestist kõrgem oleks aktsiisimäär vaid Suurbritannias, Rootsis ja Itaalias. | Tööandjad tahavad kütuseaktsiisi langetamist eelmise aasta tasemele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Seetõttu tuleks valitsusel eksimust tunnistada ja kütuseaktsiisi tõus tagasi keerata 2015. aasta tasemele," kirjutas Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar eile peaminister Taavi Rõivasele saadetud pöördumises.
Tema sõnul on rahvusvahelise maismaatranspordiga tegelevad firmad pärast aktsiisi tõusu tänavu 1. veebruari järel asunud suures osas tankima naaberriikides.
"Aktsiisitõusu tagajärjel oli diislikütuse liiter tanklates märtsis keskmiselt 10 senti kallim kui Lätis, Leedus ja Poolas. Suure osa diislikütusest tarbivad veoautod, mille keskmine kütusekulu on ca 35 liitrit saja kilomeetri kohta ja kütusepaak mahutab ca 1000 liitrit. Seega: Eesti ühtede suuremate ekspordipartnerite Saksamaa ja Hollandi linnadesse sõites võib tee peal tankides kokku hoida 150-200 eurot reisi pealt või 100eurot paagitäielt, kui Eestis tankimist vältida," kirjutas Tamsar.
Tänu eelnevalt soetatud varudele ei ole veel võimalik täpselt prognoosida, kui suureks kujuneb kütuseaktsiisi laekumine riigieelarvesse, ent maksu- ja tolliameti andmetel on kütusemüüjate müüdud diislikütusekogused eelmise aasta sama perioodiga võrreldes üheksa protsendi võrra vähenenud.
Seni oli diislikütuse tarbimine aasta-aastalt jõuliselt kasvanud ja umbes viie protsendi suurust kasvu prognoosis rahandusministeerium ka käesolevaks aastaks.
Keskliidu väitel paistab juba praegu, et suur osa diislikütusest ostetakse mujalt, mis tähendab, et ka aktsiis ja käibemaks laekuvad mujale.
Keskliidu arvutused näitavad, et kui Eestist ostetud diislikütuse tarbimine väheneb 10 protsendi võrra, laekub riigieelarvesse umbes 45 miljonit eurot planeeritust vähem kütuseaktsiisi ja käibemaksu. Kui diislikütuse tarbimine väheneb 15 protsendi võrra, võib puudujääk riigieelarves ulatuda juba 70 miljonini.
"Mõistame, et aktsiisitõusud lepiti koalitsioonipartnerite poolt kokku, et olulisi reforme finantseerida. Praegu aga kannatavad ettevõtjad ja riigi tulud hoopis kahanevad, mitte ei kasva. Me soovime, et kui on tehtud vale otsus, siis seda võimalikult kiiresti tunnistataks ja viga parandataks. 2016-2018 kütuseaktsiisitõusudest tuleb loobuda," kirjutas Tamsar.
Kütuse aktsiis tõusis tänavu 1. veebruarist bensiinile 10 protsenti ehk neli senti liitri kohta ja diislikütusele 14 protsenti ehk 5,5 senti liitri kohta. Tänavused määrad on vastavalt 46,5 senti liitrilt ja 44,8 senti liitrilt.
Aktsiisitõusu tagajärjel oli diislikütuse liiter tanklates märtsis keskmiselt üheksa senti kallim kui Lätis, 13 senti kallim kui Leedus ja 11 senti kallim kui Poolas ehk Eesti aktsiis on Ida-Euroopa riikide seas kõrgeim.
Valitsuse kava aasta-aastalt aktsiisi tõsta viiks 2018. aastaks Eesti diisli aktsiisi 54,2 sendini liitri kohta ning sellega oleks Eesti aktsiis Euroopa Liidu nelja kõrgeima hulgas. Eestist kõrgem oleks aktsiisimäär vaid Suurbritannias, Rootsis ja Itaalias.
### Response:
Tööandjad tahavad kütuseaktsiisi langetamist eelmise aasta tasemele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Masinad alustavad sõitu täna hommikul Pärnust Tapale läbi Paide ja Türi ning kolonne kohtab teel terve tööpäeva vältel, vahendasid ERR-i teleuudised.
Ühes kolonnis on sõidab kuni 40 sõidukit ning suurim liiklemiskiirus on 70 kilomeetrit tunnis. Õppuse Saber Strike raames on Eestisse tulnud ligi 1500 Ameerika Ühendriikide sõdurit.
Õppus toimub kolmes Balti riigis ning sellest võtab kokku osa ligi 10 000 sõdurit 13-st NATO liitlas- ja partnerriigist. | Täna liiguvad maanteedel NATO liitlaste kolonnid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Masinad alustavad sõitu täna hommikul Pärnust Tapale läbi Paide ja Türi ning kolonne kohtab teel terve tööpäeva vältel, vahendasid ERR-i teleuudised.
Ühes kolonnis on sõidab kuni 40 sõidukit ning suurim liiklemiskiirus on 70 kilomeetrit tunnis. Õppuse Saber Strike raames on Eestisse tulnud ligi 1500 Ameerika Ühendriikide sõdurit.
Õppus toimub kolmes Balti riigis ning sellest võtab kokku osa ligi 10 000 sõdurit 13-st NATO liitlas- ja partnerriigist.
### Response:
Täna liiguvad maanteedel NATO liitlaste kolonnid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Arvestades, kuidas nad lõpus tähistasid, mõtlesin, et nad võitsid Euroopa meistrivõistlused. See oli uskumatu," vahendas meedia Ronaldo sõnu. "Kui nad ei ürita mängida, vaid lihtsalt kaitsevad, kaitsevad, kaitsevad, siis näitab see minu meelest väikest mõtteviisi ja ei anna turniirile midagi juurde."
"See oli pisut frustreeriv, me üritasime kõvasti, aga Island ei proovinud midagi," jätkas portugallane. "Nad lõid värava, said mängu jooksul kaks šanssi ja ülejäänud aja olid kõik mängijad palli taga. Nad parkisid bussi ja nii on raske, kui üks meeskond ei üritagi, aga Portugal muudkui üritab, proovib jalgpalli mängida ja mängu võita."
Ronaldo tõi välja, et probleeme avamängus oli ka turniiri tugevaimatel ehk Hispaanial ja Prantsusmaal. Järgmisena läheb Portugal vastamisi Austriaga, kes alustas 0:2 kaotusega Ungarile. "Ma oleme sada protsenti kindlad, et järgmise mängu võidame," lausus Ronaldo. | Ronaldo pahandas Islandiga: nad isegi ei üritanud mängida, see on väike mõtteviis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Arvestades, kuidas nad lõpus tähistasid, mõtlesin, et nad võitsid Euroopa meistrivõistlused. See oli uskumatu," vahendas meedia Ronaldo sõnu. "Kui nad ei ürita mängida, vaid lihtsalt kaitsevad, kaitsevad, kaitsevad, siis näitab see minu meelest väikest mõtteviisi ja ei anna turniirile midagi juurde."
"See oli pisut frustreeriv, me üritasime kõvasti, aga Island ei proovinud midagi," jätkas portugallane. "Nad lõid värava, said mängu jooksul kaks šanssi ja ülejäänud aja olid kõik mängijad palli taga. Nad parkisid bussi ja nii on raske, kui üks meeskond ei üritagi, aga Portugal muudkui üritab, proovib jalgpalli mängida ja mängu võita."
Ronaldo tõi välja, et probleeme avamängus oli ka turniiri tugevaimatel ehk Hispaanial ja Prantsusmaal. Järgmisena läheb Portugal vastamisi Austriaga, kes alustas 0:2 kaotusega Ungarile. "Ma oleme sada protsenti kindlad, et järgmise mängu võidame," lausus Ronaldo.
### Response:
Ronaldo pahandas Islandiga: nad isegi ei üritanud mängida, see on väike mõtteviis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 13.–17. juunini toimuvad kontserdid Mustpeade maja saalis, Kumu auditooriumis ning Tallinna Teletornis. Kuulda saab jazzi, klassikat, fingerstyle ’i, folki, Lõuna-Ameerika muusikat, Lähis-Ida lummavaid helisid ja eksperimentaalset põhjamaist kitarrimuusikat.
Tallinna kitarrifestival algas Lähis-Ida helidega haruldasel fretless -kitarril. Mängib omanäoline kitarrist, helilooja ja improvisaator Cenk Erdogan Türgist.
Festivali peaesineja Ricardo Gallen on kitarrivirtuoos, kes esineb Tallinnas Mustpeade majas 16. juunil. Ricardo Galleni peetakse klassikalise kitarri üheks suurimaks geeniuseks läbi aegade. Andaluusiast pärit muusiku kontserdid on täis elurõõmu, kirge ja romantikat, mis nakatab alati ka publikut.
Üks festivali peaesinejatest, legendaarne lautomängija Hopkinson Smith esines Mustpeade majas 14. juunil.
Tallinna Teletornis saab publik nautida erilises häälestuses kitarride kõlamaailma koos loojuva päikese ja panoraamvaatega 170 m kõrguselt. Musitseerib Viljandi kitarritrio koosseisus Jalmar Vabarna, Argo Vals ja Jaak Jaago.
Üks tipphetkedest on festivalinädalat lõpetav kontsert - "Buenos Aires, kell on 0". Kontserdi annavad Argentina mitmenda põlvkonna tangotähed Mirta Alvarez kitarril ja Fabian Carbone bandoneonil.
Festivalil esinevad Eesti noored kitarritalendid, ansamblid, kitarriorkestrid. Toimuvad Ricardo Galleni, Hopkinson Smithi ja Mirta Alvarezi meistriklassid. | Tallinna kitarrifestival pakub nädala lõpuni kitarrimuusikat kõikjalt maailmast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
13.–17. juunini toimuvad kontserdid Mustpeade maja saalis, Kumu auditooriumis ning Tallinna Teletornis. Kuulda saab jazzi, klassikat, fingerstyle ’i, folki, Lõuna-Ameerika muusikat, Lähis-Ida lummavaid helisid ja eksperimentaalset põhjamaist kitarrimuusikat.
Tallinna kitarrifestival algas Lähis-Ida helidega haruldasel fretless -kitarril. Mängib omanäoline kitarrist, helilooja ja improvisaator Cenk Erdogan Türgist.
Festivali peaesineja Ricardo Gallen on kitarrivirtuoos, kes esineb Tallinnas Mustpeade majas 16. juunil. Ricardo Galleni peetakse klassikalise kitarri üheks suurimaks geeniuseks läbi aegade. Andaluusiast pärit muusiku kontserdid on täis elurõõmu, kirge ja romantikat, mis nakatab alati ka publikut.
Üks festivali peaesinejatest, legendaarne lautomängija Hopkinson Smith esines Mustpeade majas 14. juunil.
Tallinna Teletornis saab publik nautida erilises häälestuses kitarride kõlamaailma koos loojuva päikese ja panoraamvaatega 170 m kõrguselt. Musitseerib Viljandi kitarritrio koosseisus Jalmar Vabarna, Argo Vals ja Jaak Jaago.
Üks tipphetkedest on festivalinädalat lõpetav kontsert - "Buenos Aires, kell on 0". Kontserdi annavad Argentina mitmenda põlvkonna tangotähed Mirta Alvarez kitarril ja Fabian Carbone bandoneonil.
Festivalil esinevad Eesti noored kitarritalendid, ansamblid, kitarriorkestrid. Toimuvad Ricardo Galleni, Hopkinson Smithi ja Mirta Alvarezi meistriklassid.
### Response:
Tallinna kitarrifestival pakub nädala lõpuni kitarrimuusikat kõikjalt maailmast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 110 tundi ja 9 minutit kestnud ultratriatloni, sh puhkused ja söögipausid, jooksul läbis ta kokku 1130 kilomeetrit ujudes, rattal ning joostes. Kogu katsumuse vältel magas Ratasepp ligi kümme tundi.
10. juunil kell 9 hommikul anti start ultrakatsumuse esimesele alale, 19 km ujumisele, mille ta läbis Tartus Arctic Sport spordiklubis ajaga 6 tundi ja 51 minutit. Teise ala, 900 km rattasõidu, millest 653,13 km läbis ta halbade ilmastikutingimuste tõttu Tartu Ülikooli spordifüsioloogia laboris rattapukil 34 tunniga. 211 kilomeetri jooksu tegi Ratasepp kodukandis, kus teda saatis rattal ja joostes saatetiim ning mitmed katsumuse jälgijad, kes eksprompt sportlase Tartumaalt Kõrveküla teede ja metsade vahelt üles otsisid.
Ultrakatsumuse edukalt lõpetanud Ratasepp ütles, et see katsumus andis mõistetele "raskus" ja "tahtejõud" uue tähenduse: "Ma olin kindel, et see on raske katsumus, aga seda, kuidas ilmastikutingimused sundisid kõike muutma, ei osanud ma ette näha. Ma ei olnud selleks valmis. Need ebanormaalsed tingimused rattaetapil kulutasid minu jaoks olulist füüsist ja vaimu, mis oli mõeldud jooksurajal raskustega toime tulemiseks. Jooksurajal oli meeldiv kogemus, et viimasest, lootusetuna näivast jooksuetapi algusest, kujunes 42 kilomeetrine ühtejutti joostud maraton. See tõestab, et füüsiline valu on mõistusega kontrollitav."
Ratasepa jaoks ei olnud katsumuse näol tegemist võistlussituatsiooniga, vaid treeningkatsumusega, et valmistada end ette juuli lõpus Saksamaal toimuvaks kolmekordseks triatlonidistantsiks ning augusti lõpus toimuvaks kümnekordse ultratriatloni distantsiks, kus 10 järjestikusel päeval tuleb iga päev läbida üks täispikk triatlon.
Sportlast saatis terve katsumuse vältel toetusmeeskond ning kaasatud oli arst, füsioterapeut ning teadlased. Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi doktorant Silva Suvi kaalus sportlast pärast igat distantsi ning märkis katsumuse käigus üles kõik tema toitumise ja vedeliku tarbimise, enne ja pärast võistlust tehti Tartu Ülikooli laboris kehakoostise analüüsid ning koormustestid.
Meditsiinilabor Synlab võttis pärast iga ala läbimist Ratasepalt 21 erineva vereanalüüsi näitajad, mille põhjal tegi laboriarst Anneli Raave-Sepp sportlasele kiire terviseülevaate. Teadlased ja labor olid kaasatud, et hinnata võimalikke terviseriske ning anda Ratasepale ülevaade, kuidas kehaline koormus katsumuse vältel ja pärast sportlasele mõjub.
Tartu Ülikooli spordifüsioloogia laboris valmib toimunu põhjal juhtumiuuring, sh aitavad esmased järeldused planeerida järgmiste võistluste toitumist ja energiakulu.
Ratasepa ultratriatloni finišiületus: | VIDEO | Ultratriatleet Rait Ratasepp ületas viiekordse triatlonidistantsi finišijoone | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
110 tundi ja 9 minutit kestnud ultratriatloni, sh puhkused ja söögipausid, jooksul läbis ta kokku 1130 kilomeetrit ujudes, rattal ning joostes. Kogu katsumuse vältel magas Ratasepp ligi kümme tundi.
10. juunil kell 9 hommikul anti start ultrakatsumuse esimesele alale, 19 km ujumisele, mille ta läbis Tartus Arctic Sport spordiklubis ajaga 6 tundi ja 51 minutit. Teise ala, 900 km rattasõidu, millest 653,13 km läbis ta halbade ilmastikutingimuste tõttu Tartu Ülikooli spordifüsioloogia laboris rattapukil 34 tunniga. 211 kilomeetri jooksu tegi Ratasepp kodukandis, kus teda saatis rattal ja joostes saatetiim ning mitmed katsumuse jälgijad, kes eksprompt sportlase Tartumaalt Kõrveküla teede ja metsade vahelt üles otsisid.
Ultrakatsumuse edukalt lõpetanud Ratasepp ütles, et see katsumus andis mõistetele "raskus" ja "tahtejõud" uue tähenduse: "Ma olin kindel, et see on raske katsumus, aga seda, kuidas ilmastikutingimused sundisid kõike muutma, ei osanud ma ette näha. Ma ei olnud selleks valmis. Need ebanormaalsed tingimused rattaetapil kulutasid minu jaoks olulist füüsist ja vaimu, mis oli mõeldud jooksurajal raskustega toime tulemiseks. Jooksurajal oli meeldiv kogemus, et viimasest, lootusetuna näivast jooksuetapi algusest, kujunes 42 kilomeetrine ühtejutti joostud maraton. See tõestab, et füüsiline valu on mõistusega kontrollitav."
Ratasepa jaoks ei olnud katsumuse näol tegemist võistlussituatsiooniga, vaid treeningkatsumusega, et valmistada end ette juuli lõpus Saksamaal toimuvaks kolmekordseks triatlonidistantsiks ning augusti lõpus toimuvaks kümnekordse ultratriatloni distantsiks, kus 10 järjestikusel päeval tuleb iga päev läbida üks täispikk triatlon.
Sportlast saatis terve katsumuse vältel toetusmeeskond ning kaasatud oli arst, füsioterapeut ning teadlased. Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi doktorant Silva Suvi kaalus sportlast pärast igat distantsi ning märkis katsumuse käigus üles kõik tema toitumise ja vedeliku tarbimise, enne ja pärast võistlust tehti Tartu Ülikooli laboris kehakoostise analüüsid ning koormustestid.
Meditsiinilabor Synlab võttis pärast iga ala läbimist Ratasepalt 21 erineva vereanalüüsi näitajad, mille põhjal tegi laboriarst Anneli Raave-Sepp sportlasele kiire terviseülevaate. Teadlased ja labor olid kaasatud, et hinnata võimalikke terviseriske ning anda Ratasepale ülevaade, kuidas kehaline koormus katsumuse vältel ja pärast sportlasele mõjub.
Tartu Ülikooli spordifüsioloogia laboris valmib toimunu põhjal juhtumiuuring, sh aitavad esmased järeldused planeerida järgmiste võistluste toitumist ja energiakulu.
Ratasepa ultratriatloni finišiületus:
### Response:
VIDEO | Ultratriatleet Rait Ratasepp ületas viiekordse triatlonidistantsi finišijoone |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Klubi mänedžeri Kaarel Sibula sõnul on lisaks peatreenerile sõlmitud kokkulepe ka abitreener Martin Müürsepa ja üldfüüsilise treeneri Priit Lehismetsaga. Seega jätkatakse Eesti mõistes kuldse seltskonna eestvedamisel, vahendab Postimees.
"Kirjalikud lepingud vormistatakse aja jooksul," ütles Sibul ja lisas, et esimene vestlusvoor on peetud ka klubi eestlastest mängumeestega. "90 protsenti mängijatest on jätkamisest huvitatud." | Ühisliigas jätkav Kalev jõudis Varrakuga kokkuleppele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klubi mänedžeri Kaarel Sibula sõnul on lisaks peatreenerile sõlmitud kokkulepe ka abitreener Martin Müürsepa ja üldfüüsilise treeneri Priit Lehismetsaga. Seega jätkatakse Eesti mõistes kuldse seltskonna eestvedamisel, vahendab Postimees.
"Kirjalikud lepingud vormistatakse aja jooksul," ütles Sibul ja lisas, et esimene vestlusvoor on peetud ka klubi eestlastest mängumeestega. "90 protsenti mängijatest on jätkamisest huvitatud."
### Response:
Ühisliigas jätkav Kalev jõudis Varrakuga kokkuleppele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uurimisel on 1941. aasta juuniküüditamist ja 1949. aasta märtsiküüditamist puudutav kriminaalasi, kirjutab Õhtuleht.
Aastatega on Eesti kohtud inimsusevastases kuriteos süüdi mõistnud 11 inimest, samas on paljud menetlused lõpetatud kahtlustatava halva tervise või surma tõttu.
Viimati tunnistati inimsusevastases kuriteos kahtlustatavaks Pavel Boitsov, keda kahtlustatakse aastatel 1945-1949 Eesti NSV siseministeeriumi Võrumaa osakonna banditismi vastase võitluse osakonna relvastatud tõlgi ja võitlejana toimepandud tsiviilisikute tapmises.
Kriminaaluurimine tema võimalikes kuritegudes jätkub. | Kaitsepolitsei uurib viit inimsusevastast kuritegu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uurimisel on 1941. aasta juuniküüditamist ja 1949. aasta märtsiküüditamist puudutav kriminaalasi, kirjutab Õhtuleht.
Aastatega on Eesti kohtud inimsusevastases kuriteos süüdi mõistnud 11 inimest, samas on paljud menetlused lõpetatud kahtlustatava halva tervise või surma tõttu.
Viimati tunnistati inimsusevastases kuriteos kahtlustatavaks Pavel Boitsov, keda kahtlustatakse aastatel 1945-1949 Eesti NSV siseministeeriumi Võrumaa osakonna banditismi vastase võitluse osakonna relvastatud tõlgi ja võitlejana toimepandud tsiviilisikute tapmises.
Kriminaaluurimine tema võimalikes kuritegudes jätkub.
### Response:
Kaitsepolitsei uurib viit inimsusevastast kuritegu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vastseliina alajaam on Võrumaa elektrivõrgu oluline sõlmpunkt, mis varustab elektriga rohkem kui 1960 majapidamist ja ettevõtet Vastseliina, Misso ja Meremäe vallas, sh Luhamaa tollipunkti ja saetööstust AS Förmann NT.
"Alajaama 1960ndatest pärit seadmed olid amortiseerunud ning vajasid välja vahetamist. Kaasaegsed elektrivõrguseadmed on distantsilt juhitavad ja võimaldavad sündmustele koheselt reageerida ning avastada rikkekohti ja taastada elektrivarustus klientidele senisest kiiremini," ütles Elektrilevi ehitusosakonna juhataja Kristo Külljastinen.
Tema sõnul paigaldati alajaama tänapäevased keskkonna- ja elektriohutust parandavad seadmed.
Vana-Vastseliinas asuva Vastseliina piirkonnaalajaama ehitustöid teostas OÜ S-Power. Ehitustööde käigus ehitati uus alajaama hoone ning paigaldati kaasaegsed jaotus- ja juhtimisseadmed.
Kokku investeerib Elektrilevi käesoleval aastal Võrumaa elektrivõrgu uuendamisse ligikaudu 1,8 miljonit eurot, mille eest ehitatakse 12 uut alajaama ja rajatakse 60 kilomeetrit ilmastikukindlaid elektriliine.
Lisaks Vastseliina piirkonnaalajaama uuendamisele on suuremad tööd Luhamaa-Lepassaare, Obinitsa-Lepassaare, Munamäe-Võru ja Inni-Linda elektriliinide uuendamised. | Vastseliinas valmis rohkem kui 750 000 eurot maksnud alajaam | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vastseliina alajaam on Võrumaa elektrivõrgu oluline sõlmpunkt, mis varustab elektriga rohkem kui 1960 majapidamist ja ettevõtet Vastseliina, Misso ja Meremäe vallas, sh Luhamaa tollipunkti ja saetööstust AS Förmann NT.
"Alajaama 1960ndatest pärit seadmed olid amortiseerunud ning vajasid välja vahetamist. Kaasaegsed elektrivõrguseadmed on distantsilt juhitavad ja võimaldavad sündmustele koheselt reageerida ning avastada rikkekohti ja taastada elektrivarustus klientidele senisest kiiremini," ütles Elektrilevi ehitusosakonna juhataja Kristo Külljastinen.
Tema sõnul paigaldati alajaama tänapäevased keskkonna- ja elektriohutust parandavad seadmed.
Vana-Vastseliinas asuva Vastseliina piirkonnaalajaama ehitustöid teostas OÜ S-Power. Ehitustööde käigus ehitati uus alajaama hoone ning paigaldati kaasaegsed jaotus- ja juhtimisseadmed.
Kokku investeerib Elektrilevi käesoleval aastal Võrumaa elektrivõrgu uuendamisse ligikaudu 1,8 miljonit eurot, mille eest ehitatakse 12 uut alajaama ja rajatakse 60 kilomeetrit ilmastikukindlaid elektriliine.
Lisaks Vastseliina piirkonnaalajaama uuendamisele on suuremad tööd Luhamaa-Lepassaare, Obinitsa-Lepassaare, Munamäe-Võru ja Inni-Linda elektriliinide uuendamised.
### Response:
Vastseliinas valmis rohkem kui 750 000 eurot maksnud alajaam |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikogu fraktsioonide esindajate sõnul on ühise presidendikandidaadi üle arutamine teretulnud, kuid sotsiaaldemokraat Sven Mikser sõnas Postimehele, et on ülimalt ebatõenäoline, et kõik kuus parlamendierakonda lepiksid kokku ühises kandidaadis, vahendasid ERR-i teleuudised.
Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli hinnangul saab kohtumise eesmärgiks esialgu olla vaid infovahetus ning lisas, et laia-põhjalise toetuse saab kõige paremini erakonnaväline kandidaat, kes suudab parteipoliitikast kõrgemal seista. | Parlamendierakonnad hakkavad IRL-i ja Reformierakonna eestvõttel "sõeluma" presidendikandidaate | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikogu fraktsioonide esindajate sõnul on ühise presidendikandidaadi üle arutamine teretulnud, kuid sotsiaaldemokraat Sven Mikser sõnas Postimehele, et on ülimalt ebatõenäoline, et kõik kuus parlamendierakonda lepiksid kokku ühises kandidaadis, vahendasid ERR-i teleuudised.
Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli hinnangul saab kohtumise eesmärgiks esialgu olla vaid infovahetus ning lisas, et laia-põhjalise toetuse saab kõige paremini erakonnaväline kandidaat, kes suudab parteipoliitikast kõrgemal seista.
### Response:
Parlamendierakonnad hakkavad IRL-i ja Reformierakonna eestvõttel "sõeluma" presidendikandidaate |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 14.05 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Linnu tee 81 juures, kus 54-aastane naine tegi Seat Alteaga vasakpööret ning põrkas kokku temast möödasõidul olnud mootorrattaga Kawasaki ER-6N, mida juhtis 30-aastane mees, kes sai viga ja toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 17.40 juhtus liiklusõnnetus Harju maakonnas Saku alevikus Juubelitammede tee ja Teaduse tänava ristmikul, kus 53-aastane mees tegi mootorrattaga Suzuki DL 1000 möödasõitu tema ees liikunud autost, mis tegi aga järsult vasakpöörde. Otsasõidu vältimiseks mootorrattur pidurdas, kuid kukkus. Eesliikunud sõidukiga mootorratturil kokkupuudet ei olnud ning sõiduk lahkus. Õnnetuskohalt toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse mootorrattal kaasreisijana olnud 60-aastane naine. Politsei palub õnnetust näinud inimestel helistada telefonil 6 123 000 või saata e-kiri aadressile [email protected].
Kell 18.27 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Padise vallas Keila-Haapsalu maantee 24. kilomeetril, kus juhtimisõiguseta 30-aastane mees sõitis mootorrattaga Suzuki GSF 1200 tagant otsa tema ees pidurdanud mootorrattale Yamaha Y2F-R6, mida juhtis 34-aastane mees. Yamaha juht sai viga ja ta toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. | Liiklusõnnetustesse sattunud mootorratturid said viga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 14.05 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Linnu tee 81 juures, kus 54-aastane naine tegi Seat Alteaga vasakpööret ning põrkas kokku temast möödasõidul olnud mootorrattaga Kawasaki ER-6N, mida juhtis 30-aastane mees, kes sai viga ja toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 17.40 juhtus liiklusõnnetus Harju maakonnas Saku alevikus Juubelitammede tee ja Teaduse tänava ristmikul, kus 53-aastane mees tegi mootorrattaga Suzuki DL 1000 möödasõitu tema ees liikunud autost, mis tegi aga järsult vasakpöörde. Otsasõidu vältimiseks mootorrattur pidurdas, kuid kukkus. Eesliikunud sõidukiga mootorratturil kokkupuudet ei olnud ning sõiduk lahkus. Õnnetuskohalt toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse mootorrattal kaasreisijana olnud 60-aastane naine. Politsei palub õnnetust näinud inimestel helistada telefonil 6 123 000 või saata e-kiri aadressile [email protected].
Kell 18.27 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Padise vallas Keila-Haapsalu maantee 24. kilomeetril, kus juhtimisõiguseta 30-aastane mees sõitis mootorrattaga Suzuki GSF 1200 tagant otsa tema ees pidurdanud mootorrattale Yamaha Y2F-R6, mida juhtis 34-aastane mees. Yamaha juht sai viga ja ta toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
### Response:
Liiklusõnnetustesse sattunud mootorratturid said viga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelnõu sätestab ka uued elatisabi maksmise põhimõtted, mille eesmärk on parandada ühe vanemaga elavate laste toimetulekut, kui üks vanematest ei täida ülalpidamiskohustust, vahendasid ERR-i teleuudised.
Vastavalt valitsuse otsusele on ühe lapse kohta elatisabi suuruseks määratud kuni 100 eurot.
Eestis kasvatab üksi last 42 000 vanemat ja nende peredes on 56 000 last. Elatisvõlgnike kohta on avatud 8200 menetlustoimikut.
Lastele ollakse kokku võlgu peaaegu 15 miljonit eurot. | Riigikogus läheb lõpphääletusele elatisabifondi loomine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelnõu sätestab ka uued elatisabi maksmise põhimõtted, mille eesmärk on parandada ühe vanemaga elavate laste toimetulekut, kui üks vanematest ei täida ülalpidamiskohustust, vahendasid ERR-i teleuudised.
Vastavalt valitsuse otsusele on ühe lapse kohta elatisabi suuruseks määratud kuni 100 eurot.
Eestis kasvatab üksi last 42 000 vanemat ja nende peredes on 56 000 last. Elatisvõlgnike kohta on avatud 8200 menetlustoimikut.
Lastele ollakse kokku võlgu peaaegu 15 miljonit eurot.
### Response:
Riigikogus läheb lõpphääletusele elatisabifondi loomine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses partiis olid valged malendid väljakutsujal Nepomnjaštšil ja teises valitseval maailmameistriil Carlsenil ning kolmandas uuesti venelasel.
Pühapäeval peetud kolmas partii oli oma loomult suhteliselt rahulik ja mõlemad maletajad paistsid silma täpsusega. Kuna esimest korda saab viiki pakkuda 40. käigu järel, siis viimased käigud olid tehtud just selle tagamõttega ja 41. käigu järel lepitigi viiki.
Pärast puhkepäeva jätkub tiitliheitlus teisipäeval peetava neljanda partiiga, kus valged malendid on uuesti norralasel. Laupäeval toimunud vastasseis, kus Carlsenil olid samuti valged, osutus viigilisest lõpptulemusest hoolimata pigem tuliseks.
Carlsen kerkis maailmameistriks 2013. aastal, kui alistas hindu Viswanathan Anandi. Pärast seda on ta tiitlit kaitsnud nii Anandi (2014), venelase Sergei Karjakini (2016) kui ka ameeriklase Fabiano Caruana (2018) vastu. Tänavune matš kestab 26. novembrist 14. detsembrini ja kavas on 14 partiid. | Carlsen ja Nepomnjaštši mängisid kolm esimest partiid viiki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses partiis olid valged malendid väljakutsujal Nepomnjaštšil ja teises valitseval maailmameistriil Carlsenil ning kolmandas uuesti venelasel.
Pühapäeval peetud kolmas partii oli oma loomult suhteliselt rahulik ja mõlemad maletajad paistsid silma täpsusega. Kuna esimest korda saab viiki pakkuda 40. käigu järel, siis viimased käigud olid tehtud just selle tagamõttega ja 41. käigu järel lepitigi viiki.
Pärast puhkepäeva jätkub tiitliheitlus teisipäeval peetava neljanda partiiga, kus valged malendid on uuesti norralasel. Laupäeval toimunud vastasseis, kus Carlsenil olid samuti valged, osutus viigilisest lõpptulemusest hoolimata pigem tuliseks.
Carlsen kerkis maailmameistriks 2013. aastal, kui alistas hindu Viswanathan Anandi. Pärast seda on ta tiitlit kaitsnud nii Anandi (2014), venelase Sergei Karjakini (2016) kui ka ameeriklase Fabiano Caruana (2018) vastu. Tänavune matš kestab 26. novembrist 14. detsembrini ja kavas on 14 partiid.
### Response:
Carlsen ja Nepomnjaštši mängisid kolm esimest partiid viiki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma esimese võidusõiduvõistkonna asutas Williams juba 1966. aastal, aga talle palju kuulsust toonud vormel-1 tiim sündis 1977. aastal. Vaid kolm aastat hiljem tuli Williamsi sõitja Alan Jones individuaalselt maailmameistriks ja meeskond võitis ka konstruktorite arvestuses.
Kõik Williamsi tiitlid pärinevad 1980. ja 1990. aastatest. Individuaalselt on Williamsiga tulnud maailmameistriks ka Keke Rosberg (1982), Nelson Piquet (1987), Nigel Mansell (1992), Alain Prost (1993), Damon Hill (1996) ja Jacques Villeneuve (1997).
2012. aastal tõmbus sööritiitli teeninud autosporditegelane aktiivsest juhtimisest tagasi ja usaldas võistkonna igapäevaselt tütre Claire Williamsi kätte. Mullu septembris müüdi tiim USA investoritele.
"Pärast seda, kui Sir Frank reedel haiglasse kirjutati, lahkus ta rahulikult täna hommikul, ümbritsetuna perekonnast," seisis Williamsi võistkonna teates. "Täna avaldame austust oma väga armastatud ja inspireerivale tegelasele. Franki jäädakse väga igatsema." | Suri eduka F1 võistkonna loonud Frank Williams | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma esimese võidusõiduvõistkonna asutas Williams juba 1966. aastal, aga talle palju kuulsust toonud vormel-1 tiim sündis 1977. aastal. Vaid kolm aastat hiljem tuli Williamsi sõitja Alan Jones individuaalselt maailmameistriks ja meeskond võitis ka konstruktorite arvestuses.
Kõik Williamsi tiitlid pärinevad 1980. ja 1990. aastatest. Individuaalselt on Williamsiga tulnud maailmameistriks ka Keke Rosberg (1982), Nelson Piquet (1987), Nigel Mansell (1992), Alain Prost (1993), Damon Hill (1996) ja Jacques Villeneuve (1997).
2012. aastal tõmbus sööritiitli teeninud autosporditegelane aktiivsest juhtimisest tagasi ja usaldas võistkonna igapäevaselt tütre Claire Williamsi kätte. Mullu septembris müüdi tiim USA investoritele.
"Pärast seda, kui Sir Frank reedel haiglasse kirjutati, lahkus ta rahulikult täna hommikul, ümbritsetuna perekonnast," seisis Williamsi võistkonna teates. "Täna avaldame austust oma väga armastatud ja inspireerivale tegelasele. Franki jäädakse väga igatsema."
### Response:
Suri eduka F1 võistkonna loonud Frank Williams |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast väravateta avapoolaega asus Man United 50. minutil Jadon Sancho tabamusest juhtima, aga 69. minutil õnnestus Jorginhol penaltist viigistada.
Mänguline ülekaal oli kindlalt Chelsea käes, kes hoidis rohkem palli (65%-35%) ja tekitas tervelt 24 väravavõimalust, aga neist löögiga raami lõppes vaid kuus. Man Unitedil olid samad näitajad kolm ja kaks.
Kui Thomas Tucheli hoolealused on viimasel ajal väga heas vormis - nädala sees alistati Meistrite liigas Torino Juventus koguni 4:0 -, siis peatreener Ole Gunnar Solskjärita jäänud Man United teenis oma esimese punkti viimasest kolmest mängust.
Tuleb siiski välja tuua, et Chelsea pole võitnud Manchester Unitedit viimases kaheksas omavahelises Inglismaa kõrgliiga kohtumises.
Chelsea lähim jälitaja Manchester City alistas kodus West Ham Unitedi 2:1 (33. Ilkay Gündogan, 90. Fernandinho - 90+4. Manuel Lanzini).
Tulemused: Brentford - Everton 1:0, Leicester City - Watford 4:2, Manchester City - West Ham United 2:1, Chelsea - Manchester United 1:1.
Burnley ja Tottenham Hotspuri kohtumine lükati suure lumesaju tõttu edasi.
Tabelitipp: 1. Chelsea 30 punkti (13 mängust), 2. Manchester City 29 (13), 3. Liverpool 28 (13), 4. West Ham United 23 (13), 5. Arsenal 23 (13), 6. Wolverhampton Wanderers 20 (13), 7. Tottenham Hotspur 19 (12), 8. Manchester United 18 (13). | Chelsea ei suutnud kodus Man Unitedist jagu saada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast väravateta avapoolaega asus Man United 50. minutil Jadon Sancho tabamusest juhtima, aga 69. minutil õnnestus Jorginhol penaltist viigistada.
Mänguline ülekaal oli kindlalt Chelsea käes, kes hoidis rohkem palli (65%-35%) ja tekitas tervelt 24 väravavõimalust, aga neist löögiga raami lõppes vaid kuus. Man Unitedil olid samad näitajad kolm ja kaks.
Kui Thomas Tucheli hoolealused on viimasel ajal väga heas vormis - nädala sees alistati Meistrite liigas Torino Juventus koguni 4:0 -, siis peatreener Ole Gunnar Solskjärita jäänud Man United teenis oma esimese punkti viimasest kolmest mängust.
Tuleb siiski välja tuua, et Chelsea pole võitnud Manchester Unitedit viimases kaheksas omavahelises Inglismaa kõrgliiga kohtumises.
Chelsea lähim jälitaja Manchester City alistas kodus West Ham Unitedi 2:1 (33. Ilkay Gündogan, 90. Fernandinho - 90+4. Manuel Lanzini).
Tulemused: Brentford - Everton 1:0, Leicester City - Watford 4:2, Manchester City - West Ham United 2:1, Chelsea - Manchester United 1:1.
Burnley ja Tottenham Hotspuri kohtumine lükati suure lumesaju tõttu edasi.
Tabelitipp: 1. Chelsea 30 punkti (13 mängust), 2. Manchester City 29 (13), 3. Liverpool 28 (13), 4. West Ham United 23 (13), 5. Arsenal 23 (13), 6. Wolverhampton Wanderers 20 (13), 7. Tottenham Hotspur 19 (12), 8. Manchester United 18 (13).
### Response:
Chelsea ei suutnud kodus Man Unitedist jagu saada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lennuk hakkab lendama päeval ja ööl Prantsusmaalt Hollandini ulatuva piirkonna kohal, ütles Prantsuse siseminister Gerald Darmanin Põhja-Prantsusmaal Euroopa kriisikohtumise lõpus.
Euroopa Liidu rändeametnikud pidasid pühapäeval erakorralise kohtumise sadamalinnas Calais's, et leida pärast 27 inimese elu nõudnud õnnetust La Manche'il viise, kuidas paremini inimsmugeldamisega võidelda.
Saksamaa, Hollandi, Belgia ja Prantsusmaa valitsuse ministrid kohtusid Calais's Euroopa Liidu, Frontexi ja politseiameti Europoli ametnikega, keskendudes inimsmugeldamisvõrgustikele, kes küsivad teekonna eest üle La Manche'i 3000–7000 eurot. | Frontex saadab detsembrist La Manche'i kohale lennuki patrullima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lennuk hakkab lendama päeval ja ööl Prantsusmaalt Hollandini ulatuva piirkonna kohal, ütles Prantsuse siseminister Gerald Darmanin Põhja-Prantsusmaal Euroopa kriisikohtumise lõpus.
Euroopa Liidu rändeametnikud pidasid pühapäeval erakorralise kohtumise sadamalinnas Calais's, et leida pärast 27 inimese elu nõudnud õnnetust La Manche'il viise, kuidas paremini inimsmugeldamisega võidelda.
Saksamaa, Hollandi, Belgia ja Prantsusmaa valitsuse ministrid kohtusid Calais's Euroopa Liidu, Frontexi ja politseiameti Europoli ametnikega, keskendudes inimsmugeldamisvõrgustikele, kes küsivad teekonna eest üle La Manche'i 3000–7000 eurot.
### Response:
Frontex saadab detsembrist La Manche'i kohale lennuki patrullima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti ainsa värava viskas Kirke Pollisinski (resultatiivne sööt Kadre Lahtmetsalt). Mängu parimaks Eesti poolelt tunnistati Diana Klavan.
Esimeses voorus sai Eesti jagu Singapurist 4:3 ja Norra alistas Venemaa saalihokiliidu koondise 7:3. Singapur ja Venema saalihokiliidu koondis mängisid teises voorus viiki 5:5.
Enne viimast vooru on Norral neli ja Eestil kaks punkti. Singapur ja Venemaa jätkavad ühe punktiga. Kohtuvad Norra - Singapur ja Eesti - Venemaa (30. novembril). Alagrupi kaks paremat jätkavad sõelmängudes. | Eesti saalihokinaised said MM-il suure kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti ainsa värava viskas Kirke Pollisinski (resultatiivne sööt Kadre Lahtmetsalt). Mängu parimaks Eesti poolelt tunnistati Diana Klavan.
Esimeses voorus sai Eesti jagu Singapurist 4:3 ja Norra alistas Venemaa saalihokiliidu koondise 7:3. Singapur ja Venema saalihokiliidu koondis mängisid teises voorus viiki 5:5.
Enne viimast vooru on Norral neli ja Eestil kaks punkti. Singapur ja Venemaa jätkavad ühe punktiga. Kohtuvad Norra - Singapur ja Eesti - Venemaa (30. novembril). Alagrupi kaks paremat jätkavad sõelmängudes.
### Response:
Eesti saalihokinaised said MM-il suure kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui laupäevase eraldistardist sõidu võitis Karlsson, siis pühapäeval püüdis Johaug noorema konkurendi kinni ja suutis eest ära sõita. Kolmandaks tõusis kümnendalt kohalt norralanna Heidi Weng (+37,9).
30-aastane Weng suutis lõpuspurdis edestada soomlannat Krista Pärmäkoskit (+38,3), ameeriklannat Rosie Brennanit (+38,4), rootslannat Ebba Anderssoni (+41,1) ja sakslannat Katharina Hennigit (+43,9).
Laupäeval eraldistardist klassikatehnikasõidus 61. koha teeninud Kaidy Kaasiku pühapäeval ei startinud. | Johaug sai Karlssonilt revanši | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui laupäevase eraldistardist sõidu võitis Karlsson, siis pühapäeval püüdis Johaug noorema konkurendi kinni ja suutis eest ära sõita. Kolmandaks tõusis kümnendalt kohalt norralanna Heidi Weng (+37,9).
30-aastane Weng suutis lõpuspurdis edestada soomlannat Krista Pärmäkoskit (+38,3), ameeriklannat Rosie Brennanit (+38,4), rootslannat Ebba Anderssoni (+41,1) ja sakslannat Katharina Hennigit (+43,9).
Laupäeval eraldistardist klassikatehnikasõidus 61. koha teeninud Kaidy Kaasiku pühapäeval ei startinud.
### Response:
Johaug sai Karlssonilt revanši |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hüppevooru järel juhtis võistlust Lamparter, kuid Riiber suutis temast suusarajal mööduda ja võita. Kõik teised konkurendid hoidis austerlane aga seljataga, sealjuures viiendalt positsioonilt startinud Oftebro.
Norralane edestas finišispurdis sakslast Terence Weberit (+34,9) ja austerlast Lukas Greidereri (+36,6). Esikuuiku lõpetas jaapanlane Ryota Yamamoto (+40,8).
Kristjan Ilvese pühapäevane võistlus jäi katki, sest kehva ilma tõttu jäeti hüppevõistlus pooleli ja murdmaarajale starditi proovivõistluse järjestuse põhjal. Kuna seal oli Ilves aga hüppekombinesooni normile mittevastavuse tõttu diskvalifitseeritud, ei saanud eestlane startida.
Kolme võistluse järel juhib MK-sarja 200 punktiga Riiber, kes võitis ka reedel, aga laupäeval samuti hüppekombinesooni vea tõttu startida ei saanud. Lamparter on 192 punktiga teine ja laupäeval võitnud Weber 164 silmaga kolmas. Ilves on 82 punktiga 13. | Rukas võitis Riiber, Ilves startida ei saanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hüppevooru järel juhtis võistlust Lamparter, kuid Riiber suutis temast suusarajal mööduda ja võita. Kõik teised konkurendid hoidis austerlane aga seljataga, sealjuures viiendalt positsioonilt startinud Oftebro.
Norralane edestas finišispurdis sakslast Terence Weberit (+34,9) ja austerlast Lukas Greidereri (+36,6). Esikuuiku lõpetas jaapanlane Ryota Yamamoto (+40,8).
Kristjan Ilvese pühapäevane võistlus jäi katki, sest kehva ilma tõttu jäeti hüppevõistlus pooleli ja murdmaarajale starditi proovivõistluse järjestuse põhjal. Kuna seal oli Ilves aga hüppekombinesooni normile mittevastavuse tõttu diskvalifitseeritud, ei saanud eestlane startida.
Kolme võistluse järel juhib MK-sarja 200 punktiga Riiber, kes võitis ka reedel, aga laupäeval samuti hüppekombinesooni vea tõttu startida ei saanud. Lamparter on 192 punktiga teine ja laupäeval võitnud Weber 164 silmaga kolmas. Ilves on 82 punktiga 13.
### Response:
Rukas võitis Riiber, Ilves startida ei saanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Referendumile eelnes tavapärasest pingelisem ja vaenulikum kampaania.
Turu-uuringufirma GFS Bern prognoosis veidi pärast valimisjaoskondade sulgemist keskpäeval, et "jah" vastas 63 protsenti hääletanuist.
Seadus loob õigusliku aluse selleks, et võtta kasutusele Covidi-tõend, millest nähtub, kas inimene on vaktsineeritud või tõvest paranenud.
Oponendid on öelnud, et tõend, mida on alates septembrist nõutud restoranidesse pääsemiseks ja muudes siseruumide toimuvates tegevustes osalemiseks, loob apartheidisüsteemi.
Nagu enamikus Euroopas, on ka Šveitsis kasvanud viha pandeemia ohjeldamiseks mõeldud piirangute ja vaktsineerimise surve pärast.
Referendumid ühiskonnaelu puudutavates küsimustes on Šveitsis igapäevased ning neile eelnevad harilikult tasakaalustatud ja rahulikud debatid. Koroonaseaduste rahvahääletuse kampaania on olnud aga ebatavaliselt terav ja vaenulik.
Politsei on tugevdanud mitme poliitiku, seal hulgas tervishoiuminister Alain Berset' turvameetmeid, sest nad on saanud tapmisähvardusi.
Valitsushoonete ja parlamendi ümber on püstitatud tarad, kaitsmaks neid vaktsiinivastaste demonstratsioonide eest.
Proteste, kus vaktsiinivastased raevukalt vabadust nõuavad, toimub üle riigi üha sagedamini. Mõnikord on meeleavaldused kasvanud üle vägivaldseteks kokkupõrgeteks, nii et politsei on pidanud kasutama rahvahulga ohjeldamiseks kummikuule ja pisargaasi.
Politoloog Pascal Sciarini sõnul on proteste olnud enneolematult palju.
Tema sõnul on otsedemokraatia poolest tuntud Šveitsil institutsionaalsed väljendusvahendid, säilitamaks rahu ning ennetamaks vägivaldseid protestivorme.
"Aga kui näed, mis tänavatel toimub, siis on selge, et käitumine on muutumas," ütles ta.
Vaatlejad on hoiatanud, et sellises õhkkonnas võib pühapäevane rahvahääletus pingeid veelgi teravdada ja tuua kaasa vaktsiinivastaste vägivalla, kui tulemus ei ole neile meeltmööda.
Referendum toimus uue murettekitava Covidi tüve omikroni väljailmumise ajal, mis on juba raputamas riike ja turge üle kogu maailma. | Šveitslased toetasid referendumil koroonapasside kasutuselevõttu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Referendumile eelnes tavapärasest pingelisem ja vaenulikum kampaania.
Turu-uuringufirma GFS Bern prognoosis veidi pärast valimisjaoskondade sulgemist keskpäeval, et "jah" vastas 63 protsenti hääletanuist.
Seadus loob õigusliku aluse selleks, et võtta kasutusele Covidi-tõend, millest nähtub, kas inimene on vaktsineeritud või tõvest paranenud.
Oponendid on öelnud, et tõend, mida on alates septembrist nõutud restoranidesse pääsemiseks ja muudes siseruumide toimuvates tegevustes osalemiseks, loob apartheidisüsteemi.
Nagu enamikus Euroopas, on ka Šveitsis kasvanud viha pandeemia ohjeldamiseks mõeldud piirangute ja vaktsineerimise surve pärast.
Referendumid ühiskonnaelu puudutavates küsimustes on Šveitsis igapäevased ning neile eelnevad harilikult tasakaalustatud ja rahulikud debatid. Koroonaseaduste rahvahääletuse kampaania on olnud aga ebatavaliselt terav ja vaenulik.
Politsei on tugevdanud mitme poliitiku, seal hulgas tervishoiuminister Alain Berset' turvameetmeid, sest nad on saanud tapmisähvardusi.
Valitsushoonete ja parlamendi ümber on püstitatud tarad, kaitsmaks neid vaktsiinivastaste demonstratsioonide eest.
Proteste, kus vaktsiinivastased raevukalt vabadust nõuavad, toimub üle riigi üha sagedamini. Mõnikord on meeleavaldused kasvanud üle vägivaldseteks kokkupõrgeteks, nii et politsei on pidanud kasutama rahvahulga ohjeldamiseks kummikuule ja pisargaasi.
Politoloog Pascal Sciarini sõnul on proteste olnud enneolematult palju.
Tema sõnul on otsedemokraatia poolest tuntud Šveitsil institutsionaalsed väljendusvahendid, säilitamaks rahu ning ennetamaks vägivaldseid protestivorme.
"Aga kui näed, mis tänavatel toimub, siis on selge, et käitumine on muutumas," ütles ta.
Vaatlejad on hoiatanud, et sellises õhkkonnas võib pühapäevane rahvahääletus pingeid veelgi teravdada ja tuua kaasa vaktsiinivastaste vägivalla, kui tulemus ei ole neile meeltmööda.
Referendum toimus uue murettekitava Covidi tüve omikroni väljailmumise ajal, mis on juba raputamas riike ja turge üle kogu maailma.
### Response:
Šveitslased toetasid referendumil koroonapasside kasutuselevõttu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põlvalaste jaoks harjumatul ajal, keskpäeval alanud kohtumise avavärava viskas Anatoli Tšezlov, ent peagi jäi Serviti 1:3 taha. Peamine "süüdlane" selles oli Stanislav Tretõnko. Tänavu jaanuaris Venemaa koondisega MM-finaalturniirilgi osalenud SGAU väravavaht tegi häid tõrjeid, peatades ka Henri Sillaste karistusviske.
Serviti sai siiski kaitse väga hästi tööle ning kuigi rünnakul patustati söödupraagiga, püsis saratovlaste edu värava-kahe juures. Hästi sekkus pingilt Andris Celminš, tabades kaks korda järjest ja suurepärases hoos oli Eston Varusk. Eesti meistri väravavaht tõrjus kaks karistusviset ning Sillaste viigistas 25. minutil seisu 8:8 peale.
Siis jäädi küll vähemusse, aga Sillaste viskas veel kaks väravat ja Serviti juhtis 10:8. Järgnes jälle praak rünnakul ja vaheajavileks olid tablool 10:10 viiginumbrid. Puhkepausilt naastes muutus kodumeeskonna rünnak kiiremaks, valmistades külalistele peavalu.
Avapoolajal nullile jäänud Venemaa liiga paremate snaiprite hulka kuuluv Sergei Bolotin viis SGAU 16:12 ette ja heasse viskehoogu sattunud Artjom Ponomarjov tegi 45. minutil 20:15. Serviti hakkas vahet kinni nõeluma, et koduseks kordusmänguks võimalikult hea seis kaasa võtta.
Varusk saatis imelise sööduga kiirrünnakusse Sillaste, kes viskas 21:19. Tšezlov tabas rahvuskaaslaste vastu kaks korda järjest ning 56. minutil oli seis 24:23. Põlvalastel oli mitu viigivõimalust, aga ikka ja jälle seisis visete teel Tretõnko. 60 minutit täitus seisul 25:23, aga Servitil oli veel kasutada 9-meetri-vise.
Hendrik Varul saatis palli õnnega pooleks müüri kaudu väravavõrku ja nii kaotas Serviti 24:25. Sillaste viskas kaheksa, Tšezlov ja Tõnis Kase viis, Celminš ja Sander Sarapuu kaks ning Varul ja Henri Hiiend ühe värava. Vastaste täpseim oli Ponomarjov seitsme tabamusega.
"Avapoolaeg oli vaatamata viigiseisule ärevakstegev – palju tehnilist praaki ja kuus korda panime Tretõnkole kuue meetri pealt pihta. Teisel jäime viiega taha, aga just siin pean meeskonda eriliselt kiitma. Võideldi väga isukalt, pingutati ühiselt ja tuldi raskest seisust välja," rõõmustas Serviti peatreener Kalmer Musting.
"Meil olid kindlasti omad õnnestujad, neist mängu parimana Varusk, kes tegi 17 tõrjet. Rünnakuraskust kandsid edukalt Sillaste, Kase ja Tšezlov. Küllap mängu lõpp tekitas vastastele déjà vu tunde, sest SGAU kaotas viimati kohaliku liigamängu just sarnase viskega," sõnas põlvalaste juhendaja.
"Nüüd nad küll ei kaotanud, aga iga värav on sellises võrdses vastasseisus tähtis. Kodus läheb meil kindlasti raskeks, Saratov on tugevam kui mullu ja lisaks ootab meid veel meistriliigamäng kolmapäeval," vihjas Musting tõsiasjale, et Venemaal muudeti liigakalendrit ja anti SGAU-le võimalus euromänguks paremini valmistuda.
Korduskohtumine peetakse pühapäeval, 5. detsembril Mesikäpa hallis algusega kell 17. Kaheksandikfinaali pääsu püüab järgmisel nädalavahetusel ka HC Tallinn, kes mängib mõlemad kolmanda eelringi kohtumised Rootsi klubiga Alingsås HK pealinnas. | Serviti võttis eurosarjamängult Venemaalt kaasa minimaalse kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põlvalaste jaoks harjumatul ajal, keskpäeval alanud kohtumise avavärava viskas Anatoli Tšezlov, ent peagi jäi Serviti 1:3 taha. Peamine "süüdlane" selles oli Stanislav Tretõnko. Tänavu jaanuaris Venemaa koondisega MM-finaalturniirilgi osalenud SGAU väravavaht tegi häid tõrjeid, peatades ka Henri Sillaste karistusviske.
Serviti sai siiski kaitse väga hästi tööle ning kuigi rünnakul patustati söödupraagiga, püsis saratovlaste edu värava-kahe juures. Hästi sekkus pingilt Andris Celminš, tabades kaks korda järjest ja suurepärases hoos oli Eston Varusk. Eesti meistri väravavaht tõrjus kaks karistusviset ning Sillaste viigistas 25. minutil seisu 8:8 peale.
Siis jäädi küll vähemusse, aga Sillaste viskas veel kaks väravat ja Serviti juhtis 10:8. Järgnes jälle praak rünnakul ja vaheajavileks olid tablool 10:10 viiginumbrid. Puhkepausilt naastes muutus kodumeeskonna rünnak kiiremaks, valmistades külalistele peavalu.
Avapoolajal nullile jäänud Venemaa liiga paremate snaiprite hulka kuuluv Sergei Bolotin viis SGAU 16:12 ette ja heasse viskehoogu sattunud Artjom Ponomarjov tegi 45. minutil 20:15. Serviti hakkas vahet kinni nõeluma, et koduseks kordusmänguks võimalikult hea seis kaasa võtta.
Varusk saatis imelise sööduga kiirrünnakusse Sillaste, kes viskas 21:19. Tšezlov tabas rahvuskaaslaste vastu kaks korda järjest ning 56. minutil oli seis 24:23. Põlvalastel oli mitu viigivõimalust, aga ikka ja jälle seisis visete teel Tretõnko. 60 minutit täitus seisul 25:23, aga Servitil oli veel kasutada 9-meetri-vise.
Hendrik Varul saatis palli õnnega pooleks müüri kaudu väravavõrku ja nii kaotas Serviti 24:25. Sillaste viskas kaheksa, Tšezlov ja Tõnis Kase viis, Celminš ja Sander Sarapuu kaks ning Varul ja Henri Hiiend ühe värava. Vastaste täpseim oli Ponomarjov seitsme tabamusega.
"Avapoolaeg oli vaatamata viigiseisule ärevakstegev – palju tehnilist praaki ja kuus korda panime Tretõnkole kuue meetri pealt pihta. Teisel jäime viiega taha, aga just siin pean meeskonda eriliselt kiitma. Võideldi väga isukalt, pingutati ühiselt ja tuldi raskest seisust välja," rõõmustas Serviti peatreener Kalmer Musting.
"Meil olid kindlasti omad õnnestujad, neist mängu parimana Varusk, kes tegi 17 tõrjet. Rünnakuraskust kandsid edukalt Sillaste, Kase ja Tšezlov. Küllap mängu lõpp tekitas vastastele déjà vu tunde, sest SGAU kaotas viimati kohaliku liigamängu just sarnase viskega," sõnas põlvalaste juhendaja.
"Nüüd nad küll ei kaotanud, aga iga värav on sellises võrdses vastasseisus tähtis. Kodus läheb meil kindlasti raskeks, Saratov on tugevam kui mullu ja lisaks ootab meid veel meistriliigamäng kolmapäeval," vihjas Musting tõsiasjale, et Venemaal muudeti liigakalendrit ja anti SGAU-le võimalus euromänguks paremini valmistuda.
Korduskohtumine peetakse pühapäeval, 5. detsembril Mesikäpa hallis algusega kell 17. Kaheksandikfinaali pääsu püüab järgmisel nädalavahetusel ka HC Tallinn, kes mängib mõlemad kolmanda eelringi kohtumised Rootsi klubiga Alingsås HK pealinnas.
### Response:
Serviti võttis eurosarjamängult Venemaalt kaasa minimaalse kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma avahooajal jõudis mees Tallinnasse selgelt vormist väljas olles ning Eesti-Läti liigas kogus ta kaheksa kohtumisega keskmiselt 7,6 punkti ja 5,9 lauapalli. Hooaja lõpu poole sai Buchanan oma hea vormi tagasi ning Eesti meistrivõistlustel tõi ta lõpuks kümne kohtumisega keskmiselt 15,4 punkti ja kümme lauapalli, vahendab korvpall24.geenius.ee.
Buchanan jäi Kalevisse ka koroonaviiruse poolt enneaegselt pooleli jäänud 2019/20 hooajal, kus tema keskmised näitajad olid: 25 kohtumisega keskmiselt 23,1 minutit, 15,8 punkti ja 8,9 lauapalli.
Eelmisel hooajal esindas Buchanan Hispaania tugevuselt teise liiga klubi Forca Lleidat ning kogus seal 26 kohtumisega keskmiselt 20,2 minutit, 10,6 punkti ja 4,9 lauapalli.
Käimasolevast hooajast on ameeriklasel kirjas kolm mängu Argentina kõrgliigaklubist Olimpico LB, kus talle läks kirja keskmiselt 18,7 minutit, 14 punkti ja 7 lauapalli. | Tallinna Kalev toob endise mängija klubisse tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma avahooajal jõudis mees Tallinnasse selgelt vormist väljas olles ning Eesti-Läti liigas kogus ta kaheksa kohtumisega keskmiselt 7,6 punkti ja 5,9 lauapalli. Hooaja lõpu poole sai Buchanan oma hea vormi tagasi ning Eesti meistrivõistlustel tõi ta lõpuks kümne kohtumisega keskmiselt 15,4 punkti ja kümme lauapalli, vahendab korvpall24.geenius.ee.
Buchanan jäi Kalevisse ka koroonaviiruse poolt enneaegselt pooleli jäänud 2019/20 hooajal, kus tema keskmised näitajad olid: 25 kohtumisega keskmiselt 23,1 minutit, 15,8 punkti ja 8,9 lauapalli.
Eelmisel hooajal esindas Buchanan Hispaania tugevuselt teise liiga klubi Forca Lleidat ning kogus seal 26 kohtumisega keskmiselt 20,2 minutit, 10,6 punkti ja 4,9 lauapalli.
Käimasolevast hooajast on ameeriklasel kirjas kolm mängu Argentina kõrgliigaklubist Olimpico LB, kus talle läks kirja keskmiselt 18,7 minutit, 14 punkti ja 7 lauapalli.
### Response:
Tallinna Kalev toob endise mängija klubisse tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Omikron tüvi on seni tuvastatud positiivsetest testidest kolmeteistkümnes. Uuringud ei ole veel lõppenud. Uut tüve võidakse leida nendest proovidest veel," on öeldud riikliku rahvaterviseinstituudi (RIVM) avalduses. | Holland leidis LAV-ist saabunud reisijatelt vähemalt 13 omikroni tüve juhtu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Omikron tüvi on seni tuvastatud positiivsetest testidest kolmeteistkümnes. Uuringud ei ole veel lõppenud. Uut tüve võidakse leida nendest proovidest veel," on öeldud riikliku rahvaterviseinstituudi (RIVM) avalduses.
### Response:
Holland leidis LAV-ist saabunud reisijatelt vähemalt 13 omikroni tüve juhtu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist oli eriskummalise tseremooniaga, kus ratastoolis president Miloš Zeman rääkis plastikust eraldusseina tagant, kuna tal on koroonaviirus.
"Olen veendunud, et varsti on meil tugev ja stabiilne valitsus," ütles Fiala presidendi residentsis peetud tseremoonial, mida kanti televisioonis üle.
Zemani sõnul on tema eesmärk on lõpetada kohtumised võimalike ministritega 13. detsembriks, et "saaks ette valmistada valitsuse ametissenimetamise".
Peaministriks nimetatud paremtsentrist Fiala on endine poliitikateadlane. Ta juhib Kodanike Demokraatlikku Parteid (ODS), mis lõi koos kahe väiksema erakonnaga liidu Üheskoos, võites oktoobris toimunud valimistel napilt senise miljardärist peaministri Andrej Babiši juhitud populistlikku liikumist ANO.
ODS kuulub paremtsentristlikku Euroopa Rahvapartei parteiperekonda.
Alliansiga Üheskoos on liitunud tsentristlik ühendus Linnapead ja Sõltumatud ning Piraadipartei ja neil on 200-kohalises parlamendis kokku 108 kohta.
Vasakpoolne president Zeman pidi algselt Fiala nimetama peaministriks reedel, kuid olles Praha sõjaväehaiglast välja saanud, andis ta kohe seejärel positiivse koroonaproovi.
Zeman toimetati maksaprobleemide tõttu haiglasse 10. oktoobril, päev pärast parlamendivalimisi. Arstide sõnul võib 77-aastasel presidendil olla maksatsirroos.
10,7 miljoni elanikuga Tšehhi Vabariik on hädas ühe kõrgeima koroonanakatumiste tasemega Euroopa Liidus. | Tšehhi president nimetas uueks peaministriks Petr Fiala | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist oli eriskummalise tseremooniaga, kus ratastoolis president Miloš Zeman rääkis plastikust eraldusseina tagant, kuna tal on koroonaviirus.
"Olen veendunud, et varsti on meil tugev ja stabiilne valitsus," ütles Fiala presidendi residentsis peetud tseremoonial, mida kanti televisioonis üle.
Zemani sõnul on tema eesmärk on lõpetada kohtumised võimalike ministritega 13. detsembriks, et "saaks ette valmistada valitsuse ametissenimetamise".
Peaministriks nimetatud paremtsentrist Fiala on endine poliitikateadlane. Ta juhib Kodanike Demokraatlikku Parteid (ODS), mis lõi koos kahe väiksema erakonnaga liidu Üheskoos, võites oktoobris toimunud valimistel napilt senise miljardärist peaministri Andrej Babiši juhitud populistlikku liikumist ANO.
ODS kuulub paremtsentristlikku Euroopa Rahvapartei parteiperekonda.
Alliansiga Üheskoos on liitunud tsentristlik ühendus Linnapead ja Sõltumatud ning Piraadipartei ja neil on 200-kohalises parlamendis kokku 108 kohta.
Vasakpoolne president Zeman pidi algselt Fiala nimetama peaministriks reedel, kuid olles Praha sõjaväehaiglast välja saanud, andis ta kohe seejärel positiivse koroonaproovi.
Zeman toimetati maksaprobleemide tõttu haiglasse 10. oktoobril, päev pärast parlamendivalimisi. Arstide sõnul võib 77-aastasel presidendil olla maksatsirroos.
10,7 miljoni elanikuga Tšehhi Vabariik on hädas ühe kõrgeima koroonanakatumiste tasemega Euroopa Liidus.
### Response:
Tšehhi president nimetas uueks peaministriks Petr Fiala |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti teenis turniiril kaks võitu: lisaks Armeeniale alistati ka Läti 3:2 ning saadi kokkuvõttes kuues koht. EEVZA turniir oli ühtlasi selle vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste valiksarja avaring. Otse finaalturniirile pääseb võitja ning teise ringi viis järgmist meeskonda, nende hulgas ka Eesti, vahendab volley.ee.
Tänases mängus tõid Kristjan Unt ja Joosep Kurik kumbki 12 punkti (+7 ja +10), 11 punkti (+5) Johann Mattias Üprus ning Tristan Täht seitse punkti (+5). Armeenia resultatiivseim oli kaheksa punktiga (+4) Hayk Grigoryan.
Eesti koondise vastuvõtt oli 59 protsenti, rünnakuid lahendati 53-protsendiliselt, blokipunkte teeniti neli ja servipunkte üheksa (neli ässa lõi Üprus ja kolm Unt, tehti 17 serviviga).
Armeenia vastuvõtt oli 38 protsenti, rünnak 24 protsenti, blokipunkte saadi kaks ja servipunkte kolm (10 viga).
Eestlaste koosseis Armeenias: Andris Vahula, Mati Juus, Kristjan Unt, Johann Mattias Üprus, Tristan Urb, Tristan Täht, Sten-Markus Taasväli, Ranel Rahuoja, Ron Rudolf Teesaar, Lauri Sepp, Robin Puss, Joosep Kurik.
Peatreener Rando Ringmets, abitreener Madis Kesküla, mänedžer/statistik Karl Eerik Eisenschmidt.
Eesti koondise tulemused:
22. november kell 14.30 Läti – Eesti 2:3
23. november kell 13.00 Eesti – Ukraina 0:3
24. november kell 17.00 Venemaa – Eesti 3:1
26. november kell 12.00 Poola – Eesti 3:0
27. november kell 14.30 Eesti – Valgevene 1:3
28. november kell 12.00 Eesti – Armeenia 3:0 | U-18 võrkpallikoondis pääses EM-valiksarjas teise ringi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti teenis turniiril kaks võitu: lisaks Armeeniale alistati ka Läti 3:2 ning saadi kokkuvõttes kuues koht. EEVZA turniir oli ühtlasi selle vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste valiksarja avaring. Otse finaalturniirile pääseb võitja ning teise ringi viis järgmist meeskonda, nende hulgas ka Eesti, vahendab volley.ee.
Tänases mängus tõid Kristjan Unt ja Joosep Kurik kumbki 12 punkti (+7 ja +10), 11 punkti (+5) Johann Mattias Üprus ning Tristan Täht seitse punkti (+5). Armeenia resultatiivseim oli kaheksa punktiga (+4) Hayk Grigoryan.
Eesti koondise vastuvõtt oli 59 protsenti, rünnakuid lahendati 53-protsendiliselt, blokipunkte teeniti neli ja servipunkte üheksa (neli ässa lõi Üprus ja kolm Unt, tehti 17 serviviga).
Armeenia vastuvõtt oli 38 protsenti, rünnak 24 protsenti, blokipunkte saadi kaks ja servipunkte kolm (10 viga).
Eestlaste koosseis Armeenias: Andris Vahula, Mati Juus, Kristjan Unt, Johann Mattias Üprus, Tristan Urb, Tristan Täht, Sten-Markus Taasväli, Ranel Rahuoja, Ron Rudolf Teesaar, Lauri Sepp, Robin Puss, Joosep Kurik.
Peatreener Rando Ringmets, abitreener Madis Kesküla, mänedžer/statistik Karl Eerik Eisenschmidt.
Eesti koondise tulemused:
22. november kell 14.30 Läti – Eesti 2:3
23. november kell 13.00 Eesti – Ukraina 0:3
24. november kell 17.00 Venemaa – Eesti 3:1
26. november kell 12.00 Poola – Eesti 3:0
27. november kell 14.30 Eesti – Valgevene 1:3
28. november kell 12.00 Eesti – Armeenia 3:0
### Response:
U-18 võrkpallikoondis pääses EM-valiksarjas teise ringi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Risto Joost on Liepaja sümfooniaorkestriga kohtunud varemgi, esitades 2012. aastal koos riikliku akadeemilise kooriga "Latvija" Georg Frideric Händeli oodi "Aleksandri päev" ning 2019. aastal Liepaja rahvusvahelisel staaride festivalil Edward Elgari oratooriumi "Gerontia unenägu".
"Mul on meie senisest koostööst imelised mälestused. See orkester on avatud erinevatele muusikalistele ideedele ja on alati mänginud maksimaalse pühendumusega," rääkis Joost.
Joosti juhatusel on oodata läti helilooja Rihards Dubra uudisteose "Concert pour Deux Dames" harfile ja löökpillidele" esiettekannet. Risto Joost on R. Dubra muusikaga tuttav juba õpingute ajast saati ja nimetab seda tänapäeva mõistes publikusõbralikuks.
Kontserdil kõlab ka Soome helilooja Jean Sibeliuse Esimene sümfoonia ja eesti helilooja Heino Elleri sümfooniline poeem "Koit".
"Soomlaste jaoks on Sibelius tõeline rahvahelilooja, kes suudab oma muusikas kujutada seda, mis on omane soome rahvale, aga see on väga lähedane ka eesti kultuurile, Heino Elleri "Koit" aga peegeldab emotsionaalset spektrit, mis on sügavalt seotud Eesti loodusega, ja Heino Ellerit võib pidada üheks eesti sümfoonilise muusika põhiesindajaks," sõnas Joost.
3. detsembri kontsert Liepaja kontserdimajas "Lielais dzintars" toimub nii publikuga isiklikult kui ka otseülekandega veebis. Lisateavet leiab Liepaja sümfooniaorkestri kodulehelt. | Risto Joost astub Baltimaade vanima sümfooniaorkestri dirigendi pulti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Risto Joost on Liepaja sümfooniaorkestriga kohtunud varemgi, esitades 2012. aastal koos riikliku akadeemilise kooriga "Latvija" Georg Frideric Händeli oodi "Aleksandri päev" ning 2019. aastal Liepaja rahvusvahelisel staaride festivalil Edward Elgari oratooriumi "Gerontia unenägu".
"Mul on meie senisest koostööst imelised mälestused. See orkester on avatud erinevatele muusikalistele ideedele ja on alati mänginud maksimaalse pühendumusega," rääkis Joost.
Joosti juhatusel on oodata läti helilooja Rihards Dubra uudisteose "Concert pour Deux Dames" harfile ja löökpillidele" esiettekannet. Risto Joost on R. Dubra muusikaga tuttav juba õpingute ajast saati ja nimetab seda tänapäeva mõistes publikusõbralikuks.
Kontserdil kõlab ka Soome helilooja Jean Sibeliuse Esimene sümfoonia ja eesti helilooja Heino Elleri sümfooniline poeem "Koit".
"Soomlaste jaoks on Sibelius tõeline rahvahelilooja, kes suudab oma muusikas kujutada seda, mis on omane soome rahvale, aga see on väga lähedane ka eesti kultuurile, Heino Elleri "Koit" aga peegeldab emotsionaalset spektrit, mis on sügavalt seotud Eesti loodusega, ja Heino Ellerit võib pidada üheks eesti sümfoonilise muusika põhiesindajaks," sõnas Joost.
3. detsembri kontsert Liepaja kontserdimajas "Lielais dzintars" toimub nii publikuga isiklikult kui ka otseülekandega veebis. Lisateavet leiab Liepaja sümfooniaorkestri kodulehelt.
### Response:
Risto Joost astub Baltimaade vanima sümfooniaorkestri dirigendi pulti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Näitajate poolest jõudsime täna kõrgest riskitasemest (oranž) keskmisse riskitasemesse (kollane)," ütles terviseameti pressiesindaja Imre Kaas pühapäeval ERR-ile. "Tuleb siiski arvesse võtta, et nädalavahetus mõjutab esmaspäevast statistikat ning haiglaravi seisust ja nakatumiste arvust sõltuvalt võime esmaspäeval tagasi kõrgele riskitasemele kerkida. Niisiis oleme statistiliselt küll "kollasesse" jõudnud, kuid seda väga piiripealsena," lisas ta.
Kaas meenutas, et valitsus vaatab riskitaseme riiklikult üle kord nädalas oma kabinetinõupidamisel istungil. "Kui valitsus on riskitaseme info teadmiseks võtnud, viiakse muudatus sisse kõikides avalikes kanalites," märkis ta.
Eestis kehtestatud piirmäärade kohaselt peab keskmisel riskitasemel positiivsete testide osakaal viimase seitsme päeva jooksul jääma 250-600 vahele,. Pühapäeval oli see näitaja 595. Uute hospitaliseeritute arv peab keskmisel riskitasemel jääma 10 ja 30 vahele, pühapäeval oli keskmine näitaja 26,5.
"Kas keskmisele riskitasemele jõudes vaadatakse üle kehtivad piirangud, sõltub sellest, kas riskitaseme näitajad stabiliseeruvad. Hetkel levib uus murettekitav koroonaviiruse omikroni tüvi, mis võib samuti mõjutada riigi otsuseid piirangute osas," rõhutas Kaas. | Eesti koroonaolukord paranes kollase tsooni näitajateni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Näitajate poolest jõudsime täna kõrgest riskitasemest (oranž) keskmisse riskitasemesse (kollane)," ütles terviseameti pressiesindaja Imre Kaas pühapäeval ERR-ile. "Tuleb siiski arvesse võtta, et nädalavahetus mõjutab esmaspäevast statistikat ning haiglaravi seisust ja nakatumiste arvust sõltuvalt võime esmaspäeval tagasi kõrgele riskitasemele kerkida. Niisiis oleme statistiliselt küll "kollasesse" jõudnud, kuid seda väga piiripealsena," lisas ta.
Kaas meenutas, et valitsus vaatab riskitaseme riiklikult üle kord nädalas oma kabinetinõupidamisel istungil. "Kui valitsus on riskitaseme info teadmiseks võtnud, viiakse muudatus sisse kõikides avalikes kanalites," märkis ta.
Eestis kehtestatud piirmäärade kohaselt peab keskmisel riskitasemel positiivsete testide osakaal viimase seitsme päeva jooksul jääma 250-600 vahele,. Pühapäeval oli see näitaja 595. Uute hospitaliseeritute arv peab keskmisel riskitasemel jääma 10 ja 30 vahele, pühapäeval oli keskmine näitaja 26,5.
"Kas keskmisele riskitasemele jõudes vaadatakse üle kehtivad piirangud, sõltub sellest, kas riskitaseme näitajad stabiliseeruvad. Hetkel levib uus murettekitav koroonaviiruse omikroni tüvi, mis võib samuti mõjutada riigi otsuseid piirangute osas," rõhutas Kaas.
### Response:
Eesti koroonaolukord paranes kollase tsooni näitajateni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ainsa eestlasena oli stardis Martin Himma, kes lõpetas sõidu 54. kohal (+4.38,8). Kokku lõpetas võistluse 68 meest.
Külma tõttu jätsid starti tulemata soomlane Iivo Niskanen ja Norra suusatajad, nende hulgas Erik Valnes, Johannes Hosflöt Kläbo ja Emil Iversen. | Niskanen ja Norra koondis loobusid võistlemast, venelased võtsid nelikvõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ainsa eestlasena oli stardis Martin Himma, kes lõpetas sõidu 54. kohal (+4.38,8). Kokku lõpetas võistluse 68 meest.
Külma tõttu jätsid starti tulemata soomlane Iivo Niskanen ja Norra suusatajad, nende hulgas Erik Valnes, Johannes Hosflöt Kläbo ja Emil Iversen.
### Response:
Niskanen ja Norra koondis loobusid võistlemast, venelased võtsid nelikvõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elektri minimaalne hind on esmaspäeval 130,05 eurot megavatt-tunni eest (MWh), maksimum 421,87 eurot kella kuue ja seitsme vahel õhtul. Tarbimistipu ajal on hind 342,98 eurot, selgub Nord Pooli kodulehelt.
Elektri börsihind on sel sügisel teinud mitmeid hinnarekordeid. Varasem rekord pärineb pühapäevast 28. novembrist ja oli 188,09 eurot megavatt-tunni kohta.
Möödunud kuu ehk oktoobri keskmiseks hinnaks kujunes 105,61 eurot, mida on 2,8 korda enam kui aasta varem, mil kuu keskmine börsihind oli 37,62 eurot.
Enne tänavust aastat pärines varasem rekordhind elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas 2014. aasta 20. juulist, mil päeva keskmine hind oli 124,77 eurot megavatt-tunni kohta. Võrdluses sellega kerkis 29. novembri rekordhind 111,6 protsenti. | Elektri börsihind tõuseb esmaspäeval rekordilise 263,96 euroni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elektri minimaalne hind on esmaspäeval 130,05 eurot megavatt-tunni eest (MWh), maksimum 421,87 eurot kella kuue ja seitsme vahel õhtul. Tarbimistipu ajal on hind 342,98 eurot, selgub Nord Pooli kodulehelt.
Elektri börsihind on sel sügisel teinud mitmeid hinnarekordeid. Varasem rekord pärineb pühapäevast 28. novembrist ja oli 188,09 eurot megavatt-tunni kohta.
Möödunud kuu ehk oktoobri keskmiseks hinnaks kujunes 105,61 eurot, mida on 2,8 korda enam kui aasta varem, mil kuu keskmine börsihind oli 37,62 eurot.
Enne tänavust aastat pärines varasem rekordhind elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas 2014. aasta 20. juulist, mil päeva keskmine hind oli 124,77 eurot megavatt-tunni kohta. Võrdluses sellega kerkis 29. novembri rekordhind 111,6 protsenti.
### Response:
Elektri börsihind tõuseb esmaspäeval rekordilise 263,96 euroni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Anne Türnpu juhendamisel valminud lavakõne kava "Sink sale proo" etendub kahel korral: 5. detsembril kell 16.00 Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis ning 17. detsembril kell 19.00 Tallinnas Sakala 3 teatrimaja black box 'is.
Laval on EMTA lavakunstikooli XXX lend täies koosseisus: Hardo Adamson, Maria Ehrenberg, Marta Aliide Jakovski, Elo Tuule Järv, Maria Teresa Kalmet, Alden Kirss, Kalju-Karl Kivi, Merlin Kivi, Jaan Tristan Kolberg, Karel Käos, Maria Liive, Maarja Mõts, Jass Kalev Mäe, Hardi Möller, Roos Lisette Parmas, Tuuli Maarja Põldma, Erik Richard Salumäe, Margaret Sarv, Mark Erik Savi
Kava kestab 2 tundi. | Lavakunstikooli XXX lend toob publiku ette suguvõsade lood ja regilaulud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Anne Türnpu juhendamisel valminud lavakõne kava "Sink sale proo" etendub kahel korral: 5. detsembril kell 16.00 Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis ning 17. detsembril kell 19.00 Tallinnas Sakala 3 teatrimaja black box 'is.
Laval on EMTA lavakunstikooli XXX lend täies koosseisus: Hardo Adamson, Maria Ehrenberg, Marta Aliide Jakovski, Elo Tuule Järv, Maria Teresa Kalmet, Alden Kirss, Kalju-Karl Kivi, Merlin Kivi, Jaan Tristan Kolberg, Karel Käos, Maria Liive, Maarja Mõts, Jass Kalev Mäe, Hardi Möller, Roos Lisette Parmas, Tuuli Maarja Põldma, Erik Richard Salumäe, Margaret Sarv, Mark Erik Savi
Kava kestab 2 tundi.
### Response:
Lavakunstikooli XXX lend toob publiku ette suguvõsade lood ja regilaulud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Finaalis kohtus Palmeiras teise Brasiilia klubi Flamengoga ning võttis lisaajal 2:1 võidu. Palmeirase esimese värava lõi 5. minutil Raphael Veiga ning 18. minutil viigistas kohtumise Flamengo Gabriel Barbosa. Lisaaja võiduvärava lõi Palmeirasele Deyverson.
Palmeirase portugallasest peatreener Abel Ferreira on esimene eurooplane, kes on Libertadorese kaks korda võitnud.
"Kõik ütlesid, et Palmeiras kaotab selle mängu, kuid me oleme meeskond ja perekond," ütles võiduvärava löönud Deyverson.
"Inimesed, kes meid juba enne mängu maha kandsid, peavad meid nüüd rohkem austama. Me väärime õnnitlusi," lisas ta.
Palmeiras võitis Copa Libertadorese ka 1999. ja 2020. aastal. | Palmeiras võitis teist aastat järjest Copa Libertadorese | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Finaalis kohtus Palmeiras teise Brasiilia klubi Flamengoga ning võttis lisaajal 2:1 võidu. Palmeirase esimese värava lõi 5. minutil Raphael Veiga ning 18. minutil viigistas kohtumise Flamengo Gabriel Barbosa. Lisaaja võiduvärava lõi Palmeirasele Deyverson.
Palmeirase portugallasest peatreener Abel Ferreira on esimene eurooplane, kes on Libertadorese kaks korda võitnud.
"Kõik ütlesid, et Palmeiras kaotab selle mängu, kuid me oleme meeskond ja perekond," ütles võiduvärava löönud Deyverson.
"Inimesed, kes meid juba enne mängu maha kandsid, peavad meid nüüd rohkem austama. Me väärime õnnitlusi," lisas ta.
Palmeiras võitis Copa Libertadorese ka 1999. ja 2020. aastal.
### Response:
Palmeiras võitis teist aastat järjest Copa Libertadorese |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Itaalia võttis mängudest Kolumbiaga 2:1 võidu. Üksikmängudes võitis Jannik Sinner (ATP 10.) 7:5, 6:0 Daniel Elahi Galan Riverost (ATP 111.) ning Lorenzo Sonego (ATP 27.) 6:7 (5), 6:4, 6:2 Nicolas Mejiad (ATP 275.). Võidud kindlustasid Itaaliale üldvõidu ja esikoha E-grupis.
F-grupis jäi Serbia 1:2 alla Saksamaale. Novak Djokovic (ATP 1.) võitis oma üksikmängus Jan-Lennard Struffi (ATP 51.) 6:2, 6:4. Paarismängus aga võtsid sakslased Kevin Krawietz (ATP paarismängude 14.) ja Tim Pütz (18.) 7:6 (5), 3:6, 7:6 (5) võidu Djokovici ja Nikola Cacici (36.) üle. Teises üksikmängus alistas Dominik Koepfer (ATP 54.) 7:6 (4), 6:4 Filip Krajinovici (ATP 42.). Serbial on siiski võimalus veel veerandfinaali pääseda.
A-grupis võitis Venemaa tenniseliidu koondis 3:0 Ecuadori. Üksikmängudes võitis venelane Andrei Rubljev (ATP 5.) 6:3, 4:6, 6:1 Roberto Quirozi (ATP 291.) ning maailma teine reket Daniil Medvedev 6:0, 6:2 Emilio Gomezit (ATP 149.). Paarismängus said Rubljev ja Aslan Karatsev (ATP 18.) 6:4, 4:6, 6:4 võidu Gonzalo Escobari (ATP paarismängude 39.) ja Diego Hidalgo (166.) üle. Pühapäeval kohtub Venemaa koondis Hispaaniaga.
B-grupis kaotas Rootsi Kasahstanile 1:2. Esireketite mängus alistas Aleksandr Bublik (ATP 36.) rootslase Mikael Ymeri (ATP 93.) 3:6, 6:4, 6:0.
C-grupis võitis Suurbritannia Prantsusmaad 2:1. Britid kindlustasid võidu üksikmängudes, kus punkti tõid Daniel Evans (ATP 25.) ja Cameron Norrie (ATP 12.). Paarismängus võtsid prantslased Nicolas Mahut (ATP paarismängude 5.) ja Arthur Rinderknech (ATP 58.) 6:1, 6:4 võidu Joe Salisbury (ATP paarismängude 3.) ja Neal Skupski (20.) üle.
D-grupis võitis Austraalia Ungarit 2:1, kuid neil lootust veerandfinaali pääseda enam ei ole. | Itaalia kindlustas ainsana Davise karikaturniiril koha veerandfinaalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Itaalia võttis mängudest Kolumbiaga 2:1 võidu. Üksikmängudes võitis Jannik Sinner (ATP 10.) 7:5, 6:0 Daniel Elahi Galan Riverost (ATP 111.) ning Lorenzo Sonego (ATP 27.) 6:7 (5), 6:4, 6:2 Nicolas Mejiad (ATP 275.). Võidud kindlustasid Itaaliale üldvõidu ja esikoha E-grupis.
F-grupis jäi Serbia 1:2 alla Saksamaale. Novak Djokovic (ATP 1.) võitis oma üksikmängus Jan-Lennard Struffi (ATP 51.) 6:2, 6:4. Paarismängus aga võtsid sakslased Kevin Krawietz (ATP paarismängude 14.) ja Tim Pütz (18.) 7:6 (5), 3:6, 7:6 (5) võidu Djokovici ja Nikola Cacici (36.) üle. Teises üksikmängus alistas Dominik Koepfer (ATP 54.) 7:6 (4), 6:4 Filip Krajinovici (ATP 42.). Serbial on siiski võimalus veel veerandfinaali pääseda.
A-grupis võitis Venemaa tenniseliidu koondis 3:0 Ecuadori. Üksikmängudes võitis venelane Andrei Rubljev (ATP 5.) 6:3, 4:6, 6:1 Roberto Quirozi (ATP 291.) ning maailma teine reket Daniil Medvedev 6:0, 6:2 Emilio Gomezit (ATP 149.). Paarismängus said Rubljev ja Aslan Karatsev (ATP 18.) 6:4, 4:6, 6:4 võidu Gonzalo Escobari (ATP paarismängude 39.) ja Diego Hidalgo (166.) üle. Pühapäeval kohtub Venemaa koondis Hispaaniaga.
B-grupis kaotas Rootsi Kasahstanile 1:2. Esireketite mängus alistas Aleksandr Bublik (ATP 36.) rootslase Mikael Ymeri (ATP 93.) 3:6, 6:4, 6:0.
C-grupis võitis Suurbritannia Prantsusmaad 2:1. Britid kindlustasid võidu üksikmängudes, kus punkti tõid Daniel Evans (ATP 25.) ja Cameron Norrie (ATP 12.). Paarismängus võtsid prantslased Nicolas Mahut (ATP paarismängude 5.) ja Arthur Rinderknech (ATP 58.) 6:1, 6:4 võidu Joe Salisbury (ATP paarismängude 3.) ja Neal Skupski (20.) üle.
D-grupis võitis Austraalia Ungarit 2:1, kuid neil lootust veerandfinaali pääseda enam ei ole.
### Response:
Itaalia kindlustas ainsana Davise karikaturniiril koha veerandfinaalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kaarnalaul" on Manfred Kalmsteni teine raamat palju tunnustust kogunud debüütkogumiku "Raske vihm" (2020) järel. 2012. aastal oma esimesed lühilood avaldanud kirjamees on viimase nelja aasta jooksul võitnud oma juttude ja jutustustega kolm korda Eesti ulmeauhinna Stalker.
"Juba maast madalast on mind paelunud Põhjala saagad ja antiiktragöödiad ja seetõttu üritasin järele aimata nii esimest kui teist ehk siis siduda "Kaarnalaulu" kokku elemente mõlemast, samal ajal ikkagi iseenese kirjanduslikule joonele kindlaks jäädes," rääkis autor raamatu taustast.
"Kaarnalaulu" peategelased on salakaubavedaja Haldemar ja tema nooruke protežee Gail, tütarlaps, keda kutsutakse Kaarnaks. Inimeste maailmas on nad põgenikud uhkest ja võimukast, ent üleöö ävinenud Aekadionist, ning samas ka viimane lootus selle taastamiseks. Nende omavahelised suhted ja neid kujundanud minevik selles fantaasiamaailmas, kus suitsetatakse sigarette ja kantakse päikeseprille, on aga enam kui keerulised. "Kaarnalaul" on traagiline lugu ambitsioonidest, mis viivad ühe maailma hävinguni ning hinnast, mida selle eest tuleb maksta.
Raamatust leiab ka Orpheuse Raamatukogu koostaja Raul Sulbi järelsõna, mis tutvustab Kalmsteni varasemat loometeed. Kogumiku kaanepildi on teinud Meelis Krošetskin. Raamat on illustreeritud Liisa Berezkini originaaljoonistustega. | Ilmus kolmekordse Stalkeri-laureaadi hävingufantaasia "Kaarnalaul" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kaarnalaul" on Manfred Kalmsteni teine raamat palju tunnustust kogunud debüütkogumiku "Raske vihm" (2020) järel. 2012. aastal oma esimesed lühilood avaldanud kirjamees on viimase nelja aasta jooksul võitnud oma juttude ja jutustustega kolm korda Eesti ulmeauhinna Stalker.
"Juba maast madalast on mind paelunud Põhjala saagad ja antiiktragöödiad ja seetõttu üritasin järele aimata nii esimest kui teist ehk siis siduda "Kaarnalaulu" kokku elemente mõlemast, samal ajal ikkagi iseenese kirjanduslikule joonele kindlaks jäädes," rääkis autor raamatu taustast.
"Kaarnalaulu" peategelased on salakaubavedaja Haldemar ja tema nooruke protežee Gail, tütarlaps, keda kutsutakse Kaarnaks. Inimeste maailmas on nad põgenikud uhkest ja võimukast, ent üleöö ävinenud Aekadionist, ning samas ka viimane lootus selle taastamiseks. Nende omavahelised suhted ja neid kujundanud minevik selles fantaasiamaailmas, kus suitsetatakse sigarette ja kantakse päikeseprille, on aga enam kui keerulised. "Kaarnalaul" on traagiline lugu ambitsioonidest, mis viivad ühe maailma hävinguni ning hinnast, mida selle eest tuleb maksta.
Raamatust leiab ka Orpheuse Raamatukogu koostaja Raul Sulbi järelsõna, mis tutvustab Kalmsteni varasemat loometeed. Kogumiku kaanepildi on teinud Meelis Krošetskin. Raamat on illustreeritud Liisa Berezkini originaaljoonistustega.
### Response:
Ilmus kolmekordse Stalkeri-laureaadi hävingufantaasia "Kaarnalaul" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu Ülikool/Bigbank mängis koduseinte toetusel üle Läti võistkonna DU/MILATSS, kes paikneb tabelis eelviimasel kohal. Avageimis loovutasid võõrustajad 14 punkti. Teises ja kolmandas geimis kogusid lätlannad vastavalt 17 ja 16 punkti, tunnistades seega koduvõistkonna 3:0 (25:14, 25:17, 25:16) paremust. Kohtumine kestis 67 minutit, vahendab volley.ee.
Kodusaalis mängis ka teine väljakul käinud Eesti võistkond TalTech/Tradehouse, kes lootis kolme kaotuse järel punktiarve avada. Eesmärki kodupubliku lemmikul täita ei õnnestunud, leppides tabeli viienda Jelgava vastu 0:3 (20:25, 12:25, 15:25) kaotusega.
Kaheksa mänguga 21 punkti kogunud Tartu Ülikool/Bigbank tõusis turniiritabelis teiselt kohalt esimeseks, TalTech/Tradehouse püsib ainsana punktita.
Pühapäevase võistluspäeva avab kell 12 Võrus toimuv kohtumine, milles püüavad punktiarvet kasvatada Barrus/Võru Võrkpalliklubi ja DU/MILATSS. Tund aega hiljem pannakse pall mängu Tartu Ülikooli Spordihoones, kus punktide eest võistlevad kodused konkurendid Tartu Ülikool/Bigbank ja TalTech/Tradehouse. Tegemist on Tartu Ülikool/Bigbanki ja TalTechi tänavuse hooaja kolmanda omavahelise vastasseisuga, kui Eesti karikavõistluste veerandfinaalseerias võttis Tartu esindus kaks 3:0 võitu. | Tartu Ülikool/Bigbank tõusis Balti liigas esimeseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu Ülikool/Bigbank mängis koduseinte toetusel üle Läti võistkonna DU/MILATSS, kes paikneb tabelis eelviimasel kohal. Avageimis loovutasid võõrustajad 14 punkti. Teises ja kolmandas geimis kogusid lätlannad vastavalt 17 ja 16 punkti, tunnistades seega koduvõistkonna 3:0 (25:14, 25:17, 25:16) paremust. Kohtumine kestis 67 minutit, vahendab volley.ee.
Kodusaalis mängis ka teine väljakul käinud Eesti võistkond TalTech/Tradehouse, kes lootis kolme kaotuse järel punktiarve avada. Eesmärki kodupubliku lemmikul täita ei õnnestunud, leppides tabeli viienda Jelgava vastu 0:3 (20:25, 12:25, 15:25) kaotusega.
Kaheksa mänguga 21 punkti kogunud Tartu Ülikool/Bigbank tõusis turniiritabelis teiselt kohalt esimeseks, TalTech/Tradehouse püsib ainsana punktita.
Pühapäevase võistluspäeva avab kell 12 Võrus toimuv kohtumine, milles püüavad punktiarvet kasvatada Barrus/Võru Võrkpalliklubi ja DU/MILATSS. Tund aega hiljem pannakse pall mängu Tartu Ülikooli Spordihoones, kus punktide eest võistlevad kodused konkurendid Tartu Ülikool/Bigbank ja TalTech/Tradehouse. Tegemist on Tartu Ülikool/Bigbanki ja TalTechi tänavuse hooaja kolmanda omavahelise vastasseisuga, kui Eesti karikavõistluste veerandfinaalseerias võttis Tartu esindus kaks 3:0 võitu.
### Response:
Tartu Ülikool/Bigbank tõusis Balti liigas esimeseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesel poolajal püsis seis veel enam-vähem viisakas 0:3, kuid teisel poolajal lõid soomlannad külalistele 12 väravat juurde, vahendab soccernet.ee.
Viimaseks pooltunniks vahetusest sekkunud Oona Jääskeläinen lõi kaheksa tabamust. Kübaratriki tegid tänases sõprusmängus Eesti vastu Oona Sevenius ja Ella Koivu. | Neidude U-19 jalgpallikoondis kaotas ülisuurelt Soomele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesel poolajal püsis seis veel enam-vähem viisakas 0:3, kuid teisel poolajal lõid soomlannad külalistele 12 väravat juurde, vahendab soccernet.ee.
Viimaseks pooltunniks vahetusest sekkunud Oona Jääskeläinen lõi kaheksa tabamust. Kübaratriki tegid tänases sõprusmängus Eesti vastu Oona Sevenius ja Ella Koivu.
### Response:
Neidude U-19 jalgpallikoondis kaotas ülisuurelt Soomele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimest korda koos töötava Gabriele Beveridge'i ja Marge Monko duonäitust "Suur teeskleja" on kriitik Maria Helen Känd nimetanud sadistilikult atraktiivseks ning näitus toob publikuni toonud spetsiaalselt Kai väljapaneku tarbeks valminud uued teosed. Londonis elav Gabriele Beveridge on loonud skulpturaalsed teosed, kus on kasutatud kaupluse sisustust, käsitsi puhutud klaasobjekte, sünteetilisi juuksepikendusi ja poemannekeenide osi. Marge Monko esitleb fotoseeriat vaateakendest ning filmi, mis on inspireeritud sukkade sümboolsest, kultuurilisest ja esteetilisest tähendusest ajaloos.
Näituse saateteksti kirjutanud Der Neue Essener Kunstvereini direktor Moritz Scheperi sõnul vaatlevad Beveridge ja Monko "kuidas tarbijates lummus tekitatakse ning mõlemal juhul on kunstnike analüüs tihedalt seotud küsimusega, kuidas niisugused tehnikad mõjutavad naiste enesekuvandit ja seda, kuidas naised end mõistavad."
Näituse viimasel päeval, 28. novembril kell 14 toimub ringkäik ja kohtumine kunstnik Marge Monkoga.
Hongkongis sündinud Gabriele Beveridge elab ja töötab Londonis. Kunstnikuna mõtestab Beveridge ümber kommertsiaalsete fotode ja objektide väärtust. Beveridge'i isikunäitused on toimunud FreeHouse'is (London, 2020), Bradley Ertaskiranis (Montreal, 2019), Seventeen galeriis (London, 2018), Chewday'si galeriis (London, 2016) ning MOT-is (Brüssel, 2015).
Marge Monko elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud Eesti kunstiakadeemias ning töötab seal alates 2017. aastast fotograafia osakonnas professorina. Tema kunstniku praktika on seotud ajalooliste visuaalidega ning mõjutatud psühhoanalüüsi, feminismi ja visuaalkultuuri teooriatest. Monko isikunäitused on toimunud Folkwangi muuseumis (Essen, 2019) ja mumokis (Viin, 2013). Tema teoseid on esitletud Riia rahvusvahelisel kaasaegse kunsti biennaalil RIBOCA1 (Riia, 2018), 9. Manifesta biennaalil (Genk, 2012) ja COSAR HMT galeriis (Düsseldorf, 2021).
"Suur teeskleja" on Kai kunstikeskuses avatud 28. novembrini. Näitus kuulub 6. Tallinna Fotokuu biennaali satelliitprogrammi. | Kai kunstikeskuses on viimast päeva avatud näitus "Suur teeskleja" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimest korda koos töötava Gabriele Beveridge'i ja Marge Monko duonäitust "Suur teeskleja" on kriitik Maria Helen Känd nimetanud sadistilikult atraktiivseks ning näitus toob publikuni toonud spetsiaalselt Kai väljapaneku tarbeks valminud uued teosed. Londonis elav Gabriele Beveridge on loonud skulpturaalsed teosed, kus on kasutatud kaupluse sisustust, käsitsi puhutud klaasobjekte, sünteetilisi juuksepikendusi ja poemannekeenide osi. Marge Monko esitleb fotoseeriat vaateakendest ning filmi, mis on inspireeritud sukkade sümboolsest, kultuurilisest ja esteetilisest tähendusest ajaloos.
Näituse saateteksti kirjutanud Der Neue Essener Kunstvereini direktor Moritz Scheperi sõnul vaatlevad Beveridge ja Monko "kuidas tarbijates lummus tekitatakse ning mõlemal juhul on kunstnike analüüs tihedalt seotud küsimusega, kuidas niisugused tehnikad mõjutavad naiste enesekuvandit ja seda, kuidas naised end mõistavad."
Näituse viimasel päeval, 28. novembril kell 14 toimub ringkäik ja kohtumine kunstnik Marge Monkoga.
Hongkongis sündinud Gabriele Beveridge elab ja töötab Londonis. Kunstnikuna mõtestab Beveridge ümber kommertsiaalsete fotode ja objektide väärtust. Beveridge'i isikunäitused on toimunud FreeHouse'is (London, 2020), Bradley Ertaskiranis (Montreal, 2019), Seventeen galeriis (London, 2018), Chewday'si galeriis (London, 2016) ning MOT-is (Brüssel, 2015).
Marge Monko elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud Eesti kunstiakadeemias ning töötab seal alates 2017. aastast fotograafia osakonnas professorina. Tema kunstniku praktika on seotud ajalooliste visuaalidega ning mõjutatud psühhoanalüüsi, feminismi ja visuaalkultuuri teooriatest. Monko isikunäitused on toimunud Folkwangi muuseumis (Essen, 2019) ja mumokis (Viin, 2013). Tema teoseid on esitletud Riia rahvusvahelisel kaasaegse kunsti biennaalil RIBOCA1 (Riia, 2018), 9. Manifesta biennaalil (Genk, 2012) ja COSAR HMT galeriis (Düsseldorf, 2021).
"Suur teeskleja" on Kai kunstikeskuses avatud 28. novembrini. Näitus kuulub 6. Tallinna Fotokuu biennaali satelliitprogrammi.
### Response:
Kai kunstikeskuses on viimast päeva avatud näitus "Suur teeskleja" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ööpäeva jooksul avati haiglates 20 uut haigusjuhtu. Suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest: 74-aastane naine ja 85-aastane mees.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 3861 testitulemust, millest 389 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 255 vaktsineerimata ja 134 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul manustati 2161 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 446. Pühapäevahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 170 670 inimest.
Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 59,1 protsenti. | Haiglaravil on 290 koroonaga nakatunut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ööpäeva jooksul avati haiglates 20 uut haigusjuhtu. Suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest: 74-aastane naine ja 85-aastane mees.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 3861 testitulemust, millest 389 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 255 vaktsineerimata ja 134 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul manustati 2161 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 446. Pühapäevahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 170 670 inimest.
Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 59,1 protsenti.
### Response:
Haiglaravil on 290 koroonaga nakatunut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Krakeni Jordan Eberle viskas kaks ning Ryan Donato ja Jamie Oleksiak lisasid ühe värava. Väravavaht Chris Dridger tegi oma endise koduklubi vastu 33 tõrjet. Võiduga lõpetas Kraken Panthersi 11-mängulise võiduseeria. Panthersi ainsa värava viskas Patric Hornqvist.
Montreal Canadiens võitis 6:3 Pittsburgh Penguinsi. Kohtumise üks värav visati teisel perioodil ning ülejäänud kaheksa väravat sündisid kõik kolmandal perioodil. Canadiensi eest viskas Josh Anderson kaks ning Jonathan Drouin, Christian Dvorak, Artturi Lehkonen ja Tyler Toffoli ühe värava. Väravavaht Jake Allen tegi 47 tõrjet. Penguinsi eest skoorisid Sidney Crosby, Evan Rodrigues ja Jeff Carter.
Tulemused:
Florida – Seattle 1:4
Los Angeles – Ottawa 4:2
Las Vegas – Edmonton 2:3
Detroit – Buffalo 3:2
Pittsburgh – Montreal 3:6
Arizona – Dallas 2:3
St. Louis – Columbus 6:3
Colorado – Nashville 6:2
Calgary – Winnipeg 2:4 | NHL: Kraken katkestas Panthersi pika võiduseeria | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Krakeni Jordan Eberle viskas kaks ning Ryan Donato ja Jamie Oleksiak lisasid ühe värava. Väravavaht Chris Dridger tegi oma endise koduklubi vastu 33 tõrjet. Võiduga lõpetas Kraken Panthersi 11-mängulise võiduseeria. Panthersi ainsa värava viskas Patric Hornqvist.
Montreal Canadiens võitis 6:3 Pittsburgh Penguinsi. Kohtumise üks värav visati teisel perioodil ning ülejäänud kaheksa väravat sündisid kõik kolmandal perioodil. Canadiensi eest viskas Josh Anderson kaks ning Jonathan Drouin, Christian Dvorak, Artturi Lehkonen ja Tyler Toffoli ühe värava. Väravavaht Jake Allen tegi 47 tõrjet. Penguinsi eest skoorisid Sidney Crosby, Evan Rodrigues ja Jeff Carter.
Tulemused:
Florida – Seattle 1:4
Los Angeles – Ottawa 4:2
Las Vegas – Edmonton 2:3
Detroit – Buffalo 3:2
Pittsburgh – Montreal 3:6
Arizona – Dallas 2:3
St. Louis – Columbus 6:3
Colorado – Nashville 6:2
Calgary – Winnipeg 2:4
### Response:
NHL: Kraken katkestas Panthersi pika võiduseeria |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.