instruction stringclasses 3 values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängu avapoolaeg kulges võrdsete heitluses, avaveerand lõppes 22:22 viigiseisus. Kuigi Ventspils pääses teise veerandi keskel kuue punktiga ette, tegi Tartu selle peale 14:1 spurdi ja haaras mänguohjad enda kätte. Tartu poolel oli pidurdamatus hoos ameeriklane Braxton Huggins, kes tabas poolajaga viis kaugviset ja kogus 22 punkti. Tartu võitis avapoolaja 49:41.
Teisel poolajal kodumeeskond enam kätte võidetud edu käest ei andnud. Järjepanu aitas edu suurendada Emmanuel Wembi hea tegutsemine ja Edmunds Elksnise korvid. Kolmanda veerandi lõpuks oli Tartu eduseis 64:52.
Viimasel veerandil ei suutnud Ventspils kuidagi mängupilti muudatust tuua ning lõpuvile kõlades olid Tartu võidunumbrid 83:63. Ühtlasi oli see tartlastele nädala jooksul teine võit Läti suurklubi üle, sest nädalavahetusel alistati võõrsil liiga liider Riia VEF.
Tartu resultatiivseimana viskas Braxton Higgins 31 punkti, võttis kaheksa lauapalli ja lõpetas mängu efektiivsusnäitajaga 31. Emmanuel Wembi tegi kaksikduubli (20 punkti ja 11 lauapalli) ja Edmunds Elksnis panustas 10 punktiga.
Ventspilsi parim oli meeskonna kapten Kristaps Mediss 14 punkti ja kuue korvisööduga. Guntis Sipolins viskas 12 punkti ja kogus kuus lauapalli, Aurimas Majauskas lisas 10 punkti.
Tartu meeskonna peatreeneri Nikolajs Mazursi hinnangul täitsid mängijad plaani oodatust pareminigi. "Võita on alati hea, selliselt võita on veel topeltemotsioon. Mehed jälgisid täna mänguplaani isegi paremini kui me treeneritena ootasime. Suutsime kaitses hästi mängida ja lauavõitlust kontrollida. Leidsime hea mängurütmi, tegime rünnakul häid läbiminekuid ja kallutasime sellega mängu enda kasuks. Võtame asju päev korraga, valmistume igaks mänguks võimalikult hästi ette ja püüame ka protsessi nautida," sõnas Mazurs
Nädala jooksul kahe Läti suure alistamise kohta ütles Mazurs, et kasuks tuleb hea informeeritus. "Läti võistkondade alistamiseks aitab kindlasti kaasa see, et mul on hea ülevaade sealsetest mängijatest ja taktikast. Igal võistkonnal on oma eripärad ja me peame suutma nendega kohaneda. Play-offis tuleb meile vastu Riia VEF ja nad on kindlasti favoriidid, aga võtame asja mängu kaupa ja kunagi ei tea, mis juhtuda võib," ütles Mazurs pärast mängu.
Võiduga kindlustas Tartu meeskond koha kaheksa parema hulgas ning veerandfinaalis tuleb vastu põhiturniiri võitja Riia VEF. Kahe võiduni peetava veerandfinaalseeriaga tehakse algust juba järgmisel nädalal, kui teisipäeval, 29. märtsil kohtutakse Riias. | Ventspilsi alistanud Tartu Ülikool tagas viimasena koha kaheksa parema seas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängu avapoolaeg kulges võrdsete heitluses, avaveerand lõppes 22:22 viigiseisus. Kuigi Ventspils pääses teise veerandi keskel kuue punktiga ette, tegi Tartu selle peale 14:1 spurdi ja haaras mänguohjad enda kätte. Tartu poolel oli pidurdamatus hoos ameeriklane Braxton Huggins, kes tabas poolajaga viis kaugviset ja kogus 22 punkti. Tartu võitis avapoolaja 49:41.
Teisel poolajal kodumeeskond enam kätte võidetud edu käest ei andnud. Järjepanu aitas edu suurendada Emmanuel Wembi hea tegutsemine ja Edmunds Elksnise korvid. Kolmanda veerandi lõpuks oli Tartu eduseis 64:52.
Viimasel veerandil ei suutnud Ventspils kuidagi mängupilti muudatust tuua ning lõpuvile kõlades olid Tartu võidunumbrid 83:63. Ühtlasi oli see tartlastele nädala jooksul teine võit Läti suurklubi üle, sest nädalavahetusel alistati võõrsil liiga liider Riia VEF.
Tartu resultatiivseimana viskas Braxton Higgins 31 punkti, võttis kaheksa lauapalli ja lõpetas mängu efektiivsusnäitajaga 31. Emmanuel Wembi tegi kaksikduubli (20 punkti ja 11 lauapalli) ja Edmunds Elksnis panustas 10 punktiga.
Ventspilsi parim oli meeskonna kapten Kristaps Mediss 14 punkti ja kuue korvisööduga. Guntis Sipolins viskas 12 punkti ja kogus kuus lauapalli, Aurimas Majauskas lisas 10 punkti.
Tartu meeskonna peatreeneri Nikolajs Mazursi hinnangul täitsid mängijad plaani oodatust pareminigi. "Võita on alati hea, selliselt võita on veel topeltemotsioon. Mehed jälgisid täna mänguplaani isegi paremini kui me treeneritena ootasime. Suutsime kaitses hästi mängida ja lauavõitlust kontrollida. Leidsime hea mängurütmi, tegime rünnakul häid läbiminekuid ja kallutasime sellega mängu enda kasuks. Võtame asju päev korraga, valmistume igaks mänguks võimalikult hästi ette ja püüame ka protsessi nautida," sõnas Mazurs
Nädala jooksul kahe Läti suure alistamise kohta ütles Mazurs, et kasuks tuleb hea informeeritus. "Läti võistkondade alistamiseks aitab kindlasti kaasa see, et mul on hea ülevaade sealsetest mängijatest ja taktikast. Igal võistkonnal on oma eripärad ja me peame suutma nendega kohaneda. Play-offis tuleb meile vastu Riia VEF ja nad on kindlasti favoriidid, aga võtame asja mängu kaupa ja kunagi ei tea, mis juhtuda võib," ütles Mazurs pärast mängu.
Võiduga kindlustas Tartu meeskond koha kaheksa parema hulgas ning veerandfinaalis tuleb vastu põhiturniiri võitja Riia VEF. Kahe võiduni peetava veerandfinaalseeriaga tehakse algust juba järgmisel nädalal, kui teisipäeval, 29. märtsil kohtutakse Riias.
### Response:
Ventspilsi alistanud Tartu Ülikool tagas viimasena koha kaheksa parema seas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raun teenis pargisõidu finaalis 69,50 punkti, kvalifikatsioonis oli tema tulemus veidi parem: 77,75 punkti. Treeneri Ranno Maasikmetsa sõnul hoidis Raun end veidi tagasi.
"Täna hommikul toimunud pargisõidu kvalifikatsioonis kukkus Lissel teisel laskumisel. Igaks juhuks lasime koondise arstil teda üle vaadata ning ta andis finaalvõistluseks rohelise tule. Finaalis olid jäisemad võistlusolud kui hommikul, oli kõva vastutuul ning oli keeruline oma parimat sooritust näidata," ütles Maasikmets. Rauni ootab nüüd ees World Rookie Tour finaal Austrias Kaprunis.
Neljandal võistluspäeval avas Eesti medaliarve Arlet Levandi, kes võitis poiste üksiksõidus kuldmedali. Marianne Must teenis naiste üksiksõidu vabakavas 82,06 punkti ning sai kahe kava kokkuvõttes 120,08 punktiga 17. koha.
Murdmaasuusatajatest ei pääsenud vabatehnikasprindi kvalifikatsioonist edasi ükski Eesti suusataja. Kõige napimalt jäi edasipääsust puudu Holger Altmäel, kes kaotas viimasena edasi pääsenud itaallasele Alex Serafinile 0,05 sekundiga.
Laskesuusatamise tavadistantsil olid Eesti noored hädas laskmisega. Kõige paremat lasketäpsust näitas Eliisabet Bremann, kes sai kahe trahviringi juures 44. koha (38.31,2).
Reedel pannakse olümpiafestivalile punkt. Võistlustules on mäesuusataja Laur Mägi, kes on hommikul stardis paralleelslaalomis, laskesuusatamise segateates on stardis Eliisabet Bremann, Laura Lobjakas, Henri Kesa ja Karl Rasmus Tiislär ning murdmaasuusatamise segateates lähevad rajale Õnnela Rodendau, Eliisabet Kool, Holger Altmäe ja Olle Ilmar Jaama. | Lumelaudur Lissel Raun saavutas noorte olümpiafestivalil taas neljanda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raun teenis pargisõidu finaalis 69,50 punkti, kvalifikatsioonis oli tema tulemus veidi parem: 77,75 punkti. Treeneri Ranno Maasikmetsa sõnul hoidis Raun end veidi tagasi.
"Täna hommikul toimunud pargisõidu kvalifikatsioonis kukkus Lissel teisel laskumisel. Igaks juhuks lasime koondise arstil teda üle vaadata ning ta andis finaalvõistluseks rohelise tule. Finaalis olid jäisemad võistlusolud kui hommikul, oli kõva vastutuul ning oli keeruline oma parimat sooritust näidata," ütles Maasikmets. Rauni ootab nüüd ees World Rookie Tour finaal Austrias Kaprunis.
Neljandal võistluspäeval avas Eesti medaliarve Arlet Levandi, kes võitis poiste üksiksõidus kuldmedali. Marianne Must teenis naiste üksiksõidu vabakavas 82,06 punkti ning sai kahe kava kokkuvõttes 120,08 punktiga 17. koha.
Murdmaasuusatajatest ei pääsenud vabatehnikasprindi kvalifikatsioonist edasi ükski Eesti suusataja. Kõige napimalt jäi edasipääsust puudu Holger Altmäel, kes kaotas viimasena edasi pääsenud itaallasele Alex Serafinile 0,05 sekundiga.
Laskesuusatamise tavadistantsil olid Eesti noored hädas laskmisega. Kõige paremat lasketäpsust näitas Eliisabet Bremann, kes sai kahe trahviringi juures 44. koha (38.31,2).
Reedel pannakse olümpiafestivalile punkt. Võistlustules on mäesuusataja Laur Mägi, kes on hommikul stardis paralleelslaalomis, laskesuusatamise segateates on stardis Eliisabet Bremann, Laura Lobjakas, Henri Kesa ja Karl Rasmus Tiislär ning murdmaasuusatamise segateates lähevad rajale Õnnela Rodendau, Eliisabet Kool, Holger Altmäe ja Olle Ilmar Jaama.
### Response:
Lumelaudur Lissel Raun saavutas noorte olümpiafestivalil taas neljanda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mängin eeloleval nädalal Hispaanias Marbella turniiril. Ma tahan pärast kõiki neid kuid võistlustulle naasta ja usun, et nüüd on selleks õige aeg," kirjutas Thiem ühismeedias.
"See on minu jaoks olnud väga raske periood. Olen väga kaua oodanud väljakule astumist ja võistlemist, kuid nagu teate, oli mul palju tagasilööke. Tean, et tippvormi saavutamine võtab aega, kuid olen selle nimel valmis kõvasti tööd tegema," lisas Thiem.
Randmevigastusega kimpus olnud Thiem mängis viimati möödunud aasta juunis, kui Mallorca turniiri teises ringis andis ta 5:2 seisul loobumisvõidu prantslasele Adrian Mannarinole (ATP 61.).
Mallorca turniiril naaseb väljakule ka kolm suure slämmi üksikmänguturniiri võitnud Stanislas Wawrinka (ATP 232.), kes jalavigastuse tõttu mängis viimati mullu märtsis Katari lahtistel. | USA lahtiste võitja naaseb pikalt vigastuspausilt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mängin eeloleval nädalal Hispaanias Marbella turniiril. Ma tahan pärast kõiki neid kuid võistlustulle naasta ja usun, et nüüd on selleks õige aeg," kirjutas Thiem ühismeedias.
"See on minu jaoks olnud väga raske periood. Olen väga kaua oodanud väljakule astumist ja võistlemist, kuid nagu teate, oli mul palju tagasilööke. Tean, et tippvormi saavutamine võtab aega, kuid olen selle nimel valmis kõvasti tööd tegema," lisas Thiem.
Randmevigastusega kimpus olnud Thiem mängis viimati möödunud aasta juunis, kui Mallorca turniiri teises ringis andis ta 5:2 seisul loobumisvõidu prantslasele Adrian Mannarinole (ATP 61.).
Mallorca turniiril naaseb väljakule ka kolm suure slämmi üksikmänguturniiri võitnud Stanislas Wawrinka (ATP 232.), kes jalavigastuse tõttu mängis viimati mullu märtsis Katari lahtistel.
### Response:
USA lahtiste võitja naaseb pikalt vigastuspausilt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavust hooaega alustas Žalgiris Martin Schilleri juhendamisel, ent kehvade tulemuste tõttu vallandati austerlane oktoobri keskel. Uueks peatreeneriks palkas klubi sloveenlase Jure Zdvoci, vahendab Delfi Sport.
Leedu meedia teatel sõlmib Žalgiris Kazys Maksvytisega suvel mitmeaastase lepingu. 44-aastane leedulane jätkab ühtlasi Leedu koondise juhendajana, keda ootab sügisel ees korvpalli Euroopa meistrivõistlused. Žalgiris pole ametlikult siiski uudist kinnitanud.
Klubitasandil töötas Maksvytis alates 2019. aastast VTB Ühisliiga klubi Permi Parma peatreenerina, kuid lahkus sealt pärast Ukrainas lahvatanud sõda.
Varasemalt on Maksvytis juhendanud ka erinevaid Leedu noortekoondiseid. 2008. aastal tüüris ta U-16 koondise Euroopa meistriks, seejärel tuli 2010. aastal EM-kuld ka U-18 vanuseklassis. Aasta hiljem tuli Leedu U-19 maailmameistriks ja punkti pani Maksvytis 2012. aastal U-20 vanuseklassi Euroopa meistritiitliga. | Žalgiris palkab uueks peatreeneriks Leedu rahvuskoondise juhendaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavust hooaega alustas Žalgiris Martin Schilleri juhendamisel, ent kehvade tulemuste tõttu vallandati austerlane oktoobri keskel. Uueks peatreeneriks palkas klubi sloveenlase Jure Zdvoci, vahendab Delfi Sport.
Leedu meedia teatel sõlmib Žalgiris Kazys Maksvytisega suvel mitmeaastase lepingu. 44-aastane leedulane jätkab ühtlasi Leedu koondise juhendajana, keda ootab sügisel ees korvpalli Euroopa meistrivõistlused. Žalgiris pole ametlikult siiski uudist kinnitanud.
Klubitasandil töötas Maksvytis alates 2019. aastast VTB Ühisliiga klubi Permi Parma peatreenerina, kuid lahkus sealt pärast Ukrainas lahvatanud sõda.
Varasemalt on Maksvytis juhendanud ka erinevaid Leedu noortekoondiseid. 2008. aastal tüüris ta U-16 koondise Euroopa meistriks, seejärel tuli 2010. aastal EM-kuld ka U-18 vanuseklassis. Aasta hiljem tuli Leedu U-19 maailmameistriks ja punkti pani Maksvytis 2012. aastal U-20 vanuseklassi Euroopa meistritiitliga.
### Response:
Žalgiris palkab uueks peatreeneriks Leedu rahvuskoondise juhendaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See oleks ühepoolne otsus ja selge lepingurikkumine," kommenteeris von der Leyen Venemaa nõudmist maksta naftatarnete eest rublades.
"See oleks kaitse hiilida mööda sanktsioonidest. Me ei lase sanktsioonidest mööda hiilida. Aeg, mil energiat sai kasutada meie väljapressimiseks, see on möödas," ütles von der Leyen.
Venemaa president Vladimir Putin käskis Vene gaasi müügi lääneriikidele viia üle rublapõhisele arveldamisele. Putin käskis valitsusel ja keskpangal luua nädala jooksul süsteem, mis võimaldaks gaasi ostjatel omandada Vene siseturult rublasid.
40 protsenti Euroopa gaasist pärineb Venemaalt.
Saksamaa kommunaalteenuste ühendus (BDEW) kutsus neljapäeval Berliini üles välja töötama lahendusi, et olla valmis, kui Venemaa peaks tarned peatama. Berliin kuulutas neljapäeval ka välja 16 miljardi euro suuruse energiapaketi. | Von der Leyen: EL ei luba Venemaal sanktsioonidest mööda hiilida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See oleks ühepoolne otsus ja selge lepingurikkumine," kommenteeris von der Leyen Venemaa nõudmist maksta naftatarnete eest rublades.
"See oleks kaitse hiilida mööda sanktsioonidest. Me ei lase sanktsioonidest mööda hiilida. Aeg, mil energiat sai kasutada meie väljapressimiseks, see on möödas," ütles von der Leyen.
Venemaa president Vladimir Putin käskis Vene gaasi müügi lääneriikidele viia üle rublapõhisele arveldamisele. Putin käskis valitsusel ja keskpangal luua nädala jooksul süsteem, mis võimaldaks gaasi ostjatel omandada Vene siseturult rublasid.
40 protsenti Euroopa gaasist pärineb Venemaalt.
Saksamaa kommunaalteenuste ühendus (BDEW) kutsus neljapäeval Berliini üles välja töötama lahendusi, et olla valmis, kui Venemaa peaks tarned peatama. Berliin kuulutas neljapäeval ka välja 16 miljardi euro suuruse energiapaketi.
### Response:
Von der Leyen: EL ei luba Venemaal sanktsioonidest mööda hiilida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aston Martini meeskond kinnitas neljapäeval, et neljakordne maailmameister Vettel pole veel esitanud negatiivset koroonatesti, mis võimaldaks tal reisida Saudi Araabiasse ja osaleda eeloleval etapil.
Juhul kui Vettel ei suuda reedeks anda negatiivset koroonatesti, asendab teda Nico Hulkenberg, kes sai Bahreinis toimunud avaetapil 17. koha. "Me veel ei tea, kas ta (Vettel - toim) võistleb. Mina olen igal juhul valmis ja ootan oma võimalust," ütles Hulkenberg vormel-1 sarja kodulehele.
UPDATE: Sebastian Vettel has not yet returned the required negative COVID test to fly to the #SaudiArabiaGP. Nico Hülkenberg will be in Jeddah to deputise for Seb if necessary. We will delay our final decision until Friday to provide Seb every opportunity to race.
— Aston Martin Aramco Cognizant F1 Team (@AstonMartinF1) March 24, 2022 | Vettel võib ka hooaja teisest etapist eemale jääda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aston Martini meeskond kinnitas neljapäeval, et neljakordne maailmameister Vettel pole veel esitanud negatiivset koroonatesti, mis võimaldaks tal reisida Saudi Araabiasse ja osaleda eeloleval etapil.
Juhul kui Vettel ei suuda reedeks anda negatiivset koroonatesti, asendab teda Nico Hulkenberg, kes sai Bahreinis toimunud avaetapil 17. koha. "Me veel ei tea, kas ta (Vettel - toim) võistleb. Mina olen igal juhul valmis ja ootan oma võimalust," ütles Hulkenberg vormel-1 sarja kodulehele.
UPDATE: Sebastian Vettel has not yet returned the required negative COVID test to fly to the #SaudiArabiaGP. Nico Hülkenberg will be in Jeddah to deputise for Seb if necessary. We will delay our final decision until Friday to provide Seb every opportunity to race.
— Aston Martin Aramco Cognizant F1 Team (@AstonMartinF1) March 24, 2022
### Response:
Vettel võib ka hooaja teisest etapist eemale jääda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Nagu äsjasel NATO tippkohtumisel kokku lepiti, on liitlaste kaitsevõime ja heidutuse kiireloomuline tugevamaks muutmine ainus tee, sellele pole alternatiivi. See kehtib eriti meie piirkonna, kui ka kogu NATO idatiiva kohta," ütles Karis Brüsselis kohtumisel Poola presidendi Andrzej Duda, Leedu presidendi Gitanas Nauseda ja Läti presidendi Egils Levitsiga.
"Idatiiva kaitsevõime tugevdamine tähendab alalist ja tugevdatud NATO kohalolekut meie piirkonnas. Vajame tugevdust nii maal, vees kui õhus," lausus Karis. Allianss peaks Eesti riigipea sõnul selgelt loobuma NATO-Venemaa suhete põhiaktist ja selle piirangutest.
Lisaks diplomaatilistele ja majanduslikele meetmetele peavad NATO liikmesriigid president Karise sõnul jätkama Ukraina toetamist sõjalise abiga. "Seda saame ja peame NATOs tegema nii kahepoolelt kui kõik üheskoos. Eriti kui Venemaa jätkab julma agressiooniga sõjategevuse süvendamist Ukrainas," ütles ta.
Selleks, et sanktsioonide mõju oleks veelgi tugevam on Karise sõnul vaja üleilmset riikidevahelist koostööd.
"Venemaa tuleb lõigata ära võimalikest alternatiivsetest turgudest. Selleks on vaja rahvusvahelist koostööd, et Venemaal oleks võimatu varasid varjata ja sanktsioonidest kõrvale hiilida. See hõlmab Hiinat, aga ka Pärsia lahe riike ja teisi, kes peavad pardal olema," lausus Karis.
President Karis märkis veel, et sanktsioonidest tingitud negatiivsete mõjude vähendamiseks, peaks Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid uuesti kaaluma võimalust jõuda omavahel vabakaubanduslepingu sõlmimiseni.
"Euroopa ja Ameerika ettevõtted kaotavad praeguses kriisis palju ja me peame leidma viise, kuidas leida nende jaoks uusi alternatiivseid ärivõimalusi. Kokkulepe Euroopa ja USA vahel võimaldaks paremini konkureerida ülejäänud maailma suurte turgudega," lausus riigipea. | Karis: NATO peab loobuma Venemaa suhete põhiaktist ja selle piirangutest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Nagu äsjasel NATO tippkohtumisel kokku lepiti, on liitlaste kaitsevõime ja heidutuse kiireloomuline tugevamaks muutmine ainus tee, sellele pole alternatiivi. See kehtib eriti meie piirkonna, kui ka kogu NATO idatiiva kohta," ütles Karis Brüsselis kohtumisel Poola presidendi Andrzej Duda, Leedu presidendi Gitanas Nauseda ja Läti presidendi Egils Levitsiga.
"Idatiiva kaitsevõime tugevdamine tähendab alalist ja tugevdatud NATO kohalolekut meie piirkonnas. Vajame tugevdust nii maal, vees kui õhus," lausus Karis. Allianss peaks Eesti riigipea sõnul selgelt loobuma NATO-Venemaa suhete põhiaktist ja selle piirangutest.
Lisaks diplomaatilistele ja majanduslikele meetmetele peavad NATO liikmesriigid president Karise sõnul jätkama Ukraina toetamist sõjalise abiga. "Seda saame ja peame NATOs tegema nii kahepoolelt kui kõik üheskoos. Eriti kui Venemaa jätkab julma agressiooniga sõjategevuse süvendamist Ukrainas," ütles ta.
Selleks, et sanktsioonide mõju oleks veelgi tugevam on Karise sõnul vaja üleilmset riikidevahelist koostööd.
"Venemaa tuleb lõigata ära võimalikest alternatiivsetest turgudest. Selleks on vaja rahvusvahelist koostööd, et Venemaal oleks võimatu varasid varjata ja sanktsioonidest kõrvale hiilida. See hõlmab Hiinat, aga ka Pärsia lahe riike ja teisi, kes peavad pardal olema," lausus Karis.
President Karis märkis veel, et sanktsioonidest tingitud negatiivsete mõjude vähendamiseks, peaks Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid uuesti kaaluma võimalust jõuda omavahel vabakaubanduslepingu sõlmimiseni.
"Euroopa ja Ameerika ettevõtted kaotavad praeguses kriisis palju ja me peame leidma viise, kuidas leida nende jaoks uusi alternatiivseid ärivõimalusi. Kokkulepe Euroopa ja USA vahel võimaldaks paremini konkureerida ülejäänud maailma suurte turgudega," lausus riigipea.
### Response:
Karis: NATO peab loobuma Venemaa suhete põhiaktist ja selle piirangutest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie esinduskoondise mängijad Mesut Özil ja Ozan Tufan arvati meeskonnast välja," teatas Fenerbahce lakooniliselt ühismeedia vahendusel. Fenerbahce eitas Türgi meedias levinud teooriat, et mängijad visati koosseisust välja seetõttu, et nad ei suuda mängijatele palka maksta. "Kuulujutud, et Mesut Özil enam ei mängi, kuna klubi pole talle palka maksnud, ei vasta tõele."
Fenerbahce president Ali Koc ütles mullu novembris, et Özil on klubis õnnetu. "Mesut on õnnetu, sest ta ei mängi regulaarselt. Ta peab keskenduma rohkem oma mängule ja vähem oma äriplaanidele. Ta peab Fenerbahce edusse võimalikult palju panustama," ütles Koc, vahendab Eurosport.
Endine Londoni Arsenali ja Madridi Reali poolkaitsja Özil liitus Fenerbahcega 2021. aasta jaanuaris ja on esindusmeeskonna kapten. 27-aastane Ozan Tufan on Fenerbahce ridadesse kuulunud alates 2015. aastast ning on 65 korral esindanud Türgi rahvuskoondist. | Jalgpalli maailmameister visati Türgi tippklubi koosseisust välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie esinduskoondise mängijad Mesut Özil ja Ozan Tufan arvati meeskonnast välja," teatas Fenerbahce lakooniliselt ühismeedia vahendusel. Fenerbahce eitas Türgi meedias levinud teooriat, et mängijad visati koosseisust välja seetõttu, et nad ei suuda mängijatele palka maksta. "Kuulujutud, et Mesut Özil enam ei mängi, kuna klubi pole talle palka maksnud, ei vasta tõele."
Fenerbahce president Ali Koc ütles mullu novembris, et Özil on klubis õnnetu. "Mesut on õnnetu, sest ta ei mängi regulaarselt. Ta peab keskenduma rohkem oma mängule ja vähem oma äriplaanidele. Ta peab Fenerbahce edusse võimalikult palju panustama," ütles Koc, vahendab Eurosport.
Endine Londoni Arsenali ja Madridi Reali poolkaitsja Özil liitus Fenerbahcega 2021. aasta jaanuaris ja on esindusmeeskonna kapten. 27-aastane Ozan Tufan on Fenerbahce ridadesse kuulunud alates 2015. aastast ning on 65 korral esindanud Türgi rahvuskoondist.
### Response:
Jalgpalli maailmameister visati Türgi tippklubi koosseisust välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Suurbritannia kahekordistab relvasaadetisi, mida London on juba Ukrainale saatnud. See on alles algus. Peame toetama vaba ja demokraatlikku Ukrainat," ütles Johnson.
"Ukraina pole üksi. Me seisame koos Kiievi, Mariupoli, Lvivi ja Donetski inimestega," lubas Johnson.
Johnson lubas Kiievile saata täiendavalt kuus tuhat raketti ja toetada Ukraina relvajõude umbes 30 miljoni euro ulatuses, vahendas The Guardian.
Johnsoni sõnul tõmbab Moskva tuumarelvade kasutamise jutuga tähelepanu kõrvale Ukrainas toimuvast sõjast.
"Moskva üritab seda kujutada kui tuumariikide vastasseisu, kuid see on Venemaa ja Ukraina rahva vahel," ütles Johnson. | Boris Johnson lubas Ukrainale täiendavat sõjalist abi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Suurbritannia kahekordistab relvasaadetisi, mida London on juba Ukrainale saatnud. See on alles algus. Peame toetama vaba ja demokraatlikku Ukrainat," ütles Johnson.
"Ukraina pole üksi. Me seisame koos Kiievi, Mariupoli, Lvivi ja Donetski inimestega," lubas Johnson.
Johnson lubas Kiievile saata täiendavalt kuus tuhat raketti ja toetada Ukraina relvajõude umbes 30 miljoni euro ulatuses, vahendas The Guardian.
Johnsoni sõnul tõmbab Moskva tuumarelvade kasutamise jutuga tähelepanu kõrvale Ukrainas toimuvast sõjast.
"Moskva üritab seda kujutada kui tuumariikide vastasseisu, kuid see on Venemaa ja Ukraina rahva vahel," ütles Johnson.
### Response:
Boris Johnson lubas Ukrainale täiendavat sõjalist abi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Klubi Tartu Maratoni ürituste peakorraldaja Indrek Kelgu sõnul on korraldusmeeskonna ühine soov aidata Ukrainast sõja eest põgenevaid inimesi. "Leiame, et praegusel ajal on tervislik eluviis ehk aktiivne värskes õhus liigutamine üks võtmetähtsusega asju, mida enda füüsilise ja vaimse tervise jaoks teha saab. On ju teada, et keerulistel aegadel tuleb tagasi tulla põhitõdede juurde ja nendeks on piisav uni, toit ning regulaarne liikumine. Oleme MTÜ ja paraku ei ole meil võimalik teha suuri annetusi, kuid tunneme, et tahame aidata ja asi, mida me teha saame, on võimaldada ukrainlastele tasuta osalemine meie üritustel," selgitas Kelk.
Klassiku sarja kuulub aasta jooksul viis üritust, millest üks osavõistlus ehk 48. Tartu Maraton on juba toimunud. Järgmised sarjas on: 40. Tartu Maastikumaraton (8. mai), Tartu Rattaralli (29. mai), Tartu Rattamaraton (18. september) ning Tartu Linnamaraton (1. oktoober). Kavas on ka lasteüritused, mis toimuvad päev enne põhiüritusi.
Kõikidel eelmainitud üritustel saavad Ukrainast pärit täiskasvanud ja lapsed tasuta osaleda. Selleks tuleb registreerides märkida riigiks Ukraina ning stardimaterjale välja võtma minnes esitada isikut tõendav dokument.
Spordisõbrad, kes soovivad omalt poolt ukrainlasi aidata, on võimalik osa võtta rahvusvahelise suusamaratonide liidu Worldloppeti heategevuslikust üritusest Ukraine Charity Loppet. Osaleda saavad inimesed üle kogu maailma, valides endale sobiva spordiala ning distantsi.
Virtuaalne Loppet algas 10. märtsil ja esimese nädalaga osales 340 inimest ning kokku koguti pea 9000 eurot. Kogutud raha annetatakse täies ulatuses Ukraina Punasele Ristile. Heategevuslikul üritusel saavad kõik soovijad kaasa lüüa 30. aprillini. Ürituse kohta on rohkem võimalik lugeda siin. | Ukrainlased saavad Tartu Maratoni üritustel tasuta osaleda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klubi Tartu Maratoni ürituste peakorraldaja Indrek Kelgu sõnul on korraldusmeeskonna ühine soov aidata Ukrainast sõja eest põgenevaid inimesi. "Leiame, et praegusel ajal on tervislik eluviis ehk aktiivne värskes õhus liigutamine üks võtmetähtsusega asju, mida enda füüsilise ja vaimse tervise jaoks teha saab. On ju teada, et keerulistel aegadel tuleb tagasi tulla põhitõdede juurde ja nendeks on piisav uni, toit ning regulaarne liikumine. Oleme MTÜ ja paraku ei ole meil võimalik teha suuri annetusi, kuid tunneme, et tahame aidata ja asi, mida me teha saame, on võimaldada ukrainlastele tasuta osalemine meie üritustel," selgitas Kelk.
Klassiku sarja kuulub aasta jooksul viis üritust, millest üks osavõistlus ehk 48. Tartu Maraton on juba toimunud. Järgmised sarjas on: 40. Tartu Maastikumaraton (8. mai), Tartu Rattaralli (29. mai), Tartu Rattamaraton (18. september) ning Tartu Linnamaraton (1. oktoober). Kavas on ka lasteüritused, mis toimuvad päev enne põhiüritusi.
Kõikidel eelmainitud üritustel saavad Ukrainast pärit täiskasvanud ja lapsed tasuta osaleda. Selleks tuleb registreerides märkida riigiks Ukraina ning stardimaterjale välja võtma minnes esitada isikut tõendav dokument.
Spordisõbrad, kes soovivad omalt poolt ukrainlasi aidata, on võimalik osa võtta rahvusvahelise suusamaratonide liidu Worldloppeti heategevuslikust üritusest Ukraine Charity Loppet. Osaleda saavad inimesed üle kogu maailma, valides endale sobiva spordiala ning distantsi.
Virtuaalne Loppet algas 10. märtsil ja esimese nädalaga osales 340 inimest ning kokku koguti pea 9000 eurot. Kogutud raha annetatakse täies ulatuses Ukraina Punasele Ristile. Heategevuslikul üritusel saavad kõik soovijad kaasa lüüa 30. aprillini. Ürituse kohta on rohkem võimalik lugeda siin.
### Response:
Ukrainlased saavad Tartu Maratoni üritustel tasuta osaleda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksamaa rahandusminister Christian Lindner ütles neljapäeval, et paketi eesmärk on aidata inimestel ja ettevõtetel tulla toime järsu hinnatõusuga, vahendas Financial Times.
"Koalitsioon leiab, et me peame end lühiajaliselt kaitsma nende tohutute hinnatõusude eest," ütles Lindner.
Saksamaa sotsiaaldemokraatide (SPD) liider Lars Klinbeili sõnul on uus pakett umbes sama suur, kui neli nädalat tagasi vastu võetud 16 miljardi euro suurune abipakett.
Uued meetmed hõlmavad ühekordset 300-eurost maksusoodustust eraisikutele ja lisasoodustusi vähekindlustatud peredele. Kolmeks kuuks langetatakse ka kütuseaktsiisi.
Saksamaa valitsus plaanib vähendada riigis ka gaasi tarbimist. 55 protsenti Saksamaa gaasist pärineb Venemaalt. Seetõttu suurendatakse söekasutamist.
Uued meetmed peab heaks kiitma veel Saksamaa parlament. | Berliin kuulutas välja 16 miljardi euro suuruse energiapaketi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksamaa rahandusminister Christian Lindner ütles neljapäeval, et paketi eesmärk on aidata inimestel ja ettevõtetel tulla toime järsu hinnatõusuga, vahendas Financial Times.
"Koalitsioon leiab, et me peame end lühiajaliselt kaitsma nende tohutute hinnatõusude eest," ütles Lindner.
Saksamaa sotsiaaldemokraatide (SPD) liider Lars Klinbeili sõnul on uus pakett umbes sama suur, kui neli nädalat tagasi vastu võetud 16 miljardi euro suurune abipakett.
Uued meetmed hõlmavad ühekordset 300-eurost maksusoodustust eraisikutele ja lisasoodustusi vähekindlustatud peredele. Kolmeks kuuks langetatakse ka kütuseaktsiisi.
Saksamaa valitsus plaanib vähendada riigis ka gaasi tarbimist. 55 protsenti Saksamaa gaasist pärineb Venemaalt. Seetõttu suurendatakse söekasutamist.
Uued meetmed peab heaks kiitma veel Saksamaa parlament.
### Response:
Berliin kuulutas välja 16 miljardi euro suuruse energiapaketi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 32-aastane Karjakin avaldas Venemaa vägedele toetust juba veebruari lõpus, mispeale viis FIDE juhtunu alaliidu eetika- ja distsiplinaarkomisjoni ette. Nädala alguses otsustas FIDE määrata Karjakinile kuue kuu pikkuse võistluskeelu kõikidelt FIDE egiidi all toimuvatelt turniiridelt.
"Ma olen väga pettunud, kuid teisest küljest ma natukene ootasin, et see juhtuks. Minu keeld kestab ainult kuus kuud, aga mul on raske leppida sellega, et minu mängukeeld langeb kokku suvel toimuva MM-turniiriga. Mul on nüüd 21 päeva aega, et esitada apellatsioon. Pean seda võitlust kuni lõpuni ja annan endast parima, et MM-ile pääseda," rääkis Karjakin, vahendab TASS.
"Ootan FIDE-lt vähemalt vabandust, aga halvimal juhul nõuan ka kompensatsiooni. Minu olukord on väga sarnane sellele, mis juhtus paraolümplastega, kellel ei lubatud võistelda ainult sellepärast, et nad on venelased."
Karjakin käis ka välja mõtte luua uus rahvusvaheline alaliit. "Kuidas oleks, kui looksime uue rahvusvahelise alaliidu? Ma olen selle mõtte eest toetust saanud paarilt suurelt nimelt, keda ma hetkel nimetama ei hakka. Mõte on selles, et konkurents oleks terve ja sportlased saaksid alati võistlusel osaleda, olenema oma poliitilisest positsioonist, sest sport ja poliitika ei käi kokku. Näiteks poksis on viis rahvusvahelist föderatsiooni, aga males ainult üks." | Venemaa tippmaletaja ootab rahvusvaheliselt alaliidult vabandust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
32-aastane Karjakin avaldas Venemaa vägedele toetust juba veebruari lõpus, mispeale viis FIDE juhtunu alaliidu eetika- ja distsiplinaarkomisjoni ette. Nädala alguses otsustas FIDE määrata Karjakinile kuue kuu pikkuse võistluskeelu kõikidelt FIDE egiidi all toimuvatelt turniiridelt.
"Ma olen väga pettunud, kuid teisest küljest ma natukene ootasin, et see juhtuks. Minu keeld kestab ainult kuus kuud, aga mul on raske leppida sellega, et minu mängukeeld langeb kokku suvel toimuva MM-turniiriga. Mul on nüüd 21 päeva aega, et esitada apellatsioon. Pean seda võitlust kuni lõpuni ja annan endast parima, et MM-ile pääseda," rääkis Karjakin, vahendab TASS.
"Ootan FIDE-lt vähemalt vabandust, aga halvimal juhul nõuan ka kompensatsiooni. Minu olukord on väga sarnane sellele, mis juhtus paraolümplastega, kellel ei lubatud võistelda ainult sellepärast, et nad on venelased."
Karjakin käis ka välja mõtte luua uus rahvusvaheline alaliit. "Kuidas oleks, kui looksime uue rahvusvahelise alaliidu? Ma olen selle mõtte eest toetust saanud paarilt suurelt nimelt, keda ma hetkel nimetama ei hakka. Mõte on selles, et konkurents oleks terve ja sportlased saaksid alati võistlusel osaleda, olenema oma poliitilisest positsioonist, sest sport ja poliitika ei käi kokku. Näiteks poksis on viis rahvusvahelist föderatsiooni, aga males ainult üks."
### Response:
Venemaa tippmaletaja ootab rahvusvaheliselt alaliidult vabandust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kvalifikatsioonis kogus Lepp 548 punkti, mis oli paremuselt kolmas tulemus ja tagas koha poolfinaalis. Nelja parema seas pidi Lepp tunnistama Armeenia laskuri Arusjak Grigorjani 1:6 paremust.
Pronksmedalimatšis oli eestlanna vastaseks Ungari laskur Gabriella Kortvelyessy, kelle Lepp alistas tulemusega 6:3 ning võitis Eestile esimese medali 2022. aasta õhkrelvade Euroopa meistrivõistlustelt. Euroopa meistriks krooniti armeenlanna Lilit Mkrtšjan. | Heili Lepp võitis Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kvalifikatsioonis kogus Lepp 548 punkti, mis oli paremuselt kolmas tulemus ja tagas koha poolfinaalis. Nelja parema seas pidi Lepp tunnistama Armeenia laskuri Arusjak Grigorjani 1:6 paremust.
Pronksmedalimatšis oli eestlanna vastaseks Ungari laskur Gabriella Kortvelyessy, kelle Lepp alistas tulemusega 6:3 ning võitis Eestile esimese medali 2022. aasta õhkrelvade Euroopa meistrivõistlustelt. Euroopa meistriks krooniti armeenlanna Lilit Mkrtšjan.
### Response:
Heili Lepp võitis Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Öösel ja päeval sõidavad veoautautode kolonnid läbi vaiksete Poola piirilinnade ja külade. Kohaliku linna lennujaamas maanduvad hiiglaslikud sõjaväetranspordilennukid. Veokid ja lennukid veavad relvi Ukraina vägedele, kes võitlevad pealetungiva Venemaa armee vastu.
Tegemist on ühe suurima rahvusvahelise relvatranspordi operatsiooniga pärast teist maailmasõda. Lääneliitlaseid on Ukrainale juba saatnud sadade miljonite dollarite väärtuses relvastust, teatas The Wall Street Journal.
Relvade üleandmise peamine keskus on Lõuna-Poola linn Rzeszow. Kohalik lennujaam teenindab tavaliselt odavlennufirmasid. Nüüd tegutsevad seal hiiglaslikud C-130 sõjaväetranspordilennukid. Lennujaama juures on ka raketitõrjesüsteem Patriot.
"Ma ei tea, kas peaksin seda teile rääkima. See on omamoodi saladus, kuid öösel läheb siit läbi palju veokeid," ütles Ukraina piiri lähedal elav kohalik poolakas.
Viimaste päevade jooksul kasvab aga surve, et liitlased kiirendaksid relvade transporti Ukrainasse. Kiiev hoiatas, et riigil saavad varsti relvad ja laskemoon otsa.
"Võtmerelvade varud võivad peagi lõppeda, Ukraina väed vajavad kiiresti kaugtule relvastust. Meil polnud neid alguses piisavalt. Varud võivad otsa saada juba järgmisel nädalal," ütles Ukraina suursaadik Londonis.
Lääne julgeolekuametnikud väidavad, et nende esialgne strateegia nägi ette Ukraina vastupanuvõitlejate varustamist. See oleks meenutanud Afganistani mässuliste varustamist, kes sõdisid Nõukogude Liidu vastu, vahendas The Wall Street Journal.
Ukraina sõjavägi suutis aga Moskva rünnakud tagasi lüüa. Venemaa ei suutnud Kiievit vallutada. Nüüd peavad lääneriigid varustama konventsionaalses sõjas osalevat regulaararmeed.
"Ukrainlased kulutavad palju lahingumoona, rohkem kui me eeldasime. Püüame relvatarneid suurendada," ütles üks lääne ametnik ajalehele The Wall Street Journal.
Moskva on jõudnud juba hoiatada, et peab lääne relvasaadetisi seaduslikeks sihtmärkideks. Venemaa ei kontrolli aga Ukraina õhuruumi ja pole siiani tabanud ühtegi relvasaadetist. | WSJ: lääneriigid kiirendavad läbi Poola linnade relvade tarnimist Ukrainale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Öösel ja päeval sõidavad veoautautode kolonnid läbi vaiksete Poola piirilinnade ja külade. Kohaliku linna lennujaamas maanduvad hiiglaslikud sõjaväetranspordilennukid. Veokid ja lennukid veavad relvi Ukraina vägedele, kes võitlevad pealetungiva Venemaa armee vastu.
Tegemist on ühe suurima rahvusvahelise relvatranspordi operatsiooniga pärast teist maailmasõda. Lääneliitlaseid on Ukrainale juba saatnud sadade miljonite dollarite väärtuses relvastust, teatas The Wall Street Journal.
Relvade üleandmise peamine keskus on Lõuna-Poola linn Rzeszow. Kohalik lennujaam teenindab tavaliselt odavlennufirmasid. Nüüd tegutsevad seal hiiglaslikud C-130 sõjaväetranspordilennukid. Lennujaama juures on ka raketitõrjesüsteem Patriot.
"Ma ei tea, kas peaksin seda teile rääkima. See on omamoodi saladus, kuid öösel läheb siit läbi palju veokeid," ütles Ukraina piiri lähedal elav kohalik poolakas.
Viimaste päevade jooksul kasvab aga surve, et liitlased kiirendaksid relvade transporti Ukrainasse. Kiiev hoiatas, et riigil saavad varsti relvad ja laskemoon otsa.
"Võtmerelvade varud võivad peagi lõppeda, Ukraina väed vajavad kiiresti kaugtule relvastust. Meil polnud neid alguses piisavalt. Varud võivad otsa saada juba järgmisel nädalal," ütles Ukraina suursaadik Londonis.
Lääne julgeolekuametnikud väidavad, et nende esialgne strateegia nägi ette Ukraina vastupanuvõitlejate varustamist. See oleks meenutanud Afganistani mässuliste varustamist, kes sõdisid Nõukogude Liidu vastu, vahendas The Wall Street Journal.
Ukraina sõjavägi suutis aga Moskva rünnakud tagasi lüüa. Venemaa ei suutnud Kiievit vallutada. Nüüd peavad lääneriigid varustama konventsionaalses sõjas osalevat regulaararmeed.
"Ukrainlased kulutavad palju lahingumoona, rohkem kui me eeldasime. Püüame relvatarneid suurendada," ütles üks lääne ametnik ajalehele The Wall Street Journal.
Moskva on jõudnud juba hoiatada, et peab lääne relvasaadetisi seaduslikeks sihtmärkideks. Venemaa ei kontrolli aga Ukraina õhuruumi ja pole siiani tabanud ühtegi relvasaadetist.
### Response:
WSJ: lääneriigid kiirendavad läbi Poola linnade relvade tarnimist Ukrainale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avakatsel kogus Sildaru 91,00 punkti ja teisel laskumisel parandas ta oma punktisummat veelgi, teenides kohtunikelt 92,50 punkti. Eestlanna järel lõpetas teisena austerlanna Lara Wolf 90,50 punktiga ning kolmanda koha sai norralanna Johanne Killi 89,25 punktiga.
Kaheksa finalisti sekka pääsesid veel Kirsty Muir, Tess Ledeux, Katie Summerhayes ja Sandra Eie. Viimase finaalkoha pälvis Pekingi taliolümpial pargisõidus võidutsenud Mathilde Gremaud, kes kogus parimal laskumisel 81,75 punkti. MK-sarja üldliider Eileen Gu võistlusel ei osalenud.
Pargisõidu üldarvestuses kindlustas Sildaru esikoha, sest lähimad konkurendid Sarah Höfflin ja Megan Oldham laupäeval toimuvasse finaali ei pääsenud.
Pargisõidu finaal algab laupäeval Eesti aja järgi kell 13.00. | Sildaru kindlustas MK-sarjas pargisõidu üldvõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avakatsel kogus Sildaru 91,00 punkti ja teisel laskumisel parandas ta oma punktisummat veelgi, teenides kohtunikelt 92,50 punkti. Eestlanna järel lõpetas teisena austerlanna Lara Wolf 90,50 punktiga ning kolmanda koha sai norralanna Johanne Killi 89,25 punktiga.
Kaheksa finalisti sekka pääsesid veel Kirsty Muir, Tess Ledeux, Katie Summerhayes ja Sandra Eie. Viimase finaalkoha pälvis Pekingi taliolümpial pargisõidus võidutsenud Mathilde Gremaud, kes kogus parimal laskumisel 81,75 punkti. MK-sarja üldliider Eileen Gu võistlusel ei osalenud.
Pargisõidu üldarvestuses kindlustas Sildaru esikoha, sest lähimad konkurendid Sarah Höfflin ja Megan Oldham laupäeval toimuvasse finaali ei pääsenud.
Pargisõidu finaal algab laupäeval Eesti aja järgi kell 13.00.
### Response:
Sildaru kindlustas MK-sarjas pargisõidu üldvõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Linateos jälgib noore naise Kya (Daisy Edgar-Jones) käekäiku, kes on enda elu sisse seadnud Põhja-Carolina metsades. Erakliku Kya elu muutub aga päeval, mil teda süüdistatakse kuriteos.
Lisaks Edgar-Jonesile astuvad filmis üles ka Taylor John Smith, Harris Dickinson, Michael Hyatt, Sterling Macer Jr. ning David Strathairn.
Filmi režissöör on Olivia Newman ning produtsent Reese Witherspoon.
Filmis ja treileris saab kuulda ka Taylor Swifti uut singlit "Carolina".
Kinodesse jõuab film juulis. | Avaldati menuromaanil "Kus laulavad langustid" põhineva filmi treiler | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Linateos jälgib noore naise Kya (Daisy Edgar-Jones) käekäiku, kes on enda elu sisse seadnud Põhja-Carolina metsades. Erakliku Kya elu muutub aga päeval, mil teda süüdistatakse kuriteos.
Lisaks Edgar-Jonesile astuvad filmis üles ka Taylor John Smith, Harris Dickinson, Michael Hyatt, Sterling Macer Jr. ning David Strathairn.
Filmi režissöör on Olivia Newman ning produtsent Reese Witherspoon.
Filmis ja treileris saab kuulda ka Taylor Swifti uut singlit "Carolina".
Kinodesse jõuab film juulis.
### Response:
Avaldati menuromaanil "Kus laulavad langustid" põhineva filmi treiler |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kadettide kaalukategoorias +65 kg võitis Gregor Arras hõbemedali. Hõbedale tuli ka juuniorite kaalukategoorias +78 kg osalenud Kirills Gatcins. Pronksmedalid pälvisid Denis Muskevits (kadett - 41 kg) ja Stefani Nikolajeva (juunior - 42 kg).
Lars-Lucas Liiu (kadett - 37 kg), Norman Naaris (kadett - 53 kg), Aleksandr Muskevits (juunior - 73 kg) ja Ilja Volgin (juunior - 78 kg) jõudsid oma kategooriates veerandfinaali ning saavutasid kokkuvõttes viienda koha. Üheksanda koha teenisid Kahro Neeme (kadett - 45 kg) ja Markus Salmus (kadett - 45 kg).
Treener Aleksandr Galaktionov jäi esitustega rahule: "Sportlased said palju kogemusi ja korjasid tähtsaid reitingu punkte," rõõmustas treener.
Võistlusel osales üle 1500 osaleja Euroopast, Kanadast, USA-st, Austraaliast ja Kasahstanist. | Eesti noorsportlased naasesid taekwondo suurturniirilt medalitega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kadettide kaalukategoorias +65 kg võitis Gregor Arras hõbemedali. Hõbedale tuli ka juuniorite kaalukategoorias +78 kg osalenud Kirills Gatcins. Pronksmedalid pälvisid Denis Muskevits (kadett - 41 kg) ja Stefani Nikolajeva (juunior - 42 kg).
Lars-Lucas Liiu (kadett - 37 kg), Norman Naaris (kadett - 53 kg), Aleksandr Muskevits (juunior - 73 kg) ja Ilja Volgin (juunior - 78 kg) jõudsid oma kategooriates veerandfinaali ning saavutasid kokkuvõttes viienda koha. Üheksanda koha teenisid Kahro Neeme (kadett - 45 kg) ja Markus Salmus (kadett - 45 kg).
Treener Aleksandr Galaktionov jäi esitustega rahule: "Sportlased said palju kogemusi ja korjasid tähtsaid reitingu punkte," rõõmustas treener.
Võistlusel osales üle 1500 osaleja Euroopast, Kanadast, USA-st, Austraaliast ja Kasahstanist.
### Response:
Eesti noorsportlased naasesid taekwondo suurturniirilt medalitega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Steven Spielbergi "West Side Story" on Oscarite galal nomineeritud seitsmele auhinnale, sealhulgas näiteks parima operaatoritöö, režisööri ja naiskõrvalosatäitja kategoorias. Zegler kehastab muusikalises draamafilmis ühte peaosatäitjat Mariat, vahendab Hollywood Reporter.
Pühapäeval kommenteeris Zegler sotsiaalmeedias, et tänavusi Oscareid peab ta kodust diivanilt vaatama. Kuigi ta proovis auhinnagalale kutset saada, siis see ei õnnestunud. Ka originaalfilmis Riffi kehastanud Russ Tamblyn tegi Oscarite korraldusmeeskonnale etteheiteid ja proovis näitlejannale kutset tagada.
"Loodan, et juhtub mõni viimase hetke ime ja saan meie filmi kohapeal tähistada," ootas Zegler.
Noore näitlejanna soov läkski täide, sest peale avalikke sõnavõtte edastati talle Oscarite kutse, vahendab BBC. Zegler kirjutas neljapäeval Twitterisse, et ta on väga elevil ja ei suuda uskuda, et sai lõpuks siiski auhinnagala kutse kätte. | Seitsmele Oscarile esitatud filmi peaosaline sai lõpuks kutse auhinnagalale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Steven Spielbergi "West Side Story" on Oscarite galal nomineeritud seitsmele auhinnale, sealhulgas näiteks parima operaatoritöö, režisööri ja naiskõrvalosatäitja kategoorias. Zegler kehastab muusikalises draamafilmis ühte peaosatäitjat Mariat, vahendab Hollywood Reporter.
Pühapäeval kommenteeris Zegler sotsiaalmeedias, et tänavusi Oscareid peab ta kodust diivanilt vaatama. Kuigi ta proovis auhinnagalale kutset saada, siis see ei õnnestunud. Ka originaalfilmis Riffi kehastanud Russ Tamblyn tegi Oscarite korraldusmeeskonnale etteheiteid ja proovis näitlejannale kutset tagada.
"Loodan, et juhtub mõni viimase hetke ime ja saan meie filmi kohapeal tähistada," ootas Zegler.
Noore näitlejanna soov läkski täide, sest peale avalikke sõnavõtte edastati talle Oscarite kutse, vahendab BBC. Zegler kirjutas neljapäeval Twitterisse, et ta on väga elevil ja ei suuda uskuda, et sai lõpuks siiski auhinnagala kutse kätte.
### Response:
Seitsmele Oscarile esitatud filmi peaosaline sai lõpuks kutse auhinnagalale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tervise Arengu Instituudi (TAI) võimalikule kaotamisele on järgnenud mitmete asutuste meelepaha. Nii on sotsiaalministeeriumi avalikku dokumendiregistrisse jõudnud pöördumised institutsioonidelt, nagu Teaduste Akadeemia ja Lastekaitse Liit, kelle sõnul on vajalik TAI jätkamine, sest ülesannete ümberjagamisel ei pruugi teenuste osutamine või teadustöö enam vajalikus mahus jätkuda.
Minister Tanel Kiige sõnul on kriitika ennatlik. "Ma loen ka meediast, et kohe minnakse teatud asutusi sulgema, aga ühtegi asutust suletud pole ja pole ka otsust sulgemise kohta tehtud. Tihti need pole isegi ministeeriumitaseme otsused, vaid valitsuse ja riigikogu otsused, kuhu debatte polegi veel viidud," rääkis Kiik ERR-ile.
"Olen mulle saadetud kirjadega tutvunud ja neil teemadel vestelnud teadus- ja tervisevaldkonna asutustega ja TAI juhi Annika Veimeriga korduvalt. Ma olen kinnitanud kõigile, et pole tehtud ühtegi lõplikku otsust: ei TAI osas ega ka laiemalt sotsiaalministeeriumi valitsusasutuste kohta. Hetkel oleme alustanud kaardistamistegevust ja kevade jooksul saame anda juba täpsemaid vastuseid," ütles Kiik.
Kaardistamise eesmärk on Kiige sõnul hinnata, millised sotsiaalministeeriumi asutused teatud ülesandeid kõige paremini täita saaksid. "Arutame millised on võimalused terviseameti ja ravimiameti ühendamisel, millised on võimalused teatud TAI funktsioone üle anda haigekassale, ennekõike ennetustegevusi, nagu alkoholismiennetus," rääkis Kiik.
Lisaks eri organisatsioonidele on TAI võimalikku sulgemist sotsiaalministeeriumi poolt kritiseerinud ka asutuse direktor Annika Veimer, põhjendades, et analüüs selle tarbeks puudub ning instituudi tegevus on Eestis vajalik. | Kiik: Tervise Arengu Instituudi saatus selgub kevade jooksul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tervise Arengu Instituudi (TAI) võimalikule kaotamisele on järgnenud mitmete asutuste meelepaha. Nii on sotsiaalministeeriumi avalikku dokumendiregistrisse jõudnud pöördumised institutsioonidelt, nagu Teaduste Akadeemia ja Lastekaitse Liit, kelle sõnul on vajalik TAI jätkamine, sest ülesannete ümberjagamisel ei pruugi teenuste osutamine või teadustöö enam vajalikus mahus jätkuda.
Minister Tanel Kiige sõnul on kriitika ennatlik. "Ma loen ka meediast, et kohe minnakse teatud asutusi sulgema, aga ühtegi asutust suletud pole ja pole ka otsust sulgemise kohta tehtud. Tihti need pole isegi ministeeriumitaseme otsused, vaid valitsuse ja riigikogu otsused, kuhu debatte polegi veel viidud," rääkis Kiik ERR-ile.
"Olen mulle saadetud kirjadega tutvunud ja neil teemadel vestelnud teadus- ja tervisevaldkonna asutustega ja TAI juhi Annika Veimeriga korduvalt. Ma olen kinnitanud kõigile, et pole tehtud ühtegi lõplikku otsust: ei TAI osas ega ka laiemalt sotsiaalministeeriumi valitsusasutuste kohta. Hetkel oleme alustanud kaardistamistegevust ja kevade jooksul saame anda juba täpsemaid vastuseid," ütles Kiik.
Kaardistamise eesmärk on Kiige sõnul hinnata, millised sotsiaalministeeriumi asutused teatud ülesandeid kõige paremini täita saaksid. "Arutame millised on võimalused terviseameti ja ravimiameti ühendamisel, millised on võimalused teatud TAI funktsioone üle anda haigekassale, ennekõike ennetustegevusi, nagu alkoholismiennetus," rääkis Kiik.
Lisaks eri organisatsioonidele on TAI võimalikku sulgemist sotsiaalministeeriumi poolt kritiseerinud ka asutuse direktor Annika Veimer, põhjendades, et analüüs selle tarbeks puudub ning instituudi tegevus on Eestis vajalik.
### Response:
Kiik: Tervise Arengu Instituudi saatus selgub kevade jooksul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Heategevuskontserdil astuvad üles kammerkoor Collegium Musicale, Erki Pärnoja koos bändiga, dirigent Endrik Üksvärav.
"Kas eesmärk komplekteerida laupäevase kontserdiga üks Ukraina poole läkitatav kiirabiauto ehk koguda 30 000 eurot võiks olla teostatav? Selleks oleks vaja, et 1000 inimest ostaks 30 eurose toetuspileti. Omaltpoolt pakume emotsionaalset ja hingekosutavat kontserdielamust ja oleme tänulikud juba ette," ütles Collegium Musicale dirigent Endrik Üksvärav.
Heategevuskontserdi kava koosneb eesti heliloojate loomingust. Esimeses osas kõlavad Arvo Pärdi, Veljo Tormise ja Pärt Uusbergi teosed ning Erkki-Sven Tüüri uus kooriteos "Ukrainale". Kontserdi teises osas tuleb ettekandele Erki Pärnoja "Anima Mea".
Kogu heategevuskontserdi tulu läheb kiirabiautode ja minibusside vajalike vahenditega sisustamiseks ja saatmiseks otse Ukraina linnadesse, kust seda abi palutakse. MTÜ Slava Ukraini vabatahtlikud on sõjakoldesse kohale toimetanud juba 23 kiirabiautot, mis on ostetud ja komplekteeritud Rotary Klubi liikmete abiga. Iga auto täitmiseks humanitaarabi ja meditsiinivahenditega kulub keskeltläbi 30 000 eurot. | Erki Pärnoja ja Collegium Musicale korraldavad heategevuskontserdi Ukraina toetuseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Heategevuskontserdil astuvad üles kammerkoor Collegium Musicale, Erki Pärnoja koos bändiga, dirigent Endrik Üksvärav.
"Kas eesmärk komplekteerida laupäevase kontserdiga üks Ukraina poole läkitatav kiirabiauto ehk koguda 30 000 eurot võiks olla teostatav? Selleks oleks vaja, et 1000 inimest ostaks 30 eurose toetuspileti. Omaltpoolt pakume emotsionaalset ja hingekosutavat kontserdielamust ja oleme tänulikud juba ette," ütles Collegium Musicale dirigent Endrik Üksvärav.
Heategevuskontserdi kava koosneb eesti heliloojate loomingust. Esimeses osas kõlavad Arvo Pärdi, Veljo Tormise ja Pärt Uusbergi teosed ning Erkki-Sven Tüüri uus kooriteos "Ukrainale". Kontserdi teises osas tuleb ettekandele Erki Pärnoja "Anima Mea".
Kogu heategevuskontserdi tulu läheb kiirabiautode ja minibusside vajalike vahenditega sisustamiseks ja saatmiseks otse Ukraina linnadesse, kust seda abi palutakse. MTÜ Slava Ukraini vabatahtlikud on sõjakoldesse kohale toimetanud juba 23 kiirabiautot, mis on ostetud ja komplekteeritud Rotary Klubi liikmete abiga. Iga auto täitmiseks humanitaarabi ja meditsiinivahenditega kulub keskeltläbi 30 000 eurot.
### Response:
Erki Pärnoja ja Collegium Musicale korraldavad heategevuskontserdi Ukraina toetuseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Moskvas sündinud Šabotova esindas 2019. aastani Venemaad, aga süüdistas riigi teisi iluuisutajaid dopingutarvitamises ja teenis nõnda ära viimaste pahameele.
Kuna Šabotova ema on ukrainlanna ja mõlemad emapoolsed vanavanemad elavad tänini Ukrainas, siis otsustas ka tema hakata esindama just seda riiki.
Ukraina lipu all võistles Šabotova äsja ka Pekingi olümpiamängudel, kus sai naiste üksiksõidus viimase ehk 30. koha. Samuti kuulus ta kümnendaks tulnud Ukraina võistkonda.
Hiljuti pani ta meeldimise tuntud Vladimir Putini toetaja Jevgeni Pljuštšenko Instagrami videole, kus viimane õigustas Venemaa ulatuslikku sissetungi Ukrainasse.
Üks Šabotova konto jälgija asus seejärel mõttevahetusse iluuisutajaga ja kajastas seda ka oma blogis. Selgus, et iluuisutaja vaatas Pljuštšenko video lõpuni, kuid lisas, et tema "meeldimine" ei tähenda toetust Ukraina-vastastele sõnumitele.
Kui jälgija seepeale viitas Šabotova passiivsusele käimasoleva sõja asjus, vastas sportlane: "Me kõik toetame oma riiki, aga ma ei näe mõtet seda avalikkuses väljendada, sest see ei muuda midagi."
Šabotova kommentaarid pahandasid nii avalikkust, kui ka teisi Ukraina uisutajaid. Pärast juhtumi avalikuks tulekut võttis uisutaja "meeldimise" ära ja sulges oma Instagrami kommenteerimisvõimaluse.
Kolmapäeval teatas aga Ukraina uisuliidu asepresident Daniil Amirhanov, et kohalik spordiministeerium on langetanud otsuse sportlane rahvuskoondisest eemaldada. | Ukraina uisutaja heideti ühismeedias käitumise tõttu koondisest välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Moskvas sündinud Šabotova esindas 2019. aastani Venemaad, aga süüdistas riigi teisi iluuisutajaid dopingutarvitamises ja teenis nõnda ära viimaste pahameele.
Kuna Šabotova ema on ukrainlanna ja mõlemad emapoolsed vanavanemad elavad tänini Ukrainas, siis otsustas ka tema hakata esindama just seda riiki.
Ukraina lipu all võistles Šabotova äsja ka Pekingi olümpiamängudel, kus sai naiste üksiksõidus viimase ehk 30. koha. Samuti kuulus ta kümnendaks tulnud Ukraina võistkonda.
Hiljuti pani ta meeldimise tuntud Vladimir Putini toetaja Jevgeni Pljuštšenko Instagrami videole, kus viimane õigustas Venemaa ulatuslikku sissetungi Ukrainasse.
Üks Šabotova konto jälgija asus seejärel mõttevahetusse iluuisutajaga ja kajastas seda ka oma blogis. Selgus, et iluuisutaja vaatas Pljuštšenko video lõpuni, kuid lisas, et tema "meeldimine" ei tähenda toetust Ukraina-vastastele sõnumitele.
Kui jälgija seepeale viitas Šabotova passiivsusele käimasoleva sõja asjus, vastas sportlane: "Me kõik toetame oma riiki, aga ma ei näe mõtet seda avalikkuses väljendada, sest see ei muuda midagi."
Šabotova kommentaarid pahandasid nii avalikkust, kui ka teisi Ukraina uisutajaid. Pärast juhtumi avalikuks tulekut võttis uisutaja "meeldimise" ära ja sulges oma Instagrami kommenteerimisvõimaluse.
Kolmapäeval teatas aga Ukraina uisuliidu asepresident Daniil Amirhanov, et kohalik spordiministeerium on langetanud otsuse sportlane rahvuskoondisest eemaldada.
### Response:
Ukraina uisutaja heideti ühismeedias käitumise tõttu koondisest välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma režissööridebüüdist teatas Kid Cudi Instagramis, kirjutades juurde, et filmi lavastamine on olnud üks tema unistustest. Samuti lisas räppar, et alustas loo kirjutamist juba 2013. aastal.
"Lisasin sellesse palju enda isiklikke võitlusi ja kogemusi, nii et see film on mulle väga südamelähedane. Ma tean, et sügaval sisimas aitab see film inimesi samamoodi nagu minu muusika. Ma jätkan oma missiooni," kirjutas artist.
View this post on Instagram
A post shared by Willis (@kidcudi)
Küll aga ei piirdu Cudi ainult lavastamisega, vaid astub enda linateoses ka näitlejana üles. Filmi produtsendid on Jay-Z, Jeymes Samuel ning James Lassiter.
Räppar ei avaldanud, millal linateos ilmavalgust näeb, ent lisas, et filmivõtetega alustatakse hiljemalt selle aasta lõpus. Lõpuks peaks film jõudma Netflixi.
Kid Cudi on enda näitlemisoskuse proovile pannud filmides, nagu näiteks "Don't Look Up", "Need for Speed" ja "Entourage". Hiljuti avaldas räppar, et astub üles ka Brittany Snow debüütfilmis "17. september". | Räppar Kid Cudi paneb end proovile režissöörina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma režissööridebüüdist teatas Kid Cudi Instagramis, kirjutades juurde, et filmi lavastamine on olnud üks tema unistustest. Samuti lisas räppar, et alustas loo kirjutamist juba 2013. aastal.
"Lisasin sellesse palju enda isiklikke võitlusi ja kogemusi, nii et see film on mulle väga südamelähedane. Ma tean, et sügaval sisimas aitab see film inimesi samamoodi nagu minu muusika. Ma jätkan oma missiooni," kirjutas artist.
View this post on Instagram
A post shared by Willis (@kidcudi)
Küll aga ei piirdu Cudi ainult lavastamisega, vaid astub enda linateoses ka näitlejana üles. Filmi produtsendid on Jay-Z, Jeymes Samuel ning James Lassiter.
Räppar ei avaldanud, millal linateos ilmavalgust näeb, ent lisas, et filmivõtetega alustatakse hiljemalt selle aasta lõpus. Lõpuks peaks film jõudma Netflixi.
Kid Cudi on enda näitlemisoskuse proovile pannud filmides, nagu näiteks "Don't Look Up", "Need for Speed" ja "Entourage". Hiljuti avaldas räppar, et astub üles ka Brittany Snow debüütfilmis "17. september".
### Response:
Räppar Kid Cudi paneb end proovile režissöörina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokku lisas London sanktsioonide nimekirja 59 Venemaa ettevõtet ja inimest. Samuti veel kuus Valgevene ettevõtet. Sanktsioonid kehtestati ka palgasõdurite firma Wagneri suhtes. Nimekirjas on veel ka maailma suurim teemanditootja Alrosa, mille turuväärtus on umbes 6,61 miljardit dollarit.
Suurbritannia külmutas mitme tuntud Venemaa miljardäri varad. Nende hulgas olid Sberbanki juht German Gref ja suurpankur Oleg Tinkov.
Sanktsioonialuste nimekirja kuulub ka Sergei Lavrovi kasutütar, kellele väidetavalt kuulub Londonis umbes viis miljonit eurot maksev maja, vahendas The Guardian.
"Putinil ei tohiks olla illusioone. Me oleme liitlastega ühtsed ja jätkame Venemaa majanduse survestamist, et aidata kaasa tema ebaõnnestumisele Ukrainas. Mingit järeleandmist ei tule," ütles Suurbritannia välisminister Liz Truss.
USA kõrge ametnik ütles, et USA kuulutab neljapäeval välja sanktsioonid enam kui 300 Venemaa parlamendisaadiku vastu, vahendas CNN.
"USA kuulutab neljapäeval uued sanktsioonid enam kui 300 Venemaa duuma liikme ja enam kui 40 Venemaa kaitseettevõtte vastu," ütles saadik. | London lisas sanktsioonide nimekirja Alfa-Banki ja Lavrovi kasutütre | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokku lisas London sanktsioonide nimekirja 59 Venemaa ettevõtet ja inimest. Samuti veel kuus Valgevene ettevõtet. Sanktsioonid kehtestati ka palgasõdurite firma Wagneri suhtes. Nimekirjas on veel ka maailma suurim teemanditootja Alrosa, mille turuväärtus on umbes 6,61 miljardit dollarit.
Suurbritannia külmutas mitme tuntud Venemaa miljardäri varad. Nende hulgas olid Sberbanki juht German Gref ja suurpankur Oleg Tinkov.
Sanktsioonialuste nimekirja kuulub ka Sergei Lavrovi kasutütar, kellele väidetavalt kuulub Londonis umbes viis miljonit eurot maksev maja, vahendas The Guardian.
"Putinil ei tohiks olla illusioone. Me oleme liitlastega ühtsed ja jätkame Venemaa majanduse survestamist, et aidata kaasa tema ebaõnnestumisele Ukrainas. Mingit järeleandmist ei tule," ütles Suurbritannia välisminister Liz Truss.
USA kõrge ametnik ütles, et USA kuulutab neljapäeval välja sanktsioonid enam kui 300 Venemaa parlamendisaadiku vastu, vahendas CNN.
"USA kuulutab neljapäeval uued sanktsioonid enam kui 300 Venemaa duuma liikme ja enam kui 40 Venemaa kaitseettevõtte vastu," ütles saadik.
### Response:
London lisas sanktsioonide nimekirja Alfa-Banki ja Lavrovi kasutütre |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Energiatõhusus muutub maailmas üha olulisemaks väärtuseks. Doktoritöö autor Siim Küünal rääkis, et ainuüksi ehitussektori energiavajadus moodustab hinnanguliselt 40 protsenti kogu maailma energiavajadusest. Vastukaaluks on hakatud otsima lahendusi juurutamaks ehituses energiasäästliku mõtteviisi, sealhulgas on aasta-aastalt hoogustunud keskkonnasõbraliku ökoehituse arendamine.
Üks selline keskkonnasõbralik ehitis võiks olla põhust ehitatud majad. Samas on selleks kasutatav põhk soodne kasvupinnas bakteritele ja hallituseentele. Nõnda on vaja ka ökoloogiliselt sõbralikke tõrjevahendeid.
Doktoritöö autori sõnul võib lahendus olla taimeekstrakti abil sünteesitud hõbedal põhinevad nanoosakesed ja nende kasutamine antimikroobse tõrjevahendina. Küünal rääkis, et hõbeda kasulikud omadused on teada juba sajandeid. Samuti on viimase kahekümne aasta jooksul laialdaselt uuritud hõbeda nanoosakesi ning nende mõju bakteritele ja seentele.
Uuringutes sai autori sõnul testitud puhtaid hõbenanoosakesi levinud mikroorganismide peal, mida võib põhu seest enim leida. Esmalt keskendus Küünal antimikroobsetele katsetele põhult eraldatud bakterite ja seente vastu.
Katsetuste tulemused andsid aluse keskenduda ökoloogiliselt sõbralike hõbenanoosakeste sünteesivõimaluste arendamisele, et neid sarnaselt kasutada ökomaterjalide kaitsmisel. Nn rohesünteesivõimaluste seast oli taimeekstraktide kasutus hõbenanoosakeste sünteesiks hõbenitraadist üks arvestatavamaid oma lihtsuse ning skaleeritavuse tõttu.
Selgus, et mitmed laialt levinud umbrohuks peetavad taimed olid võimelised osakesi sünteesima, kuid edasi arendas Küünal teelehel põhineva sünteesiprotsessi. Kuna teelehte peetakse umbrohuks, siis oli protsess ka ökonoomne.
Doktoritöö autor avastas, et sünteesitud nanoosakeste parameetreid ja koostist ei mõjuta mitte ainult taime valik, vaid ka sama taime erinevad ekstrakti valmistusviisid ning nanoosakeste sünteesi parameetrid. Sõltuvalt sellest, kuidas teeleheekstrakti valmistati ning millisel viisil süntees läbi viidi, suudeti kontrollida nanoosakeste koostist – kas peamine faas oli hõbe või hõbekloriid.
Mõlemat tüüpi hõbedapõhiseid nanoosakesi katsetati edukalt ka mudelorganismide puhul, et hinnata nende sobivust antimikroobse vahendina kasutamiseks.
Küünal rääkis, et varem ei ole Eestis sedalaadi kohalike taimede abil nanoosakeste sünteesi tehtud. "Valik oli väga lai ja katsetatud sai seetõttu väga ohtralt erinevaid taimi ja kultuure," sõnas ta.
Tutvu doktoritööga "Taime ekstrakti abil sünteesitud hõbedal põhinevad nanoosakesed ning nende kasutus antimikroobse vahendina keskkonnasõbralikes rakendustes" Tallinna Tehnikaülikooli digikogus. | Doktoritöö: põhumaju aitaks kaitsta kahjurite eest nanohõbe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Energiatõhusus muutub maailmas üha olulisemaks väärtuseks. Doktoritöö autor Siim Küünal rääkis, et ainuüksi ehitussektori energiavajadus moodustab hinnanguliselt 40 protsenti kogu maailma energiavajadusest. Vastukaaluks on hakatud otsima lahendusi juurutamaks ehituses energiasäästliku mõtteviisi, sealhulgas on aasta-aastalt hoogustunud keskkonnasõbraliku ökoehituse arendamine.
Üks selline keskkonnasõbralik ehitis võiks olla põhust ehitatud majad. Samas on selleks kasutatav põhk soodne kasvupinnas bakteritele ja hallituseentele. Nõnda on vaja ka ökoloogiliselt sõbralikke tõrjevahendeid.
Doktoritöö autori sõnul võib lahendus olla taimeekstrakti abil sünteesitud hõbedal põhinevad nanoosakesed ja nende kasutamine antimikroobse tõrjevahendina. Küünal rääkis, et hõbeda kasulikud omadused on teada juba sajandeid. Samuti on viimase kahekümne aasta jooksul laialdaselt uuritud hõbeda nanoosakesi ning nende mõju bakteritele ja seentele.
Uuringutes sai autori sõnul testitud puhtaid hõbenanoosakesi levinud mikroorganismide peal, mida võib põhu seest enim leida. Esmalt keskendus Küünal antimikroobsetele katsetele põhult eraldatud bakterite ja seente vastu.
Katsetuste tulemused andsid aluse keskenduda ökoloogiliselt sõbralike hõbenanoosakeste sünteesivõimaluste arendamisele, et neid sarnaselt kasutada ökomaterjalide kaitsmisel. Nn rohesünteesivõimaluste seast oli taimeekstraktide kasutus hõbenanoosakeste sünteesiks hõbenitraadist üks arvestatavamaid oma lihtsuse ning skaleeritavuse tõttu.
Selgus, et mitmed laialt levinud umbrohuks peetavad taimed olid võimelised osakesi sünteesima, kuid edasi arendas Küünal teelehel põhineva sünteesiprotsessi. Kuna teelehte peetakse umbrohuks, siis oli protsess ka ökonoomne.
Doktoritöö autor avastas, et sünteesitud nanoosakeste parameetreid ja koostist ei mõjuta mitte ainult taime valik, vaid ka sama taime erinevad ekstrakti valmistusviisid ning nanoosakeste sünteesi parameetrid. Sõltuvalt sellest, kuidas teeleheekstrakti valmistati ning millisel viisil süntees läbi viidi, suudeti kontrollida nanoosakeste koostist – kas peamine faas oli hõbe või hõbekloriid.
Mõlemat tüüpi hõbedapõhiseid nanoosakesi katsetati edukalt ka mudelorganismide puhul, et hinnata nende sobivust antimikroobse vahendina kasutamiseks.
Küünal rääkis, et varem ei ole Eestis sedalaadi kohalike taimede abil nanoosakeste sünteesi tehtud. "Valik oli väga lai ja katsetatud sai seetõttu väga ohtralt erinevaid taimi ja kultuure," sõnas ta.
Tutvu doktoritööga "Taime ekstrakti abil sünteesitud hõbedal põhinevad nanoosakesed ning nende kasutus antimikroobse vahendina keskkonnasõbralikes rakendustes" Tallinna Tehnikaülikooli digikogus.
### Response:
Doktoritöö: põhumaju aitaks kaitsta kahjurite eest nanohõbe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Šoigut polnud avalikkuse ees nähtud 11. märtsist saadik. Meedias levisid kuulujutud, et minister on haige või hoopis vahi alla võetud, vahendas BBC.
Pole siiski täpselt teada, kas kaadrid pärinevad neljapäevast, või oli see koosolek juba varem filmitud.
Kremli pressiesindaja teatas, et Putin kohtub neljapäeval julgeolekunõukogu liikmetega. Ajakirjanikud uurisid siis temalt ka Šoigu asukoha kohta.
"Ministril on vaja teha palju asju. Käimas on sõjaline operatsioon. Meediategevuseks pole aega," vastas Peskov.
Väidetavalt on Putin alustanud Ukraina kaose tõttu süüdlaste otsimist. Šoigu vastutab sõjalise operatsiooni eest Ukrainas. Lääneriikide hinnangul on Venemaa Ukrainas kaotanud juba umbes 10 000 sõdurit.
Hiljuti nähti Šoigu tütart Ksenjat poseerimas Ukraina sinikollastes värvides. | Vene televisioon näitas väidetavalt värskeid kaadreid Šoigust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Šoigut polnud avalikkuse ees nähtud 11. märtsist saadik. Meedias levisid kuulujutud, et minister on haige või hoopis vahi alla võetud, vahendas BBC.
Pole siiski täpselt teada, kas kaadrid pärinevad neljapäevast, või oli see koosolek juba varem filmitud.
Kremli pressiesindaja teatas, et Putin kohtub neljapäeval julgeolekunõukogu liikmetega. Ajakirjanikud uurisid siis temalt ka Šoigu asukoha kohta.
"Ministril on vaja teha palju asju. Käimas on sõjaline operatsioon. Meediategevuseks pole aega," vastas Peskov.
Väidetavalt on Putin alustanud Ukraina kaose tõttu süüdlaste otsimist. Šoigu vastutab sõjalise operatsiooni eest Ukrainas. Lääneriikide hinnangul on Venemaa Ukrainas kaotanud juba umbes 10 000 sõdurit.
Hiljuti nähti Šoigu tütart Ksenjat poseerimas Ukraina sinikollastes värvides.
### Response:
Vene televisioon näitas väidetavalt värskeid kaadreid Šoigust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Stoltenbergi ametiaeg pidi lõppema 1. oktoobril, misjärel ta pidi asuma Norra keskpanga juhi kohale. Neljapäeval otsustasid aga NATO liikmesriikide juhid tema ametiaega pikendada ning ta jätkab alliansi eesotsas 30. septembrini 2023, teatas Stoltenberg ise.
Honoured by the decision of #NATO Heads of State and Government to extend my term as Secretary General until 30 September 2023. As we face the biggest security crisis in a generation, we stand united to keep our Alliance strong and our people safe. https://t.co/06YkRkmX8J
— Jens Stoltenberg (@jensstoltenberg) March 24, 2022
Ühtlasi loobub Stoltenberg nüüd Norra keskpanga juhi kohast.
Venemaa agressioon Ukrainas on vallandanud Euroopa suurima sõjapõgenikelaine ning sundinud lääneriike fundamentaalselt ümber korraldama oma kaitsepoliitika.
Stoltenberg on majandusharidusega ning varem olnud Norra Tööpartei juht ja riigi peaminister aastatel 2000-2001 ja 2005-2013. Ta on töötanud ka finants- ja energeetikaministrina.
Norra valitsus nimetas veebruaris keskpanga asejuhi Ida Wolden Bache panga juhiks kuni üheksaks kuuks, misjärel peaks Stoltenberg sellesse ametisse asuma. | Stoltenberg jätkab NATO juhina veel ühe aasta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Stoltenbergi ametiaeg pidi lõppema 1. oktoobril, misjärel ta pidi asuma Norra keskpanga juhi kohale. Neljapäeval otsustasid aga NATO liikmesriikide juhid tema ametiaega pikendada ning ta jätkab alliansi eesotsas 30. septembrini 2023, teatas Stoltenberg ise.
Honoured by the decision of #NATO Heads of State and Government to extend my term as Secretary General until 30 September 2023. As we face the biggest security crisis in a generation, we stand united to keep our Alliance strong and our people safe. https://t.co/06YkRkmX8J
— Jens Stoltenberg (@jensstoltenberg) March 24, 2022
Ühtlasi loobub Stoltenberg nüüd Norra keskpanga juhi kohast.
Venemaa agressioon Ukrainas on vallandanud Euroopa suurima sõjapõgenikelaine ning sundinud lääneriike fundamentaalselt ümber korraldama oma kaitsepoliitika.
Stoltenberg on majandusharidusega ning varem olnud Norra Tööpartei juht ja riigi peaminister aastatel 2000-2001 ja 2005-2013. Ta on töötanud ka finants- ja energeetikaministrina.
Norra valitsus nimetas veebruaris keskpanga asejuhi Ida Wolden Bache panga juhiks kuni üheksaks kuuks, misjärel peaks Stoltenberg sellesse ametisse asuma.
### Response:
Stoltenberg jätkab NATO juhina veel ühe aasta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinn Music Week toimub sel aastal nii Tallinnas kui ka Narvas. Miks?
Me tahame sellega tähistada ühtsust ja me tahame tähistada sellega, et Eesti ja Euroopa on täpselt nii tugev, kui hästi me suudame kokku hoida. Ma usun, et praegusel ajal on Eestis ka see väga oluline, et me oma kogukonnas saaksime hästi läbi ja samamoodi on oluline ka see, et Narva, mis on Eesti suuruselt kolmas linn, oleks kultuurpakkumiselt võrdväärne ka Tallinna ja Tartuga. Sel aastal me tähistame ka Station Narva viiendat sünnipäeva, seetõttu tekkiski mõte, et mida keerulisem aeg, seda rohkem tuleb jõud liita ja koos midagi ilusat teha.
Kas see tähendab, et Station Narvat ikka toimub või toimuvadki nüüd koos?
Nad toimuvad praegu koos, aga Station Narva toimub sügisel eraldi ka.
Kuidas kava jaotub?
Kolmapäeval, neljapäeval, reedel toimuvad sündmused Tallinnas, neljapäevane muusikaprogramm saab alguse Ukraina tuntud artisti Ivan Dorni kontserdiga, millega toimub ka toetusavaldus Ukraina inimestele. Reede hommikul avame konverentsi Tallinnas ja toimuvad ka kontserdid Tallinnas ja laupäeval kolib kogu muusikatööstuse konverents Narva Objekti multimeediakeskusse ja kontserdiõhtu avab Narvas Arvo Pärdi kava, mis on pühendatud rahule, Tõnu Kaljuste ja Filharmoonia kammerkoori esituses Narva Vene kirikus.
Pärast seda jätkub kontserdi- ja muusikaprogramm Narva kontserdipaigus, Rugodivi kontserdimajast pealavani Kreenholmi manufaktuuris ja pühapäeval, 8.mail tähistame emadepäeva pikniku, kontserdi ja EV100 pargis taimede istutamisega.
Kas artistid jagunevad ka vastavalt linnade vahel, kas mõned esinevad vaid Narvas ja teised Tallinnas, kas see muusikaline kava lüüakse pooleks?
Muusikaline kava jaotub neljale päevale: neljapäev, reede Tallinnas ja siis laupäeval ja ka pühapäeval veidike Narvas, mõned artistid esinevad ainult Tallinnas, mõned ainult Narvas. On mõned üksikud artistid, kes esinevad kahes linnas, aga festivali publikul on võimalus kogeda kontserti kas ühes või teises linnas.
Ideaalis me loodame, et on ka neid muusikahuvilisi, kes tulevad meiega kaasa mõlemasse linna. Elroniga on kokkulepe, et laupäeva öösel toovad öörongid tagasi Narvast Tallinna, et kes ei soovi tulla Narvasse lausa ööbima, saab pärast kontserte ka Tallinna tagasi.
Kas esinejaid võib ka juba välja hüüda?
Esinejad me avalikustame teisipäeval, aga kaks olulist esinejat meie jaoks on avalikud, need on neljapäeval esinev Ukraina staar Ivan Dorn Telliskivi loomelinnakus ja teine on siis Arvo Pärdi teose ettekanne kammerkoori ja Tõnu Kaljustega. Aga artiste on kokku 150 umbes 35 riigist.
Mis saab Vene ja Valgevene artistidest, kellel on alati olnud TMW-l kindel koht?
Jah, kahjuks sel aastal Vene ja valgevene artistid ei saa esineda TMW-l, viimastel nädalatel on olnud kinnitusi, et Ukraina artist siiski saab tulla festivalile, aga ülejäänud tulevad Euroopast ja mujalt maailmast.
Kui vene bändid artistid on kolinud juba Euroopasse, siis see ju tegelikult ei välista, et neid saaks kutsuda? Nende kolimine ju näitab ka nende meelsust ja positsiooni.
Jah, venekeelne muusika, mis praegu baseerub Euroopas, ja on meil ju ka Eesti artiste, kes laulavad vene keeles, nemad on loomulikult teretulnud. Tore on selle kõige juures, et liitnud on Tallinn, kes just tänavu UNESCO muusikalinna tiitlit kandma hakkab, kui ka Narva linn, linnapea Katri Raik just ütles välja, et Narva asub kandideerima Euroopa kultuuripealinna tiitlile 2037. aastaks, ja meie raames esitleb oma programmi ka Tartu kultuuripealinn, nii et see on lausa Eesti kolme linna ühisaktsioon. | Sildna TMW muudatustest: mõned artistid esinevad ainult Tallinnas, teised vaid Narvas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinn Music Week toimub sel aastal nii Tallinnas kui ka Narvas. Miks?
Me tahame sellega tähistada ühtsust ja me tahame tähistada sellega, et Eesti ja Euroopa on täpselt nii tugev, kui hästi me suudame kokku hoida. Ma usun, et praegusel ajal on Eestis ka see väga oluline, et me oma kogukonnas saaksime hästi läbi ja samamoodi on oluline ka see, et Narva, mis on Eesti suuruselt kolmas linn, oleks kultuurpakkumiselt võrdväärne ka Tallinna ja Tartuga. Sel aastal me tähistame ka Station Narva viiendat sünnipäeva, seetõttu tekkiski mõte, et mida keerulisem aeg, seda rohkem tuleb jõud liita ja koos midagi ilusat teha.
Kas see tähendab, et Station Narvat ikka toimub või toimuvadki nüüd koos?
Nad toimuvad praegu koos, aga Station Narva toimub sügisel eraldi ka.
Kuidas kava jaotub?
Kolmapäeval, neljapäeval, reedel toimuvad sündmused Tallinnas, neljapäevane muusikaprogramm saab alguse Ukraina tuntud artisti Ivan Dorni kontserdiga, millega toimub ka toetusavaldus Ukraina inimestele. Reede hommikul avame konverentsi Tallinnas ja toimuvad ka kontserdid Tallinnas ja laupäeval kolib kogu muusikatööstuse konverents Narva Objekti multimeediakeskusse ja kontserdiõhtu avab Narvas Arvo Pärdi kava, mis on pühendatud rahule, Tõnu Kaljuste ja Filharmoonia kammerkoori esituses Narva Vene kirikus.
Pärast seda jätkub kontserdi- ja muusikaprogramm Narva kontserdipaigus, Rugodivi kontserdimajast pealavani Kreenholmi manufaktuuris ja pühapäeval, 8.mail tähistame emadepäeva pikniku, kontserdi ja EV100 pargis taimede istutamisega.
Kas artistid jagunevad ka vastavalt linnade vahel, kas mõned esinevad vaid Narvas ja teised Tallinnas, kas see muusikaline kava lüüakse pooleks?
Muusikaline kava jaotub neljale päevale: neljapäev, reede Tallinnas ja siis laupäeval ja ka pühapäeval veidike Narvas, mõned artistid esinevad ainult Tallinnas, mõned ainult Narvas. On mõned üksikud artistid, kes esinevad kahes linnas, aga festivali publikul on võimalus kogeda kontserti kas ühes või teises linnas.
Ideaalis me loodame, et on ka neid muusikahuvilisi, kes tulevad meiega kaasa mõlemasse linna. Elroniga on kokkulepe, et laupäeva öösel toovad öörongid tagasi Narvast Tallinna, et kes ei soovi tulla Narvasse lausa ööbima, saab pärast kontserte ka Tallinna tagasi.
Kas esinejaid võib ka juba välja hüüda?
Esinejad me avalikustame teisipäeval, aga kaks olulist esinejat meie jaoks on avalikud, need on neljapäeval esinev Ukraina staar Ivan Dorn Telliskivi loomelinnakus ja teine on siis Arvo Pärdi teose ettekanne kammerkoori ja Tõnu Kaljustega. Aga artiste on kokku 150 umbes 35 riigist.
Mis saab Vene ja Valgevene artistidest, kellel on alati olnud TMW-l kindel koht?
Jah, kahjuks sel aastal Vene ja valgevene artistid ei saa esineda TMW-l, viimastel nädalatel on olnud kinnitusi, et Ukraina artist siiski saab tulla festivalile, aga ülejäänud tulevad Euroopast ja mujalt maailmast.
Kui vene bändid artistid on kolinud juba Euroopasse, siis see ju tegelikult ei välista, et neid saaks kutsuda? Nende kolimine ju näitab ka nende meelsust ja positsiooni.
Jah, venekeelne muusika, mis praegu baseerub Euroopas, ja on meil ju ka Eesti artiste, kes laulavad vene keeles, nemad on loomulikult teretulnud. Tore on selle kõige juures, et liitnud on Tallinn, kes just tänavu UNESCO muusikalinna tiitlit kandma hakkab, kui ka Narva linn, linnapea Katri Raik just ütles välja, et Narva asub kandideerima Euroopa kultuuripealinna tiitlile 2037. aastaks, ja meie raames esitleb oma programmi ka Tartu kultuuripealinn, nii et see on lausa Eesti kolme linna ühisaktsioon.
### Response:
Sildna TMW muudatustest: mõned artistid esinevad ainult Tallinnas, teised vaid Narvas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Klassikaraadio tähistab rahvusvahelist teatripäeva uue saatega ning kutsub ellu teatripäeva viktoriini. Kuulajatel avaneb võimalus end proovile panna väga eriilmeliste küsimustega alates kurioosumitest, mis ilmestavad eesti teatri ajalugu, kuni kõige värskemate sündmusteni. Selgub, kui hästi orienteeruvad raadiokuulajad teatriajaloos, kas tuntakse ära näitlejate hääli ning jõutakse õigete vastusteni küsimuste puhul, mis võivad üllatada isegi teatritegijaid.
Teatripäeva viktoriini võitjatele on auhinnaks teatripiletid, mille on välja pannud Eesti Draamateater, Eesti Noorsooteater, Endla teater, Kinoteater, Nargenfestival, Rahvusooper Estonia, Rakvere teater, SKENE Katus Kunstile, Tallinna Linnateater, Tartu Uus Teater, Ugala teater, Vanemuine ja Von Krahli teater.
Teatripäeva viktoriin on Klassikaraadio eetris pühapäeval, 27. märtsil kell 10-12, huvilised on oodatud kaasa mängima Klassikaraadio stuudiotelefonil 6114285. | Klassikaraadio korraldab teatripäeval temaatilise viktoriini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klassikaraadio tähistab rahvusvahelist teatripäeva uue saatega ning kutsub ellu teatripäeva viktoriini. Kuulajatel avaneb võimalus end proovile panna väga eriilmeliste küsimustega alates kurioosumitest, mis ilmestavad eesti teatri ajalugu, kuni kõige värskemate sündmusteni. Selgub, kui hästi orienteeruvad raadiokuulajad teatriajaloos, kas tuntakse ära näitlejate hääli ning jõutakse õigete vastusteni küsimuste puhul, mis võivad üllatada isegi teatritegijaid.
Teatripäeva viktoriini võitjatele on auhinnaks teatripiletid, mille on välja pannud Eesti Draamateater, Eesti Noorsooteater, Endla teater, Kinoteater, Nargenfestival, Rahvusooper Estonia, Rakvere teater, SKENE Katus Kunstile, Tallinna Linnateater, Tartu Uus Teater, Ugala teater, Vanemuine ja Von Krahli teater.
Teatripäeva viktoriin on Klassikaraadio eetris pühapäeval, 27. märtsil kell 10-12, huvilised on oodatud kaasa mängima Klassikaraadio stuudiotelefonil 6114285.
### Response:
Klassikaraadio korraldab teatripäeval temaatilise viktoriini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaapan lõi enam kui 40 000 pealtvaataja ees mõlemad väravad kohtumise viimastel minutitel. Sellega sai hakkama alles 84. minutil vahetusest sekkunud Kaoru Mitoma, kes skooris 89. ja 90+4. minutil.
Jaapani võit tähendab, et nad on kindlustanud Aasia tsooni B-grupis koha kahe parema seas nagu ka Saudi Araabia, sest Austraalia neid enam püüda ei saa.
Küll aga on austraallased taganud koha sõelmängudes A-grupi kolmanda koha omanikuga ehk Araabia Ühendemiraatide, Liibanoni või Iraagiga. A-grupist on koha finaalturniiril olemas Iraanil ja Lõuna-Koreal.
Vastava duelli võitja läheb otsustavas maailmajagude vahelises play-off 'is vastamisi Lõuna-Ameerika tsooni viienda koha meeskonnaga.
Jaapan on alates 1998. aastast osalenud kõikidel MM-finaalturniiridel. Kolmel korral (2002, 2010, 2018) on jõutud kaheksandikfinaali. Esimest korda 1994. aastal finaalturniirile jõudnud Saudi Araabia pääses valikturniirilt edasi kuuendat korda. | Aasias selgusid kaks jalgpalli MM-finaalturniirile kvalifitseerujat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaapan lõi enam kui 40 000 pealtvaataja ees mõlemad väravad kohtumise viimastel minutitel. Sellega sai hakkama alles 84. minutil vahetusest sekkunud Kaoru Mitoma, kes skooris 89. ja 90+4. minutil.
Jaapani võit tähendab, et nad on kindlustanud Aasia tsooni B-grupis koha kahe parema seas nagu ka Saudi Araabia, sest Austraalia neid enam püüda ei saa.
Küll aga on austraallased taganud koha sõelmängudes A-grupi kolmanda koha omanikuga ehk Araabia Ühendemiraatide, Liibanoni või Iraagiga. A-grupist on koha finaalturniiril olemas Iraanil ja Lõuna-Koreal.
Vastava duelli võitja läheb otsustavas maailmajagude vahelises play-off 'is vastamisi Lõuna-Ameerika tsooni viienda koha meeskonnaga.
Jaapan on alates 1998. aastast osalenud kõikidel MM-finaalturniiridel. Kolmel korral (2002, 2010, 2018) on jõutud kaheksandikfinaali. Esimest korda 1994. aastal finaalturniirile jõudnud Saudi Araabia pääses valikturniirilt edasi kuuendat korda.
### Response:
Aasias selgusid kaks jalgpalli MM-finaalturniirile kvalifitseerujat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nimetatud ametite juhid peaks ametisse määrama valitsus siseministri soovitusel.
"Tänased peadirektorid on teinud oma tööd professionaalselt ning teevad seda kindlasti oma ametiaja lõpuni. Lähiajal uute juhikandidaate esitamine plaanis pole. Aga kui aeg on sealmaal, siis kindlasti leiame väärilised kandidaadid," ütles Jaani ERR-ile.
Siseministeeriumi pressiesindaja Veiko Pesur rääkis, et PPA ja päästeameti peadirektori puhul ei ole seadusest tulenevat piirangut, mis välistaks nende kolmandaks ametiajaks nimetamist, küll on aga piirang kapo peadirektori osas.
"Kapo peadirektoril on julgeolekuasutuste seaduses erinorm, mis ütleb, et julgeolekuasutuse juhti ei nimetata ametisse rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku. Kuna Arnold Sinisalu on ametis teist ametiaega järjest, siis peab siseminister leidma kapole uue peadirektori," sõnas Pesur.
Praegu on kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu, päästeameti peadiretor Kuno Tammearu ning politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher. | Siseminister ei ole jõuametite uusi juhte veel otsustanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nimetatud ametite juhid peaks ametisse määrama valitsus siseministri soovitusel.
"Tänased peadirektorid on teinud oma tööd professionaalselt ning teevad seda kindlasti oma ametiaja lõpuni. Lähiajal uute juhikandidaate esitamine plaanis pole. Aga kui aeg on sealmaal, siis kindlasti leiame väärilised kandidaadid," ütles Jaani ERR-ile.
Siseministeeriumi pressiesindaja Veiko Pesur rääkis, et PPA ja päästeameti peadirektori puhul ei ole seadusest tulenevat piirangut, mis välistaks nende kolmandaks ametiajaks nimetamist, küll on aga piirang kapo peadirektori osas.
"Kapo peadirektoril on julgeolekuasutuste seaduses erinorm, mis ütleb, et julgeolekuasutuse juhti ei nimetata ametisse rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku. Kuna Arnold Sinisalu on ametis teist ametiaega järjest, siis peab siseminister leidma kapole uue peadirektori," sõnas Pesur.
Praegu on kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu, päästeameti peadiretor Kuno Tammearu ning politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher.
### Response:
Siseminister ei ole jõuametite uusi juhte veel otsustanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Parvlaeva nimi on Le Mediterranee ja põgenike majutamist rahastab Prantsusmaa siseministeerium. Laeval on 486 kajutit, koos pesemisvõimalusega. Laeval asuvad ka puhkealad. Alates 29. märtsist leiab sellel laeval peavarju umbes 1600 inimest.
Laev jääb Marseille sadamasse, see võimaldab põgenikel mugavalt linnas ringi liikuda. Põgenike vastuvõtmisel ja nende heaolu tagamisel tulevad appi ka kohalikud võimud.
Prantsusmaa võimud proovivad tagada, et noored ukrainlased saavad jätkata oma haridusteed. Suve saabudes otsib Prantsusmaa turismisektor ka hooajatöölisi. | Prantsusmaa rentis reisilaeva põgenike majutamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Parvlaeva nimi on Le Mediterranee ja põgenike majutamist rahastab Prantsusmaa siseministeerium. Laeval on 486 kajutit, koos pesemisvõimalusega. Laeval asuvad ka puhkealad. Alates 29. märtsist leiab sellel laeval peavarju umbes 1600 inimest.
Laev jääb Marseille sadamasse, see võimaldab põgenikel mugavalt linnas ringi liikuda. Põgenike vastuvõtmisel ja nende heaolu tagamisel tulevad appi ka kohalikud võimud.
Prantsusmaa võimud proovivad tagada, et noored ukrainlased saavad jätkata oma haridusteed. Suve saabudes otsib Prantsusmaa turismisektor ka hooajatöölisi.
### Response:
Prantsusmaa rentis reisilaeva põgenike majutamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaanuaris ilmunud raamatus "The Betrayal of Anne Frank: A Cold Case Investigation" jõudsid uurijad järelduseni, et Anne Franki perekonna võis reeta teine juudi soost isik nimega Arnold van den Bergh. Frankide perekonna reeturi paljastamisega tegelesid uurijad ning endine FBI ametnik ligikaudu kuus aastat.
Nüüd on mitmed Teise maailmsõja uurijad selle väite kahtluse alla pannud, nimetades raamatut amatöörlikuks. "Selle raske süüdistuse kohta puuduvad tõsised tõendid," leidsid uued eksperdid.
Anne Frank oli juudi päritolu tüdruk, kelle pere põgenes Hitleri võimuletuleku ajal Saksamaalt Hollandisse. Ajal, mil Saksamaa vallutas Hollandi ning pihta hakkas suur juutide represseerimine, suutis Frankide perekond olla kaks aastat võimude eest varjul enne kui nad reedeti.
Raamatu kirjastaja Ambo Anthos otsustas pärast teosele laekunud kriitikat, et ei müü seda enam raamatulettidel ning palub poodidel juba ette ostetud varud tagastada. | Teos, mis paljastas väidetavalt Anne Franki reetja, eemaldatakse lettidelt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaanuaris ilmunud raamatus "The Betrayal of Anne Frank: A Cold Case Investigation" jõudsid uurijad järelduseni, et Anne Franki perekonna võis reeta teine juudi soost isik nimega Arnold van den Bergh. Frankide perekonna reeturi paljastamisega tegelesid uurijad ning endine FBI ametnik ligikaudu kuus aastat.
Nüüd on mitmed Teise maailmsõja uurijad selle väite kahtluse alla pannud, nimetades raamatut amatöörlikuks. "Selle raske süüdistuse kohta puuduvad tõsised tõendid," leidsid uued eksperdid.
Anne Frank oli juudi päritolu tüdruk, kelle pere põgenes Hitleri võimuletuleku ajal Saksamaalt Hollandisse. Ajal, mil Saksamaa vallutas Hollandi ning pihta hakkas suur juutide represseerimine, suutis Frankide perekond olla kaks aastat võimude eest varjul enne kui nad reedeti.
Raamatu kirjastaja Ambo Anthos otsustas pärast teosele laekunud kriitikat, et ei müü seda enam raamatulettidel ning palub poodidel juba ette ostetud varud tagastada.
### Response:
Teos, mis paljastas väidetavalt Anne Franki reetja, eemaldatakse lettidelt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liigatabelis rebisid Serviti ja Viljandi vahe eile viigiga leppinud HC Tallinnaga suuremaks. Juhtduol on vastavalt 17 ja 15 punkti, ent Viljandil üks mäng varuks. Järgnevad Tallinn kümne, SK Tapa viie, Raasiku/Mistra nelja ja Kehra ühe punktiga. Laupäeval peetakse kaks vahelejäänud kohtumist, võistlustules on kogu esikolmik, vahendab Handball.ee.
Arukülas alustas Raasiku/Mistra isukalt ning Markus Kask ja Marko Slastinovski tulistasid kodumeeskonna 2:0 ette. Seitsmendaks minutiks haaras ohjad Serviti ja Arturs Meikšans viis külalised esmakordselt juhtima, 4:3. Mõlemad meeskonnad tegid ohtralt söödu- ja viskepraaki ning skoor oli visa kasvama.
Veel 26. minutil oli põlvalaste edu minimaalne, kui juhiti 10:9, kuid siis tabasid järjest Anatoli Tšezlov, Robin Oberg ja Mathias Rebane ning puhkepausile mindi seisul 13:9. Sihik saadi vaheajal paika ning heas viskehoos olid Vladislav Naumenko ja Carl-Eric Uibo. 41. minutil kasvatas Henri Sillaste külaliste edu kuueväravaliseks – 20:14.
Veel võitles Raasiku/Mistra ja Naumenko tegi 22:18. Serviti jäi platsile neljakesi, kuid Jürgen Lepasson tõrjus põlvalaste väravasuul kaks karistusviset järjest ja hoopis põlvalased spurtisid eest. Seitsme minutiga tegi tiitlikaitsja 5:0 vahespurdi ning Markel Veiko tabamusest tuli 27:18.
Serviti võttis lõpuks 28:20 võidu ning jätkab kaotuseta liigaliidrina. Uibo viskas võitjate kasuks seitse, Tšezlov kuus ja Sillaste kolm väravat. Kaotajatel tabas Naumenko seitse, Sander Sven Annula neli ning Slastinovski ja Kask kolm korda.
Viljandi HC alustas kodusaalis HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi vastu juba tuttavaks saanud agressiivse kaitsega. See põhjustas küll mitmeid karistusviskeid, ent külalised suutsid esimesest neljast realiseerida vaid kaks. Mängust skoorimisega oli Kehra veel suuremates raskustes ja sai sel viisil esimese värava alles 13. minutil.
Mulkide 5:2 algedu kasvas 16. minutiks Sten Maasalu täpse viske järel 8:3 peale, ent siis suutsid kehralased mängu mõneks ajaks võrdsustada. Veel 21. minutil oli seis 10:7, kuid Viljandi viskas järgneva üheksa avapoolajaminuti jooksul seitse väravat vastase ühe vastu ning läks riietusruumi 17:8 eduseisus.
Teine pooltund ei alanud Kehrale paremini, sest viie ja poole minutiga ei saadud kordagi palli Rasmus Otsa selja taha ning Aleksander Pertelson viis Viljandi juhtima 22:8. Kui kehralased nii-öelda kaane pealt said, siis visati neli väravat järjest, kuid võidu- või punktilootused olid juba kustunud.
Viljandi sai kõikide sarjade peale 14. järjestikuse võidu ja pole 2022. aastal veel kaotusekibedust maitsnud. Kristo Voika viskas üleplatsimehena üheksa, Pertelson viis ja Hendrik Koks neli väravat. Kehra täpsemad olid Danil Gumjanov kuue, David Mamporia viie ja Alvar Soikka nelja tabamusega. | Soosikud Serviti ja Viljandi ei vääratanud ning jätkavad kaotuseta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liigatabelis rebisid Serviti ja Viljandi vahe eile viigiga leppinud HC Tallinnaga suuremaks. Juhtduol on vastavalt 17 ja 15 punkti, ent Viljandil üks mäng varuks. Järgnevad Tallinn kümne, SK Tapa viie, Raasiku/Mistra nelja ja Kehra ühe punktiga. Laupäeval peetakse kaks vahelejäänud kohtumist, võistlustules on kogu esikolmik, vahendab Handball.ee.
Arukülas alustas Raasiku/Mistra isukalt ning Markus Kask ja Marko Slastinovski tulistasid kodumeeskonna 2:0 ette. Seitsmendaks minutiks haaras ohjad Serviti ja Arturs Meikšans viis külalised esmakordselt juhtima, 4:3. Mõlemad meeskonnad tegid ohtralt söödu- ja viskepraaki ning skoor oli visa kasvama.
Veel 26. minutil oli põlvalaste edu minimaalne, kui juhiti 10:9, kuid siis tabasid järjest Anatoli Tšezlov, Robin Oberg ja Mathias Rebane ning puhkepausile mindi seisul 13:9. Sihik saadi vaheajal paika ning heas viskehoos olid Vladislav Naumenko ja Carl-Eric Uibo. 41. minutil kasvatas Henri Sillaste külaliste edu kuueväravaliseks – 20:14.
Veel võitles Raasiku/Mistra ja Naumenko tegi 22:18. Serviti jäi platsile neljakesi, kuid Jürgen Lepasson tõrjus põlvalaste väravasuul kaks karistusviset järjest ja hoopis põlvalased spurtisid eest. Seitsme minutiga tegi tiitlikaitsja 5:0 vahespurdi ning Markel Veiko tabamusest tuli 27:18.
Serviti võttis lõpuks 28:20 võidu ning jätkab kaotuseta liigaliidrina. Uibo viskas võitjate kasuks seitse, Tšezlov kuus ja Sillaste kolm väravat. Kaotajatel tabas Naumenko seitse, Sander Sven Annula neli ning Slastinovski ja Kask kolm korda.
Viljandi HC alustas kodusaalis HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi vastu juba tuttavaks saanud agressiivse kaitsega. See põhjustas küll mitmeid karistusviskeid, ent külalised suutsid esimesest neljast realiseerida vaid kaks. Mängust skoorimisega oli Kehra veel suuremates raskustes ja sai sel viisil esimese värava alles 13. minutil.
Mulkide 5:2 algedu kasvas 16. minutiks Sten Maasalu täpse viske järel 8:3 peale, ent siis suutsid kehralased mängu mõneks ajaks võrdsustada. Veel 21. minutil oli seis 10:7, kuid Viljandi viskas järgneva üheksa avapoolajaminuti jooksul seitse väravat vastase ühe vastu ning läks riietusruumi 17:8 eduseisus.
Teine pooltund ei alanud Kehrale paremini, sest viie ja poole minutiga ei saadud kordagi palli Rasmus Otsa selja taha ning Aleksander Pertelson viis Viljandi juhtima 22:8. Kui kehralased nii-öelda kaane pealt said, siis visati neli väravat järjest, kuid võidu- või punktilootused olid juba kustunud.
Viljandi sai kõikide sarjade peale 14. järjestikuse võidu ja pole 2022. aastal veel kaotusekibedust maitsnud. Kristo Voika viskas üleplatsimehena üheksa, Pertelson viis ja Hendrik Koks neli väravat. Kehra täpsemad olid Danil Gumjanov kuue, David Mamporia viie ja Alvar Soikka nelja tabamusega.
### Response:
Soosikud Serviti ja Viljandi ei vääratanud ning jätkavad kaotuseta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vene presidendi Vladimir Putini kolmapäevase korralduse järel hakata gaasi lääneriikidele rublade eest müüma tõstis rubla kurssi ning see kasvas ka neljapäeval, jõudes tasemele 96 rubla ühe dollari eest. Märtsi keskel liikus see 115 rubla tasemel dollarist, olles sel aastal kukkunud 39 protsenti. Veel veebruari keskel – enne Venemaa rünnakut Ukrainale – maksis üks dollar 76 ja euro 85 rubla. Ühe euro eest tuli neljapäeval Moskva valuutabörsil maksta umbes 105 rubla.
Neljapäeval toimus avatud aktsiaturul esimest korda pärast 24. veebruaril alanud sõda volatiilne kauplemine, kus enamuse aktsiate hinnad kiiresti kasvasid.
Vene suurte naftafirmade Rosneft ja Lukoil aktsiate hinnad tõusid vastavalt 20 ja 16 protsenti, alumiiniumitootja Rusal aktsia tõusis 14 ja Norilsk Nikeli aktsia 22 protsenti.
Suurima kukkumise tegi läbi lääneriikide sanktsioonide tõttu rängalt kannatav Vene lennufirma Aeroflot, mille aktsia kukkus algul 20 protsenti, kuid kosus hiljem ja peatus kuueprotsendise languse juures.
"Börsil oli pärast avamist näha suuri aktsiate ostutellimusi. Üldist meelestatust toetab veendumus, et rahandusministeerium ostab aktsiad ära," ütles kauplemisettevõte BCS Brokerage oma avalduses.
Vene valitsus teatas 1. märtsil, et eraldab kuni üks triljon rubla (11,24 miljardit dollarit) oma riiklikust fondist aktsiate omandamiseks, mis sattusid suure müügisurve alla.
Moskva börsiindeks MOEX tõusis hommikul üheksa protsenti, 1695,8 punktini, samas selle dollarites nomineeritud ekvivalendi RTS .IRTS kurss ei muutunud.
Suuremate kauplejate, nagu Sberbank, VTB ja Alfa rakendused teatasid probleemidest klientide tellimiste täitmisel seoses suure huviga Vene aktsiate vastu.
Venemaa keskpank teatas kolmapäeval, et Moskva börsil saab neljapäeval taas kaubelda 33 Venemaa firma aktsiatega. Keskpank keelas aga Venemaa suurimate ettevõtete lühikeseks müügi.
Kaubelda saab Moskva börsil uuesti selliste suurfirmade aktsiatega nagu Gazprom, Lukoil, VTB, Sberbank, Rusal ja Rosneft. | Venemaa aktsiaindeks tõusis neli protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene presidendi Vladimir Putini kolmapäevase korralduse järel hakata gaasi lääneriikidele rublade eest müüma tõstis rubla kurssi ning see kasvas ka neljapäeval, jõudes tasemele 96 rubla ühe dollari eest. Märtsi keskel liikus see 115 rubla tasemel dollarist, olles sel aastal kukkunud 39 protsenti. Veel veebruari keskel – enne Venemaa rünnakut Ukrainale – maksis üks dollar 76 ja euro 85 rubla. Ühe euro eest tuli neljapäeval Moskva valuutabörsil maksta umbes 105 rubla.
Neljapäeval toimus avatud aktsiaturul esimest korda pärast 24. veebruaril alanud sõda volatiilne kauplemine, kus enamuse aktsiate hinnad kiiresti kasvasid.
Vene suurte naftafirmade Rosneft ja Lukoil aktsiate hinnad tõusid vastavalt 20 ja 16 protsenti, alumiiniumitootja Rusal aktsia tõusis 14 ja Norilsk Nikeli aktsia 22 protsenti.
Suurima kukkumise tegi läbi lääneriikide sanktsioonide tõttu rängalt kannatav Vene lennufirma Aeroflot, mille aktsia kukkus algul 20 protsenti, kuid kosus hiljem ja peatus kuueprotsendise languse juures.
"Börsil oli pärast avamist näha suuri aktsiate ostutellimusi. Üldist meelestatust toetab veendumus, et rahandusministeerium ostab aktsiad ära," ütles kauplemisettevõte BCS Brokerage oma avalduses.
Vene valitsus teatas 1. märtsil, et eraldab kuni üks triljon rubla (11,24 miljardit dollarit) oma riiklikust fondist aktsiate omandamiseks, mis sattusid suure müügisurve alla.
Moskva börsiindeks MOEX tõusis hommikul üheksa protsenti, 1695,8 punktini, samas selle dollarites nomineeritud ekvivalendi RTS .IRTS kurss ei muutunud.
Suuremate kauplejate, nagu Sberbank, VTB ja Alfa rakendused teatasid probleemidest klientide tellimiste täitmisel seoses suure huviga Vene aktsiate vastu.
Venemaa keskpank teatas kolmapäeval, et Moskva börsil saab neljapäeval taas kaubelda 33 Venemaa firma aktsiatega. Keskpank keelas aga Venemaa suurimate ettevõtete lühikeseks müügi.
Kaubelda saab Moskva börsil uuesti selliste suurfirmade aktsiatega nagu Gazprom, Lukoil, VTB, Sberbank, Rusal ja Rosneft.
### Response:
Venemaa aktsiaindeks tõusis neli protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ministri sõnul on majanduses praegu palju määramatust ja see puudutab kogu Euroopat. "Kõige jaoks on olukord selline, et täpset prognoosida, millises maailmas me sügisel elame, on sisuliselt võimatu," ütles ta.
Aprillis valmib kevadine majandusprognoos, kuid ministri sõnul peab arvestama, et sel korral pole täpsust võimalik oodata, kuna olukord muutub väga kiiresti. "Kõik Putini alustatud sõja tagajärjed ei ole kindlasti praegu veel majandusse jõudnud, aga ajad saavad olema keerulised ja majanduse mõttes muutlikud."
Pentus-Rosimannuse sõnul võib tänavu oodata majanduse aeglustumist, kuid see ei tähenda kindlat majanduslangust. "Me oleme pisut tugevamal pinnasel tänu sellele, et koroonakriisist väljumise vaates oli saanud tugeva hoo sisse, me olime taastunud juba kriisieelsel tasemel, nägime enamikes sektorites kasvu, mis ületas kriisieelset taset, tööhõive oli hea. Praegune olukord ei tabanud meid kõige õrnemal hetkel," rääkis ta.
Plaanitava lisaeelarve mahu kommenteerimiseks on ministri sõnul veel vara, kuna täiendavaid vajadusi pole veel kokku arvestatud.
"Täpsematest rahalistest raamidest saame tõenäoliselt rääkida märtsi lõpus, siis on loodetavasti kõik puudutatud valitsemisalad saanud prognoosid tehtud ja saame rääkida, mis sõja tagajärgi puudutavad vajadused on vaja selle aasta lisaeelarvesse lisada," ütles Pentus-Rosimannus.
Kärpeid plaanis ei ole, kuid mõned projektid võivad ehituse kallinemise tõttu ajakavast maha jääda, ütles Pentus-Rosimannus. "On näiteid projektidest, kus kas tarneprobleemide tõttu või olulise, mitmekordse kallinemise tõttu projekti lõpule viimine saab toimuma aeglasemas tempos. Kärpeid me praegustes oludes eelarves ei planeeri."
Lisaeelarve on plaanis katta laenurahaga. Ministri hinnangul Eesti laenuvõimekusele praegu mingeid negatiivseid mõjusid ei ole. | Pentus-Rosimannus: kõik sõja tagajärjed pole veel majandusse jõudnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ministri sõnul on majanduses praegu palju määramatust ja see puudutab kogu Euroopat. "Kõige jaoks on olukord selline, et täpset prognoosida, millises maailmas me sügisel elame, on sisuliselt võimatu," ütles ta.
Aprillis valmib kevadine majandusprognoos, kuid ministri sõnul peab arvestama, et sel korral pole täpsust võimalik oodata, kuna olukord muutub väga kiiresti. "Kõik Putini alustatud sõja tagajärjed ei ole kindlasti praegu veel majandusse jõudnud, aga ajad saavad olema keerulised ja majanduse mõttes muutlikud."
Pentus-Rosimannuse sõnul võib tänavu oodata majanduse aeglustumist, kuid see ei tähenda kindlat majanduslangust. "Me oleme pisut tugevamal pinnasel tänu sellele, et koroonakriisist väljumise vaates oli saanud tugeva hoo sisse, me olime taastunud juba kriisieelsel tasemel, nägime enamikes sektorites kasvu, mis ületas kriisieelset taset, tööhõive oli hea. Praegune olukord ei tabanud meid kõige õrnemal hetkel," rääkis ta.
Plaanitava lisaeelarve mahu kommenteerimiseks on ministri sõnul veel vara, kuna täiendavaid vajadusi pole veel kokku arvestatud.
"Täpsematest rahalistest raamidest saame tõenäoliselt rääkida märtsi lõpus, siis on loodetavasti kõik puudutatud valitsemisalad saanud prognoosid tehtud ja saame rääkida, mis sõja tagajärgi puudutavad vajadused on vaja selle aasta lisaeelarvesse lisada," ütles Pentus-Rosimannus.
Kärpeid plaanis ei ole, kuid mõned projektid võivad ehituse kallinemise tõttu ajakavast maha jääda, ütles Pentus-Rosimannus. "On näiteid projektidest, kus kas tarneprobleemide tõttu või olulise, mitmekordse kallinemise tõttu projekti lõpule viimine saab toimuma aeglasemas tempos. Kärpeid me praegustes oludes eelarves ei planeeri."
Lisaeelarve on plaanis katta laenurahaga. Ministri hinnangul Eesti laenuvõimekusele praegu mingeid negatiivseid mõjusid ei ole.
### Response:
Pentus-Rosimannus: kõik sõja tagajärjed pole veel majandusse jõudnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Niine tänaval avatud sõjapõgenike vastuvõtukeskuses on registreeritud 10 500 inimest, kellest 42 protsenti on lapsed, seega on Tallinna jõudnud 4200 alaealist, kes vajavad ka kohta koolis või lasteaias.
Ennast arvele võtnud sõjapõgenikele teeb sobiva kohapakkumise Tallinna linn. Selleks on aga praegu vajalik, et perekond oleks leidnud püsiva elukoha. "Kooli- ja lasteaiapakkumisi oleme teinud neile kooli- ja lasteaialastele, kelle vanemad on leidnud elukoha eluruumides, mitte hotellides. Praegu on koolikohta pakutud 500 lapsele ja lasteaiakohta 200 lapsele. Varsti hakkame kooli- ja lasteaiakohti pakkuma aga ka hotellides elavatele lastele," rääkis Pajula.
Esimesed väikesed ukrainlased on juba lasteaedadesse jõudnud. Siiski mitte kõik, kellele on kohta pakutud. "Inimesed tahavad ka mõtlemisaega," ütles Pajula.
Murekohti Pajula ukrainlaste paigutamisel lasteaiasüsteemi ei näe. "Meie lasteaiad on väga professionaalsed, oleme ennegi võtnud lasteaedadesse eri rahvusest, erinevate erivajadustega lapsi. Siin ma küll mingisugust probleemi ei näe," sõnas Pajula.
Tallinnas on praegu üle tuhande vaba lasteaiakoha, neid jagatakse sõjapõgenikele üldise järjekorra alusel. "Ukraina lastele pakutakse vabu kohti samal korraldusel, kui ka Eesti lastele. Ehk kui Eesti vanem on pannud lapse lasteaiajärjekorda ja soovib kolmeaastasele kohta 2022. aasta sügisel, siis tema on oluliselt eespool järjekorras võrreldes Ukraina lapsevanemaga. Peame silmas, et ka kohalikud inimesed saaksid soovitud teenuse," rääkis Pajula.
Ka koolide osas Pajula momendil probleeme ei näe. "Lühikeses plaanis on meil kavas päevakoolid ja adaptsiooniprogrammid, seal probleeme pole. Probleem on selles, et me ei tea, kui palju lapsi Eestisse jääb, sest sügisel läheb käiku pikem plaan ja siis tuleb lapsed paigutada juba Eesti koolisüsteemi," ütles Pajula.
Eesti koolide juures tegutsevates Ukraina päevakoolides saavad käia kõik põhikoolilapsed. "Kui on päevakool 20-30 Ukraina lapsele, siis kõik läheduses elavad lapsed määratakse sinna kooli ja korraldatakse seal õppetegevus. Iga kool teeb oma päevakoolikava. Samuti otsib sinna õpetajaid: kas oma õpetajad või palkab juurde. Koolidele on antud juba ka paari-kolmekümne Eestisse saabunud Ukraina õpetaja kontaktid, et ka nende teeneid saaks kasutada," rääkis Paljula.
Juriidilist õigust Ukraina pedagoogidel Eestis õpetada ei ole, sest Eestis on kehtestatud õpetajatele keelenõuded. See aga nende palkamist ei sega. "Me oleme olukorras, kus tuleb leida erilahendused. Päevakool on ka selline kooliformaat, kus õpilasi võib aidata teise ametinimega inimene kui õpetaja. Nad võetakse palgale ja kasutakse nende võimeid ja oskuseid," rääkis Pajula.
Lastel on võimalus jätkata ka Ukraina koolide e-õppes. Selle võimaluse on loonud Ukraina riik.
Praeguseks alustanud päevakoolide hulka kuulub ka sel nädalal Harku vallas Meriküla spordi- ja õppekeskuses tööd alustanud Ukraina sõjapõgenikele mõeldud kogupäevakool, mis hõlmab nii lasteaeda kui ka kooliõpet suurematele.
Koolitunde viivad läbi Ukraina õpetajad läbi Shkolanadii distantsõppevormi.
Valla pressiesindaja sõnul on nii lasteaias kui ka õppeklassis igapäevaselt toeks tööl ukrainlannadest õpetajad ja õpetaja abid koos vabatahtlikega. Tänase seisuga käib Harku valla kogupäevakoolis 12 last. Lastele on valla poolt korraldatud nii toitlustus kogupäevakoolis kui ka transport. | Tallinna jõudnud Ukraina lapsed lähevad esialgu Ukraina päevakoolidesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Niine tänaval avatud sõjapõgenike vastuvõtukeskuses on registreeritud 10 500 inimest, kellest 42 protsenti on lapsed, seega on Tallinna jõudnud 4200 alaealist, kes vajavad ka kohta koolis või lasteaias.
Ennast arvele võtnud sõjapõgenikele teeb sobiva kohapakkumise Tallinna linn. Selleks on aga praegu vajalik, et perekond oleks leidnud püsiva elukoha. "Kooli- ja lasteaiapakkumisi oleme teinud neile kooli- ja lasteaialastele, kelle vanemad on leidnud elukoha eluruumides, mitte hotellides. Praegu on koolikohta pakutud 500 lapsele ja lasteaiakohta 200 lapsele. Varsti hakkame kooli- ja lasteaiakohti pakkuma aga ka hotellides elavatele lastele," rääkis Pajula.
Esimesed väikesed ukrainlased on juba lasteaedadesse jõudnud. Siiski mitte kõik, kellele on kohta pakutud. "Inimesed tahavad ka mõtlemisaega," ütles Pajula.
Murekohti Pajula ukrainlaste paigutamisel lasteaiasüsteemi ei näe. "Meie lasteaiad on väga professionaalsed, oleme ennegi võtnud lasteaedadesse eri rahvusest, erinevate erivajadustega lapsi. Siin ma küll mingisugust probleemi ei näe," sõnas Pajula.
Tallinnas on praegu üle tuhande vaba lasteaiakoha, neid jagatakse sõjapõgenikele üldise järjekorra alusel. "Ukraina lastele pakutakse vabu kohti samal korraldusel, kui ka Eesti lastele. Ehk kui Eesti vanem on pannud lapse lasteaiajärjekorda ja soovib kolmeaastasele kohta 2022. aasta sügisel, siis tema on oluliselt eespool järjekorras võrreldes Ukraina lapsevanemaga. Peame silmas, et ka kohalikud inimesed saaksid soovitud teenuse," rääkis Pajula.
Ka koolide osas Pajula momendil probleeme ei näe. "Lühikeses plaanis on meil kavas päevakoolid ja adaptsiooniprogrammid, seal probleeme pole. Probleem on selles, et me ei tea, kui palju lapsi Eestisse jääb, sest sügisel läheb käiku pikem plaan ja siis tuleb lapsed paigutada juba Eesti koolisüsteemi," ütles Pajula.
Eesti koolide juures tegutsevates Ukraina päevakoolides saavad käia kõik põhikoolilapsed. "Kui on päevakool 20-30 Ukraina lapsele, siis kõik läheduses elavad lapsed määratakse sinna kooli ja korraldatakse seal õppetegevus. Iga kool teeb oma päevakoolikava. Samuti otsib sinna õpetajaid: kas oma õpetajad või palkab juurde. Koolidele on antud juba ka paari-kolmekümne Eestisse saabunud Ukraina õpetaja kontaktid, et ka nende teeneid saaks kasutada," rääkis Paljula.
Juriidilist õigust Ukraina pedagoogidel Eestis õpetada ei ole, sest Eestis on kehtestatud õpetajatele keelenõuded. See aga nende palkamist ei sega. "Me oleme olukorras, kus tuleb leida erilahendused. Päevakool on ka selline kooliformaat, kus õpilasi võib aidata teise ametinimega inimene kui õpetaja. Nad võetakse palgale ja kasutakse nende võimeid ja oskuseid," rääkis Pajula.
Lastel on võimalus jätkata ka Ukraina koolide e-õppes. Selle võimaluse on loonud Ukraina riik.
Praeguseks alustanud päevakoolide hulka kuulub ka sel nädalal Harku vallas Meriküla spordi- ja õppekeskuses tööd alustanud Ukraina sõjapõgenikele mõeldud kogupäevakool, mis hõlmab nii lasteaeda kui ka kooliõpet suurematele.
Koolitunde viivad läbi Ukraina õpetajad läbi Shkolanadii distantsõppevormi.
Valla pressiesindaja sõnul on nii lasteaias kui ka õppeklassis igapäevaselt toeks tööl ukrainlannadest õpetajad ja õpetaja abid koos vabatahtlikega. Tänase seisuga käib Harku valla kogupäevakoolis 12 last. Lastele on valla poolt korraldatud nii toitlustus kogupäevakoolis kui ka transport.
### Response:
Tallinna jõudnud Ukraina lapsed lähevad esialgu Ukraina päevakoolidesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jätkuva sõja tõttu on hakatud rääkima suuremast raiest Eesti metsades. Kuidas leida tasakaalu inimese ja looduse vahelises suhtes, kui surve loodusvaradele kasvab?
"Plekktrummi" külaline on looduskaitsja Silvia Lotman. Saade on eetris esmaspäeval, 28. märtsil kell 21.30 ETV2-s. | "Plekktrummi" külaline on Silvia Lotman | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jätkuva sõja tõttu on hakatud rääkima suuremast raiest Eesti metsades. Kuidas leida tasakaalu inimese ja looduse vahelises suhtes, kui surve loodusvaradele kasvab?
"Plekktrummi" külaline on looduskaitsja Silvia Lotman. Saade on eetris esmaspäeval, 28. märtsil kell 21.30 ETV2-s.
### Response:
"Plekktrummi" külaline on Silvia Lotman |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmekordne Grammy-võitja Megan Thee Stallion jõudis Ameerika hiphopiskeenele 2019. aastal. Pärast lühialbumite "Fever" ja "Suga" avaldamist ilmus temalt 2020. aastal ka täispikk debüütalbum "Good News" ja kaks tema lugu – "Savage" (remiks koos Beyonce'ga) ja "WAP" koostöös Cardi B-ga jõudsid USA singlimüügiedetabeli tippu. Tema kõige uuemas loos "Sweetest Pie" teeb kaasa Dua Lipa.
Jamie xx on üks oma aja hinnatuimaid elektroonilise muusika produtsente, kes mõjutas oma indie -, R&B- ja tantsumuusikat siduva bändiga The xx palju hiliste 00ndate saundi ning kellest sai seejärel nõutud remiksija ja produtsent. Tema debüütalbum "In Colour" ilmus 2015. aastal ja sellelt ilmusid singlid nagu "Loud Places", "I Know There's Gonna Be (Good Times)" ja "Gosh". Tema seni uusim singel "Idontknow" ilmus 2020. aastal.
Läti kohalikest artistidest lisandusid esinejate hulka Ansis, Citi Zēni, Arturs Skutelis, Rolands Če, Sudden Lights, Būū, Edavārdi, Prusax, Sigma, Elizabete Gaile, MUUD, Ods, ZEĻĢI, Nova Koma, $ourJ jt.
Positivus toimub 15. ja 16. juulil esimest korda uues asukohas – Riias Lucavsala saarel.
Festivali Positivus 2022 seni kinnitatud artistid on A$AP Rocky, Megan Thee Stallion, Jamie xx, Caribou, Thundercat, Yves Tumor & Its band, SoFaygo, Bas, Moses Sumney, black midi, Black Country, New Road, ansis, Citi Zēni, Arturs Skutelis, rolands če, Būū, Edavārdi, Prusax, VIŅA, Sudden Lights, Sigma, Elizabete Gaile, MUUD, Ods, Zeļģis, Nova Koma, $ourJ. Oodata on lisa. | Positivuse esinejate hulka lisandusid Megan Thee Stallion ja Jamie xx | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmekordne Grammy-võitja Megan Thee Stallion jõudis Ameerika hiphopiskeenele 2019. aastal. Pärast lühialbumite "Fever" ja "Suga" avaldamist ilmus temalt 2020. aastal ka täispikk debüütalbum "Good News" ja kaks tema lugu – "Savage" (remiks koos Beyonce'ga) ja "WAP" koostöös Cardi B-ga jõudsid USA singlimüügiedetabeli tippu. Tema kõige uuemas loos "Sweetest Pie" teeb kaasa Dua Lipa.
Jamie xx on üks oma aja hinnatuimaid elektroonilise muusika produtsente, kes mõjutas oma indie -, R&B- ja tantsumuusikat siduva bändiga The xx palju hiliste 00ndate saundi ning kellest sai seejärel nõutud remiksija ja produtsent. Tema debüütalbum "In Colour" ilmus 2015. aastal ja sellelt ilmusid singlid nagu "Loud Places", "I Know There's Gonna Be (Good Times)" ja "Gosh". Tema seni uusim singel "Idontknow" ilmus 2020. aastal.
Läti kohalikest artistidest lisandusid esinejate hulka Ansis, Citi Zēni, Arturs Skutelis, Rolands Če, Sudden Lights, Būū, Edavārdi, Prusax, Sigma, Elizabete Gaile, MUUD, Ods, ZEĻĢI, Nova Koma, $ourJ jt.
Positivus toimub 15. ja 16. juulil esimest korda uues asukohas – Riias Lucavsala saarel.
Festivali Positivus 2022 seni kinnitatud artistid on A$AP Rocky, Megan Thee Stallion, Jamie xx, Caribou, Thundercat, Yves Tumor & Its band, SoFaygo, Bas, Moses Sumney, black midi, Black Country, New Road, ansis, Citi Zēni, Arturs Skutelis, rolands če, Būū, Edavārdi, Prusax, VIŅA, Sudden Lights, Sigma, Elizabete Gaile, MUUD, Ods, Zeļģis, Nova Koma, $ourJ. Oodata on lisa.
### Response:
Positivuse esinejate hulka lisandusid Megan Thee Stallion ja Jamie xx |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ETV+ uus venekeelne stuudiosaade "Horisont" avab argiõhtuti Eestis ja maailmas toimuvat inimeste ja sündmuste, lõbusate ja keeruliste teemad kaudu. Uue saate teemavalik on võimalikult lai, et pakkuda vaatajale tööpäeva lõpus nii päevakajalisi käsitlusi kui ka kergemaid ja meelelahutuslikke teemasid. Stuudiosse on oodata erinevaid külalisi, samuti on saates olulisel kohal videolood.
"Mul on hea meel, et ETV+ programm saab lisa uue saatega, mis täiendab meie õhtuste päevakajaliste saadete valikut. "Horisont" aitab vaatajal maailma mõtestada ning teeb sissevaate inimeste eludesse ja teemadesse, mis puudutavad kõiki," märkis ETV+ peatoimetaja Ekaterina Taklaja. Ta lisas, et info- ja sündmusterohke aeg paneb vaataja otsima usaldusväärset programmi: "Uudised toob jätkuvalt igal õhtul vaatajateni "Aktuaalne kaamera", "Horisont" lisab selle kõrvale inimlikud ja praktilised teemad."
"Horisont" toob ETV+ ekraanile ka uue saatejuhi Alina Privalova, kes juhtinud varem nii tele- kui ka raadiosaateid. Saate vastutav toimetaja on Aleksandr Hobotov, produtsent on Helen Valkna.
"Horisont" on ETV+ eetris esmaspäevast, 28. märtsist igal argiõhtul kell 19.30 | ETV+ toob argiõhtutesse venekeelse telemagasini "Horisont" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ETV+ uus venekeelne stuudiosaade "Horisont" avab argiõhtuti Eestis ja maailmas toimuvat inimeste ja sündmuste, lõbusate ja keeruliste teemad kaudu. Uue saate teemavalik on võimalikult lai, et pakkuda vaatajale tööpäeva lõpus nii päevakajalisi käsitlusi kui ka kergemaid ja meelelahutuslikke teemasid. Stuudiosse on oodata erinevaid külalisi, samuti on saates olulisel kohal videolood.
"Mul on hea meel, et ETV+ programm saab lisa uue saatega, mis täiendab meie õhtuste päevakajaliste saadete valikut. "Horisont" aitab vaatajal maailma mõtestada ning teeb sissevaate inimeste eludesse ja teemadesse, mis puudutavad kõiki," märkis ETV+ peatoimetaja Ekaterina Taklaja. Ta lisas, et info- ja sündmusterohke aeg paneb vaataja otsima usaldusväärset programmi: "Uudised toob jätkuvalt igal õhtul vaatajateni "Aktuaalne kaamera", "Horisont" lisab selle kõrvale inimlikud ja praktilised teemad."
"Horisont" toob ETV+ ekraanile ka uue saatejuhi Alina Privalova, kes juhtinud varem nii tele- kui ka raadiosaateid. Saate vastutav toimetaja on Aleksandr Hobotov, produtsent on Helen Valkna.
"Horisont" on ETV+ eetris esmaspäevast, 28. märtsist igal argiõhtul kell 19.30
### Response:
ETV+ toob argiõhtutesse venekeelse telemagasini "Horisont" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Harry Stylesi viimane album "Fine Lines" ilmus 2019. aasta detsembris ning vallutas nii raadio- kui ka digitabeleid. Albumilt on pärit tema sellised hittlood, nagu näiteks "Adore you" ja "Watermelon Sugar".
Uue albumi ilmumisest teatas Styles oma Instagrami kontol. Lisaks jagas artist ka "Harry's House" treilerit:
Album "Harry's House" ilmub 20. mail. | Harry Styles annab kevadel välja oma kolmanda sooloalbumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Harry Stylesi viimane album "Fine Lines" ilmus 2019. aasta detsembris ning vallutas nii raadio- kui ka digitabeleid. Albumilt on pärit tema sellised hittlood, nagu näiteks "Adore you" ja "Watermelon Sugar".
Uue albumi ilmumisest teatas Styles oma Instagrami kontol. Lisaks jagas artist ka "Harry's House" treilerit:
Album "Harry's House" ilmub 20. mail.
### Response:
Harry Styles annab kevadel välja oma kolmanda sooloalbumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tihti on küsitud, kas on alanud uus külm sõda? Ei, midagi hoopis hullemat, suuremat, tõsisemat, sest Venemaa astus Vladimir Putini juhtimisel rahvusvahelises läbikäimises uude diskursusesse, ano(r)maalsusesse.
Anomaalne diskursus kujuneb välja siis, kui olemasolevasse diskursusesse lülitub keegi, kes konventsioone ei tunne või need kõrvale heidab. Normaalse diskursuse saaduseks on niisugune väide, mille kehtivuses võivad kokkuleppele jõuda kõik osalised, kes teiste osaliste silmis "ratsionaalsetena" arvesse tulevad. Anomaalse diskursuse saaduseks võib olla mis tahes, alates nonsensist ja lõpetades intellektuaalse revolutsiooniga (Rorty, R. (1979), "Philosophy and the Mirror of Nature", Princeton: Princeton University Press, lk 320).
Putin sai hakkama teoga, millega Stalin ei saanud, kuigi väitis, et tahab: ta muutis globaalsel tasandil toimivaid reegleid. Stalin oli Putini kõrval lihtsalt üks alternatiivse tee pakkuja inimkonna üleüldise õnneni jõudmisel.
Putinit ei huvita inimkond tervikuna kopika eestki ja seetõttu on tema peas toimuv ebanormaalsuse astmelt hoopis hälbelisem kui Stalini oma. Seetõttu ei oska ka keegi öelda, mida ta õigupoolest tahab. Reeglite põhimõtteline rikkuja vajab kindlasti globaalset korralekutsumist, sest maailm ei saa pikka aega elada korrastamata olekus. Selles seisneb eeskätt läänemaailma vastutus kogu maailma ees.
Kes oleks osanud veel mõni nädal tagasi ette kujutada, et Venemaa pommitab rakettidega Euroopa südames asuvat Kiievit, kus elurajoonides hukkuvad rahumeelsed inimesed, ka naised, lapsed ja vanurid. Ning et hävitatakse sihipäraselt koole, haiglaid, lasteaedasid. Et kõige selle juures räägib Venemaa president Putin, et tegelikult pole Ukrainat ja ukrainlasi üldse olemas ja Venemaal on enda julgeoleku huvides täielik õigus selliste sammude tegemiseks.
Kurjuse impeerium ei kadunud
2021. aasta lõpul esitas Moskva ultimaatumi NATO-le ehk sisuliselt läänemaailmale, mitte endisele vennasrahvale, ukrainlastele. Sõjaline kallaletung pandi toime aga just Ukraina vastu, mis riigina ei ole NATO ega Euroopa Liidu liige.
Isegi sõda Ukrainas polevat, seal toimub vaid piiratud ulatusega erioperatsioon, kus hoolikalt välditakse süütuid tsiviilohvreid. "Operatsiooni alustati selleks, et Ukrainas sõda ära hoida" on üks kõige absurdsematest Venemaa juhtide väidetest.
Kas Ukraina ründamine oli n-ö pauk luuavarrest? Ei ja veelkord ei! Venemaa alustab oma traditsioonilise imperiaalse ja militaarriikliku riikluse karkassi tõttu varem või hiljem järjekordset sõda. Nii et küsimus ei ole: kas alustab, vaid millal ja kus alustab?
Võib öelda, et Venemaa ettevalmistused järgmisteks sõdadeks said alguse kohe pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Kurjuse impeerium ei kadunud, muutis vaid oma nägu. Pärast Putini võimule tulekut aktiveerus see protsess avalikult ja suure propagandakisa saatel. Selline on karm reaalsus, millega läänemaailm kokku puutus, kuid keeldus märkamast.
Venemaa ja Ukraina sõda oli alanud juba 2014. aastal. Selles kaheksa aastat kestnud väljakuulutamata sõjas hukkus üle 14 000 Ukraina sõjaväelase, kuid lääs ei soovinud ka seda jubedat fakti kuidagi tunnistada. Püüti teha nägu, et probleemi saab lahendada mingite Venemaa surve all kokku pandud Minski kokkulepete raames.
Normandia formaat oli juba aastaid surnud, sest Venemaa püüdis istutada Ukrainasse bandiitlikud riigilaadsed moodustised nagu vähihaiguse siirded. Need oleksid pidanud hävitama Ukraina inimeste lootused oma riik edukana üles ehitada ja aja jooksul ühineda läänemaailma majandus- ja kaitsestruktuuridega.
2014. aastal toimunud Krimmi okupeerimine ilma sõjalise vastasseisuta šokeeris läänemaailma. Kuna Ukraina julgeolekuteenistused tegid 1990. aastate algusest alates jätkuvalt, palju ja kontrollimatult koostööd Vene eriteenistustega, oli viimastel võimalik peaaegu piiramatult infiltreeruda Ukraina võimuvertikaali ja sealt kaastöötajaid värvata.
"Selline "surnuks kaisutamine" ohustab kõiki Venemaa naaberriike, kui nende läbikäimine agressiivse naabriga peaks liiga lähedaseks muutuma."
See kehtis sajaprotsendiliselt ka Ukraina relvajõudude suhtes, millel tegelikult puudus iseseisev võitlusvõime Venemaa suunal. Nii oli tulemus loogiline ja lähtus idamaisest sõjapidamise strateegiast, mille järgi kõige parem on allutada vastane oma tahtele ilma lahinguteta. Selline "surnuks kaisutamine" ohustab kõiki Venemaa naaberriike, kui nende läbikäimine agressiivse naabriga peaks liiga lähedaseks muutuma.
Valus kogemus andis ukrainlastele varasemast kardinaalselt erineva pildi venelaste tegutsemisest nende vastu. Alates 2014. aastast toimunud relvastatud võitlus suure naabriga oma riigi terviklikkuse säilimise ja iseseisvuse eest on teinud selle maa jõustruktuuridest tõeliselt iseseisva riigi ametkonnad, mis nüüd oma võimekust demonstreerivad. Koos riigiga saavad vabadusvõitluses järjest küpsemaks ukrainlased rahvusena, kelle hulka üha enam arvavad ennast kuuluvat ka need, kes varem pidasid ennast Ukraina venelasteks.
Läänemaailma kõige suurem viga Venemaaga suhtlemisel pärast Nõukogude Liidu lagunemist on olnud reaktiivsus, st kogu aeg on tegeldud probleemide lahendamisega, mida lääne ette on veeretanud Venemaa.
Venemaa on juba toime pannud militaarse iseloomuga rünnakuid NATO riikide territooriumidel (Suurbritannias mürgitamised polooniumi ja Novitšokiga, Saksamaal tellimusmõrv, Tšehhis laskemoonalao õhkimine), kuid NATO jõulisi vastuseid pole nendele antud.
Proaktiivsuse puudumise tõttu haarab ikka ja jälle initsiatiivi Venemaa, pannes lääne toimima saamatult ja ebalevalt. Seda nii aktiivsete ettevõtmiste, konkreetsete sigatsemiste peale kui ka suhtumises pidevalt Venemaa suunalt lähtunud vaenu külvamisesse.
Lääs jäi pikalt kuulama Venemaa propagandistlikku juttu, mille järgi "must on tegelikult hoopis valge", ehk Venemaa on süütu kannataja ja lääs agressiivne. Läänemaailma liidrid on enda käest liiga sageli küsinud oma süü kohta ja leidnud selle üleski ja seejärel endale püüdlikult tuhka pähe raputanud. Tegelikult on lääs Venemaaga läbikäimisel teinud ühe ja ainsa vea, kuid see eest suure (error fundamentalis): ta pole võtnud Venemaad sellisena, nagu see tegelikult on.
See viga pole juhtunud kogemata, sest Venemaa on riigina kogu aeg just sellega tegelenudki, et läänemaailma juhte ja inimesi kahjustada, petta ning eksiteele viia. Ta on teinud seda kõiki tema käsutuses olnud vahendeid kasutades, on need siis avalikud või varjatud, majanduslikud või sõjalised, materiaalsed või psühholoogilised ressursid.
Terve periood pärast Nõukogude Liidu lagunemist oli lihtsalt üks järjekordne etapp Venemaa pikaajalises ja põhimõttelises vastuseisus läänemaailmaga. Ka sõda Ukrainas on lõppsihina suunatud läänemaailma vastu, selle elukorralduse ja reeglistiku vastu, mis on lubanud kogu maailmal pärast teise maailmasõja lõppu elada "pika rahu" tingimustes.
Tagasivaateliselt näeme nüüd selgelt, et mida kauem teise maailmasõja järgne rahuperiood kestis, seda vähem oli see vastuvõetav Venemaa juhtidele, nomenklatuurile ja paljudele tavalistele inimestele, sest tekitas neis lahendamatut "kognitiivset dissonantsi".
Tunnetuslik vastuolu seisnes individuaalse ja kollektiivse identiteedi lepitamatuses, kus venelased individuaalselt, käitumuslikul tasandil kiitsid heaks läänemaailma hüved. Eelkõige tarbimise, mida läänemaised heaoluühiskonnad inimestele lahkelt võimaldavad, kuid ka individuaalsed vabadused. Stalin ja teised Nõukogude Liidu juhid ei teinud sellist kummardust lääne suunas mitte kunagi.
Paraku vastandub individuaalsele kollektiivne identiteet, "meie-tunne", mis paneb ilma vähimagi kriitikata võtma puhta tõena seda, mida räägitakse Kremli suunalt, ükskõik, kes seal parajasti võimul on. Sest võim tuleb Jumalast ja Jumalaga ei vaielda. Seesama kollektiivne lojaalsus ei lase hukka mõista "omade" poolt toime pandud halbu tegusid ja isegi kuritegusid ning sunnib leidma neile irratsionaalseid seletusi, põhjendusi.
Piltlikult öeldes ostab rikas venelane, sovett endale uhke Mercedese, sest ta teab, kuivõrd hea autoga on tegemist. Kuid oma uhke auto tagaklaasile kleebib ta loosungi: " Na Berlin, jesli hotite, povtorim 1941-1945" (Berliini, kui soovite, kordame aastaid 1941-1945).
Nii saavutab tema individuaalne ja kollektiivne lojaalsus tasakaalupunkti, ehkki mingi kahtluseuss jääb ikka sisemusse närima. Midagi justkui päriselt ei klapi, kuid süüdi on selles loomulikult jällegi lääs. Esiteks selles, et seal nii häid autosid toodetakse. Ja teiseks, et Venemaal niisuguseid autosid teha ei osata. Ja kolmandaks, et just läänemaailma tõttu on ta sattunud mentaalselt sedavõrd rusuvasse olukorda.
Paraku ollakse selles ikkagi oma süü tõttu ja just endale tuleb tõsiselt otsa vaadata. Võib-olla jõuab ka Venemaa oma aastasadade pikkuses eksistentsis ühel hetkel punkti, kui lõpeb "opritšninlik periood", mille algatas Ivan Julm.
Pärast kaotust Liivi sõjas ja Ivan Julma surma algas Venemaal mäletatavasti smuuta, ehk segaduste aeg, millele 1613. aastal järgnes uue dünastia, Romanovite tulek. Tšingisiidid ehk õigeusku pöördunud muslimid jäeti võimust kõrvale, Venemaa hakkas vaatama enam lääne kui ida suunas. Isevalitsejate vajadus ustavate opritšnikute järgi jäi aga alles, ei saanud nad hakkama ilma uute Maljuta Skuratoviteta.
Reaalne sõda lääne vastu
Praegu on taas tegemist reaalse Venemaa läänemaailma vastu peetava sõjaga, mis paneb ühele kaardile väga palju. Alates sellest, et saab selgeks, kas Venemaa liitlased ikka on tema liitlased või mitte. Milline on Venemaa sõjaväe tegelik tugevus, kui hästi Venemaa eriteenistused olid sõjaks ette valmistunud? Kui hästi oli aktiveeritud viies kolonn vaenlasriikides, kui heaks relvaks läänemaailma vastu osutub järjekordne tuumašantaaž, kui ühtseks osutub lääs vastates Venemaa sõjalisele avantüürile.
Ja lõppkokkuvõttes isegi see, kas Ukraina tuleb sellest katsumusest välja suurte ohvritega, kuid lõplikult formeerunud rahvusena, "meie tundega", mis lööb Putini Venemaal impeeriumi taastamise lootusel lõplikult jalad alt.
Ukraina presidendist Volodõmõr Zelenskist on saanud rahvuskangelane, rahvusvahelise mastaabiga poliitik, kes võitleb praegu mitte ainult Ukraina eest, vaid kogu tsiviliseeritud maailma kestmise nimel. Venemaa presidendist Putinist sai aga punkrisse peitunud sõjakurjategija.
Paraku on kogu sõjapidamise raskus pandud Ukraina peale, kuigi nii lääs kui ka Venemaa deklareerivad mõlemad varjamatult, et küsimus on laiem kui Ukraina põlvili surumine. Kui lääs on otsustanud sõdida "viimase ukrainlaseni", oleks see eriliselt lödipükslik arusaam sõjapidamisest.
NATO kaitsestrateegia, mis algselt oli suunatud "suure sõja" vältimisele, muutus ühel hetkel doktriiniks, mis vastustab igasuguse sõjalise kokkupõrke agressoriga, kellel on tuumavõimekus. Huvitav, kas lääs valiks sama taktika ka siis, kui Põhja-Korea ründab Lõuna-Koread? Ka sellel riigil on tuumarelv ja riigi eesotsas olev türann on kuuldavasti piisavalt napakas.
"Maailmal oli võimalik veenduda, et Vene propagandistide suust tulevat kõrgelennulist ja tühja juttu ei tasu võtta kunagi tõe pähe."
Vene sõjaväe võimekus oli seebimull, mille Ukraina kaitsejõud juba sõja esimestel päevadel praktiliselt puruks lõid. Maailmal oli võimalik veenduda, et Vene propagandistide suust tulevat kõrgelennulist ja tühja juttu ei tasu võtta kunagi tõe pähe.
Terve plejaad sõjaõhutajaid on aga oma verbaalset mürki paljude Vene inimeste peadesse edukalt sisestanud ja selle mõju on tuntav. Impeerium on kadunud, kuid imperialistlik mõtlemine mitte. See võtab mitu põlvkonda, enne kui kohanetakse riigi teistsuguse rolliga maailmakorralduses.
"Väike võidukas sõda" osutus hukatuslikuks sõjaliseks avantüüriks väga kaugeleulatuvate tagajärgedega, mis on ilmselgelt suuremad, kui keegi Kremlis oskas ette näha. Elamine valede mullis tõi kaasa selle, et Venemaa juhid jäid uskuma, mida ise rääkisid. Näiteks et Venemaa relvajõud on juba tugevamad kui USA-l ja ukrainlased jooksevad üle pärast esimest lasku.
Ukraina ühtsus ja läänemaailma sanktsioonid on nüüd neile šokk. Nad on valede eelduste pealt alustanud vale sõda vales kohas ja vale vastasega ning sedavõrd palju vigu korraga vääribki hävitavat kaotust.
See, mis toimub Ukrainas, ei ole Vene impeeriumi taassünd, ei ole Putini geniaalne strateegia, see on hädakisa enne lüüasaamist, kunagise impeeriumi lõpuagoonia. Kui öelda piltlikumalt, siis tegemist on "surnud kassi põrkega" ja väga kahju, et selle hinnaks on kümnete tuhandete süütute inimeste kannatused ja tohutud materiaalsed kaotused. Venemaa Putini isikus esitas väljakutse senisele maailmakorrale ja praeguste märkide järgi võeti see vastu, mis tähendab muuhulgas täiesti uut rolli Venemaale.
Lääs peab aga olema jätkuvalt tähelepanelik, et ei juhtuks nii, et Putin küll tuuakse koos oma lähiringiga kiirmeetodil ohvriks, kuid Venemaa jääb endiseks ja sealne opritšninlik ühiskonnaelu korraldus kõigi oma väärdogmadega kestab edasi.
Kui see saab nii olema, siis tulevane rahuaeg jääb jätkuvalt hapraks. Venemaa kuulumine tsiviliseeritud rahvaste hulka tuleks panna ootele senikauaks, kuni sellel maal saadakse aru seni valitud tee hukatuslikkusest.
Venemaaga tuleb pärast sõja lõppu teha täpselt sedasama, mida Kreml ähvardas teha Ukrainaga: denatsifitseerida (ehk deputiniseerida) ja demilitariseerida. Tuleb alustada Krimmi ja teiste Ukraina osade tagasiandmist sellele riigile. Rääkimata reparatsioonidest hüvitamaks hirmsat kahju, mida tekitab Venemaa praegu Ukraina majandusele ja elanikkonnale.
Seejärel tuleb täie otsustavusega tõstatada Kaliningradi küsimus ja samuti Kuriilide tagasiandmine Jaapanile. Need on veel teisest maailmasõjast lahendamata jäänud julgeolekualased valukohad. Ilmselgelt tuleb ümber vaadata ka Venemaa kui NSVL-i asendusliikme roll ÜRO Julgeolekunõukogus ja mitmes teises rahvusvahelises organisatsioonis.
Lääs ei tohi korrata varasemaid vigu ning ei tohi jälgida toimuvat otsekui eemalt, kõrgemalt. Kui ajalugu meile midagi õpetab, siis seda, et lihtsameelne lepituse otsimine või vaenlast õigustav soovmõtlemine on lihtsalt rumalused.
Ukraina sõja näol pole tegemist mingit laadi eksituse, arusaamatusega, mida saab reguleerida rahustavate kõnelustega poolte vahel. Tegemist on õige ja vale, hea ja kurja vahelise võitlusega ning selles kõrvale jäämine tähendab kurjale tema tegemistes kaasa aitamist. Kurjus just sellele alati loodabki. | Jüri Saar: läänemaailma tõehetk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tihti on küsitud, kas on alanud uus külm sõda? Ei, midagi hoopis hullemat, suuremat, tõsisemat, sest Venemaa astus Vladimir Putini juhtimisel rahvusvahelises läbikäimises uude diskursusesse, ano(r)maalsusesse.
Anomaalne diskursus kujuneb välja siis, kui olemasolevasse diskursusesse lülitub keegi, kes konventsioone ei tunne või need kõrvale heidab. Normaalse diskursuse saaduseks on niisugune väide, mille kehtivuses võivad kokkuleppele jõuda kõik osalised, kes teiste osaliste silmis "ratsionaalsetena" arvesse tulevad. Anomaalse diskursuse saaduseks võib olla mis tahes, alates nonsensist ja lõpetades intellektuaalse revolutsiooniga (Rorty, R. (1979), "Philosophy and the Mirror of Nature", Princeton: Princeton University Press, lk 320).
Putin sai hakkama teoga, millega Stalin ei saanud, kuigi väitis, et tahab: ta muutis globaalsel tasandil toimivaid reegleid. Stalin oli Putini kõrval lihtsalt üks alternatiivse tee pakkuja inimkonna üleüldise õnneni jõudmisel.
Putinit ei huvita inimkond tervikuna kopika eestki ja seetõttu on tema peas toimuv ebanormaalsuse astmelt hoopis hälbelisem kui Stalini oma. Seetõttu ei oska ka keegi öelda, mida ta õigupoolest tahab. Reeglite põhimõtteline rikkuja vajab kindlasti globaalset korralekutsumist, sest maailm ei saa pikka aega elada korrastamata olekus. Selles seisneb eeskätt läänemaailma vastutus kogu maailma ees.
Kes oleks osanud veel mõni nädal tagasi ette kujutada, et Venemaa pommitab rakettidega Euroopa südames asuvat Kiievit, kus elurajoonides hukkuvad rahumeelsed inimesed, ka naised, lapsed ja vanurid. Ning et hävitatakse sihipäraselt koole, haiglaid, lasteaedasid. Et kõige selle juures räägib Venemaa president Putin, et tegelikult pole Ukrainat ja ukrainlasi üldse olemas ja Venemaal on enda julgeoleku huvides täielik õigus selliste sammude tegemiseks.
Kurjuse impeerium ei kadunud
2021. aasta lõpul esitas Moskva ultimaatumi NATO-le ehk sisuliselt läänemaailmale, mitte endisele vennasrahvale, ukrainlastele. Sõjaline kallaletung pandi toime aga just Ukraina vastu, mis riigina ei ole NATO ega Euroopa Liidu liige.
Isegi sõda Ukrainas polevat, seal toimub vaid piiratud ulatusega erioperatsioon, kus hoolikalt välditakse süütuid tsiviilohvreid. "Operatsiooni alustati selleks, et Ukrainas sõda ära hoida" on üks kõige absurdsematest Venemaa juhtide väidetest.
Kas Ukraina ründamine oli n-ö pauk luuavarrest? Ei ja veelkord ei! Venemaa alustab oma traditsioonilise imperiaalse ja militaarriikliku riikluse karkassi tõttu varem või hiljem järjekordset sõda. Nii et küsimus ei ole: kas alustab, vaid millal ja kus alustab?
Võib öelda, et Venemaa ettevalmistused järgmisteks sõdadeks said alguse kohe pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Kurjuse impeerium ei kadunud, muutis vaid oma nägu. Pärast Putini võimule tulekut aktiveerus see protsess avalikult ja suure propagandakisa saatel. Selline on karm reaalsus, millega läänemaailm kokku puutus, kuid keeldus märkamast.
Venemaa ja Ukraina sõda oli alanud juba 2014. aastal. Selles kaheksa aastat kestnud väljakuulutamata sõjas hukkus üle 14 000 Ukraina sõjaväelase, kuid lääs ei soovinud ka seda jubedat fakti kuidagi tunnistada. Püüti teha nägu, et probleemi saab lahendada mingite Venemaa surve all kokku pandud Minski kokkulepete raames.
Normandia formaat oli juba aastaid surnud, sest Venemaa püüdis istutada Ukrainasse bandiitlikud riigilaadsed moodustised nagu vähihaiguse siirded. Need oleksid pidanud hävitama Ukraina inimeste lootused oma riik edukana üles ehitada ja aja jooksul ühineda läänemaailma majandus- ja kaitsestruktuuridega.
2014. aastal toimunud Krimmi okupeerimine ilma sõjalise vastasseisuta šokeeris läänemaailma. Kuna Ukraina julgeolekuteenistused tegid 1990. aastate algusest alates jätkuvalt, palju ja kontrollimatult koostööd Vene eriteenistustega, oli viimastel võimalik peaaegu piiramatult infiltreeruda Ukraina võimuvertikaali ja sealt kaastöötajaid värvata.
"Selline "surnuks kaisutamine" ohustab kõiki Venemaa naaberriike, kui nende läbikäimine agressiivse naabriga peaks liiga lähedaseks muutuma."
See kehtis sajaprotsendiliselt ka Ukraina relvajõudude suhtes, millel tegelikult puudus iseseisev võitlusvõime Venemaa suunal. Nii oli tulemus loogiline ja lähtus idamaisest sõjapidamise strateegiast, mille järgi kõige parem on allutada vastane oma tahtele ilma lahinguteta. Selline "surnuks kaisutamine" ohustab kõiki Venemaa naaberriike, kui nende läbikäimine agressiivse naabriga peaks liiga lähedaseks muutuma.
Valus kogemus andis ukrainlastele varasemast kardinaalselt erineva pildi venelaste tegutsemisest nende vastu. Alates 2014. aastast toimunud relvastatud võitlus suure naabriga oma riigi terviklikkuse säilimise ja iseseisvuse eest on teinud selle maa jõustruktuuridest tõeliselt iseseisva riigi ametkonnad, mis nüüd oma võimekust demonstreerivad. Koos riigiga saavad vabadusvõitluses järjest küpsemaks ukrainlased rahvusena, kelle hulka üha enam arvavad ennast kuuluvat ka need, kes varem pidasid ennast Ukraina venelasteks.
Läänemaailma kõige suurem viga Venemaaga suhtlemisel pärast Nõukogude Liidu lagunemist on olnud reaktiivsus, st kogu aeg on tegeldud probleemide lahendamisega, mida lääne ette on veeretanud Venemaa.
Venemaa on juba toime pannud militaarse iseloomuga rünnakuid NATO riikide territooriumidel (Suurbritannias mürgitamised polooniumi ja Novitšokiga, Saksamaal tellimusmõrv, Tšehhis laskemoonalao õhkimine), kuid NATO jõulisi vastuseid pole nendele antud.
Proaktiivsuse puudumise tõttu haarab ikka ja jälle initsiatiivi Venemaa, pannes lääne toimima saamatult ja ebalevalt. Seda nii aktiivsete ettevõtmiste, konkreetsete sigatsemiste peale kui ka suhtumises pidevalt Venemaa suunalt lähtunud vaenu külvamisesse.
Lääs jäi pikalt kuulama Venemaa propagandistlikku juttu, mille järgi "must on tegelikult hoopis valge", ehk Venemaa on süütu kannataja ja lääs agressiivne. Läänemaailma liidrid on enda käest liiga sageli küsinud oma süü kohta ja leidnud selle üleski ja seejärel endale püüdlikult tuhka pähe raputanud. Tegelikult on lääs Venemaaga läbikäimisel teinud ühe ja ainsa vea, kuid see eest suure (error fundamentalis): ta pole võtnud Venemaad sellisena, nagu see tegelikult on.
See viga pole juhtunud kogemata, sest Venemaa on riigina kogu aeg just sellega tegelenudki, et läänemaailma juhte ja inimesi kahjustada, petta ning eksiteele viia. Ta on teinud seda kõiki tema käsutuses olnud vahendeid kasutades, on need siis avalikud või varjatud, majanduslikud või sõjalised, materiaalsed või psühholoogilised ressursid.
Terve periood pärast Nõukogude Liidu lagunemist oli lihtsalt üks järjekordne etapp Venemaa pikaajalises ja põhimõttelises vastuseisus läänemaailmaga. Ka sõda Ukrainas on lõppsihina suunatud läänemaailma vastu, selle elukorralduse ja reeglistiku vastu, mis on lubanud kogu maailmal pärast teise maailmasõja lõppu elada "pika rahu" tingimustes.
Tagasivaateliselt näeme nüüd selgelt, et mida kauem teise maailmasõja järgne rahuperiood kestis, seda vähem oli see vastuvõetav Venemaa juhtidele, nomenklatuurile ja paljudele tavalistele inimestele, sest tekitas neis lahendamatut "kognitiivset dissonantsi".
Tunnetuslik vastuolu seisnes individuaalse ja kollektiivse identiteedi lepitamatuses, kus venelased individuaalselt, käitumuslikul tasandil kiitsid heaks läänemaailma hüved. Eelkõige tarbimise, mida läänemaised heaoluühiskonnad inimestele lahkelt võimaldavad, kuid ka individuaalsed vabadused. Stalin ja teised Nõukogude Liidu juhid ei teinud sellist kummardust lääne suunas mitte kunagi.
Paraku vastandub individuaalsele kollektiivne identiteet, "meie-tunne", mis paneb ilma vähimagi kriitikata võtma puhta tõena seda, mida räägitakse Kremli suunalt, ükskõik, kes seal parajasti võimul on. Sest võim tuleb Jumalast ja Jumalaga ei vaielda. Seesama kollektiivne lojaalsus ei lase hukka mõista "omade" poolt toime pandud halbu tegusid ja isegi kuritegusid ning sunnib leidma neile irratsionaalseid seletusi, põhjendusi.
Piltlikult öeldes ostab rikas venelane, sovett endale uhke Mercedese, sest ta teab, kuivõrd hea autoga on tegemist. Kuid oma uhke auto tagaklaasile kleebib ta loosungi: " Na Berlin, jesli hotite, povtorim 1941-1945" (Berliini, kui soovite, kordame aastaid 1941-1945).
Nii saavutab tema individuaalne ja kollektiivne lojaalsus tasakaalupunkti, ehkki mingi kahtluseuss jääb ikka sisemusse närima. Midagi justkui päriselt ei klapi, kuid süüdi on selles loomulikult jällegi lääs. Esiteks selles, et seal nii häid autosid toodetakse. Ja teiseks, et Venemaal niisuguseid autosid teha ei osata. Ja kolmandaks, et just läänemaailma tõttu on ta sattunud mentaalselt sedavõrd rusuvasse olukorda.
Paraku ollakse selles ikkagi oma süü tõttu ja just endale tuleb tõsiselt otsa vaadata. Võib-olla jõuab ka Venemaa oma aastasadade pikkuses eksistentsis ühel hetkel punkti, kui lõpeb "opritšninlik periood", mille algatas Ivan Julm.
Pärast kaotust Liivi sõjas ja Ivan Julma surma algas Venemaal mäletatavasti smuuta, ehk segaduste aeg, millele 1613. aastal järgnes uue dünastia, Romanovite tulek. Tšingisiidid ehk õigeusku pöördunud muslimid jäeti võimust kõrvale, Venemaa hakkas vaatama enam lääne kui ida suunas. Isevalitsejate vajadus ustavate opritšnikute järgi jäi aga alles, ei saanud nad hakkama ilma uute Maljuta Skuratoviteta.
Reaalne sõda lääne vastu
Praegu on taas tegemist reaalse Venemaa läänemaailma vastu peetava sõjaga, mis paneb ühele kaardile väga palju. Alates sellest, et saab selgeks, kas Venemaa liitlased ikka on tema liitlased või mitte. Milline on Venemaa sõjaväe tegelik tugevus, kui hästi Venemaa eriteenistused olid sõjaks ette valmistunud? Kui hästi oli aktiveeritud viies kolonn vaenlasriikides, kui heaks relvaks läänemaailma vastu osutub järjekordne tuumašantaaž, kui ühtseks osutub lääs vastates Venemaa sõjalisele avantüürile.
Ja lõppkokkuvõttes isegi see, kas Ukraina tuleb sellest katsumusest välja suurte ohvritega, kuid lõplikult formeerunud rahvusena, "meie tundega", mis lööb Putini Venemaal impeeriumi taastamise lootusel lõplikult jalad alt.
Ukraina presidendist Volodõmõr Zelenskist on saanud rahvuskangelane, rahvusvahelise mastaabiga poliitik, kes võitleb praegu mitte ainult Ukraina eest, vaid kogu tsiviliseeritud maailma kestmise nimel. Venemaa presidendist Putinist sai aga punkrisse peitunud sõjakurjategija.
Paraku on kogu sõjapidamise raskus pandud Ukraina peale, kuigi nii lääs kui ka Venemaa deklareerivad mõlemad varjamatult, et küsimus on laiem kui Ukraina põlvili surumine. Kui lääs on otsustanud sõdida "viimase ukrainlaseni", oleks see eriliselt lödipükslik arusaam sõjapidamisest.
NATO kaitsestrateegia, mis algselt oli suunatud "suure sõja" vältimisele, muutus ühel hetkel doktriiniks, mis vastustab igasuguse sõjalise kokkupõrke agressoriga, kellel on tuumavõimekus. Huvitav, kas lääs valiks sama taktika ka siis, kui Põhja-Korea ründab Lõuna-Koread? Ka sellel riigil on tuumarelv ja riigi eesotsas olev türann on kuuldavasti piisavalt napakas.
"Maailmal oli võimalik veenduda, et Vene propagandistide suust tulevat kõrgelennulist ja tühja juttu ei tasu võtta kunagi tõe pähe."
Vene sõjaväe võimekus oli seebimull, mille Ukraina kaitsejõud juba sõja esimestel päevadel praktiliselt puruks lõid. Maailmal oli võimalik veenduda, et Vene propagandistide suust tulevat kõrgelennulist ja tühja juttu ei tasu võtta kunagi tõe pähe.
Terve plejaad sõjaõhutajaid on aga oma verbaalset mürki paljude Vene inimeste peadesse edukalt sisestanud ja selle mõju on tuntav. Impeerium on kadunud, kuid imperialistlik mõtlemine mitte. See võtab mitu põlvkonda, enne kui kohanetakse riigi teistsuguse rolliga maailmakorralduses.
"Väike võidukas sõda" osutus hukatuslikuks sõjaliseks avantüüriks väga kaugeleulatuvate tagajärgedega, mis on ilmselgelt suuremad, kui keegi Kremlis oskas ette näha. Elamine valede mullis tõi kaasa selle, et Venemaa juhid jäid uskuma, mida ise rääkisid. Näiteks et Venemaa relvajõud on juba tugevamad kui USA-l ja ukrainlased jooksevad üle pärast esimest lasku.
Ukraina ühtsus ja läänemaailma sanktsioonid on nüüd neile šokk. Nad on valede eelduste pealt alustanud vale sõda vales kohas ja vale vastasega ning sedavõrd palju vigu korraga vääribki hävitavat kaotust.
See, mis toimub Ukrainas, ei ole Vene impeeriumi taassünd, ei ole Putini geniaalne strateegia, see on hädakisa enne lüüasaamist, kunagise impeeriumi lõpuagoonia. Kui öelda piltlikumalt, siis tegemist on "surnud kassi põrkega" ja väga kahju, et selle hinnaks on kümnete tuhandete süütute inimeste kannatused ja tohutud materiaalsed kaotused. Venemaa Putini isikus esitas väljakutse senisele maailmakorrale ja praeguste märkide järgi võeti see vastu, mis tähendab muuhulgas täiesti uut rolli Venemaale.
Lääs peab aga olema jätkuvalt tähelepanelik, et ei juhtuks nii, et Putin küll tuuakse koos oma lähiringiga kiirmeetodil ohvriks, kuid Venemaa jääb endiseks ja sealne opritšninlik ühiskonnaelu korraldus kõigi oma väärdogmadega kestab edasi.
Kui see saab nii olema, siis tulevane rahuaeg jääb jätkuvalt hapraks. Venemaa kuulumine tsiviliseeritud rahvaste hulka tuleks panna ootele senikauaks, kuni sellel maal saadakse aru seni valitud tee hukatuslikkusest.
Venemaaga tuleb pärast sõja lõppu teha täpselt sedasama, mida Kreml ähvardas teha Ukrainaga: denatsifitseerida (ehk deputiniseerida) ja demilitariseerida. Tuleb alustada Krimmi ja teiste Ukraina osade tagasiandmist sellele riigile. Rääkimata reparatsioonidest hüvitamaks hirmsat kahju, mida tekitab Venemaa praegu Ukraina majandusele ja elanikkonnale.
Seejärel tuleb täie otsustavusega tõstatada Kaliningradi küsimus ja samuti Kuriilide tagasiandmine Jaapanile. Need on veel teisest maailmasõjast lahendamata jäänud julgeolekualased valukohad. Ilmselgelt tuleb ümber vaadata ka Venemaa kui NSVL-i asendusliikme roll ÜRO Julgeolekunõukogus ja mitmes teises rahvusvahelises organisatsioonis.
Lääs ei tohi korrata varasemaid vigu ning ei tohi jälgida toimuvat otsekui eemalt, kõrgemalt. Kui ajalugu meile midagi õpetab, siis seda, et lihtsameelne lepituse otsimine või vaenlast õigustav soovmõtlemine on lihtsalt rumalused.
Ukraina sõja näol pole tegemist mingit laadi eksituse, arusaamatusega, mida saab reguleerida rahustavate kõnelustega poolte vahel. Tegemist on õige ja vale, hea ja kurja vahelise võitlusega ning selles kõrvale jäämine tähendab kurjale tema tegemistes kaasa aitamist. Kurjus just sellele alati loodabki.
### Response:
Jüri Saar: läänemaailma tõehetk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alles jaanuaris Inglismaa tugevuselt kolmandas liigas mängiva Sunderlandiga lepingu sõlminud Defoe jõudis pidada 762 klubimängu ja lüüa 304 väravat, täiskasvanute koondises jäi tema arvele 57 kohtumist ja 20 väravat.
"See on olnud tõesti raske otsus," teatas Defoe. "Ma tegin oma profidebüüdi 1999. aastal 17 aasta vanuselt ja tunnen nüüd, et aeg on eemale astuda."
Defoe esindas karjääri jooksul Premier League'i klubisid West Ham United, Tottenham Hotspur, Portsmouth, Sunderland ja Bournemouth. Enne Sunderlandiga liitumist veetis ta viimased hooajal Šotimaa tippklubis Glasgow Rangers.
Premier League'is kogunes tal aastatel jooksul 162 väravat, mis on alates 1992/1993 hooajast käivitunud liiga kõigi aegade üheksas näitaja. Aastate jooksul pidas ta liigas 496 kohtumist, mis on vastavas tabelis 15. näit.
Lisaks jalgpallile kogus Defoe kodumaal kuulsust ka sõpruse eest vähihaige Sunderlandi fänni Bradley Loweryga, kes suri 2017. aastal kuue aasta vanuselt. Oma tegevuse eest Jermain Defoe fondis sai mängija 2018. aastal ka riikliku teenetemärgi. | Inglismaa koondise endine väravakütt lõpetas 39-aastaselt mängimise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alles jaanuaris Inglismaa tugevuselt kolmandas liigas mängiva Sunderlandiga lepingu sõlminud Defoe jõudis pidada 762 klubimängu ja lüüa 304 väravat, täiskasvanute koondises jäi tema arvele 57 kohtumist ja 20 väravat.
"See on olnud tõesti raske otsus," teatas Defoe. "Ma tegin oma profidebüüdi 1999. aastal 17 aasta vanuselt ja tunnen nüüd, et aeg on eemale astuda."
Defoe esindas karjääri jooksul Premier League'i klubisid West Ham United, Tottenham Hotspur, Portsmouth, Sunderland ja Bournemouth. Enne Sunderlandiga liitumist veetis ta viimased hooajal Šotimaa tippklubis Glasgow Rangers.
Premier League'is kogunes tal aastatel jooksul 162 väravat, mis on alates 1992/1993 hooajast käivitunud liiga kõigi aegade üheksas näitaja. Aastate jooksul pidas ta liigas 496 kohtumist, mis on vastavas tabelis 15. näit.
Lisaks jalgpallile kogus Defoe kodumaal kuulsust ka sõpruse eest vähihaige Sunderlandi fänni Bradley Loweryga, kes suri 2017. aastal kuue aasta vanuselt. Oma tegevuse eest Jermain Defoe fondis sai mängija 2018. aastal ka riikliku teenetemärgi.
### Response:
Inglismaa koondise endine väravakütt lõpetas 39-aastaselt mängimise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eesti saab keskmaa õhutõrje võimekuse hiljemalt 2025. aastaks ning selle hinnanguline maksumus on 350 miljonit eurot. Täpsem hind selgub pärast seda, kui kaitseministeerium on esitanud valitsusele hiljemalt juulikuuks detailse hankekava. Välistada ei saa ka riik-riigile tehingut juhul, kui see toob kaasa kiirema tarne," lausus riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juht Jaanus Karilaid.
"Keskmaa õhutõrje on Putini režiimi tsiviilelanikkonda hävitava sõjapidamise viisi tõttu hädavajalik Eesti elanikkonna kaitseks. Samuti aitavad keskmaa õhutõrje "mullid" turvata üle Eesti kaitseväe reservüksuste mobilisatsiooni ning liitlaste tugevduste saabumist Eesti sadamates ja lennuväljadel," ütles Karilaid.
Karilaidi sõnul peab Eesti prioriteet olema iseseisva ja laiapindse riigikaitse tagamine. "Ukrainas toimuv sõda on meile andnud piisavalt tagasisidet, milline relvastus pakub tõhusaimat kaitset," rääkis Karilaid.
"Valitsuskabinet kinnitas tänasel kabinetiistungil täiendava riigikaitsepaketi, mis sisaldab lühimaa õhutõrje arendamist, tankitõrje lisarelvastuse soetamist, kaugtule võimekuse tõstmist, olukorra teadlikkuse parendamist ja täiendavate liitlassõdurite vastuvõtmiseks taristu loomist," ütles Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev.
Võrklaeva sõnul on selle sees ka varem kokku lepitud keskmaa õhutõrje võimekuse välja arendamine Eestis hiljemalt aastaks 2025.
"Eeskätt loodame ikkagi teha seda koos liitlastega, täpsem ajaraam ja summad vaatame riigi eelarvestrateegias üle. Selleks ajaks peaks olema ka selgem, mida ja kui palju saab koos liitlastega teha," rääkis ta.
Riigikaitsepakett on täiendus 380 miljonile eurole, mis valitsuse otsustas jaanuaris täiendavalt kaitsevaldkonnale eraldada. "Ükski vajalik otsus ei jää tegemata, et meie riigi turvalisust tagada," ütles Võrklaev.
"Täna tehti põhimõtteline otsus, et need protsessid käivitatakse, need kulud jäävad järgnevalt järgmistesse aastatesse," ütles Võrklaev, lisades, et suur osa kaetakse ilmselt laenu arvelt.
"Eraldasime laiapindse riigikaitse tugevdamiseks summasid nii kaitseministeeriumi eelarvesse kui siseministeeriumi eelarvesse," rääkis peaministri ülesannetes riigihalduse minister Jaak Aab.
"Kaitsekulutusi täiendame nelja aastaga veel 476,8 miljoni euro võrra, see on siis sel ja järgmisel kolmel aastal. Lisaeelarvega eraldatakse summast 15,5 miljonit, mis oli oluline kaitseministeeriumile, kaitseväele, et nad saaksid hakata hankeid kohe korraldama. Selleks on antud garantii ja julgus. Selle hulgas on olemasolevate võimekuste täiendamine," rääkis Aab.
Ülejäänud kulud jagunevad järgmise kolme aasta vahel.
Siseministeeriumile eraldati 86 miljonit eurot, millest osa kasutatakse Ukraina sõjaga seotud sisejulgeolekutegevusteks. Rahastust kasutatakse näiteks ajutise kaitse menetluse ja Eesti-Läti piirikontrolli osalise taastamise kulude katmiseks.
Keskmaa õhutõrje jaoks esitab kaitseministeerium nelja kuu jooksul hanke ja investeeringukava, millele vastavalt hakatakse kulusid katma, nii kiiresti kui see vajalik on.
"Täpset numbrit siin taga ei ole, seda me peame täpsustama ka koostöös liitlastega, selle võimekuse arendamine käib koostöös liitlastega. Ka NATO plaanid järjest täpsustuvad. Usume, et nelja kuu jooksul on kaitseministeeriumil võimalik tuua konkreetsed ajagraafikud ja plaanid," ütles Aab.
Siseminister Kristian Jaani sõnul valmivad esimesed elanikkonna kaitse projektid suvel. Laias laastus on need kolmes valdkonnas, milleks on varjumine, ohuteavitus ja päästeameti tegevused.
"Kui me räägime varjumisest, siis esimesed sammud, mis tahame ära teha, et jaanipäevaks, juuni lõpuks oleks neljas suuremas linnas – Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus – päästeametil omavalitsustega sõlmitud lepingud, milliseid omavalitsuse hooneid saab varjumiseks kasutada. Need oleks sildistatud ja igaüks teaks, kuhu minna, kui vajadus tekib," rääkis Jaani.
Edasi on plaanis sõlmida lepingud ka eraomandis olevate hoonetega, näiteks maa-aluste parklate omanikega.
Ohuteavitus oli varem suuresti üles ehitatud tehnoloogiale. "Elanikkonna kaitse vaates läheme edasi ka sireenide põhise inimeste teavitamisega. Võtame selle väga tõsiselt lauda, kaardistame need tiheasustusega alad ja linnad, kus seda on vaja. Ka selle jaoks on 86 miljoni juures konkreetsed rahad olemas," rääkis Jaani.
Plaanis on ka demineerijate võimekuse tõstmine ja varingupääste arendamine. "Need on kõik õppetunnid, mida näeme täna Ukrainas, millega seisavad silmitsi sealsed päästjad ja mis on seotud justnimelt varingupäästega," ütles Jaani.
Jaani sõnul on plaanis ka pehmemad tegevused ja kampaaniad. "Ehk elanikkonna õpetamine, kuidas teatud ohuolukordades käituda," rääkis Jaani. | Valitsus kinnitas neljapäeval 600-miljonilise kaitsepaketi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eesti saab keskmaa õhutõrje võimekuse hiljemalt 2025. aastaks ning selle hinnanguline maksumus on 350 miljonit eurot. Täpsem hind selgub pärast seda, kui kaitseministeerium on esitanud valitsusele hiljemalt juulikuuks detailse hankekava. Välistada ei saa ka riik-riigile tehingut juhul, kui see toob kaasa kiirema tarne," lausus riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juht Jaanus Karilaid.
"Keskmaa õhutõrje on Putini režiimi tsiviilelanikkonda hävitava sõjapidamise viisi tõttu hädavajalik Eesti elanikkonna kaitseks. Samuti aitavad keskmaa õhutõrje "mullid" turvata üle Eesti kaitseväe reservüksuste mobilisatsiooni ning liitlaste tugevduste saabumist Eesti sadamates ja lennuväljadel," ütles Karilaid.
Karilaidi sõnul peab Eesti prioriteet olema iseseisva ja laiapindse riigikaitse tagamine. "Ukrainas toimuv sõda on meile andnud piisavalt tagasisidet, milline relvastus pakub tõhusaimat kaitset," rääkis Karilaid.
"Valitsuskabinet kinnitas tänasel kabinetiistungil täiendava riigikaitsepaketi, mis sisaldab lühimaa õhutõrje arendamist, tankitõrje lisarelvastuse soetamist, kaugtule võimekuse tõstmist, olukorra teadlikkuse parendamist ja täiendavate liitlassõdurite vastuvõtmiseks taristu loomist," ütles Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev.
Võrklaeva sõnul on selle sees ka varem kokku lepitud keskmaa õhutõrje võimekuse välja arendamine Eestis hiljemalt aastaks 2025.
"Eeskätt loodame ikkagi teha seda koos liitlastega, täpsem ajaraam ja summad vaatame riigi eelarvestrateegias üle. Selleks ajaks peaks olema ka selgem, mida ja kui palju saab koos liitlastega teha," rääkis ta.
Riigikaitsepakett on täiendus 380 miljonile eurole, mis valitsuse otsustas jaanuaris täiendavalt kaitsevaldkonnale eraldada. "Ükski vajalik otsus ei jää tegemata, et meie riigi turvalisust tagada," ütles Võrklaev.
"Täna tehti põhimõtteline otsus, et need protsessid käivitatakse, need kulud jäävad järgnevalt järgmistesse aastatesse," ütles Võrklaev, lisades, et suur osa kaetakse ilmselt laenu arvelt.
"Eraldasime laiapindse riigikaitse tugevdamiseks summasid nii kaitseministeeriumi eelarvesse kui siseministeeriumi eelarvesse," rääkis peaministri ülesannetes riigihalduse minister Jaak Aab.
"Kaitsekulutusi täiendame nelja aastaga veel 476,8 miljoni euro võrra, see on siis sel ja järgmisel kolmel aastal. Lisaeelarvega eraldatakse summast 15,5 miljonit, mis oli oluline kaitseministeeriumile, kaitseväele, et nad saaksid hakata hankeid kohe korraldama. Selleks on antud garantii ja julgus. Selle hulgas on olemasolevate võimekuste täiendamine," rääkis Aab.
Ülejäänud kulud jagunevad järgmise kolme aasta vahel.
Siseministeeriumile eraldati 86 miljonit eurot, millest osa kasutatakse Ukraina sõjaga seotud sisejulgeolekutegevusteks. Rahastust kasutatakse näiteks ajutise kaitse menetluse ja Eesti-Läti piirikontrolli osalise taastamise kulude katmiseks.
Keskmaa õhutõrje jaoks esitab kaitseministeerium nelja kuu jooksul hanke ja investeeringukava, millele vastavalt hakatakse kulusid katma, nii kiiresti kui see vajalik on.
"Täpset numbrit siin taga ei ole, seda me peame täpsustama ka koostöös liitlastega, selle võimekuse arendamine käib koostöös liitlastega. Ka NATO plaanid järjest täpsustuvad. Usume, et nelja kuu jooksul on kaitseministeeriumil võimalik tuua konkreetsed ajagraafikud ja plaanid," ütles Aab.
Siseminister Kristian Jaani sõnul valmivad esimesed elanikkonna kaitse projektid suvel. Laias laastus on need kolmes valdkonnas, milleks on varjumine, ohuteavitus ja päästeameti tegevused.
"Kui me räägime varjumisest, siis esimesed sammud, mis tahame ära teha, et jaanipäevaks, juuni lõpuks oleks neljas suuremas linnas – Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus – päästeametil omavalitsustega sõlmitud lepingud, milliseid omavalitsuse hooneid saab varjumiseks kasutada. Need oleks sildistatud ja igaüks teaks, kuhu minna, kui vajadus tekib," rääkis Jaani.
Edasi on plaanis sõlmida lepingud ka eraomandis olevate hoonetega, näiteks maa-aluste parklate omanikega.
Ohuteavitus oli varem suuresti üles ehitatud tehnoloogiale. "Elanikkonna kaitse vaates läheme edasi ka sireenide põhise inimeste teavitamisega. Võtame selle väga tõsiselt lauda, kaardistame need tiheasustusega alad ja linnad, kus seda on vaja. Ka selle jaoks on 86 miljoni juures konkreetsed rahad olemas," rääkis Jaani.
Plaanis on ka demineerijate võimekuse tõstmine ja varingupääste arendamine. "Need on kõik õppetunnid, mida näeme täna Ukrainas, millega seisavad silmitsi sealsed päästjad ja mis on seotud justnimelt varingupäästega," ütles Jaani.
Jaani sõnul on plaanis ka pehmemad tegevused ja kampaaniad. "Ehk elanikkonna õpetamine, kuidas teatud ohuolukordades käituda," rääkis Jaani.
### Response:
Valitsus kinnitas neljapäeval 600-miljonilise kaitsepaketi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nii soovitas Peskov adresseerida küsimuse hinnangust täpselt kuu aega kestnud sõja kohta Ukrainas Vene kaitseministeeriumile.
"See on küsimus kaitseministeeriumile," ütles Peskov vastuseks, kuidas hindab Kreml 24. veebruaril alanud sõjakäigu seniseid tulemusi.
Samuti soovitas Peskov pöörduda kaitseministeeriumi poole küsimustega kaitseminister Sergei Šoigu kohta. Ta lükkas tagasi väited, nagu oleks juba ligi kaks nädalat avalikkuse eest varjul olnud ministril terviseprobleeme.
"Kaitseministril on praegu palju muresid, nagu te aru saate. Käib sõjaline erioperatsioon (sõda Ukrainas – toim.). Loomulikult pole see parim aeg aktiivseks esinemiseks meedias," rääkis Peskov.
Kremli pressiesindaja kutsus mitte uskuma teateid, nagu oleks Šoigul probleeme tervisega. "Pöörduge kaitseministeeriumisse," ütles ta.
Peskov pisendas ka president Vladimir Putini kliimanõuniku Anatoli Tšubaisi ametist ja Venemaalt lahkumise tähendust.
"Ma ausalt öeldes ei saa aru, miks me sellele nii palju aega pühendame. Presidendi administratsioonist lahkub iga päev keegi töölt, tulevad uued töötajad. See on küllaltki suur ja elav mehhanism," rääkis Peskov.
Küsimusele, kuidas reageeris Tšubaisi lahkumisele Putin, vastas Peskov: "Ma ei tea. Kui lahkus, siis lahkus. Ärge unustage, et ta ei olnud tavatööl. Ta töötas ühiskondlikel alustel, ta polnud vahetult administratsiooni töötaja."
Tšubais lahkus väidetavalt riigist, kuna ei toeta Venemaa sõda Ukrainas.
Tšubais on tähtsaim Venemaa ametnik, kes on Ukraina sõja pärast Kremliga sidemed katkestanud, teatas Bloomberg kolmapäeval. | Peskov põikles teravatele sõjaküsimustele vastamisel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nii soovitas Peskov adresseerida küsimuse hinnangust täpselt kuu aega kestnud sõja kohta Ukrainas Vene kaitseministeeriumile.
"See on küsimus kaitseministeeriumile," ütles Peskov vastuseks, kuidas hindab Kreml 24. veebruaril alanud sõjakäigu seniseid tulemusi.
Samuti soovitas Peskov pöörduda kaitseministeeriumi poole küsimustega kaitseminister Sergei Šoigu kohta. Ta lükkas tagasi väited, nagu oleks juba ligi kaks nädalat avalikkuse eest varjul olnud ministril terviseprobleeme.
"Kaitseministril on praegu palju muresid, nagu te aru saate. Käib sõjaline erioperatsioon (sõda Ukrainas – toim.). Loomulikult pole see parim aeg aktiivseks esinemiseks meedias," rääkis Peskov.
Kremli pressiesindaja kutsus mitte uskuma teateid, nagu oleks Šoigul probleeme tervisega. "Pöörduge kaitseministeeriumisse," ütles ta.
Peskov pisendas ka president Vladimir Putini kliimanõuniku Anatoli Tšubaisi ametist ja Venemaalt lahkumise tähendust.
"Ma ausalt öeldes ei saa aru, miks me sellele nii palju aega pühendame. Presidendi administratsioonist lahkub iga päev keegi töölt, tulevad uued töötajad. See on küllaltki suur ja elav mehhanism," rääkis Peskov.
Küsimusele, kuidas reageeris Tšubaisi lahkumisele Putin, vastas Peskov: "Ma ei tea. Kui lahkus, siis lahkus. Ärge unustage, et ta ei olnud tavatööl. Ta töötas ühiskondlikel alustel, ta polnud vahetult administratsiooni töötaja."
Tšubais lahkus väidetavalt riigist, kuna ei toeta Venemaa sõda Ukrainas.
Tšubais on tähtsaim Venemaa ametnik, kes on Ukraina sõja pärast Kremliga sidemed katkestanud, teatas Bloomberg kolmapäeval.
### Response:
Peskov põikles teravatele sõjaküsimustele vastamisel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui riik tõmmatakse sõtta, rakendab ta kõik oma ressursid ja võimed sõltumatuse kaitseks. Nii nagu põhiseadus ja riigikaitset reguleerivad seadused ette on kirjutanud. Milline riigikaitse komponent on otsustava tähtsusega, saab teada alles hiljem. Kuid kahtlemata on esikohal riigikaitsjad, olgu nad kuskil eesliinil või toetamas neid, kes välivormis või lihtsalt inimesi, kes langenud sõjakoleduste küüsi.
Praegused jutud, et meid saavad päästa ainult tankid, miinid, laevatõrjeraketid või veel mingi vinge relvasüsteem, ei päde. Samuti ei päde peale igat järjekordset sõda nutt ja hala, et nüüd oleme järgmised ning vaenlane teeb sedasama, mida Tšetšeenias, Gruusias või nüüd Ukrainas. Kuid ka viimase näitel pole sõda aastal 2014 ja aastal 2022 enam üks ja seesama.
Maailma kõige vanem väeliik on maavägi, teisel kohal on merevägi. Kõik on loogiline ja seotud inimkonna arenguga. Kuid samal ajal on selge, et Archimedese seadus kehtib laevade puhul tänapäevani ning inimvõimed määravad maaväelastele normid ning piirangud.
Jalaväelane liigub meetodil "kand ja varvas" ikka samal kiirusel kui vanasti, labida efektiivsus pole samuti tõusnud ning rindesõjas on vähemalt üle saja aasta kehtinud rusikareegel, et üks meeter rinnet sõduri kohta.
Vene armee rinde laius on nii Vabadussõja aegu kui ka aastakümneid hiljem olnud 80 kilomeetrit ründeoperatsioonis ja 120 kilomeetrit kaitses. Mis puudutab lahingutehnikat ja relvastust, siis muidugi on selle kasutamisel kiirused tõusnud ning tulejõu ulatus suurem.
Kaitseväele esimese suure hanke käigus saadud relvad võisid talle tagada kerge jalaväediviisi tulesüsteemi. Mis puudutab sõjalise tegevuse kestust kaitses või ründes, siis sõltub see muidugi varudest ja tulejõu efektiivsusest.
Nõukogude maaväe armee sõjalise operatsiooni kestus ründeoperatsioonis sarnase tugeva vastase puhul oli kavandatud seitse-kaheksa päeva, sealjuures võis edasiliikumise kiirus olla kuni 50 ja rohkem kilomeetrit ööpäevas.
Läbimurdeks määratud diviisile anti kaks kilomeetrit rindelõiku, kuhu tuli kontsentreeritud tulega vastase kaitsesse nagu autogeeniga "auk" sisse lõigata. Edasi pidid sinna valguma juba väed ründeoperatsiooni eesmärgi saavutamiseks. Armee operatsiooni sügavuseks võis lugeda just Eesti mandriosa mõõtmeid.
Vastase kaitse sügavust mõõdeti väeüksuste ja -koondiste asetuse mõõtmetega. Nii võis taktikaline sügavus olla kuni 300 kilomeetrit, operatiiv-taktikaline kuni 800 kilomeetrit ja kaugemal juba strateegiline sügavus.
Tänapäeval on lood teisiti ning ründeiseloomuga lahingutegevuse kiiruseks võib saavutada isegi paarsada kilomeetrit ööpäevas. Moodne armee liigub ratastel ja roomikutel ning ülal toetavad seda kopterite üksused.
Teades külma sõja suure vastasseisu ajastu kavandatud sõjaliste operatsioonide parameetreid, võib ette kujutada, et tänapäeval taolise mõlemal pool ettevalmistatud rindejooneni enam ei jõuta. Tegemist on nii ressursside nappusega kui ka uue lahingutehnika ja samuti uute sõjakeskkondade kasutusele võtmisega. Kõige olulisem on, et möödaniku teadmised ja õppetunnid on mõnele "eksperdile" aksioomiks ning õpihimuline võtab sealt parima, eelkõige loodusteaduste alusel.
Õhuruumi valitsemine
Midagi uut pole siin päikese all, mõeldes asjaolule, et ka sõjalennundus on juba üle saja aasta vana. Eesti Vabariigi õhukaitse loojad tõdesid juba päris alguses, et vaenlase lennuvägi on võimeline tegutsema üle kogu riigi territooriumi.
Õhuruumi valitsemine on võidu eelduseks, see tarkus sai selgeks teiseks maailmasõjaks. Nii kiire oli sõjalennunduse areng 1930. aastatel ja see hoog pole ka praeguseks raugenud. Sõjategevuseks õhuruumis on loodud uusi relvastuse liike ja relvaplatvorme. Ka ballistilise trajektooriga rakettrelvad läbivad enne sihtmärgini jõudmist õhuruumi.
Samalaadne lennuväe kui noorima väeliigiga on olnud õhukaitse areng. Algul veidi väikese mahajäämusega, kuid praegu on see juba nii edukas, et ollakse suutelised tabama rakettrelvi nii õhukaitse rakettide kui ka uusimate vahenditega, näiteks laserrelvaga.
Kogu sõjategevuse edu tagatiseks on aga vastav juhtimissüsteem, millel on vajalikud sensorid, sideliinid, tarkvara ja palju muud. Muidugi ka väljaõpetatud personal, kes suudab kogu seda mitmekesisust rakendada edu saavutamiseks õhusõjas.
Kogu see eeltoodud teadmine ei tähenda, et nüüd on kõik ainult raha taga kinni. Tavatsetakse rääkida kindralitest, kes sõdivad eelmist sõda. Olgem ausad, kui see ainult nii oleks, poleks ka ühtegi sõda võidetud. Kõik sõltub otsustajate tarkusest ära kasutada eelnevaid õppetunde ja mõelda vastasest paremini.
Lahinguväljal aga sõltub edu sõdurite ettevalmistusest ja moraalist ning muidugi relvadest, mille otsustajad on neile andnud. Ma kirjutasin nimme "otsustajad", sest riigikaitse demokraatlik juhtimine tähendab nii kõrgemat tsiviilvõimu kui ka selle poolt ametisse pandud kaitseväe kõrgemat juhtkonda.
Siinkohal tuleb rõhutada, et tsiviilvõimu esindajad peavad ära kuulama sõjalise nõuande ning ka see peab olema mitmekesine. Kuna seda teemat tuleb eraldi käsitleda, ütlen siinkohal, et ka kaitseväe juhid peavad saama vajaliku sõjalise nõuande staabilt, mitte ainuisikuliselt arvama seda, mida üksikisik pole suuteline ilma keerukate arvutuste ja vastavate aruteludeta välja mõtlema.
"Neid mitteformaalseid ja mingi hämara taustaga spetsialiste jagub nii foorumitesse kui ka tagatubadesse."
Riigikogu ega erakonnad ei tohi toetuda mitteametlikele nõuandjatele, kes on end ekspertideks kiitnud. Formaalseid eksperte minu teada polegi määratletud. Neid mitteformaalseid ja mingi hämara taustaga spetsialiste jagub nii foorumitesse kui ka tagatubadesse.
Ajaloost teame sõdu, mis on kestnud aastakümneid. Maailmasõjad on kestnud küll lühemat aega, kuid see-eest olnud hoopis tapvamad. Sõda Ukrainas on vindunud juba kaheksa aastat ning kuni käesoleva aasta veebruarini ilma lahingutegevuseta õhuruumis, mõningate eranditega.
Alates Venemaa Föderatsiooni "erioperatsiooni" algusest on Ukraina riigipiir muudetud tinglikult rindejooneks ja see tähendab ka õhuründeid põhjast, idast ja lõunast, hoides kogu territooriumi pideva ohu all. Selgelt on näha, et ründaja kavandas nõnda, et sõda oleks mobiilne, kõikehõlmav ja kiire lõpuga. Kuna vaenlase plaanitud tegevus on vaprate ukrainlaste poolt pärsitud, on seda enam kasutusele võetud õhujõud. Kuid paistab, et ukrainlaste õnneks pole vaenlase õhujõud veel eelnevate kümnendite august täielikult välja saanud.
Vast paljud mäletavad käesoleva aastatuhande alguse sissetungi Iraaki. Lihtsalt sõjalisest vaatevinklist, USA ja liitlased tegutsesid avatud visiiriga, st ei valetatud, et sõda ei tule. Probleem oli rünnaku suundadega ja teatavasti ei osutunud põhjapoolne neist võimalikuks.
Lahingutegevuse, st vägede liikumise kiirus oli igati moodsal tasemel. Õhujõud panid kiiresti maksma ülemvõimu õhus ning tagasid maaväele toetuse. Merevägi oli kaasatud nii õhuruumis kui ka maal. Ettevalmistus sõjaliseks operatsiooniks oli põhjalik ja juhtimine oli arusaadav ka kõrvaltvaatajatele.
Muidugi tuli ette ootamatusi, kuid sellegagi, et plaanid ei pea paika, oli arvestatud ning kõik lahendati operatsiooni käigus. Eelmisest Lahesõjast oli kõigil arusaam sõjategevuse muutunud iseloomust ning infosõja tähtsuse tõusust.
Keskmaa õhutõrje
Meie avaliku ruumi mantraks on viimasel ajal "keskmaa õhutõrje". Ma küsiksin parem algatuseks, et milline on meie jalaväebrigaadide tulesüsteem, nende manööver lahingutegevuses ja kui kestev on nende autonoomsus? Milline on nende lahingutsükkel?
Tõenäoliselt saavad vastused ainult need, kellel vastav luba olemas. Kas kaitseväe juhtkonnal on vastused olemas? Kuid selletagi on teada ja rõhutan, et õhuvägi on ööpäevaringses valmiduses ja selle tegevustsükkel on katkematu. Tegevuse planeerimine, ülesannete täitmine, varude täiendamine ja ettevalmistus järgmiseks ülesandeks on katkematu protsess. Ka tegevuse tulemuste hindamine käib selle juurde.
Hankides relvasüsteeme, mille tabamiskaugust võib hinnata küll taktikaliseks, jääb ikkagi kummitama küsimus, et kas meie sõjalaevad või jalaväebrigaadid ikka liiguvad selles suunas, et ära kasutada oma tulelöögi tulemusi? Ja isegi kui mitte, siis kas meil on tekitatud võime avastada ja tuvastada 300 kilomeetri kaugusel liikuvaid sihtmärke ning seejärel hinnata, missugune oli meie vahendite efektiivsus?
Ka vaenlane ei maga ning tema üheks esmaseks mureks on selliste kaugtulesüsteemide hävitamine. Seega tuleb meie maaväelaste ja mereväelaste kaugtule vahendeid kaitsta ja oht võib suure tõenäosusega tulla õhust. Sealjuures võimaldab lahingulennukite ja -kopterite relvastus tabada sihtmärke palju pikemalt distantsilt, kui seda on lähimaa õhutõrje võimekused.
Olemasolevast lähimaa õhukaitseüksusest piisab ainult suurtükiüksuste kaitseks ja sedagi rohkem hirmutamisena. Mereväele neid ei jätku ja loomulikult jäävad ka jalaväelased suuremalt jaolt õhukaitseta. Lähimaa vahendite arvu suurendamisega pilt palju ei parane. See on tavaline, et õhukaitsevahendeid pole kunagi üleliia. Ainult üks rikas ja mitte NATO liikmesriik on suuteline suuremalt jaolt katma kogu riiki.
Eesti on NATO liikmesriik, kuid meie territooriumil on taktikaline mõõde. See tähendab, et vägede ja ka elanikkonna toetuseks vajalikud (strateegilised) varud asuvad kuskil strateegilises sügavuses. See on meie pluss, et strateegilise sügavuse tagavad meie liitlased. Üheks tähtsaks ülesandeks jääb aga nende varude kohaletoimetamine, milleks on vaja turvata vastavaid saabumiskohti ka õhulöökide eest.
Aruteludes kasutatakse mõistet "mull" väljendamaks õhukaitserakettide kaitsetoimet. Seda mulli võib ajada vaenlasele ja kõigile neile, kes teemat ei valda. Mitte kunagi pole nende rakettide tabamispiirkond mullikujuline.
Isegi ringvaatlusradari vaateväli on sakitud reljeefi ja takistuste poolt. Rakettide puhul aga tulevad mängu sihtmärgi parameetrid- kiirus, kõrgus, trajektoori kuju. Ma ei pea praegu silmas elektroonilise sõja vahendite kasutamist. Kõik kujutavad ette, et otse laskja suunas liikuvat sihtmärki tuleb ja saab tabada pikemal distantsil, kui võrrelda seda laskmisega eemalduva sihtmärgi poole. Kui aga sihtmärgi trajektoor liigub laskjast kuskil kõrval, on eelise määratlemine juba raskem ning sõltub sihtmärgi trajektoori kaugusest ning kiirusest.
Lisaks maksimaalsele tabamiskaugusele kasutatakse ka mõistet "efektiivne tabamiskaugus", sest sihtmärgi tabamise tõenäosus kahaneb mingist hetkest. Raketi kiirus hakkab peale aktiivset etappi mootori seiskumisel kahanema ning selle võime taluda ülekoormust muutub väiksemaks.
Sarnaste põhimõtetega on tegemist õhukaitsekahurite puhul ning lisaks veel piirangud nurkkiiruste tagamisega. Kahurite ja kuulipildujate puhul võib arvestada, et efektiivne laskekaugus on umbes pool maksimaalsest tabamiskaugusest. Viimane on rusikareeglina selline: 40 mm kahuri puhul neli kilomeetrit ja 20 mm kahuri puhul kaks kilomeetrit.
"Mullitamise" asemel tuleb kasutada taktikat, mis pärsib vastase võimet tabada sihtmärke meie territooriumil. See tähendab, et tuleb ära arvata võimalikud rünnakusuunad ning tabada lennuvahendeid enne, kui need jõuavad oma relvastust kasutada. Rakette vastavalt siis enne kaitstava sihtmärgini jõudmist.
Tavaliselt peab õhukaitsepatarei vahetama positsiooni peale igat lahingut, sest vastane on olemasolevast juba teadlik ning annab endast parima, et kohe seda rünnata. Kuid küllaltki lihtne on aru saada, et lühimaa ja keskmaa õhutõrjeüksuste ümberpaigutamisel on viimasel kaitstavate seisukohast eelis tänu palju suuremale tabamiskaugusele.
Ma ei kujuta ette, et keegi võib veel tõstatada küsimuse hangitava õhutõrjesüsteemi sobilikkusest meie oludesse. Me oleme aastaid enne liitumist NATO-ga teinud tööd ja praegu pole muud, kui uus vahend lülitada NATO õhukaitsesüsteemi. See on nagu elektripistiku vajutamine ettenähtud pesasse, kogu eeltöö on juba tehtud. Veel enam, kui see relvasüsteem on valmistatud NATO liikmesriigis ja järgitud vastavaid standardeid. Pigem on suuremaks probleemiks arusaam, et anname pea igale mehele õhutõrjeraketi õlale ning siis oleme palju rohkem kaitstud.
Õhukaitse on kallis
Õhukaitsesüsteem kui selline on süsteemne kogum, mille relvastuses on mitte ainult raketid või kahurid. Maapealsed süsteemid viiakse lahinguvalmidusse sõjaohu saabumisega. Paar hävituslennukit võimaldavad katta kogu Eesti õhuruumi, sest nende relvasüsteem võimaldab seda.
NATO varasemat õhukaitsesüsteemi on edasi arendatud ning nüüd suudab see juhtida kogu sõjategevust õhus, mitte ainult avastada ja tabada õhusihtmärke. Me räägime luurest, maavägede ja mereväe toetusest, elektroonilisest sõjast jms, mis kaasnevad NATO sõjalise operatsiooniga.
Eesti on NATO süsteemi osa ning need, kes hirmutavad sellega, et esimese viie minutiga hävitatakse meie radarpostid, ei valda teemat. Vajalik info saabub igal juhul ka meie õhukaitsjateni. Väeliikide koostöö tähendab väga täpset ühistegevust meie õhuruumis. Varajane sihtmärkide avastamine õhus ja nendest teavitamine on oluline nii jalaväebrigaadidele, maakaitseüksustele kui ka elanikkonnale. Kui maaväe üksustele teostatakse õhutoetust, siis tuleb tagada, et meie liitlaste lennukid ja kopterid saaksid segamatult oma ülesannet täita. Eesti õhuväelased on selliseks tööks valmis.
Siinkohal tuleb veelkord rõhutada, et õhukaitse (air defence) on NATO poolt defineeritud väga täpselt ning vastavaid mõisteid on kasutatud kaitseväes pea algusest saati, ammu enne teist Maailmasõda.
Õhutõrje on õhukaitse aktiivne osa (active air defence) ja selle alla liigitub ka "keskmaa õhutõrje". Õhutõrjepataljon on õhukaitse üks komponent terviklikus struktuuris. Kahjuks tuleb tõdeda, et pikka aega on õhuväele kaikaid kodaratesse visatud ning paistab, et see protsess pole veel läbi. Lootuskiireks on, et vähemalt nüüd on laual "keskmaa õhutõrje" teema. Peaksime siit sammu edasi tegema ja rääkima õhukaitsest.
Õhukaitse on kallis. Kui lisada meetmed elanikkonna kaitseks, siis tulebki käed rippu lasta ja norgus ninaga minema jalutada. Kuid kolmkümmend aastat tagasi olime veelgi raskemas seisus ning oleme jõudnud arvestatavate tulemusteni.
Kui rääkida "oleksitest", siis meie esimese radarihanke puhul sai "ekspertide" tekitatud viga parandatud ja üks halb "oleks" jäi ära. Samas lühimaa õhutõrje hanke ajal, kui oleksime lisanud, näiteks, kuskil kümnendiku pluss rahast juurde, tegeleksime nüüd keskmaa süsteemi edasiarendusega. Ei kuulatud, sest "oleks" oli paha poiss.
Nii et kallimaks kujunevad sisemised heitlused, millega püütakse kellelegi ära teha, mitte mõistuspäraselt ja isegi formaalselt õigesti talitada.
"Mis aga puudutab hinda, siis küsige liitlaste käest, kes on juba sarnaseid süsteeme hankinud."
Veelkord, NATO õhukaitsekomitees esindab Eestit õhuvägi ning see on täielikult integreeritud NATO kaitsesüsteemi. Mis aga puudutab hinda, siis küsige liitlaste käest, kes on juba sarnaseid süsteeme hankinud. Kuid miljardi euroga hirmutamine on liiast, kõike saab teha sammhaaval.
Peab meeles pidama, et meie raskerelvade (kaugtule relvade) arv vastast ei hirmuta, kui see muutub mõne ühiku võrra. Küll aga muutuvad miljonite võrra meie väljaminekud, mida saaks kasutada prioriteetsetel eesmärkidel. Igal juhul, vastase paneb mõtlema õhukaitse vastutegevus. Kujundlikult võib küsida ka nii: kas maaväelane sööstab lahingusse püstoliga või automaadiga?
Juhitavad raketid on kallid, kuid ka õhutõrjekahurite laskemoon nõuab kulusid seoses selle hulgaga vajaliku efektiivsuse saavutamiseks. Õhukaitseüksuste taktika nõuab pidevat manöövrit ja see on mõttekoht, sest liikumine nõuab energiat ja suutlikkust käsitseda raskusi, tihtipeale ka inimjõuga.
Korraks veel õhukaitse juhtimisest. Kui külma sõja suure vastasseisu ajal oli ka õhukaitse ülesehitus mõlemal pool ülimalt vinge, pole tänapäevalgi olukord kergem. Tehnilised saavutused on võimaldanud vähendada radarite ja juhtimisorganite arvu ning loomulikult on relvastuse võimed hoopis kõrgemal tasemel. Kuid õhukaitsevahendite kuuluvuse osas on olukord paika loksunud.
Maaväe üksustel on oma orgaanilised õhukaitse allüksused, samuti ka sõjalaevadel. Väekoondise ülema alluvuses on suurema tegevuskaugusega vahendid ning need võimaldavad katta suuremat maa-ala. Nii võivad ka kõrgemal väejuhatusel olla oma vahendid.
Õhuväel on loomulikult hävituslennukid ning nende tegevusulatus on mõõdetav juba sadades kilomeetrites. Õhuväel on maapealsed raketisüsteemid tähtsamate sõjaliste objektide ning ka määratud maa-alade õhukaitseks.
Kõigi nende vahendite koostöö korraldatakse nii efektiivsema tulemuse saavutamiseks kui ka ohutuse tagamiseks üksteise eest. Kui aeg ja ruum on paika pandud, vastutab juba määratud ülem, kes annab ka käsu vaenuliku sihtmärgi allalaskmiseks. Siit tulenebki veel üks tähtis moment: võib juhtuda, et õhukaitset tuleb alustada iseseisvalt, oma vahenditega ja otsuse langetamine selleks on kaitseväe pädevuses.
Vastaspoole üleolekut mingi relvastuse osas tuleb kompenseerida ja alati pole see üks-ühele samalaadne relvastus. Näiteks külma sõja ajal oli Varssavi pakti maadel ja eelkõige Nõukogude vägedel nii palju tanke, et polnud võimalik neile samapalju vastu panna. Lahenduseks olid tankitõrjerelvad, mis pandi maismaa lahingumasinatele ja kopteritele, samuti olid need jalaväelaste kasutuses käsirelvade kõrval. Tekitati aritmeetiline tasakaal. Nii et maaväe operatsioone toetav õhuvägi võis osutuda selleks kaalukeeleks, mis aitas otsustada lõpptulemuse.
Praegu, mil vägede arvukus on tunduvalt väiksem, näeme ukrainlaste õhukaitse suurt rolli. Lennukeelutsoon oleks neile suur kergendus, kuid ka praegused napid vahendid on osutunud selleks kaalukeeleks, mis ei luba vaenlasel absoluutselt karistamatult täita oma kuritegelikke plaane.
Soovitan otsustajatel hoolikamalt valida eksperte ja nõuandjaid. Kaitseväe juhatajal tuleb aga toetuda õhukaitse küsimustes õhuväe ülema soovitustele ning kasutada kaitseväe peastaabi töö tulemusi. Riigikaitselistes küsimustes ei tule kasuks tagatubade meetod. | Vello Loemaa: sõja kaalukeel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui riik tõmmatakse sõtta, rakendab ta kõik oma ressursid ja võimed sõltumatuse kaitseks. Nii nagu põhiseadus ja riigikaitset reguleerivad seadused ette on kirjutanud. Milline riigikaitse komponent on otsustava tähtsusega, saab teada alles hiljem. Kuid kahtlemata on esikohal riigikaitsjad, olgu nad kuskil eesliinil või toetamas neid, kes välivormis või lihtsalt inimesi, kes langenud sõjakoleduste küüsi.
Praegused jutud, et meid saavad päästa ainult tankid, miinid, laevatõrjeraketid või veel mingi vinge relvasüsteem, ei päde. Samuti ei päde peale igat järjekordset sõda nutt ja hala, et nüüd oleme järgmised ning vaenlane teeb sedasama, mida Tšetšeenias, Gruusias või nüüd Ukrainas. Kuid ka viimase näitel pole sõda aastal 2014 ja aastal 2022 enam üks ja seesama.
Maailma kõige vanem väeliik on maavägi, teisel kohal on merevägi. Kõik on loogiline ja seotud inimkonna arenguga. Kuid samal ajal on selge, et Archimedese seadus kehtib laevade puhul tänapäevani ning inimvõimed määravad maaväelastele normid ning piirangud.
Jalaväelane liigub meetodil "kand ja varvas" ikka samal kiirusel kui vanasti, labida efektiivsus pole samuti tõusnud ning rindesõjas on vähemalt üle saja aasta kehtinud rusikareegel, et üks meeter rinnet sõduri kohta.
Vene armee rinde laius on nii Vabadussõja aegu kui ka aastakümneid hiljem olnud 80 kilomeetrit ründeoperatsioonis ja 120 kilomeetrit kaitses. Mis puudutab lahingutehnikat ja relvastust, siis muidugi on selle kasutamisel kiirused tõusnud ning tulejõu ulatus suurem.
Kaitseväele esimese suure hanke käigus saadud relvad võisid talle tagada kerge jalaväediviisi tulesüsteemi. Mis puudutab sõjalise tegevuse kestust kaitses või ründes, siis sõltub see muidugi varudest ja tulejõu efektiivsusest.
Nõukogude maaväe armee sõjalise operatsiooni kestus ründeoperatsioonis sarnase tugeva vastase puhul oli kavandatud seitse-kaheksa päeva, sealjuures võis edasiliikumise kiirus olla kuni 50 ja rohkem kilomeetrit ööpäevas.
Läbimurdeks määratud diviisile anti kaks kilomeetrit rindelõiku, kuhu tuli kontsentreeritud tulega vastase kaitsesse nagu autogeeniga "auk" sisse lõigata. Edasi pidid sinna valguma juba väed ründeoperatsiooni eesmärgi saavutamiseks. Armee operatsiooni sügavuseks võis lugeda just Eesti mandriosa mõõtmeid.
Vastase kaitse sügavust mõõdeti väeüksuste ja -koondiste asetuse mõõtmetega. Nii võis taktikaline sügavus olla kuni 300 kilomeetrit, operatiiv-taktikaline kuni 800 kilomeetrit ja kaugemal juba strateegiline sügavus.
Tänapäeval on lood teisiti ning ründeiseloomuga lahingutegevuse kiiruseks võib saavutada isegi paarsada kilomeetrit ööpäevas. Moodne armee liigub ratastel ja roomikutel ning ülal toetavad seda kopterite üksused.
Teades külma sõja suure vastasseisu ajastu kavandatud sõjaliste operatsioonide parameetreid, võib ette kujutada, et tänapäeval taolise mõlemal pool ettevalmistatud rindejooneni enam ei jõuta. Tegemist on nii ressursside nappusega kui ka uue lahingutehnika ja samuti uute sõjakeskkondade kasutusele võtmisega. Kõige olulisem on, et möödaniku teadmised ja õppetunnid on mõnele "eksperdile" aksioomiks ning õpihimuline võtab sealt parima, eelkõige loodusteaduste alusel.
Õhuruumi valitsemine
Midagi uut pole siin päikese all, mõeldes asjaolule, et ka sõjalennundus on juba üle saja aasta vana. Eesti Vabariigi õhukaitse loojad tõdesid juba päris alguses, et vaenlase lennuvägi on võimeline tegutsema üle kogu riigi territooriumi.
Õhuruumi valitsemine on võidu eelduseks, see tarkus sai selgeks teiseks maailmasõjaks. Nii kiire oli sõjalennunduse areng 1930. aastatel ja see hoog pole ka praeguseks raugenud. Sõjategevuseks õhuruumis on loodud uusi relvastuse liike ja relvaplatvorme. Ka ballistilise trajektooriga rakettrelvad läbivad enne sihtmärgini jõudmist õhuruumi.
Samalaadne lennuväe kui noorima väeliigiga on olnud õhukaitse areng. Algul veidi väikese mahajäämusega, kuid praegu on see juba nii edukas, et ollakse suutelised tabama rakettrelvi nii õhukaitse rakettide kui ka uusimate vahenditega, näiteks laserrelvaga.
Kogu sõjategevuse edu tagatiseks on aga vastav juhtimissüsteem, millel on vajalikud sensorid, sideliinid, tarkvara ja palju muud. Muidugi ka väljaõpetatud personal, kes suudab kogu seda mitmekesisust rakendada edu saavutamiseks õhusõjas.
Kogu see eeltoodud teadmine ei tähenda, et nüüd on kõik ainult raha taga kinni. Tavatsetakse rääkida kindralitest, kes sõdivad eelmist sõda. Olgem ausad, kui see ainult nii oleks, poleks ka ühtegi sõda võidetud. Kõik sõltub otsustajate tarkusest ära kasutada eelnevaid õppetunde ja mõelda vastasest paremini.
Lahinguväljal aga sõltub edu sõdurite ettevalmistusest ja moraalist ning muidugi relvadest, mille otsustajad on neile andnud. Ma kirjutasin nimme "otsustajad", sest riigikaitse demokraatlik juhtimine tähendab nii kõrgemat tsiviilvõimu kui ka selle poolt ametisse pandud kaitseväe kõrgemat juhtkonda.
Siinkohal tuleb rõhutada, et tsiviilvõimu esindajad peavad ära kuulama sõjalise nõuande ning ka see peab olema mitmekesine. Kuna seda teemat tuleb eraldi käsitleda, ütlen siinkohal, et ka kaitseväe juhid peavad saama vajaliku sõjalise nõuande staabilt, mitte ainuisikuliselt arvama seda, mida üksikisik pole suuteline ilma keerukate arvutuste ja vastavate aruteludeta välja mõtlema.
"Neid mitteformaalseid ja mingi hämara taustaga spetsialiste jagub nii foorumitesse kui ka tagatubadesse."
Riigikogu ega erakonnad ei tohi toetuda mitteametlikele nõuandjatele, kes on end ekspertideks kiitnud. Formaalseid eksperte minu teada polegi määratletud. Neid mitteformaalseid ja mingi hämara taustaga spetsialiste jagub nii foorumitesse kui ka tagatubadesse.
Ajaloost teame sõdu, mis on kestnud aastakümneid. Maailmasõjad on kestnud küll lühemat aega, kuid see-eest olnud hoopis tapvamad. Sõda Ukrainas on vindunud juba kaheksa aastat ning kuni käesoleva aasta veebruarini ilma lahingutegevuseta õhuruumis, mõningate eranditega.
Alates Venemaa Föderatsiooni "erioperatsiooni" algusest on Ukraina riigipiir muudetud tinglikult rindejooneks ja see tähendab ka õhuründeid põhjast, idast ja lõunast, hoides kogu territooriumi pideva ohu all. Selgelt on näha, et ründaja kavandas nõnda, et sõda oleks mobiilne, kõikehõlmav ja kiire lõpuga. Kuna vaenlase plaanitud tegevus on vaprate ukrainlaste poolt pärsitud, on seda enam kasutusele võetud õhujõud. Kuid paistab, et ukrainlaste õnneks pole vaenlase õhujõud veel eelnevate kümnendite august täielikult välja saanud.
Vast paljud mäletavad käesoleva aastatuhande alguse sissetungi Iraaki. Lihtsalt sõjalisest vaatevinklist, USA ja liitlased tegutsesid avatud visiiriga, st ei valetatud, et sõda ei tule. Probleem oli rünnaku suundadega ja teatavasti ei osutunud põhjapoolne neist võimalikuks.
Lahingutegevuse, st vägede liikumise kiirus oli igati moodsal tasemel. Õhujõud panid kiiresti maksma ülemvõimu õhus ning tagasid maaväele toetuse. Merevägi oli kaasatud nii õhuruumis kui ka maal. Ettevalmistus sõjaliseks operatsiooniks oli põhjalik ja juhtimine oli arusaadav ka kõrvaltvaatajatele.
Muidugi tuli ette ootamatusi, kuid sellegagi, et plaanid ei pea paika, oli arvestatud ning kõik lahendati operatsiooni käigus. Eelmisest Lahesõjast oli kõigil arusaam sõjategevuse muutunud iseloomust ning infosõja tähtsuse tõusust.
Keskmaa õhutõrje
Meie avaliku ruumi mantraks on viimasel ajal "keskmaa õhutõrje". Ma küsiksin parem algatuseks, et milline on meie jalaväebrigaadide tulesüsteem, nende manööver lahingutegevuses ja kui kestev on nende autonoomsus? Milline on nende lahingutsükkel?
Tõenäoliselt saavad vastused ainult need, kellel vastav luba olemas. Kas kaitseväe juhtkonnal on vastused olemas? Kuid selletagi on teada ja rõhutan, et õhuvägi on ööpäevaringses valmiduses ja selle tegevustsükkel on katkematu. Tegevuse planeerimine, ülesannete täitmine, varude täiendamine ja ettevalmistus järgmiseks ülesandeks on katkematu protsess. Ka tegevuse tulemuste hindamine käib selle juurde.
Hankides relvasüsteeme, mille tabamiskaugust võib hinnata küll taktikaliseks, jääb ikkagi kummitama küsimus, et kas meie sõjalaevad või jalaväebrigaadid ikka liiguvad selles suunas, et ära kasutada oma tulelöögi tulemusi? Ja isegi kui mitte, siis kas meil on tekitatud võime avastada ja tuvastada 300 kilomeetri kaugusel liikuvaid sihtmärke ning seejärel hinnata, missugune oli meie vahendite efektiivsus?
Ka vaenlane ei maga ning tema üheks esmaseks mureks on selliste kaugtulesüsteemide hävitamine. Seega tuleb meie maaväelaste ja mereväelaste kaugtule vahendeid kaitsta ja oht võib suure tõenäosusega tulla õhust. Sealjuures võimaldab lahingulennukite ja -kopterite relvastus tabada sihtmärke palju pikemalt distantsilt, kui seda on lähimaa õhutõrje võimekused.
Olemasolevast lähimaa õhukaitseüksusest piisab ainult suurtükiüksuste kaitseks ja sedagi rohkem hirmutamisena. Mereväele neid ei jätku ja loomulikult jäävad ka jalaväelased suuremalt jaolt õhukaitseta. Lähimaa vahendite arvu suurendamisega pilt palju ei parane. See on tavaline, et õhukaitsevahendeid pole kunagi üleliia. Ainult üks rikas ja mitte NATO liikmesriik on suuteline suuremalt jaolt katma kogu riiki.
Eesti on NATO liikmesriik, kuid meie territooriumil on taktikaline mõõde. See tähendab, et vägede ja ka elanikkonna toetuseks vajalikud (strateegilised) varud asuvad kuskil strateegilises sügavuses. See on meie pluss, et strateegilise sügavuse tagavad meie liitlased. Üheks tähtsaks ülesandeks jääb aga nende varude kohaletoimetamine, milleks on vaja turvata vastavaid saabumiskohti ka õhulöökide eest.
Aruteludes kasutatakse mõistet "mull" väljendamaks õhukaitserakettide kaitsetoimet. Seda mulli võib ajada vaenlasele ja kõigile neile, kes teemat ei valda. Mitte kunagi pole nende rakettide tabamispiirkond mullikujuline.
Isegi ringvaatlusradari vaateväli on sakitud reljeefi ja takistuste poolt. Rakettide puhul aga tulevad mängu sihtmärgi parameetrid- kiirus, kõrgus, trajektoori kuju. Ma ei pea praegu silmas elektroonilise sõja vahendite kasutamist. Kõik kujutavad ette, et otse laskja suunas liikuvat sihtmärki tuleb ja saab tabada pikemal distantsil, kui võrrelda seda laskmisega eemalduva sihtmärgi poole. Kui aga sihtmärgi trajektoor liigub laskjast kuskil kõrval, on eelise määratlemine juba raskem ning sõltub sihtmärgi trajektoori kaugusest ning kiirusest.
Lisaks maksimaalsele tabamiskaugusele kasutatakse ka mõistet "efektiivne tabamiskaugus", sest sihtmärgi tabamise tõenäosus kahaneb mingist hetkest. Raketi kiirus hakkab peale aktiivset etappi mootori seiskumisel kahanema ning selle võime taluda ülekoormust muutub väiksemaks.
Sarnaste põhimõtetega on tegemist õhukaitsekahurite puhul ning lisaks veel piirangud nurkkiiruste tagamisega. Kahurite ja kuulipildujate puhul võib arvestada, et efektiivne laskekaugus on umbes pool maksimaalsest tabamiskaugusest. Viimane on rusikareeglina selline: 40 mm kahuri puhul neli kilomeetrit ja 20 mm kahuri puhul kaks kilomeetrit.
"Mullitamise" asemel tuleb kasutada taktikat, mis pärsib vastase võimet tabada sihtmärke meie territooriumil. See tähendab, et tuleb ära arvata võimalikud rünnakusuunad ning tabada lennuvahendeid enne, kui need jõuavad oma relvastust kasutada. Rakette vastavalt siis enne kaitstava sihtmärgini jõudmist.
Tavaliselt peab õhukaitsepatarei vahetama positsiooni peale igat lahingut, sest vastane on olemasolevast juba teadlik ning annab endast parima, et kohe seda rünnata. Kuid küllaltki lihtne on aru saada, et lühimaa ja keskmaa õhutõrjeüksuste ümberpaigutamisel on viimasel kaitstavate seisukohast eelis tänu palju suuremale tabamiskaugusele.
Ma ei kujuta ette, et keegi võib veel tõstatada küsimuse hangitava õhutõrjesüsteemi sobilikkusest meie oludesse. Me oleme aastaid enne liitumist NATO-ga teinud tööd ja praegu pole muud, kui uus vahend lülitada NATO õhukaitsesüsteemi. See on nagu elektripistiku vajutamine ettenähtud pesasse, kogu eeltöö on juba tehtud. Veel enam, kui see relvasüsteem on valmistatud NATO liikmesriigis ja järgitud vastavaid standardeid. Pigem on suuremaks probleemiks arusaam, et anname pea igale mehele õhutõrjeraketi õlale ning siis oleme palju rohkem kaitstud.
Õhukaitse on kallis
Õhukaitsesüsteem kui selline on süsteemne kogum, mille relvastuses on mitte ainult raketid või kahurid. Maapealsed süsteemid viiakse lahinguvalmidusse sõjaohu saabumisega. Paar hävituslennukit võimaldavad katta kogu Eesti õhuruumi, sest nende relvasüsteem võimaldab seda.
NATO varasemat õhukaitsesüsteemi on edasi arendatud ning nüüd suudab see juhtida kogu sõjategevust õhus, mitte ainult avastada ja tabada õhusihtmärke. Me räägime luurest, maavägede ja mereväe toetusest, elektroonilisest sõjast jms, mis kaasnevad NATO sõjalise operatsiooniga.
Eesti on NATO süsteemi osa ning need, kes hirmutavad sellega, et esimese viie minutiga hävitatakse meie radarpostid, ei valda teemat. Vajalik info saabub igal juhul ka meie õhukaitsjateni. Väeliikide koostöö tähendab väga täpset ühistegevust meie õhuruumis. Varajane sihtmärkide avastamine õhus ja nendest teavitamine on oluline nii jalaväebrigaadidele, maakaitseüksustele kui ka elanikkonnale. Kui maaväe üksustele teostatakse õhutoetust, siis tuleb tagada, et meie liitlaste lennukid ja kopterid saaksid segamatult oma ülesannet täita. Eesti õhuväelased on selliseks tööks valmis.
Siinkohal tuleb veelkord rõhutada, et õhukaitse (air defence) on NATO poolt defineeritud väga täpselt ning vastavaid mõisteid on kasutatud kaitseväes pea algusest saati, ammu enne teist Maailmasõda.
Õhutõrje on õhukaitse aktiivne osa (active air defence) ja selle alla liigitub ka "keskmaa õhutõrje". Õhutõrjepataljon on õhukaitse üks komponent terviklikus struktuuris. Kahjuks tuleb tõdeda, et pikka aega on õhuväele kaikaid kodaratesse visatud ning paistab, et see protsess pole veel läbi. Lootuskiireks on, et vähemalt nüüd on laual "keskmaa õhutõrje" teema. Peaksime siit sammu edasi tegema ja rääkima õhukaitsest.
Õhukaitse on kallis. Kui lisada meetmed elanikkonna kaitseks, siis tulebki käed rippu lasta ja norgus ninaga minema jalutada. Kuid kolmkümmend aastat tagasi olime veelgi raskemas seisus ning oleme jõudnud arvestatavate tulemusteni.
Kui rääkida "oleksitest", siis meie esimese radarihanke puhul sai "ekspertide" tekitatud viga parandatud ja üks halb "oleks" jäi ära. Samas lühimaa õhutõrje hanke ajal, kui oleksime lisanud, näiteks, kuskil kümnendiku pluss rahast juurde, tegeleksime nüüd keskmaa süsteemi edasiarendusega. Ei kuulatud, sest "oleks" oli paha poiss.
Nii et kallimaks kujunevad sisemised heitlused, millega püütakse kellelegi ära teha, mitte mõistuspäraselt ja isegi formaalselt õigesti talitada.
"Mis aga puudutab hinda, siis küsige liitlaste käest, kes on juba sarnaseid süsteeme hankinud."
Veelkord, NATO õhukaitsekomitees esindab Eestit õhuvägi ning see on täielikult integreeritud NATO kaitsesüsteemi. Mis aga puudutab hinda, siis küsige liitlaste käest, kes on juba sarnaseid süsteeme hankinud. Kuid miljardi euroga hirmutamine on liiast, kõike saab teha sammhaaval.
Peab meeles pidama, et meie raskerelvade (kaugtule relvade) arv vastast ei hirmuta, kui see muutub mõne ühiku võrra. Küll aga muutuvad miljonite võrra meie väljaminekud, mida saaks kasutada prioriteetsetel eesmärkidel. Igal juhul, vastase paneb mõtlema õhukaitse vastutegevus. Kujundlikult võib küsida ka nii: kas maaväelane sööstab lahingusse püstoliga või automaadiga?
Juhitavad raketid on kallid, kuid ka õhutõrjekahurite laskemoon nõuab kulusid seoses selle hulgaga vajaliku efektiivsuse saavutamiseks. Õhukaitseüksuste taktika nõuab pidevat manöövrit ja see on mõttekoht, sest liikumine nõuab energiat ja suutlikkust käsitseda raskusi, tihtipeale ka inimjõuga.
Korraks veel õhukaitse juhtimisest. Kui külma sõja suure vastasseisu ajal oli ka õhukaitse ülesehitus mõlemal pool ülimalt vinge, pole tänapäevalgi olukord kergem. Tehnilised saavutused on võimaldanud vähendada radarite ja juhtimisorganite arvu ning loomulikult on relvastuse võimed hoopis kõrgemal tasemel. Kuid õhukaitsevahendite kuuluvuse osas on olukord paika loksunud.
Maaväe üksustel on oma orgaanilised õhukaitse allüksused, samuti ka sõjalaevadel. Väekoondise ülema alluvuses on suurema tegevuskaugusega vahendid ning need võimaldavad katta suuremat maa-ala. Nii võivad ka kõrgemal väejuhatusel olla oma vahendid.
Õhuväel on loomulikult hävituslennukid ning nende tegevusulatus on mõõdetav juba sadades kilomeetrites. Õhuväel on maapealsed raketisüsteemid tähtsamate sõjaliste objektide ning ka määratud maa-alade õhukaitseks.
Kõigi nende vahendite koostöö korraldatakse nii efektiivsema tulemuse saavutamiseks kui ka ohutuse tagamiseks üksteise eest. Kui aeg ja ruum on paika pandud, vastutab juba määratud ülem, kes annab ka käsu vaenuliku sihtmärgi allalaskmiseks. Siit tulenebki veel üks tähtis moment: võib juhtuda, et õhukaitset tuleb alustada iseseisvalt, oma vahenditega ja otsuse langetamine selleks on kaitseväe pädevuses.
Vastaspoole üleolekut mingi relvastuse osas tuleb kompenseerida ja alati pole see üks-ühele samalaadne relvastus. Näiteks külma sõja ajal oli Varssavi pakti maadel ja eelkõige Nõukogude vägedel nii palju tanke, et polnud võimalik neile samapalju vastu panna. Lahenduseks olid tankitõrjerelvad, mis pandi maismaa lahingumasinatele ja kopteritele, samuti olid need jalaväelaste kasutuses käsirelvade kõrval. Tekitati aritmeetiline tasakaal. Nii et maaväe operatsioone toetav õhuvägi võis osutuda selleks kaalukeeleks, mis aitas otsustada lõpptulemuse.
Praegu, mil vägede arvukus on tunduvalt väiksem, näeme ukrainlaste õhukaitse suurt rolli. Lennukeelutsoon oleks neile suur kergendus, kuid ka praegused napid vahendid on osutunud selleks kaalukeeleks, mis ei luba vaenlasel absoluutselt karistamatult täita oma kuritegelikke plaane.
Soovitan otsustajatel hoolikamalt valida eksperte ja nõuandjaid. Kaitseväe juhatajal tuleb aga toetuda õhukaitse küsimustes õhuväe ülema soovitustele ning kasutada kaitseväe peastaabi töö tulemusi. Riigikaitselistes küsimustes ei tule kasuks tagatubade meetod.
### Response:
Vello Loemaa: sõja kaalukeel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nüüd teatas ka suusatajatele kindaid tootev Saksamaa firma Kinetixx, et loobub Bolšunovi isiklikust sponsoreerimisest. "See oli hullumeelne ja idiootne," kommenteeris ettevõtte turundusjuht Helmut Hanus väljaandele VG. "Mul ei ole piisavalt sõnu, et seda kirjeldada. Ta on end näidanud Putini toetajana ja see pole vastuvõetav."
Kinetixx toetas varem kogu Venemaa suusaliitu, sealhulgas murdmaasuusatajaid, laskesuusatajaid ja kahevõistlejaid. Kohe pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse lõpetati aga leping.
Märtsi alguses kaotas Bolšunov ka suusasponsori Rossignoli, sest Prantsusmaa firmale ei meeldinud fototöötlus, mille venelane ühismeediasse riputas.
Seal oli Bolšunovi kujutatud 1980. aasta Nõukogude Liidu vormis ehk Afganistani sõja alguse perioodist ja suusataja oli ka juurde lisanud märke "CCCP" ehk NSV Liidu lühendi. Bolšunov sai foto eest kõvasti kriitikat ja kustutas hiljem postituse.
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse teatasid kõigepealt norralased, et Bolšunov ei ole nende võistlustele oodatud ning hiljem kinnitas ka rahvusvaheline suusaliit, et Venemaa sportlased ei saa enam nende võistlustel startida. Seda otsust Bolšunov ei mõistnud ja kritiseeris suusajuhtide seisukohta.
Veebruaris peetud Pekingi olümpiamängud olid venelasele väga edukad - ta võitis viis medalit, neist kolm kulda: 30 km suusavahetusega sõidus, 50 km vabatehnikasõidus ja 4 x 10 km teatesõidus. | Sponsor Bolšunovi osalemisest miitingul: hullumeelne ja idiootne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nüüd teatas ka suusatajatele kindaid tootev Saksamaa firma Kinetixx, et loobub Bolšunovi isiklikust sponsoreerimisest. "See oli hullumeelne ja idiootne," kommenteeris ettevõtte turundusjuht Helmut Hanus väljaandele VG. "Mul ei ole piisavalt sõnu, et seda kirjeldada. Ta on end näidanud Putini toetajana ja see pole vastuvõetav."
Kinetixx toetas varem kogu Venemaa suusaliitu, sealhulgas murdmaasuusatajaid, laskesuusatajaid ja kahevõistlejaid. Kohe pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse lõpetati aga leping.
Märtsi alguses kaotas Bolšunov ka suusasponsori Rossignoli, sest Prantsusmaa firmale ei meeldinud fototöötlus, mille venelane ühismeediasse riputas.
Seal oli Bolšunovi kujutatud 1980. aasta Nõukogude Liidu vormis ehk Afganistani sõja alguse perioodist ja suusataja oli ka juurde lisanud märke "CCCP" ehk NSV Liidu lühendi. Bolšunov sai foto eest kõvasti kriitikat ja kustutas hiljem postituse.
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse teatasid kõigepealt norralased, et Bolšunov ei ole nende võistlustele oodatud ning hiljem kinnitas ka rahvusvaheline suusaliit, et Venemaa sportlased ei saa enam nende võistlustel startida. Seda otsust Bolšunov ei mõistnud ja kritiseeris suusajuhtide seisukohta.
Veebruaris peetud Pekingi olümpiamängud olid venelasele väga edukad - ta võitis viis medalit, neist kolm kulda: 30 km suusavahetusega sõidus, 50 km vabatehnikasõidus ja 4 x 10 km teatesõidus.
### Response:
Sponsor Bolšunovi osalemisest miitingul: hullumeelne ja idiootne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uus lugu sündis meetodil, kus bändi trummar Kevin Haskins salvestas rütmi, misjärel sai iga liige omale loost 60 sekundit ja vabaduse teha sellega mida iganes. Lugu pandi neist tükkidest kokku ilma et ühelgi Bauhausi liikmel oleks enne lõpptulemuse kuulamist aimu, mis teised tegid, vahendab Consequence.
Lugu on viis minutit pikk ja koosneb viiest osast, kus neli esimest on iga üksiku liikme tehtud osa ja loo viimase minuti ehk osa moodustab kõigist eraldi osadest kokku pandud koondosa.
Bänd, kuhu kuuluvad Peter Murphy (vokaal, löökpillid), Daniel Ash (kitarr, saksofon), Kevin Haskins (trummid) ja David J (bass), läheb maikuus oma esimesele USA turneele pärast 16-aastast pausi.
Bauhaus tuli kokku 1978. aastal Northamptonis Inglismaal ja neid peetakse üheks gootiroki rajajaks. Nad on tuntud oma tumeda kuvandi ja sünge helipildi poolest, kuigi on karjääri jooksnud seganud omavahel eri žanreid, sealhulgas dub, glam rock, psühhedeelia ja funk. | Bauhaus avaldas pärast 14-aastast pausi uue loo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uus lugu sündis meetodil, kus bändi trummar Kevin Haskins salvestas rütmi, misjärel sai iga liige omale loost 60 sekundit ja vabaduse teha sellega mida iganes. Lugu pandi neist tükkidest kokku ilma et ühelgi Bauhausi liikmel oleks enne lõpptulemuse kuulamist aimu, mis teised tegid, vahendab Consequence.
Lugu on viis minutit pikk ja koosneb viiest osast, kus neli esimest on iga üksiku liikme tehtud osa ja loo viimase minuti ehk osa moodustab kõigist eraldi osadest kokku pandud koondosa.
Bänd, kuhu kuuluvad Peter Murphy (vokaal, löökpillid), Daniel Ash (kitarr, saksofon), Kevin Haskins (trummid) ja David J (bass), läheb maikuus oma esimesele USA turneele pärast 16-aastast pausi.
Bauhaus tuli kokku 1978. aastal Northamptonis Inglismaal ja neid peetakse üheks gootiroki rajajaks. Nad on tuntud oma tumeda kuvandi ja sünge helipildi poolest, kuigi on karjääri jooksnud seganud omavahel eri žanreid, sealhulgas dub, glam rock, psühhedeelia ja funk.
### Response:
Bauhaus avaldas pärast 14-aastast pausi uue loo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 26-aastane Hegerberg on antud üles aprillis toimuvateks MM-valikmängudeks Kosovo ja Poolaga. Viimati esindas ründaja Norra koondist 2017. aasta EM-finaalturniiril.
"Uskumatult hea tunne on olla tagasi," sõnas Hegerberg. "Ma annan oma osa, et saavutada suurepäraseid asju - nii väljakul kui ka väljaspool seda. Jalgpalli, Norra ja ka järgmise põlvkonna nimel."
Hegerberg loobus 2017. aastal rahvuskoondise esindamisest, sest ei olnud rahul, kuidas naisjalgpallureid koheldakse võrdluses meestega. Eelnevalt oli ta Norrat esindanud 66 korda ja löönud 38 väravat.
Kuigi hiljuti oli Hegerberg põlve välimiste ristatisidemete vigastuse tõttu lausa 20 kuud eemal ja naasis platsile alles mullu oktoobris, siis peetakse teda jätkuvalt üheks maailma paremaks naisjalgpalluriks.
2018. aastal teenis Hegerberg naiste Ballon d'Ori ehk Prantsusmaa väljaande France Football jagatava maineka jalgpalliauhinna.
Juba 2011. aastal Norra koondises debüteerinud Hegerberg on mänginud aastaid naiste jalgpalli lipulaeva ehk Lyoni Olympique'i ridades ning võitnud viis korda Meistrite liiga ja kuus korda Prantsusmaa meistritiitli. | Maailma paremaid naisjalgpallureid lõpetab koondiseboikoti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
26-aastane Hegerberg on antud üles aprillis toimuvateks MM-valikmängudeks Kosovo ja Poolaga. Viimati esindas ründaja Norra koondist 2017. aasta EM-finaalturniiril.
"Uskumatult hea tunne on olla tagasi," sõnas Hegerberg. "Ma annan oma osa, et saavutada suurepäraseid asju - nii väljakul kui ka väljaspool seda. Jalgpalli, Norra ja ka järgmise põlvkonna nimel."
Hegerberg loobus 2017. aastal rahvuskoondise esindamisest, sest ei olnud rahul, kuidas naisjalgpallureid koheldakse võrdluses meestega. Eelnevalt oli ta Norrat esindanud 66 korda ja löönud 38 väravat.
Kuigi hiljuti oli Hegerberg põlve välimiste ristatisidemete vigastuse tõttu lausa 20 kuud eemal ja naasis platsile alles mullu oktoobris, siis peetakse teda jätkuvalt üheks maailma paremaks naisjalgpalluriks.
2018. aastal teenis Hegerberg naiste Ballon d'Ori ehk Prantsusmaa väljaande France Football jagatava maineka jalgpalliauhinna.
Juba 2011. aastal Norra koondises debüteerinud Hegerberg on mänginud aastaid naiste jalgpalli lipulaeva ehk Lyoni Olympique'i ridades ning võitnud viis korda Meistrite liiga ja kuus korda Prantsusmaa meistritiitli.
### Response:
Maailma paremaid naisjalgpallureid lõpetab koondiseboikoti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raskeloomulise Covid-19 tõttu ravi vajajatest omakorda 107 ehk 59 protsenti on vaktsineerimata ja 74 ehk 41 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 1,2 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta haiglasse sattunud keskmiselt 3,3 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 49 uut haigusjuhtu, millest 23 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu.
Viimase 10 päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 23,7 sümptomaatilist Covid-19 patsienti päevas.
Suri viis koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest kolm olid vaktsineerimata: 83-aastane mees, kaks 85-aastast meest, 88-aastane mees ja 95-aastane mees.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 4019 testitulemust, millest 1449 osutus positiivseks. Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 96 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 106 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul manustati 514 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 70. Neljapäeva hommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 441 753 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,3 protsenti. | Raske koroonaga on haiglaravil 181 patsienti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raskeloomulise Covid-19 tõttu ravi vajajatest omakorda 107 ehk 59 protsenti on vaktsineerimata ja 74 ehk 41 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 1,2 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta haiglasse sattunud keskmiselt 3,3 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 49 uut haigusjuhtu, millest 23 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu.
Viimase 10 päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 23,7 sümptomaatilist Covid-19 patsienti päevas.
Suri viis koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest kolm olid vaktsineerimata: 83-aastane mees, kaks 85-aastast meest, 88-aastane mees ja 95-aastane mees.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 4019 testitulemust, millest 1449 osutus positiivseks. Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 96 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 106 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul manustati 514 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 70. Neljapäeva hommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 441 753 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,3 protsenti.
### Response:
Raske koroonaga on haiglaravil 181 patsienti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maimetsa süüdistati altkämaksu võtmises ja toimingupiirangu rikkumises suures ulatuses. Süüdistusest tulenevalt tuli kohtul esmalt tuvastada, kas Maimets oli ametiisik või mitte, teatas Tartu maakohus.
Altkäemaksu süüdistuse kohaselt tuleks Maimetsa pidada ametiisikuks selle tõttu, et tal oli avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund antiretroviirusravimite konsiiliumi liikmena. Kohus asus seisukohale, et Maimetsa ametiseisund ei saanud tuleneda sotsiaalministeeriumi ja AS-i Lääne-Tallinna keskhaigla vahel sõlmitud lepingutest, mille alusel rahastati konsiiliumi tegevust.
Kohus tõdes, et konsiiliumi tegevust rahastati riigieelarvest, kuid seda tehti toetuse vormis ning kohtu arvamuse kohaselt ei too selline rahastamine kaasa konsiiliumi liimetele automaatselt ametiseisundit. Kohus selgitas, et Maimets pole olnud lepingu osapooleks ja ka AS Lääne-Tallinna keskhaigla polnud volitatud täitma avalikku ülesannet.
Kohus ei nõustunud ka prokuröri seisukohaga, et kuivõrd Matti Maimets eeldas konsiiliumi tegevuse riiklikku rahastamist, siis sellest tuleneb, et tema jaoks oli arusaadav, et täidetakse riigi poolt tellitud ülesannet.
Altkäemaksu küsimise episoodis leidis kohus, et tegemist on ajateljel ritta seatud sündmuste pinnalt püstitatud oletusega, mis pole leidnud tõendamist ja kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatav kasuks. Kahes altkäemaksu võtmise episoodis leidis kohus, et olukorras, kus Matti Maimetsal oli lepingutest tulenevalt õigus honorarile ja on tõendamist leidnud, et koolitused toimusid, ei saa kohtu arvamuse kohaselt rääkida altkäemaksust. Järelikult pole alust käsitada saadud lepingutasusid varana altkäemaksu eseme tähenduses.
Toimingupiirangu suures ulatuses rikkumise süüdistuse kohaselt tulenes Matti Maimetsa ametiseisund tervise- ja tööministri käskkirjaga moodustatud antiretroviirusravimite hankimist (ARV) koordineeriva komisjoni liikmeks olekust. Kohus on seisukohal, et Maimetsa ametiseisund ei saanud nimetatud käskkirjal baseeruda.
"Käskkiri oli liikmetele teatavaks tegemata ja ka volitusnorm võimaldas ministril luua vaid nõuandva õigusega komisjone. Matti Maimetsal ei olnud pädevust koos teiste komisjoni liikmetega otsustada, milliste toimeainetega antiretroviirusravimeid, millises mahus ning millal peaks Eesti Vabariik sotsiaalministeeriumi kaudu riigieelarves ette nähtud vahendite arvelt hankima," selgitas kohus otsuse kuulutamisel.
Samuti pole kohtu hinnangul tõendatud, et Maimets oleks ka laiemas mõttes osalenud riigihangete ettevalmistamises ehk otsuste või toimingute tegemise protsessides või vähemalt otsustamise või toimingute suunamises. Tõene pole ka süüdistuses kajastatud väide, et komisjoni töö tulemina määratleti ära sotsiaalministeeriumi poolt läbiviidatavate riigihangete hanketingimused ehk milliste toimeainetega antiretroviirusravimeid ning millises mahus peaks sotsiaalministeerium ostma.
Kohus võttis otsuses Maimetsale etteheidetava kolme teo osas sisulise seisukoha ja leidis, et ka siis, kui lähtuda sellest, et Matti Maimets oli ametiisik, pole tõendatud tema poolt altkäemaksu küsimine ja kahes episoodis altkäemaksu võtmine.
Seega asus kohus seisukohale, et Maimetsa ei saa pidada ametiisikuks, kuivõrd tal ei olnud ametiseisundit, talle esitatud süüdistus ei ole tõendatud ning ta tuleb õigeks mõista nii altkäemaksu küsimises kui ka võtmises ning toimingupiirangu rikkumises.
Kohtuotsusele on võimalik esitada edasikaebus Tartu ringkonnakohtule 15 päeva jooksul.
Lõuna ringkonnaprokuröri Ken Kiudorfi kinnitusel vaidlustab prokuratuur neljapäevase kohtuotsuse. | Kohus mõistis ametialastes kuritegudes süüdistatud Matti Maimetsa õigeks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maimetsa süüdistati altkämaksu võtmises ja toimingupiirangu rikkumises suures ulatuses. Süüdistusest tulenevalt tuli kohtul esmalt tuvastada, kas Maimets oli ametiisik või mitte, teatas Tartu maakohus.
Altkäemaksu süüdistuse kohaselt tuleks Maimetsa pidada ametiisikuks selle tõttu, et tal oli avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund antiretroviirusravimite konsiiliumi liikmena. Kohus asus seisukohale, et Maimetsa ametiseisund ei saanud tuleneda sotsiaalministeeriumi ja AS-i Lääne-Tallinna keskhaigla vahel sõlmitud lepingutest, mille alusel rahastati konsiiliumi tegevust.
Kohus tõdes, et konsiiliumi tegevust rahastati riigieelarvest, kuid seda tehti toetuse vormis ning kohtu arvamuse kohaselt ei too selline rahastamine kaasa konsiiliumi liimetele automaatselt ametiseisundit. Kohus selgitas, et Maimets pole olnud lepingu osapooleks ja ka AS Lääne-Tallinna keskhaigla polnud volitatud täitma avalikku ülesannet.
Kohus ei nõustunud ka prokuröri seisukohaga, et kuivõrd Matti Maimets eeldas konsiiliumi tegevuse riiklikku rahastamist, siis sellest tuleneb, et tema jaoks oli arusaadav, et täidetakse riigi poolt tellitud ülesannet.
Altkäemaksu küsimise episoodis leidis kohus, et tegemist on ajateljel ritta seatud sündmuste pinnalt püstitatud oletusega, mis pole leidnud tõendamist ja kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatav kasuks. Kahes altkäemaksu võtmise episoodis leidis kohus, et olukorras, kus Matti Maimetsal oli lepingutest tulenevalt õigus honorarile ja on tõendamist leidnud, et koolitused toimusid, ei saa kohtu arvamuse kohaselt rääkida altkäemaksust. Järelikult pole alust käsitada saadud lepingutasusid varana altkäemaksu eseme tähenduses.
Toimingupiirangu suures ulatuses rikkumise süüdistuse kohaselt tulenes Matti Maimetsa ametiseisund tervise- ja tööministri käskkirjaga moodustatud antiretroviirusravimite hankimist (ARV) koordineeriva komisjoni liikmeks olekust. Kohus on seisukohal, et Maimetsa ametiseisund ei saanud nimetatud käskkirjal baseeruda.
"Käskkiri oli liikmetele teatavaks tegemata ja ka volitusnorm võimaldas ministril luua vaid nõuandva õigusega komisjone. Matti Maimetsal ei olnud pädevust koos teiste komisjoni liikmetega otsustada, milliste toimeainetega antiretroviirusravimeid, millises mahus ning millal peaks Eesti Vabariik sotsiaalministeeriumi kaudu riigieelarves ette nähtud vahendite arvelt hankima," selgitas kohus otsuse kuulutamisel.
Samuti pole kohtu hinnangul tõendatud, et Maimets oleks ka laiemas mõttes osalenud riigihangete ettevalmistamises ehk otsuste või toimingute tegemise protsessides või vähemalt otsustamise või toimingute suunamises. Tõene pole ka süüdistuses kajastatud väide, et komisjoni töö tulemina määratleti ära sotsiaalministeeriumi poolt läbiviidatavate riigihangete hanketingimused ehk milliste toimeainetega antiretroviirusravimeid ning millises mahus peaks sotsiaalministeerium ostma.
Kohus võttis otsuses Maimetsale etteheidetava kolme teo osas sisulise seisukoha ja leidis, et ka siis, kui lähtuda sellest, et Matti Maimets oli ametiisik, pole tõendatud tema poolt altkäemaksu küsimine ja kahes episoodis altkäemaksu võtmine.
Seega asus kohus seisukohale, et Maimetsa ei saa pidada ametiisikuks, kuivõrd tal ei olnud ametiseisundit, talle esitatud süüdistus ei ole tõendatud ning ta tuleb õigeks mõista nii altkäemaksu küsimises kui ka võtmises ning toimingupiirangu rikkumises.
Kohtuotsusele on võimalik esitada edasikaebus Tartu ringkonnakohtule 15 päeva jooksul.
Lõuna ringkonnaprokuröri Ken Kiudorfi kinnitusel vaidlustab prokuratuur neljapäevase kohtuotsuse.
### Response:
Kohus mõistis ametialastes kuritegudes süüdistatud Matti Maimetsa õigeks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seoses Venemaa sõjalise sissetungiga Ukrainasse on nii Venemaa rahvuskoondised kui ka klubid kõikidest UEFA ja FIFA sarjadest kõrvaldatud ning EM-finaalturniiri korraldusõiguse saamine on selles valguses praktiliselt võimatu.
Sellest hoolimata ilmutasid 2018. aastal MM-finaalturniiri korraldanud venelased huvi. "Me peaks kasutama võimalust EM-finaalturniiri võõrustada," vahendas Matš TV sealse jalgpalliliidu presidendi Aleksandr Djukovi sõnu.
"See saaks toimuma meie MM-finaalturniiri staadionitel. Oleme taristu välja arendanud. Me mõistame, et meie šanss on minimaalne, aga peame seda kasutama. Meil on õigus pakkumine teha, see võimalus on vaba."
Euroopa jalgpalliliit (UEFA) peaks tegema kandidaadid teatavaks 5. aprillil, kuid Venemaa soovist kuuldes anti teada, et organisatsiooni täitevkomitee võib selle vastu võtta kasutusele ennetavad meetmed. Kuigi seda otsesõnu välja ei öeldud, siis üks võimalus on Venemaa jalgpalliliidu liikmesuse peatamine.
2028. ja 2032. aasta EM-finaalturniiri võõrustaja valitakse alles järgmise aasta septembris. Hetkeseisuga on peafavoriit esimesele turniirile Suurbritannia alaliitude ja Iirimaa ühiskandidatuur, kuid huvi on üles näidanud ka Türgi. 2032. aasta turniiri korraldamist ennustatakse Itaaliale. | Venemaa ootamatu käik: soovitakse korraldada jalgpalli EM-finaalturniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seoses Venemaa sõjalise sissetungiga Ukrainasse on nii Venemaa rahvuskoondised kui ka klubid kõikidest UEFA ja FIFA sarjadest kõrvaldatud ning EM-finaalturniiri korraldusõiguse saamine on selles valguses praktiliselt võimatu.
Sellest hoolimata ilmutasid 2018. aastal MM-finaalturniiri korraldanud venelased huvi. "Me peaks kasutama võimalust EM-finaalturniiri võõrustada," vahendas Matš TV sealse jalgpalliliidu presidendi Aleksandr Djukovi sõnu.
"See saaks toimuma meie MM-finaalturniiri staadionitel. Oleme taristu välja arendanud. Me mõistame, et meie šanss on minimaalne, aga peame seda kasutama. Meil on õigus pakkumine teha, see võimalus on vaba."
Euroopa jalgpalliliit (UEFA) peaks tegema kandidaadid teatavaks 5. aprillil, kuid Venemaa soovist kuuldes anti teada, et organisatsiooni täitevkomitee võib selle vastu võtta kasutusele ennetavad meetmed. Kuigi seda otsesõnu välja ei öeldud, siis üks võimalus on Venemaa jalgpalliliidu liikmesuse peatamine.
2028. ja 2032. aasta EM-finaalturniiri võõrustaja valitakse alles järgmise aasta septembris. Hetkeseisuga on peafavoriit esimesele turniirile Suurbritannia alaliitude ja Iirimaa ühiskandidatuur, kuid huvi on üles näidanud ka Türgi. 2032. aasta turniiri korraldamist ennustatakse Itaaliale.
### Response:
Venemaa ootamatu käik: soovitakse korraldada jalgpalli EM-finaalturniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teater, mis avardab noorte vaimset ruumi. Keiu Virro intervjuu Mirko Rajasega.
Eesti Noorsooteatri kunstiline juht Mirko Rajas: "Noortele sobiva materjali leidmiseks peab pingsalt silmad lahti hoidma, lugema, kuulama."
Eesti Noorsooteatri 70. aastapäeval on põhjust rääkida teatri kunstilise juhi Mirko Rajasega. Tema koduteatri tegemistest, seda muidugi ka, ent eelkõige sellest, milline potentsiaal peitub teatritegemises noortele. Vahel ongi teater ainus koht, kus noor kuuleb, et ta on päriselt oluline.
ÜLO MATTHEUS: Maailm pärast … Ukraina sõda
Vene-Gruusia sõda näitas, et sõdadele püütakse tänapäeval leida pigem kiire poliitiline lahendus ja lepitakse külmutatud konfliktidega, kui et lahendatakse olukord tegelikult.
Selles, et maailm ei ole pärast Ukraina sõda enam endine, on veendunud kõik vaba maailma mõtlejad. Kuid milline ta siis on? Milline on Venemaa, milline on Ukraina, milline kogu maailm? Selle kohta võib teha vaid oletusi, kuid ennekõike sõltub vastus sõja tulemusest.
Nüüdseks on selge, et Venemaa kiire sõjakäigu plaan ei täitunud ja ka edasine ei saa tuua Venemaale muud kui hävingut. Võimalik, et selles väites on rohkem optimismi, kui tegelikkus lubab, kuid ilma usuta ühtegi sõda ei võideta. Järgnevalt annan siin ülevaate, millised on olukorra lahendamise võimalused Ukraina ja Valgevene sõltumatute allikate järgi.
ERKKI LUUK: Pauk minevikust
Ei teadus ega ulme ole suutnud ette näha sellist nähtust nagu Putin, kes kujutab endast tuumarelvadega Tšingis-khaani.
On üks tore rahvusvaheline ajakiri nimega Imeline Teadus, mille üks ülesandeid, nagu ma aru olen saanud, on ennustada tulevikku. Juhtusin sealt kunagi lugema, et varsti (vms sama ebamäärane ajamäärus) on inimese eeldatav eluiga 300–1000 aastat. Läks veel paar aastat ja tuli koroona. Mida see tegi inimese eeldatava elueaga, pole vist vaja lisada. Üks teine kord juhtusin samast väljaandest lugema, et sõjast saab kõrgtehnoloogiline arvutimäng, kus vaenupooled võtavad üksteisega mõõtu konsoolide taga. Läks veel kümmekond aastat ja Putin andis pärast 80aastast vaheaega Ukrainas (publiku mitte just väga tungival nõudmisel) Teise maailmasõja kordusetenduse.
ELO KIIVET: Pilvelossid ja ruumilõhkujad
Kuigi kõrghooned jätavad kängu avaliku ruumi, paljunevad südalinna kuhjatud pilvelõhkujad omasoodu edasi. Kuhu jääb inimsõbralik keskkond? Kus on tehtud viga?
Ühel päeval istus linnavalitsuses ehituslubadega tegelev ametnik pahaaimamatult oma laua taga, kui sisse tuhises planeeringutega toimetav kolleeg ja küsis: "Aga kus puud on?!". Äsja oli avatud järjekordne super- või hüpermarket, asfaldikõrbega ümbritsetud ostumeka, mille planeeringumenetluses murdis kolleeg arendajaga kõvasti piike, et parklasse saada mõnigi puu. Ehituslubadega tegelev ametnik oli samuti üllatunud, sest temagi oli ehitusloa menetluses pidanud tuliseid vaidlusi, kui arendaja joonisele puude lisamise vastu sõdis, olgugi et neid nõudis kehtiv detailplaneering.
Tervisesõbralik linnaloodus. Jekaterina Balicka intervjueeris Maximilian Nawrathi
Maximilian Nawrath on Leedsi ülikooli kestlikkuse uuringute instituudi doktorant. Ta analüüsib vaimse tervise ja linna rohealade seoseid ning on keskendunud madalama elatustasemega riikide kiiresti linnastuvatele piirkondadele. Nawrath on Saksamaal Göttingenis õppinud linnametsandust ja Berliini tehnikaülikoolis ökosüsteemide toimimist, Trondheimi ülikoolis linnaökoloogiat ning uurinud Kenti ülikoolis, kuidas elurikkus heaolu mõjutab. Veebruari lõpus küsis ta Eesti maaülikoolis antud loengus "Kas roheline linn on tervislik linn?".
LILL SARV: Elanikud targa linna loomise juures
Kellel on üldse tarka linna vaja? Kellele targa linna lahendusi luuakse?
JAAN ROSS: Juhan Smuuli luule kajastusi muusikas
Juhan Smuul kirjeldab oma koostööd Gustav Ernesaksaga: "Ütlen ausalt – Ernesaks pani mind kirjutama. Pani kirjutama oma suure sisemise delikaatsusega, veenmisvõimega ja kavalusega."
Rahvusraamatukogu 1982. aastal koostatud Juhan Smuuli kirjandusnimestik sisaldab rubriigis "Juhan Smuuli luule muusikas" kokku 71 nimetust. See nimestik ei näi olevat täielik. Näiteks ei ole kirjandusnimestikku jõudnud 1981. aastal Veljo Tormise sulest pärinev meeskoorilaul "Viimane laev", millest on olemas ka Tõnu Kõrvitsa ning itaalia päritolu dirigendi Edoardo Narbona töötlused. Eesti muusika infokeskuse andmebaas annab otsingusõnale "smuul" vastuseks 115 nimetust.
MARI KOIK: Keele-elu ja nõrgemate kaitse
Institutsioonid, mis peaksid olema kutsutud ja seatud eesti kirjakeelt kaitsma, on oma esindajate kaudu asunud hoopis kaitsma eesti kirjakeele eest. Keda ja miks?
Hämamise ja soovmõtlemise aeg näib olevat ümber ka keeletandril ning on aeg rääkida asjast ilustamata ja ausalt. Viimaste aastate Eesti keele-elu on kõige rohkem elavdanud eesti keele "vabastamise" liikumine, mille esimeseks pääsukeseks oli Liina Lindströmi ja Peeter Pälli seisukohtadel põhinev artikkel "Eesti keel on vaba, aga võiks olla veel vabam" (27. X 2020). Järgnenud on mitmed keeleüritused, artiklid jm. Samal ajal on käinud Eesti Keele Instituudi (EKI) sõnastike ümberkujundamine, mille tulemusel asenduvad senised sõnaraamatud "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS", "Eesti keele seletav sõnaraamat", "Võõrsõnade leksikon", "Sünonüümisõnastik" ja "Ametniku soovitussõnastik" EKI keeleportaali Sõnaveeb kaks- ja tulevikus kolmkeelse EKI ühendsõnastikuga. Suurt osa senistest sõnastikest edasi ei arendata. On kahtlus, et ÕS tervikliku sõnastikuna alles ei jää.
JAAN ROSS: Ilse Lehiste esimesest doktoriväitekirjast ja sellega seonduvast
URMAS LÜÜS: Olulised Asjad. Lonkavad asjad
Sellest ajast, kui kronesteetiline potentsiaal lahustas liigina meie paradiislikult süütu olevikulisuse minevikku ja tulevikku, oleme vangistatud ajarändude keeristesse. Õhtul trammiga töölt koju sõites oleme samal ajal lõuna paiku kolleegiga peetud vaidluse juures, aurava toiduga köögilaua taga, kus istume poole tunni pärast, ja telefoni kerides voodis "armukesega", keda me tõenäoliselt päriselt kunagi näha ei saa. Keel lubab kõnelda asjadest, mis olnud, mis tulemas ja mida kunagi olema ei saa. Räägime teistele oma füüsilistest ja kujutluslikest ajarändudest, jutustame lugusid, vestame moodsaid müüte, klatšime, sedastame, unistame.
Arvustamisel
Jenny Offilli "Ilm"
Anne Applebaumi "Demokraatia videvik: autoritaarsuse ahvatlev võlu"
Rein Kuresoo "Seal, kus talvituvad suitsupääsukesed"
VII vanamuusikafestival "Ceciliana"
kontsert "Üle-eestiline neidudekoor Leelo 25 + 1"
kontsert "Ukraina meie südames"
Ukraina sõda dokumenteeriv fotonäitus
"Pärnu fotofest"
näitused "Hingelähedane sõna" ja "Kunstisõltlane kunstiruumis"
Zuga ühendatud tantsijate "Suur teadmatus"
mängufilmid "Kiik, kirves ja igavese armastuse puu" ja "Kõrb"
dokumentaalfilm "Sellest saab meie suvi" | Reedel Sirbis Noorsooteater, Ukraina sõda, tark linn | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teater, mis avardab noorte vaimset ruumi. Keiu Virro intervjuu Mirko Rajasega.
Eesti Noorsooteatri kunstiline juht Mirko Rajas: "Noortele sobiva materjali leidmiseks peab pingsalt silmad lahti hoidma, lugema, kuulama."
Eesti Noorsooteatri 70. aastapäeval on põhjust rääkida teatri kunstilise juhi Mirko Rajasega. Tema koduteatri tegemistest, seda muidugi ka, ent eelkõige sellest, milline potentsiaal peitub teatritegemises noortele. Vahel ongi teater ainus koht, kus noor kuuleb, et ta on päriselt oluline.
ÜLO MATTHEUS: Maailm pärast … Ukraina sõda
Vene-Gruusia sõda näitas, et sõdadele püütakse tänapäeval leida pigem kiire poliitiline lahendus ja lepitakse külmutatud konfliktidega, kui et lahendatakse olukord tegelikult.
Selles, et maailm ei ole pärast Ukraina sõda enam endine, on veendunud kõik vaba maailma mõtlejad. Kuid milline ta siis on? Milline on Venemaa, milline on Ukraina, milline kogu maailm? Selle kohta võib teha vaid oletusi, kuid ennekõike sõltub vastus sõja tulemusest.
Nüüdseks on selge, et Venemaa kiire sõjakäigu plaan ei täitunud ja ka edasine ei saa tuua Venemaale muud kui hävingut. Võimalik, et selles väites on rohkem optimismi, kui tegelikkus lubab, kuid ilma usuta ühtegi sõda ei võideta. Järgnevalt annan siin ülevaate, millised on olukorra lahendamise võimalused Ukraina ja Valgevene sõltumatute allikate järgi.
ERKKI LUUK: Pauk minevikust
Ei teadus ega ulme ole suutnud ette näha sellist nähtust nagu Putin, kes kujutab endast tuumarelvadega Tšingis-khaani.
On üks tore rahvusvaheline ajakiri nimega Imeline Teadus, mille üks ülesandeid, nagu ma aru olen saanud, on ennustada tulevikku. Juhtusin sealt kunagi lugema, et varsti (vms sama ebamäärane ajamäärus) on inimese eeldatav eluiga 300–1000 aastat. Läks veel paar aastat ja tuli koroona. Mida see tegi inimese eeldatava elueaga, pole vist vaja lisada. Üks teine kord juhtusin samast väljaandest lugema, et sõjast saab kõrgtehnoloogiline arvutimäng, kus vaenupooled võtavad üksteisega mõõtu konsoolide taga. Läks veel kümmekond aastat ja Putin andis pärast 80aastast vaheaega Ukrainas (publiku mitte just väga tungival nõudmisel) Teise maailmasõja kordusetenduse.
ELO KIIVET: Pilvelossid ja ruumilõhkujad
Kuigi kõrghooned jätavad kängu avaliku ruumi, paljunevad südalinna kuhjatud pilvelõhkujad omasoodu edasi. Kuhu jääb inimsõbralik keskkond? Kus on tehtud viga?
Ühel päeval istus linnavalitsuses ehituslubadega tegelev ametnik pahaaimamatult oma laua taga, kui sisse tuhises planeeringutega toimetav kolleeg ja küsis: "Aga kus puud on?!". Äsja oli avatud järjekordne super- või hüpermarket, asfaldikõrbega ümbritsetud ostumeka, mille planeeringumenetluses murdis kolleeg arendajaga kõvasti piike, et parklasse saada mõnigi puu. Ehituslubadega tegelev ametnik oli samuti üllatunud, sest temagi oli ehitusloa menetluses pidanud tuliseid vaidlusi, kui arendaja joonisele puude lisamise vastu sõdis, olgugi et neid nõudis kehtiv detailplaneering.
Tervisesõbralik linnaloodus. Jekaterina Balicka intervjueeris Maximilian Nawrathi
Maximilian Nawrath on Leedsi ülikooli kestlikkuse uuringute instituudi doktorant. Ta analüüsib vaimse tervise ja linna rohealade seoseid ning on keskendunud madalama elatustasemega riikide kiiresti linnastuvatele piirkondadele. Nawrath on Saksamaal Göttingenis õppinud linnametsandust ja Berliini tehnikaülikoolis ökosüsteemide toimimist, Trondheimi ülikoolis linnaökoloogiat ning uurinud Kenti ülikoolis, kuidas elurikkus heaolu mõjutab. Veebruari lõpus küsis ta Eesti maaülikoolis antud loengus "Kas roheline linn on tervislik linn?".
LILL SARV: Elanikud targa linna loomise juures
Kellel on üldse tarka linna vaja? Kellele targa linna lahendusi luuakse?
JAAN ROSS: Juhan Smuuli luule kajastusi muusikas
Juhan Smuul kirjeldab oma koostööd Gustav Ernesaksaga: "Ütlen ausalt – Ernesaks pani mind kirjutama. Pani kirjutama oma suure sisemise delikaatsusega, veenmisvõimega ja kavalusega."
Rahvusraamatukogu 1982. aastal koostatud Juhan Smuuli kirjandusnimestik sisaldab rubriigis "Juhan Smuuli luule muusikas" kokku 71 nimetust. See nimestik ei näi olevat täielik. Näiteks ei ole kirjandusnimestikku jõudnud 1981. aastal Veljo Tormise sulest pärinev meeskoorilaul "Viimane laev", millest on olemas ka Tõnu Kõrvitsa ning itaalia päritolu dirigendi Edoardo Narbona töötlused. Eesti muusika infokeskuse andmebaas annab otsingusõnale "smuul" vastuseks 115 nimetust.
MARI KOIK: Keele-elu ja nõrgemate kaitse
Institutsioonid, mis peaksid olema kutsutud ja seatud eesti kirjakeelt kaitsma, on oma esindajate kaudu asunud hoopis kaitsma eesti kirjakeele eest. Keda ja miks?
Hämamise ja soovmõtlemise aeg näib olevat ümber ka keeletandril ning on aeg rääkida asjast ilustamata ja ausalt. Viimaste aastate Eesti keele-elu on kõige rohkem elavdanud eesti keele "vabastamise" liikumine, mille esimeseks pääsukeseks oli Liina Lindströmi ja Peeter Pälli seisukohtadel põhinev artikkel "Eesti keel on vaba, aga võiks olla veel vabam" (27. X 2020). Järgnenud on mitmed keeleüritused, artiklid jm. Samal ajal on käinud Eesti Keele Instituudi (EKI) sõnastike ümberkujundamine, mille tulemusel asenduvad senised sõnaraamatud "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS", "Eesti keele seletav sõnaraamat", "Võõrsõnade leksikon", "Sünonüümisõnastik" ja "Ametniku soovitussõnastik" EKI keeleportaali Sõnaveeb kaks- ja tulevikus kolmkeelse EKI ühendsõnastikuga. Suurt osa senistest sõnastikest edasi ei arendata. On kahtlus, et ÕS tervikliku sõnastikuna alles ei jää.
JAAN ROSS: Ilse Lehiste esimesest doktoriväitekirjast ja sellega seonduvast
URMAS LÜÜS: Olulised Asjad. Lonkavad asjad
Sellest ajast, kui kronesteetiline potentsiaal lahustas liigina meie paradiislikult süütu olevikulisuse minevikku ja tulevikku, oleme vangistatud ajarändude keeristesse. Õhtul trammiga töölt koju sõites oleme samal ajal lõuna paiku kolleegiga peetud vaidluse juures, aurava toiduga köögilaua taga, kus istume poole tunni pärast, ja telefoni kerides voodis "armukesega", keda me tõenäoliselt päriselt kunagi näha ei saa. Keel lubab kõnelda asjadest, mis olnud, mis tulemas ja mida kunagi olema ei saa. Räägime teistele oma füüsilistest ja kujutluslikest ajarändudest, jutustame lugusid, vestame moodsaid müüte, klatšime, sedastame, unistame.
Arvustamisel
Jenny Offilli "Ilm"
Anne Applebaumi "Demokraatia videvik: autoritaarsuse ahvatlev võlu"
Rein Kuresoo "Seal, kus talvituvad suitsupääsukesed"
VII vanamuusikafestival "Ceciliana"
kontsert "Üle-eestiline neidudekoor Leelo 25 + 1"
kontsert "Ukraina meie südames"
Ukraina sõda dokumenteeriv fotonäitus
"Pärnu fotofest"
näitused "Hingelähedane sõna" ja "Kunstisõltlane kunstiruumis"
Zuga ühendatud tantsijate "Suur teadmatus"
mängufilmid "Kiik, kirves ja igavese armastuse puu" ja "Kõrb"
dokumentaalfilm "Sellest saab meie suvi"
### Response:
Reedel Sirbis Noorsooteater, Ukraina sõda, tark linn |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laine on tegutsenud eri koosseisudes juba aastast 1960. Nüüd ootab ansamblit taas verevahetus, kui 9. aprillil astutakse esimest korda lavale uue lauljaga.
Bändiliikmed Merle Lilje ja Sirje Põllu pole veel avalikustanud, kellest saab Laine kolmas laulja. "Esialgu hoiame teda veel saladuses, aga proovid käivad ja usume, et saame Kristale väärilise asemiku," teatasid nad Facebooki vahendusel.
21. veebruaril suri ootamatu terviserikke tõttu laulja Krista Grinbergs-Raigla.
Grinbergs-Raigla sündis Lätis Ventspilsis 1953. aastal Eesti-Läti perekonnas ja tuli Tallinna 1974. aastal, et alustada õpinguid Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadistuudios. Ta laulis ansamblis Laine alates 1978. aastast. | Ansambel Laine saab uue laulja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laine on tegutsenud eri koosseisudes juba aastast 1960. Nüüd ootab ansamblit taas verevahetus, kui 9. aprillil astutakse esimest korda lavale uue lauljaga.
Bändiliikmed Merle Lilje ja Sirje Põllu pole veel avalikustanud, kellest saab Laine kolmas laulja. "Esialgu hoiame teda veel saladuses, aga proovid käivad ja usume, et saame Kristale väärilise asemiku," teatasid nad Facebooki vahendusel.
21. veebruaril suri ootamatu terviserikke tõttu laulja Krista Grinbergs-Raigla.
Grinbergs-Raigla sündis Lätis Ventspilsis 1953. aastal Eesti-Läti perekonnas ja tuli Tallinna 1974. aastal, et alustada õpinguid Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadistuudios. Ta laulis ansamblis Laine alates 1978. aastast.
### Response:
Ansambel Laine saab uue laulja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kondoomide ja vasektoomia kõrval pole õnnestunud teadlastel seni leida ühtki meestele mõeldud tõhusat rasestumisvastast vahendit. Nüüd väidab Minnesota Ülikooli teadlasrühm, et said valmis meestele mõeldud mittehormonaalse vahendi, mis pärssis isaste laborihiirte viljakust nelja kuni kuue nädala jooksul ilma igasuguste kõrvalmõjudeta. Töörühm loodab esimeste inimkatseteni jõuda tänavu aasta lõpus, vahendab Gizmodo.
Uus rasestumisvastane vahend võtab sihikule A-vitamiini, mis mängib imetajate viljakuses võtmerolli. Näiteks on teada, et A-vitamiini poolest kesine toidulaud on seotud viljatusega.
Pika töö järel leidsid uurijad katsetusjärgus toimeaine, mis tõkestab inimese rakkudes teatud tüüpi A-vitamiini seondumist retinoolhappe alfaretseptoriga (RAR- α). Tegu on ühega kolmest sarnase ülesandega valgust. Uurijad loodavad, et just selle valgu tõkestamisest piisab, et kutsuda kehas esile pikaaegset, ent ajutist viljatust ilma oluliste kõrvalmõjudeta.
Viimastel aastatel on üle kivide ja kändude jõudnud kliiniliste uuringuteni teisedki võimalikud meeste viljakust reguleerivad vahendid. Enamik seni pakutud võimalustest sihivad meessuguhormoon testosterooni ja võivad seetõttu tekitada soovimatuid kõrvalmõjusid, nagu kõrgemat kolesteroolitaset või vähenenud sugutungi.
Uue lahenduse loonud töörühm loodab, et nende preparaat selliseid muresid ei tekita. Uuringu autori ja meditsiinikeemia doktorandi Md Abdullah Al Nomani sõnul võiks uus lahendus olla seega kasutajatele meelepärasem.
Kuna mehed ei pea tegelema otseselt raseduse tagajärgedega, lepivad nad Nomani sõnul naistest vähemate kõrvaltoimetega. Seepärast püüabki tema töörühm luua mittehormonaalseid rasestumisvastaseid tablette, mis jätaks hormoonitasemega seotud kõrvalmõjud minevikku.
Seni paistab uue vahendi peamine toimeaine GPHR-529 töötama uurijate sõnul ootuspäraselt. Sel nädalal kirjeldasid nad Ameerika Keemia Seltsi kevadkonverentsil, et isashiirtele nelja nädala jooksul pidevalt uut preparaati andes jäi neil seemnerakke vähemaks ja nad muutusid ajutiselt viljatuks.
Ühtekokku hindasid uurijad, et GPHR-529 hoiab rasestumist ära 99 protsendil juhtudest ja ilma märgatavate kõrvalmõjudeta. Isashiirte viljakus taastus umbes neli kuni kuus nädalat peale preparaadikuuri lõppu. Sama töörühm on varemgi eri loomadega leidnud, et RAR-α valgu tõkestamisel peaks see ohutult ja tõhusalt ajutiselt isaste viljakust pärssima.
Seni paistavad tulemused Nomani sõnul paljulubavad, kuid täie kindluse mistahes uue ravimikandidaadi toime kohta tooks kliinilised uuringud. Töörühm andis oma GPHR-529 koostisosa kasutuslitsentsi ettevõttele YourChoice Therapeutics, et viimane võiks seda edasi arendada. Kui kõik sujub plaanipäraselt, loodab ettevõte esimeste inimkatsetega alustada selle aasta teises pooles.
Uurijad ise püüavad edaspidigi leida muid võimalikke ravimikandidaate, juhuks kui selgub, et GPHR529 ei toimi inimestel siiski nii hästi. Samuti proovivad nad oma praegust lähenemist täiustada, et saavutada sellega sama toime väiksema annuse juures.
Mujal maailmas arendatavatest meestele mõeldud rasestumisvastastest vahenditest on jõudmas lõpusirgele NES/T geeliga seotud arendustöö, mis vähendab mehe sperma ja loomuliku meessuguhormooni hulka, kuid sisaldab kõrvalmõjude vähendamiseks testosterooni varianti. Laiahaardelisemad teise faasi kliinilised uuringud peaksid lõppema 2023. aasta alguses, kuid USA toidu- ja ravimiameti heakskiidu nimel on vaja teha veel rohkem katseid. | Meeste eostamisvastaste tablettide katsed võivad alata sel aastal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kondoomide ja vasektoomia kõrval pole õnnestunud teadlastel seni leida ühtki meestele mõeldud tõhusat rasestumisvastast vahendit. Nüüd väidab Minnesota Ülikooli teadlasrühm, et said valmis meestele mõeldud mittehormonaalse vahendi, mis pärssis isaste laborihiirte viljakust nelja kuni kuue nädala jooksul ilma igasuguste kõrvalmõjudeta. Töörühm loodab esimeste inimkatseteni jõuda tänavu aasta lõpus, vahendab Gizmodo.
Uus rasestumisvastane vahend võtab sihikule A-vitamiini, mis mängib imetajate viljakuses võtmerolli. Näiteks on teada, et A-vitamiini poolest kesine toidulaud on seotud viljatusega.
Pika töö järel leidsid uurijad katsetusjärgus toimeaine, mis tõkestab inimese rakkudes teatud tüüpi A-vitamiini seondumist retinoolhappe alfaretseptoriga (RAR- α). Tegu on ühega kolmest sarnase ülesandega valgust. Uurijad loodavad, et just selle valgu tõkestamisest piisab, et kutsuda kehas esile pikaaegset, ent ajutist viljatust ilma oluliste kõrvalmõjudeta.
Viimastel aastatel on üle kivide ja kändude jõudnud kliiniliste uuringuteni teisedki võimalikud meeste viljakust reguleerivad vahendid. Enamik seni pakutud võimalustest sihivad meessuguhormoon testosterooni ja võivad seetõttu tekitada soovimatuid kõrvalmõjusid, nagu kõrgemat kolesteroolitaset või vähenenud sugutungi.
Uue lahenduse loonud töörühm loodab, et nende preparaat selliseid muresid ei tekita. Uuringu autori ja meditsiinikeemia doktorandi Md Abdullah Al Nomani sõnul võiks uus lahendus olla seega kasutajatele meelepärasem.
Kuna mehed ei pea tegelema otseselt raseduse tagajärgedega, lepivad nad Nomani sõnul naistest vähemate kõrvaltoimetega. Seepärast püüabki tema töörühm luua mittehormonaalseid rasestumisvastaseid tablette, mis jätaks hormoonitasemega seotud kõrvalmõjud minevikku.
Seni paistab uue vahendi peamine toimeaine GPHR-529 töötama uurijate sõnul ootuspäraselt. Sel nädalal kirjeldasid nad Ameerika Keemia Seltsi kevadkonverentsil, et isashiirtele nelja nädala jooksul pidevalt uut preparaati andes jäi neil seemnerakke vähemaks ja nad muutusid ajutiselt viljatuks.
Ühtekokku hindasid uurijad, et GPHR-529 hoiab rasestumist ära 99 protsendil juhtudest ja ilma märgatavate kõrvalmõjudeta. Isashiirte viljakus taastus umbes neli kuni kuus nädalat peale preparaadikuuri lõppu. Sama töörühm on varemgi eri loomadega leidnud, et RAR-α valgu tõkestamisel peaks see ohutult ja tõhusalt ajutiselt isaste viljakust pärssima.
Seni paistavad tulemused Nomani sõnul paljulubavad, kuid täie kindluse mistahes uue ravimikandidaadi toime kohta tooks kliinilised uuringud. Töörühm andis oma GPHR-529 koostisosa kasutuslitsentsi ettevõttele YourChoice Therapeutics, et viimane võiks seda edasi arendada. Kui kõik sujub plaanipäraselt, loodab ettevõte esimeste inimkatsetega alustada selle aasta teises pooles.
Uurijad ise püüavad edaspidigi leida muid võimalikke ravimikandidaate, juhuks kui selgub, et GPHR529 ei toimi inimestel siiski nii hästi. Samuti proovivad nad oma praegust lähenemist täiustada, et saavutada sellega sama toime väiksema annuse juures.
Mujal maailmas arendatavatest meestele mõeldud rasestumisvastastest vahenditest on jõudmas lõpusirgele NES/T geeliga seotud arendustöö, mis vähendab mehe sperma ja loomuliku meessuguhormooni hulka, kuid sisaldab kõrvalmõjude vähendamiseks testosterooni varianti. Laiahaardelisemad teise faasi kliinilised uuringud peaksid lõppema 2023. aasta alguses, kuid USA toidu- ja ravimiameti heakskiidu nimel on vaja teha veel rohkem katseid.
### Response:
Meeste eostamisvastaste tablettide katsed võivad alata sel aastal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisel poolajal mängu enda kasuks kallutanud Pärnu parim oli 23 punkti visanud Alterique Gilbert. Andris Misters panustas 17, Robert Valge 16 ja Ivo Van Tamm 15 silmaga.
TalTechi resultatiivseim oli 23 punkti ja kaheksa tulemuslik sööduga Brandon Childress. Toomas Raadik panustas 16 silmaga. Oliver Metsalu sai kirja kaksikduubli: kümme punkti ja 12 lauapalli.
TalTech/Optibet (19-10) jätkab liigatabelis BC Kalev/Cramo (23-5) järel teisel kohal. Pärnu Sadam (15-11) asub KK Viimsi/Sportlandi (17-11) järel neljandal positsioonil.
Eesti-Läti liigas sai Rakvere Tarvas jagu Latvijas Universitatest 91:79 (30:20, 24:11, 19:14, 18:34). Võitjate parim oli 22 punkti visanud ameeriklasest leegionär Jamaure Markal Gregg. | Pärnu sai jagu TalTechist, Tarvas võitis lätlasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisel poolajal mängu enda kasuks kallutanud Pärnu parim oli 23 punkti visanud Alterique Gilbert. Andris Misters panustas 17, Robert Valge 16 ja Ivo Van Tamm 15 silmaga.
TalTechi resultatiivseim oli 23 punkti ja kaheksa tulemuslik sööduga Brandon Childress. Toomas Raadik panustas 16 silmaga. Oliver Metsalu sai kirja kaksikduubli: kümme punkti ja 12 lauapalli.
TalTech/Optibet (19-10) jätkab liigatabelis BC Kalev/Cramo (23-5) järel teisel kohal. Pärnu Sadam (15-11) asub KK Viimsi/Sportlandi (17-11) järel neljandal positsioonil.
Eesti-Läti liigas sai Rakvere Tarvas jagu Latvijas Universitatest 91:79 (30:20, 24:11, 19:14, 18:34). Võitjate parim oli 22 punkti visanud ameeriklasest leegionär Jamaure Markal Gregg.
### Response:
Pärnu sai jagu TalTechist, Tarvas võitis lätlasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oksjon "Kunstnike toetus Ukrainale #1" toimub Kai kunstikeskuses nii füüsiliselt kui ka online-sündmusena. Kogu müügitulu suunatakse Ukraina toetuseks. Oksjoni korraldajad on kolm kaasaegse kunsti galeriid – Temnikova & Kasela, Kogo, Art & Tonic.
Oma teose on annetanud Tommy Cash, Sirja-Liisa Eelma, Vladimir Dubossarsky, Jaan Toomik, Kaido Ole, Jaanus Samma, Sigrid Viir, Krista Mölder, Nik Kosmas, Ilja Karilampi, Inga Meldere, MIkko Hintz, Merike Estna, Edith Karlson, Kris Lemsalu, Flo Kasearu, Dan Mitchell, Mari-Leen Kiipli, Laura Põld, Liga Spunde, Eike Eplik, Elīna Vītola ja Ieva Kraule-Kuna, Alexei Gordin, Eva Mustonen, Kristi Kongi, Alar Tuul, Mirjam Hinn, Kiwa, Robin Nõgisto. Kokku 29 teost 30 kunstnikult.
Oksjonipakkumisi saab teha kuni 29. märtsi õhtuni veebis. Oksjoni hübriidsündmus toimub Kai kunstikeskuses 29. märtsil algusega kell 18, õhtut juhib Elina Purde. Oksjoniteoseid näeb Kai kunstikeskuses samal päeval kell 12–18. Oksjonisündmusest osavõtmiseks tuleb oma soovist teada anda ühele korraldajatest.
Oksjoniga on soov koguda kuni 100 000 eurot, kogu müügitulu annetatakse Ukrainat abistavatele organisatsioonidele MTÜ Ukraina Kultuuri Keskus, Rotary Klubi Tallinn Vanalinn MTÜ, Kiievis asuvale heategevusorganisatsioonile Come Back Alive, MTÜ Eesti Pagulasabi, Ukrainas Kiievi oblastis asuvale loomade varjupaigale Sirius ning Ukraina Digitaalse Transformatsiooni Ministeeriumile. Teose ostjad saavad ise valida, millis(t)ele nimetatud organisatsioonidest nad annetuse teevad. | Kolm kunstigaleriid korraldavad Tallinnas heategevusliku oksjoni Ukraina toetuseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oksjon "Kunstnike toetus Ukrainale #1" toimub Kai kunstikeskuses nii füüsiliselt kui ka online-sündmusena. Kogu müügitulu suunatakse Ukraina toetuseks. Oksjoni korraldajad on kolm kaasaegse kunsti galeriid – Temnikova & Kasela, Kogo, Art & Tonic.
Oma teose on annetanud Tommy Cash, Sirja-Liisa Eelma, Vladimir Dubossarsky, Jaan Toomik, Kaido Ole, Jaanus Samma, Sigrid Viir, Krista Mölder, Nik Kosmas, Ilja Karilampi, Inga Meldere, MIkko Hintz, Merike Estna, Edith Karlson, Kris Lemsalu, Flo Kasearu, Dan Mitchell, Mari-Leen Kiipli, Laura Põld, Liga Spunde, Eike Eplik, Elīna Vītola ja Ieva Kraule-Kuna, Alexei Gordin, Eva Mustonen, Kristi Kongi, Alar Tuul, Mirjam Hinn, Kiwa, Robin Nõgisto. Kokku 29 teost 30 kunstnikult.
Oksjonipakkumisi saab teha kuni 29. märtsi õhtuni veebis. Oksjoni hübriidsündmus toimub Kai kunstikeskuses 29. märtsil algusega kell 18, õhtut juhib Elina Purde. Oksjoniteoseid näeb Kai kunstikeskuses samal päeval kell 12–18. Oksjonisündmusest osavõtmiseks tuleb oma soovist teada anda ühele korraldajatest.
Oksjoniga on soov koguda kuni 100 000 eurot, kogu müügitulu annetatakse Ukrainat abistavatele organisatsioonidele MTÜ Ukraina Kultuuri Keskus, Rotary Klubi Tallinn Vanalinn MTÜ, Kiievis asuvale heategevusorganisatsioonile Come Back Alive, MTÜ Eesti Pagulasabi, Ukrainas Kiievi oblastis asuvale loomade varjupaigale Sirius ning Ukraina Digitaalse Transformatsiooni Ministeeriumile. Teose ostjad saavad ise valida, millis(t)ele nimetatud organisatsioonidest nad annetuse teevad.
### Response:
Kolm kunstigaleriid korraldavad Tallinnas heategevusliku oksjoni Ukraina toetuseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sanna Kartau
Luule (nr 73)
Sanna Kartau luule on kompromissitu, ühteaegu õrn ja karm. Rikkalik ja leidlik tehniline võttestik teenib ja võimendab tekstide emotsionaalset rütmi, mis avab oskuslikult vaate haprasse ja armiderohkesse siseilma. Kartau on peenetundlik, olemata sealjuures peenutseja. Julgelt kõrvutatakse kontrastseid elemente, ihulisust ja intensiivseid aistinguid. Kujundid jätkuvad ja muunduvad läbi tekstide nii, et moodustub kütkestav tekstikude. Iga luuletus on elamus.
Marta Talvet
Lühijutud "Kolm unenägu" (nr 72)
Marta Talveti teksti kandev jõud on tugev impulss, aga ka hea traditsioonitunnetus. Sürrealismi nime vääriliselt on autor loomingulise voli andnud alateadvusele, mille tulemus on puhas sür-realism - ületõelisus -, mis kannab endas bretonlikke väärtusi. Võidutekste iseloomustab tuttavlikkuse ja võõristuse peen tasakaal, mis jäljendab veenvalt unenäokogemust. Samuti väärib tunnustust laureaadi tundlik, samas uljalt leidlik keeleloome ning -taju.
Johan Haldna
Arvustus "Haiguslugu kui kirjanduslik ravipraktika" (nr 72)
Johan Haldna laseb kõneleda nii raamatul kui iseendal, joonistab välja probleemi piirjooned ja varjundid ning visandab täpseid ja veenvaid tõlgendusvõimalusi. Tema lugejapilk on sügav, kirjutamisviis rahulik, aga isikupärane ja poeetiliselt mõjus. Sedakaudu pakub Haldna raamatust tõukudes ja sellega vesteldes nauditava lugemiskogemuse. Teksti edenedes hakkab arvustus järk-järgult iseseisvuma, kuniks esitab iseendale neidsamu küsimusi nagu Haldna Ivanovi teosele: "Untermensch jääb haigusena teatud metatasandile nii raamatus endas kui minu käsitluses."
Gregor Kulla
Päevik (nr 71)
Gregor Kulla päevik on elus ja rabelev tekst, Sturm und Drang aastal 2021. Kui luule on keele avangard, siis siin on päevikužanri vabadust ja lüürilisust samamoodi luulelikult keeleotsinguteks kasutatud. Tundlikult, õrnuse, aga ka iroonia ja bravuuriga leiutab selle isikupärane hääl, mida võiks ehk nimetada suisa põlvkonna hääleks, uut inimeseks (ja "?-seksuaaliks") olemise poeetikat oma keerulises ajas. | Selgusid Värske Rõhu aastapreemiate laureaadid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sanna Kartau
Luule (nr 73)
Sanna Kartau luule on kompromissitu, ühteaegu õrn ja karm. Rikkalik ja leidlik tehniline võttestik teenib ja võimendab tekstide emotsionaalset rütmi, mis avab oskuslikult vaate haprasse ja armiderohkesse siseilma. Kartau on peenetundlik, olemata sealjuures peenutseja. Julgelt kõrvutatakse kontrastseid elemente, ihulisust ja intensiivseid aistinguid. Kujundid jätkuvad ja muunduvad läbi tekstide nii, et moodustub kütkestav tekstikude. Iga luuletus on elamus.
Marta Talvet
Lühijutud "Kolm unenägu" (nr 72)
Marta Talveti teksti kandev jõud on tugev impulss, aga ka hea traditsioonitunnetus. Sürrealismi nime vääriliselt on autor loomingulise voli andnud alateadvusele, mille tulemus on puhas sür-realism - ületõelisus -, mis kannab endas bretonlikke väärtusi. Võidutekste iseloomustab tuttavlikkuse ja võõristuse peen tasakaal, mis jäljendab veenvalt unenäokogemust. Samuti väärib tunnustust laureaadi tundlik, samas uljalt leidlik keeleloome ning -taju.
Johan Haldna
Arvustus "Haiguslugu kui kirjanduslik ravipraktika" (nr 72)
Johan Haldna laseb kõneleda nii raamatul kui iseendal, joonistab välja probleemi piirjooned ja varjundid ning visandab täpseid ja veenvaid tõlgendusvõimalusi. Tema lugejapilk on sügav, kirjutamisviis rahulik, aga isikupärane ja poeetiliselt mõjus. Sedakaudu pakub Haldna raamatust tõukudes ja sellega vesteldes nauditava lugemiskogemuse. Teksti edenedes hakkab arvustus järk-järgult iseseisvuma, kuniks esitab iseendale neidsamu küsimusi nagu Haldna Ivanovi teosele: "Untermensch jääb haigusena teatud metatasandile nii raamatus endas kui minu käsitluses."
Gregor Kulla
Päevik (nr 71)
Gregor Kulla päevik on elus ja rabelev tekst, Sturm und Drang aastal 2021. Kui luule on keele avangard, siis siin on päevikužanri vabadust ja lüürilisust samamoodi luulelikult keeleotsinguteks kasutatud. Tundlikult, õrnuse, aga ka iroonia ja bravuuriga leiutab selle isikupärane hääl, mida võiks ehk nimetada suisa põlvkonna hääleks, uut inimeseks (ja "?-seksuaaliks") olemise poeetikat oma keerulises ajas.
### Response:
Selgusid Värske Rõhu aastapreemiate laureaadid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Festivali muusikaprogrammis esinevad kahes linnas ligi 150 artisti kogu maailmast, konverentsil Tallinnas Nordic Hotel Forumis ja Narvas loomeinkubaatoris OBJEKT osaleb üle 500 rahvusvahelise muusikatööstuse esindaja .
"Tallinn Music Week toimub tänavu 14. korda ja Station Narva tähistab sel aastal oma 5. sünnipäeva. Ühendfestivaliga kahes linnas tähistame koos tegemist ja koos olemist," kommenteeris TMW ja Station Narva peakorraldaja Helen Sildna. "Eesti on väike, meie tugevus on me ühtsus, mida keerulisem aeg, seda rohkem on vaja kokku hoida. Ilus, et äsja UNESCO muusikalinna tiitli võitnud Tallinn saadab muusikalise tervituse üle Eesti. Vägev, et Narva, Eesti suuruselt kolmas linn, on valmis meid võõrustama kontserdimajade, kultuuriklubide, linnaparkide, promenaadide ja kogu oma külalislahkusega."
"Muusika ühendab inimesi, muusika on üks parimaid poliitikahaavade ravijaid," ütles Narva linnapea Katri Raik. "Just seetõttu on Tallinn Music Week Narvasse eriti teretulnud ning on aeg selgelt välja öelda, et Narva teeb koos heade partneritega kõik endast oleneva, et Narvast saaks Euroopa kultuuripealinn 2037."
Muusikafestivali avab 5. mail Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus tasuta kontsert Ukraina staari Ivan Dorniga. TMW linnafestivali laste- ja noorteprogrammi koosloome töötubadesse on oodatud ka sõja eest põgenenud lapsed ja koolinoored. Ukraina muusikutele pakub TMW kahekuulist heliresidentuuri, mis võimaldab muusikutel koos peredega Eestis elada, siinsetes helistuudiotes muusikat teha ja Telliskivi Loomelinnakus töötada.
7. mai muusikaprogrammi Narvas juhatab Narva Issanda Ülestõusmise peakirikus sisse helilooja Arvo Pärdi teoste kava "Anna meile rahu" Tõnu Kaljuste juhatamisel ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses, 7. mai öösel liigub Narvast Tallinna ka Elroni öörong. Ühendfestivali viimasel päeval, 8. mail tähistatakse Narvas tasuta kontserdikava ja pikalaua-lõunaga emadepäeva.
TMW rahvusvaheline muusikakonverents toimub reedel, 6. mail Tallinnas Nordic Hotel Forumis ja laupäeval, 7. mail Narvas LINDA 2 kultuurikompleksis loomeinkubaatoris OBJEKT ja Narva Vaba Laval.
Festivali muusikaprogramm avalikustatakse teisipäeval, 29. märtsil. TMW linnaprogramm ja konverentsikava avalikustatakse järk-järgult märtsi ja aprilli jooksul. | Festival Tallinn Music Week toimub tänavu nii Tallinnas kui ka Narvas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Festivali muusikaprogrammis esinevad kahes linnas ligi 150 artisti kogu maailmast, konverentsil Tallinnas Nordic Hotel Forumis ja Narvas loomeinkubaatoris OBJEKT osaleb üle 500 rahvusvahelise muusikatööstuse esindaja .
"Tallinn Music Week toimub tänavu 14. korda ja Station Narva tähistab sel aastal oma 5. sünnipäeva. Ühendfestivaliga kahes linnas tähistame koos tegemist ja koos olemist," kommenteeris TMW ja Station Narva peakorraldaja Helen Sildna. "Eesti on väike, meie tugevus on me ühtsus, mida keerulisem aeg, seda rohkem on vaja kokku hoida. Ilus, et äsja UNESCO muusikalinna tiitli võitnud Tallinn saadab muusikalise tervituse üle Eesti. Vägev, et Narva, Eesti suuruselt kolmas linn, on valmis meid võõrustama kontserdimajade, kultuuriklubide, linnaparkide, promenaadide ja kogu oma külalislahkusega."
"Muusika ühendab inimesi, muusika on üks parimaid poliitikahaavade ravijaid," ütles Narva linnapea Katri Raik. "Just seetõttu on Tallinn Music Week Narvasse eriti teretulnud ning on aeg selgelt välja öelda, et Narva teeb koos heade partneritega kõik endast oleneva, et Narvast saaks Euroopa kultuuripealinn 2037."
Muusikafestivali avab 5. mail Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus tasuta kontsert Ukraina staari Ivan Dorniga. TMW linnafestivali laste- ja noorteprogrammi koosloome töötubadesse on oodatud ka sõja eest põgenenud lapsed ja koolinoored. Ukraina muusikutele pakub TMW kahekuulist heliresidentuuri, mis võimaldab muusikutel koos peredega Eestis elada, siinsetes helistuudiotes muusikat teha ja Telliskivi Loomelinnakus töötada.
7. mai muusikaprogrammi Narvas juhatab Narva Issanda Ülestõusmise peakirikus sisse helilooja Arvo Pärdi teoste kava "Anna meile rahu" Tõnu Kaljuste juhatamisel ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses, 7. mai öösel liigub Narvast Tallinna ka Elroni öörong. Ühendfestivali viimasel päeval, 8. mail tähistatakse Narvas tasuta kontserdikava ja pikalaua-lõunaga emadepäeva.
TMW rahvusvaheline muusikakonverents toimub reedel, 6. mail Tallinnas Nordic Hotel Forumis ja laupäeval, 7. mail Narvas LINDA 2 kultuurikompleksis loomeinkubaatoris OBJEKT ja Narva Vaba Laval.
Festivali muusikaprogramm avalikustatakse teisipäeval, 29. märtsil. TMW linnaprogramm ja konverentsikava avalikustatakse järk-järgult märtsi ja aprilli jooksul.
### Response:
Festival Tallinn Music Week toimub tänavu nii Tallinnas kui ka Narvas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haridus- ja teadusministeerium saatis oma partneritele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks muudatusettepaneku, mille kohaselt on lõpueksamid sel õppeaastal kohustuslikud, kuid eksamitulemused ei ole põhikooli lõpetamise otsuse tegemise aluseks.
Pärast kooskõlastusringi läbimist arutab muudatusettepanekut valitsus, kes teeb ka lõpliku otsuse. Valitsus teeb otsuse 30. märtsiks.
Ühtsete põhikooli lõpueksamite ja põhikooli koolieksamite hindamistulemused esitatakse muudatusettepaneku järgi sel õppeaastal protsendina maksimaalsest tulemusest. Vastava ettepaneku esitasid ministeeriumile märtsi alguses Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Õpetajate Liit, Eesti Haridustöötajate Liit ja Eesti Koolijuhtide Ühendus.
Haridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul on ettepanek igati õigustatud, sest õpilaste õppimisvõimalused on viimastel aastatel olnud ebavõrdsed. "Praegused põhikoolilõpetajad on kogu viimase kooliastme ehk 7.-9. klassini pidanud koroonaviiruse leviku tõttu õppima ebamäärastes tingimustes, sest nakkuskollete tõttu on vaheldunud kontakt- ja distantsõpe ning paljud õpilased on pidanud ka eneseisolatsiooni tõttu nädalaid distantsilt iseseisvalt õppima," selgitas minister Kersna.
"Õpilaste ja õpetajate seas tehtud uuringute põhjal saame öelda, et distantsõpe ei ole kontaktõppega samaväärne. Näiteks Tallinna Ülikooli distantsõppe uuringus hindas 28 protsenti õpilastest distantsõpet vähem tõhusaks kui tavaõpet. 50 protsenti õpetajatest leidis, et distantsõpe oli vähem efektiivne kui tavapärane õppekorraldus ja 42 protsenti õpetajate hinnangul omandasid õpilased ainekava materjali vähem."
Lõpueksamitel puudub lävend
Ministri sõnul on muudatus kavas kehtestada selle õppeaasta kohta. "Õpilased saavad eksamile üksikasjaliku tagasiside protsendipunktides ning ükski õpilane ei pea muretsema, et eksamitulemus mõjutab tema põhikooli lõpetamist," ütles minister Kersna.
Põhikooli lõpueksamite tulemused on kooli lõpetamise tingimustest olnud lahti seotud ka kahel eelneval õppeaastal, mil koroonaviiruse levik on õppetööd mõjutanud. Õpilasel on kohustus küll lõpueksamid teha, kuid nendel lõpueksamitel puudub lävend. Tulemus esitatakse protsendina eksami maksimaalsest tulemusest. Tavapäraselt loetakse eksam sooritatuks, kui see on tehtud vähemalt rahuldavale tulemusele ehk lävendiks on 50 protsenti.
Muudatusettepanek esitati kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Õpetajate Ühenduste Koostöökojale, Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidule ning Eesti Lastevanemate Liidule. | Ministeerium soovib siduda lõpueksamid lahti põhikooli lõpetamisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haridus- ja teadusministeerium saatis oma partneritele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks muudatusettepaneku, mille kohaselt on lõpueksamid sel õppeaastal kohustuslikud, kuid eksamitulemused ei ole põhikooli lõpetamise otsuse tegemise aluseks.
Pärast kooskõlastusringi läbimist arutab muudatusettepanekut valitsus, kes teeb ka lõpliku otsuse. Valitsus teeb otsuse 30. märtsiks.
Ühtsete põhikooli lõpueksamite ja põhikooli koolieksamite hindamistulemused esitatakse muudatusettepaneku järgi sel õppeaastal protsendina maksimaalsest tulemusest. Vastava ettepaneku esitasid ministeeriumile märtsi alguses Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Õpetajate Liit, Eesti Haridustöötajate Liit ja Eesti Koolijuhtide Ühendus.
Haridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul on ettepanek igati õigustatud, sest õpilaste õppimisvõimalused on viimastel aastatel olnud ebavõrdsed. "Praegused põhikoolilõpetajad on kogu viimase kooliastme ehk 7.-9. klassini pidanud koroonaviiruse leviku tõttu õppima ebamäärastes tingimustes, sest nakkuskollete tõttu on vaheldunud kontakt- ja distantsõpe ning paljud õpilased on pidanud ka eneseisolatsiooni tõttu nädalaid distantsilt iseseisvalt õppima," selgitas minister Kersna.
"Õpilaste ja õpetajate seas tehtud uuringute põhjal saame öelda, et distantsõpe ei ole kontaktõppega samaväärne. Näiteks Tallinna Ülikooli distantsõppe uuringus hindas 28 protsenti õpilastest distantsõpet vähem tõhusaks kui tavaõpet. 50 protsenti õpetajatest leidis, et distantsõpe oli vähem efektiivne kui tavapärane õppekorraldus ja 42 protsenti õpetajate hinnangul omandasid õpilased ainekava materjali vähem."
Lõpueksamitel puudub lävend
Ministri sõnul on muudatus kavas kehtestada selle õppeaasta kohta. "Õpilased saavad eksamile üksikasjaliku tagasiside protsendipunktides ning ükski õpilane ei pea muretsema, et eksamitulemus mõjutab tema põhikooli lõpetamist," ütles minister Kersna.
Põhikooli lõpueksamite tulemused on kooli lõpetamise tingimustest olnud lahti seotud ka kahel eelneval õppeaastal, mil koroonaviiruse levik on õppetööd mõjutanud. Õpilasel on kohustus küll lõpueksamid teha, kuid nendel lõpueksamitel puudub lävend. Tulemus esitatakse protsendina eksami maksimaalsest tulemusest. Tavapäraselt loetakse eksam sooritatuks, kui see on tehtud vähemalt rahuldavale tulemusele ehk lävendiks on 50 protsenti.
Muudatusettepanek esitati kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Õpetajate Ühenduste Koostöökojale, Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidule ning Eesti Lastevanemate Liidule.
### Response:
Ministeerium soovib siduda lõpueksamid lahti põhikooli lõpetamisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Holitšenko ja Darenski said lühikavas 44,95 punkti, mis andis neile 14 paari konkurentsis 13. koha. Võistlustele olid ukrainlased jõudnud läbi suurte raskuste, sest eelnevalt tuli neil põgeneda sõja eest ja Prantsusmaal polnud neil enam ettevalmistusteks palju aega.
"Me tahame kõiki suure toetuse eest tänada," lausus loobumisest teatanud Darenski. "Kohal oli palju Ukraina lippe ja kuulsime palju aplause, see tegi uisutamise lihtsamaks."
Reis Ukraina linnast Dniprost Prantsusmaale kestis läbi Euroopa kuus päeva. Kahel päeval said nad treenida Poola linnas Torunis, aga neist ühel treeneri abita.
Lühikavas muudeti sõjasündmuste valguses muusikat ja uisutati Ukraina muusika saatel. "Me muutsime muusikat, tahtsime kasutada Ukraina muusikat, et oma inimesi ergutada," selgitas Darenski.
"Dnipros ei ole Venemaa armeed, aga õhurünnakud ja pommitamised toimuvad iga päev. Minu isa ja paljud sõbrad on praegu [Ukraina] armee teenistuses."
Holitšenko lisas: "Minu kogu perekond on Kiievis ja seal plahvatavad pommid iga päev. Eile [üleeile, teisipäeval] ei saanud nad kogu päeva majast välja."
Darenski sõnul tähendas neile MM-il võistlemine siiski palju. "Me tahame näidata, et Ukraina sportlased – ükskõik, millisel alal – on võitlemas ja me oleme tugevad. Me võitleme oma riigi eest. Ukraina võidab ja me võitleme lõpuni."
Tänavustel Euroopa meistrivõistlustel Tallinnas said Holitšenko - Darenski 15. koha. | Sõja eest põgenenud Ukraina uisupaar jätab võistluse pooleli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Holitšenko ja Darenski said lühikavas 44,95 punkti, mis andis neile 14 paari konkurentsis 13. koha. Võistlustele olid ukrainlased jõudnud läbi suurte raskuste, sest eelnevalt tuli neil põgeneda sõja eest ja Prantsusmaal polnud neil enam ettevalmistusteks palju aega.
"Me tahame kõiki suure toetuse eest tänada," lausus loobumisest teatanud Darenski. "Kohal oli palju Ukraina lippe ja kuulsime palju aplause, see tegi uisutamise lihtsamaks."
Reis Ukraina linnast Dniprost Prantsusmaale kestis läbi Euroopa kuus päeva. Kahel päeval said nad treenida Poola linnas Torunis, aga neist ühel treeneri abita.
Lühikavas muudeti sõjasündmuste valguses muusikat ja uisutati Ukraina muusika saatel. "Me muutsime muusikat, tahtsime kasutada Ukraina muusikat, et oma inimesi ergutada," selgitas Darenski.
"Dnipros ei ole Venemaa armeed, aga õhurünnakud ja pommitamised toimuvad iga päev. Minu isa ja paljud sõbrad on praegu [Ukraina] armee teenistuses."
Holitšenko lisas: "Minu kogu perekond on Kiievis ja seal plahvatavad pommid iga päev. Eile [üleeile, teisipäeval] ei saanud nad kogu päeva majast välja."
Darenski sõnul tähendas neile MM-il võistlemine siiski palju. "Me tahame näidata, et Ukraina sportlased – ükskõik, millisel alal – on võitlemas ja me oleme tugevad. Me võitleme oma riigi eest. Ukraina võidab ja me võitleme lõpuni."
Tänavustel Euroopa meistrivõistlustel Tallinnas said Holitšenko - Darenski 15. koha.
### Response:
Sõja eest põgenenud Ukraina uisupaar jätab võistluse pooleli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läti politseijuht Armands Ruks rääkis neljapäeval Läti televisioonis, et ehkki 9. mai kogunemisi iseenesest ei saa käsitleda kurjusena, siis inimesed, kes kavatsevad sel aastal sellistele üritustele minna, peavad mõistma, et seda vaadatakse toetusavaldusena Venemaale ja tema agressioonile ning ühiskonna lõhestamisele kaasaaitamisena.
"Igaüks, kes hoolib, peab mõistma, et [9. mai kogunemistele] minnes toetad agressorit, kes jälgib Lätis toimuvat," ütles Ruks. Tema hinnangul ei peaks Läti inimesed ülistama ega toetama Venemaa agressiooni Ukrainas, vahendas Läti rahvusringhäälingu portaal.
Ruksi sõnul valmistub Läti politsei olukorra erinevateks arengustsenaariumiteks 9. mail.
Riia linnapea Martinš Stakis on sel nädalal juba öelnud, et on 9. mai massikogunemiste lubamise vastu ning soovib linnavalitsuselt selle keelamist.
Ka Läti president Egils Levits kirjutas teisipäeval Twitteris, et 9. mai kogunemised näitaksid toetust Venemaa agressioonile. "9. mai on agressorriigi Venemaa püha. See ei ole Läti riigi pidupäev. Selle tähistamine tähendaks rahvusvahelist solvangut, mida ei peaks lubama. Läti mälestab Teise maailmasõja ohvreid 8. mail nagu ka mujal Euroopas tehakse," kirjutas president.
Lätis on tavapäraselt üks suurimaid rahvakogunemisi 9. mail Riias asuva nõukogudeaegse võidumonumendi juures, kuhu tulevad peamiselt vene rahvusest Läti elanikud. | Läti politsei: 9. mail kogunejaid koheldakse Vene agressiooni toetajatena | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läti politseijuht Armands Ruks rääkis neljapäeval Läti televisioonis, et ehkki 9. mai kogunemisi iseenesest ei saa käsitleda kurjusena, siis inimesed, kes kavatsevad sel aastal sellistele üritustele minna, peavad mõistma, et seda vaadatakse toetusavaldusena Venemaale ja tema agressioonile ning ühiskonna lõhestamisele kaasaaitamisena.
"Igaüks, kes hoolib, peab mõistma, et [9. mai kogunemistele] minnes toetad agressorit, kes jälgib Lätis toimuvat," ütles Ruks. Tema hinnangul ei peaks Läti inimesed ülistama ega toetama Venemaa agressiooni Ukrainas, vahendas Läti rahvusringhäälingu portaal.
Ruksi sõnul valmistub Läti politsei olukorra erinevateks arengustsenaariumiteks 9. mail.
Riia linnapea Martinš Stakis on sel nädalal juba öelnud, et on 9. mai massikogunemiste lubamise vastu ning soovib linnavalitsuselt selle keelamist.
Ka Läti president Egils Levits kirjutas teisipäeval Twitteris, et 9. mai kogunemised näitaksid toetust Venemaa agressioonile. "9. mai on agressorriigi Venemaa püha. See ei ole Läti riigi pidupäev. Selle tähistamine tähendaks rahvusvahelist solvangut, mida ei peaks lubama. Läti mälestab Teise maailmasõja ohvreid 8. mail nagu ka mujal Euroopas tehakse," kirjutas president.
Lätis on tavapäraselt üks suurimaid rahvakogunemisi 9. mail Riias asuva nõukogudeaegse võidumonumendi juures, kuhu tulevad peamiselt vene rahvusest Läti elanikud.
### Response:
Läti politsei: 9. mail kogunejaid koheldakse Vene agressiooni toetajatena |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 12 algavat pressikonverentsi näeb otsepildis ERR-i portaalis.
Valitsuse kell 10 algava istungi päevakorras on neljapäeval 12 punkti. | Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Aab, Riisalo ja Jaani | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 12 algavat pressikonverentsi näeb otsepildis ERR-i portaalis.
Valitsuse kell 10 algava istungi päevakorras on neljapäeval 12 punkti.
### Response:
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Aab, Riisalo ja Jaani |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lumelaudur Lissel Raun sai Big Airi finaalvõistlusel 114,25 punktiga neljanda koha. Raun tegi trikid switch frontside 540 indy ja backside 540 mute. "Olen väga rahul! Viimasel run 'il otsustasin veidi raskema triki teha, see tõi punkte juurde. Väga hea ettevalmistus pargisõiduks. Loodan seal sama hästi võistelda," ütles Raun, kellel on neljapäeval hea soorituse korral ees nii pargisõidu kvalifikatsioon kui finaalsõit.
Tüdrukute iluuisutamise üksiksõidus sai Marianne Must lühikavas paari kukkumise tõttu 38,02 punkti ning läheb vabakavale vastu 22. kohalt.
Mäesuusatamise paralleelslaalomi kvalifikatsioonist pääses reedesesse finaali Laur Mägi, kes sai kahe sõidu kokkuvõttes 30. koha. "Ma olen nii õnnelik, et sain finaali ja saan siin veel võistelda," ütles Mägi. Hans Markus Danilas sai 40. koha.
Oma olümpiafestivali debüüdi tegid suusahüppajad. Lahtis toimunud normaalmäe võistlusel sai Karel Rammo 75-meetrise hüppe ja 78,5 punktiga 38. koha, Hanno-Henri Reidolf hüppas 68,5 meetrit, teenis 62 punkti ja sai 44. koha. Finaalvooru need hüpped sportlasi edasi ei viinud.
Täna on lisaks eelmainitud iluuisutajatele Arlet Levandile, Marianne Mustale ja lumelaudur Lissel Raunale võistlustules ka laskesuusatajad ja murdmaasuusatajad.
Läbi aastate on Eesti noortekoondis võitnud talialade olümpiafestivalilt seitse medalit – Mihhail Selevko teenis 2019. aastal iluuisutamises hõbemedali, Kristo Siimer 2017. aastal laskesuusasprindis hõbemedali, laskesuusataja Tuuli Tomingas 2013. aastal pronksmedali, Viktor Romanenkov 2009. aastal iluuisutamises kuldmedali, Katrin Šmigun 1995. aastal hõbemedali ning Kristina Šmigun võitis 1993. aastal hõbe- ja pronksmedali. | Eesti lumelaudur Lissel Raun tuli noorte olümpiafestivalil neljandaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lumelaudur Lissel Raun sai Big Airi finaalvõistlusel 114,25 punktiga neljanda koha. Raun tegi trikid switch frontside 540 indy ja backside 540 mute. "Olen väga rahul! Viimasel run 'il otsustasin veidi raskema triki teha, see tõi punkte juurde. Väga hea ettevalmistus pargisõiduks. Loodan seal sama hästi võistelda," ütles Raun, kellel on neljapäeval hea soorituse korral ees nii pargisõidu kvalifikatsioon kui finaalsõit.
Tüdrukute iluuisutamise üksiksõidus sai Marianne Must lühikavas paari kukkumise tõttu 38,02 punkti ning läheb vabakavale vastu 22. kohalt.
Mäesuusatamise paralleelslaalomi kvalifikatsioonist pääses reedesesse finaali Laur Mägi, kes sai kahe sõidu kokkuvõttes 30. koha. "Ma olen nii õnnelik, et sain finaali ja saan siin veel võistelda," ütles Mägi. Hans Markus Danilas sai 40. koha.
Oma olümpiafestivali debüüdi tegid suusahüppajad. Lahtis toimunud normaalmäe võistlusel sai Karel Rammo 75-meetrise hüppe ja 78,5 punktiga 38. koha, Hanno-Henri Reidolf hüppas 68,5 meetrit, teenis 62 punkti ja sai 44. koha. Finaalvooru need hüpped sportlasi edasi ei viinud.
Täna on lisaks eelmainitud iluuisutajatele Arlet Levandile, Marianne Mustale ja lumelaudur Lissel Raunale võistlustules ka laskesuusatajad ja murdmaasuusatajad.
Läbi aastate on Eesti noortekoondis võitnud talialade olümpiafestivalilt seitse medalit – Mihhail Selevko teenis 2019. aastal iluuisutamises hõbemedali, Kristo Siimer 2017. aastal laskesuusasprindis hõbemedali, laskesuusataja Tuuli Tomingas 2013. aastal pronksmedali, Viktor Romanenkov 2009. aastal iluuisutamises kuldmedali, Katrin Šmigun 1995. aastal hõbemedali ning Kristina Šmigun võitis 1993. aastal hõbe- ja pronksmedali.
### Response:
Eesti lumelaudur Lissel Raun tuli noorte olümpiafestivalil neljandaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõne sõja puhul on ebaselge, kuidas sõda algas. Kes täpselt alustas? Kas keegi provotseeris? Milline on konflikti pikem ajalugu?
Seekord on kõik selge, mustvalge: Venemaa alustas provotseerimatut sõda Ukraina vastu. Tegemist on kuritegeliku käitumisega, millele ei ole õigustust.
Niivõrd lähedase ja Eestit puudutava sõja kajastamine on esmakordne. See on pannud ka ERR-i põhjalikult oma kanalite programmi muutma, rohkem kui koroonakriisi ajal.
Maht ja viis
Sõjakäsitluse maht on välja toonud auditooriumi vastandlikud ootused. Sõja alguses olid ülekaalus kirjad ja telefonikõned, kus sooviti rohkem kajastust.
Kuigi kavasse lisandus mitu sõjateemalist saadet ja uudiste maht suurenes jõudsalt, jätkus ka tavapärane programm. Algse šoki tõttu oli neidki kuulajaid-vaatajaid, kes olid häiritud meelelahutusest ja kergemast sisust. Ka kergete muusikapalade valik tekitas tõrjuvaid reaktsioone: "Kuidas te võite sellisel raskel ajal kerglast muusikat mängida?"
Tuleb siiski rõhutada, et ka sõjaõuduste ajal peab ERR aitama inimestel positiivset rutiini hoida. Eriti koduse eluviisiga inimesed satuksid liiga suure pinge alla, kui sõjateemat vahetpidamata käsitleda. Lapsed võivad ärevaks muutuda, kui ei saa enam vaadata oma tavapäraseid saateid. Psühholoogid soovitavad tõsiste uudiste jälgimist niimoodi sättida, et mitte enda sisemist rahu kaotada.
Tasakaalustatus sõja kajastamisel
Ajakirjanduseetika üks aluspõhimõte on, et konflikti puhul tuleb kuulata ära olulised pooled ning esitada tasakaalustatud vaade.
Ent tasakaalustatusega ei tohi teatud juhtudel üle pingutada. Kui väljas sajab vihma, on arutu öelda, et üks osapool väidab, et sajab ning teine, et ei saja. Ajakirjanik peab aknast välja vaatama ja edastama, mis toimub.
Käimasoleva sõja puhul pole põhjust esitada infot nii, et Ukraina ütleb, et Venemaa ründas teda, aga Venemaa eitab rünnaku toimumist.
Piisab ilmselgest: Venemaa ründas Ukrainat. Pole vaja korrata Kremli arutut valet, et Venemaa ei ole Ukrainat rünnanud. See valeväide on vaja küll uudistest läbi lasta, samuti analüüsides või kommentaarides nimetada, et Kreml sellist fakte eiravat valet levitab.
Selle sõja olemuse tõttu ei ole vaja jooksvasse kajastusse lisada Venemaa alusetuid väiteid, kuidas Ukraina on sõda provotseerinud, tsiviilisikuid tapnud ja natsistlikku režiimi viljelenud.
Küll aga on vaja esitada mõlema poole seisukohti sõjategevuse kulgemise kohta, mida ERR ka teeb.
Tasakaalustatuse teemal on auditooriumi tagasisidet ERR-ile olnud suhteliselt vähe, võrreldes näiteks sisepoliitiliste või koroonateemadega.
Kriitika suund sõltub otseselt inimeste poliitilisest hoiakust sõja suhtes. On neid, kes leiavad, et ka Vladimir Putini pildi näitamine on liig, kujutades endast Kremli sõjapropagandat. Sama loogika järgi ei tuleks tsiteerida Putini või Sergei Lavrovi sõnavõtte, sest nii toimub räige valeinfo levitamine. Kriitika tabab ka uudist, milles Moskva ametnik eitab suhkrupuudust Venemaal.
"Küll aga on vaja mõista, et agressori tsiteerimine uudistes on sõjakajastuse vajalik osa."
Siin on vaja kainet meelt. Eeltoodud info esitamine on vajalik, et toimuvat igakülgselt mõista. Jah, piduliku fotogalerii avaldamine Putinist vee all ja vee peal, maa all ja maa peal oleks kohatu. Küll aga on vaja mõista, et agressori tsiteerimine uudistes on sõjakajastuse vajalik osa.
Teisest suunast tuleb kriitika, mis on peamiselt venekeelne ja ennekõike ERR-i venekeelsete kanalite kohta (Raadio 4, ETV+, rus.err.ee). Selle kohaselt on ERR täiesti ühekülgne, edastades vaid lääneriikide seisukohti Ukrainas toimuva kohta. Need kirjad või kõned on mõnikord sellises ropendavas keeles, et teevad vastamise võimatuks.
Avaldatakse ka pahameelt, miks ei saa enam vaadata Kremli kanaleid. "Olen kogu aeg vaadanud, aga kunagi pole seal mingit propagandat näinud," kõlab mõni kommentaar.
Valed ei vaja kordamist
Vastus ERR-i ajakirjandusliku lähenemise kohta on lihtne: agressori ilmselged valed ja tühiterminid (näiteks denatsifitseerimine) ei vaja kordamist, vaid markeerimist. Sõjakaotuste kohta Venemaa üldiselt infot ei annagi, nii et pole midagi kajastada.
Pärast tsensuuriseaduse vastuvõtmist Venemaal, mis ei luba sõda Ukraina vastu nimetada sõjaks, on toimetustel muutunud raskeks leida Venemaalt allikaid, mis sealset olukorda kirjeldaks. Inimesed Venemaal on hakanud pelgama ajakirjanduse jaoks kommentaaride andmist.
Neist raskustest hoolimata peab ERR oma auditooriumi kursis hoidma, kuidas Venemaa oma tegevust sõja kulgedes selgitab. See on ERR-i auditooriumi igakülgse informeerituse küsimus. Ent selline info peab olema esitatud kontekstis, mis arvestab kontrollitavaid tõsiasju, nagu Venemaa rünnaku fakt Ukraina vastu.
Ajakirjanduseetika reeglid näevad ette, et fakt ja hinnang sellele tuleb lahus hoida. Faktidega tõendatud asjaolud annavad aga mõnikord aluse lisada kohe ka hinnang. "Käimas on Venemaa barbaarne rünnak Ukraina vastu" on faktipõhist hinnangut sisaldav uudislause.
On neid, kes leiavad, et ETV+ on liiga meelelahutuslik. Auditooriumiuuringud näitavad aga, et ETV+ vaadatavuse eesotsas ei ole meelelahutus, vaid päevakajalised saated: "Aktuaalne kaamera", intervjuusaated, uus välispoliitikasaade "Orbiit".
Väike, aga järjekindel osa kriitikutest tegeleb värvide ja sümbolite maailmaga. Miks on telestuudio laud ühelt poolt profiilis vaadates Z-kujuline? Millist signaali te sellega välja saadate? Miks võib saatejuhi kampsunil leida Venemaa lipuvärvid? Mis sümboli tekitab joogiklaaside vari stuudios? Kas stuudiokujunduses on teadlikult valitud agressori lipuvärvid?
Aeg on raske, aga tõmbame selle koha peal hinge. Sinine on klassikaline telestuudio värv, mida tihti kombineeritakse punase ja valgega, hoolimata riikide sümboolikast. Kirjul kampsunil oli aga vist vähemalt seitse värvi.
Sõjakoledused pildis
Tundlik teema igasuguse vägivaldse sisu puhul on pildimaterjali valik. Näiteks on mitmed lapsevanemad palunud uudistes mitte näidata veriseid kaadreid ja koledaid purustusi.
Paraku pole võimalik sõja ulatusest ja iseloomust rääkides hoiduda sõjakoleduste näitamisest. See oleks põhjendamatu ilustamine. Küll aga teevad toimetused hoolikalt valikuid, et mitte sõjatraagika pildilise poolega liiale minna. Eriti häirivate kaadrite ees esitavad ERR-i telekanalid ka hoiatuse.
Sõjateema paraku lähiajal ajakirjandusest kaduda ei saa. Tuleb oma infotaluvust hinnata ja selle põhjal otsused teha, et ennast säästes asjadega kursis olla. | Tarmu Tammerk: Ukraina sõja kajastamisest ERR-is | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõne sõja puhul on ebaselge, kuidas sõda algas. Kes täpselt alustas? Kas keegi provotseeris? Milline on konflikti pikem ajalugu?
Seekord on kõik selge, mustvalge: Venemaa alustas provotseerimatut sõda Ukraina vastu. Tegemist on kuritegeliku käitumisega, millele ei ole õigustust.
Niivõrd lähedase ja Eestit puudutava sõja kajastamine on esmakordne. See on pannud ka ERR-i põhjalikult oma kanalite programmi muutma, rohkem kui koroonakriisi ajal.
Maht ja viis
Sõjakäsitluse maht on välja toonud auditooriumi vastandlikud ootused. Sõja alguses olid ülekaalus kirjad ja telefonikõned, kus sooviti rohkem kajastust.
Kuigi kavasse lisandus mitu sõjateemalist saadet ja uudiste maht suurenes jõudsalt, jätkus ka tavapärane programm. Algse šoki tõttu oli neidki kuulajaid-vaatajaid, kes olid häiritud meelelahutusest ja kergemast sisust. Ka kergete muusikapalade valik tekitas tõrjuvaid reaktsioone: "Kuidas te võite sellisel raskel ajal kerglast muusikat mängida?"
Tuleb siiski rõhutada, et ka sõjaõuduste ajal peab ERR aitama inimestel positiivset rutiini hoida. Eriti koduse eluviisiga inimesed satuksid liiga suure pinge alla, kui sõjateemat vahetpidamata käsitleda. Lapsed võivad ärevaks muutuda, kui ei saa enam vaadata oma tavapäraseid saateid. Psühholoogid soovitavad tõsiste uudiste jälgimist niimoodi sättida, et mitte enda sisemist rahu kaotada.
Tasakaalustatus sõja kajastamisel
Ajakirjanduseetika üks aluspõhimõte on, et konflikti puhul tuleb kuulata ära olulised pooled ning esitada tasakaalustatud vaade.
Ent tasakaalustatusega ei tohi teatud juhtudel üle pingutada. Kui väljas sajab vihma, on arutu öelda, et üks osapool väidab, et sajab ning teine, et ei saja. Ajakirjanik peab aknast välja vaatama ja edastama, mis toimub.
Käimasoleva sõja puhul pole põhjust esitada infot nii, et Ukraina ütleb, et Venemaa ründas teda, aga Venemaa eitab rünnaku toimumist.
Piisab ilmselgest: Venemaa ründas Ukrainat. Pole vaja korrata Kremli arutut valet, et Venemaa ei ole Ukrainat rünnanud. See valeväide on vaja küll uudistest läbi lasta, samuti analüüsides või kommentaarides nimetada, et Kreml sellist fakte eiravat valet levitab.
Selle sõja olemuse tõttu ei ole vaja jooksvasse kajastusse lisada Venemaa alusetuid väiteid, kuidas Ukraina on sõda provotseerinud, tsiviilisikuid tapnud ja natsistlikku režiimi viljelenud.
Küll aga on vaja esitada mõlema poole seisukohti sõjategevuse kulgemise kohta, mida ERR ka teeb.
Tasakaalustatuse teemal on auditooriumi tagasisidet ERR-ile olnud suhteliselt vähe, võrreldes näiteks sisepoliitiliste või koroonateemadega.
Kriitika suund sõltub otseselt inimeste poliitilisest hoiakust sõja suhtes. On neid, kes leiavad, et ka Vladimir Putini pildi näitamine on liig, kujutades endast Kremli sõjapropagandat. Sama loogika järgi ei tuleks tsiteerida Putini või Sergei Lavrovi sõnavõtte, sest nii toimub räige valeinfo levitamine. Kriitika tabab ka uudist, milles Moskva ametnik eitab suhkrupuudust Venemaal.
"Küll aga on vaja mõista, et agressori tsiteerimine uudistes on sõjakajastuse vajalik osa."
Siin on vaja kainet meelt. Eeltoodud info esitamine on vajalik, et toimuvat igakülgselt mõista. Jah, piduliku fotogalerii avaldamine Putinist vee all ja vee peal, maa all ja maa peal oleks kohatu. Küll aga on vaja mõista, et agressori tsiteerimine uudistes on sõjakajastuse vajalik osa.
Teisest suunast tuleb kriitika, mis on peamiselt venekeelne ja ennekõike ERR-i venekeelsete kanalite kohta (Raadio 4, ETV+, rus.err.ee). Selle kohaselt on ERR täiesti ühekülgne, edastades vaid lääneriikide seisukohti Ukrainas toimuva kohta. Need kirjad või kõned on mõnikord sellises ropendavas keeles, et teevad vastamise võimatuks.
Avaldatakse ka pahameelt, miks ei saa enam vaadata Kremli kanaleid. "Olen kogu aeg vaadanud, aga kunagi pole seal mingit propagandat näinud," kõlab mõni kommentaar.
Valed ei vaja kordamist
Vastus ERR-i ajakirjandusliku lähenemise kohta on lihtne: agressori ilmselged valed ja tühiterminid (näiteks denatsifitseerimine) ei vaja kordamist, vaid markeerimist. Sõjakaotuste kohta Venemaa üldiselt infot ei annagi, nii et pole midagi kajastada.
Pärast tsensuuriseaduse vastuvõtmist Venemaal, mis ei luba sõda Ukraina vastu nimetada sõjaks, on toimetustel muutunud raskeks leida Venemaalt allikaid, mis sealset olukorda kirjeldaks. Inimesed Venemaal on hakanud pelgama ajakirjanduse jaoks kommentaaride andmist.
Neist raskustest hoolimata peab ERR oma auditooriumi kursis hoidma, kuidas Venemaa oma tegevust sõja kulgedes selgitab. See on ERR-i auditooriumi igakülgse informeerituse küsimus. Ent selline info peab olema esitatud kontekstis, mis arvestab kontrollitavaid tõsiasju, nagu Venemaa rünnaku fakt Ukraina vastu.
Ajakirjanduseetika reeglid näevad ette, et fakt ja hinnang sellele tuleb lahus hoida. Faktidega tõendatud asjaolud annavad aga mõnikord aluse lisada kohe ka hinnang. "Käimas on Venemaa barbaarne rünnak Ukraina vastu" on faktipõhist hinnangut sisaldav uudislause.
On neid, kes leiavad, et ETV+ on liiga meelelahutuslik. Auditooriumiuuringud näitavad aga, et ETV+ vaadatavuse eesotsas ei ole meelelahutus, vaid päevakajalised saated: "Aktuaalne kaamera", intervjuusaated, uus välispoliitikasaade "Orbiit".
Väike, aga järjekindel osa kriitikutest tegeleb värvide ja sümbolite maailmaga. Miks on telestuudio laud ühelt poolt profiilis vaadates Z-kujuline? Millist signaali te sellega välja saadate? Miks võib saatejuhi kampsunil leida Venemaa lipuvärvid? Mis sümboli tekitab joogiklaaside vari stuudios? Kas stuudiokujunduses on teadlikult valitud agressori lipuvärvid?
Aeg on raske, aga tõmbame selle koha peal hinge. Sinine on klassikaline telestuudio värv, mida tihti kombineeritakse punase ja valgega, hoolimata riikide sümboolikast. Kirjul kampsunil oli aga vist vähemalt seitse värvi.
Sõjakoledused pildis
Tundlik teema igasuguse vägivaldse sisu puhul on pildimaterjali valik. Näiteks on mitmed lapsevanemad palunud uudistes mitte näidata veriseid kaadreid ja koledaid purustusi.
Paraku pole võimalik sõja ulatusest ja iseloomust rääkides hoiduda sõjakoleduste näitamisest. See oleks põhjendamatu ilustamine. Küll aga teevad toimetused hoolikalt valikuid, et mitte sõjatraagika pildilise poolega liiale minna. Eriti häirivate kaadrite ees esitavad ERR-i telekanalid ka hoiatuse.
Sõjateema paraku lähiajal ajakirjandusest kaduda ei saa. Tuleb oma infotaluvust hinnata ja selle põhjal otsused teha, et ennast säästes asjadega kursis olla.
### Response:
Tarmu Tammerk: Ukraina sõja kajastamisest ERR-is |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uue isotoobi aatomi tuumas on luteetsiumi kui elementi defineeriva 71 prootoni kõrval ainult 78 neutronit. Lihtne liitmistehe näitab, et uue isotoobi nimi on seega luteetsium-149.
Kalle Auranen Jyväskylä Ülikoolist ja ta kolleegid said uut isotoopi, kui põmmutasid ruteeniumi aatomeid nikli aatomitega.
Looduses leidub luteetsiumi ainult kahe isotoobi näol, luteetsium-175 ja luteetsium-176. Neist viimane on radioaktiivne, kuid väga pika poolestusajaga, ligi 40 miljardit aastat.
Looduslikust luteetsiumist natuke raskemaid ja natuke rohkem kergemaid isotoope on teadlased laboreis loonud juba mitukümmendki, lisades või eemaldades neutroneid, kuid soomlaste loodu on neist kõigist kõige kergem, kõige vähemate neutronitega.
Mida erinevam prootonite ja neutronite arvude suhe isotoobi aatomi tuumas võrreldes teatava optimumiga on, seda kiiremini isotoobi aatom lagunema kipub.
Soome füüsikute loodud luteetsium-149 poolestusaeg on ainult 450 nanosekundit. Selle aja jooksul lendab siis pooltest olemasolevatest luteetsium-149 aatomitest välja üks prooton, mille tulemusel muunduvad need aatomid hoopis üterbiumi aatomiteks massiarvuga 148.
Teadlaste mõõtmised ja teoreetilised arvutused osutavad, et hetkeks tekkinud uue isotoobi tuumad ei olnud kujult päris ümarad, vaid pigem natuke kokku surutud, nagu kõrvitsad.
Oma tegemistest kirjutavad Auranen ja kaasautorid lähemalt ajakirjas Physical Review Letters.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25. | Soome füüsikud lõid enneolematult kerge luteetsiumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uue isotoobi aatomi tuumas on luteetsiumi kui elementi defineeriva 71 prootoni kõrval ainult 78 neutronit. Lihtne liitmistehe näitab, et uue isotoobi nimi on seega luteetsium-149.
Kalle Auranen Jyväskylä Ülikoolist ja ta kolleegid said uut isotoopi, kui põmmutasid ruteeniumi aatomeid nikli aatomitega.
Looduses leidub luteetsiumi ainult kahe isotoobi näol, luteetsium-175 ja luteetsium-176. Neist viimane on radioaktiivne, kuid väga pika poolestusajaga, ligi 40 miljardit aastat.
Looduslikust luteetsiumist natuke raskemaid ja natuke rohkem kergemaid isotoope on teadlased laboreis loonud juba mitukümmendki, lisades või eemaldades neutroneid, kuid soomlaste loodu on neist kõigist kõige kergem, kõige vähemate neutronitega.
Mida erinevam prootonite ja neutronite arvude suhe isotoobi aatomi tuumas võrreldes teatava optimumiga on, seda kiiremini isotoobi aatom lagunema kipub.
Soome füüsikute loodud luteetsium-149 poolestusaeg on ainult 450 nanosekundit. Selle aja jooksul lendab siis pooltest olemasolevatest luteetsium-149 aatomitest välja üks prooton, mille tulemusel muunduvad need aatomid hoopis üterbiumi aatomiteks massiarvuga 148.
Teadlaste mõõtmised ja teoreetilised arvutused osutavad, et hetkeks tekkinud uue isotoobi tuumad ei olnud kujult päris ümarad, vaid pigem natuke kokku surutud, nagu kõrvitsad.
Oma tegemistest kirjutavad Auranen ja kaasautorid lähemalt ajakirjas Physical Review Letters.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
### Response:
Soome füüsikud lõid enneolematult kerge luteetsiumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa energeetikaministeeriumi teatel kahjustas hiljutine torm Musta mere äärses Novorossiiski sadamas terminali, mille kaudu Kasahstan tarnib maailmaturule miljon barrelit naftat päevas, vahendas ajaleht Kommersant. Kasahstan müüb oma naftat peamiselt Euroopa riikidele, mis pärast Venemaale sanktsioonide kehtestamist otsivad võimalusi loobuda Vene naftatarnetest, lisas leht.
Venemaa kontrolli all oleva Kaspia naftakonsortsiumi juhtkond kinnitas oma teates, et terminali remont võib kesta kuni kaks kuud, mille jooksul võib nafta tarnimine selle kaudu täielikult peatuda.
Kommersandi teatel tuli info terminali töö peatamisest hetkel, kui Vene naftale maailmaturul rakendatud allahindlus jõudis rekordilise 32,6 dollarini barrelist. Vene naftat müüakse allahindlusega, kuna vastasel juhul ei soovi lääneriikide vahendajad seda vastusena Venemaa sõjale Ukrainas osta.
Kasahstani pakutav toornafta segu oli sobiv alternatiiv Vene toornaftale Urals, kuid nüüd muutub selle pakkumine väga piiratuks. Selline olukord peaks soodustama nõudlust Vene toornafta järele, märkis Kommersant.
Kaspia naftajuhtme pikkus on 1500 kilomeetrit ning selle läbilaskevõimsuseks on 67 miljonit tonni naftat aastas. Läbi Venemaa Põhja-Kaukaasia regiooni kulgeva torujuhtme kaudu ekspordib Kasahstan maailmaturule üle 80 protsendi oma naftatoodangust. Nafta laaditakse Novorossiiski lähistel asuva terminali kolme väljaviigu kaudu tankeritele, mis viivad selle tarbijatele.
Torujuhtme konsortsiumi osanikud on Venemaa (31 protsenti), Kasahstan (20,75 protsenti), ettevõtted Chevron ( 15 protsenti), Lukoil (12,5 protsenti), Exxon (7,5 protsenti), Rosneft-Shell Caspian Ventures Limited (7,5 protsenti) ning rida väikeaktsionäre. | Venemaa peatas Kasahstani naftatransiidi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa energeetikaministeeriumi teatel kahjustas hiljutine torm Musta mere äärses Novorossiiski sadamas terminali, mille kaudu Kasahstan tarnib maailmaturule miljon barrelit naftat päevas, vahendas ajaleht Kommersant. Kasahstan müüb oma naftat peamiselt Euroopa riikidele, mis pärast Venemaale sanktsioonide kehtestamist otsivad võimalusi loobuda Vene naftatarnetest, lisas leht.
Venemaa kontrolli all oleva Kaspia naftakonsortsiumi juhtkond kinnitas oma teates, et terminali remont võib kesta kuni kaks kuud, mille jooksul võib nafta tarnimine selle kaudu täielikult peatuda.
Kommersandi teatel tuli info terminali töö peatamisest hetkel, kui Vene naftale maailmaturul rakendatud allahindlus jõudis rekordilise 32,6 dollarini barrelist. Vene naftat müüakse allahindlusega, kuna vastasel juhul ei soovi lääneriikide vahendajad seda vastusena Venemaa sõjale Ukrainas osta.
Kasahstani pakutav toornafta segu oli sobiv alternatiiv Vene toornaftale Urals, kuid nüüd muutub selle pakkumine väga piiratuks. Selline olukord peaks soodustama nõudlust Vene toornafta järele, märkis Kommersant.
Kaspia naftajuhtme pikkus on 1500 kilomeetrit ning selle läbilaskevõimsuseks on 67 miljonit tonni naftat aastas. Läbi Venemaa Põhja-Kaukaasia regiooni kulgeva torujuhtme kaudu ekspordib Kasahstan maailmaturule üle 80 protsendi oma naftatoodangust. Nafta laaditakse Novorossiiski lähistel asuva terminali kolme väljaviigu kaudu tankeritele, mis viivad selle tarbijatele.
Torujuhtme konsortsiumi osanikud on Venemaa (31 protsenti), Kasahstan (20,75 protsenti), ettevõtted Chevron ( 15 protsenti), Lukoil (12,5 protsenti), Exxon (7,5 protsenti), Rosneft-Shell Caspian Ventures Limited (7,5 protsenti) ning rida väikeaktsionäre.
### Response:
Venemaa peatas Kasahstani naftatransiidi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimastel päevadel on lisandunud sõjapõgenike arv mõnevõrra pidurdunud: esmaspäeval tuli Eestisse 769 (neist 143 transiidil), teisipäeval 738 (neist 193 transiidil) ja kolmapäeval 588 (neist transiidil 191) sõjapõgenikku.
Eelmisel nädalal oli lisandunud sõjapõgenike arv vahemikus 1200–1900 inimest päevas.
Kokku on Eesti alates 27. veebruarist vastu võtnud 22 624 Ukraina sõjapõgenikku.
Ajutise kaitse taotlusi on kokku registreeritud 6550 inimesele. Majutuskohtades on kokku 6106 inimest, nendest lapsi 2264. | Kolmapäeval tuli Eestisse 588 sõjapõgenikku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimastel päevadel on lisandunud sõjapõgenike arv mõnevõrra pidurdunud: esmaspäeval tuli Eestisse 769 (neist 143 transiidil), teisipäeval 738 (neist 193 transiidil) ja kolmapäeval 588 (neist transiidil 191) sõjapõgenikku.
Eelmisel nädalal oli lisandunud sõjapõgenike arv vahemikus 1200–1900 inimest päevas.
Kokku on Eesti alates 27. veebruarist vastu võtnud 22 624 Ukraina sõjapõgenikku.
Ajutise kaitse taotlusi on kokku registreeritud 6550 inimesele. Majutuskohtades on kokku 6106 inimest, nendest lapsi 2264.
### Response:
Kolmapäeval tuli Eestisse 588 sõjapõgenikku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vladimir Putini välksõda on läbi kukkunud ja selle asemel on kasutusele võetud halastamatu terror – hävitamine, tapmine ja küüditamine. Seda sooviks iga hinna eest lõpetada iga normaalne inimene. Siit võrsub aga ka hirm, et Vene gaasi ja naftat janunev lääs surub Ukrainale peale mingi pooliku lahenduse, "linnuke" saadakse kirja ja kraanid võib jälle lahti keerata. Jättes sandistatud Ukraina Putini järgmist rünnakut ootama.
Samal ajal ei saa eitada, et isegi poolik rahu – näiteks 24. veebruari piiridega – oleks midagi väärt. See lõpetaks tapatalgud, võiks alustada allesjäänud riigi ülesehitamist, pagulased või vähemalt enamik neist saaksid enne võõrsil juurdumist koju tagasi minna, ülesehitamise käigus saaks ehk hakata Ukrainat ka korruptsioonist puhastama.
Suured rahad küll suurendavad kiusatusi, ent finantseerijatel, st läänel on suurem õigus väärnähete puhul sekkuda. Eesti sai lahti "dedovštšinast" sõjaväes, miks ei võiks ukrainlased mõnest halvast asjast lahti saada. Ainult et Putin jääks ära võitmata ja nagu öeldud, see Putin vaid varitseks hetke, et tulla uuesti.
Tasub küsida, kuidas peaks üldse Putinit võidetama? NATO rünnak üksnes ärataks venelaste patriotismi ja kogu rahvas, ka kriitikud, koonduksid kaljukindlalt Putini ümber. Kellest saaks siis viivitamatult Emake Venemaa ise. Paraku ei saa sellist sõda alustada käigult ja nurja läheks ta ilmselt ka pika planeerimise korral. Üldiselt oleks tegu kolmanda maailmasõjaga. Kuni säilib võimalus seda vältida, tuleb seda ka teha.
Vähe sellest. Isegi kui Putin mingil viisil kaoks, jääksid alles marurahvuslikud jõud, ajupestud miljonid, kes teeksid endale kiirelt uue Putini. Jääks alles Venemaa iha Ukraina täielikult allutada ja karjuda: "Vsjo naše!". Järelikult peaks langema nii Putin kui ka lagunema see pinnas, mis sünnitab Putineid. Kusjuures nii, et Venemaad ei rünnata.
Kas selline ime on võimalik? Kindlasti. Kui juba see on võimalik, et Venemaa ja Ukraina on sõjas, siis on enam-vähem kõik võimalik, ka see. Ainult et siin peavad sekkuma venelased ise.
Pole vaja pimesi uskuda arvamusküsitlusi, mis ütlevad, et Putini toetus Venemaal on kõrge. See ei pruugi tõsi olla ja isegi kui on, võib see kiirelt muutuda. Hoiakud ei peagi muutuma kogu riigis, piisab, kui need muutuvad kriitilistes piirkondades ja ringkondades. Ka 1917. aasta Veebruarirevolutsioon tabas Venemaad nagu välk selgest taevast, hävitades ometi keisrivõimu igaveseks. Jätkem see tõik meelde.
Volodõmõr Zelenski püüab praegu venelastega rahust rääkida ja me peaksime teda selles usaldama, et tapmise lõpetamine on ukraina rahvale hetkel võib-olla kõige olulisem. Kuid seda, mis saab kogu sellest loost tervikuna, kõige laiemas mõttes, võib-olla ei otsustatagi lahinguväljal, vaid hoopis nende arengute ja otsustega, mis tehakse pärast. Ehk lihtsamalt öeldes: tulevik sõltub sellest, kas lääs saab üle oma kiusatusest Vene nafta ja gaasi suhtes ning jätkab Venemaa survestamist ka siis, kui kahurid on vaikinud kas rahu sõlmimise või laskemoona lõppemise tõttu.
"Kui otsene, vahetu põhjus Venemaad survestada kaob, algavad otsekohe ka patsifistide ning mitmesuguste hoolijate ja kaasajate etteasted, rahumarsid jms."
See ei saa üldsegi kerge olema ja seda mitte poliitikute reetlikkuse tõttu, vaid avaliku arvamuse tõttu. Kui otsene, vahetu põhjus Venemaad survestada kaob, algavad otsekohe ka patsifistide ning mitmesuguste hoolijate ja kaasajate etteasted, rahumarsid jms. Asi pole ka üksnes sanktsioonides, edasi tuleks tuleks pidada ka infosõda. Tulemused sõltuvad sellest, kas õnnestub alla suruda küünilist valet levitavad infovood ja viia venelasteni tõde Ukrainas toimunust ning veel paljudest asjadest.
Vaid nii on lootust, et venelased oma nõdrameelse valitsusega midagi ette võtavad. Keegi teine seda paraku ei suuda ega jõua. Venelastel on viimane aeg ennast ise valitsema õppida. Sajanditepikkuse valetamise järelmõjude kõrvaldamine võtab muidugi mitu inimpõlve aega, selles osas ei maksa endale illusioone teha. Aga teab keegi mõnd muud varianti?
Kindlasti leidub targutajaid, kes peavad naiivseks lootust, et lääs pärast kahurite vaikimist – kui selline uskumatu asi peaks juhtuma – veel sanktsioonidega jätkaks. Kuid pole vaja soiguda halva ilma üle, enne kui see käes on. Lääs on maailma ja iseennast üllatanud sama palju kui ukrainlased. Boris Johnson igatahes lubas jätkata.
Lühidalt öeldes, kui sõda Ukrainas peaks ükskõik mis viisil lõppema, siis otsustav sõda (või "sõda") alles algab. Sedapuhku Venemaa pärast ja seda peavad pidama venelased ise. Nad peavad ennast võitlema vabaks Putinist, Lavrovist, Transnistriast, Lõuna-Osseetiast, Donbassi värdriikidest ja väga paljudest halbadest harjumustest eesotsas harjumusega pidada endid vabastajateks. Ja tsiviliseeritud maailm lihtsalt peab keelduma Venemaad parketikõlblikuks tunnistamast, kuni muutused näha hakkavad olema ja neid tegudega kinnitatakse.
Kui palju tsiviliseeritud maailmast ja tema vägevusest selleks ajaks veel alles on, on iseküsimus, millega tuleb tegeleda eraldi. Fakt on, et läänt kuulatakse vaid seni, kuni temas on kõige vulgaarsemat, barbaarsemat ja jõhkramat jõudu ning külma pead seda vajadusel kasutada. Ka Ukraina sõda ei võideta mitte kahuritorudesse topitud lilledega, vaid Javelinide ja Bayraktaridega. Selle üle tasuks mõelda. | Lauri Vahtre: sõda pärast sõda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vladimir Putini välksõda on läbi kukkunud ja selle asemel on kasutusele võetud halastamatu terror – hävitamine, tapmine ja küüditamine. Seda sooviks iga hinna eest lõpetada iga normaalne inimene. Siit võrsub aga ka hirm, et Vene gaasi ja naftat janunev lääs surub Ukrainale peale mingi pooliku lahenduse, "linnuke" saadakse kirja ja kraanid võib jälle lahti keerata. Jättes sandistatud Ukraina Putini järgmist rünnakut ootama.
Samal ajal ei saa eitada, et isegi poolik rahu – näiteks 24. veebruari piiridega – oleks midagi väärt. See lõpetaks tapatalgud, võiks alustada allesjäänud riigi ülesehitamist, pagulased või vähemalt enamik neist saaksid enne võõrsil juurdumist koju tagasi minna, ülesehitamise käigus saaks ehk hakata Ukrainat ka korruptsioonist puhastama.
Suured rahad küll suurendavad kiusatusi, ent finantseerijatel, st läänel on suurem õigus väärnähete puhul sekkuda. Eesti sai lahti "dedovštšinast" sõjaväes, miks ei võiks ukrainlased mõnest halvast asjast lahti saada. Ainult et Putin jääks ära võitmata ja nagu öeldud, see Putin vaid varitseks hetke, et tulla uuesti.
Tasub küsida, kuidas peaks üldse Putinit võidetama? NATO rünnak üksnes ärataks venelaste patriotismi ja kogu rahvas, ka kriitikud, koonduksid kaljukindlalt Putini ümber. Kellest saaks siis viivitamatult Emake Venemaa ise. Paraku ei saa sellist sõda alustada käigult ja nurja läheks ta ilmselt ka pika planeerimise korral. Üldiselt oleks tegu kolmanda maailmasõjaga. Kuni säilib võimalus seda vältida, tuleb seda ka teha.
Vähe sellest. Isegi kui Putin mingil viisil kaoks, jääksid alles marurahvuslikud jõud, ajupestud miljonid, kes teeksid endale kiirelt uue Putini. Jääks alles Venemaa iha Ukraina täielikult allutada ja karjuda: "Vsjo naše!". Järelikult peaks langema nii Putin kui ka lagunema see pinnas, mis sünnitab Putineid. Kusjuures nii, et Venemaad ei rünnata.
Kas selline ime on võimalik? Kindlasti. Kui juba see on võimalik, et Venemaa ja Ukraina on sõjas, siis on enam-vähem kõik võimalik, ka see. Ainult et siin peavad sekkuma venelased ise.
Pole vaja pimesi uskuda arvamusküsitlusi, mis ütlevad, et Putini toetus Venemaal on kõrge. See ei pruugi tõsi olla ja isegi kui on, võib see kiirelt muutuda. Hoiakud ei peagi muutuma kogu riigis, piisab, kui need muutuvad kriitilistes piirkondades ja ringkondades. Ka 1917. aasta Veebruarirevolutsioon tabas Venemaad nagu välk selgest taevast, hävitades ometi keisrivõimu igaveseks. Jätkem see tõik meelde.
Volodõmõr Zelenski püüab praegu venelastega rahust rääkida ja me peaksime teda selles usaldama, et tapmise lõpetamine on ukraina rahvale hetkel võib-olla kõige olulisem. Kuid seda, mis saab kogu sellest loost tervikuna, kõige laiemas mõttes, võib-olla ei otsustatagi lahinguväljal, vaid hoopis nende arengute ja otsustega, mis tehakse pärast. Ehk lihtsamalt öeldes: tulevik sõltub sellest, kas lääs saab üle oma kiusatusest Vene nafta ja gaasi suhtes ning jätkab Venemaa survestamist ka siis, kui kahurid on vaikinud kas rahu sõlmimise või laskemoona lõppemise tõttu.
"Kui otsene, vahetu põhjus Venemaad survestada kaob, algavad otsekohe ka patsifistide ning mitmesuguste hoolijate ja kaasajate etteasted, rahumarsid jms."
See ei saa üldsegi kerge olema ja seda mitte poliitikute reetlikkuse tõttu, vaid avaliku arvamuse tõttu. Kui otsene, vahetu põhjus Venemaad survestada kaob, algavad otsekohe ka patsifistide ning mitmesuguste hoolijate ja kaasajate etteasted, rahumarsid jms. Asi pole ka üksnes sanktsioonides, edasi tuleks tuleks pidada ka infosõda. Tulemused sõltuvad sellest, kas õnnestub alla suruda küünilist valet levitavad infovood ja viia venelasteni tõde Ukrainas toimunust ning veel paljudest asjadest.
Vaid nii on lootust, et venelased oma nõdrameelse valitsusega midagi ette võtavad. Keegi teine seda paraku ei suuda ega jõua. Venelastel on viimane aeg ennast ise valitsema õppida. Sajanditepikkuse valetamise järelmõjude kõrvaldamine võtab muidugi mitu inimpõlve aega, selles osas ei maksa endale illusioone teha. Aga teab keegi mõnd muud varianti?
Kindlasti leidub targutajaid, kes peavad naiivseks lootust, et lääs pärast kahurite vaikimist – kui selline uskumatu asi peaks juhtuma – veel sanktsioonidega jätkaks. Kuid pole vaja soiguda halva ilma üle, enne kui see käes on. Lääs on maailma ja iseennast üllatanud sama palju kui ukrainlased. Boris Johnson igatahes lubas jätkata.
Lühidalt öeldes, kui sõda Ukrainas peaks ükskõik mis viisil lõppema, siis otsustav sõda (või "sõda") alles algab. Sedapuhku Venemaa pärast ja seda peavad pidama venelased ise. Nad peavad ennast võitlema vabaks Putinist, Lavrovist, Transnistriast, Lõuna-Osseetiast, Donbassi värdriikidest ja väga paljudest halbadest harjumustest eesotsas harjumusega pidada endid vabastajateks. Ja tsiviliseeritud maailm lihtsalt peab keelduma Venemaad parketikõlblikuks tunnistamast, kuni muutused näha hakkavad olema ja neid tegudega kinnitatakse.
Kui palju tsiviliseeritud maailmast ja tema vägevusest selleks ajaks veel alles on, on iseküsimus, millega tuleb tegeleda eraldi. Fakt on, et läänt kuulatakse vaid seni, kuni temas on kõige vulgaarsemat, barbaarsemat ja jõhkramat jõudu ning külma pead seda vajadusel kasutada. Ka Ukraina sõda ei võideta mitte kahuritorudesse topitud lilledega, vaid Javelinide ja Bayraktaridega. Selle üle tasuks mõelda.
### Response:
Lauri Vahtre: sõda pärast sõda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sofi Aršas omandas kõrgema kunstihariduse Eesti kunstiakadeemias (siis Tallinna kunstiülikool) ja lõpetas selle 1992. aastal klaasikunsti erialal, magistriõpingud läbis aga Tallinna ülikoolis (siis Tallinna pedagoogikaülikool). 2000. aastal kaitses magistritöö praktilise osa näitusega "Kontakt", mis oli väljas Samba galeriis ehk praeguses Vabaduse galeriis.
Optiline suund on Sofi Aršast huvitanud ka edaspidi, sellele on lisandunud installatiivsed lahendused ja klaasi sidumine teiste meediumitega, eelkõige video- ja fotokunstiga.
"Isikunäitust ajendas mind kavandama huvi ilmingute vastu, mis avalduvad sisemiste protsesside mõjul. Nende ilmingute alla võivad kuuluda erinevad tegevusavaldused, emotsionaalsed seisundid, tunded, aga ka valu ja kehalised muutused," selgitas ta.
"Kuna tunnen ennast kõige paremini, siis olen peamiseks vaatlusaluseks objektiks valinud iseenda. Siiski lähtub idee laiemast üldinimlikust kandepinnast, kus psühholoogiline ja füüsiline tunnetuskogemus on peamised tegurid."
Video autor on Merle Kannus, helitaust Villu Veskilt ja graafiline disain Kati Kerstnalt. Näitus on avatud 20. aprillini. | Sofi Aršas avab Vabaduse galeriis isiknäituse "Läbivaatus" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sofi Aršas omandas kõrgema kunstihariduse Eesti kunstiakadeemias (siis Tallinna kunstiülikool) ja lõpetas selle 1992. aastal klaasikunsti erialal, magistriõpingud läbis aga Tallinna ülikoolis (siis Tallinna pedagoogikaülikool). 2000. aastal kaitses magistritöö praktilise osa näitusega "Kontakt", mis oli väljas Samba galeriis ehk praeguses Vabaduse galeriis.
Optiline suund on Sofi Aršast huvitanud ka edaspidi, sellele on lisandunud installatiivsed lahendused ja klaasi sidumine teiste meediumitega, eelkõige video- ja fotokunstiga.
"Isikunäitust ajendas mind kavandama huvi ilmingute vastu, mis avalduvad sisemiste protsesside mõjul. Nende ilmingute alla võivad kuuluda erinevad tegevusavaldused, emotsionaalsed seisundid, tunded, aga ka valu ja kehalised muutused," selgitas ta.
"Kuna tunnen ennast kõige paremini, siis olen peamiseks vaatlusaluseks objektiks valinud iseenda. Siiski lähtub idee laiemast üldinimlikust kandepinnast, kus psühholoogiline ja füüsiline tunnetuskogemus on peamised tegurid."
Video autor on Merle Kannus, helitaust Villu Veskilt ja graafiline disain Kati Kerstnalt. Näitus on avatud 20. aprillini.
### Response:
Sofi Aršas avab Vabaduse galeriis isiknäituse "Läbivaatus" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Renault' otsusele eelnes ettevõtte suhtes kasvanud surve, milles kutsuti seda üles peatama oma tegevus Venemaal. Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kutsus näiteks üles maailma boikoteerima Renault' autosid.
"Renault Group meenutab, et on juba rakendanud vajalikud meetmed, et tegutseda kooskõlas rahvusvaheliste sanktsioonidega," teatas ettevõte kolmapäeval tehtud avalduses. Tegemist oli kompanii esimese avaldusega 24. veebruaril alanud sõja ajal ning selles ei mainitud Ukrainat.
Varem oli ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski süüdistanud Renault'd Venemaa sõja rahastamises ning öelnud, et Renault koos teiste Prantsuse ettevõtetega peab lõpetama "laste ja naiste tapmise ja vägistamise finantseerimise".
Renault' pressiesindaja Rie Yamane ütles pärast Moskva tehase taaskäivitamise otsust CNN-ile, et tootmine taastatakse vaid kolmeks päevaks. Samas ei täpsustanud ta ettevõtte otsust lähemalt.
"Renault Venemaa on kinnitanud tootmise taaskäivitamist esmaspäeval, kuid ainult kolmeks päevaks," ütles Yamane.
Renault'le kuulub alates 2016. aastast kaks kolmandikku Venemaa suurimast autotootjast AvtoVAZ. See tähendab, et ettevõte, millel on Venemaal 40 000 töötajat ja suuremad tehased kui tema konkurentidel, paneb oma otsusega USA, Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu riikide valitsused, mis soovivad Venemaa majanduslikku isoleerimist, raske valiku ette, tõdeb The Guardian.
AvtoVAZ müüs eelmisel aastal 350 000 sõidukit ja teenis Renault'le maksueelset tulu 186 miljonit eurot, mis on umbes 12 protsenti Prantsuse autotootja 2021. aasta tulust.
Samal ajal AvtoVAZ-i Moskva tehase taaskäivitamisega pani ettevõte seisma oma suured autotehased Togliattis ja Iževskis ning põhjendas seisakut elektroonikakomponentide nappusega.
Renault' suurim osanik on Prantsuse valitsus. | Renault peatas uuesti töö oma Moskva tehases | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Renault' otsusele eelnes ettevõtte suhtes kasvanud surve, milles kutsuti seda üles peatama oma tegevus Venemaal. Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kutsus näiteks üles maailma boikoteerima Renault' autosid.
"Renault Group meenutab, et on juba rakendanud vajalikud meetmed, et tegutseda kooskõlas rahvusvaheliste sanktsioonidega," teatas ettevõte kolmapäeval tehtud avalduses. Tegemist oli kompanii esimese avaldusega 24. veebruaril alanud sõja ajal ning selles ei mainitud Ukrainat.
Varem oli ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski süüdistanud Renault'd Venemaa sõja rahastamises ning öelnud, et Renault koos teiste Prantsuse ettevõtetega peab lõpetama "laste ja naiste tapmise ja vägistamise finantseerimise".
Renault' pressiesindaja Rie Yamane ütles pärast Moskva tehase taaskäivitamise otsust CNN-ile, et tootmine taastatakse vaid kolmeks päevaks. Samas ei täpsustanud ta ettevõtte otsust lähemalt.
"Renault Venemaa on kinnitanud tootmise taaskäivitamist esmaspäeval, kuid ainult kolmeks päevaks," ütles Yamane.
Renault'le kuulub alates 2016. aastast kaks kolmandikku Venemaa suurimast autotootjast AvtoVAZ. See tähendab, et ettevõte, millel on Venemaal 40 000 töötajat ja suuremad tehased kui tema konkurentidel, paneb oma otsusega USA, Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu riikide valitsused, mis soovivad Venemaa majanduslikku isoleerimist, raske valiku ette, tõdeb The Guardian.
AvtoVAZ müüs eelmisel aastal 350 000 sõidukit ja teenis Renault'le maksueelset tulu 186 miljonit eurot, mis on umbes 12 protsenti Prantsuse autotootja 2021. aasta tulust.
Samal ajal AvtoVAZ-i Moskva tehase taaskäivitamisega pani ettevõte seisma oma suured autotehased Togliattis ja Iževskis ning põhjendas seisakut elektroonikakomponentide nappusega.
Renault' suurim osanik on Prantsuse valitsus.
### Response:
Renault peatas uuesti töö oma Moskva tehases |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ameerika R&B-eksperimentaalfunki duo Lion Babe moodustavad produtsent ja multiinstrumentalist Lucas Goodman ning laulja-laulukirjutaja Jillian Hervey. Lion Babe on üles astunud mitmetel maailmakuulsatel festivalidel, näiteks Glastonbury ja Coachella ning teinud koostööd selliste suurnimedega nagu Childish Gambino, Pharell Williams ja Disclosure. Ise kirjeldavad muusikud enda loomingut kui "futuristlikku nostalgiat".
Samuti astub festivalil üles hiljuti Eesti Muusikaauhindadel aasta hiphopartisti tiitli pälvinud kooslus Genka & Dew8.
Esinejate nimekirja lisandus ka alternatiivrokiansambel Sibyl Vane, mis sai alguse 2010. aastal Pärnus. Bänd on tuuritanud nii Skandinaavias kui ka mitmel pool mujal Euroopas.
Võnkel esineb ka Kongos sündinud ja Pariisis resideeruv Annael, kes on prantsuse popi üks noore põlvkonna esindajaid.
Festivalil on tagasi seitse aastat tagasi kõige esimesel Võnkel esinenud Sten-Olle.
Eesti muusikutest astub festivalil üles ka Viljandi kultuuriakadeemia taustaga neidude viiuli- ja vokaalduo Leik.
Samuti lisandus esinejate nimekirja Taavi-Peeter Liiv, kes loob ja esitab kodukeelset alternatiivpoppi.
Varasemalt on välja kuulutatud veel briti elektroonilise muusika duo Honne, Lõuna-Aafrikas sündinud-kasvanud ja Berliinis resideeruv Alice Phoebe Lou, Austraalia downtempo -kooslus Tora, maski taha varjuv prantsuse elektroonilise muusika produtsent Godford, Londoni underground -maastiku esindaja Famous, rootsi indie pop 'i ansambel Bluephox, lisaks kodumaistest artistidest NOËP + Sander Mölder, Miljardid, Anett, Jüri Pootsmann, Mari Kalkun, jonas.f.k, Meisterjaan, Anna Kaneelina, Maian ja Fylgja.
Peagi saab esinejate nimistu veelgi täiendust.
Võnge jõuab tänavu suvel esimest korda Tartumaale. Peipsi järve äärde, Ranna Puhkebaasi maadele kerkib festivaliala koos kahe suure traditsioonilise ja mitme pisema lavaga. Lisaks muusikale on festivalil lühifilmiprogramm, vestlusringid, lasteala, väliraamatukogu ning pakkumisel eri maitseid. | Rändfestivali Võnge esinejate hulka lisandusid Lion Babe, Annael, Genka & DEW8 jt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ameerika R&B-eksperimentaalfunki duo Lion Babe moodustavad produtsent ja multiinstrumentalist Lucas Goodman ning laulja-laulukirjutaja Jillian Hervey. Lion Babe on üles astunud mitmetel maailmakuulsatel festivalidel, näiteks Glastonbury ja Coachella ning teinud koostööd selliste suurnimedega nagu Childish Gambino, Pharell Williams ja Disclosure. Ise kirjeldavad muusikud enda loomingut kui "futuristlikku nostalgiat".
Samuti astub festivalil üles hiljuti Eesti Muusikaauhindadel aasta hiphopartisti tiitli pälvinud kooslus Genka & Dew8.
Esinejate nimekirja lisandus ka alternatiivrokiansambel Sibyl Vane, mis sai alguse 2010. aastal Pärnus. Bänd on tuuritanud nii Skandinaavias kui ka mitmel pool mujal Euroopas.
Võnkel esineb ka Kongos sündinud ja Pariisis resideeruv Annael, kes on prantsuse popi üks noore põlvkonna esindajaid.
Festivalil on tagasi seitse aastat tagasi kõige esimesel Võnkel esinenud Sten-Olle.
Eesti muusikutest astub festivalil üles ka Viljandi kultuuriakadeemia taustaga neidude viiuli- ja vokaalduo Leik.
Samuti lisandus esinejate nimekirja Taavi-Peeter Liiv, kes loob ja esitab kodukeelset alternatiivpoppi.
Varasemalt on välja kuulutatud veel briti elektroonilise muusika duo Honne, Lõuna-Aafrikas sündinud-kasvanud ja Berliinis resideeruv Alice Phoebe Lou, Austraalia downtempo -kooslus Tora, maski taha varjuv prantsuse elektroonilise muusika produtsent Godford, Londoni underground -maastiku esindaja Famous, rootsi indie pop 'i ansambel Bluephox, lisaks kodumaistest artistidest NOËP + Sander Mölder, Miljardid, Anett, Jüri Pootsmann, Mari Kalkun, jonas.f.k, Meisterjaan, Anna Kaneelina, Maian ja Fylgja.
Peagi saab esinejate nimistu veelgi täiendust.
Võnge jõuab tänavu suvel esimest korda Tartumaale. Peipsi järve äärde, Ranna Puhkebaasi maadele kerkib festivaliala koos kahe suure traditsioonilise ja mitme pisema lavaga. Lisaks muusikale on festivalil lühifilmiprogramm, vestlusringid, lasteala, väliraamatukogu ning pakkumisel eri maitseid.
### Response:
Rändfestivali Võnge esinejate hulka lisandusid Lion Babe, Annael, Genka & DEW8 jt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Statistikaameti analüütiku Egne Säinasti sõnul tõusis aastaindeks, mida arvutatakse nelja kvartali keskmisena, viimati sellest rohkem 2007. aastal, kui kasv oli 20,8 protsenti.
"Möödunud aastal tõusid korterite hinnad 14,8 protsenti ja majade hinnad 15,9 protsenti," ütles Säinast.
Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust ning seda arvutatakse korterite ja majade kohta.
Möödunud aasta neljandas kvartalis tõusis eluaseme hinnaindeks võrreldes 2020. aasta sama kvartaliga 20,4 protsenti.
Majade hinnad tõusid neljandas kvartalis 21,7 protsenti ja korterite hinnad 19,8 protsenti. Võrreldes kolmanda kvartaliga tõusis eluaseme hinnaindeks 6,6 protsenti. Majade hinnad tõusid 11,4 protsenti ja korterite hinnad 4,3 protsenti.
Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis 2021. aastal võrreldes 2020. aasta keskmisega 11 protsenti. Neljandas kvartalis oli muutus võrreldes 2020. aasta sama kvartaliga 15,8 protsenti.
Eluaseme hinnaindeks koosneb neljast osast: eluaseme ost, muud eluaseme ostmisega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus. | Eluaseme hinnaindeks kerkis mullu 15,1 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Statistikaameti analüütiku Egne Säinasti sõnul tõusis aastaindeks, mida arvutatakse nelja kvartali keskmisena, viimati sellest rohkem 2007. aastal, kui kasv oli 20,8 protsenti.
"Möödunud aastal tõusid korterite hinnad 14,8 protsenti ja majade hinnad 15,9 protsenti," ütles Säinast.
Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust ning seda arvutatakse korterite ja majade kohta.
Möödunud aasta neljandas kvartalis tõusis eluaseme hinnaindeks võrreldes 2020. aasta sama kvartaliga 20,4 protsenti.
Majade hinnad tõusid neljandas kvartalis 21,7 protsenti ja korterite hinnad 19,8 protsenti. Võrreldes kolmanda kvartaliga tõusis eluaseme hinnaindeks 6,6 protsenti. Majade hinnad tõusid 11,4 protsenti ja korterite hinnad 4,3 protsenti.
Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis 2021. aastal võrreldes 2020. aasta keskmisega 11 protsenti. Neljandas kvartalis oli muutus võrreldes 2020. aasta sama kvartaliga 15,8 protsenti.
Eluaseme hinnaindeks koosneb neljast osast: eluaseme ost, muud eluaseme ostmisega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.
### Response:
Eluaseme hinnaindeks kerkis mullu 15,1 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikogu otsustas mullu 15. detsembril presidendi ettepanekul nimetada Ülle Madise õiguskantsleri ametisse teiseks ametiajaks.
"Sellega seoses loobun õiguskantsleri seaduse § 14 lõikes 6 sätestatud õigusest saada 31. märtsil lõppeva ametiaja eest hüvitist kuue kuu ametipalga määra ulatuses. Loodan anda ametivande ja asuda uueks ametiajaks ametisse 4. aprillil, mistõttu ei pea sellises olukorras hüvitise vastuvõtmist õiglaseks. Õiguskantsleri seaduse § 14 lõige 6 ei ole kohustav norm, mistõttu võimaldab see mul hüvitisest loobuda," teatas Madise rahandusministeeriumile.
Praegu on õiguskantsleri palk 5753 eurot (1. aprillist tõuseb see 6207 eurole) ehk kuue kuu hüvitise summa olnuks 34 518 eurot.
President tegi mullu 16. novembril ettepaneku nimetada õiguskantsleriks taas Ülle Madise. Kaaskirjas märkis president, et viimased seitse aastat õiguskantsleri ametit väärikalt kandnud Ülle Madise on tugeva akadeemilise tausta ja pikaaegse riigihalduse kogemusega jurist. Varasem töökogemus on tal õigusloome alal justiitsministeeriumis ja riigikogu põhiseaduskomisjonis, samuti on ta töötanud riigikontrolli peakontrolörina ning presidendi õigusnõunikuna.
Ülle Madise teise ametiaja poolt hääletas 63, vastu oli 18 ning erapooletuks jäi üks riigikogu liige. Õiguskantsleri ametiaja pikkus on seitse aastat. | Õiguskantsler loobus kuue kuupalga suurusest hüvitisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikogu otsustas mullu 15. detsembril presidendi ettepanekul nimetada Ülle Madise õiguskantsleri ametisse teiseks ametiajaks.
"Sellega seoses loobun õiguskantsleri seaduse § 14 lõikes 6 sätestatud õigusest saada 31. märtsil lõppeva ametiaja eest hüvitist kuue kuu ametipalga määra ulatuses. Loodan anda ametivande ja asuda uueks ametiajaks ametisse 4. aprillil, mistõttu ei pea sellises olukorras hüvitise vastuvõtmist õiglaseks. Õiguskantsleri seaduse § 14 lõige 6 ei ole kohustav norm, mistõttu võimaldab see mul hüvitisest loobuda," teatas Madise rahandusministeeriumile.
Praegu on õiguskantsleri palk 5753 eurot (1. aprillist tõuseb see 6207 eurole) ehk kuue kuu hüvitise summa olnuks 34 518 eurot.
President tegi mullu 16. novembril ettepaneku nimetada õiguskantsleriks taas Ülle Madise. Kaaskirjas märkis president, et viimased seitse aastat õiguskantsleri ametit väärikalt kandnud Ülle Madise on tugeva akadeemilise tausta ja pikaaegse riigihalduse kogemusega jurist. Varasem töökogemus on tal õigusloome alal justiitsministeeriumis ja riigikogu põhiseaduskomisjonis, samuti on ta töötanud riigikontrolli peakontrolörina ning presidendi õigusnõunikuna.
Ülle Madise teise ametiaja poolt hääletas 63, vastu oli 18 ning erapooletuks jäi üks riigikogu liige. Õiguskantsleri ametiaja pikkus on seitse aastat.
### Response:
Õiguskantsler loobus kuue kuupalga suurusest hüvitisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bideni külaskäik Brüsselisse, kus ta osaleb NATO liidrite kohtumisel, G7 tippkohtumisel ning ka Euroopa Ülemkogul ja hilisemal visiidil Poolasse, peab näitama, kas lääs suudab peatada Ukrainas juba kuu aega verist sõda pidanud Vene presidendi Vladimir Putini, märkis CNN.
Seni ei ole lääneriikide kehtestatud laiaulatuslikud sanktsioonid Venemaa kurssi muutnud, ning pole selge, kas täiendavad sanktsioonid ja NATO otsus paigutada oma idatiivale täiendavaid heidutusvägesid toob muutuse.
Biden ei soovinud enne lennukile suundumist ajakirjanikele avada, mida ta kavatseb Euroopas oma kolleegidega rääkida. "Kõik, mida mul on öelda, ütlen ma siis, kui olen kohale jõudnud," teatas president.
NATO, Euroopa Liidu ja G7 tippkohtumised keskenduvad sellele, kuidas ühiselt Venemaad karistada ning Ukrainat toetada.
Bideni hilisem peatus Poolas peab näitama USA toetust Ukraina sõjapõgenike laviini alla jäänud riigile ning kinnitama ka USA toetust alliansi idatiivale.
Bideni jaoks on nüüdsed kõnelused Euroopas võimalus näidata oma diplomaatilisi võimeid, mida ta presidendikampaania ajal lubas kasutada, et taastada USA juhtroll maailmas ning parandada halvenenud suhteid liitlastega, kirjutas CNN.
Valges Majas nähakse sõda Ukrainas kui Bideni valitsemisaja pärandit määravat sündmust. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski eelmisel nädalal USA kongressis video teel peetud kõnes öeldu – "Olla maailma liider tähendab olla rahu liider" – ripub nüüd kogu Bideni visiidi kohal, tõdes CNN.
Bideni visiidi viis peamist väljakutset
Briti ringhäälingukompanii BBC esitas oma veebiküljel viis peamist katsumust, mis tema ajakirjaniku Anthony Zurcheri hinnangul seisavad USA presidendi ja kogu lääne kogukonna ees seoses Venemaa sõjalise sissetungiga Ukrainasse.
Ühtsuse näitamine
Ameerika Ühendriigid on seni liikunud samas rütmis liitlastega, eriti sõja alguses, kui olukorra sunnil saadi üle tavapärastest takistustest kiire konsensuse leidmisel. Kuid sõja jätkudes on oht erimeelsuste kasvamiseks. Biden peab liitlasi veenma, et NATO karmistunud hoiak ei ole ajutine, vaid uus normaalsus.
Põgenikekriis
Poola on vastu võtnud suurima hulga Ukrainast saabunud sõjapõgenikke. Miljonite ukrainlaste saabumine riiki on pannud Poola suure surve alla ning kui põgenikevoogusid õigesti ei juhita, võib see tekitada riigis rahulolematust ja majanduslikke probleeme.
USA peab tagama, et Poola jääb NATO usaldusväärseks liikmeks.
Sõjaline külg
Kuigi USA on lubanud Ukrainale senisest moodsamaid kaugmaa õhutõrjerelvi, on nende kohaletoimetamine keerulisem kui lubaduste andmine.
Läänes kardetakse, et õhutõrjerelvade tarnimine Ukrainale võib esile kutsuda Venemaa vastuse NATO-le ja selle varustusteedele. Kas siin on USA-l vaja oma Euroopa liitlaste tuge.
Sanktsioonid
Seni on USA ja Euroopa riikide kehtestatud sanktsioonid suutnud vähe mõjutada Venemaad ega ole peatanud rünnakuid Ukrainas.
Ehkki lääneriigid on öelnud, et sanktsioonide mõjuma hakkamine võtab aega, kasvab surve leida uusi täiendavaid võimalusi Venemaa agressiooni peatamiseks.
Hiina küsimus
Nii USA kui ka Euroopa peavad pingutama, et hoida Hiina eemal Venemaa toetamise võimalusest, ning veel parem oleks, kui suudetakse Pekingit veenda olema kriitilisem Vene agressiooni suhtes.
Samas kaalutakse juba võimalust kehtestada ka Hiinale sanktsioone, kui see hakkaks Venemaad avalikult abistama.
Hiina äsjane toetus Venemaale suurimate majandustega riikide G20 rühmituses näitab, et Pekingit ei ole lihtne veenda. | CNN: Bideni tänane Euroopa-visiit on lähiajaloo üks tähtsamaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bideni külaskäik Brüsselisse, kus ta osaleb NATO liidrite kohtumisel, G7 tippkohtumisel ning ka Euroopa Ülemkogul ja hilisemal visiidil Poolasse, peab näitama, kas lääs suudab peatada Ukrainas juba kuu aega verist sõda pidanud Vene presidendi Vladimir Putini, märkis CNN.
Seni ei ole lääneriikide kehtestatud laiaulatuslikud sanktsioonid Venemaa kurssi muutnud, ning pole selge, kas täiendavad sanktsioonid ja NATO otsus paigutada oma idatiivale täiendavaid heidutusvägesid toob muutuse.
Biden ei soovinud enne lennukile suundumist ajakirjanikele avada, mida ta kavatseb Euroopas oma kolleegidega rääkida. "Kõik, mida mul on öelda, ütlen ma siis, kui olen kohale jõudnud," teatas president.
NATO, Euroopa Liidu ja G7 tippkohtumised keskenduvad sellele, kuidas ühiselt Venemaad karistada ning Ukrainat toetada.
Bideni hilisem peatus Poolas peab näitama USA toetust Ukraina sõjapõgenike laviini alla jäänud riigile ning kinnitama ka USA toetust alliansi idatiivale.
Bideni jaoks on nüüdsed kõnelused Euroopas võimalus näidata oma diplomaatilisi võimeid, mida ta presidendikampaania ajal lubas kasutada, et taastada USA juhtroll maailmas ning parandada halvenenud suhteid liitlastega, kirjutas CNN.
Valges Majas nähakse sõda Ukrainas kui Bideni valitsemisaja pärandit määravat sündmust. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski eelmisel nädalal USA kongressis video teel peetud kõnes öeldu – "Olla maailma liider tähendab olla rahu liider" – ripub nüüd kogu Bideni visiidi kohal, tõdes CNN.
Bideni visiidi viis peamist väljakutset
Briti ringhäälingukompanii BBC esitas oma veebiküljel viis peamist katsumust, mis tema ajakirjaniku Anthony Zurcheri hinnangul seisavad USA presidendi ja kogu lääne kogukonna ees seoses Venemaa sõjalise sissetungiga Ukrainasse.
Ühtsuse näitamine
Ameerika Ühendriigid on seni liikunud samas rütmis liitlastega, eriti sõja alguses, kui olukorra sunnil saadi üle tavapärastest takistustest kiire konsensuse leidmisel. Kuid sõja jätkudes on oht erimeelsuste kasvamiseks. Biden peab liitlasi veenma, et NATO karmistunud hoiak ei ole ajutine, vaid uus normaalsus.
Põgenikekriis
Poola on vastu võtnud suurima hulga Ukrainast saabunud sõjapõgenikke. Miljonite ukrainlaste saabumine riiki on pannud Poola suure surve alla ning kui põgenikevoogusid õigesti ei juhita, võib see tekitada riigis rahulolematust ja majanduslikke probleeme.
USA peab tagama, et Poola jääb NATO usaldusväärseks liikmeks.
Sõjaline külg
Kuigi USA on lubanud Ukrainale senisest moodsamaid kaugmaa õhutõrjerelvi, on nende kohaletoimetamine keerulisem kui lubaduste andmine.
Läänes kardetakse, et õhutõrjerelvade tarnimine Ukrainale võib esile kutsuda Venemaa vastuse NATO-le ja selle varustusteedele. Kas siin on USA-l vaja oma Euroopa liitlaste tuge.
Sanktsioonid
Seni on USA ja Euroopa riikide kehtestatud sanktsioonid suutnud vähe mõjutada Venemaad ega ole peatanud rünnakuid Ukrainas.
Ehkki lääneriigid on öelnud, et sanktsioonide mõjuma hakkamine võtab aega, kasvab surve leida uusi täiendavaid võimalusi Venemaa agressiooni peatamiseks.
Hiina küsimus
Nii USA kui ka Euroopa peavad pingutama, et hoida Hiina eemal Venemaa toetamise võimalusest, ning veel parem oleks, kui suudetakse Pekingit veenda olema kriitilisem Vene agressiooni suhtes.
Samas kaalutakse juba võimalust kehtestada ka Hiinale sanktsioone, kui see hakkaks Venemaad avalikult abistama.
Hiina äsjane toetus Venemaale suurimate majandustega riikide G20 rühmituses näitab, et Pekingit ei ole lihtne veenda.
### Response:
CNN: Bideni tänane Euroopa-visiit on lähiajaloo üks tähtsamaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa rünnak Ukrainale on tõstnud mitmete materjalide hinda ja lõhkunud tarneahelaid. Nii on enne 24. veebruari sõlmitud lepingute täitmine läinud oodatust kallimaks.
"Alates kütusehindade tõusust lõpetades kõikvõimalike materjalidega. Metallid, terased, alumiinium, bituumen, graniitkillustik, puit ja ilmselt mõned muudki materjalid on kallinenud kümnetes protsentides, mõni asi ka kordades. Ettevõtted ise oma vahenditest kindlasti sellist hinnatõusu katta ei suuda," rääkis ehitusettevõtte Trev 2 juhatuse esimees Sven Pertens.
Pertens pakub kahte lahendust. Tellija võib ettevõttele täiendavad kulud kinni maksta, teine võimalus on hindasid muuta indeksitele viidates.
"See tekitab päris palju halduskoormust juurde, kui kõiki materjale hakata kuupõhiselt võrdlema. See olukord muutub igakuiselt, iganädalaselt, mõnikord ka igapäevaselt," rääkis Pertens.
"Näiteks märtsikuus tehtud töödel arvestatakse, milline oli ehitushinnaindeks märts versus veebruar või tarbijahinnaindeks märts versus veebruar," selgitas Pertens.
Tavaliselt on hinnatõus äririsk, millega peab ettevõte arvestama. Kui ettevõte hindab oma võimekust üle ja ei jõua töödega tähtajaks valmis, võib tellija küsida ka leppetrahvi. Kuna sõjaga ei saanud arvestada enne 24. veebruarit, näeb seadus ette erandeid.
"Esimene asi, mida tuleks teha on võimalikult kiiresti teise lepingupoolega ühendust võtta ja oma võimalikult täpselt probleemid lahti selgitada. Nii, et hankija saaks aru, milles on probleem. Lihtsalt viidata sõjale Ukrainas ilmselgelt ei piisa," rahandusministeeriumi nõunik Evelin Karindi-Kask.
Siiski ei ole hankija, näiteks riigiasutus nagu transpordiamet, kohustatud lepingut muutma. Uus hind võib olla kallim kui eelarve lubab.
Karindi-Kask märkis, et uute hangete puhul peavad ettevõtted juba ise arvestama uue olukorraga. Et seda teha, peaks ettevõtjate hinnangul tellijad selged reeglid kirja panema.
"Kohalikud omavalitsused, riigiametid ja nii edasi annaksid kõigile teada, et ükskõik, kes järgmisel hankel osaleb või oma lepingut täidab teab, kuidas teda järgnevatel kuudel hakatakse kohtlema," rääkis Pertens.
Kui seda selgust ei tule kirjutavad ettevõtted suurema hinnatõusu riski juba algse pakkumise hinna sisse, lisas Pertens. | Enne sõja algust tehtud riigihanked on läinud ettevõtetele liiga kalliks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa rünnak Ukrainale on tõstnud mitmete materjalide hinda ja lõhkunud tarneahelaid. Nii on enne 24. veebruari sõlmitud lepingute täitmine läinud oodatust kallimaks.
"Alates kütusehindade tõusust lõpetades kõikvõimalike materjalidega. Metallid, terased, alumiinium, bituumen, graniitkillustik, puit ja ilmselt mõned muudki materjalid on kallinenud kümnetes protsentides, mõni asi ka kordades. Ettevõtted ise oma vahenditest kindlasti sellist hinnatõusu katta ei suuda," rääkis ehitusettevõtte Trev 2 juhatuse esimees Sven Pertens.
Pertens pakub kahte lahendust. Tellija võib ettevõttele täiendavad kulud kinni maksta, teine võimalus on hindasid muuta indeksitele viidates.
"See tekitab päris palju halduskoormust juurde, kui kõiki materjale hakata kuupõhiselt võrdlema. See olukord muutub igakuiselt, iganädalaselt, mõnikord ka igapäevaselt," rääkis Pertens.
"Näiteks märtsikuus tehtud töödel arvestatakse, milline oli ehitushinnaindeks märts versus veebruar või tarbijahinnaindeks märts versus veebruar," selgitas Pertens.
Tavaliselt on hinnatõus äririsk, millega peab ettevõte arvestama. Kui ettevõte hindab oma võimekust üle ja ei jõua töödega tähtajaks valmis, võib tellija küsida ka leppetrahvi. Kuna sõjaga ei saanud arvestada enne 24. veebruarit, näeb seadus ette erandeid.
"Esimene asi, mida tuleks teha on võimalikult kiiresti teise lepingupoolega ühendust võtta ja oma võimalikult täpselt probleemid lahti selgitada. Nii, et hankija saaks aru, milles on probleem. Lihtsalt viidata sõjale Ukrainas ilmselgelt ei piisa," rahandusministeeriumi nõunik Evelin Karindi-Kask.
Siiski ei ole hankija, näiteks riigiasutus nagu transpordiamet, kohustatud lepingut muutma. Uus hind võib olla kallim kui eelarve lubab.
Karindi-Kask märkis, et uute hangete puhul peavad ettevõtted juba ise arvestama uue olukorraga. Et seda teha, peaks ettevõtjate hinnangul tellijad selged reeglid kirja panema.
"Kohalikud omavalitsused, riigiametid ja nii edasi annaksid kõigile teada, et ükskõik, kes järgmisel hankel osaleb või oma lepingut täidab teab, kuidas teda järgnevatel kuudel hakatakse kohtlema," rääkis Pertens.
Kui seda selgust ei tule kirjutavad ettevõtted suurema hinnatõusu riski juba algse pakkumise hinna sisse, lisas Pertens.
### Response:
Enne sõja algust tehtud riigihanked on läinud ettevõtetele liiga kalliks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa ja Valgevene kaubavoost on olnud üpris suures sõltuvuses kolm suuremat sadamat ehk Sillamäe, Muuga ja Paldiski, mis on piirkonnas ka suured tööandjad.
Majandusministeeriumi meremajanduse asekantsleri Kaupo Lääneranna sõnul moodustab Venemaa ja Valgevene transiit ligi poole Eesti sadamate mahtudest.
Veel pole kaubamahud märkimisväärselt kukkunud, kuid see mõju alles tuleb, ütles Läänerand. Kõige suurema löögi all on Sillamäe.
"Kui vaatan linna suurust ja kui palju see sadam ja tema territooriumil paiknevad operaatorid tööd annavad, siis Sillamäe puhul on see sadades inimestes. Minu andmetel on idasuunalisel kaubavahetusel seal väga suur osa, võib öelda enamus, sissetulevast kaubavoost. See tähendab, et nemad on kindlasti kõige raskemas olukorras, kuna nad on piirkonnas ka suured tööandjad," rääkis Läänerand.
Ministeerium on pidevas ühenduses ka sadamaoperaatorite ja ettevõtjatega, et leida lahendusi ähvardava tööpuuduse leevendamiseks. Meremajanduse asekantsleri sõnul saab mõelda uutele turgudele ja ärisuundadele, kuid see kõik on alles arutusel.
Tallinna sadama kommertsjuht Margus Vihman nentis, et Tallinna Sadama tööd senised sanktsioonid mõjutanud pole. Ennustatavad mõjud jäävad ka väikeseks, ehkki Vene kaubad moodustavad kaubavoost suure osa.
"Kui me vaatame kogu kaubamahtu, mis eelmisel aastal oli veidi üle 22 miljoni, siis 30 protsenti sellest on Vene päritolu. Samas, kui võtta seda rahaliselt, siis on see meile kuus miljonit eurot ja kui käive meil üle 110 miljoni, siis see pole märkimisväärne osa meie käibest," rääkis Vihman.
"Eks me peame tegema tugevamat tööd, et korvata lõuna ja põhja suunal kaubavooga ja soodustama Eesti importi-eksporti," ütles Vihman.
Sadamakeelu kehtestamine Vene lipu all sõitvatele laevadele ei tähendaks Vihmani sõnul Tallinna Sadamale samuti väga suurt tagasilööki.
"Meil oli möödunud aastal 60 laeva Vene lipu all. See keeld tähendab, et Vene laevaregister ei saa raha, aga laevad saab panna teise riigi registrisse, raha läheb teise riigi kassasse, laevad ei jää selle pärast tulemata. Küll jääb Vene Föderatsioonil raha saamata," rääkis ta. | Riik otsib viise sadamalinnade toetamiseks Vene transiidi kadumisel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa ja Valgevene kaubavoost on olnud üpris suures sõltuvuses kolm suuremat sadamat ehk Sillamäe, Muuga ja Paldiski, mis on piirkonnas ka suured tööandjad.
Majandusministeeriumi meremajanduse asekantsleri Kaupo Lääneranna sõnul moodustab Venemaa ja Valgevene transiit ligi poole Eesti sadamate mahtudest.
Veel pole kaubamahud märkimisväärselt kukkunud, kuid see mõju alles tuleb, ütles Läänerand. Kõige suurema löögi all on Sillamäe.
"Kui vaatan linna suurust ja kui palju see sadam ja tema territooriumil paiknevad operaatorid tööd annavad, siis Sillamäe puhul on see sadades inimestes. Minu andmetel on idasuunalisel kaubavahetusel seal väga suur osa, võib öelda enamus, sissetulevast kaubavoost. See tähendab, et nemad on kindlasti kõige raskemas olukorras, kuna nad on piirkonnas ka suured tööandjad," rääkis Läänerand.
Ministeerium on pidevas ühenduses ka sadamaoperaatorite ja ettevõtjatega, et leida lahendusi ähvardava tööpuuduse leevendamiseks. Meremajanduse asekantsleri sõnul saab mõelda uutele turgudele ja ärisuundadele, kuid see kõik on alles arutusel.
Tallinna sadama kommertsjuht Margus Vihman nentis, et Tallinna Sadama tööd senised sanktsioonid mõjutanud pole. Ennustatavad mõjud jäävad ka väikeseks, ehkki Vene kaubad moodustavad kaubavoost suure osa.
"Kui me vaatame kogu kaubamahtu, mis eelmisel aastal oli veidi üle 22 miljoni, siis 30 protsenti sellest on Vene päritolu. Samas, kui võtta seda rahaliselt, siis on see meile kuus miljonit eurot ja kui käive meil üle 110 miljoni, siis see pole märkimisväärne osa meie käibest," rääkis Vihman.
"Eks me peame tegema tugevamat tööd, et korvata lõuna ja põhja suunal kaubavooga ja soodustama Eesti importi-eksporti," ütles Vihman.
Sadamakeelu kehtestamine Vene lipu all sõitvatele laevadele ei tähendaks Vihmani sõnul Tallinna Sadamale samuti väga suurt tagasilööki.
"Meil oli möödunud aastal 60 laeva Vene lipu all. See keeld tähendab, et Vene laevaregister ei saa raha, aga laevad saab panna teise riigi registrisse, raha läheb teise riigi kassasse, laevad ei jää selle pärast tulemata. Küll jääb Vene Föderatsioonil raha saamata," rääkis ta.
### Response:
Riik otsib viise sadamalinnade toetamiseks Vene transiidi kadumisel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Allikas olevat rääkinud Vladimir Ossetškinile, kes on Vene võimude poolt üks tagaotsitumaid inimesi oma töö eest vanglates toimuva ahistamise paljastamisel, et pärast väheedukaks kujunenud sissetungi Ukrainasse on Vene julgeolekuteenistusi haaranud kaos ja rahulolematus, teatas The Times.
Lekitaja olevat Ossetškinile kirjutanud kümneid kirju rahulolematusest julgeolekuorganites ning see näitavat tema sõnul, kui suur on eriteenistustes rahulolematus Putini suutmatuse pärast Kiievis võim vahetada.
Ossetškini sõnul tõukub FSB ohvitseride pahameel suuresti Venemaale kehtestatud sanktsioonidest, mis ei lase julgeolekuteenistuse kõrgematel ametnikel, keda Venemaal sageli arvatakse niinimetatud uusaadli hulka, nautida puhkust oma villades Itaalias või käia lastega Pariisi Disneylandis. FSB, mille juht Putin ise oli aastatel 1998-1999, töötajatel on märksa kõrgem palk kui tavalistel venelastel ning lisaks annab riik neile ka korteri.
"Putin on 20 aastat loonud Venemaal stabiilsust. Inimestele süsteemis – FSB töötajatel, politseinikel, prokuröridel oli võimalik nautida head elu. Aga nüüd on kõik kadunud. Nad mõistavad, et sõda on katastroof. Nad ei taha tagasi Nõukogude Liitu pöörduda," rääkis Ossetškin Pariisist, kus ta alates 2015. aastast elab.
Tema hinnangul soovivad need inimesed süsteemi muuta, kui see peaks vajalik olema.
"Iga nädala ja kuuga, mis see sõda kestab, kasvab julgeolekutöötajate mässu võimalus," rääkis Ossetškin.
Inimõiguste kaitse rühmituse Gulagu.net asutanud Ossetškin paljastas, et teda informeerinud lekitaja juhib väikest analüüsirühma FSB-s ning kasutab e-posti aadressina nime "wearenotallsadists" (eesti keeles: me kõik ei ole sadistid).
Sama allikas võttis Ossetškiniga esimest korda ühendust 2021. aasta oktoobris, kui Gulagu.net oli avaldanud video, mis näitas, kuidas FSB töötajad piinasid ühes Saraatovi vanglas kinnipeetavaid. | Times: FSB võib teha Moskvas riigipöörde | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Allikas olevat rääkinud Vladimir Ossetškinile, kes on Vene võimude poolt üks tagaotsitumaid inimesi oma töö eest vanglates toimuva ahistamise paljastamisel, et pärast väheedukaks kujunenud sissetungi Ukrainasse on Vene julgeolekuteenistusi haaranud kaos ja rahulolematus, teatas The Times.
Lekitaja olevat Ossetškinile kirjutanud kümneid kirju rahulolematusest julgeolekuorganites ning see näitavat tema sõnul, kui suur on eriteenistustes rahulolematus Putini suutmatuse pärast Kiievis võim vahetada.
Ossetškini sõnul tõukub FSB ohvitseride pahameel suuresti Venemaale kehtestatud sanktsioonidest, mis ei lase julgeolekuteenistuse kõrgematel ametnikel, keda Venemaal sageli arvatakse niinimetatud uusaadli hulka, nautida puhkust oma villades Itaalias või käia lastega Pariisi Disneylandis. FSB, mille juht Putin ise oli aastatel 1998-1999, töötajatel on märksa kõrgem palk kui tavalistel venelastel ning lisaks annab riik neile ka korteri.
"Putin on 20 aastat loonud Venemaal stabiilsust. Inimestele süsteemis – FSB töötajatel, politseinikel, prokuröridel oli võimalik nautida head elu. Aga nüüd on kõik kadunud. Nad mõistavad, et sõda on katastroof. Nad ei taha tagasi Nõukogude Liitu pöörduda," rääkis Ossetškin Pariisist, kus ta alates 2015. aastast elab.
Tema hinnangul soovivad need inimesed süsteemi muuta, kui see peaks vajalik olema.
"Iga nädala ja kuuga, mis see sõda kestab, kasvab julgeolekutöötajate mässu võimalus," rääkis Ossetškin.
Inimõiguste kaitse rühmituse Gulagu.net asutanud Ossetškin paljastas, et teda informeerinud lekitaja juhib väikest analüüsirühma FSB-s ning kasutab e-posti aadressina nime "wearenotallsadists" (eesti keeles: me kõik ei ole sadistid).
Sama allikas võttis Ossetškiniga esimest korda ühendust 2021. aasta oktoobris, kui Gulagu.net oli avaldanud video, mis näitas, kuidas FSB töötajad piinasid ühes Saraatovi vanglas kinnipeetavaid.
### Response:
Times: FSB võib teha Moskvas riigipöörde |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peaminister pidas kolm nädalat enne parlamendivalimisi kümnetele tuhandetele poolehoidjatele kõne, milles kuulutas Lääne-Euroopa alistumist massimigratsioonile Aafrikast ja Lähis-Idast.
"Olukord on selline, et need, kes oma piiril migratsiooni ei tõkesta, on kadunud. Nad neelatakse aeglaselt, kuid kindlalt alla," ütles põgenike ja asüülitaotlejate suhtes avalikult vaenulik Ungari valitsusjuht.
"Lääne-Euroopa noored jõuavad veel näha aega, mil neist saab vähemus omaenda riigis ja mil nad kaotavad ainsa koha maailmas, mida saavad koduks nimetada."
Orbán on läheb valimistele vastu kampaaniaga, mille peasõnum on sisserände peatamine, ja loodab saada valituks kolmandaks ametiajaks.
Ta ütles Budapesti parlamendihoone ette kogunenud rahvahulgale, et globalistlikud jõud püüavad koostöös ungari opositsiooniga rebida maha tara, mille ta lasi 2015. aastal ehitada riigi lõunapiirile migrantide tõkestamiseks.
"Loomulikult maksame me pärast valimisi moraalset, poliitilist ja juriidilist hüvitust nõudes kätte, aga praegu ei saa me sellele oma aega ega energiat kulutada," ütles ta.
Peaminister ei jätnud ründamata ka Ungaris sündinud juudi soost USA miljardäri George Sorosit, seades ta Ungari ajalooliste vaenlaste - Osmani impeeriumi, Habsburgide ja Nõukogude Liiduga ühte ritta.
Meeleavaldusega, mille korraldajad nimetasid rahumarsiks, tähistati Ungari 1848. aasta revolutsiooni 170. aastapäeva. | Orbán: Lääne-Euroopa on rändeinvasioonile alistunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peaminister pidas kolm nädalat enne parlamendivalimisi kümnetele tuhandetele poolehoidjatele kõne, milles kuulutas Lääne-Euroopa alistumist massimigratsioonile Aafrikast ja Lähis-Idast.
"Olukord on selline, et need, kes oma piiril migratsiooni ei tõkesta, on kadunud. Nad neelatakse aeglaselt, kuid kindlalt alla," ütles põgenike ja asüülitaotlejate suhtes avalikult vaenulik Ungari valitsusjuht.
"Lääne-Euroopa noored jõuavad veel näha aega, mil neist saab vähemus omaenda riigis ja mil nad kaotavad ainsa koha maailmas, mida saavad koduks nimetada."
Orbán on läheb valimistele vastu kampaaniaga, mille peasõnum on sisserände peatamine, ja loodab saada valituks kolmandaks ametiajaks.
Ta ütles Budapesti parlamendihoone ette kogunenud rahvahulgale, et globalistlikud jõud püüavad koostöös ungari opositsiooniga rebida maha tara, mille ta lasi 2015. aastal ehitada riigi lõunapiirile migrantide tõkestamiseks.
"Loomulikult maksame me pärast valimisi moraalset, poliitilist ja juriidilist hüvitust nõudes kätte, aga praegu ei saa me sellele oma aega ega energiat kulutada," ütles ta.
Peaminister ei jätnud ründamata ka Ungaris sündinud juudi soost USA miljardäri George Sorosit, seades ta Ungari ajalooliste vaenlaste - Osmani impeeriumi, Habsburgide ja Nõukogude Liiduga ühte ritta.
Meeleavaldusega, mille korraldajad nimetasid rahumarsiks, tähistati Ungari 1848. aasta revolutsiooni 170. aastapäeva.
### Response:
Orbán: Lääne-Euroopa on rändeinvasioonile alistunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Volinik Malmström ja minister Ross leppisid telefonitsi kokku kohtuda järgmisel nädalal, kohtumise üksikasjad on veel täpsustamisel," lausus EK allikas.
EL-i ja USA kõnelustel loodetakse Euroopale tariifidest vabastust, Brüssel soovib selgust, kuidas seda saavutada enne nende jõustumist 23. märtsil.
Malmström on kohtunud eelnevalt USA kaubandusesindaja Robert Lighthizeriga, kuid tulemusteta. | EL ja USA arutavad tuleval nädalal tollitariife | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Volinik Malmström ja minister Ross leppisid telefonitsi kokku kohtuda järgmisel nädalal, kohtumise üksikasjad on veel täpsustamisel," lausus EK allikas.
EL-i ja USA kõnelustel loodetakse Euroopale tariifidest vabastust, Brüssel soovib selgust, kuidas seda saavutada enne nende jõustumist 23. märtsil.
Malmström on kohtunud eelnevalt USA kaubandusesindaja Robert Lighthizeriga, kuid tulemusteta.
### Response:
EL ja USA arutavad tuleval nädalal tollitariife |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Saudi Araabia ei taha endale muretseda tuumapommi, kuid kui Iraan selle välja töötab, siis järgime me kahtlemata nende eeskuju nii kiiresti kui võimalik," ütles kroonprints Reutersi teatel.
Sunni-moslemite riik Saudi Araabia on šiiitliku Iraaniga aastakümneid vaenujalal olnud. Riigid on toetanud vastaspooli relvastatud konfliktides ja poliitilistes kriisides nii Iraagis, Süürias, Liibanonis kui Jeemenis.
Saudi Araabia teeb plaane tuumaenergia kasutuselevõtuks, mis on osa prints Mohammedi reformiplaanist, et vähendada majanduse sõltuvust naftast.
Maailma suurim naftaeksportija on varem öelnud, et arendab tuumaenergiat ainult rahumeelsetel eesmärkidel, kuid ei ole täpsustanud, kas kavatseb ka uraani rikastada, et tuumakütust toota - see on protsess, mida saab kasutada ka aatomirelvade tootmises.
Prints Mohammedi kommentaarid mõjutavad ka Iisraeli, kes ei ole kinnitanud ega ümber lükanud oletusi, et nende käes on Lähis-Ida ainus tuumaarsenal. Iisrael on pikalt väitnud, et kui Iraan töötab välja tuumarelvad, käivitavad nemad samasuguseid projekte Iraani rivaalidega.
Iraan sarjas "lihtsameelset" Saudi kroonprintsi
Iraan kritiseeris neljapäeval "lihtsameelset" Saudi Araabia kroonprintsi Mohammed bin Salmanit pärast seda, kui kuningriigi troonipärija oli võrrelnud islamivabariigi kõrgeimat juhti ajatolla Ali Khameneid Adolf Hitleriga.
"Need sõnad on väärtusetud...sest nad pärinevad lihtsalt mõistuselt täis illusioone, mis räägib ainult valesid ja kibestumust," ütles Iraani välisministeeriumi pressiesindaja Bahram Ghasemi.
Mohammed bin Salman ütles usutluses USA telekanalile CBS ka, et kui Teheran peaks saama tuumarelva, ei jää saudid samuti ootama.
Kroonprints rääkis usutluses, millest avaldati neljapäeva katkeid, Khameneist kui "uuest Hitlerist", sest "ta tahab laieneda".
"Ta tahab luua Lähis-Idas oma projekti nagu Hitler, kes tahtis omal ajal laieneda," ütles kroonprints, viidates Natsi-Saksamaa juhi ideele vajadusest laiendada sakslaste eluruumi (Lebensraum).
"Paljud maailma ja Euroopa riigid ei saanud aru, kui ohtlik Hitler on, kuni juhtus see, mis juhtus. Ma ei taha, et Lähis-Idas juhtuks sama."
Intervjuu Saudi printsiga jõuab eetrisse pühapäeval, kaks päeva enne Mohammedi ja USA presidendi Donald Trumpi kohtumist Valges Majas. | Saudi kroonprints: kui Iraan valmistab tuumarelva, teeme seda ka meie | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Saudi Araabia ei taha endale muretseda tuumapommi, kuid kui Iraan selle välja töötab, siis järgime me kahtlemata nende eeskuju nii kiiresti kui võimalik," ütles kroonprints Reutersi teatel.
Sunni-moslemite riik Saudi Araabia on šiiitliku Iraaniga aastakümneid vaenujalal olnud. Riigid on toetanud vastaspooli relvastatud konfliktides ja poliitilistes kriisides nii Iraagis, Süürias, Liibanonis kui Jeemenis.
Saudi Araabia teeb plaane tuumaenergia kasutuselevõtuks, mis on osa prints Mohammedi reformiplaanist, et vähendada majanduse sõltuvust naftast.
Maailma suurim naftaeksportija on varem öelnud, et arendab tuumaenergiat ainult rahumeelsetel eesmärkidel, kuid ei ole täpsustanud, kas kavatseb ka uraani rikastada, et tuumakütust toota - see on protsess, mida saab kasutada ka aatomirelvade tootmises.
Prints Mohammedi kommentaarid mõjutavad ka Iisraeli, kes ei ole kinnitanud ega ümber lükanud oletusi, et nende käes on Lähis-Ida ainus tuumaarsenal. Iisrael on pikalt väitnud, et kui Iraan töötab välja tuumarelvad, käivitavad nemad samasuguseid projekte Iraani rivaalidega.
Iraan sarjas "lihtsameelset" Saudi kroonprintsi
Iraan kritiseeris neljapäeval "lihtsameelset" Saudi Araabia kroonprintsi Mohammed bin Salmanit pärast seda, kui kuningriigi troonipärija oli võrrelnud islamivabariigi kõrgeimat juhti ajatolla Ali Khameneid Adolf Hitleriga.
"Need sõnad on väärtusetud...sest nad pärinevad lihtsalt mõistuselt täis illusioone, mis räägib ainult valesid ja kibestumust," ütles Iraani välisministeeriumi pressiesindaja Bahram Ghasemi.
Mohammed bin Salman ütles usutluses USA telekanalile CBS ka, et kui Teheran peaks saama tuumarelva, ei jää saudid samuti ootama.
Kroonprints rääkis usutluses, millest avaldati neljapäeva katkeid, Khameneist kui "uuest Hitlerist", sest "ta tahab laieneda".
"Ta tahab luua Lähis-Idas oma projekti nagu Hitler, kes tahtis omal ajal laieneda," ütles kroonprints, viidates Natsi-Saksamaa juhi ideele vajadusest laiendada sakslaste eluruumi (Lebensraum).
"Paljud maailma ja Euroopa riigid ei saanud aru, kui ohtlik Hitler on, kuni juhtus see, mis juhtus. Ma ei taha, et Lähis-Idas juhtuks sama."
Intervjuu Saudi printsiga jõuab eetrisse pühapäeval, kaks päeva enne Mohammedi ja USA presidendi Donald Trumpi kohtumist Valges Majas.
### Response:
Saudi kroonprints: kui Iraan valmistab tuumarelva, teeme seda ka meie |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Barcelona läks juhtima juba esimesel neljandikul ning võitis selle seisuga 22:17. Teisel veerandil lasti vastased küll veidi lähemale ning uut poolaega alustati seisust 40:38. Teisel poolajal olid hispaanlased juba selgelt paremad ning mäng võideti suurelt, seisuga 90:63.
Võitjate resultatiivseim mängija oli 19 punkti visanud ja 10 lauapalli võtnud Ante Tomic. Omalt poolt lisas 17 silma Adrien Moerman ja 14 Petteri Koponen.
Teised tulemused:
Belgradi Crvena Zvezda - Valencia Basket 106:90
Bambergi Brose Basket - Istanbuli Anadolu Efese 88:79
Moskva Himki - Tel Avivi Maccabi 94:91 | Barcelona sai Euroliigas üllatusvõidu tabeli kolmanda Olympiakose vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Barcelona läks juhtima juba esimesel neljandikul ning võitis selle seisuga 22:17. Teisel veerandil lasti vastased küll veidi lähemale ning uut poolaega alustati seisust 40:38. Teisel poolajal olid hispaanlased juba selgelt paremad ning mäng võideti suurelt, seisuga 90:63.
Võitjate resultatiivseim mängija oli 19 punkti visanud ja 10 lauapalli võtnud Ante Tomic. Omalt poolt lisas 17 silma Adrien Moerman ja 14 Petteri Koponen.
Teised tulemused:
Belgradi Crvena Zvezda - Valencia Basket 106:90
Bambergi Brose Basket - Istanbuli Anadolu Efese 88:79
Moskva Himki - Tel Avivi Maccabi 94:91
### Response:
Barcelona sai Euroliigas üllatusvõidu tabeli kolmanda Olympiakose vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mehe tegevust käsitletakse USA poolt Iraanile kehtestatud sanktsioonide rikkumisena.
Uudisteagentuuri AP informatsiooni kohaselt võeti Olangian kinni 2012. aastal Eestis ja anti Ühendriikidele välja.
Süüdistuse kohaselt esines 57-aastane Olangian Venemaa relvaärimehena sõlmides tehingu kümne raketi ostmiseks, kuid kokku soovis mees hankida neid vähemalt 200.
Olangiani kaitsja teatas, et mees kaebab otsuse edasi. | USA kohus mõistis vangi Iraanile relvastust hankida üritanud mehe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mehe tegevust käsitletakse USA poolt Iraanile kehtestatud sanktsioonide rikkumisena.
Uudisteagentuuri AP informatsiooni kohaselt võeti Olangian kinni 2012. aastal Eestis ja anti Ühendriikidele välja.
Süüdistuse kohaselt esines 57-aastane Olangian Venemaa relvaärimehena sõlmides tehingu kümne raketi ostmiseks, kuid kokku soovis mees hankida neid vähemalt 200.
Olangiani kaitsja teatas, et mees kaebab otsuse edasi.
### Response:
USA kohus mõistis vangi Iraanile relvastust hankida üritanud mehe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vabaühendus Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus nimetas 20 000 inimese põgenemist enklaavist enne, kui vool neljapäeva õhtul peatus, "suurimaks ümberasumiseks alates rünnaku algusest Ghoutale" 18. veebruaril.
ÜRO teatas, et püüab alles kokku lüüa, kui palju inimesi on 400 000 elanikuga enklaavist lahkunud. "ÜRO ei ole evakueerimisi jälginud, kuid külastab varjupaiku, kuhu mõned evakueeritud saabuvad," teatas maailmaorganisatsiooni pressiesindaja.
Vaatluskeskus teatas ka, et režiimiväed on tagasi vallutanud 70 protsenti piiramisrõngas enklaavist, mille üle nad 2012. aastal kontrolli kaotasid.
Neljapäeval hõivasid režiimiväed Hammuriyeh linna pärast seda, kui seda enda valduses hoidnud rühmitus Faylaq al-Rahman selle maha jättis. Öösel avasid režiimiväed tsiviilelanikele koridori linnast režiimi käes olevatele aladele lahkumiseks, mida tuhanded inimesed tegidki.
Neljapäeval sisenes Ghouta suurimasse linna Doumasse konvoi toiduabiga 26 000 inimesele. Konvoiga oli kaasas ka Rahvusvahelise Punase Risti (ICRC) president Peter Maurer.
Teisipäeval ja kolmapäeval evakueeriti Doumast Damaskusesse kümneid ravi vajavaid tsiviilisikuid.
Järelejäänud mässuliste käes olevad alad enklaavis on üksteisest ära lõigatud. "Kokkuvõte on, et režiim lõikas Ghouta kolmeks tsooniks, et saavutada mugavalt kolm erinevat kokkulepet," ütles Türgis asuva Omrani Instituudi analüütik Nawar Oliver.
Assad on otsustanud Ida-Ghouta tagasi võtta, et tagada pealinna Damaskuse julgeolek, mida on mässulisest enklaavist regulaarselt tabanud raketid ja mürsud. Alates pealetungi algusest on Ida-Ghoutas režiimivägede ja Venemaa õhu- ja suurtükirünnakutes hukkunud peaaegu 1250 tsiviilisikut.
Türgi, Venemaa ja Iraan liigitasid eelmisel aastal Süüria de-eskalatsioonitsoonides kokku leppides Ida-Ghouta üheks selliseks relvarahutsooniks, kus vägivald oleks pidanud vähenema, sillutades tee humanitaarabile ja üleriigilisele relvarahule.
Valitsusvägesid ja Venemaad ei peatanud ka 24. veebruaril ÜRO Julgeolekunõukogus ühehäälselt heaks kiidetud resolutsioon 30-päevasest relvarahust Süürias, mida Moskva toetas. Venemaa ja Süüria valitsus õigustasid Ida-Ghouta mässuliste vastast operatsiooni asjaoluga, et resolutsioon ei kata operatsioone terrorirühmituste vastu.
Süüria konflikti algusest möödus neljapäeval seitse aastat.
Moskva kaudselt kinnitas osalust Ida-Ghouta pealetungis
Venemaa on pühendunud Süüria režiimi aitamisele Ida-Ghouta mässulistest jagu saamisel, teatas Moskva neljapäeval ja kaudselt kinnitas oma vägede osalust sealses Süüria valitsusvägede pealetungis.
Venemaa on seni olnud Ida-Ghouta rünnakutes osalemise asjus kidakeelne, aga välisminister Sergei Lavrovi avaldusest ei jää kahtlust, et Vene väed võtavad pealetungist aktiivselt osa.
"Me jätkame võitlust terroristidega, me saame neist jagu, me aitame neile lõpu peale tegemisele kaasa Ida-Ghoutas, kus Süüria armee praegu meie toel operatsioone läbi viib," ütles ta.
Pärast seda, kui president Vladimir Putin andis eelmise aasta lõpus korralduse osa Vene vägesid Süüriast ära tuua, pole Vene sõjavägi tegevuse kohta avalikkuses palju rääkinud.
Moskva on humanitaarkoridori valvates aidanud Damaskuse lähedal asuvast Ida-Ghouta enklaavist tsiviilelanikke evakueerida. Sealseid mässulisi nimetab Moskva terroristideks, kellele kehtiv relvarahu ei laiene.
Vabaühenduse Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus andmetel on Ida-Ghoutas Süüria valitsusvägede ja Venemaa õhu- ja raketirünnakutes surma saanud üle tuhande tsiviilelaniku.
Pentagon: Venemaa on Ida-Ghoutas kaassüüdlane
Venemaa on kaassüüdlane Süüria presidendi Bashar al-Assadi režiimi metsikustes, sest langetas teadlikult otsuse rikkuda ümberpiiratud Ida-Ghouta vaherahu tingimusi, teatas neljapäeval Pentagon.
Süüria valitsusväed on hõivanud üle poole mässuliste valduses olnud enklaavist Damaskuse kõrval ja korraldanud ÜRO üleskutseid trotsides muu hulgas õhurünnakuid, milles ainuüksi kolmapäeval hukkus kümneid inimesi.
"Venelased on teinud teadliku valiku mitte ohjeldada Assadi režiimi. Seetõttu veresaun Ida-Ghoutas jätkub. Venemaa on moraalselt kaassüüdlane ja vastutav Assadi metsikuste eest," ütles USA kaitseministeeriumi kõneisik Dana White.
"Me kutsume Venemaad üles sundima Assadi režiimi lõpetama süütute süürlaste tapmine ja lubama Ida-Ghouta ja teiste alade elanikele juurdepääsu vajalikule abile. Me toetame diplomaate nende jõupingutustes lahendada konflikt ÜRO toetatava Genfi protsessi kaudu."
Viisteist ÜRO Julgeolekunõukogu liiget, sealhulgas USA, kiitsid läinud kuul heaks resolutsiooni, mis näeb ette kuu aja pikkuse vaherahu, kuid sellest ei ole kinni peetud. | Vaatluskeskus: Ida-Ghoutast on 24 tunniga põgenenud üle 20 000 inimese | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vabaühendus Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus nimetas 20 000 inimese põgenemist enklaavist enne, kui vool neljapäeva õhtul peatus, "suurimaks ümberasumiseks alates rünnaku algusest Ghoutale" 18. veebruaril.
ÜRO teatas, et püüab alles kokku lüüa, kui palju inimesi on 400 000 elanikuga enklaavist lahkunud. "ÜRO ei ole evakueerimisi jälginud, kuid külastab varjupaiku, kuhu mõned evakueeritud saabuvad," teatas maailmaorganisatsiooni pressiesindaja.
Vaatluskeskus teatas ka, et režiimiväed on tagasi vallutanud 70 protsenti piiramisrõngas enklaavist, mille üle nad 2012. aastal kontrolli kaotasid.
Neljapäeval hõivasid režiimiväed Hammuriyeh linna pärast seda, kui seda enda valduses hoidnud rühmitus Faylaq al-Rahman selle maha jättis. Öösel avasid režiimiväed tsiviilelanikele koridori linnast režiimi käes olevatele aladele lahkumiseks, mida tuhanded inimesed tegidki.
Neljapäeval sisenes Ghouta suurimasse linna Doumasse konvoi toiduabiga 26 000 inimesele. Konvoiga oli kaasas ka Rahvusvahelise Punase Risti (ICRC) president Peter Maurer.
Teisipäeval ja kolmapäeval evakueeriti Doumast Damaskusesse kümneid ravi vajavaid tsiviilisikuid.
Järelejäänud mässuliste käes olevad alad enklaavis on üksteisest ära lõigatud. "Kokkuvõte on, et režiim lõikas Ghouta kolmeks tsooniks, et saavutada mugavalt kolm erinevat kokkulepet," ütles Türgis asuva Omrani Instituudi analüütik Nawar Oliver.
Assad on otsustanud Ida-Ghouta tagasi võtta, et tagada pealinna Damaskuse julgeolek, mida on mässulisest enklaavist regulaarselt tabanud raketid ja mürsud. Alates pealetungi algusest on Ida-Ghoutas režiimivägede ja Venemaa õhu- ja suurtükirünnakutes hukkunud peaaegu 1250 tsiviilisikut.
Türgi, Venemaa ja Iraan liigitasid eelmisel aastal Süüria de-eskalatsioonitsoonides kokku leppides Ida-Ghouta üheks selliseks relvarahutsooniks, kus vägivald oleks pidanud vähenema, sillutades tee humanitaarabile ja üleriigilisele relvarahule.
Valitsusvägesid ja Venemaad ei peatanud ka 24. veebruaril ÜRO Julgeolekunõukogus ühehäälselt heaks kiidetud resolutsioon 30-päevasest relvarahust Süürias, mida Moskva toetas. Venemaa ja Süüria valitsus õigustasid Ida-Ghouta mässuliste vastast operatsiooni asjaoluga, et resolutsioon ei kata operatsioone terrorirühmituste vastu.
Süüria konflikti algusest möödus neljapäeval seitse aastat.
Moskva kaudselt kinnitas osalust Ida-Ghouta pealetungis
Venemaa on pühendunud Süüria režiimi aitamisele Ida-Ghouta mässulistest jagu saamisel, teatas Moskva neljapäeval ja kaudselt kinnitas oma vägede osalust sealses Süüria valitsusvägede pealetungis.
Venemaa on seni olnud Ida-Ghouta rünnakutes osalemise asjus kidakeelne, aga välisminister Sergei Lavrovi avaldusest ei jää kahtlust, et Vene väed võtavad pealetungist aktiivselt osa.
"Me jätkame võitlust terroristidega, me saame neist jagu, me aitame neile lõpu peale tegemisele kaasa Ida-Ghoutas, kus Süüria armee praegu meie toel operatsioone läbi viib," ütles ta.
Pärast seda, kui president Vladimir Putin andis eelmise aasta lõpus korralduse osa Vene vägesid Süüriast ära tuua, pole Vene sõjavägi tegevuse kohta avalikkuses palju rääkinud.
Moskva on humanitaarkoridori valvates aidanud Damaskuse lähedal asuvast Ida-Ghouta enklaavist tsiviilelanikke evakueerida. Sealseid mässulisi nimetab Moskva terroristideks, kellele kehtiv relvarahu ei laiene.
Vabaühenduse Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus andmetel on Ida-Ghoutas Süüria valitsusvägede ja Venemaa õhu- ja raketirünnakutes surma saanud üle tuhande tsiviilelaniku.
Pentagon: Venemaa on Ida-Ghoutas kaassüüdlane
Venemaa on kaassüüdlane Süüria presidendi Bashar al-Assadi režiimi metsikustes, sest langetas teadlikult otsuse rikkuda ümberpiiratud Ida-Ghouta vaherahu tingimusi, teatas neljapäeval Pentagon.
Süüria valitsusväed on hõivanud üle poole mässuliste valduses olnud enklaavist Damaskuse kõrval ja korraldanud ÜRO üleskutseid trotsides muu hulgas õhurünnakuid, milles ainuüksi kolmapäeval hukkus kümneid inimesi.
"Venelased on teinud teadliku valiku mitte ohjeldada Assadi režiimi. Seetõttu veresaun Ida-Ghoutas jätkub. Venemaa on moraalselt kaassüüdlane ja vastutav Assadi metsikuste eest," ütles USA kaitseministeeriumi kõneisik Dana White.
"Me kutsume Venemaad üles sundima Assadi režiimi lõpetama süütute süürlaste tapmine ja lubama Ida-Ghouta ja teiste alade elanikele juurdepääsu vajalikule abile. Me toetame diplomaate nende jõupingutustes lahendada konflikt ÜRO toetatava Genfi protsessi kaudu."
Viisteist ÜRO Julgeolekunõukogu liiget, sealhulgas USA, kiitsid läinud kuul heaks resolutsiooni, mis näeb ette kuu aja pikkuse vaherahu, kuid sellest ei ole kinni peetud.
### Response:
Vaatluskeskus: Ida-Ghoutast on 24 tunniga põgenenud üle 20 000 inimese |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hassa bint Salman'i vahistamismäärus anti välja juba detsembri lõpus, kinnitas allikas ajakirja Le Point väidet.
Allikas selgitas, et Hassa bint Salman'i soovitakse üle kuulata seoses relvakuriteoga, inimrööviga, varguse ja tapmisähvardustega, milles tema julgeolekumeeskonna liiget süüdistatakse.
Saudi saatkond Pariisis ei ole esialgu allika väiteid kommenteerinud. | Allikad: Prantsusmaa andis välja Saudi kroonprintsi õe vahistamiskäsu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hassa bint Salman'i vahistamismäärus anti välja juba detsembri lõpus, kinnitas allikas ajakirja Le Point väidet.
Allikas selgitas, et Hassa bint Salman'i soovitakse üle kuulata seoses relvakuriteoga, inimrööviga, varguse ja tapmisähvardustega, milles tema julgeolekumeeskonna liiget süüdistatakse.
Saudi saatkond Pariisis ei ole esialgu allika väiteid kommenteerinud.
### Response:
Allikad: Prantsusmaa andis välja Saudi kroonprintsi õe vahistamiskäsu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rakveres toimunud mäng kohaliku võrkpalliklubi ja Bigbank Tartu vahel oli eeldatult kõige tasavägisem. Selles paaris kannab küll favoriidikoormat Tartu, aga ei tasu unustada, et põhiturniiril jäi omavaheline seis 1:1 (mõlemad võitsid oma kodumängu), kirjutab Volley.ee.
Täna võitis Rakvere esimese 25:21, tartlased teise ja kolmanda geimi suhteliselt kindlalt (vastavalt 25:20 ja 25:18), aga tasavägise neljanda võttis taaskord kodumeeskond 25:23. Otsustavas viiendas geimis oli kodumeeskond selgelt kindlam 15:10 ja nii läheb Rakvere VK laupäeval Tartu Ülikooli spordihoones mängitavale teisele mängule vastu 1:0 eduseisus.
Põhihooaja RTU-st kõrgemal lõpetanud Pärnu mängis täna kodus kuna Riia Tehnikaülikool ei leidnud sobivat saaliaega. Pärnakad, kes ka põhihooaja tulemuste põhjal selle paari selged favoriidid, olid veidi hädas kõige esimeses geimis, kus mängumasin saadi käima alles 18:21 kaotusseisult. Mängumeeste punktide mängimisel eksis kodumeeskond lätlastest siiski vähem ja nii tuli tasavägise geimi võit punktidega 26:24. teine geim tuli juba kindlalt 25:16. Aga see ilmselt ka uinutas, sest kolmandas tunnistati RTU paremust 19:25. Neljandas geimis Avo Keele hoolealused enam nalja ei teinud ja see võideti 25:17. Pärnakate resultatiivseim oli Robert Juchnevic 23 punktiga (kasutegur +14), rünnakul lõi leedukas ära 19 tõstet 31, mis teeb rünnakuprotsendiks igati korraliku 61%. Taavet Leppik toetas omasid 15 punktiga.
Tulemust vaadatest kõige lihtsamalt pääses täna Saaremaa Võrkpalliklubi, kes mängis võõrsil VK Biolars/Jelgava vastu. Põhiturniiri võitja end Zemgales üllatada ei lasknud, kindel 3:0 võit tuli geimidega 25:12, 25:18, 25:19. Saarlaste punktid jagunesid ühtlaselt Hindrek Pulga (12 punkti), Mihkel Tanila (11 p.), Tomaš Halanda (10 p.) ja Kostiantyn Riabukha (8 p.) vahel. Keskblokeerija Tanila lõi mängu tervelt kuus ässa, Riabukha punktidest tervelt viis tulid blokist.
Kõigi nelja veerandfinaalpaari järgmised mängud toimuvad laupäeval, 17. märtsil. Final Four'i jõudmiseks on vaja kahte võitu, vajadusel toimub kolmas mäng pühapäeval, 18. märtsil.
Credit24 Meistriliiga Final Four toimub Kuressaares 23. ja 24. märtsil. | Rakvere, Pärnu ja Saaremaa alustasid veerandfinaale võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rakveres toimunud mäng kohaliku võrkpalliklubi ja Bigbank Tartu vahel oli eeldatult kõige tasavägisem. Selles paaris kannab küll favoriidikoormat Tartu, aga ei tasu unustada, et põhiturniiril jäi omavaheline seis 1:1 (mõlemad võitsid oma kodumängu), kirjutab Volley.ee.
Täna võitis Rakvere esimese 25:21, tartlased teise ja kolmanda geimi suhteliselt kindlalt (vastavalt 25:20 ja 25:18), aga tasavägise neljanda võttis taaskord kodumeeskond 25:23. Otsustavas viiendas geimis oli kodumeeskond selgelt kindlam 15:10 ja nii läheb Rakvere VK laupäeval Tartu Ülikooli spordihoones mängitavale teisele mängule vastu 1:0 eduseisus.
Põhihooaja RTU-st kõrgemal lõpetanud Pärnu mängis täna kodus kuna Riia Tehnikaülikool ei leidnud sobivat saaliaega. Pärnakad, kes ka põhihooaja tulemuste põhjal selle paari selged favoriidid, olid veidi hädas kõige esimeses geimis, kus mängumasin saadi käima alles 18:21 kaotusseisult. Mängumeeste punktide mängimisel eksis kodumeeskond lätlastest siiski vähem ja nii tuli tasavägise geimi võit punktidega 26:24. teine geim tuli juba kindlalt 25:16. Aga see ilmselt ka uinutas, sest kolmandas tunnistati RTU paremust 19:25. Neljandas geimis Avo Keele hoolealused enam nalja ei teinud ja see võideti 25:17. Pärnakate resultatiivseim oli Robert Juchnevic 23 punktiga (kasutegur +14), rünnakul lõi leedukas ära 19 tõstet 31, mis teeb rünnakuprotsendiks igati korraliku 61%. Taavet Leppik toetas omasid 15 punktiga.
Tulemust vaadatest kõige lihtsamalt pääses täna Saaremaa Võrkpalliklubi, kes mängis võõrsil VK Biolars/Jelgava vastu. Põhiturniiri võitja end Zemgales üllatada ei lasknud, kindel 3:0 võit tuli geimidega 25:12, 25:18, 25:19. Saarlaste punktid jagunesid ühtlaselt Hindrek Pulga (12 punkti), Mihkel Tanila (11 p.), Tomaš Halanda (10 p.) ja Kostiantyn Riabukha (8 p.) vahel. Keskblokeerija Tanila lõi mängu tervelt kuus ässa, Riabukha punktidest tervelt viis tulid blokist.
Kõigi nelja veerandfinaalpaari järgmised mängud toimuvad laupäeval, 17. märtsil. Final Four'i jõudmiseks on vaja kahte võitu, vajadusel toimub kolmas mäng pühapäeval, 18. märtsil.
Credit24 Meistriliiga Final Four toimub Kuressaares 23. ja 24. märtsil.
### Response:
Rakvere, Pärnu ja Saaremaa alustasid veerandfinaale võidukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Fico kinnitas, et jätkab ka pärast tagasiastumist aktiivselt poliitikas ja jääb ka Slovakkia Sotsiaaldemokraatlikku Parteid juhtima, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Slovakkia president ütles neljapäeval, et palub asepeaministril Peter Pellegrinil moodustada uus valitsus, sest peaminister Robert Fico on otsustanud ajakirjaniku tapmisest tingitud surve tõttu tagasi astuda.
"Ma usaldan härra Pellegrinile uue valitsuse moodustamise niipea, kui saan Fico valitsuse tagasiastumisavalduse," ütles president Andrej Kiska.
Kiska rahuldas Fico lahkumisavalduse ning koos peaministriga astub tagasi kogu valitsus.
President ütles varem, et valitsuskoalitsiooni kolm erakonda - vasaktsentristlik SMER-SD, ungarlaste vähemust esindav Most-Hid ja marurahvuslik Slovakkia Rahvuspartei - teavitasid teda, et neil on parlamendienamuse toetus Pellegrini juhitavale valitsusele.
Võimuliidul on 150-kohalises parlamendis 79 saadikukohaga enamus.
Pellegrinile valitsuse moodustamiseks volitusi andes hoiab Kiska ära ennetähtaegsed valimised.
Lahkuv peaminister astub enda sõnul tagasi ainult ühel põhjusel - vältida riigis kaost ja tagada stabiilsus. "Ennetähtaegsed valimised ei oleks toonud stabiilsust. Olen kindel, et otsus moodustada uus valitsus, on õige samm," lausus Fico ajakirjanikele, lubades samas jätkata SMER-SD esimehena. "Ma ei lähe kuhugi. Tahan olla poliitilise partei aktiivne esimees."
Fico esitas lahkumisavalduse pärast seda, kui Most-Hid kutsus korraldama erakorralisi valimisi ja ähvardas koalitsioonist lahkuda. Pärast Fico tagasiastumisteadet muutis erakond meelt ja lubas Pellegrini valitsuses jätkata.
Pellegrini on sarnaselt Ficole SMER-SD liige.
Valitsuse tagasiastumise põhjustas uuriva ajakirjaniku Ján Kučiaki ja tema kihlatu mõrvamisest alguse saanud poliitiline kriis.
Uudisteportaalis aktuality.sk töötanud Kučiak ja tema kihlatu Martina Kušnírová leiti tapetuna 25. veebruaril oma kodust Veľká Mača linnas.
Kučiak käsitles viimases lõpetamata jäänud, kuid hiljem postuumselt avaldatud kirjutises poliitikute võimalikke sidemeid Itaalia äritegelastega, kes võivad olla seotud Calabria 'Ndrangheta maffiaga, mis väidetavalt tegutseb Slovakkia idaosas.
Kučiaki surma järel on Slovakkiat haaranud suurim protestilaine alates 1989. aasta kommunismivastasest sametrevolutsioonist toonases Tšehhoslovakkias.
Protestiliikumise juhid teatasid neljapäeval, et ei rahuldu Fico tagasiastumisega ja nõuavad uusi valimisi. "Meil on ajalooline võimalus alustada Slovakkia vabastamist korruptsioonist," teatasid nad avalduses.
Enne Ficot olid tagasiastumisest teatanud tema erakonnakaaslasest siseminister Robert Kaliňák ning kultuuriminister. | Slovakkia peaminister astus ametist tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fico kinnitas, et jätkab ka pärast tagasiastumist aktiivselt poliitikas ja jääb ka Slovakkia Sotsiaaldemokraatlikku Parteid juhtima, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Slovakkia president ütles neljapäeval, et palub asepeaministril Peter Pellegrinil moodustada uus valitsus, sest peaminister Robert Fico on otsustanud ajakirjaniku tapmisest tingitud surve tõttu tagasi astuda.
"Ma usaldan härra Pellegrinile uue valitsuse moodustamise niipea, kui saan Fico valitsuse tagasiastumisavalduse," ütles president Andrej Kiska.
Kiska rahuldas Fico lahkumisavalduse ning koos peaministriga astub tagasi kogu valitsus.
President ütles varem, et valitsuskoalitsiooni kolm erakonda - vasaktsentristlik SMER-SD, ungarlaste vähemust esindav Most-Hid ja marurahvuslik Slovakkia Rahvuspartei - teavitasid teda, et neil on parlamendienamuse toetus Pellegrini juhitavale valitsusele.
Võimuliidul on 150-kohalises parlamendis 79 saadikukohaga enamus.
Pellegrinile valitsuse moodustamiseks volitusi andes hoiab Kiska ära ennetähtaegsed valimised.
Lahkuv peaminister astub enda sõnul tagasi ainult ühel põhjusel - vältida riigis kaost ja tagada stabiilsus. "Ennetähtaegsed valimised ei oleks toonud stabiilsust. Olen kindel, et otsus moodustada uus valitsus, on õige samm," lausus Fico ajakirjanikele, lubades samas jätkata SMER-SD esimehena. "Ma ei lähe kuhugi. Tahan olla poliitilise partei aktiivne esimees."
Fico esitas lahkumisavalduse pärast seda, kui Most-Hid kutsus korraldama erakorralisi valimisi ja ähvardas koalitsioonist lahkuda. Pärast Fico tagasiastumisteadet muutis erakond meelt ja lubas Pellegrini valitsuses jätkata.
Pellegrini on sarnaselt Ficole SMER-SD liige.
Valitsuse tagasiastumise põhjustas uuriva ajakirjaniku Ján Kučiaki ja tema kihlatu mõrvamisest alguse saanud poliitiline kriis.
Uudisteportaalis aktuality.sk töötanud Kučiak ja tema kihlatu Martina Kušnírová leiti tapetuna 25. veebruaril oma kodust Veľká Mača linnas.
Kučiak käsitles viimases lõpetamata jäänud, kuid hiljem postuumselt avaldatud kirjutises poliitikute võimalikke sidemeid Itaalia äritegelastega, kes võivad olla seotud Calabria 'Ndrangheta maffiaga, mis väidetavalt tegutseb Slovakkia idaosas.
Kučiaki surma järel on Slovakkiat haaranud suurim protestilaine alates 1989. aasta kommunismivastasest sametrevolutsioonist toonases Tšehhoslovakkias.
Protestiliikumise juhid teatasid neljapäeval, et ei rahuldu Fico tagasiastumisega ja nõuavad uusi valimisi. "Meil on ajalooline võimalus alustada Slovakkia vabastamist korruptsioonist," teatasid nad avalduses.
Enne Ficot olid tagasiastumisest teatanud tema erakonnakaaslasest siseminister Robert Kaliňák ning kultuuriminister.
### Response:
Slovakkia peaminister astus ametist tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Hooaja sees olid suured tõusud ja mõõnad nii minu individuaalsetes sooritustes kui ka meeskonna mängus. Hooaja lõpupoole mängisime üsna head korvpalli, kuid sellest ei piisanud, et NCAA turniirile jõuda,” kommenteeris Kotsar portaalile Korvpall24.ee.
21-aastane Kotsar oli South Carolina meeskonnas tänavu keskmiselt paremuselt kolmas skooritegija ja paremuselt teine lauavõitleja, kui 33 mänguga kogus ta keskmiselt 8,0 punkti, 4,8 lauapalli, 1,4 korvisöötu ja 0,9 vaheltlõiget.
Debüütaastaga võrreldes pani eestlane pea igas statistilises kategoorias tublisti juurde, vaid lauapallide keskmine number oli mullusega võrreldes sama ning visketabavus langes 49% pealt 42,6% peale.
Suvel on vaja palju tööd teha, et järgmisel hooajal olla parem liider nii vokaalselt kui ka eeskujult,” oli 207 cm pikkune noormees enda vastu nõudlik. | Maik-Kalev Kotsar: suvel on vaja palju tööd teha, et parem liider olla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Hooaja sees olid suured tõusud ja mõõnad nii minu individuaalsetes sooritustes kui ka meeskonna mängus. Hooaja lõpupoole mängisime üsna head korvpalli, kuid sellest ei piisanud, et NCAA turniirile jõuda,” kommenteeris Kotsar portaalile Korvpall24.ee.
21-aastane Kotsar oli South Carolina meeskonnas tänavu keskmiselt paremuselt kolmas skooritegija ja paremuselt teine lauavõitleja, kui 33 mänguga kogus ta keskmiselt 8,0 punkti, 4,8 lauapalli, 1,4 korvisöötu ja 0,9 vaheltlõiget.
Debüütaastaga võrreldes pani eestlane pea igas statistilises kategoorias tublisti juurde, vaid lauapallide keskmine number oli mullusega võrreldes sama ning visketabavus langes 49% pealt 42,6% peale.
Suvel on vaja palju tööd teha, et järgmisel hooajal olla parem liider nii vokaalselt kui ka eeskujult,” oli 207 cm pikkune noormees enda vastu nõudlik.
### Response:
Maik-Kalev Kotsar: suvel on vaja palju tööd teha, et parem liider olla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vastav kokkulepe allkirjastati kolmapäeval. Esialgsete plaanide kohaselt hakkab UAE tuur koosnema seitsmest etapist ja saab olema vägevam kui praegused võidusõidud, kirjutab Marathon100.com.
"On aeg tõsta Abu Dhabi ja Dubai velotuuridega kaasnenud edu uuele tasemele. Araabia Ühendemiraatide olemuseks on olnud ühendatud kirg. Meie juhid tegid ettepaneku, et peaksime ära kasutama edu, mis meil on ühise rahvusena," selgitas Abu Dhabi Spordi Nõukoja peasekretär Aref Al Awani.
Mõlemad viiepäevased velotuurid toimusid tänavu veebruaris, mulluse Abu Dhabi tuuri üldvõidu pälvis Tanel Kangert (Astana). Veel pole teada, mis kuupäevadel ja kus kohas uus UAE tuur toimub. "Oleme esitanud UCI-le palve nimemuutuseks ja seitsmeetapiliseks tuuriks," ütles Al Awani. "Kõige keerulisemaks arutluskohaks kujuneb ilmselt see, milline on võistluse sobivaim aeg. Pakume omaltpoolt välja kaks varianti. Kliima poolest on kõige atraktiivsem periood veebruaris."
Al Awani täpsustas, et eesmärk on võistluse vältel külastada kõiki seitset emiraati, kus leidub väljakutseid nii sprinteritele, mägironijatele kui ka temposõitjatele. "Soovime kaasata ka kohalikke kontinentaaltiime ja tõusta üheks paremaks World Touri võidusõiduks," lisas ta. | Araabia Ühendemiraatide võidusõidud ühinevad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vastav kokkulepe allkirjastati kolmapäeval. Esialgsete plaanide kohaselt hakkab UAE tuur koosnema seitsmest etapist ja saab olema vägevam kui praegused võidusõidud, kirjutab Marathon100.com.
"On aeg tõsta Abu Dhabi ja Dubai velotuuridega kaasnenud edu uuele tasemele. Araabia Ühendemiraatide olemuseks on olnud ühendatud kirg. Meie juhid tegid ettepaneku, et peaksime ära kasutama edu, mis meil on ühise rahvusena," selgitas Abu Dhabi Spordi Nõukoja peasekretär Aref Al Awani.
Mõlemad viiepäevased velotuurid toimusid tänavu veebruaris, mulluse Abu Dhabi tuuri üldvõidu pälvis Tanel Kangert (Astana). Veel pole teada, mis kuupäevadel ja kus kohas uus UAE tuur toimub. "Oleme esitanud UCI-le palve nimemuutuseks ja seitsmeetapiliseks tuuriks," ütles Al Awani. "Kõige keerulisemaks arutluskohaks kujuneb ilmselt see, milline on võistluse sobivaim aeg. Pakume omaltpoolt välja kaks varianti. Kliima poolest on kõige atraktiivsem periood veebruaris."
Al Awani täpsustas, et eesmärk on võistluse vältel külastada kõiki seitset emiraati, kus leidub väljakutseid nii sprinteritele, mägironijatele kui ka temposõitjatele. "Soovime kaasata ka kohalikke kontinentaaltiime ja tõusta üheks paremaks World Touri võidusõiduks," lisas ta.
### Response:
Araabia Ühendemiraatide võidusõidud ühinevad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viljandi HC sõitis Põlvasse, olles võitnud viimased kuus liigamängu ja jättes viimase kaotuse nii kaugele kui detsembri algusesse. Võõrustajad said alguses minimaalse edu, kuid peagi viis Sergei Rodjukov külalised 4:3 ette ja 12. minutiks juhtisid mulgid 8:5. Noored põlvalased haarasid aga ohjad ning kaotusseisust 9:11 tegid 11 minutiga 6:0 vahespurdi.
Peatreener Marko Koksi minutiline mõttepaus toimis ja vaheajavileks kahanes Coopi eduseis kaheväravaliseks - 16:14. Teise pooltunni esimesed neli väravat viskas aga kodumeeskond ja asus 20:14 juhtima. Nüüd oli Viljandi kord viie vastuseta väravaga vastata ja Kristo Voika vise vähendas vahe minimaalseks.
Kolm minutit hiljem seadis Sander Aasmäe jalule 21:21 viigi, kuid läks veel viis minutit kui kogenud Kristo Järve oma ainsa väravaga ses mängus mulgid 48. minutil 25:24 juhtima viis. Lõpuminutitel oli kindlam Viljandi ja sai raske 30:27 võidu. Voika viskas kümme, Kristjan Koovit kuus ja Rodjukov viis väravat, põlvalaste poolel olid täpsemad Mathias Rebane kuue ja Andreas Rikken viie tabamusega.
Teisel vaheturniiril ehk kohtadele 5.-8. kohtusid Tapal kohalik spordiklubi ja HC Viimsi/Tööriistamarket. Võõrustajad alustasid suurepäraselt ja said 11. minutiks juba 6:1 ette. Toibunud viimsilased asusid kaotusseisu vähendama kuniks Mihkel Vaher 22. minutil mänguseisu 8:8 viigistas ja Otto Karl Kont kohe külalised ka ette viis.
Ehkki Tapa ei visanud kümme minutit ühtki väravat, saadi uuesti ree peale ja tasavägine avapoolaeg lõppes seisul 12:12. Tasub mainida huvitavat seika, et poolaja lõpupoole enam-vähem ühe minuti sees tabasid mõlemad meeskonnad karistusviske, kusjuures tapalastel oli realiseerijaks 14-aastane Endrik Jaanis, vastastel aga 39aastane Tarmo Ulla.
Teine pooltund algas võrdselt, ent siis õnnestus Viimsil 5:0 vahespurt ja kuigi Tapa võitles lõpuni, ei suudetud vahet minimaalsest väiksemaks mängida. Lõpuvile kõlades olid HC Viimsi/Tööriistamarketi võidunumbrid 29:26. Kont viskas võitjatele kuus ja Ulla viis väravat, kaotajate täpsemad olid Marten Saar kuue, Vahur Oolup viie ja Gert Trofimov nelja tabamusega.
Kaks vooru enne vaheturniiride lõppu on juba selge, et veerandfinaalides kohtub HC Kehra/Horizon Pulp&Paper Viimsiga ja HC Tallinn Coopiga. Parimate väravaküttide tabelit juhib Marko Slastinovski (Tallinn) 120 tabamusega, järgnevad Vahur Oolup (Tapa) 114, täna kolmanda pallurina kolmekohalise numbrini jõudnud Tõnis Kase (Coop) 103, Otto Karl Kont (Viimsi) ja Kaimar Lees (Tallinn) 87 ning Hendrik Varul (Serviti) 86 väravaga. | Viljandi sai põnevusmängus Coopi üle seitsmenda järjestikuse võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viljandi HC sõitis Põlvasse, olles võitnud viimased kuus liigamängu ja jättes viimase kaotuse nii kaugele kui detsembri algusesse. Võõrustajad said alguses minimaalse edu, kuid peagi viis Sergei Rodjukov külalised 4:3 ette ja 12. minutiks juhtisid mulgid 8:5. Noored põlvalased haarasid aga ohjad ning kaotusseisust 9:11 tegid 11 minutiga 6:0 vahespurdi.
Peatreener Marko Koksi minutiline mõttepaus toimis ja vaheajavileks kahanes Coopi eduseis kaheväravaliseks - 16:14. Teise pooltunni esimesed neli väravat viskas aga kodumeeskond ja asus 20:14 juhtima. Nüüd oli Viljandi kord viie vastuseta väravaga vastata ja Kristo Voika vise vähendas vahe minimaalseks.
Kolm minutit hiljem seadis Sander Aasmäe jalule 21:21 viigi, kuid läks veel viis minutit kui kogenud Kristo Järve oma ainsa väravaga ses mängus mulgid 48. minutil 25:24 juhtima viis. Lõpuminutitel oli kindlam Viljandi ja sai raske 30:27 võidu. Voika viskas kümme, Kristjan Koovit kuus ja Rodjukov viis väravat, põlvalaste poolel olid täpsemad Mathias Rebane kuue ja Andreas Rikken viie tabamusega.
Teisel vaheturniiril ehk kohtadele 5.-8. kohtusid Tapal kohalik spordiklubi ja HC Viimsi/Tööriistamarket. Võõrustajad alustasid suurepäraselt ja said 11. minutiks juba 6:1 ette. Toibunud viimsilased asusid kaotusseisu vähendama kuniks Mihkel Vaher 22. minutil mänguseisu 8:8 viigistas ja Otto Karl Kont kohe külalised ka ette viis.
Ehkki Tapa ei visanud kümme minutit ühtki väravat, saadi uuesti ree peale ja tasavägine avapoolaeg lõppes seisul 12:12. Tasub mainida huvitavat seika, et poolaja lõpupoole enam-vähem ühe minuti sees tabasid mõlemad meeskonnad karistusviske, kusjuures tapalastel oli realiseerijaks 14-aastane Endrik Jaanis, vastastel aga 39aastane Tarmo Ulla.
Teine pooltund algas võrdselt, ent siis õnnestus Viimsil 5:0 vahespurt ja kuigi Tapa võitles lõpuni, ei suudetud vahet minimaalsest väiksemaks mängida. Lõpuvile kõlades olid HC Viimsi/Tööriistamarketi võidunumbrid 29:26. Kont viskas võitjatele kuus ja Ulla viis väravat, kaotajate täpsemad olid Marten Saar kuue, Vahur Oolup viie ja Gert Trofimov nelja tabamusega.
Kaks vooru enne vaheturniiride lõppu on juba selge, et veerandfinaalides kohtub HC Kehra/Horizon Pulp&Paper Viimsiga ja HC Tallinn Coopiga. Parimate väravaküttide tabelit juhib Marko Slastinovski (Tallinn) 120 tabamusega, järgnevad Vahur Oolup (Tapa) 114, täna kolmanda pallurina kolmekohalise numbrini jõudnud Tõnis Kase (Coop) 103, Otto Karl Kont (Viimsi) ja Kaimar Lees (Tallinn) 87 ning Hendrik Varul (Serviti) 86 väravaga.
### Response:
Viljandi sai põnevusmängus Coopi üle seitsmenda järjestikuse võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kalevlased näitasid juba esimesel neljandikul head mängu ning läksid teisele neljandikule vastu 29:25 eduseisus. Poolaja lõpuks suutis Kalev neljapunktilise edu kasvatada kuuepunktiliseks - 51:45. Kolmandal neljandikul suutsid vastased visata juurde vaid 14 punkti kalevlaste 24 vastu. Kalevlased ei andnud mängu käest ka viimasel neljandikul ning vormistasid võidu seisuga 97:88.
Enim korve viskas mängu jooksul Bojan Subotic, teenides 29 punkti. Isaiah Briscoe panustas 18. ja Branko Mirkovic 17. silmaga. Vastaste poolel oli resultatiivseim 18. punktiga Mark Lyons.
Ka esimeses selle hooaja omavahelises mängus võitis Kalev kodus mänginud Jenisseid kolme punktiga. Seda võitu oli Kalevil hädasti vaja, sest hoolimata vähestest võitudest, ei ole play-offi koht siiski veel käest libisenud. BC Kalev/Cramol on turniiritabelis 18 mängitud mängust teenitud nüüd viis võitu ja hoiab sellega endiselt 12. kohta, Krasnojarski Jenisseil on võidetud 15 mängust aga neli ning klubi jätkab 13. tabelireal.
Tabeliliidrina jätkab Kaasani Unics 14 võidu ja ühe kaotusega. Teisel kohal on Moskva CSKA 16 võidu ja kahe kaotusega ning kolmandat positsiooni hoiab Novosibirski Lokomotiiv 12 võidu ja nelja kaotusega. | Kalev alistas Ühisliigas Jenissei ja säilitas play-offi lootused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kalevlased näitasid juba esimesel neljandikul head mängu ning läksid teisele neljandikule vastu 29:25 eduseisus. Poolaja lõpuks suutis Kalev neljapunktilise edu kasvatada kuuepunktiliseks - 51:45. Kolmandal neljandikul suutsid vastased visata juurde vaid 14 punkti kalevlaste 24 vastu. Kalevlased ei andnud mängu käest ka viimasel neljandikul ning vormistasid võidu seisuga 97:88.
Enim korve viskas mängu jooksul Bojan Subotic, teenides 29 punkti. Isaiah Briscoe panustas 18. ja Branko Mirkovic 17. silmaga. Vastaste poolel oli resultatiivseim 18. punktiga Mark Lyons.
Ka esimeses selle hooaja omavahelises mängus võitis Kalev kodus mänginud Jenisseid kolme punktiga. Seda võitu oli Kalevil hädasti vaja, sest hoolimata vähestest võitudest, ei ole play-offi koht siiski veel käest libisenud. BC Kalev/Cramol on turniiritabelis 18 mängitud mängust teenitud nüüd viis võitu ja hoiab sellega endiselt 12. kohta, Krasnojarski Jenisseil on võidetud 15 mängust aga neli ning klubi jätkab 13. tabelireal.
Tabeliliidrina jätkab Kaasani Unics 14 võidu ja ühe kaotusega. Teisel kohal on Moskva CSKA 16 võidu ja kahe kaotusega ning kolmandat positsiooni hoiab Novosibirski Lokomotiiv 12 võidu ja nelja kaotusega.
### Response:
Kalev alistas Ühisliigas Jenissei ja säilitas play-offi lootused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Teater võib ju sündida turuplatsil, sooserval või kus iganes, aga meil siin Viljandis on selline suur ja uus teatrimaja – kas see on siis mõistlik. Kui vaadata Viljandi elanike arvu, siis ilmselt mitte, aga kui vaadata seda, palju inimesi meie etendusi sellel esimesel aastal renoveeritud majas vaatamas käis, siis võib loota, et on. Ja sellest ongi kõige suurem rõõm," sõnas Ugala teatri loominguline juht Ott Aardam. Ugala uut maja külastas eelmisel aastal rekordarv külastajaid – 90 000 inimest.
Ugala teatri juht Kristiina Alliksaar tõi aastat kokkuvõttes omalt poolt välja renoveeritud teatrimaja regionaalse positiivse mõju.
"Sel aastal kultuurkapitali elutööpreemia pälvinud Ugala maja sisearhitekt Mait Summatavet on öelnud: "See pole ainult teatrirahvale loodud maja, see peab teenima Eesti rahvast”. Nii mõtleme meiegi ja tegutseme selle nimel iga päev, näidates väga head teatrit Kuressaarest Valgani ja Jõhvist Pärnuni, kuid kõige parem meel on nende üle, kes meid oma koduteatris vaatama tulevad, olgu nad siis Viljandist ja Viljandimaalt või kaugemalt, jäädes Viljandisse ehk kauemakski. See aasta on toonud rohkelt erinevat tunnustust, mille üle oleme südamest uhked ja tänulikud, kuid kõige olulisem tunnustus tuleb meie etendustele tee leidnud publikult."
Õhtu algab kell 17.00 Calderoni "Nähtamatu daami" etendusega, mille peaosades on Ott Aardam, Laura Peterson ja Martin Mill.
Pärast etendust kell 20.30 on kõik huvilised oodatud Ugala Teatrikohvikusse Iberofesti hispaania teemaõhtule. Võõrustajad pakuvad külalistele hispaania veini ja toimub hispaania kultuuriruumile keskenduv mälumäng. Õhtu erikülaliseks on flamenkokitarrist Jorge Arena. Viktoriin ja kontsert on kõigile huvilistele tasuta. | Ugala teater tähistab maja taasavamise aastapäeva hispaaniapäraselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Teater võib ju sündida turuplatsil, sooserval või kus iganes, aga meil siin Viljandis on selline suur ja uus teatrimaja – kas see on siis mõistlik. Kui vaadata Viljandi elanike arvu, siis ilmselt mitte, aga kui vaadata seda, palju inimesi meie etendusi sellel esimesel aastal renoveeritud majas vaatamas käis, siis võib loota, et on. Ja sellest ongi kõige suurem rõõm," sõnas Ugala teatri loominguline juht Ott Aardam. Ugala uut maja külastas eelmisel aastal rekordarv külastajaid – 90 000 inimest.
Ugala teatri juht Kristiina Alliksaar tõi aastat kokkuvõttes omalt poolt välja renoveeritud teatrimaja regionaalse positiivse mõju.
"Sel aastal kultuurkapitali elutööpreemia pälvinud Ugala maja sisearhitekt Mait Summatavet on öelnud: "See pole ainult teatrirahvale loodud maja, see peab teenima Eesti rahvast”. Nii mõtleme meiegi ja tegutseme selle nimel iga päev, näidates väga head teatrit Kuressaarest Valgani ja Jõhvist Pärnuni, kuid kõige parem meel on nende üle, kes meid oma koduteatris vaatama tulevad, olgu nad siis Viljandist ja Viljandimaalt või kaugemalt, jäädes Viljandisse ehk kauemakski. See aasta on toonud rohkelt erinevat tunnustust, mille üle oleme südamest uhked ja tänulikud, kuid kõige olulisem tunnustus tuleb meie etendustele tee leidnud publikult."
Õhtu algab kell 17.00 Calderoni "Nähtamatu daami" etendusega, mille peaosades on Ott Aardam, Laura Peterson ja Martin Mill.
Pärast etendust kell 20.30 on kõik huvilised oodatud Ugala Teatrikohvikusse Iberofesti hispaania teemaõhtule. Võõrustajad pakuvad külalistele hispaania veini ja toimub hispaania kultuuriruumile keskenduv mälumäng. Õhtu erikülaliseks on flamenkokitarrist Jorge Arena. Viktoriin ja kontsert on kõigile huvilistele tasuta.
### Response:
Ugala teater tähistab maja taasavamise aastapäeva hispaaniapäraselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Olen kuulnud mitmeid kuulujutte salajasest projektist Stockholmis ning et nad avavad midagi kevadel. Oletan, et see on rootsikeelne lehekülg," ütles Rootsi e-poodide Adlibris ja Apotea kaasasutaja Per Svärdson portaalile.
Riskikapitalifirma Verdane Capitali partner Staffan Mölndal, kelle ettevõtte portfelli kuulub umbes 30 veebikaubanduse firmat, ütles, et Amazon palkab juba Rootsis tegevuse alustamiseks valdkonna eksperte. "Tean mitmeid palkamisprotsesse, kus Amazon otsib veebikaubanduse talente. Eesmärgiks on tegevust alustada enne musta reedet," ütles Mölndal.
Netikaubandusele keskenduva fondi Eequity partner Patrik Hedelin pakkus avamisajaks samuti hiljemalt musta reedet. "Arvestades kui kaugele ettevalmistustega jõutud on, on võimalik, et Amazon.se alustab juba sel kevadel, aga kindlasti enne musta reedet. Arvan, et nad avavad Rootsi laohoone samal ajal," sõnas ta.
Tehnoloogiainvestori Northzone'i Hans Otterling spekuleeris aga, et Amazon alustab tegutsemist mitmes Põhjamaas korraga. "Nad sisenevad Rootsi, Taani ja Soome turule korraga ja hakkavad pakkuma tasuta, ühepäevaseid tarneid. Vaadates Amazoni ressursse, arvan, et neil on Põhjamaades laohoone algusest peale," ütles ta väljaandele. | Portaal: Amazon tuleb kevadel Rootsi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Olen kuulnud mitmeid kuulujutte salajasest projektist Stockholmis ning et nad avavad midagi kevadel. Oletan, et see on rootsikeelne lehekülg," ütles Rootsi e-poodide Adlibris ja Apotea kaasasutaja Per Svärdson portaalile.
Riskikapitalifirma Verdane Capitali partner Staffan Mölndal, kelle ettevõtte portfelli kuulub umbes 30 veebikaubanduse firmat, ütles, et Amazon palkab juba Rootsis tegevuse alustamiseks valdkonna eksperte. "Tean mitmeid palkamisprotsesse, kus Amazon otsib veebikaubanduse talente. Eesmärgiks on tegevust alustada enne musta reedet," ütles Mölndal.
Netikaubandusele keskenduva fondi Eequity partner Patrik Hedelin pakkus avamisajaks samuti hiljemalt musta reedet. "Arvestades kui kaugele ettevalmistustega jõutud on, on võimalik, et Amazon.se alustab juba sel kevadel, aga kindlasti enne musta reedet. Arvan, et nad avavad Rootsi laohoone samal ajal," sõnas ta.
Tehnoloogiainvestori Northzone'i Hans Otterling spekuleeris aga, et Amazon alustab tegutsemist mitmes Põhjamaas korraga. "Nad sisenevad Rootsi, Taani ja Soome turule korraga ja hakkavad pakkuma tasuta, ühepäevaseid tarneid. Vaadates Amazoni ressursse, arvan, et neil on Põhjamaades laohoone algusest peale," ütles ta väljaandele.
### Response:
Portaal: Amazon tuleb kevadel Rootsi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teine koht läks Austriasse, kui Stefan Kraft lendas 141.5 ja 138 meetri kaugusele ja teenis kahe hüppega kokku 268.4 punkti. Kolmandaks jäi vaid 0.4 punkti vähem teeninud norralane Robert Johansson, kelle õhulennud olid 145.5 ja 136 meetrit pikad.
Maailmakarikasarja üldliidrina jätkab Stoch, kellel on kogutud 1203 punkti. Tema selja taha jäävad sakslane Richard Freitag 958. ja norralane Daniel Andre Tande 865. punktiga. | Stoch teenis MK-sarjas hooaja seitsmenda etapivõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teine koht läks Austriasse, kui Stefan Kraft lendas 141.5 ja 138 meetri kaugusele ja teenis kahe hüppega kokku 268.4 punkti. Kolmandaks jäi vaid 0.4 punkti vähem teeninud norralane Robert Johansson, kelle õhulennud olid 145.5 ja 136 meetrit pikad.
Maailmakarikasarja üldliidrina jätkab Stoch, kellel on kogutud 1203 punkti. Tema selja taha jäävad sakslane Richard Freitag 958. ja norralane Daniel Andre Tande 865. punktiga.
### Response:
Stoch teenis MK-sarjas hooaja seitsmenda etapivõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel hooajal nii põhiturniiril kui kokkuvõttes kolmanda koha saavutanud Tartu Ülikool/Eeden kogus tänavu põhiturniiril 47 punkti, edestades koguni viie silmaga teiseks tulnud Tallinna Ülikooli. 18 voorust saavutati 17 võitu. Veerandfinaalseeria kahes mängus loovutati Daugavpilsi VK miLATssile kokku üks geim. Juhendaja sõnul kujunes veerandfinaalseeria ootuspäraseks. "Kui veerandfinaalist on edasi saadud, siis ei saa öelda, et kehvasti läks. Tuleb öelda, et kõik läks vastavalt ootustele," ütles TÜ/Eedeni peatreener Andrei Ojamets.
Peatreeneri sõnul saab laupäeval poolfinaalis TTÜ/Tradehouse'i vastu otsustavaks see, kes suudab enda võimeid paremini realiseerida. "Poolfinaal ei tule lihtne kummalegi võistkonnale, sest suure töö, mis hooaja jooksul on tehtud, lõplik tulemus sõltub ühest omavahelisest mängust. Otsustavaks saab see, kui palju üks või teine võistkond julgeb ja suudab teha seda, mida oskab," lisas ta.
Tartu naiskonnal viimastes trennides enam muudatusi kavas ei ole. "Trennides suuri muudatusi ei tule, sest imet kahe-kolme treeninguga ei tee. Anname lihvi ühele või teisele mänguelemendile," kirjeldas Ojamets viimast ettevalmistust. Kes on peamine favoriit esikohale? "Matemaatiliselt peaks tugevaim olema Alytus, sest nende rivistuses on kuus välismaalast, aga play-off mängud on teistsugused kui põhiturniiri omad. Kõik, mis toimus põhiturniiril, on juba ajalugu," lõpetas Ojamets. | TÜ/Eedeni peatreener Andrei Ojamets: poolfinaal ei tule lihtne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel hooajal nii põhiturniiril kui kokkuvõttes kolmanda koha saavutanud Tartu Ülikool/Eeden kogus tänavu põhiturniiril 47 punkti, edestades koguni viie silmaga teiseks tulnud Tallinna Ülikooli. 18 voorust saavutati 17 võitu. Veerandfinaalseeria kahes mängus loovutati Daugavpilsi VK miLATssile kokku üks geim. Juhendaja sõnul kujunes veerandfinaalseeria ootuspäraseks. "Kui veerandfinaalist on edasi saadud, siis ei saa öelda, et kehvasti läks. Tuleb öelda, et kõik läks vastavalt ootustele," ütles TÜ/Eedeni peatreener Andrei Ojamets.
Peatreeneri sõnul saab laupäeval poolfinaalis TTÜ/Tradehouse'i vastu otsustavaks see, kes suudab enda võimeid paremini realiseerida. "Poolfinaal ei tule lihtne kummalegi võistkonnale, sest suure töö, mis hooaja jooksul on tehtud, lõplik tulemus sõltub ühest omavahelisest mängust. Otsustavaks saab see, kui palju üks või teine võistkond julgeb ja suudab teha seda, mida oskab," lisas ta.
Tartu naiskonnal viimastes trennides enam muudatusi kavas ei ole. "Trennides suuri muudatusi ei tule, sest imet kahe-kolme treeninguga ei tee. Anname lihvi ühele või teisele mänguelemendile," kirjeldas Ojamets viimast ettevalmistust. Kes on peamine favoriit esikohale? "Matemaatiliselt peaks tugevaim olema Alytus, sest nende rivistuses on kuus välismaalast, aga play-off mängud on teistsugused kui põhiturniiri omad. Kõik, mis toimus põhiturniiril, on juba ajalugu," lõpetas Ojamets.
### Response:
TÜ/Eedeni peatreener Andrei Ojamets: poolfinaal ei tule lihtne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seejärel tekkis aga järjekordne probleem. Nimelt varjab uus ja suurem planeeritav staadion selle kõrval asuva maja valguse, kirjutab Itaalia ajaleht La Gazetta dello Sport. Perekond Crosthwaited küsisid Chelsea kodustaadioni omanikult varju tekitamise eest kahjutasuks 22,6 miljonit eurot.
2003. aastast staadionit omav Venemaa miljardär Roman Abramovitš ei olnud sellega nõus ning pakkus summaks hoopis 1,1 miljonit eurot. Kokkuleppeni ei jõutud ning endine pangatöötaja Nicholas ja tema sisekujundajast naine Lucinda läksid kohtusse.
Pärast pikki vaidlusi on jõudnud osapooled kokkuleppeni ja uue Chelsea staadioni ehitamine võib alata. Kui palju abielupaar varjus elamise eest raha kompensatsiooniks sai, ei ole täpselt teada. | Uue Chelsea kodustaadioni tekitatav vari läheb maksma üle miljoni euro | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seejärel tekkis aga järjekordne probleem. Nimelt varjab uus ja suurem planeeritav staadion selle kõrval asuva maja valguse, kirjutab Itaalia ajaleht La Gazetta dello Sport. Perekond Crosthwaited küsisid Chelsea kodustaadioni omanikult varju tekitamise eest kahjutasuks 22,6 miljonit eurot.
2003. aastast staadionit omav Venemaa miljardär Roman Abramovitš ei olnud sellega nõus ning pakkus summaks hoopis 1,1 miljonit eurot. Kokkuleppeni ei jõutud ning endine pangatöötaja Nicholas ja tema sisekujundajast naine Lucinda läksid kohtusse.
Pärast pikki vaidlusi on jõudnud osapooled kokkuleppeni ja uue Chelsea staadioni ehitamine võib alata. Kui palju abielupaar varjus elamise eest raha kompensatsiooniks sai, ei ole täpselt teada.
### Response:
Uue Chelsea kodustaadioni tekitatav vari läheb maksma üle miljoni euro |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pealtnägijate sõnul oli kallihinnaline laadung pudenenud laiali suurele alale lennuväljal ja selle lähistel, vahendas portaal YakutiaMedia.
Kogu territoorium piirati kiirelt võimuesindajate poolt ümber ning tugevdatud kontroll kehtestati ka lennujaama terminalis.
Transpordilennuk An-12 kuulub lennufirmale Nimbus. Pärast vasakpoolse kaubaluugi ootamatut avanemist naasis lennuk Jakutski lennuväljale.
Lennujaamast selgitati meediale, et lennuki vaatasid enne lendu tehniliselt üle lennuki ekipaaži kuuluvad tehnikud. Pärast seda täideti ka vajalikud lennudokumendid ning nende kohaselt oli lennuk õhku tõusmiseks valmis.
Telekanal 360 avaldas ka sotsiaalmeedias leviva video kullakangide kokku kogumisest: | Siberis pudenes lahtise luugiga lennukist üheksa tonni kulda ja kalliskive | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pealtnägijate sõnul oli kallihinnaline laadung pudenenud laiali suurele alale lennuväljal ja selle lähistel, vahendas portaal YakutiaMedia.
Kogu territoorium piirati kiirelt võimuesindajate poolt ümber ning tugevdatud kontroll kehtestati ka lennujaama terminalis.
Transpordilennuk An-12 kuulub lennufirmale Nimbus. Pärast vasakpoolse kaubaluugi ootamatut avanemist naasis lennuk Jakutski lennuväljale.
Lennujaamast selgitati meediale, et lennuki vaatasid enne lendu tehniliselt üle lennuki ekipaaži kuuluvad tehnikud. Pärast seda täideti ka vajalikud lennudokumendid ning nende kohaselt oli lennuk õhku tõusmiseks valmis.
Telekanal 360 avaldas ka sotsiaalmeedias leviva video kullakangide kokku kogumisest:
### Response:
Siberis pudenes lahtise luugiga lennukist üheksa tonni kulda ja kalliskive |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "EV100 korraldusmeeskond tegi peaministrile ettepaneku osaleda 16.-21. mail toimuvatel Eesti kultuuri päevadel Krasnojarskis," ütles valitsuskommunikatsiooni direktor Urmas Seaver Delfile.
"Peaminister kaalus osavõttu, sest peab oluliseks Eesti kogukondade ja sõpradega Eesti sünnipäeva tähistamist ka välisriikides. Sel aastal on peaminister juba osalenud EV100 üritustel Ühendkuningriigis, Iirimaal, Soomes, Rootsis ja Lätis," lisas Seaver.
"Hiljutiste rahvusvaheliste sündmuste valguses ei pea peaminister Krasnojarskisse minekut siiski võimalikuks," ütles ta.
Kolmapäeval teatas Ratas riigikogus, et Eesti mõistab hukka Vene endise luuraja Sergei Skripali mürgitamise Ühendkuningriigis, milles korraldamises kahtlustatakse Venemaad.
Närvigaasiga mürgitamise juhtum Suurbritannias on Ratase sõnul tõsine. "Ma ütlesin ka seda, et me toetame, me usaldame seda infot, mis tuleb meie liitlaselt Suurbritannialt antud kaasuse uurimisel. Ja ma arvan seda, et kõik riigid peaksid tegema kiiret koostööd, et selle juhtumi asjaolud välja selgitada. Tegemist on kõige tõsisema keemiarelva kasutamise juhtumiga Euroopas ja ma olen täna kohtunud ka Eesti vastavate ametkondadega selle rünnaku osas ja saanud nii täpse info, kui meil Eestis hetkel võimalik saada on," rääkis peaminister. | Ratas loobus rahvusvahelise olukorra pingestumise tõttu reisist Venemaale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"EV100 korraldusmeeskond tegi peaministrile ettepaneku osaleda 16.-21. mail toimuvatel Eesti kultuuri päevadel Krasnojarskis," ütles valitsuskommunikatsiooni direktor Urmas Seaver Delfile.
"Peaminister kaalus osavõttu, sest peab oluliseks Eesti kogukondade ja sõpradega Eesti sünnipäeva tähistamist ka välisriikides. Sel aastal on peaminister juba osalenud EV100 üritustel Ühendkuningriigis, Iirimaal, Soomes, Rootsis ja Lätis," lisas Seaver.
"Hiljutiste rahvusvaheliste sündmuste valguses ei pea peaminister Krasnojarskisse minekut siiski võimalikuks," ütles ta.
Kolmapäeval teatas Ratas riigikogus, et Eesti mõistab hukka Vene endise luuraja Sergei Skripali mürgitamise Ühendkuningriigis, milles korraldamises kahtlustatakse Venemaad.
Närvigaasiga mürgitamise juhtum Suurbritannias on Ratase sõnul tõsine. "Ma ütlesin ka seda, et me toetame, me usaldame seda infot, mis tuleb meie liitlaselt Suurbritannialt antud kaasuse uurimisel. Ja ma arvan seda, et kõik riigid peaksid tegema kiiret koostööd, et selle juhtumi asjaolud välja selgitada. Tegemist on kõige tõsisema keemiarelva kasutamise juhtumiga Euroopas ja ma olen täna kohtunud ka Eesti vastavate ametkondadega selle rünnaku osas ja saanud nii täpse info, kui meil Eestis hetkel võimalik saada on," rääkis peaminister.
### Response:
Ratas loobus rahvusvahelise olukorra pingestumise tõttu reisist Venemaale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 18-aastane Säälik on Eesti tuntuim tõukerattur, kes juba 2014. aastal Euroopa meistritiitli võitis ning sellest ajast saati piiritagustel võistlustel tippkonkurentsis ilma teeb. 2017. aasta tõukeratta MM-il sai Eesti ekstreemspordilootus pronksmedali ning lisaks osales ta suvel maailmakuulsal Nitro World Games võistlusel USA-s, kus jõudis poolfinaali.
Lisaks tõukerattasõidule on Säälik üha enam silma paistmas ka BMXi pargisõidus, kus ta on kiirelt tõusnud Eesti üheks parimaks – 2017. aasta talviselt Simple Sessionil ja suvisel Simple Summer Sessionil Riias tunnistati ta parimaks eestlaseks, tänavu veebruaris aset leidnud Simple Sessionil tuli ta eestlastest BMX pargisõidus teisele kohale.
Dokumentaali autoriks on mitmes riigis üle maailma tegutsev Eesti videoproduktsioonitiim Vita Pictura. Tegu on mittetulundusliku veebidokkide sarjaga "VP Meets", mille iga episood tutvustab ühte omal alal tuntud persooni, jäädvustades läbi kaamerasilma selle inimese igapäevaelu ning andes ülevaate tema saavutustest ja tulevikuplaanidest. Pilootosas on fookusesse võetud eestlasest tõuke- ja BMX-rattur Roomet Säälik, järgmine episood saab olema aga kuulsast Venemaa tantsijannast Alena "Bonchinche" Dvoichenkovast. | VIDEO | Eesti tõusvast ekstreemsporditähest ilmus lühidokumentaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
18-aastane Säälik on Eesti tuntuim tõukerattur, kes juba 2014. aastal Euroopa meistritiitli võitis ning sellest ajast saati piiritagustel võistlustel tippkonkurentsis ilma teeb. 2017. aasta tõukeratta MM-il sai Eesti ekstreemspordilootus pronksmedali ning lisaks osales ta suvel maailmakuulsal Nitro World Games võistlusel USA-s, kus jõudis poolfinaali.
Lisaks tõukerattasõidule on Säälik üha enam silma paistmas ka BMXi pargisõidus, kus ta on kiirelt tõusnud Eesti üheks parimaks – 2017. aasta talviselt Simple Sessionil ja suvisel Simple Summer Sessionil Riias tunnistati ta parimaks eestlaseks, tänavu veebruaris aset leidnud Simple Sessionil tuli ta eestlastest BMX pargisõidus teisele kohale.
Dokumentaali autoriks on mitmes riigis üle maailma tegutsev Eesti videoproduktsioonitiim Vita Pictura. Tegu on mittetulundusliku veebidokkide sarjaga "VP Meets", mille iga episood tutvustab ühte omal alal tuntud persooni, jäädvustades läbi kaamerasilma selle inimese igapäevaelu ning andes ülevaate tema saavutustest ja tulevikuplaanidest. Pilootosas on fookusesse võetud eestlasest tõuke- ja BMX-rattur Roomet Säälik, järgmine episood saab olema aga kuulsast Venemaa tantsijannast Alena "Bonchinche" Dvoichenkovast.
### Response:
VIDEO | Eesti tõusvast ekstreemsporditähest ilmus lühidokumentaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kodumaise punkmuusika ajalugu on rikkalik ja kirju. Vürst Peeter Volkonski ja Propeller, Villu Tamme ja J.M.K.E., Ivo Uukkivi ja Velikije Luki, Tõnu Trubetsky ja Vennaskond, Freddy Grenzmann ja Psychoterror. Laiemale avalikkusele on neli esimest nime küllap kergemini äratuntavad, esmalt on valminud täispikk dokumentaalfilm aga just viimasest, karismaatilisest ja ainulaadsest pungiikoon Freddyst.
Oma Freddy-lugusid on küllap rääkida paljudel. Ka siinkirjutaja silme ette värvuvad noore punkarihakatisena pealt nähtud hetked, mil maani täis Freddy Vennaskonna kontserdi ajal Kuku klubi hiigelsuurt kõlarit kallistas, kõrv õndsal ilmel vastu seda surutud. Chungin & The Strap-On Faggotsi laulja Indrek Spungin [tuntud ka sooloaristina ja gruppidest St Cheatersburg ja Rebel Angel – toim] ja seni pigem operaatorina toimetanud Taavi Arus on mitme aasta jooksul kokku kogunud hulga seiku Freddy elust ja seadnud need segamini Psychoterrori kolmanda aastakümne lõppsirget vältava karjääri looga.
Olgu kohe öeldud, et ammendavat Eesti pungi antoloogiat ega isegi detailset Psychoterrori ajalugu siit oodata ei maksa. Ka klassikalise eluloofilmi tegemine, kus käiakse läbi keskse kangelase lapsepõlved-koolid-pered, pole olnud Spungini-Aruse esmane prioriteet. Pigem peegeldab filmi vorm peategelast ennast – lipp lipi peal, lapp lapi peal, killuke siit, killuke sealt. Läbi intervjuude ja muude katkete astub vaataja ette vaat et paar tosinat erinevat Freddyt. Eks katsu siis täpselt aru saada, mis mehe mõtetes ja hinges parasjagu toimub, kui lähemad sõbradki selle selgitamisel hätta jäävad.
Olenevalt, mida oodata, võib selline kergelt heitlik vorm mõjuda nii "Enam kui elu" nõrkuse kui ka tugevusena. Animatsioon tuleb ja läheb, paiguti segunevad minevik ja olevik, vahetult kaamera ette jäänu ning planeeritult linti loetud read. Kui palju Freddyst tegelikult teada saab ja mis kõik veel varju jääb, pole päris kindel, ka laiemat konteksti siin-seal napib. Ühe erakordselt värvika tegelasena elu näitelaval on ta aga kahtlemata intrigeeriv. Enamasti ootamatu, alati kontrollimatu, voogab temast mingit säärast intensiivsust ja energiat, mis vist ei jätagi päris külmaks või millest pole võimalik külmaks jätvat filmi teha.
Freddy seiklustes on muidugi üksjagu poleemilist, mille kohta võiks edasi mõtiskleda. Arvestades kas või alkoholi katastroofilist mõju Eesti ühiskonnale ja inimestevahelistele suhtele, on paiguti pisut ebamugav tema töllerdamistele kaasa elada. Eks nendi ka kaaslased, et olenevalt kainusastmest ja meeleolust võib tegemist olla meeldiva sõbra või tüütu segajaga. "Enam kui elu" pole selles osas moraalselt hinnanguline ja küllap parem ongi, seda enam jääb vaataja otsustada.
Olgu kuidas päriselus sellise inimesega hakkama saamisega on, filmile lisavad kõik need kontrastid ainult huviväärsust. Kõigi rajude kontsertsalvestuste ja valju muusika kõrval jäävad meelde tüüned kaadrid metsa vahel vihtasid meisterdavast või Hasso Krulliga punkluule üle arutlevast Freddyst.
"Enam kui elu" on ennekõike neile, kel on huvi Eesti pungi vastu ning mõningased taustateadmised juba olemas, ent peljata ei tasuks ka ülejäänutel. Narratiivina pole film oma kaootilisuses kindlasti laitmatu, aga energiat ja värvikat materjali jagub. Loodetavasti pole see kaugeltki viimane omalaadne dokumentaalfilm Eesti pungist. Õigupoolest jõuab Peeter Volkonski lugu "Viimane vürst" vaataja ette juba selle aasta sügisel. | Arvustus. Kaootiline dokumentaalfilm kaootilisest punkstaarist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kodumaise punkmuusika ajalugu on rikkalik ja kirju. Vürst Peeter Volkonski ja Propeller, Villu Tamme ja J.M.K.E., Ivo Uukkivi ja Velikije Luki, Tõnu Trubetsky ja Vennaskond, Freddy Grenzmann ja Psychoterror. Laiemale avalikkusele on neli esimest nime küllap kergemini äratuntavad, esmalt on valminud täispikk dokumentaalfilm aga just viimasest, karismaatilisest ja ainulaadsest pungiikoon Freddyst.
Oma Freddy-lugusid on küllap rääkida paljudel. Ka siinkirjutaja silme ette värvuvad noore punkarihakatisena pealt nähtud hetked, mil maani täis Freddy Vennaskonna kontserdi ajal Kuku klubi hiigelsuurt kõlarit kallistas, kõrv õndsal ilmel vastu seda surutud. Chungin & The Strap-On Faggotsi laulja Indrek Spungin [tuntud ka sooloaristina ja gruppidest St Cheatersburg ja Rebel Angel – toim] ja seni pigem operaatorina toimetanud Taavi Arus on mitme aasta jooksul kokku kogunud hulga seiku Freddy elust ja seadnud need segamini Psychoterrori kolmanda aastakümne lõppsirget vältava karjääri looga.
Olgu kohe öeldud, et ammendavat Eesti pungi antoloogiat ega isegi detailset Psychoterrori ajalugu siit oodata ei maksa. Ka klassikalise eluloofilmi tegemine, kus käiakse läbi keskse kangelase lapsepõlved-koolid-pered, pole olnud Spungini-Aruse esmane prioriteet. Pigem peegeldab filmi vorm peategelast ennast – lipp lipi peal, lapp lapi peal, killuke siit, killuke sealt. Läbi intervjuude ja muude katkete astub vaataja ette vaat et paar tosinat erinevat Freddyt. Eks katsu siis täpselt aru saada, mis mehe mõtetes ja hinges parasjagu toimub, kui lähemad sõbradki selle selgitamisel hätta jäävad.
Olenevalt, mida oodata, võib selline kergelt heitlik vorm mõjuda nii "Enam kui elu" nõrkuse kui ka tugevusena. Animatsioon tuleb ja läheb, paiguti segunevad minevik ja olevik, vahetult kaamera ette jäänu ning planeeritult linti loetud read. Kui palju Freddyst tegelikult teada saab ja mis kõik veel varju jääb, pole päris kindel, ka laiemat konteksti siin-seal napib. Ühe erakordselt värvika tegelasena elu näitelaval on ta aga kahtlemata intrigeeriv. Enamasti ootamatu, alati kontrollimatu, voogab temast mingit säärast intensiivsust ja energiat, mis vist ei jätagi päris külmaks või millest pole võimalik külmaks jätvat filmi teha.
Freddy seiklustes on muidugi üksjagu poleemilist, mille kohta võiks edasi mõtiskleda. Arvestades kas või alkoholi katastroofilist mõju Eesti ühiskonnale ja inimestevahelistele suhtele, on paiguti pisut ebamugav tema töllerdamistele kaasa elada. Eks nendi ka kaaslased, et olenevalt kainusastmest ja meeleolust võib tegemist olla meeldiva sõbra või tüütu segajaga. "Enam kui elu" pole selles osas moraalselt hinnanguline ja küllap parem ongi, seda enam jääb vaataja otsustada.
Olgu kuidas päriselus sellise inimesega hakkama saamisega on, filmile lisavad kõik need kontrastid ainult huviväärsust. Kõigi rajude kontsertsalvestuste ja valju muusika kõrval jäävad meelde tüüned kaadrid metsa vahel vihtasid meisterdavast või Hasso Krulliga punkluule üle arutlevast Freddyst.
"Enam kui elu" on ennekõike neile, kel on huvi Eesti pungi vastu ning mõningased taustateadmised juba olemas, ent peljata ei tasuks ka ülejäänutel. Narratiivina pole film oma kaootilisuses kindlasti laitmatu, aga energiat ja värvikat materjali jagub. Loodetavasti pole see kaugeltki viimane omalaadne dokumentaalfilm Eesti pungist. Õigupoolest jõuab Peeter Volkonski lugu "Viimane vürst" vaataja ette juba selle aasta sügisel.
### Response:
Arvustus. Kaootiline dokumentaalfilm kaootilisest punkstaarist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vene sõjaväeluure GRU 66-aastane erupolkovnik Sergei Skripal ja tema 33-aastane tütar Julia leiti 5. märtsil Salisbury linnas pargipingilt teadvusetutena. Nad on endiselt haiglas kriitilises seisundis (meedia andmetel koomas) ning Briti valitsus on korraldanud juhtumiga seoses mitmeid erakorralisi julgeolekualaseid nõupidamisi. Üheks otsuseks on boikoteerida jalgpalli maailmameistrivõistluseid.
Peaminister peab juhtumi ees vastutavaks Venemaad ning lisas, et riik ei ole rünnaku seletuseks andnud veel usaldusväärset seletust.
Inglismaa koondis on 14. juunil – 15. juulini toimuvatel maailmameistrivõistlustel siiski stardis. | Briti kuninglik pere ja valitsuse ministrid boikoteerivad jalgpalli MM-i | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene sõjaväeluure GRU 66-aastane erupolkovnik Sergei Skripal ja tema 33-aastane tütar Julia leiti 5. märtsil Salisbury linnas pargipingilt teadvusetutena. Nad on endiselt haiglas kriitilises seisundis (meedia andmetel koomas) ning Briti valitsus on korraldanud juhtumiga seoses mitmeid erakorralisi julgeolekualaseid nõupidamisi. Üheks otsuseks on boikoteerida jalgpalli maailmameistrivõistluseid.
Peaminister peab juhtumi ees vastutavaks Venemaad ning lisas, et riik ei ole rünnaku seletuseks andnud veel usaldusväärset seletust.
Inglismaa koondis on 14. juunil – 15. juulini toimuvatel maailmameistrivõistlustel siiski stardis.
### Response:
Briti kuninglik pere ja valitsuse ministrid boikoteerivad jalgpalli MM-i |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.